https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=TlaiksooICO wiki - User contributions [en]2026-05-10T03:39:46ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Software_Defined_Storage&diff=99564Software Defined Storage2015-12-23T09:31:28Z<p>Tlaiksoo: </p>
<hr />
<div>==Autor==<br />
Tarmo Laiksoo<br />
<br />
AK41<br />
<br />
2015<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
[[File:SDS.jpg|400px|thumb|right|'''Joonis 1''' - Diagramm, selgitamaks tarkvaralise salvestamise põhimõtet]]<br />
<br />
'''Tarkvaraline salvestamine'''('''''Software Defined Storage (SDS)''''' [https://en.wikipedia.org/wiki/Software-defined_storage]) on virtualiseeritud salvestustehnoloogia, koos teenuse manageerimise liidesega. SDS hõivab endas andmekogumike salvestamist koos andmeteenuse omadustega, rakendades neid vastavalt vajadusele, läbi manageeritava liidese.<br />
<br />
<br />
==Mis on SDS?==<br />
''SDS'' on arenemisjärgus olev tehnoloogia, mis erineb tüüpilisest salvestustehnoloogiast seetõttu, et riistvara on eraldatud tarkvarast, mis haldab süsteemi. SDS rõhub pigem salvestusteenustele kui riistvarale. See on osa viimaseaja andmesalvestus trendist, mis hõlmab endast ka tarkvaralist võrgundust ('''''Software Defined Networking''''' [http://searchsdn.techtarget.com/definition/software-defined-networking]). Sarnaselt SND'le, on ka SDSi peamine eesmärk muuta süsteemi administraatorite jaoks oma teenuste haldus võimalikult mitmekülgseks. Ilma süsteemi füüsiliste piiranguteta, on andmete resurssi võimalik kasutada palju efektiivsemalt ning nende haldamine on lihtsustatud läbi automatiseeritud päringute. <br />
<br />
<br />
==Omadused==<br />
<br />
Virtualiseeritud salvestamine tagab mahutavuse, mida on võimalik paigutada ridamisi ning edastada üle kindlate protokollide.<br />
<br />
* '''Automatiseerimine''' - lihtsustatud haldus, mis aitab vähendada salvestustehnika kulusid.<br />
<br />
* '''Standartsed kasutajaliidesed''' - nii halduse kui ka teenuste ning seadmete hoolduseks kasutatakse API't '''''[https://en.wikipedia.org/wiki/Application_programming_interface ]'''''<br />
<br />
* '''Virtualiseeritud andmetee''' - bloki, faili või volüümi liides, mis toetab teiste aplikatsioonide kirjutamist neile.<br />
<br />
* '''Skaleeruvus''' - võimekus mõõta töötavate salvestustehnika seadmete tööd, ilma neid häirimata.<br />
<br />
* '''Lihtsus''' - võimekus klientidel monitoorida ning hallata nende endi andmete mahtu.<br />
<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Virtuliseerimine on muutnud kogu arvutitega seotud maailma ning seetõttu suur ettevõtete põhi aplikatsioonid peaksid kolima ka virtuaalmaailma. Äriettevõtted ning pilve teenuse osutajad on endiselt kinni tehnoloogias, mis sõltub suurelt füüsilisest riistvarast ehk riistvaralisest andmesalvestusest. On aeg hakata mõtlema tarkvaralise andmesalvestuse poole ehk virtualiseeritud andmesalvestustehnoloogia poole. SDS ehk tarkvaraline salvestamine on kuluefektiivsem, lihtsam manageerida ning kiirendab nende administraatorite tööd, kes kogu andmesalvestusega tegelevad.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus / viited==<br />
<br />
* '''1''' - [https://en.wikipedia.org/wiki/Software-defined_storage Software Defined Storage]<br/><br />
<br />
* '''2'''- [http://searchsdn.techtarget.com/definition/software-defined-networking-SDN Software Defined Networking]<br/><br />
<br />
* '''3''' - [https://en.wikipedia.org/wiki/Application_programming_interface API]<br />
<br />
* '''EKI''' - [http://www.eki.ee/dict/ies/index.cgi EKI, Inglise-Eesti sõnastik]<br />
<br />
* '''Joonis 1''' - [http://www.snia.org/sites/default/files/SDSgraphic.png SDS diagram]</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Software_Defined_Storage&diff=99563Software Defined Storage2015-12-23T09:28:50Z<p>Tlaiksoo: </p>
<hr />
<div>==Autor==<br />
Tarmo Laiksoo<br />
<br />
AK41<br />
<br />
2015<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
[[File:SDS.jpg|400px|thumb|right|'''Joonis 1''' - Diagramm, selgitamaks tarkvaralise salvestamise põhimõtet]]<br />
<br />
'''Tarkvaraline salvestamine'''('''''[https://en.wikipedia.org/wiki/Software-defined_storage]'''''-'''''Software Defined Storage (SDS)''''' ) on virtualiseeritud salvestustehnoloogia, koos teenuse manageerimise liidesega. SDS hõivab endas andmekogumike salvestamist koos andmeteenuse omadustega, rakendades neid vastavalt vajadusele, läbi manageeritava liidese.<br />
<br />
<br />
==Mis on SDS?==<br />
''SDS'' on arenemisjärgus olev tehnoloogia, mis erineb tüüpilisest salvestustehnoloogiast seetõttu, et riistvara on eraldatud tarkvarast, mis haldab süsteemi. SDS rõhub pigem salvestusteenustele kui riistvarale. See on osa viimaseaja andmesalvestus trendist, mis hõlmab endast ka tarkvaralist võrgundust ('''''[http://searchsdn.techtarget.com/definition/software-defined-networking]''''' -'''''Software Defined Networking (SDN)''''' ). Sarnaselt SND'le, on ka SDSi peamine eesmärk muuta süsteemi administraatorite jaoks oma teenuste haldus võimalikult mitmekülgseks. Ilma süsteemi füüsiliste piiranguteta, on andmete resurssi võimalik kasutada palju efektiivsemalt ning nende haldamine on lihtsustatud läbi automatiseeritud päringute. <br />
<br />
<br />
==Omadused==<br />
<br />
Virtualiseeritud salvestamine tagab mahutavuse, mida on võimalik paigutada ridamisi ning edastada üle kindlate protokollide.<br />
<br />
* '''Automatiseerimine''' - lihtsustatud haldus, mis aitab vähendada salvestustehnika kulusid.<br />
<br />
* '''Standartsed kasutajaliidesed''' - nii halduse kui ka teenuste ning seadmete hoolduseks kasutatakse API't '''''[https://en.wikipedia.org/wiki/Application_programming_interface ]'''''<br />
<br />
* '''Virtualiseeritud andmetee''' - bloki, faili või volüümi liides, mis toetab teiste aplikatsioonide kirjutamist neile.<br />
<br />
* '''Skaleeruvus''' - võimekus mõõta töötavate salvestustehnika seadmete tööd, ilma neid häirimata.<br />
<br />
* '''Lihtsus''' - võimekus klientidel monitoorida ning hallata nende endi andmete mahtu.<br />
<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Virtuliseerimine on muutnud kogu arvutitega seotud maailma ning seetõttu suur ettevõtete põhi aplikatsioonid peaksid kolima ka virtuaalmaailma. Äriettevõtted ning pilve teenuse osutajad on endiselt kinni tehnoloogias, mis sõltub suurelt füüsilisest riistvarast ehk riistvaralisest andmesalvestusest. On aeg hakata mõtlema tarkvaralise andmesalvestuse poole ehk virtualiseeritud andmesalvestustehnoloogia poole. SDS ehk tarkvaraline salvestamine on kuluefektiivsem, lihtsam manageerida ning kiirendab nende administraatorite tööd, kes kogu andmesalvestusega tegelevad.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus / viited==<br />
<br />
* '''1''' - [https://en.wikipedia.org/wiki/Software-defined_storage Software Defined Storage]<br/><br />
<br />
* '''2'''- [http://searchsdn.techtarget.com/definition/software-defined-networking-SDN Software Defined Networking]<br/><br />
<br />
* '''3''' - [https://en.wikipedia.org/wiki/Application_programming_interface API]<br />
<br />
* '''EKI''' - [http://www.eki.ee/dict/ies/index.cgi EKI, Inglise-Eesti sõnastik]<br />
<br />
* '''Joonis 1''' - [http://www.snia.org/sites/default/files/SDSgraphic.png SDS diagram]</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Software_Defined_Storage&diff=99562Software Defined Storage2015-12-23T09:18:34Z<p>Tlaiksoo: </p>
<hr />
<div>==Autor==<br />
Tarmo Laiksoo<br />
<br />
AK41<br />
<br />
2015<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
[[File:SDS.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
<br />
'''Tarkvaraline salvestamine'''('''''[https://en.wikipedia.org/wiki/Software-defined_storage]'''''-'''''Software Defined Storage (SDS)''''' ) on virtualiseeritud salvestustehnoloogia, koos teenuse manageerimise liidesega. SDS hõivab endas andmekogumike salvestamist koos andmeteenuse omadustega, rakendades neid vastavalt vajadusele, läbi manageeritava liidese.<br />
<br />
<br />
==Mis on SDS?==<br />
''SDS'' on arenemisjärgus olev tehnoloogia, mis erineb tüüpilisest salvestustehnoloogiast seetõttu, et riistvara on eraldatud tarkvarast, mis haldab süsteemi. SDS rõhub pigem salvestusteenustele kui riistvarale. See on osa viimaseaja andmesalvestus trendist, mis hõlmab endast ka tarkvaralist võrgundust ('''''[http://searchsdn.techtarget.com/definition/software-defined-networking]''''' -'''''Software Defined Networking (SDN)''''' ). Sarnaselt SND'le, on ka SDSi peamine eesmärk muuta süsteemi administraatorite jaoks oma teenuste haldus võimalikult mitmekülgseks. Ilma süsteemi füüsiliste piiranguteta, on andmete resurssi võimalik kasutada palju efektiivsemalt ning nende haldamine on lihtsustatud läbi automatiseeritud päringute. <br />
<br />
<br />
==Omadused==<br />
<br />
Virtualiseeritud salvestamine tagab mahutavuse, mida on võimalik paigutada ridamisi ning edastada üle kindlate protokollide.<br />
<br />
* '''Automatiseerimine''' - lihtsustatud haldus, mis aitab vähendada salvestustehnika kulusid.<br />
<br />
* '''Standartsed kasutajaliidesed''' - nii halduse kui ka teenuste ning seadmete hoolduseks kasutatakse API't '''''[https://en.wikipedia.org/wiki/Application_programming_interface ]'''''<br />
<br />
* '''Virtualiseeritud andmetee''' - bloki, faili või volüümi liides, mis toetab teiste aplikatsioonide kirjutamist neile.<br />
<br />
* '''Skaleeruvus''' - võimekus mõõta töötavate salvestustehnika seadmete tööd, ilma neid häirimata.<br />
<br />
* '''Lihtsus''' - võimekus klientidel monitoorida ning hallata nende endi andmete mahtu.<br />
<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Virtuliseerimine on muutnud kogu arvutitega seotud maailma ning seetõttu suur ettevõtete põhi aplikatsioonid peaksid kolima ka virtuaalmaailma. Äriettevõtted ning pilve teenuse osutajad on endiselt kinni tehnoloogias, mis sõltub suurelt füüsilisest riistvarast ehk riistvaralisest andmesalvestusest. On aeg hakata mõtlema tarkvaralise andmesalvestuse poole ehk virtualiseeritud andmesalvestustehnoloogia poole. SDS ehk tarkvaraline salvestamine on kuluefektiivsem, lihtsam manageerida ning kiirendab nende administraatorite tööd, kes kogu andmesalvestusega tegelevad.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus / viited==<br />
<br />
* 1 - [https://en.wikipedia.org/wiki/Software-defined_storage Software Defined Storage]<br/><br />
<br />
* 2 - [http://searchsdn.techtarget.com/definition/software-defined-networking-SDN Software Defined Networking]<br/><br />
<br />
* 3 - [https://en.wikipedia.org/wiki/Application_programming_interface API]<br />
<br />
* [http://www.eki.ee/dict/ies/index.cgi EKI, Inglise-Eesti sõnastik]</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Software_Defined_Storage&diff=99170Software Defined Storage2015-12-15T19:56:28Z<p>Tlaiksoo: </p>
<hr />
<div>==Autor==<br />
Tarmo Laiksoo<br />
<br />
AK41<br />
<br />
2015<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
[[File:SDS.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
<br />
'''Tarkvaraline salvestamine'''('''''[https://en.wikipedia.org/wiki/Software-defined_storage Software Defined Storage]'''''-'''''SDS''''') on virtualiseeritud salvestustehnoloogia, koos teenuse manageerimise liidesega. SDS hõivab endas andmekogumike salvestamist koos andmeteenuse omadustega, rakendades neid vastavalt vajadusele, läbi manageeritava liidese.<br />
<br />
<br />
==Mis on SDS?==<br />
''SDS'' on arenemisjärgus olev tehnoloogia, mis erineb tüüpilisest salvestustehnoloogiast seetõttu, et riistvara on eraldatud tarkvarast, mis haldab süsteemi. SDS rõhub pigem salvestusteenustele kui riistvarale. See on osa viimaseaja andmesalvestus trendist, mis hõlmab endast ka tarkvaralist võrgundust ('''''[http://searchsdn.techtarget.com/definition/software-defined-networking-SDN Software Defined Networking]''''' -'''''SDN'''''). Sarnaselt SND'le, on ka SDSi peamine eesmärk muuta süsteemi administraatorite jaoks oma teenuste haldus võimalikult mitmekülgseks. Ilma süsteemi füüsiliste piiranguteta, on andmete resurssi võimalik kasutada palju efektiivsemalt ning nende haldamine on lihtsustatud läbi automatiseeritud päringute. <br />
<br />
<br />
==Omadused==<br />
<br />
Virtualiseeritud salvestamine tagab mahutavuse, mida on võimalik paigutada ridamisi ning edastada üle kindlate protokollide.<br />
<br />
* '''Automatiseerimine''' - lihtsustatud haldus, mis aitab vähendada salvestustehnika kulusid.<br />
<br />
* '''Standartsed kasutajaliidesed''' - nii halduse kui ka teenuste ning seadmete hoolduseks kasutatakse API't '''''[https://en.wikipedia.org/wiki/Application_programming_interface ]'''''<br />
<br />
* '''Virtualiseeritud andmetee''' - bloki, faili või volüümi liides, mis toetab teiste aplikatsioonide kirjutamist neile.<br />
<br />
* '''Skaleeruvus''' - võimekus mõõta töötavate salvestustehnika seadmete tööd, ilma neid häirimata.<br />
<br />
* '''Lihtsus''' - võimekus klientidel monitoorida ning hallata nende endi andmete mahtu.<br />
<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Virtuliseerimine on muutnud kogu arvutitega seotud maailma ning seetõttu suur ettevõtete põhi aplikatsioonid peaksid kolima ka virtuaalmaailma. Äriettevõtted ning pilve teenuse osutajad on endiselt kinni tehnoloogias, mis sõltub suurelt füüsilisest riistvarast ehk riistvaralisest andmesalvestusest. On aeg hakata mõtlema tarkvaralise andmesalvestuse poole ehk virtualiseeritud andmesalvestustehnoloogia poole. SDS ehk tarkvaraline salvestamine on kuluefektiivsem, lihtsam manageerida ning kiirendab nende administraatorite tööd, kes kogu andmesalvestusega tegelevad.<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus / viited==<br />
<br />
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Software-defined_storage Software Defined Storage]<br/><br />
<br />
* [http://searchsdn.techtarget.com/definition/software-defined-networking-SDN Software Defined Networking]<br/><br />
<br />
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Application_programming_interface API]<br />
<br />
* [http://www.eki.ee/dict/ies/index.cgi EKI, Inglise-Eesti sõnastik]</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Software_Defined_Storage&diff=99169Software Defined Storage2015-12-15T19:49:56Z<p>Tlaiksoo: </p>
<hr />
<div>==Autor==<br />
Tarmo Laiksoo<br />
<br />
AK41<br />
<br />
2015<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
[[File:SDS.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
<br />
'''Tarkvaraline salvestamine'''('''''[https://en.wikipedia.org/wiki/Software-defined_storage Software Defined Storage]'''''-'''''SDS''''') on virtualiseeritud salvestustehnoloogia, koos teenuse manageerimise liidesega. SDS hõivab endas andmekogumike salvestamist koos andmeteenuse omadustega, rakendades neid vastavalt vajadusele, läbi manageeritava liidese.<br />
<br />
<br />
==Mis on SDS?==<br />
''SDS'' on arenemisjärgus olev tehnoloogia, mis erineb tüüpilisest salvestustehnoloogiast seetõttu, et riistvara on eraldatud tarkvarast, mis haldab süsteemi. SDS rõhub pigem salvestusteenustele kui riistvarale. See on osa viimaseaja andmesalvestus trendist, mis hõlmab endast ka tarkvaralist võrgundust ('''''[http://searchsdn.techtarget.com/definition/software-defined-networking-SDN Software Defined Networking]''''' -'''''SDN'''''). Sarnaselt SND'le, on ka SDSi peamine eesmärk muuta süsteemi administraatorite jaoks oma teenuste haldus võimalikult mitmekülgseks. Ilma süsteemi füüsiliste piiranguteta, on andmete resurssi võimalik kasutada palju efektiivsemalt ning nende haldamine on lihtsustatud läbi automatiseeritud päringute. <br />
<br />
<br />
==Omadused==<br />
<br />
Virtualiseeritud salvestamine tagab mahutavuse, mida on võimalik paigutada ridamisi ning edastada üle kindlate protokollide.<br />
<br />
* '''Automatiseerimine''' - lihtsustatud haldus, mis aitab vähendada salvestustehnika kulusid.<br />
<br />
* '''Standartsed kasutajaliidesed''' - nii halduse kui ka teenuste ning seadmete hoolduseks kasutatakse API't '''''[https://en.wikipedia.org/wiki/Application_programming_interface ]'''''<br />
<br />
* '''Virtualiseeritud andmetee''' - bloki, faili või volüümi liides, mis toetab teiste aplikatsioonide kirjutamist neile.<br />
<br />
* '''Skaleeruvus''' - võimekus mõõta töötavate salvestustehnika seadmete tööd, ilma neid häirimata.<br />
<br />
* '''Lihtsus''' - võimekus klientidel monitoorida ning hallata nende endi andmete mahtu.<br />
<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Virtuliseerimine on muutnud kogu arvutitega seotud maailma ning seetõttu suur ettevõtete põhi aplikatsioonid peaksid kolima ka virtuaalmaailma. Äriettevõtted ning pilve teenuse osutajad on endiselt kinni tehnoloogias, mis sõltub suurelt füüsilisest riistvarast ehk riistvaralisest andmesalvestusest. On aeg hakata mõtlema tarkvaralise andmesalvestuse poole ehk virtualiseeritud andmesalvestustehnoloogia poole. SDS ehk tarkvaraline salvestamine on kuluefektiivsem, lihtsam manageerida ning kiirendab nende administraatorite tööd, kes kogu andmesalvestusega tegelevad.</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:SDS.jpg&diff=99151File:SDS.jpg2015-12-15T14:08:27Z<p>Tlaiksoo: </p>
<hr />
<div></div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Software_Defined_Storage&diff=99150Software Defined Storage2015-12-15T13:57:21Z<p>Tlaiksoo: </p>
<hr />
<div><br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
[[File:SDS.jpg|400px|thumb|right|]]<br />
<br />
'''Tarkvaraliselt määratletud salvestamine'''('''''[https://en.wikipedia.org/wiki/Software-defined_storage Software Defined Storage]'''''-'''''SDS''''') on virtualiseeritud salvestustehnoloogia, koos teenuse manageerimise liidesega. SDS hõivab endas andmekogumike salvestamist koos andmeteenuse omadustega, rakendades neid vastavalt vajadusele, läbi manageeritava liidese.<br />
<br />
''SDS'' on arenemisjärgus olev salvestustehnoloogia, mis erineb tüüpilisest salvestustehnoloogiast seetõttu, et riistvara on eraldatud tarkvarast, mis haldab süsteemi. ''SDS''-i tarkvara võimaldab ka selliste featuuride nagu taastamise, tõmmise tegemise ning replikeerimise haldamist.</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Software_Defined_Storage&diff=99149Software Defined Storage2015-12-15T11:39:58Z<p>Tlaiksoo: Created page with "Tarmo Laiksoo AK41"</p>
<hr />
<div>Tarmo Laiksoo<br />
AK41</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Andmesalvestustehnoloogiad&diff=99148Category:Andmesalvestustehnoloogiad2015-12-15T11:39:44Z<p>Tlaiksoo: /* Tudengite poolt tehtud wiki artiklid */</p>
<hr />
<div>=Andmesalvestustehnoloogiad ainekaart=<br />
<br />
==Eesmärk==<br />
<br />
Õppeaine eesmärk on tutvustada erinevaid andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiate<br />
põhialuseid.<br />
Aine käigus õpib tudeng eristama olemasolevaid andmete salvestustehnoloogiaid ning<br />
praktikumides õpitu põhjal ka kasutama neid reaalses töökeskkonnas.<br />
Kursuse lõpuks oskab tudeng määratleda salvestustehnoloogia vajadust ettevõttes,<br />
rakendada õpitud teadmisi süsteemide haldamisel ja loomisel ning varundada olemasolevaid<br />
salvestustehnoloogiatel põhinevaid süsteeme.<br />
<br />
==Lühitutvustus==<br />
<br />
Aine nimetus: Andmesalvestustehnoloogiad (Information Storage Technologies)<br />
<br />
Aine kood: I395<br />
<br />
Aine tüüp: Valikaine<br />
<br />
Õppekavadele: IT süsteemide administreerimine<br />
<br />
Õpetamise aeg: sügissemestri II pool<br />
<br />
Aine maht: 3 EAP <br />
<br />
Hindamisviis: Arvestuslik<br />
<br />
Eeldusained: Soovituslik: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine (I233)<br />
<br />
Õppejõud: Katrin Loodus (kloodus[at]itcollege.ee), EIK V korrus ruum 516, telefon (6285) 834 <br />
<br />
<br />
Tutvustav loeng (2015): [https://www.youtube.com/watch?v=CAqxUGfSZnQ Reklaamvideo - Päikesevarjutuse eri]<br />
<br />
Tutvustav loeng (2012): [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4c076888-0fdf-462c-b120-8cfb468bb5a2 Videona ] ja [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Andmesalvestustehnoloogiad%20(I395).pdf Slaididena ]<br />
<br />
Kommentaar: 2011 ainekava järgi õpetatud tutvustava loengu salvestus: [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/1a007f96-20a6-4025-9605-1b6184ac2d23 2011. aasta tutvustav loeng]<br />
<br />
<br />
Kaastudengite tagasiside, mis on ÕIS-i kaudu minuni jõudnud: <br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST2014sygis1.pdf 2014 I (PDF)], [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST2014sygis2.pdf 2014 II (PDF)] ja [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST2014sygis_kaugope.pdf 2014 kaugõpe (PDF)]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST2013sygis1.pdf 2013 I (PDF)], [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST2013sygis2.pdf 2013 II (PDF)] ja [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST2013sygis_kaugope.pdf 2013 kaugõpe (PDF)]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST_tagasiside_2012.pdf 2012 päevaõpe (PDF)] ja [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST_tagasiside_kaugope_2012.pdf 2012 kaugõpe (PDF)]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST_tagasiside_2011.pdf 2011 päevaõpe (PDF)]<br />
<br />
<br />
Õppeaine annab ülevaate erinevatest tänapäevastest suure mahuliste andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiatest. Tutvustakse RAID, LVM, SAN (Storage Area Networks), NAS (Network-Attached Storage), IP SAN, assotsiatiivse andmete salvestamise (content-addressed storage), ja andmete salvestamise virtualiseerimise tehnoloogiaid. Lisaks tutvustataks andmete varundamise ja taastamise põhimõtteid.<br />
Kursuse läbinu on võimeline projekteerima, rakendama ja haldama andmete salvestuse süsteeme.<br />
<br />
==Õppematerjalid==<br />
<br />
Aine teemade kohta '''lühispikker''' (Freemind baasil >> http://freemind.sourceforge.net/wiki/index.php/Main_Page)<br />
<br />
Flashiga avatav: http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/AST_aineteemad.html<br />
Freemind tarkvaraga avatav: http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/AST_aineteemad.mm<br />
<br />
<br />
I - Kasulikke linke (Jooksvalt täienemisel):<br />
* http://www.emc.com/products/interoperability/topology-resource-center.htm<br />
* http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Salvestusseadmete_kasutamine<br />
* http://www.hardwaresecrets.com/article/Anatomy-of-a-Hard-Disk-Drive/177 << Kõvaketta lahkamine<br />
* http://www.itcollege.ee/blog/2014/11/13/bob-blumridge-public-lecture/ - Avalik loeng salvestustehnoloogiate vallas! (2014)<br />
<br />
<br />
II - RAID<br />
* http://www.linux-mag.com/id/7924/ << Introduction to RAID (By Jeffrey B. Layton Tuesday, January 4th, 2011)<br />
* http://www.acnc.com/raidedu/0<br />
* http://en.wikipedia.org/wiki/RAID<br />
* http://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm<br />
* http://www.arkf.net/blog/?p=47 << RAID1 > RAID5 (loe ka kommentaare!)<br />
<br />
<br />
III - LVM<br />
* http://www.howtoforge.com/linux_lvm<br />
* http://www.tldp.org/HOWTO/LVM-HOWTO/<br />
* http://www.howtogeek.com/howto/40702/how-to-manage-and-use-lvm-logical-volume-management-in-ubuntu/<br />
* http://wiki.tldp.org/LVM-HOWTO#A13.7._Splitting_a_volume_group<br />
<br />
<br />
IV - Intelligentsed salvestussüsteemid<br />
* http://www.freebsd.org/doc/en_US.ISO8859-1/books/handbook/bsdinstall.html <-- FreeBSD install<br />
* http://doc.freenas.org/index.php/Main_Page <-- FreeNas dokumentatsioon<br />
* http://www.freenas.org/<br />
* http://www.freenas.org/images/resources/freenas8.3.0/freenas8.3_guide.html#__RefHeading__978_145473606 <-- FreeNas Manual<br />
* http://doc.freenas.org/index.php/Unix_(NFS)_Shares<br />
<br />
<br />
V - Varundamine ja taaste<br />
* http://searchdatabackup.techtarget.com/tip/CAS-and-data-deduplication-Partners-in-archiving CAS vs deduplication<br />
<br />
<br />
'''Kasulikud raamatud:''' <br />
<br />
* "Storage Concepts: Storing and Managing Digital Data" by Hitachi Data Systems Acadamy<br />
<br />
* "Information Storage and Management: Storing, Managing, and Protecting Digital Information” by EMC Education Services<br />
<br />
==Õppeaine ajakava== <br />
<br />
'''Päevaõppe kava'''<br />
<br />
<table width="100%"><br />
<tr><br />
<th width="10%" ALIGN="LEFT">Õppeaine</th><br />
<th width="5%" ALIGN="LEFT"></th><br />
<th width="85%" ALIGN="LEFT"> Teema</th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">1.1</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/01_INTRO_loeng_sygis2015.odp Sissejuhatus (OpenDocument)] http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/01_INTRO_loeng_sygis2015.pdf (PDF)] + Tasemetest </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">1.2</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT"> [http://elab.itcollege.ee Virtuaallaborite süsteemiga] tutvumine ja kordamisülesanne</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">2.1</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/02_Loeng_DATA_sygis2015.odp Informatsioon/andmed, andmete elutsükkel, liidesed, salvestusvahendid (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/02_Loeng_DATA_sygis2015.pdf (PDF)] </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">2.2</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[https://btrfs.wiki.kernel.org Btrfs] failisüsteemi harjutustund Lauri Võsandiga </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">3.1</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Redundant Array of Independent Disks ehk [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/03_RAID_loeng_sygis2015.odp RAID-ide sisemaailm (OpenDocument)] + [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/03_RAID_loeng_sygis2015.pdf (PDF)]</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">3.2</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Tarkvaralise RAID-i tegemine mdadm vahendiga (H)</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">4.1</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Ülevaade [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/04_LVM_loeng_sygis2015.odp Logical Volume Manager-ist (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/04_LVM_loeng_sygis2015.pdf PDF] </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">4.2</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/04_Praktikum_LVM.txt LVM vahendite kasutamise praktikum] (H)</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">5.1</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/05_INTSYS_DAS_loeng_sygis2015.odp Sissejuhatus (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/05_INTSYS_DAS_loeng_sygis2015.pdf (PDF)] intelligentsetesse salvestussüsteemidesse ja ülevaade DAS tehnoloogiast </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">5.2</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/06_Praktikum_FREENAS.txt FreeNAS praktikum] </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">6.1</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Jätk eelmisele teemale: [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/06_SAN_IPSAN_NAS_CAS_loeng_sygis2015.odp Ülevaade SAN, IP-SAN, NAS ja CAS tehnoloogiatest (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/06_SAN_IPSAN_NAS_CAS_loeng_sygis2015.pdf (PDF)] </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">6.2</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT"> [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/06_Praktikum_FREENAS.txt FreeNAS praktikumi] jätk ja kaitsmised (H)</td><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">'''7.1'''</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/07_BACKUP_RECOVERY_loeng_sygis2015.odp Varundamine ja taaste (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/07_BACKUP_RECOVERY_loeng_sygis2015.pdf (PDF)]</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">'''7.2'''</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/07_Praktikum_varundamine.txt Varundamise ja taaste praktikum] + kaitsmised</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">8.1</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Seminar: Juhtumiuuringu kaitsmine</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">8.2</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Arvestus - praktikumide kaitsmine </td><br />
</tr><br />
</table><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Viide päevaõppe '''videosalvestusele''': https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/c9453c35-e390-4a5c-9297-ab7e670cfdc7<br />
<br />
<br />
<br />
'''Kaugõppe kava'''<br />
<br />
<table width="100%"><br />
<tr><br />
<th width="10%" ALIGN="LEFT">Õppeaine</th><br />
<th width="5%" ALIGN="LEFT"></th><br />
<th width="85%" ALIGN="LEFT"> Teema</th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">1. tund 18.10.2015</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_kaugope/01_Loeng_INTRO_sygis2015.pdf Sissejuhatus (pdf)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_kaugope/01_Loeng_INTRO_sygis2015.odp (odt)] ainesse + [http://itcollege.ee/~kloodus/storage/Tasemetest.txt Tasemetest] </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">2. tund 18.10.2015</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_kaugope/02_Loeng_DATA_sygis2015.pdf Sissejuhatus (pdf)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_kaugope/02_Loeng_DATA_sygis2015.odp (odt)] salvestustehnoloogiate juurde + [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/01_Praktikum_Kettajagude_kordamine.txt Kettajagude ja saaleala] kordamine</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">3. tund 06.11.2015</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Redundant Array of Independent Disks ehk [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/03_RAID_loeng_sygis2013.pdf RAID-ide sisemaailm] + RAIDi praktikum (H) </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">4. tund 06.11.2015</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/04_LVM_loeng_sygis2013.pdf Ülevaade Logical Volume Manager-ist] ja LVM vahendite kasutamise praktikum (H)</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">5. tund 08.11.2015</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Ainult praktikumide kaitsmise tund</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">6. tund 08.11.2015</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/06_Praktikum_FREENAS.txt FreeNAS praktikum] (H)</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">'''7. tund 27.11.2015'''</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT"> Varundamise ja taaste [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2013_kaugope/07_BACKUP_RECOVERY_loeng_sygis2013.pdf loeng], [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0d5f0114-6952-476a-8d92-2b53005cd6dc?ec=true loengusalvestus] ning [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/07_Praktikum_varundamine.txt praktikum]</td><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">8. tund 27.11.2015</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT"> Ainult praktikumide kaitsmise tund</td><br />
</tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">'''9. tund 18.12.2015 10:00 ruumis 410'''</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT"> (Arvestuse nädal) Ettekanded!</td><br />
</table><br />
<br />
<br />
<br />
Viide kaugõppe '''videosalvestusele''': https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/7b82f397-7ee3-4c50-a9e7-892c816b8e51<br />
<br />
----<br />
<br />
==Õpiväljundid==<br />
<br />
Üliõpilane teab erinevaid andmete salvestamise tehnoloogiaid. Oskab projekteerida,<br />
rakendada ja hallata vajalikule ning spetsiifilisele andmetesalvestust vajavale rakendusele<br />
sobivat tehnoloogiat. Teab ja oskab rakendada andmete varundamise, taastamise<br />
ja replikeerimise tehnoloogiaid. Oskab rakendada andmete haldamise ja turvamise<br />
kaasaegseid tehnikaid.<br />
<br />
'''Õpiväljund1''':<br />
Tudeng oskab kirjeldada ja võrrelda erinevaid andmesalvestustehnoloogiaid<br />
<br />
Lävend: <br />
Tudeng oskab sõnastada ja selgitada aines käsitletud<br />
andmesalvestustehnoloogiate sisu ning kasutusvaldkondi.<br />
<br />
'''Õpiväljund2''':<br />
Tudeng oskab juhtumiuuringus esitatud probleemi lahendada ja saadud<br />
tulemusi ning järeldusi põhjendada.<br />
<br />
Lävend:<br />
Tudengi tehtud iseseisva töö juhtumiuuringus pakutud lahendus on<br />
kirjeldatud teemakohaste terminitega ja lahendab tegeliku probleemi<br />
korrektselt.<br />
<br />
'''Õpiväljund3''':<br />
Tudeng oskab rakendada vähemalt ühte andmesalvestustehnoloogiat.<br />
<br />
Lävend:<br />
Tudengi valitud andmesalvestustehnoloogia (nt RAID) on kasutatav andmete<br />
salvestamiseks pärast seadistamiseks vajalike käskude sisestamist.<br />
<br />
'''Õpiväljund4''':<br />
Tudeng teab ja oskab rakendada varundamisvõtteid loodavale või juba<br />
olemasolevale süsteemile.<br />
<br />
Lävend:<br />
Tudengi rakendatud varundamisplaani tulemusena on andmed tõrke eest<br />
kaitstud.<br />
<br />
'''Õpiväljund5''':<br />
Tudeng oskab töötada nii iseseisvalt kui ka grupis.<br />
<br />
Lävend:<br />
Tudeng lahendab praktikumides etteantud ülesanded iseseisvalt ja leiab<br />
lahenduse iseseisva töö raames püstitatud probleemile meeskonnatöö<br />
tulemusena.<br />
<br />
'''Õpiväljund6''':<br />
Tudeng väljendab end korrektselt ja erialastes terminites nii kõnes kui kirjas.<br />
<br />
Lävend:<br />
Iseseisva töö kirjatöös ja ettekandel kasutab tudeng aines omandatud<br />
termineid õiges kontekstis.<br />
<br />
==Kodutööde/Iseseisvate tööde info== <br />
<br />
Iseseisev töö toimub grupitöö vormis.Tudengid uurivad elulistel olukordadel põhinevaid juhtumeid ning pakuvad neile omalt poolt aine käigus omandatud teadmiste põhjal lahendusi. Uurimisele kuuluvad juhtumid on õppejõu poolt (edastatakse grupijuhi meilile). Iseseisva töö tulemusena valmib lühikokkuvõte probleemist, selle olemusest ning pakutud lahendusest, mis omakorda kantakse kaastudengitele suuliselt ette.<br />
Töö orienteeruv maht on 2-4 lk teksti ning ettekandele kulub orienteeruvalt 15 minutit grupi<br />
kohta. Grupis võiks olla 2-3 inimest.<br />
<br />
==Arvestuse kujunemine== <br />
<br />
'''Arvestuse''' saamiseks peavad olema tehtud:<br />
1) suuliselt kaitstud '''kolm''' (seitsmest) laborites tehtavast praktilisest ülesandest<br />
2) päevaõpe: kantud ette grupitööna valminud iseseisev töö (juhtumiuuring).<br />
2) kaugõpe: kantud ette individuaaltööna valminud ettekanne<br />
<br />
'''Boonuspunkte''' saab:<br />
<br />
1) Teistele teema kohta ettekande tegemise eest (kogemuse jagamine)<br />
2) Huvitavate praktikumi ülesannete välja mõtlemise eest<br />
3) Praktikumis, õppejõuga kokkuleppel, kaastudengite juhendamise eest<br />
4) LUGil ettekande tegemise eest<br />
<br />
==Tähtajad sügis 2015== <br />
<br />
'''Päevaõppele:'''<br />
<br />
<ol><br />
<li>Juhtumuuring: Grupid registreerida:''' 01.12.2015 '''.; Grupi valmis kirjatöö esitada e-mailile '''12.12.2015 kell 12:12'''; Ettekanded: '''viimases loengus 15.12.2015''';</li><br />
<li>Praktikumiülesannete kaitsmise viimane tähtaeg: '''arvestuse päeval ehk 15.12.2015''';</li><br />
</ol><br />
<br />
'''Kaugõppele:'''<br />
<br />
<ol><br />
<li>Ettekande teema teatamine '''06.12.2015'''; ettekanne teha hiljemalt: '''18.12.2015''';</li><br />
<li>Praktikumiülesannete kaitsmise viimane tähtaeg: '''arvestuse päeval 18.12.2015'''</li><br />
</ol><br />
<br />
==Kiitus/Laitus/Ettepanekud/KKK==<br />
<br />
Aita kaasõpilastel ja endal elu paremaks teha ning kirjuta oma ettepanekud, konstruktiivne kriitika ja kiitused aadressil '''kloodus@itcollege.ee''', et saaksin ainet paremaks muuta või muutmata jätta. Aitäh!<br />
<br />
<br />
==Tudengite poolt tehtud wiki artiklid ==<br />
<br />
[[Artikli kondikava ]]<br />
<br />
[[SSD kettad]]<br />
<br />
[[RAID]]<br />
<br />
[[DAS]]<br />
<br />
[[SAN]]<br />
<br />
[[NAS]]<br />
<br />
[[Software Defined Storage]]</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Dnf&diff=89665Dnf2015-06-07T10:46:14Z<p>Tlaiksoo: /* Kasutatud kirjandus */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
Tarmo Laiksoo, AK31 <br><br />
Kevad 2015<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Käesoleva artikli eesmärk on tutvustada, mis asi on DNF Packet Manager ning mis on selle programmi võimalused.<br />
<br />
=Mis on DNF Packet Manager=<br />
DNF või teisisõnu Dandified Yum on modifitseeritud Yellowdog Updater, Modified[http://yum.baseurl.org/] versioon, mis võeti kasutusele esmakordselt Linuxi operatsioonisüsteemis Fedora 18[https://getfedora.org/] ja on vaikimisi olnud põhiline packet manager programm alates Fedora 22-st. DNF kasutab oma tööks RPM'i[http://rpm.org/], libsovli ja hawkey andmeid. Metaandmete ja pakketide allalaadimiseks kasutab DNF librepo'd ning protsesside haldamiseks libcomps'i.<br />
<br />
=Sõltuvused=<br />
<br />
===Libsolv[https://github.com/openSUSE/libsolv]=== <br />
*Vabavaraline paketi ahelate lahendaja <br />
*Kasutatakse paketi sõltuvuste lahedamiseks ning hoidlate lugemiseks<br />
<br />
===hawkey[https://github.com/rpm-software-management/hawkey]===<br />
*Hawkey on hoidlat pakkuv lihtsustatud C[http://www.programmingsimplified.com/c-program-examples] ja Pythoni API[https://docs.python.org/2/c-api/] libsolvile.<br />
<br />
===librepro[https://github.com/tojaj/librepo]===<br />
*Librepro on Linuxi metadata ja pakketide varamu<br />
<br />
===libcomps[https://github.com/midnightercz/libcomps]===<br />
*On alternatiiv yum.comps-le.[http://yum.baseurl.org/api/yum/yum/comps.html]<br />
*On kirjutatud C keeles ning omab seoseid python2-e ja python3-ga.<br />
<br />
=Parameetrid=<br />
<br />
===Käsud===<br />
<br />
*Check Update Command<br />
dnf [options] check-update [<package-specs>...]<br />
Non-interactively checks if updates of the specified packages are<br />
available. If no <package-specs> are given checks whether any<br />
updates at all are available for your system. DNF exit code will be<br />
100 when there are updates available and a list of the updates will<br />
be printed, 0 if not and 1 if an error occurs.<br />
<br />
*Clean Command<br />
Performs cleanup of temporary files for the currently enabled<br />
repositories.<br />
<br />
dnf clean dbcache<br />
Removes cache files generated from the repository metadata. This<br />
forces DNF to regenerate the cache files the next time it is<br />
run.<br />
<br />
dnf clean expire-cache<br />
Removes local cookie files saying when the metadata and<br />
mirrorlists were downloaded for each repo. DNF will re-validate<br />
the cache for each repo the next time it is used.<br />
<br />
dnf clean metadata<br />
Removes repository metadata. Those are the files which DNF uses<br />
to determine the remote availability of packages. Using this<br />
option will make DNF download all the metadata the next time it<br />
is run.<br />
<br />
dnf clean packages<br />
Removes any cached packages from the system. Note that packages<br />
are not automatically deleted after they are downloaded.<br />
<br />
dnf clean plugins<br />
Tells all enabled plugins to eliminate their cached data.<br />
<br />
dnf clean all<br />
Does all of the above.<br />
<br />
*Distro-sync command<br />
dnf distro-sync<br />
As necessary upgrades, downgrades or keeps all installed<br />
packages to match the latest version available from any enabled<br />
repository.<br />
<br />
*Distribution-synchronization command<br />
dnf distribution-synchronization<br />
Deprecated alias for the Distro-sync command.<br />
<br />
*Downgrade Command<br />
dnf [options] downgrade <package-specs>...<br />
Downgrades the specified packages to the highest of all known<br />
lower versions.<br />
<br />
*Erase Command<br />
dnf [options] erase <package-specs>...<br />
Removes the specified packages from the system along with any<br />
packages depending on the packages being removed. If<br />
clean_requirements_on_remove is enabled (the default) also<br />
removes any dependencies that are no longer needed.<br />
<br />
*Group Command<br />
dnf [options] group [summary] <group-spec><br />
Display overview of how many groups are installed and available.<br />
With a spec, limit the output to the matching groups. summary is<br />
the default groups subcommand.<br />
<br />
dnf [options] group info <group-spec><br />
Display package lists of a group. Shows which packages are<br />
installed or available from a repo when -v is used.<br />
<br />
dnf [options] group install <group-spec><br />
Install packages in the specified group that are not currently<br />
installed.<br />
<br />
dnf [options] group list [<group-spec>]<br />
List all matching groups, either among installed or available<br />
groups. If nothing is specified list all known groups.<br />
<br />
dnf [options] group remove [<group-spec>]<br />
Removes all packages (default, mandatory and conditional) in the<br />
group from the system.<br />
<br />
*Help Command<br />
dnf help [<command>]<br />
Displays the help text for all commands. If given a command name<br />
then only displays the help for that particular command.<br />
<br />
*History Command<br />
The history command allows the user to view what has happened in past<br />
transactions and act according to this information (assuming the<br />
history_record configuration option is set).<br />
<br />
dnf history [list]<br />
The default history action is listing all known transaction<br />
information in a table.<br />
<br />
dnf history info [<transaction_id>]<br />
Describe the given transaction. When no ID is given describes<br />
what happened during the latest transaction.<br />
<br />
dnf history undo <transaction-spec><br />
Performs the opposite operation to all operations performed in<br />
the specified transaction. If it is not possible to undo any<br />
operation due to the current state of RPMDB, DNF does not undo<br />
any operation.<br />
<br />
*Info Command<br />
dnf [options] info <package-specs>...<br />
Is used to list a description and summary information about<br />
available packages.<br />
<br />
*Install Command<br />
dnf [options] install <package-specs>...<br />
Installs the specified packages and their dependencies. After<br />
the transaction is finished all the specified packages are<br />
installed on the system.<br />
<br />
*List Command<br />
Dumps lists of packages depending on the packages' relation to the<br />
system. Generally packages are available (it is present in a repository<br />
we know about) or installed (present in the RPMDB). The list command<br />
can also limit the displayed packages according to other criteria, e.g.<br />
to only those that update an installed package.<br />
<br />
All the forms take a [<package-specs>...] parameter to further limit<br />
the result to only those packages matching it.<br />
<br />
dnf [options] list [all] [<package-name-specs>...]<br />
Lists all packages known to us, present in the RPMDB, in a repo<br />
or in both.<br />
<br />
dnf [options] list installed [<package-name-specs>...]<br />
Lists installed packages.<br />
<br />
dnf [options] list available [<package-name-specs>...]<br />
Lists available packages.<br />
<br />
dnf [options] list extras [<package-name-specs>...]<br />
Lists extras, that is packages installed on the system that are<br />
not available in any known repository.<br />
<br />
dnf [options] list obsoletes [<package-name-specs>...]<br />
List the packages installed on the system that are obsoleted by<br />
packages in any known repository.<br />
<br />
dnf [options] list recent [<package-name-specs>...]<br />
List packages recently added into the repositories.<br />
<br />
dnf [options] list upgrades [<package-name-specs>...]<br />
List upgrades available for the installed packages.<br />
<br />
*Makecache Command<br />
dnf [options] makecache<br />
Downloads and caches in binary format metadata for all known<br />
repos. Tries to avoid downloading whenever possible (e.g. when<br />
the local metadata hasn't expired yet or when the metadata<br />
timestamp hasn't changed).<br />
<br />
dnf [options] makecache timer<br />
Like plain makecache but instructs DNF to be more<br />
resource-aware, meaning will not do anything if running on<br />
battery power and will terminate immediately if it's too soon<br />
after the last successful makecache run (see dnf.conf(8),<br />
metadata_timer_sync).<br />
<br />
*Provides Command<br />
dnf [options] provides <provide-spec><br />
Finds the packages providing the given <provide-spec>. This is<br />
useful when one knows a filename and wants to find what package<br />
(installed or not) provides this file.<br />
<br />
*Reinstall Command<br />
dnf [options] reinstall <package-specs>...<br />
Installs the specified packages, fails if some of the packages<br />
are either not installed or not available (i.e. there is no<br />
repository where to download the same RPM).<br />
<br />
*Repolist Command<br />
dnf [options] repolist [enabled|disabled|all]<br />
Depending on the exact command, lists enabled, disabled or all<br />
known repositories. Lists all enabled repositories by default.<br />
Provides more detailed information when -v option is used.<br />
<br />
*Search Command<br />
dnf [options] search [all] <keywords>...<br />
Search package metadata for the keywords. Keywords are matched<br />
as case-insensitive substrings, globbing is supported. By<br />
default the command will only look at package names and<br />
summaries, failing that (or whenever all was given as an<br />
argument) it will match against package descriptions and URLs.<br />
The result is sorted from the most relevant results to the<br />
least.<br />
<br />
*Update Command<br />
dnf [options] update<br />
Deprecated alias for the Upgrade Command.<br />
<br />
*Upgrade Command<br />
dnf [options] upgrade<br />
Updates each package to a highest version that is both available<br />
and resolvable.<br />
<br />
dnf [options] upgrade <package-specs>...<br />
Updates each specified package to the latest available version.<br />
Updates dependencies as necessary.<br />
<br />
*Update-To Command<br />
dnf [options] update-to <package-nevr-specs>...<br />
Deprecated alias for the Upgrade-To Command.<br />
<br />
<br />
===dnf.conf===<br />
*DNF kasutab vaikimisi konfiguratsiooni faili /etc/dnf/dnf.conf ja kõik *.repo failid on leitavad /etc/yum.repos.d.<br />
*Konfiguratsiooni fail on jaotatud kaheks osaks : põhi ja varamu.<br />
<br />
'''Põhi sätted'''<br />
<br />
best When upgrading a package, always try to install its highest<br />
version available, even only to find out some of its deps are<br />
not satisfiable. Enable this if you want to experience broken<br />
dependencies in the repositories firsthand. The default is off.<br />
<br />
clean_requirements_on_remove<br />
Remove dependencies that are no longer used during dnf erase. A<br />
package only qualifies for removal via<br />
clean_requirements_on_remove if it was installed through DNF but<br />
not on explicit user request, i.e. it was pulled in as a<br />
dependency. The default is on.<br />
<br />
debuglevel<br />
Debug messages output level, in the range 0 to 10. The higher<br />
the number the more debug output is put to stdout. Default is 2.<br />
<br />
errorlevel<br />
Error messages output level, in the range 0 to 10. The higher<br />
the number the more error output is put to stderr. Default is 2.<br />
This is deprecated in DNF.<br />
<br />
installonlypkgs<br />
List of provide names of packages that should only ever be<br />
installed, never upgraded. Kernels in particular fall into this<br />
category.<br />
<br />
installonly_limit<br />
Number of installonly packages allowed to be installed<br />
concurrently. Defaults to 3.<br />
<br />
metadata_expire<br />
The period after which the remote repository is checked for<br />
metadata update and in the positive case the local metadata<br />
cache is updated. The default is 48 hours.<br />
<br />
metadata_timer_sync<br />
The minimal period between two consecutive makecache timer runs.<br />
The command will stop immediately if it's less than this time<br />
period since its last run. Does not affect simple makecache run.<br />
Use 0 to completely disable automatic metadata synchronizing.<br />
The default is 3 hours.<br />
<br />
'''Varamu sätted'''<br />
<br />
skip_if_unavailable<br />
If enabled, DNF will continue running if this repository cannot<br />
be contacted for any reason. The default is True.<br />
<br />
cost The relative cost of accessing this repository, defaulting to<br />
1000. If the same package can be downloaded from two or more<br />
repositories, the repository with the lowest cost is preferred.<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
DNF on Linuxi operatsioonisüsteemi Fedora osa, mis aitab kaasa süsteemi paremale toimivusele. Programm on lihtsasti kasutatav ja üsna lihtsalt selgeks õpitav.<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
*DNF - http://linuxmanpages.net/manpages/fedora20/man8/dnf.8.html<br />
*dnf.conf - http://linuxmanpages.net/manpages/fedora20/man8/dnf.conf.8.html<br />
*Yellowdog Updater, Modified [1] - http://yum.baseurl.org/<br />
*Fedora [2] - https://getfedora.org/<br />
*RPM [3] - http://rpm.org/<br />
*Libsolv [4]- https://github.com/openSUSE/libsolv<br />
*Hawkey [5] - https://github.com/rpm-software-management/hawkey<br />
*C[6] - http://www.programmingsimplified.com/c-program-examples<br />
*Python API [7] - https://docs.python.org/2/c-api/<br />
*Librepro [8] - https://github.com/tojaj/librepo<br />
*Libcomps [9] - https://github.com/midnightercz/libcomps<br />
*Yum.comps [10] - http://yum.baseurl.org/api/yum/yum/comps.html</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Dnf&diff=89664Dnf2015-06-07T10:44:55Z<p>Tlaiksoo: </p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
Tarmo Laiksoo, AK31 <br><br />
Kevad 2015<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Käesoleva artikli eesmärk on tutvustada, mis asi on DNF Packet Manager ning mis on selle programmi võimalused.<br />
<br />
=Mis on DNF Packet Manager=<br />
DNF või teisisõnu Dandified Yum on modifitseeritud Yellowdog Updater, Modified[http://yum.baseurl.org/] versioon, mis võeti kasutusele esmakordselt Linuxi operatsioonisüsteemis Fedora 18[https://getfedora.org/] ja on vaikimisi olnud põhiline packet manager programm alates Fedora 22-st. DNF kasutab oma tööks RPM'i[http://rpm.org/], libsovli ja hawkey andmeid. Metaandmete ja pakketide allalaadimiseks kasutab DNF librepo'd ning protsesside haldamiseks libcomps'i.<br />
<br />
=Sõltuvused=<br />
<br />
===Libsolv[https://github.com/openSUSE/libsolv]=== <br />
*Vabavaraline paketi ahelate lahendaja <br />
*Kasutatakse paketi sõltuvuste lahedamiseks ning hoidlate lugemiseks<br />
<br />
===hawkey[https://github.com/rpm-software-management/hawkey]===<br />
*Hawkey on hoidlat pakkuv lihtsustatud C[http://www.programmingsimplified.com/c-program-examples] ja Pythoni API[https://docs.python.org/2/c-api/] libsolvile.<br />
<br />
===librepro[https://github.com/tojaj/librepo]===<br />
*Librepro on Linuxi metadata ja pakketide varamu<br />
<br />
===libcomps[https://github.com/midnightercz/libcomps]===<br />
*On alternatiiv yum.comps-le.[http://yum.baseurl.org/api/yum/yum/comps.html]<br />
*On kirjutatud C keeles ning omab seoseid python2-e ja python3-ga.<br />
<br />
=Parameetrid=<br />
<br />
===Käsud===<br />
<br />
*Check Update Command<br />
dnf [options] check-update [<package-specs>...]<br />
Non-interactively checks if updates of the specified packages are<br />
available. If no <package-specs> are given checks whether any<br />
updates at all are available for your system. DNF exit code will be<br />
100 when there are updates available and a list of the updates will<br />
be printed, 0 if not and 1 if an error occurs.<br />
<br />
*Clean Command<br />
Performs cleanup of temporary files for the currently enabled<br />
repositories.<br />
<br />
dnf clean dbcache<br />
Removes cache files generated from the repository metadata. This<br />
forces DNF to regenerate the cache files the next time it is<br />
run.<br />
<br />
dnf clean expire-cache<br />
Removes local cookie files saying when the metadata and<br />
mirrorlists were downloaded for each repo. DNF will re-validate<br />
the cache for each repo the next time it is used.<br />
<br />
dnf clean metadata<br />
Removes repository metadata. Those are the files which DNF uses<br />
to determine the remote availability of packages. Using this<br />
option will make DNF download all the metadata the next time it<br />
is run.<br />
<br />
dnf clean packages<br />
Removes any cached packages from the system. Note that packages<br />
are not automatically deleted after they are downloaded.<br />
<br />
dnf clean plugins<br />
Tells all enabled plugins to eliminate their cached data.<br />
<br />
dnf clean all<br />
Does all of the above.<br />
<br />
*Distro-sync command<br />
dnf distro-sync<br />
As necessary upgrades, downgrades or keeps all installed<br />
packages to match the latest version available from any enabled<br />
repository.<br />
<br />
*Distribution-synchronization command<br />
dnf distribution-synchronization<br />
Deprecated alias for the Distro-sync command.<br />
<br />
*Downgrade Command<br />
dnf [options] downgrade <package-specs>...<br />
Downgrades the specified packages to the highest of all known<br />
lower versions.<br />
<br />
*Erase Command<br />
dnf [options] erase <package-specs>...<br />
Removes the specified packages from the system along with any<br />
packages depending on the packages being removed. If<br />
clean_requirements_on_remove is enabled (the default) also<br />
removes any dependencies that are no longer needed.<br />
<br />
*Group Command<br />
dnf [options] group [summary] <group-spec><br />
Display overview of how many groups are installed and available.<br />
With a spec, limit the output to the matching groups. summary is<br />
the default groups subcommand.<br />
<br />
dnf [options] group info <group-spec><br />
Display package lists of a group. Shows which packages are<br />
installed or available from a repo when -v is used.<br />
<br />
dnf [options] group install <group-spec><br />
Install packages in the specified group that are not currently<br />
installed.<br />
<br />
dnf [options] group list [<group-spec>]<br />
List all matching groups, either among installed or available<br />
groups. If nothing is specified list all known groups.<br />
<br />
dnf [options] group remove [<group-spec>]<br />
Removes all packages (default, mandatory and conditional) in the<br />
group from the system.<br />
<br />
*Help Command<br />
dnf help [<command>]<br />
Displays the help text for all commands. If given a command name<br />
then only displays the help for that particular command.<br />
<br />
*History Command<br />
The history command allows the user to view what has happened in past<br />
transactions and act according to this information (assuming the<br />
history_record configuration option is set).<br />
<br />
dnf history [list]<br />
The default history action is listing all known transaction<br />
information in a table.<br />
<br />
dnf history info [<transaction_id>]<br />
Describe the given transaction. When no ID is given describes<br />
what happened during the latest transaction.<br />
<br />
dnf history undo <transaction-spec><br />
Performs the opposite operation to all operations performed in<br />
the specified transaction. If it is not possible to undo any<br />
operation due to the current state of RPMDB, DNF does not undo<br />
any operation.<br />
<br />
*Info Command<br />
dnf [options] info <package-specs>...<br />
Is used to list a description and summary information about<br />
available packages.<br />
<br />
*Install Command<br />
dnf [options] install <package-specs>...<br />
Installs the specified packages and their dependencies. After<br />
the transaction is finished all the specified packages are<br />
installed on the system.<br />
<br />
*List Command<br />
Dumps lists of packages depending on the packages' relation to the<br />
system. Generally packages are available (it is present in a repository<br />
we know about) or installed (present in the RPMDB). The list command<br />
can also limit the displayed packages according to other criteria, e.g.<br />
to only those that update an installed package.<br />
<br />
All the forms take a [<package-specs>...] parameter to further limit<br />
the result to only those packages matching it.<br />
<br />
dnf [options] list [all] [<package-name-specs>...]<br />
Lists all packages known to us, present in the RPMDB, in a repo<br />
or in both.<br />
<br />
dnf [options] list installed [<package-name-specs>...]<br />
Lists installed packages.<br />
<br />
dnf [options] list available [<package-name-specs>...]<br />
Lists available packages.<br />
<br />
dnf [options] list extras [<package-name-specs>...]<br />
Lists extras, that is packages installed on the system that are<br />
not available in any known repository.<br />
<br />
dnf [options] list obsoletes [<package-name-specs>...]<br />
List the packages installed on the system that are obsoleted by<br />
packages in any known repository.<br />
<br />
dnf [options] list recent [<package-name-specs>...]<br />
List packages recently added into the repositories.<br />
<br />
dnf [options] list upgrades [<package-name-specs>...]<br />
List upgrades available for the installed packages.<br />
<br />
*Makecache Command<br />
dnf [options] makecache<br />
Downloads and caches in binary format metadata for all known<br />
repos. Tries to avoid downloading whenever possible (e.g. when<br />
the local metadata hasn't expired yet or when the metadata<br />
timestamp hasn't changed).<br />
<br />
dnf [options] makecache timer<br />
Like plain makecache but instructs DNF to be more<br />
resource-aware, meaning will not do anything if running on<br />
battery power and will terminate immediately if it's too soon<br />
after the last successful makecache run (see dnf.conf(8),<br />
metadata_timer_sync).<br />
<br />
*Provides Command<br />
dnf [options] provides <provide-spec><br />
Finds the packages providing the given <provide-spec>. This is<br />
useful when one knows a filename and wants to find what package<br />
(installed or not) provides this file.<br />
<br />
*Reinstall Command<br />
dnf [options] reinstall <package-specs>...<br />
Installs the specified packages, fails if some of the packages<br />
are either not installed or not available (i.e. there is no<br />
repository where to download the same RPM).<br />
<br />
*Repolist Command<br />
dnf [options] repolist [enabled|disabled|all]<br />
Depending on the exact command, lists enabled, disabled or all<br />
known repositories. Lists all enabled repositories by default.<br />
Provides more detailed information when -v option is used.<br />
<br />
*Search Command<br />
dnf [options] search [all] <keywords>...<br />
Search package metadata for the keywords. Keywords are matched<br />
as case-insensitive substrings, globbing is supported. By<br />
default the command will only look at package names and<br />
summaries, failing that (or whenever all was given as an<br />
argument) it will match against package descriptions and URLs.<br />
The result is sorted from the most relevant results to the<br />
least.<br />
<br />
*Update Command<br />
dnf [options] update<br />
Deprecated alias for the Upgrade Command.<br />
<br />
*Upgrade Command<br />
dnf [options] upgrade<br />
Updates each package to a highest version that is both available<br />
and resolvable.<br />
<br />
dnf [options] upgrade <package-specs>...<br />
Updates each specified package to the latest available version.<br />
Updates dependencies as necessary.<br />
<br />
*Update-To Command<br />
dnf [options] update-to <package-nevr-specs>...<br />
Deprecated alias for the Upgrade-To Command.<br />
<br />
<br />
===dnf.conf===<br />
*DNF kasutab vaikimisi konfiguratsiooni faili /etc/dnf/dnf.conf ja kõik *.repo failid on leitavad /etc/yum.repos.d.<br />
*Konfiguratsiooni fail on jaotatud kaheks osaks : põhi ja varamu.<br />
<br />
'''Põhi sätted'''<br />
<br />
best When upgrading a package, always try to install its highest<br />
version available, even only to find out some of its deps are<br />
not satisfiable. Enable this if you want to experience broken<br />
dependencies in the repositories firsthand. The default is off.<br />
<br />
clean_requirements_on_remove<br />
Remove dependencies that are no longer used during dnf erase. A<br />
package only qualifies for removal via<br />
clean_requirements_on_remove if it was installed through DNF but<br />
not on explicit user request, i.e. it was pulled in as a<br />
dependency. The default is on.<br />
<br />
debuglevel<br />
Debug messages output level, in the range 0 to 10. The higher<br />
the number the more debug output is put to stdout. Default is 2.<br />
<br />
errorlevel<br />
Error messages output level, in the range 0 to 10. The higher<br />
the number the more error output is put to stderr. Default is 2.<br />
This is deprecated in DNF.<br />
<br />
installonlypkgs<br />
List of provide names of packages that should only ever be<br />
installed, never upgraded. Kernels in particular fall into this<br />
category.<br />
<br />
installonly_limit<br />
Number of installonly packages allowed to be installed<br />
concurrently. Defaults to 3.<br />
<br />
metadata_expire<br />
The period after which the remote repository is checked for<br />
metadata update and in the positive case the local metadata<br />
cache is updated. The default is 48 hours.<br />
<br />
metadata_timer_sync<br />
The minimal period between two consecutive makecache timer runs.<br />
The command will stop immediately if it's less than this time<br />
period since its last run. Does not affect simple makecache run.<br />
Use 0 to completely disable automatic metadata synchronizing.<br />
The default is 3 hours.<br />
<br />
'''Varamu sätted'''<br />
<br />
skip_if_unavailable<br />
If enabled, DNF will continue running if this repository cannot<br />
be contacted for any reason. The default is True.<br />
<br />
cost The relative cost of accessing this repository, defaulting to<br />
1000. If the same package can be downloaded from two or more<br />
repositories, the repository with the lowest cost is preferred.<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
DNF on Linuxi operatsioonisüsteemi Fedora osa, mis aitab kaasa süsteemi paremale toimivusele. Programm on lihtsasti kasutatav ja üsna lihtsalt selgeks õpitav.<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
*Yellowdog Updater, Modified [1] - http://yum.baseurl.org/<br />
*Fedora [2] - https://getfedora.org/<br />
*RPM [3] - http://rpm.org/<br />
*Libsolv [4]- https://github.com/openSUSE/libsolv<br />
*Hawkey [5] - https://github.com/rpm-software-management/hawkey<br />
*C[6] - http://www.programmingsimplified.com/c-program-examples<br />
*Python API [7] - https://docs.python.org/2/c-api/<br />
*Librepro [8] - https://github.com/tojaj/librepo<br />
*Libcomps [9] - https://github.com/midnightercz/libcomps<br />
*Yum.comps [10] - http://yum.baseurl.org/api/yum/yum/comps.html</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Dnf&diff=89594Dnf2015-06-01T06:51:29Z<p>Tlaiksoo: Created page with "Tarmo Laiksoo AK31"</p>
<hr />
<div>Tarmo Laiksoo AK31</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tee&diff=85895Tee2015-01-12T14:57:33Z<p>Tlaiksoo: /* Kasutatud kirjandus */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Tarmo Laiksoo AK31 <br><br />
Sügis 2014<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
"Tee" on käsk, mis loeb standard sisendeid ning kirjutab standard väljundeid ning ühe või enam faile, duplikeerides sisendit. On oma nime saanud torulukksepatöödes kasutatava T-splitteri kaudu, mis suunab vee voolu kahte suunda ning on T kujuline.<br />
Käsku kasutatakse Windowsi ja Linuxi operatsioonisüsteemides ning tavaliselt mõne programmi väljundi jagamiseks, et seda saaks samaaegselt kuvada kui ka salvestada. Samuti võib "tee" käsku kasutada vahepealse info salvestamiseks, enne kui see mõne programmi või faili poolt muudetakse. Käsku saab kasutada ning käivitada nii tavakasutaja kui ka administraatori õigustega.<br />
<br />
=Käsu süntaks=<br />
Tee käsklus on enamasti kasutuses teiste programmidega ega esine sellisel kujul iseseisvalt<br />
===UNIX===<br />
<br />
tee [ -a ][ -i ][ File... ]<br />
<br />
Argument<br />
*'''File''' - Üks või enam faili saavad käsu "tee" väljundi<br />
Võtmed<br />
*'''-a, --append''' - Lisab väljundi faili lõppu, mitte ei kirjuta lihtsalt üle<br />
*'''-i, --ignore-interrupts''' - Ignoreerib võimalikke segavaid tegureid<br />
*'''--help''' - Kuvab abi<br />
<br />
===Windows Powershell===<br />
<br />
tee [-FilePath] <String> [-InputObject <PSObject>]<br />
tee -Variable <String> [-InputObject <PSObject>]<br />
<br />
*'''-InputObject <PSObject>''' - Täpustab sisendit cmdlet'le [http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms714395.aspx]<br />
*'''-FilePath <String>''' - Täpsustab koha, kuhu cmdlet sisu salvestab<br />
*'''-Variable <String>''' - Viide objekti sisule antakse kindlatele muutujatele<br />
<br />
=Näited=<br />
<br />
===UNIX===<br />
*Käsu "lint" kuvamine ning samaaegne salvestamine[http://www.unix.com/man-page/FreeBSD/1/lint]<br />
lint program.c | tee program.lint<br />
Tulemus: kuvatakse käsu "lint" standard väljund ning samal ajal salvestakse väljundist <code>program.lint</code> nimeline fail<br />
*Käsu "lint" vaatamine ning olemasolevale failile väljundi lisamine<br />
lint program.c | tee -a program.lint<br />
Tulemus: Kuvatakse käsu "lint" standard väljund ning samal ajal salvesatakse väljundist koopia <code>program.lint</code> faili lõppu.<br />
*Õiguste laiendamiseks<br />
echo "Body of file..." | sudo tee root_owned_file > dev/null<br />
Tulemus: Kasutatakse käsku <code>tee</code>, et minna mööda käsu <code>sudo</code> piirangutest[http://www.sudo.ws/]<br />
<br />
===Windows Powershell===<br />
*Käsu kuvamine ning salvestamine<br />
ipconfig | tee OutputFile.txt<br />
Tulemus: Kuvatakse käsu <code>ipconfig</code> standard väljund ning samal ajal salvestatakse väljundist koopia nimega <code>OutputFile.txt</code>[http://technet.microsoft.com/en-us/library/bb490921.aspx]<br />
*Kindla sisendiga faili kuvamiseks ning salvestamiseks<br />
Get-Process | where-Object { $_.Name -like "abc*" } | Tee-Object ABC.txt<br />
Tulemus: Kuvatakse kõik protsessid/failid, mis algavad tähtedega ABC ning salvestatakse faili <code>ABC.txt</code><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Kokkuvõtvalt võib öelda, et "tee" on kasulik programm, millega saab teatuid protsesse lihtsamaks muuta. Kindlasti on ta pigem "edasijõudnud" administraatori suunitlusega tööriist, kuna vajab veidi süvenemist ning õppimist.<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
*cmdlet [1] - http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms714395.aspx<br />
*lint [2] - http://www.unix.com/man-page/FreeBSD/1/lint<br />
*sudo [3] - http://www.sudo.ws/<br />
*ipconfig [4] - http://technet.microsoft.com/en-us/library/bb490921.aspx<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tee&diff=85889Tee2015-01-12T14:36:35Z<p>Tlaiksoo: /* UNIX */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Tarmo Laiksoo AK31 <br><br />
Sügis 2014<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
"Tee" on käsk, mis loeb standard sisendeid ning kirjutab standard väljundeid ning ühe või enam faile, duplikeerides sisendit. On oma nime saanud torulukksepatöödes kasutatava T-splitteri kaudu, mis suunab vee voolu kahte suunda ning on T kujuline.<br />
Käsku kasutatakse Windowsi ja Linuxi operatsioonisüsteemides ning tavaliselt mõne programmi väljundi jagamiseks, et seda saaks samaaegselt kuvada kui ka salvestada. Samuti võib "tee" käsku kasutada vahepealse info salvestamiseks, enne kui see mõne programmi või faili poolt muudetakse. Käsku saab kasutada ning käivitada nii tavakasutaja kui ka administraatori õigustega.<br />
<br />
=Käsu süntaks=<br />
Tee käsklus on enamasti kasutuses teiste programmidega ega esine sellisel kujul iseseisvalt<br />
===UNIX===<br />
<br />
tee [ -a ][ -i ][ File... ]<br />
<br />
Argument<br />
*'''File''' - Üks või enam faili saavad käsu "tee" väljundi<br />
Võtmed<br />
*'''-a, --append''' - Lisab väljundi faili lõppu, mitte ei kirjuta lihtsalt üle<br />
*'''-i, --ignore-interrupts''' - Ignoreerib võimalikke segavaid tegureid<br />
*'''--help''' - Kuvab abi<br />
<br />
===Windows Powershell===<br />
<br />
tee [-FilePath] <String> [-InputObject <PSObject>]<br />
tee -Variable <String> [-InputObject <PSObject>]<br />
<br />
*'''-InputObject <PSObject>''' - Täpustab sisendit cmdlet'le [http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms714395.aspx]<br />
*'''-FilePath <String>''' - Täpsustab koha, kuhu cmdlet sisu salvestab<br />
*'''-Variable <String>''' - Viide objekti sisule antakse kindlatele muutujatele<br />
<br />
=Näited=<br />
<br />
===UNIX===<br />
*Käsu "lint" kuvamine ning samaaegne salvestamine[http://www.unix.com/man-page/FreeBSD/1/lint]<br />
lint program.c | tee program.lint<br />
Tulemus: kuvatakse käsu "lint" standard väljund ning samal ajal salvestakse väljundist <code>program.lint</code> nimeline fail<br />
*Käsu "lint" vaatamine ning olemasolevale failile väljundi lisamine<br />
lint program.c | tee -a program.lint<br />
Tulemus: Kuvatakse käsu "lint" standard väljund ning samal ajal salvesatakse väljundist koopia <code>program.lint</code> faili lõppu.<br />
*Õiguste laiendamiseks<br />
echo "Body of file..." | sudo tee root_owned_file > dev/null<br />
Tulemus: Kasutatakse käsku <code>tee</code>, et minna mööda käsu <code>sudo</code> piirangutest[http://www.sudo.ws/]<br />
<br />
===Windows Powershell===<br />
*Käsu kuvamine ning salvestamine<br />
ipconfig | tee OutputFile.txt<br />
Tulemus: Kuvatakse käsu <code>ipconfig</code> standard väljund ning samal ajal salvestatakse väljundist koopia nimega <code>OutputFile.txt</code>[http://technet.microsoft.com/en-us/library/bb490921.aspx]<br />
*Kindla sisendiga faili kuvamiseks ning salvestamiseks<br />
Get-Process | where-Object { $_.Name -like "abc*" } | Tee-Object ABC.txt<br />
Tulemus: Kuvatakse kõik protsessid/failid, mis algavad tähtedega ABC ning salvestatakse faili <code>ABC.txt</code><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Kokkuvõtvalt võib öelda, et "tee" on kasulik programm, millega saab teatuid protsesse lihtsamaks muuta. Kindlasti on ta pigem "edasijõudnud" administraatori suunitlusega tööriist, kuna vajab veidi süvenemist ning õppimist.<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
*cmdlet - http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms714395.aspx<br />
*lint - http://www.unix.com/man-page/FreeBSD/1/lint<br />
*sudo - http://www.sudo.ws/<br />
*ipconfig - http://technet.microsoft.com/en-us/library/bb490921.aspx<br />
*http://pubs.opengroup.org/onlinepubs/9699919799/utilities/tee.html<br />
*http://www.computerhope.com/unix/utee.htm<br />
*https://translate.google.ee/?hl=et&tab=TT<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tee&diff=85861Tee2015-01-12T10:30:01Z<p>Tlaiksoo: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Tarmo Laiksoo AK31 <br><br />
Sügis 2014<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
"Tee" on käsk, mis loeb standard sisendeid ning kirjutab standard väljundeid ning ühe või enam faile, duplikeerides sisendit. On oma nime saanud torulukksepatöödes kasutatava T-splitteri kaudu, mis suunab vee voolu kahte suunda ning on T kujuline.<br />
Käsku kasutatakse Windowsi ja Linuxi operatsioonisüsteemides ning tavaliselt mõne programmi väljundi jagamiseks, et seda saaks samaaegselt kuvada kui ka salvestada. Samuti võib "tee" käsku kasutada vahepealse info salvestamiseks, enne kui see mõne programmi või faili poolt muudetakse. Käsku saab kasutada ning käivitada nii tavakasutaja kui ka administraatori õigustega.<br />
<br />
=Käsu süntaks=<br />
Tee käsklus on enamasti kasutuses teiste programmidega ega esine sellisel kujul iseseisvalt<br />
===UNIX===<br />
<br />
tee [ -a ][ -i ][ File... ]<br />
<br />
Argument<br />
*'''File''' - Üks või enam faili saavad käsu "tee" väljundi<br />
Võtmed<br />
*'''-a, --append''' - Lisab väljundi faili lõppu, mitte ei kirjuta lihtsalt üle<br />
*'''-i, --ignore-interrupts''' - Ignoreerib võimalikke segavaid tegureid<br />
*'''--help''' - Kuvab abi<br />
<br />
Käsk väljastab järgmised väärtused:<br />
*'''0''' - Sisend on edukalt kopeeritud kõikidesse väljunditesse<br />
*'''>0''' - Esines viga/tõrge<br />
<br />
===Windows Powershell===<br />
<br />
tee [-FilePath] <String> [-InputObject <PSObject>]<br />
tee -Variable <String> [-InputObject <PSObject>]<br />
<br />
*'''-InputObject <PSObject>''' - Täpustab sisendit cmdlet'le [http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms714395.aspx]<br />
*'''-FilePath <String>''' - Täpsustab koha, kuhu cmdlet sisu salvestab<br />
*'''-Variable <String>''' - Viide objekti sisule antakse kindlatele muutujatele<br />
<br />
=Näited=<br />
<br />
===UNIX===<br />
*Käsu "lint" kuvamine ning samaaegne salvestamine[http://www.unix.com/man-page/FreeBSD/1/lint]<br />
lint program.c | tee program.lint<br />
Tulemus: kuvatakse käsu "lint" standard väljund ning samal ajal salvestakse väljundist <code>program.lint</code> nimeline fail<br />
*Käsu "lint" vaatamine ning olemasolevale failile väljundi lisamine<br />
lint program.c | tee -a program.lint<br />
Tulemus: Kuvatakse käsu "lint" standard väljund ning samal ajal salvesatakse väljundist koopia <code>program.lint</code> faili lõppu.<br />
*Õiguste laiendamiseks<br />
echo "Body of file..." | sudo tee root_owned_file > dev/null<br />
Tulemus: Kasutatakse käsku <code>tee</code>, et minna mööda käsu <code>sudo</code> piirangutest[http://www.sudo.ws/]<br />
<br />
===Windows Powershell===<br />
*Käsu kuvamine ning salvestamine<br />
ipconfig | tee OutputFile.txt<br />
Tulemus: Kuvatakse käsu <code>ipconfig</code> standard väljund ning samal ajal salvestatakse väljundist koopia nimega <code>OutputFile.txt</code>[http://technet.microsoft.com/en-us/library/bb490921.aspx]<br />
*Kindla sisendiga faili kuvamiseks ning salvestamiseks<br />
Get-Process | where-Object { $_.Name -like "abc*" } | Tee-Object ABC.txt<br />
Tulemus: Kuvatakse kõik protsessid/failid, mis algavad tähtedega ABC ning salvestatakse faili <code>ABC.txt</code><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Kokkuvõtvalt võib öelda, et "tee" on kasulik programm, millega saab teatuid protsesse lihtsamaks muuta. Kindlasti on ta pigem "edasijõudnud" administraatori suunitlusega tööriist, kuna vajab veidi süvenemist ning õppimist.<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
*cmdlet - http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms714395.aspx<br />
*lint - http://www.unix.com/man-page/FreeBSD/1/lint<br />
*sudo - http://www.sudo.ws/<br />
*ipconfig - http://technet.microsoft.com/en-us/library/bb490921.aspx<br />
*http://pubs.opengroup.org/onlinepubs/9699919799/utilities/tee.html<br />
*http://www.computerhope.com/unix/utee.htm<br />
*https://translate.google.ee/?hl=et&tab=TT<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tee&diff=85860Tee2015-01-12T10:24:30Z<p>Tlaiksoo: /* Käsu süntaks */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Tarmo Laiksoo AK31 <br><br />
Sügis 2014<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
"Tee" on käsk, mis loeb standard sisendeid ning kirjutab standard väljundeid ning ühe või enam faile, duplikeerides sisendit. On oma nime saanud torulukksepatöödes kasutatava T-splitteri kaudu, mis suunab vee voolu kahte suunda ning on T kujuline.<br />
Käsku kasutatakse Windowsi ja Linuxi operatsioonisüsteemides ning tavaliselt mõne programmi väljundi jagamiseks, et seda saaks samaaegselt kuvada kui ka salvestada. Samuti võib "tee" käsku kasutada vahepealse info salvestamiseks, enne kui see mõne programmi või faili poolt muudetakse.<br />
<br />
=Käsu süntaks=<br />
Tee käsklus on enamasti kasutuses teiste programmidega ega esine sellisel kujul iseseisvalt<br />
===UNIX===<br />
<br />
tee [ -a ][ -i ][ File... ]<br />
<br />
Argument<br />
*'''File''' - Üks või enam faili saavad käsu "tee" väljundi<br />
Võtmed<br />
*'''-a, --append''' - Lisab väljundi faili lõppu, mitte ei kirjuta lihtsalt üle<br />
*'''-i, --ignore-interrupts''' - Ignoreerib võimalikke segavaid tegureid<br />
*'''--help''' - Kuvab abi<br />
<br />
Käsk väljastab järgmised väärtused:<br />
*'''0''' - Sisend on edukalt kopeeritud kõikidesse väljunditesse<br />
*'''>0''' - Esines viga/tõrge<br />
<br />
===Windows Powershell===<br />
<br />
tee [-FilePath] <String> [-InputObject <PSObject>]<br />
tee -Variable <String> [-InputObject <PSObject>]<br />
<br />
*'''-InputObject <PSObject>''' - Täpustab sisendit cmdlet'le [http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms714395.aspx]<br />
*'''-FilePath <String>''' - Täpsustab koha, kuhu cmdlet sisu salvestab<br />
*'''-Variable <String>''' - Viide objekti sisule antakse kindlatele muutujatele<br />
<br />
=Näited=<br />
<br />
===UNIX===<br />
*Käsu "lint" kuvamine ning samaaegne salvestamine[http://www.unix.com/man-page/FreeBSD/1/lint]<br />
lint program.c | tee program.lint<br />
Tulemus: kuvatakse käsu "lint" standard väljund ning samal ajal salvestakse väljundist <code>program.lint</code> nimeline fail<br />
*Käsu "lint" vaatamine ning olemasolevale failile väljundi lisamine<br />
lint program.c | tee -a program.lint<br />
Tulemus: Kuvatakse käsu "lint" standard väljund ning samal ajal salvesatakse väljundist koopia <code>program.lint</code> faili lõppu.<br />
*Õiguste laiendamiseks<br />
echo "Body of file..." | sudo tee root_owned_file > dev/null<br />
Tulemus: Kasutatakse käsku <code>tee</code>, et minna mööda käsu <code>sudo</code> piirangutest[http://www.sudo.ws/]<br />
<br />
===Windows Powershell===<br />
*Käsu kuvamine ning salvestamine<br />
ipconfig | tee OutputFile.txt<br />
Tulemus: Kuvatakse käsu <code>ipconfig</code> standard väljund ning samal ajal salvestatakse väljundist koopia nimega <code>OutputFile.txt</code>[http://technet.microsoft.com/en-us/library/bb490921.aspx]<br />
*Kindla sisendiga faili kuvamiseks ning salvestamiseks<br />
Get-Process | where-Object { $_.Name -like "abc*" } | Tee-Object ABC.txt<br />
Tulemus: Kuvatakse kõik protsessid/failid, mis algavad tähtedega ABC ning salvestatakse faili <code>ABC.txt</code><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Kokkuvõtvalt võib öelda, et "tee" on kasulik programm, millega saab teatuid protsesse lihtsamaks muuta. Kindlasti on ta pigem "edasijõudnud" administraatori suunitlusega tööriist, kuna vajab veidi süvenemist ning õppimist.<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
*cmdlet - http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms714395.aspx<br />
*lint - http://www.unix.com/man-page/FreeBSD/1/lint<br />
*sudo - http://www.sudo.ws/<br />
*ipconfig - http://technet.microsoft.com/en-us/library/bb490921.aspx<br />
*http://pubs.opengroup.org/onlinepubs/9699919799/utilities/tee.html<br />
*http://www.computerhope.com/unix/utee.htm<br />
*https://translate.google.ee/?hl=et&tab=TT<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tee&diff=85859Tee2015-01-12T09:59:30Z<p>Tlaiksoo: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Tarmo Laiksoo AK31 <br><br />
Sügis 2014<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
"Tee" on käsk, mis loeb standard sisendeid ning kirjutab standard väljundeid ning ühe või enam faile, duplikeerides sisendit. On oma nime saanud torulukksepatöödes kasutatava T-splitteri kaudu, mis suunab vee voolu kahte suunda ning on T kujuline.<br />
Käsku kasutatakse Windowsi ja Linuxi operatsioonisüsteemides ning tavaliselt mõne programmi väljundi jagamiseks, et seda saaks samaaegselt kuvada kui ka salvestada. Samuti võib "tee" käsku kasutada vahepealse info salvestamiseks, enne kui see mõne programmi või faili poolt muudetakse.<br />
<br />
=Käsu süntaks=<br />
Süntaks erineb käsu teostusest:<br />
===UNIX===<br />
<br />
tee [ -a ][ -i ][ File... ]<br />
<br />
Argument<br />
*'''File''' - Üks või enam faili saavad käsu "tee" väljundi<br />
Võtmed<br />
*'''-a, --append''' - Lisab väljundi faili lõppu, mitte ei kirjuta lihtsalt üle<br />
*'''-i, --ignore-interrupts''' - Ignoreerib võimalikke segavaid tegureid<br />
*'''--help''' - Kuvab abi<br />
<br />
Käsk väljastab järgmised väärtused:<br />
*'''0''' - Sisend on edukalt kopeeritud kõikidesse väljunditesse<br />
*'''>0''' - Esines viga/tõrge<br />
<br />
===Windows Powershell===<br />
<br />
tee [-FilePath] <String> [-InputObject <PSObject>]<br />
tee -Variable <String> [-InputObject <PSObject>]<br />
<br />
*'''-InputObject <PSObject>''' - Täpustab sisendit cmdlet'le [http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms714395.aspx]<br />
*'''-FilePath <String>''' - Täpsustab koha, kuhu cmdlet sisu salvestab<br />
*'''-Variable <String>''' - Viide objekti sisule antakse kindlatele muutujatele<br />
<br />
=Näited=<br />
<br />
===UNIX===<br />
*Käsu "lint" kuvamine ning samaaegne salvestamine[http://www.unix.com/man-page/FreeBSD/1/lint]<br />
lint program.c | tee program.lint<br />
Tulemus: kuvatakse käsu "lint" standard väljund ning samal ajal salvestakse väljundist <code>program.lint</code> nimeline fail<br />
*Käsu "lint" vaatamine ning olemasolevale failile väljundi lisamine<br />
lint program.c | tee -a program.lint<br />
Tulemus: Kuvatakse käsu "lint" standard väljund ning samal ajal salvesatakse väljundist koopia <code>program.lint</code> faili lõppu.<br />
*Õiguste laiendamiseks<br />
echo "Body of file..." | sudo tee root_owned_file > dev/null<br />
Tulemus: Kasutatakse käsku <code>tee</code>, et minna mööda käsu <code>sudo</code> piirangutest[http://www.sudo.ws/]<br />
<br />
===Windows Powershell===<br />
*Käsu kuvamine ning salvestamine<br />
ipconfig | tee OutputFile.txt<br />
Tulemus: Kuvatakse käsu <code>ipconfig</code> standard väljund ning samal ajal salvestatakse väljundist koopia nimega <code>OutputFile.txt</code>[http://technet.microsoft.com/en-us/library/bb490921.aspx]<br />
*Kindla sisendiga faili kuvamiseks ning salvestamiseks<br />
Get-Process | where-Object { $_.Name -like "abc*" } | Tee-Object ABC.txt<br />
Tulemus: Kuvatakse kõik protsessid/failid, mis algavad tähtedega ABC ning salvestatakse faili <code>ABC.txt</code><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Kokkuvõtvalt võib öelda, et "tee" on kasulik programm, millega saab teatuid protsesse lihtsamaks muuta. Kindlasti on ta pigem "edasijõudnud" administraatori suunitlusega tööriist, kuna vajab veidi süvenemist ning õppimist.<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
*cmdlet - http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms714395.aspx<br />
*lint - http://www.unix.com/man-page/FreeBSD/1/lint<br />
*sudo - http://www.sudo.ws/<br />
*ipconfig - http://technet.microsoft.com/en-us/library/bb490921.aspx<br />
*http://pubs.opengroup.org/onlinepubs/9699919799/utilities/tee.html<br />
*http://www.computerhope.com/unix/utee.htm<br />
*https://translate.google.ee/?hl=et&tab=TT<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tee&diff=85858Tee2015-01-12T09:52:51Z<p>Tlaiksoo: /* Windows Powershell */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Tarmo Laiksoo AK31 <br><br />
Sügis 2014<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
"Tee" on käsk, mis loeb standard sisendeid ning kirjutab standard väljundeid ning ühe või enam faile, duplikeerides sisendit. Lihtsamalt öeldes duplikeerib sisendit, andes välja mitu väljundit korraga. On oma nime saanud torulukksepatöödes kasutatava T-splitteri kaudu, mis suunab vee voolu kahte suunda ning on T kujuline.<br />
Käsku kasutatakse tavaliselt mõne programmi väljundi jagamiseks, et seda saaks samaaegselt kuvada kui ka salvestada. Samuti võib "tee" käsku kasutada vahepealse info salvestamiseks, enne kui see mõne programmi või faili poolt muudetakse.<br />
<br />
=Käsu süntaks=<br />
Süntaks erineb käsu teostusest:<br />
===UNIX===<br />
<br />
tee [ -a ][ -i ][ File... ]<br />
<br />
Argument<br />
*'''File''' - Üks või enam faili saavad käsu "tee" väljundi<br />
Võtmed<br />
*'''-a, --append''' - Lisab väljundi faili lõppu, mitte ei kirjuta lihtsalt üle<br />
*'''-i, --ignore-interrupts''' - Ignoreerib võimalikke segavaid tegureid<br />
*'''--help''' - Kuvab abi<br />
<br />
Käsk väljastab järgmised väärtused:<br />
*'''0''' - Sisend on edukalt kopeeritud kõikidesse väljunditesse<br />
*'''>0''' - Esines viga/tõrge<br />
<br />
===Windows Powershell===<br />
<br />
tee [-FilePath] <String> [-InputObject <PSObject>]<br />
tee -Variable <String> [-InputObject <PSObject>]<br />
<br />
*'''-InputObject <PSObject>''' - Täpustab sisendit cmdlet'le [http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms714395.aspx]<br />
*'''-FilePath <String>''' - Täpsustab koha, kuhu cmdlet sisu salvestab<br />
*'''-Variable <String>''' - Viide objekti sisule antakse kindlatele muutujatele<br />
<br />
=Näited=<br />
<br />
===UNIX===<br />
*Käsu "lint" kuvamine ning samaaegne salvestamine[http://www.unix.com/man-page/FreeBSD/1/lint]<br />
lint program.c | tee program.lint<br />
Tulemus: kuvatakse käsu "lint" standard väljund ning samal ajal salvestakse väljundist <code>program.lint</code> nimeline fail<br />
*Käsu "lint" vaatamine ning olemasolevale failile väljundi lisamine<br />
lint program.c | tee -a program.lint<br />
Tulemus: Kuvatakse käsu "lint" standard väljund ning samal ajal salvesatakse väljundist koopia <code>program.lint</code> faili lõppu.<br />
*Õiguste laiendamiseks<br />
echo "Body of file..." | sudo tee root_owned_file > dev/null<br />
Tulemus: Kasutatakse käsku <code>tee</code>, et minna mööda käsu <code>sudo</code> piirangutest[http://www.sudo.ws/]<br />
<br />
===Windows Powershell===<br />
*Käsu kuvamine ning salvestamine<br />
ipconfig | tee OutputFile.txt<br />
Tulemus: Kuvatakse käsu <code>ipconfig</code> standard väljund ning samal ajal salvestatakse väljundist koopia nimega <code>OutputFile.txt</code>[http://technet.microsoft.com/en-us/library/bb490921.aspx]<br />
*Kindla sisendiga faili kuvamiseks ning salvestamiseks<br />
Get-Process | where-Object { $_.Name -like "abc*" } | Tee-Object ABC.txt<br />
Tulemus: Kuvatakse kõik protsessid/failid, mis algavad tähtedega ABC ning salvestatakse faili <code>ABC.txt</code><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Kokkuvõtvalt võib öelda, et "tee" on kasulik programm, millega saab teatuid protsesse lihtsamaks muuta. Kindlasti on ta pigem "edasijõudnud" administraatori suunitlusega tööriist, kuna vajab veidi süvenemist ning õppimist.<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
*cmdlet - http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms714395.aspx<br />
*lint - http://www.unix.com/man-page/FreeBSD/1/lint<br />
*sudo - http://www.sudo.ws/<br />
*ipconfig - http://technet.microsoft.com/en-us/library/bb490921.aspx<br />
*http://pubs.opengroup.org/onlinepubs/9699919799/utilities/tee.html<br />
*http://www.computerhope.com/unix/utee.htm<br />
*https://translate.google.ee/?hl=et&tab=TT<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tee&diff=85857Tee2015-01-12T09:52:15Z<p>Tlaiksoo: /* UNIX */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Tarmo Laiksoo AK31 <br><br />
Sügis 2014<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
"Tee" on käsk, mis loeb standard sisendeid ning kirjutab standard väljundeid ning ühe või enam faile, duplikeerides sisendit. Lihtsamalt öeldes duplikeerib sisendit, andes välja mitu väljundit korraga. On oma nime saanud torulukksepatöödes kasutatava T-splitteri kaudu, mis suunab vee voolu kahte suunda ning on T kujuline.<br />
Käsku kasutatakse tavaliselt mõne programmi väljundi jagamiseks, et seda saaks samaaegselt kuvada kui ka salvestada. Samuti võib "tee" käsku kasutada vahepealse info salvestamiseks, enne kui see mõne programmi või faili poolt muudetakse.<br />
<br />
=Käsu süntaks=<br />
Süntaks erineb käsu teostusest:<br />
===UNIX===<br />
<br />
tee [ -a ][ -i ][ File... ]<br />
<br />
Argument<br />
*'''File''' - Üks või enam faili saavad käsu "tee" väljundi<br />
Võtmed<br />
*'''-a, --append''' - Lisab väljundi faili lõppu, mitte ei kirjuta lihtsalt üle<br />
*'''-i, --ignore-interrupts''' - Ignoreerib võimalikke segavaid tegureid<br />
*'''--help''' - Kuvab abi<br />
<br />
Käsk väljastab järgmised väärtused:<br />
*'''0''' - Sisend on edukalt kopeeritud kõikidesse väljunditesse<br />
*'''>0''' - Esines viga/tõrge<br />
<br />
===Windows Powershell===<br />
<br />
tee [-FilePath] <String> [-InputObject <PSObject>]<br />
tee -Variable <String> [-InputObject <PSObject>]<br />
<br />
*'''-InputObject <PSObject>''' - Täpustab sisendit cmdlet'le [http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms714395.aspx]<br />
*'''-FilePath <String>''' - Täpsustab koha, kuhu cmdlet sisu salvestab<br />
*'''-Variable <String>''' - Viide objekti sisule antakse kindlatele muutujatele<br />
<br />
=Näited=<br />
<br />
===UNIX===<br />
*Käsu "lint" kuvamine ning samaaegne salvestamine[http://www.unix.com/man-page/FreeBSD/1/lint]<br />
lint program.c | tee program.lint<br />
Tulemus: kuvatakse käsu "lint" standard väljund ning samal ajal salvestakse väljundist <code>program.lint</code> nimeline fail<br />
*Käsu "lint" vaatamine ning olemasolevale failile väljundi lisamine<br />
lint program.c | tee -a program.lint<br />
Tulemus: Kuvatakse käsu "lint" standard väljund ning samal ajal salvesatakse väljundist koopia <code>program.lint</code> faili lõppu.<br />
*Õiguste laiendamiseks<br />
echo "Body of file..." | sudo tee root_owned_file > dev/null<br />
Tulemus: Kasutatakse käsku <code>tee</code>, et minna mööda käsu <code>sudo</code> piirangutest[http://www.sudo.ws/]<br />
<br />
===Windows Powershell===<br />
*Käsu kuvamine ning salvestamine<br />
ipconfig | tee OutputFile.txt<br />
Tulemus: Kuvatakse käsu <code>ipconfig</code> standard väljund ning samal ajal salvestatakse väljundist koopia nimega <code>OutputFile.txt</code>[http://en.wikipedia.org/wiki/Ipconfig]<br />
*Kindla sisendiga faili kuvamiseks ning salvestamiseks<br />
Get-Process | where-Object { $_.Name -like "abc*" } | Tee-Object ABC.txt<br />
Tulemus: Kuvatakse kõik protsessid/failid, mis algavad tähtedega ABC ning salvestatakse faili <code>ABC.txt</code><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Kokkuvõtvalt võib öelda, et "tee" on kasulik programm, millega saab teatuid protsesse lihtsamaks muuta. Kindlasti on ta pigem "edasijõudnud" administraatori suunitlusega tööriist, kuna vajab veidi süvenemist ning õppimist.<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
*cmdlet - http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms714395.aspx<br />
*lint - http://www.unix.com/man-page/FreeBSD/1/lint<br />
*sudo - http://www.sudo.ws/<br />
*ipconfig - http://technet.microsoft.com/en-us/library/bb490921.aspx<br />
*http://pubs.opengroup.org/onlinepubs/9699919799/utilities/tee.html<br />
*http://www.computerhope.com/unix/utee.htm<br />
*https://translate.google.ee/?hl=et&tab=TT<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tee&diff=85856Tee2015-01-12T09:51:50Z<p>Tlaiksoo: /* UNIX */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Tarmo Laiksoo AK31 <br><br />
Sügis 2014<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
"Tee" on käsk, mis loeb standard sisendeid ning kirjutab standard väljundeid ning ühe või enam faile, duplikeerides sisendit. Lihtsamalt öeldes duplikeerib sisendit, andes välja mitu väljundit korraga. On oma nime saanud torulukksepatöödes kasutatava T-splitteri kaudu, mis suunab vee voolu kahte suunda ning on T kujuline.<br />
Käsku kasutatakse tavaliselt mõne programmi väljundi jagamiseks, et seda saaks samaaegselt kuvada kui ka salvestada. Samuti võib "tee" käsku kasutada vahepealse info salvestamiseks, enne kui see mõne programmi või faili poolt muudetakse.<br />
<br />
=Käsu süntaks=<br />
Süntaks erineb käsu teostusest:<br />
===UNIX===<br />
<br />
tee [ -a ][ -i ][ File... ]<br />
<br />
Argument<br />
*'''File''' - Üks või enam faili saavad käsu "tee" väljundi<br />
Võtmed<br />
*'''-a, --append''' - Lisab väljundi faili lõppu, mitte ei kirjuta lihtsalt üle<br />
*'''-i, --ignore-interrupts''' - Ignoreerib võimalikke segavaid tegureid<br />
*'''--help''' - Kuvab abi<br />
<br />
Käsk väljastab järgmised väärtused:<br />
*'''0''' - Sisend on edukalt kopeeritud kõikidesse väljunditesse<br />
*'''>0''' - Esines viga/tõrge<br />
<br />
===Windows Powershell===<br />
<br />
tee [-FilePath] <String> [-InputObject <PSObject>]<br />
tee -Variable <String> [-InputObject <PSObject>]<br />
<br />
*'''-InputObject <PSObject>''' - Täpustab sisendit cmdlet'le [http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms714395.aspx]<br />
*'''-FilePath <String>''' - Täpsustab koha, kuhu cmdlet sisu salvestab<br />
*'''-Variable <String>''' - Viide objekti sisule antakse kindlatele muutujatele<br />
<br />
=Näited=<br />
<br />
===UNIX===<br />
*Käsu "lint" kuvamine ning samaaegne salvestamine[http://www.unix.com/man-page/FreeBSD/1/lint]<br />
lint program.c | tee program.lint<br />
Tulemus: kuvatakse käsu "lint" standard väljund ning samal ajal salvestakse väljundist <code>program.lint</code> nimeline fail<br />
*Käsu "lint" vaatamine ning olemasolevale failile väljundi lisamine<br />
lint program.c | tee -a program.lint<br />
Tulemus: Kuvatakse käsu "lint" standard väljund ning samal ajal salvesatakse väljundist koopia <code>program.lint</code> faili lõppu.<br />
*Õiguste laiendamiseks<br />
echo "Body of file..." | sudo tee root_owned_file > dev/null<br />
Tulemus: Kasutatakse käsku <code>tee</code>, et minna mööda käsu <code>sudo</code> piirangutest[http://en.wikipedia.org/wiki/Sudo]<br />
<br />
===Windows Powershell===<br />
*Käsu kuvamine ning salvestamine<br />
ipconfig | tee OutputFile.txt<br />
Tulemus: Kuvatakse käsu <code>ipconfig</code> standard väljund ning samal ajal salvestatakse väljundist koopia nimega <code>OutputFile.txt</code>[http://en.wikipedia.org/wiki/Ipconfig]<br />
*Kindla sisendiga faili kuvamiseks ning salvestamiseks<br />
Get-Process | where-Object { $_.Name -like "abc*" } | Tee-Object ABC.txt<br />
Tulemus: Kuvatakse kõik protsessid/failid, mis algavad tähtedega ABC ning salvestatakse faili <code>ABC.txt</code><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Kokkuvõtvalt võib öelda, et "tee" on kasulik programm, millega saab teatuid protsesse lihtsamaks muuta. Kindlasti on ta pigem "edasijõudnud" administraatori suunitlusega tööriist, kuna vajab veidi süvenemist ning õppimist.<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
*cmdlet - http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms714395.aspx<br />
*lint - http://www.unix.com/man-page/FreeBSD/1/lint<br />
*sudo - http://www.sudo.ws/<br />
*ipconfig - http://technet.microsoft.com/en-us/library/bb490921.aspx<br />
*http://pubs.opengroup.org/onlinepubs/9699919799/utilities/tee.html<br />
*http://www.computerhope.com/unix/utee.htm<br />
*https://translate.google.ee/?hl=et&tab=TT<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tee&diff=85855Tee2015-01-12T09:50:53Z<p>Tlaiksoo: /* Kasutatud kirjandus */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Tarmo Laiksoo AK31 <br><br />
Sügis 2014<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
"Tee" on käsk, mis loeb standard sisendeid ning kirjutab standard väljundeid ning ühe või enam faile, duplikeerides sisendit. Lihtsamalt öeldes duplikeerib sisendit, andes välja mitu väljundit korraga. On oma nime saanud torulukksepatöödes kasutatava T-splitteri kaudu, mis suunab vee voolu kahte suunda ning on T kujuline.<br />
Käsku kasutatakse tavaliselt mõne programmi väljundi jagamiseks, et seda saaks samaaegselt kuvada kui ka salvestada. Samuti võib "tee" käsku kasutada vahepealse info salvestamiseks, enne kui see mõne programmi või faili poolt muudetakse.<br />
<br />
=Käsu süntaks=<br />
Süntaks erineb käsu teostusest:<br />
===UNIX===<br />
<br />
tee [ -a ][ -i ][ File... ]<br />
<br />
Argument<br />
*'''File''' - Üks või enam faili saavad käsu "tee" väljundi<br />
Võtmed<br />
*'''-a, --append''' - Lisab väljundi faili lõppu, mitte ei kirjuta lihtsalt üle<br />
*'''-i, --ignore-interrupts''' - Ignoreerib võimalikke segavaid tegureid<br />
*'''--help''' - Kuvab abi<br />
<br />
Käsk väljastab järgmised väärtused:<br />
*'''0''' - Sisend on edukalt kopeeritud kõikidesse väljunditesse<br />
*'''>0''' - Esines viga/tõrge<br />
<br />
===Windows Powershell===<br />
<br />
tee [-FilePath] <String> [-InputObject <PSObject>]<br />
tee -Variable <String> [-InputObject <PSObject>]<br />
<br />
*'''-InputObject <PSObject>''' - Täpustab sisendit cmdlet'le [http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms714395.aspx]<br />
*'''-FilePath <String>''' - Täpsustab koha, kuhu cmdlet sisu salvestab<br />
*'''-Variable <String>''' - Viide objekti sisule antakse kindlatele muutujatele<br />
<br />
=Näited=<br />
<br />
===UNIX===<br />
*Käsu "lint" kuvamine ning samaaegne salvestamine[http://en.wikipedia.org/wiki/Lint_%28software%29]<br />
lint program.c | tee program.lint<br />
Tulemus: kuvatakse käsu "lint" standard väljund ning samal ajal salvestakse väljundist <code>program.lint</code> nimeline fail<br />
*Käsu "lint" vaatamine ning olemasolevale failile väljundi lisamine<br />
lint program.c | tee -a program.lint<br />
Tulemus: Kuvatakse käsu "lint" standard väljund ning samal ajal salvesatakse väljundist koopia <code>program.lint</code> faili lõppu.<br />
*Õiguste laiendamiseks<br />
echo "Body of file..." | sudo tee root_owned_file > dev/null<br />
Tulemus: Kasutatakse käsku <code>tee</code>, et minna mööda käsu <code>sudo</code> piirangutest[http://en.wikipedia.org/wiki/Sudo]<br />
<br />
===Windows Powershell===<br />
*Käsu kuvamine ning salvestamine<br />
ipconfig | tee OutputFile.txt<br />
Tulemus: Kuvatakse käsu <code>ipconfig</code> standard väljund ning samal ajal salvestatakse väljundist koopia nimega <code>OutputFile.txt</code>[http://en.wikipedia.org/wiki/Ipconfig]<br />
*Kindla sisendiga faili kuvamiseks ning salvestamiseks<br />
Get-Process | where-Object { $_.Name -like "abc*" } | Tee-Object ABC.txt<br />
Tulemus: Kuvatakse kõik protsessid/failid, mis algavad tähtedega ABC ning salvestatakse faili <code>ABC.txt</code><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Kokkuvõtvalt võib öelda, et "tee" on kasulik programm, millega saab teatuid protsesse lihtsamaks muuta. Kindlasti on ta pigem "edasijõudnud" administraatori suunitlusega tööriist, kuna vajab veidi süvenemist ning õppimist.<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
*cmdlet - http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms714395.aspx<br />
*lint - http://www.unix.com/man-page/FreeBSD/1/lint<br />
*sudo - http://www.sudo.ws/<br />
*ipconfig - http://technet.microsoft.com/en-us/library/bb490921.aspx<br />
*http://pubs.opengroup.org/onlinepubs/9699919799/utilities/tee.html<br />
*http://www.computerhope.com/unix/utee.htm<br />
*https://translate.google.ee/?hl=et&tab=TT<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tee&diff=85854Tee2015-01-12T09:48:48Z<p>Tlaiksoo: /* Kasutatud kirjandus */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Tarmo Laiksoo AK31 <br><br />
Sügis 2014<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
"Tee" on käsk, mis loeb standard sisendeid ning kirjutab standard väljundeid ning ühe või enam faile, duplikeerides sisendit. Lihtsamalt öeldes duplikeerib sisendit, andes välja mitu väljundit korraga. On oma nime saanud torulukksepatöödes kasutatava T-splitteri kaudu, mis suunab vee voolu kahte suunda ning on T kujuline.<br />
Käsku kasutatakse tavaliselt mõne programmi väljundi jagamiseks, et seda saaks samaaegselt kuvada kui ka salvestada. Samuti võib "tee" käsku kasutada vahepealse info salvestamiseks, enne kui see mõne programmi või faili poolt muudetakse.<br />
<br />
=Käsu süntaks=<br />
Süntaks erineb käsu teostusest:<br />
===UNIX===<br />
<br />
tee [ -a ][ -i ][ File... ]<br />
<br />
Argument<br />
*'''File''' - Üks või enam faili saavad käsu "tee" väljundi<br />
Võtmed<br />
*'''-a, --append''' - Lisab väljundi faili lõppu, mitte ei kirjuta lihtsalt üle<br />
*'''-i, --ignore-interrupts''' - Ignoreerib võimalikke segavaid tegureid<br />
*'''--help''' - Kuvab abi<br />
<br />
Käsk väljastab järgmised väärtused:<br />
*'''0''' - Sisend on edukalt kopeeritud kõikidesse väljunditesse<br />
*'''>0''' - Esines viga/tõrge<br />
<br />
===Windows Powershell===<br />
<br />
tee [-FilePath] <String> [-InputObject <PSObject>]<br />
tee -Variable <String> [-InputObject <PSObject>]<br />
<br />
*'''-InputObject <PSObject>''' - Täpustab sisendit cmdlet'le [http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms714395.aspx]<br />
*'''-FilePath <String>''' - Täpsustab koha, kuhu cmdlet sisu salvestab<br />
*'''-Variable <String>''' - Viide objekti sisule antakse kindlatele muutujatele<br />
<br />
=Näited=<br />
<br />
===UNIX===<br />
*Käsu "lint" kuvamine ning samaaegne salvestamine[http://en.wikipedia.org/wiki/Lint_%28software%29]<br />
lint program.c | tee program.lint<br />
Tulemus: kuvatakse käsu "lint" standard väljund ning samal ajal salvestakse väljundist <code>program.lint</code> nimeline fail<br />
*Käsu "lint" vaatamine ning olemasolevale failile väljundi lisamine<br />
lint program.c | tee -a program.lint<br />
Tulemus: Kuvatakse käsu "lint" standard väljund ning samal ajal salvesatakse väljundist koopia <code>program.lint</code> faili lõppu.<br />
*Õiguste laiendamiseks<br />
echo "Body of file..." | sudo tee root_owned_file > dev/null<br />
Tulemus: Kasutatakse käsku <code>tee</code>, et minna mööda käsu <code>sudo</code> piirangutest[http://en.wikipedia.org/wiki/Sudo]<br />
<br />
===Windows Powershell===<br />
*Käsu kuvamine ning salvestamine<br />
ipconfig | tee OutputFile.txt<br />
Tulemus: Kuvatakse käsu <code>ipconfig</code> standard väljund ning samal ajal salvestatakse väljundist koopia nimega <code>OutputFile.txt</code>[http://en.wikipedia.org/wiki/Ipconfig]<br />
*Kindla sisendiga faili kuvamiseks ning salvestamiseks<br />
Get-Process | where-Object { $_.Name -like "abc*" } | Tee-Object ABC.txt<br />
Tulemus: Kuvatakse kõik protsessid/failid, mis algavad tähtedega ABC ning salvestatakse faili <code>ABC.txt</code><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Kokkuvõtvalt võib öelda, et "tee" on kasulik programm, millega saab teatuid protsesse lihtsamaks muuta. Kindlasti on ta pigem "edasijõudnud" administraatori suunitlusega tööriist, kuna vajab veidi süvenemist ning õppimist.<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
*http://pubs.opengroup.org/onlinepubs/9699919799/utilities/tee.html<br />
*http://www.computerhope.com/unix/utee.htm<br />
*https://translate.google.ee/?hl=et&tab=TT<br />
*cmdlet - http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms714395.aspx<br />
*lint - http://en.wikipedia.org/wiki/Lint_%28software%29<br />
*sudo - http://en.wikipedia.org/wiki/Sudo<br />
*ipconfig - http://en.wikipedia.org/wiki/Ipconfig<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tee&diff=85853Tee2015-01-12T09:47:59Z<p>Tlaiksoo: /* Viited */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Tarmo Laiksoo AK31 <br><br />
Sügis 2014<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
"Tee" on käsk, mis loeb standard sisendeid ning kirjutab standard väljundeid ning ühe või enam faile, duplikeerides sisendit. Lihtsamalt öeldes duplikeerib sisendit, andes välja mitu väljundit korraga. On oma nime saanud torulukksepatöödes kasutatava T-splitteri kaudu, mis suunab vee voolu kahte suunda ning on T kujuline.<br />
Käsku kasutatakse tavaliselt mõne programmi väljundi jagamiseks, et seda saaks samaaegselt kuvada kui ka salvestada. Samuti võib "tee" käsku kasutada vahepealse info salvestamiseks, enne kui see mõne programmi või faili poolt muudetakse.<br />
<br />
=Käsu süntaks=<br />
Süntaks erineb käsu teostusest:<br />
===UNIX===<br />
<br />
tee [ -a ][ -i ][ File... ]<br />
<br />
Argument<br />
*'''File''' - Üks või enam faili saavad käsu "tee" väljundi<br />
Võtmed<br />
*'''-a, --append''' - Lisab väljundi faili lõppu, mitte ei kirjuta lihtsalt üle<br />
*'''-i, --ignore-interrupts''' - Ignoreerib võimalikke segavaid tegureid<br />
*'''--help''' - Kuvab abi<br />
<br />
Käsk väljastab järgmised väärtused:<br />
*'''0''' - Sisend on edukalt kopeeritud kõikidesse väljunditesse<br />
*'''>0''' - Esines viga/tõrge<br />
<br />
===Windows Powershell===<br />
<br />
tee [-FilePath] <String> [-InputObject <PSObject>]<br />
tee -Variable <String> [-InputObject <PSObject>]<br />
<br />
*'''-InputObject <PSObject>''' - Täpustab sisendit cmdlet'le [http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms714395.aspx]<br />
*'''-FilePath <String>''' - Täpsustab koha, kuhu cmdlet sisu salvestab<br />
*'''-Variable <String>''' - Viide objekti sisule antakse kindlatele muutujatele<br />
<br />
=Näited=<br />
<br />
===UNIX===<br />
*Käsu "lint" kuvamine ning samaaegne salvestamine[http://en.wikipedia.org/wiki/Lint_%28software%29]<br />
lint program.c | tee program.lint<br />
Tulemus: kuvatakse käsu "lint" standard väljund ning samal ajal salvestakse väljundist <code>program.lint</code> nimeline fail<br />
*Käsu "lint" vaatamine ning olemasolevale failile väljundi lisamine<br />
lint program.c | tee -a program.lint<br />
Tulemus: Kuvatakse käsu "lint" standard väljund ning samal ajal salvesatakse väljundist koopia <code>program.lint</code> faili lõppu.<br />
*Õiguste laiendamiseks<br />
echo "Body of file..." | sudo tee root_owned_file > dev/null<br />
Tulemus: Kasutatakse käsku <code>tee</code>, et minna mööda käsu <code>sudo</code> piirangutest[http://en.wikipedia.org/wiki/Sudo]<br />
<br />
===Windows Powershell===<br />
*Käsu kuvamine ning salvestamine<br />
ipconfig | tee OutputFile.txt<br />
Tulemus: Kuvatakse käsu <code>ipconfig</code> standard väljund ning samal ajal salvestatakse väljundist koopia nimega <code>OutputFile.txt</code>[http://en.wikipedia.org/wiki/Ipconfig]<br />
*Kindla sisendiga faili kuvamiseks ning salvestamiseks<br />
Get-Process | where-Object { $_.Name -like "abc*" } | Tee-Object ABC.txt<br />
Tulemus: Kuvatakse kõik protsessid/failid, mis algavad tähtedega ABC ning salvestatakse faili <code>ABC.txt</code><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Kokkuvõtvalt võib öelda, et "tee" on kasulik programm, millega saab teatuid protsesse lihtsamaks muuta. Kindlasti on ta pigem "edasijõudnud" administraatori suunitlusega tööriist, kuna vajab veidi süvenemist ning õppimist.<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
*http://pubs.opengroup.org/onlinepubs/9699919799/utilities/tee.html<br />
*http://www.computerhope.com/unix/utee.htm<br />
*https://translate.google.ee/?hl=et&tab=TT<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tee&diff=85852Tee2015-01-12T09:47:24Z<p>Tlaiksoo: /* Kasutatud kirjandus */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Tarmo Laiksoo AK31 <br><br />
Sügis 2014<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
"Tee" on käsk, mis loeb standard sisendeid ning kirjutab standard väljundeid ning ühe või enam faile, duplikeerides sisendit. Lihtsamalt öeldes duplikeerib sisendit, andes välja mitu väljundit korraga. On oma nime saanud torulukksepatöödes kasutatava T-splitteri kaudu, mis suunab vee voolu kahte suunda ning on T kujuline.<br />
Käsku kasutatakse tavaliselt mõne programmi väljundi jagamiseks, et seda saaks samaaegselt kuvada kui ka salvestada. Samuti võib "tee" käsku kasutada vahepealse info salvestamiseks, enne kui see mõne programmi või faili poolt muudetakse.<br />
<br />
=Käsu süntaks=<br />
Süntaks erineb käsu teostusest:<br />
===UNIX===<br />
<br />
tee [ -a ][ -i ][ File... ]<br />
<br />
Argument<br />
*'''File''' - Üks või enam faili saavad käsu "tee" väljundi<br />
Võtmed<br />
*'''-a, --append''' - Lisab väljundi faili lõppu, mitte ei kirjuta lihtsalt üle<br />
*'''-i, --ignore-interrupts''' - Ignoreerib võimalikke segavaid tegureid<br />
*'''--help''' - Kuvab abi<br />
<br />
Käsk väljastab järgmised väärtused:<br />
*'''0''' - Sisend on edukalt kopeeritud kõikidesse väljunditesse<br />
*'''>0''' - Esines viga/tõrge<br />
<br />
===Windows Powershell===<br />
<br />
tee [-FilePath] <String> [-InputObject <PSObject>]<br />
tee -Variable <String> [-InputObject <PSObject>]<br />
<br />
*'''-InputObject <PSObject>''' - Täpustab sisendit cmdlet'le [http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms714395.aspx]<br />
*'''-FilePath <String>''' - Täpsustab koha, kuhu cmdlet sisu salvestab<br />
*'''-Variable <String>''' - Viide objekti sisule antakse kindlatele muutujatele<br />
<br />
=Näited=<br />
<br />
===UNIX===<br />
*Käsu "lint" kuvamine ning samaaegne salvestamine[http://en.wikipedia.org/wiki/Lint_%28software%29]<br />
lint program.c | tee program.lint<br />
Tulemus: kuvatakse käsu "lint" standard väljund ning samal ajal salvestakse väljundist <code>program.lint</code> nimeline fail<br />
*Käsu "lint" vaatamine ning olemasolevale failile väljundi lisamine<br />
lint program.c | tee -a program.lint<br />
Tulemus: Kuvatakse käsu "lint" standard väljund ning samal ajal salvesatakse väljundist koopia <code>program.lint</code> faili lõppu.<br />
*Õiguste laiendamiseks<br />
echo "Body of file..." | sudo tee root_owned_file > dev/null<br />
Tulemus: Kasutatakse käsku <code>tee</code>, et minna mööda käsu <code>sudo</code> piirangutest[http://en.wikipedia.org/wiki/Sudo]<br />
<br />
===Windows Powershell===<br />
*Käsu kuvamine ning salvestamine<br />
ipconfig | tee OutputFile.txt<br />
Tulemus: Kuvatakse käsu <code>ipconfig</code> standard väljund ning samal ajal salvestatakse väljundist koopia nimega <code>OutputFile.txt</code>[http://en.wikipedia.org/wiki/Ipconfig]<br />
*Kindla sisendiga faili kuvamiseks ning salvestamiseks<br />
Get-Process | where-Object { $_.Name -like "abc*" } | Tee-Object ABC.txt<br />
Tulemus: Kuvatakse kõik protsessid/failid, mis algavad tähtedega ABC ning salvestatakse faili <code>ABC.txt</code><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Kokkuvõtvalt võib öelda, et "tee" on kasulik programm, millega saab teatuid protsesse lihtsamaks muuta. Kindlasti on ta pigem "edasijõudnud" administraatori suunitlusega tööriist, kuna vajab veidi süvenemist ning õppimist.<br />
<br />
=Viited=<br />
[1] cmdlet - http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms714395.aspx<br />
<br />
[2] lint - http://en.wikipedia.org/wiki/Lint_%28software%29<br />
<br />
[3] sudo - http://en.wikipedia.org/wiki/Sudo<br />
<br />
[4] ipconfig - http://en.wikipedia.org/wiki/Ipconfig<br />
<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
*http://pubs.opengroup.org/onlinepubs/9699919799/utilities/tee.html<br />
*http://www.computerhope.com/unix/utee.htm<br />
*https://translate.google.ee/?hl=et&tab=TT<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tee&diff=84857Tee2015-01-01T19:28:45Z<p>Tlaiksoo: /* Kokkuvõte */</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Tarmo Laiksoo AK31 <br><br />
Sügis 2014<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
"Tee" on käsk, mis loeb standard sisendeid ning kirjutab standard väljundeid ning ühe või enam faile, duplikeerides sisendit. Lihtsamalt öeldes duplikeerib sisendit, andes välja mitu väljundit korraga. On oma nime saanud torulukksepatöödes kasutatava T-splitteri kaudu, mis suunab vee voolu kahte suunda ning on T kujuline.<br />
Käsku kasutatakse tavaliselt mõne programmi väljundi jagamiseks, et seda saaks samaaegselt kuvada kui ka salvestada. Samuti võib "tee" käsku kasutada vahepealse info salvestamiseks, enne kui see mõne programmi või faili poolt muudetakse.<br />
<br />
=Käsu süntaks=<br />
Süntaks erineb käsu teostusest:<br />
===UNIX===<br />
<br />
tee [ -a ][ -i ][ File... ]<br />
<br />
Argument<br />
*'''File''' - Üks või enam faili saavad käsu "tee" väljundi<br />
Võtmed<br />
*'''-a, --append''' - Lisab väljundi faili lõppu, mitte ei kirjuta lihtsalt üle<br />
*'''-i, --ignore-interrupts''' - Ignoreerib võimalikke segavaid tegureid<br />
*'''--help''' - Kuvab abi<br />
<br />
Käsk väljastab järgmised väärtused:<br />
*'''0''' - Sisend on edukalt kopeeritud kõikidesse väljunditesse<br />
*'''>0''' - Esines viga/tõrge<br />
<br />
===Windows Powershell===<br />
<br />
tee [-FilePath] <String> [-InputObject <PSObject>]<br />
tee -Variable <String> [-InputObject <PSObject>]<br />
<br />
*'''-InputObject <PSObject>''' - Täpustab sisendit cmdlet'le [http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms714395.aspx]<br />
*'''-FilePath <String>''' - Täpsustab koha, kuhu cmdlet sisu salvestab<br />
*'''-Variable <String>''' - Viide objekti sisule antakse kindlatele muutujatele<br />
<br />
=Näited=<br />
<br />
===UNIX===<br />
*Käsu "lint" kuvamine ning samaaegne salvestamine[http://en.wikipedia.org/wiki/Lint_%28software%29]<br />
lint program.c | tee program.lint<br />
Tulemus: kuvatakse käsu "lint" standard väljund ning samal ajal salvestakse väljundist <code>program.lint</code> nimeline fail<br />
*Käsu "lint" vaatamine ning olemasolevale failile väljundi lisamine<br />
lint program.c | tee -a program.lint<br />
Tulemus: Kuvatakse käsu "lint" standard väljund ning samal ajal salvesatakse väljundist koopia <code>program.lint</code> faili lõppu.<br />
*Õiguste laiendamiseks<br />
echo "Body of file..." | sudo tee root_owned_file > dev/null<br />
Tulemus: Kasutatakse käsku <code>tee</code>, et minna mööda käsu <code>sudo</code> piirangutest[http://en.wikipedia.org/wiki/Sudo]<br />
<br />
===Windows Powershell===<br />
*Käsu kuvamine ning salvestamine<br />
ipconfig | tee OutputFile.txt<br />
Tulemus: Kuvatakse käsu <code>ipconfig</code> standard väljund ning samal ajal salvestatakse väljundist koopia nimega <code>OutputFile.txt</code>[http://en.wikipedia.org/wiki/Ipconfig]<br />
*Kindla sisendiga faili kuvamiseks ning salvestamiseks<br />
Get-Process | where-Object { $_.Name -like "abc*" } | Tee-Object ABC.txt<br />
Tulemus: Kuvatakse kõik protsessid/failid, mis algavad tähtedega ABC ning salvestatakse faili <code>ABC.txt</code><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Kokkuvõtvalt võib öelda, et "tee" on kasulik programm, millega saab teatuid protsesse lihtsamaks muuta. Kindlasti on ta pigem "edasijõudnud" administraatori suunitlusega tööriist, kuna vajab veidi süvenemist ning õppimist.<br />
<br />
=Viited=<br />
[1] cmdlet - http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms714395.aspx<br />
<br />
[2] lint - http://en.wikipedia.org/wiki/Lint_%28software%29<br />
<br />
[3] sudo - http://en.wikipedia.org/wiki/Sudo<br />
<br />
[4] ipconfig - http://en.wikipedia.org/wiki/Ipconfig<br />
<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Tee_%28command%29<br />
*http://www.computerhope.com/unix/utee.htm<br />
*https://translate.google.ee/?hl=et&tab=TT<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tee&diff=84856Tee2015-01-01T19:06:06Z<p>Tlaiksoo: </p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Tarmo Laiksoo AK31 <br><br />
Sügis 2014<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
"Tee" on käsk, mis loeb standard sisendeid ning kirjutab standard väljundeid ning ühe või enam faile, duplikeerides sisendit. Lihtsamalt öeldes duplikeerib sisendit, andes välja mitu väljundit korraga. On oma nime saanud torulukksepatöödes kasutatava T-splitteri kaudu, mis suunab vee voolu kahte suunda ning on T kujuline.<br />
Käsku kasutatakse tavaliselt mõne programmi väljundi jagamiseks, et seda saaks samaaegselt kuvada kui ka salvestada. Samuti võib "tee" käsku kasutada vahepealse info salvestamiseks, enne kui see mõne programmi või faili poolt muudetakse.<br />
<br />
=Käsu süntaks=<br />
Süntaks erineb käsu teostusest:<br />
===UNIX===<br />
<br />
tee [ -a ][ -i ][ File... ]<br />
<br />
Argument<br />
*'''File''' - Üks või enam faili saavad käsu "tee" väljundi<br />
Võtmed<br />
*'''-a, --append''' - Lisab väljundi faili lõppu, mitte ei kirjuta lihtsalt üle<br />
*'''-i, --ignore-interrupts''' - Ignoreerib võimalikke segavaid tegureid<br />
*'''--help''' - Kuvab abi<br />
<br />
Käsk väljastab järgmised väärtused:<br />
*'''0''' - Sisend on edukalt kopeeritud kõikidesse väljunditesse<br />
*'''>0''' - Esines viga/tõrge<br />
<br />
===Windows Powershell===<br />
<br />
tee [-FilePath] <String> [-InputObject <PSObject>]<br />
tee -Variable <String> [-InputObject <PSObject>]<br />
<br />
*'''-InputObject <PSObject>''' - Täpustab sisendit cmdlet'le [http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms714395.aspx]<br />
*'''-FilePath <String>''' - Täpsustab koha, kuhu cmdlet sisu salvestab<br />
*'''-Variable <String>''' - Viide objekti sisule antakse kindlatele muutujatele<br />
<br />
=Näited=<br />
<br />
===UNIX===<br />
*Käsu "lint" kuvamine ning samaaegne salvestamine[http://en.wikipedia.org/wiki/Lint_%28software%29]<br />
lint program.c | tee program.lint<br />
Tulemus: kuvatakse käsu "lint" standard väljund ning samal ajal salvestakse väljundist <code>program.lint</code> nimeline fail<br />
*Käsu "lint" vaatamine ning olemasolevale failile väljundi lisamine<br />
lint program.c | tee -a program.lint<br />
Tulemus: Kuvatakse käsu "lint" standard väljund ning samal ajal salvesatakse väljundist koopia <code>program.lint</code> faili lõppu.<br />
*Õiguste laiendamiseks<br />
echo "Body of file..." | sudo tee root_owned_file > dev/null<br />
Tulemus: Kasutatakse käsku <code>tee</code>, et minna mööda käsu <code>sudo</code> piirangutest[http://en.wikipedia.org/wiki/Sudo]<br />
<br />
===Windows Powershell===<br />
*Käsu kuvamine ning salvestamine<br />
ipconfig | tee OutputFile.txt<br />
Tulemus: Kuvatakse käsu <code>ipconfig</code> standard väljund ning samal ajal salvestatakse väljundist koopia nimega <code>OutputFile.txt</code>[http://en.wikipedia.org/wiki/Ipconfig]<br />
*Kindla sisendiga faili kuvamiseks ning salvestamiseks<br />
Get-Process | where-Object { $_.Name -like "abc*" } | Tee-Object ABC.txt<br />
Tulemus: Kuvatakse kõik protsessid/failid, mis algavad tähtedega ABC ning salvestatakse faili <code>ABC.txt</code><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
<br />
=Viited=<br />
[1] cmdlet - http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms714395.aspx<br />
<br />
[2] lint - http://en.wikipedia.org/wiki/Lint_%28software%29<br />
<br />
[3] sudo - http://en.wikipedia.org/wiki/Sudo<br />
<br />
[4] ipconfig - http://en.wikipedia.org/wiki/Ipconfig<br />
<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Tee_%28command%29<br />
*http://www.computerhope.com/unix/utee.htm<br />
*https://translate.google.ee/?hl=et&tab=TT<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tee&diff=84657Tee2014-12-29T17:40:14Z<p>Tlaiksoo: </p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
<br />
Tarmo Laiksoo AK31 <br><br />
Sügis 2014<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
"Tee" on käsk, mis loeb standard sisendeid ning kirjutab standard väljundeid ning ühe või enam faile, duplikeerides sisendit. Lihtsamalt öeldes duplikeerib sisendit, andes välja mitu väljundit korraga. On oma nime saanud torulukksepatöödes kasutatava T-splitteri kaudu, mis suunab vee voolu kahte suunda ning on T kujuline.<br />
Käsku kasutatakse tavaliselt mõne programmi väljundi jagamiseks, et seda saaks samaaegselt kuvada kui ka salvestada. Samuti võib "tee" käsku kasutada vahepealse info salvestamiseks, enne kui see mõne programmi või faili poolt muudetakse.<br />
<br />
=Käsu süntaks=<br />
Süntaks erineb käsu teostusest:<br />
===UNIX===<br />
<br />
tee [ -a ][ -i ][ File... ]<br />
<br />
Argument<br />
*'''File''' - Üks või enam faili saavad käsu "tee" väljundi<br />
Võtmed<br />
*'''-a, --append''' - Lisab väljundi faili lõppu, mitte ei kirjuta lihtsalt üle<br />
*'''-i, --ignore-interrupts''' - Ignoreerib võimalikke segavaid tegureid<br />
*'''--help''' - Kuvab abi<br />
<br />
Käsk väljastab järgmised väärtused:<br />
*'''0''' - Sisend on edukalt kopeeritud kõikidesse väljunditesse<br />
*'''>0''' - Esines viga/tõrge<br />
<br />
===Windows Powershell===<br />
<br />
tee [-FilePath] <String> [-InputObject <PSObject>]<br />
tee -Variable <String> [-InputObject <PSObject>]<br />
<br />
*'''-InputObject <PSObject>''' - Täpustab sisendit cmdlet'le [http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms714395.aspx]<br />
*'''-FilePath <String>''' - Täpsustab koha, kuhu cmdlet sisu salvestab<br />
*'''-Variable <String>''' - Viide objekti sisule antakse kindlatele muutujatele<br />
<br />
=Näited=<br />
<br />
===UNIX===<br />
*Käsu "lint" kuvamine ning samaaegne salvestamine[http://en.wikipedia.org/wiki/Lint_%28software%29]<br />
lint program.c | tee program.lint<br />
Tulemus: kuvatakse käsu "lint" standard väljund ning samal ajal salvestakse väljundist <code>program.lint</code> nimeline fail<br />
*Käsu "lint" vaatamine ning olemasolevale failile väljundi lisamine<br />
lint program.c | tee -a program.lint<br />
Tulemus: Kuvatakse käsu "lint" standard väljund ning samal ajal salvesatakse väljundist koopia <code>program.lint</code> faili lõppu.<br />
*Õiguste laiendamiseks<br />
echo "Body of file..." | sudo tee root_owned_file > dev/null<br />
Tulemus: Kasutatakse käsku <code>tee</code>, et minna mööda käsu <code>sudo</code> piirangutest[http://en.wikipedia.org/wiki/Sudo]<br />
<br />
===Windows Powershell===<br />
*Käsu kuvamine ning salvestamine<br />
ipconfig | tee OutputFile.txt<br />
Tulemus: Kuvatakse käsu <code>ipconfig</code> standard väljund ning samal ajal salvestatakse väljundist koopia nimega <code>OutputFile.txt</code>[http://en.wikipedia.org/wiki/Ipconfig]<br />
*Kindla sisendiga faili kuvamiseks ning salvestamiseks<br />
Get-Process | where-Object { $_.Name -like "abc*" } | Tee-Object ABC.txt<br />
Tulemus: Kuvatakse kõik protsessid/failid, mis algavad tähtedega ABC ning salvestatakse faili <code>ABC.txt</code><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
<br />
=Viited=<br />
[1] cmdlet - http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms714395.aspx<br />
<br />
[2] lint - http://en.wikipedia.org/wiki/Lint_%28software%29<br />
<br />
[3] sudo - http://en.wikipedia.org/wiki/Sudo<br />
<br />
[4] ipconfig - http://en.wikipedia.org/wiki/Ipconfig<br />
<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
*http://en.wikipedia.org/wiki/Tee_%28command%29<br />
*http://www.computerhope.com/unix/utee.htm<br />
*https://translate.google.ee/?hl=et&tab=TT</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tee&diff=83038Tee2014-12-01T07:35:40Z<p>Tlaiksoo: </p>
<hr />
<div>Tarmo Laiksoo AK31</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Osadmin_referaadi_teemad&diff=82930Osadmin referaadi teemad2014-11-29T22:03:35Z<p>Tlaiksoo: </p>
<hr />
<div>=Siin lehel on aine Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine teemad=<br />
<br />
Kui soovid antud teemat võtta, siis kliki punasel lingil ja pane kirja autorina oma nimi ja rühm loodavasse teemasse.<br />
<br />
<br />
Teemad, mis on kunagi võetud kuid vajavad uuendamist/ümbertöötamist<br />
<br />
Pange oma nimi ja aasta selle külge (enne kontrollige, et keegi pole seda teemat sellel semestril võtnud - vaata history lehte)<br />
<br />
[[script]]<br />
<br />
[[test]]<br />
<br />
[[dpkg-reconfigure]]<br />
<br />
<br />
[[xdg-mime]]<br />
<br />
[[dpkg-divert]]<br />
<br />
<br />
[[sec]] (sobib ka linux labor2 teemaks) - NB algajatele on see liiga keeruline<br />
<br />
<br />
[[razor]] - keskmine teema - sobib ka infra ainesse<br />
<br />
<br />
[[MINIX]] - referatiivne artikkel + erinevused linux süsteemidest - http://www.youtube.com/fosdemtalks#p/u/3/bx3KuE7UjGA NB algajale ei soovita selle teema valimist.<br />
<br />
[[pidof]]<br />
<br />
[[uname]]<br />
<br />
[[cfdisk]]<br />
<br />
[[nice]]<br />
<br />
[[lsmod]]<br />
<br />
[[bpython]]<br />
<br />
[[dmesg]]<br />
<br />
[[ssh authorized_keys fail]]<br />
<br />
[[chown]]<br />
<br />
[[chgrp]]<br />
<br />
[[export]]<br />
<br />
[[df]]<br />
<br />
[[du]]<br />
<br />
[[dumpe2fs]]<br />
<br />
[[exec]]<br />
<br />
[[fg]]<br />
<br />
[[gpasswd]]<br />
<br />
[[halt]]<br />
<br />
[[yum]]<br />
<br />
[[elementary OS]]<br />
<br />
[[info]]<br />
<br />
[[jobs]]<br />
<br />
[[list]]<br />
<br />
[[mkisofs]]<br />
<br />
[[reboot]]<br />
<br />
[[scp]]<br />
<br />
[[startx]]<br />
<br />
[[tee]]<br />
<br />
[[whereis]]<br />
<br />
[[whoami]]<br />
<br />
[[which]]<br />
<br />
[[käsklus w]]<br />
<br />
[[Linux serveri graafika liidese installimine]]<br />
<br />
Kui soovid luua oma teema, siis loo wiki artikkel, pane autori nimi algusesse kirja ja saada link õppejõule. Vajadusel saab teemat ümber nimetada.<br />
<br />
Iga referaadi lõpus märgi ära kategooria: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine. Vaata mõne valmis referaadi algtekstist.<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Apt-get&diff=82929Apt-get2014-11-29T22:03:01Z<p>Tlaiksoo: Blanked the page</p>
<hr />
<div></div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Apt-get&diff=82827Apt-get2014-11-28T16:43:42Z<p>Tlaiksoo: Created page with "Tarmo Laiksoo AK31"</p>
<hr />
<div>Tarmo Laiksoo AK31</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Osadmin_referaadi_teemad&diff=82825Osadmin referaadi teemad2014-11-28T16:43:32Z<p>Tlaiksoo: </p>
<hr />
<div>=Siin lehel on aine Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine teemad=<br />
<br />
Kui soovid antud teemat võtta, siis kliki punasel lingil ja pane kirja autorina oma nimi ja rühm loodavasse teemasse.<br />
<br />
<br />
Teemad, mis on kunagi võetud kuid vajavad uuendamist/ümbertöötamist<br />
<br />
Pange oma nimi ja aasta selle külge (enne kontrollige, et keegi pole seda teemat sellel semestril võtnud - vaata history lehte)<br />
<br />
[[script]]<br />
<br />
[[test]]<br />
<br />
[[dpkg-reconfigure]]<br />
<br />
<br />
[[xdg-mime]]<br />
<br />
[[dpkg-divert]]<br />
<br />
<br />
[[sec]] (sobib ka linux labor2 teemaks) - NB algajatele on see liiga keeruline<br />
<br />
<br />
[[razor]] - keskmine teema - sobib ka infra ainesse<br />
<br />
<br />
[[MINIX]] - referatiivne artikkel + erinevused linux süsteemidest - http://www.youtube.com/fosdemtalks#p/u/3/bx3KuE7UjGA NB algajale ei soovita selle teema valimist.<br />
<br />
[[pidof]]<br />
<br />
[[uname]]<br />
<br />
[[cfdisk]]<br />
<br />
[[nice]]<br />
<br />
[[lsmod]]<br />
<br />
[[bpython]]<br />
<br />
[[dmesg]]<br />
<br />
[[ssh authorized_keys fail]]<br />
<br />
[[chown]]<br />
<br />
[[chgrp]]<br />
<br />
[[export]]<br />
<br />
[[df]]<br />
<br />
[[du]]<br />
<br />
[[dumpe2fs]]<br />
<br />
[[exec]]<br />
<br />
[[fg]]<br />
<br />
[[gpasswd]]<br />
<br />
[[halt]]<br />
<br />
[[yum]]<br />
<br />
[[elementary OS]]<br />
<br />
[[info]]<br />
<br />
[[jobs]]<br />
<br />
[[list]]<br />
<br />
[[mkisofs]]<br />
<br />
[[reboot]]<br />
<br />
[[scp]]<br />
<br />
[[startx]]<br />
<br />
[[tee]]<br />
<br />
[[whereis]]<br />
<br />
[[whoami]]<br />
<br />
[[which]]<br />
<br />
[[käsklus w]]<br />
<br />
[[Linux serveri graafika liidese installimine]]<br />
<br />
[[apt-get]]<br />
<br />
Kui soovid luua oma teema, siis loo wiki artikkel, pane autori nimi algusesse kirja ja saada link õppejõule. Vajadusel saab teemat ümber nimetada.<br />
<br />
Iga referaadi lõpus märgi ära kategooria: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine. Vaata mõne valmis referaadi algtekstist.<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tee&diff=82823Tee2014-11-28T16:42:36Z<p>Tlaiksoo: Blanked the page</p>
<hr />
<div></div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Tee&diff=82820Tee2014-11-28T15:43:45Z<p>Tlaiksoo: Created page with "Tarmo Laiksoo AK31"</p>
<hr />
<div>Tarmo Laiksoo AK31</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tlaiksoo&diff=38907User:Tlaiksoo2011-10-18T12:05:40Z<p>Tlaiksoo: /* Essee */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Tarmo Laiksoo<br><br />
Esitamise kuupäev: 17.oktoober. 2011<br />
<br />
==Essee==<br />
Peale esimest erialatutvustuse ja õpingukorralduse loengut ei osanud ma sellest ainest suurt midagi arvata. Loengus astusid üles erinevad õppejõud IT-Kolledzist, kes tutvustasid oma eriala ning kuidas õppetöö IT-Kolledzis toimub ja toimuma hakkab. Tutvustati ka e-õppe kasutamisvõimalusi.<br><br> Alates teisest loengust alustati erialaste loengute sarja. Teisel loengul astus üles IT-Kolledzi endine rektor ning praegune õppejõud Linnar Viik, kes pidas meile innovatsiooni teemalist loengut. Härra Viik käsitles innovatsiooni väga huvitaval ja omapärasel moel, mis haaras vähemalt minu kui mitte veel paljude teiste ruumisviibijate tähelepanu. Ta juhtis tähelepanu sellele, et alustatakse paljude projektide või ideedega, kuid kui jõutakse raskusteni, siis loobutakse. Kõrvale tõi ta kohe näite, kus luuakse palju uusi väikeettevõtteid. Kuid pahatihti satutakse raskustesse ning loobutakse. Kuid need, kes raskused ületavad, ehitavadki üles innovatsiooni. Teine väga lihtne näide oli, et inimene ei oska ka kohe sündides jalgrattaga sõita, vaid õppida tuleb tasa ja targu. Kes loobub kohe, ei õpigi kunagi sõitma, kuid need kes varuvad kannatust, õpivad. Samuti rääkis ta nutitelefonide meeletutest kohtuasjadest, kus hetkel on käimas üle 2500 erineva istungi ning kõrvale tõi ta illustreeriva pildi, kes kellega sõjas on. Isiklikult oli Linnar Viigi loeng üks minu lemmikutest.<br><br><br />
Kolmandas loengus astus üles Mart Mangus, kes rääkis meile teemast „Ideest teostuseni“. Ta tõi meile välja erinevad võimalused ettevõtete loomisest ning samuti ka enda loodud ettevõtetest. Loengus toodi välja ka palgatööliste ning ettevõtjate head ja halvad küljed. Loengu keskel kaasati ka auditoorium loengusse, kus Mart Mangus andis kõigile võimaluse ise ettevõtte idee luua. Igaüks sai mõelda mõne idee ning selle härra Manguse loodud interneti lehele postitada. Peale paari minutit valiti välja parimad ning hakati neid ükshaaval lahkama ning nende plussi ja miinuseid kirja panema. Parimad ideed said ka õppeaines punkti. Üldiselt loeng oli väga huvitav ning tekitas minus kindlasti suuremat huvi ettevõtluse vastu.<br><br><br />
Neljandas loengus esines meile IT-Kolledzi enda õppejõud Margnus Ernits, kes rääkis meile Robootikast. Tutvustati Robootikaklubi, mis asub IT-Kolledzis ning ka mille labor asub IT-Kolledzis. Ta rääkis, kuidas paljud tuubivad tuimalt teooriat, kuid sellega ei saavutata midagi, vaid tuleb osata ka praktikat. Selle kõrval tõigi ta välja näiteid, kuidas robootika ühendab näiteks matemaatikat ja füüsikat ja üleüldist loogilist mõtlemist. Veel tutvustas ta Robocode programmi ning Robotexi. Viimane on põhimõttelist robotite jalgpall, kus robotid peavad lööma võimalikult kiiresti kõik pallid õigesse väravasse. Mis oli väga huvitav, oli see, kui palju me tegelikult arvuteid endaga koguaeg kaasas kanname. Pisikesi arvuteid leidub näiteks SIM-kaartides, pangakaartides ning paljudes muudes kohtades. Kuna olin ise ka varem robootikaga natukene kokkupuutunud, meeldis mulle Marguse loeng väga.<br><br><br />
Viiendas loengus astusid üles Toomas Mõttus ning Jaan Feldmann, kes rääkisid meile loengu „Serverikeskuste võrguarhidektuurist“. Mõlemad mehed töötavad ka firmas Net Group ning kiirelt tutvustati meile ka firmat, nende tööd ja eesmärki. Selgitati, et IT läheb tegelikult igapäevaga ainult lihtsamaks, kuid seda vaid tava kasutajatele. Neile, kes sellel alal töötavad, muutub ala aga aina keerulisemaks, kuna teenuste ülevalhoidmine muutub aina raskemaks ja aega nõudvamaks. Samuti räägiti, kuidas IT on aja-jooksul muutunud. Näiteks, kuidas on muutnud võrgukaartide haldamine ning nendele teenuste peale laadimine; kuidas tuleb teha üha vähem kaabeldusi. Leian, et loeng oli väga huvitav, kuid üsna raskestimõistetav, kuna tegemist oli kindlasti omaala spetsialistidega, siis kasutati väga spetsiifilisi väljendeid, mistõttu oli kohati raske loengut jälgida. Kuid kuna puutun ka ise igapäevaselt kokku kaablite ja arvutiräkkide ehituse ning võrgukaartide seadistamisega(AS Levira firmas töödates), sain siiski teada palju infot, mis varem oli kas puudulik või nigel.<br><br><br />
Kuuendas loengus tuli meile rääkima Agu Leinfeld teemal „Kas sellist IT’d me tahtsimegi?“. Töötab ta Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses. Loengus käsitleti, kuidas ja kui palju IT ühiskonda ning üleüldiselt inimkonda tegelikult mõjutab. Välja tõi ta faktina selle, et inimesed on hakanud tehnoloogia kiire arenguga ka rohkem tööd tegema. Näiten tõi ta välja järgmise fakti, et inimene teeb isegi siis tööd, kui ta WC’s poti peal on. Väga huvitav oli kuulata seda, kuidas viirusetõrje arendajad uusi versiooni testivad ning välja toovad. Sellega toodi välja tegelik seos küberkuritegevuse ning viirusetõrje arendajate vahel. Üldiselt leidsin, et loeng oli väga huvitav.<br><br><br />
Seitsemendas loengus ning ühtlasi ka minu lemmikloengus astus üles Anto Veldre, kes rääkis meile „Tööst arvuti-ikalduse tõrjerühmas.“ Alustuseks rääkis ta meile, mis on tegelikult identiteet ja e-ühiskond ning kui haavatav tegelikult identiteet on e-ühiskonnas ning kui kergelt see kättesaadav ja rünnatav on. Räägiti küberkuritegevusest- kuidas netipankadest raha varastatakse ja kuidas see tegelikult välja näeb. Kõige huvitavam osa loengust oli see, kui härra Veldre rääkis, kuidas viirustega võitlemine tegelikult käib. Kuidas tegelikult tahetaksegi, et uued viirused tuleksid, kuna see muudab ainult neid ainult targemaks. Et luuaksegi serverid, kuhu riputatakse üles mingi võlts dokument või fail ning jälgitakse, kuidas seda erinevate viirustega rünnatakse. Kuigi härra Veldre loengus polnud tead mis palju teksti või slaide ning enamus loengust toimus rääkides, siis muutis tema iseloom ning suhtlusoskus loengu väga kergesti jälgitavaks. See, kuidas ta tõi välja väga lihtsad näited erinevate teemade kohta, tegi see just Anto loengu minu lemmikuks.<br><br><br />
Kaheksandas ning ühtalasi ka viimases loengus astus üles TTÜ õppeprorektor Kalle Tammemäe, kes rääkis meile teemal „Akadeemia tee.“ Pikalt tutvustati meie TTÜ Kämpust ehk siis erinevaid TTÜ-le kuuluvaid hooneid ja insituute ning ka nende õppejõude. Rääkis, kuidas IT-Kolledz ja TTÜ on aegade möödumisel üha paremini läbi hakanud saama ning kuidas on plaan ehitada IT-Kolledzi kõrval asuva muruplatsi peale uus IT Akadeemia. Tutvustati pikalt TTÜ-s õpitavaid erialasi. Seejärel rääkis ta üldiselt õppejõu ja üliõpilase vahelisest rollist ning kõrghariduse erinevustest ja sarnasustest. Lisaks tutvustas ta meile Soomes asuvat Aalto ülikooli, mis on kokkuliidetud kolmest erinevast ülikoolist. Seejärel tutvustas härra Tammemäe meile 24-tunnist programmeerimisevõistlusest, millest on ka IT-Kolledz osa võtnud.<br><br><br />
Mis neid loenguid siis seob? Ma leian, et neid loengud seob ühine eesmärk arendada ning edendada IT-d Eestis ja ka mujal maailmas. Muuta IT tava kasutajale lihtsamaks ja kättesaadavamaks, kuid samas ka turvalisemaks. Kõik need loengud andsid mulle isiklikult palju uusi teadmisi ning süvendasid huvi paljude erinevate aspektide suhtes. Kindlasti andis see mulle juurde ka huvi õppida edasi oma eriala ning seda mitte ainult koolitasandil, vaid ka nö „hobi“ korras. Mis muutis kõik loengud väga huvitavaks oli veel see, et kõik loengutes esinenud inimesed olid kindlasti oma ala spetsialistid, kuid mis veel tähtsam- kõik olid erinevatest valdkondadest. Seega leian, et aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli väga hariv.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
1. Uurin välja korduseksami kuupäeva.<br />
2. Korduseksami saab sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.<br />
3. Korduseksamile minek tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga.<br />
4. Järeleksamile registreerimine toimub õppeosakonnas.<br />
5. Järeleksami eest peab olema tasutud vähemalt 2 tööpäeva enne eksami kuupäeva.<br />
6. RE kohal õppivatel tudengitel pole korduseksami eest vaja tasuda.<br />
7. REV kohal õppivatel tudengitel on korduseksami tasu kokkulepitud rektori käskkirjaga.<br />
===Küsimus 1===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava? <br />
<br />
===Vastus===<br />
IT Kolledži-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2011]]</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tlaiksoo&diff=38801User:Tlaiksoo2011-10-17T20:54:15Z<p>Tlaiksoo: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Tarmo Laiksoo<br><br />
Esitamise kuupäev: 17.oktoober. 2011<br />
<br />
==Essee==<br />
Peale esimest erialatutvustuse ja õpingukorralduse loengut ei osanud ma sellest ainest suurt midagi arvata. Loengus astusid üles erinevad õppejõud IT-Kolledzist, kes tutvustasid oma eriala ning kuidas õppetöö IT-Kolledzis toimub ja toimuma hakkab. Tutvustati ka e-õppe kasutamisvõimalusi.<br><br> Alates teisest loengust alustati erialaste loengute sarja. Teisel loengul astus üles IT-Kolledzi endine rektor ning praegune õppejõud Linnar Viik, kes pidas meile innovatsiooni teemalist loengut. Härra Viik käsitles innovatsiooni väga huvitaval ja omapärasel moel, mis haaras vähemalt minu kui mitte veel paljude teiste ruumisviibijate tähelepanu. Ta juhtis tähelepanu sellele, et alustatakse paljude projektide või ideedega, kuid kui jõutakse raskusteni, siis loobutakse. Kõrvale tõi ta kohe näite, kus luuakse palju uusi väikeettevõtteid. Kuid pahatihti satutakse raskustesse ning loobutakse. Kuid need, kes raskused ületavad, ehitavadki üles innovatsiooni. Teine väga lihtne näide oli, et inimene ei oska ka kohe sündides jalgrattaga sõita, vaid õppida tuleb tasa ja targu. Kes loobub kohe, ei õpigi kunagi sõitma, kuid need kes varuvad kannatust, õpivad. Samuti rääkis ta nutitelefonide meeltust kohtuasjadest, kus hetkel on käimas üle 2500 erineva istungi ning kõrvale tõi ta illustreeriva pildi, kes kellega sõjas on. Isiklikult oli Linnar Viigi loeng üks minu lemmikutest.<br><br><br />
Kolmandas loengus astus üles Mart Mangus, kes rääkis meile teemast „Ideest teostuseni“. Ta tõi meile välja erinevad võimalused ettevõtete loomisest ning samuti ka enda loodud ettevõtetest. Loengus toodi välja ka palgatööliste ning ettevõtjate head ja halvad küljed. Loengu keskel kaasati ka auditoorium loengusse, kus Mart Mangus andis kõigile võimaluse ise ettevõtte idee luua. Igaüks sai mõelda mõne idee ning selle härra Manguse loodud interneti lehele postitada. Peale paari minutit valiti välja parimad ning hakati neid ükshaaval lahkama ning nende plussi ja miinuseid kirja panema. Parimad ideed said ka õppeaines punkti. Üldiselt loeng oli väga huvitav ning tekitas minus kindlasti suuremat huvi ettevõtluse vastu.<br><br><br />
Neljandas loengus esines meile IT-Kolledzi enda õppejõud Margnus Ernits, kes rääkis meile Robootikast. Tutvustati Robootikaklubi, mis asub IT-Kolledzis ning ka mille labor asub IT-Kolledzis. Ta rääkis, kuidas paljud tuubivad tuimalt teooriat, kuid sellega ei saavutata midagi, vaid tuleb osata ka praktikat. Selle kõrval tõigi ta välja näiteid, kuidas robootika ühendab näiteks matemaatikat ja füüsikat ja üleüldist loogilist mõtlemist. Veel tutvustas ta Robocode programmi ning Robotexi. Viimane on põhimõttelist robotite jalgpall, kus robotid peavad lööma võimalikult kiiresti kõik pallid õigesse väravasse. Mis oli väga huvitav, oli see, kui palju me tegelikult arvuteid endaga koguaeg kaasas kanname. Pisikesi arvuteid leidub näiteks SIM-kaartides, pangakaartides ning paljudes muudes kohtades. Kuna olin ise ka varem robootikaga natukene kokkupuutunud, meeldis mulle Marguse loeng väga.<br><br><br />
Viiendas loengus astusid üles Toomas Mõttus ning Jaan Feldmann, kes rääkisid meile loengu „Serverikeskuste võrguarhidektuurist“. Mõlemad mehed töötavad ka firmas Net Group ning kiirelt tutvustati meile ka firmat, nende tööd ja eesmärki. Selgitati, et IT läheb tegelikult igapäevaga ainult lihtsamaks, kuid seda vaid tava kasutajatele. Neile, kes sellel alal töötavad, muutub ala aga aina keerulisemaks, kuna teenuste ülevalhoidmine muutub aina raskemaks ja aega nõudvamaks. Samuti räägiti, kuidas IT on aja-jooksul muutunud. Näiteks, kuidas on muutnud võrgukaartide haldamine ning nendele teenuste peale laadimine; kuidas tuleb teha üha vähem kaabeldusi. Leian, et loeng oli väga huvitav, kuid üsna raskestimõistetav, kuna tegemist oli kindlasti omaala spetsialistidega, siis kasutati väga spetsiifilisi väljendeid, mistõttu oli kohati raske loengut jälgida. Kuid kuna puutun ka ise igapäevaselt kokku kaablite ja arvutiräkkide ehituse ning võrgukaartide seadistamisega(AS Levira firmas töödates), sain siiski teada palju infot, mis varem oli kas puudulik või nigel.<br><br><br />
Kuuendas loengus tuli meile rääkima Agu Leinfeld teemal „Kas sellist IT’d me tahtsimegi?“. Töötab ta Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses. Loengus käsitleti, kuidas ja kui palju IT ühiskonda ning üleüldiselt inimkonda tegelikult mõjutab. Välja tõi ta faktina selle, et inimesed on hakanud tehnoloogia kiire arenguga ka rohkem tööd tegema. Näiten tõi ta välja järgmise fakti, et inimene teeb isegi siis tööd, kui ta WC’s poti peal on. Väga huvitav oli kuulata seda, kuidas viirusetõrje arendajad uusi versiooni testivad ning välja toovad. Sellega toodi välja tegelik seos küberkuritegevuse ning viirusetõrje arendajate vahel. Üldiselt leidsin, et loeng oli väga huvitav.<br><br><br />
Seitsemendas loengus ning ühtlasi ka minu lemmikloengus astus üles Anto Veldre, kes rääkis meile „Tööst arvuti-ikalduse tõrjerühmas.“ Alustuseks rääkis ta meile, mis on tegelikult identiteet ja e-ühiskond ning kui haavatav tegelikult identiteet on e-ühiskonnas ning kui kergelt see kättesaadav ja rünnatav on. Räägiti küberkuritegevusest- kuidas netipankadest raha varastatakse ja kuidas see tegelikult välja näeb. Kõige huvitavam osa loengust oli see, kui härra Veldre rääkis, kuidas viirustega võitlemine tegelikult käib. Kuidas tegelikult tahetaksegi, et uued viirused tuleksid, kuna see muudab ainult neid ainult targemaks. Et luuaksegi serverid, kuhu riputatakse üles mingi võlts dokument või fail ning jälgitakse, kuidas seda erinevate viirustega rünnatakse. Kuigi härra Veldre loengus polnud tead mis palju teksti või slaide ning enamus loengust toimus rääkides, siis muutis tema iseloom ning suhtlusoskus loengu väga kergesti jälgitavaks. See, kuidas ta tõi välja väga lihtsad näited erinevate teemade kohta, tegi see just Anto loengu minu lemmikuks.<br><br><br />
Kaheksandas ning ühtalasi ka viimases loengus astus üles TTÜ õppeprorektor Kalle Tammemäe, kes rääkis meile teemal „Akadeemia tee.“ Pikalt tutvustati meie TTÜ Kämpust ehk siis erinevaid TTÜ-le kuuluvaid hooneid ja insituute ning ka nende õppejõude. Rääkis, kuidas IT-Kolledz ja TTÜ on aegade möödumisel üha paremini läbi hakanud saama ning kuidas on plaan ehitada IT-Kolledzi kõrval asuva muruplatsi peale uus IT Akadeemia. Tutvustati pikalt TTÜ-s õpitavaid erialasi. Seejärel rääkis ta üldiselt õppejõu ja üliõpilase vahelisest rollist ning kõrghariduse erinevustest ja sarnasustest. Lisaks tutvustas ta meile Soomes asuvat Aalto ülikooli, mis on kokkuliidetud kolmest erinevast ülikoolist. Seejärel tutvustas härra Tammemäe meile 24-tunnist programmeerimisevõistlusest, millest on ka IT-Kolledz osa võtnud.<br><br><br />
Mis neid loenguid siis seob? Ma leian, et neid loengud seob ühine eesmärk arendada ning edendada IT-d Eestis ja ka mujal maailmas. Muuta IT tava kasutajale lihtsamaks ja kättesaadavamaks, kuid samas ka turvalisemaks. Kõik need loengud andsid mulle isiklikult palju uusi teadmisi ning süvendasid huvi paljude erinevate aspektide suhtes. Kindlasti andis see mulle juurde ka huvi õppida edasi oma eriala ning seda mitte ainult koolitasandil, vaid ka nö „hobi“ korras. Mis muutis kõik loengud väga huvitavaks oli veel see, et kõik loengutes esinenud inimesed olid kindlasti oma ala spetsialistid, kuid mis veel tähtsam- kõik olid erinevatest valdkondadest. Seega leian, et aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli väga hariv.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
1. Uurin välja korduseksami kuupäeva.<br />
2. Korduseksami saab sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.<br />
3. Korduseksamile minek tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga.<br />
4. Järeleksamile registreerimine toimub õppeosakonnas.<br />
5. Järeleksami eest peab olema tasutud vähemalt 2 tööpäeva enne eksami kuupäeva.<br />
6. RE kohal õppivatel tudengitel pole korduseksami eest vaja tasuda.<br />
7. REV kohal õppivatel tudengitel on korduseksami tasu kokkulepitud rektori käskkirjaga.<br />
===Küsimus 1===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava? <br />
<br />
===Vastus===<br />
IT Kolledži-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2011]]</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tlaiksoo&diff=38796User:Tlaiksoo2011-10-17T20:49:05Z<p>Tlaiksoo: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Tarmo Laiksoo<br><br />
Esitamise kuupäev: 17.oktoober. 2011<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
----<br />
Peale esimest erialatutvustuse ja õpingukorralduse loengut ei osanud ma sellest ainest suurt midagi arvata. Loengus astusid üles erinevad õppejõud IT-Kolledzist, kes tutvustasid oma eriala ning kuidas õppetöö IT-Kolledzis toimub ja toimuma hakkab. Tutvustati ka e-õppe kasutamisvõimalusi.<br />
<br />
Alates teisest loengust alustati erialaste loengute sarja. Teisel loengul astus üles IT-Kolledzi endine rektor ning praegune õppejõud Linnar Viik, kes pidas meile innovatsiooni teemalist loengut. Härra Viik käsitles innovatsiooni väga huvitaval ja omapärasel moel, mis haaras vähemalt minu kui mitte veel paljude teiste ruumisviibijate tähelepanu. Ta juhtis tähelepanu sellele, et alustatakse paljude projektide või ideedega, kuid kui jõutakse raskusteni, siis loobutakse. Kõrvale tõi ta kohe näite, kus luuakse palju uusi väikeettevõtteid. Kuid pahatihti satutakse raskustesse ning loobutakse. Kuid need, kes raskused ületavad, ehitavadki üles innovatsiooni. Teine väga lihtne näide oli, et inimene ei oska ka kohe sündides jalgrattaga sõita, vaid õppida tuleb tasa ja targu. Kes loobub kohe, ei õpigi kunagi sõitma, kuid need kes varuvad kannatust, õpivad. Samuti rääkis ta nutitelefonide meeltust kohtuasjadest, kus hetkel on käimas üle 2500 erineva istungi ning kõrvale tõi ta illustreeriva pildi, kes kellega sõjas on. Isiklikult oli Linnar Viigi loeng üks minu lemmikutest.<br />
<br />
Kolmandas loengus astus üles Mart Mangus, kes rääkis meile teemast „Ideest teostuseni“. Ta tõi meile välja erinevad võimalused ettevõtete loomisest ning samuti ka enda loodud ettevõtetest. Loengus toodi välja ka palgatööliste ning ettevõtjate head ja halvad küljed. Loengu keskel kaasati ka auditoorium loengusse, kus Mart Mangus andis kõigile võimaluse ise ettevõtte idee luua. Igaüks sai mõelda mõne idee ning selle härra Manguse loodud interneti lehele postitada. Peale paari minutit valiti välja parimad ning hakati neid ükshaaval lahkama ning nende plussi ja miinuseid kirja panema. Parimad ideed said ka õppeaines punkti. Üldiselt loeng oli väga huvitav ning tekitas minus kindlasti suuremat huvi ettevõtluse vastu.<br />
<br />
Neljandas loengus esines meile IT-Kolledzi enda õppejõud Margnus Ernits, kes rääkis meile Robootikast. Tutvustati Robootikaklubi, mis asub IT-Kolledzis ning ka mille labor asub IT-Kolledzis. Ta rääkis, kuidas paljud tuubivad tuimalt teooriat, kuid sellega ei saavutata midagi, vaid tuleb osata ka praktikat. Selle kõrval tõigi ta välja näiteid, kuidas robootika ühendab näiteks matemaatikat ja füüsikat ja üleüldist loogilist mõtlemist. Veel tutvustas ta Robocode programmi ning Robotexi. Viimane on põhimõttelist robotite jalgpall, kus robotid peavad lööma võimalikult kiiresti kõik pallid õigesse väravasse. Mis oli väga huvitav, oli see, kui palju me tegelikult arvuteid endaga koguaeg kaasas kanname. Pisikesi arvuteid leidub näiteks SIM-kaartides, pangakaartides ning paljudes muudes kohtades. Kuna olin ise ka varem robootikaga natukene kokkupuutunud, meeldis mulle Marguse loeng väga.<br />
<br />
Viiendas loengus astusid üles Toomas Mõttus ning Jaan Feldmann, kes rääkisid meile loengu „Serverikeskuste võrguarhidektuurist“. Mõlemad mehed töötavad ka firmas Net Group ning kiirelt tutvustati meile ka firmat, nende tööd ja eesmärki. Selgitati, et IT läheb tegelikult igapäevaga ainult lihtsamaks, kuid seda vaid tava kasutajatele. Neile, kes sellel alal töötavad, muutub ala aga aina keerulisemaks, kuna teenuste ülevalhoidmine muutub aina raskemaks ja aega nõudvamaks. Samuti räägiti, kuidas IT on aja-jooksul muutunud. Näiteks, kuidas on muutnud võrgukaartide haldamine ning nendele teenuste peale laadimine; kuidas tuleb teha üha vähem kaabeldusi. Leian, et loeng oli väga huvitav, kuid üsna raskestimõistetav, kuna tegemist oli kindlasti omaala spetsialistidega, siis kasutati väga spetsiifilisi väljendeid, mistõttu oli kohati raske loengut jälgida. Kuid kuna puutun ka ise igapäevaselt kokku kaablite ja arvutiräkkide ehituse ning võrgukaartide seadistamisega(AS Levira firmas töödates), sain siiski teada palju infot, mis varem oli kas puudulik või nigel.<br />
<br />
Kuuendas loengus tuli meile rääkima Agu Leinfeld teemal „Kas sellist IT’d me tahtsimegi?“. Töötab ta Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses. Loengus käsitleti, kuidas ja kui palju IT ühiskonda ning üleüldiselt inimkonda tegelikult mõjutab. Välja tõi ta faktina selle, et inimesed on hakanud tehnoloogia kiire arenguga ka rohkem tööd tegema. Näiten tõi ta välja järgmise fakti, et inimene teeb isegi siis tööd, kui ta WC’s poti peal on. Väga huvitav oli kuulata seda, kuidas viirusetõrje arendajad uusi versiooni testivad ning välja toovad. Sellega toodi välja tegelik seos küberkuritegevuse ning viirusetõrje arendajate vahel. Üldiselt leidsin, et loeng oli väga huvitav.<br />
<br />
Seitsemendas loengus ning ühtlasi ka minu lemmikloengus astus üles Anto Veldre, kes rääkis meile „Tööst arvuti-ikalduse tõrjerühmas.“ Alustuseks rääkis ta meile, mis on tegelikult identiteet ja e-ühiskond ning kui haavatav tegelikult identiteet on e-ühiskonnas ning kui kergelt see kättesaadav ja rünnatav on. Räägiti küberkuritegevusest- kuidas netipankadest raha varastatakse ja kuidas see tegelikult välja näeb. Kõige huvitavam osa loengust oli see, kui härra Veldre rääkis, kuidas viirustega võitlemine tegelikult käib. Kuidas tegelikult tahetaksegi, et uued viirused tuleksid, kuna see muudab ainult neid ainult targemaks. Et luuaksegi serverid, kuhu riputatakse üles mingi võlts dokument või fail ning jälgitakse, kuidas seda erinevate viirustega rünnatakse. Kuigi härra Veldre loengus polnud tead mis palju teksti või slaide ning enamus loengust toimus rääkides, siis muutis tema iseloom ning suhtlusoskus loengu väga kergesti jälgitavaks. See, kuidas ta tõi välja väga lihtsad näited erinevate teemade kohta, tegi see just Anto loengu minu lemmikuks.<br />
<br />
Kaheksandas ning ühtalasi ka viimases loengus astus üles TTÜ õppeprorektor Kalle Tammemäe, kes rääkis meile teemal „Akadeemia tee.“ Pikalt tutvustati meie TTÜ Kämpust ehk siis erinevaid TTÜ-le kuuluvaid hooneid ja insituute ning ka nende õppejõude. Rääkis, kuidas IT-Kolledz ja TTÜ on aegade möödumisel üha paremini läbi hakanud saama ning kuidas on plaan ehitada IT-Kolledzi kõrval asuva muruplatsi peale uus IT Akadeemia. Tutvustati pikalt TTÜ-s õpitavaid erialasi. Seejärel rääkis ta üldiselt õppejõu ja üliõpilase vahelisest rollist ning kõrghariduse erinevustest ja sarnasustest. Lisaks tutvustas ta meile Soomes asuvat Aalto ülikooli, mis on kokkuliidetud kolmest erinevast ülikoolist. Seejärel tutvustas härra Tammemäe meile 24-tunnist programmeerimisevõistlusest, millest on ka IT-Kolledz osa võtnud. <br />
<br />
Mis neid loenguid siis seob? Ma leian, et neid loengud seob ühine eesmärk arendada ning edendada IT-d Eestis ja ka mujal maailmas. Muuta IT tava kasutajale lihtsamaks ja kättesaadavamaks, kuid samas ka turvalisemaks. Kõik need loengud andsid mulle isiklikult palju uusi teadmisi ning süvendasid huvi paljude erinevate aspektide suhtes. Kindlasti andis see mulle juurde ka huvi õppida edasi oma eriala ning seda mitte ainult koolitasandil, vaid ka nö „hobi“ korras. Mis muutis kõik loengud väga huvitavaks oli veel see, et kõik loengutes esinenud inimesed olid kindlasti oma ala spetsialistid, kuid mis veel tähtsam- kõik olid erinevatest valdkondadest. Seega leian, et aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli väga hariv.<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
1. Uurin välja korduseksami kuupäeva.<br />
2. Korduseksami saab sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.<br />
3. Korduseksamile minek tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga.<br />
4. Järeleksamile registreerimine toimub õppeosakonnas.<br />
5. Järeleksami eest peab olema tasutud vähemalt 2 tööpäeva enne eksami kuupäeva.<br />
6. RE kohal õppivatel tudengitel pole korduseksami eest vaja tasuda.<br />
7. REV kohal õppivatel tudengitel on korduseksami tasu kokkulepitud rektori käskkirjaga.<br />
===Küsimus 1===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava? <br />
<br />
===Vastus===<br />
IT Kolledži-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2011]]</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tlaiksoo&diff=38795User:Tlaiksoo2011-10-17T20:48:08Z<p>Tlaiksoo: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Tarmo Laiksoo<br><br />
Esitamise kuupäev: 17.oktoober. 2011<br />
<br />
==Essee==<br />
Peale esimest erialatutvustuse ja õpingukorralduse loengut ei osanud ma sellest ainest suurt midagi arvata. Loengus astusid üles erinevad õppejõud IT-Kolledzist, kes tutvustasid oma eriala ning kuidas õppetöö IT-Kolledzis toimub ja toimuma hakkab. Tutvustati ka e-õppe kasutamisvõimalusi.<br />
<br />
Alates teisest loengust alustati erialaste loengute sarja. Teisel loengul astus üles IT-Kolledzi endine rektor ning praegune õppejõud Linnar Viik, kes pidas meile innovatsiooni teemalist loengut. Härra Viik käsitles innovatsiooni väga huvitaval ja omapärasel moel, mis haaras vähemalt minu kui mitte veel paljude teiste ruumisviibijate tähelepanu. Ta juhtis tähelepanu sellele, et alustatakse paljude projektide või ideedega, kuid kui jõutakse raskusteni, siis loobutakse. Kõrvale tõi ta kohe näite, kus luuakse palju uusi väikeettevõtteid. Kuid pahatihti satutakse raskustesse ning loobutakse. Kuid need, kes raskused ületavad, ehitavadki üles innovatsiooni. Teine väga lihtne näide oli, et inimene ei oska ka kohe sündides jalgrattaga sõita, vaid õppida tuleb tasa ja targu. Kes loobub kohe, ei õpigi kunagi sõitma, kuid need kes varuvad kannatust, õpivad. Samuti rääkis ta nutitelefonide meeltust kohtuasjadest, kus hetkel on käimas üle 2500 erineva istungi ning kõrvale tõi ta illustreeriva pildi, kes kellega sõjas on. Isiklikult oli Linnar Viigi loeng üks minu lemmikutest.<br />
<br />
Kolmandas loengus astus üles Mart Mangus, kes rääkis meile teemast „Ideest teostuseni“. Ta tõi meile välja erinevad võimalused ettevõtete loomisest ning samuti ka enda loodud ettevõtetest. Loengus toodi välja ka palgatööliste ning ettevõtjate head ja halvad küljed. Loengu keskel kaasati ka auditoorium loengusse, kus Mart Mangus andis kõigile võimaluse ise ettevõtte idee luua. Igaüks sai mõelda mõne idee ning selle härra Manguse loodud interneti lehele postitada. Peale paari minutit valiti välja parimad ning hakati neid ükshaaval lahkama ning nende plussi ja miinuseid kirja panema. Parimad ideed said ka õppeaines punkti. Üldiselt loeng oli väga huvitav ning tekitas minus kindlasti suuremat huvi ettevõtluse vastu.<br />
<br />
Neljandas loengus esines meile IT-Kolledzi enda õppejõud Margnus Ernits, kes rääkis meile Robootikast. Tutvustati Robootikaklubi, mis asub IT-Kolledzis ning ka mille labor asub IT-Kolledzis. Ta rääkis, kuidas paljud tuubivad tuimalt teooriat, kuid sellega ei saavutata midagi, vaid tuleb osata ka praktikat. Selle kõrval tõigi ta välja näiteid, kuidas robootika ühendab näiteks matemaatikat ja füüsikat ja üleüldist loogilist mõtlemist. Veel tutvustas ta Robocode programmi ning Robotexi. Viimane on põhimõttelist robotite jalgpall, kus robotid peavad lööma võimalikult kiiresti kõik pallid õigesse väravasse. Mis oli väga huvitav, oli see, kui palju me tegelikult arvuteid endaga koguaeg kaasas kanname. Pisikesi arvuteid leidub näiteks SIM-kaartides, pangakaartides ning paljudes muudes kohtades. Kuna olin ise ka varem robootikaga natukene kokkupuutunud, meeldis mulle Marguse loeng väga.<br />
<br />
Viiendas loengus astusid üles Toomas Mõttus ning Jaan Feldmann, kes rääkisid meile loengu „Serverikeskuste võrguarhidektuurist“. Mõlemad mehed töötavad ka firmas Net Group ning kiirelt tutvustati meile ka firmat, nende tööd ja eesmärki. Selgitati, et IT läheb tegelikult igapäevaga ainult lihtsamaks, kuid seda vaid tava kasutajatele. Neile, kes sellel alal töötavad, muutub ala aga aina keerulisemaks, kuna teenuste ülevalhoidmine muutub aina raskemaks ja aega nõudvamaks. Samuti räägiti, kuidas IT on aja-jooksul muutunud. Näiteks, kuidas on muutnud võrgukaartide haldamine ning nendele teenuste peale laadimine; kuidas tuleb teha üha vähem kaabeldusi. Leian, et loeng oli väga huvitav, kuid üsna raskestimõistetav, kuna tegemist oli kindlasti omaala spetsialistidega, siis kasutati väga spetsiifilisi väljendeid, mistõttu oli kohati raske loengut jälgida. Kuid kuna puutun ka ise igapäevaselt kokku kaablite ja arvutiräkkide ehituse ning võrgukaartide seadistamisega(AS Levira firmas töödates), sain siiski teada palju infot, mis varem oli kas puudulik või nigel.<br />
<br />
Kuuendas loengus tuli meile rääkima Agu Leinfeld teemal „Kas sellist IT’d me tahtsimegi?“. Töötab ta Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses. Loengus käsitleti, kuidas ja kui palju IT ühiskonda ning üleüldiselt inimkonda tegelikult mõjutab. Välja tõi ta faktina selle, et inimesed on hakanud tehnoloogia kiire arenguga ka rohkem tööd tegema. Näiten tõi ta välja järgmise fakti, et inimene teeb isegi siis tööd, kui ta WC’s poti peal on. Väga huvitav oli kuulata seda, kuidas viirusetõrje arendajad uusi versiooni testivad ning välja toovad. Sellega toodi välja tegelik seos küberkuritegevuse ning viirusetõrje arendajate vahel. Üldiselt leidsin, et loeng oli väga huvitav.<br />
<br />
Seitsemendas loengus ning ühtlasi ka minu lemmikloengus astus üles Anto Veldre, kes rääkis meile „Tööst arvuti-ikalduse tõrjerühmas.“ Alustuseks rääkis ta meile, mis on tegelikult identiteet ja e-ühiskond ning kui haavatav tegelikult identiteet on e-ühiskonnas ning kui kergelt see kättesaadav ja rünnatav on. Räägiti küberkuritegevusest- kuidas netipankadest raha varastatakse ja kuidas see tegelikult välja näeb. Kõige huvitavam osa loengust oli see, kui härra Veldre rääkis, kuidas viirustega võitlemine tegelikult käib. Kuidas tegelikult tahetaksegi, et uued viirused tuleksid, kuna see muudab ainult neid ainult targemaks. Et luuaksegi serverid, kuhu riputatakse üles mingi võlts dokument või fail ning jälgitakse, kuidas seda erinevate viirustega rünnatakse. Kuigi härra Veldre loengus polnud tead mis palju teksti või slaide ning enamus loengust toimus rääkides, siis muutis tema iseloom ning suhtlusoskus loengu väga kergesti jälgitavaks. See, kuidas ta tõi välja väga lihtsad näited erinevate teemade kohta, tegi see just Anto loengu minu lemmikuks.<br />
<br />
Kaheksandas ning ühtalasi ka viimases loengus astus üles TTÜ õppeprorektor Kalle Tammemäe, kes rääkis meile teemal „Akadeemia tee.“ Pikalt tutvustati meie TTÜ Kämpust ehk siis erinevaid TTÜ-le kuuluvaid hooneid ja insituute ning ka nende õppejõude. Rääkis, kuidas IT-Kolledz ja TTÜ on aegade möödumisel üha paremini läbi hakanud saama ning kuidas on plaan ehitada IT-Kolledzi kõrval asuva muruplatsi peale uus IT Akadeemia. Tutvustati pikalt TTÜ-s õpitavaid erialasi. Seejärel rääkis ta üldiselt õppejõu ja üliõpilase vahelisest rollist ning kõrghariduse erinevustest ja sarnasustest. Lisaks tutvustas ta meile Soomes asuvat Aalto ülikooli, mis on kokkuliidetud kolmest erinevast ülikoolist. Seejärel tutvustas härra Tammemäe meile 24-tunnist programmeerimisevõistlusest, millest on ka IT-Kolledz osa võtnud. <br />
<br />
Mis neid loenguid siis seob? Ma leian, et neid loengud seob ühine eesmärk arendada ning edendada IT-d Eestis ja ka mujal maailmas. Muuta IT tava kasutajale lihtsamaks ja kättesaadavamaks, kuid samas ka turvalisemaks. Kõik need loengud andsid mulle isiklikult palju uusi teadmisi ning süvendasid huvi paljude erinevate aspektide suhtes. Kindlasti andis see mulle juurde ka huvi õppida edasi oma eriala ning seda mitte ainult koolitasandil, vaid ka nö „hobi“ korras. Mis muutis kõik loengud väga huvitavaks oli veel see, et kõik loengutes esinenud inimesed olid kindlasti oma ala spetsialistid, kuid mis veel tähtsam- kõik olid erinevatest valdkondadest. Seega leian, et aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli väga hariv.<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
1. Uurin välja korduseksami kuupäeva.<br />
2. Korduseksami saab sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.<br />
3. Korduseksamile minek tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga.<br />
4. Järeleksamile registreerimine toimub õppeosakonnas.<br />
5. Järeleksami eest peab olema tasutud vähemalt 2 tööpäeva enne eksami kuupäeva.<br />
6. RE kohal õppivatel tudengitel pole korduseksami eest vaja tasuda.<br />
7. REV kohal õppivatel tudengitel on korduseksami tasu kokkulepitud rektori käskkirjaga.<br />
===Küsimus 1===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava? <br />
<br />
===Vastus===<br />
IT Kolledži-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2011]]</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tlaiksoo&diff=38623User:Tlaiksoo2011-10-17T05:59:22Z<p>Tlaiksoo: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Tarmo Laiksoo<br><br />
Esitamise kuupäev: 17.oktoober. 2011<br />
<br />
==Essee==<br />
Siia tuleb essee tekst.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
1. Uurin välja korduseksami kuupäeva.<br />
2. Korduseksami saab sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.<br />
3. Korduseksamile minek tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga.<br />
4. Järeleksamile registreerimine toimub õppeosakonnas.<br />
5. Järeleksami eest peab olema tasutud vähemalt 2 tööpäeva enne eksami kuupäeva.<br />
6. RE kohal õppivatel tudengitel pole korduseksami eest vaja tasuda.<br />
7. REV kohal õppivatel tudengitel on korduseksami tasu kokkulepitud rektori käskkirjaga.<br />
===Küsimus 1===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava? <br />
<br />
===Vastus===<br />
IT Kolledži-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2011]]</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tlaiksoo&diff=38622User:Tlaiksoo2011-10-17T05:58:05Z<p>Tlaiksoo: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Tarmo Laiksoo<br><br />
Esitamise kuupäev: 17.oktoober. 2011<br />
<br />
==Essee==<br />
Siia tuleb essee tekst.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
1. Uurin välja korduseksami kuupäeva.<br />
2. Korduseksami saab sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.<br />
3. Korduseksamile minek tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga.<br />
4. Järeleksamile registreerimine toimub õppeosakonnas.<br />
5. Järeleksami eest peab olema tasutud vähemalt 2 tööpäeva enne eksami kuupäeva.<br />
6. RE kohal õppivatel tudengitel pole korduseksami eest vaja tasuda.<br />
7. REV kohal õppivatel tudengitel on korduseksami tasu kokkulepitud rektori käskkirjaga.<br />
===Küsimus 1===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava? <br />
<br />
===Vastus===<br />
IT Kolledži-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva</div>Tlaiksoohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tlaiksoo&diff=34938User:Tlaiksoo2011-09-01T05:23:48Z<p>Tlaiksoo: Created page with '== Hello World == See on ka minu wiki leht! Tarmo'</p>
<hr />
<div>== Hello World ==<br />
<br />
<br />
See on ka minu wiki leht!<br />
<br />
Tarmo</div>Tlaiksoo