ICO wiki - User contributions [en]

Mdadm

2016-01-13T20:08:41Z

Tkerna: /* Kokkuvõte */

Triinu Kerna AK31

== Sissejuhatus ==

Antud referaat annab väikse ülevaate Linuxis spetsiifilist ülesannet täitvast programmist MDADM, mis aitab hallata ja monitoorida tarkvara RAID seadmeid. Tegemist on täpsemalt siis tarkvaralise RAID haldusvahendiga. [https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm[2]] Lisaks annab ülevaate tarkvaralistest RAIDidest, millega on tegemist ja millised on olemasolevad erinevad tasemed.

== Mida kujutab endast MDADM ==

MDADM on programm, mida saab kasutada MD seadmete loomiseks, haldamiseks ja monitoorimiseks. Näiteks pakub ta funktsionaalsust RAID tööriista pakettidele. Erinevused RAID tööriistal ja MDADMil on:
*MDADM on üksik program, mitte programmide kogum
*Võimaldab teostada (peaaegu) kõiki oma funktsionaalsusi, sealjuures omamata konfiguratsiooni faili ja ei kasuta seda ka mitte vaikimisi. Ühtlasi pakub MDADM abi konfiguratsioonifailide haldamisel
*MDADM võimaldab ette anda infot massiivide kohta, mida RAID tööriist ei võimalda
*MDADM ei kasuta /etc/raitab, RAID tööriista konfiguratsiooni faili üldse. MDADMil on teistsugune konfiguratsiooni fail, teise formaadiga ja teisel eesmärgi

[http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html[1]]

== MDADM tarkvara paigaldamine ==

apt-get install mdadm

Paigaldamise tulemusena lisatakse süsteemi:

*/sbin/mdadm
*/etc/default/mdadm
*/etc/mdamd/mdadm.conf
*/etc/init.d/mdadm
*/usr/share/initramfs-tools
*/lib/modules/2.6.26-2-amd64/kernel/drivers/md
[http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga[3]]

== RAID tasemed ==

* '''RAID 0''' - andmed jaotatakse plokkidena (hargsalvestus). Suurendab andmeedastuskiirust, kuid RAID 0 massiivis ei ole veakindlust. Selles massiivis jaotatakse andmed kõikidele ketastele välja arvatud ühele ketastest, mida kasutatakse veaparanduskoodi kirjutamiseks. Kui üks ketas massiivis puruneb, kaob kogu massiiv ja seda ei ole võimalik parandada. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID0 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/temp -l raid0 -n 4 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde2
[http://www.auul.pri.ee/wiki/Tarkvaralise_mdadm_RAID_kasutamine_operatsioonis%C3%BCsteemiga_Debian_Squeeze#Sissejuhatus[5]]
* '''RAID 1''' – peegeldamine teisele kettale, (peegelsalvestus). Andmed on kirjutatud identselt mitmele kettale. RAID 1 massiiv võimaldab pärast ketta hävimist tööd jätkata, kuni on olemas vähemalt üks töötav ketas. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID1 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid1 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2
mdadm: array /dev/md/home started.
[http://www.auul.pri.ee/wiki/Tarkvaralise_mdadm_RAID_kasutamine_operatsioonis%C3%BCsteemiga_Debian_Squeeze#Sissejuhatus[5]]
* '''RAID 2''' – andmed jaotatakse bittidena, kasutatakse veaparanduskoodi. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse ketaste vahel bittidena. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 3''' – andmed jaotatakse baitidena plokkide kaupa, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinformatsioon. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse baidi kaupa ketaste vahel. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 4''' – andmed jaotatakse plokkidena, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinfo. Paarsusinfo kirjutatakse ainult ühele kindlale kettale. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 5''' – andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kõikidele ketastele. Ühe ketta purunemisel massiiv ei hävine ega mõjuta edasise töö tegemist (töö ei peatu, kuid on aeglasem, sest kettal olnud andmed arvutatakse). Teise ketta purunemisel hävinevad massiivis olevad andmed. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 6''' - Andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kahte erinevasse kohta. Saab jätkata tööd ka pärast kahe ketta purunemist. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID6 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid6 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde3
[http://www.auul.pri.ee/wiki/Tarkvaralise_mdadm_RAID_kasutamine_operatsioonis%C3%BCsteemiga_Debian_Squeeze#Sissejuhatus[5]]

== MDADM eelised ja puudused ==

===== Eelised =====
* vaba tarkvara, mis on hästi dokumenteeritud ja suure kasutuskogemusega
* testitud korralikult paljudel ja saadaolevatel GNU/Linux jaotustel
* sõltumatu riistvarast
* töötab peaaegu kõikidel HDD kontrolleritel (RAID või mitte RAID), mis toetab Linuxit
* suudab ära teha palju rohkem, kui mistahes tasuta RAID riistvara
* lihtne seadistada
* palju featuure kasutamiseks
* paindlik oma töös
* hea jõudlus
* monitooring
* hea investeering aega

===== Puudused =====
* operatsioonisüsteemi pole võimalik ülesse seadistada RAID5 ja RAID6ga

[http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/[6]]

== Näiteid operatsioonidest ==

===== Massiivi detailse info vaatamine =====
<pre>
mdadm --detail /dev/md1
/dev/md1:
Version : 0.90
Creation Time : Mon Jun 20 16:08:13 2011
Raid Level : raid10
Array Size : 244195904 (232.88 GiB 250.06 GB)
Used Dev Size : 244195904 (232.88 GiB 250.06 GB)
Raid Devices : 2
Total Devices : 2
Preferred Minor : 1
Persistence : Superblock is persistent

Update Time : Fri Jul 4 16:03:17 2014
State : clean
Active Devices : 2
Working Devices : 2
Failed Devices : 0
Spare Devices : 0

Layout : near=2
Chunk Size : 64K

UUID : a0d44a20:b41dda0a:e9c548a1:a3e98bee
Events : 0.866

Number Major Minor RaidDevice State
0 8 33 0 active sync /dev/sdc1
1 8 49 1 active sync /dev/sdd1 </pre>

===== Stop =====

Kasutades -S võimalust, saab peatada jooksvat massiivi
<pre>
mdadm -S /dev/md1
</pre>

===== Massiivi ümbernimetamine =====
<pre>
mdadm --detail /dev/md1 ## get detail physical drive info
mdadm -S /dev/md1
mdadm --assemble /dev/md2 --super-minor=0 --update=super-minor /dev/sdc1 /dev/sdd1
</pre>

===== Massiivide juhtimine =====
Manage käsku kasutades on võimalik lisada või kustutada kettaid toimivast massiivist. Seda käsku on hea kasutada näiteks katkise ketta eemaldamiseks, varuketta või asendusketta lisamiseks.
Allpool on toodud näide, kus üks kõvaketas on hävinud ja toimub vahetus.
<pre>
1. Staatuse kontrollimiseks kasutada
mdadm -E või
cat /proc/mdstat

2. Kõvaketta katkiseks märkimine. Korrata allolevaid tegevusi, kui katkiseid kettaid on rohkem kui üks.
mdadm /dev/md1 --fail /dev/sdc1
või kasutada katkiseks märkimine ja kustutamine ühes käsus
mdadm /dev/md1 --fail /dev/sdc1 --remove /dev/sdc1

3. Asendada füüsiline ketas ja määrata partitsioon
sfdisk -d /dev/sdd | sfdisk /dev/sdc

4. Määrata uue ketta partitsioonid massiivi
mdadm /dev/md1 --add /dev/sdc1

5. Monitoorida massiivi
</pre>
[http://fibrevillage.com/storage/54-mdadm-a-tool-for-software-array-in-linux[6]]

== Kokkuvõte ==

Kokkuvõtlikult võib öelda, et tegemist on lihtsa ja usaldusväärse tööriistaga, kui on vaja kiiresti ja hõlpsasti teostada operatsioone ketastega. Mis kõige tähtsam MDADM on lihtne seadistada, võimaldab teostada väga paljusid operatsioone ja kasutamiseks täiesti tasuta.

== Kasutatud kirjandus ==
[1] http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html

[2] https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm

[3] http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga

[4] https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed

[5] http://www.auul.pri.ee/wiki/Tarkvaralise_mdadm_RAID_kasutamine_operatsioonis%C3%BCsteemiga_Debian_Squeeze#Sissejuhatus

[6] http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/

[7] http://fibrevillage.com/storage/54-mdadm-a-tool-for-software-array-in-linux
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Mdadm

2016-01-13T20:07:13Z

Tkerna: /* MDADM eelised ja puudused */

Triinu Kerna AK31

== Sissejuhatus ==

Antud referaat annab väikse ülevaate Linuxis spetsiifilist ülesannet täitvast programmist MDADM, mis aitab hallata ja monitoorida tarkvara RAID seadmeid. Tegemist on täpsemalt siis tarkvaralise RAID haldusvahendiga. [https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm[2]] Lisaks annab ülevaate tarkvaralistest RAIDidest, millega on tegemist ja millised on olemasolevad erinevad tasemed.

== Mida kujutab endast MDADM ==

MDADM on programm, mida saab kasutada MD seadmete loomiseks, haldamiseks ja monitoorimiseks. Näiteks pakub ta funktsionaalsust RAID tööriista pakettidele. Erinevused RAID tööriistal ja MDADMil on:
*MDADM on üksik program, mitte programmide kogum
*Võimaldab teostada (peaaegu) kõiki oma funktsionaalsusi, sealjuures omamata konfiguratsiooni faili ja ei kasuta seda ka mitte vaikimisi. Ühtlasi pakub MDADM abi konfiguratsioonifailide haldamisel
*MDADM võimaldab ette anda infot massiivide kohta, mida RAID tööriist ei võimalda
*MDADM ei kasuta /etc/raitab, RAID tööriista konfiguratsiooni faili üldse. MDADMil on teistsugune konfiguratsiooni fail, teise formaadiga ja teisel eesmärgi

[http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html[1]]

== MDADM tarkvara paigaldamine ==

apt-get install mdadm

Paigaldamise tulemusena lisatakse süsteemi:

*/sbin/mdadm
*/etc/default/mdadm
*/etc/mdamd/mdadm.conf
*/etc/init.d/mdadm
*/usr/share/initramfs-tools
*/lib/modules/2.6.26-2-amd64/kernel/drivers/md
[http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga[3]]

== RAID tasemed ==

* '''RAID 0''' - andmed jaotatakse plokkidena (hargsalvestus). Suurendab andmeedastuskiirust, kuid RAID 0 massiivis ei ole veakindlust. Selles massiivis jaotatakse andmed kõikidele ketastele välja arvatud ühele ketastest, mida kasutatakse veaparanduskoodi kirjutamiseks. Kui üks ketas massiivis puruneb, kaob kogu massiiv ja seda ei ole võimalik parandada. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID0 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/temp -l raid0 -n 4 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde2
[http://www.auul.pri.ee/wiki/Tarkvaralise_mdadm_RAID_kasutamine_operatsioonis%C3%BCsteemiga_Debian_Squeeze#Sissejuhatus[5]]
* '''RAID 1''' – peegeldamine teisele kettale, (peegelsalvestus). Andmed on kirjutatud identselt mitmele kettale. RAID 1 massiiv võimaldab pärast ketta hävimist tööd jätkata, kuni on olemas vähemalt üks töötav ketas. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID1 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid1 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2
mdadm: array /dev/md/home started.
[http://www.auul.pri.ee/wiki/Tarkvaralise_mdadm_RAID_kasutamine_operatsioonis%C3%BCsteemiga_Debian_Squeeze#Sissejuhatus[5]]
* '''RAID 2''' – andmed jaotatakse bittidena, kasutatakse veaparanduskoodi. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse ketaste vahel bittidena. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 3''' – andmed jaotatakse baitidena plokkide kaupa, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinformatsioon. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse baidi kaupa ketaste vahel. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 4''' – andmed jaotatakse plokkidena, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinfo. Paarsusinfo kirjutatakse ainult ühele kindlale kettale. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 5''' – andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kõikidele ketastele. Ühe ketta purunemisel massiiv ei hävine ega mõjuta edasise töö tegemist (töö ei peatu, kuid on aeglasem, sest kettal olnud andmed arvutatakse). Teise ketta purunemisel hävinevad massiivis olevad andmed. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 6''' - Andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kahte erinevasse kohta. Saab jätkata tööd ka pärast kahe ketta purunemist. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID6 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid6 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde3
[http://www.auul.pri.ee/wiki/Tarkvaralise_mdadm_RAID_kasutamine_operatsioonis%C3%BCsteemiga_Debian_Squeeze#Sissejuhatus[5]]

== MDADM eelised ja puudused ==

===== Eelised =====
* vaba tarkvara, mis on hästi dokumenteeritud ja suure kasutuskogemusega
* testitud korralikult paljudel ja saadaolevatel GNU/Linux jaotustel
* sõltumatu riistvarast
* töötab peaaegu kõikidel HDD kontrolleritel (RAID või mitte RAID), mis toetab Linuxit
* suudab ära teha palju rohkem, kui mistahes tasuta RAID riistvara
* lihtne seadistada
* palju featuure kasutamiseks
* paindlik oma töös
* hea jõudlus
* monitooring
* hea investeering aega

===== Puudused =====
* operatsioonisüsteemi pole võimalik ülesse seadistada RAID5 ja RAID6ga

[http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/[6]]

== Näiteid operatsioonidest ==

===== Massiivi detailse info vaatamine =====
<pre>
mdadm --detail /dev/md1
/dev/md1:
Version : 0.90
Creation Time : Mon Jun 20 16:08:13 2011
Raid Level : raid10
Array Size : 244195904 (232.88 GiB 250.06 GB)
Used Dev Size : 244195904 (232.88 GiB 250.06 GB)
Raid Devices : 2
Total Devices : 2
Preferred Minor : 1
Persistence : Superblock is persistent

Update Time : Fri Jul 4 16:03:17 2014
State : clean
Active Devices : 2
Working Devices : 2
Failed Devices : 0
Spare Devices : 0

Layout : near=2
Chunk Size : 64K

UUID : a0d44a20:b41dda0a:e9c548a1:a3e98bee
Events : 0.866

Number Major Minor RaidDevice State
0 8 33 0 active sync /dev/sdc1
1 8 49 1 active sync /dev/sdd1 </pre>

===== Stop =====

Kasutades -S võimalust, saab peatada jooksvat massiivi
<pre>
mdadm -S /dev/md1
</pre>

===== Massiivi ümbernimetamine =====
<pre>
mdadm --detail /dev/md1 ## get detail physical drive info
mdadm -S /dev/md1
mdadm --assemble /dev/md2 --super-minor=0 --update=super-minor /dev/sdc1 /dev/sdd1
</pre>

===== Massiivide juhtimine =====
Manage käsku kasutades on võimalik lisada või kustutada kettaid toimivast massiivist. Seda käsku on hea kasutada näiteks katkise ketta eemaldamiseks, varuketta või asendusketta lisamiseks.
Allpool on toodud näide, kus üks kõvaketas on hävinud ja toimub vahetus.
<pre>
1. Staatuse kontrollimiseks kasutada
mdadm -E või
cat /proc/mdstat

2. Kõvaketta katkiseks märkimine. Korrata allolevaid tegevusi, kui katkiseid kettaid on rohkem kui üks.
mdadm /dev/md1 --fail /dev/sdc1
või kasutada katkiseks märkimine ja kustutamine ühes käsus
mdadm /dev/md1 --fail /dev/sdc1 --remove /dev/sdc1

3. Asendada füüsiline ketas ja määrata partitsioon
sfdisk -d /dev/sdd | sfdisk /dev/sdc

4. Määrata uue ketta partitsioonid massiivi
mdadm /dev/md1 --add /dev/sdc1

5. Monitoorida massiivi
</pre>
[http://fibrevillage.com/storage/54-mdadm-a-tool-for-software-array-in-linux[6]]

== Kokkuvõte ==

Kokkuvõtlikult võib öelda, et tegemist on lihtsa ja usaldusväärse tööriistaga, kui on vaja kiiresti ja hõlpsasti teostada operatsioone ketastega. Mis kõige tähtsam mdadm on lihtne seadistada, võimaldab teostada väga paljusid operatsioone ja kasutamiseks täiesti tasuta.

== Kasutatud kirjandus ==
[1] http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html

[2] https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm

[3] http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga

[4] https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed

[5] http://www.auul.pri.ee/wiki/Tarkvaralise_mdadm_RAID_kasutamine_operatsioonis%C3%BCsteemiga_Debian_Squeeze#Sissejuhatus

[6] http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/

[7] http://fibrevillage.com/storage/54-mdadm-a-tool-for-software-array-in-linux
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Mdadm

2016-01-13T20:04:47Z

Tkerna: /* Mida kujutab endast MDADM */

Triinu Kerna AK31

== Sissejuhatus ==

Antud referaat annab väikse ülevaate Linuxis spetsiifilist ülesannet täitvast programmist MDADM, mis aitab hallata ja monitoorida tarkvara RAID seadmeid. Tegemist on täpsemalt siis tarkvaralise RAID haldusvahendiga. [https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm[2]] Lisaks annab ülevaate tarkvaralistest RAIDidest, millega on tegemist ja millised on olemasolevad erinevad tasemed.

== Mida kujutab endast MDADM ==

MDADM on programm, mida saab kasutada MD seadmete loomiseks, haldamiseks ja monitoorimiseks. Näiteks pakub ta funktsionaalsust RAID tööriista pakettidele. Erinevused RAID tööriistal ja MDADMil on:
*MDADM on üksik program, mitte programmide kogum
*Võimaldab teostada (peaaegu) kõiki oma funktsionaalsusi, sealjuures omamata konfiguratsiooni faili ja ei kasuta seda ka mitte vaikimisi. Ühtlasi pakub MDADM abi konfiguratsioonifailide haldamisel
*MDADM võimaldab ette anda infot massiivide kohta, mida RAID tööriist ei võimalda
*MDADM ei kasuta /etc/raitab, RAID tööriista konfiguratsiooni faili üldse. MDADMil on teistsugune konfiguratsiooni fail, teise formaadiga ja teisel eesmärgi

[http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html[1]]

== MDADM tarkvara paigaldamine ==

apt-get install mdadm

Paigaldamise tulemusena lisatakse süsteemi:

*/sbin/mdadm
*/etc/default/mdadm
*/etc/mdamd/mdadm.conf
*/etc/init.d/mdadm
*/usr/share/initramfs-tools
*/lib/modules/2.6.26-2-amd64/kernel/drivers/md
[http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga[3]]

== RAID tasemed ==

* '''RAID 0''' - andmed jaotatakse plokkidena (hargsalvestus). Suurendab andmeedastuskiirust, kuid RAID 0 massiivis ei ole veakindlust. Selles massiivis jaotatakse andmed kõikidele ketastele välja arvatud ühele ketastest, mida kasutatakse veaparanduskoodi kirjutamiseks. Kui üks ketas massiivis puruneb, kaob kogu massiiv ja seda ei ole võimalik parandada. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID0 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/temp -l raid0 -n 4 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde2
[http://www.auul.pri.ee/wiki/Tarkvaralise_mdadm_RAID_kasutamine_operatsioonis%C3%BCsteemiga_Debian_Squeeze#Sissejuhatus[5]]
* '''RAID 1''' – peegeldamine teisele kettale, (peegelsalvestus). Andmed on kirjutatud identselt mitmele kettale. RAID 1 massiiv võimaldab pärast ketta hävimist tööd jätkata, kuni on olemas vähemalt üks töötav ketas. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID1 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid1 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2
mdadm: array /dev/md/home started.
[http://www.auul.pri.ee/wiki/Tarkvaralise_mdadm_RAID_kasutamine_operatsioonis%C3%BCsteemiga_Debian_Squeeze#Sissejuhatus[5]]
* '''RAID 2''' – andmed jaotatakse bittidena, kasutatakse veaparanduskoodi. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse ketaste vahel bittidena. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 3''' – andmed jaotatakse baitidena plokkide kaupa, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinformatsioon. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse baidi kaupa ketaste vahel. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 4''' – andmed jaotatakse plokkidena, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinfo. Paarsusinfo kirjutatakse ainult ühele kindlale kettale. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 5''' – andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kõikidele ketastele. Ühe ketta purunemisel massiiv ei hävine ega mõjuta edasise töö tegemist (töö ei peatu, kuid on aeglasem, sest kettal olnud andmed arvutatakse). Teise ketta purunemisel hävinevad massiivis olevad andmed. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 6''' - Andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kahte erinevasse kohta. Saab jätkata tööd ka pärast kahe ketta purunemist. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID6 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid6 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde3
[http://www.auul.pri.ee/wiki/Tarkvaralise_mdadm_RAID_kasutamine_operatsioonis%C3%BCsteemiga_Debian_Squeeze#Sissejuhatus[5]]

== MDADM eelised ja puudused ==

===== Eelised =====
* mdadm on vaba tarkvara, mis on hästi dokumenteeritud ja suure kasutuskogemusega
* testitud korralikult paljudel ja saadaolevatel GNU/Linux jaotustes
* sõltumatu riistvarast
* töötab peaaegu kõikidel HDD kontrolleritel (RAID või mitte RAID), mis toetab Linuxit
* suudab ära teha palju rohkem, kui mistahes tasuta RAID riistvara
* lihtne seadistada
* palju featuure kasutamiseks
* paindlik oma töös
* hea jõudlus
* monitooring
* hea investeering aega

===== Puudused =====
* operatsioonisüsteemi pole võimalik ülesse seadistada RAID5 ja RAID6ga

[http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/[6]]

== Näiteid operatsioonidest ==

===== Massiivi detailse info vaatamine =====
<pre>
mdadm --detail /dev/md1
/dev/md1:
Version : 0.90
Creation Time : Mon Jun 20 16:08:13 2011
Raid Level : raid10
Array Size : 244195904 (232.88 GiB 250.06 GB)
Used Dev Size : 244195904 (232.88 GiB 250.06 GB)
Raid Devices : 2
Total Devices : 2
Preferred Minor : 1
Persistence : Superblock is persistent

Update Time : Fri Jul 4 16:03:17 2014
State : clean
Active Devices : 2
Working Devices : 2
Failed Devices : 0
Spare Devices : 0

Layout : near=2
Chunk Size : 64K

UUID : a0d44a20:b41dda0a:e9c548a1:a3e98bee
Events : 0.866

Number Major Minor RaidDevice State
0 8 33 0 active sync /dev/sdc1
1 8 49 1 active sync /dev/sdd1 </pre>

===== Stop =====

Kasutades -S võimalust, saab peatada jooksvat massiivi
<pre>
mdadm -S /dev/md1
</pre>

===== Massiivi ümbernimetamine =====
<pre>
mdadm --detail /dev/md1 ## get detail physical drive info
mdadm -S /dev/md1
mdadm --assemble /dev/md2 --super-minor=0 --update=super-minor /dev/sdc1 /dev/sdd1
</pre>

===== Massiivide juhtimine =====
Manage käsku kasutades on võimalik lisada või kustutada kettaid toimivast massiivist. Seda käsku on hea kasutada näiteks katkise ketta eemaldamiseks, varuketta või asendusketta lisamiseks.
Allpool on toodud näide, kus üks kõvaketas on hävinud ja toimub vahetus.
<pre>
1. Staatuse kontrollimiseks kasutada
mdadm -E või
cat /proc/mdstat

2. Kõvaketta katkiseks märkimine. Korrata allolevaid tegevusi, kui katkiseid kettaid on rohkem kui üks.
mdadm /dev/md1 --fail /dev/sdc1
või kasutada katkiseks märkimine ja kustutamine ühes käsus
mdadm /dev/md1 --fail /dev/sdc1 --remove /dev/sdc1

3. Asendada füüsiline ketas ja määrata partitsioon
sfdisk -d /dev/sdd | sfdisk /dev/sdc

4. Määrata uue ketta partitsioonid massiivi
mdadm /dev/md1 --add /dev/sdc1

5. Monitoorida massiivi
</pre>
[http://fibrevillage.com/storage/54-mdadm-a-tool-for-software-array-in-linux[6]]

== Kokkuvõte ==

Kokkuvõtlikult võib öelda, et tegemist on lihtsa ja usaldusväärse tööriistaga, kui on vaja kiiresti ja hõlpsasti teostada operatsioone ketastega. Mis kõige tähtsam mdadm on lihtne seadistada, võimaldab teostada väga paljusid operatsioone ja kasutamiseks täiesti tasuta.

== Kasutatud kirjandus ==
[1] http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html

[2] https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm

[3] http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga

[4] https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed

[5] http://www.auul.pri.ee/wiki/Tarkvaralise_mdadm_RAID_kasutamine_operatsioonis%C3%BCsteemiga_Debian_Squeeze#Sissejuhatus

[6] http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/

[7] http://fibrevillage.com/storage/54-mdadm-a-tool-for-software-array-in-linux
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Mdadm

2016-01-13T20:03:39Z

Tkerna: /* Sissejuhatus */

Triinu Kerna AK31

== Sissejuhatus ==

Antud referaat annab väikse ülevaate Linuxis spetsiifilist ülesannet täitvast programmist MDADM, mis aitab hallata ja monitoorida tarkvara RAID seadmeid. Tegemist on täpsemalt siis tarkvaralise RAID haldusvahendiga. [https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm[2]] Lisaks annab ülevaate tarkvaralistest RAIDidest, millega on tegemist ja millised on olemasolevad erinevad tasemed.

== Mida kujutab endast MDADM ==

MDADM on programm, mida saab kasutada MD seadmete loomiseks, haldamiseks ja monitoorimiseks. Näiteks pakub ta funktsionaalsust RAID tööriista pakettidele. Erinevused RAID tööriistal ja MDADMil on:
*MDADM on üksik program, mitte programmide kogum
*Võimaldab teostada (peaaegu) kõiki oma funktsionaalsusi, sealjuures omamata konfiguratsiooni faili ja ei kasuta seda ka mitte vaikimisi. Ühtlasi pakub MDADM abi konfiguratsioonifailide haldamisel
*MDADM võimaldab ette anda infot massiivide kohtam mida RAID tööriist ei võimalda
*MDADM ei kasuta /etc/raitab, RAID tööriista konfiguratsiooni faili üldse. MDADMil on teistsugune konfiguratsiooni fail, teise formaadiga ja teisel eesmärgi

[http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html[1]]

== MDADM tarkvara paigaldamine ==

apt-get install mdadm

Paigaldamise tulemusena lisatakse süsteemi:

*/sbin/mdadm
*/etc/default/mdadm
*/etc/mdamd/mdadm.conf
*/etc/init.d/mdadm
*/usr/share/initramfs-tools
*/lib/modules/2.6.26-2-amd64/kernel/drivers/md
[http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga[3]]

== RAID tasemed ==

* '''RAID 0''' - andmed jaotatakse plokkidena (hargsalvestus). Suurendab andmeedastuskiirust, kuid RAID 0 massiivis ei ole veakindlust. Selles massiivis jaotatakse andmed kõikidele ketastele välja arvatud ühele ketastest, mida kasutatakse veaparanduskoodi kirjutamiseks. Kui üks ketas massiivis puruneb, kaob kogu massiiv ja seda ei ole võimalik parandada. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID0 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/temp -l raid0 -n 4 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde2
[http://www.auul.pri.ee/wiki/Tarkvaralise_mdadm_RAID_kasutamine_operatsioonis%C3%BCsteemiga_Debian_Squeeze#Sissejuhatus[5]]
* '''RAID 1''' – peegeldamine teisele kettale, (peegelsalvestus). Andmed on kirjutatud identselt mitmele kettale. RAID 1 massiiv võimaldab pärast ketta hävimist tööd jätkata, kuni on olemas vähemalt üks töötav ketas. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID1 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid1 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2
mdadm: array /dev/md/home started.
[http://www.auul.pri.ee/wiki/Tarkvaralise_mdadm_RAID_kasutamine_operatsioonis%C3%BCsteemiga_Debian_Squeeze#Sissejuhatus[5]]
* '''RAID 2''' – andmed jaotatakse bittidena, kasutatakse veaparanduskoodi. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse ketaste vahel bittidena. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 3''' – andmed jaotatakse baitidena plokkide kaupa, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinformatsioon. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse baidi kaupa ketaste vahel. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 4''' – andmed jaotatakse plokkidena, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinfo. Paarsusinfo kirjutatakse ainult ühele kindlale kettale. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 5''' – andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kõikidele ketastele. Ühe ketta purunemisel massiiv ei hävine ega mõjuta edasise töö tegemist (töö ei peatu, kuid on aeglasem, sest kettal olnud andmed arvutatakse). Teise ketta purunemisel hävinevad massiivis olevad andmed. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 6''' - Andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kahte erinevasse kohta. Saab jätkata tööd ka pärast kahe ketta purunemist. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID6 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid6 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde3
[http://www.auul.pri.ee/wiki/Tarkvaralise_mdadm_RAID_kasutamine_operatsioonis%C3%BCsteemiga_Debian_Squeeze#Sissejuhatus[5]]

== MDADM eelised ja puudused ==

===== Eelised =====
* mdadm on vaba tarkvara, mis on hästi dokumenteeritud ja suure kasutuskogemusega
* testitud korralikult paljudel ja saadaolevatel GNU/Linux jaotustes
* sõltumatu riistvarast
* töötab peaaegu kõikidel HDD kontrolleritel (RAID või mitte RAID), mis toetab Linuxit
* suudab ära teha palju rohkem, kui mistahes tasuta RAID riistvara
* lihtne seadistada
* palju featuure kasutamiseks
* paindlik oma töös
* hea jõudlus
* monitooring
* hea investeering aega

===== Puudused =====
* operatsioonisüsteemi pole võimalik ülesse seadistada RAID5 ja RAID6ga

[http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/[6]]

== Näiteid operatsioonidest ==

===== Massiivi detailse info vaatamine =====
<pre>
mdadm --detail /dev/md1
/dev/md1:
Version : 0.90
Creation Time : Mon Jun 20 16:08:13 2011
Raid Level : raid10
Array Size : 244195904 (232.88 GiB 250.06 GB)
Used Dev Size : 244195904 (232.88 GiB 250.06 GB)
Raid Devices : 2
Total Devices : 2
Preferred Minor : 1
Persistence : Superblock is persistent

Update Time : Fri Jul 4 16:03:17 2014
State : clean
Active Devices : 2
Working Devices : 2
Failed Devices : 0
Spare Devices : 0

Layout : near=2
Chunk Size : 64K

UUID : a0d44a20:b41dda0a:e9c548a1:a3e98bee
Events : 0.866

Number Major Minor RaidDevice State
0 8 33 0 active sync /dev/sdc1
1 8 49 1 active sync /dev/sdd1 </pre>

===== Stop =====

Kasutades -S võimalust, saab peatada jooksvat massiivi
<pre>
mdadm -S /dev/md1
</pre>

===== Massiivi ümbernimetamine =====
<pre>
mdadm --detail /dev/md1 ## get detail physical drive info
mdadm -S /dev/md1
mdadm --assemble /dev/md2 --super-minor=0 --update=super-minor /dev/sdc1 /dev/sdd1
</pre>

===== Massiivide juhtimine =====
Manage käsku kasutades on võimalik lisada või kustutada kettaid toimivast massiivist. Seda käsku on hea kasutada näiteks katkise ketta eemaldamiseks, varuketta või asendusketta lisamiseks.
Allpool on toodud näide, kus üks kõvaketas on hävinud ja toimub vahetus.
<pre>
1. Staatuse kontrollimiseks kasutada
mdadm -E või
cat /proc/mdstat

2. Kõvaketta katkiseks märkimine. Korrata allolevaid tegevusi, kui katkiseid kettaid on rohkem kui üks.
mdadm /dev/md1 --fail /dev/sdc1
või kasutada katkiseks märkimine ja kustutamine ühes käsus
mdadm /dev/md1 --fail /dev/sdc1 --remove /dev/sdc1

3. Asendada füüsiline ketas ja määrata partitsioon
sfdisk -d /dev/sdd | sfdisk /dev/sdc

4. Määrata uue ketta partitsioonid massiivi
mdadm /dev/md1 --add /dev/sdc1

5. Monitoorida massiivi
</pre>
[http://fibrevillage.com/storage/54-mdadm-a-tool-for-software-array-in-linux[6]]

== Kokkuvõte ==

Kokkuvõtlikult võib öelda, et tegemist on lihtsa ja usaldusväärse tööriistaga, kui on vaja kiiresti ja hõlpsasti teostada operatsioone ketastega. Mis kõige tähtsam mdadm on lihtne seadistada, võimaldab teostada väga paljusid operatsioone ja kasutamiseks täiesti tasuta.

== Kasutatud kirjandus ==
[1] http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html

[2] https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm

[3] http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga

[4] https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed

[5] http://www.auul.pri.ee/wiki/Tarkvaralise_mdadm_RAID_kasutamine_operatsioonis%C3%BCsteemiga_Debian_Squeeze#Sissejuhatus

[6] http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/

[7] http://fibrevillage.com/storage/54-mdadm-a-tool-for-software-array-in-linux
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Mdadm

2016-01-13T20:01:38Z

Tkerna: /* Kokkuvõte */

Triinu Kerna AK31

== Sissejuhatus ==

Antud referaat annab väikse ülevaate Linuxis spetsiifilist ülesannet täitvast programmist mdadm, mis aitab hallata ja monitoorida tarkvara RAID seadmeid. Tegemist on täpsemalt siis tarkvaralise RAID haldusvahendiga. [https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm[2]] Lisaks annab ülevaate tarkvaralistest RAIDidest, millega on tegemist ja millised on olemasolevad erinevad tasemed.

== Mida kujutab endast MDADM ==

MDADM on programm, mida saab kasutada MD seadmete loomiseks, haldamiseks ja monitoorimiseks. Näiteks pakub ta funktsionaalsust RAID tööriista pakettidele. Erinevused RAID tööriistal ja MDADMil on:
*MDADM on üksik program, mitte programmide kogum
*Võimaldab teostada (peaaegu) kõiki oma funktsionaalsusi, sealjuures omamata konfiguratsiooni faili ja ei kasuta seda ka mitte vaikimisi. Ühtlasi pakub MDADM abi konfiguratsioonifailide haldamisel
*MDADM võimaldab ette anda infot massiivide kohtam mida RAID tööriist ei võimalda
*MDADM ei kasuta /etc/raitab, RAID tööriista konfiguratsiooni faili üldse. MDADMil on teistsugune konfiguratsiooni fail, teise formaadiga ja teisel eesmärgi

[http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html[1]]

== MDADM tarkvara paigaldamine ==

apt-get install mdadm

Paigaldamise tulemusena lisatakse süsteemi:

*/sbin/mdadm
*/etc/default/mdadm
*/etc/mdamd/mdadm.conf
*/etc/init.d/mdadm
*/usr/share/initramfs-tools
*/lib/modules/2.6.26-2-amd64/kernel/drivers/md
[http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga[3]]

== RAID tasemed ==

* '''RAID 0''' - andmed jaotatakse plokkidena (hargsalvestus). Suurendab andmeedastuskiirust, kuid RAID 0 massiivis ei ole veakindlust. Selles massiivis jaotatakse andmed kõikidele ketastele välja arvatud ühele ketastest, mida kasutatakse veaparanduskoodi kirjutamiseks. Kui üks ketas massiivis puruneb, kaob kogu massiiv ja seda ei ole võimalik parandada. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID0 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/temp -l raid0 -n 4 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde2
[http://www.auul.pri.ee/wiki/Tarkvaralise_mdadm_RAID_kasutamine_operatsioonis%C3%BCsteemiga_Debian_Squeeze#Sissejuhatus[5]]
* '''RAID 1''' – peegeldamine teisele kettale, (peegelsalvestus). Andmed on kirjutatud identselt mitmele kettale. RAID 1 massiiv võimaldab pärast ketta hävimist tööd jätkata, kuni on olemas vähemalt üks töötav ketas. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID1 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid1 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2
mdadm: array /dev/md/home started.
[http://www.auul.pri.ee/wiki/Tarkvaralise_mdadm_RAID_kasutamine_operatsioonis%C3%BCsteemiga_Debian_Squeeze#Sissejuhatus[5]]
* '''RAID 2''' – andmed jaotatakse bittidena, kasutatakse veaparanduskoodi. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse ketaste vahel bittidena. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 3''' – andmed jaotatakse baitidena plokkide kaupa, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinformatsioon. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse baidi kaupa ketaste vahel. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 4''' – andmed jaotatakse plokkidena, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinfo. Paarsusinfo kirjutatakse ainult ühele kindlale kettale. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 5''' – andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kõikidele ketastele. Ühe ketta purunemisel massiiv ei hävine ega mõjuta edasise töö tegemist (töö ei peatu, kuid on aeglasem, sest kettal olnud andmed arvutatakse). Teise ketta purunemisel hävinevad massiivis olevad andmed. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 6''' - Andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kahte erinevasse kohta. Saab jätkata tööd ka pärast kahe ketta purunemist. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID6 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid6 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde3
[http://www.auul.pri.ee/wiki/Tarkvaralise_mdadm_RAID_kasutamine_operatsioonis%C3%BCsteemiga_Debian_Squeeze#Sissejuhatus[5]]

== MDADM eelised ja puudused ==

===== Eelised =====
* mdadm on vaba tarkvara, mis on hästi dokumenteeritud ja suure kasutuskogemusega
* testitud korralikult paljudel ja saadaolevatel GNU/Linux jaotustes
* sõltumatu riistvarast
* töötab peaaegu kõikidel HDD kontrolleritel (RAID või mitte RAID), mis toetab Linuxit
* suudab ära teha palju rohkem, kui mistahes tasuta RAID riistvara
* lihtne seadistada
* palju featuure kasutamiseks
* paindlik oma töös
* hea jõudlus
* monitooring
* hea investeering aega

===== Puudused =====
* operatsioonisüsteemi pole võimalik ülesse seadistada RAID5 ja RAID6ga

[http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/[6]]

== Näiteid operatsioonidest ==

===== Massiivi detailse info vaatamine =====
<pre>
mdadm --detail /dev/md1
/dev/md1:
Version : 0.90
Creation Time : Mon Jun 20 16:08:13 2011
Raid Level : raid10
Array Size : 244195904 (232.88 GiB 250.06 GB)
Used Dev Size : 244195904 (232.88 GiB 250.06 GB)
Raid Devices : 2
Total Devices : 2
Preferred Minor : 1
Persistence : Superblock is persistent

Update Time : Fri Jul 4 16:03:17 2014
State : clean
Active Devices : 2
Working Devices : 2
Failed Devices : 0
Spare Devices : 0

Layout : near=2
Chunk Size : 64K

UUID : a0d44a20:b41dda0a:e9c548a1:a3e98bee
Events : 0.866

Number Major Minor RaidDevice State
0 8 33 0 active sync /dev/sdc1
1 8 49 1 active sync /dev/sdd1 </pre>

===== Stop =====

Kasutades -S võimalust, saab peatada jooksvat massiivi
<pre>
mdadm -S /dev/md1
</pre>

===== Massiivi ümbernimetamine =====
<pre>
mdadm --detail /dev/md1 ## get detail physical drive info
mdadm -S /dev/md1
mdadm --assemble /dev/md2 --super-minor=0 --update=super-minor /dev/sdc1 /dev/sdd1
</pre>

===== Massiivide juhtimine =====
Manage käsku kasutades on võimalik lisada või kustutada kettaid toimivast massiivist. Seda käsku on hea kasutada näiteks katkise ketta eemaldamiseks, varuketta või asendusketta lisamiseks.
Allpool on toodud näide, kus üks kõvaketas on hävinud ja toimub vahetus.
<pre>
1. Staatuse kontrollimiseks kasutada
mdadm -E või
cat /proc/mdstat

2. Kõvaketta katkiseks märkimine. Korrata allolevaid tegevusi, kui katkiseid kettaid on rohkem kui üks.
mdadm /dev/md1 --fail /dev/sdc1
või kasutada katkiseks märkimine ja kustutamine ühes käsus
mdadm /dev/md1 --fail /dev/sdc1 --remove /dev/sdc1

3. Asendada füüsiline ketas ja määrata partitsioon
sfdisk -d /dev/sdd | sfdisk /dev/sdc

4. Määrata uue ketta partitsioonid massiivi
mdadm /dev/md1 --add /dev/sdc1

5. Monitoorida massiivi
</pre>
[http://fibrevillage.com/storage/54-mdadm-a-tool-for-software-array-in-linux[6]]

== Kokkuvõte ==

Kokkuvõtlikult võib öelda, et tegemist on lihtsa ja usaldusväärse tööriistaga, kui on vaja kiiresti ja hõlpsasti teostada operatsioone ketastega. Mis kõige tähtsam mdadm on lihtne seadistada, võimaldab teostada väga paljusid operatsioone ja kasutamiseks täiesti tasuta.

== Kasutatud kirjandus ==
[1] http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html

[2] https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm

[3] http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga

[4] https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed

[5] http://www.auul.pri.ee/wiki/Tarkvaralise_mdadm_RAID_kasutamine_operatsioonis%C3%BCsteemiga_Debian_Squeeze#Sissejuhatus

[6] http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/

[7] http://fibrevillage.com/storage/54-mdadm-a-tool-for-software-array-in-linux
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Mdadm

2016-01-13T19:34:09Z

Tkerna: /* RAID tasemed */

Triinu Kerna AK31

== Sissejuhatus ==

Antud referaat annab väikse ülevaate Linuxis spetsiifilist ülesannet täitvast programmist mdadm, mis aitab hallata ja monitoorida tarkvara RAID seadmeid. Tegemist on täpsemalt siis tarkvaralise RAID haldusvahendiga. [https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm[2]] Lisaks annab ülevaate tarkvaralistest RAIDidest, millega on tegemist ja millised on olemasolevad erinevad tasemed.

== Mida kujutab endast MDADM ==

MDADM on programm, mida saab kasutada MD seadmete loomiseks, haldamiseks ja monitoorimiseks. Näiteks pakub ta funktsionaalsust RAID tööriista pakettidele. Erinevused RAID tööriistal ja MDADMil on:
*MDADM on üksik program, mitte programmide kogum
*Võimaldab teostada (peaaegu) kõiki oma funktsionaalsusi, sealjuures omamata konfiguratsiooni faili ja ei kasuta seda ka mitte vaikimisi. Ühtlasi pakub MDADM abi konfiguratsioonifailide haldamisel
*MDADM võimaldab ette anda infot massiivide kohtam mida RAID tööriist ei võimalda
*MDADM ei kasuta /etc/raitab, RAID tööriista konfiguratsiooni faili üldse. MDADMil on teistsugune konfiguratsiooni fail, teise formaadiga ja teisel eesmärgi

[http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html[1]]

== MDADM tarkvara paigaldamine ==

apt-get install mdadm

Paigaldamise tulemusena lisatakse süsteemi:

*/sbin/mdadm
*/etc/default/mdadm
*/etc/mdamd/mdadm.conf
*/etc/init.d/mdadm
*/usr/share/initramfs-tools
*/lib/modules/2.6.26-2-amd64/kernel/drivers/md
[http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga[3]]

== RAID tasemed ==

* '''RAID 0''' - andmed jaotatakse plokkidena (hargsalvestus). Suurendab andmeedastuskiirust, kuid RAID 0 massiivis ei ole veakindlust. Selles massiivis jaotatakse andmed kõikidele ketastele välja arvatud ühele ketastest, mida kasutatakse veaparanduskoodi kirjutamiseks. Kui üks ketas massiivis puruneb, kaob kogu massiiv ja seda ei ole võimalik parandada. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID0 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/temp -l raid0 -n 4 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde2
[http://www.auul.pri.ee/wiki/Tarkvaralise_mdadm_RAID_kasutamine_operatsioonis%C3%BCsteemiga_Debian_Squeeze#Sissejuhatus[5]]
* '''RAID 1''' – peegeldamine teisele kettale, (peegelsalvestus). Andmed on kirjutatud identselt mitmele kettale. RAID 1 massiiv võimaldab pärast ketta hävimist tööd jätkata, kuni on olemas vähemalt üks töötav ketas. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID1 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid1 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2
mdadm: array /dev/md/home started.
[http://www.auul.pri.ee/wiki/Tarkvaralise_mdadm_RAID_kasutamine_operatsioonis%C3%BCsteemiga_Debian_Squeeze#Sissejuhatus[5]]
* '''RAID 2''' – andmed jaotatakse bittidena, kasutatakse veaparanduskoodi. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse ketaste vahel bittidena. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 3''' – andmed jaotatakse baitidena plokkide kaupa, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinformatsioon. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse baidi kaupa ketaste vahel. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 4''' – andmed jaotatakse plokkidena, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinfo. Paarsusinfo kirjutatakse ainult ühele kindlale kettale. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 5''' – andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kõikidele ketastele. Ühe ketta purunemisel massiiv ei hävine ega mõjuta edasise töö tegemist (töö ei peatu, kuid on aeglasem, sest kettal olnud andmed arvutatakse). Teise ketta purunemisel hävinevad massiivis olevad andmed. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 6''' - Andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kahte erinevasse kohta. Saab jätkata tööd ka pärast kahe ketta purunemist. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID6 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid6 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde3
[http://www.auul.pri.ee/wiki/Tarkvaralise_mdadm_RAID_kasutamine_operatsioonis%C3%BCsteemiga_Debian_Squeeze#Sissejuhatus[5]]

== MDADM eelised ja puudused ==

===== Eelised =====
* mdadm on vaba tarkvara, mis on hästi dokumenteeritud ja suure kasutuskogemusega
* testitud korralikult paljudel ja saadaolevatel GNU/Linux jaotustes
* sõltumatu riistvarast
* töötab peaaegu kõikidel HDD kontrolleritel (RAID või mitte RAID), mis toetab Linuxit
* suudab ära teha palju rohkem, kui mistahes tasuta RAID riistvara
* lihtne seadistada
* palju featuure kasutamiseks
* paindlik oma töös
* hea jõudlus
* monitooring
* hea investeering aega

===== Puudused =====
* operatsioonisüsteemi pole võimalik ülesse seadistada RAID5 ja RAID6ga

[http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/[6]]

== Näiteid operatsioonidest ==

===== Massiivi detailse info vaatamine =====
<pre>
mdadm --detail /dev/md1
/dev/md1:
Version : 0.90
Creation Time : Mon Jun 20 16:08:13 2011
Raid Level : raid10
Array Size : 244195904 (232.88 GiB 250.06 GB)
Used Dev Size : 244195904 (232.88 GiB 250.06 GB)
Raid Devices : 2
Total Devices : 2
Preferred Minor : 1
Persistence : Superblock is persistent

Update Time : Fri Jul 4 16:03:17 2014
State : clean
Active Devices : 2
Working Devices : 2
Failed Devices : 0
Spare Devices : 0

Layout : near=2
Chunk Size : 64K

UUID : a0d44a20:b41dda0a:e9c548a1:a3e98bee
Events : 0.866

Number Major Minor RaidDevice State
0 8 33 0 active sync /dev/sdc1
1 8 49 1 active sync /dev/sdd1 </pre>

===== Stop =====

Kasutades -S võimalust, saab peatada jooksvat massiivi
<pre>
mdadm -S /dev/md1
</pre>

===== Massiivi ümbernimetamine =====
<pre>
mdadm --detail /dev/md1 ## get detail physical drive info
mdadm -S /dev/md1
mdadm --assemble /dev/md2 --super-minor=0 --update=super-minor /dev/sdc1 /dev/sdd1
</pre>

===== Massiivide juhtimine =====
Manage käsku kasutades on võimalik lisada või kustutada kettaid toimivast massiivist. Seda käsku on hea kasutada näiteks katkise ketta eemaldamiseks, varuketta või asendusketta lisamiseks.
Allpool on toodud näide, kus üks kõvaketas on hävinud ja toimub vahetus.
<pre>
1. Staatuse kontrollimiseks kasutada
mdadm -E või
cat /proc/mdstat

2. Kõvaketta katkiseks märkimine. Korrata allolevaid tegevusi, kui katkiseid kettaid on rohkem kui üks.
mdadm /dev/md1 --fail /dev/sdc1
või kasutada katkiseks märkimine ja kustutamine ühes käsus
mdadm /dev/md1 --fail /dev/sdc1 --remove /dev/sdc1

3. Asendada füüsiline ketas ja määrata partitsioon
sfdisk -d /dev/sdd | sfdisk /dev/sdc

4. Määrata uue ketta partitsioonid massiivi
mdadm /dev/md1 --add /dev/sdc1

5. Monitoorida massiivi
</pre>
[http://fibrevillage.com/storage/54-mdadm-a-tool-for-software-array-in-linux[6]]

== Kokkuvõte ==

== Kasutatud kirjandus ==
[1] http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html

[2] https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm

[3] http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga

[4] https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed

[5] http://www.auul.pri.ee/wiki/Tarkvaralise_mdadm_RAID_kasutamine_operatsioonis%C3%BCsteemiga_Debian_Squeeze#Sissejuhatus

[6] http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/

[7] http://fibrevillage.com/storage/54-mdadm-a-tool-for-software-array-in-linux
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Mdadm

2016-01-13T19:33:07Z

Tkerna: /* Kasutatud kirjandus */

Triinu Kerna AK31

== Sissejuhatus ==

Antud referaat annab väikse ülevaate Linuxis spetsiifilist ülesannet täitvast programmist mdadm, mis aitab hallata ja monitoorida tarkvara RAID seadmeid. Tegemist on täpsemalt siis tarkvaralise RAID haldusvahendiga. [https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm[2]] Lisaks annab ülevaate tarkvaralistest RAIDidest, millega on tegemist ja millised on olemasolevad erinevad tasemed.

== Mida kujutab endast MDADM ==

MDADM on programm, mida saab kasutada MD seadmete loomiseks, haldamiseks ja monitoorimiseks. Näiteks pakub ta funktsionaalsust RAID tööriista pakettidele. Erinevused RAID tööriistal ja MDADMil on:
*MDADM on üksik program, mitte programmide kogum
*Võimaldab teostada (peaaegu) kõiki oma funktsionaalsusi, sealjuures omamata konfiguratsiooni faili ja ei kasuta seda ka mitte vaikimisi. Ühtlasi pakub MDADM abi konfiguratsioonifailide haldamisel
*MDADM võimaldab ette anda infot massiivide kohtam mida RAID tööriist ei võimalda
*MDADM ei kasuta /etc/raitab, RAID tööriista konfiguratsiooni faili üldse. MDADMil on teistsugune konfiguratsiooni fail, teise formaadiga ja teisel eesmärgi

[http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html[1]]

== MDADM tarkvara paigaldamine ==

apt-get install mdadm

Paigaldamise tulemusena lisatakse süsteemi:

*/sbin/mdadm
*/etc/default/mdadm
*/etc/mdamd/mdadm.conf
*/etc/init.d/mdadm
*/usr/share/initramfs-tools
*/lib/modules/2.6.26-2-amd64/kernel/drivers/md
[http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga[3]]

== RAID tasemed ==

* '''RAID 0''' - andmed jaotatakse plokkidena (hargsalvestus). Suurendab andmeedastuskiirust, kuid RAID 0 massiivis ei ole veakindlust. Selles massiivis jaotatakse andmed kõikidele ketastele välja arvatud ühele ketastest, mida kasutatakse veaparanduskoodi kirjutamiseks. Kui üks ketas massiivis puruneb, kaob kogu massiiv ja seda ei ole võimalik parandada. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID0 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/temp -l raid0 -n 4 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde2
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]
* '''RAID 1''' – peegeldamine teisele kettale, (peegelsalvestus). Andmed on kirjutatud identselt mitmele kettale. RAID 1 massiiv võimaldab pärast ketta hävimist tööd jätkata, kuni on olemas vähemalt üks töötav ketas. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID1 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid1 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2
mdadm: array /dev/md/home started.
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]
* '''RAID 2''' – andmed jaotatakse bittidena, kasutatakse veaparanduskoodi. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse ketaste vahel bittidena. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 3''' – andmed jaotatakse baitidena plokkide kaupa, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinformatsioon. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse baidi kaupa ketaste vahel. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 4''' – andmed jaotatakse plokkidena, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinfo. Paarsusinfo kirjutatakse ainult ühele kindlale kettale. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 5''' – andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kõikidele ketastele. Ühe ketta purunemisel massiiv ei hävine ega mõjuta edasise töö tegemist (töö ei peatu, kuid on aeglasem, sest kettal olnud andmed arvutatakse). Teise ketta purunemisel hävinevad massiivis olevad andmed. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 6''' - Andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kahte erinevasse kohta. Saab jätkata tööd ka pärast kahe ketta purunemist. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID6 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid6 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde3
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]

== MDADM eelised ja puudused ==

===== Eelised =====
* mdadm on vaba tarkvara, mis on hästi dokumenteeritud ja suure kasutuskogemusega
* testitud korralikult paljudel ja saadaolevatel GNU/Linux jaotustes
* sõltumatu riistvarast
* töötab peaaegu kõikidel HDD kontrolleritel (RAID või mitte RAID), mis toetab Linuxit
* suudab ära teha palju rohkem, kui mistahes tasuta RAID riistvara
* lihtne seadistada
* palju featuure kasutamiseks
* paindlik oma töös
* hea jõudlus
* monitooring
* hea investeering aega

===== Puudused =====
* operatsioonisüsteemi pole võimalik ülesse seadistada RAID5 ja RAID6ga

[http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/[6]]

== Näiteid operatsioonidest ==

===== Massiivi detailse info vaatamine =====
<pre>
mdadm --detail /dev/md1
/dev/md1:
Version : 0.90
Creation Time : Mon Jun 20 16:08:13 2011
Raid Level : raid10
Array Size : 244195904 (232.88 GiB 250.06 GB)
Used Dev Size : 244195904 (232.88 GiB 250.06 GB)
Raid Devices : 2
Total Devices : 2
Preferred Minor : 1
Persistence : Superblock is persistent

Update Time : Fri Jul 4 16:03:17 2014
State : clean
Active Devices : 2
Working Devices : 2
Failed Devices : 0
Spare Devices : 0

Layout : near=2
Chunk Size : 64K

UUID : a0d44a20:b41dda0a:e9c548a1:a3e98bee
Events : 0.866

Number Major Minor RaidDevice State
0 8 33 0 active sync /dev/sdc1
1 8 49 1 active sync /dev/sdd1 </pre>

===== Stop =====

Kasutades -S võimalust, saab peatada jooksvat massiivi
<pre>
mdadm -S /dev/md1
</pre>

===== Massiivi ümbernimetamine =====
<pre>
mdadm --detail /dev/md1 ## get detail physical drive info
mdadm -S /dev/md1
mdadm --assemble /dev/md2 --super-minor=0 --update=super-minor /dev/sdc1 /dev/sdd1
</pre>

===== Massiivide juhtimine =====
Manage käsku kasutades on võimalik lisada või kustutada kettaid toimivast massiivist. Seda käsku on hea kasutada näiteks katkise ketta eemaldamiseks, varuketta või asendusketta lisamiseks.
Allpool on toodud näide, kus üks kõvaketas on hävinud ja toimub vahetus.
<pre>
1. Staatuse kontrollimiseks kasutada
mdadm -E või
cat /proc/mdstat

2. Kõvaketta katkiseks märkimine. Korrata allolevaid tegevusi, kui katkiseid kettaid on rohkem kui üks.
mdadm /dev/md1 --fail /dev/sdc1
või kasutada katkiseks märkimine ja kustutamine ühes käsus
mdadm /dev/md1 --fail /dev/sdc1 --remove /dev/sdc1

3. Asendada füüsiline ketas ja määrata partitsioon
sfdisk -d /dev/sdd | sfdisk /dev/sdc

4. Määrata uue ketta partitsioonid massiivi
mdadm /dev/md1 --add /dev/sdc1

5. Monitoorida massiivi
</pre>
[http://fibrevillage.com/storage/54-mdadm-a-tool-for-software-array-in-linux[6]]

== Kokkuvõte ==

== Kasutatud kirjandus ==
[1] http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html

[2] https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm

[3] http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga

[4] https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed

[5] http://www.auul.pri.ee/wiki/Tarkvaralise_mdadm_RAID_kasutamine_operatsioonis%C3%BCsteemiga_Debian_Squeeze#Sissejuhatus

[6] http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/

[7] http://fibrevillage.com/storage/54-mdadm-a-tool-for-software-array-in-linux
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Mdadm

2016-01-13T19:30:33Z

Tkerna: /* Kasutatud kirjandus */

Triinu Kerna AK31

== Sissejuhatus ==

Antud referaat annab väikse ülevaate Linuxis spetsiifilist ülesannet täitvast programmist mdadm, mis aitab hallata ja monitoorida tarkvara RAID seadmeid. Tegemist on täpsemalt siis tarkvaralise RAID haldusvahendiga. [https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm[2]] Lisaks annab ülevaate tarkvaralistest RAIDidest, millega on tegemist ja millised on olemasolevad erinevad tasemed.

== Mida kujutab endast MDADM ==

MDADM on programm, mida saab kasutada MD seadmete loomiseks, haldamiseks ja monitoorimiseks. Näiteks pakub ta funktsionaalsust RAID tööriista pakettidele. Erinevused RAID tööriistal ja MDADMil on:
*MDADM on üksik program, mitte programmide kogum
*Võimaldab teostada (peaaegu) kõiki oma funktsionaalsusi, sealjuures omamata konfiguratsiooni faili ja ei kasuta seda ka mitte vaikimisi. Ühtlasi pakub MDADM abi konfiguratsioonifailide haldamisel
*MDADM võimaldab ette anda infot massiivide kohtam mida RAID tööriist ei võimalda
*MDADM ei kasuta /etc/raitab, RAID tööriista konfiguratsiooni faili üldse. MDADMil on teistsugune konfiguratsiooni fail, teise formaadiga ja teisel eesmärgi

[http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html[1]]

== MDADM tarkvara paigaldamine ==

apt-get install mdadm

Paigaldamise tulemusena lisatakse süsteemi:

*/sbin/mdadm
*/etc/default/mdadm
*/etc/mdamd/mdadm.conf
*/etc/init.d/mdadm
*/usr/share/initramfs-tools
*/lib/modules/2.6.26-2-amd64/kernel/drivers/md
[http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga[3]]

== RAID tasemed ==

* '''RAID 0''' - andmed jaotatakse plokkidena (hargsalvestus). Suurendab andmeedastuskiirust, kuid RAID 0 massiivis ei ole veakindlust. Selles massiivis jaotatakse andmed kõikidele ketastele välja arvatud ühele ketastest, mida kasutatakse veaparanduskoodi kirjutamiseks. Kui üks ketas massiivis puruneb, kaob kogu massiiv ja seda ei ole võimalik parandada. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID0 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/temp -l raid0 -n 4 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde2
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]
* '''RAID 1''' – peegeldamine teisele kettale, (peegelsalvestus). Andmed on kirjutatud identselt mitmele kettale. RAID 1 massiiv võimaldab pärast ketta hävimist tööd jätkata, kuni on olemas vähemalt üks töötav ketas. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID1 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid1 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2
mdadm: array /dev/md/home started.
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]
* '''RAID 2''' – andmed jaotatakse bittidena, kasutatakse veaparanduskoodi. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse ketaste vahel bittidena. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 3''' – andmed jaotatakse baitidena plokkide kaupa, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinformatsioon. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse baidi kaupa ketaste vahel. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 4''' – andmed jaotatakse plokkidena, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinfo. Paarsusinfo kirjutatakse ainult ühele kindlale kettale. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 5''' – andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kõikidele ketastele. Ühe ketta purunemisel massiiv ei hävine ega mõjuta edasise töö tegemist (töö ei peatu, kuid on aeglasem, sest kettal olnud andmed arvutatakse). Teise ketta purunemisel hävinevad massiivis olevad andmed. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 6''' - Andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kahte erinevasse kohta. Saab jätkata tööd ka pärast kahe ketta purunemist. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID6 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid6 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde3
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]

== MDADM eelised ja puudused ==

===== Eelised =====
* mdadm on vaba tarkvara, mis on hästi dokumenteeritud ja suure kasutuskogemusega
* testitud korralikult paljudel ja saadaolevatel GNU/Linux jaotustes
* sõltumatu riistvarast
* töötab peaaegu kõikidel HDD kontrolleritel (RAID või mitte RAID), mis toetab Linuxit
* suudab ära teha palju rohkem, kui mistahes tasuta RAID riistvara
* lihtne seadistada
* palju featuure kasutamiseks
* paindlik oma töös
* hea jõudlus
* monitooring
* hea investeering aega

===== Puudused =====
* operatsioonisüsteemi pole võimalik ülesse seadistada RAID5 ja RAID6ga

[http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/[6]]

== Näiteid operatsioonidest ==

===== Massiivi detailse info vaatamine =====
<pre>
mdadm --detail /dev/md1
/dev/md1:
Version : 0.90
Creation Time : Mon Jun 20 16:08:13 2011
Raid Level : raid10
Array Size : 244195904 (232.88 GiB 250.06 GB)
Used Dev Size : 244195904 (232.88 GiB 250.06 GB)
Raid Devices : 2
Total Devices : 2
Preferred Minor : 1
Persistence : Superblock is persistent

Update Time : Fri Jul 4 16:03:17 2014
State : clean
Active Devices : 2
Working Devices : 2
Failed Devices : 0
Spare Devices : 0

Layout : near=2
Chunk Size : 64K

UUID : a0d44a20:b41dda0a:e9c548a1:a3e98bee
Events : 0.866

Number Major Minor RaidDevice State
0 8 33 0 active sync /dev/sdc1
1 8 49 1 active sync /dev/sdd1 </pre>

===== Stop =====

Kasutades -S võimalust, saab peatada jooksvat massiivi
<pre>
mdadm -S /dev/md1
</pre>

===== Massiivi ümbernimetamine =====
<pre>
mdadm --detail /dev/md1 ## get detail physical drive info
mdadm -S /dev/md1
mdadm --assemble /dev/md2 --super-minor=0 --update=super-minor /dev/sdc1 /dev/sdd1
</pre>

===== Massiivide juhtimine =====
Manage käsku kasutades on võimalik lisada või kustutada kettaid toimivast massiivist. Seda käsku on hea kasutada näiteks katkise ketta eemaldamiseks, varuketta või asendusketta lisamiseks.
Allpool on toodud näide, kus üks kõvaketas on hävinud ja toimub vahetus.
<pre>
1. Staatuse kontrollimiseks kasutada
mdadm -E või
cat /proc/mdstat

2. Kõvaketta katkiseks märkimine. Korrata allolevaid tegevusi, kui katkiseid kettaid on rohkem kui üks.
mdadm /dev/md1 --fail /dev/sdc1
või kasutada katkiseks märkimine ja kustutamine ühes käsus
mdadm /dev/md1 --fail /dev/sdc1 --remove /dev/sdc1

3. Asendada füüsiline ketas ja määrata partitsioon
sfdisk -d /dev/sdd | sfdisk /dev/sdc

4. Määrata uue ketta partitsioonid massiivi
mdadm /dev/md1 --add /dev/sdc1

5. Monitoorida massiivi
</pre>
[http://fibrevillage.com/storage/54-mdadm-a-tool-for-software-array-in-linux[6]]

== Kokkuvõte ==

== Kasutatud kirjandus ==
[1] http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html

[2] https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm

[3] http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga

[4] https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed

[5] https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed

[6] http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/

[7] http://fibrevillage.com/storage/54-mdadm-a-tool-for-software-array-in-linux
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Mdadm

2016-01-13T19:29:49Z

Tkerna: /* Massiivide juhtimine */

Triinu Kerna AK31

== Sissejuhatus ==

Antud referaat annab väikse ülevaate Linuxis spetsiifilist ülesannet täitvast programmist mdadm, mis aitab hallata ja monitoorida tarkvara RAID seadmeid. Tegemist on täpsemalt siis tarkvaralise RAID haldusvahendiga. [https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm[2]] Lisaks annab ülevaate tarkvaralistest RAIDidest, millega on tegemist ja millised on olemasolevad erinevad tasemed.

== Mida kujutab endast MDADM ==

MDADM on programm, mida saab kasutada MD seadmete loomiseks, haldamiseks ja monitoorimiseks. Näiteks pakub ta funktsionaalsust RAID tööriista pakettidele. Erinevused RAID tööriistal ja MDADMil on:
*MDADM on üksik program, mitte programmide kogum
*Võimaldab teostada (peaaegu) kõiki oma funktsionaalsusi, sealjuures omamata konfiguratsiooni faili ja ei kasuta seda ka mitte vaikimisi. Ühtlasi pakub MDADM abi konfiguratsioonifailide haldamisel
*MDADM võimaldab ette anda infot massiivide kohtam mida RAID tööriist ei võimalda
*MDADM ei kasuta /etc/raitab, RAID tööriista konfiguratsiooni faili üldse. MDADMil on teistsugune konfiguratsiooni fail, teise formaadiga ja teisel eesmärgi

[http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html[1]]

== MDADM tarkvara paigaldamine ==

apt-get install mdadm

Paigaldamise tulemusena lisatakse süsteemi:

*/sbin/mdadm
*/etc/default/mdadm
*/etc/mdamd/mdadm.conf
*/etc/init.d/mdadm
*/usr/share/initramfs-tools
*/lib/modules/2.6.26-2-amd64/kernel/drivers/md
[http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga[3]]

== RAID tasemed ==

* '''RAID 0''' - andmed jaotatakse plokkidena (hargsalvestus). Suurendab andmeedastuskiirust, kuid RAID 0 massiivis ei ole veakindlust. Selles massiivis jaotatakse andmed kõikidele ketastele välja arvatud ühele ketastest, mida kasutatakse veaparanduskoodi kirjutamiseks. Kui üks ketas massiivis puruneb, kaob kogu massiiv ja seda ei ole võimalik parandada. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID0 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/temp -l raid0 -n 4 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde2
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]
* '''RAID 1''' – peegeldamine teisele kettale, (peegelsalvestus). Andmed on kirjutatud identselt mitmele kettale. RAID 1 massiiv võimaldab pärast ketta hävimist tööd jätkata, kuni on olemas vähemalt üks töötav ketas. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID1 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid1 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2
mdadm: array /dev/md/home started.
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]
* '''RAID 2''' – andmed jaotatakse bittidena, kasutatakse veaparanduskoodi. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse ketaste vahel bittidena. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 3''' – andmed jaotatakse baitidena plokkide kaupa, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinformatsioon. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse baidi kaupa ketaste vahel. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 4''' – andmed jaotatakse plokkidena, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinfo. Paarsusinfo kirjutatakse ainult ühele kindlale kettale. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 5''' – andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kõikidele ketastele. Ühe ketta purunemisel massiiv ei hävine ega mõjuta edasise töö tegemist (töö ei peatu, kuid on aeglasem, sest kettal olnud andmed arvutatakse). Teise ketta purunemisel hävinevad massiivis olevad andmed. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 6''' - Andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kahte erinevasse kohta. Saab jätkata tööd ka pärast kahe ketta purunemist. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID6 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid6 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde3
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]

== MDADM eelised ja puudused ==

===== Eelised =====
* mdadm on vaba tarkvara, mis on hästi dokumenteeritud ja suure kasutuskogemusega
* testitud korralikult paljudel ja saadaolevatel GNU/Linux jaotustes
* sõltumatu riistvarast
* töötab peaaegu kõikidel HDD kontrolleritel (RAID või mitte RAID), mis toetab Linuxit
* suudab ära teha palju rohkem, kui mistahes tasuta RAID riistvara
* lihtne seadistada
* palju featuure kasutamiseks
* paindlik oma töös
* hea jõudlus
* monitooring
* hea investeering aega

===== Puudused =====
* operatsioonisüsteemi pole võimalik ülesse seadistada RAID5 ja RAID6ga

[http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/[6]]

== Näiteid operatsioonidest ==

===== Massiivi detailse info vaatamine =====
<pre>
mdadm --detail /dev/md1
/dev/md1:
Version : 0.90
Creation Time : Mon Jun 20 16:08:13 2011
Raid Level : raid10
Array Size : 244195904 (232.88 GiB 250.06 GB)
Used Dev Size : 244195904 (232.88 GiB 250.06 GB)
Raid Devices : 2
Total Devices : 2
Preferred Minor : 1
Persistence : Superblock is persistent

Update Time : Fri Jul 4 16:03:17 2014
State : clean
Active Devices : 2
Working Devices : 2
Failed Devices : 0
Spare Devices : 0

Layout : near=2
Chunk Size : 64K

UUID : a0d44a20:b41dda0a:e9c548a1:a3e98bee
Events : 0.866

Number Major Minor RaidDevice State
0 8 33 0 active sync /dev/sdc1
1 8 49 1 active sync /dev/sdd1 </pre>

===== Stop =====

Kasutades -S võimalust, saab peatada jooksvat massiivi
<pre>
mdadm -S /dev/md1
</pre>

===== Massiivi ümbernimetamine =====
<pre>
mdadm --detail /dev/md1 ## get detail physical drive info
mdadm -S /dev/md1
mdadm --assemble /dev/md2 --super-minor=0 --update=super-minor /dev/sdc1 /dev/sdd1
</pre>

===== Massiivide juhtimine =====
Manage käsku kasutades on võimalik lisada või kustutada kettaid toimivast massiivist. Seda käsku on hea kasutada näiteks katkise ketta eemaldamiseks, varuketta või asendusketta lisamiseks.
Allpool on toodud näide, kus üks kõvaketas on hävinud ja toimub vahetus.
<pre>
1. Staatuse kontrollimiseks kasutada
mdadm -E või
cat /proc/mdstat

2. Kõvaketta katkiseks märkimine. Korrata allolevaid tegevusi, kui katkiseid kettaid on rohkem kui üks.
mdadm /dev/md1 --fail /dev/sdc1
või kasutada katkiseks märkimine ja kustutamine ühes käsus
mdadm /dev/md1 --fail /dev/sdc1 --remove /dev/sdc1

3. Asendada füüsiline ketas ja määrata partitsioon
sfdisk -d /dev/sdd | sfdisk /dev/sdc

4. Määrata uue ketta partitsioonid massiivi
mdadm /dev/md1 --add /dev/sdc1

5. Monitoorida massiivi
</pre>
[http://fibrevillage.com/storage/54-mdadm-a-tool-for-software-array-in-linux[6]]

== Kokkuvõte ==

== Kasutatud kirjandus ==
[1] http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html

[2] https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm

[3] http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga

[4] https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed

[5] https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed

[6] http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Mdadm

2016-01-13T19:28:45Z

Tkerna: /* Massiivide juhtimine */

Triinu Kerna AK31

== Sissejuhatus ==

Antud referaat annab väikse ülevaate Linuxis spetsiifilist ülesannet täitvast programmist mdadm, mis aitab hallata ja monitoorida tarkvara RAID seadmeid. Tegemist on täpsemalt siis tarkvaralise RAID haldusvahendiga. [https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm[2]] Lisaks annab ülevaate tarkvaralistest RAIDidest, millega on tegemist ja millised on olemasolevad erinevad tasemed.

== Mida kujutab endast MDADM ==

MDADM on programm, mida saab kasutada MD seadmete loomiseks, haldamiseks ja monitoorimiseks. Näiteks pakub ta funktsionaalsust RAID tööriista pakettidele. Erinevused RAID tööriistal ja MDADMil on:
*MDADM on üksik program, mitte programmide kogum
*Võimaldab teostada (peaaegu) kõiki oma funktsionaalsusi, sealjuures omamata konfiguratsiooni faili ja ei kasuta seda ka mitte vaikimisi. Ühtlasi pakub MDADM abi konfiguratsioonifailide haldamisel
*MDADM võimaldab ette anda infot massiivide kohtam mida RAID tööriist ei võimalda
*MDADM ei kasuta /etc/raitab, RAID tööriista konfiguratsiooni faili üldse. MDADMil on teistsugune konfiguratsiooni fail, teise formaadiga ja teisel eesmärgi

[http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html[1]]

== MDADM tarkvara paigaldamine ==

apt-get install mdadm

Paigaldamise tulemusena lisatakse süsteemi:

*/sbin/mdadm
*/etc/default/mdadm
*/etc/mdamd/mdadm.conf
*/etc/init.d/mdadm
*/usr/share/initramfs-tools
*/lib/modules/2.6.26-2-amd64/kernel/drivers/md
[http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga[3]]

== RAID tasemed ==

* '''RAID 0''' - andmed jaotatakse plokkidena (hargsalvestus). Suurendab andmeedastuskiirust, kuid RAID 0 massiivis ei ole veakindlust. Selles massiivis jaotatakse andmed kõikidele ketastele välja arvatud ühele ketastest, mida kasutatakse veaparanduskoodi kirjutamiseks. Kui üks ketas massiivis puruneb, kaob kogu massiiv ja seda ei ole võimalik parandada. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID0 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/temp -l raid0 -n 4 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde2
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]
* '''RAID 1''' – peegeldamine teisele kettale, (peegelsalvestus). Andmed on kirjutatud identselt mitmele kettale. RAID 1 massiiv võimaldab pärast ketta hävimist tööd jätkata, kuni on olemas vähemalt üks töötav ketas. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID1 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid1 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2
mdadm: array /dev/md/home started.
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]
* '''RAID 2''' – andmed jaotatakse bittidena, kasutatakse veaparanduskoodi. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse ketaste vahel bittidena. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 3''' – andmed jaotatakse baitidena plokkide kaupa, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinformatsioon. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse baidi kaupa ketaste vahel. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 4''' – andmed jaotatakse plokkidena, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinfo. Paarsusinfo kirjutatakse ainult ühele kindlale kettale. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 5''' – andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kõikidele ketastele. Ühe ketta purunemisel massiiv ei hävine ega mõjuta edasise töö tegemist (töö ei peatu, kuid on aeglasem, sest kettal olnud andmed arvutatakse). Teise ketta purunemisel hävinevad massiivis olevad andmed. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 6''' - Andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kahte erinevasse kohta. Saab jätkata tööd ka pärast kahe ketta purunemist. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID6 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid6 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde3
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]

== MDADM eelised ja puudused ==

===== Eelised =====
* mdadm on vaba tarkvara, mis on hästi dokumenteeritud ja suure kasutuskogemusega
* testitud korralikult paljudel ja saadaolevatel GNU/Linux jaotustes
* sõltumatu riistvarast
* töötab peaaegu kõikidel HDD kontrolleritel (RAID või mitte RAID), mis toetab Linuxit
* suudab ära teha palju rohkem, kui mistahes tasuta RAID riistvara
* lihtne seadistada
* palju featuure kasutamiseks
* paindlik oma töös
* hea jõudlus
* monitooring
* hea investeering aega

===== Puudused =====
* operatsioonisüsteemi pole võimalik ülesse seadistada RAID5 ja RAID6ga

[http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/[6]]

== Näiteid operatsioonidest ==

===== Massiivi detailse info vaatamine =====
<pre>
mdadm --detail /dev/md1
/dev/md1:
Version : 0.90
Creation Time : Mon Jun 20 16:08:13 2011
Raid Level : raid10
Array Size : 244195904 (232.88 GiB 250.06 GB)
Used Dev Size : 244195904 (232.88 GiB 250.06 GB)
Raid Devices : 2
Total Devices : 2
Preferred Minor : 1
Persistence : Superblock is persistent

Update Time : Fri Jul 4 16:03:17 2014
State : clean
Active Devices : 2
Working Devices : 2
Failed Devices : 0
Spare Devices : 0

Layout : near=2
Chunk Size : 64K

UUID : a0d44a20:b41dda0a:e9c548a1:a3e98bee
Events : 0.866

Number Major Minor RaidDevice State
0 8 33 0 active sync /dev/sdc1
1 8 49 1 active sync /dev/sdd1 </pre>

===== Stop =====

Kasutades -S võimalust, saab peatada jooksvat massiivi
<pre>
mdadm -S /dev/md1
</pre>

===== Massiivi ümbernimetamine =====
<pre>
mdadm --detail /dev/md1 ## get detail physical drive info
mdadm -S /dev/md1
mdadm --assemble /dev/md2 --super-minor=0 --update=super-minor /dev/sdc1 /dev/sdd1
</pre>

===== Massiivide juhtimine =====
Manage käsku kasutades on võimalik lisada või kustutada kettaid toimivast massiivist. Seda käsku on hea kasutada näiteks katkise ketta eemaldamiseks, varuketta või asendusketta lisamiseks.
Allpool on toodud näide, kus üks kõvaketas on hävinud ja toimub vahetus.
<pre>
1. Staatuse kontrollimiseks kasutada
mdadm -E või
cat /proc/mdstat

2. Kõvaketta katkiseks märkimine. Korrata allolevaid tegevusi, kui katkiseid kettaid on rohkem kui üks.
mdadm /dev/md1 --fail /dev/sdc1
või kasutada katkiseks märkimine ja kustutamine ühes käsus
mdadm /dev/md1 --fail /dev/sdc1 --remove /dev/sdc1

3. Asendada füüsiline ketas ja määrata partitsioon
sfdisk -d /dev/sdd | sfdisk /dev/sdc

4. Määrata uue ketta partitsioonid massiivi
mdadm /dev/md1 --add /dev/sdc1

5. Monitoorida massiivi
</pre>

== Kokkuvõte ==

== Kasutatud kirjandus ==
[1] http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html

[2] https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm

[3] http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga

[4] https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed

[5] https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed

[6] http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Mdadm

2016-01-13T19:27:36Z

Tkerna: /* Näiteid operatsioonidest */

Triinu Kerna AK31

== Sissejuhatus ==

Antud referaat annab väikse ülevaate Linuxis spetsiifilist ülesannet täitvast programmist mdadm, mis aitab hallata ja monitoorida tarkvara RAID seadmeid. Tegemist on täpsemalt siis tarkvaralise RAID haldusvahendiga. [https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm[2]] Lisaks annab ülevaate tarkvaralistest RAIDidest, millega on tegemist ja millised on olemasolevad erinevad tasemed.

== Mida kujutab endast MDADM ==

MDADM on programm, mida saab kasutada MD seadmete loomiseks, haldamiseks ja monitoorimiseks. Näiteks pakub ta funktsionaalsust RAID tööriista pakettidele. Erinevused RAID tööriistal ja MDADMil on:
*MDADM on üksik program, mitte programmide kogum
*Võimaldab teostada (peaaegu) kõiki oma funktsionaalsusi, sealjuures omamata konfiguratsiooni faili ja ei kasuta seda ka mitte vaikimisi. Ühtlasi pakub MDADM abi konfiguratsioonifailide haldamisel
*MDADM võimaldab ette anda infot massiivide kohtam mida RAID tööriist ei võimalda
*MDADM ei kasuta /etc/raitab, RAID tööriista konfiguratsiooni faili üldse. MDADMil on teistsugune konfiguratsiooni fail, teise formaadiga ja teisel eesmärgi

[http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html[1]]

== MDADM tarkvara paigaldamine ==

apt-get install mdadm

Paigaldamise tulemusena lisatakse süsteemi:

*/sbin/mdadm
*/etc/default/mdadm
*/etc/mdamd/mdadm.conf
*/etc/init.d/mdadm
*/usr/share/initramfs-tools
*/lib/modules/2.6.26-2-amd64/kernel/drivers/md
[http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga[3]]

== RAID tasemed ==

* '''RAID 0''' - andmed jaotatakse plokkidena (hargsalvestus). Suurendab andmeedastuskiirust, kuid RAID 0 massiivis ei ole veakindlust. Selles massiivis jaotatakse andmed kõikidele ketastele välja arvatud ühele ketastest, mida kasutatakse veaparanduskoodi kirjutamiseks. Kui üks ketas massiivis puruneb, kaob kogu massiiv ja seda ei ole võimalik parandada. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID0 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/temp -l raid0 -n 4 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde2
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]
* '''RAID 1''' – peegeldamine teisele kettale, (peegelsalvestus). Andmed on kirjutatud identselt mitmele kettale. RAID 1 massiiv võimaldab pärast ketta hävimist tööd jätkata, kuni on olemas vähemalt üks töötav ketas. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID1 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid1 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2
mdadm: array /dev/md/home started.
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]
* '''RAID 2''' – andmed jaotatakse bittidena, kasutatakse veaparanduskoodi. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse ketaste vahel bittidena. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 3''' – andmed jaotatakse baitidena plokkide kaupa, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinformatsioon. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse baidi kaupa ketaste vahel. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 4''' – andmed jaotatakse plokkidena, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinfo. Paarsusinfo kirjutatakse ainult ühele kindlale kettale. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 5''' – andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kõikidele ketastele. Ühe ketta purunemisel massiiv ei hävine ega mõjuta edasise töö tegemist (töö ei peatu, kuid on aeglasem, sest kettal olnud andmed arvutatakse). Teise ketta purunemisel hävinevad massiivis olevad andmed. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 6''' - Andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kahte erinevasse kohta. Saab jätkata tööd ka pärast kahe ketta purunemist. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID6 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid6 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde3
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]

== MDADM eelised ja puudused ==

===== Eelised =====
* mdadm on vaba tarkvara, mis on hästi dokumenteeritud ja suure kasutuskogemusega
* testitud korralikult paljudel ja saadaolevatel GNU/Linux jaotustes
* sõltumatu riistvarast
* töötab peaaegu kõikidel HDD kontrolleritel (RAID või mitte RAID), mis toetab Linuxit
* suudab ära teha palju rohkem, kui mistahes tasuta RAID riistvara
* lihtne seadistada
* palju featuure kasutamiseks
* paindlik oma töös
* hea jõudlus
* monitooring
* hea investeering aega

===== Puudused =====
* operatsioonisüsteemi pole võimalik ülesse seadistada RAID5 ja RAID6ga

[http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/[6]]

== Näiteid operatsioonidest ==

===== Massiivi detailse info vaatamine =====
<pre>
mdadm --detail /dev/md1
/dev/md1:
Version : 0.90
Creation Time : Mon Jun 20 16:08:13 2011
Raid Level : raid10
Array Size : 244195904 (232.88 GiB 250.06 GB)
Used Dev Size : 244195904 (232.88 GiB 250.06 GB)
Raid Devices : 2
Total Devices : 2
Preferred Minor : 1
Persistence : Superblock is persistent

Update Time : Fri Jul 4 16:03:17 2014
State : clean
Active Devices : 2
Working Devices : 2
Failed Devices : 0
Spare Devices : 0

Layout : near=2
Chunk Size : 64K

UUID : a0d44a20:b41dda0a:e9c548a1:a3e98bee
Events : 0.866

Number Major Minor RaidDevice State
0 8 33 0 active sync /dev/sdc1
1 8 49 1 active sync /dev/sdd1 </pre>

===== Stop =====

Kasutades -S võimalust, saab peatada jooksvat massiivi
<pre>
mdadm -S /dev/md1
</pre>

===== Massiivi ümbernimetamine =====
<pre>
mdadm --detail /dev/md1 ## get detail physical drive info
mdadm -S /dev/md1
mdadm --assemble /dev/md2 --super-minor=0 --update=super-minor /dev/sdc1 /dev/sdd1
</pre>

===== Massiivide juhtimine =====
Manage käski kasutades on võimalik lisada või kustutada kettaid toimivast massiivist. Seda käsku on hea kasutada näiteks katkise ketta eemaldamiseks, varuketta või asendusketta lisamiseks.
Allpool on toodud näide, kus üks kõvaketas on hävinud ja toimub vahetus.
<pre>
1. Staatuse kontrollimiseks kasutada
mdadm -E või
cat /proc/mdstat
2. Kõvaketta katkiseks märkimine. Korrata allolevaid tegevusi, kui katkiseid kettaid on rohkem kui üks.
mdadm /dev/md1 --fail /dev/sdc1
või kasutada katkiseks märkimine ja kustutamine ühes käsus
mdadm /dev/md1 --fail /dev/sdc1 --remove /dev/sdc1
3. Asendada füüsiline ketas ja määrata partitsioon
sfdisk -d /dev/sdd | sfdisk /dev/sdc
4. Määrata uue ketta partitsioonid massiivi
mdadm /dev/md1 --add /dev/sdc1
5. Monitoorida massiivi
</pre>

== Kokkuvõte ==

== Kasutatud kirjandus ==
[1] http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html

[2] https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm

[3] http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga

[4] https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed

[5] https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed

[6] http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Mdadm

2016-01-13T19:14:39Z

Tkerna: /* Näiteid operatsioonidest */

Triinu Kerna AK31

== Sissejuhatus ==

Antud referaat annab väikse ülevaate Linuxis spetsiifilist ülesannet täitvast programmist mdadm, mis aitab hallata ja monitoorida tarkvara RAID seadmeid. Tegemist on täpsemalt siis tarkvaralise RAID haldusvahendiga. [https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm[2]] Lisaks annab ülevaate tarkvaralistest RAIDidest, millega on tegemist ja millised on olemasolevad erinevad tasemed.

== Mida kujutab endast MDADM ==

MDADM on programm, mida saab kasutada MD seadmete loomiseks, haldamiseks ja monitoorimiseks. Näiteks pakub ta funktsionaalsust RAID tööriista pakettidele. Erinevused RAID tööriistal ja MDADMil on:
*MDADM on üksik program, mitte programmide kogum
*Võimaldab teostada (peaaegu) kõiki oma funktsionaalsusi, sealjuures omamata konfiguratsiooni faili ja ei kasuta seda ka mitte vaikimisi. Ühtlasi pakub MDADM abi konfiguratsioonifailide haldamisel
*MDADM võimaldab ette anda infot massiivide kohtam mida RAID tööriist ei võimalda
*MDADM ei kasuta /etc/raitab, RAID tööriista konfiguratsiooni faili üldse. MDADMil on teistsugune konfiguratsiooni fail, teise formaadiga ja teisel eesmärgi

[http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html[1]]

== MDADM tarkvara paigaldamine ==

apt-get install mdadm

Paigaldamise tulemusena lisatakse süsteemi:

*/sbin/mdadm
*/etc/default/mdadm
*/etc/mdamd/mdadm.conf
*/etc/init.d/mdadm
*/usr/share/initramfs-tools
*/lib/modules/2.6.26-2-amd64/kernel/drivers/md
[http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga[3]]

== RAID tasemed ==

* '''RAID 0''' - andmed jaotatakse plokkidena (hargsalvestus). Suurendab andmeedastuskiirust, kuid RAID 0 massiivis ei ole veakindlust. Selles massiivis jaotatakse andmed kõikidele ketastele välja arvatud ühele ketastest, mida kasutatakse veaparanduskoodi kirjutamiseks. Kui üks ketas massiivis puruneb, kaob kogu massiiv ja seda ei ole võimalik parandada. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID0 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/temp -l raid0 -n 4 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde2
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]
* '''RAID 1''' – peegeldamine teisele kettale, (peegelsalvestus). Andmed on kirjutatud identselt mitmele kettale. RAID 1 massiiv võimaldab pärast ketta hävimist tööd jätkata, kuni on olemas vähemalt üks töötav ketas. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID1 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid1 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2
mdadm: array /dev/md/home started.
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]
* '''RAID 2''' – andmed jaotatakse bittidena, kasutatakse veaparanduskoodi. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse ketaste vahel bittidena. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 3''' – andmed jaotatakse baitidena plokkide kaupa, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinformatsioon. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse baidi kaupa ketaste vahel. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 4''' – andmed jaotatakse plokkidena, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinfo. Paarsusinfo kirjutatakse ainult ühele kindlale kettale. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 5''' – andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kõikidele ketastele. Ühe ketta purunemisel massiiv ei hävine ega mõjuta edasise töö tegemist (töö ei peatu, kuid on aeglasem, sest kettal olnud andmed arvutatakse). Teise ketta purunemisel hävinevad massiivis olevad andmed. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 6''' - Andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kahte erinevasse kohta. Saab jätkata tööd ka pärast kahe ketta purunemist. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID6 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid6 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde3
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]

== MDADM eelised ja puudused ==

===== Eelised =====
* mdadm on vaba tarkvara, mis on hästi dokumenteeritud ja suure kasutuskogemusega
* testitud korralikult paljudel ja saadaolevatel GNU/Linux jaotustes
* sõltumatu riistvarast
* töötab peaaegu kõikidel HDD kontrolleritel (RAID või mitte RAID), mis toetab Linuxit
* suudab ära teha palju rohkem, kui mistahes tasuta RAID riistvara
* lihtne seadistada
* palju featuure kasutamiseks
* paindlik oma töös
* hea jõudlus
* monitooring
* hea investeering aega

===== Puudused =====
* operatsioonisüsteemi pole võimalik ülesse seadistada RAID5 ja RAID6ga

[http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/[6]]

== Näiteid operatsioonidest ==

===== Massiivi detailse info vaatamine =====
<pre>
mdadm --detail /dev/md1
/dev/md1:
Version : 0.90
Creation Time : Mon Jun 20 16:08:13 2011
Raid Level : raid10
Array Size : 244195904 (232.88 GiB 250.06 GB)
Used Dev Size : 244195904 (232.88 GiB 250.06 GB)
Raid Devices : 2
Total Devices : 2
Preferred Minor : 1
Persistence : Superblock is persistent

Update Time : Fri Jul 4 16:03:17 2014
State : clean
Active Devices : 2
Working Devices : 2
Failed Devices : 0
Spare Devices : 0

Layout : near=2
Chunk Size : 64K

UUID : a0d44a20:b41dda0a:e9c548a1:a3e98bee
Events : 0.866

Number Major Minor RaidDevice State
0 8 33 0 active sync /dev/sdc1
1 8 49 1 active sync /dev/sdd1 </pre>

===== Stop =====

Kasutades -S võimalust, saab peatada jooksvat massiivi
<pre>
mdadm -S /dev/md1
</pre>

===== Massiivi ümbernimetamine =====
<pre>
mdadm --detail /dev/md1 ## get detail physical drive info
mdadm -S /dev/md1
mdadm --assemble /dev/md2 --super-minor=0 --update=super-minor /dev/sdc1 /dev/sdd1
</pre>

== Kokkuvõte ==

== Kasutatud kirjandus ==
[1] http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html

[2] https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm

[3] http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga

[4] https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed

[5] https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed

[6] http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Mdadm

2016-01-13T19:12:27Z

Tkerna: /* Stop */

Triinu Kerna AK31

== Sissejuhatus ==

Antud referaat annab väikse ülevaate Linuxis spetsiifilist ülesannet täitvast programmist mdadm, mis aitab hallata ja monitoorida tarkvara RAID seadmeid. Tegemist on täpsemalt siis tarkvaralise RAID haldusvahendiga. [https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm[2]] Lisaks annab ülevaate tarkvaralistest RAIDidest, millega on tegemist ja millised on olemasolevad erinevad tasemed.

== Mida kujutab endast MDADM ==

MDADM on programm, mida saab kasutada MD seadmete loomiseks, haldamiseks ja monitoorimiseks. Näiteks pakub ta funktsionaalsust RAID tööriista pakettidele. Erinevused RAID tööriistal ja MDADMil on:
*MDADM on üksik program, mitte programmide kogum
*Võimaldab teostada (peaaegu) kõiki oma funktsionaalsusi, sealjuures omamata konfiguratsiooni faili ja ei kasuta seda ka mitte vaikimisi. Ühtlasi pakub MDADM abi konfiguratsioonifailide haldamisel
*MDADM võimaldab ette anda infot massiivide kohtam mida RAID tööriist ei võimalda
*MDADM ei kasuta /etc/raitab, RAID tööriista konfiguratsiooni faili üldse. MDADMil on teistsugune konfiguratsiooni fail, teise formaadiga ja teisel eesmärgi

[http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html[1]]

== MDADM tarkvara paigaldamine ==

apt-get install mdadm

Paigaldamise tulemusena lisatakse süsteemi:

*/sbin/mdadm
*/etc/default/mdadm
*/etc/mdamd/mdadm.conf
*/etc/init.d/mdadm
*/usr/share/initramfs-tools
*/lib/modules/2.6.26-2-amd64/kernel/drivers/md
[http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga[3]]

== RAID tasemed ==

* '''RAID 0''' - andmed jaotatakse plokkidena (hargsalvestus). Suurendab andmeedastuskiirust, kuid RAID 0 massiivis ei ole veakindlust. Selles massiivis jaotatakse andmed kõikidele ketastele välja arvatud ühele ketastest, mida kasutatakse veaparanduskoodi kirjutamiseks. Kui üks ketas massiivis puruneb, kaob kogu massiiv ja seda ei ole võimalik parandada. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID0 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/temp -l raid0 -n 4 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde2
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]
* '''RAID 1''' – peegeldamine teisele kettale, (peegelsalvestus). Andmed on kirjutatud identselt mitmele kettale. RAID 1 massiiv võimaldab pärast ketta hävimist tööd jätkata, kuni on olemas vähemalt üks töötav ketas. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID1 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid1 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2
mdadm: array /dev/md/home started.
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]
* '''RAID 2''' – andmed jaotatakse bittidena, kasutatakse veaparanduskoodi. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse ketaste vahel bittidena. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 3''' – andmed jaotatakse baitidena plokkide kaupa, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinformatsioon. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse baidi kaupa ketaste vahel. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 4''' – andmed jaotatakse plokkidena, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinfo. Paarsusinfo kirjutatakse ainult ühele kindlale kettale. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 5''' – andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kõikidele ketastele. Ühe ketta purunemisel massiiv ei hävine ega mõjuta edasise töö tegemist (töö ei peatu, kuid on aeglasem, sest kettal olnud andmed arvutatakse). Teise ketta purunemisel hävinevad massiivis olevad andmed. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 6''' - Andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kahte erinevasse kohta. Saab jätkata tööd ka pärast kahe ketta purunemist. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID6 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid6 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde3
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]

== MDADM eelised ja puudused ==

===== Eelised =====
* mdadm on vaba tarkvara, mis on hästi dokumenteeritud ja suure kasutuskogemusega
* testitud korralikult paljudel ja saadaolevatel GNU/Linux jaotustes
* sõltumatu riistvarast
* töötab peaaegu kõikidel HDD kontrolleritel (RAID või mitte RAID), mis toetab Linuxit
* suudab ära teha palju rohkem, kui mistahes tasuta RAID riistvara
* lihtne seadistada
* palju featuure kasutamiseks
* paindlik oma töös
* hea jõudlus
* monitooring
* hea investeering aega

===== Puudused =====
* operatsioonisüsteemi pole võimalik ülesse seadistada RAID5 ja RAID6ga

[http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/[6]]

== Näiteid operatsioonidest ==

===== Massiivi detailse info vaatamine =====
<pre>
mdadm --detail /dev/md1
/dev/md1:
Version : 0.90
Creation Time : Mon Jun 20 16:08:13 2011
Raid Level : raid10
Array Size : 244195904 (232.88 GiB 250.06 GB)
Used Dev Size : 244195904 (232.88 GiB 250.06 GB)
Raid Devices : 2
Total Devices : 2
Preferred Minor : 1
Persistence : Superblock is persistent

Update Time : Fri Jul 4 16:03:17 2014
State : clean
Active Devices : 2
Working Devices : 2
Failed Devices : 0
Spare Devices : 0

Layout : near=2
Chunk Size : 64K

UUID : a0d44a20:b41dda0a:e9c548a1:a3e98bee
Events : 0.866

Number Major Minor RaidDevice State
0 8 33 0 active sync /dev/sdc1
1 8 49 1 active sync /dev/sdd1 </pre>

===== Stop =====

Kasutades -S võimalust, saab peatada jooksvat massiivi
<pre>
mdadm -S /dev/md1
</pre>

== Kokkuvõte ==

== Kasutatud kirjandus ==
[1] http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html

[2] https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm

[3] http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga

[4] https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed

[5] https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed

[6] http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Mdadm

2016-01-13T19:12:03Z

Tkerna: /* Näiteid operatsioonidest */

Triinu Kerna AK31

== Sissejuhatus ==

Antud referaat annab väikse ülevaate Linuxis spetsiifilist ülesannet täitvast programmist mdadm, mis aitab hallata ja monitoorida tarkvara RAID seadmeid. Tegemist on täpsemalt siis tarkvaralise RAID haldusvahendiga. [https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm[2]] Lisaks annab ülevaate tarkvaralistest RAIDidest, millega on tegemist ja millised on olemasolevad erinevad tasemed.

== Mida kujutab endast MDADM ==

MDADM on programm, mida saab kasutada MD seadmete loomiseks, haldamiseks ja monitoorimiseks. Näiteks pakub ta funktsionaalsust RAID tööriista pakettidele. Erinevused RAID tööriistal ja MDADMil on:
*MDADM on üksik program, mitte programmide kogum
*Võimaldab teostada (peaaegu) kõiki oma funktsionaalsusi, sealjuures omamata konfiguratsiooni faili ja ei kasuta seda ka mitte vaikimisi. Ühtlasi pakub MDADM abi konfiguratsioonifailide haldamisel
*MDADM võimaldab ette anda infot massiivide kohtam mida RAID tööriist ei võimalda
*MDADM ei kasuta /etc/raitab, RAID tööriista konfiguratsiooni faili üldse. MDADMil on teistsugune konfiguratsiooni fail, teise formaadiga ja teisel eesmärgi

[http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html[1]]

== MDADM tarkvara paigaldamine ==

apt-get install mdadm

Paigaldamise tulemusena lisatakse süsteemi:

*/sbin/mdadm
*/etc/default/mdadm
*/etc/mdamd/mdadm.conf
*/etc/init.d/mdadm
*/usr/share/initramfs-tools
*/lib/modules/2.6.26-2-amd64/kernel/drivers/md
[http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga[3]]

== RAID tasemed ==

* '''RAID 0''' - andmed jaotatakse plokkidena (hargsalvestus). Suurendab andmeedastuskiirust, kuid RAID 0 massiivis ei ole veakindlust. Selles massiivis jaotatakse andmed kõikidele ketastele välja arvatud ühele ketastest, mida kasutatakse veaparanduskoodi kirjutamiseks. Kui üks ketas massiivis puruneb, kaob kogu massiiv ja seda ei ole võimalik parandada. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID0 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/temp -l raid0 -n 4 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde2
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]
* '''RAID 1''' – peegeldamine teisele kettale, (peegelsalvestus). Andmed on kirjutatud identselt mitmele kettale. RAID 1 massiiv võimaldab pärast ketta hävimist tööd jätkata, kuni on olemas vähemalt üks töötav ketas. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID1 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid1 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2
mdadm: array /dev/md/home started.
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]
* '''RAID 2''' – andmed jaotatakse bittidena, kasutatakse veaparanduskoodi. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse ketaste vahel bittidena. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 3''' – andmed jaotatakse baitidena plokkide kaupa, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinformatsioon. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse baidi kaupa ketaste vahel. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 4''' – andmed jaotatakse plokkidena, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinfo. Paarsusinfo kirjutatakse ainult ühele kindlale kettale. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 5''' – andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kõikidele ketastele. Ühe ketta purunemisel massiiv ei hävine ega mõjuta edasise töö tegemist (töö ei peatu, kuid on aeglasem, sest kettal olnud andmed arvutatakse). Teise ketta purunemisel hävinevad massiivis olevad andmed. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 6''' - Andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kahte erinevasse kohta. Saab jätkata tööd ka pärast kahe ketta purunemist. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID6 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid6 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde3
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]

== MDADM eelised ja puudused ==

===== Eelised =====
* mdadm on vaba tarkvara, mis on hästi dokumenteeritud ja suure kasutuskogemusega
* testitud korralikult paljudel ja saadaolevatel GNU/Linux jaotustes
* sõltumatu riistvarast
* töötab peaaegu kõikidel HDD kontrolleritel (RAID või mitte RAID), mis toetab Linuxit
* suudab ära teha palju rohkem, kui mistahes tasuta RAID riistvara
* lihtne seadistada
* palju featuure kasutamiseks
* paindlik oma töös
* hea jõudlus
* monitooring
* hea investeering aega

===== Puudused =====
* operatsioonisüsteemi pole võimalik ülesse seadistada RAID5 ja RAID6ga

[http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/[6]]

== Näiteid operatsioonidest ==

===== Massiivi detailse info vaatamine =====
<pre>
mdadm --detail /dev/md1
/dev/md1:
Version : 0.90
Creation Time : Mon Jun 20 16:08:13 2011
Raid Level : raid10
Array Size : 244195904 (232.88 GiB 250.06 GB)
Used Dev Size : 244195904 (232.88 GiB 250.06 GB)
Raid Devices : 2
Total Devices : 2
Preferred Minor : 1
Persistence : Superblock is persistent

Update Time : Fri Jul 4 16:03:17 2014
State : clean
Active Devices : 2
Working Devices : 2
Failed Devices : 0
Spare Devices : 0

Layout : near=2
Chunk Size : 64K

UUID : a0d44a20:b41dda0a:e9c548a1:a3e98bee
Events : 0.866

Number Major Minor RaidDevice State
0 8 33 0 active sync /dev/sdc1
1 8 49 1 active sync /dev/sdd1 </pre>

===== Stop =====
<pre>
Kasutades -S võimalust, saab peatada jooksvat massiivi
mdadm -S /dev/md1
</pre>

== Kokkuvõte ==

== Kasutatud kirjandus ==
[1] http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html

[2] https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm

[3] http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga

[4] https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed

[5] https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed

[6] http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Mdadm

2016-01-13T18:57:55Z

Tkerna: /* Näiteid operatsioonidest */

Triinu Kerna AK31

== Sissejuhatus ==

Antud referaat annab väikse ülevaate Linuxis spetsiifilist ülesannet täitvast programmist mdadm, mis aitab hallata ja monitoorida tarkvara RAID seadmeid. Tegemist on täpsemalt siis tarkvaralise RAID haldusvahendiga. [https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm[2]] Lisaks annab ülevaate tarkvaralistest RAIDidest, millega on tegemist ja millised on olemasolevad erinevad tasemed.

== Mida kujutab endast MDADM ==

MDADM on programm, mida saab kasutada MD seadmete loomiseks, haldamiseks ja monitoorimiseks. Näiteks pakub ta funktsionaalsust RAID tööriista pakettidele. Erinevused RAID tööriistal ja MDADMil on:
*MDADM on üksik program, mitte programmide kogum
*Võimaldab teostada (peaaegu) kõiki oma funktsionaalsusi, sealjuures omamata konfiguratsiooni faili ja ei kasuta seda ka mitte vaikimisi. Ühtlasi pakub MDADM abi konfiguratsioonifailide haldamisel
*MDADM võimaldab ette anda infot massiivide kohtam mida RAID tööriist ei võimalda
*MDADM ei kasuta /etc/raitab, RAID tööriista konfiguratsiooni faili üldse. MDADMil on teistsugune konfiguratsiooni fail, teise formaadiga ja teisel eesmärgi

[http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html[1]]

== MDADM tarkvara paigaldamine ==

apt-get install mdadm

Paigaldamise tulemusena lisatakse süsteemi:

*/sbin/mdadm
*/etc/default/mdadm
*/etc/mdamd/mdadm.conf
*/etc/init.d/mdadm
*/usr/share/initramfs-tools
*/lib/modules/2.6.26-2-amd64/kernel/drivers/md
[http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga[3]]

== RAID tasemed ==

* '''RAID 0''' - andmed jaotatakse plokkidena (hargsalvestus). Suurendab andmeedastuskiirust, kuid RAID 0 massiivis ei ole veakindlust. Selles massiivis jaotatakse andmed kõikidele ketastele välja arvatud ühele ketastest, mida kasutatakse veaparanduskoodi kirjutamiseks. Kui üks ketas massiivis puruneb, kaob kogu massiiv ja seda ei ole võimalik parandada. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID0 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/temp -l raid0 -n 4 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde2
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]
* '''RAID 1''' – peegeldamine teisele kettale, (peegelsalvestus). Andmed on kirjutatud identselt mitmele kettale. RAID 1 massiiv võimaldab pärast ketta hävimist tööd jätkata, kuni on olemas vähemalt üks töötav ketas. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID1 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid1 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2
mdadm: array /dev/md/home started.
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]
* '''RAID 2''' – andmed jaotatakse bittidena, kasutatakse veaparanduskoodi. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse ketaste vahel bittidena. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 3''' – andmed jaotatakse baitidena plokkide kaupa, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinformatsioon. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse baidi kaupa ketaste vahel. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 4''' – andmed jaotatakse plokkidena, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinfo. Paarsusinfo kirjutatakse ainult ühele kindlale kettale. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 5''' – andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kõikidele ketastele. Ühe ketta purunemisel massiiv ei hävine ega mõjuta edasise töö tegemist (töö ei peatu, kuid on aeglasem, sest kettal olnud andmed arvutatakse). Teise ketta purunemisel hävinevad massiivis olevad andmed. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 6''' - Andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kahte erinevasse kohta. Saab jätkata tööd ka pärast kahe ketta purunemist. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID6 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid6 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde3
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]

== MDADM eelised ja puudused ==

===== Eelised =====
* mdadm on vaba tarkvara, mis on hästi dokumenteeritud ja suure kasutuskogemusega
* testitud korralikult paljudel ja saadaolevatel GNU/Linux jaotustes
* sõltumatu riistvarast
* töötab peaaegu kõikidel HDD kontrolleritel (RAID või mitte RAID), mis toetab Linuxit
* suudab ära teha palju rohkem, kui mistahes tasuta RAID riistvara
* lihtne seadistada
* palju featuure kasutamiseks
* paindlik oma töös
* hea jõudlus
* monitooring
* hea investeering aega

===== Puudused =====
* operatsioonisüsteemi pole võimalik ülesse seadistada RAID5 ja RAID6ga

[http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/[6]]

== Näiteid operatsioonidest ==

===== Massiivi detailse info vaatamine =====
<pre>
mdadm --detail /dev/md1
/dev/md1:
Version : 0.90
Creation Time : Mon Jun 20 16:08:13 2011
Raid Level : raid10
Array Size : 244195904 (232.88 GiB 250.06 GB)
Used Dev Size : 244195904 (232.88 GiB 250.06 GB)
Raid Devices : 2
Total Devices : 2
Preferred Minor : 1
Persistence : Superblock is persistent

Update Time : Fri Jul 4 16:03:17 2014
State : clean
Active Devices : 2
Working Devices : 2
Failed Devices : 0
Spare Devices : 0

Layout : near=2
Chunk Size : 64K

UUID : a0d44a20:b41dda0a:e9c548a1:a3e98bee
Events : 0.866

Number Major Minor RaidDevice State
0 8 33 0 active sync /dev/sdc1
1 8 49 1 active sync /dev/sdd1 </pre>

== Kokkuvõte ==

== Kasutatud kirjandus ==
[1] http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html

[2] https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm

[3] http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga

[4] https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed

[5] https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed

[6] http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Mdadm

2016-01-13T18:49:55Z

Tkerna: /* MDADM eelised ja puudused */

Triinu Kerna AK31

== Sissejuhatus ==

Antud referaat annab väikse ülevaate Linuxis spetsiifilist ülesannet täitvast programmist mdadm, mis aitab hallata ja monitoorida tarkvara RAID seadmeid. Tegemist on täpsemalt siis tarkvaralise RAID haldusvahendiga. [https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm[2]] Lisaks annab ülevaate tarkvaralistest RAIDidest, millega on tegemist ja millised on olemasolevad erinevad tasemed.

== Mida kujutab endast MDADM ==

MDADM on programm, mida saab kasutada MD seadmete loomiseks, haldamiseks ja monitoorimiseks. Näiteks pakub ta funktsionaalsust RAID tööriista pakettidele. Erinevused RAID tööriistal ja MDADMil on:
*MDADM on üksik program, mitte programmide kogum
*Võimaldab teostada (peaaegu) kõiki oma funktsionaalsusi, sealjuures omamata konfiguratsiooni faili ja ei kasuta seda ka mitte vaikimisi. Ühtlasi pakub MDADM abi konfiguratsioonifailide haldamisel
*MDADM võimaldab ette anda infot massiivide kohtam mida RAID tööriist ei võimalda
*MDADM ei kasuta /etc/raitab, RAID tööriista konfiguratsiooni faili üldse. MDADMil on teistsugune konfiguratsiooni fail, teise formaadiga ja teisel eesmärgi

[http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html[1]]

== MDADM tarkvara paigaldamine ==

apt-get install mdadm

Paigaldamise tulemusena lisatakse süsteemi:

*/sbin/mdadm
*/etc/default/mdadm
*/etc/mdamd/mdadm.conf
*/etc/init.d/mdadm
*/usr/share/initramfs-tools
*/lib/modules/2.6.26-2-amd64/kernel/drivers/md
[http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga[3]]

== RAID tasemed ==

* '''RAID 0''' - andmed jaotatakse plokkidena (hargsalvestus). Suurendab andmeedastuskiirust, kuid RAID 0 massiivis ei ole veakindlust. Selles massiivis jaotatakse andmed kõikidele ketastele välja arvatud ühele ketastest, mida kasutatakse veaparanduskoodi kirjutamiseks. Kui üks ketas massiivis puruneb, kaob kogu massiiv ja seda ei ole võimalik parandada. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID0 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/temp -l raid0 -n 4 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde2
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]
* '''RAID 1''' – peegeldamine teisele kettale, (peegelsalvestus). Andmed on kirjutatud identselt mitmele kettale. RAID 1 massiiv võimaldab pärast ketta hävimist tööd jätkata, kuni on olemas vähemalt üks töötav ketas. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID1 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid1 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2
mdadm: array /dev/md/home started.
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]
* '''RAID 2''' – andmed jaotatakse bittidena, kasutatakse veaparanduskoodi. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse ketaste vahel bittidena. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 3''' – andmed jaotatakse baitidena plokkide kaupa, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinformatsioon. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse baidi kaupa ketaste vahel. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 4''' – andmed jaotatakse plokkidena, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinfo. Paarsusinfo kirjutatakse ainult ühele kindlale kettale. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 5''' – andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kõikidele ketastele. Ühe ketta purunemisel massiiv ei hävine ega mõjuta edasise töö tegemist (töö ei peatu, kuid on aeglasem, sest kettal olnud andmed arvutatakse). Teise ketta purunemisel hävinevad massiivis olevad andmed. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 6''' - Andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kahte erinevasse kohta. Saab jätkata tööd ka pärast kahe ketta purunemist. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID6 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid6 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde3
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]

== MDADM eelised ja puudused ==

===== Eelised =====
* mdadm on vaba tarkvara, mis on hästi dokumenteeritud ja suure kasutuskogemusega
* testitud korralikult paljudel ja saadaolevatel GNU/Linux jaotustes
* sõltumatu riistvarast
* töötab peaaegu kõikidel HDD kontrolleritel (RAID või mitte RAID), mis toetab Linuxit
* suudab ära teha palju rohkem, kui mistahes tasuta RAID riistvara
* lihtne seadistada
* palju featuure kasutamiseks
* paindlik oma töös
* hea jõudlus
* monitooring
* hea investeering aega

===== Puudused =====
* operatsioonisüsteemi pole võimalik ülesse seadistada RAID5 ja RAID6ga

[http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/[6]]

== Näiteid operatsioonidest ==

== Kokkuvõte ==

== Kasutatud kirjandus ==
[1] http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html

[2] https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm

[3] http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga

[4] https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed

[5] https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed

[6] http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Mdadm

2016-01-13T18:49:34Z

Tkerna: /* Näiteid operatsioonidest */

Triinu Kerna AK31

== Sissejuhatus ==

Antud referaat annab väikse ülevaate Linuxis spetsiifilist ülesannet täitvast programmist mdadm, mis aitab hallata ja monitoorida tarkvara RAID seadmeid. Tegemist on täpsemalt siis tarkvaralise RAID haldusvahendiga. [https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm[2]] Lisaks annab ülevaate tarkvaralistest RAIDidest, millega on tegemist ja millised on olemasolevad erinevad tasemed.

== Mida kujutab endast MDADM ==

MDADM on programm, mida saab kasutada MD seadmete loomiseks, haldamiseks ja monitoorimiseks. Näiteks pakub ta funktsionaalsust RAID tööriista pakettidele. Erinevused RAID tööriistal ja MDADMil on:
*MDADM on üksik program, mitte programmide kogum
*Võimaldab teostada (peaaegu) kõiki oma funktsionaalsusi, sealjuures omamata konfiguratsiooni faili ja ei kasuta seda ka mitte vaikimisi. Ühtlasi pakub MDADM abi konfiguratsioonifailide haldamisel
*MDADM võimaldab ette anda infot massiivide kohtam mida RAID tööriist ei võimalda
*MDADM ei kasuta /etc/raitab, RAID tööriista konfiguratsiooni faili üldse. MDADMil on teistsugune konfiguratsiooni fail, teise formaadiga ja teisel eesmärgi

[http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html[1]]

== MDADM tarkvara paigaldamine ==

apt-get install mdadm

Paigaldamise tulemusena lisatakse süsteemi:

*/sbin/mdadm
*/etc/default/mdadm
*/etc/mdamd/mdadm.conf
*/etc/init.d/mdadm
*/usr/share/initramfs-tools
*/lib/modules/2.6.26-2-amd64/kernel/drivers/md
[http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga[3]]

== RAID tasemed ==

* '''RAID 0''' - andmed jaotatakse plokkidena (hargsalvestus). Suurendab andmeedastuskiirust, kuid RAID 0 massiivis ei ole veakindlust. Selles massiivis jaotatakse andmed kõikidele ketastele välja arvatud ühele ketastest, mida kasutatakse veaparanduskoodi kirjutamiseks. Kui üks ketas massiivis puruneb, kaob kogu massiiv ja seda ei ole võimalik parandada. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID0 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/temp -l raid0 -n 4 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde2
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]
* '''RAID 1''' – peegeldamine teisele kettale, (peegelsalvestus). Andmed on kirjutatud identselt mitmele kettale. RAID 1 massiiv võimaldab pärast ketta hävimist tööd jätkata, kuni on olemas vähemalt üks töötav ketas. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID1 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid1 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2
mdadm: array /dev/md/home started.
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]
* '''RAID 2''' – andmed jaotatakse bittidena, kasutatakse veaparanduskoodi. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse ketaste vahel bittidena. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 3''' – andmed jaotatakse baitidena plokkide kaupa, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinformatsioon. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse baidi kaupa ketaste vahel. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 4''' – andmed jaotatakse plokkidena, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinfo. Paarsusinfo kirjutatakse ainult ühele kindlale kettale. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 5''' – andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kõikidele ketastele. Ühe ketta purunemisel massiiv ei hävine ega mõjuta edasise töö tegemist (töö ei peatu, kuid on aeglasem, sest kettal olnud andmed arvutatakse). Teise ketta purunemisel hävinevad massiivis olevad andmed. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 6''' - Andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kahte erinevasse kohta. Saab jätkata tööd ka pärast kahe ketta purunemist. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID6 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid6 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde3
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]

== MDADM eelised ja puudused ==

===== Eelised =====
* mdadm on vaba tarkvara, mis on hästi dokumenteeritud ja suure kasutuskogemusega
* testitud korralikult paljudel ja saadaolevatel GNU/Linux jaotustes
* sõltumatu riistvarast
* töötab peaaegu kõikidel HDD kontrolleritel (RAID või mitte RAID), mis toetab Linuxit
* suudab ära teha palju rohkem, kui mistahes tasuta RAID riistvara
* lihtne seadistada
* palju featuure kasutamiseks
* paindlik oma töös
* hea jõudlus
* monitooring
* hea investeering aega

===== Puudused =====
* operatsioonisüsteemi pole võimalik ülesse seadistada RAID5 ja RAID6ga

[http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/[6]]

== Kokkuvõte ==

== Kasutatud kirjandus ==
[1] http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html

[2] https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm

[3] http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga

[4] https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed

[5] https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed

[6] http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Mdadm

2016-01-13T18:49:09Z

Tkerna: /* MDADM eelised ja puudused */

Triinu Kerna AK31

== Sissejuhatus ==

Antud referaat annab väikse ülevaate Linuxis spetsiifilist ülesannet täitvast programmist mdadm, mis aitab hallata ja monitoorida tarkvara RAID seadmeid. Tegemist on täpsemalt siis tarkvaralise RAID haldusvahendiga. [https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm[2]] Lisaks annab ülevaate tarkvaralistest RAIDidest, millega on tegemist ja millised on olemasolevad erinevad tasemed.

== Mida kujutab endast MDADM ==

MDADM on programm, mida saab kasutada MD seadmete loomiseks, haldamiseks ja monitoorimiseks. Näiteks pakub ta funktsionaalsust RAID tööriista pakettidele. Erinevused RAID tööriistal ja MDADMil on:
*MDADM on üksik program, mitte programmide kogum
*Võimaldab teostada (peaaegu) kõiki oma funktsionaalsusi, sealjuures omamata konfiguratsiooni faili ja ei kasuta seda ka mitte vaikimisi. Ühtlasi pakub MDADM abi konfiguratsioonifailide haldamisel
*MDADM võimaldab ette anda infot massiivide kohtam mida RAID tööriist ei võimalda
*MDADM ei kasuta /etc/raitab, RAID tööriista konfiguratsiooni faili üldse. MDADMil on teistsugune konfiguratsiooni fail, teise formaadiga ja teisel eesmärgi

[http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html[1]]

== MDADM tarkvara paigaldamine ==

apt-get install mdadm

Paigaldamise tulemusena lisatakse süsteemi:

*/sbin/mdadm
*/etc/default/mdadm
*/etc/mdamd/mdadm.conf
*/etc/init.d/mdadm
*/usr/share/initramfs-tools
*/lib/modules/2.6.26-2-amd64/kernel/drivers/md
[http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga[3]]

== RAID tasemed ==

* '''RAID 0''' - andmed jaotatakse plokkidena (hargsalvestus). Suurendab andmeedastuskiirust, kuid RAID 0 massiivis ei ole veakindlust. Selles massiivis jaotatakse andmed kõikidele ketastele välja arvatud ühele ketastest, mida kasutatakse veaparanduskoodi kirjutamiseks. Kui üks ketas massiivis puruneb, kaob kogu massiiv ja seda ei ole võimalik parandada. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID0 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/temp -l raid0 -n 4 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde2
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]
* '''RAID 1''' – peegeldamine teisele kettale, (peegelsalvestus). Andmed on kirjutatud identselt mitmele kettale. RAID 1 massiiv võimaldab pärast ketta hävimist tööd jätkata, kuni on olemas vähemalt üks töötav ketas. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID1 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid1 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2
mdadm: array /dev/md/home started.
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]
* '''RAID 2''' – andmed jaotatakse bittidena, kasutatakse veaparanduskoodi. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse ketaste vahel bittidena. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 3''' – andmed jaotatakse baitidena plokkide kaupa, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinformatsioon. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse baidi kaupa ketaste vahel. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 4''' – andmed jaotatakse plokkidena, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinfo. Paarsusinfo kirjutatakse ainult ühele kindlale kettale. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 5''' – andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kõikidele ketastele. Ühe ketta purunemisel massiiv ei hävine ega mõjuta edasise töö tegemist (töö ei peatu, kuid on aeglasem, sest kettal olnud andmed arvutatakse). Teise ketta purunemisel hävinevad massiivis olevad andmed. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 6''' - Andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kahte erinevasse kohta. Saab jätkata tööd ka pärast kahe ketta purunemist. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID6 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid6 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde3
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]

== MDADM eelised ja puudused ==

===== Eelised =====
* mdadm on vaba tarkvara, mis on hästi dokumenteeritud ja suure kasutuskogemusega
* testitud korralikult paljudel ja saadaolevatel GNU/Linux jaotustes
* sõltumatu riistvarast
* töötab peaaegu kõikidel HDD kontrolleritel (RAID või mitte RAID), mis toetab Linuxit
* suudab ära teha palju rohkem, kui mistahes tasuta RAID riistvara
* lihtne seadistada
* palju featuure kasutamiseks
* paindlik oma töös
* hea jõudlus
* monitooring
* hea investeering aega

===== Puudused =====
* operatsioonisüsteemi pole võimalik ülesse seadistada RAID5 ja RAID6ga

== Näiteid operatsioonidest ==

[http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/[6]]

== Kokkuvõte ==

== Kasutatud kirjandus ==
[1] http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html

[2] https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm

[3] http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga

[4] https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed

[5] https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed

[6] http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Mdadm

2016-01-13T17:55:32Z

Tkerna: /* MDADM eelised ja puudused */

Triinu Kerna AK31

== Sissejuhatus ==

Antud referaat annab väikse ülevaate Linuxis spetsiifilist ülesannet täitvast programmist mdadm, mis aitab hallata ja monitoorida tarkvara RAID seadmeid. Tegemist on täpsemalt siis tarkvaralise RAID haldusvahendiga. [https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm[2]] Lisaks annab ülevaate tarkvaralistest RAIDidest, millega on tegemist ja millised on olemasolevad erinevad tasemed.

== Mida kujutab endast MDADM ==

MDADM on programm, mida saab kasutada MD seadmete loomiseks, haldamiseks ja monitoorimiseks. Näiteks pakub ta funktsionaalsust RAID tööriista pakettidele. Erinevused RAID tööriistal ja MDADMil on:
*MDADM on üksik program, mitte programmide kogum
*Võimaldab teostada (peaaegu) kõiki oma funktsionaalsusi, sealjuures omamata konfiguratsiooni faili ja ei kasuta seda ka mitte vaikimisi. Ühtlasi pakub MDADM abi konfiguratsioonifailide haldamisel
*MDADM võimaldab ette anda infot massiivide kohtam mida RAID tööriist ei võimalda
*MDADM ei kasuta /etc/raitab, RAID tööriista konfiguratsiooni faili üldse. MDADMil on teistsugune konfiguratsiooni fail, teise formaadiga ja teisel eesmärgi

[http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html[1]]

== MDADM tarkvara paigaldamine ==

apt-get install mdadm

Paigaldamise tulemusena lisatakse süsteemi:

*/sbin/mdadm
*/etc/default/mdadm
*/etc/mdamd/mdadm.conf
*/etc/init.d/mdadm
*/usr/share/initramfs-tools
*/lib/modules/2.6.26-2-amd64/kernel/drivers/md
[http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga[3]]

== RAID tasemed ==

* '''RAID 0''' - andmed jaotatakse plokkidena (hargsalvestus). Suurendab andmeedastuskiirust, kuid RAID 0 massiivis ei ole veakindlust. Selles massiivis jaotatakse andmed kõikidele ketastele välja arvatud ühele ketastest, mida kasutatakse veaparanduskoodi kirjutamiseks. Kui üks ketas massiivis puruneb, kaob kogu massiiv ja seda ei ole võimalik parandada. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID0 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/temp -l raid0 -n 4 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde2
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]
* '''RAID 1''' – peegeldamine teisele kettale, (peegelsalvestus). Andmed on kirjutatud identselt mitmele kettale. RAID 1 massiiv võimaldab pärast ketta hävimist tööd jätkata, kuni on olemas vähemalt üks töötav ketas. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID1 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid1 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2
mdadm: array /dev/md/home started.
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]
* '''RAID 2''' – andmed jaotatakse bittidena, kasutatakse veaparanduskoodi. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse ketaste vahel bittidena. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 3''' – andmed jaotatakse baitidena plokkide kaupa, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinformatsioon. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse baidi kaupa ketaste vahel. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 4''' – andmed jaotatakse plokkidena, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinfo. Paarsusinfo kirjutatakse ainult ühele kindlale kettale. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 5''' – andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kõikidele ketastele. Ühe ketta purunemisel massiiv ei hävine ega mõjuta edasise töö tegemist (töö ei peatu, kuid on aeglasem, sest kettal olnud andmed arvutatakse). Teise ketta purunemisel hävinevad massiivis olevad andmed. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

* '''RAID 6''' - Andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kahte erinevasse kohta. Saab jätkata tööd ka pärast kahe ketta purunemist. [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[4]]

===== RAID6 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid6 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde3
[https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]]

== MDADM eelised ja puudused ==

===== Eelised =====
* mdadm on vaba tarkvara, mis on hästi dokumenteeritud ja suure kasutuskogemusega
* testitud korralikult paljudel ja saadaolevatel GNU/Linux jaotustes
* sõltumatu riistvarast
* töötab peaaegu kõikidel HDD kontrolleritel (RAID või mitte RAID), mis toetab Linuxit
* suudab ära teha palju rohkem, kui mistahes tasuta RAID riistvara
* lihtne seadistada
* palju featuure kasutamiseks
* paindlik oma töös
* hea jõudlus
* monitooring
* hea investeering aega

===== Puudused =====
* operatsioonisüsteemi pole võimalik ülesse seadistada RAID5 ja RAID6ga

[http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/[6]]

== Kokkuvõte ==

== Kasutatud kirjandus ==
[1] http://www.linuxcommand.org/man_pages/mdadm8.html

[2] https://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm

[3] http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Tarkvaralise_RAID_massiivi_kasutamine_Linuxiga

[4] https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed

[5] https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed

[6] http://raid6.com.au/posts/mdadm_advantages/

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Mdadm

2016-01-13T17:31:50Z

Tkerna: /* Kasutatud kirjandus */

Mdadm

2016-01-13T17:31:09Z

Tkerna: /* MDADM eelised ja puudused */

Mdadm

2016-01-13T17:29:41Z

Tkerna: /* RAID6 skeemi moodustamine */

Mdadm

2016-01-13T17:29:22Z

Tkerna: /* MDADM eelised ja puudused */

Mdadm

2016-01-13T17:28:37Z

Tkerna: /* RAID6 skeemi moodustamine */

Mdadm

2016-01-13T17:28:13Z

Tkerna: /* MDADM eelised ja puudused */

Mdadm

2016-01-13T17:27:54Z

Tkerna: /* MDADM eelised ja puudused */

Mdadm

2016-01-13T17:27:30Z

Tkerna: /* RAID6 skeemi moodustamine */

Mdadm

2016-01-13T17:13:37Z

Tkerna: /* Kasutatud kirjandus */

Mdadm

2016-01-13T17:13:01Z

Tkerna: /* RAID0 skeemi moodustamine [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]] */

Mdadm

2016-01-13T17:12:43Z

Tkerna: /* Kasutatud kirjandus */

Mdadm

2016-01-13T17:11:49Z

Tkerna: /* RAID1 skeemi moodustamine [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]] */

Mdadm

2016-01-13T17:11:13Z

Tkerna: /* RAID6 skeemi moodustamine [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv#Tavalised_RAID-i_tasemed[5]] */

Mdadm

2016-01-13T17:10:47Z

Tkerna: /* RAID6 skeemi moodustamine */

Mdadm

2016-01-13T17:10:16Z

Tkerna: /* RAID tasemed */

Mdadm

2016-01-13T16:44:02Z

Tkerna: /* RAID tasemed */

Mdadm

2016-01-13T16:37:52Z

Tkerna: /* Kasutatud kirjandus */

Mdadm

2016-01-13T16:37:04Z

Tkerna: /* Kasutatud kirjandus */

Mdadm

2016-01-13T16:36:29Z

Tkerna: /* Kasutatud kirjandus */

Mdadm

2016-01-13T16:35:40Z

Tkerna: /* Sissejuhatus */

Mdadm

2016-01-13T16:35:24Z

Tkerna: /* MDADM tarkvara paigaldamine */

Mdadm

2016-01-13T16:34:14Z

Tkerna: /* Sissejuhatus */

Mdadm

2016-01-13T16:33:10Z

Tkerna: /* Kasutatud kirjandus */

Mdadm

2016-01-13T16:31:24Z

Tkerna: /* Kasutatud kirjandus */

Mdadm

2016-01-13T16:30:44Z

Tkerna: /* Mida kujutab endast MDADM */

Mdadm

2016-01-13T16:24:43Z

Tkerna: /* Kasutatud kirjandus */

Mdadm

2016-01-13T16:23:51Z

Tkerna: /* Sissejuhatus */

Mdadm

2016-01-13T16:23:00Z

Tkerna: /* Kasutatud kirjandus */

Triinu Kerna AK31

== Sissejuhatus ==

Antud referaadis annan väikse ülevaate Linuxis spetsiifilist ülesannet täitvast programmist mdadm, mis aitab hallata ja monitoorida tarkvara RAID seadmeid. Tegemist on täpsemalt siis tarkvaralise RAID haldusvahendiga. Lisaks annan ülevaate tarkvaralistest RAIDidest, millega on tegemist ja millised on olemasolevad erinevad tasemed.

== Mida kujutab endast MDADM ==

MDADM on programm, mida saab kasutada MD seadmete loomiseks, haldamiseks ja monitoorimiseks. Näiteks pakub ta funktsionaalsust RAID tööriista pakettidele. Erinevused RAID tööriistal ja MDADMil on:
*MDADM on üksik program, mitte programmide kogum
*Võimaldab teostada (peaaegu) kõiki oma funktsionaalsusi, sealjuures omamata konfiguratsiooni faili ja ei kasuta seda ka mitte vaikimisi. Ühtlasi pakub MDADM abi konfiguratsioonifailide haldamisel
*MDADM võimaldab ette anda infot massiivide kohtam mida RAID tööriist ei võimalda
*MDADM ei kasuta /etc/raitab, RAID tööriista konfiguratsiooni faili üldse. MDADMil on teistsugune konfiguratsiooni fail, teise formaadiga ja teisel eesmärgi

== MDADM tarkvara paigaldamine ==

apt-get install mdadm

Paigaldamise tulemusena lisatakse süsteemi:

*/sbin/mdadm
*/etc/default/mdadm
*/etc/mdamd/mdadm.conf
*/etc/init.d/mdadm
*/usr/share/initramfs-tools
*/lib/modules/2.6.26-2-amd64/kernel/drivers/md

== RAID tasemed ==

* '''RAID 0''' - andmed jaotatakse plokkidena (hargsalvestus). Suurendab andmeedastuskiirust, kuid RAID 0 massiivis ei ole veakindlust. Selles massiivis jaotatakse andmed kõikidele ketastele välja arvatud ühele ketastest, mida kasutatakse veaparanduskoodi kirjutamiseks. Kui üks ketas massiivis puruneb, kaob kogu massiiv ja seda ei ole võimalik parandada.

===== RAID0 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/temp -l raid0 -n 4 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde2

* '''RAID 1''' – peegeldamine teisele kettale, (peegelsalvestus). Andmed on kirjutatud identselt mitmele kettale. RAID 1 massiiv võimaldab pärast ketta hävimist tööd jätkata, kuni on olemas vähemalt üks töötav ketas.

===== RAID1 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid1 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2
mdadm: array /dev/md/home started.

* '''RAID 2''' – andmed jaotatakse bittidena, kasutatakse veaparanduskoodi. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse ketaste vahel bittidena.

* '''RAID 3''' – andmed jaotatakse baitidena plokkide kaupa, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinformatsioon. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse baidi kaupa ketaste vahel.

* '''RAID 4''' – andmed jaotatakse plokkidena, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinfo. Paarsusinfo kirjutatakse ainult ühele kindlale kettale.

* '''RAID 5''' – andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kõikidele ketastele. Ühe ketta purunemisel massiiv ei hävine ega mõjuta edasise töö tegemist (töö ei peatu, kuid on aeglasem, sest kettal olnud andmed arvutatakse). Teise ketta purunemisel hävinevad massiivis olevad andmed.

* '''RAID 6''' - Andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kahte erinevasse kohta. Saab jätkata tööd ka pärast kahe ketta purunemist.

===== RAID6 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid6 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde3

== Kasutatud kirjandus ==

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Mdadm

2016-01-13T16:22:34Z

Tkerna: /* RAID6 skeemi moodustamine */

Triinu Kerna AK31

== Sissejuhatus ==

Antud referaadis annan väikse ülevaate Linuxis spetsiifilist ülesannet täitvast programmist mdadm, mis aitab hallata ja monitoorida tarkvara RAID seadmeid. Tegemist on täpsemalt siis tarkvaralise RAID haldusvahendiga. Lisaks annan ülevaate tarkvaralistest RAIDidest, millega on tegemist ja millised on olemasolevad erinevad tasemed.

== Mida kujutab endast MDADM ==

MDADM on programm, mida saab kasutada MD seadmete loomiseks, haldamiseks ja monitoorimiseks. Näiteks pakub ta funktsionaalsust RAID tööriista pakettidele. Erinevused RAID tööriistal ja MDADMil on:
*MDADM on üksik program, mitte programmide kogum
*Võimaldab teostada (peaaegu) kõiki oma funktsionaalsusi, sealjuures omamata konfiguratsiooni faili ja ei kasuta seda ka mitte vaikimisi. Ühtlasi pakub MDADM abi konfiguratsioonifailide haldamisel
*MDADM võimaldab ette anda infot massiivide kohtam mida RAID tööriist ei võimalda
*MDADM ei kasuta /etc/raitab, RAID tööriista konfiguratsiooni faili üldse. MDADMil on teistsugune konfiguratsiooni fail, teise formaadiga ja teisel eesmärgi

== MDADM tarkvara paigaldamine ==

apt-get install mdadm

Paigaldamise tulemusena lisatakse süsteemi:

*/sbin/mdadm
*/etc/default/mdadm
*/etc/mdamd/mdadm.conf
*/etc/init.d/mdadm
*/usr/share/initramfs-tools
*/lib/modules/2.6.26-2-amd64/kernel/drivers/md

== RAID tasemed ==

* '''RAID 0''' - andmed jaotatakse plokkidena (hargsalvestus). Suurendab andmeedastuskiirust, kuid RAID 0 massiivis ei ole veakindlust. Selles massiivis jaotatakse andmed kõikidele ketastele välja arvatud ühele ketastest, mida kasutatakse veaparanduskoodi kirjutamiseks. Kui üks ketas massiivis puruneb, kaob kogu massiiv ja seda ei ole võimalik parandada.

===== RAID0 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/temp -l raid0 -n 4 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde2

* '''RAID 1''' – peegeldamine teisele kettale, (peegelsalvestus). Andmed on kirjutatud identselt mitmele kettale. RAID 1 massiiv võimaldab pärast ketta hävimist tööd jätkata, kuni on olemas vähemalt üks töötav ketas.

===== RAID1 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid1 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2
mdadm: array /dev/md/home started.

* '''RAID 2''' – andmed jaotatakse bittidena, kasutatakse veaparanduskoodi. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse ketaste vahel bittidena.

* '''RAID 3''' – andmed jaotatakse baitidena plokkide kaupa, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinformatsioon. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse baidi kaupa ketaste vahel.

* '''RAID 4''' – andmed jaotatakse plokkidena, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinfo. Paarsusinfo kirjutatakse ainult ühele kindlale kettale.

* '''RAID 5''' – andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kõikidele ketastele. Ühe ketta purunemisel massiiv ei hävine ega mõjuta edasise töö tegemist (töö ei peatu, kuid on aeglasem, sest kettal olnud andmed arvutatakse). Teise ketta purunemisel hävinevad massiivis olevad andmed.

* '''RAID 6''' - Andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kahte erinevasse kohta. Saab jätkata tööd ka pärast kahe ketta purunemist.

===== RAID6 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid6 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde3

==== Kasutatud kirjandus ====

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Mdadm

2016-01-13T10:43:32Z

Tkerna: /* RAID6 skeemi moodustamine */

Triinu Kerna AK31

== Sissejuhatus ==

Antud referaadis annan väikse ülevaate Linuxis spetsiifilist ülesannet täitvast programmist mdadm, mis aitab hallata ja monitoorida tarkvara RAID seadmeid. Tegemist on täpsemalt siis tarkvaralise RAID haldusvahendiga. Lisaks annan ülevaate tarkvaralistest RAIDidest, millega on tegemist ja millised on olemasolevad erinevad tasemed.

== Mida kujutab endast MDADM ==

MDADM on programm, mida saab kasutada MD seadmete loomiseks, haldamiseks ja monitoorimiseks. Näiteks pakub ta funktsionaalsust RAID tööriista pakettidele. Erinevused RAID tööriistal ja MDADMil on:
*MDADM on üksik program, mitte programmide kogum
*Võimaldab teostada (peaaegu) kõiki oma funktsionaalsusi, sealjuures omamata konfiguratsiooni faili ja ei kasuta seda ka mitte vaikimisi. Ühtlasi pakub MDADM abi konfiguratsioonifailide haldamisel
*MDADM võimaldab ette anda infot massiivide kohtam mida RAID tööriist ei võimalda
*MDADM ei kasuta /etc/raitab, RAID tööriista konfiguratsiooni faili üldse. MDADMil on teistsugune konfiguratsiooni fail, teise formaadiga ja teisel eesmärgi

== MDADM tarkvara paigaldamine ==

apt-get install mdadm

Paigaldamise tulemusena lisatakse süsteemi:

*/sbin/mdadm
*/etc/default/mdadm
*/etc/mdamd/mdadm.conf
*/etc/init.d/mdadm
*/usr/share/initramfs-tools
*/lib/modules/2.6.26-2-amd64/kernel/drivers/md

== RAID tasemed ==

* '''RAID 0''' - andmed jaotatakse plokkidena (hargsalvestus). Suurendab andmeedastuskiirust, kuid RAID 0 massiivis ei ole veakindlust. Selles massiivis jaotatakse andmed kõikidele ketastele välja arvatud ühele ketastest, mida kasutatakse veaparanduskoodi kirjutamiseks. Kui üks ketas massiivis puruneb, kaob kogu massiiv ja seda ei ole võimalik parandada.

===== RAID0 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/temp -l raid0 -n 4 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde2

* '''RAID 1''' – peegeldamine teisele kettale, (peegelsalvestus). Andmed on kirjutatud identselt mitmele kettale. RAID 1 massiiv võimaldab pärast ketta hävimist tööd jätkata, kuni on olemas vähemalt üks töötav ketas.

===== RAID1 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid1 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2
mdadm: array /dev/md/home started.

* '''RAID 2''' – andmed jaotatakse bittidena, kasutatakse veaparanduskoodi. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse ketaste vahel bittidena.

* '''RAID 3''' – andmed jaotatakse baitidena plokkide kaupa, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinformatsioon. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse baidi kaupa ketaste vahel.

* '''RAID 4''' – andmed jaotatakse plokkidena, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinfo. Paarsusinfo kirjutatakse ainult ühele kindlale kettale.

* '''RAID 5''' – andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kõikidele ketastele. Ühe ketta purunemisel massiiv ei hävine ega mõjuta edasise töö tegemist (töö ei peatu, kuid on aeglasem, sest kettal olnud andmed arvutatakse). Teise ketta purunemisel hävinevad massiivis olevad andmed.

* '''RAID 6''' - Andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kahte erinevasse kohta. Saab jätkata tööd ka pärast kahe ketta purunemist.

===== RAID6 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid6 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde3

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Mdadm

2016-01-13T10:43:21Z

Tkerna: /* MDADM tarkvara paigaldamine */

Triinu Kerna AK31

== Sissejuhatus ==

Antud referaadis annan väikse ülevaate Linuxis spetsiifilist ülesannet täitvast programmist mdadm, mis aitab hallata ja monitoorida tarkvara RAID seadmeid. Tegemist on täpsemalt siis tarkvaralise RAID haldusvahendiga. Lisaks annan ülevaate tarkvaralistest RAIDidest, millega on tegemist ja millised on olemasolevad erinevad tasemed.

== Mida kujutab endast MDADM ==

MDADM on programm, mida saab kasutada MD seadmete loomiseks, haldamiseks ja monitoorimiseks. Näiteks pakub ta funktsionaalsust RAID tööriista pakettidele. Erinevused RAID tööriistal ja MDADMil on:
*MDADM on üksik program, mitte programmide kogum
*Võimaldab teostada (peaaegu) kõiki oma funktsionaalsusi, sealjuures omamata konfiguratsiooni faili ja ei kasuta seda ka mitte vaikimisi. Ühtlasi pakub MDADM abi konfiguratsioonifailide haldamisel
*MDADM võimaldab ette anda infot massiivide kohtam mida RAID tööriist ei võimalda
*MDADM ei kasuta /etc/raitab, RAID tööriista konfiguratsiooni faili üldse. MDADMil on teistsugune konfiguratsiooni fail, teise formaadiga ja teisel eesmärgi

== MDADM tarkvara paigaldamine ==

apt-get install mdadm

Paigaldamise tulemusena lisatakse süsteemi:

*/sbin/mdadm
*/etc/default/mdadm
*/etc/mdamd/mdadm.conf
*/etc/init.d/mdadm
*/usr/share/initramfs-tools
*/lib/modules/2.6.26-2-amd64/kernel/drivers/md

== RAID tasemed ==

* '''RAID 0''' - andmed jaotatakse plokkidena (hargsalvestus). Suurendab andmeedastuskiirust, kuid RAID 0 massiivis ei ole veakindlust. Selles massiivis jaotatakse andmed kõikidele ketastele välja arvatud ühele ketastest, mida kasutatakse veaparanduskoodi kirjutamiseks. Kui üks ketas massiivis puruneb, kaob kogu massiiv ja seda ei ole võimalik parandada.

===== RAID0 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/temp -l raid0 -n 4 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde2

* '''RAID 1''' – peegeldamine teisele kettale, (peegelsalvestus). Andmed on kirjutatud identselt mitmele kettale. RAID 1 massiiv võimaldab pärast ketta hävimist tööd jätkata, kuni on olemas vähemalt üks töötav ketas.

===== RAID1 skeemi moodustamine =====

mdadm --create /dev/md/home -l raid1 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2
mdadm: array /dev/md/home started.

* '''RAID 2''' – andmed jaotatakse bittidena, kasutatakse veaparanduskoodi. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse ketaste vahel bittidena.

* '''RAID 3''' – andmed jaotatakse baitidena plokkide kaupa, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinformatsioon. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse baidi kaupa ketaste vahel.

* '''RAID 4''' – andmed jaotatakse plokkidena, kasutatakse kindlat ketast, kuhu salvestatakse paarsusinfo. Paarsusinfo kirjutatakse ainult ühele kindlale kettale.

* '''RAID 5''' – andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kõikidele ketastele. Ühe ketta purunemisel massiiv ei hävine ega mõjuta edasise töö tegemist (töö ei peatu, kuid on aeglasem, sest kettal olnud andmed arvutatakse). Teise ketta purunemisel hävinevad massiivis olevad andmed.

* '''RAID 6''' - Andmed jaotatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse kahte erinevasse kohta. Saab jätkata tööd ka pärast kahe ketta purunemist.

===== RAID6 skeemi moodustamine =====

# mdadm --create /dev/md/home -l raid6 -n 2 /dev/sdb2 /dev/sdc2 /dev/sdd2 /dev/sde3

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]