https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Tpollu 2026-05-06T17:07:53Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Mis_on_e-sport%3F&diff=56205 2012-11-06T22:28:12Z

<p>Tpollu: /* Auhinnarahad */</p> <hr /> <div>== Üldinfo ==<br /> <br /> '''Pealkiri:''' &quot;Mis on e-sport?&quot;<br /> <br /> '''Autor:''' Tarmo Põllu<br /> <br /> '''Kursuse nimetus:''' IT sotsiaalsed, professionaalsed ja eetilised aspektid<br /> <br /> '''Õppejõud:''' [http://www.kakupesa.net/kakk/kakk.php/ Kaido Kikkas]<br /> <br /> '''Kokkulepitud esitamise tähtaeg:''' 07.11.2012<br /> <br /> == Põhitekst ==<br /> <br /> === Sissejuhatus ===<br /> Elektrooniline sport hõlmab konkurentsivõimelisel tasemel videomängude mängimist. Kõige levinumad mängude stiilideks on massiivsed võrgumängud (MMO-d), reaal-aja strateegia- , tulistamise- , kaklus- ning rallimängud. Mänge mängitakse võistluslikult amatööri, pool-professionaalselt ning professionaalsel tasemel ning mõnedel mängudel on organiseeritud võistlused turniiride ja liigade näol.<br /> === Probleemid seoses e-spordiga ===<br /> Need, keda tõesti huvitavad kindlad mängud, teavad ka nendest mängudest rohkem kui n-ö põgus mängur ning sellest tulenevalt esineb neis elitism. Kui algaja isik küsib midagi mängu kohta, mis on mõne jaoks nii ilmselge, siis tavaliselt sõimatakse teda „idiootsuse“ pärast. See on üks põhjus, miks e-sport ei ole veel väga populaarne. <br /> Arvatakse, et e-sport ei ole kuulu spordi alla. Mina arvan, et e-sport ei kuulu spordi alla (sport ehk siis füüsiline tegevus) ning pigem on eraldi liik võistlemisel. Samas kuulub see ka spordi alla, sest arvutimängud nõuavad käe-silma koordinatsiooni, mida on näiteks ka golfis vaja.<br /> Mängijana ei saa ennast elu lõpuni e-sporti teha. Kõige suuremaks takistuseks on vananemine. Reaktsioonikiirus aeglustub ning nooremad mängijad hakkavad vanemaid domineerima. Kuid vananevatel mängijatel on võimalus hakata treeneriteks või võtta osa e-spordi ärilisest poolest.<br /> === Mängijad ===<br /> Keda vähegi huvitavad mängud, teab kindlasti mõnda professionaalset mängijat või isikut espordi maailmast. Üks kuulsamaid on Johnathan „Fatali1ty“ Wendel, kellel on nimega tooted olemas (näiteks Creative Fatal1ty helikaart).<br /> Lõuna-Koreas on professionaalsetel mängijatel superstaaride staatus. Neil on tuhandeid fänne, neid kaitsevad ihukaitsjad ning mõned käivad lausa filmistaaridega. Suur hulk mängijatest asuvadki Aasias (Singapur, Hiina, Lõuna-Korea jt). <br /> Mängijad on tavaliselt tiimides, kes neid sponsoreerivad ning ülal peavad. Tiimidel on olemas omad sponsorid ning mängimismajad, kus tiimi liikmed on koos ning harjutavad üksteisega ja räägivad strateegiatest. Tiimidel on tavaliselt olemas kaptenid ja treener(id), kes aitavad mängijad. Tavaliselt on treeneriteks endised professionaalsed mängijad. Ülevaade tiimi Evil Geniuses majast saab näha siit http://www.youtube.com/watch?v=2WXvLj5TCKw . Tiimi Complexity maja http://www.youtube.com/watch?v=AV1vLVfE8S4 . Neilt videotelt on näha, kui hästi professionaalsed mängijad elavad.<br /> === Mängud ===<br /> Tänapäeval üritavad arendajad muuta oma mänge võimalikult e-spordi sõbralikeks. Näiteks peaks igas mängus olema replay võimalus, millega saab vaadata ning analüüsida mänge. Starcraft 2-s saab vaadata mänge, nähes teatud statistikat (mitu üksust on, palju resursse on, mis mängija APM – actions per minute). <br /> Paljud mängud (eriti populaarsete mängude järjed) toetuvad mängijatele, kes haipivad mänge enne reliisse, rääkides oma sõpradele, kui lahe see mäng hakkab olema jne. Counter-Strike: Global Offensive, mis ei ole küll päris järg Counter-Strikele, üritab kokku võtta kahe eelneva mängu olemused ning liita need kokku üheks, üritades uuesti populariseerida ühte enim mängitud tulistamis mängu arvutil.<br /> <br /> === Turniirid ja liigad ===<br /> Üheks peamisteks kohtadeks, kus üksteise vastu mängitakse, on turniirid ja liigad. Neil on samuti olemas ka suurimad auhinna rahad. Tänu tänapäeva tehnoloogiale ei pea enam kohale minema, et mänge näha. Pea kõik turniirid ja liigad striimivad mängitavad mänge internetis, s.h HD resolutsioonidel. Kuna tehnoloogia muutub paremaks ja odavamaks, saavad ka väiksemad liigad enda mänge näidata internetis reaalajas.<br /> Kindlasti üks tuntumaid ning suuremaid on World Cyber Games (WCG), mis asustati aastal 2000. Sealt on osa võtnud ka Eesti mängijad, nimelt Counter-Strike tiim Synck, mis jõudis 2008. aastal finaali.<br /> Major League Gaming (MLG) on USA-s põhinev turniir, mis asustati 2002. aastal. Seal mängitakse Starcraft 2, Halot, Mortal Kombatit, League of Legendsit ja muid mänge.[4]<br /> Dreamhack on maailma suurim LAN üritus, mis toimub Rootsis. Dreamhackil ei toimu ainult arvutimängude mängimine, vaid saab kuulata ka live kontsere, näha digitaalset kunsti ning samuti on see väljapanek firmade poolt, näidates oma uusi esemeid ning arendajad lasevad mängida oma mänge. [3]<br /> Intel Extreme Masters (IEM) on alates 2006. aastast toimuv turniir, mis toimub üle Euroopa. Mängudeks on Starcraft 2, Counter-Strike, Quake Live ja League of Legends. Keskmiselt on auhinnarahad 300 tuhat dollarit [5]<br /> <br /> === Auhinnarahad ===<br /> 2011. aastal jagati välja mängijate vahel üle 11 miljoni dollari, seal hulgas jagati 5 miljonit League of Legendsis, 2,5 miljonit Starcraft 2-s, 1,6 miljonit Dota 2-s ning 1 miljonit Call of Duty-s. 80 Starcraft 2 mängijad võitsid vähemalt 10000 dollarit, 8 neist said vähemalt 100 tuhat dollarit ning 3 vähemalt 200 tuhat dollarit. [1]<br /> Kõige rohkem võitnud mängija hetkel on Johnathan „Fatali1ty“ Wendel, kes on võitnud ~450 tuhat dollar kokku, millest üle 50% on teenitud mängus Painkiller. Top 10 seas ka eestlasest mängija, Clement „Puppey“ Ivanov, kes koos oma tiimiga sai esimese koha 2011. aastal Dota 2 International turniiril ning võitsid 1 miljon dollarit. [2]<br /> <br /> === Allikad ===<br /> [1] http://www.gamespot.com/features/the-state-of-esports-2012-6350990/ &lt;br&gt;<br /> [2] http://www.esportsearnings.com/players &lt;br&gt;<br /> [3] http://en.wikipedia.org/wiki/DreamHack &lt;br&gt;<br /> [4] http://en.wikipedia.org/wiki/Major_League_Gaming &lt;br&gt;<br /> [5] http://www.esl-world.net/masters/</div>

Tpollu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Mis_on_e-sport%3F&diff=56204 2012-11-06T22:28:00Z

<p>Tpollu: /* Auhinnarahad */</p> <hr /> <div>== Üldinfo ==<br /> <br /> '''Pealkiri:''' &quot;Mis on e-sport?&quot;<br /> <br /> '''Autor:''' Tarmo Põllu<br /> <br /> '''Kursuse nimetus:''' IT sotsiaalsed, professionaalsed ja eetilised aspektid<br /> <br /> '''Õppejõud:''' [http://www.kakupesa.net/kakk/kakk.php/ Kaido Kikkas]<br /> <br /> '''Kokkulepitud esitamise tähtaeg:''' 07.11.2012<br /> <br /> == Põhitekst ==<br /> <br /> === Sissejuhatus ===<br /> Elektrooniline sport hõlmab konkurentsivõimelisel tasemel videomängude mängimist. Kõige levinumad mängude stiilideks on massiivsed võrgumängud (MMO-d), reaal-aja strateegia- , tulistamise- , kaklus- ning rallimängud. Mänge mängitakse võistluslikult amatööri, pool-professionaalselt ning professionaalsel tasemel ning mõnedel mängudel on organiseeritud võistlused turniiride ja liigade näol.<br /> === Probleemid seoses e-spordiga ===<br /> Need, keda tõesti huvitavad kindlad mängud, teavad ka nendest mängudest rohkem kui n-ö põgus mängur ning sellest tulenevalt esineb neis elitism. Kui algaja isik küsib midagi mängu kohta, mis on mõne jaoks nii ilmselge, siis tavaliselt sõimatakse teda „idiootsuse“ pärast. See on üks põhjus, miks e-sport ei ole veel väga populaarne. <br /> Arvatakse, et e-sport ei ole kuulu spordi alla. Mina arvan, et e-sport ei kuulu spordi alla (sport ehk siis füüsiline tegevus) ning pigem on eraldi liik võistlemisel. Samas kuulub see ka spordi alla, sest arvutimängud nõuavad käe-silma koordinatsiooni, mida on näiteks ka golfis vaja.<br /> Mängijana ei saa ennast elu lõpuni e-sporti teha. Kõige suuremaks takistuseks on vananemine. Reaktsioonikiirus aeglustub ning nooremad mängijad hakkavad vanemaid domineerima. Kuid vananevatel mängijatel on võimalus hakata treeneriteks või võtta osa e-spordi ärilisest poolest.<br /> === Mängijad ===<br /> Keda vähegi huvitavad mängud, teab kindlasti mõnda professionaalset mängijat või isikut espordi maailmast. Üks kuulsamaid on Johnathan „Fatali1ty“ Wendel, kellel on nimega tooted olemas (näiteks Creative Fatal1ty helikaart).<br /> Lõuna-Koreas on professionaalsetel mängijatel superstaaride staatus. Neil on tuhandeid fänne, neid kaitsevad ihukaitsjad ning mõned käivad lausa filmistaaridega. Suur hulk mängijatest asuvadki Aasias (Singapur, Hiina, Lõuna-Korea jt). <br /> Mängijad on tavaliselt tiimides, kes neid sponsoreerivad ning ülal peavad. Tiimidel on olemas omad sponsorid ning mängimismajad, kus tiimi liikmed on koos ning harjutavad üksteisega ja räägivad strateegiatest. Tiimidel on tavaliselt olemas kaptenid ja treener(id), kes aitavad mängijad. Tavaliselt on treeneriteks endised professionaalsed mängijad. Ülevaade tiimi Evil Geniuses majast saab näha siit http://www.youtube.com/watch?v=2WXvLj5TCKw . Tiimi Complexity maja http://www.youtube.com/watch?v=AV1vLVfE8S4 . Neilt videotelt on näha, kui hästi professionaalsed mängijad elavad.<br /> === Mängud ===<br /> Tänapäeval üritavad arendajad muuta oma mänge võimalikult e-spordi sõbralikeks. Näiteks peaks igas mängus olema replay võimalus, millega saab vaadata ning analüüsida mänge. Starcraft 2-s saab vaadata mänge, nähes teatud statistikat (mitu üksust on, palju resursse on, mis mängija APM – actions per minute). <br /> Paljud mängud (eriti populaarsete mängude järjed) toetuvad mängijatele, kes haipivad mänge enne reliisse, rääkides oma sõpradele, kui lahe see mäng hakkab olema jne. Counter-Strike: Global Offensive, mis ei ole küll päris järg Counter-Strikele, üritab kokku võtta kahe eelneva mängu olemused ning liita need kokku üheks, üritades uuesti populariseerida ühte enim mängitud tulistamis mängu arvutil.<br /> <br /> === Turniirid ja liigad ===<br /> Üheks peamisteks kohtadeks, kus üksteise vastu mängitakse, on turniirid ja liigad. Neil on samuti olemas ka suurimad auhinna rahad. Tänu tänapäeva tehnoloogiale ei pea enam kohale minema, et mänge näha. Pea kõik turniirid ja liigad striimivad mängitavad mänge internetis, s.h HD resolutsioonidel. Kuna tehnoloogia muutub paremaks ja odavamaks, saavad ka väiksemad liigad enda mänge näidata internetis reaalajas.<br /> Kindlasti üks tuntumaid ning suuremaid on World Cyber Games (WCG), mis asustati aastal 2000. Sealt on osa võtnud ka Eesti mängijad, nimelt Counter-Strike tiim Synck, mis jõudis 2008. aastal finaali.<br /> Major League Gaming (MLG) on USA-s põhinev turniir, mis asustati 2002. aastal. Seal mängitakse Starcraft 2, Halot, Mortal Kombatit, League of Legendsit ja muid mänge.[4]<br /> Dreamhack on maailma suurim LAN üritus, mis toimub Rootsis. Dreamhackil ei toimu ainult arvutimängude mängimine, vaid saab kuulata ka live kontsere, näha digitaalset kunsti ning samuti on see väljapanek firmade poolt, näidates oma uusi esemeid ning arendajad lasevad mängida oma mänge. [3]<br /> Intel Extreme Masters (IEM) on alates 2006. aastast toimuv turniir, mis toimub üle Euroopa. Mängudeks on Starcraft 2, Counter-Strike, Quake Live ja League of Legends. Keskmiselt on auhinnarahad 300 tuhat dollarit [5]<br /> <br /> === Auhinnarahad ===<br /> 2011. aastal jagati välja mängijate vahel üle 11 miljoni dollari, seal hulgas jagati 5 miljonit League of Legendsis, 2,5 miljonit Starcraft 2-s, 1,6 miljonit Dota 2-s ning 1 miljonit Call of Duty-s. 80 Starcraft 2 mängijad võitsid vähemalt 10000 dollarit, 8 neist said vähemalt 100 tuhat dollarit ning 3 vähemalt 200 tuhat dollarit. [1]<br /> <br /> === Allikad ===<br /> [1] http://www.gamespot.com/features/the-state-of-esports-2012-6350990/ &lt;br&gt;<br /> [2] http://www.esportsearnings.com/players &lt;br&gt;<br /> [3] http://en.wikipedia.org/wiki/DreamHack &lt;br&gt;<br /> [4] http://en.wikipedia.org/wiki/Major_League_Gaming &lt;br&gt;<br /> [5] http://www.esl-world.net/masters/</div>

Tpollu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Mis_on_e-sport%3F&diff=56203 2012-11-06T22:27:20Z

<p>Tpollu: /* Põhitekst */</p> <hr /> <div>== Üldinfo ==<br /> <br /> '''Pealkiri:''' &quot;Mis on e-sport?&quot;<br /> <br /> '''Autor:''' Tarmo Põllu<br /> <br /> '''Kursuse nimetus:''' IT sotsiaalsed, professionaalsed ja eetilised aspektid<br /> <br /> '''Õppejõud:''' [http://www.kakupesa.net/kakk/kakk.php/ Kaido Kikkas]<br /> <br /> '''Kokkulepitud esitamise tähtaeg:''' 07.11.2012<br /> <br /> == Põhitekst ==<br /> <br /> === Sissejuhatus ===<br /> Elektrooniline sport hõlmab konkurentsivõimelisel tasemel videomängude mängimist. Kõige levinumad mängude stiilideks on massiivsed võrgumängud (MMO-d), reaal-aja strateegia- , tulistamise- , kaklus- ning rallimängud. Mänge mängitakse võistluslikult amatööri, pool-professionaalselt ning professionaalsel tasemel ning mõnedel mängudel on organiseeritud võistlused turniiride ja liigade näol.<br /> === Probleemid seoses e-spordiga ===<br /> Need, keda tõesti huvitavad kindlad mängud, teavad ka nendest mängudest rohkem kui n-ö põgus mängur ning sellest tulenevalt esineb neis elitism. Kui algaja isik küsib midagi mängu kohta, mis on mõne jaoks nii ilmselge, siis tavaliselt sõimatakse teda „idiootsuse“ pärast. See on üks põhjus, miks e-sport ei ole veel väga populaarne. <br /> Arvatakse, et e-sport ei ole kuulu spordi alla. Mina arvan, et e-sport ei kuulu spordi alla (sport ehk siis füüsiline tegevus) ning pigem on eraldi liik võistlemisel. Samas kuulub see ka spordi alla, sest arvutimängud nõuavad käe-silma koordinatsiooni, mida on näiteks ka golfis vaja.<br /> Mängijana ei saa ennast elu lõpuni e-sporti teha. Kõige suuremaks takistuseks on vananemine. Reaktsioonikiirus aeglustub ning nooremad mängijad hakkavad vanemaid domineerima. Kuid vananevatel mängijatel on võimalus hakata treeneriteks või võtta osa e-spordi ärilisest poolest.<br /> === Mängijad ===<br /> Keda vähegi huvitavad mängud, teab kindlasti mõnda professionaalset mängijat või isikut espordi maailmast. Üks kuulsamaid on Johnathan „Fatali1ty“ Wendel, kellel on nimega tooted olemas (näiteks Creative Fatal1ty helikaart).<br /> Lõuna-Koreas on professionaalsetel mängijatel superstaaride staatus. Neil on tuhandeid fänne, neid kaitsevad ihukaitsjad ning mõned käivad lausa filmistaaridega. Suur hulk mängijatest asuvadki Aasias (Singapur, Hiina, Lõuna-Korea jt). <br /> Mängijad on tavaliselt tiimides, kes neid sponsoreerivad ning ülal peavad. Tiimidel on olemas omad sponsorid ning mängimismajad, kus tiimi liikmed on koos ning harjutavad üksteisega ja räägivad strateegiatest. Tiimidel on tavaliselt olemas kaptenid ja treener(id), kes aitavad mängijad. Tavaliselt on treeneriteks endised professionaalsed mängijad. Ülevaade tiimi Evil Geniuses majast saab näha siit http://www.youtube.com/watch?v=2WXvLj5TCKw . Tiimi Complexity maja http://www.youtube.com/watch?v=AV1vLVfE8S4 . Neilt videotelt on näha, kui hästi professionaalsed mängijad elavad.<br /> === Mängud ===<br /> Tänapäeval üritavad arendajad muuta oma mänge võimalikult e-spordi sõbralikeks. Näiteks peaks igas mängus olema replay võimalus, millega saab vaadata ning analüüsida mänge. Starcraft 2-s saab vaadata mänge, nähes teatud statistikat (mitu üksust on, palju resursse on, mis mängija APM – actions per minute). <br /> Paljud mängud (eriti populaarsete mängude järjed) toetuvad mängijatele, kes haipivad mänge enne reliisse, rääkides oma sõpradele, kui lahe see mäng hakkab olema jne. Counter-Strike: Global Offensive, mis ei ole küll päris järg Counter-Strikele, üritab kokku võtta kahe eelneva mängu olemused ning liita need kokku üheks, üritades uuesti populariseerida ühte enim mängitud tulistamis mängu arvutil.<br /> <br /> === Turniirid ja liigad ===<br /> Üheks peamisteks kohtadeks, kus üksteise vastu mängitakse, on turniirid ja liigad. Neil on samuti olemas ka suurimad auhinna rahad. Tänu tänapäeva tehnoloogiale ei pea enam kohale minema, et mänge näha. Pea kõik turniirid ja liigad striimivad mängitavad mänge internetis, s.h HD resolutsioonidel. Kuna tehnoloogia muutub paremaks ja odavamaks, saavad ka väiksemad liigad enda mänge näidata internetis reaalajas.<br /> Kindlasti üks tuntumaid ning suuremaid on World Cyber Games (WCG), mis asustati aastal 2000. Sealt on osa võtnud ka Eesti mängijad, nimelt Counter-Strike tiim Synck, mis jõudis 2008. aastal finaali.<br /> Major League Gaming (MLG) on USA-s põhinev turniir, mis asustati 2002. aastal. Seal mängitakse Starcraft 2, Halot, Mortal Kombatit, League of Legendsit ja muid mänge.[4]<br /> Dreamhack on maailma suurim LAN üritus, mis toimub Rootsis. Dreamhackil ei toimu ainult arvutimängude mängimine, vaid saab kuulata ka live kontsere, näha digitaalset kunsti ning samuti on see väljapanek firmade poolt, näidates oma uusi esemeid ning arendajad lasevad mängida oma mänge. [3]<br /> Intel Extreme Masters (IEM) on alates 2006. aastast toimuv turniir, mis toimub üle Euroopa. Mängudeks on Starcraft 2, Counter-Strike, Quake Live ja League of Legends. Keskmiselt on auhinnarahad 300 tuhat dollarit [5]<br /> <br /> === Auhinnarahad ===<br /> 2011. aastal jagati välja mängijate vahel üle 6 miljoni dollari, seal hulgas 2,5 miljonit Starcraft 2-s, 1.6 miljonit Dota 2-s ning 1 miljonit Call of Duty-s. 80 Starcraft 2 mängijad võitsid vähemalt 10000 dollarit, 8 neist said vähemalt 100 tuhat dollarit ning 3 vähemalt 200 tuhat dollarit. [1]<br /> Kõige rohkem võitnud mängija hetkel on Johnathan „Fatali1ty“ Wendel, kes on võitnud ~450 tuhat dollar kokku, millest üle 50% on teenitud mängus Painkiller. Top 10 seas ka eestlasest mängija, Clement „Puppey“ Ivanov, kes koos oma tiimiga sai esimese koha 2011. aastal Dota 2 International turniiril ning võitsid 1 miljon dollarit. [2]<br /> <br /> <br /> === Allikad ===<br /> [1] http://www.gamespot.com/features/the-state-of-esports-2012-6350990/ &lt;br&gt;<br /> [2] http://www.esportsearnings.com/players &lt;br&gt;<br /> [3] http://en.wikipedia.org/wiki/DreamHack &lt;br&gt;<br /> [4] http://en.wikipedia.org/wiki/Major_League_Gaming &lt;br&gt;<br /> [5] http://www.esl-world.net/masters/</div>

Tpollu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Mis_on_e-sport%3F&diff=56201 2012-11-06T22:15:50Z

<p>Tpollu: /* Põhitekst */</p> <hr /> <div>== Üldinfo ==<br /> <br /> '''Pealkiri:''' &quot;Mis on e-sport?&quot;<br /> <br /> '''Autor:''' Tarmo Põllu<br /> <br /> '''Kursuse nimetus:''' IT sotsiaalsed, professionaalsed ja eetilised aspektid<br /> <br /> '''Õppejõud:''' [http://www.kakupesa.net/kakk/kakk.php/ Kaido Kikkas]<br /> <br /> '''Kokkulepitud esitamise tähtaeg:''' 07.11.2012<br /> <br /> == Põhitekst ==<br /> <br /> === Sissejuhatus ===<br /> Elektrooniline sport hõlmab konkurentsivõimelisel tasemel videomängude mängimist. Kõige levinumad mängude stiilideks on massiivsed võrgumängud (MMO-d), reaal-aja strateegia- , tulistamise- , kaklus- ning rallimängud. Mänge mängitakse võistluslikult amatööri, pool-professionaalselt ning professionaalsel tasemel ning mõnedel mängudel on organiseeritud võistlused turniiride ja liigade näol.<br /> === Probleemid seoses e-spordiga ===<br /> Need, keda tõesti huvitavad kindlad mängud, teavad ka nendest mängudest rohkem kui n-ö põgus mängur ning sellest tulenevalt esineb neis elitism. Kui algaja isik küsib midagi mängu kohta, mis on mõne jaoks nii ilmselge, siis tavaliselt sõimatakse teda „idiootsuse“ pärast. See on üks põhjus, miks e-sport ei ole veel väga populaarne. <br /> Arvatakse, et e-sport ei ole kuulu spordi alla. Mina arvan, et e-sport ei kuulu spordi alla (sport ehk siis füüsiline tegevus) ning pigem on eraldi liik võistlemisel. Samas kuulub see ka spordi alla, sest arvutimängud nõuavad käe-silma koordinatsiooni, mida on näiteks ka golfis vaja.<br /> Mängijana ei saa ennast elu lõpuni e-sporti teha. Kõige suuremaks takistuseks on vananemine. Reaktsioonikiirus aeglustub ning nooremad mängijad hakkavad vanemaid domineerima. Kuid vananevatel mängijatel on võimalus hakata treeneriteks või võtta osa e-spordi ärilisest poolest.<br /> === Mängijad ===<br /> Keda vähegi huvitavad mängud, teab kindlasti mõnda professionaalset mängijat või isikut espordi maailmast. Üks kuulsamaid on Johnathan „Fatali1ty“ Wendel, kellel on nimega tooted olemas (näiteks Creative Fatal1ty helikaart).<br /> Lõuna-Koreas on professionaalsetel mängijatel superstaaride staatus. Neil on tuhandeid fänne, neid kaitsevad ihukaitsjad ning mõned käivad lausa filmistaaridega. Suur hulk mängijatest asuvadki Aasias (Singapur, Hiina, Lõuna-Korea jt). <br /> Mängijad on tavaliselt tiimides, kes neid sponsoreerivad ning ülal peavad. Tiimidel on olemas omad sponsorid ning mängimismajad, kus tiimi liikmed on koos ning harjutavad üksteisega ja räägivad strateegiatest. Tiimidel on tavaliselt olemas kaptenid ja treener(id), kes aitavad mängijad. Tavaliselt on treeneriteks endised professionaalsed mängijad. Ülevaade tiimi Evil Geniuses majast saab näha siit http://www.youtube.com/watch?v=2WXvLj5TCKw . Tiimi Complexity maja http://www.youtube.com/watch?v=AV1vLVfE8S4 . Neilt videotelt on näha, kui hästi professionaalsed mängijad elavad.<br /> === Turniirid ja liigad ===<br /> Üheks peamisteks kohtadeks, kus üksteise vastu mängitakse, on turniirid ja liigad. Neil on samuti olemas ka suurimad auhinna rahad. Tänu tänapäeva tehnoloogiale ei pea enam kohale minema, et mänge näha. Pea kõik turniirid ja liigad striimivad mängitavad mänge internetis, s.h HD resolutsioonidel. Kuna tehnoloogia muutub paremaks ja odavamaks, saavad ka väiksemad liigad enda mänge näidata internetis reaalajas.<br /> Kindlasti üks tuntumaid ning suuremaid on World Cyber Games (WCG), mis asustati aastal 2000. Sealt on osa võtnud ka Eesti mängijad, nimelt Counter-Strike tiim Synck, mis jõudis 2008. aastal finaali.<br /> Major League Gaming (MLG) on USA-s põhinev turniir, mis asustati 2002. aastal. Seal mängitakse Starcraft 2, Halot, Mortal Kombatit, League of Legendsit ja muid mänge.[4]<br /> Dreamhack on maailma suurim LAN üritus, mis toimub Rootsis. Dreamhackil ei toimu ainult arvutimängude mängimine, vaid saab kuulata ka live kontsere, näha digitaalset kunsti ning samuti on see väljapanek firmade poolt, näidates oma uusi esemeid ning arendajad lasevad mängida oma mänge. [3]<br /> Intel Extreme Masters (IEM) on alates 2006. aastast toimuv turniir, mis toimub üle Euroopa. Mängudeks on Starcraft 2, Counter-Strike, Quake Live ja League of Legends. Keskmiselt on auhinnarahad 300 tuhat dollarit [5]<br /> <br /> === Auhinnarahad ===<br /> 2011. aastal jagati välja mängijate vahel üle 6 miljoni dollari, seal hulgas 2,5 miljonit Starcraft 2-s, 1.6 miljonit Dota 2-s ning 1 miljonit Call of Duty-s. 80 Starcraft 2 mängijad võitsid vähemalt 10000 dollarit, 8 neist said vähemalt 100 tuhat dollarit ning 3 vähemalt 200 tuhat dollarit. [1]<br /> Kõige rohkem võitnud mängija hetkel on Johnathan „Fatali1ty“ Wendel, kes on võitnud ~450 tuhat dollar kokku, millest üle 50% on teenitud mängus Painkiller. Top 10 seas ka eestlasest mängija, Clement „Puppey“ Ivanov, kes koos oma tiimiga sai esimese koha 2011. aastal Dota 2 International turniiril ning võitsid 1 miljon dollarit. [2]<br /> <br /> <br /> === Allikad ===<br /> [1] http://www.gamespot.com/features/the-state-of-esports-2012-6350990/ &lt;br&gt;<br /> [2] http://www.esportsearnings.com/players &lt;br&gt;<br /> [3] http://en.wikipedia.org/wiki/DreamHack &lt;br&gt;<br /> [4] http://en.wikipedia.org/wiki/Major_League_Gaming &lt;br&gt;<br /> [5] http://www.esl-world.net/masters/</div>

Tpollu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Mis_on_e-sport%3F&diff=56200 2012-11-06T22:12:08Z

<p>Tpollu: /* Turniirid ja liigad */</p> <hr /> <div>== Üldinfo ==<br /> <br /> '''Pealkiri:''' &quot;Mis on e-sport?&quot;<br /> <br /> '''Autor:''' Tarmo Põllu<br /> <br /> '''Kursuse nimetus:''' IT sotsiaalsed, professionaalsed ja eetilised aspektid<br /> <br /> '''Õppejõud:''' [http://www.kakupesa.net/kakk/kakk.php/ Kaido Kikkas]<br /> <br /> '''Kokkulepitud esitamise tähtaeg:''' 07.11.2012<br /> <br /> == Põhitekst ==<br /> <br /> === Sissejuhatus ===<br /> Elektrooniline sport hõlmab konkurentsivõimelisel tasemel videomängude mängimist. Kõige levinumad mängude stiilideks on massiivsed võrgumängud (MMO-d), reaal-aja strateegia- , tulistamise- , kaklus- ning rallimängud. Mänge mängitakse võistluslikult amatööri, pool-professionaalselt ning professionaalsel tasemel ning mõnedel mängudel on organiseeritud võistlused turniiride ja liigade näol.<br /> === Probleemid seoses e-spordiga ===<br /> Need, keda tõesti huvitavad kindlad mängud, teavad ka nendest mängudest rohkem kui n-ö põgus mängur ning sellest tulenevalt esineb neis elitism. Kui algaja isik küsib midagi mängu kohta, mis on mõne jaoks nii ilmselge, siis tavaliselt sõimatakse teda „idiootsuse“ pärast. See on üks põhjus, miks e-sport ei ole veel väga populaarne. <br /> Arvatakse, et e-sport ei ole kuulu spordi alla. Mina arvan, et e-sport ei kuulu spordi alla (sport ehk siis füüsiline tegevus) ning pigem on eraldi liik võistlemisel. Samas kuulub see ka spordi alla, sest arvutimängud nõuavad käe-silma koordinatsiooni, mida on näiteks ka golfis vaja.<br /> Mängijana ei saa ennast elu lõpuni e-sporti teha. Kõige suuremaks takistuseks on vananemine. Reaktsioonikiirus aeglustub ning nooremad mängijad hakkavad vanemaid domineerima. Kuid vananevatel mängijatel on võimalus hakata treeneriteks või võtta osa e-spordi ärilisest poolest. Ülevaade tiimi Evil Geniuses majast saab näha siit http://www.youtube.com/watch?v=2WXvLj5TCKw . Tiimi Complexity maja http://www.youtube.com/watch?v=AV1vLVfE8S4 . Neilt videotelt on näha, kui hästi professionaalsed mängijad elavad.<br /> === Mängijad ===<br /> Keda vähegi huvitavad mängud, teab kindlasti mõnda professionaalset mängijat või isikut espordi maailmast. Üks kuulsamaid on Johnathan „Fatali1ty“ Wendel, kellel on nimega tooted olemas (näiteks Creative Fatal1ty helikaart).<br /> Lõuna-Koreas on professionaalsetel mängijatel superstaaride staatus. Neil on tuhandeid fänne, neid kaitsevad ihukaitsjad ning mõned käivad lausa filmistaaridega. Suur hulk mängijatest asuvadki Aasias (Singapur, Hiina, Lõuna-Korea jt). <br /> Mängijad on tavaliselt tiimides, kes neid sponsoreerivad ning ülal peavad. Tiimidel on olemas omad sponsorid ning mängimismajad, kus tiimi liikmed on koos ning harjutavad üksteisega ja räägivad strateegiatest. Tiimidel on tavaliselt olemas kaptenid ja treener(id), kes aitavad mängijad. Tavaliselt on treeneriteks endised professionaalsed mängijad.<br /> === Turniirid ja liigad ===<br /> Üheks peamisteks kohtadeks, kus üksteise vastu mängitakse, on turniirid ja liigad. Neil on samuti olemas ka suurimad auhinna rahad. Tänu tänapäeva tehnoloogiale ei pea enam kohale minema, et mänge näha. Pea kõik turniirid ja liigad striimivad mängitavad mänge internetis, s.h HD resolutsioonidel. Kuna tehnoloogia muutub paremaks ja odavamaks, saavad ka väiksemad liigad enda mänge näidata internetis reaalajas.<br /> Kindlasti üks tuntumaid ning suuremaid on World Cyber Games (WCG), mis asustati aastal 2000. Sealt on osa võtnud ka Eesti mängijad, nimelt Counter-Strike tiim Synck, mis jõudis 2008. aastal finaali.<br /> Major League Gaming (MLG) on USA-s põhinev turniir, mis asustati 2002. aastal. Seal mängitakse Starcraft 2, Halot, Mortal Kombatit, League of Legendsit ja muid mänge.[4]<br /> Dreamhack on maailma suurim LAN üritus, mis toimub Rootsis. Dreamhackil ei toimu ainult arvutimängude mängimine, vaid saab kuulata ka live kontsere, näha digitaalset kunsti ning samuti on see väljapanek firmade poolt, näidates oma uusi esemeid ning arendajad lasevad mängida oma mänge. [3]<br /> Intel Extreme Masters (IEM) on alates 2006. aastast toimuv turniir, mis toimub üle Euroopa. Mängudeks on Starcraft 2, Counter-Strike, Quake Live ja League of Legends. Keskmiselt on auhinnarahad 300 tuhat dollarit [5]<br /> <br /> === Auhinnarahad ===<br /> 2011. aastal jagati välja mängijate vahel üle 6 miljoni dollari, seal hulgas 2,5 miljonit Starcraft 2-s, 1.6 miljonit Dota 2-s ning 1 miljonit Call of Duty-s. 80 Starcraft 2 mängijad võitsid vähemalt 10000 dollarit, 8 neist said vähemalt 100 tuhat dollarit ning 3 vähemalt 200 tuhat dollarit. [1]<br /> Kõige rohkem võitnud mängija hetkel on Johnathan „Fatali1ty“ Wendel, kes on võitnud ~450 tuhat dollar kokku, millest üle 50% on teenitud mängus Painkiller. Top 10 seas ka eestlasest mängija, Clement „Puppey“ Ivanov, kes koos oma tiimiga sai esimese koha 2011. aastal Dota 2 International turniiril ning võitsid 1 miljon dollarit. [2]<br /> <br /> <br /> === Allikad ===<br /> [1] http://www.gamespot.com/features/the-state-of-esports-2012-6350990/ &lt;br&gt;<br /> [2] http://www.esportsearnings.com/players &lt;br&gt;<br /> [3] http://en.wikipedia.org/wiki/DreamHack &lt;br&gt;<br /> [4] http://en.wikipedia.org/wiki/Major_League_Gaming &lt;br&gt;<br /> [5] http://www.esl-world.net/masters/</div>

Tpollu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Mis_on_e-sport%3F&diff=56199 2012-11-06T21:50:14Z

<p>Tpollu: /* Põhitekst */</p> <hr /> <div>== Üldinfo ==<br /> <br /> '''Pealkiri:''' &quot;Mis on e-sport?&quot;<br /> <br /> '''Autor:''' Tarmo Põllu<br /> <br /> '''Kursuse nimetus:''' IT sotsiaalsed, professionaalsed ja eetilised aspektid<br /> <br /> '''Õppejõud:''' [http://www.kakupesa.net/kakk/kakk.php/ Kaido Kikkas]<br /> <br /> '''Kokkulepitud esitamise tähtaeg:''' 07.11.2012<br /> <br /> == Põhitekst ==<br /> <br /> === Sissejuhatus ===<br /> Elektrooniline sport hõlmab konkurentsivõimelisel tasemel videomängude mängimist. Kõige levinumad mängude stiilideks on massiivsed võrgumängud (MMO-d), reaal-aja strateegia- , tulistamise- , kaklus- ning rallimängud. Mänge mängitakse võistluslikult amatööri, pool-professionaalselt ning professionaalsel tasemel ning mõnedel mängudel on organiseeritud võistlused turniiride ja liigade näol.<br /> === Probleemid seoses e-spordiga ===<br /> Need, keda tõesti huvitavad kindlad mängud, teavad ka nendest mängudest rohkem kui n-ö põgus mängur ning sellest tulenevalt esineb neis elitism. Kui algaja isik küsib midagi mängu kohta, mis on mõne jaoks nii ilmselge, siis tavaliselt sõimatakse teda „idiootsuse“ pärast. See on üks põhjus, miks e-sport ei ole veel väga populaarne. <br /> Arvatakse, et e-sport ei ole kuulu spordi alla. Mina arvan, et e-sport ei kuulu spordi alla (sport ehk siis füüsiline tegevus) ning pigem on eraldi liik võistlemisel. Samas kuulub see ka spordi alla, sest arvutimängud nõuavad käe-silma koordinatsiooni, mida on näiteks ka golfis vaja.<br /> Mängijana ei saa ennast elu lõpuni e-sporti teha. Kõige suuremaks takistuseks on vananemine. Reaktsioonikiirus aeglustub ning nooremad mängijad hakkavad vanemaid domineerima. Kuid vananevatel mängijatel on võimalus hakata treeneriteks või võtta osa e-spordi ärilisest poolest. Ülevaade tiimi Evil Geniuses majast saab näha siit http://www.youtube.com/watch?v=2WXvLj5TCKw . Tiimi Complexity maja http://www.youtube.com/watch?v=AV1vLVfE8S4 . Neilt videotelt on näha, kui hästi professionaalsed mängijad elavad.<br /> === Mängijad ===<br /> Keda vähegi huvitavad mängud, teab kindlasti mõnda professionaalset mängijat või isikut espordi maailmast. Üks kuulsamaid on Johnathan „Fatali1ty“ Wendel, kellel on nimega tooted olemas (näiteks Creative Fatal1ty helikaart).<br /> Lõuna-Koreas on professionaalsetel mängijatel superstaaride staatus. Neil on tuhandeid fänne, neid kaitsevad ihukaitsjad ning mõned käivad lausa filmistaaridega. Suur hulk mängijatest asuvadki Aasias (Singapur, Hiina, Lõuna-Korea jt). <br /> Mängijad on tavaliselt tiimides, kes neid sponsoreerivad ning ülal peavad. Tiimidel on olemas omad sponsorid ning mängimismajad, kus tiimi liikmed on koos ning harjutavad üksteisega ja räägivad strateegiatest. Tiimidel on tavaliselt olemas kaptenid ja treener(id), kes aitavad mängijad. Tavaliselt on treeneriteks endised professionaalsed mängijad.<br /> === Turniirid ja liigad ===<br /> Üheks peamisteks kohtadeks, kus üksteise vastu mängitakse, on turniirid ja liigad. Neil on samuti olemas ka suurimad auhinna rahad. Tänu tänapäeva tehnoloogiale ei pea enam kohale minema, et mänge näha. Pea kõik turniirid ja liigad striimivad mängitavad mänge internetis, s.h HD resolutsioonidel. Kuna tehnoloogia muutub paremaks ja odavamaks, saavad ka väiksemad liigad enda mänge näidata internetis reaalajas.<br /> Kindlasti üks tuntumaid ning suuremaid on World Cyber Games (WCG), mis asustati aastal 2000.<br /> Major League Gaming (MLG) on USA-s põhinev turniir, mis asustati 2002. aastal. Seal mängitakse Starcraft 2, Halot, Mortal Kombatit, League of Legendsit ja muid mänge.[4]<br /> Dreamhack on maailma suurim LAN üritus, mis toimub Rootsis. Dreamhackil ei toimu ainult arvutimängude mängimine, vaid saab kuulata ka live kontsere, näha digitaalset kunsti ning samuti on see väljapanek firmade poolt, näidates oma uusi esemeid ning arendajad lasevad mängida oma mänge. [3]<br /> Intel Extreme Masters (IEM) on alates 2006. aastast toimuv turniir, mis toimub üle Euroopa. Mängudeks on Starcraft 2, Counter-Strike, Quake Live ja League of Legends. Keskmiselt on auhinnarahad 300 tuhat dollarit [5]<br /> === Auhinnarahad ===<br /> 2011. aastal jagati välja mängijate vahel üle 6 miljoni dollari, seal hulgas 2,5 miljonit Starcraft 2-s, 1.6 miljonit Dota 2-s ning 1 miljonit Call of Duty-s. 80 Starcraft 2 mängijad võitsid vähemalt 10000 dollarit, 8 neist said vähemalt 100 tuhat dollarit ning 3 vähemalt 200 tuhat dollarit. [1]<br /> Kõige rohkem võitnud mängija hetkel on Johnathan „Fatali1ty“ Wendel, kes on võitnud ~450 tuhat dollar kokku, millest üle 50% on teenitud mängus Painkiller. Top 10 seas ka eestlasest mängija, Clement „Puppey“ Ivanov, kes koos oma tiimiga sai esimese koha 2011. aastal Dota 2 International turniiril ning võitsid 1 miljon dollarit. [2]<br /> <br /> <br /> === Allikad ===<br /> [1] http://www.gamespot.com/features/the-state-of-esports-2012-6350990/ &lt;br&gt;<br /> [2] http://www.esportsearnings.com/players &lt;br&gt;<br /> [3] http://en.wikipedia.org/wiki/DreamHack &lt;br&gt;<br /> [4] http://en.wikipedia.org/wiki/Major_League_Gaming &lt;br&gt;<br /> [5] http://www.esl-world.net/masters/</div>

Tpollu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Mis_on_e-sport%3F&diff=56198 2012-11-06T21:50:03Z

<p>Tpollu: </p> <hr /> <div>== Üldinfo ==<br /> <br /> '''Pealkiri:''' &quot;Mis on e-sport?&quot;<br /> <br /> '''Autor:''' Tarmo Põllu<br /> <br /> '''Kursuse nimetus:''' IT sotsiaalsed, professionaalsed ja eetilised aspektid<br /> <br /> '''Õppejõud:''' [http://www.kakupesa.net/kakk/kakk.php/ Kaido Kikkas]<br /> <br /> '''Kokkulepitud esitamise tähtaeg:''' 07.11.2012<br /> <br /> == Põhitekst ==<br /> <br /> === Sissejuhatus ===<br /> Elektrooniline sport hõlmab konkurentsivõimelisel tasemel videomängude mängimist. Kõige levinumad mängude stiilideks on massiivsed võrgumängud (MMO-d), reaal-aja strateegia- , tulistamise- , kaklus- ning rallimängud. Mänge mängitakse võistluslikult amatööri, pool-professionaalselt ning professionaalsel tasemel ning mõnedel mängudel on organiseeritud võistlused turniiride ja liigade näol.<br /> === Probleemid seoses e-spordiga ===<br /> Need, keda tõesti huvitavad kindlad mängud, teavad ka nendest mängudest rohkem kui n-ö põgus mängur ning sellest tulenevalt esineb neis elitism. Kui algaja isik küsib midagi mängu kohta, mis on mõne jaoks nii ilmselge, siis tavaliselt sõimatakse teda „idiootsuse“ pärast. See on üks põhjus, miks e-sport ei ole veel väga populaarne. <br /> Arvatakse, et e-sport ei ole kuulu spordi alla. Mina arvan, et e-sport ei kuulu spordi alla (sport ehk siis füüsiline tegevus) ning pigem on eraldi liik võistlemisel. Samas kuulub see ka spordi alla, sest arvutimängud nõuavad käe-silma koordinatsiooni, mida on näiteks ka golfis vaja.<br /> Mängijana ei saa ennast elu lõpuni e-sporti teha. Kõige suuremaks takistuseks on vananemine. Reaktsioonikiirus aeglustub ning nooremad mängijad hakkavad vanemaid domineerima. Kuid vananevatel mängijatel on võimalus hakata treeneriteks või võtta osa e-spordi ärilisest poolest. Ülevaade tiimi Evil Geniuses majast saab näha siit http://www.youtube.com/watch?v=2WXvLj5TCKw . Tiimi Complexity maja http://www.youtube.com/watch?v=AV1vLVfE8S4 . Neilt videotelt on näha, kui hästi professionaalsed mängijad elavad.<br /> === Mängijad ===<br /> Keda vähegi huvitavad mängud, teab kindlasti mõnda professionaalset mängijat või isikut espordi maailmast. Üks kuulsamaid on Johnathan „Fatali1ty“ Wendel, kellel on nimega tooted olemas (näiteks Creative Fatal1ty helikaart).<br /> Lõuna-Koreas on professionaalsetel mängijatel superstaaride staatus. Neil on tuhandeid fänne, neid kaitsevad ihukaitsjad ning mõned käivad lausa filmistaaridega. Suur hulk mängijatest asuvadki Aasias (Singapur, Hiina, Lõuna-Korea jt). <br /> Mängijad on tavaliselt tiimides, kes neid sponsoreerivad ning ülal peavad. Tiimidel on olemas omad sponsorid ning mängimismajad, kus tiimi liikmed on koos ning harjutavad üksteisega ja räägivad strateegiatest. Tiimidel on tavaliselt olemas kaptenid ja treener(id), kes aitavad mängijad. Tavaliselt on treeneriteks endised professionaalsed mängijad.<br /> === Turniirid ja liigad ===<br /> Üheks peamisteks kohtadeks, kus üksteise vastu mängitakse, on turniirid ja liigad. Neil on samuti olemas ka suurimad auhinna rahad. Tänu tänapäeva tehnoloogiale ei pea enam kohale minema, et mänge näha. Pea kõik turniirid ja liigad striimivad mängitavad mänge internetis, s.h HD resolutsioonidel. Kuna tehnoloogia muutub paremaks ja odavamaks, saavad ka väiksemad liigad enda mänge näidata internetis reaalajas.<br /> Kindlasti üks tuntumaid ning suuremaid on World Cyber Games (WCG), mis asustati aastal 2000.<br /> Major League Gaming (MLG) on USA-s põhinev turniir, mis asustati 2002. aastal. Seal mängitakse Starcraft 2, Halot, Mortal Kombatit, League of Legendsit ja muid mänge.[4]<br /> Dreamhack on maailma suurim LAN üritus, mis toimub Rootsis. Dreamhackil ei toimu ainult arvutimängude mängimine, vaid saab kuulata ka live kontsere, näha digitaalset kunsti ning samuti on see väljapanek firmade poolt, näidates oma uusi esemeid ning arendajad lasevad mängida oma mänge. [3]<br /> Intel Extreme Masters (IEM) on alates 2006. aastast toimuv turniir, mis toimub üle Euroopa. Mängudeks on Starcraft 2, Counter-Strike, Quake Live ja League of Legends. Keskmiselt on auhinnarahad 300 tuhat dollarit [5]<br /> === Auhinnarahad ===<br /> 2011. aastal jagati välja mängijate vahel üle 6 miljoni dollari, seal hulgas 2,5 miljonit Starcraft 2-s, 1.6 miljonit Dota 2-s ning 1 miljonit Call of Duty-s. 80 Starcraft 2 mängijad võitsid vähemalt 10000 dollarit, 8 neist said vähemalt 100 tuhat dollarit ning 3 vähemalt 200 tuhat dollarit. [1]<br /> Kõige rohkem võitnud mängija hetkel on Johnathan „Fatali1ty“ Wendel, kes on võitnud ~450 tuhat dollar kokku, millest üle 50% on teenitud mängus Painkiller. Top 10 seas ka eestlasest mängija, Clement „Puppey“ Ivanov, kes koos oma tiimiga sai esimese koha 2011. aastal Dota 2 International turniiril ning võitsid 1 miljon dollarit. [2]<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === Allikad ===<br /> [1] http://www.gamespot.com/features/the-state-of-esports-2012-6350990/ &lt;br&gt;<br /> [2] http://www.esportsearnings.com/players &lt;br&gt;<br /> [3] http://en.wikipedia.org/wiki/DreamHack &lt;br&gt;<br /> [4] http://en.wikipedia.org/wiki/Major_League_Gaming &lt;br&gt;<br /> [5] http://www.esl-world.net/masters/</div>

Tpollu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Mis_on_e-sport%3F&diff=56197 2012-11-06T21:49:37Z

<p>Tpollu: /* Üldinfo */</p> <hr /> <div>== Üldinfo ==<br /> <br /> '''Pealkiri:''' &quot;Mis on e-sport?&quot;<br /> <br /> '''Autor:''' Tarmo Põllu<br /> <br /> '''Kursuse nimetus:''' IT sotsiaalsed, professionaalsed ja eetilised aspektid<br /> <br /> '''Õppejõud:''' [http://www.kakupesa.net/kakk/kakk.php/ Kaido Kikkas]<br /> <br /> '''Kokkulepitud esitamise tähtaeg:''' 07.11.2012<br /> <br /> == Põhitekst ==<br /> <br /> === Sissejuhatus ===<br /> Elektrooniline sport hõlmab konkurentsivõimelisel tasemel videomängude mängimist. Kõige levinumad mängude stiilideks on massiivsed võrgumängud (MMO-d), reaal-aja strateegia- , tulistamise- , kaklus- ning rallimängud. Mänge mängitakse võistluslikult amatööri, pool-professionaalselt ning professionaalsel tasemel ning mõnedel mängudel on organiseeritud võistlused turniiride ja liigade näol.<br /> === Probleemid seoses e-spordiga ===<br /> Need, keda tõesti huvitavad kindlad mängud, teavad ka nendest mängudest rohkem kui n-ö põgus mängur ning sellest tulenevalt esineb neis elitism. Kui algaja isik küsib midagi mängu kohta, mis on mõne jaoks nii ilmselge, siis tavaliselt sõimatakse teda „idiootsuse“ pärast. See on üks põhjus, miks e-sport ei ole veel väga populaarne. <br /> Arvatakse, et e-sport ei ole kuulu spordi alla. Mina arvan, et e-sport ei kuulu spordi alla (sport ehk siis füüsiline tegevus) ning pigem on eraldi liik võistlemisel. Samas kuulub see ka spordi alla, sest arvutimängud nõuavad käe-silma koordinatsiooni, mida on näiteks ka golfis vaja.<br /> Mängijana ei saa ennast elu lõpuni e-sporti teha. Kõige suuremaks takistuseks on vananemine. Reaktsioonikiirus aeglustub ning nooremad mängijad hakkavad vanemaid domineerima. Kuid vananevatel mängijatel on võimalus hakata treeneriteks või võtta osa e-spordi ärilisest poolest. Ülevaade tiimi Evil Geniuses majast saab näha siit http://www.youtube.com/watch?v=2WXvLj5TCKw . Tiimi Complexity maja http://www.youtube.com/watch?v=AV1vLVfE8S4 . Neilt videotelt on näha, kui hästi professionaalsed mängijad elavad.<br /> === Mängijad ===<br /> Keda vähegi huvitavad mängud, teab kindlasti mõnda professionaalset mängijat või isikut espordi maailmast. Üks kuulsamaid on Johnathan „Fatali1ty“ Wendel, kellel on nimega tooted olemas (näiteks Creative Fatal1ty helikaart).<br /> Lõuna-Koreas on professionaalsetel mängijatel superstaaride staatus. Neil on tuhandeid fänne, neid kaitsevad ihukaitsjad ning mõned käivad lausa filmistaaridega. Suur hulk mängijatest asuvadki Aasias (Singapur, Hiina, Lõuna-Korea jt). <br /> Mängijad on tavaliselt tiimides, kes neid sponsoreerivad ning ülal peavad. Tiimidel on olemas omad sponsorid ning mängimismajad, kus tiimi liikmed on koos ning harjutavad üksteisega ja räägivad strateegiatest. Tiimidel on tavaliselt olemas kaptenid ja treener(id), kes aitavad mängijad. Tavaliselt on treeneriteks endised professionaalsed mängijad.<br /> === Turniirid ja liigad ===<br /> Üheks peamisteks kohtadeks, kus üksteise vastu mängitakse, on turniirid ja liigad. Neil on samuti olemas ka suurimad auhinna rahad. Tänu tänapäeva tehnoloogiale ei pea enam kohale minema, et mänge näha. Pea kõik turniirid ja liigad striimivad mängitavad mänge internetis, s.h HD resolutsioonidel. Kuna tehnoloogia muutub paremaks ja odavamaks, saavad ka väiksemad liigad enda mänge näidata internetis reaalajas.<br /> Kindlasti üks tuntumaid ning suuremaid on World Cyber Games (WCG), mis asustati aastal 2000.<br /> Major League Gaming (MLG) on USA-s põhinev turniir, mis asustati 2002. aastal. Seal mängitakse Starcraft 2, Halot, Mortal Kombatit, League of Legendsit ja muid mänge.[4]<br /> Dreamhack on maailma suurim LAN üritus, mis toimub Rootsis. Dreamhackil ei toimu ainult arvutimängude mängimine, vaid saab kuulata ka live kontsere, näha digitaalset kunsti ning samuti on see väljapanek firmade poolt, näidates oma uusi esemeid ning arendajad lasevad mängida oma mänge. [3]<br /> Intel Extreme Masters (IEM) on alates 2006. aastast toimuv turniir, mis toimub üle Euroopa. Mängudeks on Starcraft 2, Counter-Strike, Quake Live ja League of Legends. Keskmiselt on auhinnarahad 300 tuhat dollarit [5]<br /> === Auhinnarahad ===<br /> 2011. aastal jagati välja mängijate vahel üle 6 miljoni dollari, seal hulgas 2,5 miljonit Starcraft 2-s, 1.6 miljonit Dota 2-s ning 1 miljonit Call of Duty-s. 80 Starcraft 2 mängijad võitsid vähemalt 10000 dollarit, 8 neist said vähemalt 100 tuhat dollarit ning 3 vähemalt 200 tuhat dollarit. [1]<br /> Kõige rohkem võitnud mängija hetkel on Johnathan „Fatali1ty“ Wendel, kes on võitnud ~450 tuhat dollar kokku, millest üle 50% on teenitud mängus Painkiller. Top 10 seas ka eestlasest mängija, Clement „Puppey“ Ivanov, kes koos oma tiimiga sai esimese koha 2011. aastal Dota 2 International turniiril ning võitsid 1 miljon dollarit. [2]<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === Allikad ===<br /> [1] http://www.gamespot.com/features/the-state-of-esports-2012-6350990/<br /> [2] http://www.esportsearnings.com/players<br /> [3] http://en.wikipedia.org/wiki/DreamHack<br /> [4] http://en.wikipedia.org/wiki/Major_League_Gaming<br /> [5] http://www.esl-world.net/masters/</div>

Tpollu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Mis_on_e-sport%3F&diff=56188 2012-11-06T21:12:29Z

<p>Tpollu: Created page with &#039;== Üldinfo == &#039;&#039;&#039;Pealkiri:&#039;&#039;&#039; &quot;Mis on e-sport?&quot; &#039;&#039;&#039;Autor:&#039;&#039;&#039; Tarmo Põllu &#039;&#039;&#039;Kursuse nimetus:&#039;&#039;&#039; IT sotsiaalsed, professionaalsed ja eetilised aspektid &#039;&#039;&#039;Õppejõud:&#039;&#039;&#039; [ht…&#039;</p> <hr /> <div>== Üldinfo ==<br /> <br /> '''Pealkiri:''' &quot;Mis on e-sport?&quot;<br /> <br /> '''Autor:''' Tarmo Põllu<br /> <br /> '''Kursuse nimetus:''' IT sotsiaalsed, professionaalsed ja eetilised aspektid<br /> <br /> '''Õppejõud:''' [http://www.kakupesa.net/kakk/kakk.php/ Kaido Kikkas]<br /> <br /> '''Kokkulepitud esitamise tähtaeg:''' 07.11.2012</div>

Tpollu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpollu&diff=54677 2012-10-30T19:26:52Z

<p>Tpollu: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2012]]<br /> <br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Tarmo Põllu&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 30. september 2012<br /> <br /> ==Essee==<br /> Mina tulin Eesti Infotehnoloogia Kolledžisse värskelt gümnaasiumist. Aimdus kogu IT valdkonnast mul oli, aga täpsemalt ei teadnud, millega tegeldatakse. Eelnevad loengud on olnud abiks arusaamisele, milline näeb infotehnoloogia eriala reaalselt ning on aidanud muuta mitu teadmisi ja vaatepunkte. Enamik loenguid andnud isikud on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži ning saades teada rohkem nende karjäärist on aidanud kindlustada mõtet, et IT kolledž oli õige valik. Järgnevalt toon välja erinevad loengud, neid siduvad ja eristavad mõtted ning oma arvamuse.<br /> <br /> Pea kõik loengud olid nauditavad ning tõid midagi uut välja, olgu selleks siis erinev lähenemine töötamisele või kuidas tööturul toime tulla. <br /> Esimeseks loenguks oli sissejuhatus õppeainesse. Loengus tutvustati tudengi akadeemilise elu poolt: sissejuhatus erialasse ja õppekorraldusse, kooli klubisid ning sai veidi rohkem tuttavaks inimestega, kes töötav ITK-s. Oli abivalmiks esmakursuslastele, seal hulgas ka minule, kes tulid otse gümnaasiumi pingist ning ei olnud päris kursis kogu selle ülikooli õppimisega. <br /> <br /> Peale seda tuli esimene nii-öelda erialane loeng, kus räägiti Helpdeskist ehk kasutajatoest. Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype’st rääkisid oma kogemustest helpdeskis. Mõlemal on seljataga paarkümmend aastat kogemust kasutajatoe valdkonnas, mis omamoodi kinnitas seda, mida nad rääkisid ning nende öeldud võis võtta tõetruult. Meeldis nende slaidide stiil, väga omapärane Microsofti Windows 8-le. Loengus sain targemaks helpdeski koha pealt, kuidas see protsess töötab ning et iga suvaline päris ei saa kasutajatoesse tööle (vähemalt Skypes). Samuti sai teada Skypest endast ning kuidas sealne töötamine käib. Küsimustevoor oli huvitav ning sai veelgi rohkem teada. <br /> <br /> Järgmisena andis meile loengut naisprogrammeerija Janika Liiv. Tema tuli rääkima oma vaatepunktist programmeerimise kohta ehk see on nagu loovkirjutamine. Mõni tema eesmärkidest on tehnoloogia ja IT populariseerimine naiste seas. Näiteks on ta Tech Sistersi kaasasustaja, mis keskendub IT valdkonna muutmist rohkem populaarsemaks ka naiste seas. Janika rääkis veel oma kogemustest, näiteks sai ta tööd firmas, mis kasutab Ruby programmeerimis keelt, ilma mingisuguste teadmistega. Samuti mainis ta ka ITK Robootika klubi, kust tema sai oma esimesed programmeerimise kogemused ning klubiga liitumiseks ei pea omama eelnevaid teadmisi IT vallas. See innustas ka mindki klubiga liituma. <br /> <br /> Neljandas loengus oli meil külas Andres Septer, kes töötab firmas nimega Playtech ja on interneti kasiinomängude arendaja. Tema rääkis lähemalt IT äripoolest. On olemas nii-öelda äri pool (pintsakutes mehed) ja teenindav pool (IT inimesed). Samuti mainis, et „letineegriks“ pole mõtet minna – pigem proovida minna mõnda väiksemasse startup firmasse näiteks Süsteemide Administraatoriks. Nii pidavat õppima, kuidas asjad käivad ning seda küllaltki väikses mahus. Mainias ka generaliseerumist ja spetsialiseerumist. Eestis tahetakse rohkem generaliste, kes oskavad kõigest midagi. Samuti meeldis ka see loeng, sest töökogemustega isik rääkis, kuidas IT töö käib ning kuidas alguses töökohta valida, näiteks olevat riigisektoris hea töötada, sest töö olevat kerge ning hea kooli kõrvalt käia.<br /> <br /> Peale teda tuli loengut andma Martin Paljak, kes on pikka aega freelancerina töötanud, seega tõi välja ta sellise töö plussid ja miinused. Plussiks on see, et oled iseenda peremees, valid, mis tööd teha tahad. Miinuseks on see, et vahepeal ei pruugi üldse tööd leida ning raha eriti ei tule. Ta on palju tegelenud kiipkaartidega ning nende arendustega (tarkvara poole pealt). Loeng jättis neutraalse mulje, ei saanud eriti palju targemaks, oleks võinud veidi planeerida rohkem, mida räägib. Samas naljakad pildid meeldisid.<br /> <br /> Kuuenda loengu andis meile seltskond firmast Ignite. Nendeks oli Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Firma tegeleb tarkvara arendusega, mis on suunatud teiste ettevõtete poole. Nad on tarkvara spetsialistid, kes suhtlevad klientidega. Nemad arvavad, et arendada tuleb nii, et hiljem saaks edasi arendada ning peamise edu võtmeks on efektiivne töömeetod. Alguses tundus küll, et rohkem firma reklaamimine. Hiljem said vabatahtlikud võtta osa mängudest, mis kujutasid, kuidas efektiivselt tööd teha. Selline hea vaheldus tavalistele loengutele, siin toimus rohkem interaktiivsem suhtlemine tudengitega, mis mulle meeldis.<br /> <br /> Järgnevalt esines IT Kolledži vilistlane Kristjan Karmo, kes tuli meile testimisest rääkima ning testimisega seotud müütidest. Korralikult seletas lahti, mis see testimine on. Testimine on hea valida siis, kui sulle meeldib vigu leida, sest see on lõbusam kui ise vigu teha, annab hea ülevaate IT maailmast ning kuidas asjad tegelikult töötavad. „Lõhkumise eest makstakse palka.“ Arvatakse, et igaüks oskab testida, kuid tegelikult peab veidi tundma, kuidas elektroonika töötab (riistvara) või kuidas koodi kirjutatakse (tarkvara). Negatiivne testimise juures on see, et kiputakse testijat süüdistama, sest ta leidis vea, kuigi tegelikult on see arendaja viga. Loeng oli hariv ning mulle meelepärane, jällegi sai teada rohkem IT valdkonnast ning võimalikest töökohtadest.<br /> <br /> Viimasena esines Siim Vene, kes on samuti IT Kolledži vilistlane ning kes nüüdseks töötab Põhja-Eesti Regionaalhaiglas tehnilise toe talituse juhatana. Tema rääkis meile, kuidas on ta aidanud muuta töötamist haiglates. Näiteks hiljuti võtsid nad kasutusele iPadid, mis mahuvad täpselt arsti kitlite taskutesse ning mis vähendavad olulisest paberimajandust, patsienti andmetele on kiirem ligipääs. Ta mainis ka, kuidas nad läksid üle terminali süsteemile, mis oli kulukas ettevõtmine, kuid investeering tasus ennast ära 9 kuuga, sest elektri kokkuhoid suurenes ning tänu sellele jäi rohkem raha alles. Samuti suutis ta arstidele ja muudele tähtsatele inimestele selgeks teha, et on vaja haigla-ülest wifi võrku. Wifi võrk muutis töötajate töö lihtsamaks ja patsientidel oli midagi teha oma sülearvutitega, näiteks hoida konktakti lähedastega. <br /> <br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli kokkuvõteks hea kursus, mis aitas muuta minu ja kindlasti ka teiste arvamusi IT valdkonnast ning milline see reaalsus on. Kindlasti aitas see tudengitele jõuda otsustele, mida teha tulevikus ning kas IT on ikka neile sobilik.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> Eksami võib sooritada 2 semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksami aja määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnaga. Korduseksamile registreeritakse õppeosakonnas.<br /> RE õpilasele on tasuta. REV õpilasele maksab kordussooritus 14,2 €.<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Vastus===<br /> VÕTA taotlemiseks tuleb lisada IT Kolledži õppeosakonda vormikohane taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlemisel tuleb lisada pädevusi tõendavat materjali, milleks võivad olla varasemad õpinguid ja/või töökogemusi tõendavat dokumendid (Tunnistus, tehtud tööde näidised, kolmandate osapoolte tagasiside jms). Taotleja vastutab dokumentide õigsuse ning täielikkuse eest.</div>

Tpollu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpollu&diff=54675 2012-10-30T19:24:31Z

<p>Tpollu: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2012]]<br /> <br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Tarmo Põllu&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 30. september 2012<br /> <br /> ==Essee==<br /> Mina tulin Eesti Infotehnoloogia Kolledžisse värskelt gümnaasiumist. Aimdus kogu IT valdkonnast mul oli, aga täpsemalt ei teadnud, millega tegeldatakse. Eelnevad loengud on olnud abiks arusaamisele, milline näeb infotehnoloogia eriala reaalselt ning on aidanud muuta mitu teadmisi ja vaatepunkte. Enamik loenguid andnud isikud on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži ning saades teada rohkem nende karjäärist on aidanud kindlustada mõtet, et IT kolledž oli õige valik. Järgnevalt toon välja erinevad loengud, neid siduvad ja eristavad mõtted ning oma arvamuse.<br /> <br /> Pea kõik loengud olid nauditavad ning tõid midagi uut välja, olgu selleks siis erinev lähenemine töötamisele või kuidas tööturul toime tulla. <br /> Esimeseks loenguks oli sissejuhatus õppeainesse. Loengus tutvustati tudengi akadeemilise elu poolt: sissejuhatus erialasse ja õppekorraldusse, kooli klubisid ning sai veidi rohkem tuttavaks inimestega, kes töötav ITK-s. Oli abivalmiks esmakursuslastele, seal hulgas ka minule, kes tulid otse gümnaasiumi pingist ning ei olnud päris kursis kogu selle ülikooli õppimisega. <br /> <br /> Peale seda tuli esimene nii-öelda erialane loeng, kus räägiti Helpdeskist ehk kasutajatoest. Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype’st rääkisid oma kogemustest helpdeskis. Mõlemal on seljataga paarkümmend aastat kogemust kasutajatoe valdkonnas, mis omamoodi kinnitas seda, mida nad rääkisid ning nende öeldud võis võtta tõetruult. Meeldis nende slaidide stiil, väga omapärane Microsofti Windows 8-le. Loengus sain targemaks helpdeski koha pealt, kuidas see protsess töötab ning et iga suvaline päris ei saa kasutajatoesse tööle (vähemalt Skypes). Samuti sai teada Skypest endast ning kuidas sealne töötamine käib. Küsimustevoor oli huvitav ning sai veelgi rohkem teada. <br /> <br /> Järgmisena andis meile loengut naisprogrammeerija Janika Liiv. Tema tuli rääkima oma vaatepunktist programmeerimise kohta ehk see on nagu loovkirjutamine. Mõni tema eesmärkidest on tehnoloogia ja IT populariseerimine naiste seas. Näiteks on ta Tech Sistersi kaasasustaja, mis keskendub IT valdkonna muutmist rohkem populaarsemaks ka naiste seas. Janika rääkis veel oma kogemustest, näiteks sai ta tööd firmas, mis kasutab Ruby programmeerimis keelt, ilma mingisuguste teadmistega. Samuti mainis ta ka ITK Robootika klubi, kust tema sai oma esimesed programmeerimise kogemused ning klubiga liitumiseks ei pea omama eelnevaid teadmisi IT vallas. See innustas ka mindki klubiga liituma. <br /> <br /> Neljandas loengus oli meil külas Andres Septer, kes töötab firmas nimega Playtech ja on interneti kasiinomängude arendaja. Tema rääkis lähemalt IT äripoolest. On olemas nii-öelda äri pool (pintsakutes mehed) ja teenindav pool (IT inimesed). Samuti mainis, et „letineegriks“ pole mõtet minna – pigem proovida minna mõnda väiksemasse startup firmasse näiteks Süsteemide Administraatoriks. Nii pidavat õppima, kuidas asjad käivad ning seda küllaltki väikses mahus. Mainias ka generaliseerumist ja spetsialiseerumist. Eestis tahetakse rohkem generaliste, kes oskavad kõigest midagi. Samuti meeldis ka see loeng, sest töökogemustega isik rääkis, kuidas IT töö käib ning kuidas alguses töökohta valida, näiteks olevat riigisektoris hea töötada, sest töö olevat kerge ning hea kooli kõrvalt käia.<br /> <br /> Peale teda tuli loengut andma Martin Paljak, kes on pikka aega freelancerina töötanud, seega tõi välja ta sellise töö plussid ja miinused. Plussiks on see, et oled iseenda peremees, valid, mis tööd teha tahad. Miinuseks on see, et vahepeal ei pruugi üldse tööd leida ning raha eriti ei tule. Ta on palju tegelenud kiipkaartidega ning nende arendustega (tarkvara poole pealt). Loeng jättis neutraalse mulje, ei saanud eriti palju targemaks, oleks võinud veidi planeerida rohkem, mida räägib. Samas naljakad pildid meeldisid.<br /> <br /> Kuuenda loengu andis meile seltskond firmast Ignite. Nendeks oli Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Firma tegeleb tarkvara arendusega, mis on suunatud teiste ettevõtete poole. Nad on tarkvara spetsialistid, kes suhtlevad klientidega. Nemad arvavad, et arendada tuleb nii, et hiljem saaks edasi arendada ning peamise edu võtmeks on efektiivne töömeetod. Alguses tundus küll, et rohkem firma reklaamimine. Hiljem said vabatahtlikud võtta osa mängudest, mis kujutasid, kuidas efektiivselt tööd teha. Selline hea vaheldus tavalistele loengutele, siin toimus rohkem interaktiivsem suhtlemine tudengitega, mis mulle meeldis.<br /> <br /> Järgnevalt esines IT Kolledži vilistlane Kristjan Karmo, kes tuli meile testimisest rääkima ning testimisega seotud müütidest. Korralikult seletas lahti, mis see testimine on. Testimine on hea valida siis, kui sulle meeldib vigu leida, sest see on lõbusam kui ise vigu teha, annab hea ülevaate IT maailmast ning kuidas asjad tegelikult töötavad. „Lõhkumise eest makstakse palka.“ Arvatakse, et igaüks oskab testida, kuid tegelikult peab veidi tundma, kuidas elektroonika töötab (riistvara) või kuidas koodi kirjutatakse (tarkvara). Negatiivne testimise juures on see, et kiputakse testijat süüdistama, sest ta leidis vea, kuigi tegelikult on see arendaja viga. Loeng oli hariv ning mulle meelepärane, jällegi sai teada rohkem IT valdkonnast ning võimalikest töökohtadest.<br /> <br /> Viimasena esines Siim Vene, kes on samuti IT Kolledži vilistlane ning kes nüüdseks töötab Põhja-Eesti Regionaalhaiglas tehnilise toe talituse juhatana. Tema rääkis meile, kuidas on ta aidanud muuta töötamist haiglates. Näiteks hiljuti võtsid nad kasutusele iPadid, mis mahuvad täpselt arsti kitlite taskutesse ning mis vähendavad olulisest paberimajandust, patsienti andmetele on kiirem ligipääs. Ta mainis ka, kuidas nad läksid üle terminali süsteemile, mis oli kulukas ettevõtmine, kuid investeering tasus ennast ära 9 kuuga. Samuti suutis ta arstidele ja muudele tähtsatele inimestele selgeks teha, et on vaja haigla-ülest wifi võrku. Wifi võrk muutis töötajate töö lihtsamaks ja patsientidel oli midagi teha oma sülearvutitega, näiteks hoida konktakti lähedastega. <br /> <br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli kokkuvõteks hea kursus, mis aitas muuta minu ja kindlasti ka teiste arvamusi IT valdkonnast ning milline see reaalsus on. Kindlasti aitas see tudengitele jõuda otsustele, mida teha tulevikus ning kas IT on ikka neile sobilik.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> Eksami võib sooritada 2 semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksami aja määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnaga. Korduseksamile registreeritakse õppeosakonnas.<br /> RE õpilasele on tasuta. REV õpilasele maksab kordussooritus 14,2 €.<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Vastus===<br /> VÕTA taotlemiseks tuleb lisada IT Kolledži õppeosakonda vormikohane taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlemisel tuleb lisada pädevusi tõendavat materjali, milleks võivad olla varasemad õpinguid ja/või töökogemusi tõendavat dokumendid (Tunnistus, tehtud tööde näidised, kolmandate osapoolte tagasiside jms). Taotleja vastutab dokumentide õigsuse ning täielikkuse eest.</div>

Tpollu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpollu&diff=54667 2012-10-30T19:12:35Z

<p>Tpollu: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2012]]<br /> <br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Tarmo Põllu&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 30. september 2012<br /> <br /> ==Essee==<br /> Mina tulin Eesti Infotehnoloogia Kolledžisse värskelt gümnaasiumist. Aimdus kogu IT valdkonnast mul oli, aga täpsemalt ei teadnud, millega tegeldatakse. Eelnevad loengud on olnud abiks arusaamisele, milline näeb infotehnoloogia eriala reaalselt ning on aidanud muuta mitu teadmisi ja vaatepunkte. Enamik loenguid andnud isikud on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži ning saades teada rohkem nende karjäärist on aidanud kindlustada mõtet, et IT kolledž oli õige valik. Järgnevalt toon välja erinevad loengud, neid siduvad ja eristavad mõtted ning oma arvamuse.<br /> <br /> Pea kõik loengud olid nauditavad ning tõid midagi uut välja, olgu selleks siis erinev lähenemine töötamisele või kuidas tööturul toime tulla. <br /> Esimeseks loenguks oli sissejuhatus õppeainesse. Loengus tutvustati tudengi akadeemilise elu poolt: sissejuhatus erialasse ja õppekorraldusse, kooli klubisid ning sai veidi rohkem tuttavaks inimestega, kes töötav ITK-s. Oli abivalmiks esmakursuslastele, seal hulgas ka minule, kes tulid otse gümnaasiumi pingist ning ei olnud päris kursis kogu selle ülikooli õppimisega. <br /> <br /> Peale seda tuli esimene nii-öelda erialane loeng, kus räägiti Helpdeskist ehk kasutajatoest. Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype’st rääkisid oma kogemustest helpdeskis. Mõlemal on seljataga paarkümmend aastat kogemust kasutajatoe valdkonnas, mis omamoodi kinnitas seda, mida nad rääkisid ning nende öeldud võis võtta tõetruult. Meeldis nende slaidide stiil, väga omapärane Microsofti Windows 8-le. Loengus sain targemaks helpdeski koha pealt, kuidas see protsess töötab ning et iga suvaline päris ei saa kasutajatoesse tööle (vähemalt Skypes). Samuti sai teada Skypest endast ning kuidas sealne töötamine käib. Küsimustevoor oli huvitav ning sai veelgi rohkem teada. <br /> <br /> Järgmisena andis meile loengut naisprogrammeerija Janika Liiv. Tema tuli rääkima oma vaatepunktist programmeerimise kohta ehk see on nagu loovkirjutamine. Mõni tema eesmärkidest on tehnoloogia ja IT populariseerimine naiste seas. Näiteks on ta Tech Sistersi kaasasustaja, mis keskendub IT valdkonna muutmist rohkem populaarsemaks ka naiste seas. Janika rääkis veel oma kogemustest, näiteks sai ta tööd firmas, mis kasutab Ruby programmeerimis keelt, ilma mingisuguste teadmistega. Samuti mainis ta ka ITK Robootika klubi, kust tema sai oma esimesed programmeerimise kogemused ning klubiga liitumiseks ei pea omama eelnevaid teadmisi IT vallas. See innustas ka mindki klubiga liituma. <br /> <br /> Neljandas loengus oli meil külas Andres Septer, kes töötab firmas nimega Playtech ja on interneti kasiinomängude arendaja. Tema rääkis lähemalt IT äripoolest. On olemas nii-öelda äri pool (pintsakutes mehed) ja teenindav pool (IT inimesed). Samuti mainis, et „letineegriks“ pole mõtet minna – pigem proovida minna mõnda väiksemasse startup firmasse näiteks Süsteemide Administraatoriks. Nii pidavat õppima, kuidas asjad käivad ning seda küllaltki väikses mahus. Mainias ka generaliseerumist ja spetsialiseerumist. Eestis tahetakse rohkem generaliste, kes oskavad kõigest midagi. Samuti meeldis ka see loeng, sest töökogemustega isik rääkis, kuidas IT töö käib ning kuidas alguses töökohta valida, näiteks olevat riigisektoris hea töötada, sest töö olevat kerge ning hea kooli kõrvalt käia.<br /> <br /> Peale teda tuli loengut andma Martin Paljak, kes on pikka aega freelancerina töötanud, seega tõi välja ta sellise töö plussid ja miinused. Plussiks on see, et oled iseenda peremees, valid, mis tööd teha tahad. Miinuseks on see, et vahepeal ei pruugi üldse tööd leida ning raha eriti ei tule. Ta on palju tegelenud kiipkaartidega ning nende arendustega (tarkvara poole pealt). Loeng jättis neutraalse mulje, ei saanud eriti palju targemaks, oleks võinud veidi planeerida rohkem, mida räägib. Samas naljakad pildid meeldisid.<br /> <br /> Kuuenda loengu andis meile seltskond firmast Ignite. Nendeks oli Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Firma tegeleb tarkvara arendusega, mis on suunatud teiste ettevõtete poole. Nad on tarkvara spetsialistid, kes suhtlevad klientidega. Nemad arvavad, et arendada tuleb nii, et hiljem saaks edasi arendada ning peamise edu võtmeks on efektiivne töömeetod. Alguses tundus küll, et rohkem firma reklaamimine. Hiljem said vabatahtlikud võtta osa mängudest, mis kujutasid, kuidas efektiivselt tööd teha. Selline hea vaheldus tavalistele loengutele, siin toimus rohkem interaktiivsem suhtlemine tudengitega, mis mulle meeldis.<br /> <br /> Järgnevalt esines IT Kolledži vilistlane Kristjan Karmo, kes tuli meile testimisest rääkima ning testimisega seotud müütidest. Korralikult seletas lahti, mis see testimine on. Testimine on hea valida siis, kui sulle meeldib vigu leida, sest see on lõbusam kui ise vigu teha, annab hea ülevaate IT maailmast ning kuidas asjad tegelikult töötavad. „Lõhkumise eest makstakse palka.“ Arvatakse, et igaüks oskab testida, kuid tegelikult peab veidi tundma, kuidas elektroonika töötab (riistvara) või kuidas koodi kirjutatakse (tarkvara). Negatiivne testimise juures on see, et kiputakse testijat süüdistama, sest ta leidis vea, kuigi tegelikult on see arendaja viga. Loeng oli hariv ning mulle meelepärane, jällegi sai teada rohkem IT valdkonnast ning võimalikest töökohtadest.<br /> <br /> TBC<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> Eksami võib sooritada 2 semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksami aja määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnaga. Korduseksamile registreeritakse õppeosakonnas.<br /> RE õpilasele on tasuta. REV õpilasele maksab kordussooritus 14,2 €.<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Vastus===<br /> VÕTA taotlemiseks tuleb lisada IT Kolledži õppeosakonda vormikohane taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlemisel tuleb lisada pädevusi tõendavat materjali, milleks võivad olla varasemad õpinguid ja/või töökogemusi tõendavat dokumendid (Tunnistus, tehtud tööde näidised, kolmandate osapoolte tagasiside jms). Taotleja vastutab dokumentide õigsuse ning täielikkuse eest.</div>

Tpollu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpollu&diff=54639 2012-10-30T18:25:17Z

<p>Tpollu: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2012]]<br /> <br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Tarmo Põllu&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 30. september 2012<br /> <br /> ==Essee==<br /> Mina tulin Eesti Infotehnoloogia Kolledžisse värskelt gümnaasiumist. Aimdus kogu IT valdkonnast mul oli, aga täpsemalt ei teadnud, millega tegeldatakse. Eelnevad loengud on olnud abiks arusaamisele, milline näeb infotehnoloogia eriala reaalselt ning on aidanud muuta mitu teadmisi ja vaatepunkte. Enamik loenguid andnud isikud on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži ning saades teada rohkem nende karjäärist on aidanud kindlustada mõtet, et IT kolledž oli õige valik. Järgnevalt toon välja erinevad loengud, neid siduvad ja eristavad mõtted ning oma arvamuse.<br /> <br /> Pea kõik loengud olid nauditavad ning tõid midagi uut välja, olgu selleks siis erinev lähenemine töötamisele või kuidas tööturul toime tulla. <br /> Esimeseks loenguks oli sissejuhatus õppeainesse. Loengus tutvustati tudengi akadeemilise elu poolt: sissejuhatus erialasse ja õppekorraldusse, kooli klubisid ning sai veidi rohkem tuttavaks inimestega, kes töötav ITK-s. Oli abivalmiks esmakursuslastele, seal hulgas ka minule, kes tulid otse gümnaasiumi pingist ning ei olnud päris kursis kogu selle ülikooli õppimisega. <br /> <br /> Peale seda tuli esimene nii-öelda erialane loeng, kus räägiti Helpdeskist ehk kasutajatoest. Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype’st rääkisid oma kogemustest helpdeskis. Mõlemal on seljataga paarkümmend aastat kogemust kasutajatoe valdkonnas, mis omamoodi kinnitas seda, mida nad rääkisid ning nende öeldud võis võtta tõetruult. Meeldis nende slaidide stiil, väga omapärane Microsofti Windows 8-le. Loengus sain targemaks helpdeski koha pealt, kuidas see protsess töötab ning et iga suvaline päris ei saa kasutajatoesse tööle (vähemalt Skypes). Samuti sai teada Skypest endast ning kuidas sealne töötamine käib. Küsimustevoor oli huvitav ning sai veelgi rohkem teada. <br /> <br /> Järgmisena andis meile loengut naisprogrammeerija Janika Liiv. Tema tuli rääkima oma vaatepunktist programmeerimise kohta ehk see on nagu loovkirjutamine. Mõni tema eesmärkidest on tehnoloogia ja IT populariseerimine naiste seas. Näiteks on ta Tech Sistersi kaasasustaja, mis keskendub IT valdkonna muutmist rohkem populaarsemaks ka naiste seas. Janika rääkis veel oma kogemustest, näiteks sai ta tööd firmas, mis kasutab Ruby programmeerimis keelt, ilma mingisuguste teadmistega. Samuti mainis ta ka ITK Robootika klubi, kust tema sai oma esimesed programmeerimise kogemused ning klubiga liitumiseks ei pea omama eelnevaid teadmisi IT vallas. See innustas ka mindki klubiga liituma. <br /> <br /> Neljandas loengus oli meil külas Andres Septer, kes töötab firmas nimega Playtech ja on interneti kasiinomängude arendaja. Tema rääkis lähemalt IT äripoolest. On olemas nii-öelda äri pool (pintsakutes mehed) ja teenindav pool (IT inimesed). Samuti mainis, et „letineegriks“ pole mõtet minna – pigem proovida minna mõnda väiksemasse startup firmasse näiteks Süsteemide Administraatoriks. Nii pidavat õppima, kuidas asjad käivad ning seda küllaltki väikses mahus. Mainias ka generaliseerumist ja spetsialiseerumist. Eestis tahetakse rohkem generaliste, kes oskavad kõigest midagi. Samuti meeldis ka see loeng, sest töökogemustega isik rääkis, kuidas IT töö käib ning kuidas alguses töökohta valida, näiteks olevat riigisektoris hea töötada, sest töö olevat kerge ning hea kooli kõrvalt käia.<br /> <br /> Peale teda tuli loengut andma Martin Paljak, kes on pikka aega freelancerina töötanud, seega tõi välja ta sellise töö plussid ja miinused. Plussiks on see, et oled iseenda peremees, valid, mis tööd teha tahad. Miinuseks on see, et vahepeal ei pruugi üldse tööd leida ning raha eriti ei tule. Ta on palju tegelenud kiipkaartidega ning nende arendustega (tarkvara poole pealt). Loeng jättis neutraalse mulje, ei saanud eriti palju targemaks, oleks võinud veidi planeerida rohkem, mida räägib. Samas naljakad pildid meeldisid.<br /> <br /> Kuuenda loengu andis meile seltskond firmast Ignite. Nendeks oli Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Firma tegeleb tarkvara arendusega, mis on suunatud teiste ettevõtete poole. Nad on tarkvara spetsialistid, kes suhtlevad klientidega. Algus tundus küll, et rohkem firma reklaamimine. Hiljem said vabatahtlikud võtta osa mängudest, mis kujutasid, kuidas efektiivselt tööd teha. <br /> <br /> TO BE CONTINUED<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> Eksami võib sooritada 2 semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksami aja määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnaga. Korduseksamile registreeritakse õppeosakonnas.<br /> RE õpilasele on tasuta. REV õpilasele maksab kordussooritus 14,2 €.<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Vastus===<br /> VÕTA taotlemiseks tuleb lisada IT Kolledži õppeosakonda vormikohane taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlemisel tuleb lisada pädevusi tõendavat materjali, milleks võivad olla varasemad õpinguid ja/või töökogemusi tõendavat dokumendid (Tunnistus, tehtud tööde näidised, kolmandate osapoolte tagasiside jms). Taotleja vastutab dokumentide õigsuse ning täielikkuse eest.</div>

Tpollu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpollu&diff=54638 2012-10-30T18:25:01Z

<p>Tpollu: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2012]]<br /> <br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Tarmo Põllu&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 30. september 2012<br /> <br /> ==Essee==<br /> Mina tulin Eesti Infotehnoloogia Kolledžisse värskelt gümnaasiumist. Aimdus kogu IT valdkonnast mul oli, aga täpsemalt ei teadnud, millega tegeldatakse. Eelnevad loengud on olnud abiks arusaamisele, milline näeb infotehnoloogia eriala reaalselt ning on aidanud muuta mitu teadmisi ja vaatepunkte. Enamik loenguid andnud isikud on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži ning saades teada rohkem nende karjäärist on aidanud kindlustada mõtet, et IT kolledž oli õige valik. Järgnevalt toon välja erinevad loengud, neid siduvad ja eristavad mõtted ning oma arvamuse.<br /> <br /> Pea kõik loengud olid nauditavad ning tõid midagi uut välja, olgu selleks siis erinev lähenemine töötamisele või kuidas tööturul toime tulla. <br /> Esimeseks loenguks oli sissejuhatus õppeainesse. Loengus tutvustati tudengi akadeemilise elu poolt: sissejuhatus erialasse ja õppekorraldusse, kooli klubisid ning sai veidi rohkem tuttavaks inimestega, kes töötav ITK-s. Oli abivalmiks esmakursuslastele, seal hulgas ka minule, kes tulid otse gümnaasiumi pingist ning ei olnud päris kursis kogu selle ülikooli õppimisega. <br /> <br /> Peale seda tuli esimene nii-öelda erialane loeng, kus räägiti Helpdeskist ehk kasutajatoest. Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype’st rääkisid oma kogemustest helpdeskis. Mõlemal on seljataga paarkümmend aastat kogemust kasutajatoe valdkonnas, mis omamoodi kinnitas seda, mida nad rääkisid ning nende öeldud võis võtta tõetruult. Meeldis nende slaidide stiil, väga omapärane Microsofti Windows 8-le. Loengus sain targemaks helpdeski koha pealt, kuidas see protsess töötab ning et iga suvaline päris ei saa kasutajatoesse tööle (vähemalt Skypes). Samuti sai teada Skypest endast ning kuidas sealne töötamine käib. Küsimustevoor oli huvitav ning sai veelgi rohkem teada. <br /> <br /> Järgmisena andis meile loengut naisprogrammeerija Janika Liiv. Tema tuli rääkima oma vaatepunktist programmeerimise kohta ehk see on nagu loovkirjutamine. Mõni tema eesmärkidest on tehnoloogia ja IT populariseerimine naiste seas. Näiteks on ta Tech Sistersi kaasasustaja, mis keskendub IT valdkonna muutmist rohkem populaarsemaks ka naiste seas. Janika rääkis veel oma kogemustest, näiteks sai ta tööd firmas, mis kasutab Ruby programmeerimis keelt, ilma mingisuguste teadmistega. Samuti mainis ta ka ITK Robootika klubi, kust tema sai oma esimesed programmeerimise kogemused ning klubiga liitumiseks ei pea omama eelnevaid teadmisi IT vallas. See innustas ka mindki klubiga liituma. <br /> <br /> Neljandas loengus oli meil külas Andres Septer, kes töötab firmas nimega Playtech ja on interneti kasiinomängude arendaja. Tema rääkis lähemalt IT äripoolest. On olemas nii-öelda äri pool (pintsakutes mehed) ja teenindav pool (IT inimesed). Samuti mainis, et „letineegriks“ pole mõtet minna – pigem proovida minna mõnda väiksemasse startup firmasse näiteks Süsteemide Administraatoriks. Nii pidavat õppima, kuidas asjad käivad ning seda küllaltki väikses mahus. Mainias ka generaliseerumist ja spetsialiseerumist. Eestis tahetakse rohkem generaliste, kes oskavad kõigest midagi. Samuti meeldis ka see loeng, sest töökogemustega isik rääkis, kuidas IT töö käib ning kuidas alguses töökohta valida, näiteks olevat riigisektoris hea töötada, sest töö olevat kerge ning hea kooli kõrvalt käia.<br /> <br /> Peale teda tuli loengut andma Martin Paljak, kes on pikka aega freelancerina töötanud, seega tõi välja ta sellise töö plussid ja miinused. Plussiks on see, et oled iseenda peremees, valid, mis tööd teha tahad. Miinuseks on see, et vahepeal ei pruugi üldse tööd leida ning raha eriti ei tule. Ta on palju tegelenud kiipkaartidega ning nende arendustega (tarkvara poole pealt). Loeng jättis neutraalse mulje, ei saanud eriti palju targemaks, oleks võinud veidi planeerida rohkem, mida räägib. Samas naljakad pildid meeldisid.<br /> <br /> Kuuenda loengu andis meile seltskond firmast Ignite. Nendeks oli Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Firma tegeleb tarkvara arendusega, mis on suunatud teiste ettevõtete poole. Nad on tarkvara spetsialistid, kes suhtlevad klientidega. Algus tundus küll, et rohkem firma reklaamimine. Hiljem said vabatahtlikud võtta osa mängudest, mis kujutasid, kuidas efektiivselt tööd teha. <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> Eksami võib sooritada 2 semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksami aja määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnaga. Korduseksamile registreeritakse õppeosakonnas.<br /> RE õpilasele on tasuta. REV õpilasele maksab kordussooritus 14,2 €.<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Vastus===<br /> VÕTA taotlemiseks tuleb lisada IT Kolledži õppeosakonda vormikohane taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlemisel tuleb lisada pädevusi tõendavat materjali, milleks võivad olla varasemad õpinguid ja/või töökogemusi tõendavat dokumendid (Tunnistus, tehtud tööde näidised, kolmandate osapoolte tagasiside jms). Taotleja vastutab dokumentide õigsuse ning täielikkuse eest.</div>

Tpollu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpollu&diff=54450 2012-10-30T10:36:08Z

<p>Tpollu: /* Vastus */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2012]]<br /> <br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Tarmo Põllu&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 30. september 2012<br /> <br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Minu IT alase uudise põhjal tehtud essee räägib ...<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> Eksami võib sooritada 2 semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksami aja määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnaga. Korduseksamile registreeritakse õppeosakonnas.<br /> RE õpilasele on tasuta. REV õpilasele maksab kordussooritus 14,2 €.<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Vastus===<br /> VÕTA taotlemiseks tuleb lisada IT Kolledži õppeosakonda vormikohane taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlemisel tuleb lisada pädevusi tõendavat materjali, milleks võivad olla varasemad õpinguid ja/või töökogemusi tõendavat dokumendid (Tunnistus, tehtud tööde näidised, kolmandate osapoolte tagasiside jms). Taotleja vastutab dokumentide õigsuse ning täielikkuse eest.</div>

Tpollu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpollu&diff=54449 2012-10-30T10:36:01Z

<p>Tpollu: /* Küsimus B */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2012]]<br /> <br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Tarmo Põllu&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 30. september 2012<br /> <br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Minu IT alase uudise põhjal tehtud essee räägib ...<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Vastus===<br /> VÕTA taotlemiseks tuleb lisada IT Kolledži õppeosakonda vormikohane taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlemisel tuleb lisada pädevusi tõendavat materjali, milleks võivad olla varasemad õpinguid ja/või töökogemusi tõendavat dokumendid (Tunnistus, tehtud tööde näidised, kolmandate osapoolte tagasiside jms). Taotleja vastutab dokumentide õigsuse ning täielikkuse eest.</div>

Tpollu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpollu&diff=54446 2012-10-30T10:21:13Z

<p>Tpollu: /* Vastus */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2012]]<br /> <br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Tarmo Põllu&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 30. september 2012<br /> <br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Minu IT alase uudise põhjal tehtud essee räägib ...<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> ===Vastus===<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Vastus===<br /> VÕTA taotlemiseks tuleb lisada IT Kolledži õppeosakonda vormikohane taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlemisel tuleb lisada pädevusi tõendavat materjali, milleks võivad olla varasemad õpinguid ja/või töökogemusi tõendavat dokumendid (Tunnistus, tehtud tööde näidised, kolmandate osapoolte tagasiside jms). Taotleja vastutab dokumentide õigsuse ning täielikkuse eest.</div>

Tpollu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpollu&diff=54443 2012-10-30T10:15:48Z

<p>Tpollu: /* Vastus */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2012]]<br /> <br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Tarmo Põllu&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 30. september 2012<br /> <br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Minu IT alase uudise põhjal tehtud essee räägib ...<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> ===Vastus===<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Vastus===<br /> VÕTA taotlemiseks tuleb lisada IT Kolledži õppeosakonda vormikohane taotlus hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlemisel tuleb lisada pädevusi tõendavat materjali, milleks võivad olla varasemad õpinguid ja/või töökogemusi tõendavat dokumendid (Tunnistus, tehtud tööde näidised, kolmandate osapoolte tagasiside jms).</div>

Tpollu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpollu&diff=54442 2012-10-30T10:15:34Z

<p>Tpollu: /* Küsimus 4 */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2012]]<br /> <br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Tarmo Põllu&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 30. september 2012<br /> <br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Minu IT alase uudise põhjal tehtud essee räägib ...<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> ===Vastus===<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Vastus===</div>

Tpollu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpollu&diff=54439 2012-10-30T10:10:44Z

<p>Tpollu: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2012]]<br /> <br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Tarmo Põllu&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 30. september 2012<br /> <br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Minu IT alase uudise põhjal tehtud essee räägib ...<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> ===Vastus===<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?&lt;br&gt;<br /> 1. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega (sh maksekorralduse koopia vt p IV 3). Taotlus peab olema korrektne ja täielik ning esitatud õigeaegselt.&lt;br&gt;<br /> 3. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid (originaal või notariaalne koopia):<br /> a. Tunnistus, väljavõte akadeemilisest õiendist, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> b. tehtud tööde näidised;<br /> c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> <br /> ===Vastus===</div>

Tpollu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpollu&diff=54214 2012-10-29T16:37:11Z

<p>Tpollu: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2012]]<br /> <br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Tarmo Põllu&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 30. september 2012<br /> <br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Minu IT alase uudise põhjal tehtud essee räägib ...<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> ===Vastus===<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?<br /> <br /> ===Vastus===</div>

Tpollu https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpollu&diff=54213 2012-10-29T16:29:47Z

<p>Tpollu: Created page with &#039;Category:Erialatutvustus 2012&#039;</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2012]]</div>

Tpollu