https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Taliik 2026-05-08T21:09:53Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Carparts&diff=125392 2017-10-30T22:33:28Z

<p>Taliik: /* Logi */</p> <hr /> <div>==Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' - ''Projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> <br /> ===Laoprogramm===<br /> <br /> Lihtne Auto varuosade laoseisu program auto margiesinduse jaoks.<br /> <br /> ==Repository==<br /> https://cteravcarparts.visualstudio.com/CSharpCarParts<br /> see kohe muutub, kuna TTÜ aadressiga ei saa IT Kolledži aadressile ligi<br /> <br /> ====Must have:====<br /> * Kaupade laoseis<br /> * Kliendi andmebaas<br /> * Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud<br /> * Kaupade välja liikumine/ müügitehingud<br /> <br /> <br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> * Broneerimissüsteem<br /> * Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele<br /> * Klientidele arvete väljastamise süsteem<br /> * Raportid ja müügi ajalugu<br /> <br /> ====Kasutatav tehnoloogia:====<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL Maria DB<br /> <br /> =Analüüs - MUST HAVE=<br /> ==Kaupade laoseis==<br /> ===Laoseis===<br /> =====Väljad=====<br /> =====Otsing=====<br /> <br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark (kohustuslik)<br /> * Auto mudel (kohustuslik)<br /> * Auto aasta (kohustuslik)<br /> * Auto mootor kw (kohustuslik)<br /> * Auto mootor töömaht<br /> ====Tulemuste kuvamine====<br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark<br /> * Auto mudel<br /> * Auto aasta<br /> * Auto mootor kw<br /> * Auto mootor töömaht<br /> * Hind<br /> * Kogus<br /> <br /> ===Otsing===<br /> ====Teostajad====<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ====Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine====<br /> * Kasutaja sisestab kohustuslikud parameetrid otsingusse<br /> * Kasutaja vajutab &quot;Otsi&quot; nupu peale<br /> * Süsteem kuvab tulemused lehel<br /> ** Kui on vasteid rohkem kui 100, siis ''lazy loadinguga'' kuvatakse edasised vasted (nice to have)<br /> ** Süsteem kuvab 100+ tulemust, täpset summat ei kuvata, kuna see on koormav baasi jaoks ja ei ole vaja sellist detailisügavust.<br /> * Kasutaja avab toote ja näeb toote detaile eraldi olevas aknas, kus ta leiab toote asukohta ja vajadusel saab vähendada kogust või juurde tellida.<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kliendi andmebaas==<br /> ===Teostajad===<br /> * Klient<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kliendi eesnimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi perekonnanimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik)<br /> * Kliendi aadress (kohustuslik)<br /> * Kliendi telefon (kohustuslik)<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi <br /> <br /> ===Väljad otsingul===<br /> * Kliendi eesnimi + kliendi perenimi (kohustuslik, kui puudub isikukood)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik, kui puudub eesnimi + perenimi=<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kliendi eesnimi<br /> * Kliendi perekonnanimi<br /> * Kliendi isikukood<br /> * Kliendi aadress<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi<br /> * Kliendi ostuajalugu<br /> * Kliendi VIP staatus (allahindlusprotsent)<br /> <br /> ====Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient====<br /> * Klient siseneb asutusse<br /> * Kasutaja küsib kliendi isikukoodi või eesnime ja perenime<br /> * Klient annab andmed<br /> * Kasutaja otsib süsteemist, kas klient eksisteerib<br /> * Ei - liigub edasi Kasutuslugu 3 - Uus klient<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja näeb kliendi andmeid, eelmisi oste ja soodustusi<br /> ** Kasutaja saab lisada uue ostu kliendi arvele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ====Kasutuslugu 3 - Uus klient====<br /> * Kasutaja küsib kliendi andmed, kas soovib liituda püsikliendiprogrammiga.<br /> * Ei - Kasutuslugu lõppeb<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja küsib kliendi andmed, kirjeldadud punktis &quot;väljad sisestamisel&quot;<br /> ** Süsteem salvestab kliendi<br /> ** Kasutaja registreerib ostu kliendi nimele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud==<br /> ===Teostajad===<br /> * Tarnija<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kauba kood (kohustuslik)<br /> * Kauba kogus (kohustuslik)<br /> * Kauba ühiku hind (kohustuslik)<br /> * Kauba päritolu (tarnija) (kohustuslik)<br /> * Pilt<br /> * Kauba asukoht laos<br /> <br /> ====Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine====<br /> * Kasutaja täidab ära väljad kirjeldatud peatükis &quot;Väljad sisestamisel&quot;<br /> * Süsteem täitmisel soovitab kasutajale olemasolevat toodet (nice to have)<br /> * Süsteem salvestab toote andmebaasi<br /> * Süsteem kuvab kasutajale teate<br /> ** Edukas sisetamine - avab sisestatud toote lehe<br /> ** Ebaõnnestunud sisestamine - kuvab väljad, mis on vale informatisooniga<br /> ** Kui tarnija muutus, siis süsteem lisab sama toote alla uue tarnija ja uue hinna,vana tarnija kogust ei muudeta<br /> ** Kui toode oli olemas, siis süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ===Kasutuslugu 5 - Kauba müümine - laoseisu uuendamine===<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ==Kaupade välja liikumine/ müügitehingud==<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja vähendab toote kogust laos<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja kinnitab arve pärast müügitehingu toimumist<br /> * Süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Analüüs - NICE TO HAVE=<br /> ==Broneerimissüsteem==<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad===<br /> Väljad lisatakse &quot;Väljad otsingul&quot; liidesesse<br /> * Filter - broneeritud<br /> * Seis - &quot;uus/broneeritud/otsas&quot;<br /> <br /> ===Kasutuslugu 6 - Broneerimissüsteem===<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja broneerib toote kliendile, klient peab olema loodud peatükis &quot;Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient&quot; või peatükis &quot;Kasutuslugu 3 - Uus klient&quot;<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja seab tähtaja toote arve maksmisele<br /> * Süsteem salvestab maksetähtaja<br /> * Süsteem saadab kasutajale arve<br /> * Arve tähtaja lähenemisel saadab süsteem meeldetuletuse, juhul kui arve pole makstud<br /> * Arve maksmisel süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Süsteem teavitab kasutajat, et arve on makstud<br /> * Kasutaja saadab varuosa kliendile, juhul kui on märgitud aadress<br /> ** Kui pole märgitud aadress, kasutaja saadab kirja kliendile või helistab<br /> ** Klient saab varuosa kätte<br /> * Süsteem uunndab laoseisu<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Raportid ja müügi ajalugu==<br /> ===Väljad===<br /> ====Filtrid====<br /> * Kuupäev alates (kohustuslik)<br /> * Kuupäev kuni (kohustuslik)<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kauba kood<br /> * Kauba kogus<br /> * Kauba ühiku hind<br /> * Kauba päritolu (tarnija)<br /> * Müügi kuupäev<br /> ===Teostajad===<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Kasutuslugu 7 - Raportid - Müügi ajalugu===<br /> * Kasutaja valib sobiva kuupäeva vahemiku<br /> * Kasutaja valib &quot;Kuva&quot;<br /> * Süsteem kuvab tulemused<br /> * Kasutaja valib &quot;väjasta tulemused CSV formaadis&quot;<br /> * Süsteem genereerib CSV formaadis tulemused<br /> * Kasutaja salvestab genereeritud faili oma arvutisse<br /> * Kasutaja avab faili<br /> * Kasutaja saab analüüsida tulemusi<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Logi=<br /> * 09.10.2017 Meeskkonna moodustamine <br /> * 15.10.2017 Esimene kokkusaamine ja idee paika panek <br /> * 21.10.2017 Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded<br /> * 30.10.2017 Loodi peatükk analüüs ja kirjeldati ära 3 esimest kasutuslugu<br /> * 31.10.2017 Eemaldati &quot;Uue kauba tutvustamise moodul&quot; kuna see on kaetud &quot;Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine&quot;, lisati kasutuslood 4,5,6,7. Eemaldati &quot;Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele&quot; kuna on kaetud &quot;Väljad otsingul&quot;. Eemaldati &quot; Klientidele arvete väljastamise süsteem&quot; kuna on kaetud &quot;Kaupade välja liikumine/ müügitehingud&quot;.</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Carparts&diff=125391 2017-10-30T22:29:36Z

<p>Taliik: /* Kasutuslugu 7 - Raportid - Müügi ajalugu */</p> <hr /> <div>==Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' - ''Projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> <br /> ===Laoprogramm===<br /> <br /> Lihtne Auto varuosade laoseisu program auto margiesinduse jaoks.<br /> <br /> ==Repository==<br /> https://cteravcarparts.visualstudio.com/CSharpCarParts<br /> see kohe muutub, kuna TTÜ aadressiga ei saa IT Kolledži aadressile ligi<br /> <br /> ====Must have:====<br /> * Kaupade laoseis<br /> * Kliendi andmebaas<br /> * Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud<br /> * Kaupade välja liikumine/ müügitehingud<br /> <br /> <br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> * Broneerimissüsteem<br /> * Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele<br /> * Klientidele arvete väljastamise süsteem<br /> * Raportid ja müügi ajalugu<br /> <br /> ====Kasutatav tehnoloogia:====<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL Maria DB<br /> <br /> =Analüüs - MUST HAVE=<br /> ==Kaupade laoseis==<br /> ===Laoseis===<br /> =====Väljad=====<br /> =====Otsing=====<br /> <br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark (kohustuslik)<br /> * Auto mudel (kohustuslik)<br /> * Auto aasta (kohustuslik)<br /> * Auto mootor kw (kohustuslik)<br /> * Auto mootor töömaht<br /> ====Tulemuste kuvamine====<br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark<br /> * Auto mudel<br /> * Auto aasta<br /> * Auto mootor kw<br /> * Auto mootor töömaht<br /> * Hind<br /> * Kogus<br /> <br /> ===Otsing===<br /> ====Teostajad====<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ====Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine====<br /> * Kasutaja sisestab kohustuslikud parameetrid otsingusse<br /> * Kasutaja vajutab &quot;Otsi&quot; nupu peale<br /> * Süsteem kuvab tulemused lehel<br /> ** Kui on vasteid rohkem kui 100, siis ''lazy loadinguga'' kuvatakse edasised vasted (nice to have)<br /> ** Süsteem kuvab 100+ tulemust, täpset summat ei kuvata, kuna see on koormav baasi jaoks ja ei ole vaja sellist detailisügavust.<br /> * Kasutaja avab toote ja näeb toote detaile eraldi olevas aknas, kus ta leiab toote asukohta ja vajadusel saab vähendada kogust või juurde tellida.<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kliendi andmebaas==<br /> ===Teostajad===<br /> * Klient<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kliendi eesnimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi perekonnanimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik)<br /> * Kliendi aadress (kohustuslik)<br /> * Kliendi telefon (kohustuslik)<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi <br /> <br /> ===Väljad otsingul===<br /> * Kliendi eesnimi + kliendi perenimi (kohustuslik, kui puudub isikukood)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik, kui puudub eesnimi + perenimi=<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kliendi eesnimi<br /> * Kliendi perekonnanimi<br /> * Kliendi isikukood<br /> * Kliendi aadress<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi<br /> * Kliendi ostuajalugu<br /> * Kliendi VIP staatus (allahindlusprotsent)<br /> <br /> ====Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient====<br /> * Klient siseneb asutusse<br /> * Kasutaja küsib kliendi isikukoodi või eesnime ja perenime<br /> * Klient annab andmed<br /> * Kasutaja otsib süsteemist, kas klient eksisteerib<br /> * Ei - liigub edasi Kasutuslugu 3 - Uus klient<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja näeb kliendi andmeid, eelmisi oste ja soodustusi<br /> ** Kasutaja saab lisada uue ostu kliendi arvele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ====Kasutuslugu 3 - Uus klient====<br /> * Kasutaja küsib kliendi andmed, kas soovib liituda püsikliendiprogrammiga.<br /> * Ei - Kasutuslugu lõppeb<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja küsib kliendi andmed, kirjeldadud punktis &quot;väljad sisestamisel&quot;<br /> ** Süsteem salvestab kliendi<br /> ** Kasutaja registreerib ostu kliendi nimele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud==<br /> ===Teostajad===<br /> * Tarnija<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kauba kood (kohustuslik)<br /> * Kauba kogus (kohustuslik)<br /> * Kauba ühiku hind (kohustuslik)<br /> * Kauba päritolu (tarnija) (kohustuslik)<br /> * Pilt<br /> * Kauba asukoht laos<br /> <br /> ====Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine====<br /> * Kasutaja täidab ära väljad kirjeldatud peatükis &quot;Väljad sisestamisel&quot;<br /> * Süsteem täitmisel soovitab kasutajale olemasolevat toodet (nice to have)<br /> * Süsteem salvestab toote andmebaasi<br /> * Süsteem kuvab kasutajale teate<br /> ** Edukas sisetamine - avab sisestatud toote lehe<br /> ** Ebaõnnestunud sisestamine - kuvab väljad, mis on vale informatisooniga<br /> ** Kui tarnija muutus, siis süsteem lisab sama toote alla uue tarnija ja uue hinna,vana tarnija kogust ei muudeta<br /> ** Kui toode oli olemas, siis süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ===Kasutuslugu 5 - Kauba müümine - laoseisu uuendamine===<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ==Kaupade välja liikumine/ müügitehingud==<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja vähendab toote kogust laos<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja kinnitab arve pärast müügitehingu toimumist<br /> * Süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Analüüs - NICE TO HAVE=<br /> ==Broneerimissüsteem==<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad===<br /> Väljad lisatakse &quot;Väljad otsingul&quot; liidesesse<br /> * Filter - broneeritud<br /> * Seis - &quot;uus/broneeritud/otsas&quot;<br /> <br /> ===Kasutuslugu 6 - Broneerimissüsteem===<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja broneerib toote kliendile, klient peab olema loodud peatükis &quot;Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient&quot; või peatükis &quot;Kasutuslugu 3 - Uus klient&quot;<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja seab tähtaja toote arve maksmisele<br /> * Süsteem salvestab maksetähtaja<br /> * Süsteem saadab kasutajale arve<br /> * Arve tähtaja lähenemisel saadab süsteem meeldetuletuse, juhul kui arve pole makstud<br /> * Arve maksmisel süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Süsteem teavitab kasutajat, et arve on makstud<br /> * Kasutaja saadab varuosa kliendile, juhul kui on märgitud aadress<br /> ** Kui pole märgitud aadress, kasutaja saadab kirja kliendile või helistab<br /> ** Klient saab varuosa kätte<br /> * Süsteem uunndab laoseisu<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Raportid ja müügi ajalugu==<br /> ===Väljad===<br /> ====Filtrid====<br /> * Kuupäev alates (kohustuslik)<br /> * Kuupäev kuni (kohustuslik)<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kauba kood<br /> * Kauba kogus<br /> * Kauba ühiku hind<br /> * Kauba päritolu (tarnija)<br /> * Müügi kuupäev<br /> ===Teostajad===<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Kasutuslugu 7 - Raportid - Müügi ajalugu===<br /> * Kasutaja valib sobiva kuupäeva vahemiku<br /> * Kasutaja valib &quot;Kuva&quot;<br /> * Süsteem kuvab tulemused<br /> * Kasutaja valib &quot;väjasta tulemused CSV formaadis&quot;<br /> * Süsteem genereerib CSV formaadis tulemused<br /> * Kasutaja salvestab genereeritud faili oma arvutisse<br /> * Kasutaja avab faili<br /> * Kasutaja saab analüüsida tulemusi<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Logi=<br /> * 09.10.2017 Meeskkonna moodustamine <br /> * 15.10.2017 Esimene kokkusaamine ja idee paika panek <br /> * 21.10.2017 Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded<br /> * 30.10.2017 Loodi peatükk analüüs ja kirjeldati ära 3 esimest kasutuslugu<br /> * 31.10.2017 Eemaldati &quot;Uue kauba tutvustamise moodul&quot; kuna see on kaetud &quot;Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine&quot;, lisati kasutuslood 4,5,6. Eemaldati &quot;Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele&quot; kuna on kaetud &quot;Väljad otsingul&quot;. Eemaldati &quot; Klientidele arvete väljastamise süsteem&quot; kuna on kaetud &quot;Kaupade välja liikumine/ müügitehingud&quot;.</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Carparts&diff=125390 2017-10-30T22:27:28Z

<p>Taliik: </p> <hr /> <div>==Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' - ''Projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> <br /> ===Laoprogramm===<br /> <br /> Lihtne Auto varuosade laoseisu program auto margiesinduse jaoks.<br /> <br /> ==Repository==<br /> https://cteravcarparts.visualstudio.com/CSharpCarParts<br /> see kohe muutub, kuna TTÜ aadressiga ei saa IT Kolledži aadressile ligi<br /> <br /> ====Must have:====<br /> * Kaupade laoseis<br /> * Kliendi andmebaas<br /> * Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud<br /> * Kaupade välja liikumine/ müügitehingud<br /> <br /> <br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> * Broneerimissüsteem<br /> * Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele<br /> * Klientidele arvete väljastamise süsteem<br /> * Raportid ja müügi ajalugu<br /> <br /> ====Kasutatav tehnoloogia:====<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL Maria DB<br /> <br /> =Analüüs - MUST HAVE=<br /> ==Kaupade laoseis==<br /> ===Laoseis===<br /> =====Väljad=====<br /> =====Otsing=====<br /> <br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark (kohustuslik)<br /> * Auto mudel (kohustuslik)<br /> * Auto aasta (kohustuslik)<br /> * Auto mootor kw (kohustuslik)<br /> * Auto mootor töömaht<br /> ====Tulemuste kuvamine====<br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark<br /> * Auto mudel<br /> * Auto aasta<br /> * Auto mootor kw<br /> * Auto mootor töömaht<br /> * Hind<br /> * Kogus<br /> <br /> ===Otsing===<br /> ====Teostajad====<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ====Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine====<br /> * Kasutaja sisestab kohustuslikud parameetrid otsingusse<br /> * Kasutaja vajutab &quot;Otsi&quot; nupu peale<br /> * Süsteem kuvab tulemused lehel<br /> ** Kui on vasteid rohkem kui 100, siis ''lazy loadinguga'' kuvatakse edasised vasted (nice to have)<br /> ** Süsteem kuvab 100+ tulemust, täpset summat ei kuvata, kuna see on koormav baasi jaoks ja ei ole vaja sellist detailisügavust.<br /> * Kasutaja avab toote ja näeb toote detaile eraldi olevas aknas, kus ta leiab toote asukohta ja vajadusel saab vähendada kogust või juurde tellida.<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kliendi andmebaas==<br /> ===Teostajad===<br /> * Klient<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kliendi eesnimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi perekonnanimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik)<br /> * Kliendi aadress (kohustuslik)<br /> * Kliendi telefon (kohustuslik)<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi <br /> <br /> ===Väljad otsingul===<br /> * Kliendi eesnimi + kliendi perenimi (kohustuslik, kui puudub isikukood)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik, kui puudub eesnimi + perenimi=<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kliendi eesnimi<br /> * Kliendi perekonnanimi<br /> * Kliendi isikukood<br /> * Kliendi aadress<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi<br /> * Kliendi ostuajalugu<br /> * Kliendi VIP staatus (allahindlusprotsent)<br /> <br /> ====Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient====<br /> * Klient siseneb asutusse<br /> * Kasutaja küsib kliendi isikukoodi või eesnime ja perenime<br /> * Klient annab andmed<br /> * Kasutaja otsib süsteemist, kas klient eksisteerib<br /> * Ei - liigub edasi Kasutuslugu 3 - Uus klient<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja näeb kliendi andmeid, eelmisi oste ja soodustusi<br /> ** Kasutaja saab lisada uue ostu kliendi arvele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ====Kasutuslugu 3 - Uus klient====<br /> * Kasutaja küsib kliendi andmed, kas soovib liituda püsikliendiprogrammiga.<br /> * Ei - Kasutuslugu lõppeb<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja küsib kliendi andmed, kirjeldadud punktis &quot;väljad sisestamisel&quot;<br /> ** Süsteem salvestab kliendi<br /> ** Kasutaja registreerib ostu kliendi nimele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud==<br /> ===Teostajad===<br /> * Tarnija<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kauba kood (kohustuslik)<br /> * Kauba kogus (kohustuslik)<br /> * Kauba ühiku hind (kohustuslik)<br /> * Kauba päritolu (tarnija) (kohustuslik)<br /> * Pilt<br /> * Kauba asukoht laos<br /> <br /> ====Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine====<br /> * Kasutaja täidab ära väljad kirjeldatud peatükis &quot;Väljad sisestamisel&quot;<br /> * Süsteem täitmisel soovitab kasutajale olemasolevat toodet (nice to have)<br /> * Süsteem salvestab toote andmebaasi<br /> * Süsteem kuvab kasutajale teate<br /> ** Edukas sisetamine - avab sisestatud toote lehe<br /> ** Ebaõnnestunud sisestamine - kuvab väljad, mis on vale informatisooniga<br /> ** Kui tarnija muutus, siis süsteem lisab sama toote alla uue tarnija ja uue hinna,vana tarnija kogust ei muudeta<br /> ** Kui toode oli olemas, siis süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ===Kasutuslugu 5 - Kauba müümine - laoseisu uuendamine===<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ==Kaupade välja liikumine/ müügitehingud==<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja vähendab toote kogust laos<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja kinnitab arve pärast müügitehingu toimumist<br /> * Süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Analüüs - NICE TO HAVE=<br /> ==Broneerimissüsteem==<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad===<br /> Väljad lisatakse &quot;Väljad otsingul&quot; liidesesse<br /> * Filter - broneeritud<br /> * Seis - &quot;uus/broneeritud/otsas&quot;<br /> <br /> ===Kasutuslugu 6 - Broneerimissüsteem===<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja broneerib toote kliendile, klient peab olema loodud peatükis &quot;Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient&quot; või peatükis &quot;Kasutuslugu 3 - Uus klient&quot;<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja seab tähtaja toote arve maksmisele<br /> * Süsteem salvestab maksetähtaja<br /> * Süsteem saadab kasutajale arve<br /> * Arve tähtaja lähenemisel saadab süsteem meeldetuletuse, juhul kui arve pole makstud<br /> * Arve maksmisel süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Süsteem teavitab kasutajat, et arve on makstud<br /> * Kasutaja saadab varuosa kliendile, juhul kui on märgitud aadress<br /> ** Kui pole märgitud aadress, kasutaja saadab kirja kliendile või helistab<br /> ** Klient saab varuosa kätte<br /> * Süsteem uunndab laoseisu<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Raportid ja müügi ajalugu==<br /> ===Väljad===<br /> ====Filtrid====<br /> * Kuupäev alates (kohustuslik)<br /> * Kuupäev kuni (kohustuslik)<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kauba kood<br /> * Kauba kogus<br /> * Kauba ühiku hind<br /> * Kauba päritolu (tarnija)<br /> * Müügi kuupäev<br /> ===Teostajad===<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Kasutuslugu 7 - Raportid - Müügi ajalugu===<br /> * Kasutaja valib sobiva kuupäeva vahemiku<br /> * Süsteem kuvab tulemused<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> <br /> =Logi=<br /> * 09.10.2017 Meeskkonna moodustamine <br /> * 15.10.2017 Esimene kokkusaamine ja idee paika panek <br /> * 21.10.2017 Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded<br /> * 30.10.2017 Loodi peatükk analüüs ja kirjeldati ära 3 esimest kasutuslugu<br /> * 31.10.2017 Eemaldati &quot;Uue kauba tutvustamise moodul&quot; kuna see on kaetud &quot;Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine&quot;, lisati kasutuslood 4,5,6. Eemaldati &quot;Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele&quot; kuna on kaetud &quot;Väljad otsingul&quot;. Eemaldati &quot; Klientidele arvete väljastamise süsteem&quot; kuna on kaetud &quot;Kaupade välja liikumine/ müügitehingud&quot;.</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Carparts&diff=125389 2017-10-30T22:20:52Z

<p>Taliik: </p> <hr /> <div>==Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' - ''Projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> <br /> ===Laoprogramm===<br /> <br /> Lihtne Auto varuosade laoseisu program auto margiesinduse jaoks.<br /> <br /> ==Repository==<br /> https://cteravcarparts.visualstudio.com/CSharpCarParts<br /> see kohe muutub, kuna TTÜ aadressiga ei saa IT Kolledži aadressile ligi<br /> <br /> ====Must have:====<br /> * Kaupade laoseis<br /> * Kliendi andmebaas<br /> * Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud<br /> * Kaupade välja liikumine/ müügitehingud<br /> <br /> <br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> * Broneerimissüsteem<br /> * Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele<br /> * Klientidele arvete väljastamise süsteem<br /> * Raportid ja müügi ajalugu<br /> <br /> ====Kasutatav tehnoloogia:====<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL Maria DB<br /> <br /> =Analüüs - MUST HAVE=<br /> ==Kaupade laoseis==<br /> ===Laoseis===<br /> =====Väljad=====<br /> =====Otsing=====<br /> <br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark (kohustuslik)<br /> * Auto mudel (kohustuslik)<br /> * Auto aasta (kohustuslik)<br /> * Auto mootor kw (kohustuslik)<br /> * Auto mootor töömaht<br /> ====Tulemuste kuvamine====<br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark<br /> * Auto mudel<br /> * Auto aasta<br /> * Auto mootor kw<br /> * Auto mootor töömaht<br /> * Hind<br /> * Kogus<br /> <br /> ===Otsing===<br /> ====Teostajad====<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ====Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine====<br /> * Kasutaja sisestab kohustuslikud parameetrid otsingusse<br /> * Kasutaja vajutab &quot;Otsi&quot; nupu peale<br /> * Süsteem kuvab tulemused lehel<br /> ** Kui on vasteid rohkem kui 100, siis ''lazy loadinguga'' kuvatakse edasised vasted (nice to have)<br /> ** Süsteem kuvab 100+ tulemust, täpset summat ei kuvata, kuna see on koormav baasi jaoks ja ei ole vaja sellist detailisügavust.<br /> * Kasutaja avab toote ja näeb toote detaile eraldi olevas aknas, kus ta leiab toote asukohta ja vajadusel saab vähendada kogust või juurde tellida.<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kliendi andmebaas==<br /> ===Teostajad===<br /> * Klient<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kliendi eesnimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi perekonnanimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik)<br /> * Kliendi aadress (kohustuslik)<br /> * Kliendi telefon (kohustuslik)<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi <br /> <br /> ===Väljad otsingul===<br /> * Kliendi eesnimi + kliendi perenimi (kohustuslik, kui puudub isikukood)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik, kui puudub eesnimi + perenimi=<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kliendi eesnimi<br /> * Kliendi perekonnanimi<br /> * Kliendi isikukood<br /> * Kliendi aadress<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi<br /> * Kliendi ostuajalugu<br /> * Kliendi VIP staatus (allahindlusprotsent)<br /> <br /> ====Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient====<br /> * Klient siseneb asutusse<br /> * Kasutaja küsib kliendi isikukoodi või eesnime ja perenime<br /> * Klient annab andmed<br /> * Kasutaja otsib süsteemist, kas klient eksisteerib<br /> * Ei - liigub edasi Kasutuslugu 3 - Uus klient<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja näeb kliendi andmeid, eelmisi oste ja soodustusi<br /> ** Kasutaja saab lisada uue ostu kliendi arvele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ====Kasutuslugu 3 - Uus klient====<br /> * Kasutaja küsib kliendi andmed, kas soovib liituda püsikliendiprogrammiga.<br /> * Ei - Kasutuslugu lõppeb<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja küsib kliendi andmed, kirjeldadud punktis &quot;väljad sisestamisel&quot;<br /> ** Süsteem salvestab kliendi<br /> ** Kasutaja registreerib ostu kliendi nimele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud==<br /> ===Teostajad===<br /> * Tarnija<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kauba kood (kohustuslik)<br /> * Kauba kogus (kohustuslik)<br /> * Kauba ühiku hind (kohustuslik)<br /> * Kauba päritolu (tarnija) (kohustuslik)<br /> * Pilt<br /> * Kauba asukoht laos<br /> <br /> ====Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine====<br /> * Kasutaja täidab ära väljad kirjeldatud peatükis &quot;Väljad sisestamisel&quot;<br /> * Süsteem täitmisel soovitab kasutajale olemasolevat toodet (nice to have)<br /> * Süsteem salvestab toote andmebaasi<br /> * Süsteem kuvab kasutajale teate<br /> ** Edukas sisetamine - avab sisestatud toote lehe<br /> ** Ebaõnnestunud sisestamine - kuvab väljad, mis on vale informatisooniga<br /> ** Kui tarnija muutus, siis süsteem lisab sama toote alla uue tarnija ja uue hinna,vana tarnija kogust ei muudeta<br /> ** Kui toode oli olemas, siis süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ===Kasutuslugu 5 - Kauba müümine - laoseisu uuendamine===<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ==Kaupade välja liikumine/ müügitehingud==<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja vähendab toote kogust laos<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja kinnitab arve pärast müügitehingu toimumist<br /> * Süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Analüüs - NICE TO HAVE=<br /> ==Broneerimissüsteem==<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad===<br /> Väljad lisatakse &quot;Väljad otsingul&quot; liidesesse<br /> * Filter - broneeritud<br /> * Seis - &quot;uus/broneeritud/otsas&quot;<br /> <br /> ==Kasutuslugu 6 - Broneerimissüsteem==<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja broneerib toote kliendile, klient peab olema loodud peatükis &quot;Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient&quot; või peatükis &quot;Kasutuslugu 3 - Uus klient&quot;<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja seab tähtaja toote arve maksmisele<br /> * Süsteem salvestab maksetähtaja<br /> * Süsteem saadab kasutajale arve<br /> * Arve tähtaja lähenemisel saadab süsteem meeldetuletuse, juhul kui arve pole makstud<br /> * Arve maksmisel süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Süsteem teavitab kasutajat, et arve on makstud<br /> * Kasutaja saadab varuosa kliendile, juhul kui on märgitud aadress<br /> ** Kui pole märgitud aadress, kasutaja saadab kirja kliendile või helistab<br /> ** Klient saab varuosa kätte<br /> * Süsteem uunndab laoseisu<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Raportid ja müügi ajalugu==<br /> <br /> <br /> =Logi=<br /> * 09.10.2017 Meeskkonna moodustamine <br /> * 15.10.2017 Esimene kokkusaamine ja idee paika panek <br /> * 21.10.2017 Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded<br /> * 30.10.2017 Loodi peatükk analüüs ja kirjeldati ära 3 esimest kasutuslugu<br /> * 31.10.2017 Eemaldati &quot;Uue kauba tutvustamise moodul&quot; kuna see on kaetud &quot;Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine&quot;, lisati kasutuslood 4,5,6. Eemaldati &quot;Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele&quot; kuna on kaetud &quot;Väljad otsingul&quot;. Eemaldati &quot; Klientidele arvete väljastamise süsteem&quot; kuna on kaetud &quot;Kaupade välja liikumine/ müügitehingud&quot;.</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Carparts&diff=125388 2017-10-30T22:06:17Z

<p>Taliik: /* Kasutajaliides - Laoseis= */</p> <hr /> <div>==Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' - ''Projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> <br /> ===Laoprogramm===<br /> <br /> Lihtne Auto varuosade laoseisu program auto margiesinduse jaoks.<br /> <br /> ==Repository==<br /> https://cteravcarparts.visualstudio.com/CSharpCarParts<br /> see kohe muutub, kuna TTÜ aadressiga ei saa IT Kolledži aadressile ligi<br /> <br /> ====Must have:====<br /> * Kaupade laoseis<br /> * Kliendi andmebaas<br /> * Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud<br /> * Kaupade välja liikumine/ müügitehingud<br /> <br /> <br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> * Broneerimissüsteem<br /> * Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele<br /> * Klientidele arvete väljastamise süsteem<br /> * Raportid ja müügi ajalugu<br /> <br /> ====Kasutatav tehnoloogia:====<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL Maria DB<br /> <br /> =Analüüs=<br /> ==Kaupade laoseis==<br /> ===Kasutajaliides - Laoseis===<br /> =====Väljad=====<br /> =====Otsing=====<br /> <br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark (kohustuslik)<br /> * Auto mudel (kohustuslik)<br /> * Auto aasta (kohustuslik)<br /> * Auto mootor kw (kohustuslik)<br /> * Auto mootor töömaht<br /> ====Tulemuste kuvamine====<br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark<br /> * Auto mudel<br /> * Auto aasta<br /> * Auto mootor kw<br /> * Auto mootor töömaht<br /> * Hind<br /> * Kogus<br /> <br /> ===Otsing===<br /> ====Teostajad====<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ====Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine====<br /> * Kasutaja sisestab kohustuslikud parameetrid otsingusse<br /> * Kasutaja vajutab &quot;Otsi&quot; nupu peale<br /> * Süsteem kuvab tulemused lehel<br /> ** Kui on vasteid rohkem kui 100, siis ''lazy loadinguga'' kuvatakse edasised vasted (nice to have)<br /> ** Süsteem kuvab 100+ tulemust, täpset summat ei kuvata, kuna see on koormav baasi jaoks ja ei ole vaja sellist detailisügavust.<br /> * Kasutaja avab toote ja näeb toote detaile eraldi olevas aknas, kus ta leiab toote asukohta ja vajadusel saab vähendada kogust või juurde tellida.<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kliendi andmebaas==<br /> ===Teostajad===<br /> * Klient<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kliendi eesnimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi perekonnanimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik)<br /> * Kliendi aadress (kohustuslik)<br /> * Kliendi telefon (kohustuslik)<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi <br /> <br /> ===Väljad otsingul===<br /> * Kliendi eesnimi + kliendi perenimi (kohustuslik, kui puudub isikukood)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik, kui puudub eesnimi + perenimi=<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kliendi eesnimi<br /> * Kliendi perekonnanimi<br /> * Kliendi isikukood<br /> * Kliendi aadress<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi<br /> * Kliendi ostuajalugu<br /> * Kliendi VIP staatus (allahindlusprotsent)<br /> <br /> ====Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient====<br /> * Klient siseneb asutusse<br /> * Kasutaja küsib kliendi isikukoodi või eesnime ja perenime<br /> * Klient annab andmed<br /> * Kasutaja otsib süsteemist, kas klient eksisteerib<br /> * Ei - liigub edasi Kasutuslugu 3 - Uus klient<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja näeb kliendi andmeid, eelmisi oste ja soodustusi<br /> ** Kasutaja saab lisada uue ostu kliendi arvele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ====Kasutuslugu 3 - Uus klient====<br /> * Kasutaja küsib kliendi andmed, kas soovib liituda püsikliendiprogrammiga.<br /> * Ei - Kasutuslugu lõppeb<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja küsib kliendi andmed, kirjeldadud punktis &quot;väljad sisestamisel&quot;<br /> ** Süsteem salvestab kliendi<br /> ** Kasutaja registreerib ostu kliendi nimele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud==<br /> ===Teostajad===<br /> * Tarnija<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kauba kood (kohustuslik)<br /> * Kauba kogus (kohustuslik)<br /> * Kauba ühiku hind (kohustuslik)<br /> * Kauba päritolu (tarnija) (kohustuslik)<br /> * Pilt<br /> * Kauba asukoht laos<br /> <br /> ====Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine====<br /> * Kasutaja täidab ära väljad kirjeldatud peatükis &quot;Väljad sisestamisel&quot;<br /> * Süsteem täitmisel soovitab kasutajale olemasolevat toodet (nice to have)<br /> * Süsteem salvestab toote andmebaasi<br /> * Süsteem kuvab kasutajale teate<br /> ** Edukas sisetamine - avab sisestatud toote lehe<br /> ** Ebaõnnestunud sisestamine - kuvab väljad, mis on vale informatisooniga<br /> ** Kui tarnija muutus, siis süsteem lisab sama toote alla uue tarnija ja uue hinna,vana tarnija kogust ei muudeta<br /> ** Kui toode oli olemas, siis süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ===Kasutuslugu 5 - Kauba müümine - laoseisu uuendamine===<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ==Kaupade välja liikumine/ müügitehingud==<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja vähendab toote kogust laos<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja kinnitab arve pärast müügitehingu toimumist<br /> * Süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Logi=<br /> * 09.10.2017 Meeskkonna moodustamine <br /> * 15.10.2017 Esimene kokkusaamine ja idee paika panek <br /> * 21.10.2017 Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded<br /> * 30.10.2017 Loodi peatükk analüüs ja kirjeldati ära 3 esimest kasutuslugu<br /> * 31.10.2017 Eemaldati &quot;Uue kauba tutvustamise moodul&quot; kuna see on kaetud &quot;Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine&quot;, lisati kasutuslood 4,5</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Carparts&diff=125387 2017-10-30T22:05:14Z

<p>Taliik: </p> <hr /> <div>==Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' - ''Projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> <br /> ===Laoprogramm===<br /> <br /> Lihtne Auto varuosade laoseisu program auto margiesinduse jaoks.<br /> <br /> ==Repository==<br /> https://cteravcarparts.visualstudio.com/CSharpCarParts<br /> see kohe muutub, kuna TTÜ aadressiga ei saa IT Kolledži aadressile ligi<br /> <br /> ====Must have:====<br /> * Kaupade laoseis<br /> * Kliendi andmebaas<br /> * Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud<br /> * Kaupade välja liikumine/ müügitehingud<br /> <br /> <br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> * Broneerimissüsteem<br /> * Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele<br /> * Klientidele arvete väljastamise süsteem<br /> * Raportid ja müügi ajalugu<br /> <br /> ====Kasutatav tehnoloogia:====<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL Maria DB<br /> <br /> =Analüüs=<br /> ==Kaupade laoseis==<br /> ===Kasutajaliides - Laoseis====<br /> =====Väljad=====<br /> =====Otsing=====<br /> <br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark (kohustuslik)<br /> * Auto mudel (kohustuslik)<br /> * Auto aasta (kohustuslik)<br /> * Auto mootor kw (kohustuslik)<br /> * Auto mootor töömaht<br /> ====Tulemuste kuvamine====<br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark<br /> * Auto mudel<br /> * Auto aasta<br /> * Auto mootor kw<br /> * Auto mootor töömaht<br /> * Hind<br /> * Kogus<br /> <br /> ===Otsing===<br /> ====Teostajad====<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ====Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine====<br /> * Kasutaja sisestab kohustuslikud parameetrid otsingusse<br /> * Kasutaja vajutab &quot;Otsi&quot; nupu peale<br /> * Süsteem kuvab tulemused lehel<br /> ** Kui on vasteid rohkem kui 100, siis ''lazy loadinguga'' kuvatakse edasised vasted (nice to have)<br /> ** Süsteem kuvab 100+ tulemust, täpset summat ei kuvata, kuna see on koormav baasi jaoks ja ei ole vaja sellist detailisügavust.<br /> * Kasutaja avab toote ja näeb toote detaile eraldi olevas aknas, kus ta leiab toote asukohta ja vajadusel saab vähendada kogust või juurde tellida.<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kliendi andmebaas==<br /> ===Teostajad===<br /> * Klient<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kliendi eesnimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi perekonnanimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik)<br /> * Kliendi aadress (kohustuslik)<br /> * Kliendi telefon (kohustuslik)<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi <br /> <br /> ===Väljad otsingul===<br /> * Kliendi eesnimi + kliendi perenimi (kohustuslik, kui puudub isikukood)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik, kui puudub eesnimi + perenimi=<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kliendi eesnimi<br /> * Kliendi perekonnanimi<br /> * Kliendi isikukood<br /> * Kliendi aadress<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi<br /> * Kliendi ostuajalugu<br /> * Kliendi VIP staatus (allahindlusprotsent)<br /> <br /> ====Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient====<br /> * Klient siseneb asutusse<br /> * Kasutaja küsib kliendi isikukoodi või eesnime ja perenime<br /> * Klient annab andmed<br /> * Kasutaja otsib süsteemist, kas klient eksisteerib<br /> * Ei - liigub edasi Kasutuslugu 3 - Uus klient<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja näeb kliendi andmeid, eelmisi oste ja soodustusi<br /> ** Kasutaja saab lisada uue ostu kliendi arvele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ====Kasutuslugu 3 - Uus klient====<br /> * Kasutaja küsib kliendi andmed, kas soovib liituda püsikliendiprogrammiga.<br /> * Ei - Kasutuslugu lõppeb<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja küsib kliendi andmed, kirjeldadud punktis &quot;väljad sisestamisel&quot;<br /> ** Süsteem salvestab kliendi<br /> ** Kasutaja registreerib ostu kliendi nimele<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ==Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud==<br /> ===Teostajad===<br /> * Tarnija<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kauba kood (kohustuslik)<br /> * Kauba kogus (kohustuslik)<br /> * Kauba ühiku hind (kohustuslik)<br /> * Kauba päritolu (tarnija) (kohustuslik)<br /> * Pilt<br /> * Kauba asukoht laos<br /> <br /> ====Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine====<br /> * Kasutaja täidab ära väljad kirjeldatud peatükis &quot;Väljad sisestamisel&quot;<br /> * Süsteem täitmisel soovitab kasutajale olemasolevat toodet (nice to have)<br /> * Süsteem salvestab toote andmebaasi<br /> * Süsteem kuvab kasutajale teate<br /> ** Edukas sisetamine - avab sisestatud toote lehe<br /> ** Ebaõnnestunud sisestamine - kuvab väljad, mis on vale informatisooniga<br /> ** Kui tarnija muutus, siis süsteem lisab sama toote alla uue tarnija ja uue hinna,vana tarnija kogust ei muudeta<br /> ** Kui toode oli olemas, siis süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> ===Kasutuslugu 5 - Kauba müümine - laoseisu uuendamine===<br /> ===Teostajad===<br /> * Kleint<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> <br /> ==Kaupade välja liikumine/ müügitehingud==<br /> * Kasutaja on leidnud toote vastavalt peatükis &quot;Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine&quot;<br /> * Kasutaja vähendab toote kogust laos<br /> * Kasutaja väljastab arve vastavalt toote kogusele ja hinnale süsteemi<br /> * Kasutaja kinnitab arve pärast müügitehingu toimumist<br /> * Süsteem uuendab toote kogust ja hinda<br /> * Kasutuslugu lõppeb<br /> <br /> =Logi=<br /> * 09.10.2017 Meeskkonna moodustamine <br /> * 15.10.2017 Esimene kokkusaamine ja idee paika panek <br /> * 21.10.2017 Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded<br /> * 30.10.2017 Loodi peatükk analüüs ja kirjeldati ära 3 esimest kasutuslugu<br /> * 31.10.2017 Eemaldati &quot;Uue kauba tutvustamise moodul&quot; kuna see on kaetud &quot;Kasutuslugu 4 - Uue kauba registreermine&quot;, lisati kasutuslood 4,5</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Carparts&diff=125386 2017-10-30T21:34:25Z

<p>Taliik: /* Analüüs */</p> <hr /> <div>==Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' - ''Projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> <br /> ===Laoprogramm===<br /> <br /> Lihtne Auto varuosade laoseisu program auto margiesinduse jaoks.<br /> <br /> ==Repository==<br /> https://cteravcarparts.visualstudio.com/CSharpCarParts<br /> see kohe muutub, kuna TTÜ aadressiga ei saa IT Kolledži aadressile ligi<br /> <br /> ====Must have:====<br /> * Kaupade laoseis<br /> * Kliendi andmebaas<br /> * Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud<br /> * Kaupade välja liikumine/ müügitehingud<br /> * Uue kauba tutvustamise moodul<br /> <br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> * Broneerimissüsteem<br /> * Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele<br /> * Klientidele arvete väljastamise süsteem<br /> * Raportid ja müügi ajalugu<br /> <br /> ====Kasutatav tehnoloogia:====<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL Maria DB<br /> <br /> =Analüüs=<br /> ==Kaupade laoseis==<br /> ===Kasutajaliides - Laoseis====<br /> =====Väljad=====<br /> =====Otsing=====<br /> <br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark (kohustuslik)<br /> * Auto mudel (kohustuslik)<br /> * Auto aasta (kohustuslik)<br /> * Auto mootor kw (kohustuslik)<br /> * Auto mootor töömaht<br /> ====Tulemuste kuvamine====<br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark<br /> * Auto mudel<br /> * Auto aasta<br /> * Auto mootor kw<br /> * Auto mootor töömaht<br /> * Hind<br /> * Kogus<br /> <br /> ==Kasutajalood==<br /> ===Otsing===<br /> ====Teostajad====<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ====Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine====<br /> * Kasutaja sisestab kohustuslikud parameetrid otsingusse<br /> * Kasutaja vajutab &quot;Otsi&quot; nupu peale<br /> * Süsteem kuvab tulemused lehel<br /> ** Kui on vasteid rohkem kui 100, siis ''lazy loadinguga'' kuvatakse edasised vasted (nice to have)<br /> ** Süsteem kuvab 100+ tulemust, täpset summat ei kuvata, kuna see on koormav baasi jaoks ja ei ole vaja sellist detailisügavust.<br /> * Kasutaja avab toote ja näeb toote detaile eraldi olevas aknas, kus ta leiab toote asukohta ja vajadusel saab vähendada kogust või juurde tellida.<br /> <br /> ===Kliendi andmebaas===<br /> ====Teostajad====<br /> * Klient<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kliendi eesnimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi perekonnanimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik)<br /> * Kliendi aadress (kohustuslik)<br /> * Kliendi telefon (kohustuslik)<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi <br /> <br /> ===Väljad otsingul===<br /> * Kliendi eesnimi + kliendi perenimi (kohustuslik, kui puudub isikukood)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik, kui puudub eesnimi + perenimi=<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kliendi eesnimi<br /> * Kliendi perekonnanimi<br /> * Kliendi isikukood<br /> * Kliendi aadress<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi<br /> * Kliendi ostuajalugu<br /> * Kliendi VIP staatus (allahindlusprotsent)<br /> <br /> ====Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient====<br /> * Klient siseneb asutusse<br /> * Kasutaja küsib kliendi isikukoodi või eesnime ja perenime<br /> * Klient annab andmed<br /> * Kasutaja otsib süsteemist, kas klient eksisteerib<br /> * Ei - liigub edasi Kasutuslugu 3 - Uus klient<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja näeb kliendi andmeid, eelmisi oste ja soodustusi<br /> ** Kasutaja saab lisada uue ostu kliendi arvele<br /> <br /> ====Kasutuslugu 3 - Uus klient====<br /> * Kasutaja küsib kliendi andmed, kas soovib liituda püsikliendiprogrammiga.<br /> * Ei - Kasutuslugu lõppeb<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja küsib kliendi andmed, kirjeldadud punktis &quot;väljad sisestamisel&quot;<br /> ** Süsteem salvestab kliendi<br /> ** Kasutaja registreerib ostu kliendi nimele<br /> ===Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud===<br /> <br /> ===Kaupade välja liikumine/ müügitehingud===<br /> ===Uue kauba tutvustamise moodul===<br /> <br /> =Logi=<br /> * 09.10.2017 Meeskkonna moodustamine <br /> * 15.10.2017 Esimene kokkusaamine ja idee paika panek <br /> * 21.10.2017 Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded<br /> * 30.10.2017 Loodi peatükk analüüs ja kirjeldati ära 3 esimest kasutuslugu</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Carparts&diff=125385 2017-10-30T21:34:08Z

<p>Taliik: /* Logi */</p> <hr /> <div>==Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' - ''Projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> <br /> ===Laoprogramm===<br /> <br /> Lihtne Auto varuosade laoseisu program auto margiesinduse jaoks.<br /> <br /> ==Repository==<br /> https://cteravcarparts.visualstudio.com/CSharpCarParts<br /> see kohe muutub, kuna TTÜ aadressiga ei saa IT Kolledži aadressile ligi<br /> <br /> ====Must have:====<br /> * Kaupade laoseis<br /> * Kliendi andmebaas<br /> * Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud<br /> * Kaupade välja liikumine/ müügitehingud<br /> * Uue kauba tutvustamise moodul<br /> <br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> * Broneerimissüsteem<br /> * Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele<br /> * Klientidele arvete väljastamise süsteem<br /> * Raportid ja müügi ajalugu<br /> <br /> ====Kasutatav tehnoloogia:====<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL Maria DB<br /> <br /> =Analüüs=<br /> ==Kaupade laoseis==<br /> ===Kasutajaliides - Laoseis====<br /> =====Väljad=====<br /> =====Otsing=====<br /> <br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark (kohustuslik)<br /> * Auto mudel (kohustuslik)<br /> * Auto aasta (kohustuslik)<br /> * Auto mootor kw (kohustuslik)<br /> * Auto mootor töömaht<br /> ====Tulemuste kuvamine====<br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark<br /> * Auto mudel<br /> * Auto aasta<br /> * Auto mootor kw<br /> * Auto mootor töömaht<br /> * Hind<br /> * Kogus<br /> <br /> ==Kasutajalood==<br /> ===Otsing===<br /> ====Teostajad====<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ====Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine====<br /> * Kasutaja sisestab kohustuslikud parameetrid otsingusse<br /> * Kasutaja vajutab &quot;Otsi&quot; nupu peale<br /> * Süsteem kuvab tulemused lehel<br /> ** Kui on vasteid rohkem kui 100, siis ''lazy loadinguga'' kuvatakse edasised vasted (nice to have)<br /> ** Süsteem kuvab 100+ tulemust, täpset summat ei kuvata, kuna see on koormav baasi jaoks ja ei ole vaja sellist detailisügavust.<br /> * Kasutaja avab toote ja näeb toote detaile eraldi olevas aknas, kus ta leiab toote asukohta ja vajadusel saab vähendada kogust või juurde tellida.<br /> <br /> ===Kliendi andmebaas===<br /> ====Teostajad====<br /> * Klient<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kliendi eesnimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi perekonnanimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik)<br /> * Kliendi aadress (kohustuslik)<br /> * Kliendi telefon (kohustuslik)<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi <br /> <br /> ===Väljad otsingul===<br /> * Kliendi eesnimi + kliendi perenimi (kohustuslik, kui puudub isikukood)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik, kui puudub eesnimi + perenimi=<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kliendi eesnimi<br /> * Kliendi perekonnanimi<br /> * Kliendi isikukood<br /> * Kliendi aadress<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi<br /> * Kliendi ostuajalugu<br /> * Kliendi VIP staatus (allahindlusprotsent)<br /> <br /> ====Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient====<br /> * Klient siseneb asutusse<br /> * Kasutaja küsib kliendi isikukoodi või eesnime ja perenime<br /> * Klient annab andmed<br /> * Kasutaja otsib süsteemist, kas klient eksisteerib<br /> * Ei - liigub edasi Kasutuslugu 3 - Uus klient<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja näeb kliendi andmeid, eelmisi oste ja soodustusi<br /> ** Kasutaja saab lisada uue ostu kliendi arvele<br /> <br /> ====Kasutuslugu 3 - Uus klient====<br /> * Kasutaja küsib kliendi andmed, kas soovib liituda püsikliendiprogrammiga.<br /> * Ei - Kasutuslugu lõppeb<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja küsib kliendi andmed, kirjeldadud punktis &quot;väljad sisestamisel&quot;<br /> ** Süsteem salvestab kliendi<br /> ** Kasutaja registreerib ostu kliendi nimele<br /> ===Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud===<br /> <br /> ===Kaupade välja liikumine/ müügitehingud===<br /> ===Uue kauba tutvustamise moodul===<br /> <br /> =Analüüs=<br /> =Logi=<br /> * 09.10.2017 Meeskkonna moodustamine <br /> * 15.10.2017 Esimene kokkusaamine ja idee paika panek <br /> * 21.10.2017 Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded<br /> * 30.10.2017 Loodi peatükk analüüs ja kirjeldati ära 3 esimest kasutuslugu</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Carparts&diff=125384 2017-10-30T21:32:46Z

<p>Taliik: /* Otsing */</p> <hr /> <div>==Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' - ''Projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> <br /> ===Laoprogramm===<br /> <br /> Lihtne Auto varuosade laoseisu program auto margiesinduse jaoks.<br /> <br /> ==Repository==<br /> https://cteravcarparts.visualstudio.com/CSharpCarParts<br /> see kohe muutub, kuna TTÜ aadressiga ei saa IT Kolledži aadressile ligi<br /> <br /> ====Must have:====<br /> * Kaupade laoseis<br /> * Kliendi andmebaas<br /> * Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud<br /> * Kaupade välja liikumine/ müügitehingud<br /> * Uue kauba tutvustamise moodul<br /> <br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> * Broneerimissüsteem<br /> * Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele<br /> * Klientidele arvete väljastamise süsteem<br /> * Raportid ja müügi ajalugu<br /> <br /> ====Kasutatav tehnoloogia:====<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL Maria DB<br /> <br /> =Analüüs=<br /> ==Kaupade laoseis==<br /> ===Kasutajaliides - Laoseis====<br /> =====Väljad=====<br /> =====Otsing=====<br /> <br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark (kohustuslik)<br /> * Auto mudel (kohustuslik)<br /> * Auto aasta (kohustuslik)<br /> * Auto mootor kw (kohustuslik)<br /> * Auto mootor töömaht<br /> ====Tulemuste kuvamine====<br /> * Jupi number<br /> * Jupi kood<br /> * Auto mark<br /> * Auto mudel<br /> * Auto aasta<br /> * Auto mootor kw<br /> * Auto mootor töömaht<br /> * Hind<br /> * Kogus<br /> <br /> ==Kasutajalood==<br /> ===Otsing===<br /> ====Teostajad====<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ====Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine====<br /> * Kasutaja sisestab kohustuslikud parameetrid otsingusse<br /> * Kasutaja vajutab &quot;Otsi&quot; nupu peale<br /> * Süsteem kuvab tulemused lehel<br /> ** Kui on vasteid rohkem kui 100, siis ''lazy loadinguga'' kuvatakse edasised vasted (nice to have)<br /> ** Süsteem kuvab 100+ tulemust, täpset summat ei kuvata, kuna see on koormav baasi jaoks ja ei ole vaja sellist detailisügavust.<br /> * Kasutaja avab toote ja näeb toote detaile eraldi olevas aknas, kus ta leiab toote asukohta ja vajadusel saab vähendada kogust või juurde tellida.<br /> <br /> ===Kliendi andmebaas===<br /> ====Teostajad====<br /> * Klient<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kliendi eesnimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi perekonnanimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik)<br /> * Kliendi aadress (kohustuslik)<br /> * Kliendi telefon (kohustuslik)<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi <br /> <br /> ===Väljad otsingul===<br /> * Kliendi eesnimi + kliendi perenimi (kohustuslik, kui puudub isikukood)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik, kui puudub eesnimi + perenimi=<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kliendi eesnimi<br /> * Kliendi perekonnanimi<br /> * Kliendi isikukood<br /> * Kliendi aadress<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi<br /> * Kliendi ostuajalugu<br /> * Kliendi VIP staatus (allahindlusprotsent)<br /> <br /> ====Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient====<br /> * Klient siseneb asutusse<br /> * Kasutaja küsib kliendi isikukoodi või eesnime ja perenime<br /> * Klient annab andmed<br /> * Kasutaja otsib süsteemist, kas klient eksisteerib<br /> * Ei - liigub edasi Kasutuslugu 3 - Uus klient<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja näeb kliendi andmeid, eelmisi oste ja soodustusi<br /> ** Kasutaja saab lisada uue ostu kliendi arvele<br /> <br /> ====Kasutuslugu 3 - Uus klient====<br /> * Kasutaja küsib kliendi andmed, kas soovib liituda püsikliendiprogrammiga.<br /> * Ei - Kasutuslugu lõppeb<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja küsib kliendi andmed, kirjeldadud punktis &quot;väljad sisestamisel&quot;<br /> ** Süsteem salvestab kliendi<br /> ** Kasutaja registreerib ostu kliendi nimele<br /> ===Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud===<br /> <br /> ===Kaupade välja liikumine/ müügitehingud===<br /> ===Uue kauba tutvustamise moodul===<br /> <br /> =Analüüs=<br /> =Logi=<br /> * 09.10.2017 Meeskkonna moodustamine <br /> * 15.10.2017 Esimene kokkusaamine ja idee paika panek <br /> * 21.10.2017 Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Carparts&diff=125383 2017-10-30T21:32:08Z

<p>Taliik: /* Otsing */</p> <hr /> <div>==Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' - ''Projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> <br /> ===Laoprogramm===<br /> <br /> Lihtne Auto varuosade laoseisu program auto margiesinduse jaoks.<br /> <br /> ==Repository==<br /> https://cteravcarparts.visualstudio.com/CSharpCarParts<br /> see kohe muutub, kuna TTÜ aadressiga ei saa IT Kolledži aadressile ligi<br /> <br /> ====Must have:====<br /> * Kaupade laoseis<br /> * Kliendi andmebaas<br /> * Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud<br /> * Kaupade välja liikumine/ müügitehingud<br /> * Uue kauba tutvustamise moodul<br /> <br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> * Broneerimissüsteem<br /> * Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele<br /> * Klientidele arvete väljastamise süsteem<br /> * Raportid ja müügi ajalugu<br /> <br /> ====Kasutatav tehnoloogia:====<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL Maria DB<br /> <br /> =Analüüs=<br /> ==Kaupade laoseis==<br /> ===Kasutajaliides - Laoseis====<br /> =====Väljad=====<br /> =====Otsing=====<br /> <br /> *** Jupi number<br /> *** Jupi kood<br /> *** Auto mark (kohustuslik)<br /> *** Auto mudel (kohustuslik)<br /> *** Auto aasta (kohustuslik)<br /> *** Auto mootor kw (kohustuslik)<br /> *** Auto mootor töömaht<br /> ** Tulemuste kuvamine<br /> *** Jupi number<br /> *** Jupi kood<br /> *** Auto mark<br /> *** Auto mudel<br /> *** Auto aasta<br /> *** Auto mootor kw<br /> *** Auto mootor töömaht<br /> *** Hind<br /> *** Kogus<br /> <br /> ==Kasutajalood==<br /> ===Otsing===<br /> ====Teostajad====<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ====Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine====<br /> * Kasutaja sisestab kohustuslikud parameetrid otsingusse<br /> * Kasutaja vajutab &quot;Otsi&quot; nupu peale<br /> * Süsteem kuvab tulemused lehel<br /> ** Kui on vasteid rohkem kui 100, siis ''lazy loadinguga'' kuvatakse edasised vasted (nice to have)<br /> ** Süsteem kuvab 100+ tulemust, täpset summat ei kuvata, kuna see on koormav baasi jaoks ja ei ole vaja sellist detailisügavust.<br /> * Kasutaja avab toote ja näeb toote detaile eraldi olevas aknas, kus ta leiab toote asukohta ja vajadusel saab vähendada kogust või juurde tellida.<br /> <br /> ===Kliendi andmebaas===<br /> ====Teostajad====<br /> * Klient<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kliendi eesnimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi perekonnanimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik)<br /> * Kliendi aadress (kohustuslik)<br /> * Kliendi telefon (kohustuslik)<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi <br /> <br /> ===Väljad otsingul===<br /> * Kliendi eesnimi + kliendi perenimi (kohustuslik, kui puudub isikukood)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik, kui puudub eesnimi + perenimi=<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kliendi eesnimi<br /> * Kliendi perekonnanimi<br /> * Kliendi isikukood<br /> * Kliendi aadress<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi<br /> * Kliendi ostuajalugu<br /> * Kliendi VIP staatus (allahindlusprotsent)<br /> <br /> ====Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient====<br /> * Klient siseneb asutusse<br /> * Kasutaja küsib kliendi isikukoodi või eesnime ja perenime<br /> * Klient annab andmed<br /> * Kasutaja otsib süsteemist, kas klient eksisteerib<br /> * Ei - liigub edasi Kasutuslugu 3 - Uus klient<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja näeb kliendi andmeid, eelmisi oste ja soodustusi<br /> ** Kasutaja saab lisada uue ostu kliendi arvele<br /> <br /> ====Kasutuslugu 3 - Uus klient====<br /> * Kasutaja küsib kliendi andmed, kas soovib liituda püsikliendiprogrammiga.<br /> * Ei - Kasutuslugu lõppeb<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja küsib kliendi andmed, kirjeldadud punktis &quot;väljad sisestamisel&quot;<br /> ** Süsteem salvestab kliendi<br /> ** Kasutaja registreerib ostu kliendi nimele<br /> ===Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud===<br /> <br /> ===Kaupade välja liikumine/ müügitehingud===<br /> ===Uue kauba tutvustamise moodul===<br /> <br /> =Analüüs=<br /> =Logi=<br /> * 09.10.2017 Meeskkonna moodustamine <br /> * 15.10.2017 Esimene kokkusaamine ja idee paika panek <br /> * 21.10.2017 Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Carparts&diff=125382 2017-10-30T21:31:42Z

<p>Taliik: </p> <hr /> <div>==Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' - ''Projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> <br /> ===Laoprogramm===<br /> <br /> Lihtne Auto varuosade laoseisu program auto margiesinduse jaoks.<br /> <br /> ==Repository==<br /> https://cteravcarparts.visualstudio.com/CSharpCarParts<br /> see kohe muutub, kuna TTÜ aadressiga ei saa IT Kolledži aadressile ligi<br /> <br /> ====Must have:====<br /> * Kaupade laoseis<br /> * Kliendi andmebaas<br /> * Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud<br /> * Kaupade välja liikumine/ müügitehingud<br /> * Uue kauba tutvustamise moodul<br /> <br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> * Broneerimissüsteem<br /> * Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele<br /> * Klientidele arvete väljastamise süsteem<br /> * Raportid ja müügi ajalugu<br /> <br /> ====Kasutatav tehnoloogia:====<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL Maria DB<br /> <br /> =Analüüs=<br /> ==Kaupade laoseis==<br /> ===Kasutajaliides - Laoseis====<br /> =====Väljad=====<br /> =====Otsing=====<br /> *** Jupi number<br /> *** Jupi kood<br /> *** Auto mark (kohustuslik)<br /> *** Auto mudel (kohustuslik)<br /> *** Auto aasta (kohustuslik)<br /> *** Auto mootor kw (kohustuslik)<br /> *** Auto mootor töömaht<br /> ** Tulemuste kuvamine<br /> *** Jupi number<br /> *** Jupi kood<br /> *** Auto mark<br /> *** Auto mudel<br /> *** Auto aasta<br /> *** Auto mootor kw<br /> *** Auto mootor töömaht<br /> *** Hind<br /> *** Kogus<br /> ==Kasutajalood==<br /> ===Otsing===<br /> ====Teostajad====<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ====Kasutuslugu 1 - Varuosa otsimine====<br /> * Kasutaja sisestab kohustuslikud parameetrid otsingusse<br /> * Kasutaja vajutab &quot;Otsi&quot; nupu peale<br /> * Süsteem kuvab tulemused lehel<br /> ** Kui on vasteid rohkem kui 100, siis ''lazy loadinguga'' kuvatakse edasised vasted (nice to have)<br /> ** Süsteem kuvab 100+ tulemust, täpset summat ei kuvata, kuna see on koormav baasi jaoks ja ei ole vaja sellist detailisügavust.<br /> * Kasutaja avab toote ja näeb toote detaile eraldi olevas aknas, kus ta leiab toote asukohta ja vajadusel saab vähendada kogust või juurde tellida.<br /> <br /> ===Kliendi andmebaas===<br /> ====Teostajad====<br /> * Klient<br /> * Kasutaja<br /> * Süsteem<br /> ===Väljad sisestamisel===<br /> * Kliendi eesnimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi perekonnanimi (kohustuslik)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik)<br /> * Kliendi aadress (kohustuslik)<br /> * Kliendi telefon (kohustuslik)<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi <br /> <br /> ===Väljad otsingul===<br /> * Kliendi eesnimi + kliendi perenimi (kohustuslik, kui puudub isikukood)<br /> * Kliendi isikukood (kohustuslik, kui puudub eesnimi + perenimi=<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> <br /> ===Väljad kuvamisel===<br /> * Kliendi eesnimi<br /> * Kliendi perekonnanimi<br /> * Kliendi isikukood<br /> * Kliendi aadress<br /> * Kliendi telefon<br /> * Kliendi e-post<br /> * Kas soovib eripakkumisi<br /> * Kliendi ostuajalugu<br /> * Kliendi VIP staatus (allahindlusprotsent)<br /> <br /> ====Kasutuslugu 2 - Olemasolev klient====<br /> * Klient siseneb asutusse<br /> * Kasutaja küsib kliendi isikukoodi või eesnime ja perenime<br /> * Klient annab andmed<br /> * Kasutaja otsib süsteemist, kas klient eksisteerib<br /> * Ei - liigub edasi Kasutuslugu 3 - Uus klient<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja näeb kliendi andmeid, eelmisi oste ja soodustusi<br /> ** Kasutaja saab lisada uue ostu kliendi arvele<br /> <br /> ====Kasutuslugu 3 - Uus klient====<br /> * Kasutaja küsib kliendi andmed, kas soovib liituda püsikliendiprogrammiga.<br /> * Ei - Kasutuslugu lõppeb<br /> * Jah<br /> ** Kasutaja küsib kliendi andmed, kirjeldadud punktis &quot;väljad sisestamisel&quot;<br /> ** Süsteem salvestab kliendi<br /> ** Kasutaja registreerib ostu kliendi nimele<br /> ===Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud===<br /> <br /> ===Kaupade välja liikumine/ müügitehingud===<br /> ===Uue kauba tutvustamise moodul===<br /> <br /> =Analüüs=<br /> =Logi=<br /> * 09.10.2017 Meeskkonna moodustamine <br /> * 15.10.2017 Esimene kokkusaamine ja idee paika panek <br /> * 21.10.2017 Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Carparts&diff=124851 2017-10-21T19:24:53Z

<p>Taliik: </p> <hr /> <div>==Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' - ''Projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> <br /> ===Laoprogramm===<br /> <br /> Lihtne Auto varuosade laoseisu program auto margiesinduse jaoks.<br /> <br /> ==Repository==<br /> https://cteravcarparts.visualstudio.com/CSharpCarParts<br /> <br /> ====Must have:====<br /> * Kaupade laoseis<br /> * Kliendi andmebaas<br /> * Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud<br /> * Kaupade välja liikumine/ müügitehingud<br /> * Uue kauba tutvustamise moodul<br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> * Broneerimissüsteem<br /> * Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele<br /> * Klientidele arvete väljastamise süsteem<br /> * Raportid ja müügi ajalugu<br /> <br /> ====Kasutatav tehnoloogia:====<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL Maria DB<br /> <br /> =Analüüs=<br /> =Logi=<br /> * 09.10.2017 Meeskkonna moodustamine <br /> * 15.10.2017 Esimene kokkusaamine ja idee paika panek <br /> * 21.10.2017 Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Carparts&diff=124821 2017-10-21T16:06:04Z

<p>Taliik: /* Laoprogramm= */</p> <hr /> <div>==Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' - ''Projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> <br /> ===Laoprogramm===<br /> <br /> Lihtne Auto varuosade laoseisu program auto margiesinduse jaoks.<br /> <br /> ====Must have:====<br /> * Kaupade laoseis<br /> * Kliendi andmebaas<br /> * Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud<br /> * Kaupade välja liikumine/ müügitehingud<br /> * Uue kauba tutvustamise moodul<br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> * Broneerimissüsteem<br /> * Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele<br /> * Klientidele arvete väljastamise süsteem<br /> * Raportid ja müügi ajalugu<br /> <br /> ====Kasutatav tehnoloogia:====<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL Maria DB<br /> <br /> =Analüüs=<br /> =Logi=<br /> * 09.10.2017 Meeskkonna moodustamine <br /> * 15.10.2017 Esimene kokkusaamine ja idee paika panek <br /> * 21.10.2017 Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Carparts&diff=124820 2017-10-21T16:05:49Z

<p>Taliik: </p> <hr /> <div>==Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' - ''Projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> <br /> ===Laoprogramm====<br /> <br /> Lihtne Auto varuosade laoseisu program auto margiesinduse jaoks.<br /> <br /> ====Must have:====<br /> * Kaupade laoseis<br /> * Kliendi andmebaas<br /> * Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud<br /> * Kaupade välja liikumine/ müügitehingud<br /> * Uue kauba tutvustamise moodul<br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> * Broneerimissüsteem<br /> * Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele<br /> * Klientidele arvete väljastamise süsteem<br /> * Raportid ja müügi ajalugu<br /> <br /> ====Kasutatav tehnoloogia:====<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL Maria DB<br /> <br /> =Analüüs=<br /> =Logi=<br /> * 09.10.2017 Meeskkonna moodustamine <br /> * 15.10.2017 Esimene kokkusaamine ja idee paika panek <br /> * 21.10.2017 Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Carparts&diff=124819 2017-10-21T15:58:28Z

<p>Taliik: /* Meeskond ja tööjaotus */</p> <hr /> <div>==Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' - ''Projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> <br /> ===Laoprogramm====<br /> <br /> Lihtne Auto varuosade laoseisu program auto margiesinduse jaoks.<br /> <br /> ====Must have:====<br /> * Kaupade laoseis<br /> * Kliendi andmebaas<br /> * Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud<br /> * Kaupade välja liikumine/ müügitehingud<br /> * Uue kauba tutvustamise moodul<br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> * Broneerimissüsteem<br /> * Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele<br /> * Klientidele arvete väljastamise süsteem<br /> * Raportid ja müügi ajalugu<br /> <br /> ====Kasutatav tehnoloogia:====<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL Maria DB<br /> <br /> =Analüüs=<br /> =Logi=<br /> * 09.10.2017 Meeskkonna moodustamine <br /> * 15.10.2017 Esimene kokkusaamine ja idee paika panek <br /> * 21.10.2017 Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=124818 2017-10-21T15:55:28Z

<p>Taliik: </p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Laura Pirso<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> <br /> ===Meeskond Pecunia===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:pecunia Pecunia]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Liikmed:<br /> *Katrin Lasberg <br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> Meeskonna koduleht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> Projekti TFS:&lt;br&gt;<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> * Andreas Porman<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=124817 2017-10-21T15:55:02Z

<p>Taliik: </p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Laura Pirso<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> <br /> ===Meeskond Pecunia===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:pecunia Pecunia]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Liikmed:<br /> *Katrin Lasberg <br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> Meeskonna koduleht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> Projekti TFS:&lt;br&gt;<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> * Andreas Porman<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=124816 2017-10-21T15:54:45Z

<p>Taliik: </p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Laura Pirso<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> <br /> ===Meeskond Pecunia===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:pecunia Pecunia]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Liikmed:<br /> *Katrin Lasberg <br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> Meeskonna koduleht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> Projekti TFS:&lt;br&gt;<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> * Andreas Porman<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> ==Tiim: Carparts==<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Carparts&diff=124815 2017-10-21T15:49:40Z

<p>Taliik: </p> <hr /> <div>==Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Andres Kõiv<br /> * Taivo Liik<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> *Meeskonna nimi: Carparts*<br /> <br /> ===Laoprogramm====<br /> <br /> Lihtne Auto varuosade laoseisu program auto margiesinduse jaoks.<br /> <br /> ====Must have:====<br /> * Kaupade laoseis<br /> * Kliendi andmebaas<br /> * Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud<br /> * Kaupade välja liikumine/ müügitehingud<br /> * Uue kauba tutvustamise moodul<br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> * Broneerimissüsteem<br /> * Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele<br /> * Klientidele arvete väljastamise süsteem<br /> * Raportid ja müügi ajalugu<br /> <br /> ====Kasutatav tehnoloogia:====<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL Maria DB<br /> <br /> =Analüüs=<br /> =Logi=<br /> * 09.10.2017 Meeskkonna moodustamine <br /> * 15.10.2017 Esimene kokkusaamine ja idee paika panek <br /> * 21.10.2017 Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Carparts&diff=124814 2017-10-21T15:43:22Z

<p>Taliik: Created page with &quot;==Meeskond ja tööjaotus== * Andres Kõiv * Taivo Liik * Peeter Stamberg *Meeskonna nimi: Carparts* ===Laoprogramm==== Lihtne Auto varuosade laoseisu program auto margiesi...&quot;</p> <hr /> <div>==Meeskond ja tööjaotus==<br /> * Andres Kõiv<br /> * Taivo Liik<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> *Meeskonna nimi: Carparts*<br /> <br /> ===Laoprogramm====<br /> <br /> Lihtne Auto varuosade laoseisu program auto margiesinduse jaoks.<br /> <br /> ====Must have:====<br /> * Kaupade laoseis<br /> * Kliendi andmebaas<br /> * Kaupade sisse liikumine/ ostutehingud<br /> * Kaupade välja liikumine/ müügitehingud<br /> * Uue kauba tutvustamise moodul<br /> <br /> ====Nice to have:====<br /> * Broneerimissüsteem<br /> * Jupi sobivus erinevatele markidele ja mudelitele<br /> * Klientidele arvete väljastamise süsteem<br /> * Raportid ja müügi ajalugu<br /> <br /> ====Kasutatav tehnoloogia:====<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL Maria DB<br /> <br /> =Analüüs=<br /> =Logi=<br /> * 09.10.2017 Meeskkonna moodustamine <br /> * 15.09.2017 Esimene kokkusaamine ja idee paika panek <br /> * 21.10.2017 Wiki lehe loomine ning esimesed sissekanded</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=122366 2017-05-12T19:15:14Z

<p>Taliik: /* Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> &lt;!--T--&gt;<br /> ==Ajalugu==<br /> Krüptoraha alguseks võib lugeda 2008 aastal Satoshi Nakamato poolt loodud Bitcoini. 2008 oktoobris avaldas S. Nakamato krüptograafiateemalises mailingistis artikli &quot;A Peer-to-Peer Electronic Cash System&quot;, mis kirjeldas Bitcoini olemust ja protokolli. Esimene avatud lähtekoodil baseeruv lahendus avaldati 2009 aastal.<br /> <br /> Esimene versioon Bitcoini koodist avaldati Sourceforge keskkonnas ning oli kompileeritud Visual Studios. Nakamato sõnul asus ta Bitcoini koodi kirjutama juba 2007 aastal.<br /> <br /> Satoshi Nakamato [https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto 'isikut'] ei ole siiamaani tuvastatud ning tema kontol on ligikaudu 1 miljon Bitcoini.<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> <br /> Kuna krüptoraha võimaldab inimestele anonüümsust (krüptoraha on võimalik vahetada pärisraha vastu täieliku anonüümsuskatte all) siis seetõttu on valdkonda tekkinud ka palju isikuid, kes püüavad seda ära kasutades kuritegelikul viisil tulu teenida.<br /> <br /> Krüpotoraha pettused võib laias laastus jagada kolmeks:<br /> <br /> <br /> '''1. Rahakoti privaatvõtme vargused'''<br /> <br /> Selle skeemi eesmärgiks on saada kätte kasutaja rahakoti privaatvõti, mille abil on võimalik rahakott tühjendada. Enimlevinud vahenditeks on arvutisse pahavara paigaldamine, mis nuhib kasutaja järgi. Teiseks viisiks on igasugused e-rahakotid/keskkonnad, mis nõuavad privaatvõtme sisestamist.<br /> Üheks antud riski maandamise võimaluseks on kasutada riistvaralist rahakotti, mis ühendatakse arvutiga kaabli abil. Suurimateks tootjateks on hetkel [https://trezor.io/ 'Trezor'] ning [https://www.ledgerwallet.com/ 'Ledger Wallet']. Teiseks heaks võimaluseks on arveldada krüptorahaga mingis täiesti eraldi arvutis, kuhu on paigaldatud Linux operatsioonisüsteem ning mida regulaarselt uuendatakse. <br /> <br /> '''2. Ransomware'''<br /> <br /> Ransomware ehk krüptoviiruse eesmärgiks on arvutikasutajat tegema pahalase kontole ülekannet, pääsemaks enda arvutis krüpteeritud failidele ligi. Kui varem kasutati raha väljapressimiseks mõnda anonüümsust tagavat rahaülekannet (Western Union tankisti nimele nt.) siis seoses krüptorahade laialdasele levikule, nõutakse enamjaolt ülekannet Bitcoinides. <br /> <br /> Sisuliselt tähendab see seda, et arvutis olevad olulised andmed (raamatupidamisprogrammi andmebaas, isiklikud fotod ja failid, tööga seotud dokumendid) krüpteeritakse kasutades mõnda tugevat PKI krüpteerimisalgoritmi ning ainuke viis failide kättesaamiseks on need avada privaatvõtmega. Võtme saab aga peale paarisaja kuni paari tuhande dollari väärtuses Bitcoinide ülekandmisel pahalase kontole. <br /> <br /> Kui selline asi on juhtunud ning failid ei ole ülitähtsad, siis soovitatakse kõvaketas tallele panna ja oodata, kuni antud krüpteerimisalgoritm on oma aja ära elanud, misjärel saab selle lahti muukida. Aga on ka palju ettevõtteid ning eraisikuid, kes on läinud maksmise teed. Tihtipeale ei pruugi raha ülekandmisel failide avamiseks vajaminevat võtit kätte saadagi. Igal juhul tasuks teemaga politsei poole pöörduda.<br /> <br /> Üheks enim levinud krüptoviiruseks läbi aegade on olnud [https://en.wikipedia.org/wiki/CryptoLocker 'CryptoLocker'], mis pressis kasutajatelt välja üle 75 miljoni dollari (seda BTC praeguste hindade juures).<br /> <br /> '''3. Kauplemiskeskkondade ning elektrooniliste rahakottide pettused'''<br /> <br /> Kuna kauplemiskeskkondades liiguvad väga suured rahad, võib tekkida keskkonna loojal kiusatus kogu raha kasutajatelt pihta panna või süsteem pole piisavalt turvaliselt üles ehitatud, mistõttu teevad selle rahast tühjaks häkkerid. Üheks suurimaks näiteks on vast Jaapanis tegutsenud Mt. Gox.<br /> <br /> <br /> Väiksemateks, kuid siiski levinud petuskeemideks on veel igasugused '''püramiidskeemid''', kus palutakse teatud hulk krüptoraga üle kanda, lubades ulmelisi intresse. Väljamakseid tehakse seni, kuni skeemiga on liitumas uusi kasutajaid, samas varem või hiljem kukub skeem kokku.<br /> <br /> Kuna BTC lähtekood on avalik ning igaüks saab sellest oma ''fork''i teha, lansseeritakse aeg-ajalt '''uusi krüptovaluutasid''' pakkudes soodsa hinnaga osta ning lubades raha väärtuse kasvu. Enamus neist kaob aga rahva vähese huvi tõttu ajaloo prügikasti, mistõttu jäävad neid omandanud isikud oma rahast ilma.<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest.<br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.<br /> <br /> Seega tasub krüptoraha turgu valides eelkõige jälgida, kas kauplemiskeskkonnal on mõne usaldusväärse institutsiooni või riigi tegevusluba, kes on keskkonna omanikud ning milliseid turvalahendusi keskkond pakub. Seejärel aga vaadata, millised on teenustasud ja tehnilised lisavõimalused, nagu näiteks API kaudu automaatne kauplemine. Samuti märgib rolli maksemeetodite, valuutade ning krüptorahade valik, tunduvalt mugavam on ju krüptoraha osta eurode eest läbi oma kodupanga, kui tegeleda Paypali ning dollaritega. <br /> <br /> Populaarsemates kauplemiskeskkondadeks ning turgudeks 2017 a seisuga on:<br /> <br /> * '''[https://www.bitstamp.net/ 'BitStamp']''' - 2011 a. Euroopas asutatud kauplemiskeskkond, omab Luksemburg finantsipnsektsiooni luba. Võimaldab osta/müüa Bitcoine nii eurode kui ka dollarite eest.<br /> * '''[https://btc-e.com/ 'BTCe']''' - 2011 a. Bulgaarias asutatud keskkond, mis võimaldab kauplemist Bitcoini, Litecoini ning Namecoiniga. Samuti on huvitavaks lisavõimaluseks saiti sisse ehitatud &quot;BTC oinary options&quot; mille näol on sisuliselt tegu hasartmänguga, kus on võimalik Bitcoini hinna muutumisele panustada.<br /> * '''[https://cex.io/ 'CexIO']''' - 2013 a Londonis asutatud kauplemiskeskkond, omab finantsinspektsiooni luba ning teeb tihedat koostööd pankadega.<br /> * '''[https://www.coinbase.com 'CoinBase']''' - 2012 a. loodud üks populaarsemaid kauplemiskeskkondi, paneb suurt rõhku turvalisusele.<br /> * '''[https://www.kraken.com/ 'Kraken']''' - 2011 a. USA's loodud kauplemiskeskkond, mis paistab silma suure valiku krüptorahadega ning erinevate turvalisuslahendustega.<br /> * '''[https://www.lakebtc.com/ 'LakeBTC']''' - 2013 a. loodud kauplemiskeskkond, natuke väiksem, kui teised, kuid samas soodsa<br /> * '''[https://gemini.com/ 'Gemini']''' - New Yorki kauplemiskeskkond, kus on võimalik dollarite eest kaubelda Bitcoini ning Ether'iga. Omab USA föderaalset finantskindlustust varadele.<br /> * '''[https://www.btcmarkets.net/ 'btcMarkets']''' - Võimaldab kaubelda Austraalia dollariga Bitcoini ning Litecoiniga.<br /> <br /> <br /> Sularahaga arveldamiseks on paljudes riikides ettevõtete poolt paigaldatud ka Bitcoini automaadid, millest enamus pakub sularaha väljavõtmist enda Bitcoini kontolt, kuid mõned neist võimaldavad ka Bitcoini ostmist sularaha sissemakse teel. Esimene BTC automaat paigaldati Kanadas, Vancouveri linna Robocoini poolt, nüüdseks on paraku see ettevõte tegevuse lõpetanud. Vaatamata sellele on ainuüksi USA's üle 700 BTC automaadi. Ka eestis ei ole rongist maha jäänud, siin asub koguni 2 automaati - üks neist [https://coinatmradar.com/city/234/bitcoin-atm-tallinn/ 'Tallinnas'], teine [https://coinatmradar.com/city/411/bitcoin-atm-narva/ 'Narvas'].<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Bitconi eest saab osta tänapäeval väga palju asju, alustades oma aruvti lukku lastud failisüsteemist (kirjeldatud ülal) kuni autoni välja. Kaasa arvatud igasugused teenused. Eriti populaarne on see interneti mustal turul, kus saab osta narkootikumidest kuni palgamõrvadeni. Rääkides kommertsteenustest, mis on saadaval turu peal täna, siis on väga vähe pakkujaid siiski veel, aga kõige parem on vaadata neid kohe [http://spendbitcoins.com/ Spendbitcoins] lehe pealt.<br /> <br /> Tänapäeval seostakse krüptoraha eelkõige kriminaalse tegevusega, kuid tulevik on muutumas. Vaadates seda, et deebetkaardid on loodud, siis on krüptoraha muutnud kättesaadavaks kõikidele.<br /> <br /> Krüptorahaga pole kunagi liiga hilja alustada, pigem alustada kohe ja proovida, mis see on, mis selle eest saab.<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> <br /> Võib vabalt öelda, et 2017 saab olema suurim aasta Bitcoinile ja teisele krüptorahale. Bitcoini tõus üle $ 1000 tõi taas tähelepanu Bitcoini ja krüptovaluuta üldiselt peale. Krüptovaluuta mängib suurt rolli praeguses maailmas, ja seda võimsus ainult kasvab. Seega, riigide valitsused sooibiks seda reguleerida. <br /> <br /> Paistab, et krüptoraha reguleerimine algab vahetusest kohalikku rahadele, kui valitsus paneb barjääri vahetamiseks. <br /> Saab, näiteks, kas raskendada vahetusprotsess et heidutada kasutajaid või panna vahetamiseks komissioonimaks, mis teeks hinda koormavaks.<br /> <br /> Maksud on teine aspekt arvestamiseks. Erinevates riigides suhtlemine krüptorahale on erinev: näiteks Suurbritaanias ja Ameerika Ühendriikides valitsus otsustas loobuda maksude võtmisest krüptorahast, erinevalt sellest Austraalia valitsus otsustas rakendada maksud kõikidele digitaalvaluuta tehingule. <br /> <br /> Valitsuste katsed krüptovaluuta piiramiseks ja reguleerimiseks peavad olla ettevaatlikud. Kuidgi teatud kontroll peab eksisteerima (rahapesu ja terrorismi finantseerimise vältimiseks), need piirangud ei saa elimineerida kõik eelised ja mugavused mis pakkub krüptovaluuta.<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Kuigi tulevikku on raske ennustada, on oodata, et bitcoinil, ja kogu tehnoloogiasse mis on selle taga – blockchainil, on suur tulevik.<br /> <br /> Krüptoraha lubab kasutajatel vahetada väärtuslikke asju „arvutist arvutisse“. Nii nagu omal ajal paberraha oli samm tulevikku, nii on ka krüptoraha tulevikku raha. Kuigi hetkel ei saa öelda, et bitcoini süsteem oleks täiuslik, on kindel, et maailm ei topi seda riiulisse.<br /> <br /> Krüptoraha tähtsus ei seisne vaid mugavas makseviisis – seda saab kasutada nii väärtusehoidjana kui ka investeerimisinstrumendina, millel on kindel väärtus ja mis ei sõltu ei valuuta kursist ega majanduslikust olukorrast.<br /> Uued krüptovaluuta nimed tulevad ja kaovad iga päev. Üks nimi, millest tulevikus võiks rohkem kuulda, on Zcash. See on täielikult anonüümne krüptoraha. Praegu teist nii anonüümset valuutat ei ole.<br /> <br /> Ilmselt lisandub juurde ka selliseid teenusepakkujad, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti koos. See oleks ideaalne viis muuta oma rahapidamine privaatsemaks ja võtta oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba paljud vabakutselised tööd krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=121989 2017-05-10T23:46:49Z

<p>Taliik: /* Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> &lt;!--T--&gt;<br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> Gert<br /> Võib lühidalt katta ka randsomware ja bitcoini suhet -&gt; https://en.wikipedia.org/wiki/Ransomware#Encrypting_ransomware<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Gert<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> Dmitry<br /> https://www.financierworldwide.com/potential-cryptocurrency-regulation/<br /> https://www.financialdirector.co.uk/2017/02/16/will-regulation-threaten-the-growth-of-bitcoin-and-cryptocurrencies/<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Dmitry<br /> http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-the-future-of-cryptocurrency_us_58cfd53ae4b0537abd9572bd<br /> <br /> Väike idee jätkuks eelmisele punktile, võid kasutada või mitte.<br /> Ilmselt neid teenusepakkujaid on veel ja lisandub ka juurde, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti. Ideaalne viis kolida oma rahapidamine privaatsemaks ja kaotada oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba päris palju vabakutselisi töid krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=121988 2017-05-10T23:44:54Z

<p>Taliik: /* Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> &lt;!--T--&gt;<br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> Gert<br /> Võib lühidalt katta ka randsomware ja bitcoini suhet -&gt; https://en.wikipedia.org/wiki/Ransomware#Encrypting_ransomware<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Gert<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> Dmitry<br /> https://www.financierworldwide.com/potential-cryptocurrency-regulation/<br /> https://www.financialdirector.co.uk/2017/02/16/will-regulation-threaten-the-growth-of-bitcoin-and-cryptocurrencies/<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Dmitry<br /> http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-the-future-of-cryptocurrency_us_58cfd53ae4b0537abd9572bd<br /> <br /> Väike idee jätkuks eelmisele punktile, võid kasutada või mitte.<br /> Ilmselt neid teenusepakkujaid on veel ja lisandub ka juurde, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti. Ideaalne viis kolida oma rahapidamine privaatsemaks ja kaotada oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba päris palju vabakutselisi töid krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=121987 2017-05-10T23:44:12Z

<p>Taliik: /* Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> &lt;!--T:1--&gt;<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> <br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> Gert<br /> Võib lühidalt katta ka randsomware ja bitcoini suhet -&gt; https://en.wikipedia.org/wiki/Ransomware#Encrypting_ransomware<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Gert<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> Dmitry<br /> https://www.financierworldwide.com/potential-cryptocurrency-regulation/<br /> https://www.financialdirector.co.uk/2017/02/16/will-regulation-threaten-the-growth-of-bitcoin-and-cryptocurrencies/<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Dmitry<br /> http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-the-future-of-cryptocurrency_us_58cfd53ae4b0537abd9572bd<br /> <br /> Väike idee jätkuks eelmisele punktile, võid kasutada või mitte.<br /> Ilmselt neid teenusepakkujaid on veel ja lisandub ka juurde, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti. Ideaalne viis kolida oma rahapidamine privaatsemaks ja kaotada oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba päris palju vabakutselisi töid krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=121986 2017-05-10T23:42:06Z

<p>Taliik: /* Krüptoraha roll tulevikus */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> &lt;!--T:1--&gt;<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> <br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> Gert<br /> Võib lühidalt katta ka randsomware ja bitcoini suhet -&gt; https://en.wikipedia.org/wiki/Ransomware#Encrypting_ransomware<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Gert<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> Dmitry<br /> https://www.financierworldwide.com/potential-cryptocurrency-regulation/<br /> https://www.financialdirector.co.uk/2017/02/16/will-regulation-threaten-the-growth-of-bitcoin-and-cryptocurrencies/<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Dmitry<br /> http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-the-future-of-cryptocurrency_us_58cfd53ae4b0537abd9572bd<br /> <br /> Väike idee jätkuks eelmisele punktile, võid kasutada või mitte.<br /> Ilmselt neid teenusepakkujaid on veel ja lisandub ka juurde, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti. Ideaalne viis kolida oma rahapidamine privaatsemaks ja kaotada oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba päris palju vabakutselisi töid krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=121985 2017-05-10T23:41:09Z

<p>Taliik: /* Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> &lt;!--T:1--&gt;<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> <br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> Gert<br /> Võib lühidalt katta ka randsomware ja bitcoini suhet -&gt; https://en.wikipedia.org/wiki/Ransomware#Encrypting_ransomware<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Gert<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> Dmitry<br /> https://www.financierworldwide.com/potential-cryptocurrency-regulation/<br /> https://www.financialdirector.co.uk/2017/02/16/will-regulation-threaten-the-growth-of-bitcoin-and-cryptocurrencies/<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Dmitry<br /> http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-the-future-of-cryptocurrency_us_58cfd53ae4b0537abd9572bd</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=121984 2017-05-10T23:40:43Z

<p>Taliik: /* Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> &lt;!--T:1--&gt;<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> <br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> Gert<br /> Võib lühidalt katta ka randsomware ja bitcoini suhet -&gt; https://en.wikipedia.org/wiki/Ransomware#Encrypting_ransomware<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Gert<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> Dmitry<br /> https://www.financierworldwide.com/potential-cryptocurrency-regulation/<br /> https://www.financialdirector.co.uk/2017/02/16/will-regulation-threaten-the-growth-of-bitcoin-and-cryptocurrencies/<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> Ilmselt neid teenusepakkuaid on veel ja lisandub ka juurde. Ideaalne viis kolida oma rahapidamine privaatsemaks ja kaotada oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba päris palju vabakutselisi töid krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Dmitry<br /> http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-the-future-of-cryptocurrency_us_58cfd53ae4b0537abd9572bd</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=121983 2017-05-10T23:39:17Z

<p>Taliik: /* Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> &lt;!--T:1--&gt;<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> <br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> Gert<br /> Võib lühidalt katta ka randsomware ja bitcoini suhet -&gt; https://en.wikipedia.org/wiki/Ransomware#Encrypting_ransomware<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Gert<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> Dmitry<br /> https://www.financierworldwide.com/potential-cryptocurrency-regulation/<br /> https://www.financialdirector.co.uk/2017/02/16/will-regulation-threaten-the-growth-of-bitcoin-and-cryptocurrencies/<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid:<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> Ilmselt neid teenusepakkuaid on veel ja lisandub ka juurde. Ideaalne viis kolida oma rahapidamine privaatsemaks ja kaotada oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba päris palju vabakutselisi töid krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Dmitry<br /> http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-the-future-of-cryptocurrency_us_58cfd53ae4b0537abd9572bd</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=121961 2017-05-10T19:12:25Z

<p>Taliik: /* Krüptoraha tootmine / kaevandamine */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> &lt;!--T:1--&gt;<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> <br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> Gert<br /> Võib lühidalt katta ka randsomware ja bitcoini suhet -&gt; https://en.wikipedia.org/wiki/Ransomware#Encrypting_ransomware<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Gert<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> Dmitry<br /> https://www.financierworldwide.com/potential-cryptocurrency-regulation/<br /> https://www.financialdirector.co.uk/2017/02/16/will-regulation-threaten-the-growth-of-bitcoin-and-cryptocurrencies/<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Taivo<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Dmitry<br /> http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-the-future-of-cryptocurrency_us_58cfd53ae4b0537abd9572bd</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=121944 2017-05-10T17:33:06Z

<p>Taliik: /* Krüptoraha olemus ja turvalisus */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> &lt;!--T:1--&gt;<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> <br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Taivo<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> Gert<br /> Võib lühidalt katta ka randsomware ja bitcoini suhet -&gt; https://en.wikipedia.org/wiki/Ransomware#Encrypting_ransomware<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Gert<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> Dmitry<br /> https://www.financierworldwide.com/potential-cryptocurrency-regulation/<br /> https://www.financialdirector.co.uk/2017/02/16/will-regulation-threaten-the-growth-of-bitcoin-and-cryptocurrencies/<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Taivo<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Dmitry<br /> http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-the-future-of-cryptocurrency_us_58cfd53ae4b0537abd9572bd</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=121943 2017-05-10T17:19:05Z

<p>Taliik: /* Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> &lt;!--T:1--&gt;<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> <br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Taivo<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> Gert<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Gert<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> Dmitry<br /> https://www.financierworldwide.com/potential-cryptocurrency-regulation/<br /> https://www.financialdirector.co.uk/2017/02/16/will-regulation-threaten-the-growth-of-bitcoin-and-cryptocurrencies/<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Taivo<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Dmitry<br /> http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-the-future-of-cryptocurrency_us_58cfd53ae4b0537abd9572bd</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=121942 2017-05-10T17:18:31Z

<p>Taliik: /* Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> &lt;!--T:1--&gt;<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> <br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine==<br /> Taivo<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> Gert<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Gert<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> Dmitry<br /> https://www.financierworldwide.com/potential-cryptocurrency-regulation/<br /> https://www.financialdirector.co.uk/2017/02/16/will-regulation-threaten-the-growth-of-bitcoin-and-cryptocurrencies/<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Dmitry<br /> http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-the-future-of-cryptocurrency_us_58cfd53ae4b0537abd9572bd</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=121941 2017-05-10T17:17:57Z

<p>Taliik: /* Krüptoraha roll tulevikus */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> &lt;!--T:1--&gt;<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> <br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine==<br /> Taivo<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> Gert<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Gert<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> Dmitry<br /> https://www.financierworldwide.com/potential-cryptocurrency-regulation/<br /> https://www.financialdirector.co.uk/2017/02/16/will-regulation-threaten-the-growth-of-bitcoin-and-cryptocurrencies/<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Dmitry<br /> http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-the-future-of-cryptocurrency_us_58cfd53ae4b0537abd9572bd</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=121940 2017-05-10T17:17:24Z

<p>Taliik: /* Kürptoraha reguleerimine */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> &lt;!--T:1--&gt;<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> <br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine==<br /> Taivo<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> Gert<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Gert<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> Dmitry<br /> https://www.financierworldwide.com/potential-cryptocurrency-regulation/<br /> https://www.financialdirector.co.uk/2017/02/16/will-regulation-threaten-the-growth-of-bitcoin-and-cryptocurrencies/<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=121939 2017-05-10T17:16:34Z

<p>Taliik: /* Ajalugu */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> &lt;!--T:1--&gt;<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> <br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine==<br /> Taivo<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> Gert<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Gert<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=121938 2017-05-10T17:16:02Z

<p>Taliik: /* Ajalugu */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> &lt;!--T:1--&gt;<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> <br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine==<br /> Taivo<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> Gert<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Gert<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=121937 2017-05-10T17:15:54Z

<p>Taliik: /* Kürptoraha regulatsioon */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> &lt;!--T:1--&gt;<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> <br /> ==Ajalugu==<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine==<br /> Taivo<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> Gert<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Gert<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=121936 2017-05-10T17:15:35Z

<p>Taliik: /* Krüptoraha tootmine */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> &lt;!--T:1--&gt;<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> <br /> ==Ajalugu==<br /> <br /> ==Kürptoraha regulatsioon==<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine==<br /> Taivo<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> Gert<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Gert<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=121935 2017-05-10T17:15:18Z

<p>Taliik: /* Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> &lt;!--T:1--&gt;<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> <br /> ==Ajalugu==<br /> <br /> ==Kürptoraha regulatsioon==<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine==<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> Gert<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Gert<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=121934 2017-05-10T17:15:07Z

<p>Taliik: /* Krüptoraha olemus ja turvalisus */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> &lt;!--T:1--&gt;<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> <br /> ==Ajalugu==<br /> <br /> ==Kürptoraha regulatsioon==<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine==<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> Gert<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Gert<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=121933 2017-05-10T17:14:57Z

<p>Taliik: /* Kürptoraha turud ja automaadid */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> &lt;!--T:1--&gt;<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> <br /> ==Ajalugu==<br /> <br /> ==Kürptoraha regulatsioon==<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine==<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Gert<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=121932 2017-05-10T17:11:20Z

<p>Taliik: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> &lt;!--T:1--&gt;<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> <br /> ==Ajalugu==<br /> <br /> ==Kürptoraha regulatsioon==<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine==<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=121931 2017-05-10T17:01:11Z

<p>Taliik: /* Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> &lt;!--T:1--&gt;<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency<br /> <br /> ==Ajalugu==<br /> <br /> ==Kürptoraha regulatsioon==<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine==<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid&diff=118093 2017-02-24T17:22:42Z

<p>Taliik: /* kevad 2017 (rühmatööd) */</p> <hr /> <div>See sektsioon on mõeldud neile, kes tahavad enda [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] kirjatööd wiki kujul esitada.<br /> <br /> == sügis 2012 ==<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]<br /> <br /> == sügis 2013 ==<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]<br /> <br /> == sügis 2015 ==<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Mina_ja_Linux Arti Zirk - Mina ja Linux]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Syncly_MusicSync Arti Zirk - Syncly MusicSync]<br /> <br /> == kevad 2017 (rühmatööd) ==<br /> [[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas - Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg]<br /> * ...</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:TaLiik&diff=118092 2017-02-24T17:20:15Z

<p>Taliik: /* Spring 2017 */</p> <hr /> <div>==Autumn 2016==<br /> # I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus [[Taivo Liik - Erialatutvustuse aine arvestustöö]]<br /> <br /> ==Spring 2017==<br /> <br /> # [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas]</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:TaLiik&diff=118091 2017-02-24T17:20:00Z

<p>Taliik: </p> <hr /> <div>==Autumn 2016==<br /> # I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus [[Taivo Liik - Erialatutvustuse aine arvestustöö]]<br /> <br /> ==Spring 2017==<br /> <br /> # [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas]]</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=118090 2017-02-24T17:14:32Z

<p>Taliik: Created page with &quot;Category:ITSPEA 2016 kaugõpe =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas= Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg https://beta.wikiversity.org/wiki/...&quot;</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Taivo_Liik_-_Erialatutvustuse_aine_arvestust%C3%B6%C3%B6&diff=118089 2017-02-24T17:10:43Z

<p>Taliik: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus=<br /> Autor: Taivo Liik<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober. 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a &quot;Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine&quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; õppisin ma, et punane joon on kõige tähtsam kuupäev koolis ja selleks kuupäevaks tuleb deklaratsioon kinnitada. Kui õppekõva täismahus ei täida, siis see maksab 50€ 1 EAP. Sõna ''SHIT'' tundub olevat täiesti okei sõna, mida kasutada slaididel.<br /> <br /> Andres Küti loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot; (Andres Kütt) 31.august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; tuli välja Hansapanga ajalugu. Üks iteratsioon oli internetipank otse Oracle andmebaasist, HTML kood tuli otse sealt. Siis ehitati see üles javascriptis ja järgmises versioonis javas. Lõpuks kui Andres seal töötas, läks see mingi template peale. Lisaks Hansapanga ajaloole õppisin, et kui raha on, tuleb minna ägedasse ülikooli, mis oleks piisavalt &quot;challange&quot;. ''Time is not a good thing to waste'' filosoofia. Mõtle, mida õpetatakse, programeerimist on mõttetu õppida. Kahjuks riigiinfosüsteemi arhitektil puudub võim. Väidetavalt eestlased ei suuda poolakatega suhelda. Sain ka teada, et ta ei taha koosolekul keskenduda, väidetavalt keskendub, kuid tegelikult mängib kaarte. Võimaluse korral tuleb Kopeerida ilusate tütarlaste konspekte ja M.I.T. on ilmselt kõige parem ülikool.<br /> <br /> Järgmine, kolmas loeng, oli teemal testimine ja startupid, esinejad firmast Testlio. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true &quot;Testimine ja startupid&quot; (Kristel &amp; Marko Kruustük) 7.september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; Ärimudel ''pay for defect'' ei tööta, inimesed pole motiveeritud tegelikult vigasid leidma. Hackatonid on maru head asjad ja sealt on kõige parem omale meeskond leida. Kasvatata tuleb startuppi kiiresti, ning leida fookus.<br /> <br /> Süsteemi administreerimise loengust sai teada mõned head näpunäited. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; Arvutijuppe pole mõtet tinutada, viska ära, osta uus. Hea süsadmin ei tee üle kolme korra ühte asja uuesti. Ta automatiseerib. 24/7 töötavaid teenuseid saab hallata minimaalselt 3 töötajaga. Arendajad peavad alati logima oma rakendust.<br /> <br /> Viies loeng, IT tööturust oli äärmiselt huvitav. Tundsin kohati negatiivsust Eesti Riigi vastu, rohkem kui mujalt. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21.september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; Kui tahad palgatõusu Eesti taustaga firmades, tuleb pigem kirjutada lahkumisavaldus. Siis tuleb palgatõus. Riik võib osta väga ägedaid tööriistu, mida erafirmad ei saa lubada. Asutage OÜ ja makske vähemalt käibemaks ära, sellega ei tasu riiki ''huiata'', teistega saab loomingulisem olla. Sotsiaalministeeriumist tasub eemal hoida, kui tööle minna. Eesti Vabariigist tuleb tõmmata uttu enne kui on pangalaen ja kari tittesid.<br /> <br /> Ivar Laur, kuuendas loengus, tutvustas väga põnevalt, kuidas riik jälgib, mis tehakse. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur) 28.september loengusalvestus]&lt;/ref&gt; EMTAst sain palju tausta juurde. Riigiasutused ei oska andmeid töödelda. EMTA profileerib inimesi käitrumismustrite järgi. EMTA näeb asju, aga ei tohi kuskile viidata. 15% ettevõtetest täidab ära riigieelarve.<br /> <br /> Seitsmes loeng viis küberkuritegude valdkonda. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; (Jaan Priisalu) 5.oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; Iga iseseisev riik peab tegelma infoturbega. On olemas pättide e-bay/facebook sarnane asi, kuhu saab soovituste kaudu. Eriseaduseid tehakse tähelepanu pärast. Eesmärk ei ole võita sõda, eesmärk on võita rahu<br /> <br /> Viimane loeng IT ja turunduse valdkonnas algas kenasti, kuid ikka jõuti sinna välja, et riik on põhiline &quot;kurja juur&quot;. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo) 12.oktoober loengusalvestus]&lt;/ref&gt; Arendusel on 2 maailma, agiilne ja ''waterwall''. Inimesed on hästi suur osa turundusest. Kui teed hea toote, siis saad madalate turundustegevustega päris kaugele. Küsi küsimusi, täpsusta, saa aru, mis klient reaalselt tahab. Mida suurem ettevõte, seda rohkem ta valetab. Väidetavalt loengust tuli välja, et Telia on väga tuntud valevorst ja kohati valitsus võtab nii, et rahvas on nii loll, et nad ei tea, mis on hea.<br /> <br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> Olles ise töödanud IT ettevõtetes ja väga huvitun ka teiste firmade tööst, ning ka meeldib olla kursis, mida riik teeb, siis on see loengusari üsna palju pühendunud sellele, mida kõik teevad halvasti või valesti. Mind rohkem huvitaks, et mida tehakse hästi ja mida taskus edasi arendada. Kahjuks oli seda informatsiooni üsna vähe. Kui päris aus olla, siis ei ole põnev kuulata, kus on keegi varem oma karjääri teinud. Edasi ei vii teiste vigade kuulamine, edasi viib teiste edulugude kuulamine, et suudaksid ise selle eduloo enda keskkonda adopteerida ja siis seda edasi arendada. Kui ma tahaks teada, mis vigu keegi teeb, ma võin vabalt otsida Youtube videokeskkonnast ''&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=M7dwJeoWdek Funny Fails]&lt;/ref&gt;''<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> ===Vastus A===<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS]&lt;/ref&gt;<br /> Eksamit saab järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Eksami soorituseks on kokku kolm katset, kui ei ole edukas, siis tuleb aine uuesti deklareerida ja siis ka aine eest maksta. OF õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br /> <br /> <br /> <br /> ===Küsimus 4=== <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA] &lt;/ref&gt;<br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). Ja VÕTA kaudu saadud EAPd ei arvestada semestir õppekava täitmisesse ega aasta õppekoormusesse.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> 86 ehk 27+25. Esimene semester ei pea tasuma, teine semester jääb 2 EAP'd puudu, ehk pean maksma 2*50€ = 100€.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references/&gt;</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:TaLiik&diff=118088 2017-02-24T17:09:42Z

<p>Taliik: </p> <hr /> <div>==Autumn 2016==<br /> # I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus [[Taivo Liik - Erialatutvustuse aine arvestustöö]]<br /> <br /> ==Spring 2017==</div>

Taliik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:TaLiik&diff=118087 2017-02-24T17:08:03Z

<p>Taliik: </p> <hr /> <div>#Works: Spring 2016: [[Taivo Liik - Erialatutvustuse aine arvestustöö]]</div>

Taliik