https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=SviljastICO wiki - User contributions [en]2026-05-08T05:33:02ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Time_(uus)&diff=71739Time (uus)2013-12-31T15:04:59Z<p>Sviljast: /* Võtmed */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Ees ja perekonnanimi: '''Silver Viljaste'''<br />
<br />
Rühm: '''A21 päevaõpe'''<br />
<br />
Referaadi koostamise kuupäev: '''17.11.2013. a.'''<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Käesolev referaat, mille teemaks on UNIX käsureal käivitatav käsk '''„time“''', on täiendversioon IT Kolledži tudengi Karmen Matkuri referaadile, mis on koostatud õppeaine "operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine" raames. Eelmise versiooniga saab tutvuda siit: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Time<br />
<br />
'''Time''' on käsk, mida kasutatakse UNIX-laadsetes operatsioonisüsteemides selleks, et kindlaks määrata näiteks konkreetse käsu või programmi täitmiseks kulunud aega. [1][2]<br />
<br />
Käsk '''time''' on võimalik käivitada kahel viisil: eraldiseisva programmina või käsuna näiteks Bash kestas (Shell). Eraldiseisva programmina on '''time''' kasutatav igas Linux operatsioonisüsteemis. Selleks, et käivitada käsk '''time''' välise programmina, tuleb kasutajal Bash kestas määrata teekond, kus programm asub. Selleks on '''/usr/bin/time'''. [6]<br />
<br />
Bash shell’i sisseehitatud käsu '''time''' tulemusena väljastatakse etteantud käskude täitmiseks kulunud reaalne aeg, kasutaja CPU aeg ja süsteemi CPU aeg. [4]<br />
<br />
Lisaks ajalisele statistikale, mida saame käsu '''time''' täitmisel näha, on välise programmi korral võimalik pärida andmeid teiste ressursside kohta, näiteks mälu, andmete jagamist sisend–väljund seadmete ja loogiliste protsessorite (threads) vahel. [5]<br />
<br />
=Bash shell'i integreeritud käsk '''time'''=<br />
<br />
==Süntaks==<br />
<br />
'''time''' [''võtmed''] käsklus [''argumendid'']<br />
<br />
==Võtmed==<br />
<br />
'''-p''' - interpreteerib väljundi POSIX vormingus. Tulemus esitatakse sekundites, ent kümnendike koht pole täpsustatud, kuid on piisava ajalise täpsusega. [3][5]<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
'''Time''' käsuga väljastatakse käskude täitmiseks kulunud ajaline statistika:<br />
<br />
* '''Reaalne aeg''' - programmi või käsu esilekutsumiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg. [3]<br />
<br />
* '''Kasutaja CPU aeg''' – aeg, mis kulus protsessoril protsesside esilekutsumiseks kasutajarežiimis ja kerneliväliselt. [3]<br />
<br />
* '''Süsteemi CPU aeg''' – protsessori tööaeg, mis kulus rakendusprogrammil operatsioonisüsteemi poole pöördumiseks selleks, et kävitada operatsioonisüsteemis sisalduvaid rutiiine. [3]<br />
<br />
<br />
'''Näited:'''<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi paigaldamisel: '''time apt-get install [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time apt-get install htop''' <br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi paigaldamiseks kulunud aeg koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 0m3.659s<br />
<br />
user 0m0.896s<br />
<br />
sys 0m0.080s <br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel: '''time [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time htop''' <br />
|}<br />
<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 0m3.167s<br />
<br />
user 0m0.008s<br />
<br />
sys 0m0.064s<br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel koos võtmega '''-p''': '''time –p [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time –p htop''' <br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse POSIX vormingus programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 10.57<br />
<br />
user 0.02<br />
<br />
sys 0.10 <br />
|}<br />
<br />
=Välimine käsk '''time'''=<br />
<br />
==Süntaks==<br />
<br />
/usr/bin/time [''võtmed''] käsklus [''argumendid'']<br />
<br />
==Võtmed==<br />
<br />
'''–v, – –verbose''' - kasutatakse siis, kui soovitakse väljundile detailsemat kirjeldust. [3]<br />
<br />
'''–quite''' - välditakse programmi staatuse raporteerimist väljundis. [3]<br />
<br />
'''–f, – –format''' - kasutaja saab määrata väljundi vormingut. [3]<br />
<br />
'''–p''' - Võimaldab määrata väljundi vormingu, mis on vastavuses POSIX-ga. [3]<br />
<br />
''' –o FILE''' – väljund suunatakse faili. [3]<br />
<br />
'''– –output=FILE''' – väljund suunatakse faili, kus vana sisu kirjutatakse üle. [3]<br />
<br />
'''–a, – –append''' – väljund kirjutatakse faili lõppu, välditakse ülekirjtamist. [3]<br />
<br />
'''–V, – –version''' - kuvatakse versiooni informatsioon. [3]<br />
<br />
===– –format ehk –f võti===<br />
<br />
'''–f''' võtmega lubatakse kasutajal otsustada, millist informasiooni ja millises vormingus väljastatakse. Format string sisaldab:<br />
<br />
'''%+karakter''' - määrab, milliseid andmeid väljundis näidatakse. [2] Karakterite valiku saab kätte käsuga:<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''man time'''<br />
|}<br />
<br />
'''\''' - määrab tulemuse vormingu:<br />
<br />
* '''\t''' - tabeli vorm; [2]<br />
* '''\n''' - iga järgnev tulemus kuvatakse uuele reale; [2]<br />
* '''\\''' - kuvatakse tähemärk '''\''' [2]<br />
<br />
Ülejäänud tekst kuvatakse nii, nagu vaikimisi vorming ette näeb. '''/usr/bin/time''' vaikimisi vorming on kujul: [3]<br />
<br />
%Uuser %Ssystem %Eelapsed %PCPU (%Xtext+%Ddata %Mmax)k <br />
%Iinputs+%Ooutputs (%Fmajor+%Rminor)pagefaults %Wswaps<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
Ülejäänud võtmete kasutamiseks tuleb käsk '''time''' käivitada välise programmina. Selleks tuleb määrata programmi Time asukoht.<br />
<br />
<br />
* Programmi Time kataloogi teekonna määramine: '''whereis [''programmi nimi''] '''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''whereis time'''<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale kuvatakse väljundina kataloogi teekond, kus asub programmi Time käivitatav fail.<br />
<br />
<br />
'''Näited:'''<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel: '''/usr/bin/time [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''/usr/bin/time htop'''<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
0.01user 0.09system 0:07.33elapsed 1%CPU (0avgtext+0avgdata 9088maxresident)k<br />
<br />
0inputs+0outputs (0major+1617minor)pagefaults 0swaps<br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel koos võtmega '''-f''', mis muudab väljundi vormingut: '''/usr/bin/time –f [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |/usr/bin/time -f "\t%U user,\t%S system,\t%e real" htop<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg ette määratud vormingus.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |0.02 user, 0.08 system, 7.65 real<br />
|} <br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Käesolevas referaadis tehti lühike ülevaade käsust '''time''', mida kasutatakse UNIX-laadsetes operatsioonisüsteemides. Lisaks kirjalikule kokkuvõttele toodi referaadis välja praktilisi näiteid käsuga '''time''' (näidete saamisel on kasutatud Ubuntu serveri versiooni 12.04.3 LTS), mille eesmärk on pakkuda lugejale täiendavaid selgitusi antud referaadi sisust. Kõik näited on lihtsasti realiseeritavad Linux operatsioonisüsteemi omamisel. Näidetele on juurde lisatud selgitused nii käsu enda kui ka selle tulemuse kohta. Arvan, et antud referaat sobib eelkõige neile, kellel on ettekujutus ja kogemus käsurea töömehhanismist.<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
1. http://en.wikipedia.org/wiki/Time_(Unix)<br />
<br />
2. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl1_time.htm<br />
<br />
3. http://www.thegeekstuff.com/2012/01/time-command-examples/<br />
<br />
4. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl1_whereis.htm<br />
<br />
5. http://www.cs.utah.edu/dept/old/texinfo/time/time.html<br />
<br />
6. http://www.tutorialspoint.com/unix_commands/time.htm<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Time_(uus)&diff=71738Time (uus)2013-12-31T15:04:28Z<p>Sviljast: /* Võtmed */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Ees ja perekonnanimi: '''Silver Viljaste'''<br />
<br />
Rühm: '''A21 päevaõpe'''<br />
<br />
Referaadi koostamise kuupäev: '''17.11.2013. a.'''<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Käesolev referaat, mille teemaks on UNIX käsureal käivitatav käsk '''„time“''', on täiendversioon IT Kolledži tudengi Karmen Matkuri referaadile, mis on koostatud õppeaine "operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine" raames. Eelmise versiooniga saab tutvuda siit: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Time<br />
<br />
'''Time''' on käsk, mida kasutatakse UNIX-laadsetes operatsioonisüsteemides selleks, et kindlaks määrata näiteks konkreetse käsu või programmi täitmiseks kulunud aega. [1][2]<br />
<br />
Käsk '''time''' on võimalik käivitada kahel viisil: eraldiseisva programmina või käsuna näiteks Bash kestas (Shell). Eraldiseisva programmina on '''time''' kasutatav igas Linux operatsioonisüsteemis. Selleks, et käivitada käsk '''time''' välise programmina, tuleb kasutajal Bash kestas määrata teekond, kus programm asub. Selleks on '''/usr/bin/time'''. [6]<br />
<br />
Bash shell’i sisseehitatud käsu '''time''' tulemusena väljastatakse etteantud käskude täitmiseks kulunud reaalne aeg, kasutaja CPU aeg ja süsteemi CPU aeg. [4]<br />
<br />
Lisaks ajalisele statistikale, mida saame käsu '''time''' täitmisel näha, on välise programmi korral võimalik pärida andmeid teiste ressursside kohta, näiteks mälu, andmete jagamist sisend–väljund seadmete ja loogiliste protsessorite (threads) vahel. [5]<br />
<br />
=Bash shell'i integreeritud käsk '''time'''=<br />
<br />
==Süntaks==<br />
<br />
'''time''' [''võtmed''] käsklus [''argumendid'']<br />
<br />
==Võtmed==<br />
<br />
'''-p''' - interpreteerib väljundi POSIX vormingus. Tulemus esitatakse sekundites, ent kümnendike koht pole täpsustatud, kuid on piisava ajalise täpsusega. [3][5]<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
'''Time''' käsuga väljastatakse käskude täitmiseks kulunud ajaline statistika:<br />
<br />
* '''Reaalne aeg''' - programmi või käsu esilekutsumiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg. [3]<br />
<br />
* '''Kasutaja CPU aeg''' – aeg, mis kulus protsessoril protsesside esilekutsumiseks kasutajarežiimis ja kerneliväliselt. [3]<br />
<br />
* '''Süsteemi CPU aeg''' – protsessori tööaeg, mis kulus rakendusprogrammil operatsioonisüsteemi poole pöördumiseks selleks, et kävitada operatsioonisüsteemis sisalduvaid rutiiine. [3]<br />
<br />
<br />
'''Näited:'''<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi paigaldamisel: '''time apt-get install [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time apt-get install htop''' <br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi paigaldamiseks kulunud aeg koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 0m3.659s<br />
<br />
user 0m0.896s<br />
<br />
sys 0m0.080s <br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel: '''time [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time htop''' <br />
|}<br />
<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 0m3.167s<br />
<br />
user 0m0.008s<br />
<br />
sys 0m0.064s<br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel koos võtmega '''-p''': '''time –p [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time –p htop''' <br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse POSIX vormingus programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 10.57<br />
<br />
user 0.02<br />
<br />
sys 0.10 <br />
|}<br />
<br />
=Välimine käsk '''time'''=<br />
<br />
==Süntaks==<br />
<br />
/usr/bin/time [''võtmed''] käsklus [''argumendid'']<br />
<br />
==Võtmed==<br />
<br />
'''-v, – –verbose''' - kasutatakse siis, kui soovitakse väljundile detailsemat kirjeldust. [3]<br />
<br />
'''–quite''' - välditakse programmi staatuse raporteerimist väljundis. [3]<br />
<br />
'''-f, – –format''' - kasutaja saab määrata väljundi vormingut. [3]<br />
<br />
'''-p''' - Võimaldab määrata väljundi vormingu, mis on vastavuses POSIX-ga. [3]<br />
<br />
''' -o FILE''' – väljund suunatakse faili. [3]<br />
<br />
'''– –output=FILE''' – väljund suunatakse faili, kus vana sisu kirjutatakse üle. [3]<br />
<br />
'''-a, – –append''' – väljund kirjutatakse faili lõppu, välditakse ülekirjtamist. [3]<br />
<br />
'''-V, – –version''' - kuvatakse versiooni informatsioon. [3]<br />
<br />
===– –format ehk -f võti===<br />
<br />
'''-f''' võtmega lubatakse kasutajal otsustada, millist informasiooni ja millises vormingus väljastatakse. Format string sisaldab:<br />
<br />
'''%+karakter''' - määrab, milliseid andmeid väljundis näidatakse. [2] Karakterite valiku saab kätte käsuga:<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''man time'''<br />
|}<br />
<br />
'''\''' - määrab tulemuse vormingu:<br />
<br />
* '''\t''' - tabeli vorm; [2]<br />
* '''\n''' - iga järgnev tulemus kuvatakse uuele reale; [2]<br />
* '''\\''' - kuvatakse tähemärk '''\''' [2]<br />
<br />
Ülejäänud tekst kuvatakse nii, nagu vaikimisi vorming ette näeb. '''/usr/bin/time''' vaikimisi vorming on kujul: [3]<br />
<br />
%Uuser %Ssystem %Eelapsed %PCPU (%Xtext+%Ddata %Mmax)k <br />
%Iinputs+%Ooutputs (%Fmajor+%Rminor)pagefaults %Wswaps<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
Ülejäänud võtmete kasutamiseks tuleb käsk '''time''' käivitada välise programmina. Selleks tuleb määrata programmi Time asukoht.<br />
<br />
<br />
* Programmi Time kataloogi teekonna määramine: '''whereis [''programmi nimi''] '''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''whereis time'''<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale kuvatakse väljundina kataloogi teekond, kus asub programmi Time käivitatav fail.<br />
<br />
<br />
'''Näited:'''<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel: '''/usr/bin/time [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''/usr/bin/time htop'''<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
0.01user 0.09system 0:07.33elapsed 1%CPU (0avgtext+0avgdata 9088maxresident)k<br />
<br />
0inputs+0outputs (0major+1617minor)pagefaults 0swaps<br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel koos võtmega '''-f''', mis muudab väljundi vormingut: '''/usr/bin/time –f [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |/usr/bin/time -f "\t%U user,\t%S system,\t%e real" htop<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg ette määratud vormingus.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |0.02 user, 0.08 system, 7.65 real<br />
|} <br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Käesolevas referaadis tehti lühike ülevaade käsust '''time''', mida kasutatakse UNIX-laadsetes operatsioonisüsteemides. Lisaks kirjalikule kokkuvõttele toodi referaadis välja praktilisi näiteid käsuga '''time''' (näidete saamisel on kasutatud Ubuntu serveri versiooni 12.04.3 LTS), mille eesmärk on pakkuda lugejale täiendavaid selgitusi antud referaadi sisust. Kõik näited on lihtsasti realiseeritavad Linux operatsioonisüsteemi omamisel. Näidetele on juurde lisatud selgitused nii käsu enda kui ka selle tulemuse kohta. Arvan, et antud referaat sobib eelkõige neile, kellel on ettekujutus ja kogemus käsurea töömehhanismist.<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
1. http://en.wikipedia.org/wiki/Time_(Unix)<br />
<br />
2. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl1_time.htm<br />
<br />
3. http://www.thegeekstuff.com/2012/01/time-command-examples/<br />
<br />
4. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl1_whereis.htm<br />
<br />
5. http://www.cs.utah.edu/dept/old/texinfo/time/time.html<br />
<br />
6. http://www.tutorialspoint.com/unix_commands/time.htm<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Time_(uus)&diff=71737Time (uus)2013-12-31T15:03:56Z<p>Sviljast: /* Võtmed */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Ees ja perekonnanimi: '''Silver Viljaste'''<br />
<br />
Rühm: '''A21 päevaõpe'''<br />
<br />
Referaadi koostamise kuupäev: '''17.11.2013. a.'''<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Käesolev referaat, mille teemaks on UNIX käsureal käivitatav käsk '''„time“''', on täiendversioon IT Kolledži tudengi Karmen Matkuri referaadile, mis on koostatud õppeaine "operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine" raames. Eelmise versiooniga saab tutvuda siit: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Time<br />
<br />
'''Time''' on käsk, mida kasutatakse UNIX-laadsetes operatsioonisüsteemides selleks, et kindlaks määrata näiteks konkreetse käsu või programmi täitmiseks kulunud aega. [1][2]<br />
<br />
Käsk '''time''' on võimalik käivitada kahel viisil: eraldiseisva programmina või käsuna näiteks Bash kestas (Shell). Eraldiseisva programmina on '''time''' kasutatav igas Linux operatsioonisüsteemis. Selleks, et käivitada käsk '''time''' välise programmina, tuleb kasutajal Bash kestas määrata teekond, kus programm asub. Selleks on '''/usr/bin/time'''. [6]<br />
<br />
Bash shell’i sisseehitatud käsu '''time''' tulemusena väljastatakse etteantud käskude täitmiseks kulunud reaalne aeg, kasutaja CPU aeg ja süsteemi CPU aeg. [4]<br />
<br />
Lisaks ajalisele statistikale, mida saame käsu '''time''' täitmisel näha, on välise programmi korral võimalik pärida andmeid teiste ressursside kohta, näiteks mälu, andmete jagamist sisend–väljund seadmete ja loogiliste protsessorite (threads) vahel. [5]<br />
<br />
=Bash shell'i integreeritud käsk '''time'''=<br />
<br />
==Süntaks==<br />
<br />
'''time''' [''võtmed''] käsklus [''argumendid'']<br />
<br />
==Võtmed==<br />
<br />
'''-p''' - interpreteerib väljundi POSIX vormingus. Tulemus esitatakse sekundites, ent kümnendike koht pole täpsustatud, kuid on piisava ajalise täpsusega. [3][5]<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
'''Time''' käsuga väljastatakse käskude täitmiseks kulunud ajaline statistika:<br />
<br />
* '''Reaalne aeg''' - programmi või käsu esilekutsumiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg. [3]<br />
<br />
* '''Kasutaja CPU aeg''' – aeg, mis kulus protsessoril protsesside esilekutsumiseks kasutajarežiimis ja kerneliväliselt. [3]<br />
<br />
* '''Süsteemi CPU aeg''' – protsessori tööaeg, mis kulus rakendusprogrammil operatsioonisüsteemi poole pöördumiseks selleks, et kävitada operatsioonisüsteemis sisalduvaid rutiiine. [3]<br />
<br />
<br />
'''Näited:'''<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi paigaldamisel: '''time apt-get install [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time apt-get install htop''' <br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi paigaldamiseks kulunud aeg koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 0m3.659s<br />
<br />
user 0m0.896s<br />
<br />
sys 0m0.080s <br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel: '''time [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time htop''' <br />
|}<br />
<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 0m3.167s<br />
<br />
user 0m0.008s<br />
<br />
sys 0m0.064s<br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel koos võtmega '''-p''': '''time –p [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time –p htop''' <br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse POSIX vormingus programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 10.57<br />
<br />
user 0.02<br />
<br />
sys 0.10 <br />
|}<br />
<br />
=Välimine käsk '''time'''=<br />
<br />
==Süntaks==<br />
<br />
/usr/bin/time [''võtmed''] käsklus [''argumendid'']<br />
<br />
==Võtmed==<br />
<br />
'''-v, – –verbose''' - kasutatakse siis, kui soovitakse väljundile detailsemat kirjeldust. [3]<br />
<br />
'''–quite''' - välditakse programmi staatuse raporteerimist väljundis. [3]<br />
<br />
'''-f, – –format''' - kasutaja saab määrata väljundi vormingut. [3]<br />
<br />
'''-p''' - Võimaldab määrata väljundi vormingu, mis on vastavuses POSIX-ga. [3]<br />
<br />
''' -o FILE''' – väljund suunatakse faili. [3]<br />
<br />
'''– –output=FILE''' – väljund suunatakse faili, kus vana sisu kirjutatakse üle. [3]<br />
<br />
'''-a, – –append''' – väljund kirjutatakse faili lõppu, välditakse ülekirjtamist. [3]<br />
<br />
'''-V, – -version''' - kuvatakse versiooni informatsioon. [3]<br />
<br />
===– -format ehk -f võti===<br />
<br />
'''-f''' võtmega lubatakse kasutajal otsustada, millist informasiooni ja millises vormingus väljastatakse. Format string sisaldab:<br />
<br />
'''%+karakter''' - määrab, milliseid andmeid väljundis näidatakse. [2] Karakterite valiku saab kätte käsuga:<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''man time'''<br />
|}<br />
<br />
'''\''' - määrab tulemuse vormingu:<br />
<br />
* '''\t''' - tabeli vorm; [2]<br />
* '''\n''' - iga järgnev tulemus kuvatakse uuele reale; [2]<br />
* '''\\''' - kuvatakse tähemärk '''\''' [2]<br />
<br />
Ülejäänud tekst kuvatakse nii, nagu vaikimisi vorming ette näeb. '''/usr/bin/time''' vaikimisi vorming on kujul: [3]<br />
<br />
%Uuser %Ssystem %Eelapsed %PCPU (%Xtext+%Ddata %Mmax)k <br />
%Iinputs+%Ooutputs (%Fmajor+%Rminor)pagefaults %Wswaps<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
Ülejäänud võtmete kasutamiseks tuleb käsk '''time''' käivitada välise programmina. Selleks tuleb määrata programmi Time asukoht.<br />
<br />
<br />
* Programmi Time kataloogi teekonna määramine: '''whereis [''programmi nimi''] '''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''whereis time'''<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale kuvatakse väljundina kataloogi teekond, kus asub programmi Time käivitatav fail.<br />
<br />
<br />
'''Näited:'''<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel: '''/usr/bin/time [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''/usr/bin/time htop'''<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
0.01user 0.09system 0:07.33elapsed 1%CPU (0avgtext+0avgdata 9088maxresident)k<br />
<br />
0inputs+0outputs (0major+1617minor)pagefaults 0swaps<br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel koos võtmega '''-f''', mis muudab väljundi vormingut: '''/usr/bin/time –f [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |/usr/bin/time -f "\t%U user,\t%S system,\t%e real" htop<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg ette määratud vormingus.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |0.02 user, 0.08 system, 7.65 real<br />
|} <br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Käesolevas referaadis tehti lühike ülevaade käsust '''time''', mida kasutatakse UNIX-laadsetes operatsioonisüsteemides. Lisaks kirjalikule kokkuvõttele toodi referaadis välja praktilisi näiteid käsuga '''time''' (näidete saamisel on kasutatud Ubuntu serveri versiooni 12.04.3 LTS), mille eesmärk on pakkuda lugejale täiendavaid selgitusi antud referaadi sisust. Kõik näited on lihtsasti realiseeritavad Linux operatsioonisüsteemi omamisel. Näidetele on juurde lisatud selgitused nii käsu enda kui ka selle tulemuse kohta. Arvan, et antud referaat sobib eelkõige neile, kellel on ettekujutus ja kogemus käsurea töömehhanismist.<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
1. http://en.wikipedia.org/wiki/Time_(Unix)<br />
<br />
2. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl1_time.htm<br />
<br />
3. http://www.thegeekstuff.com/2012/01/time-command-examples/<br />
<br />
4. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl1_whereis.htm<br />
<br />
5. http://www.cs.utah.edu/dept/old/texinfo/time/time.html<br />
<br />
6. http://www.tutorialspoint.com/unix_commands/time.htm<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Time_(uus)&diff=71736Time (uus)2013-12-31T15:03:34Z<p>Sviljast: /* Võtmed */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Ees ja perekonnanimi: '''Silver Viljaste'''<br />
<br />
Rühm: '''A21 päevaõpe'''<br />
<br />
Referaadi koostamise kuupäev: '''17.11.2013. a.'''<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Käesolev referaat, mille teemaks on UNIX käsureal käivitatav käsk '''„time“''', on täiendversioon IT Kolledži tudengi Karmen Matkuri referaadile, mis on koostatud õppeaine "operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine" raames. Eelmise versiooniga saab tutvuda siit: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Time<br />
<br />
'''Time''' on käsk, mida kasutatakse UNIX-laadsetes operatsioonisüsteemides selleks, et kindlaks määrata näiteks konkreetse käsu või programmi täitmiseks kulunud aega. [1][2]<br />
<br />
Käsk '''time''' on võimalik käivitada kahel viisil: eraldiseisva programmina või käsuna näiteks Bash kestas (Shell). Eraldiseisva programmina on '''time''' kasutatav igas Linux operatsioonisüsteemis. Selleks, et käivitada käsk '''time''' välise programmina, tuleb kasutajal Bash kestas määrata teekond, kus programm asub. Selleks on '''/usr/bin/time'''. [6]<br />
<br />
Bash shell’i sisseehitatud käsu '''time''' tulemusena väljastatakse etteantud käskude täitmiseks kulunud reaalne aeg, kasutaja CPU aeg ja süsteemi CPU aeg. [4]<br />
<br />
Lisaks ajalisele statistikale, mida saame käsu '''time''' täitmisel näha, on välise programmi korral võimalik pärida andmeid teiste ressursside kohta, näiteks mälu, andmete jagamist sisend–väljund seadmete ja loogiliste protsessorite (threads) vahel. [5]<br />
<br />
=Bash shell'i integreeritud käsk '''time'''=<br />
<br />
==Süntaks==<br />
<br />
'''time''' [''võtmed''] käsklus [''argumendid'']<br />
<br />
==Võtmed==<br />
<br />
'''-p''' - interpreteerib väljundi POSIX vormingus. Tulemus esitatakse sekundites, ent kümnendike koht pole täpsustatud, kuid on piisava ajalise täpsusega. [3][5]<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
'''Time''' käsuga väljastatakse käskude täitmiseks kulunud ajaline statistika:<br />
<br />
* '''Reaalne aeg''' - programmi või käsu esilekutsumiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg. [3]<br />
<br />
* '''Kasutaja CPU aeg''' – aeg, mis kulus protsessoril protsesside esilekutsumiseks kasutajarežiimis ja kerneliväliselt. [3]<br />
<br />
* '''Süsteemi CPU aeg''' – protsessori tööaeg, mis kulus rakendusprogrammil operatsioonisüsteemi poole pöördumiseks selleks, et kävitada operatsioonisüsteemis sisalduvaid rutiiine. [3]<br />
<br />
<br />
'''Näited:'''<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi paigaldamisel: '''time apt-get install [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time apt-get install htop''' <br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi paigaldamiseks kulunud aeg koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 0m3.659s<br />
<br />
user 0m0.896s<br />
<br />
sys 0m0.080s <br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel: '''time [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time htop''' <br />
|}<br />
<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 0m3.167s<br />
<br />
user 0m0.008s<br />
<br />
sys 0m0.064s<br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel koos võtmega '''-p''': '''time –p [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time –p htop''' <br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse POSIX vormingus programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 10.57<br />
<br />
user 0.02<br />
<br />
sys 0.10 <br />
|}<br />
<br />
=Välimine käsk '''time'''=<br />
<br />
==Süntaks==<br />
<br />
/usr/bin/time [''võtmed''] käsklus [''argumendid'']<br />
<br />
==Võtmed==<br />
<br />
'''-v, ––verbose''' - kasutatakse siis, kui soovitakse väljundile detailsemat kirjeldust. [3]<br />
<br />
'''–quite''' - välditakse programmi staatuse raporteerimist väljundis. [3]<br />
<br />
'''-f, ––format''' - kasutaja saab määrata väljundi vormingut. [3]<br />
<br />
'''-p''' - Võimaldab määrata väljundi vormingu, mis on vastavuses POSIX-ga. [3]<br />
<br />
''' -o FILE''' – väljund suunatakse faili. [3]<br />
<br />
'''––output=FILE''' – väljund suunatakse faili, kus vana sisu kirjutatakse üle. [3]<br />
<br />
'''-a, ––append''' – väljund kirjutatakse faili lõppu, välditakse ülekirjtamist. [3]<br />
<br />
'''-V, –-version''' - kuvatakse versiooni informatsioon. [3]<br />
<br />
===–-format ehk -f võti===<br />
<br />
'''-f''' võtmega lubatakse kasutajal otsustada, millist informasiooni ja millises vormingus väljastatakse. Format string sisaldab:<br />
<br />
'''%+karakter''' - määrab, milliseid andmeid väljundis näidatakse. [2] Karakterite valiku saab kätte käsuga:<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''man time'''<br />
|}<br />
<br />
'''\''' - määrab tulemuse vormingu:<br />
<br />
* '''\t''' - tabeli vorm; [2]<br />
* '''\n''' - iga järgnev tulemus kuvatakse uuele reale; [2]<br />
* '''\\''' - kuvatakse tähemärk '''\''' [2]<br />
<br />
Ülejäänud tekst kuvatakse nii, nagu vaikimisi vorming ette näeb. '''/usr/bin/time''' vaikimisi vorming on kujul: [3]<br />
<br />
%Uuser %Ssystem %Eelapsed %PCPU (%Xtext+%Ddata %Mmax)k <br />
%Iinputs+%Ooutputs (%Fmajor+%Rminor)pagefaults %Wswaps<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
Ülejäänud võtmete kasutamiseks tuleb käsk '''time''' käivitada välise programmina. Selleks tuleb määrata programmi Time asukoht.<br />
<br />
<br />
* Programmi Time kataloogi teekonna määramine: '''whereis [''programmi nimi''] '''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''whereis time'''<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale kuvatakse väljundina kataloogi teekond, kus asub programmi Time käivitatav fail.<br />
<br />
<br />
'''Näited:'''<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel: '''/usr/bin/time [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''/usr/bin/time htop'''<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
0.01user 0.09system 0:07.33elapsed 1%CPU (0avgtext+0avgdata 9088maxresident)k<br />
<br />
0inputs+0outputs (0major+1617minor)pagefaults 0swaps<br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel koos võtmega '''-f''', mis muudab väljundi vormingut: '''/usr/bin/time –f [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |/usr/bin/time -f "\t%U user,\t%S system,\t%e real" htop<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg ette määratud vormingus.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |0.02 user, 0.08 system, 7.65 real<br />
|} <br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Käesolevas referaadis tehti lühike ülevaade käsust '''time''', mida kasutatakse UNIX-laadsetes operatsioonisüsteemides. Lisaks kirjalikule kokkuvõttele toodi referaadis välja praktilisi näiteid käsuga '''time''' (näidete saamisel on kasutatud Ubuntu serveri versiooni 12.04.3 LTS), mille eesmärk on pakkuda lugejale täiendavaid selgitusi antud referaadi sisust. Kõik näited on lihtsasti realiseeritavad Linux operatsioonisüsteemi omamisel. Näidetele on juurde lisatud selgitused nii käsu enda kui ka selle tulemuse kohta. Arvan, et antud referaat sobib eelkõige neile, kellel on ettekujutus ja kogemus käsurea töömehhanismist.<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
1. http://en.wikipedia.org/wiki/Time_(Unix)<br />
<br />
2. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl1_time.htm<br />
<br />
3. http://www.thegeekstuff.com/2012/01/time-command-examples/<br />
<br />
4. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl1_whereis.htm<br />
<br />
5. http://www.cs.utah.edu/dept/old/texinfo/time/time.html<br />
<br />
6. http://www.tutorialspoint.com/unix_commands/time.htm<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Time_(uus)&diff=71735Time (uus)2013-12-31T15:02:56Z<p>Sviljast: /* Võtmed */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Ees ja perekonnanimi: '''Silver Viljaste'''<br />
<br />
Rühm: '''A21 päevaõpe'''<br />
<br />
Referaadi koostamise kuupäev: '''17.11.2013. a.'''<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Käesolev referaat, mille teemaks on UNIX käsureal käivitatav käsk '''„time“''', on täiendversioon IT Kolledži tudengi Karmen Matkuri referaadile, mis on koostatud õppeaine "operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine" raames. Eelmise versiooniga saab tutvuda siit: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Time<br />
<br />
'''Time''' on käsk, mida kasutatakse UNIX-laadsetes operatsioonisüsteemides selleks, et kindlaks määrata näiteks konkreetse käsu või programmi täitmiseks kulunud aega. [1][2]<br />
<br />
Käsk '''time''' on võimalik käivitada kahel viisil: eraldiseisva programmina või käsuna näiteks Bash kestas (Shell). Eraldiseisva programmina on '''time''' kasutatav igas Linux operatsioonisüsteemis. Selleks, et käivitada käsk '''time''' välise programmina, tuleb kasutajal Bash kestas määrata teekond, kus programm asub. Selleks on '''/usr/bin/time'''. [6]<br />
<br />
Bash shell’i sisseehitatud käsu '''time''' tulemusena väljastatakse etteantud käskude täitmiseks kulunud reaalne aeg, kasutaja CPU aeg ja süsteemi CPU aeg. [4]<br />
<br />
Lisaks ajalisele statistikale, mida saame käsu '''time''' täitmisel näha, on välise programmi korral võimalik pärida andmeid teiste ressursside kohta, näiteks mälu, andmete jagamist sisend–väljund seadmete ja loogiliste protsessorite (threads) vahel. [5]<br />
<br />
=Bash shell'i integreeritud käsk '''time'''=<br />
<br />
==Süntaks==<br />
<br />
'''time''' [''võtmed''] käsklus [''argumendid'']<br />
<br />
==Võtmed==<br />
<br />
'''-p''' - interpreteerib väljundi POSIX vormingus. Tulemus esitatakse sekundites, ent kümnendike koht pole täpsustatud, kuid on piisava ajalise täpsusega. [3][5]<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
'''Time''' käsuga väljastatakse käskude täitmiseks kulunud ajaline statistika:<br />
<br />
* '''Reaalne aeg''' - programmi või käsu esilekutsumiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg. [3]<br />
<br />
* '''Kasutaja CPU aeg''' – aeg, mis kulus protsessoril protsesside esilekutsumiseks kasutajarežiimis ja kerneliväliselt. [3]<br />
<br />
* '''Süsteemi CPU aeg''' – protsessori tööaeg, mis kulus rakendusprogrammil operatsioonisüsteemi poole pöördumiseks selleks, et kävitada operatsioonisüsteemis sisalduvaid rutiiine. [3]<br />
<br />
<br />
'''Näited:'''<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi paigaldamisel: '''time apt-get install [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time apt-get install htop''' <br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi paigaldamiseks kulunud aeg koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 0m3.659s<br />
<br />
user 0m0.896s<br />
<br />
sys 0m0.080s <br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel: '''time [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time htop''' <br />
|}<br />
<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 0m3.167s<br />
<br />
user 0m0.008s<br />
<br />
sys 0m0.064s<br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel koos võtmega '''-p''': '''time –p [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time –p htop''' <br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse POSIX vormingus programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 10.57<br />
<br />
user 0.02<br />
<br />
sys 0.10 <br />
|}<br />
<br />
=Välimine käsk '''time'''=<br />
<br />
==Süntaks==<br />
<br />
/usr/bin/time [''võtmed''] käsklus [''argumendid'']<br />
<br />
==Võtmed==<br />
<br />
'''-v, -–verbose''' - kasutatakse siis, kui soovitakse väljundile detailsemat kirjeldust. [3]<br />
<br />
'''–quite''' - välditakse programmi staatuse raporteerimist väljundis. [3]<br />
<br />
'''-f, -–format''' - kasutaja saab määrata väljundi vormingut. [3]<br />
<br />
'''-p''' - Võimaldab määrata väljundi vormingu, mis on vastavuses POSIX-ga. [3]<br />
<br />
''' -o FILE''' – väljund suunatakse faili. [3]<br />
<br />
'''-–output=FILE''' – väljund suunatakse faili, kus vana sisu kirjutatakse üle. [3]<br />
<br />
'''-a, -–append''' – väljund kirjutatakse faili lõppu, välditakse ülekirjtamist. [3]<br />
<br />
'''-V, --version''' - kuvatakse versiooni informatsioon. [3]<br />
<br />
===-format ehk -f võti===<br />
<br />
'''-f''' võtmega lubatakse kasutajal otsustada, millist informasiooni ja millises vormingus väljastatakse. Format string sisaldab:<br />
<br />
'''%+karakter''' - määrab, milliseid andmeid väljundis näidatakse. [2] Karakterite valiku saab kätte käsuga:<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''man time'''<br />
|}<br />
<br />
'''\''' - määrab tulemuse vormingu:<br />
<br />
* '''\t''' - tabeli vorm; [2]<br />
* '''\n''' - iga järgnev tulemus kuvatakse uuele reale; [2]<br />
* '''\\''' - kuvatakse tähemärk '''\''' [2]<br />
<br />
Ülejäänud tekst kuvatakse nii, nagu vaikimisi vorming ette näeb. '''/usr/bin/time''' vaikimisi vorming on kujul: [3]<br />
<br />
%Uuser %Ssystem %Eelapsed %PCPU (%Xtext+%Ddata %Mmax)k <br />
%Iinputs+%Ooutputs (%Fmajor+%Rminor)pagefaults %Wswaps<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
Ülejäänud võtmete kasutamiseks tuleb käsk '''time''' käivitada välise programmina. Selleks tuleb määrata programmi Time asukoht.<br />
<br />
<br />
* Programmi Time kataloogi teekonna määramine: '''whereis [''programmi nimi''] '''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''whereis time'''<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale kuvatakse väljundina kataloogi teekond, kus asub programmi Time käivitatav fail.<br />
<br />
<br />
'''Näited:'''<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel: '''/usr/bin/time [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''/usr/bin/time htop'''<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
0.01user 0.09system 0:07.33elapsed 1%CPU (0avgtext+0avgdata 9088maxresident)k<br />
<br />
0inputs+0outputs (0major+1617minor)pagefaults 0swaps<br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel koos võtmega '''-f''', mis muudab väljundi vormingut: '''/usr/bin/time –f [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |/usr/bin/time -f "\t%U user,\t%S system,\t%e real" htop<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg ette määratud vormingus.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |0.02 user, 0.08 system, 7.65 real<br />
|} <br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Käesolevas referaadis tehti lühike ülevaade käsust '''time''', mida kasutatakse UNIX-laadsetes operatsioonisüsteemides. Lisaks kirjalikule kokkuvõttele toodi referaadis välja praktilisi näiteid käsuga '''time''' (näidete saamisel on kasutatud Ubuntu serveri versiooni 12.04.3 LTS), mille eesmärk on pakkuda lugejale täiendavaid selgitusi antud referaadi sisust. Kõik näited on lihtsasti realiseeritavad Linux operatsioonisüsteemi omamisel. Näidetele on juurde lisatud selgitused nii käsu enda kui ka selle tulemuse kohta. Arvan, et antud referaat sobib eelkõige neile, kellel on ettekujutus ja kogemus käsurea töömehhanismist.<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
1. http://en.wikipedia.org/wiki/Time_(Unix)<br />
<br />
2. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl1_time.htm<br />
<br />
3. http://www.thegeekstuff.com/2012/01/time-command-examples/<br />
<br />
4. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl1_whereis.htm<br />
<br />
5. http://www.cs.utah.edu/dept/old/texinfo/time/time.html<br />
<br />
6. http://www.tutorialspoint.com/unix_commands/time.htm<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Time_(uus)&diff=71245Time (uus)2013-12-28T02:14:55Z<p>Sviljast: </p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Ees ja perekonnanimi: '''Silver Viljaste'''<br />
<br />
Rühm: '''A21 päevaõpe'''<br />
<br />
Referaadi koostamise kuupäev: '''17.11.2013. a.'''<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Käesolev referaat, mille teemaks on UNIX käsureal käivitatav käsk '''„time“''', on täiendversioon IT Kolledži tudengi Karmen Matkuri referaadile, mis on koostatud õppeaine "operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine" raames. Eelmise versiooniga saab tutvuda siit: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Time<br />
<br />
'''Time''' on käsk, mida kasutatakse UNIX-laadsetes operatsioonisüsteemides selleks, et kindlaks määrata näiteks konkreetse käsu või programmi täitmiseks kulunud aega. [1][2]<br />
<br />
Käsk '''time''' on võimalik käivitada kahel viisil: eraldiseisva programmina või käsuna näiteks Bash kestas (Shell). Eraldiseisva programmina on '''time''' kasutatav igas Linux operatsioonisüsteemis. Selleks, et käivitada käsk '''time''' välise programmina, tuleb kasutajal Bash kestas määrata teekond, kus programm asub. Selleks on '''/usr/bin/time'''. [6]<br />
<br />
Bash shell’i sisseehitatud käsu '''time''' tulemusena väljastatakse etteantud käskude täitmiseks kulunud reaalne aeg, kasutaja CPU aeg ja süsteemi CPU aeg. [4]<br />
<br />
Lisaks ajalisele statistikale, mida saame käsu '''time''' täitmisel näha, on välise programmi korral võimalik pärida andmeid teiste ressursside kohta, näiteks mälu, andmete jagamist sisend–väljund seadmete ja loogiliste protsessorite (threads) vahel. [5]<br />
<br />
=Bash shell'i integreeritud käsk '''time'''=<br />
<br />
==Süntaks==<br />
<br />
'''time''' [''võtmed''] käsklus [''argumendid'']<br />
<br />
==Võtmed==<br />
<br />
'''-p''' - interpreteerib väljundi POSIX vormingus. Tulemus esitatakse sekundites, ent kümnendike koht pole täpsustatud, kuid on piisava ajalise täpsusega. [3][5]<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
'''Time''' käsuga väljastatakse käskude täitmiseks kulunud ajaline statistika:<br />
<br />
* '''Reaalne aeg''' - programmi või käsu esilekutsumiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg. [3]<br />
<br />
* '''Kasutaja CPU aeg''' – aeg, mis kulus protsessoril protsesside esilekutsumiseks kasutajarežiimis ja kerneliväliselt. [3]<br />
<br />
* '''Süsteemi CPU aeg''' – protsessori tööaeg, mis kulus rakendusprogrammil operatsioonisüsteemi poole pöördumiseks selleks, et kävitada operatsioonisüsteemis sisalduvaid rutiiine. [3]<br />
<br />
<br />
'''Näited:'''<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi paigaldamisel: '''time apt-get install [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time apt-get install htop''' <br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi paigaldamiseks kulunud aeg koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 0m3.659s<br />
<br />
user 0m0.896s<br />
<br />
sys 0m0.080s <br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel: '''time [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time htop''' <br />
|}<br />
<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 0m3.167s<br />
<br />
user 0m0.008s<br />
<br />
sys 0m0.064s<br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel koos võtmega '''-p''': '''time –p [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time –p htop''' <br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse POSIX vormingus programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 10.57<br />
<br />
user 0.02<br />
<br />
sys 0.10 <br />
|}<br />
<br />
=Välimine käsk '''time'''=<br />
<br />
==Süntaks==<br />
<br />
/usr/bin/time [''võtmed''] käsklus [''argumendid'']<br />
<br />
==Võtmed==<br />
<br />
'''-v, –verbose''' - kasutatakse siis, kui soovitakse väljundile detailsemat kirjeldust. [3]<br />
<br />
'''–quite''' - välditakse programmi staatuse raporteerimist väljundis. [3]<br />
<br />
'''-f, –format''' - kasutaja saab määrata väljundi vormingut. [3]<br />
<br />
'''-p''' - Võimaldab määrata väljundi vormingu, mis on vastavuses POSIX-ga. [3]<br />
<br />
''' -o FILE''' – väljund suunatakse faili. [3]<br />
<br />
'''–output=FILE''' – väljund suunatakse faili, kus vana sisu kirjutatakse üle. [3]<br />
<br />
'''-a, –append''' – väljund kirjutatakse faili lõppu, välditakse ülekirjtamist. [3]<br />
<br />
'''-V, --version''' - kuvatakse versiooni informatsioon. [3]<br />
<br />
===-format ehk -f võti===<br />
<br />
'''-f''' võtmega lubatakse kasutajal otsustada, millist informasiooni ja millises vormingus väljastatakse. Format string sisaldab:<br />
<br />
'''%+karakter''' - määrab, milliseid andmeid väljundis näidatakse. [2] Karakterite valiku saab kätte käsuga:<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''man time'''<br />
|}<br />
<br />
'''\''' - määrab tulemuse vormingu:<br />
<br />
* '''\t''' - tabeli vorm; [2]<br />
* '''\n''' - iga järgnev tulemus kuvatakse uuele reale; [2]<br />
* '''\\''' - kuvatakse tähemärk '''\''' [2]<br />
<br />
Ülejäänud tekst kuvatakse nii, nagu vaikimisi vorming ette näeb. '''/usr/bin/time''' vaikimisi vorming on kujul: [3]<br />
<br />
%Uuser %Ssystem %Eelapsed %PCPU (%Xtext+%Ddata %Mmax)k <br />
%Iinputs+%Ooutputs (%Fmajor+%Rminor)pagefaults %Wswaps<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
Ülejäänud võtmete kasutamiseks tuleb käsk '''time''' käivitada välise programmina. Selleks tuleb määrata programmi Time asukoht.<br />
<br />
<br />
* Programmi Time kataloogi teekonna määramine: '''whereis [''programmi nimi''] '''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''whereis time'''<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale kuvatakse väljundina kataloogi teekond, kus asub programmi Time käivitatav fail.<br />
<br />
<br />
'''Näited:'''<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel: '''/usr/bin/time [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''/usr/bin/time htop'''<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
0.01user 0.09system 0:07.33elapsed 1%CPU (0avgtext+0avgdata 9088maxresident)k<br />
<br />
0inputs+0outputs (0major+1617minor)pagefaults 0swaps<br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel koos võtmega '''-f''', mis muudab väljundi vormingut: '''/usr/bin/time –f [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |/usr/bin/time -f "\t%U user,\t%S system,\t%e real" htop<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg ette määratud vormingus.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |0.02 user, 0.08 system, 7.65 real<br />
|} <br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Käesolevas referaadis tehti lühike ülevaade käsust '''time''', mida kasutatakse UNIX-laadsetes operatsioonisüsteemides. Lisaks kirjalikule kokkuvõttele toodi referaadis välja praktilisi näiteid käsuga '''time''' (näidete saamisel on kasutatud Ubuntu serveri versiooni 12.04.3 LTS), mille eesmärk on pakkuda lugejale täiendavaid selgitusi antud referaadi sisust. Kõik näited on lihtsasti realiseeritavad Linux operatsioonisüsteemi omamisel. Näidetele on juurde lisatud selgitused nii käsu enda kui ka selle tulemuse kohta. Arvan, et antud referaat sobib eelkõige neile, kellel on ettekujutus ja kogemus käsurea töömehhanismist.<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
1. http://en.wikipedia.org/wiki/Time_(Unix)<br />
<br />
2. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl1_time.htm<br />
<br />
3. http://www.thegeekstuff.com/2012/01/time-command-examples/<br />
<br />
4. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl1_whereis.htm<br />
<br />
5. http://www.cs.utah.edu/dept/old/texinfo/time/time.html<br />
<br />
6. http://www.tutorialspoint.com/unix_commands/time.htm<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Time_(uus)&diff=71244Time (uus)2013-12-28T01:47:47Z<p>Sviljast: </p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Ees ja perekonnanimi: '''Silver Viljaste'''<br />
<br />
Rühm: '''A21 päevaõpe'''<br />
<br />
Referaadi koostamise kuupäev: '''17.11.2013. a.'''<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Käesolev referaat, mille teemaks on UNIX käsureal käivitatav käsk '''„time“''', on täiendversioon IT Kolledži tudengi Karmen Matkuri referaadile. Eelmise versiooniga saab tutvuda siit: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Time<br />
<br />
'''Time''' on käsk, mida kasutatakse UNIX-laadsetes operatsioonisüsteemides selleks, et kindlaks määrata näiteks konkreetse käsu või programmi täitmiseks kulunud aega. [1][2]<br />
<br />
Käsk '''time''' on võimalik käivitada kahel viisil: eraldiseisva programmina või käsuna näiteks Bash kestas (Shell). Eraldiseisva programmina on '''time''' kasutatav igas Linux operatsioonisüsteemis. Selleks, et käivitada käsk '''time''' välise programmina, tuleb kasutajal Bash kestas määrata teekond, kus programm asub. Selleks on '''/usr/bin/time'''. [6]<br />
<br />
Bash shell’i sisseehitatud käsu '''time''' tulemusena väljastatakse etteantud käskude täitmiseks kulunud reaalne aeg, kasutaja CPU aeg ja süsteemi CPU aeg. [4]<br />
<br />
Lisaks ajalisele statistikale, mida saame käsu '''time''' täitmisel näha, on välise programmi korral võimalik pärida andmeid teiste ressursside kohta, näiteks mälu, andmete jagamist sisend–väljund seadmete ja loogiliste protsessorite (threads) vahel. [5]<br />
<br />
=Bash shell'i integreeritud käsk '''time'''=<br />
<br />
==Süntaks==<br />
<br />
'''time''' [''võtmed''] käsklus [''argumendid'']<br />
<br />
==Võtmed==<br />
<br />
'''-p''' - interpreteerib väljundi POSIX vormingus. Tulemus esitatakse sekundites, ent kümnendike koht pole täpsustatud, kuid on piisava ajalise täpsusega. [3][5]<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
'''Time''' käsuga väljastatakse käskude täitmiseks kulunud ajaline statistika:<br />
<br />
* '''Reaalne aeg''' - programmi või käsu esilekutsumiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg. [3]<br />
<br />
* '''Kasutaja CPU aeg''' – aeg, mis kulus protsessoril protsesside esilekutsumiseks kasutajarežiimis ja kerneliväliselt. [3]<br />
<br />
* '''Süsteemi CPU aeg''' – protsessori tööaeg, mis kulus rakendusprogrammil operatsioonisüsteemi poole pöördumiseks selleks, et kävitada operatsioonisüsteemis sisalduvaid rutiiine. [3]<br />
<br />
<br />
'''Näited:'''<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi paigaldamisel: '''time apt-get install [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time apt-get install htop''' <br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi paigaldamiseks kulunud aeg koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 0m3.659s<br />
<br />
user 0m0.896s<br />
<br />
sys 0m0.080s <br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel: '''time [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time htop''' <br />
|}<br />
<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 0m3.167s<br />
<br />
user 0m0.008s<br />
<br />
sys 0m0.064s<br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel koos võtmega '''-p''': '''time –p [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time –p htop''' <br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse POSIX vormingus programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 10.57<br />
<br />
user 0.02<br />
<br />
sys 0.10 <br />
|}<br />
<br />
=Välimine käsk '''time'''=<br />
<br />
==Süntaks==<br />
<br />
/usr/bin/time [''võtmed''] käsklus [''argumendid'']<br />
<br />
==Võtmed==<br />
<br />
'''-v, –verbose''' - kasutatakse siis, kui soovitakse väljundile detailsemat kirjeldust. [3]<br />
<br />
'''–quite''' - välditakse programmi staatuse raporteerimist väljundis. [3]<br />
<br />
'''-f, –format''' - kasutaja saab määrata väljundi vormingut. [3]<br />
<br />
'''-p''' - Võimaldab määrata väljundi vormingu, mis on vastavuses POSIX-ga. [3]<br />
<br />
''' -o FILE''' – väljund suunatakse faili. [3]<br />
<br />
'''–output=FILE''' – väljund suunatakse faili, kus vana sisu kirjutatakse üle. [3]<br />
<br />
'''-a, –append''' – väljund kirjutatakse faili lõppu, välditakse ülekirjtamist. [3]<br />
<br />
'''-V, --version''' - kuvatakse versiooni informatsioon. [3]<br />
<br />
===-format ehk -f võti===<br />
<br />
'''-f''' võtmega lubatakse kasutajal otsustada, millist informasiooni ja millises vormingus väljastatakse. Format string sisaldab:<br />
<br />
'''%+karakter''' - määrab, milliseid andmeid väljundis näidatakse. [2] Karakterite valiku saab kätte käsuga:<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''man time'''<br />
|}<br />
<br />
'''\''' - määrab tulemuse vormingu:<br />
<br />
* '''\t''' - tabeli vorm; [2]<br />
* '''\n''' - iga järgnev tulemus kuvatakse uuele reale; [2]<br />
* '''\\''' - kuvatakse tähemärk '''\''' [2]<br />
<br />
Ülejäänud tekst kuvatakse nii, nagu vaikimisi vorming ette näeb. '''/usr/bin/time''' vaikimisi vorming on kujul: [3]<br />
<br />
%Uuser %Ssystem %Eelapsed %PCPU (%Xtext+%Ddata %Mmax)k <br />
%Iinputs+%Ooutputs (%Fmajor+%Rminor)pagefaults %Wswaps<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
Ülejäänud võtmete kasutamiseks tuleb käsk '''time''' käivitada välise programmina. Selleks tuleb määrata programmi Time asukoht.<br />
<br />
<br />
* Programmi Time kataloogi teekonna määramine: '''whereis [''programmi nimi''] '''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''whereis time'''<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale kuvatakse väljundina kataloogi teekond, kus asub programmi Time käivitatav fail.<br />
<br />
<br />
'''Näited:'''<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel: '''/usr/bin/time [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''/usr/bin/time htop'''<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
0.01user 0.09system 0:07.33elapsed 1%CPU (0avgtext+0avgdata 9088maxresident)k<br />
<br />
0inputs+0outputs (0major+1617minor)pagefaults 0swaps<br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel koos võtmega '''-f''', mis muudab väljundi vormingut: '''/usr/bin/time –f [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |/usr/bin/time -f "\t%U user,\t%S system,\t%e real" htop<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg ette määratud vormingus.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |0.02 user, 0.08 system, 7.65 real<br />
|} <br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
1. http://en.wikipedia.org/wiki/Time_(Unix)<br />
<br />
2. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl1_time.htm<br />
<br />
3. http://www.thegeekstuff.com/2012/01/time-command-examples/<br />
<br />
4. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl1_whereis.htm<br />
<br />
5. http://www.cs.utah.edu/dept/old/texinfo/time/time.html<br />
<br />
6. http://www.tutorialspoint.com/unix_commands/time.htm<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Windows_Server_administreerimine:Referaat:2013&diff=70372Category:Windows Server administreerimine:Referaat:20132013-12-17T18:39:55Z<p>Sviljast: /* Silver Viljaste */</p>
<hr />
<div>=Valminud referaadid ja retsensioonid=<br />
<br />
(Näide)<br />
<br />
==Kristiina Kaarna==<br />
*Referaat : Sync Center kasutamine üle VPN-i [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sync_Center_kasutamine_%C3%BCle_VPN-i]]<br />
**Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:*.VHD<br />
**Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART<br />
<br />
<br />
(/Näide)<br />
<br />
== Hindamise juures paluks arvesse võtta ==<br />
<br />
Sisu <br />
<br />
allikate arvu (minim 3) <br />
<br />
allikatele ja wiki.itcollege.ee -le viitamist !<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Jüri Olevsoo ==<br />
<br />
* Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:WINDOWS_SERVER_2012_TURVAMEETMETE_RAKENDUS_KORPORATIIVV%C3%95RGUS.pdf windowssever 2012 turvameetmet rakendamine firma võrgus ]<br />
** Arvustus1 : <br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
==Üllar Seerme==<br />
* Referaat: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/ReFS ReFS ]<br />
** Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NTFS_olemus_ja_sisu#Üllar_Seerme NTFS olemus ja sisu]<br />
** Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Veebiserveri_optimiseerimine#Üllar_Seerme Veebiserveri optimiseerimine]<br />
<br />
==Rene Juhani==<br />
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:W2012SDynamic_Access_Control.doc windows server dynamic assess control]<br />
** Arvustus1 : <br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
== Silver Viljaste ==<br />
<br />
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 IIS 8.0 ]<br />
** Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bitlocker<br />
** Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server:Talk<br />
<br />
== Gert Vaikre ==<br />
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Parooli_taastamine_Windowsis Parooli taastamine Windowsis]<br />
** Arvustus1 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Bitlocker Bitlocker]<br />
** Arvustus2 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]<br />
<br />
== Imre Lebedev ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Simple_mail_transfer_protocol SMTP Ja selle seaditamine]<br />
** Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis#Imre_Lebedev Parooli Taastamine Windowsis]<br />
** Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga#Imre_Lebedev IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]<br />
<br />
== Madis Mark ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_optimiseerimine Veebiserveri optimiseerimine]<br />
** Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Internet_Information_Service_8.0<br />
** Arvustus2:<br />
<br />
== Marti Reinsaar ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]<br />
** Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis Parooli Taastamine Windowsis]<br />
** Arvustus2:<br />
<br />
== Maarja-Liisa Tammepõld ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]<br />
** Arvustus1:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NTFS_olemus_ja_sisu<br />
** Arvustus2:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Vritual_smart_card<br />
<br />
== Tiina Ollema ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]<br />
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]<br />
**Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_olemus_ja_sisu NTFS olemus ja sisu]<br />
<br />
== Karl-Martin Karlson ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_failis%C3%BCsteemi_kasutamine_linuxis_v%C3%B5i_macis NTFS failisüsteemi kasutamine linuxis või macis]<br />
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol Simple_mail_transfer_protocol]<br />
**Arvustus2:<br />
<br />
==Marten Mattisen==<br />
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]<br />
**Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol#Marten_Mattisen Simple mail transfer protocol]<br />
**Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]<br />
<br />
==Henri Ots==<br />
*Referaat : Windows Server 2012 Core, GUI ja Minimal Server Interface[[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Server_2012_GUI_CORE_MSI]]<br />
**Arvustus1 https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Internet_Information_Service_8.0<br />
**Arvustus2<br />
<br />
==Andres Ivanov==<br />
*Referaat: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Vritual_smart_card Virtual Smart Card Installation]<br />
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Vritual_smart_card]<br />
**Arvustus2:<br />
<br />
==Ivo Suur==<br />
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_olemus_ja_sisu NTFS olemus ja sisu]<br />
**Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ReFS ReFS ]<br />
**Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:W2012SDynamic_Access_Control Dynamic Access Control ]</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Windows_Server_administreerimine:Referaat:2013&diff=70371Category:Windows Server administreerimine:Referaat:20132013-12-17T18:38:55Z<p>Sviljast: /* Henri Ots */</p>
<hr />
<div>=Valminud referaadid ja retsensioonid=<br />
<br />
(Näide)<br />
<br />
==Kristiina Kaarna==<br />
*Referaat : Sync Center kasutamine üle VPN-i [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sync_Center_kasutamine_%C3%BCle_VPN-i]]<br />
**Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:*.VHD<br />
**Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART<br />
<br />
<br />
(/Näide)<br />
<br />
== Hindamise juures paluks arvesse võtta ==<br />
<br />
Sisu <br />
<br />
allikate arvu (minim 3) <br />
<br />
allikatele ja wiki.itcollege.ee -le viitamist !<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Jüri Olevsoo ==<br />
<br />
* Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:WINDOWS_SERVER_2012_TURVAMEETMETE_RAKENDUS_KORPORATIIVV%C3%95RGUS.pdf windowssever 2012 turvameetmet rakendamine firma võrgus ]<br />
** Arvustus1 : <br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
==Üllar Seerme==<br />
* Referaat: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/ReFS ReFS ]<br />
** Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NTFS_olemus_ja_sisu#Üllar_Seerme NTFS olemus ja sisu]<br />
** Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Veebiserveri_optimiseerimine#Üllar_Seerme Veebiserveri optimiseerimine]<br />
<br />
==Rene Juhani==<br />
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:W2012SDynamic_Access_Control.doc windows server dynamic assess control]<br />
** Arvustus1 : <br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
== Silver Viljaste ==<br />
<br />
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 IIS 8.0 ]<br />
** Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Internet_Information_Service_8.0 ]<br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
== Gert Vaikre ==<br />
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Parooli_taastamine_Windowsis Parooli taastamine Windowsis]<br />
** Arvustus1 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Bitlocker Bitlocker]<br />
** Arvustus2 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]<br />
<br />
== Imre Lebedev ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Simple_mail_transfer_protocol SMTP Ja selle seaditamine]<br />
** Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis#Imre_Lebedev Parooli Taastamine Windowsis]<br />
** Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga#Imre_Lebedev IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]<br />
<br />
== Madis Mark ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_optimiseerimine Veebiserveri optimiseerimine]<br />
** Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Internet_Information_Service_8.0<br />
** Arvustus2:<br />
<br />
== Marti Reinsaar ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]<br />
** Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis Parooli Taastamine Windowsis]<br />
** Arvustus2:<br />
<br />
== Maarja-Liisa Tammepõld ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]<br />
** Arvustus1:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NTFS_olemus_ja_sisu<br />
** Arvustus2:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Vritual_smart_card<br />
<br />
== Tiina Ollema ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]<br />
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]<br />
**Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_olemus_ja_sisu NTFS olemus ja sisu]<br />
<br />
== Karl-Martin Karlson ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_failis%C3%BCsteemi_kasutamine_linuxis_v%C3%B5i_macis NTFS failisüsteemi kasutamine linuxis või macis]<br />
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol Simple_mail_transfer_protocol]<br />
**Arvustus2:<br />
<br />
==Marten Mattisen==<br />
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]<br />
**Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol#Marten_Mattisen Simple mail transfer protocol]<br />
**Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]<br />
<br />
==Henri Ots==<br />
*Referaat : Windows Server 2012 Core, GUI ja Minimal Server Interface[[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Server_2012_GUI_CORE_MSI]]<br />
**Arvustus1 https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Internet_Information_Service_8.0<br />
**Arvustus2<br />
<br />
==Andres Ivanov==<br />
*Referaat: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Vritual_smart_card Virtual Smart Card Installation]<br />
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Vritual_smart_card]<br />
**Arvustus2:<br />
<br />
==Ivo Suur==<br />
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_olemus_ja_sisu NTFS olemus ja sisu]<br />
**Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ReFS ReFS ]<br />
**Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:W2012SDynamic_Access_Control Dynamic Access Control ]</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Windows_Server_administreerimine:Referaat:2013&diff=70370Category:Windows Server administreerimine:Referaat:20132013-12-17T18:38:43Z<p>Sviljast: /* Madis Mark */</p>
<hr />
<div>=Valminud referaadid ja retsensioonid=<br />
<br />
(Näide)<br />
<br />
==Kristiina Kaarna==<br />
*Referaat : Sync Center kasutamine üle VPN-i [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sync_Center_kasutamine_%C3%BCle_VPN-i]]<br />
**Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:*.VHD<br />
**Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART<br />
<br />
<br />
(/Näide)<br />
<br />
== Hindamise juures paluks arvesse võtta ==<br />
<br />
Sisu <br />
<br />
allikate arvu (minim 3) <br />
<br />
allikatele ja wiki.itcollege.ee -le viitamist !<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Jüri Olevsoo ==<br />
<br />
* Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:WINDOWS_SERVER_2012_TURVAMEETMETE_RAKENDUS_KORPORATIIVV%C3%95RGUS.pdf windowssever 2012 turvameetmet rakendamine firma võrgus ]<br />
** Arvustus1 : <br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
==Üllar Seerme==<br />
* Referaat: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/ReFS ReFS ]<br />
** Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NTFS_olemus_ja_sisu#Üllar_Seerme NTFS olemus ja sisu]<br />
** Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Veebiserveri_optimiseerimine#Üllar_Seerme Veebiserveri optimiseerimine]<br />
<br />
==Rene Juhani==<br />
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:W2012SDynamic_Access_Control.doc windows server dynamic assess control]<br />
** Arvustus1 : <br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
== Silver Viljaste ==<br />
<br />
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 IIS 8.0 ]<br />
** Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Internet_Information_Service_8.0 ]<br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
== Gert Vaikre ==<br />
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Parooli_taastamine_Windowsis Parooli taastamine Windowsis]<br />
** Arvustus1 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Bitlocker Bitlocker]<br />
** Arvustus2 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]<br />
<br />
== Imre Lebedev ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Simple_mail_transfer_protocol SMTP Ja selle seaditamine]<br />
** Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis#Imre_Lebedev Parooli Taastamine Windowsis]<br />
** Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga#Imre_Lebedev IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]<br />
<br />
== Madis Mark ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_optimiseerimine Veebiserveri optimiseerimine]<br />
** Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Internet_Information_Service_8.0<br />
** Arvustus2:<br />
<br />
== Marti Reinsaar ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]<br />
** Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis Parooli Taastamine Windowsis]<br />
** Arvustus2:<br />
<br />
== Maarja-Liisa Tammepõld ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]<br />
** Arvustus1:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NTFS_olemus_ja_sisu<br />
** Arvustus2:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Vritual_smart_card<br />
<br />
== Tiina Ollema ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]<br />
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]<br />
**Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_olemus_ja_sisu NTFS olemus ja sisu]<br />
<br />
== Karl-Martin Karlson ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_failis%C3%BCsteemi_kasutamine_linuxis_v%C3%B5i_macis NTFS failisüsteemi kasutamine linuxis või macis]<br />
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol Simple_mail_transfer_protocol]<br />
**Arvustus2:<br />
<br />
==Marten Mattisen==<br />
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]<br />
**Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol#Marten_Mattisen Simple mail transfer protocol]<br />
**Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]<br />
<br />
==Henri Ots==<br />
*Referaat : Windows Server 2012 Core, GUI ja Minimal Server Interface[[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Server_2012_GUI_CORE_MSI]]<br />
**Arvustus1<br />
**Arvustus2<br />
<br />
<br />
==Andres Ivanov==<br />
*Referaat: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Vritual_smart_card Virtual Smart Card Installation]<br />
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Vritual_smart_card]<br />
**Arvustus2:<br />
<br />
==Ivo Suur==<br />
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_olemus_ja_sisu NTFS olemus ja sisu]<br />
**Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ReFS ReFS ]<br />
**Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:W2012SDynamic_Access_Control Dynamic Access Control ]</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Windows_Server_administreerimine:Referaat:2013&diff=70297Category:Windows Server administreerimine:Referaat:20132013-12-17T14:18:38Z<p>Sviljast: /* Tiina Ollema */</p>
<hr />
<div>=Valminud referaadid ja retsensioonid=<br />
<br />
(Näide)<br />
<br />
==Kristiina Kaarna==<br />
*Referaat : Sync Center kasutamine üle VPN-i [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sync_Center_kasutamine_%C3%BCle_VPN-i]]<br />
**Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:*.VHD<br />
**Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART<br />
<br />
<br />
(/Näide)<br />
<br />
== Hindamise juures paluks arvesse võtta ==<br />
<br />
Sisu <br />
<br />
allikate arvu (minim 3) <br />
<br />
allikatele ja wiki.itcollege.ee -le viitamist !<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Jüri Olevsoo ==<br />
<br />
* Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:WINDOWS_SERVER_2012_TURVAMEETMETE_RAKENDUS_KORPORATIIVV%C3%95RGUS.pdf windowssever 2012 turvameetmet rakendamine firma võrgus ]<br />
** Arvustus1 : <br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
==Üllar Seerme==<br />
* Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/ReFS. ReFS ]<br />
** Arvustus1 : <br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
==Rene Juhani==<br />
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:W2012SDynamic_Access_Control.doc windows server dynamic assess control]<br />
** Arvustus1 : <br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
== Silver Viljaste ==<br />
<br />
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 IIS 8.0 ]<br />
** Arvustus1 : <br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
== Gert Vaikre ==<br />
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Parooli_taastamine_Windowsis Parooli taastamine Windowsis]<br />
** Arvustus1 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Bitlocker Bitlocker]<br />
** Arvustus2 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]<br />
<br />
== Imre Lebedev ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Simple_mail_transfer_protocol SMTP Ja selle seaditamine]<br />
** Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis#Imre_Lebedev Parooli Taastamine Windowsis]<br />
** Arvustus2:<br />
<br />
== Madis Mark ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_optimiseerimine Veebiserveri optimiseerimine]<br />
** Arvustus1:<br />
** Arvustus2:<br />
<br />
== Marti Reinsaar ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]<br />
** Arvustus1:<br />
** Arvustus2:<br />
<br />
== Maarja-Liisa Tammepõld ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]<br />
** Arvustus1:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bitlocker<br />
** Arvustus2:<br />
<br />
== Tiina Ollema ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]<br />
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]<br />
**Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server:Talk<br />
<br />
== Karl-Martin Karlson ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_failis%C3%BCsteemi_kasutamine_linuxis_v%C3%B5i_macis NTFS failisüsteemi kasutamine linuxis või macis]<br />
**Arvustus1:<br />
**Arvustus2:<br />
<br />
==Marten Mattisen==<br />
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]<br />
**Arvustus1<br />
**Arvustus2</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Windows_Server_administreerimine:Referaat:2013&diff=70296Category:Windows Server administreerimine:Referaat:20132013-12-17T14:18:26Z<p>Sviljast: /* Karl-Martin Karlson */</p>
<hr />
<div>=Valminud referaadid ja retsensioonid=<br />
<br />
(Näide)<br />
<br />
==Kristiina Kaarna==<br />
*Referaat : Sync Center kasutamine üle VPN-i [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sync_Center_kasutamine_%C3%BCle_VPN-i]]<br />
**Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:*.VHD<br />
**Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART<br />
<br />
<br />
(/Näide)<br />
<br />
== Hindamise juures paluks arvesse võtta ==<br />
<br />
Sisu <br />
<br />
allikate arvu (minim 3) <br />
<br />
allikatele ja wiki.itcollege.ee -le viitamist !<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Jüri Olevsoo ==<br />
<br />
* Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:WINDOWS_SERVER_2012_TURVAMEETMETE_RAKENDUS_KORPORATIIVV%C3%95RGUS.pdf windowssever 2012 turvameetmet rakendamine firma võrgus ]<br />
** Arvustus1 : <br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
==Üllar Seerme==<br />
* Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/ReFS. ReFS ]<br />
** Arvustus1 : <br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
==Rene Juhani==<br />
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:W2012SDynamic_Access_Control.doc windows server dynamic assess control]<br />
** Arvustus1 : <br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
== Silver Viljaste ==<br />
<br />
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 IIS 8.0 ]<br />
** Arvustus1 : <br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
== Gert Vaikre ==<br />
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Parooli_taastamine_Windowsis Parooli taastamine Windowsis]<br />
** Arvustus1 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Bitlocker Bitlocker]<br />
** Arvustus2 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]<br />
<br />
== Imre Lebedev ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Simple_mail_transfer_protocol SMTP Ja selle seaditamine]<br />
** Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis#Imre_Lebedev Parooli Taastamine Windowsis]<br />
** Arvustus2:<br />
<br />
== Madis Mark ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_optimiseerimine Veebiserveri optimiseerimine]<br />
** Arvustus1:<br />
** Arvustus2:<br />
<br />
== Marti Reinsaar ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]<br />
** Arvustus1:<br />
** Arvustus2:<br />
<br />
== Maarja-Liisa Tammepõld ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]<br />
** Arvustus1:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bitlocker<br />
** Arvustus2:<br />
<br />
== Tiina Ollema ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]<br />
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]<br />
**Arvustus2:<br />
<br />
== Karl-Martin Karlson ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_failis%C3%BCsteemi_kasutamine_linuxis_v%C3%B5i_macis NTFS failisüsteemi kasutamine linuxis või macis]<br />
**Arvustus1:<br />
**Arvustus2:<br />
<br />
==Marten Mattisen==<br />
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]<br />
**Arvustus1<br />
**Arvustus2</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Windows_Server_administreerimine:Referaat:2013&diff=70295Category:Windows Server administreerimine:Referaat:20132013-12-17T14:18:11Z<p>Sviljast: /* Karl-Martin Karlson */</p>
<hr />
<div>=Valminud referaadid ja retsensioonid=<br />
<br />
(Näide)<br />
<br />
==Kristiina Kaarna==<br />
*Referaat : Sync Center kasutamine üle VPN-i [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sync_Center_kasutamine_%C3%BCle_VPN-i]]<br />
**Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:*.VHD<br />
**Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART<br />
<br />
<br />
(/Näide)<br />
<br />
== Hindamise juures paluks arvesse võtta ==<br />
<br />
Sisu <br />
<br />
allikate arvu (minim 3) <br />
<br />
allikatele ja wiki.itcollege.ee -le viitamist !<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Jüri Olevsoo ==<br />
<br />
* Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:WINDOWS_SERVER_2012_TURVAMEETMETE_RAKENDUS_KORPORATIIVV%C3%95RGUS.pdf windowssever 2012 turvameetmet rakendamine firma võrgus ]<br />
** Arvustus1 : <br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
==Üllar Seerme==<br />
* Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/ReFS. ReFS ]<br />
** Arvustus1 : <br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
==Rene Juhani==<br />
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:W2012SDynamic_Access_Control.doc windows server dynamic assess control]<br />
** Arvustus1 : <br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
== Silver Viljaste ==<br />
<br />
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 IIS 8.0 ]<br />
** Arvustus1 : <br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
== Gert Vaikre ==<br />
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Parooli_taastamine_Windowsis Parooli taastamine Windowsis]<br />
** Arvustus1 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Bitlocker Bitlocker]<br />
** Arvustus2 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]<br />
<br />
== Imre Lebedev ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Simple_mail_transfer_protocol SMTP Ja selle seaditamine]<br />
** Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis#Imre_Lebedev Parooli Taastamine Windowsis]<br />
** Arvustus2:<br />
<br />
== Madis Mark ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_optimiseerimine Veebiserveri optimiseerimine]<br />
** Arvustus1:<br />
** Arvustus2:<br />
<br />
== Marti Reinsaar ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]<br />
** Arvustus1:<br />
** Arvustus2:<br />
<br />
== Maarja-Liisa Tammepõld ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]<br />
** Arvustus1:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bitlocker<br />
** Arvustus2:<br />
<br />
== Tiina Ollema ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]<br />
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]<br />
**Arvustus2:<br />
<br />
== Karl-Martin Karlson ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_failis%C3%BCsteemi_kasutamine_linuxis_v%C3%B5i_macis NTFS failisüsteemi kasutamine linuxis või macis]<br />
**Arvustus1:<br />
**Arvustus2:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server:Talk<br />
<br />
==Marten Mattisen==<br />
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]<br />
**Arvustus1<br />
**Arvustus2</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windows_Serveri_Fax_Server:Talk&diff=70293Windows Serveri Fax Server:Talk2013-12-17T14:17:51Z<p>Sviljast: Created page with "== Silver Viljaste == '''Sisu''' : Käesolev referaat/juhend on lühidalt ülevaatlik ning sobiv esmase kokkupuutepunktiks. Terminoloogiliselt häiris mõistete kasutamine näit…"</p>
<hr />
<div>== Silver Viljaste ==<br />
<br />
'''Sisu''' : Käesolev referaat/juhend on lühidalt ülevaatlik ning sobiv esmase kokkupuutepunktiks. Terminoloogiliselt häiris mõistete kasutamine näiteks ''"Fax Server serveri roll Server managerist"''. Mõningatele mõistetele on olemas ka eesti keelseid vasteid, ent millest kirjutaja hoidus (nt ''"manager"'' või ''"install"''). Juhend on loogiliselt üles ehitatud, ent juhendi rõhuasetus oleks võinud olla oma lühiduse tõttu näiteks paigaldamisel - s.t paigaldamise peatükki oleks võinud piltidega illustreerida koos kommentaaridega.<br />
<br />
'''Kujundus''' : Kujundusega ei ole vaeva nähtud, kuid sisuline vorming on OK. Oleks võinud olla illustreerivaid pilte.<br />
<br />
'''Viitamine''' : Viitamine on korrektne.<br />
<br />
'''Kokkuvõte''' : Kirjatükk on lühidalt ülevaatlik ja sobib algajale.<br />
<br />
'''Punktisumma''' : Hindan käesolevat tööd 85 punktiga.</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Windows_Server_administreerimine:Referaat:2013&diff=70280Category:Windows Server administreerimine:Referaat:20132013-12-17T11:30:11Z<p>Sviljast: /* Maarja-Liisa Tammepõld */</p>
<hr />
<div>=Valminud referaadid ja retsensioonid=<br />
<br />
(Näide)<br />
<br />
==Kristiina Kaarna==<br />
*Referaat : Sync Center kasutamine üle VPN-i [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sync_Center_kasutamine_%C3%BCle_VPN-i]]<br />
**Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:*.VHD<br />
**Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART<br />
<br />
<br />
(/Näide)<br />
<br />
==Jüri Olevsoo ==<br />
<br />
* Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:WINDOWS_SERVER_2012_TURVAMEETMETE_RAKENDUS_KORPORATIIVV%C3%95RGUS.pdf windowssever 2012 turvameetmet rakendamine firma võrgus ]<br />
** Arvustus1 : <br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
==Üllar Seerme==<br />
* Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/ReFS. ReFS ]<br />
** Arvustus1 : <br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
==Rene Juhani==<br />
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:W2012SDynamic_Access_Control.doc windows server dynamic assess control]<br />
** Arvustus1 : <br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
== Silver Viljaste ==<br />
<br />
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 IIS 8.0 ]<br />
** Arvustus1 : <br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
== Gert Vaikre ==<br />
''arvustused on lihtsalt välja valitud, ei ole veel tehtud''<br />
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Parooli_taastamine_Windowsis Parooli taastamine Windowsis]<br />
** Arvustus1 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Bitlocker Bitlocker]<br />
** Arvustus2 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]<br />
<br />
== Imre Lebedev ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Simple_mail_transfer_protocol SMTP Ja selle seaditamine]<br />
** Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis#Imre_Lebedev Parooli Taastamine Windowsis]<br />
** Arvustus2:<br />
<br />
== Madis Mark ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_optimiseerimine Veebiserveri optimiseerimine]<br />
** Arvustus1:<br />
** Arvustus2:<br />
<br />
== Marti Reinsaar ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]<br />
** Arvustus1:<br />
** Arvustus2:<br />
<br />
== Maarja-Liisa Tammepõld ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]<br />
** Arvustus1:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bitlocker<br />
** Arvustus2:<br />
<br />
== Tiina Ollema ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]<br />
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]<br />
**Arvustus2:<br />
<br />
== Karl-Martin Karlson ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_failis%C3%BCsteemi_kasutamine_linuxis_v%C3%B5i_macis NTFS failisüsteemi kasutamine linuxis või macis]<br />
**Arvustus1:<br />
**Arvustus2:</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Bitlocker&diff=70279Talk:Bitlocker2013-12-17T11:29:39Z<p>Sviljast: Created page with "== Silver Viljaste == '''Sisu''' : Antud juhend/referaat on sisu poolest hästi kirja pandud. Terminoloogiliselt (eesti keeles) on tegemist tugeva tööga. Küll aga leidus üks…"</p>
<hr />
<div>== Silver Viljaste ==<br />
<br />
'''Sisu''' : Antud juhend/referaat on sisu poolest hästi kirja pandud. Terminoloogiliselt (eesti keeles) on tegemist tugeva tööga. Küll aga leidus üksikuid mõisteid, millele oleks leidunud paremaid eesti keelseid vasteid. Tekst oli ladus ja lihtne ning juhend peaks olema arusaadav ka võhikumatele. Valdavalt olid mõisted lahti seletatud, mis teeb teksti jälgitavuse paremaks. Antud referaadis oleks võinud olla näide, kuidas Bitlockerit kasutada (koos piltidega) ja ka rohkem pilte Bitlockeri kasutajaliidesest, et lugejal oleks loetut parem visuaalselt näidetega kokku viia.<br />
<br />
'''Kujundus''' : Kujundusega oli vaeva nähtud, ent rohkem oleks võinud olla pilte, mis toetaksid loetut.<br />
<br />
'''Viitamine''' : Viitamine on korrektne.<br />
<br />
'''Kokkuvõte''' : ON näha, et tööga on vaeva nähtud, ent alati saaks paremini. Kiitus tegijatele.<br />
<br />
'''Punktisumma''' : Hindan käesolevat tööd 90 punktiga.</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Information_Service_8.0&diff=69749Internet Information Service 8.02013-12-09T22:28:38Z<p>Sviljast: </p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Ees ja perekonnanimi: '''Silver Viljaste'''<br />
<br />
Rühm: '''A21 päevaõpe'''<br />
<br />
Referaadi koostamise kuupäev: '''08.12.2013. a.'''<br />
<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Käesolevas juhendis tuleb juttu Internet Information Service versioonist 8.0 paigaldamisest, IIS moodularhitektuurist ning moodulite arendusmeetoditest . Eelmiste IIS versioonidega saab tutvuda siit: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services.<br />
<br />
Internet Information Services (IIS, endise nimega Internet Information Server) on veebiserveri rakendus (loodud Microsofti poolt), mille eesmärk on edastada veebisisu (web content), mis oleks kättesaadav Internetis. See on teine, peale Apache HTTP Server, enim kasutatud veebiserveri rakenduse. IIS-l on olemas tugi HTTP, HTTPS, FTP, FTPS, SMTP ja NNTP protokollidele. IIS ei ole Windowsis vaikimisi rakendus, mis tähendab seda, et see tuleb eraldi külge ühendada. IIS Manager on kättesaadav Microsofti konsoolihaldustööriista (Microsoft Management Console) abil või administraatori tööriistade (Administrative Tools) alt juhtpaneelis (Control Panel).<br />
<br />
Veeb (web content) - Kogumik elektroonilisele kujule viidud tekste, nendega seotud pilte, video- ja heliklippe koos nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega, mis viivad teiste teksti- ja pildisõlmede juurde. See on enam kui lihtsalt üks hierarhiline struktuur, sest iga hüperteksti või graafika sõlm võib viia edasi nii alapealkirjade kui ka hoopis teiste teemade juurde, samuti tagasi sama sõlme enda juurde.<br />
<br />
<br />
=Internet Information Service 8.0=<br />
<br />
Võrreldes eelmiste versioonidega, on IIS 8.0 veebiserveril palju uusi funktsioone, mis parandavad veebiserveri üldist jõudlust ning mida on ka lihtne administreerida. Nendeks uuteks funktsioonideks on:<br />
<br />
• Rakenduse lähtestamine – funktsioon, mis lubab administraatoril paigaldatud rakendusi lähtestada automaatselt serveri käivitumisel. See omadus lühendab kasutajate ooteaega, kes külastavad näiteks veebilehte esimest korda peale veebiserveri taaskäivitamist.<br />
<br />
• „Splash page“ funktsioon – administraatoril on võimalik üles seada „Splash page“, mida näidatakse veebilehe külastajatele rakenduste lähtestamisel.<br />
<br />
• ASP.NET 4.5 tugi – IIS 8.0 veebiserver sisaldab vaikimisi ASP.NET versiooni 4.5. Lisaks pakub IIS 8.0 võimalust tööle rakendada ASP.NET 4.5 koos ASP.NET 3.5-ga.<br />
<br />
• Tsentraliseeritud SSL sertifikaadi tugi – IIS 8.0-s on tänu antud toele lihtsam käidelda sertifikaate, mis lubab administraatoril talletada ja kasutada sertifikaate jagatud ressursside korral.<br />
<br />
• WebSocket protokolli tugi.<br />
<br />
• Serveri nime tähis (Server Name Indication ehk SNI) – SNI on laiend Transport Layer Security jaoks, mis lubab erinevate nimeliste veebiaadressidega veebilehtedel koonduda ühise IP aadressi alla.<br />
<br />
• Paindlik IP aadresside blokeerimine – funktsioon, mis lubab administraatoril blokeerida üksikuid IP aadresse või aadresside vahemikke näiteks DOS-rünnete korral. <br />
<br />
• CPU Throttling – kontrollmehhanism, mis lubab serveri administraatoril kontrollida protsessori tööd rakendusprogrammide käitamisel, parandades sellega süsteemi jõudlust.<br />
<br />
Tavaline installeeritud Windows ei sisalda IIS-i, kuid seda saab valida lisavarustuste nimekirjast.<br />
<br />
<br />
=Versioon=<br />
<br />
Internet Information Service versioon 8.0 ühildub vaid Windows 8, Windows 8.1 ja Windows Server 2012 operatsioonisüsteemidega.<br />
<br />
<br />
=Arhitektuur=<br />
<br />
Sarnaselt Internet Information Service versioonile 7.0, kasutab IIS versioon 8.0 moodularhitektuuri, mille põhilised eelised eelmise arhitektuuri (World Wide Web Publishing Service architecture) ees on:<br />
<br />
Modulaarsus – kõik IIS 8.0 veebiserveri moodulid on hallatavad eraldiseisvate komponentidena, mida on võimalik eemaldada, lisada või asendada.<br />
<br />
Laiendatavus – arendajatele on võimalik luua sobivaid mooduleid vastavalt oma äranägemise järgi.<br />
<br />
ASP.NET integreeritavus – arendajatel on võimalik kasutada ASP.NET rikkalikku valikut .NET API-de seast, loomaks keerukamaid ja funktsionaalsemaid mooduleid.<br />
<br />
<br />
=IIS 8.0 paigaldamine Windows Server 2012-s=<br />
<br />
Käesolev juhend selgitab, kuidas paigaldada IIS 8.0 kasutades Server Manager’i. Selleks, et paigaldada IIS 8.0 veebiserver Windows 2012 operatsioonisüsteemis edukalt, tuleb paigaldatavas süsteemis omada administratiivseid õigusi.<br />
<br />
1. Esmalt tuleb avada kasutaja tööribalt '''Server Manager'''.<br />
<br />
2. Kui Server Manager on avatud, tuleb Dashboardi alt valida '''„Add roles and features“'''.<br />
<br />
[[File:Server_Manager_130113.png|500px]]<br />
<br />
3. Avaneb uus aken, mille järel tuleb vajutada '''„Next“'''. Seejärel tuleb valida paigaldamise tüüp ('''„Installation Type“'''). Valime '''„Role-based or feature-based installation“''' ning vajutame '''„Next“'''.<br />
<br />
[[File:role_based_130113.png|500px]]<br />
<br />
4. Järgnevalt tuleb valida server, kuhu teenus paigaldatakse. Valituks osutub '''vaikimisi valitud server''', mille järel tuleb vajutada '''„Next“'''.<br />
<br />
[[File:server_selection_130113.png|500px]]<br />
<br />
5. Järgnevalt tuleb valida serveri roll ('''Server Roles'''), kus tuleb valida '''„Web Server (IIS)“'''. Avaneb uus aken, mis soovitab lisaks valida '''„Management Tools“''' – seejärel tuleb vajutada '''„Add Features“''' ning lõpuks '''„Next“'''.<br />
<br />
[[File:server_roles_130113.png|500px]]<br />
<br />
6. Järgnevalt on võimalik lisada täiendavaid funktsioone IIS-i implementeerimisel, mille järel tuleb vajutada '''„Next“'''. Lisafunktsioone on võimalik paigaldada ka peale IIS installeerimist.<br />
<br />
[[File:features_130113.png|500px]]<br />
<br />
7. Järgnevalt on võimalik valida teenused ('''Role Service'''), mille järel tuleb vajutada '''„Next“'''.<br />
<br />
[[File:role_services_130113.png|500px]]<br />
<br />
8. Kui eelnevad valikud on tehtud, tuleb vajutada '''„Install“''', mille järel alustatakse veebiserveri paigaldamisega.<br />
<br />
[[File:confirmation_130113.png|500px]]<br />
<br />
9. Veebiserver on paigaldatud!<br />
<br />
[[File:finished_130113.png|500px]]<br />
<br />
<br />
=Laiendatavus rakenduse tasemel=<br />
<br />
IIS 8.0 pakub arendajatele tänu oma moodularhitektuurile võimalust luua sobivaid mooduleid, täiendades või vahetades välja olemasolevaid funktsionaalsusi. See loob lisandväärtusi rakendustele, mis töötavad IIS platvormi peal.<br />
<br />
Mõningad põhjused, miks luua IIS jaoks uusi laiendusi:<br />
<br />
1. Lisamoodulite abil on võimalik luua funktsionaalsusi, mida ei ole rakenduse tasemel võimalik nii kergesti saavutada. Kasutades IIS ASP.NET või C++ tugilahendusi, on arendajatel võimalik luu lahendusi, mis on seotud näiteks turvalisusega, autentimisega, logihaldusega, koormuse tasakaalustamisega, sisu ümbersuunamisega või sisuhaldusega.<br />
<br />
2. Võimaldab paremat arendamise kogemust. Uus C++ laiendus leevendab enamik probleeme, mis esinesid varasemalt rakenduste loomisel tänu ISAPI-le (Internet Server API).<br />
<br />
3. AST.NET integreeritavus lubab arendajatel kasutada olemasolevaid ASP.NET 2.0 liideseid. ASP.NET moodul lubab kasutada teenuseid näiteks ASP, CGI ja lisaks teisi sisutüüpe.<br />
<br />
Alates IIS versioonist 7.0 (k-a versioon 8.0) on võimalik luua laiendusi kahel viisil:<br />
<br />
• kasutades n-ö „managed code’i“ ja ASP.NET APIi-sid;<br />
<br />
• kasutades „native code’i“ ja IIS sünnipäraseid API-sid.<br />
<br />
Võrreldes eelmiste versioonidega, mil moodulite loomiseks tuli enamasti kasutada C++ arenduskeelt, on alates versioonist 7.0 võimalik sama tulemus saavutada ASP.NET API-de abil. ASP.NET kasutamine parandab oluliselt arendamiseks varutud aega. <br />
<br />
<br />
==Arenduskeskkonna valimine==<br />
<br />
Moodulite arendamise juures tuleb mõelda ka arenduskeskkonna valikule. Selleks toon välja kolm kõige populaarsemat:<br />
<br />
1. Visual Studio 2013. Alternatiivina võib kasutada ka versiooni 2008 platvormi või vanemaid.<br />
<br />
2. Visual Studio Express.<br />
<br />
3. C# käsurea kompilaator (csc.exe), mis on lisatud .NET raamistikku ning tekstiredaktori rakendus.<br />
<br />
<br />
==Kust leida täiendavat abi IIS paigaldamise ja moodulite kohta?==<br />
<br />
Selleks, et saada täiendavat informatsiooni vanemate ja uuemate IIS versioonide kohta, lisaks täiendavat informatsiooni moodulite ja tööriistade kohta, soovitan veebilehte: www.iis.net, mis on ametlik Microsofti veebileht.<br />
<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Internet Information Service 8.0 on praeguseks kõige uuem Microsofti poolt arendatav veebiserveri platvorm, mille arendamisel on silmas peetud turvalisust ja paindlikkust. Sarnaselt eelmisele versioonile, muudab moodularhitektuur nimetatud platvormi väga paindlikuks võrreldes näiteks XAMP-ga, kus konkreetne tugi puudub.<br />
<br />
Lisaks erineb IIS WWW veebiserveritest peamiselt sellepoolest, et turvaelemendid on integreeritud Windows platvormi, kus ta töötab. Näiteks, et saada ligipääsu kaitstud ressursile, peab kasutaja sisestama kasutajanime ja parooli, mis on olemas Windowsi masinas, kuhu on paigaldatud IIS. See muudab IIS-i palju turvalisemaks. Lisaks on uue versiooni puhul parandatud platvormi jõudlust ja uute laienduste tugisüsteemi, omades ASP.NET versiooni 4.5 tuge.<br />
<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
1. IIS. (2013). IIS Web Server Overview. [www] http://www.iis.net/learn/get-started/introduction-to-iis/iis-web-server-overview (08.12.13)<br />
<br />
2. Microsoft. (2013). Overview of IIS 6.0 Architecture (IIS 6.0). [www] https://www.microsoft.com/technet/prodtechnol/WindowsServer2003/Library/IIS/93ddbb51-5826-4ebd-a434-24c5fd103d3a.mspx?mfr=true (08.12.13)<br />
<br />
3. Rackspace. (2013). Installing IIS 8.0 on Windows Server 2012. [www] http://www.rackspace.com/knowledge_center/article/installing-iis-80-on-windows-server-2012 (08.12.13)<br />
<br />
4. Wiki.itcollege. (2013). Internet Information Services. [www] https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services (08.12.13)<br />
<br />
5. IIS. (2013). Developing a Module Using .NET. [www] http://www.iis.net/learn/develop/runtime-extensibility/developing-a-module-using-net (08.12.13)<br />
<br />
6. IIS. (2013). Develop a Native C/C++ Module for IIS 7.0. [www] http://www.iis.net/learn/develop/runtime-extensibility/develop-a-native-cc-module-for-iis (08.12.13)<br />
<br />
<br />
[[Category: Windows Server administreerimine]]</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Information_Service_8.0&diff=69748Internet Information Service 8.02013-12-09T22:27:33Z<p>Sviljast: </p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Ees ja perekonnanimi: '''Silver Viljaste'''<br />
<br />
Rühm: '''A21 päevaõpe'''<br />
<br />
Referaadi koostamise kuupäev: '''08.12.2013. a.'''<br />
<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Käesolevas juhendis tuleb juttu Internet Information Service versioonist 8.0 paigaldamisest, IIS moodularhitektuurist ning moodulite arendusmeetoditest . Eelmiste IIS versioonidega saab tutvuda siit: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services.<br />
<br />
Internet Information Services (IIS, endise nimega Internet Information Server) on veebiserveri rakendus (loodud Microsofti poolt), mille eesmärk on edastada veebisisu (web content), mis oleks kättesaadav Internetis. See on teine, peale Apache HTTP Server, enim kasutatud veebiserveri rakenduse. IIS-l on olemas tugi HTTP, HTTPS, FTP, FTPS, SMTP ja NNTP protokollidele. IIS ei ole Windowsis vaikimisi rakendus, mis tähendab seda, et see tuleb eraldi külge ühendada. IIS Manager on kättesaadav Microsofti konsoolihaldustööriista (Microsoft Management Console) abil või administraatori tööriistade (Administrative Tools) alt juhtpaneelis (Control Panel).<br />
<br />
Veeb (web content) - Kogumik elektroonilisele kujule viidud tekste, nendega seotud pilte, video- ja heliklippe koos nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega, mis viivad teiste teksti- ja pildisõlmede juurde. See on enam kui lihtsalt üks hierarhiline struktuur, sest iga hüperteksti või graafika sõlm võib viia edasi nii alapealkirjade kui ka hoopis teiste teemade juurde, samuti tagasi sama sõlme enda juurde.<br />
<br />
<br />
=Internet Information Service 8.0=<br />
<br />
Võrreldes eelmiste versioonidega, on IIS 8.0 veebiserveril palju uusi funktsioone, mis parandavad veebiserveri üldist jõudlust ning mida on ka lihtne administreerida. Nendeks uuteks funktsioonideks on:<br />
<br />
• Rakenduse lähtestamine – funktsioon, mis lubab administraatoril paigaldatud rakendusi lähtestada automaatselt serveri käivitumisel. See omadus lühendab kasutajate ooteaega, kes külastavad näiteks veebilehte esimest korda peale veebiserveri taaskäivitamist.<br />
<br />
• „Splash page“ funktsioon – administraatoril on võimalik üles seada „Splash page“, mida näidatakse veebilehe külastajatele rakenduste lähtestamisel.<br />
<br />
• ASP.NET 4.5 tugi – IIS 8.0 veebiserver sisaldab vaikimisi ASP.NET versiooni 4.5. Lisaks pakub IIS 8.0 võimalust tööle rakendada ASP.NET 4.5 koos ASP.NET 3.5-ga.<br />
<br />
• Tsentraliseeritud SSL sertifikaadi tugi – IIS 8.0-s on tänu antud toele lihtsam käidelda sertifikaate, mis lubab administraatoril talletada ja kasutada sertifikaate jagatud ressursside korral.<br />
<br />
• WebSocket protokolli tugi.<br />
<br />
• Serveri nime tähis (Server Name Indication ehk SNI) – SNI on laiend Transport Layer Security jaoks, mis lubab erinevate nimeliste veebiaadressidega veebilehtedel koonduda ühise IP aadressi alla.<br />
<br />
• Paindlik IP aadresside blokeerimine – funktsioon, mis lubab administraatoril blokeerida üksikuid IP aadresse või aadresside vahemikke näiteks DOS-rünnete korral. <br />
<br />
• CPU Throttling – kontrollmehhanism, mis lubab serveri administraatoril kontrollida protsessori tööd rakendusprogrammide käitamisel, parandades sellega süsteemi jõudlust.<br />
<br />
Tavaline installeeritud Windows ei sisalda IIS-i, kuid seda saab valida lisavarustuste nimekirjast.<br />
<br />
<br />
=Versioon=<br />
<br />
Internet Information Service versioon 8.0 ühildub vaid Windows 8, Windows 8.1 ja Windows Server 2012 operatsioonisüsteemidega.<br />
<br />
<br />
=Arhitektuur=<br />
<br />
Sarnaselt Internet Information Service versioonile 7.0, kasutab IIS versioon 8.0 moodularhitektuuri, mille põhilised eelised eelmise arhitektuuri (World Wide Web Publishing Service architecture) ees on:<br />
<br />
Modulaarsus – kõik IIS 8.0 veebiserveri moodulid on hallatavad eraldiseisvate komponentidena, mida on võimalik eemaldada, lisada või asendada.<br />
<br />
Laiendatavus – arendajatele on võimalik luua sobivaid mooduleid vastavalt oma äranägemise järgi.<br />
<br />
ASP.NET integreeritavus – arendajatel on võimalik kasutada ASP.NET rikkalikku valikut .NET API-de seast, loomaks keerukamaid ja funktsionaalsemaid mooduleid.<br />
<br />
<br />
=IIS 8.0 paigaldamine Windows Server 2012-s=<br />
<br />
Käesolev juhend selgitab, kuidas paigaldada IIS 8.0 kasutades Server Manager’i. Selleks, et paigaldada IIS 8.0 veebiserver Windows 2012 operatsioonisüsteemis edukalt, tuleb paigaldatavas süsteemis omada administratiivseid õigusi.<br />
<br />
1. Esmalt tuleb avada kasutaja tööribalt '''Server Manager'''.<br />
<br />
2. Kui Server Manager on avatud, tuleb Dashboardi alt valida '''„Add roles and features“'''.<br />
<br />
[[File:Server_Manager_130113.png|500px]]<br />
<br />
3. Avaneb uus aken, mille järel tuleb vajutada '''„Next“'''. Seejärel tuleb valida paigaldamise tüüp ('''„Installation Type“'''). Valime '''„Role-based or feature-based installation“''' ning vajutame '''„Next“'''.<br />
<br />
[[File:role_based_130113.png|500px]]<br />
<br />
4. Järgnevalt tuleb valida server, kuhu teenus paigaldatakse. Valituks osutub '''vaikimisi valitud server''', mille järel tuleb vajutada '''„Next“'''.<br />
<br />
[[File:server_selection_130113.png|500px]]<br />
<br />
5. Järgnevalt tuleb valida serveri roll ('''Server Roles'''), kus tuleb valida '''„Web Server (IIS)“'''. Avaneb uus aken, mis soovitab lisaks valida '''„Management Tools“''' – seejärel tuleb vajutada '''„Add Features“''' ning lõpuks '''„Next“'''.<br />
<br />
[[File:server_roles_130113.png|500px]]<br />
<br />
6. Järgnevalt on võimalik lisada täiendavaid funktsioone IIS-i implementeerimisel, mille järel tuleb vajutada '''„Next“'''. Lisafunktsioone on võimalik paigaldada ka peale IIS installeerimist.<br />
<br />
[[File:features_130113.png|500px]]<br />
<br />
7. Järgnevalt on võimalik valida teenused ('''Role Service'''), mille järel tuleb vajutada '''„Next“'''.<br />
<br />
[[File:role_services_130113.png|500px]]<br />
<br />
8. Kui eelnevad valikud on tehtud, tuleb vajutada '''„Install“''', mille järel alustatakse veebiserveri paigaldamisega.<br />
<br />
[[File:confirmation_130113.png|500px]]<br />
<br />
9. Veebiserver on paigaldatud!<br />
<br />
[[File:finished_130113.png|500px]]<br />
<br />
<br />
=Laiendatavus rakenduse tasemel=<br />
<br />
IIS 8.0 pakub arendajatele tänu oma moodularhitektuurile võimalust luua sobivaid mooduleid, täiendades või vahetades välja olemasolevaid funktsionaalsusi. See loob lisandväärtusi rakendustele, mis töötavad IIS platvormi peal.<br />
<br />
Mõningad põhjused, miks luua IIS jaoks uusi laiendusi:<br />
<br />
1. Lisamoodulite abil on võimalik luua funktsionaalsusi, mida ei ole rakenduse tasemel võimalik nii kergesti saavutada. Kasutades IIS ASP.NET või C++ tugilahendusi, on arendajatel võimalik luu lahendusi, mis on seotud näiteks turvalisusega, autentimisega, logihaldusega, koormuse tasakaalustamisega, sisu ümbersuunamisega või sisuhaldusega.<br />
<br />
2. Võimaldab paremat arendamise kogemust. Uus C++ laiendus leevendab enamik probleeme, mis esinesid varasemalt rakenduste loomisel tänu ISAPI-le (Internet Server API).<br />
<br />
3. AST.NET integreeritavus lubab arendajatel kasutada olemasolevaid ASP.NET 2.0 liideseid. ASP.NET moodul lubab kasutada teenuseid näiteks ASP, CGI ja lisaks teisi sisutüüpe.<br />
<br />
Alates IIS versioonist 7.0 (k-a versioon 8.0) on võimalik luua laiendusi kahel viisil:<br />
<br />
• kasutades n-ö „managed code’i“ ja ASP.NET APIi-sid;<br />
<br />
• kasutades „native code’i“ ja IIS sünnipäraseid API-sid.<br />
<br />
Võrreldes eelmiste versioonidega, mil moodulite loomiseks tuli enamasti kasutada C++ arenduskeelt, on alates versioonist 7.0 võimalik sama tulemus saavutada ASP.NET API-de abil. ASP.NET kasutamine parandab oluliselt arendamiseks varutud aega. <br />
<br />
<br />
==Arenduskeskkonna valimine==<br />
<br />
Moodulite arendamise juures tuleb mõelda ka arenduskeskkonna valikule. Selleks toon välja kolm kõige populaarsemat:<br />
<br />
1. Visual Studio 2013. Alternatiivina võib kasutada ka versiooni 2008 platvormi või vanemaid.<br />
<br />
2. Visual Studio Express.<br />
<br />
3. C# käsurea kompilaator (csc.exe), mis on lisatud .NET raamistikku ning tekstiredaktori rakendus.<br />
<br />
<br />
==Kust leida täiendavat abi IIS paigaldamise ja moodulite kohta?==<br />
<br />
Selleks, et saada täiendavat informatsiooni vanemate ja uuemate IIS versioonide kohta, lisaks täiendavat informatsiooni moodulite ja tööriistade kohta, soovitan veebilehte: www.iis.net, mis on ametlik Microsofti veebileht.<br />
<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Internet Information Service 8.0 on praeguseks kõige uuem Microsofti poolt arendatav veebiserveri platvorm, mille arendamisel on silmas peetud turvalisust ja paindlikkust. Sarnaselt eelmisele versioonile, muudab moodularhitektuur nimetatud platvormi väga paindlikuks võrreldes näiteks XAMP-ga, kus konkreetne tugi puudub.<br />
<br />
Lisaks erineb IIS WWW veebiserveritest peamiselt sellepoolest, et turvaelemendid on integreeritud Windows platvormiga, kus ta töötab. Näiteks, et saada ligipääsu kaitstud ressursile, peab kasutaja sisestama kasutajanime ja parooli, mis on olemas Windowsi masinas, kuhu on paigaldatud IIS. See muudab IIS-i palju turvalisemaks. Lisaks on uue versiooni puhul on parandatud platvormi jõudlust ja uute laienduste tugisüsteemi, omades ASP.NET versiooni 4.5 tuge.<br />
<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
1. IIS. (2013). IIS Web Server Overview. [www] http://www.iis.net/learn/get-started/introduction-to-iis/iis-web-server-overview (08.12.13)<br />
<br />
2. Microsoft. (2013). Overview of IIS 6.0 Architecture (IIS 6.0). [www] https://www.microsoft.com/technet/prodtechnol/WindowsServer2003/Library/IIS/93ddbb51-5826-4ebd-a434-24c5fd103d3a.mspx?mfr=true (08.12.13)<br />
<br />
3. Rackspace. (2013). Installing IIS 8.0 on Windows Server 2012. [www] http://www.rackspace.com/knowledge_center/article/installing-iis-80-on-windows-server-2012 (08.12.13)<br />
<br />
4. Wiki.itcollege. (2013). Internet Information Services. [www] https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services (08.12.13)<br />
<br />
5. IIS. (2013). Developing a Module Using .NET. [www] http://www.iis.net/learn/develop/runtime-extensibility/developing-a-module-using-net (08.12.13)<br />
<br />
6. IIS. (2013). Develop a Native C/C++ Module for IIS 7.0. [www] http://www.iis.net/learn/develop/runtime-extensibility/develop-a-native-cc-module-for-iis (08.12.13)<br />
<br />
<br />
[[Category: Windows Server administreerimine]]</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Information_Service_8.0&diff=69747Internet Information Service 8.02013-12-09T22:26:35Z<p>Sviljast: </p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Ees ja perekonnanimi: '''Silver Viljaste'''<br />
<br />
Rühm: '''A21 päevaõpe'''<br />
<br />
Referaadi koostamise kuupäev: '''08.12.2013. a.'''<br />
<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Käesolevas juhendis tuleb juttu Internet Information Service versioonist 8.0 paigaldamisest, IIS moodularhitektuurist ning moodulite arendusmeetoditest . Eelmiste IIS versioonidega saab tutvuda siit: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services.<br />
<br />
Internet Information Services (IIS, endise nimega Internet Information Server) on veebiserveri rakendus (loodud Microsofti poolt), mille eesmärk on edastada veebisisu (web content), mis oleks kättesaadav Internetis. See on teine, peale Apache HTTP Server, enim kasutatud veebiserveri rakenduse. IIS-l on olemas tugi HTTP, HTTPS, FTP, FTPS, SMTP ja NNTP protokollidele. IIS ei ole Windowsis vaikimisi rakendus, mis tähendab seda, et see tuleb eraldi külge ühendada. IIS Manager on kättesaadav Microsofti konsoolihaldustööriista (Microsoft Management Console) abil või administraatori tööriistade (Administrative Tools) alt juhtpaneelis (Control Panel).<br />
<br />
Veeb (web content) - Kogumik elektroonilisele kujule viidud tekste, nendega seotud pilte, video- ja heliklippe koos nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega, mis viivad teiste teksti- ja pildisõlmede juurde. See on enam kui lihtsalt üks hierarhiline struktuur, sest iga hüperteksti või graafika sõlm võib viia edasi nii alapealkirjade kui ka hoopis teiste teemade juurde, samuti tagasi sama sõlme enda juurde.<br />
<br />
<br />
=Internet Information Service 8.0=<br />
<br />
Võrreldes eelmiste versioonidega, on IIS 8.0 veebiserveril palju uusi funktsioone, mis parandavad veebiserveri üldist jõudlust ning mida on ka lihtne administreerida. Nendeks uuteks funktsioonideks on:<br />
<br />
• Rakenduse lähtestamine – funktsioon, mis lubab administraatoril paigaldatud rakendusi lähtestada automaatselt serveri käivitumisel. See omadus lühendab kasutajate ooteaega, kes külastavad näiteks veebilehte esimest korda peale veebiserveri taaskäivitamist.<br />
<br />
• „Splash page“ funktsioon – administraatoril on võimalik üles seada „Splash page“, mida näidatakse veebilehe külastajatele rakenduste lähtestamisel.<br />
<br />
• ASP.NET 4.5 tugi – IIS 8.0 veebiserver sisaldab vaikimisi ASP.NET versiooni 4.5. Lisaks pakub IIS 8.0 võimalust tööle rakendada ASP.NET 4.5 koos ASP.NET 3.5-ga.<br />
<br />
• Tsentraliseeritud SSL sertifikaadi tugi – IIS 8.0-s on tänu antud toele lihtsam käidelda sertifikaate, mis lubab administraatoril talletada ja kasutada sertifikaate jagatud ressursside korral.<br />
<br />
• WebSocket protokolli tugi.<br />
<br />
• Serveri nime tähis (Server Name Indication ehk SNI) – SNI on laiend Transport Layer Security jaoks, mis lubab erinevate nimeliste veebiaadressidega veebilehtedel koonduda ühise IP aadressi alla.<br />
<br />
• Paindlik IP aadresside blokeerimine – funktsioon, mis lubab administraatoril blokeerida üksikuid IP aadresse või aadresside vahemikke näiteks DOS-rünnete korral. <br />
<br />
• CPU Throttling – kontrollmehhanism, mis lubab serveri administraatoril kontrollida protsessori tööd rakendusprogrammide käitamisel, parandades sellega süsteemi jõudlust.<br />
<br />
Tavaline installeeritud Windows ei sisalda IIS-i, kuid seda saab valida lisavarustuste nimekirjast.<br />
<br />
<br />
=Versioon=<br />
<br />
Internet Information Service versioon 8.0 ühildub vaid Windows 8, Windows 8.1 ja Windows Server 2012 operatsioonisüsteemidega.<br />
<br />
<br />
=Arhitektuur=<br />
<br />
Sarnaselt Internet Information Service versioonile 7.0, kasutab IIS versioon 8.0 moodularhitektuuri, mille põhilised eelised eelmise arhitektuuri (World Wide Web Publishing Service architecture) ees on:<br />
<br />
Modulaarsus – kõik IIS 8.0 veebiserveri moodulid on hallatavad eraldiseisvate komponentidena, mida on võimalik eemaldada, lisada või asendada.<br />
<br />
Laiendatavus – arendajatele on võimalik luua sobivaid mooduleid vastavalt oma äranägemise järgi.<br />
<br />
ASP.NET integreeritavus – arendajatel on võimalik kasutada ASP.NET rikkalikku valikut .NET API-de seast, loomaks keerukamaid ja funktsionaalsemaid mooduleid.<br />
<br />
<br />
=IIS 8.0 paigaldamine Windows Server 2012-s=<br />
<br />
Käesolev juhend selgitab, kuidas paigaldada IIS 8.0 kasutades Server Manager’i. Selleks, et paigaldada IIS 8.0 veebiserver Windows 2012 operatsioonisüsteemis edukalt, tuleb paigaldatavas süsteemis omada administratiivseid õigusi.<br />
<br />
1. Esmalt tuleb avada kasutaja tööribalt '''Server Manager'''.<br />
<br />
2. Kui Server Manager on avatud, tuleb Dashboardi alt valida '''„Add roles and features“'''.<br />
<br />
[[File:Server_Manager_130113.png|500px]]<br />
<br />
3. Avaneb uus aken, mille järel tuleb vajutada '''„Next“'''. Seejärel tuleb valida paigaldamise tüüp ('''„Installation Type“'''). Valime '''„Role-based or feature-based installation“''' ning vajutame '''„Next“'''.<br />
<br />
[[File:role_based_130113.png|500px]]<br />
<br />
4. Järgnevalt tuleb valida server, kuhu teenus paigaldatakse. Valituks osutub '''vaikimisi valitud server''', mille järel tuleb vajutada '''„Next“'''.<br />
<br />
[[File:server_selection_130113.png|500px]]<br />
<br />
5. Järgnevalt tuleb valida serveri roll ('''Server Roles'''), kus tuleb valida '''„Web Server (IIS)“'''. Avaneb uus aken, mis soovitab lisaks valida '''„Management Tools“''' – seejärel tuleb vajutada '''„Add Features“''' ning lõpuks '''„Next“'''.<br />
<br />
[[File:server_roles_130113.png|500px]]<br />
<br />
6. Järgnevalt on võimalik lisada täiendavaid funktsioone IIS-i implementeerimisel, mille järel tuleb vajutada '''„Next“'''. Lisafunktsioone on võimalik paigaldada ka peale IIS installeerimist.<br />
<br />
[[File:features_130113.png|500px]]<br />
<br />
7. Järgnevalt on võimalik valida teenused ('''Role Service'''), mille järel tuleb vajutada '''„Next“'''.<br />
<br />
[[File:role_services_130113.png|500px]]<br />
<br />
8. Kui eelnevad valikud on tehtud, tuleb vajutada '''„Install“''', mille järel alustatakse veebiserveri paigaldamisega.<br />
<br />
[[File:confirmation_130113.png|500px]]<br />
<br />
9. Veebiserver on paigaldatud!<br />
<br />
[[File:finished_130113.png|500px]]<br />
<br />
<br />
=Laiendatavus rakenduse tasemel=<br />
<br />
IIS 8.0 pakub arendajatele tänu oma moodularhitektuurile võimalust luua sobivaid mooduleid, täiendades või vahetades välja olemasolevaid funktsionaalsusi. See loob lisandväärtusi rakendustele, mis töötavad IIS platvormi peal.<br />
<br />
Mõningad põhjused, miks luua IIS jaoks uusi laiendusi:<br />
<br />
1. Lisamoodulite abil on võimalik luua funktsionaalsusi, mida ei ole rakenduse tasemel võimalik nii kergesti saavutada. Kasutades IIS ASP.NET või C++ tugilahendusi, on arendajatel võimalik luu lahendusi, mis on seotud näiteks turvalisusega, autentimisega, logihaldusega, koormuse tasakaalustamisega, sisu ümbersuunamisega või sisuhaldusega.<br />
<br />
2. Võimaldab paremat arendamise kogemust. Uus C++ laiendus leevendab enamik probleeme, mis esinesid varasemalt rakenduste loomisel tänu ISAPI-le (Internet Server API).<br />
<br />
3. AST.NET integreeritavus lubab arendajatel kasutada olemasolevaid ASP.NET 2.0 liideseid. ASP.NET moodul lubab kasutada teenuseid näiteks ASP, CGI ja lisaks teisi sisutüüpe.<br />
<br />
Alates IIS versioonist 7.0 (k-a versioon 8.0) on võimalik luua laiendusi kahel viisil:<br />
<br />
• kasutades n-ö „managed code’i“ ja ASP.NET APIi-sid;<br />
<br />
• kasutades „native code’i“ ja IIS sünnipäraseid API-sid.<br />
<br />
Võrreldes eelmiste versioonidega, mil moodulite loomiseks tuli enamasti kasutada C++ arenduskeelt, on alates versioonist 7.0 võimalik sama tulemus saavutada ASP.NET API-de abil. ASP.NET kasutamine parandab oluliselt arendamiseks varutud aega. <br />
<br />
<br />
==Arenduskeskkonna valimine==<br />
<br />
Moodulite arendamise juures tuleb mõelda ka arenduskeskkonna valikule. Selleks toon välja kolm kõige populaarsemat:<br />
<br />
1. Visual Studio 2013. Alternatiivina võib kasutada ka versiooni 2008 platvormi või vanemaid.<br />
<br />
2. Visual Studio Express.<br />
<br />
3. C# käsurea kompilaator (csc.exe), mis on lisatud .NET raamistikku ning tekstiredaktori rakendus.<br />
<br />
<br />
==Kust leida täiendavat abi IIS paigaldamise ja moodulite kohta?==<br />
<br />
Selleks, et saada täiendavat informatsiooni vanemate ja uuemate IIS versioonide kohta, lisaks täiendavat informatsiooni moodulite ja tööriistade kohta, soovitan veebilehte: www.iis.net, mis on ametlik Microsofti veebileht.<br />
<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Internet Information Service 8.0 on praeguseks kõige uuem Microsofti poolt arendatav veebiserveri platvorm, mille arendamisel on silmas peetud turvalisust ja paindlikkust. Sarnaselt eelmisele versioonile, muudab moodularhitektuur nimetatud platvormi väga paidlikuks võrreldes näiteks XAMP-ga, kus konkreetne tugi puudub.<br />
<br />
Lisaks erineb IIS WWW veebiserveritest peamiselt sellepoolest, et turvaelemendid on integreeritud Windows platvormiga, kus ta töötab. Näiteks, et saada ligipääsu kaitstud ressursile, peab kasutaja sisestama kasutajanime ja parooli, mis on olemas Windowsi masinas, kuhu on paigaldatud IIS. See muudab IIS-i palju turvalisemaks. Lisaks on uue versiooni puhul on parandatud platvormi jõudlust ja uute laienduste tugisüsteemi, omades ASP.NET versiooni 4.5 tuge.<br />
<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
1. IIS. (2013). IIS Web Server Overview. [www] http://www.iis.net/learn/get-started/introduction-to-iis/iis-web-server-overview (08.12.13)<br />
<br />
2. Microsoft. (2013). Overview of IIS 6.0 Architecture (IIS 6.0). [www] https://www.microsoft.com/technet/prodtechnol/WindowsServer2003/Library/IIS/93ddbb51-5826-4ebd-a434-24c5fd103d3a.mspx?mfr=true (08.12.13)<br />
<br />
3. Rackspace. (2013). Installing IIS 8.0 on Windows Server 2012. [www] http://www.rackspace.com/knowledge_center/article/installing-iis-80-on-windows-server-2012 (08.12.13)<br />
<br />
4. Wiki.itcollege. (2013). Internet Information Services. [www] https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services (08.12.13)<br />
<br />
5. IIS. (2013). Developing a Module Using .NET. [www] http://www.iis.net/learn/develop/runtime-extensibility/developing-a-module-using-net (08.12.13)<br />
<br />
6. IIS. (2013). Develop a Native C/C++ Module for IIS 7.0. [www] http://www.iis.net/learn/develop/runtime-extensibility/develop-a-native-cc-module-for-iis (08.12.13)<br />
<br />
<br />
[[Category: Windows Server administreerimine]]</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Information_Service_8.0&diff=69746Internet Information Service 8.02013-12-09T22:23:12Z<p>Sviljast: </p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Ees ja perekonnanimi: '''Silver Viljaste'''<br />
<br />
Rühm: '''A21 päevaõpe'''<br />
<br />
Referaadi koostamise kuupäev: '''08.12.2013. a.'''<br />
<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Käesolevas juhendis tuleb juttu Internet Information Service versioonist 8.0 paigaldamisest, IIS moodularhitektuurist ning moodulite arendusmeetoditest . Eelmiste IIS versioonidega saab tutvuda siit: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services.<br />
<br />
Internet Information Services (IIS, endise nimega Internet Information Server) on veebiserveri rakendus (loodud Microsofti poolt), mille eesmärk on edastada veebisisu (web content), mis oleks kättesaadav Internetis. See on teine, peale Apache HTTP Server, enim kasutatud veebiserveri rakenduse. IIS-l on olemas tugi HTTP, HTTPS, FTP, FTPS, SMTP ja NNTP protokollidele. IIS ei ole Windowsis vaikimisi rakendus, mis tähendab seda, et see tuleb eraldi külge ühendada. IIS Manager on kättesaadav Microsofti konsoolihaldustööriista (Microsoft Management Console) abil või administraatori tööriistade (Administrative Tools) alt juhtpaneelis (Control Panel).<br />
<br />
Veeb (web content) - Kogumik elektroonilisele kujule viidud tekste, nendega seotud pilte, video- ja heliklippe koos nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega, mis viivad teiste teksti- ja pildisõlmede juurde. See on enam kui lihtsalt üks hierarhiline struktuur, sest iga hüperteksti või graafika sõlm võib viia edasi nii alapealkirjade kui ka hoopis teiste teemade juurde, samuti tagasi sama sõlme enda juurde.<br />
<br />
<br />
=Internet Information Service 8.0=<br />
<br />
Võrreldes eelmiste versioonidega, on IIS 8.0 veebiserveril palju uusi funktsioone, mis parandavad veebiserveri üldist jõudlust ning mida on ka lihtne administreerida. Nendeks uuteks funktsioonideks on:<br />
<br />
• Rakenduse lähtestamine – funktsioon, mis lubab administraatoril paigaldatud rakendusi lähtestada automaatselt serveri käivitumisel. See omadus lühendab kasutajate ooteaega, kes külastavad näiteks veebilehte esimest korda peale veebiserveri taaskäivitamist.<br />
<br />
• „Splash page“ funktsioon – administraatoril on võimalik üles seada „Splash page“, mida näidatakse veebilehe külastajatele rakenduste lähtestamisel.<br />
<br />
• ASP.NET 4.5 tugi – IIS 8.0 veebiserver sisaldab vaikimisi ASP.NET versiooni 4.5. Lisaks pakub IIS 8.0 võimalust tööle rakendada ASP.NET 4.5 koos ASP.NET 3.5-ga.<br />
<br />
• Tsentraliseeritud SSL sertifikaadi tugi – IIS 8.0-s on tänu antud toele lihtsam käidelda sertifikaate, mis lubab administraatoril talletada ja kasutada sertifikaate jagatud ressursside korral.<br />
<br />
• WebSocket protokolli tugi.<br />
<br />
• Serveri nime tähis (Server Name Indication ehk SNI) – SNI on laiend Transport Layer Security jaoks, mis lubab erinevate nimeliste veebiaadressidega veebilehtedel koonduda ühise IP aadressi alla.<br />
<br />
• Paindlik IP aadresside blokeerimine – funktsioon, mis lubab administraatoril blokeerida üksikuid IP aadresse või aadresside vahemikke näiteks DOS-rünnete korral. <br />
<br />
• CPU Throttling – kontrollmehhanism, mis lubab serveri administraatoril kontrollida protsessori tööd rakendusprogrammide käitamisel, parandades sellega süsteemi jõudlust.<br />
<br />
Tavaline installeeritud Windows ei sisalda IIS-i, kuid seda saab valida lisavarustuste nimekirjast.<br />
<br />
<br />
=Versioon=<br />
<br />
Internet Information Service versioon 8.0 ühildub vaid Windows 8, Windows 8.1 ja Windows Server 2012 operatsioonisüsteemidega.<br />
<br />
<br />
=Arhitektuur=<br />
<br />
Sarnaselt Internet Information Service versioonile 7.0, kasutab IIS versioon 8.0 moodularhitektuuri, mille põhilised eelised eelmise arhitektuuri (World Wide Web Publishing Service architecture) ees on:<br />
<br />
Modulaarsus – kõik IIS 8.0 veebiserveri moodulid on hallatavad eraldiseisvate komponentidena, mida on võimalik eemaldada, lisada või asendada.<br />
<br />
Laiendatavus – arendajatele on võimalik luua sobivaid mooduleid vastavalt oma äranägemise järgi.<br />
<br />
ASP.NET integreeritavus – arendajatel on võimalik kasutada ASP.NET rikkalikku valikut .NET API-de seast, loomaks keerukamaid ja funktsionaalsemaid mooduleid.<br />
<br />
<br />
=IIS 8.0 paigaldamine Windows Server 2012-s=<br />
<br />
Käesolev juhend selgitab, kuidas paigaldada IIS 8.0 kasutades Server Manager’i. Selleks, et paigaldada IIS 8.0 veebiserver Windows 2012 operatsioonisüsteemis edukalt, tuleb paigaldatavas süsteemis omada administratiivseid õigusi.<br />
<br />
1. Esmalt tuleb avada kasutaja tööribalt '''Server Manager'''.<br />
<br />
2. Kui Server Manager on avatud, tuleb Dashboardi alt valida '''„Add roles and features“'''.<br />
<br />
[[File:Server_Manager_130113.png|500px]]<br />
<br />
3. Avaneb uus aken, mille järel tuleb vajutada '''„Next“'''. Seejärel tuleb valida paigaldamise tüüp ('''„Installation Type“'''). Valime '''„Role-based or feature-based installation“''' ning vajutame '''„Next“'''.<br />
<br />
[[File:role_based_130113.png|500px]]<br />
<br />
4. Järgnevalt tuleb valida server, kuhu teenus paigaldatakse. Valituks osutub '''vaikimisi valitud server''', mille järel tuleb vajutada '''„Next“'''.<br />
<br />
[[File:server_selection_130113.png|500px]]<br />
<br />
5. Järgnevalt tuleb valida serveri roll ('''Server Roles'''), kus tuleb valida '''„Web Server (IIS)“'''. Avaneb uus aken, mis soovitab lisaks valida '''„Management Tools“''' – seejärel tuleb vajutada '''„Add Features“''' ning lõpuks '''„Next“'''.<br />
<br />
[[File:server_roles_130113.png|500px]]<br />
<br />
6. Järgnevalt on võimalik lisada täiendavaid funktsioone IIS-i implementeerimisel, mille järel tuleb vajutada '''„Next“'''. Lisafunktsioone on võimalik paigaldada ka peale IIS installeerimist.<br />
<br />
[[File:features_130113.png|500px]]<br />
<br />
7. Järgnevalt on võimalik valida teenused ('''Role Service'''), mille järel tuleb vajutada '''„Next“'''.<br />
<br />
[[File:role_services_130113.png|500px]]<br />
<br />
8. Kui eelnevad valikud on tehtud, tuleb vajutada '''„Install“''', mille järel alustatakse veebiserveri paigaldamisega.<br />
<br />
[[File:confirmation_130113.png|500px]]<br />
<br />
9. Veebiserver on paigaldatud!<br />
<br />
[[File:finished_130113.png|500px]]<br />
<br />
<br />
=Laiendatavus rakenduse tasemel=<br />
<br />
IIS 8.0 pakub arendajatele tänu oma moodularhitektuurile võimalust luua sobivaid mooduleid, täiendades või vahetades välja olemasolevaid funktsionaalsusi. See loob lisandväärtusi rakendustele, mis töötavad IIS platvormi peal.<br />
<br />
Mõningad põhjused, miks luua IIS jaoks uusi laiendusi:<br />
<br />
1. Lisamoodulite abil on võimalik luua funktsionaalsusi, mida ei ole rakenduse tasemel võimalik nii kergesti saavutada. Kasutades IIS ASP.NET või C++ tugilahendusi, on arendajatel võimalik luu lahendusi, mis on seotud näiteks turvalisusega, autentimisega, logihaldusega, koormuse tasakaalustamisega, sisu ümbersuunamisega või sisuhaldusega.<br />
<br />
2. Võimaldab paremat arendamise kogemust. Uus C++ laiendus leevendab enamik probleeme, mis esinesid varasemalt rakenduste loomisel tänu ISAPI-le (Internet Server API).<br />
<br />
3. AST.NET integreeritavus lubab arendajatel kasutada olemasolevaid ASP.NET 2.0 liideseid. ASP.NET moodul lubab kasutada teenuseid näiteks ASP, CGI ja lisaks teisi sisutüüpe.<br />
<br />
Alates IIS versioonist 7.0 (k-a versioon 8.0) on võimalik luua laiendusi kahel viisil:<br />
<br />
• kasutades n-ö „managed code’i“ ja ASP.NET APIi-sid;<br />
<br />
• kasutades „native code’i“ ja IIS sünnipäraseid API-sid.<br />
<br />
Võrreldes eelmiste versioonidega, mil moodulite loomiseks tuli enamasti kasutada C++ arenduskeelt, on alates versioonist 7.0 võimalik sama tulemus saavutada ASP.NET API-de abil. ASP.NET kasutamine parandab oluliselt arendamiseks varutud aega. <br />
<br />
<br />
==Arenduskeskkonna valimine==<br />
<br />
Moodulite arendamise juures tuleb mõelda ka arenduskeskkona valikule. Selleks toon välja kolm kõige populaarsemat:<br />
<br />
1. Visual Studio 2013. Alternatiivina võib kasutada ka versiooni 2008 platvormi või vanemaid.<br />
<br />
2. Visual Studio Express.<br />
<br />
3. C# käsurea kompilaator (csc.exe), mis on lisatud .NET raamistikku ning tekstiredaktori rakendus.<br />
<br />
<br />
==Kust leida täiendavat abi IIS paigaldamise ja moodulite kohta?==<br />
<br />
Selleks, et saada täiendavat informatsiooni vanemate ja uuemate IIS versioonide kohta, lisaks täiendavat informatsiooni moodulite ja tööriistade kohta, soovitan veebilehte: www.iis.net, mis on ametlik Microsofti veebileht.<br />
<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Internet Information Service 8.0 on praeguseks kõige uuem Microsofti poolt arendatav veebiserveri platvorm, mille arendamisel on silmas peetud turvalisust ja paindlikkust. Sarnaselt eelmisele versioonile, muudab moodularhitektuur nimetatud platvormi väga paidlikuks võrreldes näiteks XAMP-ga, kus konkreetne tugi puudub.<br />
<br />
Lisaks erineb IIS WWW veebiserveritest peamiselt sellepoolest, et turvaelemendid on integreeritud Windows platvormiga, kus ta töötab. Näiteks, et saada ligipääsu kaitstud ressursile, peab kasutaja sisestama kasutajanime ja parooli, mis on olemas Windowsi masinas, kuhu on paigaldatud IIS. See muudab IIS-i palju turvalisemaks. Lisaks on uue versiooni puhul on parandatud platvormi jõudlust ja uute laienduste tugisüsteemi, omades ASP.NET versiooni 4.5 tuge.<br />
<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
1. IIS. (2013). IIS Web Server Overview. [www] http://www.iis.net/learn/get-started/introduction-to-iis/iis-web-server-overview (08.12.13)<br />
<br />
2. Microsoft. (2013). Overview of IIS 6.0 Architecture (IIS 6.0). [www] https://www.microsoft.com/technet/prodtechnol/WindowsServer2003/Library/IIS/93ddbb51-5826-4ebd-a434-24c5fd103d3a.mspx?mfr=true (08.12.13)<br />
<br />
3. Rackspace. (2013). Installing IIS 8.0 on Windows Server 2012. [www] http://www.rackspace.com/knowledge_center/article/installing-iis-80-on-windows-server-2012 (08.12.13)<br />
<br />
4. Wiki.itcollege. (2013). Internet Information Services. [www] https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services (08.12.13)<br />
<br />
5. IIS. (2013). Developing a Module Using .NET. [www] http://www.iis.net/learn/develop/runtime-extensibility/developing-a-module-using-net (08.12.13)<br />
<br />
6. IIS. (2013). Develop a Native C/C++ Module for IIS 7.0. [www] http://www.iis.net/learn/develop/runtime-extensibility/develop-a-native-cc-module-for-iis (08.12.13)<br />
<br />
<br />
[[Category: Windows Server administreerimine]]</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Information_Service_8.0&diff=69742Internet Information Service 8.02013-12-09T22:19:14Z<p>Sviljast: </p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Ees ja perekonnanimi: '''Silver Viljaste'''<br />
<br />
Rühm: '''A21 päevaõpe'''<br />
<br />
Referaadi koostamise kuupäev: '''08.12.2013. a.'''<br />
<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Käesolevas juhendis tuleb juttu Internet Information Service versioonist 8.0 paigaldamisest, IIS moodularhitektuurist ning moodulite arendusmeetoditest . Eelmiste IIS versioonidega saab tutvuda siit: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services.<br />
<br />
Internet Information Services (IIS, endise nimega Internet Information Server) on veebiserveri rakendus (loodud Microsofti poolt), mille eesmärk on edastada veebisisu (web content), mis oleks kättesaadav Internetis. See on teine, peale Apache HTTP Server, enim kasutatud veebiserveri rakenduse. IIS-l on olemas tugi HTTP, HTTPS, FTP, FTPS, SMTP ja NNTP protokollidele. IIS ei ole Windowsis vaikimisi rakendus, mis tähendab seda, et see tuleb eraldi külge ühendada. IIS Manager on kättesaadav Microsofti konsoolihaldustööriista (Microsoft Management Console) abil või administraatori tööriistade (Administrative Tools) alt juhtpaneelis (Control Panel).<br />
<br />
Veeb (web content) - Kogumik elektroonilisele kujule viidud tekste, nendega seotud pilte, video- ja heliklippe koos nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega, mis viivad teiste teksti- ja pildisõlmede juurde. See on enam kui lihtsalt üks hierarhiline struktuur, sest iga hüperteksti või graafika sõlm võib viia edasi nii alapealkirjade kui ka hoopis teiste teemade juurde, samuti tagasi sama sõlme enda juurde.<br />
<br />
<br />
=Internet Information Service 8.0=<br />
<br />
Võrreldes eelmiste versioonidega, on IIS 8.0 veebiserveril palju uusi funktsioone, mis parandavad veebiserveri üldist jõudlust ning mida on ka lihtne administreerida. Nendeks uuteks funktsioonideks on:<br />
<br />
• Rakenduse lähtestamine – funktsioon, mis lubab administraatoril paigaldatud rakendusi lähtestada automaatselt serveri käivitumisel. See omadus lühendab kasutajate ooteaega, kes külastavad näiteks veebilehte esimest korda peale veebiserveri taaskäivitamist.<br />
<br />
• „Splash page“ funktsioon – administraatoril on võimalik üles seada „Splash page“, mida näidatakse veebilehe külastajatele rakenduste lähtestamisel.<br />
<br />
• ASP.NET 4.5 tugi – IIS 8.0 veebiserver sisaldab vaikimisi ASP.NET versiooni 4.5. Lisaks pakub IIS 8.0 võimalust tööle rakendada ASP.NET 4.5 koos ASP.NET 3.5-ga.<br />
<br />
• Tsentraliseeritud SSL sertifikaadi tugi – IIS 8.0-s on tänu antud toele lihtsam käidelda sertifikaate, mis lubab administraatoril talletada ja kasutada sertifikaate jagatud ressursside korral.<br />
<br />
• WebSocket protokolli tugi.<br />
<br />
• Serveri nime tähis (Server Name Indication ehk SNI) – SNI on laiend Transport Layer Security jaoks, mis lubab erinevate nimeliste veebiaadressidega veebilehtedel koonduda ühise IP aadressi alla.<br />
<br />
• Paindlik IP aadresside blokeerimine – funktsioon, mis lubab administraatoril blokeerida üksikuid IP aadresse või aadresside vahemikke näiteks DOS-rünnete korral. <br />
<br />
• CPU Throttling – kontrollmehhanism, mis lubab serveri administraatoril kontrollida protsessori tööd rakendusprogrammide käitamisel, parandades sellega süsteemi jõudlust.<br />
<br />
Tavaline installeeritud Windows ei sisalda IIS-i, kuid seda saab valida lisavarustuste nimekirjast.<br />
<br />
<br />
=Versioon=<br />
<br />
Internet Information Service versioon 8.0 ühildub vaid Windows 8, Windows 8.1 ja Windows Server 2012 operatsioonisüsteemidega.<br />
<br />
<br />
=Arhitektuur=<br />
<br />
Sarnaselt Internet Information Service versioonile 7.0, kasutab IIS versioon 8.0 moodularhitektuuri, mille põhilised eelised eelmise arhitektuuri (Wolrd Wide Web Publishing Service architecture) ees on:<br />
<br />
Modulaarsus – kõik IIS 8.0 veebiserveri moodulid on hallatavad eraldiseisvate komponentidena, mida on võimalik eemaldada, lisada või asendada.<br />
<br />
Laiendatavus – arendajatele on võimalik luua sobivaid mooduleid vastavalt oma äranägemise järgi.<br />
<br />
ASP.NET integreeritavus – arendajatel on võimalik kasutada ASP.NET rikkalikku valikut .NET API-de seast, loomaks keerukamaid ja funktsionaalsemaid mooduleid.<br />
<br />
<br />
=IIS 8.0 paigaldamine Windows Server 2012-s=<br />
<br />
Käesolev juhend selgitab, kuidas paigaldada IIS 8.0 kasutades Server Manager’i. Selleks, et paigaldada IIS 8.0 veebiserver Windows 2012 operatsioonisüsteemis edukalt, tuleb paigaldatavas süsteemis omada administratiivseid õigusi.<br />
<br />
1. Esmalt tuleb avada kasutaja tööribalt '''Server Manager'''.<br />
<br />
2. Kui Server Manager on avatud, tuleb Dashboardi alt valida '''„Add roles and features“'''.<br />
<br />
[[File:Server_Manager_130113.png|500px]]<br />
<br />
3. Avaneb uus aken, mille järel tuleb vajutada '''„Next“'''. Seejärel tuleb valida paigaldamise tüüp ('''„Installation Type“'''). Valime '''„Role-based or feature-based installation“''' ning vajutame '''„Next“'''.<br />
<br />
[[File:role_based_130113.png|500px]]<br />
<br />
4. Järgnevalt tuleb valida server, kuhu teenus paigaldatakse. Valituks osutub '''vaikimisi valitud server''', mille järel tuleb vajutada '''„Next“'''.<br />
<br />
[[File:server_selection_130113.png|500px]]<br />
<br />
5. Järgnevalt tuleb valida serveri roll ('''Server Roles'''), kus tuleb valida '''„Web Server (IIS)“'''. Avaneb uus aken, mis soovitab lisaks valida '''„Management Tools“''' – seejärel tuleb vajutada '''„Add Features“''' ning lõpuks '''„Next“'''.<br />
<br />
[[File:server_roles_130113.png|500px]]<br />
<br />
6. Järgnevalt on võimalik lisada täiendavaid funktsioone IIS-i implementeerimisel, mille järel tuleb vajutada '''„Next“'''. Lisafunktsioone on võimalik paigaldada ka peale IIS installeerimist.<br />
<br />
[[File:features_130113.png|500px]]<br />
<br />
7. Järgnevalt on võimalik valida teenused ('''Role Service'''), mille järel tuleb vajutada '''„Next“'''.<br />
<br />
[[File:role_services_130113.png|500px]]<br />
<br />
8. Kui eelnevad valikud on tehtud, tuleb vajutada '''„Install“''', mille järel alustatakse veebiserveri paigaldamisega.<br />
<br />
[[File:confirmation_130113.png|500px]]<br />
<br />
9. Veebiserver on paigaldatud!<br />
<br />
[[File:finished_130113.png|500px]]<br />
<br />
<br />
=Laiendatavus rakenduse tasemel=<br />
<br />
IIS 8.0 pakub arendajatele tänu oma moodularhitektuurile võimalust luua sobivaid mooduleid, täiendades või vahetades välja olemasolevaid funktsionaalsusi. See loob lisandväärtusi rakendustele, mis töötavad IIS platvormi peal.<br />
<br />
Mõningad põhjused, miks luua IIS jaoks uusi laiendusi:<br />
<br />
1. Lisamoodulite abil on võimalik luua funktsionaalsusi, mida ei ole rakenduse tasemel võimalik nii kergesti saavutada. Kasutades IIS ASP.NET või C++ tugilahendusi, on arendajatel võimalik luu lahendusi, mis on seotud näiteks turvalisusega, autentimisega, logihaldusega, koormuse tasakaalustamisega, sisu ümbersuunamisega või sisuhaldusega.<br />
<br />
2. Võimaldab paremat arendamise kogemust. Uus C++ laiendus leevendab enamik probleeme, mis esinesid varasemalt rakenduste loomisel tänu ISAPI-le (Internet Server API).<br />
<br />
3. AST.NET integreeritavus lubab arendajatel kasutada olemasolevaid ASP.NET 2.0 liideseid. ASP.NET moodul lubab kasutada teenuseid näiteks ASP, CGI ja lisaks teisi sisutüüpe.<br />
<br />
Alates IIS versioonist 7.0 (k-a versioon 8.0) on võimalik luua laiendusi kahel viisil:<br />
<br />
• kasutades n-ö „managed code’i“ ja ASP.NET APIi-sid;<br />
<br />
• kasutades „native code’i“ ja IIS sünnipäraseid API-sid.<br />
<br />
Võrreldes eelmiste versioonidega, mil moodulite loomiseks tuli enamasti kasutada C++ arenduskeelt, on alates versioonist 7.0 võimalik sama tulemus saavutada ASP.NET API-de abil. ASP.NET kasutamine parandab oluliselt arendamiseks varutud aega. <br />
<br />
<br />
==Arenduskeskkonna valimine==<br />
<br />
Moodulite arendamise juures tuleb mõelda ka arenduskeskkona valikule. Selleks toon välja kolm kõige populaarsemat:<br />
<br />
1. Visual Studio 2013. Alternatiivina võib kasutada ka versiooni 2008 platvormi või vanemaid.<br />
<br />
2. Visual Studio Express.<br />
<br />
3. C# käsurea kompilaator (csc.exe), mis on lisatud .NET raamistikku ning tekstiredaktori rakendus.<br />
<br />
<br />
==Kust leida täiendavat abi IIS paigaldamise ja moodulite kohta?==<br />
<br />
Selleks, et saada täiendavat informatsiooni vanemate ja uuemate IIS versioonide kohta, lisaks täiendavat informatsiooni moodulite ja tööriistade kohta, soovitan veebilehte: www.iis.net, mis on ametlik Microsofti veebileht.<br />
<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Internet Information Service 8.0 on praeguseks kõige uuem Microsofti poolt arendatav veebiserveri platvorm, mille arendamisel on silmas peetud turvalisust ja paindlikkust. Sarnaselt eelmisele versioonile, muudab moodularhitektuur nimetatud platvormi väga paidlikuks võrreldes näiteks XAMP-ga, kus konkreetne tugi puudub.<br />
<br />
Lisaks erineb IIS WWW veebiserveritest peamiselt sellepoolest, et turvaelemendid on integreeritud Windows platvormiga, kus ta töötab. Näiteks, et saada ligipääsu kaitstud ressursile, peab kasutaja sisestama kasutajanime ja parooli, mis on olemas Windowsi masinas, kuhu on paigaldatud IIS. See muudab IIS-i palju turvalisemaks. Lisaks on uue versiooni puhul on parandatud platvormi jõudlust ja uute laienduste tugisüsteemi, omades ASP.NET versiooni 4.5 tuge.<br />
<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
1. IIS. (2013). IIS Web Server Overview. [www] http://www.iis.net/learn/get-started/introduction-to-iis/iis-web-server-overview (08.12.13)<br />
<br />
2. Microsoft. (2013). Overview of IIS 6.0 Architecture (IIS 6.0). [www] https://www.microsoft.com/technet/prodtechnol/WindowsServer2003/Library/IIS/93ddbb51-5826-4ebd-a434-24c5fd103d3a.mspx?mfr=true (08.12.13)<br />
<br />
3. Rackspace. (2013). Installing IIS 8.0 on Windows Server 2012. [www] http://www.rackspace.com/knowledge_center/article/installing-iis-80-on-windows-server-2012 (08.12.13)<br />
<br />
4. Wiki.itcollege. (2013). Internet Information Services. [www] https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services (08.12.13)<br />
<br />
5. IIS. (2013). Developing a Module Using .NET. [www] http://www.iis.net/learn/develop/runtime-extensibility/developing-a-module-using-net (08.12.13)<br />
<br />
6. IIS. (2013). Develop a Native C/C++ Module for IIS 7.0. [www] http://www.iis.net/learn/develop/runtime-extensibility/develop-a-native-cc-module-for-iis (08.12.13)<br />
<br />
<br />
[[Category: Windows Server administreerimine]]</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Information_Service_8.0&diff=69731Internet Information Service 8.02013-12-09T22:07:37Z<p>Sviljast: </p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Ees ja perekonnanimi: '''Silver Viljaste'''<br />
<br />
Rühm: '''A21 päevaõpe'''<br />
<br />
Referaadi koostamise kuupäev: '''08.12.2013. a.'''<br />
<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Käesolevas juhendis tuleb juttu Internet Information Service versioonist 8.0, IIS moodularhitektuurist ning moodulite arendusmeetoditest . Eelmiste IIS versioonidega saab tutvuda siit: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services.<br />
<br />
Internet Information Services (IIS, endise nimega Internet Information Server) on veebiserveri rakendus (loodud Microsofti poolt), mille eesmärk on edastada veebisisu (web content), mis oleks kättesaadav Internetis. See on teine, peale Apache HTTP Server, enim kasutatud veebiserveri rakenduse. IIS-l on olemas tugi HTTP, HTTPS, FTP, FTPS, SMTP ja NNTP protokollidele. IIS ei ole Windowsis vaikimisi rakendus, mis tähendab seda, et see tuleb erladi külge ühendada. IIS Manager on kättesaadav Microsofti konsoolihaldustöörista (Microsoft Management Console) abil või administraatori tööriistade (Administrative Tools) alt juhtpaneelis (Control Panel).<br />
<br />
Veeb (web content) - Kogumik elektroonilisele kujule viidud tekste, nendega seotud pilte, video- ja heliklippe koos nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega, mis viivad teiste teksti- ja pildisõlmede juurde. See on enam kui lihtsalt üks hierarhiline struktuur, sest iga hüperteksti või graafika sõlm võib viia edasi nii alapealkirjade kui ka hoopis teiste teemade juurde, samuti tagasi sama sõlme enda juurde.<br />
<br />
<br />
=Internet Information Service 8.0=<br />
<br />
Võrreldes eelmiste versioonidega, on IIS 8.0 veebiserveril palju uusi funktsioone, mis parandavad veebiserveri üldist jõudlust ning mida on ka lihtne administreerida. Nendeks uuteks funktsioonideks on:<br />
<br />
• Rakenduse lähtestamine – funktsioon, mis lubab administraatoril paigaldatud rakendusi lähtestada automaatselt serveri käivitumisel. See omadus lühendab kasutajate ooteaega, kes külastavad näiteks veebilehte esimest korda peale veebiserveri taaskäivitamist.<br />
<br />
• „Splash page“ funktsioon – administraatoril on võimalik üles seada „Splash page“, mida näidatakse veebilehe külastajatele rakenduste lähtestamisel.<br />
<br />
• ASP.NET 4.5 tugi – IIS 8.0 veebiserver sisaldab vaikimisi ASP.NET versiooni 4.5. Lisaks pakub IIS 8.0 võimalust tööle rakendada ASP.NET 4.5 koos ASP.NET 3.5-ga.<br />
<br />
• Tsentraliseeritud SSL sertifikaadi tugi – IIS 8.0-s on tänu antud toele lihtsam käidelda sertifikaate, mis lubab administraatoril talletada ja kasutada sertifikaate jagatud ressursside korral.<br />
<br />
• WebSocket protokolli tugi.<br />
<br />
• Serveri nime tähis (Server Name Indication ehk SNI) – SNI on laiend Transport Layer Security jaoks, mis lubab erinevate nimeliste veebiaadressidega veebilehtedel koonduda ühise IP aadressi alla.<br />
<br />
• Paindlik IP aadresside blokeerimine – funktsioon, mis lubab administraatoril blokeerida üksikuid IP aadresse või aadresside vahemikke näiteks DOS-rünnete korral. <br />
<br />
• CPU Throttling – kontrollmehhanism, mis lubab serveri administraatoril kontrollida protsessori tööd rakendusprogrammide käitamisel, parandades sellega süsteemi jõudlust.<br />
<br />
Tavaline installeeritud Windows ei sisalda IIS-i, kuid seda saab valida lisavarustuste nimekirjast.<br />
<br />
<br />
=Versioon=<br />
<br />
Internet Information Service versioon 8.0 ühildub vaid Windows 8, Windows 8.1 ja Windows Server 2012 operatsioonisüsteemidega.<br />
<br />
<br />
=Arhitektuur=<br />
<br />
Sarnaselt Internet Information Service versioonile 7.0, kasutab IIS versioon 8.0 moodularhitektuuri, mille põhilised eelised eelmise arhitektuuri (Wolrd Wide Web Publishing Service architecture) ees on:<br />
<br />
Modulaarsus – kõik IIS 8.0 veebiserveri moodulid on hallatavad eraldiseisvate komponentidena, mida on võimalik eemaldada, lisada või asendada.<br />
<br />
Laiendatavus – arendajatele on võimalik luua sobivaid mooduleid vastavalt oma äranägemise järgi.<br />
<br />
ASP.NET integreeritavus – arendajatel on võimalik kasutada ASP.NET rikkalikku valikut .NET API-de seast, loomaks keerukamaid ja funktsionaalsemaid mooduleid.<br />
<br />
<br />
=IIS 8.0 paigaldamine Windows Server 2012-s=<br />
<br />
Käesolev juhend selgitab, kuidas paigaldada IIS 8.0 kasutades Server Manager’i. Selleks, et paigaldada IIS 8.0 veebiserver Windows 2012 operatsioonisüsteemis edukalt, tuleb paigaldatavas süsteemis omada administratiivseid õigusi.<br />
<br />
1. Esmalt tuleb avada kasutaja tööribalt '''Server Manager'''.<br />
<br />
2. Kui Server Manager on avatud, tuleb Dashboardi alt valida '''„Add roles and features“'''.<br />
<br />
[[File:Server_Manager_130113.png|500px]]<br />
<br />
3. Avaneb uus aken, mille järel tuleb vajutada '''„Next“'''. Seejärel tuleb valida paigaldamise tüüp ('''„Installation Type“'''). Valime '''„Role-based or feature-based installation“''' ning vajutame '''„Next“'''.<br />
<br />
[[File:role_based_130113.png|500px]]<br />
<br />
4. Järgnevalt tuleb valida server, kuhu teenus paigaldatakse. Valituks osutub '''vaikimisi valitud server''', mille järel tuleb vajutada '''„Next“'''.<br />
<br />
[[File:server_selection_130113.png|500px]]<br />
<br />
5. Järgnevalt tuleb valida serveri roll ('''Server Roles'''), kus tuleb valida '''„Web Server (IIS)“'''. Avaneb uus aken, mis soovitab lisaks valida '''„Management Tools“''' – seejärel tuleb vajutada '''„Add Features“''' ning lõpuks '''„Next“'''.<br />
<br />
[[File:server_roles_130113.png|500px]]<br />
<br />
6. Järgnevalt on võimalik lisada täiendavaid funktsioone IIS-i implementeerimisel, mille järel tuleb vajutada '''„Next“'''. Lisafunktsioone on võimalik paigaldada ka peale IIS installeerimist.<br />
<br />
[[File:features_130113.png|500px]]<br />
<br />
7. Järgnevalt on võimalik valida teenused ('''Role Service'''), mille järel tuleb vajutada '''„Next“'''.<br />
<br />
[[File:role_services_130113.png|500px]]<br />
<br />
8. Kui eelnevad valikud on tehtud, tuleb vajutada '''„Install“''', mille järel alustatakse veebiserveri paigaldamisega.<br />
<br />
[[File:confirmation_130113.png|500px]]<br />
<br />
9. Veebiserver on paigaldatud!<br />
<br />
[[File:finished_130113.png|500px]]<br />
<br />
<br />
=Laiendatavus rakenduse tasemel=<br />
<br />
IIS 8.0 pakub arendajatele tänu oma moodularhitektuurile võimalust luua sobivaid mooduleid, täiendades või vahetades välja olemasolevaid funktsionaalsusi. See loob lisandväärtusi rakendustele, mis töötavad IIS platvormi peal.<br />
<br />
Mõningad põhjused, miks luua IIS jaoks uusi laiendusi:<br />
<br />
1. Lisamoodulite abil on võimalik luua funktsionaalsusi, mida ei ole rakenduse tasemel võimalik nii kergesti saavutada. Kasutades IIS ASP.NET või C++ tugilahendusi, on arendajatel võimalik luu lahendusi, mis on seotud näiteks turvalisusega, autentimisega, logihaldusega, koormuse tasakaalustamisega, sisu ümbersuunamisega või sisuhaldusega.<br />
<br />
2. Võimaldab paremat arendamise kogemust. Uus C++ laiendus leevendab enamik probleeme, mis esinesid varasemalt rakenduste loomisel tänu ISAPI-le (Internet Server API).<br />
<br />
3. AST.NET integreeritavus lubab arendajatel kasutada olemasolevaid ASP.NET 2.0 liideseid. ASP.NET moodul lubab kasutada teenuseid näiteks ASP, CGI ja lisaks teisi sisutüüpe.<br />
<br />
Alates IIS versioonist 7.0 (k-a versioon 8.0) on võimalik luua laiendusi kahel viisil:<br />
<br />
• kasutades n-ö „managed code’i“ ja ASP.NET APIi-sid;<br />
<br />
• kasutades „native code’i“ ja IIS sünnipäraseid API-sid.<br />
<br />
Võrreldes eelmiste versioonidega, mil moodulite loomiseks tuli enamasti kasutada C++ arenduskeelt, on alates versioonist 7.0 võimalik sama tulemus saavutada ASP.NET API-de abil. ASP.NET kasutamine parandab oluliselt arendamiseks varutud aega. <br />
<br />
<br />
==Arenduskeskkonna valimine==<br />
<br />
Moodulite arendamise juures tuleb mõelda ka arenduskeskkona valikule. Selleks toon välja kolm kõige populaarsemat:<br />
<br />
1. Visual Studio 2013. Alternatiivina võib kasutada ka versiooni 2008 platvormi või vanemaid.<br />
<br />
2. Visual Studio Express.<br />
<br />
3. C# käsurea kompilaator (csc.exe), mis on lisatud .NET raamistikku ning tekstiredaktori rakendus.<br />
<br />
<br />
==Kust leida täiendavat abi IIS paigaldamise ja moodulite kohta?==<br />
<br />
Selleks, et saada täiendavat informatsiooni vanemate ja uuemate IIS versioonide kohta, lisaks täiendavat informatsiooni moodulite ja tööriistade kohta, soovitan veebilehte: www.iis.net, mis on ametlik Microsofti veebileht.<br />
<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Internet Information Service 8.0 on praeguseks kõige uuem Microsofti poolt arendatav veebiserveri platvorm, mille arendamisel on silmas peetud turvalisust ja paindlikkust. Sarnaselt eelmisele versioonile, muudab moodularhitektuur nimetatud platvormi väga paidlikuks võrreldes näiteks XAMP-ga, kus konkreetne tugi puudub.<br />
<br />
Lisaks erineb IIS WWW veebiserveritest peamiselt sellepoolest, et turvaelemendid on integreeritud Windows platvormiga, kus ta töötab. Näiteks, et saada ligipääsu kaitstud ressursile, peab kasutaja sisestama kasutajanime ja parooli, mis on olemas Windowsi masinas, kuhu on paigaldatud IIS. See muudab IIS-i palju turvalisemaks. Lisaks on uue versiooni puhul on parandatud platvormi jõudlust ja uute laienduste tugisüsteemi, omades ASP.NET versiooni 4.5 tuge.<br />
<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
1. IIS. (2013). IIS Web Server Overview. [www] http://www.iis.net/learn/get-started/introduction-to-iis/iis-web-server-overview (08.12.13)<br />
<br />
2. Microsoft. (2013). Overview of IIS 6.0 Architecture (IIS 6.0). [www] https://www.microsoft.com/technet/prodtechnol/WindowsServer2003/Library/IIS/93ddbb51-5826-4ebd-a434-24c5fd103d3a.mspx?mfr=true (08.12.13)<br />
<br />
3. Rackspace. (2013). Installing IIS 8.0 on Windows Server 2012. [www] http://www.rackspace.com/knowledge_center/article/installing-iis-80-on-windows-server-2012 (08.12.13)<br />
<br />
4. Wiki.itcollege. (2013). Internet Information Services. [www] https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services (08.12.13)<br />
<br />
5. IIS. (2013). Developing a Module Using .NET. [www] http://www.iis.net/learn/develop/runtime-extensibility/developing-a-module-using-net (08.12.13)<br />
<br />
6. IIS. (2013). Develop a Native C/C++ Module for IIS 7.0. [www] http://www.iis.net/learn/develop/runtime-extensibility/develop-a-native-cc-module-for-iis (08.12.13)<br />
<br />
<br />
[[Category: Windows Server administreerimine]]</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Information_Service_8.0&diff=69730Internet Information Service 8.02013-12-09T22:06:49Z<p>Sviljast: </p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Ees ja perekonnanimi: '''Silver Viljaste'''<br />
<br />
Rühm: '''A21 päevaõpe'''<br />
<br />
Referaadi koostamise kuupäev: '''08.12.2013. a.'''<br />
<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Käesolevas juhendis tuleb juttu Internet Information Service versioonist 8.0, IIS moodularhitektuurist ning moodulite arendusmeetoditest . Eelmiste IIS versioonidega saab tutvuda siit: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services.<br />
<br />
Internet Information Services (IIS, endise nimega Internet Information Server) on veebiserveri rakendus (loodud Microsofti poolt), mille eesmärk on edastada veebisisu (web content), mis oleks kättesaadav Internetis. See on teine, peale Apache HTTP Server, enim kasutatud veebiserveri rakenduse. IIS-l on olemas tugi HTTP, HTTPS, FTP, FTPS, SMTP ja NNTP protokollidele. IIS ei ole Windowsis vaikimisi rakendus, mis tähendab seda, et see tuleb erladi külge ühendada. IIS Manager on kättesaadav Microsofti konsoolihaldustöörista (Microsoft Management Console) abil või administraatori tööriistade (Administrative Tools) alt juhtpaneelis (Control Panel).<br />
<br />
Veeb (web content) - Kogumik elektroonilisele kujule viidud tekste, nendega seotud pilte, video- ja heliklippe koos nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega, mis viivad teiste teksti- ja pildisõlmede juurde. See on enam kui lihtsalt üks hierarhiline struktuur, sest iga hüperteksti või graafika sõlm võib viia edasi nii alapealkirjade kui ka hoopis teiste teemade juurde, samuti tagasi sama sõlme enda juurde.<br />
<br />
<br />
=Internet Information Service 8.0=<br />
<br />
Võrreldes eelmiste versioonidega, on IIS 8.0 veebiserveril palju uusi funktsioone, mis parandavad veebiserveri üldist jõudlust ning mida on ka lihtne administreerida. Nendeks uuteks funktsioonideks on:<br />
<br />
• Rakenduse lähtestamine – funktsioon, mis lubab administraatoril paigaldatud rakendusi lähtestada automaatselt serveri käivitumisel. See omadus lühendab kasutajate ooteaega, kes külastavad näiteks veebilehte esimest korda peale veebiserveri taaskäivitamist.<br />
<br />
• „Splash page“ funktsioon – administraatoril on võimalik üles seada „Splash page“, mida näidatakse veebilehe külastajatele rakenduste lähtestamisel.<br />
<br />
• ASP.NET 4.5 tugi – IIS 8.0 veebiserver sisaldab vaikimisi ASP.NET versiooni 4.5. Lisaks pakub IIS 8.0 võimalust tööle rakendada ASP.NET 4.5 koos ASP.NET 3.5-ga.<br />
<br />
• Tsentraliseeritud SSL sertifikaadi tugi – IIS 8.0-s on tänu antud toele lihtsam käidelda sertifikaate, mis lubab administraatoril talletada ja kasutada sertifikaate jagatud ressursside korral.<br />
<br />
• WebSocket protokolli tugi.<br />
<br />
• Serveri nime tähis (Server Name Indication ehk SNI) – SNI on laiend Transport Layer Security jaoks, mis lubab erinevate nimeliste veebiaadressidega veebilehtedel koonduda ühise IP aadressi alla.<br />
<br />
• Paindlik IP aadresside blokeerimine – funktsioon, mis lubab administraatoril blokeerida üksikuid IP aadresse või aadresside vahemikke näiteks DOS-rünnete korral. <br />
<br />
• CPU Throttling – kontrollmehhanism, mis lubab serveri administraatoril kontrollida protsessori tööd rakendusprogrammide käitamisel, parandades sellega süsteemi jõudlust.<br />
<br />
Tavaline installeeritud Windows ei sisalda IIS-i, kuid seda saab valida lisavarustuste nimekirjast.<br />
<br />
<br />
=Versioon=<br />
<br />
Internet Information Service versioon 8.0 ühildub vaid Windows 8, Windows 8.1 ja Windows Server 2012 operatsioonisüsteemidega.<br />
<br />
<br />
=Arhitektuur=<br />
<br />
Sarnaselt Internet Information Service versioonile 7.0, kasutab IIS versioon 8.0 moodularhitektuuri, mille põhilised eelised eelmise arhitektuuri (Wolrd Wide Web Publishing Service architecture) ees on:<br />
<br />
Modulaarsus – kõik IIS 8.0 veebiserveri moodulid on hallatavad eraldiseisvate komponentidena, mida on võimalik eemaldada, lisada või asendada.<br />
<br />
Laiendatavus – arendajatele on võimalik luua sobivaid mooduleid vastavalt oma äranägemise järgi.<br />
<br />
ASP.NET integreeritavus – arendajatel on võimalik kasutada ASP.NET rikkalikku valikut .NET API-de seast, loomaks keerukamaid ja funktsionaalsemaid mooduleid.<br />
<br />
<br />
=IIS 8.0 paigaldamine Windows Server 2012-s=<br />
<br />
Käesolev juhend selgitab, kuidas paigaldada IIS 8.0 kasutades Server Manager’i. Selleks, et paigaldada IIS 8.0 veebiserver Windows 2012 operatsioonisüsteemis edukalt, tuleb paigaldatavas süsteemis omada administratiivseid õigusi.<br />
<br />
1. Esmalt tuleb avada kasutaja tööribalt '''Server Manager'''.<br />
<br />
2. Kui Server Manager on avatud, tuleb Dashboardi alt valida '''„Add roles and features“'''.<br />
<br />
[[File:Server_Manager_130113.png|500px]]<br />
<br />
3. Avaneb uus aken, mille järel tuleb vajutada '''„Next“'''. Seejärel tuleb valida paigaldamise tüüp ('''„Installation Type“'''). Valime '''„Role-based or feature-based installation“''' ning vajutame '''„Next“'''.<br />
<br />
[[File:role_based_130113.png|500px]]<br />
<br />
4. Järgnevalt tuleb valida server, kuhu teenus paigaldatakse. Valituks osutub '''vaikimisi valitud server''', mille järel tuleb vajutada '''„Next“'''.<br />
<br />
[[File:server_selection_130113.png|500px]]<br />
<br />
5. Järgnevalt tuleb valida serveri roll ('''Server Roles'''), kus tuleb valida '''„Web Server (IIS)“'''. Avaneb uus aken, mis soovitab lisaks valida '''„Management Tools“''' – seejärel tuleb vajutada '''„Add Features“''' ning lõpuks '''„Next“'''.<br />
<br />
[[File:server_roles_130113.png|500px]]<br />
<br />
6. Järgnevalt on võimalik lisada täiendavaid funktsioone IIS-i implementeerimisel, mille järel tuleb vajutada '''„Next“'''. Lisafunktsioone on võimalik paigaldada ka peale IIS installeerimist.<br />
<br />
[[File:features_130113.png|500px]]<br />
<br />
7. Järgnevalt on võimalik valida teenused ('''Role Service'''), mille järel tuleb vajutada '''„Next“'''.<br />
<br />
[[File:role_services_130113.png|500px]]<br />
<br />
8. Kui eelnevad valikud on tehtud, tuleb vajutada '''„Install“''', mille järel alustatakse veebiserveri paigaldamisega.<br />
<br />
[[File:confirmation_130113.png|500px]]<br />
<br />
9. Veebiserver on paigaldatud!<br />
<br />
[[File:finished_130113.png|500px]]<br />
<br />
<br />
=Laiendatavus rakenduse tasemel=<br />
<br />
IIS 8.0 pakub arendajatele tänu oma moodularhitektuurile võimalust luua sobivaid mooduleid, täiendades või vahetades välja olemasolevaid funktsionaalsusi. See loob lisandväärtusi rakendustele, mis töötavad IIS platvormi peal.<br />
<br />
Mõningad põhjused, miks luua IIS jaoks uusi laiendusi:<br />
<br />
1. Lisamoodulite abil on võimalik luua funktsionaalsusi, mida ei ole rakenduse tasemel võimalik nii kergesti saavutada. Kasutades IIS ASP.NET või C++ tugilahendusi, on arendajatel võimalik luu lahendusi, mis on seotud näiteks turvalisusega, autentimisega, logihaldusega, koormuse tasakaalustamisega, sisu ümbersuunamisega või sisuhaldusega.<br />
<br />
2. Võimaldab paremat arendamise kogemust. Uus C++ laiendus leevendab enamik probleeme, mis esinesid varasemalt rakenduste loomisel tänu ISAPI-le (Internet Server API).<br />
<br />
3. AST.NET integreeritavus lubab arendajatel kasutada olemasolevaid ASP.NET 2.0 liideseid. ASP.NET moodul lubab kasutada teenuseid näiteks ASP, CGI ja lisaks teisi sisutüüpe.<br />
<br />
Alates IIS versioonist 7.0 (k-a versioon 8.0) on võimalik luua laiendusi kahel viisil:<br />
<br />
• kasutades n-ö „managed code’i“ ja ASP.NET APIi-sid;<br />
<br />
• kasutades „native code’i“ ja IIS sünnipäraseid API-sid.<br />
<br />
Võrreldes eelmiste versioonidega, mil moodulite loomiseks tuli enamasti kasutada C++ arenduskeelt, on alates versioonist 7.0 võimalik sama tulemus saavutada ASP.NET API-de abil. ASP.NET kasutamine parandab oluliselt arendamiseks varutud aega. <br />
<br />
<br />
==Arenduskeskkonna valimine==<br />
<br />
Moodulite arendamise juures tuleb mõelda ka arenduskeskkona valikule. Selleks toon välja kolm kõige populaarsemat:<br />
<br />
1. Visual Studio 2013. Alternatiivina võib kasutada ka versiooni 2008 platvormi või vanemaid.<br />
<br />
2. Visual Studio Express.<br />
<br />
3. C# käsurea kompilaator (csc.exe), mis on lisatud .NET raamistikku ning tekstiredaktori rakendus.<br />
<br />
<br />
==Kust leida täiendavat abi IIS paigaldamise ja moodulite kohta?==<br />
<br />
Selleks, et saada täiendavat informatsiooni vanemate ja uuemate IIS versioonide kohta, lisaks täiendavat informatsiooni moodulite ja tööriistade kohta, soovitan veebilehte: www.iis.net, mis on ametlik Microsofti veebileht.<br />
<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Internet Information Service 8.0 on praeguseks kõige uuem Microsofti poolt arendatav veebiserveri platvorm, mille arendamisel on silmas peetud turvalisust ja paindlikkust. Sarnaselt eelmisele versioonile, muudab moodularhitektuur nimetatud platvormi väga paidlikuks võrreldes näiteks XAMP-ga, kus konkreetne tugi puudub.<br />
<br />
Lisaks erineb IIS WWW veebiserveritest peamiselt sellega, et turvaelemendid on integreeritud Windows platvormiga, kus ta töötab. Näiteks, et saada ligipääsu kaitstud ressursile, peab kasutaja sisestama kasutajanime ja parooli, mis on olemas Windowsi masinas, kuhu on paigaldatud IIS. See muudab IIS-i palju turvalisemaks. Lisaks on uue versiooni puhul on parandatud platvormi jõudlust ja uute laienduste tugisüsteemi, omades ASP.NET versiooni 4.5 tuge.<br />
<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
1. IIS. (2013). IIS Web Server Overview. [www] http://www.iis.net/learn/get-started/introduction-to-iis/iis-web-server-overview (08.12.13)<br />
<br />
2. Microsoft. (2013). Overview of IIS 6.0 Architecture (IIS 6.0). [www] https://www.microsoft.com/technet/prodtechnol/WindowsServer2003/Library/IIS/93ddbb51-5826-4ebd-a434-24c5fd103d3a.mspx?mfr=true (08.12.13)<br />
<br />
3. Rackspace. (2013). Installing IIS 8.0 on Windows Server 2012. [www] http://www.rackspace.com/knowledge_center/article/installing-iis-80-on-windows-server-2012 (08.12.13)<br />
<br />
4. Wiki.itcollege. (2013). Internet Information Services. [www] https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services (08.12.13)<br />
<br />
5. IIS. (2013). Developing a Module Using .NET. [www] http://www.iis.net/learn/develop/runtime-extensibility/developing-a-module-using-net (08.12.13)<br />
<br />
6. IIS. (2013). Develop a Native C/C++ Module for IIS 7.0. [www] http://www.iis.net/learn/develop/runtime-extensibility/develop-a-native-cc-module-for-iis (08.12.13)<br />
<br />
<br />
[[Category: Windows Server administreerimine]]</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Information_Service_8.0&diff=69729Internet Information Service 8.02013-12-09T22:03:41Z<p>Sviljast: </p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Ees ja perekonnanimi: '''Silver Viljaste'''<br />
<br />
Rühm: '''A21 päevaõpe'''<br />
<br />
Referaadi koostamise kuupäev: '''08.12.2013. a.'''<br />
<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Käesolevas juhendis tuleb juttu Internet Information Service versioonist 8.0, IIS moodularhitektuurist ning moodulite arendusmeetoditest . Eelmiste IIS versioonidega saab tutvuda siit: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services.<br />
<br />
Internet Information Services (IIS, endise nimega Internet Information Server) on veebiserveri rakendus (loodud Microsofti poolt), mille eesmärk on edastada veebisisu (web content), mis oleks kättesaadav Internetis. See on teine, peale Apache HTTP Server, enim kasutatud veebiserveri rakenduse. IIS-l on olemas tugi HTTP, HTTPS, FTP, FTPS, SMTP ja NNTP protokollidele. IIS ei ole Windowsis vaikimisi rakendus, mis tähendab seda, et see tuleb erladi külge ühendada. IIS Manager on kättesaadav Microsofti konsoolihaldustöörista (Microsoft Management Console) abil või administraatori tööriistade (Administrative Tools) alt juhtpaneelis (Control Panel).<br />
<br />
Veeb (web content) - Kogumik elektroonilisele kujule viidud tekste, nendega seotud pilte, video- ja heliklippe koos nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega, mis viivad teiste teksti- ja pildisõlmede juurde. See on enam kui lihtsalt üks hierarhiline struktuur, sest iga hüperteksti või graafika sõlm võib viia edasi nii alapealkirjade kui ka hoopis teiste teemade juurde, samuti tagasi sama sõlme enda juurde.<br />
<br />
<br />
=Internet Information Service 8.0=<br />
<br />
Võrreldes eelmiste versioonidega, on IIS 8.0 veebiserveril palju uusi funktsioone, mis parandavad veebiserveri üldist jõudlust ning mida on ka lihtne administreerida. Nendeks uuteks funktsioonideks on:<br />
<br />
• Rakenduse lähtestamine – funktsioon, mis lubab administraatoril paigaldatud rakendusi lähtestada automaatselt serveri käivitumisel. See omadus lühendab kasutajate ooteaega, kes külastavad näiteks veebilehte esimest korda peale veebiserveri taaskäivitamist.<br />
<br />
• „Splash page“ funktsioon – administraatoril on võimalik üles seada „Splash page“, mida näidatakse veebilehe külastajatele rakenduste lähtestamisel.<br />
<br />
• ASP.NET 4.5 tugi – IIS 8.0 veebiserver sisaldab vaikimisi ASP.NET versiooni 4.5. Lisaks pakub IIS 8.0 võimalust tööle rakendada ASP.NET 4.5 koos ASP.NET 3.5-ga.<br />
<br />
• Tsentraliseeritud SSL sertifikaadi tugi – IIS 8.0-s on tänu antud toele lihtsam käidelda sertifikaate, mis lubab administraatoril talletada ja kasutada sertifikaate jagatud ressursside korral.<br />
<br />
• WebSocket protokolli tugi.<br />
<br />
• Serveri nime tähis (Server Name Indication ehk SNI) – SNI on laiend Transport Layer Security jaoks, mis lubab erinevate nimeliste veebiaadressidega veebilehtedel koonduda ühise IP aadressi alla.<br />
<br />
• Paindlik IP aadresside blokeerimine – funktsioon, mis lubab administraatoril blokeerida üksikuid IP aadresse või aadresside vahemikke näiteks DOS-rünnete korral. <br />
<br />
• CPU Throttling – kontrollmehhanism, mis lubab serveri administraatoril kontrollida protsessori tööd rakendusprogrammide käitamisel, parandades sellega süsteemi jõudlust.<br />
<br />
Tavaline installeeritud Windows ei sisalda IIS-i, kuid seda saab valida lisavarustuste nimekirjast.<br />
<br />
<br />
=Versioon=<br />
<br />
Internet Information Service versioon 8.0 ühildub vaid Windows 8, Windows 8.1 ja Windows Server 2012 operatsioonisüsteemidega.<br />
<br />
<br />
=Arhitektuur=<br />
<br />
Sarnaselt Internet Information Service versioonile 7.0, kasutab IIS versioon 8.0 moodularhitektuuri, mille põhilised eelised eelmise arhitektuuri (Wolrd Wide Web Publishing Service architecture) ees on:<br />
<br />
Modulaarsus – kõik IIS 8.0 veebiserveri moodulid on hallatavad eraldiseisvate komponentidena, mida on võimalik eemaldada, lisada või asendada.<br />
<br />
Laiendatavus – arendajatele on võimalik luua sobivaid mooduleid vastavalt oma äranägemise järgi.<br />
<br />
ASP.NET integreeritavus – arendajatel on võimalik kasutada ASP.NET rikkalikku valikut .NET API-de seast, loomaks keerukamaid ja funktsionaalsemaid mooduleid.<br />
<br />
<br />
=IIS 8.0 paigaldamine Windows Server 2012-s=<br />
<br />
Käesolev juhend selgitab, kuidas paigaldada IIS 8.0 kasutades Server Manager’i. Selleks, et paigaldada IIS 8.0 veebiserver Windows 2012 operatsioonisüsteemis edukalt, tuleb paigaldatavas süsteemis omada administratiivseid õigusi.<br />
<br />
1. Esmalt tuleb avada kasutaja tööribalt Server Manager.<br />
<br />
2. Kui Server Manager on avatud, tuleb Dashboardi alt valida „Add roles and features“.<br />
<br />
[[File:Server_Manager_130113.png|500px]]<br />
<br />
3. Avaneb uus aken, mille järel tuleb vajutada „Next“. Seejärel tuleb valida paigaldamise tüüp („Installation Type“). Valime „Role-based or feature-based installation“ ning vajutame „Next“.<br />
<br />
[[File:role_based_130113.png|500px]]<br />
<br />
4. Järgnevalt tuleb valida server, kuhu teenus paigaldatakse. Valituks osutub vaikimisi valitud server, mille järel tuleb vajutada „Next“.<br />
<br />
[[File:server_selection_130113.png|500px]]<br />
<br />
5. Järgnevalt tuleb valida serveri roll (Server Roles), kus tuleb valida „Web Server (IIS)“. Avaneb uus aken, mis soovitab lisaks valida „Management Tools“ – seejärel tuleb vajutada „Add Features“ ning lõpuks „Next“.<br />
<br />
[[File:server_roles_130113.png|500px]]<br />
<br />
6. Järgnevalt on võimalik lisada täiendavaid funktsioone IIS-i implementeerimisel, mille järel tuleb vajutada „Next“. Lisafunktsioone on võimalik paigaldada ka peale IIS installeerimist.<br />
<br />
[[File:features_130113.png|500px]]<br />
<br />
7. Järgnevalt on võimalik valida teenused (Role Service), mille järel tuleb vajutada „Next“.<br />
<br />
[[File:role_services_130113.png|500px]]<br />
<br />
8. Kui eelnevad valikud on tehtud, tuleb vajutada „Install“, mille järel alustatakse veebiserveri paigaldamisega.<br />
<br />
[[File:confirmation_130113.png|500px]]<br />
<br />
9. Veebiserver on paigaldatud!<br />
<br />
[[File:finished_130113.png|500px]]<br />
<br />
<br />
=Laiendatavus rakenduse tasemel=<br />
<br />
IIS 8.0 pakub arendajatele tänu oma moodularhitektuurile võimalust luua sobivaid mooduleid, täiendades või vahetades välja olemasolevaid funktsionaalsusi. See loob lisandväärtusi rakendustele, mis töötavad IIS platvormi peal.<br />
<br />
Mõningad põhjused, miks luua IIS jaoks uusi laiendusi:<br />
<br />
1. Lisamoodulite abil on võimalik luua funktsionaalsusi, mida ei ole rakenduse tasemel võimalik nii kergesti saavutada. Kasutades IIS ASP.NET või C++ tugilahendusi, on arendajatel võimalik luu lahendusi, mis on seotud näiteks turvalisusega, autentimisega, logihaldusega, koormuse tasakaalustamisega, sisu ümbersuunamisega või sisuhaldusega.<br />
<br />
2. Võimaldab paremat arendamise kogemust. Uus C++ laiendus leevendab enamik probleeme, mis esinesid varasemalt rakenduste loomisel tänu ISAPI-le (Internet Server API).<br />
<br />
3. AST.NET integreeritavus lubab arendajatel kasutada olemasolevaid ASP.NET 2.0 liideseid. ASP.NET moodul lubab kasutada teenuseid näiteks ASP, CGI ja lisaks teisi sisutüüpe.<br />
<br />
Alates IIS versioonist 7.0 (k-a versioon 8.0) on võimalik luua laiendusi kahel viisil:<br />
<br />
• kasutades n-ö „managed code’i“ ja ASP.NET APIi-sid;<br />
<br />
• kasutades „native code’i“ ja IIS sünnipäraseid API-sid.<br />
<br />
Võrreldes eelmiste versioonidega, mil moodulite loomiseks tuli enamasti kasutada C++ arenduskeelt, on alates versioonist 7.0 võimalik sama tulemus saavutada ASP.NET API-de abil. ASP.NET kasutamine parandab oluliselt arendamiseks varutud aega. <br />
<br />
<br />
==Arenduskeskkonna valimine==<br />
<br />
Moodulite arendamise juures tuleb mõelda ka arenduskeskkona valikule. Selleks toon välja kolm kõige populaarsemat:<br />
<br />
1. Visual Studio 2013. Alternatiivina võib kasutada ka versiooni 2008 platvormi või vanemaid.<br />
<br />
2. Visual Studio Express.<br />
<br />
3. C# käsurea kompilaator (csc.exe), mis on lisatud .NET raamistikku ning tekstiredaktori rakendus.<br />
<br />
<br />
==Kust leida täiendavat abi IIS paigaldamise ja moodulite kohta?==<br />
<br />
Selleks, et saada täiendavat informatsiooni vanemate ja uuemate IIS versioonide kohta, lisaks täiendavat informatsiooni moodulite ja tööriistade kohta, soovitan veebilehte: www.iis.net, mis on ametlik Microsofti veebileht.<br />
<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Internet Information Service 8.0 on praeguseks kõige uuem Microsofti poolt arendatav veebiserveri platvorm, mille arendamisel on silmas peetud turvalisust ja paindlikkust. Sarnaselt eelmisele versioonile, muudab moodularhitektuur nimetatud platvormi väga paidlikuks võrreldes näiteks XAMP-ga, kus konkreetne tugi puudub.<br />
<br />
Lisaks erineb IIS WWW veebiserveritest peamiselt sellega, et turvaelemendid on integreeritud Windows platvormiga, kus ta töötab. Näiteks, et saada ligipääsu kaitstud ressursile, peab kasutaja sisestama kasutajanime ja parooli, mis on olemas Windowsi masinas, kuhu on paigaldatud IIS. See muudab IIS-i palju turvalisemaks. Lisaks on uue versiooni puhul on parandatud platvormi jõudlust ja uute laienduste tugisüsteemi, omades ASP.NET versiooni 4.5 tuge.<br />
<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
1. IIS. (2013). IIS Web Server Overview. [www] http://www.iis.net/learn/get-started/introduction-to-iis/iis-web-server-overview (08.12.13)<br />
<br />
2. Microsoft. (2013). Overview of IIS 6.0 Architecture (IIS 6.0). [www] https://www.microsoft.com/technet/prodtechnol/WindowsServer2003/Library/IIS/93ddbb51-5826-4ebd-a434-24c5fd103d3a.mspx?mfr=true (08.12.13)<br />
<br />
3. Rackspace. (2013). Installing IIS 8.0 on Windows Server 2012. [www] http://www.rackspace.com/knowledge_center/article/installing-iis-80-on-windows-server-2012 (08.12.13)<br />
<br />
4. Wiki.itcollege. (2013). Internet Information Services. [www] https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services (08.12.13)<br />
<br />
5. IIS. (2013). Developing a Module Using .NET. [www] http://www.iis.net/learn/develop/runtime-extensibility/developing-a-module-using-net (08.12.13)<br />
<br />
6. IIS. (2013). Develop a Native C/C++ Module for IIS 7.0. [www] http://www.iis.net/learn/develop/runtime-extensibility/develop-a-native-cc-module-for-iis (08.12.13)<br />
<br />
<br />
[[Category: Windows Server administreerimine]]</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Information_Service_8.0&diff=69728Internet Information Service 8.02013-12-09T22:03:03Z<p>Sviljast: </p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Ees ja perekonnanimi: '''Silver Viljaste'''<br />
<br />
Rühm: '''A21 päevaõpe'''<br />
<br />
Referaadi koostamise kuupäev: '''08.12.2013. a.'''<br />
<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Käesolevas juhendis tuleb juttu Internet Information Service versioonist 8.0, IIS moodularhitektuurist ning moodulite arendusmeetoditest . Eelmiste IIS versioonidega saab tutvuda siit: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services.<br />
<br />
Internet Information Services (IIS, endise nimega Internet Information Server) on veebiserveri rakendus (loodud Microsofti poolt), mille eesmärk on edastada veebisisu (web content), mis oleks kättesaadav Internetis. See on teine, peale Apache HTTP Server, enim kasutatud veebiserveri rakenduse. IIS-l on olemas tugi HTTP, HTTPS, FTP, FTPS, SMTP ja NNTP protokollidele. IIS ei ole Windowsis vaikimisi rakendus, mis tähendab seda, et see tuleb erladi külge ühendada. IIS Manager on kättesaadav Microsofti konsoolihaldustöörista (Microsoft Management Console) abil või administraatori tööriistade (Administrative Tools) alt juhtpaneelis (Control Panel).<br />
<br />
Veeb (web content) - Kogumik elektroonilisele kujule viidud tekste, nendega seotud pilte, video- ja heliklippe koos nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega, mis viivad teiste teksti- ja pildisõlmede juurde. See on enam kui lihtsalt üks hierarhiline struktuur, sest iga hüperteksti või graafika sõlm võib viia edasi nii alapealkirjade kui ka hoopis teiste teemade juurde, samuti tagasi sama sõlme enda juurde.<br />
<br />
<br />
=Internet Information Service 8.0=<br />
<br />
Võrreldes eelmiste versioonidega, on IIS 8.0 veebiserveril palju uusi funktsioone, mis parandavad veebiserveri üldist jõudlust ning mida on ka lihtne administreerida. Nendeks uuteks funktsioonideks on:<br />
<br />
• Rakenduse lähtestamine – funktsioon, mis lubab administraatoril paigaldatud rakendusi lähtestada automaatselt serveri käivitumisel. See omadus lühendab kasutajate ooteaega, kes külastavad näiteks veebilehte esimest korda peale veebiserveri taaskäivitamist.<br />
<br />
• „Splash page“ funktsioon – administraatoril on võimalik üles seada „Splash page“, mida näidatakse veebilehe külastajatele rakenduste lähtestamisel.<br />
<br />
• ASP.NET 4.5 tugi – IIS 8.0 veebiserver sisaldab vaikimisi ASP.NET versiooni 4.5. Lisaks pakub IIS 8.0 võimalust tööle rakendada ASP.NET 4.5 koos ASP.NET 3.5-ga.<br />
<br />
• Tsentraliseeritud SSL sertifikaadi tugi – IIS 8.0-s on tänu antud toele lihtsam käidelda sertifikaate, mis lubab administraatoril talletada ja kasutada sertifikaate jagatud ressursside korral.<br />
<br />
• WebSocket protokolli tugi.<br />
<br />
• Serveri nime tähis (Server Name Indication ehk SNI) – SNI on laiend Transport Layer Security jaoks, mis lubab erinevate nimeliste veebiaadressidega veebilehtedel koonduda ühise IP aadressi alla.<br />
<br />
• Paindlik IP aadresside blokeerimine – funktsioon, mis lubab administraatoril blokeerida üksikuid IP aadresse või aadresside vahemikke näiteks DOS-rünnete korral. <br />
<br />
• CPU Throttling – kontrollmehhanism, mis lubab serveri administraatoril kontrollida protsessori tööd rakendusprogrammide käitamisel, parandades sellega süsteemi jõudlust.<br />
<br />
Tavaline installeeritud Windows ei sisalda IIS-i, kuid seda saab valida lisavarustuste nimekirjast.<br />
<br />
<br />
=Versioon=<br />
<br />
Internet Information Service versioon 8.0 ühildub vaid Windows 8, Windows 8.1 ja Windows Server 2012 operatsioonisüsteemidega.<br />
<br />
<br />
=Arhitektuur=<br />
<br />
Sarnaselt Internet Information Service versioonile 7.0, kasutab IIS versioon 8.0 moodularhitektuuri, mille põhilised eelised eelmise arhitektuuri (Wolrd Wide Web Publishing Service architecture) ees on:<br />
<br />
Modulaarsus – kõik IIS 8.0 veebiserveri moodulid on hallatavad eraldiseisvate komponentidena, mida on võimalik eemaldada, lisada või asendada.<br />
<br />
Laiendatavus – arendajatele on võimalik luua sobivaid mooduleid vastavalt oma äranägemise järgi.<br />
<br />
ASP.NET integreeritavus – arendajatel on võimalik kasutada ASP.NET rikkalikku valikut .NET API-de seast, loomaks keerukamaid ja funktsionaalsemaid mooduleid.<br />
<br />
<br />
=IIS 8.0 paigaldamine Windows Server 2012-s=<br />
<br />
Käesolev juhend selgitab, kuidas paigaldada IIS 8.0 kasutades Server Manager’i. Selleks, et paigaldada IIS 8.0 veebiserver Windows 2012 operatsioonisüsteemis edukalt, tuleb paigaldatavas süsteemis omada administratiivseid õigusi.<br />
<br />
1. Esmalt tuleb avada kasutaja tööribalt Server Manager.<br />
<br />
2. Kui Server Manager on avatud, tuleb Dashboardi alt valida „Add roles and features“.<br />
<br />
[[File:Server_Manager_130113.png|500px]]<br />
<br />
3. Avaneb uus aken, mille järel tuleb vajutada „Next“. Seejärel tuleb valida paigaldamise tüüp („Installation Type“). Valime „Role-based or feature-based installation“ ning vajutame „Next“.<br />
<br />
[[File:role_based_130113.png|500px]]<br />
<br />
4. Järgnevalt tuleb valida server, kuhu teenus paigaldatakse. Valituks osutub vaikimisi valitud server, mille järel tuleb vajutada „Next“.<br />
<br />
[[File:server_selection_130113.png|500px]]<br />
<br />
5. Järgnevalt tuleb valida serveri roll (Server Roles), kus tuleb valida „Web Server (IIS)“. Avaneb uus aken, mis soovitab lisaks valida „Management Tools“ – seejärel tuleb vajutada „Add Features“ ning lõpuks „Next“.<br />
<br />
[[File:server_roles_130113.png|500px]]<br />
<br />
6. Järgnevalt on võimalik lisada täiendavaid funktsioone IIS-i implementeerimisel, mille järel tuleb vajutada „Next“. Lisafunktsioone on võimalik paigaldada ka peale IIS installeerimist.<br />
<br />
[[File:features_130113.png|500px]]<br />
<br />
7. Järgnevalt on võimalik valida teenused (Role Service), mille järel tuleb vajutada „Next“.<br />
<br />
[[File:role_services_130113.png|500px]]<br />
<br />
8. Kui eelnevad valikud on tehtud, tuleb vajutada „Install“, mille järel alustatakse veebiserveri paigaldamisega.<br />
<br />
[[File:confirmation_130113.png|500px]]<br />
<br />
9. Veebiserver on paigaldatud!<br />
<br />
[[File:finished_130113.png|500px]]<br />
<br />
<br />
=Laiendatavus rakenduse tasemel=<br />
<br />
IIS 8.0 pakub arendajatele tänu oma moodularhitektuurile võimalust luua sobivaid mooduleid, täiendades või vahetades välja olemasolevaid funktsionaalsusi. See loob lisandväärtusi rakendustele, mis töötavad IIS platvormi peal.<br />
<br />
Mõningad põhjused, miks luua IIS jaoks uusi laiendusi:<br />
<br />
1. Lisamoodulite abil on võimalik luua funktsionaalsusi, mida ei ole rakenduse tasemel võimalik nii kergesti saavutada. Kasutades IIS ASP.NET või C++ tugilahendusi, on arendajatel võimalik luu lahendusi, mis on seotud näiteks turvalisusega, autentimisega, logihaldusega, koormuse tasakaalustamisega, sisu ümbersuunamisega või sisuhaldusega.<br />
<br />
2. Võimaldab paremat arendamise kogemust. Uus C++ laiendus leevendab enamik probleeme, mis esinesid varasemalt rakenduste loomisel tänu ISAPI-le (Internet Server API).<br />
<br />
3. AST.NET integreeritavus lubab arendajatel kasutada olemasolevaid ASP.NET 2.0 liideseid. ASP.NET moodul lubab kasutada teenuseid näiteks ASP, CGI ja lisaks teisi sisutüüpe.<br />
<br />
Alates IIS versioonist 7.0 (k-a versioon 8.0) on võimalik luua laiendusi kahel viisil:<br />
<br />
• kasutades n-ö „managed code’i“ ja ASP.NET APIi-sid;<br />
<br />
• kasutades „native code’i“ ja IIS sünnipäraseid API-sid.<br />
<br />
Võrreldes eelmiste versioonidega, mil moodulite loomiseks tuli enamasti kasutada C++ arenduskeelt, on alates versioonist 7.0 võimalik sama tulemus saavutada ASP.NET API-de abil. ASP.NET kasutamine parandab oluliselt arendamiseks varutud aega. <br />
<br />
<br />
==Arenduskeskkonna valimine==<br />
<br />
Moodulite arendamise juures tuleb mõelda ka arenduskeskkona valikule. Selleks toon välja kolm kõige populaarsemat:<br />
<br />
1. Visual Studio 2013. Alternatiivina võib kasutada ka versiooni 2008 platvormi või vanemaid.<br />
<br />
2. Visual Studio Express.<br />
<br />
3. C# käsurea kompilaator (csc.exe), mis on lisatud .NET raamistikku ning tekstiredaktori rakendus.<br />
<br />
<br />
==Kust leida täiendavat abi IIS paigaldamise ja moodulite kohta?==<br />
<br />
Selleks, et saada täiendavat informatsiooni vanemate ja uuemate IIS versioonide kohta, lisaks täiendavat informatsiooni moodulite ja tööriistade kohta, soovitan veebilehte: www.iis.net, mis on ametlik Microsofti veebileht.<br />
<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Internet Information Service 8.0 on praeguseks kõige uuem Microsofti poolt arendatav veebiserveri platvorm, mille arendamisel on silmas peetud turvalisust ja paindlikkust. Sarnaselt eelmisele versioonile, muudab moodularhitektuur nimetatud platvormi väga paidlikuks võrreldes näiteks XAMP-ga, kus konkreetne tugi puudub.<br />
<br />
Lisaks erineb IIS WWW veebiserveritest peamiselt sellega, et turvaelemendid on integreeritud Windows platvormiga, kus ta töötab. Näiteks, et saada ligipääsu kaitstud ressursile, peab kasutaja sisestama kasutajanime ja parooli, mis on olemas Windowsi masinas, kuhu on paigaldatud IIS. See muudab IIS-i palju turvalisemaks. Lisaks on uue versiooni puhul on parandatud platvormi jõudlust ja uute laienduste tugisüsteemi, omades ASP.NET versiooni 4.5 tuge.<br />
<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
1. IIS. (2013). IIS Web Server Overview. [www] http://www.iis.net/learn/get-started/introduction-to-iis/iis-web-server-overview (08.12.13).<br />
2. Microsoft. (2013). Overview of IIS 6.0 Architecture (IIS 6.0). [www] https://www.microsoft.com/technet/prodtechnol/WindowsServer2003/Library/IIS/93ddbb51-5826-4ebd-a434-24c5fd103d3a.mspx?mfr=true (08.12.13).<br />
3. Rackspace. (2013). Installing IIS 8.0 on Windows Server 2012. [www] http://www.rackspace.com/knowledge_center/article/installing-iis-80-on-windows-server-2012 (08.12.13)<br />
4. Wiki.itcollege. (2013). Internet Information Services. [www] https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services (08.12.13)<br />
5. IIS. (2013). Developing a Module Using .NET. [www] http://www.iis.net/learn/develop/runtime-extensibility/developing-a-module-using-net (08.12.13)<br />
6. IIS. (2013). Develop a Native C/C++ Module for IIS 7.0. [www] http://www.iis.net/learn/develop/runtime-extensibility/develop-a-native-cc-module-for-iis (08.12.13)<br />
<br />
<br />
[[Category: Windows Server administreerimine]]</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Information_Service_8.0&diff=69727Internet Information Service 8.02013-12-09T22:02:35Z<p>Sviljast: </p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Ees ja perekonnanimi: '''Silver Viljaste'''<br />
<br />
Rühm: '''A21 päevaõpe'''<br />
<br />
Referaadi koostamise kuupäev: '''08.12.2013. a.'''<br />
<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Käesolevas juhendis tuleb juttu Internet Information Service versioonist 8.0, IIS moodularhitektuurist ning moodulite arendusmeetoditest . Eelmiste IIS versioonidega saab tutvuda siit: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services.<br />
<br />
Internet Information Services (IIS, endise nimega Internet Information Server) on veebiserveri rakendus (loodud Microsofti poolt), mille eesmärk on edastada veebisisu (web content), mis oleks kättesaadav Internetis. See on teine, peale Apache HTTP Server, enim kasutatud veebiserveri rakenduse. IIS-l on olemas tugi HTTP, HTTPS, FTP, FTPS, SMTP ja NNTP protokollidele. IIS ei ole Windowsis vaikimisi rakendus, mis tähendab seda, et see tuleb erladi külge ühendada. IIS Manager on kättesaadav Microsofti konsoolihaldustöörista (Microsoft Management Console) abil või administraatori tööriistade (Administrative Tools) alt juhtpaneelis (Control Panel).<br />
<br />
Veeb (web content) - Kogumik elektroonilisele kujule viidud tekste, nendega seotud pilte, video- ja heliklippe koos nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega, mis viivad teiste teksti- ja pildisõlmede juurde. See on enam kui lihtsalt üks hierarhiline struktuur, sest iga hüperteksti või graafika sõlm võib viia edasi nii alapealkirjade kui ka hoopis teiste teemade juurde, samuti tagasi sama sõlme enda juurde.<br />
<br />
<br />
=Internet Information Service 8.0=<br />
<br />
Võrreldes eelmiste versioonidega, on IIS 8.0 veebiserveril palju uusi funktsioone, mis parandavad veebiserveri üldist jõudlust ning mida on ka lihtne administreerida. Nendeks uuteks funktsioonideks on:<br />
<br />
• Rakenduse lähtestamine – funktsioon, mis lubab administraatoril paigaldatud rakendusi lähtestada automaatselt serveri käivitumisel. See omadus lühendab kasutajate ooteaega, kes külastavad näiteks veebilehte esimest korda peale veebiserveri taaskäivitamist.<br />
<br />
• „Splash page“ funktsioon – administraatoril on võimalik üles seada „Splash page“, mida näidatakse veebilehe külastajatele rakenduste lähtestamisel.<br />
<br />
• ASP.NET 4.5 tugi – IIS 8.0 veebiserver sisaldab vaikimisi ASP.NET versiooni 4.5. Lisaks pakub IIS 8.0 võimalust tööle rakendada ASP.NET 4.5 koos ASP.NET 3.5-ga.<br />
<br />
• Tsentraliseeritud SSL sertifikaadi tugi – IIS 8.0-s on tänu antud toele lihtsam käidelda sertifikaate, mis lubab administraatoril talletada ja kasutada sertifikaate jagatud ressursside korral.<br />
<br />
• WebSocket protokolli tugi.<br />
<br />
• Serveri nime tähis (Server Name Indication ehk SNI) – SNI on laiend Transport Layer Security jaoks, mis lubab erinevate nimeliste veebiaadressidega veebilehtedel koonduda ühise IP aadressi alla.<br />
<br />
• Paindlik IP aadresside blokeerimine – funktsioon, mis lubab administraatoril blokeerida üksikuid IP aadresse või aadresside vahemikke näiteks DOS-rünnete korral. <br />
<br />
• CPU Throttling – kontrollmehhanism, mis lubab serveri administraatoril kontrollida protsessori tööd rakendusprogrammide käitamisel, parandades sellega süsteemi jõudlust.<br />
<br />
Tavaline installeeritud Windows ei sisalda IIS-i, kuid seda saab valida lisavarustuste nimekirjast.<br />
<br />
<br />
=Versioon=<br />
<br />
Internet Information Service versioon 8.0 ühildub vaid Windows 8, Windows 8.1 ja Windows Server 2012 operatsioonisüsteemidega.<br />
<br />
<br />
=Arhitektuur=<br />
<br />
Sarnaselt Internet Information Service versioonile 7.0, kasutab IIS versioon 8.0 moodularhitektuuri, mille põhilised eelised eelmise arhitektuuri (Wolrd Wide Web Publishing Service architecture) ees on:<br />
<br />
Modulaarsus – kõik IIS 8.0 veebiserveri moodulid on hallatavad eraldiseisvate komponentidena, mida on võimalik eemaldada, lisada või asendada.<br />
<br />
Laiendatavus – arendajatele on võimalik luua sobivaid mooduleid vastavalt oma äranägemise järgi.<br />
<br />
ASP.NET integreeritavus – arendajatel on võimalik kasutada ASP.NET rikkalikku valikut .NET API-de seast, loomaks keerukamaid ja funktsionaalsemaid mooduleid.<br />
<br />
<br />
=IIS 8.0 paigaldamine Windows Server 2012-s=<br />
<br />
Käesolev juhend selgitab, kuidas paigaldada IIS 8.0 kasutades Server Manager’i. Selleks, et paigaldada IIS 8.0 veebiserver Windows 2012 operatsioonisüsteemis edukalt, tuleb paigaldatavas süsteemis omada administratiivseid õigusi.<br />
<br />
1. Esmalt tuleb avada kasutaja tööribalt Server Manager.<br />
2. Kui Server Manager on avatud, tuleb Dashboardi alt valida „Add roles and features“.<br />
<br />
[[File:Server_Manager_130113.png|500px]]<br />
<br />
3. Avaneb uus aken, mille järel tuleb vajutada „Next“. Seejärel tuleb valida paigaldamise tüüp („Installation Type“). Valime „Role-based or feature-based installation“ ning vajutame „Next“.<br />
<br />
[[File:role_based_130113.png|500px]]<br />
<br />
4. Järgnevalt tuleb valida server, kuhu teenus paigaldatakse. Valituks osutub vaikimisi valitud server, mille järel tuleb vajutada „Next“.<br />
<br />
[[File:server_selection_130113.png|500px]]<br />
<br />
5. Järgnevalt tuleb valida serveri roll (Server Roles), kus tuleb valida „Web Server (IIS)“. Avaneb uus aken, mis soovitab lisaks valida „Management Tools“ – seejärel tuleb vajutada „Add Features“ ning lõpuks „Next“.<br />
<br />
[[File:server_roles_130113.png|500px]]<br />
<br />
6. Järgnevalt on võimalik lisada täiendavaid funktsioone IIS-i implementeerimisel, mille järel tuleb vajutada „Next“. Lisafunktsioone on võimalik paigaldada ka peale IIS installeerimist.<br />
<br />
[[File:features_130113.png|500px]]<br />
<br />
7. Järgnevalt on võimalik valida teenused (Role Service), mille järel tuleb vajutada „Next“.<br />
<br />
[[File:role_services_130113.png|500px]]<br />
<br />
8. Kui eelnevad valikud on tehtud, tuleb vajutada „Install“, mille järel alustatakse veebiserveri paigaldamisega.<br />
<br />
[[File:confirmation_130113.png|500px]]<br />
<br />
9. Veebiserver on paigaldatud!<br />
<br />
[[File:finished_130113.png|500px]]<br />
<br />
<br />
=Laiendatavus rakenduse tasemel=<br />
<br />
IIS 8.0 pakub arendajatele tänu oma moodularhitektuurile võimalust luua sobivaid mooduleid, täiendades või vahetades välja olemasolevaid funktsionaalsusi. See loob lisandväärtusi rakendustele, mis töötavad IIS platvormi peal.<br />
<br />
Mõningad põhjused, miks luua IIS jaoks uusi laiendusi:<br />
<br />
1. Lisamoodulite abil on võimalik luua funktsionaalsusi, mida ei ole rakenduse tasemel võimalik nii kergesti saavutada. Kasutades IIS ASP.NET või C++ tugilahendusi, on arendajatel võimalik luu lahendusi, mis on seotud näiteks turvalisusega, autentimisega, logihaldusega, koormuse tasakaalustamisega, sisu ümbersuunamisega või sisuhaldusega.<br />
<br />
2. Võimaldab paremat arendamise kogemust. Uus C++ laiendus leevendab enamik probleeme, mis esinesid varasemalt rakenduste loomisel tänu ISAPI-le (Internet Server API).<br />
<br />
3. AST.NET integreeritavus lubab arendajatel kasutada olemasolevaid ASP.NET 2.0 liideseid. ASP.NET moodul lubab kasutada teenuseid näiteks ASP, CGI ja lisaks teisi sisutüüpe.<br />
<br />
Alates IIS versioonist 7.0 (k-a versioon 8.0) on võimalik luua laiendusi kahel viisil:<br />
<br />
• kasutades n-ö „managed code’i“ ja ASP.NET APIi-sid;<br />
<br />
• kasutades „native code’i“ ja IIS sünnipäraseid API-sid.<br />
<br />
Võrreldes eelmiste versioonidega, mil moodulite loomiseks tuli enamasti kasutada C++ arenduskeelt, on alates versioonist 7.0 võimalik sama tulemus saavutada ASP.NET API-de abil. ASP.NET kasutamine parandab oluliselt arendamiseks varutud aega. <br />
<br />
<br />
==Arenduskeskkonna valimine==<br />
<br />
Moodulite arendamise juures tuleb mõelda ka arenduskeskkona valikule. Selleks toon välja kolm kõige populaarsemat:<br />
<br />
1. Visual Studio 2013. Alternatiivina võib kasutada ka versiooni 2008 platvormi või vanemaid.<br />
<br />
2. Visual Studio Express.<br />
<br />
3. C# käsurea kompilaator (csc.exe), mis on lisatud .NET raamistikku ning tekstiredaktori rakendus.<br />
<br />
<br />
==Kust leida täiendavat abi IIS paigaldamise ja moodulite kohta?==<br />
<br />
Selleks, et saada täiendavat informatsiooni vanemate ja uuemate IIS versioonide kohta, lisaks täiendavat informatsiooni moodulite ja tööriistade kohta, soovitan veebilehte: www.iis.net, mis on ametlik Microsofti veebileht.<br />
<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Internet Information Service 8.0 on praeguseks kõige uuem Microsofti poolt arendatav veebiserveri platvorm, mille arendamisel on silmas peetud turvalisust ja paindlikkust. Sarnaselt eelmisele versioonile, muudab moodularhitektuur nimetatud platvormi väga paidlikuks võrreldes näiteks XAMP-ga, kus konkreetne tugi puudub.<br />
<br />
Lisaks erineb IIS WWW veebiserveritest peamiselt sellega, et turvaelemendid on integreeritud Windows platvormiga, kus ta töötab. Näiteks, et saada ligipääsu kaitstud ressursile, peab kasutaja sisestama kasutajanime ja parooli, mis on olemas Windowsi masinas, kuhu on paigaldatud IIS. See muudab IIS-i palju turvalisemaks. Lisaks on uue versiooni puhul on parandatud platvormi jõudlust ja uute laienduste tugisüsteemi, omades ASP.NET versiooni 4.5 tuge.<br />
<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
1. IIS. (2013). IIS Web Server Overview. [www] http://www.iis.net/learn/get-started/introduction-to-iis/iis-web-server-overview (08.12.13).<br />
2. Microsoft. (2013). Overview of IIS 6.0 Architecture (IIS 6.0). [www] https://www.microsoft.com/technet/prodtechnol/WindowsServer2003/Library/IIS/93ddbb51-5826-4ebd-a434-24c5fd103d3a.mspx?mfr=true (08.12.13).<br />
3. Rackspace. (2013). Installing IIS 8.0 on Windows Server 2012. [www] http://www.rackspace.com/knowledge_center/article/installing-iis-80-on-windows-server-2012 (08.12.13)<br />
4. Wiki.itcollege. (2013). Internet Information Services. [www] https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services (08.12.13)<br />
5. IIS. (2013). Developing a Module Using .NET. [www] http://www.iis.net/learn/develop/runtime-extensibility/developing-a-module-using-net (08.12.13)<br />
6. IIS. (2013). Develop a Native C/C++ Module for IIS 7.0. [www] http://www.iis.net/learn/develop/runtime-extensibility/develop-a-native-cc-module-for-iis (08.12.13)<br />
<br />
<br />
[[Category: Windows Server administreerimine]]</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Information_Service_8.0&diff=69726Internet Information Service 8.02013-12-09T21:58:04Z<p>Sviljast: </p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Ees ja perekonnanimi: '''Silver Viljaste'''<br />
<br />
Rühm: '''A21 päevaõpe'''<br />
<br />
Referaadi koostamise kuupäev: '''08.12.2013. a.'''<br />
<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Käesolevas juhendis tuleb juttu Internet Information Service versioonist 8.0, IIS moodularhitektuurist ning moodulite arendusmeetoditest . Eelmiste IIS versioonidega saab tutvuda siit: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services.<br />
<br />
Internet Information Services (IIS, endise nimega Internet Information Server) on veebiserveri rakendus (loodud Microsofti poolt), mille eesmärk on edastada veebisisu (web content), mis oleks kättesaadav Internetis. See on teine, peale Apache HTTP Server, enim kasutatud veebiserveri rakenduse. IIS-l on olemas tugi HTTP, HTTPS, FTP, FTPS, SMTP ja NNTP protokollidele. IIS ei ole Windowsis vaikimisi rakendus, mis tähendab seda, et see tuleb erladi külge ühendada. IIS Manager on kättesaadav Microsofti konsoolihaldustöörista (Microsoft Management Console) abil või administraatori tööriistade (Administrative Tools) alt juhtpaneelis (Control Panel).<br />
<br />
Veeb (web content) - Kogumik elektroonilisele kujule viidud tekste, nendega seotud pilte, video- ja heliklippe koos nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega, mis viivad teiste teksti- ja pildisõlmede juurde. See on enam kui lihtsalt üks hierarhiline struktuur, sest iga hüperteksti või graafika sõlm võib viia edasi nii alapealkirjade kui ka hoopis teiste teemade juurde, samuti tagasi sama sõlme enda juurde.<br />
<br />
<br />
=Internet Information Service 8.0=<br />
<br />
Võrreldes eelmiste versioonidega, on IIS 8.0 veebiserveril palju uusi funktsioone, mis parandavad veebiserveri üldist jõudlust ning mida on ka lihtne administreerida. Nendeks uuteks funktsioonideks on:<br />
<br />
• Rakenduse lähtestamine – funktsioon, mis lubab administraatoril paigaldatud rakendusi lähtestada automaatselt serveri käivitumisel. See omadus lühendab kasutajate ooteaega, kes külastavad näiteks veebilehte esimest korda peale veebiserveri taaskäivitamist.<br />
<br />
• „Splash page“ funktsioon – administraatoril on võimalik üles seada „Splash page“, mida näidatakse veebilehe külastajatele rakenduste lähtestamisel.<br />
<br />
• ASP.NET 4.5 tugi – IIS 8.0 veebiserver sisaldab vaikimisi ASP.NET versiooni 4.5. Lisaks pakub IIS 8.0 võimalust tööle rakendada ASP.NET 4.5 koos ASP.NET 3.5-ga.<br />
<br />
• Tsentraliseeritud SSL sertifikaadi tugi – IIS 8.0-s on tänu antud toele lihtsam käidelda sertifikaate, mis lubab administraatoril talletada ja kasutada sertifikaate jagatud ressursside korral.<br />
<br />
• WebSocket protokolli tugi.<br />
<br />
• Serveri nime tähis (Server Name Indication ehk SNI) – SNI on laiend Transport Layer Security jaoks, mis lubab erinevate nimeliste veebiaadressidega veebilehtedel koonduda ühise IP aadressi alla.<br />
<br />
• Paindlik IP aadresside blokeerimine – funktsioon, mis lubab administraatoril blokeerida üksikuid IP aadresse või aadresside vahemikke näiteks DOS-rünnete korral. <br />
<br />
• CPU Throttling – kontrollmehhanism, mis lubab serveri administraatoril kontrollida protsessori tööd rakendusprogrammide käitamisel, parandades sellega süsteemi jõudlust.<br />
<br />
Tavaline installeeritud Windows ei sisalda IIS-i, kuid seda saab valida lisavarustuste nimekirjast.<br />
<br />
<br />
=Versioon=<br />
<br />
Internet Information Service versioon 8.0 ühildub vaid Windows 8, Windows 8.1 ja Windows Server 2012 operatsioonisüsteemidega.<br />
<br />
<br />
=Arhitektuur=<br />
<br />
Sarnaselt Internet Information Service versioonile 7.0, kasutab IIS versioon 8.0 moodularhitektuuri, mille põhilised eelised eelmise arhitektuuri (Wolrd Wide Web Publishing Service architecture) ees on:<br />
<br />
Modulaarsus – kõik IIS 8.0 veebiserveri moodulid on hallatavad eraldiseisvate komponentidena, mida on võimalik eemaldada, lisada või asendada.<br />
<br />
Laiendatavus – arendajatele on võimalik luua sobivaid mooduleid vastavalt oma äranägemise järgi.<br />
<br />
ASP.NET integreeritavus – arendajatel on võimalik kasutada ASP.NET rikkalikku valikut .NET API-de seast, loomaks keerukamaid ja funktsionaalsemaid mooduleid.<br />
<br />
<br />
=IIS 8.0 paigaldamine Windows Server 2012-s=<br />
<br />
Käesolev juhend selgitab, kuidas paigaldada IIS 8.0 kasutades Server Manager’i. Selleks, et paigaldada IIS 8.0 veebiserver Windows 2012 operatsioonisüsteemis edukalt, tuleb paigaldatavas süsteemis omada administratiivseid õigusi.<br />
<br />
1. Esmalt tuleb avada kasutaja tööribalt Server Manager.<br />
2. Kui Server Manager on avatud, tuleb Dashboardi alt valida „Add roles and features“.<br />
<br />
[[File:Server_Manager_130113.png|500px]]<br />
<br />
3. Avaneb uus aken, mille järel tuleb vajutada „Next“. Seejärel tuleb valida paigaldamise tüüp („Installation Type“). Valime „Role-based or feature-based installation“ ning vajutame „Next“.<br />
<br />
[[File:role_based_130113.png|500px]]<br />
<br />
4. Järgnevalt tuleb valida server, kuhu teenus paigaldatakse. Valituks osutub vaikimisi valitud server, mille järel tuleb vajutada „Next“.<br />
<br />
[[File:server_selection_130113.png|500px]]<br />
<br />
5. Järgnevalt tuleb valida serveri roll (Server Roles), kus tuleb valida „Web Server (IIS)“. Avaneb uus aken, mis soovitab lisaks valida „Management Tools“ – seejärel tuleb vajutada „Add Features“ ning lõpuks „Next“.<br />
<br />
[[File:server_roles_130113.png|500px]]<br />
<br />
6. Järgnevalt on võimalik lisada täiendavaid funktsioone IIS-i implementeerimisel, mille järel tuleb vajutada „Next“. Lisafunktsioone on võimalik paigaldada ka peale IIS installeerimist.<br />
<br />
[[File:features_130113.png|500px]]<br />
<br />
7. Järgnevalt on võimalik valida teenused (Role Service), mille järel tuleb vajutada „Next“.<br />
<br />
[[File:role_services_130113.png|500px]]<br />
<br />
8. Kui eelnevad valikud on tehtud, tuleb vajutada „Install“, mille järel alustatakse veebiserveri paigaldamisega.<br />
<br />
[[File:confirmation_130113.png|500px]]<br />
<br />
9. Veebiserver on paigaldatud!<br />
<br />
[[File:finished_130113.png|500px]]<br />
<br />
<br />
=Laiendatavus rakenduse tasemel=<br />
<br />
IIS 8.0 pakub arendajatele tänu oma moodularhitektuurile võimalust luua sobivaid mooduleid, täiendades või vahetades välja olemasolevaid funktsionaalsusi. See loob lisandväärtusi rakendustele, mis töötavad IIS platvormi peal.<br />
<br />
Mõningad põhjused, miks luua IIS jaoks uusi laiendusi:<br />
<br />
1. Lisamoodulite abil on võimalik luua funktsionaalsusi, mida ei ole rakenduse tasemel võimalik nii kergesti saavutada. Kasutades IIS ASP.NET või C++ tugilahendusi, on arendajatel võimalik luu lahendusi, mis on seotud näiteks turvalisusega, autentimisega, logihaldusega, koormuse tasakaalustamisega, sisu ümbersuunamisega või sisuhaldusega.<br />
2. Võimaldab paremat arendamise kogemust. Uus C++ laiendus leevendab enamik probleeme, mis esinesid varasemalt rakenduste loomisel tänu ISAPI-le (Internet Server API).<br />
3. AST.NET integreeritavus lubab arendajatel kasutada olemasolevaid ASP.NET 2.0 liideseid. ASP.NET moodul lubab kasutada teenuseid näiteks ASP, CGI ja lisaks teisi sisutüüpe.<br />
<br />
Alates IIS versioonist 7.0 (k-a versioon 8.0) on võimalik luua laiendusi kahel viisil:<br />
<br />
• kasutades n-ö „managed code’i“ ja ASP.NET APIi-sid;<br />
• kasutades „native code’i“ ja IIS sünnipäraseid API-sid.<br />
<br />
Võrreldes eelmiste versioonidega, mil moodulite loomiseks tuli enamasti kasutada C++ arenduskeelt, on alates versioonist 7.0 võimalik sama tulemus saavutada ASP.NET API-de abil. ASP.NET kasutamine parandab oluliselt arendamiseks varutud aega. <br />
<br />
<br />
==Arenduskeskkonna valimine==<br />
<br />
Moodulite arendamise juures tuleb mõelda ka arenduskeskkona valikule. Selleks toon välja kolm kõige populaarsemat:<br />
<br />
1. Visual Studio 2013. Alternatiivina võib kasutada ka versiooni 2008 platvormi või vanemaid.<br />
2. Visual Studio Express.<br />
3. C# käsurea kompilaator (csc.exe), mis on lisatud .NET raamistikku ning tekstiredaktori rakendus.<br />
<br />
<br />
==Kust leida täiendavat abi IIS paigaldamise ja moodulite kohta?==<br />
<br />
Selleks, et saada täiendavat informatsiooni vanemate ja uuemate IIS versioonide kohta, lisaks täiendavat informatsiooni moodulite ja tööriistade kohta, soovitan veebilehte: www.iis.net, mis on ametlik Microsofti veebileht.<br />
<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Internet Information Service 8.0 on praeguseks kõige uuem Microsofti poolt arendatav veebiserveri platvorm, mille arendamisel on silmas peetud turvalisust ja paindlikkust. Sarnaselt eelmisele versioonile, muudab moodularhitektuur nimetatud platvormi väga paidlikuks võrreldes näiteks XAMP-ga, kus konkreetne tugi puudub.<br />
<br />
Lisaks erineb IIS WWW veebiserveritest peamiselt sellega, et turvaelemendid on integreeritud Windows platvormiga, kus ta töötab. Näiteks, et saada ligipääsu kaitstud ressursile, peab kasutaja sisestama kasutajanime ja parooli, mis on olemas Windowsi masinas, kuhu on paigaldatud IIS. See muudab IIS-i palju turvalisemaks. Lisaks on uue versiooni puhul on parandatud platvormi jõudlust ja uute laienduste tugisüsteemi, omades ASP.NET versiooni 4.5 tuge.<br />
<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
1. IIS. (2013). IIS Web Server Overview. [www] http://www.iis.net/learn/get-started/introduction-to-iis/iis-web-server-overview (08.12.13).<br />
2. Microsoft. (2013). Overview of IIS 6.0 Architecture (IIS 6.0). [www] https://www.microsoft.com/technet/prodtechnol/WindowsServer2003/Library/IIS/93ddbb51-5826-4ebd-a434-24c5fd103d3a.mspx?mfr=true (08.12.13).<br />
3. Rackspace. (2013). Installing IIS 8.0 on Windows Server 2012. [www] http://www.rackspace.com/knowledge_center/article/installing-iis-80-on-windows-server-2012 (08.12.13)<br />
4. Wiki.itcollege. (2013). Internet Information Services. [www] https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services (08.12.13)<br />
5. IIS. (2013). Developing a Module Using .NET. [www] http://www.iis.net/learn/develop/runtime-extensibility/developing-a-module-using-net (08.12.13)<br />
6. IIS. (2013). Develop a Native C/C++ Module for IIS 7.0. [www] http://www.iis.net/learn/develop/runtime-extensibility/develop-a-native-cc-module-for-iis (08.12.13)<br />
<br />
<br />
[[Category: Windows Server administreerimine]]</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Information_Service_8.0&diff=69725Internet Information Service 8.02013-12-09T21:57:28Z<p>Sviljast: </p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Ees ja perekonnanimi: '''Silver Viljaste'''<br />
<br />
Rühm: '''A21 päevaõpe'''<br />
<br />
Referaadi koostamise kuupäev: '''08.12.2013. a.'''<br />
<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Käesolevas juhendis tuleb juttu Internet Information Service versioonist 8.0, IIS moodularhitektuurist ning moodulite arendusmeetoditest . Eelmiste IIS versioonidega saab tutvuda siit: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services.<br />
<br />
Internet Information Services (IIS, endise nimega Internet Information Server) on veebiserveri rakendus (loodud Microsofti poolt), mille eesmärk on edastada veebisisu (web content), mis oleks kättesaadav Internetis. See on teine, peale Apache HTTP Server, enim kasutatud veebiserveri rakenduse. IIS-l on olemas tugi HTTP, HTTPS, FTP, FTPS, SMTP ja NNTP protokollidele. IIS ei ole Windowsis vaikimisi rakendus, mis tähendab seda, et see tuleb erladi külge ühendada. IIS Manager on kättesaadav Microsofti konsoolihaldustöörista (Microsoft Management Console) abil või administraatori tööriistade (Administrative Tools) alt juhtpaneelis (Control Panel).<br />
<br />
Veeb (web content) - Kogumik elektroonilisele kujule viidud tekste, nendega seotud pilte, video- ja heliklippe koos nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega, mis viivad teiste teksti- ja pildisõlmede juurde. See on enam kui lihtsalt üks hierarhiline struktuur, sest iga hüperteksti või graafika sõlm võib viia edasi nii alapealkirjade kui ka hoopis teiste teemade juurde, samuti tagasi sama sõlme enda juurde.<br />
<br />
<br />
=Internet Information Service 8.0=<br />
<br />
Võrreldes eelmiste versioonidega, on IIS 8.0 veebiserveril palju uusi funktsioone, mis parandavad veebiserveri üldist jõudlust ning mida on ka lihtne administreerida. Nendeks uuteks funktsioonideks on:<br />
<br />
• Rakenduse lähtestamine – funktsioon, mis lubab administraatoril paigaldatud rakendusi lähtestada automaatselt serveri käivitumisel. See omadus lühendab kasutajate ooteaega, kes külastavad näiteks veebilehte esimest korda peale veebiserveri taaskäivitamist.<br />
<br />
• „Splash page“ funktsioon – administraatoril on võimalik üles seada „Splash page“, mida näidatakse veebilehe külastajatele rakenduste lähtestamisel.<br />
<br />
• ASP.NET 4.5 tugi – IIS 8.0 veebiserver sisaldab vaikimisi ASP.NET versiooni 4.5. Lisaks pakub IIS 8.0 võimalust tööle rakendada ASP.NET 4.5 koos ASP.NET 3.5-ga.<br />
<br />
• Tsentraliseeritud SSL sertifikaadi tugi – IIS 8.0-s on tänu antud toele lihtsam käidelda sertifikaate, mis lubab administraatoril talletada ja kasutada sertifikaate jagatud ressursside korral.<br />
<br />
• WebSocket protokolli tugi.<br />
<br />
• Serveri nime tähis (Server Name Indication ehk SNI) – SNI on laiend Transport Layer Security jaoks, mis lubab erinevate nimeliste veebiaadressidega veebilehtedel koonduda ühise IP aadressi alla.<br />
<br />
• Paindlik IP aadresside blokeerimine – funktsioon, mis lubab administraatoril blokeerida üksikuid IP aadresse või aadresside vahemikke näiteks DOS-rünnete korral. <br />
<br />
• CPU Throttling – kontrollmehhanism, mis lubab serveri administraatoril kontrollida protsessori tööd rakendusprogrammide käitamisel, parandades sellega süsteemi jõudlust.<br />
<br />
Tavaline installeeritud Windows ei sisalda IIS-i, kuid seda saab valida lisavarustuste nimekirjast.<br />
<br />
<br />
=Versioon=<br />
<br />
Internet Information Service versioon 8.0 ühildub vaid Windows 8, Windows 8.1 ja Windows Server 2012 operatsioonisüsteemidega.<br />
<br />
<br />
=Arhitektuur=<br />
<br />
Sarnaselt Internet Information Service versioonile 7.0, kasutab IIS versioon 8.0 moodularhitektuuri, mille põhilised eelised eelmise arhitektuuri (Wolrd Wide Web Publishing Service architecture) ees on:<br />
<br />
Modulaarsus – kõik IIS 8.0 veebiserveri moodulid on hallatavad eraldiseisvate komponentidena, mida on võimalik eemaldada, lisada või asendada.<br />
<br />
Laiendatavus – arendajatele on võimalik luua sobivaid mooduleid vastavalt oma äranägemise järgi.<br />
<br />
ASP.NET integreeritavus – arendajatel on võimalik kasutada ASP.NET rikkalikku valikut .NET API-de seast, loomaks keerukamaid ja funktsionaalsemaid mooduleid.<br />
<br />
<br />
=IIS 8.0 paigaldamine Windows Server 2012-s=<br />
<br />
Käesolev juhend selgitab, kuidas paigaldada IIS 8.0 kasutades Server Manager’i. Selleks, et paigaldada IIS 8.0 veebiserver Windows 2012 operatsioonisüsteemis edukalt, tuleb paigaldatavas süsteemis omada administratiivseid õigusi.<br />
<br />
1. Esmalt tuleb avada kasutaja tööribalt Server Manager.<br />
2. Kui Server Manager on avatud, tuleb Dashboardi alt valida „Add roles and features“.<br />
<br />
[[File:Server_Manager_130113.png|500px]]]<br />
<br />
3. Avaneb uus aken, mille järel tuleb vajutada „Next“. Seejärel tuleb valida paigaldamise tüüp („Installation Type“). Valime „Role-based or feature-based installation“ ning vajutame „Next“.<br />
<br />
[[File:role_based_130113.png|500px]]]<br />
<br />
4. Järgnevalt tuleb valida server, kuhu teenus paigaldatakse. Valituks osutub vaikimisi valitud server, mille järel tuleb vajutada „Next“.<br />
<br />
[[File:server_selection_130113.png|500px]]]<br />
<br />
5. Järgnevalt tuleb valida serveri roll (Server Roles), kus tuleb valida „Web Server (IIS)“. Avaneb uus aken, mis soovitab lisaks valida „Management Tools“ – seejärel tuleb vajutada „Add Features“ ning lõpuks „Next“.<br />
<br />
[[File:server_roles_130113.png|500px]]]<br />
<br />
6. Järgnevalt on võimalik lisada täiendavaid funktsioone IIS-i implementeerimisel, mille järel tuleb vajutada „Next“. Lisafunktsioone on võimalik paigaldada ka peale IIS installeerimist.<br />
<br />
[[File:features_130113.png|500px]]]<br />
<br />
7. Järgnevalt on võimalik valida teenused (Role Service), mille järel tuleb vajutada „Next“.<br />
<br />
[[File:role_services_130113.png|500px]]]<br />
<br />
8. Kui eelnevad valikud on tehtud, tuleb vajutada „Install“, mille järel alustatakse veebiserveri paigaldamisega.<br />
<br />
[[File:confirmation_130113.png|500px]]]<br />
<br />
9. Veebiserver on paigaldatud!<br />
<br />
[[File:finished_130113.png|500px]]]<br />
<br />
<br />
=Laiendatavus rakenduse tasemel=<br />
<br />
IIS 8.0 pakub arendajatele tänu oma moodularhitektuurile võimalust luua sobivaid mooduleid, täiendades või vahetades välja olemasolevaid funktsionaalsusi. See loob lisandväärtusi rakendustele, mis töötavad IIS platvormi peal.<br />
<br />
Mõningad põhjused, miks luua IIS jaoks uusi laiendusi:<br />
<br />
1. Lisamoodulite abil on võimalik luua funktsionaalsusi, mida ei ole rakenduse tasemel võimalik nii kergesti saavutada. Kasutades IIS ASP.NET või C++ tugilahendusi, on arendajatel võimalik luu lahendusi, mis on seotud näiteks turvalisusega, autentimisega, logihaldusega, koormuse tasakaalustamisega, sisu ümbersuunamisega või sisuhaldusega.<br />
2. Võimaldab paremat arendamise kogemust. Uus C++ laiendus leevendab enamik probleeme, mis esinesid varasemalt rakenduste loomisel tänu ISAPI-le (Internet Server API).<br />
3. AST.NET integreeritavus lubab arendajatel kasutada olemasolevaid ASP.NET 2.0 liideseid. ASP.NET moodul lubab kasutada teenuseid näiteks ASP, CGI ja lisaks teisi sisutüüpe.<br />
<br />
Alates IIS versioonist 7.0 (k-a versioon 8.0) on võimalik luua laiendusi kahel viisil:<br />
<br />
• kasutades n-ö „managed code’i“ ja ASP.NET APIi-sid;<br />
• kasutades „native code’i“ ja IIS sünnipäraseid API-sid.<br />
<br />
Võrreldes eelmiste versioonidega, mil moodulite loomiseks tuli enamasti kasutada C++ arenduskeelt, on alates versioonist 7.0 võimalik sama tulemus saavutada ASP.NET API-de abil. ASP.NET kasutamine parandab oluliselt arendamiseks varutud aega. <br />
<br />
<br />
==Arenduskeskkonna valimine==<br />
<br />
Moodulite arendamise juures tuleb mõelda ka arenduskeskkona valikule. Selleks toon välja kolm kõige populaarsemat:<br />
<br />
1. Visual Studio 2013. Alternatiivina võib kasutada ka versiooni 2008 platvormi või vanemaid.<br />
2. Visual Studio Express.<br />
3. C# käsurea kompilaator (csc.exe), mis on lisatud .NET raamistikku ning tekstiredaktori rakendus.<br />
<br />
<br />
==Kust leida täiendavat abi IIS paigaldamise ja moodulite kohta?==<br />
<br />
Selleks, et saada täiendavat informatsiooni vanemate ja uuemate IIS versioonide kohta, lisaks täiendavat informatsiooni moodulite ja tööriistade kohta, soovitan veebilehte: www.iis.net, mis on ametlik Microsofti veebileht.<br />
<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Internet Information Service 8.0 on praeguseks kõige uuem Microsofti poolt arendatav veebiserveri platvorm, mille arendamisel on silmas peetud turvalisust ja paindlikkust. Sarnaselt eelmisele versioonile, muudab moodularhitektuur nimetatud platvormi väga paidlikuks võrreldes näiteks XAMP-ga, kus konkreetne tugi puudub.<br />
<br />
Lisaks erineb IIS WWW veebiserveritest peamiselt sellega, et turvaelemendid on integreeritud Windows platvormiga, kus ta töötab. Näiteks, et saada ligipääsu kaitstud ressursile, peab kasutaja sisestama kasutajanime ja parooli, mis on olemas Windowsi masinas, kuhu on paigaldatud IIS. See muudab IIS-i palju turvalisemaks. Lisaks on uue versiooni puhul on parandatud platvormi jõudlust ja uute laienduste tugisüsteemi, omades ASP.NET versiooni 4.5 tuge.<br />
<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
1. IIS. (2013). IIS Web Server Overview. [www] http://www.iis.net/learn/get-started/introduction-to-iis/iis-web-server-overview (08.12.13).<br />
2. Microsoft. (2013). Overview of IIS 6.0 Architecture (IIS 6.0). [www] https://www.microsoft.com/technet/prodtechnol/WindowsServer2003/Library/IIS/93ddbb51-5826-4ebd-a434-24c5fd103d3a.mspx?mfr=true (08.12.13).<br />
3. Rackspace. (2013). Installing IIS 8.0 on Windows Server 2012. [www] http://www.rackspace.com/knowledge_center/article/installing-iis-80-on-windows-server-2012 (08.12.13)<br />
4. Wiki.itcollege. (2013). Internet Information Services. [www] https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services (08.12.13)<br />
5. IIS. (2013). Developing a Module Using .NET. [www] http://www.iis.net/learn/develop/runtime-extensibility/developing-a-module-using-net (08.12.13)<br />
6. IIS. (2013). Develop a Native C/C++ Module for IIS 7.0. [www] http://www.iis.net/learn/develop/runtime-extensibility/develop-a-native-cc-module-for-iis (08.12.13)<br />
<br />
<br />
[[Category: Windows Server administreerimine]]</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Information_Service_8.0&diff=69724Internet Information Service 8.02013-12-09T21:55:36Z<p>Sviljast: </p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Ees ja perekonnanimi: '''Silver Viljaste'''<br />
<br />
Rühm: '''A21 päevaõpe'''<br />
<br />
Referaadi koostamise kuupäev: '''08.12.2013. a.'''<br />
<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Käesolevas juhendis tuleb juttu Internet Information Service versioonist 8.0, IIS moodularhitektuurist ning moodulite arendusmeetoditest . Eelmiste IIS versioonidega saab tutvuda siit: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services.<br />
<br />
Internet Information Services (IIS, endise nimega Internet Information Server) on veebiserveri rakendus (loodud Microsofti poolt), mille eesmärk on edastada veebisisu (web content), mis oleks kättesaadav Internetis. See on teine, peale Apache HTTP Server, enim kasutatud veebiserveri rakenduse. IIS-l on olemas tugi HTTP, HTTPS, FTP, FTPS, SMTP ja NNTP protokollidele. IIS ei ole Windowsis vaikimisi rakendus, mis tähendab seda, et see tuleb erladi külge ühendada. IIS Manager on kättesaadav Microsofti konsoolihaldustöörista (Microsoft Management Console) abil või administraatori tööriistade (Administrative Tools) alt juhtpaneelis (Control Panel).<br />
<br />
Veeb (web content) - Kogumik elektroonilisele kujule viidud tekste, nendega seotud pilte, video- ja heliklippe koos nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega, mis viivad teiste teksti- ja pildisõlmede juurde. See on enam kui lihtsalt üks hierarhiline struktuur, sest iga hüperteksti või graafika sõlm võib viia edasi nii alapealkirjade kui ka hoopis teiste teemade juurde, samuti tagasi sama sõlme enda juurde.<br />
<br />
<br />
=Internet Information Service 8.0=<br />
<br />
Võrreldes eelmiste versioonidega, on IIS 8.0 veebiserveril palju uusi funktsioone, mis parandavad veebiserveri üldist jõudlust ning mida on ka lihtne administreerida. Nendeks uuteks funktsioonideks on:<br />
<br />
• Rakenduse lähtestamine – funktsioon, mis lubab administraatoril paigaldatud rakendusi lähtestada automaatselt serveri käivitumisel. See omadus lühendab kasutajate ooteaega, kes külastavad näiteks veebilehte esimest korda peale veebiserveri taaskäivitamist.<br />
<br />
• „Splash page“ funktsioon – administraatoril on võimalik üles seada „Splash page“, mida näidatakse veebilehe külastajatele rakenduste lähtestamisel.<br />
<br />
• ASP.NET 4.5 tugi – IIS 8.0 veebiserver sisaldab vaikimisi ASP.NET versiooni 4.5. Lisaks pakub IIS 8.0 võimalust tööle rakendada ASP.NET 4.5 koos ASP.NET 3.5-ga.<br />
<br />
• Tsentraliseeritud SSL sertifikaadi tugi – IIS 8.0-s on tänu antud toele lihtsam käidelda sertifikaate, mis lubab administraatoril talletada ja kasutada sertifikaate jagatud ressursside korral.<br />
<br />
• WebSocket protokolli tugi.<br />
<br />
• Serveri nime tähis (Server Name Indication ehk SNI) – SNI on laiend Transport Layer Security jaoks, mis lubab erinevate nimeliste veebiaadressidega veebilehtedel koonduda ühise IP aadressi alla.<br />
<br />
• Paindlik IP aadresside blokeerimine – funktsioon, mis lubab administraatoril blokeerida üksikuid IP aadresse või aadresside vahemikke näiteks DOS-rünnete korral. <br />
<br />
• CPU Throttling – kontrollmehhanism, mis lubab serveri administraatoril kontrollida protsessori tööd rakendusprogrammide käitamisel, parandades sellega süsteemi jõudlust.<br />
<br />
Tavaline installeeritud Windows ei sisalda IIS-i, kuid seda saab valida lisavarustuste nimekirjast.<br />
<br />
<br />
=Versioon=<br />
<br />
Internet Information Service versioon 8.0 ühildub vaid Windows 8, Windows 8.1 ja Windows Server 2012 operatsioonisüsteemidega.<br />
<br />
<br />
=Arhitektuur=<br />
<br />
Sarnaselt Internet Information Service versioonile 7.0, kasutab IIS versioon 8.0 moodularhitektuuri, mille põhilised eelised eelmise arhitektuuri (Wolrd Wide Web Publishing Service architecture) ees on:<br />
<br />
Modulaarsus – kõik IIS 8.0 veebiserveri moodulid on hallatavad eraldiseisvate komponentidena, mida on võimalik eemaldada, lisada või asendada.<br />
<br />
Laiendatavus – arendajatele on võimalik luua sobivaid mooduleid vastavalt oma äranägemise järgi.<br />
<br />
ASP.NET integreeritavus – arendajatel on võimalik kasutada ASP.NET rikkalikku valikut .NET API-de seast, loomaks keerukamaid ja funktsionaalsemaid mooduleid.<br />
<br />
<br />
=IIS 8.0 paigaldamine Windows Server 2012-s=<br />
<br />
Käesolev juhend selgitab, kuidas paigaldada IIS 8.0 kasutades Server Manager’i. Selleks, et paigaldada IIS 8.0 veebiserver Windows 2012 operatsioonisüsteemis edukalt, tuleb paigaldatavas süsteemis omada administratiivseid õigusi.<br />
<br />
1. Esmalt tuleb avada kasutaja tööribalt Server Manager.<br />
2. Kui Server Manager on avatud, tuleb Dashboardi alt valida „Add roles and features“.<br />
<br />
[[File:Server_Manager_130113.png]]<br />
<br />
3. Avaneb uus aken, mille järel tuleb vajutada „Next“. Seejärel tuleb valida paigaldamise tüüp („Installation Type“). Valime „Role-based or feature-based installation“ ning vajutame „Next“.<br />
<br />
[[File:role_based_130113.png]]<br />
<br />
4. Järgnevalt tuleb valida server, kuhu teenus paigaldatakse. Valituks osutub vaikimisi valitud server, mille järel tuleb vajutada „Next“.<br />
<br />
[[File:server_selection_130113.png]]<br />
<br />
5. Järgnevalt tuleb valida serveri roll (Server Roles), kus tuleb valida „Web Server (IIS)“. Avaneb uus aken, mis soovitab lisaks valida „Management Tools“ – seejärel tuleb vajutada „Add Features“ ning lõpuks „Next“.<br />
<br />
[[File:server_roles_130113.png]]<br />
<br />
6. Järgnevalt on võimalik lisada täiendavaid funktsioone IIS-i implementeerimisel, mille järel tuleb vajutada „Next“. Lisafunktsioone on võimalik paigaldada ka peale IIS installeerimist.<br />
<br />
[[File:features_130113.png]]<br />
<br />
7. Järgnevalt on võimalik valida teenused (Role Service), mille järel tuleb vajutada „Next“.<br />
<br />
[[File:role_services_130113.png]]<br />
<br />
8. Kui eelnevad valikud on tehtud, tuleb vajutada „Install“, mille järel alustatakse veebiserveri paigaldamisega.<br />
<br />
[[File:confirmation_130113.png]]<br />
<br />
9. Veebiserver on paigaldatud!<br />
<br />
[[File:finished_130113.png]]<br />
<br />
<br />
=Laiendatavus rakenduse tasemel=<br />
<br />
IIS 8.0 pakub arendajatele tänu oma moodularhitektuurile võimalust luua sobivaid mooduleid, täiendades või vahetades välja olemasolevaid funktsionaalsusi. See loob lisandväärtusi rakendustele, mis töötavad IIS platvormi peal.<br />
<br />
Mõningad põhjused, miks luua IIS jaoks uusi laiendusi:<br />
<br />
1. Lisamoodulite abil on võimalik luua funktsionaalsusi, mida ei ole rakenduse tasemel võimalik nii kergesti saavutada. Kasutades IIS ASP.NET või C++ tugilahendusi, on arendajatel võimalik luu lahendusi, mis on seotud näiteks turvalisusega, autentimisega, logihaldusega, koormuse tasakaalustamisega, sisu ümbersuunamisega või sisuhaldusega.<br />
2. Võimaldab paremat arendamise kogemust. Uus C++ laiendus leevendab enamik probleeme, mis esinesid varasemalt rakenduste loomisel tänu ISAPI-le (Internet Server API).<br />
3. AST.NET integreeritavus lubab arendajatel kasutada olemasolevaid ASP.NET 2.0 liideseid. ASP.NET moodul lubab kasutada teenuseid näiteks ASP, CGI ja lisaks teisi sisutüüpe.<br />
<br />
Alates IIS versioonist 7.0 (k-a versioon 8.0) on võimalik luua laiendusi kahel viisil:<br />
<br />
• kasutades n-ö „managed code’i“ ja ASP.NET APIi-sid;<br />
• kasutades „native code’i“ ja IIS sünnipäraseid API-sid.<br />
<br />
Võrreldes eelmiste versioonidega, mil moodulite loomiseks tuli enamasti kasutada C++ arenduskeelt, on alates versioonist 7.0 võimalik sama tulemus saavutada ASP.NET API-de abil. ASP.NET kasutamine parandab oluliselt arendamiseks varutud aega. <br />
<br />
<br />
==Arenduskeskkonna valimine==<br />
<br />
Moodulite arendamise juures tuleb mõelda ka arenduskeskkona valikule. Selleks toon välja kolm kõige populaarsemat:<br />
<br />
1. Visual Studio 2013. Alternatiivina võib kasutada ka versiooni 2008 platvormi või vanemaid.<br />
2. Visual Studio Express.<br />
3. C# käsurea kompilaator (csc.exe), mis on lisatud .NET raamistikku ning tekstiredaktori rakendus.<br />
<br />
<br />
==Kust leida täiendavat abi IIS paigaldamise ja moodulite kohta?==<br />
<br />
Selleks, et saada täiendavat informatsiooni vanemate ja uuemate IIS versioonide kohta, lisaks täiendavat informatsiooni moodulite ja tööriistade kohta, soovitan veebilehte: www.iis.net, mis on ametlik Microsofti veebileht.<br />
<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Internet Information Service 8.0 on praeguseks kõige uuem Microsofti poolt arendatav veebiserveri platvorm, mille arendamisel on silmas peetud turvalisust ja paindlikkust. Sarnaselt eelmisele versioonile, muudab moodularhitektuur nimetatud platvormi väga paidlikuks võrreldes näiteks XAMP-ga, kus konkreetne tugi puudub.<br />
<br />
Lisaks erineb IIS WWW veebiserveritest peamiselt sellega, et turvaelemendid on integreeritud Windows platvormiga, kus ta töötab. Näiteks, et saada ligipääsu kaitstud ressursile, peab kasutaja sisestama kasutajanime ja parooli, mis on olemas Windowsi masinas, kuhu on paigaldatud IIS. See muudab IIS-i palju turvalisemaks. Lisaks on uue versiooni puhul on parandatud platvormi jõudlust ja uute laienduste tugisüsteemi, omades ASP.NET versiooni 4.5 tuge.<br />
<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
1. IIS. (2013). IIS Web Server Overview. [www] http://www.iis.net/learn/get-started/introduction-to-iis/iis-web-server-overview (08.12.13).<br />
2. Microsoft. (2013). Overview of IIS 6.0 Architecture (IIS 6.0). [www] https://www.microsoft.com/technet/prodtechnol/WindowsServer2003/Library/IIS/93ddbb51-5826-4ebd-a434-24c5fd103d3a.mspx?mfr=true (08.12.13).<br />
3. Rackspace. (2013). Installing IIS 8.0 on Windows Server 2012. [www] http://www.rackspace.com/knowledge_center/article/installing-iis-80-on-windows-server-2012 (08.12.13)<br />
4. Wiki.itcollege. (2013). Internet Information Services. [www] https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services (08.12.13)<br />
5. IIS. (2013). Developing a Module Using .NET. [www] http://www.iis.net/learn/develop/runtime-extensibility/developing-a-module-using-net (08.12.13)<br />
6. IIS. (2013). Develop a Native C/C++ Module for IIS 7.0. [www] http://www.iis.net/learn/develop/runtime-extensibility/develop-a-native-cc-module-for-iis (08.12.13)<br />
<br />
<br />
[[Category: Windows Server administreerimine]]</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Information_Service_8.0&diff=69723Internet Information Service 8.02013-12-09T21:54:36Z<p>Sviljast: </p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Ees ja perekonnanimi: '''Silver Viljaste'''<br />
<br />
Rühm: '''A21 päevaõpe'''<br />
<br />
Referaadi koostamise kuupäev: '''08.12.2013. a.'''<br />
<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Käesolevas juhendis tuleb juttu Internet Information Service versioonist 8.0, IIS moodularhitektuurist ning moodulite arendusmeetoditest . Eelmiste IIS versioonidega saab tutvuda siit: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services.<br />
<br />
Internet Information Services (IIS, endise nimega Internet Information Server) on veebiserveri rakendus (loodud Microsofti poolt), mille eesmärk on edastada veebisisu (web content), mis oleks kättesaadav Internetis. See on teine, peale Apache HTTP Server, enim kasutatud veebiserveri rakenduse. IIS-l on olemas tugi HTTP, HTTPS, FTP, FTPS, SMTP ja NNTP protokollidele. IIS ei ole Windowsis vaikimisi rakendus, mis tähendab seda, et see tuleb erladi külge ühendada. IIS Manager on kättesaadav Microsofti konsoolihaldustöörista (Microsoft Management Console) abil või administraatori tööriistade (Administrative Tools) alt juhtpaneelis (Control Panel).<br />
<br />
Veeb (web content) - Kogumik elektroonilisele kujule viidud tekste, nendega seotud pilte, video- ja heliklippe koos nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega, mis viivad teiste teksti- ja pildisõlmede juurde. See on enam kui lihtsalt üks hierarhiline struktuur, sest iga hüperteksti või graafika sõlm võib viia edasi nii alapealkirjade kui ka hoopis teiste teemade juurde, samuti tagasi sama sõlme enda juurde.<br />
<br />
<br />
=INTERNET INFORMATSION SERVICE 8.0=<br />
<br />
Võrreldes eelmiste versioonidega, on IIS 8.0 veebiserveril palju uusi funktsioone, mis parandavad veebiserveri üldist jõudlust ning mida on ka lihtne administreerida. Nendeks uuteks funktsioonideks on:<br />
<br />
• Rakenduse lähtestamine – funktsioon, mis lubab administraatoril paigaldatud rakendusi lähtestada automaatselt serveri käivitumisel. See omadus lühendab kasutajate ooteaega, kes külastavad näiteks veebilehte esimest korda peale veebiserveri taaskäivitamist.<br />
<br />
• „Splash page“ funktsioon – administraatoril on võimalik üles seada „Splash page“, mida näidatakse veebilehe külastajatele rakenduste lähtestamisel.<br />
<br />
• ASP.NET 4.5 tugi – IIS 8.0 veebiserver sisaldab vaikimisi ASP.NET versiooni 4.5. Lisaks pakub IIS 8.0 võimalust tööle rakendada ASP.NET 4.5 koos ASP.NET 3.5-ga.<br />
<br />
• Tsentraliseeritud SSL sertifikaadi tugi – IIS 8.0-s on tänu antud toele lihtsam käidelda sertifikaate, mis lubab administraatoril talletada ja kasutada sertifikaate jagatud ressursside korral.<br />
<br />
• WebSocket protokolli tugi.<br />
<br />
• Serveri nime tähis (Server Name Indication ehk SNI) – SNI on laiend Transport Layer Security jaoks, mis lubab erinevate nimeliste veebiaadressidega veebilehtedel koonduda ühise IP aadressi alla.<br />
<br />
• Paindlik IP aadresside blokeerimine – funktsioon, mis lubab administraatoril blokeerida üksikuid IP aadresse või aadresside vahemikke näiteks DOS-rünnete korral. <br />
<br />
• CPU Throttling – kontrollmehhanism, mis lubab serveri administraatoril kontrollida protsessori tööd rakendusprogrammide käitamisel, parandades sellega süsteemi jõudlust.<br />
<br />
Tavaline installeeritud Windows ei sisalda IIS-i, kuid seda saab valida lisavarustuste nimekirjast.<br />
<br />
<br />
=VERSIOON=<br />
<br />
Internet Information Service versioon 8.0 ühildub vaid Windows 8, Windows 8.1 ja Windows Server 2012 operatsioonisüsteemidega.<br />
<br />
<br />
=ARHITEKTUUR=<br />
<br />
Sarnaselt Internet Information Service versioonile 7.0, kasutab IIS versioon 8.0 moodularhitektuuri, mille põhilised eelised eelmise arhitektuuri (Wolrd Wide Web Publishing Service architecture) ees on:<br />
<br />
Modulaarsus – kõik IIS 8.0 veebiserveri moodulid on hallatavad eraldiseisvate komponentidena, mida on võimalik eemaldada, lisada või asendada.<br />
<br />
Laiendatavus – arendajatele on võimalik luua sobivaid mooduleid vastavalt oma äranägemise järgi.<br />
<br />
ASP.NET integreeritavus – arendajatel on võimalik kasutada ASP.NET rikkalikku valikut .NET API-de seast, loomaks keerukamaid ja funktsionaalsemaid mooduleid.<br />
<br />
<br />
=IIS 8.0 PAIGALDAMINE WINDOWS SERVER 2012-s=<br />
<br />
Käesolev juhend selgitab, kuidas paigaldada IIS 8.0 kasutades Server Manager’i. Selleks, et paigaldada IIS 8.0 veebiserver Windows 2012 operatsioonisüsteemis edukalt, tuleb paigaldatavas süsteemis omada administratiivseid õigusi.<br />
<br />
1. Esmalt tuleb avada kasutaja tööribalt Server Manager.<br />
2. Kui Server Manager on avatud, tuleb Dashboardi alt valida „Add roles and features“.<br />
<br />
[[File:Server_Manager_130113.png]]<br />
<br />
3. Avaneb uus aken, mille järel tuleb vajutada „Next“. Seejärel tuleb valida paigaldamise tüüp („Installation Type“). Valime „Role-based or feature-based installation“ ning vajutame „Next“.<br />
<br />
[[File:role_based_130113.png]]<br />
<br />
4. Järgnevalt tuleb valida server, kuhu teenus paigaldatakse. Valituks osutub vaikimisi valitud server, mille järel tuleb vajutada „Next“.<br />
<br />
[[File:server_selection_130113.png]]<br />
<br />
5. Järgnevalt tuleb valida serveri roll (Server Roles), kus tuleb valida „Web Server (IIS)“. Avaneb uus aken, mis soovitab lisaks valida „Management Tools“ – seejärel tuleb vajutada „Add Features“ ning lõpuks „Next“.<br />
<br />
[[File:server_roles_130113.png]]<br />
<br />
6. Järgnevalt on võimalik lisada täiendavaid funktsioone IIS-i implementeerimisel, mille järel tuleb vajutada „Next“. Lisafunktsioone on võimalik paigaldada ka peale IIS installeerimist.<br />
<br />
[[File:features_130113.png]]<br />
<br />
7. Järgnevalt on võimalik valida teenused (Role Service), mille järel tuleb vajutada „Next“.<br />
<br />
[[File:role_services_130113.png]]<br />
<br />
8. Kui eelnevad valikud on tehtud, tuleb vajutada „Install“, mille järel alustatakse veebiserveri paigaldamisega.<br />
<br />
[[File:confirmation_130113.png]]<br />
<br />
9. Veebiserver on paigaldatud!<br />
<br />
[[File:finished_130113.png]]<br />
<br />
<br />
=LAIENDATAVUS RAKENDUSE TASEMEL=<br />
<br />
IIS 8.0 pakub arendajatele tänu oma moodularhitektuurile võimalust luua sobivaid mooduleid, täiendades või vahetades välja olemasolevaid funktsionaalsusi. See loob lisandväärtusi rakendustele, mis töötavad IIS platvormi peal.<br />
<br />
Mõningad põhjused, miks luua IIS jaoks uusi laiendusi:<br />
<br />
1. Lisamoodulite abil on võimalik luua funktsionaalsusi, mida ei ole rakenduse tasemel võimalik nii kergesti saavutada. Kasutades IIS ASP.NET või C++ tugilahendusi, on arendajatel võimalik luu lahendusi, mis on seotud näiteks turvalisusega, autentimisega, logihaldusega, koormuse tasakaalustamisega, sisu ümbersuunamisega või sisuhaldusega.<br />
2. Võimaldab paremat arendamise kogemust. Uus C++ laiendus leevendab enamik probleeme, mis esinesid varasemalt rakenduste loomisel tänu ISAPI-le (Internet Server API).<br />
3. AST.NET integreeritavus lubab arendajatel kasutada olemasolevaid ASP.NET 2.0 liideseid. ASP.NET moodul lubab kasutada teenuseid näiteks ASP, CGI ja lisaks teisi sisutüüpe.<br />
<br />
Alates IIS versioonist 7.0 (k-a versioon 8.0) on võimalik luua laiendusi kahel viisil:<br />
<br />
• kasutades n-ö „managed code’i“ ja ASP.NET APIi-sid;<br />
• kasutades „native code’i“ ja IIS sünnipäraseid API-sid.<br />
<br />
Võrreldes eelmiste versioonidega, mil moodulite loomiseks tuli enamasti kasutada C++ arenduskeelt, on alates versioonist 7.0 võimalik sama tulemus saavutada ASP.NET API-de abil. ASP.NET kasutamine parandab oluliselt arendamiseks varutud aega. <br />
<br />
<br />
==Arenduskeskkonna valimine==<br />
<br />
Moodulite arendamise juures tuleb mõelda ka arenduskeskkona valikule. Selleks toon välja kolm kõige populaarsemat:<br />
<br />
1. Visual Studio 2013. Alternatiivina võib kasutada ka versiooni 2008 platvormi või vanemaid.<br />
2. Visual Studio Express.<br />
3. C# käsurea kompilaator (csc.exe), mis on lisatud .NET raamistikku ning tekstiredaktori rakendus.<br />
<br />
<br />
==Kust leida täiendavat abi IIS paigaldamise ja moodulite kohta?==<br />
<br />
Selleks, et saada täiendavat informatsiooni vanemate ja uuemate IIS versioonide kohta, lisaks täiendavat informatsiooni moodulite ja tööriistade kohta, soovitan veebilehte: www.iis.net, mis on ametlik Microsofti veebileht.<br />
<br />
<br />
=KOKKUVÕTE=<br />
<br />
Internet Information Service 8.0 on praeguseks kõige uuem Microsofti poolt arendatav veebiserveri platvorm, mille arendamisel on silmas peetud turvalisust ja paindlikkust. Sarnaselt eelmisele versioonile, muudab moodularhitektuur nimetatud platvormi väga paidlikuks võrreldes näiteks XAMP-ga, kus konkreetne tugi puudub.<br />
<br />
Lisaks erineb IIS WWW veebiserveritest peamiselt sellega, et turvaelemendid on integreeritud Windows platvormiga, kus ta töötab. Näiteks, et saada ligipääsu kaitstud ressursile, peab kasutaja sisestama kasutajanime ja parooli, mis on olemas Windowsi masinas, kuhu on paigaldatud IIS. See muudab IIS-i palju turvalisemaks. Lisaks on uue versiooni puhul on parandatud platvormi jõudlust ja uute laienduste tugisüsteemi, omades ASP.NET versiooni 4.5 tuge.<br />
<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
1. IIS. (2013). IIS Web Server Overview. [www] http://www.iis.net/learn/get-started/introduction-to-iis/iis-web-server-overview (08.12.13).<br />
2. Microsoft. (2013). Overview of IIS 6.0 Architecture (IIS 6.0). [www] https://www.microsoft.com/technet/prodtechnol/WindowsServer2003/Library/IIS/93ddbb51-5826-4ebd-a434-24c5fd103d3a.mspx?mfr=true (08.12.13).<br />
3. Rackspace. (2013). Installing IIS 8.0 on Windows Server 2012. [www] http://www.rackspace.com/knowledge_center/article/installing-iis-80-on-windows-server-2012 (08.12.13)<br />
4. Wiki.itcollege. (2013). Internet Information Services. [www] https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services (08.12.13)<br />
5. IIS. (2013). Developing a Module Using .NET. [www] http://www.iis.net/learn/develop/runtime-extensibility/developing-a-module-using-net (08.12.13)<br />
6. IIS. (2013). Develop a Native C/C++ Module for IIS 7.0. [www] http://www.iis.net/learn/develop/runtime-extensibility/develop-a-native-cc-module-for-iis (08.12.13)<br />
<br />
<br />
[[Category: Windows Server administreerimine]]</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Internet_Information_Service_8.0&diff=69722Internet Information Service 8.02013-12-09T21:53:54Z<p>Sviljast: Created page with "=Autor= Ees ja perekonnanimi: '''Silver Viljaste''' Rühm: '''A21 päevaõpe''' Referaadi koostamise kuupäev: '''08.12.2013. a.''' =Sissejuhatus= Käesolevas juhend…"</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Ees ja perekonnanimi: '''Silver Viljaste'''<br />
<br />
Rühm: '''A21 päevaõpe'''<br />
<br />
Referaadi koostamise kuupäev: '''08.12.2013. a.'''<br />
<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Käesolevas juhendis tuleb juttu Internet Information Service versioonist 8.0, IIS moodularhitektuurist ning moodulite arendusmeetoditest . Eelmiste IIS versioonidega saab tutvuda siit: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services.<br />
<br />
Internet Information Services (IIS, endise nimega Internet Information Server) on veebiserveri rakendus (loodud Microsofti poolt), mille eesmärk on edastada veebisisu (web content), mis oleks kättesaadav Internetis. See on teine, peale Apache HTTP Server, enim kasutatud veebiserveri rakenduse. IIS-l on olemas tugi HTTP, HTTPS, FTP, FTPS, SMTP ja NNTP protokollidele. IIS ei ole Windowsis vaikimisi rakendus, mis tähendab seda, et see tuleb erladi külge ühendada. IIS Manager on kättesaadav Microsofti konsoolihaldustöörista (Microsoft Management Console) abil või administraatori tööriistade (Administrative Tools) alt juhtpaneelis (Control Panel).<br />
<br />
Veeb (web content) - Kogumik elektroonilisele kujule viidud tekste, nendega seotud pilte, video- ja heliklippe koos nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega, mis viivad teiste teksti- ja pildisõlmede juurde. See on enam kui lihtsalt üks hierarhiline struktuur, sest iga hüperteksti või graafika sõlm võib viia edasi nii alapealkirjade kui ka hoopis teiste teemade juurde, samuti tagasi sama sõlme enda juurde.<br />
<br />
<br />
=INTERNET INFORMATSION SERVICE 8.0=<br />
<br />
Võrreldes eelmiste versioonidega, on IIS 8.0 veebiserveril palju uusi funktsioone, mis parandavad veebiserveri üldist jõudlust ning mida on ka lihtne administreerida. Nendeks uuteks funktsioonideks on:<br />
<br />
• Rakenduse lähtestamine – funktsioon, mis lubab administraatoril paigaldatud rakendusi lähtestada automaatselt serveri käivitumisel. See omadus lühendab kasutajate ooteaega, kes külastavad näiteks veebilehte esimest korda peale veebiserveri taaskäivitamist.<br />
• „Splash page“ funktsioon – administraatoril on võimalik üles seada „Splash page“, mida näidatakse veebilehe külastajatele rakenduste lähtestamisel.<br />
• ASP.NET 4.5 tugi – IIS 8.0 veebiserver sisaldab vaikimisi ASP.NET versiooni 4.5. Lisaks pakub IIS 8.0 võimalust tööle rakendada ASP.NET 4.5 koos ASP.NET 3.5-ga.<br />
• Tsentraliseeritud SSL sertifikaadi tugi – IIS 8.0-s on tänu antud toele lihtsam käidelda sertifikaate, mis lubab administraatoril talletada ja kasutada sertifikaate jagatud ressursside korral.<br />
• WebSocket protokolli tugi.<br />
• Serveri nime tähis (Server Name Indication ehk SNI) – SNI on laiend Transport Layer Security jaoks, mis lubab erinevate nimeliste veebiaadressidega veebilehtedel koonduda ühise IP aadressi alla.<br />
• Paindlik IP aadresside blokeerimine – funktsioon, mis lubab administraatoril blokeerida üksikuid IP aadresse või aadresside vahemikke näiteks DOS-rünnete korral. <br />
<br />
• CPU Throttling – kontrollmehhanism, mis lubab serveri administraatoril kontrollida protsessori tööd rakendusprogrammide käitamisel, parandades sellega süsteemi jõudlust.<br />
<br />
Tavaline installeeritud Windows ei sisalda IIS-i, kuid seda saab valida lisavarustuste nimekirjast.<br />
<br />
<br />
=VERSIOON=<br />
<br />
Internet Information Service versioon 8.0 ühildub vaid Windows 8, Windows 8.1 ja Windows Server 2012 operatsioonisüsteemidega.<br />
<br />
<br />
=ARHITEKTUUR=<br />
<br />
Sarnaselt Internet Information Service versioonile 7.0, kasutab IIS versioon 8.0 moodularhitektuuri, mille põhilised eelised eelmise arhitektuuri (Wolrd Wide Web Publishing Service architecture) ees on:<br />
<br />
Modulaarsus – kõik IIS 8.0 veebiserveri moodulid on hallatavad eraldiseisvate komponentidena, mida on võimalik eemaldada, lisada või asendada.<br />
<br />
Laiendatavus – arendajatele on võimalik luua sobivaid mooduleid vastavalt oma äranägemise järgi.<br />
<br />
ASP.NET integreeritavus – arendajatel on võimalik kasutada ASP.NET rikkalikku valikut .NET API-de seast, loomaks keerukamaid ja funktsionaalsemaid mooduleid.<br />
<br />
<br />
=IIS 8.0 PAIGALDAMINE WINDOWS SERVER 2012-s=<br />
<br />
Käesolev juhend selgitab, kuidas paigaldada IIS 8.0 kasutades Server Manager’i. Selleks, et paigaldada IIS 8.0 veebiserver Windows 2012 operatsioonisüsteemis edukalt, tuleb paigaldatavas süsteemis omada administratiivseid õigusi.<br />
<br />
1. Esmalt tuleb avada kasutaja tööribalt Server Manager.<br />
2. Kui Server Manager on avatud, tuleb Dashboardi alt valida „Add roles and features“.<br />
<br />
[[File:Server_Manager_130113.png]]<br />
<br />
3. Avaneb uus aken, mille järel tuleb vajutada „Next“. Seejärel tuleb valida paigaldamise tüüp („Installation Type“). Valime „Role-based or feature-based installation“ ning vajutame „Next“.<br />
<br />
[[File:role_based_130113.png]]<br />
<br />
4. Järgnevalt tuleb valida server, kuhu teenus paigaldatakse. Valituks osutub vaikimisi valitud server, mille järel tuleb vajutada „Next“.<br />
<br />
[[File:server_selection_130113.png]]<br />
<br />
5. Järgnevalt tuleb valida serveri roll (Server Roles), kus tuleb valida „Web Server (IIS)“. Avaneb uus aken, mis soovitab lisaks valida „Management Tools“ – seejärel tuleb vajutada „Add Features“ ning lõpuks „Next“.<br />
<br />
[[File:server_roles_130113.png]]<br />
<br />
6. Järgnevalt on võimalik lisada täiendavaid funktsioone IIS-i implementeerimisel, mille järel tuleb vajutada „Next“. Lisafunktsioone on võimalik paigaldada ka peale IIS installeerimist.<br />
<br />
[[File:features_130113.png]]<br />
<br />
7. Järgnevalt on võimalik valida teenused (Role Service), mille järel tuleb vajutada „Next“.<br />
<br />
[[File:role_services_130113.png]]<br />
<br />
8. Kui eelnevad valikud on tehtud, tuleb vajutada „Install“, mille järel alustatakse veebiserveri paigaldamisega.<br />
<br />
[[File:confirmation_130113.png]]<br />
<br />
9. Veebiserver on paigaldatud!<br />
<br />
[[File:finished_130113.png]]<br />
<br />
<br />
=LAIENDATAVUS RAKENDUSE TASEMEL=<br />
<br />
IIS 8.0 pakub arendajatele tänu oma moodularhitektuurile võimalust luua sobivaid mooduleid, täiendades või vahetades välja olemasolevaid funktsionaalsusi. See loob lisandväärtusi rakendustele, mis töötavad IIS platvormi peal.<br />
<br />
Mõningad põhjused, miks luua IIS jaoks uusi laiendusi:<br />
<br />
1. Lisamoodulite abil on võimalik luua funktsionaalsusi, mida ei ole rakenduse tasemel võimalik nii kergesti saavutada. Kasutades IIS ASP.NET või C++ tugilahendusi, on arendajatel võimalik luu lahendusi, mis on seotud näiteks turvalisusega, autentimisega, logihaldusega, koormuse tasakaalustamisega, sisu ümbersuunamisega või sisuhaldusega.<br />
2. Võimaldab paremat arendamise kogemust. Uus C++ laiendus leevendab enamik probleeme, mis esinesid varasemalt rakenduste loomisel tänu ISAPI-le (Internet Server API).<br />
3. AST.NET integreeritavus lubab arendajatel kasutada olemasolevaid ASP.NET 2.0 liideseid. ASP.NET moodul lubab kasutada teenuseid näiteks ASP, CGI ja lisaks teisi sisutüüpe.<br />
<br />
Alates IIS versioonist 7.0 (k-a versioon 8.0) on võimalik luua laiendusi kahel viisil:<br />
<br />
• kasutades n-ö „managed code’i“ ja ASP.NET APIi-sid;<br />
• kasutades „native code’i“ ja IIS sünnipäraseid API-sid.<br />
<br />
Võrreldes eelmiste versioonidega, mil moodulite loomiseks tuli enamasti kasutada C++ arenduskeelt, on alates versioonist 7.0 võimalik sama tulemus saavutada ASP.NET API-de abil. ASP.NET kasutamine parandab oluliselt arendamiseks varutud aega. <br />
<br />
<br />
==Arenduskeskkonna valimine==<br />
<br />
Moodulite arendamise juures tuleb mõelda ka arenduskeskkona valikule. Selleks toon välja kolm kõige populaarsemat:<br />
<br />
1. Visual Studio 2013. Alternatiivina võib kasutada ka versiooni 2008 platvormi või vanemaid.<br />
2. Visual Studio Express.<br />
3. C# käsurea kompilaator (csc.exe), mis on lisatud .NET raamistikku ning tekstiredaktori rakendus.<br />
<br />
<br />
==Kust leida täiendavat abi IIS paigaldamise ja moodulite kohta?==<br />
<br />
Selleks, et saada täiendavat informatsiooni vanemate ja uuemate IIS versioonide kohta, lisaks täiendavat informatsiooni moodulite ja tööriistade kohta, soovitan veebilehte: www.iis.net, mis on ametlik Microsofti veebileht.<br />
<br />
<br />
=KOKKUVÕTE=<br />
<br />
Internet Information Service 8.0 on praeguseks kõige uuem Microsofti poolt arendatav veebiserveri platvorm, mille arendamisel on silmas peetud turvalisust ja paindlikkust. Sarnaselt eelmisele versioonile, muudab moodularhitektuur nimetatud platvormi väga paidlikuks võrreldes näiteks XAMP-ga, kus konkreetne tugi puudub.<br />
<br />
Lisaks erineb IIS WWW veebiserveritest peamiselt sellega, et turvaelemendid on integreeritud Windows platvormiga, kus ta töötab. Näiteks, et saada ligipääsu kaitstud ressursile, peab kasutaja sisestama kasutajanime ja parooli, mis on olemas Windowsi masinas, kuhu on paigaldatud IIS. See muudab IIS-i palju turvalisemaks. Lisaks on uue versiooni puhul on parandatud platvormi jõudlust ja uute laienduste tugisüsteemi, omades ASP.NET versiooni 4.5 tuge.<br />
<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
1. IIS. (2013). IIS Web Server Overview. [www] http://www.iis.net/learn/get-started/introduction-to-iis/iis-web-server-overview (08.12.13).<br />
2. Microsoft. (2013). Overview of IIS 6.0 Architecture (IIS 6.0). [www] https://www.microsoft.com/technet/prodtechnol/WindowsServer2003/Library/IIS/93ddbb51-5826-4ebd-a434-24c5fd103d3a.mspx?mfr=true (08.12.13).<br />
3. Rackspace. (2013). Installing IIS 8.0 on Windows Server 2012. [www] http://www.rackspace.com/knowledge_center/article/installing-iis-80-on-windows-server-2012 (08.12.13)<br />
4. Wiki.itcollege. (2013). Internet Information Services. [www] https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Services (08.12.13)<br />
5. IIS. (2013). Developing a Module Using .NET. [www] http://www.iis.net/learn/develop/runtime-extensibility/developing-a-module-using-net (08.12.13)<br />
6. IIS. (2013). Develop a Native C/C++ Module for IIS 7.0. [www] http://www.iis.net/learn/develop/runtime-extensibility/develop-a-native-cc-module-for-iis (08.12.13)<br />
<br />
<br />
[[Category: Windows Server administreerimine]]</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Finished_130113.png&diff=69721File:Finished 130113.png2013-12-09T21:47:43Z<p>Sviljast: </p>
<hr />
<div></div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Features_130113.png&diff=69720File:Features 130113.png2013-12-09T21:47:35Z<p>Sviljast: </p>
<hr />
<div></div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Confirmation_130113.png&diff=69719File:Confirmation 130113.png2013-12-09T21:47:26Z<p>Sviljast: </p>
<hr />
<div></div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Server_selection_130113.png&diff=69718File:Server selection 130113.png2013-12-09T21:47:15Z<p>Sviljast: </p>
<hr />
<div></div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Server_roles_130113.png&diff=69717File:Server roles 130113.png2013-12-09T21:46:45Z<p>Sviljast: </p>
<hr />
<div></div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Server_Manager_130113.png&diff=69716File:Server Manager 130113.png2013-12-09T21:46:35Z<p>Sviljast: </p>
<hr />
<div></div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Role_services_130113.png&diff=69715File:Role services 130113.png2013-12-09T21:46:20Z<p>Sviljast: </p>
<hr />
<div></div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Role_based_130113.png&diff=69714File:Role based 130113.png2013-12-09T21:45:52Z<p>Sviljast: </p>
<hr />
<div></div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Time_(uus)&diff=69324Time (uus)2013-12-01T19:15:05Z<p>Sviljast: </p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Ees ja perekonnanimi: '''Silver Viljaste'''<br />
<br />
Rühm: '''A21 päevaõpe'''<br />
<br />
Referaadi koostamise kuupäev: '''17.11.2013. a.'''<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Käesolev referaat, mille teemaks on UNIX käsureal käivitatav käsk '''„time“''', on täiendversioon IT Kolledži tudengi Karmen Matkuri referaadile. Eelmise versiooniga saab tutvuda siit: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Time<br />
<br />
'''Time''' on käsk, mida kasutatakse UNIX-laadsetes operatsioonisüsteemides selleks, et kindlaks määrata näiteks konkreetse käsu või programmi täitmiseks kulunud aega.<br />
<br />
Käsk '''time''' on võimalik käivitada kahel viisil: eraldiseisva programmina või käsuna näiteks Bash kestas (Shell). Eraldiseisva programmina on '''time''' kasutatav igas Linux operatsioonisüsteemis. Selleks, et käivitada käsk '''time''' välise programmina, tuleb kasutajal Bash kestas määrata teekond, kus programm asub. Selleks on '''/usr/bin/time'''.<br />
<br />
Bash shell’i sisseehitatud käsu '''time''' tulemusena väljastatakse etteantud käskude täitmiseks kulunud reaalne aeg, kasutaja CPU aeg ja süsteemi CPU aeg.<br />
<br />
Lisaks ajalisele statistikale, mida saame käsu '''time''' täitmisel näha, on välise programmi korral võimalik pärida andmeid teiste ressursside kohta, näiteks mälu, andmete jagamist sisend–väljund seadmete ja loogiliste protsessorite (threads) vahel.<br />
<br />
=Bash shell'i integreeritud käsk '''time'''=<br />
<br />
==Süntaks==<br />
<br />
'''time''' [''võtmed''] käsklus [''argumendid'']<br />
<br />
==Võtmed==<br />
<br />
'''-p''' - interpreteerib väljundi POSIX vormingus. Tulemus esitatakse sekundites, ent kümnendike koht pole täpsustatud, kuid on piisava ajalise täpsusega.<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
'''Time''' käsuga väljastatakse käskude täitmiseks kulunud ajaline statistika:<br />
<br />
* '''Reaalne aeg''' - programmi või käsu esilekutsumiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg.<br />
<br />
* '''Kasutaja CPU aeg''' – aeg, mis kulus protsessoril protsesside esilekutsumiseks kasutajarežiimis ja kerneliväliselt.<br />
<br />
* '''Süsteemi CPU aeg''' – protsessori tööaeg, mis kulus rakendusprogrammil operatsioonisüsteemi poole pöördumiseks selleks, et kävitada operatsioonisüsteemis sisalduvaid rutiiine.<br />
<br />
<br />
'''Näited:'''<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi paigaldamisel: '''time apt-get install [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time apt-get install htop''' <br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi paigaldamiseks kulunud aeg koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 0m3.659s<br />
<br />
user 0m0.896s<br />
<br />
sys 0m0.080s <br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel: '''time [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time htop''' <br />
|}<br />
<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 0m3.167s<br />
<br />
user 0m0.008s<br />
<br />
sys 0m0.064s<br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel koos võtmega '''-p''': '''time –p [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time –p htop''' <br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse POSIX vormingus programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 10.57<br />
<br />
user 0.02<br />
<br />
sys 0.10 <br />
|}<br />
<br />
=Välimine käsk '''time'''=<br />
<br />
==Süntaks==<br />
<br />
/usr/bin/time [''võtmed''] käsklus [''argumendid'']<br />
<br />
==Võtmed==<br />
<br />
'''-v, –verbose''' - kasutatakse siis, kui soovitakse väljundile detailsemat kirjeldust.<br />
<br />
'''–quite''' - välditakse programmi staatuse raporteerimist väljundis.<br />
<br />
'''-f, –format''' - kasutaja saab määrata väljundi vormingut.<br />
<br />
'''-p''' - Võimaldab määrata väljundi vormingu, mis on vastavuses POSIX-ga.<br />
<br />
''' -o FILE''' – väljund suunatakse faili. <br />
<br />
'''–output=FILE''' – väljund suunatakse faili, kus vana sisu kirjutatakse üle.<br />
<br />
'''-a, –append''' – väljund kirjutatakse faili lõppu, välditakse ülekirjtamist.<br />
<br />
'''-V, --version''' - kuvatakse versiooni informatsioon.<br />
<br />
===-format ehk -f võti===<br />
<br />
'''-f''' võtmega lubatakse kasutajal otsustada, millist informasiooni ja millises vormingus väljastatakse. Format string sisaldab:<br />
<br />
'''%+karakter''' - määrab, milliseid andmeid väljundis näidatakse. Karakterite valiku saab kätte käsuga:<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''man time'''<br />
|}<br />
<br />
'''\''' - määrab tulemuse vormingu:<br />
<br />
* '''\t''' - tabeli vorm;<br />
* '''\n''' - iga järgnev tulemus kuvatakse uuele reale;<br />
* '''\\''' - kuvatakse tähemärk '''\'''<br />
<br />
Ülejäänud tekst kuvatakse nii, nagu vaikimisi vorming ette näeb. '''/usr/bin/time''' vaikimisi vorming on kujul:<br />
<br />
%Uuser %Ssystem %Eelapsed %PCPU (%Xtext+%Ddata %Mmax)k <br />
%Iinputs+%Ooutputs (%Fmajor+%Rminor)pagefaults %Wswaps<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
Ülejäänud võtmete kasutamiseks tuleb käsk '''time''' käivitada välise programmina. Selleks tuleb määrata programmi Time asukoht.<br />
<br />
<br />
* Programmi Time kataloogi teekonna määramine: '''whereis [''programmi nimi''] '''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''whereis time'''<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale kuvatakse väljundina kataloogi teekond, kus asub programmi Time käivitatav fail.<br />
<br />
<br />
'''Näited:'''<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel: '''/usr/bin/time [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''/usr/bin/time htop'''<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
0.01user 0.09system 0:07.33elapsed 1%CPU (0avgtext+0avgdata 9088maxresident)k<br />
<br />
0inputs+0outputs (0major+1617minor)pagefaults 0swaps<br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel koos võtmega '''-f''', mis muudab väljundi vormingut: '''/usr/bin/time –f [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |/usr/bin/time -f "\t%U user,\t%S system,\t%e real" htop<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg ette määratud vormingus.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |0.02 user, 0.08 system, 7.65 real<br />
|} <br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
1. http://en.wikipedia.org/wiki/Time_(Unix)<br />
<br />
2. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl1_time.htm<br />
<br />
3. http://www.thegeekstuff.com/2012/01/time-command-examples/<br />
<br />
4. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl1_whereis.htm<br />
<br />
5. http://www.cs.utah.edu/dept/old/texinfo/time/time.html<br />
<br />
6. http://www.tutorialspoint.com/unix_commands/time.htm<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Time_(uus)&diff=68862Time (uus)2013-11-25T18:20:46Z<p>Sviljast: </p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Ees ja perekonnanimi: '''Silver Viljaste'''<br />
<br />
Rühm: '''A21 päevaõpe'''<br />
<br />
Referaadi koostamise kuupäev: '''17.11.2013. a.'''<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Käesolev referaat, mille teemaks on UNIX käsureal käivitatav käsk '''„time“''', on täiendversioon IT Kolledži tudengi Karmen Matkuri referaadile. Eelmise versiooniga saab tutvuda siit: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Time<br />
<br />
'''Time''' on käsk, mida kasutatakse UNIX-laadsetes operatsioonisüsteemides selleks, et kindlaks määrata näiteks konkreetse käsu või programmi täitmiseks kulunud aega.<br />
<br />
Käsk '''time''' on võimalik käivitada kahel viisil: eraldiseisva programmina või käsuna näiteks Bash kestas (Shell). Eraldiseisva programmina on '''time''' kasutatav igas Linux operatsioonisüsteemis. Selleks, et käivitada käsk '''time''' välise programmina, tuleb kasutajal Bash kestas määrata teekond, kus programm asub. Selleks on '''/usr/bin/time'''.<br />
<br />
Bash shell’i sisseehitatud käsu '''time''' tulemusena väljastatakse etteantud käskude täitmiseks kulunud reaalne aeg, kasutaja CPU aeg ja süsteemi CPU aeg.<br />
<br />
Lisaks ajalisele statistikale, mida saame käsu '''time''' täitmisel näha, on välise programmi korral võimalik pärida andmeid teiste ressursside kohta, näiteks mälu, andmete jagamist sisend–väljund seadmete ja loogiliste protsessorite (threads) vahel.<br />
<br />
=Bash shell'i integreeritud käsk '''time'''=<br />
<br />
==Süntaks==<br />
<br />
'''time''' [''võtmed''] käsklus [''argumendid'']<br />
<br />
==Võtmed==<br />
<br />
'''-p''' - interpreteerib väljundi POSIX vormingus. Tulemus esitatakse sekundites, ent kümnendike koht pole täpsustatud, kuid on piisava ajalise täpsusega.<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
'''Time''' käsuga väljastatakse käskude täitmiseks kulunud ajaline statistika:<br />
<br />
* '''Reaalne aeg''' - programmi või käsu esilekutsumiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg.<br />
<br />
* '''Kasutaja CPU aeg''' – aeg, mis kulus protsessoril protsesside esilekutsumiseks kasutajarežiimis ja kerneliväliselt.<br />
<br />
* '''Süsteemi CPU aeg''' – protsessori tööaeg, mis kulus rakendusprogrammil operatsioonisüsteemi poole pöördumiseks selleks, et kävitada operatsioonisüsteemis sisalduvaid rutiiine.<br />
<br />
<br />
'''Näited:'''<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi paigaldamisel: '''time apt-get install [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time apt-get install htop''' <br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi paigaldamiseks kulunud aeg koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 0m3.659s<br />
<br />
user 0m0.896s<br />
<br />
sys 0m0.080s <br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel: '''time [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time htop''' <br />
|}<br />
<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 0m3.167s<br />
<br />
user 0m0.008s<br />
<br />
sys 0m0.064s<br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel koos võtmega '''-p''': '''time –p [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time –p htop''' <br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse POSIX vormingus programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 10.57<br />
<br />
user 0.02<br />
<br />
sys 0.10 <br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi kävitamisel koos võtmega '''-<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
qwdqwd<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u><br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
qwdqwd<br />
|}<br />
<br />
=Välimine käsk '''time'''=<br />
<br />
==Süntaks==<br />
<br />
/usr/bin/time [''võtmed''] käsklus [''argumendid'']<br />
<br />
==Võtmed==<br />
<br />
'''-v, –verbose''' - kasutatakse siis, kui soovitakse väljundile detailsemat kirjeldust.<br />
<br />
'''–quite''' - välditakse programmi staatuse raporteerimist väljundis.<br />
<br />
'''-f, –format''' - kasutaja saab määrata väljundi vormingut.<br />
<br />
'''-p''' - Võimaldab määrata väljundi vormingu, mis on vastavuses POSIX-ga.<br />
<br />
''' -o FILE''' – väljund suunatakse faili. <br />
<br />
'''–output=FILE''' – väljund suunatakse faili, kus vana sisu kirjutatakse üle.<br />
<br />
'''-a, –append''' – väljund kirjutatakse faili lõppu, välditakse ülekirjtamist.<br />
<br />
'''-V, --version''' - kuvatakse versiooni informatsioon.<br />
<br />
===-format ehk -f võti===<br />
<br />
'''-f''' võtmega lubatakse kasutajal otsustada, millist informasiooni ja millises vormingus väljastatakse. Format string sisaldab:<br />
<br />
'''%+karakter''' - määrab, milliseid andmeid väljundis näidatakse. Karakterite valiku saab kätte käsuga:<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''man time'''<br />
|}<br />
<br />
'''\''' - määrab tulemuse vormingu:<br />
<br />
* '''\t''' - tabeli vorm;<br />
* '''\n''' - iga järgnev tulemus kuvatakse uuele reale;<br />
* '''\\''' - kuvatakse tähemärk '''\'''<br />
<br />
Ülejäänud tekst kuvatakse nii, nagu vaikimisi vorming ette näeb. '''/usr/bin/time''' vaikimisi vorming on kujul:<br />
<br />
%Uuser %Ssystem %Eelapsed %PCPU (%Xtext+%Ddata %Mmax)k <br />
%Iinputs+%Ooutputs (%Fmajor+%Rminor)pagefaults %Wswaps<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
Ülejäänud võtmete kasutamiseks tuleb käsk '''time''' käivitada välise programmina. Selleks tuleb määrata programmi Time asukoht.<br />
<br />
<br />
* Programmi Time kataloogi teekonna määramine: '''whereis [''programmi nimi''] '''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''whereis time'''<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale kuvatakse väljundina kataloogi teekond, kus asub programmi Time käivitatav fail.<br />
<br />
<br />
'''Näited:'''<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel: '''/usr/bin/time [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''/usr/bin/time htop'''<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
0.01user 0.09system 0:07.33elapsed 1%CPU (0avgtext+0avgdata 9088maxresident)k<br />
<br />
0inputs+0outputs (0major+1617minor)pagefaults 0swaps<br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel koos võtmega '''-f''', mis muudab väljundi vormingut: '''/usr/bin/time –f [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |/usr/bin/time -f "\t%U user,\t%S system,\t%e real" htop<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg ette määratud vormingus.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |0.02 user, 0.08 system, 7.65 real<br />
|} <br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
1. http://en.wikipedia.org/wiki/Time_(Unix)<br />
<br />
2. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl1_time.htm<br />
<br />
3. http://www.thegeekstuff.com/2012/01/time-command-examples/<br />
<br />
4. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl1_whereis.htm<br />
<br />
5. http://www.cs.utah.edu/dept/old/texinfo/time/time.html<br />
<br />
6. http://www.tutorialspoint.com/unix_commands/time.htm<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Time_(uus)&diff=68861Time (uus)2013-11-25T18:20:14Z<p>Sviljast: </p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Ees ja perekonnanimi: '''Silver Viljaste'''<br />
<br />
Rühm: '''A21 päevaõpe'''<br />
<br />
Referaadi koostamise kuupäev: '''17.11.2013. a.'''<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Käesolev referaat, mille teemaks on UNIX käsureal käivitatav käsk '''„time“''', on täiendversioon IT Kolledži tudengi Karmen Matkuri referaadile. Eelmise versiooniga saab tutvuda siit: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Time<br />
<br />
'''Time''' on käsk, mida kasutatakse UNIX-laadsetes operatsioonisüsteemides selleks, et kindlaks määrata näiteks konkreetse käsu või programmi täitmiseks kulunud aega.<br />
<br />
Käsk '''time''' on võimalik käivitada kahel viisil: eraldiseisva programmina või käsuna näiteks Bash kestas (Shell). Eraldiseisva programmina on '''time''' kasutatav igas Linux operatsioonisüsteemis. Selleks, et käivitada käsk '''time''' välise programmina, tuleb kasutajal Bash kestas määrata teekond, kus programm asub. Selleks on '''/usr/bin/time'''.<br />
<br />
Bash shell’i sisseehitatud käsu '''time''' tulemusena väljastatakse etteantud käskude täitmiseks kulunud reaalne aeg, kasutaja CPU aeg ja süsteemi CPU aeg.<br />
<br />
Lisaks ajalisele statistikale, mida saame käsu '''time''' täitmisel näha, on välise programmi korral võimalik pärida andmeid teiste ressursside kohta, näiteks mälu, andmete jagamist sisend–väljund seadmete ja loogiliste protsessorite (threads) vahel.<br />
<br />
=Bash shell'i integreeritud käsk '''time'''=<br />
<br />
==Süntaks==<br />
<br />
'''time''' [''võtmed''] käsklus [''argumendid'']<br />
<br />
==Võtmed==<br />
<br />
'''-p''' - interpreteerib väljundi POSIX vormingus. Tulemus esitatakse sekundites, ent kümnendike koht pole täpsustatud, kuid on piisava ajalise täpsusega.<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
'''Time''' käsuga väljastatakse käskude täitmiseks kulunud ajaline statistika:<br />
<br />
* '''Reaalne aeg''' - programmi või käsu esilekutsumiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg.<br />
<br />
* '''Kasutaja CPU aeg''' – aeg, mis kulus protsessoril protsesside esilekutsumiseks kasutajarežiimis ja kerneliväliselt.<br />
<br />
* '''Süsteemi CPU aeg''' – protsessori tööaeg, mis kulus rakendusprogrammil operatsioonisüsteemi poole pöördumiseks selleks, et kävitada operatsioonisüsteemis sisalduvaid rutiiine.<br />
<br />
<br />
'''Näited:'''<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi paigaldamisel: '''time apt-get install [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time apt-get install htop''' <br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi paigaldamiseks kulunud aeg koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 0m3.659s<br />
<br />
user 0m0.896s<br />
<br />
sys 0m0.080s <br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel: '''time [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time htop''' <br />
|}<br />
<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 0m3.167s<br />
<br />
user 0m0.008s<br />
<br />
sys 0m0.064s<br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel koos võtmega '''-p''': '''time –p [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time –p htop''' <br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse POSIX vormingus programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 10.57<br />
<br />
user 0.02<br />
<br />
sys 0.10 <br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi kävitamisel koos võtmega '''-<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
qwdqwd<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u><br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
qwdqwd<br />
|}<br />
<br />
=Välimine käsk '''time'''=<br />
<br />
==Süntaks==<br />
<br />
/usr/bin/time [''võtmed''] käsklus [''argumendid'']<br />
<br />
==Võtmed==<br />
<br />
'''-v, –verbose''' - kasutatakse siis, kui soovitakse väljundile detailsemat kirjeldust.<br />
<br />
'''–quite''' - välditakse programmi staatuse raporteerimist väljundis.<br />
<br />
'''-f, –format''' - kasutaja saab määrata väljundi vormingut.<br />
<br />
'''-p''' - Võimaldab määrata väljundi vormingu, mis on vastavuses POSIX-ga.<br />
<br />
''' -o FILE''' – väljund suunatakse faili. <br />
<br />
'''–output=FILE''' – väljund suunatakse faili, kus vana sisu kirjutatakse üle.<br />
<br />
'''-a, –append''' – väljund kirjutatakse faili lõppu, välditakse ülekirjtamist.<br />
<br />
'''-V, --version''' - kuvatakse versiooni informatsioon.<br />
<br />
===-format ehk -f võti===<br />
<br />
'''-f''' võtmega lubatakse kasutajal otsustada, millist informasiooni ja millises vormingus väljastatakse. Format string sisaldab:<br />
<br />
'''%+karakter''' - määrab, milliseid andmeid väljundis näidatakse. Karakterite valiku saab kätte käsuga:<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''man time'''<br />
|}<br />
<br />
'''\''' - määrab tulemuse vormingu:<br />
<br />
* '''\t''' - tabeli vorm;<br />
* '''\n''' - järgnev tulemus kuvatakse uuele reale;<br />
* '''\\''' - kuvatakse tähemärk '''\'''<br />
<br />
Ülejäänud tekst kuvatakse nii, nagu vaikimisi vorming ette näeb. '''/usr/bin/time''' vaikimisi vorming on kujul:<br />
<br />
%Uuser %Ssystem %Eelapsed %PCPU (%Xtext+%Ddata %Mmax)k <br />
%Iinputs+%Ooutputs (%Fmajor+%Rminor)pagefaults %Wswaps<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
Ülejäänud võtmete kasutamiseks tuleb käsk '''time''' käivitada välise programmina. Selleks tuleb määrata programmi Time asukoht.<br />
<br />
<br />
* Programmi Time kataloogi teekonna määramine: '''whereis [''programmi nimi''] '''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''whereis time'''<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale kuvatakse väljundina kataloogi teekond, kus asub programmi Time käivitatav fail.<br />
<br />
<br />
'''Näited:'''<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel: '''/usr/bin/time [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''/usr/bin/time htop'''<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
0.01user 0.09system 0:07.33elapsed 1%CPU (0avgtext+0avgdata 9088maxresident)k<br />
<br />
0inputs+0outputs (0major+1617minor)pagefaults 0swaps<br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel koos võtmega '''-f''', mis muudab väljundi vormingut: '''/usr/bin/time –f [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |/usr/bin/time -f "\t%U user,\t%S system,\t%e real" htop<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg ette määratud vormingus.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |0.02 user, 0.08 system, 7.65 real<br />
|} <br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
1. http://en.wikipedia.org/wiki/Time_(Unix)<br />
<br />
2. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl1_time.htm<br />
<br />
3. http://www.thegeekstuff.com/2012/01/time-command-examples/<br />
<br />
4. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl1_whereis.htm<br />
<br />
5. http://www.cs.utah.edu/dept/old/texinfo/time/time.html<br />
<br />
6. http://www.tutorialspoint.com/unix_commands/time.htm<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Time_(uus)&diff=68860Time (uus)2013-11-25T18:19:30Z<p>Sviljast: </p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Ees ja perekonnanimi: '''Silver Viljaste'''<br />
<br />
Rühm: '''A21 päevaõpe'''<br />
<br />
Referaadi koostamise kuupäev: '''17.11.2013. a.'''<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Käesolev referaat, mille teemaks on UNIX käsureal käivitatav käsk '''„time“''', on täiendversioon IT Kolledži tudengi Karmen Matkuri referaadile. Eelmise versiooniga saab tutvuda siit: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Time<br />
<br />
'''Time''' on käsk, mida kasutatakse UNIX-laadsetes operatsioonisüsteemides selleks, et kindlaks määrata näiteks konkreetse käsu või programmi täitmiseks kulunud aega.<br />
<br />
Käsk '''time''' on võimalik käivitada kahel viisil: eraldiseisva programmina või käsuna näiteks Bash kestas (Shell). Eraldiseisva programmina on '''time''' kasutatav igas Linux operatsioonisüsteemis. Selleks, et käivitada käsk '''time''' välise programmina, tuleb kasutajal Bash kestas määrata teekond, kus programm asub. Selleks on '''/usr/bin/time'''.<br />
<br />
Bash shell’i sisseehitatud käsu '''time''' tulemusena väljastatakse etteantud käskude täitmiseks kulunud reaalne aeg, kasutaja CPU aeg ja süsteemi CPU aeg.<br />
<br />
Lisaks ajalisele statistikale, mida saame käsu '''time''' täitmisel näha, on välise programmi korral võimalik pärida andmeid teiste ressursside kohta, näiteks mälu, andmete jagamist sisend–väljund seadmete ja loogiliste protsessorite (threads) vahel.<br />
<br />
=Bash shell'i integreeritud käsk '''time'''=<br />
<br />
==Süntaks==<br />
<br />
'''time''' [''võtmed''] käsklus [''argumendid'']<br />
<br />
==Võtmed==<br />
<br />
'''-p''' - interpreteerib väljundi POSIX vormingus. Tulemus esitatakse sekundites, ent kümnendike koht pole täpsustatud, kuid on piisava ajalise täpsusega.<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
'''Time''' käsuga väljastatakse käskude täitmiseks kulunud ajaline statistika:<br />
<br />
* '''Reaalne aeg''' - programmi või käsu esilekutsumiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg.<br />
<br />
* '''Kasutaja CPU aeg''' – aeg, mis kulus protsessoril protsesside esilekutsumiseks kasutajarežiimis ja kerneliväliselt.<br />
<br />
* '''Süsteemi CPU aeg''' – protsessori tööaeg, mis kulus rakendusprogrammil operatsioonisüsteemi poole pöördumiseks selleks, et kävitada operatsioonisüsteemis sisalduvaid rutiiine.<br />
<br />
<br />
'''Näited:'''<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi installeerimisel: '''time apt-get install [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time apt-get install htop''' <br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi installeerimiseks kulunud aeg koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 0m3.659s<br />
<br />
user 0m0.896s<br />
<br />
sys 0m0.080s <br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel: '''time [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time htop''' <br />
|}<br />
<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 0m3.167s<br />
<br />
user 0m0.008s<br />
<br />
sys 0m0.064s<br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel koos võtmega '''-p''': '''time –p [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time –p htop''' <br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse POSIX vormingus programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 10.57<br />
<br />
user 0.02<br />
<br />
sys 0.10 <br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi kävitamisel koos võtmega '''-<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
qwdqwd<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u><br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
qwdqwd<br />
|}<br />
<br />
=Välimine käsk '''time'''=<br />
<br />
==Süntaks==<br />
<br />
/usr/bin/time [''võtmed''] käsklus [''argumendid'']<br />
<br />
==Võtmed==<br />
<br />
'''-v, –verbose''' - kasutatakse siis, kui soovitakse väljundile detailsemat kirjeldust.<br />
<br />
'''–quite''' - välditakse programmi staatuse raporteerimist väljundis.<br />
<br />
'''-f, –format''' - kasutaja saab määrata väljundi vormingut.<br />
<br />
'''-p''' - Võimaldab määrata väljundi vormingu, mis on vastavuses POSIX-ga.<br />
<br />
''' -o FILE''' – väljund suunatakse faili. <br />
<br />
'''–output=FILE''' – väljund suunatakse faili, kus vana sisu kirjutatakse üle.<br />
<br />
'''-a, –append''' – väljund kirjutatakse faili lõppu, välditakse ülekirjtamist.<br />
<br />
'''-V, --version''' - kuvatakse versiooni informatsioon.<br />
<br />
===-format ehk -f võti===<br />
<br />
'''-f''' võtmega lubatakse kasutajal otsustada, millist informasiooni ja millises vormingus väljastatakse. Format string sisaldab:<br />
<br />
'''%+karakter''' - määrab, milliseid andmeid väljundis näidatakse. Karakterite valiku saab kätte käsuga:<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''man time'''<br />
|}<br />
<br />
'''\''' - määrab tulemuse vormingu:<br />
<br />
* '''\t''' - tabeli vorm;<br />
* '''\n''' - järgnev tulemus kuvatakse uuele reale;<br />
* '''\\''' - kuvatakse tähemärk '''\'''<br />
<br />
Ülejäänud tekst kuvatakse nii, nagu vaikimisi vorming ette näeb. '''/usr/bin/time''' vaikimisi vorming on kujul:<br />
<br />
%Uuser %Ssystem %Eelapsed %PCPU (%Xtext+%Ddata %Mmax)k <br />
%Iinputs+%Ooutputs (%Fmajor+%Rminor)pagefaults %Wswaps<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
Ülejäänud võtmete kasutamiseks tuleb käsk '''time''' käivitada välise programmina. Selleks tuleb määrata programmi Time asukoht.<br />
<br />
<br />
* Programmi Time kataloogi teekonna määramine: '''whereis [''programmi nimi''] '''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''whereis time'''<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale kuvatakse väljundina kataloogi teekond, kus asub programmi Time käivitatav fail.<br />
<br />
<br />
'''Näited:'''<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel: '''/usr/bin/time [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''/usr/bin/time htop'''<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
0.01user 0.09system 0:07.33elapsed 1%CPU (0avgtext+0avgdata 9088maxresident)k<br />
<br />
0inputs+0outputs (0major+1617minor)pagefaults 0swaps<br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel koos võtmega '''-f''', mis muudab väljundi vormingut: '''/usr/bin/time –f [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |/usr/bin/time -f "\t%U user,\t%S system,\t%e real" htop<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg ette määratud vormingus.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |0.02 user, 0.08 system, 7.65 real<br />
|} <br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
1. http://en.wikipedia.org/wiki/Time_(Unix)<br />
<br />
2. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl1_time.htm<br />
<br />
3. http://www.thegeekstuff.com/2012/01/time-command-examples/<br />
<br />
4. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl1_whereis.htm<br />
<br />
5. http://www.cs.utah.edu/dept/old/texinfo/time/time.html<br />
<br />
6. http://www.tutorialspoint.com/unix_commands/time.htm<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Time_(uus)&diff=68859Time (uus)2013-11-25T18:17:18Z<p>Sviljast: </p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Ees ja perekonnanimi: '''Silver Viljaste'''<br />
<br />
Rühm: '''A21 päevaõpe'''<br />
<br />
Referaadi koostamise kuupäev: '''17.11.2013. a.'''<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Käesolev referaat, mille teemaks on UNIX käsureal käivitatav käsk '''„time“''', on täiendversioon IT Kolledži tudengi Karmen Matkuri referaadile. Eelmise versiooniga saab tutvuda siit: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Time<br />
<br />
'''Time''' on käsk, mida kasutatakse UNIX-laadsetes operatsioonisüsteemides selleks, et kindlaks määrata näiteks konkreetse käsu või programmi täitmiseks kulunud aega.<br />
<br />
Käsk '''time''' on võimalik kävitada kahel viisil: eraldiseisva programmina või käsuna näiteks Bash kestas (Shell). Eraldiseisva programmina on '''time''' kasutatav igas Linux operatsioonisüsteemis. Selleks, et käivitada käsk '''time''' välise programmina, tuleb kasutajal Bash kestas määrata teekond, kus programm asub. Selleks on '''/usr/bin/time'''.<br />
<br />
Bash shell’i sisseehitatud käsu '''time''' tulemusena väljastatakse etteantud käskude täitmiseks kulunud reaalne aeg, kasutaja CPU aeg ja süsteemi CPU aeg.<br />
<br />
Lisaks ajalisele statistikale, mida saame käsu '''time''' täitmisel näha, on välise programmi korral võimalik pärida andmeid teiste ressursside kohta, näiteks mälu, andmete jagamist sisend–väljund seadmete ja loogiliste protsessorite (threads) vahel.<br />
<br />
=Bash shell'i integreeritud käsk '''time''' =<br />
<br />
==Süntaks==<br />
<br />
'''time''' [''võtmed''] käsklus [''argumendid'']<br />
<br />
==Võtmed==<br />
<br />
'''-p''' - interpreteerib väljundi POSIX vormingus. Tulemus esitatakse sekundites, ent kümnendike koht pole täpsustatud, kuid on piisava ajalise täpsusega.<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
'''Time''' käsuga väljastatakse käskude täitmiseks kulunud ajaline statistika:<br />
<br />
* '''Reaalne aeg''' - programmi või käsu esilekutsumiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg.<br />
<br />
* '''Kasutaja CPU aeg''' – aeg, mis kulus protsessoril protsesside esilekutsumiseks kasutajarežiimis ja kerneliväliselt.<br />
<br />
* '''Süsteemi CPU aeg''' – protsessori tööaeg, mis kulus rakendusprogrammil operatsioonisüsteemi poole pöördumiseks selleks, et kävitada operatsioonisüsteemis sisalduvaid rutiiine.<br />
<br />
<br />
'''Näited:'''<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi installeerimisel: '''time apt-get install [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time apt-get install htop''' <br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi installeerimiseks kulunud aeg koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 0m3.659s<br />
<br />
user 0m0.896s<br />
<br />
sys 0m0.080s <br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel: '''time [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time htop''' <br />
|}<br />
<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 0m3.167s<br />
<br />
user 0m0.008s<br />
<br />
sys 0m0.064s<br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel koos võtmega '''-p''': '''time –p [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time –p htop''' <br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse POSIX vormingus programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 10.57<br />
<br />
user 0.02<br />
<br />
sys 0.10 <br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi kävitamisel koos võtmega '''-<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
qwdqwd<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u><br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
qwdqwd<br />
|}<br />
<br />
=Välimine käsk '''time'''=<br />
<br />
==Süntaks==<br />
<br />
/usr/bin/time [''võtmed''] käsklus [''argumendid'']<br />
<br />
==Võtmed==<br />
<br />
'''-v, –verbose''' - kasutatakse siis, kui soovitakse väljundile detailsemat kirjeldust.<br />
<br />
'''–quite''' - välditakse programmi staatuse raporteerimist väljundis.<br />
<br />
'''-f, –format''' - kasutaja saab määrata väljundi vormingut.<br />
<br />
'''-p''' - Võimaldab määrata väljundi vormingu, mis on vastavuses POSIX-ga.<br />
<br />
''' -o FILE''' – väljund suunatakse faili. <br />
<br />
'''–output=FILE''' – väljund suunatakse faili, kus vana sisu kirjutatakse üle.<br />
<br />
'''-a, –append''' – väljund kirjutatakse faili lõppu, välditakse ülekirjtamist.<br />
<br />
'''-V, --version''' - kuvatakse versiooni informatsioon.<br />
<br />
===-format ehk -f võti===<br />
<br />
'''-f''' võtmega lubatakse kasutajal otsustada, millist informasiooni ja millises vormingus väljastatakse. Format string sisaldab:<br />
<br />
'''%+karakter''' - määrab, milliseid andmeid väljundis näidatakse. Karakterite valiku saab kätte käsuga:<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''man time'''<br />
|}<br />
<br />
'''\''' - määrab tulemuse vormingu:<br />
<br />
* '''\t''' - tabeli vorm;<br />
* '''\n''' - järgnev tulemus kuvatakse uuele reale;<br />
* '''\\''' - kuvatakse tähemärk '''\'''<br />
<br />
Ülejäänud tekst kuvatakse nii, nagu vaikimisi vorming ette näeb. '''/usr/bin/time''' vaikimisi vorming on kujul:<br />
<br />
%Uuser %Ssystem %Eelapsed %PCPU (%Xtext+%Ddata %Mmax)k <br />
%Iinputs+%Ooutputs (%Fmajor+%Rminor)pagefaults %Wswaps<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
Ülejäänud võtmete kasutamiseks tuleb käsk '''time''' käivitada välise programmina. Selleks tuleb määrata programmi Time asukoht.<br />
<br />
<br />
* Programmi Time kataloogi teekonna määramine: '''whereis [''programmi nimi''] '''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''whereis time'''<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale kuvatakse väljundina kataloogi teekond, kus asub programmi Time käivitatav fail.<br />
<br />
<br />
'''Näited:'''<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel: '''/usr/bin/time [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''/usr/bin/time htop'''<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
0.01user 0.09system 0:07.33elapsed 1%CPU (0avgtext+0avgdata 9088maxresident)k<br />
<br />
0inputs+0outputs (0major+1617minor)pagefaults 0swaps<br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel koos võtmega '''-f''', mis muudab väljundi vormingut: '''/usr/bin/time –f [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |/usr/bin/time -f "\t%U user,\t%S system,\t%e real" htop<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg ette määratud vormingus.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |0.02 user, 0.08 system, 7.65 real<br />
|} <br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
1. http://en.wikipedia.org/wiki/Time_(Unix)<br />
<br />
2. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl1_time.htm<br />
<br />
3. http://www.thegeekstuff.com/2012/01/time-command-examples/<br />
<br />
4. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl1_whereis.htm<br />
<br />
5. http://www.cs.utah.edu/dept/old/texinfo/time/time.html<br />
<br />
6. http://www.tutorialspoint.com/unix_commands/time.htm<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Time_(command)&diff=68858Time (command)2013-11-25T18:11:22Z<p>Sviljast: moved Time (command) to Time (uus)</p>
<hr />
<div>#REDIRECT [[Time (uus)]]</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Time_(uus)&diff=68857Time (uus)2013-11-25T18:11:22Z<p>Sviljast: moved Time (command) to Time (uus)</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Ees ja perekonnanimi: '''Silver Viljaste'''<br />
<br />
Rühm: '''A21 päevaõpe'''<br />
<br />
Referaadi koostamise kuupäev: '''17.11.2013. a.'''<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Käesolev referaat, mille teemaks on UNIX käsureal käivitatav käsk '''„time“''' on täiendversioon IT Kolledži tudengi Karmen Matkuri referaadile. Eelmise versiooniga saab tutvuda siit: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Time<br />
<br />
'''Time''' on käsk, mida kasutatakse UNIX-laadsetes operatsioonisüsteemides selleks, et kindlaks määrata näiteks konkreetse käsu või programmi täitmiseks kulunud aega.<br />
<br />
Käsk '''time''' on võimalik kävitada kahel viisil: eraldiseisva programmina või käsuna näiteks Bash kestas (Shell). Eraldiseisva programmina on '''time''' kasutatav igas Linux operatsioonisüsteemis. Selleks, et käivitada käsk '''time''' välise programmina, tuleb kasutajal Bash kestas määrata teekond, kus programm asub. Selleks on '''/usr/bin/time'''.<br />
<br />
Bash shell’i sisseehitatud käsu '''time''' tulemusena väljastatakse etteantud käskude täitmiseks kulunud reaalne aeg, kasutaja CPU aeg ja süsteemi CPU aeg.<br />
<br />
Lisaks ajalisele statistikale, mida saame käsu '''time''' täitmisel näha, on välise programmi korral võimalik pärida andmeid teiste ressursside kohta, näiteks mälu, andmete jagamist sisend–väljund seadmete ja loogiliste protsessorite (threads) vahel.<br />
<br />
=Bash shell'i integreeritud käsk '''time''' =<br />
<br />
==Süntaks==<br />
<br />
'''time''' [''võtmed''] käsklus [''argumendid'']<br />
<br />
==Võtmed==<br />
<br />
'''-p''' - interpreteerib väljundi POSIX vormingus. Tulemus esitatakse sekundites, ent kümnendike koht pole täpsustatud, kuid on piisava ajalise täpsusega.<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
'''Time''' käsuga väljastatakse käskude täitmiseks kulunud ajaline statistika:<br />
<br />
* '''Reaalne aeg''' - programmi või käsu esilekutsumiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg.<br />
<br />
* '''Kasutaja CPU aeg''' – aeg, mis kulus protsessoril protsesside esilekutsumiseks kasutajarežiimis ja kerneliväliselt.<br />
<br />
* '''Süsteemi CPU aeg''' – protsessori tööaeg, mis kulus rakendusprogrammil operatsioonisüsteemi poole pöördumiseks selleks, et kävitada operatsioonisüsteemis sisalduvaid rutiiine.<br />
<br />
<br />
'''Näited:'''<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi installeerimisel: '''time apt-get install [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time apt-get install htop''' <br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi installeerimiseks kulunud aeg koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 0m3.659s<br />
<br />
user 0m0.896s<br />
<br />
sys 0m0.080s <br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel: '''time [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time htop''' <br />
|}<br />
<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 0m3.167s<br />
<br />
user 0m0.008s<br />
<br />
sys 0m0.064s<br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel koos võtmega '''-p''': '''time –p [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time –p htop''' <br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse POSIX vormingus programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 10.57<br />
<br />
user 0.02<br />
<br />
sys 0.10 <br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi kävitamisel koos võtmega '''-<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
qwdqwd<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u><br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
qwdqwd<br />
|}<br />
<br />
=Välimine käsk '''time'''=<br />
<br />
==Süntaks==<br />
<br />
/usr/bin/time [''võtmed''] käsklus [''argumendid'']<br />
<br />
==Võtmed==<br />
<br />
'''-v, –verbose''' - kasutatakse siis, kui soovitakse väljundile detailsemat kirjeldust.<br />
<br />
'''–quite''' - välditakse programmi staatuse raporteerimist väljundis.<br />
<br />
'''-f, –format''' - kasutaja saab määrata väljundi vormingut.<br />
<br />
'''-p''' - Võimaldab määrata väljundi vormingu, mis on vastavuses POSIX-ga.<br />
<br />
''' -o FILE''' – väljund suunatakse faili. <br />
<br />
'''–output=FILE''' – väljund suunatakse faili, kus vana sisu kirjutatakse üle.<br />
<br />
'''-a, –append''' – väljund kirjutatakse faili lõppu, välditakse ülekirjtamist.<br />
<br />
'''-V, --version''' - kuvatakse versiooni informatsioon.<br />
<br />
===-format ehk -f võti===<br />
<br />
'''-f''' võtmega lubatakse kasutajal otsustada, millist informasiooni ja millises vormingus väljastatakse. Format string sisaldab:<br />
<br />
'''%+karakter''' - määrab, milliseid andmeid väljundis näidatakse. Karakterite valiku saab kätte käsuga:<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''man time'''<br />
|}<br />
<br />
'''\''' - määrab tulemuse vormingu:<br />
<br />
* '''\t''' - tabeli vorm;<br />
* '''\n''' - järgnev tulemus kuvatakse uuele reale;<br />
* '''\\''' - kuvatakse tähemärk '''\'''<br />
<br />
Ülejäänud tekst kuvatakse nii, nagu vaikimisi vorming ette näeb. '''/usr/bin/time''' vaikimisi vorming on kujul:<br />
<br />
%Uuser %Ssystem %Eelapsed %PCPU (%Xtext+%Ddata %Mmax)k <br />
%Iinputs+%Ooutputs (%Fmajor+%Rminor)pagefaults %Wswaps<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
Ülejäänud võtmete kasutamiseks tuleb käsk '''time''' käivitada välise programmina. Selleks tuleb määrata programmi Time asukoht.<br />
<br />
<br />
* Programmi Time kataloogi teekonna määramine: '''whereis [''programmi nimi''] '''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''whereis time'''<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale kuvatakse väljundina kataloogi teekond, kus asub programmi Time käivitatav fail.<br />
<br />
<br />
'''Näited:'''<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel: '''/usr/bin/time [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''/usr/bin/time htop'''<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
0.01user 0.09system 0:07.33elapsed 1%CPU (0avgtext+0avgdata 9088maxresident)k<br />
<br />
0inputs+0outputs (0major+1617minor)pagefaults 0swaps<br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel koos võtmega '''-f''', mis muudab väljundi vormingut: '''/usr/bin/time –f [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |/usr/bin/time -f "\t%U user,\t%S system,\t%e real" htop<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg ette määratud vormingus.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |0.02 user, 0.08 system, 7.65 real<br />
|} <br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
1. http://en.wikipedia.org/wiki/Time_(Unix)<br />
<br />
2. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl1_time.htm<br />
<br />
3. http://www.thegeekstuff.com/2012/01/time-command-examples/<br />
<br />
4. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl1_whereis.htm<br />
<br />
5. http://www.cs.utah.edu/dept/old/texinfo/time/time.html<br />
<br />
6. http://www.tutorialspoint.com/unix_commands/time.htm<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Time_(uus)&diff=68856Time (uus)2013-11-25T18:10:22Z<p>Sviljast: </p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Ees ja perekonnanimi: '''Silver Viljaste'''<br />
<br />
Rühm: '''A21 päevaõpe'''<br />
<br />
Referaadi koostamise kuupäev: '''17.11.2013. a.'''<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Käesolev referaat, mille teemaks on UNIX käsureal käivitatav käsk '''„time“''' on täiendversioon IT Kolledži tudengi Karmen Matkuri referaadile. Eelmise versiooniga saab tutvuda siit: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Time<br />
<br />
'''Time''' on käsk, mida kasutatakse UNIX-laadsetes operatsioonisüsteemides selleks, et kindlaks määrata näiteks konkreetse käsu või programmi täitmiseks kulunud aega.<br />
<br />
Käsk '''time''' on võimalik kävitada kahel viisil: eraldiseisva programmina või käsuna näiteks Bash kestas (Shell). Eraldiseisva programmina on '''time''' kasutatav igas Linux operatsioonisüsteemis. Selleks, et käivitada käsk '''time''' välise programmina, tuleb kasutajal Bash kestas määrata teekond, kus programm asub. Selleks on '''/usr/bin/time'''.<br />
<br />
Bash shell’i sisseehitatud käsu '''time''' tulemusena väljastatakse etteantud käskude täitmiseks kulunud reaalne aeg, kasutaja CPU aeg ja süsteemi CPU aeg.<br />
<br />
Lisaks ajalisele statistikale, mida saame käsu '''time''' täitmisel näha, on välise programmi korral võimalik pärida andmeid teiste ressursside kohta, näiteks mälu, andmete jagamist sisend–väljund seadmete ja loogiliste protsessorite (threads) vahel.<br />
<br />
=Bash shell'i integreeritud käsk '''time''' =<br />
<br />
==Süntaks==<br />
<br />
'''time''' [''võtmed''] käsklus [''argumendid'']<br />
<br />
==Võtmed==<br />
<br />
'''-p''' - interpreteerib väljundi POSIX vormingus. Tulemus esitatakse sekundites, ent kümnendike koht pole täpsustatud, kuid on piisava ajalise täpsusega.<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
'''Time''' käsuga väljastatakse käskude täitmiseks kulunud ajaline statistika:<br />
<br />
* '''Reaalne aeg''' - programmi või käsu esilekutsumiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg.<br />
<br />
* '''Kasutaja CPU aeg''' – aeg, mis kulus protsessoril protsesside esilekutsumiseks kasutajarežiimis ja kerneliväliselt.<br />
<br />
* '''Süsteemi CPU aeg''' – protsessori tööaeg, mis kulus rakendusprogrammil operatsioonisüsteemi poole pöördumiseks selleks, et kävitada operatsioonisüsteemis sisalduvaid rutiiine.<br />
<br />
<br />
'''Näited:'''<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi installeerimisel: '''time apt-get install [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time apt-get install htop''' <br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi installeerimiseks kulunud aeg koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 0m3.659s<br />
<br />
user 0m0.896s<br />
<br />
sys 0m0.080s <br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel: '''time [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time htop''' <br />
|}<br />
<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 0m3.167s<br />
<br />
user 0m0.008s<br />
<br />
sys 0m0.064s<br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel koos võtmega '''-p''': '''time –p [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''time –p htop''' <br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse POSIX vormingus programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
real 10.57<br />
<br />
user 0.02<br />
<br />
sys 0.10 <br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi kävitamisel koos võtmega '''-<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
qwdqwd<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u><br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
qwdqwd<br />
|}<br />
<br />
=Välimine käsk '''time'''=<br />
<br />
==Süntaks==<br />
<br />
/usr/bin/time [''võtmed''] käsklus [''argumendid'']<br />
<br />
==Võtmed==<br />
<br />
'''-v, –verbose''' - kasutatakse siis, kui soovitakse väljundile detailsemat kirjeldust.<br />
<br />
'''–quite''' - välditakse programmi staatuse raporteerimist väljundis.<br />
<br />
'''-f, –format''' - kasutaja saab määrata väljundi vormingut.<br />
<br />
'''-p''' - Võimaldab määrata väljundi vormingu, mis on vastavuses POSIX-ga.<br />
<br />
''' -o FILE''' – väljund suunatakse faili. <br />
<br />
'''–output=FILE''' – väljund suunatakse faili, kus vana sisu kirjutatakse üle.<br />
<br />
'''-a, –append''' – väljund kirjutatakse faili lõppu, välditakse ülekirjtamist.<br />
<br />
'''-V, --version''' - kuvatakse versiooni informatsioon.<br />
<br />
===-format ehk -f võti===<br />
<br />
'''-f''' võtmega lubatakse kasutajal otsustada, millist informasiooni ja millises vormingus väljastatakse. Format string sisaldab:<br />
<br />
'''%+karakter''' - määrab, milliseid andmeid väljundis näidatakse. Karakterite valiku saab kätte käsuga:<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''man time'''<br />
|}<br />
<br />
'''\''' - määrab tulemuse vormingu:<br />
<br />
* '''\t''' - tabeli vorm;<br />
* '''\n''' - järgnev tulemus kuvatakse uuele reale;<br />
* '''\\''' - kuvatakse tähemärk '''\'''<br />
<br />
Ülejäänud tekst kuvatakse nii, nagu vaikimisi vorming ette näeb. '''/usr/bin/time''' vaikimisi vorming on kujul:<br />
<br />
%Uuser %Ssystem %Eelapsed %PCPU (%Xtext+%Ddata %Mmax)k <br />
%Iinputs+%Ooutputs (%Fmajor+%Rminor)pagefaults %Wswaps<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
Ülejäänud võtmete kasutamiseks tuleb käsk '''time''' käivitada välise programmina. Selleks tuleb määrata programmi Time asukoht.<br />
<br />
<br />
* Programmi Time kataloogi teekonna määramine: '''whereis [''programmi nimi''] '''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''whereis time'''<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale kuvatakse väljundina kataloogi teekond, kus asub programmi Time käivitatav fail.<br />
<br />
<br />
'''Näited:'''<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel: '''/usr/bin/time [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |'''/usr/bin/time htop'''<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg sõltuvalt programmi tööaja pikkusest koos ülejäänud parameetritega.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |<br />
0.01user 0.09system 0:07.33elapsed 1%CPU (0avgtext+0avgdata 9088maxresident)k<br />
<br />
0inputs+0outputs (0major+1617minor)pagefaults 0swaps<br />
|}<br />
<br />
<br />
* Käsu '''time''' kasutamine programmi käivitamisel koos võtmega '''-f''', mis muudab väljundi vormingut: '''/usr/bin/time –f [''programmi nimi'']'''<br />
<br />
{|style="background:lightyellow;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |/usr/bin/time -f "\t%U user,\t%S system,\t%e real" htop<br />
|}<br />
<u>Tulemus:</u> Käsureale väljastatakse programmi töö alustamiseks ja lõpetamiseks kulunud aeg ette määratud vormingus.<br />
<br />
{|style="background:lightblue;width:700px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre<br />
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |0.02 user, 0.08 system, 7.65 real<br />
|} <br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
1. http://en.wikipedia.org/wiki/Time_(Unix)<br />
<br />
2. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl1_time.htm<br />
<br />
3. http://www.thegeekstuff.com/2012/01/time-command-examples/<br />
<br />
4. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl1_whereis.htm<br />
<br />
5. http://www.cs.utah.edu/dept/old/texinfo/time/time.html<br />
<br />
6. http://www.tutorialspoint.com/unix_commands/time.htm<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Time&diff=68855Time2013-11-25T18:08:57Z<p>Sviljast: moved Time to Time (vana)</p>
<hr />
<div>#REDIRECT [[Time (vana)]]</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Time_(vana)&diff=68854Time (vana)2013-11-25T18:08:57Z<p>Sviljast: moved Time to Time (vana)</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
Karmen Matkur AK41<br />
<br />
2012a<br />
<br />
UUS:<br />
<br />
Silver Viljaste A21<br />
<br />
2013. a.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
<br />
Käsuga '''time''' saame teada etteantud käskluse täideviimisega seotud ajalist statistikat ja muud vajalikku informatsiooni. [1] <br />
<br />
'''Time''' käsklus erineb veidi selle poolest, kas seda jooksutatakse välise käsklusena või bash shell'i sisseehitatud käsklusena. Välised käsud on kasutatavad igas Linux distributsioonis.<br />
<br />
Et jooksutada välist '''time''' käsku, tuleb bash shelli kasutajatel ette panna teekond '''/usr/bin/time'''. <br />
<br />
<br />
Bash shell’i sisseehitatud time käskluse tulemusena väljastatakse etteantud käskluse täitmiseks kulunud reaalne aeg, kasutaja CPU aeg ja süsteemi CPU aeg. <br />
<br />
Välise time käskluse jooksutamisel, saame lisaks eelmainitud ajalisele tastistikale soovi korral näha veel andmeid mälu, I/O jne kohta.<br />
<br />
<br />
Näited on toodud kasutades Ubuntu Server 12.10 versiooni.<br />
<br />
=Bash shell'i sisseehitatud käsklus '''time''' =<br />
<br />
==Süntaks==<br />
'''time''' [võtmed] käsklus [argumendid...] [2]<br />
<br />
==Võtmed==<br />
'''-p''' - võimaldab määrata väljundi formaati, mis on vastavuses POSIX'ga. Soovitatakse kasutada "real %f\nuser %f\nsys %f\n" formaati, kus tulemus teisaldatakse sekunditeks, kümnendike koht pole täpsustatud, kuid on piisavalt täpne ning vähemalt 1 koht peale koma. [2]<br />
<br />
'''help time''': kuvatakse käsu time kasutamise juhend.<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
'''Time''' käsuga täidetakse soovitud käsklus etteantud argumentidega ning seejärel väljastatakse käskluse täitmisele kulunud ajaline statistika.<br />
<br />
Väljastatakse kolm aega:<br />
<br />
* Reaalne aeg, mis jäi käskluse esilekutsumise ja täitmise vahele.<br />
<br />
* Kasutaja CPU aeg (sekundites), mis kulutati käskluse täitmiseks.<br />
<br />
* Süsteemi CPU aeg (sekundites), mis kulutati käskluse täitmiseks. [2]<br />
<br />
<br />
Näide 1:<br />
<br />
time ls<br />
Tulemus:<br />
<br />
kala.txt nimekiri.txt<br />
<br />
real 0m0.005s<br />
user 0m0.000s<br />
sys 0m0.004s<br />
<br />
<br />
<br />
Näide 2: <br />
<br />
time apt-get install cowsay<br />
<br />
Tulemus:<br />
<br />
...<br />
Unpacking cowsay (from .../cowsay_3.03+dfsg1-4_all.deb) ...<br />
Processing triggers for man-db ...<br />
Setting up cowsay (3.03+dfsg1-4) ...<br />
<br />
real 0m8.234s<br />
user 0m1.064s<br />
sys 0m0.436s<br />
<br />
=Välimine käsk '''time'''=<br />
<br />
==Süntaks==<br />
<br />
time [võtmed] käsklus [argumendid...]<br />
<br />
Bash shell'i kasutajatele:<br />
/usr/bin/time [võtmed] käsklus [argumendid...] [3]<br />
<br />
==Võtmed==<br />
<br />
* '''-v, –verbose''': kasutatakse siis, kui soovitakse detailsemat kirjeldust väljundile.<br />
* '''–quite''' : välditakse programmi staatuse raporteerimist väljundis. [3]<br />
* '''-f, –format''' : kasutaja saab määrata väljundi infot ja vormi.<br />
* '''-p''' - Võimaldab määrata väljundi formaati, mis on vastavuses POSIX-ga<br />
*''' -o FILE''': suunatakse time väljund faili, <br />
* '''–output=FILE''': suunatakse time väljund faili, kus vana sisu kirjutatakse üle<br />
* '''-a, –append''': kirjtuatakse väljund faili lõppu, välditakse ülekirjtamist. [3]<br />
* '''--help''' : kuvatakse kasutamise juhend<br />
* '''-V, --version''': kuvatakse versiooni informatsioon [2]<br />
<br />
'''man time''' – kuvatakse manual /usr/bin/time kasutamise kohta<br />
<br />
<br />
===- format e -f võti ===<br />
<br />
<br />
Siin lubatakse kasutajal otsustada, millist informasiooni ja millisel kujul väljastatakse.<br />
<br />
Format string sisaldab:<br />
<br />
% + karakter: määratakse, milliseid andmeid näidatakse<br />
<br />
\: määratakse vorm, kuidas tulemus väljastatakse:<br />
*\t: tabeli vorm<br />
<br />
*\n: järgnev tulemus kuvatakse uuele reale<br />
<br />
*\\: kuvatakse \<br />
<br />
Ülejäänud tekst kuvatakse nii, nagu see on format stingis antud. [3]<br />
<br />
<br />
Siinkohal on toodud väljavõte time manuaalis ('''man time''') toodud karakteritest:<br />
<br />
*C: Name and command line arguments of the command being timed.<br />
*D: Average size of the process's unshared data area, in Kilobytes.<br />
*E: Elapsed real (wall clock) time used by the process, in [hours:]minutes:seconds.<br />
*F: Number of major, or I/O-requiring, page faults that occurred while the process was running. These are faults where the page has actually migrated out of primary memory.<br />
*I: Number of file system inputs by the process.<br />
*K: Average total (data+stack+text) memory use of the process, in Kilobytes.<br />
*M: Maximum resident set size of the process during its lifetime, in Kilobytes.<br />
*O: Number of file system outputs by the process.<br />
*P: Percentage of the CPU that this job got. This is just user + system times divided by the total running time. It also prints a percentage sign.<br />
*R: Number of minor, or recoverable, page faults. These are pages that are not valid (so they fault) but which have not yet been claimed by other virtual pages. Thus the data in the page is still valid but the system tables must be updated.<br />
*S: Total number of CPU-seconds used by the system on behalf of the process (in kernel mode), in seconds.<br />
*U: Total number of CPU-seconds that the process used directly (in user mode), in seconds.<br />
*W: Number of times the process was swapped out of main memory.<br />
*X: Average amount of shared text in the process, in Kilobytes.<br />
*Z: System's page size, in bytes. This is a per-system constant, but varies between systems.<br />
*c: Number of times the process was context-switched involuntarily (because the time slice expired).<br />
*e: Elapsed real (wall clock) time used by the process, in seconds.<br />
*k: Number of signals delivered to the process.<br />
*p: Average unshared stack size of the process, in Kilobytes.<br />
*r: Number of socket messages received by the process.<br />
*s: Number of socket messages sent by the process.<br />
*t: Average resident set size of the process, in Kilobytes.<br />
*w: Number of times that the program was context-switched voluntarily, for instance while waiting for an I/O operation to complete.<br />
*x: Exit status of the command.<br />
<br />
<br />
Vaikimisi määratud formaat on:<br />
<br />
%Uuser %Ssystem %Eelapsed %PCPU (%Xtext+%Ddata %Mmax)k <br />
%Iinputs+%Ooutputs (%Fmajor+%Rminor)pagefaults %Wswaps [2]<br />
<br />
<br />
<br />
Näide 3:<br />
<br />
/usr/bin/time date<br />
<br />
Tulemus:<br />
Wed Dec 12 18:03:21 EET 2012<br />
0.00user 0.00system 0:00.00elapsed 0%CPU (0avgtext+0avgdata 780maxresident)k<br />
0inputs+0outputs (0major+241minor)pagefaults 0swaps<br />
<br />
<br />
<br />
Näide 4:<br />
<br />
/usr/bin/time -f "\t%U user,\t%S system,\t%x status" date<br />
<br />
Tulemus:<br />
<br />
Wed Dec 12 18:06:31 EET 2012<br />
0.00 user, 0.00 system, 0 status<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
1. http://en.wikipedia.org/wiki/Time_(Unix)<br />
<br />
2. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl1_time.htm<br />
<br />
3. http://www.thegeekstuff.com/2012/01/time-command-examples/<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Sviljasthttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User_talk:Sviljast&diff=68853User talk:Sviljast2013-11-25T18:07:44Z<p>Sviljast: moved User talk:Sviljast to Time (command)</p>
<hr />
<div>#REDIRECT [[Time (command)]]</div>Sviljast