https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=TpeepICO wiki - User contributions [en]2026-05-05T10:09:19ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Shebang&diff=127308Shebang2017-11-30T21:59:04Z<p>Tpeep: </p>
<hr />
<div>'''Shebang''' on sümbolite jada, mida kasutatakse skriptide alguses ning mis koosneb "trellidest" ehk numbrimärgist ja hüüumärgist (#!). Shebang on tuntud ka nimedega '''sha-bang''', '''hashbang''', '''pound-bang''', ja '''hash-pling'''.<br />
<br />
Shebang on kasutusel UNIX-tüüpi operatsioonisüsteemide käivitatavates failides. Kui käivitatavas tekstifailis ehk skriptis on kirjeldatud shebang siis kasutatakse shebangi järel kirjeldatud interpretaatorit kogu ülejäänud koodi käivitamiseks. Ehk siis shebang kirjeldab asukoha argumendi, et käivitada skript argumendis kirjeldatud programmis. Näiteks kui skriptis on shebangi järel kirjeldatud ''/bin/bash'', siis programmi laadija kasutab argumenti ''/bin/bash'' ja teab, et antud skripti tuleb käivitada ''bash'' programmis, mis asub kataloogis ''/bin''.<br />
<br />
Üldjuhul ignoreerib interpretaator shebangi, sest numbrimärge(''#'') on enamus programmeerimis- ja skriptimiskeeltes tähistatud kui kommentaari. Samuti mitmed programmeerimiskeeled, mis ei kasuta numbrimärki kommentaarina, ignoreerivad numbrimärki ja saavad aru shebang funktsioonist.<br />
<br />
Kui skriptifailides on shebang kirjeldamata siis üldjuhul kasutatakse interpretaatorina ''/bin/sh''.<br />
<br />
<ref>https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Shebang_(Unix)</ref><br />
<ref>https://homepages.cwi.nl/~aeb/std/hashexclam-1.html</ref><br />
== Süntaks ==<br />
Shebang interpretaatori vorm on järgnev:<br />
<pre>#!intepretaator [valikulised-argument]</pre><br />
Kus interpretaator tähistab täispikka kataloogi teekonda käivitatavale programmile. Valikuline-argument tähistab käivitatavale programmile kirjeldatud argumenti.<br />
== Näited ==<br />
Mõned shebang näited:<br />
* <code>#!/bin/sh</code> - Faili käivitamine Bourne shelliga. <br />
* <code>#!/bin/bash</code> - Faili käivitamine Bash shelliga.<br />
* <code>#!/usr/bin/perl -T</code> - Faili käivitamine Perl'ga koos "tainted" argumendiga.<br />
* <code>#!/usr/bin/env python</code> - Faili käivitamine Python'ga, kasutades env'd.<br />
Näidetes on näha, et shebang rida võib sisaldada argumente, mis edastatakse interpretaatorile<br />
<br />
== Omadused ==<br />
<br />
"#!" võimaldab skripte kasutada nagu tavalisi käivitatavaid binaarfaile.<br />
<br />
Mõned shebang omadused:<br />
* Interpretaatori nimi ei tohi olla tühi.<br />
* Shebang rea pikkus on väiksem kui maksimaalse faili teekonna pikkus.<br />
* $PATH keskkonnamuutujast ei otsita interpretaatorit.<br />
* Interpretaatorit saab kasutada nii täispika kui ka loogise teekonnana. (Loogiline teekond ei ole soovitatav)<br />
* Interpretaatorina ei tohiks kasutada skripte.<br />
* SetUID ei puugi olla kasutatav.<br />
<br />
<ref>https://www.in-ulm.de/~mascheck/various/shebang/#issues</ref><br />
<br />
== Ajalugu ==<br />
<br />
Shebangi tutvustati esmakordselt Belli laboratooriumis Dennis Ritchie poolt, mis leidis kasutust alates UNIXi versioonide 7 ja 8 vahelisel ajal. Shebang funktsionaalsus lisati ka Berkeley BSD operatsioonisüsteemile, mida tutvustati esmakordselt BSD 2.8 versioonil ning vaikimisi aktiveeriti versioonil BSD 4.2. Kuna AT&T Belli laborid ei avalikustanud enam uuemaid UNIXI versioone kui 8, siis seetõttu oli shebang laialdaselt tuntud BSD operatsioonisüsteemist.<br />
<br />
Jaanuaril 1980 tutvustas Dennis Ritchie kerneli toega interpretaatori juhendit UNIXi versioonile 8.<br />
<br />
Dennis Ritchie interpretaatori juhend:<br />
<pre><br />
From uucp Thu Jan 10 01:37:58 1980<br />
>From dmr Thu Jan 10 04:25:49 1980 remote from research<br />
The system has been changed so that if a file being executed<br />
begins with the magic characters #! , the rest of the line is understood<br />
to be the name of an interpreter for the executed file.<br />
Previously (and in fact still) the shell did much of this job;<br />
it automatically executed itself on a text file with executable mode<br />
when the text file's name was typed as a command.<br />
Putting the facility into the system gives the following<br />
benefits.<br />
<br />
1) It makes shell scripts more like real executable files,<br />
because they can be the subject of 'exec.'<br />
<br />
2) If you do a 'ps' while such a command is running, its real<br />
name appears instead of 'sh'.<br />
Likewise, accounting is done on the basis of the real name.<br />
<br />
3) Shell scripts can be set-user-ID.<br />
<br />
4) It is simpler to have alternate shells available;<br />
e.g. if you like the Berkeley csh there is no question about<br />
which shell is to interpret a file.<br />
<br />
5) It will allow other interpreters to fit in more smoothly.<br />
<br />
To take advantage of this wonderful opportunity,<br />
put<br />
<br />
#! /bin/sh<br />
<br />
at the left margin of the first line of your shell scripts.<br />
Blanks after ! are OK. Use a complete pathname (no search is done).<br />
At the moment the whole line is restricted to 16 characters but<br />
this limit will be raised.<br />
</pre><br />
<br />
<ref>https://www.in-ulm.de/~mascheck/various/shebang/#reading</ref><br />
<br />
== Autor ==<br />
Nimi: Tanel Peep<br />
<br />
Rühm: AK21<br />
<br />
Aasta: 2017<br />
<br />
== Allikad ==</div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Shebang&diff=127307Shebang2017-11-30T21:56:54Z<p>Tpeep: </p>
<hr />
<div>'''Shebang''' on sümbolite jada, mida kasutatakse skriptide alguses ning mis koosneb "trellidest" ehk numbrimärgist ja hüüumärgist (#!). Shebang on tuntud ka nimedega '''sha-bang''', '''hashbang''', '''pound-bang''', ja '''hash-pling'''.<br />
<br />
Shebang on kasutusel UNIX-tüüpi operatsioonisüsteemide käivitatavates failides. Kui käivitatavas tekstifailis ehk skriptis on kirjeldatud shebang siis kasutatakse shebangi järel kirjeldatud interpretaatorit kogu ülejäänud koodi käivitamiseks. Ehk siis shebang kirjeldab asukoha argumendi, et käivitada skript argumendis kirjeldatud programmis. Näiteks kui skriptis on shebangi järel kirjeldatud ''/bin/bash'', siis programmi laadija kasutab argumenti ''/bin/bash'' ja teab, et antud skripti tuleb käivitada ''bash'' programmis, mis asub kataloogis ''/bin''.<br />
<br />
Üldjuhul ignoreerib interpretaator shebangi, sest numbrimärge(''#'') on enamus programmeerimis- ja skriptimiskeeltes tähistatud kui kommentaari. Samuti mitmed programmeerimiskeeled, mis ei kasuta numbrimärki kommentaarina, ignoreerivad numbrimärki ja saavad aru shebang funktsioonist.<br />
<br />
Kui skriptifailides on shebang kirjeldamata siis üldjuhul kasutatakse interpretaatorina ''/bin/sh''.<br />
<br />
<ref>https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Shebang_(Unix)</ref><br />
== Süntaks ==<br />
Shebang interpretaatori vorm on järgnev:<br />
<pre>#!intepretaator [valikulised-argument]</pre><br />
Kus interpretaator tähistab täispikka kataloogi teekonda käivitatavale programmile. Valikuline-argument tähistab käivitatavale programmile kirjeldatud argumenti.<br />
== Näited ==<br />
Mõned shebang näited:<br />
* <code>#!/bin/sh</code> - Faili käivitamine Bourne shelliga. <br />
* <code>#!/bin/bash</code> - Faili käivitamine Bash shelliga.<br />
* <code>#!/usr/bin/perl -T</code> - Faili käivitamine Perl'ga koos "tainted" argumendiga.<br />
* <code>#!/usr/bin/env python</code> - Faili käivitamine Python'ga, kasutades env'd.<br />
Näidetes on näha, et shebang rida võib sisaldada argumente, mis edastatakse interpretaatorile<br />
<br />
== Omadused ==<br />
<br />
"#!" võimaldab skripte kasutada nagu tavalisi käivitatavaid binaarfaile.<br />
<br />
Mõned shebang omadused:<br />
* Interpretaatori nimi ei tohi olla tühi.<br />
* Shebang rea pikkus on väiksem kui maksimaalse faili teekonna pikkus.<br />
* $PATH keskkonnamuutujast ei otsita interpretaatorit.<br />
* Interpretaatorit saab kasutada nii täispika kui ka loogise teekonnana. (Loogiline teekond ei ole soovitatav)<br />
* Interpretaatorina ei tohiks kasutada skripte.<br />
* SetUID ei puugi olla kasutatav.<br />
<br />
<ref>https://www.in-ulm.de/~mascheck/various/shebang/#issues</ref><br />
<br />
== Ajalugu ==<br />
<br />
Shebangi tutvustati esmakordselt Belli laboratooriumis Dennis Ritchie poolt, mis leidis kasutust alates UNIXi versioonide 7 ja 8 vahelisel ajal. Shebang funktsionaalsus lisati ka Berkeley BSD operatsioonisüsteemile, mida tutvustati esmakordselt BSD 2.8 versioonil ning vaikimisi aktiveeriti versioonil BSD 4.2. Kuna AT&T Belli laborid ei avalikustanud enam uuemaid UNIXI versioone kui 8, siis seetõttu oli shebang laialdaselt tuntud BSD operatsioonisüsteemist.<br />
<br />
Jaanuaril 1980 tutvustas Dennis Ritchie kerneli toega interpretaatori juhendit UNIXi versioonile 8.<br />
<br />
Dennis Ritchie interpretaatori juhend:<br />
<pre><br />
From uucp Thu Jan 10 01:37:58 1980<br />
>From dmr Thu Jan 10 04:25:49 1980 remote from research<br />
The system has been changed so that if a file being executed<br />
begins with the magic characters #! , the rest of the line is understood<br />
to be the name of an interpreter for the executed file.<br />
Previously (and in fact still) the shell did much of this job;<br />
it automatically executed itself on a text file with executable mode<br />
when the text file's name was typed as a command.<br />
Putting the facility into the system gives the following<br />
benefits.<br />
<br />
1) It makes shell scripts more like real executable files,<br />
because they can be the subject of 'exec.'<br />
<br />
2) If you do a 'ps' while such a command is running, its real<br />
name appears instead of 'sh'.<br />
Likewise, accounting is done on the basis of the real name.<br />
<br />
3) Shell scripts can be set-user-ID.<br />
<br />
4) It is simpler to have alternate shells available;<br />
e.g. if you like the Berkeley csh there is no question about<br />
which shell is to interpret a file.<br />
<br />
5) It will allow other interpreters to fit in more smoothly.<br />
<br />
To take advantage of this wonderful opportunity,<br />
put<br />
<br />
#! /bin/sh<br />
<br />
at the left margin of the first line of your shell scripts.<br />
Blanks after ! are OK. Use a complete pathname (no search is done).<br />
At the moment the whole line is restricted to 16 characters but<br />
this limit will be raised.<br />
</pre><br />
<br />
<ref>https://www.in-ulm.de/~mascheck/various/shebang/#reading</ref><br />
<br />
== Autor ==<br />
Nimi: Tanel Peep<br />
<br />
Rühm: AK21<br />
<br />
Aasta: 2017<br />
<br />
== Allikad ==</div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Shebang&diff=127306Shebang2017-11-30T21:55:20Z<p>Tpeep: /* Ajalugu */</p>
<hr />
<div>'''Shebang''' on sümbolite jada, mida kasutatakse skriptide alguses ning mis koosneb "trellidest" ehk numbrimärgist ja hüüumärgist (#!). Shebang on tuntud ka nimedega '''sha-bang''', '''hashbang''', '''pound-bang''', ja '''hash-pling'''.<br />
<br />
Shebang on kasutusel UNIX-tüüpi operatsioonisüsteemide käivitatavates failides. Kui käivitatavas tekstifailis ehk skriptis on kirjeldatud shebang siis kasutatakse shebangi järel kirjeldatud interpretaatorit kogu ülejäänud koodi käivitamiseks. Ehk siis shebang kirjeldab asukoha argumendi, et käivitada skript argumendis kirjeldatud programmis. Näiteks kui skriptis on shebangi järel kirjeldatud ''/bin/bash'', siis programmi laadija kasutab argumenti ''/bin/bash'' ja teab, et antud skripti tuleb käivitada ''bash'' programmis, mis asub kataloogis ''/bin''.<br />
<br />
Üldjuhul ignoreerib interpretaator shebangi, sest numbrimärge(''#'') on enamus programmeerimis- ja skriptimiskeeltes tähistatud kui kommentaari. Samuti mitmed programmeerimiskeeled, mis ei kasuta numbrimärki kommentaarina, ignoreerivad numbrimärki ja saavad aru shebang funktsioonist.<br />
<br />
Kui skriptifailides on shebang kirjeldamata siis üldjuhul kasutatakse interpretaatorina ''/bin/sh''.<br />
== Süntaks ==<br />
Shebang interpretaatori vorm on järgnev:<br />
<pre>#!intepretaator [valikulised-argument]</pre><br />
Kus interpretaator tähistab täispikka kataloogi teekonda käivitatavale programmile. Valikuline-argument tähistab käivitatavale programmile kirjeldatud argumenti.<br />
== Näited ==<br />
Mõned shebang näited:<br />
* <code>#!/bin/sh</code> - Faili käivitamine Bourne shelliga. <br />
* <code>#!/bin/bash</code> - Faili käivitamine Bash shelliga.<br />
* <code>#!/usr/bin/perl -T</code> - Faili käivitamine Perl'ga koos "tainted" argumendiga.<br />
* <code>#!/usr/bin/env python</code> - Faili käivitamine Python'ga, kasutades env'd.<br />
Näidetes on näha, et shebang rida võib sisaldada argumente, mis edastatakse interpretaatorile<br />
<br />
== Omadused ==<br />
<br />
"#!" võimaldab skripte kasutada nagu tavalisi käivitatavaid binaarfaile.<br />
<br />
Mõned shebang omadused:<br />
* Interpretaatori nimi ei tohi olla tühi.<br />
* Shebang rea pikkus on väiksem kui maksimaalse faili teekonna pikkus.<br />
* $PATH keskkonnamuutujast ei otsita interpretaatorit.<br />
* Interpretaatorit saab kasutada nii täispika kui ka loogise teekonnana. (Loogiline teekond ei ole soovitatav)<br />
* Interpretaatorina ei tohiks kasutada skripte.<br />
* SetUID ei puugi olla kasutatav.<br />
<br />
<ref>https://www.in-ulm.de/~mascheck/various/shebang/#issues</ref><br />
<br />
== Ajalugu ==<br />
<br />
Shebangi tutvustati esmakordselt Belli laboratooriumis Dennis Ritchie poolt, mis leidis kasutust alates UNIXi versioonide 7 ja 8 vahelisel ajal. Shebang funktsionaalsus lisati ka Berkeley BSD operatsioonisüsteemile, mida tutvustati esmakordselt BSD 2.8 versioonil ning vaikimisi aktiveeriti versioonil BSD 4.2. Kuna AT&T Belli laborid ei avalikustanud enam uuemaid UNIXI versioone kui 8, siis seetõttu oli shebang laialdaselt tuntud BSD operatsioonisüsteemist.<br />
<br />
Jaanuaril 1980 tutvustas Dennis Ritchie kerneli toega interpretaatori juhendit UNIXi versioonile 8.<br />
<br />
Dennis Ritchie interpretaatori juhend:<br />
<pre><br />
From uucp Thu Jan 10 01:37:58 1980<br />
>From dmr Thu Jan 10 04:25:49 1980 remote from research<br />
The system has been changed so that if a file being executed<br />
begins with the magic characters #! , the rest of the line is understood<br />
to be the name of an interpreter for the executed file.<br />
Previously (and in fact still) the shell did much of this job;<br />
it automatically executed itself on a text file with executable mode<br />
when the text file's name was typed as a command.<br />
Putting the facility into the system gives the following<br />
benefits.<br />
<br />
1) It makes shell scripts more like real executable files,<br />
because they can be the subject of 'exec.'<br />
<br />
2) If you do a 'ps' while such a command is running, its real<br />
name appears instead of 'sh'.<br />
Likewise, accounting is done on the basis of the real name.<br />
<br />
3) Shell scripts can be set-user-ID.<br />
<br />
4) It is simpler to have alternate shells available;<br />
e.g. if you like the Berkeley csh there is no question about<br />
which shell is to interpret a file.<br />
<br />
5) It will allow other interpreters to fit in more smoothly.<br />
<br />
To take advantage of this wonderful opportunity,<br />
put<br />
<br />
#! /bin/sh<br />
<br />
at the left margin of the first line of your shell scripts.<br />
Blanks after ! are OK. Use a complete pathname (no search is done).<br />
At the moment the whole line is restricted to 16 characters but<br />
this limit will be raised.<br />
</pre><br />
<br />
<ref>https://www.in-ulm.de/~mascheck/various/shebang/#reading</ref><br />
<br />
== Autor ==<br />
Nimi: Tanel Peep<br />
<br />
Rühm: AK21<br />
<br />
Aasta: 2017<br />
<br />
== Allikad ==</div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Shebang&diff=127305Shebang2017-11-30T21:51:19Z<p>Tpeep: /* Omadused */</p>
<hr />
<div>'''Shebang''' on sümbolite jada, mida kasutatakse skriptide alguses ning mis koosneb "trellidest" ehk numbrimärgist ja hüüumärgist (#!). Shebang on tuntud ka nimedega '''sha-bang''', '''hashbang''', '''pound-bang''', ja '''hash-pling'''.<br />
<br />
Shebang on kasutusel UNIX-tüüpi operatsioonisüsteemide käivitatavates failides. Kui käivitatavas tekstifailis ehk skriptis on kirjeldatud shebang siis kasutatakse shebangi järel kirjeldatud interpretaatorit kogu ülejäänud koodi käivitamiseks. Ehk siis shebang kirjeldab asukoha argumendi, et käivitada skript argumendis kirjeldatud programmis. Näiteks kui skriptis on shebangi järel kirjeldatud ''/bin/bash'', siis programmi laadija kasutab argumenti ''/bin/bash'' ja teab, et antud skripti tuleb käivitada ''bash'' programmis, mis asub kataloogis ''/bin''.<br />
<br />
Üldjuhul ignoreerib interpretaator shebangi, sest numbrimärge(''#'') on enamus programmeerimis- ja skriptimiskeeltes tähistatud kui kommentaari. Samuti mitmed programmeerimiskeeled, mis ei kasuta numbrimärki kommentaarina, ignoreerivad numbrimärki ja saavad aru shebang funktsioonist.<br />
<br />
Kui skriptifailides on shebang kirjeldamata siis üldjuhul kasutatakse interpretaatorina ''/bin/sh''.<br />
== Süntaks ==<br />
Shebang interpretaatori vorm on järgnev:<br />
<pre>#!intepretaator [valikulised-argument]</pre><br />
Kus interpretaator tähistab täispikka kataloogi teekonda käivitatavale programmile. Valikuline-argument tähistab käivitatavale programmile kirjeldatud argumenti.<br />
== Näited ==<br />
Mõned shebang näited:<br />
* <code>#!/bin/sh</code> - Faili käivitamine Bourne shelliga. <br />
* <code>#!/bin/bash</code> - Faili käivitamine Bash shelliga.<br />
* <code>#!/usr/bin/perl -T</code> - Faili käivitamine Perl'ga koos "tainted" argumendiga.<br />
* <code>#!/usr/bin/env python</code> - Faili käivitamine Python'ga, kasutades env'd.<br />
Näidetes on näha, et shebang rida võib sisaldada argumente, mis edastatakse interpretaatorile<br />
<br />
== Omadused ==<br />
<br />
"#!" võimaldab skripte kasutada nagu tavalisi käivitatavaid binaarfaile.<br />
<br />
Mõned shebang omadused:<br />
* Interpretaatori nimi ei tohi olla tühi.<br />
* Shebang rea pikkus on väiksem kui maksimaalse faili teekonna pikkus.<br />
* $PATH keskkonnamuutujast ei otsita interpretaatorit.<br />
* Interpretaatorit saab kasutada nii täispika kui ka loogise teekonnana. (Loogiline teekond ei ole soovitatav)<br />
* Interpretaatorina ei tohiks kasutada skripte.<br />
* SetUID ei puugi olla kasutatav.<br />
<br />
<ref>https://www.in-ulm.de/~mascheck/various/shebang/#issues</ref><br />
<br />
== Ajalugu ==<br />
<br />
Shebangi tutvustati esmakordselt Belli laboratooriumis Dennis Ritchie poolt, mis leidis kasutust alates UNIXi versioonide 7 ja 8 vahelisel ajal. Shebang funktsionaalsus lisati ka Berkeley BSD operatsioonisüsteemile, mida tutvustati esmakordselt BSD 2.8 versioonil ning vaikimisi aktiveeriti versioonil BSD 4.2. Kuna AT&T Belli laborid ei avalikustanud enam uuemaid UNIXI versioone kui 8, siis seetõttu oli shebang laialdaselt tuntud BSD operatsioonisüsteemist.<br />
<br />
Jaanuaril 1980 tutvustas Dennis Ritchie kerneli toega interpretaatori juhendit UNIXi versioonile 8.<br />
<br />
Dennis Ritchie interpretaatori juhend:<br />
<pre><br />
From uucp Thu Jan 10 01:37:58 1980<br />
>From dmr Thu Jan 10 04:25:49 1980 remote from research<br />
The system has been changed so that if a file being executed<br />
begins with the magic characters #! , the rest of the line is understood<br />
to be the name of an interpreter for the executed file.<br />
Previously (and in fact still) the shell did much of this job;<br />
it automatically executed itself on a text file with executable mode<br />
when the text file's name was typed as a command.<br />
Putting the facility into the system gives the following<br />
benefits.<br />
<br />
1) It makes shell scripts more like real executable files,<br />
because they can be the subject of 'exec.'<br />
<br />
2) If you do a 'ps' while such a command is running, its real<br />
name appears instead of 'sh'.<br />
Likewise, accounting is done on the basis of the real name.<br />
<br />
3) Shell scripts can be set-user-ID.<br />
<br />
4) It is simpler to have alternate shells available;<br />
e.g. if you like the Berkeley csh there is no question about<br />
which shell is to interpret a file.<br />
<br />
5) It will allow other interpreters to fit in more smoothly.<br />
<br />
To take advantage of this wonderful opportunity,<br />
put<br />
<br />
#! /bin/sh<br />
<br />
at the left margin of the first line of your shell scripts.<br />
Blanks after ! are OK. Use a complete pathname (no search is done).<br />
At the moment the whole line is restricted to 16 characters but<br />
this limit will be raised.<br />
</pre><br />
== Autor ==<br />
Nimi: Tanel Peep<br />
<br />
Rühm: AK21<br />
<br />
Aasta: 2017<br />
<br />
== Allikad ==</div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Shebang&diff=127304Shebang2017-11-30T21:49:20Z<p>Tpeep: /* Omadused */</p>
<hr />
<div>'''Shebang''' on sümbolite jada, mida kasutatakse skriptide alguses ning mis koosneb "trellidest" ehk numbrimärgist ja hüüumärgist (#!). Shebang on tuntud ka nimedega '''sha-bang''', '''hashbang''', '''pound-bang''', ja '''hash-pling'''.<br />
<br />
Shebang on kasutusel UNIX-tüüpi operatsioonisüsteemide käivitatavates failides. Kui käivitatavas tekstifailis ehk skriptis on kirjeldatud shebang siis kasutatakse shebangi järel kirjeldatud interpretaatorit kogu ülejäänud koodi käivitamiseks. Ehk siis shebang kirjeldab asukoha argumendi, et käivitada skript argumendis kirjeldatud programmis. Näiteks kui skriptis on shebangi järel kirjeldatud ''/bin/bash'', siis programmi laadija kasutab argumenti ''/bin/bash'' ja teab, et antud skripti tuleb käivitada ''bash'' programmis, mis asub kataloogis ''/bin''.<br />
<br />
Üldjuhul ignoreerib interpretaator shebangi, sest numbrimärge(''#'') on enamus programmeerimis- ja skriptimiskeeltes tähistatud kui kommentaari. Samuti mitmed programmeerimiskeeled, mis ei kasuta numbrimärki kommentaarina, ignoreerivad numbrimärki ja saavad aru shebang funktsioonist.<br />
<br />
Kui skriptifailides on shebang kirjeldamata siis üldjuhul kasutatakse interpretaatorina ''/bin/sh''.<br />
== Süntaks ==<br />
Shebang interpretaatori vorm on järgnev:<br />
<pre>#!intepretaator [valikulised-argument]</pre><br />
Kus interpretaator tähistab täispikka kataloogi teekonda käivitatavale programmile. Valikuline-argument tähistab käivitatavale programmile kirjeldatud argumenti.<br />
== Näited ==<br />
Mõned shebang näited:<br />
* <code>#!/bin/sh</code> - Faili käivitamine Bourne shelliga. <br />
* <code>#!/bin/bash</code> - Faili käivitamine Bash shelliga.<br />
* <code>#!/usr/bin/perl -T</code> - Faili käivitamine Perl'ga koos "tainted" argumendiga.<br />
* <code>#!/usr/bin/env python</code> - Faili käivitamine Python'ga, kasutades env'd.<br />
Näidetes on näha, et shebang rida võib sisaldada argumente, mis edastatakse interpretaatorile<br />
<br />
== Omadused ==<br />
<br />
"#!" võimaldab skripte kasutada nagu tavalisi käivitatavaid binaarfaile.<br />
<br />
Mõned shebang omadused:<br />
* Interpretaatori nimi ei tohi olla tühi.<br />
* Shebang rea pikkus on väiksem kui maksimaalse faili teekonna pikkus.<br />
* $PATH keskkonnamuutujast ei otsita interpretaatorit.<br />
* Interpretaatorit saab kasutada nii täispika kui ka loogise teekonnana. (Loogiline teekond ei ole soovitatav)<br />
* Interpretaatorina ei tohiks kasutada skripte.<br />
* SetUID ei puugi olla kasutatav.<br />
<br />
<ref>https://www.in-ulm.de/~mascheck/various/shebang/</ref><br />
<br />
== Ajalugu ==<br />
<br />
Shebangi tutvustati esmakordselt Belli laboratooriumis Dennis Ritchie poolt, mis leidis kasutust alates UNIXi versioonide 7 ja 8 vahelisel ajal. Shebang funktsionaalsus lisati ka Berkeley BSD operatsioonisüsteemile, mida tutvustati esmakordselt BSD 2.8 versioonil ning vaikimisi aktiveeriti versioonil BSD 4.2. Kuna AT&T Belli laborid ei avalikustanud enam uuemaid UNIXI versioone kui 8, siis seetõttu oli shebang laialdaselt tuntud BSD operatsioonisüsteemist.<br />
<br />
Jaanuaril 1980 tutvustas Dennis Ritchie kerneli toega interpretaatori juhendit UNIXi versioonile 8.<br />
<br />
Dennis Ritchie interpretaatori juhend:<br />
<pre><br />
From uucp Thu Jan 10 01:37:58 1980<br />
>From dmr Thu Jan 10 04:25:49 1980 remote from research<br />
The system has been changed so that if a file being executed<br />
begins with the magic characters #! , the rest of the line is understood<br />
to be the name of an interpreter for the executed file.<br />
Previously (and in fact still) the shell did much of this job;<br />
it automatically executed itself on a text file with executable mode<br />
when the text file's name was typed as a command.<br />
Putting the facility into the system gives the following<br />
benefits.<br />
<br />
1) It makes shell scripts more like real executable files,<br />
because they can be the subject of 'exec.'<br />
<br />
2) If you do a 'ps' while such a command is running, its real<br />
name appears instead of 'sh'.<br />
Likewise, accounting is done on the basis of the real name.<br />
<br />
3) Shell scripts can be set-user-ID.<br />
<br />
4) It is simpler to have alternate shells available;<br />
e.g. if you like the Berkeley csh there is no question about<br />
which shell is to interpret a file.<br />
<br />
5) It will allow other interpreters to fit in more smoothly.<br />
<br />
To take advantage of this wonderful opportunity,<br />
put<br />
<br />
#! /bin/sh<br />
<br />
at the left margin of the first line of your shell scripts.<br />
Blanks after ! are OK. Use a complete pathname (no search is done).<br />
At the moment the whole line is restricted to 16 characters but<br />
this limit will be raised.<br />
</pre><br />
== Autor ==<br />
Nimi: Tanel Peep<br />
<br />
Rühm: AK21<br />
<br />
Aasta: 2017<br />
<br />
== Allikad ==</div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Shebang&diff=127303Shebang2017-11-30T21:38:49Z<p>Tpeep: </p>
<hr />
<div>'''Shebang''' on sümbolite jada, mida kasutatakse skriptide alguses ning mis koosneb "trellidest" ehk numbrimärgist ja hüüumärgist (#!). Shebang on tuntud ka nimedega '''sha-bang''', '''hashbang''', '''pound-bang''', ja '''hash-pling'''.<br />
<br />
Shebang on kasutusel UNIX-tüüpi operatsioonisüsteemide käivitatavates failides. Kui käivitatavas tekstifailis ehk skriptis on kirjeldatud shebang siis kasutatakse shebangi järel kirjeldatud interpretaatorit kogu ülejäänud koodi käivitamiseks. Ehk siis shebang kirjeldab asukoha argumendi, et käivitada skript argumendis kirjeldatud programmis. Näiteks kui skriptis on shebangi järel kirjeldatud ''/bin/bash'', siis programmi laadija kasutab argumenti ''/bin/bash'' ja teab, et antud skripti tuleb käivitada ''bash'' programmis, mis asub kataloogis ''/bin''.<br />
<br />
Üldjuhul ignoreerib interpretaator shebangi, sest numbrimärge(''#'') on enamus programmeerimis- ja skriptimiskeeltes tähistatud kui kommentaari. Samuti mitmed programmeerimiskeeled, mis ei kasuta numbrimärki kommentaarina, ignoreerivad numbrimärki ja saavad aru shebang funktsioonist.<br />
<br />
Kui skriptifailides on shebang kirjeldamata siis üldjuhul kasutatakse interpretaatorina ''/bin/sh''.<br />
== Süntaks ==<br />
Shebang interpretaatori vorm on järgnev:<br />
<pre>#!intepretaator [valikulised-argument]</pre><br />
Kus interpretaator tähistab täispikka kataloogi teekonda käivitatavale programmile. Valikuline-argument tähistab käivitatavale programmile kirjeldatud argumenti.<br />
== Näited ==<br />
Mõned shebang näited:<br />
* <code>#!/bin/sh</code> - Faili käivitamine Bourne shelliga. <br />
* <code>#!/bin/bash</code> - Faili käivitamine Bash shelliga.<br />
* <code>#!/usr/bin/perl -T</code> - Faili käivitamine Perl'ga koos "tainted" argumendiga.<br />
* <code>#!/usr/bin/env python</code> - Faili käivitamine Python'ga, kasutades env'd.<br />
Näidetes on näha, et shebang rida võib sisaldada argumente, mis edastatakse interpretaatorile<br />
<br />
== Omadused ==<br />
<br />
"#!" võimaldab skripte kasutada nagu tavalisi käivitatavaid binaarfaile.<br />
<br />
Mõned shebang omadused:<br />
* Interpretaatori nimi ei tohi olla tühi.<br />
* Shebang rea pikkus on väiksem kui maksimaalse faili teekonna pikkus.<br />
* $PATH keskkonnamuutujast ei otsita interpretaatorit.<br />
* Interpretaatorit saab kasutada nii täispika kui ka loogise teekonnana. (Loogiline teekond ei ole soovitatav)<br />
* Interpretaatorina ei tohiks kasutada skripte.<br />
* SetUID ei puugi olla kasutatav.<br />
<br />
== Ajalugu ==<br />
<br />
Shebangi tutvustati esmakordselt Belli laboratooriumis Dennis Ritchie poolt, mis leidis kasutust alates UNIXi versioonide 7 ja 8 vahelisel ajal. Shebang funktsionaalsus lisati ka Berkeley BSD operatsioonisüsteemile, mida tutvustati esmakordselt BSD 2.8 versioonil ning vaikimisi aktiveeriti versioonil BSD 4.2. Kuna AT&T Belli laborid ei avalikustanud enam uuemaid UNIXI versioone kui 8, siis seetõttu oli shebang laialdaselt tuntud BSD operatsioonisüsteemist.<br />
<br />
Jaanuaril 1980 tutvustas Dennis Ritchie kerneli toega interpretaatori juhendit UNIXi versioonile 8.<br />
<br />
Dennis Ritchie interpretaatori juhend:<br />
<pre><br />
From uucp Thu Jan 10 01:37:58 1980<br />
>From dmr Thu Jan 10 04:25:49 1980 remote from research<br />
The system has been changed so that if a file being executed<br />
begins with the magic characters #! , the rest of the line is understood<br />
to be the name of an interpreter for the executed file.<br />
Previously (and in fact still) the shell did much of this job;<br />
it automatically executed itself on a text file with executable mode<br />
when the text file's name was typed as a command.<br />
Putting the facility into the system gives the following<br />
benefits.<br />
<br />
1) It makes shell scripts more like real executable files,<br />
because they can be the subject of 'exec.'<br />
<br />
2) If you do a 'ps' while such a command is running, its real<br />
name appears instead of 'sh'.<br />
Likewise, accounting is done on the basis of the real name.<br />
<br />
3) Shell scripts can be set-user-ID.<br />
<br />
4) It is simpler to have alternate shells available;<br />
e.g. if you like the Berkeley csh there is no question about<br />
which shell is to interpret a file.<br />
<br />
5) It will allow other interpreters to fit in more smoothly.<br />
<br />
To take advantage of this wonderful opportunity,<br />
put<br />
<br />
#! /bin/sh<br />
<br />
at the left margin of the first line of your shell scripts.<br />
Blanks after ! are OK. Use a complete pathname (no search is done).<br />
At the moment the whole line is restricted to 16 characters but<br />
this limit will be raised.<br />
</pre><br />
== Autor ==<br />
Nimi: Tanel Peep<br />
<br />
Rühm: AK21<br />
<br />
Aasta: 2017<br />
<br />
== Allikad ==</div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Shebang&diff=127302Shebang2017-11-30T21:03:41Z<p>Tpeep: </p>
<hr />
<div>'''Shebang''' on sümbolite jada, mida kasutatakse skriptide alguses ning mis koosneb "trellidest" ehk numbrimärgist ja hüüumärgist (#!). Shebang on tuntud ka nimedega '''sha-bang''', '''hashbang''', '''pound-bang''', ja '''hash-pling'''.<br />
<br />
Shebang on kasutusel UNIX-tüüpi operatsioonisüsteemide käivitatavates failides. Kui käivitatavas tekstifailis ehk skriptis on kirjeldatud shebang siis kasutatakse shebangi järel kirjeldatud interpretaatorit kogu ülejäänud koodi käivitamiseks. Ehk siis shebang kirjeldab asukoha argumendi, et käivitada skript argumendis kirjeldatud programmis. Näiteks kui skriptis on shebangi järel kirjeldatud ''/bin/bash'', siis programmi laadija kasutab argumenti ''/bin/bash'' ja teab, et antud skripti tuleb käivitada ''bash'' programmis, mis asub kataloogis ''/bin''.<br />
<br />
Üldjuhul ignoreerib interpretaator shebangi, sest numbrimärge(''#'') on enamus programmeerimis- ja skriptimiskeeltes tähistatud kui kommentaari. Samuti mitmed programmeerimiskeeled, mis ei kasuta numbrimärki kommentaarina, ignoreerivad numbrimärki ja saavad aru shebang funktsioonist.<br />
<br />
Kui skriptifailides on shebang kirjeldamata siis üldjuhul kasutatakse interpretaatorina ''/bin/sh''.<br />
== Süntaks ==<br />
Shebang interpretaatori vorm on järgnev:<br />
<pre>#!intepretaator [valikulised-argument]</pre><br />
Kus interpretaator tähistab täispikka kataloogi teekonda käivitatavale programmile. Valikuline-argument tähistab käivitatavale programmile kirjeldatud argumenti.<br />
== Näited ==<br />
Mõned shebang näited:<br />
* <code>#!/bin/sh</code> - Faili käivitamine Bourne shelliga. <br />
* <code>#!/bin/bash</code> - Faili käivitamine Bash shelliga.<br />
* <code>#!/usr/bin/perl -T</code> - Faili käivitamine Perl'ga koos "tainted" argumendiga.<br />
* <code>#!/usr/bin/env python</code> - Faili käivitamine Python'ga, kasutades env'd.<br />
Näidetes on näha, et shebang rida võib sisaldada argumente, mis edastatakse interpretaatorile<br />
<br />
== Omadused ==<br />
<br />
"#!" võimaldab skripte kasutada nagu tavalisi käivitatavaid binaarfaile.<br />
<br />
Mõned shebang omadused:<br />
* Interpretaatori nimi ei tohi olla tühi.<br />
* Shebang rea pikkus on väiksem kui maksimaalse faili teekonna pikkus.<br />
* $PATH keskkonnamuutujast ei otsita interpretaatorit.<br />
* Interpretaatorit saab kasutada nii täispika kui ka loogise teekonnana. (Loogiline teekond ei ole soovitatav)<br />
* Interpretaatorina ei tohiks kasutada skripte.<br />
* SetUID ei puugi olla kasutatav.<br />
<br />
== Autor ==<br />
Nimi: Tanel Peep<br />
<br />
Rühm: AK21<br />
<br />
Aasta: 2017<br />
<br />
== Allikad ==</div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Shebang&diff=127301Shebang2017-11-30T20:59:33Z<p>Tpeep: </p>
<hr />
<div>'''Shebang''' on sümbolite jada, mida kasutatakse skriptide alguses ning mis koosneb "trellidest" ehk numbrimärgist ja hüüumärgist (#!). Shebang on tuntud ka nimedega '''sha-bang''', '''hashbang''', '''pound-bang''', ja '''hash-pling'''.<br />
<br />
Shebang on kasutusel UNIX-tüüpi operatsioonisüsteemide käivitatavates failides. Kui käivitatavas tekstifailis ehk skriptis on kirjeldatud shebang siis kasutatakse shebangi järel kirjeldatud interpretaatorit kogu ülejäänud koodi käivitamiseks. Ehk siis shebang kirjeldab asukoha argumendi, et käivitada skript argumendis kirjeldatud programmis. Näiteks kui skriptis on shebangi järel kirjeldatud ''/bin/bash'', siis programmi laadija kasutab argumenti ''/bin/bash'' ja teab, et antud skripti tuleb käivitada ''bash'' programmis, mis asub kataloogis ''/bin''.<br />
<br />
Üldjuhul ignoreerib interpretaator shebangi, sest numbrimärge(''#'') on enamus programmeerimis- ja skriptimiskeeltes tähistatud kui kommentaari. Samuti mitmed programmeerimiskeeled, mis ei kasuta numbrimärki kommentaarina, ignoreerivad numbrimärki ja saavad aru shebang funktsioonist.<br />
<br />
Kui skriptifailides on shebang kirjeldamata siis üldjuhul kasutatakse interpretaatorina ''/bin/sh''.<br />
<br />
== Süntaks ==<br />
Shebang interpretaatori vorm on järgnev:<br />
<pre>#!intepretaator [valikulised-argument]</pre><br />
Kus interpretaator tähistab täispikka kataloogi teekonda käivitatavale programmile. Valikuline-argument tähistab käivitatavale programmile kirjeldatud argumenti.<br />
<br />
<br />
== Näited ==<br />
Mõned shebang näited:<br />
* <code>#!/bin/sh</code> - Faili käivitamine Bourne shelliga. <br />
* <code>#!/bin/bash</code> - Faili käivitamine Bash shelliga.<br />
* <code>#!/usr/bin/perl -T</code> - Faili käivitamine Perl'ga koos "tainted" argumendiga.<br />
* <code>#!/usr/bin/env python</code> - Faili käivitamine Python'ga, kasutades env'd.<br />
Näidetes on näha, et shebang rida võib sisaldada argumente, mis edastatakse interpretaatorile<br />
<br />
<br />
== Omadused ==<br />
<br />
"#!" võimaldab skripte kasutada nagu tavalisi käivitatavaid binaarfaile.<br />
<br />
Mõned shebang omadused:<br />
* Interpretaatori nimi ei tohi olla tühi.<br />
* Shebang rea pikkus on väiksem kui maksimaalse faili teekonna pikkus.<br />
* $PATH keskkonnamuutujast ei otsita interpretaatorit.<br />
* Interpretaatorit saab kasutada nii täispika kui ka loogise teekonnana. (Loogiline teekond ei ole soovitatav)<br />
* Interpretaatorina ei tohiks kasutada skripte.<br />
* SetUID ei puugi olla kasutatav.<br />
<br />
== Autor ==<br />
Nimi: Tanel Peep<br />
<br />
Rühm: AK21<br />
<br />
Aasta: 2017<br />
<br />
== Allikad ==</div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Shebang&diff=127300Shebang2017-11-30T20:51:25Z<p>Tpeep: </p>
<hr />
<div>'''Shebang''' on sümbolite jada, mida kasutatakse skriptide alguses ning mis koosneb "trellidest" ehk numbrimärgist ja hüüumärgist (#!). Shebang on tuntud ka nimedega '''sha-bang''', '''hashbang''', '''pound-bang''', ja '''hash-pling'''.<br />
<br />
Shebang on kasutusel UNIX-tüüpi operatsioonisüsteemide käivitatavates failides. Kui käivitatavas tekstifailis ehk skriptis on kirjeldatud shebang siis kasutatakse shebangi järel kirjeldatud interpretaatorit kogu ülejäänud koodi käivitamiseks. Ehk siis shebang kirjeldab asukoha argumendi, et käivitada skript argumendis kirjeldatud programmis. Näiteks kui skriptis on shebangi järel kirjeldatud ''/bin/bash'', siis programmi laadija kasutab argumenti ''/bin/bash'' ja teab, et antud skripti tuleb käivitada ''bash'' programmis, mis asub kataloogis ''/bin''.<br />
<br />
Üldjuhul ignoreerib interpretaator shebangi, sest numbrimärge(''#'') on enamus programmeerimis- ja skriptimiskeeltes tähistatud kui kommentaari. Samuti mitmed programmeerimiskeeled, mis ei kasuta numbrimärki kommentaarina, ignoreerivad numbrimärki ja saavad aru shebang funktsioonist.<br />
<br />
Kui skriptifailides on shebang kirjeldamata siis üldjuhul kasutatakse interpretaatorina ''/bin/sh''.<br />
<br />
== Süntaks ==<br />
Shebang interpretaatori vorm on järgnev:<br />
<pre>#!intepretaator [valikulised-argument]</pre><br />
Kus interpretaator tähistab täispikka kataloogi teekonda käivitatavale programmile. Valikuline-argument tähistab käivitatavale programmile kirjeldatud argumenti.<br />
<br />
<br />
== Näited ==<br />
Mõned shebang näited:<br />
* <code>#!/bin/sh</code> - Faili käivitamine Bourne shelliga. <br />
* <code>#!/bin/bash</code> - Faili käivitamine Bash shelliga.<br />
* <code>#!/usr/bin/perl -T</code> - Faili käivitamine Perl'ga koos "tainted" argumendiga.<br />
* <code>#!/usr/bin/env python</code> - Faili käivitamine Python'ga, kasutades env'd.<br />
Näidetes on näha, et shebang rida võib sisaldada argumente, mis edastatakse interpretaatorile<br />
<br />
== Autor ==<br />
Nimi: Tanel Peep<br />
<br />
Rühm: AK21<br />
<br />
Aasta: 2017<br />
<br />
== Allikad ==</div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Shebang&diff=127299Shebang2017-11-30T20:45:23Z<p>Tpeep: </p>
<hr />
<div>'''Shebang''' on sümbolite jada, mida kasutatakse skriptide alguses ning mis koosneb "trellidest" ehk numbrimärgist ja hüüumärgist (#!). Shebang on tuntud ka nimedega '''sha-bang''', '''hashbang''', '''pound-bang''', ja '''hash-pling'''.<br />
<br />
Shebang on kasutusel UNIX-tüüpi operatsioonisüsteemide käivitatavates failides. Kui käivitatavas tekstifailis ehk skriptis on kirjeldatud shebang siis kasutatakse shebangi järel kirjeldatud interpretaatorit kogu ülejäänud koodi käivitamiseks. Ehk siis shebang kirjeldab asukoha argumendi, et käivitada skript argumendis kirjeldatud programmis. Näiteks kui skriptis on shebangi järel kirjeldatud ''/bin/bash'', siis programmi laadija kasutab argumenti ''/bin/bash'' ja teab, et antud skripti tuleb käivitada ''bash'' programmis, mis asub kataloogis ''/bin''.<br />
<br />
Üldjuhul ignoreerib interpretaator shebangi, sest numbrimärge(''#'') on enamus programmeerimis- ja skriptimiskeeltes tähistatud kui kommentaari. Samuti mitmed programmeerimiskeeled, mis ei kasuta numbrimärki kommentaarina, ignoreerivad numbrimärki ja saavad aru shebang funktsioonist.<br />
<br />
Kui skriptifailides on shebang kirjeldamata siis üldjuhul kasutatakse interpretaatorina ''/bin/sh''.<br />
<br />
== Süntaks ==<br />
Shebang interpretaatori vorm on järgnev:<br />
<pre>#!intepretaator [valikulised-argument]</pre><br />
Kus interpretaator tähistab täispikka kataloogi teekonda käivitatavale programmile. Valikuline-argument tähistab käivitatavale programmile kirjeldatud argumenti.<br />
<br />
<br />
== Näited ==<br />
Mõned shebang näited:<br />
* <code>#!/bin/sh</code> - Faili käivitamine Bourne shelliga. <br />
* <code>#!/bin/bash</code> - Faili käivitamine Bash shelliga.<br />
* <code>#!/usr/bin/perl -T</code> - Faili käivitamine Perl'ga koos "tainted" argumendiga.<br />
* <code>#!/usr/bin/env python</code> - Faili käivitamine Python'ga, kasutades env'd.<br />
Näidetes on näha, et shebang rida võib sisaldada argumente, mis edastatakse interpretaatorile</div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Shebang&diff=127298Shebang2017-11-30T19:28:55Z<p>Tpeep: </p>
<hr />
<div>'''Shebang''' on sümbolite jada, mida kasutatakse skriptide alguses ning mis koosneb "trellidest" ehk numbrimärgist ja hüüumärgist (#!). Shebang on tuntud ka nimedega '''sha-bang''', '''hashbang''', '''pound-bang''', ja '''hash-pling'''.<br />
<br />
Shebang on kasutusel UNIX-tüüpi operatsioonisüsteemide käivitatavates failides. Kui käivitatavas tekstifailis ehk skriptis on kirjeldatud shebang siis kasutatakse shebangi järel kirjeldatud interpretaatorit kogu ülejäänud koodi käivitamiseks. Ehk siis shebang kirjeldab asukoha argumendi, et käivitada skript argumendis kirjeldatud programmis. Näiteks kui skriptis on shebangi järel kirjeldatud ''/bin/bash'', siis programmi laadija kasutab argumenti ''/bin/bash'' ja teab, et antud skripti tuleb käivitada ''bash'' programmis, mis asub kataloogis ''/bin''.<br />
<br />
Üldjuhul ignoreerib interpretaator shebangi, sest numbrimärge(''#'') on enamus programmeerimis- ja skriptimiskeeltes tähistatud kui kommentaari. Samuti mitmed programmeerimiskeeled, mis ei kasuta numbrimärki kommentaarina, ignoreerivad numbrimärki ja saavad aru shebang funktsioonist.<br />
<br />
Kui skriptifailides on shebang kirjeldamata siis üldjuhul kasutatakse interpretaatorina ''/bin/sh''.<br />
<br />
== Süntaks ==<br />
Shebang interpretaatori vorm on järgnev:<br />
<pre>#!intepretaator [valikulised-argument]</pre><br />
Kus interpretaator tähistab täispikka kataloogi teekonda käivitatavale programmile. Valikuline-argument tähistab käivitatavale programmile kirjeldatud argumenti.</div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Shebang&diff=127297Shebang2017-11-30T19:26:43Z<p>Tpeep: /* Süntaks */</p>
<hr />
<div>'''Shebang''' on sümbolite jada, mida kasutatakse skriptide alguses ning mis koosneb "trellidest" ehk numbrimärgist ja hüüumärgist (#!). Shebang on tuntud ka nimedega '''sha-bang''', '''hashbang''', '''pound-bang''', ja '''hash-pling'''.<br />
<br />
Shebang on kasutusel UNIX-tüüpi operatsioonisüsteemide käivitatavates failides. Kui käivitatavas tekstifailis ehk skriptis on kirjeldatud shebang siis kasutatakse shebangi järel kirjeldatud interpretaatorit kogu ülejäänud koodi käivitamiseks. Ehk siis shebang kirjeldab asukoha argumendi, et käivitada skript argumendis kirjeldatud programmis. Näiteks kui skriptis on shebangi järel kirjeldatud ''/bin/bash'', siis programmi laadija kasutab argumenti ''/bin/bash'' ja teab, et antud skripti tuleb käivitada ''bash'' programmis, mis asub kataloogis ''/bin''.<br />
<br />
Üldjuhul ignoreerib interpretaator shebangi, sest numbrimärge(''#'') on enamus programmeerimis- ja skriptimiskeeltes tähistatud kui kommentaari. Samuti mitmed programmeerimiskeeled, mis ei kasuta numbrimärki kommentaarina, ignoreerivad numbrimärki ja saavad aru shebang funktsioonist.<br />
<br />
Kui skriptifailides on shebang kirjeldamata siis üldjuhul kasutatakse interpretaatorina ''/bin/sh''.<br />
<br />
== Süntaks ==<br />
Shebang interpretaatori vorm on järgnev:<br />
<pre>#!intepretaator [valikulised-argumendid]</pre><br />
Kus interpretaator tähistab täispikka kataloogi teekonda käivitatavale programmile.</div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Shebang&diff=127296Shebang2017-11-30T19:26:17Z<p>Tpeep: /* Süntaks */</p>
<hr />
<div>'''Shebang''' on sümbolite jada, mida kasutatakse skriptide alguses ning mis koosneb "trellidest" ehk numbrimärgist ja hüüumärgist (#!). Shebang on tuntud ka nimedega '''sha-bang''', '''hashbang''', '''pound-bang''', ja '''hash-pling'''.<br />
<br />
Shebang on kasutusel UNIX-tüüpi operatsioonisüsteemide käivitatavates failides. Kui käivitatavas tekstifailis ehk skriptis on kirjeldatud shebang siis kasutatakse shebangi järel kirjeldatud interpretaatorit kogu ülejäänud koodi käivitamiseks. Ehk siis shebang kirjeldab asukoha argumendi, et käivitada skript argumendis kirjeldatud programmis. Näiteks kui skriptis on shebangi järel kirjeldatud ''/bin/bash'', siis programmi laadija kasutab argumenti ''/bin/bash'' ja teab, et antud skripti tuleb käivitada ''bash'' programmis, mis asub kataloogis ''/bin''.<br />
<br />
Üldjuhul ignoreerib interpretaator shebangi, sest numbrimärge(''#'') on enamus programmeerimis- ja skriptimiskeeltes tähistatud kui kommentaari. Samuti mitmed programmeerimiskeeled, mis ei kasuta numbrimärki kommentaarina, ignoreerivad numbrimärki ja saavad aru shebang funktsioonist.<br />
<br />
Kui skriptifailides on shebang kirjeldamata siis üldjuhul kasutatakse interpretaatorina ''/bin/sh''.<br />
<br />
== Süntaks ==<br />
Shebang interpretaatori vorm on järgnev:<br />
<pre>#!intepretaator [valikulised-argumendid]</pre><br />
Kus interpretaator tähistab täispikka kataloogi teekonda käivitatava programmi kohta.</div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Shebang&diff=127295Shebang2017-11-30T19:24:33Z<p>Tpeep: </p>
<hr />
<div>'''Shebang''' on sümbolite jada, mida kasutatakse skriptide alguses ning mis koosneb "trellidest" ehk numbrimärgist ja hüüumärgist (#!). Shebang on tuntud ka nimedega '''sha-bang''', '''hashbang''', '''pound-bang''', ja '''hash-pling'''.<br />
<br />
Shebang on kasutusel UNIX-tüüpi operatsioonisüsteemide käivitatavates failides. Kui käivitatavas tekstifailis ehk skriptis on kirjeldatud shebang siis kasutatakse shebangi järel kirjeldatud interpretaatorit kogu ülejäänud koodi käivitamiseks. Ehk siis shebang kirjeldab asukoha argumendi, et käivitada skript argumendis kirjeldatud programmis. Näiteks kui skriptis on shebangi järel kirjeldatud ''/bin/bash'', siis programmi laadija kasutab argumenti ''/bin/bash'' ja teab, et antud skripti tuleb käivitada ''bash'' programmis, mis asub kataloogis ''/bin''.<br />
<br />
Üldjuhul ignoreerib interpretaator shebangi, sest numbrimärge(''#'') on enamus programmeerimis- ja skriptimiskeeltes tähistatud kui kommentaari. Samuti mitmed programmeerimiskeeled, mis ei kasuta numbrimärki kommentaarina, ignoreerivad numbrimärki ja saavad aru shebang funktsioonist.<br />
<br />
Kui skriptifailides on shebang kirjeldamata siis üldjuhul kasutatakse interpretaatorina ''/bin/sh''.<br />
<br />
== Süntaks ==<br />
Shebang interpretaatori vorm on järgnev:<br />
<pre>#!intepretaator [valikulised-argumendid]</pre></div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Shebang&diff=127294Shebang2017-11-30T19:23:17Z<p>Tpeep: /* Süntaks */</p>
<hr />
<div>'''Shebang''' on sümbolite jada, mida kasutatakse skriptide alguses ning mis koosneb "trellidest" ehk numbrimärgist ja hüüumärgist (#!). Shebang on tuntud ka nimedega '''sha-bang''', '''hashbang''', '''pound-bang''', ja '''hash-pling'''.<br />
<br />
Shebang on kasutusel UNIX-tüüpi operatsioonisüsteemide käivitatavates failides. Kui käivitatavas tekstifailis ehk skriptis on kirjeldatud shebang siis kasutatakse shebangi järel kirjeldatud interpretaatorit kogu ülejäänud koodi käivitamiseks. Ehk siis shebang kirjeldab asukoha argumendi, et käivitada skript argumendis kirjeldatud programmis. Näiteks kui skriptis on shebangi järel kirjeldatud ''/bin/bash'', siis programmi laadija kasutab argumenti ''/bin/bash'' ja teab, et antud skripti tuleb käivitada ''bash'' programmis, mis asub kataloogis ''/bin''.<br />
<br />
Üldjuhul ignoreerib interpretaator shebangi, sest numbrimärge(''#'') on enamus programmeerimis- ja skriptimiskeeltes tähistatud kui kommentaari. Samuti mitmed programmeerimiskeeled, mis ei kasuta numbrimärki kommentaarina, ignoreerivad numbrimärki ja saavad aru shebang funktsioonist.<br />
<br />
<br />
== Süntaks ==<br />
Shebang interpretaatori vorm on järgnev:<br />
<pre>#!intepretaator [valikulised-argumendid]</pre></div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Shebang&diff=127293Shebang2017-11-30T19:23:05Z<p>Tpeep: </p>
<hr />
<div>'''Shebang''' on sümbolite jada, mida kasutatakse skriptide alguses ning mis koosneb "trellidest" ehk numbrimärgist ja hüüumärgist (#!). Shebang on tuntud ka nimedega '''sha-bang''', '''hashbang''', '''pound-bang''', ja '''hash-pling'''.<br />
<br />
Shebang on kasutusel UNIX-tüüpi operatsioonisüsteemide käivitatavates failides. Kui käivitatavas tekstifailis ehk skriptis on kirjeldatud shebang siis kasutatakse shebangi järel kirjeldatud interpretaatorit kogu ülejäänud koodi käivitamiseks. Ehk siis shebang kirjeldab asukoha argumendi, et käivitada skript argumendis kirjeldatud programmis. Näiteks kui skriptis on shebangi järel kirjeldatud ''/bin/bash'', siis programmi laadija kasutab argumenti ''/bin/bash'' ja teab, et antud skripti tuleb käivitada ''bash'' programmis, mis asub kataloogis ''/bin''.<br />
<br />
Üldjuhul ignoreerib interpretaator shebangi, sest numbrimärge(''#'') on enamus programmeerimis- ja skriptimiskeeltes tähistatud kui kommentaari. Samuti mitmed programmeerimiskeeled, mis ei kasuta numbrimärki kommentaarina, ignoreerivad numbrimärki ja saavad aru shebang funktsioonist.<br />
<br />
<br />
== Süntaks ==<br />
Shebang interpretaaori vorm on järgnev:<br />
<pre>#!intepretaator [valikulised-argumendid]</pre></div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Shebang&diff=127292Shebang2017-11-30T19:02:58Z<p>Tpeep: </p>
<hr />
<div>'''Shebang''' on sümbolite jada, mida kasutatakse skriptide alguses ning mis koosneb "trellidest" ehk numbrimärgist ja hüüumärgist (#!). Shebang on tuntud ka nimedega '''sha-bang''', '''hashbang''', '''pound-bang''', ja '''hash-pling'''.<br />
<br />
Shebang on kasutusel UNIX-tüüpi operatsioonisüsteemide käivitatavates failides. Kui käivitatavas tekstifailis ehk skriptis on kirjeldatud shebang siis kasutatakse shebangi järel kirjeldatud interpretaatorit kogu ülejäänud koodi käivitamiseks. Ehk siis shebang kirjeldab asukoha argumendi, et käivitada skript argumendis kirjeldatud programmis. Näiteks kui skriptis on shebangi järel kirjeldatud ''/bin/bash'', siis programmi laadija kasutab argumenti ''/bin/bash'' ja teab, et antud skripti tuleb käivitada ''bash'' programmis, mis asub kataloogis ''/bin''.<br />
<br />
Üldjuhul ignoreerib interpretaator shebangi, sest numbrimärge(''#'') on enamus programmeerimis- ja skriptimiskeeltes tähistatud kui kommentaari. Samuti mitmed programmeerimiskeeled, mis ei kasuta numbrimärki kommentaarina, ignoreerivad numbrimärki ja saavad aru shebang funktsioonist.<br />
<br />
<br />
== Süntaks ==</div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Shebang&diff=127291Shebang2017-11-30T19:02:07Z<p>Tpeep: Created page with "'''Shebang''' on sümbolite jada, mida kasutatakse skriptide alguses ning mis koosneb "trellidest" ehk numbrimärgist ja hüüumärgist (#!). Shebang on tuntud ka nimedega '''..."</p>
<hr />
<div>'''Shebang''' on sümbolite jada, mida kasutatakse skriptide alguses ning mis koosneb "trellidest" ehk numbrimärgist ja hüüumärgist (#!). Shebang on tuntud ka nimedega '''sha-bang''', '''hashbang''', '''pound-bang''', ja '''hash-pling'''.<br />
<br />
Shebang on kasutusel UNIX-tüüpi operatsioonisüsteemide käivitatavates failides. Kui käivitatavas tekstifailis ehk skriptis on kirjeldatud shebang siis kasutatakse shebangi järel kirjeldatud interpretaatorit kogu ülejäänud koodi käivitamiseks. Ehk siis shebang kirjeldab asukoha argumendi, et käivitada skript argumendis kirjeldatud programmis. Näiteks kui skriptis on shebangi järel kirjeldatud ''/bin/bash'', siis programmi laadija kasutab argumenti ''/bin/bash'' ja teab, et antud skripti tuleb käivitada ''bash'' programmis, mis asub kataloogis ''/bin''.<br />
<br />
Üldjuhul ignoreerib interpretaator shebangi, sest numbrimärge(''#'') on enamus programmeerimis- ja skriptimiskeeltes tähistatud kui kommentaari. Samuti mitmed programmeerimiskeeled, mis ei kasuta numbrimärki kommentaarina, ignoreerivad numbrimärki ja saavad aru shebang funktsioonist.</div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Osadmin_referaadi_teemad&diff=127290Osadmin referaadi teemad2017-11-30T18:06:19Z<p>Tpeep: </p>
<hr />
<div>=Artikli kondikava=<br />
.. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].<br />
<br />
=Artikli illustreerimine=<br />
<br />
Võimalus on sisestatud käske ja nende vastuseid salvestada ja lisada viki artiklisse ning seeläbi muuta sisu rikkalikumaks.<br />
<br />
https://showterm.io/<br><br />
https://asciinema.org/<br><br />
<br />
https://github.com/chjj/ttystudio<br><br />
https://github.com/theonewolf/TermRecord<br><br />
<br />
http://0xcc.net/ttyrec/ - salvestamine ttyrec abil<br><br />
http://playterm.org/ - vaatamine playterm abil<br />
<br />
Lisalugemist [http://tuxdiary.com/tag/record-terminal-linux/ siit artiklist].<br />
<br />
=Artikli teema valimine=<br />
<br />
* Teema peab olema seotud OSadmin ainega. Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is) jt operatsioonisüsteemides. Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.<br />
* Tasub mõelda ka selle peale kas on isiklikult varasemat kogemust mõne OS'i halduse teemaga ja ehk isegi mõne haldamise käsuga, millest näiteks artikkel kirjutada ja mida veel ei ole kirjutatud.<br />
*Teema valimiseks on erinevaid võimalusi: käesoleva viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja '''tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla'''. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast ja ka Linuxi käsureal kui sisestada mistahes esimene täht ja 2x kiirelt TAB'i vajutades. Seejärel saab juba man käsu abil uurida, mida vastav käsk teeb (''man käsk'', väljumiseks q).<br />
* Kui teema valitud, ei tohiks see enam vabade teemade all olla vaid see peab olema valitud teemade all, nimi ja grupp taha kirjutatud.<br />
* Kui teema valitud siis tuleb see '''kohe''' siia vikisse kirjutada - siis näevad ka teised, et antud teema on juba valitud.<br />
* Kindlasti tuleb viki otsinguaknasse sisestades veenduda, et valitud teemat juba kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada.<br />
* Kui teema kohta artiklit ei ole või annab olemasolevat oluliselt täiendada siis saab selle valida ja siia artiklisse kirja panna.<br />
* kui soovitakse kirjutada inglise keeles siis see on lubatud kuigi eestikeelse aine puhul on ka artikkel oodatud eesti keeles<br />
* Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]<br />
* Leida kaastudeng kes hindab lühidalt artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati<br />
* Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata. Ilmselt kõige mõistlikum on kiirsuhtluse kaudu kuid võib ka e-postiga.<br />
* Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.<br />
* Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada && suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].<br />
<br />
'''<span style="color:#FF0000">NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</nowiki></span>'''<br />
<br />
=Valitud teemad=<br />
* [[Teema]], nimi, grupp<br />
* [[Head]], Andrek Laanemets, A21<br />
* [[More]], Martin Tammai, A21<br />
* [[Whatis]], Martin Erik Pille, A21<br />
* [[Seadmed Linuxis]], Alexander Teder D21<br />
* [[photorec]], Erki Aas, A21<br />
* [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command, Andres Kalavus<br />
* [[Apropos]], Daniel Liik, A21<br />
* [[lsb_release]], Elizaveta Romanova, A21<br />
* [[Debiani varamu loomine]], Marko Esna A21<br />
* [[Windowsi surmakäsud]], Siim Salla, A21<br />
* [[Tr]], Vladimir Nitsenko IADB10<br />
* [[APFS]], Madis Võrklaev AK21<br />
* [[Mcedit + Mcview]], Meelis Mikk, A21<br />
* [[Grep kasutamine]], Filip Fjodorov AK21<br />
* [[wget]], Kristo Tero AK21<br />
* [[Signaalid_ja_kill]] (artikli täiendamine), Henri Paves AK21<br />
* [[Findmnt kasutamine]], Dmitri Kiriljuk AK21<br />
* [[Android Open Source Project Oreo]], Indrek Pruul, AK31<br />
* [[Linuxi surmakäsud]], Jaan Veikesaar, A21<br />
* [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine) Rudolf Purge, AK21<br />
* [[Debiani varamu loomine]], Toel Teemaa, AK31<br />
* [[Nutiseadme op.süsteemi vahetus]], Annely Vattis, AK21<br />
* [[saned]], Eduard Kõre, AK21<br />
* [[Linuxi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Sirli Mürk AK21<br />
* [[Raspberry Pi valvekaamera]], Evelin Padjus, AK31<br />
* [[HTC One M8]], Martin Kokk, A21<br />
* [[Windowsi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Annika Kask, AK21<br />
* [[last, lastb]], Kuldar Teinmann, AK21<br />
* [[HTC One M7 ]], Rait Rand, A21<br />
* [[Terminali sessioonide salvestus ja jagamine]], Aleksandra Sepp, AK21<br />
* [[Sony Xperia V]], Siim Oselein, A21<br />
* [[cmp]], Mari-Liis Põrk, A21<br />
* [[cd]], Seim, AK21<br />
* [[macOSi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Oliver Nurk, A21<br />
* [[screen]], Boris Brokan, AK21<br />
* [[Lõbusad käsud Linuxis]], Aleksandra Sepp, AK21<br />
* [[IP-koodi standard]], Sander Pihelgas, AK21<br />
* [[Shebang]], Tanel Peep, AK21<br />
<br />
=Vabad teemad=<br />
* see ei ole kindlasti kogu valik - kõiki Linuxi käske ei ole mõistlik siia kirja panna. Kui avada Linuxi käsurida ja sisestada mistahes esimene täht ja vajutada 2x kiirelt TAB siis näeb saadaolevaid käske. Edasi tasub otsida käesolevast vikist ega selle kohta juba artiklit kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast.<br />
* [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)<br />
* [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine<br />
* [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)<br />
* [[Arvutiklassi Linux]] - oleks vaja kaasajastada ja täiendada<br />
* [[coredumpctl]] - vt https://www.startpage.com/do/search?q=coredumpctl ja ka http://manpages.ubuntu.com/manpages/man1/coredumpctl.1.html , https://fedoramagazine.org/file-better-bugs-coredumpctl/<br />
* [[vastupidav nutiseade]] - siin tuleks rääkida [https://en.wikipedia.org/wiki/IP_Code IP-koodi standarditest] (IP67, IP68, IP69K jne) ehk siis seletada lahti, mida need tähed ja numbrid tähendavad. Lisaks ka [http://mil-std.org/ MIL-STD] standarditest (nt [https://en.wikipedia.org/wiki/MIL-STD-810 MIL-STD 810]). Ehk siis vastupidavusest keskkonnatingimuste muutumiste suhtes (vesi, erinev löökkoormus, kriipimine, temperatuurimuutus, gaasid, rõhumuutus, happed/leelised, õli, tolm, liiv jne). Tuua ka näiteks täna turul saadaolevaid seadmeid ja võrrelda neid. Eeskätt on siin mõeldud nutitelefone kuid võib analüüsida ka teisi nutiseadmeid, sh asjade interneti seadmeid. Vastupidavatest nutitelefonidest on juttu ka [http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/labor3/labor3-OSadmin.pdf labor3] viidete hulgas. Suur väljakutse on leida füüsiliselt vastupidavad ja seejuures ka kaasaegsete tehniliste näitajatega nutiseadmed. Eraldi peatükina võiks rääkida ka nutiseadmes oleva tarkvara turvalisusest - seda nii operatsioonisüsteemi kui rakenduste tasandil. Kui füüsiline turvalisus läbi vastupidava riistvara on saavutatud siis viimane sõna jääb öelda tarkvaral. Kui küberturvalisus ei ole paigas siis kipub kaduma keskkonnatingimustele vastupidavusega saavutatud füüsiline turvalisus.<br />
<br />
==Mahukamad teemad==<br />
* [[remote-sudo-command-without-password]]<br />
** käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna)<br />
*** tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile<br />
*** käivitusfaili nimeks panna nt timefix-server1.desktop ja määrata ka miski ikoon<br />
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus<br />
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis avab terminaliakna pealkirjaga "Server1 timefix"<br />
*** avanenud terminaliaknas käivitatakse skript, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse tavakasutajana üle SSH<br />
*** eemalasuvas serveris käivitatakse omakorda skript, mis sünkroniseerib serveri kella selliselt, et salasõna ei küsita<br />
*** skripti lõppu lisada paus 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte<br />
*** seejärel logitakse serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)<br />
**** ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad organisatsiooni võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust<br />
** ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette graafiliselt hallata):<br />
*** tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile - eriti mugav on see siis kui vaja üksikuid erinevates organisatsioonides tööjaamu hallata (kus keskhaldust rakendada ei saa)<br />
*** käivitusfaili nimeks panna nt software-management-desktop1.desktop ja määrata ka miski ikoon<br />
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus<br />
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis logib salasõna küsimata üle SSH teise desktop-masinasse<br />
*** peale sisselogimist käivitab eemalasuvas desktop-masinas tavakasutaja õigustes juurkasutaja õigusi nõudva GUI-rakenduse selliselt, et aken avaneb kohalikus sysadminni masinas<br />
*** seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see õigus tohib olla lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellena SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti<br />
*** peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida<br />
*** selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.<br />
** teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis<br />
** NB! Kõikide tegevuste juures pidada silmas ka turvalisust ja kirjutada artiklis ka lühidalt, milline tegevus/lahendus ning mil viisil turvalisusega arvestab.<br />
* [[Bash]] <br />
** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.<br />
* [[Bash-builtins]]<br />
** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -> üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -> ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki>, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki> kategooria sinna lõppu lisada.<br />
** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.<br />
* [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.<br />
** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-<hash>).<br />
** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.<br />
** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.<br />
** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.<br />
** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.<br />
** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.<br />
** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.<br />
** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.<br />
** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.<br />
<br />
=Viiteid=<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_wiki_article käesolev artikkel inglisekeelsele õppele]<br />
* http://manpage.io<br />
* https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud<br />
* https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel<br />
* https://linuxjourney.com/<br />
* [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]<br />
* [https://linux.die.net Linux docs]<br />
* http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/<br />
* http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/<br />
* http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html<br />
* http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials<br />
<br />
=Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=<br />
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2016 Sügis]]<br />
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis]]<br />
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]<br />
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis]]<br />
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis]]<br />
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122760I027 iseseisvad tööd2017-05-24T06:24:40Z<p>Tpeep: /* Probleemilahendus */</p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br />
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br />
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br />
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br />
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br />
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br />
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br />
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br />
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br />
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br />
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br />
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br />
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br />
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br />
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br />
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br />
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br />
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto<br />
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br />
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br />
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus<br />
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi<br />
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br />
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br />
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br />
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br />
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile<br />
*Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
*Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandra Sepp, AK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. <br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br />
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br />
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br />
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br />
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br />
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br />
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br />
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br />
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br />
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br />
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br />
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br />
* Radne Kaal, IA18 - Automaatne privaatne veebilehtisemine Windowsis.<br />
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis<br />
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br />
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122759I027 iseseisvad tööd2017-05-24T06:21:39Z<p>Tpeep: /* 2.praktikum */</p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br />
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br />
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br />
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br />
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br />
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br />
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br />
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br />
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br />
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br />
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br />
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br />
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br />
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br />
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br />
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br />
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br />
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto<br />
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br />
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br />
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus<br />
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi<br />
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br />
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br />
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br />
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br />
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile<br />
*Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
*Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandra Sepp, AK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. <br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br />
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br />
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br />
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br />
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br />
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br />
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br />
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br />
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br />
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br />
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br />
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br />
* Radne Kaal, IA18 - Automaatne privaatne veebilehtisemine Windowsis.<br />
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis<br />
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=119329I027 iseseisvad tööd2017-03-22T20:13:52Z<p>Tpeep: /* 1.praktikum */</p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br />
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Vari, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br />
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br />
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Anton Kuksov, 12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br />
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br />
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Tanel Vari, DK 13 - Teine GUI Windowsile<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br />
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br />
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br />
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br />
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br />
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br />
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br />
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br />
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpeep&diff=111240User:Tpeep2016-10-21T12:50:16Z<p>Tpeep: /* Essee */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö 2016=<br />
Autor: Tanel Peep<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse sissejuhatav loeng oli väga kasulik. Loeng andis hea ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast, ilma selleta oleksin kogu informatsiooni pidanud hakkama otsima IT Kolledži kodulehelt. Sain suuniseid selleks, kui on vaja leida täpsemat informatsiooni ja kuhu pöörduda oma küsimuste/muredega. Lisaks sain teada, et enamus loenguid salvestatakse, mis teeb iseseisva õppimise lihtsamaks, kuid see ei asenda tundides kohal käimist.<br />
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng: Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016)]</ref><br />
<br />
Andres Kütt andis oma loengus edasi mõtteterasid ja situatsiooni näiteid kuidas õpingutega paremini toime tulla. Andres mainis, et ainet ei tohiks valida nime järgi, esmapilgul näiva igava nime taga võib tegelikult olla hoopiski midagi muud. Mõistsin Andrese loengust, et igas aines, isegi kui see on väga igav, tuleb sealt tulevikus kindlasti midagi kasuks. Andres rääkis ka oma tööst riigi infosüsteemide peaarhitektina. IT-arhitekti töö võib tunduda ebavajalik ja esmapilgul paista, et sellist ametikohta ei olekski vaja. IT-arhitekt puudub päeva töölt - midagi ei juhtu, kui aga programmeerija puuduks töölt päeva, jääks palju tööd tegemata. Tegelikult on arhitektil suur roll infosüsteemi kujundajana, kes peab teadma ka kuidas süsteem sobib kokku ärilise poolega ning kuidas erinevad moodulid erinevatest süsteemidest peaks omavahel toimima.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.]</ref><br />
<br />
Kristel ja Marko Kruustükk rääkisid loengus mis on startup, tõid välja Eestis tuntust kogunud startupe, meeskonnatöö olemust ja Testlio eduloost. Testlio eduloo sai eelkõige alguses tänu sellele, et Kristel on olnud pühendunud testija ja seetõttu nägi ka testimise poolel palju erinevaid probleeme, mis tekitas oma nägemuse sellest, milline võiks testimine tegelikult olla. Nad kirjeldasid, et meeskonnatöö oli üks tähtsamaid omadusi startupi loomisel. Üheks põhjuseks, miks nad alustasid kahekesi meeskonnas oli nende omavaheline klapp ja läbisaamine. Nad küll kaalusid ka teiste liikmete peale aga otsustasid kiiresti, et see on halb mõte kuna võõrast inimest esmapilgul ei tunne nii hästi ning seetõttu ei tea, kuidas kõik meeskonna liikmed üksteisega klapivad. Loeng tekitas väga palju motivatsiooni ning usun, et kõikidele alustavatele startupidele oleks selle loengu kuulamine ainult innustuseks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loeng: Testimine ja startupid]</ref><br />
<br />
Lembitu Ling rääkis oma vaadetest süsteemiadministraatori töös. Nõustusin mitmete Lembitu näidetega kuna olen ka ise süsteemiadministraator, näiteks ühte asja ei tohiks teha üle kolme korra - siis peaks toiminguid juba automatiseerima. Huvitav oli ka arutlus teemal, et süsteemiadministraator on sisuliselt nähtamatu - kui ta teeb oma tööd hästi, probleeme ei esine ja lõppkasutajaga puudub vahetu kontakt. Seetõttu tekib arusaam kas keegi üldse teeb ka nende süsteemide taga midagi ja milleks on süsteemiadministraatorit vaja. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng: Süsadminnimisest]</ref><br />
<br />
Loengus "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" rääkis Andres Septer milline IT tööturu olukord valitseb Eestis. Andres ka mainis, et ta ei ole absoluutne tõe kriteerium aga ta rääkis IT tööturust väga tõepäraselt, kus tekkis ka endal äratundmismoment. Meeldis Andrese puhul see, et ta rääkis kõigest otsekoheselt ning mis ikkagi tegelikult toimub. Loengu teises osas rääkis Einar Koltšanov, kuidas tema oma teekonnal sattus IT'ga kokku. Tema teekond kinnitab ka väidet, et mõnelt muult elualalt on võimalik liikuda IT'sse, samuti on võimalik liikuda IT'st välja mõnele muule elualale. Lisaks kirjeldas Einar väga hästi IT ja äripoole läbisaamist, mida mõtleb IT äripoolest ning vastupidiselt mida mõtleb äripool IT'st. Ta tõi välja kõik probleemid IT ja äripoole vahel ning milline oleks ideaalne olukord kui IT ja äripool jagavad omavahel ühist visiooni. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loeng: IT tööturg ja karjäärikäänakud]</ref><br />
<br />
Loengus "Andmed ei allu analüüsile" rääkis Ivar Laur andmete analüüsist, kas analüüs vastab tegelikusele või mitte. Ta rääkis, et paljud ettevõtted ja asutused omavad palju andmeid aga neid lihtsalt ei kasutata ära, kas siis ei osata või puuduvad selleks ressursid. Ivar rääkis ka kuidas toimub andmeanalüüs MTA's. MTA's on analüüs ülevaatlikum, kuna andmed pärinevad kõigilt aga kui statistikaamet võtab mingi osa rahvast ja teeb analüüsi siis neil puudub täielik terviklus. Lisaks MTA omab praktiliselt reaalajalisi andmeid, seda 20 päevase viivitusega. Üldjuhul andmeanalüüsi ja elu vahele jääb alati mingi tühimik aga andmete järgi saab ikkagi pildi elust. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loeng: Andmed ei allu analüüsile]</ref><br />
<br />
Jaan Priisalu tõi oma loengus välja Eesti Vabariigi küberkaitse olukorra. Eesti küberkaitse tase on küllaltki kõrgel või teisalt öeldes tipus, meil on olnud väga erinevaid kogemusi ja sündmusi tänu millele me seda saavutanud oleme. Jaan väitis ka, et väga oluline küberkaitses on strateegia ja koostöö teistega. Koostöös teistega on võimalik saada nende kogemusi ja oskusi. Sellekohapeal tegi Jaan väga hea näite viirusetõrjest - viirusetõrje tegelikult ei kaitse viiruste vastu, vaid tegelikult kaitseb viiruste kordumise eest, sest keegi on kunagi viiruse kinni püüdnud ja analüüsinud ning teinud antiviiruse selliseks, et seda viirust ära tunneks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loeng: Eesti Vabariigi küberkaitse]</ref><br />
<br />
Loengus "IT ja turundus" rääkis Hedi Mardisoo turunduse olemusest, brändist ja tõi välja näiteid turunduse strateegiatest. Hedi on rahvusvahelise kogemusega ning oskas välja tuua ka strateegiatele järeldused ja näited, mis tegi loengu huvitavamaks. Turundust on tänapäeval kindlasti vaja ning ilma selleta praktiliselt ei ole võimalik. On olnud erandeid toodetele, mis ei ole vajanud turundust ja on müünud ennast ise. Seljuhul peab olema toode eriline ja selle taolist turul veel ei ole, näitena Tesla. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loeng: IT ja turundus]</ref><br />
<br />
==Notes==<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.12]</ref> Kordussooritusele registreerimine on nõutav registreerida ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.8]</ref> RF õppekohal õppides on esimesed 2 kordussooritust tasuta ja OF õppekohal on kõik kordussooritused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, mis 2016/2017 õppeaastal on 20 eurot. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
VÕTA arvestamist taotlev isik peab esitama taotluse läbi ÕIS'i hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlusele tuleb lisada oma pädevust tõendavad õpingu ja/või töökogemuse dokumendid. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD]</ref><br />
VÕTA kaudu saadud EAP'd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.<br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
X=23,Y=26<br />
<br />
EAP maksumus on 50€<br />
<br />
Tasuta õppimise miinimum piir on 27 EAP semestris<br />
<br />
Hüvitada esimese semestri järel: 27-23=4<br />
<br />
Esimesel semestril tuleb hüvitada 4 EAP'd.<br />
<br />
Aasta lõpus tuleb hüvitada teisel semestril puudu jäänud EAP'd ning lisaks sellele kogu aastast puudu jäänud EAP'd. Arvestus on kumulatiivne.<br />
<br />
Aasta koormus: 27+27=54<br />
<br />
Esimene semester: 27-23=4<br />
<br />
Teine semester: 27-26=1<br />
<br />
Aasta lõpus: 54-23-26=5<br />
<br />
Aasta lõpus peab järelikult kokku hüvitama 5 EAP (esimesel semestril 4 EAP ja teisel semestril 1 EAP), mis teeb kokku 5*50=250€<br />
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng: Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) sissejuhatav loeng]</ref><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpeep&diff=111239User:Tpeep2016-10-21T12:49:24Z<p>Tpeep: /* Ülesanne */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö 2016=<br />
Autor: Tanel Peep<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse sissejuhatav loeng oli väga kasulik. Loeng andis hea ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast, ilma selleta oleksin kogu informatsiooni pidanud hakkama otsima IT Kolledži kodulehelt. Sain suuniseid selleks, kui on vaja leida täpsemat informatsiooni ja kuhu pöörduda oma küsimuste/muredega. Lisaks sain teada, et enamus loenguid salvestatakse, mis teeb iseseisva õppimise lihtsamaks, kuid see ei asenda tundides kohal käimist.<br />
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng: Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016)]</ref><br />
<br />
Andres Kütt andis oma loengus edasi mõtteterasid ja situatsiooni näiteid kuidas õpingutega paremini toime tulla. Andres mainis, et ainet ei tohiks valida nime järgi, esmapilgul näiva igava nime taga võib tegelikult olla hoopiski midagi muud. Mõistsin Andrese loengust, et igas aines, isegi kui see on väga igav, tuleb sealt tulevikus kindlasti midagi kasuks. Andres rääkis ka oma tööst riigi infosüsteemide peaarhitektina. IT-arhitekti töö võib tunduda ebavajalik ja esmapilgul paista, et sellist ametikohta ei olekski vaja. IT-arhitekt puudub päeva töölt - midagi ei juhtu, kui aga programmeerija puuduks töölt päeva, jääks palju tööd tegemata. Tegelikult on arhitektil suur roll infosüsteemi kujundajana, kes peab teadma ka kuidas süsteem sobib kokku ärilise poolega ning kuidas erinevad moodulid erinevatest süsteemidest peaks omavahel toimima.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.]</ref><br />
<br />
Kristel ja Marko Kruustükk rääkisid loengus mis on startup, tõid välja Eestis tuntust kogunud startupe, meeskonnatöö olemust ja Testlio eduloost. Testlio eduloo sai eelkõige alguses tänu sellele, et Kristel on olnud pühendunud testija ja seetõttu nägi ka testimise poolel palju erinevaid probleeme, mis tekitas oma nägemuse sellest, milline võiks testimine tegelikult olla. Nad kirjeldasid, et meeskonnatöö oli üks tähtsamaid omadusi startupi loomisel. Üheks põhjuseks, miks nad alustasid kahekesi meeskonnas oli nende omavaheline klapp ja läbisaamine. Nad küll kaalusid ka teiste liikmete peale aga otsustasid kiiresti, et see on halb mõte kuna võõrast inimest esmapilgul ei tunne nii hästi ning seetõttu ei tea, kuidas kõik meeskonna liikmed üksteisega klapivad. Loeng tekitas väga palju motivatsiooni ning usun, et kõikidele alustavatele startupidele oleks selle loengu kuulamine ainult innustuseks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loeng: Testimine ja startupid]</ref><br />
<br />
Lembitu Ling rääkis oma vaadetest süsteemiadministraatori töös. Nõustusin mitmete Lembitu näidetega kuna olen ka ise süsteemiadministraator, näiteks ühte asja ei tohiks teha üle kolme korra - siis peaks toiminguid juba automatiseerima. Huvitav oli ka arutlus teemal, et süsteemiadministraator on sisuliselt nähtamatu - kui ta teeb oma tööd hästi, probleeme ei esine ja lõppkasutajaga puudub vahetu kontakt. Seetõttu tekib arusaam kas keegi üldse teeb ka nende süsteemide taga midagi ja milleks on süsteemiadministraatorit vaja. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng: Süsadminnimisest]</ref><br />
<br />
Loengus "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" rääkis Andres Septer milline IT tööturu olukord valitseb Eestis. Andres ka mainis, et ta ei ole absoluutne tõe kriteerium aga ta rääkis IT tööturust väga tõepäraselt, kus tekkis ka endal äratundmismoment. Meeldis Andrese puhul see, et ta rääkis kõigest otsekoheselt ning mis ikkagi tegelikult toimub. Loengu teises osas rääkis Einar Koltšanov, kuidas tema oma teekonnal sattus IT'ga kokku. Tema teekond kinnitab ka väidet, et mõnelt muult elualalt on võimalik liikuda IT'sse, samuti on võimalik liikuda IT'st välja mõnele muule elualale. Lisaks kirjeldas Einar väga hästi IT ja äripoole läbisaamist, mida mõtleb IT äripoolest ning vastupidiselt mida mõtleb äripool IT'st. Ta tõi välja kõik probleemid IT ja äripoole vahel ning milline oleks ideaalne olukord kui IT ja äripool jagavad omavahel ühist visiooni. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg ja karjäärikäänakud]</ref><br />
<br />
Loengus "Andmed ei allu analüüsile" rääkis Ivar Laur andmete analüüsist, kas analüüs vastab tegelikusele või mitte. Ta rääkis, et paljud ettevõtted ja asutused omavad palju andmeid aga neid lihtsalt ei kasutata ära, kas siis ei osata või puuduvad selleks ressursid. Ivar rääkis ka kuidas toimub andmeanalüüs MTA's. MTA's on analüüs ülevaatlikum, kuna andmed pärinevad kõigilt aga kui statistikaamet võtab mingi osa rahvast ja teeb analüüsi siis neil puudub täielik terviklus. Lisaks MTA omab praktiliselt reaalajalisi andmeid, seda 20 päevase viivitusega. Üldjuhul andmeanalüüsi ja elu vahele jääb alati mingi tühimik aga andmete järgi saab ikkagi pildi elust. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Andmed ei allu analüüsile]</ref><br />
<br />
Jaan Priisalu tõi oma loengus välja Eesti Vabariigi küberkaitse olukorra. Eesti küberkaitse tase on küllaltki kõrgel või teisalt öeldes tipus, meil on olnud väga erinevaid kogemusi ja sündmusi tänu millele me seda saavutanud oleme. Jaan väitis ka, et väga oluline küberkaitses on strateegia ja koostöö teistega. Koostöös teistega on võimalik saada nende kogemusi ja oskusi. Sellekohapeal tegi Jaan väga hea näite viirusetõrjest - viirusetõrje tegelikult ei kaitse viiruste vastu, vaid tegelikult kaitseb viiruste kordumise eest, sest keegi on kunagi viiruse kinni püüdnud ja analüüsinud ning teinud antiviiruse selliseks, et seda viirust ära tunneks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse]</ref><br />
<br />
Loengus "IT ja turundus" rääkis Hedi Mardisoo turunduse olemusest, brändist ja tõi välja näiteid turunduse strateegiatest. Hedi on rahvusvahelise kogemusega ning oskas välja tuua ka strateegiatele järeldused ja näited, mis tegi loengu huvitavamaks. Turundust on tänapäeval kindlasti vaja ning ilma selleta praktiliselt ei ole võimalik. On olnud erandeid toodetele, mis ei ole vajanud turundust ja on müünud ennast ise. Seljuhul peab olema toode eriline ja selle taolist turul veel ei ole, näitena Tesla. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 IT ja turundus]</ref><br />
<br />
==Notes==<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.12]</ref> Kordussooritusele registreerimine on nõutav registreerida ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.8]</ref> RF õppekohal õppides on esimesed 2 kordussooritust tasuta ja OF õppekohal on kõik kordussooritused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, mis 2016/2017 õppeaastal on 20 eurot. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
VÕTA arvestamist taotlev isik peab esitama taotluse läbi ÕIS'i hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlusele tuleb lisada oma pädevust tõendavad õpingu ja/või töökogemuse dokumendid. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD]</ref><br />
VÕTA kaudu saadud EAP'd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.<br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
X=23,Y=26<br />
<br />
EAP maksumus on 50€<br />
<br />
Tasuta õppimise miinimum piir on 27 EAP semestris<br />
<br />
Hüvitada esimese semestri järel: 27-23=4<br />
<br />
Esimesel semestril tuleb hüvitada 4 EAP'd.<br />
<br />
Aasta lõpus tuleb hüvitada teisel semestril puudu jäänud EAP'd ning lisaks sellele kogu aastast puudu jäänud EAP'd. Arvestus on kumulatiivne.<br />
<br />
Aasta koormus: 27+27=54<br />
<br />
Esimene semester: 27-23=4<br />
<br />
Teine semester: 27-26=1<br />
<br />
Aasta lõpus: 54-23-26=5<br />
<br />
Aasta lõpus peab järelikult kokku hüvitama 5 EAP (esimesel semestril 4 EAP ja teisel semestril 1 EAP), mis teeb kokku 5*50=250€<br />
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng: Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) sissejuhatav loeng]</ref><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpeep&diff=111238User:Tpeep2016-10-21T12:46:46Z<p>Tpeep: /* Essee */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö 2016=<br />
Autor: Tanel Peep<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse sissejuhatav loeng oli väga kasulik. Loeng andis hea ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast, ilma selleta oleksin kogu informatsiooni pidanud hakkama otsima IT Kolledži kodulehelt. Sain suuniseid selleks, kui on vaja leida täpsemat informatsiooni ja kuhu pöörduda oma küsimuste/muredega. Lisaks sain teada, et enamus loenguid salvestatakse, mis teeb iseseisva õppimise lihtsamaks, kuid see ei asenda tundides kohal käimist.<br />
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng: Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016)]</ref><br />
<br />
Andres Kütt andis oma loengus edasi mõtteterasid ja situatsiooni näiteid kuidas õpingutega paremini toime tulla. Andres mainis, et ainet ei tohiks valida nime järgi, esmapilgul näiva igava nime taga võib tegelikult olla hoopiski midagi muud. Mõistsin Andrese loengust, et igas aines, isegi kui see on väga igav, tuleb sealt tulevikus kindlasti midagi kasuks. Andres rääkis ka oma tööst riigi infosüsteemide peaarhitektina. IT-arhitekti töö võib tunduda ebavajalik ja esmapilgul paista, et sellist ametikohta ei olekski vaja. IT-arhitekt puudub päeva töölt - midagi ei juhtu, kui aga programmeerija puuduks töölt päeva, jääks palju tööd tegemata. Tegelikult on arhitektil suur roll infosüsteemi kujundajana, kes peab teadma ka kuidas süsteem sobib kokku ärilise poolega ning kuidas erinevad moodulid erinevatest süsteemidest peaks omavahel toimima.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.]</ref><br />
<br />
Kristel ja Marko Kruustükk rääkisid loengus mis on startup, tõid välja Eestis tuntust kogunud startupe, meeskonnatöö olemust ja Testlio eduloost. Testlio eduloo sai eelkõige alguses tänu sellele, et Kristel on olnud pühendunud testija ja seetõttu nägi ka testimise poolel palju erinevaid probleeme, mis tekitas oma nägemuse sellest, milline võiks testimine tegelikult olla. Nad kirjeldasid, et meeskonnatöö oli üks tähtsamaid omadusi startupi loomisel. Üheks põhjuseks, miks nad alustasid kahekesi meeskonnas oli nende omavaheline klapp ja läbisaamine. Nad küll kaalusid ka teiste liikmete peale aga otsustasid kiiresti, et see on halb mõte kuna võõrast inimest esmapilgul ei tunne nii hästi ning seetõttu ei tea, kuidas kõik meeskonna liikmed üksteisega klapivad. Loeng tekitas väga palju motivatsiooni ning usun, et kõikidele alustavatele startupidele oleks selle loengu kuulamine ainult innustuseks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loeng: Testimine ja startupid]</ref><br />
<br />
Lembitu Ling rääkis oma vaadetest süsteemiadministraatori töös. Nõustusin mitmete Lembitu näidetega kuna olen ka ise süsteemiadministraator, näiteks ühte asja ei tohiks teha üle kolme korra - siis peaks toiminguid juba automatiseerima. Huvitav oli ka arutlus teemal, et süsteemiadministraator on sisuliselt nähtamatu - kui ta teeb oma tööd hästi, probleeme ei esine ja lõppkasutajaga puudub vahetu kontakt. Seetõttu tekib arusaam kas keegi üldse teeb ka nende süsteemide taga midagi ja milleks on süsteemiadministraatorit vaja. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng: Süsadminnimisest]</ref><br />
<br />
Loengus "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" rääkis Andres Septer milline IT tööturu olukord valitseb Eestis. Andres ka mainis, et ta ei ole absoluutne tõe kriteerium aga ta rääkis IT tööturust väga tõepäraselt, kus tekkis ka endal äratundmismoment. Meeldis Andrese puhul see, et ta rääkis kõigest otsekoheselt ning mis ikkagi tegelikult toimub. Loengu teises osas rääkis Einar Koltšanov, kuidas tema oma teekonnal sattus IT'ga kokku. Tema teekond kinnitab ka väidet, et mõnelt muult elualalt on võimalik liikuda IT'sse, samuti on võimalik liikuda IT'st välja mõnele muule elualale. Lisaks kirjeldas Einar väga hästi IT ja äripoole läbisaamist, mida mõtleb IT äripoolest ning vastupidiselt mida mõtleb äripool IT'st. Ta tõi välja kõik probleemid IT ja äripoole vahel ning milline oleks ideaalne olukord kui IT ja äripool jagavad omavahel ühist visiooni. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg ja karjäärikäänakud]</ref><br />
<br />
Loengus "Andmed ei allu analüüsile" rääkis Ivar Laur andmete analüüsist, kas analüüs vastab tegelikusele või mitte. Ta rääkis, et paljud ettevõtted ja asutused omavad palju andmeid aga neid lihtsalt ei kasutata ära, kas siis ei osata või puuduvad selleks ressursid. Ivar rääkis ka kuidas toimub andmeanalüüs MTA's. MTA's on analüüs ülevaatlikum, kuna andmed pärinevad kõigilt aga kui statistikaamet võtab mingi osa rahvast ja teeb analüüsi siis neil puudub täielik terviklus. Lisaks MTA omab praktiliselt reaalajalisi andmeid, seda 20 päevase viivitusega. Üldjuhul andmeanalüüsi ja elu vahele jääb alati mingi tühimik aga andmete järgi saab ikkagi pildi elust. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Andmed ei allu analüüsile]</ref><br />
<br />
Jaan Priisalu tõi oma loengus välja Eesti Vabariigi küberkaitse olukorra. Eesti küberkaitse tase on küllaltki kõrgel või teisalt öeldes tipus, meil on olnud väga erinevaid kogemusi ja sündmusi tänu millele me seda saavutanud oleme. Jaan väitis ka, et väga oluline küberkaitses on strateegia ja koostöö teistega. Koostöös teistega on võimalik saada nende kogemusi ja oskusi. Sellekohapeal tegi Jaan väga hea näite viirusetõrjest - viirusetõrje tegelikult ei kaitse viiruste vastu, vaid tegelikult kaitseb viiruste kordumise eest, sest keegi on kunagi viiruse kinni püüdnud ja analüüsinud ning teinud antiviiruse selliseks, et seda viirust ära tunneks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse]</ref><br />
<br />
Loengus "IT ja turundus" rääkis Hedi Mardisoo turunduse olemusest, brändist ja tõi välja näiteid turunduse strateegiatest. Hedi on rahvusvahelise kogemusega ning oskas välja tuua ka strateegiatele järeldused ja näited, mis tegi loengu huvitavamaks. Turundust on tänapäeval kindlasti vaja ning ilma selleta praktiliselt ei ole võimalik. On olnud erandeid toodetele, mis ei ole vajanud turundust ja on müünud ennast ise. Seljuhul peab olema toode eriline ja selle taolist turul veel ei ole, näitena Tesla. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 IT ja turundus]</ref><br />
<br />
==Notes==<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.12]</ref> Kordussooritusele registreerimine on nõutav registreerida ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.8]</ref> RF õppekohal õppides on esimesed 2 kordussooritust tasuta ja OF õppekohal on kõik kordussooritused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, mis 2016/2017 õppeaastal on 20 eurot. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
VÕTA arvestamist taotlev isik peab esitama taotluse läbi ÕIS'i hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlusele tuleb lisada oma pädevust tõendavad õpingu ja/või töökogemuse dokumendid. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD]</ref><br />
VÕTA kaudu saadud EAP'd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.<br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
X=23,Y=26<br />
<br />
EAP maksumus on 50€<br />
<br />
Tasuta õppimise miinimum piir on 27 EAP semestris<br />
<br />
Hüvitada esimese semestri järel: 27-23=4<br />
<br />
Esimesel semestril tuleb hüvitada 4 EAP'd.<br />
<br />
Aasta lõpus tuleb hüvitada teisel semestril puudu jäänud EAP'd ning lisaks sellele kogu aastast puudu jäänud EAP'd. Arvestus on kumulatiivne.<br />
<br />
Aasta koormus: 27+27=54<br />
<br />
Esimene semester: 27-23=4<br />
<br />
Teine semester: 27-26=1<br />
<br />
Aasta lõpus: 54-23-26=5<br />
<br />
Aasta lõpus peab järelikult kokku hüvitama 5 EAP (esimesel semestril 4 EAP ja teisel semestril 1 EAP), mis teeb kokku 5*50=250€<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpeep&diff=111237User:Tpeep2016-10-21T12:46:17Z<p>Tpeep: /* Essee */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö 2016=<br />
Autor: Tanel Peep<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse sissejuhatav loeng oli väga kasulik. Loeng andis hea ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast, ilma selleta oleksin kogu informatsiooni pidanud hakkama otsima IT Kolledži kodulehelt. Sain suuniseid selleks, kui on vaja leida täpsemat informatsiooni ja kuhu pöörduda oma küsimuste/muredega. Lisaks sain teada, et enamus loenguid salvestatakse, mis teeb iseseisva õppimise lihtsamaks, kuid see ei asenda tundides kohal käimist.<br />
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng: Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016)]</ref><br />
<br />
Andres Kütt andis oma loengus edasi mõtteterasid ja situatsiooni näiteid kuidas õpingutega paremini toime tulla. Andres mainis, et ainet ei tohiks valida nime järgi, esmapilgul näiva igava nime taga võib tegelikult olla hoopiski midagi muud. Mõistsin Andrese loengust, et igas aines, isegi kui see on väga igav, tuleb sealt tulevikus kindlasti midagi kasuks. Andres rääkis ka oma tööst riigi infosüsteemide peaarhitektina. IT-arhitekti töö võib tunduda ebavajalik ja esmapilgul paista, et sellist ametikohta ei olekski vaja. IT-arhitekt puudub päeva töölt - midagi ei juhtu, kui aga programmeerija puuduks töölt päeva, jääks palju tööd tegemata. Tegelikult on arhitektil suur roll infosüsteemi kujundajana, kes peab teadma ka kuidas süsteem sobib kokku ärilise poolega ning kuidas erinevad moodulid erinevatest süsteemidest peaks omavahel toimima.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.]</ref><br />
<br />
Kristel ja Marko Kruustükk rääkisid loengus mis on startup, tõid välja Eestis tuntust kogunud startupe, meeskonnatöö olemust ja Testlio eduloost. Testlio eduloo sai eelkõige alguses tänu sellele, et Kristel on olnud pühendunud testija ja seetõttu nägi ka testimise poolel palju erinevaid probleeme, mis tekitas oma nägemuse sellest, milline võiks testimine tegelikult olla. Nad kirjeldasid, et meeskonnatöö oli üks tähtsamaid omadusi startupi loomisel. Üheks põhjuseks, miks nad alustasid kahekesi meeskonnas oli nende omavaheline klapp ja läbisaamine. Nad küll kaalusid ka teiste liikmete peale aga otsustasid kiiresti, et see on halb mõte kuna võõrast inimest esmapilgul ei tunne nii hästi ning seetõttu ei tea, kuidas kõik meeskonna liikmed üksteisega klapivad. Loeng tekitas väga palju motivatsiooni ning usun, et kõikidele alustavatele startupidele oleks selle loengu kuulamine ainult innustuseks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loeng: Testimine ja startupid]</ref><br />
<br />
Lembitu Ling rääkis oma vaadetest süsteemiadministraatori töös. Nõustusin mitmete Lembitu näidetega kuna olen ka ise süsteemiadministraator, näiteks ühte asja ei tohiks teha üle kolme korra - siis peaks toiminguid juba automatiseerima. Huvitav oli ka arutlus teemal, et süsteemiadministraator on sisuliselt nähtamatu - kui ta teeb oma tööd hästi, probleeme ei esine ja lõppkasutajaga puudub vahetu kontakt. Seetõttu tekib arusaam kas keegi üldse teeb ka nende süsteemide taga midagi ja milleks on süsteemiadministraatorit vaja. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng: Süsadminnimisest]</ref><br />
<br />
Loengus "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" rääkis Andres Septer milline IT tööturu olukord valitseb Eestis. Andres ka mainis, et ta ei ole absoluutne tõe kriteerium aga ta rääkis IT tööturust väga tõepäraselt, kus tekkis ka endal äratundmismoment. Meeldis Andrese puhul see, et ta rääkis kõigest otsekoheselt ning mis ikkagi tegelikult toimub. Loengu teises osas rääkis Einar Koltšanov, kuidas tema oma teekonnal sattus IT'ga kokku. Tema teekond kinnitab ka väidet, et mõnelt muult elualalt on võimalik liikuda IT'sse, samuti on võimalik liikuda IT'st välja mõnele muule elualale. Lisaks kirjeldas Einar väga hästi IT ja äripoole läbisaamist, mida mõtleb IT äripoolest ning vastupidiselt mida mõtleb äripool IT'st. Ta tõi välja kõik probleemid IT ja äripoole vahel ning milline oleks ideaalne olukord kui IT ja äripool jagavad omavahel ühist visiooni. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg ja karjäärikäänakud]</ref><br />
<br />
Loengus "Andmed ei allu analüüsile" rääkis Ivar Laur andmete analüüsist, kas analüüs vastab tegelikusele või mitte. Ta rääkis, et paljud ettevõtted ja asutused omavad palju andmeid aga neid lihtsalt ei kasutata ära, kas siis ei osata või puuduvad selleks ressursid. Ivar rääkis ka kuidas toimub andmeanalüüs MTA's. MTA's on analüüs ülevaatlikum, kuna andmed pärinevad kõigilt aga kui statistikaamet võtab mingi osa rahvast ja teeb analüüsi siis neil puudub täielik terviklus. Lisaks MTA omab praktiliselt reaalajalisi andmeid, seda 20 päevase viivitusega. Üldjuhul andmeanalüüsi ja elu vahele jääb alati mingi tühimik aga andmete järgi saab ikkagi pildi elust. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Andmed ei allu analüüsile]</ref><br />
<br />
Jaan Priisalu tõi oma loengus välja Eesti Vabariigi küberkaitse olukorra. Eesti küberkaitse tase on küllaltki kõrgel või teisalt öeldes tipus, meil on olnud väga erinevaid kogemusi ja sündmusi tänu millele me seda saavutanud oleme. Jaan väitis ka, et väga oluline küberkaitses on strateegia ja koostöö teistega. Koostöös teistega on võimalik saada nende kogemusi ja oskusi. Sellekohapeal tegi Jaan väga hea näite viirusetõrjest - viirusetõrje tegelikult ei kaitse viiruste vastu, vaid tegelikult kaitseb viiruste kordumise eest, sest keegi on kunagi viiruse kinni püüdnud ja analüüsinud ning teinud antiviiruse selliseks, et seda viirust ära tunneks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse]</ref><br />
<br />
Loengus "IT ja turundus" rääkis Hedi Mardisoo turunduse olemusest, brändist ja tõi välja näiteid turunduse strateegiatest. Hedi on rahvusvahelise kogemusega ning oskas välja tuua ka strateegiatele järeldused ja näited, mis tegi loengu huvitavamaks. Turundust on tänapäeval kindlasti vaja ning ilma selleta praktiliselt ei ole võimalik. On olnud erandeid toodetele, mis ei ole vajanud turundust ja on müünud ennast ise. Seljuhul peab olema toode eriline ja selle taolist turul veel ei ole, näitena Tesla. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 IT ja turundus]<ref><br />
<br />
==Notes==<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.12]</ref> Kordussooritusele registreerimine on nõutav registreerida ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.8]</ref> RF õppekohal õppides on esimesed 2 kordussooritust tasuta ja OF õppekohal on kõik kordussooritused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, mis 2016/2017 õppeaastal on 20 eurot. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
VÕTA arvestamist taotlev isik peab esitama taotluse läbi ÕIS'i hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlusele tuleb lisada oma pädevust tõendavad õpingu ja/või töökogemuse dokumendid. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD]</ref><br />
VÕTA kaudu saadud EAP'd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.<br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
X=23,Y=26<br />
<br />
EAP maksumus on 50€<br />
<br />
Tasuta õppimise miinimum piir on 27 EAP semestris<br />
<br />
Hüvitada esimese semestri järel: 27-23=4<br />
<br />
Esimesel semestril tuleb hüvitada 4 EAP'd.<br />
<br />
Aasta lõpus tuleb hüvitada teisel semestril puudu jäänud EAP'd ning lisaks sellele kogu aastast puudu jäänud EAP'd. Arvestus on kumulatiivne.<br />
<br />
Aasta koormus: 27+27=54<br />
<br />
Esimene semester: 27-23=4<br />
<br />
Teine semester: 27-26=1<br />
<br />
Aasta lõpus: 54-23-26=5<br />
<br />
Aasta lõpus peab järelikult kokku hüvitama 5 EAP (esimesel semestril 4 EAP ja teisel semestril 1 EAP), mis teeb kokku 5*50=250€<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpeep&diff=111236User:Tpeep2016-10-21T12:37:04Z<p>Tpeep: /* Essee */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö 2016=<br />
Autor: Tanel Peep<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse sissejuhatav loeng oli väga kasulik. Loeng andis hea ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast, ilma selleta oleksin kogu informatsiooni pidanud hakkama otsima IT Kolledži kodulehelt. Sain suuniseid selleks, kui on vaja leida täpsemat informatsiooni ja kuhu pöörduda oma küsimuste/muredega. Lisaks sain teada, et enamus loenguid salvestatakse, mis teeb iseseisva õppimise lihtsamaks, kuid see ei asenda tundides kohal käimist.<br />
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng: Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016)]</ref><br />
<br />
Andres Kütt andis oma loengus edasi mõtteterasid ja situatsiooni näiteid kuidas õpingutega paremini toime tulla. Andres mainis, et ainet ei tohiks valida nime järgi, esmapilgul näiva igava nime taga võib tegelikult olla hoopiski midagi muud. Mõistsin Andrese loengust, et igas aines, isegi kui see on väga igav, tuleb sealt tulevikus kindlasti midagi kasuks. Andres rääkis ka oma tööst riigi infosüsteemide peaarhitektina. IT-arhitekti töö võib tunduda ebavajalik ja esmapilgul paista, et sellist ametikohta ei olekski vaja. IT-arhitekt puudub päeva töölt - midagi ei juhtu, kui aga programmeerija puuduks töölt päeva, jääks palju tööd tegemata. Tegelikult on arhitektil suur roll infosüsteemi kujundajana, kes peab teadma ka kuidas süsteem sobib kokku ärilise poolega ning kuidas erinevad moodulid erinevatest süsteemidest peaks omavahel toimima.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.]</ref><br />
<br />
Kristel ja Marko Kruustükk rääkisid loengus mis on startup, tõid välja Eestis tuntust kogunud startupe, meeskonnatöö olemust ja Testlio eduloost. Testlio eduloo sai eelkõige alguses tänu sellele, et Kristel on olnud pühendunud testija ja seetõttu nägi ka testimise poolel palju erinevaid probleeme, mis tekitas oma nägemuse sellest, milline võiks testimine tegelikult olla. Nad kirjeldasid, et meeskonnatöö oli üks tähtsamaid omadusi startupi loomisel. Üheks põhjuseks, miks nad alustasid kahekesi meeskonnas oli nende omavaheline klapp ja läbisaamine. Nad küll kaalusid ka teiste liikmete peale aga otsustasid kiiresti, et see on halb mõte kuna võõrast inimest esmapilgul ei tunne nii hästi ning seetõttu ei tea, kuidas kõik meeskonna liikmed üksteisega klapivad. Loeng tekitas väga palju motivatsiooni ning usun, et kõikidele alustavatele startupidele oleks selle loengu kuulamine ainult innustuseks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loeng: Testimine ja startupid]</ref><br />
<br />
Lembitu Ling rääkis oma vaadetest süsteemiadministraatori töös. Nõustusin mitmete Lembitu näidetega kuna olen ka ise süsteemiadministraator, näiteks ühte asja ei tohiks teha üle kolme korra - siis peaks toiminguid juba automatiseerima. Huvitav oli ka arutlus teemal, et süsteemiadministraator on sisuliselt nähtamatu - kui ta teeb oma tööd hästi, probleeme ei esine ja lõppkasutajaga puudub vahetu kontakt. Seetõttu tekib arusaam kas keegi üldse teeb ka nende süsteemide taga midagi ja milleks on süsteemiadministraatorit vaja. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng: Süsadminnimisest]</ref><br />
<br />
Loengus "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" rääkis Andres Septer milline IT tööturu olukord valitseb Eestis. Andres ka mainis, et ta ei ole absoluutne tõe kriteerium aga ta rääkis IT tööturust väga tõepäraselt, kus tekkis ka endal äratundmismoment. Meeldis Andrese puhul see, et ta rääkis kõigest otsekoheselt ning mis ikkagi tegelikult toimub. Loengu teises osas rääkis Einar Koltšanov, kuidas tema oma teekonnal sattus IT'ga kokku. Tema teekond kinnitab ka väidet, et mõnelt muult elualalt on võimalik liikuda IT'sse, samuti on võimalik liikuda IT'st välja mõnele muule elualale. Lisaks kirjeldas Einar väga hästi IT ja äripoole läbisaamist, mida mõtleb IT äripoolest ning vastupidiselt mida mõtleb äripool IT'st. Ta tõi välja kõik probleemid IT ja äripoole vahel ning milline oleks ideaalne olukord kui IT ja äripool jagavad omavahel ühist visiooni. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg ja karjäärikäänakud]</ref><br />
<br />
Loengus "Andmed ei allu analüüsile" rääkis Ivar Laur andmete analüüsist, kas analüüs vastab tegelikusele või mitte. Ta rääkis, et paljud ettevõtted ja asutused omavad palju andmeid aga neid lihtsalt ei kasutata ära, kas siis ei osata või puuduvad selleks ressursid. Ivar rääkis ka kuidas toimub andmeanalüüs MTA's. MTA's on analüüs ülevaatlikum, kuna andmed pärinevad kõigilt aga kui statistikaamet võtab mingi osa rahvast ja teeb analüüsi siis neil puudub täielik terviklus. Lisaks MTA omab praktiliselt reaalajalisi andmeid, seda 20 päevase viivitusega. Üldjuhul andmeanalüüsi ja elu vahele jääb alati mingi tühimik aga andmete järgi saab ikkagi pildi elust. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Andmed ei allu analüüsile]</ref><br />
<br />
Jaan Priisalu tõi oma loengus välja Eesti Vabariigi küberkaitse olukorra. Eesti küberkaitse tase on küllaltki kõrgel või teisalt öeldes tipus, meil on olnud väga erinevaid kogemusi ja sündmusi tänu millele me seda saavutanud oleme. Jaan väitis ka, et väga oluline küberkaitses on strateegia ja koostöö teistega. Koostöös teistega on võimalik saada nende kogemusi ja oskusi. Sellekohapeal tegi Jaan väga hea näite viirusetõrjest - viirusetõrje tegelikult ei kaitse viiruste vastu, vaid tegelikult kaitseb viiruste kordumise eest, sest keegi on kunagi viiruse kinni püüdnud ja analüüsinud ning teinud antiviiruse selliseks, et seda viirust ära tunneks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse]</ref><br />
<br />
==Notes==<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.12]</ref> Kordussooritusele registreerimine on nõutav registreerida ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.8]</ref> RF õppekohal õppides on esimesed 2 kordussooritust tasuta ja OF õppekohal on kõik kordussooritused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, mis 2016/2017 õppeaastal on 20 eurot. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
VÕTA arvestamist taotlev isik peab esitama taotluse läbi ÕIS'i hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlusele tuleb lisada oma pädevust tõendavad õpingu ja/või töökogemuse dokumendid. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD]</ref><br />
VÕTA kaudu saadud EAP'd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.<br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
X=23,Y=26<br />
<br />
EAP maksumus on 50€<br />
<br />
Tasuta õppimise miinimum piir on 27 EAP semestris<br />
<br />
Hüvitada esimese semestri järel: 27-23=4<br />
<br />
Esimesel semestril tuleb hüvitada 4 EAP'd.<br />
<br />
Aasta lõpus tuleb hüvitada teisel semestril puudu jäänud EAP'd ning lisaks sellele kogu aastast puudu jäänud EAP'd. Arvestus on kumulatiivne.<br />
<br />
Aasta koormus: 27+27=54<br />
<br />
Esimene semester: 27-23=4<br />
<br />
Teine semester: 27-26=1<br />
<br />
Aasta lõpus: 54-23-26=5<br />
<br />
Aasta lõpus peab järelikult kokku hüvitama 5 EAP (esimesel semestril 4 EAP ja teisel semestril 1 EAP), mis teeb kokku 5*50=250€<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpeep&diff=111235User:Tpeep2016-10-21T12:20:21Z<p>Tpeep: /* Essee */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö 2016=<br />
Autor: Tanel Peep<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse sissejuhatav loeng oli väga kasulik. Loeng andis hea ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast, ilma selleta oleksin kogu informatsiooni pidanud hakkama otsima IT Kolledži kodulehelt. Sain suuniseid selleks, kui on vaja leida täpsemat informatsiooni ja kuhu pöörduda oma küsimuste/muredega. Lisaks sain teada, et enamus loenguid salvestatakse, mis teeb iseseisva õppimise lihtsamaks, kuid see ei asenda tundides kohal käimist.<br />
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng: Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016)]</ref><br />
<br />
Andres Kütt andis oma loengus edasi mõtteterasid ja situatsiooni näiteid kuidas õpingutega paremini toime tulla. Andres mainis, et ainet ei tohiks valida nime järgi, esmapilgul näiva igava nime taga võib tegelikult olla hoopiski midagi muud. Mõistsin Andrese loengust, et igas aines, isegi kui see on väga igav, tuleb sealt tulevikus kindlasti midagi kasuks. Andres rääkis ka oma tööst riigi infosüsteemide peaarhitektina. IT-arhitekti töö võib tunduda ebavajalik ja esmapilgul paista, et sellist ametikohta ei olekski vaja. IT-arhitekt puudub päeva töölt - midagi ei juhtu, kui aga programmeerija puuduks töölt päeva, jääks palju tööd tegemata. Tegelikult on arhitektil suur roll infosüsteemi kujundajana, kes peab teadma ka kuidas süsteem sobib kokku ärilise poolega ning kuidas erinevad moodulid erinevatest süsteemidest peaks omavahel toimima.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.]</ref><br />
<br />
Kristel ja Marko Kruustükk rääkisid loengus mis on startup, tõid välja Eestis tuntust kogunud startupe, meeskonnatöö olemust ja Testlio eduloost. Testlio eduloo sai eelkõige alguses tänu sellele, et Kristel on olnud pühendunud testija ja seetõttu nägi ka testimise poolel palju erinevaid probleeme, mis tekitas oma nägemuse sellest, milline võiks testimine tegelikult olla. Nad kirjeldasid, et meeskonnatöö oli üks tähtsamaid omadusi startupi loomisel. Üheks põhjuseks, miks nad alustasid kahekesi meeskonnas oli nende omavaheline klapp ja läbisaamine. Nad küll kaalusid ka teiste liikmete peale aga otsustasid kiiresti, et see on halb mõte kuna võõrast inimest esmapilgul ei tunne nii hästi ning seetõttu ei tea, kuidas kõik meeskonna liikmed üksteisega klapivad. Loeng tekitas väga palju motivatsiooni ning usun, et kõikidele alustavatele startupidele oleks selle loengu kuulamine ainult innustuseks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loeng: Testimine ja startupid]</ref><br />
<br />
Lembitu Ling rääkis oma vaadetest süsteemiadministraatori töös. Nõustusin mitmete Lembitu näidetega kuna olen ka ise süsteemiadministraator, näiteks ühte asja ei tohiks teha üle kolme korra - siis peaks toiminguid juba automatiseerima. Huvitav oli ka arutlus teemal, et süsteemiadministraator on sisuliselt nähtamatu - kui ta teeb oma tööd hästi, probleeme ei esine ja lõppkasutajaga puudub vahetu kontakt. Seetõttu tekib arusaam kas keegi üldse teeb ka nende süsteemide taga midagi ja milleks on süsteemiadministraatorit vaja. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng: Süsadminnimisest]</ref><br />
<br />
Loengus "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" rääkis Andres Septer milline IT tööturu olukord valitseb Eestis. Andres ka mainis, et ta ei ole absoluutne tõe kriteerium aga ta rääkis IT tööturust väga tõepäraselt, kus tekkis ka endal äratundmismoment. Meeldis Andrese puhul see, et ta rääkis kõigest otsekoheselt ning mis ikkagi tegelikult toimub. Loengu teises osas rääkis Einar Koltšanov, kuidas tema oma teekonnal sattus IT'ga kokku. Tema teekond kinnitab ka väidet, et mõnelt muult elualalt on võimalik liikuda IT'sse, samuti on võimalik liikuda IT'st välja mõnele muule elualale. Lisaks kirjeldas Einar väga hästi IT ja äripoole läbisaamist, mida mõtleb IT äripoolest ning vastupidiselt mida mõtleb äripool IT'st. Ta tõi välja kõik probleemid IT ja äripoole vahel ning milline oleks ideaalne olukord kui IT ja äripool jagavad omavahel ühist visiooni. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg ja karjäärikäänakud]</ref><br />
<br />
Loengus "Andmed ei allu analüüsile" rääkis Ivar Laur andmete analüüsist, kas analüüs vastab tegelikusele või mitte. Ta rääkis, et paljud ettevõtted ja asutused omavad palju andmeid aga neid lihtsalt ei kasutata ära, kas siis ei osata või puuduvad selleks ressursid. Ivar rääkis ka kuidas toimub andmeanalüüs MTA's. MTA's on analüüs ülevaatlikum, kuna andmed pärinevad kõigilt aga kui statistikaamet võtab mingi osa rahvast ja teeb analüüsi siis neil puudub täielik terviklus. Lisaks MTA omab praktiliselt reaalajalisi andmeid, seda 20 päevase viivitusega. Üldjuhul andmeanalüüsi ja elu vahele jääb alati mingi tühimik aga andmete järgi saab ikkagi pildi elust. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Andmed ei allu analüüsile]</ref><br />
<br />
==Notes==<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.12]</ref> Kordussooritusele registreerimine on nõutav registreerida ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.8]</ref> RF õppekohal õppides on esimesed 2 kordussooritust tasuta ja OF õppekohal on kõik kordussooritused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, mis 2016/2017 õppeaastal on 20 eurot. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
VÕTA arvestamist taotlev isik peab esitama taotluse läbi ÕIS'i hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlusele tuleb lisada oma pädevust tõendavad õpingu ja/või töökogemuse dokumendid. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD]</ref><br />
VÕTA kaudu saadud EAP'd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.<br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
X=23,Y=26<br />
<br />
EAP maksumus on 50€<br />
<br />
Tasuta õppimise miinimum piir on 27 EAP semestris<br />
<br />
Hüvitada esimese semestri järel: 27-23=4<br />
<br />
Esimesel semestril tuleb hüvitada 4 EAP'd.<br />
<br />
Aasta lõpus tuleb hüvitada teisel semestril puudu jäänud EAP'd ning lisaks sellele kogu aastast puudu jäänud EAP'd. Arvestus on kumulatiivne.<br />
<br />
Aasta koormus: 27+27=54<br />
<br />
Esimene semester: 27-23=4<br />
<br />
Teine semester: 27-26=1<br />
<br />
Aasta lõpus: 54-23-26=5<br />
<br />
Aasta lõpus peab järelikult kokku hüvitama 5 EAP (esimesel semestril 4 EAP ja teisel semestril 1 EAP), mis teeb kokku 5*50=250€<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpeep&diff=111232User:Tpeep2016-10-21T12:10:36Z<p>Tpeep: /* Essee */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö 2016=<br />
Autor: Tanel Peep<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse sissejuhatav loeng oli väga kasulik. Loeng andis hea ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast, ilma selleta oleksin kogu informatsiooni pidanud hakkama otsima IT Kolledži kodulehelt. Sain suuniseid selleks, kui on vaja leida täpsemat informatsiooni ja kuhu pöörduda oma küsimuste/muredega. Lisaks sain teada, et enamus loenguid salvestatakse, mis teeb iseseisva õppimise lihtsamaks, kuid see ei asenda tundides kohal käimist.<br />
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng: Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016)]</ref><br />
<br />
Andres Kütt andis oma loengus edasi mõtteterasid ja situatsiooni näiteid kuidas õpingutega paremini toime tulla. Andres mainis, et ainet ei tohiks valida nime järgi, esmapilgul näiva igava nime taga võib tegelikult olla hoopiski midagi muud. Mõistsin Andrese loengust, et igas aines, isegi kui see on väga igav, tuleb sealt tulevikus kindlasti midagi kasuks. Andres rääkis ka oma tööst riigi infosüsteemide peaarhitektina. IT-arhitekti töö võib tunduda ebavajalik ja esmapilgul paista, et sellist ametikohta ei olekski vaja. IT-arhitekt puudub päeva töölt - midagi ei juhtu, kui aga programmeerija puuduks töölt päeva, jääks palju tööd tegemata. Tegelikult on arhitektil suur roll infosüsteemi kujundajana, kes peab teadma ka kuidas süsteem sobib kokku ärilise poolega ning kuidas erinevad moodulid erinevatest süsteemidest peaks omavahel toimima.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.]</ref><br />
<br />
Kristel ja Marko Kruustükk rääkisid loengus mis on startup, tõid välja Eestis tuntust kogunud startupe, meeskonnatöö olemust ja Testlio eduloost. Testlio eduloo sai eelkõige alguses tänu sellele, et Kristel on olnud pühendunud testija ja seetõttu nägi ka testimise poolel palju erinevaid probleeme, mis tekitas oma nägemuse sellest, milline võiks testimine tegelikult olla. Nad kirjeldasid, et meeskonnatöö oli üks tähtsamaid omadusi startupi loomisel. Üheks põhjuseks, miks nad alustasid kahekesi meeskonnas oli nende omavaheline klapp ja läbisaamine. Nad küll kaalusid ka teiste liikmete peale aga otsustasid kiiresti, et see on halb mõte kuna võõrast inimest esmapilgul ei tunne nii hästi ning seetõttu ei tea, kuidas kõik meeskonna liikmed üksteisega klapivad. Loeng tekitas väga palju motivatsiooni ning usun, et kõikidele alustavatele startupidele oleks selle loengu kuulamine ainult innustuseks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loeng: Testimine ja startupid]</ref><br />
<br />
Lembitu Ling rääkis oma vaadetest süsteemiadministraatori töös. Nõustusin mitmete Lembitu näidetega kuna olen ka ise süsteemiadministraator, näiteks ühte asja ei tohiks teha üle kolme korra - siis peaks toiminguid juba automatiseerima. Huvitav oli ka arutlus teemal, et süsteemiadministraator on sisuliselt nähtamatu - kui ta teeb oma tööd hästi, probleeme ei esine ja lõppkasutajaga puudub vahetu kontakt. Seetõttu tekib arusaam kas keegi üldse teeb ka nende süsteemide taga midagi ja milleks on süsteemiadministraatorit vaja. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng: Süsadminnimisest]</ref><br />
<br />
Loengus "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" rääkis Andres Septer milline IT tööturu olukord valitseb Eestis. Andres ka mainis, et ta ei ole absoluutne tõe kriteerium aga ta rääkis IT tööturust väga tõepäraselt, kus tekkis ka endal äratundmismoment. Meeldis Andrese puhul see, et ta rääkis kõigest otsekoheselt ning mis ikkagi tegelikult toimub. Loengu teises osas rääkis Einar Koltšanov, kuidas tema oma teekonnal sattus IT'ga kokku. Tema teekond kinnitab ka väidet, et mõnelt muult elualalt on võimalik liikuda IT'sse, samuti on võimalik liikuda IT'st välja mõnele muule elualale. Lisaks kirjeldas Einar väga hästi IT ja äripoole läbisaamist, mida mõtleb IT äripoolest ning vastupidiselt mida mõtleb äripool IT'st. Ta tõi välja kõik probleemid IT ja äripoole vahel ning milline oleks ideaalne olukord kui IT ja äripool jagavad omavahel ühist visiooni. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg ja karjäärikäänakud]</ref><br />
<br />
==Notes==<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.12]</ref> Kordussooritusele registreerimine on nõutav registreerida ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.8]</ref> RF õppekohal õppides on esimesed 2 kordussooritust tasuta ja OF õppekohal on kõik kordussooritused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, mis 2016/2017 õppeaastal on 20 eurot. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
VÕTA arvestamist taotlev isik peab esitama taotluse läbi ÕIS'i hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlusele tuleb lisada oma pädevust tõendavad õpingu ja/või töökogemuse dokumendid. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD]</ref><br />
VÕTA kaudu saadud EAP'd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.<br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
X=23,Y=26<br />
<br />
EAP maksumus on 50€<br />
<br />
Tasuta õppimise miinimum piir on 27 EAP semestris<br />
<br />
Hüvitada esimese semestri järel: 27-23=4<br />
<br />
Esimesel semestril tuleb hüvitada 4 EAP'd.<br />
<br />
Aasta lõpus tuleb hüvitada teisel semestril puudu jäänud EAP'd ning lisaks sellele kogu aastast puudu jäänud EAP'd. Arvestus on kumulatiivne.<br />
<br />
Aasta koormus: 27+27=54<br />
<br />
Esimene semester: 27-23=4<br />
<br />
Teine semester: 27-26=1<br />
<br />
Aasta lõpus: 54-23-26=5<br />
<br />
Aasta lõpus peab järelikult kokku hüvitama 5 EAP (esimesel semestril 4 EAP ja teisel semestril 1 EAP), mis teeb kokku 5*50=250€<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpeep&diff=110892User:Tpeep2016-10-19T18:58:25Z<p>Tpeep: /* Essee */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö 2016=<br />
Autor: Tanel Peep<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse sissejuhatav loeng oli väga kasulik. Loeng andis hea ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast, ilma selleta oleksin kogu informatsiooni pidanud hakkama otsima IT Kolledži kodulehelt. Sain suuniseid selleks, kui on vaja leida täpsemat informatsiooni ja kuhu pöörduda oma küsimuste/muredega. Lisaks sain teada, et enamus loenguid salvestatakse, mis teeb iseseisva õppimise lihtsamaks, kuid see ei asenda tundides kohal käimist.<br />
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng: Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016)]</ref><br />
<br />
Andres Kütt andis oma loengus edasi mõtteterasid ja situatsiooni näiteid kuidas õpingutega paremini toime tulla. Andres mainis, et ainet ei tohiks valida nime järgi, esmapilgul näiva igava nime taga võib tegelikult olla hoopiski midagi muud. Mõistsin Andrese loengust, et igas aines, isegi kui see on väga igav, tuleb sealt tulevikus kindlasti midagi kasuks. Andres rääkis ka oma tööst riigi infosüsteemide peaarhitektina. IT-arhitekti töö võib tunduda ebavajalik ja esmapilgul paista, et sellist ametikohta ei olekski vaja. IT-arhitekt puudub päeva töölt - midagi ei juhtu, kui aga programmeerija puuduks töölt päeva, jääks palju tööd tegemata. Tegelikult on arhitektil suur roll infosüsteemi kujundajana, kes peab teadma ka kuidas süsteem sobib kokku ärilise poolega ning kuidas erinevad moodulid erinevatest süsteemidest peaks omavahel toimima.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.]</ref><br />
<br />
Kristel ja Marko Kruustükk rääkisid loengus mis on startup, tõid välja Eestis tuntust kogunud startupe, meeskonnatöö olemust ja Testlio eduloost. Testlio eduloo sai eelkõige alguses tänu sellele, et Kristel on olnud pühendunud testija ja seetõttu nägi ka testimise poolel palju erinevaid probleeme, mis tekitas oma nägemuse sellest, milline võiks testimine tegelikult olla. Nad kirjeldasid, et meeskonnatöö oli üks tähtsamaid omadusi startupi loomisel. Üheks põhjuseks, miks nad alustasid kahekesi meeskonnas oli nende omavaheline klapp ja läbisaamine. Nad küll kaalusid ka teiste liikmete peale aga otsustasid kiiresti, et see on halb mõte kuna võõrast inimest esmapilgul ei tunne nii hästi ning seetõttu ei tea, kuidas kõik meeskonna liikmed üksteisega klapivad. Loeng tekitas väga palju motivatsiooni ning usun, et kõikidele alustavatele startupidele oleks selle loengu kuulamine ainult innustuseks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loeng: Testimine ja startupid]</ref><br />
<br />
Lembitu Ling rääkis oma vaadetest süsteemiadministraatori töös. Nõustusin mitmete Lembitu näidetega kuna olen ka ise süsteemiadministraator, näiteks ühte asja ei tohiks teha üle kolme korra - siis peaks toiminguid juba automatiseerima. Huvitav oli ka arutlus teemal, et süsteemiadministraator on sisuliselt nähtamatu - kui ta teeb oma tööd hästi, probleeme ei esine ja lõppkasutajaga puudub vahetu kontakt. Seetõttu tekib arusaam kas keegi üldse teeb ka nende süsteemide taga midagi ja milleks on süsteemiadministraatorit vaja. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng: Süsadminnimisest]</ref><br />
<br />
==Notes==<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.12]</ref> Kordussooritusele registreerimine on nõutav registreerida ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.8]</ref> RF õppekohal õppides on esimesed 2 kordussooritust tasuta ja OF õppekohal on kõik kordussooritused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, mis 2016/2017 õppeaastal on 20 eurot. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
VÕTA arvestamist taotlev isik peab esitama taotluse läbi ÕIS'i hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlusele tuleb lisada oma pädevust tõendavad õpingu ja/või töökogemuse dokumendid. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD]</ref><br />
VÕTA kaudu saadud EAP'd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.<br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
X=23,Y=26<br />
<br />
EAP maksumus on 50€<br />
<br />
Tasuta õppimise miinimum piir on 27 EAP semestris<br />
<br />
Hüvitada esimese semestri järel: 27-23=4<br />
<br />
Esimesel semestril tuleb hüvitada 4 EAP'd.<br />
<br />
Aasta lõpus tuleb hüvitada teisel semestril puudu jäänud EAP'd ning lisaks sellele kogu aastast puudu jäänud EAP'd. Arvestus on kumulatiivne.<br />
<br />
Aasta koormus: 27+27=54<br />
<br />
Esimene semester: 27-23=4<br />
<br />
Teine semester: 27-26=1<br />
<br />
Aasta lõpus: 54-23-26=5<br />
<br />
Aasta lõpus peab järelikult kokku hüvitama 5 EAP (esimesel semestril 4 EAP ja teisel semestril 1 EAP), mis teeb kokku 5*50=250€<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpeep&diff=110783User:Tpeep2016-10-19T17:27:41Z<p>Tpeep: /* Essee */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö 2016=<br />
Autor: Tanel Peep<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse sissejuhatav loeng oli väga kasulik. Loeng andis hea ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast, ilma selleta oleksin kogu informatsiooni pidanud hakkama otsima IT Kolledži kodulehelt. Sain suuniseid selleks, kui on vaja leida täpsemat informatsiooni ja kuhu pöörduda oma küsimuste/muredega. Lisaks sain teada, et enamus loenguid salvestatakse, mis teeb iseseisva õppimise lihtsamaks, kuid see ei asenda tundides kohal käimist.<br />
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng: Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016)]</ref><br />
<br />
Andres Kütt andis oma loengus edasi mõtteterasid ja situatsiooni näiteid kuidas õpingutega paremini toime tulla. Andres mainis, et ainet ei tohiks valida nime järgi, esmapilgul näiva igava nime taga võib tegelikult olla hoopiski midagi muud. Mõistsin Andrese loengust, et igas aines, isegi kui see on väga igav, tuleb sealt tulevikus kindlasti midagi kasuks. Andres rääkis ka oma tööst riigi infosüsteemide peaarhitektina. IT-arhitekti töö võib tunduda ebavajalik ja esmapilgul paista, et sellist ametikohta ei olekski vaja. IT-arhitekt puudub päeva töölt - midagi ei juhtu, kui aga programmeerija puuduks töölt päeva, jääks palju tööd tegemata. Tegelikult on arhitektil suur roll infosüsteemi kujundajana, kes peab teadma ka kuidas süsteem sobib kokku ärilise poolega ning kuidas erinevad moodulid erinevatest süsteemidest peaks omavahel toimima.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loeng: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.]</ref><br />
<br />
==Notes==<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.12]</ref> Kordussooritusele registreerimine on nõutav registreerida ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.8]</ref> RF õppekohal õppides on esimesed 2 kordussooritust tasuta ja OF õppekohal on kõik kordussooritused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, mis 2016/2017 õppeaastal on 20 eurot. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
VÕTA arvestamist taotlev isik peab esitama taotluse läbi ÕIS'i hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlusele tuleb lisada oma pädevust tõendavad õpingu ja/või töökogemuse dokumendid. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD]</ref><br />
VÕTA kaudu saadud EAP'd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.<br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
X=23,Y=26<br />
<br />
EAP maksumus on 50€<br />
<br />
Tasuta õppimise miinimum piir on 27 EAP semestris<br />
<br />
Hüvitada esimese semestri järel: 27-23=4<br />
<br />
Esimesel semestril tuleb hüvitada 4 EAP'd.<br />
<br />
Aasta lõpus tuleb hüvitada teisel semestril puudu jäänud EAP'd ning lisaks sellele kogu aastast puudu jäänud EAP'd. Arvestus on kumulatiivne.<br />
<br />
Aasta koormus: 27+27=54<br />
<br />
Esimene semester: 27-23=4<br />
<br />
Teine semester: 27-26=1<br />
<br />
Aasta lõpus: 54-23-26=5<br />
<br />
Aasta lõpus peab järelikult kokku hüvitama 5 EAP (esimesel semestril 4 EAP ja teisel semestril 1 EAP), mis teeb kokku 5*50=250€<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpeep&diff=110778User:Tpeep2016-10-19T17:26:36Z<p>Tpeep: /* Essee */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö 2016=<br />
Autor: Tanel Peep<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse sissejuhatav loeng oli väga kasulik. Loeng andis hea ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast, ilma selleta oleksin kogu informatsiooni pidanud hakkama otsima IT Kolledži kodulehelt. Sain suuniseid selleks, kui on vaja leida täpsemat informatsiooni ja kuhu pöörduda oma küsimuste/muredega. Lisaks sain teada, et enamus loenguid salvestatakse, mis teeb iseseisva õppimise lihtsamaks, kuid see ei asenda tundides kohal käimist.<br />
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) sissejuhatav loeng]</ref><br />
<br />
Andres Kütt andis oma loengus edasi mõtteterasid ja situatsiooni näiteid kuidas õpingutega paremini toime tulla. Andres mainis, et ainet ei tohiks valida nime järgi, esmapilgul näiva igava nime taga võib tegelikult olla hoopiski midagi muud. Mõistsin Andrese loengust, et igas aines, isegi kui see on väga igav, tuleb sealt tulevikus kindlasti midagi kasuks. Andres rääkis ka oma tööst riigi infosüsteemide peaarhitektina. IT-arhitekti töö võib tunduda ebavajalik ja esmapilgul paista, et sellist ametikohta ei olekski vaja. IT-arhitekt puudub päeva töölt - midagi ei juhtu, kui aga programmeerija puuduks töölt päeva, jääks palju tööd tegemata. Tegelikult on arhitektil suur roll infosüsteemi kujundajana, kes peab teadma ka kuidas süsteem sobib kokku ärilise poolega ning kuidas erinevad moodulid erinevatest süsteemidest peaks omavahel toimima.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.]</ref><br />
<br />
==Notes==<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.12]</ref> Kordussooritusele registreerimine on nõutav registreerida ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.8]</ref> RF õppekohal õppides on esimesed 2 kordussooritust tasuta ja OF õppekohal on kõik kordussooritused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, mis 2016/2017 õppeaastal on 20 eurot. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
VÕTA arvestamist taotlev isik peab esitama taotluse läbi ÕIS'i hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlusele tuleb lisada oma pädevust tõendavad õpingu ja/või töökogemuse dokumendid. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD]</ref><br />
VÕTA kaudu saadud EAP'd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.<br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
X=23,Y=26<br />
<br />
EAP maksumus on 50€<br />
<br />
Tasuta õppimise miinimum piir on 27 EAP semestris<br />
<br />
Hüvitada esimese semestri järel: 27-23=4<br />
<br />
Esimesel semestril tuleb hüvitada 4 EAP'd.<br />
<br />
Aasta lõpus tuleb hüvitada teisel semestril puudu jäänud EAP'd ning lisaks sellele kogu aastast puudu jäänud EAP'd. Arvestus on kumulatiivne.<br />
<br />
Aasta koormus: 27+27=54<br />
<br />
Esimene semester: 27-23=4<br />
<br />
Teine semester: 27-26=1<br />
<br />
Aasta lõpus: 54-23-26=5<br />
<br />
Aasta lõpus peab järelikult kokku hüvitama 5 EAP (esimesel semestril 4 EAP ja teisel semestril 1 EAP), mis teeb kokku 5*50=250€<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpeep&diff=110776User:Tpeep2016-10-19T17:26:05Z<p>Tpeep: /* Essee */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö 2016=<br />
Autor: Tanel Peep<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse sissejuhatav loeng oli väga kasulik. Loeng andis hea ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast, ilma selleta oleksin kogu informatsiooni pidanud hakkama otsima IT Kolledži kodulehelt. Sain suuniseid selleks, kui on vaja leida täpsemat informatsiooni ja kuhu pöörduda oma küsimuste/muredega. Lisaks sain teada, et enamus loenguid salvestatakse, mis teeb iseseisva õppimise lihtsamaks, kuid see ei asenda tundides kohal käimist.<br />
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) sissejuhatav loeng]</ref><br />
Andres Kütt andis oma loengus edasi mõtteterasid ja situatsiooni näiteid kuidas õpingutega paremini toime tulla. Andres mainis, et ainet ei tohiks valida nime järgi, esmapilgul näiva igava nime taga võib tegelikult olla hoopiski midagi muud. Mõistsin Andrese loengust, et igas aines, isegi kui see on väga igav, tuleb sealt tulevikus kindlasti midagi kasuks. Andres rääkis ka oma tööst riigi infosüsteemide peaarhitektina. IT-arhitekti töö võib tunduda ebavajalik ja esmapilgul paista, et sellist ametikohta ei olekski vaja. IT-arhitekt puudub päeva töölt - midagi ei juhtu, kui aga programmeerija puuduks töölt päeva, jääks palju tööd tegemata. Tegelikult on arhitektil suur roll infosüsteemi kujundajana, kes peab teadma ka kuidas süsteem sobib kokku ärilise poolega ning kuidas erinevad moodulid erinevatest süsteemidest peaks omavahel toimima.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.]</ref><br />
<br />
==Notes==<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.12]</ref> Kordussooritusele registreerimine on nõutav registreerida ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.8]</ref> RF õppekohal õppides on esimesed 2 kordussooritust tasuta ja OF õppekohal on kõik kordussooritused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, mis 2016/2017 õppeaastal on 20 eurot. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
VÕTA arvestamist taotlev isik peab esitama taotluse läbi ÕIS'i hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlusele tuleb lisada oma pädevust tõendavad õpingu ja/või töökogemuse dokumendid. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD]</ref><br />
VÕTA kaudu saadud EAP'd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.<br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
X=23,Y=26<br />
<br />
EAP maksumus on 50€<br />
<br />
Tasuta õppimise miinimum piir on 27 EAP semestris<br />
<br />
Hüvitada esimese semestri järel: 27-23=4<br />
<br />
Esimesel semestril tuleb hüvitada 4 EAP'd.<br />
<br />
Aasta lõpus tuleb hüvitada teisel semestril puudu jäänud EAP'd ning lisaks sellele kogu aastast puudu jäänud EAP'd. Arvestus on kumulatiivne.<br />
<br />
Aasta koormus: 27+27=54<br />
<br />
Esimene semester: 27-23=4<br />
<br />
Teine semester: 27-26=1<br />
<br />
Aasta lõpus: 54-23-26=5<br />
<br />
Aasta lõpus peab järelikult kokku hüvitama 5 EAP (esimesel semestril 4 EAP ja teisel semestril 1 EAP), mis teeb kokku 5*50=250€<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpeep&diff=110726User:Tpeep2016-10-19T16:28:22Z<p>Tpeep: /* Küsimus 4 */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö 2016=<br />
Autor: Tanel Peep<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Esimene loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a</ref><br />
<br />
==Notes==<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.12]</ref> Kordussooritusele registreerimine on nõutav registreerida ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.8]</ref> RF õppekohal õppides on esimesed 2 kordussooritust tasuta ja OF õppekohal on kõik kordussooritused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, mis 2016/2017 õppeaastal on 20 eurot. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
VÕTA arvestamist taotlev isik peab esitama taotluse läbi ÕIS'i hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlusele tuleb lisada oma pädevust tõendavad õpingu ja/või töökogemuse dokumendid. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD]</ref><br />
VÕTA kaudu saadud EAP'd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.<br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
X=23,Y=26<br />
<br />
EAP maksumus on 50€<br />
<br />
Tasuta õppimise miinimum piir on 27 EAP semestris<br />
<br />
Hüvitada esimese semestri järel: 27-23=4<br />
<br />
Esimesel semestril tuleb hüvitada 4 EAP'd.<br />
<br />
Aasta lõpus tuleb hüvitada teisel semestril puudu jäänud EAP'd ning lisaks sellele kogu aastast puudu jäänud EAP'd. Arvestus on kumulatiivne.<br />
<br />
Aasta koormus: 27+27=54<br />
<br />
Esimene semester: 27-23=4<br />
<br />
Teine semester: 27-26=1<br />
<br />
Aasta lõpus: 54-23-26=5<br />
<br />
Aasta lõpus peab järelikult kokku hüvitama 5 EAP (esimesel semestril 4 EAP ja teisel semestril 1 EAP), mis teeb kokku 5*50=250€<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpeep&diff=110725User:Tpeep2016-10-19T16:27:45Z<p>Tpeep: /* Küsimus B */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö 2016=<br />
Autor: Tanel Peep<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Esimene loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a</ref><br />
<br />
==Notes==<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.12]</ref> Kordussooritusele registreerimine on nõutav registreerida ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.8]</ref> RF õppekohal õppides on esimesed 2 kordussooritust tasuta ja OF õppekohal on kõik kordussooritused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, mis 2016/2017 õppeaastal on 20 eurot. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
VÕTA arvestamist taotlev isik peab esitama taotluse läbi ÕIS'i hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlusele tuleb lisada oma pädevust tõendavad õpingu ja/või töökogemuse dokumendid. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/] VÕTA kord</ref><br />
VÕTA kaudu saadud EAP'd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.<br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
X=23,Y=26<br />
<br />
EAP maksumus on 50€<br />
<br />
Tasuta õppimise miinimum piir on 27 EAP semestris<br />
<br />
Hüvitada esimese semestri järel: 27-23=4<br />
<br />
Esimesel semestril tuleb hüvitada 4 EAP'd.<br />
<br />
Aasta lõpus tuleb hüvitada teisel semestril puudu jäänud EAP'd ning lisaks sellele kogu aastast puudu jäänud EAP'd. Arvestus on kumulatiivne.<br />
<br />
Aasta koormus: 27+27=54<br />
<br />
Esimene semester: 27-23=4<br />
<br />
Teine semester: 27-26=1<br />
<br />
Aasta lõpus: 54-23-26=5<br />
<br />
Aasta lõpus peab järelikult kokku hüvitama 5 EAP (esimesel semestril 4 EAP ja teisel semestril 1 EAP), mis teeb kokku 5*50=250€<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpeep&diff=110724User:Tpeep2016-10-19T16:26:47Z<p>Tpeep: /* Küsimus B */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö 2016=<br />
Autor: Tanel Peep<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Esimene loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a</ref><br />
<br />
==Notes==<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.12]</ref> Kordussooritusele registreerimine on nõutav registreerida ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.8]</ref> RF õppekohal õppides on esimesed 2 kordussooritust tasuta ja OF õppekohal on kõik kordussooritused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, mis 2016/2017 õppeaastal on 20 eurot. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal<br />
]</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
VÕTA arvestamist taotlev isik peab esitama taotluse läbi ÕIS'i hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlusele tuleb lisada oma pädevust tõendavad õpingu ja/või töökogemuse dokumendid. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/] VÕTA kord</ref><br />
VÕTA kaudu saadud EAP'd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.<br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
X=23,Y=26<br />
<br />
EAP maksumus on 50€<br />
<br />
Tasuta õppimise miinimum piir on 27 EAP semestris<br />
<br />
Hüvitada esimese semestri järel: 27-23=4<br />
<br />
Esimesel semestril tuleb hüvitada 4 EAP'd.<br />
<br />
Aasta lõpus tuleb hüvitada teisel semestril puudu jäänud EAP'd ning lisaks sellele kogu aastast puudu jäänud EAP'd. Arvestus on kumulatiivne.<br />
<br />
Aasta koormus: 27+27=54<br />
<br />
Esimene semester: 27-23=4<br />
<br />
Teine semester: 27-26=1<br />
<br />
Aasta lõpus: 54-23-26=5<br />
<br />
Aasta lõpus peab järelikult kokku hüvitama 5 EAP (esimesel semestril 4 EAP ja teisel semestril 1 EAP), mis teeb kokku 5*50=250€<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpeep&diff=110722User:Tpeep2016-10-19T16:26:17Z<p>Tpeep: /* Küsimus B */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö 2016=<br />
Autor: Tanel Peep<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Esimene loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a</ref><br />
<br />
==Notes==<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.12]</ref> Kordussooritusele registreerimine on nõutav registreerida ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.8]</ref> RF õppekohal õppides on esimesed 2 kordussooritust tasuta ja OF õppekohal on kõik kordussooritused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, mis 2016/2017 õppeaastal on 20 eurot. <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal<br />
]</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
VÕTA arvestamist taotlev isik peab esitama taotluse läbi ÕIS'i hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlusele tuleb lisada oma pädevust tõendavad õpingu ja/või töökogemuse dokumendid. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/] VÕTA kord</ref><br />
VÕTA kaudu saadud EAP'd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.<br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
X=23,Y=26<br />
<br />
EAP maksumus on 50€<br />
<br />
Tasuta õppimise miinimum piir on 27 EAP semestris<br />
<br />
Hüvitada esimese semestri järel: 27-23=4<br />
<br />
Esimesel semestril tuleb hüvitada 4 EAP'd.<br />
<br />
Aasta lõpus tuleb hüvitada teisel semestril puudu jäänud EAP'd ning lisaks sellele kogu aastast puudu jäänud EAP'd. Arvestus on kumulatiivne.<br />
<br />
Aasta koormus: 27+27=54<br />
<br />
Esimene semester: 27-23=4<br />
<br />
Teine semester: 27-26=1<br />
<br />
Aasta lõpus: 54-23-26=5<br />
<br />
Aasta lõpus peab järelikult kokku hüvitama 5 EAP (esimesel semestril 4 EAP ja teisel semestril 1 EAP), mis teeb kokku 5*50=250€<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpeep&diff=110719User:Tpeep2016-10-19T16:25:08Z<p>Tpeep: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö 2016=<br />
Autor: Tanel Peep<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Esimene loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a</ref><br />
<br />
==Notes==<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.12]</ref> Kordussooritusele registreerimine on nõutav registreerida ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.8]</ref> RF õppekohal õppides on esimesed 2 kordussooritust tasuta ja OF õppekohal on kõik kordussooritused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, mis 2016/2017 õppeaastal on 20 eurot. <ref>https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
VÕTA arvestamist taotlev isik peab esitama taotluse läbi ÕIS'i hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlusele tuleb lisada oma pädevust tõendavad õpingu ja/või töökogemuse dokumendid. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/] VÕTA kord</ref><br />
VÕTA kaudu saadud EAP'd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.<br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
X=23,Y=26<br />
<br />
EAP maksumus on 50€<br />
<br />
Tasuta õppimise miinimum piir on 27 EAP semestris<br />
<br />
Hüvitada esimese semestri järel: 27-23=4<br />
<br />
Esimesel semestril tuleb hüvitada 4 EAP'd.<br />
<br />
Aasta lõpus tuleb hüvitada teisel semestril puudu jäänud EAP'd ning lisaks sellele kogu aastast puudu jäänud EAP'd. Arvestus on kumulatiivne.<br />
<br />
Aasta koormus: 27+27=54<br />
<br />
Esimene semester: 27-23=4<br />
<br />
Teine semester: 27-26=1<br />
<br />
Aasta lõpus: 54-23-26=5<br />
<br />
Aasta lõpus peab järelikult kokku hüvitama 5 EAP (esimesel semestril 4 EAP ja teisel semestril 1 EAP), mis teeb kokku 5*50=250€<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpeep&diff=107103User:Tpeep2016-10-13T12:20:40Z<p>Tpeep: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö 2016=<br />
Autor: Tanel Peep<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Esimene loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a</ref><br />
<br />
==Notes==<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.12</ref> Kordussooritusele registreerimine on nõutav registreerida ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.8</ref> RF õppekohal õppides on esimesed 2 kordussooritust tasuta ja OF õppekohal on kõik kordussooritused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, mis 2016/2017 õppeaastal on 20 eurot. <ref>https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
VÕTA arvestamist taotlev isik peab esitama taotluse läbi ÕIS'i hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlusele tuleb lisada oma pädevust tõendavad õpingu ja/või töökogemuse dokumendid. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/] VÕTA kord</ref><br />
VÕTA kaudu saadud EAP'd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.<br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
X=23,Y=26<br />
<br />
EAP maksumus on 50€<br />
<br />
Tasuta õppimise miinimum piir on 27 EAP semestris<br />
<br />
Hüvitada esimese semestri järel: 27-23=4<br />
<br />
Esimesel semestril tuleb hüvitada 4 EAP'd.<br />
<br />
Aasta lõpus tuleb hüvitada teisel semestril puudu jäänud EAP'd ning lisaks sellele kogu aastast puudu jäänud EAP'd. Arvestus on kumulatiivne.<br />
<br />
Aasta koormus: 27+27=54<br />
<br />
Esimene semester: 27-23=4<br />
<br />
Teine semester: 27-26=1<br />
<br />
Aasta lõpus: 54-23-26=5<br />
<br />
Aasta lõpus peab järelikult kokku hüvitama 5 EAP (esimesel semestril 4 EAP ja teisel semestril 1 EAP), mis teeb kokku 5*50=250€<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpeep&diff=107099User:Tpeep2016-10-13T12:14:36Z<p>Tpeep: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö 2016=<br />
Autor: Tanel Peep<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Esimene loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a</ref><br />
<br />
==Notes==<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.12</ref> Kordussooritusele registreerimine on nõutav registreerida ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.8</ref> RF õppekohal õppides on esimesed 2 kordussooritust tasuta ja OF õppekohal on kõik kordussooritused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, mis 2016/2017 õppeaastal on 20 eurot. <ref>https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
VÕTA arvestamist taotlev isik peab esitama taotluse läbi ÕIS'i hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlusele tuleb lisada oma pädevust tõendavad õpingu ja/või töökogemuse dokumendid. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/] VÕTA kord</ref><br />
VÕTA kaudu saadud EAP'd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.<br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
X=4,Y=7<br />
<br />
Tasuta õppimise miinimum piir on 27 EAP semestris<br />
<br />
Hüvitada esimese semestri järel: 27-23=4<br />
<br />
Esimesel semestril tuleb hüvitada 4 EAP'd.<br />
<br />
Aasta lõpus tuleb hüvitada teisel semestril puudu jäänud EAP'd ning lisaks sellele kogu aastast puudu jäänud EAP'd. Arvestus on kumulatiivne.<br />
<br />
Aasta koormus: 27+27=54<br />
<br />
Esimene semester: 27-23=4<br />
<br />
Teine semester: 27-26=1<br />
<br />
Aasta lõpus: 54-23-26=5<br />
<br />
Aasta lõpuks peab järelikult kokku hüvitama 5 EAP (esimesel semestril 4 EAP ja teisel semestril 1 EAP)<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpeep&diff=107087User:Tpeep2016-10-13T12:04:30Z<p>Tpeep: /* Ülesanne */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö 2016=<br />
Autor: Tanel Peep<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Esimene loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a</ref><br />
<br />
==Notes==<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.12</ref> Kordussooritusele registreerimine on nõutav registreerida ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.8</ref> RF õppekohal õppides on esimesed 2 kordussooritust tasuta ja OF õppekohal on kõik kordussooritused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, mis 2016/2017 õppeaastal on 20 eurot. <ref>https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
VÕTA arvestamist taotlev isik peab esitama taotluse läbi ÕIS'i hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlusele tuleb lisada oma pädevust tõendavad õpingu ja/või töökogemuse dokumendid. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/] VÕTA kord</ref><br />
VÕTA kaudu saadud EAP'd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.<br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
X=4,Y=7<br />
<br />
Tasuta õppimise miinimum piir on 27 EAP semestris<br />
<br />
Hüvitada esimese semestri järel: 27-4=23<br />
<br />
Esimesel semestril tuleb hüvitada 23 EAP'd.<br />
<br />
Aasta lõpus tuleb hüvitada teisel semestril puudu jäänud EAP'd ning lisaks sellele kogu aastast puudu jäänud EAP'd. Arvestus on kumulatiivne.<br />
<br />
Aasta koormus: 27+27=54<br />
<br />
Esimene semester: 27-4=23<br />
<br />
Teine semester: 27-7=20<br />
<br />
Hüvitada aasta lõpus: 23+20=43<br />
<br />
Aasta lõpuks peab olema kokku hüvitatud 66 EAP, esimesel semestril 23 EAP ja teisel semestril 43 EAP.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpeep&diff=107084User:Tpeep2016-10-13T12:01:44Z<p>Tpeep: /* Ülesanne */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö 2016=<br />
Autor: Tanel Peep<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Esimene loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a</ref><br />
<br />
==Notes==<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.12</ref> Kordussooritusele registreerimine on nõutav registreerida ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.8</ref> RF õppekohal õppides on esimesed 2 kordussooritust tasuta ja OF õppekohal on kõik kordussooritused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, mis 2016/2017 õppeaastal on 20 eurot. <ref>https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
VÕTA arvestamist taotlev isik peab esitama taotluse läbi ÕIS'i hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlusele tuleb lisada oma pädevust tõendavad õpingu ja/või töökogemuse dokumendid. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/] VÕTA kord</ref><br />
VÕTA kaudu saadud EAP'd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.<br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
X=4,Y=7<br />
<br />
Tasuta õppimise miinimum piir on 27 EAP semestris<br />
<br />
Esimesel semestril tuleb hüvitada 23 EAP'd.<br />
<br />
Hüvitada esimese semestri järel: 27-4=23<br />
<br />
Aasta lõpus tuleb hüvitada teisel semestril puudu jäänud EAP'd ning lisaks kogu aastast puudu jäänud EAP'd. Arvestus on kumulatiivne.<br />
<br />
Aasta koormus: 27+27=54<br />
<br />
Esimene semester: 27-4=23<br />
<br />
Teine semester: 27-7=20<br />
<br />
Hüvitada aasta lõpus: 23+20=43<br />
<br />
V: Aasta lõpuks peab olema hüvitatud 66 EAP'd, esimesel semestril 23 EAP ja teisel semestril 43 EAP(esimese kui teise semestri eest juurde).<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpeep&diff=107082User:Tpeep2016-10-13T12:01:19Z<p>Tpeep: /* Ülesanne */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö 2016=<br />
Autor: Tanel Peep<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Esimene loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a</ref><br />
<br />
==Notes==<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.12</ref> Kordussooritusele registreerimine on nõutav registreerida ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.8</ref> RF õppekohal õppides on esimesed 2 kordussooritust tasuta ja OF õppekohal on kõik kordussooritused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, mis 2016/2017 õppeaastal on 20 eurot. <ref>https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
VÕTA arvestamist taotlev isik peab esitama taotluse läbi ÕIS'i hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlusele tuleb lisada oma pädevust tõendavad õpingu ja/või töökogemuse dokumendid. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/] VÕTA kord</ref><br />
VÕTA kaudu saadud EAP'd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.<br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
X=4,Y=7<br />
<br />
Tasuta õppimise miinimum piir on 27 EAP semestris<br />
Esimesel semestril tuleb hüvitada 23 EAP'd.<br />
Hüvitada esimese semestri järel: 27-4=23<br />
Aasta lõpus tuleb hüvitada teisel semestril puudu jäänud EAP'd ning lisaks kogu aastast puudu jäänud EAP'd. Arvestus on kumulatiivne.<br />
Aasta koormus: 27+27=54<br />
Esimene semester: 27-4=23<br />
Teine semester: 27-7=20<br />
Hüvitada aasta lõpus: 23+20=43<br />
<br />
V: Aasta lõpuks peab olema hüvitatud 66 EAP'd, esimesel semestril 23 EAP ja teisel semestril 43 EAP(esimese kui teise semestri eest juurde).<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpeep&diff=107063User:Tpeep2016-10-13T11:45:45Z<p>Tpeep: /* Ülesanne */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö 2016=<br />
Autor: Tanel Peep<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Esimene loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a</ref><br />
<br />
==Notes==<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.12</ref> Kordussooritusele registreerimine on nõutav registreerida ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.8</ref> RF õppekohal õppides on esimesed 2 kordussooritust tasuta ja OF õppekohal on kõik kordussooritused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, mis 2016/2017 õppeaastal on 20 eurot. <ref>https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
VÕTA arvestamist taotlev isik peab esitama taotluse läbi ÕIS'i hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlusele tuleb lisada oma pädevust tõendavad õpingu ja/või töökogemuse dokumendid. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/] VÕTA kord</ref><br />
VÕTA kaudu saadud EAP'd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.<br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
X=4,Y=7<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpeep&diff=107061User:Tpeep2016-10-13T11:45:31Z<p>Tpeep: /* Ülesanne */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö 2016=<br />
Autor: Tanel Peep<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Esimene loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a</ref><br />
<br />
==Notes==<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.12</ref> Kordussooritusele registreerimine on nõutav registreerida ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.8</ref> RF õppekohal õppides on esimesed 2 kordussooritust tasuta ja OF õppekohal on kõik kordussooritused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, mis 2016/2017 õppeaastal on 20 eurot. <ref>https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
VÕTA arvestamist taotlev isik peab esitama taotluse läbi ÕIS'i hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlusele tuleb lisada oma pädevust tõendavad õpingu ja/või töökogemuse dokumendid. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/] VÕTA kord</ref><br />
VÕTA kaudu saadud EAP'd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.<br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
X=4<br />
Y=7<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpeep&diff=107059User:Tpeep2016-10-13T11:44:49Z<p>Tpeep: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö 2016=<br />
Autor: Tanel Peep<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Esimene loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a</ref><br />
<br />
==Notes==<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.12</ref> Kordussooritusele registreerimine on nõutav registreerida ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.8</ref> RF õppekohal õppides on esimesed 2 kordussooritust tasuta ja OF õppekohal on kõik kordussooritused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, mis 2016/2017 õppeaastal on 20 eurot. <ref>https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
VÕTA arvestamist taotlev isik peab esitama taotluse läbi ÕIS'i hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlusele tuleb lisada oma pädevust tõendavad õpingu ja/või töökogemuse dokumendid. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/] VÕTA kord</ref><br />
VÕTA kaudu saadud EAP'd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.<br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
X=4<br />
Y=7<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpeep&diff=106724User:Tpeep2016-10-11T19:46:01Z<p>Tpeep: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö 2016=<br />
Autor: Tanel Peep<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Esimene loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a</ref><br />
<br />
==Notes==<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.12</ref> Kordussooritusele registreerimine on nõutav registreerida ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.8</ref> RF õppekohal õppides on esimesed 2 kordussooritust tasuta ja OF õppekohal on kõik kordussooritused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, mis 2016/2017 õppeaastal on 20 eurot. <ref>https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
VÕTA arvestamist taotlev isik peab esitama taotluse läbi ÕIS'i hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlusele tuleb lisada oma pädevust tõendavad õpingu ja/või töökogemuse dokumendid. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/] VÕTA kord</ref><br />
VÕTA kaudu saadud EAP'd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.<br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpeep&diff=106723User:Tpeep2016-10-11T19:44:43Z<p>Tpeep: /* Küsimus 4 */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö 2016=<br />
Autor: Tanel Peep<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Esimene loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a</ref><br />
<br />
==Notes==<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.12</ref> Kordussooritusele registreerimine on nõutav registreerida ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.8</ref> RF õppekohal õppides on esimesed 2 kordussooritust tasuta ja OF õppekohal on kõik kordussooritused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, mis 2016/2017 õppeaastal on 20 eurot. <ref>https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
VÕTA arvestamist taotlev isik peab esitama taotluse läbi ÕIS'i hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlusele tuleb lisada oma pädevust tõendavad õpingu ja/või töökogemuse dokumendid. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/] VÕTA kord</ref><br />
VÕTA kaudu saadud EAP'd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpeep&diff=106721User:Tpeep2016-10-11T19:44:16Z<p>Tpeep: /* Küsimus 4 */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö 2016=<br />
Autor: Tanel Peep<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Esimene loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a</ref><br />
<br />
==Notes==<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.12</ref> Kordussooritusele registreerimine on nõutav registreerida ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.8</ref> RF õppekohal õppides on esimesed 2 kordussooritust tasuta ja OF õppekohal on kõik kordussooritused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, mis 2016/2017 õppeaastal on 20 eurot. <ref>https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
VÕTA arvestamist taotlev isik peab esitama taotluse läbi ÕIS'i hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlusele tuleb lisada oma pädevust tõendavad õpingu ja/või töökogemuse dokumendid. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/] - VÕTA kord</ref><br />
VÕTA kaudu saadud EAP'd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Tpeephttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpeep&diff=106719User:Tpeep2016-10-11T19:41:35Z<p>Tpeep: /* Küsimus 4 */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö 2016=<br />
Autor: Tanel Peep<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Esimene loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a</ref><br />
<br />
==Notes==<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.12</ref> Kordussooritusele registreerimine on nõutav registreerida ÕISis ning registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri] EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS p. 5.2.8</ref> RF õppekohal õppides on esimesed 2 kordussooritust tasuta ja OF õppekohal on kõik kordussooritused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, mis 2016/2017 õppeaastal on 20 eurot. <ref>https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
VÕTA arvestamist taotlev isik peab esitama taotluse läbi ÕIS'i hiljemalt 10ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlusele tuleb lisada oma pädevust tõendavad õpingu ja/või töökogemuse dokumendid. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/] VÕTA kord</ref><br />
VÕTA kaudu saadud EAP'd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Tpeep