https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Tmaripuu 2026-05-08T04:03:42Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Inetd&diff=33170 2011-05-28T12:53:26Z

<p>Tmaripuu: </p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> inetd on Unixi ja Unixilaadsete operatsioonisüsteemide süsteemne protsess, mis haldab Interneti teenuseid.<br /> <br /> Esimest korda oli kasutusel BSD 4.3'l.<br /> <br /> Tihti kutsutakse seda teenust ka &quot;Internet Super - Server&quot; protsessiks, sest see teenus haldab mitmete teiste teenuste<br /> võrguühendusi, kutsudes vajadusel välja vastavat teenust.<br /> <br /> == inetd teenuse funktsioon ==<br /> <br /> Nagu juba öeldud, siis suunab inetd protsess pöördumisi edasi vastavatele operatsioonisüsteemi teenustele.<br /> <br /> <br /> '''Väike näide inetd protsessi toimimisest (vt. pilti)'''<br /> <br /> [[File:Inetd_telnet.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://www.syntaxpolice.org/lectures/securityLecture/security-basics/index.html<br /> <br /> <br /> '''Veel üks näide inetd protsessi toimimisest (vt. pilti)'''<br /> <br /> <br /> [[File:inetd_BD.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://www.fmc-modeling.org/category/projects/apache/amp/4_3Multitasking_server.html<br /> <br /> == Funktsioonidest lähemalt ==<br /> <br /> <br /> Kui ühenduse loomiseks tehakse pöördumine inetd poole ja saabub TCP või UDP pakett. inetd sel juhul teeb kindlaks, millise teenuse jaoks ühendust soovitakse luua.<br /> <br /> inetd paikneb süsteemis tavaliselt kaustas /usr/sbin/inetd. Teenus kuulab porte, mida kasutavad mitmed interneti teenused nagu FTP, POP3 ja telnet.<br /> <br /> Kui saabub TCP või UDP pakett kindla sihtpordi numbriga, siis inetd käivitab vajaliku teenuse, mis siis konkreetset ühendust haldama peaks.<br /> <br /> Mälu kasutus on sellise meetodi puhul efektiivsem, eriti nende teenuste puhul, mis ei koorma palju süsteemi. Põhjus on selles, et vastav teenus käivitub ainult siis, kui on vaja.<br /> <br /> == Teenuse käivitumine ==<br /> <br /> inetd käivitatakse läbi rc(8) süsteemi, parameetrid selleks on '''/etc/rc.conf''' failis :<br /> <br /> <br /> '''inetd_enable=&quot;YES&quot;''' (teenus käivitatakse süsteemi alglaadimisel)<br /> <br /> või <br /> <br /> '''inetd_enable=&quot;NO&quot;''' (teenust ei käivitata süsteemi alglaadimisel)<br /> <br /> <br /> == inetd ja võrguteenused Linuxil ==<br /> <br /> Võrguteenused, mida tavaliselt pakutakse, kasutades inetd teenust:<br /> <br /> '''auth or identd''' - teenust, mis tagastab kasutajainfo välisele hostile, kust kasutaja oma päringu saatis.<br /> <br /> '''bootpd''' - teenus, mis lubab klientidel üle laivõrgu saada oma ip aadresse bootp serveri käest, kasutades bootp võrguprotokolli.<br /> <br /> '''ftp''' - File Transport Protocol teenus. Kasutajad saavad üle interneti oma faile edastada, kas siis binaarkujul või ASCII formaadis.<br /> <br /> '''tftp''' - Trivial File Transport Protocol teenus. Kasutajad saavad edastada faile üle laivõrgu ilma sisse logimata, teatud tingimustel.<br /> <br /> '''telnet''' - Terminaliühenduste loomiseks, üle laivõrgu<br /> <br /> '''exec''' - Vajalike juurdepääsuõiguste korral käskude edastamise võimalus süsteemile üle lairibavõrgu.<br /> <br /> '''rlogin''' - Vanem meetod, millega sai ka kaugsessioone teha, mille on vahetanud välja telnet.<br /> <br /> '''rsh''' - Kaugtöö shell, millega saab hostile käske edastada.<br /> <br /> '''talk''' - Programm, millega kasutajad saavad terminalühenduse korral ükteisega sõnumeid vahetada<br /> <br /> '''finger''' - Kasutajad saavad teiste süsteemi sisse logitud kasutajate kohta infot pärida <br /> <br /> '''comsat''' - Serveri teenus, mis ütleb kasutajatele, kui neile on tulnud e-maile. <br /> <br /> '''pop-2''' - POP2 e-mail ligipääsu protokoll<br /> <br /> '''pop-3''' - POP2 e-mail ligipääsu protokoll. Paljud tänased e - maili kliendid kasutavad seda.<br /> <br /> '''imap''' - IMAP e- maili ligipääsu protokoll. Paremate funktsioonidega kui POP3. <br /> <br /> '''uucp''' - Teenus, mis haldab Unixi'st - Unix'isse failide kopeerimist <br /> <br /> '''netstat''' - Võrguteenuste ja ühenduste statistika vahend koht ja laivõrkudele.<br /> <br /> '''swat''' - Sama administreerimisvahend üle interneti, kasutades veebibrauserit.<br /> <br /> == Käsud ja konfigureerimine ==<br /> <br /> Käsurealt saab inetd'le anda mitmeid käske, et muuta teenuse käitumist. <br /> <br /> <br /> <br /> '''Käsuparameetrid võivad olla sellised:'''<br /> <br /> '''inetd [-d] [-l] [-w] [-W] [-c maximum] [-C rate] [-a address | hostname] [-p filename] [-R rate] [-s maximum] [configuration file]'''<br /> <br /> Käske saab anda edasi, kasutades '''inetd_flags''' all sisalduvaid valikuid failis '''/etc/rc.conf'''<br /> <br /> Algajale kasutajale ei ole üldjuhul vajalik, et kõiki allpool mainitavaid parameetreid muuta.<br /> Osasid parameetreid ole mõtekas muuta muul juhul, kui ainult serverit tuunimisel suure hulga TCP ühenduste arvu puhul.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Täisloetelu kõigist parameetritest sisaldub inetd manuaalis. Üks viide sellele näiteks: http://leaf.dragonflybsd.org/cgi/web-man?command=inetd&amp;section=8<br /> <br /> '''Tähtsamatest parameetritest tooks mõned siinkohal ära:'''<br /> <br /> <br /> -w Paneb tööle TCP Wrapping'u välistele teenustele.<br /> <br /> -W Paneb tööle TCP Wrapping'u teenustele, mis on inetd teenusesse sisse ehitatud <br /> <br /> -c maximum Seadistab maksimaalse samaaegsete pöördumiste arvu iga teenuse kohta. Vaikimisi on see number lõpmatus ja pöördumiste arv ei ole piiratud.<br /> <br /> -C rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab kutsuda välja konkreetse IP aadressi pealt 1 minuti jooksul. Jällegi, vaikimisi ei ole see number piiratud.<br /> <br /> -R rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda minuti jooksul ükskõik, millise IP aadressi pealt. Vaikimisi on see number: 256. Sisestades sellele parameetrile 0, on lubatud piiramatu arv pöördumisi.<br /> <br /> -s maximum Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda konkreetse IP aadressi pealt, ükskõik millise antud aja jooksul. Vaikimisi on piiramatu arv.<br /> <br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> http://www.fmc-modeling.org/category/projects/apache/amp/4_3Multitasking_server.html<br /> <br /> http://www.freebsd.org/doc/handbook/network-inetd.html<br /> <br /> http://www.faqs.org/docs/securing/chap5sec36.html <br /> <br /> http://www.comptechdoc.org/os/linux/usersguide/linux_uginetd.html<br /> <br /> http://en.wikipedia.org/wiki/Inetd<br /> <br /> http://www.syntaxpolice.org/lectures/securityLecture/security-basics/index.html<br /> <br /> <br /> == Autor ==<br /> Tiit Maripuu AK22<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Iozone&diff=33106 2011-05-28T08:36:02Z

<p>Tmaripuu: </p> <hr /> <div>Lugesin läbi artikli programmist Iozone mis on, nagu mainitud, failisüsteemide jõudluse jälgimiseks mõeldud vahend, ja<br /> kasutatav mitmete erinevate operatsioonisüsteemidega.<br /> <br /> Autor on välja toonud artikli punktides olulisemaid asju: programmi funktsioonid, käivitamisparameetrid, installeerimisjuhendi, väljundid ja ühe graafiku näidise.<br /> <br /> Lisama peaks juba sissejuhatusse, kuidas kasutajal on võimalik teste konfigureerida ja millistel põhimõtetel IO päringuid programmi poolt käivitatakse.<br /> <br /> '''&quot;Programmi funktsioonid&quot;''' peatükis on ka Iozone manuaalis mainitud funktsioonid ära toodud, kui pisut nuriseda, siis natuke on jäänud sisse trükivigu.<br /> <br /> Ka oleks võinud funktsioonid eraldi lahti kirjutada, selle kohta leiab Internetist täpsemalt infot küll.<br /> <br /> Mainimata on jäänud kogu artiklis üks väga oluline asi - nimelt saab Iozone'ga mõõta lisaks lokaalse failisüsteemi jõudlusele ka jõudlust NFS keskkonnas mount'itud failisüsteemidel.<br /> <br /> NFS kohta on ainult viide ühele allikale, '''&quot;Kasutatud materjalid&quot;''' loetelus.<br /> <br /> '''&quot;Benchmark Features&quot;''' - ehk jõudlustestide funktsioonide kohta on Iozone kodulehel toodud välja terve loetelu, mille autor on jätnud mainimata. Siiski on positiivne, et on lühidalt on kommenteeritud autori oma sõnadega, mida näidisgraafikul näha saab.<br /> <br /> Kokkuvõttes võiks öelda, et artiklit lugenuna saab aimu küll, millise vahendiga on tegu ja kuidas seda tööle panna, samas kohati sooviks täpsemat informatsiooni. <br /> <br /> Süsteemiadministraatorile jääks selline juhend väheseks, kodukasutajale võibolla mitte.<br /> <br /> '''Tiit Maripuu AK22'''<br /> <br /> Õppejõult: Mitu punkti on antud ja mis autor arvab hindest? [[User:Mernits|Mernits]] 12:12, 27 May 2011 (EEST)<br /> <br /> <br /> Tiit Maripuu: Annaksin hetkel 65% hindest, arvestatuna et tegu on lõppkasutajale suunatud lühijuhendiga stiilis &quot;program features&quot;. Kui tegu oleks tehnilise instruktsiooniga, tuleks enne avaldamist täiendada.</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Inetd&diff=30951 2011-05-10T09:27:44Z

<p>Tmaripuu: /* Kasutatud allikad */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> inetd on Unixi ja Unixilaadsete operatsioonisüsteemide süsteemne protsess, mis haldab Interneti teenuseid.<br /> <br /> Esimest korda oli kasutusel BSD 4.3'l.<br /> <br /> Tihti kutsutakse seda teenust ka &quot;Internet Super - Server&quot; protsessiks, sest see teenus haldab mitmete teiste teenuste<br /> võrguühendusi, kutsudes vajadusel välja vastavat teenust.<br /> <br /> == inetd teenuse funktsioon ==<br /> <br /> Nagu juba öeldud, siis suunab inetd protsess pöördumisi edasi vastavatele operatsioonisüsteemi teenustele.<br /> <br /> <br /> '''Väike näide inetd protsessi toimimisest (vt. pilti)'''<br /> <br /> [[File:Inetd_telnet.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://www.syntaxpolice.org/lectures/securityLecture/security-basics/index.html<br /> <br /> <br /> '''Veel üks näide inetd protsessi toimimisest (vt. pilti)'''<br /> <br /> <br /> [[File:inetd_BD.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://www.fmc-modeling.org/category/projects/apache/amp/4_3Multitasking_server.html<br /> <br /> == Funktsioonidest lähemalt ==<br /> <br /> <br /> Kui ühenduse loomiseks tehakse pöördumine inetd poole ja saabub TCP või UDP pakett. inetd sel juhul teeb kindlaks, millise teenuse jaoks ühendust soovitakse luua.<br /> <br /> inetd paikneb süsteemis tavaliselt kaustas /usr/sbin/inetd. Teenus kuulab porte, mida kasutavad mitmed interneti teenused nagu FTP, POP3 ja telnet.<br /> <br /> Kui saabub TCP või UDP pakett kindla sihtpordi numbriga, siis inetd käivitab vajaliku teenuse, mis siis konkreetset ühendust haldama peaks.<br /> <br /> Mälu kasutus on sellise meetodi puhul efektiivsem, eriti nende teenuste puhul, mis ei koorma palju süsteemi. Põhjus on selles, et vastav teenus käivitub ainult siis, kui on vaja.<br /> <br /> == Teenuse käivitumine ==<br /> <br /> inetd käivitatakse läbi rc(8) süsteemi, parameetrid selleks on '''/etc/rc.conf''' failis :<br /> <br /> <br /> '''inetd_enable=&quot;YES&quot;''' (teenus käivitatakse süsteemi alglaadimisel)<br /> <br /> või <br /> <br /> '''inetd_enable=&quot;NO&quot;''' (teenust ei käivitata süsteemi alglaadimisel)<br /> <br /> <br /> == inetd ja võrguteenused Linuxil ==<br /> <br /> Võrguteenused, mida tavaliselt pakutakse, kasutades inetd teenust:<br /> <br /> '''auth or identd''' - teenust, mis tagastab kasutajainfo välisele hostile, kust kasutaja oma päringu saatis.<br /> <br /> '''bootpd''' - teenus, mis lubab klientidel üle laivõrgu saada oma ip aadresse bootp serveri käest, kasutades bootp võrguprotokolli.<br /> <br /> '''ftp''' - File Transport Protocol teenus. Kasutajad saavad üle interneti oma faile edastada, kas siis binaarkujul või ASCII formaadis.<br /> <br /> '''tftp''' - Trivial File Transport Protocol teenus. Kasutajad saavad edastada faile üle laivõrgu ilma sisse logimata, teatud tingimustel.<br /> <br /> '''telnet''' - Terminaliühenduste loomiseks, üle laivõrgu<br /> <br /> '''exec''' - Vajalike juurdepääsuõiguste korral käskude edastamise võimalus süsteemile üle lairibavõrgu.<br /> <br /> '''rlogin''' - Vanem meetod, millega sai ka kaugsessioone teha, mille on vahetanud välja telnet.<br /> <br /> '''rsh''' - Kaugtöö shell, millega saab hostile käske edastada.<br /> <br /> '''talk''' - Programm, millega kasutajad saavad terminalühenduse korral ükteisega sõnumeid vahetada<br /> <br /> '''finger''' - Kasutajad saavad teiste süsteemi sisse logitud kasutajate kohta infot pärida <br /> <br /> '''comsat''' - Serveri teenus, mis ütleb kasutajatele, kui neile on tulnud e-maile. <br /> <br /> '''pop-2''' - POP2 e-mail ligipääsu protokoll<br /> <br /> '''pop-3''' - POP2 e-mail ligipääsu protokoll. Paljud tänased e - maili kliendid kasutavad seda.<br /> <br /> '''imap''' - IMAP e- maili ligipääsu protokoll. Paremate funktsioonidega kui POP3. <br /> <br /> '''uucp''' - Teenus, mis haldab Unixi'st - Unix'isse failide kopeerimist <br /> <br /> '''netstat''' - Võrguteenuste ja ühenduste statistika vahend koht ja laivõrkudele.<br /> <br /> '''swat''' - Sama administreerimisvahend üle interneti, kasutades veebibrauserit.<br /> <br /> == Käsud ja konfigureerimine ==<br /> <br /> Käsurealt saab inetd'le anda mitmeid käske, et muuta teenuse käitumist. <br /> <br /> <br /> <br /> '''Käsuparameetrid võivad olla sellised:'''<br /> <br /> '''inetd [-d] [-l] [-w] [-W] [-c maximum] [-C rate] [-a address | hostname] [-p filename] [-R rate] [-s maximum] [configuration file]'''<br /> <br /> Käske saab anda edasi, kasutades '''inetd_flags''' all sisalduvaid valikuid failis '''/etc/rc.conf'''<br /> <br /> Algajale kasutajale ei ole üldjuhul vajalik, et kõiki allpool mainitavaid parameetreid muuta.<br /> Osasid parameetreid ole mõtekas muuta muul juhul, kui ainult serverit tuunimisel suure hulga TCP ühenduste arvu puhul.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Täisloetelu kõigist parameetritest sisaldub inetd manuaalis. Üks viide sellele näiteks: http://leaf.dragonflybsd.org/cgi/web-man?command=inetd&amp;section=8<br /> <br /> '''Tähtsamatest parameetritest tooks mõned siinkohal ära:'''<br /> <br /> <br /> -w Paneb tööle TCP Wrapping'u välistele teenustele.<br /> <br /> -W Paneb tööle TCP Wrapping'u teenustele, mis on inetd teenusesse sisse ehitatud <br /> <br /> -c maximum Seadistab maksimaalse samaaegsete pöördumiste arvu iga teenuse kohta. Vaikimisi on see number lõpmatus ja pöördumiste arv ei ole piiratud.<br /> <br /> -C rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab kutsuda välja konkreetse IP aadressi pealt 1 minuti jooksul. Jällegi, vaikimisi ei ole see number piiratud.<br /> <br /> -R rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda minuti jooksul ükskõik, millise IP aadressi pealt. Vaikimisi on see number: 256. Sisestades sellele parameetrile 0, on lubatud piiramatu arv pöördumisi.<br /> <br /> -s maximum Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda konkreetse IP aadressi pealt, ükskõik millise antud aja jooksul. Vaikimisi on piiramatu arv.<br /> <br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> http://www.fmc-modeling.org/category/projects/apache/amp/4_3Multitasking_server.html<br /> <br /> http://www.freebsd.org/doc/handbook/network-inetd.html<br /> <br /> http://www.faqs.org/docs/securing/chap5sec36.html <br /> <br /> http://www.comptechdoc.org/os/linux/usersguide/linux_uginetd.html<br /> <br /> http://en.wikipedia.org/wiki/Inetd<br /> <br /> http://www.syntaxpolice.org/lectures/securityLecture/security-basics/index.html<br /> <br /> <br /> == Autor ==<br /> Tiit Maripuu AK22</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Inetd&diff=30948 2011-05-10T09:25:29Z

<p>Tmaripuu: /* inetd teenuse arhitektuur */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> inetd on Unixi ja Unixilaadsete operatsioonisüsteemide süsteemne protsess, mis haldab Interneti teenuseid.<br /> <br /> Esimest korda oli kasutusel BSD 4.3'l.<br /> <br /> Tihti kutsutakse seda teenust ka &quot;Internet Super - Server&quot; protsessiks, sest see teenus haldab mitmete teiste teenuste<br /> võrguühendusi, kutsudes vajadusel välja vastavat teenust.<br /> <br /> == inetd teenuse funktsioon ==<br /> <br /> Nagu juba öeldud, siis suunab inetd protsess pöördumisi edasi vastavatele operatsioonisüsteemi teenustele.<br /> <br /> <br /> '''Väike näide inetd protsessi toimimisest (vt. pilti)'''<br /> <br /> [[File:Inetd_telnet.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://www.syntaxpolice.org/lectures/securityLecture/security-basics/index.html<br /> <br /> <br /> '''Veel üks näide inetd protsessi toimimisest (vt. pilti)'''<br /> <br /> <br /> [[File:inetd_BD.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://www.fmc-modeling.org/category/projects/apache/amp/4_3Multitasking_server.html<br /> <br /> == Funktsioonidest lähemalt ==<br /> <br /> <br /> Kui ühenduse loomiseks tehakse pöördumine inetd poole ja saabub TCP või UDP pakett. inetd sel juhul teeb kindlaks, millise teenuse jaoks ühendust soovitakse luua.<br /> <br /> inetd paikneb süsteemis tavaliselt kaustas /usr/sbin/inetd. Teenus kuulab porte, mida kasutavad mitmed interneti teenused nagu FTP, POP3 ja telnet.<br /> <br /> Kui saabub TCP või UDP pakett kindla sihtpordi numbriga, siis inetd käivitab vajaliku teenuse, mis siis konkreetset ühendust haldama peaks.<br /> <br /> Mälu kasutus on sellise meetodi puhul efektiivsem, eriti nende teenuste puhul, mis ei koorma palju süsteemi. Põhjus on selles, et vastav teenus käivitub ainult siis, kui on vaja.<br /> <br /> == Teenuse käivitumine ==<br /> <br /> inetd käivitatakse läbi rc(8) süsteemi, parameetrid selleks on '''/etc/rc.conf''' failis :<br /> <br /> <br /> '''inetd_enable=&quot;YES&quot;''' (teenus käivitatakse süsteemi alglaadimisel)<br /> <br /> või <br /> <br /> '''inetd_enable=&quot;NO&quot;''' (teenust ei käivitata süsteemi alglaadimisel)<br /> <br /> <br /> == inetd ja võrguteenused Linuxil ==<br /> <br /> Võrguteenused, mida tavaliselt pakutakse, kasutades inetd teenust:<br /> <br /> '''auth or identd''' - teenust, mis tagastab kasutajainfo välisele hostile, kust kasutaja oma päringu saatis.<br /> <br /> '''bootpd''' - teenus, mis lubab klientidel üle laivõrgu saada oma ip aadresse bootp serveri käest, kasutades bootp võrguprotokolli.<br /> <br /> '''ftp''' - File Transport Protocol teenus. Kasutajad saavad üle interneti oma faile edastada, kas siis binaarkujul või ASCII formaadis.<br /> <br /> '''tftp''' - Trivial File Transport Protocol teenus. Kasutajad saavad edastada faile üle laivõrgu ilma sisse logimata, teatud tingimustel.<br /> <br /> '''telnet''' - Terminaliühenduste loomiseks, üle laivõrgu<br /> <br /> '''exec''' - Vajalike juurdepääsuõiguste korral käskude edastamise võimalus süsteemile üle lairibavõrgu.<br /> <br /> '''rlogin''' - Vanem meetod, millega sai ka kaugsessioone teha, mille on vahetanud välja telnet.<br /> <br /> '''rsh''' - Kaugtöö shell, millega saab hostile käske edastada.<br /> <br /> '''talk''' - Programm, millega kasutajad saavad terminalühenduse korral ükteisega sõnumeid vahetada<br /> <br /> '''finger''' - Kasutajad saavad teiste süsteemi sisse logitud kasutajate kohta infot pärida <br /> <br /> '''comsat''' - Serveri teenus, mis ütleb kasutajatele, kui neile on tulnud e-maile. <br /> <br /> '''pop-2''' - POP2 e-mail ligipääsu protokoll<br /> <br /> '''pop-3''' - POP2 e-mail ligipääsu protokoll. Paljud tänased e - maili kliendid kasutavad seda.<br /> <br /> '''imap''' - IMAP e- maili ligipääsu protokoll. Paremate funktsioonidega kui POP3. <br /> <br /> '''uucp''' - Teenus, mis haldab Unixi'st - Unix'isse failide kopeerimist <br /> <br /> '''netstat''' - Võrguteenuste ja ühenduste statistika vahend koht ja laivõrkudele.<br /> <br /> '''swat''' - Sama administreerimisvahend üle interneti, kasutades veebibrauserit.<br /> <br /> == Käsud ja konfigureerimine ==<br /> <br /> Käsurealt saab inetd'le anda mitmeid käske, et muuta teenuse käitumist. <br /> <br /> <br /> <br /> '''Käsuparameetrid võivad olla sellised:'''<br /> <br /> '''inetd [-d] [-l] [-w] [-W] [-c maximum] [-C rate] [-a address | hostname] [-p filename] [-R rate] [-s maximum] [configuration file]'''<br /> <br /> Käske saab anda edasi, kasutades '''inetd_flags''' all sisalduvaid valikuid failis '''/etc/rc.conf'''<br /> <br /> Algajale kasutajale ei ole üldjuhul vajalik, et kõiki allpool mainitavaid parameetreid muuta.<br /> Osasid parameetreid ole mõtekas muuta muul juhul, kui ainult serverit tuunimisel suure hulga TCP ühenduste arvu puhul.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Täisloetelu kõigist parameetritest sisaldub inetd manuaalis. Üks viide sellele näiteks: http://leaf.dragonflybsd.org/cgi/web-man?command=inetd&amp;section=8<br /> <br /> '''Tähtsamatest parameetritest tooks mõned siinkohal ära:'''<br /> <br /> <br /> -w Paneb tööle TCP Wrapping'u välistele teenustele.<br /> <br /> -W Paneb tööle TCP Wrapping'u teenustele, mis on inetd teenusesse sisse ehitatud <br /> <br /> -c maximum Seadistab maksimaalse samaaegsete pöördumiste arvu iga teenuse kohta. Vaikimisi on see number lõpmatus ja pöördumiste arv ei ole piiratud.<br /> <br /> -C rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab kutsuda välja konkreetse IP aadressi pealt 1 minuti jooksul. Jällegi, vaikimisi ei ole see number piiratud.<br /> <br /> -R rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda minuti jooksul ükskõik, millise IP aadressi pealt. Vaikimisi on see number: 256. Sisestades sellele parameetrile 0, on lubatud piiramatu arv pöördumisi.<br /> <br /> -s maximum Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda konkreetse IP aadressi pealt, ükskõik millise antud aja jooksul. Vaikimisi on piiramatu arv.<br /> <br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> http://www.fmc-modeling.org/category/projects/apache/amp/4_3Multitasking_server.html<br /> <br /> http://www.freebsd.org/doc/handbook/network-inetd.html<br /> <br /> http://www.faqs.org/docs/securing/chap5sec36.html <br /> <br /> http://www.comptechdoc.org/os/linux/usersguide/linux_uginetd.html<br /> <br /> http://en.wikipedia.org/wiki/Inetd<br /> <br /> http://www.syntaxpolice.org/lectures/securityLecture/security-basics/index.html<br /> <br /> <br /> <br /> Tiit Maripuu AK22</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_kevad&diff=30946 2011-05-10T09:21:01Z

<p>Tmaripuu: /* Tiit Maripuu AK22 */</p> <hr /> <div>=Kaugõpe=<br /> ==Rene Albin AK31==<br /> [[nginx]] -Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Lembit Elmik AK21== <br /> ==Aleksei Issaikin AK21==<br /> [[Ubuntu Serveri Install OS admin laborite tegemiseks]] - Parandamisel <br /> <br /> Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:FreeBSD_Packet_Filter_tulem%C3%BC%C3%BCriga FreeBSD Packet Filter tulemüüriga] - Hinnang sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:33, 7 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Andre Jõgi AK21== <br /> ==Pavel Kodotšigov AK22==<br /> <br /> [[FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]] - Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Htop htop]<br /> <br /> Hinded sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:29, 7 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Ivo Kruusamäe AK21==<br /> <br /> [[Gzip]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> Retsensioon: [[Talk:Cat]]<br /> <br /> ==Andres Kõrvemaa AK21==<br /> <br /> [[Dig]] - Valmis ülevaatamiseks 19:24, 17 Aprill 2011 (EEST)<br /> <br /> Retsensioon [[Talk:Gzip]] --[[User:akorvema|akorvema]] 18:27, 8 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Lauri Liibert AK21==<br /> ==Siim Kullerkupp AK21==<br /> [[Bonnie++]] Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Märt Lindre AK21==<br /> <br /> [[Linux saalealaa ehk swap]] [[User:Mlindre|Mlindre]] 15:27, 15 April 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Rasmus Linnamäe AK22==<br /> [[ Netcat]] Valmis ülevaatamiseks 22:40, 17 Aprill 2011 (EEST) <br /> ==Priit Lume AK31==<br /> <br /> [[Tshark]] ülevaatamiseks valmis 22:45, 17 April 2011 (EEST)<br /> <br /> Restsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Date[Date]]<br /> <br /> ==Tiit Maripuu AK22==<br /> <br /> [[inetd]] (valmis hindamiseks ja arvustamiseks 10.05.11)<br /> <br /> Retsensioon: [[Talk:Iozone]]<br /> <br /> ==Marko Megerild AK21== <br /> ==Artur Mölter AK22==<br /> [[Iozone]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Margus Nairis AK31==<br /> <br /> [[Wireshark]] Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> ==Karel Niine AK22==<br /> [[PXE boot]] (Preboot Execution Environment)<br /> <br /> Retsensioon [[Talk:Dig]] --[[User:Kniine|Kniine]] 21:18, 4 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Ulvar Petmanson AK22==<br /> [[Signaalid ja kill]]<br /> <br /> ==Märten Rodes AK22==<br /> [[htop]]<br /> <br /> Hinnatud [[Talk:PXE boot]]<br /> <br /> ==Tanel Štaub AK22== <br /> ==Alvar Teearu AK31==<br /> KVM tegemisel, valmib järgmise nädala jooksul<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/KVM]<br /> <br /> ==Aleksei Timošenko AK21==<br /> =Päevaõpe=<br /> <br /> ==Rasmus Aav A21==<br /> ==Pavel Abin 12==<br /> ==Allar Adoberg A22==<br /> [[VirtualBoxi võrgud]] - Hindamiseks valmis.<br /> <br /> ==Arvi Alamaa A21==<br /> [[apticron]] - valmis ülevaatamiseks 02.05.2011<br /> <br /> ==Ivar Ambos A22==<br /> [[Munin]] valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> ==Sergei Gorjunov A21==<br /> [[Port knocking]] ülevaatamiseks valmis<br /> <br /> ==Merili Gutmann A31==<br /> [[Lsof]] on valmis ülevaatamiseks.<br /> -- 12:59, 1 May 2011 (EEST)<br /> <br /> Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode]<br /> <br /> ==Rene Haavre A32== <br /> [[Samurai_WTF]] <br /> ==Kristjan Kalder A22==<br /> ==Kadri Kalme A22==<br /> [[Fdisk]]<br /> <br /> ==Alfi Kannus A21==<br /> ==Oliver Kilk A21==<br /> [[Mkdir - Linux/Unix süsteemides]]<br /> <br /> ==Nikolai Klõga G11==<br /> ==Reio Kokla A31==<br /> [[Mkfs]]<br /> <br /> ==Vladimir Kolesnik A22==<br /> <br /> [[init]] - valmis<br /> <br /> ==Ivar Krustok A22==<br /> [[Ksh]] <br /> ==Katrin Kukk A22== <br /> <br /> [[Tcpdump]] - valmis ülevaatamiseks -- 22:17, 24 April 2011 (EEST) <br /> ==Rain Kõrgmaa A22== <br /> ==Siim Kängsepp A22==<br /> <br /> [[LVM]] - Valmis põhimõtteliselt<br /> <br /> ==Urmo Laaneots A21== <br /> ==Karel Laid A31==<br /> [[Puppet]] Valmis vist 01.05.2011<br /> <br /> ==Henrik Leinola A22==<br /> <br /> [[Manpremo]]<br /> <br /> ==Kaspar Leivo A41== <br /> ==Juhan Liiva A21==<br /> [[PS1]] valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Kaido Loonurm A41==<br /> [[Load_average]] - valmis ülevaatamiseks -- 12:17, 24 April 2011 (EEST)<br /> Teemat retsenseerib: Ivar Krustok<br /> <br /> ==Urmas Luuk A22== <br /> ==Andres Mill A22==<br /> Valmis referaat: [[chmod]]<br /> <br /> ==Janar Märjama A22== <br /> [[Zentyal]] - Valmis kontrollimiseks.<br /> <br /> ==Kairo Ostapenko A31== <br /> ==Kristjan Pajumaa A22== <br /> ==Ilja Peters 12==<br /> [[VMware_Server]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Veiko Pilt A31==<br /> [[Tarkvara_haldus_yum_baasil]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011&lt;br&gt;<br /> Seda teemat retsenseerib Andres Sumin A22 <br /> ==Jagnar Pindmaa A31== <br /> ==Priit Pobbul A22== <br /> ==Arina Püvi A21== <br /> ==Karet Rikko A21==<br /> [[NTFS vs Ext4]] valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Toomas Rohumets A21==<br /> Referaat: [[Adduser &amp; useradd]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Taavi Salumets A21==<br /> [[Logrotate]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011 <br /> ==Risto Siitan A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Partimage Partimage] -valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Oliver Soom A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Kaspar Steinberg A32== <br /> ==Andres Sumin A22== <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dpkg - Valmis ülevaatamiseks!<br /> <br /> Teemat retsenseerib: Allar Adoberg<br /> <br /> ==Meelis Suursalu A22== <br /> ==Meelis Tamm A21==<br /> [[Enos.itcollege.ee failidele ligipääs GNOME/KDE abil]] - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Ott Telga A31== <br /> ==Tavo Toomemägi A41== <br /> [[Wget]] ülevaatamiseks valmis 00:36, 03 April 2011 (EEST) <br /> ==Taavi Toppi A21==<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Iptables . Valmis ülevaatuseks, töö Täieneb jooksvalt.<br /> <br /> ==Tarmo Trumm A21==<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Date Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Timo Trummer A32==<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hwclock - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Olle Tuur A22==<br /> <br /> ==Arto Vaas A32==<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenNode - valmis<br /> <br /> ==Andres Vaher A22== <br /> ==Jaan Vahtre A21==<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/BURG - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Kristjan Vaik A21== <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux_boot_protsess Linux buutimise protsess] <br /> ==Sten Vaisma A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Kristjan Vask A21== <br /> ==Vadim Vinogradin A21==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Heigo Võsujalg A21==<br /> [[Synaptic Package Manager]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Kristjan Väljako A21==<br /> [[Packetfence]] - Valmis ülevaatamiseks</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_kevad&diff=30945 2011-05-10T09:20:40Z

<p>Tmaripuu: /* Tiit Maripuu AK22 */</p> <hr /> <div>=Kaugõpe=<br /> ==Rene Albin AK31==<br /> [[nginx]] -Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Lembit Elmik AK21== <br /> ==Aleksei Issaikin AK21==<br /> [[Ubuntu Serveri Install OS admin laborite tegemiseks]] - Parandamisel <br /> <br /> Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:FreeBSD_Packet_Filter_tulem%C3%BC%C3%BCriga FreeBSD Packet Filter tulemüüriga] - Hinnang sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:33, 7 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Andre Jõgi AK21== <br /> ==Pavel Kodotšigov AK22==<br /> <br /> [[FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]] - Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Htop htop]<br /> <br /> Hinded sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:29, 7 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Ivo Kruusamäe AK21==<br /> <br /> [[Gzip]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> Retsensioon: [[Talk:Cat]]<br /> <br /> ==Andres Kõrvemaa AK21==<br /> <br /> [[Dig]] - Valmis ülevaatamiseks 19:24, 17 Aprill 2011 (EEST)<br /> <br /> Retsensioon [[Talk:Gzip]] --[[User:akorvema|akorvema]] 18:27, 8 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Lauri Liibert AK21==<br /> ==Siim Kullerkupp AK21==<br /> [[Bonnie++]] Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Märt Lindre AK21==<br /> <br /> [[Linux saalealaa ehk swap]] [[User:Mlindre|Mlindre]] 15:27, 15 April 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Rasmus Linnamäe AK22==<br /> [[ Netcat]] Valmis ülevaatamiseks 22:40, 17 Aprill 2011 (EEST) <br /> ==Priit Lume AK31==<br /> <br /> [[Tshark]] ülevaatamiseks valmis 22:45, 17 April 2011 (EEST)<br /> <br /> Restsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Date[Date]]<br /> <br /> ==Tiit Maripuu AK22==<br /> <br /> [[inetd]] (lõplik valmis hindamiseks ja arvustamiseks 10.05.11)<br /> <br /> Retsensioon: [[Talk:Iozone]]<br /> <br /> ==Marko Megerild AK21== <br /> ==Artur Mölter AK22==<br /> [[Iozone]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Margus Nairis AK31==<br /> <br /> [[Wireshark]] Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> ==Karel Niine AK22==<br /> [[PXE boot]] (Preboot Execution Environment)<br /> <br /> Retsensioon [[Talk:Dig]] --[[User:Kniine|Kniine]] 21:18, 4 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Ulvar Petmanson AK22==<br /> [[Signaalid ja kill]]<br /> <br /> ==Märten Rodes AK22==<br /> [[htop]]<br /> <br /> Hinnatud [[Talk:PXE boot]]<br /> <br /> ==Tanel Štaub AK22== <br /> ==Alvar Teearu AK31==<br /> KVM tegemisel, valmib järgmise nädala jooksul<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/KVM]<br /> <br /> ==Aleksei Timošenko AK21==<br /> =Päevaõpe=<br /> <br /> ==Rasmus Aav A21==<br /> ==Pavel Abin 12==<br /> ==Allar Adoberg A22==<br /> [[VirtualBoxi võrgud]] - Hindamiseks valmis.<br /> <br /> ==Arvi Alamaa A21==<br /> [[apticron]] - valmis ülevaatamiseks 02.05.2011<br /> <br /> ==Ivar Ambos A22==<br /> [[Munin]] valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> ==Sergei Gorjunov A21==<br /> [[Port knocking]] ülevaatamiseks valmis<br /> <br /> ==Merili Gutmann A31==<br /> [[Lsof]] on valmis ülevaatamiseks.<br /> -- 12:59, 1 May 2011 (EEST)<br /> <br /> Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode]<br /> <br /> ==Rene Haavre A32== <br /> [[Samurai_WTF]] <br /> ==Kristjan Kalder A22==<br /> ==Kadri Kalme A22==<br /> [[Fdisk]]<br /> <br /> ==Alfi Kannus A21==<br /> ==Oliver Kilk A21==<br /> [[Mkdir - Linux/Unix süsteemides]]<br /> <br /> ==Nikolai Klõga G11==<br /> ==Reio Kokla A31==<br /> [[Mkfs]]<br /> <br /> ==Vladimir Kolesnik A22==<br /> <br /> [[init]] - valmis<br /> <br /> ==Ivar Krustok A22==<br /> [[Ksh]] <br /> ==Katrin Kukk A22== <br /> <br /> [[Tcpdump]] - valmis ülevaatamiseks -- 22:17, 24 April 2011 (EEST) <br /> ==Rain Kõrgmaa A22== <br /> ==Siim Kängsepp A22==<br /> <br /> [[LVM]] - Valmis põhimõtteliselt<br /> <br /> ==Urmo Laaneots A21== <br /> ==Karel Laid A31==<br /> [[Puppet]] Valmis vist 01.05.2011<br /> <br /> ==Henrik Leinola A22==<br /> <br /> [[Manpremo]]<br /> <br /> ==Kaspar Leivo A41== <br /> ==Juhan Liiva A21==<br /> [[PS1]] valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Kaido Loonurm A41==<br /> [[Load_average]] - valmis ülevaatamiseks -- 12:17, 24 April 2011 (EEST)<br /> Teemat retsenseerib: Ivar Krustok<br /> <br /> ==Urmas Luuk A22== <br /> ==Andres Mill A22==<br /> Valmis referaat: [[chmod]]<br /> <br /> ==Janar Märjama A22== <br /> [[Zentyal]] - Valmis kontrollimiseks.<br /> <br /> ==Kairo Ostapenko A31== <br /> ==Kristjan Pajumaa A22== <br /> ==Ilja Peters 12==<br /> [[VMware_Server]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Veiko Pilt A31==<br /> [[Tarkvara_haldus_yum_baasil]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011&lt;br&gt;<br /> Seda teemat retsenseerib Andres Sumin A22 <br /> ==Jagnar Pindmaa A31== <br /> ==Priit Pobbul A22== <br /> ==Arina Püvi A21== <br /> ==Karet Rikko A21==<br /> [[NTFS vs Ext4]] valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Toomas Rohumets A21==<br /> Referaat: [[Adduser &amp; useradd]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Taavi Salumets A21==<br /> [[Logrotate]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011 <br /> ==Risto Siitan A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Partimage Partimage] -valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Oliver Soom A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Kaspar Steinberg A32== <br /> ==Andres Sumin A22== <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dpkg - Valmis ülevaatamiseks!<br /> <br /> Teemat retsenseerib: Allar Adoberg<br /> <br /> ==Meelis Suursalu A22== <br /> ==Meelis Tamm A21==<br /> [[Enos.itcollege.ee failidele ligipääs GNOME/KDE abil]] - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Ott Telga A31== <br /> ==Tavo Toomemägi A41== <br /> [[Wget]] ülevaatamiseks valmis 00:36, 03 April 2011 (EEST) <br /> ==Taavi Toppi A21==<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Iptables . Valmis ülevaatuseks, töö Täieneb jooksvalt.<br /> <br /> ==Tarmo Trumm A21==<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Date Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Timo Trummer A32==<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hwclock - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Olle Tuur A22==<br /> <br /> ==Arto Vaas A32==<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenNode - valmis<br /> <br /> ==Andres Vaher A22== <br /> ==Jaan Vahtre A21==<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/BURG - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Kristjan Vaik A21== <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux_boot_protsess Linux buutimise protsess] <br /> ==Sten Vaisma A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Kristjan Vask A21== <br /> ==Vadim Vinogradin A21==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Heigo Võsujalg A21==<br /> [[Synaptic Package Manager]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Kristjan Väljako A21==<br /> [[Packetfence]] - Valmis ülevaatamiseks</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Inetd&diff=30944 2011-05-10T09:18:44Z

<p>Tmaripuu: /* Kasutatud allikad */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> inetd on Unixi ja Unixilaadsete operatsioonisüsteemide süsteemne protsess, mis haldab Interneti teenuseid.<br /> <br /> Esimest korda oli kasutusel BSD 4.3'l.<br /> <br /> Tihti kutsutakse seda teenust ka &quot;Internet Super - Server&quot; protsessiks, sest see teenus haldab mitmete teiste teenuste<br /> võrguühendusi, kutsudes vajadusel välja vastavat teenust.<br /> <br /> == inetd teenuse arhitektuur ==<br /> <br /> Nagu juba öeldud, siis suunab inetd protsess pöördumisi edasi vastavatele operatsioonisüsteemi teenustele.<br /> <br /> <br /> '''Väike näide inetd protsessi toimimisest (vt. pilti)'''<br /> <br /> [[File:Inetd_telnet.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://www.syntaxpolice.org/lectures/securityLecture/security-basics/index.html<br /> <br /> <br /> '''Veel üks näide inetd protsessi toimimisest (vt. pilti)'''<br /> <br /> <br /> [[File:inetd_BD.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://www.fmc-modeling.org/category/projects/apache/amp/4_3Multitasking_server.html<br /> <br /> == Funktsioonidest lähemalt ==<br /> <br /> <br /> Kui ühenduse loomiseks tehakse pöördumine inetd poole ja saabub TCP või UDP pakett. inetd sel juhul teeb kindlaks, millise teenuse jaoks ühendust soovitakse luua.<br /> <br /> inetd paikneb süsteemis tavaliselt kaustas /usr/sbin/inetd. Teenus kuulab porte, mida kasutavad mitmed interneti teenused nagu FTP, POP3 ja telnet.<br /> <br /> Kui saabub TCP või UDP pakett kindla sihtpordi numbriga, siis inetd käivitab vajaliku teenuse, mis siis konkreetset ühendust haldama peaks.<br /> <br /> Mälu kasutus on sellise meetodi puhul efektiivsem, eriti nende teenuste puhul, mis ei koorma palju süsteemi. Põhjus on selles, et vastav teenus käivitub ainult siis, kui on vaja.<br /> <br /> == Teenuse käivitumine ==<br /> <br /> inetd käivitatakse läbi rc(8) süsteemi, parameetrid selleks on '''/etc/rc.conf''' failis :<br /> <br /> <br /> '''inetd_enable=&quot;YES&quot;''' (teenus käivitatakse süsteemi alglaadimisel)<br /> <br /> või <br /> <br /> '''inetd_enable=&quot;NO&quot;''' (teenust ei käivitata süsteemi alglaadimisel)<br /> <br /> <br /> == inetd ja võrguteenused Linuxil ==<br /> <br /> Võrguteenused, mida tavaliselt pakutakse, kasutades inetd teenust:<br /> <br /> '''auth or identd''' - teenust, mis tagastab kasutajainfo välisele hostile, kust kasutaja oma päringu saatis.<br /> <br /> '''bootpd''' - teenus, mis lubab klientidel üle laivõrgu saada oma ip aadresse bootp serveri käest, kasutades bootp võrguprotokolli.<br /> <br /> '''ftp''' - File Transport Protocol teenus. Kasutajad saavad üle interneti oma faile edastada, kas siis binaarkujul või ASCII formaadis.<br /> <br /> '''tftp''' - Trivial File Transport Protocol teenus. Kasutajad saavad edastada faile üle laivõrgu ilma sisse logimata, teatud tingimustel.<br /> <br /> '''telnet''' - Terminaliühenduste loomiseks, üle laivõrgu<br /> <br /> '''exec''' - Vajalike juurdepääsuõiguste korral käskude edastamise võimalus süsteemile üle lairibavõrgu.<br /> <br /> '''rlogin''' - Vanem meetod, millega sai ka kaugsessioone teha, mille on vahetanud välja telnet.<br /> <br /> '''rsh''' - Kaugtöö shell, millega saab hostile käske edastada.<br /> <br /> '''talk''' - Programm, millega kasutajad saavad terminalühenduse korral ükteisega sõnumeid vahetada<br /> <br /> '''finger''' - Kasutajad saavad teiste süsteemi sisse logitud kasutajate kohta infot pärida <br /> <br /> '''comsat''' - Serveri teenus, mis ütleb kasutajatele, kui neile on tulnud e-maile. <br /> <br /> '''pop-2''' - POP2 e-mail ligipääsu protokoll<br /> <br /> '''pop-3''' - POP2 e-mail ligipääsu protokoll. Paljud tänased e - maili kliendid kasutavad seda.<br /> <br /> '''imap''' - IMAP e- maili ligipääsu protokoll. Paremate funktsioonidega kui POP3. <br /> <br /> '''uucp''' - Teenus, mis haldab Unixi'st - Unix'isse failide kopeerimist <br /> <br /> '''netstat''' - Võrguteenuste ja ühenduste statistika vahend koht ja laivõrkudele.<br /> <br /> '''swat''' - Sama administreerimisvahend üle interneti, kasutades veebibrauserit.<br /> <br /> == Käsud ja konfigureerimine ==<br /> <br /> Käsurealt saab inetd'le anda mitmeid käske, et muuta teenuse käitumist. <br /> <br /> <br /> <br /> '''Käsuparameetrid võivad olla sellised:'''<br /> <br /> '''inetd [-d] [-l] [-w] [-W] [-c maximum] [-C rate] [-a address | hostname] [-p filename] [-R rate] [-s maximum] [configuration file]'''<br /> <br /> Käske saab anda edasi, kasutades '''inetd_flags''' all sisalduvaid valikuid failis '''/etc/rc.conf'''<br /> <br /> Algajale kasutajale ei ole üldjuhul vajalik, et kõiki allpool mainitavaid parameetreid muuta.<br /> Osasid parameetreid ole mõtekas muuta muul juhul, kui ainult serverit tuunimisel suure hulga TCP ühenduste arvu puhul.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Täisloetelu kõigist parameetritest sisaldub inetd manuaalis. Üks viide sellele näiteks: http://leaf.dragonflybsd.org/cgi/web-man?command=inetd&amp;section=8<br /> <br /> '''Tähtsamatest parameetritest tooks mõned siinkohal ära:'''<br /> <br /> <br /> -w Paneb tööle TCP Wrapping'u välistele teenustele.<br /> <br /> -W Paneb tööle TCP Wrapping'u teenustele, mis on inetd teenusesse sisse ehitatud <br /> <br /> -c maximum Seadistab maksimaalse samaaegsete pöördumiste arvu iga teenuse kohta. Vaikimisi on see number lõpmatus ja pöördumiste arv ei ole piiratud.<br /> <br /> -C rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab kutsuda välja konkreetse IP aadressi pealt 1 minuti jooksul. Jällegi, vaikimisi ei ole see number piiratud.<br /> <br /> -R rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda minuti jooksul ükskõik, millise IP aadressi pealt. Vaikimisi on see number: 256. Sisestades sellele parameetrile 0, on lubatud piiramatu arv pöördumisi.<br /> <br /> -s maximum Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda konkreetse IP aadressi pealt, ükskõik millise antud aja jooksul. Vaikimisi on piiramatu arv.<br /> <br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> http://www.fmc-modeling.org/category/projects/apache/amp/4_3Multitasking_server.html<br /> <br /> http://www.freebsd.org/doc/handbook/network-inetd.html<br /> <br /> http://www.faqs.org/docs/securing/chap5sec36.html <br /> <br /> http://www.comptechdoc.org/os/linux/usersguide/linux_uginetd.html<br /> <br /> http://en.wikipedia.org/wiki/Inetd<br /> <br /> http://www.syntaxpolice.org/lectures/securityLecture/security-basics/index.html<br /> <br /> <br /> <br /> Tiit Maripuu AK22</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Inetd&diff=30943 2011-05-10T09:18:28Z

<p>Tmaripuu: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> inetd on Unixi ja Unixilaadsete operatsioonisüsteemide süsteemne protsess, mis haldab Interneti teenuseid.<br /> <br /> Esimest korda oli kasutusel BSD 4.3'l.<br /> <br /> Tihti kutsutakse seda teenust ka &quot;Internet Super - Server&quot; protsessiks, sest see teenus haldab mitmete teiste teenuste<br /> võrguühendusi, kutsudes vajadusel välja vastavat teenust.<br /> <br /> == inetd teenuse arhitektuur ==<br /> <br /> Nagu juba öeldud, siis suunab inetd protsess pöördumisi edasi vastavatele operatsioonisüsteemi teenustele.<br /> <br /> <br /> '''Väike näide inetd protsessi toimimisest (vt. pilti)'''<br /> <br /> [[File:Inetd_telnet.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://www.syntaxpolice.org/lectures/securityLecture/security-basics/index.html<br /> <br /> <br /> '''Veel üks näide inetd protsessi toimimisest (vt. pilti)'''<br /> <br /> <br /> [[File:inetd_BD.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://www.fmc-modeling.org/category/projects/apache/amp/4_3Multitasking_server.html<br /> <br /> == Funktsioonidest lähemalt ==<br /> <br /> <br /> Kui ühenduse loomiseks tehakse pöördumine inetd poole ja saabub TCP või UDP pakett. inetd sel juhul teeb kindlaks, millise teenuse jaoks ühendust soovitakse luua.<br /> <br /> inetd paikneb süsteemis tavaliselt kaustas /usr/sbin/inetd. Teenus kuulab porte, mida kasutavad mitmed interneti teenused nagu FTP, POP3 ja telnet.<br /> <br /> Kui saabub TCP või UDP pakett kindla sihtpordi numbriga, siis inetd käivitab vajaliku teenuse, mis siis konkreetset ühendust haldama peaks.<br /> <br /> Mälu kasutus on sellise meetodi puhul efektiivsem, eriti nende teenuste puhul, mis ei koorma palju süsteemi. Põhjus on selles, et vastav teenus käivitub ainult siis, kui on vaja.<br /> <br /> == Teenuse käivitumine ==<br /> <br /> inetd käivitatakse läbi rc(8) süsteemi, parameetrid selleks on '''/etc/rc.conf''' failis :<br /> <br /> <br /> '''inetd_enable=&quot;YES&quot;''' (teenus käivitatakse süsteemi alglaadimisel)<br /> <br /> või <br /> <br /> '''inetd_enable=&quot;NO&quot;''' (teenust ei käivitata süsteemi alglaadimisel)<br /> <br /> <br /> == inetd ja võrguteenused Linuxil ==<br /> <br /> Võrguteenused, mida tavaliselt pakutakse, kasutades inetd teenust:<br /> <br /> '''auth or identd''' - teenust, mis tagastab kasutajainfo välisele hostile, kust kasutaja oma päringu saatis.<br /> <br /> '''bootpd''' - teenus, mis lubab klientidel üle laivõrgu saada oma ip aadresse bootp serveri käest, kasutades bootp võrguprotokolli.<br /> <br /> '''ftp''' - File Transport Protocol teenus. Kasutajad saavad üle interneti oma faile edastada, kas siis binaarkujul või ASCII formaadis.<br /> <br /> '''tftp''' - Trivial File Transport Protocol teenus. Kasutajad saavad edastada faile üle laivõrgu ilma sisse logimata, teatud tingimustel.<br /> <br /> '''telnet''' - Terminaliühenduste loomiseks, üle laivõrgu<br /> <br /> '''exec''' - Vajalike juurdepääsuõiguste korral käskude edastamise võimalus süsteemile üle lairibavõrgu.<br /> <br /> '''rlogin''' - Vanem meetod, millega sai ka kaugsessioone teha, mille on vahetanud välja telnet.<br /> <br /> '''rsh''' - Kaugtöö shell, millega saab hostile käske edastada.<br /> <br /> '''talk''' - Programm, millega kasutajad saavad terminalühenduse korral ükteisega sõnumeid vahetada<br /> <br /> '''finger''' - Kasutajad saavad teiste süsteemi sisse logitud kasutajate kohta infot pärida <br /> <br /> '''comsat''' - Serveri teenus, mis ütleb kasutajatele, kui neile on tulnud e-maile. <br /> <br /> '''pop-2''' - POP2 e-mail ligipääsu protokoll<br /> <br /> '''pop-3''' - POP2 e-mail ligipääsu protokoll. Paljud tänased e - maili kliendid kasutavad seda.<br /> <br /> '''imap''' - IMAP e- maili ligipääsu protokoll. Paremate funktsioonidega kui POP3. <br /> <br /> '''uucp''' - Teenus, mis haldab Unixi'st - Unix'isse failide kopeerimist <br /> <br /> '''netstat''' - Võrguteenuste ja ühenduste statistika vahend koht ja laivõrkudele.<br /> <br /> '''swat''' - Sama administreerimisvahend üle interneti, kasutades veebibrauserit.<br /> <br /> == Käsud ja konfigureerimine ==<br /> <br /> Käsurealt saab inetd'le anda mitmeid käske, et muuta teenuse käitumist. <br /> <br /> <br /> <br /> '''Käsuparameetrid võivad olla sellised:'''<br /> <br /> '''inetd [-d] [-l] [-w] [-W] [-c maximum] [-C rate] [-a address | hostname] [-p filename] [-R rate] [-s maximum] [configuration file]'''<br /> <br /> Käske saab anda edasi, kasutades '''inetd_flags''' all sisalduvaid valikuid failis '''/etc/rc.conf'''<br /> <br /> Algajale kasutajale ei ole üldjuhul vajalik, et kõiki allpool mainitavaid parameetreid muuta.<br /> Osasid parameetreid ole mõtekas muuta muul juhul, kui ainult serverit tuunimisel suure hulga TCP ühenduste arvu puhul.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Täisloetelu kõigist parameetritest sisaldub inetd manuaalis. Üks viide sellele näiteks: http://leaf.dragonflybsd.org/cgi/web-man?command=inetd&amp;section=8<br /> <br /> '''Tähtsamatest parameetritest tooks mõned siinkohal ära:'''<br /> <br /> <br /> -w Paneb tööle TCP Wrapping'u välistele teenustele.<br /> <br /> -W Paneb tööle TCP Wrapping'u teenustele, mis on inetd teenusesse sisse ehitatud <br /> <br /> -c maximum Seadistab maksimaalse samaaegsete pöördumiste arvu iga teenuse kohta. Vaikimisi on see number lõpmatus ja pöördumiste arv ei ole piiratud.<br /> <br /> -C rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab kutsuda välja konkreetse IP aadressi pealt 1 minuti jooksul. Jällegi, vaikimisi ei ole see number piiratud.<br /> <br /> -R rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda minuti jooksul ükskõik, millise IP aadressi pealt. Vaikimisi on see number: 256. Sisestades sellele parameetrile 0, on lubatud piiramatu arv pöördumisi.<br /> <br /> -s maximum Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda konkreetse IP aadressi pealt, ükskõik millise antud aja jooksul. Vaikimisi on piiramatu arv.<br /> <br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> http://www.fmc-modeling.org/category/projects/apache/amp/4_3Multitasking_server.html<br /> <br /> http://www.freebsd.org/doc/handbook/network-inetd.html<br /> <br /> http://www.faqs.org/docs/securing/chap5sec36.html <br /> <br /> http://www.comptechdoc.org/os/linux/usersguide/linux_uginetd.html<br /> <br /> http://en.wikipedia.org/wiki/Inetd<br /> <br /> http://www.syntaxpolice.org/lectures/securityLecture/security-basics/index.html<br /> <br /> Tiit Maripuu AK22</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Inetd&diff=30942 2011-05-10T09:17:30Z

<p>Tmaripuu: /* inetd võrguteenused Linuxil */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> inetd on Unixi ja Unixilaadsete operatsioonisüsteemide süsteemne protsess, mis haldab Interneti teenuseid.<br /> <br /> Esimest korda oli kasutusel BSD 4.3'l.<br /> <br /> Tihti kutsutakse seda teenust ka &quot;Internet Super - Server&quot; protsessiks, sest see teenus haldab mitmete teiste teenuste<br /> võrguühendusi.<br /> <br /> == inetd teenuse arhitektuur ==<br /> <br /> Nagu juba öeldud, siis suunab inetd protsess pöördumisi edasi vastavatele operatsioonisüsteemi teenustele.<br /> <br /> <br /> '''Väike näide inetd protsessi toimimisest (vt. pilti)'''<br /> <br /> [[File:Inetd_telnet.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://www.syntaxpolice.org/lectures/securityLecture/security-basics/index.html<br /> <br /> <br /> '''Veel üks näide inetd protsessi toimimisest (vt. pilti)'''<br /> <br /> <br /> [[File:inetd_BD.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://www.fmc-modeling.org/category/projects/apache/amp/4_3Multitasking_server.html<br /> <br /> == Funktsioonidest lähemalt ==<br /> <br /> <br /> Kui ühenduse loomiseks tehakse pöördumine inetd poole ja saabub TCP või UDP pakett. inetd sel juhul teeb kindlaks, millise teenuse jaoks ühendust soovitakse luua.<br /> <br /> inetd paikneb süsteemis tavaliselt kaustas /usr/sbin/inetd. Teenus kuulab porte, mida kasutavad mitmed interneti teenused nagu FTP, POP3 ja telnet.<br /> <br /> Kui saabub TCP või UDP pakett kindla sihtpordi numbriga, siis inetd käivitab vajaliku teenuse, mis siis konkreetset ühendust haldama peaks.<br /> <br /> Mälu kasutus on sellise meetodi puhul efektiivsem, eriti nende teenuste puhul, mis ei koorma palju süsteemi. Põhjus on selles, et vastav teenus käivitub ainult siis, kui on vaja.<br /> <br /> == Teenuse käivitumine ==<br /> <br /> inetd käivitatakse läbi rc(8) süsteemi, parameetrid selleks on '''/etc/rc.conf''' failis :<br /> <br /> <br /> '''inetd_enable=&quot;YES&quot;''' (teenus käivitatakse süsteemi alglaadimisel)<br /> <br /> või <br /> <br /> '''inetd_enable=&quot;NO&quot;''' (teenust ei käivitata süsteemi alglaadimisel)<br /> <br /> <br /> == inetd ja võrguteenused Linuxil ==<br /> <br /> Võrguteenused, mida tavaliselt pakutakse, kasutades inetd teenust:<br /> <br /> '''auth or identd''' - teenust, mis tagastab kasutajainfo välisele hostile, kust kasutaja oma päringu saatis.<br /> <br /> '''bootpd''' - teenus, mis lubab klientidel üle laivõrgu saada oma ip aadresse bootp serveri käest, kasutades bootp võrguprotokolli.<br /> <br /> '''ftp''' - File Transport Protocol teenus. Kasutajad saavad üle interneti oma faile edastada, kas siis binaarkujul või ASCII formaadis.<br /> <br /> '''tftp''' - Trivial File Transport Protocol teenus. Kasutajad saavad edastada faile üle laivõrgu ilma sisse logimata, teatud tingimustel.<br /> <br /> '''telnet''' - Terminaliühenduste loomiseks, üle laivõrgu<br /> <br /> '''exec''' - Vajalike juurdepääsuõiguste korral käskude edastamise võimalus süsteemile üle lairibavõrgu.<br /> <br /> '''rlogin''' - Vanem meetod, millega sai ka kaugsessioone teha, mille on vahetanud välja telnet.<br /> <br /> '''rsh''' - Kaugtöö shell, millega saab hostile käske edastada.<br /> <br /> '''talk''' - Programm, millega kasutajad saavad terminalühenduse korral ükteisega sõnumeid vahetada<br /> <br /> '''finger''' - Kasutajad saavad teiste süsteemi sisse logitud kasutajate kohta infot pärida <br /> <br /> '''comsat''' - Serveri teenus, mis ütleb kasutajatele, kui neile on tulnud e-maile. <br /> <br /> '''pop-2''' - POP2 e-mail ligipääsu protokoll<br /> <br /> '''pop-3''' - POP2 e-mail ligipääsu protokoll. Paljud tänased e - maili kliendid kasutavad seda.<br /> <br /> '''imap''' - IMAP e- maili ligipääsu protokoll. Paremate funktsioonidega kui POP3. <br /> <br /> '''uucp''' - Teenus, mis haldab Unixi'st - Unix'isse failide kopeerimist <br /> <br /> '''netstat''' - Võrguteenuste ja ühenduste statistika vahend koht ja laivõrkudele.<br /> <br /> '''swat''' - Sama administreerimisvahend üle interneti, kasutades veebibrauserit.<br /> <br /> == Käsud ja konfigureerimine ==<br /> <br /> Käsurealt saab inetd'le anda mitmeid käske, et muuta teenuse käitumist. <br /> <br /> <br /> <br /> '''Käsuparameetrid võivad olla sellised:'''<br /> <br /> '''inetd [-d] [-l] [-w] [-W] [-c maximum] [-C rate] [-a address | hostname] [-p filename] [-R rate] [-s maximum] [configuration file]'''<br /> <br /> Käske saab anda edasi, kasutades '''inetd_flags''' all sisalduvaid valikuid failis '''/etc/rc.conf'''<br /> <br /> Algajale kasutajale ei ole üldjuhul vajalik, et kõiki allpool mainitavaid parameetreid muuta.<br /> Osasid parameetreid ole mõtekas muuta muul juhul, kui ainult serverit tuunimisel suure hulga TCP ühenduste arvu puhul.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Täisloetelu kõigist parameetritest sisaldub inetd manuaalis. Üks viide sellele näiteks: http://leaf.dragonflybsd.org/cgi/web-man?command=inetd&amp;section=8<br /> <br /> '''Tähtsamatest parameetritest tooks mõned siinkohal ära:'''<br /> <br /> <br /> -w Paneb tööle TCP Wrapping'u välistele teenustele.<br /> <br /> -W Paneb tööle TCP Wrapping'u teenustele, mis on inetd teenusesse sisse ehitatud <br /> <br /> -c maximum Seadistab maksimaalse samaaegsete pöördumiste arvu iga teenuse kohta. Vaikimisi on see number lõpmatus ja pöördumiste arv ei ole piiratud.<br /> <br /> -C rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab kutsuda välja konkreetse IP aadressi pealt 1 minuti jooksul. Jällegi, vaikimisi ei ole see number piiratud.<br /> <br /> -R rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda minuti jooksul ükskõik, millise IP aadressi pealt. Vaikimisi on see number: 256. Sisestades sellele parameetrile 0, on lubatud piiramatu arv pöördumisi.<br /> <br /> -s maximum Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda konkreetse IP aadressi pealt, ükskõik millise antud aja jooksul. Vaikimisi on piiramatu arv.<br /> <br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> http://www.fmc-modeling.org/category/projects/apache/amp/4_3Multitasking_server.html<br /> <br /> http://www.freebsd.org/doc/handbook/network-inetd.html<br /> <br /> http://www.faqs.org/docs/securing/chap5sec36.html <br /> <br /> http://www.comptechdoc.org/os/linux/usersguide/linux_uginetd.html<br /> <br /> http://en.wikipedia.org/wiki/Inetd<br /> <br /> http://www.syntaxpolice.org/lectures/securityLecture/security-basics/index.html<br /> <br /> Tiit Maripuu AK22</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Inetd&diff=30941 2011-05-10T09:13:00Z

<p>Tmaripuu: /* Käsud ja konfigureerimine */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> inetd on Unixi ja Unixilaadsete operatsioonisüsteemide süsteemne protsess, mis haldab Interneti teenuseid.<br /> <br /> Esimest korda oli kasutusel BSD 4.3'l.<br /> <br /> Tihti kutsutakse seda teenust ka &quot;Internet Super - Server&quot; protsessiks, sest see teenus haldab mitmete teiste teenuste<br /> võrguühendusi.<br /> <br /> == inetd teenuse arhitektuur ==<br /> <br /> Nagu juba öeldud, siis suunab inetd protsess pöördumisi edasi vastavatele operatsioonisüsteemi teenustele.<br /> <br /> <br /> '''Väike näide inetd protsessi toimimisest (vt. pilti)'''<br /> <br /> [[File:Inetd_telnet.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://www.syntaxpolice.org/lectures/securityLecture/security-basics/index.html<br /> <br /> <br /> '''Veel üks näide inetd protsessi toimimisest (vt. pilti)'''<br /> <br /> <br /> [[File:inetd_BD.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://www.fmc-modeling.org/category/projects/apache/amp/4_3Multitasking_server.html<br /> <br /> == Funktsioonidest lähemalt ==<br /> <br /> <br /> Kui ühenduse loomiseks tehakse pöördumine inetd poole ja saabub TCP või UDP pakett. inetd sel juhul teeb kindlaks, millise teenuse jaoks ühendust soovitakse luua.<br /> <br /> inetd paikneb süsteemis tavaliselt kaustas /usr/sbin/inetd. Teenus kuulab porte, mida kasutavad mitmed interneti teenused nagu FTP, POP3 ja telnet.<br /> <br /> Kui saabub TCP või UDP pakett kindla sihtpordi numbriga, siis inetd käivitab vajaliku teenuse, mis siis konkreetset ühendust haldama peaks.<br /> <br /> Mälu kasutus on sellise meetodi puhul efektiivsem, eriti nende teenuste puhul, mis ei koorma palju süsteemi. Põhjus on selles, et vastav teenus käivitub ainult siis, kui on vaja.<br /> <br /> == inetd võrguteenused Linuxil ==<br /> <br /> Võrguteenused, mida tavaliselt pakutakse, kasutades inetd teenust :<br /> <br /> '''auth or identd''' - teenust, mis tagastab kasutajainfo välisele hostile, kust kasutaja oma päringu saatis.<br /> <br /> '''bootpd''' - teenus, mis lubab klientidel üle laivõrgu saada oma ip aadresse bootp serveri käest, kasutades bootp võrguprotokolli.<br /> <br /> '''ftp''' - File Transport Protocol teenus. Kasutajad saavad üle interneti oma faile edastada, kas siis binaarkujul või ASCII formaadis.<br /> <br /> '''tftp''' - Trivial File Transport Protocol teenus. Kasutajad saavad edastada faile üle laivõrgu ilma sisse logimata, teatud tingimustel.<br /> <br /> '''telnet''' - Terminaliühenduste loomiseks, üle laivõrgu<br /> <br /> '''exec''' - Vajalike juurdepääsuõiguste korral käskude edastamise võimalus süsteemile üle lairibavõrgu.<br /> <br /> '''rlogin''' - Vanem meetod, millega sai ka kaugsessioone teha, mille on vahetanud välja telnet.<br /> <br /> '''rsh''' - Kaugtöö shell, millega saab hostile käske edastada.<br /> <br /> '''talk''' - Programm, millega kasutajad saavad terminalühenduse korral ükteisega sõnumeid vahetada<br /> <br /> '''finger''' - Kasutajad saavad teiste süsteemi sisse logitud kasutajate kohta infot pärida <br /> <br /> '''comsat''' - Serveri teenus, mis ütleb kasutajatele, kui neile on tulnud e-maile. <br /> <br /> '''pop-2''' - POP2 e-mail ligipääsu protokoll<br /> <br /> '''pop-3''' - POP2 e-mail ligipääsu protokoll. Paljud tänased e - maili kliendid kasutavad seda.<br /> <br /> '''imap''' - IMAP e- maili ligipääsu protokoll. Paremate funktsioonidega kui POP3. <br /> <br /> '''uucp''' - Teenus, mis haldab Unixi'st - Unix'isse failide kopeerimist <br /> <br /> '''netstat''' - Võrguteenuste ja ühenduste statistika vahend koht ja laivõrkudele.<br /> <br /> '''swat''' - Sama administreerimisvahend üle interneti, kasutades veebibrauserit.<br /> <br /> <br /> == Käsud ja konfigureerimine ==<br /> <br /> Käsurealt saab inetd'le anda mitmeid käske, et muuta teenuse käitumist. <br /> <br /> <br /> <br /> '''Käsuparameetrid võivad olla sellised:'''<br /> <br /> '''inetd [-d] [-l] [-w] [-W] [-c maximum] [-C rate] [-a address | hostname] [-p filename] [-R rate] [-s maximum] [configuration file]'''<br /> <br /> Käske saab anda edasi, kasutades '''inetd_flags''' all sisalduvaid valikuid failis '''/etc/rc.conf'''<br /> <br /> Algajale kasutajale ei ole üldjuhul vajalik, et kõiki allpool mainitavaid parameetreid muuta.<br /> Osasid parameetreid ole mõtekas muuta muul juhul, kui ainult serverit tuunimisel suure hulga TCP ühenduste arvu puhul.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Täisloetelu kõigist parameetritest sisaldub inetd manuaalis. Üks viide sellele näiteks: http://leaf.dragonflybsd.org/cgi/web-man?command=inetd&amp;section=8<br /> <br /> '''Tähtsamatest parameetritest tooks mõned siinkohal ära:'''<br /> <br /> <br /> -w Paneb tööle TCP Wrapping'u välistele teenustele.<br /> <br /> -W Paneb tööle TCP Wrapping'u teenustele, mis on inetd teenusesse sisse ehitatud <br /> <br /> -c maximum Seadistab maksimaalse samaaegsete pöördumiste arvu iga teenuse kohta. Vaikimisi on see number lõpmatus ja pöördumiste arv ei ole piiratud.<br /> <br /> -C rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab kutsuda välja konkreetse IP aadressi pealt 1 minuti jooksul. Jällegi, vaikimisi ei ole see number piiratud.<br /> <br /> -R rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda minuti jooksul ükskõik, millise IP aadressi pealt. Vaikimisi on see number: 256. Sisestades sellele parameetrile 0, on lubatud piiramatu arv pöördumisi.<br /> <br /> -s maximum Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda konkreetse IP aadressi pealt, ükskõik millise antud aja jooksul. Vaikimisi on piiramatu arv.<br /> <br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> http://www.fmc-modeling.org/category/projects/apache/amp/4_3Multitasking_server.html<br /> <br /> http://www.freebsd.org/doc/handbook/network-inetd.html<br /> <br /> http://www.faqs.org/docs/securing/chap5sec36.html <br /> <br /> http://www.comptechdoc.org/os/linux/usersguide/linux_uginetd.html<br /> <br /> http://en.wikipedia.org/wiki/Inetd<br /> <br /> http://www.syntaxpolice.org/lectures/securityLecture/security-basics/index.html<br /> <br /> Tiit Maripuu AK22</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Inetd&diff=30940 2011-05-10T09:12:23Z

<p>Tmaripuu: /* Käsud ja konfigureerimine */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> inetd on Unixi ja Unixilaadsete operatsioonisüsteemide süsteemne protsess, mis haldab Interneti teenuseid.<br /> <br /> Esimest korda oli kasutusel BSD 4.3'l.<br /> <br /> Tihti kutsutakse seda teenust ka &quot;Internet Super - Server&quot; protsessiks, sest see teenus haldab mitmete teiste teenuste<br /> võrguühendusi.<br /> <br /> == inetd teenuse arhitektuur ==<br /> <br /> Nagu juba öeldud, siis suunab inetd protsess pöördumisi edasi vastavatele operatsioonisüsteemi teenustele.<br /> <br /> <br /> '''Väike näide inetd protsessi toimimisest (vt. pilti)'''<br /> <br /> [[File:Inetd_telnet.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://www.syntaxpolice.org/lectures/securityLecture/security-basics/index.html<br /> <br /> <br /> '''Veel üks näide inetd protsessi toimimisest (vt. pilti)'''<br /> <br /> <br /> [[File:inetd_BD.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://www.fmc-modeling.org/category/projects/apache/amp/4_3Multitasking_server.html<br /> <br /> == Funktsioonidest lähemalt ==<br /> <br /> <br /> Kui ühenduse loomiseks tehakse pöördumine inetd poole ja saabub TCP või UDP pakett. inetd sel juhul teeb kindlaks, millise teenuse jaoks ühendust soovitakse luua.<br /> <br /> inetd paikneb süsteemis tavaliselt kaustas /usr/sbin/inetd. Teenus kuulab porte, mida kasutavad mitmed interneti teenused nagu FTP, POP3 ja telnet.<br /> <br /> Kui saabub TCP või UDP pakett kindla sihtpordi numbriga, siis inetd käivitab vajaliku teenuse, mis siis konkreetset ühendust haldama peaks.<br /> <br /> Mälu kasutus on sellise meetodi puhul efektiivsem, eriti nende teenuste puhul, mis ei koorma palju süsteemi. Põhjus on selles, et vastav teenus käivitub ainult siis, kui on vaja.<br /> <br /> == inetd võrguteenused Linuxil ==<br /> <br /> Võrguteenused, mida tavaliselt pakutakse, kasutades inetd teenust :<br /> <br /> '''auth or identd''' - teenust, mis tagastab kasutajainfo välisele hostile, kust kasutaja oma päringu saatis.<br /> <br /> '''bootpd''' - teenus, mis lubab klientidel üle laivõrgu saada oma ip aadresse bootp serveri käest, kasutades bootp võrguprotokolli.<br /> <br /> '''ftp''' - File Transport Protocol teenus. Kasutajad saavad üle interneti oma faile edastada, kas siis binaarkujul või ASCII formaadis.<br /> <br /> '''tftp''' - Trivial File Transport Protocol teenus. Kasutajad saavad edastada faile üle laivõrgu ilma sisse logimata, teatud tingimustel.<br /> <br /> '''telnet''' - Terminaliühenduste loomiseks, üle laivõrgu<br /> <br /> '''exec''' - Vajalike juurdepääsuõiguste korral käskude edastamise võimalus süsteemile üle lairibavõrgu.<br /> <br /> '''rlogin''' - Vanem meetod, millega sai ka kaugsessioone teha, mille on vahetanud välja telnet.<br /> <br /> '''rsh''' - Kaugtöö shell, millega saab hostile käske edastada.<br /> <br /> '''talk''' - Programm, millega kasutajad saavad terminalühenduse korral ükteisega sõnumeid vahetada<br /> <br /> '''finger''' - Kasutajad saavad teiste süsteemi sisse logitud kasutajate kohta infot pärida <br /> <br /> '''comsat''' - Serveri teenus, mis ütleb kasutajatele, kui neile on tulnud e-maile. <br /> <br /> '''pop-2''' - POP2 e-mail ligipääsu protokoll<br /> <br /> '''pop-3''' - POP2 e-mail ligipääsu protokoll. Paljud tänased e - maili kliendid kasutavad seda.<br /> <br /> '''imap''' - IMAP e- maili ligipääsu protokoll. Paremate funktsioonidega kui POP3. <br /> <br /> '''uucp''' - Teenus, mis haldab Unixi'st - Unix'isse failide kopeerimist <br /> <br /> '''netstat''' - Võrguteenuste ja ühenduste statistika vahend koht ja laivõrkudele.<br /> <br /> '''swat''' - Sama administreerimisvahend üle interneti, kasutades veebibrauserit.<br /> <br /> <br /> == Käsud ja konfigureerimine ==<br /> <br /> Käsurealt saab inetd'le anda mitmeid käske, et muuta teenuse käitumist. <br /> <br /> <br /> <br /> Käsuparameetrid võivad olla sellised:<br /> <br /> '''inetd [-d] [-l] [-w] [-W] [-c maximum] [-C rate] [-a address | hostname] [-p filename] [-R rate] [-s maximum] [configuration file]'''<br /> <br /> Käske saab anda edasi, kasutades '''inetd_flags''' all sisalduvaid valikuid failis '''/etc/rc.conf'''<br /> <br /> Algajale kasutajale ei ole üldjuhul vajalik, et kõiki allpool mainitavaid parameetreid muuta.<br /> Osasid parameetreid ole mõtekas muuta muul juhul, kui ainult serverit tuunimisel suure hulga TCP ühenduste arvu puhul.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Täisloetelu kõigist parameetritest sisaldub inetd manuaalis. Üks viide sellele näiteks: http://leaf.dragonflybsd.org/cgi/web-man?command=inetd&amp;section=8<br /> <br /> Tähtsamatest parameetritest tooks mõned siinkohal ära:<br /> <br /> -w Paneb tööle TCP Wrapping'u välistele teenustele.<br /> <br /> -W Paneb tööle TCP Wrapping'u teenustele, mis on inetd teenusesse sisse ehitatud <br /> <br /> -c maximum Seadistab maksimaalse samaaegsete pöördumiste arvu iga teenuse kohta. Vaikimisi on see number lõpmatus ja pöördumiste arv ei ole piiratud.<br /> <br /> -C rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab kutsuda välja konkreetse IP aadressi pealt 1 minuti jooksul. Jällegi, vaikimisi ei ole see number piiratud.<br /> <br /> -R rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda minuti jooksul ükskõik, millise IP aadressi pealt. Vaikimisi on see number: 256. Sisestades sellele parameetrile 0, on lubatud piiramatu arv pöördumisi.<br /> <br /> -s maximum Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda konkreetse IP aadressi pealt, ükskõik millise antud aja jooksul. Vaikimisi on piiramatu arv.<br /> <br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> http://www.fmc-modeling.org/category/projects/apache/amp/4_3Multitasking_server.html<br /> <br /> http://www.freebsd.org/doc/handbook/network-inetd.html<br /> <br /> http://www.faqs.org/docs/securing/chap5sec36.html <br /> <br /> http://www.comptechdoc.org/os/linux/usersguide/linux_uginetd.html<br /> <br /> http://en.wikipedia.org/wiki/Inetd<br /> <br /> http://www.syntaxpolice.org/lectures/securityLecture/security-basics/index.html<br /> <br /> Tiit Maripuu AK22</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Inetd&diff=30939 2011-05-10T08:57:13Z

<p>Tmaripuu: /* inetd teenuse arhitektuur */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> inetd on Unixi ja Unixilaadsete operatsioonisüsteemide süsteemne protsess, mis haldab Interneti teenuseid.<br /> <br /> Esimest korda oli kasutusel BSD 4.3'l.<br /> <br /> Tihti kutsutakse seda teenust ka &quot;Internet Super - Server&quot; protsessiks, sest see teenus haldab mitmete teiste teenuste<br /> võrguühendusi.<br /> <br /> == inetd teenuse arhitektuur ==<br /> <br /> Nagu juba öeldud, siis suunab inetd protsess pöördumisi edasi vastavatele operatsioonisüsteemi teenustele.<br /> <br /> <br /> '''Väike näide inetd protsessi toimimisest (vt. pilti)'''<br /> <br /> [[File:Inetd_telnet.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://www.syntaxpolice.org/lectures/securityLecture/security-basics/index.html<br /> <br /> <br /> '''Veel üks näide inetd protsessi toimimisest (vt. pilti)'''<br /> <br /> <br /> [[File:inetd_BD.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://www.fmc-modeling.org/category/projects/apache/amp/4_3Multitasking_server.html<br /> <br /> == Funktsioonidest lähemalt ==<br /> <br /> <br /> Kui ühenduse loomiseks tehakse pöördumine inetd poole ja saabub TCP või UDP pakett. inetd sel juhul teeb kindlaks, millise teenuse jaoks ühendust soovitakse luua.<br /> <br /> inetd paikneb süsteemis tavaliselt kaustas /usr/sbin/inetd. Teenus kuulab porte, mida kasutavad mitmed interneti teenused nagu FTP, POP3 ja telnet.<br /> <br /> Kui saabub TCP või UDP pakett kindla sihtpordi numbriga, siis inetd käivitab vajaliku teenuse, mis siis konkreetset ühendust haldama peaks.<br /> <br /> Mälu kasutus on sellise meetodi puhul efektiivsem, eriti nende teenuste puhul, mis ei koorma palju süsteemi. Põhjus on selles, et vastav teenus käivitub ainult siis, kui on vaja.<br /> <br /> == Käsud ja konfigureerimine ==<br /> <br /> Käsurealt saab inetd'le anda mitmeid käske, et muuta teenuse käitumist. <br /> <br /> <br /> <br /> Käsuparameetrid võivad olla sellised:<br /> <br /> '''inetd [-d] [-l] [-w] [-W] [-c maximum] [-C rate] [-a address | hostname] [-p filename] [-R rate] [-s maximum] [configuration file]'''<br /> <br /> Käske saab anda edasi, kasutades '''inetd_flags''' all sisalduvaid valikuid failis '''/etc/rc.conf'''<br /> <br /> Algajale kasutajale ei ole üldjuhul vajalik, et kõiki allpool mainitavaid parameetreid muuta.<br /> Osasid parameetreid ole mõtekas muuta muul juhul, kui ainult serverit tuunimisel suure hulga TCP ühenduste arvu puhul.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Täisloetelu kõigist parameetritest sisaldub inetd manuaalis. Üks viide sellele näiteks: http://leaf.dragonflybsd.org/cgi/web-man?command=inetd&amp;section=8<br /> <br /> Tähtsamatest parameetritest tooks mõned siinkohal ära:<br /> <br /> -w Paneb tööle TCP Wrapping'u välistele teenustele.<br /> <br /> -W Paneb tööle TCP Wrapping'u teenustele, mis on inetd teenusesse sisse ehitatud <br /> <br /> -c maximum Seadistab maksimaalse samaaegsete pöördumiste arvu iga teenuse kohta. Vaikimisi on see number lõpmatus ja pöördumiste arv ei ole piiratud.<br /> <br /> -C rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab kutsuda välja konkreetse IP aadressi pealt 1 minuti jooksul. Jällegi, vaikimisi ei ole see number piiratud.<br /> <br /> -R rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda minuti jooksul ükskõik, millise IP aadressi pealt. Vaikimisi on see number: 256. Sisestades sellele parameetrile 0, on lubatud piiramatu arv pöördumisi.<br /> <br /> -s maximum Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda konkreetse IP aadressi pealt, ükskõik millise antud aja jooksul. Vaikimisi on piiramatu arv.<br /> <br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> http://www.fmc-modeling.org/category/projects/apache/amp/4_3Multitasking_server.html<br /> <br /> http://www.freebsd.org/doc/handbook/network-inetd.html<br /> <br /> http://www.faqs.org/docs/securing/chap5sec36.html <br /> <br /> http://www.comptechdoc.org/os/linux/usersguide/linux_uginetd.html<br /> <br /> http://en.wikipedia.org/wiki/Inetd<br /> <br /> http://www.syntaxpolice.org/lectures/securityLecture/security-basics/index.html<br /> <br /> Tiit Maripuu AK22</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Inetd&diff=30938 2011-05-10T08:57:03Z

<p>Tmaripuu: /* inetd teenuse arhitektuur */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> inetd on Unixi ja Unixilaadsete operatsioonisüsteemide süsteemne protsess, mis haldab Interneti teenuseid.<br /> <br /> Esimest korda oli kasutusel BSD 4.3'l.<br /> <br /> Tihti kutsutakse seda teenust ka &quot;Internet Super - Server&quot; protsessiks, sest see teenus haldab mitmete teiste teenuste<br /> võrguühendusi.<br /> <br /> == inetd teenuse arhitektuur ==<br /> <br /> Nagu juba öeldud, siis suunab inetd protsess pöördumisi edasi vastavatele operatsioonisüsteemi teenustele.<br /> <br /> '''Väike näide inetd protsessi toimimisest (vt. pilti)'''<br /> <br /> [[File:Inetd_telnet.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://www.syntaxpolice.org/lectures/securityLecture/security-basics/index.html<br /> <br /> <br /> '''Veel üks näide inetd protsessi toimimisest (vt. pilti)'''<br /> <br /> <br /> [[File:inetd_BD.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://www.fmc-modeling.org/category/projects/apache/amp/4_3Multitasking_server.html<br /> <br /> == Funktsioonidest lähemalt ==<br /> <br /> <br /> Kui ühenduse loomiseks tehakse pöördumine inetd poole ja saabub TCP või UDP pakett. inetd sel juhul teeb kindlaks, millise teenuse jaoks ühendust soovitakse luua.<br /> <br /> inetd paikneb süsteemis tavaliselt kaustas /usr/sbin/inetd. Teenus kuulab porte, mida kasutavad mitmed interneti teenused nagu FTP, POP3 ja telnet.<br /> <br /> Kui saabub TCP või UDP pakett kindla sihtpordi numbriga, siis inetd käivitab vajaliku teenuse, mis siis konkreetset ühendust haldama peaks.<br /> <br /> Mälu kasutus on sellise meetodi puhul efektiivsem, eriti nende teenuste puhul, mis ei koorma palju süsteemi. Põhjus on selles, et vastav teenus käivitub ainult siis, kui on vaja.<br /> <br /> == Käsud ja konfigureerimine ==<br /> <br /> Käsurealt saab inetd'le anda mitmeid käske, et muuta teenuse käitumist. <br /> <br /> <br /> <br /> Käsuparameetrid võivad olla sellised:<br /> <br /> '''inetd [-d] [-l] [-w] [-W] [-c maximum] [-C rate] [-a address | hostname] [-p filename] [-R rate] [-s maximum] [configuration file]'''<br /> <br /> Käske saab anda edasi, kasutades '''inetd_flags''' all sisalduvaid valikuid failis '''/etc/rc.conf'''<br /> <br /> Algajale kasutajale ei ole üldjuhul vajalik, et kõiki allpool mainitavaid parameetreid muuta.<br /> Osasid parameetreid ole mõtekas muuta muul juhul, kui ainult serverit tuunimisel suure hulga TCP ühenduste arvu puhul.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Täisloetelu kõigist parameetritest sisaldub inetd manuaalis. Üks viide sellele näiteks: http://leaf.dragonflybsd.org/cgi/web-man?command=inetd&amp;section=8<br /> <br /> Tähtsamatest parameetritest tooks mõned siinkohal ära:<br /> <br /> -w Paneb tööle TCP Wrapping'u välistele teenustele.<br /> <br /> -W Paneb tööle TCP Wrapping'u teenustele, mis on inetd teenusesse sisse ehitatud <br /> <br /> -c maximum Seadistab maksimaalse samaaegsete pöördumiste arvu iga teenuse kohta. Vaikimisi on see number lõpmatus ja pöördumiste arv ei ole piiratud.<br /> <br /> -C rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab kutsuda välja konkreetse IP aadressi pealt 1 minuti jooksul. Jällegi, vaikimisi ei ole see number piiratud.<br /> <br /> -R rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda minuti jooksul ükskõik, millise IP aadressi pealt. Vaikimisi on see number: 256. Sisestades sellele parameetrile 0, on lubatud piiramatu arv pöördumisi.<br /> <br /> -s maximum Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda konkreetse IP aadressi pealt, ükskõik millise antud aja jooksul. Vaikimisi on piiramatu arv.<br /> <br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> http://www.fmc-modeling.org/category/projects/apache/amp/4_3Multitasking_server.html<br /> <br /> http://www.freebsd.org/doc/handbook/network-inetd.html<br /> <br /> http://www.faqs.org/docs/securing/chap5sec36.html <br /> <br /> http://www.comptechdoc.org/os/linux/usersguide/linux_uginetd.html<br /> <br /> http://en.wikipedia.org/wiki/Inetd<br /> <br /> http://www.syntaxpolice.org/lectures/securityLecture/security-basics/index.html<br /> <br /> Tiit Maripuu AK22</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Inetd_BD.jpg&diff=30937 2011-05-10T08:56:13Z

<p>Tmaripuu: </p> <hr /> <div></div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Inetd&diff=30935 2011-05-10T08:55:02Z

<p>Tmaripuu: /* Kasutatud allikad */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> inetd on Unixi ja Unixilaadsete operatsioonisüsteemide süsteemne protsess, mis haldab Interneti teenuseid.<br /> <br /> Esimest korda oli kasutusel BSD 4.3'l.<br /> <br /> Tihti kutsutakse seda teenust ka &quot;Internet Super - Server&quot; protsessiks, sest see teenus haldab mitmete teiste teenuste<br /> võrguühendusi.<br /> <br /> == inetd teenuse arhitektuur ==<br /> <br /> Nagu juba öeldud, siis suunab inetd protsess pöördumisi edasi vastavatele operatsioonisüsteemi teenustele.<br /> <br /> Väike näide inetd protsessi toimimisest (vt. pilti)<br /> <br /> [[File:Inetd_telnet.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://www.syntaxpolice.org/lectures/securityLecture/security-basics/index.html<br /> <br /> <br /> Veel üks näide inetd protsessi toimimisest (vt. pilti)<br /> <br /> == Funktsioonidest lähemalt ==<br /> <br /> <br /> Kui ühenduse loomiseks tehakse pöördumine inetd poole ja saabub TCP või UDP pakett. inetd sel juhul teeb kindlaks, millise teenuse jaoks ühendust soovitakse luua.<br /> <br /> inetd paikneb süsteemis tavaliselt kaustas /usr/sbin/inetd. Teenus kuulab porte, mida kasutavad mitmed interneti teenused nagu FTP, POP3 ja telnet.<br /> <br /> Kui saabub TCP või UDP pakett kindla sihtpordi numbriga, siis inetd käivitab vajaliku teenuse, mis siis konkreetset ühendust haldama peaks.<br /> <br /> Mälu kasutus on sellise meetodi puhul efektiivsem, eriti nende teenuste puhul, mis ei koorma palju süsteemi. Põhjus on selles, et vastav teenus käivitub ainult siis, kui on vaja.<br /> <br /> == Käsud ja konfigureerimine ==<br /> <br /> Käsurealt saab inetd'le anda mitmeid käske, et muuta teenuse käitumist. <br /> <br /> <br /> <br /> Käsuparameetrid võivad olla sellised:<br /> <br /> '''inetd [-d] [-l] [-w] [-W] [-c maximum] [-C rate] [-a address | hostname] [-p filename] [-R rate] [-s maximum] [configuration file]'''<br /> <br /> Käske saab anda edasi, kasutades '''inetd_flags''' all sisalduvaid valikuid failis '''/etc/rc.conf'''<br /> <br /> Algajale kasutajale ei ole üldjuhul vajalik, et kõiki allpool mainitavaid parameetreid muuta.<br /> Osasid parameetreid ole mõtekas muuta muul juhul, kui ainult serverit tuunimisel suure hulga TCP ühenduste arvu puhul.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Täisloetelu kõigist parameetritest sisaldub inetd manuaalis. Üks viide sellele näiteks: http://leaf.dragonflybsd.org/cgi/web-man?command=inetd&amp;section=8<br /> <br /> Tähtsamatest parameetritest tooks mõned siinkohal ära:<br /> <br /> -w Paneb tööle TCP Wrapping'u välistele teenustele.<br /> <br /> -W Paneb tööle TCP Wrapping'u teenustele, mis on inetd teenusesse sisse ehitatud <br /> <br /> -c maximum Seadistab maksimaalse samaaegsete pöördumiste arvu iga teenuse kohta. Vaikimisi on see number lõpmatus ja pöördumiste arv ei ole piiratud.<br /> <br /> -C rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab kutsuda välja konkreetse IP aadressi pealt 1 minuti jooksul. Jällegi, vaikimisi ei ole see number piiratud.<br /> <br /> -R rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda minuti jooksul ükskõik, millise IP aadressi pealt. Vaikimisi on see number: 256. Sisestades sellele parameetrile 0, on lubatud piiramatu arv pöördumisi.<br /> <br /> -s maximum Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda konkreetse IP aadressi pealt, ükskõik millise antud aja jooksul. Vaikimisi on piiramatu arv.<br /> <br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> http://www.fmc-modeling.org/category/projects/apache/amp/4_3Multitasking_server.html<br /> <br /> http://www.freebsd.org/doc/handbook/network-inetd.html<br /> <br /> http://www.faqs.org/docs/securing/chap5sec36.html <br /> <br /> http://www.comptechdoc.org/os/linux/usersguide/linux_uginetd.html<br /> <br /> http://en.wikipedia.org/wiki/Inetd<br /> <br /> http://www.syntaxpolice.org/lectures/securityLecture/security-basics/index.html<br /> <br /> Tiit Maripuu AK22</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Inetd&diff=30934 2011-05-10T08:54:39Z

<p>Tmaripuu: /* inetd teenuse arhitektuur */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> inetd on Unixi ja Unixilaadsete operatsioonisüsteemide süsteemne protsess, mis haldab Interneti teenuseid.<br /> <br /> Esimest korda oli kasutusel BSD 4.3'l.<br /> <br /> Tihti kutsutakse seda teenust ka &quot;Internet Super - Server&quot; protsessiks, sest see teenus haldab mitmete teiste teenuste<br /> võrguühendusi.<br /> <br /> == inetd teenuse arhitektuur ==<br /> <br /> Nagu juba öeldud, siis suunab inetd protsess pöördumisi edasi vastavatele operatsioonisüsteemi teenustele.<br /> <br /> Väike näide inetd protsessi toimimisest (vt. pilti)<br /> <br /> [[File:Inetd_telnet.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://www.syntaxpolice.org/lectures/securityLecture/security-basics/index.html<br /> <br /> <br /> Veel üks näide inetd protsessi toimimisest (vt. pilti)<br /> <br /> == Funktsioonidest lähemalt ==<br /> <br /> <br /> Kui ühenduse loomiseks tehakse pöördumine inetd poole ja saabub TCP või UDP pakett. inetd sel juhul teeb kindlaks, millise teenuse jaoks ühendust soovitakse luua.<br /> <br /> inetd paikneb süsteemis tavaliselt kaustas /usr/sbin/inetd. Teenus kuulab porte, mida kasutavad mitmed interneti teenused nagu FTP, POP3 ja telnet.<br /> <br /> Kui saabub TCP või UDP pakett kindla sihtpordi numbriga, siis inetd käivitab vajaliku teenuse, mis siis konkreetset ühendust haldama peaks.<br /> <br /> Mälu kasutus on sellise meetodi puhul efektiivsem, eriti nende teenuste puhul, mis ei koorma palju süsteemi. Põhjus on selles, et vastav teenus käivitub ainult siis, kui on vaja.<br /> <br /> == Käsud ja konfigureerimine ==<br /> <br /> Käsurealt saab inetd'le anda mitmeid käske, et muuta teenuse käitumist. <br /> <br /> <br /> <br /> Käsuparameetrid võivad olla sellised:<br /> <br /> '''inetd [-d] [-l] [-w] [-W] [-c maximum] [-C rate] [-a address | hostname] [-p filename] [-R rate] [-s maximum] [configuration file]'''<br /> <br /> Käske saab anda edasi, kasutades '''inetd_flags''' all sisalduvaid valikuid failis '''/etc/rc.conf'''<br /> <br /> Algajale kasutajale ei ole üldjuhul vajalik, et kõiki allpool mainitavaid parameetreid muuta.<br /> Osasid parameetreid ole mõtekas muuta muul juhul, kui ainult serverit tuunimisel suure hulga TCP ühenduste arvu puhul.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Täisloetelu kõigist parameetritest sisaldub inetd manuaalis. Üks viide sellele näiteks: http://leaf.dragonflybsd.org/cgi/web-man?command=inetd&amp;section=8<br /> <br /> Tähtsamatest parameetritest tooks mõned siinkohal ära:<br /> <br /> -w Paneb tööle TCP Wrapping'u välistele teenustele.<br /> <br /> -W Paneb tööle TCP Wrapping'u teenustele, mis on inetd teenusesse sisse ehitatud <br /> <br /> -c maximum Seadistab maksimaalse samaaegsete pöördumiste arvu iga teenuse kohta. Vaikimisi on see number lõpmatus ja pöördumiste arv ei ole piiratud.<br /> <br /> -C rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab kutsuda välja konkreetse IP aadressi pealt 1 minuti jooksul. Jällegi, vaikimisi ei ole see number piiratud.<br /> <br /> -R rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda minuti jooksul ükskõik, millise IP aadressi pealt. Vaikimisi on see number: 256. Sisestades sellele parameetrile 0, on lubatud piiramatu arv pöördumisi.<br /> <br /> -s maximum Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda konkreetse IP aadressi pealt, ükskõik millise antud aja jooksul. Vaikimisi on piiramatu arv.<br /> <br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> http://www.fmc-modeling.org/category/projects/apache/amp/4_3Multitasking_server.html<br /> <br /> http://www.freebsd.org/doc/handbook/network-inetd.html<br /> <br /> http://www.faqs.org/docs/securing/chap5sec36.html <br /> <br /> http://www.comptechdoc.org/os/linux/usersguide/linux_uginetd.html<br /> <br /> http://en.wikipedia.org/wiki/Inetd<br /> <br /> Tiit Maripuu AK22</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Inetd&diff=30932 2011-05-10T08:53:50Z

<p>Tmaripuu: /* inetd teenuse arhitektuur */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> inetd on Unixi ja Unixilaadsete operatsioonisüsteemide süsteemne protsess, mis haldab Interneti teenuseid.<br /> <br /> Esimest korda oli kasutusel BSD 4.3'l.<br /> <br /> Tihti kutsutakse seda teenust ka &quot;Internet Super - Server&quot; protsessiks, sest see teenus haldab mitmete teiste teenuste<br /> võrguühendusi.<br /> <br /> == inetd teenuse arhitektuur ==<br /> <br /> Nagu juba öeldud, siis suunab inetd protsess pöördumisi edasi vastavatele operatsioonisüsteemi teenustele.<br /> <br /> Väike näide protsessi toimimisest (vt. pilti)<br /> <br /> [[File:Inetd_telnet.jpg]]<br /> <br /> == Funktsioonidest lähemalt ==<br /> <br /> <br /> Kui ühenduse loomiseks tehakse pöördumine inetd poole ja saabub TCP või UDP pakett. inetd sel juhul teeb kindlaks, millise teenuse jaoks ühendust soovitakse luua.<br /> <br /> inetd paikneb süsteemis tavaliselt kaustas /usr/sbin/inetd. Teenus kuulab porte, mida kasutavad mitmed interneti teenused nagu FTP, POP3 ja telnet.<br /> <br /> Kui saabub TCP või UDP pakett kindla sihtpordi numbriga, siis inetd käivitab vajaliku teenuse, mis siis konkreetset ühendust haldama peaks.<br /> <br /> Mälu kasutus on sellise meetodi puhul efektiivsem, eriti nende teenuste puhul, mis ei koorma palju süsteemi. Põhjus on selles, et vastav teenus käivitub ainult siis, kui on vaja.<br /> <br /> == Käsud ja konfigureerimine ==<br /> <br /> Käsurealt saab inetd'le anda mitmeid käske, et muuta teenuse käitumist. <br /> <br /> <br /> <br /> Käsuparameetrid võivad olla sellised:<br /> <br /> '''inetd [-d] [-l] [-w] [-W] [-c maximum] [-C rate] [-a address | hostname] [-p filename] [-R rate] [-s maximum] [configuration file]'''<br /> <br /> Käske saab anda edasi, kasutades '''inetd_flags''' all sisalduvaid valikuid failis '''/etc/rc.conf'''<br /> <br /> Algajale kasutajale ei ole üldjuhul vajalik, et kõiki allpool mainitavaid parameetreid muuta.<br /> Osasid parameetreid ole mõtekas muuta muul juhul, kui ainult serverit tuunimisel suure hulga TCP ühenduste arvu puhul.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Täisloetelu kõigist parameetritest sisaldub inetd manuaalis. Üks viide sellele näiteks: http://leaf.dragonflybsd.org/cgi/web-man?command=inetd&amp;section=8<br /> <br /> Tähtsamatest parameetritest tooks mõned siinkohal ära:<br /> <br /> -w Paneb tööle TCP Wrapping'u välistele teenustele.<br /> <br /> -W Paneb tööle TCP Wrapping'u teenustele, mis on inetd teenusesse sisse ehitatud <br /> <br /> -c maximum Seadistab maksimaalse samaaegsete pöördumiste arvu iga teenuse kohta. Vaikimisi on see number lõpmatus ja pöördumiste arv ei ole piiratud.<br /> <br /> -C rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab kutsuda välja konkreetse IP aadressi pealt 1 minuti jooksul. Jällegi, vaikimisi ei ole see number piiratud.<br /> <br /> -R rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda minuti jooksul ükskõik, millise IP aadressi pealt. Vaikimisi on see number: 256. Sisestades sellele parameetrile 0, on lubatud piiramatu arv pöördumisi.<br /> <br /> -s maximum Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda konkreetse IP aadressi pealt, ükskõik millise antud aja jooksul. Vaikimisi on piiramatu arv.<br /> <br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> http://www.fmc-modeling.org/category/projects/apache/amp/4_3Multitasking_server.html<br /> <br /> http://www.freebsd.org/doc/handbook/network-inetd.html<br /> <br /> http://www.faqs.org/docs/securing/chap5sec36.html <br /> <br /> http://www.comptechdoc.org/os/linux/usersguide/linux_uginetd.html<br /> <br /> http://en.wikipedia.org/wiki/Inetd<br /> <br /> Tiit Maripuu AK22</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Inetd_telnet.jpg&diff=30929 2011-05-10T08:53:08Z

<p>Tmaripuu: </p> <hr /> <div></div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Inetd&diff=30927 2011-05-10T08:48:42Z

<p>Tmaripuu: /* inetd teenuse arhitektuur */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> inetd on Unixi ja Unixilaadsete operatsioonisüsteemide süsteemne protsess, mis haldab Interneti teenuseid.<br /> <br /> Esimest korda oli kasutusel BSD 4.3'l.<br /> <br /> Tihti kutsutakse seda teenust ka &quot;Internet Super - Server&quot; protsessiks, sest see teenus haldab mitmete teiste teenuste<br /> võrguühendusi.<br /> <br /> == inetd teenuse arhitektuur ==<br /> <br /> Nagu juba öeldud, siis suunab inetd protsess pöördumisi edasi vastavatele operatsioonisüsteemi teenustele.<br /> <br /> Väike näide protsessi toimimisest (vt. pilti)<br /> <br /> [[File:http://www.syntaxpolice.org/lectures/securityLecture/security-basics/img1.gif]]<br /> <br /> == Funktsioonidest lähemalt ==<br /> <br /> <br /> Kui ühenduse loomiseks tehakse pöördumine inetd poole ja saabub TCP või UDP pakett. inetd sel juhul teeb kindlaks, millise teenuse jaoks ühendust soovitakse luua.<br /> <br /> inetd paikneb süsteemis tavaliselt kaustas /usr/sbin/inetd. Teenus kuulab porte, mida kasutavad mitmed interneti teenused nagu FTP, POP3 ja telnet.<br /> <br /> Kui saabub TCP või UDP pakett kindla sihtpordi numbriga, siis inetd käivitab vajaliku teenuse, mis siis konkreetset ühendust haldama peaks.<br /> <br /> Mälu kasutus on sellise meetodi puhul efektiivsem, eriti nende teenuste puhul, mis ei koorma palju süsteemi. Põhjus on selles, et vastav teenus käivitub ainult siis, kui on vaja.<br /> <br /> == Käsud ja konfigureerimine ==<br /> <br /> Käsurealt saab inetd'le anda mitmeid käske, et muuta teenuse käitumist. <br /> <br /> <br /> <br /> Käsuparameetrid võivad olla sellised:<br /> <br /> '''inetd [-d] [-l] [-w] [-W] [-c maximum] [-C rate] [-a address | hostname] [-p filename] [-R rate] [-s maximum] [configuration file]'''<br /> <br /> Käske saab anda edasi, kasutades '''inetd_flags''' all sisalduvaid valikuid failis '''/etc/rc.conf'''<br /> <br /> Algajale kasutajale ei ole üldjuhul vajalik, et kõiki allpool mainitavaid parameetreid muuta.<br /> Osasid parameetreid ole mõtekas muuta muul juhul, kui ainult serverit tuunimisel suure hulga TCP ühenduste arvu puhul.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Täisloetelu kõigist parameetritest sisaldub inetd manuaalis. Üks viide sellele näiteks: http://leaf.dragonflybsd.org/cgi/web-man?command=inetd&amp;section=8<br /> <br /> Tähtsamatest parameetritest tooks mõned siinkohal ära:<br /> <br /> -w Paneb tööle TCP Wrapping'u välistele teenustele.<br /> <br /> -W Paneb tööle TCP Wrapping'u teenustele, mis on inetd teenusesse sisse ehitatud <br /> <br /> -c maximum Seadistab maksimaalse samaaegsete pöördumiste arvu iga teenuse kohta. Vaikimisi on see number lõpmatus ja pöördumiste arv ei ole piiratud.<br /> <br /> -C rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab kutsuda välja konkreetse IP aadressi pealt 1 minuti jooksul. Jällegi, vaikimisi ei ole see number piiratud.<br /> <br /> -R rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda minuti jooksul ükskõik, millise IP aadressi pealt. Vaikimisi on see number: 256. Sisestades sellele parameetrile 0, on lubatud piiramatu arv pöördumisi.<br /> <br /> -s maximum Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda konkreetse IP aadressi pealt, ükskõik millise antud aja jooksul. Vaikimisi on piiramatu arv.<br /> <br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> http://www.fmc-modeling.org/category/projects/apache/amp/4_3Multitasking_server.html<br /> <br /> http://www.freebsd.org/doc/handbook/network-inetd.html<br /> <br /> http://www.faqs.org/docs/securing/chap5sec36.html <br /> <br /> http://www.comptechdoc.org/os/linux/usersguide/linux_uginetd.html<br /> <br /> http://en.wikipedia.org/wiki/Inetd<br /> <br /> Tiit Maripuu AK22</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Inetd&diff=30926 2011-05-10T08:47:41Z

<p>Tmaripuu: /* inetd teenuse arhitektuur */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> inetd on Unixi ja Unixilaadsete operatsioonisüsteemide süsteemne protsess, mis haldab Interneti teenuseid.<br /> <br /> Esimest korda oli kasutusel BSD 4.3'l.<br /> <br /> Tihti kutsutakse seda teenust ka &quot;Internet Super - Server&quot; protsessiks, sest see teenus haldab mitmete teiste teenuste<br /> võrguühendusi.<br /> <br /> == inetd teenuse arhitektuur ==<br /> <br /> Nagu juba öeldud, siis suunab inetd protsess pöördumisi edasi vastavatele operatsioonisüsteemi teenustele.<br /> <br /> Väike näide protsessi toimimisest (vt. pilti)<br /> <br /> [http://www.syntaxpolice.org/lectures/securityLecture/security-basics/img1.gif link inetd]<br /> <br /> == Funktsioonidest lähemalt ==<br /> <br /> <br /> Kui ühenduse loomiseks tehakse pöördumine inetd poole ja saabub TCP või UDP pakett. inetd sel juhul teeb kindlaks, millise teenuse jaoks ühendust soovitakse luua.<br /> <br /> inetd paikneb süsteemis tavaliselt kaustas /usr/sbin/inetd. Teenus kuulab porte, mida kasutavad mitmed interneti teenused nagu FTP, POP3 ja telnet.<br /> <br /> Kui saabub TCP või UDP pakett kindla sihtpordi numbriga, siis inetd käivitab vajaliku teenuse, mis siis konkreetset ühendust haldama peaks.<br /> <br /> Mälu kasutus on sellise meetodi puhul efektiivsem, eriti nende teenuste puhul, mis ei koorma palju süsteemi. Põhjus on selles, et vastav teenus käivitub ainult siis, kui on vaja.<br /> <br /> == Käsud ja konfigureerimine ==<br /> <br /> Käsurealt saab inetd'le anda mitmeid käske, et muuta teenuse käitumist. <br /> <br /> <br /> <br /> Käsuparameetrid võivad olla sellised:<br /> <br /> '''inetd [-d] [-l] [-w] [-W] [-c maximum] [-C rate] [-a address | hostname] [-p filename] [-R rate] [-s maximum] [configuration file]'''<br /> <br /> Käske saab anda edasi, kasutades '''inetd_flags''' all sisalduvaid valikuid failis '''/etc/rc.conf'''<br /> <br /> Algajale kasutajale ei ole üldjuhul vajalik, et kõiki allpool mainitavaid parameetreid muuta.<br /> Osasid parameetreid ole mõtekas muuta muul juhul, kui ainult serverit tuunimisel suure hulga TCP ühenduste arvu puhul.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Täisloetelu kõigist parameetritest sisaldub inetd manuaalis. Üks viide sellele näiteks: http://leaf.dragonflybsd.org/cgi/web-man?command=inetd&amp;section=8<br /> <br /> Tähtsamatest parameetritest tooks mõned siinkohal ära:<br /> <br /> -w Paneb tööle TCP Wrapping'u välistele teenustele.<br /> <br /> -W Paneb tööle TCP Wrapping'u teenustele, mis on inetd teenusesse sisse ehitatud <br /> <br /> -c maximum Seadistab maksimaalse samaaegsete pöördumiste arvu iga teenuse kohta. Vaikimisi on see number lõpmatus ja pöördumiste arv ei ole piiratud.<br /> <br /> -C rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab kutsuda välja konkreetse IP aadressi pealt 1 minuti jooksul. Jällegi, vaikimisi ei ole see number piiratud.<br /> <br /> -R rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda minuti jooksul ükskõik, millise IP aadressi pealt. Vaikimisi on see number: 256. Sisestades sellele parameetrile 0, on lubatud piiramatu arv pöördumisi.<br /> <br /> -s maximum Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda konkreetse IP aadressi pealt, ükskõik millise antud aja jooksul. Vaikimisi on piiramatu arv.<br /> <br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> http://www.fmc-modeling.org/category/projects/apache/amp/4_3Multitasking_server.html<br /> <br /> http://www.freebsd.org/doc/handbook/network-inetd.html<br /> <br /> http://www.faqs.org/docs/securing/chap5sec36.html <br /> <br /> http://www.comptechdoc.org/os/linux/usersguide/linux_uginetd.html<br /> <br /> http://en.wikipedia.org/wiki/Inetd<br /> <br /> Tiit Maripuu AK22</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Inetd&diff=30922 2011-05-10T08:44:16Z

<p>Tmaripuu: /* Funktsioonidest lähemalt */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> inetd on Unixi ja Unixilaadsete operatsioonisüsteemide süsteemne protsess, mis haldab Interneti teenuseid.<br /> <br /> Esimest korda oli kasutusel BSD 4.3'l.<br /> <br /> Tihti kutsutakse seda teenust ka &quot;Internet Super - Server&quot; protsessiks, sest see teenus haldab mitmete teiste teenuste<br /> võrguühendusi.<br /> <br /> == inetd teenuse arhitektuur ==<br /> == Funktsioonidest lähemalt ==<br /> <br /> <br /> Kui ühenduse loomiseks tehakse pöördumine inetd poole ja saabub TCP või UDP pakett. inetd sel juhul teeb kindlaks, millise teenuse jaoks ühendust soovitakse luua.<br /> <br /> inetd paikneb süsteemis tavaliselt kaustas /usr/sbin/inetd. Teenus kuulab porte, mida kasutavad mitmed interneti teenused nagu FTP, POP3 ja telnet.<br /> <br /> Kui saabub TCP või UDP pakett kindla sihtpordi numbriga, siis inetd käivitab vajaliku teenuse, mis siis konkreetset ühendust haldama peaks.<br /> <br /> Mälu kasutus on sellise meetodi puhul efektiivsem, eriti nende teenuste puhul, mis ei koorma palju süsteemi. Põhjus on selles, et vastav teenus käivitub ainult siis, kui on vaja.<br /> <br /> == Käsud ja konfigureerimine ==<br /> <br /> Käsurealt saab inetd'le anda mitmeid käske, et muuta teenuse käitumist. <br /> <br /> <br /> <br /> Käsuparameetrid võivad olla sellised:<br /> <br /> '''inetd [-d] [-l] [-w] [-W] [-c maximum] [-C rate] [-a address | hostname] [-p filename] [-R rate] [-s maximum] [configuration file]'''<br /> <br /> Käske saab anda edasi, kasutades '''inetd_flags''' all sisalduvaid valikuid failis '''/etc/rc.conf'''<br /> <br /> Algajale kasutajale ei ole üldjuhul vajalik, et kõiki allpool mainitavaid parameetreid muuta.<br /> Osasid parameetreid ole mõtekas muuta muul juhul, kui ainult serverit tuunimisel suure hulga TCP ühenduste arvu puhul.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Täisloetelu kõigist parameetritest sisaldub inetd manuaalis. Üks viide sellele näiteks: http://leaf.dragonflybsd.org/cgi/web-man?command=inetd&amp;section=8<br /> <br /> Tähtsamatest parameetritest tooks mõned siinkohal ära:<br /> <br /> -w Paneb tööle TCP Wrapping'u välistele teenustele.<br /> <br /> -W Paneb tööle TCP Wrapping'u teenustele, mis on inetd teenusesse sisse ehitatud <br /> <br /> -c maximum Seadistab maksimaalse samaaegsete pöördumiste arvu iga teenuse kohta. Vaikimisi on see number lõpmatus ja pöördumiste arv ei ole piiratud.<br /> <br /> -C rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab kutsuda välja konkreetse IP aadressi pealt 1 minuti jooksul. Jällegi, vaikimisi ei ole see number piiratud.<br /> <br /> -R rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda minuti jooksul ükskõik, millise IP aadressi pealt. Vaikimisi on see number: 256. Sisestades sellele parameetrile 0, on lubatud piiramatu arv pöördumisi.<br /> <br /> -s maximum Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda konkreetse IP aadressi pealt, ükskõik millise antud aja jooksul. Vaikimisi on piiramatu arv.<br /> <br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> http://www.fmc-modeling.org/category/projects/apache/amp/4_3Multitasking_server.html<br /> <br /> http://www.freebsd.org/doc/handbook/network-inetd.html<br /> <br /> http://www.faqs.org/docs/securing/chap5sec36.html <br /> <br /> http://www.comptechdoc.org/os/linux/usersguide/linux_uginetd.html<br /> <br /> http://en.wikipedia.org/wiki/Inetd<br /> <br /> Tiit Maripuu AK22</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Inetd&diff=30921 2011-05-10T08:43:45Z

<p>Tmaripuu: /* Funktsioonidest lähemalt */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> inetd on Unixi ja Unixilaadsete operatsioonisüsteemide süsteemne protsess, mis haldab Interneti teenuseid.<br /> <br /> Esimest korda oli kasutusel BSD 4.3'l.<br /> <br /> Tihti kutsutakse seda teenust ka &quot;Internet Super - Server&quot; protsessiks, sest see teenus haldab mitmete teiste teenuste<br /> võrguühendusi.<br /> <br /> == Funktsioonidest lähemalt ==<br /> <br /> <br /> Kui ühenduse loomiseks tehakse pöördumine inetd poole ja saabub TCP või UDP pakett. inetd sel juhul teeb kindlaks, millise teenuse jaoks ühendust soovitakse luua.<br /> <br /> inetd paikneb süsteemis tavaliselt kaustas /usr/sbin/inetd. Teenus kuulab porte, mida kasutavad mitmed interneti teenused nagu FTP, POP3 ja telnet.<br /> <br /> Kui saabub TCP või UDP pakett kindla sihtpordi numbriga, siis inetd käivitab vajaliku teenuse, mis siis konkreetset ühendust haldama peaks.<br /> <br /> Mälu kasutus on sellise meetodi puhul efektiivsem, eriti nende teenuste puhul, mis ei koorma palju süsteemi. Põhjus on selles, et vastav teenus käivitub ainult siis, kui on vaja.<br /> <br /> == Käsud ja konfigureerimine ==<br /> <br /> Käsurealt saab inetd'le anda mitmeid käske, et muuta teenuse käitumist. <br /> <br /> <br /> <br /> Käsuparameetrid võivad olla sellised:<br /> <br /> '''inetd [-d] [-l] [-w] [-W] [-c maximum] [-C rate] [-a address | hostname] [-p filename] [-R rate] [-s maximum] [configuration file]'''<br /> <br /> Käske saab anda edasi, kasutades '''inetd_flags''' all sisalduvaid valikuid failis '''/etc/rc.conf'''<br /> <br /> Algajale kasutajale ei ole üldjuhul vajalik, et kõiki allpool mainitavaid parameetreid muuta.<br /> Osasid parameetreid ole mõtekas muuta muul juhul, kui ainult serverit tuunimisel suure hulga TCP ühenduste arvu puhul.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Täisloetelu kõigist parameetritest sisaldub inetd manuaalis. Üks viide sellele näiteks: http://leaf.dragonflybsd.org/cgi/web-man?command=inetd&amp;section=8<br /> <br /> Tähtsamatest parameetritest tooks mõned siinkohal ära:<br /> <br /> -w Paneb tööle TCP Wrapping'u välistele teenustele.<br /> <br /> -W Paneb tööle TCP Wrapping'u teenustele, mis on inetd teenusesse sisse ehitatud <br /> <br /> -c maximum Seadistab maksimaalse samaaegsete pöördumiste arvu iga teenuse kohta. Vaikimisi on see number lõpmatus ja pöördumiste arv ei ole piiratud.<br /> <br /> -C rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab kutsuda välja konkreetse IP aadressi pealt 1 minuti jooksul. Jällegi, vaikimisi ei ole see number piiratud.<br /> <br /> -R rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda minuti jooksul ükskõik, millise IP aadressi pealt. Vaikimisi on see number: 256. Sisestades sellele parameetrile 0, on lubatud piiramatu arv pöördumisi.<br /> <br /> -s maximum Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda konkreetse IP aadressi pealt, ükskõik millise antud aja jooksul. Vaikimisi on piiramatu arv.<br /> <br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> http://www.fmc-modeling.org/category/projects/apache/amp/4_3Multitasking_server.html<br /> <br /> http://www.freebsd.org/doc/handbook/network-inetd.html<br /> <br /> http://www.faqs.org/docs/securing/chap5sec36.html <br /> <br /> http://www.comptechdoc.org/os/linux/usersguide/linux_uginetd.html<br /> <br /> http://en.wikipedia.org/wiki/Inetd<br /> <br /> Tiit Maripuu AK22</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Inetd&diff=30920 2011-05-10T08:43:37Z

<p>Tmaripuu: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> inetd on Unixi ja Unixilaadsete operatsioonisüsteemide süsteemne protsess, mis haldab Interneti teenuseid.<br /> <br /> Esimest korda oli kasutusel BSD 4.3'l.<br /> <br /> Tihti kutsutakse seda teenust ka &quot;Internet Super - Server&quot; protsessiks, sest see teenus haldab mitmete teiste teenuste<br /> võrguühendusi.<br /> <br /> == Funktsioonidest lähemalt ==<br /> <br /> Kui ühenduse loomiseks tehakse pöördumine inetd poole ja saabub TCP või UDP pakett. inetd sel juhul teeb kindlaks, millise teenuse jaoks ühendust soovitakse luua.<br /> <br /> inetd paikneb süsteemis tavaliselt kaustas /usr/sbin/inetd. Teenus kuulab porte, mida kasutavad mitmed interneti teenused nagu FTP, POP3 ja telnet.<br /> <br /> Kui saabub TCP või UDP pakett kindla sihtpordi numbriga, siis inetd käivitab vajaliku teenuse, mis siis konkreetset ühendust haldama peaks.<br /> <br /> Mälu kasutus on sellise meetodi puhul efektiivsem, eriti nende teenuste puhul, mis ei koorma palju süsteemi. Põhjus on selles, et vastav teenus käivitub ainult siis, kui on vaja.<br /> <br /> == Käsud ja konfigureerimine ==<br /> <br /> Käsurealt saab inetd'le anda mitmeid käske, et muuta teenuse käitumist. <br /> <br /> <br /> <br /> Käsuparameetrid võivad olla sellised:<br /> <br /> '''inetd [-d] [-l] [-w] [-W] [-c maximum] [-C rate] [-a address | hostname] [-p filename] [-R rate] [-s maximum] [configuration file]'''<br /> <br /> Käske saab anda edasi, kasutades '''inetd_flags''' all sisalduvaid valikuid failis '''/etc/rc.conf'''<br /> <br /> Algajale kasutajale ei ole üldjuhul vajalik, et kõiki allpool mainitavaid parameetreid muuta.<br /> Osasid parameetreid ole mõtekas muuta muul juhul, kui ainult serverit tuunimisel suure hulga TCP ühenduste arvu puhul.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Täisloetelu kõigist parameetritest sisaldub inetd manuaalis. Üks viide sellele näiteks: http://leaf.dragonflybsd.org/cgi/web-man?command=inetd&amp;section=8<br /> <br /> Tähtsamatest parameetritest tooks mõned siinkohal ära:<br /> <br /> -w Paneb tööle TCP Wrapping'u välistele teenustele.<br /> <br /> -W Paneb tööle TCP Wrapping'u teenustele, mis on inetd teenusesse sisse ehitatud <br /> <br /> -c maximum Seadistab maksimaalse samaaegsete pöördumiste arvu iga teenuse kohta. Vaikimisi on see number lõpmatus ja pöördumiste arv ei ole piiratud.<br /> <br /> -C rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab kutsuda välja konkreetse IP aadressi pealt 1 minuti jooksul. Jällegi, vaikimisi ei ole see number piiratud.<br /> <br /> -R rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda minuti jooksul ükskõik, millise IP aadressi pealt. Vaikimisi on see number: 256. Sisestades sellele parameetrile 0, on lubatud piiramatu arv pöördumisi.<br /> <br /> -s maximum Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda konkreetse IP aadressi pealt, ükskõik millise antud aja jooksul. Vaikimisi on piiramatu arv.<br /> <br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> http://www.fmc-modeling.org/category/projects/apache/amp/4_3Multitasking_server.html<br /> <br /> http://www.freebsd.org/doc/handbook/network-inetd.html<br /> <br /> http://www.faqs.org/docs/securing/chap5sec36.html <br /> <br /> http://www.comptechdoc.org/os/linux/usersguide/linux_uginetd.html<br /> <br /> http://en.wikipedia.org/wiki/Inetd<br /> <br /> Tiit Maripuu AK22</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Inetd&diff=30919 2011-05-10T08:43:26Z

<p>Tmaripuu: /* Kasutatud allikad */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> inetd on Unixi ja Unixilaadsete operatsioonisüsteemide süsteemne protsess, mis haldab Interneti teenuseid.<br /> <br /> Esimest korda oli kasutusel BSD 4.3'l.<br /> <br /> Tihti kutsutakse seda teenust ka &quot;Internet Super - Server&quot; protsessiks, sest see teenus haldab mitmete teiste teenuste<br /> võrguühendusi.<br /> <br /> == Funktsioonidest lähemalt ==<br /> <br /> Kui ühenduse loomiseks tehakse pöördumine inetd poole ja saabub TCP või UDP pakett. inetd sel juhul teeb kindlaks, millise teenuse jaoks ühendust soovitakse luua.<br /> <br /> inetd paikneb süsteemis tavaliselt kaustas /usr/sbin/inetd. Teenus kuulab porte, mida kasutavad mitmed interneti teenused nagu FTP, POP3 ja telnet.<br /> <br /> Kui saabub TCP või UDP pakett kindla sihtpordi numbriga, siis inetd käivitab vajaliku teenuse, mis siis konkreetset ühendust haldama peaks.<br /> <br /> Mälu kasutus on sellise meetodi puhul efektiivsem, eriti nende teenuste puhul, mis ei koorma palju süsteemi. Põhjus on selles, et vastav teenus käivitub ainult siis, kui on vaja.<br /> <br /> == Käsud ja konfigureerimine ==<br /> <br /> Käsurealt saab inetd'le anda mitmeid käske, et muuta teenuse käitumist. <br /> <br /> <br /> <br /> Käsuparameetrid võivad olla sellised:<br /> <br /> '''inetd [-d] [-l] [-w] [-W] [-c maximum] [-C rate] [-a address | hostname] [-p filename] [-R rate] [-s maximum] [configuration file]'''<br /> <br /> Käske saab anda edasi, kasutades '''inetd_flags''' all sisalduvaid valikuid failis '''/etc/rc.conf'''<br /> <br /> Algajale kasutajale ei ole üldjuhul vajalik, et kõiki allpool mainitavaid parameetreid muuta.<br /> Osasid parameetreid ole mõtekas muuta muul juhul, kui ainult serverit tuunimisel suure hulga TCP ühenduste arvu puhul.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Täisloetelu kõigist parameetritest sisaldub inetd manuaalis. Üks viide sellele näiteks: http://leaf.dragonflybsd.org/cgi/web-man?command=inetd&amp;section=8<br /> <br /> Tähtsamatest parameetritest tooks mõned siinkohal ära:<br /> <br /> -w Paneb tööle TCP Wrapping'u välistele teenustele.<br /> <br /> -W Paneb tööle TCP Wrapping'u teenustele, mis on inetd teenusesse sisse ehitatud <br /> <br /> -c maximum Seadistab maksimaalse samaaegsete pöördumiste arvu iga teenuse kohta. Vaikimisi on see number lõpmatus ja pöördumiste arv ei ole piiratud.<br /> <br /> -C rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab kutsuda välja konkreetse IP aadressi pealt 1 minuti jooksul. Jällegi, vaikimisi ei ole see number piiratud.<br /> <br /> -R rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda minuti jooksul ükskõik, millise IP aadressi pealt. Vaikimisi on see number: 256. Sisestades sellele parameetrile 0, on lubatud piiramatu arv pöördumisi.<br /> <br /> -s maximum Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda konkreetse IP aadressi pealt, ükskõik millise antud aja jooksul. Vaikimisi on piiramatu arv.<br /> <br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> http://www.fmc-modeling.org/category/projects/apache/amp/4_3Multitasking_server.html<br /> <br /> http://www.freebsd.org/doc/handbook/network-inetd.html<br /> <br /> http://www.faqs.org/docs/securing/chap5sec36.html <br /> <br /> http://www.comptechdoc.org/os/linux/usersguide/linux_uginetd.html<br /> <br /> http://en.wikipedia.org/wiki/Inetd<br /> <br /> Tiit Maripuu AK22</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Inetd&diff=30918 2011-05-10T08:42:57Z

<p>Tmaripuu: /* Käsud ja konfigureerimine */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> inetd on Unixi ja Unixilaadsete operatsioonisüsteemide süsteemne protsess, mis haldab Interneti teenuseid.<br /> <br /> Esimest korda oli kasutusel BSD 4.3'l.<br /> <br /> Tihti kutsutakse seda teenust ka &quot;Internet Super - Server&quot; protsessiks, sest see teenus haldab mitmete teiste teenuste<br /> võrguühendusi.<br /> <br /> == Funktsioonidest lähemalt ==<br /> <br /> Kui ühenduse loomiseks tehakse pöördumine inetd poole ja saabub TCP või UDP pakett. inetd sel juhul teeb kindlaks, millise teenuse jaoks ühendust soovitakse luua.<br /> <br /> inetd paikneb süsteemis tavaliselt kaustas /usr/sbin/inetd. Teenus kuulab porte, mida kasutavad mitmed interneti teenused nagu FTP, POP3 ja telnet.<br /> <br /> Kui saabub TCP või UDP pakett kindla sihtpordi numbriga, siis inetd käivitab vajaliku teenuse, mis siis konkreetset ühendust haldama peaks.<br /> <br /> Mälu kasutus on sellise meetodi puhul efektiivsem, eriti nende teenuste puhul, mis ei koorma palju süsteemi. Põhjus on selles, et vastav teenus käivitub ainult siis, kui on vaja.<br /> <br /> == Käsud ja konfigureerimine ==<br /> <br /> Käsurealt saab inetd'le anda mitmeid käske, et muuta teenuse käitumist. <br /> <br /> <br /> <br /> Käsuparameetrid võivad olla sellised:<br /> <br /> '''inetd [-d] [-l] [-w] [-W] [-c maximum] [-C rate] [-a address | hostname] [-p filename] [-R rate] [-s maximum] [configuration file]'''<br /> <br /> Käske saab anda edasi, kasutades '''inetd_flags''' all sisalduvaid valikuid failis '''/etc/rc.conf'''<br /> <br /> Algajale kasutajale ei ole üldjuhul vajalik, et kõiki allpool mainitavaid parameetreid muuta.<br /> Osasid parameetreid ole mõtekas muuta muul juhul, kui ainult serverit tuunimisel suure hulga TCP ühenduste arvu puhul.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Täisloetelu kõigist parameetritest sisaldub inetd manuaalis. Üks viide sellele näiteks: http://leaf.dragonflybsd.org/cgi/web-man?command=inetd&amp;section=8<br /> <br /> Tähtsamatest parameetritest tooks mõned siinkohal ära:<br /> <br /> -w Paneb tööle TCP Wrapping'u välistele teenustele.<br /> <br /> -W Paneb tööle TCP Wrapping'u teenustele, mis on inetd teenusesse sisse ehitatud <br /> <br /> -c maximum Seadistab maksimaalse samaaegsete pöördumiste arvu iga teenuse kohta. Vaikimisi on see number lõpmatus ja pöördumiste arv ei ole piiratud.<br /> <br /> -C rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab kutsuda välja konkreetse IP aadressi pealt 1 minuti jooksul. Jällegi, vaikimisi ei ole see number piiratud.<br /> <br /> -R rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda minuti jooksul ükskõik, millise IP aadressi pealt. Vaikimisi on see number: 256. Sisestades sellele parameetrile 0, on lubatud piiramatu arv pöördumisi.<br /> <br /> -s maximum Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda konkreetse IP aadressi pealt, ükskõik millise antud aja jooksul. Vaikimisi on piiramatu arv.<br /> <br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> http://www.fmc-modeling.org/category/projects/apache/amp/4_3Multitasking_server.html<br /> <br /> www.freebsd.org/doc/handbook/network-inetd.html<br /> <br /> www.faqs.org/docs/securing/chap5sec36.html <br /> <br /> http://www.comptechdoc.org/os/linux/usersguide/linux_uginetd.html<br /> <br /> http://en.wikipedia.org/wiki/Inetd<br /> <br /> Tiit Maripuu AK22</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Inetd&diff=30917 2011-05-10T08:42:46Z

<p>Tmaripuu: /* Käsud */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> inetd on Unixi ja Unixilaadsete operatsioonisüsteemide süsteemne protsess, mis haldab Interneti teenuseid.<br /> <br /> Esimest korda oli kasutusel BSD 4.3'l.<br /> <br /> Tihti kutsutakse seda teenust ka &quot;Internet Super - Server&quot; protsessiks, sest see teenus haldab mitmete teiste teenuste<br /> võrguühendusi.<br /> <br /> == Funktsioonidest lähemalt ==<br /> <br /> Kui ühenduse loomiseks tehakse pöördumine inetd poole ja saabub TCP või UDP pakett. inetd sel juhul teeb kindlaks, millise teenuse jaoks ühendust soovitakse luua.<br /> <br /> inetd paikneb süsteemis tavaliselt kaustas /usr/sbin/inetd. Teenus kuulab porte, mida kasutavad mitmed interneti teenused nagu FTP, POP3 ja telnet.<br /> <br /> Kui saabub TCP või UDP pakett kindla sihtpordi numbriga, siis inetd käivitab vajaliku teenuse, mis siis konkreetset ühendust haldama peaks.<br /> <br /> Mälu kasutus on sellise meetodi puhul efektiivsem, eriti nende teenuste puhul, mis ei koorma palju süsteemi. Põhjus on selles, et vastav teenus käivitub ainult siis, kui on vaja.<br /> <br /> == Käsud ja konfigureerimine ==<br /> <br /> Käsurealt saab inetd'le anda mitmeid käske, et muuta teenuse käitumist. <br /> <br /> Käsuparameetrid võivad olla sellised:<br /> <br /> '''inetd [-d] [-l] [-w] [-W] [-c maximum] [-C rate] [-a address | hostname] [-p filename] [-R rate] [-s maximum] [configuration file]'''<br /> <br /> Käske saab anda edasi, kasutades '''inetd_flags''' all sisalduvaid valikuid failis '''/etc/rc.conf'''<br /> <br /> Algajale kasutajale ei ole üldjuhul vajalik, et kõiki allpool mainitavaid parameetreid muuta.<br /> Osasid parameetreid ole mõtekas muuta muul juhul, kui ainult serverit tuunimisel suure hulga TCP ühenduste arvu puhul.<br /> <br /> <br /> Täisloetelu kõigist parameetritest sisaldub inetd manuaalis. Üks viide sellele näiteks: http://leaf.dragonflybsd.org/cgi/web-man?command=inetd&amp;section=8<br /> <br /> Tähtsamatest parameetritest tooks mõned siinkohal ära:<br /> <br /> -w Paneb tööle TCP Wrapping'u välistele teenustele.<br /> <br /> -W Paneb tööle TCP Wrapping'u teenustele, mis on inetd teenusesse sisse ehitatud <br /> <br /> -c maximum Seadistab maksimaalse samaaegsete pöördumiste arvu iga teenuse kohta. Vaikimisi on see number lõpmatus ja pöördumiste arv ei ole piiratud.<br /> <br /> -C rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab kutsuda välja konkreetse IP aadressi pealt 1 minuti jooksul. Jällegi, vaikimisi ei ole see number piiratud.<br /> <br /> -R rate Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda minuti jooksul ükskõik, millise IP aadressi pealt. Vaikimisi on see number: 256. Sisestades sellele parameetrile 0, on lubatud piiramatu arv pöördumisi.<br /> <br /> -s maximum Seadistab maksimaalse arvu, millega teenust saab välja kutsuda konkreetse IP aadressi pealt, ükskõik millise antud aja jooksul. Vaikimisi on piiramatu arv.<br /> <br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> http://www.fmc-modeling.org/category/projects/apache/amp/4_3Multitasking_server.html<br /> <br /> www.freebsd.org/doc/handbook/network-inetd.html<br /> <br /> www.faqs.org/docs/securing/chap5sec36.html <br /> <br /> http://www.comptechdoc.org/os/linux/usersguide/linux_uginetd.html<br /> <br /> http://en.wikipedia.org/wiki/Inetd<br /> <br /> Tiit Maripuu AK22</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Inetd&diff=30912 2011-05-10T08:23:50Z

<p>Tmaripuu: /* Kasutatud allikad */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> inetd on Unixi ja Unixilaadsete operatsioonisüsteemide süsteemne protsess, mis haldab Interneti teenuseid.<br /> <br /> Esimest korda oli kasutusel BSD 4.3'l.<br /> <br /> Tihti kutsutakse seda teenust ka &quot;Internet Super - Server&quot; protsessiks, sest see teenus haldab mitmete teiste teenuste<br /> võrguühendusi.<br /> <br /> == Funktsioonidest lähemalt ==<br /> <br /> Kui ühenduse loomiseks tehakse pöördumine inetd poole ja saabub TCP või UDP pakett. inetd sel juhul teeb kindlaks, millise teenuse jaoks ühendust soovitakse luua.<br /> <br /> inetd paikneb süsteemis tavaliselt kaustas /usr/sbin/inetd. Teenus kuulab porte, mida kasutavad mitmed interneti teenused nagu FTP, POP3 ja telnet.<br /> <br /> Kui saabub TCP või UDP pakett kindla sihtpordi numbriga, siis inetd käivitab vajaliku teenuse, mis siis konkreetset ühendust haldama peaks.<br /> <br /> Mälu kasutus on sellise meetodi puhul efektiivsem, eriti nende teenuste puhul, mis ei koorma palju süsteemi. Põhjus on selles, et vastav teenus käivitub ainult siis, kui on vaja.<br /> <br /> == Käsud ==<br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> http://www.fmc-modeling.org/category/projects/apache/amp/4_3Multitasking_server.html<br /> <br /> www.freebsd.org/doc/handbook/network-inetd.html<br /> <br /> www.faqs.org/docs/securing/chap5sec36.html <br /> <br /> http://www.comptechdoc.org/os/linux/usersguide/linux_uginetd.html<br /> <br /> http://en.wikipedia.org/wiki/Inetd<br /> <br /> Tiit Maripuu AK22</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_kevad&diff=30794 2011-05-09T07:42:00Z

<p>Tmaripuu: /* Tiit Maripuu AK22 */</p> <hr /> <div>=Kaugõpe=<br /> ==Rene Albin AK31==<br /> [[nginx]] -Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Lembit Elmik AK21== <br /> ==Aleksei Issaikin AK21==<br /> [[Ubuntu Serveri Install OS admin laborite tegemiseks]] - Parandamisel <br /> <br /> Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:FreeBSD_Packet_Filter_tulem%C3%BC%C3%BCriga FreeBSD Packet Filter tulemüüriga] - Hinnang sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:33, 7 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Andre Jõgi AK21== <br /> ==Pavel Kodotšigov AK22==<br /> <br /> [[FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]] - Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Htop htop]<br /> <br /> Hinded sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:29, 7 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Ivo Kruusamäe AK21==<br /> <br /> [[Gzip]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> Retsensioon: [[Talk:Cat]]<br /> <br /> ==Andres Kõrvemaa AK21==<br /> <br /> [[Dig]] - Valmis ülevaatamiseks 19:24, 17 Aprill 2011 (EEST)<br /> <br /> Retsensioon [[Talk:Gzip]] --[[User:akorvema|akorvema]] 18:27, 8 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Lauri Liibert AK21==<br /> ==Siim Kullerkupp AK21==<br /> [[Bonnie++]] Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Märt Lindre AK21==<br /> <br /> [[Linux saalealaa ehk swap]] [[User:Mlindre|Mlindre]] 15:27, 15 April 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Rasmus Linnamäe AK22==<br /> [[ Netcat]] Valmis ülevaatamiseks 22:40, 17 Aprill 2011 (EEST) <br /> ==Priit Lume AK31==<br /> <br /> [[Tshark]] ülevaatamiseks valmis 22:45, 17 April 2011 (EEST)<br /> <br /> Restsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Date[Date]]<br /> <br /> ==Tiit Maripuu AK22==<br /> <br /> [[inetd]] (valmib 09.05.11)<br /> <br /> Retsensioon: [[Talk:Iozone]]<br /> <br /> ==Marko Megerild AK21== <br /> ==Artur Mölter AK22==<br /> [[Iozone]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Margus Nairis AK31==<br /> <br /> [[Wireshark]] Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> ==Karel Niine AK22==<br /> [[PXE boot]] (Preboot Execution Environment)<br /> <br /> Retsensioon [[Talk:Dig]] --[[User:Kniine|Kniine]] 21:18, 4 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Ulvar Petmanson AK22==<br /> [[Signaalid ja kill]]<br /> <br /> ==Märten Rodes AK22==<br /> [[htop]]<br /> <br /> Hinnatud [[Talk:PXE boot]]<br /> <br /> ==Tanel Štaub AK22== <br /> ==Alvar Teearu AK31==<br /> KVM tegemisel, valmib järgmise nädala jooksul<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/KVM]<br /> <br /> ==Aleksei Timošenko AK21==<br /> =Päevaõpe=<br /> <br /> ==Rasmus Aav A21==<br /> ==Pavel Abin 12==<br /> ==Allar Adoberg A22==<br /> [[VirtualBoxi võrgud]] - Hindamiseks valmis.<br /> <br /> ==Arvi Alamaa A21==<br /> [[apticron]] - valmis ülevaatamiseks 02.05.2011<br /> <br /> ==Ivar Ambos A22==<br /> [[Munin]] valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> ==Sergei Gorjunov A21==<br /> ==Merili Gutmann A31==<br /> [[Lsof]] on valmis ülevaatamiseks.<br /> -- 12:59, 1 May 2011 (EEST)<br /> <br /> Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode]<br /> <br /> ==Rene Haavre A32== <br /> [[Samurai_WTF]] <br /> ==Kristjan Kalder A22==<br /> ==Kadri Kalme A22==<br /> [[Fdisk]]<br /> <br /> ==Alfi Kannus A21==<br /> ==Oliver Kilk A21==<br /> [[Mkdir - Linux/Unix süsteemides]]<br /> <br /> ==Nikolai Klõga G11==<br /> ==Reio Kokla A31==<br /> [[Mkfs]]<br /> <br /> ==Vladimir Kolesnik A22==<br /> <br /> [[init]] - valmis<br /> <br /> ==Ivar Krustok A22==<br /> [[Ksh]] <br /> ==Katrin Kukk A22== <br /> <br /> [[Tcpdump]] - valmis ülevaatamiseks -- 22:17, 24 April 2011 (EEST) <br /> ==Rain Kõrgmaa A22== <br /> ==Siim Kängsepp A22==<br /> <br /> [[LVM]] - Valmis põhimõtteliselt<br /> <br /> ==Urmo Laaneots A21== <br /> ==Karel Laid A31==<br /> [[Puppet]] Valmis vist 01.05.2011<br /> <br /> ==Henrik Leinola A22==<br /> <br /> [[Manpremo]]<br /> <br /> ==Kaspar Leivo A41== <br /> ==Juhan Liiva A21==<br /> [[PS1]] valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Kaido Loonurm A41==<br /> [[Load_average]] - valmis ülevaatamiseks -- 12:17, 24 April 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Urmas Luuk A22== <br /> ==Andres Mill A22==<br /> Valmis referaat: [[chmod]]<br /> <br /> ==Janar Märjama A22== <br /> [[Zentyal]] - Valmis kontrollimiseks.<br /> <br /> ==Kairo Ostapenko A31== <br /> ==Kristjan Pajumaa A22== <br /> ==Ilja Peters 12==<br /> [[VMware_Server]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Veiko Pilt A31==<br /> [[Tarkvara_haldus_yum_baasil]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011&lt;br&gt;<br /> Seda teemat retsenseerib Andres Sumin A22 <br /> ==Jagnar Pindmaa A31== <br /> ==Priit Pobbul A22== <br /> ==Arina Püvi A21== <br /> ==Karet Rikko A21==<br /> [[NTFS vs Ext4]] valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Toomas Rohumets A21==<br /> Referaat: [[Adduser &amp; useradd]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Taavi Salumets A21==<br /> [[Logrotate]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011 <br /> ==Risto Siitan A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Partimage Partimage] -valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Oliver Soom A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Kaspar Steinberg A32== <br /> ==Andres Sumin A22== <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dpkg - Valmis ülevaatamiseks!<br /> <br /> Teemat retsenseerib: Allar Adoberg<br /> <br /> ==Meelis Suursalu A22== <br /> ==Meelis Tamm A21==<br /> [[Enos.itcollege.ee failidele ligipääs GNOME/KDE abil]] - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Ott Telga A31== <br /> ==Tavo Toomemägi A41== <br /> [[Wget]] ülevaatamiseks valmis 00:36, 03 April 2011 (EEST) <br /> ==Taavi Toppi A21==<br /> <br /> iptables<br /> Töö on hetkel koostamisel.<br /> <br /> ==Tarmo Trumm A21==<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Date Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Timo Trummer A32==<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hwclock - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Olle Tuur A22==<br /> Arvutiklassi Linux (valmimisel)<br /> <br /> ==Arto Vaas A32==<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenNode - valmis<br /> <br /> ==Andres Vaher A22== <br /> ==Jaan Vahtre A21==<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/BURG - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Kristjan Vaik A21== <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux_boot_protsess Linux buutimise protsess] <br /> ==Sten Vaisma A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Kristjan Vask A21== <br /> ==Vadim Vinogradin A21==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Heigo Võsujalg A21==<br /> [[Synaptic Package Manager]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Kristjan Väljako A21==<br /> [[Packetfence]] - Valmis ülevaatamiseks</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Inetd&diff=30750 2011-05-08T21:17:02Z

<p>Tmaripuu: /* Funktsioon */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> inetd on Unixi ja Unixilaadsete operatsioonisüsteemide süsteemne protsess, mis haldab Interneti teenuseid.<br /> <br /> Esimest korda oli kasutusel BSD 4.3'l.<br /> <br /> Tihti kutsutakse seda teenust ka &quot;Internet Super - Server&quot; protsessiks, sest see teenus haldab mitmete teiste teenuste<br /> võrguühendusi.<br /> <br /> == Funktsioonidest lähemalt ==<br /> <br /> Kui ühenduse loomiseks tehakse pöördumine inetd poole ja saabub TCP või UDP pakett. inetd sel juhul teeb kindlaks, millise teenuse jaoks ühendust soovitakse luua.<br /> <br /> inetd paikneb süsteemis tavaliselt kaustas /usr/sbin/inetd. Teenus kuulab porte, mida kasutavad mitmed interneti teenused nagu FTP, POP3 ja telnet.<br /> <br /> Kui saabub TCP või UDP pakett kindla sihtpordi numbriga, siis inetd käivitab vajaliku teenuse, mis siis konkreetset ühendust haldama peaks.<br /> <br /> Mälu kasutus on sellise meetodi puhul efektiivsem, eriti nende teenuste puhul, mis ei koorma palju süsteemi. Põhjus on selles, et vastav teenus käivitub ainult siis, kui on vaja.<br /> <br /> == Käsud ==<br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> Tiit Maripuu AK22</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Inetd&diff=30725 2011-05-08T20:32:14Z

<p>Tmaripuu: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> inetd on Unixi ja Unixilaadsete operatsioonisüsteemide süsteemne protsess, mis haldab Interneti teenuseid.<br /> <br /> Esimest korda oli kasutusel BSD 4.3'l.<br /> <br /> Tihti kutsutakse seda teenust ka &quot;Internet Super - Server&quot; protsessiks, sest see teenus haldab mitmete teiste teenuste<br /> võrguühendusi.<br /> <br /> == Funktsioon ==<br /> <br /> inetd paikneb süsteemis tavaliselt kaustas /usr/sbin/inetd. Teenus kuulab porte, mida kasutavad mitmed interneti teenused nagu FTP, POP3 ja telnet.<br /> <br /> Kui saabub TCP või UDP pakett kindla sihtpordi numbriga, siis inetd käivitab vajaliku teenuse, mis siis konkreetset ühendust haldama peaks.<br /> <br /> Mälu kasutus on sellise meetodi puhul efektiivsem, eriti nende teenuste puhul, mis ei koorma palju süsteemi. Põhjus on selles, et vastav teenus käivitub ainult siis, kui on vaja.<br /> <br /> == Käsud ==<br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> Tiit Maripuu AK22</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_kevad&diff=30612 2011-05-08T08:53:39Z

<p>Tmaripuu: /* Tiit Maripuu AK22 */</p> <hr /> <div>=Kaugõpe=<br /> ==Rene Albin AK31==<br /> [[nginx]] -Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Lembit Elmik AK21== <br /> ==Aleksei Issaikin AK21==<br /> [[Ubuntu Serveri Install OS admin laborite tegemiseks]] - Parandamisel <br /> <br /> Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:FreeBSD_Packet_Filter_tulem%C3%BC%C3%BCriga FreeBSD Packet Filter tulemüüriga] - Hinnang sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:33, 7 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Andre Jõgi AK21== <br /> ==Pavel Kodotšigov AK22==<br /> <br /> [[FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]] - Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Htop htop]<br /> <br /> Hinded sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:29, 7 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Ivo Kruusamäe AK21==<br /> <br /> [[Gzip]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Andres Kõrvemaa AK21==<br /> <br /> [[Dig]] - Valmis ülevaatamiseks 19:24, 17 Aprill 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Lauri Liibert AK21==<br /> ==Siim Kullerkupp AK21==<br /> [[Bonnie++]] Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Märt Lindre AK21==<br /> <br /> [[Linux saalealaa ehk swap]] [[User:Mlindre|Mlindre]] 15:27, 15 April 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Rasmus Linnamäe AK22==<br /> [[ Netcat]] Valmis ülevaatamiseks 22:40, 17 Aprill 2011 (EEST) <br /> ==Priit Lume AK31==<br /> <br /> [[Tshark]] ülevaatamiseks valmis 22:45, 17 April 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Tiit Maripuu AK22==<br /> <br /> [[inetd]] (valmib 08.05.11)<br /> <br /> Retsensioon: [[Talk:Iozone]]<br /> <br /> ==Marko Megerild AK21== <br /> ==Artur Mölter AK22==<br /> [[Iozone]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Margus Nairis AK31==<br /> <br /> [[Wireshark]] Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> ==Karel Niine AK22==<br /> [[PXE boot]] (Preboot Execution Environment)<br /> <br /> Retsensioon [[Talk:Dig]] --[[User:Kniine|Kniine]] 21:18, 4 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Ulvar Petmanson AK22==<br /> [[Signaalid ja kill]]<br /> <br /> ==Märten Rodes AK22==<br /> [[htop]] Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Tanel Štaub AK22== <br /> ==Alvar Teearu AK31==<br /> KVM tegemisel, valmib järgmise nädala jooksul<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/KVM]<br /> <br /> ==Aleksei Timošenko AK21==<br /> =Päevaõpe=<br /> <br /> ==Rasmus Aav A21==<br /> ==Pavel Abin 12==<br /> ==Allar Adoberg A22==<br /> [[VirtualBoxi võrgud]] - Hindamiseks valmis.<br /> <br /> ==Arvi Alamaa A21==<br /> [[apticron]] - valmis ülevaatamiseks 02.05.2011<br /> <br /> ==Ivar Ambos A22==<br /> [[Munin]] valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> ==Sergei Gorjunov A21==<br /> ==Merili Gutmann A31==<br /> [[Lsof]] on valmis ülevaatamiseks.<br /> -- 12:59, 1 May 2011 (EEST)<br /> <br /> Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode]<br /> <br /> ==Rene Haavre A32== <br /> [[Samurai_WTF]] <br /> ==Kristjan Kalder A22==<br /> ==Kadri Kalme A22==<br /> [[Fdisk]]<br /> <br /> ==Alfi Kannus A21==<br /> ==Oliver Kilk A21==<br /> [[Mkdir - Linux/Unix süsteemides]]<br /> <br /> ==Nikolai Klõga G11==<br /> ==Reio Kokla A31==<br /> [[Mkfs]]<br /> <br /> ==Vladimir Kolesnik A22==<br /> <br /> [[init]] - valmis<br /> <br /> ==Ivar Krustok A22==<br /> [[Ksh]] <br /> ==Katrin Kukk A22== <br /> <br /> [[Tcpdump]] - valmis ülevaatamiseks -- 22:17, 24 April 2011 (EEST) <br /> ==Rain Kõrgmaa A22== <br /> ==Siim Kängsepp A22==<br /> <br /> [[LVM]] - Valmis põhimõtteliselt<br /> <br /> ==Urmo Laaneots A21== <br /> ==Karel Laid A31==<br /> [[Puppet]] Valmis vist 01.05.2011<br /> <br /> ==Henrik Leinola A22==<br /> <br /> [[Manpremo]]<br /> <br /> ==Kaspar Leivo A41== <br /> ==Juhan Liiva A21==<br /> [[PS1]] valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Kaido Loonurm A41==<br /> [[Load_average]] - valmis ülevaatamiseks -- 12:17, 24 April 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Urmas Luuk A22== <br /> ==Andres Mill A22==<br /> Valmis referaat: [[chmod]]<br /> <br /> ==Janar Märjama A22== <br /> [[Zentyal]] - Valmis kontrollimiseks.<br /> <br /> ==Kairo Ostapenko A31== <br /> ==Kristjan Pajumaa A22== <br /> ==Ilja Peters 12==<br /> [[VMware_Server]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Veiko Pilt A31==<br /> [[Tarkvara_haldus_yum_baasil]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011&lt;br&gt;<br /> Seda teemat retsenseerib Andres Sumin A22 <br /> ==Jagnar Pindmaa A31== <br /> ==Priit Pobbul A22== <br /> ==Arina Püvi A21== <br /> ==Karet Rikko A21==<br /> [[NTFS vs Ext4]] valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Toomas Rohumets A21==<br /> Referaat: [[Adduser &amp; useradd]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Taavi Salumets A21==<br /> [[Logrotate]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011 <br /> ==Risto Siitan A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Partimage Partimage] -valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Oliver Soom A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Kaspar Steinberg A32== <br /> ==Andres Sumin A22== <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dpkg - Valmis ülevaatamiseks!<br /> <br /> Teemat retsenseerib: Allar Adoberg<br /> <br /> ==Meelis Suursalu A22== <br /> ==Meelis Tamm A21==<br /> [[Enos.itcollege.ee failidele ligipääs GNOME/KDE abil]] - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Ott Telga A31== <br /> ==Tavo Toomemägi A41== <br /> [[Wget]] ülevaatamiseks valmis 00:36, 03 April 2011 (EEST) <br /> ==Taavi Toppi A21==<br /> <br /> iptables<br /> Töö on hetkel koostamisel.<br /> <br /> ==Tarmo Trumm A21==<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Date Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Timo Trummer A32==<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hwclock - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Olle Tuur A22==<br /> Arvutiklassi Linux (valmimisel)<br /> <br /> ==Arto Vaas A32==<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenNode - valmis<br /> <br /> ==Andres Vaher A22== <br /> ==Jaan Vahtre A21==<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/BURG - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Kristjan Vaik A21== <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux_boot_protsess Linux buutimise protsess] <br /> ==Sten Vaisma A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Kristjan Vask A21== <br /> ==Vadim Vinogradin A21==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Heigo Võsujalg A21==<br /> [[Synaptic Package Manager]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Kristjan Väljako A21==<br /> [[Packetfence]] - Valmis ülevaatamiseks</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_kevad&diff=30610 2011-05-08T08:52:51Z

<p>Tmaripuu: /* Tiit Maripuu AK22 */</p> <hr /> <div>=Kaugõpe=<br /> ==Rene Albin AK31==<br /> [[nginx]] -Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Lembit Elmik AK21== <br /> ==Aleksei Issaikin AK21==<br /> [[Ubuntu Serveri Install OS admin laborite tegemiseks]] - Parandamisel <br /> <br /> Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:FreeBSD_Packet_Filter_tulem%C3%BC%C3%BCriga FreeBSD Packet Filter tulemüüriga] - Hinnang sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:33, 7 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Andre Jõgi AK21== <br /> ==Pavel Kodotšigov AK22==<br /> <br /> [[FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]] - Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Htop htop]<br /> <br /> Hinded sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:29, 7 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Ivo Kruusamäe AK21==<br /> <br /> [[Gzip]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Andres Kõrvemaa AK21==<br /> <br /> [[Dig]] - Valmis ülevaatamiseks 19:24, 17 Aprill 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Lauri Liibert AK21==<br /> ==Siim Kullerkupp AK21==<br /> [[Bonnie++]] Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Märt Lindre AK21==<br /> <br /> [[Linux saalealaa ehk swap]] [[User:Mlindre|Mlindre]] 15:27, 15 April 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Rasmus Linnamäe AK22==<br /> [[ Netcat]] Valmis ülevaatamiseks 22:40, 17 Aprill 2011 (EEST) <br /> ==Priit Lume AK31==<br /> <br /> [[Tshark]] ülevaatamiseks valmis 22:45, 17 April 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Tiit Maripuu AK22==<br /> <br /> [[inetd]] (valmib 08.05.11)<br /> <br /> Arvustus: [[Talk:Iozone]]<br /> <br /> ==Marko Megerild AK21== <br /> ==Artur Mölter AK22==<br /> [[Iozone]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Margus Nairis AK31==<br /> <br /> [[Wireshark]] Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> ==Karel Niine AK22==<br /> [[PXE boot]] (Preboot Execution Environment)<br /> <br /> Retsensioon [[Talk:Dig]] --[[User:Kniine|Kniine]] 21:18, 4 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Ulvar Petmanson AK22==<br /> [[Signaalid ja kill]]<br /> <br /> ==Märten Rodes AK22==<br /> [[htop]] Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Tanel Štaub AK22== <br /> ==Alvar Teearu AK31==<br /> KVM tegemisel, valmib järgmise nädala jooksul<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/KVM]<br /> <br /> ==Aleksei Timošenko AK21==<br /> =Päevaõpe=<br /> <br /> ==Rasmus Aav A21==<br /> ==Pavel Abin 12==<br /> ==Allar Adoberg A22==<br /> [[VirtualBoxi võrgud]] - Hindamiseks valmis.<br /> <br /> ==Arvi Alamaa A21==<br /> [[apticron]] - valmis ülevaatamiseks 02.05.2011<br /> <br /> ==Ivar Ambos A22==<br /> [[Munin]] valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> ==Sergei Gorjunov A21==<br /> ==Merili Gutmann A31==<br /> [[Lsof]] on valmis ülevaatamiseks.<br /> -- 12:59, 1 May 2011 (EEST)<br /> <br /> Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode]<br /> <br /> ==Rene Haavre A32== <br /> [[Samurai_WTF]] <br /> ==Kristjan Kalder A22==<br /> ==Kadri Kalme A22==<br /> [[Fdisk]]<br /> <br /> ==Alfi Kannus A21==<br /> ==Oliver Kilk A21==<br /> [[Mkdir - Linux/Unix süsteemides]]<br /> <br /> ==Nikolai Klõga G11==<br /> ==Reio Kokla A31==<br /> [[Mkfs]]<br /> <br /> ==Vladimir Kolesnik A22==<br /> <br /> [[init]] - valmis<br /> <br /> ==Ivar Krustok A22==<br /> [[Ksh]] <br /> ==Katrin Kukk A22== <br /> <br /> [[Tcpdump]] - valmis ülevaatamiseks -- 22:17, 24 April 2011 (EEST) <br /> ==Rain Kõrgmaa A22== <br /> ==Siim Kängsepp A22==<br /> <br /> [[LVM]] - Valmis põhimõtteliselt<br /> <br /> ==Urmo Laaneots A21== <br /> ==Karel Laid A31==<br /> [[Puppet]] Valmis vist 01.05.2011<br /> <br /> ==Henrik Leinola A22==<br /> <br /> [[Manpremo]]<br /> <br /> ==Kaspar Leivo A41== <br /> ==Juhan Liiva A21==<br /> [[PS1]] valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Kaido Loonurm A41==<br /> [[Load_average]] - valmis ülevaatamiseks -- 12:17, 24 April 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Urmas Luuk A22== <br /> ==Andres Mill A22==<br /> Valmis referaat: [[chmod]]<br /> <br /> ==Janar Märjama A22== <br /> [[Zentyal]] - Valmis kontrollimiseks.<br /> <br /> ==Kairo Ostapenko A31== <br /> ==Kristjan Pajumaa A22== <br /> ==Ilja Peters 12==<br /> [[VMware_Server]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Veiko Pilt A31==<br /> [[Tarkvara_haldus_yum_baasil]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011&lt;br&gt;<br /> Seda teemat retsenseerib Andres Sumin A22 <br /> ==Jagnar Pindmaa A31== <br /> ==Priit Pobbul A22== <br /> ==Arina Püvi A21== <br /> ==Karet Rikko A21==<br /> [[NTFS vs Ext4]] valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Toomas Rohumets A21==<br /> Referaat: [[Adduser &amp; useradd]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Taavi Salumets A21==<br /> [[Logrotate]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011 <br /> ==Risto Siitan A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Partimage Partimage] -valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Oliver Soom A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Kaspar Steinberg A32== <br /> ==Andres Sumin A22== <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dpkg - Valmis ülevaatamiseks!<br /> <br /> Teemat retsenseerib: Allar Adoberg<br /> <br /> ==Meelis Suursalu A22== <br /> ==Meelis Tamm A21==<br /> [[Enos.itcollege.ee failidele ligipääs GNOME/KDE abil]] - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Ott Telga A31== <br /> ==Tavo Toomemägi A41== <br /> [[Wget]] ülevaatamiseks valmis 00:36, 03 April 2011 (EEST) <br /> ==Taavi Toppi A21==<br /> <br /> iptables<br /> Töö on hetkel koostamisel.<br /> <br /> ==Tarmo Trumm A21==<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Date Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Timo Trummer A32==<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hwclock - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Olle Tuur A22==<br /> Arvutiklassi Linux (valmimisel)<br /> <br /> ==Arto Vaas A32==<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenNode - valmis<br /> <br /> ==Andres Vaher A22== <br /> ==Jaan Vahtre A21==<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/BURG - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Kristjan Vaik A21== <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux_boot_protsess Linux buutimise protsess] <br /> ==Sten Vaisma A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Kristjan Vask A21== <br /> ==Vadim Vinogradin A21==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Heigo Võsujalg A21==<br /> [[Synaptic Package Manager]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Kristjan Väljako A21==<br /> [[Packetfence]] - Valmis ülevaatamiseks</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Iozone&diff=30608 2011-05-08T08:50:38Z

<p>Tmaripuu: </p> <hr /> <div>Lugesin läbi artikli programmist Iozone mis on, nagu mainitud, failisüsteemide jõudluse jälgimiseks mõeldud vahend, ja<br /> kasutatav mitmete erinevate operatsioonisüsteemidega.<br /> <br /> Autor on välja toonud artikli punktides olulisemaid asju: programmi funktsioonid, käivitamisparameetrid, installeerimisjuhendi, väljundid ja ühe graafiku näidise.<br /> <br /> Lisama peaks juba sissejuhatusse, kuidas kasutajal on võimalik teste konfigureerida ja millistel põhimõtetel IO päringuid programmi poolt käivitatakse.<br /> <br /> '''&quot;Programmi funktsioonid&quot;''' peatükis on ka Iozone manuaalis mainitud funktsioonid ära toodud, kui pisut nuriseda, siis natuke on jäänud sisse trükivigu.<br /> <br /> Ka oleks võinud funktsioonid eraldi lahti kirjutada, selle kohta leiab Internetist täpsemalt infot küll.<br /> <br /> Mainimata on jäänud kogu artiklis üks väga oluline asi - nimelt saab Iozone'ga mõõta lisaks lokaalse failisüsteemi jõudlusele ka jõudlust NFS keskkonnas mount'itud failisüsteemidel.<br /> <br /> NFS kohta on ainult viide ühele allikale, '''&quot;Kasutatud materjalid&quot;''' loetelus.<br /> <br /> '''&quot;Benchmark Features&quot;''' - ehk jõudlustestide funktsioonide kohta on Iozone kodulehel toodud välja terve loetelu, mille autor on jätnud mainimata. Siiski on positiivne, et on lühidalt on kommenteeritud autori oma sõnadega, mida näidisgraafikul näha saab.<br /> <br /> Kokkuvõttes võiks öelda, et artiklit lugenuna saab aimu küll, millise vahendiga on tegu ja kuidas seda tööle panna, samas kohati sooviks täpsemat informatsiooni. <br /> <br /> Süsteemiadministraatorile jääks selline juhend väheseks, kodukasutajale võibolla mitte.<br /> <br /> '''Tiit Maripuu AK22'''</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Iozone&diff=30607 2011-05-08T08:49:36Z

<p>Tmaripuu: </p> <hr /> <div>Lugesin läbi artikli programmist Iozone mis on, nagu mainitud, failisüsteemide jõudluse jälgimiseks mõeldud vahend, ja<br /> kasutatav mitmete erinevate operatsioonisüsteemidega.<br /> <br /> Autor on välja toonud artikli punktides olulisemaid asju: programmi funktsioonid, käivitamisparameetrid, installeerimisjuhendi, väljundid ja ühe graafiku näidise.<br /> <br /> Lisama peaks juba sissejuhatusse, kuidas kasutajal on võimalik teste konfigureerida ja millistel põhimõtetel IO päringuid programmi poolt käivitatakse.<br /> <br /> &quot;Programmi funktsioonid&quot; peatükis on ka Iozone manuaalis mainitud funktsioonid ära toodud, kui pisut nuriseda, siis natuke on jäänud sisse trükivigu.<br /> <br /> Ka oleks võinud funktsioonid eraldi lahti kirjutada, selle kohta leiab Internetist täpsemalt infot küll.<br /> <br /> Mainimata on jäänud kogu artiklis üks väga oluline asi - nimelt saab Iozone'ga mõõta lisaks lokaalse failisüsteemi jõudlusele ka jõudlust NFS keskkonnas mount'itud failisüsteemidel.<br /> <br /> NFS kohta on ainult viide ühele allikale, &quot;Kasutatud materjalid&quot; loetelus.<br /> <br /> &quot;Benchmark Features&quot; - ehk jõudlustestide funktsioonide kohta on Iozone kodulehel toodud välja terve loetelu, mille autor on jätnud mainimata. Siiski on positiivne, et on lühidalt on kommenteeritud autori oma sõnadega, mida näidisgraafikul näha saab.<br /> <br /> Kokkuvõttes võiks öelda, et artiklit lugenuna saab aimu küll, millise vahendiga on tegu ja kuidas seda tööle panna, samas kohati sooviks täpsemat informatsiooni. <br /> <br /> Süsteemiadministraatorile jääks selline juhend väheseks, kodukasutajale võibolla mitte.<br /> <br /> Tiit Maripuu AK22</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Inetd&diff=30473 2011-05-07T08:51:23Z

<p>Tmaripuu: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> inetd on Unixi ja Unixilaadsete operatsioonisüsteemide süsteemne protsess, mis haldab Interneti teenuseid.<br /> <br /> Esimest korda oli kasutusel BSD 4.3'l.<br /> <br /> Tihti kutsutakse seda teenust ka &quot;super-server&quot; protsessiks.<br /> <br /> == Funktsioon ==<br /> <br /> inetd paikneb süsteemis tavaliselt kaustas /usr/sbin/inetd. Teenus kuulab porte, mida kasutavad mitmed interneti teenused nagu FTP, POP3 ja telnet.<br /> <br /> Kui saabub TCP või UDP pakett kindla sihtpordi numbriga, siis inetd käivitab vajaliku teenuse, mis siis konkreetset ühendust haldama peaks.<br /> <br /> Mälu kasutus on sellise meetodi puhul efektiivsem, eriti nende teenuste puhul, mis ei koorma palju süsteemi. Põhjus on selles, et vastav teenus käivitub ainult siis, kui on vaja.<br /> <br /> == Käsud ==<br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> Tiit Maripuu AK22</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Iozone&diff=30471 2011-05-07T08:48:46Z

<p>Tmaripuu: Created page with &#039;Teeb: Tiit Maripuu AK22&#039;</p> <hr /> <div>Teeb: Tiit Maripuu AK22</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_kevad&diff=30470 2011-05-07T08:47:21Z

<p>Tmaripuu: /* Tiit Maripuu AK22 */</p> <hr /> <div>=Kaugõpe=<br /> ==Rene Albin AK31==<br /> [[nginx]] -Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Lembit Elmik AK21== <br /> ==Aleksei Issaikin AK21==<br /> [[Ubuntu Serveri Install]] - Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:FreeBSD_Packet_Filter_tulem%C3%BC%C3%BCriga FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]<br /> <br /> ==Andre Jõgi AK21== <br /> ==Pavel Kodotšigov AK22==<br /> <br /> [[FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]] - Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Htop htop]<br /> <br /> ==Ivo Kruusamäe AK21==<br /> <br /> [[Gzip]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Andres Kõrvemaa AK21==<br /> <br /> [[Dig]] - Valmis ülevaatamiseks 19:24, 17 Aprill 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Lauri Liibert AK21==<br /> ==Siim Kullerkupp AK21==<br /> [[Bonnie++]] Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Märt Lindre AK21==<br /> <br /> [[Linux saalealaa ehk swap]] [[User:Mlindre|Mlindre]] 15:27, 15 April 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Rasmus Linnamäe AK22==<br /> [[ Netcat]] Valmis ülevaatamiseks 22:40, 17 Aprill 2011 (EEST) <br /> ==Priit Lume AK31==<br /> <br /> [[Tshark]] ülevaatamiseks valmis 22:45, 17 April 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Tiit Maripuu AK22==<br /> <br /> [[inetd]]<br /> <br /> ==Marko Megerild AK21== <br /> ==Artur Mölter AK22==<br /> [[Iozone]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Margus Nairis AK31==<br /> <br /> [[Wireshark]] Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> ==Karel Niine AK22==<br /> [[PXE boot]] (Preboot Execution Environment)<br /> <br /> Retsesioon [[Talk:Dig]] --[[User:Kniine|Kniine]] 21:18, 4 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Ulvar Petmanson AK22==<br /> [[Signaalid ja kill]]<br /> <br /> ==Märten Rodes AK22==<br /> [[htop]] Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Tanel Štaub AK22== <br /> ==Alvar Teearu AK31==<br /> KVM tegemisel, valmib järgmise nädala jooksul<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/KVM]<br /> <br /> ==Aleksei Timošenko AK21==<br /> =Päevaõpe=<br /> <br /> ==Rasmus Aav A21==<br /> ==Pavel Abin 12==<br /> ==Allar Adoberg A22==<br /> [[VirtualBoxi võrgud]] - Hindamiseks valmis.<br /> <br /> ==Arvi Alamaa A21==<br /> [[apticron]] - valmis ülevaatamiseks 02.05.2011<br /> <br /> ==Ivar Ambos A22==<br /> [[Munin]] valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> ==Sergei Gorjunov A21==<br /> ==Merili Gutmann A31==<br /> [[Lsof]] on valmis ülevaatamiseks.<br /> -- 12:59, 1 May 2011 (EEST)<br /> <br /> Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode]<br /> <br /> ==Rene Haavre A32== <br /> [[Samurai_WTF]] <br /> ==Kristjan Kalder A22==<br /> ==Kadri Kalme A22==<br /> [[Fdisk]]<br /> <br /> ==Alfi Kannus A21==<br /> ==Oliver Kilk A21==<br /> [[Mkdir - Linux/Unix süsteemides]]<br /> <br /> ==Nikolai Klõga G11==<br /> ==Reio Kokla A31==<br /> [[Mkfs]]<br /> <br /> ==Vladimir Kolesnik A22==<br /> <br /> [[init]] - valmis<br /> <br /> ==Ivar Krustok A22==<br /> [[Ksh]] <br /> ==Katrin Kukk A22== <br /> <br /> [[Tcpdump]] - valmis ülevaatamiseks -- 22:17, 24 April 2011 (EEST) <br /> ==Rain Kõrgmaa A22== <br /> ==Siim Kängsepp A22==<br /> <br /> [[LVM]] - Valmis põhimõtteliselt<br /> <br /> ==Urmo Laaneots A21== <br /> ==Karel Laid A31==<br /> [[Puppet]] Valmis vist 01.05.2011<br /> <br /> ==Henrik Leinola A22==<br /> <br /> [[Manpremo]]<br /> <br /> ==Kaspar Leivo A41== <br /> ==Juhan Liiva A21==<br /> [[PS1]] valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Kaido Loonurm A41==<br /> [[Load_average]] - valmis ülevaatamiseks -- 12:17, 24 April 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Urmas Luuk A22== <br /> ==Andres Mill A22==<br /> Valmis referaat: [[chmod]]<br /> <br /> ==Janar Märjama A22== <br /> [[Zentyal]] - Valmis kontrollimiseks.<br /> <br /> ==Kairo Ostapenko A31== <br /> ==Kristjan Pajumaa A22== <br /> ==Ilja Peters 12==<br /> [[VMware_Server]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Veiko Pilt A31==<br /> [[Tarkvara_haldus_yum_baasil]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011&lt;br&gt;<br /> Seda teemat retsenseerib Andres Sumin A22 <br /> ==Jagnar Pindmaa A31== <br /> ==Priit Pobbul A22== <br /> ==Arina Püvi A21== <br /> ==Karet Rikko A21==<br /> [[NTFS vs Ext4]] valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Toomas Rohumets A21==<br /> Referaat: [[Adduser &amp; useradd]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Taavi Salumets A21==<br /> [[Logrotate]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011 <br /> ==Risto Siitan A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Partimage Partimage] -valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Oliver Soom A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Kaspar Steinberg A32== <br /> ==Andres Sumin A22== <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dpkg - Valmis ülevaatamiseks!<br /> <br /> Teemat retsenseerib: Allar Adoberg<br /> <br /> ==Meelis Suursalu A22== <br /> ==Meelis Tamm A21==<br /> [[Enos.itcollege.ee failidele ligipääs GNOME/KDE abil]] - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Ott Telga A31== <br /> ==Tavo Toomemägi A41== <br /> [[Wget]] ülevaatamiseks valmis 00:36, 03 April 2011 (EEST) <br /> ==Taavi Toppi A21==<br /> <br /> iptables<br /> Töö on hetkel koostamisel.<br /> <br /> ==Tarmo Trumm A21==<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Date Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Timo Trummer A32==<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hwclock - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Olle Tuur A22==<br /> Arvutiklassi Linux (valmimisel)<br /> <br /> ==Arto Vaas A32==<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenNode - valmis<br /> <br /> ==Andres Vaher A22== <br /> ==Jaan Vahtre A21==<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/BURG - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Kristjan Vaik A21== <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux_boot_protsess Linux buutimise protsess] <br /> ==Sten Vaisma A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Kristjan Vask A21== <br /> ==Vadim Vinogradin A21==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Heigo Võsujalg A21==<br /> [[Synaptic Package Manager]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Kristjan Väljako A21==<br /> [[Packetfence]] - Valmis ülevaatamiseks</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Inetd&diff=30469 2011-05-07T08:46:42Z

<p>Tmaripuu: /* Funktsioon */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> inetd on Unixi ja Unixilaadsete opareatsioonisüsteemide süsteemne protsess, mis haldab Interneti teenuseid.<br /> <br /> Esimest korda oli kasutusel BSD 4.3'l.<br /> <br /> Tihti kutsutakse seda teenust ka &quot;super-server&quot; protsessiks.<br /> <br /> == Funktsioon ==<br /> <br /> inetd paikneb süsteemis tavaliselt kaustas /usr/sbin/inetd. Teenus kuulab porte, mida kasutavad mitmed interneti teenused nagu FTP, POP3 ja telnet.<br /> <br /> Kui saabub TCP või UDP pakett kindla sihtpordi numbriga, siis inetd käivitab vajaliku teenuse, mis siis konkreetset ühendust haldama peaks.<br /> <br /> Mälu kasutus on sellise meetodi puhul efektiivsem, eriti nende teenuste puhul, mis ei koorma palju süsteemi. Põhjus on selles, et vastav teenus käivitub ainult siis, kui on vaja.<br /> <br /> == Käsud ==<br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> Tiit Maripuu AK22</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Inetd&diff=30468 2011-05-07T08:46:31Z

<p>Tmaripuu: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> inetd on Unixi ja Unixilaadsete opareatsioonisüsteemide süsteemne protsess, mis haldab Interneti teenuseid.<br /> <br /> Esimest korda oli kasutusel BSD 4.3'l.<br /> <br /> Tihti kutsutakse seda teenust ka &quot;super-server&quot; protsessiks.<br /> <br /> == Funktsioon ==<br /> <br /> Inetd paikneb süsteemis tavaliselt kaustas /usr/sbin/inetd. Teenus kuulab porte, mida kasutavad mitmed interneti teenused nagu FTP, POP3 ja telnet.<br /> <br /> Kui saabub TCP või UDP pakett kindla sihtpordi numbriga, siis inetd käivitab vajaliku teenuse, mis siis konkreetset ühendust haldama peaks.<br /> <br /> Mälu kasutus on sellise meetodi puhul efektiivsem, eriti nende teenuste puhul, mis ei koorma palju süsteemi. Põhjus on selles, et vastav teenus käivitub ainult siis, kui on vaja.<br /> <br /> <br /> == Käsud ==<br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> Tiit Maripuu AK22</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_kevad&diff=30467 2011-05-07T08:44:42Z

<p>Tmaripuu: /* Tiit Maripuu AK22 */</p> <hr /> <div>=Kaugõpe=<br /> ==Rene Albin AK31==<br /> [[nginx]] -Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Lembit Elmik AK21== <br /> ==Aleksei Issaikin AK21==<br /> [[Ubuntu Serveri Install]] - Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:FreeBSD_Packet_Filter_tulem%C3%BC%C3%BCriga FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]<br /> <br /> ==Andre Jõgi AK21== <br /> ==Pavel Kodotšigov AK22==<br /> <br /> [[FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]] - Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Htop htop]<br /> <br /> ==Ivo Kruusamäe AK21==<br /> <br /> [[Gzip]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Andres Kõrvemaa AK21==<br /> <br /> [[Dig]] - Valmis ülevaatamiseks 19:24, 17 Aprill 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Lauri Liibert AK21==<br /> ==Siim Kullerkupp AK21==<br /> [[Bonnie++]] Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Märt Lindre AK21==<br /> <br /> [[Linux saalealaa ehk swap]] [[User:Mlindre|Mlindre]] 15:27, 15 April 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Rasmus Linnamäe AK22==<br /> [[ Netcat]] Valmis ülevaatamiseks 22:40, 17 Aprill 2011 (EEST) <br /> ==Priit Lume AK31==<br /> <br /> [[Tshark]] ülevaatamiseks valmis 22:45, 17 April 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Tiit Maripuu AK22==<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Inetd<br /> <br /> ==Marko Megerild AK21== <br /> ==Artur Mölter AK22==<br /> [[Iozone]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Margus Nairis AK31==<br /> <br /> [[Wireshark]] Valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> ==Karel Niine AK22==<br /> [[PXE boot]] (Preboot Execution Environment)<br /> <br /> Retsesioon [[Talk:Dig]] --[[User:Kniine|Kniine]] 21:18, 4 May 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Ulvar Petmanson AK22==<br /> [[Signaalid ja kill]]<br /> <br /> ==Märten Rodes AK22==<br /> [[htop]] Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Tanel Štaub AK22== <br /> ==Alvar Teearu AK31==<br /> KVM tegemisel, valmib järgmise nädala jooksul<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/KVM]<br /> <br /> ==Aleksei Timošenko AK21==<br /> =Päevaõpe=<br /> <br /> ==Rasmus Aav A21==<br /> ==Pavel Abin 12==<br /> ==Allar Adoberg A22==<br /> [[VirtualBoxi võrgud]] - Hindamiseks valmis.<br /> <br /> ==Arvi Alamaa A21==<br /> [[apticron]] - valmis ülevaatamiseks 02.05.2011<br /> <br /> ==Ivar Ambos A22==<br /> [[Munin]] valmis ülevaatamiseks.<br /> <br /> ==Sergei Gorjunov A21==<br /> ==Merili Gutmann A31==<br /> [[Lsof]] on valmis ülevaatamiseks.<br /> -- 12:59, 1 May 2011 (EEST)<br /> <br /> Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode]<br /> <br /> ==Rene Haavre A32== <br /> [[Samurai_WTF]] <br /> ==Kristjan Kalder A22==<br /> ==Kadri Kalme A22==<br /> [[Fdisk]]<br /> <br /> ==Alfi Kannus A21==<br /> ==Oliver Kilk A21==<br /> [[Mkdir - Linux/Unix süsteemides]]<br /> <br /> ==Nikolai Klõga G11==<br /> ==Reio Kokla A31==<br /> [[Mkfs]]<br /> <br /> ==Vladimir Kolesnik A22==<br /> <br /> [[init]] - valmis<br /> <br /> ==Ivar Krustok A22==<br /> [[Ksh]] <br /> ==Katrin Kukk A22== <br /> <br /> [[Tcpdump]] - valmis ülevaatamiseks -- 22:17, 24 April 2011 (EEST) <br /> ==Rain Kõrgmaa A22== <br /> ==Siim Kängsepp A22==<br /> <br /> [[LVM]] - Valmis põhimõtteliselt<br /> <br /> ==Urmo Laaneots A21== <br /> ==Karel Laid A31==<br /> [[Puppet]] Valmis vist 01.05.2011<br /> <br /> ==Henrik Leinola A22==<br /> <br /> [[Manpremo]]<br /> <br /> ==Kaspar Leivo A41== <br /> ==Juhan Liiva A21==<br /> [[PS1]] valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Kaido Loonurm A41==<br /> [[Load_average]] - valmis ülevaatamiseks -- 12:17, 24 April 2011 (EEST)<br /> <br /> ==Urmas Luuk A22== <br /> ==Andres Mill A22==<br /> Valmis referaat: [[chmod]]<br /> <br /> ==Janar Märjama A22== <br /> [[Zentyal]] - Valmis kontrollimiseks.<br /> <br /> ==Kairo Ostapenko A31== <br /> ==Kristjan Pajumaa A22== <br /> ==Ilja Peters 12==<br /> [[VMware_Server]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Veiko Pilt A31==<br /> [[Tarkvara_haldus_yum_baasil]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011&lt;br&gt;<br /> Seda teemat retsenseerib Andres Sumin A22 <br /> ==Jagnar Pindmaa A31== <br /> ==Priit Pobbul A22== <br /> ==Arina Püvi A21== <br /> ==Karet Rikko A21==<br /> [[NTFS vs Ext4]] valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Toomas Rohumets A21==<br /> Referaat: [[Adduser &amp; useradd]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Taavi Salumets A21==<br /> [[Logrotate]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011 <br /> ==Risto Siitan A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Partimage Partimage] -valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Oliver Soom A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Kaspar Steinberg A32== <br /> ==Andres Sumin A22== <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dpkg - Valmis ülevaatamiseks!<br /> <br /> Teemat retsenseerib: Allar Adoberg<br /> <br /> ==Meelis Suursalu A22== <br /> ==Meelis Tamm A21==<br /> [[Enos.itcollege.ee failidele ligipääs GNOME/KDE abil]] - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Ott Telga A31== <br /> ==Tavo Toomemägi A41== <br /> [[Wget]] ülevaatamiseks valmis 00:36, 03 April 2011 (EEST) <br /> ==Taavi Toppi A21==<br /> <br /> iptables<br /> Töö on hetkel koostamisel.<br /> <br /> ==Tarmo Trumm A21==<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Date Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Timo Trummer A32==<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hwclock - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Olle Tuur A22==<br /> Arvutiklassi Linux (valmimisel)<br /> <br /> ==Arto Vaas A32==<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenNode - valmis<br /> <br /> ==Andres Vaher A22== <br /> ==Jaan Vahtre A21==<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/BURG - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Kristjan Vaik A21== <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux_boot_protsess Linux buutimise protsess] <br /> ==Sten Vaisma A22==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] - valmis ülevaatuseks<br /> <br /> ==Kristjan Vask A21== <br /> ==Vadim Vinogradin A21==<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Heigo Võsujalg A21==<br /> [[Synaptic Package Manager]] - Valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> ==Kristjan Väljako A21==<br /> [[Packetfence]] - Valmis ülevaatamiseks</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Inetd&diff=30466 2011-05-07T08:26:14Z

<p>Tmaripuu: Created page with &#039;== Sissejuhatus == Inetd on Unixi ja Unixilaadsete opareatsioonisüsteemide süsteemne protsess, mis haldab Interneti teenuseid. Esimest korda oli kasutusel BSD 4.3&#039;l. Tihti ku…&#039;</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> Inetd on Unixi ja Unixilaadsete opareatsioonisüsteemide süsteemne protsess, mis haldab Interneti teenuseid.<br /> <br /> Esimest korda oli kasutusel BSD 4.3'l.<br /> <br /> Tihti kutsutakse seda teenust ka &quot;super-server&quot; protsessiks.<br /> <br /> <br /> == Funktsioon ==<br /> <br /> Inetd paikneb süsteemis tavaliselt kaustas /usr/sbin/inetd. Teenus kuulab porte, mida kasutavad mitmed interneti teenused nagu FTP, POP3 ja telnet.<br /> <br /> Kui saabub TCP või UDP pakett kindla sihtpordi numbriga, siis inetd käivitab vajaliku teenuse, mis siis konkreetset ühendust haldama peaks.<br /> <br /> Mälu kasutus on sellise meetodi puhul efektiivsem, eriti nende teenuste puhul, mis ei koorma palju süsteemi. Põhjus on selles, et vastav teenus käivitub ainult siis, kui on vaja.<br /> <br /> <br /> == Käsud ==<br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> Tiit Maripuu AK22</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Osadmin_referaadi_teemad&diff=30462 2011-05-07T07:57:32Z

<p>Tmaripuu: /* Siin lehel on aine Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine teemad */</p> <hr /> <div>=Siin lehel on aine Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine teemad=<br /> <br /> Kui soovid antud teemat võtta, siis kliki punasel lingil ja pane kirja autorina oma nimi ja rühm loodavasse teemasse.<br /> <br /> <br /> Teemad, mis on kunagi võetud kuid vajavad uuendamist/ümbertöötamist<br /> <br /> Pange oma nimi ja aasta selle külge (enne kontrollige, et keegi pole seda teemat sellel semestril võtnud - vaata history lehte)<br /> <br /> [[nginx]] - http://nginx.net/<br /> <br /> [[UCK]] - edasijõudnule - https://help.ubuntu.com/community/LiveCDCustomization http://ubuntu.pingviin.org/natty_et.html http://www.webupd8.org/2010/01/easily-create-custom-ubuntu-live-cd.html<br /> <br /> [[inetd]]<br /> <br /> [[/etc/shadow]] - http://www.cyberciti.biz/faq/understanding-etcshadow-file/<br /> <br /> [[ps]] - algajale<br /> <br /> [[apt-key]]<br /> <br /> [[apt pinning]] - edasijõudnutele - https://help.ubuntu.com/community/PinningHowto<br /> <br /> [[mkfs]] - algajatele<br /> <br /> [[type]] - algajatele<br /> <br /> [[wget]] - algajatele<br /> <br /> [[curl]] - algajatele<br /> <br /> [[kill]] <br /> <br /> [[Linux/Unix protsessid]]<br /> <br /> [[Linux/Unix failiõigused]]<br /> <br /> [[mkdir - Linux/Unix süsteemides]]<br /> <br /> [[grub2]] - Vajab täiendamist<br /> <br /> [[iptables]]<br /> <br /> [[regulaaravaldised]]<br /> <br /> [[S4A]] - lühitutvustus - mis on ja milleks tehti<br /> <br /> [[Snort]] - lühitutvustus<br /> <br /> [[Linux saalealaa ehk swap]] - http://www.linuxjournal.com/article/10678<br /> <br /> [[Iozone]] - failisüsteemi jõudluse testimise programm<br /> <br /> [[Load average]] - http://www.linuxjournal.com/magazine/hack-and-linux-troubleshooting-part-i-high-load<br /> <br /> [[Partimage]]<br /> <br /> [[KVM]]<br /> <br /> [[Zsh]]<br /> <br /> [[echo]] - sobib algajale (NB: edasijõudnud seda teemat valida ei saa:)<br /> <br /> [[dig]]<br /> <br /> [[CUPS]]<br /> <br /> [[Port knocking]] - http://www.linuxjournal.com/magazine/implement-port-knocking-security-knockd?page=0,1<br /> <br /> Vabad teemad on punased, veel loomata artikklid.<br /> <br /> [[Signaalid ja kill]] - http://www.linuxjournal.com/article/10815?page=0,1<br /> <br /> [[netcat]]<br /> <br /> [[logrotate]]<br /> <br /> [[samurai WTF]]<br /> <br /> [[wireshark]] - http://www.wireshark.org/<br /> <br /> [[tshark]] - http://ubuntu-for-humans.blogspot.com/2009/12/dump-and-analyze-network-traffic-with.html ja http://www.wireshark.org/docs/man-pages/tshark.html<br /> <br /> [[manpremo]] - https://www.manpremo.org/redmine/projects/manpremo/wiki<br /> <br /> [[PS1]] - bash prompt http://www.cyberciti.biz/tips/howto-linux-unix-bash-shell-setup-prompt.html ja http://www.cyberciti.biz/faq/bash-shell-change-the-color-of-my-shell-prompt-under-linux-or-unix/<br /> <br /> [[packetfence]] - http://www.darknet.org.uk/2011/03/packetfence-free-open-source-network-access-control-nac-system/<br /> <br /> [[apticron]] - saadame administraatorile e-posti paigaldamata uuenduste nimekirjaga - http://www.cyberciti.biz/faq/apt-get-apticron-send-email-upgrades-available/<br /> <br /> [[zentyal]] - http://www.zentyal.org/<br /> <br /> [[date]] - Unix date korralduse kasutamisest - paras algajale<br /> <br /> [[hwclock]] - Linux korraldus - paras algajale<br /> <br /> [[bonnie++]]<br /> <br /> [[puppet]] - NB see teema pole algajale sobilik<br /> <br /> [[dpkg]] <br /> <br /> [[chmod]] <br /> <br /> [[OpenNode]]<br /> <br /> [[munin]]<br /> <br /> [[RPM Package Manager]] - Paketihaldussüsteem<br /> <br /> [[PAM]]<br /> <br /> [[sertifikaadid]] - mis asi see on? Kuidas teha? Mis vahenditega sisse vaadata<br /> <br /> [[Synaptic Package Manager]]<br /> <br /> [[enos.itcollege.ee failidele ligipääs GNOME/KDE abil]] - võtmesõnad on connect to server (GNOME) ja fish (KDE). Teema on kasutlik teistele tudengitele, et kodust saaks koduketastel olevaid faile kergelt muuta.<br /> <br /> <br /> [[BURG]] - alglaadur<br /> <br /> [[LVM]]<br /> <br /> <br /> [[tcpdump]]<br /> <br /> [[ksh]] - KornShell<br /> <br /> [[MINIX]] - referatiivne artikkel + erinevused linux süsteemidest - http://www.youtube.com/fosdemtalks#p/u/3/bx3KuE7UjGA NB algajale ei soovita selle teema valimist.<br /> <br /> [[adduser &amp; useradd]]<br /> <br /> [[E-posti_serveri_paigaldus]] - väike juhend, kuidas installeerida ja seadistada mailiserver Ubuntu näitel<br /> <br /> [[Linux boot protsess]]<br /> <br /> [[Debiani paki loomine]]- väike tutvustus, kuidas luua Debiani pakki.<br /> <br /> [[VMware Server]]<br /> <br /> [[NTFS vs Ext4]]<br /> <br /> Kui soovid luua oma teema, siis loo wiki artikkel, pane autori nimi algusesse kirja ja saada link õppejõule. Vajadusel saab teemat ümber nimetada.<br /> <br /> Iga referaadi lõpus märgi ära kategooria: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine. Vaata mõne valmis referaadi algtekstist.<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RRAS_serveri_paigaldamine_ja_haldamine_Windows_Server_operatsioonis%C3%BCsteemis&diff=30336 2011-05-06T11:12:00Z

<p>Tmaripuu: /* RRAS teenuse haldamine */</p> <hr /> <div>= Sissejuhatus =<br /> <br /> <br /> == RRAS serveriteenus ==<br /> <br /> <br /> Routing and Remote Access on Windowsi tarkvaraline marsruuter, mis pakub marsruutimise teenust kohtvõrgule ja üle Interneti, kasutades turvalist VPN ühendust. <br /> <br /> Seda marsruutimist kasutatakse erinevate võrguprotokollide jaoks ja üle VPN, ning võrguaadresside transleerimise (NAT) teenuste.<br /> <br /> RRAS teenus on olemas Windows Server versioonides 2000, 2003 ja 2008.<br /> <br /> RRAS võimaldab kasutajatel üle laivõrgu saada ligi kohtvõrgule selliselt, nagu nad oleks füüsiliselt sinna ühendatud.<br /> <br /> Remote Access ühendus võimaldab näiteks selliseid teenuseid nagu failide jagamine ja printimine.<br /> <br /> Selleks, et kasutada kohtvõrgu (näiteks oma tööandja arvutivõrgu) teenuseid, saavad need kasutajad töötada oma tavaliste<br /> Windowsi programmidega.<br /> <br /> Ühenduse kiirusest sõltub loomulikult töö sujuvus, mis ei saa kindlasti olla päris sama, mis füüsiliselt töökohal viibides aga RRAS teenuse poolt pakutav võimalus näiteks kaugtööd teha on siiski väga kasulik.<br /> <br /> RRAS teenus arvutivõrgus:<br /> <br /> [[File:Vpn_net_layout.jpg‎]]<br /> <br /> Allikas: <br /> http://www.youtube.com/watch?v=h-2ukRx-CLQ&amp;feature=related (pilti on töödeldud)<br /> <br /> == RRAS Teenuse paigaldamine ==<br /> <br /> Et paigaldada RRAS teenus Windows 2008 Server keskkonnas, tuleb teha järgmised sammud:<br /> <br /> 1) Windows Server 2008 masina s valida: Start/Administrative Tools/Server Manager.<br /> 2) &quot;Roles Summary&quot; all klikata &quot;Add roles&quot;<br /> 3) Klikata &quot;Next&quot;<br /> 4) Valida soovitav RRAS rolli teenus ja klikata &quot;Next&quot;<br /> 5) Klikata &quot;Install&quot;. Kui avaneb aken &quot;Installation Results&quot; vajutada &quot;Close&quot;<br /> <br /> Et konfigureerida ja panna käima RRAS teenus, tuleb &quot;Administrative Tools&quot; menüüst valida <br /> &quot;Routing and Remote Access&quot;.<br /> <br /> Vaikimisi on kohalik arvuti juba serverina ära toodud. <br /> <br /> '''Tee järgmised sammud:'''<br /> <br /> 1) Parem hiireklõps serveril, siis vajuta &quot;Configure and Enable Routing and Remote Access&quot;<br /> <br /> See alustab RRAS installeerimise wizardi : &quot;Routing and Remote Access Server Setup Wizard&quot;<br /> <br /> 2) Vajuta &quot;Next&quot;. Vajuta &quot;Custom configuration&quot; ja siis &quot;Next&quot;.<br /> <br /> 3) Vali kõik teenused peale &quot;NAT&quot;, siis vali &quot;Next&quot; ja vajuta &quot;Finish&quot;<br /> <br /> 4) Vajuta &quot;OK&quot;, vajuta &quot;Start service&quot; ja siis vajuta &quot;Finish&quot;<br /> <br /> <br /> [[File:RRAS_srv_manager.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://fabien-lange.blogspot.com/2010/07/setup-lab-virtual-networks.html<br /> <br /> === Installeerimisprotsess vahendiga &quot;Routing and Remote Access Server Setup Wizard&quot; ===<br /> <br /> Installeerimisprotsess võib olla selline, et konfiguratsioon luuakse automaatselt, või siis tehakse see ära käsitsi.<br /> <br /> '''Põhimõtteliselt pakub wizard viite valikut:'''<br /> <br /> [[File:RRAS_Setup_Wizard.JPG]]<br /> <br /> Allikas: Microsoft Technet<br /> <br /> <br /> 1) Remote access (dial-up or VPN): See paneb püsti serveri, et lubada sissetulevaid remote access ühendusi, kas siis dial-up'i või VPN kaudu.<br /> <br /> 2) Network address translation (NAT): See variant paneb püsti serveri, et pakkuda NAT teenust klientidele privaatses võrgus, selleks et saada ligi Internetile.<br /> <br /> 3) Virtual private network (VPN) access and NAT: See paneb püsti serveri, et lubada Internetist sissetulevaid VPN ühendusi ja aadresside transleerimisega (NAT) kaitstud ühendusi kohtvõrgust Interneti suunal<br /> <br /> 4) Secure connection between two private networks: Pane tööle serveri &quot;demand - dial&quot; või pidevühenduse erinevate võrkude vahele, milles antud server käitub ruuterina.<br /> <br /> 5) Custom configuration: Võimaldab konfigureerida teenuseid RRAS'iga kasutamiseks käsitsi. Need on siis NAT, LAN Routing ja VPN.<br /> <br /> Tasub tähele panna, et juhul kui Windows Firewall - tulemüüri teenus on käivitatud, siis RRAS teenust ei saa käivitada.<br /> Juhul, kui on soov kindlasti RRAS teenust käivitada, tuleb avada Windowsi teenuste konsool &quot;Services&quot; ja sealt seisata Windows Firewall ning panna teenus Disabled olekusse, et see enam alglaadimisel ei käivituks.<br /> <br /> Peale seda tuleks taaskäivitada RRAS installeerimise wizard.<br /> <br /> == RRAS teenuse haldamine ==<br /> <br /> RRAS konfigureerimine toimub täpselt samast kohast, kust käivitati teenuse installeerimine.<br /> <br /> Selleks on tsentraalne haldusvahend &quot;Server Manager&quot;<br /> <br /> [[File:Rras_configure_srv_manager.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://geekyprojects.com/networking/how-to-setup-a-vpn-server-in-windows-server-2008-r2/<br /> <br /> Server Managerist on RRAS sektsiooni all näha järgmised menüüpunktid:<br /> <br /> '''Network interfaces'''<br /> <br /> '''Remote access logging and policies'''<br /> <br /> '''IPv4 ja IPv6''' - Need omakorda jagunevad alammenüüdeks ja sõltuvalt RRAS installeerimisel valitud profiilist kuvatakse menüüs valikuid: '''General''', '''Static Routes''', '''RIP''' (Routing Information Protocol), '''IGMP''' (Internet Group Management Protocol), '''NAT''' (Network Address Translation)<br /> <br /> [[File:Rras_options_srv_managerjpg.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://fabien-lange.blogspot.com/2010/07/setup-lab-virtual-networks.html<br /> <br /> === Network interfaces ===<br /> <br /> <br /> === Remote access logging and policies ===<br /> <br /> &quot;Network Policy Server&quot; teenust tuleb kasutada, et luua ja hallata remota access policy't<br /> reaalselt kasutajate juurdepääs luua läbi kaugvõrgu.<br /> <br /> Selleks tee järgmised sammud:<br /> <br /> 1) &quot;Remote Access Logging &amp; Policies&quot; peal tee parem klõps ja vajuta &quot;Launch NPS&quot;<br /> <br /> 2) Tee klõps &quot;Network Policies&quot; peal.<br /> <br /> 3) Tee topeltklikk &quot;Connections to Microsoft Routing and Remote Access server&quot; peal.<br /> <br /> 4) &quot;Overview&quot; menüüs &quot;Access Permission&quot; alla vajuta &quot;Grant Acces&quot; ja vajuta OK<br /> <br /> === IPv4 General ===<br /> <br /> Kõik konfigureeritud võrguliidesed on näidatud &quot;General&quot; valiku all, koos oma tüübiga, määratud IP aadressiga, staatuse- ja seda läbiva võrguliikluse hulgaga.<br /> <br /> Siit saab lisada liideseid, kui teha parem hiireklõps &quot;General&quot; menüül ja vajutada seejärel &quot;New Interface&quot;<br /> <br /> === IPv4 Static Routes ===<br /> <br /> Menüüpunkt sisaldab käsitsi konfigureeritud võrgumarsruute.<br /> <br /> Käsitsi tavaliselt konfigureeritakse server to server ühendusi või kindlaid võrguseadmeid.<br /> <br /> === IPv4 RIP ===<br /> <br /> Sellest liidesest saab hallata Routing Information Protocol - marsruutimise tabelit.<br /> <br /> === IPv4 IGMP ===<br /> <br /> Selles liides on näha võrguliideste loetelu, mis hetkel kuulavad IGMP teateid hetkel seadistatud alamvõrgust<br /> <br /> Siia võib lisada juurde võrguliideseid ja &quot;Properties&quot; lehel muuta IGMP logimise detailsust.<br /> <br /> === IPv4 NAT ===<br /> <br /> NAT menüüpunktil klikkides avanevad Server Manageris paremal paneelil loetelud hallatavate sisemiste ja välimiste liideste<br /> osas.<br /> <br /> Nendel klikates avanevad eraldi aknas valikud interface tüübi ja tulemüüri seadete jaoks.<br /> <br /> == Kasutatud materjalid ==<br /> <br /> http://fabien-lange.blogspot.com/2010/07/setup-lab-virtual-networks.html<br /> <br /> http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc730711(WS.10).aspx<br /> <br /> http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc754634(WS.10).aspx<br /> <br /> http://www.itechtalk.com/thread1695.html<br /> <br /> http://www.tech-faq.com/routing-and-remote-access-service.html<br /> <br /> http://www.youtube.com/watch?v=wpt2z3LA0dQ<br /> <br /> http://www.microsoft.com/downloads/en/details.aspx?FamilyID=f41878de-2ee7-4718-8499-2ef336db3df5<br /> <br /> http://shannonbray.wordpress.com/2010/05/25/configuring-rras-for-windows-server-2008-r2/<br /> <br /> http://geekyprojects.com/networking/how-to-setup-a-vpn-server-in-windows-server-2008-r2/<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Tiit Maripuu <br /> AK22</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Rras_configure_srv_manager.jpg&diff=30335 2011-05-06T11:11:00Z

<p>Tmaripuu: uploaded a new version of &quot;File:Rras configure srv manager.jpg&quot;</p> <hr /> <div></div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RRAS_serveri_paigaldamine_ja_haldamine_Windows_Server_operatsioonis%C3%BCsteemis&diff=30334 2011-05-06T11:05:50Z

<p>Tmaripuu: /* Kasutatud materjalid */</p> <hr /> <div>= Sissejuhatus =<br /> <br /> <br /> == RRAS serveriteenus ==<br /> <br /> <br /> Routing and Remote Access on Windowsi tarkvaraline marsruuter, mis pakub marsruutimise teenust kohtvõrgule ja üle Interneti, kasutades turvalist VPN ühendust. <br /> <br /> Seda marsruutimist kasutatakse erinevate võrguprotokollide jaoks ja üle VPN, ning võrguaadresside transleerimise (NAT) teenuste.<br /> <br /> RRAS teenus on olemas Windows Server versioonides 2000, 2003 ja 2008.<br /> <br /> RRAS võimaldab kasutajatel üle laivõrgu saada ligi kohtvõrgule selliselt, nagu nad oleks füüsiliselt sinna ühendatud.<br /> <br /> Remote Access ühendus võimaldab näiteks selliseid teenuseid nagu failide jagamine ja printimine.<br /> <br /> Selleks, et kasutada kohtvõrgu (näiteks oma tööandja arvutivõrgu) teenuseid, saavad need kasutajad töötada oma tavaliste<br /> Windowsi programmidega.<br /> <br /> Ühenduse kiirusest sõltub loomulikult töö sujuvus, mis ei saa kindlasti olla päris sama, mis füüsiliselt töökohal viibides aga RRAS teenuse poolt pakutav võimalus näiteks kaugtööd teha on siiski väga kasulik.<br /> <br /> RRAS teenus arvutivõrgus:<br /> <br /> [[File:Vpn_net_layout.jpg‎]]<br /> <br /> Allikas: <br /> http://www.youtube.com/watch?v=h-2ukRx-CLQ&amp;feature=related (pilti on töödeldud)<br /> <br /> == RRAS Teenuse paigaldamine ==<br /> <br /> Et paigaldada RRAS teenus Windows 2008 Server keskkonnas, tuleb teha järgmised sammud:<br /> <br /> 1) Windows Server 2008 masina s valida: Start/Administrative Tools/Server Manager.<br /> 2) &quot;Roles Summary&quot; all klikata &quot;Add roles&quot;<br /> 3) Klikata &quot;Next&quot;<br /> 4) Valida soovitav RRAS rolli teenus ja klikata &quot;Next&quot;<br /> 5) Klikata &quot;Install&quot;. Kui avaneb aken &quot;Installation Results&quot; vajutada &quot;Close&quot;<br /> <br /> Et konfigureerida ja panna käima RRAS teenus, tuleb &quot;Administrative Tools&quot; menüüst valida <br /> &quot;Routing and Remote Access&quot;.<br /> <br /> Vaikimisi on kohalik arvuti juba serverina ära toodud. <br /> <br /> '''Tee järgmised sammud:'''<br /> <br /> 1) Parem hiireklõps serveril, siis vajuta &quot;Configure and Enable Routing and Remote Access&quot;<br /> <br /> See alustab RRAS installeerimise wizardi : &quot;Routing and Remote Access Server Setup Wizard&quot;<br /> <br /> 2) Vajuta &quot;Next&quot;. Vajuta &quot;Custom configuration&quot; ja siis &quot;Next&quot;.<br /> <br /> 3) Vali kõik teenused peale &quot;NAT&quot;, siis vali &quot;Next&quot; ja vajuta &quot;Finish&quot;<br /> <br /> 4) Vajuta &quot;OK&quot;, vajuta &quot;Start service&quot; ja siis vajuta &quot;Finish&quot;<br /> <br /> <br /> [[File:RRAS_srv_manager.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://fabien-lange.blogspot.com/2010/07/setup-lab-virtual-networks.html<br /> <br /> === Installeerimisprotsess vahendiga &quot;Routing and Remote Access Server Setup Wizard&quot; ===<br /> <br /> Installeerimisprotsess võib olla selline, et konfiguratsioon luuakse automaatselt, või siis tehakse see ära käsitsi.<br /> <br /> '''Põhimõtteliselt pakub wizard viite valikut:'''<br /> <br /> [[File:RRAS_Setup_Wizard.JPG]]<br /> <br /> Allikas: Microsoft Technet<br /> <br /> <br /> 1) Remote access (dial-up or VPN): See paneb püsti serveri, et lubada sissetulevaid remote access ühendusi, kas siis dial-up'i või VPN kaudu.<br /> <br /> 2) Network address translation (NAT): See variant paneb püsti serveri, et pakkuda NAT teenust klientidele privaatses võrgus, selleks et saada ligi Internetile.<br /> <br /> 3) Virtual private network (VPN) access and NAT: See paneb püsti serveri, et lubada Internetist sissetulevaid VPN ühendusi ja aadresside transleerimisega (NAT) kaitstud ühendusi kohtvõrgust Interneti suunal<br /> <br /> 4) Secure connection between two private networks: Pane tööle serveri &quot;demand - dial&quot; või pidevühenduse erinevate võrkude vahele, milles antud server käitub ruuterina.<br /> <br /> 5) Custom configuration: Võimaldab konfigureerida teenuseid RRAS'iga kasutamiseks käsitsi. Need on siis NAT, LAN Routing ja VPN.<br /> <br /> Tasub tähele panna, et juhul kui Windows Firewall - tulemüüri teenus on käivitatud, siis RRAS teenust ei saa käivitada.<br /> Juhul, kui on soov kindlasti RRAS teenust käivitada, tuleb avada Windowsi teenuste konsool &quot;Services&quot; ja sealt seisata Windows Firewall ning panna teenus Disabled olekusse, et see enam alglaadimisel ei käivituks.<br /> <br /> Peale seda tuleks taaskäivitada RRAS installeerimise wizard.<br /> <br /> == RRAS teenuse haldamine ==<br /> <br /> RRAS konfigureerimine toimub täpselt samast kohast, kust käivitati teenuse installeerimine.<br /> <br /> Selleks on tsentraalne haldusvahend &quot;Server Manager&quot;<br /> <br /> [[File:Rras_configure_srv_manager.jpg]]<br /> <br /> Server Managerist on RRAS sektsiooni all näha järgmised menüüpunktid:<br /> <br /> '''Network interfaces'''<br /> <br /> '''Remote access logging and policies'''<br /> <br /> '''IPv4 ja IPv6''' - Need omakorda jagunevad alammenüüdeks ja sõltuvalt RRAS installeerimisel valitud profiilist kuvatakse menüüs valikuid: '''General''', '''Static Routes''', '''RIP''' (Routing Information Protocol), '''IGMP''' (Internet Group Management Protocol), '''NAT''' (Network Address Translation)<br /> <br /> [[File:Rras_options_srv_managerjpg.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://fabien-lange.blogspot.com/2010/07/setup-lab-virtual-networks.html<br /> <br /> === Network interfaces ===<br /> <br /> <br /> === Remote access logging and policies ===<br /> <br /> &quot;Network Policy Server&quot; teenust tuleb kasutada, et luua ja hallata remota access policy't<br /> reaalselt kasutajate juurdepääs luua läbi kaugvõrgu.<br /> <br /> Selleks tee järgmised sammud:<br /> <br /> 1) &quot;Remote Access Logging &amp; Policies&quot; peal tee parem klõps ja vajuta &quot;Launch NPS&quot;<br /> <br /> 2) Tee klõps &quot;Network Policies&quot; peal.<br /> <br /> 3) Tee topeltklikk &quot;Connections to Microsoft Routing and Remote Access server&quot; peal.<br /> <br /> 4) &quot;Overview&quot; menüüs &quot;Access Permission&quot; alla vajuta &quot;Grant Acces&quot; ja vajuta OK<br /> <br /> === IPv4 General ===<br /> <br /> Kõik konfigureeritud võrguliidesed on näidatud &quot;General&quot; valiku all, koos oma tüübiga, määratud IP aadressiga, staatuse- ja seda läbiva võrguliikluse hulgaga.<br /> <br /> Siit saab lisada liideseid, kui teha parem hiireklõps &quot;General&quot; menüül ja vajutada seejärel &quot;New Interface&quot;<br /> <br /> === IPv4 Static Routes ===<br /> <br /> Menüüpunkt sisaldab käsitsi konfigureeritud võrgumarsruute.<br /> <br /> Käsitsi tavaliselt konfigureeritakse server to server ühendusi või kindlaid võrguseadmeid.<br /> <br /> === IPv4 RIP ===<br /> <br /> Sellest liidesest saab hallata Routing Information Protocol - marsruutimise tabelit.<br /> <br /> === IPv4 IGMP ===<br /> <br /> Selles liides on näha võrguliideste loetelu, mis hetkel kuulavad IGMP teateid hetkel seadistatud alamvõrgust<br /> <br /> Siia võib lisada juurde võrguliideseid ja &quot;Properties&quot; lehel muuta IGMP logimise detailsust.<br /> <br /> === IPv4 NAT ===<br /> <br /> NAT menüüpunktil klikkides avanevad Server Manageris paremal paneelil loetelud hallatavate sisemiste ja välimiste liideste<br /> osas.<br /> <br /> Nendel klikates avanevad eraldi aknas valikud interface tüübi ja tulemüüri seadete jaoks.<br /> <br /> == Kasutatud materjalid ==<br /> <br /> http://fabien-lange.blogspot.com/2010/07/setup-lab-virtual-networks.html<br /> <br /> http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc730711(WS.10).aspx<br /> <br /> http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc754634(WS.10).aspx<br /> <br /> http://www.itechtalk.com/thread1695.html<br /> <br /> http://www.tech-faq.com/routing-and-remote-access-service.html<br /> <br /> http://www.youtube.com/watch?v=wpt2z3LA0dQ<br /> <br /> http://www.microsoft.com/downloads/en/details.aspx?FamilyID=f41878de-2ee7-4718-8499-2ef336db3df5<br /> <br /> http://shannonbray.wordpress.com/2010/05/25/configuring-rras-for-windows-server-2008-r2/<br /> <br /> http://geekyprojects.com/networking/how-to-setup-a-vpn-server-in-windows-server-2008-r2/<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Tiit Maripuu <br /> AK22</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RRAS_serveri_paigaldamine_ja_haldamine_Windows_Server_operatsioonis%C3%BCsteemis&diff=30333 2011-05-06T11:03:55Z

<p>Tmaripuu: /* IPv4 General */</p> <hr /> <div>= Sissejuhatus =<br /> <br /> <br /> == RRAS serveriteenus ==<br /> <br /> <br /> Routing and Remote Access on Windowsi tarkvaraline marsruuter, mis pakub marsruutimise teenust kohtvõrgule ja üle Interneti, kasutades turvalist VPN ühendust. <br /> <br /> Seda marsruutimist kasutatakse erinevate võrguprotokollide jaoks ja üle VPN, ning võrguaadresside transleerimise (NAT) teenuste.<br /> <br /> RRAS teenus on olemas Windows Server versioonides 2000, 2003 ja 2008.<br /> <br /> RRAS võimaldab kasutajatel üle laivõrgu saada ligi kohtvõrgule selliselt, nagu nad oleks füüsiliselt sinna ühendatud.<br /> <br /> Remote Access ühendus võimaldab näiteks selliseid teenuseid nagu failide jagamine ja printimine.<br /> <br /> Selleks, et kasutada kohtvõrgu (näiteks oma tööandja arvutivõrgu) teenuseid, saavad need kasutajad töötada oma tavaliste<br /> Windowsi programmidega.<br /> <br /> Ühenduse kiirusest sõltub loomulikult töö sujuvus, mis ei saa kindlasti olla päris sama, mis füüsiliselt töökohal viibides aga RRAS teenuse poolt pakutav võimalus näiteks kaugtööd teha on siiski väga kasulik.<br /> <br /> RRAS teenus arvutivõrgus:<br /> <br /> [[File:Vpn_net_layout.jpg‎]]<br /> <br /> Allikas: <br /> http://www.youtube.com/watch?v=h-2ukRx-CLQ&amp;feature=related (pilti on töödeldud)<br /> <br /> == RRAS Teenuse paigaldamine ==<br /> <br /> Et paigaldada RRAS teenus Windows 2008 Server keskkonnas, tuleb teha järgmised sammud:<br /> <br /> 1) Windows Server 2008 masina s valida: Start/Administrative Tools/Server Manager.<br /> 2) &quot;Roles Summary&quot; all klikata &quot;Add roles&quot;<br /> 3) Klikata &quot;Next&quot;<br /> 4) Valida soovitav RRAS rolli teenus ja klikata &quot;Next&quot;<br /> 5) Klikata &quot;Install&quot;. Kui avaneb aken &quot;Installation Results&quot; vajutada &quot;Close&quot;<br /> <br /> Et konfigureerida ja panna käima RRAS teenus, tuleb &quot;Administrative Tools&quot; menüüst valida <br /> &quot;Routing and Remote Access&quot;.<br /> <br /> Vaikimisi on kohalik arvuti juba serverina ära toodud. <br /> <br /> '''Tee järgmised sammud:'''<br /> <br /> 1) Parem hiireklõps serveril, siis vajuta &quot;Configure and Enable Routing and Remote Access&quot;<br /> <br /> See alustab RRAS installeerimise wizardi : &quot;Routing and Remote Access Server Setup Wizard&quot;<br /> <br /> 2) Vajuta &quot;Next&quot;. Vajuta &quot;Custom configuration&quot; ja siis &quot;Next&quot;.<br /> <br /> 3) Vali kõik teenused peale &quot;NAT&quot;, siis vali &quot;Next&quot; ja vajuta &quot;Finish&quot;<br /> <br /> 4) Vajuta &quot;OK&quot;, vajuta &quot;Start service&quot; ja siis vajuta &quot;Finish&quot;<br /> <br /> <br /> [[File:RRAS_srv_manager.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://fabien-lange.blogspot.com/2010/07/setup-lab-virtual-networks.html<br /> <br /> === Installeerimisprotsess vahendiga &quot;Routing and Remote Access Server Setup Wizard&quot; ===<br /> <br /> Installeerimisprotsess võib olla selline, et konfiguratsioon luuakse automaatselt, või siis tehakse see ära käsitsi.<br /> <br /> '''Põhimõtteliselt pakub wizard viite valikut:'''<br /> <br /> [[File:RRAS_Setup_Wizard.JPG]]<br /> <br /> Allikas: Microsoft Technet<br /> <br /> <br /> 1) Remote access (dial-up or VPN): See paneb püsti serveri, et lubada sissetulevaid remote access ühendusi, kas siis dial-up'i või VPN kaudu.<br /> <br /> 2) Network address translation (NAT): See variant paneb püsti serveri, et pakkuda NAT teenust klientidele privaatses võrgus, selleks et saada ligi Internetile.<br /> <br /> 3) Virtual private network (VPN) access and NAT: See paneb püsti serveri, et lubada Internetist sissetulevaid VPN ühendusi ja aadresside transleerimisega (NAT) kaitstud ühendusi kohtvõrgust Interneti suunal<br /> <br /> 4) Secure connection between two private networks: Pane tööle serveri &quot;demand - dial&quot; või pidevühenduse erinevate võrkude vahele, milles antud server käitub ruuterina.<br /> <br /> 5) Custom configuration: Võimaldab konfigureerida teenuseid RRAS'iga kasutamiseks käsitsi. Need on siis NAT, LAN Routing ja VPN.<br /> <br /> Tasub tähele panna, et juhul kui Windows Firewall - tulemüüri teenus on käivitatud, siis RRAS teenust ei saa käivitada.<br /> Juhul, kui on soov kindlasti RRAS teenust käivitada, tuleb avada Windowsi teenuste konsool &quot;Services&quot; ja sealt seisata Windows Firewall ning panna teenus Disabled olekusse, et see enam alglaadimisel ei käivituks.<br /> <br /> Peale seda tuleks taaskäivitada RRAS installeerimise wizard.<br /> <br /> == RRAS teenuse haldamine ==<br /> <br /> RRAS konfigureerimine toimub täpselt samast kohast, kust käivitati teenuse installeerimine.<br /> <br /> Selleks on tsentraalne haldusvahend &quot;Server Manager&quot;<br /> <br /> [[File:Rras_configure_srv_manager.jpg]]<br /> <br /> Server Managerist on RRAS sektsiooni all näha järgmised menüüpunktid:<br /> <br /> '''Network interfaces'''<br /> <br /> '''Remote access logging and policies'''<br /> <br /> '''IPv4 ja IPv6''' - Need omakorda jagunevad alammenüüdeks ja sõltuvalt RRAS installeerimisel valitud profiilist kuvatakse menüüs valikuid: '''General''', '''Static Routes''', '''RIP''' (Routing Information Protocol), '''IGMP''' (Internet Group Management Protocol), '''NAT''' (Network Address Translation)<br /> <br /> [[File:Rras_options_srv_managerjpg.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://fabien-lange.blogspot.com/2010/07/setup-lab-virtual-networks.html<br /> <br /> === Network interfaces ===<br /> <br /> <br /> === Remote access logging and policies ===<br /> <br /> &quot;Network Policy Server&quot; teenust tuleb kasutada, et luua ja hallata remota access policy't<br /> reaalselt kasutajate juurdepääs luua läbi kaugvõrgu.<br /> <br /> Selleks tee järgmised sammud:<br /> <br /> 1) &quot;Remote Access Logging &amp; Policies&quot; peal tee parem klõps ja vajuta &quot;Launch NPS&quot;<br /> <br /> 2) Tee klõps &quot;Network Policies&quot; peal.<br /> <br /> 3) Tee topeltklikk &quot;Connections to Microsoft Routing and Remote Access server&quot; peal.<br /> <br /> 4) &quot;Overview&quot; menüüs &quot;Access Permission&quot; alla vajuta &quot;Grant Acces&quot; ja vajuta OK<br /> <br /> === IPv4 General ===<br /> <br /> Kõik konfigureeritud võrguliidesed on näidatud &quot;General&quot; valiku all, koos oma tüübiga, määratud IP aadressiga, staatuse- ja seda läbiva võrguliikluse hulgaga.<br /> <br /> Siit saab lisada liideseid, kui teha parem hiireklõps &quot;General&quot; menüül ja vajutada seejärel &quot;New Interface&quot;<br /> <br /> === IPv4 Static Routes ===<br /> <br /> Menüüpunkt sisaldab käsitsi konfigureeritud võrgumarsruute.<br /> <br /> Käsitsi tavaliselt konfigureeritakse server to server ühendusi või kindlaid võrguseadmeid.<br /> <br /> === IPv4 RIP ===<br /> <br /> Sellest liidesest saab hallata Routing Information Protocol - marsruutimise tabelit.<br /> <br /> === IPv4 IGMP ===<br /> <br /> Selles liides on näha võrguliideste loetelu, mis hetkel kuulavad IGMP teateid hetkel seadistatud alamvõrgust<br /> <br /> Siia võib lisada juurde võrguliideseid ja &quot;Properties&quot; lehel muuta IGMP logimise detailsust.<br /> <br /> === IPv4 NAT ===<br /> <br /> NAT menüüpunktil klikkides avanevad Server Manageris paremal paneelil loetelud hallatavate sisemiste ja välimiste liideste<br /> osas.<br /> <br /> Nendel klikates avanevad eraldi aknas valikud interface tüübi ja tulemüüri seadete jaoks.<br /> <br /> == Kasutatud materjalid ==<br /> <br /> http://fabien-lange.blogspot.com/2010/07/setup-lab-virtual-networks.html<br /> <br /> http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc730711(WS.10).aspx<br /> <br /> http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc754634(WS.10).aspx<br /> <br /> http://www.itechtalk.com/thread1695.html<br /> <br /> http://www.tech-faq.com/routing-and-remote-access-service.html<br /> <br /> http://www.youtube.com/watch?v=wpt2z3LA0dQ<br /> <br /> http://www.microsoft.com/downloads/en/details.aspx?FamilyID=f41878de-2ee7-4718-8499-2ef336db3df5<br /> <br /> http://shannonbray.wordpress.com/2010/05/25/configuring-rras-for-windows-server-2008-r2/<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Tiit Maripuu <br /> AK22</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RRAS_serveri_paigaldamine_ja_haldamine_Windows_Server_operatsioonis%C3%BCsteemis&diff=30332 2011-05-06T11:00:06Z

<p>Tmaripuu: /* IPv4 IGMP */</p> <hr /> <div>= Sissejuhatus =<br /> <br /> <br /> == RRAS serveriteenus ==<br /> <br /> <br /> Routing and Remote Access on Windowsi tarkvaraline marsruuter, mis pakub marsruutimise teenust kohtvõrgule ja üle Interneti, kasutades turvalist VPN ühendust. <br /> <br /> Seda marsruutimist kasutatakse erinevate võrguprotokollide jaoks ja üle VPN, ning võrguaadresside transleerimise (NAT) teenuste.<br /> <br /> RRAS teenus on olemas Windows Server versioonides 2000, 2003 ja 2008.<br /> <br /> RRAS võimaldab kasutajatel üle laivõrgu saada ligi kohtvõrgule selliselt, nagu nad oleks füüsiliselt sinna ühendatud.<br /> <br /> Remote Access ühendus võimaldab näiteks selliseid teenuseid nagu failide jagamine ja printimine.<br /> <br /> Selleks, et kasutada kohtvõrgu (näiteks oma tööandja arvutivõrgu) teenuseid, saavad need kasutajad töötada oma tavaliste<br /> Windowsi programmidega.<br /> <br /> Ühenduse kiirusest sõltub loomulikult töö sujuvus, mis ei saa kindlasti olla päris sama, mis füüsiliselt töökohal viibides aga RRAS teenuse poolt pakutav võimalus näiteks kaugtööd teha on siiski väga kasulik.<br /> <br /> RRAS teenus arvutivõrgus:<br /> <br /> [[File:Vpn_net_layout.jpg‎]]<br /> <br /> Allikas: <br /> http://www.youtube.com/watch?v=h-2ukRx-CLQ&amp;feature=related (pilti on töödeldud)<br /> <br /> == RRAS Teenuse paigaldamine ==<br /> <br /> Et paigaldada RRAS teenus Windows 2008 Server keskkonnas, tuleb teha järgmised sammud:<br /> <br /> 1) Windows Server 2008 masina s valida: Start/Administrative Tools/Server Manager.<br /> 2) &quot;Roles Summary&quot; all klikata &quot;Add roles&quot;<br /> 3) Klikata &quot;Next&quot;<br /> 4) Valida soovitav RRAS rolli teenus ja klikata &quot;Next&quot;<br /> 5) Klikata &quot;Install&quot;. Kui avaneb aken &quot;Installation Results&quot; vajutada &quot;Close&quot;<br /> <br /> Et konfigureerida ja panna käima RRAS teenus, tuleb &quot;Administrative Tools&quot; menüüst valida <br /> &quot;Routing and Remote Access&quot;.<br /> <br /> Vaikimisi on kohalik arvuti juba serverina ära toodud. <br /> <br /> '''Tee järgmised sammud:'''<br /> <br /> 1) Parem hiireklõps serveril, siis vajuta &quot;Configure and Enable Routing and Remote Access&quot;<br /> <br /> See alustab RRAS installeerimise wizardi : &quot;Routing and Remote Access Server Setup Wizard&quot;<br /> <br /> 2) Vajuta &quot;Next&quot;. Vajuta &quot;Custom configuration&quot; ja siis &quot;Next&quot;.<br /> <br /> 3) Vali kõik teenused peale &quot;NAT&quot;, siis vali &quot;Next&quot; ja vajuta &quot;Finish&quot;<br /> <br /> 4) Vajuta &quot;OK&quot;, vajuta &quot;Start service&quot; ja siis vajuta &quot;Finish&quot;<br /> <br /> <br /> [[File:RRAS_srv_manager.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://fabien-lange.blogspot.com/2010/07/setup-lab-virtual-networks.html<br /> <br /> === Installeerimisprotsess vahendiga &quot;Routing and Remote Access Server Setup Wizard&quot; ===<br /> <br /> Installeerimisprotsess võib olla selline, et konfiguratsioon luuakse automaatselt, või siis tehakse see ära käsitsi.<br /> <br /> '''Põhimõtteliselt pakub wizard viite valikut:'''<br /> <br /> [[File:RRAS_Setup_Wizard.JPG]]<br /> <br /> Allikas: Microsoft Technet<br /> <br /> <br /> 1) Remote access (dial-up or VPN): See paneb püsti serveri, et lubada sissetulevaid remote access ühendusi, kas siis dial-up'i või VPN kaudu.<br /> <br /> 2) Network address translation (NAT): See variant paneb püsti serveri, et pakkuda NAT teenust klientidele privaatses võrgus, selleks et saada ligi Internetile.<br /> <br /> 3) Virtual private network (VPN) access and NAT: See paneb püsti serveri, et lubada Internetist sissetulevaid VPN ühendusi ja aadresside transleerimisega (NAT) kaitstud ühendusi kohtvõrgust Interneti suunal<br /> <br /> 4) Secure connection between two private networks: Pane tööle serveri &quot;demand - dial&quot; või pidevühenduse erinevate võrkude vahele, milles antud server käitub ruuterina.<br /> <br /> 5) Custom configuration: Võimaldab konfigureerida teenuseid RRAS'iga kasutamiseks käsitsi. Need on siis NAT, LAN Routing ja VPN.<br /> <br /> Tasub tähele panna, et juhul kui Windows Firewall - tulemüüri teenus on käivitatud, siis RRAS teenust ei saa käivitada.<br /> Juhul, kui on soov kindlasti RRAS teenust käivitada, tuleb avada Windowsi teenuste konsool &quot;Services&quot; ja sealt seisata Windows Firewall ning panna teenus Disabled olekusse, et see enam alglaadimisel ei käivituks.<br /> <br /> Peale seda tuleks taaskäivitada RRAS installeerimise wizard.<br /> <br /> == RRAS teenuse haldamine ==<br /> <br /> RRAS konfigureerimine toimub täpselt samast kohast, kust käivitati teenuse installeerimine.<br /> <br /> Selleks on tsentraalne haldusvahend &quot;Server Manager&quot;<br /> <br /> [[File:Rras_configure_srv_manager.jpg]]<br /> <br /> Server Managerist on RRAS sektsiooni all näha järgmised menüüpunktid:<br /> <br /> '''Network interfaces'''<br /> <br /> '''Remote access logging and policies'''<br /> <br /> '''IPv4 ja IPv6''' - Need omakorda jagunevad alammenüüdeks ja sõltuvalt RRAS installeerimisel valitud profiilist kuvatakse menüüs valikuid: '''General''', '''Static Routes''', '''RIP''' (Routing Information Protocol), '''IGMP''' (Internet Group Management Protocol), '''NAT''' (Network Address Translation)<br /> <br /> [[File:Rras_options_srv_managerjpg.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://fabien-lange.blogspot.com/2010/07/setup-lab-virtual-networks.html<br /> <br /> === Network interfaces ===<br /> <br /> <br /> === Remote access logging and policies ===<br /> <br /> &quot;Network Policy Server&quot; teenust tuleb kasutada, et luua ja hallata remota access policy't<br /> reaalselt kasutajate juurdepääs luua läbi kaugvõrgu.<br /> <br /> Selleks tee järgmised sammud:<br /> <br /> 1) &quot;Remote Access Logging &amp; Policies&quot; peal tee parem klõps ja vajuta &quot;Launch NPS&quot;<br /> <br /> 2) Tee klõps &quot;Network Policies&quot; peal.<br /> <br /> 3) Tee topeltklikk &quot;Connections to Microsoft Routing and Remote Access server&quot; peal.<br /> <br /> 4) &quot;Overview&quot; menüüs &quot;Access Permission&quot; alla vajuta &quot;Grant Acces&quot; ja vajuta OK<br /> <br /> === IPv4 General ===<br /> === IPv4 Static Routes ===<br /> <br /> Menüüpunkt sisaldab käsitsi konfigureeritud võrgumarsruute.<br /> <br /> Käsitsi tavaliselt konfigureeritakse server to server ühendusi või kindlaid võrguseadmeid.<br /> <br /> === IPv4 RIP ===<br /> <br /> Sellest liidesest saab hallata Routing Information Protocol - marsruutimise tabelit.<br /> <br /> === IPv4 IGMP ===<br /> <br /> Selles liides on näha võrguliideste loetelu, mis hetkel kuulavad IGMP teateid hetkel seadistatud alamvõrgust<br /> <br /> Siia võib lisada juurde võrguliideseid ja &quot;Properties&quot; lehel muuta IGMP logimise detailsust.<br /> <br /> === IPv4 NAT ===<br /> <br /> NAT menüüpunktil klikkides avanevad Server Manageris paremal paneelil loetelud hallatavate sisemiste ja välimiste liideste<br /> osas.<br /> <br /> Nendel klikates avanevad eraldi aknas valikud interface tüübi ja tulemüüri seadete jaoks.<br /> <br /> == Kasutatud materjalid ==<br /> <br /> http://fabien-lange.blogspot.com/2010/07/setup-lab-virtual-networks.html<br /> <br /> http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc730711(WS.10).aspx<br /> <br /> http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc754634(WS.10).aspx<br /> <br /> http://www.itechtalk.com/thread1695.html<br /> <br /> http://www.tech-faq.com/routing-and-remote-access-service.html<br /> <br /> http://www.youtube.com/watch?v=wpt2z3LA0dQ<br /> <br /> http://www.microsoft.com/downloads/en/details.aspx?FamilyID=f41878de-2ee7-4718-8499-2ef336db3df5<br /> <br /> http://shannonbray.wordpress.com/2010/05/25/configuring-rras-for-windows-server-2008-r2/<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Tiit Maripuu <br /> AK22</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RRAS_serveri_paigaldamine_ja_haldamine_Windows_Server_operatsioonis%C3%BCsteemis&diff=30331 2011-05-06T10:54:56Z

<p>Tmaripuu: /* IPv4 RIP */</p> <hr /> <div>= Sissejuhatus =<br /> <br /> <br /> == RRAS serveriteenus ==<br /> <br /> <br /> Routing and Remote Access on Windowsi tarkvaraline marsruuter, mis pakub marsruutimise teenust kohtvõrgule ja üle Interneti, kasutades turvalist VPN ühendust. <br /> <br /> Seda marsruutimist kasutatakse erinevate võrguprotokollide jaoks ja üle VPN, ning võrguaadresside transleerimise (NAT) teenuste.<br /> <br /> RRAS teenus on olemas Windows Server versioonides 2000, 2003 ja 2008.<br /> <br /> RRAS võimaldab kasutajatel üle laivõrgu saada ligi kohtvõrgule selliselt, nagu nad oleks füüsiliselt sinna ühendatud.<br /> <br /> Remote Access ühendus võimaldab näiteks selliseid teenuseid nagu failide jagamine ja printimine.<br /> <br /> Selleks, et kasutada kohtvõrgu (näiteks oma tööandja arvutivõrgu) teenuseid, saavad need kasutajad töötada oma tavaliste<br /> Windowsi programmidega.<br /> <br /> Ühenduse kiirusest sõltub loomulikult töö sujuvus, mis ei saa kindlasti olla päris sama, mis füüsiliselt töökohal viibides aga RRAS teenuse poolt pakutav võimalus näiteks kaugtööd teha on siiski väga kasulik.<br /> <br /> RRAS teenus arvutivõrgus:<br /> <br /> [[File:Vpn_net_layout.jpg‎]]<br /> <br /> Allikas: <br /> http://www.youtube.com/watch?v=h-2ukRx-CLQ&amp;feature=related (pilti on töödeldud)<br /> <br /> == RRAS Teenuse paigaldamine ==<br /> <br /> Et paigaldada RRAS teenus Windows 2008 Server keskkonnas, tuleb teha järgmised sammud:<br /> <br /> 1) Windows Server 2008 masina s valida: Start/Administrative Tools/Server Manager.<br /> 2) &quot;Roles Summary&quot; all klikata &quot;Add roles&quot;<br /> 3) Klikata &quot;Next&quot;<br /> 4) Valida soovitav RRAS rolli teenus ja klikata &quot;Next&quot;<br /> 5) Klikata &quot;Install&quot;. Kui avaneb aken &quot;Installation Results&quot; vajutada &quot;Close&quot;<br /> <br /> Et konfigureerida ja panna käima RRAS teenus, tuleb &quot;Administrative Tools&quot; menüüst valida <br /> &quot;Routing and Remote Access&quot;.<br /> <br /> Vaikimisi on kohalik arvuti juba serverina ära toodud. <br /> <br /> '''Tee järgmised sammud:'''<br /> <br /> 1) Parem hiireklõps serveril, siis vajuta &quot;Configure and Enable Routing and Remote Access&quot;<br /> <br /> See alustab RRAS installeerimise wizardi : &quot;Routing and Remote Access Server Setup Wizard&quot;<br /> <br /> 2) Vajuta &quot;Next&quot;. Vajuta &quot;Custom configuration&quot; ja siis &quot;Next&quot;.<br /> <br /> 3) Vali kõik teenused peale &quot;NAT&quot;, siis vali &quot;Next&quot; ja vajuta &quot;Finish&quot;<br /> <br /> 4) Vajuta &quot;OK&quot;, vajuta &quot;Start service&quot; ja siis vajuta &quot;Finish&quot;<br /> <br /> <br /> [[File:RRAS_srv_manager.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://fabien-lange.blogspot.com/2010/07/setup-lab-virtual-networks.html<br /> <br /> === Installeerimisprotsess vahendiga &quot;Routing and Remote Access Server Setup Wizard&quot; ===<br /> <br /> Installeerimisprotsess võib olla selline, et konfiguratsioon luuakse automaatselt, või siis tehakse see ära käsitsi.<br /> <br /> '''Põhimõtteliselt pakub wizard viite valikut:'''<br /> <br /> [[File:RRAS_Setup_Wizard.JPG]]<br /> <br /> Allikas: Microsoft Technet<br /> <br /> <br /> 1) Remote access (dial-up or VPN): See paneb püsti serveri, et lubada sissetulevaid remote access ühendusi, kas siis dial-up'i või VPN kaudu.<br /> <br /> 2) Network address translation (NAT): See variant paneb püsti serveri, et pakkuda NAT teenust klientidele privaatses võrgus, selleks et saada ligi Internetile.<br /> <br /> 3) Virtual private network (VPN) access and NAT: See paneb püsti serveri, et lubada Internetist sissetulevaid VPN ühendusi ja aadresside transleerimisega (NAT) kaitstud ühendusi kohtvõrgust Interneti suunal<br /> <br /> 4) Secure connection between two private networks: Pane tööle serveri &quot;demand - dial&quot; või pidevühenduse erinevate võrkude vahele, milles antud server käitub ruuterina.<br /> <br /> 5) Custom configuration: Võimaldab konfigureerida teenuseid RRAS'iga kasutamiseks käsitsi. Need on siis NAT, LAN Routing ja VPN.<br /> <br /> Tasub tähele panna, et juhul kui Windows Firewall - tulemüüri teenus on käivitatud, siis RRAS teenust ei saa käivitada.<br /> Juhul, kui on soov kindlasti RRAS teenust käivitada, tuleb avada Windowsi teenuste konsool &quot;Services&quot; ja sealt seisata Windows Firewall ning panna teenus Disabled olekusse, et see enam alglaadimisel ei käivituks.<br /> <br /> Peale seda tuleks taaskäivitada RRAS installeerimise wizard.<br /> <br /> == RRAS teenuse haldamine ==<br /> <br /> RRAS konfigureerimine toimub täpselt samast kohast, kust käivitati teenuse installeerimine.<br /> <br /> Selleks on tsentraalne haldusvahend &quot;Server Manager&quot;<br /> <br /> [[File:Rras_configure_srv_manager.jpg]]<br /> <br /> Server Managerist on RRAS sektsiooni all näha järgmised menüüpunktid:<br /> <br /> '''Network interfaces'''<br /> <br /> '''Remote access logging and policies'''<br /> <br /> '''IPv4 ja IPv6''' - Need omakorda jagunevad alammenüüdeks ja sõltuvalt RRAS installeerimisel valitud profiilist kuvatakse menüüs valikuid: '''General''', '''Static Routes''', '''RIP''' (Routing Information Protocol), '''IGMP''' (Internet Group Management Protocol), '''NAT''' (Network Address Translation)<br /> <br /> [[File:Rras_options_srv_managerjpg.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://fabien-lange.blogspot.com/2010/07/setup-lab-virtual-networks.html<br /> <br /> === Network interfaces ===<br /> <br /> <br /> === Remote access logging and policies ===<br /> <br /> &quot;Network Policy Server&quot; teenust tuleb kasutada, et luua ja hallata remota access policy't<br /> reaalselt kasutajate juurdepääs luua läbi kaugvõrgu.<br /> <br /> Selleks tee järgmised sammud:<br /> <br /> 1) &quot;Remote Access Logging &amp; Policies&quot; peal tee parem klõps ja vajuta &quot;Launch NPS&quot;<br /> <br /> 2) Tee klõps &quot;Network Policies&quot; peal.<br /> <br /> 3) Tee topeltklikk &quot;Connections to Microsoft Routing and Remote Access server&quot; peal.<br /> <br /> 4) &quot;Overview&quot; menüüs &quot;Access Permission&quot; alla vajuta &quot;Grant Acces&quot; ja vajuta OK<br /> <br /> === IPv4 General ===<br /> === IPv4 Static Routes ===<br /> <br /> Menüüpunkt sisaldab käsitsi konfigureeritud võrgumarsruute.<br /> <br /> Käsitsi tavaliselt konfigureeritakse server to server ühendusi või kindlaid võrguseadmeid.<br /> <br /> === IPv4 RIP ===<br /> <br /> Sellest liidesest saab hallata Routing Information Protocol - marsruutimise tabelit.<br /> <br /> === IPv4 IGMP ===<br /> === IPv4 NAT ===<br /> <br /> NAT menüüpunktil klikkides avanevad Server Manageris paremal paneelil loetelud hallatavate sisemiste ja välimiste liideste<br /> osas.<br /> <br /> Nendel klikates avanevad eraldi aknas valikud interface tüübi ja tulemüüri seadete jaoks.<br /> <br /> == Kasutatud materjalid ==<br /> <br /> http://fabien-lange.blogspot.com/2010/07/setup-lab-virtual-networks.html<br /> <br /> http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc730711(WS.10).aspx<br /> <br /> http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc754634(WS.10).aspx<br /> <br /> http://www.itechtalk.com/thread1695.html<br /> <br /> http://www.tech-faq.com/routing-and-remote-access-service.html<br /> <br /> http://www.youtube.com/watch?v=wpt2z3LA0dQ<br /> <br /> http://www.microsoft.com/downloads/en/details.aspx?FamilyID=f41878de-2ee7-4718-8499-2ef336db3df5<br /> <br /> http://shannonbray.wordpress.com/2010/05/25/configuring-rras-for-windows-server-2008-r2/<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Tiit Maripuu <br /> AK22</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RRAS_serveri_paigaldamine_ja_haldamine_Windows_Server_operatsioonis%C3%BCsteemis&diff=30330 2011-05-06T10:54:40Z

<p>Tmaripuu: /* IPv4 RIP */</p> <hr /> <div>= Sissejuhatus =<br /> <br /> <br /> == RRAS serveriteenus ==<br /> <br /> <br /> Routing and Remote Access on Windowsi tarkvaraline marsruuter, mis pakub marsruutimise teenust kohtvõrgule ja üle Interneti, kasutades turvalist VPN ühendust. <br /> <br /> Seda marsruutimist kasutatakse erinevate võrguprotokollide jaoks ja üle VPN, ning võrguaadresside transleerimise (NAT) teenuste.<br /> <br /> RRAS teenus on olemas Windows Server versioonides 2000, 2003 ja 2008.<br /> <br /> RRAS võimaldab kasutajatel üle laivõrgu saada ligi kohtvõrgule selliselt, nagu nad oleks füüsiliselt sinna ühendatud.<br /> <br /> Remote Access ühendus võimaldab näiteks selliseid teenuseid nagu failide jagamine ja printimine.<br /> <br /> Selleks, et kasutada kohtvõrgu (näiteks oma tööandja arvutivõrgu) teenuseid, saavad need kasutajad töötada oma tavaliste<br /> Windowsi programmidega.<br /> <br /> Ühenduse kiirusest sõltub loomulikult töö sujuvus, mis ei saa kindlasti olla päris sama, mis füüsiliselt töökohal viibides aga RRAS teenuse poolt pakutav võimalus näiteks kaugtööd teha on siiski väga kasulik.<br /> <br /> RRAS teenus arvutivõrgus:<br /> <br /> [[File:Vpn_net_layout.jpg‎]]<br /> <br /> Allikas: <br /> http://www.youtube.com/watch?v=h-2ukRx-CLQ&amp;feature=related (pilti on töödeldud)<br /> <br /> == RRAS Teenuse paigaldamine ==<br /> <br /> Et paigaldada RRAS teenus Windows 2008 Server keskkonnas, tuleb teha järgmised sammud:<br /> <br /> 1) Windows Server 2008 masina s valida: Start/Administrative Tools/Server Manager.<br /> 2) &quot;Roles Summary&quot; all klikata &quot;Add roles&quot;<br /> 3) Klikata &quot;Next&quot;<br /> 4) Valida soovitav RRAS rolli teenus ja klikata &quot;Next&quot;<br /> 5) Klikata &quot;Install&quot;. Kui avaneb aken &quot;Installation Results&quot; vajutada &quot;Close&quot;<br /> <br /> Et konfigureerida ja panna käima RRAS teenus, tuleb &quot;Administrative Tools&quot; menüüst valida <br /> &quot;Routing and Remote Access&quot;.<br /> <br /> Vaikimisi on kohalik arvuti juba serverina ära toodud. <br /> <br /> '''Tee järgmised sammud:'''<br /> <br /> 1) Parem hiireklõps serveril, siis vajuta &quot;Configure and Enable Routing and Remote Access&quot;<br /> <br /> See alustab RRAS installeerimise wizardi : &quot;Routing and Remote Access Server Setup Wizard&quot;<br /> <br /> 2) Vajuta &quot;Next&quot;. Vajuta &quot;Custom configuration&quot; ja siis &quot;Next&quot;.<br /> <br /> 3) Vali kõik teenused peale &quot;NAT&quot;, siis vali &quot;Next&quot; ja vajuta &quot;Finish&quot;<br /> <br /> 4) Vajuta &quot;OK&quot;, vajuta &quot;Start service&quot; ja siis vajuta &quot;Finish&quot;<br /> <br /> <br /> [[File:RRAS_srv_manager.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://fabien-lange.blogspot.com/2010/07/setup-lab-virtual-networks.html<br /> <br /> === Installeerimisprotsess vahendiga &quot;Routing and Remote Access Server Setup Wizard&quot; ===<br /> <br /> Installeerimisprotsess võib olla selline, et konfiguratsioon luuakse automaatselt, või siis tehakse see ära käsitsi.<br /> <br /> '''Põhimõtteliselt pakub wizard viite valikut:'''<br /> <br /> [[File:RRAS_Setup_Wizard.JPG]]<br /> <br /> Allikas: Microsoft Technet<br /> <br /> <br /> 1) Remote access (dial-up or VPN): See paneb püsti serveri, et lubada sissetulevaid remote access ühendusi, kas siis dial-up'i või VPN kaudu.<br /> <br /> 2) Network address translation (NAT): See variant paneb püsti serveri, et pakkuda NAT teenust klientidele privaatses võrgus, selleks et saada ligi Internetile.<br /> <br /> 3) Virtual private network (VPN) access and NAT: See paneb püsti serveri, et lubada Internetist sissetulevaid VPN ühendusi ja aadresside transleerimisega (NAT) kaitstud ühendusi kohtvõrgust Interneti suunal<br /> <br /> 4) Secure connection between two private networks: Pane tööle serveri &quot;demand - dial&quot; või pidevühenduse erinevate võrkude vahele, milles antud server käitub ruuterina.<br /> <br /> 5) Custom configuration: Võimaldab konfigureerida teenuseid RRAS'iga kasutamiseks käsitsi. Need on siis NAT, LAN Routing ja VPN.<br /> <br /> Tasub tähele panna, et juhul kui Windows Firewall - tulemüüri teenus on käivitatud, siis RRAS teenust ei saa käivitada.<br /> Juhul, kui on soov kindlasti RRAS teenust käivitada, tuleb avada Windowsi teenuste konsool &quot;Services&quot; ja sealt seisata Windows Firewall ning panna teenus Disabled olekusse, et see enam alglaadimisel ei käivituks.<br /> <br /> Peale seda tuleks taaskäivitada RRAS installeerimise wizard.<br /> <br /> == RRAS teenuse haldamine ==<br /> <br /> RRAS konfigureerimine toimub täpselt samast kohast, kust käivitati teenuse installeerimine.<br /> <br /> Selleks on tsentraalne haldusvahend &quot;Server Manager&quot;<br /> <br /> [[File:Rras_configure_srv_manager.jpg]]<br /> <br /> Server Managerist on RRAS sektsiooni all näha järgmised menüüpunktid:<br /> <br /> '''Network interfaces'''<br /> <br /> '''Remote access logging and policies'''<br /> <br /> '''IPv4 ja IPv6''' - Need omakorda jagunevad alammenüüdeks ja sõltuvalt RRAS installeerimisel valitud profiilist kuvatakse menüüs valikuid: '''General''', '''Static Routes''', '''RIP''' (Routing Information Protocol), '''IGMP''' (Internet Group Management Protocol), '''NAT''' (Network Address Translation)<br /> <br /> [[File:Rras_options_srv_managerjpg.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://fabien-lange.blogspot.com/2010/07/setup-lab-virtual-networks.html<br /> <br /> === Network interfaces ===<br /> <br /> <br /> === Remote access logging and policies ===<br /> <br /> &quot;Network Policy Server&quot; teenust tuleb kasutada, et luua ja hallata remota access policy't<br /> reaalselt kasutajate juurdepääs luua läbi kaugvõrgu.<br /> <br /> Selleks tee järgmised sammud:<br /> <br /> 1) &quot;Remote Access Logging &amp; Policies&quot; peal tee parem klõps ja vajuta &quot;Launch NPS&quot;<br /> <br /> 2) Tee klõps &quot;Network Policies&quot; peal.<br /> <br /> 3) Tee topeltklikk &quot;Connections to Microsoft Routing and Remote Access server&quot; peal.<br /> <br /> 4) &quot;Overview&quot; menüüs &quot;Access Permission&quot; alla vajuta &quot;Grant Acces&quot; ja vajuta OK<br /> <br /> === IPv4 General ===<br /> === IPv4 Static Routes ===<br /> <br /> Menüüpunkt sisaldab käsitsi konfigureeritud võrgumarsruute.<br /> <br /> Käsitsi tavaliselt konfigureeritakse server to server ühendusi või kindlaid võrguseadmeid.<br /> <br /> === IPv4 RIP ===<br /> <br /> Sellest liidesest saab hallata Routing Information Protocol - routingu tabelit.<br /> <br /> === IPv4 IGMP ===<br /> === IPv4 NAT ===<br /> <br /> NAT menüüpunktil klikkides avanevad Server Manageris paremal paneelil loetelud hallatavate sisemiste ja välimiste liideste<br /> osas.<br /> <br /> Nendel klikates avanevad eraldi aknas valikud interface tüübi ja tulemüüri seadete jaoks.<br /> <br /> == Kasutatud materjalid ==<br /> <br /> http://fabien-lange.blogspot.com/2010/07/setup-lab-virtual-networks.html<br /> <br /> http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc730711(WS.10).aspx<br /> <br /> http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc754634(WS.10).aspx<br /> <br /> http://www.itechtalk.com/thread1695.html<br /> <br /> http://www.tech-faq.com/routing-and-remote-access-service.html<br /> <br /> http://www.youtube.com/watch?v=wpt2z3LA0dQ<br /> <br /> http://www.microsoft.com/downloads/en/details.aspx?FamilyID=f41878de-2ee7-4718-8499-2ef336db3df5<br /> <br /> http://shannonbray.wordpress.com/2010/05/25/configuring-rras-for-windows-server-2008-r2/<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Tiit Maripuu <br /> AK22</div>

Tmaripuu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RRAS_serveri_paigaldamine_ja_haldamine_Windows_Server_operatsioonis%C3%BCsteemis&diff=30329 2011-05-06T10:54:13Z

<p>Tmaripuu: /* IPv4 RIP */</p> <hr /> <div>= Sissejuhatus =<br /> <br /> <br /> == RRAS serveriteenus ==<br /> <br /> <br /> Routing and Remote Access on Windowsi tarkvaraline marsruuter, mis pakub marsruutimise teenust kohtvõrgule ja üle Interneti, kasutades turvalist VPN ühendust. <br /> <br /> Seda marsruutimist kasutatakse erinevate võrguprotokollide jaoks ja üle VPN, ning võrguaadresside transleerimise (NAT) teenuste.<br /> <br /> RRAS teenus on olemas Windows Server versioonides 2000, 2003 ja 2008.<br /> <br /> RRAS võimaldab kasutajatel üle laivõrgu saada ligi kohtvõrgule selliselt, nagu nad oleks füüsiliselt sinna ühendatud.<br /> <br /> Remote Access ühendus võimaldab näiteks selliseid teenuseid nagu failide jagamine ja printimine.<br /> <br /> Selleks, et kasutada kohtvõrgu (näiteks oma tööandja arvutivõrgu) teenuseid, saavad need kasutajad töötada oma tavaliste<br /> Windowsi programmidega.<br /> <br /> Ühenduse kiirusest sõltub loomulikult töö sujuvus, mis ei saa kindlasti olla päris sama, mis füüsiliselt töökohal viibides aga RRAS teenuse poolt pakutav võimalus näiteks kaugtööd teha on siiski väga kasulik.<br /> <br /> RRAS teenus arvutivõrgus:<br /> <br /> [[File:Vpn_net_layout.jpg‎]]<br /> <br /> Allikas: <br /> http://www.youtube.com/watch?v=h-2ukRx-CLQ&amp;feature=related (pilti on töödeldud)<br /> <br /> == RRAS Teenuse paigaldamine ==<br /> <br /> Et paigaldada RRAS teenus Windows 2008 Server keskkonnas, tuleb teha järgmised sammud:<br /> <br /> 1) Windows Server 2008 masina s valida: Start/Administrative Tools/Server Manager.<br /> 2) &quot;Roles Summary&quot; all klikata &quot;Add roles&quot;<br /> 3) Klikata &quot;Next&quot;<br /> 4) Valida soovitav RRAS rolli teenus ja klikata &quot;Next&quot;<br /> 5) Klikata &quot;Install&quot;. Kui avaneb aken &quot;Installation Results&quot; vajutada &quot;Close&quot;<br /> <br /> Et konfigureerida ja panna käima RRAS teenus, tuleb &quot;Administrative Tools&quot; menüüst valida <br /> &quot;Routing and Remote Access&quot;.<br /> <br /> Vaikimisi on kohalik arvuti juba serverina ära toodud. <br /> <br /> '''Tee järgmised sammud:'''<br /> <br /> 1) Parem hiireklõps serveril, siis vajuta &quot;Configure and Enable Routing and Remote Access&quot;<br /> <br /> See alustab RRAS installeerimise wizardi : &quot;Routing and Remote Access Server Setup Wizard&quot;<br /> <br /> 2) Vajuta &quot;Next&quot;. Vajuta &quot;Custom configuration&quot; ja siis &quot;Next&quot;.<br /> <br /> 3) Vali kõik teenused peale &quot;NAT&quot;, siis vali &quot;Next&quot; ja vajuta &quot;Finish&quot;<br /> <br /> 4) Vajuta &quot;OK&quot;, vajuta &quot;Start service&quot; ja siis vajuta &quot;Finish&quot;<br /> <br /> <br /> [[File:RRAS_srv_manager.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://fabien-lange.blogspot.com/2010/07/setup-lab-virtual-networks.html<br /> <br /> === Installeerimisprotsess vahendiga &quot;Routing and Remote Access Server Setup Wizard&quot; ===<br /> <br /> Installeerimisprotsess võib olla selline, et konfiguratsioon luuakse automaatselt, või siis tehakse see ära käsitsi.<br /> <br /> '''Põhimõtteliselt pakub wizard viite valikut:'''<br /> <br /> [[File:RRAS_Setup_Wizard.JPG]]<br /> <br /> Allikas: Microsoft Technet<br /> <br /> <br /> 1) Remote access (dial-up or VPN): See paneb püsti serveri, et lubada sissetulevaid remote access ühendusi, kas siis dial-up'i või VPN kaudu.<br /> <br /> 2) Network address translation (NAT): See variant paneb püsti serveri, et pakkuda NAT teenust klientidele privaatses võrgus, selleks et saada ligi Internetile.<br /> <br /> 3) Virtual private network (VPN) access and NAT: See paneb püsti serveri, et lubada Internetist sissetulevaid VPN ühendusi ja aadresside transleerimisega (NAT) kaitstud ühendusi kohtvõrgust Interneti suunal<br /> <br /> 4) Secure connection between two private networks: Pane tööle serveri &quot;demand - dial&quot; või pidevühenduse erinevate võrkude vahele, milles antud server käitub ruuterina.<br /> <br /> 5) Custom configuration: Võimaldab konfigureerida teenuseid RRAS'iga kasutamiseks käsitsi. Need on siis NAT, LAN Routing ja VPN.<br /> <br /> Tasub tähele panna, et juhul kui Windows Firewall - tulemüüri teenus on käivitatud, siis RRAS teenust ei saa käivitada.<br /> Juhul, kui on soov kindlasti RRAS teenust käivitada, tuleb avada Windowsi teenuste konsool &quot;Services&quot; ja sealt seisata Windows Firewall ning panna teenus Disabled olekusse, et see enam alglaadimisel ei käivituks.<br /> <br /> Peale seda tuleks taaskäivitada RRAS installeerimise wizard.<br /> <br /> == RRAS teenuse haldamine ==<br /> <br /> RRAS konfigureerimine toimub täpselt samast kohast, kust käivitati teenuse installeerimine.<br /> <br /> Selleks on tsentraalne haldusvahend &quot;Server Manager&quot;<br /> <br /> [[File:Rras_configure_srv_manager.jpg]]<br /> <br /> Server Managerist on RRAS sektsiooni all näha järgmised menüüpunktid:<br /> <br /> '''Network interfaces'''<br /> <br /> '''Remote access logging and policies'''<br /> <br /> '''IPv4 ja IPv6''' - Need omakorda jagunevad alammenüüdeks ja sõltuvalt RRAS installeerimisel valitud profiilist kuvatakse menüüs valikuid: '''General''', '''Static Routes''', '''RIP''' (Routing Information Protocol), '''IGMP''' (Internet Group Management Protocol), '''NAT''' (Network Address Translation)<br /> <br /> [[File:Rras_options_srv_managerjpg.jpg]]<br /> <br /> Allikas: http://fabien-lange.blogspot.com/2010/07/setup-lab-virtual-networks.html<br /> <br /> === Network interfaces ===<br /> <br /> <br /> === Remote access logging and policies ===<br /> <br /> &quot;Network Policy Server&quot; teenust tuleb kasutada, et luua ja hallata remota access policy't<br /> reaalselt kasutajate juurdepääs luua läbi kaugvõrgu.<br /> <br /> Selleks tee järgmised sammud:<br /> <br /> 1) &quot;Remote Access Logging &amp; Policies&quot; peal tee parem klõps ja vajuta &quot;Launch NPS&quot;<br /> <br /> 2) Tee klõps &quot;Network Policies&quot; peal.<br /> <br /> 3) Tee topeltklikk &quot;Connections to Microsoft Routing and Remote Access server&quot; peal.<br /> <br /> 4) &quot;Overview&quot; menüüs &quot;Access Permission&quot; alla vajuta &quot;Grant Acces&quot; ja vajuta OK<br /> <br /> === IPv4 General ===<br /> === IPv4 Static Routes ===<br /> <br /> Menüüpunkt sisaldab käsitsi konfigureeritud võrgumarsruute.<br /> <br /> Käsitsi tavaliselt konfigureeritakse server to server ühendusi või kindlaid võrguseadmeid.<br /> <br /> === IPv4 RIP ===<br /> <br /> Sellest liidesest saab hallata routingu tabelit.<br /> <br /> === IPv4 IGMP ===<br /> === IPv4 NAT ===<br /> <br /> NAT menüüpunktil klikkides avanevad Server Manageris paremal paneelil loetelud hallatavate sisemiste ja välimiste liideste<br /> osas.<br /> <br /> Nendel klikates avanevad eraldi aknas valikud interface tüübi ja tulemüüri seadete jaoks.<br /> <br /> == Kasutatud materjalid ==<br /> <br /> http://fabien-lange.blogspot.com/2010/07/setup-lab-virtual-networks.html<br /> <br /> http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc730711(WS.10).aspx<br /> <br /> http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc754634(WS.10).aspx<br /> <br /> http://www.itechtalk.com/thread1695.html<br /> <br /> http://www.tech-faq.com/routing-and-remote-access-service.html<br /> <br /> http://www.youtube.com/watch?v=wpt2z3LA0dQ<br /> <br /> http://www.microsoft.com/downloads/en/details.aspx?FamilyID=f41878de-2ee7-4718-8499-2ef336db3df5<br /> <br /> http://shannonbray.wordpress.com/2010/05/25/configuring-rras-for-windows-server-2008-r2/<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Tiit Maripuu <br /> AK22</div>

Tmaripuu