ICO wiki - User contributions [en]

Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses

2021-12-06T10:04:07Z

Tapaas:

Tehnoloogia mängib suurt rolli inimeste eludes. Uued tehnoloogiad ei ole enam vaid lisad, mida on tore omada, aga ilma milleta saaks samahästi hakkama, nüüdseks on neist saanud suhtluskeskmed, mis on tänapäeval ülioluliseks osaks ühiskonnast.

== Ajalugu ==
Ei ole kokkuleppele jõutud, mis aastal digitaaltehnoloogia töökeskonna ja hariduse osaks sai. Vaieldakse, et see algas esimese LEO I arvuti käivitamisega, 1951. aastal. Teised väidavad, et see algas esimese elektroonilise kirja saatmisega, 1971. aastal. Selleni pole veel kokkuleppele jõutud, aga üks asi on kindel: digitaaltehnoloogia on nüüdseks töökeskkonna ja hariduse lahutamatu osa.

=== Töökeskkond ===

==== Esimesed arvutid töökeskkonnas ====
Aastatel 1970 - 1990 hakkasid arvutid töökeskkonda sisenema. Apple tuli 1976. aastal turule Apple I arvutiga, mis oli esimene enda suguste seas. Apple I ei olnud turunduslikult kuigi edukas, aga see valmistas teed Apple II-le. Vaadates arvuteid, mida kasutati aastakümneid tagasi, siis võivad tunduda need abituna. Seda väita ei ole kuigi vale kui võrrelda neid arvuteid tänapäeva nõuetega. Tol ajal olid need arvutid, oma 6502 protsessori ja 48 kb RAM-ga, suutelised tegema seda, milleks nad loodud olid.[https://history-computer.com/apple-ii-complete-history-of-the-apple-ii/[2]] Lisaks Apple seeria arvutitele olid samasuguste näitajatega ka Commodore PET 2001 ja TRS-80.

====Töökeskkonna digitaliseerimine ====
Iga suurem ettevõte, aastatel 1990, omas nüüd tööarvuteid. Järgmiseks sammuks oli töökeskkond digimaailma viia ja seda sai teha tänu internetile. Internet kui mõte oli olemas juba 1960. aastatel, kuid alles aastal 1991 mõtles Tim Berners-Lee välja digitaalse “sihtpunkti”, mida me tunneme tänapäeval veebilehena.[https://home.cern/science/computing/birth-web [1]] Internetiajastu tuli nagu torm. Ettevõtjate unikaalsed mõttet põimusid interneti lõputute võimalustega. Iga ettevõte võis nüüd luua oma meiliaadressi, luua veebilehte ja saata e-kirju. Omavaheline suhtlus muutus digitaalseks.

====Pilve kasutuselevõtt====
Järgmisel kahel aastakümnel oli pakkuda veel omakorda uuendusi. Üks suurimaid innovatsioone töökeskkonnas oli “pilv”. Tänu “pilvele” ei pea ettevõtted enam füüsilisi koopiaid hoidma. Kõike saab teha võrgus. See tõi endaga kaasa töökeskkonna muutuse. Inimesed ei pidanud ilmtingimata kontoris olema, et vajalikud toimetused ära teha. Kõik vajaliku sai salvestada “pilve”, kust töötajatel on sellele ligipääs ja saavad esitada vajalikud andmed ja paberid ka digitaalsel kujul. Nüüd ei olnud enam arvutid üksteisega ühendatud. Nüüd on kõik, absoluutselt kõik ühendatud: arvutid, kelladja telefonid. Ükskõik kes on kättesaadav ainult mõne sõrmeliigutuse kaugusel.[https://azure.microsoft.com/en-us/overview/what-is-the-cloud/[5]]

===Õppeasutus===
Sarnased tehnoloogilised lahendused leidsid aset ka hariduses, õppimises ja õpetamises. Tänapäeval ei kujutaks me õppimist ilma nutiseadmeteta ette, sest suur osa informatsioonist on tänapäeval sekunditega kättesaadav.

====Muutused õppeprogrammides====
1920 aastatel hakati kasutama õppeasutuses raadioid. Õppeprogramme hakati tootma raadiosaadete jaoks, et õppimine ei oleks nii üksluine ja igav.
1950 algusaastatel tuldi välja dokumendi kaameraga ja videosalvestustega, mis muutsid õppeprotsessi tohutult. Tänu dokumendikaamerale said õpilased näha, mida õppejõud paberile kirjutab. Nii raadiol kui ka videosalvestustel oli sarnane eesmärk: teha õppimisprotsess huvitavamaks.[https://online.purdue.edu/blog/education/evolution-technology-classroom[3]]

==== Kalkulaator ja personaalarvuti ====
1972 hakati klassiruumides kasutama kalkulaatorit, mis võimaldas teha arvutusi kiirelt ja veatult. Umbes kümme aastat hiljem tuli IBM välja personaalse arvutiga, milleks oli IBM5150.[https://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/pc25/pc25_birth.html[4]] IBM5150 ei olnud kuigi võimas arvuti võrreldes tol aja teiste 8 bitiste arvutitega. Õppeasutused tedsid, et ei lähe kaua aega, kui arvutid jõuavad õppeasutustesse. 1993 aastal tuli Apple välja “Personal Digital Assistanti” või lühidalt PDA-ga. Peale seda on olnud arvutid osa inimeste igapäevaelust.
Nüüdseks on paljudel õpilastel üks nutiseade, kui mitte kaks, mis on ööpäevaringselt ühenduses internetiga. Paljud ei kujutaks oma igapäeva elu ette ilma interneti või nutiseadmeta. Need on juba osa meist.

== Tänapäeva näited ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia juhatab sisse põhjalikud struktuurimuutused, mis võivad olla lahutamatud tootlikkuse olulisest paranemisest nii õpetamise kui õppimise toetamiseks.

==== Tahvelarvuti ====
Tänapäeval aina rohkem vahetuvad koolides õpikud tahvelarvutite vastu. Need võimaldavad õpilastel teha virtuaalseid väljasõite peaaegu igasse sihtkohta, mida klassis käsitletakse. Mõned veebisaidid toetavad seda 360-kraadise videoga. Tegu on klassiruumis kaasaskantav uurimistööriistaga, mis võimaldab õpilastel ihaldavat informatsiooni uurida mõne hetkega koha pealt lahkumata. E-raamatud on loodud spetsiaalselt tahvelarvutites kasutamiseks, mistõttu lubatakse õpilastel kasutada oma tahvelarvuteid klassiruumis lugemiseks. Lisaks on tahvelarvutitel kõlarid, mis võimaldavad hõlpsalt kuulata audioraamatuid või teksti kõneks muutvaid e-raamatuid. Kasutades rakendusi nagu Tune In Radio, saavad õpilased kuulata oma tahvelarvutites muusikat, raadiosaateid ja podcaste kogu maailmast. Tahvelarvutid annavad võimaluse multimeediumiprojektide, koomiksite, raamatute, muusika ja muu loomiseks. Neid projekte saab jagada ja näidata oma õpetajate või kaasõpilastega. Tahvelarvutitel on kaamerad ja õige fototöötlusrakendusega saavad õpilased töötada loominguliste projektidega või lihtsalt dokumenteerida tunnitegevusi. Lisaks saab luua pilves klassi märkmete tegemise lehe, kuhu kõik õpilased saavad ideid ja märkmeid jagada. Internetist leidub palju kvaliteetseid haridusrakendusi, mida õpilased õppimise täiendamiseks kasutavad. Kõike alates matemaatika teisendusrakendustest kuni keeleõppe rakendusteni. Lisaks õpperakendustele on ka palju hariva väärtusega mänge.

==== 3D Printer ====
3D-printimise rakendamine hariduses on laialdaselt kasutusel põhi- ja keskkoolides, ülikoolides, raamatukogudes, tehnikakõrgkoolides ja muudes haridusasutustes. 3D-printimine on muutnud tootmismaailma paremaks. Paljud tootjad kasutavad lennukiosade, jäsemete proteeside ja isegi 3D-prinditud ravimite tootmiseks 3D-printimise või lisatootmistehnoloogiaid. Hariduses hõlbustavad 3D-printimise tehnoloogiad paremat õppimist, oskuste arendamist ning õpilaste ja õpetajate suuremat seotust ainega. Lisaks tekitab 3D-printimine suuremat loovust ja koostööd probleemide lahendamisel. Laias laastus on haridusasutustes 3D-printimiseks neli peamist kasutusjuhtu:

1. Õpetada õpilastele 3D-printimist, 3D-printimise tehnoloogia toimimist ja selle rakendusi reaalsetes olukordades (nt tööstusprotsesside sujuvamaks muutmisel).

2. Koolitajate teavitamine 3D-printimisest, et seda saaks õppekavadesse asjakohaselt lisada

3. Õpilaste loovuse ja disainioskuste parandamine

4. Artefaktide printimine, mis aitavad õpilastel mõista olulisi mõisteid.[https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ [6]]

==== Tehisintellekt ====
Tehisintellekt on tänapäeval tehnoloogia keskne osa. See juhib peeneid asju, nagu Netflixi soovitused ja keerulisemad süsteemid, nagu äriennustustarkvara. Kuna tehisintellekt mõjutab tehnoloogiat paljudes tööstusharudes, on ka koolid hakanud kohanema. Tehisintellekt hariduses – täpsemalt põhikooli hariduses – toob kasu nii õpilastele kui ka õpetajatele. Kaks levinud näidet tehisintellektist hariduses on assistendid ja automatiseerimine, kuid koolid saavad neid tööriistu veelgi kaugemale viia.
Tehisintellekt saab põhikooli hariduses alustada tüütute ja korduvate ülesannete lihtsamaks muutmisest. Haldustoimingud, nagu digifailide korraldamine ja dokumentide edasi-tagasi edastamine, võivad olla aeganõudvad. Samamoodi võivad hinnete määramine ja ajakava koostamine võtta ära õpetajate õpilastega veedetud aja. Erinevat tüüpi tarkvara automatiseerib need toimingud hõlpsalt. IntelliMetric ja Project Essay Grade on kaks silmapaistvat ressurssi, mis kasutavad tehisintellekti igasuguste ülesannete automaatseks hindamiseks alates testidest kuni esseedeni. Sellised tööriistad hõlbustavad õpetajatel õpilastega suhtlemisele keskendumist. Õpetajad saavad õppijaid lähedalt abistada, muretsemata selle pärast, millal nad töid hindavad või teste kontrollivad.[https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ [7]]

Õpilaste tehisintellekti assistendid, mis võivad olla midagi nii lihtsat nagu Google Classroom, suudavad kontrollida õpilase töö originaalsust, nii et õpetaja ei peaks seda tegema. Mõned klassiruumid võivad töötada koos koduabilistega, nagu Amazoni Alexa. Kuna aga privaatsus on koolide ja õpilaste peamine mure, ei luba mõned koolid häälassistente klassiruumis kasutada. Assistente on aga igasuguse kuju ja suurusega. 2020. aasta detsembris teatas Denveri avalike koolide piirkond oma plaanist integreerida noorematele õpilastele tehisintellekti assistendid. Tehnika aitab lastel vestlustes ja klassitegevustes sagedamini osaleda. Kuigi roboti assistendid on ka võimalused, mis võivad õpilasi kaasata, on selline tehisintellekti abi mitmekülgsem ja võib olla midagi nii lihtsat kui arvutiprogramm. Tehisintellekt saab analüüsida õpilase edusamme ja näha, millisel tasemel nad on. Selle teabe põhjal saab õpetaja anda neile õppimise jätkamiseks rohkem abi või ressursse. Näiteks New Jerseys asuv Slackwoodi põhikool on kasutanud õppeassistenti Happy Numbers. See süsteem analüüsib õpilaste tööd matemaatikakursustel ja näitab õpetajatele, kellel on klassiruumis kõige rohkem raskusi. See võib pakkuda isikupärastatud soovitusi nende paremaks muutmiseks.[https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ [7]]

=== Tööturul ===
Tänapäeval vajab digitaalset töökohta iga ettevõte, kus on kaugtöötajad, eesliinitöötajad, mitu asukohta või mis tahes muu takistus, mis takistab iga töötaja koos viibimist. Digitaalseid töökohatehnoloogiaid ei piira füüsilise maailma piirangud. Need võimaldavad töötajatel kokku tulla, ideid jagada ja suhelda sama hästi (mõnikord isegi paremini) kui nad seda koha pealt teeks. Tööjõu juhtimisest maksimaalselt kasu saamiseks on oluline olla kursis viimaste suundumuste ja arvutitehnoloogia uute edusammudega ettevõtluses.
==== Pilv ====
"Pilv" viitab serveritele, millele pääseb juurde Interneti kaudu ning nendes serverites töötavale tarkvarale ja andmebaasidele. Pilveserverid asuvad andmekeskustes üle kogu maailma. Pilvandmetöötlust kasutades ei pea kasutajad ja ettevõtted ise füüsilisi servereid haldama ega oma masinates tarkvararakendusi käivitama.[https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ [8]]
See tööturul muudab äritegevuse maastikku, kus see kõik toimub. Pilve kaudu tegutsedes suudavad igas suuruses ettevõtted konkureerida turukonkurentidega viisil, mis varem oli ettekujuteldamatu. See taandub kapitalikulude ja üldkulude vähendamisele ning turule jõudmise kiiruse suurenemisele, mis võimaldab klientide ootusi täita. Ettevõte ei saa endale lubada pilve tempot alahinnata. Pilvega pole töötajad sunnitud oma laua taga töötama, ehk nad saavad töötada graafiku alusel, mis täiendab nende individuaalset rutiini. Nende tootlikkuse tase omakorda tõuseb, mis toob organisatsioonile kasu. Pilves töötamine võimaldab töötajatel pääseda oma dokumentidele ja failidele juurde mis tahes seadmest, olgu see siis nutitelefon, tahvelarvuti või sülearvuti, igal pool ja igal ajal, mis mitte ainult ei soodusta teie ettevõtte koostööd, vaid suurendab seda ka. Tänu pilvele töötatakse alati uusimate saadaolevate tehnoloogiatega. Kuna ettevõtte andmeid hoitakse tsentraalselt, saavad töötajad anda mitmele kolleegile, meeskonnale ja kolmandale osapoolele juurdepääsu oma failide vaatamiseks ja muutmiseks. Näiteks Office 365-s muudab Skype ärirakendus koostöö veelgi isiklikumaks ja tõhusamaks. Tänapäeval saab lisaks kiirsõnumite juurde pääsemise ja nende saatmisele ka konverentskõnesid otse Microsoft Wordist teha. Meeskond saab failidega hõlpsalt koos töötada, samal ajal kui pilv salvestab need automaatselt, et nad saaksid tulevikus igal ajal oma mobiilseadmete kaudu neid vaadata ja tööd jätkata. Pilvandmetöötluse kõrvalmõju on olnud andmete ja teabe suur hulk, mida organisatsioonid saavad kasutada oma äriprotsesside hindamiseks. Pilvesüsteemid võimaldavad usaldusväärselt koguda, jälgida ja analüüsida olulisi andmeid, mis võivad aidata organisatsioonidel protsesse värskendada või asendada, et tagada parem tulu. See võimaldab töökohal tõhusamalt toimida ning töötajatele määrata õigeid ülesandeid ja rolle.[https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace [9]]

==== Digiturvalisus ====
Turvalisus on pikka aega olnud väljakutse paljudele ettevõtetele, eriti neile, kes tegelevad tundlike andmetega. COVID-19 pandeemia on veelgi kiirendanud kaugtööpoliitika kasutuselevõttu. See on pannud paljud mõtlema, kuidas rakendada paindlikku tööpoliitikat, tagades samas turvalisuse nii pandeemia ajal kui ka pärast. Kräkkerid on tõenäoliselt üks suurimaid ohte ettevõtetele, olenemata nende suurusest või tööstusest.[https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ [10]] Ettevõtte Positive Technologies 2020 aasta aprillis väljastatud aruandes leiti, et organisatsioonidele suunatud küberrünnakud on tõusuteel, kasvades aastatel 2018–2019 19%. Enim sihitud sektorid olid valitsusorganisatsioonid ning tervishoiu- ja haridusasutused, mis said 54% kõigist rünnakutest.[https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 [11]] Nõrkade paroolide otsimise, andmepüügi e-kirjade saatmise ning pahavara ja sotsiaalse manipuleerimise rünnakute abil saavad kräkkerid tuvastada nõrgad lingid ja võtta üle terved võrgud. Kuigi kräkkerid pakuvad pidevalt uusi ideid ja tehnikaid kasutajate ja ettevõtete petmiseks, aitab neid sageli töötajate hooletus (mis moodustab 70% andmetega seotud rikkumistest), küberturvalisuse alusteadmiste puudumine ning juhuslik kokkupuude veebis ja Internetis. Need on leiud identiteedivarguse ressursikeskuse (ITRC) aruandes, milles vaadeldi väga üksikasjalikult andmetega seotud rikkumiste levinumaid põhjuseid. Samuti leiti, et mõned andmetega seotud rikkumised on põhjustatud volitatud töötajate tahtlikust andmete vargusest, piiratud ja ebaturvalisi protokolle kasutavatest ettevõtetest ning halvasti kavandatud juurdepääsukontrollist. Tänapäeval leidub tööturul erinevaid lahendusi küberrünnakute vastu.[https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ [10]]

Töötajad hoiavad kaasaskantavaid seadmeid, nagu sülearvutid ja mobiiltelefonid, alati turvalise pääsukoodiga lukustatuna. Turvaliste pääsukoodide loomiseks on palju võimalusi. Mõnel seadmel on biomeetrilised skannerid, samas kui teised kasutavad autentimiseks PIN- või maatriksipääsukoodi. Kui kasutatakse tekstiparooli, siis see peab olema iga konto jaoks kordumatu. Kriitiliste rakenduste ja kontode puhul nõutalse töötajatelt kahefaktorilise autentimise kasutamist. Kui töötatakse väljaspool kontorivõrku, tagatakse ohutus WiFi-ühenduse kasutades VPN-ga (virtualiseeritud personaalvõrk). VPN toimib turvalise tunnelina Internetis, krüptides liiklust. Rakendades oma kontori turvalises võrgus VPN-i, saavad töötajad reisida, tuginedes peakorteri kaitsekontrollile.[https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ [12]]

==== Intelligentne virtuaalassistent ====
Intelligentsed virtuaalsed assistendid on intelligentse automatiseerimise areng, mis aitab organisatsioonidel suurendada isiklikku suhtlust klientidega. Need võimaldavad organisatsioonidel pakkuda isikupärastatud puudutust kõigile oma kontaktidele ja klientidele. Võimalus suhelda inimlikul viisil on suur edasiminek võrreldes sellega, kuidas ettevõtted on seni suutnud klientidega suhelda, mida kuni viimase ajani piiras töötajate suutlikkus või suures osas üldised massmeiliprogrammid. Intelligentse virtuaalse assistendi lahutamatu osa on loomuliku keele mõistmine ja loomuliku keele genereerimine. Conversica juhtivteadlase dr Sid Reddy sõnul eeldab see süsteemi olemasolu, mis klassifitseerib täpselt kavatsused ja olemid. Kavatsuse all peab ta silmas lõppkasutaja kavatsust – mida klient teha püüab? Üksus pakub sellele kavatsusele konteksti. Teisisõnu viitab olem teabele, millest on abi kasutaja päringule vastamisel. Teine kriitiline komponent on masinõpe, mis viitab arvuti võimele õppida ilma selgesõnaliselt programmeerimata ja saada saadava teabe abil "targemaks". Inimkeeled on uskumatult keerulised, nüansirikkad ja pidevas arengus.[https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ [13]]

Erinevate suuruste ja tegevusaladega ettevõtted otsivad põhifunktsioonide optimeerimiseks tehisintellekti, intelligentset automatiseerimist ja konkreetselt intelligentseid virtuaalseid assistente. Üks traditsiooniline äriaspekt, mis saab tehnoloogilist tõuget, on müük – selle asemel, et jätta oma tööjõu hooleks huvitatud väljavaadete poole pöördumine ja nende jälgimine, automatiseerib laiendatud tööjõud, milles virtuaalsed assistendid ja inimesed töötavad koos. Virtuaal assistendi kasutamine esmase kliendi ja juhtivate inimeste kaasamiseks ei asenda töötajaid, vaid võimaldab neil oma aega paremini hallata. InsideSales.com andmetel kulutavad müügiesindajad müümisele vaid 37 protsenti oma ajast. See tähendab, et suurem osa müüja ajast kulub tulu mittetoovatele tegevustele, nagu haldusülesanded (sisepoliitika ja kinnitustega tegelemine) ning sihtkontode ja klientide analüüsimine. Kuna tarbijate ootused kiirele, viisakale ja isikupärastatud suhtlusele kasvavad jätkuvalt, peavad ettevõtted kliendi äri teenimiseks täitma või ületama need vajadused. Ettevõted investeerivad lahendusse, mis tagab sobivalt soovitud kiire ja isikupärastatud tähelepanu. Tänapäeval saab kasutada intelligentseid virtuaalassistente, et aidata klientidel tunda, et neid kuulatakse ja nende vajadustega arvestatakse.[https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ [13]]

== Tulevikuvaated ==

===Õppeasutuses===

Tehnoloogia on ja jääb alati õppimise ja õpetamise juurde. Tehnoloogiat hakatakse kasutama kooli tundides enam ja enam. Tulevikus on kindlasti tulemas virtuaalreaalsus klassiruumi, kus õpilased saavad virtuaalses maailmas kaasahaaravalt uurida ning õppida, mis parandab õppimiskogemust. VR ehk virtuaalreaalsus on hetkel pidevas arengus. Tänu virtuaalreaalsuses saavad õpilased näha realistlike pilte.

===Tööturg===

Lähitulevikus võime me näha enam ja enam seda, et lihtsamad tööd võtab robot üle inimestelt.
Kuna tehnoloogia on pidevas arengus ja tööturg on suur ja lai, siis neid tehnoloogilisi lahendusi on palju ja paljusid tehnoloogilisi lahendusi ei pruugi isegi hetkel olemas olla.
Kui vaadata lähituleviku siis tehisintellekt hakkab töötama digitaalses tööruumides, kus töötaja saab reaalajas vaadata andmeid ning nendele ligi pääseda ükskõik kust kohast ning seadmega. Sellega kaasneb töötajate tootlikkuse kasv.
Lähitulevikus aina enam hakkavad ettevõtted kasutusele võtma sellist süsteemi kus töötaja saab töötada ükskõik kus ja mis ajal tahes. Näiteks tulevane töökoht on selline, et töötaja saab töötada nii kodus kui ka töö juures. Et sellist lahendust toetada peab olema tehnoloogia paigas, mis tähendab seda, et töötaja tootlikkus oleks kõrge ning ei erineks kodus töötamise ja kontoris töötamise vahel.

===Tööstuslik automatiseerimine===

Ettevõtjad soovivad oma tööstusi viia automaatse süsteemi peale, mis on kordades odavam kui inimtöö kasutamine.
Tööstuse automatiseerimise tasemed saame jagada kolmeks hierarhiliseks kolmnurgaks. [https://www.electronicshub.org/introduction-to-industrial-automation/#Types_of_Industrial_Automation_Systems[14]]

====Supervisor Level====

Supervisor Level ehk juhendaja tase asub kolmnurga tipus, mis koosneb tavalisest lauaarvutist, paneelarvutist või rack-arvutis. Arvutitesse on installitud standardsed opratsioonisüsteemid koos spetsiaalse tarkvaraga. [https://www.electronicshub.org/introduction-to-industrial-automation/#Types_of_Industrial_Automation_Systems[14]]

====Control Level====
Control Levelil asub keskmisel tasemel, kus kasutatakse loogikakontrollereid või PLC-sid kus on käivitatud kõik automatiseerimisega seotud programmid. [https://www.electronicshub.org/introduction-to-industrial-automation/#Types_of_Industrial_Automation_Systems[14]]

====Field Level====
Field Leveli on kolmnurga kõige alumine tase, kus on kasutatud kõik võimalike andureid mis annavad infot mis toimub näiteks tootmisliinil. [https://www.electronicshub.org/introduction-to-industrial-automation/#Types_of_Industrial_Automation_Systems[14]]

== Positiivsed küljed ==
Pea kogu tehnoloogiline innovatsioon on läbi ajaloo olnud ajendatud efektiivsuse tõstmise ning tööviljakuse suurendamise soovist, nii ka tööturul ja hariduses. Mida rohkem leiab aset töökohtade automatiseerimine, seda enam on inimtööjõul võimalik oma aega kulutada otstarbekamalt. Haridusvaldkonnas tähendab tehnoloogia areng ja rakendamine tõhusamat õppeprotsessi ning haritumaid ja pädevamaid kodanikke.

===Tööturg ja töökohad===

====Suurem produktiivsus====
Alates tööstusrevolutsioonist 19. sajandil on järjest rohkem hakatud inimtööjõu poolt täidetavaid ülesandeid automatiseerima. Kõige suurem mõju on sellel olnud tootmisele, kus tõuseb keskmine produktiivsus tänu tehnoloogiale igal aastal hinnanguliselt kuni 1.4% [https://www.mckinsey.com/~/media/mckinsey/featured%20insights/digital%20disruption/harnessing%20automation%20for%20a%20future%20that%20works/a-future-that-works-executive-summary-mgi-january-2017.ashx [15]]. Selle põhjuseks on asjaolu, et tootmises on suur roll töökohtadel, kus ülesanded on väga korduvad ja ühetaolised ja vähese komplekssuse tõttu robotitele sobivad. Tuntud näide automatiseerimisest tootmises on autotööstus, mis 20. sajandil oli masintööjõu kasutuselevõtmise poolest esirinnas. [https://www.independent.co.uk/life-style/motoring/features/the-timeline-car-manufacturing-2088018.html[16]] Autode kokkupanek on inimeste jaoks raske ning aeganõudev töö, kuid robotite rakendamine võimaldas 1960. aastatel autotööstusel tõusta uuele efektiivsuse tasemele, ilma milleta ei oleks autod iial saanud nii populaarseks kui nad tänapäeval on.

====Täpsus====
Üks suuremaid probleeme inimtööjõu kasutamise puhul on inimlikud eksimused. Hooletusest tulenevate vigade eest ei ole kaitstud ka kõige kogenumad ja kohusetundlikumad töötajad. Seda mure on aga võimalik vähendada tehnoloogia abiga. Masinad suudavad täita sama ülesannet tuhandeid või isegi miljoneid kordi järjest ja seda sealjuures iga kord sama hästi kui identselt. 21. sajandil on roboteid hakatud kasutama ka keerulisemates valdkondades, näiteks kirurgias. Meditsiin on valdkond, kus inimlikul eksimusel võivad olla surmavad tagajärjed. Seega on loodud roboteid, mida kaugjuhtimise teel kontrollides saavad kirurgid läbi viia operatsioone ja muuta seeläbi eksimuse tõenäosuse kaduvväikseks. Kui inimest võivad kergesti mõjutada mitmed tegurid nagu näiteks meeleolu, töökeskkonna temperatuur, töökollektiiv, siis robotitele need faktorid ei mõju ning seeläbi saavutatav täpsus ületab ka täpseimate inimtööliste oma mitmekordselt. Täpseimate kirurgias ja tööstuses kasutatavate robotite viga jääb 1 mikromeetri piiridesse- see on täpsus, millest inimtööjõu puhul võib vaid unistada.[https://www.roboticsbusinessreview.com/manufacturing/robot-precision-evolves/[17]]

====Tööohutus ja ergonoomika====
On olemas suur hulk ametikohti, kus eksisteerib pidev oht töötaja tervisele või isegi elule. Kui vanasti oli seesuguste ametitega kaasnev risk paratamatus, siis tänapäevane tehnoloogia on erinevates valdkondades suutnud vigastuste ja füüsilise koormusega kaasnevaid ohtusid suurel määral vähendada. Nii mõnigi töökoht, mille pidajad pidid varasemalt surmaga silmitsi seisma, on muudetud täiesti ohutuks. Näiteks demineerijad saavad pomme kahjutuks tehes kasutada moodsaid demineerimisroboteid, mida on võimalik juhtida sadade meetrite kauguselt. Nii saab vale liigutuse või muu vea korral viga vaid robot, kuid inimeluga ei juhtu midagi. Kuid tehnoloogia mõju tööohutusele pole alati nii dramaatiline. Ergonoomilised reguleeritavad lauad on muutnud kontoritöötajate elu lihtsamaks, sest nende abil saab vältida päev otsa samas asendis viibimist. Pika perioodi jooksul hoitud sundasenditega võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. On loodud ka seadmeid, mida kasutaja saab kinnitada oma seljale ning mis saadavad talle meeldetuletuseks signaali, kui istumisasend on kahjulik. Tänapäevastel monitoridel on automaatsed heledusemuutjad, mis kohandavad ekraani eredust sõltuvalt keskkonna valgustatusest, et kaitsta kasutaja silmi.[https://mashable.com/ad/article/innovative-ergonomic-products[18]] Kõik sellised tooted kindlustavad, et töötajad oleks terved ning tagavad maksimaalse produktiivsuse.

====Töö kättesaadavus====
Kui veel mõned aastakümned tagasi oli reaalsus, et töö tegemiseks peab füüsiliselt töökohta kohale minema, siis kaasaegsete lahenduste abil on kaugtöö muudetud käepäraseks. Nii mõneski valdkonnas ei ole töötajate füüsiliselt kohalviibimine üldse oluline, sest nii tööülesandeid täita kui kollektiiviga suhelda saab ka interneti vahendusel. Tähelepanuväärse tõuke selle trendi arengus on andnud üleilmne Covid-19 pandeemia, millest ajendatuna pidid paljud tööandjad kohaldama kaugtöö võimalusi, et viiruse levikut ära hoida. On märkimisväärne, et uuringute tulemusena on töö viimine distantsile tõstnud töötajate produktiivsust keskmiselt 13 %.[https://nbloom.people.stanford.edu/sites/g/files/sbiybj4746/f/wfh.pdf[19]] Töö lahti sidumine füüsilisest kohalkäimisest võimaldab ettevõtetel värvata inimesi sõltumata nende asukohast. Näiteks võib ettevõte, mille peakontor on New Yorgis, vabalt tööle võtta spetsialisti, kes ise elab Pekingis, eeldusel et firma võimaldab kaugtööd. Tänu sellisele paindlikkusele on tööturg avatum ning seeläbi ka produktiivsem.

===Haridus===
====Hariduse kättesaadavus====
Sarnaselt tööturuga sai ka hariduselu Covid-19 pandeemia tagajärjel tugeva löögi, sest koolid paljudes maailma riikides suunati distantsõppele. See sundis pedagooge tarvitusele võtma uudseid lahendusi õppeprotsessi korraldamisel. Tunde hakati läbi viima videokõnede vahendusel ning hindelisi töid esitati digitaalselt. Ilma moodsa tehnoloogiata oleks õpilaste haridus kannatanud palju rohkem kui see reaalselt kannatas. Õppeprotsessi tehnoloogiaga paindlikumaks muutmine on maad võtmas ka mittepandeemilises kontekstis, eriti ülikoolides. Näiteks Londoni ülikool pakub sadu kursusi, mida saab läbida vaid veebi vahendusel.[https://london.ac.uk/make-yourself-home#teaching-and-learning-in-education-20340[20]]
Veel eelmise aastatuhande lõpus olid sellised lahendused ennekuulmatud ja et mingi asutuse pakutavast haridusest osa saada, tuli kas osta raamat, mis seda haridust kajastas või ise kohale minna. Internetikeskkonnad nagu näiteks Zoom ja Skype on vähendanud vajadust õpilasel ja õpetajal või tudengil ja õppejõul samas ruumis viibida, sest tunde ja loenguid saab läbi viia ka videoformaadis. Nii on hariduse omandamine paljudel juhtudel tänu tehnoloogiale kiirem ja tõhusam kui klassikaliste meetoditega.

====Interaktiivsed lahendused====
21. sajandil on olnud rohkelt juttu hariduse huvitavamaks muutmisest ja iganenud dogmadest vabanemisest. Tehnoloogia on pakkunud uue mõtteviisi pooldajatele head võimalust katsetada ning implementeerida uudseid lahendusi õppeprotsessi rikastamisel. Ühe 2017. aastal koostatud aruande järgi nõustus 96% õpetajatest väitega, et tehnoloogial on olnud haridusele positiivne mõju.[https://edtechnology.co.uk/latest-news/96-of-teachers-say-tech-has-a-positive-impact-on-education/[21]] Õpilaste, eriti algklassiõpilaste jaoks on näiteks hariduslike videote vaatamine palju kaasahaaravam ning motiveerivam kui õpikute sisu meelde jätmine. Kahtlemata on õpikutel oma roll hariduses, kuid infoühiskonna kontekstis ei saa mööda vaadata kaasaegsetest lahendustest nagu raamatutarkusi kinnistavad mängud ja muu meedia. Ühe uuringu järgi väitis 83% õpetajatest, et videote näitamisel on olnud nende õpetamistulemusele positiivne mõju.[https://corp.kaltura.com/wp-content/uploads/2019/07/The_State_of_Video_in_Education_2019.pdf[22]]

== Negatiivsed küljed ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia on midagi enamat, kui uute vidinate ja rakenduste avastamine. Seetõttu peaksid kõik tehnoloogia kohta käivad arutelud arvestama ka riske ja takistusi, mida tehnoloogia võib haridusele kaasa tuua. [https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 [23]] Digitehnoloogia ja interaktiivsus kujutavad endast olulisi riske laste turvalisusele, privaatsusele ja heaolule, suurendades ohte ja kahjusid, millega paljud lapsed juba niigi silmitsi seisavad ilma võrguühenduseta ja muutes juba haavatavad lapsed veelgi haavatavamaks.

==== Lugemine ja kirjutamine ====
Vaatamata laialt levinud arvamusele, et klassiruumi tehnoloogia üldiselt parandab õpilaste akadeemilisi saavutusi ja suurendab nende motivatsiooni oma ülesannete täitmiseks, tundub, et suur sõltuvus tehnoloogiast mõjutab tõsiselt õpilaste pädevusi oskuses, mis on nende jaoks vaieldamatult olulised, nimelt lugemine ja kirjutamine. Väga paljud õpetajad on otsustanud oma õppeained viia üle digikeskkonda. Näiteks palutakse kirjandeid, esseesid ja muid tekste arvutis kirjutada. Samuti kasutatakse mõnedes õppeainetes klassikaliste õpikute asemel rakendust Google Books. Kuigi need lahendused hoiavad kokku paberit, on õpilastele need meetodid siiski negatiivse mõjuga. Nimelt kahjustab trükkimine käsitsi kirjutamist ning lugemist ning infotehnoloogia toob endaga kaasa informatsiooni pinnapealse lugemise. Selle tõttu ei õpi õpilased Google Books'st sama palju kui trükitud raamatutest. Õpilastel, kes loevad lineaarseid tekste, on parem arusaamine ja ka mälu kui neil, kes loevad interneti kaudu. Üleminek paberilt ekraanile ei muuda vaid viisi kuidas me mingis kirjatükis navigeerime, vaid mõjutab ka tähelepanu astet ning sügavust, mida me sellele konkreetsele tükile pühendame. Interneti avades, siseneme me keskkonda, mis soodustab pealiskaudset lugemist, kiirustavat ja hajutatud mõtlemist ning pealiskaudset õppimist.[https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education [24]]

==== Kalkulaatorid ====
Mure kalkulaatorite, eriti graafikakalkulaatorite kasutamise negatiivse mõju pärast, on väga aktuaalne. Kalkulaatoreid on küll kasutatud juba väga ammusest ajast saati, kuid kuna need on üldiselt numbrilised, ei pruugi õpilased omandada kindlat kontseptuaalset arusaamist matemaatikast. Kalkulaatorit kasutavate õpilaste nägemus matemaatikast on tõenäoliselt protseduurilisem ning sellest tulenevalt võivad nende probleemide lahendamise oskused olla piiratud. Nende õpilaste struktuurilise ülevaate areng matemaatikast võib samuti kalkulaatori kasutamisel takistuda või aeglustuda. Lisaks võib kalkulaator oma disaini tõttu edastada eksitavat teavet ning tekitada segadust tähistuste õppimisel. Õppeainetes nagu matemaatika ja aritmeetika takistab kalkulaatorite kasutamine õpilaste analüütilise mõtlemise õitsengut.[https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/ [25]] 2012. aastal teatas Suurbritannia valitsus oma otsusest keelata ära kalkulaatorite kasutamine algklassides, kuna õpilased kasutavad ja toetuvad nendele liiga palju.[http://bjsep.org/getfile.php?id=158 [26]]

==== Dehumaniseerimine ja isoleerimine ====
Liigsel tehnoloogia sõltuvusel klassiruumides on dehumaniseeriv mõju. Eriti just viimase kümne aasta jooksul õpetamine, kui inimtegevuse kunst inimeste võimusest ära võetud ning pigem on võim läinud tehnoloogia kätte. Paljudele haridustasemetele ja kursustele on valmistatud eelkoostatud õppekavad, mida konkreetsed aineõpetajad ise enda kursusele koostanud ei ole. Tehnoloogia tõmbab õpilasi eemale füüsilisest keskkonnast. Näiteks kõrgkoolides ja veebikursustel salvestavad õpetajad enda tunde ette või teevad seda reaalajas läbi arvutite. See sunnib õpilasi suhtlema masinatega, mitte inimestega. Lõpuks ei tea õpetaja oma õpilastest peaaegu et mitte midagi ning õpilastel omakorda puudub lähedane side ja kokkupuude oma õpetajaga, mis omakorda on hariduse üks põhieesmärk. Kui õpetajad liiga pikka aega tehnoloogiast oma klassiruumides sõltuvad, ei jää neil peaaegu et üldse aega oma õpilasi mõjutada. Tehnoloogia tekitab takistuse õpilase ja õpilase omavahelises suhtluses. Isolatsiooni tunne on üha levinuim noorte õpilaste seas, kes käivad koolides, kus tahvelarvutite kasutamine on tavaline. Tehnoloogiapõhiste mängude ja meelelahutuse korduv kasutamine, mille eesmärk on muuta tunnid atraktiivsemaks, toob kaasa õpilaste seas isolatsiooni tunde ja võib lõpuks viia kehvemate õpitulemusteni. Uuringud on aga tõestanud, et nutitelefonide laialdane kasutamine õppeprotsessis põhjustab õpilaste tähelepanu hajumist, teadmiste killustumist ja õpetajate suutmatust klassiruume hallata. [https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064 [27]] Isoleeritus ja üksindus näib olevat ülim mõju õpilaste tehnoloogiakasutusele, kuna olles täielikult sukeldunud klassiruumi digitaalsete vidinatega manipuleerimisse, unustavad nad sageli, et on klassikaaslasi, kellele nad saavad toetuda ja kellega suhelda.

=== Tööturul ===
Tehnoloogiat võib leida kõikjalt ning sellest ei saa põgeneda. Tehnoloogia mittekasutamine võib tähendada ka tagasilööki oma karjääris ja isiklikus elus. Lihtsamalt öeldes, on tänapäeval väga raske oma elu ette kujutada ilma tehnoloogiata. Kõik ettevõtted erinevates tööstusharudes üle kogu maailma on juba kaasaegse tehnoloogia kasutusele võtnud, kuid töötajad kogevad tööl tõsiseid negatiivseid mõjusid, mille on põhjustanud justnimelt tehnoloogia.

==== Töö- ja puhkeaeg ====
Tänapäeval on töötajatel põhiliseks töövahendiks arvuti. Tänu arvutile, on paljudes ettevõtetes võimalik teha kaugtööd peaaegu ükskõik kus, kus on olemas internetiühendus. Kaugtöö võimalus on loomulikult väga kasulik mitmetele inimestele, kuid sellel on ka üks suur negatiivne külg, nimelt kaob sellisel töö vormil piir töö- ja puhkeaja vahel.[https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid [28]] Kuna arvuti on suurema osa ajast käe-jala kaugusel ning niisama arvutit meelelahutuseks kasutades märgatakse tahes-tahtmata ka tööga seotud teavitusi. See teeb arvuti kasutamise meelelahutuseks peaaegu võimatuks, kui näha tööalaseid teavitusi, mis panevad kasutajat kohe tööasjade peale mõtlema. Tänapäeval saab mitmeid tööasju ka telefoniteel ajada, näiteks logida sisse oma töömeili ka telefonis. See tähendab, et raske on kasutada oma puhkeaega mitte tööle mõeldes, sest kõik tööinformatsioon ja teated on töötajal koguaeg silme ees ning ka mõtetes.

==== Segavad faktorid ====
Arvutis tööd tehes veedavad töötajad töö peale oma tööajast 43%.[https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/ [29]] Põhjus, mis see osakaal suhteliselt väike on, seisneb segavates faktorites, mis arvutis töötades esile tulevad. Rakendused nagu email ning muud töösisesed programmid on küll tööd kiiremaks teinud, kuid mida aega edasi, seda segavamaks see muutub tööd tehes. E-kirjad, vestlused, kiirsõnumid langetavad töötajate produktiivsust, kuna tänapäeval tuleb neid iga päevaga aina rohkem ja rohkem. Viimasel ajal tutvustatakse töötajale selle lahenduseks võimalusi, kuidas saaks neid häirimisi paremini hallata ehk emailil mingiks hetkeks ühendus katkestada või moodustada endale aken, millal nendega tegeletakse, nii need ei ole silme eest iga hetk ning aitavad poolelioleva töö lõpuni viia ilma, et keskendutakse vahelesegavale asjale. Kui tööd segavad erinevad faktorid, tõuseb töötajatel stressitase, neil tekib suurem frustratisoon, ajasurve ja pingutus. Kõik need tegurid mõjuvad inimese vaimsele ja ka füüsilisele tervisele negatiivselt. Samuti peab ära märkima selle tõttu hajameelsete töötajate tehtud töö laiema mõju.

== Allikad ==
1. https://home.cern/science/computing/birth-web (Kasutatud 04.12.2021)

2. https://history-computer.com/apple-ii-complete-history-of-the-apple-ii/ (Kasutatud 04.12.2021)

3. https://online.purdue.edu/blog/education/evolution-technology-classroom (Kasutatud 04.12.2021)

4. https://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/pc25/pc25_birth.html (Kasutatud 04.12.2021)

5. https://azure.microsoft.com/en-us/overview/what-is-the-cloud/ (Kasutatud 04.12.2021)

6. https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ (Kasutatud 03.12.2021)

7. https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ (Kasutatud 03.12.2021)

8. https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ (Kasutatud 03.12.2021)

9. https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace (Kasutatud 03.12.2021)

10. https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ (Kasutatud 03.12.2021)

11. https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 (Kasutatud 03.12.2021)

12. https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ (Kasutatud 03.12.2021)

13. https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ (Kasutatud 03.12.2021)

14. https://www.electronicshub.org/introduction-to-industrial-automation/#Types_of_Industrial_Automation_Systems (Kasutatud 05.12.2021)

15. https://www.mckinsey.com/~/media/mckinsey/featured%20insights/digital%20disruption/harnessing%20automation%20for%20a%20future%20that%20works/a-future-that-works-executive-summary-mgi-january-2017.ashx (Kasutatud 03.12.2021)

16. https://www.independent.co.uk/life-style/motoring/features/the-timeline-car-manufacturing-2088018.html (Kasutatud 03.12.2021

17. https://www.roboticsbusinessreview.com/manufacturing/robot-precision-evolves/ (Kasutatud 03.12.2021)

18. https://mashable.com/ad/article/innovative-ergonomic-products (Kasutatud 03.12.2021)

19. https://nbloom.people.stanford.edu/sites/g/files/sbiybj4746/f/wfh.pdf (Kasutatud 03.12.2021)

20. https://london.ac.uk/make-yourself-home#teaching-and-learning-in-education-20340 (Kasutatud 04.12.2021)

21. https://edtechnology.co.uk/latest-news/96-of-teachers-say-tech-has-a-positive-impact-on-education/ (Kasutatud 04.12.2021)

22. https://corp.kaltura.com/wp-content/uploads/2019/07/The_State_of_Video_in_Education_2019.pdf (Kasutatud 04.12.2021)

23. https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 (Kasutatud 03.12.2021)

24. https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education (Kasutatud 03.12.2021)

25. https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/ (Kasutatud 03.12.2021)

26. http://bjsep.org/getfile.php?id=158 (Kasutatud 03.12.2021)

27. https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064 (Kasutatud 03.12.2021)

28. https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid (Kasutatud 03.12.2021)

29. https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/ (Kasutatud 03.12.2021)

ITSPEA wiki-kirjatööde leht

2021-12-06T09:19:55Z

Tapaas:

[[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]] | [[e-ITSPEA | Tagasi e-ITSPEA lehele]]

See wiki-leht on mõeldud neile, kes tahavad enda [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] või [[e-ITSPEA]] kirjatööd wiki kujul esitada.

== Individuaalsed kirjatööd ==

=== sügis 2012 ===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]

=== sügis 2013 ===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]

=== sügis 2015 ===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Mina_ja_Linux Arti Zirk - Mina ja Linux]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Syncly_MusicSync Arti Zirk - Syncly MusicSync]

== Rühmatööd ==

=== kevad 2017 ===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas - Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F "Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?" - Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_valdkonna_kujutamine_kaasaja_filmikunstis "IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis" - Anna Amelkina, Kadi Koppelmann, Maie Palmeos, Marie Udam, Marilyn Võsu]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Privaatsus_internetis_kas_v%C3%B5imatu_missioon#Privaatsuse_saavutamise_t.C3.B6.C3.B6riistad"Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?" - Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Nutiseadmete_mõju_algkooliealiste_laste_arengule_"Nutiseadmete mõju algkooliealiste laste arengule" - Anni-Bessie Kitt, Jaan Koolmeister, Jan Pentshuk, Andreas Porman, Pille Ulmas]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Industry_4.0_"Industry 4.0" - Autorid: Meelis Osi, Liis Talimaa, Sander Pihelgas, Aare Taveter]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed "Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu"- Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ja_terrorism "IT ja terrorism" - Madli Mirme, Joonas Rihma, Peeter Stamberg, Ave-Liis Saluveer]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_arendajate_töökoha_vahetamise_põhjused "Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused" - Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Dtsurjum "Elektrooniline raha, olevik ja tulevik.”] - ''Dmitri Tšurjumov, Mark Selezenev, Igor Budnitski, Leonid Grigorjevski, Jakov Kanyuchka''
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Ärimudelid_muutuvas_tehnomaailmas_"Ärimudelid muutuvas tehnomaailmas" - Henri Paves, Madis Võrklaev, Rudolf Purge, Ruudi Vinter]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_X-tee_-_kodanik_kohtub_riigiga "X-tee - kodanik kohtub riigiga" - Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla ]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks "E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks" - Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko, Pavel Abin, Boris Brokan ]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_-_haridus_ja_-_haritus "IT - haridus ja - haritus"] - ''Radne Kaal, Kreet Solnask, Laura Lenbaum, Jooni Soots''
* [["Robootika, AI ja eetika"]] - Kädi-Kristlin Miggur, Siim Kustassoo, Teele Puusepp, Kristel Tali
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Arvutikriminalistika "Arvutikriminalistika"] - Mari-Liis Oldja, Margit Kangur, Reilika Saks, Gregor Luukas
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Turundusest_Facebooki_n%C3%A4itel "Turundusest Facebooki näitel"] - Liis Talsi, Jana Kindlam, Tanel Vari
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ettev%C3%B5tete_%C3%B5igused_ja_kohustused_isikuandmete_t%C3%B6%C3%B6tlemisel "IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel"] - I026 - Kevad 2017 - IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel - Annika Pajupuu, Juta Jaama, Ilmar Ermus, Jüri Vinnal, Martti-Heiki Must

=== sügis 2017 ===
* [[Eesti e-teenused: õnnestumised ja õnnetused]] - Eduard Pajumägi, Joonas Jõpiselg, Tõnis Kundla, Valeria Müürsepp, Heiki Tähis
* [[Kas me kõik liigume digitaalse nomaadluse poole?]] - Allan Allmere, Veiko Aunapuu, Kristi Jõgeva, Maarja Mahlapuu, Ane Võlma
* [[Facebooki kahjulik mõju inimesele]] - Annika Avingu, Mariana Lepassar, Helena Loitmaa
* [[Igapäeva liiklemist lihtsustavad mobiilirakendused Eesti näitel]] - Polina Dvinskihh, Xenia Kinževskaja, Marco Sepp, Andres Kõiv
* [[Võrgurobotid ja nende kasutusalad]] - Triin Mõlder, Kristin Kivimäe, Evi Abel, Kadri Tamme
* [[Elektrooniline järelevalve ühiskonnas]] - Laura Närska, Alan Laaneväli, Lauri Laks, Rauno Kaldmaa
* [["Avalik või privaatne pilveteenus?"]] - Kalev Kilumets, Kalev Kask, Tarmo Leemet
* [[Targa maja värkvõrk]] - Margit Aus, Lii Looga, Tuuli Soodla-Tikkerbär, Tanel Tsirgu
* [[GDPR ehk isikuandmete kaitse üldmäärus - andmekäitluse kultuuri muutus]] - Rainer Renn, Julia Ront
* [[Identiteet internetis]] - Hedi Dorožkin, Johanna Kommer, Merike Lees, Liina Müür, Jürgen Saarniit
* [[Zero UI]] - Kärt Raidmaa, Reenika East, Teedu Pedaru
* [[Infotehnoloogia inimese elus - eksoskelett või vähkkasvaja?]] - Frank Tuuksam, Kert Kivaste, Martin Õunap
* [[Big Data ohud ja võimalused]] - Karin Ojamäe, Ivan Petrovski, Rutmar Silde
* [[Internet radikaliseerib]] - Siim Bobkov ja Marko Mandli

=== Kevad 2019 ===
* [[Isejuhtivad autod ning nendega seonduvad dilemmad]] - Krista Freimann, Priit Post, Aivar Mägi, Taaniel Sülla
* [http://strat-it-itspeak2019.wikidot.com/ Strateegilise infotehnoloogia areng kõrgharidusasutustes 2020. aasta näitel]. Autorid: Jevgeni Družkov, Anton Sauh, Stanislav Grebennik, Kirill Kostev.
* [http://tehisintellektfilmides.wikidot.com/blog:_start/ Tehisintellekt filmides]. Autorid: Mikk Villem, Helena Laur, Mihkel Lilienthal Marianne Pisukov.
* [[Andmekaitsest ja selle olulisusest]] - Taavet Tamm, Rommi Parman, Helin Kuuskla, Kristo Laasik, Renata Muru
* [[Tänapäeva trendid IT arendusmetoodikates ja -protsessides]] - Edvin Ojamets, Indrek Haavik, Lauris Heinsalu, Rene Berkmann
* [[The Impact of Information Technology in the workforce]] - Kaupo Lepasepp, Jevgeni Vassiljev, Viktoria Vessener, Jekaterina Metsavas
* [[Arvutimängude mõju inimese vaimsele ja füüsilisele heaolule]] - Holger Roosioja, Renar Tupits, Siim Idla, Jevgeni Tsupov
* [[Aju-arvuti liides (BCI)]] - Liisa, Agu, Kristjan

=== Kevad 2020 ===
* [[Eetiliseks tehisintellektiks valmisoleku kujundamine]] - Kristo Kleemann, Kristel Rillo, Lilian Tomingas-Frolov, August Vinter
* [[Isesõitvate sõidukite otsustusprotsessid liiklus- ja ohuolukordades ning sellega seotud eetilised aspektid. ]] - Lennart Viikmaa, Andre Liima, Andreas Post, Aleksandra Rüüberg, Tanel Rootsma
* [[Biomeetrial põhineva isikutuvastuse tulevik]] - Allan Bernard, Ave Karjus, Angelika Kärber, Liis Kohal, Rauno Ellermaa
* [[Teema pealkiri ehitamisel (peateema: versioonihalduskeskkonnad)]] - Karoliina Rebane, Annika Raie, Sven Petrov, Ivo Mäeoja, Tauno Rämson
* [[Väledad tarkvaraarenduse mudelid]] - Magnus Teekivi, Mirjam Pajumägi, Mihkel Männa
* [[ITurvalisus läbi videoanalüütika]] - Argo Sieger, Ahti Paloson, Ott Kossar, Rainis Mäemees
* [[Totalitaarsete režiimide hirmud ehk Interneti tsensuur Hiina ja Venemaa näitel]] - Raul Erdel, Katre Vahtre, Hendrik Park, Mathias Nöps
* [[Suunamudijate mõju noortele]] - Alvar Jõekaar, Helene Abel, Kristiina Sojunen, Maris Vaino

=== Sügis 2020 ===

* [[Sissejuhatus ID-kaardi baastarkvara avatud lähtekoodiga arendusele]] - Raul Metsma
* [[Interneti kasutaja anonüümse tuvastuse meetodite kasutamine kaubanduslikel eesmärkidel]] - Gleb Engalychev, Artjom Ljuboženko, Paavel Makarenko, Ilja Vasilenko, Nikita Brjakilev
* [[COVID-19 mõju töökultuurile]] - Marko Lindeberg, Tanel Saar, Martin Vool, Margus Laanem
* [[Mis on tehisintellekt?]] - Grete-Liis Paavo, Sigrid Pihel, Kelly Roosilill, Siim Lukas Simmo, Jörgen Jõgiste
*[[Infoühiskonna teenuse ja meediateenuse ebaseaduslik vastuvõtmine]] - Kristiina Melissa Jõeäär, Jan Erik Alliksaar, Kaspar Ojasalu
* [[ICO wiki:IDE keskkonna kasutatavus ja kasutuskogemus]] - Roman Malõsev, Egor Mikhaylov, Grigori Senkiv
* [[Turunduspsühholoogia sotsiaalmeedias]] - Julia Ruzu, Saskia Rohtla, Denis Kusherekin, Kristjan Mänd
* [[Digikultuuri säilitamine]] - Mihkel Koks, Karl-Kevin Köörna, Gregor Kaljulaid, Maria Kaasik-Aaslav
* [[Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele]] - Carina Ruut, Carmen Unt, Hanna-Kristella Lehtsaar, Edvin Põiklik, Robin Väli
* [[Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi]] - Rainer Aas, Ergas-Ever Kask, Kaia Kivend, Talis Petersell
* [[Närvivõrgud ja programmeerimine]] - Rodion Lehmus, Aleksander Ozerov, Eric Rodionov, Konstantin Donets, Vadim Zolotarenko
* [[Programmatic ehk Algoritmiline reklaamiost]] - Viktoria Mihhailova, Alec Bennoune, Aleksei Krassilnikov
* [[Alternatiivsed võimalused IT alase hariduse omandamiseks]] - Merilin Veeber, Saara Denisov, Susanna Abner
* [[Andmepüügi liigid ja võtted]] - Anastasia Gavrilova, Ekaterina Afanasjeva, Maria Harkina, Alisa Tarassova
* [[Tumeveeb]] - Steven Teras, Paul Siht, Sebastian Magagni, Marko Paumere, Cer-Lyn Luhasaar
* [[Suur Vend ja (pahade) asjade internet]] - Ragnar Kramm, Ragnar Leon Sonny Kaarneem, Kristjan Paloots, Taavi Tikkerber
* [[E-spordi olemus, trendid ja tuleviku väljavaated]] - Rasmus Vahelaan, Karl Markus Kõivastik, Joonas Kaal, Magnar Markvart
* [[Šifreerimismasinad]] - Mait Uusmäe, Hans Kristian Laur, Kerli Raudsepp, Anne-Mai Agukas
* [[Arvutimängude areng ja mõju]] - Laada Tereštšenkova, Artjom Strelkov, Aleksandr Jefimov, Jan Solovjov, Aleks Moppel
* [[Piraatlus ja striiminguteenused]] - Aimar Tuul, Andri Suga, Karl-Steven Valdmaa, Kristi Rikma
* [[Internetiprivaatsusega seotud põhiprobleemid ühiskonnas]] - Regina Novikova, Renee Balent, Jan Ulrich Sütt, Kevin Mihkelson

=== Kevad 2021 ===

* [[Tehnoloogia kehakultuuris]] - Jass Murutalu, Rasmus Maipuu, Kristo Palo, Anneli Vorms, Sten-Markus Ratnik
* [[InfoTehnoloogia Suundumised, Potentsiaal ja Eripära Aafrikas]] - Andi Angel, Jens-Kristjan Liivand, Ats Raigla, Lauri Simulman
* [[Andmed on uus euro: andmete kogumine ja kasutamine tänapäeva ühiskonnas]] - Kristi Reispass, Keiti Hiiemäe-Ild, Keijo Raamat, Henri Keerutaja, Ranet Mikko
* [[Mänguelementide eetiline kasutus lastele suunatud tarkvaras]] - Margot Saare, Maris Salk, Ragnar Rääsk
* [[Nutilinn (Smart city) ja asjade internet (IoT)]] - Stanislav Matšel, Kirill Janson, Katrin Kornfeldt, Kristjan Lund

== Sügis 2021 ==
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miks_kardetakse_tehisintellekti%3F Miks kardetakse tehisintellekti?] - Marjam Nesterova, Kaisa Liiv, Katre Siller, Timur Habibulin, Kristina Aprelkova
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Autonoomsed_s%C3%B5idukid_abiks_erivajadustega_inimestele Autonoomsed sõidukid abiks erivajadustega inimestele] - Joosep Mart Männik, Roma Imran Tariq, Danyil Kurbatov, Ahto Jalak, Svetlana Suhhorukova
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Masinn%C3%A4gemine_ja_selle_rakendamine_kaasaegses_maailmas Masinnägemine ja selle rakendamine kaasaegses maailmas] - Dmitri Sobolev, Leonid Peskov, Pavel Petrov
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveebi_n%C3%B5utuimad_tooted_ja_teenused Tumeveebi nõutuimad tooted ja teenused] - Vitali Logvin, Roman Mihhejev, Sergei Razguljajev, Anneli Väli
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Levinumad_operatsioonis%C3%BCsteemid_ja_nende_asutajad Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad] - Gleb Poljakov, Roman Vilu, Romet Reino, Erik M
* [[Infojagamise ohud sotsiaalmeedias]] - Maido Paalmäe, Triinu Pärnapuu, Rasmus Pidim, Karl Rikkonen
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arvutimängude_litsentsirikkumised_tänapäeval Arvutimängude litsentsirikkumised tänapäeval] - Arne Antov, Roland Kastein, Erik Johannes Keldrima, Andree Uuetoa
* [[Neuralink ja ühiskond]] - Hendrik Kuhi, Ronald-Reigor Lehtsaar, Nikita Kašnikov, Ingmar Markus
* [[Androidi tekkimine ja areng]] - Aleksandr Borovkov, Kristina Kavelitš, Daniel Geller, Alen Siilivask
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Iot_omadused_ja_kasutusalad IoT omadused ja kasutusalad] - Ats Kiisa, Marek Ott
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Biomeetrilise_andmet%C3%B6%C3%B6tluse_head_ja_vead. Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head.]Jevgenia Dõmša, Laura Reins, Alicia Ljogkaja
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_ilmumine_ja_areng_Eestis IT: ilmumine ja areng Eestis] Artjom Stepanov, Ariana Leštšuk
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Deep_Blue Deeb Blue] Markus Johan Aug, Kati Lõhmus, Getter Saar
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:E-ITSPEA_r%C3%BChmat%C3%B6%C3%B6d#Infotehnoloogilise_.C3.BChiskonna_apokal.C3.BCpsis.3F_-_.C3.9Clemaailmne_elektrikatkestus: Infotehnoloogilise ühiskonna apokalüpsis? - Ülemaailmne elektrikatkestus]Triinu-Liis Vaikma, Alice Buht, Grete Eerikson, Mari-Liis Gabrel.
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_m%C3%B5ju_spordile: IT mõju spordile] Mathias Ranna, Karl Stefan Lill, Stenver Savi.
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Deleva: Krüptoraha] Deniz Levasjov, Renat Aparin, Kirill Mosegov.
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Esoteerilised_programmeerimiskeeled Esoteerilised programmeerimiskeeled] Dariana Aav, Gen Lee, Mikkel Paat, Taeri Saar
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Õuna_revolutsioon_-_Newtonist_Jobsini Õuna revolutsioon - Newtonist Jobsini] Darja Obuhhova, Diana Labunets, Robert Unt, Jegor Borissov, Valeri Tšernov
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Võrgusuhtluse_ajalugu,_olevik_ja_tulevik Võrgusuhtluse ajalugu, olevik ja tulevik] Anet Mitt, Tanel Loigom, Andžei Veidenbaum, Maria Bljahhina, Reio Opromei
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tehnoloogilised_lahendused_t%C3%B6%C3%B6turul_ja_%C3%B5ppeasutuses Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses] Kätlin Rajamäe, Steven Salmistu, Talis Paas, Karol-Ari Krimses, Daniel Vasser

[[Category:ITSPEA]]
[[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]] | [[e-ITSPEA | Tagasi e-ITSPEA lehele]]

Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses

2021-12-05T20:16:14Z

Tapaas: /* Allikad */

Tehnoloogia on saanud osaks meie elust. Uued tehnoloogiad ei ole enam vaid lisad, mida on tore omada, aga ilma milleta saaks samahästi hakkama, nüüdseks on neist saanud suhtluskeskmed, mis on tänapäeval ülioluliseks osaks meie elust.

== Ajalugu ==
Ei ole kokkuleppele jõutud, mis aastal digitaaltehnoloogia töökeskonna ja hariduse osaks sai. Vaieldakse, et see algas esimese LEO I arvuti käivitamisega, 1951. aastal. Teised väidavad, et see algas esimese elektroonilise kirja saatmisega, 1971. aastal. Selleni pole veel kokkuleppele jõutud, aga üks asi on kindel: digitaaltehnoloogia on nüüdseks töökeskkonna ja hariduse lahutamatu osa.

=== Töökeskkond ===

==== Esimesed arvutid töökeskkonnas ====
Aastatel 1970 - 1990 hakkasid arvutid töökeskkonda sisenema. Apple tuli 1976. aastal turule Apple I arvutiga, mis oli esimene enda suguste seas. Apple I ei olnud turunduslikult kuigi edukas, aga see valmistas teed Apple II-le. Vaadates arvuteid, mida kasutati aastakümneid tagasi, siis võivad tunduda need abituna. Seda väita ei ole kuigi vale kui võrrelda neid arvuteid tänapäeva nõuetega. Tol ajal olid need arvutid, oma 6502 protsessori ja 48 kb RAM-ga, suutelised tegema seda, milleks nad loodud olid.[https://history-computer.com/apple-ii-complete-history-of-the-apple-ii/[2]] Lisaks Apple seeria arvutitele olid samasuguste näitajatega ka Commodore PET 2001 ja TRS-80.

====Töökeskkonna digitaliseerimine ====
Iga suurem ettevõte, aastatel 1990, omas nüüd tööarvuteid. Järgmiseks sammuks oli töökeskkond digimaailma viia ja seda sai teha tänu internetile. Internet kui mõte oli olemas juba 1960. aastatel, kuid alles aastal 1991 mõtles Tim Berners-Lee välja digitaalse “sihtpunkti”, mida me tunneme tänapäeval veebilehena.[https://home.cern/science/computing/birth-web [1]] Internetiajastu tuli nagu torm. Ettevõtjate unikaalsed mõttet põimusid interneti lõputute võimalustega. Iga ettevõte võis nüüd luua oma meiliaadressi, luua veebilehte ja saata e-kirju. Omavaheline suhtlus muutus digitaalseks.

====Pilve kasutuselevõtt====
Järgmisel kahel aastakümnel oli pakkuda veel omakorda uuendusi. Üks suurimaid innovatsioone töökeskkonnas oli “pilv”. Tänu “pilvele” ei pea ettevõtted enam füüsilisi koopiaid hoidma. Kõike saab teha võrgus. See tõi endaga kaasa töökeskkonna muutuse. Inimesed ei pidanud ilmtingimata kontoris olema, et vajalikud toimetused ära teha. Kõik vajaliku sai salvestada “pilve”, kust töötajatel on sellele ligipääs ja saavad esitada vajalikud andmed ja paberid ka digitaalsel kujul. Nüüd ei olnud enam arvutid üksteisega ühendatud. Nüüd on kõik, absoluutselt kõik ühendatud: arvutid, kelladja telefonid. Ükskõik kes on kättesaadav ainult mõne sõrmeliigutuse kaugusel.[https://azure.microsoft.com/en-us/overview/what-is-the-cloud/[5]]

===Õppeasutus===
Sarnased tehnoloogilised lahendused leidsid aset ka hariduses, õppimises ja õpetamises. Tänapäeval ei kujutaks me õppimist ilma nutiseadmeteta ette, sest suur osa informatsioonist on tänapäeval sekunditega kättesaadav.

====Muutused õppeprogrammides====
1920 aastatel hakati kasutama õppeasutuses raadioid. Õppeprogramme hakati tootma raadiosaadete jaoks, et õppimine ei oleks nii üksluine ja igav.
1950 algusaastatel tuldi välja dokumendi kaameraga ja videosalvestustega, mis muutsid õppeprotsessi tohutult. Tänu dokumendikaamerale said õpilased näha, mida õppejõud paberile kirjutab. Nii raadiol kui ka videosalvestustel oli sarnane eesmärk: teha õppimisprotsess huvitavamaks.[https://online.purdue.edu/blog/education/evolution-technology-classroom[3]]

==== Kalkulaator ja personaalarvuti ====
1972 hakati klassiruumides kasutama kalkulaatorit, mis võimaldas teha arvutusi kiirelt ja veatult. Umbes kümme aastat hiljem tuli IBM välja personaalse arvutiga, milleks oli IBM5150.[https://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/pc25/pc25_birth.html[4]] IBM5150 ei olnud kuigi võimas arvuti võrreldes tol aja teiste 8 bitiste arvutitega. Õppeasutused tedsid, et ei lähe kaua aega, kui arvutid jõuavad õppeasutustesse. 1993 aastal tuli Apple välja “Personal Digital Assistanti” või lühidalt PDA-ga. Peale seda on olnud arvutid osa inimeste igapäevaelust.
Nüüdseks on paljudel õpilastel üks nutiseade, kui mitte kaks, mis on ööpäevaringselt ühenduses internetiga. Paljud ei kujutaks oma igapäeva elu ette ilma interneti või nutiseadmeta. Need on juba osa meist.

== Tänapäeva näited ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia juhatab sisse põhjalikud struktuurimuutused, mis võivad olla lahutamatud tootlikkuse olulisest paranemisest nii õpetamise kui õppimise toetamiseks.

==== Tahvelarvuti ====
Tänapäeval aina rohkem vahetuvad koolides õpikud tahvelarvutite vastu. Need võimaldavad õpilastel teha virtuaalseid väljasõite peaaegu igasse sihtkohta, mida klassis käsitletakse. Mõned veebisaidid toetavad seda 360-kraadise videoga. Tegu on klassiruumis kaasaskantav uurimistööriistaga, mis võimaldab õpilastel ihaldavat informatsiooni uurida mõne hetkega koha pealt lahkumata. E-raamatud on loodud spetsiaalselt tahvelarvutites kasutamiseks, mistõttu lubatakse õpilastel kasutada oma tahvelarvuteid klassiruumis lugemiseks. Lisaks on tahvelarvutitel kõlarid, mis võimaldavad hõlpsalt kuulata audioraamatuid või teksti kõneks muutvaid e-raamatuid. Kasutades rakendusi nagu Tune In Radio, saavad õpilased kuulata oma tahvelarvutites muusikat, raadiosaateid ja podcaste kogu maailmast. Tahvelarvutid annavad võimaluse multimeediumiprojektide, koomiksite, raamatute, muusika ja muu loomiseks. Neid projekte saab jagada ja näidata oma õpetajate või kaasõpilastega. Tahvelarvutitel on kaamerad ja õige fototöötlusrakendusega saavad õpilased töötada loominguliste projektidega või lihtsalt dokumenteerida tunnitegevusi. Lisaks saab luua pilves klassi märkmete tegemise lehe, kuhu kõik õpilased saavad ideid ja märkmeid jagada. Internetist leidub palju kvaliteetseid haridusrakendusi, mida õpilased õppimise täiendamiseks kasutavad. Kõike alates matemaatika teisendusrakendustest kuni keeleõppe rakendusteni. Lisaks õpperakendustele on ka palju hariva väärtusega mänge.

==== 3D Printer ====
3D-printimise rakendamine hariduses on laialdaselt kasutusel põhi- ja keskkoolides, ülikoolides, raamatukogudes, tehnikakõrgkoolides ja muudes haridusasutustes. 3D-printimine on muutnud tootmismaailma paremaks. Paljud tootjad kasutavad lennukiosade, jäsemete proteeside ja isegi 3D-prinditud ravimite tootmiseks 3D-printimise või lisatootmistehnoloogiaid. Hariduses hõlbustavad 3D-printimise tehnoloogiad paremat õppimist, oskuste arendamist ning õpilaste ja õpetajate suuremat seotust ainega. Lisaks tekitab 3D-printimine suuremat loovust ja koostööd probleemide lahendamisel. Laias laastus on haridusasutustes 3D-printimiseks neli peamist kasutusjuhtu:

1. Õpetada õpilastele 3D-printimist, 3D-printimise tehnoloogia toimimist ja selle rakendusi reaalsetes olukordades (nt tööstusprotsesside sujuvamaks muutmisel).

2. Koolitajate teavitamine 3D-printimisest, et seda saaks õppekavadesse asjakohaselt lisada

3. Õpilaste loovuse ja disainioskuste parandamine

4. Artefaktide printimine, mis aitavad õpilastel mõista olulisi mõisteid.[https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ [6]]

==== Tehisintellekt ====
Tehisintellekt on tänapäeval tehnoloogia keskne osa. See juhib peeneid asju, nagu Netflixi soovitused ja keerulisemad süsteemid, nagu äriennustustarkvara. Kuna tehisintellekt mõjutab tehnoloogiat paljudes tööstusharudes, on ka koolid hakanud kohanema. Tehisintellekt hariduses – täpsemalt põhikooli hariduses – toob kasu nii õpilastele kui ka õpetajatele. Kaks levinud näidet tehisintellektist hariduses on assistendid ja automatiseerimine, kuid koolid saavad neid tööriistu veelgi kaugemale viia.
Tehisintellekt saab põhikooli hariduses alustada tüütute ja korduvate ülesannete lihtsamaks muutmisest. Haldustoimingud, nagu digifailide korraldamine ja dokumentide edasi-tagasi edastamine, võivad olla aeganõudvad. Samamoodi võivad hinnete määramine ja ajakava koostamine võtta ära õpetajate õpilastega veedetud aja. Erinevat tüüpi tarkvara automatiseerib need toimingud hõlpsalt. IntelliMetric ja Project Essay Grade on kaks silmapaistvat ressurssi, mis kasutavad tehisintellekti igasuguste ülesannete automaatseks hindamiseks alates testidest kuni esseedeni. Sellised tööriistad hõlbustavad õpetajatel õpilastega suhtlemisele keskendumist. Õpetajad saavad õppijaid lähedalt abistada, muretsemata selle pärast, millal nad töid hindavad või teste kontrollivad.[https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ [7]]

Õpilaste tehisintellekti assistendid, mis võivad olla midagi nii lihtsat nagu Google Classroom, suudavad kontrollida õpilase töö originaalsust, nii et õpetaja ei peaks seda tegema. Mõned klassiruumid võivad töötada koos koduabilistega, nagu Amazoni Alexa. Kuna aga privaatsus on koolide ja õpilaste peamine mure, ei luba mõned koolid häälassistente klassiruumis kasutada. Assistente on aga igasuguse kuju ja suurusega. 2020. aasta detsembris teatas Denveri avalike koolide piirkond oma plaanist integreerida noorematele õpilastele tehisintellekti assistendid. Tehnika aitab lastel vestlustes ja klassitegevustes sagedamini osaleda. Kuigi roboti assistendid on ka võimalused, mis võivad õpilasi kaasata, on selline tehisintellekti abi mitmekülgsem ja võib olla midagi nii lihtsat kui arvutiprogramm. Tehisintellekt saab analüüsida õpilase edusamme ja näha, millisel tasemel nad on. Selle teabe põhjal saab õpetaja anda neile õppimise jätkamiseks rohkem abi või ressursse. Näiteks New Jerseys asuv Slackwoodi põhikool on kasutanud õppeassistenti Happy Numbers. See süsteem analüüsib õpilaste tööd matemaatikakursustel ja näitab õpetajatele, kellel on klassiruumis kõige rohkem raskusi. See võib pakkuda isikupärastatud soovitusi nende paremaks muutmiseks.[https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ [7]]

=== Tööturul ===
Tänapäeval vajab digitaalset töökohta iga ettevõte, kus on kaugtöötajad, eesliinitöötajad, mitu asukohta või mis tahes muu takistus, mis takistab iga töötaja koos viibimist. Digitaalseid töökohatehnoloogiaid ei piira füüsilise maailma piirangud. Need võimaldavad töötajatel kokku tulla, ideid jagada ja suhelda sama hästi (mõnikord isegi paremini) kui nad seda koha pealt teeks. Tööjõu juhtimisest maksimaalselt kasu saamiseks on oluline olla kursis viimaste suundumuste ja arvutitehnoloogia uute edusammudega ettevõtluses.
==== Pilv ====
"Pilv" viitab serveritele, millele pääseb juurde Interneti kaudu ning nendes serverites töötavale tarkvarale ja andmebaasidele. Pilveserverid asuvad andmekeskustes üle kogu maailma. Pilvandmetöötlust kasutades ei pea kasutajad ja ettevõtted ise füüsilisi servereid haldama ega oma masinates tarkvararakendusi käivitama.[https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ [8]]
See tööturul muudab äritegevuse maastikku, kus see kõik toimub. Pilve kaudu tegutsedes suudavad igas suuruses ettevõtted konkureerida turukonkurentidega viisil, mis varem oli ettekujuteldamatu. See taandub kapitalikulude ja üldkulude vähendamisele ning turule jõudmise kiiruse suurenemisele, mis võimaldab klientide ootusi täita. Ettevõte ei saa endale lubada pilve tempot alahinnata. Pilvega pole töötajad sunnitud oma laua taga töötama, ehk nad saavad töötada graafiku alusel, mis täiendab nende individuaalset rutiini. Nende tootlikkuse tase omakorda tõuseb, mis toob organisatsioonile kasu. Pilves töötamine võimaldab töötajatel pääseda oma dokumentidele ja failidele juurde mis tahes seadmest, olgu see siis nutitelefon, tahvelarvuti või sülearvuti, igal pool ja igal ajal, mis mitte ainult ei soodusta teie ettevõtte koostööd, vaid suurendab seda ka. Tänu pilvele töötatakse alati uusimate saadaolevate tehnoloogiatega. Kuna ettevõtte andmeid hoitakse tsentraalselt, saavad töötajad anda mitmele kolleegile, meeskonnale ja kolmandale osapoolele juurdepääsu oma failide vaatamiseks ja muutmiseks. Näiteks Office 365-s muudab Skype ärirakendus koostöö veelgi isiklikumaks ja tõhusamaks. Tänapäeval saab lisaks kiirsõnumite juurde pääsemise ja nende saatmisele ka konverentskõnesid otse Microsoft Wordist teha. Meeskond saab failidega hõlpsalt koos töötada, samal ajal kui pilv salvestab need automaatselt, et nad saaksid tulevikus igal ajal oma mobiilseadmete kaudu neid vaadata ja tööd jätkata. Pilvandmetöötluse kõrvalmõju on olnud andmete ja teabe suur hulk, mida organisatsioonid saavad kasutada oma äriprotsesside hindamiseks. Pilvesüsteemid võimaldavad usaldusväärselt koguda, jälgida ja analüüsida olulisi andmeid, mis võivad aidata organisatsioonidel protsesse värskendada või asendada, et tagada parem tulu. See võimaldab töökohal tõhusamalt toimida ning töötajatele määrata õigeid ülesandeid ja rolle.[https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace [9]]

==== Digiturvalisus ====
Turvalisus on pikka aega olnud väljakutse paljudele ettevõtetele, eriti neile, kes tegelevad tundlike andmetega. COVID-19 pandeemia on veelgi kiirendanud kaugtööpoliitika kasutuselevõttu. See on pannud paljud mõtlema, kuidas rakendada paindlikku tööpoliitikat, tagades samas turvalisuse nii pandeemia ajal kui ka pärast. Kräkkerid on tõenäoliselt üks suurimaid ohte ettevõtetele, olenemata nende suurusest või tööstusest.[https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ [10]] Ettevõtte Positive Technologies 2020 aasta aprillis väljastatud aruandes leiti, et organisatsioonidele suunatud küberrünnakud on tõusuteel, kasvades aastatel 2018–2019 19%. Enim sihitud sektorid olid valitsusorganisatsioonid ning tervishoiu- ja haridusasutused, mis said 54% kõigist rünnakutest.[https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 [11]] Nõrkade paroolide otsimise, andmepüügi e-kirjade saatmise ning pahavara ja sotsiaalse manipuleerimise rünnakute abil saavad kräkkerid tuvastada nõrgad lingid ja võtta üle terved võrgud. Kuigi kräkkerid pakuvad pidevalt uusi ideid ja tehnikaid kasutajate ja ettevõtete petmiseks, aitab neid sageli töötajate hooletus (mis moodustab 70% andmetega seotud rikkumistest), küberturvalisuse alusteadmiste puudumine ning juhuslik kokkupuude veebis ja Internetis. Need on leiud identiteedivarguse ressursikeskuse (ITRC) aruandes, milles vaadeldi väga üksikasjalikult andmetega seotud rikkumiste levinumaid põhjuseid. Samuti leiti, et mõned andmetega seotud rikkumised on põhjustatud volitatud töötajate tahtlikust andmete vargusest, piiratud ja ebaturvalisi protokolle kasutavatest ettevõtetest ning halvasti kavandatud juurdepääsukontrollist. Tänapäeval leidub tööturul erinevaid lahendusi küberrünnakute vastu.[https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ [10]]

Töötajad hoiavad kaasaskantavaid seadmeid, nagu sülearvutid ja mobiiltelefonid, alati turvalise pääsukoodiga lukustatuna. Turvaliste pääsukoodide loomiseks on palju võimalusi. Mõnel seadmel on biomeetrilised skannerid, samas kui teised kasutavad autentimiseks PIN- või maatriksipääsukoodi. Kui kasutatakse tekstiparooli, siis see peab olema iga konto jaoks kordumatu. Kriitiliste rakenduste ja kontode puhul nõutalse töötajatelt kahefaktorilise autentimise kasutamist. Kui töötatakse väljaspool kontorivõrku, tagatakse ohutus WiFi-ühenduse kasutades VPN-ga (virtualiseeritud personaalvõrk). VPN toimib turvalise tunnelina Internetis, krüptides liiklust. Rakendades oma kontori turvalises võrgus VPN-i, saavad töötajad reisida, tuginedes peakorteri kaitsekontrollile.[https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ [12]]

==== Intelligentne virtuaalassistent ====
Intelligentsed virtuaalsed assistendid on intelligentse automatiseerimise areng, mis aitab organisatsioonidel suurendada isiklikku suhtlust klientidega. Need võimaldavad organisatsioonidel pakkuda isikupärastatud puudutust kõigile oma kontaktidele ja klientidele. Võimalus suhelda inimlikul viisil on suur edasiminek võrreldes sellega, kuidas ettevõtted on seni suutnud klientidega suhelda, mida kuni viimase ajani piiras töötajate suutlikkus või suures osas üldised massmeiliprogrammid. Intelligentse virtuaalse assistendi lahutamatu osa on loomuliku keele mõistmine ja loomuliku keele genereerimine. Conversica juhtivteadlase dr Sid Reddy sõnul eeldab see süsteemi olemasolu, mis klassifitseerib täpselt kavatsused ja olemid. Kavatsuse all peab ta silmas lõppkasutaja kavatsust – mida klient teha püüab? Üksus pakub sellele kavatsusele konteksti. Teisisõnu viitab olem teabele, millest on abi kasutaja päringule vastamisel. Teine kriitiline komponent on masinõpe, mis viitab arvuti võimele õppida ilma selgesõnaliselt programmeerimata ja saada saadava teabe abil "targemaks". Inimkeeled on uskumatult keerulised, nüansirikkad ja pidevas arengus.[https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ [13]]

Erinevate suuruste ja tegevusaladega ettevõtted otsivad põhifunktsioonide optimeerimiseks tehisintellekti, intelligentset automatiseerimist ja konkreetselt intelligentseid virtuaalseid assistente. Üks traditsiooniline äriaspekt, mis saab tehnoloogilist tõuget, on müük – selle asemel, et jätta oma tööjõu hooleks huvitatud väljavaadete poole pöördumine ja nende jälgimine, automatiseerib laiendatud tööjõud, milles virtuaalsed assistendid ja inimesed töötavad koos. Virtuaal assistendi kasutamine esmase kliendi ja juhtivate inimeste kaasamiseks ei asenda töötajaid, vaid võimaldab neil oma aega paremini hallata. InsideSales.com andmetel kulutavad müügiesindajad müümisele vaid 37 protsenti oma ajast. See tähendab, et suurem osa müüja ajast kulub tulu mittetoovatele tegevustele, nagu haldusülesanded (sisepoliitika ja kinnitustega tegelemine) ning sihtkontode ja klientide analüüsimine. Kuna tarbijate ootused kiirele, viisakale ja isikupärastatud suhtlusele kasvavad jätkuvalt, peavad ettevõtted kliendi äri teenimiseks täitma või ületama need vajadused. Ettevõted investeerivad lahendusse, mis tagab sobivalt soovitud kiire ja isikupärastatud tähelepanu. Tänapäeval saab kasutada intelligentseid virtuaalassistente, et aidata klientidel tunda, et neid kuulatakse ja nende vajadustega arvestatakse.[https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ [13]]

== Tulevikuvaated ==

===Õppeasutuses===

Tehnoloogia on ja jääb alati õppimise ja õpetamise juurde. Tehnoloogiat hakatakse kasutama kooli tundides enam ja enam. Tulevikus on kindlasti tulemas virtuaalreaalsus klassiruumi, kus õpilased saavad virtuaalses maailmas kaasahaaravalt uurida ning õppida, mis parandab õppimiskogemust. VR ehk virtuaalreaalsus on hetkel pidevas arengus. Tänu virtuaalreaalsuses saavad õpilased näha realistlike pilte.

===Tööturg===

Lähitulevikus võime me näha enam ja enam seda, et lihtsamad tööd võtab robot üle inimestelt.
Kuna tehnoloogia on pidevas arengus ja tööturg on suur ja lai, siis neid tehnoloogilisi lahendusi on palju ja paljusid tehnoloogilisi lahendusi ei pruugi isegi hetkel olemas olla.
Kui vaadata lähituleviku siis tehisintellekt hakkab töötama digitaalses tööruumides, kus töötaja saab reaalajas vaadata andmeid ning nendele ligi pääseda ükskõik kust kohast ning seadmega. Sellega kaasneb töötajate tootlikkuse kasv.
Lähitulevikus aina enam hakkavad ettevõtted kasutusele võtma sellist süsteemi kus töötaja saab töötada ükskõik kus ja mis ajal tahes. Näiteks tulevane töökoht on selline, et töötaja saab töötada nii kodus kui ka töö juures. Et sellist lahendust toetada peab olema tehnoloogia paigas, mis tähendab seda, et töötaja tootlikkus oleks kõrge ning ei erineks kodus töötamise ja kontoris töötamise vahel.

===Tööstuslik automatiseerimine===

Ettevõtjad soovivad oma tööstusi viia automaatse süsteemi peale, mis on kordades odavam kui inimtöö kasutamine.
Tööstuse automatiseerimise tasemed saame jagada kolmeks hierarhiliseks kolmnurgaks. [https://www.electronicshub.org/introduction-to-industrial-automation/#Types_of_Industrial_Automation_Systems[14]]

====Supervisor Level====

Supervisor Level ehk juhendaja tase asub kolmnurga tipus, mis koosneb tavalisest lauaarvutist, paneelarvutist või rack-arvutis. Arvutitesse on installitud standardsed opratsioonisüsteemid koos spetsiaalse tarkvaraga. [https://www.electronicshub.org/introduction-to-industrial-automation/#Types_of_Industrial_Automation_Systems[14]]

====Control Level====
Control Levelil asub keskmisel tasemel, kus kasutatakse loogikakontrollereid või PLC-sid kus on käivitatud kõik automatiseerimisega seotud programmid. [https://www.electronicshub.org/introduction-to-industrial-automation/#Types_of_Industrial_Automation_Systems[14]]

====Field Level====
Field Leveli on kolmnurga kõige alumine tase, kus on kasutatud kõik võimalike andureid mis annavad infot mis toimub näiteks tootmisliinil. [https://www.electronicshub.org/introduction-to-industrial-automation/#Types_of_Industrial_Automation_Systems[14]]

== Positiivsed küljed ==
Pea kogu tehnoloogiline innovatsioon on läbi ajaloo olnud ajendatud efektiivsuse tõstmise ning tööviljakuse suurendamise soovist, nii ka tööturul ja hariduses. Mida rohkem leiab aset töökohtade automatiseerimine, seda enam on inimtööjõul võimalik oma aega kulutada otstarbekamalt. Haridusvaldkonnas tähendab tehnoloogia areng ja rakendamine tõhusamat õppeprotsessi ning haritumaid ja pädevamaid kodanikke.

===Tööturg ja töökohad===

====Suurem produktiivsus====
Alates tööstusrevolutsioonist 19. sajandil on järjest rohkem hakatud inimtööjõu poolt täidetavaid ülesandeid automatiseerima. Kõige suurem mõju on sellel olnud tootmisele, kus tõuseb keskmine produktiivsus tänu tehnoloogiale igal aastal hinnanguliselt kuni 1.4% [https://www.mckinsey.com/~/media/mckinsey/featured%20insights/digital%20disruption/harnessing%20automation%20for%20a%20future%20that%20works/a-future-that-works-executive-summary-mgi-january-2017.ashx [15]]. Selle põhjuseks on asjaolu, et tootmises on suur roll töökohtadel, kus ülesanded on väga korduvad ja ühetaolised ja vähese komplekssuse tõttu robotitele sobivad. Tuntud näide automatiseerimisest tootmises on autotööstus, mis 20. sajandil oli masintööjõu kasutuselevõtmise poolest esirinnas. [https://www.independent.co.uk/life-style/motoring/features/the-timeline-car-manufacturing-2088018.html[16]] Autode kokkupanek on inimeste jaoks raske ning aeganõudev töö, kuid robotite rakendamine võimaldas 1960. aastatel autotööstusel tõusta uuele efektiivsuse tasemele, ilma milleta ei oleks autod iial saanud nii populaarseks kui nad tänapäeval on.

====Täpsus====
Üks suuremaid probleeme inimtööjõu kasutamise puhul on inimlikud eksimused. Hooletusest tulenevate vigade eest ei ole kaitstud ka kõige kogenumad ja kohusetundlikumad töötajad. Seda mure on aga võimalik vähendada tehnoloogia abiga. Masinad suudavad täita sama ülesannet tuhandeid või isegi miljoneid kordi järjest ja seda sealjuures iga kord sama hästi kui identselt. 21. sajandil on roboteid hakatud kasutama ka keerulisemates valdkondades, näiteks kirurgias. Meditsiin on valdkond, kus inimlikul eksimusel võivad olla surmavad tagajärjed. Seega on loodud roboteid, mida kaugjuhtimise teel kontrollides saavad kirurgid läbi viia operatsioone ja muuta seeläbi eksimuse tõenäosuse kaduvväikseks. Kui inimest võivad kergesti mõjutada mitmed tegurid nagu näiteks meeleolu, töökeskkonna temperatuur, töökollektiiv, siis robotitele need faktorid ei mõju ning seeläbi saavutatav täpsus ületab ka täpseimate inimtööliste oma mitmekordselt. Täpseimate kirurgias ja tööstuses kasutatavate robotite viga jääb 1 mikromeetri piiridesse- see on täpsus, millest inimtööjõu puhul võib vaid unistada.[https://www.roboticsbusinessreview.com/manufacturing/robot-precision-evolves/[17]]

====Tööohutus ja ergonoomika====
On olemas suur hulk ametikohti, kus eksisteerib pidev oht töötaja tervisele või isegi elule. Kui vanasti oli seesuguste ametitega kaasnev risk paratamatus, siis tänapäevane tehnoloogia on erinevates valdkondades suutnud vigastuste ja füüsilise koormusega kaasnevaid ohtusid suurel määral vähendada. Nii mõnigi töökoht, mille pidajad pidid varasemalt surmaga silmitsi seisma, on muudetud täiesti ohutuks. Näiteks demineerijad saavad pomme kahjutuks tehes kasutada moodsaid demineerimisroboteid, mida on võimalik juhtida sadade meetrite kauguselt. Nii saab vale liigutuse või muu vea korral viga vaid robot, kuid inimeluga ei juhtu midagi. Kuid tehnoloogia mõju tööohutusele pole alati nii dramaatiline. Ergonoomilised reguleeritavad lauad on muutnud kontoritöötajate elu lihtsamaks, sest nende abil saab vältida päev otsa samas asendis viibimist. Pika perioodi jooksul hoitud sundasenditega võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. On loodud ka seadmeid, mida kasutaja saab kinnitada oma seljale ning mis saadavad talle meeldetuletuseks signaali, kui istumisasend on kahjulik. Tänapäevastel monitoridel on automaatsed heledusemuutjad, mis kohandavad ekraani eredust sõltuvalt keskkonna valgustatusest, et kaitsta kasutaja silmi.[https://mashable.com/ad/article/innovative-ergonomic-products[18]] Kõik sellised tooted kindlustavad, et töötajad oleks terved ning tagavad maksimaalse produktiivsuse.

====Töö kättesaadavus====
Kui veel mõned aastakümned tagasi oli reaalsus, et töö tegemiseks peab füüsiliselt töökohta kohale minema, siis kaasaegsete lahenduste abil on kaugtöö muudetud käepäraseks. Nii mõneski valdkonnas ei ole töötajate füüsiliselt kohalviibimine üldse oluline, sest nii tööülesandeid täita kui kollektiiviga suhelda saab ka interneti vahendusel. Tähelepanuväärse tõuke selle trendi arengus on andnud üleilmne Covid-19 pandeemia, millest ajendatuna pidid paljud tööandjad kohaldama kaugtöö võimalusi, et viiruse levikut ära hoida. On märkimisväärne, et uuringute tulemusena on töö viimine distantsile tõstnud töötajate produktiivsust keskmiselt 13 %.[https://nbloom.people.stanford.edu/sites/g/files/sbiybj4746/f/wfh.pdf[19]] Töö lahti sidumine füüsilisest kohalkäimisest võimaldab ettevõtetel värvata inimesi sõltumata nende asukohast. Näiteks võib ettevõte, mille peakontor on New Yorgis, vabalt tööle võtta spetsialisti, kes ise elab Pekingis, eeldusel et firma võimaldab kaugtööd. Tänu sellisele paindlikkusele on tööturg avatum ning seeläbi ka produktiivsem.

===Haridus===
====Hariduse kättesaadavus====
Sarnaselt tööturuga sai ka hariduselu Covid-19 pandeemia tagajärjel tugeva löögi, sest koolid paljudes maailma riikides suunati distantsõppele. See sundis pedagooge tarvitusele võtma uudseid lahendusi õppeprotsessi korraldamisel. Tunde hakati läbi viima videokõnede vahendusel ning hindelisi töid esitati digitaalselt. Ilma moodsa tehnoloogiata oleks õpilaste haridus kannatanud palju rohkem kui see reaalselt kannatas. Õppeprotsessi tehnoloogiaga paindlikumaks muutmine on maad võtmas ka mittepandeemilises kontekstis, eriti ülikoolides. Näiteks Londoni ülikool pakub sadu kursusi, mida saab läbida vaid veebi vahendusel.[https://london.ac.uk/make-yourself-home#teaching-and-learning-in-education-20340[20]]
Veel eelmise aastatuhande lõpus olid sellised lahendused ennekuulmatud ja et mingi asutuse pakutavast haridusest osa saada, tuli kas osta raamat, mis seda haridust kajastas või ise kohale minna. Internetikeskkonnad nagu näiteks Zoom ja Skype on vähendanud vajadust õpilasel ja õpetajal või tudengil ja õppejõul samas ruumis viibida, sest tunde ja loenguid saab läbi viia ka videoformaadis. Nii on hariduse omandamine paljudel juhtudel tänu tehnoloogiale kiirem ja tõhusam kui klassikaliste meetoditega.

====Interaktiivsed lahendused====
21. sajandil on olnud rohkelt juttu hariduse huvitavamaks muutmisest ja iganenud dogmadest vabanemisest. Tehnoloogia on pakkunud uue mõtteviisi pooldajatele head võimalust katsetada ning implementeerida uudseid lahendusi õppeprotsessi rikastamisel. Ühe 2017. aastal koostatud aruande järgi nõustus 96% õpetajatest väitega, et tehnoloogial on olnud haridusele positiivne mõju.[https://edtechnology.co.uk/latest-news/96-of-teachers-say-tech-has-a-positive-impact-on-education/[21]] Õpilaste, eriti algklassiõpilaste jaoks on näiteks hariduslike videote vaatamine palju kaasahaaravam ning motiveerivam kui õpikute sisu meelde jätmine. Kahtlemata on õpikutel oma roll hariduses, kuid infoühiskonna kontekstis ei saa mööda vaadata kaasaegsetest lahendustest nagu raamatutarkusi kinnistavad mängud ja muu meedia. Ühe uuringu järgi väitis 83% õpetajatest, et videote näitamisel on olnud nende õpetamistulemusele positiivne mõju.[https://corp.kaltura.com/wp-content/uploads/2019/07/The_State_of_Video_in_Education_2019.pdf[22]]

== Negatiivsed küljed ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia on midagi enamat, kui uute vidinate ja rakenduste avastamine. Seetõttu peaksid kõik tehnoloogia kohta käivad arutelud arvestama ka riske ja takistusi, mida tehnoloogia võib haridusele kaasa tuua. [https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 [9]] Digitehnoloogia ja interaktiivsus kujutavad endast olulisi riske laste turvalisusele, privaatsusele ja heaolule, suurendades ohte ja kahjusid, millega paljud lapsed juba niigi silmitsi seisavad ilma võrguühenduseta ja muutes juba haavatavad lapsed veelgi haavatavamaks.

==== Lugemine ja kirjutamine ====
Vaatamata laialt levinud arvamusele, et klassiruumi tehnoloogia üldiselt parandab õpilaste akadeemilisi saavutusi ja suurendab nende motivatsiooni oma ülesannete täitmiseks, tundub, et suur sõltuvus tehnoloogiast mõjutab tõsiselt õpilaste pädevusi oskuses, mis on nende jaoks vaieldamatult olulised, nimelt lugemine ja kirjutamine. Väga paljud õpetajad on otsustanud oma õppeained viia üle digikeskkonda. Näiteks palutakse kirjandeid, esseesid ja muid tekste arvutis kirjutada. Samuti kasutatakse mõnedes õppeainetes klassikaliste õpikute asemel rakendust Google Books. Kuigi need lahendused hoiavad kokku paberit, on õpilastele need meetodid siiski negatiivse mõjuga. Nimelt kahjustab trükkimine käsitsi kirjutamist ning lugemist ning infotehnoloogia toob endaga kaasa informatsiooni pinnapealse lugemise. Selle tõttu ei õpi õpilased Google Books'st sama palju kui trükitud raamatutest. Õpilastel, kes loevad lineaarseid tekste, on parem arusaamine ja ka mälu kui neil, kes loevad interneti kaudu. Üleminek paberilt ekraanile ei muuda vaid viisi kuidas me mingis kirjatükis navigeerime, vaid mõjutab ka tähelepanu astet ning sügavust, mida me sellele konkreetsele tükile pühendame. Interneti avades, siseneme me keskkonda, mis soodustab pealiskaudset lugemist, kiirustavat ja hajutatud mõtlemist ning pealiskaudset õppimist.[https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education [10]]

==== Kalkulaatorid ====
Mure kalkulaatorite, eriti graafikakalkulaatorite kasutamise negatiivse mõju pärast, on väga aktuaalne. Kalkulaatoreid on küll kasutatud juba väga ammusest ajast saati, kuid kuna need on üldiselt numbrilised, ei pruugi õpilased omandada kindlat kontseptuaalset arusaamist matemaatikast. Kalkulaatorit kasutavate õpilaste nägemus matemaatikast on tõenäoliselt protseduurilisem ning sellest tulenevalt võivad nende probleemide lahendamise oskused olla piiratud. Nende õpilaste struktuurilise ülevaate areng matemaatikast võib samuti kalkulaatori kasutamisel takistuda või aeglustuda. Lisaks võib kalkulaator oma disaini tõttu edastada eksitavat teavet ning tekitada segadust tähistuste õppimisel. Õppeainetes nagu matemaatika ja aritmeetika takistab kalkulaatorite kasutamine õpilaste analüütilise mõtlemise õitsengut.[https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/ [11]] 2012. aastal teatas Suurbritannia valitsus oma otsusest keelata ära kalkulaatorite kasutamine algklassides, kuna õpilased kasutavad ja toetuvad nendele liiga palju.[http://bjsep.org/getfile.php?id=158 [12]]

==== Dehumaniseerimine ja isoleerimine ====
Liigsel tehnoloogia sõltuvusel klassiruumides on dehumaniseeriv mõju. Eriti just viimase kümne aasta jooksul õpetamine, kui inimtegevuse kunst inimeste võimusest ära võetud ning pigem on võim läinud tehnoloogia kätte. Paljudele haridustasemetele ja kursustele on valmistatud eelkoostatud õppekavad, mida konkreetsed aineõpetajad ise enda kursusele koostanud ei ole. Tehnoloogia tõmbab õpilasi eemale füüsilisest keskkonnast. Näiteks kõrgkoolides ja veebikursustel salvestavad õpetajad enda tunde ette või teevad seda reaalajas läbi arvutite. See sunnib õpilasi suhtlema masinatega, mitte inimestega. Lõpuks ei tea õpetaja oma õpilastest peaaegu et mitte midagi ning õpilastel omakorda puudub lähedane side ja kokkupuude oma õpetajaga, mis omakorda on hariduse üks põhieesmärk. Kui õpetajad liiga pikka aega tehnoloogiast oma klassiruumides sõltuvad, ei jää neil peaaegu et üldse aega oma õpilasi mõjutada. Tehnoloogia tekitab takistuse õpilase ja õpilase omavahelises suhtluses. Isolatsiooni tunne on üha levinuim noorte õpilaste seas, kes käivad koolides, kus tahvelarvutite kasutamine on tavaline. Tehnoloogiapõhiste mängude ja meelelahutuse korduv kasutamine, mille eesmärk on muuta tunnid atraktiivsemaks, toob kaasa õpilaste seas isolatsiooni tunde ja võib lõpuks viia kehvemate õpitulemusteni. Uuringud on aga tõestanud, et nutitelefonide laialdane kasutamine õppeprotsessis põhjustab õpilaste tähelepanu hajumist, teadmiste killustumist ja õpetajate suutmatust klassiruume hallata. [https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064 [13]] Isoleeritus ja üksindus näib olevat ülim mõju õpilaste tehnoloogiakasutusele, kuna olles täielikult sukeldunud klassiruumi digitaalsete vidinatega manipuleerimisse, unustavad nad sageli, et on klassikaaslasi, kellele nad saavad toetuda ja kellega suhelda.

=== Tööturul ===
Tehnoloogiat võib leida kõikjalt ning sellest ei saa põgeneda. Tehnoloogia mittekasutamine võib tähendada ka tagasilööki oma karjääris ja isiklikus elus. Lihtsamalt öeldes, on tänapäeval väga raske oma elu ette kujutada ilma tehnoloogiata. Kõik ettevõtted erinevates tööstusharudes üle kogu maailma on juba kaasaegse tehnoloogia kasutusele võtnud, kuid töötajad kogevad tööl tõsiseid negatiivseid mõjusid, mille on põhjustanud justnimelt tehnoloogia.

==== Töö- ja puhkeaeg ====
Tänapäeval on töötajatel põhiliseks töövahendiks arvuti. Tänu arvutile, on paljudes ettevõtetes võimalik teha kaugtööd peaaegu ükskõik kus, kus on olemas internetiühendus. Kaugtöö võimalus on loomulikult väga kasulik mitmetele inimestele, kuid sellel on ka üks suur negatiivne külg, nimelt kaob sellisel töö vormil piir töö- ja puhkeaja vahel.[https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid [14]] Kuna arvuti on suurema osa ajast käe-jala kaugusel ning niisama arvutit meelelahutuseks kasutades märgatakse tahes-tahtmata ka tööga seotud teavitusi. See teeb arvuti kasutamise meelelahutuseks peaaegu võimatuks, kui näha tööalaseid teavitusi, mis panevad kasutajat kohe tööasjade peale mõtlema. Tänapäeval saab mitmeid tööasju ka telefoniteel ajada, näiteks logida sisse oma töömeili ka telefonis. See tähendab, et raske on kasutada oma puhkeaega mitte tööle mõeldes, sest kõik tööinformatsioon ja teated on töötajal koguaeg silme ees ning ka mõtetes.

==== Segavad faktorid ====
Arvutis tööd tehes veedavad töötajad töö peale oma tööajast 43%.[https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/ [15]] Põhjus, mis see osakaal suhteliselt väike on, seisneb segavates faktorites, mis arvutis töötades esile tulevad. Rakendused nagu email ning muud töösisesed programmid on küll tööd kiiremaks teinud, kuid mida aega edasi, seda segavamaks see muutub tööd tehes. E-kirjad, vestlused, kiirsõnumid langetavad töötajate produktiivsust, kuna tänapäeval tuleb neid iga päevaga aina rohkem ja rohkem. Viimasel ajal tutvustatakse töötajale selle lahenduseks võimalusi, kuidas saaks neid häirimisi paremini hallata ehk emailil mingiks hetkeks ühendus katkestada või moodustada endale aken, millal nendega tegeletakse, nii need ei ole silme eest iga hetk ning aitavad poolelioleva töö lõpuni viia ilma, et keskendutakse vahelesegavale asjale. Kui tööd segavad erinevad faktorid, tõuseb töötajatel stressitase, neil tekib suurem frustratisoon, ajasurve ja pingutus. Kõik need tegurid mõjuvad inimese vaimsele ja ka füüsilisele tervisele negatiivselt. Samuti peab ära märkima selle tõttu hajameelsete töötajate tehtud töö laiema mõju.

== Allikad ==
1. https://home.cern/science/computing/birth-web

2. https://history-computer.com/apple-ii-complete-history-of-the-apple-ii/

3. https://online.purdue.edu/blog/education/evolution-technology-classroom

4. https://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/pc25/pc25_birth.html

5. https://azure.microsoft.com/en-us/overview/what-is-the-cloud/

6. https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ (Kasutatud 03.12.2021)

7. https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ (Kasutatud 03.12.2021)

8. https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ (Kasutatud 03.12.2021)

9. https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace (Kasutatud 03.12.2021)

10. https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ (Kasutatud 03.12.2021)

11. https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 (Kasutatud 03.12.2021)

12. https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ (Kasutatud 03.12.2021)

13. https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ (Kasutatud 03.12.2021)

14. https://www.electronicshub.org/introduction-to-industrial-automation/#Types_of_Industrial_Automation_Systems (Kasutatud 05.12.2021)

15. https://www.mckinsey.com/~/media/mckinsey/featured%20insights/digital%20disruption/harnessing%20automation%20for%20a%20future%20that%20works/a-future-that-works-executive-summary-mgi-january-2017.ashx (Kasutatud 03.12.2021)

16. https://www.independent.co.uk/life-style/motoring/features/the-timeline-car-manufacturing-2088018.html (Kasutatud 03.12.2021

17. https://www.roboticsbusinessreview.com/manufacturing/robot-precision-evolves/ (Kasutatud 03.12.2021)

18. https://mashable.com/ad/article/innovative-ergonomic-products (Kasutatud 03.12.2021)

19. https://nbloom.people.stanford.edu/sites/g/files/sbiybj4746/f/wfh.pdf (Kasutatud 03.12.2021)

20. https://london.ac.uk/make-yourself-home#teaching-and-learning-in-education-20340 (Kasutatud 04.12.2021)

21. https://edtechnology.co.uk/latest-news/96-of-teachers-say-tech-has-a-positive-impact-on-education/ (Kasutatud 04.12.2021)

22. https://corp.kaltura.com/wp-content/uploads/2019/07/The_State_of_Video_in_Education_2019.pdf (Kasutatud 04.12.2021)

15. https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education

16. https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/

17. http://bjsep.org/getfile.php?id=158

18. https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064

19. https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid

20. https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/

21. https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 (Kasutatud 03.12.2021)

Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses

2021-12-05T20:07:13Z

Tapaas: /* Positiivsed küljed */

Tehnoloogia on saanud osaks meie elust. Uued tehnoloogiad ei ole enam vaid lisad, mida on tore omada, aga ilma milleta saaks samahästi hakkama, nüüdseks on neist saanud suhtluskeskmed, mis on tänapäeval ülioluliseks osaks meie elust.

== Ajalugu ==
Ei ole kokkuleppele jõutud, mis aastal digitaaltehnoloogia töökeskonna ja hariduse osaks sai. Vaieldakse, et see algas esimese LEO I arvuti käivitamisega, 1951. aastal. Teised väidavad, et see algas esimese elektroonilise kirja saatmisega, 1971. aastal. Selleni pole veel kokkuleppele jõutud, aga üks asi on kindel: digitaaltehnoloogia on nüüdseks töökeskkonna ja hariduse lahutamatu osa.

=== Töökeskkond ===

==== Esimesed arvutid töökeskkonnas ====
Aastatel 1970 - 1990 hakkasid arvutid töökeskkonda sisenema. Apple tuli 1976. aastal turule Apple I arvutiga, mis oli esimene enda suguste seas. Apple I ei olnud turunduslikult kuigi edukas, aga see valmistas teed Apple II-le. Vaadates arvuteid, mida kasutati aastakümneid tagasi, siis võivad tunduda need abituna. Seda väita ei ole kuigi vale kui võrrelda neid arvuteid tänapäeva nõuetega. Tol ajal olid need arvutid, oma 6502 protsessori ja 48 kb RAM-ga, suutelised tegema seda, milleks nad loodud olid.[https://history-computer.com/apple-ii-complete-history-of-the-apple-ii/[2]] Lisaks Apple seeria arvutitele olid samasuguste näitajatega ka Commodore PET 2001 ja TRS-80.

====Töökeskkonna digitaliseerimine ====
Iga suurem ettevõte, aastatel 1990, omas nüüd tööarvuteid. Järgmiseks sammuks oli töökeskkond digimaailma viia ja seda sai teha tänu internetile. Internet kui mõte oli olemas juba 1960. aastatel, kuid alles aastal 1991 mõtles Tim Berners-Lee välja digitaalse “sihtpunkti”, mida me tunneme tänapäeval veebilehena.[https://home.cern/science/computing/birth-web [1]] Internetiajastu tuli nagu torm. Ettevõtjate unikaalsed mõttet põimusid interneti lõputute võimalustega. Iga ettevõte võis nüüd luua oma meiliaadressi, luua veebilehte ja saata e-kirju. Omavaheline suhtlus muutus digitaalseks.

====Pilve kasutuselevõtt====
Järgmisel kahel aastakümnel oli pakkuda veel omakorda uuendusi. Üks suurimaid innovatsioone töökeskkonnas oli “pilv”. Tänu “pilvele” ei pea ettevõtted enam füüsilisi koopiaid hoidma. Kõike saab teha võrgus. See tõi endaga kaasa töökeskkonna muutuse. Inimesed ei pidanud ilmtingimata kontoris olema, et vajalikud toimetused ära teha. Kõik vajaliku sai salvestada “pilve”, kust töötajatel on sellele ligipääs ja saavad esitada vajalikud andmed ja paberid ka digitaalsel kujul. Nüüd ei olnud enam arvutid üksteisega ühendatud. Nüüd on kõik, absoluutselt kõik ühendatud: arvutid, kelladja telefonid. Ükskõik kes on kättesaadav ainult mõne sõrmeliigutuse kaugusel.[https://azure.microsoft.com/en-us/overview/what-is-the-cloud/[5]]

===Õppeasutus===
Sarnased tehnoloogilised lahendused leidsid aset ka hariduses, õppimises ja õpetamises. Tänapäeval ei kujutaks me õppimist ilma nutiseadmeteta ette, sest suur osa informatsioonist on tänapäeval sekunditega kättesaadav.

====Muutused õppeprogrammides====
1920 aastatel hakati kasutama õppeasutuses raadioid. Õppeprogramme hakati tootma raadiosaadete jaoks, et õppimine ei oleks nii üksluine ja igav.
1950 algusaastatel tuldi välja dokumendi kaameraga ja videosalvestustega, mis muutsid õppeprotsessi tohutult. Tänu dokumendikaamerale said õpilased näha, mida õppejõud paberile kirjutab. Nii raadiol kui ka videosalvestustel oli sarnane eesmärk: teha õppimisprotsess huvitavamaks.[https://online.purdue.edu/blog/education/evolution-technology-classroom[3]]

==== Kalkulaator ja personaalarvuti ====
1972 hakati klassiruumides kasutama kalkulaatorit, mis võimaldas teha arvutusi kiirelt ja veatult. Umbes kümme aastat hiljem tuli IBM välja personaalse arvutiga, milleks oli IBM5150.[https://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/pc25/pc25_birth.html[4]] IBM5150 ei olnud kuigi võimas arvuti võrreldes tol aja teiste 8 bitiste arvutitega. Õppeasutused tedsid, et ei lähe kaua aega, kui arvutid jõuavad õppeasutustesse. 1993 aastal tuli Apple välja “Personal Digital Assistanti” või lühidalt PDA-ga. Peale seda on olnud arvutid osa inimeste igapäevaelust.
Nüüdseks on paljudel õpilastel üks nutiseade, kui mitte kaks, mis on ööpäevaringselt ühenduses internetiga. Paljud ei kujutaks oma igapäeva elu ette ilma interneti või nutiseadmeta. Need on juba osa meist.

== Tänapäeva näited ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia juhatab sisse põhjalikud struktuurimuutused, mis võivad olla lahutamatud tootlikkuse olulisest paranemisest nii õpetamise kui õppimise toetamiseks.

==== Tahvelarvuti ====
Tänapäeval aina rohkem vahetuvad koolides õpikud tahvelarvutite vastu. Need võimaldavad õpilastel teha virtuaalseid väljasõite peaaegu igasse sihtkohta, mida klassis käsitletakse. Mõned veebisaidid toetavad seda 360-kraadise videoga. Tegu on klassiruumis kaasaskantav uurimistööriistaga, mis võimaldab õpilastel ihaldavat informatsiooni uurida mõne hetkega koha pealt lahkumata. E-raamatud on loodud spetsiaalselt tahvelarvutites kasutamiseks, mistõttu lubatakse õpilastel kasutada oma tahvelarvuteid klassiruumis lugemiseks. Lisaks on tahvelarvutitel kõlarid, mis võimaldavad hõlpsalt kuulata audioraamatuid või teksti kõneks muutvaid e-raamatuid. Kasutades rakendusi nagu Tune In Radio, saavad õpilased kuulata oma tahvelarvutites muusikat, raadiosaateid ja podcaste kogu maailmast. Tahvelarvutid annavad võimaluse multimeediumiprojektide, koomiksite, raamatute, muusika ja muu loomiseks. Neid projekte saab jagada ja näidata oma õpetajate või kaasõpilastega. Tahvelarvutitel on kaamerad ja õige fototöötlusrakendusega saavad õpilased töötada loominguliste projektidega või lihtsalt dokumenteerida tunnitegevusi. Lisaks saab luua pilves klassi märkmete tegemise lehe, kuhu kõik õpilased saavad ideid ja märkmeid jagada. Internetist leidub palju kvaliteetseid haridusrakendusi, mida õpilased õppimise täiendamiseks kasutavad. Kõike alates matemaatika teisendusrakendustest kuni keeleõppe rakendusteni. Lisaks õpperakendustele on ka palju hariva väärtusega mänge.

==== 3D Printer ====
3D-printimise rakendamine hariduses on laialdaselt kasutusel põhi- ja keskkoolides, ülikoolides, raamatukogudes, tehnikakõrgkoolides ja muudes haridusasutustes. 3D-printimine on muutnud tootmismaailma paremaks. Paljud tootjad kasutavad lennukiosade, jäsemete proteeside ja isegi 3D-prinditud ravimite tootmiseks 3D-printimise või lisatootmistehnoloogiaid. Hariduses hõlbustavad 3D-printimise tehnoloogiad paremat õppimist, oskuste arendamist ning õpilaste ja õpetajate suuremat seotust ainega. Lisaks tekitab 3D-printimine suuremat loovust ja koostööd probleemide lahendamisel. Laias laastus on haridusasutustes 3D-printimiseks neli peamist kasutusjuhtu:

1. Õpetada õpilastele 3D-printimist, 3D-printimise tehnoloogia toimimist ja selle rakendusi reaalsetes olukordades (nt tööstusprotsesside sujuvamaks muutmisel).

2. Koolitajate teavitamine 3D-printimisest, et seda saaks õppekavadesse asjakohaselt lisada

3. Õpilaste loovuse ja disainioskuste parandamine

4. Artefaktide printimine, mis aitavad õpilastel mõista olulisi mõisteid.[https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ [6]]

==== Tehisintellekt ====
Tehisintellekt on tänapäeval tehnoloogia keskne osa. See juhib peeneid asju, nagu Netflixi soovitused ja keerulisemad süsteemid, nagu äriennustustarkvara. Kuna tehisintellekt mõjutab tehnoloogiat paljudes tööstusharudes, on ka koolid hakanud kohanema. Tehisintellekt hariduses – täpsemalt põhikooli hariduses – toob kasu nii õpilastele kui ka õpetajatele. Kaks levinud näidet tehisintellektist hariduses on assistendid ja automatiseerimine, kuid koolid saavad neid tööriistu veelgi kaugemale viia.
Tehisintellekt saab põhikooli hariduses alustada tüütute ja korduvate ülesannete lihtsamaks muutmisest. Haldustoimingud, nagu digifailide korraldamine ja dokumentide edasi-tagasi edastamine, võivad olla aeganõudvad. Samamoodi võivad hinnete määramine ja ajakava koostamine võtta ära õpetajate õpilastega veedetud aja. Erinevat tüüpi tarkvara automatiseerib need toimingud hõlpsalt. IntelliMetric ja Project Essay Grade on kaks silmapaistvat ressurssi, mis kasutavad tehisintellekti igasuguste ülesannete automaatseks hindamiseks alates testidest kuni esseedeni. Sellised tööriistad hõlbustavad õpetajatel õpilastega suhtlemisele keskendumist. Õpetajad saavad õppijaid lähedalt abistada, muretsemata selle pärast, millal nad töid hindavad või teste kontrollivad.[https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ [7]]

Õpilaste tehisintellekti assistendid, mis võivad olla midagi nii lihtsat nagu Google Classroom, suudavad kontrollida õpilase töö originaalsust, nii et õpetaja ei peaks seda tegema. Mõned klassiruumid võivad töötada koos koduabilistega, nagu Amazoni Alexa. Kuna aga privaatsus on koolide ja õpilaste peamine mure, ei luba mõned koolid häälassistente klassiruumis kasutada. Assistente on aga igasuguse kuju ja suurusega. 2020. aasta detsembris teatas Denveri avalike koolide piirkond oma plaanist integreerida noorematele õpilastele tehisintellekti assistendid. Tehnika aitab lastel vestlustes ja klassitegevustes sagedamini osaleda. Kuigi roboti assistendid on ka võimalused, mis võivad õpilasi kaasata, on selline tehisintellekti abi mitmekülgsem ja võib olla midagi nii lihtsat kui arvutiprogramm. Tehisintellekt saab analüüsida õpilase edusamme ja näha, millisel tasemel nad on. Selle teabe põhjal saab õpetaja anda neile õppimise jätkamiseks rohkem abi või ressursse. Näiteks New Jerseys asuv Slackwoodi põhikool on kasutanud õppeassistenti Happy Numbers. See süsteem analüüsib õpilaste tööd matemaatikakursustel ja näitab õpetajatele, kellel on klassiruumis kõige rohkem raskusi. See võib pakkuda isikupärastatud soovitusi nende paremaks muutmiseks.[https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ [7]]

=== Tööturul ===
Tänapäeval vajab digitaalset töökohta iga ettevõte, kus on kaugtöötajad, eesliinitöötajad, mitu asukohta või mis tahes muu takistus, mis takistab iga töötaja koos viibimist. Digitaalseid töökohatehnoloogiaid ei piira füüsilise maailma piirangud. Need võimaldavad töötajatel kokku tulla, ideid jagada ja suhelda sama hästi (mõnikord isegi paremini) kui nad seda koha pealt teeks. Tööjõu juhtimisest maksimaalselt kasu saamiseks on oluline olla kursis viimaste suundumuste ja arvutitehnoloogia uute edusammudega ettevõtluses.
==== Pilv ====
"Pilv" viitab serveritele, millele pääseb juurde Interneti kaudu ning nendes serverites töötavale tarkvarale ja andmebaasidele. Pilveserverid asuvad andmekeskustes üle kogu maailma. Pilvandmetöötlust kasutades ei pea kasutajad ja ettevõtted ise füüsilisi servereid haldama ega oma masinates tarkvararakendusi käivitama.[https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ [8]]
See tööturul muudab äritegevuse maastikku, kus see kõik toimub. Pilve kaudu tegutsedes suudavad igas suuruses ettevõtted konkureerida turukonkurentidega viisil, mis varem oli ettekujuteldamatu. See taandub kapitalikulude ja üldkulude vähendamisele ning turule jõudmise kiiruse suurenemisele, mis võimaldab klientide ootusi täita. Ettevõte ei saa endale lubada pilve tempot alahinnata. Pilvega pole töötajad sunnitud oma laua taga töötama, ehk nad saavad töötada graafiku alusel, mis täiendab nende individuaalset rutiini. Nende tootlikkuse tase omakorda tõuseb, mis toob organisatsioonile kasu. Pilves töötamine võimaldab töötajatel pääseda oma dokumentidele ja failidele juurde mis tahes seadmest, olgu see siis nutitelefon, tahvelarvuti või sülearvuti, igal pool ja igal ajal, mis mitte ainult ei soodusta teie ettevõtte koostööd, vaid suurendab seda ka. Tänu pilvele töötatakse alati uusimate saadaolevate tehnoloogiatega. Kuna ettevõtte andmeid hoitakse tsentraalselt, saavad töötajad anda mitmele kolleegile, meeskonnale ja kolmandale osapoolele juurdepääsu oma failide vaatamiseks ja muutmiseks. Näiteks Office 365-s muudab Skype ärirakendus koostöö veelgi isiklikumaks ja tõhusamaks. Tänapäeval saab lisaks kiirsõnumite juurde pääsemise ja nende saatmisele ka konverentskõnesid otse Microsoft Wordist teha. Meeskond saab failidega hõlpsalt koos töötada, samal ajal kui pilv salvestab need automaatselt, et nad saaksid tulevikus igal ajal oma mobiilseadmete kaudu neid vaadata ja tööd jätkata. Pilvandmetöötluse kõrvalmõju on olnud andmete ja teabe suur hulk, mida organisatsioonid saavad kasutada oma äriprotsesside hindamiseks. Pilvesüsteemid võimaldavad usaldusväärselt koguda, jälgida ja analüüsida olulisi andmeid, mis võivad aidata organisatsioonidel protsesse värskendada või asendada, et tagada parem tulu. See võimaldab töökohal tõhusamalt toimida ning töötajatele määrata õigeid ülesandeid ja rolle.[https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace [9]]

==== Digiturvalisus ====
Turvalisus on pikka aega olnud väljakutse paljudele ettevõtetele, eriti neile, kes tegelevad tundlike andmetega. COVID-19 pandeemia on veelgi kiirendanud kaugtööpoliitika kasutuselevõttu. See on pannud paljud mõtlema, kuidas rakendada paindlikku tööpoliitikat, tagades samas turvalisuse nii pandeemia ajal kui ka pärast. Kräkkerid on tõenäoliselt üks suurimaid ohte ettevõtetele, olenemata nende suurusest või tööstusest.[https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ [10]] Ettevõtte Positive Technologies 2020 aasta aprillis väljastatud aruandes leiti, et organisatsioonidele suunatud küberrünnakud on tõusuteel, kasvades aastatel 2018–2019 19%. Enim sihitud sektorid olid valitsusorganisatsioonid ning tervishoiu- ja haridusasutused, mis said 54% kõigist rünnakutest.[https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 [11]] Nõrkade paroolide otsimise, andmepüügi e-kirjade saatmise ning pahavara ja sotsiaalse manipuleerimise rünnakute abil saavad kräkkerid tuvastada nõrgad lingid ja võtta üle terved võrgud. Kuigi kräkkerid pakuvad pidevalt uusi ideid ja tehnikaid kasutajate ja ettevõtete petmiseks, aitab neid sageli töötajate hooletus (mis moodustab 70% andmetega seotud rikkumistest), küberturvalisuse alusteadmiste puudumine ning juhuslik kokkupuude veebis ja Internetis. Need on leiud identiteedivarguse ressursikeskuse (ITRC) aruandes, milles vaadeldi väga üksikasjalikult andmetega seotud rikkumiste levinumaid põhjuseid. Samuti leiti, et mõned andmetega seotud rikkumised on põhjustatud volitatud töötajate tahtlikust andmete vargusest, piiratud ja ebaturvalisi protokolle kasutavatest ettevõtetest ning halvasti kavandatud juurdepääsukontrollist. Tänapäeval leidub tööturul erinevaid lahendusi küberrünnakute vastu.[https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ [10]]

Töötajad hoiavad kaasaskantavaid seadmeid, nagu sülearvutid ja mobiiltelefonid, alati turvalise pääsukoodiga lukustatuna. Turvaliste pääsukoodide loomiseks on palju võimalusi. Mõnel seadmel on biomeetrilised skannerid, samas kui teised kasutavad autentimiseks PIN- või maatriksipääsukoodi. Kui kasutatakse tekstiparooli, siis see peab olema iga konto jaoks kordumatu. Kriitiliste rakenduste ja kontode puhul nõutalse töötajatelt kahefaktorilise autentimise kasutamist. Kui töötatakse väljaspool kontorivõrku, tagatakse ohutus WiFi-ühenduse kasutades VPN-ga (virtualiseeritud personaalvõrk). VPN toimib turvalise tunnelina Internetis, krüptides liiklust. Rakendades oma kontori turvalises võrgus VPN-i, saavad töötajad reisida, tuginedes peakorteri kaitsekontrollile.[https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ [12]]

==== Intelligentne virtuaalassistent ====
Intelligentsed virtuaalsed assistendid on intelligentse automatiseerimise areng, mis aitab organisatsioonidel suurendada isiklikku suhtlust klientidega. Need võimaldavad organisatsioonidel pakkuda isikupärastatud puudutust kõigile oma kontaktidele ja klientidele. Võimalus suhelda inimlikul viisil on suur edasiminek võrreldes sellega, kuidas ettevõtted on seni suutnud klientidega suhelda, mida kuni viimase ajani piiras töötajate suutlikkus või suures osas üldised massmeiliprogrammid. Intelligentse virtuaalse assistendi lahutamatu osa on loomuliku keele mõistmine ja loomuliku keele genereerimine. Conversica juhtivteadlase dr Sid Reddy sõnul eeldab see süsteemi olemasolu, mis klassifitseerib täpselt kavatsused ja olemid. Kavatsuse all peab ta silmas lõppkasutaja kavatsust – mida klient teha püüab? Üksus pakub sellele kavatsusele konteksti. Teisisõnu viitab olem teabele, millest on abi kasutaja päringule vastamisel. Teine kriitiline komponent on masinõpe, mis viitab arvuti võimele õppida ilma selgesõnaliselt programmeerimata ja saada saadava teabe abil "targemaks". Inimkeeled on uskumatult keerulised, nüansirikkad ja pidevas arengus.[https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ [13]]

Erinevate suuruste ja tegevusaladega ettevõtted otsivad põhifunktsioonide optimeerimiseks tehisintellekti, intelligentset automatiseerimist ja konkreetselt intelligentseid virtuaalseid assistente. Üks traditsiooniline äriaspekt, mis saab tehnoloogilist tõuget, on müük – selle asemel, et jätta oma tööjõu hooleks huvitatud väljavaadete poole pöördumine ja nende jälgimine, automatiseerib laiendatud tööjõud, milles virtuaalsed assistendid ja inimesed töötavad koos. Virtuaal assistendi kasutamine esmase kliendi ja juhtivate inimeste kaasamiseks ei asenda töötajaid, vaid võimaldab neil oma aega paremini hallata. InsideSales.com andmetel kulutavad müügiesindajad müümisele vaid 37 protsenti oma ajast. See tähendab, et suurem osa müüja ajast kulub tulu mittetoovatele tegevustele, nagu haldusülesanded (sisepoliitika ja kinnitustega tegelemine) ning sihtkontode ja klientide analüüsimine. Kuna tarbijate ootused kiirele, viisakale ja isikupärastatud suhtlusele kasvavad jätkuvalt, peavad ettevõtted kliendi äri teenimiseks täitma või ületama need vajadused. Ettevõted investeerivad lahendusse, mis tagab sobivalt soovitud kiire ja isikupärastatud tähelepanu. Tänapäeval saab kasutada intelligentseid virtuaalassistente, et aidata klientidel tunda, et neid kuulatakse ja nende vajadustega arvestatakse.[https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ [13]]

== Tulevikuvaated ==

===Õppeasutuses===

Tehnoloogia on ja jääb alati õppimise ja õpetamise juurde. Tehnoloogiat hakatakse kasutama kooli tundides enam ja enam. Tulevikus on kindlasti tulemas virtuaalreaalsus klassiruumi, kus õpilased saavad virtuaalses maailmas kaasahaaravalt uurida ning õppida, mis parandab õppimiskogemust. VR ehk virtuaalreaalsus on hetkel pidevas arengus. Tänu virtuaalreaalsuses saavad õpilased näha realistlike pilte.

===Tööturg===

Lähitulevikus võime me näha enam ja enam seda, et lihtsamad tööd võtab robot üle inimestelt.
Kuna tehnoloogia on pidevas arengus ja tööturg on suur ja lai, siis neid tehnoloogilisi lahendusi on palju ja paljusid tehnoloogilisi lahendusi ei pruugi isegi hetkel olemas olla.
Kui vaadata lähituleviku siis tehisintellekt hakkab töötama digitaalses tööruumides, kus töötaja saab reaalajas vaadata andmeid ning nendele ligi pääseda ükskõik kust kohast ning seadmega. Sellega kaasneb töötajate tootlikkuse kasv.
Lähitulevikus aina enam hakkavad ettevõtted kasutusele võtma sellist süsteemi kus töötaja saab töötada ükskõik kus ja mis ajal tahes. Näiteks tulevane töökoht on selline, et töötaja saab töötada nii kodus kui ka töö juures. Et sellist lahendust toetada peab olema tehnoloogia paigas, mis tähendab seda, et töötaja tootlikkus oleks kõrge ning ei erineks kodus töötamise ja kontoris töötamise vahel.

===Tööstuslik automatiseerimine===

Ettevõtjad soovivad oma tööstusi viia automaatse süsteemi peale, mis on kordades odavam kui inimtöö kasutamine.
Tööstuse automatiseerimise tasemed saame jagada kolmeks hierarhiliseks kolmnurgaks. [https://www.electronicshub.org/introduction-to-industrial-automation/#Types_of_Industrial_Automation_Systems[14]]

====Supervisor Level====

Supervisor Level ehk juhendaja tase asub kolmnurga tipus, mis koosneb tavalisest lauaarvutist, paneelarvutist või rack-arvutis. Arvutitesse on installitud standardsed opratsioonisüsteemid koos spetsiaalse tarkvaraga. [https://www.electronicshub.org/introduction-to-industrial-automation/#Types_of_Industrial_Automation_Systems[14]]

====Control Level====
Control Levelil asub keskmisel tasemel, kus kasutatakse loogikakontrollereid või PLC-sid kus on käivitatud kõik automatiseerimisega seotud programmid. [https://www.electronicshub.org/introduction-to-industrial-automation/#Types_of_Industrial_Automation_Systems[14]]

====Field Level====
Field Leveli on kolmnurga kõige alumine tase, kus on kasutatud kõik võimalike andureid mis annavad infot mis toimub näiteks tootmisliinil. [https://www.electronicshub.org/introduction-to-industrial-automation/#Types_of_Industrial_Automation_Systems[14]]

== Positiivsed küljed ==
Pea kogu tehnoloogiline innovatsioon on läbi ajaloo olnud ajendatud efektiivsuse tõstmise ning tööviljakuse suurendamise soovist, nii ka tööturul ja hariduses. Mida rohkem leiab aset töökohtade automatiseerimine, seda enam on inimtööjõul võimalik oma aega kulutada otstarbekamalt. Haridusvaldkonnas tähendab tehnoloogia areng ja rakendamine tõhusamat õppeprotsessi ning haritumaid ja pädevamaid kodanikke.

===Tööturg ja töökohad===

====Suurem produktiivsus====
Alates tööstusrevolutsioonist 19. sajandil on järjest rohkem hakatud inimtööjõu poolt täidetavaid ülesandeid automatiseerima. Kõige suurem mõju on sellel olnud tootmisele, kus tõuseb keskmine produktiivsus tänu tehnoloogiale igal aastal hinnanguliselt kuni 1.4% [https://www.mckinsey.com/~/media/mckinsey/featured%20insights/digital%20disruption/harnessing%20automation%20for%20a%20future%20that%20works/a-future-that-works-executive-summary-mgi-january-2017.ashx [15]]. Selle põhjuseks on asjaolu, et tootmises on suur roll töökohtadel, kus ülesanded on väga korduvad ja ühetaolised ja vähese komplekssuse tõttu robotitele sobivad. Tuntud näide automatiseerimisest tootmises on autotööstus, mis 20. sajandil oli masintööjõu kasutuselevõtmise poolest esirinnas. [https://www.independent.co.uk/life-style/motoring/features/the-timeline-car-manufacturing-2088018.html[16]] Autode kokkupanek on inimeste jaoks raske ning aeganõudev töö, kuid robotite rakendamine võimaldas 1960. aastatel autotööstusel tõusta uuele efektiivsuse tasemele, ilma milleta ei oleks autod iial saanud nii populaarseks kui nad tänapäeval on.

====Täpsus====
Üks suuremaid probleeme inimtööjõu kasutamise puhul on inimlikud eksimused. Hooletusest tulenevate vigade eest ei ole kaitstud ka kõige kogenumad ja kohusetundlikumad töötajad. Seda mure on aga võimalik vähendada tehnoloogia abiga. Masinad suudavad täita sama ülesannet tuhandeid või isegi miljoneid kordi järjest ja seda sealjuures iga kord sama hästi kui identselt. 21. sajandil on roboteid hakatud kasutama ka keerulisemates valdkondades, näiteks kirurgias. Meditsiin on valdkond, kus inimlikul eksimusel võivad olla surmavad tagajärjed. Seega on loodud roboteid, mida kaugjuhtimise teel kontrollides saavad kirurgid läbi viia operatsioone ja muuta seeläbi eksimuse tõenäosuse kaduvväikseks. Kui inimest võivad kergesti mõjutada mitmed tegurid nagu näiteks meeleolu, töökeskkonna temperatuur, töökollektiiv, siis robotitele need faktorid ei mõju ning seeläbi saavutatav täpsus ületab ka täpseimate inimtööliste oma mitmekordselt. Täpseimate kirurgias ja tööstuses kasutatavate robotite viga jääb 1 mikromeetri piiridesse- see on täpsus, millest inimtööjõu puhul võib vaid unistada.[https://www.roboticsbusinessreview.com/manufacturing/robot-precision-evolves/[17]]

====Tööohutus ja ergonoomika====
On olemas suur hulk ametikohti, kus eksisteerib pidev oht töötaja tervisele või isegi elule. Kui vanasti oli seesuguste ametitega kaasnev risk paratamatus, siis tänapäevane tehnoloogia on erinevates valdkondades suutnud vigastuste ja füüsilise koormusega kaasnevaid ohtusid suurel määral vähendada. Nii mõnigi töökoht, mille pidajad pidid varasemalt surmaga silmitsi seisma, on muudetud täiesti ohutuks. Näiteks demineerijad saavad pomme kahjutuks tehes kasutada moodsaid demineerimisroboteid, mida on võimalik juhtida sadade meetrite kauguselt. Nii saab vale liigutuse või muu vea korral viga vaid robot, kuid inimeluga ei juhtu midagi. Kuid tehnoloogia mõju tööohutusele pole alati nii dramaatiline. Ergonoomilised reguleeritavad lauad on muutnud kontoritöötajate elu lihtsamaks, sest nende abil saab vältida päev otsa samas asendis viibimist. Pika perioodi jooksul hoitud sundasenditega võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. On loodud ka seadmeid, mida kasutaja saab kinnitada oma seljale ning mis saadavad talle meeldetuletuseks signaali, kui istumisasend on kahjulik. Tänapäevastel monitoridel on automaatsed heledusemuutjad, mis kohandavad ekraani eredust sõltuvalt keskkonna valgustatusest, et kaitsta kasutaja silmi.[https://mashable.com/ad/article/innovative-ergonomic-products[18]] Kõik sellised tooted kindlustavad, et töötajad oleks terved ning tagavad maksimaalse produktiivsuse.

====Töö kättesaadavus====
Kui veel mõned aastakümned tagasi oli reaalsus, et töö tegemiseks peab füüsiliselt töökohta kohale minema, siis kaasaegsete lahenduste abil on kaugtöö muudetud käepäraseks. Nii mõneski valdkonnas ei ole töötajate füüsiliselt kohalviibimine üldse oluline, sest nii tööülesandeid täita kui kollektiiviga suhelda saab ka interneti vahendusel. Tähelepanuväärse tõuke selle trendi arengus on andnud üleilmne Covid-19 pandeemia, millest ajendatuna pidid paljud tööandjad kohaldama kaugtöö võimalusi, et viiruse levikut ära hoida. On märkimisväärne, et uuringute tulemusena on töö viimine distantsile tõstnud töötajate produktiivsust keskmiselt 13 %.[https://nbloom.people.stanford.edu/sites/g/files/sbiybj4746/f/wfh.pdf[19]] Töö lahti sidumine füüsilisest kohalkäimisest võimaldab ettevõtetel värvata inimesi sõltumata nende asukohast. Näiteks võib ettevõte, mille peakontor on New Yorgis, vabalt tööle võtta spetsialisti, kes ise elab Pekingis, eeldusel et firma võimaldab kaugtööd. Tänu sellisele paindlikkusele on tööturg avatum ning seeläbi ka produktiivsem.

===Haridus===
====Hariduse kättesaadavus====
Sarnaselt tööturuga sai ka hariduselu Covid-19 pandeemia tagajärjel tugeva löögi, sest koolid paljudes maailma riikides suunati distantsõppele. See sundis pedagooge tarvitusele võtma uudseid lahendusi õppeprotsessi korraldamisel. Tunde hakati läbi viima videokõnede vahendusel ning hindelisi töid esitati digitaalselt. Ilma moodsa tehnoloogiata oleks õpilaste haridus kannatanud palju rohkem kui see reaalselt kannatas. Õppeprotsessi tehnoloogiaga paindlikumaks muutmine on maad võtmas ka mittepandeemilises kontekstis, eriti ülikoolides. Näiteks Londoni ülikool pakub sadu kursusi, mida saab läbida vaid veebi vahendusel.[https://london.ac.uk/make-yourself-home#teaching-and-learning-in-education-20340[20]]
Veel eelmise aastatuhande lõpus olid sellised lahendused ennekuulmatud ja et mingi asutuse pakutavast haridusest osa saada, tuli kas osta raamat, mis seda haridust kajastas või ise kohale minna. Internetikeskkonnad nagu näiteks Zoom ja Skype on vähendanud vajadust õpilasel ja õpetajal või tudengil ja õppejõul samas ruumis viibida, sest tunde ja loenguid saab läbi viia ka videoformaadis. Nii on hariduse omandamine paljudel juhtudel tänu tehnoloogiale kiirem ja tõhusam kui klassikaliste meetoditega.

====Interaktiivsed lahendused====
21. sajandil on olnud rohkelt juttu hariduse huvitavamaks muutmisest ja iganenud dogmadest vabanemisest. Tehnoloogia on pakkunud uue mõtteviisi pooldajatele head võimalust katsetada ning implementeerida uudseid lahendusi õppeprotsessi rikastamisel. Ühe 2017. aastal koostatud aruande järgi nõustus 96% õpetajatest väitega, et tehnoloogial on olnud haridusele positiivne mõju.[https://edtechnology.co.uk/latest-news/96-of-teachers-say-tech-has-a-positive-impact-on-education/[21]] Õpilaste, eriti algklassiõpilaste jaoks on näiteks hariduslike videote vaatamine palju kaasahaaravam ning motiveerivam kui õpikute sisu meelde jätmine. Kahtlemata on õpikutel oma roll hariduses, kuid infoühiskonna kontekstis ei saa mööda vaadata kaasaegsetest lahendustest nagu raamatutarkusi kinnistavad mängud ja muu meedia. Ühe uuringu järgi väitis 83% õpetajatest, et videote näitamisel on olnud nende õpetamistulemusele positiivne mõju.[https://corp.kaltura.com/wp-content/uploads/2019/07/The_State_of_Video_in_Education_2019.pdf[22]]

== Negatiivsed küljed ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia on midagi enamat, kui uute vidinate ja rakenduste avastamine. Seetõttu peaksid kõik tehnoloogia kohta käivad arutelud arvestama ka riske ja takistusi, mida tehnoloogia võib haridusele kaasa tuua. [https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 [9]] Digitehnoloogia ja interaktiivsus kujutavad endast olulisi riske laste turvalisusele, privaatsusele ja heaolule, suurendades ohte ja kahjusid, millega paljud lapsed juba niigi silmitsi seisavad ilma võrguühenduseta ja muutes juba haavatavad lapsed veelgi haavatavamaks.

==== Lugemine ja kirjutamine ====
Vaatamata laialt levinud arvamusele, et klassiruumi tehnoloogia üldiselt parandab õpilaste akadeemilisi saavutusi ja suurendab nende motivatsiooni oma ülesannete täitmiseks, tundub, et suur sõltuvus tehnoloogiast mõjutab tõsiselt õpilaste pädevusi oskuses, mis on nende jaoks vaieldamatult olulised, nimelt lugemine ja kirjutamine. Väga paljud õpetajad on otsustanud oma õppeained viia üle digikeskkonda. Näiteks palutakse kirjandeid, esseesid ja muid tekste arvutis kirjutada. Samuti kasutatakse mõnedes õppeainetes klassikaliste õpikute asemel rakendust Google Books. Kuigi need lahendused hoiavad kokku paberit, on õpilastele need meetodid siiski negatiivse mõjuga. Nimelt kahjustab trükkimine käsitsi kirjutamist ning lugemist ning infotehnoloogia toob endaga kaasa informatsiooni pinnapealse lugemise. Selle tõttu ei õpi õpilased Google Books'st sama palju kui trükitud raamatutest. Õpilastel, kes loevad lineaarseid tekste, on parem arusaamine ja ka mälu kui neil, kes loevad interneti kaudu. Üleminek paberilt ekraanile ei muuda vaid viisi kuidas me mingis kirjatükis navigeerime, vaid mõjutab ka tähelepanu astet ning sügavust, mida me sellele konkreetsele tükile pühendame. Interneti avades, siseneme me keskkonda, mis soodustab pealiskaudset lugemist, kiirustavat ja hajutatud mõtlemist ning pealiskaudset õppimist.[https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education [10]]

==== Kalkulaatorid ====
Mure kalkulaatorite, eriti graafikakalkulaatorite kasutamise negatiivse mõju pärast, on väga aktuaalne. Kalkulaatoreid on küll kasutatud juba väga ammusest ajast saati, kuid kuna need on üldiselt numbrilised, ei pruugi õpilased omandada kindlat kontseptuaalset arusaamist matemaatikast. Kalkulaatorit kasutavate õpilaste nägemus matemaatikast on tõenäoliselt protseduurilisem ning sellest tulenevalt võivad nende probleemide lahendamise oskused olla piiratud. Nende õpilaste struktuurilise ülevaate areng matemaatikast võib samuti kalkulaatori kasutamisel takistuda või aeglustuda. Lisaks võib kalkulaator oma disaini tõttu edastada eksitavat teavet ning tekitada segadust tähistuste õppimisel. Õppeainetes nagu matemaatika ja aritmeetika takistab kalkulaatorite kasutamine õpilaste analüütilise mõtlemise õitsengut.[https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/ [11]] 2012. aastal teatas Suurbritannia valitsus oma otsusest keelata ära kalkulaatorite kasutamine algklassides, kuna õpilased kasutavad ja toetuvad nendele liiga palju.[http://bjsep.org/getfile.php?id=158 [12]]

==== Dehumaniseerimine ja isoleerimine ====
Liigsel tehnoloogia sõltuvusel klassiruumides on dehumaniseeriv mõju. Eriti just viimase kümne aasta jooksul õpetamine, kui inimtegevuse kunst inimeste võimusest ära võetud ning pigem on võim läinud tehnoloogia kätte. Paljudele haridustasemetele ja kursustele on valmistatud eelkoostatud õppekavad, mida konkreetsed aineõpetajad ise enda kursusele koostanud ei ole. Tehnoloogia tõmbab õpilasi eemale füüsilisest keskkonnast. Näiteks kõrgkoolides ja veebikursustel salvestavad õpetajad enda tunde ette või teevad seda reaalajas läbi arvutite. See sunnib õpilasi suhtlema masinatega, mitte inimestega. Lõpuks ei tea õpetaja oma õpilastest peaaegu et mitte midagi ning õpilastel omakorda puudub lähedane side ja kokkupuude oma õpetajaga, mis omakorda on hariduse üks põhieesmärk. Kui õpetajad liiga pikka aega tehnoloogiast oma klassiruumides sõltuvad, ei jää neil peaaegu et üldse aega oma õpilasi mõjutada. Tehnoloogia tekitab takistuse õpilase ja õpilase omavahelises suhtluses. Isolatsiooni tunne on üha levinuim noorte õpilaste seas, kes käivad koolides, kus tahvelarvutite kasutamine on tavaline. Tehnoloogiapõhiste mängude ja meelelahutuse korduv kasutamine, mille eesmärk on muuta tunnid atraktiivsemaks, toob kaasa õpilaste seas isolatsiooni tunde ja võib lõpuks viia kehvemate õpitulemusteni. Uuringud on aga tõestanud, et nutitelefonide laialdane kasutamine õppeprotsessis põhjustab õpilaste tähelepanu hajumist, teadmiste killustumist ja õpetajate suutmatust klassiruume hallata. [https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064 [13]] Isoleeritus ja üksindus näib olevat ülim mõju õpilaste tehnoloogiakasutusele, kuna olles täielikult sukeldunud klassiruumi digitaalsete vidinatega manipuleerimisse, unustavad nad sageli, et on klassikaaslasi, kellele nad saavad toetuda ja kellega suhelda.

=== Tööturul ===
Tehnoloogiat võib leida kõikjalt ning sellest ei saa põgeneda. Tehnoloogia mittekasutamine võib tähendada ka tagasilööki oma karjääris ja isiklikus elus. Lihtsamalt öeldes, on tänapäeval väga raske oma elu ette kujutada ilma tehnoloogiata. Kõik ettevõtted erinevates tööstusharudes üle kogu maailma on juba kaasaegse tehnoloogia kasutusele võtnud, kuid töötajad kogevad tööl tõsiseid negatiivseid mõjusid, mille on põhjustanud justnimelt tehnoloogia.

==== Töö- ja puhkeaeg ====
Tänapäeval on töötajatel põhiliseks töövahendiks arvuti. Tänu arvutile, on paljudes ettevõtetes võimalik teha kaugtööd peaaegu ükskõik kus, kus on olemas internetiühendus. Kaugtöö võimalus on loomulikult väga kasulik mitmetele inimestele, kuid sellel on ka üks suur negatiivne külg, nimelt kaob sellisel töö vormil piir töö- ja puhkeaja vahel.[https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid [14]] Kuna arvuti on suurema osa ajast käe-jala kaugusel ning niisama arvutit meelelahutuseks kasutades märgatakse tahes-tahtmata ka tööga seotud teavitusi. See teeb arvuti kasutamise meelelahutuseks peaaegu võimatuks, kui näha tööalaseid teavitusi, mis panevad kasutajat kohe tööasjade peale mõtlema. Tänapäeval saab mitmeid tööasju ka telefoniteel ajada, näiteks logida sisse oma töömeili ka telefonis. See tähendab, et raske on kasutada oma puhkeaega mitte tööle mõeldes, sest kõik tööinformatsioon ja teated on töötajal koguaeg silme ees ning ka mõtetes.

==== Segavad faktorid ====
Arvutis tööd tehes veedavad töötajad töö peale oma tööajast 43%.[https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/ [15]] Põhjus, mis see osakaal suhteliselt väike on, seisneb segavates faktorites, mis arvutis töötades esile tulevad. Rakendused nagu email ning muud töösisesed programmid on küll tööd kiiremaks teinud, kuid mida aega edasi, seda segavamaks see muutub tööd tehes. E-kirjad, vestlused, kiirsõnumid langetavad töötajate produktiivsust, kuna tänapäeval tuleb neid iga päevaga aina rohkem ja rohkem. Viimasel ajal tutvustatakse töötajale selle lahenduseks võimalusi, kuidas saaks neid häirimisi paremini hallata ehk emailil mingiks hetkeks ühendus katkestada või moodustada endale aken, millal nendega tegeletakse, nii need ei ole silme eest iga hetk ning aitavad poolelioleva töö lõpuni viia ilma, et keskendutakse vahelesegavale asjale. Kui tööd segavad erinevad faktorid, tõuseb töötajatel stressitase, neil tekib suurem frustratisoon, ajasurve ja pingutus. Kõik need tegurid mõjuvad inimese vaimsele ja ka füüsilisele tervisele negatiivselt. Samuti peab ära märkima selle tõttu hajameelsete töötajate tehtud töö laiema mõju.

== Allikad ==
1. https://home.cern/science/computing/birth-web

2. https://history-computer.com/apple-ii-complete-history-of-the-apple-ii/

3. https://online.purdue.edu/blog/education/evolution-technology-classroom

4. https://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/pc25/pc25_birth.html

5. https://azure.microsoft.com/en-us/overview/what-is-the-cloud/

6. https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ (Kasutatud 03.12.2021)

7. https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ (Kasutatud 03.12.2021)

8. https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ (Kasutatud 03.12.2021)

9. https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace (Kasutatud 03.12.2021)

10. https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ (Kasutatud 03.12.2021)

11. https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 (Kasutatud 03.12.2021)

12. https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ (Kasutatud 03.12.2021)

13. https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ (Kasutatud 03.12.2021)

14. https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 (Kasutatud 03.12.2021)

15. https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education

16. https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/

17. http://bjsep.org/getfile.php?id=158

18. https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064

19. https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid

20. https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/

21. https://www.electronicshub.org/introduction-to-industrial-automation/#Types_of_Industrial_Automation_Systems (Kasutatud 05.12.2021)

Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses

2021-12-05T19:35:56Z

Tapaas: /* Interaktiivsed lahendused */

Tehnoloogia on saanud osaks meie elust. Uued tehnoloogiad ei ole enam vaid lisad, mida on tore omada, aga ilma milleta saaks samahästi hakkama, nüüdseks on neist saanud suhtluskeskmed, mis on tänapäeval ülioluliseks osaks meie elust.

== Ajalugu ==
Ei ole kokkuleppele jõutud, mis aastal digitaaltehnoloogia töökeskonna ja hariduse osaks sai. Vaieldakse, et see algas esimese LEO I arvuti käivitamisega, 1951. aastal. Teised väidavad, et see algas esimese elektroonilise kirja saatmisega, 1971. aastal. Selleni pole veel kokkuleppele jõutud, aga üks asi on kindel: digitaaltehnoloogia on nüüdseks töökeskkonna ja hariduse lahutamatu osa.

=== Töökeskkond ===

==== Esimesed arvutid töökeskkonnas ====
Aastatel 1970 - 1990 hakkasid arvutid töökeskkonda sisenema. Apple tuli 1976. aastal turule Apple I arvutiga, mis oli esimene enda suguste seas. Apple I ei olnud turunduslikult kuigi edukas, aga see valmistas teed Apple II-le. Vaadates arvuteid, mida kasutati aastakümneid tagasi, siis võivad tunduda need abituna. Seda väita ei ole kuigi vale kui võrrelda neid arvuteid tänapäeva nõuetega. Tol ajal olid need arvutid, oma 6502 protsessori ja 48 kb RAM-ga, suutelised tegema seda, milleks nad loodud olid.[https://history-computer.com/apple-ii-complete-history-of-the-apple-ii/[2]] Lisaks Apple seeria arvutitele olid samasuguste näitajatega ka Commodore PET 2001 ja TRS-80.

====Töökeskkonna digitaliseerimine ====
Iga suurem ettevõte, aastatel 1990, omas nüüd tööarvuteid. Järgmiseks sammuks oli töökeskkond digimaailma viia ja seda sai teha tänu internetile. Internet kui mõte oli olemas juba 1960. aastatel, kuid alles aastal 1991 mõtles Tim Berners-Lee välja digitaalse “sihtpunkti”, mida me tunneme tänapäeval veebilehena.[https://home.cern/science/computing/birth-web [1]] Internetiajastu tuli nagu torm. Ettevõtjate unikaalsed mõttet põimusid interneti lõputute võimalustega. Iga ettevõte võis nüüd luua oma meiliaadressi, luua veebilehte ja saata e-kirju. Omavaheline suhtlus muutus digitaalseks.

====Pilve kasutuselevõtt====
Järgmisel kahel aastakümnel oli pakkuda veel omakorda uuendusi. Üks suurimaid innovatsioone töökeskkonnas oli “pilv”. Tänu “pilvele” ei pea ettevõtted enam füüsilisi koopiaid hoidma. Kõike saab teha võrgus. See tõi endaga kaasa töökeskkonna muutuse. Inimesed ei pidanud ilmtingimata kontoris olema, et vajalikud toimetused ära teha. Kõik vajaliku sai salvestada “pilve”, kust töötajatel on sellele ligipääs ja saavad esitada vajalikud andmed ja paberid ka digitaalsel kujul. Nüüd ei olnud enam arvutid üksteisega ühendatud. Nüüd on kõik, absoluutselt kõik ühendatud: arvutid, kelladja telefonid. Ükskõik kes on kättesaadav ainult mõne sõrmeliigutuse kaugusel.[https://azure.microsoft.com/en-us/overview/what-is-the-cloud/[5]]

===Õppeasutus===
Sarnased tehnoloogilised lahendused leidsid aset ka hariduses, õppimises ja õpetamises. Tänapäeval ei kujutaks me õppimist ilma nutiseadmeteta ette, sest suur osa informatsioonist on tänapäeval sekunditega kättesaadav.

====Muutused õppeprogrammides====
1920 aastatel hakati kasutama õppeasutuses raadioid. Õppeprogramme hakati tootma raadiosaadete jaoks, et õppimine ei oleks nii üksluine ja igav.
1950 algusaastatel tuldi välja dokumendi kaameraga ja videosalvestustega, mis muutsid õppeprotsessi tohutult. Tänu dokumendikaamerale said õpilased näha, mida õppejõud paberile kirjutab. Nii raadiol kui ka videosalvestustel oli sarnane eesmärk: teha õppimisprotsess huvitavamaks.[https://online.purdue.edu/blog/education/evolution-technology-classroom[3]]

==== Kalkulaator ja personaalarvuti ====
1972 hakati klassiruumides kasutama kalkulaatorit, mis võimaldas teha arvutusi kiirelt ja veatult. Umbes kümme aastat hiljem tuli IBM välja personaalse arvutiga, milleks oli IBM5150.[https://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/pc25/pc25_birth.html[4]] IBM5150 ei olnud kuigi võimas arvuti võrreldes tol aja teiste 8 bitiste arvutitega. Õppeasutused tedsid, et ei lähe kaua aega, kui arvutid jõuavad õppeasutustesse. 1993 aastal tuli Apple välja “Personal Digital Assistanti” või lühidalt PDA-ga. Peale seda on olnud arvutid osa inimeste igapäevaelust.
Nüüdseks on paljudel õpilastel üks nutiseade, kui mitte kaks, mis on ööpäevaringselt ühenduses internetiga. Paljud ei kujutaks oma igapäeva elu ette ilma interneti või nutiseadmeta. Need on juba osa meist.

== Tänapäeva näited ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia juhatab sisse põhjalikud struktuurimuutused, mis võivad olla lahutamatud tootlikkuse olulisest paranemisest nii õpetamise kui õppimise toetamiseks.

==== Tahvelarvuti ====
Tänapäeval aina rohkem vahetuvad koolides õpikud tahvelarvutite vastu. Need võimaldavad õpilastel teha virtuaalseid väljasõite peaaegu igasse sihtkohta, mida klassis käsitletakse. Mõned veebisaidid toetavad seda 360-kraadise videoga. Tegu on klassiruumis kaasaskantav uurimistööriistaga, mis võimaldab õpilastel ihaldavat informatsiooni uurida mõne hetkega koha pealt lahkumata. E-raamatud on loodud spetsiaalselt tahvelarvutites kasutamiseks, mistõttu lubatakse õpilastel kasutada oma tahvelarvuteid klassiruumis lugemiseks. Lisaks on tahvelarvutitel kõlarid, mis võimaldavad hõlpsalt kuulata audioraamatuid või teksti kõneks muutvaid e-raamatuid. Kasutades rakendusi nagu Tune In Radio, saavad õpilased kuulata oma tahvelarvutites muusikat, raadiosaateid ja podcaste kogu maailmast. Tahvelarvutid annavad võimaluse multimeediumiprojektide, koomiksite, raamatute, muusika ja muu loomiseks. Neid projekte saab jagada ja näidata oma õpetajate või kaasõpilastega. Tahvelarvutitel on kaamerad ja õige fototöötlusrakendusega saavad õpilased töötada loominguliste projektidega või lihtsalt dokumenteerida tunnitegevusi. Lisaks saab luua pilves klassi märkmete tegemise lehe, kuhu kõik õpilased saavad ideid ja märkmeid jagada. Internetist leidub palju kvaliteetseid haridusrakendusi, mida õpilased õppimise täiendamiseks kasutavad. Kõike alates matemaatika teisendusrakendustest kuni keeleõppe rakendusteni. Lisaks õpperakendustele on ka palju hariva väärtusega mänge.

==== 3D Printer ====
3D-printimise rakendamine hariduses on laialdaselt kasutusel põhi- ja keskkoolides, ülikoolides, raamatukogudes, tehnikakõrgkoolides ja muudes haridusasutustes. 3D-printimine on muutnud tootmismaailma paremaks. Paljud tootjad kasutavad lennukiosade, jäsemete proteeside ja isegi 3D-prinditud ravimite tootmiseks 3D-printimise või lisatootmistehnoloogiaid. Hariduses hõlbustavad 3D-printimise tehnoloogiad paremat õppimist, oskuste arendamist ning õpilaste ja õpetajate suuremat seotust ainega. Lisaks tekitab 3D-printimine suuremat loovust ja koostööd probleemide lahendamisel. Laias laastus on haridusasutustes 3D-printimiseks neli peamist kasutusjuhtu:

1. Õpetada õpilastele 3D-printimist, 3D-printimise tehnoloogia toimimist ja selle rakendusi reaalsetes olukordades (nt tööstusprotsesside sujuvamaks muutmisel).

2. Koolitajate teavitamine 3D-printimisest, et seda saaks õppekavadesse asjakohaselt lisada

3. Õpilaste loovuse ja disainioskuste parandamine

4. Artefaktide printimine, mis aitavad õpilastel mõista olulisi mõisteid.[https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ [6]]

==== Tehisintellekt ====
Tehisintellekt on tänapäeval tehnoloogia keskne osa. See juhib peeneid asju, nagu Netflixi soovitused ja keerulisemad süsteemid, nagu äriennustustarkvara. Kuna tehisintellekt mõjutab tehnoloogiat paljudes tööstusharudes, on ka koolid hakanud kohanema. Tehisintellekt hariduses – täpsemalt põhikooli hariduses – toob kasu nii õpilastele kui ka õpetajatele. Kaks levinud näidet tehisintellektist hariduses on assistendid ja automatiseerimine, kuid koolid saavad neid tööriistu veelgi kaugemale viia.
Tehisintellekt saab põhikooli hariduses alustada tüütute ja korduvate ülesannete lihtsamaks muutmisest. Haldustoimingud, nagu digifailide korraldamine ja dokumentide edasi-tagasi edastamine, võivad olla aeganõudvad. Samamoodi võivad hinnete määramine ja ajakava koostamine võtta ära õpetajate õpilastega veedetud aja. Erinevat tüüpi tarkvara automatiseerib need toimingud hõlpsalt. IntelliMetric ja Project Essay Grade on kaks silmapaistvat ressurssi, mis kasutavad tehisintellekti igasuguste ülesannete automaatseks hindamiseks alates testidest kuni esseedeni. Sellised tööriistad hõlbustavad õpetajatel õpilastega suhtlemisele keskendumist. Õpetajad saavad õppijaid lähedalt abistada, muretsemata selle pärast, millal nad töid hindavad või teste kontrollivad.[https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ [7]]

Õpilaste tehisintellekti assistendid, mis võivad olla midagi nii lihtsat nagu Google Classroom, suudavad kontrollida õpilase töö originaalsust, nii et õpetaja ei peaks seda tegema. Mõned klassiruumid võivad töötada koos koduabilistega, nagu Amazoni Alexa. Kuna aga privaatsus on koolide ja õpilaste peamine mure, ei luba mõned koolid häälassistente klassiruumis kasutada. Assistente on aga igasuguse kuju ja suurusega. 2020. aasta detsembris teatas Denveri avalike koolide piirkond oma plaanist integreerida noorematele õpilastele tehisintellekti assistendid. Tehnika aitab lastel vestlustes ja klassitegevustes sagedamini osaleda. Kuigi roboti assistendid on ka võimalused, mis võivad õpilasi kaasata, on selline tehisintellekti abi mitmekülgsem ja võib olla midagi nii lihtsat kui arvutiprogramm. Tehisintellekt saab analüüsida õpilase edusamme ja näha, millisel tasemel nad on. Selle teabe põhjal saab õpetaja anda neile õppimise jätkamiseks rohkem abi või ressursse. Näiteks New Jerseys asuv Slackwoodi põhikool on kasutanud õppeassistenti Happy Numbers. See süsteem analüüsib õpilaste tööd matemaatikakursustel ja näitab õpetajatele, kellel on klassiruumis kõige rohkem raskusi. See võib pakkuda isikupärastatud soovitusi nende paremaks muutmiseks.[https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ [7]]

=== Tööturul ===
Tänapäeval vajab digitaalset töökohta iga ettevõte, kus on kaugtöötajad, eesliinitöötajad, mitu asukohta või mis tahes muu takistus, mis takistab iga töötaja koos viibimist. Digitaalseid töökohatehnoloogiaid ei piira füüsilise maailma piirangud. Need võimaldavad töötajatel kokku tulla, ideid jagada ja suhelda sama hästi (mõnikord isegi paremini) kui nad seda koha pealt teeks. Tööjõu juhtimisest maksimaalselt kasu saamiseks on oluline olla kursis viimaste suundumuste ja arvutitehnoloogia uute edusammudega ettevõtluses.
==== Pilv ====
"Pilv" viitab serveritele, millele pääseb juurde Interneti kaudu ning nendes serverites töötavale tarkvarale ja andmebaasidele. Pilveserverid asuvad andmekeskustes üle kogu maailma. Pilvandmetöötlust kasutades ei pea kasutajad ja ettevõtted ise füüsilisi servereid haldama ega oma masinates tarkvararakendusi käivitama.[https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ [8]]
See tööturul muudab äritegevuse maastikku, kus see kõik toimub. Pilve kaudu tegutsedes suudavad igas suuruses ettevõtted konkureerida turukonkurentidega viisil, mis varem oli ettekujuteldamatu. See taandub kapitalikulude ja üldkulude vähendamisele ning turule jõudmise kiiruse suurenemisele, mis võimaldab klientide ootusi täita. Ettevõte ei saa endale lubada pilve tempot alahinnata. Pilvega pole töötajad sunnitud oma laua taga töötama, ehk nad saavad töötada graafiku alusel, mis täiendab nende individuaalset rutiini. Nende tootlikkuse tase omakorda tõuseb, mis toob organisatsioonile kasu. Pilves töötamine võimaldab töötajatel pääseda oma dokumentidele ja failidele juurde mis tahes seadmest, olgu see siis nutitelefon, tahvelarvuti või sülearvuti, igal pool ja igal ajal, mis mitte ainult ei soodusta teie ettevõtte koostööd, vaid suurendab seda ka. Tänu pilvele töötatakse alati uusimate saadaolevate tehnoloogiatega. Kuna ettevõtte andmeid hoitakse tsentraalselt, saavad töötajad anda mitmele kolleegile, meeskonnale ja kolmandale osapoolele juurdepääsu oma failide vaatamiseks ja muutmiseks. Näiteks Office 365-s muudab Skype ärirakendus koostöö veelgi isiklikumaks ja tõhusamaks. Tänapäeval saab lisaks kiirsõnumite juurde pääsemise ja nende saatmisele ka konverentskõnesid otse Microsoft Wordist teha. Meeskond saab failidega hõlpsalt koos töötada, samal ajal kui pilv salvestab need automaatselt, et nad saaksid tulevikus igal ajal oma mobiilseadmete kaudu neid vaadata ja tööd jätkata. Pilvandmetöötluse kõrvalmõju on olnud andmete ja teabe suur hulk, mida organisatsioonid saavad kasutada oma äriprotsesside hindamiseks. Pilvesüsteemid võimaldavad usaldusväärselt koguda, jälgida ja analüüsida olulisi andmeid, mis võivad aidata organisatsioonidel protsesse värskendada või asendada, et tagada parem tulu. See võimaldab töökohal tõhusamalt toimida ning töötajatele määrata õigeid ülesandeid ja rolle.[https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace [9]]

==== Digiturvalisus ====
Turvalisus on pikka aega olnud väljakutse paljudele ettevõtetele, eriti neile, kes tegelevad tundlike andmetega. COVID-19 pandeemia on veelgi kiirendanud kaugtööpoliitika kasutuselevõttu. See on pannud paljud mõtlema, kuidas rakendada paindlikku tööpoliitikat, tagades samas turvalisuse nii pandeemia ajal kui ka pärast. Kräkkerid on tõenäoliselt üks suurimaid ohte ettevõtetele, olenemata nende suurusest või tööstusest.[https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ [10]] Ettevõtte Positive Technologies 2020 aasta aprillis väljastatud aruandes leiti, et organisatsioonidele suunatud küberrünnakud on tõusuteel, kasvades aastatel 2018–2019 19%. Enim sihitud sektorid olid valitsusorganisatsioonid ning tervishoiu- ja haridusasutused, mis said 54% kõigist rünnakutest.[https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 [11]] Nõrkade paroolide otsimise, andmepüügi e-kirjade saatmise ning pahavara ja sotsiaalse manipuleerimise rünnakute abil saavad kräkkerid tuvastada nõrgad lingid ja võtta üle terved võrgud. Kuigi kräkkerid pakuvad pidevalt uusi ideid ja tehnikaid kasutajate ja ettevõtete petmiseks, aitab neid sageli töötajate hooletus (mis moodustab 70% andmetega seotud rikkumistest), küberturvalisuse alusteadmiste puudumine ning juhuslik kokkupuude veebis ja Internetis. Need on leiud identiteedivarguse ressursikeskuse (ITRC) aruandes, milles vaadeldi väga üksikasjalikult andmetega seotud rikkumiste levinumaid põhjuseid. Samuti leiti, et mõned andmetega seotud rikkumised on põhjustatud volitatud töötajate tahtlikust andmete vargusest, piiratud ja ebaturvalisi protokolle kasutavatest ettevõtetest ning halvasti kavandatud juurdepääsukontrollist. Tänapäeval leidub tööturul erinevaid lahendusi küberrünnakute vastu.[https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ [10]]

Töötajad hoiavad kaasaskantavaid seadmeid, nagu sülearvutid ja mobiiltelefonid, alati turvalise pääsukoodiga lukustatuna. Turvaliste pääsukoodide loomiseks on palju võimalusi. Mõnel seadmel on biomeetrilised skannerid, samas kui teised kasutavad autentimiseks PIN- või maatriksipääsukoodi. Kui kasutatakse tekstiparooli, siis see peab olema iga konto jaoks kordumatu. Kriitiliste rakenduste ja kontode puhul nõutalse töötajatelt kahefaktorilise autentimise kasutamist. Kui töötatakse väljaspool kontorivõrku, tagatakse ohutus WiFi-ühenduse kasutades VPN-ga (virtualiseeritud personaalvõrk). VPN toimib turvalise tunnelina Internetis, krüptides liiklust. Rakendades oma kontori turvalises võrgus VPN-i, saavad töötajad reisida, tuginedes peakorteri kaitsekontrollile.[https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ [12]]

==== Intelligentne virtuaalassistent ====
Intelligentsed virtuaalsed assistendid on intelligentse automatiseerimise areng, mis aitab organisatsioonidel suurendada isiklikku suhtlust klientidega. Need võimaldavad organisatsioonidel pakkuda isikupärastatud puudutust kõigile oma kontaktidele ja klientidele. Võimalus suhelda inimlikul viisil on suur edasiminek võrreldes sellega, kuidas ettevõtted on seni suutnud klientidega suhelda, mida kuni viimase ajani piiras töötajate suutlikkus või suures osas üldised massmeiliprogrammid. Intelligentse virtuaalse assistendi lahutamatu osa on loomuliku keele mõistmine ja loomuliku keele genereerimine. Conversica juhtivteadlase dr Sid Reddy sõnul eeldab see süsteemi olemasolu, mis klassifitseerib täpselt kavatsused ja olemid. Kavatsuse all peab ta silmas lõppkasutaja kavatsust – mida klient teha püüab? Üksus pakub sellele kavatsusele konteksti. Teisisõnu viitab olem teabele, millest on abi kasutaja päringule vastamisel. Teine kriitiline komponent on masinõpe, mis viitab arvuti võimele õppida ilma selgesõnaliselt programmeerimata ja saada saadava teabe abil "targemaks". Inimkeeled on uskumatult keerulised, nüansirikkad ja pidevas arengus.[https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ [13]]

Erinevate suuruste ja tegevusaladega ettevõtted otsivad põhifunktsioonide optimeerimiseks tehisintellekti, intelligentset automatiseerimist ja konkreetselt intelligentseid virtuaalseid assistente. Üks traditsiooniline äriaspekt, mis saab tehnoloogilist tõuget, on müük – selle asemel, et jätta oma tööjõu hooleks huvitatud väljavaadete poole pöördumine ja nende jälgimine, automatiseerib laiendatud tööjõud, milles virtuaalsed assistendid ja inimesed töötavad koos. Virtuaal assistendi kasutamine esmase kliendi ja juhtivate inimeste kaasamiseks ei asenda töötajaid, vaid võimaldab neil oma aega paremini hallata. InsideSales.com andmetel kulutavad müügiesindajad müümisele vaid 37 protsenti oma ajast. See tähendab, et suurem osa müüja ajast kulub tulu mittetoovatele tegevustele, nagu haldusülesanded (sisepoliitika ja kinnitustega tegelemine) ning sihtkontode ja klientide analüüsimine. Kuna tarbijate ootused kiirele, viisakale ja isikupärastatud suhtlusele kasvavad jätkuvalt, peavad ettevõtted kliendi äri teenimiseks täitma või ületama need vajadused. Ettevõted investeerivad lahendusse, mis tagab sobivalt soovitud kiire ja isikupärastatud tähelepanu. Tänapäeval saab kasutada intelligentseid virtuaalassistente, et aidata klientidel tunda, et neid kuulatakse ja nende vajadustega arvestatakse.[https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ [13]]

== Tulevikuvaated ==

===Õppeasutuses===

Tehnoloogia on ja jääb alati õppimise ja õpetamise juurde. Tehnoloogiat hakatakse kasutama kooli tundides enam ja enam. Tulevikus on kindlasti tulemas virtuaalreaalsus klassiruumi, kus õpilased saavad virtuaalses maailmas kaasahaaravalt uurida ning õppida, mis parandab õppimiskogemust. VR ehk virtuaalreaalsus on hetkel pidevas arengus. Tänu virtuaalreaalsuses saavad õpilased näha realistlike pilte.

===Tööturg===

Lähitulevikus võime me näha enam ja enam seda, et lihtsamad tööd võtab robot üle inimestelt.
Kuna tehnoloogia on pidevas arengus ja tööturg on suur ja lai, siis neid tehnoloogilisi lahendusi on palju ja paljusid tehnoloogilisi lahendusi ei pruugi isegi hetkel olemas olla.
Kui vaadata lähituleviku siis tehisintellekt hakkab töötama digitaalses tööruumides, kus töötaja saab reaalajas vaadata andmeid ning nendele ligi pääseda ükskõik kust kohast ning seadmega. Sellega kaasneb töötajate tootlikkuse kasv.
Lähitulevikus aina enam hakkavad ettevõtted kasutusele võtma sellist süsteemi kus töötaja saab töötada ükskõik kus ja mis ajal tahes. Näiteks tulevane töökoht on selline, et töötaja saab töötada nii kodus kui ka töö juures. Et sellist lahendust toetada peab olema tehnoloogia paigas, mis tähendab seda, et töötaja tootlikkus oleks kõrge ning ei erineks kodus töötamise ja kontoris töötamise vahel.

===Tööstuslik automatiseerimine===

Ettevõtjad soovivad oma tööstusi viia automaatse süsteemi peale, mis on kordades odavam kui inimtöö kasutamine.
Tööstuse automatiseerimise tasemed saame jagada kolmeks hierarhiliseks kolmnurgaks. [16]

====Supervisor Level====

Supervisor Level ehk juhendaja tase asub kolmnurga tipus, mis koosneb tavalisest lauaarvutist, paneelarvutist või rack-arvutis. Arvutitesse on installitud standardsed opratsioonisüsteemid koos spetsiaalse tarkvaraga. [16]

====Control Level====
Control Levelil asub keskmisel tasemel, kus kasutatakse loogikakontrollereid või PLC-sid kus on käivitatud kõik automatiseerimisega seotud programmid. [16]

====Field Level====
Field Leveli on kolmnurga kõige alumine tase, kus on kasutatud kõik võimalike andureid mis annavad infot mis toimub näiteks tootmisliinil. [16]

== Positiivsed küljed ==
Pea kogu tehnoloogiline innovatsioon on läbi ajaloo olnud ajendatud efektiivsuse tõstmise ning tööviljakuse suurendamise soovist, nii ka tööturul ja hariduses. Mida rohkem leiab aset töökohtade automatiseerimine, seda enam on inimtööjõul võimalik oma aega kulutada otstarbekamalt. Haridusvaldkonnas tähendab tehnoloogia areng ja rakendamine tõhusamat õppeprotsessi ning haritumaid ja pädevamaid kodanikke.

===Tööturg ja töökohad===

====Suurem produktiivsus====
Alates tööstusrevolutsioonist 19. sajandil on järjest rohkem hakatud inimtööjõu poolt täidetavaid ülesandeid automatiseerima. Kõige suurem mõju on sellel olnud tootmisele, kus tõuseb keskmine produktiivsus tänu tehnoloogiale igal aastal hinnanguliselt kuni 1.4% [https://www.mckinsey.com/~/media/mckinsey/featured%20insights/digital%20disruption/harnessing%20automation%20for%20a%20future%20that%20works/a-future-that-works-executive-summary-mgi-january-2017.ashx [18]]. Selle põhjuseks on asjaolu, et tootmises on suur roll töökohtadel, kus ülesanded on väga korduvad ja ühetaolised ja vähese komplekssuse tõttu robotitele sobivad. Tuntud näide automatiseerimisest tootmises on autotööstus, mis 20. sajandil oli masintööjõu kasutuselevõtmise poolest esirinnas. [https://www.independent.co.uk/life-style/motoring/features/the-timeline-car-manufacturing-2088018.html[19]] Autode kokkupanek on inimeste jaoks raske ning aeganõudev töö, kuid robotite rakendamine võimaldas 1960. aastatel autotööstusel tõusta uuele efektiivsuse tasemele, ilma milleta ei oleks autod iial saanud nii populaarseks kui nad tänapäeval on.

====Täpsus====
Üks suuremaid probleeme inimtööjõu kasutamise puhul on inimlikud eksimused. Hooletusest tulenevate vigade eest ei ole kaitstud ka kõige kogenumad ja kohusetundlikumad töötajad. Seda mure on aga võimalik vähendada tehnoloogia abiga. Masinad suudavad täita sama ülesannet tuhandeid või isegi miljoneid kordi järjest ja seda sealjuures iga kord sama hästi kui identselt. 21. sajandil on roboteid hakatud kasutama ka keerulisemates valdkondades, näiteks kirurgias. Meditsiin on valdkond, kus inimlikul eksimusel võivad olla surmavad tagajärjed. Seega on loodud roboteid, mida kaugjuhtimise teel kontrollides saavad kirurgid läbi viia operatsioone ja muuta seeläbi eksimuse tõenäosuse kaduvväikseks. Kui inimest võivad kergesti mõjutada mitmed tegurid nagu näiteks meeleolu, töökeskkonna temperatuur, töökollektiiv, siis robotitele need faktorid ei mõju ning seeläbi saavutatav täpsus ületab ka täpseimate inimtööliste oma mitmekordselt. Täpseimate kirurgias ja tööstuses kasutatavate robotite viga jääb 1 mikromeetri piiridesse- see on täpsus, millest inimtööjõu puhul võib vaid unistada.[https://www.roboticsbusinessreview.com/manufacturing/robot-precision-evolves/[20]]

====Tööohutus ja ergonoomika====
On olemas suur hulk ametikohti, kus eksisteerib pidev oht töötaja tervisele või isegi elule. Kui vanasti oli seesuguste ametitega kaasnev risk paratamatus, siis tänapäevane tehnoloogia on erinevates valdkondades suutnud vigastuste ja füüsilise koormusega kaasnevaid ohtusid suurel määral vähendada. Nii mõnigi töökoht, mille pidajad pidid varasemalt surmaga silmitsi seisma, on muudetud täiesti ohutuks. Näiteks demineerijad saavad pomme kahjutuks tehes kasutada moodsaid demineerimisroboteid, mida on võimalik juhtida sadade meetrite kauguselt. Nii saab vale liigutuse või muu vea korral viga vaid robot, kuid inimeluga ei juhtu midagi. Kuid tehnoloogia mõju tööohutusele pole alati nii dramaatiline. Ergonoomilised reguleeritavad lauad on muutnud kontoritöötajate elu lihtsamaks, sest nende abil saab vältida päev otsa samas asendis viibimist. Pika perioodi jooksul hoitud sundasenditega võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. On loodud ka seadmeid, mida kasutaja saab kinnitada oma seljale ning mis saadavad talle meeldetuletuseks signaali, kui istumisasend on kahjulik. Tänapäevastel monitoridel on automaatsed heledusemuutjad, mis kohandavad ekraani eredust sõltuvalt keskkonna valgustatusest, et kaitsta kasutaja silmi.[https://mashable.com/ad/article/innovative-ergonomic-products[21]] Kõik sellised tooted kindlustavad, et töötajad oleks terved ning tagavad maksimaalse produktiivsuse.

====Töö kättesaadavus====
Kui veel mõned aastakümned tagasi oli reaalsus, et töö tegemiseks peab füüsiliselt töökohta kohale minema, siis kaasaegsete lahenduste abil on kaugtöö muudetud käepäraseks. Nii mõneski valdkonnas ei ole töötajate füüsiliselt kohalviibimine üldse oluline, sest nii tööülesandeid täita kui kollektiiviga suhelda saab ka interneti vahendusel. Tähelepanuväärse tõuke selle trendi arengus on andnud üleilmne Covid-19 pandeemia, millest ajendatuna pidid paljud tööandjad kohaldama kaugtöö võimalusi, et viiruse levikut ära hoida. On märkimisväärne, et uuringute tulemusena on töö viimine distantsile tõstnud töötajate produktiivsust keskmiselt 13 %.[https://nbloom.people.stanford.edu/sites/g/files/sbiybj4746/f/wfh.pdf[22]] Töö lahti sidumine füüsilisest kohalkäimisest võimaldab ettevõtetel värvata inimesi sõltumata nende asukohast. Näiteks võib ettevõte, mille peakontor on New Yorgis, vabalt tööle võtta spetsialisti, kes ise elab Pekingis, eeldusel et firma võimaldab kaugtööd. Tänu sellisele paindlikkusele on tööturg avatum ning seeläbi ka produktiivsem.

===Haridus===
====Hariduse kättesaadavus====
Sarnaselt tööturuga sai ka hariduselu Covid-19 pandeemia tagajärjel tugeva löögi, sest koolid paljudes maailma riikides suunati distantsõppele. See sundis pedagooge tarvitusele võtma uudseid lahendusi õppeprotsessi korraldamisel. Tunde hakati läbi viima videokõnede vahendusel ning hindelisi töid esitati digitaalselt. Ilma moodsa tehnoloogiata oleks õpilaste haridus kannatanud palju rohkem kui see reaalselt kannatas. Õppeprotsessi tehnoloogiaga paindlikumaks muutmine on maad võtmas ka mittepandeemilises kontekstis, eriti ülikoolides. Näiteks Londoni ülikool pakub sadu kursusi, mida saab läbida vaid veebi vahendusel.[https://london.ac.uk/make-yourself-home#teaching-and-learning-in-education-20340[23]]
Veel eelmise aastatuhande lõpus olid sellised lahendused ennekuulmatud ja et mingi asutuse pakutavast haridusest osa saada, tuli kas osta raamat, mis seda haridust kajastas või ise kohale minna. Internetikeskkonnad nagu näiteks Zoom ja Skype on vähendanud vajadust õpilasel ja õpetajal või tudengil ja õppejõul samas ruumis viibida, sest tunde ja loenguid saab läbi viia ka videoformaadis. Nii on hariduse omandamine paljudel juhtudel tänu tehnoloogiale kiirem ja tõhusam kui klassikaliste meetoditega.

====Interaktiivsed lahendused====
21. sajandil on olnud rohkelt juttu hariduse huvitavamaks muutmisest ja iganenud dogmadest vabanemisest. Tehnoloogia on pakkunud uue mõtteviisi pooldajatele head võimalust katsetada ning implementeerida uudseid lahendusi õppeprotsessi rikastamisel. Ühe 2017. aastal koostatud aruande järgi nõustus 96% õpetajatest väitega, et tehnoloogial on olnud haridusele positiivne mõju.[https://edtechnology.co.uk/latest-news/96-of-teachers-say-tech-has-a-positive-impact-on-education/[24]] Õpilaste, eriti algklassiõpilaste jaoks on näiteks hariduslike videote vaatamine palju kaasahaaravam ning motiveerivam kui õpikute sisu meelde jätmine. Kahtlemata on õpikutel oma roll hariduses, kuid infoühiskonna kontekstis ei saa mööda vaadata kaasaegsetest lahendustest nagu raamatutarkusi kinnistavad mängud ja muu meedia. Ühe uuringu järgi väitis 83% õpetajatest, et videote näitamisel on olnud nende õpetamistulemusele positiivne mõju.[https://corp.kaltura.com/wp-content/uploads/2019/07/The_State_of_Video_in_Education_2019.pdf[25]]

== Negatiivsed küljed ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia on midagi enamat, kui uute vidinate ja rakenduste avastamine. Seetõttu peaksid kõik tehnoloogia kohta käivad arutelud arvestama ka riske ja takistusi, mida tehnoloogia võib haridusele kaasa tuua. [https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 [9]] Digitehnoloogia ja interaktiivsus kujutavad endast olulisi riske laste turvalisusele, privaatsusele ja heaolule, suurendades ohte ja kahjusid, millega paljud lapsed juba niigi silmitsi seisavad ilma võrguühenduseta ja muutes juba haavatavad lapsed veelgi haavatavamaks.

==== Lugemine ja kirjutamine ====
Vaatamata laialt levinud arvamusele, et klassiruumi tehnoloogia üldiselt parandab õpilaste akadeemilisi saavutusi ja suurendab nende motivatsiooni oma ülesannete täitmiseks, tundub, et suur sõltuvus tehnoloogiast mõjutab tõsiselt õpilaste pädevusi oskuses, mis on nende jaoks vaieldamatult olulised, nimelt lugemine ja kirjutamine. Väga paljud õpetajad on otsustanud oma õppeained viia üle digikeskkonda. Näiteks palutakse kirjandeid, esseesid ja muid tekste arvutis kirjutada. Samuti kasutatakse mõnedes õppeainetes klassikaliste õpikute asemel rakendust Google Books. Kuigi need lahendused hoiavad kokku paberit, on õpilastele need meetodid siiski negatiivse mõjuga. Nimelt kahjustab trükkimine käsitsi kirjutamist ning lugemist ning infotehnoloogia toob endaga kaasa informatsiooni pinnapealse lugemise. Selle tõttu ei õpi õpilased Google Books'st sama palju kui trükitud raamatutest. Õpilastel, kes loevad lineaarseid tekste, on parem arusaamine ja ka mälu kui neil, kes loevad interneti kaudu. Üleminek paberilt ekraanile ei muuda vaid viisi kuidas me mingis kirjatükis navigeerime, vaid mõjutab ka tähelepanu astet ning sügavust, mida me sellele konkreetsele tükile pühendame. Interneti avades, siseneme me keskkonda, mis soodustab pealiskaudset lugemist, kiirustavat ja hajutatud mõtlemist ning pealiskaudset õppimist.[https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education [10]]

==== Kalkulaatorid ====
Mure kalkulaatorite, eriti graafikakalkulaatorite kasutamise negatiivse mõju pärast, on väga aktuaalne. Kalkulaatoreid on küll kasutatud juba väga ammusest ajast saati, kuid kuna need on üldiselt numbrilised, ei pruugi õpilased omandada kindlat kontseptuaalset arusaamist matemaatikast. Kalkulaatorit kasutavate õpilaste nägemus matemaatikast on tõenäoliselt protseduurilisem ning sellest tulenevalt võivad nende probleemide lahendamise oskused olla piiratud. Nende õpilaste struktuurilise ülevaate areng matemaatikast võib samuti kalkulaatori kasutamisel takistuda või aeglustuda. Lisaks võib kalkulaator oma disaini tõttu edastada eksitavat teavet ning tekitada segadust tähistuste õppimisel. Õppeainetes nagu matemaatika ja aritmeetika takistab kalkulaatorite kasutamine õpilaste analüütilise mõtlemise õitsengut.[https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/ [11]] 2012. aastal teatas Suurbritannia valitsus oma otsusest keelata ära kalkulaatorite kasutamine algklassides, kuna õpilased kasutavad ja toetuvad nendele liiga palju.[http://bjsep.org/getfile.php?id=158 [12]]

==== Dehumaniseerimine ja isoleerimine ====
Liigsel tehnoloogia sõltuvusel klassiruumides on dehumaniseeriv mõju. Eriti just viimase kümne aasta jooksul õpetamine, kui inimtegevuse kunst inimeste võimusest ära võetud ning pigem on võim läinud tehnoloogia kätte. Paljudele haridustasemetele ja kursustele on valmistatud eelkoostatud õppekavad, mida konkreetsed aineõpetajad ise enda kursusele koostanud ei ole. Tehnoloogia tõmbab õpilasi eemale füüsilisest keskkonnast. Näiteks kõrgkoolides ja veebikursustel salvestavad õpetajad enda tunde ette või teevad seda reaalajas läbi arvutite. See sunnib õpilasi suhtlema masinatega, mitte inimestega. Lõpuks ei tea õpetaja oma õpilastest peaaegu et mitte midagi ning õpilastel omakorda puudub lähedane side ja kokkupuude oma õpetajaga, mis omakorda on hariduse üks põhieesmärk. Kui õpetajad liiga pikka aega tehnoloogiast oma klassiruumides sõltuvad, ei jää neil peaaegu et üldse aega oma õpilasi mõjutada. Tehnoloogia tekitab takistuse õpilase ja õpilase omavahelises suhtluses. Isolatsiooni tunne on üha levinuim noorte õpilaste seas, kes käivad koolides, kus tahvelarvutite kasutamine on tavaline. Tehnoloogiapõhiste mängude ja meelelahutuse korduv kasutamine, mille eesmärk on muuta tunnid atraktiivsemaks, toob kaasa õpilaste seas isolatsiooni tunde ja võib lõpuks viia kehvemate õpitulemusteni. Uuringud on aga tõestanud, et nutitelefonide laialdane kasutamine õppeprotsessis põhjustab õpilaste tähelepanu hajumist, teadmiste killustumist ja õpetajate suutmatust klassiruume hallata. [https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064 [13]] Isoleeritus ja üksindus näib olevat ülim mõju õpilaste tehnoloogiakasutusele, kuna olles täielikult sukeldunud klassiruumi digitaalsete vidinatega manipuleerimisse, unustavad nad sageli, et on klassikaaslasi, kellele nad saavad toetuda ja kellega suhelda.

=== Tööturul ===
Tehnoloogiat võib leida kõikjalt ning sellest ei saa põgeneda. Tehnoloogia mittekasutamine võib tähendada ka tagasilööki oma karjääris ja isiklikus elus. Lihtsamalt öeldes, on tänapäeval väga raske oma elu ette kujutada ilma tehnoloogiata. Kõik ettevõtted erinevates tööstusharudes üle kogu maailma on juba kaasaegse tehnoloogia kasutusele võtnud, kuid töötajad kogevad tööl tõsiseid negatiivseid mõjusid, mille on põhjustanud justnimelt tehnoloogia.

==== Töö- ja puhkeaeg ====
Tänapäeval on töötajatel põhiliseks töövahendiks arvuti. Tänu arvutile, on paljudes ettevõtetes võimalik teha kaugtööd peaaegu ükskõik kus, kus on olemas internetiühendus. Kaugtöö võimalus on loomulikult väga kasulik mitmetele inimestele, kuid sellel on ka üks suur negatiivne külg, nimelt kaob sellisel töö vormil piir töö- ja puhkeaja vahel.[https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid [14]] Kuna arvuti on suurema osa ajast käe-jala kaugusel ning niisama arvutit meelelahutuseks kasutades märgatakse tahes-tahtmata ka tööga seotud teavitusi. See teeb arvuti kasutamise meelelahutuseks peaaegu võimatuks, kui näha tööalaseid teavitusi, mis panevad kasutajat kohe tööasjade peale mõtlema. Tänapäeval saab mitmeid tööasju ka telefoniteel ajada, näiteks logida sisse oma töömeili ka telefonis. See tähendab, et raske on kasutada oma puhkeaega mitte tööle mõeldes, sest kõik tööinformatsioon ja teated on töötajal koguaeg silme ees ning ka mõtetes.

==== Segavad faktorid ====
Arvutis tööd tehes veedavad töötajad töö peale oma tööajast 43%.[https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/ [15]] Põhjus, mis see osakaal suhteliselt väike on, seisneb segavates faktorites, mis arvutis töötades esile tulevad. Rakendused nagu email ning muud töösisesed programmid on küll tööd kiiremaks teinud, kuid mida aega edasi, seda segavamaks see muutub tööd tehes. E-kirjad, vestlused, kiirsõnumid langetavad töötajate produktiivsust, kuna tänapäeval tuleb neid iga päevaga aina rohkem ja rohkem. Viimasel ajal tutvustatakse töötajale selle lahenduseks võimalusi, kuidas saaks neid häirimisi paremini hallata ehk emailil mingiks hetkeks ühendus katkestada või moodustada endale aken, millal nendega tegeletakse, nii need ei ole silme eest iga hetk ning aitavad poolelioleva töö lõpuni viia ilma, et keskendutakse vahelesegavale asjale. Kui tööd segavad erinevad faktorid, tõuseb töötajatel stressitase, neil tekib suurem frustratisoon, ajasurve ja pingutus. Kõik need tegurid mõjuvad inimese vaimsele ja ka füüsilisele tervisele negatiivselt. Samuti peab ära märkima selle tõttu hajameelsete töötajate tehtud töö laiema mõju.

== Allikad ==
1. https://home.cern/science/computing/birth-web

2. https://history-computer.com/apple-ii-complete-history-of-the-apple-ii/

3. https://online.purdue.edu/blog/education/evolution-technology-classroom

4. https://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/pc25/pc25_birth.html

5. https://azure.microsoft.com/en-us/overview/what-is-the-cloud/

6. https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ (Kasutatud 03.12.2021)

7. https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ (Kasutatud 03.12.2021)

8. https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ (Kasutatud 03.12.2021)

9. https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace (Kasutatud 03.12.2021)

10. https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ (Kasutatud 03.12.2021)

11. https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 (Kasutatud 03.12.2021)

12. https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ (Kasutatud 03.12.2021)

13. https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ (Kasutatud 03.12.2021)

14. https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 (Kasutatud 03.12.2021)

15. https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education

16. https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/

17. http://bjsep.org/getfile.php?id=158

18. https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064

19. https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid

20. https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/

21. https://www.electronicshub.org/introduction-to-industrial-automation/#Types_of_Industrial_Automation_Systems (Kasutatud 05.12.2021)

Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses

2021-12-05T19:35:46Z

Tapaas: /* Interaktiivsed lahendused */

Tehnoloogia on saanud osaks meie elust. Uued tehnoloogiad ei ole enam vaid lisad, mida on tore omada, aga ilma milleta saaks samahästi hakkama, nüüdseks on neist saanud suhtluskeskmed, mis on tänapäeval ülioluliseks osaks meie elust.

== Ajalugu ==
Ei ole kokkuleppele jõutud, mis aastal digitaaltehnoloogia töökeskonna ja hariduse osaks sai. Vaieldakse, et see algas esimese LEO I arvuti käivitamisega, 1951. aastal. Teised väidavad, et see algas esimese elektroonilise kirja saatmisega, 1971. aastal. Selleni pole veel kokkuleppele jõutud, aga üks asi on kindel: digitaaltehnoloogia on nüüdseks töökeskkonna ja hariduse lahutamatu osa.

=== Töökeskkond ===

==== Esimesed arvutid töökeskkonnas ====
Aastatel 1970 - 1990 hakkasid arvutid töökeskkonda sisenema. Apple tuli 1976. aastal turule Apple I arvutiga, mis oli esimene enda suguste seas. Apple I ei olnud turunduslikult kuigi edukas, aga see valmistas teed Apple II-le. Vaadates arvuteid, mida kasutati aastakümneid tagasi, siis võivad tunduda need abituna. Seda väita ei ole kuigi vale kui võrrelda neid arvuteid tänapäeva nõuetega. Tol ajal olid need arvutid, oma 6502 protsessori ja 48 kb RAM-ga, suutelised tegema seda, milleks nad loodud olid.[https://history-computer.com/apple-ii-complete-history-of-the-apple-ii/[2]] Lisaks Apple seeria arvutitele olid samasuguste näitajatega ka Commodore PET 2001 ja TRS-80.

====Töökeskkonna digitaliseerimine ====
Iga suurem ettevõte, aastatel 1990, omas nüüd tööarvuteid. Järgmiseks sammuks oli töökeskkond digimaailma viia ja seda sai teha tänu internetile. Internet kui mõte oli olemas juba 1960. aastatel, kuid alles aastal 1991 mõtles Tim Berners-Lee välja digitaalse “sihtpunkti”, mida me tunneme tänapäeval veebilehena.[https://home.cern/science/computing/birth-web [1]] Internetiajastu tuli nagu torm. Ettevõtjate unikaalsed mõttet põimusid interneti lõputute võimalustega. Iga ettevõte võis nüüd luua oma meiliaadressi, luua veebilehte ja saata e-kirju. Omavaheline suhtlus muutus digitaalseks.

====Pilve kasutuselevõtt====
Järgmisel kahel aastakümnel oli pakkuda veel omakorda uuendusi. Üks suurimaid innovatsioone töökeskkonnas oli “pilv”. Tänu “pilvele” ei pea ettevõtted enam füüsilisi koopiaid hoidma. Kõike saab teha võrgus. See tõi endaga kaasa töökeskkonna muutuse. Inimesed ei pidanud ilmtingimata kontoris olema, et vajalikud toimetused ära teha. Kõik vajaliku sai salvestada “pilve”, kust töötajatel on sellele ligipääs ja saavad esitada vajalikud andmed ja paberid ka digitaalsel kujul. Nüüd ei olnud enam arvutid üksteisega ühendatud. Nüüd on kõik, absoluutselt kõik ühendatud: arvutid, kelladja telefonid. Ükskõik kes on kättesaadav ainult mõne sõrmeliigutuse kaugusel.[https://azure.microsoft.com/en-us/overview/what-is-the-cloud/[5]]

===Õppeasutus===
Sarnased tehnoloogilised lahendused leidsid aset ka hariduses, õppimises ja õpetamises. Tänapäeval ei kujutaks me õppimist ilma nutiseadmeteta ette, sest suur osa informatsioonist on tänapäeval sekunditega kättesaadav.

====Muutused õppeprogrammides====
1920 aastatel hakati kasutama õppeasutuses raadioid. Õppeprogramme hakati tootma raadiosaadete jaoks, et õppimine ei oleks nii üksluine ja igav.
1950 algusaastatel tuldi välja dokumendi kaameraga ja videosalvestustega, mis muutsid õppeprotsessi tohutult. Tänu dokumendikaamerale said õpilased näha, mida õppejõud paberile kirjutab. Nii raadiol kui ka videosalvestustel oli sarnane eesmärk: teha õppimisprotsess huvitavamaks.[https://online.purdue.edu/blog/education/evolution-technology-classroom[3]]

==== Kalkulaator ja personaalarvuti ====
1972 hakati klassiruumides kasutama kalkulaatorit, mis võimaldas teha arvutusi kiirelt ja veatult. Umbes kümme aastat hiljem tuli IBM välja personaalse arvutiga, milleks oli IBM5150.[https://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/pc25/pc25_birth.html[4]] IBM5150 ei olnud kuigi võimas arvuti võrreldes tol aja teiste 8 bitiste arvutitega. Õppeasutused tedsid, et ei lähe kaua aega, kui arvutid jõuavad õppeasutustesse. 1993 aastal tuli Apple välja “Personal Digital Assistanti” või lühidalt PDA-ga. Peale seda on olnud arvutid osa inimeste igapäevaelust.
Nüüdseks on paljudel õpilastel üks nutiseade, kui mitte kaks, mis on ööpäevaringselt ühenduses internetiga. Paljud ei kujutaks oma igapäeva elu ette ilma interneti või nutiseadmeta. Need on juba osa meist.

== Tänapäeva näited ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia juhatab sisse põhjalikud struktuurimuutused, mis võivad olla lahutamatud tootlikkuse olulisest paranemisest nii õpetamise kui õppimise toetamiseks.

==== Tahvelarvuti ====
Tänapäeval aina rohkem vahetuvad koolides õpikud tahvelarvutite vastu. Need võimaldavad õpilastel teha virtuaalseid väljasõite peaaegu igasse sihtkohta, mida klassis käsitletakse. Mõned veebisaidid toetavad seda 360-kraadise videoga. Tegu on klassiruumis kaasaskantav uurimistööriistaga, mis võimaldab õpilastel ihaldavat informatsiooni uurida mõne hetkega koha pealt lahkumata. E-raamatud on loodud spetsiaalselt tahvelarvutites kasutamiseks, mistõttu lubatakse õpilastel kasutada oma tahvelarvuteid klassiruumis lugemiseks. Lisaks on tahvelarvutitel kõlarid, mis võimaldavad hõlpsalt kuulata audioraamatuid või teksti kõneks muutvaid e-raamatuid. Kasutades rakendusi nagu Tune In Radio, saavad õpilased kuulata oma tahvelarvutites muusikat, raadiosaateid ja podcaste kogu maailmast. Tahvelarvutid annavad võimaluse multimeediumiprojektide, koomiksite, raamatute, muusika ja muu loomiseks. Neid projekte saab jagada ja näidata oma õpetajate või kaasõpilastega. Tahvelarvutitel on kaamerad ja õige fototöötlusrakendusega saavad õpilased töötada loominguliste projektidega või lihtsalt dokumenteerida tunnitegevusi. Lisaks saab luua pilves klassi märkmete tegemise lehe, kuhu kõik õpilased saavad ideid ja märkmeid jagada. Internetist leidub palju kvaliteetseid haridusrakendusi, mida õpilased õppimise täiendamiseks kasutavad. Kõike alates matemaatika teisendusrakendustest kuni keeleõppe rakendusteni. Lisaks õpperakendustele on ka palju hariva väärtusega mänge.

==== 3D Printer ====
3D-printimise rakendamine hariduses on laialdaselt kasutusel põhi- ja keskkoolides, ülikoolides, raamatukogudes, tehnikakõrgkoolides ja muudes haridusasutustes. 3D-printimine on muutnud tootmismaailma paremaks. Paljud tootjad kasutavad lennukiosade, jäsemete proteeside ja isegi 3D-prinditud ravimite tootmiseks 3D-printimise või lisatootmistehnoloogiaid. Hariduses hõlbustavad 3D-printimise tehnoloogiad paremat õppimist, oskuste arendamist ning õpilaste ja õpetajate suuremat seotust ainega. Lisaks tekitab 3D-printimine suuremat loovust ja koostööd probleemide lahendamisel. Laias laastus on haridusasutustes 3D-printimiseks neli peamist kasutusjuhtu:

1. Õpetada õpilastele 3D-printimist, 3D-printimise tehnoloogia toimimist ja selle rakendusi reaalsetes olukordades (nt tööstusprotsesside sujuvamaks muutmisel).

2. Koolitajate teavitamine 3D-printimisest, et seda saaks õppekavadesse asjakohaselt lisada

3. Õpilaste loovuse ja disainioskuste parandamine

4. Artefaktide printimine, mis aitavad õpilastel mõista olulisi mõisteid.[https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ [6]]

==== Tehisintellekt ====
Tehisintellekt on tänapäeval tehnoloogia keskne osa. See juhib peeneid asju, nagu Netflixi soovitused ja keerulisemad süsteemid, nagu äriennustustarkvara. Kuna tehisintellekt mõjutab tehnoloogiat paljudes tööstusharudes, on ka koolid hakanud kohanema. Tehisintellekt hariduses – täpsemalt põhikooli hariduses – toob kasu nii õpilastele kui ka õpetajatele. Kaks levinud näidet tehisintellektist hariduses on assistendid ja automatiseerimine, kuid koolid saavad neid tööriistu veelgi kaugemale viia.
Tehisintellekt saab põhikooli hariduses alustada tüütute ja korduvate ülesannete lihtsamaks muutmisest. Haldustoimingud, nagu digifailide korraldamine ja dokumentide edasi-tagasi edastamine, võivad olla aeganõudvad. Samamoodi võivad hinnete määramine ja ajakava koostamine võtta ära õpetajate õpilastega veedetud aja. Erinevat tüüpi tarkvara automatiseerib need toimingud hõlpsalt. IntelliMetric ja Project Essay Grade on kaks silmapaistvat ressurssi, mis kasutavad tehisintellekti igasuguste ülesannete automaatseks hindamiseks alates testidest kuni esseedeni. Sellised tööriistad hõlbustavad õpetajatel õpilastega suhtlemisele keskendumist. Õpetajad saavad õppijaid lähedalt abistada, muretsemata selle pärast, millal nad töid hindavad või teste kontrollivad.[https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ [7]]

Õpilaste tehisintellekti assistendid, mis võivad olla midagi nii lihtsat nagu Google Classroom, suudavad kontrollida õpilase töö originaalsust, nii et õpetaja ei peaks seda tegema. Mõned klassiruumid võivad töötada koos koduabilistega, nagu Amazoni Alexa. Kuna aga privaatsus on koolide ja õpilaste peamine mure, ei luba mõned koolid häälassistente klassiruumis kasutada. Assistente on aga igasuguse kuju ja suurusega. 2020. aasta detsembris teatas Denveri avalike koolide piirkond oma plaanist integreerida noorematele õpilastele tehisintellekti assistendid. Tehnika aitab lastel vestlustes ja klassitegevustes sagedamini osaleda. Kuigi roboti assistendid on ka võimalused, mis võivad õpilasi kaasata, on selline tehisintellekti abi mitmekülgsem ja võib olla midagi nii lihtsat kui arvutiprogramm. Tehisintellekt saab analüüsida õpilase edusamme ja näha, millisel tasemel nad on. Selle teabe põhjal saab õpetaja anda neile õppimise jätkamiseks rohkem abi või ressursse. Näiteks New Jerseys asuv Slackwoodi põhikool on kasutanud õppeassistenti Happy Numbers. See süsteem analüüsib õpilaste tööd matemaatikakursustel ja näitab õpetajatele, kellel on klassiruumis kõige rohkem raskusi. See võib pakkuda isikupärastatud soovitusi nende paremaks muutmiseks.[https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ [7]]

=== Tööturul ===
Tänapäeval vajab digitaalset töökohta iga ettevõte, kus on kaugtöötajad, eesliinitöötajad, mitu asukohta või mis tahes muu takistus, mis takistab iga töötaja koos viibimist. Digitaalseid töökohatehnoloogiaid ei piira füüsilise maailma piirangud. Need võimaldavad töötajatel kokku tulla, ideid jagada ja suhelda sama hästi (mõnikord isegi paremini) kui nad seda koha pealt teeks. Tööjõu juhtimisest maksimaalselt kasu saamiseks on oluline olla kursis viimaste suundumuste ja arvutitehnoloogia uute edusammudega ettevõtluses.
==== Pilv ====
"Pilv" viitab serveritele, millele pääseb juurde Interneti kaudu ning nendes serverites töötavale tarkvarale ja andmebaasidele. Pilveserverid asuvad andmekeskustes üle kogu maailma. Pilvandmetöötlust kasutades ei pea kasutajad ja ettevõtted ise füüsilisi servereid haldama ega oma masinates tarkvararakendusi käivitama.[https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ [8]]
See tööturul muudab äritegevuse maastikku, kus see kõik toimub. Pilve kaudu tegutsedes suudavad igas suuruses ettevõtted konkureerida turukonkurentidega viisil, mis varem oli ettekujuteldamatu. See taandub kapitalikulude ja üldkulude vähendamisele ning turule jõudmise kiiruse suurenemisele, mis võimaldab klientide ootusi täita. Ettevõte ei saa endale lubada pilve tempot alahinnata. Pilvega pole töötajad sunnitud oma laua taga töötama, ehk nad saavad töötada graafiku alusel, mis täiendab nende individuaalset rutiini. Nende tootlikkuse tase omakorda tõuseb, mis toob organisatsioonile kasu. Pilves töötamine võimaldab töötajatel pääseda oma dokumentidele ja failidele juurde mis tahes seadmest, olgu see siis nutitelefon, tahvelarvuti või sülearvuti, igal pool ja igal ajal, mis mitte ainult ei soodusta teie ettevõtte koostööd, vaid suurendab seda ka. Tänu pilvele töötatakse alati uusimate saadaolevate tehnoloogiatega. Kuna ettevõtte andmeid hoitakse tsentraalselt, saavad töötajad anda mitmele kolleegile, meeskonnale ja kolmandale osapoolele juurdepääsu oma failide vaatamiseks ja muutmiseks. Näiteks Office 365-s muudab Skype ärirakendus koostöö veelgi isiklikumaks ja tõhusamaks. Tänapäeval saab lisaks kiirsõnumite juurde pääsemise ja nende saatmisele ka konverentskõnesid otse Microsoft Wordist teha. Meeskond saab failidega hõlpsalt koos töötada, samal ajal kui pilv salvestab need automaatselt, et nad saaksid tulevikus igal ajal oma mobiilseadmete kaudu neid vaadata ja tööd jätkata. Pilvandmetöötluse kõrvalmõju on olnud andmete ja teabe suur hulk, mida organisatsioonid saavad kasutada oma äriprotsesside hindamiseks. Pilvesüsteemid võimaldavad usaldusväärselt koguda, jälgida ja analüüsida olulisi andmeid, mis võivad aidata organisatsioonidel protsesse värskendada või asendada, et tagada parem tulu. See võimaldab töökohal tõhusamalt toimida ning töötajatele määrata õigeid ülesandeid ja rolle.[https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace [9]]

==== Digiturvalisus ====
Turvalisus on pikka aega olnud väljakutse paljudele ettevõtetele, eriti neile, kes tegelevad tundlike andmetega. COVID-19 pandeemia on veelgi kiirendanud kaugtööpoliitika kasutuselevõttu. See on pannud paljud mõtlema, kuidas rakendada paindlikku tööpoliitikat, tagades samas turvalisuse nii pandeemia ajal kui ka pärast. Kräkkerid on tõenäoliselt üks suurimaid ohte ettevõtetele, olenemata nende suurusest või tööstusest.[https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ [10]] Ettevõtte Positive Technologies 2020 aasta aprillis väljastatud aruandes leiti, et organisatsioonidele suunatud küberrünnakud on tõusuteel, kasvades aastatel 2018–2019 19%. Enim sihitud sektorid olid valitsusorganisatsioonid ning tervishoiu- ja haridusasutused, mis said 54% kõigist rünnakutest.[https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 [11]] Nõrkade paroolide otsimise, andmepüügi e-kirjade saatmise ning pahavara ja sotsiaalse manipuleerimise rünnakute abil saavad kräkkerid tuvastada nõrgad lingid ja võtta üle terved võrgud. Kuigi kräkkerid pakuvad pidevalt uusi ideid ja tehnikaid kasutajate ja ettevõtete petmiseks, aitab neid sageli töötajate hooletus (mis moodustab 70% andmetega seotud rikkumistest), küberturvalisuse alusteadmiste puudumine ning juhuslik kokkupuude veebis ja Internetis. Need on leiud identiteedivarguse ressursikeskuse (ITRC) aruandes, milles vaadeldi väga üksikasjalikult andmetega seotud rikkumiste levinumaid põhjuseid. Samuti leiti, et mõned andmetega seotud rikkumised on põhjustatud volitatud töötajate tahtlikust andmete vargusest, piiratud ja ebaturvalisi protokolle kasutavatest ettevõtetest ning halvasti kavandatud juurdepääsukontrollist. Tänapäeval leidub tööturul erinevaid lahendusi küberrünnakute vastu.[https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ [10]]

Töötajad hoiavad kaasaskantavaid seadmeid, nagu sülearvutid ja mobiiltelefonid, alati turvalise pääsukoodiga lukustatuna. Turvaliste pääsukoodide loomiseks on palju võimalusi. Mõnel seadmel on biomeetrilised skannerid, samas kui teised kasutavad autentimiseks PIN- või maatriksipääsukoodi. Kui kasutatakse tekstiparooli, siis see peab olema iga konto jaoks kordumatu. Kriitiliste rakenduste ja kontode puhul nõutalse töötajatelt kahefaktorilise autentimise kasutamist. Kui töötatakse väljaspool kontorivõrku, tagatakse ohutus WiFi-ühenduse kasutades VPN-ga (virtualiseeritud personaalvõrk). VPN toimib turvalise tunnelina Internetis, krüptides liiklust. Rakendades oma kontori turvalises võrgus VPN-i, saavad töötajad reisida, tuginedes peakorteri kaitsekontrollile.[https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ [12]]

==== Intelligentne virtuaalassistent ====
Intelligentsed virtuaalsed assistendid on intelligentse automatiseerimise areng, mis aitab organisatsioonidel suurendada isiklikku suhtlust klientidega. Need võimaldavad organisatsioonidel pakkuda isikupärastatud puudutust kõigile oma kontaktidele ja klientidele. Võimalus suhelda inimlikul viisil on suur edasiminek võrreldes sellega, kuidas ettevõtted on seni suutnud klientidega suhelda, mida kuni viimase ajani piiras töötajate suutlikkus või suures osas üldised massmeiliprogrammid. Intelligentse virtuaalse assistendi lahutamatu osa on loomuliku keele mõistmine ja loomuliku keele genereerimine. Conversica juhtivteadlase dr Sid Reddy sõnul eeldab see süsteemi olemasolu, mis klassifitseerib täpselt kavatsused ja olemid. Kavatsuse all peab ta silmas lõppkasutaja kavatsust – mida klient teha püüab? Üksus pakub sellele kavatsusele konteksti. Teisisõnu viitab olem teabele, millest on abi kasutaja päringule vastamisel. Teine kriitiline komponent on masinõpe, mis viitab arvuti võimele õppida ilma selgesõnaliselt programmeerimata ja saada saadava teabe abil "targemaks". Inimkeeled on uskumatult keerulised, nüansirikkad ja pidevas arengus.[https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ [13]]

Erinevate suuruste ja tegevusaladega ettevõtted otsivad põhifunktsioonide optimeerimiseks tehisintellekti, intelligentset automatiseerimist ja konkreetselt intelligentseid virtuaalseid assistente. Üks traditsiooniline äriaspekt, mis saab tehnoloogilist tõuget, on müük – selle asemel, et jätta oma tööjõu hooleks huvitatud väljavaadete poole pöördumine ja nende jälgimine, automatiseerib laiendatud tööjõud, milles virtuaalsed assistendid ja inimesed töötavad koos. Virtuaal assistendi kasutamine esmase kliendi ja juhtivate inimeste kaasamiseks ei asenda töötajaid, vaid võimaldab neil oma aega paremini hallata. InsideSales.com andmetel kulutavad müügiesindajad müümisele vaid 37 protsenti oma ajast. See tähendab, et suurem osa müüja ajast kulub tulu mittetoovatele tegevustele, nagu haldusülesanded (sisepoliitika ja kinnitustega tegelemine) ning sihtkontode ja klientide analüüsimine. Kuna tarbijate ootused kiirele, viisakale ja isikupärastatud suhtlusele kasvavad jätkuvalt, peavad ettevõtted kliendi äri teenimiseks täitma või ületama need vajadused. Ettevõted investeerivad lahendusse, mis tagab sobivalt soovitud kiire ja isikupärastatud tähelepanu. Tänapäeval saab kasutada intelligentseid virtuaalassistente, et aidata klientidel tunda, et neid kuulatakse ja nende vajadustega arvestatakse.[https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ [13]]

== Tulevikuvaated ==

===Õppeasutuses===

Tehnoloogia on ja jääb alati õppimise ja õpetamise juurde. Tehnoloogiat hakatakse kasutama kooli tundides enam ja enam. Tulevikus on kindlasti tulemas virtuaalreaalsus klassiruumi, kus õpilased saavad virtuaalses maailmas kaasahaaravalt uurida ning õppida, mis parandab õppimiskogemust. VR ehk virtuaalreaalsus on hetkel pidevas arengus. Tänu virtuaalreaalsuses saavad õpilased näha realistlike pilte.

===Tööturg===

Lähitulevikus võime me näha enam ja enam seda, et lihtsamad tööd võtab robot üle inimestelt.
Kuna tehnoloogia on pidevas arengus ja tööturg on suur ja lai, siis neid tehnoloogilisi lahendusi on palju ja paljusid tehnoloogilisi lahendusi ei pruugi isegi hetkel olemas olla.
Kui vaadata lähituleviku siis tehisintellekt hakkab töötama digitaalses tööruumides, kus töötaja saab reaalajas vaadata andmeid ning nendele ligi pääseda ükskõik kust kohast ning seadmega. Sellega kaasneb töötajate tootlikkuse kasv.
Lähitulevikus aina enam hakkavad ettevõtted kasutusele võtma sellist süsteemi kus töötaja saab töötada ükskõik kus ja mis ajal tahes. Näiteks tulevane töökoht on selline, et töötaja saab töötada nii kodus kui ka töö juures. Et sellist lahendust toetada peab olema tehnoloogia paigas, mis tähendab seda, et töötaja tootlikkus oleks kõrge ning ei erineks kodus töötamise ja kontoris töötamise vahel.

===Tööstuslik automatiseerimine===

Ettevõtjad soovivad oma tööstusi viia automaatse süsteemi peale, mis on kordades odavam kui inimtöö kasutamine.
Tööstuse automatiseerimise tasemed saame jagada kolmeks hierarhiliseks kolmnurgaks. [16]

====Supervisor Level====

Supervisor Level ehk juhendaja tase asub kolmnurga tipus, mis koosneb tavalisest lauaarvutist, paneelarvutist või rack-arvutis. Arvutitesse on installitud standardsed opratsioonisüsteemid koos spetsiaalse tarkvaraga. [16]

====Control Level====
Control Levelil asub keskmisel tasemel, kus kasutatakse loogikakontrollereid või PLC-sid kus on käivitatud kõik automatiseerimisega seotud programmid. [16]

====Field Level====
Field Leveli on kolmnurga kõige alumine tase, kus on kasutatud kõik võimalike andureid mis annavad infot mis toimub näiteks tootmisliinil. [16]

== Positiivsed küljed ==
Pea kogu tehnoloogiline innovatsioon on läbi ajaloo olnud ajendatud efektiivsuse tõstmise ning tööviljakuse suurendamise soovist, nii ka tööturul ja hariduses. Mida rohkem leiab aset töökohtade automatiseerimine, seda enam on inimtööjõul võimalik oma aega kulutada otstarbekamalt. Haridusvaldkonnas tähendab tehnoloogia areng ja rakendamine tõhusamat õppeprotsessi ning haritumaid ja pädevamaid kodanikke.

===Tööturg ja töökohad===

====Suurem produktiivsus====
Alates tööstusrevolutsioonist 19. sajandil on järjest rohkem hakatud inimtööjõu poolt täidetavaid ülesandeid automatiseerima. Kõige suurem mõju on sellel olnud tootmisele, kus tõuseb keskmine produktiivsus tänu tehnoloogiale igal aastal hinnanguliselt kuni 1.4% [https://www.mckinsey.com/~/media/mckinsey/featured%20insights/digital%20disruption/harnessing%20automation%20for%20a%20future%20that%20works/a-future-that-works-executive-summary-mgi-january-2017.ashx [18]]. Selle põhjuseks on asjaolu, et tootmises on suur roll töökohtadel, kus ülesanded on väga korduvad ja ühetaolised ja vähese komplekssuse tõttu robotitele sobivad. Tuntud näide automatiseerimisest tootmises on autotööstus, mis 20. sajandil oli masintööjõu kasutuselevõtmise poolest esirinnas. [https://www.independent.co.uk/life-style/motoring/features/the-timeline-car-manufacturing-2088018.html[19]] Autode kokkupanek on inimeste jaoks raske ning aeganõudev töö, kuid robotite rakendamine võimaldas 1960. aastatel autotööstusel tõusta uuele efektiivsuse tasemele, ilma milleta ei oleks autod iial saanud nii populaarseks kui nad tänapäeval on.

====Täpsus====
Üks suuremaid probleeme inimtööjõu kasutamise puhul on inimlikud eksimused. Hooletusest tulenevate vigade eest ei ole kaitstud ka kõige kogenumad ja kohusetundlikumad töötajad. Seda mure on aga võimalik vähendada tehnoloogia abiga. Masinad suudavad täita sama ülesannet tuhandeid või isegi miljoneid kordi järjest ja seda sealjuures iga kord sama hästi kui identselt. 21. sajandil on roboteid hakatud kasutama ka keerulisemates valdkondades, näiteks kirurgias. Meditsiin on valdkond, kus inimlikul eksimusel võivad olla surmavad tagajärjed. Seega on loodud roboteid, mida kaugjuhtimise teel kontrollides saavad kirurgid läbi viia operatsioone ja muuta seeläbi eksimuse tõenäosuse kaduvväikseks. Kui inimest võivad kergesti mõjutada mitmed tegurid nagu näiteks meeleolu, töökeskkonna temperatuur, töökollektiiv, siis robotitele need faktorid ei mõju ning seeläbi saavutatav täpsus ületab ka täpseimate inimtööliste oma mitmekordselt. Täpseimate kirurgias ja tööstuses kasutatavate robotite viga jääb 1 mikromeetri piiridesse- see on täpsus, millest inimtööjõu puhul võib vaid unistada.[https://www.roboticsbusinessreview.com/manufacturing/robot-precision-evolves/[20]]

====Tööohutus ja ergonoomika====
On olemas suur hulk ametikohti, kus eksisteerib pidev oht töötaja tervisele või isegi elule. Kui vanasti oli seesuguste ametitega kaasnev risk paratamatus, siis tänapäevane tehnoloogia on erinevates valdkondades suutnud vigastuste ja füüsilise koormusega kaasnevaid ohtusid suurel määral vähendada. Nii mõnigi töökoht, mille pidajad pidid varasemalt surmaga silmitsi seisma, on muudetud täiesti ohutuks. Näiteks demineerijad saavad pomme kahjutuks tehes kasutada moodsaid demineerimisroboteid, mida on võimalik juhtida sadade meetrite kauguselt. Nii saab vale liigutuse või muu vea korral viga vaid robot, kuid inimeluga ei juhtu midagi. Kuid tehnoloogia mõju tööohutusele pole alati nii dramaatiline. Ergonoomilised reguleeritavad lauad on muutnud kontoritöötajate elu lihtsamaks, sest nende abil saab vältida päev otsa samas asendis viibimist. Pika perioodi jooksul hoitud sundasenditega võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. On loodud ka seadmeid, mida kasutaja saab kinnitada oma seljale ning mis saadavad talle meeldetuletuseks signaali, kui istumisasend on kahjulik. Tänapäevastel monitoridel on automaatsed heledusemuutjad, mis kohandavad ekraani eredust sõltuvalt keskkonna valgustatusest, et kaitsta kasutaja silmi.[https://mashable.com/ad/article/innovative-ergonomic-products[21]] Kõik sellised tooted kindlustavad, et töötajad oleks terved ning tagavad maksimaalse produktiivsuse.

====Töö kättesaadavus====
Kui veel mõned aastakümned tagasi oli reaalsus, et töö tegemiseks peab füüsiliselt töökohta kohale minema, siis kaasaegsete lahenduste abil on kaugtöö muudetud käepäraseks. Nii mõneski valdkonnas ei ole töötajate füüsiliselt kohalviibimine üldse oluline, sest nii tööülesandeid täita kui kollektiiviga suhelda saab ka interneti vahendusel. Tähelepanuväärse tõuke selle trendi arengus on andnud üleilmne Covid-19 pandeemia, millest ajendatuna pidid paljud tööandjad kohaldama kaugtöö võimalusi, et viiruse levikut ära hoida. On märkimisväärne, et uuringute tulemusena on töö viimine distantsile tõstnud töötajate produktiivsust keskmiselt 13 %.[https://nbloom.people.stanford.edu/sites/g/files/sbiybj4746/f/wfh.pdf[22]] Töö lahti sidumine füüsilisest kohalkäimisest võimaldab ettevõtetel värvata inimesi sõltumata nende asukohast. Näiteks võib ettevõte, mille peakontor on New Yorgis, vabalt tööle võtta spetsialisti, kes ise elab Pekingis, eeldusel et firma võimaldab kaugtööd. Tänu sellisele paindlikkusele on tööturg avatum ning seeläbi ka produktiivsem.

===Haridus===
====Hariduse kättesaadavus====
Sarnaselt tööturuga sai ka hariduselu Covid-19 pandeemia tagajärjel tugeva löögi, sest koolid paljudes maailma riikides suunati distantsõppele. See sundis pedagooge tarvitusele võtma uudseid lahendusi õppeprotsessi korraldamisel. Tunde hakati läbi viima videokõnede vahendusel ning hindelisi töid esitati digitaalselt. Ilma moodsa tehnoloogiata oleks õpilaste haridus kannatanud palju rohkem kui see reaalselt kannatas. Õppeprotsessi tehnoloogiaga paindlikumaks muutmine on maad võtmas ka mittepandeemilises kontekstis, eriti ülikoolides. Näiteks Londoni ülikool pakub sadu kursusi, mida saab läbida vaid veebi vahendusel.[https://london.ac.uk/make-yourself-home#teaching-and-learning-in-education-20340[23]]
Veel eelmise aastatuhande lõpus olid sellised lahendused ennekuulmatud ja et mingi asutuse pakutavast haridusest osa saada, tuli kas osta raamat, mis seda haridust kajastas või ise kohale minna. Internetikeskkonnad nagu näiteks Zoom ja Skype on vähendanud vajadust õpilasel ja õpetajal või tudengil ja õppejõul samas ruumis viibida, sest tunde ja loenguid saab läbi viia ka videoformaadis. Nii on hariduse omandamine paljudel juhtudel tänu tehnoloogiale kiirem ja tõhusam kui klassikaliste meetoditega.

====Interaktiivsed lahendused====
21. sajandil on olnud rohkelt juttu hariduse huvitavamaks muutmisest ja iganenud dogmadest vabanemisest. Tehnoloogia on pakkunud uue mõtteviisi pooldajatele head võimalust katsetada ning implementeerida uudseid lahendusi õppeprotsessi rikastamisel. Ühe 2017. aastal koostatud aruande järgi nõustus 96% õpetajatest väitega, et tehnoloogial on olnud haridusele positiivne mõju.[https://edtechnology.co.uk/latest-news/96-of-teachers-say-tech-has-a-positive-impact-on-education/[24]] Õpilaste, eriti algklassiõpilaste jaoks on näiteks hariduslike videote vaatamine palju kaasahaaravam ning motiveerivam kui õpikute sisu meelde jätmine. Kahtlemata on õpikutel oma roll hariduses, kuid infoühiskonna kontekstis ei saa mööda vaadata kaasaegsetest lahendustest nagu raamatutarkusi kinnistavad mängud ja muu meedia. Ühe uuringu järgi väitis 83% õpetajatest, et videote näitamisel on olnud nende õpetamistulemusele positiivne mõju.[https://corp.kaltura.com/wp-content/uploads/2019/07/The_State_of_Video_in_Education_2019.pdf]

== Negatiivsed küljed ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia on midagi enamat, kui uute vidinate ja rakenduste avastamine. Seetõttu peaksid kõik tehnoloogia kohta käivad arutelud arvestama ka riske ja takistusi, mida tehnoloogia võib haridusele kaasa tuua. [https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 [9]] Digitehnoloogia ja interaktiivsus kujutavad endast olulisi riske laste turvalisusele, privaatsusele ja heaolule, suurendades ohte ja kahjusid, millega paljud lapsed juba niigi silmitsi seisavad ilma võrguühenduseta ja muutes juba haavatavad lapsed veelgi haavatavamaks.

==== Lugemine ja kirjutamine ====
Vaatamata laialt levinud arvamusele, et klassiruumi tehnoloogia üldiselt parandab õpilaste akadeemilisi saavutusi ja suurendab nende motivatsiooni oma ülesannete täitmiseks, tundub, et suur sõltuvus tehnoloogiast mõjutab tõsiselt õpilaste pädevusi oskuses, mis on nende jaoks vaieldamatult olulised, nimelt lugemine ja kirjutamine. Väga paljud õpetajad on otsustanud oma õppeained viia üle digikeskkonda. Näiteks palutakse kirjandeid, esseesid ja muid tekste arvutis kirjutada. Samuti kasutatakse mõnedes õppeainetes klassikaliste õpikute asemel rakendust Google Books. Kuigi need lahendused hoiavad kokku paberit, on õpilastele need meetodid siiski negatiivse mõjuga. Nimelt kahjustab trükkimine käsitsi kirjutamist ning lugemist ning infotehnoloogia toob endaga kaasa informatsiooni pinnapealse lugemise. Selle tõttu ei õpi õpilased Google Books'st sama palju kui trükitud raamatutest. Õpilastel, kes loevad lineaarseid tekste, on parem arusaamine ja ka mälu kui neil, kes loevad interneti kaudu. Üleminek paberilt ekraanile ei muuda vaid viisi kuidas me mingis kirjatükis navigeerime, vaid mõjutab ka tähelepanu astet ning sügavust, mida me sellele konkreetsele tükile pühendame. Interneti avades, siseneme me keskkonda, mis soodustab pealiskaudset lugemist, kiirustavat ja hajutatud mõtlemist ning pealiskaudset õppimist.[https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education [10]]

==== Kalkulaatorid ====
Mure kalkulaatorite, eriti graafikakalkulaatorite kasutamise negatiivse mõju pärast, on väga aktuaalne. Kalkulaatoreid on küll kasutatud juba väga ammusest ajast saati, kuid kuna need on üldiselt numbrilised, ei pruugi õpilased omandada kindlat kontseptuaalset arusaamist matemaatikast. Kalkulaatorit kasutavate õpilaste nägemus matemaatikast on tõenäoliselt protseduurilisem ning sellest tulenevalt võivad nende probleemide lahendamise oskused olla piiratud. Nende õpilaste struktuurilise ülevaate areng matemaatikast võib samuti kalkulaatori kasutamisel takistuda või aeglustuda. Lisaks võib kalkulaator oma disaini tõttu edastada eksitavat teavet ning tekitada segadust tähistuste õppimisel. Õppeainetes nagu matemaatika ja aritmeetika takistab kalkulaatorite kasutamine õpilaste analüütilise mõtlemise õitsengut.[https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/ [11]] 2012. aastal teatas Suurbritannia valitsus oma otsusest keelata ära kalkulaatorite kasutamine algklassides, kuna õpilased kasutavad ja toetuvad nendele liiga palju.[http://bjsep.org/getfile.php?id=158 [12]]

==== Dehumaniseerimine ja isoleerimine ====
Liigsel tehnoloogia sõltuvusel klassiruumides on dehumaniseeriv mõju. Eriti just viimase kümne aasta jooksul õpetamine, kui inimtegevuse kunst inimeste võimusest ära võetud ning pigem on võim läinud tehnoloogia kätte. Paljudele haridustasemetele ja kursustele on valmistatud eelkoostatud õppekavad, mida konkreetsed aineõpetajad ise enda kursusele koostanud ei ole. Tehnoloogia tõmbab õpilasi eemale füüsilisest keskkonnast. Näiteks kõrgkoolides ja veebikursustel salvestavad õpetajad enda tunde ette või teevad seda reaalajas läbi arvutite. See sunnib õpilasi suhtlema masinatega, mitte inimestega. Lõpuks ei tea õpetaja oma õpilastest peaaegu et mitte midagi ning õpilastel omakorda puudub lähedane side ja kokkupuude oma õpetajaga, mis omakorda on hariduse üks põhieesmärk. Kui õpetajad liiga pikka aega tehnoloogiast oma klassiruumides sõltuvad, ei jää neil peaaegu et üldse aega oma õpilasi mõjutada. Tehnoloogia tekitab takistuse õpilase ja õpilase omavahelises suhtluses. Isolatsiooni tunne on üha levinuim noorte õpilaste seas, kes käivad koolides, kus tahvelarvutite kasutamine on tavaline. Tehnoloogiapõhiste mängude ja meelelahutuse korduv kasutamine, mille eesmärk on muuta tunnid atraktiivsemaks, toob kaasa õpilaste seas isolatsiooni tunde ja võib lõpuks viia kehvemate õpitulemusteni. Uuringud on aga tõestanud, et nutitelefonide laialdane kasutamine õppeprotsessis põhjustab õpilaste tähelepanu hajumist, teadmiste killustumist ja õpetajate suutmatust klassiruume hallata. [https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064 [13]] Isoleeritus ja üksindus näib olevat ülim mõju õpilaste tehnoloogiakasutusele, kuna olles täielikult sukeldunud klassiruumi digitaalsete vidinatega manipuleerimisse, unustavad nad sageli, et on klassikaaslasi, kellele nad saavad toetuda ja kellega suhelda.

=== Tööturul ===
Tehnoloogiat võib leida kõikjalt ning sellest ei saa põgeneda. Tehnoloogia mittekasutamine võib tähendada ka tagasilööki oma karjääris ja isiklikus elus. Lihtsamalt öeldes, on tänapäeval väga raske oma elu ette kujutada ilma tehnoloogiata. Kõik ettevõtted erinevates tööstusharudes üle kogu maailma on juba kaasaegse tehnoloogia kasutusele võtnud, kuid töötajad kogevad tööl tõsiseid negatiivseid mõjusid, mille on põhjustanud justnimelt tehnoloogia.

==== Töö- ja puhkeaeg ====
Tänapäeval on töötajatel põhiliseks töövahendiks arvuti. Tänu arvutile, on paljudes ettevõtetes võimalik teha kaugtööd peaaegu ükskõik kus, kus on olemas internetiühendus. Kaugtöö võimalus on loomulikult väga kasulik mitmetele inimestele, kuid sellel on ka üks suur negatiivne külg, nimelt kaob sellisel töö vormil piir töö- ja puhkeaja vahel.[https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid [14]] Kuna arvuti on suurema osa ajast käe-jala kaugusel ning niisama arvutit meelelahutuseks kasutades märgatakse tahes-tahtmata ka tööga seotud teavitusi. See teeb arvuti kasutamise meelelahutuseks peaaegu võimatuks, kui näha tööalaseid teavitusi, mis panevad kasutajat kohe tööasjade peale mõtlema. Tänapäeval saab mitmeid tööasju ka telefoniteel ajada, näiteks logida sisse oma töömeili ka telefonis. See tähendab, et raske on kasutada oma puhkeaega mitte tööle mõeldes, sest kõik tööinformatsioon ja teated on töötajal koguaeg silme ees ning ka mõtetes.

==== Segavad faktorid ====
Arvutis tööd tehes veedavad töötajad töö peale oma tööajast 43%.[https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/ [15]] Põhjus, mis see osakaal suhteliselt väike on, seisneb segavates faktorites, mis arvutis töötades esile tulevad. Rakendused nagu email ning muud töösisesed programmid on küll tööd kiiremaks teinud, kuid mida aega edasi, seda segavamaks see muutub tööd tehes. E-kirjad, vestlused, kiirsõnumid langetavad töötajate produktiivsust, kuna tänapäeval tuleb neid iga päevaga aina rohkem ja rohkem. Viimasel ajal tutvustatakse töötajale selle lahenduseks võimalusi, kuidas saaks neid häirimisi paremini hallata ehk emailil mingiks hetkeks ühendus katkestada või moodustada endale aken, millal nendega tegeletakse, nii need ei ole silme eest iga hetk ning aitavad poolelioleva töö lõpuni viia ilma, et keskendutakse vahelesegavale asjale. Kui tööd segavad erinevad faktorid, tõuseb töötajatel stressitase, neil tekib suurem frustratisoon, ajasurve ja pingutus. Kõik need tegurid mõjuvad inimese vaimsele ja ka füüsilisele tervisele negatiivselt. Samuti peab ära märkima selle tõttu hajameelsete töötajate tehtud töö laiema mõju.

== Allikad ==
1. https://home.cern/science/computing/birth-web

2. https://history-computer.com/apple-ii-complete-history-of-the-apple-ii/

3. https://online.purdue.edu/blog/education/evolution-technology-classroom

4. https://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/pc25/pc25_birth.html

5. https://azure.microsoft.com/en-us/overview/what-is-the-cloud/

6. https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ (Kasutatud 03.12.2021)

7. https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ (Kasutatud 03.12.2021)

8. https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ (Kasutatud 03.12.2021)

9. https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace (Kasutatud 03.12.2021)

10. https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ (Kasutatud 03.12.2021)

11. https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 (Kasutatud 03.12.2021)

12. https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ (Kasutatud 03.12.2021)

13. https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ (Kasutatud 03.12.2021)

14. https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 (Kasutatud 03.12.2021)

15. https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education

16. https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/

17. http://bjsep.org/getfile.php?id=158

18. https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064

19. https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid

20. https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/

21. https://www.electronicshub.org/introduction-to-industrial-automation/#Types_of_Industrial_Automation_Systems (Kasutatud 05.12.2021)

Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses

2021-12-05T19:35:31Z

Tapaas: /* Hariduse kättesaadavus */

Tehnoloogia on saanud osaks meie elust. Uued tehnoloogiad ei ole enam vaid lisad, mida on tore omada, aga ilma milleta saaks samahästi hakkama, nüüdseks on neist saanud suhtluskeskmed, mis on tänapäeval ülioluliseks osaks meie elust.

== Ajalugu ==
Ei ole kokkuleppele jõutud, mis aastal digitaaltehnoloogia töökeskonna ja hariduse osaks sai. Vaieldakse, et see algas esimese LEO I arvuti käivitamisega, 1951. aastal. Teised väidavad, et see algas esimese elektroonilise kirja saatmisega, 1971. aastal. Selleni pole veel kokkuleppele jõutud, aga üks asi on kindel: digitaaltehnoloogia on nüüdseks töökeskkonna ja hariduse lahutamatu osa.

=== Töökeskkond ===

==== Esimesed arvutid töökeskkonnas ====
Aastatel 1970 - 1990 hakkasid arvutid töökeskkonda sisenema. Apple tuli 1976. aastal turule Apple I arvutiga, mis oli esimene enda suguste seas. Apple I ei olnud turunduslikult kuigi edukas, aga see valmistas teed Apple II-le. Vaadates arvuteid, mida kasutati aastakümneid tagasi, siis võivad tunduda need abituna. Seda väita ei ole kuigi vale kui võrrelda neid arvuteid tänapäeva nõuetega. Tol ajal olid need arvutid, oma 6502 protsessori ja 48 kb RAM-ga, suutelised tegema seda, milleks nad loodud olid.[https://history-computer.com/apple-ii-complete-history-of-the-apple-ii/[2]] Lisaks Apple seeria arvutitele olid samasuguste näitajatega ka Commodore PET 2001 ja TRS-80.

====Töökeskkonna digitaliseerimine ====
Iga suurem ettevõte, aastatel 1990, omas nüüd tööarvuteid. Järgmiseks sammuks oli töökeskkond digimaailma viia ja seda sai teha tänu internetile. Internet kui mõte oli olemas juba 1960. aastatel, kuid alles aastal 1991 mõtles Tim Berners-Lee välja digitaalse “sihtpunkti”, mida me tunneme tänapäeval veebilehena.[https://home.cern/science/computing/birth-web [1]] Internetiajastu tuli nagu torm. Ettevõtjate unikaalsed mõttet põimusid interneti lõputute võimalustega. Iga ettevõte võis nüüd luua oma meiliaadressi, luua veebilehte ja saata e-kirju. Omavaheline suhtlus muutus digitaalseks.

====Pilve kasutuselevõtt====
Järgmisel kahel aastakümnel oli pakkuda veel omakorda uuendusi. Üks suurimaid innovatsioone töökeskkonnas oli “pilv”. Tänu “pilvele” ei pea ettevõtted enam füüsilisi koopiaid hoidma. Kõike saab teha võrgus. See tõi endaga kaasa töökeskkonna muutuse. Inimesed ei pidanud ilmtingimata kontoris olema, et vajalikud toimetused ära teha. Kõik vajaliku sai salvestada “pilve”, kust töötajatel on sellele ligipääs ja saavad esitada vajalikud andmed ja paberid ka digitaalsel kujul. Nüüd ei olnud enam arvutid üksteisega ühendatud. Nüüd on kõik, absoluutselt kõik ühendatud: arvutid, kelladja telefonid. Ükskõik kes on kättesaadav ainult mõne sõrmeliigutuse kaugusel.[https://azure.microsoft.com/en-us/overview/what-is-the-cloud/[5]]

===Õppeasutus===
Sarnased tehnoloogilised lahendused leidsid aset ka hariduses, õppimises ja õpetamises. Tänapäeval ei kujutaks me õppimist ilma nutiseadmeteta ette, sest suur osa informatsioonist on tänapäeval sekunditega kättesaadav.

====Muutused õppeprogrammides====
1920 aastatel hakati kasutama õppeasutuses raadioid. Õppeprogramme hakati tootma raadiosaadete jaoks, et õppimine ei oleks nii üksluine ja igav.
1950 algusaastatel tuldi välja dokumendi kaameraga ja videosalvestustega, mis muutsid õppeprotsessi tohutult. Tänu dokumendikaamerale said õpilased näha, mida õppejõud paberile kirjutab. Nii raadiol kui ka videosalvestustel oli sarnane eesmärk: teha õppimisprotsess huvitavamaks.[https://online.purdue.edu/blog/education/evolution-technology-classroom[3]]

==== Kalkulaator ja personaalarvuti ====
1972 hakati klassiruumides kasutama kalkulaatorit, mis võimaldas teha arvutusi kiirelt ja veatult. Umbes kümme aastat hiljem tuli IBM välja personaalse arvutiga, milleks oli IBM5150.[https://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/pc25/pc25_birth.html[4]] IBM5150 ei olnud kuigi võimas arvuti võrreldes tol aja teiste 8 bitiste arvutitega. Õppeasutused tedsid, et ei lähe kaua aega, kui arvutid jõuavad õppeasutustesse. 1993 aastal tuli Apple välja “Personal Digital Assistanti” või lühidalt PDA-ga. Peale seda on olnud arvutid osa inimeste igapäevaelust.
Nüüdseks on paljudel õpilastel üks nutiseade, kui mitte kaks, mis on ööpäevaringselt ühenduses internetiga. Paljud ei kujutaks oma igapäeva elu ette ilma interneti või nutiseadmeta. Need on juba osa meist.

== Tänapäeva näited ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia juhatab sisse põhjalikud struktuurimuutused, mis võivad olla lahutamatud tootlikkuse olulisest paranemisest nii õpetamise kui õppimise toetamiseks.

==== Tahvelarvuti ====
Tänapäeval aina rohkem vahetuvad koolides õpikud tahvelarvutite vastu. Need võimaldavad õpilastel teha virtuaalseid väljasõite peaaegu igasse sihtkohta, mida klassis käsitletakse. Mõned veebisaidid toetavad seda 360-kraadise videoga. Tegu on klassiruumis kaasaskantav uurimistööriistaga, mis võimaldab õpilastel ihaldavat informatsiooni uurida mõne hetkega koha pealt lahkumata. E-raamatud on loodud spetsiaalselt tahvelarvutites kasutamiseks, mistõttu lubatakse õpilastel kasutada oma tahvelarvuteid klassiruumis lugemiseks. Lisaks on tahvelarvutitel kõlarid, mis võimaldavad hõlpsalt kuulata audioraamatuid või teksti kõneks muutvaid e-raamatuid. Kasutades rakendusi nagu Tune In Radio, saavad õpilased kuulata oma tahvelarvutites muusikat, raadiosaateid ja podcaste kogu maailmast. Tahvelarvutid annavad võimaluse multimeediumiprojektide, koomiksite, raamatute, muusika ja muu loomiseks. Neid projekte saab jagada ja näidata oma õpetajate või kaasõpilastega. Tahvelarvutitel on kaamerad ja õige fototöötlusrakendusega saavad õpilased töötada loominguliste projektidega või lihtsalt dokumenteerida tunnitegevusi. Lisaks saab luua pilves klassi märkmete tegemise lehe, kuhu kõik õpilased saavad ideid ja märkmeid jagada. Internetist leidub palju kvaliteetseid haridusrakendusi, mida õpilased õppimise täiendamiseks kasutavad. Kõike alates matemaatika teisendusrakendustest kuni keeleõppe rakendusteni. Lisaks õpperakendustele on ka palju hariva väärtusega mänge.

==== 3D Printer ====
3D-printimise rakendamine hariduses on laialdaselt kasutusel põhi- ja keskkoolides, ülikoolides, raamatukogudes, tehnikakõrgkoolides ja muudes haridusasutustes. 3D-printimine on muutnud tootmismaailma paremaks. Paljud tootjad kasutavad lennukiosade, jäsemete proteeside ja isegi 3D-prinditud ravimite tootmiseks 3D-printimise või lisatootmistehnoloogiaid. Hariduses hõlbustavad 3D-printimise tehnoloogiad paremat õppimist, oskuste arendamist ning õpilaste ja õpetajate suuremat seotust ainega. Lisaks tekitab 3D-printimine suuremat loovust ja koostööd probleemide lahendamisel. Laias laastus on haridusasutustes 3D-printimiseks neli peamist kasutusjuhtu:

1. Õpetada õpilastele 3D-printimist, 3D-printimise tehnoloogia toimimist ja selle rakendusi reaalsetes olukordades (nt tööstusprotsesside sujuvamaks muutmisel).

2. Koolitajate teavitamine 3D-printimisest, et seda saaks õppekavadesse asjakohaselt lisada

3. Õpilaste loovuse ja disainioskuste parandamine

4. Artefaktide printimine, mis aitavad õpilastel mõista olulisi mõisteid.[https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ [6]]

==== Tehisintellekt ====
Tehisintellekt on tänapäeval tehnoloogia keskne osa. See juhib peeneid asju, nagu Netflixi soovitused ja keerulisemad süsteemid, nagu äriennustustarkvara. Kuna tehisintellekt mõjutab tehnoloogiat paljudes tööstusharudes, on ka koolid hakanud kohanema. Tehisintellekt hariduses – täpsemalt põhikooli hariduses – toob kasu nii õpilastele kui ka õpetajatele. Kaks levinud näidet tehisintellektist hariduses on assistendid ja automatiseerimine, kuid koolid saavad neid tööriistu veelgi kaugemale viia.
Tehisintellekt saab põhikooli hariduses alustada tüütute ja korduvate ülesannete lihtsamaks muutmisest. Haldustoimingud, nagu digifailide korraldamine ja dokumentide edasi-tagasi edastamine, võivad olla aeganõudvad. Samamoodi võivad hinnete määramine ja ajakava koostamine võtta ära õpetajate õpilastega veedetud aja. Erinevat tüüpi tarkvara automatiseerib need toimingud hõlpsalt. IntelliMetric ja Project Essay Grade on kaks silmapaistvat ressurssi, mis kasutavad tehisintellekti igasuguste ülesannete automaatseks hindamiseks alates testidest kuni esseedeni. Sellised tööriistad hõlbustavad õpetajatel õpilastega suhtlemisele keskendumist. Õpetajad saavad õppijaid lähedalt abistada, muretsemata selle pärast, millal nad töid hindavad või teste kontrollivad.[https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ [7]]

Õpilaste tehisintellekti assistendid, mis võivad olla midagi nii lihtsat nagu Google Classroom, suudavad kontrollida õpilase töö originaalsust, nii et õpetaja ei peaks seda tegema. Mõned klassiruumid võivad töötada koos koduabilistega, nagu Amazoni Alexa. Kuna aga privaatsus on koolide ja õpilaste peamine mure, ei luba mõned koolid häälassistente klassiruumis kasutada. Assistente on aga igasuguse kuju ja suurusega. 2020. aasta detsembris teatas Denveri avalike koolide piirkond oma plaanist integreerida noorematele õpilastele tehisintellekti assistendid. Tehnika aitab lastel vestlustes ja klassitegevustes sagedamini osaleda. Kuigi roboti assistendid on ka võimalused, mis võivad õpilasi kaasata, on selline tehisintellekti abi mitmekülgsem ja võib olla midagi nii lihtsat kui arvutiprogramm. Tehisintellekt saab analüüsida õpilase edusamme ja näha, millisel tasemel nad on. Selle teabe põhjal saab õpetaja anda neile õppimise jätkamiseks rohkem abi või ressursse. Näiteks New Jerseys asuv Slackwoodi põhikool on kasutanud õppeassistenti Happy Numbers. See süsteem analüüsib õpilaste tööd matemaatikakursustel ja näitab õpetajatele, kellel on klassiruumis kõige rohkem raskusi. See võib pakkuda isikupärastatud soovitusi nende paremaks muutmiseks.[https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ [7]]

=== Tööturul ===
Tänapäeval vajab digitaalset töökohta iga ettevõte, kus on kaugtöötajad, eesliinitöötajad, mitu asukohta või mis tahes muu takistus, mis takistab iga töötaja koos viibimist. Digitaalseid töökohatehnoloogiaid ei piira füüsilise maailma piirangud. Need võimaldavad töötajatel kokku tulla, ideid jagada ja suhelda sama hästi (mõnikord isegi paremini) kui nad seda koha pealt teeks. Tööjõu juhtimisest maksimaalselt kasu saamiseks on oluline olla kursis viimaste suundumuste ja arvutitehnoloogia uute edusammudega ettevõtluses.
==== Pilv ====
"Pilv" viitab serveritele, millele pääseb juurde Interneti kaudu ning nendes serverites töötavale tarkvarale ja andmebaasidele. Pilveserverid asuvad andmekeskustes üle kogu maailma. Pilvandmetöötlust kasutades ei pea kasutajad ja ettevõtted ise füüsilisi servereid haldama ega oma masinates tarkvararakendusi käivitama.[https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ [8]]
See tööturul muudab äritegevuse maastikku, kus see kõik toimub. Pilve kaudu tegutsedes suudavad igas suuruses ettevõtted konkureerida turukonkurentidega viisil, mis varem oli ettekujuteldamatu. See taandub kapitalikulude ja üldkulude vähendamisele ning turule jõudmise kiiruse suurenemisele, mis võimaldab klientide ootusi täita. Ettevõte ei saa endale lubada pilve tempot alahinnata. Pilvega pole töötajad sunnitud oma laua taga töötama, ehk nad saavad töötada graafiku alusel, mis täiendab nende individuaalset rutiini. Nende tootlikkuse tase omakorda tõuseb, mis toob organisatsioonile kasu. Pilves töötamine võimaldab töötajatel pääseda oma dokumentidele ja failidele juurde mis tahes seadmest, olgu see siis nutitelefon, tahvelarvuti või sülearvuti, igal pool ja igal ajal, mis mitte ainult ei soodusta teie ettevõtte koostööd, vaid suurendab seda ka. Tänu pilvele töötatakse alati uusimate saadaolevate tehnoloogiatega. Kuna ettevõtte andmeid hoitakse tsentraalselt, saavad töötajad anda mitmele kolleegile, meeskonnale ja kolmandale osapoolele juurdepääsu oma failide vaatamiseks ja muutmiseks. Näiteks Office 365-s muudab Skype ärirakendus koostöö veelgi isiklikumaks ja tõhusamaks. Tänapäeval saab lisaks kiirsõnumite juurde pääsemise ja nende saatmisele ka konverentskõnesid otse Microsoft Wordist teha. Meeskond saab failidega hõlpsalt koos töötada, samal ajal kui pilv salvestab need automaatselt, et nad saaksid tulevikus igal ajal oma mobiilseadmete kaudu neid vaadata ja tööd jätkata. Pilvandmetöötluse kõrvalmõju on olnud andmete ja teabe suur hulk, mida organisatsioonid saavad kasutada oma äriprotsesside hindamiseks. Pilvesüsteemid võimaldavad usaldusväärselt koguda, jälgida ja analüüsida olulisi andmeid, mis võivad aidata organisatsioonidel protsesse värskendada või asendada, et tagada parem tulu. See võimaldab töökohal tõhusamalt toimida ning töötajatele määrata õigeid ülesandeid ja rolle.[https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace [9]]

==== Digiturvalisus ====
Turvalisus on pikka aega olnud väljakutse paljudele ettevõtetele, eriti neile, kes tegelevad tundlike andmetega. COVID-19 pandeemia on veelgi kiirendanud kaugtööpoliitika kasutuselevõttu. See on pannud paljud mõtlema, kuidas rakendada paindlikku tööpoliitikat, tagades samas turvalisuse nii pandeemia ajal kui ka pärast. Kräkkerid on tõenäoliselt üks suurimaid ohte ettevõtetele, olenemata nende suurusest või tööstusest.[https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ [10]] Ettevõtte Positive Technologies 2020 aasta aprillis väljastatud aruandes leiti, et organisatsioonidele suunatud küberrünnakud on tõusuteel, kasvades aastatel 2018–2019 19%. Enim sihitud sektorid olid valitsusorganisatsioonid ning tervishoiu- ja haridusasutused, mis said 54% kõigist rünnakutest.[https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 [11]] Nõrkade paroolide otsimise, andmepüügi e-kirjade saatmise ning pahavara ja sotsiaalse manipuleerimise rünnakute abil saavad kräkkerid tuvastada nõrgad lingid ja võtta üle terved võrgud. Kuigi kräkkerid pakuvad pidevalt uusi ideid ja tehnikaid kasutajate ja ettevõtete petmiseks, aitab neid sageli töötajate hooletus (mis moodustab 70% andmetega seotud rikkumistest), küberturvalisuse alusteadmiste puudumine ning juhuslik kokkupuude veebis ja Internetis. Need on leiud identiteedivarguse ressursikeskuse (ITRC) aruandes, milles vaadeldi väga üksikasjalikult andmetega seotud rikkumiste levinumaid põhjuseid. Samuti leiti, et mõned andmetega seotud rikkumised on põhjustatud volitatud töötajate tahtlikust andmete vargusest, piiratud ja ebaturvalisi protokolle kasutavatest ettevõtetest ning halvasti kavandatud juurdepääsukontrollist. Tänapäeval leidub tööturul erinevaid lahendusi küberrünnakute vastu.[https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ [10]]

Töötajad hoiavad kaasaskantavaid seadmeid, nagu sülearvutid ja mobiiltelefonid, alati turvalise pääsukoodiga lukustatuna. Turvaliste pääsukoodide loomiseks on palju võimalusi. Mõnel seadmel on biomeetrilised skannerid, samas kui teised kasutavad autentimiseks PIN- või maatriksipääsukoodi. Kui kasutatakse tekstiparooli, siis see peab olema iga konto jaoks kordumatu. Kriitiliste rakenduste ja kontode puhul nõutalse töötajatelt kahefaktorilise autentimise kasutamist. Kui töötatakse väljaspool kontorivõrku, tagatakse ohutus WiFi-ühenduse kasutades VPN-ga (virtualiseeritud personaalvõrk). VPN toimib turvalise tunnelina Internetis, krüptides liiklust. Rakendades oma kontori turvalises võrgus VPN-i, saavad töötajad reisida, tuginedes peakorteri kaitsekontrollile.[https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ [12]]

==== Intelligentne virtuaalassistent ====
Intelligentsed virtuaalsed assistendid on intelligentse automatiseerimise areng, mis aitab organisatsioonidel suurendada isiklikku suhtlust klientidega. Need võimaldavad organisatsioonidel pakkuda isikupärastatud puudutust kõigile oma kontaktidele ja klientidele. Võimalus suhelda inimlikul viisil on suur edasiminek võrreldes sellega, kuidas ettevõtted on seni suutnud klientidega suhelda, mida kuni viimase ajani piiras töötajate suutlikkus või suures osas üldised massmeiliprogrammid. Intelligentse virtuaalse assistendi lahutamatu osa on loomuliku keele mõistmine ja loomuliku keele genereerimine. Conversica juhtivteadlase dr Sid Reddy sõnul eeldab see süsteemi olemasolu, mis klassifitseerib täpselt kavatsused ja olemid. Kavatsuse all peab ta silmas lõppkasutaja kavatsust – mida klient teha püüab? Üksus pakub sellele kavatsusele konteksti. Teisisõnu viitab olem teabele, millest on abi kasutaja päringule vastamisel. Teine kriitiline komponent on masinõpe, mis viitab arvuti võimele õppida ilma selgesõnaliselt programmeerimata ja saada saadava teabe abil "targemaks". Inimkeeled on uskumatult keerulised, nüansirikkad ja pidevas arengus.[https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ [13]]

Erinevate suuruste ja tegevusaladega ettevõtted otsivad põhifunktsioonide optimeerimiseks tehisintellekti, intelligentset automatiseerimist ja konkreetselt intelligentseid virtuaalseid assistente. Üks traditsiooniline äriaspekt, mis saab tehnoloogilist tõuget, on müük – selle asemel, et jätta oma tööjõu hooleks huvitatud väljavaadete poole pöördumine ja nende jälgimine, automatiseerib laiendatud tööjõud, milles virtuaalsed assistendid ja inimesed töötavad koos. Virtuaal assistendi kasutamine esmase kliendi ja juhtivate inimeste kaasamiseks ei asenda töötajaid, vaid võimaldab neil oma aega paremini hallata. InsideSales.com andmetel kulutavad müügiesindajad müümisele vaid 37 protsenti oma ajast. See tähendab, et suurem osa müüja ajast kulub tulu mittetoovatele tegevustele, nagu haldusülesanded (sisepoliitika ja kinnitustega tegelemine) ning sihtkontode ja klientide analüüsimine. Kuna tarbijate ootused kiirele, viisakale ja isikupärastatud suhtlusele kasvavad jätkuvalt, peavad ettevõtted kliendi äri teenimiseks täitma või ületama need vajadused. Ettevõted investeerivad lahendusse, mis tagab sobivalt soovitud kiire ja isikupärastatud tähelepanu. Tänapäeval saab kasutada intelligentseid virtuaalassistente, et aidata klientidel tunda, et neid kuulatakse ja nende vajadustega arvestatakse.[https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ [13]]

== Tulevikuvaated ==

===Õppeasutuses===

Tehnoloogia on ja jääb alati õppimise ja õpetamise juurde. Tehnoloogiat hakatakse kasutama kooli tundides enam ja enam. Tulevikus on kindlasti tulemas virtuaalreaalsus klassiruumi, kus õpilased saavad virtuaalses maailmas kaasahaaravalt uurida ning õppida, mis parandab õppimiskogemust. VR ehk virtuaalreaalsus on hetkel pidevas arengus. Tänu virtuaalreaalsuses saavad õpilased näha realistlike pilte.

===Tööturg===

Lähitulevikus võime me näha enam ja enam seda, et lihtsamad tööd võtab robot üle inimestelt.
Kuna tehnoloogia on pidevas arengus ja tööturg on suur ja lai, siis neid tehnoloogilisi lahendusi on palju ja paljusid tehnoloogilisi lahendusi ei pruugi isegi hetkel olemas olla.
Kui vaadata lähituleviku siis tehisintellekt hakkab töötama digitaalses tööruumides, kus töötaja saab reaalajas vaadata andmeid ning nendele ligi pääseda ükskõik kust kohast ning seadmega. Sellega kaasneb töötajate tootlikkuse kasv.
Lähitulevikus aina enam hakkavad ettevõtted kasutusele võtma sellist süsteemi kus töötaja saab töötada ükskõik kus ja mis ajal tahes. Näiteks tulevane töökoht on selline, et töötaja saab töötada nii kodus kui ka töö juures. Et sellist lahendust toetada peab olema tehnoloogia paigas, mis tähendab seda, et töötaja tootlikkus oleks kõrge ning ei erineks kodus töötamise ja kontoris töötamise vahel.

===Tööstuslik automatiseerimine===

Ettevõtjad soovivad oma tööstusi viia automaatse süsteemi peale, mis on kordades odavam kui inimtöö kasutamine.
Tööstuse automatiseerimise tasemed saame jagada kolmeks hierarhiliseks kolmnurgaks. [16]

====Supervisor Level====

Supervisor Level ehk juhendaja tase asub kolmnurga tipus, mis koosneb tavalisest lauaarvutist, paneelarvutist või rack-arvutis. Arvutitesse on installitud standardsed opratsioonisüsteemid koos spetsiaalse tarkvaraga. [16]

====Control Level====
Control Levelil asub keskmisel tasemel, kus kasutatakse loogikakontrollereid või PLC-sid kus on käivitatud kõik automatiseerimisega seotud programmid. [16]

====Field Level====
Field Leveli on kolmnurga kõige alumine tase, kus on kasutatud kõik võimalike andureid mis annavad infot mis toimub näiteks tootmisliinil. [16]

== Positiivsed küljed ==
Pea kogu tehnoloogiline innovatsioon on läbi ajaloo olnud ajendatud efektiivsuse tõstmise ning tööviljakuse suurendamise soovist, nii ka tööturul ja hariduses. Mida rohkem leiab aset töökohtade automatiseerimine, seda enam on inimtööjõul võimalik oma aega kulutada otstarbekamalt. Haridusvaldkonnas tähendab tehnoloogia areng ja rakendamine tõhusamat õppeprotsessi ning haritumaid ja pädevamaid kodanikke.

===Tööturg ja töökohad===

====Suurem produktiivsus====
Alates tööstusrevolutsioonist 19. sajandil on järjest rohkem hakatud inimtööjõu poolt täidetavaid ülesandeid automatiseerima. Kõige suurem mõju on sellel olnud tootmisele, kus tõuseb keskmine produktiivsus tänu tehnoloogiale igal aastal hinnanguliselt kuni 1.4% [https://www.mckinsey.com/~/media/mckinsey/featured%20insights/digital%20disruption/harnessing%20automation%20for%20a%20future%20that%20works/a-future-that-works-executive-summary-mgi-january-2017.ashx [18]]. Selle põhjuseks on asjaolu, et tootmises on suur roll töökohtadel, kus ülesanded on väga korduvad ja ühetaolised ja vähese komplekssuse tõttu robotitele sobivad. Tuntud näide automatiseerimisest tootmises on autotööstus, mis 20. sajandil oli masintööjõu kasutuselevõtmise poolest esirinnas. [https://www.independent.co.uk/life-style/motoring/features/the-timeline-car-manufacturing-2088018.html[19]] Autode kokkupanek on inimeste jaoks raske ning aeganõudev töö, kuid robotite rakendamine võimaldas 1960. aastatel autotööstusel tõusta uuele efektiivsuse tasemele, ilma milleta ei oleks autod iial saanud nii populaarseks kui nad tänapäeval on.

====Täpsus====
Üks suuremaid probleeme inimtööjõu kasutamise puhul on inimlikud eksimused. Hooletusest tulenevate vigade eest ei ole kaitstud ka kõige kogenumad ja kohusetundlikumad töötajad. Seda mure on aga võimalik vähendada tehnoloogia abiga. Masinad suudavad täita sama ülesannet tuhandeid või isegi miljoneid kordi järjest ja seda sealjuures iga kord sama hästi kui identselt. 21. sajandil on roboteid hakatud kasutama ka keerulisemates valdkondades, näiteks kirurgias. Meditsiin on valdkond, kus inimlikul eksimusel võivad olla surmavad tagajärjed. Seega on loodud roboteid, mida kaugjuhtimise teel kontrollides saavad kirurgid läbi viia operatsioone ja muuta seeläbi eksimuse tõenäosuse kaduvväikseks. Kui inimest võivad kergesti mõjutada mitmed tegurid nagu näiteks meeleolu, töökeskkonna temperatuur, töökollektiiv, siis robotitele need faktorid ei mõju ning seeläbi saavutatav täpsus ületab ka täpseimate inimtööliste oma mitmekordselt. Täpseimate kirurgias ja tööstuses kasutatavate robotite viga jääb 1 mikromeetri piiridesse- see on täpsus, millest inimtööjõu puhul võib vaid unistada.[https://www.roboticsbusinessreview.com/manufacturing/robot-precision-evolves/[20]]

====Tööohutus ja ergonoomika====
On olemas suur hulk ametikohti, kus eksisteerib pidev oht töötaja tervisele või isegi elule. Kui vanasti oli seesuguste ametitega kaasnev risk paratamatus, siis tänapäevane tehnoloogia on erinevates valdkondades suutnud vigastuste ja füüsilise koormusega kaasnevaid ohtusid suurel määral vähendada. Nii mõnigi töökoht, mille pidajad pidid varasemalt surmaga silmitsi seisma, on muudetud täiesti ohutuks. Näiteks demineerijad saavad pomme kahjutuks tehes kasutada moodsaid demineerimisroboteid, mida on võimalik juhtida sadade meetrite kauguselt. Nii saab vale liigutuse või muu vea korral viga vaid robot, kuid inimeluga ei juhtu midagi. Kuid tehnoloogia mõju tööohutusele pole alati nii dramaatiline. Ergonoomilised reguleeritavad lauad on muutnud kontoritöötajate elu lihtsamaks, sest nende abil saab vältida päev otsa samas asendis viibimist. Pika perioodi jooksul hoitud sundasenditega võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. On loodud ka seadmeid, mida kasutaja saab kinnitada oma seljale ning mis saadavad talle meeldetuletuseks signaali, kui istumisasend on kahjulik. Tänapäevastel monitoridel on automaatsed heledusemuutjad, mis kohandavad ekraani eredust sõltuvalt keskkonna valgustatusest, et kaitsta kasutaja silmi.[https://mashable.com/ad/article/innovative-ergonomic-products[21]] Kõik sellised tooted kindlustavad, et töötajad oleks terved ning tagavad maksimaalse produktiivsuse.

====Töö kättesaadavus====
Kui veel mõned aastakümned tagasi oli reaalsus, et töö tegemiseks peab füüsiliselt töökohta kohale minema, siis kaasaegsete lahenduste abil on kaugtöö muudetud käepäraseks. Nii mõneski valdkonnas ei ole töötajate füüsiliselt kohalviibimine üldse oluline, sest nii tööülesandeid täita kui kollektiiviga suhelda saab ka interneti vahendusel. Tähelepanuväärse tõuke selle trendi arengus on andnud üleilmne Covid-19 pandeemia, millest ajendatuna pidid paljud tööandjad kohaldama kaugtöö võimalusi, et viiruse levikut ära hoida. On märkimisväärne, et uuringute tulemusena on töö viimine distantsile tõstnud töötajate produktiivsust keskmiselt 13 %.[https://nbloom.people.stanford.edu/sites/g/files/sbiybj4746/f/wfh.pdf[22]] Töö lahti sidumine füüsilisest kohalkäimisest võimaldab ettevõtetel värvata inimesi sõltumata nende asukohast. Näiteks võib ettevõte, mille peakontor on New Yorgis, vabalt tööle võtta spetsialisti, kes ise elab Pekingis, eeldusel et firma võimaldab kaugtööd. Tänu sellisele paindlikkusele on tööturg avatum ning seeläbi ka produktiivsem.

===Haridus===
====Hariduse kättesaadavus====
Sarnaselt tööturuga sai ka hariduselu Covid-19 pandeemia tagajärjel tugeva löögi, sest koolid paljudes maailma riikides suunati distantsõppele. See sundis pedagooge tarvitusele võtma uudseid lahendusi õppeprotsessi korraldamisel. Tunde hakati läbi viima videokõnede vahendusel ning hindelisi töid esitati digitaalselt. Ilma moodsa tehnoloogiata oleks õpilaste haridus kannatanud palju rohkem kui see reaalselt kannatas. Õppeprotsessi tehnoloogiaga paindlikumaks muutmine on maad võtmas ka mittepandeemilises kontekstis, eriti ülikoolides. Näiteks Londoni ülikool pakub sadu kursusi, mida saab läbida vaid veebi vahendusel.[https://london.ac.uk/make-yourself-home#teaching-and-learning-in-education-20340[23]]
Veel eelmise aastatuhande lõpus olid sellised lahendused ennekuulmatud ja et mingi asutuse pakutavast haridusest osa saada, tuli kas osta raamat, mis seda haridust kajastas või ise kohale minna. Internetikeskkonnad nagu näiteks Zoom ja Skype on vähendanud vajadust õpilasel ja õpetajal või tudengil ja õppejõul samas ruumis viibida, sest tunde ja loenguid saab läbi viia ka videoformaadis. Nii on hariduse omandamine paljudel juhtudel tänu tehnoloogiale kiirem ja tõhusam kui klassikaliste meetoditega.

====Interaktiivsed lahendused====
21. sajandil on olnud rohkelt juttu hariduse huvitavamaks muutmisest ja iganenud dogmadest vabanemisest. Tehnoloogia on pakkunud uue mõtteviisi pooldajatele head võimalust katsetada ning implementeerida uudseid lahendusi õppeprotsessi rikastamisel. Ühe 2017. aastal koostatud aruande järgi nõustus 96% õpetajatest väitega, et tehnoloogial on olnud haridusele positiivne mõju.[https://edtechnology.co.uk/latest-news/96-of-teachers-say-tech-has-a-positive-impact-on-education/] Õpilaste, eriti algklassiõpilaste jaoks on näiteks hariduslike videote vaatamine palju kaasahaaravam ning motiveerivam kui õpikute sisu meelde jätmine. Kahtlemata on õpikutel oma roll hariduses, kuid infoühiskonna kontekstis ei saa mööda vaadata kaasaegsetest lahendustest nagu raamatutarkusi kinnistavad mängud ja muu meedia. Ühe uuringu järgi väitis 83% õpetajatest, et videote näitamisel on olnud nende õpetamistulemusele positiivne mõju.[https://corp.kaltura.com/wp-content/uploads/2019/07/The_State_of_Video_in_Education_2019.pdf]

== Negatiivsed küljed ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia on midagi enamat, kui uute vidinate ja rakenduste avastamine. Seetõttu peaksid kõik tehnoloogia kohta käivad arutelud arvestama ka riske ja takistusi, mida tehnoloogia võib haridusele kaasa tuua. [https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 [9]] Digitehnoloogia ja interaktiivsus kujutavad endast olulisi riske laste turvalisusele, privaatsusele ja heaolule, suurendades ohte ja kahjusid, millega paljud lapsed juba niigi silmitsi seisavad ilma võrguühenduseta ja muutes juba haavatavad lapsed veelgi haavatavamaks.

==== Lugemine ja kirjutamine ====
Vaatamata laialt levinud arvamusele, et klassiruumi tehnoloogia üldiselt parandab õpilaste akadeemilisi saavutusi ja suurendab nende motivatsiooni oma ülesannete täitmiseks, tundub, et suur sõltuvus tehnoloogiast mõjutab tõsiselt õpilaste pädevusi oskuses, mis on nende jaoks vaieldamatult olulised, nimelt lugemine ja kirjutamine. Väga paljud õpetajad on otsustanud oma õppeained viia üle digikeskkonda. Näiteks palutakse kirjandeid, esseesid ja muid tekste arvutis kirjutada. Samuti kasutatakse mõnedes õppeainetes klassikaliste õpikute asemel rakendust Google Books. Kuigi need lahendused hoiavad kokku paberit, on õpilastele need meetodid siiski negatiivse mõjuga. Nimelt kahjustab trükkimine käsitsi kirjutamist ning lugemist ning infotehnoloogia toob endaga kaasa informatsiooni pinnapealse lugemise. Selle tõttu ei õpi õpilased Google Books'st sama palju kui trükitud raamatutest. Õpilastel, kes loevad lineaarseid tekste, on parem arusaamine ja ka mälu kui neil, kes loevad interneti kaudu. Üleminek paberilt ekraanile ei muuda vaid viisi kuidas me mingis kirjatükis navigeerime, vaid mõjutab ka tähelepanu astet ning sügavust, mida me sellele konkreetsele tükile pühendame. Interneti avades, siseneme me keskkonda, mis soodustab pealiskaudset lugemist, kiirustavat ja hajutatud mõtlemist ning pealiskaudset õppimist.[https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education [10]]

==== Kalkulaatorid ====
Mure kalkulaatorite, eriti graafikakalkulaatorite kasutamise negatiivse mõju pärast, on väga aktuaalne. Kalkulaatoreid on küll kasutatud juba väga ammusest ajast saati, kuid kuna need on üldiselt numbrilised, ei pruugi õpilased omandada kindlat kontseptuaalset arusaamist matemaatikast. Kalkulaatorit kasutavate õpilaste nägemus matemaatikast on tõenäoliselt protseduurilisem ning sellest tulenevalt võivad nende probleemide lahendamise oskused olla piiratud. Nende õpilaste struktuurilise ülevaate areng matemaatikast võib samuti kalkulaatori kasutamisel takistuda või aeglustuda. Lisaks võib kalkulaator oma disaini tõttu edastada eksitavat teavet ning tekitada segadust tähistuste õppimisel. Õppeainetes nagu matemaatika ja aritmeetika takistab kalkulaatorite kasutamine õpilaste analüütilise mõtlemise õitsengut.[https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/ [11]] 2012. aastal teatas Suurbritannia valitsus oma otsusest keelata ära kalkulaatorite kasutamine algklassides, kuna õpilased kasutavad ja toetuvad nendele liiga palju.[http://bjsep.org/getfile.php?id=158 [12]]

==== Dehumaniseerimine ja isoleerimine ====
Liigsel tehnoloogia sõltuvusel klassiruumides on dehumaniseeriv mõju. Eriti just viimase kümne aasta jooksul õpetamine, kui inimtegevuse kunst inimeste võimusest ära võetud ning pigem on võim läinud tehnoloogia kätte. Paljudele haridustasemetele ja kursustele on valmistatud eelkoostatud õppekavad, mida konkreetsed aineõpetajad ise enda kursusele koostanud ei ole. Tehnoloogia tõmbab õpilasi eemale füüsilisest keskkonnast. Näiteks kõrgkoolides ja veebikursustel salvestavad õpetajad enda tunde ette või teevad seda reaalajas läbi arvutite. See sunnib õpilasi suhtlema masinatega, mitte inimestega. Lõpuks ei tea õpetaja oma õpilastest peaaegu et mitte midagi ning õpilastel omakorda puudub lähedane side ja kokkupuude oma õpetajaga, mis omakorda on hariduse üks põhieesmärk. Kui õpetajad liiga pikka aega tehnoloogiast oma klassiruumides sõltuvad, ei jää neil peaaegu et üldse aega oma õpilasi mõjutada. Tehnoloogia tekitab takistuse õpilase ja õpilase omavahelises suhtluses. Isolatsiooni tunne on üha levinuim noorte õpilaste seas, kes käivad koolides, kus tahvelarvutite kasutamine on tavaline. Tehnoloogiapõhiste mängude ja meelelahutuse korduv kasutamine, mille eesmärk on muuta tunnid atraktiivsemaks, toob kaasa õpilaste seas isolatsiooni tunde ja võib lõpuks viia kehvemate õpitulemusteni. Uuringud on aga tõestanud, et nutitelefonide laialdane kasutamine õppeprotsessis põhjustab õpilaste tähelepanu hajumist, teadmiste killustumist ja õpetajate suutmatust klassiruume hallata. [https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064 [13]] Isoleeritus ja üksindus näib olevat ülim mõju õpilaste tehnoloogiakasutusele, kuna olles täielikult sukeldunud klassiruumi digitaalsete vidinatega manipuleerimisse, unustavad nad sageli, et on klassikaaslasi, kellele nad saavad toetuda ja kellega suhelda.

=== Tööturul ===
Tehnoloogiat võib leida kõikjalt ning sellest ei saa põgeneda. Tehnoloogia mittekasutamine võib tähendada ka tagasilööki oma karjääris ja isiklikus elus. Lihtsamalt öeldes, on tänapäeval väga raske oma elu ette kujutada ilma tehnoloogiata. Kõik ettevõtted erinevates tööstusharudes üle kogu maailma on juba kaasaegse tehnoloogia kasutusele võtnud, kuid töötajad kogevad tööl tõsiseid negatiivseid mõjusid, mille on põhjustanud justnimelt tehnoloogia.

==== Töö- ja puhkeaeg ====
Tänapäeval on töötajatel põhiliseks töövahendiks arvuti. Tänu arvutile, on paljudes ettevõtetes võimalik teha kaugtööd peaaegu ükskõik kus, kus on olemas internetiühendus. Kaugtöö võimalus on loomulikult väga kasulik mitmetele inimestele, kuid sellel on ka üks suur negatiivne külg, nimelt kaob sellisel töö vormil piir töö- ja puhkeaja vahel.[https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid [14]] Kuna arvuti on suurema osa ajast käe-jala kaugusel ning niisama arvutit meelelahutuseks kasutades märgatakse tahes-tahtmata ka tööga seotud teavitusi. See teeb arvuti kasutamise meelelahutuseks peaaegu võimatuks, kui näha tööalaseid teavitusi, mis panevad kasutajat kohe tööasjade peale mõtlema. Tänapäeval saab mitmeid tööasju ka telefoniteel ajada, näiteks logida sisse oma töömeili ka telefonis. See tähendab, et raske on kasutada oma puhkeaega mitte tööle mõeldes, sest kõik tööinformatsioon ja teated on töötajal koguaeg silme ees ning ka mõtetes.

==== Segavad faktorid ====
Arvutis tööd tehes veedavad töötajad töö peale oma tööajast 43%.[https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/ [15]] Põhjus, mis see osakaal suhteliselt väike on, seisneb segavates faktorites, mis arvutis töötades esile tulevad. Rakendused nagu email ning muud töösisesed programmid on küll tööd kiiremaks teinud, kuid mida aega edasi, seda segavamaks see muutub tööd tehes. E-kirjad, vestlused, kiirsõnumid langetavad töötajate produktiivsust, kuna tänapäeval tuleb neid iga päevaga aina rohkem ja rohkem. Viimasel ajal tutvustatakse töötajale selle lahenduseks võimalusi, kuidas saaks neid häirimisi paremini hallata ehk emailil mingiks hetkeks ühendus katkestada või moodustada endale aken, millal nendega tegeletakse, nii need ei ole silme eest iga hetk ning aitavad poolelioleva töö lõpuni viia ilma, et keskendutakse vahelesegavale asjale. Kui tööd segavad erinevad faktorid, tõuseb töötajatel stressitase, neil tekib suurem frustratisoon, ajasurve ja pingutus. Kõik need tegurid mõjuvad inimese vaimsele ja ka füüsilisele tervisele negatiivselt. Samuti peab ära märkima selle tõttu hajameelsete töötajate tehtud töö laiema mõju.

== Allikad ==
1. https://home.cern/science/computing/birth-web

2. https://history-computer.com/apple-ii-complete-history-of-the-apple-ii/

3. https://online.purdue.edu/blog/education/evolution-technology-classroom

4. https://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/pc25/pc25_birth.html

5. https://azure.microsoft.com/en-us/overview/what-is-the-cloud/

6. https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ (Kasutatud 03.12.2021)

7. https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ (Kasutatud 03.12.2021)

8. https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ (Kasutatud 03.12.2021)

9. https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace (Kasutatud 03.12.2021)

10. https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ (Kasutatud 03.12.2021)

11. https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 (Kasutatud 03.12.2021)

12. https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ (Kasutatud 03.12.2021)

13. https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ (Kasutatud 03.12.2021)

14. https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 (Kasutatud 03.12.2021)

15. https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education

16. https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/

17. http://bjsep.org/getfile.php?id=158

18. https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064

19. https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid

20. https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/

21. https://www.electronicshub.org/introduction-to-industrial-automation/#Types_of_Industrial_Automation_Systems (Kasutatud 05.12.2021)

Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses

2021-12-05T19:35:22Z

Tapaas: /* Hariduse kättesaadavus */

Tehnoloogia on saanud osaks meie elust. Uued tehnoloogiad ei ole enam vaid lisad, mida on tore omada, aga ilma milleta saaks samahästi hakkama, nüüdseks on neist saanud suhtluskeskmed, mis on tänapäeval ülioluliseks osaks meie elust.

== Ajalugu ==
Ei ole kokkuleppele jõutud, mis aastal digitaaltehnoloogia töökeskonna ja hariduse osaks sai. Vaieldakse, et see algas esimese LEO I arvuti käivitamisega, 1951. aastal. Teised väidavad, et see algas esimese elektroonilise kirja saatmisega, 1971. aastal. Selleni pole veel kokkuleppele jõutud, aga üks asi on kindel: digitaaltehnoloogia on nüüdseks töökeskkonna ja hariduse lahutamatu osa.

=== Töökeskkond ===

==== Esimesed arvutid töökeskkonnas ====
Aastatel 1970 - 1990 hakkasid arvutid töökeskkonda sisenema. Apple tuli 1976. aastal turule Apple I arvutiga, mis oli esimene enda suguste seas. Apple I ei olnud turunduslikult kuigi edukas, aga see valmistas teed Apple II-le. Vaadates arvuteid, mida kasutati aastakümneid tagasi, siis võivad tunduda need abituna. Seda väita ei ole kuigi vale kui võrrelda neid arvuteid tänapäeva nõuetega. Tol ajal olid need arvutid, oma 6502 protsessori ja 48 kb RAM-ga, suutelised tegema seda, milleks nad loodud olid.[https://history-computer.com/apple-ii-complete-history-of-the-apple-ii/[2]] Lisaks Apple seeria arvutitele olid samasuguste näitajatega ka Commodore PET 2001 ja TRS-80.

====Töökeskkonna digitaliseerimine ====
Iga suurem ettevõte, aastatel 1990, omas nüüd tööarvuteid. Järgmiseks sammuks oli töökeskkond digimaailma viia ja seda sai teha tänu internetile. Internet kui mõte oli olemas juba 1960. aastatel, kuid alles aastal 1991 mõtles Tim Berners-Lee välja digitaalse “sihtpunkti”, mida me tunneme tänapäeval veebilehena.[https://home.cern/science/computing/birth-web [1]] Internetiajastu tuli nagu torm. Ettevõtjate unikaalsed mõttet põimusid interneti lõputute võimalustega. Iga ettevõte võis nüüd luua oma meiliaadressi, luua veebilehte ja saata e-kirju. Omavaheline suhtlus muutus digitaalseks.

====Pilve kasutuselevõtt====
Järgmisel kahel aastakümnel oli pakkuda veel omakorda uuendusi. Üks suurimaid innovatsioone töökeskkonnas oli “pilv”. Tänu “pilvele” ei pea ettevõtted enam füüsilisi koopiaid hoidma. Kõike saab teha võrgus. See tõi endaga kaasa töökeskkonna muutuse. Inimesed ei pidanud ilmtingimata kontoris olema, et vajalikud toimetused ära teha. Kõik vajaliku sai salvestada “pilve”, kust töötajatel on sellele ligipääs ja saavad esitada vajalikud andmed ja paberid ka digitaalsel kujul. Nüüd ei olnud enam arvutid üksteisega ühendatud. Nüüd on kõik, absoluutselt kõik ühendatud: arvutid, kelladja telefonid. Ükskõik kes on kättesaadav ainult mõne sõrmeliigutuse kaugusel.[https://azure.microsoft.com/en-us/overview/what-is-the-cloud/[5]]

===Õppeasutus===
Sarnased tehnoloogilised lahendused leidsid aset ka hariduses, õppimises ja õpetamises. Tänapäeval ei kujutaks me õppimist ilma nutiseadmeteta ette, sest suur osa informatsioonist on tänapäeval sekunditega kättesaadav.

====Muutused õppeprogrammides====
1920 aastatel hakati kasutama õppeasutuses raadioid. Õppeprogramme hakati tootma raadiosaadete jaoks, et õppimine ei oleks nii üksluine ja igav.
1950 algusaastatel tuldi välja dokumendi kaameraga ja videosalvestustega, mis muutsid õppeprotsessi tohutult. Tänu dokumendikaamerale said õpilased näha, mida õppejõud paberile kirjutab. Nii raadiol kui ka videosalvestustel oli sarnane eesmärk: teha õppimisprotsess huvitavamaks.[https://online.purdue.edu/blog/education/evolution-technology-classroom[3]]

==== Kalkulaator ja personaalarvuti ====
1972 hakati klassiruumides kasutama kalkulaatorit, mis võimaldas teha arvutusi kiirelt ja veatult. Umbes kümme aastat hiljem tuli IBM välja personaalse arvutiga, milleks oli IBM5150.[https://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/pc25/pc25_birth.html[4]] IBM5150 ei olnud kuigi võimas arvuti võrreldes tol aja teiste 8 bitiste arvutitega. Õppeasutused tedsid, et ei lähe kaua aega, kui arvutid jõuavad õppeasutustesse. 1993 aastal tuli Apple välja “Personal Digital Assistanti” või lühidalt PDA-ga. Peale seda on olnud arvutid osa inimeste igapäevaelust.
Nüüdseks on paljudel õpilastel üks nutiseade, kui mitte kaks, mis on ööpäevaringselt ühenduses internetiga. Paljud ei kujutaks oma igapäeva elu ette ilma interneti või nutiseadmeta. Need on juba osa meist.

== Tänapäeva näited ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia juhatab sisse põhjalikud struktuurimuutused, mis võivad olla lahutamatud tootlikkuse olulisest paranemisest nii õpetamise kui õppimise toetamiseks.

==== Tahvelarvuti ====
Tänapäeval aina rohkem vahetuvad koolides õpikud tahvelarvutite vastu. Need võimaldavad õpilastel teha virtuaalseid väljasõite peaaegu igasse sihtkohta, mida klassis käsitletakse. Mõned veebisaidid toetavad seda 360-kraadise videoga. Tegu on klassiruumis kaasaskantav uurimistööriistaga, mis võimaldab õpilastel ihaldavat informatsiooni uurida mõne hetkega koha pealt lahkumata. E-raamatud on loodud spetsiaalselt tahvelarvutites kasutamiseks, mistõttu lubatakse õpilastel kasutada oma tahvelarvuteid klassiruumis lugemiseks. Lisaks on tahvelarvutitel kõlarid, mis võimaldavad hõlpsalt kuulata audioraamatuid või teksti kõneks muutvaid e-raamatuid. Kasutades rakendusi nagu Tune In Radio, saavad õpilased kuulata oma tahvelarvutites muusikat, raadiosaateid ja podcaste kogu maailmast. Tahvelarvutid annavad võimaluse multimeediumiprojektide, koomiksite, raamatute, muusika ja muu loomiseks. Neid projekte saab jagada ja näidata oma õpetajate või kaasõpilastega. Tahvelarvutitel on kaamerad ja õige fototöötlusrakendusega saavad õpilased töötada loominguliste projektidega või lihtsalt dokumenteerida tunnitegevusi. Lisaks saab luua pilves klassi märkmete tegemise lehe, kuhu kõik õpilased saavad ideid ja märkmeid jagada. Internetist leidub palju kvaliteetseid haridusrakendusi, mida õpilased õppimise täiendamiseks kasutavad. Kõike alates matemaatika teisendusrakendustest kuni keeleõppe rakendusteni. Lisaks õpperakendustele on ka palju hariva väärtusega mänge.

==== 3D Printer ====
3D-printimise rakendamine hariduses on laialdaselt kasutusel põhi- ja keskkoolides, ülikoolides, raamatukogudes, tehnikakõrgkoolides ja muudes haridusasutustes. 3D-printimine on muutnud tootmismaailma paremaks. Paljud tootjad kasutavad lennukiosade, jäsemete proteeside ja isegi 3D-prinditud ravimite tootmiseks 3D-printimise või lisatootmistehnoloogiaid. Hariduses hõlbustavad 3D-printimise tehnoloogiad paremat õppimist, oskuste arendamist ning õpilaste ja õpetajate suuremat seotust ainega. Lisaks tekitab 3D-printimine suuremat loovust ja koostööd probleemide lahendamisel. Laias laastus on haridusasutustes 3D-printimiseks neli peamist kasutusjuhtu:

1. Õpetada õpilastele 3D-printimist, 3D-printimise tehnoloogia toimimist ja selle rakendusi reaalsetes olukordades (nt tööstusprotsesside sujuvamaks muutmisel).

2. Koolitajate teavitamine 3D-printimisest, et seda saaks õppekavadesse asjakohaselt lisada

3. Õpilaste loovuse ja disainioskuste parandamine

4. Artefaktide printimine, mis aitavad õpilastel mõista olulisi mõisteid.[https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ [6]]

==== Tehisintellekt ====
Tehisintellekt on tänapäeval tehnoloogia keskne osa. See juhib peeneid asju, nagu Netflixi soovitused ja keerulisemad süsteemid, nagu äriennustustarkvara. Kuna tehisintellekt mõjutab tehnoloogiat paljudes tööstusharudes, on ka koolid hakanud kohanema. Tehisintellekt hariduses – täpsemalt põhikooli hariduses – toob kasu nii õpilastele kui ka õpetajatele. Kaks levinud näidet tehisintellektist hariduses on assistendid ja automatiseerimine, kuid koolid saavad neid tööriistu veelgi kaugemale viia.
Tehisintellekt saab põhikooli hariduses alustada tüütute ja korduvate ülesannete lihtsamaks muutmisest. Haldustoimingud, nagu digifailide korraldamine ja dokumentide edasi-tagasi edastamine, võivad olla aeganõudvad. Samamoodi võivad hinnete määramine ja ajakava koostamine võtta ära õpetajate õpilastega veedetud aja. Erinevat tüüpi tarkvara automatiseerib need toimingud hõlpsalt. IntelliMetric ja Project Essay Grade on kaks silmapaistvat ressurssi, mis kasutavad tehisintellekti igasuguste ülesannete automaatseks hindamiseks alates testidest kuni esseedeni. Sellised tööriistad hõlbustavad õpetajatel õpilastega suhtlemisele keskendumist. Õpetajad saavad õppijaid lähedalt abistada, muretsemata selle pärast, millal nad töid hindavad või teste kontrollivad.[https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ [7]]

Õpilaste tehisintellekti assistendid, mis võivad olla midagi nii lihtsat nagu Google Classroom, suudavad kontrollida õpilase töö originaalsust, nii et õpetaja ei peaks seda tegema. Mõned klassiruumid võivad töötada koos koduabilistega, nagu Amazoni Alexa. Kuna aga privaatsus on koolide ja õpilaste peamine mure, ei luba mõned koolid häälassistente klassiruumis kasutada. Assistente on aga igasuguse kuju ja suurusega. 2020. aasta detsembris teatas Denveri avalike koolide piirkond oma plaanist integreerida noorematele õpilastele tehisintellekti assistendid. Tehnika aitab lastel vestlustes ja klassitegevustes sagedamini osaleda. Kuigi roboti assistendid on ka võimalused, mis võivad õpilasi kaasata, on selline tehisintellekti abi mitmekülgsem ja võib olla midagi nii lihtsat kui arvutiprogramm. Tehisintellekt saab analüüsida õpilase edusamme ja näha, millisel tasemel nad on. Selle teabe põhjal saab õpetaja anda neile õppimise jätkamiseks rohkem abi või ressursse. Näiteks New Jerseys asuv Slackwoodi põhikool on kasutanud õppeassistenti Happy Numbers. See süsteem analüüsib õpilaste tööd matemaatikakursustel ja näitab õpetajatele, kellel on klassiruumis kõige rohkem raskusi. See võib pakkuda isikupärastatud soovitusi nende paremaks muutmiseks.[https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ [7]]

=== Tööturul ===
Tänapäeval vajab digitaalset töökohta iga ettevõte, kus on kaugtöötajad, eesliinitöötajad, mitu asukohta või mis tahes muu takistus, mis takistab iga töötaja koos viibimist. Digitaalseid töökohatehnoloogiaid ei piira füüsilise maailma piirangud. Need võimaldavad töötajatel kokku tulla, ideid jagada ja suhelda sama hästi (mõnikord isegi paremini) kui nad seda koha pealt teeks. Tööjõu juhtimisest maksimaalselt kasu saamiseks on oluline olla kursis viimaste suundumuste ja arvutitehnoloogia uute edusammudega ettevõtluses.
==== Pilv ====
"Pilv" viitab serveritele, millele pääseb juurde Interneti kaudu ning nendes serverites töötavale tarkvarale ja andmebaasidele. Pilveserverid asuvad andmekeskustes üle kogu maailma. Pilvandmetöötlust kasutades ei pea kasutajad ja ettevõtted ise füüsilisi servereid haldama ega oma masinates tarkvararakendusi käivitama.[https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ [8]]
See tööturul muudab äritegevuse maastikku, kus see kõik toimub. Pilve kaudu tegutsedes suudavad igas suuruses ettevõtted konkureerida turukonkurentidega viisil, mis varem oli ettekujuteldamatu. See taandub kapitalikulude ja üldkulude vähendamisele ning turule jõudmise kiiruse suurenemisele, mis võimaldab klientide ootusi täita. Ettevõte ei saa endale lubada pilve tempot alahinnata. Pilvega pole töötajad sunnitud oma laua taga töötama, ehk nad saavad töötada graafiku alusel, mis täiendab nende individuaalset rutiini. Nende tootlikkuse tase omakorda tõuseb, mis toob organisatsioonile kasu. Pilves töötamine võimaldab töötajatel pääseda oma dokumentidele ja failidele juurde mis tahes seadmest, olgu see siis nutitelefon, tahvelarvuti või sülearvuti, igal pool ja igal ajal, mis mitte ainult ei soodusta teie ettevõtte koostööd, vaid suurendab seda ka. Tänu pilvele töötatakse alati uusimate saadaolevate tehnoloogiatega. Kuna ettevõtte andmeid hoitakse tsentraalselt, saavad töötajad anda mitmele kolleegile, meeskonnale ja kolmandale osapoolele juurdepääsu oma failide vaatamiseks ja muutmiseks. Näiteks Office 365-s muudab Skype ärirakendus koostöö veelgi isiklikumaks ja tõhusamaks. Tänapäeval saab lisaks kiirsõnumite juurde pääsemise ja nende saatmisele ka konverentskõnesid otse Microsoft Wordist teha. Meeskond saab failidega hõlpsalt koos töötada, samal ajal kui pilv salvestab need automaatselt, et nad saaksid tulevikus igal ajal oma mobiilseadmete kaudu neid vaadata ja tööd jätkata. Pilvandmetöötluse kõrvalmõju on olnud andmete ja teabe suur hulk, mida organisatsioonid saavad kasutada oma äriprotsesside hindamiseks. Pilvesüsteemid võimaldavad usaldusväärselt koguda, jälgida ja analüüsida olulisi andmeid, mis võivad aidata organisatsioonidel protsesse värskendada või asendada, et tagada parem tulu. See võimaldab töökohal tõhusamalt toimida ning töötajatele määrata õigeid ülesandeid ja rolle.[https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace [9]]

==== Digiturvalisus ====
Turvalisus on pikka aega olnud väljakutse paljudele ettevõtetele, eriti neile, kes tegelevad tundlike andmetega. COVID-19 pandeemia on veelgi kiirendanud kaugtööpoliitika kasutuselevõttu. See on pannud paljud mõtlema, kuidas rakendada paindlikku tööpoliitikat, tagades samas turvalisuse nii pandeemia ajal kui ka pärast. Kräkkerid on tõenäoliselt üks suurimaid ohte ettevõtetele, olenemata nende suurusest või tööstusest.[https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ [10]] Ettevõtte Positive Technologies 2020 aasta aprillis väljastatud aruandes leiti, et organisatsioonidele suunatud küberrünnakud on tõusuteel, kasvades aastatel 2018–2019 19%. Enim sihitud sektorid olid valitsusorganisatsioonid ning tervishoiu- ja haridusasutused, mis said 54% kõigist rünnakutest.[https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 [11]] Nõrkade paroolide otsimise, andmepüügi e-kirjade saatmise ning pahavara ja sotsiaalse manipuleerimise rünnakute abil saavad kräkkerid tuvastada nõrgad lingid ja võtta üle terved võrgud. Kuigi kräkkerid pakuvad pidevalt uusi ideid ja tehnikaid kasutajate ja ettevõtete petmiseks, aitab neid sageli töötajate hooletus (mis moodustab 70% andmetega seotud rikkumistest), küberturvalisuse alusteadmiste puudumine ning juhuslik kokkupuude veebis ja Internetis. Need on leiud identiteedivarguse ressursikeskuse (ITRC) aruandes, milles vaadeldi väga üksikasjalikult andmetega seotud rikkumiste levinumaid põhjuseid. Samuti leiti, et mõned andmetega seotud rikkumised on põhjustatud volitatud töötajate tahtlikust andmete vargusest, piiratud ja ebaturvalisi protokolle kasutavatest ettevõtetest ning halvasti kavandatud juurdepääsukontrollist. Tänapäeval leidub tööturul erinevaid lahendusi küberrünnakute vastu.[https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ [10]]

Töötajad hoiavad kaasaskantavaid seadmeid, nagu sülearvutid ja mobiiltelefonid, alati turvalise pääsukoodiga lukustatuna. Turvaliste pääsukoodide loomiseks on palju võimalusi. Mõnel seadmel on biomeetrilised skannerid, samas kui teised kasutavad autentimiseks PIN- või maatriksipääsukoodi. Kui kasutatakse tekstiparooli, siis see peab olema iga konto jaoks kordumatu. Kriitiliste rakenduste ja kontode puhul nõutalse töötajatelt kahefaktorilise autentimise kasutamist. Kui töötatakse väljaspool kontorivõrku, tagatakse ohutus WiFi-ühenduse kasutades VPN-ga (virtualiseeritud personaalvõrk). VPN toimib turvalise tunnelina Internetis, krüptides liiklust. Rakendades oma kontori turvalises võrgus VPN-i, saavad töötajad reisida, tuginedes peakorteri kaitsekontrollile.[https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ [12]]

==== Intelligentne virtuaalassistent ====
Intelligentsed virtuaalsed assistendid on intelligentse automatiseerimise areng, mis aitab organisatsioonidel suurendada isiklikku suhtlust klientidega. Need võimaldavad organisatsioonidel pakkuda isikupärastatud puudutust kõigile oma kontaktidele ja klientidele. Võimalus suhelda inimlikul viisil on suur edasiminek võrreldes sellega, kuidas ettevõtted on seni suutnud klientidega suhelda, mida kuni viimase ajani piiras töötajate suutlikkus või suures osas üldised massmeiliprogrammid. Intelligentse virtuaalse assistendi lahutamatu osa on loomuliku keele mõistmine ja loomuliku keele genereerimine. Conversica juhtivteadlase dr Sid Reddy sõnul eeldab see süsteemi olemasolu, mis klassifitseerib täpselt kavatsused ja olemid. Kavatsuse all peab ta silmas lõppkasutaja kavatsust – mida klient teha püüab? Üksus pakub sellele kavatsusele konteksti. Teisisõnu viitab olem teabele, millest on abi kasutaja päringule vastamisel. Teine kriitiline komponent on masinõpe, mis viitab arvuti võimele õppida ilma selgesõnaliselt programmeerimata ja saada saadava teabe abil "targemaks". Inimkeeled on uskumatult keerulised, nüansirikkad ja pidevas arengus.[https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ [13]]

Erinevate suuruste ja tegevusaladega ettevõtted otsivad põhifunktsioonide optimeerimiseks tehisintellekti, intelligentset automatiseerimist ja konkreetselt intelligentseid virtuaalseid assistente. Üks traditsiooniline äriaspekt, mis saab tehnoloogilist tõuget, on müük – selle asemel, et jätta oma tööjõu hooleks huvitatud väljavaadete poole pöördumine ja nende jälgimine, automatiseerib laiendatud tööjõud, milles virtuaalsed assistendid ja inimesed töötavad koos. Virtuaal assistendi kasutamine esmase kliendi ja juhtivate inimeste kaasamiseks ei asenda töötajaid, vaid võimaldab neil oma aega paremini hallata. InsideSales.com andmetel kulutavad müügiesindajad müümisele vaid 37 protsenti oma ajast. See tähendab, et suurem osa müüja ajast kulub tulu mittetoovatele tegevustele, nagu haldusülesanded (sisepoliitika ja kinnitustega tegelemine) ning sihtkontode ja klientide analüüsimine. Kuna tarbijate ootused kiirele, viisakale ja isikupärastatud suhtlusele kasvavad jätkuvalt, peavad ettevõtted kliendi äri teenimiseks täitma või ületama need vajadused. Ettevõted investeerivad lahendusse, mis tagab sobivalt soovitud kiire ja isikupärastatud tähelepanu. Tänapäeval saab kasutada intelligentseid virtuaalassistente, et aidata klientidel tunda, et neid kuulatakse ja nende vajadustega arvestatakse.[https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ [13]]

== Tulevikuvaated ==

===Õppeasutuses===

Tehnoloogia on ja jääb alati õppimise ja õpetamise juurde. Tehnoloogiat hakatakse kasutama kooli tundides enam ja enam. Tulevikus on kindlasti tulemas virtuaalreaalsus klassiruumi, kus õpilased saavad virtuaalses maailmas kaasahaaravalt uurida ning õppida, mis parandab õppimiskogemust. VR ehk virtuaalreaalsus on hetkel pidevas arengus. Tänu virtuaalreaalsuses saavad õpilased näha realistlike pilte.

===Tööturg===

Lähitulevikus võime me näha enam ja enam seda, et lihtsamad tööd võtab robot üle inimestelt.
Kuna tehnoloogia on pidevas arengus ja tööturg on suur ja lai, siis neid tehnoloogilisi lahendusi on palju ja paljusid tehnoloogilisi lahendusi ei pruugi isegi hetkel olemas olla.
Kui vaadata lähituleviku siis tehisintellekt hakkab töötama digitaalses tööruumides, kus töötaja saab reaalajas vaadata andmeid ning nendele ligi pääseda ükskõik kust kohast ning seadmega. Sellega kaasneb töötajate tootlikkuse kasv.
Lähitulevikus aina enam hakkavad ettevõtted kasutusele võtma sellist süsteemi kus töötaja saab töötada ükskõik kus ja mis ajal tahes. Näiteks tulevane töökoht on selline, et töötaja saab töötada nii kodus kui ka töö juures. Et sellist lahendust toetada peab olema tehnoloogia paigas, mis tähendab seda, et töötaja tootlikkus oleks kõrge ning ei erineks kodus töötamise ja kontoris töötamise vahel.

===Tööstuslik automatiseerimine===

Ettevõtjad soovivad oma tööstusi viia automaatse süsteemi peale, mis on kordades odavam kui inimtöö kasutamine.
Tööstuse automatiseerimise tasemed saame jagada kolmeks hierarhiliseks kolmnurgaks. [16]

====Supervisor Level====

Supervisor Level ehk juhendaja tase asub kolmnurga tipus, mis koosneb tavalisest lauaarvutist, paneelarvutist või rack-arvutis. Arvutitesse on installitud standardsed opratsioonisüsteemid koos spetsiaalse tarkvaraga. [16]

====Control Level====
Control Levelil asub keskmisel tasemel, kus kasutatakse loogikakontrollereid või PLC-sid kus on käivitatud kõik automatiseerimisega seotud programmid. [16]

====Field Level====
Field Leveli on kolmnurga kõige alumine tase, kus on kasutatud kõik võimalike andureid mis annavad infot mis toimub näiteks tootmisliinil. [16]

== Positiivsed küljed ==
Pea kogu tehnoloogiline innovatsioon on läbi ajaloo olnud ajendatud efektiivsuse tõstmise ning tööviljakuse suurendamise soovist, nii ka tööturul ja hariduses. Mida rohkem leiab aset töökohtade automatiseerimine, seda enam on inimtööjõul võimalik oma aega kulutada otstarbekamalt. Haridusvaldkonnas tähendab tehnoloogia areng ja rakendamine tõhusamat õppeprotsessi ning haritumaid ja pädevamaid kodanikke.

===Tööturg ja töökohad===

====Suurem produktiivsus====
Alates tööstusrevolutsioonist 19. sajandil on järjest rohkem hakatud inimtööjõu poolt täidetavaid ülesandeid automatiseerima. Kõige suurem mõju on sellel olnud tootmisele, kus tõuseb keskmine produktiivsus tänu tehnoloogiale igal aastal hinnanguliselt kuni 1.4% [https://www.mckinsey.com/~/media/mckinsey/featured%20insights/digital%20disruption/harnessing%20automation%20for%20a%20future%20that%20works/a-future-that-works-executive-summary-mgi-january-2017.ashx [18]]. Selle põhjuseks on asjaolu, et tootmises on suur roll töökohtadel, kus ülesanded on väga korduvad ja ühetaolised ja vähese komplekssuse tõttu robotitele sobivad. Tuntud näide automatiseerimisest tootmises on autotööstus, mis 20. sajandil oli masintööjõu kasutuselevõtmise poolest esirinnas. [https://www.independent.co.uk/life-style/motoring/features/the-timeline-car-manufacturing-2088018.html[19]] Autode kokkupanek on inimeste jaoks raske ning aeganõudev töö, kuid robotite rakendamine võimaldas 1960. aastatel autotööstusel tõusta uuele efektiivsuse tasemele, ilma milleta ei oleks autod iial saanud nii populaarseks kui nad tänapäeval on.

====Täpsus====
Üks suuremaid probleeme inimtööjõu kasutamise puhul on inimlikud eksimused. Hooletusest tulenevate vigade eest ei ole kaitstud ka kõige kogenumad ja kohusetundlikumad töötajad. Seda mure on aga võimalik vähendada tehnoloogia abiga. Masinad suudavad täita sama ülesannet tuhandeid või isegi miljoneid kordi järjest ja seda sealjuures iga kord sama hästi kui identselt. 21. sajandil on roboteid hakatud kasutama ka keerulisemates valdkondades, näiteks kirurgias. Meditsiin on valdkond, kus inimlikul eksimusel võivad olla surmavad tagajärjed. Seega on loodud roboteid, mida kaugjuhtimise teel kontrollides saavad kirurgid läbi viia operatsioone ja muuta seeläbi eksimuse tõenäosuse kaduvväikseks. Kui inimest võivad kergesti mõjutada mitmed tegurid nagu näiteks meeleolu, töökeskkonna temperatuur, töökollektiiv, siis robotitele need faktorid ei mõju ning seeläbi saavutatav täpsus ületab ka täpseimate inimtööliste oma mitmekordselt. Täpseimate kirurgias ja tööstuses kasutatavate robotite viga jääb 1 mikromeetri piiridesse- see on täpsus, millest inimtööjõu puhul võib vaid unistada.[https://www.roboticsbusinessreview.com/manufacturing/robot-precision-evolves/[20]]

====Tööohutus ja ergonoomika====
On olemas suur hulk ametikohti, kus eksisteerib pidev oht töötaja tervisele või isegi elule. Kui vanasti oli seesuguste ametitega kaasnev risk paratamatus, siis tänapäevane tehnoloogia on erinevates valdkondades suutnud vigastuste ja füüsilise koormusega kaasnevaid ohtusid suurel määral vähendada. Nii mõnigi töökoht, mille pidajad pidid varasemalt surmaga silmitsi seisma, on muudetud täiesti ohutuks. Näiteks demineerijad saavad pomme kahjutuks tehes kasutada moodsaid demineerimisroboteid, mida on võimalik juhtida sadade meetrite kauguselt. Nii saab vale liigutuse või muu vea korral viga vaid robot, kuid inimeluga ei juhtu midagi. Kuid tehnoloogia mõju tööohutusele pole alati nii dramaatiline. Ergonoomilised reguleeritavad lauad on muutnud kontoritöötajate elu lihtsamaks, sest nende abil saab vältida päev otsa samas asendis viibimist. Pika perioodi jooksul hoitud sundasenditega võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. On loodud ka seadmeid, mida kasutaja saab kinnitada oma seljale ning mis saadavad talle meeldetuletuseks signaali, kui istumisasend on kahjulik. Tänapäevastel monitoridel on automaatsed heledusemuutjad, mis kohandavad ekraani eredust sõltuvalt keskkonna valgustatusest, et kaitsta kasutaja silmi.[https://mashable.com/ad/article/innovative-ergonomic-products[21]] Kõik sellised tooted kindlustavad, et töötajad oleks terved ning tagavad maksimaalse produktiivsuse.

====Töö kättesaadavus====
Kui veel mõned aastakümned tagasi oli reaalsus, et töö tegemiseks peab füüsiliselt töökohta kohale minema, siis kaasaegsete lahenduste abil on kaugtöö muudetud käepäraseks. Nii mõneski valdkonnas ei ole töötajate füüsiliselt kohalviibimine üldse oluline, sest nii tööülesandeid täita kui kollektiiviga suhelda saab ka interneti vahendusel. Tähelepanuväärse tõuke selle trendi arengus on andnud üleilmne Covid-19 pandeemia, millest ajendatuna pidid paljud tööandjad kohaldama kaugtöö võimalusi, et viiruse levikut ära hoida. On märkimisväärne, et uuringute tulemusena on töö viimine distantsile tõstnud töötajate produktiivsust keskmiselt 13 %.[https://nbloom.people.stanford.edu/sites/g/files/sbiybj4746/f/wfh.pdf[22]] Töö lahti sidumine füüsilisest kohalkäimisest võimaldab ettevõtetel värvata inimesi sõltumata nende asukohast. Näiteks võib ettevõte, mille peakontor on New Yorgis, vabalt tööle võtta spetsialisti, kes ise elab Pekingis, eeldusel et firma võimaldab kaugtööd. Tänu sellisele paindlikkusele on tööturg avatum ning seeläbi ka produktiivsem.

===Haridus===
====Hariduse kättesaadavus====
Sarnaselt tööturuga sai ka hariduselu Covid-19 pandeemia tagajärjel tugeva löögi, sest koolid paljudes maailma riikides suunati distantsõppele. See sundis pedagooge tarvitusele võtma uudseid lahendusi õppeprotsessi korraldamisel. Tunde hakati läbi viima videokõnede vahendusel ning hindelisi töid esitati digitaalselt. Ilma moodsa tehnoloogiata oleks õpilaste haridus kannatanud palju rohkem kui see reaalselt kannatas. Õppeprotsessi tehnoloogiaga paindlikumaks muutmine on maad võtmas ka mittepandeemilises kontekstis, eriti ülikoolides. Näiteks Londoni ülikool pakub sadu kursusi, mida saab läbida vaid veebi vahendusel.[https://london.ac.uk/make-yourself-home#teaching-and-learning-in-education-20340[22]]
Veel eelmise aastatuhande lõpus olid sellised lahendused ennekuulmatud ja et mingi asutuse pakutavast haridusest osa saada, tuli kas osta raamat, mis seda haridust kajastas või ise kohale minna. Internetikeskkonnad nagu näiteks Zoom ja Skype on vähendanud vajadust õpilasel ja õpetajal või tudengil ja õppejõul samas ruumis viibida, sest tunde ja loenguid saab läbi viia ka videoformaadis. Nii on hariduse omandamine paljudel juhtudel tänu tehnoloogiale kiirem ja tõhusam kui klassikaliste meetoditega.

====Interaktiivsed lahendused====
21. sajandil on olnud rohkelt juttu hariduse huvitavamaks muutmisest ja iganenud dogmadest vabanemisest. Tehnoloogia on pakkunud uue mõtteviisi pooldajatele head võimalust katsetada ning implementeerida uudseid lahendusi õppeprotsessi rikastamisel. Ühe 2017. aastal koostatud aruande järgi nõustus 96% õpetajatest väitega, et tehnoloogial on olnud haridusele positiivne mõju.[https://edtechnology.co.uk/latest-news/96-of-teachers-say-tech-has-a-positive-impact-on-education/] Õpilaste, eriti algklassiõpilaste jaoks on näiteks hariduslike videote vaatamine palju kaasahaaravam ning motiveerivam kui õpikute sisu meelde jätmine. Kahtlemata on õpikutel oma roll hariduses, kuid infoühiskonna kontekstis ei saa mööda vaadata kaasaegsetest lahendustest nagu raamatutarkusi kinnistavad mängud ja muu meedia. Ühe uuringu järgi väitis 83% õpetajatest, et videote näitamisel on olnud nende õpetamistulemusele positiivne mõju.[https://corp.kaltura.com/wp-content/uploads/2019/07/The_State_of_Video_in_Education_2019.pdf]

== Negatiivsed küljed ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia on midagi enamat, kui uute vidinate ja rakenduste avastamine. Seetõttu peaksid kõik tehnoloogia kohta käivad arutelud arvestama ka riske ja takistusi, mida tehnoloogia võib haridusele kaasa tuua. [https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 [9]] Digitehnoloogia ja interaktiivsus kujutavad endast olulisi riske laste turvalisusele, privaatsusele ja heaolule, suurendades ohte ja kahjusid, millega paljud lapsed juba niigi silmitsi seisavad ilma võrguühenduseta ja muutes juba haavatavad lapsed veelgi haavatavamaks.

==== Lugemine ja kirjutamine ====
Vaatamata laialt levinud arvamusele, et klassiruumi tehnoloogia üldiselt parandab õpilaste akadeemilisi saavutusi ja suurendab nende motivatsiooni oma ülesannete täitmiseks, tundub, et suur sõltuvus tehnoloogiast mõjutab tõsiselt õpilaste pädevusi oskuses, mis on nende jaoks vaieldamatult olulised, nimelt lugemine ja kirjutamine. Väga paljud õpetajad on otsustanud oma õppeained viia üle digikeskkonda. Näiteks palutakse kirjandeid, esseesid ja muid tekste arvutis kirjutada. Samuti kasutatakse mõnedes õppeainetes klassikaliste õpikute asemel rakendust Google Books. Kuigi need lahendused hoiavad kokku paberit, on õpilastele need meetodid siiski negatiivse mõjuga. Nimelt kahjustab trükkimine käsitsi kirjutamist ning lugemist ning infotehnoloogia toob endaga kaasa informatsiooni pinnapealse lugemise. Selle tõttu ei õpi õpilased Google Books'st sama palju kui trükitud raamatutest. Õpilastel, kes loevad lineaarseid tekste, on parem arusaamine ja ka mälu kui neil, kes loevad interneti kaudu. Üleminek paberilt ekraanile ei muuda vaid viisi kuidas me mingis kirjatükis navigeerime, vaid mõjutab ka tähelepanu astet ning sügavust, mida me sellele konkreetsele tükile pühendame. Interneti avades, siseneme me keskkonda, mis soodustab pealiskaudset lugemist, kiirustavat ja hajutatud mõtlemist ning pealiskaudset õppimist.[https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education [10]]

==== Kalkulaatorid ====
Mure kalkulaatorite, eriti graafikakalkulaatorite kasutamise negatiivse mõju pärast, on väga aktuaalne. Kalkulaatoreid on küll kasutatud juba väga ammusest ajast saati, kuid kuna need on üldiselt numbrilised, ei pruugi õpilased omandada kindlat kontseptuaalset arusaamist matemaatikast. Kalkulaatorit kasutavate õpilaste nägemus matemaatikast on tõenäoliselt protseduurilisem ning sellest tulenevalt võivad nende probleemide lahendamise oskused olla piiratud. Nende õpilaste struktuurilise ülevaate areng matemaatikast võib samuti kalkulaatori kasutamisel takistuda või aeglustuda. Lisaks võib kalkulaator oma disaini tõttu edastada eksitavat teavet ning tekitada segadust tähistuste õppimisel. Õppeainetes nagu matemaatika ja aritmeetika takistab kalkulaatorite kasutamine õpilaste analüütilise mõtlemise õitsengut.[https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/ [11]] 2012. aastal teatas Suurbritannia valitsus oma otsusest keelata ära kalkulaatorite kasutamine algklassides, kuna õpilased kasutavad ja toetuvad nendele liiga palju.[http://bjsep.org/getfile.php?id=158 [12]]

==== Dehumaniseerimine ja isoleerimine ====
Liigsel tehnoloogia sõltuvusel klassiruumides on dehumaniseeriv mõju. Eriti just viimase kümne aasta jooksul õpetamine, kui inimtegevuse kunst inimeste võimusest ära võetud ning pigem on võim läinud tehnoloogia kätte. Paljudele haridustasemetele ja kursustele on valmistatud eelkoostatud õppekavad, mida konkreetsed aineõpetajad ise enda kursusele koostanud ei ole. Tehnoloogia tõmbab õpilasi eemale füüsilisest keskkonnast. Näiteks kõrgkoolides ja veebikursustel salvestavad õpetajad enda tunde ette või teevad seda reaalajas läbi arvutite. See sunnib õpilasi suhtlema masinatega, mitte inimestega. Lõpuks ei tea õpetaja oma õpilastest peaaegu et mitte midagi ning õpilastel omakorda puudub lähedane side ja kokkupuude oma õpetajaga, mis omakorda on hariduse üks põhieesmärk. Kui õpetajad liiga pikka aega tehnoloogiast oma klassiruumides sõltuvad, ei jää neil peaaegu et üldse aega oma õpilasi mõjutada. Tehnoloogia tekitab takistuse õpilase ja õpilase omavahelises suhtluses. Isolatsiooni tunne on üha levinuim noorte õpilaste seas, kes käivad koolides, kus tahvelarvutite kasutamine on tavaline. Tehnoloogiapõhiste mängude ja meelelahutuse korduv kasutamine, mille eesmärk on muuta tunnid atraktiivsemaks, toob kaasa õpilaste seas isolatsiooni tunde ja võib lõpuks viia kehvemate õpitulemusteni. Uuringud on aga tõestanud, et nutitelefonide laialdane kasutamine õppeprotsessis põhjustab õpilaste tähelepanu hajumist, teadmiste killustumist ja õpetajate suutmatust klassiruume hallata. [https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064 [13]] Isoleeritus ja üksindus näib olevat ülim mõju õpilaste tehnoloogiakasutusele, kuna olles täielikult sukeldunud klassiruumi digitaalsete vidinatega manipuleerimisse, unustavad nad sageli, et on klassikaaslasi, kellele nad saavad toetuda ja kellega suhelda.

=== Tööturul ===
Tehnoloogiat võib leida kõikjalt ning sellest ei saa põgeneda. Tehnoloogia mittekasutamine võib tähendada ka tagasilööki oma karjääris ja isiklikus elus. Lihtsamalt öeldes, on tänapäeval väga raske oma elu ette kujutada ilma tehnoloogiata. Kõik ettevõtted erinevates tööstusharudes üle kogu maailma on juba kaasaegse tehnoloogia kasutusele võtnud, kuid töötajad kogevad tööl tõsiseid negatiivseid mõjusid, mille on põhjustanud justnimelt tehnoloogia.

==== Töö- ja puhkeaeg ====
Tänapäeval on töötajatel põhiliseks töövahendiks arvuti. Tänu arvutile, on paljudes ettevõtetes võimalik teha kaugtööd peaaegu ükskõik kus, kus on olemas internetiühendus. Kaugtöö võimalus on loomulikult väga kasulik mitmetele inimestele, kuid sellel on ka üks suur negatiivne külg, nimelt kaob sellisel töö vormil piir töö- ja puhkeaja vahel.[https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid [14]] Kuna arvuti on suurema osa ajast käe-jala kaugusel ning niisama arvutit meelelahutuseks kasutades märgatakse tahes-tahtmata ka tööga seotud teavitusi. See teeb arvuti kasutamise meelelahutuseks peaaegu võimatuks, kui näha tööalaseid teavitusi, mis panevad kasutajat kohe tööasjade peale mõtlema. Tänapäeval saab mitmeid tööasju ka telefoniteel ajada, näiteks logida sisse oma töömeili ka telefonis. See tähendab, et raske on kasutada oma puhkeaega mitte tööle mõeldes, sest kõik tööinformatsioon ja teated on töötajal koguaeg silme ees ning ka mõtetes.

==== Segavad faktorid ====
Arvutis tööd tehes veedavad töötajad töö peale oma tööajast 43%.[https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/ [15]] Põhjus, mis see osakaal suhteliselt väike on, seisneb segavates faktorites, mis arvutis töötades esile tulevad. Rakendused nagu email ning muud töösisesed programmid on küll tööd kiiremaks teinud, kuid mida aega edasi, seda segavamaks see muutub tööd tehes. E-kirjad, vestlused, kiirsõnumid langetavad töötajate produktiivsust, kuna tänapäeval tuleb neid iga päevaga aina rohkem ja rohkem. Viimasel ajal tutvustatakse töötajale selle lahenduseks võimalusi, kuidas saaks neid häirimisi paremini hallata ehk emailil mingiks hetkeks ühendus katkestada või moodustada endale aken, millal nendega tegeletakse, nii need ei ole silme eest iga hetk ning aitavad poolelioleva töö lõpuni viia ilma, et keskendutakse vahelesegavale asjale. Kui tööd segavad erinevad faktorid, tõuseb töötajatel stressitase, neil tekib suurem frustratisoon, ajasurve ja pingutus. Kõik need tegurid mõjuvad inimese vaimsele ja ka füüsilisele tervisele negatiivselt. Samuti peab ära märkima selle tõttu hajameelsete töötajate tehtud töö laiema mõju.

== Allikad ==
1. https://home.cern/science/computing/birth-web

2. https://history-computer.com/apple-ii-complete-history-of-the-apple-ii/

3. https://online.purdue.edu/blog/education/evolution-technology-classroom

4. https://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/pc25/pc25_birth.html

5. https://azure.microsoft.com/en-us/overview/what-is-the-cloud/

6. https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ (Kasutatud 03.12.2021)

7. https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ (Kasutatud 03.12.2021)

8. https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ (Kasutatud 03.12.2021)

9. https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace (Kasutatud 03.12.2021)

10. https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ (Kasutatud 03.12.2021)

11. https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 (Kasutatud 03.12.2021)

12. https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ (Kasutatud 03.12.2021)

13. https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ (Kasutatud 03.12.2021)

14. https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 (Kasutatud 03.12.2021)

15. https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education

16. https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/

17. http://bjsep.org/getfile.php?id=158

18. https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064

19. https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid

20. https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/

21. https://www.electronicshub.org/introduction-to-industrial-automation/#Types_of_Industrial_Automation_Systems (Kasutatud 05.12.2021)

Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses

2021-12-05T19:35:08Z

Tapaas: /* Töö kättesaadavus */

Tehnoloogia on saanud osaks meie elust. Uued tehnoloogiad ei ole enam vaid lisad, mida on tore omada, aga ilma milleta saaks samahästi hakkama, nüüdseks on neist saanud suhtluskeskmed, mis on tänapäeval ülioluliseks osaks meie elust.

== Ajalugu ==
Ei ole kokkuleppele jõutud, mis aastal digitaaltehnoloogia töökeskonna ja hariduse osaks sai. Vaieldakse, et see algas esimese LEO I arvuti käivitamisega, 1951. aastal. Teised väidavad, et see algas esimese elektroonilise kirja saatmisega, 1971. aastal. Selleni pole veel kokkuleppele jõutud, aga üks asi on kindel: digitaaltehnoloogia on nüüdseks töökeskkonna ja hariduse lahutamatu osa.

=== Töökeskkond ===

==== Esimesed arvutid töökeskkonnas ====
Aastatel 1970 - 1990 hakkasid arvutid töökeskkonda sisenema. Apple tuli 1976. aastal turule Apple I arvutiga, mis oli esimene enda suguste seas. Apple I ei olnud turunduslikult kuigi edukas, aga see valmistas teed Apple II-le. Vaadates arvuteid, mida kasutati aastakümneid tagasi, siis võivad tunduda need abituna. Seda väita ei ole kuigi vale kui võrrelda neid arvuteid tänapäeva nõuetega. Tol ajal olid need arvutid, oma 6502 protsessori ja 48 kb RAM-ga, suutelised tegema seda, milleks nad loodud olid.[https://history-computer.com/apple-ii-complete-history-of-the-apple-ii/[2]] Lisaks Apple seeria arvutitele olid samasuguste näitajatega ka Commodore PET 2001 ja TRS-80.

====Töökeskkonna digitaliseerimine ====
Iga suurem ettevõte, aastatel 1990, omas nüüd tööarvuteid. Järgmiseks sammuks oli töökeskkond digimaailma viia ja seda sai teha tänu internetile. Internet kui mõte oli olemas juba 1960. aastatel, kuid alles aastal 1991 mõtles Tim Berners-Lee välja digitaalse “sihtpunkti”, mida me tunneme tänapäeval veebilehena.[https://home.cern/science/computing/birth-web [1]] Internetiajastu tuli nagu torm. Ettevõtjate unikaalsed mõttet põimusid interneti lõputute võimalustega. Iga ettevõte võis nüüd luua oma meiliaadressi, luua veebilehte ja saata e-kirju. Omavaheline suhtlus muutus digitaalseks.

====Pilve kasutuselevõtt====
Järgmisel kahel aastakümnel oli pakkuda veel omakorda uuendusi. Üks suurimaid innovatsioone töökeskkonnas oli “pilv”. Tänu “pilvele” ei pea ettevõtted enam füüsilisi koopiaid hoidma. Kõike saab teha võrgus. See tõi endaga kaasa töökeskkonna muutuse. Inimesed ei pidanud ilmtingimata kontoris olema, et vajalikud toimetused ära teha. Kõik vajaliku sai salvestada “pilve”, kust töötajatel on sellele ligipääs ja saavad esitada vajalikud andmed ja paberid ka digitaalsel kujul. Nüüd ei olnud enam arvutid üksteisega ühendatud. Nüüd on kõik, absoluutselt kõik ühendatud: arvutid, kelladja telefonid. Ükskõik kes on kättesaadav ainult mõne sõrmeliigutuse kaugusel.[https://azure.microsoft.com/en-us/overview/what-is-the-cloud/[5]]

===Õppeasutus===
Sarnased tehnoloogilised lahendused leidsid aset ka hariduses, õppimises ja õpetamises. Tänapäeval ei kujutaks me õppimist ilma nutiseadmeteta ette, sest suur osa informatsioonist on tänapäeval sekunditega kättesaadav.

====Muutused õppeprogrammides====
1920 aastatel hakati kasutama õppeasutuses raadioid. Õppeprogramme hakati tootma raadiosaadete jaoks, et õppimine ei oleks nii üksluine ja igav.
1950 algusaastatel tuldi välja dokumendi kaameraga ja videosalvestustega, mis muutsid õppeprotsessi tohutult. Tänu dokumendikaamerale said õpilased näha, mida õppejõud paberile kirjutab. Nii raadiol kui ka videosalvestustel oli sarnane eesmärk: teha õppimisprotsess huvitavamaks.[https://online.purdue.edu/blog/education/evolution-technology-classroom[3]]

==== Kalkulaator ja personaalarvuti ====
1972 hakati klassiruumides kasutama kalkulaatorit, mis võimaldas teha arvutusi kiirelt ja veatult. Umbes kümme aastat hiljem tuli IBM välja personaalse arvutiga, milleks oli IBM5150.[https://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/pc25/pc25_birth.html[4]] IBM5150 ei olnud kuigi võimas arvuti võrreldes tol aja teiste 8 bitiste arvutitega. Õppeasutused tedsid, et ei lähe kaua aega, kui arvutid jõuavad õppeasutustesse. 1993 aastal tuli Apple välja “Personal Digital Assistanti” või lühidalt PDA-ga. Peale seda on olnud arvutid osa inimeste igapäevaelust.
Nüüdseks on paljudel õpilastel üks nutiseade, kui mitte kaks, mis on ööpäevaringselt ühenduses internetiga. Paljud ei kujutaks oma igapäeva elu ette ilma interneti või nutiseadmeta. Need on juba osa meist.

== Tänapäeva näited ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia juhatab sisse põhjalikud struktuurimuutused, mis võivad olla lahutamatud tootlikkuse olulisest paranemisest nii õpetamise kui õppimise toetamiseks.

==== Tahvelarvuti ====
Tänapäeval aina rohkem vahetuvad koolides õpikud tahvelarvutite vastu. Need võimaldavad õpilastel teha virtuaalseid väljasõite peaaegu igasse sihtkohta, mida klassis käsitletakse. Mõned veebisaidid toetavad seda 360-kraadise videoga. Tegu on klassiruumis kaasaskantav uurimistööriistaga, mis võimaldab õpilastel ihaldavat informatsiooni uurida mõne hetkega koha pealt lahkumata. E-raamatud on loodud spetsiaalselt tahvelarvutites kasutamiseks, mistõttu lubatakse õpilastel kasutada oma tahvelarvuteid klassiruumis lugemiseks. Lisaks on tahvelarvutitel kõlarid, mis võimaldavad hõlpsalt kuulata audioraamatuid või teksti kõneks muutvaid e-raamatuid. Kasutades rakendusi nagu Tune In Radio, saavad õpilased kuulata oma tahvelarvutites muusikat, raadiosaateid ja podcaste kogu maailmast. Tahvelarvutid annavad võimaluse multimeediumiprojektide, koomiksite, raamatute, muusika ja muu loomiseks. Neid projekte saab jagada ja näidata oma õpetajate või kaasõpilastega. Tahvelarvutitel on kaamerad ja õige fototöötlusrakendusega saavad õpilased töötada loominguliste projektidega või lihtsalt dokumenteerida tunnitegevusi. Lisaks saab luua pilves klassi märkmete tegemise lehe, kuhu kõik õpilased saavad ideid ja märkmeid jagada. Internetist leidub palju kvaliteetseid haridusrakendusi, mida õpilased õppimise täiendamiseks kasutavad. Kõike alates matemaatika teisendusrakendustest kuni keeleõppe rakendusteni. Lisaks õpperakendustele on ka palju hariva väärtusega mänge.

==== 3D Printer ====
3D-printimise rakendamine hariduses on laialdaselt kasutusel põhi- ja keskkoolides, ülikoolides, raamatukogudes, tehnikakõrgkoolides ja muudes haridusasutustes. 3D-printimine on muutnud tootmismaailma paremaks. Paljud tootjad kasutavad lennukiosade, jäsemete proteeside ja isegi 3D-prinditud ravimite tootmiseks 3D-printimise või lisatootmistehnoloogiaid. Hariduses hõlbustavad 3D-printimise tehnoloogiad paremat õppimist, oskuste arendamist ning õpilaste ja õpetajate suuremat seotust ainega. Lisaks tekitab 3D-printimine suuremat loovust ja koostööd probleemide lahendamisel. Laias laastus on haridusasutustes 3D-printimiseks neli peamist kasutusjuhtu:

1. Õpetada õpilastele 3D-printimist, 3D-printimise tehnoloogia toimimist ja selle rakendusi reaalsetes olukordades (nt tööstusprotsesside sujuvamaks muutmisel).

2. Koolitajate teavitamine 3D-printimisest, et seda saaks õppekavadesse asjakohaselt lisada

3. Õpilaste loovuse ja disainioskuste parandamine

4. Artefaktide printimine, mis aitavad õpilastel mõista olulisi mõisteid.[https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ [6]]

==== Tehisintellekt ====
Tehisintellekt on tänapäeval tehnoloogia keskne osa. See juhib peeneid asju, nagu Netflixi soovitused ja keerulisemad süsteemid, nagu äriennustustarkvara. Kuna tehisintellekt mõjutab tehnoloogiat paljudes tööstusharudes, on ka koolid hakanud kohanema. Tehisintellekt hariduses – täpsemalt põhikooli hariduses – toob kasu nii õpilastele kui ka õpetajatele. Kaks levinud näidet tehisintellektist hariduses on assistendid ja automatiseerimine, kuid koolid saavad neid tööriistu veelgi kaugemale viia.
Tehisintellekt saab põhikooli hariduses alustada tüütute ja korduvate ülesannete lihtsamaks muutmisest. Haldustoimingud, nagu digifailide korraldamine ja dokumentide edasi-tagasi edastamine, võivad olla aeganõudvad. Samamoodi võivad hinnete määramine ja ajakava koostamine võtta ära õpetajate õpilastega veedetud aja. Erinevat tüüpi tarkvara automatiseerib need toimingud hõlpsalt. IntelliMetric ja Project Essay Grade on kaks silmapaistvat ressurssi, mis kasutavad tehisintellekti igasuguste ülesannete automaatseks hindamiseks alates testidest kuni esseedeni. Sellised tööriistad hõlbustavad õpetajatel õpilastega suhtlemisele keskendumist. Õpetajad saavad õppijaid lähedalt abistada, muretsemata selle pärast, millal nad töid hindavad või teste kontrollivad.[https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ [7]]

Õpilaste tehisintellekti assistendid, mis võivad olla midagi nii lihtsat nagu Google Classroom, suudavad kontrollida õpilase töö originaalsust, nii et õpetaja ei peaks seda tegema. Mõned klassiruumid võivad töötada koos koduabilistega, nagu Amazoni Alexa. Kuna aga privaatsus on koolide ja õpilaste peamine mure, ei luba mõned koolid häälassistente klassiruumis kasutada. Assistente on aga igasuguse kuju ja suurusega. 2020. aasta detsembris teatas Denveri avalike koolide piirkond oma plaanist integreerida noorematele õpilastele tehisintellekti assistendid. Tehnika aitab lastel vestlustes ja klassitegevustes sagedamini osaleda. Kuigi roboti assistendid on ka võimalused, mis võivad õpilasi kaasata, on selline tehisintellekti abi mitmekülgsem ja võib olla midagi nii lihtsat kui arvutiprogramm. Tehisintellekt saab analüüsida õpilase edusamme ja näha, millisel tasemel nad on. Selle teabe põhjal saab õpetaja anda neile õppimise jätkamiseks rohkem abi või ressursse. Näiteks New Jerseys asuv Slackwoodi põhikool on kasutanud õppeassistenti Happy Numbers. See süsteem analüüsib õpilaste tööd matemaatikakursustel ja näitab õpetajatele, kellel on klassiruumis kõige rohkem raskusi. See võib pakkuda isikupärastatud soovitusi nende paremaks muutmiseks.[https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ [7]]

=== Tööturul ===
Tänapäeval vajab digitaalset töökohta iga ettevõte, kus on kaugtöötajad, eesliinitöötajad, mitu asukohta või mis tahes muu takistus, mis takistab iga töötaja koos viibimist. Digitaalseid töökohatehnoloogiaid ei piira füüsilise maailma piirangud. Need võimaldavad töötajatel kokku tulla, ideid jagada ja suhelda sama hästi (mõnikord isegi paremini) kui nad seda koha pealt teeks. Tööjõu juhtimisest maksimaalselt kasu saamiseks on oluline olla kursis viimaste suundumuste ja arvutitehnoloogia uute edusammudega ettevõtluses.
==== Pilv ====
"Pilv" viitab serveritele, millele pääseb juurde Interneti kaudu ning nendes serverites töötavale tarkvarale ja andmebaasidele. Pilveserverid asuvad andmekeskustes üle kogu maailma. Pilvandmetöötlust kasutades ei pea kasutajad ja ettevõtted ise füüsilisi servereid haldama ega oma masinates tarkvararakendusi käivitama.[https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ [8]]
See tööturul muudab äritegevuse maastikku, kus see kõik toimub. Pilve kaudu tegutsedes suudavad igas suuruses ettevõtted konkureerida turukonkurentidega viisil, mis varem oli ettekujuteldamatu. See taandub kapitalikulude ja üldkulude vähendamisele ning turule jõudmise kiiruse suurenemisele, mis võimaldab klientide ootusi täita. Ettevõte ei saa endale lubada pilve tempot alahinnata. Pilvega pole töötajad sunnitud oma laua taga töötama, ehk nad saavad töötada graafiku alusel, mis täiendab nende individuaalset rutiini. Nende tootlikkuse tase omakorda tõuseb, mis toob organisatsioonile kasu. Pilves töötamine võimaldab töötajatel pääseda oma dokumentidele ja failidele juurde mis tahes seadmest, olgu see siis nutitelefon, tahvelarvuti või sülearvuti, igal pool ja igal ajal, mis mitte ainult ei soodusta teie ettevõtte koostööd, vaid suurendab seda ka. Tänu pilvele töötatakse alati uusimate saadaolevate tehnoloogiatega. Kuna ettevõtte andmeid hoitakse tsentraalselt, saavad töötajad anda mitmele kolleegile, meeskonnale ja kolmandale osapoolele juurdepääsu oma failide vaatamiseks ja muutmiseks. Näiteks Office 365-s muudab Skype ärirakendus koostöö veelgi isiklikumaks ja tõhusamaks. Tänapäeval saab lisaks kiirsõnumite juurde pääsemise ja nende saatmisele ka konverentskõnesid otse Microsoft Wordist teha. Meeskond saab failidega hõlpsalt koos töötada, samal ajal kui pilv salvestab need automaatselt, et nad saaksid tulevikus igal ajal oma mobiilseadmete kaudu neid vaadata ja tööd jätkata. Pilvandmetöötluse kõrvalmõju on olnud andmete ja teabe suur hulk, mida organisatsioonid saavad kasutada oma äriprotsesside hindamiseks. Pilvesüsteemid võimaldavad usaldusväärselt koguda, jälgida ja analüüsida olulisi andmeid, mis võivad aidata organisatsioonidel protsesse värskendada või asendada, et tagada parem tulu. See võimaldab töökohal tõhusamalt toimida ning töötajatele määrata õigeid ülesandeid ja rolle.[https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace [9]]

==== Digiturvalisus ====
Turvalisus on pikka aega olnud väljakutse paljudele ettevõtetele, eriti neile, kes tegelevad tundlike andmetega. COVID-19 pandeemia on veelgi kiirendanud kaugtööpoliitika kasutuselevõttu. See on pannud paljud mõtlema, kuidas rakendada paindlikku tööpoliitikat, tagades samas turvalisuse nii pandeemia ajal kui ka pärast. Kräkkerid on tõenäoliselt üks suurimaid ohte ettevõtetele, olenemata nende suurusest või tööstusest.[https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ [10]] Ettevõtte Positive Technologies 2020 aasta aprillis väljastatud aruandes leiti, et organisatsioonidele suunatud küberrünnakud on tõusuteel, kasvades aastatel 2018–2019 19%. Enim sihitud sektorid olid valitsusorganisatsioonid ning tervishoiu- ja haridusasutused, mis said 54% kõigist rünnakutest.[https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 [11]] Nõrkade paroolide otsimise, andmepüügi e-kirjade saatmise ning pahavara ja sotsiaalse manipuleerimise rünnakute abil saavad kräkkerid tuvastada nõrgad lingid ja võtta üle terved võrgud. Kuigi kräkkerid pakuvad pidevalt uusi ideid ja tehnikaid kasutajate ja ettevõtete petmiseks, aitab neid sageli töötajate hooletus (mis moodustab 70% andmetega seotud rikkumistest), küberturvalisuse alusteadmiste puudumine ning juhuslik kokkupuude veebis ja Internetis. Need on leiud identiteedivarguse ressursikeskuse (ITRC) aruandes, milles vaadeldi väga üksikasjalikult andmetega seotud rikkumiste levinumaid põhjuseid. Samuti leiti, et mõned andmetega seotud rikkumised on põhjustatud volitatud töötajate tahtlikust andmete vargusest, piiratud ja ebaturvalisi protokolle kasutavatest ettevõtetest ning halvasti kavandatud juurdepääsukontrollist. Tänapäeval leidub tööturul erinevaid lahendusi küberrünnakute vastu.[https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ [10]]

Töötajad hoiavad kaasaskantavaid seadmeid, nagu sülearvutid ja mobiiltelefonid, alati turvalise pääsukoodiga lukustatuna. Turvaliste pääsukoodide loomiseks on palju võimalusi. Mõnel seadmel on biomeetrilised skannerid, samas kui teised kasutavad autentimiseks PIN- või maatriksipääsukoodi. Kui kasutatakse tekstiparooli, siis see peab olema iga konto jaoks kordumatu. Kriitiliste rakenduste ja kontode puhul nõutalse töötajatelt kahefaktorilise autentimise kasutamist. Kui töötatakse väljaspool kontorivõrku, tagatakse ohutus WiFi-ühenduse kasutades VPN-ga (virtualiseeritud personaalvõrk). VPN toimib turvalise tunnelina Internetis, krüptides liiklust. Rakendades oma kontori turvalises võrgus VPN-i, saavad töötajad reisida, tuginedes peakorteri kaitsekontrollile.[https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ [12]]

==== Intelligentne virtuaalassistent ====
Intelligentsed virtuaalsed assistendid on intelligentse automatiseerimise areng, mis aitab organisatsioonidel suurendada isiklikku suhtlust klientidega. Need võimaldavad organisatsioonidel pakkuda isikupärastatud puudutust kõigile oma kontaktidele ja klientidele. Võimalus suhelda inimlikul viisil on suur edasiminek võrreldes sellega, kuidas ettevõtted on seni suutnud klientidega suhelda, mida kuni viimase ajani piiras töötajate suutlikkus või suures osas üldised massmeiliprogrammid. Intelligentse virtuaalse assistendi lahutamatu osa on loomuliku keele mõistmine ja loomuliku keele genereerimine. Conversica juhtivteadlase dr Sid Reddy sõnul eeldab see süsteemi olemasolu, mis klassifitseerib täpselt kavatsused ja olemid. Kavatsuse all peab ta silmas lõppkasutaja kavatsust – mida klient teha püüab? Üksus pakub sellele kavatsusele konteksti. Teisisõnu viitab olem teabele, millest on abi kasutaja päringule vastamisel. Teine kriitiline komponent on masinõpe, mis viitab arvuti võimele õppida ilma selgesõnaliselt programmeerimata ja saada saadava teabe abil "targemaks". Inimkeeled on uskumatult keerulised, nüansirikkad ja pidevas arengus.[https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ [13]]

Erinevate suuruste ja tegevusaladega ettevõtted otsivad põhifunktsioonide optimeerimiseks tehisintellekti, intelligentset automatiseerimist ja konkreetselt intelligentseid virtuaalseid assistente. Üks traditsiooniline äriaspekt, mis saab tehnoloogilist tõuget, on müük – selle asemel, et jätta oma tööjõu hooleks huvitatud väljavaadete poole pöördumine ja nende jälgimine, automatiseerib laiendatud tööjõud, milles virtuaalsed assistendid ja inimesed töötavad koos. Virtuaal assistendi kasutamine esmase kliendi ja juhtivate inimeste kaasamiseks ei asenda töötajaid, vaid võimaldab neil oma aega paremini hallata. InsideSales.com andmetel kulutavad müügiesindajad müümisele vaid 37 protsenti oma ajast. See tähendab, et suurem osa müüja ajast kulub tulu mittetoovatele tegevustele, nagu haldusülesanded (sisepoliitika ja kinnitustega tegelemine) ning sihtkontode ja klientide analüüsimine. Kuna tarbijate ootused kiirele, viisakale ja isikupärastatud suhtlusele kasvavad jätkuvalt, peavad ettevõtted kliendi äri teenimiseks täitma või ületama need vajadused. Ettevõted investeerivad lahendusse, mis tagab sobivalt soovitud kiire ja isikupärastatud tähelepanu. Tänapäeval saab kasutada intelligentseid virtuaalassistente, et aidata klientidel tunda, et neid kuulatakse ja nende vajadustega arvestatakse.[https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ [13]]

== Tulevikuvaated ==

===Õppeasutuses===

Tehnoloogia on ja jääb alati õppimise ja õpetamise juurde. Tehnoloogiat hakatakse kasutama kooli tundides enam ja enam. Tulevikus on kindlasti tulemas virtuaalreaalsus klassiruumi, kus õpilased saavad virtuaalses maailmas kaasahaaravalt uurida ning õppida, mis parandab õppimiskogemust. VR ehk virtuaalreaalsus on hetkel pidevas arengus. Tänu virtuaalreaalsuses saavad õpilased näha realistlike pilte.

===Tööturg===

Lähitulevikus võime me näha enam ja enam seda, et lihtsamad tööd võtab robot üle inimestelt.
Kuna tehnoloogia on pidevas arengus ja tööturg on suur ja lai, siis neid tehnoloogilisi lahendusi on palju ja paljusid tehnoloogilisi lahendusi ei pruugi isegi hetkel olemas olla.
Kui vaadata lähituleviku siis tehisintellekt hakkab töötama digitaalses tööruumides, kus töötaja saab reaalajas vaadata andmeid ning nendele ligi pääseda ükskõik kust kohast ning seadmega. Sellega kaasneb töötajate tootlikkuse kasv.
Lähitulevikus aina enam hakkavad ettevõtted kasutusele võtma sellist süsteemi kus töötaja saab töötada ükskõik kus ja mis ajal tahes. Näiteks tulevane töökoht on selline, et töötaja saab töötada nii kodus kui ka töö juures. Et sellist lahendust toetada peab olema tehnoloogia paigas, mis tähendab seda, et töötaja tootlikkus oleks kõrge ning ei erineks kodus töötamise ja kontoris töötamise vahel.

===Tööstuslik automatiseerimine===

Ettevõtjad soovivad oma tööstusi viia automaatse süsteemi peale, mis on kordades odavam kui inimtöö kasutamine.
Tööstuse automatiseerimise tasemed saame jagada kolmeks hierarhiliseks kolmnurgaks. [16]

====Supervisor Level====

Supervisor Level ehk juhendaja tase asub kolmnurga tipus, mis koosneb tavalisest lauaarvutist, paneelarvutist või rack-arvutis. Arvutitesse on installitud standardsed opratsioonisüsteemid koos spetsiaalse tarkvaraga. [16]

====Control Level====
Control Levelil asub keskmisel tasemel, kus kasutatakse loogikakontrollereid või PLC-sid kus on käivitatud kõik automatiseerimisega seotud programmid. [16]

====Field Level====
Field Leveli on kolmnurga kõige alumine tase, kus on kasutatud kõik võimalike andureid mis annavad infot mis toimub näiteks tootmisliinil. [16]

== Positiivsed küljed ==
Pea kogu tehnoloogiline innovatsioon on läbi ajaloo olnud ajendatud efektiivsuse tõstmise ning tööviljakuse suurendamise soovist, nii ka tööturul ja hariduses. Mida rohkem leiab aset töökohtade automatiseerimine, seda enam on inimtööjõul võimalik oma aega kulutada otstarbekamalt. Haridusvaldkonnas tähendab tehnoloogia areng ja rakendamine tõhusamat õppeprotsessi ning haritumaid ja pädevamaid kodanikke.

===Tööturg ja töökohad===

====Suurem produktiivsus====
Alates tööstusrevolutsioonist 19. sajandil on järjest rohkem hakatud inimtööjõu poolt täidetavaid ülesandeid automatiseerima. Kõige suurem mõju on sellel olnud tootmisele, kus tõuseb keskmine produktiivsus tänu tehnoloogiale igal aastal hinnanguliselt kuni 1.4% [https://www.mckinsey.com/~/media/mckinsey/featured%20insights/digital%20disruption/harnessing%20automation%20for%20a%20future%20that%20works/a-future-that-works-executive-summary-mgi-january-2017.ashx [18]]. Selle põhjuseks on asjaolu, et tootmises on suur roll töökohtadel, kus ülesanded on väga korduvad ja ühetaolised ja vähese komplekssuse tõttu robotitele sobivad. Tuntud näide automatiseerimisest tootmises on autotööstus, mis 20. sajandil oli masintööjõu kasutuselevõtmise poolest esirinnas. [https://www.independent.co.uk/life-style/motoring/features/the-timeline-car-manufacturing-2088018.html[19]] Autode kokkupanek on inimeste jaoks raske ning aeganõudev töö, kuid robotite rakendamine võimaldas 1960. aastatel autotööstusel tõusta uuele efektiivsuse tasemele, ilma milleta ei oleks autod iial saanud nii populaarseks kui nad tänapäeval on.

====Täpsus====
Üks suuremaid probleeme inimtööjõu kasutamise puhul on inimlikud eksimused. Hooletusest tulenevate vigade eest ei ole kaitstud ka kõige kogenumad ja kohusetundlikumad töötajad. Seda mure on aga võimalik vähendada tehnoloogia abiga. Masinad suudavad täita sama ülesannet tuhandeid või isegi miljoneid kordi järjest ja seda sealjuures iga kord sama hästi kui identselt. 21. sajandil on roboteid hakatud kasutama ka keerulisemates valdkondades, näiteks kirurgias. Meditsiin on valdkond, kus inimlikul eksimusel võivad olla surmavad tagajärjed. Seega on loodud roboteid, mida kaugjuhtimise teel kontrollides saavad kirurgid läbi viia operatsioone ja muuta seeläbi eksimuse tõenäosuse kaduvväikseks. Kui inimest võivad kergesti mõjutada mitmed tegurid nagu näiteks meeleolu, töökeskkonna temperatuur, töökollektiiv, siis robotitele need faktorid ei mõju ning seeläbi saavutatav täpsus ületab ka täpseimate inimtööliste oma mitmekordselt. Täpseimate kirurgias ja tööstuses kasutatavate robotite viga jääb 1 mikromeetri piiridesse- see on täpsus, millest inimtööjõu puhul võib vaid unistada.[https://www.roboticsbusinessreview.com/manufacturing/robot-precision-evolves/[20]]

====Tööohutus ja ergonoomika====
On olemas suur hulk ametikohti, kus eksisteerib pidev oht töötaja tervisele või isegi elule. Kui vanasti oli seesuguste ametitega kaasnev risk paratamatus, siis tänapäevane tehnoloogia on erinevates valdkondades suutnud vigastuste ja füüsilise koormusega kaasnevaid ohtusid suurel määral vähendada. Nii mõnigi töökoht, mille pidajad pidid varasemalt surmaga silmitsi seisma, on muudetud täiesti ohutuks. Näiteks demineerijad saavad pomme kahjutuks tehes kasutada moodsaid demineerimisroboteid, mida on võimalik juhtida sadade meetrite kauguselt. Nii saab vale liigutuse või muu vea korral viga vaid robot, kuid inimeluga ei juhtu midagi. Kuid tehnoloogia mõju tööohutusele pole alati nii dramaatiline. Ergonoomilised reguleeritavad lauad on muutnud kontoritöötajate elu lihtsamaks, sest nende abil saab vältida päev otsa samas asendis viibimist. Pika perioodi jooksul hoitud sundasenditega võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. On loodud ka seadmeid, mida kasutaja saab kinnitada oma seljale ning mis saadavad talle meeldetuletuseks signaali, kui istumisasend on kahjulik. Tänapäevastel monitoridel on automaatsed heledusemuutjad, mis kohandavad ekraani eredust sõltuvalt keskkonna valgustatusest, et kaitsta kasutaja silmi.[https://mashable.com/ad/article/innovative-ergonomic-products[21]] Kõik sellised tooted kindlustavad, et töötajad oleks terved ning tagavad maksimaalse produktiivsuse.

====Töö kättesaadavus====
Kui veel mõned aastakümned tagasi oli reaalsus, et töö tegemiseks peab füüsiliselt töökohta kohale minema, siis kaasaegsete lahenduste abil on kaugtöö muudetud käepäraseks. Nii mõneski valdkonnas ei ole töötajate füüsiliselt kohalviibimine üldse oluline, sest nii tööülesandeid täita kui kollektiiviga suhelda saab ka interneti vahendusel. Tähelepanuväärse tõuke selle trendi arengus on andnud üleilmne Covid-19 pandeemia, millest ajendatuna pidid paljud tööandjad kohaldama kaugtöö võimalusi, et viiruse levikut ära hoida. On märkimisväärne, et uuringute tulemusena on töö viimine distantsile tõstnud töötajate produktiivsust keskmiselt 13 %.[https://nbloom.people.stanford.edu/sites/g/files/sbiybj4746/f/wfh.pdf[22]] Töö lahti sidumine füüsilisest kohalkäimisest võimaldab ettevõtetel värvata inimesi sõltumata nende asukohast. Näiteks võib ettevõte, mille peakontor on New Yorgis, vabalt tööle võtta spetsialisti, kes ise elab Pekingis, eeldusel et firma võimaldab kaugtööd. Tänu sellisele paindlikkusele on tööturg avatum ning seeläbi ka produktiivsem.

===Haridus===
====Hariduse kättesaadavus====
Sarnaselt tööturuga sai ka hariduselu Covid-19 pandeemia tagajärjel tugeva löögi, sest koolid paljudes maailma riikides suunati distantsõppele. See sundis pedagooge tarvitusele võtma uudseid lahendusi õppeprotsessi korraldamisel. Tunde hakati läbi viima videokõnede vahendusel ning hindelisi töid esitati digitaalselt. Ilma moodsa tehnoloogiata oleks õpilaste haridus kannatanud palju rohkem kui see reaalselt kannatas. Õppeprotsessi tehnoloogiaga paindlikumaks muutmine on maad võtmas ka mittepandeemilises kontekstis, eriti ülikoolides. Näiteks Londoni ülikool pakub sadu kursusi, mida saab läbida vaid veebi vahendusel.[https://london.ac.uk/make-yourself-home#teaching-and-learning-in-education-20340]
Veel eelmise aastatuhande lõpus olid sellised lahendused ennekuulmatud ja et mingi asutuse pakutavast haridusest osa saada, tuli kas osta raamat, mis seda haridust kajastas või ise kohale minna. Internetikeskkonnad nagu näiteks Zoom ja Skype on vähendanud vajadust õpilasel ja õpetajal või tudengil ja õppejõul samas ruumis viibida, sest tunde ja loenguid saab läbi viia ka videoformaadis. Nii on hariduse omandamine paljudel juhtudel tänu tehnoloogiale kiirem ja tõhusam kui klassikaliste meetoditega.
====Interaktiivsed lahendused====
21. sajandil on olnud rohkelt juttu hariduse huvitavamaks muutmisest ja iganenud dogmadest vabanemisest. Tehnoloogia on pakkunud uue mõtteviisi pooldajatele head võimalust katsetada ning implementeerida uudseid lahendusi õppeprotsessi rikastamisel. Ühe 2017. aastal koostatud aruande järgi nõustus 96% õpetajatest väitega, et tehnoloogial on olnud haridusele positiivne mõju.[https://edtechnology.co.uk/latest-news/96-of-teachers-say-tech-has-a-positive-impact-on-education/] Õpilaste, eriti algklassiõpilaste jaoks on näiteks hariduslike videote vaatamine palju kaasahaaravam ning motiveerivam kui õpikute sisu meelde jätmine. Kahtlemata on õpikutel oma roll hariduses, kuid infoühiskonna kontekstis ei saa mööda vaadata kaasaegsetest lahendustest nagu raamatutarkusi kinnistavad mängud ja muu meedia. Ühe uuringu järgi väitis 83% õpetajatest, et videote näitamisel on olnud nende õpetamistulemusele positiivne mõju.[https://corp.kaltura.com/wp-content/uploads/2019/07/The_State_of_Video_in_Education_2019.pdf]

== Negatiivsed küljed ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia on midagi enamat, kui uute vidinate ja rakenduste avastamine. Seetõttu peaksid kõik tehnoloogia kohta käivad arutelud arvestama ka riske ja takistusi, mida tehnoloogia võib haridusele kaasa tuua. [https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 [9]] Digitehnoloogia ja interaktiivsus kujutavad endast olulisi riske laste turvalisusele, privaatsusele ja heaolule, suurendades ohte ja kahjusid, millega paljud lapsed juba niigi silmitsi seisavad ilma võrguühenduseta ja muutes juba haavatavad lapsed veelgi haavatavamaks.

==== Lugemine ja kirjutamine ====
Vaatamata laialt levinud arvamusele, et klassiruumi tehnoloogia üldiselt parandab õpilaste akadeemilisi saavutusi ja suurendab nende motivatsiooni oma ülesannete täitmiseks, tundub, et suur sõltuvus tehnoloogiast mõjutab tõsiselt õpilaste pädevusi oskuses, mis on nende jaoks vaieldamatult olulised, nimelt lugemine ja kirjutamine. Väga paljud õpetajad on otsustanud oma õppeained viia üle digikeskkonda. Näiteks palutakse kirjandeid, esseesid ja muid tekste arvutis kirjutada. Samuti kasutatakse mõnedes õppeainetes klassikaliste õpikute asemel rakendust Google Books. Kuigi need lahendused hoiavad kokku paberit, on õpilastele need meetodid siiski negatiivse mõjuga. Nimelt kahjustab trükkimine käsitsi kirjutamist ning lugemist ning infotehnoloogia toob endaga kaasa informatsiooni pinnapealse lugemise. Selle tõttu ei õpi õpilased Google Books'st sama palju kui trükitud raamatutest. Õpilastel, kes loevad lineaarseid tekste, on parem arusaamine ja ka mälu kui neil, kes loevad interneti kaudu. Üleminek paberilt ekraanile ei muuda vaid viisi kuidas me mingis kirjatükis navigeerime, vaid mõjutab ka tähelepanu astet ning sügavust, mida me sellele konkreetsele tükile pühendame. Interneti avades, siseneme me keskkonda, mis soodustab pealiskaudset lugemist, kiirustavat ja hajutatud mõtlemist ning pealiskaudset õppimist.[https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education [10]]

==== Kalkulaatorid ====
Mure kalkulaatorite, eriti graafikakalkulaatorite kasutamise negatiivse mõju pärast, on väga aktuaalne. Kalkulaatoreid on küll kasutatud juba väga ammusest ajast saati, kuid kuna need on üldiselt numbrilised, ei pruugi õpilased omandada kindlat kontseptuaalset arusaamist matemaatikast. Kalkulaatorit kasutavate õpilaste nägemus matemaatikast on tõenäoliselt protseduurilisem ning sellest tulenevalt võivad nende probleemide lahendamise oskused olla piiratud. Nende õpilaste struktuurilise ülevaate areng matemaatikast võib samuti kalkulaatori kasutamisel takistuda või aeglustuda. Lisaks võib kalkulaator oma disaini tõttu edastada eksitavat teavet ning tekitada segadust tähistuste õppimisel. Õppeainetes nagu matemaatika ja aritmeetika takistab kalkulaatorite kasutamine õpilaste analüütilise mõtlemise õitsengut.[https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/ [11]] 2012. aastal teatas Suurbritannia valitsus oma otsusest keelata ära kalkulaatorite kasutamine algklassides, kuna õpilased kasutavad ja toetuvad nendele liiga palju.[http://bjsep.org/getfile.php?id=158 [12]]

==== Dehumaniseerimine ja isoleerimine ====
Liigsel tehnoloogia sõltuvusel klassiruumides on dehumaniseeriv mõju. Eriti just viimase kümne aasta jooksul õpetamine, kui inimtegevuse kunst inimeste võimusest ära võetud ning pigem on võim läinud tehnoloogia kätte. Paljudele haridustasemetele ja kursustele on valmistatud eelkoostatud õppekavad, mida konkreetsed aineõpetajad ise enda kursusele koostanud ei ole. Tehnoloogia tõmbab õpilasi eemale füüsilisest keskkonnast. Näiteks kõrgkoolides ja veebikursustel salvestavad õpetajad enda tunde ette või teevad seda reaalajas läbi arvutite. See sunnib õpilasi suhtlema masinatega, mitte inimestega. Lõpuks ei tea õpetaja oma õpilastest peaaegu et mitte midagi ning õpilastel omakorda puudub lähedane side ja kokkupuude oma õpetajaga, mis omakorda on hariduse üks põhieesmärk. Kui õpetajad liiga pikka aega tehnoloogiast oma klassiruumides sõltuvad, ei jää neil peaaegu et üldse aega oma õpilasi mõjutada. Tehnoloogia tekitab takistuse õpilase ja õpilase omavahelises suhtluses. Isolatsiooni tunne on üha levinuim noorte õpilaste seas, kes käivad koolides, kus tahvelarvutite kasutamine on tavaline. Tehnoloogiapõhiste mängude ja meelelahutuse korduv kasutamine, mille eesmärk on muuta tunnid atraktiivsemaks, toob kaasa õpilaste seas isolatsiooni tunde ja võib lõpuks viia kehvemate õpitulemusteni. Uuringud on aga tõestanud, et nutitelefonide laialdane kasutamine õppeprotsessis põhjustab õpilaste tähelepanu hajumist, teadmiste killustumist ja õpetajate suutmatust klassiruume hallata. [https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064 [13]] Isoleeritus ja üksindus näib olevat ülim mõju õpilaste tehnoloogiakasutusele, kuna olles täielikult sukeldunud klassiruumi digitaalsete vidinatega manipuleerimisse, unustavad nad sageli, et on klassikaaslasi, kellele nad saavad toetuda ja kellega suhelda.

=== Tööturul ===
Tehnoloogiat võib leida kõikjalt ning sellest ei saa põgeneda. Tehnoloogia mittekasutamine võib tähendada ka tagasilööki oma karjääris ja isiklikus elus. Lihtsamalt öeldes, on tänapäeval väga raske oma elu ette kujutada ilma tehnoloogiata. Kõik ettevõtted erinevates tööstusharudes üle kogu maailma on juba kaasaegse tehnoloogia kasutusele võtnud, kuid töötajad kogevad tööl tõsiseid negatiivseid mõjusid, mille on põhjustanud justnimelt tehnoloogia.

==== Töö- ja puhkeaeg ====
Tänapäeval on töötajatel põhiliseks töövahendiks arvuti. Tänu arvutile, on paljudes ettevõtetes võimalik teha kaugtööd peaaegu ükskõik kus, kus on olemas internetiühendus. Kaugtöö võimalus on loomulikult väga kasulik mitmetele inimestele, kuid sellel on ka üks suur negatiivne külg, nimelt kaob sellisel töö vormil piir töö- ja puhkeaja vahel.[https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid [14]] Kuna arvuti on suurema osa ajast käe-jala kaugusel ning niisama arvutit meelelahutuseks kasutades märgatakse tahes-tahtmata ka tööga seotud teavitusi. See teeb arvuti kasutamise meelelahutuseks peaaegu võimatuks, kui näha tööalaseid teavitusi, mis panevad kasutajat kohe tööasjade peale mõtlema. Tänapäeval saab mitmeid tööasju ka telefoniteel ajada, näiteks logida sisse oma töömeili ka telefonis. See tähendab, et raske on kasutada oma puhkeaega mitte tööle mõeldes, sest kõik tööinformatsioon ja teated on töötajal koguaeg silme ees ning ka mõtetes.

==== Segavad faktorid ====
Arvutis tööd tehes veedavad töötajad töö peale oma tööajast 43%.[https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/ [15]] Põhjus, mis see osakaal suhteliselt väike on, seisneb segavates faktorites, mis arvutis töötades esile tulevad. Rakendused nagu email ning muud töösisesed programmid on küll tööd kiiremaks teinud, kuid mida aega edasi, seda segavamaks see muutub tööd tehes. E-kirjad, vestlused, kiirsõnumid langetavad töötajate produktiivsust, kuna tänapäeval tuleb neid iga päevaga aina rohkem ja rohkem. Viimasel ajal tutvustatakse töötajale selle lahenduseks võimalusi, kuidas saaks neid häirimisi paremini hallata ehk emailil mingiks hetkeks ühendus katkestada või moodustada endale aken, millal nendega tegeletakse, nii need ei ole silme eest iga hetk ning aitavad poolelioleva töö lõpuni viia ilma, et keskendutakse vahelesegavale asjale. Kui tööd segavad erinevad faktorid, tõuseb töötajatel stressitase, neil tekib suurem frustratisoon, ajasurve ja pingutus. Kõik need tegurid mõjuvad inimese vaimsele ja ka füüsilisele tervisele negatiivselt. Samuti peab ära märkima selle tõttu hajameelsete töötajate tehtud töö laiema mõju.

== Allikad ==
1. https://home.cern/science/computing/birth-web

2. https://history-computer.com/apple-ii-complete-history-of-the-apple-ii/

3. https://online.purdue.edu/blog/education/evolution-technology-classroom

4. https://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/pc25/pc25_birth.html

5. https://azure.microsoft.com/en-us/overview/what-is-the-cloud/

6. https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ (Kasutatud 03.12.2021)

7. https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ (Kasutatud 03.12.2021)

8. https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ (Kasutatud 03.12.2021)

9. https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace (Kasutatud 03.12.2021)

10. https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ (Kasutatud 03.12.2021)

11. https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 (Kasutatud 03.12.2021)

12. https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ (Kasutatud 03.12.2021)

13. https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ (Kasutatud 03.12.2021)

14. https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 (Kasutatud 03.12.2021)

15. https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education

16. https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/

17. http://bjsep.org/getfile.php?id=158

18. https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064

19. https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid

20. https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/

21. https://www.electronicshub.org/introduction-to-industrial-automation/#Types_of_Industrial_Automation_Systems (Kasutatud 05.12.2021)

Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses

2021-12-05T19:34:56Z

Tapaas: /* Tööohutus ja ergonoomika */

Tehnoloogia on saanud osaks meie elust. Uued tehnoloogiad ei ole enam vaid lisad, mida on tore omada, aga ilma milleta saaks samahästi hakkama, nüüdseks on neist saanud suhtluskeskmed, mis on tänapäeval ülioluliseks osaks meie elust.

== Ajalugu ==
Ei ole kokkuleppele jõutud, mis aastal digitaaltehnoloogia töökeskonna ja hariduse osaks sai. Vaieldakse, et see algas esimese LEO I arvuti käivitamisega, 1951. aastal. Teised väidavad, et see algas esimese elektroonilise kirja saatmisega, 1971. aastal. Selleni pole veel kokkuleppele jõutud, aga üks asi on kindel: digitaaltehnoloogia on nüüdseks töökeskkonna ja hariduse lahutamatu osa.

=== Töökeskkond ===

==== Esimesed arvutid töökeskkonnas ====
Aastatel 1970 - 1990 hakkasid arvutid töökeskkonda sisenema. Apple tuli 1976. aastal turule Apple I arvutiga, mis oli esimene enda suguste seas. Apple I ei olnud turunduslikult kuigi edukas, aga see valmistas teed Apple II-le. Vaadates arvuteid, mida kasutati aastakümneid tagasi, siis võivad tunduda need abituna. Seda väita ei ole kuigi vale kui võrrelda neid arvuteid tänapäeva nõuetega. Tol ajal olid need arvutid, oma 6502 protsessori ja 48 kb RAM-ga, suutelised tegema seda, milleks nad loodud olid.[https://history-computer.com/apple-ii-complete-history-of-the-apple-ii/[2]] Lisaks Apple seeria arvutitele olid samasuguste näitajatega ka Commodore PET 2001 ja TRS-80.

====Töökeskkonna digitaliseerimine ====
Iga suurem ettevõte, aastatel 1990, omas nüüd tööarvuteid. Järgmiseks sammuks oli töökeskkond digimaailma viia ja seda sai teha tänu internetile. Internet kui mõte oli olemas juba 1960. aastatel, kuid alles aastal 1991 mõtles Tim Berners-Lee välja digitaalse “sihtpunkti”, mida me tunneme tänapäeval veebilehena.[https://home.cern/science/computing/birth-web [1]] Internetiajastu tuli nagu torm. Ettevõtjate unikaalsed mõttet põimusid interneti lõputute võimalustega. Iga ettevõte võis nüüd luua oma meiliaadressi, luua veebilehte ja saata e-kirju. Omavaheline suhtlus muutus digitaalseks.

====Pilve kasutuselevõtt====
Järgmisel kahel aastakümnel oli pakkuda veel omakorda uuendusi. Üks suurimaid innovatsioone töökeskkonnas oli “pilv”. Tänu “pilvele” ei pea ettevõtted enam füüsilisi koopiaid hoidma. Kõike saab teha võrgus. See tõi endaga kaasa töökeskkonna muutuse. Inimesed ei pidanud ilmtingimata kontoris olema, et vajalikud toimetused ära teha. Kõik vajaliku sai salvestada “pilve”, kust töötajatel on sellele ligipääs ja saavad esitada vajalikud andmed ja paberid ka digitaalsel kujul. Nüüd ei olnud enam arvutid üksteisega ühendatud. Nüüd on kõik, absoluutselt kõik ühendatud: arvutid, kelladja telefonid. Ükskõik kes on kättesaadav ainult mõne sõrmeliigutuse kaugusel.[https://azure.microsoft.com/en-us/overview/what-is-the-cloud/[5]]

===Õppeasutus===
Sarnased tehnoloogilised lahendused leidsid aset ka hariduses, õppimises ja õpetamises. Tänapäeval ei kujutaks me õppimist ilma nutiseadmeteta ette, sest suur osa informatsioonist on tänapäeval sekunditega kättesaadav.

====Muutused õppeprogrammides====
1920 aastatel hakati kasutama õppeasutuses raadioid. Õppeprogramme hakati tootma raadiosaadete jaoks, et õppimine ei oleks nii üksluine ja igav.
1950 algusaastatel tuldi välja dokumendi kaameraga ja videosalvestustega, mis muutsid õppeprotsessi tohutult. Tänu dokumendikaamerale said õpilased näha, mida õppejõud paberile kirjutab. Nii raadiol kui ka videosalvestustel oli sarnane eesmärk: teha õppimisprotsess huvitavamaks.[https://online.purdue.edu/blog/education/evolution-technology-classroom[3]]

==== Kalkulaator ja personaalarvuti ====
1972 hakati klassiruumides kasutama kalkulaatorit, mis võimaldas teha arvutusi kiirelt ja veatult. Umbes kümme aastat hiljem tuli IBM välja personaalse arvutiga, milleks oli IBM5150.[https://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/pc25/pc25_birth.html[4]] IBM5150 ei olnud kuigi võimas arvuti võrreldes tol aja teiste 8 bitiste arvutitega. Õppeasutused tedsid, et ei lähe kaua aega, kui arvutid jõuavad õppeasutustesse. 1993 aastal tuli Apple välja “Personal Digital Assistanti” või lühidalt PDA-ga. Peale seda on olnud arvutid osa inimeste igapäevaelust.
Nüüdseks on paljudel õpilastel üks nutiseade, kui mitte kaks, mis on ööpäevaringselt ühenduses internetiga. Paljud ei kujutaks oma igapäeva elu ette ilma interneti või nutiseadmeta. Need on juba osa meist.

== Tänapäeva näited ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia juhatab sisse põhjalikud struktuurimuutused, mis võivad olla lahutamatud tootlikkuse olulisest paranemisest nii õpetamise kui õppimise toetamiseks.

==== Tahvelarvuti ====
Tänapäeval aina rohkem vahetuvad koolides õpikud tahvelarvutite vastu. Need võimaldavad õpilastel teha virtuaalseid väljasõite peaaegu igasse sihtkohta, mida klassis käsitletakse. Mõned veebisaidid toetavad seda 360-kraadise videoga. Tegu on klassiruumis kaasaskantav uurimistööriistaga, mis võimaldab õpilastel ihaldavat informatsiooni uurida mõne hetkega koha pealt lahkumata. E-raamatud on loodud spetsiaalselt tahvelarvutites kasutamiseks, mistõttu lubatakse õpilastel kasutada oma tahvelarvuteid klassiruumis lugemiseks. Lisaks on tahvelarvutitel kõlarid, mis võimaldavad hõlpsalt kuulata audioraamatuid või teksti kõneks muutvaid e-raamatuid. Kasutades rakendusi nagu Tune In Radio, saavad õpilased kuulata oma tahvelarvutites muusikat, raadiosaateid ja podcaste kogu maailmast. Tahvelarvutid annavad võimaluse multimeediumiprojektide, koomiksite, raamatute, muusika ja muu loomiseks. Neid projekte saab jagada ja näidata oma õpetajate või kaasõpilastega. Tahvelarvutitel on kaamerad ja õige fototöötlusrakendusega saavad õpilased töötada loominguliste projektidega või lihtsalt dokumenteerida tunnitegevusi. Lisaks saab luua pilves klassi märkmete tegemise lehe, kuhu kõik õpilased saavad ideid ja märkmeid jagada. Internetist leidub palju kvaliteetseid haridusrakendusi, mida õpilased õppimise täiendamiseks kasutavad. Kõike alates matemaatika teisendusrakendustest kuni keeleõppe rakendusteni. Lisaks õpperakendustele on ka palju hariva väärtusega mänge.

==== 3D Printer ====
3D-printimise rakendamine hariduses on laialdaselt kasutusel põhi- ja keskkoolides, ülikoolides, raamatukogudes, tehnikakõrgkoolides ja muudes haridusasutustes. 3D-printimine on muutnud tootmismaailma paremaks. Paljud tootjad kasutavad lennukiosade, jäsemete proteeside ja isegi 3D-prinditud ravimite tootmiseks 3D-printimise või lisatootmistehnoloogiaid. Hariduses hõlbustavad 3D-printimise tehnoloogiad paremat õppimist, oskuste arendamist ning õpilaste ja õpetajate suuremat seotust ainega. Lisaks tekitab 3D-printimine suuremat loovust ja koostööd probleemide lahendamisel. Laias laastus on haridusasutustes 3D-printimiseks neli peamist kasutusjuhtu:

1. Õpetada õpilastele 3D-printimist, 3D-printimise tehnoloogia toimimist ja selle rakendusi reaalsetes olukordades (nt tööstusprotsesside sujuvamaks muutmisel).

2. Koolitajate teavitamine 3D-printimisest, et seda saaks õppekavadesse asjakohaselt lisada

3. Õpilaste loovuse ja disainioskuste parandamine

4. Artefaktide printimine, mis aitavad õpilastel mõista olulisi mõisteid.[https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ [6]]

==== Tehisintellekt ====
Tehisintellekt on tänapäeval tehnoloogia keskne osa. See juhib peeneid asju, nagu Netflixi soovitused ja keerulisemad süsteemid, nagu äriennustustarkvara. Kuna tehisintellekt mõjutab tehnoloogiat paljudes tööstusharudes, on ka koolid hakanud kohanema. Tehisintellekt hariduses – täpsemalt põhikooli hariduses – toob kasu nii õpilastele kui ka õpetajatele. Kaks levinud näidet tehisintellektist hariduses on assistendid ja automatiseerimine, kuid koolid saavad neid tööriistu veelgi kaugemale viia.
Tehisintellekt saab põhikooli hariduses alustada tüütute ja korduvate ülesannete lihtsamaks muutmisest. Haldustoimingud, nagu digifailide korraldamine ja dokumentide edasi-tagasi edastamine, võivad olla aeganõudvad. Samamoodi võivad hinnete määramine ja ajakava koostamine võtta ära õpetajate õpilastega veedetud aja. Erinevat tüüpi tarkvara automatiseerib need toimingud hõlpsalt. IntelliMetric ja Project Essay Grade on kaks silmapaistvat ressurssi, mis kasutavad tehisintellekti igasuguste ülesannete automaatseks hindamiseks alates testidest kuni esseedeni. Sellised tööriistad hõlbustavad õpetajatel õpilastega suhtlemisele keskendumist. Õpetajad saavad õppijaid lähedalt abistada, muretsemata selle pärast, millal nad töid hindavad või teste kontrollivad.[https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ [7]]

Õpilaste tehisintellekti assistendid, mis võivad olla midagi nii lihtsat nagu Google Classroom, suudavad kontrollida õpilase töö originaalsust, nii et õpetaja ei peaks seda tegema. Mõned klassiruumid võivad töötada koos koduabilistega, nagu Amazoni Alexa. Kuna aga privaatsus on koolide ja õpilaste peamine mure, ei luba mõned koolid häälassistente klassiruumis kasutada. Assistente on aga igasuguse kuju ja suurusega. 2020. aasta detsembris teatas Denveri avalike koolide piirkond oma plaanist integreerida noorematele õpilastele tehisintellekti assistendid. Tehnika aitab lastel vestlustes ja klassitegevustes sagedamini osaleda. Kuigi roboti assistendid on ka võimalused, mis võivad õpilasi kaasata, on selline tehisintellekti abi mitmekülgsem ja võib olla midagi nii lihtsat kui arvutiprogramm. Tehisintellekt saab analüüsida õpilase edusamme ja näha, millisel tasemel nad on. Selle teabe põhjal saab õpetaja anda neile õppimise jätkamiseks rohkem abi või ressursse. Näiteks New Jerseys asuv Slackwoodi põhikool on kasutanud õppeassistenti Happy Numbers. See süsteem analüüsib õpilaste tööd matemaatikakursustel ja näitab õpetajatele, kellel on klassiruumis kõige rohkem raskusi. See võib pakkuda isikupärastatud soovitusi nende paremaks muutmiseks.[https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ [7]]

=== Tööturul ===
Tänapäeval vajab digitaalset töökohta iga ettevõte, kus on kaugtöötajad, eesliinitöötajad, mitu asukohta või mis tahes muu takistus, mis takistab iga töötaja koos viibimist. Digitaalseid töökohatehnoloogiaid ei piira füüsilise maailma piirangud. Need võimaldavad töötajatel kokku tulla, ideid jagada ja suhelda sama hästi (mõnikord isegi paremini) kui nad seda koha pealt teeks. Tööjõu juhtimisest maksimaalselt kasu saamiseks on oluline olla kursis viimaste suundumuste ja arvutitehnoloogia uute edusammudega ettevõtluses.
==== Pilv ====
"Pilv" viitab serveritele, millele pääseb juurde Interneti kaudu ning nendes serverites töötavale tarkvarale ja andmebaasidele. Pilveserverid asuvad andmekeskustes üle kogu maailma. Pilvandmetöötlust kasutades ei pea kasutajad ja ettevõtted ise füüsilisi servereid haldama ega oma masinates tarkvararakendusi käivitama.[https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ [8]]
See tööturul muudab äritegevuse maastikku, kus see kõik toimub. Pilve kaudu tegutsedes suudavad igas suuruses ettevõtted konkureerida turukonkurentidega viisil, mis varem oli ettekujuteldamatu. See taandub kapitalikulude ja üldkulude vähendamisele ning turule jõudmise kiiruse suurenemisele, mis võimaldab klientide ootusi täita. Ettevõte ei saa endale lubada pilve tempot alahinnata. Pilvega pole töötajad sunnitud oma laua taga töötama, ehk nad saavad töötada graafiku alusel, mis täiendab nende individuaalset rutiini. Nende tootlikkuse tase omakorda tõuseb, mis toob organisatsioonile kasu. Pilves töötamine võimaldab töötajatel pääseda oma dokumentidele ja failidele juurde mis tahes seadmest, olgu see siis nutitelefon, tahvelarvuti või sülearvuti, igal pool ja igal ajal, mis mitte ainult ei soodusta teie ettevõtte koostööd, vaid suurendab seda ka. Tänu pilvele töötatakse alati uusimate saadaolevate tehnoloogiatega. Kuna ettevõtte andmeid hoitakse tsentraalselt, saavad töötajad anda mitmele kolleegile, meeskonnale ja kolmandale osapoolele juurdepääsu oma failide vaatamiseks ja muutmiseks. Näiteks Office 365-s muudab Skype ärirakendus koostöö veelgi isiklikumaks ja tõhusamaks. Tänapäeval saab lisaks kiirsõnumite juurde pääsemise ja nende saatmisele ka konverentskõnesid otse Microsoft Wordist teha. Meeskond saab failidega hõlpsalt koos töötada, samal ajal kui pilv salvestab need automaatselt, et nad saaksid tulevikus igal ajal oma mobiilseadmete kaudu neid vaadata ja tööd jätkata. Pilvandmetöötluse kõrvalmõju on olnud andmete ja teabe suur hulk, mida organisatsioonid saavad kasutada oma äriprotsesside hindamiseks. Pilvesüsteemid võimaldavad usaldusväärselt koguda, jälgida ja analüüsida olulisi andmeid, mis võivad aidata organisatsioonidel protsesse värskendada või asendada, et tagada parem tulu. See võimaldab töökohal tõhusamalt toimida ning töötajatele määrata õigeid ülesandeid ja rolle.[https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace [9]]

==== Digiturvalisus ====
Turvalisus on pikka aega olnud väljakutse paljudele ettevõtetele, eriti neile, kes tegelevad tundlike andmetega. COVID-19 pandeemia on veelgi kiirendanud kaugtööpoliitika kasutuselevõttu. See on pannud paljud mõtlema, kuidas rakendada paindlikku tööpoliitikat, tagades samas turvalisuse nii pandeemia ajal kui ka pärast. Kräkkerid on tõenäoliselt üks suurimaid ohte ettevõtetele, olenemata nende suurusest või tööstusest.[https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ [10]] Ettevõtte Positive Technologies 2020 aasta aprillis väljastatud aruandes leiti, et organisatsioonidele suunatud küberrünnakud on tõusuteel, kasvades aastatel 2018–2019 19%. Enim sihitud sektorid olid valitsusorganisatsioonid ning tervishoiu- ja haridusasutused, mis said 54% kõigist rünnakutest.[https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 [11]] Nõrkade paroolide otsimise, andmepüügi e-kirjade saatmise ning pahavara ja sotsiaalse manipuleerimise rünnakute abil saavad kräkkerid tuvastada nõrgad lingid ja võtta üle terved võrgud. Kuigi kräkkerid pakuvad pidevalt uusi ideid ja tehnikaid kasutajate ja ettevõtete petmiseks, aitab neid sageli töötajate hooletus (mis moodustab 70% andmetega seotud rikkumistest), küberturvalisuse alusteadmiste puudumine ning juhuslik kokkupuude veebis ja Internetis. Need on leiud identiteedivarguse ressursikeskuse (ITRC) aruandes, milles vaadeldi väga üksikasjalikult andmetega seotud rikkumiste levinumaid põhjuseid. Samuti leiti, et mõned andmetega seotud rikkumised on põhjustatud volitatud töötajate tahtlikust andmete vargusest, piiratud ja ebaturvalisi protokolle kasutavatest ettevõtetest ning halvasti kavandatud juurdepääsukontrollist. Tänapäeval leidub tööturul erinevaid lahendusi küberrünnakute vastu.[https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ [10]]

Töötajad hoiavad kaasaskantavaid seadmeid, nagu sülearvutid ja mobiiltelefonid, alati turvalise pääsukoodiga lukustatuna. Turvaliste pääsukoodide loomiseks on palju võimalusi. Mõnel seadmel on biomeetrilised skannerid, samas kui teised kasutavad autentimiseks PIN- või maatriksipääsukoodi. Kui kasutatakse tekstiparooli, siis see peab olema iga konto jaoks kordumatu. Kriitiliste rakenduste ja kontode puhul nõutalse töötajatelt kahefaktorilise autentimise kasutamist. Kui töötatakse väljaspool kontorivõrku, tagatakse ohutus WiFi-ühenduse kasutades VPN-ga (virtualiseeritud personaalvõrk). VPN toimib turvalise tunnelina Internetis, krüptides liiklust. Rakendades oma kontori turvalises võrgus VPN-i, saavad töötajad reisida, tuginedes peakorteri kaitsekontrollile.[https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ [12]]

==== Intelligentne virtuaalassistent ====
Intelligentsed virtuaalsed assistendid on intelligentse automatiseerimise areng, mis aitab organisatsioonidel suurendada isiklikku suhtlust klientidega. Need võimaldavad organisatsioonidel pakkuda isikupärastatud puudutust kõigile oma kontaktidele ja klientidele. Võimalus suhelda inimlikul viisil on suur edasiminek võrreldes sellega, kuidas ettevõtted on seni suutnud klientidega suhelda, mida kuni viimase ajani piiras töötajate suutlikkus või suures osas üldised massmeiliprogrammid. Intelligentse virtuaalse assistendi lahutamatu osa on loomuliku keele mõistmine ja loomuliku keele genereerimine. Conversica juhtivteadlase dr Sid Reddy sõnul eeldab see süsteemi olemasolu, mis klassifitseerib täpselt kavatsused ja olemid. Kavatsuse all peab ta silmas lõppkasutaja kavatsust – mida klient teha püüab? Üksus pakub sellele kavatsusele konteksti. Teisisõnu viitab olem teabele, millest on abi kasutaja päringule vastamisel. Teine kriitiline komponent on masinõpe, mis viitab arvuti võimele õppida ilma selgesõnaliselt programmeerimata ja saada saadava teabe abil "targemaks". Inimkeeled on uskumatult keerulised, nüansirikkad ja pidevas arengus.[https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ [13]]

Erinevate suuruste ja tegevusaladega ettevõtted otsivad põhifunktsioonide optimeerimiseks tehisintellekti, intelligentset automatiseerimist ja konkreetselt intelligentseid virtuaalseid assistente. Üks traditsiooniline äriaspekt, mis saab tehnoloogilist tõuget, on müük – selle asemel, et jätta oma tööjõu hooleks huvitatud väljavaadete poole pöördumine ja nende jälgimine, automatiseerib laiendatud tööjõud, milles virtuaalsed assistendid ja inimesed töötavad koos. Virtuaal assistendi kasutamine esmase kliendi ja juhtivate inimeste kaasamiseks ei asenda töötajaid, vaid võimaldab neil oma aega paremini hallata. InsideSales.com andmetel kulutavad müügiesindajad müümisele vaid 37 protsenti oma ajast. See tähendab, et suurem osa müüja ajast kulub tulu mittetoovatele tegevustele, nagu haldusülesanded (sisepoliitika ja kinnitustega tegelemine) ning sihtkontode ja klientide analüüsimine. Kuna tarbijate ootused kiirele, viisakale ja isikupärastatud suhtlusele kasvavad jätkuvalt, peavad ettevõtted kliendi äri teenimiseks täitma või ületama need vajadused. Ettevõted investeerivad lahendusse, mis tagab sobivalt soovitud kiire ja isikupärastatud tähelepanu. Tänapäeval saab kasutada intelligentseid virtuaalassistente, et aidata klientidel tunda, et neid kuulatakse ja nende vajadustega arvestatakse.[https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ [13]]

== Tulevikuvaated ==

===Õppeasutuses===

Tehnoloogia on ja jääb alati õppimise ja õpetamise juurde. Tehnoloogiat hakatakse kasutama kooli tundides enam ja enam. Tulevikus on kindlasti tulemas virtuaalreaalsus klassiruumi, kus õpilased saavad virtuaalses maailmas kaasahaaravalt uurida ning õppida, mis parandab õppimiskogemust. VR ehk virtuaalreaalsus on hetkel pidevas arengus. Tänu virtuaalreaalsuses saavad õpilased näha realistlike pilte.

===Tööturg===

Lähitulevikus võime me näha enam ja enam seda, et lihtsamad tööd võtab robot üle inimestelt.
Kuna tehnoloogia on pidevas arengus ja tööturg on suur ja lai, siis neid tehnoloogilisi lahendusi on palju ja paljusid tehnoloogilisi lahendusi ei pruugi isegi hetkel olemas olla.
Kui vaadata lähituleviku siis tehisintellekt hakkab töötama digitaalses tööruumides, kus töötaja saab reaalajas vaadata andmeid ning nendele ligi pääseda ükskõik kust kohast ning seadmega. Sellega kaasneb töötajate tootlikkuse kasv.
Lähitulevikus aina enam hakkavad ettevõtted kasutusele võtma sellist süsteemi kus töötaja saab töötada ükskõik kus ja mis ajal tahes. Näiteks tulevane töökoht on selline, et töötaja saab töötada nii kodus kui ka töö juures. Et sellist lahendust toetada peab olema tehnoloogia paigas, mis tähendab seda, et töötaja tootlikkus oleks kõrge ning ei erineks kodus töötamise ja kontoris töötamise vahel.

===Tööstuslik automatiseerimine===

Ettevõtjad soovivad oma tööstusi viia automaatse süsteemi peale, mis on kordades odavam kui inimtöö kasutamine.
Tööstuse automatiseerimise tasemed saame jagada kolmeks hierarhiliseks kolmnurgaks. [16]

====Supervisor Level====

Supervisor Level ehk juhendaja tase asub kolmnurga tipus, mis koosneb tavalisest lauaarvutist, paneelarvutist või rack-arvutis. Arvutitesse on installitud standardsed opratsioonisüsteemid koos spetsiaalse tarkvaraga. [16]

====Control Level====
Control Levelil asub keskmisel tasemel, kus kasutatakse loogikakontrollereid või PLC-sid kus on käivitatud kõik automatiseerimisega seotud programmid. [16]

====Field Level====
Field Leveli on kolmnurga kõige alumine tase, kus on kasutatud kõik võimalike andureid mis annavad infot mis toimub näiteks tootmisliinil. [16]

== Positiivsed küljed ==
Pea kogu tehnoloogiline innovatsioon on läbi ajaloo olnud ajendatud efektiivsuse tõstmise ning tööviljakuse suurendamise soovist, nii ka tööturul ja hariduses. Mida rohkem leiab aset töökohtade automatiseerimine, seda enam on inimtööjõul võimalik oma aega kulutada otstarbekamalt. Haridusvaldkonnas tähendab tehnoloogia areng ja rakendamine tõhusamat õppeprotsessi ning haritumaid ja pädevamaid kodanikke.

===Tööturg ja töökohad===

====Suurem produktiivsus====
Alates tööstusrevolutsioonist 19. sajandil on järjest rohkem hakatud inimtööjõu poolt täidetavaid ülesandeid automatiseerima. Kõige suurem mõju on sellel olnud tootmisele, kus tõuseb keskmine produktiivsus tänu tehnoloogiale igal aastal hinnanguliselt kuni 1.4% [https://www.mckinsey.com/~/media/mckinsey/featured%20insights/digital%20disruption/harnessing%20automation%20for%20a%20future%20that%20works/a-future-that-works-executive-summary-mgi-january-2017.ashx [18]]. Selle põhjuseks on asjaolu, et tootmises on suur roll töökohtadel, kus ülesanded on väga korduvad ja ühetaolised ja vähese komplekssuse tõttu robotitele sobivad. Tuntud näide automatiseerimisest tootmises on autotööstus, mis 20. sajandil oli masintööjõu kasutuselevõtmise poolest esirinnas. [https://www.independent.co.uk/life-style/motoring/features/the-timeline-car-manufacturing-2088018.html[19]] Autode kokkupanek on inimeste jaoks raske ning aeganõudev töö, kuid robotite rakendamine võimaldas 1960. aastatel autotööstusel tõusta uuele efektiivsuse tasemele, ilma milleta ei oleks autod iial saanud nii populaarseks kui nad tänapäeval on.

====Täpsus====
Üks suuremaid probleeme inimtööjõu kasutamise puhul on inimlikud eksimused. Hooletusest tulenevate vigade eest ei ole kaitstud ka kõige kogenumad ja kohusetundlikumad töötajad. Seda mure on aga võimalik vähendada tehnoloogia abiga. Masinad suudavad täita sama ülesannet tuhandeid või isegi miljoneid kordi järjest ja seda sealjuures iga kord sama hästi kui identselt. 21. sajandil on roboteid hakatud kasutama ka keerulisemates valdkondades, näiteks kirurgias. Meditsiin on valdkond, kus inimlikul eksimusel võivad olla surmavad tagajärjed. Seega on loodud roboteid, mida kaugjuhtimise teel kontrollides saavad kirurgid läbi viia operatsioone ja muuta seeläbi eksimuse tõenäosuse kaduvväikseks. Kui inimest võivad kergesti mõjutada mitmed tegurid nagu näiteks meeleolu, töökeskkonna temperatuur, töökollektiiv, siis robotitele need faktorid ei mõju ning seeläbi saavutatav täpsus ületab ka täpseimate inimtööliste oma mitmekordselt. Täpseimate kirurgias ja tööstuses kasutatavate robotite viga jääb 1 mikromeetri piiridesse- see on täpsus, millest inimtööjõu puhul võib vaid unistada.[https://www.roboticsbusinessreview.com/manufacturing/robot-precision-evolves/[20]]

====Tööohutus ja ergonoomika====
On olemas suur hulk ametikohti, kus eksisteerib pidev oht töötaja tervisele või isegi elule. Kui vanasti oli seesuguste ametitega kaasnev risk paratamatus, siis tänapäevane tehnoloogia on erinevates valdkondades suutnud vigastuste ja füüsilise koormusega kaasnevaid ohtusid suurel määral vähendada. Nii mõnigi töökoht, mille pidajad pidid varasemalt surmaga silmitsi seisma, on muudetud täiesti ohutuks. Näiteks demineerijad saavad pomme kahjutuks tehes kasutada moodsaid demineerimisroboteid, mida on võimalik juhtida sadade meetrite kauguselt. Nii saab vale liigutuse või muu vea korral viga vaid robot, kuid inimeluga ei juhtu midagi. Kuid tehnoloogia mõju tööohutusele pole alati nii dramaatiline. Ergonoomilised reguleeritavad lauad on muutnud kontoritöötajate elu lihtsamaks, sest nende abil saab vältida päev otsa samas asendis viibimist. Pika perioodi jooksul hoitud sundasenditega võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. On loodud ka seadmeid, mida kasutaja saab kinnitada oma seljale ning mis saadavad talle meeldetuletuseks signaali, kui istumisasend on kahjulik. Tänapäevastel monitoridel on automaatsed heledusemuutjad, mis kohandavad ekraani eredust sõltuvalt keskkonna valgustatusest, et kaitsta kasutaja silmi.[https://mashable.com/ad/article/innovative-ergonomic-products[21]] Kõik sellised tooted kindlustavad, et töötajad oleks terved ning tagavad maksimaalse produktiivsuse.

====Töö kättesaadavus====
Kui veel mõned aastakümned tagasi oli reaalsus, et töö tegemiseks peab füüsiliselt töökohta kohale minema, siis kaasaegsete lahenduste abil on kaugtöö muudetud käepäraseks. Nii mõneski valdkonnas ei ole töötajate füüsiliselt kohalviibimine üldse oluline, sest nii tööülesandeid täita kui kollektiiviga suhelda saab ka interneti vahendusel. Tähelepanuväärse tõuke selle trendi arengus on andnud üleilmne Covid-19 pandeemia, millest ajendatuna pidid paljud tööandjad kohaldama kaugtöö võimalusi, et viiruse levikut ära hoida. On märkimisväärne, et uuringute tulemusena on töö viimine distantsile tõstnud töötajate produktiivsust keskmiselt 13 %.[https://nbloom.people.stanford.edu/sites/g/files/sbiybj4746/f/wfh.pdf] Töö lahti sidumine füüsilisest kohalkäimisest võimaldab ettevõtetel värvata inimesi sõltumata nende asukohast. Näiteks võib ettevõte, mille peakontor on New Yorgis, vabalt tööle võtta spetsialisti, kes ise elab Pekingis, eeldusel et firma võimaldab kaugtööd. Tänu sellisele paindlikkusele on tööturg avatum ning seeläbi ka produktiivsem.
===Haridus===
====Hariduse kättesaadavus====
Sarnaselt tööturuga sai ka hariduselu Covid-19 pandeemia tagajärjel tugeva löögi, sest koolid paljudes maailma riikides suunati distantsõppele. See sundis pedagooge tarvitusele võtma uudseid lahendusi õppeprotsessi korraldamisel. Tunde hakati läbi viima videokõnede vahendusel ning hindelisi töid esitati digitaalselt. Ilma moodsa tehnoloogiata oleks õpilaste haridus kannatanud palju rohkem kui see reaalselt kannatas. Õppeprotsessi tehnoloogiaga paindlikumaks muutmine on maad võtmas ka mittepandeemilises kontekstis, eriti ülikoolides. Näiteks Londoni ülikool pakub sadu kursusi, mida saab läbida vaid veebi vahendusel.[https://london.ac.uk/make-yourself-home#teaching-and-learning-in-education-20340]
Veel eelmise aastatuhande lõpus olid sellised lahendused ennekuulmatud ja et mingi asutuse pakutavast haridusest osa saada, tuli kas osta raamat, mis seda haridust kajastas või ise kohale minna. Internetikeskkonnad nagu näiteks Zoom ja Skype on vähendanud vajadust õpilasel ja õpetajal või tudengil ja õppejõul samas ruumis viibida, sest tunde ja loenguid saab läbi viia ka videoformaadis. Nii on hariduse omandamine paljudel juhtudel tänu tehnoloogiale kiirem ja tõhusam kui klassikaliste meetoditega.
====Interaktiivsed lahendused====
21. sajandil on olnud rohkelt juttu hariduse huvitavamaks muutmisest ja iganenud dogmadest vabanemisest. Tehnoloogia on pakkunud uue mõtteviisi pooldajatele head võimalust katsetada ning implementeerida uudseid lahendusi õppeprotsessi rikastamisel. Ühe 2017. aastal koostatud aruande järgi nõustus 96% õpetajatest väitega, et tehnoloogial on olnud haridusele positiivne mõju.[https://edtechnology.co.uk/latest-news/96-of-teachers-say-tech-has-a-positive-impact-on-education/] Õpilaste, eriti algklassiõpilaste jaoks on näiteks hariduslike videote vaatamine palju kaasahaaravam ning motiveerivam kui õpikute sisu meelde jätmine. Kahtlemata on õpikutel oma roll hariduses, kuid infoühiskonna kontekstis ei saa mööda vaadata kaasaegsetest lahendustest nagu raamatutarkusi kinnistavad mängud ja muu meedia. Ühe uuringu järgi väitis 83% õpetajatest, et videote näitamisel on olnud nende õpetamistulemusele positiivne mõju.[https://corp.kaltura.com/wp-content/uploads/2019/07/The_State_of_Video_in_Education_2019.pdf]

== Negatiivsed küljed ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia on midagi enamat, kui uute vidinate ja rakenduste avastamine. Seetõttu peaksid kõik tehnoloogia kohta käivad arutelud arvestama ka riske ja takistusi, mida tehnoloogia võib haridusele kaasa tuua. [https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 [9]] Digitehnoloogia ja interaktiivsus kujutavad endast olulisi riske laste turvalisusele, privaatsusele ja heaolule, suurendades ohte ja kahjusid, millega paljud lapsed juba niigi silmitsi seisavad ilma võrguühenduseta ja muutes juba haavatavad lapsed veelgi haavatavamaks.

==== Lugemine ja kirjutamine ====
Vaatamata laialt levinud arvamusele, et klassiruumi tehnoloogia üldiselt parandab õpilaste akadeemilisi saavutusi ja suurendab nende motivatsiooni oma ülesannete täitmiseks, tundub, et suur sõltuvus tehnoloogiast mõjutab tõsiselt õpilaste pädevusi oskuses, mis on nende jaoks vaieldamatult olulised, nimelt lugemine ja kirjutamine. Väga paljud õpetajad on otsustanud oma õppeained viia üle digikeskkonda. Näiteks palutakse kirjandeid, esseesid ja muid tekste arvutis kirjutada. Samuti kasutatakse mõnedes õppeainetes klassikaliste õpikute asemel rakendust Google Books. Kuigi need lahendused hoiavad kokku paberit, on õpilastele need meetodid siiski negatiivse mõjuga. Nimelt kahjustab trükkimine käsitsi kirjutamist ning lugemist ning infotehnoloogia toob endaga kaasa informatsiooni pinnapealse lugemise. Selle tõttu ei õpi õpilased Google Books'st sama palju kui trükitud raamatutest. Õpilastel, kes loevad lineaarseid tekste, on parem arusaamine ja ka mälu kui neil, kes loevad interneti kaudu. Üleminek paberilt ekraanile ei muuda vaid viisi kuidas me mingis kirjatükis navigeerime, vaid mõjutab ka tähelepanu astet ning sügavust, mida me sellele konkreetsele tükile pühendame. Interneti avades, siseneme me keskkonda, mis soodustab pealiskaudset lugemist, kiirustavat ja hajutatud mõtlemist ning pealiskaudset õppimist.[https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education [10]]

==== Kalkulaatorid ====
Mure kalkulaatorite, eriti graafikakalkulaatorite kasutamise negatiivse mõju pärast, on väga aktuaalne. Kalkulaatoreid on küll kasutatud juba väga ammusest ajast saati, kuid kuna need on üldiselt numbrilised, ei pruugi õpilased omandada kindlat kontseptuaalset arusaamist matemaatikast. Kalkulaatorit kasutavate õpilaste nägemus matemaatikast on tõenäoliselt protseduurilisem ning sellest tulenevalt võivad nende probleemide lahendamise oskused olla piiratud. Nende õpilaste struktuurilise ülevaate areng matemaatikast võib samuti kalkulaatori kasutamisel takistuda või aeglustuda. Lisaks võib kalkulaator oma disaini tõttu edastada eksitavat teavet ning tekitada segadust tähistuste õppimisel. Õppeainetes nagu matemaatika ja aritmeetika takistab kalkulaatorite kasutamine õpilaste analüütilise mõtlemise õitsengut.[https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/ [11]] 2012. aastal teatas Suurbritannia valitsus oma otsusest keelata ära kalkulaatorite kasutamine algklassides, kuna õpilased kasutavad ja toetuvad nendele liiga palju.[http://bjsep.org/getfile.php?id=158 [12]]

==== Dehumaniseerimine ja isoleerimine ====
Liigsel tehnoloogia sõltuvusel klassiruumides on dehumaniseeriv mõju. Eriti just viimase kümne aasta jooksul õpetamine, kui inimtegevuse kunst inimeste võimusest ära võetud ning pigem on võim läinud tehnoloogia kätte. Paljudele haridustasemetele ja kursustele on valmistatud eelkoostatud õppekavad, mida konkreetsed aineõpetajad ise enda kursusele koostanud ei ole. Tehnoloogia tõmbab õpilasi eemale füüsilisest keskkonnast. Näiteks kõrgkoolides ja veebikursustel salvestavad õpetajad enda tunde ette või teevad seda reaalajas läbi arvutite. See sunnib õpilasi suhtlema masinatega, mitte inimestega. Lõpuks ei tea õpetaja oma õpilastest peaaegu et mitte midagi ning õpilastel omakorda puudub lähedane side ja kokkupuude oma õpetajaga, mis omakorda on hariduse üks põhieesmärk. Kui õpetajad liiga pikka aega tehnoloogiast oma klassiruumides sõltuvad, ei jää neil peaaegu et üldse aega oma õpilasi mõjutada. Tehnoloogia tekitab takistuse õpilase ja õpilase omavahelises suhtluses. Isolatsiooni tunne on üha levinuim noorte õpilaste seas, kes käivad koolides, kus tahvelarvutite kasutamine on tavaline. Tehnoloogiapõhiste mängude ja meelelahutuse korduv kasutamine, mille eesmärk on muuta tunnid atraktiivsemaks, toob kaasa õpilaste seas isolatsiooni tunde ja võib lõpuks viia kehvemate õpitulemusteni. Uuringud on aga tõestanud, et nutitelefonide laialdane kasutamine õppeprotsessis põhjustab õpilaste tähelepanu hajumist, teadmiste killustumist ja õpetajate suutmatust klassiruume hallata. [https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064 [13]] Isoleeritus ja üksindus näib olevat ülim mõju õpilaste tehnoloogiakasutusele, kuna olles täielikult sukeldunud klassiruumi digitaalsete vidinatega manipuleerimisse, unustavad nad sageli, et on klassikaaslasi, kellele nad saavad toetuda ja kellega suhelda.

=== Tööturul ===
Tehnoloogiat võib leida kõikjalt ning sellest ei saa põgeneda. Tehnoloogia mittekasutamine võib tähendada ka tagasilööki oma karjääris ja isiklikus elus. Lihtsamalt öeldes, on tänapäeval väga raske oma elu ette kujutada ilma tehnoloogiata. Kõik ettevõtted erinevates tööstusharudes üle kogu maailma on juba kaasaegse tehnoloogia kasutusele võtnud, kuid töötajad kogevad tööl tõsiseid negatiivseid mõjusid, mille on põhjustanud justnimelt tehnoloogia.

==== Töö- ja puhkeaeg ====
Tänapäeval on töötajatel põhiliseks töövahendiks arvuti. Tänu arvutile, on paljudes ettevõtetes võimalik teha kaugtööd peaaegu ükskõik kus, kus on olemas internetiühendus. Kaugtöö võimalus on loomulikult väga kasulik mitmetele inimestele, kuid sellel on ka üks suur negatiivne külg, nimelt kaob sellisel töö vormil piir töö- ja puhkeaja vahel.[https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid [14]] Kuna arvuti on suurema osa ajast käe-jala kaugusel ning niisama arvutit meelelahutuseks kasutades märgatakse tahes-tahtmata ka tööga seotud teavitusi. See teeb arvuti kasutamise meelelahutuseks peaaegu võimatuks, kui näha tööalaseid teavitusi, mis panevad kasutajat kohe tööasjade peale mõtlema. Tänapäeval saab mitmeid tööasju ka telefoniteel ajada, näiteks logida sisse oma töömeili ka telefonis. See tähendab, et raske on kasutada oma puhkeaega mitte tööle mõeldes, sest kõik tööinformatsioon ja teated on töötajal koguaeg silme ees ning ka mõtetes.

==== Segavad faktorid ====
Arvutis tööd tehes veedavad töötajad töö peale oma tööajast 43%.[https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/ [15]] Põhjus, mis see osakaal suhteliselt väike on, seisneb segavates faktorites, mis arvutis töötades esile tulevad. Rakendused nagu email ning muud töösisesed programmid on küll tööd kiiremaks teinud, kuid mida aega edasi, seda segavamaks see muutub tööd tehes. E-kirjad, vestlused, kiirsõnumid langetavad töötajate produktiivsust, kuna tänapäeval tuleb neid iga päevaga aina rohkem ja rohkem. Viimasel ajal tutvustatakse töötajale selle lahenduseks võimalusi, kuidas saaks neid häirimisi paremini hallata ehk emailil mingiks hetkeks ühendus katkestada või moodustada endale aken, millal nendega tegeletakse, nii need ei ole silme eest iga hetk ning aitavad poolelioleva töö lõpuni viia ilma, et keskendutakse vahelesegavale asjale. Kui tööd segavad erinevad faktorid, tõuseb töötajatel stressitase, neil tekib suurem frustratisoon, ajasurve ja pingutus. Kõik need tegurid mõjuvad inimese vaimsele ja ka füüsilisele tervisele negatiivselt. Samuti peab ära märkima selle tõttu hajameelsete töötajate tehtud töö laiema mõju.

== Allikad ==
1. https://home.cern/science/computing/birth-web

2. https://history-computer.com/apple-ii-complete-history-of-the-apple-ii/

3. https://online.purdue.edu/blog/education/evolution-technology-classroom

4. https://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/pc25/pc25_birth.html

5. https://azure.microsoft.com/en-us/overview/what-is-the-cloud/

6. https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ (Kasutatud 03.12.2021)

7. https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ (Kasutatud 03.12.2021)

8. https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ (Kasutatud 03.12.2021)

9. https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace (Kasutatud 03.12.2021)

10. https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ (Kasutatud 03.12.2021)

11. https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 (Kasutatud 03.12.2021)

12. https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ (Kasutatud 03.12.2021)

13. https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ (Kasutatud 03.12.2021)

14. https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 (Kasutatud 03.12.2021)

15. https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education

16. https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/

17. http://bjsep.org/getfile.php?id=158

18. https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064

19. https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid

20. https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/

21. https://www.electronicshub.org/introduction-to-industrial-automation/#Types_of_Industrial_Automation_Systems (Kasutatud 05.12.2021)

Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses

2021-12-05T19:34:46Z

Tapaas: /* Täpsus */

Tehnoloogia on saanud osaks meie elust. Uued tehnoloogiad ei ole enam vaid lisad, mida on tore omada, aga ilma milleta saaks samahästi hakkama, nüüdseks on neist saanud suhtluskeskmed, mis on tänapäeval ülioluliseks osaks meie elust.

== Ajalugu ==
Ei ole kokkuleppele jõutud, mis aastal digitaaltehnoloogia töökeskonna ja hariduse osaks sai. Vaieldakse, et see algas esimese LEO I arvuti käivitamisega, 1951. aastal. Teised väidavad, et see algas esimese elektroonilise kirja saatmisega, 1971. aastal. Selleni pole veel kokkuleppele jõutud, aga üks asi on kindel: digitaaltehnoloogia on nüüdseks töökeskkonna ja hariduse lahutamatu osa.

=== Töökeskkond ===

==== Esimesed arvutid töökeskkonnas ====
Aastatel 1970 - 1990 hakkasid arvutid töökeskkonda sisenema. Apple tuli 1976. aastal turule Apple I arvutiga, mis oli esimene enda suguste seas. Apple I ei olnud turunduslikult kuigi edukas, aga see valmistas teed Apple II-le. Vaadates arvuteid, mida kasutati aastakümneid tagasi, siis võivad tunduda need abituna. Seda väita ei ole kuigi vale kui võrrelda neid arvuteid tänapäeva nõuetega. Tol ajal olid need arvutid, oma 6502 protsessori ja 48 kb RAM-ga, suutelised tegema seda, milleks nad loodud olid.[https://history-computer.com/apple-ii-complete-history-of-the-apple-ii/[2]] Lisaks Apple seeria arvutitele olid samasuguste näitajatega ka Commodore PET 2001 ja TRS-80.

====Töökeskkonna digitaliseerimine ====
Iga suurem ettevõte, aastatel 1990, omas nüüd tööarvuteid. Järgmiseks sammuks oli töökeskkond digimaailma viia ja seda sai teha tänu internetile. Internet kui mõte oli olemas juba 1960. aastatel, kuid alles aastal 1991 mõtles Tim Berners-Lee välja digitaalse “sihtpunkti”, mida me tunneme tänapäeval veebilehena.[https://home.cern/science/computing/birth-web [1]] Internetiajastu tuli nagu torm. Ettevõtjate unikaalsed mõttet põimusid interneti lõputute võimalustega. Iga ettevõte võis nüüd luua oma meiliaadressi, luua veebilehte ja saata e-kirju. Omavaheline suhtlus muutus digitaalseks.

====Pilve kasutuselevõtt====
Järgmisel kahel aastakümnel oli pakkuda veel omakorda uuendusi. Üks suurimaid innovatsioone töökeskkonnas oli “pilv”. Tänu “pilvele” ei pea ettevõtted enam füüsilisi koopiaid hoidma. Kõike saab teha võrgus. See tõi endaga kaasa töökeskkonna muutuse. Inimesed ei pidanud ilmtingimata kontoris olema, et vajalikud toimetused ära teha. Kõik vajaliku sai salvestada “pilve”, kust töötajatel on sellele ligipääs ja saavad esitada vajalikud andmed ja paberid ka digitaalsel kujul. Nüüd ei olnud enam arvutid üksteisega ühendatud. Nüüd on kõik, absoluutselt kõik ühendatud: arvutid, kelladja telefonid. Ükskõik kes on kättesaadav ainult mõne sõrmeliigutuse kaugusel.[https://azure.microsoft.com/en-us/overview/what-is-the-cloud/[5]]

===Õppeasutus===
Sarnased tehnoloogilised lahendused leidsid aset ka hariduses, õppimises ja õpetamises. Tänapäeval ei kujutaks me õppimist ilma nutiseadmeteta ette, sest suur osa informatsioonist on tänapäeval sekunditega kättesaadav.

====Muutused õppeprogrammides====
1920 aastatel hakati kasutama õppeasutuses raadioid. Õppeprogramme hakati tootma raadiosaadete jaoks, et õppimine ei oleks nii üksluine ja igav.
1950 algusaastatel tuldi välja dokumendi kaameraga ja videosalvestustega, mis muutsid õppeprotsessi tohutult. Tänu dokumendikaamerale said õpilased näha, mida õppejõud paberile kirjutab. Nii raadiol kui ka videosalvestustel oli sarnane eesmärk: teha õppimisprotsess huvitavamaks.[https://online.purdue.edu/blog/education/evolution-technology-classroom[3]]

==== Kalkulaator ja personaalarvuti ====
1972 hakati klassiruumides kasutama kalkulaatorit, mis võimaldas teha arvutusi kiirelt ja veatult. Umbes kümme aastat hiljem tuli IBM välja personaalse arvutiga, milleks oli IBM5150.[https://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/pc25/pc25_birth.html[4]] IBM5150 ei olnud kuigi võimas arvuti võrreldes tol aja teiste 8 bitiste arvutitega. Õppeasutused tedsid, et ei lähe kaua aega, kui arvutid jõuavad õppeasutustesse. 1993 aastal tuli Apple välja “Personal Digital Assistanti” või lühidalt PDA-ga. Peale seda on olnud arvutid osa inimeste igapäevaelust.
Nüüdseks on paljudel õpilastel üks nutiseade, kui mitte kaks, mis on ööpäevaringselt ühenduses internetiga. Paljud ei kujutaks oma igapäeva elu ette ilma interneti või nutiseadmeta. Need on juba osa meist.

== Tänapäeva näited ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia juhatab sisse põhjalikud struktuurimuutused, mis võivad olla lahutamatud tootlikkuse olulisest paranemisest nii õpetamise kui õppimise toetamiseks.

==== Tahvelarvuti ====
Tänapäeval aina rohkem vahetuvad koolides õpikud tahvelarvutite vastu. Need võimaldavad õpilastel teha virtuaalseid väljasõite peaaegu igasse sihtkohta, mida klassis käsitletakse. Mõned veebisaidid toetavad seda 360-kraadise videoga. Tegu on klassiruumis kaasaskantav uurimistööriistaga, mis võimaldab õpilastel ihaldavat informatsiooni uurida mõne hetkega koha pealt lahkumata. E-raamatud on loodud spetsiaalselt tahvelarvutites kasutamiseks, mistõttu lubatakse õpilastel kasutada oma tahvelarvuteid klassiruumis lugemiseks. Lisaks on tahvelarvutitel kõlarid, mis võimaldavad hõlpsalt kuulata audioraamatuid või teksti kõneks muutvaid e-raamatuid. Kasutades rakendusi nagu Tune In Radio, saavad õpilased kuulata oma tahvelarvutites muusikat, raadiosaateid ja podcaste kogu maailmast. Tahvelarvutid annavad võimaluse multimeediumiprojektide, koomiksite, raamatute, muusika ja muu loomiseks. Neid projekte saab jagada ja näidata oma õpetajate või kaasõpilastega. Tahvelarvutitel on kaamerad ja õige fototöötlusrakendusega saavad õpilased töötada loominguliste projektidega või lihtsalt dokumenteerida tunnitegevusi. Lisaks saab luua pilves klassi märkmete tegemise lehe, kuhu kõik õpilased saavad ideid ja märkmeid jagada. Internetist leidub palju kvaliteetseid haridusrakendusi, mida õpilased õppimise täiendamiseks kasutavad. Kõike alates matemaatika teisendusrakendustest kuni keeleõppe rakendusteni. Lisaks õpperakendustele on ka palju hariva väärtusega mänge.

==== 3D Printer ====
3D-printimise rakendamine hariduses on laialdaselt kasutusel põhi- ja keskkoolides, ülikoolides, raamatukogudes, tehnikakõrgkoolides ja muudes haridusasutustes. 3D-printimine on muutnud tootmismaailma paremaks. Paljud tootjad kasutavad lennukiosade, jäsemete proteeside ja isegi 3D-prinditud ravimite tootmiseks 3D-printimise või lisatootmistehnoloogiaid. Hariduses hõlbustavad 3D-printimise tehnoloogiad paremat õppimist, oskuste arendamist ning õpilaste ja õpetajate suuremat seotust ainega. Lisaks tekitab 3D-printimine suuremat loovust ja koostööd probleemide lahendamisel. Laias laastus on haridusasutustes 3D-printimiseks neli peamist kasutusjuhtu:

1. Õpetada õpilastele 3D-printimist, 3D-printimise tehnoloogia toimimist ja selle rakendusi reaalsetes olukordades (nt tööstusprotsesside sujuvamaks muutmisel).

2. Koolitajate teavitamine 3D-printimisest, et seda saaks õppekavadesse asjakohaselt lisada

3. Õpilaste loovuse ja disainioskuste parandamine

4. Artefaktide printimine, mis aitavad õpilastel mõista olulisi mõisteid.[https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ [6]]

==== Tehisintellekt ====
Tehisintellekt on tänapäeval tehnoloogia keskne osa. See juhib peeneid asju, nagu Netflixi soovitused ja keerulisemad süsteemid, nagu äriennustustarkvara. Kuna tehisintellekt mõjutab tehnoloogiat paljudes tööstusharudes, on ka koolid hakanud kohanema. Tehisintellekt hariduses – täpsemalt põhikooli hariduses – toob kasu nii õpilastele kui ka õpetajatele. Kaks levinud näidet tehisintellektist hariduses on assistendid ja automatiseerimine, kuid koolid saavad neid tööriistu veelgi kaugemale viia.
Tehisintellekt saab põhikooli hariduses alustada tüütute ja korduvate ülesannete lihtsamaks muutmisest. Haldustoimingud, nagu digifailide korraldamine ja dokumentide edasi-tagasi edastamine, võivad olla aeganõudvad. Samamoodi võivad hinnete määramine ja ajakava koostamine võtta ära õpetajate õpilastega veedetud aja. Erinevat tüüpi tarkvara automatiseerib need toimingud hõlpsalt. IntelliMetric ja Project Essay Grade on kaks silmapaistvat ressurssi, mis kasutavad tehisintellekti igasuguste ülesannete automaatseks hindamiseks alates testidest kuni esseedeni. Sellised tööriistad hõlbustavad õpetajatel õpilastega suhtlemisele keskendumist. Õpetajad saavad õppijaid lähedalt abistada, muretsemata selle pärast, millal nad töid hindavad või teste kontrollivad.[https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ [7]]

Õpilaste tehisintellekti assistendid, mis võivad olla midagi nii lihtsat nagu Google Classroom, suudavad kontrollida õpilase töö originaalsust, nii et õpetaja ei peaks seda tegema. Mõned klassiruumid võivad töötada koos koduabilistega, nagu Amazoni Alexa. Kuna aga privaatsus on koolide ja õpilaste peamine mure, ei luba mõned koolid häälassistente klassiruumis kasutada. Assistente on aga igasuguse kuju ja suurusega. 2020. aasta detsembris teatas Denveri avalike koolide piirkond oma plaanist integreerida noorematele õpilastele tehisintellekti assistendid. Tehnika aitab lastel vestlustes ja klassitegevustes sagedamini osaleda. Kuigi roboti assistendid on ka võimalused, mis võivad õpilasi kaasata, on selline tehisintellekti abi mitmekülgsem ja võib olla midagi nii lihtsat kui arvutiprogramm. Tehisintellekt saab analüüsida õpilase edusamme ja näha, millisel tasemel nad on. Selle teabe põhjal saab õpetaja anda neile õppimise jätkamiseks rohkem abi või ressursse. Näiteks New Jerseys asuv Slackwoodi põhikool on kasutanud õppeassistenti Happy Numbers. See süsteem analüüsib õpilaste tööd matemaatikakursustel ja näitab õpetajatele, kellel on klassiruumis kõige rohkem raskusi. See võib pakkuda isikupärastatud soovitusi nende paremaks muutmiseks.[https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ [7]]

=== Tööturul ===
Tänapäeval vajab digitaalset töökohta iga ettevõte, kus on kaugtöötajad, eesliinitöötajad, mitu asukohta või mis tahes muu takistus, mis takistab iga töötaja koos viibimist. Digitaalseid töökohatehnoloogiaid ei piira füüsilise maailma piirangud. Need võimaldavad töötajatel kokku tulla, ideid jagada ja suhelda sama hästi (mõnikord isegi paremini) kui nad seda koha pealt teeks. Tööjõu juhtimisest maksimaalselt kasu saamiseks on oluline olla kursis viimaste suundumuste ja arvutitehnoloogia uute edusammudega ettevõtluses.
==== Pilv ====
"Pilv" viitab serveritele, millele pääseb juurde Interneti kaudu ning nendes serverites töötavale tarkvarale ja andmebaasidele. Pilveserverid asuvad andmekeskustes üle kogu maailma. Pilvandmetöötlust kasutades ei pea kasutajad ja ettevõtted ise füüsilisi servereid haldama ega oma masinates tarkvararakendusi käivitama.[https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ [8]]
See tööturul muudab äritegevuse maastikku, kus see kõik toimub. Pilve kaudu tegutsedes suudavad igas suuruses ettevõtted konkureerida turukonkurentidega viisil, mis varem oli ettekujuteldamatu. See taandub kapitalikulude ja üldkulude vähendamisele ning turule jõudmise kiiruse suurenemisele, mis võimaldab klientide ootusi täita. Ettevõte ei saa endale lubada pilve tempot alahinnata. Pilvega pole töötajad sunnitud oma laua taga töötama, ehk nad saavad töötada graafiku alusel, mis täiendab nende individuaalset rutiini. Nende tootlikkuse tase omakorda tõuseb, mis toob organisatsioonile kasu. Pilves töötamine võimaldab töötajatel pääseda oma dokumentidele ja failidele juurde mis tahes seadmest, olgu see siis nutitelefon, tahvelarvuti või sülearvuti, igal pool ja igal ajal, mis mitte ainult ei soodusta teie ettevõtte koostööd, vaid suurendab seda ka. Tänu pilvele töötatakse alati uusimate saadaolevate tehnoloogiatega. Kuna ettevõtte andmeid hoitakse tsentraalselt, saavad töötajad anda mitmele kolleegile, meeskonnale ja kolmandale osapoolele juurdepääsu oma failide vaatamiseks ja muutmiseks. Näiteks Office 365-s muudab Skype ärirakendus koostöö veelgi isiklikumaks ja tõhusamaks. Tänapäeval saab lisaks kiirsõnumite juurde pääsemise ja nende saatmisele ka konverentskõnesid otse Microsoft Wordist teha. Meeskond saab failidega hõlpsalt koos töötada, samal ajal kui pilv salvestab need automaatselt, et nad saaksid tulevikus igal ajal oma mobiilseadmete kaudu neid vaadata ja tööd jätkata. Pilvandmetöötluse kõrvalmõju on olnud andmete ja teabe suur hulk, mida organisatsioonid saavad kasutada oma äriprotsesside hindamiseks. Pilvesüsteemid võimaldavad usaldusväärselt koguda, jälgida ja analüüsida olulisi andmeid, mis võivad aidata organisatsioonidel protsesse värskendada või asendada, et tagada parem tulu. See võimaldab töökohal tõhusamalt toimida ning töötajatele määrata õigeid ülesandeid ja rolle.[https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace [9]]

==== Digiturvalisus ====
Turvalisus on pikka aega olnud väljakutse paljudele ettevõtetele, eriti neile, kes tegelevad tundlike andmetega. COVID-19 pandeemia on veelgi kiirendanud kaugtööpoliitika kasutuselevõttu. See on pannud paljud mõtlema, kuidas rakendada paindlikku tööpoliitikat, tagades samas turvalisuse nii pandeemia ajal kui ka pärast. Kräkkerid on tõenäoliselt üks suurimaid ohte ettevõtetele, olenemata nende suurusest või tööstusest.[https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ [10]] Ettevõtte Positive Technologies 2020 aasta aprillis väljastatud aruandes leiti, et organisatsioonidele suunatud küberrünnakud on tõusuteel, kasvades aastatel 2018–2019 19%. Enim sihitud sektorid olid valitsusorganisatsioonid ning tervishoiu- ja haridusasutused, mis said 54% kõigist rünnakutest.[https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 [11]] Nõrkade paroolide otsimise, andmepüügi e-kirjade saatmise ning pahavara ja sotsiaalse manipuleerimise rünnakute abil saavad kräkkerid tuvastada nõrgad lingid ja võtta üle terved võrgud. Kuigi kräkkerid pakuvad pidevalt uusi ideid ja tehnikaid kasutajate ja ettevõtete petmiseks, aitab neid sageli töötajate hooletus (mis moodustab 70% andmetega seotud rikkumistest), küberturvalisuse alusteadmiste puudumine ning juhuslik kokkupuude veebis ja Internetis. Need on leiud identiteedivarguse ressursikeskuse (ITRC) aruandes, milles vaadeldi väga üksikasjalikult andmetega seotud rikkumiste levinumaid põhjuseid. Samuti leiti, et mõned andmetega seotud rikkumised on põhjustatud volitatud töötajate tahtlikust andmete vargusest, piiratud ja ebaturvalisi protokolle kasutavatest ettevõtetest ning halvasti kavandatud juurdepääsukontrollist. Tänapäeval leidub tööturul erinevaid lahendusi küberrünnakute vastu.[https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ [10]]

Töötajad hoiavad kaasaskantavaid seadmeid, nagu sülearvutid ja mobiiltelefonid, alati turvalise pääsukoodiga lukustatuna. Turvaliste pääsukoodide loomiseks on palju võimalusi. Mõnel seadmel on biomeetrilised skannerid, samas kui teised kasutavad autentimiseks PIN- või maatriksipääsukoodi. Kui kasutatakse tekstiparooli, siis see peab olema iga konto jaoks kordumatu. Kriitiliste rakenduste ja kontode puhul nõutalse töötajatelt kahefaktorilise autentimise kasutamist. Kui töötatakse väljaspool kontorivõrku, tagatakse ohutus WiFi-ühenduse kasutades VPN-ga (virtualiseeritud personaalvõrk). VPN toimib turvalise tunnelina Internetis, krüptides liiklust. Rakendades oma kontori turvalises võrgus VPN-i, saavad töötajad reisida, tuginedes peakorteri kaitsekontrollile.[https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ [12]]

==== Intelligentne virtuaalassistent ====
Intelligentsed virtuaalsed assistendid on intelligentse automatiseerimise areng, mis aitab organisatsioonidel suurendada isiklikku suhtlust klientidega. Need võimaldavad organisatsioonidel pakkuda isikupärastatud puudutust kõigile oma kontaktidele ja klientidele. Võimalus suhelda inimlikul viisil on suur edasiminek võrreldes sellega, kuidas ettevõtted on seni suutnud klientidega suhelda, mida kuni viimase ajani piiras töötajate suutlikkus või suures osas üldised massmeiliprogrammid. Intelligentse virtuaalse assistendi lahutamatu osa on loomuliku keele mõistmine ja loomuliku keele genereerimine. Conversica juhtivteadlase dr Sid Reddy sõnul eeldab see süsteemi olemasolu, mis klassifitseerib täpselt kavatsused ja olemid. Kavatsuse all peab ta silmas lõppkasutaja kavatsust – mida klient teha püüab? Üksus pakub sellele kavatsusele konteksti. Teisisõnu viitab olem teabele, millest on abi kasutaja päringule vastamisel. Teine kriitiline komponent on masinõpe, mis viitab arvuti võimele õppida ilma selgesõnaliselt programmeerimata ja saada saadava teabe abil "targemaks". Inimkeeled on uskumatult keerulised, nüansirikkad ja pidevas arengus.[https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ [13]]

Erinevate suuruste ja tegevusaladega ettevõtted otsivad põhifunktsioonide optimeerimiseks tehisintellekti, intelligentset automatiseerimist ja konkreetselt intelligentseid virtuaalseid assistente. Üks traditsiooniline äriaspekt, mis saab tehnoloogilist tõuget, on müük – selle asemel, et jätta oma tööjõu hooleks huvitatud väljavaadete poole pöördumine ja nende jälgimine, automatiseerib laiendatud tööjõud, milles virtuaalsed assistendid ja inimesed töötavad koos. Virtuaal assistendi kasutamine esmase kliendi ja juhtivate inimeste kaasamiseks ei asenda töötajaid, vaid võimaldab neil oma aega paremini hallata. InsideSales.com andmetel kulutavad müügiesindajad müümisele vaid 37 protsenti oma ajast. See tähendab, et suurem osa müüja ajast kulub tulu mittetoovatele tegevustele, nagu haldusülesanded (sisepoliitika ja kinnitustega tegelemine) ning sihtkontode ja klientide analüüsimine. Kuna tarbijate ootused kiirele, viisakale ja isikupärastatud suhtlusele kasvavad jätkuvalt, peavad ettevõtted kliendi äri teenimiseks täitma või ületama need vajadused. Ettevõted investeerivad lahendusse, mis tagab sobivalt soovitud kiire ja isikupärastatud tähelepanu. Tänapäeval saab kasutada intelligentseid virtuaalassistente, et aidata klientidel tunda, et neid kuulatakse ja nende vajadustega arvestatakse.[https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ [13]]

== Tulevikuvaated ==

===Õppeasutuses===

Tehnoloogia on ja jääb alati õppimise ja õpetamise juurde. Tehnoloogiat hakatakse kasutama kooli tundides enam ja enam. Tulevikus on kindlasti tulemas virtuaalreaalsus klassiruumi, kus õpilased saavad virtuaalses maailmas kaasahaaravalt uurida ning õppida, mis parandab õppimiskogemust. VR ehk virtuaalreaalsus on hetkel pidevas arengus. Tänu virtuaalreaalsuses saavad õpilased näha realistlike pilte.

===Tööturg===

Lähitulevikus võime me näha enam ja enam seda, et lihtsamad tööd võtab robot üle inimestelt.
Kuna tehnoloogia on pidevas arengus ja tööturg on suur ja lai, siis neid tehnoloogilisi lahendusi on palju ja paljusid tehnoloogilisi lahendusi ei pruugi isegi hetkel olemas olla.
Kui vaadata lähituleviku siis tehisintellekt hakkab töötama digitaalses tööruumides, kus töötaja saab reaalajas vaadata andmeid ning nendele ligi pääseda ükskõik kust kohast ning seadmega. Sellega kaasneb töötajate tootlikkuse kasv.
Lähitulevikus aina enam hakkavad ettevõtted kasutusele võtma sellist süsteemi kus töötaja saab töötada ükskõik kus ja mis ajal tahes. Näiteks tulevane töökoht on selline, et töötaja saab töötada nii kodus kui ka töö juures. Et sellist lahendust toetada peab olema tehnoloogia paigas, mis tähendab seda, et töötaja tootlikkus oleks kõrge ning ei erineks kodus töötamise ja kontoris töötamise vahel.

===Tööstuslik automatiseerimine===

Ettevõtjad soovivad oma tööstusi viia automaatse süsteemi peale, mis on kordades odavam kui inimtöö kasutamine.
Tööstuse automatiseerimise tasemed saame jagada kolmeks hierarhiliseks kolmnurgaks. [16]

====Supervisor Level====

Supervisor Level ehk juhendaja tase asub kolmnurga tipus, mis koosneb tavalisest lauaarvutist, paneelarvutist või rack-arvutis. Arvutitesse on installitud standardsed opratsioonisüsteemid koos spetsiaalse tarkvaraga. [16]

====Control Level====
Control Levelil asub keskmisel tasemel, kus kasutatakse loogikakontrollereid või PLC-sid kus on käivitatud kõik automatiseerimisega seotud programmid. [16]

====Field Level====
Field Leveli on kolmnurga kõige alumine tase, kus on kasutatud kõik võimalike andureid mis annavad infot mis toimub näiteks tootmisliinil. [16]

== Positiivsed küljed ==
Pea kogu tehnoloogiline innovatsioon on läbi ajaloo olnud ajendatud efektiivsuse tõstmise ning tööviljakuse suurendamise soovist, nii ka tööturul ja hariduses. Mida rohkem leiab aset töökohtade automatiseerimine, seda enam on inimtööjõul võimalik oma aega kulutada otstarbekamalt. Haridusvaldkonnas tähendab tehnoloogia areng ja rakendamine tõhusamat õppeprotsessi ning haritumaid ja pädevamaid kodanikke.

===Tööturg ja töökohad===

====Suurem produktiivsus====
Alates tööstusrevolutsioonist 19. sajandil on järjest rohkem hakatud inimtööjõu poolt täidetavaid ülesandeid automatiseerima. Kõige suurem mõju on sellel olnud tootmisele, kus tõuseb keskmine produktiivsus tänu tehnoloogiale igal aastal hinnanguliselt kuni 1.4% [https://www.mckinsey.com/~/media/mckinsey/featured%20insights/digital%20disruption/harnessing%20automation%20for%20a%20future%20that%20works/a-future-that-works-executive-summary-mgi-january-2017.ashx [18]]. Selle põhjuseks on asjaolu, et tootmises on suur roll töökohtadel, kus ülesanded on väga korduvad ja ühetaolised ja vähese komplekssuse tõttu robotitele sobivad. Tuntud näide automatiseerimisest tootmises on autotööstus, mis 20. sajandil oli masintööjõu kasutuselevõtmise poolest esirinnas. [https://www.independent.co.uk/life-style/motoring/features/the-timeline-car-manufacturing-2088018.html[19]] Autode kokkupanek on inimeste jaoks raske ning aeganõudev töö, kuid robotite rakendamine võimaldas 1960. aastatel autotööstusel tõusta uuele efektiivsuse tasemele, ilma milleta ei oleks autod iial saanud nii populaarseks kui nad tänapäeval on.

====Täpsus====
Üks suuremaid probleeme inimtööjõu kasutamise puhul on inimlikud eksimused. Hooletusest tulenevate vigade eest ei ole kaitstud ka kõige kogenumad ja kohusetundlikumad töötajad. Seda mure on aga võimalik vähendada tehnoloogia abiga. Masinad suudavad täita sama ülesannet tuhandeid või isegi miljoneid kordi järjest ja seda sealjuures iga kord sama hästi kui identselt. 21. sajandil on roboteid hakatud kasutama ka keerulisemates valdkondades, näiteks kirurgias. Meditsiin on valdkond, kus inimlikul eksimusel võivad olla surmavad tagajärjed. Seega on loodud roboteid, mida kaugjuhtimise teel kontrollides saavad kirurgid läbi viia operatsioone ja muuta seeläbi eksimuse tõenäosuse kaduvväikseks. Kui inimest võivad kergesti mõjutada mitmed tegurid nagu näiteks meeleolu, töökeskkonna temperatuur, töökollektiiv, siis robotitele need faktorid ei mõju ning seeläbi saavutatav täpsus ületab ka täpseimate inimtööliste oma mitmekordselt. Täpseimate kirurgias ja tööstuses kasutatavate robotite viga jääb 1 mikromeetri piiridesse- see on täpsus, millest inimtööjõu puhul võib vaid unistada.[https://www.roboticsbusinessreview.com/manufacturing/robot-precision-evolves/[20]]

====Tööohutus ja ergonoomika====
On olemas suur hulk ametikohti, kus eksisteerib pidev oht töötaja tervisele või isegi elule. Kui vanasti oli seesuguste ametitega kaasnev risk paratamatus, siis tänapäevane tehnoloogia on erinevates valdkondades suutnud vigastuste ja füüsilise koormusega kaasnevaid ohtusid suurel määral vähendada. Nii mõnigi töökoht, mille pidajad pidid varasemalt surmaga silmitsi seisma, on muudetud täiesti ohutuks. Näiteks demineerijad saavad pomme kahjutuks tehes kasutada moodsaid demineerimisroboteid, mida on võimalik juhtida sadade meetrite kauguselt. Nii saab vale liigutuse või muu vea korral viga vaid robot, kuid inimeluga ei juhtu midagi. Kuid tehnoloogia mõju tööohutusele pole alati nii dramaatiline. Ergonoomilised reguleeritavad lauad on muutnud kontoritöötajate elu lihtsamaks, sest nende abil saab vältida päev otsa samas asendis viibimist. Pika perioodi jooksul hoitud sundasenditega võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. On loodud ka seadmeid, mida kasutaja saab kinnitada oma seljale ning mis saadavad talle meeldetuletuseks signaali, kui istumisasend on kahjulik. Tänapäevastel monitoridel on automaatsed heledusemuutjad, mis kohandavad ekraani eredust sõltuvalt keskkonna valgustatusest, et kaitsta kasutaja silmi.[https://mashable.com/ad/article/innovative-ergonomic-products] Kõik sellised tooted kindlustavad, et töötajad oleks terved ning tagavad maksimaalse produktiivsuse.
====Töö kättesaadavus====
Kui veel mõned aastakümned tagasi oli reaalsus, et töö tegemiseks peab füüsiliselt töökohta kohale minema, siis kaasaegsete lahenduste abil on kaugtöö muudetud käepäraseks. Nii mõneski valdkonnas ei ole töötajate füüsiliselt kohalviibimine üldse oluline, sest nii tööülesandeid täita kui kollektiiviga suhelda saab ka interneti vahendusel. Tähelepanuväärse tõuke selle trendi arengus on andnud üleilmne Covid-19 pandeemia, millest ajendatuna pidid paljud tööandjad kohaldama kaugtöö võimalusi, et viiruse levikut ära hoida. On märkimisväärne, et uuringute tulemusena on töö viimine distantsile tõstnud töötajate produktiivsust keskmiselt 13 %.[https://nbloom.people.stanford.edu/sites/g/files/sbiybj4746/f/wfh.pdf] Töö lahti sidumine füüsilisest kohalkäimisest võimaldab ettevõtetel värvata inimesi sõltumata nende asukohast. Näiteks võib ettevõte, mille peakontor on New Yorgis, vabalt tööle võtta spetsialisti, kes ise elab Pekingis, eeldusel et firma võimaldab kaugtööd. Tänu sellisele paindlikkusele on tööturg avatum ning seeläbi ka produktiivsem.
===Haridus===
====Hariduse kättesaadavus====
Sarnaselt tööturuga sai ka hariduselu Covid-19 pandeemia tagajärjel tugeva löögi, sest koolid paljudes maailma riikides suunati distantsõppele. See sundis pedagooge tarvitusele võtma uudseid lahendusi õppeprotsessi korraldamisel. Tunde hakati läbi viima videokõnede vahendusel ning hindelisi töid esitati digitaalselt. Ilma moodsa tehnoloogiata oleks õpilaste haridus kannatanud palju rohkem kui see reaalselt kannatas. Õppeprotsessi tehnoloogiaga paindlikumaks muutmine on maad võtmas ka mittepandeemilises kontekstis, eriti ülikoolides. Näiteks Londoni ülikool pakub sadu kursusi, mida saab läbida vaid veebi vahendusel.[https://london.ac.uk/make-yourself-home#teaching-and-learning-in-education-20340]
Veel eelmise aastatuhande lõpus olid sellised lahendused ennekuulmatud ja et mingi asutuse pakutavast haridusest osa saada, tuli kas osta raamat, mis seda haridust kajastas või ise kohale minna. Internetikeskkonnad nagu näiteks Zoom ja Skype on vähendanud vajadust õpilasel ja õpetajal või tudengil ja õppejõul samas ruumis viibida, sest tunde ja loenguid saab läbi viia ka videoformaadis. Nii on hariduse omandamine paljudel juhtudel tänu tehnoloogiale kiirem ja tõhusam kui klassikaliste meetoditega.
====Interaktiivsed lahendused====
21. sajandil on olnud rohkelt juttu hariduse huvitavamaks muutmisest ja iganenud dogmadest vabanemisest. Tehnoloogia on pakkunud uue mõtteviisi pooldajatele head võimalust katsetada ning implementeerida uudseid lahendusi õppeprotsessi rikastamisel. Ühe 2017. aastal koostatud aruande järgi nõustus 96% õpetajatest väitega, et tehnoloogial on olnud haridusele positiivne mõju.[https://edtechnology.co.uk/latest-news/96-of-teachers-say-tech-has-a-positive-impact-on-education/] Õpilaste, eriti algklassiõpilaste jaoks on näiteks hariduslike videote vaatamine palju kaasahaaravam ning motiveerivam kui õpikute sisu meelde jätmine. Kahtlemata on õpikutel oma roll hariduses, kuid infoühiskonna kontekstis ei saa mööda vaadata kaasaegsetest lahendustest nagu raamatutarkusi kinnistavad mängud ja muu meedia. Ühe uuringu järgi väitis 83% õpetajatest, et videote näitamisel on olnud nende õpetamistulemusele positiivne mõju.[https://corp.kaltura.com/wp-content/uploads/2019/07/The_State_of_Video_in_Education_2019.pdf]

== Negatiivsed küljed ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia on midagi enamat, kui uute vidinate ja rakenduste avastamine. Seetõttu peaksid kõik tehnoloogia kohta käivad arutelud arvestama ka riske ja takistusi, mida tehnoloogia võib haridusele kaasa tuua. [https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 [9]] Digitehnoloogia ja interaktiivsus kujutavad endast olulisi riske laste turvalisusele, privaatsusele ja heaolule, suurendades ohte ja kahjusid, millega paljud lapsed juba niigi silmitsi seisavad ilma võrguühenduseta ja muutes juba haavatavad lapsed veelgi haavatavamaks.

==== Lugemine ja kirjutamine ====
Vaatamata laialt levinud arvamusele, et klassiruumi tehnoloogia üldiselt parandab õpilaste akadeemilisi saavutusi ja suurendab nende motivatsiooni oma ülesannete täitmiseks, tundub, et suur sõltuvus tehnoloogiast mõjutab tõsiselt õpilaste pädevusi oskuses, mis on nende jaoks vaieldamatult olulised, nimelt lugemine ja kirjutamine. Väga paljud õpetajad on otsustanud oma õppeained viia üle digikeskkonda. Näiteks palutakse kirjandeid, esseesid ja muid tekste arvutis kirjutada. Samuti kasutatakse mõnedes õppeainetes klassikaliste õpikute asemel rakendust Google Books. Kuigi need lahendused hoiavad kokku paberit, on õpilastele need meetodid siiski negatiivse mõjuga. Nimelt kahjustab trükkimine käsitsi kirjutamist ning lugemist ning infotehnoloogia toob endaga kaasa informatsiooni pinnapealse lugemise. Selle tõttu ei õpi õpilased Google Books'st sama palju kui trükitud raamatutest. Õpilastel, kes loevad lineaarseid tekste, on parem arusaamine ja ka mälu kui neil, kes loevad interneti kaudu. Üleminek paberilt ekraanile ei muuda vaid viisi kuidas me mingis kirjatükis navigeerime, vaid mõjutab ka tähelepanu astet ning sügavust, mida me sellele konkreetsele tükile pühendame. Interneti avades, siseneme me keskkonda, mis soodustab pealiskaudset lugemist, kiirustavat ja hajutatud mõtlemist ning pealiskaudset õppimist.[https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education [10]]

==== Kalkulaatorid ====
Mure kalkulaatorite, eriti graafikakalkulaatorite kasutamise negatiivse mõju pärast, on väga aktuaalne. Kalkulaatoreid on küll kasutatud juba väga ammusest ajast saati, kuid kuna need on üldiselt numbrilised, ei pruugi õpilased omandada kindlat kontseptuaalset arusaamist matemaatikast. Kalkulaatorit kasutavate õpilaste nägemus matemaatikast on tõenäoliselt protseduurilisem ning sellest tulenevalt võivad nende probleemide lahendamise oskused olla piiratud. Nende õpilaste struktuurilise ülevaate areng matemaatikast võib samuti kalkulaatori kasutamisel takistuda või aeglustuda. Lisaks võib kalkulaator oma disaini tõttu edastada eksitavat teavet ning tekitada segadust tähistuste õppimisel. Õppeainetes nagu matemaatika ja aritmeetika takistab kalkulaatorite kasutamine õpilaste analüütilise mõtlemise õitsengut.[https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/ [11]] 2012. aastal teatas Suurbritannia valitsus oma otsusest keelata ära kalkulaatorite kasutamine algklassides, kuna õpilased kasutavad ja toetuvad nendele liiga palju.[http://bjsep.org/getfile.php?id=158 [12]]

==== Dehumaniseerimine ja isoleerimine ====
Liigsel tehnoloogia sõltuvusel klassiruumides on dehumaniseeriv mõju. Eriti just viimase kümne aasta jooksul õpetamine, kui inimtegevuse kunst inimeste võimusest ära võetud ning pigem on võim läinud tehnoloogia kätte. Paljudele haridustasemetele ja kursustele on valmistatud eelkoostatud õppekavad, mida konkreetsed aineõpetajad ise enda kursusele koostanud ei ole. Tehnoloogia tõmbab õpilasi eemale füüsilisest keskkonnast. Näiteks kõrgkoolides ja veebikursustel salvestavad õpetajad enda tunde ette või teevad seda reaalajas läbi arvutite. See sunnib õpilasi suhtlema masinatega, mitte inimestega. Lõpuks ei tea õpetaja oma õpilastest peaaegu et mitte midagi ning õpilastel omakorda puudub lähedane side ja kokkupuude oma õpetajaga, mis omakorda on hariduse üks põhieesmärk. Kui õpetajad liiga pikka aega tehnoloogiast oma klassiruumides sõltuvad, ei jää neil peaaegu et üldse aega oma õpilasi mõjutada. Tehnoloogia tekitab takistuse õpilase ja õpilase omavahelises suhtluses. Isolatsiooni tunne on üha levinuim noorte õpilaste seas, kes käivad koolides, kus tahvelarvutite kasutamine on tavaline. Tehnoloogiapõhiste mängude ja meelelahutuse korduv kasutamine, mille eesmärk on muuta tunnid atraktiivsemaks, toob kaasa õpilaste seas isolatsiooni tunde ja võib lõpuks viia kehvemate õpitulemusteni. Uuringud on aga tõestanud, et nutitelefonide laialdane kasutamine õppeprotsessis põhjustab õpilaste tähelepanu hajumist, teadmiste killustumist ja õpetajate suutmatust klassiruume hallata. [https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064 [13]] Isoleeritus ja üksindus näib olevat ülim mõju õpilaste tehnoloogiakasutusele, kuna olles täielikult sukeldunud klassiruumi digitaalsete vidinatega manipuleerimisse, unustavad nad sageli, et on klassikaaslasi, kellele nad saavad toetuda ja kellega suhelda.

=== Tööturul ===
Tehnoloogiat võib leida kõikjalt ning sellest ei saa põgeneda. Tehnoloogia mittekasutamine võib tähendada ka tagasilööki oma karjääris ja isiklikus elus. Lihtsamalt öeldes, on tänapäeval väga raske oma elu ette kujutada ilma tehnoloogiata. Kõik ettevõtted erinevates tööstusharudes üle kogu maailma on juba kaasaegse tehnoloogia kasutusele võtnud, kuid töötajad kogevad tööl tõsiseid negatiivseid mõjusid, mille on põhjustanud justnimelt tehnoloogia.

==== Töö- ja puhkeaeg ====
Tänapäeval on töötajatel põhiliseks töövahendiks arvuti. Tänu arvutile, on paljudes ettevõtetes võimalik teha kaugtööd peaaegu ükskõik kus, kus on olemas internetiühendus. Kaugtöö võimalus on loomulikult väga kasulik mitmetele inimestele, kuid sellel on ka üks suur negatiivne külg, nimelt kaob sellisel töö vormil piir töö- ja puhkeaja vahel.[https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid [14]] Kuna arvuti on suurema osa ajast käe-jala kaugusel ning niisama arvutit meelelahutuseks kasutades märgatakse tahes-tahtmata ka tööga seotud teavitusi. See teeb arvuti kasutamise meelelahutuseks peaaegu võimatuks, kui näha tööalaseid teavitusi, mis panevad kasutajat kohe tööasjade peale mõtlema. Tänapäeval saab mitmeid tööasju ka telefoniteel ajada, näiteks logida sisse oma töömeili ka telefonis. See tähendab, et raske on kasutada oma puhkeaega mitte tööle mõeldes, sest kõik tööinformatsioon ja teated on töötajal koguaeg silme ees ning ka mõtetes.

==== Segavad faktorid ====
Arvutis tööd tehes veedavad töötajad töö peale oma tööajast 43%.[https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/ [15]] Põhjus, mis see osakaal suhteliselt väike on, seisneb segavates faktorites, mis arvutis töötades esile tulevad. Rakendused nagu email ning muud töösisesed programmid on küll tööd kiiremaks teinud, kuid mida aega edasi, seda segavamaks see muutub tööd tehes. E-kirjad, vestlused, kiirsõnumid langetavad töötajate produktiivsust, kuna tänapäeval tuleb neid iga päevaga aina rohkem ja rohkem. Viimasel ajal tutvustatakse töötajale selle lahenduseks võimalusi, kuidas saaks neid häirimisi paremini hallata ehk emailil mingiks hetkeks ühendus katkestada või moodustada endale aken, millal nendega tegeletakse, nii need ei ole silme eest iga hetk ning aitavad poolelioleva töö lõpuni viia ilma, et keskendutakse vahelesegavale asjale. Kui tööd segavad erinevad faktorid, tõuseb töötajatel stressitase, neil tekib suurem frustratisoon, ajasurve ja pingutus. Kõik need tegurid mõjuvad inimese vaimsele ja ka füüsilisele tervisele negatiivselt. Samuti peab ära märkima selle tõttu hajameelsete töötajate tehtud töö laiema mõju.

== Allikad ==
1. https://home.cern/science/computing/birth-web

2. https://history-computer.com/apple-ii-complete-history-of-the-apple-ii/

3. https://online.purdue.edu/blog/education/evolution-technology-classroom

4. https://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/pc25/pc25_birth.html

5. https://azure.microsoft.com/en-us/overview/what-is-the-cloud/

6. https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ (Kasutatud 03.12.2021)

7. https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ (Kasutatud 03.12.2021)

8. https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ (Kasutatud 03.12.2021)

9. https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace (Kasutatud 03.12.2021)

10. https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ (Kasutatud 03.12.2021)

11. https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 (Kasutatud 03.12.2021)

12. https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ (Kasutatud 03.12.2021)

13. https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ (Kasutatud 03.12.2021)

14. https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 (Kasutatud 03.12.2021)

15. https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education

16. https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/

17. http://bjsep.org/getfile.php?id=158

18. https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064

19. https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid

20. https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/

21. https://www.electronicshub.org/introduction-to-industrial-automation/#Types_of_Industrial_Automation_Systems (Kasutatud 05.12.2021)

Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses

2021-12-05T19:34:30Z

Tapaas: /* Suurem produktiivsus */

Tehnoloogia on saanud osaks meie elust. Uued tehnoloogiad ei ole enam vaid lisad, mida on tore omada, aga ilma milleta saaks samahästi hakkama, nüüdseks on neist saanud suhtluskeskmed, mis on tänapäeval ülioluliseks osaks meie elust.

== Ajalugu ==
Ei ole kokkuleppele jõutud, mis aastal digitaaltehnoloogia töökeskonna ja hariduse osaks sai. Vaieldakse, et see algas esimese LEO I arvuti käivitamisega, 1951. aastal. Teised väidavad, et see algas esimese elektroonilise kirja saatmisega, 1971. aastal. Selleni pole veel kokkuleppele jõutud, aga üks asi on kindel: digitaaltehnoloogia on nüüdseks töökeskkonna ja hariduse lahutamatu osa.

=== Töökeskkond ===

==== Esimesed arvutid töökeskkonnas ====
Aastatel 1970 - 1990 hakkasid arvutid töökeskkonda sisenema. Apple tuli 1976. aastal turule Apple I arvutiga, mis oli esimene enda suguste seas. Apple I ei olnud turunduslikult kuigi edukas, aga see valmistas teed Apple II-le. Vaadates arvuteid, mida kasutati aastakümneid tagasi, siis võivad tunduda need abituna. Seda väita ei ole kuigi vale kui võrrelda neid arvuteid tänapäeva nõuetega. Tol ajal olid need arvutid, oma 6502 protsessori ja 48 kb RAM-ga, suutelised tegema seda, milleks nad loodud olid.[https://history-computer.com/apple-ii-complete-history-of-the-apple-ii/[2]] Lisaks Apple seeria arvutitele olid samasuguste näitajatega ka Commodore PET 2001 ja TRS-80.

====Töökeskkonna digitaliseerimine ====
Iga suurem ettevõte, aastatel 1990, omas nüüd tööarvuteid. Järgmiseks sammuks oli töökeskkond digimaailma viia ja seda sai teha tänu internetile. Internet kui mõte oli olemas juba 1960. aastatel, kuid alles aastal 1991 mõtles Tim Berners-Lee välja digitaalse “sihtpunkti”, mida me tunneme tänapäeval veebilehena.[https://home.cern/science/computing/birth-web [1]] Internetiajastu tuli nagu torm. Ettevõtjate unikaalsed mõttet põimusid interneti lõputute võimalustega. Iga ettevõte võis nüüd luua oma meiliaadressi, luua veebilehte ja saata e-kirju. Omavaheline suhtlus muutus digitaalseks.

====Pilve kasutuselevõtt====
Järgmisel kahel aastakümnel oli pakkuda veel omakorda uuendusi. Üks suurimaid innovatsioone töökeskkonnas oli “pilv”. Tänu “pilvele” ei pea ettevõtted enam füüsilisi koopiaid hoidma. Kõike saab teha võrgus. See tõi endaga kaasa töökeskkonna muutuse. Inimesed ei pidanud ilmtingimata kontoris olema, et vajalikud toimetused ära teha. Kõik vajaliku sai salvestada “pilve”, kust töötajatel on sellele ligipääs ja saavad esitada vajalikud andmed ja paberid ka digitaalsel kujul. Nüüd ei olnud enam arvutid üksteisega ühendatud. Nüüd on kõik, absoluutselt kõik ühendatud: arvutid, kelladja telefonid. Ükskõik kes on kättesaadav ainult mõne sõrmeliigutuse kaugusel.[https://azure.microsoft.com/en-us/overview/what-is-the-cloud/[5]]

===Õppeasutus===
Sarnased tehnoloogilised lahendused leidsid aset ka hariduses, õppimises ja õpetamises. Tänapäeval ei kujutaks me õppimist ilma nutiseadmeteta ette, sest suur osa informatsioonist on tänapäeval sekunditega kättesaadav.

====Muutused õppeprogrammides====
1920 aastatel hakati kasutama õppeasutuses raadioid. Õppeprogramme hakati tootma raadiosaadete jaoks, et õppimine ei oleks nii üksluine ja igav.
1950 algusaastatel tuldi välja dokumendi kaameraga ja videosalvestustega, mis muutsid õppeprotsessi tohutult. Tänu dokumendikaamerale said õpilased näha, mida õppejõud paberile kirjutab. Nii raadiol kui ka videosalvestustel oli sarnane eesmärk: teha õppimisprotsess huvitavamaks.[https://online.purdue.edu/blog/education/evolution-technology-classroom[3]]

==== Kalkulaator ja personaalarvuti ====
1972 hakati klassiruumides kasutama kalkulaatorit, mis võimaldas teha arvutusi kiirelt ja veatult. Umbes kümme aastat hiljem tuli IBM välja personaalse arvutiga, milleks oli IBM5150.[https://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/pc25/pc25_birth.html[4]] IBM5150 ei olnud kuigi võimas arvuti võrreldes tol aja teiste 8 bitiste arvutitega. Õppeasutused tedsid, et ei lähe kaua aega, kui arvutid jõuavad õppeasutustesse. 1993 aastal tuli Apple välja “Personal Digital Assistanti” või lühidalt PDA-ga. Peale seda on olnud arvutid osa inimeste igapäevaelust.
Nüüdseks on paljudel õpilastel üks nutiseade, kui mitte kaks, mis on ööpäevaringselt ühenduses internetiga. Paljud ei kujutaks oma igapäeva elu ette ilma interneti või nutiseadmeta. Need on juba osa meist.

== Tänapäeva näited ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia juhatab sisse põhjalikud struktuurimuutused, mis võivad olla lahutamatud tootlikkuse olulisest paranemisest nii õpetamise kui õppimise toetamiseks.

==== Tahvelarvuti ====
Tänapäeval aina rohkem vahetuvad koolides õpikud tahvelarvutite vastu. Need võimaldavad õpilastel teha virtuaalseid väljasõite peaaegu igasse sihtkohta, mida klassis käsitletakse. Mõned veebisaidid toetavad seda 360-kraadise videoga. Tegu on klassiruumis kaasaskantav uurimistööriistaga, mis võimaldab õpilastel ihaldavat informatsiooni uurida mõne hetkega koha pealt lahkumata. E-raamatud on loodud spetsiaalselt tahvelarvutites kasutamiseks, mistõttu lubatakse õpilastel kasutada oma tahvelarvuteid klassiruumis lugemiseks. Lisaks on tahvelarvutitel kõlarid, mis võimaldavad hõlpsalt kuulata audioraamatuid või teksti kõneks muutvaid e-raamatuid. Kasutades rakendusi nagu Tune In Radio, saavad õpilased kuulata oma tahvelarvutites muusikat, raadiosaateid ja podcaste kogu maailmast. Tahvelarvutid annavad võimaluse multimeediumiprojektide, koomiksite, raamatute, muusika ja muu loomiseks. Neid projekte saab jagada ja näidata oma õpetajate või kaasõpilastega. Tahvelarvutitel on kaamerad ja õige fototöötlusrakendusega saavad õpilased töötada loominguliste projektidega või lihtsalt dokumenteerida tunnitegevusi. Lisaks saab luua pilves klassi märkmete tegemise lehe, kuhu kõik õpilased saavad ideid ja märkmeid jagada. Internetist leidub palju kvaliteetseid haridusrakendusi, mida õpilased õppimise täiendamiseks kasutavad. Kõike alates matemaatika teisendusrakendustest kuni keeleõppe rakendusteni. Lisaks õpperakendustele on ka palju hariva väärtusega mänge.

==== 3D Printer ====
3D-printimise rakendamine hariduses on laialdaselt kasutusel põhi- ja keskkoolides, ülikoolides, raamatukogudes, tehnikakõrgkoolides ja muudes haridusasutustes. 3D-printimine on muutnud tootmismaailma paremaks. Paljud tootjad kasutavad lennukiosade, jäsemete proteeside ja isegi 3D-prinditud ravimite tootmiseks 3D-printimise või lisatootmistehnoloogiaid. Hariduses hõlbustavad 3D-printimise tehnoloogiad paremat õppimist, oskuste arendamist ning õpilaste ja õpetajate suuremat seotust ainega. Lisaks tekitab 3D-printimine suuremat loovust ja koostööd probleemide lahendamisel. Laias laastus on haridusasutustes 3D-printimiseks neli peamist kasutusjuhtu:

1. Õpetada õpilastele 3D-printimist, 3D-printimise tehnoloogia toimimist ja selle rakendusi reaalsetes olukordades (nt tööstusprotsesside sujuvamaks muutmisel).

2. Koolitajate teavitamine 3D-printimisest, et seda saaks õppekavadesse asjakohaselt lisada

3. Õpilaste loovuse ja disainioskuste parandamine

4. Artefaktide printimine, mis aitavad õpilastel mõista olulisi mõisteid.[https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ [6]]

==== Tehisintellekt ====
Tehisintellekt on tänapäeval tehnoloogia keskne osa. See juhib peeneid asju, nagu Netflixi soovitused ja keerulisemad süsteemid, nagu äriennustustarkvara. Kuna tehisintellekt mõjutab tehnoloogiat paljudes tööstusharudes, on ka koolid hakanud kohanema. Tehisintellekt hariduses – täpsemalt põhikooli hariduses – toob kasu nii õpilastele kui ka õpetajatele. Kaks levinud näidet tehisintellektist hariduses on assistendid ja automatiseerimine, kuid koolid saavad neid tööriistu veelgi kaugemale viia.
Tehisintellekt saab põhikooli hariduses alustada tüütute ja korduvate ülesannete lihtsamaks muutmisest. Haldustoimingud, nagu digifailide korraldamine ja dokumentide edasi-tagasi edastamine, võivad olla aeganõudvad. Samamoodi võivad hinnete määramine ja ajakava koostamine võtta ära õpetajate õpilastega veedetud aja. Erinevat tüüpi tarkvara automatiseerib need toimingud hõlpsalt. IntelliMetric ja Project Essay Grade on kaks silmapaistvat ressurssi, mis kasutavad tehisintellekti igasuguste ülesannete automaatseks hindamiseks alates testidest kuni esseedeni. Sellised tööriistad hõlbustavad õpetajatel õpilastega suhtlemisele keskendumist. Õpetajad saavad õppijaid lähedalt abistada, muretsemata selle pärast, millal nad töid hindavad või teste kontrollivad.[https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ [7]]

Õpilaste tehisintellekti assistendid, mis võivad olla midagi nii lihtsat nagu Google Classroom, suudavad kontrollida õpilase töö originaalsust, nii et õpetaja ei peaks seda tegema. Mõned klassiruumid võivad töötada koos koduabilistega, nagu Amazoni Alexa. Kuna aga privaatsus on koolide ja õpilaste peamine mure, ei luba mõned koolid häälassistente klassiruumis kasutada. Assistente on aga igasuguse kuju ja suurusega. 2020. aasta detsembris teatas Denveri avalike koolide piirkond oma plaanist integreerida noorematele õpilastele tehisintellekti assistendid. Tehnika aitab lastel vestlustes ja klassitegevustes sagedamini osaleda. Kuigi roboti assistendid on ka võimalused, mis võivad õpilasi kaasata, on selline tehisintellekti abi mitmekülgsem ja võib olla midagi nii lihtsat kui arvutiprogramm. Tehisintellekt saab analüüsida õpilase edusamme ja näha, millisel tasemel nad on. Selle teabe põhjal saab õpetaja anda neile õppimise jätkamiseks rohkem abi või ressursse. Näiteks New Jerseys asuv Slackwoodi põhikool on kasutanud õppeassistenti Happy Numbers. See süsteem analüüsib õpilaste tööd matemaatikakursustel ja näitab õpetajatele, kellel on klassiruumis kõige rohkem raskusi. See võib pakkuda isikupärastatud soovitusi nende paremaks muutmiseks.[https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ [7]]

=== Tööturul ===
Tänapäeval vajab digitaalset töökohta iga ettevõte, kus on kaugtöötajad, eesliinitöötajad, mitu asukohta või mis tahes muu takistus, mis takistab iga töötaja koos viibimist. Digitaalseid töökohatehnoloogiaid ei piira füüsilise maailma piirangud. Need võimaldavad töötajatel kokku tulla, ideid jagada ja suhelda sama hästi (mõnikord isegi paremini) kui nad seda koha pealt teeks. Tööjõu juhtimisest maksimaalselt kasu saamiseks on oluline olla kursis viimaste suundumuste ja arvutitehnoloogia uute edusammudega ettevõtluses.
==== Pilv ====
"Pilv" viitab serveritele, millele pääseb juurde Interneti kaudu ning nendes serverites töötavale tarkvarale ja andmebaasidele. Pilveserverid asuvad andmekeskustes üle kogu maailma. Pilvandmetöötlust kasutades ei pea kasutajad ja ettevõtted ise füüsilisi servereid haldama ega oma masinates tarkvararakendusi käivitama.[https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ [8]]
See tööturul muudab äritegevuse maastikku, kus see kõik toimub. Pilve kaudu tegutsedes suudavad igas suuruses ettevõtted konkureerida turukonkurentidega viisil, mis varem oli ettekujuteldamatu. See taandub kapitalikulude ja üldkulude vähendamisele ning turule jõudmise kiiruse suurenemisele, mis võimaldab klientide ootusi täita. Ettevõte ei saa endale lubada pilve tempot alahinnata. Pilvega pole töötajad sunnitud oma laua taga töötama, ehk nad saavad töötada graafiku alusel, mis täiendab nende individuaalset rutiini. Nende tootlikkuse tase omakorda tõuseb, mis toob organisatsioonile kasu. Pilves töötamine võimaldab töötajatel pääseda oma dokumentidele ja failidele juurde mis tahes seadmest, olgu see siis nutitelefon, tahvelarvuti või sülearvuti, igal pool ja igal ajal, mis mitte ainult ei soodusta teie ettevõtte koostööd, vaid suurendab seda ka. Tänu pilvele töötatakse alati uusimate saadaolevate tehnoloogiatega. Kuna ettevõtte andmeid hoitakse tsentraalselt, saavad töötajad anda mitmele kolleegile, meeskonnale ja kolmandale osapoolele juurdepääsu oma failide vaatamiseks ja muutmiseks. Näiteks Office 365-s muudab Skype ärirakendus koostöö veelgi isiklikumaks ja tõhusamaks. Tänapäeval saab lisaks kiirsõnumite juurde pääsemise ja nende saatmisele ka konverentskõnesid otse Microsoft Wordist teha. Meeskond saab failidega hõlpsalt koos töötada, samal ajal kui pilv salvestab need automaatselt, et nad saaksid tulevikus igal ajal oma mobiilseadmete kaudu neid vaadata ja tööd jätkata. Pilvandmetöötluse kõrvalmõju on olnud andmete ja teabe suur hulk, mida organisatsioonid saavad kasutada oma äriprotsesside hindamiseks. Pilvesüsteemid võimaldavad usaldusväärselt koguda, jälgida ja analüüsida olulisi andmeid, mis võivad aidata organisatsioonidel protsesse värskendada või asendada, et tagada parem tulu. See võimaldab töökohal tõhusamalt toimida ning töötajatele määrata õigeid ülesandeid ja rolle.[https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace [9]]

==== Digiturvalisus ====
Turvalisus on pikka aega olnud väljakutse paljudele ettevõtetele, eriti neile, kes tegelevad tundlike andmetega. COVID-19 pandeemia on veelgi kiirendanud kaugtööpoliitika kasutuselevõttu. See on pannud paljud mõtlema, kuidas rakendada paindlikku tööpoliitikat, tagades samas turvalisuse nii pandeemia ajal kui ka pärast. Kräkkerid on tõenäoliselt üks suurimaid ohte ettevõtetele, olenemata nende suurusest või tööstusest.[https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ [10]] Ettevõtte Positive Technologies 2020 aasta aprillis väljastatud aruandes leiti, et organisatsioonidele suunatud küberrünnakud on tõusuteel, kasvades aastatel 2018–2019 19%. Enim sihitud sektorid olid valitsusorganisatsioonid ning tervishoiu- ja haridusasutused, mis said 54% kõigist rünnakutest.[https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 [11]] Nõrkade paroolide otsimise, andmepüügi e-kirjade saatmise ning pahavara ja sotsiaalse manipuleerimise rünnakute abil saavad kräkkerid tuvastada nõrgad lingid ja võtta üle terved võrgud. Kuigi kräkkerid pakuvad pidevalt uusi ideid ja tehnikaid kasutajate ja ettevõtete petmiseks, aitab neid sageli töötajate hooletus (mis moodustab 70% andmetega seotud rikkumistest), küberturvalisuse alusteadmiste puudumine ning juhuslik kokkupuude veebis ja Internetis. Need on leiud identiteedivarguse ressursikeskuse (ITRC) aruandes, milles vaadeldi väga üksikasjalikult andmetega seotud rikkumiste levinumaid põhjuseid. Samuti leiti, et mõned andmetega seotud rikkumised on põhjustatud volitatud töötajate tahtlikust andmete vargusest, piiratud ja ebaturvalisi protokolle kasutavatest ettevõtetest ning halvasti kavandatud juurdepääsukontrollist. Tänapäeval leidub tööturul erinevaid lahendusi küberrünnakute vastu.[https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ [10]]

Töötajad hoiavad kaasaskantavaid seadmeid, nagu sülearvutid ja mobiiltelefonid, alati turvalise pääsukoodiga lukustatuna. Turvaliste pääsukoodide loomiseks on palju võimalusi. Mõnel seadmel on biomeetrilised skannerid, samas kui teised kasutavad autentimiseks PIN- või maatriksipääsukoodi. Kui kasutatakse tekstiparooli, siis see peab olema iga konto jaoks kordumatu. Kriitiliste rakenduste ja kontode puhul nõutalse töötajatelt kahefaktorilise autentimise kasutamist. Kui töötatakse väljaspool kontorivõrku, tagatakse ohutus WiFi-ühenduse kasutades VPN-ga (virtualiseeritud personaalvõrk). VPN toimib turvalise tunnelina Internetis, krüptides liiklust. Rakendades oma kontori turvalises võrgus VPN-i, saavad töötajad reisida, tuginedes peakorteri kaitsekontrollile.[https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ [12]]

==== Intelligentne virtuaalassistent ====
Intelligentsed virtuaalsed assistendid on intelligentse automatiseerimise areng, mis aitab organisatsioonidel suurendada isiklikku suhtlust klientidega. Need võimaldavad organisatsioonidel pakkuda isikupärastatud puudutust kõigile oma kontaktidele ja klientidele. Võimalus suhelda inimlikul viisil on suur edasiminek võrreldes sellega, kuidas ettevõtted on seni suutnud klientidega suhelda, mida kuni viimase ajani piiras töötajate suutlikkus või suures osas üldised massmeiliprogrammid. Intelligentse virtuaalse assistendi lahutamatu osa on loomuliku keele mõistmine ja loomuliku keele genereerimine. Conversica juhtivteadlase dr Sid Reddy sõnul eeldab see süsteemi olemasolu, mis klassifitseerib täpselt kavatsused ja olemid. Kavatsuse all peab ta silmas lõppkasutaja kavatsust – mida klient teha püüab? Üksus pakub sellele kavatsusele konteksti. Teisisõnu viitab olem teabele, millest on abi kasutaja päringule vastamisel. Teine kriitiline komponent on masinõpe, mis viitab arvuti võimele õppida ilma selgesõnaliselt programmeerimata ja saada saadava teabe abil "targemaks". Inimkeeled on uskumatult keerulised, nüansirikkad ja pidevas arengus.[https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ [13]]

Erinevate suuruste ja tegevusaladega ettevõtted otsivad põhifunktsioonide optimeerimiseks tehisintellekti, intelligentset automatiseerimist ja konkreetselt intelligentseid virtuaalseid assistente. Üks traditsiooniline äriaspekt, mis saab tehnoloogilist tõuget, on müük – selle asemel, et jätta oma tööjõu hooleks huvitatud väljavaadete poole pöördumine ja nende jälgimine, automatiseerib laiendatud tööjõud, milles virtuaalsed assistendid ja inimesed töötavad koos. Virtuaal assistendi kasutamine esmase kliendi ja juhtivate inimeste kaasamiseks ei asenda töötajaid, vaid võimaldab neil oma aega paremini hallata. InsideSales.com andmetel kulutavad müügiesindajad müümisele vaid 37 protsenti oma ajast. See tähendab, et suurem osa müüja ajast kulub tulu mittetoovatele tegevustele, nagu haldusülesanded (sisepoliitika ja kinnitustega tegelemine) ning sihtkontode ja klientide analüüsimine. Kuna tarbijate ootused kiirele, viisakale ja isikupärastatud suhtlusele kasvavad jätkuvalt, peavad ettevõtted kliendi äri teenimiseks täitma või ületama need vajadused. Ettevõted investeerivad lahendusse, mis tagab sobivalt soovitud kiire ja isikupärastatud tähelepanu. Tänapäeval saab kasutada intelligentseid virtuaalassistente, et aidata klientidel tunda, et neid kuulatakse ja nende vajadustega arvestatakse.[https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ [13]]

== Tulevikuvaated ==

===Õppeasutuses===

Tehnoloogia on ja jääb alati õppimise ja õpetamise juurde. Tehnoloogiat hakatakse kasutama kooli tundides enam ja enam. Tulevikus on kindlasti tulemas virtuaalreaalsus klassiruumi, kus õpilased saavad virtuaalses maailmas kaasahaaravalt uurida ning õppida, mis parandab õppimiskogemust. VR ehk virtuaalreaalsus on hetkel pidevas arengus. Tänu virtuaalreaalsuses saavad õpilased näha realistlike pilte.

===Tööturg===

Lähitulevikus võime me näha enam ja enam seda, et lihtsamad tööd võtab robot üle inimestelt.
Kuna tehnoloogia on pidevas arengus ja tööturg on suur ja lai, siis neid tehnoloogilisi lahendusi on palju ja paljusid tehnoloogilisi lahendusi ei pruugi isegi hetkel olemas olla.
Kui vaadata lähituleviku siis tehisintellekt hakkab töötama digitaalses tööruumides, kus töötaja saab reaalajas vaadata andmeid ning nendele ligi pääseda ükskõik kust kohast ning seadmega. Sellega kaasneb töötajate tootlikkuse kasv.
Lähitulevikus aina enam hakkavad ettevõtted kasutusele võtma sellist süsteemi kus töötaja saab töötada ükskõik kus ja mis ajal tahes. Näiteks tulevane töökoht on selline, et töötaja saab töötada nii kodus kui ka töö juures. Et sellist lahendust toetada peab olema tehnoloogia paigas, mis tähendab seda, et töötaja tootlikkus oleks kõrge ning ei erineks kodus töötamise ja kontoris töötamise vahel.

===Tööstuslik automatiseerimine===

Ettevõtjad soovivad oma tööstusi viia automaatse süsteemi peale, mis on kordades odavam kui inimtöö kasutamine.
Tööstuse automatiseerimise tasemed saame jagada kolmeks hierarhiliseks kolmnurgaks. [16]

====Supervisor Level====

Supervisor Level ehk juhendaja tase asub kolmnurga tipus, mis koosneb tavalisest lauaarvutist, paneelarvutist või rack-arvutis. Arvutitesse on installitud standardsed opratsioonisüsteemid koos spetsiaalse tarkvaraga. [16]

====Control Level====
Control Levelil asub keskmisel tasemel, kus kasutatakse loogikakontrollereid või PLC-sid kus on käivitatud kõik automatiseerimisega seotud programmid. [16]

====Field Level====
Field Leveli on kolmnurga kõige alumine tase, kus on kasutatud kõik võimalike andureid mis annavad infot mis toimub näiteks tootmisliinil. [16]

== Positiivsed küljed ==
Pea kogu tehnoloogiline innovatsioon on läbi ajaloo olnud ajendatud efektiivsuse tõstmise ning tööviljakuse suurendamise soovist, nii ka tööturul ja hariduses. Mida rohkem leiab aset töökohtade automatiseerimine, seda enam on inimtööjõul võimalik oma aega kulutada otstarbekamalt. Haridusvaldkonnas tähendab tehnoloogia areng ja rakendamine tõhusamat õppeprotsessi ning haritumaid ja pädevamaid kodanikke.

===Tööturg ja töökohad===

====Suurem produktiivsus====
Alates tööstusrevolutsioonist 19. sajandil on järjest rohkem hakatud inimtööjõu poolt täidetavaid ülesandeid automatiseerima. Kõige suurem mõju on sellel olnud tootmisele, kus tõuseb keskmine produktiivsus tänu tehnoloogiale igal aastal hinnanguliselt kuni 1.4% [https://www.mckinsey.com/~/media/mckinsey/featured%20insights/digital%20disruption/harnessing%20automation%20for%20a%20future%20that%20works/a-future-that-works-executive-summary-mgi-january-2017.ashx [18]]. Selle põhjuseks on asjaolu, et tootmises on suur roll töökohtadel, kus ülesanded on väga korduvad ja ühetaolised ja vähese komplekssuse tõttu robotitele sobivad. Tuntud näide automatiseerimisest tootmises on autotööstus, mis 20. sajandil oli masintööjõu kasutuselevõtmise poolest esirinnas. [https://www.independent.co.uk/life-style/motoring/features/the-timeline-car-manufacturing-2088018.html[19]] Autode kokkupanek on inimeste jaoks raske ning aeganõudev töö, kuid robotite rakendamine võimaldas 1960. aastatel autotööstusel tõusta uuele efektiivsuse tasemele, ilma milleta ei oleks autod iial saanud nii populaarseks kui nad tänapäeval on.

====Täpsus====
Üks suuremaid probleeme inimtööjõu kasutamise puhul on inimlikud eksimused. Hooletusest tulenevate vigade eest ei ole kaitstud ka kõige kogenumad ja kohusetundlikumad töötajad. Seda mure on aga võimalik vähendada tehnoloogia abiga. Masinad suudavad täita sama ülesannet tuhandeid või isegi miljoneid kordi järjest ja seda sealjuures iga kord sama hästi kui identselt. 21. sajandil on roboteid hakatud kasutama ka keerulisemates valdkondades, näiteks kirurgias. Meditsiin on valdkond, kus inimlikul eksimusel võivad olla surmavad tagajärjed. Seega on loodud roboteid, mida kaugjuhtimise teel kontrollides saavad kirurgid läbi viia operatsioone ja muuta seeläbi eksimuse tõenäosuse kaduvväikseks. Kui inimest võivad kergesti mõjutada mitmed tegurid nagu näiteks meeleolu, töökeskkonna temperatuur, töökollektiiv, siis robotitele need faktorid ei mõju ning seeläbi saavutatav täpsus ületab ka täpseimate inimtööliste oma mitmekordselt. Täpseimate kirurgias ja tööstuses kasutatavate robotite viga jääb 1 mikromeetri piiridesse- see on täpsus, millest inimtööjõu puhul võib vaid unistada.[https://www.roboticsbusinessreview.com/manufacturing/robot-precision-evolves/]
====Tööohutus ja ergonoomika====
On olemas suur hulk ametikohti, kus eksisteerib pidev oht töötaja tervisele või isegi elule. Kui vanasti oli seesuguste ametitega kaasnev risk paratamatus, siis tänapäevane tehnoloogia on erinevates valdkondades suutnud vigastuste ja füüsilise koormusega kaasnevaid ohtusid suurel määral vähendada. Nii mõnigi töökoht, mille pidajad pidid varasemalt surmaga silmitsi seisma, on muudetud täiesti ohutuks. Näiteks demineerijad saavad pomme kahjutuks tehes kasutada moodsaid demineerimisroboteid, mida on võimalik juhtida sadade meetrite kauguselt. Nii saab vale liigutuse või muu vea korral viga vaid robot, kuid inimeluga ei juhtu midagi. Kuid tehnoloogia mõju tööohutusele pole alati nii dramaatiline. Ergonoomilised reguleeritavad lauad on muutnud kontoritöötajate elu lihtsamaks, sest nende abil saab vältida päev otsa samas asendis viibimist. Pika perioodi jooksul hoitud sundasenditega võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. On loodud ka seadmeid, mida kasutaja saab kinnitada oma seljale ning mis saadavad talle meeldetuletuseks signaali, kui istumisasend on kahjulik. Tänapäevastel monitoridel on automaatsed heledusemuutjad, mis kohandavad ekraani eredust sõltuvalt keskkonna valgustatusest, et kaitsta kasutaja silmi.[https://mashable.com/ad/article/innovative-ergonomic-products] Kõik sellised tooted kindlustavad, et töötajad oleks terved ning tagavad maksimaalse produktiivsuse.
====Töö kättesaadavus====
Kui veel mõned aastakümned tagasi oli reaalsus, et töö tegemiseks peab füüsiliselt töökohta kohale minema, siis kaasaegsete lahenduste abil on kaugtöö muudetud käepäraseks. Nii mõneski valdkonnas ei ole töötajate füüsiliselt kohalviibimine üldse oluline, sest nii tööülesandeid täita kui kollektiiviga suhelda saab ka interneti vahendusel. Tähelepanuväärse tõuke selle trendi arengus on andnud üleilmne Covid-19 pandeemia, millest ajendatuna pidid paljud tööandjad kohaldama kaugtöö võimalusi, et viiruse levikut ära hoida. On märkimisväärne, et uuringute tulemusena on töö viimine distantsile tõstnud töötajate produktiivsust keskmiselt 13 %.[https://nbloom.people.stanford.edu/sites/g/files/sbiybj4746/f/wfh.pdf] Töö lahti sidumine füüsilisest kohalkäimisest võimaldab ettevõtetel värvata inimesi sõltumata nende asukohast. Näiteks võib ettevõte, mille peakontor on New Yorgis, vabalt tööle võtta spetsialisti, kes ise elab Pekingis, eeldusel et firma võimaldab kaugtööd. Tänu sellisele paindlikkusele on tööturg avatum ning seeläbi ka produktiivsem.
===Haridus===
====Hariduse kättesaadavus====
Sarnaselt tööturuga sai ka hariduselu Covid-19 pandeemia tagajärjel tugeva löögi, sest koolid paljudes maailma riikides suunati distantsõppele. See sundis pedagooge tarvitusele võtma uudseid lahendusi õppeprotsessi korraldamisel. Tunde hakati läbi viima videokõnede vahendusel ning hindelisi töid esitati digitaalselt. Ilma moodsa tehnoloogiata oleks õpilaste haridus kannatanud palju rohkem kui see reaalselt kannatas. Õppeprotsessi tehnoloogiaga paindlikumaks muutmine on maad võtmas ka mittepandeemilises kontekstis, eriti ülikoolides. Näiteks Londoni ülikool pakub sadu kursusi, mida saab läbida vaid veebi vahendusel.[https://london.ac.uk/make-yourself-home#teaching-and-learning-in-education-20340]
Veel eelmise aastatuhande lõpus olid sellised lahendused ennekuulmatud ja et mingi asutuse pakutavast haridusest osa saada, tuli kas osta raamat, mis seda haridust kajastas või ise kohale minna. Internetikeskkonnad nagu näiteks Zoom ja Skype on vähendanud vajadust õpilasel ja õpetajal või tudengil ja õppejõul samas ruumis viibida, sest tunde ja loenguid saab läbi viia ka videoformaadis. Nii on hariduse omandamine paljudel juhtudel tänu tehnoloogiale kiirem ja tõhusam kui klassikaliste meetoditega.
====Interaktiivsed lahendused====
21. sajandil on olnud rohkelt juttu hariduse huvitavamaks muutmisest ja iganenud dogmadest vabanemisest. Tehnoloogia on pakkunud uue mõtteviisi pooldajatele head võimalust katsetada ning implementeerida uudseid lahendusi õppeprotsessi rikastamisel. Ühe 2017. aastal koostatud aruande järgi nõustus 96% õpetajatest väitega, et tehnoloogial on olnud haridusele positiivne mõju.[https://edtechnology.co.uk/latest-news/96-of-teachers-say-tech-has-a-positive-impact-on-education/] Õpilaste, eriti algklassiõpilaste jaoks on näiteks hariduslike videote vaatamine palju kaasahaaravam ning motiveerivam kui õpikute sisu meelde jätmine. Kahtlemata on õpikutel oma roll hariduses, kuid infoühiskonna kontekstis ei saa mööda vaadata kaasaegsetest lahendustest nagu raamatutarkusi kinnistavad mängud ja muu meedia. Ühe uuringu järgi väitis 83% õpetajatest, et videote näitamisel on olnud nende õpetamistulemusele positiivne mõju.[https://corp.kaltura.com/wp-content/uploads/2019/07/The_State_of_Video_in_Education_2019.pdf]

== Negatiivsed küljed ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia on midagi enamat, kui uute vidinate ja rakenduste avastamine. Seetõttu peaksid kõik tehnoloogia kohta käivad arutelud arvestama ka riske ja takistusi, mida tehnoloogia võib haridusele kaasa tuua. [https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 [9]] Digitehnoloogia ja interaktiivsus kujutavad endast olulisi riske laste turvalisusele, privaatsusele ja heaolule, suurendades ohte ja kahjusid, millega paljud lapsed juba niigi silmitsi seisavad ilma võrguühenduseta ja muutes juba haavatavad lapsed veelgi haavatavamaks.

==== Lugemine ja kirjutamine ====
Vaatamata laialt levinud arvamusele, et klassiruumi tehnoloogia üldiselt parandab õpilaste akadeemilisi saavutusi ja suurendab nende motivatsiooni oma ülesannete täitmiseks, tundub, et suur sõltuvus tehnoloogiast mõjutab tõsiselt õpilaste pädevusi oskuses, mis on nende jaoks vaieldamatult olulised, nimelt lugemine ja kirjutamine. Väga paljud õpetajad on otsustanud oma õppeained viia üle digikeskkonda. Näiteks palutakse kirjandeid, esseesid ja muid tekste arvutis kirjutada. Samuti kasutatakse mõnedes õppeainetes klassikaliste õpikute asemel rakendust Google Books. Kuigi need lahendused hoiavad kokku paberit, on õpilastele need meetodid siiski negatiivse mõjuga. Nimelt kahjustab trükkimine käsitsi kirjutamist ning lugemist ning infotehnoloogia toob endaga kaasa informatsiooni pinnapealse lugemise. Selle tõttu ei õpi õpilased Google Books'st sama palju kui trükitud raamatutest. Õpilastel, kes loevad lineaarseid tekste, on parem arusaamine ja ka mälu kui neil, kes loevad interneti kaudu. Üleminek paberilt ekraanile ei muuda vaid viisi kuidas me mingis kirjatükis navigeerime, vaid mõjutab ka tähelepanu astet ning sügavust, mida me sellele konkreetsele tükile pühendame. Interneti avades, siseneme me keskkonda, mis soodustab pealiskaudset lugemist, kiirustavat ja hajutatud mõtlemist ning pealiskaudset õppimist.[https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education [10]]

==== Kalkulaatorid ====
Mure kalkulaatorite, eriti graafikakalkulaatorite kasutamise negatiivse mõju pärast, on väga aktuaalne. Kalkulaatoreid on küll kasutatud juba väga ammusest ajast saati, kuid kuna need on üldiselt numbrilised, ei pruugi õpilased omandada kindlat kontseptuaalset arusaamist matemaatikast. Kalkulaatorit kasutavate õpilaste nägemus matemaatikast on tõenäoliselt protseduurilisem ning sellest tulenevalt võivad nende probleemide lahendamise oskused olla piiratud. Nende õpilaste struktuurilise ülevaate areng matemaatikast võib samuti kalkulaatori kasutamisel takistuda või aeglustuda. Lisaks võib kalkulaator oma disaini tõttu edastada eksitavat teavet ning tekitada segadust tähistuste õppimisel. Õppeainetes nagu matemaatika ja aritmeetika takistab kalkulaatorite kasutamine õpilaste analüütilise mõtlemise õitsengut.[https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/ [11]] 2012. aastal teatas Suurbritannia valitsus oma otsusest keelata ära kalkulaatorite kasutamine algklassides, kuna õpilased kasutavad ja toetuvad nendele liiga palju.[http://bjsep.org/getfile.php?id=158 [12]]

==== Dehumaniseerimine ja isoleerimine ====
Liigsel tehnoloogia sõltuvusel klassiruumides on dehumaniseeriv mõju. Eriti just viimase kümne aasta jooksul õpetamine, kui inimtegevuse kunst inimeste võimusest ära võetud ning pigem on võim läinud tehnoloogia kätte. Paljudele haridustasemetele ja kursustele on valmistatud eelkoostatud õppekavad, mida konkreetsed aineõpetajad ise enda kursusele koostanud ei ole. Tehnoloogia tõmbab õpilasi eemale füüsilisest keskkonnast. Näiteks kõrgkoolides ja veebikursustel salvestavad õpetajad enda tunde ette või teevad seda reaalajas läbi arvutite. See sunnib õpilasi suhtlema masinatega, mitte inimestega. Lõpuks ei tea õpetaja oma õpilastest peaaegu et mitte midagi ning õpilastel omakorda puudub lähedane side ja kokkupuude oma õpetajaga, mis omakorda on hariduse üks põhieesmärk. Kui õpetajad liiga pikka aega tehnoloogiast oma klassiruumides sõltuvad, ei jää neil peaaegu et üldse aega oma õpilasi mõjutada. Tehnoloogia tekitab takistuse õpilase ja õpilase omavahelises suhtluses. Isolatsiooni tunne on üha levinuim noorte õpilaste seas, kes käivad koolides, kus tahvelarvutite kasutamine on tavaline. Tehnoloogiapõhiste mängude ja meelelahutuse korduv kasutamine, mille eesmärk on muuta tunnid atraktiivsemaks, toob kaasa õpilaste seas isolatsiooni tunde ja võib lõpuks viia kehvemate õpitulemusteni. Uuringud on aga tõestanud, et nutitelefonide laialdane kasutamine õppeprotsessis põhjustab õpilaste tähelepanu hajumist, teadmiste killustumist ja õpetajate suutmatust klassiruume hallata. [https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064 [13]] Isoleeritus ja üksindus näib olevat ülim mõju õpilaste tehnoloogiakasutusele, kuna olles täielikult sukeldunud klassiruumi digitaalsete vidinatega manipuleerimisse, unustavad nad sageli, et on klassikaaslasi, kellele nad saavad toetuda ja kellega suhelda.

=== Tööturul ===
Tehnoloogiat võib leida kõikjalt ning sellest ei saa põgeneda. Tehnoloogia mittekasutamine võib tähendada ka tagasilööki oma karjääris ja isiklikus elus. Lihtsamalt öeldes, on tänapäeval väga raske oma elu ette kujutada ilma tehnoloogiata. Kõik ettevõtted erinevates tööstusharudes üle kogu maailma on juba kaasaegse tehnoloogia kasutusele võtnud, kuid töötajad kogevad tööl tõsiseid negatiivseid mõjusid, mille on põhjustanud justnimelt tehnoloogia.

==== Töö- ja puhkeaeg ====
Tänapäeval on töötajatel põhiliseks töövahendiks arvuti. Tänu arvutile, on paljudes ettevõtetes võimalik teha kaugtööd peaaegu ükskõik kus, kus on olemas internetiühendus. Kaugtöö võimalus on loomulikult väga kasulik mitmetele inimestele, kuid sellel on ka üks suur negatiivne külg, nimelt kaob sellisel töö vormil piir töö- ja puhkeaja vahel.[https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid [14]] Kuna arvuti on suurema osa ajast käe-jala kaugusel ning niisama arvutit meelelahutuseks kasutades märgatakse tahes-tahtmata ka tööga seotud teavitusi. See teeb arvuti kasutamise meelelahutuseks peaaegu võimatuks, kui näha tööalaseid teavitusi, mis panevad kasutajat kohe tööasjade peale mõtlema. Tänapäeval saab mitmeid tööasju ka telefoniteel ajada, näiteks logida sisse oma töömeili ka telefonis. See tähendab, et raske on kasutada oma puhkeaega mitte tööle mõeldes, sest kõik tööinformatsioon ja teated on töötajal koguaeg silme ees ning ka mõtetes.

==== Segavad faktorid ====
Arvutis tööd tehes veedavad töötajad töö peale oma tööajast 43%.[https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/ [15]] Põhjus, mis see osakaal suhteliselt väike on, seisneb segavates faktorites, mis arvutis töötades esile tulevad. Rakendused nagu email ning muud töösisesed programmid on küll tööd kiiremaks teinud, kuid mida aega edasi, seda segavamaks see muutub tööd tehes. E-kirjad, vestlused, kiirsõnumid langetavad töötajate produktiivsust, kuna tänapäeval tuleb neid iga päevaga aina rohkem ja rohkem. Viimasel ajal tutvustatakse töötajale selle lahenduseks võimalusi, kuidas saaks neid häirimisi paremini hallata ehk emailil mingiks hetkeks ühendus katkestada või moodustada endale aken, millal nendega tegeletakse, nii need ei ole silme eest iga hetk ning aitavad poolelioleva töö lõpuni viia ilma, et keskendutakse vahelesegavale asjale. Kui tööd segavad erinevad faktorid, tõuseb töötajatel stressitase, neil tekib suurem frustratisoon, ajasurve ja pingutus. Kõik need tegurid mõjuvad inimese vaimsele ja ka füüsilisele tervisele negatiivselt. Samuti peab ära märkima selle tõttu hajameelsete töötajate tehtud töö laiema mõju.

== Allikad ==
1. https://home.cern/science/computing/birth-web

2. https://history-computer.com/apple-ii-complete-history-of-the-apple-ii/

3. https://online.purdue.edu/blog/education/evolution-technology-classroom

4. https://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/pc25/pc25_birth.html

5. https://azure.microsoft.com/en-us/overview/what-is-the-cloud/

6. https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ (Kasutatud 03.12.2021)

7. https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ (Kasutatud 03.12.2021)

8. https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ (Kasutatud 03.12.2021)

9. https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace (Kasutatud 03.12.2021)

10. https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ (Kasutatud 03.12.2021)

11. https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 (Kasutatud 03.12.2021)

12. https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ (Kasutatud 03.12.2021)

13. https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ (Kasutatud 03.12.2021)

14. https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 (Kasutatud 03.12.2021)

15. https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education

16. https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/

17. http://bjsep.org/getfile.php?id=158

18. https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064

19. https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid

20. https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/

21. https://www.electronicshub.org/introduction-to-industrial-automation/#Types_of_Industrial_Automation_Systems (Kasutatud 05.12.2021)

Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses

2021-12-05T19:34:14Z

Tapaas: /* Suurem produktiivsus */

Tehnoloogia on saanud osaks meie elust. Uued tehnoloogiad ei ole enam vaid lisad, mida on tore omada, aga ilma milleta saaks samahästi hakkama, nüüdseks on neist saanud suhtluskeskmed, mis on tänapäeval ülioluliseks osaks meie elust.

== Ajalugu ==
Ei ole kokkuleppele jõutud, mis aastal digitaaltehnoloogia töökeskonna ja hariduse osaks sai. Vaieldakse, et see algas esimese LEO I arvuti käivitamisega, 1951. aastal. Teised väidavad, et see algas esimese elektroonilise kirja saatmisega, 1971. aastal. Selleni pole veel kokkuleppele jõutud, aga üks asi on kindel: digitaaltehnoloogia on nüüdseks töökeskkonna ja hariduse lahutamatu osa.

=== Töökeskkond ===

==== Esimesed arvutid töökeskkonnas ====
Aastatel 1970 - 1990 hakkasid arvutid töökeskkonda sisenema. Apple tuli 1976. aastal turule Apple I arvutiga, mis oli esimene enda suguste seas. Apple I ei olnud turunduslikult kuigi edukas, aga see valmistas teed Apple II-le. Vaadates arvuteid, mida kasutati aastakümneid tagasi, siis võivad tunduda need abituna. Seda väita ei ole kuigi vale kui võrrelda neid arvuteid tänapäeva nõuetega. Tol ajal olid need arvutid, oma 6502 protsessori ja 48 kb RAM-ga, suutelised tegema seda, milleks nad loodud olid.[https://history-computer.com/apple-ii-complete-history-of-the-apple-ii/[2]] Lisaks Apple seeria arvutitele olid samasuguste näitajatega ka Commodore PET 2001 ja TRS-80.

====Töökeskkonna digitaliseerimine ====
Iga suurem ettevõte, aastatel 1990, omas nüüd tööarvuteid. Järgmiseks sammuks oli töökeskkond digimaailma viia ja seda sai teha tänu internetile. Internet kui mõte oli olemas juba 1960. aastatel, kuid alles aastal 1991 mõtles Tim Berners-Lee välja digitaalse “sihtpunkti”, mida me tunneme tänapäeval veebilehena.[https://home.cern/science/computing/birth-web [1]] Internetiajastu tuli nagu torm. Ettevõtjate unikaalsed mõttet põimusid interneti lõputute võimalustega. Iga ettevõte võis nüüd luua oma meiliaadressi, luua veebilehte ja saata e-kirju. Omavaheline suhtlus muutus digitaalseks.

====Pilve kasutuselevõtt====
Järgmisel kahel aastakümnel oli pakkuda veel omakorda uuendusi. Üks suurimaid innovatsioone töökeskkonnas oli “pilv”. Tänu “pilvele” ei pea ettevõtted enam füüsilisi koopiaid hoidma. Kõike saab teha võrgus. See tõi endaga kaasa töökeskkonna muutuse. Inimesed ei pidanud ilmtingimata kontoris olema, et vajalikud toimetused ära teha. Kõik vajaliku sai salvestada “pilve”, kust töötajatel on sellele ligipääs ja saavad esitada vajalikud andmed ja paberid ka digitaalsel kujul. Nüüd ei olnud enam arvutid üksteisega ühendatud. Nüüd on kõik, absoluutselt kõik ühendatud: arvutid, kelladja telefonid. Ükskõik kes on kättesaadav ainult mõne sõrmeliigutuse kaugusel.[https://azure.microsoft.com/en-us/overview/what-is-the-cloud/[5]]

===Õppeasutus===
Sarnased tehnoloogilised lahendused leidsid aset ka hariduses, õppimises ja õpetamises. Tänapäeval ei kujutaks me õppimist ilma nutiseadmeteta ette, sest suur osa informatsioonist on tänapäeval sekunditega kättesaadav.

====Muutused õppeprogrammides====
1920 aastatel hakati kasutama õppeasutuses raadioid. Õppeprogramme hakati tootma raadiosaadete jaoks, et õppimine ei oleks nii üksluine ja igav.
1950 algusaastatel tuldi välja dokumendi kaameraga ja videosalvestustega, mis muutsid õppeprotsessi tohutult. Tänu dokumendikaamerale said õpilased näha, mida õppejõud paberile kirjutab. Nii raadiol kui ka videosalvestustel oli sarnane eesmärk: teha õppimisprotsess huvitavamaks.[https://online.purdue.edu/blog/education/evolution-technology-classroom[3]]

==== Kalkulaator ja personaalarvuti ====
1972 hakati klassiruumides kasutama kalkulaatorit, mis võimaldas teha arvutusi kiirelt ja veatult. Umbes kümme aastat hiljem tuli IBM välja personaalse arvutiga, milleks oli IBM5150.[https://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/pc25/pc25_birth.html[4]] IBM5150 ei olnud kuigi võimas arvuti võrreldes tol aja teiste 8 bitiste arvutitega. Õppeasutused tedsid, et ei lähe kaua aega, kui arvutid jõuavad õppeasutustesse. 1993 aastal tuli Apple välja “Personal Digital Assistanti” või lühidalt PDA-ga. Peale seda on olnud arvutid osa inimeste igapäevaelust.
Nüüdseks on paljudel õpilastel üks nutiseade, kui mitte kaks, mis on ööpäevaringselt ühenduses internetiga. Paljud ei kujutaks oma igapäeva elu ette ilma interneti või nutiseadmeta. Need on juba osa meist.

== Tänapäeva näited ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia juhatab sisse põhjalikud struktuurimuutused, mis võivad olla lahutamatud tootlikkuse olulisest paranemisest nii õpetamise kui õppimise toetamiseks.

==== Tahvelarvuti ====
Tänapäeval aina rohkem vahetuvad koolides õpikud tahvelarvutite vastu. Need võimaldavad õpilastel teha virtuaalseid väljasõite peaaegu igasse sihtkohta, mida klassis käsitletakse. Mõned veebisaidid toetavad seda 360-kraadise videoga. Tegu on klassiruumis kaasaskantav uurimistööriistaga, mis võimaldab õpilastel ihaldavat informatsiooni uurida mõne hetkega koha pealt lahkumata. E-raamatud on loodud spetsiaalselt tahvelarvutites kasutamiseks, mistõttu lubatakse õpilastel kasutada oma tahvelarvuteid klassiruumis lugemiseks. Lisaks on tahvelarvutitel kõlarid, mis võimaldavad hõlpsalt kuulata audioraamatuid või teksti kõneks muutvaid e-raamatuid. Kasutades rakendusi nagu Tune In Radio, saavad õpilased kuulata oma tahvelarvutites muusikat, raadiosaateid ja podcaste kogu maailmast. Tahvelarvutid annavad võimaluse multimeediumiprojektide, koomiksite, raamatute, muusika ja muu loomiseks. Neid projekte saab jagada ja näidata oma õpetajate või kaasõpilastega. Tahvelarvutitel on kaamerad ja õige fototöötlusrakendusega saavad õpilased töötada loominguliste projektidega või lihtsalt dokumenteerida tunnitegevusi. Lisaks saab luua pilves klassi märkmete tegemise lehe, kuhu kõik õpilased saavad ideid ja märkmeid jagada. Internetist leidub palju kvaliteetseid haridusrakendusi, mida õpilased õppimise täiendamiseks kasutavad. Kõike alates matemaatika teisendusrakendustest kuni keeleõppe rakendusteni. Lisaks õpperakendustele on ka palju hariva väärtusega mänge.

==== 3D Printer ====
3D-printimise rakendamine hariduses on laialdaselt kasutusel põhi- ja keskkoolides, ülikoolides, raamatukogudes, tehnikakõrgkoolides ja muudes haridusasutustes. 3D-printimine on muutnud tootmismaailma paremaks. Paljud tootjad kasutavad lennukiosade, jäsemete proteeside ja isegi 3D-prinditud ravimite tootmiseks 3D-printimise või lisatootmistehnoloogiaid. Hariduses hõlbustavad 3D-printimise tehnoloogiad paremat õppimist, oskuste arendamist ning õpilaste ja õpetajate suuremat seotust ainega. Lisaks tekitab 3D-printimine suuremat loovust ja koostööd probleemide lahendamisel. Laias laastus on haridusasutustes 3D-printimiseks neli peamist kasutusjuhtu:

1. Õpetada õpilastele 3D-printimist, 3D-printimise tehnoloogia toimimist ja selle rakendusi reaalsetes olukordades (nt tööstusprotsesside sujuvamaks muutmisel).

2. Koolitajate teavitamine 3D-printimisest, et seda saaks õppekavadesse asjakohaselt lisada

3. Õpilaste loovuse ja disainioskuste parandamine

4. Artefaktide printimine, mis aitavad õpilastel mõista olulisi mõisteid.[https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ [6]]

==== Tehisintellekt ====
Tehisintellekt on tänapäeval tehnoloogia keskne osa. See juhib peeneid asju, nagu Netflixi soovitused ja keerulisemad süsteemid, nagu äriennustustarkvara. Kuna tehisintellekt mõjutab tehnoloogiat paljudes tööstusharudes, on ka koolid hakanud kohanema. Tehisintellekt hariduses – täpsemalt põhikooli hariduses – toob kasu nii õpilastele kui ka õpetajatele. Kaks levinud näidet tehisintellektist hariduses on assistendid ja automatiseerimine, kuid koolid saavad neid tööriistu veelgi kaugemale viia.
Tehisintellekt saab põhikooli hariduses alustada tüütute ja korduvate ülesannete lihtsamaks muutmisest. Haldustoimingud, nagu digifailide korraldamine ja dokumentide edasi-tagasi edastamine, võivad olla aeganõudvad. Samamoodi võivad hinnete määramine ja ajakava koostamine võtta ära õpetajate õpilastega veedetud aja. Erinevat tüüpi tarkvara automatiseerib need toimingud hõlpsalt. IntelliMetric ja Project Essay Grade on kaks silmapaistvat ressurssi, mis kasutavad tehisintellekti igasuguste ülesannete automaatseks hindamiseks alates testidest kuni esseedeni. Sellised tööriistad hõlbustavad õpetajatel õpilastega suhtlemisele keskendumist. Õpetajad saavad õppijaid lähedalt abistada, muretsemata selle pärast, millal nad töid hindavad või teste kontrollivad.[https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ [7]]

Õpilaste tehisintellekti assistendid, mis võivad olla midagi nii lihtsat nagu Google Classroom, suudavad kontrollida õpilase töö originaalsust, nii et õpetaja ei peaks seda tegema. Mõned klassiruumid võivad töötada koos koduabilistega, nagu Amazoni Alexa. Kuna aga privaatsus on koolide ja õpilaste peamine mure, ei luba mõned koolid häälassistente klassiruumis kasutada. Assistente on aga igasuguse kuju ja suurusega. 2020. aasta detsembris teatas Denveri avalike koolide piirkond oma plaanist integreerida noorematele õpilastele tehisintellekti assistendid. Tehnika aitab lastel vestlustes ja klassitegevustes sagedamini osaleda. Kuigi roboti assistendid on ka võimalused, mis võivad õpilasi kaasata, on selline tehisintellekti abi mitmekülgsem ja võib olla midagi nii lihtsat kui arvutiprogramm. Tehisintellekt saab analüüsida õpilase edusamme ja näha, millisel tasemel nad on. Selle teabe põhjal saab õpetaja anda neile õppimise jätkamiseks rohkem abi või ressursse. Näiteks New Jerseys asuv Slackwoodi põhikool on kasutanud õppeassistenti Happy Numbers. See süsteem analüüsib õpilaste tööd matemaatikakursustel ja näitab õpetajatele, kellel on klassiruumis kõige rohkem raskusi. See võib pakkuda isikupärastatud soovitusi nende paremaks muutmiseks.[https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ [7]]

=== Tööturul ===
Tänapäeval vajab digitaalset töökohta iga ettevõte, kus on kaugtöötajad, eesliinitöötajad, mitu asukohta või mis tahes muu takistus, mis takistab iga töötaja koos viibimist. Digitaalseid töökohatehnoloogiaid ei piira füüsilise maailma piirangud. Need võimaldavad töötajatel kokku tulla, ideid jagada ja suhelda sama hästi (mõnikord isegi paremini) kui nad seda koha pealt teeks. Tööjõu juhtimisest maksimaalselt kasu saamiseks on oluline olla kursis viimaste suundumuste ja arvutitehnoloogia uute edusammudega ettevõtluses.
==== Pilv ====
"Pilv" viitab serveritele, millele pääseb juurde Interneti kaudu ning nendes serverites töötavale tarkvarale ja andmebaasidele. Pilveserverid asuvad andmekeskustes üle kogu maailma. Pilvandmetöötlust kasutades ei pea kasutajad ja ettevõtted ise füüsilisi servereid haldama ega oma masinates tarkvararakendusi käivitama.[https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ [8]]
See tööturul muudab äritegevuse maastikku, kus see kõik toimub. Pilve kaudu tegutsedes suudavad igas suuruses ettevõtted konkureerida turukonkurentidega viisil, mis varem oli ettekujuteldamatu. See taandub kapitalikulude ja üldkulude vähendamisele ning turule jõudmise kiiruse suurenemisele, mis võimaldab klientide ootusi täita. Ettevõte ei saa endale lubada pilve tempot alahinnata. Pilvega pole töötajad sunnitud oma laua taga töötama, ehk nad saavad töötada graafiku alusel, mis täiendab nende individuaalset rutiini. Nende tootlikkuse tase omakorda tõuseb, mis toob organisatsioonile kasu. Pilves töötamine võimaldab töötajatel pääseda oma dokumentidele ja failidele juurde mis tahes seadmest, olgu see siis nutitelefon, tahvelarvuti või sülearvuti, igal pool ja igal ajal, mis mitte ainult ei soodusta teie ettevõtte koostööd, vaid suurendab seda ka. Tänu pilvele töötatakse alati uusimate saadaolevate tehnoloogiatega. Kuna ettevõtte andmeid hoitakse tsentraalselt, saavad töötajad anda mitmele kolleegile, meeskonnale ja kolmandale osapoolele juurdepääsu oma failide vaatamiseks ja muutmiseks. Näiteks Office 365-s muudab Skype ärirakendus koostöö veelgi isiklikumaks ja tõhusamaks. Tänapäeval saab lisaks kiirsõnumite juurde pääsemise ja nende saatmisele ka konverentskõnesid otse Microsoft Wordist teha. Meeskond saab failidega hõlpsalt koos töötada, samal ajal kui pilv salvestab need automaatselt, et nad saaksid tulevikus igal ajal oma mobiilseadmete kaudu neid vaadata ja tööd jätkata. Pilvandmetöötluse kõrvalmõju on olnud andmete ja teabe suur hulk, mida organisatsioonid saavad kasutada oma äriprotsesside hindamiseks. Pilvesüsteemid võimaldavad usaldusväärselt koguda, jälgida ja analüüsida olulisi andmeid, mis võivad aidata organisatsioonidel protsesse värskendada või asendada, et tagada parem tulu. See võimaldab töökohal tõhusamalt toimida ning töötajatele määrata õigeid ülesandeid ja rolle.[https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace [9]]

==== Digiturvalisus ====
Turvalisus on pikka aega olnud väljakutse paljudele ettevõtetele, eriti neile, kes tegelevad tundlike andmetega. COVID-19 pandeemia on veelgi kiirendanud kaugtööpoliitika kasutuselevõttu. See on pannud paljud mõtlema, kuidas rakendada paindlikku tööpoliitikat, tagades samas turvalisuse nii pandeemia ajal kui ka pärast. Kräkkerid on tõenäoliselt üks suurimaid ohte ettevõtetele, olenemata nende suurusest või tööstusest.[https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ [10]] Ettevõtte Positive Technologies 2020 aasta aprillis väljastatud aruandes leiti, et organisatsioonidele suunatud küberrünnakud on tõusuteel, kasvades aastatel 2018–2019 19%. Enim sihitud sektorid olid valitsusorganisatsioonid ning tervishoiu- ja haridusasutused, mis said 54% kõigist rünnakutest.[https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 [11]] Nõrkade paroolide otsimise, andmepüügi e-kirjade saatmise ning pahavara ja sotsiaalse manipuleerimise rünnakute abil saavad kräkkerid tuvastada nõrgad lingid ja võtta üle terved võrgud. Kuigi kräkkerid pakuvad pidevalt uusi ideid ja tehnikaid kasutajate ja ettevõtete petmiseks, aitab neid sageli töötajate hooletus (mis moodustab 70% andmetega seotud rikkumistest), küberturvalisuse alusteadmiste puudumine ning juhuslik kokkupuude veebis ja Internetis. Need on leiud identiteedivarguse ressursikeskuse (ITRC) aruandes, milles vaadeldi väga üksikasjalikult andmetega seotud rikkumiste levinumaid põhjuseid. Samuti leiti, et mõned andmetega seotud rikkumised on põhjustatud volitatud töötajate tahtlikust andmete vargusest, piiratud ja ebaturvalisi protokolle kasutavatest ettevõtetest ning halvasti kavandatud juurdepääsukontrollist. Tänapäeval leidub tööturul erinevaid lahendusi küberrünnakute vastu.[https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ [10]]

Töötajad hoiavad kaasaskantavaid seadmeid, nagu sülearvutid ja mobiiltelefonid, alati turvalise pääsukoodiga lukustatuna. Turvaliste pääsukoodide loomiseks on palju võimalusi. Mõnel seadmel on biomeetrilised skannerid, samas kui teised kasutavad autentimiseks PIN- või maatriksipääsukoodi. Kui kasutatakse tekstiparooli, siis see peab olema iga konto jaoks kordumatu. Kriitiliste rakenduste ja kontode puhul nõutalse töötajatelt kahefaktorilise autentimise kasutamist. Kui töötatakse väljaspool kontorivõrku, tagatakse ohutus WiFi-ühenduse kasutades VPN-ga (virtualiseeritud personaalvõrk). VPN toimib turvalise tunnelina Internetis, krüptides liiklust. Rakendades oma kontori turvalises võrgus VPN-i, saavad töötajad reisida, tuginedes peakorteri kaitsekontrollile.[https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ [12]]

==== Intelligentne virtuaalassistent ====
Intelligentsed virtuaalsed assistendid on intelligentse automatiseerimise areng, mis aitab organisatsioonidel suurendada isiklikku suhtlust klientidega. Need võimaldavad organisatsioonidel pakkuda isikupärastatud puudutust kõigile oma kontaktidele ja klientidele. Võimalus suhelda inimlikul viisil on suur edasiminek võrreldes sellega, kuidas ettevõtted on seni suutnud klientidega suhelda, mida kuni viimase ajani piiras töötajate suutlikkus või suures osas üldised massmeiliprogrammid. Intelligentse virtuaalse assistendi lahutamatu osa on loomuliku keele mõistmine ja loomuliku keele genereerimine. Conversica juhtivteadlase dr Sid Reddy sõnul eeldab see süsteemi olemasolu, mis klassifitseerib täpselt kavatsused ja olemid. Kavatsuse all peab ta silmas lõppkasutaja kavatsust – mida klient teha püüab? Üksus pakub sellele kavatsusele konteksti. Teisisõnu viitab olem teabele, millest on abi kasutaja päringule vastamisel. Teine kriitiline komponent on masinõpe, mis viitab arvuti võimele õppida ilma selgesõnaliselt programmeerimata ja saada saadava teabe abil "targemaks". Inimkeeled on uskumatult keerulised, nüansirikkad ja pidevas arengus.[https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ [13]]

Erinevate suuruste ja tegevusaladega ettevõtted otsivad põhifunktsioonide optimeerimiseks tehisintellekti, intelligentset automatiseerimist ja konkreetselt intelligentseid virtuaalseid assistente. Üks traditsiooniline äriaspekt, mis saab tehnoloogilist tõuget, on müük – selle asemel, et jätta oma tööjõu hooleks huvitatud väljavaadete poole pöördumine ja nende jälgimine, automatiseerib laiendatud tööjõud, milles virtuaalsed assistendid ja inimesed töötavad koos. Virtuaal assistendi kasutamine esmase kliendi ja juhtivate inimeste kaasamiseks ei asenda töötajaid, vaid võimaldab neil oma aega paremini hallata. InsideSales.com andmetel kulutavad müügiesindajad müümisele vaid 37 protsenti oma ajast. See tähendab, et suurem osa müüja ajast kulub tulu mittetoovatele tegevustele, nagu haldusülesanded (sisepoliitika ja kinnitustega tegelemine) ning sihtkontode ja klientide analüüsimine. Kuna tarbijate ootused kiirele, viisakale ja isikupärastatud suhtlusele kasvavad jätkuvalt, peavad ettevõtted kliendi äri teenimiseks täitma või ületama need vajadused. Ettevõted investeerivad lahendusse, mis tagab sobivalt soovitud kiire ja isikupärastatud tähelepanu. Tänapäeval saab kasutada intelligentseid virtuaalassistente, et aidata klientidel tunda, et neid kuulatakse ja nende vajadustega arvestatakse.[https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ [13]]

== Tulevikuvaated ==

===Õppeasutuses===

Tehnoloogia on ja jääb alati õppimise ja õpetamise juurde. Tehnoloogiat hakatakse kasutama kooli tundides enam ja enam. Tulevikus on kindlasti tulemas virtuaalreaalsus klassiruumi, kus õpilased saavad virtuaalses maailmas kaasahaaravalt uurida ning õppida, mis parandab õppimiskogemust. VR ehk virtuaalreaalsus on hetkel pidevas arengus. Tänu virtuaalreaalsuses saavad õpilased näha realistlike pilte.

===Tööturg===

Lähitulevikus võime me näha enam ja enam seda, et lihtsamad tööd võtab robot üle inimestelt.
Kuna tehnoloogia on pidevas arengus ja tööturg on suur ja lai, siis neid tehnoloogilisi lahendusi on palju ja paljusid tehnoloogilisi lahendusi ei pruugi isegi hetkel olemas olla.
Kui vaadata lähituleviku siis tehisintellekt hakkab töötama digitaalses tööruumides, kus töötaja saab reaalajas vaadata andmeid ning nendele ligi pääseda ükskõik kust kohast ning seadmega. Sellega kaasneb töötajate tootlikkuse kasv.
Lähitulevikus aina enam hakkavad ettevõtted kasutusele võtma sellist süsteemi kus töötaja saab töötada ükskõik kus ja mis ajal tahes. Näiteks tulevane töökoht on selline, et töötaja saab töötada nii kodus kui ka töö juures. Et sellist lahendust toetada peab olema tehnoloogia paigas, mis tähendab seda, et töötaja tootlikkus oleks kõrge ning ei erineks kodus töötamise ja kontoris töötamise vahel.

===Tööstuslik automatiseerimine===

Ettevõtjad soovivad oma tööstusi viia automaatse süsteemi peale, mis on kordades odavam kui inimtöö kasutamine.
Tööstuse automatiseerimise tasemed saame jagada kolmeks hierarhiliseks kolmnurgaks. [16]

====Supervisor Level====

Supervisor Level ehk juhendaja tase asub kolmnurga tipus, mis koosneb tavalisest lauaarvutist, paneelarvutist või rack-arvutis. Arvutitesse on installitud standardsed opratsioonisüsteemid koos spetsiaalse tarkvaraga. [16]

====Control Level====
Control Levelil asub keskmisel tasemel, kus kasutatakse loogikakontrollereid või PLC-sid kus on käivitatud kõik automatiseerimisega seotud programmid. [16]

====Field Level====
Field Leveli on kolmnurga kõige alumine tase, kus on kasutatud kõik võimalike andureid mis annavad infot mis toimub näiteks tootmisliinil. [16]

== Positiivsed küljed ==
Pea kogu tehnoloogiline innovatsioon on läbi ajaloo olnud ajendatud efektiivsuse tõstmise ning tööviljakuse suurendamise soovist, nii ka tööturul ja hariduses. Mida rohkem leiab aset töökohtade automatiseerimine, seda enam on inimtööjõul võimalik oma aega kulutada otstarbekamalt. Haridusvaldkonnas tähendab tehnoloogia areng ja rakendamine tõhusamat õppeprotsessi ning haritumaid ja pädevamaid kodanikke.

===Tööturg ja töökohad===

====Suurem produktiivsus====
Alates tööstusrevolutsioonist 19. sajandil on järjest rohkem hakatud inimtööjõu poolt täidetavaid ülesandeid automatiseerima. Kõige suurem mõju on sellel olnud tootmisele, kus tõuseb keskmine produktiivsus tänu tehnoloogiale igal aastal hinnanguliselt kuni 1.4% [https://www.mckinsey.com/~/media/mckinsey/featured%20insights/digital%20disruption/harnessing%20automation%20for%20a%20future%20that%20works/a-future-that-works-executive-summary-mgi-january-2017.ashx [18]]. Selle põhjuseks on asjaolu, et tootmises on suur roll töökohtadel, kus ülesanded on väga korduvad ja ühetaolised ja vähese komplekssuse tõttu robotitele sobivad. Tuntud näide automatiseerimisest tootmises on autotööstus, mis 20. sajandil oli masintööjõu kasutuselevõtmise poolest esirinnas. [https://www.independent.co.uk/life-style/motoring/features/the-timeline-car-manufacturing-2088018.html] Autode kokkupanek on inimeste jaoks raske ning aeganõudev töö, kuid robotite rakendamine võimaldas 1960. aastatel autotööstusel tõusta uuele efektiivsuse tasemele, ilma milleta ei oleks autod iial saanud nii populaarseks kui nad tänapäeval on.

====Täpsus====
Üks suuremaid probleeme inimtööjõu kasutamise puhul on inimlikud eksimused. Hooletusest tulenevate vigade eest ei ole kaitstud ka kõige kogenumad ja kohusetundlikumad töötajad. Seda mure on aga võimalik vähendada tehnoloogia abiga. Masinad suudavad täita sama ülesannet tuhandeid või isegi miljoneid kordi järjest ja seda sealjuures iga kord sama hästi kui identselt. 21. sajandil on roboteid hakatud kasutama ka keerulisemates valdkondades, näiteks kirurgias. Meditsiin on valdkond, kus inimlikul eksimusel võivad olla surmavad tagajärjed. Seega on loodud roboteid, mida kaugjuhtimise teel kontrollides saavad kirurgid läbi viia operatsioone ja muuta seeläbi eksimuse tõenäosuse kaduvväikseks. Kui inimest võivad kergesti mõjutada mitmed tegurid nagu näiteks meeleolu, töökeskkonna temperatuur, töökollektiiv, siis robotitele need faktorid ei mõju ning seeläbi saavutatav täpsus ületab ka täpseimate inimtööliste oma mitmekordselt. Täpseimate kirurgias ja tööstuses kasutatavate robotite viga jääb 1 mikromeetri piiridesse- see on täpsus, millest inimtööjõu puhul võib vaid unistada.[https://www.roboticsbusinessreview.com/manufacturing/robot-precision-evolves/]
====Tööohutus ja ergonoomika====
On olemas suur hulk ametikohti, kus eksisteerib pidev oht töötaja tervisele või isegi elule. Kui vanasti oli seesuguste ametitega kaasnev risk paratamatus, siis tänapäevane tehnoloogia on erinevates valdkondades suutnud vigastuste ja füüsilise koormusega kaasnevaid ohtusid suurel määral vähendada. Nii mõnigi töökoht, mille pidajad pidid varasemalt surmaga silmitsi seisma, on muudetud täiesti ohutuks. Näiteks demineerijad saavad pomme kahjutuks tehes kasutada moodsaid demineerimisroboteid, mida on võimalik juhtida sadade meetrite kauguselt. Nii saab vale liigutuse või muu vea korral viga vaid robot, kuid inimeluga ei juhtu midagi. Kuid tehnoloogia mõju tööohutusele pole alati nii dramaatiline. Ergonoomilised reguleeritavad lauad on muutnud kontoritöötajate elu lihtsamaks, sest nende abil saab vältida päev otsa samas asendis viibimist. Pika perioodi jooksul hoitud sundasenditega võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. On loodud ka seadmeid, mida kasutaja saab kinnitada oma seljale ning mis saadavad talle meeldetuletuseks signaali, kui istumisasend on kahjulik. Tänapäevastel monitoridel on automaatsed heledusemuutjad, mis kohandavad ekraani eredust sõltuvalt keskkonna valgustatusest, et kaitsta kasutaja silmi.[https://mashable.com/ad/article/innovative-ergonomic-products] Kõik sellised tooted kindlustavad, et töötajad oleks terved ning tagavad maksimaalse produktiivsuse.
====Töö kättesaadavus====
Kui veel mõned aastakümned tagasi oli reaalsus, et töö tegemiseks peab füüsiliselt töökohta kohale minema, siis kaasaegsete lahenduste abil on kaugtöö muudetud käepäraseks. Nii mõneski valdkonnas ei ole töötajate füüsiliselt kohalviibimine üldse oluline, sest nii tööülesandeid täita kui kollektiiviga suhelda saab ka interneti vahendusel. Tähelepanuväärse tõuke selle trendi arengus on andnud üleilmne Covid-19 pandeemia, millest ajendatuna pidid paljud tööandjad kohaldama kaugtöö võimalusi, et viiruse levikut ära hoida. On märkimisväärne, et uuringute tulemusena on töö viimine distantsile tõstnud töötajate produktiivsust keskmiselt 13 %.[https://nbloom.people.stanford.edu/sites/g/files/sbiybj4746/f/wfh.pdf] Töö lahti sidumine füüsilisest kohalkäimisest võimaldab ettevõtetel värvata inimesi sõltumata nende asukohast. Näiteks võib ettevõte, mille peakontor on New Yorgis, vabalt tööle võtta spetsialisti, kes ise elab Pekingis, eeldusel et firma võimaldab kaugtööd. Tänu sellisele paindlikkusele on tööturg avatum ning seeläbi ka produktiivsem.
===Haridus===
====Hariduse kättesaadavus====
Sarnaselt tööturuga sai ka hariduselu Covid-19 pandeemia tagajärjel tugeva löögi, sest koolid paljudes maailma riikides suunati distantsõppele. See sundis pedagooge tarvitusele võtma uudseid lahendusi õppeprotsessi korraldamisel. Tunde hakati läbi viima videokõnede vahendusel ning hindelisi töid esitati digitaalselt. Ilma moodsa tehnoloogiata oleks õpilaste haridus kannatanud palju rohkem kui see reaalselt kannatas. Õppeprotsessi tehnoloogiaga paindlikumaks muutmine on maad võtmas ka mittepandeemilises kontekstis, eriti ülikoolides. Näiteks Londoni ülikool pakub sadu kursusi, mida saab läbida vaid veebi vahendusel.[https://london.ac.uk/make-yourself-home#teaching-and-learning-in-education-20340]
Veel eelmise aastatuhande lõpus olid sellised lahendused ennekuulmatud ja et mingi asutuse pakutavast haridusest osa saada, tuli kas osta raamat, mis seda haridust kajastas või ise kohale minna. Internetikeskkonnad nagu näiteks Zoom ja Skype on vähendanud vajadust õpilasel ja õpetajal või tudengil ja õppejõul samas ruumis viibida, sest tunde ja loenguid saab läbi viia ka videoformaadis. Nii on hariduse omandamine paljudel juhtudel tänu tehnoloogiale kiirem ja tõhusam kui klassikaliste meetoditega.
====Interaktiivsed lahendused====
21. sajandil on olnud rohkelt juttu hariduse huvitavamaks muutmisest ja iganenud dogmadest vabanemisest. Tehnoloogia on pakkunud uue mõtteviisi pooldajatele head võimalust katsetada ning implementeerida uudseid lahendusi õppeprotsessi rikastamisel. Ühe 2017. aastal koostatud aruande järgi nõustus 96% õpetajatest väitega, et tehnoloogial on olnud haridusele positiivne mõju.[https://edtechnology.co.uk/latest-news/96-of-teachers-say-tech-has-a-positive-impact-on-education/] Õpilaste, eriti algklassiõpilaste jaoks on näiteks hariduslike videote vaatamine palju kaasahaaravam ning motiveerivam kui õpikute sisu meelde jätmine. Kahtlemata on õpikutel oma roll hariduses, kuid infoühiskonna kontekstis ei saa mööda vaadata kaasaegsetest lahendustest nagu raamatutarkusi kinnistavad mängud ja muu meedia. Ühe uuringu järgi väitis 83% õpetajatest, et videote näitamisel on olnud nende õpetamistulemusele positiivne mõju.[https://corp.kaltura.com/wp-content/uploads/2019/07/The_State_of_Video_in_Education_2019.pdf]

== Negatiivsed küljed ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia on midagi enamat, kui uute vidinate ja rakenduste avastamine. Seetõttu peaksid kõik tehnoloogia kohta käivad arutelud arvestama ka riske ja takistusi, mida tehnoloogia võib haridusele kaasa tuua. [https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 [9]] Digitehnoloogia ja interaktiivsus kujutavad endast olulisi riske laste turvalisusele, privaatsusele ja heaolule, suurendades ohte ja kahjusid, millega paljud lapsed juba niigi silmitsi seisavad ilma võrguühenduseta ja muutes juba haavatavad lapsed veelgi haavatavamaks.

==== Lugemine ja kirjutamine ====
Vaatamata laialt levinud arvamusele, et klassiruumi tehnoloogia üldiselt parandab õpilaste akadeemilisi saavutusi ja suurendab nende motivatsiooni oma ülesannete täitmiseks, tundub, et suur sõltuvus tehnoloogiast mõjutab tõsiselt õpilaste pädevusi oskuses, mis on nende jaoks vaieldamatult olulised, nimelt lugemine ja kirjutamine. Väga paljud õpetajad on otsustanud oma õppeained viia üle digikeskkonda. Näiteks palutakse kirjandeid, esseesid ja muid tekste arvutis kirjutada. Samuti kasutatakse mõnedes õppeainetes klassikaliste õpikute asemel rakendust Google Books. Kuigi need lahendused hoiavad kokku paberit, on õpilastele need meetodid siiski negatiivse mõjuga. Nimelt kahjustab trükkimine käsitsi kirjutamist ning lugemist ning infotehnoloogia toob endaga kaasa informatsiooni pinnapealse lugemise. Selle tõttu ei õpi õpilased Google Books'st sama palju kui trükitud raamatutest. Õpilastel, kes loevad lineaarseid tekste, on parem arusaamine ja ka mälu kui neil, kes loevad interneti kaudu. Üleminek paberilt ekraanile ei muuda vaid viisi kuidas me mingis kirjatükis navigeerime, vaid mõjutab ka tähelepanu astet ning sügavust, mida me sellele konkreetsele tükile pühendame. Interneti avades, siseneme me keskkonda, mis soodustab pealiskaudset lugemist, kiirustavat ja hajutatud mõtlemist ning pealiskaudset õppimist.[https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education [10]]

==== Kalkulaatorid ====
Mure kalkulaatorite, eriti graafikakalkulaatorite kasutamise negatiivse mõju pärast, on väga aktuaalne. Kalkulaatoreid on küll kasutatud juba väga ammusest ajast saati, kuid kuna need on üldiselt numbrilised, ei pruugi õpilased omandada kindlat kontseptuaalset arusaamist matemaatikast. Kalkulaatorit kasutavate õpilaste nägemus matemaatikast on tõenäoliselt protseduurilisem ning sellest tulenevalt võivad nende probleemide lahendamise oskused olla piiratud. Nende õpilaste struktuurilise ülevaate areng matemaatikast võib samuti kalkulaatori kasutamisel takistuda või aeglustuda. Lisaks võib kalkulaator oma disaini tõttu edastada eksitavat teavet ning tekitada segadust tähistuste õppimisel. Õppeainetes nagu matemaatika ja aritmeetika takistab kalkulaatorite kasutamine õpilaste analüütilise mõtlemise õitsengut.[https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/ [11]] 2012. aastal teatas Suurbritannia valitsus oma otsusest keelata ära kalkulaatorite kasutamine algklassides, kuna õpilased kasutavad ja toetuvad nendele liiga palju.[http://bjsep.org/getfile.php?id=158 [12]]

==== Dehumaniseerimine ja isoleerimine ====
Liigsel tehnoloogia sõltuvusel klassiruumides on dehumaniseeriv mõju. Eriti just viimase kümne aasta jooksul õpetamine, kui inimtegevuse kunst inimeste võimusest ära võetud ning pigem on võim läinud tehnoloogia kätte. Paljudele haridustasemetele ja kursustele on valmistatud eelkoostatud õppekavad, mida konkreetsed aineõpetajad ise enda kursusele koostanud ei ole. Tehnoloogia tõmbab õpilasi eemale füüsilisest keskkonnast. Näiteks kõrgkoolides ja veebikursustel salvestavad õpetajad enda tunde ette või teevad seda reaalajas läbi arvutite. See sunnib õpilasi suhtlema masinatega, mitte inimestega. Lõpuks ei tea õpetaja oma õpilastest peaaegu et mitte midagi ning õpilastel omakorda puudub lähedane side ja kokkupuude oma õpetajaga, mis omakorda on hariduse üks põhieesmärk. Kui õpetajad liiga pikka aega tehnoloogiast oma klassiruumides sõltuvad, ei jää neil peaaegu et üldse aega oma õpilasi mõjutada. Tehnoloogia tekitab takistuse õpilase ja õpilase omavahelises suhtluses. Isolatsiooni tunne on üha levinuim noorte õpilaste seas, kes käivad koolides, kus tahvelarvutite kasutamine on tavaline. Tehnoloogiapõhiste mängude ja meelelahutuse korduv kasutamine, mille eesmärk on muuta tunnid atraktiivsemaks, toob kaasa õpilaste seas isolatsiooni tunde ja võib lõpuks viia kehvemate õpitulemusteni. Uuringud on aga tõestanud, et nutitelefonide laialdane kasutamine õppeprotsessis põhjustab õpilaste tähelepanu hajumist, teadmiste killustumist ja õpetajate suutmatust klassiruume hallata. [https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064 [13]] Isoleeritus ja üksindus näib olevat ülim mõju õpilaste tehnoloogiakasutusele, kuna olles täielikult sukeldunud klassiruumi digitaalsete vidinatega manipuleerimisse, unustavad nad sageli, et on klassikaaslasi, kellele nad saavad toetuda ja kellega suhelda.

=== Tööturul ===
Tehnoloogiat võib leida kõikjalt ning sellest ei saa põgeneda. Tehnoloogia mittekasutamine võib tähendada ka tagasilööki oma karjääris ja isiklikus elus. Lihtsamalt öeldes, on tänapäeval väga raske oma elu ette kujutada ilma tehnoloogiata. Kõik ettevõtted erinevates tööstusharudes üle kogu maailma on juba kaasaegse tehnoloogia kasutusele võtnud, kuid töötajad kogevad tööl tõsiseid negatiivseid mõjusid, mille on põhjustanud justnimelt tehnoloogia.

==== Töö- ja puhkeaeg ====
Tänapäeval on töötajatel põhiliseks töövahendiks arvuti. Tänu arvutile, on paljudes ettevõtetes võimalik teha kaugtööd peaaegu ükskõik kus, kus on olemas internetiühendus. Kaugtöö võimalus on loomulikult väga kasulik mitmetele inimestele, kuid sellel on ka üks suur negatiivne külg, nimelt kaob sellisel töö vormil piir töö- ja puhkeaja vahel.[https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid [14]] Kuna arvuti on suurema osa ajast käe-jala kaugusel ning niisama arvutit meelelahutuseks kasutades märgatakse tahes-tahtmata ka tööga seotud teavitusi. See teeb arvuti kasutamise meelelahutuseks peaaegu võimatuks, kui näha tööalaseid teavitusi, mis panevad kasutajat kohe tööasjade peale mõtlema. Tänapäeval saab mitmeid tööasju ka telefoniteel ajada, näiteks logida sisse oma töömeili ka telefonis. See tähendab, et raske on kasutada oma puhkeaega mitte tööle mõeldes, sest kõik tööinformatsioon ja teated on töötajal koguaeg silme ees ning ka mõtetes.

==== Segavad faktorid ====
Arvutis tööd tehes veedavad töötajad töö peale oma tööajast 43%.[https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/ [15]] Põhjus, mis see osakaal suhteliselt väike on, seisneb segavates faktorites, mis arvutis töötades esile tulevad. Rakendused nagu email ning muud töösisesed programmid on küll tööd kiiremaks teinud, kuid mida aega edasi, seda segavamaks see muutub tööd tehes. E-kirjad, vestlused, kiirsõnumid langetavad töötajate produktiivsust, kuna tänapäeval tuleb neid iga päevaga aina rohkem ja rohkem. Viimasel ajal tutvustatakse töötajale selle lahenduseks võimalusi, kuidas saaks neid häirimisi paremini hallata ehk emailil mingiks hetkeks ühendus katkestada või moodustada endale aken, millal nendega tegeletakse, nii need ei ole silme eest iga hetk ning aitavad poolelioleva töö lõpuni viia ilma, et keskendutakse vahelesegavale asjale. Kui tööd segavad erinevad faktorid, tõuseb töötajatel stressitase, neil tekib suurem frustratisoon, ajasurve ja pingutus. Kõik need tegurid mõjuvad inimese vaimsele ja ka füüsilisele tervisele negatiivselt. Samuti peab ära märkima selle tõttu hajameelsete töötajate tehtud töö laiema mõju.

== Allikad ==
1. https://home.cern/science/computing/birth-web

2. https://history-computer.com/apple-ii-complete-history-of-the-apple-ii/

3. https://online.purdue.edu/blog/education/evolution-technology-classroom

4. https://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/pc25/pc25_birth.html

5. https://azure.microsoft.com/en-us/overview/what-is-the-cloud/

6. https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ (Kasutatud 03.12.2021)

7. https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ (Kasutatud 03.12.2021)

8. https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ (Kasutatud 03.12.2021)

9. https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace (Kasutatud 03.12.2021)

10. https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ (Kasutatud 03.12.2021)

11. https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 (Kasutatud 03.12.2021)

12. https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ (Kasutatud 03.12.2021)

13. https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ (Kasutatud 03.12.2021)

14. https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 (Kasutatud 03.12.2021)

15. https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education

16. https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/

17. http://bjsep.org/getfile.php?id=158

18. https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064

19. https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid

20. https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/

21. https://www.electronicshub.org/introduction-to-industrial-automation/#Types_of_Industrial_Automation_Systems (Kasutatud 05.12.2021)

Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses

2021-12-05T19:33:25Z

Tapaas: /* Positiivsed küljed */

Tehnoloogia on saanud osaks meie elust. Uued tehnoloogiad ei ole enam vaid lisad, mida on tore omada, aga ilma milleta saaks samahästi hakkama, nüüdseks on neist saanud suhtluskeskmed, mis on tänapäeval ülioluliseks osaks meie elust.

== Ajalugu ==
Ei ole kokkuleppele jõutud, mis aastal digitaaltehnoloogia töökeskonna ja hariduse osaks sai. Vaieldakse, et see algas esimese LEO I arvuti käivitamisega, 1951. aastal. Teised väidavad, et see algas esimese elektroonilise kirja saatmisega, 1971. aastal. Selleni pole veel kokkuleppele jõutud, aga üks asi on kindel: digitaaltehnoloogia on nüüdseks töökeskkonna ja hariduse lahutamatu osa.

=== Töökeskkond ===

==== Esimesed arvutid töökeskkonnas ====
Aastatel 1970 - 1990 hakkasid arvutid töökeskkonda sisenema. Apple tuli 1976. aastal turule Apple I arvutiga, mis oli esimene enda suguste seas. Apple I ei olnud turunduslikult kuigi edukas, aga see valmistas teed Apple II-le. Vaadates arvuteid, mida kasutati aastakümneid tagasi, siis võivad tunduda need abituna. Seda väita ei ole kuigi vale kui võrrelda neid arvuteid tänapäeva nõuetega. Tol ajal olid need arvutid, oma 6502 protsessori ja 48 kb RAM-ga, suutelised tegema seda, milleks nad loodud olid.[https://history-computer.com/apple-ii-complete-history-of-the-apple-ii/[2]] Lisaks Apple seeria arvutitele olid samasuguste näitajatega ka Commodore PET 2001 ja TRS-80.

====Töökeskkonna digitaliseerimine ====
Iga suurem ettevõte, aastatel 1990, omas nüüd tööarvuteid. Järgmiseks sammuks oli töökeskkond digimaailma viia ja seda sai teha tänu internetile. Internet kui mõte oli olemas juba 1960. aastatel, kuid alles aastal 1991 mõtles Tim Berners-Lee välja digitaalse “sihtpunkti”, mida me tunneme tänapäeval veebilehena.[https://home.cern/science/computing/birth-web [1]] Internetiajastu tuli nagu torm. Ettevõtjate unikaalsed mõttet põimusid interneti lõputute võimalustega. Iga ettevõte võis nüüd luua oma meiliaadressi, luua veebilehte ja saata e-kirju. Omavaheline suhtlus muutus digitaalseks.

====Pilve kasutuselevõtt====
Järgmisel kahel aastakümnel oli pakkuda veel omakorda uuendusi. Üks suurimaid innovatsioone töökeskkonnas oli “pilv”. Tänu “pilvele” ei pea ettevõtted enam füüsilisi koopiaid hoidma. Kõike saab teha võrgus. See tõi endaga kaasa töökeskkonna muutuse. Inimesed ei pidanud ilmtingimata kontoris olema, et vajalikud toimetused ära teha. Kõik vajaliku sai salvestada “pilve”, kust töötajatel on sellele ligipääs ja saavad esitada vajalikud andmed ja paberid ka digitaalsel kujul. Nüüd ei olnud enam arvutid üksteisega ühendatud. Nüüd on kõik, absoluutselt kõik ühendatud: arvutid, kelladja telefonid. Ükskõik kes on kättesaadav ainult mõne sõrmeliigutuse kaugusel.[https://azure.microsoft.com/en-us/overview/what-is-the-cloud/[5]]

===Õppeasutus===
Sarnased tehnoloogilised lahendused leidsid aset ka hariduses, õppimises ja õpetamises. Tänapäeval ei kujutaks me õppimist ilma nutiseadmeteta ette, sest suur osa informatsioonist on tänapäeval sekunditega kättesaadav.

====Muutused õppeprogrammides====
1920 aastatel hakati kasutama õppeasutuses raadioid. Õppeprogramme hakati tootma raadiosaadete jaoks, et õppimine ei oleks nii üksluine ja igav.
1950 algusaastatel tuldi välja dokumendi kaameraga ja videosalvestustega, mis muutsid õppeprotsessi tohutult. Tänu dokumendikaamerale said õpilased näha, mida õppejõud paberile kirjutab. Nii raadiol kui ka videosalvestustel oli sarnane eesmärk: teha õppimisprotsess huvitavamaks.[https://online.purdue.edu/blog/education/evolution-technology-classroom[3]]

==== Kalkulaator ja personaalarvuti ====
1972 hakati klassiruumides kasutama kalkulaatorit, mis võimaldas teha arvutusi kiirelt ja veatult. Umbes kümme aastat hiljem tuli IBM välja personaalse arvutiga, milleks oli IBM5150.[https://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/pc25/pc25_birth.html[4]] IBM5150 ei olnud kuigi võimas arvuti võrreldes tol aja teiste 8 bitiste arvutitega. Õppeasutused tedsid, et ei lähe kaua aega, kui arvutid jõuavad õppeasutustesse. 1993 aastal tuli Apple välja “Personal Digital Assistanti” või lühidalt PDA-ga. Peale seda on olnud arvutid osa inimeste igapäevaelust.
Nüüdseks on paljudel õpilastel üks nutiseade, kui mitte kaks, mis on ööpäevaringselt ühenduses internetiga. Paljud ei kujutaks oma igapäeva elu ette ilma interneti või nutiseadmeta. Need on juba osa meist.

== Tänapäeva näited ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia juhatab sisse põhjalikud struktuurimuutused, mis võivad olla lahutamatud tootlikkuse olulisest paranemisest nii õpetamise kui õppimise toetamiseks.

==== Tahvelarvuti ====
Tänapäeval aina rohkem vahetuvad koolides õpikud tahvelarvutite vastu. Need võimaldavad õpilastel teha virtuaalseid väljasõite peaaegu igasse sihtkohta, mida klassis käsitletakse. Mõned veebisaidid toetavad seda 360-kraadise videoga. Tegu on klassiruumis kaasaskantav uurimistööriistaga, mis võimaldab õpilastel ihaldavat informatsiooni uurida mõne hetkega koha pealt lahkumata. E-raamatud on loodud spetsiaalselt tahvelarvutites kasutamiseks, mistõttu lubatakse õpilastel kasutada oma tahvelarvuteid klassiruumis lugemiseks. Lisaks on tahvelarvutitel kõlarid, mis võimaldavad hõlpsalt kuulata audioraamatuid või teksti kõneks muutvaid e-raamatuid. Kasutades rakendusi nagu Tune In Radio, saavad õpilased kuulata oma tahvelarvutites muusikat, raadiosaateid ja podcaste kogu maailmast. Tahvelarvutid annavad võimaluse multimeediumiprojektide, koomiksite, raamatute, muusika ja muu loomiseks. Neid projekte saab jagada ja näidata oma õpetajate või kaasõpilastega. Tahvelarvutitel on kaamerad ja õige fototöötlusrakendusega saavad õpilased töötada loominguliste projektidega või lihtsalt dokumenteerida tunnitegevusi. Lisaks saab luua pilves klassi märkmete tegemise lehe, kuhu kõik õpilased saavad ideid ja märkmeid jagada. Internetist leidub palju kvaliteetseid haridusrakendusi, mida õpilased õppimise täiendamiseks kasutavad. Kõike alates matemaatika teisendusrakendustest kuni keeleõppe rakendusteni. Lisaks õpperakendustele on ka palju hariva väärtusega mänge.

==== 3D Printer ====
3D-printimise rakendamine hariduses on laialdaselt kasutusel põhi- ja keskkoolides, ülikoolides, raamatukogudes, tehnikakõrgkoolides ja muudes haridusasutustes. 3D-printimine on muutnud tootmismaailma paremaks. Paljud tootjad kasutavad lennukiosade, jäsemete proteeside ja isegi 3D-prinditud ravimite tootmiseks 3D-printimise või lisatootmistehnoloogiaid. Hariduses hõlbustavad 3D-printimise tehnoloogiad paremat õppimist, oskuste arendamist ning õpilaste ja õpetajate suuremat seotust ainega. Lisaks tekitab 3D-printimine suuremat loovust ja koostööd probleemide lahendamisel. Laias laastus on haridusasutustes 3D-printimiseks neli peamist kasutusjuhtu:

1. Õpetada õpilastele 3D-printimist, 3D-printimise tehnoloogia toimimist ja selle rakendusi reaalsetes olukordades (nt tööstusprotsesside sujuvamaks muutmisel).

2. Koolitajate teavitamine 3D-printimisest, et seda saaks õppekavadesse asjakohaselt lisada

3. Õpilaste loovuse ja disainioskuste parandamine

4. Artefaktide printimine, mis aitavad õpilastel mõista olulisi mõisteid.[https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ [6]]

==== Tehisintellekt ====
Tehisintellekt on tänapäeval tehnoloogia keskne osa. See juhib peeneid asju, nagu Netflixi soovitused ja keerulisemad süsteemid, nagu äriennustustarkvara. Kuna tehisintellekt mõjutab tehnoloogiat paljudes tööstusharudes, on ka koolid hakanud kohanema. Tehisintellekt hariduses – täpsemalt põhikooli hariduses – toob kasu nii õpilastele kui ka õpetajatele. Kaks levinud näidet tehisintellektist hariduses on assistendid ja automatiseerimine, kuid koolid saavad neid tööriistu veelgi kaugemale viia.
Tehisintellekt saab põhikooli hariduses alustada tüütute ja korduvate ülesannete lihtsamaks muutmisest. Haldustoimingud, nagu digifailide korraldamine ja dokumentide edasi-tagasi edastamine, võivad olla aeganõudvad. Samamoodi võivad hinnete määramine ja ajakava koostamine võtta ära õpetajate õpilastega veedetud aja. Erinevat tüüpi tarkvara automatiseerib need toimingud hõlpsalt. IntelliMetric ja Project Essay Grade on kaks silmapaistvat ressurssi, mis kasutavad tehisintellekti igasuguste ülesannete automaatseks hindamiseks alates testidest kuni esseedeni. Sellised tööriistad hõlbustavad õpetajatel õpilastega suhtlemisele keskendumist. Õpetajad saavad õppijaid lähedalt abistada, muretsemata selle pärast, millal nad töid hindavad või teste kontrollivad.[https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ [7]]

Õpilaste tehisintellekti assistendid, mis võivad olla midagi nii lihtsat nagu Google Classroom, suudavad kontrollida õpilase töö originaalsust, nii et õpetaja ei peaks seda tegema. Mõned klassiruumid võivad töötada koos koduabilistega, nagu Amazoni Alexa. Kuna aga privaatsus on koolide ja õpilaste peamine mure, ei luba mõned koolid häälassistente klassiruumis kasutada. Assistente on aga igasuguse kuju ja suurusega. 2020. aasta detsembris teatas Denveri avalike koolide piirkond oma plaanist integreerida noorematele õpilastele tehisintellekti assistendid. Tehnika aitab lastel vestlustes ja klassitegevustes sagedamini osaleda. Kuigi roboti assistendid on ka võimalused, mis võivad õpilasi kaasata, on selline tehisintellekti abi mitmekülgsem ja võib olla midagi nii lihtsat kui arvutiprogramm. Tehisintellekt saab analüüsida õpilase edusamme ja näha, millisel tasemel nad on. Selle teabe põhjal saab õpetaja anda neile õppimise jätkamiseks rohkem abi või ressursse. Näiteks New Jerseys asuv Slackwoodi põhikool on kasutanud õppeassistenti Happy Numbers. See süsteem analüüsib õpilaste tööd matemaatikakursustel ja näitab õpetajatele, kellel on klassiruumis kõige rohkem raskusi. See võib pakkuda isikupärastatud soovitusi nende paremaks muutmiseks.[https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ [7]]

=== Tööturul ===
Tänapäeval vajab digitaalset töökohta iga ettevõte, kus on kaugtöötajad, eesliinitöötajad, mitu asukohta või mis tahes muu takistus, mis takistab iga töötaja koos viibimist. Digitaalseid töökohatehnoloogiaid ei piira füüsilise maailma piirangud. Need võimaldavad töötajatel kokku tulla, ideid jagada ja suhelda sama hästi (mõnikord isegi paremini) kui nad seda koha pealt teeks. Tööjõu juhtimisest maksimaalselt kasu saamiseks on oluline olla kursis viimaste suundumuste ja arvutitehnoloogia uute edusammudega ettevõtluses.
==== Pilv ====
"Pilv" viitab serveritele, millele pääseb juurde Interneti kaudu ning nendes serverites töötavale tarkvarale ja andmebaasidele. Pilveserverid asuvad andmekeskustes üle kogu maailma. Pilvandmetöötlust kasutades ei pea kasutajad ja ettevõtted ise füüsilisi servereid haldama ega oma masinates tarkvararakendusi käivitama.[https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ [8]]
See tööturul muudab äritegevuse maastikku, kus see kõik toimub. Pilve kaudu tegutsedes suudavad igas suuruses ettevõtted konkureerida turukonkurentidega viisil, mis varem oli ettekujuteldamatu. See taandub kapitalikulude ja üldkulude vähendamisele ning turule jõudmise kiiruse suurenemisele, mis võimaldab klientide ootusi täita. Ettevõte ei saa endale lubada pilve tempot alahinnata. Pilvega pole töötajad sunnitud oma laua taga töötama, ehk nad saavad töötada graafiku alusel, mis täiendab nende individuaalset rutiini. Nende tootlikkuse tase omakorda tõuseb, mis toob organisatsioonile kasu. Pilves töötamine võimaldab töötajatel pääseda oma dokumentidele ja failidele juurde mis tahes seadmest, olgu see siis nutitelefon, tahvelarvuti või sülearvuti, igal pool ja igal ajal, mis mitte ainult ei soodusta teie ettevõtte koostööd, vaid suurendab seda ka. Tänu pilvele töötatakse alati uusimate saadaolevate tehnoloogiatega. Kuna ettevõtte andmeid hoitakse tsentraalselt, saavad töötajad anda mitmele kolleegile, meeskonnale ja kolmandale osapoolele juurdepääsu oma failide vaatamiseks ja muutmiseks. Näiteks Office 365-s muudab Skype ärirakendus koostöö veelgi isiklikumaks ja tõhusamaks. Tänapäeval saab lisaks kiirsõnumite juurde pääsemise ja nende saatmisele ka konverentskõnesid otse Microsoft Wordist teha. Meeskond saab failidega hõlpsalt koos töötada, samal ajal kui pilv salvestab need automaatselt, et nad saaksid tulevikus igal ajal oma mobiilseadmete kaudu neid vaadata ja tööd jätkata. Pilvandmetöötluse kõrvalmõju on olnud andmete ja teabe suur hulk, mida organisatsioonid saavad kasutada oma äriprotsesside hindamiseks. Pilvesüsteemid võimaldavad usaldusväärselt koguda, jälgida ja analüüsida olulisi andmeid, mis võivad aidata organisatsioonidel protsesse värskendada või asendada, et tagada parem tulu. See võimaldab töökohal tõhusamalt toimida ning töötajatele määrata õigeid ülesandeid ja rolle.[https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace [9]]

==== Digiturvalisus ====
Turvalisus on pikka aega olnud väljakutse paljudele ettevõtetele, eriti neile, kes tegelevad tundlike andmetega. COVID-19 pandeemia on veelgi kiirendanud kaugtööpoliitika kasutuselevõttu. See on pannud paljud mõtlema, kuidas rakendada paindlikku tööpoliitikat, tagades samas turvalisuse nii pandeemia ajal kui ka pärast. Kräkkerid on tõenäoliselt üks suurimaid ohte ettevõtetele, olenemata nende suurusest või tööstusest.[https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ [10]] Ettevõtte Positive Technologies 2020 aasta aprillis väljastatud aruandes leiti, et organisatsioonidele suunatud küberrünnakud on tõusuteel, kasvades aastatel 2018–2019 19%. Enim sihitud sektorid olid valitsusorganisatsioonid ning tervishoiu- ja haridusasutused, mis said 54% kõigist rünnakutest.[https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 [11]] Nõrkade paroolide otsimise, andmepüügi e-kirjade saatmise ning pahavara ja sotsiaalse manipuleerimise rünnakute abil saavad kräkkerid tuvastada nõrgad lingid ja võtta üle terved võrgud. Kuigi kräkkerid pakuvad pidevalt uusi ideid ja tehnikaid kasutajate ja ettevõtete petmiseks, aitab neid sageli töötajate hooletus (mis moodustab 70% andmetega seotud rikkumistest), küberturvalisuse alusteadmiste puudumine ning juhuslik kokkupuude veebis ja Internetis. Need on leiud identiteedivarguse ressursikeskuse (ITRC) aruandes, milles vaadeldi väga üksikasjalikult andmetega seotud rikkumiste levinumaid põhjuseid. Samuti leiti, et mõned andmetega seotud rikkumised on põhjustatud volitatud töötajate tahtlikust andmete vargusest, piiratud ja ebaturvalisi protokolle kasutavatest ettevõtetest ning halvasti kavandatud juurdepääsukontrollist. Tänapäeval leidub tööturul erinevaid lahendusi küberrünnakute vastu.[https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ [10]]

Töötajad hoiavad kaasaskantavaid seadmeid, nagu sülearvutid ja mobiiltelefonid, alati turvalise pääsukoodiga lukustatuna. Turvaliste pääsukoodide loomiseks on palju võimalusi. Mõnel seadmel on biomeetrilised skannerid, samas kui teised kasutavad autentimiseks PIN- või maatriksipääsukoodi. Kui kasutatakse tekstiparooli, siis see peab olema iga konto jaoks kordumatu. Kriitiliste rakenduste ja kontode puhul nõutalse töötajatelt kahefaktorilise autentimise kasutamist. Kui töötatakse väljaspool kontorivõrku, tagatakse ohutus WiFi-ühenduse kasutades VPN-ga (virtualiseeritud personaalvõrk). VPN toimib turvalise tunnelina Internetis, krüptides liiklust. Rakendades oma kontori turvalises võrgus VPN-i, saavad töötajad reisida, tuginedes peakorteri kaitsekontrollile.[https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ [12]]

==== Intelligentne virtuaalassistent ====
Intelligentsed virtuaalsed assistendid on intelligentse automatiseerimise areng, mis aitab organisatsioonidel suurendada isiklikku suhtlust klientidega. Need võimaldavad organisatsioonidel pakkuda isikupärastatud puudutust kõigile oma kontaktidele ja klientidele. Võimalus suhelda inimlikul viisil on suur edasiminek võrreldes sellega, kuidas ettevõtted on seni suutnud klientidega suhelda, mida kuni viimase ajani piiras töötajate suutlikkus või suures osas üldised massmeiliprogrammid. Intelligentse virtuaalse assistendi lahutamatu osa on loomuliku keele mõistmine ja loomuliku keele genereerimine. Conversica juhtivteadlase dr Sid Reddy sõnul eeldab see süsteemi olemasolu, mis klassifitseerib täpselt kavatsused ja olemid. Kavatsuse all peab ta silmas lõppkasutaja kavatsust – mida klient teha püüab? Üksus pakub sellele kavatsusele konteksti. Teisisõnu viitab olem teabele, millest on abi kasutaja päringule vastamisel. Teine kriitiline komponent on masinõpe, mis viitab arvuti võimele õppida ilma selgesõnaliselt programmeerimata ja saada saadava teabe abil "targemaks". Inimkeeled on uskumatult keerulised, nüansirikkad ja pidevas arengus.[https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ [13]]

Erinevate suuruste ja tegevusaladega ettevõtted otsivad põhifunktsioonide optimeerimiseks tehisintellekti, intelligentset automatiseerimist ja konkreetselt intelligentseid virtuaalseid assistente. Üks traditsiooniline äriaspekt, mis saab tehnoloogilist tõuget, on müük – selle asemel, et jätta oma tööjõu hooleks huvitatud väljavaadete poole pöördumine ja nende jälgimine, automatiseerib laiendatud tööjõud, milles virtuaalsed assistendid ja inimesed töötavad koos. Virtuaal assistendi kasutamine esmase kliendi ja juhtivate inimeste kaasamiseks ei asenda töötajaid, vaid võimaldab neil oma aega paremini hallata. InsideSales.com andmetel kulutavad müügiesindajad müümisele vaid 37 protsenti oma ajast. See tähendab, et suurem osa müüja ajast kulub tulu mittetoovatele tegevustele, nagu haldusülesanded (sisepoliitika ja kinnitustega tegelemine) ning sihtkontode ja klientide analüüsimine. Kuna tarbijate ootused kiirele, viisakale ja isikupärastatud suhtlusele kasvavad jätkuvalt, peavad ettevõtted kliendi äri teenimiseks täitma või ületama need vajadused. Ettevõted investeerivad lahendusse, mis tagab sobivalt soovitud kiire ja isikupärastatud tähelepanu. Tänapäeval saab kasutada intelligentseid virtuaalassistente, et aidata klientidel tunda, et neid kuulatakse ja nende vajadustega arvestatakse.[https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ [13]]

== Tulevikuvaated ==

===Õppeasutuses===

Tehnoloogia on ja jääb alati õppimise ja õpetamise juurde. Tehnoloogiat hakatakse kasutama kooli tundides enam ja enam. Tulevikus on kindlasti tulemas virtuaalreaalsus klassiruumi, kus õpilased saavad virtuaalses maailmas kaasahaaravalt uurida ning õppida, mis parandab õppimiskogemust. VR ehk virtuaalreaalsus on hetkel pidevas arengus. Tänu virtuaalreaalsuses saavad õpilased näha realistlike pilte.

===Tööturg===

Lähitulevikus võime me näha enam ja enam seda, et lihtsamad tööd võtab robot üle inimestelt.
Kuna tehnoloogia on pidevas arengus ja tööturg on suur ja lai, siis neid tehnoloogilisi lahendusi on palju ja paljusid tehnoloogilisi lahendusi ei pruugi isegi hetkel olemas olla.
Kui vaadata lähituleviku siis tehisintellekt hakkab töötama digitaalses tööruumides, kus töötaja saab reaalajas vaadata andmeid ning nendele ligi pääseda ükskõik kust kohast ning seadmega. Sellega kaasneb töötajate tootlikkuse kasv.
Lähitulevikus aina enam hakkavad ettevõtted kasutusele võtma sellist süsteemi kus töötaja saab töötada ükskõik kus ja mis ajal tahes. Näiteks tulevane töökoht on selline, et töötaja saab töötada nii kodus kui ka töö juures. Et sellist lahendust toetada peab olema tehnoloogia paigas, mis tähendab seda, et töötaja tootlikkus oleks kõrge ning ei erineks kodus töötamise ja kontoris töötamise vahel.

===Tööstuslik automatiseerimine===

Ettevõtjad soovivad oma tööstusi viia automaatse süsteemi peale, mis on kordades odavam kui inimtöö kasutamine.
Tööstuse automatiseerimise tasemed saame jagada kolmeks hierarhiliseks kolmnurgaks. [16]

====Supervisor Level====

Supervisor Level ehk juhendaja tase asub kolmnurga tipus, mis koosneb tavalisest lauaarvutist, paneelarvutist või rack-arvutis. Arvutitesse on installitud standardsed opratsioonisüsteemid koos spetsiaalse tarkvaraga. [16]

====Control Level====
Control Levelil asub keskmisel tasemel, kus kasutatakse loogikakontrollereid või PLC-sid kus on käivitatud kõik automatiseerimisega seotud programmid. [16]

====Field Level====
Field Leveli on kolmnurga kõige alumine tase, kus on kasutatud kõik võimalike andureid mis annavad infot mis toimub näiteks tootmisliinil. [16]

== Positiivsed küljed ==
Pea kogu tehnoloogiline innovatsioon on läbi ajaloo olnud ajendatud efektiivsuse tõstmise ning tööviljakuse suurendamise soovist, nii ka tööturul ja hariduses. Mida rohkem leiab aset töökohtade automatiseerimine, seda enam on inimtööjõul võimalik oma aega kulutada otstarbekamalt. Haridusvaldkonnas tähendab tehnoloogia areng ja rakendamine tõhusamat õppeprotsessi ning haritumaid ja pädevamaid kodanikke.

===Tööturg ja töökohad===

====Suurem produktiivsus====
Alates tööstusrevolutsioonist 19. sajandil on järjest rohkem hakatud inimtööjõu poolt täidetavaid ülesandeid automatiseerima. Kõige suurem mõju on sellel olnud tootmisele, kus tõuseb keskmine produktiivsus tänu tehnoloogiale igal aastal hinnanguliselt kuni 1.4% [https://www.mckinsey.com/~/media/mckinsey/featured%20insights/digital%20disruption/harnessing%20automation%20for%20a%20future%20that%20works/a-future-that-works-executive-summary-mgi-january-2017.ashx]. Selle põhjuseks on asjaolu, et tootmises on suur roll töökohtadel, kus ülesanded on väga korduvad ja ühetaolised ja vähese komplekssuse tõttu robotitele sobivad. Tuntud näide automatiseerimisest tootmises on autotööstus, mis 20. sajandil oli masintööjõu kasutuselevõtmise poolest esirinnas. [https://www.independent.co.uk/life-style/motoring/features/the-timeline-car-manufacturing-2088018.html] Autode kokkupanek on inimeste jaoks raske ning aeganõudev töö, kuid robotite rakendamine võimaldas 1960. aastatel autotööstusel tõusta uuele efektiivsuse tasemele, ilma milleta ei oleks autod iial saanud nii populaarseks kui nad tänapäeval on.

====Täpsus====
Üks suuremaid probleeme inimtööjõu kasutamise puhul on inimlikud eksimused. Hooletusest tulenevate vigade eest ei ole kaitstud ka kõige kogenumad ja kohusetundlikumad töötajad. Seda mure on aga võimalik vähendada tehnoloogia abiga. Masinad suudavad täita sama ülesannet tuhandeid või isegi miljoneid kordi järjest ja seda sealjuures iga kord sama hästi kui identselt. 21. sajandil on roboteid hakatud kasutama ka keerulisemates valdkondades, näiteks kirurgias. Meditsiin on valdkond, kus inimlikul eksimusel võivad olla surmavad tagajärjed. Seega on loodud roboteid, mida kaugjuhtimise teel kontrollides saavad kirurgid läbi viia operatsioone ja muuta seeläbi eksimuse tõenäosuse kaduvväikseks. Kui inimest võivad kergesti mõjutada mitmed tegurid nagu näiteks meeleolu, töökeskkonna temperatuur, töökollektiiv, siis robotitele need faktorid ei mõju ning seeläbi saavutatav täpsus ületab ka täpseimate inimtööliste oma mitmekordselt. Täpseimate kirurgias ja tööstuses kasutatavate robotite viga jääb 1 mikromeetri piiridesse- see on täpsus, millest inimtööjõu puhul võib vaid unistada.[https://www.roboticsbusinessreview.com/manufacturing/robot-precision-evolves/]
====Tööohutus ja ergonoomika====
On olemas suur hulk ametikohti, kus eksisteerib pidev oht töötaja tervisele või isegi elule. Kui vanasti oli seesuguste ametitega kaasnev risk paratamatus, siis tänapäevane tehnoloogia on erinevates valdkondades suutnud vigastuste ja füüsilise koormusega kaasnevaid ohtusid suurel määral vähendada. Nii mõnigi töökoht, mille pidajad pidid varasemalt surmaga silmitsi seisma, on muudetud täiesti ohutuks. Näiteks demineerijad saavad pomme kahjutuks tehes kasutada moodsaid demineerimisroboteid, mida on võimalik juhtida sadade meetrite kauguselt. Nii saab vale liigutuse või muu vea korral viga vaid robot, kuid inimeluga ei juhtu midagi. Kuid tehnoloogia mõju tööohutusele pole alati nii dramaatiline. Ergonoomilised reguleeritavad lauad on muutnud kontoritöötajate elu lihtsamaks, sest nende abil saab vältida päev otsa samas asendis viibimist. Pika perioodi jooksul hoitud sundasenditega võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. On loodud ka seadmeid, mida kasutaja saab kinnitada oma seljale ning mis saadavad talle meeldetuletuseks signaali, kui istumisasend on kahjulik. Tänapäevastel monitoridel on automaatsed heledusemuutjad, mis kohandavad ekraani eredust sõltuvalt keskkonna valgustatusest, et kaitsta kasutaja silmi.[https://mashable.com/ad/article/innovative-ergonomic-products] Kõik sellised tooted kindlustavad, et töötajad oleks terved ning tagavad maksimaalse produktiivsuse.
====Töö kättesaadavus====
Kui veel mõned aastakümned tagasi oli reaalsus, et töö tegemiseks peab füüsiliselt töökohta kohale minema, siis kaasaegsete lahenduste abil on kaugtöö muudetud käepäraseks. Nii mõneski valdkonnas ei ole töötajate füüsiliselt kohalviibimine üldse oluline, sest nii tööülesandeid täita kui kollektiiviga suhelda saab ka interneti vahendusel. Tähelepanuväärse tõuke selle trendi arengus on andnud üleilmne Covid-19 pandeemia, millest ajendatuna pidid paljud tööandjad kohaldama kaugtöö võimalusi, et viiruse levikut ära hoida. On märkimisväärne, et uuringute tulemusena on töö viimine distantsile tõstnud töötajate produktiivsust keskmiselt 13 %.[https://nbloom.people.stanford.edu/sites/g/files/sbiybj4746/f/wfh.pdf] Töö lahti sidumine füüsilisest kohalkäimisest võimaldab ettevõtetel värvata inimesi sõltumata nende asukohast. Näiteks võib ettevõte, mille peakontor on New Yorgis, vabalt tööle võtta spetsialisti, kes ise elab Pekingis, eeldusel et firma võimaldab kaugtööd. Tänu sellisele paindlikkusele on tööturg avatum ning seeläbi ka produktiivsem.
===Haridus===
====Hariduse kättesaadavus====
Sarnaselt tööturuga sai ka hariduselu Covid-19 pandeemia tagajärjel tugeva löögi, sest koolid paljudes maailma riikides suunati distantsõppele. See sundis pedagooge tarvitusele võtma uudseid lahendusi õppeprotsessi korraldamisel. Tunde hakati läbi viima videokõnede vahendusel ning hindelisi töid esitati digitaalselt. Ilma moodsa tehnoloogiata oleks õpilaste haridus kannatanud palju rohkem kui see reaalselt kannatas. Õppeprotsessi tehnoloogiaga paindlikumaks muutmine on maad võtmas ka mittepandeemilises kontekstis, eriti ülikoolides. Näiteks Londoni ülikool pakub sadu kursusi, mida saab läbida vaid veebi vahendusel.[https://london.ac.uk/make-yourself-home#teaching-and-learning-in-education-20340]
Veel eelmise aastatuhande lõpus olid sellised lahendused ennekuulmatud ja et mingi asutuse pakutavast haridusest osa saada, tuli kas osta raamat, mis seda haridust kajastas või ise kohale minna. Internetikeskkonnad nagu näiteks Zoom ja Skype on vähendanud vajadust õpilasel ja õpetajal või tudengil ja õppejõul samas ruumis viibida, sest tunde ja loenguid saab läbi viia ka videoformaadis. Nii on hariduse omandamine paljudel juhtudel tänu tehnoloogiale kiirem ja tõhusam kui klassikaliste meetoditega.
====Interaktiivsed lahendused====
21. sajandil on olnud rohkelt juttu hariduse huvitavamaks muutmisest ja iganenud dogmadest vabanemisest. Tehnoloogia on pakkunud uue mõtteviisi pooldajatele head võimalust katsetada ning implementeerida uudseid lahendusi õppeprotsessi rikastamisel. Ühe 2017. aastal koostatud aruande järgi nõustus 96% õpetajatest väitega, et tehnoloogial on olnud haridusele positiivne mõju.[https://edtechnology.co.uk/latest-news/96-of-teachers-say-tech-has-a-positive-impact-on-education/] Õpilaste, eriti algklassiõpilaste jaoks on näiteks hariduslike videote vaatamine palju kaasahaaravam ning motiveerivam kui õpikute sisu meelde jätmine. Kahtlemata on õpikutel oma roll hariduses, kuid infoühiskonna kontekstis ei saa mööda vaadata kaasaegsetest lahendustest nagu raamatutarkusi kinnistavad mängud ja muu meedia. Ühe uuringu järgi väitis 83% õpetajatest, et videote näitamisel on olnud nende õpetamistulemusele positiivne mõju.[https://corp.kaltura.com/wp-content/uploads/2019/07/The_State_of_Video_in_Education_2019.pdf]

== Negatiivsed küljed ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia on midagi enamat, kui uute vidinate ja rakenduste avastamine. Seetõttu peaksid kõik tehnoloogia kohta käivad arutelud arvestama ka riske ja takistusi, mida tehnoloogia võib haridusele kaasa tuua. [https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 [9]] Digitehnoloogia ja interaktiivsus kujutavad endast olulisi riske laste turvalisusele, privaatsusele ja heaolule, suurendades ohte ja kahjusid, millega paljud lapsed juba niigi silmitsi seisavad ilma võrguühenduseta ja muutes juba haavatavad lapsed veelgi haavatavamaks.

==== Lugemine ja kirjutamine ====
Vaatamata laialt levinud arvamusele, et klassiruumi tehnoloogia üldiselt parandab õpilaste akadeemilisi saavutusi ja suurendab nende motivatsiooni oma ülesannete täitmiseks, tundub, et suur sõltuvus tehnoloogiast mõjutab tõsiselt õpilaste pädevusi oskuses, mis on nende jaoks vaieldamatult olulised, nimelt lugemine ja kirjutamine. Väga paljud õpetajad on otsustanud oma õppeained viia üle digikeskkonda. Näiteks palutakse kirjandeid, esseesid ja muid tekste arvutis kirjutada. Samuti kasutatakse mõnedes õppeainetes klassikaliste õpikute asemel rakendust Google Books. Kuigi need lahendused hoiavad kokku paberit, on õpilastele need meetodid siiski negatiivse mõjuga. Nimelt kahjustab trükkimine käsitsi kirjutamist ning lugemist ning infotehnoloogia toob endaga kaasa informatsiooni pinnapealse lugemise. Selle tõttu ei õpi õpilased Google Books'st sama palju kui trükitud raamatutest. Õpilastel, kes loevad lineaarseid tekste, on parem arusaamine ja ka mälu kui neil, kes loevad interneti kaudu. Üleminek paberilt ekraanile ei muuda vaid viisi kuidas me mingis kirjatükis navigeerime, vaid mõjutab ka tähelepanu astet ning sügavust, mida me sellele konkreetsele tükile pühendame. Interneti avades, siseneme me keskkonda, mis soodustab pealiskaudset lugemist, kiirustavat ja hajutatud mõtlemist ning pealiskaudset õppimist.[https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education [10]]

==== Kalkulaatorid ====
Mure kalkulaatorite, eriti graafikakalkulaatorite kasutamise negatiivse mõju pärast, on väga aktuaalne. Kalkulaatoreid on küll kasutatud juba väga ammusest ajast saati, kuid kuna need on üldiselt numbrilised, ei pruugi õpilased omandada kindlat kontseptuaalset arusaamist matemaatikast. Kalkulaatorit kasutavate õpilaste nägemus matemaatikast on tõenäoliselt protseduurilisem ning sellest tulenevalt võivad nende probleemide lahendamise oskused olla piiratud. Nende õpilaste struktuurilise ülevaate areng matemaatikast võib samuti kalkulaatori kasutamisel takistuda või aeglustuda. Lisaks võib kalkulaator oma disaini tõttu edastada eksitavat teavet ning tekitada segadust tähistuste õppimisel. Õppeainetes nagu matemaatika ja aritmeetika takistab kalkulaatorite kasutamine õpilaste analüütilise mõtlemise õitsengut.[https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/ [11]] 2012. aastal teatas Suurbritannia valitsus oma otsusest keelata ära kalkulaatorite kasutamine algklassides, kuna õpilased kasutavad ja toetuvad nendele liiga palju.[http://bjsep.org/getfile.php?id=158 [12]]

==== Dehumaniseerimine ja isoleerimine ====
Liigsel tehnoloogia sõltuvusel klassiruumides on dehumaniseeriv mõju. Eriti just viimase kümne aasta jooksul õpetamine, kui inimtegevuse kunst inimeste võimusest ära võetud ning pigem on võim läinud tehnoloogia kätte. Paljudele haridustasemetele ja kursustele on valmistatud eelkoostatud õppekavad, mida konkreetsed aineõpetajad ise enda kursusele koostanud ei ole. Tehnoloogia tõmbab õpilasi eemale füüsilisest keskkonnast. Näiteks kõrgkoolides ja veebikursustel salvestavad õpetajad enda tunde ette või teevad seda reaalajas läbi arvutite. See sunnib õpilasi suhtlema masinatega, mitte inimestega. Lõpuks ei tea õpetaja oma õpilastest peaaegu et mitte midagi ning õpilastel omakorda puudub lähedane side ja kokkupuude oma õpetajaga, mis omakorda on hariduse üks põhieesmärk. Kui õpetajad liiga pikka aega tehnoloogiast oma klassiruumides sõltuvad, ei jää neil peaaegu et üldse aega oma õpilasi mõjutada. Tehnoloogia tekitab takistuse õpilase ja õpilase omavahelises suhtluses. Isolatsiooni tunne on üha levinuim noorte õpilaste seas, kes käivad koolides, kus tahvelarvutite kasutamine on tavaline. Tehnoloogiapõhiste mängude ja meelelahutuse korduv kasutamine, mille eesmärk on muuta tunnid atraktiivsemaks, toob kaasa õpilaste seas isolatsiooni tunde ja võib lõpuks viia kehvemate õpitulemusteni. Uuringud on aga tõestanud, et nutitelefonide laialdane kasutamine õppeprotsessis põhjustab õpilaste tähelepanu hajumist, teadmiste killustumist ja õpetajate suutmatust klassiruume hallata. [https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064 [13]] Isoleeritus ja üksindus näib olevat ülim mõju õpilaste tehnoloogiakasutusele, kuna olles täielikult sukeldunud klassiruumi digitaalsete vidinatega manipuleerimisse, unustavad nad sageli, et on klassikaaslasi, kellele nad saavad toetuda ja kellega suhelda.

=== Tööturul ===
Tehnoloogiat võib leida kõikjalt ning sellest ei saa põgeneda. Tehnoloogia mittekasutamine võib tähendada ka tagasilööki oma karjääris ja isiklikus elus. Lihtsamalt öeldes, on tänapäeval väga raske oma elu ette kujutada ilma tehnoloogiata. Kõik ettevõtted erinevates tööstusharudes üle kogu maailma on juba kaasaegse tehnoloogia kasutusele võtnud, kuid töötajad kogevad tööl tõsiseid negatiivseid mõjusid, mille on põhjustanud justnimelt tehnoloogia.

==== Töö- ja puhkeaeg ====
Tänapäeval on töötajatel põhiliseks töövahendiks arvuti. Tänu arvutile, on paljudes ettevõtetes võimalik teha kaugtööd peaaegu ükskõik kus, kus on olemas internetiühendus. Kaugtöö võimalus on loomulikult väga kasulik mitmetele inimestele, kuid sellel on ka üks suur negatiivne külg, nimelt kaob sellisel töö vormil piir töö- ja puhkeaja vahel.[https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid [14]] Kuna arvuti on suurema osa ajast käe-jala kaugusel ning niisama arvutit meelelahutuseks kasutades märgatakse tahes-tahtmata ka tööga seotud teavitusi. See teeb arvuti kasutamise meelelahutuseks peaaegu võimatuks, kui näha tööalaseid teavitusi, mis panevad kasutajat kohe tööasjade peale mõtlema. Tänapäeval saab mitmeid tööasju ka telefoniteel ajada, näiteks logida sisse oma töömeili ka telefonis. See tähendab, et raske on kasutada oma puhkeaega mitte tööle mõeldes, sest kõik tööinformatsioon ja teated on töötajal koguaeg silme ees ning ka mõtetes.

==== Segavad faktorid ====
Arvutis tööd tehes veedavad töötajad töö peale oma tööajast 43%.[https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/ [15]] Põhjus, mis see osakaal suhteliselt väike on, seisneb segavates faktorites, mis arvutis töötades esile tulevad. Rakendused nagu email ning muud töösisesed programmid on küll tööd kiiremaks teinud, kuid mida aega edasi, seda segavamaks see muutub tööd tehes. E-kirjad, vestlused, kiirsõnumid langetavad töötajate produktiivsust, kuna tänapäeval tuleb neid iga päevaga aina rohkem ja rohkem. Viimasel ajal tutvustatakse töötajale selle lahenduseks võimalusi, kuidas saaks neid häirimisi paremini hallata ehk emailil mingiks hetkeks ühendus katkestada või moodustada endale aken, millal nendega tegeletakse, nii need ei ole silme eest iga hetk ning aitavad poolelioleva töö lõpuni viia ilma, et keskendutakse vahelesegavale asjale. Kui tööd segavad erinevad faktorid, tõuseb töötajatel stressitase, neil tekib suurem frustratisoon, ajasurve ja pingutus. Kõik need tegurid mõjuvad inimese vaimsele ja ka füüsilisele tervisele negatiivselt. Samuti peab ära märkima selle tõttu hajameelsete töötajate tehtud töö laiema mõju.

== Allikad ==
1. https://home.cern/science/computing/birth-web

2. https://history-computer.com/apple-ii-complete-history-of-the-apple-ii/

3. https://online.purdue.edu/blog/education/evolution-technology-classroom

4. https://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/pc25/pc25_birth.html

5. https://azure.microsoft.com/en-us/overview/what-is-the-cloud/

6. https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ (Kasutatud 03.12.2021)

7. https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ (Kasutatud 03.12.2021)

8. https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ (Kasutatud 03.12.2021)

9. https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace (Kasutatud 03.12.2021)

10. https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ (Kasutatud 03.12.2021)

11. https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 (Kasutatud 03.12.2021)

12. https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ (Kasutatud 03.12.2021)

13. https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ (Kasutatud 03.12.2021)

14. https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 (Kasutatud 03.12.2021)

15. https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education

16. https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/

17. http://bjsep.org/getfile.php?id=158

18. https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064

19. https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid

20. https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/

21. https://www.electronicshub.org/introduction-to-industrial-automation/#Types_of_Industrial_Automation_Systems (Kasutatud 05.12.2021)

Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses

2021-12-05T19:31:47Z

Tapaas: /* Positiivsed küljed */

Tehnoloogia on saanud osaks meie elust. Uued tehnoloogiad ei ole enam vaid lisad, mida on tore omada, aga ilma milleta saaks samahästi hakkama, nüüdseks on neist saanud suhtluskeskmed, mis on tänapäeval ülioluliseks osaks meie elust.

== Ajalugu ==
Ei ole kokkuleppele jõutud, mis aastal digitaaltehnoloogia töökeskonna ja hariduse osaks sai. Vaieldakse, et see algas esimese LEO I arvuti käivitamisega, 1951. aastal. Teised väidavad, et see algas esimese elektroonilise kirja saatmisega, 1971. aastal. Selleni pole veel kokkuleppele jõutud, aga üks asi on kindel: digitaaltehnoloogia on nüüdseks töökeskkonna ja hariduse lahutamatu osa.

=== Töökeskkond ===

==== Esimesed arvutid töökeskkonnas ====
Aastatel 1970 - 1990 hakkasid arvutid töökeskkonda sisenema. Apple tuli 1976. aastal turule Apple I arvutiga, mis oli esimene enda suguste seas. Apple I ei olnud turunduslikult kuigi edukas, aga see valmistas teed Apple II-le. Vaadates arvuteid, mida kasutati aastakümneid tagasi, siis võivad tunduda need abituna. Seda väita ei ole kuigi vale kui võrrelda neid arvuteid tänapäeva nõuetega. Tol ajal olid need arvutid, oma 6502 protsessori ja 48 kb RAM-ga, suutelised tegema seda, milleks nad loodud olid.[https://history-computer.com/apple-ii-complete-history-of-the-apple-ii/[2]] Lisaks Apple seeria arvutitele olid samasuguste näitajatega ka Commodore PET 2001 ja TRS-80.

====Töökeskkonna digitaliseerimine ====
Iga suurem ettevõte, aastatel 1990, omas nüüd tööarvuteid. Järgmiseks sammuks oli töökeskkond digimaailma viia ja seda sai teha tänu internetile. Internet kui mõte oli olemas juba 1960. aastatel, kuid alles aastal 1991 mõtles Tim Berners-Lee välja digitaalse “sihtpunkti”, mida me tunneme tänapäeval veebilehena.[https://home.cern/science/computing/birth-web [1]] Internetiajastu tuli nagu torm. Ettevõtjate unikaalsed mõttet põimusid interneti lõputute võimalustega. Iga ettevõte võis nüüd luua oma meiliaadressi, luua veebilehte ja saata e-kirju. Omavaheline suhtlus muutus digitaalseks.

====Pilve kasutuselevõtt====
Järgmisel kahel aastakümnel oli pakkuda veel omakorda uuendusi. Üks suurimaid innovatsioone töökeskkonnas oli “pilv”. Tänu “pilvele” ei pea ettevõtted enam füüsilisi koopiaid hoidma. Kõike saab teha võrgus. See tõi endaga kaasa töökeskkonna muutuse. Inimesed ei pidanud ilmtingimata kontoris olema, et vajalikud toimetused ära teha. Kõik vajaliku sai salvestada “pilve”, kust töötajatel on sellele ligipääs ja saavad esitada vajalikud andmed ja paberid ka digitaalsel kujul. Nüüd ei olnud enam arvutid üksteisega ühendatud. Nüüd on kõik, absoluutselt kõik ühendatud: arvutid, kelladja telefonid. Ükskõik kes on kättesaadav ainult mõne sõrmeliigutuse kaugusel.[https://azure.microsoft.com/en-us/overview/what-is-the-cloud/[5]]

===Õppeasutus===
Sarnased tehnoloogilised lahendused leidsid aset ka hariduses, õppimises ja õpetamises. Tänapäeval ei kujutaks me õppimist ilma nutiseadmeteta ette, sest suur osa informatsioonist on tänapäeval sekunditega kättesaadav.

====Muutused õppeprogrammides====
1920 aastatel hakati kasutama õppeasutuses raadioid. Õppeprogramme hakati tootma raadiosaadete jaoks, et õppimine ei oleks nii üksluine ja igav.
1950 algusaastatel tuldi välja dokumendi kaameraga ja videosalvestustega, mis muutsid õppeprotsessi tohutult. Tänu dokumendikaamerale said õpilased näha, mida õppejõud paberile kirjutab. Nii raadiol kui ka videosalvestustel oli sarnane eesmärk: teha õppimisprotsess huvitavamaks.[https://online.purdue.edu/blog/education/evolution-technology-classroom[3]]

==== Kalkulaator ja personaalarvuti ====
1972 hakati klassiruumides kasutama kalkulaatorit, mis võimaldas teha arvutusi kiirelt ja veatult. Umbes kümme aastat hiljem tuli IBM välja personaalse arvutiga, milleks oli IBM5150.[https://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/pc25/pc25_birth.html[4]] IBM5150 ei olnud kuigi võimas arvuti võrreldes tol aja teiste 8 bitiste arvutitega. Õppeasutused tedsid, et ei lähe kaua aega, kui arvutid jõuavad õppeasutustesse. 1993 aastal tuli Apple välja “Personal Digital Assistanti” või lühidalt PDA-ga. Peale seda on olnud arvutid osa inimeste igapäevaelust.
Nüüdseks on paljudel õpilastel üks nutiseade, kui mitte kaks, mis on ööpäevaringselt ühenduses internetiga. Paljud ei kujutaks oma igapäeva elu ette ilma interneti või nutiseadmeta. Need on juba osa meist.

== Tänapäeva näited ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia juhatab sisse põhjalikud struktuurimuutused, mis võivad olla lahutamatud tootlikkuse olulisest paranemisest nii õpetamise kui õppimise toetamiseks.

==== Tahvelarvuti ====
Tänapäeval aina rohkem vahetuvad koolides õpikud tahvelarvutite vastu. Need võimaldavad õpilastel teha virtuaalseid väljasõite peaaegu igasse sihtkohta, mida klassis käsitletakse. Mõned veebisaidid toetavad seda 360-kraadise videoga. Tegu on klassiruumis kaasaskantav uurimistööriistaga, mis võimaldab õpilastel ihaldavat informatsiooni uurida mõne hetkega koha pealt lahkumata. E-raamatud on loodud spetsiaalselt tahvelarvutites kasutamiseks, mistõttu lubatakse õpilastel kasutada oma tahvelarvuteid klassiruumis lugemiseks. Lisaks on tahvelarvutitel kõlarid, mis võimaldavad hõlpsalt kuulata audioraamatuid või teksti kõneks muutvaid e-raamatuid. Kasutades rakendusi nagu Tune In Radio, saavad õpilased kuulata oma tahvelarvutites muusikat, raadiosaateid ja podcaste kogu maailmast. Tahvelarvutid annavad võimaluse multimeediumiprojektide, koomiksite, raamatute, muusika ja muu loomiseks. Neid projekte saab jagada ja näidata oma õpetajate või kaasõpilastega. Tahvelarvutitel on kaamerad ja õige fototöötlusrakendusega saavad õpilased töötada loominguliste projektidega või lihtsalt dokumenteerida tunnitegevusi. Lisaks saab luua pilves klassi märkmete tegemise lehe, kuhu kõik õpilased saavad ideid ja märkmeid jagada. Internetist leidub palju kvaliteetseid haridusrakendusi, mida õpilased õppimise täiendamiseks kasutavad. Kõike alates matemaatika teisendusrakendustest kuni keeleõppe rakendusteni. Lisaks õpperakendustele on ka palju hariva väärtusega mänge.

==== 3D Printer ====
3D-printimise rakendamine hariduses on laialdaselt kasutusel põhi- ja keskkoolides, ülikoolides, raamatukogudes, tehnikakõrgkoolides ja muudes haridusasutustes. 3D-printimine on muutnud tootmismaailma paremaks. Paljud tootjad kasutavad lennukiosade, jäsemete proteeside ja isegi 3D-prinditud ravimite tootmiseks 3D-printimise või lisatootmistehnoloogiaid. Hariduses hõlbustavad 3D-printimise tehnoloogiad paremat õppimist, oskuste arendamist ning õpilaste ja õpetajate suuremat seotust ainega. Lisaks tekitab 3D-printimine suuremat loovust ja koostööd probleemide lahendamisel. Laias laastus on haridusasutustes 3D-printimiseks neli peamist kasutusjuhtu:

1. Õpetada õpilastele 3D-printimist, 3D-printimise tehnoloogia toimimist ja selle rakendusi reaalsetes olukordades (nt tööstusprotsesside sujuvamaks muutmisel).

2. Koolitajate teavitamine 3D-printimisest, et seda saaks õppekavadesse asjakohaselt lisada

3. Õpilaste loovuse ja disainioskuste parandamine

4. Artefaktide printimine, mis aitavad õpilastel mõista olulisi mõisteid.[https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ [6]]

==== Tehisintellekt ====
Tehisintellekt on tänapäeval tehnoloogia keskne osa. See juhib peeneid asju, nagu Netflixi soovitused ja keerulisemad süsteemid, nagu äriennustustarkvara. Kuna tehisintellekt mõjutab tehnoloogiat paljudes tööstusharudes, on ka koolid hakanud kohanema. Tehisintellekt hariduses – täpsemalt põhikooli hariduses – toob kasu nii õpilastele kui ka õpetajatele. Kaks levinud näidet tehisintellektist hariduses on assistendid ja automatiseerimine, kuid koolid saavad neid tööriistu veelgi kaugemale viia.
Tehisintellekt saab põhikooli hariduses alustada tüütute ja korduvate ülesannete lihtsamaks muutmisest. Haldustoimingud, nagu digifailide korraldamine ja dokumentide edasi-tagasi edastamine, võivad olla aeganõudvad. Samamoodi võivad hinnete määramine ja ajakava koostamine võtta ära õpetajate õpilastega veedetud aja. Erinevat tüüpi tarkvara automatiseerib need toimingud hõlpsalt. IntelliMetric ja Project Essay Grade on kaks silmapaistvat ressurssi, mis kasutavad tehisintellekti igasuguste ülesannete automaatseks hindamiseks alates testidest kuni esseedeni. Sellised tööriistad hõlbustavad õpetajatel õpilastega suhtlemisele keskendumist. Õpetajad saavad õppijaid lähedalt abistada, muretsemata selle pärast, millal nad töid hindavad või teste kontrollivad.[https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ [7]]

Õpilaste tehisintellekti assistendid, mis võivad olla midagi nii lihtsat nagu Google Classroom, suudavad kontrollida õpilase töö originaalsust, nii et õpetaja ei peaks seda tegema. Mõned klassiruumid võivad töötada koos koduabilistega, nagu Amazoni Alexa. Kuna aga privaatsus on koolide ja õpilaste peamine mure, ei luba mõned koolid häälassistente klassiruumis kasutada. Assistente on aga igasuguse kuju ja suurusega. 2020. aasta detsembris teatas Denveri avalike koolide piirkond oma plaanist integreerida noorematele õpilastele tehisintellekti assistendid. Tehnika aitab lastel vestlustes ja klassitegevustes sagedamini osaleda. Kuigi roboti assistendid on ka võimalused, mis võivad õpilasi kaasata, on selline tehisintellekti abi mitmekülgsem ja võib olla midagi nii lihtsat kui arvutiprogramm. Tehisintellekt saab analüüsida õpilase edusamme ja näha, millisel tasemel nad on. Selle teabe põhjal saab õpetaja anda neile õppimise jätkamiseks rohkem abi või ressursse. Näiteks New Jerseys asuv Slackwoodi põhikool on kasutanud õppeassistenti Happy Numbers. See süsteem analüüsib õpilaste tööd matemaatikakursustel ja näitab õpetajatele, kellel on klassiruumis kõige rohkem raskusi. See võib pakkuda isikupärastatud soovitusi nende paremaks muutmiseks.[https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ [7]]

=== Tööturul ===
Tänapäeval vajab digitaalset töökohta iga ettevõte, kus on kaugtöötajad, eesliinitöötajad, mitu asukohta või mis tahes muu takistus, mis takistab iga töötaja koos viibimist. Digitaalseid töökohatehnoloogiaid ei piira füüsilise maailma piirangud. Need võimaldavad töötajatel kokku tulla, ideid jagada ja suhelda sama hästi (mõnikord isegi paremini) kui nad seda koha pealt teeks. Tööjõu juhtimisest maksimaalselt kasu saamiseks on oluline olla kursis viimaste suundumuste ja arvutitehnoloogia uute edusammudega ettevõtluses.
==== Pilv ====
"Pilv" viitab serveritele, millele pääseb juurde Interneti kaudu ning nendes serverites töötavale tarkvarale ja andmebaasidele. Pilveserverid asuvad andmekeskustes üle kogu maailma. Pilvandmetöötlust kasutades ei pea kasutajad ja ettevõtted ise füüsilisi servereid haldama ega oma masinates tarkvararakendusi käivitama.[https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ [8]]
See tööturul muudab äritegevuse maastikku, kus see kõik toimub. Pilve kaudu tegutsedes suudavad igas suuruses ettevõtted konkureerida turukonkurentidega viisil, mis varem oli ettekujuteldamatu. See taandub kapitalikulude ja üldkulude vähendamisele ning turule jõudmise kiiruse suurenemisele, mis võimaldab klientide ootusi täita. Ettevõte ei saa endale lubada pilve tempot alahinnata. Pilvega pole töötajad sunnitud oma laua taga töötama, ehk nad saavad töötada graafiku alusel, mis täiendab nende individuaalset rutiini. Nende tootlikkuse tase omakorda tõuseb, mis toob organisatsioonile kasu. Pilves töötamine võimaldab töötajatel pääseda oma dokumentidele ja failidele juurde mis tahes seadmest, olgu see siis nutitelefon, tahvelarvuti või sülearvuti, igal pool ja igal ajal, mis mitte ainult ei soodusta teie ettevõtte koostööd, vaid suurendab seda ka. Tänu pilvele töötatakse alati uusimate saadaolevate tehnoloogiatega. Kuna ettevõtte andmeid hoitakse tsentraalselt, saavad töötajad anda mitmele kolleegile, meeskonnale ja kolmandale osapoolele juurdepääsu oma failide vaatamiseks ja muutmiseks. Näiteks Office 365-s muudab Skype ärirakendus koostöö veelgi isiklikumaks ja tõhusamaks. Tänapäeval saab lisaks kiirsõnumite juurde pääsemise ja nende saatmisele ka konverentskõnesid otse Microsoft Wordist teha. Meeskond saab failidega hõlpsalt koos töötada, samal ajal kui pilv salvestab need automaatselt, et nad saaksid tulevikus igal ajal oma mobiilseadmete kaudu neid vaadata ja tööd jätkata. Pilvandmetöötluse kõrvalmõju on olnud andmete ja teabe suur hulk, mida organisatsioonid saavad kasutada oma äriprotsesside hindamiseks. Pilvesüsteemid võimaldavad usaldusväärselt koguda, jälgida ja analüüsida olulisi andmeid, mis võivad aidata organisatsioonidel protsesse värskendada või asendada, et tagada parem tulu. See võimaldab töökohal tõhusamalt toimida ning töötajatele määrata õigeid ülesandeid ja rolle.[https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace [9]]

==== Digiturvalisus ====
Turvalisus on pikka aega olnud väljakutse paljudele ettevõtetele, eriti neile, kes tegelevad tundlike andmetega. COVID-19 pandeemia on veelgi kiirendanud kaugtööpoliitika kasutuselevõttu. See on pannud paljud mõtlema, kuidas rakendada paindlikku tööpoliitikat, tagades samas turvalisuse nii pandeemia ajal kui ka pärast. Kräkkerid on tõenäoliselt üks suurimaid ohte ettevõtetele, olenemata nende suurusest või tööstusest.[https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ [10]] Ettevõtte Positive Technologies 2020 aasta aprillis väljastatud aruandes leiti, et organisatsioonidele suunatud küberrünnakud on tõusuteel, kasvades aastatel 2018–2019 19%. Enim sihitud sektorid olid valitsusorganisatsioonid ning tervishoiu- ja haridusasutused, mis said 54% kõigist rünnakutest.[https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 [11]] Nõrkade paroolide otsimise, andmepüügi e-kirjade saatmise ning pahavara ja sotsiaalse manipuleerimise rünnakute abil saavad kräkkerid tuvastada nõrgad lingid ja võtta üle terved võrgud. Kuigi kräkkerid pakuvad pidevalt uusi ideid ja tehnikaid kasutajate ja ettevõtete petmiseks, aitab neid sageli töötajate hooletus (mis moodustab 70% andmetega seotud rikkumistest), küberturvalisuse alusteadmiste puudumine ning juhuslik kokkupuude veebis ja Internetis. Need on leiud identiteedivarguse ressursikeskuse (ITRC) aruandes, milles vaadeldi väga üksikasjalikult andmetega seotud rikkumiste levinumaid põhjuseid. Samuti leiti, et mõned andmetega seotud rikkumised on põhjustatud volitatud töötajate tahtlikust andmete vargusest, piiratud ja ebaturvalisi protokolle kasutavatest ettevõtetest ning halvasti kavandatud juurdepääsukontrollist. Tänapäeval leidub tööturul erinevaid lahendusi küberrünnakute vastu.[https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ [10]]

Töötajad hoiavad kaasaskantavaid seadmeid, nagu sülearvutid ja mobiiltelefonid, alati turvalise pääsukoodiga lukustatuna. Turvaliste pääsukoodide loomiseks on palju võimalusi. Mõnel seadmel on biomeetrilised skannerid, samas kui teised kasutavad autentimiseks PIN- või maatriksipääsukoodi. Kui kasutatakse tekstiparooli, siis see peab olema iga konto jaoks kordumatu. Kriitiliste rakenduste ja kontode puhul nõutalse töötajatelt kahefaktorilise autentimise kasutamist. Kui töötatakse väljaspool kontorivõrku, tagatakse ohutus WiFi-ühenduse kasutades VPN-ga (virtualiseeritud personaalvõrk). VPN toimib turvalise tunnelina Internetis, krüptides liiklust. Rakendades oma kontori turvalises võrgus VPN-i, saavad töötajad reisida, tuginedes peakorteri kaitsekontrollile.[https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ [12]]

==== Intelligentne virtuaalassistent ====
Intelligentsed virtuaalsed assistendid on intelligentse automatiseerimise areng, mis aitab organisatsioonidel suurendada isiklikku suhtlust klientidega. Need võimaldavad organisatsioonidel pakkuda isikupärastatud puudutust kõigile oma kontaktidele ja klientidele. Võimalus suhelda inimlikul viisil on suur edasiminek võrreldes sellega, kuidas ettevõtted on seni suutnud klientidega suhelda, mida kuni viimase ajani piiras töötajate suutlikkus või suures osas üldised massmeiliprogrammid. Intelligentse virtuaalse assistendi lahutamatu osa on loomuliku keele mõistmine ja loomuliku keele genereerimine. Conversica juhtivteadlase dr Sid Reddy sõnul eeldab see süsteemi olemasolu, mis klassifitseerib täpselt kavatsused ja olemid. Kavatsuse all peab ta silmas lõppkasutaja kavatsust – mida klient teha püüab? Üksus pakub sellele kavatsusele konteksti. Teisisõnu viitab olem teabele, millest on abi kasutaja päringule vastamisel. Teine kriitiline komponent on masinõpe, mis viitab arvuti võimele õppida ilma selgesõnaliselt programmeerimata ja saada saadava teabe abil "targemaks". Inimkeeled on uskumatult keerulised, nüansirikkad ja pidevas arengus.[https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ [13]]

Erinevate suuruste ja tegevusaladega ettevõtted otsivad põhifunktsioonide optimeerimiseks tehisintellekti, intelligentset automatiseerimist ja konkreetselt intelligentseid virtuaalseid assistente. Üks traditsiooniline äriaspekt, mis saab tehnoloogilist tõuget, on müük – selle asemel, et jätta oma tööjõu hooleks huvitatud väljavaadete poole pöördumine ja nende jälgimine, automatiseerib laiendatud tööjõud, milles virtuaalsed assistendid ja inimesed töötavad koos. Virtuaal assistendi kasutamine esmase kliendi ja juhtivate inimeste kaasamiseks ei asenda töötajaid, vaid võimaldab neil oma aega paremini hallata. InsideSales.com andmetel kulutavad müügiesindajad müümisele vaid 37 protsenti oma ajast. See tähendab, et suurem osa müüja ajast kulub tulu mittetoovatele tegevustele, nagu haldusülesanded (sisepoliitika ja kinnitustega tegelemine) ning sihtkontode ja klientide analüüsimine. Kuna tarbijate ootused kiirele, viisakale ja isikupärastatud suhtlusele kasvavad jätkuvalt, peavad ettevõtted kliendi äri teenimiseks täitma või ületama need vajadused. Ettevõted investeerivad lahendusse, mis tagab sobivalt soovitud kiire ja isikupärastatud tähelepanu. Tänapäeval saab kasutada intelligentseid virtuaalassistente, et aidata klientidel tunda, et neid kuulatakse ja nende vajadustega arvestatakse.[https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ [13]]

== Tulevikuvaated ==

===Õppeasutuses===

Tehnoloogia on ja jääb alati õppimise ja õpetamise juurde. Tehnoloogiat hakatakse kasutama kooli tundides enam ja enam. Tulevikus on kindlasti tulemas virtuaalreaalsus klassiruumi, kus õpilased saavad virtuaalses maailmas kaasahaaravalt uurida ning õppida, mis parandab õppimiskogemust. VR ehk virtuaalreaalsus on hetkel pidevas arengus. Tänu virtuaalreaalsuses saavad õpilased näha realistlike pilte.

===Tööturg===

Lähitulevikus võime me näha enam ja enam seda, et lihtsamad tööd võtab robot üle inimestelt.
Kuna tehnoloogia on pidevas arengus ja tööturg on suur ja lai, siis neid tehnoloogilisi lahendusi on palju ja paljusid tehnoloogilisi lahendusi ei pruugi isegi hetkel olemas olla.
Kui vaadata lähituleviku siis tehisintellekt hakkab töötama digitaalses tööruumides, kus töötaja saab reaalajas vaadata andmeid ning nendele ligi pääseda ükskõik kust kohast ning seadmega. Sellega kaasneb töötajate tootlikkuse kasv.
Lähitulevikus aina enam hakkavad ettevõtted kasutusele võtma sellist süsteemi kus töötaja saab töötada ükskõik kus ja mis ajal tahes. Näiteks tulevane töökoht on selline, et töötaja saab töötada nii kodus kui ka töö juures. Et sellist lahendust toetada peab olema tehnoloogia paigas, mis tähendab seda, et töötaja tootlikkus oleks kõrge ning ei erineks kodus töötamise ja kontoris töötamise vahel.

===Tööstuslik automatiseerimine===

Ettevõtjad soovivad oma tööstusi viia automaatse süsteemi peale, mis on kordades odavam kui inimtöö kasutamine.
Tööstuse automatiseerimise tasemed saame jagada kolmeks hierarhiliseks kolmnurgaks. [16]

====Supervisor Level====

Supervisor Level ehk juhendaja tase asub kolmnurga tipus, mis koosneb tavalisest lauaarvutist, paneelarvutist või rack-arvutis. Arvutitesse on installitud standardsed opratsioonisüsteemid koos spetsiaalse tarkvaraga. [16]

====Control Level====
Control Levelil asub keskmisel tasemel, kus kasutatakse loogikakontrollereid või PLC-sid kus on käivitatud kõik automatiseerimisega seotud programmid. [16]

====Field Level====
Field Leveli on kolmnurga kõige alumine tase, kus on kasutatud kõik võimalike andureid mis annavad infot mis toimub näiteks tootmisliinil. [16]

== Positiivsed küljed ==
Pea kogu tehnoloogiline innovatsioon on läbi ajaloo olnud ajendatud efektiivsuse tõstmise ning tööviljakuse suurendamise soovist, nii ka tööturul ja hariduses. Mida rohkem leiab aset töökohtade automatiseerimine, seda enam on inimtööjõul võimalik oma aega kulutada otstarbekamalt. Haridusvaldkonnas tähendab tehnoloogia areng ja rakendamine tõhusamat õppeprotsessi ning haritumaid ja pädevamaid kodanikke.

===Tööturg ja töökohad===

====Suurem produktiivsus====
Alates tööstusrevolutsioonist 19. sajandil on järjest rohkem hakatud inimtööjõu poolt täidetavaid ülesandeid automatiseerima. Kõige suurem mõju on sellel olnud tootmisele, kus tõuseb keskmine produktiivsus tänu tehnoloogiale igal aastal hinnanguliselt kuni 1.4% [https://www.mckinsey.com/~/media/mckinsey/featured%20insights/digital%20disruption/harnessing%20automation%20for%20a%20future%20that%20works/a-future-that-works-executive-summary-mgi-january-2017.ashx]. Selle põhjuseks on asjaolu, et tootmises on suur roll töökohtadel, kus ülesanded on väga korduvad ja ühetaolised ja vähese komplekssuse tõttu robotitele sobivad. Tuntud näide automatiseerimisest tootmises on autotööstus, mis 20. sajandil oli masintööjõu kasutuselevõtmise poolest esirinnas. [https://www.independent.co.uk/life-style/motoring/features/the-timeline-car-manufacturing-2088018.html] Autode kokkupanek on inimeste jaoks raske ning aeganõudev töö, kuid robotite rakendamine võimaldas 1960. aastatel autotööstusel tõusta uuele efektiivsuse tasemele, ilma milleta ei oleks autod iial saanud nii populaarseks kui nad tänapäeval on.

====Täpsus====
Üks suuremaid probleeme inimtööjõu kasutamise puhul on inimlikud eksimused. Hooletusest tulenevate vigade eest ei ole kaitstud ka kõige kogenumad ja kohusetundlikumad töötajad. Seda mure on aga võimalik vähendada tehnoloogia abiga. Masinad suudavad täita sama ülesannet tuhandeid või isegi miljoneid kordi järjest ja seda sealjuures iga kord sama hästi kui identselt. 21. sajandil on roboteid hakatud kasutama ka keerulisemates valdkondades, näiteks kirurgias. Meditsiin on valdkond, kus inimlikul eksimusel võivad olla surmavad tagajärjed. Seega on loodud roboteid, mida kaugjuhtimise teel kontrollides saavad kirurgid läbi viia operatsioone ja muuta seeläbi eksimuse tõenäosuse kaduvväikseks. Kui inimest võivad kergesti mõjutada mitmed tegurid nagu näiteks meeleolu, töökeskkonna temperatuur, töökollektiiv, siis robotitele need faktorid ei mõju ning seeläbi saavutatav täpsus ületab ka täpseimate inimtööliste oma mitmekordselt. Täpseimate kirurgias ja tööstuses kasutatavate robotite viga jääb 1 mikromeetri piiridesse- see on täpsus, millest inimtööjõu puhul võib vaid unistada.[https://www.roboticsbusinessreview.com/manufacturing/robot-precision-evolves/]
====Tööohutus ja ergonoomika====
On olemas suur hulk ametikohti, kus eksisteerib pidev oht töötaja tervisele või isegi elule. Kui vanasti oli seesuguste ametitega kaasnev risk paratamatus, siis tänapäevane tehnoloogia on erinevates valdkondades suutnud vigastuste ja füüsilise koormusega kaasnevaid ohtusid suurel määral vähendada. Nii mõnigi töökoht, mille pidajad pidid varasemalt surmaga silmitsi seisma, on muudetud täiesti ohutuks. Näiteks demineerijad saavad pomme kahjutuks tehes kasutada moodsaid demineerimisroboteid, mida on võimalik juhtida sadade meetrite kauguselt. Nii saab vale liigutuse või muu vea korral viga vaid robot, kuid inimeluga ei juhtu midagi. Kuid tehnoloogia mõju tööohutusele pole alati nii dramaatiline. Ergonoomilised reguleeritavad lauad on muutnud kontoritöötajate elu lihtsamaks, sest nende abil saab vältida päev otsa samas asendis viibimist. Pika perioodi jooksul hoitud sundasenditega võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. On loodud ka seadmeid, mida kasutaja saab kinnitada oma seljale ning mis saadavad talle meeldetuletuseks signaali, kui istumisasend on kahjulik. Tänapäevastel monitoridel on automaatsed heledusemuutjad, mis kohandavad ekraani eredust sõltuvalt keskkonna valgustatusest, et kaitsta kasutaja silmi.[https://mashable.com/ad/article/innovative-ergonomic-products] Kõik sellised tooted kindlustavad, et töötajad oleks terved ning tagavad maksimaalse produktiivsuse.
====Töö kättesaadavus====
Kui veel mõned aastakümned tagasi oli reaalsus, et töö tegemiseks peab füüsiliselt töökohta kohale minema, siis kaasaegsete lahenduste abil on kaugtöö muudetud käepäraseks. Nii mõneski valdkonnas ei ole töötajate füüsiliselt kohalviibimine üldse oluline, sest nii tööülesandeid täita kui kollektiiviga suhelda saab ka interneti vahendusel. Tähelepanuväärse tõuke selle trendi arengus on andnud üleilmne Covid-19 pandeemia, millest ajendatuna pidid paljud tööandjad kohaldama kaugtöö võimalusi, et viiruse levikut ära hoida. On märkimisväärne, et uuringute tulemusena on töö viimine distantsile tõstnud töötajate produktiivsust keskmiselt 13 %.[https://nbloom.people.stanford.edu/sites/g/files/sbiybj4746/f/wfh.pdf] Töö lahti sidumine füüsilisest kohalkäimisest võimaldab ettevõtetel värvata inimesi sõltumata nende asukohast. Näiteks võib ettevõte, mille peakontor on New Yorgis, vabalt tööle võtta spetsialisti, kes ise elab Pekingis, eeldusel et firma võimaldab kaugtööd. Tänu sellisele paindlikkusele on tööturg avatum ning seeläbi ka produktiivsem.
===Haridus===
====Hariduse kättesaadavus====
Sarnaselt tööturuga sai ka hariduselu Covid-19 pandeemia tagajärjel tugeva löögi, sest koolid paljudes maailma riikides suunati distantsõppele. See sundis pedagooge tarvitusele võtma uudseid lahendusi õppeprotsessi korraldamisel. Tunde hakati läbi viima videokõnede vahendusel ning hindelisi töid esitati digitaalselt. Ilma moodsa tehnoloogiata oleks õpilaste haridus kannatanud palju rohkem kui see reaalselt kannatas. Õppeprotsessi tehnoloogiaga paindlikumaks muutmine on maad võtmas ka mittepandeemilises kontekstis, eriti ülikoolides. Näiteks Londoni ülikool pakub sadu kursusi, mida saab läbida vaid veebi vahendusel.[https://london.ac.uk/make-yourself-home#teaching-and-learning-in-education-20340][http://www.example.com link title]
Veel eelmise aastatuhande lõpus olid sellised lahendused ennekuulmatud ja et mingi asutuse pakutavast haridusest osa saada, tuli kas osta raamat, mis seda haridust kajastas või ise kohale minna. Internetikeskkonnad nagu näiteks Zoom ja Skype on vähendanud vajadust õpilasel ja õpetajal või tudengil ja õppejõul samas ruumis viibida, sest tunde ja loenguid saab läbi viia ka videoformaadis. Nii on hariduse omandamine paljudel juhtudel tänu tehnoloogiale kiirem ja tõhusam kui klassikaliste meetoditega.
====Interaktiivsed lahendused====
21. sajandil on olnud rohkelt juttu hariduse huvitavamaks muutmisest ja iganenud dogmadest vabanemisest. Tehnoloogia on pakkunud uue mõtteviisi pooldajatele head võimalust katsetada ning implementeerida uudseid lahendusi õppeprotsessi rikastamisel. Ühe 2017. aastal koostatud aruande järgi nõustus 96% õpetajatest väitega, et tehnoloogial on olnud haridusele positiivne mõju (VIIDE) Õpilaste, eriti algklassiõpilaste jaoks on näiteks hariduslike videote vaatamine palju kaasahaaravam ning motiveerivam kui õpikute sisu meelde jätmine. Kahtlemata on õpikutel oma roll hariduses, kuid infoühiskonna kontekstis ei saa mööda vaadata kaasaegsetest lahendustest nagu raamatutarkusi kinnistavad mängud ja muu meedia. Ühe uuringu järgi väitis 83% õpetajatest, et videote näitamisel on olnud nende õpetamistulemusele positiivne mõju. (VIIDE)

== Negatiivsed küljed ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia on midagi enamat, kui uute vidinate ja rakenduste avastamine. Seetõttu peaksid kõik tehnoloogia kohta käivad arutelud arvestama ka riske ja takistusi, mida tehnoloogia võib haridusele kaasa tuua. [https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 [9]] Digitehnoloogia ja interaktiivsus kujutavad endast olulisi riske laste turvalisusele, privaatsusele ja heaolule, suurendades ohte ja kahjusid, millega paljud lapsed juba niigi silmitsi seisavad ilma võrguühenduseta ja muutes juba haavatavad lapsed veelgi haavatavamaks.

==== Lugemine ja kirjutamine ====
Vaatamata laialt levinud arvamusele, et klassiruumi tehnoloogia üldiselt parandab õpilaste akadeemilisi saavutusi ja suurendab nende motivatsiooni oma ülesannete täitmiseks, tundub, et suur sõltuvus tehnoloogiast mõjutab tõsiselt õpilaste pädevusi oskuses, mis on nende jaoks vaieldamatult olulised, nimelt lugemine ja kirjutamine. Väga paljud õpetajad on otsustanud oma õppeained viia üle digikeskkonda. Näiteks palutakse kirjandeid, esseesid ja muid tekste arvutis kirjutada. Samuti kasutatakse mõnedes õppeainetes klassikaliste õpikute asemel rakendust Google Books. Kuigi need lahendused hoiavad kokku paberit, on õpilastele need meetodid siiski negatiivse mõjuga. Nimelt kahjustab trükkimine käsitsi kirjutamist ning lugemist ning infotehnoloogia toob endaga kaasa informatsiooni pinnapealse lugemise. Selle tõttu ei õpi õpilased Google Books'st sama palju kui trükitud raamatutest. Õpilastel, kes loevad lineaarseid tekste, on parem arusaamine ja ka mälu kui neil, kes loevad interneti kaudu. Üleminek paberilt ekraanile ei muuda vaid viisi kuidas me mingis kirjatükis navigeerime, vaid mõjutab ka tähelepanu astet ning sügavust, mida me sellele konkreetsele tükile pühendame. Interneti avades, siseneme me keskkonda, mis soodustab pealiskaudset lugemist, kiirustavat ja hajutatud mõtlemist ning pealiskaudset õppimist.[https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education [10]]

==== Kalkulaatorid ====
Mure kalkulaatorite, eriti graafikakalkulaatorite kasutamise negatiivse mõju pärast, on väga aktuaalne. Kalkulaatoreid on küll kasutatud juba väga ammusest ajast saati, kuid kuna need on üldiselt numbrilised, ei pruugi õpilased omandada kindlat kontseptuaalset arusaamist matemaatikast. Kalkulaatorit kasutavate õpilaste nägemus matemaatikast on tõenäoliselt protseduurilisem ning sellest tulenevalt võivad nende probleemide lahendamise oskused olla piiratud. Nende õpilaste struktuurilise ülevaate areng matemaatikast võib samuti kalkulaatori kasutamisel takistuda või aeglustuda. Lisaks võib kalkulaator oma disaini tõttu edastada eksitavat teavet ning tekitada segadust tähistuste õppimisel. Õppeainetes nagu matemaatika ja aritmeetika takistab kalkulaatorite kasutamine õpilaste analüütilise mõtlemise õitsengut.[https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/ [11]] 2012. aastal teatas Suurbritannia valitsus oma otsusest keelata ära kalkulaatorite kasutamine algklassides, kuna õpilased kasutavad ja toetuvad nendele liiga palju.[http://bjsep.org/getfile.php?id=158 [12]]

==== Dehumaniseerimine ja isoleerimine ====
Liigsel tehnoloogia sõltuvusel klassiruumides on dehumaniseeriv mõju. Eriti just viimase kümne aasta jooksul õpetamine, kui inimtegevuse kunst inimeste võimusest ära võetud ning pigem on võim läinud tehnoloogia kätte. Paljudele haridustasemetele ja kursustele on valmistatud eelkoostatud õppekavad, mida konkreetsed aineõpetajad ise enda kursusele koostanud ei ole. Tehnoloogia tõmbab õpilasi eemale füüsilisest keskkonnast. Näiteks kõrgkoolides ja veebikursustel salvestavad õpetajad enda tunde ette või teevad seda reaalajas läbi arvutite. See sunnib õpilasi suhtlema masinatega, mitte inimestega. Lõpuks ei tea õpetaja oma õpilastest peaaegu et mitte midagi ning õpilastel omakorda puudub lähedane side ja kokkupuude oma õpetajaga, mis omakorda on hariduse üks põhieesmärk. Kui õpetajad liiga pikka aega tehnoloogiast oma klassiruumides sõltuvad, ei jää neil peaaegu et üldse aega oma õpilasi mõjutada. Tehnoloogia tekitab takistuse õpilase ja õpilase omavahelises suhtluses. Isolatsiooni tunne on üha levinuim noorte õpilaste seas, kes käivad koolides, kus tahvelarvutite kasutamine on tavaline. Tehnoloogiapõhiste mängude ja meelelahutuse korduv kasutamine, mille eesmärk on muuta tunnid atraktiivsemaks, toob kaasa õpilaste seas isolatsiooni tunde ja võib lõpuks viia kehvemate õpitulemusteni. Uuringud on aga tõestanud, et nutitelefonide laialdane kasutamine õppeprotsessis põhjustab õpilaste tähelepanu hajumist, teadmiste killustumist ja õpetajate suutmatust klassiruume hallata. [https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064 [13]] Isoleeritus ja üksindus näib olevat ülim mõju õpilaste tehnoloogiakasutusele, kuna olles täielikult sukeldunud klassiruumi digitaalsete vidinatega manipuleerimisse, unustavad nad sageli, et on klassikaaslasi, kellele nad saavad toetuda ja kellega suhelda.

=== Tööturul ===
Tehnoloogiat võib leida kõikjalt ning sellest ei saa põgeneda. Tehnoloogia mittekasutamine võib tähendada ka tagasilööki oma karjääris ja isiklikus elus. Lihtsamalt öeldes, on tänapäeval väga raske oma elu ette kujutada ilma tehnoloogiata. Kõik ettevõtted erinevates tööstusharudes üle kogu maailma on juba kaasaegse tehnoloogia kasutusele võtnud, kuid töötajad kogevad tööl tõsiseid negatiivseid mõjusid, mille on põhjustanud justnimelt tehnoloogia.

==== Töö- ja puhkeaeg ====
Tänapäeval on töötajatel põhiliseks töövahendiks arvuti. Tänu arvutile, on paljudes ettevõtetes võimalik teha kaugtööd peaaegu ükskõik kus, kus on olemas internetiühendus. Kaugtöö võimalus on loomulikult väga kasulik mitmetele inimestele, kuid sellel on ka üks suur negatiivne külg, nimelt kaob sellisel töö vormil piir töö- ja puhkeaja vahel.[https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid [14]] Kuna arvuti on suurema osa ajast käe-jala kaugusel ning niisama arvutit meelelahutuseks kasutades märgatakse tahes-tahtmata ka tööga seotud teavitusi. See teeb arvuti kasutamise meelelahutuseks peaaegu võimatuks, kui näha tööalaseid teavitusi, mis panevad kasutajat kohe tööasjade peale mõtlema. Tänapäeval saab mitmeid tööasju ka telefoniteel ajada, näiteks logida sisse oma töömeili ka telefonis. See tähendab, et raske on kasutada oma puhkeaega mitte tööle mõeldes, sest kõik tööinformatsioon ja teated on töötajal koguaeg silme ees ning ka mõtetes.

==== Segavad faktorid ====
Arvutis tööd tehes veedavad töötajad töö peale oma tööajast 43%.[https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/ [15]] Põhjus, mis see osakaal suhteliselt väike on, seisneb segavates faktorites, mis arvutis töötades esile tulevad. Rakendused nagu email ning muud töösisesed programmid on küll tööd kiiremaks teinud, kuid mida aega edasi, seda segavamaks see muutub tööd tehes. E-kirjad, vestlused, kiirsõnumid langetavad töötajate produktiivsust, kuna tänapäeval tuleb neid iga päevaga aina rohkem ja rohkem. Viimasel ajal tutvustatakse töötajale selle lahenduseks võimalusi, kuidas saaks neid häirimisi paremini hallata ehk emailil mingiks hetkeks ühendus katkestada või moodustada endale aken, millal nendega tegeletakse, nii need ei ole silme eest iga hetk ning aitavad poolelioleva töö lõpuni viia ilma, et keskendutakse vahelesegavale asjale. Kui tööd segavad erinevad faktorid, tõuseb töötajatel stressitase, neil tekib suurem frustratisoon, ajasurve ja pingutus. Kõik need tegurid mõjuvad inimese vaimsele ja ka füüsilisele tervisele negatiivselt. Samuti peab ära märkima selle tõttu hajameelsete töötajate tehtud töö laiema mõju.

== Allikad ==
1. https://home.cern/science/computing/birth-web

2. https://history-computer.com/apple-ii-complete-history-of-the-apple-ii/

3. https://online.purdue.edu/blog/education/evolution-technology-classroom

4. https://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/pc25/pc25_birth.html

5. https://azure.microsoft.com/en-us/overview/what-is-the-cloud/

6. https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ (Kasutatud 03.12.2021)

7. https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ (Kasutatud 03.12.2021)

8. https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ (Kasutatud 03.12.2021)

9. https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace (Kasutatud 03.12.2021)

10. https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ (Kasutatud 03.12.2021)

11. https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 (Kasutatud 03.12.2021)

12. https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ (Kasutatud 03.12.2021)

13. https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ (Kasutatud 03.12.2021)

14. https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 (Kasutatud 03.12.2021)

15. https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education

16. https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/

17. http://bjsep.org/getfile.php?id=158

18. https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064

19. https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid

20. https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/

21. https://www.electronicshub.org/introduction-to-industrial-automation/#Types_of_Industrial_Automation_Systems (Kasutatud 05.12.2021)

Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses

2021-12-05T19:29:08Z

Tapaas: /* Suurem produktiivsus */

Tehnoloogia on saanud osaks meie elust. Uued tehnoloogiad ei ole enam vaid lisad, mida on tore omada, aga ilma milleta saaks samahästi hakkama, nüüdseks on neist saanud suhtluskeskmed, mis on tänapäeval ülioluliseks osaks meie elust.

== Ajalugu ==
Ei ole kokkuleppele jõutud, mis aastal digitaaltehnoloogia töökeskonna ja hariduse osaks sai. Vaieldakse, et see algas esimese LEO I arvuti käivitamisega, 1951. aastal. Teised väidavad, et see algas esimese elektroonilise kirja saatmisega, 1971. aastal. Selleni pole veel kokkuleppele jõutud, aga üks asi on kindel: digitaaltehnoloogia on nüüdseks töökeskkonna ja hariduse lahutamatu osa.

=== Töökeskkond ===

==== Esimesed arvutid töökeskkonnas ====
Aastatel 1970 - 1990 hakkasid arvutid töökeskkonda sisenema. Apple tuli 1976. aastal turule Apple I arvutiga, mis oli esimene enda suguste seas. Apple I ei olnud turunduslikult kuigi edukas, aga see valmistas teed Apple II-le. Vaadates arvuteid, mida kasutati aastakümneid tagasi, siis võivad tunduda need abituna. Seda väita ei ole kuigi vale kui võrrelda neid arvuteid tänapäeva nõuetega. Tol ajal olid need arvutid, oma 6502 protsessori ja 48 kb RAM-ga, suutelised tegema seda, milleks nad loodud olid.[https://history-computer.com/apple-ii-complete-history-of-the-apple-ii/[2]] Lisaks Apple seeria arvutitele olid samasuguste näitajatega ka Commodore PET 2001 ja TRS-80.

====Töökeskkonna digitaliseerimine ====
Iga suurem ettevõte, aastatel 1990, omas nüüd tööarvuteid. Järgmiseks sammuks oli töökeskkond digimaailma viia ja seda sai teha tänu internetile. Internet kui mõte oli olemas juba 1960. aastatel, kuid alles aastal 1991 mõtles Tim Berners-Lee välja digitaalse “sihtpunkti”, mida me tunneme tänapäeval veebilehena.[https://home.cern/science/computing/birth-web [1]] Internetiajastu tuli nagu torm. Ettevõtjate unikaalsed mõttet põimusid interneti lõputute võimalustega. Iga ettevõte võis nüüd luua oma meiliaadressi, luua veebilehte ja saata e-kirju. Omavaheline suhtlus muutus digitaalseks.

====Pilve kasutuselevõtt====
Järgmisel kahel aastakümnel oli pakkuda veel omakorda uuendusi. Üks suurimaid innovatsioone töökeskkonnas oli “pilv”. Tänu “pilvele” ei pea ettevõtted enam füüsilisi koopiaid hoidma. Kõike saab teha võrgus. See tõi endaga kaasa töökeskkonna muutuse. Inimesed ei pidanud ilmtingimata kontoris olema, et vajalikud toimetused ära teha. Kõik vajaliku sai salvestada “pilve”, kust töötajatel on sellele ligipääs ja saavad esitada vajalikud andmed ja paberid ka digitaalsel kujul. Nüüd ei olnud enam arvutid üksteisega ühendatud. Nüüd on kõik, absoluutselt kõik ühendatud: arvutid, kelladja telefonid. Ükskõik kes on kättesaadav ainult mõne sõrmeliigutuse kaugusel.[https://azure.microsoft.com/en-us/overview/what-is-the-cloud/[5]]

===Õppeasutus===
Sarnased tehnoloogilised lahendused leidsid aset ka hariduses, õppimises ja õpetamises. Tänapäeval ei kujutaks me õppimist ilma nutiseadmeteta ette, sest suur osa informatsioonist on tänapäeval sekunditega kättesaadav.

====Muutused õppeprogrammides====
1920 aastatel hakati kasutama õppeasutuses raadioid. Õppeprogramme hakati tootma raadiosaadete jaoks, et õppimine ei oleks nii üksluine ja igav.
1950 algusaastatel tuldi välja dokumendi kaameraga ja videosalvestustega, mis muutsid õppeprotsessi tohutult. Tänu dokumendikaamerale said õpilased näha, mida õppejõud paberile kirjutab. Nii raadiol kui ka videosalvestustel oli sarnane eesmärk: teha õppimisprotsess huvitavamaks.[https://online.purdue.edu/blog/education/evolution-technology-classroom[3]]

==== Kalkulaator ja personaalarvuti ====
1972 hakati klassiruumides kasutama kalkulaatorit, mis võimaldas teha arvutusi kiirelt ja veatult. Umbes kümme aastat hiljem tuli IBM välja personaalse arvutiga, milleks oli IBM5150.[https://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/pc25/pc25_birth.html[4]] IBM5150 ei olnud kuigi võimas arvuti võrreldes tol aja teiste 8 bitiste arvutitega. Õppeasutused tedsid, et ei lähe kaua aega, kui arvutid jõuavad õppeasutustesse. 1993 aastal tuli Apple välja “Personal Digital Assistanti” või lühidalt PDA-ga. Peale seda on olnud arvutid osa inimeste igapäevaelust.
Nüüdseks on paljudel õpilastel üks nutiseade, kui mitte kaks, mis on ööpäevaringselt ühenduses internetiga. Paljud ei kujutaks oma igapäeva elu ette ilma interneti või nutiseadmeta. Need on juba osa meist.

== Tänapäeva näited ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia juhatab sisse põhjalikud struktuurimuutused, mis võivad olla lahutamatud tootlikkuse olulisest paranemisest nii õpetamise kui õppimise toetamiseks.

==== Tahvelarvuti ====
Tänapäeval aina rohkem vahetuvad koolides õpikud tahvelarvutite vastu. Need võimaldavad õpilastel teha virtuaalseid väljasõite peaaegu igasse sihtkohta, mida klassis käsitletakse. Mõned veebisaidid toetavad seda 360-kraadise videoga. Tegu on klassiruumis kaasaskantav uurimistööriistaga, mis võimaldab õpilastel ihaldavat informatsiooni uurida mõne hetkega koha pealt lahkumata. E-raamatud on loodud spetsiaalselt tahvelarvutites kasutamiseks, mistõttu lubatakse õpilastel kasutada oma tahvelarvuteid klassiruumis lugemiseks. Lisaks on tahvelarvutitel kõlarid, mis võimaldavad hõlpsalt kuulata audioraamatuid või teksti kõneks muutvaid e-raamatuid. Kasutades rakendusi nagu Tune In Radio, saavad õpilased kuulata oma tahvelarvutites muusikat, raadiosaateid ja podcaste kogu maailmast. Tahvelarvutid annavad võimaluse multimeediumiprojektide, koomiksite, raamatute, muusika ja muu loomiseks. Neid projekte saab jagada ja näidata oma õpetajate või kaasõpilastega. Tahvelarvutitel on kaamerad ja õige fototöötlusrakendusega saavad õpilased töötada loominguliste projektidega või lihtsalt dokumenteerida tunnitegevusi. Lisaks saab luua pilves klassi märkmete tegemise lehe, kuhu kõik õpilased saavad ideid ja märkmeid jagada. Internetist leidub palju kvaliteetseid haridusrakendusi, mida õpilased õppimise täiendamiseks kasutavad. Kõike alates matemaatika teisendusrakendustest kuni keeleõppe rakendusteni. Lisaks õpperakendustele on ka palju hariva väärtusega mänge.

==== 3D Printer ====
3D-printimise rakendamine hariduses on laialdaselt kasutusel põhi- ja keskkoolides, ülikoolides, raamatukogudes, tehnikakõrgkoolides ja muudes haridusasutustes. 3D-printimine on muutnud tootmismaailma paremaks. Paljud tootjad kasutavad lennukiosade, jäsemete proteeside ja isegi 3D-prinditud ravimite tootmiseks 3D-printimise või lisatootmistehnoloogiaid. Hariduses hõlbustavad 3D-printimise tehnoloogiad paremat õppimist, oskuste arendamist ning õpilaste ja õpetajate suuremat seotust ainega. Lisaks tekitab 3D-printimine suuremat loovust ja koostööd probleemide lahendamisel. Laias laastus on haridusasutustes 3D-printimiseks neli peamist kasutusjuhtu:

1. Õpetada õpilastele 3D-printimist, 3D-printimise tehnoloogia toimimist ja selle rakendusi reaalsetes olukordades (nt tööstusprotsesside sujuvamaks muutmisel).

2. Koolitajate teavitamine 3D-printimisest, et seda saaks õppekavadesse asjakohaselt lisada

3. Õpilaste loovuse ja disainioskuste parandamine

4. Artefaktide printimine, mis aitavad õpilastel mõista olulisi mõisteid.[https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ [6]]

==== Tehisintellekt ====
Tehisintellekt on tänapäeval tehnoloogia keskne osa. See juhib peeneid asju, nagu Netflixi soovitused ja keerulisemad süsteemid, nagu äriennustustarkvara. Kuna tehisintellekt mõjutab tehnoloogiat paljudes tööstusharudes, on ka koolid hakanud kohanema. Tehisintellekt hariduses – täpsemalt põhikooli hariduses – toob kasu nii õpilastele kui ka õpetajatele. Kaks levinud näidet tehisintellektist hariduses on assistendid ja automatiseerimine, kuid koolid saavad neid tööriistu veelgi kaugemale viia.
Tehisintellekt saab põhikooli hariduses alustada tüütute ja korduvate ülesannete lihtsamaks muutmisest. Haldustoimingud, nagu digifailide korraldamine ja dokumentide edasi-tagasi edastamine, võivad olla aeganõudvad. Samamoodi võivad hinnete määramine ja ajakava koostamine võtta ära õpetajate õpilastega veedetud aja. Erinevat tüüpi tarkvara automatiseerib need toimingud hõlpsalt. IntelliMetric ja Project Essay Grade on kaks silmapaistvat ressurssi, mis kasutavad tehisintellekti igasuguste ülesannete automaatseks hindamiseks alates testidest kuni esseedeni. Sellised tööriistad hõlbustavad õpetajatel õpilastega suhtlemisele keskendumist. Õpetajad saavad õppijaid lähedalt abistada, muretsemata selle pärast, millal nad töid hindavad või teste kontrollivad.[https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ [7]]

Õpilaste tehisintellekti assistendid, mis võivad olla midagi nii lihtsat nagu Google Classroom, suudavad kontrollida õpilase töö originaalsust, nii et õpetaja ei peaks seda tegema. Mõned klassiruumid võivad töötada koos koduabilistega, nagu Amazoni Alexa. Kuna aga privaatsus on koolide ja õpilaste peamine mure, ei luba mõned koolid häälassistente klassiruumis kasutada. Assistente on aga igasuguse kuju ja suurusega. 2020. aasta detsembris teatas Denveri avalike koolide piirkond oma plaanist integreerida noorematele õpilastele tehisintellekti assistendid. Tehnika aitab lastel vestlustes ja klassitegevustes sagedamini osaleda. Kuigi roboti assistendid on ka võimalused, mis võivad õpilasi kaasata, on selline tehisintellekti abi mitmekülgsem ja võib olla midagi nii lihtsat kui arvutiprogramm. Tehisintellekt saab analüüsida õpilase edusamme ja näha, millisel tasemel nad on. Selle teabe põhjal saab õpetaja anda neile õppimise jätkamiseks rohkem abi või ressursse. Näiteks New Jerseys asuv Slackwoodi põhikool on kasutanud õppeassistenti Happy Numbers. See süsteem analüüsib õpilaste tööd matemaatikakursustel ja näitab õpetajatele, kellel on klassiruumis kõige rohkem raskusi. See võib pakkuda isikupärastatud soovitusi nende paremaks muutmiseks.[https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ [7]]

=== Tööturul ===
Tänapäeval vajab digitaalset töökohta iga ettevõte, kus on kaugtöötajad, eesliinitöötajad, mitu asukohta või mis tahes muu takistus, mis takistab iga töötaja koos viibimist. Digitaalseid töökohatehnoloogiaid ei piira füüsilise maailma piirangud. Need võimaldavad töötajatel kokku tulla, ideid jagada ja suhelda sama hästi (mõnikord isegi paremini) kui nad seda koha pealt teeks. Tööjõu juhtimisest maksimaalselt kasu saamiseks on oluline olla kursis viimaste suundumuste ja arvutitehnoloogia uute edusammudega ettevõtluses.
==== Pilv ====
"Pilv" viitab serveritele, millele pääseb juurde Interneti kaudu ning nendes serverites töötavale tarkvarale ja andmebaasidele. Pilveserverid asuvad andmekeskustes üle kogu maailma. Pilvandmetöötlust kasutades ei pea kasutajad ja ettevõtted ise füüsilisi servereid haldama ega oma masinates tarkvararakendusi käivitama.[https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ [8]]
See tööturul muudab äritegevuse maastikku, kus see kõik toimub. Pilve kaudu tegutsedes suudavad igas suuruses ettevõtted konkureerida turukonkurentidega viisil, mis varem oli ettekujuteldamatu. See taandub kapitalikulude ja üldkulude vähendamisele ning turule jõudmise kiiruse suurenemisele, mis võimaldab klientide ootusi täita. Ettevõte ei saa endale lubada pilve tempot alahinnata. Pilvega pole töötajad sunnitud oma laua taga töötama, ehk nad saavad töötada graafiku alusel, mis täiendab nende individuaalset rutiini. Nende tootlikkuse tase omakorda tõuseb, mis toob organisatsioonile kasu. Pilves töötamine võimaldab töötajatel pääseda oma dokumentidele ja failidele juurde mis tahes seadmest, olgu see siis nutitelefon, tahvelarvuti või sülearvuti, igal pool ja igal ajal, mis mitte ainult ei soodusta teie ettevõtte koostööd, vaid suurendab seda ka. Tänu pilvele töötatakse alati uusimate saadaolevate tehnoloogiatega. Kuna ettevõtte andmeid hoitakse tsentraalselt, saavad töötajad anda mitmele kolleegile, meeskonnale ja kolmandale osapoolele juurdepääsu oma failide vaatamiseks ja muutmiseks. Näiteks Office 365-s muudab Skype ärirakendus koostöö veelgi isiklikumaks ja tõhusamaks. Tänapäeval saab lisaks kiirsõnumite juurde pääsemise ja nende saatmisele ka konverentskõnesid otse Microsoft Wordist teha. Meeskond saab failidega hõlpsalt koos töötada, samal ajal kui pilv salvestab need automaatselt, et nad saaksid tulevikus igal ajal oma mobiilseadmete kaudu neid vaadata ja tööd jätkata. Pilvandmetöötluse kõrvalmõju on olnud andmete ja teabe suur hulk, mida organisatsioonid saavad kasutada oma äriprotsesside hindamiseks. Pilvesüsteemid võimaldavad usaldusväärselt koguda, jälgida ja analüüsida olulisi andmeid, mis võivad aidata organisatsioonidel protsesse värskendada või asendada, et tagada parem tulu. See võimaldab töökohal tõhusamalt toimida ning töötajatele määrata õigeid ülesandeid ja rolle.[https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace [9]]

==== Digiturvalisus ====
Turvalisus on pikka aega olnud väljakutse paljudele ettevõtetele, eriti neile, kes tegelevad tundlike andmetega. COVID-19 pandeemia on veelgi kiirendanud kaugtööpoliitika kasutuselevõttu. See on pannud paljud mõtlema, kuidas rakendada paindlikku tööpoliitikat, tagades samas turvalisuse nii pandeemia ajal kui ka pärast. Kräkkerid on tõenäoliselt üks suurimaid ohte ettevõtetele, olenemata nende suurusest või tööstusest.[https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ [10]] Ettevõtte Positive Technologies 2020 aasta aprillis väljastatud aruandes leiti, et organisatsioonidele suunatud küberrünnakud on tõusuteel, kasvades aastatel 2018–2019 19%. Enim sihitud sektorid olid valitsusorganisatsioonid ning tervishoiu- ja haridusasutused, mis said 54% kõigist rünnakutest.[https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 [11]] Nõrkade paroolide otsimise, andmepüügi e-kirjade saatmise ning pahavara ja sotsiaalse manipuleerimise rünnakute abil saavad kräkkerid tuvastada nõrgad lingid ja võtta üle terved võrgud. Kuigi kräkkerid pakuvad pidevalt uusi ideid ja tehnikaid kasutajate ja ettevõtete petmiseks, aitab neid sageli töötajate hooletus (mis moodustab 70% andmetega seotud rikkumistest), küberturvalisuse alusteadmiste puudumine ning juhuslik kokkupuude veebis ja Internetis. Need on leiud identiteedivarguse ressursikeskuse (ITRC) aruandes, milles vaadeldi väga üksikasjalikult andmetega seotud rikkumiste levinumaid põhjuseid. Samuti leiti, et mõned andmetega seotud rikkumised on põhjustatud volitatud töötajate tahtlikust andmete vargusest, piiratud ja ebaturvalisi protokolle kasutavatest ettevõtetest ning halvasti kavandatud juurdepääsukontrollist. Tänapäeval leidub tööturul erinevaid lahendusi küberrünnakute vastu.[https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ [10]]

Töötajad hoiavad kaasaskantavaid seadmeid, nagu sülearvutid ja mobiiltelefonid, alati turvalise pääsukoodiga lukustatuna. Turvaliste pääsukoodide loomiseks on palju võimalusi. Mõnel seadmel on biomeetrilised skannerid, samas kui teised kasutavad autentimiseks PIN- või maatriksipääsukoodi. Kui kasutatakse tekstiparooli, siis see peab olema iga konto jaoks kordumatu. Kriitiliste rakenduste ja kontode puhul nõutalse töötajatelt kahefaktorilise autentimise kasutamist. Kui töötatakse väljaspool kontorivõrku, tagatakse ohutus WiFi-ühenduse kasutades VPN-ga (virtualiseeritud personaalvõrk). VPN toimib turvalise tunnelina Internetis, krüptides liiklust. Rakendades oma kontori turvalises võrgus VPN-i, saavad töötajad reisida, tuginedes peakorteri kaitsekontrollile.[https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ [12]]

==== Intelligentne virtuaalassistent ====
Intelligentsed virtuaalsed assistendid on intelligentse automatiseerimise areng, mis aitab organisatsioonidel suurendada isiklikku suhtlust klientidega. Need võimaldavad organisatsioonidel pakkuda isikupärastatud puudutust kõigile oma kontaktidele ja klientidele. Võimalus suhelda inimlikul viisil on suur edasiminek võrreldes sellega, kuidas ettevõtted on seni suutnud klientidega suhelda, mida kuni viimase ajani piiras töötajate suutlikkus või suures osas üldised massmeiliprogrammid. Intelligentse virtuaalse assistendi lahutamatu osa on loomuliku keele mõistmine ja loomuliku keele genereerimine. Conversica juhtivteadlase dr Sid Reddy sõnul eeldab see süsteemi olemasolu, mis klassifitseerib täpselt kavatsused ja olemid. Kavatsuse all peab ta silmas lõppkasutaja kavatsust – mida klient teha püüab? Üksus pakub sellele kavatsusele konteksti. Teisisõnu viitab olem teabele, millest on abi kasutaja päringule vastamisel. Teine kriitiline komponent on masinõpe, mis viitab arvuti võimele õppida ilma selgesõnaliselt programmeerimata ja saada saadava teabe abil "targemaks". Inimkeeled on uskumatult keerulised, nüansirikkad ja pidevas arengus.[https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ [13]]

Erinevate suuruste ja tegevusaladega ettevõtted otsivad põhifunktsioonide optimeerimiseks tehisintellekti, intelligentset automatiseerimist ja konkreetselt intelligentseid virtuaalseid assistente. Üks traditsiooniline äriaspekt, mis saab tehnoloogilist tõuget, on müük – selle asemel, et jätta oma tööjõu hooleks huvitatud väljavaadete poole pöördumine ja nende jälgimine, automatiseerib laiendatud tööjõud, milles virtuaalsed assistendid ja inimesed töötavad koos. Virtuaal assistendi kasutamine esmase kliendi ja juhtivate inimeste kaasamiseks ei asenda töötajaid, vaid võimaldab neil oma aega paremini hallata. InsideSales.com andmetel kulutavad müügiesindajad müümisele vaid 37 protsenti oma ajast. See tähendab, et suurem osa müüja ajast kulub tulu mittetoovatele tegevustele, nagu haldusülesanded (sisepoliitika ja kinnitustega tegelemine) ning sihtkontode ja klientide analüüsimine. Kuna tarbijate ootused kiirele, viisakale ja isikupärastatud suhtlusele kasvavad jätkuvalt, peavad ettevõtted kliendi äri teenimiseks täitma või ületama need vajadused. Ettevõted investeerivad lahendusse, mis tagab sobivalt soovitud kiire ja isikupärastatud tähelepanu. Tänapäeval saab kasutada intelligentseid virtuaalassistente, et aidata klientidel tunda, et neid kuulatakse ja nende vajadustega arvestatakse.[https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ [13]]

== Tulevikuvaated ==

===Õppeasutuses===

Tehnoloogia on ja jääb alati õppimise ja õpetamise juurde. Tehnoloogiat hakatakse kasutama kooli tundides enam ja enam. Tulevikus on kindlasti tulemas virtuaalreaalsus klassiruumi, kus õpilased saavad virtuaalses maailmas kaasahaaravalt uurida ning õppida, mis parandab õppimiskogemust. VR ehk virtuaalreaalsus on hetkel pidevas arengus. Tänu virtuaalreaalsuses saavad õpilased näha realistlike pilte.

===Tööturg===

Lähitulevikus võime me näha enam ja enam seda, et lihtsamad tööd võtab robot üle inimestelt.
Kuna tehnoloogia on pidevas arengus ja tööturg on suur ja lai, siis neid tehnoloogilisi lahendusi on palju ja paljusid tehnoloogilisi lahendusi ei pruugi isegi hetkel olemas olla.
Kui vaadata lähituleviku siis tehisintellekt hakkab töötama digitaalses tööruumides, kus töötaja saab reaalajas vaadata andmeid ning nendele ligi pääseda ükskõik kust kohast ning seadmega. Sellega kaasneb töötajate tootlikkuse kasv.
Lähitulevikus aina enam hakkavad ettevõtted kasutusele võtma sellist süsteemi kus töötaja saab töötada ükskõik kus ja mis ajal tahes. Näiteks tulevane töökoht on selline, et töötaja saab töötada nii kodus kui ka töö juures. Et sellist lahendust toetada peab olema tehnoloogia paigas, mis tähendab seda, et töötaja tootlikkus oleks kõrge ning ei erineks kodus töötamise ja kontoris töötamise vahel.

===Tööstuslik automatiseerimine===

Ettevõtjad soovivad oma tööstusi viia automaatse süsteemi peale, mis on kordades odavam kui inimtöö kasutamine.
Tööstuse automatiseerimise tasemed saame jagada kolmeks hierarhiliseks kolmnurgaks. [16]

====Supervisor Level====

Supervisor Level ehk juhendaja tase asub kolmnurga tipus, mis koosneb tavalisest lauaarvutist, paneelarvutist või rack-arvutis. Arvutitesse on installitud standardsed opratsioonisüsteemid koos spetsiaalse tarkvaraga. [16]

====Control Level====
Control Levelil asub keskmisel tasemel, kus kasutatakse loogikakontrollereid või PLC-sid kus on käivitatud kõik automatiseerimisega seotud programmid. [16]

====Field Level====
Field Leveli on kolmnurga kõige alumine tase, kus on kasutatud kõik võimalike andureid mis annavad infot mis toimub näiteks tootmisliinil. [16]

== Positiivsed küljed ==
Pea kogu tehnoloogiline innovatsioon on läbi ajaloo olnud ajendatud efektiivsuse tõstmise ning tööviljakuse suurendamise soovist, nii ka tööturul ja hariduses. Mida rohkem leiab aset töökohtade automatiseerimine, seda enam on inimtööjõul võimalik oma aega kulutada otstarbekamalt. Haridusvaldkonnas tähendab tehnoloogia areng ja rakendamine tõhusamat õppeprotsessi ning haritumaid ja pädevamaid kodanikke.

===Tööturg ja töökohad===

====Suurem produktiivsus====
Alates tööstusrevolutsioonist 19. sajandil on järjest rohkem hakatud inimtööjõu poolt täidetavaid ülesandeid automatiseerima. Kõige suurem mõju on sellel olnud tootmisele, kus tõuseb keskmine produktiivsus tänu tehnoloogiale igal aastal hinnanguliselt kuni 1.4% [[https://www.mckinsey.com/~/media/mckinsey/featured%20insights/digital%20disruption/harnessing%20automation%20for%20a%20future%20that%20works/a-future-that-works-executive-summary-mgi-january-2017.ashx]]. Selle põhjuseks on asjaolu, et tootmises on suur roll töökohtadel, kus ülesanded on väga korduvad ja ühetaolised ja vähese komplekssuse tõttu robotitele sobivad. Tuntud näide automatiseerimisest tootmises on autotööstus, mis 20. sajandil oli masintööjõu kasutuselevõtmise poolest esirinnas. [[https://www.independent.co.uk/life-style/motoring/features/the-timeline-car-manufacturing-2088018.html]] Autode kokkupanek on inimeste jaoks raske ning aeganõudev töö, kuid robotite rakendamine võimaldas 1960. aastatel autotööstusel tõusta uuele efektiivsuse tasemele, ilma milleta ei oleks autod iial saanud nii populaarseks kui nad tänapäeval on.

====Täpsus====
Üks suuremaid probleeme inimtööjõu kasutamise puhul on inimlikud eksimused. Hooletusest tulenevate vigade eest ei ole kaitstud ka kõige kogenumad ja kohusetundlikumad töötajad. Seda mure on aga võimalik vähendada tehnoloogia abiga. Masinad suudavad täita sama ülesannet tuhandeid või isegi miljoneid kordi järjest ja seda sealjuures iga kord sama hästi kui identselt. 21. sajandil on roboteid hakatud kasutama ka keerulisemates valdkondades, näiteks kirurgias. Meditsiin on valdkond, kus inimlikul eksimusel võivad olla surmavad tagajärjed. Seega on loodud roboteid, mida kaugjuhtimise teel kontrollides saavad kirurgid läbi viia operatsioone ja muuta seeläbi eksimuse tõenäosuse kaduvväikseks. Kui inimest võivad kergesti mõjutada mitmed tegurid nagu näiteks meeleolu, töökeskkonna temperatuur, töökollektiiv, siis robotitele need faktorid ei mõju ning seeläbi saavutatav täpsus ületab ka täpseimate inimtööliste oma mitmekordselt. Täpseimate kirurgias ja tööstuses kasutatavate robotite viga jääb 1 mikromeetri piiridesse- see on täpsus, millest inimtööjõu puhul võib vaid unistada. (VIIDE)
====Tööohutus ja ergonoomika====
On olemas suur hulk ametikohti, kus eksisteerib pidev oht töötaja tervisele või isegi elule. Kui vanasti oli seesuguste ametitega kaasnev risk paratamatus, siis tänapäevane tehnoloogia on erinevates valdkondades suutnud vigastuste ja füüsilise koormusega kaasnevaid ohtusid suurel määral vähendada. Nii mõnigi töökoht, mille pidajad pidid varasemalt surmaga silmitsi seisma, on muudetud täiesti ohutuks. Näiteks demineerijad saavad pomme kahjutuks tehes kasutada moodsaid demineerimisroboteid, mida on võimalik juhtida sadade meetrite kauguselt. Nii saab vale liigutuse või muu vea korral viga vaid robot, kuid inimeluga ei juhtu midagi. Kuid tehnoloogia mõju tööohutusele pole alati nii dramaatiline. Ergonoomilised reguleeritavad lauad on muutnud kontoritöötajate elu lihtsamaks, sest nende abil saab vältida päev otsa samas asendis viibimist. Pika perioodi jooksul hoitud sundasenditega võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. On loodud ka seadmeid, mida kasutaja saab kinnitada oma seljale ning mis saadavad talle meeldetuletuseks signaali, kui istumisasend on kahjulik. Tänapäevastel monitoridel on automaatsed heledusemuutjad, mis kohandavad ekraani eredust sõltuvalt keskkonna valgustatusest, et kaitsta kasutaja silmi (VIIDE). Kõik sellised tooted kindlustavad, et töötajad oleks terved ning tagavad maksimaalse produktiivsuse.
====Töö kättesaadavus====
Kui veel mõned aastakümned tagasi oli reaalsus, et töö tegemiseks peab füüsiliselt töökohta kohale minema, siis kaasaegsete lahenduste abil on kaugtöö muudetud käepäraseks. Nii mõneski valdkonnas ei ole töötajate füüsiliselt kohalviibimine üldse oluline, sest nii tööülesandeid täita kui kollektiiviga suhelda saab ka interneti vahendusel. Tähelepanuväärse tõuke selle trendi arengus on andnud üleilmne Covid-19 pandeemia, millest ajendatuna pidid paljud tööandjad kohaldama kaugtöö võimalusi, et viiruse levikut ära hoida. On märkimisväärne, et uuringute tulemusena on töö viimine distantsile tõstnud töötajate produktiivsust keskmiselt 13 %. (VIIDE). Töö lahti sidumine füüsilisest kohalkäimisest võimaldab ettevõtetel värvata inimesi sõltumata nende asukohast. Näiteks võib ettevõte, mille peakontor on New Yorgis, vabalt tööle võtta spetsialisti, kes ise elab Pekingis, eeldusel et firma võimaldab kaugtööd. Tänu sellisele paindlikkusele on tööturg avatum ning seeläbi ka produktiivsem.
===Haridus===
====Hariduse kättesaadavus====
Sarnaselt tööturuga sai ka hariduselu Covid-19 pandeemia tagajärjel tugeva löögi, sest koolid paljudes maailma riikides suunati distantsõppele. See sundis pedagooge tarvitusele võtma uudseid lahendusi õppeprotsessi korraldamisel. Tunde hakati läbi viima videokõnede vahendusel ning hindelisi töid esitati digitaalselt. Ilma moodsa tehnoloogiata oleks õpilaste haridus kannatanud palju rohkem kui see reaalselt kannatas. Õppeprotsessi tehnoloogiaga paindlikumaks muutmine on maad võtmas ka mittepandeemilises kontekstis, eriti ülikoolides. Näiteks Londoni ülikool pakub sadu kursusi, mida saab läbida vaid veebi vahendusel. (VIIDE)
Veel eelmise aastatuhande lõpus olid sellised lahendused ennekuulmatud ja et mingi asutuse pakutavast haridusest osa saada, tuli kas osta raamat, mis seda haridust kajastas või ise kohale minna. Internetikeskkonnad nagu näiteks Zoom ja Skype on vähendanud vajadust õpilasel ja õpetajal või tudengil ja õppejõul samas ruumis viibida, sest tunde ja loenguid saab läbi viia ka videoformaadis. Nii on hariduse omandamine paljudel juhtudel tänu tehnoloogiale kiirem ja tõhusam kui klassikaliste meetoditega.
====Interaktiivsed lahendused====
21. sajandil on olnud rohkelt juttu hariduse huvitavamaks muutmisest ja iganenud dogmadest vabanemisest. Tehnoloogia on pakkunud uue mõtteviisi pooldajatele head võimalust katsetada ning implementeerida uudseid lahendusi õppeprotsessi rikastamisel. Ühe 2017. aastal koostatud aruande järgi nõustus 96% õpetajatest väitega, et tehnoloogial on olnud haridusele positiivne mõju (VIIDE) Õpilaste, eriti algklassiõpilaste jaoks on näiteks hariduslike videote vaatamine palju kaasahaaravam ning motiveerivam kui õpikute sisu meelde jätmine. Kahtlemata on õpikutel oma roll hariduses, kuid infoühiskonna kontekstis ei saa mööda vaadata kaasaegsetest lahendustest nagu raamatutarkusi kinnistavad mängud ja muu meedia. Ühe uuringu järgi väitis 83% õpetajatest, et videote näitamisel on olnud nende õpetamistulemusele positiivne mõju. (VIIDE)

== Negatiivsed küljed ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia on midagi enamat, kui uute vidinate ja rakenduste avastamine. Seetõttu peaksid kõik tehnoloogia kohta käivad arutelud arvestama ka riske ja takistusi, mida tehnoloogia võib haridusele kaasa tuua. [https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 [9]] Digitehnoloogia ja interaktiivsus kujutavad endast olulisi riske laste turvalisusele, privaatsusele ja heaolule, suurendades ohte ja kahjusid, millega paljud lapsed juba niigi silmitsi seisavad ilma võrguühenduseta ja muutes juba haavatavad lapsed veelgi haavatavamaks.

==== Lugemine ja kirjutamine ====
Vaatamata laialt levinud arvamusele, et klassiruumi tehnoloogia üldiselt parandab õpilaste akadeemilisi saavutusi ja suurendab nende motivatsiooni oma ülesannete täitmiseks, tundub, et suur sõltuvus tehnoloogiast mõjutab tõsiselt õpilaste pädevusi oskuses, mis on nende jaoks vaieldamatult olulised, nimelt lugemine ja kirjutamine. Väga paljud õpetajad on otsustanud oma õppeained viia üle digikeskkonda. Näiteks palutakse kirjandeid, esseesid ja muid tekste arvutis kirjutada. Samuti kasutatakse mõnedes õppeainetes klassikaliste õpikute asemel rakendust Google Books. Kuigi need lahendused hoiavad kokku paberit, on õpilastele need meetodid siiski negatiivse mõjuga. Nimelt kahjustab trükkimine käsitsi kirjutamist ning lugemist ning infotehnoloogia toob endaga kaasa informatsiooni pinnapealse lugemise. Selle tõttu ei õpi õpilased Google Books'st sama palju kui trükitud raamatutest. Õpilastel, kes loevad lineaarseid tekste, on parem arusaamine ja ka mälu kui neil, kes loevad interneti kaudu. Üleminek paberilt ekraanile ei muuda vaid viisi kuidas me mingis kirjatükis navigeerime, vaid mõjutab ka tähelepanu astet ning sügavust, mida me sellele konkreetsele tükile pühendame. Interneti avades, siseneme me keskkonda, mis soodustab pealiskaudset lugemist, kiirustavat ja hajutatud mõtlemist ning pealiskaudset õppimist.[https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education [10]]

==== Kalkulaatorid ====
Mure kalkulaatorite, eriti graafikakalkulaatorite kasutamise negatiivse mõju pärast, on väga aktuaalne. Kalkulaatoreid on küll kasutatud juba väga ammusest ajast saati, kuid kuna need on üldiselt numbrilised, ei pruugi õpilased omandada kindlat kontseptuaalset arusaamist matemaatikast. Kalkulaatorit kasutavate õpilaste nägemus matemaatikast on tõenäoliselt protseduurilisem ning sellest tulenevalt võivad nende probleemide lahendamise oskused olla piiratud. Nende õpilaste struktuurilise ülevaate areng matemaatikast võib samuti kalkulaatori kasutamisel takistuda või aeglustuda. Lisaks võib kalkulaator oma disaini tõttu edastada eksitavat teavet ning tekitada segadust tähistuste õppimisel. Õppeainetes nagu matemaatika ja aritmeetika takistab kalkulaatorite kasutamine õpilaste analüütilise mõtlemise õitsengut.[https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/ [11]] 2012. aastal teatas Suurbritannia valitsus oma otsusest keelata ära kalkulaatorite kasutamine algklassides, kuna õpilased kasutavad ja toetuvad nendele liiga palju.[http://bjsep.org/getfile.php?id=158 [12]]

==== Dehumaniseerimine ja isoleerimine ====
Liigsel tehnoloogia sõltuvusel klassiruumides on dehumaniseeriv mõju. Eriti just viimase kümne aasta jooksul õpetamine, kui inimtegevuse kunst inimeste võimusest ära võetud ning pigem on võim läinud tehnoloogia kätte. Paljudele haridustasemetele ja kursustele on valmistatud eelkoostatud õppekavad, mida konkreetsed aineõpetajad ise enda kursusele koostanud ei ole. Tehnoloogia tõmbab õpilasi eemale füüsilisest keskkonnast. Näiteks kõrgkoolides ja veebikursustel salvestavad õpetajad enda tunde ette või teevad seda reaalajas läbi arvutite. See sunnib õpilasi suhtlema masinatega, mitte inimestega. Lõpuks ei tea õpetaja oma õpilastest peaaegu et mitte midagi ning õpilastel omakorda puudub lähedane side ja kokkupuude oma õpetajaga, mis omakorda on hariduse üks põhieesmärk. Kui õpetajad liiga pikka aega tehnoloogiast oma klassiruumides sõltuvad, ei jää neil peaaegu et üldse aega oma õpilasi mõjutada. Tehnoloogia tekitab takistuse õpilase ja õpilase omavahelises suhtluses. Isolatsiooni tunne on üha levinuim noorte õpilaste seas, kes käivad koolides, kus tahvelarvutite kasutamine on tavaline. Tehnoloogiapõhiste mängude ja meelelahutuse korduv kasutamine, mille eesmärk on muuta tunnid atraktiivsemaks, toob kaasa õpilaste seas isolatsiooni tunde ja võib lõpuks viia kehvemate õpitulemusteni. Uuringud on aga tõestanud, et nutitelefonide laialdane kasutamine õppeprotsessis põhjustab õpilaste tähelepanu hajumist, teadmiste killustumist ja õpetajate suutmatust klassiruume hallata. [https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064 [13]] Isoleeritus ja üksindus näib olevat ülim mõju õpilaste tehnoloogiakasutusele, kuna olles täielikult sukeldunud klassiruumi digitaalsete vidinatega manipuleerimisse, unustavad nad sageli, et on klassikaaslasi, kellele nad saavad toetuda ja kellega suhelda.

=== Tööturul ===
Tehnoloogiat võib leida kõikjalt ning sellest ei saa põgeneda. Tehnoloogia mittekasutamine võib tähendada ka tagasilööki oma karjääris ja isiklikus elus. Lihtsamalt öeldes, on tänapäeval väga raske oma elu ette kujutada ilma tehnoloogiata. Kõik ettevõtted erinevates tööstusharudes üle kogu maailma on juba kaasaegse tehnoloogia kasutusele võtnud, kuid töötajad kogevad tööl tõsiseid negatiivseid mõjusid, mille on põhjustanud justnimelt tehnoloogia.

==== Töö- ja puhkeaeg ====
Tänapäeval on töötajatel põhiliseks töövahendiks arvuti. Tänu arvutile, on paljudes ettevõtetes võimalik teha kaugtööd peaaegu ükskõik kus, kus on olemas internetiühendus. Kaugtöö võimalus on loomulikult väga kasulik mitmetele inimestele, kuid sellel on ka üks suur negatiivne külg, nimelt kaob sellisel töö vormil piir töö- ja puhkeaja vahel.[https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid [14]] Kuna arvuti on suurema osa ajast käe-jala kaugusel ning niisama arvutit meelelahutuseks kasutades märgatakse tahes-tahtmata ka tööga seotud teavitusi. See teeb arvuti kasutamise meelelahutuseks peaaegu võimatuks, kui näha tööalaseid teavitusi, mis panevad kasutajat kohe tööasjade peale mõtlema. Tänapäeval saab mitmeid tööasju ka telefoniteel ajada, näiteks logida sisse oma töömeili ka telefonis. See tähendab, et raske on kasutada oma puhkeaega mitte tööle mõeldes, sest kõik tööinformatsioon ja teated on töötajal koguaeg silme ees ning ka mõtetes.

==== Segavad faktorid ====
Arvutis tööd tehes veedavad töötajad töö peale oma tööajast 43%.[https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/ [15]] Põhjus, mis see osakaal suhteliselt väike on, seisneb segavates faktorites, mis arvutis töötades esile tulevad. Rakendused nagu email ning muud töösisesed programmid on küll tööd kiiremaks teinud, kuid mida aega edasi, seda segavamaks see muutub tööd tehes. E-kirjad, vestlused, kiirsõnumid langetavad töötajate produktiivsust, kuna tänapäeval tuleb neid iga päevaga aina rohkem ja rohkem. Viimasel ajal tutvustatakse töötajale selle lahenduseks võimalusi, kuidas saaks neid häirimisi paremini hallata ehk emailil mingiks hetkeks ühendus katkestada või moodustada endale aken, millal nendega tegeletakse, nii need ei ole silme eest iga hetk ning aitavad poolelioleva töö lõpuni viia ilma, et keskendutakse vahelesegavale asjale. Kui tööd segavad erinevad faktorid, tõuseb töötajatel stressitase, neil tekib suurem frustratisoon, ajasurve ja pingutus. Kõik need tegurid mõjuvad inimese vaimsele ja ka füüsilisele tervisele negatiivselt. Samuti peab ära märkima selle tõttu hajameelsete töötajate tehtud töö laiema mõju.

== Allikad ==
1. https://home.cern/science/computing/birth-web

2. https://history-computer.com/apple-ii-complete-history-of-the-apple-ii/

3. https://online.purdue.edu/blog/education/evolution-technology-classroom

4. https://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/pc25/pc25_birth.html

5. https://azure.microsoft.com/en-us/overview/what-is-the-cloud/

6. https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ (Kasutatud 03.12.2021)

7. https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ (Kasutatud 03.12.2021)

8. https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ (Kasutatud 03.12.2021)

9. https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace (Kasutatud 03.12.2021)

10. https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ (Kasutatud 03.12.2021)

11. https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 (Kasutatud 03.12.2021)

12. https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ (Kasutatud 03.12.2021)

13. https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ (Kasutatud 03.12.2021)

14. https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 (Kasutatud 03.12.2021)

15. https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education

16. https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/

17. http://bjsep.org/getfile.php?id=158

18. https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064

19. https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid

20. https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/

21. https://www.electronicshub.org/introduction-to-industrial-automation/#Types_of_Industrial_Automation_Systems (Kasutatud 05.12.2021)

Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses

2021-12-05T19:28:35Z

Tapaas: /* Suurem produktiivsus */

Tehnoloogia on saanud osaks meie elust. Uued tehnoloogiad ei ole enam vaid lisad, mida on tore omada, aga ilma milleta saaks samahästi hakkama, nüüdseks on neist saanud suhtluskeskmed, mis on tänapäeval ülioluliseks osaks meie elust.

== Ajalugu ==
Ei ole kokkuleppele jõutud, mis aastal digitaaltehnoloogia töökeskonna ja hariduse osaks sai. Vaieldakse, et see algas esimese LEO I arvuti käivitamisega, 1951. aastal. Teised väidavad, et see algas esimese elektroonilise kirja saatmisega, 1971. aastal. Selleni pole veel kokkuleppele jõutud, aga üks asi on kindel: digitaaltehnoloogia on nüüdseks töökeskkonna ja hariduse lahutamatu osa.

=== Töökeskkond ===

==== Esimesed arvutid töökeskkonnas ====
Aastatel 1970 - 1990 hakkasid arvutid töökeskkonda sisenema. Apple tuli 1976. aastal turule Apple I arvutiga, mis oli esimene enda suguste seas. Apple I ei olnud turunduslikult kuigi edukas, aga see valmistas teed Apple II-le. Vaadates arvuteid, mida kasutati aastakümneid tagasi, siis võivad tunduda need abituna. Seda väita ei ole kuigi vale kui võrrelda neid arvuteid tänapäeva nõuetega. Tol ajal olid need arvutid, oma 6502 protsessori ja 48 kb RAM-ga, suutelised tegema seda, milleks nad loodud olid.[https://history-computer.com/apple-ii-complete-history-of-the-apple-ii/[2]] Lisaks Apple seeria arvutitele olid samasuguste näitajatega ka Commodore PET 2001 ja TRS-80.

====Töökeskkonna digitaliseerimine ====
Iga suurem ettevõte, aastatel 1990, omas nüüd tööarvuteid. Järgmiseks sammuks oli töökeskkond digimaailma viia ja seda sai teha tänu internetile. Internet kui mõte oli olemas juba 1960. aastatel, kuid alles aastal 1991 mõtles Tim Berners-Lee välja digitaalse “sihtpunkti”, mida me tunneme tänapäeval veebilehena.[https://home.cern/science/computing/birth-web [1]] Internetiajastu tuli nagu torm. Ettevõtjate unikaalsed mõttet põimusid interneti lõputute võimalustega. Iga ettevõte võis nüüd luua oma meiliaadressi, luua veebilehte ja saata e-kirju. Omavaheline suhtlus muutus digitaalseks.

====Pilve kasutuselevõtt====
Järgmisel kahel aastakümnel oli pakkuda veel omakorda uuendusi. Üks suurimaid innovatsioone töökeskkonnas oli “pilv”. Tänu “pilvele” ei pea ettevõtted enam füüsilisi koopiaid hoidma. Kõike saab teha võrgus. See tõi endaga kaasa töökeskkonna muutuse. Inimesed ei pidanud ilmtingimata kontoris olema, et vajalikud toimetused ära teha. Kõik vajaliku sai salvestada “pilve”, kust töötajatel on sellele ligipääs ja saavad esitada vajalikud andmed ja paberid ka digitaalsel kujul. Nüüd ei olnud enam arvutid üksteisega ühendatud. Nüüd on kõik, absoluutselt kõik ühendatud: arvutid, kelladja telefonid. Ükskõik kes on kättesaadav ainult mõne sõrmeliigutuse kaugusel.[https://azure.microsoft.com/en-us/overview/what-is-the-cloud/[5]]

===Õppeasutus===
Sarnased tehnoloogilised lahendused leidsid aset ka hariduses, õppimises ja õpetamises. Tänapäeval ei kujutaks me õppimist ilma nutiseadmeteta ette, sest suur osa informatsioonist on tänapäeval sekunditega kättesaadav.

====Muutused õppeprogrammides====
1920 aastatel hakati kasutama õppeasutuses raadioid. Õppeprogramme hakati tootma raadiosaadete jaoks, et õppimine ei oleks nii üksluine ja igav.
1950 algusaastatel tuldi välja dokumendi kaameraga ja videosalvestustega, mis muutsid õppeprotsessi tohutult. Tänu dokumendikaamerale said õpilased näha, mida õppejõud paberile kirjutab. Nii raadiol kui ka videosalvestustel oli sarnane eesmärk: teha õppimisprotsess huvitavamaks.[https://online.purdue.edu/blog/education/evolution-technology-classroom[3]]

==== Kalkulaator ja personaalarvuti ====
1972 hakati klassiruumides kasutama kalkulaatorit, mis võimaldas teha arvutusi kiirelt ja veatult. Umbes kümme aastat hiljem tuli IBM välja personaalse arvutiga, milleks oli IBM5150.[https://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/pc25/pc25_birth.html[4]] IBM5150 ei olnud kuigi võimas arvuti võrreldes tol aja teiste 8 bitiste arvutitega. Õppeasutused tedsid, et ei lähe kaua aega, kui arvutid jõuavad õppeasutustesse. 1993 aastal tuli Apple välja “Personal Digital Assistanti” või lühidalt PDA-ga. Peale seda on olnud arvutid osa inimeste igapäevaelust.
Nüüdseks on paljudel õpilastel üks nutiseade, kui mitte kaks, mis on ööpäevaringselt ühenduses internetiga. Paljud ei kujutaks oma igapäeva elu ette ilma interneti või nutiseadmeta. Need on juba osa meist.

== Tänapäeva näited ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia juhatab sisse põhjalikud struktuurimuutused, mis võivad olla lahutamatud tootlikkuse olulisest paranemisest nii õpetamise kui õppimise toetamiseks.

==== Tahvelarvuti ====
Tänapäeval aina rohkem vahetuvad koolides õpikud tahvelarvutite vastu. Need võimaldavad õpilastel teha virtuaalseid väljasõite peaaegu igasse sihtkohta, mida klassis käsitletakse. Mõned veebisaidid toetavad seda 360-kraadise videoga. Tegu on klassiruumis kaasaskantav uurimistööriistaga, mis võimaldab õpilastel ihaldavat informatsiooni uurida mõne hetkega koha pealt lahkumata. E-raamatud on loodud spetsiaalselt tahvelarvutites kasutamiseks, mistõttu lubatakse õpilastel kasutada oma tahvelarvuteid klassiruumis lugemiseks. Lisaks on tahvelarvutitel kõlarid, mis võimaldavad hõlpsalt kuulata audioraamatuid või teksti kõneks muutvaid e-raamatuid. Kasutades rakendusi nagu Tune In Radio, saavad õpilased kuulata oma tahvelarvutites muusikat, raadiosaateid ja podcaste kogu maailmast. Tahvelarvutid annavad võimaluse multimeediumiprojektide, koomiksite, raamatute, muusika ja muu loomiseks. Neid projekte saab jagada ja näidata oma õpetajate või kaasõpilastega. Tahvelarvutitel on kaamerad ja õige fototöötlusrakendusega saavad õpilased töötada loominguliste projektidega või lihtsalt dokumenteerida tunnitegevusi. Lisaks saab luua pilves klassi märkmete tegemise lehe, kuhu kõik õpilased saavad ideid ja märkmeid jagada. Internetist leidub palju kvaliteetseid haridusrakendusi, mida õpilased õppimise täiendamiseks kasutavad. Kõike alates matemaatika teisendusrakendustest kuni keeleõppe rakendusteni. Lisaks õpperakendustele on ka palju hariva väärtusega mänge.

==== 3D Printer ====
3D-printimise rakendamine hariduses on laialdaselt kasutusel põhi- ja keskkoolides, ülikoolides, raamatukogudes, tehnikakõrgkoolides ja muudes haridusasutustes. 3D-printimine on muutnud tootmismaailma paremaks. Paljud tootjad kasutavad lennukiosade, jäsemete proteeside ja isegi 3D-prinditud ravimite tootmiseks 3D-printimise või lisatootmistehnoloogiaid. Hariduses hõlbustavad 3D-printimise tehnoloogiad paremat õppimist, oskuste arendamist ning õpilaste ja õpetajate suuremat seotust ainega. Lisaks tekitab 3D-printimine suuremat loovust ja koostööd probleemide lahendamisel. Laias laastus on haridusasutustes 3D-printimiseks neli peamist kasutusjuhtu:

1. Õpetada õpilastele 3D-printimist, 3D-printimise tehnoloogia toimimist ja selle rakendusi reaalsetes olukordades (nt tööstusprotsesside sujuvamaks muutmisel).

2. Koolitajate teavitamine 3D-printimisest, et seda saaks õppekavadesse asjakohaselt lisada

3. Õpilaste loovuse ja disainioskuste parandamine

4. Artefaktide printimine, mis aitavad õpilastel mõista olulisi mõisteid.[https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ [6]]

==== Tehisintellekt ====
Tehisintellekt on tänapäeval tehnoloogia keskne osa. See juhib peeneid asju, nagu Netflixi soovitused ja keerulisemad süsteemid, nagu äriennustustarkvara. Kuna tehisintellekt mõjutab tehnoloogiat paljudes tööstusharudes, on ka koolid hakanud kohanema. Tehisintellekt hariduses – täpsemalt põhikooli hariduses – toob kasu nii õpilastele kui ka õpetajatele. Kaks levinud näidet tehisintellektist hariduses on assistendid ja automatiseerimine, kuid koolid saavad neid tööriistu veelgi kaugemale viia.
Tehisintellekt saab põhikooli hariduses alustada tüütute ja korduvate ülesannete lihtsamaks muutmisest. Haldustoimingud, nagu digifailide korraldamine ja dokumentide edasi-tagasi edastamine, võivad olla aeganõudvad. Samamoodi võivad hinnete määramine ja ajakava koostamine võtta ära õpetajate õpilastega veedetud aja. Erinevat tüüpi tarkvara automatiseerib need toimingud hõlpsalt. IntelliMetric ja Project Essay Grade on kaks silmapaistvat ressurssi, mis kasutavad tehisintellekti igasuguste ülesannete automaatseks hindamiseks alates testidest kuni esseedeni. Sellised tööriistad hõlbustavad õpetajatel õpilastega suhtlemisele keskendumist. Õpetajad saavad õppijaid lähedalt abistada, muretsemata selle pärast, millal nad töid hindavad või teste kontrollivad.[https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ [7]]

Õpilaste tehisintellekti assistendid, mis võivad olla midagi nii lihtsat nagu Google Classroom, suudavad kontrollida õpilase töö originaalsust, nii et õpetaja ei peaks seda tegema. Mõned klassiruumid võivad töötada koos koduabilistega, nagu Amazoni Alexa. Kuna aga privaatsus on koolide ja õpilaste peamine mure, ei luba mõned koolid häälassistente klassiruumis kasutada. Assistente on aga igasuguse kuju ja suurusega. 2020. aasta detsembris teatas Denveri avalike koolide piirkond oma plaanist integreerida noorematele õpilastele tehisintellekti assistendid. Tehnika aitab lastel vestlustes ja klassitegevustes sagedamini osaleda. Kuigi roboti assistendid on ka võimalused, mis võivad õpilasi kaasata, on selline tehisintellekti abi mitmekülgsem ja võib olla midagi nii lihtsat kui arvutiprogramm. Tehisintellekt saab analüüsida õpilase edusamme ja näha, millisel tasemel nad on. Selle teabe põhjal saab õpetaja anda neile õppimise jätkamiseks rohkem abi või ressursse. Näiteks New Jerseys asuv Slackwoodi põhikool on kasutanud õppeassistenti Happy Numbers. See süsteem analüüsib õpilaste tööd matemaatikakursustel ja näitab õpetajatele, kellel on klassiruumis kõige rohkem raskusi. See võib pakkuda isikupärastatud soovitusi nende paremaks muutmiseks.[https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ [7]]

=== Tööturul ===
Tänapäeval vajab digitaalset töökohta iga ettevõte, kus on kaugtöötajad, eesliinitöötajad, mitu asukohta või mis tahes muu takistus, mis takistab iga töötaja koos viibimist. Digitaalseid töökohatehnoloogiaid ei piira füüsilise maailma piirangud. Need võimaldavad töötajatel kokku tulla, ideid jagada ja suhelda sama hästi (mõnikord isegi paremini) kui nad seda koha pealt teeks. Tööjõu juhtimisest maksimaalselt kasu saamiseks on oluline olla kursis viimaste suundumuste ja arvutitehnoloogia uute edusammudega ettevõtluses.
==== Pilv ====
"Pilv" viitab serveritele, millele pääseb juurde Interneti kaudu ning nendes serverites töötavale tarkvarale ja andmebaasidele. Pilveserverid asuvad andmekeskustes üle kogu maailma. Pilvandmetöötlust kasutades ei pea kasutajad ja ettevõtted ise füüsilisi servereid haldama ega oma masinates tarkvararakendusi käivitama.[https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ [8]]
See tööturul muudab äritegevuse maastikku, kus see kõik toimub. Pilve kaudu tegutsedes suudavad igas suuruses ettevõtted konkureerida turukonkurentidega viisil, mis varem oli ettekujuteldamatu. See taandub kapitalikulude ja üldkulude vähendamisele ning turule jõudmise kiiruse suurenemisele, mis võimaldab klientide ootusi täita. Ettevõte ei saa endale lubada pilve tempot alahinnata. Pilvega pole töötajad sunnitud oma laua taga töötama, ehk nad saavad töötada graafiku alusel, mis täiendab nende individuaalset rutiini. Nende tootlikkuse tase omakorda tõuseb, mis toob organisatsioonile kasu. Pilves töötamine võimaldab töötajatel pääseda oma dokumentidele ja failidele juurde mis tahes seadmest, olgu see siis nutitelefon, tahvelarvuti või sülearvuti, igal pool ja igal ajal, mis mitte ainult ei soodusta teie ettevõtte koostööd, vaid suurendab seda ka. Tänu pilvele töötatakse alati uusimate saadaolevate tehnoloogiatega. Kuna ettevõtte andmeid hoitakse tsentraalselt, saavad töötajad anda mitmele kolleegile, meeskonnale ja kolmandale osapoolele juurdepääsu oma failide vaatamiseks ja muutmiseks. Näiteks Office 365-s muudab Skype ärirakendus koostöö veelgi isiklikumaks ja tõhusamaks. Tänapäeval saab lisaks kiirsõnumite juurde pääsemise ja nende saatmisele ka konverentskõnesid otse Microsoft Wordist teha. Meeskond saab failidega hõlpsalt koos töötada, samal ajal kui pilv salvestab need automaatselt, et nad saaksid tulevikus igal ajal oma mobiilseadmete kaudu neid vaadata ja tööd jätkata. Pilvandmetöötluse kõrvalmõju on olnud andmete ja teabe suur hulk, mida organisatsioonid saavad kasutada oma äriprotsesside hindamiseks. Pilvesüsteemid võimaldavad usaldusväärselt koguda, jälgida ja analüüsida olulisi andmeid, mis võivad aidata organisatsioonidel protsesse värskendada või asendada, et tagada parem tulu. See võimaldab töökohal tõhusamalt toimida ning töötajatele määrata õigeid ülesandeid ja rolle.[https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace [9]]

==== Digiturvalisus ====
Turvalisus on pikka aega olnud väljakutse paljudele ettevõtetele, eriti neile, kes tegelevad tundlike andmetega. COVID-19 pandeemia on veelgi kiirendanud kaugtööpoliitika kasutuselevõttu. See on pannud paljud mõtlema, kuidas rakendada paindlikku tööpoliitikat, tagades samas turvalisuse nii pandeemia ajal kui ka pärast. Kräkkerid on tõenäoliselt üks suurimaid ohte ettevõtetele, olenemata nende suurusest või tööstusest.[https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ [10]] Ettevõtte Positive Technologies 2020 aasta aprillis väljastatud aruandes leiti, et organisatsioonidele suunatud küberrünnakud on tõusuteel, kasvades aastatel 2018–2019 19%. Enim sihitud sektorid olid valitsusorganisatsioonid ning tervishoiu- ja haridusasutused, mis said 54% kõigist rünnakutest.[https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 [11]] Nõrkade paroolide otsimise, andmepüügi e-kirjade saatmise ning pahavara ja sotsiaalse manipuleerimise rünnakute abil saavad kräkkerid tuvastada nõrgad lingid ja võtta üle terved võrgud. Kuigi kräkkerid pakuvad pidevalt uusi ideid ja tehnikaid kasutajate ja ettevõtete petmiseks, aitab neid sageli töötajate hooletus (mis moodustab 70% andmetega seotud rikkumistest), küberturvalisuse alusteadmiste puudumine ning juhuslik kokkupuude veebis ja Internetis. Need on leiud identiteedivarguse ressursikeskuse (ITRC) aruandes, milles vaadeldi väga üksikasjalikult andmetega seotud rikkumiste levinumaid põhjuseid. Samuti leiti, et mõned andmetega seotud rikkumised on põhjustatud volitatud töötajate tahtlikust andmete vargusest, piiratud ja ebaturvalisi protokolle kasutavatest ettevõtetest ning halvasti kavandatud juurdepääsukontrollist. Tänapäeval leidub tööturul erinevaid lahendusi küberrünnakute vastu.[https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ [10]]

Töötajad hoiavad kaasaskantavaid seadmeid, nagu sülearvutid ja mobiiltelefonid, alati turvalise pääsukoodiga lukustatuna. Turvaliste pääsukoodide loomiseks on palju võimalusi. Mõnel seadmel on biomeetrilised skannerid, samas kui teised kasutavad autentimiseks PIN- või maatriksipääsukoodi. Kui kasutatakse tekstiparooli, siis see peab olema iga konto jaoks kordumatu. Kriitiliste rakenduste ja kontode puhul nõutalse töötajatelt kahefaktorilise autentimise kasutamist. Kui töötatakse väljaspool kontorivõrku, tagatakse ohutus WiFi-ühenduse kasutades VPN-ga (virtualiseeritud personaalvõrk). VPN toimib turvalise tunnelina Internetis, krüptides liiklust. Rakendades oma kontori turvalises võrgus VPN-i, saavad töötajad reisida, tuginedes peakorteri kaitsekontrollile.[https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ [12]]

==== Intelligentne virtuaalassistent ====
Intelligentsed virtuaalsed assistendid on intelligentse automatiseerimise areng, mis aitab organisatsioonidel suurendada isiklikku suhtlust klientidega. Need võimaldavad organisatsioonidel pakkuda isikupärastatud puudutust kõigile oma kontaktidele ja klientidele. Võimalus suhelda inimlikul viisil on suur edasiminek võrreldes sellega, kuidas ettevõtted on seni suutnud klientidega suhelda, mida kuni viimase ajani piiras töötajate suutlikkus või suures osas üldised massmeiliprogrammid. Intelligentse virtuaalse assistendi lahutamatu osa on loomuliku keele mõistmine ja loomuliku keele genereerimine. Conversica juhtivteadlase dr Sid Reddy sõnul eeldab see süsteemi olemasolu, mis klassifitseerib täpselt kavatsused ja olemid. Kavatsuse all peab ta silmas lõppkasutaja kavatsust – mida klient teha püüab? Üksus pakub sellele kavatsusele konteksti. Teisisõnu viitab olem teabele, millest on abi kasutaja päringule vastamisel. Teine kriitiline komponent on masinõpe, mis viitab arvuti võimele õppida ilma selgesõnaliselt programmeerimata ja saada saadava teabe abil "targemaks". Inimkeeled on uskumatult keerulised, nüansirikkad ja pidevas arengus.[https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ [13]]

Erinevate suuruste ja tegevusaladega ettevõtted otsivad põhifunktsioonide optimeerimiseks tehisintellekti, intelligentset automatiseerimist ja konkreetselt intelligentseid virtuaalseid assistente. Üks traditsiooniline äriaspekt, mis saab tehnoloogilist tõuget, on müük – selle asemel, et jätta oma tööjõu hooleks huvitatud väljavaadete poole pöördumine ja nende jälgimine, automatiseerib laiendatud tööjõud, milles virtuaalsed assistendid ja inimesed töötavad koos. Virtuaal assistendi kasutamine esmase kliendi ja juhtivate inimeste kaasamiseks ei asenda töötajaid, vaid võimaldab neil oma aega paremini hallata. InsideSales.com andmetel kulutavad müügiesindajad müümisele vaid 37 protsenti oma ajast. See tähendab, et suurem osa müüja ajast kulub tulu mittetoovatele tegevustele, nagu haldusülesanded (sisepoliitika ja kinnitustega tegelemine) ning sihtkontode ja klientide analüüsimine. Kuna tarbijate ootused kiirele, viisakale ja isikupärastatud suhtlusele kasvavad jätkuvalt, peavad ettevõtted kliendi äri teenimiseks täitma või ületama need vajadused. Ettevõted investeerivad lahendusse, mis tagab sobivalt soovitud kiire ja isikupärastatud tähelepanu. Tänapäeval saab kasutada intelligentseid virtuaalassistente, et aidata klientidel tunda, et neid kuulatakse ja nende vajadustega arvestatakse.[https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ [13]]

== Tulevikuvaated ==

===Õppeasutuses===

Tehnoloogia on ja jääb alati õppimise ja õpetamise juurde. Tehnoloogiat hakatakse kasutama kooli tundides enam ja enam. Tulevikus on kindlasti tulemas virtuaalreaalsus klassiruumi, kus õpilased saavad virtuaalses maailmas kaasahaaravalt uurida ning õppida, mis parandab õppimiskogemust. VR ehk virtuaalreaalsus on hetkel pidevas arengus. Tänu virtuaalreaalsuses saavad õpilased näha realistlike pilte.

===Tööturg===

Lähitulevikus võime me näha enam ja enam seda, et lihtsamad tööd võtab robot üle inimestelt.
Kuna tehnoloogia on pidevas arengus ja tööturg on suur ja lai, siis neid tehnoloogilisi lahendusi on palju ja paljusid tehnoloogilisi lahendusi ei pruugi isegi hetkel olemas olla.
Kui vaadata lähituleviku siis tehisintellekt hakkab töötama digitaalses tööruumides, kus töötaja saab reaalajas vaadata andmeid ning nendele ligi pääseda ükskõik kust kohast ning seadmega. Sellega kaasneb töötajate tootlikkuse kasv.
Lähitulevikus aina enam hakkavad ettevõtted kasutusele võtma sellist süsteemi kus töötaja saab töötada ükskõik kus ja mis ajal tahes. Näiteks tulevane töökoht on selline, et töötaja saab töötada nii kodus kui ka töö juures. Et sellist lahendust toetada peab olema tehnoloogia paigas, mis tähendab seda, et töötaja tootlikkus oleks kõrge ning ei erineks kodus töötamise ja kontoris töötamise vahel.

===Tööstuslik automatiseerimine===

Ettevõtjad soovivad oma tööstusi viia automaatse süsteemi peale, mis on kordades odavam kui inimtöö kasutamine.
Tööstuse automatiseerimise tasemed saame jagada kolmeks hierarhiliseks kolmnurgaks. [16]

====Supervisor Level====

Supervisor Level ehk juhendaja tase asub kolmnurga tipus, mis koosneb tavalisest lauaarvutist, paneelarvutist või rack-arvutis. Arvutitesse on installitud standardsed opratsioonisüsteemid koos spetsiaalse tarkvaraga. [16]

====Control Level====
Control Levelil asub keskmisel tasemel, kus kasutatakse loogikakontrollereid või PLC-sid kus on käivitatud kõik automatiseerimisega seotud programmid. [16]

====Field Level====
Field Leveli on kolmnurga kõige alumine tase, kus on kasutatud kõik võimalike andureid mis annavad infot mis toimub näiteks tootmisliinil. [16]

== Positiivsed küljed ==
Pea kogu tehnoloogiline innovatsioon on läbi ajaloo olnud ajendatud efektiivsuse tõstmise ning tööviljakuse suurendamise soovist, nii ka tööturul ja hariduses. Mida rohkem leiab aset töökohtade automatiseerimine, seda enam on inimtööjõul võimalik oma aega kulutada otstarbekamalt. Haridusvaldkonnas tähendab tehnoloogia areng ja rakendamine tõhusamat õppeprotsessi ning haritumaid ja pädevamaid kodanikke.

===Tööturg ja töökohad===

====Suurem produktiivsus====
Alates tööstusrevolutsioonist 19. sajandil on järjest rohkem hakatud inimtööjõu poolt täidetavaid ülesandeid automatiseerima. Kõige suurem mõju on sellel olnud tootmisele, kus tõuseb keskmine produktiivsus tänu tehnoloogiale igal aastal hinnanguliselt kuni 1.4% [[https://www.mckinsey.com/~/media/mckinsey/featured%20insights/digital%20disruption/harnessing%20automation%20for%20a%20future%20that%20works/a-future-that-works-executive-summary-mgi-january-2017.ashx] [18]. Selle põhjuseks on asjaolu, et tootmises on suur roll töökohtadel, kus ülesanded on väga korduvad ja ühetaolised ja vähese komplekssuse tõttu robotitele sobivad. Tuntud näide automatiseerimisest tootmises on autotööstus, mis 20. sajandil oli masintööjõu kasutuselevõtmise poolest esirinnas. [[Link title]] Autode kokkupanek on inimeste jaoks raske ning aeganõudev töö, kuid robotite rakendamine võimaldas 1960. aastatel autotööstusel tõusta uuele efektiivsuse tasemele, ilma milleta ei oleks autod iial saanud nii populaarseks kui nad tänapäeval on.

====Täpsus====
Üks suuremaid probleeme inimtööjõu kasutamise puhul on inimlikud eksimused. Hooletusest tulenevate vigade eest ei ole kaitstud ka kõige kogenumad ja kohusetundlikumad töötajad. Seda mure on aga võimalik vähendada tehnoloogia abiga. Masinad suudavad täita sama ülesannet tuhandeid või isegi miljoneid kordi järjest ja seda sealjuures iga kord sama hästi kui identselt. 21. sajandil on roboteid hakatud kasutama ka keerulisemates valdkondades, näiteks kirurgias. Meditsiin on valdkond, kus inimlikul eksimusel võivad olla surmavad tagajärjed. Seega on loodud roboteid, mida kaugjuhtimise teel kontrollides saavad kirurgid läbi viia operatsioone ja muuta seeläbi eksimuse tõenäosuse kaduvväikseks. Kui inimest võivad kergesti mõjutada mitmed tegurid nagu näiteks meeleolu, töökeskkonna temperatuur, töökollektiiv, siis robotitele need faktorid ei mõju ning seeläbi saavutatav täpsus ületab ka täpseimate inimtööliste oma mitmekordselt. Täpseimate kirurgias ja tööstuses kasutatavate robotite viga jääb 1 mikromeetri piiridesse- see on täpsus, millest inimtööjõu puhul võib vaid unistada. (VIIDE)
====Tööohutus ja ergonoomika====
On olemas suur hulk ametikohti, kus eksisteerib pidev oht töötaja tervisele või isegi elule. Kui vanasti oli seesuguste ametitega kaasnev risk paratamatus, siis tänapäevane tehnoloogia on erinevates valdkondades suutnud vigastuste ja füüsilise koormusega kaasnevaid ohtusid suurel määral vähendada. Nii mõnigi töökoht, mille pidajad pidid varasemalt surmaga silmitsi seisma, on muudetud täiesti ohutuks. Näiteks demineerijad saavad pomme kahjutuks tehes kasutada moodsaid demineerimisroboteid, mida on võimalik juhtida sadade meetrite kauguselt. Nii saab vale liigutuse või muu vea korral viga vaid robot, kuid inimeluga ei juhtu midagi. Kuid tehnoloogia mõju tööohutusele pole alati nii dramaatiline. Ergonoomilised reguleeritavad lauad on muutnud kontoritöötajate elu lihtsamaks, sest nende abil saab vältida päev otsa samas asendis viibimist. Pika perioodi jooksul hoitud sundasenditega võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. On loodud ka seadmeid, mida kasutaja saab kinnitada oma seljale ning mis saadavad talle meeldetuletuseks signaali, kui istumisasend on kahjulik. Tänapäevastel monitoridel on automaatsed heledusemuutjad, mis kohandavad ekraani eredust sõltuvalt keskkonna valgustatusest, et kaitsta kasutaja silmi (VIIDE). Kõik sellised tooted kindlustavad, et töötajad oleks terved ning tagavad maksimaalse produktiivsuse.
====Töö kättesaadavus====
Kui veel mõned aastakümned tagasi oli reaalsus, et töö tegemiseks peab füüsiliselt töökohta kohale minema, siis kaasaegsete lahenduste abil on kaugtöö muudetud käepäraseks. Nii mõneski valdkonnas ei ole töötajate füüsiliselt kohalviibimine üldse oluline, sest nii tööülesandeid täita kui kollektiiviga suhelda saab ka interneti vahendusel. Tähelepanuväärse tõuke selle trendi arengus on andnud üleilmne Covid-19 pandeemia, millest ajendatuna pidid paljud tööandjad kohaldama kaugtöö võimalusi, et viiruse levikut ära hoida. On märkimisväärne, et uuringute tulemusena on töö viimine distantsile tõstnud töötajate produktiivsust keskmiselt 13 %. (VIIDE). Töö lahti sidumine füüsilisest kohalkäimisest võimaldab ettevõtetel värvata inimesi sõltumata nende asukohast. Näiteks võib ettevõte, mille peakontor on New Yorgis, vabalt tööle võtta spetsialisti, kes ise elab Pekingis, eeldusel et firma võimaldab kaugtööd. Tänu sellisele paindlikkusele on tööturg avatum ning seeläbi ka produktiivsem.
===Haridus===
====Hariduse kättesaadavus====
Sarnaselt tööturuga sai ka hariduselu Covid-19 pandeemia tagajärjel tugeva löögi, sest koolid paljudes maailma riikides suunati distantsõppele. See sundis pedagooge tarvitusele võtma uudseid lahendusi õppeprotsessi korraldamisel. Tunde hakati läbi viima videokõnede vahendusel ning hindelisi töid esitati digitaalselt. Ilma moodsa tehnoloogiata oleks õpilaste haridus kannatanud palju rohkem kui see reaalselt kannatas. Õppeprotsessi tehnoloogiaga paindlikumaks muutmine on maad võtmas ka mittepandeemilises kontekstis, eriti ülikoolides. Näiteks Londoni ülikool pakub sadu kursusi, mida saab läbida vaid veebi vahendusel. (VIIDE)
Veel eelmise aastatuhande lõpus olid sellised lahendused ennekuulmatud ja et mingi asutuse pakutavast haridusest osa saada, tuli kas osta raamat, mis seda haridust kajastas või ise kohale minna. Internetikeskkonnad nagu näiteks Zoom ja Skype on vähendanud vajadust õpilasel ja õpetajal või tudengil ja õppejõul samas ruumis viibida, sest tunde ja loenguid saab läbi viia ka videoformaadis. Nii on hariduse omandamine paljudel juhtudel tänu tehnoloogiale kiirem ja tõhusam kui klassikaliste meetoditega.
====Interaktiivsed lahendused====
21. sajandil on olnud rohkelt juttu hariduse huvitavamaks muutmisest ja iganenud dogmadest vabanemisest. Tehnoloogia on pakkunud uue mõtteviisi pooldajatele head võimalust katsetada ning implementeerida uudseid lahendusi õppeprotsessi rikastamisel. Ühe 2017. aastal koostatud aruande järgi nõustus 96% õpetajatest väitega, et tehnoloogial on olnud haridusele positiivne mõju (VIIDE) Õpilaste, eriti algklassiõpilaste jaoks on näiteks hariduslike videote vaatamine palju kaasahaaravam ning motiveerivam kui õpikute sisu meelde jätmine. Kahtlemata on õpikutel oma roll hariduses, kuid infoühiskonna kontekstis ei saa mööda vaadata kaasaegsetest lahendustest nagu raamatutarkusi kinnistavad mängud ja muu meedia. Ühe uuringu järgi väitis 83% õpetajatest, et videote näitamisel on olnud nende õpetamistulemusele positiivne mõju. (VIIDE)

== Negatiivsed küljed ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia on midagi enamat, kui uute vidinate ja rakenduste avastamine. Seetõttu peaksid kõik tehnoloogia kohta käivad arutelud arvestama ka riske ja takistusi, mida tehnoloogia võib haridusele kaasa tuua. [https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 [9]] Digitehnoloogia ja interaktiivsus kujutavad endast olulisi riske laste turvalisusele, privaatsusele ja heaolule, suurendades ohte ja kahjusid, millega paljud lapsed juba niigi silmitsi seisavad ilma võrguühenduseta ja muutes juba haavatavad lapsed veelgi haavatavamaks.

==== Lugemine ja kirjutamine ====
Vaatamata laialt levinud arvamusele, et klassiruumi tehnoloogia üldiselt parandab õpilaste akadeemilisi saavutusi ja suurendab nende motivatsiooni oma ülesannete täitmiseks, tundub, et suur sõltuvus tehnoloogiast mõjutab tõsiselt õpilaste pädevusi oskuses, mis on nende jaoks vaieldamatult olulised, nimelt lugemine ja kirjutamine. Väga paljud õpetajad on otsustanud oma õppeained viia üle digikeskkonda. Näiteks palutakse kirjandeid, esseesid ja muid tekste arvutis kirjutada. Samuti kasutatakse mõnedes õppeainetes klassikaliste õpikute asemel rakendust Google Books. Kuigi need lahendused hoiavad kokku paberit, on õpilastele need meetodid siiski negatiivse mõjuga. Nimelt kahjustab trükkimine käsitsi kirjutamist ning lugemist ning infotehnoloogia toob endaga kaasa informatsiooni pinnapealse lugemise. Selle tõttu ei õpi õpilased Google Books'st sama palju kui trükitud raamatutest. Õpilastel, kes loevad lineaarseid tekste, on parem arusaamine ja ka mälu kui neil, kes loevad interneti kaudu. Üleminek paberilt ekraanile ei muuda vaid viisi kuidas me mingis kirjatükis navigeerime, vaid mõjutab ka tähelepanu astet ning sügavust, mida me sellele konkreetsele tükile pühendame. Interneti avades, siseneme me keskkonda, mis soodustab pealiskaudset lugemist, kiirustavat ja hajutatud mõtlemist ning pealiskaudset õppimist.[https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education [10]]

==== Kalkulaatorid ====
Mure kalkulaatorite, eriti graafikakalkulaatorite kasutamise negatiivse mõju pärast, on väga aktuaalne. Kalkulaatoreid on küll kasutatud juba väga ammusest ajast saati, kuid kuna need on üldiselt numbrilised, ei pruugi õpilased omandada kindlat kontseptuaalset arusaamist matemaatikast. Kalkulaatorit kasutavate õpilaste nägemus matemaatikast on tõenäoliselt protseduurilisem ning sellest tulenevalt võivad nende probleemide lahendamise oskused olla piiratud. Nende õpilaste struktuurilise ülevaate areng matemaatikast võib samuti kalkulaatori kasutamisel takistuda või aeglustuda. Lisaks võib kalkulaator oma disaini tõttu edastada eksitavat teavet ning tekitada segadust tähistuste õppimisel. Õppeainetes nagu matemaatika ja aritmeetika takistab kalkulaatorite kasutamine õpilaste analüütilise mõtlemise õitsengut.[https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/ [11]] 2012. aastal teatas Suurbritannia valitsus oma otsusest keelata ära kalkulaatorite kasutamine algklassides, kuna õpilased kasutavad ja toetuvad nendele liiga palju.[http://bjsep.org/getfile.php?id=158 [12]]

==== Dehumaniseerimine ja isoleerimine ====
Liigsel tehnoloogia sõltuvusel klassiruumides on dehumaniseeriv mõju. Eriti just viimase kümne aasta jooksul õpetamine, kui inimtegevuse kunst inimeste võimusest ära võetud ning pigem on võim läinud tehnoloogia kätte. Paljudele haridustasemetele ja kursustele on valmistatud eelkoostatud õppekavad, mida konkreetsed aineõpetajad ise enda kursusele koostanud ei ole. Tehnoloogia tõmbab õpilasi eemale füüsilisest keskkonnast. Näiteks kõrgkoolides ja veebikursustel salvestavad õpetajad enda tunde ette või teevad seda reaalajas läbi arvutite. See sunnib õpilasi suhtlema masinatega, mitte inimestega. Lõpuks ei tea õpetaja oma õpilastest peaaegu et mitte midagi ning õpilastel omakorda puudub lähedane side ja kokkupuude oma õpetajaga, mis omakorda on hariduse üks põhieesmärk. Kui õpetajad liiga pikka aega tehnoloogiast oma klassiruumides sõltuvad, ei jää neil peaaegu et üldse aega oma õpilasi mõjutada. Tehnoloogia tekitab takistuse õpilase ja õpilase omavahelises suhtluses. Isolatsiooni tunne on üha levinuim noorte õpilaste seas, kes käivad koolides, kus tahvelarvutite kasutamine on tavaline. Tehnoloogiapõhiste mängude ja meelelahutuse korduv kasutamine, mille eesmärk on muuta tunnid atraktiivsemaks, toob kaasa õpilaste seas isolatsiooni tunde ja võib lõpuks viia kehvemate õpitulemusteni. Uuringud on aga tõestanud, et nutitelefonide laialdane kasutamine õppeprotsessis põhjustab õpilaste tähelepanu hajumist, teadmiste killustumist ja õpetajate suutmatust klassiruume hallata. [https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064 [13]] Isoleeritus ja üksindus näib olevat ülim mõju õpilaste tehnoloogiakasutusele, kuna olles täielikult sukeldunud klassiruumi digitaalsete vidinatega manipuleerimisse, unustavad nad sageli, et on klassikaaslasi, kellele nad saavad toetuda ja kellega suhelda.

=== Tööturul ===
Tehnoloogiat võib leida kõikjalt ning sellest ei saa põgeneda. Tehnoloogia mittekasutamine võib tähendada ka tagasilööki oma karjääris ja isiklikus elus. Lihtsamalt öeldes, on tänapäeval väga raske oma elu ette kujutada ilma tehnoloogiata. Kõik ettevõtted erinevates tööstusharudes üle kogu maailma on juba kaasaegse tehnoloogia kasutusele võtnud, kuid töötajad kogevad tööl tõsiseid negatiivseid mõjusid, mille on põhjustanud justnimelt tehnoloogia.

==== Töö- ja puhkeaeg ====
Tänapäeval on töötajatel põhiliseks töövahendiks arvuti. Tänu arvutile, on paljudes ettevõtetes võimalik teha kaugtööd peaaegu ükskõik kus, kus on olemas internetiühendus. Kaugtöö võimalus on loomulikult väga kasulik mitmetele inimestele, kuid sellel on ka üks suur negatiivne külg, nimelt kaob sellisel töö vormil piir töö- ja puhkeaja vahel.[https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid [14]] Kuna arvuti on suurema osa ajast käe-jala kaugusel ning niisama arvutit meelelahutuseks kasutades märgatakse tahes-tahtmata ka tööga seotud teavitusi. See teeb arvuti kasutamise meelelahutuseks peaaegu võimatuks, kui näha tööalaseid teavitusi, mis panevad kasutajat kohe tööasjade peale mõtlema. Tänapäeval saab mitmeid tööasju ka telefoniteel ajada, näiteks logida sisse oma töömeili ka telefonis. See tähendab, et raske on kasutada oma puhkeaega mitte tööle mõeldes, sest kõik tööinformatsioon ja teated on töötajal koguaeg silme ees ning ka mõtetes.

==== Segavad faktorid ====
Arvutis tööd tehes veedavad töötajad töö peale oma tööajast 43%.[https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/ [15]] Põhjus, mis see osakaal suhteliselt väike on, seisneb segavates faktorites, mis arvutis töötades esile tulevad. Rakendused nagu email ning muud töösisesed programmid on küll tööd kiiremaks teinud, kuid mida aega edasi, seda segavamaks see muutub tööd tehes. E-kirjad, vestlused, kiirsõnumid langetavad töötajate produktiivsust, kuna tänapäeval tuleb neid iga päevaga aina rohkem ja rohkem. Viimasel ajal tutvustatakse töötajale selle lahenduseks võimalusi, kuidas saaks neid häirimisi paremini hallata ehk emailil mingiks hetkeks ühendus katkestada või moodustada endale aken, millal nendega tegeletakse, nii need ei ole silme eest iga hetk ning aitavad poolelioleva töö lõpuni viia ilma, et keskendutakse vahelesegavale asjale. Kui tööd segavad erinevad faktorid, tõuseb töötajatel stressitase, neil tekib suurem frustratisoon, ajasurve ja pingutus. Kõik need tegurid mõjuvad inimese vaimsele ja ka füüsilisele tervisele negatiivselt. Samuti peab ära märkima selle tõttu hajameelsete töötajate tehtud töö laiema mõju.

== Allikad ==
1. https://home.cern/science/computing/birth-web

2. https://history-computer.com/apple-ii-complete-history-of-the-apple-ii/

3. https://online.purdue.edu/blog/education/evolution-technology-classroom

4. https://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/pc25/pc25_birth.html

5. https://azure.microsoft.com/en-us/overview/what-is-the-cloud/

6. https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ (Kasutatud 03.12.2021)

7. https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ (Kasutatud 03.12.2021)

8. https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ (Kasutatud 03.12.2021)

9. https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace (Kasutatud 03.12.2021)

10. https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ (Kasutatud 03.12.2021)

11. https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 (Kasutatud 03.12.2021)

12. https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ (Kasutatud 03.12.2021)

13. https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ (Kasutatud 03.12.2021)

14. https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 (Kasutatud 03.12.2021)

15. https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education

16. https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/

17. http://bjsep.org/getfile.php?id=158

18. https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064

19. https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid

20. https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/

21. https://www.electronicshub.org/introduction-to-industrial-automation/#Types_of_Industrial_Automation_Systems (Kasutatud 05.12.2021)

Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses

2021-12-05T08:32:35Z

Tapaas: /* Suurem produktiivsus */

Tehnoloogia on saanud osaks meie elust. Uued tehnoloogiad ei ole enam vaid lisad, mida on tore omada, aga ilma milleta saaks samahästi hakkama, nüüdseks on neist saanud suhtluskeskmed, mis on tänapäeval ülioluliseks osaks meie elust.

== Ajalugu ==
Ei ole kokkuleppele jõutud, mis kuupäeval või mis aastal tehnoloogia töökeskonna ja hariduse osaks sai. Vaieldakse, et see algas esimese LEO I arvuti käivitamisega, 1951. aastal. Teised väidavad, et see algas esimese elektroonilise kirja saatmisega, 1971. aastal. Selleni pole veel kokkuleppele jõutud, aga üks asi on kindel: tehnoloogia on nüüdseks töökeskkonna ja hariduse lahutamatu osa.

=== Töökeskkond ===

==== Esimesed arvutid töökeskkonnas ====
Aastatel 1970 - 1990 hakkasid arvutid töökeskkonda sisenema. Apple tuli 1976. aastal turule Apple I aruvtiga, mis oli esimene enda suguste seas. Apple I ei olnud turunduslikult kuigi edukas, aga see valmistas teed Apple II-le. Vaadates arvuteid, mida kasutati aastakümneid tagasi, siis võivad tunduda need abituna. Seda väita ei ole kuigi vale kui võrrelda neid arvuteid tänapäeva nõuetega. Tol ajal olid need arvutid, oma 6502 protsessori ja 48 kb RAM-ga, suutelised tegema seda, milleks nad loodud olid. Lisaks Apple seeria arvutitele olid samasuguste näitajatega ka Commodore PET 2001 ja TRS-80.

====Töökeskkonna digitaliseerimine ====
Iga suurem ettevõte, aastatel 1990, omas nüüd tööarvuteid. Järgmiseks sammuks oli töökeskkond digimaailma viia ja seda sai teha tänu internetile. Internet kui mõte oli olemas juba 1960. aastatel, kuid alles aastal 1991 mõtles Tim Berners-Lee välja digitaalse “sihtpunkti”, mida me tunneme tänapäeval veebilehena. Internetiajastu tuli nagu torm. Ettevõtjate unikaalsed mõttet põimusid interneti lõputute võimalustega. Iga ettevõte võis nüüd luua oma meiliaadressi, luua veebilehte ja saata e-kirju. Omavaheline suhtlus muutus digitaalseks.

====Pilve kasutuselevõtt====
Järgmisel kahel aastakümnel oli pakkuda veel omakorda uuendusi. Üks suurimaid innovatsioone töökeskkonnas oli “pilv”. Tänu “pilvele” ei pea ettevõtted enam füüsilisi koopiaid hoidma. Kõike saab teha võrgus. See tõi endaga kaasa töökeskkonna muutuse. Inimesed ei pidanud ilmtingimata kontoris olema, et vajalikud toimetused ära teha. Kõik vajaliku sai salvestada “pilve”, kust töötajatel on sellele ligipääs ja saavad esitada vajalikud andmed ja paberid ka digitaalsel kujul. Nüüd ei olnud enam arvutid üksteisega ühendatud. Nüüd on kõik, absoluutselt kõik ühendatud: arvutid, kelladja telefonid. Ükskõik kes on kättesaadav ainult mõne sõrmeliigutuse kaugusel.

===Õppeasutus===
Sarnased tehnoloogilised lahendused leidsid aset ka hariduses, õppimises ja õpetamises. Tänapäeval ei kujutaks me õppimist ilma nutiseadmeteta ette, sest suur osa informatsioonist on tänapäeval sekunditega kättesaadav.

====Muutused õppeprogrammides====
1920 aastatel hakati kasutama õppeasutuses raadioid. Õppeprogramme hakati tootma raadiosaadete jaoks, et õppimine ei oleks nii üksluine ja igav.
1950 algusaastatel tuldi välja dokumendi kaameraga ja videosalvestustega, mis muutsid õppeprotsessi tohutult. Tänu dokumendikaamerale said õpilased näha, mida õppejõud paberile kirjutab. Nii raadiol kui ka videosalvestustel oli sarnane eesmärk: teha õppimisprotsess huvitavamaks.

==== Kalkulaator ja personaalarvuti ====
1972 hakati klassiruumides kasutama kalkulaatorit, mis võimaldas teha arvutusi kiirelt ja veatult. Umbes kümme aastat hiljem tuli IBM välja personaalse arvutiga, milleks oli IBM5150. IBM5150 ei olnud kuigi võimas arvuti võrreldes tol aja teiste 8 bitiste arvutitega. Õppeasutused tedsid, et ei lähe kaua aega, kui arvutid jõuavad õppeasutustesse. 1993 aastal tuli Apple välja “Personal Digital Assistanti” või lühidalt PDA-ga. Peale seda on olnud arvutid osa inimeste igapäevaelust.
Nüüdseks on paljudel õpilastel üks nutiseade, kui mitte kaks, mis on ööpäevaringselt ühenduses internetiga. Paljud ei kujutaks oma igapäeva elu ette ilma interneti või nutiseadmeta. Need on juba osa meist.

== Tänapäeva näited ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia juhatab sisse põhjalikud struktuurimuutused, mis võivad olla lahutamatud tootlikkuse olulisest paranemisest nii õpetamise kui õppimise toetamiseks.

==== Tahvelarvuti ====
Tänapäeval aina rohkem vahetuvad koolides õpikud tahvelarvutite vastu. Need võimaldavad õpilastel teha virtuaalseid väljasõite peaaegu igasse sihtkohta, mida klassis käsitletakse. Mõned veebisaidid toetavad seda 360-kraadise videoga. Tegu on klassiruumis kaasaskantav uurimistööriistaga, mis võimaldab õpilastel ihaldavat informatsiooni uurida mõne hetkega koha pealt lahkumata. E-raamatud on loodud spetsiaalselt tahvelarvutites kasutamiseks, mistõttu lubatakse õpilastel kasutada oma tahvelarvuteid klassiruumis lugemiseks. Lisaks on tahvelarvutitel kõlarid, mis võimaldavad hõlpsalt kuulata audioraamatuid või teksti kõneks muutvaid e-raamatuid. Kasutades rakendusi nagu Tune In Radio, saavad õpilased kuulata oma tahvelarvutites muusikat, raadiosaateid ja podcaste kogu maailmast. Tahvelarvutid annavad võimaluse multimeediumiprojektide, koomiksite, raamatute, muusika ja muu loomiseks. Neid projekte saab jagada ja näidata oma õpetajate või kaasõpilastega. Tahvelarvutitel on kaamerad ja õige fototöötlusrakendusega saavad õpilased töötada loominguliste projektidega või lihtsalt dokumenteerida tunnitegevusi. Lisaks saab luua pilves klassi märkmete tegemise lehe, kuhu kõik õpilased saavad ideid ja märkmeid jagada. Internetist leidub palju kvaliteetseid haridusrakendusi, mida õpilased õppimise täiendamiseks kasutavad. Kõike alates matemaatika teisendusrakendustest kuni keeleõppe rakendusteni. Lisaks õpperakendustele on ka palju hariva väärtusega mänge.

==== 3D Printer ====
3D-printimise rakendamine hariduses on laialdaselt kasutusel põhi- ja keskkoolides, ülikoolides, raamatukogudes, tehnikakõrgkoolides ja muudes haridusasutustes. 3D-printimine on muutnud tootmismaailma paremaks. Paljud tootjad kasutavad lennukiosade, jäsemete proteeside ja isegi 3D-prinditud ravimite tootmiseks 3D-printimise või lisatootmistehnoloogiaid. Hariduses hõlbustavad 3D-printimise tehnoloogiad paremat õppimist, oskuste arendamist ning õpilaste ja õpetajate suuremat seotust ainega. Lisaks tekitab 3D-printimine suuremat loovust ja koostööd probleemide lahendamisel. Laias laastus on haridusasutustes 3D-printimiseks neli peamist kasutusjuhtu:

1. Õpetada õpilastele 3D-printimist, 3D-printimise tehnoloogia toimimist ja selle rakendusi reaalsetes olukordades (nt tööstusprotsesside sujuvamaks muutmisel).

2. Koolitajate teavitamine 3D-printimisest, et seda saaks õppekavadesse asjakohaselt lisada

3. Õpilaste loovuse ja disainioskuste parandamine

4. Artefaktide printimine, mis aitavad õpilastel mõista olulisi mõisteid.[7]

==== Tehisintellekt ====
Tehisintellekt on tänapäeval tehnoloogia keskne osa. See juhib peeneid asju, nagu Netflixi soovitused ja keerulisemad süsteemid, nagu äriennustustarkvara. Kuna tehisintellekt mõjutab tehnoloogiat paljudes tööstusharudes, on ka koolid hakanud kohanema. Tehisintellekt hariduses – täpsemalt põhikooli hariduses – toob kasu nii õpilastele kui ka õpetajatele. Kaks levinud näidet tehisintellektist hariduses on assistendid ja automatiseerimine, kuid koolid saavad neid tööriistu veelgi kaugemale viia.
Tehisintellekt saab põhikooli hariduses alustada tüütute ja korduvate ülesannete lihtsamaks muutmisest. Haldustoimingud, nagu digifailide korraldamine ja dokumentide edasi-tagasi edastamine, võivad olla aeganõudvad. Samamoodi võivad hinnete määramine ja ajakava koostamine võtta ära õpetajate õpilastega veedetud aja. Erinevat tüüpi tarkvara automatiseerib need toimingud hõlpsalt. IntelliMetric ja Project Essay Grade on kaks silmapaistvat ressurssi, mis kasutavad tehisintellekti igasuguste ülesannete automaatseks hindamiseks alates testidest kuni esseedeni. Sellised tööriistad hõlbustavad õpetajatel õpilastega suhtlemisele keskendumist. Õpetajad saavad õppijaid lähedalt abistada, muretsemata selle pärast, millal nad töid hindavad või teste kontrollivad.

Õpilaste tehisintellekti assistendid, mis võivad olla midagi nii lihtsat nagu Google Classroom, suudavad kontrollida õpilase töö originaalsust, nii et õpetaja ei peaks seda tegema. Mõned klassiruumid võivad töötada koos koduabilistega, nagu Amazoni Alexa. Kuna aga privaatsus on koolide ja õpilaste peamine mure, ei luba mõned koolid häälassistente klassiruumis kasutada. Assistente on aga igasuguse kuju ja suurusega. 2020. aasta detsembris teatas Denveri avalike koolide piirkond oma plaanist integreerida noorematele õpilastele tehisintellekti assistendid. Tehnika aitab lastel vestlustes ja klassitegevustes sagedamini osaleda. Kuigi roboti assistendid on ka võimalused, mis võivad õpilasi kaasata, on selline tehisintellekti abi mitmekülgsem ja võib olla midagi nii lihtsat kui arvutiprogramm. Tehisintellekt saab analüüsida õpilase edusamme ja näha, millisel tasemel nad on. Selle teabe põhjal saab õpetaja anda neile õppimise jätkamiseks rohkem abi või ressursse. Näiteks New Jerseys asuv Slackwoodi põhikool on kasutanud õppeassistenti Happy Numbers. See süsteem analüüsib õpilaste tööd matemaatikakursustel ja näitab õpetajatele, kellel on klassiruumis kõige rohkem raskusi. See võib pakkuda isikupärastatud soovitusi nende paremaks muutmiseks.[8]

=== Tööturul ===
Tänapäeval vajab digitaalset töökohta iga ettevõte, kus on kaugtöötajad, eesliinitöötajad, mitu asukohta või mis tahes muu takistus, mis takistab iga töötaja koos viibimist. Digitaalseid töökohatehnoloogiaid ei piira füüsilise maailma piirangud. Need võimaldavad töötajatel kokku tulla, ideid jagada ja suhelda sama hästi (mõnikord isegi paremini) kui nad seda koha pealt teeks. Tööjõu juhtimisest maksimaalselt kasu saamiseks on oluline olla kursis viimaste suundumuste ja arvutitehnoloogia uute edusammudega ettevõtluses.
==== Pilv ====
"Pilv" viitab serveritele, millele pääseb juurde Interneti kaudu ning nendes serverites töötavale tarkvarale ja andmebaasidele. Pilveserverid asuvad andmekeskustes üle kogu maailma. Pilvandmetöötlust kasutades ei pea kasutajad ja ettevõtted ise füüsilisi servereid haldama ega oma masinates tarkvararakendusi käivitama.[1]
See tööturul muudab äritegevuse maastikku, kus see kõik toimub. Pilve kaudu tegutsedes suudavad igas suuruses ettevõtted konkureerida turukonkurentidega viisil, mis varem oli ettekujuteldamatu. See taandub kapitalikulude ja üldkulude vähendamisele ning turule jõudmise kiiruse suurenemisele, mis võimaldab klientide ootusi täita. Ettevõte ei saa endale lubada pilve tempot alahinnata. Pilvega pole töötajad sunnitud oma laua taga töötama, ehk nad saavad töötada graafiku alusel, mis täiendab nende individuaalset rutiini. Nende tootlikkuse tase omakorda tõuseb, mis toob organisatsioonile kasu. Pilves töötamine võimaldab töötajatel pääseda oma dokumentidele ja failidele juurde mis tahes seadmest, olgu see siis nutitelefon, tahvelarvuti või sülearvuti, igal pool ja igal ajal, mis mitte ainult ei soodusta teie ettevõtte koostööd, vaid suurendab seda ka. Tänu pilvele töötatakse alati uusimate saadaolevate tehnoloogiatega. Kuna ettevõtte andmeid hoitakse tsentraalselt, saavad töötajad anda mitmele kolleegile, meeskonnale ja kolmandale osapoolele juurdepääsu oma failide vaatamiseks ja muutmiseks. Näiteks Office 365-s muudab Skype ärirakendus koostöö veelgi isiklikumaks ja tõhusamaks. Tänapäeval saab lisaks kiirsõnumite juurde pääsemise ja nende saatmisele ka konverentskõnesid otse Microsoft Wordist teha. Meeskond saab failidega hõlpsalt koos töötada, samal ajal kui pilv salvestab need automaatselt, et nad saaksid tulevikus igal ajal oma mobiilseadmete kaudu neid vaadata ja tööd jätkata. Pilvandmetöötluse kõrvalmõju on olnud andmete ja teabe suur hulk, mida organisatsioonid saavad kasutada oma äriprotsesside hindamiseks. Pilvesüsteemid võimaldavad usaldusväärselt koguda, jälgida ja analüüsida olulisi andmeid, mis võivad aidata organisatsioonidel protsesse värskendada või asendada, et tagada parem tulu. See võimaldab töökohal tõhusamalt toimida ning töötajatele määrata õigeid ülesandeid ja rolle.[2]

==== Digiturvalisus ====
Turvalisus on pikka aega olnud väljakutse paljudele ettevõtetele, eriti neile, kes tegelevad tundlike andmetega. COVID-19 pandeemia on veelgi kiirendanud kaugtööpoliitika kasutuselevõttu. See on pannud paljud mõtlema, kuidas rakendada paindlikku tööpoliitikat, tagades samas turvalisuse nii pandeemia ajal kui ka pärast. Kräkkerid on tõenäoliselt üks suurimaid ohte ettevõtetele, olenemata nende suurusest või tööstusest.[3] Ettevõtte Positive Technologies 2020 aasta aprillis väljastatud aruandes leiti, et organisatsioonidele suunatud küberrünnakud on tõusuteel, kasvades aastatel 2018–2019 19%. Enim sihitud sektorid olid valitsusorganisatsioonid ning tervishoiu- ja haridusasutused, mis said 54% kõigist rünnakutest.[4] Nõrkade paroolide otsimise, andmepüügi e-kirjade saatmise ning pahavara ja sotsiaalse manipuleerimise rünnakute abil saavad kräkkerid tuvastada nõrgad lingid ja võtta üle terved võrgud. Kuigi kräkkerid pakuvad pidevalt uusi ideid ja tehnikaid kasutajate ja ettevõtete petmiseks, aitab neid sageli töötajate hooletus (mis moodustab 70% andmetega seotud rikkumistest), küberturvalisuse alusteadmiste puudumine ning juhuslik kokkupuude veebis ja Internetis. Need on leiud identiteedivarguse ressursikeskuse (ITRC) aruandes, milles vaadeldi väga üksikasjalikult andmetega seotud rikkumiste levinumaid põhjuseid. Samuti leiti, et mõned andmetega seotud rikkumised on põhjustatud volitatud töötajate tahtlikust andmete vargusest, piiratud ja ebaturvalisi protokolle kasutavatest ettevõtetest ning halvasti kavandatud juurdepääsukontrollist. Tänapäeval leidub tööturul erinevaid lahendusi küberrünnakute vastu.[3]

Töötajad hoiavad kaasaskantavaid seadmeid, nagu sülearvutid ja mobiiltelefonid, alati turvalise pääsukoodiga lukustatuna. Turvaliste pääsukoodide loomiseks on palju võimalusi. Mõnel seadmel on biomeetrilised skannerid, samas kui teised kasutavad autentimiseks PIN- või maatriksipääsukoodi. Kui kasutatakse tekstiparooli, siis see peab olema iga konto jaoks kordumatu. Kriitiliste rakenduste ja kontode puhul nõutalse töötajatelt kahefaktorilise autentimise kasutamist. Kui töötatakse väljaspool kontorivõrku, tagatakse ohutus WiFi-ühenduse kasutades VPN-ga (virtualiseeritud personaalvõrk). VPN toimib turvalise tunnelina Internetis, krüptides liiklust. Rakendades oma kontori turvalises võrgus VPN-i, saavad töötajad reisida, tuginedes peakorteri kaitsekontrollile.[5]

==== Intelligentne virtuaalassistent ====
Intelligentsed virtuaalsed assistendid on intelligentse automatiseerimise areng, mis aitab organisatsioonidel suurendada isiklikku suhtlust klientidega. Need võimaldavad organisatsioonidel pakkuda isikupärastatud puudutust kõigile oma kontaktidele ja klientidele. Võimalus suhelda inimlikul viisil on suur edasiminek võrreldes sellega, kuidas ettevõtted on seni suutnud klientidega suhelda, mida kuni viimase ajani piiras töötajate suutlikkus või suures osas üldised massmeiliprogrammid. Intelligentse virtuaalse assistendi lahutamatu osa on loomuliku keele mõistmine ja loomuliku keele genereerimine. Conversica juhtivteadlase dr Sid Reddy sõnul eeldab see süsteemi olemasolu, mis klassifitseerib täpselt kavatsused ja olemid. Kavatsuse all peab ta silmas lõppkasutaja kavatsust – mida klient teha püüab? Üksus pakub sellele kavatsusele konteksti. Teisisõnu viitab olem teabele, millest on abi kasutaja päringule vastamisel. Teine kriitiline komponent on masinõpe, mis viitab arvuti võimele õppida ilma selgesõnaliselt programmeerimata ja saada saadava teabe abil "targemaks". Inimkeeled on uskumatult keerulised, nüansirikkad ja pidevas arengus.

Erinevate suuruste ja tegevusaladega ettevõtted otsivad põhifunktsioonide optimeerimiseks tehisintellekti, intelligentset automatiseerimist ja konkreetselt intelligentseid virtuaalseid assistente. Üks traditsiooniline äriaspekt, mis saab tehnoloogilist tõuget, on müük – selle asemel, et jätta oma tööjõu hooleks huvitatud väljavaadete poole pöördumine ja nende jälgimine, automatiseerib laiendatud tööjõud, milles virtuaalsed assistendid ja inimesed töötavad koos. Virtuaal assistendi kasutamine esmase kliendi ja juhtivate inimeste kaasamiseks ei asenda töötajaid, vaid võimaldab neil oma aega paremini hallata. InsideSales.com andmetel kulutavad müügiesindajad müümisele vaid 37 protsenti oma ajast. See tähendab, et suurem osa müüja ajast kulub tulu mittetoovatele tegevustele, nagu haldusülesanded (sisepoliitika ja kinnitustega tegelemine) ning sihtkontode ja klientide analüüsimine. Kuna tarbijate ootused kiirele, viisakale ja isikupärastatud suhtlusele kasvavad jätkuvalt, peavad ettevõtted kliendi äri teenimiseks täitma või ületama need vajadused. Ettevõted investeerivad lahendusse, mis tagab sobivalt soovitud kiire ja isikupärastatud tähelepanu. Tänapäeval saab kasutada intelligentseid virtuaalassistente, et aidata klientidel tunda, et neid kuulatakse ja nende vajadustega arvestatakse.[6]

== Tulevikuvaated ==

== Positiivsed küljed ==
Pea kogu tehnoloogiline innovatsioon on läbi ajaloo olnud ajendatud efektiivsuse tõstmise ning tööviljakuse suurendamise soovist, nii ka tööturul ja hariduses. Mida rohkem leiab aset töökohtade automatiseerimine, seda enam on inimtööjõul võimalik oma aega kulutada otstarbekamalt. Haridusvaldkonnas tähendab tehnoloogia areng ja rakendamine tõhusamat õppeprotsessi ning haritumaid ja pädevamaid kodanikke.

===Tööturg ja töökohad===

====Suurem produktiivsus====
Alates tööstusrevolutsioonist 19. sajandil on järjest rohkem hakatud inimtööjõu poolt täidetavaid ülesandeid automatiseerima. Kõige suurem mõju on sellel olnud tootmisele, kus tõuseb keskmine produktiivsus tänu tehnoloogiale igal aastal hinnanguliselt kuni 1.4% (VIIDE). Selle põhjuseks on asjaolu, et tootmises on suur roll töökohtadel, kus ülesanded on väga korduvad ja ühetaolised ja vähese komplekssuse tõttu robotitele sobivad. Tuntud näide automatiseerimisest tootmises on autotööstus, mis 20. sajandil oli masintööjõu kasutuselevõtmise poolest esirinnas. (VIIDE) Autode kokkupanek on inimeste jaoks raske ning aeganõudev töö, kuid robotite rakendamine võimaldas 1960. aastatel autotööstusel tõusta uuele efektiivsuse tasemele, ilma milleta ei oleks autod iial saanud nii populaarseks kui nad tänapäeval on.

====Täpsus====
Üks suuremaid probleeme inimtööjõu kasutamise puhul on inimlikud eksimused. Hooletusest tulenevate vigade eest ei ole kaitstud ka kõige kogenumad ja kohusetundlikumad töötajad. Seda mure on aga võimalik vähendada tehnoloogia abiga. Masinad suudavad täita sama ülesannet tuhandeid või isegi miljoneid kordi järjest ja seda sealjuures iga kord sama hästi kui identselt. 21. sajandil on roboteid hakatud kasutama ka keerulisemates valdkondades, näiteks kirurgias. Meditsiin on valdkond, kus inimlikul eksimusel võivad olla surmavad tagajärjed. Seega on loodud roboteid, mida kaugjuhtimise teel kontrollides saavad kirurgid läbi viia operatsioone ja muuta seeläbi eksimuse tõenäosuse kaduvväikseks. Kui inimest võivad kergesti mõjutada mitmed tegurid nagu näiteks meeleolu, töökeskkonna temperatuur, töökollektiiv, siis robotitele need faktorid ei mõju ning seeläbi saavutatav täpsus ületab ka täpseimate inimtööliste oma mitmekordselt. Täpseimate kirurgias ja tööstuses kasutatavate robotite viga jääb 1 mikromeetri piiridesse- see on täpsus, millest inimtööjõu puhul võib vaid unistada. (VIIDE)
====Tööohutus ja ergonoomika====
On olemas suur hulk ametikohti, kus eksisteerib pidev oht töötaja tervisele või isegi elule. Kui vanasti oli seesuguste ametitega kaasnev risk paratamatus, siis tänapäevane tehnoloogia on erinevates valdkondades suutnud vigastuste ja füüsilise koormusega kaasnevaid ohtusid suurel määral vähendada. Nii mõnigi töökoht, mille pidajad pidid varasemalt surmaga silmitsi seisma, on muudetud täiesti ohutuks. Näiteks demineerijad saavad pomme kahjutuks tehes kasutada moodsaid demineerimisroboteid, mida on võimalik juhtida sadade meetrite kauguselt. Nii saab vale liigutuse või muu vea korral viga vaid robot, kuid inimeluga ei juhtu midagi. Kuid tehnoloogia mõju tööohutusele pole alati nii dramaatiline. Ergonoomilised reguleeritavad lauad on muutnud kontoritöötajate elu lihtsamaks, sest nende abil saab vältida päev otsa samas asendis viibimist. Pika perioodi jooksul hoitud sundasenditega võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. On loodud ka seadmeid, mida kasutaja saab kinnitada oma seljale ning mis saadavad talle meeldetuletuseks signaali, kui istumisasend on kahjulik. Tänapäevastel monitoridel on automaatsed heledusemuutjad, mis kohandavad ekraani eredust sõltuvalt keskkonna valgustatusest, et kaitsta kasutaja silmi (VIIDE). Kõik sellised tooted kindlustavad, et töötajad oleks terved ning tagavad maksimaalse produktiivsuse.
====Töö kättesaadavus====
Kui veel mõned aastakümned tagasi oli reaalsus, et töö tegemiseks peab füüsiliselt töökohta kohale minema, siis kaasaegsete lahenduste abil on kaugtöö muudetud käepäraseks. Nii mõneski valdkonnas ei ole töötajate füüsiliselt kohalviibimine üldse oluline, sest nii tööülesandeid täita kui kollektiiviga suhelda saab ka interneti vahendusel. Tähelepanuväärse tõuke selle trendi arengus on andnud üleilmne Covid-19 pandeemia, millest ajendatuna pidid paljud tööandjad kohaldama kaugtöö võimalusi, et viiruse levikut ära hoida. On märkimisväärne, et uuringute tulemusena on töö viimine distantsile tõstnud töötajate produktiivsust keskmiselt 13 %. (VIIDE). Töö lahti sidumine füüsilisest kohalkäimisest võimaldab ettevõtetel värvata inimesi sõltumata nende asukohast. Näiteks võib ettevõte, mille peakontor on New Yorgis, vabalt tööle võtta spetsialisti, kes ise elab Pekingis, eeldusel et firma võimaldab kaugtööd. Tänu sellisele paindlikkusele on tööturg avatum ning seeläbi ka produktiivsem.
===Haridus===
====Hariduse kättesaadavus====
Sarnaselt tööturuga sai ka hariduselu Covid-19 pandeemia tagajärjel tugeva löögi, sest koolid paljudes maailma riikides suunati distantsõppele. See sundis pedagooge tarvitusele võtma uudseid lahendusi õppeprotsessi korraldamisel. Tunde hakati läbi viima videokõnede vahendusel ning hindelisi töid esitati digitaalselt. Ilma moodsa tehnoloogiata oleks õpilaste haridus kannatanud palju rohkem kui see reaalselt kannatas. Õppeprotsessi tehnoloogiaga paindlikumaks muutmine on maad võtmas ka mittepandeemilises kontekstis, eriti ülikoolides. Näiteks Londoni ülikool pakub sadu kursusi, mida saab läbida vaid veebi vahendusel. (VIIDE)
Veel eelmise aastatuhande lõpus olid sellised lahendused ennekuulmatud ja et mingi asutuse pakutavast haridusest osa saada, tuli kas osta raamat, mis seda haridust kajastas või ise kohale minna. Internetikeskkonnad nagu näiteks Zoom ja Skype on vähendanud vajadust õpilasel ja õpetajal või tudengil ja õppejõul samas ruumis viibida, sest tunde ja loenguid saab läbi viia ka videoformaadis. Nii on hariduse omandamine paljudel juhtudel tänu tehnoloogiale kiirem ja tõhusam kui klassikaliste meetoditega.
====Interaktiivsed lahendused====
21. sajandil on olnud rohkelt juttu hariduse huvitavamaks muutmisest ja iganenud dogmadest vabanemisest. Tehnoloogia on pakkunud uue mõtteviisi pooldajatele head võimalust katsetada ning implementeerida uudseid lahendusi õppeprotsessi rikastamisel. Ühe 2017. aastal koostatud aruande järgi nõustus 96% õpetajatest väitega, et tehnoloogial on olnud haridusele positiivne mõju (VIIDE) Õpilaste, eriti algklassiõpilaste jaoks on näiteks hariduslike videote vaatamine palju kaasahaaravam ning motiveerivam kui õpikute sisu meelde jätmine. Kahtlemata on õpikutel oma roll hariduses, kuid infoühiskonna kontekstis ei saa mööda vaadata kaasaegsetest lahendustest nagu raamatutarkusi kinnistavad mängud ja muu meedia. Ühe uuringu järgi väitis 83% õpetajatest, et videote näitamisel on olnud nende õpetamistulemusele positiivne mõju. (VIIDE)

== Negatiivsed küljed ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia on midagi enamat, kui uute vidinate ja rakenduste avastamine. Seetõttu peaksid kõik tehnoloogia kohta käivad arutelud arvestama ka riske ja takistusi, mida tehnoloogia võib haridusele kaasa tuua. [https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 [9]] Digitehnoloogia ja interaktiivsus kujutavad endast olulisi riske laste turvalisusele, privaatsusele ja heaolule, suurendades ohte ja kahjusid, millega paljud lapsed juba niigi silmitsi seisavad ilma võrguühenduseta ja muutes juba haavatavad lapsed veelgi haavatavamaks.

==== Lugemine ja kirjutamine ====
Vaatamata laialt levinud arvamusele, et klassiruumi tehnoloogia üldiselt parandab õpilaste akadeemilisi saavutusi ja suurendab nende motivatsiooni oma ülesannete täitmiseks, tundub, et suur sõltuvus tehnoloogiast mõjutab tõsiselt õpilaste pädevusi oskuses, mis on nende jaoks vaieldamatult olulised, nimelt lugemine ja kirjutamine. Väga paljud õpetajad on otsustanud oma õppeained viia üle digikeskkonda. Näiteks palutakse kirjandeid, esseesid ja muid tekste arvutis kirjutada. Samuti kasutatakse mõnedes õppeainetes klassikaliste õpikute asemel rakendust Google Books. Kuigi need lahendused hoiavad kokku paberit, on õpilastele need meetodid siiski negatiivse mõjuga. Nimelt kahjustab trükkimine käsitsi kirjutamist ning lugemist ning infotehnoloogia toob endaga kaasa informatsiooni pinnapealse lugemise. Selle tõttu ei õpi õpilased Google Books'st sama palju kui trükitud raamatutest. Õpilastel, kes loevad lineaarseid tekste, on parem arusaamine ja ka mälu kui neil, kes loevad interneti kaudu. Üleminek paberilt ekraanile ei muuda vaid viisi kuidas me mingis kirjatükis navigeerime, vaid mõjutab ka tähelepanu astet ning sügavust, mida me sellele konkreetsele tükile pühendame. Interneti avades, siseneme me keskkonda, mis soodustab pealiskaudset lugemist, kiirustavat ja hajutatud mõtlemist ning pealiskaudset õppimist.[https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education [10]]

==== Kalkulaatorid ====
Mure kalkulaatorite, eriti graafikakalkulaatorite kasutamise negatiivse mõju pärast, on väga aktuaalne. Kalkulaatoreid on küll kasutatud juba väga ammusest ajast saati, kuid kuna need on üldiselt numbrilised, ei pruugi õpilased omandada kindlat kontseptuaalset arusaamist matemaatikast. Kalkulaatorit kasutavate õpilaste nägemus matemaatikast on tõenäoliselt protseduurilisem ning sellest tulenevalt võivad nende probleemide lahendamise oskused olla piiratud. Nende õpilaste struktuurilise ülevaate areng matemaatikast võib samuti kalkulaatori kasutamisel takistuda või aeglustuda. Lisaks võib kalkulaator oma disaini tõttu edastada eksitavat teavet ning tekitada segadust tähistuste õppimisel. Õppeainetes nagu matemaatika ja aritmeetika takistab kalkulaatorite kasutamine õpilaste analüütilise mõtlemise õitsengut.[https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/ [11]] 2012. aastal teatas Suurbritannia valitsus oma otsusest keelata ära kalkulaatorite kasutamine algklassides, kuna õpilased kasutavad ja toetuvad nendele liiga palju.[http://bjsep.org/getfile.php?id=158 [12]]

==== Dehumaniseerimine ja isoleerimine ====
Liigsel tehnoloogia sõltuvusel klassiruumides on dehumaniseeriv mõju. Eriti just viimase kümne aasta jooksul õpetamine, kui inimtegevuse kunst inimeste võimusest ära võetud ning pigem on võim läinud tehnoloogia kätte. Paljudele haridustasemetele ja kursustele on valmistatud eelkoostatud õppekavad, mida konkreetsed aineõpetajad ise enda kursusele koostanud ei ole. Tehnoloogia tõmbab õpilasi eemale füüsilisest keskkonnast. Näiteks kõrgkoolides ja veebikursustel salvestavad õpetajad enda tunde ette või teevad seda reaalajas läbi arvutite. See sunnib õpilasi suhtlema masinatega, mitte inimestega. Lõpuks ei tea õpetaja oma õpilastest peaaegu et mitte midagi ning õpilastel omakorda puudub lähedane side ja kokkupuude oma õpetajaga, mis omakorda on hariduse üks põhieesmärk. Kui õpetajad liiga pikka aega tehnoloogiast oma klassiruumides sõltuvad, ei jää neil peaaegu et üldse aega oma õpilasi mõjutada. Tehnoloogia tekitab takistuse õpilase ja õpilase omavahelises suhtluses. Isolatsiooni tunne on üha levinuim noorte õpilaste seas, kes käivad koolides, kus tahvelarvutite kasutamine on tavaline. Tehnoloogiapõhiste mängude ja meelelahutuse korduv kasutamine, mille eesmärk on muuta tunnid atraktiivsemaks, toob kaasa õpilaste seas isolatsiooni tunde ja võib lõpuks viia kehvemate õpitulemusteni. Uuringud on aga tõestanud, et nutitelefonide laialdane kasutamine õppeprotsessis põhjustab õpilaste tähelepanu hajumist, teadmiste killustumist ja õpetajate suutmatust klassiruume hallata. [https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064 [13]] Isoleeritus ja üksindus näib olevat ülim mõju õpilaste tehnoloogiakasutusele, kuna olles täielikult sukeldunud klassiruumi digitaalsete vidinatega manipuleerimisse, unustavad nad sageli, et on klassikaaslasi, kellele nad saavad toetuda ja kellega suhelda.

=== Tööturul ===
Tehnoloogiat võib leida kõikjalt ning sellest ei saa põgeneda. Tehnoloogia mittekasutamine võib tähendada ka tagasilööki oma karjääris ja isiklikus elus. Lihtsamalt öeldes, on tänapäeval väga raske oma elu ette kujutada ilma tehnoloogiata. Kõik ettevõtted erinevates tööstusharudes üle kogu maailma on juba kaasaegse tehnoloogia kasutusele võtnud, kuid töötajad kogevad tööl tõsiseid negatiivseid mõjusid, mille on põhjustanud justnimelt tehnoloogia.

==== Töö- ja puhkeaeg ====
Tänapäeval on töötajatel põhiliseks töövahendiks arvuti. Tänu arvutile, on paljudes ettevõtetes võimalik teha kaugtööd peaaegu ükskõik kus, kus on olemas internetiühendus. Kaugtöö võimalus on loomulikult väga kasulik mitmetele inimestele, kuid sellel on ka üks suur negatiivne külg, nimelt kaob sellisel töö vormil piir töö- ja puhkeaja vahel.[https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid [14]] Kuna arvuti on suurema osa ajast käe-jala kaugusel ning niisama arvutit meelelahutuseks kasutades märgatakse tahes-tahtmata ka tööga seotud teavitusi. See teeb arvuti kasutamise meelelahutuseks peaaegu võimatuks, kui näha tööalaseid teavitusi, mis panevad kasutajat kohe tööasjade peale mõtlema. Tänapäeval saab mitmeid tööasju ka telefoniteel ajada, näiteks logida sisse oma töömeili ka telefonis. See tähendab, et raske on kasutada oma puhkeaega mitte tööle mõeldes, sest kõik tööinformatsioon ja teated on töötajal koguaeg silme ees ning ka mõtetes.

==== Segavad faktorid ====
Arvutis tööd tehes veedavad töötajad töö peale oma tööajast 43%.[https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/ [15]] Põhjus, mis see osakaal suhteliselt väike on, seisneb segavates faktorites, mis arvutis töötades esile tulevad. Rakendused nagu email ning muud töösisesed programmid on küll tööd kiiremaks teinud, kuid mida aega edasi, seda segavamaks see muutub tööd tehes. E-kirjad, vestlused, kiirsõnumid langetavad töötajate produktiivsust, kuna tänapäeval tuleb neid iga päevaga aina rohkem ja rohkem. Viimasel ajal tutvustatakse töötajale selle lahenduseks võimalusi, kuidas saaks neid häirimisi paremini hallata ehk emailil mingiks hetkeks ühendus katkestada või moodustada endale aken, millal nendega tegeletakse, nii need ei ole silme eest iga hetk ning aitavad poolelioleva töö lõpuni viia ilma, et keskendutakse vahelesegavale asjale. Kui tööd segavad erinevad faktorid, tõuseb töötajatel stressitase, neil tekib suurem frustratisoon, ajasurve ja pingutus. Kõik need tegurid mõjuvad inimese vaimsele ja ka füüsilisele tervisele negatiivselt. Samuti peab ära märkima selle tõttu hajameelsete töötajate tehtud töö laiema mõju.

== Allikad ==
1. https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ (Kasutatud 03.12.2021)

2. https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace (Kasutatud 03.12.2021)

3. https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ (Kasutatud 03.12.2021)

4. https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 (Kasutatud 03.12.2021)

5. https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ (Kasutatud 03.12.2021)

6. https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ (Kasutatud 03.12.2021)

7. https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ (Kasutatud 03.12.2021)

8. https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ (Kasutatud 03.12.2021)

9. https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 (Kasutatud 03.12.2021)

10. https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education

11. https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/

12. http://bjsep.org/getfile.php?id=158

13. https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064

14. https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid

15. https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/

File:ITSPEAPILT1.png

2021-12-05T08:29:39Z

Tapaas:

Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses

2021-12-05T08:28:56Z

Tapaas: /* Suurem produktiivsus */

Tehnoloogia on saanud osaks meie elust. Uued tehnoloogiad ei ole enam vaid lisad, mida on tore omada, aga ilma milleta saaks samahästi hakkama, nüüdseks on neist saanud suhtluskeskmed, mis on tänapäeval ülioluliseks osaks meie elust.

== Ajalugu ==
Ei ole kokkuleppele jõutud, mis kuupäeval või mis aastal tehnoloogia töökeskonna ja hariduse osaks sai. Vaieldakse, et see algas esimese LEO I arvuti käivitamisega, 1951. aastal. Teised väidavad, et see algas esimese elektroonilise kirja saatmisega, 1971. aastal. Selleni pole veel kokkuleppele jõutud, aga üks asi on kindel: tehnoloogia on nüüdseks töökeskkonna ja hariduse lahutamatu osa.

=== Töökeskkond ===

==== Esimesed arvutid töökeskkonnas ====
Aastatel 1970 - 1990 hakkasid arvutid töökeskkonda sisenema. Apple tuli 1976. aastal turule Apple I aruvtiga, mis oli esimene enda suguste seas. Apple I ei olnud turunduslikult kuigi edukas, aga see valmistas teed Apple II-le. Vaadates arvuteid, mida kasutati aastakümneid tagasi, siis võivad tunduda need abituna. Seda väita ei ole kuigi vale kui võrrelda neid arvuteid tänapäeva nõuetega. Tol ajal olid need arvutid, oma 6502 protsessori ja 48 kb RAM-ga, suutelised tegema seda, milleks nad loodud olid. Lisaks Apple seeria arvutitele olid samasuguste näitajatega ka Commodore PET 2001 ja TRS-80.

====Töökeskkonna digitaliseerimine ====
Iga suurem ettevõte, aastatel 1990, omas nüüd tööarvuteid. Järgmiseks sammuks oli töökeskkond digimaailma viia ja seda sai teha tänu internetile. Internet kui mõte oli olemas juba 1960. aastatel, kuid alles aastal 1991 mõtles Tim Berners-Lee välja digitaalse “sihtpunkti”, mida me tunneme tänapäeval veebilehena. Internetiajastu tuli nagu torm. Ettevõtjate unikaalsed mõttet põimusid interneti lõputute võimalustega. Iga ettevõte võis nüüd luua oma meiliaadressi, luua veebilehte ja saata e-kirju. Omavaheline suhtlus muutus digitaalseks.

====Pilve kasutuselevõtt====
Järgmisel kahel aastakümnel oli pakkuda veel omakorda uuendusi. Üks suurimaid innovatsioone töökeskkonnas oli “pilv”. Tänu “pilvele” ei pea ettevõtted enam füüsilisi koopiaid hoidma. Kõike saab teha võrgus. See tõi endaga kaasa töökeskkonna muutuse. Inimesed ei pidanud ilmtingimata kontoris olema, et vajalikud toimetused ära teha. Kõik vajaliku sai salvestada “pilve”, kust töötajatel on sellele ligipääs ja saavad esitada vajalikud andmed ja paberid ka digitaalsel kujul. Nüüd ei olnud enam arvutid üksteisega ühendatud. Nüüd on kõik, absoluutselt kõik ühendatud: arvutid, kelladja telefonid. Ükskõik kes on kättesaadav ainult mõne sõrmeliigutuse kaugusel.

===Õppeasutus===
Sarnased tehnoloogilised lahendused leidsid aset ka hariduses, õppimises ja õpetamises. Tänapäeval ei kujutaks me õppimist ilma nutiseadmeteta ette, sest suur osa informatsioonist on tänapäeval sekunditega kättesaadav.

====Muutused õppeprogrammides====
1920 aastatel hakati kasutama õppeasutuses raadioid. Õppeprogramme hakati tootma raadiosaadete jaoks, et õppimine ei oleks nii üksluine ja igav.
1950 algusaastatel tuldi välja dokumendi kaameraga ja videosalvestustega, mis muutsid õppeprotsessi tohutult. Tänu dokumendikaamerale said õpilased näha, mida õppejõud paberile kirjutab. Nii raadiol kui ka videosalvestustel oli sarnane eesmärk: teha õppimisprotsess huvitavamaks.

==== Kalkulaator ja personaalarvuti ====
1972 hakati klassiruumides kasutama kalkulaatorit, mis võimaldas teha arvutusi kiirelt ja veatult. Umbes kümme aastat hiljem tuli IBM välja personaalse arvutiga, milleks oli IBM5150. IBM5150 ei olnud kuigi võimas arvuti võrreldes tol aja teiste 8 bitiste arvutitega. Õppeasutused tedsid, et ei lähe kaua aega, kui arvutid jõuavad õppeasutustesse. 1993 aastal tuli Apple välja “Personal Digital Assistanti” või lühidalt PDA-ga. Peale seda on olnud arvutid osa inimeste igapäevaelust.
Nüüdseks on paljudel õpilastel üks nutiseade, kui mitte kaks, mis on ööpäevaringselt ühenduses internetiga. Paljud ei kujutaks oma igapäeva elu ette ilma interneti või nutiseadmeta. Need on juba osa meist.

== Tänapäeva näited ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia juhatab sisse põhjalikud struktuurimuutused, mis võivad olla lahutamatud tootlikkuse olulisest paranemisest nii õpetamise kui õppimise toetamiseks.

==== Tahvelarvuti ====
Tänapäeval aina rohkem vahetuvad koolides õpikud tahvelarvutite vastu. Need võimaldavad õpilastel teha virtuaalseid väljasõite peaaegu igasse sihtkohta, mida klassis käsitletakse. Mõned veebisaidid toetavad seda 360-kraadise videoga. Tegu on klassiruumis kaasaskantav uurimistööriistaga, mis võimaldab õpilastel ihaldavat informatsiooni uurida mõne hetkega koha pealt lahkumata. E-raamatud on loodud spetsiaalselt tahvelarvutites kasutamiseks, mistõttu lubatakse õpilastel kasutada oma tahvelarvuteid klassiruumis lugemiseks. Lisaks on tahvelarvutitel kõlarid, mis võimaldavad hõlpsalt kuulata audioraamatuid või teksti kõneks muutvaid e-raamatuid. Kasutades rakendusi nagu Tune In Radio, saavad õpilased kuulata oma tahvelarvutites muusikat, raadiosaateid ja podcaste kogu maailmast. Tahvelarvutid annavad võimaluse multimeediumiprojektide, koomiksite, raamatute, muusika ja muu loomiseks. Neid projekte saab jagada ja näidata oma õpetajate või kaasõpilastega. Tahvelarvutitel on kaamerad ja õige fototöötlusrakendusega saavad õpilased töötada loominguliste projektidega või lihtsalt dokumenteerida tunnitegevusi. Lisaks saab luua pilves klassi märkmete tegemise lehe, kuhu kõik õpilased saavad ideid ja märkmeid jagada. Internetist leidub palju kvaliteetseid haridusrakendusi, mida õpilased õppimise täiendamiseks kasutavad. Kõike alates matemaatika teisendusrakendustest kuni keeleõppe rakendusteni. Lisaks õpperakendustele on ka palju hariva väärtusega mänge.

==== 3D Printer ====
3D-printimise rakendamine hariduses on laialdaselt kasutusel põhi- ja keskkoolides, ülikoolides, raamatukogudes, tehnikakõrgkoolides ja muudes haridusasutustes. 3D-printimine on muutnud tootmismaailma paremaks. Paljud tootjad kasutavad lennukiosade, jäsemete proteeside ja isegi 3D-prinditud ravimite tootmiseks 3D-printimise või lisatootmistehnoloogiaid. Hariduses hõlbustavad 3D-printimise tehnoloogiad paremat õppimist, oskuste arendamist ning õpilaste ja õpetajate suuremat seotust ainega. Lisaks tekitab 3D-printimine suuremat loovust ja koostööd probleemide lahendamisel. Laias laastus on haridusasutustes 3D-printimiseks neli peamist kasutusjuhtu:

1. Õpetada õpilastele 3D-printimist, 3D-printimise tehnoloogia toimimist ja selle rakendusi reaalsetes olukordades (nt tööstusprotsesside sujuvamaks muutmisel).

2. Koolitajate teavitamine 3D-printimisest, et seda saaks õppekavadesse asjakohaselt lisada

3. Õpilaste loovuse ja disainioskuste parandamine

4. Artefaktide printimine, mis aitavad õpilastel mõista olulisi mõisteid.[7]

==== Tehisintellekt ====
Tehisintellekt on tänapäeval tehnoloogia keskne osa. See juhib peeneid asju, nagu Netflixi soovitused ja keerulisemad süsteemid, nagu äriennustustarkvara. Kuna tehisintellekt mõjutab tehnoloogiat paljudes tööstusharudes, on ka koolid hakanud kohanema. Tehisintellekt hariduses – täpsemalt põhikooli hariduses – toob kasu nii õpilastele kui ka õpetajatele. Kaks levinud näidet tehisintellektist hariduses on assistendid ja automatiseerimine, kuid koolid saavad neid tööriistu veelgi kaugemale viia.
Tehisintellekt saab põhikooli hariduses alustada tüütute ja korduvate ülesannete lihtsamaks muutmisest. Haldustoimingud, nagu digifailide korraldamine ja dokumentide edasi-tagasi edastamine, võivad olla aeganõudvad. Samamoodi võivad hinnete määramine ja ajakava koostamine võtta ära õpetajate õpilastega veedetud aja. Erinevat tüüpi tarkvara automatiseerib need toimingud hõlpsalt. IntelliMetric ja Project Essay Grade on kaks silmapaistvat ressurssi, mis kasutavad tehisintellekti igasuguste ülesannete automaatseks hindamiseks alates testidest kuni esseedeni. Sellised tööriistad hõlbustavad õpetajatel õpilastega suhtlemisele keskendumist. Õpetajad saavad õppijaid lähedalt abistada, muretsemata selle pärast, millal nad töid hindavad või teste kontrollivad.

Õpilaste tehisintellekti assistendid, mis võivad olla midagi nii lihtsat nagu Google Classroom, suudavad kontrollida õpilase töö originaalsust, nii et õpetaja ei peaks seda tegema. Mõned klassiruumid võivad töötada koos koduabilistega, nagu Amazoni Alexa. Kuna aga privaatsus on koolide ja õpilaste peamine mure, ei luba mõned koolid häälassistente klassiruumis kasutada. Assistente on aga igasuguse kuju ja suurusega. 2020. aasta detsembris teatas Denveri avalike koolide piirkond oma plaanist integreerida noorematele õpilastele tehisintellekti assistendid. Tehnika aitab lastel vestlustes ja klassitegevustes sagedamini osaleda. Kuigi roboti assistendid on ka võimalused, mis võivad õpilasi kaasata, on selline tehisintellekti abi mitmekülgsem ja võib olla midagi nii lihtsat kui arvutiprogramm. Tehisintellekt saab analüüsida õpilase edusamme ja näha, millisel tasemel nad on. Selle teabe põhjal saab õpetaja anda neile õppimise jätkamiseks rohkem abi või ressursse. Näiteks New Jerseys asuv Slackwoodi põhikool on kasutanud õppeassistenti Happy Numbers. See süsteem analüüsib õpilaste tööd matemaatikakursustel ja näitab õpetajatele, kellel on klassiruumis kõige rohkem raskusi. See võib pakkuda isikupärastatud soovitusi nende paremaks muutmiseks.[8]

=== Tööturul ===
Tänapäeval vajab digitaalset töökohta iga ettevõte, kus on kaugtöötajad, eesliinitöötajad, mitu asukohta või mis tahes muu takistus, mis takistab iga töötaja koos viibimist. Digitaalseid töökohatehnoloogiaid ei piira füüsilise maailma piirangud. Need võimaldavad töötajatel kokku tulla, ideid jagada ja suhelda sama hästi (mõnikord isegi paremini) kui nad seda koha pealt teeks. Tööjõu juhtimisest maksimaalselt kasu saamiseks on oluline olla kursis viimaste suundumuste ja arvutitehnoloogia uute edusammudega ettevõtluses.
==== Pilv ====
"Pilv" viitab serveritele, millele pääseb juurde Interneti kaudu ning nendes serverites töötavale tarkvarale ja andmebaasidele. Pilveserverid asuvad andmekeskustes üle kogu maailma. Pilvandmetöötlust kasutades ei pea kasutajad ja ettevõtted ise füüsilisi servereid haldama ega oma masinates tarkvararakendusi käivitama.[1]
See tööturul muudab äritegevuse maastikku, kus see kõik toimub. Pilve kaudu tegutsedes suudavad igas suuruses ettevõtted konkureerida turukonkurentidega viisil, mis varem oli ettekujuteldamatu. See taandub kapitalikulude ja üldkulude vähendamisele ning turule jõudmise kiiruse suurenemisele, mis võimaldab klientide ootusi täita. Ettevõte ei saa endale lubada pilve tempot alahinnata. Pilvega pole töötajad sunnitud oma laua taga töötama, ehk nad saavad töötada graafiku alusel, mis täiendab nende individuaalset rutiini. Nende tootlikkuse tase omakorda tõuseb, mis toob organisatsioonile kasu. Pilves töötamine võimaldab töötajatel pääseda oma dokumentidele ja failidele juurde mis tahes seadmest, olgu see siis nutitelefon, tahvelarvuti või sülearvuti, igal pool ja igal ajal, mis mitte ainult ei soodusta teie ettevõtte koostööd, vaid suurendab seda ka. Tänu pilvele töötatakse alati uusimate saadaolevate tehnoloogiatega. Kuna ettevõtte andmeid hoitakse tsentraalselt, saavad töötajad anda mitmele kolleegile, meeskonnale ja kolmandale osapoolele juurdepääsu oma failide vaatamiseks ja muutmiseks. Näiteks Office 365-s muudab Skype ärirakendus koostöö veelgi isiklikumaks ja tõhusamaks. Tänapäeval saab lisaks kiirsõnumite juurde pääsemise ja nende saatmisele ka konverentskõnesid otse Microsoft Wordist teha. Meeskond saab failidega hõlpsalt koos töötada, samal ajal kui pilv salvestab need automaatselt, et nad saaksid tulevikus igal ajal oma mobiilseadmete kaudu neid vaadata ja tööd jätkata. Pilvandmetöötluse kõrvalmõju on olnud andmete ja teabe suur hulk, mida organisatsioonid saavad kasutada oma äriprotsesside hindamiseks. Pilvesüsteemid võimaldavad usaldusväärselt koguda, jälgida ja analüüsida olulisi andmeid, mis võivad aidata organisatsioonidel protsesse värskendada või asendada, et tagada parem tulu. See võimaldab töökohal tõhusamalt toimida ning töötajatele määrata õigeid ülesandeid ja rolle.[2]

==== Digiturvalisus ====
Turvalisus on pikka aega olnud väljakutse paljudele ettevõtetele, eriti neile, kes tegelevad tundlike andmetega. COVID-19 pandeemia on veelgi kiirendanud kaugtööpoliitika kasutuselevõttu. See on pannud paljud mõtlema, kuidas rakendada paindlikku tööpoliitikat, tagades samas turvalisuse nii pandeemia ajal kui ka pärast. Kräkkerid on tõenäoliselt üks suurimaid ohte ettevõtetele, olenemata nende suurusest või tööstusest.[3] Ettevõtte Positive Technologies 2020 aasta aprillis väljastatud aruandes leiti, et organisatsioonidele suunatud küberrünnakud on tõusuteel, kasvades aastatel 2018–2019 19%. Enim sihitud sektorid olid valitsusorganisatsioonid ning tervishoiu- ja haridusasutused, mis said 54% kõigist rünnakutest.[4] Nõrkade paroolide otsimise, andmepüügi e-kirjade saatmise ning pahavara ja sotsiaalse manipuleerimise rünnakute abil saavad kräkkerid tuvastada nõrgad lingid ja võtta üle terved võrgud. Kuigi kräkkerid pakuvad pidevalt uusi ideid ja tehnikaid kasutajate ja ettevõtete petmiseks, aitab neid sageli töötajate hooletus (mis moodustab 70% andmetega seotud rikkumistest), küberturvalisuse alusteadmiste puudumine ning juhuslik kokkupuude veebis ja Internetis. Need on leiud identiteedivarguse ressursikeskuse (ITRC) aruandes, milles vaadeldi väga üksikasjalikult andmetega seotud rikkumiste levinumaid põhjuseid. Samuti leiti, et mõned andmetega seotud rikkumised on põhjustatud volitatud töötajate tahtlikust andmete vargusest, piiratud ja ebaturvalisi protokolle kasutavatest ettevõtetest ning halvasti kavandatud juurdepääsukontrollist. Tänapäeval leidub tööturul erinevaid lahendusi küberrünnakute vastu.[3]

Töötajad hoiavad kaasaskantavaid seadmeid, nagu sülearvutid ja mobiiltelefonid, alati turvalise pääsukoodiga lukustatuna. Turvaliste pääsukoodide loomiseks on palju võimalusi. Mõnel seadmel on biomeetrilised skannerid, samas kui teised kasutavad autentimiseks PIN- või maatriksipääsukoodi. Kui kasutatakse tekstiparooli, siis see peab olema iga konto jaoks kordumatu. Kriitiliste rakenduste ja kontode puhul nõutalse töötajatelt kahefaktorilise autentimise kasutamist. Kui töötatakse väljaspool kontorivõrku, tagatakse ohutus WiFi-ühenduse kasutades VPN-ga (virtualiseeritud personaalvõrk). VPN toimib turvalise tunnelina Internetis, krüptides liiklust. Rakendades oma kontori turvalises võrgus VPN-i, saavad töötajad reisida, tuginedes peakorteri kaitsekontrollile.[5]

==== Intelligentne virtuaalassistent ====
Intelligentsed virtuaalsed assistendid on intelligentse automatiseerimise areng, mis aitab organisatsioonidel suurendada isiklikku suhtlust klientidega. Need võimaldavad organisatsioonidel pakkuda isikupärastatud puudutust kõigile oma kontaktidele ja klientidele. Võimalus suhelda inimlikul viisil on suur edasiminek võrreldes sellega, kuidas ettevõtted on seni suutnud klientidega suhelda, mida kuni viimase ajani piiras töötajate suutlikkus või suures osas üldised massmeiliprogrammid. Intelligentse virtuaalse assistendi lahutamatu osa on loomuliku keele mõistmine ja loomuliku keele genereerimine. Conversica juhtivteadlase dr Sid Reddy sõnul eeldab see süsteemi olemasolu, mis klassifitseerib täpselt kavatsused ja olemid. Kavatsuse all peab ta silmas lõppkasutaja kavatsust – mida klient teha püüab? Üksus pakub sellele kavatsusele konteksti. Teisisõnu viitab olem teabele, millest on abi kasutaja päringule vastamisel. Teine kriitiline komponent on masinõpe, mis viitab arvuti võimele õppida ilma selgesõnaliselt programmeerimata ja saada saadava teabe abil "targemaks". Inimkeeled on uskumatult keerulised, nüansirikkad ja pidevas arengus.

Erinevate suuruste ja tegevusaladega ettevõtted otsivad põhifunktsioonide optimeerimiseks tehisintellekti, intelligentset automatiseerimist ja konkreetselt intelligentseid virtuaalseid assistente. Üks traditsiooniline äriaspekt, mis saab tehnoloogilist tõuget, on müük – selle asemel, et jätta oma tööjõu hooleks huvitatud väljavaadete poole pöördumine ja nende jälgimine, automatiseerib laiendatud tööjõud, milles virtuaalsed assistendid ja inimesed töötavad koos. Virtuaal assistendi kasutamine esmase kliendi ja juhtivate inimeste kaasamiseks ei asenda töötajaid, vaid võimaldab neil oma aega paremini hallata. InsideSales.com andmetel kulutavad müügiesindajad müümisele vaid 37 protsenti oma ajast. See tähendab, et suurem osa müüja ajast kulub tulu mittetoovatele tegevustele, nagu haldusülesanded (sisepoliitika ja kinnitustega tegelemine) ning sihtkontode ja klientide analüüsimine. Kuna tarbijate ootused kiirele, viisakale ja isikupärastatud suhtlusele kasvavad jätkuvalt, peavad ettevõtted kliendi äri teenimiseks täitma või ületama need vajadused. Ettevõted investeerivad lahendusse, mis tagab sobivalt soovitud kiire ja isikupärastatud tähelepanu. Tänapäeval saab kasutada intelligentseid virtuaalassistente, et aidata klientidel tunda, et neid kuulatakse ja nende vajadustega arvestatakse.[6]

== Tulevikuvaated ==

== Positiivsed küljed ==
Pea kogu tehnoloogiline innovatsioon on läbi ajaloo olnud ajendatud efektiivsuse tõstmise ning tööviljakuse suurendamise soovist, nii ka tööturul ja hariduses. Mida rohkem leiab aset töökohtade automatiseerimine, seda enam on inimtööjõul võimalik oma aega kulutada otstarbekamalt. Haridusvaldkonnas tähendab tehnoloogia areng ja rakendamine tõhusamat õppeprotsessi ning haritumaid ja pädevamaid kodanikke.

===Tööturg ja töökohad===

====Suurem produktiivsus====
Alates tööstusrevolutsioonist 19. sajandil on järjest rohkem hakatud inimtööjõu poolt täidetavaid ülesandeid automatiseerima. Kõige suurem mõju on sellel olnud tootmisele, kus tõuseb keskmine produktiivsus tänu tehnoloogiale igal aastal hinnanguliselt kuni 1.4% (VIIDE). Selle põhjuseks on asjaolu, et tootmises on suur roll töökohtadel, kus ülesanded on väga korduvad ja ühetaolised ja vähese komplekssuse tõttu robotitele sobivad. Tuntud näide automatiseerimisest tootmises on autotööstus, mis 20. sajandil oli masintööjõu kasutuselevõtmise poolest esirinnas. (VIIDE) Autode kokkupanek on inimeste jaoks raske ning aeganõudev töö, kuid robotite rakendamine võimaldas 1960. aastatel autotööstusel tõusta uuele efektiivsuse tasemele, ilma milleta ei oleks autod iial saanud nii populaarseks kui nad tänapäeval on.
[[File:ITSPEAPILT1.jpg|"Graafik"]]

====Täpsus====
Üks suuremaid probleeme inimtööjõu kasutamise puhul on inimlikud eksimused. Hooletusest tulenevate vigade eest ei ole kaitstud ka kõige kogenumad ja kohusetundlikumad töötajad. Seda mure on aga võimalik vähendada tehnoloogia abiga. Masinad suudavad täita sama ülesannet tuhandeid või isegi miljoneid kordi järjest ja seda sealjuures iga kord sama hästi kui identselt. 21. sajandil on roboteid hakatud kasutama ka keerulisemates valdkondades, näiteks kirurgias. Meditsiin on valdkond, kus inimlikul eksimusel võivad olla surmavad tagajärjed. Seega on loodud roboteid, mida kaugjuhtimise teel kontrollides saavad kirurgid läbi viia operatsioone ja muuta seeläbi eksimuse tõenäosuse kaduvväikseks. Kui inimest võivad kergesti mõjutada mitmed tegurid nagu näiteks meeleolu, töökeskkonna temperatuur, töökollektiiv, siis robotitele need faktorid ei mõju ning seeläbi saavutatav täpsus ületab ka täpseimate inimtööliste oma mitmekordselt. Täpseimate kirurgias ja tööstuses kasutatavate robotite viga jääb 1 mikromeetri piiridesse- see on täpsus, millest inimtööjõu puhul võib vaid unistada. (VIIDE)
====Tööohutus ja ergonoomika====
On olemas suur hulk ametikohti, kus eksisteerib pidev oht töötaja tervisele või isegi elule. Kui vanasti oli seesuguste ametitega kaasnev risk paratamatus, siis tänapäevane tehnoloogia on erinevates valdkondades suutnud vigastuste ja füüsilise koormusega kaasnevaid ohtusid suurel määral vähendada. Nii mõnigi töökoht, mille pidajad pidid varasemalt surmaga silmitsi seisma, on muudetud täiesti ohutuks. Näiteks demineerijad saavad pomme kahjutuks tehes kasutada moodsaid demineerimisroboteid, mida on võimalik juhtida sadade meetrite kauguselt. Nii saab vale liigutuse või muu vea korral viga vaid robot, kuid inimeluga ei juhtu midagi. Kuid tehnoloogia mõju tööohutusele pole alati nii dramaatiline. Ergonoomilised reguleeritavad lauad on muutnud kontoritöötajate elu lihtsamaks, sest nende abil saab vältida päev otsa samas asendis viibimist. Pika perioodi jooksul hoitud sundasenditega võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. On loodud ka seadmeid, mida kasutaja saab kinnitada oma seljale ning mis saadavad talle meeldetuletuseks signaali, kui istumisasend on kahjulik. Tänapäevastel monitoridel on automaatsed heledusemuutjad, mis kohandavad ekraani eredust sõltuvalt keskkonna valgustatusest, et kaitsta kasutaja silmi (VIIDE). Kõik sellised tooted kindlustavad, et töötajad oleks terved ning tagavad maksimaalse produktiivsuse.
====Töö kättesaadavus====
Kui veel mõned aastakümned tagasi oli reaalsus, et töö tegemiseks peab füüsiliselt töökohta kohale minema, siis kaasaegsete lahenduste abil on kaugtöö muudetud käepäraseks. Nii mõneski valdkonnas ei ole töötajate füüsiliselt kohalviibimine üldse oluline, sest nii tööülesandeid täita kui kollektiiviga suhelda saab ka interneti vahendusel. Tähelepanuväärse tõuke selle trendi arengus on andnud üleilmne Covid-19 pandeemia, millest ajendatuna pidid paljud tööandjad kohaldama kaugtöö võimalusi, et viiruse levikut ära hoida. On märkimisväärne, et uuringute tulemusena on töö viimine distantsile tõstnud töötajate produktiivsust keskmiselt 13 %. (VIIDE). Töö lahti sidumine füüsilisest kohalkäimisest võimaldab ettevõtetel värvata inimesi sõltumata nende asukohast. Näiteks võib ettevõte, mille peakontor on New Yorgis, vabalt tööle võtta spetsialisti, kes ise elab Pekingis, eeldusel et firma võimaldab kaugtööd. Tänu sellisele paindlikkusele on tööturg avatum ning seeläbi ka produktiivsem.
===Haridus===
====Hariduse kättesaadavus====
Sarnaselt tööturuga sai ka hariduselu Covid-19 pandeemia tagajärjel tugeva löögi, sest koolid paljudes maailma riikides suunati distantsõppele. See sundis pedagooge tarvitusele võtma uudseid lahendusi õppeprotsessi korraldamisel. Tunde hakati läbi viima videokõnede vahendusel ning hindelisi töid esitati digitaalselt. Ilma moodsa tehnoloogiata oleks õpilaste haridus kannatanud palju rohkem kui see reaalselt kannatas. Õppeprotsessi tehnoloogiaga paindlikumaks muutmine on maad võtmas ka mittepandeemilises kontekstis, eriti ülikoolides. Näiteks Londoni ülikool pakub sadu kursusi, mida saab läbida vaid veebi vahendusel. (VIIDE)
Veel eelmise aastatuhande lõpus olid sellised lahendused ennekuulmatud ja et mingi asutuse pakutavast haridusest osa saada, tuli kas osta raamat, mis seda haridust kajastas või ise kohale minna. Internetikeskkonnad nagu näiteks Zoom ja Skype on vähendanud vajadust õpilasel ja õpetajal või tudengil ja õppejõul samas ruumis viibida, sest tunde ja loenguid saab läbi viia ka videoformaadis. Nii on hariduse omandamine paljudel juhtudel tänu tehnoloogiale kiirem ja tõhusam kui klassikaliste meetoditega.
====Interaktiivsed lahendused====
21. sajandil on olnud rohkelt juttu hariduse huvitavamaks muutmisest ja iganenud dogmadest vabanemisest. Tehnoloogia on pakkunud uue mõtteviisi pooldajatele head võimalust katsetada ning implementeerida uudseid lahendusi õppeprotsessi rikastamisel. Ühe 2017. aastal koostatud aruande järgi nõustus 96% õpetajatest väitega, et tehnoloogial on olnud haridusele positiivne mõju (VIIDE) Õpilaste, eriti algklassiõpilaste jaoks on näiteks hariduslike videote vaatamine palju kaasahaaravam ning motiveerivam kui õpikute sisu meelde jätmine. Kahtlemata on õpikutel oma roll hariduses, kuid infoühiskonna kontekstis ei saa mööda vaadata kaasaegsetest lahendustest nagu raamatutarkusi kinnistavad mängud ja muu meedia. Ühe uuringu järgi väitis 83% õpetajatest, et videote näitamisel on olnud nende õpetamistulemusele positiivne mõju. (VIIDE)

== Negatiivsed küljed ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia on midagi enamat, kui uute vidinate ja rakenduste avastamine. Seetõttu peaksid kõik tehnoloogia kohta käivad arutelud arvestama ka riske ja takistusi, mida tehnoloogia võib haridusele kaasa tuua. [https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 [9]] Digitehnoloogia ja interaktiivsus kujutavad endast olulisi riske laste turvalisusele, privaatsusele ja heaolule, suurendades ohte ja kahjusid, millega paljud lapsed juba niigi silmitsi seisavad ilma võrguühenduseta ja muutes juba haavatavad lapsed veelgi haavatavamaks.

==== Lugemine ja kirjutamine ====
Vaatamata laialt levinud arvamusele, et klassiruumi tehnoloogia üldiselt parandab õpilaste akadeemilisi saavutusi ja suurendab nende motivatsiooni oma ülesannete täitmiseks, tundub, et suur sõltuvus tehnoloogiast mõjutab tõsiselt õpilaste pädevusi oskuses, mis on nende jaoks vaieldamatult olulised, nimelt lugemine ja kirjutamine. Väga paljud õpetajad on otsustanud oma õppeained viia üle digikeskkonda. Näiteks palutakse kirjandeid, esseesid ja muid tekste arvutis kirjutada. Samuti kasutatakse mõnedes õppeainetes klassikaliste õpikute asemel rakendust Google Books. Kuigi need lahendused hoiavad kokku paberit, on õpilastele need meetodid siiski negatiivse mõjuga. Nimelt kahjustab trükkimine käsitsi kirjutamist ning lugemist ning infotehnoloogia toob endaga kaasa informatsiooni pinnapealse lugemise. Selle tõttu ei õpi õpilased Google Books'st sama palju kui trükitud raamatutest. Õpilastel, kes loevad lineaarseid tekste, on parem arusaamine ja ka mälu kui neil, kes loevad interneti kaudu. Üleminek paberilt ekraanile ei muuda vaid viisi kuidas me mingis kirjatükis navigeerime, vaid mõjutab ka tähelepanu astet ning sügavust, mida me sellele konkreetsele tükile pühendame. Interneti avades, siseneme me keskkonda, mis soodustab pealiskaudset lugemist, kiirustavat ja hajutatud mõtlemist ning pealiskaudset õppimist.[https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education [10]]

==== Kalkulaatorid ====
Mure kalkulaatorite, eriti graafikakalkulaatorite kasutamise negatiivse mõju pärast, on väga aktuaalne. Kalkulaatoreid on küll kasutatud juba väga ammusest ajast saati, kuid kuna need on üldiselt numbrilised, ei pruugi õpilased omandada kindlat kontseptuaalset arusaamist matemaatikast. Kalkulaatorit kasutavate õpilaste nägemus matemaatikast on tõenäoliselt protseduurilisem ning sellest tulenevalt võivad nende probleemide lahendamise oskused olla piiratud. Nende õpilaste struktuurilise ülevaate areng matemaatikast võib samuti kalkulaatori kasutamisel takistuda või aeglustuda. Lisaks võib kalkulaator oma disaini tõttu edastada eksitavat teavet ning tekitada segadust tähistuste õppimisel. Õppeainetes nagu matemaatika ja aritmeetika takistab kalkulaatorite kasutamine õpilaste analüütilise mõtlemise õitsengut.[https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/ [11]] 2012. aastal teatas Suurbritannia valitsus oma otsusest keelata ära kalkulaatorite kasutamine algklassides, kuna õpilased kasutavad ja toetuvad nendele liiga palju.[http://bjsep.org/getfile.php?id=158 [12]]

==== Dehumaniseerimine ja isoleerimine ====
Liigsel tehnoloogia sõltuvusel klassiruumides on dehumaniseeriv mõju. Eriti just viimase kümne aasta jooksul õpetamine, kui inimtegevuse kunst inimeste võimusest ära võetud ning pigem on võim läinud tehnoloogia kätte. Paljudele haridustasemetele ja kursustele on valmistatud eelkoostatud õppekavad, mida konkreetsed aineõpetajad ise enda kursusele koostanud ei ole. Tehnoloogia tõmbab õpilasi eemale füüsilisest keskkonnast. Näiteks kõrgkoolides ja veebikursustel salvestavad õpetajad enda tunde ette või teevad seda reaalajas läbi arvutite. See sunnib õpilasi suhtlema masinatega, mitte inimestega. Lõpuks ei tea õpetaja oma õpilastest peaaegu et mitte midagi ning õpilastel omakorda puudub lähedane side ja kokkupuude oma õpetajaga, mis omakorda on hariduse üks põhieesmärk. Kui õpetajad liiga pikka aega tehnoloogiast oma klassiruumides sõltuvad, ei jää neil peaaegu et üldse aega oma õpilasi mõjutada. Tehnoloogia tekitab takistuse õpilase ja õpilase omavahelises suhtluses. Isolatsiooni tunne on üha levinuim noorte õpilaste seas, kes käivad koolides, kus tahvelarvutite kasutamine on tavaline. Tehnoloogiapõhiste mängude ja meelelahutuse korduv kasutamine, mille eesmärk on muuta tunnid atraktiivsemaks, toob kaasa õpilaste seas isolatsiooni tunde ja võib lõpuks viia kehvemate õpitulemusteni. Uuringud on aga tõestanud, et nutitelefonide laialdane kasutamine õppeprotsessis põhjustab õpilaste tähelepanu hajumist, teadmiste killustumist ja õpetajate suutmatust klassiruume hallata. [https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064 [13]] Isoleeritus ja üksindus näib olevat ülim mõju õpilaste tehnoloogiakasutusele, kuna olles täielikult sukeldunud klassiruumi digitaalsete vidinatega manipuleerimisse, unustavad nad sageli, et on klassikaaslasi, kellele nad saavad toetuda ja kellega suhelda.

=== Tööturul ===
Tehnoloogiat võib leida kõikjalt ning sellest ei saa põgeneda. Tehnoloogia mittekasutamine võib tähendada ka tagasilööki oma karjääris ja isiklikus elus. Lihtsamalt öeldes, on tänapäeval väga raske oma elu ette kujutada ilma tehnoloogiata. Kõik ettevõtted erinevates tööstusharudes üle kogu maailma on juba kaasaegse tehnoloogia kasutusele võtnud, kuid töötajad kogevad tööl tõsiseid negatiivseid mõjusid, mille on põhjustanud justnimelt tehnoloogia.

==== Töö- ja puhkeaeg ====
Tänapäeval on töötajatel põhiliseks töövahendiks arvuti. Tänu arvutile, on paljudes ettevõtetes võimalik teha kaugtööd peaaegu ükskõik kus, kus on olemas internetiühendus. Kaugtöö võimalus on loomulikult väga kasulik mitmetele inimestele, kuid sellel on ka üks suur negatiivne külg, nimelt kaob sellisel töö vormil piir töö- ja puhkeaja vahel.[https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid [14]] Kuna arvuti on suurema osa ajast käe-jala kaugusel ning niisama arvutit meelelahutuseks kasutades märgatakse tahes-tahtmata ka tööga seotud teavitusi. See teeb arvuti kasutamise meelelahutuseks peaaegu võimatuks, kui näha tööalaseid teavitusi, mis panevad kasutajat kohe tööasjade peale mõtlema. Tänapäeval saab mitmeid tööasju ka telefoniteel ajada, näiteks logida sisse oma töömeili ka telefonis. See tähendab, et raske on kasutada oma puhkeaega mitte tööle mõeldes, sest kõik tööinformatsioon ja teated on töötajal koguaeg silme ees ning ka mõtetes.

==== Segavad faktorid ====
Arvutis tööd tehes veedavad töötajad töö peale oma tööajast 43%.[https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/ [15]] Põhjus, mis see osakaal suhteliselt väike on, seisneb segavates faktorites, mis arvutis töötades esile tulevad. Rakendused nagu email ning muud töösisesed programmid on küll tööd kiiremaks teinud, kuid mida aega edasi, seda segavamaks see muutub tööd tehes. E-kirjad, vestlused, kiirsõnumid langetavad töötajate produktiivsust, kuna tänapäeval tuleb neid iga päevaga aina rohkem ja rohkem. Viimasel ajal tutvustatakse töötajale selle lahenduseks võimalusi, kuidas saaks neid häirimisi paremini hallata ehk emailil mingiks hetkeks ühendus katkestada või moodustada endale aken, millal nendega tegeletakse, nii need ei ole silme eest iga hetk ning aitavad poolelioleva töö lõpuni viia ilma, et keskendutakse vahelesegavale asjale. Kui tööd segavad erinevad faktorid, tõuseb töötajatel stressitase, neil tekib suurem frustratisoon, ajasurve ja pingutus. Kõik need tegurid mõjuvad inimese vaimsele ja ka füüsilisele tervisele negatiivselt. Samuti peab ära märkima selle tõttu hajameelsete töötajate tehtud töö laiema mõju.

== Allikad ==
1. https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ (Kasutatud 03.12.2021)

2. https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace (Kasutatud 03.12.2021)

3. https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ (Kasutatud 03.12.2021)

4. https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 (Kasutatud 03.12.2021)

5. https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ (Kasutatud 03.12.2021)

6. https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ (Kasutatud 03.12.2021)

7. https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ (Kasutatud 03.12.2021)

8. https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ (Kasutatud 03.12.2021)

9. https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 (Kasutatud 03.12.2021)

10. https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education

11. https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/

12. http://bjsep.org/getfile.php?id=158

13. https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064

14. https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid

15. https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/

Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses

2021-12-05T08:26:33Z

Tapaas: /* Suurem produktiivsus */

Tehnoloogia on saanud osaks meie elust. Uued tehnoloogiad ei ole enam vaid lisad, mida on tore omada, aga ilma milleta saaks samahästi hakkama, nüüdseks on neist saanud suhtluskeskmed, mis on tänapäeval ülioluliseks osaks meie elust.

== Ajalugu ==
Ei ole kokkuleppele jõutud, mis kuupäeval või mis aastal tehnoloogia töökeskonna ja hariduse osaks sai. Vaieldakse, et see algas esimese LEO I arvuti käivitamisega, 1951. aastal. Teised väidavad, et see algas esimese elektroonilise kirja saatmisega, 1971. aastal. Selleni pole veel kokkuleppele jõutud, aga üks asi on kindel: tehnoloogia on nüüdseks töökeskkonna ja hariduse lahutamatu osa.

=== Töökeskkond ===

==== Esimesed arvutid töökeskkonnas ====
Aastatel 1970 - 1990 hakkasid arvutid töökeskkonda sisenema. Apple tuli 1976. aastal turule Apple I aruvtiga, mis oli esimene enda suguste seas. Apple I ei olnud turunduslikult kuigi edukas, aga see valmistas teed Apple II-le. Vaadates arvuteid, mida kasutati aastakümneid tagasi, siis võivad tunduda need abituna. Seda väita ei ole kuigi vale kui võrrelda neid arvuteid tänapäeva nõuetega. Tol ajal olid need arvutid, oma 6502 protsessori ja 48 kb RAM-ga, suutelised tegema seda, milleks nad loodud olid. Lisaks Apple seeria arvutitele olid samasuguste näitajatega ka Commodore PET 2001 ja TRS-80.

====Töökeskkonna digitaliseerimine ====
Iga suurem ettevõte, aastatel 1990, omas nüüd tööarvuteid. Järgmiseks sammuks oli töökeskkond digimaailma viia ja seda sai teha tänu internetile. Internet kui mõte oli olemas juba 1960. aastatel, kuid alles aastal 1991 mõtles Tim Berners-Lee välja digitaalse “sihtpunkti”, mida me tunneme tänapäeval veebilehena. Internetiajastu tuli nagu torm. Ettevõtjate unikaalsed mõttet põimusid interneti lõputute võimalustega. Iga ettevõte võis nüüd luua oma meiliaadressi, luua veebilehte ja saata e-kirju. Omavaheline suhtlus muutus digitaalseks.

====Pilve kasutuselevõtt====
Järgmisel kahel aastakümnel oli pakkuda veel omakorda uuendusi. Üks suurimaid innovatsioone töökeskkonnas oli “pilv”. Tänu “pilvele” ei pea ettevõtted enam füüsilisi koopiaid hoidma. Kõike saab teha võrgus. See tõi endaga kaasa töökeskkonna muutuse. Inimesed ei pidanud ilmtingimata kontoris olema, et vajalikud toimetused ära teha. Kõik vajaliku sai salvestada “pilve”, kust töötajatel on sellele ligipääs ja saavad esitada vajalikud andmed ja paberid ka digitaalsel kujul. Nüüd ei olnud enam arvutid üksteisega ühendatud. Nüüd on kõik, absoluutselt kõik ühendatud: arvutid, kelladja telefonid. Ükskõik kes on kättesaadav ainult mõne sõrmeliigutuse kaugusel.

===Õppeasutus===
Sarnased tehnoloogilised lahendused leidsid aset ka hariduses, õppimises ja õpetamises. Tänapäeval ei kujutaks me õppimist ilma nutiseadmeteta ette, sest suur osa informatsioonist on tänapäeval sekunditega kättesaadav.

====Muutused õppeprogrammides====
1920 aastatel hakati kasutama õppeasutuses raadioid. Õppeprogramme hakati tootma raadiosaadete jaoks, et õppimine ei oleks nii üksluine ja igav.
1950 algusaastatel tuldi välja dokumendi kaameraga ja videosalvestustega, mis muutsid õppeprotsessi tohutult. Tänu dokumendikaamerale said õpilased näha, mida õppejõud paberile kirjutab. Nii raadiol kui ka videosalvestustel oli sarnane eesmärk: teha õppimisprotsess huvitavamaks.

==== Kalkulaator ja personaalarvuti ====
1972 hakati klassiruumides kasutama kalkulaatorit, mis võimaldas teha arvutusi kiirelt ja veatult. Umbes kümme aastat hiljem tuli IBM välja personaalse arvutiga, milleks oli IBM5150. IBM5150 ei olnud kuigi võimas arvuti võrreldes tol aja teiste 8 bitiste arvutitega. Õppeasutused tedsid, et ei lähe kaua aega, kui arvutid jõuavad õppeasutustesse. 1993 aastal tuli Apple välja “Personal Digital Assistanti” või lühidalt PDA-ga. Peale seda on olnud arvutid osa inimeste igapäevaelust.
Nüüdseks on paljudel õpilastel üks nutiseade, kui mitte kaks, mis on ööpäevaringselt ühenduses internetiga. Paljud ei kujutaks oma igapäeva elu ette ilma interneti või nutiseadmeta. Need on juba osa meist.

== Tänapäeva näited ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia juhatab sisse põhjalikud struktuurimuutused, mis võivad olla lahutamatud tootlikkuse olulisest paranemisest nii õpetamise kui õppimise toetamiseks.

==== Tahvelarvuti ====
Tänapäeval aina rohkem vahetuvad koolides õpikud tahvelarvutite vastu. Need võimaldavad õpilastel teha virtuaalseid väljasõite peaaegu igasse sihtkohta, mida klassis käsitletakse. Mõned veebisaidid toetavad seda 360-kraadise videoga. Tegu on klassiruumis kaasaskantav uurimistööriistaga, mis võimaldab õpilastel ihaldavat informatsiooni uurida mõne hetkega koha pealt lahkumata. E-raamatud on loodud spetsiaalselt tahvelarvutites kasutamiseks, mistõttu lubatakse õpilastel kasutada oma tahvelarvuteid klassiruumis lugemiseks. Lisaks on tahvelarvutitel kõlarid, mis võimaldavad hõlpsalt kuulata audioraamatuid või teksti kõneks muutvaid e-raamatuid. Kasutades rakendusi nagu Tune In Radio, saavad õpilased kuulata oma tahvelarvutites muusikat, raadiosaateid ja podcaste kogu maailmast. Tahvelarvutid annavad võimaluse multimeediumiprojektide, koomiksite, raamatute, muusika ja muu loomiseks. Neid projekte saab jagada ja näidata oma õpetajate või kaasõpilastega. Tahvelarvutitel on kaamerad ja õige fototöötlusrakendusega saavad õpilased töötada loominguliste projektidega või lihtsalt dokumenteerida tunnitegevusi. Lisaks saab luua pilves klassi märkmete tegemise lehe, kuhu kõik õpilased saavad ideid ja märkmeid jagada. Internetist leidub palju kvaliteetseid haridusrakendusi, mida õpilased õppimise täiendamiseks kasutavad. Kõike alates matemaatika teisendusrakendustest kuni keeleõppe rakendusteni. Lisaks õpperakendustele on ka palju hariva väärtusega mänge.

==== 3D Printer ====
3D-printimise rakendamine hariduses on laialdaselt kasutusel põhi- ja keskkoolides, ülikoolides, raamatukogudes, tehnikakõrgkoolides ja muudes haridusasutustes. 3D-printimine on muutnud tootmismaailma paremaks. Paljud tootjad kasutavad lennukiosade, jäsemete proteeside ja isegi 3D-prinditud ravimite tootmiseks 3D-printimise või lisatootmistehnoloogiaid. Hariduses hõlbustavad 3D-printimise tehnoloogiad paremat õppimist, oskuste arendamist ning õpilaste ja õpetajate suuremat seotust ainega. Lisaks tekitab 3D-printimine suuremat loovust ja koostööd probleemide lahendamisel. Laias laastus on haridusasutustes 3D-printimiseks neli peamist kasutusjuhtu:

1. Õpetada õpilastele 3D-printimist, 3D-printimise tehnoloogia toimimist ja selle rakendusi reaalsetes olukordades (nt tööstusprotsesside sujuvamaks muutmisel).

2. Koolitajate teavitamine 3D-printimisest, et seda saaks õppekavadesse asjakohaselt lisada

3. Õpilaste loovuse ja disainioskuste parandamine

4. Artefaktide printimine, mis aitavad õpilastel mõista olulisi mõisteid.[7]

==== Tehisintellekt ====
Tehisintellekt on tänapäeval tehnoloogia keskne osa. See juhib peeneid asju, nagu Netflixi soovitused ja keerulisemad süsteemid, nagu äriennustustarkvara. Kuna tehisintellekt mõjutab tehnoloogiat paljudes tööstusharudes, on ka koolid hakanud kohanema. Tehisintellekt hariduses – täpsemalt põhikooli hariduses – toob kasu nii õpilastele kui ka õpetajatele. Kaks levinud näidet tehisintellektist hariduses on assistendid ja automatiseerimine, kuid koolid saavad neid tööriistu veelgi kaugemale viia.
Tehisintellekt saab põhikooli hariduses alustada tüütute ja korduvate ülesannete lihtsamaks muutmisest. Haldustoimingud, nagu digifailide korraldamine ja dokumentide edasi-tagasi edastamine, võivad olla aeganõudvad. Samamoodi võivad hinnete määramine ja ajakava koostamine võtta ära õpetajate õpilastega veedetud aja. Erinevat tüüpi tarkvara automatiseerib need toimingud hõlpsalt. IntelliMetric ja Project Essay Grade on kaks silmapaistvat ressurssi, mis kasutavad tehisintellekti igasuguste ülesannete automaatseks hindamiseks alates testidest kuni esseedeni. Sellised tööriistad hõlbustavad õpetajatel õpilastega suhtlemisele keskendumist. Õpetajad saavad õppijaid lähedalt abistada, muretsemata selle pärast, millal nad töid hindavad või teste kontrollivad.

Õpilaste tehisintellekti assistendid, mis võivad olla midagi nii lihtsat nagu Google Classroom, suudavad kontrollida õpilase töö originaalsust, nii et õpetaja ei peaks seda tegema. Mõned klassiruumid võivad töötada koos koduabilistega, nagu Amazoni Alexa. Kuna aga privaatsus on koolide ja õpilaste peamine mure, ei luba mõned koolid häälassistente klassiruumis kasutada. Assistente on aga igasuguse kuju ja suurusega. 2020. aasta detsembris teatas Denveri avalike koolide piirkond oma plaanist integreerida noorematele õpilastele tehisintellekti assistendid. Tehnika aitab lastel vestlustes ja klassitegevustes sagedamini osaleda. Kuigi roboti assistendid on ka võimalused, mis võivad õpilasi kaasata, on selline tehisintellekti abi mitmekülgsem ja võib olla midagi nii lihtsat kui arvutiprogramm. Tehisintellekt saab analüüsida õpilase edusamme ja näha, millisel tasemel nad on. Selle teabe põhjal saab õpetaja anda neile õppimise jätkamiseks rohkem abi või ressursse. Näiteks New Jerseys asuv Slackwoodi põhikool on kasutanud õppeassistenti Happy Numbers. See süsteem analüüsib õpilaste tööd matemaatikakursustel ja näitab õpetajatele, kellel on klassiruumis kõige rohkem raskusi. See võib pakkuda isikupärastatud soovitusi nende paremaks muutmiseks.[8]

=== Tööturul ===
Tänapäeval vajab digitaalset töökohta iga ettevõte, kus on kaugtöötajad, eesliinitöötajad, mitu asukohta või mis tahes muu takistus, mis takistab iga töötaja koos viibimist. Digitaalseid töökohatehnoloogiaid ei piira füüsilise maailma piirangud. Need võimaldavad töötajatel kokku tulla, ideid jagada ja suhelda sama hästi (mõnikord isegi paremini) kui nad seda koha pealt teeks. Tööjõu juhtimisest maksimaalselt kasu saamiseks on oluline olla kursis viimaste suundumuste ja arvutitehnoloogia uute edusammudega ettevõtluses.
==== Pilv ====
"Pilv" viitab serveritele, millele pääseb juurde Interneti kaudu ning nendes serverites töötavale tarkvarale ja andmebaasidele. Pilveserverid asuvad andmekeskustes üle kogu maailma. Pilvandmetöötlust kasutades ei pea kasutajad ja ettevõtted ise füüsilisi servereid haldama ega oma masinates tarkvararakendusi käivitama.[1]
See tööturul muudab äritegevuse maastikku, kus see kõik toimub. Pilve kaudu tegutsedes suudavad igas suuruses ettevõtted konkureerida turukonkurentidega viisil, mis varem oli ettekujuteldamatu. See taandub kapitalikulude ja üldkulude vähendamisele ning turule jõudmise kiiruse suurenemisele, mis võimaldab klientide ootusi täita. Ettevõte ei saa endale lubada pilve tempot alahinnata. Pilvega pole töötajad sunnitud oma laua taga töötama, ehk nad saavad töötada graafiku alusel, mis täiendab nende individuaalset rutiini. Nende tootlikkuse tase omakorda tõuseb, mis toob organisatsioonile kasu. Pilves töötamine võimaldab töötajatel pääseda oma dokumentidele ja failidele juurde mis tahes seadmest, olgu see siis nutitelefon, tahvelarvuti või sülearvuti, igal pool ja igal ajal, mis mitte ainult ei soodusta teie ettevõtte koostööd, vaid suurendab seda ka. Tänu pilvele töötatakse alati uusimate saadaolevate tehnoloogiatega. Kuna ettevõtte andmeid hoitakse tsentraalselt, saavad töötajad anda mitmele kolleegile, meeskonnale ja kolmandale osapoolele juurdepääsu oma failide vaatamiseks ja muutmiseks. Näiteks Office 365-s muudab Skype ärirakendus koostöö veelgi isiklikumaks ja tõhusamaks. Tänapäeval saab lisaks kiirsõnumite juurde pääsemise ja nende saatmisele ka konverentskõnesid otse Microsoft Wordist teha. Meeskond saab failidega hõlpsalt koos töötada, samal ajal kui pilv salvestab need automaatselt, et nad saaksid tulevikus igal ajal oma mobiilseadmete kaudu neid vaadata ja tööd jätkata. Pilvandmetöötluse kõrvalmõju on olnud andmete ja teabe suur hulk, mida organisatsioonid saavad kasutada oma äriprotsesside hindamiseks. Pilvesüsteemid võimaldavad usaldusväärselt koguda, jälgida ja analüüsida olulisi andmeid, mis võivad aidata organisatsioonidel protsesse värskendada või asendada, et tagada parem tulu. See võimaldab töökohal tõhusamalt toimida ning töötajatele määrata õigeid ülesandeid ja rolle.[2]

==== Digiturvalisus ====
Turvalisus on pikka aega olnud väljakutse paljudele ettevõtetele, eriti neile, kes tegelevad tundlike andmetega. COVID-19 pandeemia on veelgi kiirendanud kaugtööpoliitika kasutuselevõttu. See on pannud paljud mõtlema, kuidas rakendada paindlikku tööpoliitikat, tagades samas turvalisuse nii pandeemia ajal kui ka pärast. Kräkkerid on tõenäoliselt üks suurimaid ohte ettevõtetele, olenemata nende suurusest või tööstusest.[3] Ettevõtte Positive Technologies 2020 aasta aprillis väljastatud aruandes leiti, et organisatsioonidele suunatud küberrünnakud on tõusuteel, kasvades aastatel 2018–2019 19%. Enim sihitud sektorid olid valitsusorganisatsioonid ning tervishoiu- ja haridusasutused, mis said 54% kõigist rünnakutest.[4] Nõrkade paroolide otsimise, andmepüügi e-kirjade saatmise ning pahavara ja sotsiaalse manipuleerimise rünnakute abil saavad kräkkerid tuvastada nõrgad lingid ja võtta üle terved võrgud. Kuigi kräkkerid pakuvad pidevalt uusi ideid ja tehnikaid kasutajate ja ettevõtete petmiseks, aitab neid sageli töötajate hooletus (mis moodustab 70% andmetega seotud rikkumistest), küberturvalisuse alusteadmiste puudumine ning juhuslik kokkupuude veebis ja Internetis. Need on leiud identiteedivarguse ressursikeskuse (ITRC) aruandes, milles vaadeldi väga üksikasjalikult andmetega seotud rikkumiste levinumaid põhjuseid. Samuti leiti, et mõned andmetega seotud rikkumised on põhjustatud volitatud töötajate tahtlikust andmete vargusest, piiratud ja ebaturvalisi protokolle kasutavatest ettevõtetest ning halvasti kavandatud juurdepääsukontrollist. Tänapäeval leidub tööturul erinevaid lahendusi küberrünnakute vastu.[3]

Töötajad hoiavad kaasaskantavaid seadmeid, nagu sülearvutid ja mobiiltelefonid, alati turvalise pääsukoodiga lukustatuna. Turvaliste pääsukoodide loomiseks on palju võimalusi. Mõnel seadmel on biomeetrilised skannerid, samas kui teised kasutavad autentimiseks PIN- või maatriksipääsukoodi. Kui kasutatakse tekstiparooli, siis see peab olema iga konto jaoks kordumatu. Kriitiliste rakenduste ja kontode puhul nõutalse töötajatelt kahefaktorilise autentimise kasutamist. Kui töötatakse väljaspool kontorivõrku, tagatakse ohutus WiFi-ühenduse kasutades VPN-ga (virtualiseeritud personaalvõrk). VPN toimib turvalise tunnelina Internetis, krüptides liiklust. Rakendades oma kontori turvalises võrgus VPN-i, saavad töötajad reisida, tuginedes peakorteri kaitsekontrollile.[5]

==== Intelligentne virtuaalassistent ====
Intelligentsed virtuaalsed assistendid on intelligentse automatiseerimise areng, mis aitab organisatsioonidel suurendada isiklikku suhtlust klientidega. Need võimaldavad organisatsioonidel pakkuda isikupärastatud puudutust kõigile oma kontaktidele ja klientidele. Võimalus suhelda inimlikul viisil on suur edasiminek võrreldes sellega, kuidas ettevõtted on seni suutnud klientidega suhelda, mida kuni viimase ajani piiras töötajate suutlikkus või suures osas üldised massmeiliprogrammid. Intelligentse virtuaalse assistendi lahutamatu osa on loomuliku keele mõistmine ja loomuliku keele genereerimine. Conversica juhtivteadlase dr Sid Reddy sõnul eeldab see süsteemi olemasolu, mis klassifitseerib täpselt kavatsused ja olemid. Kavatsuse all peab ta silmas lõppkasutaja kavatsust – mida klient teha püüab? Üksus pakub sellele kavatsusele konteksti. Teisisõnu viitab olem teabele, millest on abi kasutaja päringule vastamisel. Teine kriitiline komponent on masinõpe, mis viitab arvuti võimele õppida ilma selgesõnaliselt programmeerimata ja saada saadava teabe abil "targemaks". Inimkeeled on uskumatult keerulised, nüansirikkad ja pidevas arengus.

Erinevate suuruste ja tegevusaladega ettevõtted otsivad põhifunktsioonide optimeerimiseks tehisintellekti, intelligentset automatiseerimist ja konkreetselt intelligentseid virtuaalseid assistente. Üks traditsiooniline äriaspekt, mis saab tehnoloogilist tõuget, on müük – selle asemel, et jätta oma tööjõu hooleks huvitatud väljavaadete poole pöördumine ja nende jälgimine, automatiseerib laiendatud tööjõud, milles virtuaalsed assistendid ja inimesed töötavad koos. Virtuaal assistendi kasutamine esmase kliendi ja juhtivate inimeste kaasamiseks ei asenda töötajaid, vaid võimaldab neil oma aega paremini hallata. InsideSales.com andmetel kulutavad müügiesindajad müümisele vaid 37 protsenti oma ajast. See tähendab, et suurem osa müüja ajast kulub tulu mittetoovatele tegevustele, nagu haldusülesanded (sisepoliitika ja kinnitustega tegelemine) ning sihtkontode ja klientide analüüsimine. Kuna tarbijate ootused kiirele, viisakale ja isikupärastatud suhtlusele kasvavad jätkuvalt, peavad ettevõtted kliendi äri teenimiseks täitma või ületama need vajadused. Ettevõted investeerivad lahendusse, mis tagab sobivalt soovitud kiire ja isikupärastatud tähelepanu. Tänapäeval saab kasutada intelligentseid virtuaalassistente, et aidata klientidel tunda, et neid kuulatakse ja nende vajadustega arvestatakse.[6]

== Tulevikuvaated ==

== Positiivsed küljed ==
Pea kogu tehnoloogiline innovatsioon on läbi ajaloo olnud ajendatud efektiivsuse tõstmise ning tööviljakuse suurendamise soovist, nii ka tööturul ja hariduses. Mida rohkem leiab aset töökohtade automatiseerimine, seda enam on inimtööjõul võimalik oma aega kulutada otstarbekamalt. Haridusvaldkonnas tähendab tehnoloogia areng ja rakendamine tõhusamat õppeprotsessi ning haritumaid ja pädevamaid kodanikke.

===Tööturg ja töökohad===

====Suurem produktiivsus====
Alates tööstusrevolutsioonist 19. sajandil on järjest rohkem hakatud inimtööjõu poolt täidetavaid ülesandeid automatiseerima. Kõige suurem mõju on sellel olnud tootmisele, kus tõuseb keskmine produktiivsus tänu tehnoloogiale igal aastal hinnanguliselt kuni 1.4% (VIIDE). Selle põhjuseks on asjaolu, et tootmises on suur roll töökohtadel, kus ülesanded on väga korduvad ja ühetaolised ja vähese komplekssuse tõttu robotitele sobivad. Tuntud näide automatiseerimisest tootmises on autotööstus, mis 20. sajandil oli masintööjõu kasutuselevõtmise poolest esirinnas. (VIIDE) Autode kokkupanek on inimeste jaoks raske ning aeganõudev töö, kuid robotite rakendamine võimaldas 1960. aastatel autotööstusel tõusta uuele efektiivsuse tasemele, ilma milleta ei oleks autod iial saanud nii populaarseks kui nad tänapäeval on.

====Täpsus====
Üks suuremaid probleeme inimtööjõu kasutamise puhul on inimlikud eksimused. Hooletusest tulenevate vigade eest ei ole kaitstud ka kõige kogenumad ja kohusetundlikumad töötajad. Seda mure on aga võimalik vähendada tehnoloogia abiga. Masinad suudavad täita sama ülesannet tuhandeid või isegi miljoneid kordi järjest ja seda sealjuures iga kord sama hästi kui identselt. 21. sajandil on roboteid hakatud kasutama ka keerulisemates valdkondades, näiteks kirurgias. Meditsiin on valdkond, kus inimlikul eksimusel võivad olla surmavad tagajärjed. Seega on loodud roboteid, mida kaugjuhtimise teel kontrollides saavad kirurgid läbi viia operatsioone ja muuta seeläbi eksimuse tõenäosuse kaduvväikseks. Kui inimest võivad kergesti mõjutada mitmed tegurid nagu näiteks meeleolu, töökeskkonna temperatuur, töökollektiiv, siis robotitele need faktorid ei mõju ning seeläbi saavutatav täpsus ületab ka täpseimate inimtööliste oma mitmekordselt. Täpseimate kirurgias ja tööstuses kasutatavate robotite viga jääb 1 mikromeetri piiridesse- see on täpsus, millest inimtööjõu puhul võib vaid unistada. (VIIDE)
====Tööohutus ja ergonoomika====
On olemas suur hulk ametikohti, kus eksisteerib pidev oht töötaja tervisele või isegi elule. Kui vanasti oli seesuguste ametitega kaasnev risk paratamatus, siis tänapäevane tehnoloogia on erinevates valdkondades suutnud vigastuste ja füüsilise koormusega kaasnevaid ohtusid suurel määral vähendada. Nii mõnigi töökoht, mille pidajad pidid varasemalt surmaga silmitsi seisma, on muudetud täiesti ohutuks. Näiteks demineerijad saavad pomme kahjutuks tehes kasutada moodsaid demineerimisroboteid, mida on võimalik juhtida sadade meetrite kauguselt. Nii saab vale liigutuse või muu vea korral viga vaid robot, kuid inimeluga ei juhtu midagi. Kuid tehnoloogia mõju tööohutusele pole alati nii dramaatiline. Ergonoomilised reguleeritavad lauad on muutnud kontoritöötajate elu lihtsamaks, sest nende abil saab vältida päev otsa samas asendis viibimist. Pika perioodi jooksul hoitud sundasenditega võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. On loodud ka seadmeid, mida kasutaja saab kinnitada oma seljale ning mis saadavad talle meeldetuletuseks signaali, kui istumisasend on kahjulik. Tänapäevastel monitoridel on automaatsed heledusemuutjad, mis kohandavad ekraani eredust sõltuvalt keskkonna valgustatusest, et kaitsta kasutaja silmi (VIIDE). Kõik sellised tooted kindlustavad, et töötajad oleks terved ning tagavad maksimaalse produktiivsuse.
====Töö kättesaadavus====
Kui veel mõned aastakümned tagasi oli reaalsus, et töö tegemiseks peab füüsiliselt töökohta kohale minema, siis kaasaegsete lahenduste abil on kaugtöö muudetud käepäraseks. Nii mõneski valdkonnas ei ole töötajate füüsiliselt kohalviibimine üldse oluline, sest nii tööülesandeid täita kui kollektiiviga suhelda saab ka interneti vahendusel. Tähelepanuväärse tõuke selle trendi arengus on andnud üleilmne Covid-19 pandeemia, millest ajendatuna pidid paljud tööandjad kohaldama kaugtöö võimalusi, et viiruse levikut ära hoida. On märkimisväärne, et uuringute tulemusena on töö viimine distantsile tõstnud töötajate produktiivsust keskmiselt 13 %. (VIIDE). Töö lahti sidumine füüsilisest kohalkäimisest võimaldab ettevõtetel värvata inimesi sõltumata nende asukohast. Näiteks võib ettevõte, mille peakontor on New Yorgis, vabalt tööle võtta spetsialisti, kes ise elab Pekingis, eeldusel et firma võimaldab kaugtööd. Tänu sellisele paindlikkusele on tööturg avatum ning seeläbi ka produktiivsem.
===Haridus===
====Hariduse kättesaadavus====
Sarnaselt tööturuga sai ka hariduselu Covid-19 pandeemia tagajärjel tugeva löögi, sest koolid paljudes maailma riikides suunati distantsõppele. See sundis pedagooge tarvitusele võtma uudseid lahendusi õppeprotsessi korraldamisel. Tunde hakati läbi viima videokõnede vahendusel ning hindelisi töid esitati digitaalselt. Ilma moodsa tehnoloogiata oleks õpilaste haridus kannatanud palju rohkem kui see reaalselt kannatas. Õppeprotsessi tehnoloogiaga paindlikumaks muutmine on maad võtmas ka mittepandeemilises kontekstis, eriti ülikoolides. Näiteks Londoni ülikool pakub sadu kursusi, mida saab läbida vaid veebi vahendusel. (VIIDE)
Veel eelmise aastatuhande lõpus olid sellised lahendused ennekuulmatud ja et mingi asutuse pakutavast haridusest osa saada, tuli kas osta raamat, mis seda haridust kajastas või ise kohale minna. Internetikeskkonnad nagu näiteks Zoom ja Skype on vähendanud vajadust õpilasel ja õpetajal või tudengil ja õppejõul samas ruumis viibida, sest tunde ja loenguid saab läbi viia ka videoformaadis. Nii on hariduse omandamine paljudel juhtudel tänu tehnoloogiale kiirem ja tõhusam kui klassikaliste meetoditega.
====Interaktiivsed lahendused====
21. sajandil on olnud rohkelt juttu hariduse huvitavamaks muutmisest ja iganenud dogmadest vabanemisest. Tehnoloogia on pakkunud uue mõtteviisi pooldajatele head võimalust katsetada ning implementeerida uudseid lahendusi õppeprotsessi rikastamisel. Ühe 2017. aastal koostatud aruande järgi nõustus 96% õpetajatest väitega, et tehnoloogial on olnud haridusele positiivne mõju (VIIDE) Õpilaste, eriti algklassiõpilaste jaoks on näiteks hariduslike videote vaatamine palju kaasahaaravam ning motiveerivam kui õpikute sisu meelde jätmine. Kahtlemata on õpikutel oma roll hariduses, kuid infoühiskonna kontekstis ei saa mööda vaadata kaasaegsetest lahendustest nagu raamatutarkusi kinnistavad mängud ja muu meedia. Ühe uuringu järgi väitis 83% õpetajatest, et videote näitamisel on olnud nende õpetamistulemusele positiivne mõju. (VIIDE)

== Negatiivsed küljed ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia on midagi enamat, kui uute vidinate ja rakenduste avastamine. Seetõttu peaksid kõik tehnoloogia kohta käivad arutelud arvestama ka riske ja takistusi, mida tehnoloogia võib haridusele kaasa tuua. [https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 [9]] Digitehnoloogia ja interaktiivsus kujutavad endast olulisi riske laste turvalisusele, privaatsusele ja heaolule, suurendades ohte ja kahjusid, millega paljud lapsed juba niigi silmitsi seisavad ilma võrguühenduseta ja muutes juba haavatavad lapsed veelgi haavatavamaks.

==== Lugemine ja kirjutamine ====
Vaatamata laialt levinud arvamusele, et klassiruumi tehnoloogia üldiselt parandab õpilaste akadeemilisi saavutusi ja suurendab nende motivatsiooni oma ülesannete täitmiseks, tundub, et suur sõltuvus tehnoloogiast mõjutab tõsiselt õpilaste pädevusi oskuses, mis on nende jaoks vaieldamatult olulised, nimelt lugemine ja kirjutamine. Väga paljud õpetajad on otsustanud oma õppeained viia üle digikeskkonda. Näiteks palutakse kirjandeid, esseesid ja muid tekste arvutis kirjutada. Samuti kasutatakse mõnedes õppeainetes klassikaliste õpikute asemel rakendust Google Books. Kuigi need lahendused hoiavad kokku paberit, on õpilastele need meetodid siiski negatiivse mõjuga. Nimelt kahjustab trükkimine käsitsi kirjutamist ning lugemist ning infotehnoloogia toob endaga kaasa informatsiooni pinnapealse lugemise. Selle tõttu ei õpi õpilased Google Books'st sama palju kui trükitud raamatutest. Õpilastel, kes loevad lineaarseid tekste, on parem arusaamine ja ka mälu kui neil, kes loevad interneti kaudu. Üleminek paberilt ekraanile ei muuda vaid viisi kuidas me mingis kirjatükis navigeerime, vaid mõjutab ka tähelepanu astet ning sügavust, mida me sellele konkreetsele tükile pühendame. Interneti avades, siseneme me keskkonda, mis soodustab pealiskaudset lugemist, kiirustavat ja hajutatud mõtlemist ning pealiskaudset õppimist.[https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education [10]]

==== Kalkulaatorid ====
Mure kalkulaatorite, eriti graafikakalkulaatorite kasutamise negatiivse mõju pärast, on väga aktuaalne. Kalkulaatoreid on küll kasutatud juba väga ammusest ajast saati, kuid kuna need on üldiselt numbrilised, ei pruugi õpilased omandada kindlat kontseptuaalset arusaamist matemaatikast. Kalkulaatorit kasutavate õpilaste nägemus matemaatikast on tõenäoliselt protseduurilisem ning sellest tulenevalt võivad nende probleemide lahendamise oskused olla piiratud. Nende õpilaste struktuurilise ülevaate areng matemaatikast võib samuti kalkulaatori kasutamisel takistuda või aeglustuda. Lisaks võib kalkulaator oma disaini tõttu edastada eksitavat teavet ning tekitada segadust tähistuste õppimisel. Õppeainetes nagu matemaatika ja aritmeetika takistab kalkulaatorite kasutamine õpilaste analüütilise mõtlemise õitsengut.[https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/ [11]] 2012. aastal teatas Suurbritannia valitsus oma otsusest keelata ära kalkulaatorite kasutamine algklassides, kuna õpilased kasutavad ja toetuvad nendele liiga palju.[http://bjsep.org/getfile.php?id=158 [12]]

==== Dehumaniseerimine ja isoleerimine ====
Liigsel tehnoloogia sõltuvusel klassiruumides on dehumaniseeriv mõju. Eriti just viimase kümne aasta jooksul õpetamine, kui inimtegevuse kunst inimeste võimusest ära võetud ning pigem on võim läinud tehnoloogia kätte. Paljudele haridustasemetele ja kursustele on valmistatud eelkoostatud õppekavad, mida konkreetsed aineõpetajad ise enda kursusele koostanud ei ole. Tehnoloogia tõmbab õpilasi eemale füüsilisest keskkonnast. Näiteks kõrgkoolides ja veebikursustel salvestavad õpetajad enda tunde ette või teevad seda reaalajas läbi arvutite. See sunnib õpilasi suhtlema masinatega, mitte inimestega. Lõpuks ei tea õpetaja oma õpilastest peaaegu et mitte midagi ning õpilastel omakorda puudub lähedane side ja kokkupuude oma õpetajaga, mis omakorda on hariduse üks põhieesmärk. Kui õpetajad liiga pikka aega tehnoloogiast oma klassiruumides sõltuvad, ei jää neil peaaegu et üldse aega oma õpilasi mõjutada. Tehnoloogia tekitab takistuse õpilase ja õpilase omavahelises suhtluses. Isolatsiooni tunne on üha levinuim noorte õpilaste seas, kes käivad koolides, kus tahvelarvutite kasutamine on tavaline. Tehnoloogiapõhiste mängude ja meelelahutuse korduv kasutamine, mille eesmärk on muuta tunnid atraktiivsemaks, toob kaasa õpilaste seas isolatsiooni tunde ja võib lõpuks viia kehvemate õpitulemusteni. Uuringud on aga tõestanud, et nutitelefonide laialdane kasutamine õppeprotsessis põhjustab õpilaste tähelepanu hajumist, teadmiste killustumist ja õpetajate suutmatust klassiruume hallata. [https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064 [13]] Isoleeritus ja üksindus näib olevat ülim mõju õpilaste tehnoloogiakasutusele, kuna olles täielikult sukeldunud klassiruumi digitaalsete vidinatega manipuleerimisse, unustavad nad sageli, et on klassikaaslasi, kellele nad saavad toetuda ja kellega suhelda.

=== Tööturul ===
Tehnoloogiat võib leida kõikjalt ning sellest ei saa põgeneda. Tehnoloogia mittekasutamine võib tähendada ka tagasilööki oma karjääris ja isiklikus elus. Lihtsamalt öeldes, on tänapäeval väga raske oma elu ette kujutada ilma tehnoloogiata. Kõik ettevõtted erinevates tööstusharudes üle kogu maailma on juba kaasaegse tehnoloogia kasutusele võtnud, kuid töötajad kogevad tööl tõsiseid negatiivseid mõjusid, mille on põhjustanud justnimelt tehnoloogia.

==== Töö- ja puhkeaeg ====
Tänapäeval on töötajatel põhiliseks töövahendiks arvuti. Tänu arvutile, on paljudes ettevõtetes võimalik teha kaugtööd peaaegu ükskõik kus, kus on olemas internetiühendus. Kaugtöö võimalus on loomulikult väga kasulik mitmetele inimestele, kuid sellel on ka üks suur negatiivne külg, nimelt kaob sellisel töö vormil piir töö- ja puhkeaja vahel.[https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid [14]] Kuna arvuti on suurema osa ajast käe-jala kaugusel ning niisama arvutit meelelahutuseks kasutades märgatakse tahes-tahtmata ka tööga seotud teavitusi. See teeb arvuti kasutamise meelelahutuseks peaaegu võimatuks, kui näha tööalaseid teavitusi, mis panevad kasutajat kohe tööasjade peale mõtlema. Tänapäeval saab mitmeid tööasju ka telefoniteel ajada, näiteks logida sisse oma töömeili ka telefonis. See tähendab, et raske on kasutada oma puhkeaega mitte tööle mõeldes, sest kõik tööinformatsioon ja teated on töötajal koguaeg silme ees ning ka mõtetes.

==== Segavad faktorid ====
Arvutis tööd tehes veedavad töötajad töö peale oma tööajast 43%.[https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/ [15]] Põhjus, mis see osakaal suhteliselt väike on, seisneb segavates faktorites, mis arvutis töötades esile tulevad. Rakendused nagu email ning muud töösisesed programmid on küll tööd kiiremaks teinud, kuid mida aega edasi, seda segavamaks see muutub tööd tehes. E-kirjad, vestlused, kiirsõnumid langetavad töötajate produktiivsust, kuna tänapäeval tuleb neid iga päevaga aina rohkem ja rohkem. Viimasel ajal tutvustatakse töötajale selle lahenduseks võimalusi, kuidas saaks neid häirimisi paremini hallata ehk emailil mingiks hetkeks ühendus katkestada või moodustada endale aken, millal nendega tegeletakse, nii need ei ole silme eest iga hetk ning aitavad poolelioleva töö lõpuni viia ilma, et keskendutakse vahelesegavale asjale. Kui tööd segavad erinevad faktorid, tõuseb töötajatel stressitase, neil tekib suurem frustratisoon, ajasurve ja pingutus. Kõik need tegurid mõjuvad inimese vaimsele ja ka füüsilisele tervisele negatiivselt. Samuti peab ära märkima selle tõttu hajameelsete töötajate tehtud töö laiema mõju.

== Allikad ==
1. https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ (Kasutatud 03.12.2021)

2. https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace (Kasutatud 03.12.2021)

3. https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ (Kasutatud 03.12.2021)

4. https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 (Kasutatud 03.12.2021)

5. https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ (Kasutatud 03.12.2021)

6. https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ (Kasutatud 03.12.2021)

7. https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ (Kasutatud 03.12.2021)

8. https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ (Kasutatud 03.12.2021)

9. https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 (Kasutatud 03.12.2021)

10. https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education

11. https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/

12. http://bjsep.org/getfile.php?id=158

13. https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064

14. https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid

15. https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/

Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses

2021-12-05T08:25:41Z

Tapaas: /* Suurem produktiivsus */

Tehnoloogia on saanud osaks meie elust. Uued tehnoloogiad ei ole enam vaid lisad, mida on tore omada, aga ilma milleta saaks samahästi hakkama, nüüdseks on neist saanud suhtluskeskmed, mis on tänapäeval ülioluliseks osaks meie elust.

== Ajalugu ==
Ei ole kokkuleppele jõutud, mis kuupäeval või mis aastal tehnoloogia töökeskonna ja hariduse osaks sai. Vaieldakse, et see algas esimese LEO I arvuti käivitamisega, 1951. aastal. Teised väidavad, et see algas esimese elektroonilise kirja saatmisega, 1971. aastal. Selleni pole veel kokkuleppele jõutud, aga üks asi on kindel: tehnoloogia on nüüdseks töökeskkonna ja hariduse lahutamatu osa.

=== Töökeskkond ===

==== Esimesed arvutid töökeskkonnas ====
Aastatel 1970 - 1990 hakkasid arvutid töökeskkonda sisenema. Apple tuli 1976. aastal turule Apple I aruvtiga, mis oli esimene enda suguste seas. Apple I ei olnud turunduslikult kuigi edukas, aga see valmistas teed Apple II-le. Vaadates arvuteid, mida kasutati aastakümneid tagasi, siis võivad tunduda need abituna. Seda väita ei ole kuigi vale kui võrrelda neid arvuteid tänapäeva nõuetega. Tol ajal olid need arvutid, oma 6502 protsessori ja 48 kb RAM-ga, suutelised tegema seda, milleks nad loodud olid. Lisaks Apple seeria arvutitele olid samasuguste näitajatega ka Commodore PET 2001 ja TRS-80.

====Töökeskkonna digitaliseerimine ====
Iga suurem ettevõte, aastatel 1990, omas nüüd tööarvuteid. Järgmiseks sammuks oli töökeskkond digimaailma viia ja seda sai teha tänu internetile. Internet kui mõte oli olemas juba 1960. aastatel, kuid alles aastal 1991 mõtles Tim Berners-Lee välja digitaalse “sihtpunkti”, mida me tunneme tänapäeval veebilehena. Internetiajastu tuli nagu torm. Ettevõtjate unikaalsed mõttet põimusid interneti lõputute võimalustega. Iga ettevõte võis nüüd luua oma meiliaadressi, luua veebilehte ja saata e-kirju. Omavaheline suhtlus muutus digitaalseks.

====Pilve kasutuselevõtt====
Järgmisel kahel aastakümnel oli pakkuda veel omakorda uuendusi. Üks suurimaid innovatsioone töökeskkonnas oli “pilv”. Tänu “pilvele” ei pea ettevõtted enam füüsilisi koopiaid hoidma. Kõike saab teha võrgus. See tõi endaga kaasa töökeskkonna muutuse. Inimesed ei pidanud ilmtingimata kontoris olema, et vajalikud toimetused ära teha. Kõik vajaliku sai salvestada “pilve”, kust töötajatel on sellele ligipääs ja saavad esitada vajalikud andmed ja paberid ka digitaalsel kujul. Nüüd ei olnud enam arvutid üksteisega ühendatud. Nüüd on kõik, absoluutselt kõik ühendatud: arvutid, kelladja telefonid. Ükskõik kes on kättesaadav ainult mõne sõrmeliigutuse kaugusel.

===Õppeasutus===
Sarnased tehnoloogilised lahendused leidsid aset ka hariduses, õppimises ja õpetamises. Tänapäeval ei kujutaks me õppimist ilma nutiseadmeteta ette, sest suur osa informatsioonist on tänapäeval sekunditega kättesaadav.

====Muutused õppeprogrammides====
1920 aastatel hakati kasutama õppeasutuses raadioid. Õppeprogramme hakati tootma raadiosaadete jaoks, et õppimine ei oleks nii üksluine ja igav.
1950 algusaastatel tuldi välja dokumendi kaameraga ja videosalvestustega, mis muutsid õppeprotsessi tohutult. Tänu dokumendikaamerale said õpilased näha, mida õppejõud paberile kirjutab. Nii raadiol kui ka videosalvestustel oli sarnane eesmärk: teha õppimisprotsess huvitavamaks.

==== Kalkulaator ja personaalarvuti ====
1972 hakati klassiruumides kasutama kalkulaatorit, mis võimaldas teha arvutusi kiirelt ja veatult. Umbes kümme aastat hiljem tuli IBM välja personaalse arvutiga, milleks oli IBM5150. IBM5150 ei olnud kuigi võimas arvuti võrreldes tol aja teiste 8 bitiste arvutitega. Õppeasutused tedsid, et ei lähe kaua aega, kui arvutid jõuavad õppeasutustesse. 1993 aastal tuli Apple välja “Personal Digital Assistanti” või lühidalt PDA-ga. Peale seda on olnud arvutid osa inimeste igapäevaelust.
Nüüdseks on paljudel õpilastel üks nutiseade, kui mitte kaks, mis on ööpäevaringselt ühenduses internetiga. Paljud ei kujutaks oma igapäeva elu ette ilma interneti või nutiseadmeta. Need on juba osa meist.

== Tänapäeva näited ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia juhatab sisse põhjalikud struktuurimuutused, mis võivad olla lahutamatud tootlikkuse olulisest paranemisest nii õpetamise kui õppimise toetamiseks.

==== Tahvelarvuti ====
Tänapäeval aina rohkem vahetuvad koolides õpikud tahvelarvutite vastu. Need võimaldavad õpilastel teha virtuaalseid väljasõite peaaegu igasse sihtkohta, mida klassis käsitletakse. Mõned veebisaidid toetavad seda 360-kraadise videoga. Tegu on klassiruumis kaasaskantav uurimistööriistaga, mis võimaldab õpilastel ihaldavat informatsiooni uurida mõne hetkega koha pealt lahkumata. E-raamatud on loodud spetsiaalselt tahvelarvutites kasutamiseks, mistõttu lubatakse õpilastel kasutada oma tahvelarvuteid klassiruumis lugemiseks. Lisaks on tahvelarvutitel kõlarid, mis võimaldavad hõlpsalt kuulata audioraamatuid või teksti kõneks muutvaid e-raamatuid. Kasutades rakendusi nagu Tune In Radio, saavad õpilased kuulata oma tahvelarvutites muusikat, raadiosaateid ja podcaste kogu maailmast. Tahvelarvutid annavad võimaluse multimeediumiprojektide, koomiksite, raamatute, muusika ja muu loomiseks. Neid projekte saab jagada ja näidata oma õpetajate või kaasõpilastega. Tahvelarvutitel on kaamerad ja õige fototöötlusrakendusega saavad õpilased töötada loominguliste projektidega või lihtsalt dokumenteerida tunnitegevusi. Lisaks saab luua pilves klassi märkmete tegemise lehe, kuhu kõik õpilased saavad ideid ja märkmeid jagada. Internetist leidub palju kvaliteetseid haridusrakendusi, mida õpilased õppimise täiendamiseks kasutavad. Kõike alates matemaatika teisendusrakendustest kuni keeleõppe rakendusteni. Lisaks õpperakendustele on ka palju hariva väärtusega mänge.

==== 3D Printer ====
3D-printimise rakendamine hariduses on laialdaselt kasutusel põhi- ja keskkoolides, ülikoolides, raamatukogudes, tehnikakõrgkoolides ja muudes haridusasutustes. 3D-printimine on muutnud tootmismaailma paremaks. Paljud tootjad kasutavad lennukiosade, jäsemete proteeside ja isegi 3D-prinditud ravimite tootmiseks 3D-printimise või lisatootmistehnoloogiaid. Hariduses hõlbustavad 3D-printimise tehnoloogiad paremat õppimist, oskuste arendamist ning õpilaste ja õpetajate suuremat seotust ainega. Lisaks tekitab 3D-printimine suuremat loovust ja koostööd probleemide lahendamisel. Laias laastus on haridusasutustes 3D-printimiseks neli peamist kasutusjuhtu:

1. Õpetada õpilastele 3D-printimist, 3D-printimise tehnoloogia toimimist ja selle rakendusi reaalsetes olukordades (nt tööstusprotsesside sujuvamaks muutmisel).

2. Koolitajate teavitamine 3D-printimisest, et seda saaks õppekavadesse asjakohaselt lisada

3. Õpilaste loovuse ja disainioskuste parandamine

4. Artefaktide printimine, mis aitavad õpilastel mõista olulisi mõisteid.[7]

==== Tehisintellekt ====
Tehisintellekt on tänapäeval tehnoloogia keskne osa. See juhib peeneid asju, nagu Netflixi soovitused ja keerulisemad süsteemid, nagu äriennustustarkvara. Kuna tehisintellekt mõjutab tehnoloogiat paljudes tööstusharudes, on ka koolid hakanud kohanema. Tehisintellekt hariduses – täpsemalt põhikooli hariduses – toob kasu nii õpilastele kui ka õpetajatele. Kaks levinud näidet tehisintellektist hariduses on assistendid ja automatiseerimine, kuid koolid saavad neid tööriistu veelgi kaugemale viia.
Tehisintellekt saab põhikooli hariduses alustada tüütute ja korduvate ülesannete lihtsamaks muutmisest. Haldustoimingud, nagu digifailide korraldamine ja dokumentide edasi-tagasi edastamine, võivad olla aeganõudvad. Samamoodi võivad hinnete määramine ja ajakava koostamine võtta ära õpetajate õpilastega veedetud aja. Erinevat tüüpi tarkvara automatiseerib need toimingud hõlpsalt. IntelliMetric ja Project Essay Grade on kaks silmapaistvat ressurssi, mis kasutavad tehisintellekti igasuguste ülesannete automaatseks hindamiseks alates testidest kuni esseedeni. Sellised tööriistad hõlbustavad õpetajatel õpilastega suhtlemisele keskendumist. Õpetajad saavad õppijaid lähedalt abistada, muretsemata selle pärast, millal nad töid hindavad või teste kontrollivad.

Õpilaste tehisintellekti assistendid, mis võivad olla midagi nii lihtsat nagu Google Classroom, suudavad kontrollida õpilase töö originaalsust, nii et õpetaja ei peaks seda tegema. Mõned klassiruumid võivad töötada koos koduabilistega, nagu Amazoni Alexa. Kuna aga privaatsus on koolide ja õpilaste peamine mure, ei luba mõned koolid häälassistente klassiruumis kasutada. Assistente on aga igasuguse kuju ja suurusega. 2020. aasta detsembris teatas Denveri avalike koolide piirkond oma plaanist integreerida noorematele õpilastele tehisintellekti assistendid. Tehnika aitab lastel vestlustes ja klassitegevustes sagedamini osaleda. Kuigi roboti assistendid on ka võimalused, mis võivad õpilasi kaasata, on selline tehisintellekti abi mitmekülgsem ja võib olla midagi nii lihtsat kui arvutiprogramm. Tehisintellekt saab analüüsida õpilase edusamme ja näha, millisel tasemel nad on. Selle teabe põhjal saab õpetaja anda neile õppimise jätkamiseks rohkem abi või ressursse. Näiteks New Jerseys asuv Slackwoodi põhikool on kasutanud õppeassistenti Happy Numbers. See süsteem analüüsib õpilaste tööd matemaatikakursustel ja näitab õpetajatele, kellel on klassiruumis kõige rohkem raskusi. See võib pakkuda isikupärastatud soovitusi nende paremaks muutmiseks.[8]

=== Tööturul ===
Tänapäeval vajab digitaalset töökohta iga ettevõte, kus on kaugtöötajad, eesliinitöötajad, mitu asukohta või mis tahes muu takistus, mis takistab iga töötaja koos viibimist. Digitaalseid töökohatehnoloogiaid ei piira füüsilise maailma piirangud. Need võimaldavad töötajatel kokku tulla, ideid jagada ja suhelda sama hästi (mõnikord isegi paremini) kui nad seda koha pealt teeks. Tööjõu juhtimisest maksimaalselt kasu saamiseks on oluline olla kursis viimaste suundumuste ja arvutitehnoloogia uute edusammudega ettevõtluses.
==== Pilv ====
"Pilv" viitab serveritele, millele pääseb juurde Interneti kaudu ning nendes serverites töötavale tarkvarale ja andmebaasidele. Pilveserverid asuvad andmekeskustes üle kogu maailma. Pilvandmetöötlust kasutades ei pea kasutajad ja ettevõtted ise füüsilisi servereid haldama ega oma masinates tarkvararakendusi käivitama.[1]
See tööturul muudab äritegevuse maastikku, kus see kõik toimub. Pilve kaudu tegutsedes suudavad igas suuruses ettevõtted konkureerida turukonkurentidega viisil, mis varem oli ettekujuteldamatu. See taandub kapitalikulude ja üldkulude vähendamisele ning turule jõudmise kiiruse suurenemisele, mis võimaldab klientide ootusi täita. Ettevõte ei saa endale lubada pilve tempot alahinnata. Pilvega pole töötajad sunnitud oma laua taga töötama, ehk nad saavad töötada graafiku alusel, mis täiendab nende individuaalset rutiini. Nende tootlikkuse tase omakorda tõuseb, mis toob organisatsioonile kasu. Pilves töötamine võimaldab töötajatel pääseda oma dokumentidele ja failidele juurde mis tahes seadmest, olgu see siis nutitelefon, tahvelarvuti või sülearvuti, igal pool ja igal ajal, mis mitte ainult ei soodusta teie ettevõtte koostööd, vaid suurendab seda ka. Tänu pilvele töötatakse alati uusimate saadaolevate tehnoloogiatega. Kuna ettevõtte andmeid hoitakse tsentraalselt, saavad töötajad anda mitmele kolleegile, meeskonnale ja kolmandale osapoolele juurdepääsu oma failide vaatamiseks ja muutmiseks. Näiteks Office 365-s muudab Skype ärirakendus koostöö veelgi isiklikumaks ja tõhusamaks. Tänapäeval saab lisaks kiirsõnumite juurde pääsemise ja nende saatmisele ka konverentskõnesid otse Microsoft Wordist teha. Meeskond saab failidega hõlpsalt koos töötada, samal ajal kui pilv salvestab need automaatselt, et nad saaksid tulevikus igal ajal oma mobiilseadmete kaudu neid vaadata ja tööd jätkata. Pilvandmetöötluse kõrvalmõju on olnud andmete ja teabe suur hulk, mida organisatsioonid saavad kasutada oma äriprotsesside hindamiseks. Pilvesüsteemid võimaldavad usaldusväärselt koguda, jälgida ja analüüsida olulisi andmeid, mis võivad aidata organisatsioonidel protsesse värskendada või asendada, et tagada parem tulu. See võimaldab töökohal tõhusamalt toimida ning töötajatele määrata õigeid ülesandeid ja rolle.[2]

==== Digiturvalisus ====
Turvalisus on pikka aega olnud väljakutse paljudele ettevõtetele, eriti neile, kes tegelevad tundlike andmetega. COVID-19 pandeemia on veelgi kiirendanud kaugtööpoliitika kasutuselevõttu. See on pannud paljud mõtlema, kuidas rakendada paindlikku tööpoliitikat, tagades samas turvalisuse nii pandeemia ajal kui ka pärast. Kräkkerid on tõenäoliselt üks suurimaid ohte ettevõtetele, olenemata nende suurusest või tööstusest.[3] Ettevõtte Positive Technologies 2020 aasta aprillis väljastatud aruandes leiti, et organisatsioonidele suunatud küberrünnakud on tõusuteel, kasvades aastatel 2018–2019 19%. Enim sihitud sektorid olid valitsusorganisatsioonid ning tervishoiu- ja haridusasutused, mis said 54% kõigist rünnakutest.[4] Nõrkade paroolide otsimise, andmepüügi e-kirjade saatmise ning pahavara ja sotsiaalse manipuleerimise rünnakute abil saavad kräkkerid tuvastada nõrgad lingid ja võtta üle terved võrgud. Kuigi kräkkerid pakuvad pidevalt uusi ideid ja tehnikaid kasutajate ja ettevõtete petmiseks, aitab neid sageli töötajate hooletus (mis moodustab 70% andmetega seotud rikkumistest), küberturvalisuse alusteadmiste puudumine ning juhuslik kokkupuude veebis ja Internetis. Need on leiud identiteedivarguse ressursikeskuse (ITRC) aruandes, milles vaadeldi väga üksikasjalikult andmetega seotud rikkumiste levinumaid põhjuseid. Samuti leiti, et mõned andmetega seotud rikkumised on põhjustatud volitatud töötajate tahtlikust andmete vargusest, piiratud ja ebaturvalisi protokolle kasutavatest ettevõtetest ning halvasti kavandatud juurdepääsukontrollist. Tänapäeval leidub tööturul erinevaid lahendusi küberrünnakute vastu.[3]

Töötajad hoiavad kaasaskantavaid seadmeid, nagu sülearvutid ja mobiiltelefonid, alati turvalise pääsukoodiga lukustatuna. Turvaliste pääsukoodide loomiseks on palju võimalusi. Mõnel seadmel on biomeetrilised skannerid, samas kui teised kasutavad autentimiseks PIN- või maatriksipääsukoodi. Kui kasutatakse tekstiparooli, siis see peab olema iga konto jaoks kordumatu. Kriitiliste rakenduste ja kontode puhul nõutalse töötajatelt kahefaktorilise autentimise kasutamist. Kui töötatakse väljaspool kontorivõrku, tagatakse ohutus WiFi-ühenduse kasutades VPN-ga (virtualiseeritud personaalvõrk). VPN toimib turvalise tunnelina Internetis, krüptides liiklust. Rakendades oma kontori turvalises võrgus VPN-i, saavad töötajad reisida, tuginedes peakorteri kaitsekontrollile.[5]

==== Intelligentne virtuaalassistent ====
Intelligentsed virtuaalsed assistendid on intelligentse automatiseerimise areng, mis aitab organisatsioonidel suurendada isiklikku suhtlust klientidega. Need võimaldavad organisatsioonidel pakkuda isikupärastatud puudutust kõigile oma kontaktidele ja klientidele. Võimalus suhelda inimlikul viisil on suur edasiminek võrreldes sellega, kuidas ettevõtted on seni suutnud klientidega suhelda, mida kuni viimase ajani piiras töötajate suutlikkus või suures osas üldised massmeiliprogrammid. Intelligentse virtuaalse assistendi lahutamatu osa on loomuliku keele mõistmine ja loomuliku keele genereerimine. Conversica juhtivteadlase dr Sid Reddy sõnul eeldab see süsteemi olemasolu, mis klassifitseerib täpselt kavatsused ja olemid. Kavatsuse all peab ta silmas lõppkasutaja kavatsust – mida klient teha püüab? Üksus pakub sellele kavatsusele konteksti. Teisisõnu viitab olem teabele, millest on abi kasutaja päringule vastamisel. Teine kriitiline komponent on masinõpe, mis viitab arvuti võimele õppida ilma selgesõnaliselt programmeerimata ja saada saadava teabe abil "targemaks". Inimkeeled on uskumatult keerulised, nüansirikkad ja pidevas arengus.

Erinevate suuruste ja tegevusaladega ettevõtted otsivad põhifunktsioonide optimeerimiseks tehisintellekti, intelligentset automatiseerimist ja konkreetselt intelligentseid virtuaalseid assistente. Üks traditsiooniline äriaspekt, mis saab tehnoloogilist tõuget, on müük – selle asemel, et jätta oma tööjõu hooleks huvitatud väljavaadete poole pöördumine ja nende jälgimine, automatiseerib laiendatud tööjõud, milles virtuaalsed assistendid ja inimesed töötavad koos. Virtuaal assistendi kasutamine esmase kliendi ja juhtivate inimeste kaasamiseks ei asenda töötajaid, vaid võimaldab neil oma aega paremini hallata. InsideSales.com andmetel kulutavad müügiesindajad müümisele vaid 37 protsenti oma ajast. See tähendab, et suurem osa müüja ajast kulub tulu mittetoovatele tegevustele, nagu haldusülesanded (sisepoliitika ja kinnitustega tegelemine) ning sihtkontode ja klientide analüüsimine. Kuna tarbijate ootused kiirele, viisakale ja isikupärastatud suhtlusele kasvavad jätkuvalt, peavad ettevõtted kliendi äri teenimiseks täitma või ületama need vajadused. Ettevõted investeerivad lahendusse, mis tagab sobivalt soovitud kiire ja isikupärastatud tähelepanu. Tänapäeval saab kasutada intelligentseid virtuaalassistente, et aidata klientidel tunda, et neid kuulatakse ja nende vajadustega arvestatakse.[6]

== Tulevikuvaated ==

== Positiivsed küljed ==
Pea kogu tehnoloogiline innovatsioon on läbi ajaloo olnud ajendatud efektiivsuse tõstmise ning tööviljakuse suurendamise soovist, nii ka tööturul ja hariduses. Mida rohkem leiab aset töökohtade automatiseerimine, seda enam on inimtööjõul võimalik oma aega kulutada otstarbekamalt. Haridusvaldkonnas tähendab tehnoloogia areng ja rakendamine tõhusamat õppeprotsessi ning haritumaid ja pädevamaid kodanikke.

===Tööturg ja töökohad===

====Suurem produktiivsus====
Alates tööstusrevolutsioonist 19. sajandil on järjest rohkem hakatud inimtööjõu poolt täidetavaid ülesandeid automatiseerima. Kõige suurem mõju on sellel olnud tootmisele, kus tõuseb keskmine produktiivsus tänu tehnoloogiale igal aastal hinnanguliselt kuni 1.4% (VIIDE). Selle põhjuseks on asjaolu, et tootmises on suur roll töökohtadel, kus ülesanded on väga korduvad ja ühetaolised ja vähese komplekssuse tõttu robotitele sobivad. Tuntud näide automatiseerimisest tootmises on autotööstus, mis 20. sajandil oli masintööjõu kasutuselevõtmise poolest esirinnas. (VIIDE) Autode kokkupanek on inimeste jaoks raske ning aeganõudev töö, kuid robotite rakendamine võimaldas 1960. aastatel autotööstusel tõusta uuele efektiivsuse tasemele, ilma milleta ei oleks autod iial saanud nii populaarseks kui nad tänapäeval on.
[[File:ITSPEA PILT1.PNG]]

====Täpsus====
Üks suuremaid probleeme inimtööjõu kasutamise puhul on inimlikud eksimused. Hooletusest tulenevate vigade eest ei ole kaitstud ka kõige kogenumad ja kohusetundlikumad töötajad. Seda mure on aga võimalik vähendada tehnoloogia abiga. Masinad suudavad täita sama ülesannet tuhandeid või isegi miljoneid kordi järjest ja seda sealjuures iga kord sama hästi kui identselt. 21. sajandil on roboteid hakatud kasutama ka keerulisemates valdkondades, näiteks kirurgias. Meditsiin on valdkond, kus inimlikul eksimusel võivad olla surmavad tagajärjed. Seega on loodud roboteid, mida kaugjuhtimise teel kontrollides saavad kirurgid läbi viia operatsioone ja muuta seeläbi eksimuse tõenäosuse kaduvväikseks. Kui inimest võivad kergesti mõjutada mitmed tegurid nagu näiteks meeleolu, töökeskkonna temperatuur, töökollektiiv, siis robotitele need faktorid ei mõju ning seeläbi saavutatav täpsus ületab ka täpseimate inimtööliste oma mitmekordselt. Täpseimate kirurgias ja tööstuses kasutatavate robotite viga jääb 1 mikromeetri piiridesse- see on täpsus, millest inimtööjõu puhul võib vaid unistada. (VIIDE)
====Tööohutus ja ergonoomika====
On olemas suur hulk ametikohti, kus eksisteerib pidev oht töötaja tervisele või isegi elule. Kui vanasti oli seesuguste ametitega kaasnev risk paratamatus, siis tänapäevane tehnoloogia on erinevates valdkondades suutnud vigastuste ja füüsilise koormusega kaasnevaid ohtusid suurel määral vähendada. Nii mõnigi töökoht, mille pidajad pidid varasemalt surmaga silmitsi seisma, on muudetud täiesti ohutuks. Näiteks demineerijad saavad pomme kahjutuks tehes kasutada moodsaid demineerimisroboteid, mida on võimalik juhtida sadade meetrite kauguselt. Nii saab vale liigutuse või muu vea korral viga vaid robot, kuid inimeluga ei juhtu midagi. Kuid tehnoloogia mõju tööohutusele pole alati nii dramaatiline. Ergonoomilised reguleeritavad lauad on muutnud kontoritöötajate elu lihtsamaks, sest nende abil saab vältida päev otsa samas asendis viibimist. Pika perioodi jooksul hoitud sundasenditega võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. On loodud ka seadmeid, mida kasutaja saab kinnitada oma seljale ning mis saadavad talle meeldetuletuseks signaali, kui istumisasend on kahjulik. Tänapäevastel monitoridel on automaatsed heledusemuutjad, mis kohandavad ekraani eredust sõltuvalt keskkonna valgustatusest, et kaitsta kasutaja silmi (VIIDE). Kõik sellised tooted kindlustavad, et töötajad oleks terved ning tagavad maksimaalse produktiivsuse.
====Töö kättesaadavus====
Kui veel mõned aastakümned tagasi oli reaalsus, et töö tegemiseks peab füüsiliselt töökohta kohale minema, siis kaasaegsete lahenduste abil on kaugtöö muudetud käepäraseks. Nii mõneski valdkonnas ei ole töötajate füüsiliselt kohalviibimine üldse oluline, sest nii tööülesandeid täita kui kollektiiviga suhelda saab ka interneti vahendusel. Tähelepanuväärse tõuke selle trendi arengus on andnud üleilmne Covid-19 pandeemia, millest ajendatuna pidid paljud tööandjad kohaldama kaugtöö võimalusi, et viiruse levikut ära hoida. On märkimisväärne, et uuringute tulemusena on töö viimine distantsile tõstnud töötajate produktiivsust keskmiselt 13 %. (VIIDE). Töö lahti sidumine füüsilisest kohalkäimisest võimaldab ettevõtetel värvata inimesi sõltumata nende asukohast. Näiteks võib ettevõte, mille peakontor on New Yorgis, vabalt tööle võtta spetsialisti, kes ise elab Pekingis, eeldusel et firma võimaldab kaugtööd. Tänu sellisele paindlikkusele on tööturg avatum ning seeläbi ka produktiivsem.
===Haridus===
====Hariduse kättesaadavus====
Sarnaselt tööturuga sai ka hariduselu Covid-19 pandeemia tagajärjel tugeva löögi, sest koolid paljudes maailma riikides suunati distantsõppele. See sundis pedagooge tarvitusele võtma uudseid lahendusi õppeprotsessi korraldamisel. Tunde hakati läbi viima videokõnede vahendusel ning hindelisi töid esitati digitaalselt. Ilma moodsa tehnoloogiata oleks õpilaste haridus kannatanud palju rohkem kui see reaalselt kannatas. Õppeprotsessi tehnoloogiaga paindlikumaks muutmine on maad võtmas ka mittepandeemilises kontekstis, eriti ülikoolides. Näiteks Londoni ülikool pakub sadu kursusi, mida saab läbida vaid veebi vahendusel. (VIIDE)
Veel eelmise aastatuhande lõpus olid sellised lahendused ennekuulmatud ja et mingi asutuse pakutavast haridusest osa saada, tuli kas osta raamat, mis seda haridust kajastas või ise kohale minna. Internetikeskkonnad nagu näiteks Zoom ja Skype on vähendanud vajadust õpilasel ja õpetajal või tudengil ja õppejõul samas ruumis viibida, sest tunde ja loenguid saab läbi viia ka videoformaadis. Nii on hariduse omandamine paljudel juhtudel tänu tehnoloogiale kiirem ja tõhusam kui klassikaliste meetoditega.
====Interaktiivsed lahendused====
21. sajandil on olnud rohkelt juttu hariduse huvitavamaks muutmisest ja iganenud dogmadest vabanemisest. Tehnoloogia on pakkunud uue mõtteviisi pooldajatele head võimalust katsetada ning implementeerida uudseid lahendusi õppeprotsessi rikastamisel. Ühe 2017. aastal koostatud aruande järgi nõustus 96% õpetajatest väitega, et tehnoloogial on olnud haridusele positiivne mõju (VIIDE) Õpilaste, eriti algklassiõpilaste jaoks on näiteks hariduslike videote vaatamine palju kaasahaaravam ning motiveerivam kui õpikute sisu meelde jätmine. Kahtlemata on õpikutel oma roll hariduses, kuid infoühiskonna kontekstis ei saa mööda vaadata kaasaegsetest lahendustest nagu raamatutarkusi kinnistavad mängud ja muu meedia. Ühe uuringu järgi väitis 83% õpetajatest, et videote näitamisel on olnud nende õpetamistulemusele positiivne mõju. (VIIDE)

== Negatiivsed küljed ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia on midagi enamat, kui uute vidinate ja rakenduste avastamine. Seetõttu peaksid kõik tehnoloogia kohta käivad arutelud arvestama ka riske ja takistusi, mida tehnoloogia võib haridusele kaasa tuua. [https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 [9]] Digitehnoloogia ja interaktiivsus kujutavad endast olulisi riske laste turvalisusele, privaatsusele ja heaolule, suurendades ohte ja kahjusid, millega paljud lapsed juba niigi silmitsi seisavad ilma võrguühenduseta ja muutes juba haavatavad lapsed veelgi haavatavamaks.

==== Lugemine ja kirjutamine ====
Vaatamata laialt levinud arvamusele, et klassiruumi tehnoloogia üldiselt parandab õpilaste akadeemilisi saavutusi ja suurendab nende motivatsiooni oma ülesannete täitmiseks, tundub, et suur sõltuvus tehnoloogiast mõjutab tõsiselt õpilaste pädevusi oskuses, mis on nende jaoks vaieldamatult olulised, nimelt lugemine ja kirjutamine. Väga paljud õpetajad on otsustanud oma õppeained viia üle digikeskkonda. Näiteks palutakse kirjandeid, esseesid ja muid tekste arvutis kirjutada. Samuti kasutatakse mõnedes õppeainetes klassikaliste õpikute asemel rakendust Google Books. Kuigi need lahendused hoiavad kokku paberit, on õpilastele need meetodid siiski negatiivse mõjuga. Nimelt kahjustab trükkimine käsitsi kirjutamist ning lugemist ning infotehnoloogia toob endaga kaasa informatsiooni pinnapealse lugemise. Selle tõttu ei õpi õpilased Google Books'st sama palju kui trükitud raamatutest. Õpilastel, kes loevad lineaarseid tekste, on parem arusaamine ja ka mälu kui neil, kes loevad interneti kaudu. Üleminek paberilt ekraanile ei muuda vaid viisi kuidas me mingis kirjatükis navigeerime, vaid mõjutab ka tähelepanu astet ning sügavust, mida me sellele konkreetsele tükile pühendame. Interneti avades, siseneme me keskkonda, mis soodustab pealiskaudset lugemist, kiirustavat ja hajutatud mõtlemist ning pealiskaudset õppimist.[https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education [10]]

==== Kalkulaatorid ====
Mure kalkulaatorite, eriti graafikakalkulaatorite kasutamise negatiivse mõju pärast, on väga aktuaalne. Kalkulaatoreid on küll kasutatud juba väga ammusest ajast saati, kuid kuna need on üldiselt numbrilised, ei pruugi õpilased omandada kindlat kontseptuaalset arusaamist matemaatikast. Kalkulaatorit kasutavate õpilaste nägemus matemaatikast on tõenäoliselt protseduurilisem ning sellest tulenevalt võivad nende probleemide lahendamise oskused olla piiratud. Nende õpilaste struktuurilise ülevaate areng matemaatikast võib samuti kalkulaatori kasutamisel takistuda või aeglustuda. Lisaks võib kalkulaator oma disaini tõttu edastada eksitavat teavet ning tekitada segadust tähistuste õppimisel. Õppeainetes nagu matemaatika ja aritmeetika takistab kalkulaatorite kasutamine õpilaste analüütilise mõtlemise õitsengut.[https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/ [11]] 2012. aastal teatas Suurbritannia valitsus oma otsusest keelata ära kalkulaatorite kasutamine algklassides, kuna õpilased kasutavad ja toetuvad nendele liiga palju.[http://bjsep.org/getfile.php?id=158 [12]]

==== Dehumaniseerimine ja isoleerimine ====
Liigsel tehnoloogia sõltuvusel klassiruumides on dehumaniseeriv mõju. Eriti just viimase kümne aasta jooksul õpetamine, kui inimtegevuse kunst inimeste võimusest ära võetud ning pigem on võim läinud tehnoloogia kätte. Paljudele haridustasemetele ja kursustele on valmistatud eelkoostatud õppekavad, mida konkreetsed aineõpetajad ise enda kursusele koostanud ei ole. Tehnoloogia tõmbab õpilasi eemale füüsilisest keskkonnast. Näiteks kõrgkoolides ja veebikursustel salvestavad õpetajad enda tunde ette või teevad seda reaalajas läbi arvutite. See sunnib õpilasi suhtlema masinatega, mitte inimestega. Lõpuks ei tea õpetaja oma õpilastest peaaegu et mitte midagi ning õpilastel omakorda puudub lähedane side ja kokkupuude oma õpetajaga, mis omakorda on hariduse üks põhieesmärk. Kui õpetajad liiga pikka aega tehnoloogiast oma klassiruumides sõltuvad, ei jää neil peaaegu et üldse aega oma õpilasi mõjutada. Tehnoloogia tekitab takistuse õpilase ja õpilase omavahelises suhtluses. Isolatsiooni tunne on üha levinuim noorte õpilaste seas, kes käivad koolides, kus tahvelarvutite kasutamine on tavaline. Tehnoloogiapõhiste mängude ja meelelahutuse korduv kasutamine, mille eesmärk on muuta tunnid atraktiivsemaks, toob kaasa õpilaste seas isolatsiooni tunde ja võib lõpuks viia kehvemate õpitulemusteni. Uuringud on aga tõestanud, et nutitelefonide laialdane kasutamine õppeprotsessis põhjustab õpilaste tähelepanu hajumist, teadmiste killustumist ja õpetajate suutmatust klassiruume hallata. [https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064 [13]] Isoleeritus ja üksindus näib olevat ülim mõju õpilaste tehnoloogiakasutusele, kuna olles täielikult sukeldunud klassiruumi digitaalsete vidinatega manipuleerimisse, unustavad nad sageli, et on klassikaaslasi, kellele nad saavad toetuda ja kellega suhelda.

=== Tööturul ===
Tehnoloogiat võib leida kõikjalt ning sellest ei saa põgeneda. Tehnoloogia mittekasutamine võib tähendada ka tagasilööki oma karjääris ja isiklikus elus. Lihtsamalt öeldes, on tänapäeval väga raske oma elu ette kujutada ilma tehnoloogiata. Kõik ettevõtted erinevates tööstusharudes üle kogu maailma on juba kaasaegse tehnoloogia kasutusele võtnud, kuid töötajad kogevad tööl tõsiseid negatiivseid mõjusid, mille on põhjustanud justnimelt tehnoloogia.

==== Töö- ja puhkeaeg ====
Tänapäeval on töötajatel põhiliseks töövahendiks arvuti. Tänu arvutile, on paljudes ettevõtetes võimalik teha kaugtööd peaaegu ükskõik kus, kus on olemas internetiühendus. Kaugtöö võimalus on loomulikult väga kasulik mitmetele inimestele, kuid sellel on ka üks suur negatiivne külg, nimelt kaob sellisel töö vormil piir töö- ja puhkeaja vahel.[https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid [14]] Kuna arvuti on suurema osa ajast käe-jala kaugusel ning niisama arvutit meelelahutuseks kasutades märgatakse tahes-tahtmata ka tööga seotud teavitusi. See teeb arvuti kasutamise meelelahutuseks peaaegu võimatuks, kui näha tööalaseid teavitusi, mis panevad kasutajat kohe tööasjade peale mõtlema. Tänapäeval saab mitmeid tööasju ka telefoniteel ajada, näiteks logida sisse oma töömeili ka telefonis. See tähendab, et raske on kasutada oma puhkeaega mitte tööle mõeldes, sest kõik tööinformatsioon ja teated on töötajal koguaeg silme ees ning ka mõtetes.

==== Segavad faktorid ====
Arvutis tööd tehes veedavad töötajad töö peale oma tööajast 43%.[https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/ [15]] Põhjus, mis see osakaal suhteliselt väike on, seisneb segavates faktorites, mis arvutis töötades esile tulevad. Rakendused nagu email ning muud töösisesed programmid on küll tööd kiiremaks teinud, kuid mida aega edasi, seda segavamaks see muutub tööd tehes. E-kirjad, vestlused, kiirsõnumid langetavad töötajate produktiivsust, kuna tänapäeval tuleb neid iga päevaga aina rohkem ja rohkem. Viimasel ajal tutvustatakse töötajale selle lahenduseks võimalusi, kuidas saaks neid häirimisi paremini hallata ehk emailil mingiks hetkeks ühendus katkestada või moodustada endale aken, millal nendega tegeletakse, nii need ei ole silme eest iga hetk ning aitavad poolelioleva töö lõpuni viia ilma, et keskendutakse vahelesegavale asjale. Kui tööd segavad erinevad faktorid, tõuseb töötajatel stressitase, neil tekib suurem frustratisoon, ajasurve ja pingutus. Kõik need tegurid mõjuvad inimese vaimsele ja ka füüsilisele tervisele negatiivselt. Samuti peab ära märkima selle tõttu hajameelsete töötajate tehtud töö laiema mõju.

== Allikad ==
1. https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ (Kasutatud 03.12.2021)

2. https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace (Kasutatud 03.12.2021)

3. https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ (Kasutatud 03.12.2021)

4. https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 (Kasutatud 03.12.2021)

5. https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ (Kasutatud 03.12.2021)

6. https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ (Kasutatud 03.12.2021)

7. https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ (Kasutatud 03.12.2021)

8. https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ (Kasutatud 03.12.2021)

9. https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 (Kasutatud 03.12.2021)

10. https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education

11. https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/

12. http://bjsep.org/getfile.php?id=158

13. https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064

14. https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid

15. https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/

Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses

2021-12-05T08:24:22Z

Tapaas:

Tehnoloogia on saanud osaks meie elust. Uued tehnoloogiad ei ole enam vaid lisad, mida on tore omada, aga ilma milleta saaks samahästi hakkama, nüüdseks on neist saanud suhtluskeskmed, mis on tänapäeval ülioluliseks osaks meie elust.

== Ajalugu ==
Ei ole kokkuleppele jõutud, mis kuupäeval või mis aastal tehnoloogia töökeskonna ja hariduse osaks sai. Vaieldakse, et see algas esimese LEO I arvuti käivitamisega, 1951. aastal. Teised väidavad, et see algas esimese elektroonilise kirja saatmisega, 1971. aastal. Selleni pole veel kokkuleppele jõutud, aga üks asi on kindel: tehnoloogia on nüüdseks töökeskkonna ja hariduse lahutamatu osa.

=== Töökeskkond ===

==== Esimesed arvutid töökeskkonnas ====
Aastatel 1970 - 1990 hakkasid arvutid töökeskkonda sisenema. Apple tuli 1976. aastal turule Apple I aruvtiga, mis oli esimene enda suguste seas. Apple I ei olnud turunduslikult kuigi edukas, aga see valmistas teed Apple II-le. Vaadates arvuteid, mida kasutati aastakümneid tagasi, siis võivad tunduda need abituna. Seda väita ei ole kuigi vale kui võrrelda neid arvuteid tänapäeva nõuetega. Tol ajal olid need arvutid, oma 6502 protsessori ja 48 kb RAM-ga, suutelised tegema seda, milleks nad loodud olid. Lisaks Apple seeria arvutitele olid samasuguste näitajatega ka Commodore PET 2001 ja TRS-80.

====Töökeskkonna digitaliseerimine ====
Iga suurem ettevõte, aastatel 1990, omas nüüd tööarvuteid. Järgmiseks sammuks oli töökeskkond digimaailma viia ja seda sai teha tänu internetile. Internet kui mõte oli olemas juba 1960. aastatel, kuid alles aastal 1991 mõtles Tim Berners-Lee välja digitaalse “sihtpunkti”, mida me tunneme tänapäeval veebilehena. Internetiajastu tuli nagu torm. Ettevõtjate unikaalsed mõttet põimusid interneti lõputute võimalustega. Iga ettevõte võis nüüd luua oma meiliaadressi, luua veebilehte ja saata e-kirju. Omavaheline suhtlus muutus digitaalseks.

====Pilve kasutuselevõtt====
Järgmisel kahel aastakümnel oli pakkuda veel omakorda uuendusi. Üks suurimaid innovatsioone töökeskkonnas oli “pilv”. Tänu “pilvele” ei pea ettevõtted enam füüsilisi koopiaid hoidma. Kõike saab teha võrgus. See tõi endaga kaasa töökeskkonna muutuse. Inimesed ei pidanud ilmtingimata kontoris olema, et vajalikud toimetused ära teha. Kõik vajaliku sai salvestada “pilve”, kust töötajatel on sellele ligipääs ja saavad esitada vajalikud andmed ja paberid ka digitaalsel kujul. Nüüd ei olnud enam arvutid üksteisega ühendatud. Nüüd on kõik, absoluutselt kõik ühendatud: arvutid, kelladja telefonid. Ükskõik kes on kättesaadav ainult mõne sõrmeliigutuse kaugusel.

===Õppeasutus===
Sarnased tehnoloogilised lahendused leidsid aset ka hariduses, õppimises ja õpetamises. Tänapäeval ei kujutaks me õppimist ilma nutiseadmeteta ette, sest suur osa informatsioonist on tänapäeval sekunditega kättesaadav.

====Muutused õppeprogrammides====
1920 aastatel hakati kasutama õppeasutuses raadioid. Õppeprogramme hakati tootma raadiosaadete jaoks, et õppimine ei oleks nii üksluine ja igav.
1950 algusaastatel tuldi välja dokumendi kaameraga ja videosalvestustega, mis muutsid õppeprotsessi tohutult. Tänu dokumendikaamerale said õpilased näha, mida õppejõud paberile kirjutab. Nii raadiol kui ka videosalvestustel oli sarnane eesmärk: teha õppimisprotsess huvitavamaks.

==== Kalkulaator ja personaalarvuti ====
1972 hakati klassiruumides kasutama kalkulaatorit, mis võimaldas teha arvutusi kiirelt ja veatult. Umbes kümme aastat hiljem tuli IBM välja personaalse arvutiga, milleks oli IBM5150. IBM5150 ei olnud kuigi võimas arvuti võrreldes tol aja teiste 8 bitiste arvutitega. Õppeasutused tedsid, et ei lähe kaua aega, kui arvutid jõuavad õppeasutustesse. 1993 aastal tuli Apple välja “Personal Digital Assistanti” või lühidalt PDA-ga. Peale seda on olnud arvutid osa inimeste igapäevaelust.
Nüüdseks on paljudel õpilastel üks nutiseade, kui mitte kaks, mis on ööpäevaringselt ühenduses internetiga. Paljud ei kujutaks oma igapäeva elu ette ilma interneti või nutiseadmeta. Need on juba osa meist.

== Tänapäeva näited ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia juhatab sisse põhjalikud struktuurimuutused, mis võivad olla lahutamatud tootlikkuse olulisest paranemisest nii õpetamise kui õppimise toetamiseks.

==== Tahvelarvuti ====
Tänapäeval aina rohkem vahetuvad koolides õpikud tahvelarvutite vastu. Need võimaldavad õpilastel teha virtuaalseid väljasõite peaaegu igasse sihtkohta, mida klassis käsitletakse. Mõned veebisaidid toetavad seda 360-kraadise videoga. Tegu on klassiruumis kaasaskantav uurimistööriistaga, mis võimaldab õpilastel ihaldavat informatsiooni uurida mõne hetkega koha pealt lahkumata. E-raamatud on loodud spetsiaalselt tahvelarvutites kasutamiseks, mistõttu lubatakse õpilastel kasutada oma tahvelarvuteid klassiruumis lugemiseks. Lisaks on tahvelarvutitel kõlarid, mis võimaldavad hõlpsalt kuulata audioraamatuid või teksti kõneks muutvaid e-raamatuid. Kasutades rakendusi nagu Tune In Radio, saavad õpilased kuulata oma tahvelarvutites muusikat, raadiosaateid ja podcaste kogu maailmast. Tahvelarvutid annavad võimaluse multimeediumiprojektide, koomiksite, raamatute, muusika ja muu loomiseks. Neid projekte saab jagada ja näidata oma õpetajate või kaasõpilastega. Tahvelarvutitel on kaamerad ja õige fototöötlusrakendusega saavad õpilased töötada loominguliste projektidega või lihtsalt dokumenteerida tunnitegevusi. Lisaks saab luua pilves klassi märkmete tegemise lehe, kuhu kõik õpilased saavad ideid ja märkmeid jagada. Internetist leidub palju kvaliteetseid haridusrakendusi, mida õpilased õppimise täiendamiseks kasutavad. Kõike alates matemaatika teisendusrakendustest kuni keeleõppe rakendusteni. Lisaks õpperakendustele on ka palju hariva väärtusega mänge.

==== 3D Printer ====
3D-printimise rakendamine hariduses on laialdaselt kasutusel põhi- ja keskkoolides, ülikoolides, raamatukogudes, tehnikakõrgkoolides ja muudes haridusasutustes. 3D-printimine on muutnud tootmismaailma paremaks. Paljud tootjad kasutavad lennukiosade, jäsemete proteeside ja isegi 3D-prinditud ravimite tootmiseks 3D-printimise või lisatootmistehnoloogiaid. Hariduses hõlbustavad 3D-printimise tehnoloogiad paremat õppimist, oskuste arendamist ning õpilaste ja õpetajate suuremat seotust ainega. Lisaks tekitab 3D-printimine suuremat loovust ja koostööd probleemide lahendamisel. Laias laastus on haridusasutustes 3D-printimiseks neli peamist kasutusjuhtu:

1. Õpetada õpilastele 3D-printimist, 3D-printimise tehnoloogia toimimist ja selle rakendusi reaalsetes olukordades (nt tööstusprotsesside sujuvamaks muutmisel).

2. Koolitajate teavitamine 3D-printimisest, et seda saaks õppekavadesse asjakohaselt lisada

3. Õpilaste loovuse ja disainioskuste parandamine

4. Artefaktide printimine, mis aitavad õpilastel mõista olulisi mõisteid.[7]

==== Tehisintellekt ====
Tehisintellekt on tänapäeval tehnoloogia keskne osa. See juhib peeneid asju, nagu Netflixi soovitused ja keerulisemad süsteemid, nagu äriennustustarkvara. Kuna tehisintellekt mõjutab tehnoloogiat paljudes tööstusharudes, on ka koolid hakanud kohanema. Tehisintellekt hariduses – täpsemalt põhikooli hariduses – toob kasu nii õpilastele kui ka õpetajatele. Kaks levinud näidet tehisintellektist hariduses on assistendid ja automatiseerimine, kuid koolid saavad neid tööriistu veelgi kaugemale viia.
Tehisintellekt saab põhikooli hariduses alustada tüütute ja korduvate ülesannete lihtsamaks muutmisest. Haldustoimingud, nagu digifailide korraldamine ja dokumentide edasi-tagasi edastamine, võivad olla aeganõudvad. Samamoodi võivad hinnete määramine ja ajakava koostamine võtta ära õpetajate õpilastega veedetud aja. Erinevat tüüpi tarkvara automatiseerib need toimingud hõlpsalt. IntelliMetric ja Project Essay Grade on kaks silmapaistvat ressurssi, mis kasutavad tehisintellekti igasuguste ülesannete automaatseks hindamiseks alates testidest kuni esseedeni. Sellised tööriistad hõlbustavad õpetajatel õpilastega suhtlemisele keskendumist. Õpetajad saavad õppijaid lähedalt abistada, muretsemata selle pärast, millal nad töid hindavad või teste kontrollivad.

Õpilaste tehisintellekti assistendid, mis võivad olla midagi nii lihtsat nagu Google Classroom, suudavad kontrollida õpilase töö originaalsust, nii et õpetaja ei peaks seda tegema. Mõned klassiruumid võivad töötada koos koduabilistega, nagu Amazoni Alexa. Kuna aga privaatsus on koolide ja õpilaste peamine mure, ei luba mõned koolid häälassistente klassiruumis kasutada. Assistente on aga igasuguse kuju ja suurusega. 2020. aasta detsembris teatas Denveri avalike koolide piirkond oma plaanist integreerida noorematele õpilastele tehisintellekti assistendid. Tehnika aitab lastel vestlustes ja klassitegevustes sagedamini osaleda. Kuigi roboti assistendid on ka võimalused, mis võivad õpilasi kaasata, on selline tehisintellekti abi mitmekülgsem ja võib olla midagi nii lihtsat kui arvutiprogramm. Tehisintellekt saab analüüsida õpilase edusamme ja näha, millisel tasemel nad on. Selle teabe põhjal saab õpetaja anda neile õppimise jätkamiseks rohkem abi või ressursse. Näiteks New Jerseys asuv Slackwoodi põhikool on kasutanud õppeassistenti Happy Numbers. See süsteem analüüsib õpilaste tööd matemaatikakursustel ja näitab õpetajatele, kellel on klassiruumis kõige rohkem raskusi. See võib pakkuda isikupärastatud soovitusi nende paremaks muutmiseks.[8]

=== Tööturul ===
Tänapäeval vajab digitaalset töökohta iga ettevõte, kus on kaugtöötajad, eesliinitöötajad, mitu asukohta või mis tahes muu takistus, mis takistab iga töötaja koos viibimist. Digitaalseid töökohatehnoloogiaid ei piira füüsilise maailma piirangud. Need võimaldavad töötajatel kokku tulla, ideid jagada ja suhelda sama hästi (mõnikord isegi paremini) kui nad seda koha pealt teeks. Tööjõu juhtimisest maksimaalselt kasu saamiseks on oluline olla kursis viimaste suundumuste ja arvutitehnoloogia uute edusammudega ettevõtluses.
==== Pilv ====
"Pilv" viitab serveritele, millele pääseb juurde Interneti kaudu ning nendes serverites töötavale tarkvarale ja andmebaasidele. Pilveserverid asuvad andmekeskustes üle kogu maailma. Pilvandmetöötlust kasutades ei pea kasutajad ja ettevõtted ise füüsilisi servereid haldama ega oma masinates tarkvararakendusi käivitama.[1]
See tööturul muudab äritegevuse maastikku, kus see kõik toimub. Pilve kaudu tegutsedes suudavad igas suuruses ettevõtted konkureerida turukonkurentidega viisil, mis varem oli ettekujuteldamatu. See taandub kapitalikulude ja üldkulude vähendamisele ning turule jõudmise kiiruse suurenemisele, mis võimaldab klientide ootusi täita. Ettevõte ei saa endale lubada pilve tempot alahinnata. Pilvega pole töötajad sunnitud oma laua taga töötama, ehk nad saavad töötada graafiku alusel, mis täiendab nende individuaalset rutiini. Nende tootlikkuse tase omakorda tõuseb, mis toob organisatsioonile kasu. Pilves töötamine võimaldab töötajatel pääseda oma dokumentidele ja failidele juurde mis tahes seadmest, olgu see siis nutitelefon, tahvelarvuti või sülearvuti, igal pool ja igal ajal, mis mitte ainult ei soodusta teie ettevõtte koostööd, vaid suurendab seda ka. Tänu pilvele töötatakse alati uusimate saadaolevate tehnoloogiatega. Kuna ettevõtte andmeid hoitakse tsentraalselt, saavad töötajad anda mitmele kolleegile, meeskonnale ja kolmandale osapoolele juurdepääsu oma failide vaatamiseks ja muutmiseks. Näiteks Office 365-s muudab Skype ärirakendus koostöö veelgi isiklikumaks ja tõhusamaks. Tänapäeval saab lisaks kiirsõnumite juurde pääsemise ja nende saatmisele ka konverentskõnesid otse Microsoft Wordist teha. Meeskond saab failidega hõlpsalt koos töötada, samal ajal kui pilv salvestab need automaatselt, et nad saaksid tulevikus igal ajal oma mobiilseadmete kaudu neid vaadata ja tööd jätkata. Pilvandmetöötluse kõrvalmõju on olnud andmete ja teabe suur hulk, mida organisatsioonid saavad kasutada oma äriprotsesside hindamiseks. Pilvesüsteemid võimaldavad usaldusväärselt koguda, jälgida ja analüüsida olulisi andmeid, mis võivad aidata organisatsioonidel protsesse värskendada või asendada, et tagada parem tulu. See võimaldab töökohal tõhusamalt toimida ning töötajatele määrata õigeid ülesandeid ja rolle.[2]

==== Digiturvalisus ====
Turvalisus on pikka aega olnud väljakutse paljudele ettevõtetele, eriti neile, kes tegelevad tundlike andmetega. COVID-19 pandeemia on veelgi kiirendanud kaugtööpoliitika kasutuselevõttu. See on pannud paljud mõtlema, kuidas rakendada paindlikku tööpoliitikat, tagades samas turvalisuse nii pandeemia ajal kui ka pärast. Kräkkerid on tõenäoliselt üks suurimaid ohte ettevõtetele, olenemata nende suurusest või tööstusest.[3] Ettevõtte Positive Technologies 2020 aasta aprillis väljastatud aruandes leiti, et organisatsioonidele suunatud küberrünnakud on tõusuteel, kasvades aastatel 2018–2019 19%. Enim sihitud sektorid olid valitsusorganisatsioonid ning tervishoiu- ja haridusasutused, mis said 54% kõigist rünnakutest.[4] Nõrkade paroolide otsimise, andmepüügi e-kirjade saatmise ning pahavara ja sotsiaalse manipuleerimise rünnakute abil saavad kräkkerid tuvastada nõrgad lingid ja võtta üle terved võrgud. Kuigi kräkkerid pakuvad pidevalt uusi ideid ja tehnikaid kasutajate ja ettevõtete petmiseks, aitab neid sageli töötajate hooletus (mis moodustab 70% andmetega seotud rikkumistest), küberturvalisuse alusteadmiste puudumine ning juhuslik kokkupuude veebis ja Internetis. Need on leiud identiteedivarguse ressursikeskuse (ITRC) aruandes, milles vaadeldi väga üksikasjalikult andmetega seotud rikkumiste levinumaid põhjuseid. Samuti leiti, et mõned andmetega seotud rikkumised on põhjustatud volitatud töötajate tahtlikust andmete vargusest, piiratud ja ebaturvalisi protokolle kasutavatest ettevõtetest ning halvasti kavandatud juurdepääsukontrollist. Tänapäeval leidub tööturul erinevaid lahendusi küberrünnakute vastu.[3]

Töötajad hoiavad kaasaskantavaid seadmeid, nagu sülearvutid ja mobiiltelefonid, alati turvalise pääsukoodiga lukustatuna. Turvaliste pääsukoodide loomiseks on palju võimalusi. Mõnel seadmel on biomeetrilised skannerid, samas kui teised kasutavad autentimiseks PIN- või maatriksipääsukoodi. Kui kasutatakse tekstiparooli, siis see peab olema iga konto jaoks kordumatu. Kriitiliste rakenduste ja kontode puhul nõutalse töötajatelt kahefaktorilise autentimise kasutamist. Kui töötatakse väljaspool kontorivõrku, tagatakse ohutus WiFi-ühenduse kasutades VPN-ga (virtualiseeritud personaalvõrk). VPN toimib turvalise tunnelina Internetis, krüptides liiklust. Rakendades oma kontori turvalises võrgus VPN-i, saavad töötajad reisida, tuginedes peakorteri kaitsekontrollile.[5]

==== Intelligentne virtuaalassistent ====
Intelligentsed virtuaalsed assistendid on intelligentse automatiseerimise areng, mis aitab organisatsioonidel suurendada isiklikku suhtlust klientidega. Need võimaldavad organisatsioonidel pakkuda isikupärastatud puudutust kõigile oma kontaktidele ja klientidele. Võimalus suhelda inimlikul viisil on suur edasiminek võrreldes sellega, kuidas ettevõtted on seni suutnud klientidega suhelda, mida kuni viimase ajani piiras töötajate suutlikkus või suures osas üldised massmeiliprogrammid. Intelligentse virtuaalse assistendi lahutamatu osa on loomuliku keele mõistmine ja loomuliku keele genereerimine. Conversica juhtivteadlase dr Sid Reddy sõnul eeldab see süsteemi olemasolu, mis klassifitseerib täpselt kavatsused ja olemid. Kavatsuse all peab ta silmas lõppkasutaja kavatsust – mida klient teha püüab? Üksus pakub sellele kavatsusele konteksti. Teisisõnu viitab olem teabele, millest on abi kasutaja päringule vastamisel. Teine kriitiline komponent on masinõpe, mis viitab arvuti võimele õppida ilma selgesõnaliselt programmeerimata ja saada saadava teabe abil "targemaks". Inimkeeled on uskumatult keerulised, nüansirikkad ja pidevas arengus.

Erinevate suuruste ja tegevusaladega ettevõtted otsivad põhifunktsioonide optimeerimiseks tehisintellekti, intelligentset automatiseerimist ja konkreetselt intelligentseid virtuaalseid assistente. Üks traditsiooniline äriaspekt, mis saab tehnoloogilist tõuget, on müük – selle asemel, et jätta oma tööjõu hooleks huvitatud väljavaadete poole pöördumine ja nende jälgimine, automatiseerib laiendatud tööjõud, milles virtuaalsed assistendid ja inimesed töötavad koos. Virtuaal assistendi kasutamine esmase kliendi ja juhtivate inimeste kaasamiseks ei asenda töötajaid, vaid võimaldab neil oma aega paremini hallata. InsideSales.com andmetel kulutavad müügiesindajad müümisele vaid 37 protsenti oma ajast. See tähendab, et suurem osa müüja ajast kulub tulu mittetoovatele tegevustele, nagu haldusülesanded (sisepoliitika ja kinnitustega tegelemine) ning sihtkontode ja klientide analüüsimine. Kuna tarbijate ootused kiirele, viisakale ja isikupärastatud suhtlusele kasvavad jätkuvalt, peavad ettevõtted kliendi äri teenimiseks täitma või ületama need vajadused. Ettevõted investeerivad lahendusse, mis tagab sobivalt soovitud kiire ja isikupärastatud tähelepanu. Tänapäeval saab kasutada intelligentseid virtuaalassistente, et aidata klientidel tunda, et neid kuulatakse ja nende vajadustega arvestatakse.[6]

== Tulevikuvaated ==

== Positiivsed küljed ==
Pea kogu tehnoloogiline innovatsioon on läbi ajaloo olnud ajendatud efektiivsuse tõstmise ning tööviljakuse suurendamise soovist, nii ka tööturul ja hariduses. Mida rohkem leiab aset töökohtade automatiseerimine, seda enam on inimtööjõul võimalik oma aega kulutada otstarbekamalt. Haridusvaldkonnas tähendab tehnoloogia areng ja rakendamine tõhusamat õppeprotsessi ning haritumaid ja pädevamaid kodanikke.

===Tööturg ja töökohad===

====Suurem produktiivsus====
Alates tööstusrevolutsioonist 19. sajandil on järjest rohkem hakatud inimtööjõu poolt täidetavaid ülesandeid automatiseerima. Kõige suurem mõju on sellel olnud tootmisele, kus tõuseb keskmine produktiivsus tänu tehnoloogiale igal aastal hinnanguliselt kuni 1.4% (VIIDE). Selle põhjuseks on asjaolu, et tootmises on suur roll töökohtadel, kus ülesanded on väga korduvad ja ühetaolised ja vähese komplekssuse tõttu robotitele sobivad. Tuntud näide automatiseerimisest tootmises on autotööstus, mis 20. sajandil oli masintööjõu kasutuselevõtmise poolest esirinnas. (VIIDE) Autode kokkupanek on inimeste jaoks raske ning aeganõudev töö, kuid robotite rakendamine võimaldas 1960. aastatel autotööstusel tõusta uuele efektiivsuse tasemele, ilma milleta ei oleks autod iial saanud nii populaarseks kui nad tänapäeval on.

====Täpsus====
Üks suuremaid probleeme inimtööjõu kasutamise puhul on inimlikud eksimused. Hooletusest tulenevate vigade eest ei ole kaitstud ka kõige kogenumad ja kohusetundlikumad töötajad. Seda mure on aga võimalik vähendada tehnoloogia abiga. Masinad suudavad täita sama ülesannet tuhandeid või isegi miljoneid kordi järjest ja seda sealjuures iga kord sama hästi kui identselt. 21. sajandil on roboteid hakatud kasutama ka keerulisemates valdkondades, näiteks kirurgias. Meditsiin on valdkond, kus inimlikul eksimusel võivad olla surmavad tagajärjed. Seega on loodud roboteid, mida kaugjuhtimise teel kontrollides saavad kirurgid läbi viia operatsioone ja muuta seeläbi eksimuse tõenäosuse kaduvväikseks. Kui inimest võivad kergesti mõjutada mitmed tegurid nagu näiteks meeleolu, töökeskkonna temperatuur, töökollektiiv, siis robotitele need faktorid ei mõju ning seeläbi saavutatav täpsus ületab ka täpseimate inimtööliste oma mitmekordselt. Täpseimate kirurgias ja tööstuses kasutatavate robotite viga jääb 1 mikromeetri piiridesse- see on täpsus, millest inimtööjõu puhul võib vaid unistada. (VIIDE)
====Tööohutus ja ergonoomika====
On olemas suur hulk ametikohti, kus eksisteerib pidev oht töötaja tervisele või isegi elule. Kui vanasti oli seesuguste ametitega kaasnev risk paratamatus, siis tänapäevane tehnoloogia on erinevates valdkondades suutnud vigastuste ja füüsilise koormusega kaasnevaid ohtusid suurel määral vähendada. Nii mõnigi töökoht, mille pidajad pidid varasemalt surmaga silmitsi seisma, on muudetud täiesti ohutuks. Näiteks demineerijad saavad pomme kahjutuks tehes kasutada moodsaid demineerimisroboteid, mida on võimalik juhtida sadade meetrite kauguselt. Nii saab vale liigutuse või muu vea korral viga vaid robot, kuid inimeluga ei juhtu midagi. Kuid tehnoloogia mõju tööohutusele pole alati nii dramaatiline. Ergonoomilised reguleeritavad lauad on muutnud kontoritöötajate elu lihtsamaks, sest nende abil saab vältida päev otsa samas asendis viibimist. Pika perioodi jooksul hoitud sundasenditega võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. On loodud ka seadmeid, mida kasutaja saab kinnitada oma seljale ning mis saadavad talle meeldetuletuseks signaali, kui istumisasend on kahjulik. Tänapäevastel monitoridel on automaatsed heledusemuutjad, mis kohandavad ekraani eredust sõltuvalt keskkonna valgustatusest, et kaitsta kasutaja silmi (VIIDE). Kõik sellised tooted kindlustavad, et töötajad oleks terved ning tagavad maksimaalse produktiivsuse.
====Töö kättesaadavus====
Kui veel mõned aastakümned tagasi oli reaalsus, et töö tegemiseks peab füüsiliselt töökohta kohale minema, siis kaasaegsete lahenduste abil on kaugtöö muudetud käepäraseks. Nii mõneski valdkonnas ei ole töötajate füüsiliselt kohalviibimine üldse oluline, sest nii tööülesandeid täita kui kollektiiviga suhelda saab ka interneti vahendusel. Tähelepanuväärse tõuke selle trendi arengus on andnud üleilmne Covid-19 pandeemia, millest ajendatuna pidid paljud tööandjad kohaldama kaugtöö võimalusi, et viiruse levikut ära hoida. On märkimisväärne, et uuringute tulemusena on töö viimine distantsile tõstnud töötajate produktiivsust keskmiselt 13 %. (VIIDE). Töö lahti sidumine füüsilisest kohalkäimisest võimaldab ettevõtetel värvata inimesi sõltumata nende asukohast. Näiteks võib ettevõte, mille peakontor on New Yorgis, vabalt tööle võtta spetsialisti, kes ise elab Pekingis, eeldusel et firma võimaldab kaugtööd. Tänu sellisele paindlikkusele on tööturg avatum ning seeläbi ka produktiivsem.
===Haridus===
====Hariduse kättesaadavus====
Sarnaselt tööturuga sai ka hariduselu Covid-19 pandeemia tagajärjel tugeva löögi, sest koolid paljudes maailma riikides suunati distantsõppele. See sundis pedagooge tarvitusele võtma uudseid lahendusi õppeprotsessi korraldamisel. Tunde hakati läbi viima videokõnede vahendusel ning hindelisi töid esitati digitaalselt. Ilma moodsa tehnoloogiata oleks õpilaste haridus kannatanud palju rohkem kui see reaalselt kannatas. Õppeprotsessi tehnoloogiaga paindlikumaks muutmine on maad võtmas ka mittepandeemilises kontekstis, eriti ülikoolides. Näiteks Londoni ülikool pakub sadu kursusi, mida saab läbida vaid veebi vahendusel. (VIIDE)
Veel eelmise aastatuhande lõpus olid sellised lahendused ennekuulmatud ja et mingi asutuse pakutavast haridusest osa saada, tuli kas osta raamat, mis seda haridust kajastas või ise kohale minna. Internetikeskkonnad nagu näiteks Zoom ja Skype on vähendanud vajadust õpilasel ja õpetajal või tudengil ja õppejõul samas ruumis viibida, sest tunde ja loenguid saab läbi viia ka videoformaadis. Nii on hariduse omandamine paljudel juhtudel tänu tehnoloogiale kiirem ja tõhusam kui klassikaliste meetoditega.
====Interaktiivsed lahendused====
21. sajandil on olnud rohkelt juttu hariduse huvitavamaks muutmisest ja iganenud dogmadest vabanemisest. Tehnoloogia on pakkunud uue mõtteviisi pooldajatele head võimalust katsetada ning implementeerida uudseid lahendusi õppeprotsessi rikastamisel. Ühe 2017. aastal koostatud aruande järgi nõustus 96% õpetajatest väitega, et tehnoloogial on olnud haridusele positiivne mõju (VIIDE) Õpilaste, eriti algklassiõpilaste jaoks on näiteks hariduslike videote vaatamine palju kaasahaaravam ning motiveerivam kui õpikute sisu meelde jätmine. Kahtlemata on õpikutel oma roll hariduses, kuid infoühiskonna kontekstis ei saa mööda vaadata kaasaegsetest lahendustest nagu raamatutarkusi kinnistavad mängud ja muu meedia. Ühe uuringu järgi väitis 83% õpetajatest, et videote näitamisel on olnud nende õpetamistulemusele positiivne mõju. (VIIDE)

== Negatiivsed küljed ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia on midagi enamat, kui uute vidinate ja rakenduste avastamine. Seetõttu peaksid kõik tehnoloogia kohta käivad arutelud arvestama ka riske ja takistusi, mida tehnoloogia võib haridusele kaasa tuua. [https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 [9]] Digitehnoloogia ja interaktiivsus kujutavad endast olulisi riske laste turvalisusele, privaatsusele ja heaolule, suurendades ohte ja kahjusid, millega paljud lapsed juba niigi silmitsi seisavad ilma võrguühenduseta ja muutes juba haavatavad lapsed veelgi haavatavamaks.

==== Lugemine ja kirjutamine ====
Vaatamata laialt levinud arvamusele, et klassiruumi tehnoloogia üldiselt parandab õpilaste akadeemilisi saavutusi ja suurendab nende motivatsiooni oma ülesannete täitmiseks, tundub, et suur sõltuvus tehnoloogiast mõjutab tõsiselt õpilaste pädevusi oskuses, mis on nende jaoks vaieldamatult olulised, nimelt lugemine ja kirjutamine. Väga paljud õpetajad on otsustanud oma õppeained viia üle digikeskkonda. Näiteks palutakse kirjandeid, esseesid ja muid tekste arvutis kirjutada. Samuti kasutatakse mõnedes õppeainetes klassikaliste õpikute asemel rakendust Google Books. Kuigi need lahendused hoiavad kokku paberit, on õpilastele need meetodid siiski negatiivse mõjuga. Nimelt kahjustab trükkimine käsitsi kirjutamist ning lugemist ning infotehnoloogia toob endaga kaasa informatsiooni pinnapealse lugemise. Selle tõttu ei õpi õpilased Google Books'st sama palju kui trükitud raamatutest. Õpilastel, kes loevad lineaarseid tekste, on parem arusaamine ja ka mälu kui neil, kes loevad interneti kaudu. Üleminek paberilt ekraanile ei muuda vaid viisi kuidas me mingis kirjatükis navigeerime, vaid mõjutab ka tähelepanu astet ning sügavust, mida me sellele konkreetsele tükile pühendame. Interneti avades, siseneme me keskkonda, mis soodustab pealiskaudset lugemist, kiirustavat ja hajutatud mõtlemist ning pealiskaudset õppimist.[https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education [10]]

==== Kalkulaatorid ====
Mure kalkulaatorite, eriti graafikakalkulaatorite kasutamise negatiivse mõju pärast, on väga aktuaalne. Kalkulaatoreid on küll kasutatud juba väga ammusest ajast saati, kuid kuna need on üldiselt numbrilised, ei pruugi õpilased omandada kindlat kontseptuaalset arusaamist matemaatikast. Kalkulaatorit kasutavate õpilaste nägemus matemaatikast on tõenäoliselt protseduurilisem ning sellest tulenevalt võivad nende probleemide lahendamise oskused olla piiratud. Nende õpilaste struktuurilise ülevaate areng matemaatikast võib samuti kalkulaatori kasutamisel takistuda või aeglustuda. Lisaks võib kalkulaator oma disaini tõttu edastada eksitavat teavet ning tekitada segadust tähistuste õppimisel. Õppeainetes nagu matemaatika ja aritmeetika takistab kalkulaatorite kasutamine õpilaste analüütilise mõtlemise õitsengut.[https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/ [11]] 2012. aastal teatas Suurbritannia valitsus oma otsusest keelata ära kalkulaatorite kasutamine algklassides, kuna õpilased kasutavad ja toetuvad nendele liiga palju.[http://bjsep.org/getfile.php?id=158 [12]]

==== Dehumaniseerimine ja isoleerimine ====
Liigsel tehnoloogia sõltuvusel klassiruumides on dehumaniseeriv mõju. Eriti just viimase kümne aasta jooksul õpetamine, kui inimtegevuse kunst inimeste võimusest ära võetud ning pigem on võim läinud tehnoloogia kätte. Paljudele haridustasemetele ja kursustele on valmistatud eelkoostatud õppekavad, mida konkreetsed aineõpetajad ise enda kursusele koostanud ei ole. Tehnoloogia tõmbab õpilasi eemale füüsilisest keskkonnast. Näiteks kõrgkoolides ja veebikursustel salvestavad õpetajad enda tunde ette või teevad seda reaalajas läbi arvutite. See sunnib õpilasi suhtlema masinatega, mitte inimestega. Lõpuks ei tea õpetaja oma õpilastest peaaegu et mitte midagi ning õpilastel omakorda puudub lähedane side ja kokkupuude oma õpetajaga, mis omakorda on hariduse üks põhieesmärk. Kui õpetajad liiga pikka aega tehnoloogiast oma klassiruumides sõltuvad, ei jää neil peaaegu et üldse aega oma õpilasi mõjutada. Tehnoloogia tekitab takistuse õpilase ja õpilase omavahelises suhtluses. Isolatsiooni tunne on üha levinuim noorte õpilaste seas, kes käivad koolides, kus tahvelarvutite kasutamine on tavaline. Tehnoloogiapõhiste mängude ja meelelahutuse korduv kasutamine, mille eesmärk on muuta tunnid atraktiivsemaks, toob kaasa õpilaste seas isolatsiooni tunde ja võib lõpuks viia kehvemate õpitulemusteni. Uuringud on aga tõestanud, et nutitelefonide laialdane kasutamine õppeprotsessis põhjustab õpilaste tähelepanu hajumist, teadmiste killustumist ja õpetajate suutmatust klassiruume hallata. [https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064 [13]] Isoleeritus ja üksindus näib olevat ülim mõju õpilaste tehnoloogiakasutusele, kuna olles täielikult sukeldunud klassiruumi digitaalsete vidinatega manipuleerimisse, unustavad nad sageli, et on klassikaaslasi, kellele nad saavad toetuda ja kellega suhelda.

=== Tööturul ===
Tehnoloogiat võib leida kõikjalt ning sellest ei saa põgeneda. Tehnoloogia mittekasutamine võib tähendada ka tagasilööki oma karjääris ja isiklikus elus. Lihtsamalt öeldes, on tänapäeval väga raske oma elu ette kujutada ilma tehnoloogiata. Kõik ettevõtted erinevates tööstusharudes üle kogu maailma on juba kaasaegse tehnoloogia kasutusele võtnud, kuid töötajad kogevad tööl tõsiseid negatiivseid mõjusid, mille on põhjustanud justnimelt tehnoloogia.

==== Töö- ja puhkeaeg ====
Tänapäeval on töötajatel põhiliseks töövahendiks arvuti. Tänu arvutile, on paljudes ettevõtetes võimalik teha kaugtööd peaaegu ükskõik kus, kus on olemas internetiühendus. Kaugtöö võimalus on loomulikult väga kasulik mitmetele inimestele, kuid sellel on ka üks suur negatiivne külg, nimelt kaob sellisel töö vormil piir töö- ja puhkeaja vahel.[https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid [14]] Kuna arvuti on suurema osa ajast käe-jala kaugusel ning niisama arvutit meelelahutuseks kasutades märgatakse tahes-tahtmata ka tööga seotud teavitusi. See teeb arvuti kasutamise meelelahutuseks peaaegu võimatuks, kui näha tööalaseid teavitusi, mis panevad kasutajat kohe tööasjade peale mõtlema. Tänapäeval saab mitmeid tööasju ka telefoniteel ajada, näiteks logida sisse oma töömeili ka telefonis. See tähendab, et raske on kasutada oma puhkeaega mitte tööle mõeldes, sest kõik tööinformatsioon ja teated on töötajal koguaeg silme ees ning ka mõtetes.

==== Segavad faktorid ====
Arvutis tööd tehes veedavad töötajad töö peale oma tööajast 43%.[https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/ [15]] Põhjus, mis see osakaal suhteliselt väike on, seisneb segavates faktorites, mis arvutis töötades esile tulevad. Rakendused nagu email ning muud töösisesed programmid on küll tööd kiiremaks teinud, kuid mida aega edasi, seda segavamaks see muutub tööd tehes. E-kirjad, vestlused, kiirsõnumid langetavad töötajate produktiivsust, kuna tänapäeval tuleb neid iga päevaga aina rohkem ja rohkem. Viimasel ajal tutvustatakse töötajale selle lahenduseks võimalusi, kuidas saaks neid häirimisi paremini hallata ehk emailil mingiks hetkeks ühendus katkestada või moodustada endale aken, millal nendega tegeletakse, nii need ei ole silme eest iga hetk ning aitavad poolelioleva töö lõpuni viia ilma, et keskendutakse vahelesegavale asjale. Kui tööd segavad erinevad faktorid, tõuseb töötajatel stressitase, neil tekib suurem frustratisoon, ajasurve ja pingutus. Kõik need tegurid mõjuvad inimese vaimsele ja ka füüsilisele tervisele negatiivselt. Samuti peab ära märkima selle tõttu hajameelsete töötajate tehtud töö laiema mõju.

== Allikad ==
1. https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ (Kasutatud 03.12.2021)

2. https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace (Kasutatud 03.12.2021)

3. https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ (Kasutatud 03.12.2021)

4. https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 (Kasutatud 03.12.2021)

5. https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ (Kasutatud 03.12.2021)

6. https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ (Kasutatud 03.12.2021)

7. https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ (Kasutatud 03.12.2021)

8. https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ (Kasutatud 03.12.2021)

9. https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 (Kasutatud 03.12.2021)

10. https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education

11. https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/

12. http://bjsep.org/getfile.php?id=158

13. https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064

14. https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid

15. https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/

Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses

2021-12-05T08:22:07Z

Tapaas:

Tehnoloogia on saanud osaks meie elust. Uued tehnoloogiad ei ole enam vaid lisad, mida on tore omada, aga ilma milleta saaks samahästi hakkama, nüüdseks on neist saanud suhtluskeskmed, mis on tänapäeval ülioluliseks osaks meie elust.

== Ajalugu ==
Ei ole kokkuleppele jõutud, mis kuupäeval või mis aastal tehnoloogia töökeskonna ja hariduse osaks sai. Vaieldakse, et see algas esimese LEO I arvuti käivitamisega, 1951. aastal. Teised väidavad, et see algas esimese elektroonilise kirja saatmisega, 1971. aastal. Selleni pole veel kokkuleppele jõutud, aga üks asi on kindel: tehnoloogia on nüüdseks töökeskkonna ja hariduse lahutamatu osa.

=== Töökeskkond ===

==== Esimesed arvutid töökeskkonnas ====
Aastatel 1970 - 1990 hakkasid arvutid töökeskkonda sisenema. Apple tuli 1976. aastal turule Apple I aruvtiga, mis oli esimene enda suguste seas. Apple I ei olnud turunduslikult kuigi edukas, aga see valmistas teed Apple II-le. Vaadates arvuteid, mida kasutati aastakümneid tagasi, siis võivad tunduda need abituna. Seda väita ei ole kuigi vale kui võrrelda neid arvuteid tänapäeva nõuetega. Tol ajal olid need arvutid, oma 6502 protsessori ja 48 kb RAM-ga, suutelised tegema seda, milleks nad loodud olid. Lisaks Apple seeria arvutitele olid samasuguste näitajatega ka Commodore PET 2001 ja TRS-80.

====Töökeskkonna digitaliseerimine ====
Iga suurem ettevõte, aastatel 1990, omas nüüd tööarvuteid. Järgmiseks sammuks oli töökeskkond digimaailma viia ja seda sai teha tänu internetile. Internet kui mõte oli olemas juba 1960. aastatel, kuid alles aastal 1991 mõtles Tim Berners-Lee välja digitaalse “sihtpunkti”, mida me tunneme tänapäeval veebilehena. Internetiajastu tuli nagu torm. Ettevõtjate unikaalsed mõttet põimusid interneti lõputute võimalustega. Iga ettevõte võis nüüd luua oma meiliaadressi, luua veebilehte ja saata e-kirju. Omavaheline suhtlus muutus digitaalseks.

====Pilve kasutuselevõtt====
Järgmisel kahel aastakümnel oli pakkuda veel omakorda uuendusi. Üks suurimaid innovatsioone töökeskkonnas oli “pilv”. Tänu “pilvele” ei pea ettevõtted enam füüsilisi koopiaid hoidma. Kõike saab teha võrgus. See tõi endaga kaasa töökeskkonna muutuse. Inimesed ei pidanud ilmtingimata kontoris olema, et vajalikud toimetused ära teha. Kõik vajaliku sai salvestada “pilve”, kust töötajatel on sellele ligipääs ja saavad esitada vajalikud andmed ja paberid ka digitaalsel kujul. Nüüd ei olnud enam arvutid üksteisega ühendatud. Nüüd on kõik, absoluutselt kõik ühendatud: arvutid, kelladja telefonid. Ükskõik kes on kättesaadav ainult mõne sõrmeliigutuse kaugusel.

===Õppeasutus===
Sarnased tehnoloogilised lahendused leidsid aset ka hariduses, õppimises ja õpetamises. Tänapäeval ei kujutaks me õppimist ilma nutiseadmeteta ette, sest suur osa informatsioonist on tänapäeval sekunditega kättesaadav.

====Muutused õppeprogrammides====
1920 aastatel hakati kasutama õppeasutuses raadioid. Õppeprogramme hakati tootma raadiosaadete jaoks, et õppimine ei oleks nii üksluine ja igav.
1950 algusaastatel tuldi välja dokumendi kaameraga ja videosalvestustega, mis muutsid õppeprotsessi tohutult. Tänu dokumendikaamerale said õpilased näha, mida õppejõud paberile kirjutab. Nii raadiol kui ka videosalvestustel oli sarnane eesmärk: teha õppimisprotsess huvitavamaks.

==== Kalkulaator ja personaalarvuti ====
1972 hakati klassiruumides kasutama kalkulaatorit, mis võimaldas teha arvutusi kiirelt ja veatult. Umbes kümme aastat hiljem tuli IBM välja personaalse arvutiga, milleks oli IBM5150. IBM5150 ei olnud kuigi võimas arvuti võrreldes tol aja teiste 8 bitiste arvutitega. Õppeasutused tedsid, et ei lähe kaua aega, kui arvutid jõuavad õppeasutustesse. 1993 aastal tuli Apple välja “Personal Digital Assistanti” või lühidalt PDA-ga. Peale seda on olnud arvutid osa inimeste igapäevaelust.
Nüüdseks on paljudel õpilastel üks nutiseade, kui mitte kaks, mis on ööpäevaringselt ühenduses internetiga. Paljud ei kujutaks oma igapäeva elu ette ilma interneti või nutiseadmeta. Need on juba osa meist.

== Tänapäeva näited ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia juhatab sisse põhjalikud struktuurimuutused, mis võivad olla lahutamatud tootlikkuse olulisest paranemisest nii õpetamise kui õppimise toetamiseks.

==== Tahvelarvuti ====
Tänapäeval aina rohkem vahetuvad koolides õpikud tahvelarvutite vastu. Need võimaldavad õpilastel teha virtuaalseid väljasõite peaaegu igasse sihtkohta, mida klassis käsitletakse. Mõned veebisaidid toetavad seda 360-kraadise videoga. Tegu on klassiruumis kaasaskantav uurimistööriistaga, mis võimaldab õpilastel ihaldavat informatsiooni uurida mõne hetkega koha pealt lahkumata. E-raamatud on loodud spetsiaalselt tahvelarvutites kasutamiseks, mistõttu lubatakse õpilastel kasutada oma tahvelarvuteid klassiruumis lugemiseks. Lisaks on tahvelarvutitel kõlarid, mis võimaldavad hõlpsalt kuulata audioraamatuid või teksti kõneks muutvaid e-raamatuid. Kasutades rakendusi nagu Tune In Radio, saavad õpilased kuulata oma tahvelarvutites muusikat, raadiosaateid ja podcaste kogu maailmast. Tahvelarvutid annavad võimaluse multimeediumiprojektide, koomiksite, raamatute, muusika ja muu loomiseks. Neid projekte saab jagada ja näidata oma õpetajate või kaasõpilastega. Tahvelarvutitel on kaamerad ja õige fototöötlusrakendusega saavad õpilased töötada loominguliste projektidega või lihtsalt dokumenteerida tunnitegevusi. Lisaks saab luua pilves klassi märkmete tegemise lehe, kuhu kõik õpilased saavad ideid ja märkmeid jagada. Internetist leidub palju kvaliteetseid haridusrakendusi, mida õpilased õppimise täiendamiseks kasutavad. Kõike alates matemaatika teisendusrakendustest kuni keeleõppe rakendusteni. Lisaks õpperakendustele on ka palju hariva väärtusega mänge.

==== 3D Printer ====
3D-printimise rakendamine hariduses on laialdaselt kasutusel põhi- ja keskkoolides, ülikoolides, raamatukogudes, tehnikakõrgkoolides ja muudes haridusasutustes. 3D-printimine on muutnud tootmismaailma paremaks. Paljud tootjad kasutavad lennukiosade, jäsemete proteeside ja isegi 3D-prinditud ravimite tootmiseks 3D-printimise või lisatootmistehnoloogiaid. Hariduses hõlbustavad 3D-printimise tehnoloogiad paremat õppimist, oskuste arendamist ning õpilaste ja õpetajate suuremat seotust ainega. Lisaks tekitab 3D-printimine suuremat loovust ja koostööd probleemide lahendamisel. Laias laastus on haridusasutustes 3D-printimiseks neli peamist kasutusjuhtu:

1. Õpetada õpilastele 3D-printimist, 3D-printimise tehnoloogia toimimist ja selle rakendusi reaalsetes olukordades (nt tööstusprotsesside sujuvamaks muutmisel).

2. Koolitajate teavitamine 3D-printimisest, et seda saaks õppekavadesse asjakohaselt lisada

3. Õpilaste loovuse ja disainioskuste parandamine

4. Artefaktide printimine, mis aitavad õpilastel mõista olulisi mõisteid.[7]

==== Tehisintellekt ====
Tehisintellekt on tänapäeval tehnoloogia keskne osa. See juhib peeneid asju, nagu Netflixi soovitused ja keerulisemad süsteemid, nagu äriennustustarkvara. Kuna tehisintellekt mõjutab tehnoloogiat paljudes tööstusharudes, on ka koolid hakanud kohanema. Tehisintellekt hariduses – täpsemalt põhikooli hariduses – toob kasu nii õpilastele kui ka õpetajatele. Kaks levinud näidet tehisintellektist hariduses on assistendid ja automatiseerimine, kuid koolid saavad neid tööriistu veelgi kaugemale viia.
Tehisintellekt saab põhikooli hariduses alustada tüütute ja korduvate ülesannete lihtsamaks muutmisest. Haldustoimingud, nagu digifailide korraldamine ja dokumentide edasi-tagasi edastamine, võivad olla aeganõudvad. Samamoodi võivad hinnete määramine ja ajakava koostamine võtta ära õpetajate õpilastega veedetud aja. Erinevat tüüpi tarkvara automatiseerib need toimingud hõlpsalt. IntelliMetric ja Project Essay Grade on kaks silmapaistvat ressurssi, mis kasutavad tehisintellekti igasuguste ülesannete automaatseks hindamiseks alates testidest kuni esseedeni. Sellised tööriistad hõlbustavad õpetajatel õpilastega suhtlemisele keskendumist. Õpetajad saavad õppijaid lähedalt abistada, muretsemata selle pärast, millal nad töid hindavad või teste kontrollivad.

Õpilaste tehisintellekti assistendid, mis võivad olla midagi nii lihtsat nagu Google Classroom, suudavad kontrollida õpilase töö originaalsust, nii et õpetaja ei peaks seda tegema. Mõned klassiruumid võivad töötada koos koduabilistega, nagu Amazoni Alexa. Kuna aga privaatsus on koolide ja õpilaste peamine mure, ei luba mõned koolid häälassistente klassiruumis kasutada. Assistente on aga igasuguse kuju ja suurusega. 2020. aasta detsembris teatas Denveri avalike koolide piirkond oma plaanist integreerida noorematele õpilastele tehisintellekti assistendid. Tehnika aitab lastel vestlustes ja klassitegevustes sagedamini osaleda. Kuigi roboti assistendid on ka võimalused, mis võivad õpilasi kaasata, on selline tehisintellekti abi mitmekülgsem ja võib olla midagi nii lihtsat kui arvutiprogramm. Tehisintellekt saab analüüsida õpilase edusamme ja näha, millisel tasemel nad on. Selle teabe põhjal saab õpetaja anda neile õppimise jätkamiseks rohkem abi või ressursse. Näiteks New Jerseys asuv Slackwoodi põhikool on kasutanud õppeassistenti Happy Numbers. See süsteem analüüsib õpilaste tööd matemaatikakursustel ja näitab õpetajatele, kellel on klassiruumis kõige rohkem raskusi. See võib pakkuda isikupärastatud soovitusi nende paremaks muutmiseks.[8]

=== Tööturul ===
Tänapäeval vajab digitaalset töökohta iga ettevõte, kus on kaugtöötajad, eesliinitöötajad, mitu asukohta või mis tahes muu takistus, mis takistab iga töötaja koos viibimist. Digitaalseid töökohatehnoloogiaid ei piira füüsilise maailma piirangud. Need võimaldavad töötajatel kokku tulla, ideid jagada ja suhelda sama hästi (mõnikord isegi paremini) kui nad seda koha pealt teeks. Tööjõu juhtimisest maksimaalselt kasu saamiseks on oluline olla kursis viimaste suundumuste ja arvutitehnoloogia uute edusammudega ettevõtluses.
==== Pilv ====
"Pilv" viitab serveritele, millele pääseb juurde Interneti kaudu ning nendes serverites töötavale tarkvarale ja andmebaasidele. Pilveserverid asuvad andmekeskustes üle kogu maailma. Pilvandmetöötlust kasutades ei pea kasutajad ja ettevõtted ise füüsilisi servereid haldama ega oma masinates tarkvararakendusi käivitama.[1]
See tööturul muudab äritegevuse maastikku, kus see kõik toimub. Pilve kaudu tegutsedes suudavad igas suuruses ettevõtted konkureerida turukonkurentidega viisil, mis varem oli ettekujuteldamatu. See taandub kapitalikulude ja üldkulude vähendamisele ning turule jõudmise kiiruse suurenemisele, mis võimaldab klientide ootusi täita. Ettevõte ei saa endale lubada pilve tempot alahinnata. Pilvega pole töötajad sunnitud oma laua taga töötama, ehk nad saavad töötada graafiku alusel, mis täiendab nende individuaalset rutiini. Nende tootlikkuse tase omakorda tõuseb, mis toob organisatsioonile kasu. Pilves töötamine võimaldab töötajatel pääseda oma dokumentidele ja failidele juurde mis tahes seadmest, olgu see siis nutitelefon, tahvelarvuti või sülearvuti, igal pool ja igal ajal, mis mitte ainult ei soodusta teie ettevõtte koostööd, vaid suurendab seda ka. Tänu pilvele töötatakse alati uusimate saadaolevate tehnoloogiatega. Kuna ettevõtte andmeid hoitakse tsentraalselt, saavad töötajad anda mitmele kolleegile, meeskonnale ja kolmandale osapoolele juurdepääsu oma failide vaatamiseks ja muutmiseks. Näiteks Office 365-s muudab Skype ärirakendus koostöö veelgi isiklikumaks ja tõhusamaks. Tänapäeval saab lisaks kiirsõnumite juurde pääsemise ja nende saatmisele ka konverentskõnesid otse Microsoft Wordist teha. Meeskond saab failidega hõlpsalt koos töötada, samal ajal kui pilv salvestab need automaatselt, et nad saaksid tulevikus igal ajal oma mobiilseadmete kaudu neid vaadata ja tööd jätkata. Pilvandmetöötluse kõrvalmõju on olnud andmete ja teabe suur hulk, mida organisatsioonid saavad kasutada oma äriprotsesside hindamiseks. Pilvesüsteemid võimaldavad usaldusväärselt koguda, jälgida ja analüüsida olulisi andmeid, mis võivad aidata organisatsioonidel protsesse värskendada või asendada, et tagada parem tulu. See võimaldab töökohal tõhusamalt toimida ning töötajatele määrata õigeid ülesandeid ja rolle.[2]

==== Digiturvalisus ====
Turvalisus on pikka aega olnud väljakutse paljudele ettevõtetele, eriti neile, kes tegelevad tundlike andmetega. COVID-19 pandeemia on veelgi kiirendanud kaugtööpoliitika kasutuselevõttu. See on pannud paljud mõtlema, kuidas rakendada paindlikku tööpoliitikat, tagades samas turvalisuse nii pandeemia ajal kui ka pärast. Kräkkerid on tõenäoliselt üks suurimaid ohte ettevõtetele, olenemata nende suurusest või tööstusest.[3] Ettevõtte Positive Technologies 2020 aasta aprillis väljastatud aruandes leiti, et organisatsioonidele suunatud küberrünnakud on tõusuteel, kasvades aastatel 2018–2019 19%. Enim sihitud sektorid olid valitsusorganisatsioonid ning tervishoiu- ja haridusasutused, mis said 54% kõigist rünnakutest.[4] Nõrkade paroolide otsimise, andmepüügi e-kirjade saatmise ning pahavara ja sotsiaalse manipuleerimise rünnakute abil saavad kräkkerid tuvastada nõrgad lingid ja võtta üle terved võrgud. Kuigi kräkkerid pakuvad pidevalt uusi ideid ja tehnikaid kasutajate ja ettevõtete petmiseks, aitab neid sageli töötajate hooletus (mis moodustab 70% andmetega seotud rikkumistest), küberturvalisuse alusteadmiste puudumine ning juhuslik kokkupuude veebis ja Internetis. Need on leiud identiteedivarguse ressursikeskuse (ITRC) aruandes, milles vaadeldi väga üksikasjalikult andmetega seotud rikkumiste levinumaid põhjuseid. Samuti leiti, et mõned andmetega seotud rikkumised on põhjustatud volitatud töötajate tahtlikust andmete vargusest, piiratud ja ebaturvalisi protokolle kasutavatest ettevõtetest ning halvasti kavandatud juurdepääsukontrollist. Tänapäeval leidub tööturul erinevaid lahendusi küberrünnakute vastu.[3]

Töötajad hoiavad kaasaskantavaid seadmeid, nagu sülearvutid ja mobiiltelefonid, alati turvalise pääsukoodiga lukustatuna. Turvaliste pääsukoodide loomiseks on palju võimalusi. Mõnel seadmel on biomeetrilised skannerid, samas kui teised kasutavad autentimiseks PIN- või maatriksipääsukoodi. Kui kasutatakse tekstiparooli, siis see peab olema iga konto jaoks kordumatu. Kriitiliste rakenduste ja kontode puhul nõutalse töötajatelt kahefaktorilise autentimise kasutamist. Kui töötatakse väljaspool kontorivõrku, tagatakse ohutus WiFi-ühenduse kasutades VPN-ga (virtualiseeritud personaalvõrk). VPN toimib turvalise tunnelina Internetis, krüptides liiklust. Rakendades oma kontori turvalises võrgus VPN-i, saavad töötajad reisida, tuginedes peakorteri kaitsekontrollile.[5]

==== Intelligentne virtuaalassistent ====
Intelligentsed virtuaalsed assistendid on intelligentse automatiseerimise areng, mis aitab organisatsioonidel suurendada isiklikku suhtlust klientidega. Need võimaldavad organisatsioonidel pakkuda isikupärastatud puudutust kõigile oma kontaktidele ja klientidele. Võimalus suhelda inimlikul viisil on suur edasiminek võrreldes sellega, kuidas ettevõtted on seni suutnud klientidega suhelda, mida kuni viimase ajani piiras töötajate suutlikkus või suures osas üldised massmeiliprogrammid. Intelligentse virtuaalse assistendi lahutamatu osa on loomuliku keele mõistmine ja loomuliku keele genereerimine. Conversica juhtivteadlase dr Sid Reddy sõnul eeldab see süsteemi olemasolu, mis klassifitseerib täpselt kavatsused ja olemid. Kavatsuse all peab ta silmas lõppkasutaja kavatsust – mida klient teha püüab? Üksus pakub sellele kavatsusele konteksti. Teisisõnu viitab olem teabele, millest on abi kasutaja päringule vastamisel. Teine kriitiline komponent on masinõpe, mis viitab arvuti võimele õppida ilma selgesõnaliselt programmeerimata ja saada saadava teabe abil "targemaks". Inimkeeled on uskumatult keerulised, nüansirikkad ja pidevas arengus.

Erinevate suuruste ja tegevusaladega ettevõtted otsivad põhifunktsioonide optimeerimiseks tehisintellekti, intelligentset automatiseerimist ja konkreetselt intelligentseid virtuaalseid assistente. Üks traditsiooniline äriaspekt, mis saab tehnoloogilist tõuget, on müük – selle asemel, et jätta oma tööjõu hooleks huvitatud väljavaadete poole pöördumine ja nende jälgimine, automatiseerib laiendatud tööjõud, milles virtuaalsed assistendid ja inimesed töötavad koos. Virtuaal assistendi kasutamine esmase kliendi ja juhtivate inimeste kaasamiseks ei asenda töötajaid, vaid võimaldab neil oma aega paremini hallata. InsideSales.com andmetel kulutavad müügiesindajad müümisele vaid 37 protsenti oma ajast. See tähendab, et suurem osa müüja ajast kulub tulu mittetoovatele tegevustele, nagu haldusülesanded (sisepoliitika ja kinnitustega tegelemine) ning sihtkontode ja klientide analüüsimine. Kuna tarbijate ootused kiirele, viisakale ja isikupärastatud suhtlusele kasvavad jätkuvalt, peavad ettevõtted kliendi äri teenimiseks täitma või ületama need vajadused. Ettevõted investeerivad lahendusse, mis tagab sobivalt soovitud kiire ja isikupärastatud tähelepanu. Tänapäeval saab kasutada intelligentseid virtuaalassistente, et aidata klientidel tunda, et neid kuulatakse ja nende vajadustega arvestatakse.[6]

== Tulevikuvaated ==

== Positiivsed küljed ==
Pea kogu tehnoloogiline innovatsioon on läbi ajaloo olnud ajendatud efektiivsuse tõstmise ning tööviljakuse suurendamise soovist, nii ka tööturul ja hariduses. Mida rohkem leiab aset töökohtade automatiseerimine, seda enam on inimtööjõul võimalik oma aega kulutada otstarbekamalt. Haridusvaldkonnas tähendab tehnoloogia areng ja rakendamine tõhusamat õppeprotsessi ning haritumaid ja pädevamaid kodanikke.

===Tööturg ja töökohad===

====Suurem produktiivsus====
Alates tööstusrevolutsioonist 19. sajandil on järjest rohkem hakatud inimtööjõu poolt täidetavaid ülesandeid automatiseerima. Kõige suurem mõju on sellel olnud tootmisele, kus tõuseb keskmine produktiivsus tänu tehnoloogiale igal aastal hinnanguliselt kuni 1.4% (VIIDE). Selle põhjuseks on asjaolu, et tootmises on suur roll töökohtadel, kus ülesanded on väga korduvad ja ühetaolised ja vähese komplekssuse tõttu robotitele sobivad. Tuntud näide automatiseerimisest tootmises on autotööstus, mis 20. sajandil oli masintööjõu kasutuselevõtmise poolest esirinnas. (VIIDE) Autode kokkupanek on inimeste jaoks raske ning aeganõudev töö, kuid robotite rakendamine võimaldas 1960. aastatel autotööstusel tõusta uuele efektiivsuse tasemele, ilma milleta ei oleks autod iial saanud nii populaarseks kui nad tänapäeval on.
[https://cdn.integromat.com/s3/blog/b2881159e2cb/01cd6faa.png]

====Täpsus====
Üks suuremaid probleeme inimtööjõu kasutamise puhul on inimlikud eksimused. Hooletusest tulenevate vigade eest ei ole kaitstud ka kõige kogenumad ja kohusetundlikumad töötajad. Seda mure on aga võimalik vähendada tehnoloogia abiga. Masinad suudavad täita sama ülesannet tuhandeid või isegi miljoneid kordi järjest ja seda sealjuures iga kord sama hästi kui identselt. 21. sajandil on roboteid hakatud kasutama ka keerulisemates valdkondades, näiteks kirurgias. Meditsiin on valdkond, kus inimlikul eksimusel võivad olla surmavad tagajärjed. Seega on loodud roboteid, mida kaugjuhtimise teel kontrollides saavad kirurgid läbi viia operatsioone ja muuta seeläbi eksimuse tõenäosuse kaduvväikseks. Kui inimest võivad kergesti mõjutada mitmed tegurid nagu näiteks meeleolu, töökeskkonna temperatuur, töökollektiiv, siis robotitele need faktorid ei mõju ning seeläbi saavutatav täpsus ületab ka täpseimate inimtööliste oma mitmekordselt. Täpseimate kirurgias ja tööstuses kasutatavate robotite viga jääb 1 mikromeetri piiridesse- see on täpsus, millest inimtööjõu puhul võib vaid unistada. (VIIDE)
====Tööohutus ja ergonoomika====
On olemas suur hulk ametikohti, kus eksisteerib pidev oht töötaja tervisele või isegi elule. Kui vanasti oli seesuguste ametitega kaasnev risk paratamatus, siis tänapäevane tehnoloogia on erinevates valdkondades suutnud vigastuste ja füüsilise koormusega kaasnevaid ohtusid suurel määral vähendada. Nii mõnigi töökoht, mille pidajad pidid varasemalt surmaga silmitsi seisma, on muudetud täiesti ohutuks. Näiteks demineerijad saavad pomme kahjutuks tehes kasutada moodsaid demineerimisroboteid, mida on võimalik juhtida sadade meetrite kauguselt. Nii saab vale liigutuse või muu vea korral viga vaid robot, kuid inimeluga ei juhtu midagi. Kuid tehnoloogia mõju tööohutusele pole alati nii dramaatiline. Ergonoomilised reguleeritavad lauad on muutnud kontoritöötajate elu lihtsamaks, sest nende abil saab vältida päev otsa samas asendis viibimist. Pika perioodi jooksul hoitud sundasenditega võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. On loodud ka seadmeid, mida kasutaja saab kinnitada oma seljale ning mis saadavad talle meeldetuletuseks signaali, kui istumisasend on kahjulik. Tänapäevastel monitoridel on automaatsed heledusemuutjad, mis kohandavad ekraani eredust sõltuvalt keskkonna valgustatusest, et kaitsta kasutaja silmi (VIIDE). Kõik sellised tooted kindlustavad, et töötajad oleks terved ning tagavad maksimaalse produktiivsuse.
====Töö kättesaadavus====
Kui veel mõned aastakümned tagasi oli reaalsus, et töö tegemiseks peab füüsiliselt töökohta kohale minema, siis kaasaegsete lahenduste abil on kaugtöö muudetud käepäraseks. Nii mõneski valdkonnas ei ole töötajate füüsiliselt kohalviibimine üldse oluline, sest nii tööülesandeid täita kui kollektiiviga suhelda saab ka interneti vahendusel. Tähelepanuväärse tõuke selle trendi arengus on andnud üleilmne Covid-19 pandeemia, millest ajendatuna pidid paljud tööandjad kohaldama kaugtöö võimalusi, et viiruse levikut ära hoida. On märkimisväärne, et uuringute tulemusena on töö viimine distantsile tõstnud töötajate produktiivsust keskmiselt 13 %. (VIIDE). Töö lahti sidumine füüsilisest kohalkäimisest võimaldab ettevõtetel värvata inimesi sõltumata nende asukohast. Näiteks võib ettevõte, mille peakontor on New Yorgis, vabalt tööle võtta spetsialisti, kes ise elab Pekingis, eeldusel et firma võimaldab kaugtööd. Tänu sellisele paindlikkusele on tööturg avatum ning seeläbi ka produktiivsem.
===Haridus===
====Hariduse kättesaadavus====
Sarnaselt tööturuga sai ka hariduselu Covid-19 pandeemia tagajärjel tugeva löögi, sest koolid paljudes maailma riikides suunati distantsõppele. See sundis pedagooge tarvitusele võtma uudseid lahendusi õppeprotsessi korraldamisel. Tunde hakati läbi viima videokõnede vahendusel ning hindelisi töid esitati digitaalselt. Ilma moodsa tehnoloogiata oleks õpilaste haridus kannatanud palju rohkem kui see reaalselt kannatas. Õppeprotsessi tehnoloogiaga paindlikumaks muutmine on maad võtmas ka mittepandeemilises kontekstis, eriti ülikoolides. Näiteks Londoni ülikool pakub sadu kursusi, mida saab läbida vaid veebi vahendusel. (VIIDE)
Veel eelmise aastatuhande lõpus olid sellised lahendused ennekuulmatud ja et mingi asutuse pakutavast haridusest osa saada, tuli kas osta raamat, mis seda haridust kajastas või ise kohale minna. Internetikeskkonnad nagu näiteks Zoom ja Skype on vähendanud vajadust õpilasel ja õpetajal või tudengil ja õppejõul samas ruumis viibida, sest tunde ja loenguid saab läbi viia ka videoformaadis. Nii on hariduse omandamine paljudel juhtudel tänu tehnoloogiale kiirem ja tõhusam kui klassikaliste meetoditega.
====Interaktiivsed lahendused====
21. sajandil on olnud rohkelt juttu hariduse huvitavamaks muutmisest ja iganenud dogmadest vabanemisest. Tehnoloogia on pakkunud uue mõtteviisi pooldajatele head võimalust katsetada ning implementeerida uudseid lahendusi õppeprotsessi rikastamisel. Ühe 2017. aastal koostatud aruande järgi nõustus 96% õpetajatest väitega, et tehnoloogial on olnud haridusele positiivne mõju (VIIDE) Õpilaste, eriti algklassiõpilaste jaoks on näiteks hariduslike videote vaatamine palju kaasahaaravam ning motiveerivam kui õpikute sisu meelde jätmine. Kahtlemata on õpikutel oma roll hariduses, kuid infoühiskonna kontekstis ei saa mööda vaadata kaasaegsetest lahendustest nagu raamatutarkusi kinnistavad mängud ja muu meedia. Ühe uuringu järgi väitis 83% õpetajatest, et videote näitamisel on olnud nende õpetamistulemusele positiivne mõju. (VIIDE)

== Negatiivsed küljed ==

=== Õppeasutustes ===
Tehnoloogia on midagi enamat, kui uute vidinate ja rakenduste avastamine. Seetõttu peaksid kõik tehnoloogia kohta käivad arutelud arvestama ka riske ja takistusi, mida tehnoloogia võib haridusele kaasa tuua. [https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 [9]] Digitehnoloogia ja interaktiivsus kujutavad endast olulisi riske laste turvalisusele, privaatsusele ja heaolule, suurendades ohte ja kahjusid, millega paljud lapsed juba niigi silmitsi seisavad ilma võrguühenduseta ja muutes juba haavatavad lapsed veelgi haavatavamaks.

==== Lugemine ja kirjutamine ====
Vaatamata laialt levinud arvamusele, et klassiruumi tehnoloogia üldiselt parandab õpilaste akadeemilisi saavutusi ja suurendab nende motivatsiooni oma ülesannete täitmiseks, tundub, et suur sõltuvus tehnoloogiast mõjutab tõsiselt õpilaste pädevusi oskuses, mis on nende jaoks vaieldamatult olulised, nimelt lugemine ja kirjutamine. Väga paljud õpetajad on otsustanud oma õppeained viia üle digikeskkonda. Näiteks palutakse kirjandeid, esseesid ja muid tekste arvutis kirjutada. Samuti kasutatakse mõnedes õppeainetes klassikaliste õpikute asemel rakendust Google Books. Kuigi need lahendused hoiavad kokku paberit, on õpilastele need meetodid siiski negatiivse mõjuga. Nimelt kahjustab trükkimine käsitsi kirjutamist ning lugemist ning infotehnoloogia toob endaga kaasa informatsiooni pinnapealse lugemise. Selle tõttu ei õpi õpilased Google Books'st sama palju kui trükitud raamatutest. Õpilastel, kes loevad lineaarseid tekste, on parem arusaamine ja ka mälu kui neil, kes loevad interneti kaudu. Üleminek paberilt ekraanile ei muuda vaid viisi kuidas me mingis kirjatükis navigeerime, vaid mõjutab ka tähelepanu astet ning sügavust, mida me sellele konkreetsele tükile pühendame. Interneti avades, siseneme me keskkonda, mis soodustab pealiskaudset lugemist, kiirustavat ja hajutatud mõtlemist ning pealiskaudset õppimist.[https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education [10]]

==== Kalkulaatorid ====
Mure kalkulaatorite, eriti graafikakalkulaatorite kasutamise negatiivse mõju pärast, on väga aktuaalne. Kalkulaatoreid on küll kasutatud juba väga ammusest ajast saati, kuid kuna need on üldiselt numbrilised, ei pruugi õpilased omandada kindlat kontseptuaalset arusaamist matemaatikast. Kalkulaatorit kasutavate õpilaste nägemus matemaatikast on tõenäoliselt protseduurilisem ning sellest tulenevalt võivad nende probleemide lahendamise oskused olla piiratud. Nende õpilaste struktuurilise ülevaate areng matemaatikast võib samuti kalkulaatori kasutamisel takistuda või aeglustuda. Lisaks võib kalkulaator oma disaini tõttu edastada eksitavat teavet ning tekitada segadust tähistuste õppimisel. Õppeainetes nagu matemaatika ja aritmeetika takistab kalkulaatorite kasutamine õpilaste analüütilise mõtlemise õitsengut.[https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/ [11]] 2012. aastal teatas Suurbritannia valitsus oma otsusest keelata ära kalkulaatorite kasutamine algklassides, kuna õpilased kasutavad ja toetuvad nendele liiga palju.[http://bjsep.org/getfile.php?id=158 [12]]

==== Dehumaniseerimine ja isoleerimine ====
Liigsel tehnoloogia sõltuvusel klassiruumides on dehumaniseeriv mõju. Eriti just viimase kümne aasta jooksul õpetamine, kui inimtegevuse kunst inimeste võimusest ära võetud ning pigem on võim läinud tehnoloogia kätte. Paljudele haridustasemetele ja kursustele on valmistatud eelkoostatud õppekavad, mida konkreetsed aineõpetajad ise enda kursusele koostanud ei ole. Tehnoloogia tõmbab õpilasi eemale füüsilisest keskkonnast. Näiteks kõrgkoolides ja veebikursustel salvestavad õpetajad enda tunde ette või teevad seda reaalajas läbi arvutite. See sunnib õpilasi suhtlema masinatega, mitte inimestega. Lõpuks ei tea õpetaja oma õpilastest peaaegu et mitte midagi ning õpilastel omakorda puudub lähedane side ja kokkupuude oma õpetajaga, mis omakorda on hariduse üks põhieesmärk. Kui õpetajad liiga pikka aega tehnoloogiast oma klassiruumides sõltuvad, ei jää neil peaaegu et üldse aega oma õpilasi mõjutada. Tehnoloogia tekitab takistuse õpilase ja õpilase omavahelises suhtluses. Isolatsiooni tunne on üha levinuim noorte õpilaste seas, kes käivad koolides, kus tahvelarvutite kasutamine on tavaline. Tehnoloogiapõhiste mängude ja meelelahutuse korduv kasutamine, mille eesmärk on muuta tunnid atraktiivsemaks, toob kaasa õpilaste seas isolatsiooni tunde ja võib lõpuks viia kehvemate õpitulemusteni. Uuringud on aga tõestanud, et nutitelefonide laialdane kasutamine õppeprotsessis põhjustab õpilaste tähelepanu hajumist, teadmiste killustumist ja õpetajate suutmatust klassiruume hallata. [https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064 [13]] Isoleeritus ja üksindus näib olevat ülim mõju õpilaste tehnoloogiakasutusele, kuna olles täielikult sukeldunud klassiruumi digitaalsete vidinatega manipuleerimisse, unustavad nad sageli, et on klassikaaslasi, kellele nad saavad toetuda ja kellega suhelda.

=== Tööturul ===
Tehnoloogiat võib leida kõikjalt ning sellest ei saa põgeneda. Tehnoloogia mittekasutamine võib tähendada ka tagasilööki oma karjääris ja isiklikus elus. Lihtsamalt öeldes, on tänapäeval väga raske oma elu ette kujutada ilma tehnoloogiata. Kõik ettevõtted erinevates tööstusharudes üle kogu maailma on juba kaasaegse tehnoloogia kasutusele võtnud, kuid töötajad kogevad tööl tõsiseid negatiivseid mõjusid, mille on põhjustanud justnimelt tehnoloogia.

==== Töö- ja puhkeaeg ====
Tänapäeval on töötajatel põhiliseks töövahendiks arvuti. Tänu arvutile, on paljudes ettevõtetes võimalik teha kaugtööd peaaegu ükskõik kus, kus on olemas internetiühendus. Kaugtöö võimalus on loomulikult väga kasulik mitmetele inimestele, kuid sellel on ka üks suur negatiivne külg, nimelt kaob sellisel töö vormil piir töö- ja puhkeaja vahel.[https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid [14]] Kuna arvuti on suurema osa ajast käe-jala kaugusel ning niisama arvutit meelelahutuseks kasutades märgatakse tahes-tahtmata ka tööga seotud teavitusi. See teeb arvuti kasutamise meelelahutuseks peaaegu võimatuks, kui näha tööalaseid teavitusi, mis panevad kasutajat kohe tööasjade peale mõtlema. Tänapäeval saab mitmeid tööasju ka telefoniteel ajada, näiteks logida sisse oma töömeili ka telefonis. See tähendab, et raske on kasutada oma puhkeaega mitte tööle mõeldes, sest kõik tööinformatsioon ja teated on töötajal koguaeg silme ees ning ka mõtetes.

==== Segavad faktorid ====
Arvutis tööd tehes veedavad töötajad töö peale oma tööajast 43%.[https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/ [15]] Põhjus, mis see osakaal suhteliselt väike on, seisneb segavates faktorites, mis arvutis töötades esile tulevad. Rakendused nagu email ning muud töösisesed programmid on küll tööd kiiremaks teinud, kuid mida aega edasi, seda segavamaks see muutub tööd tehes. E-kirjad, vestlused, kiirsõnumid langetavad töötajate produktiivsust, kuna tänapäeval tuleb neid iga päevaga aina rohkem ja rohkem. Viimasel ajal tutvustatakse töötajale selle lahenduseks võimalusi, kuidas saaks neid häirimisi paremini hallata ehk emailil mingiks hetkeks ühendus katkestada või moodustada endale aken, millal nendega tegeletakse, nii need ei ole silme eest iga hetk ning aitavad poolelioleva töö lõpuni viia ilma, et keskendutakse vahelesegavale asjale. Kui tööd segavad erinevad faktorid, tõuseb töötajatel stressitase, neil tekib suurem frustratisoon, ajasurve ja pingutus. Kõik need tegurid mõjuvad inimese vaimsele ja ka füüsilisele tervisele negatiivselt. Samuti peab ära märkima selle tõttu hajameelsete töötajate tehtud töö laiema mõju.

== Allikad ==
1. https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ (Kasutatud 03.12.2021)

2. https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace (Kasutatud 03.12.2021)

3. https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ (Kasutatud 03.12.2021)

4. https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 (Kasutatud 03.12.2021)

5. https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ (Kasutatud 03.12.2021)

6. https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ (Kasutatud 03.12.2021)

7. https://3dprinting.com/3d-printing-use-cases/3d-printing-in-education/ (Kasutatud 03.12.2021)

8. https://bigdata-madesimple.com/5-ways-teachers-embracing-artificial-intelligence-now/ (Kasutatud 03.12.2021)

9. https://www.semanticscholar.org/paper/Technology-%3A-The-Positive-And-Negative-Effects-On-Flanagan/af3dc0024304f157f2c16ff19da06a5e6acbcf96 (Kasutatud 03.12.2021)

10. https://www.sciencedirect.com/journal/trends-in-neuroscience-and-education

11. https://www.nfer.ac.uk/news-events/nfer-blogs/subtracting-calculators-from-maths-tests-doesn-t-add-up/

12. http://bjsep.org/getfile.php?id=158

13. https://bera-journals.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/bjet.12064

14. https://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/05/16/kaugtoo-ja-paindliku-toosuhte-probleemid

15. https://www.wipro.com/infrastructure/can-technology-have-a-negative-impact-on-employee-productivity/

Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses

2021-12-03T12:03:29Z

Tapaas: /* Hariduse kättesaadavus */

Tehnoloogia on saanud osaks meie elust. Uued tehnoloogiad ei ole enam vaid lisad, mida on tore omada, kuid ilma milleta saaks samahästi hakkama. Nüüdseks on neist saanud suhtluskeskmed, mis on tänapäeval ülioluliseks osaks meie eluist.

== Ajalugu ==

== Tänapäeva näited ==

=== Õppeasutustes ===

==== Tahvelarvuti ====
Tänapäeval aina rohkem vahetuvad koolides õpikud tahvelarvutite vastu. Need võimaldavad õpilastel teha virtuaalseid väljasõite peaaegu igasse sihtkohta, mida klassis käsitletakse. Mõned veebisaidid toetavad seda 360-kraadise videoga. Tegu on klassiruumis kaasaskantav uurimistööriistaga, mis võimaldab õpilastel ihaldavat informatsiooni uurida mõne hetkega koha pealt lahkumata. E-raamatud on loodud spetsiaalselt tahvelarvutites kasutamiseks, mistõttu lubatakse õpilastel kasutada oma tahvelarvuteid klassiruumis lugemiseks. Lisaks on tahvelarvutitel kõlarid, mis võimaldavad hõlpsalt kuulata audioraamatuid või teksti kõneks muutvaid e-raamatuid. Kasutades rakendusi nagu Tune In Radio, saavad õpilased kuulata oma tahvelarvutites muusikat, raadiosaateid ja podcaste kogu maailmast. Tahvelarvutid annavad võimaluse multimeediumiprojektide, koomiksite, raamatute, muusika ja muu loomiseks. Neid projekte saab jagada ja näidata oma õpetajate või kaasõpilastega. Tahvelarvutitel on kaamerad ja õige fototöötlusrakendusega saavad õpilased töötada loominguliste projektidega või lihtsalt dokumenteerida tunnitegevusi. Lisaks saab luua pilves klassi märkmete tegemise lehe, kuhu kõik õpilased saavad ideid ja märkmeid jagada. Internetist leidub palju kvaliteetseid haridusrakendusi, mida õpilased õppimise täiendamiseks kasutavad. Kõike alates matemaatika teisendusrakendustest kuni keeleõppe rakendusteni. Lisaks õpperakendustele on ka palju hariva väärtusega mänge.

=== Tööturul ===
Tänapäeval vajab digitaalset töökohta iga ettevõte, kus on kaugtöötajad, eesliinitöötajad, mitu asukohta või mis tahes muu takistus, mis takistab iga töötaja koos viibimist. Digitaalseid töökohatehnoloogiaid ei piira füüsilise maailma piirangud. Need võimaldavad töötajatel kokku tulla, ideid jagada ja suhelda sama hästi (mõnikord isegi paremini) kui nad seda koha pealt teeks. Tööjõu juhtimisest maksimaalselt kasu saamiseks on oluline olla kursis viimaste suundumuste ja arvutitehnoloogia uute edusammudega ettevõtluses.
==== Pilv ====
"Pilv" viitab serveritele, millele pääseb juurde Interneti kaudu ning nendes serverites töötavale tarkvarale ja andmebaasidele. Pilveserverid asuvad andmekeskustes üle kogu maailma. Pilvandmetöötlust kasutades ei pea kasutajad ja ettevõtted ise füüsilisi servereid haldama ega oma masinates tarkvararakendusi käivitama.[1]
See tööturul muudab äritegevuse maastikku, kus see kõik toimub. Pilve kaudu tegutsedes suudavad igas suuruses ettevõtted konkureerida turukonkurentidega viisil, mis varem oli ettekujuteldamatu. See taandub kapitalikulude ja üldkulude vähendamisele ning turule jõudmise kiiruse suurenemisele, mis võimaldab klientide ootusi täita. Ettevõte ei saa endale lubada pilve tempot alahinnata. Pilvega pole töötajad sunnitud oma laua taga töötama, ehk nad saavad töötada graafiku alusel, mis täiendab nende individuaalset rutiini. Nende tootlikkuse tase omakorda tõuseb, mis toob organisatsioonile kasu. Pilves töötamine võimaldab töötajatel pääseda oma dokumentidele ja failidele juurde mis tahes seadmest, olgu see siis nutitelefon, tahvelarvuti või sülearvuti, igal pool ja igal ajal, mis mitte ainult ei soodusta teie ettevõtte koostööd, vaid suurendab seda ka. Tänu pilvele töötatakse alati uusimate saadaolevate tehnoloogiatega. Kuna ettevõtte andmeid hoitakse tsentraalselt, saavad töötajad anda mitmele kolleegile, meeskonnale ja kolmandale osapoolele juurdepääsu oma failide vaatamiseks ja muutmiseks. Näiteks Office 365-s muudab Skype ärirakendus koostöö veelgi isiklikumaks ja tõhusamaks. Tänapäeval saab lisaks kiirsõnumite juurde pääsemise ja nende saatmisele ka konverentskõnesid otse Microsoft Wordist teha. Meeskond saab failidega hõlpsalt koos töötada, samal ajal kui pilv salvestab need automaatselt, et nad saaksid tulevikus igal ajal oma mobiilseadmete kaudu neid vaadata ja tööd jätkata. Pilvandmetöötluse kõrvalmõju on olnud andmete ja teabe suur hulk, mida organisatsioonid saavad kasutada oma äriprotsesside hindamiseks. Pilvesüsteemid võimaldavad usaldusväärselt koguda, jälgida ja analüüsida olulisi andmeid, mis võivad aidata organisatsioonidel protsesse värskendada või asendada, et tagada parem tulu. See võimaldab töökohal tõhusamalt toimida ning töötajatele määrata õigeid ülesandeid ja rolle.[2]

==== Digiturvalisus ====
Turvalisus on pikka aega olnud väljakutse paljudele ettevõtetele, eriti neile, kes tegelevad tundlike andmetega. COVID-19 pandeemia on veelgi kiirendanud kaugtööpoliitika kasutuselevõttu. See on pannud paljud mõtlema, kuidas rakendada paindlikku tööpoliitikat, tagades samas turvalisuse nii pandeemia ajal kui ka pärast. Kräkkerid on tõenäoliselt üks suurimaid ohte ettevõtetele, olenemata nende suurusest või tööstusest.[3] Ettevõtte Positive Technologies 2020 aasta aprillis väljastatud aruandes leiti, et organisatsioonidele suunatud küberrünnakud on tõusuteel, kasvades aastatel 2018–2019 19%. Enim sihitud sektorid olid valitsusorganisatsioonid ning tervishoiu- ja haridusasutused, mis said 54% kõigist rünnakutest.[4] Nõrkade paroolide otsimise, andmepüügi e-kirjade saatmise ning pahavara ja sotsiaalse manipuleerimise rünnakute abil saavad kräkkerid tuvastada nõrgad lingid ja võtta üle terved võrgud. Kuigi kräkkerid pakuvad pidevalt uusi ideid ja tehnikaid kasutajate ja ettevõtete petmiseks, aitab neid sageli töötajate hooletus (mis moodustab 70% andmetega seotud rikkumistest), küberturvalisuse alusteadmiste puudumine ning juhuslik kokkupuude veebis ja Internetis. Need on leiud identiteedivarguse ressursikeskuse (ITRC) aruandes, milles vaadeldi väga üksikasjalikult andmetega seotud rikkumiste levinumaid põhjuseid. Samuti leiti, et mõned andmetega seotud rikkumised on põhjustatud volitatud töötajate tahtlikust andmete vargusest, piiratud ja ebaturvalisi protokolle kasutavatest ettevõtetest ning halvasti kavandatud juurdepääsukontrollist. Tänapäeval leidub tööturul erinevaid lahendusi küberrünnakute vastu.[3]

Töötajad hoiavad kaasaskantavaid seadmeid, nagu sülearvutid ja mobiiltelefonid, alati turvalise pääsukoodiga lukustatuna. Turvaliste pääsukoodide loomiseks on palju võimalusi. Mõnel seadmel on biomeetrilised skannerid, samas kui teised kasutavad autentimiseks PIN- või maatriksipääsukoodi. Kui kasutatakse tekstiparooli, siis see peab olema iga konto jaoks kordumatu. Kriitiliste rakenduste ja kontode puhul nõutalse töötajatelt kahefaktorilise autentimise kasutamist. Kui töötatakse väljaspool kontorivõrku, tagatakse ohutus WiFi-ühenduse kasutades VPN-ga (virtualiseeritud personaalvõrk). VPN toimib turvalise tunnelina Internetis, krüptides liiklust. Rakendades oma kontori turvalises võrgus VPN-i, saavad töötajad reisida, tuginedes peakorteri kaitsekontrollile.[5]

==== Intelligentne virtuaalassistent ====
Intelligentsed virtuaalsed assistendid on intelligentse automatiseerimise areng, mis aitab organisatsioonidel suurendada isiklikku suhtlust klientidega. Need võimaldavad organisatsioonidel pakkuda isikupärastatud puudutust kõigile oma kontaktidele ja klientidele. Võimalus suhelda inimlikul viisil on suur edasiminek võrreldes sellega, kuidas ettevõtted on seni suutnud klientidega suhelda, mida kuni viimase ajani piiras töötajate suutlikkus või suures osas üldised massmeiliprogrammid. Intelligentse virtuaalse assistendi lahutamatu osa on loomuliku keele mõistmine ja loomuliku keele genereerimine. Conversica juhtivteadlase dr Sid Reddy sõnul eeldab see süsteemi olemasolu, mis klassifitseerib täpselt kavatsused ja olemid. Kavatsuse all peab ta silmas lõppkasutaja kavatsust – mida klient teha püüab? Üksus pakub sellele kavatsusele konteksti. Teisisõnu viitab olem teabele, millest on abi kasutaja päringule vastamisel. Teine kriitiline komponent on masinõpe, mis viitab arvuti võimele õppida ilma selgesõnaliselt programmeerimata ja saada saadava teabe abil "targemaks". Inimkeeled on uskumatult keerulised, nüansirikkad ja pidevas arengus.

Erinevate suuruste ja tegevusaladega ettevõtted otsivad põhifunktsioonide optimeerimiseks tehisintellekti, intelligentset automatiseerimist ja konkreetselt intelligentseid virtuaalseid assistente. Üks traditsiooniline äriaspekt, mis saab tehnoloogilist tõuget, on müük – selle asemel, et jätta oma tööjõu hooleks huvitatud väljavaadete poole pöördumine ja nende jälgimine, automatiseerib laiendatud tööjõud, milles virtuaalsed assistendid ja inimesed töötavad koos. Virtuaal assistendi kasutamine esmase kliendi ja juhtivate inimeste kaasamiseks ei asenda töötajaid, vaid võimaldab neil oma aega paremini hallata. InsideSales.com andmetel kulutavad müügiesindajad müümisele vaid 37 protsenti oma ajast. See tähendab, et suurem osa müüja ajast kulub tulu mittetoovatele tegevustele, nagu haldusülesanded (sisepoliitika ja kinnitustega tegelemine) ning sihtkontode ja klientide analüüsimine. Kuna tarbijate ootused kiirele, viisakale ja isikupärastatud suhtlusele kasvavad jätkuvalt, peavad ettevõtted kliendi äri teenimiseks täitma või ületama need vajadused. Ettevõted investeerivad lahendusse, mis tagab sobivalt soovitud kiire ja isikupärastatud tähelepanu. Tänapäeval saab kasutada intelligentseid virtuaalassistente, et aidata klientidel tunda, et neid kuulatakse ja nende vajadustega arvestatakse.[6]

== Tulevikuvaated ==

== Positiivsed küljed ==
Pea kogu tehnoloogiline innovatsioon on läbi ajaloo olnud ajendatud efektiivsuse tõstmise ning tööviljakuse suurendamise soovist, nii ka tööturul ja hariduses. Mida rohkem leiab aset töökohtade automatiseerimine, seda enam on inimtööjõul võimalik oma aega kulutada otstarbekamalt. Haridusvaldkonnas tähendab tehnoloogia areng ja rakendamine tõhusamat õppeprotsessi ning haritumaid ja pädevamaid kodanikke.

===Tööturg ja töökohad===

====Suurem produktiivsus====
Alates tööstusrevolutsioonist 19. sajandil on järjest rohkem hakatud inimtööjõu poolt täidetavaid ülesandeid automatiseerima. Kõige suurem mõju on sellel olnud tootmisele, kus tõuseb keskmine produktiivsus tänu tehnoloogiale igal aastal hinnanguliselt kuni 1.4% (VIIDE). Selle põhjuseks on asjaolu, et tootmises on suur roll töökohtadel, kus ülesanded on väga korduvad ja ühetaolised ja vähese komplekssuse tõttu robotitele sobivad. Tuntud näide automatiseerimisest tootmises on autotööstus, mis 20. sajandil oli masintööjõu kasutuselevõtmise poolest esirinnas. (VIIDE) Autode kokkupanek on inimeste jaoks raske ning aeganõudev töö, kuid robotite rakendamine võimaldas 1960. aastatel autotööstusel tõusta uuele efektiivsuse tasemele, ilma milleta ei oleks autod iial saanud nii populaarseks kui nad tänapäeval on.

====Täpsus====
Üks suuremaid probleeme inimtööjõu kasutamise puhul on inimlikud eksimused. Hooletusest tulenevate vigade eest ei ole kaitstud ka kõige kogenumad ja kohusetundlikumad töötajad. Seda mure on aga võimalik vähendada tehnoloogia abiga. Masinad suudavad täita sama ülesannet tuhandeid või isegi miljoneid kordi järjest ja seda sealjuures iga kord sama hästi kui identselt. 21. sajandil on roboteid hakatud kasutama ka keerulisemates valdkondades, näiteks kirurgias. Meditsiin on valdkond, kus inimlikul eksimusel võivad olla surmavad tagajärjed. Seega on loodud roboteid, mida kaugjuhtimise teel kontrollides saavad kirurgid läbi viia operatsioone ja muuta seeläbi eksimuse tõenäosuse kaduvväikseks. Kui inimest võivad kergesti mõjutada mitmed tegurid nagu näiteks meeleolu, töökeskkonna temperatuur, töökollektiiv, siis robotitele need faktorid ei mõju ning seeläbi saavutatav täpsus ületab ka täpseimate inimtööliste oma mitmekordselt. Täpseimate kirurgias ja tööstuses kasutatavate robotite viga jääb 1 mikromeetri piiridesse- see on täpsus, millest inimtööjõu puhul võib vaid unistada. (VIIDE)
====Tööohutus ja ergonoomika====
On olemas suur hulk ametikohti, kus eksisteerib pidev oht töötaja tervisele või isegi elule. Kui vanasti oli seesuguste ametitega kaasnev risk paratamatus, siis tänapäevane tehnoloogia on erinevates valdkondades suutnud vigastuste ja füüsilise koormusega kaasnevaid ohtusid suurel määral vähendada. Nii mõnigi töökoht, mille pidajad pidid varasemalt surmaga silmitsi seisma, on muudetud täiesti ohutuks. Näiteks demineerijad saavad pomme kahjutuks tehes kasutada moodsaid demineerimisroboteid, mida on võimalik juhtida sadade meetrite kauguselt. Nii saab vale liigutuse või muu vea korral viga vaid robot, kuid inimeluga ei juhtu midagi. Kuid tehnoloogia mõju tööohutusele pole alati nii dramaatiline. Ergonoomilised reguleeritavad lauad on muutnud kontoritöötajate elu lihtsamaks, sest nende abil saab vältida päev otsa samas asendis viibimist. Pika perioodi jooksul hoitud sundasenditega võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. On loodud ka seadmeid, mida kasutaja saab kinnitada oma seljale ning mis saadavad talle meeldetuletuseks signaali, kui istumisasend on kahjulik. Tänapäevastel monitoridel on automaatsed heledusemuutjad, mis kohandavad ekraani eredust sõltuvalt keskkonna valgustatusest, et kaitsta kasutaja silmi (VIIDE). Kõik sellised tooted kindlustavad, et töötajad oleks terved ning tagavad maksimaalse produktiivsuse.
====Töö kättesaadavus====
Kui veel mõned aastakümned tagasi oli reaalsus, et töö tegemiseks peab füüsiliselt töökohta kohale minema, siis kaasaegsete lahenduste abil on kaugtöö muudetud käepäraseks. Nii mõneski valdkonnas ei ole töötajate füüsiliselt kohalviibimine üldse oluline, sest nii tööülesandeid täita kui kollektiiviga suhelda saab ka interneti vahendusel. Tähelepanuväärse tõuke selle trendi arengus on andnud üleilmne Covid-19 pandeemia, millest ajendatuna pidid paljud tööandjad kohaldama kaugtöö võimalusi, et viiruse levikut ära hoida. On märkimisväärne, et uuringute tulemusena on töö viimine distantsile tõstnud töötajate produktiivsust keskmiselt 13 %. (VIIDE). Töö lahti sidumine füüsilisest kohalkäimisest võimaldab ettevõtetel värvata inimesi sõltumata nende asukohast. Näiteks võib ettevõte, mille peakontor on New Yorgis, vabalt tööle võtta spetsialisti, kes ise elab Pekingis, eeldusel et firma võimaldab kaugtööd. Tänu sellisele paindlikkusele on tööturg avatum ning seeläbi ka produktiivsem.
===Haridus===
====Hariduse kättesaadavus====
Sarnaselt tööturuga sai ka hariduselu Covid-19 pandeemia tagajärjel tugeva löögi, sest koolid paljudes maailma riikides suunati distantsõppele. See sundis pedagooge tarvitusele võtma uudseid lahendusi õppeprotsessi korraldamisel. Tunde hakati läbi viima videokõnede vahendusel ning hindelisi töid esitati digitaalselt. Ilma moodsa tehnoloogiata oleks õpilaste haridus kannatanud palju rohkem kui see reaalselt kannatas. Õppeprotsessi tehnoloogiaga paindlikumaks muutmine on maad võtmas ka mittepandeemilises kontekstis, eriti ülikoolides. Näiteks Londoni ülikool pakub sadu kursusi, mida saab läbida vaid veebi vahendusel. (VIIDE)
Veel eelmise aastatuhande lõpus olid sellised lahendused ennekuulmatud ja et mingi asutuse pakutavast haridusest osa saada, tuli kas osta raamat, mis seda haridust kajastas või ise kohale minna. Internetikeskkonnad nagu näiteks Zoom ja Skype on vähendanud vajadust õpilasel ja õpetajal või tudengil ja õppejõul samas ruumis viibida, sest tunde ja loenguid saab läbi viia ka videoformaadis. Nii on hariduse omandamine paljudel juhtudel tänu tehnoloogiale kiirem ja tõhusam kui klassikaliste meetoditega.
====Interaktiivsed lahendused====
21. sajandil on olnud rohkelt juttu hariduse huvitavamaks muutmisest ja iganenud dogmadest vabanemisest. Tehnoloogia on pakkunud uue mõtteviisi pooldajatele head võimalust katsetada ning implementeerida uudseid lahendusi õppeprotsessi rikastamisel. Ühe 2017. aastal koostatud aruande järgi nõustus 96% õpetajatest väitega, et tehnoloogial on olnud haridusele positiivne mõju (VIIDE) Õpilaste, eriti algklassiõpilaste jaoks on näiteks hariduslike videote vaatamine palju kaasahaaravam ning motiveerivam kui õpikute sisu meelde jätmine. Kahtlemata on õpikutel oma roll hariduses, kuid infoühiskonna kontekstis ei saa mööda vaadata kaasaegsetest lahendustest nagu raamatutarkusi kinnistavad mängud ja muu meedia. Ühe uuringu järgi väitis 83% õpetajatest, et videote näitamisel on olnud nende õpetamistulemusele positiivne mõju. (VIIDE)

== Negatiivsed küljed ==

=== Õppeasutustes ===

=== Tööturul ===

== Allikad ==
1. https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ (Kasutatud 03.12.2021)

2. https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace (Kasutatud 03.12.2021)

3. https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ (Kasutatud 03.12.2021)

4. https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 (Kasutatud 03.12.2021)

5. https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ (Kasutatud 03.12.2021)

6. https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ (Kasutatud 03.12.2021)

Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses

2021-12-03T12:02:53Z

Tapaas: /* Haridus */

Tehnoloogia on saanud osaks meie elust. Uued tehnoloogiad ei ole enam vaid lisad, mida on tore omada, kuid ilma milleta saaks samahästi hakkama. Nüüdseks on neist saanud suhtluskeskmed, mis on tänapäeval ülioluliseks osaks meie eluist.

== Ajalugu ==

== Tänapäeva näited ==

=== Õppeasutustes ===

==== Tahvelarvuti ====
Tänapäeval aina rohkem vahetuvad koolides õpikud tahvelarvutite vastu. Need võimaldavad õpilastel teha virtuaalseid väljasõite peaaegu igasse sihtkohta, mida klassis käsitletakse. Mõned veebisaidid toetavad seda 360-kraadise videoga. Tegu on klassiruumis kaasaskantav uurimistööriistaga, mis võimaldab õpilastel ihaldavat informatsiooni uurida mõne hetkega koha pealt lahkumata. E-raamatud on loodud spetsiaalselt tahvelarvutites kasutamiseks, mistõttu lubatakse õpilastel kasutada oma tahvelarvuteid klassiruumis lugemiseks. Lisaks on tahvelarvutitel kõlarid, mis võimaldavad hõlpsalt kuulata audioraamatuid või teksti kõneks muutvaid e-raamatuid. Kasutades rakendusi nagu Tune In Radio, saavad õpilased kuulata oma tahvelarvutites muusikat, raadiosaateid ja podcaste kogu maailmast. Tahvelarvutid annavad võimaluse multimeediumiprojektide, koomiksite, raamatute, muusika ja muu loomiseks. Neid projekte saab jagada ja näidata oma õpetajate või kaasõpilastega. Tahvelarvutitel on kaamerad ja õige fototöötlusrakendusega saavad õpilased töötada loominguliste projektidega või lihtsalt dokumenteerida tunnitegevusi. Lisaks saab luua pilves klassi märkmete tegemise lehe, kuhu kõik õpilased saavad ideid ja märkmeid jagada. Internetist leidub palju kvaliteetseid haridusrakendusi, mida õpilased õppimise täiendamiseks kasutavad. Kõike alates matemaatika teisendusrakendustest kuni keeleõppe rakendusteni. Lisaks õpperakendustele on ka palju hariva väärtusega mänge.

=== Tööturul ===
Tänapäeval vajab digitaalset töökohta iga ettevõte, kus on kaugtöötajad, eesliinitöötajad, mitu asukohta või mis tahes muu takistus, mis takistab iga töötaja koos viibimist. Digitaalseid töökohatehnoloogiaid ei piira füüsilise maailma piirangud. Need võimaldavad töötajatel kokku tulla, ideid jagada ja suhelda sama hästi (mõnikord isegi paremini) kui nad seda koha pealt teeks. Tööjõu juhtimisest maksimaalselt kasu saamiseks on oluline olla kursis viimaste suundumuste ja arvutitehnoloogia uute edusammudega ettevõtluses.
==== Pilv ====
"Pilv" viitab serveritele, millele pääseb juurde Interneti kaudu ning nendes serverites töötavale tarkvarale ja andmebaasidele. Pilveserverid asuvad andmekeskustes üle kogu maailma. Pilvandmetöötlust kasutades ei pea kasutajad ja ettevõtted ise füüsilisi servereid haldama ega oma masinates tarkvararakendusi käivitama.[1]
See tööturul muudab äritegevuse maastikku, kus see kõik toimub. Pilve kaudu tegutsedes suudavad igas suuruses ettevõtted konkureerida turukonkurentidega viisil, mis varem oli ettekujuteldamatu. See taandub kapitalikulude ja üldkulude vähendamisele ning turule jõudmise kiiruse suurenemisele, mis võimaldab klientide ootusi täita. Ettevõte ei saa endale lubada pilve tempot alahinnata. Pilvega pole töötajad sunnitud oma laua taga töötama, ehk nad saavad töötada graafiku alusel, mis täiendab nende individuaalset rutiini. Nende tootlikkuse tase omakorda tõuseb, mis toob organisatsioonile kasu. Pilves töötamine võimaldab töötajatel pääseda oma dokumentidele ja failidele juurde mis tahes seadmest, olgu see siis nutitelefon, tahvelarvuti või sülearvuti, igal pool ja igal ajal, mis mitte ainult ei soodusta teie ettevõtte koostööd, vaid suurendab seda ka. Tänu pilvele töötatakse alati uusimate saadaolevate tehnoloogiatega. Kuna ettevõtte andmeid hoitakse tsentraalselt, saavad töötajad anda mitmele kolleegile, meeskonnale ja kolmandale osapoolele juurdepääsu oma failide vaatamiseks ja muutmiseks. Näiteks Office 365-s muudab Skype ärirakendus koostöö veelgi isiklikumaks ja tõhusamaks. Tänapäeval saab lisaks kiirsõnumite juurde pääsemise ja nende saatmisele ka konverentskõnesid otse Microsoft Wordist teha. Meeskond saab failidega hõlpsalt koos töötada, samal ajal kui pilv salvestab need automaatselt, et nad saaksid tulevikus igal ajal oma mobiilseadmete kaudu neid vaadata ja tööd jätkata. Pilvandmetöötluse kõrvalmõju on olnud andmete ja teabe suur hulk, mida organisatsioonid saavad kasutada oma äriprotsesside hindamiseks. Pilvesüsteemid võimaldavad usaldusväärselt koguda, jälgida ja analüüsida olulisi andmeid, mis võivad aidata organisatsioonidel protsesse värskendada või asendada, et tagada parem tulu. See võimaldab töökohal tõhusamalt toimida ning töötajatele määrata õigeid ülesandeid ja rolle.[2]

==== Digiturvalisus ====
Turvalisus on pikka aega olnud väljakutse paljudele ettevõtetele, eriti neile, kes tegelevad tundlike andmetega. COVID-19 pandeemia on veelgi kiirendanud kaugtööpoliitika kasutuselevõttu. See on pannud paljud mõtlema, kuidas rakendada paindlikku tööpoliitikat, tagades samas turvalisuse nii pandeemia ajal kui ka pärast. Kräkkerid on tõenäoliselt üks suurimaid ohte ettevõtetele, olenemata nende suurusest või tööstusest.[3] Ettevõtte Positive Technologies 2020 aasta aprillis väljastatud aruandes leiti, et organisatsioonidele suunatud küberrünnakud on tõusuteel, kasvades aastatel 2018–2019 19%. Enim sihitud sektorid olid valitsusorganisatsioonid ning tervishoiu- ja haridusasutused, mis said 54% kõigist rünnakutest.[4] Nõrkade paroolide otsimise, andmepüügi e-kirjade saatmise ning pahavara ja sotsiaalse manipuleerimise rünnakute abil saavad kräkkerid tuvastada nõrgad lingid ja võtta üle terved võrgud. Kuigi kräkkerid pakuvad pidevalt uusi ideid ja tehnikaid kasutajate ja ettevõtete petmiseks, aitab neid sageli töötajate hooletus (mis moodustab 70% andmetega seotud rikkumistest), küberturvalisuse alusteadmiste puudumine ning juhuslik kokkupuude veebis ja Internetis. Need on leiud identiteedivarguse ressursikeskuse (ITRC) aruandes, milles vaadeldi väga üksikasjalikult andmetega seotud rikkumiste levinumaid põhjuseid. Samuti leiti, et mõned andmetega seotud rikkumised on põhjustatud volitatud töötajate tahtlikust andmete vargusest, piiratud ja ebaturvalisi protokolle kasutavatest ettevõtetest ning halvasti kavandatud juurdepääsukontrollist. Tänapäeval leidub tööturul erinevaid lahendusi küberrünnakute vastu.[3]

Töötajad hoiavad kaasaskantavaid seadmeid, nagu sülearvutid ja mobiiltelefonid, alati turvalise pääsukoodiga lukustatuna. Turvaliste pääsukoodide loomiseks on palju võimalusi. Mõnel seadmel on biomeetrilised skannerid, samas kui teised kasutavad autentimiseks PIN- või maatriksipääsukoodi. Kui kasutatakse tekstiparooli, siis see peab olema iga konto jaoks kordumatu. Kriitiliste rakenduste ja kontode puhul nõutalse töötajatelt kahefaktorilise autentimise kasutamist. Kui töötatakse väljaspool kontorivõrku, tagatakse ohutus WiFi-ühenduse kasutades VPN-ga (virtualiseeritud personaalvõrk). VPN toimib turvalise tunnelina Internetis, krüptides liiklust. Rakendades oma kontori turvalises võrgus VPN-i, saavad töötajad reisida, tuginedes peakorteri kaitsekontrollile.[5]

==== Intelligentne virtuaalassistent ====
Intelligentsed virtuaalsed assistendid on intelligentse automatiseerimise areng, mis aitab organisatsioonidel suurendada isiklikku suhtlust klientidega. Need võimaldavad organisatsioonidel pakkuda isikupärastatud puudutust kõigile oma kontaktidele ja klientidele. Võimalus suhelda inimlikul viisil on suur edasiminek võrreldes sellega, kuidas ettevõtted on seni suutnud klientidega suhelda, mida kuni viimase ajani piiras töötajate suutlikkus või suures osas üldised massmeiliprogrammid. Intelligentse virtuaalse assistendi lahutamatu osa on loomuliku keele mõistmine ja loomuliku keele genereerimine. Conversica juhtivteadlase dr Sid Reddy sõnul eeldab see süsteemi olemasolu, mis klassifitseerib täpselt kavatsused ja olemid. Kavatsuse all peab ta silmas lõppkasutaja kavatsust – mida klient teha püüab? Üksus pakub sellele kavatsusele konteksti. Teisisõnu viitab olem teabele, millest on abi kasutaja päringule vastamisel. Teine kriitiline komponent on masinõpe, mis viitab arvuti võimele õppida ilma selgesõnaliselt programmeerimata ja saada saadava teabe abil "targemaks". Inimkeeled on uskumatult keerulised, nüansirikkad ja pidevas arengus.

Erinevate suuruste ja tegevusaladega ettevõtted otsivad põhifunktsioonide optimeerimiseks tehisintellekti, intelligentset automatiseerimist ja konkreetselt intelligentseid virtuaalseid assistente. Üks traditsiooniline äriaspekt, mis saab tehnoloogilist tõuget, on müük – selle asemel, et jätta oma tööjõu hooleks huvitatud väljavaadete poole pöördumine ja nende jälgimine, automatiseerib laiendatud tööjõud, milles virtuaalsed assistendid ja inimesed töötavad koos. Virtuaal assistendi kasutamine esmase kliendi ja juhtivate inimeste kaasamiseks ei asenda töötajaid, vaid võimaldab neil oma aega paremini hallata. InsideSales.com andmetel kulutavad müügiesindajad müümisele vaid 37 protsenti oma ajast. See tähendab, et suurem osa müüja ajast kulub tulu mittetoovatele tegevustele, nagu haldusülesanded (sisepoliitika ja kinnitustega tegelemine) ning sihtkontode ja klientide analüüsimine. Kuna tarbijate ootused kiirele, viisakale ja isikupärastatud suhtlusele kasvavad jätkuvalt, peavad ettevõtted kliendi äri teenimiseks täitma või ületama need vajadused. Ettevõted investeerivad lahendusse, mis tagab sobivalt soovitud kiire ja isikupärastatud tähelepanu. Tänapäeval saab kasutada intelligentseid virtuaalassistente, et aidata klientidel tunda, et neid kuulatakse ja nende vajadustega arvestatakse.[6]

== Tulevikuvaated ==

== Positiivsed küljed ==
Pea kogu tehnoloogiline innovatsioon on läbi ajaloo olnud ajendatud efektiivsuse tõstmise ning tööviljakuse suurendamise soovist, nii ka tööturul ja hariduses. Mida rohkem leiab aset töökohtade automatiseerimine, seda enam on inimtööjõul võimalik oma aega kulutada otstarbekamalt. Haridusvaldkonnas tähendab tehnoloogia areng ja rakendamine tõhusamat õppeprotsessi ning haritumaid ja pädevamaid kodanikke.

===Tööturg ja töökohad===

====Suurem produktiivsus====
Alates tööstusrevolutsioonist 19. sajandil on järjest rohkem hakatud inimtööjõu poolt täidetavaid ülesandeid automatiseerima. Kõige suurem mõju on sellel olnud tootmisele, kus tõuseb keskmine produktiivsus tänu tehnoloogiale igal aastal hinnanguliselt kuni 1.4% (VIIDE). Selle põhjuseks on asjaolu, et tootmises on suur roll töökohtadel, kus ülesanded on väga korduvad ja ühetaolised ja vähese komplekssuse tõttu robotitele sobivad. Tuntud näide automatiseerimisest tootmises on autotööstus, mis 20. sajandil oli masintööjõu kasutuselevõtmise poolest esirinnas. (VIIDE) Autode kokkupanek on inimeste jaoks raske ning aeganõudev töö, kuid robotite rakendamine võimaldas 1960. aastatel autotööstusel tõusta uuele efektiivsuse tasemele, ilma milleta ei oleks autod iial saanud nii populaarseks kui nad tänapäeval on.

====Täpsus====
Üks suuremaid probleeme inimtööjõu kasutamise puhul on inimlikud eksimused. Hooletusest tulenevate vigade eest ei ole kaitstud ka kõige kogenumad ja kohusetundlikumad töötajad. Seda mure on aga võimalik vähendada tehnoloogia abiga. Masinad suudavad täita sama ülesannet tuhandeid või isegi miljoneid kordi järjest ja seda sealjuures iga kord sama hästi kui identselt. 21. sajandil on roboteid hakatud kasutama ka keerulisemates valdkondades, näiteks kirurgias. Meditsiin on valdkond, kus inimlikul eksimusel võivad olla surmavad tagajärjed. Seega on loodud roboteid, mida kaugjuhtimise teel kontrollides saavad kirurgid läbi viia operatsioone ja muuta seeläbi eksimuse tõenäosuse kaduvväikseks. Kui inimest võivad kergesti mõjutada mitmed tegurid nagu näiteks meeleolu, töökeskkonna temperatuur, töökollektiiv, siis robotitele need faktorid ei mõju ning seeläbi saavutatav täpsus ületab ka täpseimate inimtööliste oma mitmekordselt. Täpseimate kirurgias ja tööstuses kasutatavate robotite viga jääb 1 mikromeetri piiridesse- see on täpsus, millest inimtööjõu puhul võib vaid unistada. (VIIDE)
====Tööohutus ja ergonoomika====
On olemas suur hulk ametikohti, kus eksisteerib pidev oht töötaja tervisele või isegi elule. Kui vanasti oli seesuguste ametitega kaasnev risk paratamatus, siis tänapäevane tehnoloogia on erinevates valdkondades suutnud vigastuste ja füüsilise koormusega kaasnevaid ohtusid suurel määral vähendada. Nii mõnigi töökoht, mille pidajad pidid varasemalt surmaga silmitsi seisma, on muudetud täiesti ohutuks. Näiteks demineerijad saavad pomme kahjutuks tehes kasutada moodsaid demineerimisroboteid, mida on võimalik juhtida sadade meetrite kauguselt. Nii saab vale liigutuse või muu vea korral viga vaid robot, kuid inimeluga ei juhtu midagi. Kuid tehnoloogia mõju tööohutusele pole alati nii dramaatiline. Ergonoomilised reguleeritavad lauad on muutnud kontoritöötajate elu lihtsamaks, sest nende abil saab vältida päev otsa samas asendis viibimist. Pika perioodi jooksul hoitud sundasenditega võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. On loodud ka seadmeid, mida kasutaja saab kinnitada oma seljale ning mis saadavad talle meeldetuletuseks signaali, kui istumisasend on kahjulik. Tänapäevastel monitoridel on automaatsed heledusemuutjad, mis kohandavad ekraani eredust sõltuvalt keskkonna valgustatusest, et kaitsta kasutaja silmi (VIIDE). Kõik sellised tooted kindlustavad, et töötajad oleks terved ning tagavad maksimaalse produktiivsuse.
====Töö kättesaadavus====
Kui veel mõned aastakümned tagasi oli reaalsus, et töö tegemiseks peab füüsiliselt töökohta kohale minema, siis kaasaegsete lahenduste abil on kaugtöö muudetud käepäraseks. Nii mõneski valdkonnas ei ole töötajate füüsiliselt kohalviibimine üldse oluline, sest nii tööülesandeid täita kui kollektiiviga suhelda saab ka interneti vahendusel. Tähelepanuväärse tõuke selle trendi arengus on andnud üleilmne Covid-19 pandeemia, millest ajendatuna pidid paljud tööandjad kohaldama kaugtöö võimalusi, et viiruse levikut ära hoida. On märkimisväärne, et uuringute tulemusena on töö viimine distantsile tõstnud töötajate produktiivsust keskmiselt 13 %. (VIIDE). Töö lahti sidumine füüsilisest kohalkäimisest võimaldab ettevõtetel värvata inimesi sõltumata nende asukohast. Näiteks võib ettevõte, mille peakontor on New Yorgis, vabalt tööle võtta spetsialisti, kes ise elab Pekingis, eeldusel et firma võimaldab kaugtööd. Tänu sellisele paindlikkusele on tööturg avatum ning seeläbi ka produktiivsem.
===Haridus===
====Hariduse kättesaadavus====
Sarnaselt tööturuga sai ka hariduselu Covid-19 pandeemia tagajärjel tugeva löögi, sest koolid paljudes maailma riikides suunati distantsõppele. See sundis pedagooge tarvitusele võtma uudseid lahendusi õppeprotsessi korraldamisel. Tunde hakati läbi viima videokõnede vahendusel ning hindelisi töid esitati digitaalselt. Ilma moodsa tehnoloogiata oleks õpilaste haridus kannatanud palju rohkem kui see reaalselt kannatas. Õppeprotsessi tehnoloogiaga paindlikumaks muutmine on maad võtmas ka mittepandeemilises kontekstis, eriti ülikoolides. Näiteks Londoni ülikool pakub sadu kursusi, mida saab läbida vaid veebi vahendusel. (VIIDE)
Veel eelmise aastatuhande lõpus olid sellised lahendused ennekuulmatud ja et mingi asutuse pakutavast haridusest osa saada, tuli kas osta raamat, mis seda haridust kajastas või ise kohale minna. Internetikeskkonnad nagu näiteks Zoom ja Skype on vähendanud vajadust õpilasel ja õpetajal või tudengil ja õppejõul samas ruumis viibida, sest tunde ja loenguid saab läbi viia ka videoformaadis. Nii on hariduse omandamine paljudel juhtudel tänu tehnoloogiale kiirem ja tõhusam kui klassikaliste meetoditega.

== Negatiivsed küljed ==

=== Õppeasutustes ===

=== Tööturul ===

== Allikad ==
1. https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ (Kasutatud 03.12.2021)

2. https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace (Kasutatud 03.12.2021)

3. https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ (Kasutatud 03.12.2021)

4. https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 (Kasutatud 03.12.2021)

5. https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ (Kasutatud 03.12.2021)

6. https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ (Kasutatud 03.12.2021)

Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses

2021-12-03T12:02:21Z

Tapaas: /* Töö kättesaadavus */

Tehnoloogia on saanud osaks meie elust. Uued tehnoloogiad ei ole enam vaid lisad, mida on tore omada, kuid ilma milleta saaks samahästi hakkama. Nüüdseks on neist saanud suhtluskeskmed, mis on tänapäeval ülioluliseks osaks meie eluist.

== Ajalugu ==

== Tänapäeva näited ==

=== Õppeasutustes ===

==== Tahvelarvuti ====
Tänapäeval aina rohkem vahetuvad koolides õpikud tahvelarvutite vastu. Need võimaldavad õpilastel teha virtuaalseid väljasõite peaaegu igasse sihtkohta, mida klassis käsitletakse. Mõned veebisaidid toetavad seda 360-kraadise videoga. Tegu on klassiruumis kaasaskantav uurimistööriistaga, mis võimaldab õpilastel ihaldavat informatsiooni uurida mõne hetkega koha pealt lahkumata. E-raamatud on loodud spetsiaalselt tahvelarvutites kasutamiseks, mistõttu lubatakse õpilastel kasutada oma tahvelarvuteid klassiruumis lugemiseks. Lisaks on tahvelarvutitel kõlarid, mis võimaldavad hõlpsalt kuulata audioraamatuid või teksti kõneks muutvaid e-raamatuid. Kasutades rakendusi nagu Tune In Radio, saavad õpilased kuulata oma tahvelarvutites muusikat, raadiosaateid ja podcaste kogu maailmast. Tahvelarvutid annavad võimaluse multimeediumiprojektide, koomiksite, raamatute, muusika ja muu loomiseks. Neid projekte saab jagada ja näidata oma õpetajate või kaasõpilastega. Tahvelarvutitel on kaamerad ja õige fototöötlusrakendusega saavad õpilased töötada loominguliste projektidega või lihtsalt dokumenteerida tunnitegevusi. Lisaks saab luua pilves klassi märkmete tegemise lehe, kuhu kõik õpilased saavad ideid ja märkmeid jagada. Internetist leidub palju kvaliteetseid haridusrakendusi, mida õpilased õppimise täiendamiseks kasutavad. Kõike alates matemaatika teisendusrakendustest kuni keeleõppe rakendusteni. Lisaks õpperakendustele on ka palju hariva väärtusega mänge.

=== Tööturul ===
Tänapäeval vajab digitaalset töökohta iga ettevõte, kus on kaugtöötajad, eesliinitöötajad, mitu asukohta või mis tahes muu takistus, mis takistab iga töötaja koos viibimist. Digitaalseid töökohatehnoloogiaid ei piira füüsilise maailma piirangud. Need võimaldavad töötajatel kokku tulla, ideid jagada ja suhelda sama hästi (mõnikord isegi paremini) kui nad seda koha pealt teeks. Tööjõu juhtimisest maksimaalselt kasu saamiseks on oluline olla kursis viimaste suundumuste ja arvutitehnoloogia uute edusammudega ettevõtluses.
==== Pilv ====
"Pilv" viitab serveritele, millele pääseb juurde Interneti kaudu ning nendes serverites töötavale tarkvarale ja andmebaasidele. Pilveserverid asuvad andmekeskustes üle kogu maailma. Pilvandmetöötlust kasutades ei pea kasutajad ja ettevõtted ise füüsilisi servereid haldama ega oma masinates tarkvararakendusi käivitama.[1]
See tööturul muudab äritegevuse maastikku, kus see kõik toimub. Pilve kaudu tegutsedes suudavad igas suuruses ettevõtted konkureerida turukonkurentidega viisil, mis varem oli ettekujuteldamatu. See taandub kapitalikulude ja üldkulude vähendamisele ning turule jõudmise kiiruse suurenemisele, mis võimaldab klientide ootusi täita. Ettevõte ei saa endale lubada pilve tempot alahinnata. Pilvega pole töötajad sunnitud oma laua taga töötama, ehk nad saavad töötada graafiku alusel, mis täiendab nende individuaalset rutiini. Nende tootlikkuse tase omakorda tõuseb, mis toob organisatsioonile kasu. Pilves töötamine võimaldab töötajatel pääseda oma dokumentidele ja failidele juurde mis tahes seadmest, olgu see siis nutitelefon, tahvelarvuti või sülearvuti, igal pool ja igal ajal, mis mitte ainult ei soodusta teie ettevõtte koostööd, vaid suurendab seda ka. Tänu pilvele töötatakse alati uusimate saadaolevate tehnoloogiatega. Kuna ettevõtte andmeid hoitakse tsentraalselt, saavad töötajad anda mitmele kolleegile, meeskonnale ja kolmandale osapoolele juurdepääsu oma failide vaatamiseks ja muutmiseks. Näiteks Office 365-s muudab Skype ärirakendus koostöö veelgi isiklikumaks ja tõhusamaks. Tänapäeval saab lisaks kiirsõnumite juurde pääsemise ja nende saatmisele ka konverentskõnesid otse Microsoft Wordist teha. Meeskond saab failidega hõlpsalt koos töötada, samal ajal kui pilv salvestab need automaatselt, et nad saaksid tulevikus igal ajal oma mobiilseadmete kaudu neid vaadata ja tööd jätkata. Pilvandmetöötluse kõrvalmõju on olnud andmete ja teabe suur hulk, mida organisatsioonid saavad kasutada oma äriprotsesside hindamiseks. Pilvesüsteemid võimaldavad usaldusväärselt koguda, jälgida ja analüüsida olulisi andmeid, mis võivad aidata organisatsioonidel protsesse värskendada või asendada, et tagada parem tulu. See võimaldab töökohal tõhusamalt toimida ning töötajatele määrata õigeid ülesandeid ja rolle.[2]

==== Digiturvalisus ====
Turvalisus on pikka aega olnud väljakutse paljudele ettevõtetele, eriti neile, kes tegelevad tundlike andmetega. COVID-19 pandeemia on veelgi kiirendanud kaugtööpoliitika kasutuselevõttu. See on pannud paljud mõtlema, kuidas rakendada paindlikku tööpoliitikat, tagades samas turvalisuse nii pandeemia ajal kui ka pärast. Kräkkerid on tõenäoliselt üks suurimaid ohte ettevõtetele, olenemata nende suurusest või tööstusest.[3] Ettevõtte Positive Technologies 2020 aasta aprillis väljastatud aruandes leiti, et organisatsioonidele suunatud küberrünnakud on tõusuteel, kasvades aastatel 2018–2019 19%. Enim sihitud sektorid olid valitsusorganisatsioonid ning tervishoiu- ja haridusasutused, mis said 54% kõigist rünnakutest.[4] Nõrkade paroolide otsimise, andmepüügi e-kirjade saatmise ning pahavara ja sotsiaalse manipuleerimise rünnakute abil saavad kräkkerid tuvastada nõrgad lingid ja võtta üle terved võrgud. Kuigi kräkkerid pakuvad pidevalt uusi ideid ja tehnikaid kasutajate ja ettevõtete petmiseks, aitab neid sageli töötajate hooletus (mis moodustab 70% andmetega seotud rikkumistest), küberturvalisuse alusteadmiste puudumine ning juhuslik kokkupuude veebis ja Internetis. Need on leiud identiteedivarguse ressursikeskuse (ITRC) aruandes, milles vaadeldi väga üksikasjalikult andmetega seotud rikkumiste levinumaid põhjuseid. Samuti leiti, et mõned andmetega seotud rikkumised on põhjustatud volitatud töötajate tahtlikust andmete vargusest, piiratud ja ebaturvalisi protokolle kasutavatest ettevõtetest ning halvasti kavandatud juurdepääsukontrollist. Tänapäeval leidub tööturul erinevaid lahendusi küberrünnakute vastu.[3]

Töötajad hoiavad kaasaskantavaid seadmeid, nagu sülearvutid ja mobiiltelefonid, alati turvalise pääsukoodiga lukustatuna. Turvaliste pääsukoodide loomiseks on palju võimalusi. Mõnel seadmel on biomeetrilised skannerid, samas kui teised kasutavad autentimiseks PIN- või maatriksipääsukoodi. Kui kasutatakse tekstiparooli, siis see peab olema iga konto jaoks kordumatu. Kriitiliste rakenduste ja kontode puhul nõutalse töötajatelt kahefaktorilise autentimise kasutamist. Kui töötatakse väljaspool kontorivõrku, tagatakse ohutus WiFi-ühenduse kasutades VPN-ga (virtualiseeritud personaalvõrk). VPN toimib turvalise tunnelina Internetis, krüptides liiklust. Rakendades oma kontori turvalises võrgus VPN-i, saavad töötajad reisida, tuginedes peakorteri kaitsekontrollile.[5]

==== Intelligentne virtuaalassistent ====
Intelligentsed virtuaalsed assistendid on intelligentse automatiseerimise areng, mis aitab organisatsioonidel suurendada isiklikku suhtlust klientidega. Need võimaldavad organisatsioonidel pakkuda isikupärastatud puudutust kõigile oma kontaktidele ja klientidele. Võimalus suhelda inimlikul viisil on suur edasiminek võrreldes sellega, kuidas ettevõtted on seni suutnud klientidega suhelda, mida kuni viimase ajani piiras töötajate suutlikkus või suures osas üldised massmeiliprogrammid. Intelligentse virtuaalse assistendi lahutamatu osa on loomuliku keele mõistmine ja loomuliku keele genereerimine. Conversica juhtivteadlase dr Sid Reddy sõnul eeldab see süsteemi olemasolu, mis klassifitseerib täpselt kavatsused ja olemid. Kavatsuse all peab ta silmas lõppkasutaja kavatsust – mida klient teha püüab? Üksus pakub sellele kavatsusele konteksti. Teisisõnu viitab olem teabele, millest on abi kasutaja päringule vastamisel. Teine kriitiline komponent on masinõpe, mis viitab arvuti võimele õppida ilma selgesõnaliselt programmeerimata ja saada saadava teabe abil "targemaks". Inimkeeled on uskumatult keerulised, nüansirikkad ja pidevas arengus.

Erinevate suuruste ja tegevusaladega ettevõtted otsivad põhifunktsioonide optimeerimiseks tehisintellekti, intelligentset automatiseerimist ja konkreetselt intelligentseid virtuaalseid assistente. Üks traditsiooniline äriaspekt, mis saab tehnoloogilist tõuget, on müük – selle asemel, et jätta oma tööjõu hooleks huvitatud väljavaadete poole pöördumine ja nende jälgimine, automatiseerib laiendatud tööjõud, milles virtuaalsed assistendid ja inimesed töötavad koos. Virtuaal assistendi kasutamine esmase kliendi ja juhtivate inimeste kaasamiseks ei asenda töötajaid, vaid võimaldab neil oma aega paremini hallata. InsideSales.com andmetel kulutavad müügiesindajad müümisele vaid 37 protsenti oma ajast. See tähendab, et suurem osa müüja ajast kulub tulu mittetoovatele tegevustele, nagu haldusülesanded (sisepoliitika ja kinnitustega tegelemine) ning sihtkontode ja klientide analüüsimine. Kuna tarbijate ootused kiirele, viisakale ja isikupärastatud suhtlusele kasvavad jätkuvalt, peavad ettevõtted kliendi äri teenimiseks täitma või ületama need vajadused. Ettevõted investeerivad lahendusse, mis tagab sobivalt soovitud kiire ja isikupärastatud tähelepanu. Tänapäeval saab kasutada intelligentseid virtuaalassistente, et aidata klientidel tunda, et neid kuulatakse ja nende vajadustega arvestatakse.[6]

== Tulevikuvaated ==

== Positiivsed küljed ==
Pea kogu tehnoloogiline innovatsioon on läbi ajaloo olnud ajendatud efektiivsuse tõstmise ning tööviljakuse suurendamise soovist, nii ka tööturul ja hariduses. Mida rohkem leiab aset töökohtade automatiseerimine, seda enam on inimtööjõul võimalik oma aega kulutada otstarbekamalt. Haridusvaldkonnas tähendab tehnoloogia areng ja rakendamine tõhusamat õppeprotsessi ning haritumaid ja pädevamaid kodanikke.

===Tööturg ja töökohad===

====Suurem produktiivsus====
Alates tööstusrevolutsioonist 19. sajandil on järjest rohkem hakatud inimtööjõu poolt täidetavaid ülesandeid automatiseerima. Kõige suurem mõju on sellel olnud tootmisele, kus tõuseb keskmine produktiivsus tänu tehnoloogiale igal aastal hinnanguliselt kuni 1.4% (VIIDE). Selle põhjuseks on asjaolu, et tootmises on suur roll töökohtadel, kus ülesanded on väga korduvad ja ühetaolised ja vähese komplekssuse tõttu robotitele sobivad. Tuntud näide automatiseerimisest tootmises on autotööstus, mis 20. sajandil oli masintööjõu kasutuselevõtmise poolest esirinnas. (VIIDE) Autode kokkupanek on inimeste jaoks raske ning aeganõudev töö, kuid robotite rakendamine võimaldas 1960. aastatel autotööstusel tõusta uuele efektiivsuse tasemele, ilma milleta ei oleks autod iial saanud nii populaarseks kui nad tänapäeval on.

====Täpsus====
Üks suuremaid probleeme inimtööjõu kasutamise puhul on inimlikud eksimused. Hooletusest tulenevate vigade eest ei ole kaitstud ka kõige kogenumad ja kohusetundlikumad töötajad. Seda mure on aga võimalik vähendada tehnoloogia abiga. Masinad suudavad täita sama ülesannet tuhandeid või isegi miljoneid kordi järjest ja seda sealjuures iga kord sama hästi kui identselt. 21. sajandil on roboteid hakatud kasutama ka keerulisemates valdkondades, näiteks kirurgias. Meditsiin on valdkond, kus inimlikul eksimusel võivad olla surmavad tagajärjed. Seega on loodud roboteid, mida kaugjuhtimise teel kontrollides saavad kirurgid läbi viia operatsioone ja muuta seeläbi eksimuse tõenäosuse kaduvväikseks. Kui inimest võivad kergesti mõjutada mitmed tegurid nagu näiteks meeleolu, töökeskkonna temperatuur, töökollektiiv, siis robotitele need faktorid ei mõju ning seeläbi saavutatav täpsus ületab ka täpseimate inimtööliste oma mitmekordselt. Täpseimate kirurgias ja tööstuses kasutatavate robotite viga jääb 1 mikromeetri piiridesse- see on täpsus, millest inimtööjõu puhul võib vaid unistada. (VIIDE)
====Tööohutus ja ergonoomika====
On olemas suur hulk ametikohti, kus eksisteerib pidev oht töötaja tervisele või isegi elule. Kui vanasti oli seesuguste ametitega kaasnev risk paratamatus, siis tänapäevane tehnoloogia on erinevates valdkondades suutnud vigastuste ja füüsilise koormusega kaasnevaid ohtusid suurel määral vähendada. Nii mõnigi töökoht, mille pidajad pidid varasemalt surmaga silmitsi seisma, on muudetud täiesti ohutuks. Näiteks demineerijad saavad pomme kahjutuks tehes kasutada moodsaid demineerimisroboteid, mida on võimalik juhtida sadade meetrite kauguselt. Nii saab vale liigutuse või muu vea korral viga vaid robot, kuid inimeluga ei juhtu midagi. Kuid tehnoloogia mõju tööohutusele pole alati nii dramaatiline. Ergonoomilised reguleeritavad lauad on muutnud kontoritöötajate elu lihtsamaks, sest nende abil saab vältida päev otsa samas asendis viibimist. Pika perioodi jooksul hoitud sundasenditega võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. On loodud ka seadmeid, mida kasutaja saab kinnitada oma seljale ning mis saadavad talle meeldetuletuseks signaali, kui istumisasend on kahjulik. Tänapäevastel monitoridel on automaatsed heledusemuutjad, mis kohandavad ekraani eredust sõltuvalt keskkonna valgustatusest, et kaitsta kasutaja silmi (VIIDE). Kõik sellised tooted kindlustavad, et töötajad oleks terved ning tagavad maksimaalse produktiivsuse.
====Töö kättesaadavus====
Kui veel mõned aastakümned tagasi oli reaalsus, et töö tegemiseks peab füüsiliselt töökohta kohale minema, siis kaasaegsete lahenduste abil on kaugtöö muudetud käepäraseks. Nii mõneski valdkonnas ei ole töötajate füüsiliselt kohalviibimine üldse oluline, sest nii tööülesandeid täita kui kollektiiviga suhelda saab ka interneti vahendusel. Tähelepanuväärse tõuke selle trendi arengus on andnud üleilmne Covid-19 pandeemia, millest ajendatuna pidid paljud tööandjad kohaldama kaugtöö võimalusi, et viiruse levikut ära hoida. On märkimisväärne, et uuringute tulemusena on töö viimine distantsile tõstnud töötajate produktiivsust keskmiselt 13 %. (VIIDE). Töö lahti sidumine füüsilisest kohalkäimisest võimaldab ettevõtetel värvata inimesi sõltumata nende asukohast. Näiteks võib ettevõte, mille peakontor on New Yorgis, vabalt tööle võtta spetsialisti, kes ise elab Pekingis, eeldusel et firma võimaldab kaugtööd. Tänu sellisele paindlikkusele on tööturg avatum ning seeläbi ka produktiivsem.
===Haridus===

== Negatiivsed küljed ==

=== Õppeasutustes ===

=== Tööturul ===

== Allikad ==
1. https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ (Kasutatud 03.12.2021)

2. https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace (Kasutatud 03.12.2021)

3. https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ (Kasutatud 03.12.2021)

4. https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 (Kasutatud 03.12.2021)

5. https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ (Kasutatud 03.12.2021)

6. https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ (Kasutatud 03.12.2021)

Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses

2021-12-03T12:01:49Z

Tapaas: /* Tööturg ja töökohad */

Tehnoloogia on saanud osaks meie elust. Uued tehnoloogiad ei ole enam vaid lisad, mida on tore omada, kuid ilma milleta saaks samahästi hakkama. Nüüdseks on neist saanud suhtluskeskmed, mis on tänapäeval ülioluliseks osaks meie eluist.

== Ajalugu ==

== Tänapäeva näited ==

=== Õppeasutustes ===

==== Tahvelarvuti ====
Tänapäeval aina rohkem vahetuvad koolides õpikud tahvelarvutite vastu. Need võimaldavad õpilastel teha virtuaalseid väljasõite peaaegu igasse sihtkohta, mida klassis käsitletakse. Mõned veebisaidid toetavad seda 360-kraadise videoga. Tegu on klassiruumis kaasaskantav uurimistööriistaga, mis võimaldab õpilastel ihaldavat informatsiooni uurida mõne hetkega koha pealt lahkumata. E-raamatud on loodud spetsiaalselt tahvelarvutites kasutamiseks, mistõttu lubatakse õpilastel kasutada oma tahvelarvuteid klassiruumis lugemiseks. Lisaks on tahvelarvutitel kõlarid, mis võimaldavad hõlpsalt kuulata audioraamatuid või teksti kõneks muutvaid e-raamatuid. Kasutades rakendusi nagu Tune In Radio, saavad õpilased kuulata oma tahvelarvutites muusikat, raadiosaateid ja podcaste kogu maailmast. Tahvelarvutid annavad võimaluse multimeediumiprojektide, koomiksite, raamatute, muusika ja muu loomiseks. Neid projekte saab jagada ja näidata oma õpetajate või kaasõpilastega. Tahvelarvutitel on kaamerad ja õige fototöötlusrakendusega saavad õpilased töötada loominguliste projektidega või lihtsalt dokumenteerida tunnitegevusi. Lisaks saab luua pilves klassi märkmete tegemise lehe, kuhu kõik õpilased saavad ideid ja märkmeid jagada. Internetist leidub palju kvaliteetseid haridusrakendusi, mida õpilased õppimise täiendamiseks kasutavad. Kõike alates matemaatika teisendusrakendustest kuni keeleõppe rakendusteni. Lisaks õpperakendustele on ka palju hariva väärtusega mänge.

=== Tööturul ===
Tänapäeval vajab digitaalset töökohta iga ettevõte, kus on kaugtöötajad, eesliinitöötajad, mitu asukohta või mis tahes muu takistus, mis takistab iga töötaja koos viibimist. Digitaalseid töökohatehnoloogiaid ei piira füüsilise maailma piirangud. Need võimaldavad töötajatel kokku tulla, ideid jagada ja suhelda sama hästi (mõnikord isegi paremini) kui nad seda koha pealt teeks. Tööjõu juhtimisest maksimaalselt kasu saamiseks on oluline olla kursis viimaste suundumuste ja arvutitehnoloogia uute edusammudega ettevõtluses.
==== Pilv ====
"Pilv" viitab serveritele, millele pääseb juurde Interneti kaudu ning nendes serverites töötavale tarkvarale ja andmebaasidele. Pilveserverid asuvad andmekeskustes üle kogu maailma. Pilvandmetöötlust kasutades ei pea kasutajad ja ettevõtted ise füüsilisi servereid haldama ega oma masinates tarkvararakendusi käivitama.[1]
See tööturul muudab äritegevuse maastikku, kus see kõik toimub. Pilve kaudu tegutsedes suudavad igas suuruses ettevõtted konkureerida turukonkurentidega viisil, mis varem oli ettekujuteldamatu. See taandub kapitalikulude ja üldkulude vähendamisele ning turule jõudmise kiiruse suurenemisele, mis võimaldab klientide ootusi täita. Ettevõte ei saa endale lubada pilve tempot alahinnata. Pilvega pole töötajad sunnitud oma laua taga töötama, ehk nad saavad töötada graafiku alusel, mis täiendab nende individuaalset rutiini. Nende tootlikkuse tase omakorda tõuseb, mis toob organisatsioonile kasu. Pilves töötamine võimaldab töötajatel pääseda oma dokumentidele ja failidele juurde mis tahes seadmest, olgu see siis nutitelefon, tahvelarvuti või sülearvuti, igal pool ja igal ajal, mis mitte ainult ei soodusta teie ettevõtte koostööd, vaid suurendab seda ka. Tänu pilvele töötatakse alati uusimate saadaolevate tehnoloogiatega. Kuna ettevõtte andmeid hoitakse tsentraalselt, saavad töötajad anda mitmele kolleegile, meeskonnale ja kolmandale osapoolele juurdepääsu oma failide vaatamiseks ja muutmiseks. Näiteks Office 365-s muudab Skype ärirakendus koostöö veelgi isiklikumaks ja tõhusamaks. Tänapäeval saab lisaks kiirsõnumite juurde pääsemise ja nende saatmisele ka konverentskõnesid otse Microsoft Wordist teha. Meeskond saab failidega hõlpsalt koos töötada, samal ajal kui pilv salvestab need automaatselt, et nad saaksid tulevikus igal ajal oma mobiilseadmete kaudu neid vaadata ja tööd jätkata. Pilvandmetöötluse kõrvalmõju on olnud andmete ja teabe suur hulk, mida organisatsioonid saavad kasutada oma äriprotsesside hindamiseks. Pilvesüsteemid võimaldavad usaldusväärselt koguda, jälgida ja analüüsida olulisi andmeid, mis võivad aidata organisatsioonidel protsesse värskendada või asendada, et tagada parem tulu. See võimaldab töökohal tõhusamalt toimida ning töötajatele määrata õigeid ülesandeid ja rolle.[2]

==== Digiturvalisus ====
Turvalisus on pikka aega olnud väljakutse paljudele ettevõtetele, eriti neile, kes tegelevad tundlike andmetega. COVID-19 pandeemia on veelgi kiirendanud kaugtööpoliitika kasutuselevõttu. See on pannud paljud mõtlema, kuidas rakendada paindlikku tööpoliitikat, tagades samas turvalisuse nii pandeemia ajal kui ka pärast. Kräkkerid on tõenäoliselt üks suurimaid ohte ettevõtetele, olenemata nende suurusest või tööstusest.[3] Ettevõtte Positive Technologies 2020 aasta aprillis väljastatud aruandes leiti, et organisatsioonidele suunatud küberrünnakud on tõusuteel, kasvades aastatel 2018–2019 19%. Enim sihitud sektorid olid valitsusorganisatsioonid ning tervishoiu- ja haridusasutused, mis said 54% kõigist rünnakutest.[4] Nõrkade paroolide otsimise, andmepüügi e-kirjade saatmise ning pahavara ja sotsiaalse manipuleerimise rünnakute abil saavad kräkkerid tuvastada nõrgad lingid ja võtta üle terved võrgud. Kuigi kräkkerid pakuvad pidevalt uusi ideid ja tehnikaid kasutajate ja ettevõtete petmiseks, aitab neid sageli töötajate hooletus (mis moodustab 70% andmetega seotud rikkumistest), küberturvalisuse alusteadmiste puudumine ning juhuslik kokkupuude veebis ja Internetis. Need on leiud identiteedivarguse ressursikeskuse (ITRC) aruandes, milles vaadeldi väga üksikasjalikult andmetega seotud rikkumiste levinumaid põhjuseid. Samuti leiti, et mõned andmetega seotud rikkumised on põhjustatud volitatud töötajate tahtlikust andmete vargusest, piiratud ja ebaturvalisi protokolle kasutavatest ettevõtetest ning halvasti kavandatud juurdepääsukontrollist. Tänapäeval leidub tööturul erinevaid lahendusi küberrünnakute vastu.[3]

Töötajad hoiavad kaasaskantavaid seadmeid, nagu sülearvutid ja mobiiltelefonid, alati turvalise pääsukoodiga lukustatuna. Turvaliste pääsukoodide loomiseks on palju võimalusi. Mõnel seadmel on biomeetrilised skannerid, samas kui teised kasutavad autentimiseks PIN- või maatriksipääsukoodi. Kui kasutatakse tekstiparooli, siis see peab olema iga konto jaoks kordumatu. Kriitiliste rakenduste ja kontode puhul nõutalse töötajatelt kahefaktorilise autentimise kasutamist. Kui töötatakse väljaspool kontorivõrku, tagatakse ohutus WiFi-ühenduse kasutades VPN-ga (virtualiseeritud personaalvõrk). VPN toimib turvalise tunnelina Internetis, krüptides liiklust. Rakendades oma kontori turvalises võrgus VPN-i, saavad töötajad reisida, tuginedes peakorteri kaitsekontrollile.[5]

==== Intelligentne virtuaalassistent ====
Intelligentsed virtuaalsed assistendid on intelligentse automatiseerimise areng, mis aitab organisatsioonidel suurendada isiklikku suhtlust klientidega. Need võimaldavad organisatsioonidel pakkuda isikupärastatud puudutust kõigile oma kontaktidele ja klientidele. Võimalus suhelda inimlikul viisil on suur edasiminek võrreldes sellega, kuidas ettevõtted on seni suutnud klientidega suhelda, mida kuni viimase ajani piiras töötajate suutlikkus või suures osas üldised massmeiliprogrammid. Intelligentse virtuaalse assistendi lahutamatu osa on loomuliku keele mõistmine ja loomuliku keele genereerimine. Conversica juhtivteadlase dr Sid Reddy sõnul eeldab see süsteemi olemasolu, mis klassifitseerib täpselt kavatsused ja olemid. Kavatsuse all peab ta silmas lõppkasutaja kavatsust – mida klient teha püüab? Üksus pakub sellele kavatsusele konteksti. Teisisõnu viitab olem teabele, millest on abi kasutaja päringule vastamisel. Teine kriitiline komponent on masinõpe, mis viitab arvuti võimele õppida ilma selgesõnaliselt programmeerimata ja saada saadava teabe abil "targemaks". Inimkeeled on uskumatult keerulised, nüansirikkad ja pidevas arengus.

Erinevate suuruste ja tegevusaladega ettevõtted otsivad põhifunktsioonide optimeerimiseks tehisintellekti, intelligentset automatiseerimist ja konkreetselt intelligentseid virtuaalseid assistente. Üks traditsiooniline äriaspekt, mis saab tehnoloogilist tõuget, on müük – selle asemel, et jätta oma tööjõu hooleks huvitatud väljavaadete poole pöördumine ja nende jälgimine, automatiseerib laiendatud tööjõud, milles virtuaalsed assistendid ja inimesed töötavad koos. Virtuaal assistendi kasutamine esmase kliendi ja juhtivate inimeste kaasamiseks ei asenda töötajaid, vaid võimaldab neil oma aega paremini hallata. InsideSales.com andmetel kulutavad müügiesindajad müümisele vaid 37 protsenti oma ajast. See tähendab, et suurem osa müüja ajast kulub tulu mittetoovatele tegevustele, nagu haldusülesanded (sisepoliitika ja kinnitustega tegelemine) ning sihtkontode ja klientide analüüsimine. Kuna tarbijate ootused kiirele, viisakale ja isikupärastatud suhtlusele kasvavad jätkuvalt, peavad ettevõtted kliendi äri teenimiseks täitma või ületama need vajadused. Ettevõted investeerivad lahendusse, mis tagab sobivalt soovitud kiire ja isikupärastatud tähelepanu. Tänapäeval saab kasutada intelligentseid virtuaalassistente, et aidata klientidel tunda, et neid kuulatakse ja nende vajadustega arvestatakse.[6]

== Tulevikuvaated ==

== Positiivsed küljed ==
Pea kogu tehnoloogiline innovatsioon on läbi ajaloo olnud ajendatud efektiivsuse tõstmise ning tööviljakuse suurendamise soovist, nii ka tööturul ja hariduses. Mida rohkem leiab aset töökohtade automatiseerimine, seda enam on inimtööjõul võimalik oma aega kulutada otstarbekamalt. Haridusvaldkonnas tähendab tehnoloogia areng ja rakendamine tõhusamat õppeprotsessi ning haritumaid ja pädevamaid kodanikke.

===Tööturg ja töökohad===

====Suurem produktiivsus====
Alates tööstusrevolutsioonist 19. sajandil on järjest rohkem hakatud inimtööjõu poolt täidetavaid ülesandeid automatiseerima. Kõige suurem mõju on sellel olnud tootmisele, kus tõuseb keskmine produktiivsus tänu tehnoloogiale igal aastal hinnanguliselt kuni 1.4% (VIIDE). Selle põhjuseks on asjaolu, et tootmises on suur roll töökohtadel, kus ülesanded on väga korduvad ja ühetaolised ja vähese komplekssuse tõttu robotitele sobivad. Tuntud näide automatiseerimisest tootmises on autotööstus, mis 20. sajandil oli masintööjõu kasutuselevõtmise poolest esirinnas. (VIIDE) Autode kokkupanek on inimeste jaoks raske ning aeganõudev töö, kuid robotite rakendamine võimaldas 1960. aastatel autotööstusel tõusta uuele efektiivsuse tasemele, ilma milleta ei oleks autod iial saanud nii populaarseks kui nad tänapäeval on.

====Täpsus====
Üks suuremaid probleeme inimtööjõu kasutamise puhul on inimlikud eksimused. Hooletusest tulenevate vigade eest ei ole kaitstud ka kõige kogenumad ja kohusetundlikumad töötajad. Seda mure on aga võimalik vähendada tehnoloogia abiga. Masinad suudavad täita sama ülesannet tuhandeid või isegi miljoneid kordi järjest ja seda sealjuures iga kord sama hästi kui identselt. 21. sajandil on roboteid hakatud kasutama ka keerulisemates valdkondades, näiteks kirurgias. Meditsiin on valdkond, kus inimlikul eksimusel võivad olla surmavad tagajärjed. Seega on loodud roboteid, mida kaugjuhtimise teel kontrollides saavad kirurgid läbi viia operatsioone ja muuta seeläbi eksimuse tõenäosuse kaduvväikseks. Kui inimest võivad kergesti mõjutada mitmed tegurid nagu näiteks meeleolu, töökeskkonna temperatuur, töökollektiiv, siis robotitele need faktorid ei mõju ning seeläbi saavutatav täpsus ületab ka täpseimate inimtööliste oma mitmekordselt. Täpseimate kirurgias ja tööstuses kasutatavate robotite viga jääb 1 mikromeetri piiridesse- see on täpsus, millest inimtööjõu puhul võib vaid unistada. (VIIDE)
====Tööohutus ja ergonoomika====
On olemas suur hulk ametikohti, kus eksisteerib pidev oht töötaja tervisele või isegi elule. Kui vanasti oli seesuguste ametitega kaasnev risk paratamatus, siis tänapäevane tehnoloogia on erinevates valdkondades suutnud vigastuste ja füüsilise koormusega kaasnevaid ohtusid suurel määral vähendada. Nii mõnigi töökoht, mille pidajad pidid varasemalt surmaga silmitsi seisma, on muudetud täiesti ohutuks. Näiteks demineerijad saavad pomme kahjutuks tehes kasutada moodsaid demineerimisroboteid, mida on võimalik juhtida sadade meetrite kauguselt. Nii saab vale liigutuse või muu vea korral viga vaid robot, kuid inimeluga ei juhtu midagi. Kuid tehnoloogia mõju tööohutusele pole alati nii dramaatiline. Ergonoomilised reguleeritavad lauad on muutnud kontoritöötajate elu lihtsamaks, sest nende abil saab vältida päev otsa samas asendis viibimist. Pika perioodi jooksul hoitud sundasenditega võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. On loodud ka seadmeid, mida kasutaja saab kinnitada oma seljale ning mis saadavad talle meeldetuletuseks signaali, kui istumisasend on kahjulik. Tänapäevastel monitoridel on automaatsed heledusemuutjad, mis kohandavad ekraani eredust sõltuvalt keskkonna valgustatusest, et kaitsta kasutaja silmi (VIIDE). Kõik sellised tooted kindlustavad, et töötajad oleks terved ning tagavad maksimaalse produktiivsuse.
====Töö kättesaadavus====
Kui veel mõned aastakümned tagasi oli reaalsus, et töö tegemiseks peab füüsiliselt töökohta kohale minema, siis kaasaegsete lahenduste abil on kaugtöö muudetud käepäraseks. Nii mõneski valdkonnas ei ole töötajate füüsiliselt kohalviibimine üldse oluline, sest nii tööülesandeid täita kui kollektiiviga suhelda saab ka interneti vahendusel. Tähelepanuväärse tõuke selle trendi arengus on andnud üleilmne Covid-19 pandeemia, millest ajendatuna pidid paljud tööandjad kohaldama kaugtöö võimalusi, et viiruse levikut ära hoida. On märkimisväärne, et uuringute tulemusena on töö viimine distantsile tõstnud töötajate produktiivsust keskmiselt 13 %. (VIIDE). Töö lahti sidumine füüsilisest kohalkäimisest võimaldab ettevõtetel värvata inimesi sõltumata nende asukohast. Näiteks võib ettevõte, mille peakontor on New Yorgis, vabalt tööle võtta spetsialisti, kes ise elab Pekingis, eeldusel et firma võimaldab kaugtööd. Tänu sellisele paindlikkusele on tööturg avatum ning seeläbi ka produktiivsem.

== Negatiivsed küljed ==

=== Õppeasutustes ===

=== Tööturul ===

== Allikad ==
1. https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ (Kasutatud 03.12.2021)

2. https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace (Kasutatud 03.12.2021)

3. https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ (Kasutatud 03.12.2021)

4. https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 (Kasutatud 03.12.2021)

5. https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ (Kasutatud 03.12.2021)

6. https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ (Kasutatud 03.12.2021)

Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses

2021-12-03T12:01:29Z

Tapaas: /* Tööohutus ja ergonoomika */

Tehnoloogia on saanud osaks meie elust. Uued tehnoloogiad ei ole enam vaid lisad, mida on tore omada, kuid ilma milleta saaks samahästi hakkama. Nüüdseks on neist saanud suhtluskeskmed, mis on tänapäeval ülioluliseks osaks meie eluist.

== Ajalugu ==

== Tänapäeva näited ==

=== Õppeasutustes ===

==== Tahvelarvuti ====
Tänapäeval aina rohkem vahetuvad koolides õpikud tahvelarvutite vastu. Need võimaldavad õpilastel teha virtuaalseid väljasõite peaaegu igasse sihtkohta, mida klassis käsitletakse. Mõned veebisaidid toetavad seda 360-kraadise videoga. Tegu on klassiruumis kaasaskantav uurimistööriistaga, mis võimaldab õpilastel ihaldavat informatsiooni uurida mõne hetkega koha pealt lahkumata. E-raamatud on loodud spetsiaalselt tahvelarvutites kasutamiseks, mistõttu lubatakse õpilastel kasutada oma tahvelarvuteid klassiruumis lugemiseks. Lisaks on tahvelarvutitel kõlarid, mis võimaldavad hõlpsalt kuulata audioraamatuid või teksti kõneks muutvaid e-raamatuid. Kasutades rakendusi nagu Tune In Radio, saavad õpilased kuulata oma tahvelarvutites muusikat, raadiosaateid ja podcaste kogu maailmast. Tahvelarvutid annavad võimaluse multimeediumiprojektide, koomiksite, raamatute, muusika ja muu loomiseks. Neid projekte saab jagada ja näidata oma õpetajate või kaasõpilastega. Tahvelarvutitel on kaamerad ja õige fototöötlusrakendusega saavad õpilased töötada loominguliste projektidega või lihtsalt dokumenteerida tunnitegevusi. Lisaks saab luua pilves klassi märkmete tegemise lehe, kuhu kõik õpilased saavad ideid ja märkmeid jagada. Internetist leidub palju kvaliteetseid haridusrakendusi, mida õpilased õppimise täiendamiseks kasutavad. Kõike alates matemaatika teisendusrakendustest kuni keeleõppe rakendusteni. Lisaks õpperakendustele on ka palju hariva väärtusega mänge.

=== Tööturul ===
Tänapäeval vajab digitaalset töökohta iga ettevõte, kus on kaugtöötajad, eesliinitöötajad, mitu asukohta või mis tahes muu takistus, mis takistab iga töötaja koos viibimist. Digitaalseid töökohatehnoloogiaid ei piira füüsilise maailma piirangud. Need võimaldavad töötajatel kokku tulla, ideid jagada ja suhelda sama hästi (mõnikord isegi paremini) kui nad seda koha pealt teeks. Tööjõu juhtimisest maksimaalselt kasu saamiseks on oluline olla kursis viimaste suundumuste ja arvutitehnoloogia uute edusammudega ettevõtluses.
==== Pilv ====
"Pilv" viitab serveritele, millele pääseb juurde Interneti kaudu ning nendes serverites töötavale tarkvarale ja andmebaasidele. Pilveserverid asuvad andmekeskustes üle kogu maailma. Pilvandmetöötlust kasutades ei pea kasutajad ja ettevõtted ise füüsilisi servereid haldama ega oma masinates tarkvararakendusi käivitama.[1]
See tööturul muudab äritegevuse maastikku, kus see kõik toimub. Pilve kaudu tegutsedes suudavad igas suuruses ettevõtted konkureerida turukonkurentidega viisil, mis varem oli ettekujuteldamatu. See taandub kapitalikulude ja üldkulude vähendamisele ning turule jõudmise kiiruse suurenemisele, mis võimaldab klientide ootusi täita. Ettevõte ei saa endale lubada pilve tempot alahinnata. Pilvega pole töötajad sunnitud oma laua taga töötama, ehk nad saavad töötada graafiku alusel, mis täiendab nende individuaalset rutiini. Nende tootlikkuse tase omakorda tõuseb, mis toob organisatsioonile kasu. Pilves töötamine võimaldab töötajatel pääseda oma dokumentidele ja failidele juurde mis tahes seadmest, olgu see siis nutitelefon, tahvelarvuti või sülearvuti, igal pool ja igal ajal, mis mitte ainult ei soodusta teie ettevõtte koostööd, vaid suurendab seda ka. Tänu pilvele töötatakse alati uusimate saadaolevate tehnoloogiatega. Kuna ettevõtte andmeid hoitakse tsentraalselt, saavad töötajad anda mitmele kolleegile, meeskonnale ja kolmandale osapoolele juurdepääsu oma failide vaatamiseks ja muutmiseks. Näiteks Office 365-s muudab Skype ärirakendus koostöö veelgi isiklikumaks ja tõhusamaks. Tänapäeval saab lisaks kiirsõnumite juurde pääsemise ja nende saatmisele ka konverentskõnesid otse Microsoft Wordist teha. Meeskond saab failidega hõlpsalt koos töötada, samal ajal kui pilv salvestab need automaatselt, et nad saaksid tulevikus igal ajal oma mobiilseadmete kaudu neid vaadata ja tööd jätkata. Pilvandmetöötluse kõrvalmõju on olnud andmete ja teabe suur hulk, mida organisatsioonid saavad kasutada oma äriprotsesside hindamiseks. Pilvesüsteemid võimaldavad usaldusväärselt koguda, jälgida ja analüüsida olulisi andmeid, mis võivad aidata organisatsioonidel protsesse värskendada või asendada, et tagada parem tulu. See võimaldab töökohal tõhusamalt toimida ning töötajatele määrata õigeid ülesandeid ja rolle.[2]

==== Digiturvalisus ====
Turvalisus on pikka aega olnud väljakutse paljudele ettevõtetele, eriti neile, kes tegelevad tundlike andmetega. COVID-19 pandeemia on veelgi kiirendanud kaugtööpoliitika kasutuselevõttu. See on pannud paljud mõtlema, kuidas rakendada paindlikku tööpoliitikat, tagades samas turvalisuse nii pandeemia ajal kui ka pärast. Kräkkerid on tõenäoliselt üks suurimaid ohte ettevõtetele, olenemata nende suurusest või tööstusest.[3] Ettevõtte Positive Technologies 2020 aasta aprillis väljastatud aruandes leiti, et organisatsioonidele suunatud küberrünnakud on tõusuteel, kasvades aastatel 2018–2019 19%. Enim sihitud sektorid olid valitsusorganisatsioonid ning tervishoiu- ja haridusasutused, mis said 54% kõigist rünnakutest.[4] Nõrkade paroolide otsimise, andmepüügi e-kirjade saatmise ning pahavara ja sotsiaalse manipuleerimise rünnakute abil saavad kräkkerid tuvastada nõrgad lingid ja võtta üle terved võrgud. Kuigi kräkkerid pakuvad pidevalt uusi ideid ja tehnikaid kasutajate ja ettevõtete petmiseks, aitab neid sageli töötajate hooletus (mis moodustab 70% andmetega seotud rikkumistest), küberturvalisuse alusteadmiste puudumine ning juhuslik kokkupuude veebis ja Internetis. Need on leiud identiteedivarguse ressursikeskuse (ITRC) aruandes, milles vaadeldi väga üksikasjalikult andmetega seotud rikkumiste levinumaid põhjuseid. Samuti leiti, et mõned andmetega seotud rikkumised on põhjustatud volitatud töötajate tahtlikust andmete vargusest, piiratud ja ebaturvalisi protokolle kasutavatest ettevõtetest ning halvasti kavandatud juurdepääsukontrollist. Tänapäeval leidub tööturul erinevaid lahendusi küberrünnakute vastu.[3]

Töötajad hoiavad kaasaskantavaid seadmeid, nagu sülearvutid ja mobiiltelefonid, alati turvalise pääsukoodiga lukustatuna. Turvaliste pääsukoodide loomiseks on palju võimalusi. Mõnel seadmel on biomeetrilised skannerid, samas kui teised kasutavad autentimiseks PIN- või maatriksipääsukoodi. Kui kasutatakse tekstiparooli, siis see peab olema iga konto jaoks kordumatu. Kriitiliste rakenduste ja kontode puhul nõutalse töötajatelt kahefaktorilise autentimise kasutamist. Kui töötatakse väljaspool kontorivõrku, tagatakse ohutus WiFi-ühenduse kasutades VPN-ga (virtualiseeritud personaalvõrk). VPN toimib turvalise tunnelina Internetis, krüptides liiklust. Rakendades oma kontori turvalises võrgus VPN-i, saavad töötajad reisida, tuginedes peakorteri kaitsekontrollile.[5]

==== Intelligentne virtuaalassistent ====
Intelligentsed virtuaalsed assistendid on intelligentse automatiseerimise areng, mis aitab organisatsioonidel suurendada isiklikku suhtlust klientidega. Need võimaldavad organisatsioonidel pakkuda isikupärastatud puudutust kõigile oma kontaktidele ja klientidele. Võimalus suhelda inimlikul viisil on suur edasiminek võrreldes sellega, kuidas ettevõtted on seni suutnud klientidega suhelda, mida kuni viimase ajani piiras töötajate suutlikkus või suures osas üldised massmeiliprogrammid. Intelligentse virtuaalse assistendi lahutamatu osa on loomuliku keele mõistmine ja loomuliku keele genereerimine. Conversica juhtivteadlase dr Sid Reddy sõnul eeldab see süsteemi olemasolu, mis klassifitseerib täpselt kavatsused ja olemid. Kavatsuse all peab ta silmas lõppkasutaja kavatsust – mida klient teha püüab? Üksus pakub sellele kavatsusele konteksti. Teisisõnu viitab olem teabele, millest on abi kasutaja päringule vastamisel. Teine kriitiline komponent on masinõpe, mis viitab arvuti võimele õppida ilma selgesõnaliselt programmeerimata ja saada saadava teabe abil "targemaks". Inimkeeled on uskumatult keerulised, nüansirikkad ja pidevas arengus.

Erinevate suuruste ja tegevusaladega ettevõtted otsivad põhifunktsioonide optimeerimiseks tehisintellekti, intelligentset automatiseerimist ja konkreetselt intelligentseid virtuaalseid assistente. Üks traditsiooniline äriaspekt, mis saab tehnoloogilist tõuget, on müük – selle asemel, et jätta oma tööjõu hooleks huvitatud väljavaadete poole pöördumine ja nende jälgimine, automatiseerib laiendatud tööjõud, milles virtuaalsed assistendid ja inimesed töötavad koos. Virtuaal assistendi kasutamine esmase kliendi ja juhtivate inimeste kaasamiseks ei asenda töötajaid, vaid võimaldab neil oma aega paremini hallata. InsideSales.com andmetel kulutavad müügiesindajad müümisele vaid 37 protsenti oma ajast. See tähendab, et suurem osa müüja ajast kulub tulu mittetoovatele tegevustele, nagu haldusülesanded (sisepoliitika ja kinnitustega tegelemine) ning sihtkontode ja klientide analüüsimine. Kuna tarbijate ootused kiirele, viisakale ja isikupärastatud suhtlusele kasvavad jätkuvalt, peavad ettevõtted kliendi äri teenimiseks täitma või ületama need vajadused. Ettevõted investeerivad lahendusse, mis tagab sobivalt soovitud kiire ja isikupärastatud tähelepanu. Tänapäeval saab kasutada intelligentseid virtuaalassistente, et aidata klientidel tunda, et neid kuulatakse ja nende vajadustega arvestatakse.[6]

== Tulevikuvaated ==

== Positiivsed küljed ==
Pea kogu tehnoloogiline innovatsioon on läbi ajaloo olnud ajendatud efektiivsuse tõstmise ning tööviljakuse suurendamise soovist, nii ka tööturul ja hariduses. Mida rohkem leiab aset töökohtade automatiseerimine, seda enam on inimtööjõul võimalik oma aega kulutada otstarbekamalt. Haridusvaldkonnas tähendab tehnoloogia areng ja rakendamine tõhusamat õppeprotsessi ning haritumaid ja pädevamaid kodanikke.

====Tööturg ja töökohad====
====Suurem produktiivsus====
Alates tööstusrevolutsioonist 19. sajandil on järjest rohkem hakatud inimtööjõu poolt täidetavaid ülesandeid automatiseerima. Kõige suurem mõju on sellel olnud tootmisele, kus tõuseb keskmine produktiivsus tänu tehnoloogiale igal aastal hinnanguliselt kuni 1.4% (VIIDE). Selle põhjuseks on asjaolu, et tootmises on suur roll töökohtadel, kus ülesanded on väga korduvad ja ühetaolised ja vähese komplekssuse tõttu robotitele sobivad. Tuntud näide automatiseerimisest tootmises on autotööstus, mis 20. sajandil oli masintööjõu kasutuselevõtmise poolest esirinnas. (VIIDE) Autode kokkupanek on inimeste jaoks raske ning aeganõudev töö, kuid robotite rakendamine võimaldas 1960. aastatel autotööstusel tõusta uuele efektiivsuse tasemele, ilma milleta ei oleks autod iial saanud nii populaarseks kui nad tänapäeval on.

====Täpsus====
Üks suuremaid probleeme inimtööjõu kasutamise puhul on inimlikud eksimused. Hooletusest tulenevate vigade eest ei ole kaitstud ka kõige kogenumad ja kohusetundlikumad töötajad. Seda mure on aga võimalik vähendada tehnoloogia abiga. Masinad suudavad täita sama ülesannet tuhandeid või isegi miljoneid kordi järjest ja seda sealjuures iga kord sama hästi kui identselt. 21. sajandil on roboteid hakatud kasutama ka keerulisemates valdkondades, näiteks kirurgias. Meditsiin on valdkond, kus inimlikul eksimusel võivad olla surmavad tagajärjed. Seega on loodud roboteid, mida kaugjuhtimise teel kontrollides saavad kirurgid läbi viia operatsioone ja muuta seeläbi eksimuse tõenäosuse kaduvväikseks. Kui inimest võivad kergesti mõjutada mitmed tegurid nagu näiteks meeleolu, töökeskkonna temperatuur, töökollektiiv, siis robotitele need faktorid ei mõju ning seeläbi saavutatav täpsus ületab ka täpseimate inimtööliste oma mitmekordselt. Täpseimate kirurgias ja tööstuses kasutatavate robotite viga jääb 1 mikromeetri piiridesse- see on täpsus, millest inimtööjõu puhul võib vaid unistada. (VIIDE)
====Tööohutus ja ergonoomika====
On olemas suur hulk ametikohti, kus eksisteerib pidev oht töötaja tervisele või isegi elule. Kui vanasti oli seesuguste ametitega kaasnev risk paratamatus, siis tänapäevane tehnoloogia on erinevates valdkondades suutnud vigastuste ja füüsilise koormusega kaasnevaid ohtusid suurel määral vähendada. Nii mõnigi töökoht, mille pidajad pidid varasemalt surmaga silmitsi seisma, on muudetud täiesti ohutuks. Näiteks demineerijad saavad pomme kahjutuks tehes kasutada moodsaid demineerimisroboteid, mida on võimalik juhtida sadade meetrite kauguselt. Nii saab vale liigutuse või muu vea korral viga vaid robot, kuid inimeluga ei juhtu midagi. Kuid tehnoloogia mõju tööohutusele pole alati nii dramaatiline. Ergonoomilised reguleeritavad lauad on muutnud kontoritöötajate elu lihtsamaks, sest nende abil saab vältida päev otsa samas asendis viibimist. Pika perioodi jooksul hoitud sundasenditega võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. On loodud ka seadmeid, mida kasutaja saab kinnitada oma seljale ning mis saadavad talle meeldetuletuseks signaali, kui istumisasend on kahjulik. Tänapäevastel monitoridel on automaatsed heledusemuutjad, mis kohandavad ekraani eredust sõltuvalt keskkonna valgustatusest, et kaitsta kasutaja silmi (VIIDE). Kõik sellised tooted kindlustavad, et töötajad oleks terved ning tagavad maksimaalse produktiivsuse.
====Töö kättesaadavus====
Kui veel mõned aastakümned tagasi oli reaalsus, et töö tegemiseks peab füüsiliselt töökohta kohale minema, siis kaasaegsete lahenduste abil on kaugtöö muudetud käepäraseks. Nii mõneski valdkonnas ei ole töötajate füüsiliselt kohalviibimine üldse oluline, sest nii tööülesandeid täita kui kollektiiviga suhelda saab ka interneti vahendusel. Tähelepanuväärse tõuke selle trendi arengus on andnud üleilmne Covid-19 pandeemia, millest ajendatuna pidid paljud tööandjad kohaldama kaugtöö võimalusi, et viiruse levikut ära hoida. On märkimisväärne, et uuringute tulemusena on töö viimine distantsile tõstnud töötajate produktiivsust keskmiselt 13 %. (VIIDE). Töö lahti sidumine füüsilisest kohalkäimisest võimaldab ettevõtetel värvata inimesi sõltumata nende asukohast. Näiteks võib ettevõte, mille peakontor on New Yorgis, vabalt tööle võtta spetsialisti, kes ise elab Pekingis, eeldusel et firma võimaldab kaugtööd. Tänu sellisele paindlikkusele on tööturg avatum ning seeläbi ka produktiivsem.

== Negatiivsed küljed ==

=== Õppeasutustes ===

=== Tööturul ===

== Allikad ==
1. https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ (Kasutatud 03.12.2021)

2. https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace (Kasutatud 03.12.2021)

3. https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ (Kasutatud 03.12.2021)

4. https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 (Kasutatud 03.12.2021)

5. https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ (Kasutatud 03.12.2021)

6. https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ (Kasutatud 03.12.2021)

Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses

2021-12-03T12:00:53Z

Tapaas: /* Täpsus */

Tehnoloogia on saanud osaks meie elust. Uued tehnoloogiad ei ole enam vaid lisad, mida on tore omada, kuid ilma milleta saaks samahästi hakkama. Nüüdseks on neist saanud suhtluskeskmed, mis on tänapäeval ülioluliseks osaks meie eluist.

== Ajalugu ==

== Tänapäeva näited ==

=== Õppeasutustes ===

==== Tahvelarvuti ====

=== Tööturul ===
Tänapäeval vajab digitaalset töökohta iga ettevõte, kus on kaugtöötajad, eesliinitöötajad, mitu asukohta või mis tahes muu takistus, mis takistab iga töötaja koos viibimist. Digitaalseid töökohatehnoloogiaid ei piira füüsilise maailma piirangud. Need võimaldavad töötajatel kokku tulla, ideid jagada ja suhelda sama hästi (mõnikord isegi paremini) kui nad seda koha pealt teeks. Tööjõu juhtimisest maksimaalselt kasu saamiseks on oluline olla kursis viimaste suundumuste ja arvutitehnoloogia uute edusammudega ettevõtluses.
==== Pilv ====
"Pilv" viitab serveritele, millele pääseb juurde Interneti kaudu ning nendes serverites töötavale tarkvarale ja andmebaasidele. Pilveserverid asuvad andmekeskustes üle kogu maailma. Pilvandmetöötlust kasutades ei pea kasutajad ja ettevõtted ise füüsilisi servereid haldama ega oma masinates tarkvararakendusi käivitama.[1]
See tööturul muudab äritegevuse maastikku, kus see kõik toimub. Pilve kaudu tegutsedes suudavad igas suuruses ettevõtted konkureerida turukonkurentidega viisil, mis varem oli ettekujuteldamatu. See taandub kapitalikulude ja üldkulude vähendamisele ning turule jõudmise kiiruse suurenemisele, mis võimaldab klientide ootusi täita. Ettevõte ei saa endale lubada pilve tempot alahinnata. Pilvega pole töötajad sunnitud oma laua taga töötama, ehk nad saavad töötada graafiku alusel, mis täiendab nende individuaalset rutiini. Nende tootlikkuse tase omakorda tõuseb, mis toob organisatsioonile kasu. Pilves töötamine võimaldab töötajatel pääseda oma dokumentidele ja failidele juurde mis tahes seadmest, olgu see siis nutitelefon, tahvelarvuti või sülearvuti, igal pool ja igal ajal, mis mitte ainult ei soodusta teie ettevõtte koostööd, vaid suurendab seda ka. Tänu pilvele töötatakse alati uusimate saadaolevate tehnoloogiatega. Kuna ettevõtte andmeid hoitakse tsentraalselt, saavad töötajad anda mitmele kolleegile, meeskonnale ja kolmandale osapoolele juurdepääsu oma failide vaatamiseks ja muutmiseks. Näiteks Office 365-s muudab Skype ärirakendus koostöö veelgi isiklikumaks ja tõhusamaks. Tänapäeval saab lisaks kiirsõnumite juurde pääsemise ja nende saatmisele ka konverentskõnesid otse Microsoft Wordist teha. Meeskond saab failidega hõlpsalt koos töötada, samal ajal kui pilv salvestab need automaatselt, et nad saaksid tulevikus igal ajal oma mobiilseadmete kaudu neid vaadata ja tööd jätkata. Pilvandmetöötluse kõrvalmõju on olnud andmete ja teabe suur hulk, mida organisatsioonid saavad kasutada oma äriprotsesside hindamiseks. Pilvesüsteemid võimaldavad usaldusväärselt koguda, jälgida ja analüüsida olulisi andmeid, mis võivad aidata organisatsioonidel protsesse värskendada või asendada, et tagada parem tulu. See võimaldab töökohal tõhusamalt toimida ning töötajatele määrata õigeid ülesandeid ja rolle.[2]

==== Digiturvalisus ====
Turvalisus on pikka aega olnud väljakutse paljudele ettevõtetele, eriti neile, kes tegelevad tundlike andmetega. COVID-19 pandeemia on veelgi kiirendanud kaugtööpoliitika kasutuselevõttu. See on pannud paljud mõtlema, kuidas rakendada paindlikku tööpoliitikat, tagades samas turvalisuse nii pandeemia ajal kui ka pärast. Kräkkerid on tõenäoliselt üks suurimaid ohte ettevõtetele, olenemata nende suurusest või tööstusest.[3] Ettevõtte Positive Technologies 2020 aasta aprillis väljastatud aruandes leiti, et organisatsioonidele suunatud küberrünnakud on tõusuteel, kasvades aastatel 2018–2019 19%. Enim sihitud sektorid olid valitsusorganisatsioonid ning tervishoiu- ja haridusasutused, mis said 54% kõigist rünnakutest.[4] Nõrkade paroolide otsimise, andmepüügi e-kirjade saatmise ning pahavara ja sotsiaalse manipuleerimise rünnakute abil saavad kräkkerid tuvastada nõrgad lingid ja võtta üle terved võrgud. Kuigi kräkkerid pakuvad pidevalt uusi ideid ja tehnikaid kasutajate ja ettevõtete petmiseks, aitab neid sageli töötajate hooletus (mis moodustab 70% andmetega seotud rikkumistest), küberturvalisuse alusteadmiste puudumine ning juhuslik kokkupuude veebis ja Internetis. Need on leiud identiteedivarguse ressursikeskuse (ITRC) aruandes, milles vaadeldi väga üksikasjalikult andmetega seotud rikkumiste levinumaid põhjuseid. Samuti leiti, et mõned andmetega seotud rikkumised on põhjustatud volitatud töötajate tahtlikust andmete vargusest, piiratud ja ebaturvalisi protokolle kasutavatest ettevõtetest ning halvasti kavandatud juurdepääsukontrollist. Tänapäeval leidub tööturul erinevaid lahendusi küberrünnakute vastu.[3]

Töötajad hoiavad kaasaskantavaid seadmeid, nagu sülearvutid ja mobiiltelefonid, alati turvalise pääsukoodiga lukustatuna. Turvaliste pääsukoodide loomiseks on palju võimalusi. Mõnel seadmel on biomeetrilised skannerid, samas kui teised kasutavad autentimiseks PIN- või maatriksipääsukoodi. Kui kasutatakse tekstiparooli, siis see peab olema iga konto jaoks kordumatu. Kriitiliste rakenduste ja kontode puhul nõutalse töötajatelt kahefaktorilise autentimise kasutamist. Kui töötatakse väljaspool kontorivõrku, tagatakse ohutus WiFi-ühenduse kasutades VPN-ga (virtualiseeritud personaalvõrk). VPN toimib turvalise tunnelina Internetis, krüptides liiklust. Rakendades oma kontori turvalises võrgus VPN-i, saavad töötajad reisida, tuginedes peakorteri kaitsekontrollile.[5]

==== Intelligentne virtuaalassistent ====
Intelligentsed virtuaalsed assistendid on intelligentse automatiseerimise areng, mis aitab organisatsioonidel suurendada isiklikku suhtlust klientidega. Need võimaldavad organisatsioonidel pakkuda isikupärastatud puudutust kõigile oma kontaktidele ja klientidele. Võimalus suhelda inimlikul viisil on suur edasiminek võrreldes sellega, kuidas ettevõtted on seni suutnud klientidega suhelda, mida kuni viimase ajani piiras töötajate suutlikkus või suures osas üldised massmeiliprogrammid. Intelligentse virtuaalse assistendi lahutamatu osa on loomuliku keele mõistmine ja loomuliku keele genereerimine. Conversica juhtivteadlase dr Sid Reddy sõnul eeldab see süsteemi olemasolu, mis klassifitseerib täpselt kavatsused ja olemid. Kavatsuse all peab ta silmas lõppkasutaja kavatsust – mida klient teha püüab? Üksus pakub sellele kavatsusele konteksti. Teisisõnu viitab olem teabele, millest on abi kasutaja päringule vastamisel. Teine kriitiline komponent on masinõpe, mis viitab arvuti võimele õppida ilma selgesõnaliselt programmeerimata ja saada saadava teabe abil "targemaks". Inimkeeled on uskumatult keerulised, nüansirikkad ja pidevas arengus.

Erinevate suuruste ja tegevusaladega ettevõtted otsivad põhifunktsioonide optimeerimiseks tehisintellekti, intelligentset automatiseerimist ja konkreetselt intelligentseid virtuaalseid assistente. Üks traditsiooniline äriaspekt, mis saab tehnoloogilist tõuget, on müük – selle asemel, et jätta oma tööjõu hooleks huvitatud väljavaadete poole pöördumine ja nende jälgimine, automatiseerib laiendatud tööjõud, milles virtuaalsed assistendid ja inimesed töötavad koos. Virtuaal assistendi kasutamine esmase kliendi ja juhtivate inimeste kaasamiseks ei asenda töötajaid, vaid võimaldab neil oma aega paremini hallata. InsideSales.com andmetel kulutavad müügiesindajad müümisele vaid 37 protsenti oma ajast. See tähendab, et suurem osa müüja ajast kulub tulu mittetoovatele tegevustele, nagu haldusülesanded (sisepoliitika ja kinnitustega tegelemine) ning sihtkontode ja klientide analüüsimine. Kuna tarbijate ootused kiirele, viisakale ja isikupärastatud suhtlusele kasvavad jätkuvalt, peavad ettevõtted kliendi äri teenimiseks täitma või ületama need vajadused. Ettevõted investeerivad lahendusse, mis tagab sobivalt soovitud kiire ja isikupärastatud tähelepanu. Tänapäeval saab kasutada intelligentseid virtuaalassistente, et aidata klientidel tunda, et neid kuulatakse ja nende vajadustega arvestatakse.[6]

== Tulevikuvaated ==

== Positiivsed küljed ==
Pea kogu tehnoloogiline innovatsioon on läbi ajaloo olnud ajendatud efektiivsuse tõstmise ning tööviljakuse suurendamise soovist, nii ka tööturul ja hariduses. Mida rohkem leiab aset töökohtade automatiseerimine, seda enam on inimtööjõul võimalik oma aega kulutada otstarbekamalt. Haridusvaldkonnas tähendab tehnoloogia areng ja rakendamine tõhusamat õppeprotsessi ning haritumaid ja pädevamaid kodanikke.

====Tööturg ja töökohad====
====Suurem produktiivsus====
Alates tööstusrevolutsioonist 19. sajandil on järjest rohkem hakatud inimtööjõu poolt täidetavaid ülesandeid automatiseerima. Kõige suurem mõju on sellel olnud tootmisele, kus tõuseb keskmine produktiivsus tänu tehnoloogiale igal aastal hinnanguliselt kuni 1.4% (VIIDE). Selle põhjuseks on asjaolu, et tootmises on suur roll töökohtadel, kus ülesanded on väga korduvad ja ühetaolised ja vähese komplekssuse tõttu robotitele sobivad. Tuntud näide automatiseerimisest tootmises on autotööstus, mis 20. sajandil oli masintööjõu kasutuselevõtmise poolest esirinnas. (VIIDE) Autode kokkupanek on inimeste jaoks raske ning aeganõudev töö, kuid robotite rakendamine võimaldas 1960. aastatel autotööstusel tõusta uuele efektiivsuse tasemele, ilma milleta ei oleks autod iial saanud nii populaarseks kui nad tänapäeval on.

====Täpsus====
Üks suuremaid probleeme inimtööjõu kasutamise puhul on inimlikud eksimused. Hooletusest tulenevate vigade eest ei ole kaitstud ka kõige kogenumad ja kohusetundlikumad töötajad. Seda mure on aga võimalik vähendada tehnoloogia abiga. Masinad suudavad täita sama ülesannet tuhandeid või isegi miljoneid kordi järjest ja seda sealjuures iga kord sama hästi kui identselt. 21. sajandil on roboteid hakatud kasutama ka keerulisemates valdkondades, näiteks kirurgias. Meditsiin on valdkond, kus inimlikul eksimusel võivad olla surmavad tagajärjed. Seega on loodud roboteid, mida kaugjuhtimise teel kontrollides saavad kirurgid läbi viia operatsioone ja muuta seeläbi eksimuse tõenäosuse kaduvväikseks. Kui inimest võivad kergesti mõjutada mitmed tegurid nagu näiteks meeleolu, töökeskkonna temperatuur, töökollektiiv, siis robotitele need faktorid ei mõju ning seeläbi saavutatav täpsus ületab ka täpseimate inimtööliste oma mitmekordselt. Täpseimate kirurgias ja tööstuses kasutatavate robotite viga jääb 1 mikromeetri piiridesse- see on täpsus, millest inimtööjõu puhul võib vaid unistada. (VIIDE)
====Tööohutus ja ergonoomika====
On olemas suur hulk ametikohti, kus eksisteerib pidev oht töötaja tervisele või isegi elule. Kui vanasti oli seesuguste ametitega kaasnev risk paratamatus, siis tänapäevane tehnoloogia on erinevates valdkondades suutnud vigastuste ja füüsilise koormusega kaasnevaid ohtusid suurel määral vähendada. Nii mõnigi töökoht, mille pidajad pidid varasemalt surmaga silmitsi seisma, on muudetud täiesti ohutuks. Näiteks demineerijad saavad pomme kahjutuks tehes kasutada moodsaid demineerimisroboteid, mida on võimalik juhtida sadade meetrite kauguselt. Nii saab vale liigutuse või muu vea korral viga vaid robot, kuid inimeluga ei juhtu midagi. Kuid tehnoloogia mõju tööohutusele pole alati nii dramaatiline. Ergonoomilised reguleeritavad lauad on muutnud kontoritöötajate elu lihtsamaks, sest nende abil saab vältida päev otsa samas asendis viibimist. Pika perioodi jooksul hoitud sundasenditega võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. On loodud ka seadmeid, mida kasutaja saab kinnitada oma seljale ning mis saadavad talle meeldetuletuseks signaali, kui istumisasend on kahjulik. Tänapäevastel monitoridel on automaatsed heledusemuutjad, mis kohandavad ekraani eredust sõltuvalt keskkonna valgustatusest, et kaitsta kasutaja silmi (VIIDE). Kõik sellised tooted kindlustavad, et töötajad oleks terved ning tagavad maksimaalse produktiivsuse.

== Negatiivsed küljed ==

=== Õppeasutustes ===

=== Tööturul ===

== Allikad ==
1. https://www.cloudflare.com/learning/cloud/what-is-the-cloud/ (Kasutatud 03.12.2021)

2. https://www.splashtop.com/cloud-computing-redefining-workplace (Kasutatud 03.12.2021)

3. https://www.exoplatform.com/blog/digital-workplace-security-challenges-and-best-practices/ (Kasutatud 03.12.2021)

4. https://www.ptsecurity.com/ww-en/analytics/cybersecurity-threatscape-2019/#id2 (Kasutatud 03.12.2021)

5. https://www.cisecurity.org/blog/6-cybersecurity-tips-to-keep-your-workplace-safe-online/ (Kasutatud 03.12.2021)

6. https://www.conversica.com/blog/intelligent-virtual-assistant-and-business/ (Kasutatud 03.12.2021)

Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses

2021-12-03T12:00:14Z

Tapaas: /* Suurem produktiivsus */

Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses

2021-12-03T11:59:14Z

Tapaas: /* Tööturg ja töökohad */

Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses

2021-12-03T11:59:01Z

Tapaas: /* Suurem produktiivsus */

Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses

2021-12-03T11:58:52Z

Tapaas: /* Tööturg ja töökohad */

Tehnoloogilised lahendused tööturul ja õppeasutuses

2021-12-03T11:58:13Z

Tapaas: /* Positiivsed küljed */

E-ITSPEA rühmatööd

2021-09-19T18:48:24Z

Tapaas:

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]

Siia tuleks panna kursuse toimumise ajal kirja rühmatööde teemad ja asukohad.

Rühm 1
Teema: "Miks kardetakse tehisintellekti?"
Rühmaliikmed: Marjam Nesterova, Kaisa Liiv, Katre Siller, Timur Habibulin, Kristina Aprelkova. https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kailii.

Rühm 2
Teema: "Infojagamise ohud sotsiaalmeedias"
Rühmaliikmed: Maido Paalmäe, Triinu Pärnapuu, Rasmus Pidim, Karl Rikkonen, Reino Veskimäe

Rühm 3
Teema: "Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head."
Rühmaliikmed: Jevgenia Dõmša, Laura Reins, Hanna Ilves, Sandra-Liis Mägi, Alicia Ljogkaja https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Jedoms

Rühm 4
Teema: "Infotehnoloogilise ühiskonna apokalüpsis? - ülemaailmne elektrikatkestus"
Rühmaliikmed: Triinu-Liis Vaikma, Alice Buht, Grete Eerikson, Mari-Liis Gabrel

Rühm 5
Teema: "IT mõju ühiskonnale"
Rühmaliikmed: Timo Kund, Markus Kostabi, Romet Tony Jõenurm, Joonas Klemmer

Rühm 6
Teema: "Autonoomsed sõidukid"
Rühmaliikmed: Joosep Mart Männik, Roma Imran Tariq, Danyil Kurbatov, Ahto Jalak, Svetlana Suhhorukova.

Rühm 7
Teema: "Malearvutid ja Deep Blue"
Rühmaliikmed: Markus Johan Aug, Kati Lõhmus, Getter Saar

Rühm 8
Teema: "Esoteerilised programmeerimiskeeled"
Rühmaliikmed: Taeri Saar, Dariana Aav, Mikkel Paat, Timur Tamberg, Gen Lee
https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Taesaa

Rühm 9
Teema: "Internetisuhtluse viisid ja sotsiaalsed aspektid"
Rühmaliikmed: Anet Mitt, Andžei Veidenbaum, Tanel Loigam, Reio Opromei, Maria Bljahhina

Rühm 10
Teema: "Darkwebi kõige nõutumad tooted ja teenused"
Rühmaliikmed: Vitali Logvin, Roman Mihhejev, Sergei Razguljajev, Vladislav Širjajev, Anneli Väli

Rühm 11
Teema: "Digitaalõiguste haldamine vs illegaalne rakendustarkvara"
Rühmaliikmed: Sten Tammemäe, Aleksander Kampus, Markus Martin, Roger Käosaar

Rühm 12
Teema: "Transhumanism ja tehnoloogia areng"
Rühmaliikmed: Eke-Martin Paas, Randel Tõnismaa, Thomas Väärtnõu

Rühm 13
Teema: "VR võimalused ja tulevik"
Rühmaliikmed: Daniil Iljin, Nastasya Molodezheva, Olga Nehajeva, Kristofer Putšinin

Rühm 14
Teema: "Mida on muutnud või võiks muuta minu elus IoT"
Rühmaliikmed: Timur Tamberg, Ander Austa, Silver Mihkel Salujärv, Ats Kiisa, Marek Ott

Rühm 15
Teema: "Õuna revolutsioon - Newtonist Jobsini"
Rühmaliikmed: Diana Labunets, Darja Obuhhova, Robert Unt, Jegor Borissov, Valeri Tšernov.

Rühm 16
Teema: Digitaalsed lahendused tööturul ja õppeasutustes
Rühmaliikmed: Daniel Vasser, Karol-Ari Krimses, Kätlin Rajamäe, Steven Salmistu, Talis Paas
[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]
[[Category:ITSPEA]]

E-ITSPEA osalejad

2021-09-04T10:45:58Z

Tapaas:

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]

Siia võiks kursuse toimumise ajal igaüks lisada enda pärisnime ja ajaveebi (blogi) aadressi.

NBǃ Kes lisab end hiljem, palun pange end nimekirja lõppu. Kusagilt nimekirja keskelt uusi tulijaid välja kaevata on üsna tüütu. ː(

Õppejõud: Kaido Kikkas, https://jora.kakupesa.net

Tudengid:
* Alice Buht https://itspeaalice.blogspot.com/
* Platon Matšinski https://platon1721.blogspot.com/
* Ronald-Reigor Lehtsaar https://maagilineit.blogspot.com/
* Fjodor Sekajev https://fjsekablog.blogspot.com/
* Andžei Veidenbaum https://veidenbaum.blogspot.com
* Janne Jürimaa https://itspeajanne.blogspot.com/
* Sten Tammemäe https://stammemae.blogspot.com
* Diana Labunets https://dilabu.blogspot.com/
* Aleksander Kampus https://alkamp.blogspot.com/
* Sergei Razguljajev https://serazg.blogspot.com/
* Danyil Kurbatov https://dakurb.blogspot.com/
* Arne Antov https://aranto777.blogspot.com/
* Kirill Seredjuk https://1kuras1.blogspot.com/
* Jegor Borissov https://jegorborissov.blogspot.com/
* Edgar Vildt https://edgarvildt21.blogspot.com/
* Olga Nehajeva https://onitspea.blogspot.com/
* Markus Johan Aug https://markaug.blogspot.com/
* Vitali Logvin https://hotdog2001.blogspot.com/
* Kirill Mošegov https://kirillmoshegov.blogspot.com/
* Mikkel Paat https://itspeamikkel.blogspot.com/
* Deniz Levašjov https://den812.blogspot.com/
* Renat Aparin https://renn812.blogspot.com/
* Liina Tamme https://itspealood.blogspot.com/
* Darja Obuhhova https://daobuh.blogspot.com/
* Doloores Orav https://oravatiny.blogspot.com/
* Marjam Nesterova https://manestitspea.blogspot.com/
* Gen Lee https://interneedus.ee/
* Kristina Kavelitš https://krkave.blogspot.com/
* Gleb Poljakov https://moonlighthecatum.blogspot.com/
* Nicole Rudakova https://ncruda.blogspot.com/
* Henrik Jõesalu https://hensuj.wordpress.com/
* Taavi Hansing https://taaviitspea.blogspot.com/
* Maria Bljahhina https://marbljitspea.blogspot.com/
* Triinu-Liis Vaikma https://triinuv.blogspot.com/
* Kristofer Putšinin https://krisput1720.blogspot.com/
* Daniil Iljin https://dailji.blogspot.com/
* Valeri Tšernov https://valerisuurblog.blogspot.com/
* Erik Martin Murde https://erikmitspea.blogspot.com/
* Kristina Aprelkova https://kristinaaprelkova.blogspot.com/
* Markus Martin https://markusmajaveeb.blogspot.com/
* Matthias Linder https://mlinderinfotech.blogspot.com/
* Taeri Saar https://tsaaripea.wordpress.com
* Joonas Mattisen https://jmattisen.blogspot.com/
* Romet Tony Jõenurm https://rometjoenurm.blogspot.com/
* Maido Paalmäe https://icy0004mp2021.wordpress.com/
* Nikita Kašnikov https://nikitakasnikov.blogspot.com/
* Aleks Laagus https://aleksblogib.blogspot.com/
* Jaanus Lapkin https://lapkinjaanus.blogspot.com/
* Timur Habibulin https://timur67.blogspot.com/
* Daniel Lepman https://dalepm.blogspot.com/
* Illimar Kuldkepp https://ilkuld.blogspot.com/
* Kaisa Liiv https://itspeakaisa.blogspot.com/
* Ander Austa https://anderausta.blogspot.com/
* Marek Ott https://marekoo.blogspot.com/
* Ingmar Olmaru https://ingmarolmaru.blogspot.com/
* Romet Reino https://romutblog.blogspot.com/
* Karl Stefan Lill https://karlslill.blogspot.com/
* Martin Ratas https://mratas.blogspot.com/
* Karl Rikkonen https://icy0004-it.blogspot.com/
* Timur Tamberg https://timurblogib.wordpress.com/
* Rasmus Pidim https://itspea-rasmusp.blogspot.com/
* Roma Imran Tariq https://romatariq.blogspot.com/
* Roman Mihhejev https://ananas-ubijca.blogspot.com/
* Robert Unt https://robunt.blogspot.com/
* Aleksandr Borovkov https://aleksandrtaltech.blogspot.com/
* Mathias Ranna https://mathiasranna.blogspot.com/
* Liisa Kõmmits https://liisaalgus.blogspot.com/
* Daniel Vasser https://dvasser.blogspot.com/
* Dmitri Sobolev https://blog.dsobit.eu/
* Grete Eerikson https://gretee-itspea.blogspot.com/
* Emil Mihhailov https://itspea-emil.blogspot.com/
* Vladislav Širjajev https://bjiad.blogspot.com/
* Ahto Jalak https://ahtoj.github.io/blogi/
* Magnus Epkin https://magnusepk.blogspot.com/
* Ariana Leštšuk https://arilest.blogspot.com/
* Fred Kaur https://fredxtech.wordpress.com/
* Kätlin Rajamäe https://eitspeakrajamae.wordpress.com
* Martin Trumann https://martintrumann.gitlab.io/blog/
* Stefan Kivvistik https://stkivv.blogspot.com/
* Violetta Zakorzhevskaya https://vizakorz.blogspot.com/
* Semjon Isajevski https://semjon-isajevski.blogspot.com/
* Joonas Klemmer https://joklem.blogspot.com/
* Silver Peuša https://silverpq.blogspot.com/
* Joosep Mart Männik https://joosepmannik.blogspot.com/
* Oskar Laak https://oslaak.blogspot.com/
* Talis Paas https://paastalisitspea.blogspot.com/
Kursuse foorumi ja blogide RSS-vooge koondav OPML-fail ilmub siia ca nädal peale järjekordse kursuse algust.

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]
[[Category:ITSPEA]]