ICO wiki - User contributions [en]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-29T11:20:10Z

Totsing: /* 1.praktikum */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta
* Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta
* Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta
* Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus
* Marek Skorohhodov, AK11 - Info riistvara kohta + Linux serveri paigaldus
* Karmen Lillemets, 14 - Info riistvara kohta
* Teele Puusepp IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristiina Keelmann DK14 - Info riistvara kohta
* Hans Kõll, DK14 - Info riistvara kohta
* Siim Ošur, ISd13 - E-posti krüpto
* Timo Otsing, 11 - Teine GUI windowsile

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - E-posti krüpto
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Linuxile teine töölaud
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto
* Rait Rand, 11 - Linuxile teine töölaud
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile
* Carlos Kirtsi, 12 - Linuxile teine töölaud
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus
* Liina Laumets, DK13, Windows Subsystem for Linux
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Alo Avi, 14 - E-posti krüpto
* Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud
* Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud
* Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto
* Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto
* Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto
* Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Loss, DK14, MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Rene Väli, DK13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Kello 12- LAMP paigaldus
*Alvar Suun DK13- SSH Windows+Linux
* Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus
* Teele Puusepp IA17 - E-posti krüpto
* Martin Laadoga, 14 - Info Riistvara Kohta
* Marite Rammo, 15 - Linuxile teine töölaud
* Erki Aas, 12 - Windowsi ja Linuxi kaksikkäivitus
* Timo Otsing, 11 - Linuxile teine töölaud
* Arthur Luste - Itchev, 13 - Windowsi teine GUI.
* Simo Sirkas, 15 - LAMP paigaldus
* Sven Veelaid, ISd14 - Teine GUI Windowsile
* Karl Erik Õunapuu, ISd15 - E-posti krüpto
* Kristiina Keelmann, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Gert Vesterberg, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Filip Fjodorov, AK11 - Linuxi serveri paigaldus
* Hans Kõll, DK14, Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Karoliina Vasli IA18 - Linuxile teine töölaud
* Artur Tammiste, 14 - Linuxile teine töölaud

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows.
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Liina Laumets, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Erik Kaup, 13 - VPN Linuxile
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis.
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile
* Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim
* Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis
* Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine
* Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis
* Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Tõnis Prants, 15, Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Mihkel Tääkre, 15, Programmi(de) automaatne käivitamine.
* Henri ANnilo, DK13, QR kood Windowsis
* Rene Väli, DK13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Edgar Tereping, 14 - EPUB loomine Windowsis
* Liis Talsi, DK-14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Erki Aas, 12 - Windowsi krüpteerimine, GRUB-i turvamine
* Carlos Kirtsi, 12 - Teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Timo Otsing, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt.
* Arthur Luste - Itchev, 13 - Open Source asendus Skype-le.
* Simo Sirkas, 15 - Programmi(de) automaatne käivitamine
* Martin Laadoga, 14 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Sven Veelaid, ISd14 - QR-kood Windowsis
*Kristiina Keelmann, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF faililt
*Alvar Suun DK13- Linuxi automaatne uuendamine

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-25T19:35:59Z

Totsing: /* Probleemilahendus */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta
* Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta
* Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta
* Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus
* Marek Skorohhodov, AK11 - Info riistvara kohta + Linux serveri paigaldus
* Karmen Lillemets, 14 - Info riistvara kohta
* Teele Puusepp IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Linuxile teine töölaud
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile
* Carlos Kirtsi, 12 - Linuxile teine töölaud
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Alo Avi, 14 - E-posti krüpto
* Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud
* Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud
* Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto
* Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto
* Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto
* Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Loss, DK14, MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Rene Väli, DK13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Kello 12- LAMP paigaldus
*Alvar Suun DK13- SSH Windows+Linux
* Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus
* Teele Puusepp IA17 - E-posti krüpto
* Martin Laadoga, 14 - Info Riistvara Kohta
* Marite Rammo - E-posti krüpto
* Erki Aas, 12 - Windowsi ja Linuxi kaksikkäivitus
* Timo Otsing, 11 - Linuxile teine töölaud

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows.
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis.
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile
* Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim
* Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis
* Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine
* Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis
* Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Tõnis Prants, 15, Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Henri ANnilo, DK13, QR kood Windowsis
* Rene Väli, DK13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Edgar Tereping, 14 - EPUB loomine Windowsis
* Liis Talsi, DK-14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Erki Aas, 12 - Windowsi krüpteerimine, GRUB-i turvamine
* Carlos Kirtsi, 12 - Teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Timo Otsing, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt.

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-25T19:24:11Z

Totsing: /* 2.praktikum */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta
* Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta
* Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta
* Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus
* Marek Skorohhodov, AK11 - Info riistvara kohta + Linux serveri paigaldus
* Karmen Lillemets, 14 - Info riistvara kohta
* Teele Puusepp IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Linuxile teine töölaud
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Alo Avi, 14 - E-posti krüpto
* Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud
* Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud
* Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto
* Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto
* Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto
* Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Loss, DK14, MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Rene Väli, DK13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Kello 12- LAMP paigaldus
*Alvar Suun DK13- SSH Windows+Linux
* Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus
* Teele Puusepp IA17 - E-posti krüpto
* Martin Laadoga, 14 - Info Riistvara Kohta
* Marite Rammo - E-posti krüpto
* Erki Aas, 12 - Windowsi ja Linuxi kaksikkäivitus
* Timo Otsing, 11 - Linuxile teine töölaud

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows.
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis.
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile
* Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim
* Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis
* Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine
* Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis
* Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Tõnis Prants, 15, Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Henri ANnilo, DK13, QR kood Windowsis
* Rene Väli, DK13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Edgar Tereping, 14 - EPUB loomine Windowsis
* Liis Talsi, DK-14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Erki Aas, 12 - Windowsi krüpteerimine, GRUB-i turvamine

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

User:Totsing

2017-01-28T13:23:43Z

Totsing: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Timo Otsing

Esitamise kuupäev: 28. Jaanuar 2016

==Essee==
Erialatutvustuse aine loengute eesmärgiks oli erinevates IT valdkondades töötavate inimeste koguemuse edasi andmine noortele ja rohelistele IT inimestele. Leian, et see on super asi mida teha, et näidata noortele, milline see IT maailm tegelikult on, aidata selles orienteeruda ja anda edasi kogemusi ja tarkusi, mille omal käel omandamiseks läheks aastaid.

Esimene loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016]</ref> oli sissejuhatav, tutvusime selle aine ja IT Kolledži süsteemiga üldiselt – õppekavad, õppekorraldus, hindamissüsteemi, stipendiumid jms. Lisaks sellele, et räägiti, kuidas aines ja koolis üldiselt korralduslikult orienteeruda, räägiti ka koolis korraldatavatest huviringidest. Stippi maksti sisseastumistulemuste põhjal ja mina jäin kahjuks ilma.

Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016]</ref> oli esinema kutsutud RIA süsteemiarhitekt Andres Kütt. Ta rääkis tarkvaradisainist, arhitektuurist, projektidega töötamisest ja nende juhtimisest. Sain teada, et tarkvara arhidekti tööülesanne on hoida tarkvara keerukus võimalikult madalal. Andres Kütist, kui inimesest jäi väga hea mulje, mulle meeldis see, kuidas ta oli valmis avameelselt oma failurest rääkima. See aitab kuulajaskonnaga sidet luua.

Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loeng "Testimine ja ''startup''id" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016]</ref> käisid ennast tutvustamas Kristel Kruustükk ja Marko Kruustükk, kes on pärit Testilo nimelisest start-upist. Nende noorte ülesastumine oli tõsiselt inspireeriv, oli meeldiv näha, kuidas nende kirg ja töökus on tasutud saanud oma start-upi õnnestumise läbi. Suurt rolli nende õnnestumise juures on mänginud rahasüstid ja mentorlus, mida saadud SF’st ja Londonist. Suurepärane näide sellest, kuidas kõik on tehtav, kui piisavalt palju tööd sisse panna.

Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016]</ref> käis meile rääkimas süsteemiadministraator Snakeman ehk Lembitu Ling. Tema on ehe näidse sellest, mida töö ja vaevaga saavutada saab, ning sellest, kuidas IT maastik muutunud on. Tema on selle ala iseseisvalt selgeks õppinud, tänapäeval poleks ise õppides ilmselt nii lihtne töökohta leida. Rääkis sellest, kuidas hea süs.admin on nii nähtamatu, et sa ei tea isegi, et ta seal on, väidetevalt ta on ise ka selle pärast tööandjatega tülli läinud. Rääkis sellest, et ei tohiks teha isegi mitte sõpradele tasuta tööd, sest ta oma kogemused näitavad seda, kuidas lõpuks jäädki tegema asju neile ja supporti pakkuma. See on ka mainimist väärt, et ta sooovitas administreerimise protsessi võimalikult palju automatiseerida ja oma elu lihtsamaks teha. Laisk süsteemi administraator on effektiivne süsteemi administraator.

Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loeng "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016]</ref> esinesid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Räägiti sellest, kuidas firmadele tuleks taustakontrolli teha. Samuti räägiti sellest, et tuleks tegeleda networkinguga ja suurandada oma sõprade/tuttavate ringi, sest see on juba ammu teada tarkus, et kõige paremad pakkumised lähevad ikka suusõnaliselt ja tuttavatele. Firma, millesse plaanitakse tööle minna ei tohiks olla liiga väike ja samas ka liiga suur – liiga väikeses oled üksi ja see on liiga stressirohke, teisalt liiga suures võid bürokraatia alla ära kaduda. Einar rääkis meile sellest, kuidas äri ja IT omavahel koos käivd. Ta on aastast 2011 firmas nimega Scrum Master, mille kaubamärgiks on Triobet. Ta ise arvas, et sinna tööle minek oli tema parim otsus. Ütles seda, et äri ja it käib suhteliselt keeruliselt koos, kuna IT erialast keelt on vaja mõista selleks.

Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loeng "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016]</ref> esines Ivar Laur. Ta juhib Eesti Maksu- ja Tolliameti analüütikaosakonda. Tema tööks on arusaadavaks muuta suurtes kogustes sissetulevaid andmeid, et seeläbi tuvastada ja ära hoida maksupettusi. Mainis, et üheks suureks probleemiks on see, et andmeid kogutakse ja tallatatakse, kuid ei osata nendega midagi peale hakata. Rääkis sellest, et EMTA on IT lahenduste poolest suht keeruline klient, kuna neil on vaja suurt jõudlust, et suuri andmehulki töödelda. Mainis ka, et inimesed, kes suudavad mõista nii analüüsi, kui IT’d on tööturul hinnatud. Loengus väideti, et väga paljudele Eesti ettevõtetele saaks esitada küsimuse, et kuidas te selliste näitajatega üldse elus püsite?

Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loeng "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016]</ref> oli esinejaks Jaan Piirsalu, kes rääkis Eesti Vabariigi küberkaitsest. Jaan on tegelenud praktiliselt terve oma elu küberneetika ja küberkaitsega. Rääkis oma minevikust ja küberkaitse ajaloost Eestis. Väitis, et Eesti on küberturbes väga heal kohal. Priisalu paljude saavutuste hulka kuulub ka digitaalallkirja ja e-valimissüsteemi väljatöötamine. See, mida meie generatsioon võtab juba iseenesest mõistetavalt oli mitte nii kaua aega tagasi täielik ulme. Samuti ei osata näiteks internetis väga hästi ohtudest hoiduda – klikitakse linkidele, kuhu ei peaks jms.

Kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loeng "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016]</ref> esines Hedi Mardisoo. Hedi on pärit Starmanist ja ta rääkis IT ja turunduse koostööst. Põhimõtteliselt, mis loengust kumama jäi on see, vahet ei ole, kui hea IT lahenduse sa valmis suudad teha ja kui tasemel su spetsialistid on, kui sa ei suuda seda maha müüa ja selle jaoks on vaja head turundusplaani. Kuna praeguses IT turus on iga asja peale konkurents nii suur, et ainuke võimalus läbi lüüa on ennast hea turundusega kuidagi ennast teistest välja seada. Iga äpp, millele mõtled on olemas.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et minule meeldisid enamus esinejad väga, ning need, mis eriti ei köitnud olid esinema kutsutud põhjusega ja seda oli näha. Mulle meeldis see, et loengud heitsid valgust erinevatele IT valdkondadele ja nende valdkondade erinevatele aspektidele. Sain tänu sellele ainele teada asju, mille mõistmiseks oleks endal läinud aastaid. Või poleks ehk üldse kunagi mõistnud. Aine pani mõtlema seda, et mõne asjaga olen olnud sammuvõrra eespool, näiteks networkingut it vallas ma tegin juba gümnaasiumis ja isegi varem.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

===Vastus===
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref>. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.2.]</ref>. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>. Kordusarvestused on tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>. Kordussoorituse tasu OF õppekohal - 20 eurot . RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused Tudengile 10.]</ref>.

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

===Vastus===
VÕTA taotlemine toimub ÕISI-i kaudu. Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb VÕTA taotlus esitada hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused Tudengile 6.]</ref>. Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK 2. 2.]</ref>.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

===Vastus===
Õppekava täies mahus täitmise määraks tuleb semestris täita 27 EAP’d <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK 2. 1.]</ref>. Ühe EAP maksumus on 50 eurot <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK 3.]</ref>. Kuna esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAP’d siis on täies mahus täitmise määrast 3 EAP’d puudu. Esimese semestri lõpus tuleb tasuda 150 eurot. Teise semestri lõpuks tuleb täita 54 EAP’d. Kuna kokku on täidetud 50(24+26) EAP’d, siis teise semestri lõpuks tuleb tasuda arve 4 EAP ulatuses, ehk 200 eurot. Kokku tuleb esimese aasta jooksul tasuda kaks arvet kogusummas 350 eurot.

==Järelarvestuse lisaülesanne==
Razor 1911 on aastal 1985 Norras loodud demogrupp, USA justiitsministeeriumi sõnul vanim omalaadne tarkvara crackimisgrupp, mis aktiivne on. Tegelesid algselt Commodore 64, siis aastatel 1987-1988 liikusid Amiga platformile ja 1990 aastate alguses hakkasid tegelema ka IBM süsteemidele tarkvara kräkkimisega. Razor 1911 on algselt loodud Doctor No, Insane TTM ja Sector9 poolt. Razor tegeles aastast 1992-1995 diskettide piraatlusega, aastal 1995 hakati üle minema CD-Romide rippimisele. Kui ISOsid hakati looma, siis Razor käis taaskord ajaga kaasas ja liikus edasi. Aastate jooksul juhtis Razori gruppi palju inimesi ja oli palju sisepingeid juhikoha nimel. Juhiprobleem lahendati, kui üks vana Razori liige hüüdnimega Pitbull võttis liidrirolli enda peale. Operatsioon Buccaneeri <ref>[https://www.justice.gov/archive/opa/pr/2001/December/01_crm_643.htm Operation Buccaneer USA DOJ arhiivis]</ref> käigus viidi läbi reide üle 60 piraatluses kahtlustatava inimese kodudesse, sealhulgas Pitbulli. Pitbullile (Shane E. Pitman) määrati aastal 2003 18 kuu pikkune vanglakaristus <ref>[https://www.justice.gov/archive/criminal/cybercrime/press-releases/2003/pitmanSent.htm Pitbulli kohtukeiss DOJ arhiivis]</ref>, kuigi sel ajal oli Razori juhiks juba „The Renegade Chemist“. Ka Micheal Breen on Razori juhtimise eest saanud vanglakaristuse. Aastal 2004 määrati Breeni karistuseks 50 kuud vanglakaristust ja 3 aastat tingimisi. Lisaks pidi ta Cisco Systemsile maksma reparatsioone üle 690 000 dollari väärtuses. <ref>[https://www.justice.gov/archive/criminal/cybercrime/press-releases/2004/breenSent.htm Breeni Kohtukeiss DOJ arhiivis]</ref> Aastal 2006 aga hakkas Razor 1911 uuesti mänge crackima ja aastast 2010 on üks suurimaid liikumisi selles vallas. Razor on üks piraatluse rajajaid sellisel kujul, nagu me täna seda teame.

==Viited==

User:Totsing

2017-01-28T13:23:17Z

Totsing:

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Timo Otsing

Esitamise kuupäev: 28. Jaanuar 2016

==Essee==
==Essee==
Erialatutvustuse aine loengute eesmärgiks oli erinevates IT valdkondades töötavate inimeste koguemuse edasi andmine noortele ja rohelistele IT inimestele. Leian, et see on super asi mida teha, et näidata noortele, milline see IT maailm tegelikult on, aidata selles orienteeruda ja anda edasi kogemusi ja tarkusi, mille omal käel omandamiseks läheks aastaid.

Esimene loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016]</ref> oli sissejuhatav, tutvusime selle aine ja IT Kolledži süsteemiga üldiselt – õppekavad, õppekorraldus, hindamissüsteemi, stipendiumid jms. Lisaks sellele, et räägiti, kuidas aines ja koolis üldiselt korralduslikult orienteeruda, räägiti ka koolis korraldatavatest huviringidest. Stippi maksti sisseastumistulemuste põhjal ja mina jäin kahjuks ilma.

Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016]</ref> oli esinema kutsutud RIA süsteemiarhitekt Andres Kütt. Ta rääkis tarkvaradisainist, arhitektuurist, projektidega töötamisest ja nende juhtimisest. Sain teada, et tarkvara arhidekti tööülesanne on hoida tarkvara keerukus võimalikult madalal. Andres Kütist, kui inimesest jäi väga hea mulje, mulle meeldis see, kuidas ta oli valmis avameelselt oma failurest rääkima. See aitab kuulajaskonnaga sidet luua.

Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loeng "Testimine ja ''startup''id" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016]</ref> käisid ennast tutvustamas Kristel Kruustükk ja Marko Kruustükk, kes on pärit Testilo nimelisest start-upist. Nende noorte ülesastumine oli tõsiselt inspireeriv, oli meeldiv näha, kuidas nende kirg ja töökus on tasutud saanud oma start-upi õnnestumise läbi. Suurt rolli nende õnnestumise juures on mänginud rahasüstid ja mentorlus, mida saadud SF’st ja Londonist. Suurepärane näide sellest, kuidas kõik on tehtav, kui piisavalt palju tööd sisse panna.

Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016]</ref> käis meile rääkimas süsteemiadministraator Snakeman ehk Lembitu Ling. Tema on ehe näidse sellest, mida töö ja vaevaga saavutada saab, ning sellest, kuidas IT maastik muutunud on. Tema on selle ala iseseisvalt selgeks õppinud, tänapäeval poleks ise õppides ilmselt nii lihtne töökohta leida. Rääkis sellest, kuidas hea süs.admin on nii nähtamatu, et sa ei tea isegi, et ta seal on, väidetevalt ta on ise ka selle pärast tööandjatega tülli läinud. Rääkis sellest, et ei tohiks teha isegi mitte sõpradele tasuta tööd, sest ta oma kogemused näitavad seda, kuidas lõpuks jäädki tegema asju neile ja supporti pakkuma. See on ka mainimist väärt, et ta sooovitas administreerimise protsessi võimalikult palju automatiseerida ja oma elu lihtsamaks teha. Laisk süsteemi administraator on effektiivne süsteemi administraator.

Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loeng "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016]</ref> esinesid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Räägiti sellest, kuidas firmadele tuleks taustakontrolli teha. Samuti räägiti sellest, et tuleks tegeleda networkinguga ja suurandada oma sõprade/tuttavate ringi, sest see on juba ammu teada tarkus, et kõige paremad pakkumised lähevad ikka suusõnaliselt ja tuttavatele. Firma, millesse plaanitakse tööle minna ei tohiks olla liiga väike ja samas ka liiga suur – liiga väikeses oled üksi ja see on liiga stressirohke, teisalt liiga suures võid bürokraatia alla ära kaduda. Einar rääkis meile sellest, kuidas äri ja IT omavahel koos käivd. Ta on aastast 2011 firmas nimega Scrum Master, mille kaubamärgiks on Triobet. Ta ise arvas, et sinna tööle minek oli tema parim otsus. Ütles seda, et äri ja it käib suhteliselt keeruliselt koos, kuna IT erialast keelt on vaja mõista selleks.

Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loeng "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016]</ref> esines Ivar Laur. Ta juhib Eesti Maksu- ja Tolliameti analüütikaosakonda. Tema tööks on arusaadavaks muuta suurtes kogustes sissetulevaid andmeid, et seeläbi tuvastada ja ära hoida maksupettusi. Mainis, et üheks suureks probleemiks on see, et andmeid kogutakse ja tallatatakse, kuid ei osata nendega midagi peale hakata. Rääkis sellest, et EMTA on IT lahenduste poolest suht keeruline klient, kuna neil on vaja suurt jõudlust, et suuri andmehulki töödelda. Mainis ka, et inimesed, kes suudavad mõista nii analüüsi, kui IT’d on tööturul hinnatud. Loengus väideti, et väga paljudele Eesti ettevõtetele saaks esitada küsimuse, et kuidas te selliste näitajatega üldse elus püsite?

Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loeng "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016]</ref> oli esinejaks Jaan Piirsalu, kes rääkis Eesti Vabariigi küberkaitsest. Jaan on tegelenud praktiliselt terve oma elu küberneetika ja küberkaitsega. Rääkis oma minevikust ja küberkaitse ajaloost Eestis. Väitis, et Eesti on küberturbes väga heal kohal. Priisalu paljude saavutuste hulka kuulub ka digitaalallkirja ja e-valimissüsteemi väljatöötamine. See, mida meie generatsioon võtab juba iseenesest mõistetavalt oli mitte nii kaua aega tagasi täielik ulme. Samuti ei osata näiteks internetis väga hästi ohtudest hoiduda – klikitakse linkidele, kuhu ei peaks jms.

Kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loeng "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016]</ref> esines Hedi Mardisoo. Hedi on pärit Starmanist ja ta rääkis IT ja turunduse koostööst. Põhimõtteliselt, mis loengust kumama jäi on see, vahet ei ole, kui hea IT lahenduse sa valmis suudad teha ja kui tasemel su spetsialistid on, kui sa ei suuda seda maha müüa ja selle jaoks on vaja head turundusplaani. Kuna praeguses IT turus on iga asja peale konkurents nii suur, et ainuke võimalus läbi lüüa on ennast hea turundusega kuidagi ennast teistest välja seada. Iga äpp, millele mõtled on olemas.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et minule meeldisid enamus esinejad väga, ning need, mis eriti ei köitnud olid esinema kutsutud põhjusega ja seda oli näha. Mulle meeldis see, et loengud heitsid valgust erinevatele IT valdkondadele ja nende valdkondade erinevatele aspektidele. Sain tänu sellele ainele teada asju, mille mõistmiseks oleks endal läinud aastaid. Või poleks ehk üldse kunagi mõistnud. Aine pani mõtlema seda, et mõne asjaga olen olnud sammuvõrra eespool, näiteks networkingut it vallas ma tegin juba gümnaasiumis ja isegi varem.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

===Vastus===
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref>. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.2.]</ref>. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>. Kordusarvestused on tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>. Kordussoorituse tasu OF õppekohal - 20 eurot . RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused Tudengile 10.]</ref>.

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

===Vastus===
VÕTA taotlemine toimub ÕISI-i kaudu. Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb VÕTA taotlus esitada hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused Tudengile 6.]</ref>. Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK 2. 2.]</ref>.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

===Vastus===
Õppekava täies mahus täitmise määraks tuleb semestris täita 27 EAP’d <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK 2. 1.]</ref>. Ühe EAP maksumus on 50 eurot <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK 3.]</ref>. Kuna esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAP’d siis on täies mahus täitmise määrast 3 EAP’d puudu. Esimese semestri lõpus tuleb tasuda 150 eurot. Teise semestri lõpuks tuleb täita 54 EAP’d. Kuna kokku on täidetud 50(24+26) EAP’d, siis teise semestri lõpuks tuleb tasuda arve 4 EAP ulatuses, ehk 200 eurot. Kokku tuleb esimese aasta jooksul tasuda kaks arvet kogusummas 350 eurot.

==Järelarvestuse lisaülesanne==
Razor 1911 on aastal 1985 Norras loodud demogrupp, USA justiitsministeeriumi sõnul vanim omalaadne tarkvara crackimisgrupp, mis aktiivne on. Tegelesid algselt Commodore 64, siis aastatel 1987-1988 liikusid Amiga platformile ja 1990 aastate alguses hakkasid tegelema ka IBM süsteemidele tarkvara kräkkimisega. Razor 1911 on algselt loodud Doctor No, Insane TTM ja Sector9 poolt. Razor tegeles aastast 1992-1995 diskettide piraatlusega, aastal 1995 hakati üle minema CD-Romide rippimisele. Kui ISOsid hakati looma, siis Razor käis taaskord ajaga kaasas ja liikus edasi. Aastate jooksul juhtis Razori gruppi palju inimesi ja oli palju sisepingeid juhikoha nimel. Juhiprobleem lahendati, kui üks vana Razori liige hüüdnimega Pitbull võttis liidrirolli enda peale. Operatsioon Buccaneeri <ref>[https://www.justice.gov/archive/opa/pr/2001/December/01_crm_643.htm Operation Buccaneer USA DOJ arhiivis]</ref> käigus viidi läbi reide üle 60 piraatluses kahtlustatava inimese kodudesse, sealhulgas Pitbulli. Pitbullile (Shane E. Pitman) määrati aastal 2003 18 kuu pikkune vanglakaristus <ref>[https://www.justice.gov/archive/criminal/cybercrime/press-releases/2003/pitmanSent.htm Pitbulli kohtukeiss DOJ arhiivis]</ref>, kuigi sel ajal oli Razori juhiks juba „The Renegade Chemist“. Ka Micheal Breen on Razori juhtimise eest saanud vanglakaristuse. Aastal 2004 määrati Breeni karistuseks 50 kuud vanglakaristust ja 3 aastat tingimisi. Lisaks pidi ta Cisco Systemsile maksma reparatsioone üle 690 000 dollari väärtuses. <ref>[https://www.justice.gov/archive/criminal/cybercrime/press-releases/2004/breenSent.htm Breeni Kohtukeiss DOJ arhiivis]</ref> Aastal 2006 aga hakkas Razor 1911 uuesti mänge crackima ja aastast 2010 on üks suurimaid liikumisi selles vallas. Razor on üks piraatluse rajajaid sellisel kujul, nagu me täna seda teame.

==Viited==

User:Totsing

2017-01-28T13:22:13Z

Totsing: /* Järelarvestuse lisaülesanne */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Timo Otsing

Esitamise kuupäev: xx. November 2016

==Essee==
==Essee==
Erialatutvustuse aine loengute eesmärgiks oli erinevates IT valdkondades töötavate inimeste koguemuse edasi andmine noortele ja rohelistele IT inimestele. Leian, et see on super asi mida teha, et näidata noortele, milline see IT maailm tegelikult on, aidata selles orienteeruda ja anda edasi kogemusi ja tarkusi, mille omal käel omandamiseks läheks aastaid.

Esimene loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016]</ref> oli sissejuhatav, tutvusime selle aine ja IT Kolledži süsteemiga üldiselt – õppekavad, õppekorraldus, hindamissüsteemi, stipendiumid jms. Lisaks sellele, et räägiti, kuidas aines ja koolis üldiselt korralduslikult orienteeruda, räägiti ka koolis korraldatavatest huviringidest. Stippi maksti sisseastumistulemuste põhjal ja mina jäin kahjuks ilma.

Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016]</ref> oli esinema kutsutud RIA süsteemiarhitekt Andres Kütt. Ta rääkis tarkvaradisainist, arhitektuurist, projektidega töötamisest ja nende juhtimisest. Sain teada, et tarkvara arhidekti tööülesanne on hoida tarkvara keerukus võimalikult madalal. Andres Kütist, kui inimesest jäi väga hea mulje, mulle meeldis see, kuidas ta oli valmis avameelselt oma failurest rääkima. See aitab kuulajaskonnaga sidet luua.

Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loeng "Testimine ja ''startup''id" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016]</ref> käisid ennast tutvustamas Kristel Kruustükk ja Marko Kruustükk, kes on pärit Testilo nimelisest start-upist. Nende noorte ülesastumine oli tõsiselt inspireeriv, oli meeldiv näha, kuidas nende kirg ja töökus on tasutud saanud oma start-upi õnnestumise läbi. Suurt rolli nende õnnestumise juures on mänginud rahasüstid ja mentorlus, mida saadud SF’st ja Londonist. Suurepärane näide sellest, kuidas kõik on tehtav, kui piisavalt palju tööd sisse panna.

Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016]</ref> käis meile rääkimas süsteemiadministraator Snakeman ehk Lembitu Ling. Tema on ehe näidse sellest, mida töö ja vaevaga saavutada saab, ning sellest, kuidas IT maastik muutunud on. Tema on selle ala iseseisvalt selgeks õppinud, tänapäeval poleks ise õppides ilmselt nii lihtne töökohta leida. Rääkis sellest, kuidas hea süs.admin on nii nähtamatu, et sa ei tea isegi, et ta seal on, väidetevalt ta on ise ka selle pärast tööandjatega tülli läinud. Rääkis sellest, et ei tohiks teha isegi mitte sõpradele tasuta tööd, sest ta oma kogemused näitavad seda, kuidas lõpuks jäädki tegema asju neile ja supporti pakkuma. See on ka mainimist väärt, et ta sooovitas administreerimise protsessi võimalikult palju automatiseerida ja oma elu lihtsamaks teha. Laisk süsteemi administraator on effektiivne süsteemi administraator.

Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loeng "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016]</ref> esinesid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Räägiti sellest, kuidas firmadele tuleks taustakontrolli teha. Samuti räägiti sellest, et tuleks tegeleda networkinguga ja suurandada oma sõprade/tuttavate ringi, sest see on juba ammu teada tarkus, et kõige paremad pakkumised lähevad ikka suusõnaliselt ja tuttavatele. Firma, millesse plaanitakse tööle minna ei tohiks olla liiga väike ja samas ka liiga suur – liiga väikeses oled üksi ja see on liiga stressirohke, teisalt liiga suures võid bürokraatia alla ära kaduda. Einar rääkis meile sellest, kuidas äri ja IT omavahel koos käivd. Ta on aastast 2011 firmas nimega Scrum Master, mille kaubamärgiks on Triobet. Ta ise arvas, et sinna tööle minek oli tema parim otsus. Ütles seda, et äri ja it käib suhteliselt keeruliselt koos, kuna IT erialast keelt on vaja mõista selleks.

Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loeng "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016]</ref> esines Ivar Laur. Ta juhib Eesti Maksu- ja Tolliameti analüütikaosakonda. Tema tööks on arusaadavaks muuta suurtes kogustes sissetulevaid andmeid, et seeläbi tuvastada ja ära hoida maksupettusi. Mainis, et üheks suureks probleemiks on see, et andmeid kogutakse ja tallatatakse, kuid ei osata nendega midagi peale hakata. Rääkis sellest, et EMTA on IT lahenduste poolest suht keeruline klient, kuna neil on vaja suurt jõudlust, et suuri andmehulki töödelda. Mainis ka, et inimesed, kes suudavad mõista nii analüüsi, kui IT’d on tööturul hinnatud. Loengus väideti, et väga paljudele Eesti ettevõtetele saaks esitada küsimuse, et kuidas te selliste näitajatega üldse elus püsite?

Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loeng "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016]</ref> oli esinejaks Jaan Piirsalu, kes rääkis Eesti Vabariigi küberkaitsest. Jaan on tegelenud praktiliselt terve oma elu küberneetika ja küberkaitsega. Rääkis oma minevikust ja küberkaitse ajaloost Eestis. Väitis, et Eesti on küberturbes väga heal kohal. Priisalu paljude saavutuste hulka kuulub ka digitaalallkirja ja e-valimissüsteemi väljatöötamine. See, mida meie generatsioon võtab juba iseenesest mõistetavalt oli mitte nii kaua aega tagasi täielik ulme. Samuti ei osata näiteks internetis väga hästi ohtudest hoiduda – klikitakse linkidele, kuhu ei peaks jms.

Kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loeng "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016]</ref> esines Hedi Mardisoo. Hedi on pärit Starmanist ja ta rääkis IT ja turunduse koostööst. Põhimõtteliselt, mis loengust kumama jäi on see, vahet ei ole, kui hea IT lahenduse sa valmis suudad teha ja kui tasemel su spetsialistid on, kui sa ei suuda seda maha müüa ja selle jaoks on vaja head turundusplaani. Kuna praeguses IT turus on iga asja peale konkurents nii suur, et ainuke võimalus läbi lüüa on ennast hea turundusega kuidagi ennast teistest välja seada. Iga äpp, millele mõtled on olemas.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et minule meeldisid enamus esinejad väga, ning need, mis eriti ei köitnud olid esinema kutsutud põhjusega ja seda oli näha. Mulle meeldis see, et loengud heitsid valgust erinevatele IT valdkondadele ja nende valdkondade erinevatele aspektidele. Sain tänu sellele ainele teada asju, mille mõistmiseks oleks endal läinud aastaid. Või poleks ehk üldse kunagi mõistnud. Aine pani mõtlema seda, et mõne asjaga olen olnud sammuvõrra eespool, näiteks networkingut it vallas ma tegin juba gümnaasiumis ja isegi varem.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

===Vastus===
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref>. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.2.]</ref>. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>. Kordusarvestused on tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>. Kordussoorituse tasu OF õppekohal - 20 eurot . RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused Tudengile 10.]</ref>.

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

===Vastus===
VÕTA taotlemine toimub ÕISI-i kaudu. Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb VÕTA taotlus esitada hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused Tudengile 6.]</ref>. Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK 2. 2.]</ref>.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

===Vastus===
Õppekava täies mahus täitmise määraks tuleb semestris täita 27 EAP’d <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK 2. 1.]</ref>. Ühe EAP maksumus on 50 eurot <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK 3.]</ref>. Kuna esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAP’d siis on täies mahus täitmise määrast 3 EAP’d puudu. Esimese semestri lõpus tuleb tasuda 150 eurot. Teise semestri lõpuks tuleb täita 54 EAP’d. Kuna kokku on täidetud 50(24+26) EAP’d, siis teise semestri lõpuks tuleb tasuda arve 4 EAP ulatuses, ehk 200 eurot. Kokku tuleb esimese aasta jooksul tasuda kaks arvet kogusummas 350 eurot.

==Järelarvestuse lisaülesanne==
Razor 1911 on aastal 1985 Norras loodud demogrupp, USA justiitsministeeriumi sõnul vanim omalaadne tarkvara crackimisgrupp, mis aktiivne on. Tegelesid algselt Commodore 64, siis aastatel 1987-1988 liikusid Amiga platformile ja 1990 aastate alguses hakkasid tegelema ka IBM süsteemidele tarkvara kräkkimisega. Razor 1911 on algselt loodud Doctor No, Insane TTM ja Sector9 poolt. Razor tegeles aastast 1992-1995 diskettide piraatlusega, aastal 1995 hakati üle minema CD-Romide rippimisele. Kui ISOsid hakati looma, siis Razor käis taaskord ajaga kaasas ja liikus edasi. Aastate jooksul juhtis Razori gruppi palju inimesi ja oli palju sisepingeid juhikoha nimel. Juhiprobleem lahendati, kui üks vana Razori liige hüüdnimega Pitbull võttis liidrirolli enda peale. Operatsioon Buccaneeri <ref>[https://www.justice.gov/archive/opa/pr/2001/December/01_crm_643.htm Operation Buccaneer USA DOJ arhiivis]</ref> käigus viidi läbi reide üle 60 piraatluses kahtlustatava inimese kodudesse, sealhulgas Pitbulli. Pitbullile (Shane E. Pitman) määrati aastal 2003 18 kuu pikkune vanglakaristus <ref>[https://www.justice.gov/archive/criminal/cybercrime/press-releases/2003/pitmanSent.htm Pitbulli kohtukeiss DOJ arhiivis]</ref>, kuigi sel ajal oli Razori juhiks juba „The Renegade Chemist“. Ka Micheal Breen on Razori juhtimise eest saanud vanglakaristuse. Aastal 2004 määrati Breeni karistuseks 50 kuud vanglakaristust ja 3 aastat tingimisi. Lisaks pidi ta Cisco Systemsile maksma reparatsioone üle 690 000 dollari väärtuses. <ref>[https://www.justice.gov/archive/criminal/cybercrime/press-releases/2004/breenSent.htm Breeni Kohtukeiss DOJ arhiivis]</ref> Aastal 2006 aga hakkas Razor 1911 uuesti mänge crackima ja aastast 2010 on üks suurimaid liikumisi selles vallas. Razor on üks piraatluse rajajaid sellisel kujul, nagu me täna seda teame.

==Viited==

User:Totsing

2017-01-28T13:21:58Z

Totsing: /* Järelarvestuse lisaülesanne */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Timo Otsing

Esitamise kuupäev: xx. November 2016

==Essee==
==Essee==
Erialatutvustuse aine loengute eesmärgiks oli erinevates IT valdkondades töötavate inimeste koguemuse edasi andmine noortele ja rohelistele IT inimestele. Leian, et see on super asi mida teha, et näidata noortele, milline see IT maailm tegelikult on, aidata selles orienteeruda ja anda edasi kogemusi ja tarkusi, mille omal käel omandamiseks läheks aastaid.

Esimene loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016]</ref> oli sissejuhatav, tutvusime selle aine ja IT Kolledži süsteemiga üldiselt – õppekavad, õppekorraldus, hindamissüsteemi, stipendiumid jms. Lisaks sellele, et räägiti, kuidas aines ja koolis üldiselt korralduslikult orienteeruda, räägiti ka koolis korraldatavatest huviringidest. Stippi maksti sisseastumistulemuste põhjal ja mina jäin kahjuks ilma.

Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016]</ref> oli esinema kutsutud RIA süsteemiarhitekt Andres Kütt. Ta rääkis tarkvaradisainist, arhitektuurist, projektidega töötamisest ja nende juhtimisest. Sain teada, et tarkvara arhidekti tööülesanne on hoida tarkvara keerukus võimalikult madalal. Andres Kütist, kui inimesest jäi väga hea mulje, mulle meeldis see, kuidas ta oli valmis avameelselt oma failurest rääkima. See aitab kuulajaskonnaga sidet luua.

Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loeng "Testimine ja ''startup''id" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016]</ref> käisid ennast tutvustamas Kristel Kruustükk ja Marko Kruustükk, kes on pärit Testilo nimelisest start-upist. Nende noorte ülesastumine oli tõsiselt inspireeriv, oli meeldiv näha, kuidas nende kirg ja töökus on tasutud saanud oma start-upi õnnestumise läbi. Suurt rolli nende õnnestumise juures on mänginud rahasüstid ja mentorlus, mida saadud SF’st ja Londonist. Suurepärane näide sellest, kuidas kõik on tehtav, kui piisavalt palju tööd sisse panna.

Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016]</ref> käis meile rääkimas süsteemiadministraator Snakeman ehk Lembitu Ling. Tema on ehe näidse sellest, mida töö ja vaevaga saavutada saab, ning sellest, kuidas IT maastik muutunud on. Tema on selle ala iseseisvalt selgeks õppinud, tänapäeval poleks ise õppides ilmselt nii lihtne töökohta leida. Rääkis sellest, kuidas hea süs.admin on nii nähtamatu, et sa ei tea isegi, et ta seal on, väidetevalt ta on ise ka selle pärast tööandjatega tülli läinud. Rääkis sellest, et ei tohiks teha isegi mitte sõpradele tasuta tööd, sest ta oma kogemused näitavad seda, kuidas lõpuks jäädki tegema asju neile ja supporti pakkuma. See on ka mainimist väärt, et ta sooovitas administreerimise protsessi võimalikult palju automatiseerida ja oma elu lihtsamaks teha. Laisk süsteemi administraator on effektiivne süsteemi administraator.

Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loeng "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016]</ref> esinesid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Räägiti sellest, kuidas firmadele tuleks taustakontrolli teha. Samuti räägiti sellest, et tuleks tegeleda networkinguga ja suurandada oma sõprade/tuttavate ringi, sest see on juba ammu teada tarkus, et kõige paremad pakkumised lähevad ikka suusõnaliselt ja tuttavatele. Firma, millesse plaanitakse tööle minna ei tohiks olla liiga väike ja samas ka liiga suur – liiga väikeses oled üksi ja see on liiga stressirohke, teisalt liiga suures võid bürokraatia alla ära kaduda. Einar rääkis meile sellest, kuidas äri ja IT omavahel koos käivd. Ta on aastast 2011 firmas nimega Scrum Master, mille kaubamärgiks on Triobet. Ta ise arvas, et sinna tööle minek oli tema parim otsus. Ütles seda, et äri ja it käib suhteliselt keeruliselt koos, kuna IT erialast keelt on vaja mõista selleks.

Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loeng "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016]</ref> esines Ivar Laur. Ta juhib Eesti Maksu- ja Tolliameti analüütikaosakonda. Tema tööks on arusaadavaks muuta suurtes kogustes sissetulevaid andmeid, et seeläbi tuvastada ja ära hoida maksupettusi. Mainis, et üheks suureks probleemiks on see, et andmeid kogutakse ja tallatatakse, kuid ei osata nendega midagi peale hakata. Rääkis sellest, et EMTA on IT lahenduste poolest suht keeruline klient, kuna neil on vaja suurt jõudlust, et suuri andmehulki töödelda. Mainis ka, et inimesed, kes suudavad mõista nii analüüsi, kui IT’d on tööturul hinnatud. Loengus väideti, et väga paljudele Eesti ettevõtetele saaks esitada küsimuse, et kuidas te selliste näitajatega üldse elus püsite?

Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loeng "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016]</ref> oli esinejaks Jaan Piirsalu, kes rääkis Eesti Vabariigi küberkaitsest. Jaan on tegelenud praktiliselt terve oma elu küberneetika ja küberkaitsega. Rääkis oma minevikust ja küberkaitse ajaloost Eestis. Väitis, et Eesti on küberturbes väga heal kohal. Priisalu paljude saavutuste hulka kuulub ka digitaalallkirja ja e-valimissüsteemi väljatöötamine. See, mida meie generatsioon võtab juba iseenesest mõistetavalt oli mitte nii kaua aega tagasi täielik ulme. Samuti ei osata näiteks internetis väga hästi ohtudest hoiduda – klikitakse linkidele, kuhu ei peaks jms.

Kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loeng "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016]</ref> esines Hedi Mardisoo. Hedi on pärit Starmanist ja ta rääkis IT ja turunduse koostööst. Põhimõtteliselt, mis loengust kumama jäi on see, vahet ei ole, kui hea IT lahenduse sa valmis suudad teha ja kui tasemel su spetsialistid on, kui sa ei suuda seda maha müüa ja selle jaoks on vaja head turundusplaani. Kuna praeguses IT turus on iga asja peale konkurents nii suur, et ainuke võimalus läbi lüüa on ennast hea turundusega kuidagi ennast teistest välja seada. Iga äpp, millele mõtled on olemas.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et minule meeldisid enamus esinejad väga, ning need, mis eriti ei köitnud olid esinema kutsutud põhjusega ja seda oli näha. Mulle meeldis see, et loengud heitsid valgust erinevatele IT valdkondadele ja nende valdkondade erinevatele aspektidele. Sain tänu sellele ainele teada asju, mille mõistmiseks oleks endal läinud aastaid. Või poleks ehk üldse kunagi mõistnud. Aine pani mõtlema seda, et mõne asjaga olen olnud sammuvõrra eespool, näiteks networkingut it vallas ma tegin juba gümnaasiumis ja isegi varem.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

===Vastus===
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref>. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.2.]</ref>. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>. Kordusarvestused on tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>. Kordussoorituse tasu OF õppekohal - 20 eurot . RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused Tudengile 10.]</ref>.

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

===Vastus===
VÕTA taotlemine toimub ÕISI-i kaudu. Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb VÕTA taotlus esitada hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused Tudengile 6.]</ref>. Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK 2. 2.]</ref>.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

===Vastus===
Õppekava täies mahus täitmise määraks tuleb semestris täita 27 EAP’d <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK 2. 1.]</ref>. Ühe EAP maksumus on 50 eurot <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK 3.]</ref>. Kuna esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAP’d siis on täies mahus täitmise määrast 3 EAP’d puudu. Esimese semestri lõpus tuleb tasuda 150 eurot. Teise semestri lõpuks tuleb täita 54 EAP’d. Kuna kokku on täidetud 50(24+26) EAP’d, siis teise semestri lõpuks tuleb tasuda arve 4 EAP ulatuses, ehk 200 eurot. Kokku tuleb esimese aasta jooksul tasuda kaks arvet kogusummas 350 eurot.

==Järelarvestuse lisaülesanne==
2 Originaalallikat
1200 märki ilma tühikuteta
ülevaate juures tuua välja vähemalt ÜKS tehnoloogiline lahendus, mille poolest see süsteem oli uudne või vähemalt üks printsiip, mis on tänapäevani kasutuses moodsate arvutite juures. Samuti tuua välja vähemalt üks omadus/tehnoloogia või printsiip , mille poolest see süsteem on aegunud ja mida enam ei kasutata.

Razor 1911 on aastal 1985 Norras loodud demogrupp, USA justiitsministeeriumi sõnul vanim omalaadne tarkvara crackimisgrupp, mis aktiivne on. Tegelesid algselt Commodore 64, siis aastatel 1987-1988 liikusid Amiga platformile ja 1990 aastate alguses hakkasid tegelema ka IBM süsteemidele tarkvara kräkkimisega. Razor 1911 on algselt loodud Doctor No, Insane TTM ja Sector9 poolt. Razor tegeles aastast 1992-1995 diskettide piraatlusega, aastal 1995 hakati üle minema CD-Romide rippimisele. Kui ISOsid hakati looma, siis Razor käis taaskord ajaga kaasas ja liikus edasi. Aastate jooksul juhtis Razori gruppi palju inimesi ja oli palju sisepingeid juhikoha nimel. Juhiprobleem lahendati, kui üks vana Razori liige hüüdnimega Pitbull võttis liidrirolli enda peale. Operatsioon Buccaneeri <ref>[https://www.justice.gov/archive/opa/pr/2001/December/01_crm_643.htm Operation Buccaneer USA DOJ arhiivis]</ref> käigus viidi läbi reide üle 60 piraatluses kahtlustatava inimese kodudesse, sealhulgas Pitbulli. Pitbullile (Shane E. Pitman) määrati aastal 2003 18 kuu pikkune vanglakaristus <ref>[https://www.justice.gov/archive/criminal/cybercrime/press-releases/2003/pitmanSent.htm Pitbulli kohtukeiss DOJ arhiivis]</ref>, kuigi sel ajal oli Razori juhiks juba „The Renegade Chemist“. Ka Micheal Breen on Razori juhtimise eest saanud vanglakaristuse. Aastal 2004 määrati Breeni karistuseks 50 kuud vanglakaristust ja 3 aastat tingimisi. Lisaks pidi ta Cisco Systemsile maksma reparatsioone üle 690 000 dollari väärtuses. <ref>[https://www.justice.gov/archive/criminal/cybercrime/press-releases/2004/breenSent.htm Breeni Kohtukeiss DOJ arhiivis]</ref> Aastal 2006 aga hakkas Razor 1911 uuesti mänge crackima ja aastast 2010 on üks suurimaid liikumisi selles vallas. Razor on üks piraatluse rajajaid sellisel kujul, nagu me täna seda teame.

==Viited==

User:Totsing

2017-01-28T12:05:04Z

Totsing: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Timo Otsing

Esitamise kuupäev: xx. November 2016

==Essee==
==Essee==
Erialatutvustuse aine loengute eesmärgiks oli erinevates IT valdkondades töötavate inimeste koguemuse edasi andmine noortele ja rohelistele IT inimestele. Leian, et see on super asi mida teha, et näidata noortele, milline see IT maailm tegelikult on, aidata selles orienteeruda ja anda edasi kogemusi ja tarkusi, mille omal käel omandamiseks läheks aastaid.

Esimene loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016]</ref> oli sissejuhatav, tutvusime selle aine ja IT Kolledži süsteemiga üldiselt – õppekavad, õppekorraldus, hindamissüsteemi, stipendiumid jms. Lisaks sellele, et räägiti, kuidas aines ja koolis üldiselt korralduslikult orienteeruda, räägiti ka koolis korraldatavatest huviringidest. Stippi maksti sisseastumistulemuste põhjal ja mina jäin kahjuks ilma.

Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016]</ref> oli esinema kutsutud RIA süsteemiarhitekt Andres Kütt. Ta rääkis tarkvaradisainist, arhitektuurist, projektidega töötamisest ja nende juhtimisest. Sain teada, et tarkvara arhidekti tööülesanne on hoida tarkvara keerukus võimalikult madalal. Andres Kütist, kui inimesest jäi väga hea mulje, mulle meeldis see, kuidas ta oli valmis avameelselt oma failurest rääkima. See aitab kuulajaskonnaga sidet luua.

Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loeng "Testimine ja ''startup''id" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016]</ref> käisid ennast tutvustamas Kristel Kruustükk ja Marko Kruustükk, kes on pärit Testilo nimelisest start-upist. Nende noorte ülesastumine oli tõsiselt inspireeriv, oli meeldiv näha, kuidas nende kirg ja töökus on tasutud saanud oma start-upi õnnestumise läbi. Suurt rolli nende õnnestumise juures on mänginud rahasüstid ja mentorlus, mida saadud SF’st ja Londonist. Suurepärane näide sellest, kuidas kõik on tehtav, kui piisavalt palju tööd sisse panna.

Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016]</ref> käis meile rääkimas süsteemiadministraator Snakeman ehk Lembitu Ling. Tema on ehe näidse sellest, mida töö ja vaevaga saavutada saab, ning sellest, kuidas IT maastik muutunud on. Tema on selle ala iseseisvalt selgeks õppinud, tänapäeval poleks ise õppides ilmselt nii lihtne töökohta leida. Rääkis sellest, kuidas hea süs.admin on nii nähtamatu, et sa ei tea isegi, et ta seal on, väidetevalt ta on ise ka selle pärast tööandjatega tülli läinud. Rääkis sellest, et ei tohiks teha isegi mitte sõpradele tasuta tööd, sest ta oma kogemused näitavad seda, kuidas lõpuks jäädki tegema asju neile ja supporti pakkuma. See on ka mainimist väärt, et ta sooovitas administreerimise protsessi võimalikult palju automatiseerida ja oma elu lihtsamaks teha. Laisk süsteemi administraator on effektiivne süsteemi administraator.

Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loeng "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016]</ref> esinesid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Räägiti sellest, kuidas firmadele tuleks taustakontrolli teha. Samuti räägiti sellest, et tuleks tegeleda networkinguga ja suurandada oma sõprade/tuttavate ringi, sest see on juba ammu teada tarkus, et kõige paremad pakkumised lähevad ikka suusõnaliselt ja tuttavatele. Firma, millesse plaanitakse tööle minna ei tohiks olla liiga väike ja samas ka liiga suur – liiga väikeses oled üksi ja see on liiga stressirohke, teisalt liiga suures võid bürokraatia alla ära kaduda. Einar rääkis meile sellest, kuidas äri ja IT omavahel koos käivd. Ta on aastast 2011 firmas nimega Scrum Master, mille kaubamärgiks on Triobet. Ta ise arvas, et sinna tööle minek oli tema parim otsus. Ütles seda, et äri ja it käib suhteliselt keeruliselt koos, kuna IT erialast keelt on vaja mõista selleks.

Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loeng "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016]</ref> esines Ivar Laur. Ta juhib Eesti Maksu- ja Tolliameti analüütikaosakonda. Tema tööks on arusaadavaks muuta suurtes kogustes sissetulevaid andmeid, et seeläbi tuvastada ja ära hoida maksupettusi. Mainis, et üheks suureks probleemiks on see, et andmeid kogutakse ja tallatatakse, kuid ei osata nendega midagi peale hakata. Rääkis sellest, et EMTA on IT lahenduste poolest suht keeruline klient, kuna neil on vaja suurt jõudlust, et suuri andmehulki töödelda. Mainis ka, et inimesed, kes suudavad mõista nii analüüsi, kui IT’d on tööturul hinnatud. Loengus väideti, et väga paljudele Eesti ettevõtetele saaks esitada küsimuse, et kuidas te selliste näitajatega üldse elus püsite?

Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loeng "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016]</ref> oli esinejaks Jaan Piirsalu, kes rääkis Eesti Vabariigi küberkaitsest. Jaan on tegelenud praktiliselt terve oma elu küberneetika ja küberkaitsega. Rääkis oma minevikust ja küberkaitse ajaloost Eestis. Väitis, et Eesti on küberturbes väga heal kohal. Priisalu paljude saavutuste hulka kuulub ka digitaalallkirja ja e-valimissüsteemi väljatöötamine. See, mida meie generatsioon võtab juba iseenesest mõistetavalt oli mitte nii kaua aega tagasi täielik ulme. Samuti ei osata näiteks internetis väga hästi ohtudest hoiduda – klikitakse linkidele, kuhu ei peaks jms.

Kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loeng "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016]</ref> esines Hedi Mardisoo. Hedi on pärit Starmanist ja ta rääkis IT ja turunduse koostööst. Põhimõtteliselt, mis loengust kumama jäi on see, vahet ei ole, kui hea IT lahenduse sa valmis suudad teha ja kui tasemel su spetsialistid on, kui sa ei suuda seda maha müüa ja selle jaoks on vaja head turundusplaani. Kuna praeguses IT turus on iga asja peale konkurents nii suur, et ainuke võimalus läbi lüüa on ennast hea turundusega kuidagi ennast teistest välja seada. Iga äpp, millele mõtled on olemas.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et minule meeldisid enamus esinejad väga, ning need, mis eriti ei köitnud olid esinema kutsutud põhjusega ja seda oli näha. Mulle meeldis see, et loengud heitsid valgust erinevatele IT valdkondadele ja nende valdkondade erinevatele aspektidele. Sain tänu sellele ainele teada asju, mille mõistmiseks oleks endal läinud aastaid. Või poleks ehk üldse kunagi mõistnud. Aine pani mõtlema seda, et mõne asjaga olen olnud sammuvõrra eespool, näiteks networkingut it vallas ma tegin juba gümnaasiumis ja isegi varem.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

===Vastus===
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]</ref>. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref>. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.2.]</ref>. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref>. Kordusarvestused on tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref>. Kordussoorituse tasu OF õppekohal - 20 eurot . RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused Tudengile 10.]</ref>.

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

===Vastus===
VÕTA taotlemine toimub ÕISI-i kaudu. Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb VÕTA taotlus esitada hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused Tudengile 6.]</ref>. Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK 2. 2.]</ref>.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

===Vastus===
Õppekava täies mahus täitmise määraks tuleb semestris täita 27 EAP’d <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK 2. 1.]</ref>. Ühe EAP maksumus on 50 eurot <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK 3.]</ref>. Kuna esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAP’d siis on täies mahus täitmise määrast 3 EAP’d puudu. Esimese semestri lõpus tuleb tasuda 150 eurot. Teise semestri lõpuks tuleb täita 54 EAP’d. Kuna kokku on täidetud 50(24+26) EAP’d, siis teise semestri lõpuks tuleb tasuda arve 4 EAP ulatuses, ehk 200 eurot. Kokku tuleb esimese aasta jooksul tasuda kaks arvet kogusummas 350 eurot.

==Järelarvestuse lisaülesanne==
2 Originaalallikat
1200 märki ilma tühikuteta
ülevaate juures tuua välja vähemalt ÜKS tehnoloogiline lahendus, mille poolest see süsteem oli uudne või vähemalt üks printsiip, mis on tänapäevani kasutuses moodsate arvutite juures. Samuti tuua välja vähemalt üks omadus/tehnoloogia või printsiip , mille poolest see süsteem on aegunud ja mida enam ei kasutata.

==Viited==

User:Totsing

2017-01-28T11:56:49Z

Totsing: /* Essee */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Timo Otsing

Esitamise kuupäev: xx. November 2016

==Essee==
==Essee==
Erialatutvustuse aine loengute eesmärgiks oli erinevates IT valdkondades töötavate inimeste koguemuse edasi andmine noortele ja rohelistele IT inimestele. Leian, et see on super asi mida teha, et näidata noortele, milline see IT maailm tegelikult on, aidata selles orienteeruda ja anda edasi kogemusi ja tarkusi, mille omal käel omandamiseks läheks aastaid.

Esimene loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016]</ref> oli sissejuhatav, tutvusime selle aine ja IT Kolledži süsteemiga üldiselt – õppekavad, õppekorraldus, hindamissüsteemi, stipendiumid jms. Lisaks sellele, et räägiti, kuidas aines ja koolis üldiselt korralduslikult orienteeruda, räägiti ka koolis korraldatavatest huviringidest. Stippi maksti sisseastumistulemuste põhjal ja mina jäin kahjuks ilma.

Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016]</ref> oli esinema kutsutud RIA süsteemiarhitekt Andres Kütt. Ta rääkis tarkvaradisainist, arhitektuurist, projektidega töötamisest ja nende juhtimisest. Sain teada, et tarkvara arhidekti tööülesanne on hoida tarkvara keerukus võimalikult madalal. Andres Kütist, kui inimesest jäi väga hea mulje, mulle meeldis see, kuidas ta oli valmis avameelselt oma failurest rääkima. See aitab kuulajaskonnaga sidet luua.

Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loeng "Testimine ja ''startup''id" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016]</ref> käisid ennast tutvustamas Kristel Kruustükk ja Marko Kruustükk, kes on pärit Testilo nimelisest start-upist. Nende noorte ülesastumine oli tõsiselt inspireeriv, oli meeldiv näha, kuidas nende kirg ja töökus on tasutud saanud oma start-upi õnnestumise läbi. Suurt rolli nende õnnestumise juures on mänginud rahasüstid ja mentorlus, mida saadud SF’st ja Londonist. Suurepärane näide sellest, kuidas kõik on tehtav, kui piisavalt palju tööd sisse panna.

Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016]</ref> käis meile rääkimas süsteemiadministraator Snakeman ehk Lembitu Ling. Tema on ehe näidse sellest, mida töö ja vaevaga saavutada saab, ning sellest, kuidas IT maastik muutunud on. Tema on selle ala iseseisvalt selgeks õppinud, tänapäeval poleks ise õppides ilmselt nii lihtne töökohta leida. Rääkis sellest, kuidas hea süs.admin on nii nähtamatu, et sa ei tea isegi, et ta seal on, väidetevalt ta on ise ka selle pärast tööandjatega tülli läinud. Rääkis sellest, et ei tohiks teha isegi mitte sõpradele tasuta tööd, sest ta oma kogemused näitavad seda, kuidas lõpuks jäädki tegema asju neile ja supporti pakkuma. See on ka mainimist väärt, et ta sooovitas administreerimise protsessi võimalikult palju automatiseerida ja oma elu lihtsamaks teha. Laisk süsteemi administraator on effektiivne süsteemi administraator.

Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loeng "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016]</ref> esinesid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Räägiti sellest, kuidas firmadele tuleks taustakontrolli teha. Samuti räägiti sellest, et tuleks tegeleda networkinguga ja suurandada oma sõprade/tuttavate ringi, sest see on juba ammu teada tarkus, et kõige paremad pakkumised lähevad ikka suusõnaliselt ja tuttavatele. Firma, millesse plaanitakse tööle minna ei tohiks olla liiga väike ja samas ka liiga suur – liiga väikeses oled üksi ja see on liiga stressirohke, teisalt liiga suures võid bürokraatia alla ära kaduda. Einar rääkis meile sellest, kuidas äri ja IT omavahel koos käivd. Ta on aastast 2011 firmas nimega Scrum Master, mille kaubamärgiks on Triobet. Ta ise arvas, et sinna tööle minek oli tema parim otsus. Ütles seda, et äri ja it käib suhteliselt keeruliselt koos, kuna IT erialast keelt on vaja mõista selleks.

Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loeng "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016]</ref> esines Ivar Laur. Ta juhib Eesti Maksu- ja Tolliameti analüütikaosakonda. Tema tööks on arusaadavaks muuta suurtes kogustes sissetulevaid andmeid, et seeläbi tuvastada ja ära hoida maksupettusi. Mainis, et üheks suureks probleemiks on see, et andmeid kogutakse ja tallatatakse, kuid ei osata nendega midagi peale hakata. Rääkis sellest, et EMTA on IT lahenduste poolest suht keeruline klient, kuna neil on vaja suurt jõudlust, et suuri andmehulki töödelda. Mainis ka, et inimesed, kes suudavad mõista nii analüüsi, kui IT’d on tööturul hinnatud. Loengus väideti, et väga paljudele Eesti ettevõtetele saaks esitada küsimuse, et kuidas te selliste näitajatega üldse elus püsite?

Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loeng "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016]</ref> oli esinejaks Jaan Piirsalu, kes rääkis Eesti Vabariigi küberkaitsest. Jaan on tegelenud praktiliselt terve oma elu küberneetika ja küberkaitsega. Rääkis oma minevikust ja küberkaitse ajaloost Eestis. Väitis, et Eesti on küberturbes väga heal kohal. Priisalu paljude saavutuste hulka kuulub ka digitaalallkirja ja e-valimissüsteemi väljatöötamine. See, mida meie generatsioon võtab juba iseenesest mõistetavalt oli mitte nii kaua aega tagasi täielik ulme. Samuti ei osata näiteks internetis väga hästi ohtudest hoiduda – klikitakse linkidele, kuhu ei peaks jms.

Kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loeng "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016]</ref> esines Hedi Mardisoo. Hedi on pärit Starmanist ja ta rääkis IT ja turunduse koostööst. Põhimõtteliselt, mis loengust kumama jäi on see, vahet ei ole, kui hea IT lahenduse sa valmis suudad teha ja kui tasemel su spetsialistid on, kui sa ei suuda seda maha müüa ja selle jaoks on vaja head turundusplaani. Kuna praeguses IT turus on iga asja peale konkurents nii suur, et ainuke võimalus läbi lüüa on ennast hea turundusega kuidagi ennast teistest välja seada. Iga äpp, millele mõtled on olemas.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et minule meeldisid enamus esinejad väga, ning need, mis eriti ei köitnud olid esinema kutsutud põhjusega ja seda oli näha. Mulle meeldis see, et loengud heitsid valgust erinevatele IT valdkondadele ja nende valdkondade erinevatele aspektidele. Sain tänu sellele ainele teada asju, mille mõistmiseks oleks endal läinud aastaid. Või poleks ehk üldse kunagi mõistnud. Aine pani mõtlema seda, et mõne asjaga olen olnud sammuvõrra eespool, näiteks networkingut it vallas ma tegin juba gümnaasiumis ja isegi varem.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

===Vastus===
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks [1]. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral [2]. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral [3]. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [4]. Kordusarvestused on tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis [5]. Kordussoorituse tasu OF õppekohal - 20 eurot . RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta [6].

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

===Vastus===
VÕTA taotlemine toimub ÕISI-i kaudu. Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb VÕTA taotlus esitada hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva [7]. Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel [8].

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

===Vastus===
Õppekava täies mahus täitmise määraks tuleb semestris täita 27 EAP’d [9]. Ühe EAP maksumus on 50 eurot [10]. Kuna esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAP’d siis on täies mahus täitmise määrast 3 EAP’d puudu. Esimese semestri lõpus tuleb tasuda 150 eurot. Teise semestri lõpuks tuleb täita 54 EAP’d. Kuna kokku on täidetud 50(24+26) EAP’d, siis teise semestri lõpuks tuleb tasuda arve 4 EAP ulatuses, ehk 200 eurot. Kokku tuleb esimese aasta jooksul tasuda kaks arvet kogusummas 350 eurot.

==Järelarvestuse lisaülesanne==
2 Originaalallikat
1200 märki ilma tühikuteta
ülevaate juures tuua välja vähemalt ÜKS tehnoloogiline lahendus, mille poolest see süsteem oli uudne või vähemalt üks printsiip, mis on tänapäevani kasutuses moodsate arvutite juures. Samuti tuua välja vähemalt üks omadus/tehnoloogia või printsiip , mille poolest see süsteem on aegunud ja mida enam ei kasutata.

==Viited==
[1] https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.12.

[2] https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.13.

[3] https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.13.2.

[4] https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.8.1.

[5] https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.7.

[6] https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ 10.

[7] https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ 6.

[8] https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ 2. 2.

[9] https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ 2. 1.

[10] https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ 3.

User:Totsing

2016-11-16T18:17:25Z

Totsing: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Timo Otsing

Esitamise kuupäev: xx. November 2016

==Essee==
800 - 1000 sõna

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

===Vastus===
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks [1]. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral [2]. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral [3]. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [4]. Kordusarvestused on tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis [5]. Kordussoorituse tasu OF õppekohal - 20 eurot . RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta [6].

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

===Vastus===
VÕTA taotlemine toimub ÕISI-i kaudu. Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb VÕTA taotlus esitada hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva [7]. Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel [8].

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

===Vastus===
Õppekava täies mahus täitmise määraks tuleb semestris täita 27 EAP’d [9]. Ühe EAP maksumus on 50 eurot [10]. Kuna esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAP’d siis on täies mahus täitmise määrast 3 EAP’d puudu. Esimese semestri lõpus tuleb tasuda 150 eurot. Teise semestri lõpuks tuleb täita 54 EAP’d. Kuna kokku on täidetud 50(24+26) EAP’d, siis teise semestri lõpuks tuleb tasuda arve 4 EAP ulatuses, ehk 200 eurot. Kokku tuleb esimese aasta jooksul tasuda kaks arvet kogusummas 350 eurot.

==Järelarvestuse lisaülesanne==
2 Originaalallikat
1200 märki ilma tühikuteta
ülevaate juures tuua välja vähemalt ÜKS tehnoloogiline lahendus, mille poolest see süsteem oli uudne või vähemalt üks printsiip, mis on tänapäevani kasutuses moodsate arvutite juures. Samuti tuua välja vähemalt üks omadus/tehnoloogia või printsiip , mille poolest see süsteem on aegunud ja mida enam ei kasutata.

==Viited==
[1] https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.12.

[2] https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.13.

[3] https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.13.2.

[4] https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.8.1.

[5] https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.7.

[6] https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ 10.

[7] https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ 6.

[8] https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ 2. 2.

[9] https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ 2. 1.

[10] https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ 3.

User:Totsing

2016-11-16T18:17:11Z

Totsing: /* Vastus */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Timo Otsing
Esitamise kuupäev: xx. November 2016

==Essee==
800 - 1000 sõna

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

===Vastus===
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks [1]. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral [2]. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral [3]. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [4]. Kordusarvestused on tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis [5]. Kordussoorituse tasu OF õppekohal - 20 eurot . RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta [6].

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

===Vastus===
VÕTA taotlemine toimub ÕISI-i kaudu. Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb VÕTA taotlus esitada hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva [7]. Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel [8].

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

===Vastus===
Õppekava täies mahus täitmise määraks tuleb semestris täita 27 EAP’d [9]. Ühe EAP maksumus on 50 eurot [10]. Kuna esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAP’d siis on täies mahus täitmise määrast 3 EAP’d puudu. Esimese semestri lõpus tuleb tasuda 150 eurot. Teise semestri lõpuks tuleb täita 54 EAP’d. Kuna kokku on täidetud 50(24+26) EAP’d, siis teise semestri lõpuks tuleb tasuda arve 4 EAP ulatuses, ehk 200 eurot. Kokku tuleb esimese aasta jooksul tasuda kaks arvet kogusummas 350 eurot.

==Järelarvestuse lisaülesanne==
2 Originaalallikat
1200 märki ilma tühikuteta
ülevaate juures tuua välja vähemalt ÜKS tehnoloogiline lahendus, mille poolest see süsteem oli uudne või vähemalt üks printsiip, mis on tänapäevani kasutuses moodsate arvutite juures. Samuti tuua välja vähemalt üks omadus/tehnoloogia või printsiip , mille poolest see süsteem on aegunud ja mida enam ei kasutata.

==Viited==
[1] https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.12.

[2] https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.13.

[3] https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.13.2.

[4] https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.8.1.

[5] https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.7.

[6] https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ 10.

[7] https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ 6.

[8] https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ 2. 2.

[9] https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ 2. 1.

[10] https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ 3.

User:Totsing

2016-11-16T18:16:32Z

Totsing: /* Viited */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Timo Otsing
Esitamise kuupäev: xx. November 2016

==Essee==
800 - 1000 sõna

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

===Vastus===
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks [1]. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral [2]. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral [3]. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [4]. Kordusarvestused on tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis [5]. Kordussoorituse tasu OF õppekohal - 20 eurot . RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta [6].

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

===Vastus===
VÕTA taotlemine toimub ÕISI-i kaudu. Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb VÕTA taotlus esitada hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva [7]. Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel [8].

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

===Vastus===
Õppekava täies mahus täitmise määraks tuleb semestris täita 27 EAP’d [9]. Ühe EAP maksumus on 50 eurot[10]. Kuna esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAP’d siis on täies mahus täitmise määrast 3 EAP’d puudu. Esimese semestri lõpus tuleb tasuda 150 eurot. Teise semestri lõpuks tuleb täita 54 EAP’d. Kuna kokku on täidetud 50(24+26) EAP’d, siis teise semestri lõpuks tuleb tasuda arve 4 EAP ulatuses, ehk 200 eurot. Kokku tuleb esimese aasta jooksul tasuda kaks arvet kogusummas 350 eurot.

==Järelarvestuse lisaülesanne==
2 Originaalallikat
1200 märki ilma tühikuteta
ülevaate juures tuua välja vähemalt ÜKS tehnoloogiline lahendus, mille poolest see süsteem oli uudne või vähemalt üks printsiip, mis on tänapäevani kasutuses moodsate arvutite juures. Samuti tuua välja vähemalt üks omadus/tehnoloogia või printsiip , mille poolest see süsteem on aegunud ja mida enam ei kasutata.

==Viited==
[1] https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.12.

[2] https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.13.

[3] https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.13.2.

[4] https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.8.1.

[5] https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.7.

[6] https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ 10.

[7] https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ 6.

[8] https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ 2. 2.

[9] https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ 2. 1.

[10] https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ 3.

User:Totsing

2016-11-16T18:14:37Z

Totsing: /* Viited */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Timo Otsing
Esitamise kuupäev: xx. November 2016

==Essee==
800 - 1000 sõna

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

===Vastus===
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks [1]. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral [2]. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral [3]. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [4]. Kordusarvestused on tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis [5]. Kordussoorituse tasu OF õppekohal - 20 eurot . RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta [6].

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

===Vastus===
VÕTA taotlemine toimub ÕISI-i kaudu. Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb VÕTA taotlus esitada hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva [7]. Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel [8].

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

===Vastus===
Õppekava täies mahus täitmise määraks tuleb semestris täita 27 EAP’d [9]. Ühe EAP maksumus on 50 eurot[10]. Kuna esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAP’d siis on täies mahus täitmise määrast 3 EAP’d puudu. Esimese semestri lõpus tuleb tasuda 150 eurot. Teise semestri lõpuks tuleb täita 54 EAP’d. Kuna kokku on täidetud 50(24+26) EAP’d, siis teise semestri lõpuks tuleb tasuda arve 4 EAP ulatuses, ehk 200 eurot. Kokku tuleb esimese aasta jooksul tasuda kaks arvet kogusummas 350 eurot.

==Järelarvestuse lisaülesanne==
2 Originaalallikat
1200 märki ilma tühikuteta
ülevaate juures tuua välja vähemalt ÜKS tehnoloogiline lahendus, mille poolest see süsteem oli uudne või vähemalt üks printsiip, mis on tänapäevani kasutuses moodsate arvutite juures. Samuti tuua välja vähemalt üks omadus/tehnoloogia või printsiip , mille poolest see süsteem on aegunud ja mida enam ei kasutata.

==Viited==
[1] https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.12.
[2] https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.13.
[3] https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.13.2.
[4] https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.8.1.
[5] https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.7.
[6] https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ 10.
[7] https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ 6.
[8] https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ 2. 2.
[9] https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ 2. 1.
[10] https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ 3.

User:Totsing

2016-11-16T18:14:15Z

Totsing: /* Õpingukorralduse küsimused */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Timo Otsing
Esitamise kuupäev: xx. November 2016

==Essee==
800 - 1000 sõna

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

===Vastus===
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks [1]. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral [2]. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral [3]. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [4]. Kordusarvestused on tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis [5]. Kordussoorituse tasu OF õppekohal - 20 eurot . RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta [6].

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

===Vastus===
VÕTA taotlemine toimub ÕISI-i kaudu. Selleks, et varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks algava semestri sooritus(t)ena, tuleb VÕTA taotlus esitada hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva [7]. Tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel [8].

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

===Vastus===
Õppekava täies mahus täitmise määraks tuleb semestris täita 27 EAP’d [9]. Ühe EAP maksumus on 50 eurot[10]. Kuna esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAP’d siis on täies mahus täitmise määrast 3 EAP’d puudu. Esimese semestri lõpus tuleb tasuda 150 eurot. Teise semestri lõpuks tuleb täita 54 EAP’d. Kuna kokku on täidetud 50(24+26) EAP’d, siis teise semestri lõpuks tuleb tasuda arve 4 EAP ulatuses, ehk 200 eurot. Kokku tuleb esimese aasta jooksul tasuda kaks arvet kogusummas 350 eurot.

==Järelarvestuse lisaülesanne==
2 Originaalallikat
1200 märki ilma tühikuteta
ülevaate juures tuua välja vähemalt ÜKS tehnoloogiline lahendus, mille poolest see süsteem oli uudne või vähemalt üks printsiip, mis on tänapäevani kasutuses moodsate arvutite juures. Samuti tuua välja vähemalt üks omadus/tehnoloogia või printsiip , mille poolest see süsteem on aegunud ja mida enam ei kasutata.

==Viited==
[1] blabalblablalba

User:Totsing

2016-11-16T13:43:32Z

Totsing: Created page with "=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Timo Otsing Esitamise kuupäev: xx. November 2016 ==Essee== 800 - 1000 sõna ==Õpingukorralduse küsimused== ===Küsimus B===..."