https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Tpost 2026-05-05T19:19:52Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Elekter&diff=114116 2016-11-07T18:32:50Z

<p>Tpost: /* Andmebaasimudelid */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine_CSharp_keeles_(2016)]]<br /> == Meeskond ==<br /> <br /> * Sigrid Aasma<br /> * Kristo Oidermaa - projektijuht<br /> * Tiit Post<br /> <br /> == Idee ==<br /> <br /> Korteriühistule või haldusfirmale sobiv programm, mis võimaldab mugavalt hallata kortermajadele laekuvaid arveid, neid jaotada korterite vahel ning kontrollida võlglaste staatust.<br /> <br /> [[File:Elekter_logo_3.png]]<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> C#, Windows Presentation Foundation, andmebaasid.<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> '''Rakenduse üldkirjeldus:'''<br /> <br /> Tiimi Elekter rakendus on mõeldud korteriühistule või haldusfirmale, et mugavalt hallata ja koostada arveid. Rakendus hõlmab nii laekuvate arvete (haldustasu, koristus, üldelekter, küte, remondifond, prügivedu, kindlustus) süsteemis registreerimist kui ka ühistuliikmetele arvete väljastamist iga kuu kaupa. Samuti peab rakendus ja andmebaas sisaldama kõike muud vajalikku infot, mis kajastuvad tavapärasel korteriühistu poolt saadetaval arvel. <br /> <br /> Kasutust leiaks antud rakendus pigem väiksemate haldusfirmade või ühistute endi käes. Suurematel haldusfirmadel on endal sarnased programmid olemas (näiteks Kvatro oma). Tegemist ei oleks ühistule/haldusfirmale sobiva raamatupidamistarkvaraga vaid pigem lisarakendusega, mis on mõeldud eelkõige haldurile ning tulevikus võiks antud rakendus olla otse seotud ka raamatupidamissüsteemiga. Arvatavasti väiksemate haldusfirmade või ühistute puhul käib jagamine paljuski excelis või niipalju kui raamatupidamistarkvara lubab teha.<br /> <br /> <br /> '''Täpsem sisu:'''<br /> <br /> Rakendus sisaldab endas kortermajade/ühistuste lisamist, sellega seoses ka kõigi korterite, vastutavate isikute ja nende kontaktide lisamist. Ennekõike on tähtis kätte saada vajalik algandmestik hilisemateks arvutusteks ning kokku leppida, kuidas hakkab toimuma erinevate kululiikide jagamine korterite vahel (ruutmeertri põhiselt, korteri põhiselt või fikseeritud summa).<br /> <br /> Teine osa rakendusest on laekunud kommunaalarvete lisamine (elekter, prügi jne). Osad arved laekuvad iga korteri kohta, osad arved on kogu ühistu kanda ja jaotada korterite vahel. Rakendus keskendub just nendele arvetele, mis laekuvad otse ühistule ning mida on vaja ühistuliikmete vahel jaotada. Lisaks tuleb arvetust pidada muude lisakulude üle nagu remondifondid, parkimiskohtade kulud/süsteem jne.<br /> <br /> Kolmas osa on arvete koostamise süsteem, mis kõigepealt kontrollib kas kõik soovitava kuu kommunaalarved on laekunud ühistule ning jaotab vastavalt kokkulepitud valemitele need korterite vahel ära. Soov oleks antud arved koostada eraldi dokumendina ja tuleviku võimalusena saata otse ka vastutavale isikule näiteks e-maili peale.<br /> <br /> Neljas osa süsteemist oleks võlglaste/ettemaksete haldus. Süsteem võimaldaks ka arvet pidada iga korteri kohta välja läinud arvete ja laekunud maksete üle ning edasiarendusena võiks arvestada ka viiviseid. Nii saaks iga uue väljastatava arve puhul kohe kajastada ka korteri varasemat võlgnevust või ettemakset. Samuti võiks toimuda automaatsed teavitused või märguanded kui mõne korteri võlgnevus on liiga suureks läinud.<br /> <br /> <br /> '''Eesmärk ja võimalikud tulevikusuunad:'''<br /> <br /> Eesmärk on muuta erinevate arvete haldamine ühistutele lihtsamaks rakenduse keskkonna kaudu. Kui ühistu andmed on juba sisestatud kasutaja poolt, on ainuke töö sisestada info erinevate arvete kohta. Tulevikufunktsioonidena võivad lisanduda ka analüüsi pool ja täpsemad otsingufunktsioonid. Näiteks korteritemüügi puhul saab potentsiaalsetele ostjatele näidata täpsemat kommunaalarvete ajalugu iga kuu kaupa.<br /> <br /> Samuti võib tulevikus tekkinud andmebaas olla kasulik haldusfirmadele renoveerimiste planeerimisel – näiteks küttearved ruutmeetri kohta renoveerimata ja renoveeritud majas, mis oleks oluline sisend remontide planeerimise protsessis. <br /> <br /> Edasiseks arenduseks oleks ühe võimalusena ka korteriomanikule sobiva rakenduse loomine, kus korteriomanik ise saab enda korteriga seotud infot turvaliselt vaadata.<br /> <br /> <br /> '''Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?'''<br /> <br /> Üks tähtsamaid tegevusi on kohe alguses andmebaasid sobivalt valmis disainida juba ette mõelda, et milliseid andmeid on täpselt vaja, et lõppprodukt väljastatava arve põhjal saaks valmis. Üks pool hõlmab kindlasti erinevate korterite/majade sidumist erinevate arvetega, et päringud oleks võimalikud lihtsad ning kiired. <br /> <br /> Teine keerulisem pool on vast valmisolek erijuhtudeks. Esineb kortermajasid, kus parkimist kasutavad ainult osa korterid või katusekorruse korteritel on eraldi küttelahendused. Seega võivad kajastuda sama maja erinevate korterite ühistuarvetel ka erinevad kululiigid.<br /> <br /> Samuti võib keeruliseks osutuda viiviste ja ettemaksete arvestus. Siinkohal tuleks täpselt välja mõelda, mis ajahetkel hakkab viivise arvestus peale ning mis hetkedel uued arved väljastatakse. Just ajalise mõõte planeerimine on tähtis, et ei tekiks probleeme, kui mõni arve laekub hiljem või varem eeldatavast plaanis.<br /> <br /> <br /> '''Tööde jaotus:'''<br /> <br /> Sigrid – user interface ja disain WPFs, väljundi disain ja kood, blogi eest hoolitsemine<br /> <br /> Kristo – projektijuht ja järelevalve, teeb kõike natukene <br /> <br /> Tiit – kirjutab koodi ja loob andmebaase<br /> <br /> <br /> === Must have: ===<br /> * Kortermajade lisamine andmebaasi (vajalik info:maja id, tänava nimi ja maja nr, korterite arv, ruutmeetreid kokku, ühistuinfo ja rekvisiidid)<br /> * Korterite lisamine kortermajadele (vajalik info: kortermaja id, korteri nr, suurus ruutmeetrites, omaniku nimi, omaniku kontakid)<br /> * Lihtsamad otsingufuntksioonid – näiteks korteriomaniku kontakti leidmiseks<br /> * Majade/korterit info muutmine/kustutamine (näiteks uue omaniku kirjapanek)<br /> * Laekunud arvete lisamine andmebaasi (vajalik info kortermaja id, arve liik, mis perioodi arve, summa)<br /> * Võimalus vaadata, kas kortermaja kohta on kõik arved laekunud enne korterile arve koostamist<br /> * Korteritele arvete koostamine koos arvutustega iga kuu kohta ning rakenduses kuvamine<br /> * Uute arvete salvestamine (doc/pdf)<br /> * Korterite võlgnevuste/ettemaksete üle arvepidamine, koos korteritelt laekunud maksete registreerimisega. Viiviste arvutus ja arvele lisamine.<br /> * Lisakululiikide haldus, mille kohta ei laeku arveid või mis ei käi kõigi korterite kohta.<br /> <br /> === Nice to have: ===<br /> * Koostatud arvete saatmise võimalus omaniku e-mailile<br /> * Võlglastele automaatsete teadete saatmine<br /> * Automaatsed meeldetuletused (et mingi arve koostada, kontrollida laekumist.<br /> * Erinevad raportid/koondväljavõtted (korterite, majade ja kululiikide kohta)<br /> * Veearvete koostamise süsteem, kus iga korter raporteerib näidud ja seeläbi jaotatakse ka veekulud. Hõlmaks ka tasandamist juhtudele kui näite ei raporteerita ja seega automaatseid prognoose.<br /> <br /> == Andmebaasimudelid ==<br /> <br /> [[File:Elekter Andmebaasi mudel.jpg]]<br /> <br /> == Workload ==<br /> <br /> === 09.10.2016 ===<br /> * Tiimi moodustamine ja esimene kogunemine<br /> * Teema valik ja esimeste tegevussuundade paika panemine<br /> <br /> === 11.10.2016 ===<br /> * Loodi wiki leht<br /> <br /> === 16.10.2016 ===<br /> * Loodi ajaveeb: [https://i243elekter.wordpress.com/ https://i243elekter.wordpress.com/]<br /> <br /> === 30.10.2016 ===<br /> * Projekti analüüsi osa lõpetamine<br /> <br /> === 30.10.2016 ===<br /> * Projekti logo ning programmi loogika: [https://drive.google.com/file/d/0B6rC6xduz_u4YUNzUFN1N3hpQjQ/view?usp=sharing Draw.io's koostatud skeem]<br /> <br /> === 07.11.2016 ===<br /> * FoodBytes retsensioon: [[Talk:FoodBytes]]</div>

Tpost https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Elekter_Andmebaasi_mudel.jpg&diff=114114 2016-11-07T18:30:02Z

<p>Tpost: </p> <hr /> <div></div>

Tpost https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpost&diff=95854 2015-10-31T09:18:26Z

<p>Tpost: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> == '''Eraialatutvustus''' ==<br /> <br /> <br /> === Loeng 1 ===<br /> <br /> Inga Vau, õppeosakonna juhataja, rääkis erinevatest õppetasemetest ja edasiõppimise/minekute võimalustest. Rääkis juhenditest, seadustest, eeskirjadest, millede raamistikus õppetöö on korraldatud ja mille alusel töö käib samuti rääkis õppekavadest ja õppevormidest. Märkis ära, et kolledži tudengitel on õigus kasutada TTÜ raamatukogu. Inga rääkis veel õppekorralduse eeskirjast ja rõhus, et selle läbilugemine on meie esimene kodutöö. Tõi välja üldpildi akadeemilisest kalendrist ning kõige olulisemad tähtpäevad- punase joone päev. Inga rääkis veel tasuta õppimisest ja sellest, kuidas õppimine muutub tasuliseks, kui teatud mahus õppekava ära ei täida.<br /> <br /> Merle Varendi rääkis, et 2x aastas tekib ÕIS keskkonnas tagasiside andmise võimalus ainete kohta ja korra aastas on küsitlused õppekeskkonna kohta. Ta soovitas nendele küsimustikele vastata, kuna nad teevad nendest järeldusi ja vajaduse ka vastavaid ümberkorraldusi. Samuti saab valida korra aastas parimaid õppejõude. Siis rääkis Merle veel erinevatest stipendiumitest ning nede saamise võimalustest.<br /> <br /> Haridustehnoloog Juri Tretjakov rääkis Moodle keskkonnast. Varasematest Moodle’i kontodest ja uue tegemisest. Samuti rääkis kolležis olevast loengute salvestamise võimalustest, et 7 ruumis on võimalik loenguid salvestada ning neid hiljem siis järgi vaadata. Rõhutas veel, et videoloengute avalikustamine on õppejõu otsustada, seega kõikide loengute videosid ei ole võimalik kätte saada.<br /> <br /> Lauri Võsandi tutvustas kolležis kooskäivat robootikaklubi, et kus see asub ja mis seal tehakset. Lauri rääkis põgusalt veel erinevatest üritustest, millest osa võtta.<br /> <br /> Andres Septer rääiks üldiselt, miks see aine on ja mis on selle eesmärgid. Tutvustas aine sisu ja mida on vaja üldiselt, et koolis hakkama saada ning ITK ära lõpetada.<br /> &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 2 ===<br /> <br /> Teises lonegus esines Tiina Seeman, kes rääkis oma kogemuse põhjalt IT projektide juhtimisest. Tiina rääkis sellest, kuidas tema tööelust, rutiinist välja saab. Et ta on leidnud endale hobi, milleks on jooksmine, mis siis aitab tal mõtteid puhastada ja kainet mõistust säilitada. Ülejäänud ettekandes keskendus Tiina põhiliselt projektijuhtimisele. Ta tõi välja, et esimese asjana on vaja endale selgeks teha, mis on projekti eesmärk-tulem. Samuti tuleb vaadelda kliendi vaatenurka, see tähendab, et tuleb aru saada, kellele sa seda projekti teed. Ta tõi selle koha peal huvitava näite, kus IT pool väitis, et login töötas, mille pele klient ütles, et võib-olla töötas, aga login nuppu ei olnud. Tiina kirjeldas veel projektijuhtimise dimensioone: aeg, skoop, raha, kvaliteet, pingutus. Viimase asjana märkis Tiina veel ära, et peab olema ka hea meeskond, et ilma hea meeskonnata head nahka ei tule. Hea meeskond on projektijuhi korraldada.&lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 3 ===<br /> <br /> Elar Lang kirjeldas enda õpiprotsessi, mis moodi tema ITK ja TTÜ ära tegi. Ta tõi väga hästi välja erinevaid mõtteid ja näiteid ning soovitusi, kuidas mina võiks ITKst ja ka tuleviku tööst läbi saada. Näited olid väga silmi avardavad ning panid sügavalt mõtlema. Võin ausalt öelda, et tema loeng pani mind ITKs õppimisele teistmoodi lähenema. Tõsine motivatsiooniloeng. Kuna mul üks TTÜ paber on juba olemas ja mõtlesin, et võiks ITKst teise võtta, siis tema loeng pani mind asjale teistmoodi vaatama, et ITKs ma ei olegi niivõrd paberi pärast vaid nüüd on mul võimalik teha seda, mis ise tahan.<br /> &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 4 ===<br /> <br /> Taavi Tuisk rääkis süsteemehalduri ajaloost, kuidas asjad olid 90ndatel ning kuidas on tänapäeval. Ta kirjaldas erinavaid konseptsioone arendajate ja süsteemiadministraatorite vahel. Samuti rääkis eetikast ja töökultuurist, sellest, et olla tööturul nõutud, et tohi kliendiandmetes sorida.<br /> &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 5 ===<br /> <br /> Kert Suvi rääkis IT arenduste testimisest. Kirjeldas, et testida on vaja, et saada infot, maandada riske, näha, kas asi töötab. Rääkis sellest, et testitakse liiga väha ning on liiga vähe spetsialiste, kes seda teevad ning, et Eestis on testimise protsent eriti madal. Ta tõi välja erinevaid mõttekäike, mis võivad põhjustada madalat testimise protsenti. Et on olemas niinimetatud koolkonna probleemid, kes siis arvavad, et testida pole vaja või siis testimise amet ei tekita paljudele huvi ning arvatakse, et testija palk on väike. Ta märkis veel ära, et testijaks pole täna Eestis võimalik õppida, et on küll mõned ained, kus seda tutvustatakse, aga see ei pidavat olema piisav.&lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Loeng 6 ===<br /> <br /> Targo Tennisberg tegi ettekande „Kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda“. Esiteks märkis ta kohe ära, et enamus maailma IT projektidest ebaõnnestub ning projekti ebaõnnestumise tõenäosus kasvab projekti suurusega. Osa sellest on see, et inimsuhteid on suurtes projektides palju. Mainis, et töömahtu alahinnatakse, et töömahu hindamine on nagu viktoriin. Sama asi on tähtaegadega, et IT projektides ei oska ju projekti tähtaega pakkuda, kuna iga projekt on eriline ning seega on tähtaeg suvaline hinnang. Rääkis ökonoomikamudelist ja koodi paljundamise mudelist (TransferWise). Targo kirjeldas veel, et IT muutub teenuseks nagu näiteks rõivateenus- arengumaades keegi teeb sama asja kordades odavamalt ära. Ellujäämise idee on pakkuda midagi spetsiifilisemat kui keegi teine kusagil arengumaades.&lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 7 ===<br /> <br /> Tanel Unt rääkis, kuidas temast sai IT ettevõtja ja mis see IT ettevõtlus endast kujutab. Rääkis oma elukäigust IT ettevõtjana, läbikukkunud projektidest ja ka kordaminekutest. Rääkis koolist ning rõhus, et kool peaks õpetama õppima. Ta tõi välja, et kui on vaja midagi korda saata on vaja teha asja entusiasmiga. Rääkis meeskonnavaliku tähtsusest ja töötajate motiveerimisest. Rääkis startup’idest, äriplaanist, investoritest ja meeskonnast. Tõi välja, et startup’i loomise põhiraskus on meeskonna loomises, kes selle käima veaks ja investorid ligi tuleks.<br /> &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 8 ===<br /> <br /> Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak tegid ettekande teemal „ Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat“. Nad tõid erinevaid näiteid tõestamaks, et iga asja taga on analüüs ning et analüütiku eesmärk on luua see vajalik lisaväärtus. Nad tõid palju erinevaid näiteid, kus analüüs on olnud puudulik või üldse olematu, näiteks lugu, kus Lätis hakati paigaldama esimesi pangaautomaate. Kõige väiksem rahatäht automaadis oli 5 latti, Läti pensionäri keskmine pension oli alla viie. Antud loeng oli minu jaoks kõige huvitavam kõikidest loengutest, kuna nad ei rääkinud väga süvitsi mingist spetsiifikast vaid tõid elulisi näiteid, kus nende töö on kasulik.&lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == '''Õpingukorraldus''' ==<br /> <br /> === Küsimus A: ===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> ==== Vastus A: ====<br /> <br /> Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saab teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Kordussooritusele registreerumine toimub läbi ÕIS keskkonna. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&lt;ref&gt;[ http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus nr 1: ===<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> ==== Vastus nr 1: ====<br /> <br /> Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Tegemata jäänud valikainet ei pea tingimata sooritama, kuna valikained tuleb sooritada õppekavas ettenähtud mahus, seega kui maht on täis, siis võib mõni valikaine jääda tegemata. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. &lt;ref&gt;[ http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]&lt;/ref&gt;<br /> &lt;ref&gt;[ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Ülesanne: ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> ==== Vastus: ====<br /> <br /> X = 26; Y = 19<br /> Esimese semestri lõpuks on 27 EAP-st puudu 1 EAP, seega saan talvel arve 50€. Teise semestri lõpuks on 54 EAP-st puudu 9 EAP-d, seega saan sügisel arve 9*50€ = 450€. Seega aasta lõpuks olen koolile tasunud kokku 500€.&lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==''' Viited '''==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Tpost https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpost&diff=95853 2015-10-31T09:17:08Z

<p>Tpost: /* Õpingukorraldus */</p> <hr /> <div><br /> == '''Eraialatutvustus''' ==<br /> <br /> <br /> === Loeng 1 ===<br /> <br /> Inga Vau, õppeosakonna juhataja, rääkis erinevatest õppetasemetest ja edasiõppimise/minekute võimalustest. Rääkis juhenditest, seadustest, eeskirjadest, millede raamistikus õppetöö on korraldatud ja mille alusel töö käib samuti rääkis õppekavadest ja õppevormidest. Märkis ära, et kolledži tudengitel on õigus kasutada TTÜ raamatukogu. Inga rääkis veel õppekorralduse eeskirjast ja rõhus, et selle läbilugemine on meie esimene kodutöö. Tõi välja üldpildi akadeemilisest kalendrist ning kõige olulisemad tähtpäevad- punase joone päev. Inga rääkis veel tasuta õppimisest ja sellest, kuidas õppimine muutub tasuliseks, kui teatud mahus õppekava ära ei täida.<br /> <br /> Merle Varendi rääkis, et 2x aastas tekib ÕIS keskkonnas tagasiside andmise võimalus ainete kohta ja korra aastas on küsitlused õppekeskkonna kohta. Ta soovitas nendele küsimustikele vastata, kuna nad teevad nendest järeldusi ja vajaduse ka vastavaid ümberkorraldusi. Samuti saab valida korra aastas parimaid õppejõude. Siis rääkis Merle veel erinevatest stipendiumitest ning nede saamise võimalustest.<br /> <br /> Haridustehnoloog Juri Tretjakov rääkis Moodle keskkonnast. Varasematest Moodle’i kontodest ja uue tegemisest. Samuti rääkis kolležis olevast loengute salvestamise võimalustest, et 7 ruumis on võimalik loenguid salvestada ning neid hiljem siis järgi vaadata. Rõhutas veel, et videoloengute avalikustamine on õppejõu otsustada, seega kõikide loengute videosid ei ole võimalik kätte saada.<br /> <br /> Lauri Võsandi tutvustas kolležis kooskäivat robootikaklubi, et kus see asub ja mis seal tehakset. Lauri rääkis põgusalt veel erinevatest üritustest, millest osa võtta.<br /> <br /> Andres Septer rääiks üldiselt, miks see aine on ja mis on selle eesmärgid. Tutvustas aine sisu ja mida on vaja üldiselt, et koolis hakkama saada ning ITK ära lõpetada.<br /> &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 2 ===<br /> <br /> Teises lonegus esines Tiina Seeman, kes rääkis oma kogemuse põhjalt IT projektide juhtimisest. Tiina rääkis sellest, kuidas tema tööelust, rutiinist välja saab. Et ta on leidnud endale hobi, milleks on jooksmine, mis siis aitab tal mõtteid puhastada ja kainet mõistust säilitada. Ülejäänud ettekandes keskendus Tiina põhiliselt projektijuhtimisele. Ta tõi välja, et esimese asjana on vaja endale selgeks teha, mis on projekti eesmärk-tulem. Samuti tuleb vaadelda kliendi vaatenurka, see tähendab, et tuleb aru saada, kellele sa seda projekti teed. Ta tõi selle koha peal huvitava näite, kus IT pool väitis, et login töötas, mille pele klient ütles, et võib-olla töötas, aga login nuppu ei olnud. Tiina kirjeldas veel projektijuhtimise dimensioone: aeg, skoop, raha, kvaliteet, pingutus. Viimase asjana märkis Tiina veel ära, et peab olema ka hea meeskond, et ilma hea meeskonnata head nahka ei tule. Hea meeskond on projektijuhi korraldada.&lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 3 ===<br /> <br /> Elar Lang kirjeldas enda õpiprotsessi, mis moodi tema ITK ja TTÜ ära tegi. Ta tõi väga hästi välja erinevaid mõtteid ja näiteid ning soovitusi, kuidas mina võiks ITKst ja ka tuleviku tööst läbi saada. Näited olid väga silmi avardavad ning panid sügavalt mõtlema. Võin ausalt öelda, et tema loeng pani mind ITKs õppimisele teistmoodi lähenema. Tõsine motivatsiooniloeng. Kuna mul üks TTÜ paber on juba olemas ja mõtlesin, et võiks ITKst teise võtta, siis tema loeng pani mind asjale teistmoodi vaatama, et ITKs ma ei olegi niivõrd paberi pärast vaid nüüd on mul võimalik teha seda, mis ise tahan.<br /> &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 4 ===<br /> <br /> Taavi Tuisk rääkis süsteemehalduri ajaloost, kuidas asjad olid 90ndatel ning kuidas on tänapäeval. Ta kirjaldas erinavaid konseptsioone arendajate ja süsteemiadministraatorite vahel. Samuti rääkis eetikast ja töökultuurist, sellest, et olla tööturul nõutud, et tohi kliendiandmetes sorida.<br /> &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 5 ===<br /> <br /> Kert Suvi rääkis IT arenduste testimisest. Kirjeldas, et testida on vaja, et saada infot, maandada riske, näha, kas asi töötab. Rääkis sellest, et testitakse liiga väha ning on liiga vähe spetsialiste, kes seda teevad ning, et Eestis on testimise protsent eriti madal. Ta tõi välja erinevaid mõttekäike, mis võivad põhjustada madalat testimise protsenti. Et on olemas niinimetatud koolkonna probleemid, kes siis arvavad, et testida pole vaja või siis testimise amet ei tekita paljudele huvi ning arvatakse, et testija palk on väike. Ta märkis veel ära, et testijaks pole täna Eestis võimalik õppida, et on küll mõned ained, kus seda tutvustatakse, aga see ei pidavat olema piisav.&lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Loeng 6 ===<br /> <br /> Targo Tennisberg tegi ettekande „Kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda“. Esiteks märkis ta kohe ära, et enamus maailma IT projektidest ebaõnnestub ning projekti ebaõnnestumise tõenäosus kasvab projekti suurusega. Osa sellest on see, et inimsuhteid on suurtes projektides palju. Mainis, et töömahtu alahinnatakse, et töömahu hindamine on nagu viktoriin. Sama asi on tähtaegadega, et IT projektides ei oska ju projekti tähtaega pakkuda, kuna iga projekt on eriline ning seega on tähtaeg suvaline hinnang. Rääkis ökonoomikamudelist ja koodi paljundamise mudelist (TransferWise). Targo kirjeldas veel, et IT muutub teenuseks nagu näiteks rõivateenus- arengumaades keegi teeb sama asja kordades odavamalt ära. Ellujäämise idee on pakkuda midagi spetsiifilisemat kui keegi teine kusagil arengumaades.&lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 7 ===<br /> <br /> Tanel Unt rääkis, kuidas temast sai IT ettevõtja ja mis see IT ettevõtlus endast kujutab. Rääkis oma elukäigust IT ettevõtjana, läbikukkunud projektidest ja ka kordaminekutest. Rääkis koolist ning rõhus, et kool peaks õpetama õppima. Ta tõi välja, et kui on vaja midagi korda saata on vaja teha asja entusiasmiga. Rääkis meeskonnavaliku tähtsusest ja töötajate motiveerimisest. Rääkis startup’idest, äriplaanist, investoritest ja meeskonnast. Tõi välja, et startup’i loomise põhiraskus on meeskonna loomises, kes selle käima veaks ja investorid ligi tuleks.<br /> &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 8 ===<br /> <br /> Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak tegid ettekande teemal „ Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat“. Nad tõid erinevaid näiteid tõestamaks, et iga asja taga on analüüs ning et analüütiku eesmärk on luua see vajalik lisaväärtus. Nad tõid palju erinevaid näiteid, kus analüüs on olnud puudulik või üldse olematu, näiteks lugu, kus Lätis hakati paigaldama esimesi pangaautomaate. Kõige väiksem rahatäht automaadis oli 5 latti, Läti pensionäri keskmine pension oli alla viie. Antud loeng oli minu jaoks kõige huvitavam kõikidest loengutest, kuna nad ei rääkinud väga süvitsi mingist spetsiifikast vaid tõid elulisi näiteid, kus nende töö on kasulik.&lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == '''Õpingukorraldus''' ==<br /> <br /> === Küsimus A: ===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> ==== Vastus A: ====<br /> <br /> Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saab teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Kordussooritusele registreerumine toimub läbi ÕIS keskkonna. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&lt;ref&gt;[ http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus nr 1: ===<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> ==== Vastus nr 1: ====<br /> <br /> Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Tegemata jäänud valikainet ei pea tingimata sooritama, kuna valikained tuleb sooritada õppekavas ettenähtud mahus, seega kui maht on täis, siis võib mõni valikaine jääda tegemata. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. &lt;ref&gt;[ http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]&lt;/ref&gt;<br /> &lt;ref&gt;[ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Ülesanne: ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> ==== Vastus: ====<br /> <br /> X = 26; Y = 19<br /> Esimese semestri lõpuks on 27 EAP-st puudu 1 EAP, seega saan talvel arve 50€. Teise semestri lõpuks on 54 EAP-st puudu 9 EAP-d, seega saan sügisel arve 9*50€ = 450€. Seega aasta lõpuks olen koolile tasunud kokku 500€.&lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==''' Viited '''==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Tpost https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpost&diff=95852 2015-10-31T09:16:25Z

<p>Tpost: /* Õpingukorraldus */</p> <hr /> <div><br /> == '''Eraialatutvustus''' ==<br /> <br /> <br /> === Loeng 1 ===<br /> <br /> Inga Vau, õppeosakonna juhataja, rääkis erinevatest õppetasemetest ja edasiõppimise/minekute võimalustest. Rääkis juhenditest, seadustest, eeskirjadest, millede raamistikus õppetöö on korraldatud ja mille alusel töö käib samuti rääkis õppekavadest ja õppevormidest. Märkis ära, et kolledži tudengitel on õigus kasutada TTÜ raamatukogu. Inga rääkis veel õppekorralduse eeskirjast ja rõhus, et selle läbilugemine on meie esimene kodutöö. Tõi välja üldpildi akadeemilisest kalendrist ning kõige olulisemad tähtpäevad- punase joone päev. Inga rääkis veel tasuta õppimisest ja sellest, kuidas õppimine muutub tasuliseks, kui teatud mahus õppekava ära ei täida.<br /> <br /> Merle Varendi rääkis, et 2x aastas tekib ÕIS keskkonnas tagasiside andmise võimalus ainete kohta ja korra aastas on küsitlused õppekeskkonna kohta. Ta soovitas nendele küsimustikele vastata, kuna nad teevad nendest järeldusi ja vajaduse ka vastavaid ümberkorraldusi. Samuti saab valida korra aastas parimaid õppejõude. Siis rääkis Merle veel erinevatest stipendiumitest ning nede saamise võimalustest.<br /> <br /> Haridustehnoloog Juri Tretjakov rääkis Moodle keskkonnast. Varasematest Moodle’i kontodest ja uue tegemisest. Samuti rääkis kolležis olevast loengute salvestamise võimalustest, et 7 ruumis on võimalik loenguid salvestada ning neid hiljem siis järgi vaadata. Rõhutas veel, et videoloengute avalikustamine on õppejõu otsustada, seega kõikide loengute videosid ei ole võimalik kätte saada.<br /> <br /> Lauri Võsandi tutvustas kolležis kooskäivat robootikaklubi, et kus see asub ja mis seal tehakset. Lauri rääkis põgusalt veel erinevatest üritustest, millest osa võtta.<br /> <br /> Andres Septer rääiks üldiselt, miks see aine on ja mis on selle eesmärgid. Tutvustas aine sisu ja mida on vaja üldiselt, et koolis hakkama saada ning ITK ära lõpetada.<br /> &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 2 ===<br /> <br /> Teises lonegus esines Tiina Seeman, kes rääkis oma kogemuse põhjalt IT projektide juhtimisest. Tiina rääkis sellest, kuidas tema tööelust, rutiinist välja saab. Et ta on leidnud endale hobi, milleks on jooksmine, mis siis aitab tal mõtteid puhastada ja kainet mõistust säilitada. Ülejäänud ettekandes keskendus Tiina põhiliselt projektijuhtimisele. Ta tõi välja, et esimese asjana on vaja endale selgeks teha, mis on projekti eesmärk-tulem. Samuti tuleb vaadelda kliendi vaatenurka, see tähendab, et tuleb aru saada, kellele sa seda projekti teed. Ta tõi selle koha peal huvitava näite, kus IT pool väitis, et login töötas, mille pele klient ütles, et võib-olla töötas, aga login nuppu ei olnud. Tiina kirjeldas veel projektijuhtimise dimensioone: aeg, skoop, raha, kvaliteet, pingutus. Viimase asjana märkis Tiina veel ära, et peab olema ka hea meeskond, et ilma hea meeskonnata head nahka ei tule. Hea meeskond on projektijuhi korraldada.&lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 3 ===<br /> <br /> Elar Lang kirjeldas enda õpiprotsessi, mis moodi tema ITK ja TTÜ ära tegi. Ta tõi väga hästi välja erinevaid mõtteid ja näiteid ning soovitusi, kuidas mina võiks ITKst ja ka tuleviku tööst läbi saada. Näited olid väga silmi avardavad ning panid sügavalt mõtlema. Võin ausalt öelda, et tema loeng pani mind ITKs õppimisele teistmoodi lähenema. Tõsine motivatsiooniloeng. Kuna mul üks TTÜ paber on juba olemas ja mõtlesin, et võiks ITKst teise võtta, siis tema loeng pani mind asjale teistmoodi vaatama, et ITKs ma ei olegi niivõrd paberi pärast vaid nüüd on mul võimalik teha seda, mis ise tahan.<br /> &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 4 ===<br /> <br /> Taavi Tuisk rääkis süsteemehalduri ajaloost, kuidas asjad olid 90ndatel ning kuidas on tänapäeval. Ta kirjaldas erinavaid konseptsioone arendajate ja süsteemiadministraatorite vahel. Samuti rääkis eetikast ja töökultuurist, sellest, et olla tööturul nõutud, et tohi kliendiandmetes sorida.<br /> &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 5 ===<br /> <br /> Kert Suvi rääkis IT arenduste testimisest. Kirjeldas, et testida on vaja, et saada infot, maandada riske, näha, kas asi töötab. Rääkis sellest, et testitakse liiga väha ning on liiga vähe spetsialiste, kes seda teevad ning, et Eestis on testimise protsent eriti madal. Ta tõi välja erinevaid mõttekäike, mis võivad põhjustada madalat testimise protsenti. Et on olemas niinimetatud koolkonna probleemid, kes siis arvavad, et testida pole vaja või siis testimise amet ei tekita paljudele huvi ning arvatakse, et testija palk on väike. Ta märkis veel ära, et testijaks pole täna Eestis võimalik õppida, et on küll mõned ained, kus seda tutvustatakse, aga see ei pidavat olema piisav.&lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Loeng 6 ===<br /> <br /> Targo Tennisberg tegi ettekande „Kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda“. Esiteks märkis ta kohe ära, et enamus maailma IT projektidest ebaõnnestub ning projekti ebaõnnestumise tõenäosus kasvab projekti suurusega. Osa sellest on see, et inimsuhteid on suurtes projektides palju. Mainis, et töömahtu alahinnatakse, et töömahu hindamine on nagu viktoriin. Sama asi on tähtaegadega, et IT projektides ei oska ju projekti tähtaega pakkuda, kuna iga projekt on eriline ning seega on tähtaeg suvaline hinnang. Rääkis ökonoomikamudelist ja koodi paljundamise mudelist (TransferWise). Targo kirjeldas veel, et IT muutub teenuseks nagu näiteks rõivateenus- arengumaades keegi teeb sama asja kordades odavamalt ära. Ellujäämise idee on pakkuda midagi spetsiifilisemat kui keegi teine kusagil arengumaades.&lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 7 ===<br /> <br /> Tanel Unt rääkis, kuidas temast sai IT ettevõtja ja mis see IT ettevõtlus endast kujutab. Rääkis oma elukäigust IT ettevõtjana, läbikukkunud projektidest ja ka kordaminekutest. Rääkis koolist ning rõhus, et kool peaks õpetama õppima. Ta tõi välja, et kui on vaja midagi korda saata on vaja teha asja entusiasmiga. Rääkis meeskonnavaliku tähtsusest ja töötajate motiveerimisest. Rääkis startup’idest, äriplaanist, investoritest ja meeskonnast. Tõi välja, et startup’i loomise põhiraskus on meeskonna loomises, kes selle käima veaks ja investorid ligi tuleks.<br /> &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 8 ===<br /> <br /> Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak tegid ettekande teemal „ Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat“. Nad tõid erinevaid näiteid tõestamaks, et iga asja taga on analüüs ning et analüütiku eesmärk on luua see vajalik lisaväärtus. Nad tõid palju erinevaid näiteid, kus analüüs on olnud puudulik või üldse olematu, näiteks lugu, kus Lätis hakati paigaldama esimesi pangaautomaate. Kõige väiksem rahatäht automaadis oli 5 latti, Läti pensionäri keskmine pension oli alla viie. Antud loeng oli minu jaoks kõige huvitavam kõikidest loengutest, kuna nad ei rääkinud väga süvitsi mingist spetsiifikast vaid tõid elulisi näiteid, kus nende töö on kasulik.&lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == '''Õpingukorraldus''' ==<br /> <br /> === Küsimus A: ===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> ==== Vastus A: ====<br /> <br /> Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saab teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Kordussooritusele registreerumine toimub läbi ÕIS keskkonna. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;[ http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> === Küsimus nr 1: ===<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> ==== Vastus nr 1: ====<br /> <br /> Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Tegemata jäänud valikainet ei pea tingimata sooritama, kuna valikained tuleb sooritada õppekavas ettenähtud mahus, seega kui maht on täis, siis võib mõni valikaine jääda tegemata. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. &lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;[ http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;<br /> &lt;ref&gt;[ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Ülesanne: ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> ==== Vastus: ====<br /> <br /> X = 26; Y = 19<br /> Esimese semestri lõpuks on 27 EAP-st puudu 1 EAP, seega saan talvel arve 50€. Teise semestri lõpuks on 54 EAP-st puudu 9 EAP-d, seega saan sügisel arve 9*50€ = 450€. Seega aasta lõpuks olen koolile tasunud kokku 500€.&lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==''' Viited '''==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Tpost https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpost&diff=95851 2015-10-31T09:14:19Z

<p>Tpost: /* Viited */</p> <hr /> <div><br /> == '''Eraialatutvustus''' ==<br /> <br /> <br /> === Loeng 1 ===<br /> <br /> Inga Vau, õppeosakonna juhataja, rääkis erinevatest õppetasemetest ja edasiõppimise/minekute võimalustest. Rääkis juhenditest, seadustest, eeskirjadest, millede raamistikus õppetöö on korraldatud ja mille alusel töö käib samuti rääkis õppekavadest ja õppevormidest. Märkis ära, et kolledži tudengitel on õigus kasutada TTÜ raamatukogu. Inga rääkis veel õppekorralduse eeskirjast ja rõhus, et selle läbilugemine on meie esimene kodutöö. Tõi välja üldpildi akadeemilisest kalendrist ning kõige olulisemad tähtpäevad- punase joone päev. Inga rääkis veel tasuta õppimisest ja sellest, kuidas õppimine muutub tasuliseks, kui teatud mahus õppekava ära ei täida.<br /> <br /> Merle Varendi rääkis, et 2x aastas tekib ÕIS keskkonnas tagasiside andmise võimalus ainete kohta ja korra aastas on küsitlused õppekeskkonna kohta. Ta soovitas nendele küsimustikele vastata, kuna nad teevad nendest järeldusi ja vajaduse ka vastavaid ümberkorraldusi. Samuti saab valida korra aastas parimaid õppejõude. Siis rääkis Merle veel erinevatest stipendiumitest ning nede saamise võimalustest.<br /> <br /> Haridustehnoloog Juri Tretjakov rääkis Moodle keskkonnast. Varasematest Moodle’i kontodest ja uue tegemisest. Samuti rääkis kolležis olevast loengute salvestamise võimalustest, et 7 ruumis on võimalik loenguid salvestada ning neid hiljem siis järgi vaadata. Rõhutas veel, et videoloengute avalikustamine on õppejõu otsustada, seega kõikide loengute videosid ei ole võimalik kätte saada.<br /> <br /> Lauri Võsandi tutvustas kolležis kooskäivat robootikaklubi, et kus see asub ja mis seal tehakset. Lauri rääkis põgusalt veel erinevatest üritustest, millest osa võtta.<br /> <br /> Andres Septer rääiks üldiselt, miks see aine on ja mis on selle eesmärgid. Tutvustas aine sisu ja mida on vaja üldiselt, et koolis hakkama saada ning ITK ära lõpetada.<br /> &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 2 ===<br /> <br /> Teises lonegus esines Tiina Seeman, kes rääkis oma kogemuse põhjalt IT projektide juhtimisest. Tiina rääkis sellest, kuidas tema tööelust, rutiinist välja saab. Et ta on leidnud endale hobi, milleks on jooksmine, mis siis aitab tal mõtteid puhastada ja kainet mõistust säilitada. Ülejäänud ettekandes keskendus Tiina põhiliselt projektijuhtimisele. Ta tõi välja, et esimese asjana on vaja endale selgeks teha, mis on projekti eesmärk-tulem. Samuti tuleb vaadelda kliendi vaatenurka, see tähendab, et tuleb aru saada, kellele sa seda projekti teed. Ta tõi selle koha peal huvitava näite, kus IT pool väitis, et login töötas, mille pele klient ütles, et võib-olla töötas, aga login nuppu ei olnud. Tiina kirjeldas veel projektijuhtimise dimensioone: aeg, skoop, raha, kvaliteet, pingutus. Viimase asjana märkis Tiina veel ära, et peab olema ka hea meeskond, et ilma hea meeskonnata head nahka ei tule. Hea meeskond on projektijuhi korraldada.&lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 3 ===<br /> <br /> Elar Lang kirjeldas enda õpiprotsessi, mis moodi tema ITK ja TTÜ ära tegi. Ta tõi väga hästi välja erinevaid mõtteid ja näiteid ning soovitusi, kuidas mina võiks ITKst ja ka tuleviku tööst läbi saada. Näited olid väga silmi avardavad ning panid sügavalt mõtlema. Võin ausalt öelda, et tema loeng pani mind ITKs õppimisele teistmoodi lähenema. Tõsine motivatsiooniloeng. Kuna mul üks TTÜ paber on juba olemas ja mõtlesin, et võiks ITKst teise võtta, siis tema loeng pani mind asjale teistmoodi vaatama, et ITKs ma ei olegi niivõrd paberi pärast vaid nüüd on mul võimalik teha seda, mis ise tahan.<br /> &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 4 ===<br /> <br /> Taavi Tuisk rääkis süsteemehalduri ajaloost, kuidas asjad olid 90ndatel ning kuidas on tänapäeval. Ta kirjaldas erinavaid konseptsioone arendajate ja süsteemiadministraatorite vahel. Samuti rääkis eetikast ja töökultuurist, sellest, et olla tööturul nõutud, et tohi kliendiandmetes sorida.<br /> &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 5 ===<br /> <br /> Kert Suvi rääkis IT arenduste testimisest. Kirjeldas, et testida on vaja, et saada infot, maandada riske, näha, kas asi töötab. Rääkis sellest, et testitakse liiga väha ning on liiga vähe spetsialiste, kes seda teevad ning, et Eestis on testimise protsent eriti madal. Ta tõi välja erinevaid mõttekäike, mis võivad põhjustada madalat testimise protsenti. Et on olemas niinimetatud koolkonna probleemid, kes siis arvavad, et testida pole vaja või siis testimise amet ei tekita paljudele huvi ning arvatakse, et testija palk on väike. Ta märkis veel ära, et testijaks pole täna Eestis võimalik õppida, et on küll mõned ained, kus seda tutvustatakse, aga see ei pidavat olema piisav.&lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Loeng 6 ===<br /> <br /> Targo Tennisberg tegi ettekande „Kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda“. Esiteks märkis ta kohe ära, et enamus maailma IT projektidest ebaõnnestub ning projekti ebaõnnestumise tõenäosus kasvab projekti suurusega. Osa sellest on see, et inimsuhteid on suurtes projektides palju. Mainis, et töömahtu alahinnatakse, et töömahu hindamine on nagu viktoriin. Sama asi on tähtaegadega, et IT projektides ei oska ju projekti tähtaega pakkuda, kuna iga projekt on eriline ning seega on tähtaeg suvaline hinnang. Rääkis ökonoomikamudelist ja koodi paljundamise mudelist (TransferWise). Targo kirjeldas veel, et IT muutub teenuseks nagu näiteks rõivateenus- arengumaades keegi teeb sama asja kordades odavamalt ära. Ellujäämise idee on pakkuda midagi spetsiifilisemat kui keegi teine kusagil arengumaades.&lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 7 ===<br /> <br /> Tanel Unt rääkis, kuidas temast sai IT ettevõtja ja mis see IT ettevõtlus endast kujutab. Rääkis oma elukäigust IT ettevõtjana, läbikukkunud projektidest ja ka kordaminekutest. Rääkis koolist ning rõhus, et kool peaks õpetama õppima. Ta tõi välja, et kui on vaja midagi korda saata on vaja teha asja entusiasmiga. Rääkis meeskonnavaliku tähtsusest ja töötajate motiveerimisest. Rääkis startup’idest, äriplaanist, investoritest ja meeskonnast. Tõi välja, et startup’i loomise põhiraskus on meeskonna loomises, kes selle käima veaks ja investorid ligi tuleks.<br /> &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 8 ===<br /> <br /> Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak tegid ettekande teemal „ Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat“. Nad tõid erinevaid näiteid tõestamaks, et iga asja taga on analüüs ning et analüütiku eesmärk on luua see vajalik lisaväärtus. Nad tõid palju erinevaid näiteid, kus analüüs on olnud puudulik või üldse olematu, näiteks lugu, kus Lätis hakati paigaldama esimesi pangaautomaate. Kõige väiksem rahatäht automaadis oli 5 latti, Läti pensionäri keskmine pension oli alla viie. Antud loeng oli minu jaoks kõige huvitavam kõikidest loengutest, kuna nad ei rääkinud väga süvitsi mingist spetsiifikast vaid tõid elulisi näiteid, kus nende töö on kasulik.&lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == '''Õpingukorraldus''' ==<br /> <br /> === Küsimus A: ===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> ==== Vastus A: ====<br /> <br /> Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saab teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Kordussooritusele registreerumine toimub läbi ÕIS keskkonna. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&lt;ref&gt;[ http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus nr 1: ===<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> ==== Vastus nr 1: ====<br /> <br /> Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Tegemata jäänud valikainet ei pea tingimata sooritama, kuna valikained tuleb sooritada õppekavas ettenähtud mahus, seega kui maht on täis, siis võib mõni valikaine jääda tegemata. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. &lt;ref&gt;[ http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]&lt;/ref&gt;<br /> &lt;ref&gt;[ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Ülesanne: ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> ==== Vastus: ====<br /> <br /> X = 26; Y = 19<br /> Esimese semestri lõpuks on 27 EAP-st puudu 1 EAP, seega saan talvel arve 50€. Teise semestri lõpuks on 54 EAP-st puudu 9 EAP-d, seega saan sügisel arve 9*50€ = 450€. Seega aasta lõpuks olen koolile tasunud kokku 500€.&lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==''' Viited '''==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Tpost https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpost&diff=95850 2015-10-31T09:13:32Z

<p>Tpost: /* Õpingukorraldus */</p> <hr /> <div><br /> == '''Eraialatutvustus''' ==<br /> <br /> <br /> === Loeng 1 ===<br /> <br /> Inga Vau, õppeosakonna juhataja, rääkis erinevatest õppetasemetest ja edasiõppimise/minekute võimalustest. Rääkis juhenditest, seadustest, eeskirjadest, millede raamistikus õppetöö on korraldatud ja mille alusel töö käib samuti rääkis õppekavadest ja õppevormidest. Märkis ära, et kolledži tudengitel on õigus kasutada TTÜ raamatukogu. Inga rääkis veel õppekorralduse eeskirjast ja rõhus, et selle läbilugemine on meie esimene kodutöö. Tõi välja üldpildi akadeemilisest kalendrist ning kõige olulisemad tähtpäevad- punase joone päev. Inga rääkis veel tasuta õppimisest ja sellest, kuidas õppimine muutub tasuliseks, kui teatud mahus õppekava ära ei täida.<br /> <br /> Merle Varendi rääkis, et 2x aastas tekib ÕIS keskkonnas tagasiside andmise võimalus ainete kohta ja korra aastas on küsitlused õppekeskkonna kohta. Ta soovitas nendele küsimustikele vastata, kuna nad teevad nendest järeldusi ja vajaduse ka vastavaid ümberkorraldusi. Samuti saab valida korra aastas parimaid õppejõude. Siis rääkis Merle veel erinevatest stipendiumitest ning nede saamise võimalustest.<br /> <br /> Haridustehnoloog Juri Tretjakov rääkis Moodle keskkonnast. Varasematest Moodle’i kontodest ja uue tegemisest. Samuti rääkis kolležis olevast loengute salvestamise võimalustest, et 7 ruumis on võimalik loenguid salvestada ning neid hiljem siis järgi vaadata. Rõhutas veel, et videoloengute avalikustamine on õppejõu otsustada, seega kõikide loengute videosid ei ole võimalik kätte saada.<br /> <br /> Lauri Võsandi tutvustas kolležis kooskäivat robootikaklubi, et kus see asub ja mis seal tehakset. Lauri rääkis põgusalt veel erinevatest üritustest, millest osa võtta.<br /> <br /> Andres Septer rääiks üldiselt, miks see aine on ja mis on selle eesmärgid. Tutvustas aine sisu ja mida on vaja üldiselt, et koolis hakkama saada ning ITK ära lõpetada.<br /> &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 2 ===<br /> <br /> Teises lonegus esines Tiina Seeman, kes rääkis oma kogemuse põhjalt IT projektide juhtimisest. Tiina rääkis sellest, kuidas tema tööelust, rutiinist välja saab. Et ta on leidnud endale hobi, milleks on jooksmine, mis siis aitab tal mõtteid puhastada ja kainet mõistust säilitada. Ülejäänud ettekandes keskendus Tiina põhiliselt projektijuhtimisele. Ta tõi välja, et esimese asjana on vaja endale selgeks teha, mis on projekti eesmärk-tulem. Samuti tuleb vaadelda kliendi vaatenurka, see tähendab, et tuleb aru saada, kellele sa seda projekti teed. Ta tõi selle koha peal huvitava näite, kus IT pool väitis, et login töötas, mille pele klient ütles, et võib-olla töötas, aga login nuppu ei olnud. Tiina kirjeldas veel projektijuhtimise dimensioone: aeg, skoop, raha, kvaliteet, pingutus. Viimase asjana märkis Tiina veel ära, et peab olema ka hea meeskond, et ilma hea meeskonnata head nahka ei tule. Hea meeskond on projektijuhi korraldada.&lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 3 ===<br /> <br /> Elar Lang kirjeldas enda õpiprotsessi, mis moodi tema ITK ja TTÜ ära tegi. Ta tõi väga hästi välja erinevaid mõtteid ja näiteid ning soovitusi, kuidas mina võiks ITKst ja ka tuleviku tööst läbi saada. Näited olid väga silmi avardavad ning panid sügavalt mõtlema. Võin ausalt öelda, et tema loeng pani mind ITKs õppimisele teistmoodi lähenema. Tõsine motivatsiooniloeng. Kuna mul üks TTÜ paber on juba olemas ja mõtlesin, et võiks ITKst teise võtta, siis tema loeng pani mind asjale teistmoodi vaatama, et ITKs ma ei olegi niivõrd paberi pärast vaid nüüd on mul võimalik teha seda, mis ise tahan.<br /> &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 4 ===<br /> <br /> Taavi Tuisk rääkis süsteemehalduri ajaloost, kuidas asjad olid 90ndatel ning kuidas on tänapäeval. Ta kirjaldas erinavaid konseptsioone arendajate ja süsteemiadministraatorite vahel. Samuti rääkis eetikast ja töökultuurist, sellest, et olla tööturul nõutud, et tohi kliendiandmetes sorida.<br /> &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 5 ===<br /> <br /> Kert Suvi rääkis IT arenduste testimisest. Kirjeldas, et testida on vaja, et saada infot, maandada riske, näha, kas asi töötab. Rääkis sellest, et testitakse liiga väha ning on liiga vähe spetsialiste, kes seda teevad ning, et Eestis on testimise protsent eriti madal. Ta tõi välja erinevaid mõttekäike, mis võivad põhjustada madalat testimise protsenti. Et on olemas niinimetatud koolkonna probleemid, kes siis arvavad, et testida pole vaja või siis testimise amet ei tekita paljudele huvi ning arvatakse, et testija palk on väike. Ta märkis veel ära, et testijaks pole täna Eestis võimalik õppida, et on küll mõned ained, kus seda tutvustatakse, aga see ei pidavat olema piisav.&lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Loeng 6 ===<br /> <br /> Targo Tennisberg tegi ettekande „Kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda“. Esiteks märkis ta kohe ära, et enamus maailma IT projektidest ebaõnnestub ning projekti ebaõnnestumise tõenäosus kasvab projekti suurusega. Osa sellest on see, et inimsuhteid on suurtes projektides palju. Mainis, et töömahtu alahinnatakse, et töömahu hindamine on nagu viktoriin. Sama asi on tähtaegadega, et IT projektides ei oska ju projekti tähtaega pakkuda, kuna iga projekt on eriline ning seega on tähtaeg suvaline hinnang. Rääkis ökonoomikamudelist ja koodi paljundamise mudelist (TransferWise). Targo kirjeldas veel, et IT muutub teenuseks nagu näiteks rõivateenus- arengumaades keegi teeb sama asja kordades odavamalt ära. Ellujäämise idee on pakkuda midagi spetsiifilisemat kui keegi teine kusagil arengumaades.&lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 7 ===<br /> <br /> Tanel Unt rääkis, kuidas temast sai IT ettevõtja ja mis see IT ettevõtlus endast kujutab. Rääkis oma elukäigust IT ettevõtjana, läbikukkunud projektidest ja ka kordaminekutest. Rääkis koolist ning rõhus, et kool peaks õpetama õppima. Ta tõi välja, et kui on vaja midagi korda saata on vaja teha asja entusiasmiga. Rääkis meeskonnavaliku tähtsusest ja töötajate motiveerimisest. Rääkis startup’idest, äriplaanist, investoritest ja meeskonnast. Tõi välja, et startup’i loomise põhiraskus on meeskonna loomises, kes selle käima veaks ja investorid ligi tuleks.<br /> &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 8 ===<br /> <br /> Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak tegid ettekande teemal „ Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat“. Nad tõid erinevaid näiteid tõestamaks, et iga asja taga on analüüs ning et analüütiku eesmärk on luua see vajalik lisaväärtus. Nad tõid palju erinevaid näiteid, kus analüüs on olnud puudulik või üldse olematu, näiteks lugu, kus Lätis hakati paigaldama esimesi pangaautomaate. Kõige väiksem rahatäht automaadis oli 5 latti, Läti pensionäri keskmine pension oli alla viie. Antud loeng oli minu jaoks kõige huvitavam kõikidest loengutest, kuna nad ei rääkinud väga süvitsi mingist spetsiifikast vaid tõid elulisi näiteid, kus nende töö on kasulik.&lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == '''Õpingukorraldus''' ==<br /> <br /> === Küsimus A: ===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> ==== Vastus A: ====<br /> <br /> Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saab teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Kordussooritusele registreerumine toimub läbi ÕIS keskkonna. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&lt;ref&gt;[ http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus nr 1: ===<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> ==== Vastus nr 1: ====<br /> <br /> Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Tegemata jäänud valikainet ei pea tingimata sooritama, kuna valikained tuleb sooritada õppekavas ettenähtud mahus, seega kui maht on täis, siis võib mõni valikaine jääda tegemata. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. &lt;ref&gt;[ http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]&lt;/ref&gt;<br /> &lt;ref&gt;[ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Ülesanne: ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> ==== Vastus: ====<br /> <br /> X = 26; Y = 19<br /> Esimese semestri lõpuks on 27 EAP-st puudu 1 EAP, seega saan talvel arve 50€. Teise semestri lõpuks on 54 EAP-st puudu 9 EAP-d, seega saan sügisel arve 9*50€ = 450€. Seega aasta lõpuks olen koolile tasunud kokku 500€.&lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==''' Viited '''==</div>

Tpost https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpost&diff=95847 2015-10-31T09:11:43Z

<p>Tpost: /* Eraialatutvustus */</p> <hr /> <div><br /> == '''Eraialatutvustus''' ==<br /> <br /> <br /> === Loeng 1 ===<br /> <br /> Inga Vau, õppeosakonna juhataja, rääkis erinevatest õppetasemetest ja edasiõppimise/minekute võimalustest. Rääkis juhenditest, seadustest, eeskirjadest, millede raamistikus õppetöö on korraldatud ja mille alusel töö käib samuti rääkis õppekavadest ja õppevormidest. Märkis ära, et kolledži tudengitel on õigus kasutada TTÜ raamatukogu. Inga rääkis veel õppekorralduse eeskirjast ja rõhus, et selle läbilugemine on meie esimene kodutöö. Tõi välja üldpildi akadeemilisest kalendrist ning kõige olulisemad tähtpäevad- punase joone päev. Inga rääkis veel tasuta õppimisest ja sellest, kuidas õppimine muutub tasuliseks, kui teatud mahus õppekava ära ei täida.<br /> <br /> Merle Varendi rääkis, et 2x aastas tekib ÕIS keskkonnas tagasiside andmise võimalus ainete kohta ja korra aastas on küsitlused õppekeskkonna kohta. Ta soovitas nendele küsimustikele vastata, kuna nad teevad nendest järeldusi ja vajaduse ka vastavaid ümberkorraldusi. Samuti saab valida korra aastas parimaid õppejõude. Siis rääkis Merle veel erinevatest stipendiumitest ning nede saamise võimalustest.<br /> <br /> Haridustehnoloog Juri Tretjakov rääkis Moodle keskkonnast. Varasematest Moodle’i kontodest ja uue tegemisest. Samuti rääkis kolležis olevast loengute salvestamise võimalustest, et 7 ruumis on võimalik loenguid salvestada ning neid hiljem siis järgi vaadata. Rõhutas veel, et videoloengute avalikustamine on õppejõu otsustada, seega kõikide loengute videosid ei ole võimalik kätte saada.<br /> <br /> Lauri Võsandi tutvustas kolležis kooskäivat robootikaklubi, et kus see asub ja mis seal tehakset. Lauri rääkis põgusalt veel erinevatest üritustest, millest osa võtta.<br /> <br /> Andres Septer rääiks üldiselt, miks see aine on ja mis on selle eesmärgid. Tutvustas aine sisu ja mida on vaja üldiselt, et koolis hakkama saada ning ITK ära lõpetada.<br /> &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 2 ===<br /> <br /> Teises lonegus esines Tiina Seeman, kes rääkis oma kogemuse põhjalt IT projektide juhtimisest. Tiina rääkis sellest, kuidas tema tööelust, rutiinist välja saab. Et ta on leidnud endale hobi, milleks on jooksmine, mis siis aitab tal mõtteid puhastada ja kainet mõistust säilitada. Ülejäänud ettekandes keskendus Tiina põhiliselt projektijuhtimisele. Ta tõi välja, et esimese asjana on vaja endale selgeks teha, mis on projekti eesmärk-tulem. Samuti tuleb vaadelda kliendi vaatenurka, see tähendab, et tuleb aru saada, kellele sa seda projekti teed. Ta tõi selle koha peal huvitava näite, kus IT pool väitis, et login töötas, mille pele klient ütles, et võib-olla töötas, aga login nuppu ei olnud. Tiina kirjeldas veel projektijuhtimise dimensioone: aeg, skoop, raha, kvaliteet, pingutus. Viimase asjana märkis Tiina veel ära, et peab olema ka hea meeskond, et ilma hea meeskonnata head nahka ei tule. Hea meeskond on projektijuhi korraldada.&lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 3 ===<br /> <br /> Elar Lang kirjeldas enda õpiprotsessi, mis moodi tema ITK ja TTÜ ära tegi. Ta tõi väga hästi välja erinevaid mõtteid ja näiteid ning soovitusi, kuidas mina võiks ITKst ja ka tuleviku tööst läbi saada. Näited olid väga silmi avardavad ning panid sügavalt mõtlema. Võin ausalt öelda, et tema loeng pani mind ITKs õppimisele teistmoodi lähenema. Tõsine motivatsiooniloeng. Kuna mul üks TTÜ paber on juba olemas ja mõtlesin, et võiks ITKst teise võtta, siis tema loeng pani mind asjale teistmoodi vaatama, et ITKs ma ei olegi niivõrd paberi pärast vaid nüüd on mul võimalik teha seda, mis ise tahan.<br /> &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 4 ===<br /> <br /> Taavi Tuisk rääkis süsteemehalduri ajaloost, kuidas asjad olid 90ndatel ning kuidas on tänapäeval. Ta kirjaldas erinavaid konseptsioone arendajate ja süsteemiadministraatorite vahel. Samuti rääkis eetikast ja töökultuurist, sellest, et olla tööturul nõutud, et tohi kliendiandmetes sorida.<br /> &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 5 ===<br /> <br /> Kert Suvi rääkis IT arenduste testimisest. Kirjeldas, et testida on vaja, et saada infot, maandada riske, näha, kas asi töötab. Rääkis sellest, et testitakse liiga väha ning on liiga vähe spetsialiste, kes seda teevad ning, et Eestis on testimise protsent eriti madal. Ta tõi välja erinevaid mõttekäike, mis võivad põhjustada madalat testimise protsenti. Et on olemas niinimetatud koolkonna probleemid, kes siis arvavad, et testida pole vaja või siis testimise amet ei tekita paljudele huvi ning arvatakse, et testija palk on väike. Ta märkis veel ära, et testijaks pole täna Eestis võimalik õppida, et on küll mõned ained, kus seda tutvustatakse, aga see ei pidavat olema piisav.&lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Loeng 6 ===<br /> <br /> Targo Tennisberg tegi ettekande „Kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda“. Esiteks märkis ta kohe ära, et enamus maailma IT projektidest ebaõnnestub ning projekti ebaõnnestumise tõenäosus kasvab projekti suurusega. Osa sellest on see, et inimsuhteid on suurtes projektides palju. Mainis, et töömahtu alahinnatakse, et töömahu hindamine on nagu viktoriin. Sama asi on tähtaegadega, et IT projektides ei oska ju projekti tähtaega pakkuda, kuna iga projekt on eriline ning seega on tähtaeg suvaline hinnang. Rääkis ökonoomikamudelist ja koodi paljundamise mudelist (TransferWise). Targo kirjeldas veel, et IT muutub teenuseks nagu näiteks rõivateenus- arengumaades keegi teeb sama asja kordades odavamalt ära. Ellujäämise idee on pakkuda midagi spetsiifilisemat kui keegi teine kusagil arengumaades.&lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 7 ===<br /> <br /> Tanel Unt rääkis, kuidas temast sai IT ettevõtja ja mis see IT ettevõtlus endast kujutab. Rääkis oma elukäigust IT ettevõtjana, läbikukkunud projektidest ja ka kordaminekutest. Rääkis koolist ning rõhus, et kool peaks õpetama õppima. Ta tõi välja, et kui on vaja midagi korda saata on vaja teha asja entusiasmiga. Rääkis meeskonnavaliku tähtsusest ja töötajate motiveerimisest. Rääkis startup’idest, äriplaanist, investoritest ja meeskonnast. Tõi välja, et startup’i loomise põhiraskus on meeskonna loomises, kes selle käima veaks ja investorid ligi tuleks.<br /> &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 8 ===<br /> <br /> Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak tegid ettekande teemal „ Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat“. Nad tõid erinevaid näiteid tõestamaks, et iga asja taga on analüüs ning et analüütiku eesmärk on luua see vajalik lisaväärtus. Nad tõid palju erinevaid näiteid, kus analüüs on olnud puudulik või üldse olematu, näiteks lugu, kus Lätis hakati paigaldama esimesi pangaautomaate. Kõige väiksem rahatäht automaadis oli 5 latti, Läti pensionäri keskmine pension oli alla viie. Antud loeng oli minu jaoks kõige huvitavam kõikidest loengutest, kuna nad ei rääkinud väga süvitsi mingist spetsiifikast vaid tõid elulisi näiteid, kus nende töö on kasulik.&lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> == '''Õpingukorraldus''' ==<br /> <br /> === Küsimus A: ===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> ==== Vastus A: ====<br /> <br /> Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saab teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Kordussooritusele registreerumine toimub läbi ÕIS keskkonna. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[9]<br /> <br /> === Küsimus nr 1: ===<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> ==== Vastus nr 1: ====<br /> <br /> Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Tegemata jäänud valikainet ei pea tingimata sooritama, kuna valikained tuleb sooritada õppekavas ettenähtud mahus, seega kui maht on täis, siis võib mõni valikaine jääda tegemata. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [9][10]<br /> <br /> === Ülesanne: ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> ==== Vastus: ====<br /> <br /> X = 26; Y = 19<br /> Esimese semestri lõpuks on 27 EAP-st puudu 1 EAP, seega saan talvel arve 50€. Teise semestri lõpuks on 54 EAP-st puudu 9 EAP-d, seega saan sügisel arve 9*50€ = 450€. Seega aasta lõpuks olen koolile tasunud kokku 500€.[1]<br /> <br /> <br /> ==''' Viited '''==</div>

Tpost https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpost&diff=95846 2015-10-31T09:08:48Z

<p>Tpost: /* Eraialatutvustus */</p> <hr /> <div><br /> == '''Eraialatutvustus''' ==<br /> <br /> <br /> === Loeng 1 ===<br /> <br /> Inga Vau, õppeosakonna juhataja, rääkis erinevatest õppetasemetest ja edasiõppimise/minekute võimalustest. Rääkis juhenditest, seadustest, eeskirjadest, millede raamistikus õppetöö on korraldatud ja mille alusel töö käib samuti rääkis õppekavadest ja õppevormidest. Märkis ära, et kolledži tudengitel on õigus kasutada TTÜ raamatukogu. Inga rääkis veel õppekorralduse eeskirjast ja rõhus, et selle läbilugemine on meie esimene kodutöö. Tõi välja üldpildi akadeemilisest kalendrist ning kõige olulisemad tähtpäevad- punase joone päev. Inga rääkis veel tasuta õppimisest ja sellest, kuidas õppimine muutub tasuliseks, kui teatud mahus õppekava ära ei täida.<br /> <br /> Merle Varendi rääkis, et 2x aastas tekib ÕIS keskkonnas tagasiside andmise võimalus ainete kohta ja korra aastas on küsitlused õppekeskkonna kohta. Ta soovitas nendele küsimustikele vastata, kuna nad teevad nendest järeldusi ja vajaduse ka vastavaid ümberkorraldusi. Samuti saab valida korra aastas parimaid õppejõude. Siis rääkis Merle veel erinevatest stipendiumitest ning nede saamise võimalustest.<br /> <br /> Haridustehnoloog Juri Tretjakov rääkis Moodle keskkonnast. Varasematest Moodle’i kontodest ja uue tegemisest. Samuti rääkis kolležis olevast loengute salvestamise võimalustest, et 7 ruumis on võimalik loenguid salvestada ning neid hiljem siis järgi vaadata. Rõhutas veel, et videoloengute avalikustamine on õppejõu otsustada, seega kõikide loengute videosid ei ole võimalik kätte saada.<br /> <br /> Lauri Võsandi tutvustas kolležis kooskäivat robootikaklubi, et kus see asub ja mis seal tehakset. Lauri rääkis põgusalt veel erinevatest üritustest, millest osa võtta.<br /> <br /> Andres Septer rääiks üldiselt, miks see aine on ja mis on selle eesmärgid. Tutvustas aine sisu ja mida on vaja üldiselt, et koolis hakkama saada ning ITK ära lõpetada.<br /> &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 2 ===<br /> <br /> Teises lonegus esines Tiina Seeman, kes rääkis oma kogemuse põhjalt IT projektide juhtimisest. Tiina rääkis sellest, kuidas tema tööelust, rutiinist välja saab. Et ta on leidnud endale hobi, milleks on jooksmine, mis siis aitab tal mõtteid puhastada ja kainet mõistust säilitada. Ülejäänud ettekandes keskendus Tiina põhiliselt projektijuhtimisele. Ta tõi välja, et esimese asjana on vaja endale selgeks teha, mis on projekti eesmärk-tulem. Samuti tuleb vaadelda kliendi vaatenurka, see tähendab, et tuleb aru saada, kellele sa seda projekti teed. Ta tõi selle koha peal huvitava näite, kus IT pool väitis, et login töötas, mille pele klient ütles, et võib-olla töötas, aga login nuppu ei olnud. Tiina kirjeldas veel projektijuhtimise dimensioone: aeg, skoop, raha, kvaliteet, pingutus. Viimase asjana märkis Tiina veel ära, et peab olema ka hea meeskond, et ilma hea meeskonnata head nahka ei tule. Hea meeskond on projektijuhi korraldada.&lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 3 ===<br /> <br /> Elar Lang kirjeldas enda õpiprotsessi, mis moodi tema ITK ja TTÜ ära tegi. Ta tõi väga hästi välja erinevaid mõtteid ja näiteid ning soovitusi, kuidas mina võiks ITKst ja ka tuleviku tööst läbi saada. Näited olid väga silmi avardavad ning panid sügavalt mõtlema. Võin ausalt öelda, et tema loeng pani mind ITKs õppimisele teistmoodi lähenema. Tõsine motivatsiooniloeng. Kuna mul üks TTÜ paber on juba olemas ja mõtlesin, et võiks ITKst teise võtta, siis tema loeng pani mind asjale teistmoodi vaatama, et ITKs ma ei olegi niivõrd paberi pärast vaid nüüd on mul võimalik teha seda, mis ise tahan.[3]<br /> <br /> === Loeng 4 ===<br /> <br /> Taavi Tuisk rääkis süsteemehalduri ajaloost, kuidas asjad olid 90ndatel ning kuidas on tänapäeval. Ta kirjaldas erinavaid konseptsioone arendajate ja süsteemiadministraatorite vahel. Samuti rääkis eetikast ja töökultuurist, sellest, et olla tööturul nõutud, et tohi kliendiandmetes sorida.[4]<br /> <br /> === Loeng 5 ===<br /> <br /> Kert Suvi rääkis IT arenduste testimisest. Kirjeldas, et testida on vaja, et saada infot, maandada riske, näha, kas asi töötab. Rääkis sellest, et testitakse liiga väha ning on liiga vähe spetsialiste, kes seda teevad ning, et Eestis on testimise protsent eriti madal. Ta tõi välja erinevaid mõttekäike, mis võivad põhjustada madalat testimise protsenti. Et on olemas niinimetatud koolkonna probleemid, kes siis arvavad, et testida pole vaja või siis testimise amet ei tekita paljudele huvi ning arvatakse, et testija palk on väike. Ta märkis veel ära, et testijaks pole täna Eestis võimalik õppida, et on küll mõned ained, kus seda tutvustatakse, aga see ei pidavat olema piisav.[5] <br /> <br /> === Loeng 6 ===<br /> <br /> Targo Tennisberg tegi ettekande „Kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda“. Esiteks märkis ta kohe ära, et enamus maailma IT projektidest ebaõnnestub ning projekti ebaõnnestumise tõenäosus kasvab projekti suurusega. Osa sellest on see, et inimsuhteid on suurtes projektides palju. Mainis, et töömahtu alahinnatakse, et töömahu hindamine on nagu viktoriin. Sama asi on tähtaegadega, et IT projektides ei oska ju projekti tähtaega pakkuda, kuna iga projekt on eriline ning seega on tähtaeg suvaline hinnang. Rääkis ökonoomikamudelist ja koodi paljundamise mudelist (TransferWise). Targo kirjeldas veel, et IT muutub teenuseks nagu näiteks rõivateenus- arengumaades keegi teeb sama asja kordades odavamalt ära. Ellujäämise idee on pakkuda midagi spetsiifilisemat kui keegi teine kusagil arengumaades.[6]<br /> <br /> === Loeng 7 ===<br /> <br /> Tanel Unt rääkis, kuidas temast sai IT ettevõtja ja mis see IT ettevõtlus endast kujutab. Rääkis oma elukäigust IT ettevõtjana, läbikukkunud projektidest ja ka kordaminekutest. Rääkis koolist ning rõhus, et kool peaks õpetama õppima. Ta tõi välja, et kui on vaja midagi korda saata on vaja teha asja entusiasmiga. Rääkis meeskonnavaliku tähtsusest ja töötajate motiveerimisest. Rääkis startup’idest, äriplaanist, investoritest ja meeskonnast. Tõi välja, et startup’i loomise põhiraskus on meeskonna loomises, kes selle käima veaks ja investorid ligi tuleks.[7]<br /> <br /> === Loeng 8 ===<br /> <br /> Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak tegid ettekande teemal „ Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat“. Nad tõid erinevaid näiteid tõestamaks, et iga asja taga on analüüs ning et analüütiku eesmärk on luua see vajalik lisaväärtus. Nad tõid palju erinevaid näiteid, kus analüüs on olnud puudulik või üldse olematu, näiteks lugu, kus Lätis hakati paigaldama esimesi pangaautomaate. Kõige väiksem rahatäht automaadis oli 5 latti, Läti pensionäri keskmine pension oli alla viie. Antud loeng oli minu jaoks kõige huvitavam kõikidest loengutest, kuna nad ei rääkinud väga süvitsi mingist spetsiifikast vaid tõid elulisi näiteid, kus nende töö on kasulik.[8]<br /> <br /> == '''Õpingukorraldus''' ==<br /> <br /> === Küsimus A: ===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> ==== Vastus A: ====<br /> <br /> Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saab teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Kordussooritusele registreerumine toimub läbi ÕIS keskkonna. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[9]<br /> <br /> === Küsimus nr 1: ===<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> ==== Vastus nr 1: ====<br /> <br /> Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Tegemata jäänud valikainet ei pea tingimata sooritama, kuna valikained tuleb sooritada õppekavas ettenähtud mahus, seega kui maht on täis, siis võib mõni valikaine jääda tegemata. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [9][10]<br /> <br /> === Ülesanne: ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> ==== Vastus: ====<br /> <br /> X = 26; Y = 19<br /> Esimese semestri lõpuks on 27 EAP-st puudu 1 EAP, seega saan talvel arve 50€. Teise semestri lõpuks on 54 EAP-st puudu 9 EAP-d, seega saan sügisel arve 9*50€ = 450€. Seega aasta lõpuks olen koolile tasunud kokku 500€.[1]<br /> <br /> <br /> ==''' Viited '''==</div>

Tpost https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpost&diff=95845 2015-10-31T09:08:06Z

<p>Tpost: /* Loeng 2 */</p> <hr /> <div><br /> == '''Eraialatutvustus''' ==<br /> <br /> <br /> === Loeng 1 ===<br /> <br /> Inga Vau, õppeosakonna juhataja, rääkis erinevatest õppetasemetest ja edasiõppimise/minekute võimalustest. Rääkis juhenditest, seadustest, eeskirjadest, millede raamistikus õppetöö on korraldatud ja mille alusel töö käib samuti rääkis õppekavadest ja õppevormidest. Märkis ära, et kolledži tudengitel on õigus kasutada TTÜ raamatukogu. Inga rääkis veel õppekorralduse eeskirjast ja rõhus, et selle läbilugemine on meie esimene kodutöö. Tõi välja üldpildi akadeemilisest kalendrist ning kõige olulisemad tähtpäevad- punase joone päev. Inga rääkis veel tasuta õppimisest ja sellest, kuidas õppimine muutub tasuliseks, kui teatud mahus õppekava ära ei täida.<br /> <br /> Merle Varendi rääkis, et 2x aastas tekib ÕIS keskkonnas tagasiside andmise võimalus ainete kohta ja korra aastas on küsitlused õppekeskkonna kohta. Ta soovitas nendele küsimustikele vastata, kuna nad teevad nendest järeldusi ja vajaduse ka vastavaid ümberkorraldusi. Samuti saab valida korra aastas parimaid õppejõude. Siis rääkis Merle veel erinevatest stipendiumitest ning nede saamise võimalustest.<br /> <br /> Haridustehnoloog Juri Tretjakov rääkis Moodle keskkonnast. Varasematest Moodle’i kontodest ja uue tegemisest. Samuti rääkis kolležis olevast loengute salvestamise võimalustest, et 7 ruumis on võimalik loenguid salvestada ning neid hiljem siis järgi vaadata. Rõhutas veel, et videoloengute avalikustamine on õppejõu otsustada, seega kõikide loengute videosid ei ole võimalik kätte saada.<br /> <br /> Lauri Võsandi tutvustas kolležis kooskäivat robootikaklubi, et kus see asub ja mis seal tehakset. Lauri rääkis põgusalt veel erinevatest üritustest, millest osa võtta.<br /> <br /> Andres Septer rääiks üldiselt, miks see aine on ja mis on selle eesmärgid. Tutvustas aine sisu ja mida on vaja üldiselt, et koolis hakkama saada ning ITK ära lõpetada.<br /> &lt;ref&gt;[1. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 2 ===<br /> <br /> Teises lonegus esines Tiina Seeman, kes rääkis oma kogemuse põhjalt IT projektide juhtimisest. Tiina rääkis sellest, kuidas tema tööelust, rutiinist välja saab. Et ta on leidnud endale hobi, milleks on jooksmine, mis siis aitab tal mõtteid puhastada ja kainet mõistust säilitada. Ülejäänud ettekandes keskendus Tiina põhiliselt projektijuhtimisele. Ta tõi välja, et esimese asjana on vaja endale selgeks teha, mis on projekti eesmärk-tulem. Samuti tuleb vaadelda kliendi vaatenurka, see tähendab, et tuleb aru saada, kellele sa seda projekti teed. Ta tõi selle koha peal huvitava näite, kus IT pool väitis, et login töötas, mille pele klient ütles, et võib-olla töötas, aga login nuppu ei olnud. Tiina kirjeldas veel projektijuhtimise dimensioone: aeg, skoop, raha, kvaliteet, pingutus. Viimase asjana märkis Tiina veel ära, et peab olema ka hea meeskond, et ilma hea meeskonnata head nahka ei tule. Hea meeskond on projektijuhi korraldada.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 3 ===<br /> <br /> Elar Lang kirjeldas enda õpiprotsessi, mis moodi tema ITK ja TTÜ ära tegi. Ta tõi väga hästi välja erinevaid mõtteid ja näiteid ning soovitusi, kuidas mina võiks ITKst ja ka tuleviku tööst läbi saada. Näited olid väga silmi avardavad ning panid sügavalt mõtlema. Võin ausalt öelda, et tema loeng pani mind ITKs õppimisele teistmoodi lähenema. Tõsine motivatsiooniloeng. Kuna mul üks TTÜ paber on juba olemas ja mõtlesin, et võiks ITKst teise võtta, siis tema loeng pani mind asjale teistmoodi vaatama, et ITKs ma ei olegi niivõrd paberi pärast vaid nüüd on mul võimalik teha seda, mis ise tahan.[3]<br /> <br /> === Loeng 4 ===<br /> <br /> Taavi Tuisk rääkis süsteemehalduri ajaloost, kuidas asjad olid 90ndatel ning kuidas on tänapäeval. Ta kirjaldas erinavaid konseptsioone arendajate ja süsteemiadministraatorite vahel. Samuti rääkis eetikast ja töökultuurist, sellest, et olla tööturul nõutud, et tohi kliendiandmetes sorida.[4]<br /> <br /> === Loeng 5 ===<br /> <br /> Kert Suvi rääkis IT arenduste testimisest. Kirjeldas, et testida on vaja, et saada infot, maandada riske, näha, kas asi töötab. Rääkis sellest, et testitakse liiga väha ning on liiga vähe spetsialiste, kes seda teevad ning, et Eestis on testimise protsent eriti madal. Ta tõi välja erinevaid mõttekäike, mis võivad põhjustada madalat testimise protsenti. Et on olemas niinimetatud koolkonna probleemid, kes siis arvavad, et testida pole vaja või siis testimise amet ei tekita paljudele huvi ning arvatakse, et testija palk on väike. Ta märkis veel ära, et testijaks pole täna Eestis võimalik õppida, et on küll mõned ained, kus seda tutvustatakse, aga see ei pidavat olema piisav.[5] <br /> <br /> === Loeng 6 ===<br /> <br /> Targo Tennisberg tegi ettekande „Kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda“. Esiteks märkis ta kohe ära, et enamus maailma IT projektidest ebaõnnestub ning projekti ebaõnnestumise tõenäosus kasvab projekti suurusega. Osa sellest on see, et inimsuhteid on suurtes projektides palju. Mainis, et töömahtu alahinnatakse, et töömahu hindamine on nagu viktoriin. Sama asi on tähtaegadega, et IT projektides ei oska ju projekti tähtaega pakkuda, kuna iga projekt on eriline ning seega on tähtaeg suvaline hinnang. Rääkis ökonoomikamudelist ja koodi paljundamise mudelist (TransferWise). Targo kirjeldas veel, et IT muutub teenuseks nagu näiteks rõivateenus- arengumaades keegi teeb sama asja kordades odavamalt ära. Ellujäämise idee on pakkuda midagi spetsiifilisemat kui keegi teine kusagil arengumaades.[6]<br /> <br /> === Loeng 7 ===<br /> <br /> Tanel Unt rääkis, kuidas temast sai IT ettevõtja ja mis see IT ettevõtlus endast kujutab. Rääkis oma elukäigust IT ettevõtjana, läbikukkunud projektidest ja ka kordaminekutest. Rääkis koolist ning rõhus, et kool peaks õpetama õppima. Ta tõi välja, et kui on vaja midagi korda saata on vaja teha asja entusiasmiga. Rääkis meeskonnavaliku tähtsusest ja töötajate motiveerimisest. Rääkis startup’idest, äriplaanist, investoritest ja meeskonnast. Tõi välja, et startup’i loomise põhiraskus on meeskonna loomises, kes selle käima veaks ja investorid ligi tuleks.[7]<br /> <br /> === Loeng 8 ===<br /> <br /> Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak tegid ettekande teemal „ Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat“. Nad tõid erinevaid näiteid tõestamaks, et iga asja taga on analüüs ning et analüütiku eesmärk on luua see vajalik lisaväärtus. Nad tõid palju erinevaid näiteid, kus analüüs on olnud puudulik või üldse olematu, näiteks lugu, kus Lätis hakati paigaldama esimesi pangaautomaate. Kõige väiksem rahatäht automaadis oli 5 latti, Läti pensionäri keskmine pension oli alla viie. Antud loeng oli minu jaoks kõige huvitavam kõikidest loengutest, kuna nad ei rääkinud väga süvitsi mingist spetsiifikast vaid tõid elulisi näiteid, kus nende töö on kasulik.[8]<br /> <br /> <br /> == '''Õpingukorraldus''' ==<br /> <br /> === Küsimus A: ===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> ==== Vastus A: ====<br /> <br /> Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saab teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Kordussooritusele registreerumine toimub läbi ÕIS keskkonna. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[9]<br /> <br /> === Küsimus nr 1: ===<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> ==== Vastus nr 1: ====<br /> <br /> Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Tegemata jäänud valikainet ei pea tingimata sooritama, kuna valikained tuleb sooritada õppekavas ettenähtud mahus, seega kui maht on täis, siis võib mõni valikaine jääda tegemata. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [9][10]<br /> <br /> === Ülesanne: ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> ==== Vastus: ====<br /> <br /> X = 26; Y = 19<br /> Esimese semestri lõpuks on 27 EAP-st puudu 1 EAP, seega saan talvel arve 50€. Teise semestri lõpuks on 54 EAP-st puudu 9 EAP-d, seega saan sügisel arve 9*50€ = 450€. Seega aasta lõpuks olen koolile tasunud kokku 500€.[1]<br /> <br /> <br /> ==''' Viited '''==</div>

Tpost https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpost&diff=95843 2015-10-31T09:07:21Z

<p>Tpost: /* Loeng 1 */</p> <hr /> <div><br /> == '''Eraialatutvustus''' ==<br /> <br /> <br /> === Loeng 1 ===<br /> <br /> Inga Vau, õppeosakonna juhataja, rääkis erinevatest õppetasemetest ja edasiõppimise/minekute võimalustest. Rääkis juhenditest, seadustest, eeskirjadest, millede raamistikus õppetöö on korraldatud ja mille alusel töö käib samuti rääkis õppekavadest ja õppevormidest. Märkis ära, et kolledži tudengitel on õigus kasutada TTÜ raamatukogu. Inga rääkis veel õppekorralduse eeskirjast ja rõhus, et selle läbilugemine on meie esimene kodutöö. Tõi välja üldpildi akadeemilisest kalendrist ning kõige olulisemad tähtpäevad- punase joone päev. Inga rääkis veel tasuta õppimisest ja sellest, kuidas õppimine muutub tasuliseks, kui teatud mahus õppekava ära ei täida.<br /> <br /> Merle Varendi rääkis, et 2x aastas tekib ÕIS keskkonnas tagasiside andmise võimalus ainete kohta ja korra aastas on küsitlused õppekeskkonna kohta. Ta soovitas nendele küsimustikele vastata, kuna nad teevad nendest järeldusi ja vajaduse ka vastavaid ümberkorraldusi. Samuti saab valida korra aastas parimaid õppejõude. Siis rääkis Merle veel erinevatest stipendiumitest ning nede saamise võimalustest.<br /> <br /> Haridustehnoloog Juri Tretjakov rääkis Moodle keskkonnast. Varasematest Moodle’i kontodest ja uue tegemisest. Samuti rääkis kolležis olevast loengute salvestamise võimalustest, et 7 ruumis on võimalik loenguid salvestada ning neid hiljem siis järgi vaadata. Rõhutas veel, et videoloengute avalikustamine on õppejõu otsustada, seega kõikide loengute videosid ei ole võimalik kätte saada.<br /> <br /> Lauri Võsandi tutvustas kolležis kooskäivat robootikaklubi, et kus see asub ja mis seal tehakset. Lauri rääkis põgusalt veel erinevatest üritustest, millest osa võtta.<br /> <br /> Andres Septer rääiks üldiselt, miks see aine on ja mis on selle eesmärgid. Tutvustas aine sisu ja mida on vaja üldiselt, et koolis hakkama saada ning ITK ära lõpetada.<br /> &lt;ref&gt;[1. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 2 ===<br /> <br /> Teises lonegus esines Tiina Seeman, kes rääkis oma kogemuse põhjalt IT projektide juhtimisest. Tiina rääkis sellest, kuidas tema tööelust, rutiinist välja saab. Et ta on leidnud endale hobi, milleks on jooksmine, mis siis aitab tal mõtteid puhastada ja kainet mõistust säilitada. Ülejäänud ettekandes keskendus Tiina põhiliselt projektijuhtimisele. Ta tõi välja, et esimese asjana on vaja endale selgeks teha, mis on projekti eesmärk-tulem. Samuti tuleb vaadelda kliendi vaatenurka, see tähendab, et tuleb aru saada, kellele sa seda projekti teed. Ta tõi selle koha peal huvitava näite, kus IT pool väitis, et login töötas, mille pele klient ütles, et võib-olla töötas, aga login nuppu ei olnud. Tiina kirjeldas veel projektijuhtimise dimensioone: aeg, skoop, raha, kvaliteet, pingutus. Viimase asjana märkis Tiina veel ära, et peab olema ka hea meeskond, et ilma hea meeskonnata head nahka ei tule. Hea meeskond on projektijuhi korraldada.[2]<br /> <br /> === Loeng 3 ===<br /> <br /> Elar Lang kirjeldas enda õpiprotsessi, mis moodi tema ITK ja TTÜ ära tegi. Ta tõi väga hästi välja erinevaid mõtteid ja näiteid ning soovitusi, kuidas mina võiks ITKst ja ka tuleviku tööst läbi saada. Näited olid väga silmi avardavad ning panid sügavalt mõtlema. Võin ausalt öelda, et tema loeng pani mind ITKs õppimisele teistmoodi lähenema. Tõsine motivatsiooniloeng. Kuna mul üks TTÜ paber on juba olemas ja mõtlesin, et võiks ITKst teise võtta, siis tema loeng pani mind asjale teistmoodi vaatama, et ITKs ma ei olegi niivõrd paberi pärast vaid nüüd on mul võimalik teha seda, mis ise tahan.[3]<br /> <br /> === Loeng 4 ===<br /> <br /> Taavi Tuisk rääkis süsteemehalduri ajaloost, kuidas asjad olid 90ndatel ning kuidas on tänapäeval. Ta kirjaldas erinavaid konseptsioone arendajate ja süsteemiadministraatorite vahel. Samuti rääkis eetikast ja töökultuurist, sellest, et olla tööturul nõutud, et tohi kliendiandmetes sorida.[4]<br /> <br /> === Loeng 5 ===<br /> <br /> Kert Suvi rääkis IT arenduste testimisest. Kirjeldas, et testida on vaja, et saada infot, maandada riske, näha, kas asi töötab. Rääkis sellest, et testitakse liiga väha ning on liiga vähe spetsialiste, kes seda teevad ning, et Eestis on testimise protsent eriti madal. Ta tõi välja erinevaid mõttekäike, mis võivad põhjustada madalat testimise protsenti. Et on olemas niinimetatud koolkonna probleemid, kes siis arvavad, et testida pole vaja või siis testimise amet ei tekita paljudele huvi ning arvatakse, et testija palk on väike. Ta märkis veel ära, et testijaks pole täna Eestis võimalik õppida, et on küll mõned ained, kus seda tutvustatakse, aga see ei pidavat olema piisav.[5] <br /> <br /> === Loeng 6 ===<br /> <br /> Targo Tennisberg tegi ettekande „Kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda“. Esiteks märkis ta kohe ära, et enamus maailma IT projektidest ebaõnnestub ning projekti ebaõnnestumise tõenäosus kasvab projekti suurusega. Osa sellest on see, et inimsuhteid on suurtes projektides palju. Mainis, et töömahtu alahinnatakse, et töömahu hindamine on nagu viktoriin. Sama asi on tähtaegadega, et IT projektides ei oska ju projekti tähtaega pakkuda, kuna iga projekt on eriline ning seega on tähtaeg suvaline hinnang. Rääkis ökonoomikamudelist ja koodi paljundamise mudelist (TransferWise). Targo kirjeldas veel, et IT muutub teenuseks nagu näiteks rõivateenus- arengumaades keegi teeb sama asja kordades odavamalt ära. Ellujäämise idee on pakkuda midagi spetsiifilisemat kui keegi teine kusagil arengumaades.[6]<br /> <br /> === Loeng 7 ===<br /> <br /> Tanel Unt rääkis, kuidas temast sai IT ettevõtja ja mis see IT ettevõtlus endast kujutab. Rääkis oma elukäigust IT ettevõtjana, läbikukkunud projektidest ja ka kordaminekutest. Rääkis koolist ning rõhus, et kool peaks õpetama õppima. Ta tõi välja, et kui on vaja midagi korda saata on vaja teha asja entusiasmiga. Rääkis meeskonnavaliku tähtsusest ja töötajate motiveerimisest. Rääkis startup’idest, äriplaanist, investoritest ja meeskonnast. Tõi välja, et startup’i loomise põhiraskus on meeskonna loomises, kes selle käima veaks ja investorid ligi tuleks.[7]<br /> <br /> === Loeng 8 ===<br /> <br /> Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak tegid ettekande teemal „ Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat“. Nad tõid erinevaid näiteid tõestamaks, et iga asja taga on analüüs ning et analüütiku eesmärk on luua see vajalik lisaväärtus. Nad tõid palju erinevaid näiteid, kus analüüs on olnud puudulik või üldse olematu, näiteks lugu, kus Lätis hakati paigaldama esimesi pangaautomaate. Kõige väiksem rahatäht automaadis oli 5 latti, Läti pensionäri keskmine pension oli alla viie. Antud loeng oli minu jaoks kõige huvitavam kõikidest loengutest, kuna nad ei rääkinud väga süvitsi mingist spetsiifikast vaid tõid elulisi näiteid, kus nende töö on kasulik.[8]<br /> <br /> <br /> == '''Õpingukorraldus''' ==<br /> <br /> === Küsimus A: ===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> ==== Vastus A: ====<br /> <br /> Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saab teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Kordussooritusele registreerumine toimub läbi ÕIS keskkonna. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[9]<br /> <br /> === Küsimus nr 1: ===<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> ==== Vastus nr 1: ====<br /> <br /> Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Tegemata jäänud valikainet ei pea tingimata sooritama, kuna valikained tuleb sooritada õppekavas ettenähtud mahus, seega kui maht on täis, siis võib mõni valikaine jääda tegemata. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [9][10]<br /> <br /> === Ülesanne: ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> ==== Vastus: ====<br /> <br /> X = 26; Y = 19<br /> Esimese semestri lõpuks on 27 EAP-st puudu 1 EAP, seega saan talvel arve 50€. Teise semestri lõpuks on 54 EAP-st puudu 9 EAP-d, seega saan sügisel arve 9*50€ = 450€. Seega aasta lõpuks olen koolile tasunud kokku 500€.[1]<br /> <br /> <br /> ==''' Viited '''==</div>

Tpost https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpost&diff=95842 2015-10-31T09:05:06Z

<p>Tpost: /* Loeng 1 */</p> <hr /> <div><br /> == '''Eraialatutvustus''' ==<br /> <br /> <br /> === Loeng 1 ===<br /> <br /> Inga Vau, õppeosakonna juhataja, rääkis erinevatest õppetasemetest ja edasiõppimise/minekute võimalustest. Rääkis juhenditest, seadustest, eeskirjadest, millede raamistikus õppetöö on korraldatud ja mille alusel töö käib samuti rääkis õppekavadest ja õppevormidest. Märkis ära, et kolledži tudengitel on õigus kasutada TTÜ raamatukogu. Inga rääkis veel õppekorralduse eeskirjast ja rõhus, et selle läbilugemine on meie esimene kodutöö. Tõi välja üldpildi akadeemilisest kalendrist ning kõige olulisemad tähtpäevad- punase joone päev. Inga rääkis veel tasuta õppimisest ja sellest, kuidas õppimine muutub tasuliseks, kui teatud mahus õppekava ära ei täida.&lt;ref&gt;[1. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Merle Varendi rääkis, et 2x aastas tekib ÕIS keskkonnas tagasiside andmise võimalus ainete kohta ja korra aastas on küsitlused õppekeskkonna kohta. Ta soovitas nendele küsimustikele vastata, kuna nad teevad nendest järeldusi ja vajaduse ka vastavaid ümberkorraldusi. Samuti saab valida korra aastas parimaid õppejõude. Siis rääkis Merle veel erinevatest stipendiumitest ning nede saamise võimalustest.&lt;ref&gt;[1. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Haridustehnoloog Juri Tretjakov rääkis Moodle keskkonnast. Varasematest Moodle’i kontodest ja uue tegemisest. Samuti rääkis kolležis olevast loengute salvestamise võimalustest, et 7 ruumis on võimalik loenguid salvestada ning neid hiljem siis järgi vaadata. Rõhutas veel, et videoloengute avalikustamine on õppejõu otsustada, seega kõikide loengute videosid ei ole võimalik kätte saada.&lt;ref&gt;[1. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lauri Võsandi tutvustas kolležis kooskäivat robootikaklubi, et kus see asub ja mis seal tehakset. Lauri rääkis põgusalt veel erinevatest üritustest, millest osa võtta.&lt;ref&gt;[1. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Andres Septer rääiks üldiselt, miks see aine on ja mis on selle eesmärgid. Tutvustas aine sisu ja mida on vaja üldiselt, et koolis hakkama saada ning ITK ära lõpetada.&lt;ref&gt;[1. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Loeng 2 ===<br /> <br /> Teises lonegus esines Tiina Seeman, kes rääkis oma kogemuse põhjalt IT projektide juhtimisest. Tiina rääkis sellest, kuidas tema tööelust, rutiinist välja saab. Et ta on leidnud endale hobi, milleks on jooksmine, mis siis aitab tal mõtteid puhastada ja kainet mõistust säilitada. Ülejäänud ettekandes keskendus Tiina põhiliselt projektijuhtimisele. Ta tõi välja, et esimese asjana on vaja endale selgeks teha, mis on projekti eesmärk-tulem. Samuti tuleb vaadelda kliendi vaatenurka, see tähendab, et tuleb aru saada, kellele sa seda projekti teed. Ta tõi selle koha peal huvitava näite, kus IT pool väitis, et login töötas, mille pele klient ütles, et võib-olla töötas, aga login nuppu ei olnud. Tiina kirjeldas veel projektijuhtimise dimensioone: aeg, skoop, raha, kvaliteet, pingutus. Viimase asjana märkis Tiina veel ära, et peab olema ka hea meeskond, et ilma hea meeskonnata head nahka ei tule. Hea meeskond on projektijuhi korraldada.[2]<br /> <br /> === Loeng 3 ===<br /> <br /> Elar Lang kirjeldas enda õpiprotsessi, mis moodi tema ITK ja TTÜ ära tegi. Ta tõi väga hästi välja erinevaid mõtteid ja näiteid ning soovitusi, kuidas mina võiks ITKst ja ka tuleviku tööst läbi saada. Näited olid väga silmi avardavad ning panid sügavalt mõtlema. Võin ausalt öelda, et tema loeng pani mind ITKs õppimisele teistmoodi lähenema. Tõsine motivatsiooniloeng. Kuna mul üks TTÜ paber on juba olemas ja mõtlesin, et võiks ITKst teise võtta, siis tema loeng pani mind asjale teistmoodi vaatama, et ITKs ma ei olegi niivõrd paberi pärast vaid nüüd on mul võimalik teha seda, mis ise tahan.[3]<br /> <br /> === Loeng 4 ===<br /> <br /> Taavi Tuisk rääkis süsteemehalduri ajaloost, kuidas asjad olid 90ndatel ning kuidas on tänapäeval. Ta kirjaldas erinavaid konseptsioone arendajate ja süsteemiadministraatorite vahel. Samuti rääkis eetikast ja töökultuurist, sellest, et olla tööturul nõutud, et tohi kliendiandmetes sorida.[4]<br /> <br /> === Loeng 5 ===<br /> <br /> Kert Suvi rääkis IT arenduste testimisest. Kirjeldas, et testida on vaja, et saada infot, maandada riske, näha, kas asi töötab. Rääkis sellest, et testitakse liiga väha ning on liiga vähe spetsialiste, kes seda teevad ning, et Eestis on testimise protsent eriti madal. Ta tõi välja erinevaid mõttekäike, mis võivad põhjustada madalat testimise protsenti. Et on olemas niinimetatud koolkonna probleemid, kes siis arvavad, et testida pole vaja või siis testimise amet ei tekita paljudele huvi ning arvatakse, et testija palk on väike. Ta märkis veel ära, et testijaks pole täna Eestis võimalik õppida, et on küll mõned ained, kus seda tutvustatakse, aga see ei pidavat olema piisav.[5] <br /> <br /> === Loeng 6 ===<br /> <br /> Targo Tennisberg tegi ettekande „Kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda“. Esiteks märkis ta kohe ära, et enamus maailma IT projektidest ebaõnnestub ning projekti ebaõnnestumise tõenäosus kasvab projekti suurusega. Osa sellest on see, et inimsuhteid on suurtes projektides palju. Mainis, et töömahtu alahinnatakse, et töömahu hindamine on nagu viktoriin. Sama asi on tähtaegadega, et IT projektides ei oska ju projekti tähtaega pakkuda, kuna iga projekt on eriline ning seega on tähtaeg suvaline hinnang. Rääkis ökonoomikamudelist ja koodi paljundamise mudelist (TransferWise). Targo kirjeldas veel, et IT muutub teenuseks nagu näiteks rõivateenus- arengumaades keegi teeb sama asja kordades odavamalt ära. Ellujäämise idee on pakkuda midagi spetsiifilisemat kui keegi teine kusagil arengumaades.[6]<br /> <br /> === Loeng 7 ===<br /> <br /> Tanel Unt rääkis, kuidas temast sai IT ettevõtja ja mis see IT ettevõtlus endast kujutab. Rääkis oma elukäigust IT ettevõtjana, läbikukkunud projektidest ja ka kordaminekutest. Rääkis koolist ning rõhus, et kool peaks õpetama õppima. Ta tõi välja, et kui on vaja midagi korda saata on vaja teha asja entusiasmiga. Rääkis meeskonnavaliku tähtsusest ja töötajate motiveerimisest. Rääkis startup’idest, äriplaanist, investoritest ja meeskonnast. Tõi välja, et startup’i loomise põhiraskus on meeskonna loomises, kes selle käima veaks ja investorid ligi tuleks.[7]<br /> <br /> === Loeng 8 ===<br /> <br /> Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak tegid ettekande teemal „ Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat“. Nad tõid erinevaid näiteid tõestamaks, et iga asja taga on analüüs ning et analüütiku eesmärk on luua see vajalik lisaväärtus. Nad tõid palju erinevaid näiteid, kus analüüs on olnud puudulik või üldse olematu, näiteks lugu, kus Lätis hakati paigaldama esimesi pangaautomaate. Kõige väiksem rahatäht automaadis oli 5 latti, Läti pensionäri keskmine pension oli alla viie. Antud loeng oli minu jaoks kõige huvitavam kõikidest loengutest, kuna nad ei rääkinud väga süvitsi mingist spetsiifikast vaid tõid elulisi näiteid, kus nende töö on kasulik.[8]<br /> <br /> <br /> == '''Õpingukorraldus''' ==<br /> <br /> === Küsimus A: ===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> ==== Vastus A: ====<br /> <br /> Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saab teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Kordussooritusele registreerumine toimub läbi ÕIS keskkonna. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[9]<br /> <br /> === Küsimus nr 1: ===<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> ==== Vastus nr 1: ====<br /> <br /> Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Tegemata jäänud valikainet ei pea tingimata sooritama, kuna valikained tuleb sooritada õppekavas ettenähtud mahus, seega kui maht on täis, siis võib mõni valikaine jääda tegemata. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [9][10]<br /> <br /> === Ülesanne: ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> ==== Vastus: ====<br /> <br /> X = 26; Y = 19<br /> Esimese semestri lõpuks on 27 EAP-st puudu 1 EAP, seega saan talvel arve 50€. Teise semestri lõpuks on 54 EAP-st puudu 9 EAP-d, seega saan sügisel arve 9*50€ = 450€. Seega aasta lõpuks olen koolile tasunud kokku 500€.[1]<br /> <br /> <br /> ==''' Viited '''==</div>

Tpost https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpost&diff=95841 2015-10-31T09:04:33Z

<p>Tpost: /* Viited */</p> <hr /> <div><br /> == '''Eraialatutvustus''' ==<br /> <br /> <br /> === Loeng 1 ===<br /> <br /> Inga Vau, õppeosakonna juhataja, rääkis erinevatest õppetasemetest ja edasiõppimise/minekute võimalustest. Rääkis juhenditest, seadustest, eeskirjadest, millede raamistikus õppetöö on korraldatud ja mille alusel töö käib samuti rääkis õppekavadest ja õppevormidest. Märkis ära, et kolledži tudengitel on õigus kasutada TTÜ raamatukogu. Inga rääkis veel õppekorralduse eeskirjast ja rõhus, et selle läbilugemine on meie esimene kodutöö. Tõi välja üldpildi akadeemilisest kalendrist ning kõige olulisemad tähtpäevad- punase joone päev. Inga rääkis veel tasuta õppimisest ja sellest, kuidas õppimine muutub tasuliseks, kui teatud mahus õppekava ära ei täida.&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Merle Varendi rääkis, et 2x aastas tekib ÕIS keskkonnas tagasiside andmise võimalus ainete kohta ja korra aastas on küsitlused õppekeskkonna kohta. Ta soovitas nendele küsimustikele vastata, kuna nad teevad nendest järeldusi ja vajaduse ka vastavaid ümberkorraldusi. Samuti saab valida korra aastas parimaid õppejõude. Siis rääkis Merle veel erinevatest stipendiumitest ning nede saamise võimalustest.[1]<br /> <br /> Haridustehnoloog Juri Tretjakov rääkis Moodle keskkonnast. Varasematest Moodle’i kontodest ja uue tegemisest. Samuti rääkis kolležis olevast loengute salvestamise võimalustest, et 7 ruumis on võimalik loenguid salvestada ning neid hiljem siis järgi vaadata. Rõhutas veel, et videoloengute avalikustamine on õppejõu otsustada, seega kõikide loengute videosid ei ole võimalik kätte saada.[1]<br /> <br /> Lauri Võsandi tutvustas kolležis kooskäivat robootikaklubi, et kus see asub ja mis seal tehakset. Lauri rääkis põgusalt veel erinevatest üritustest, millest osa võtta.[1] <br /> <br /> Andres Septer rääiks üldiselt, miks see aine on ja mis on selle eesmärgid. Tutvustas aine sisu ja mida on vaja üldiselt, et koolis hakkama saada ning ITK ära lõpetada.[1]<br /> <br /> === Loeng 2 ===<br /> <br /> Teises lonegus esines Tiina Seeman, kes rääkis oma kogemuse põhjalt IT projektide juhtimisest. Tiina rääkis sellest, kuidas tema tööelust, rutiinist välja saab. Et ta on leidnud endale hobi, milleks on jooksmine, mis siis aitab tal mõtteid puhastada ja kainet mõistust säilitada. Ülejäänud ettekandes keskendus Tiina põhiliselt projektijuhtimisele. Ta tõi välja, et esimese asjana on vaja endale selgeks teha, mis on projekti eesmärk-tulem. Samuti tuleb vaadelda kliendi vaatenurka, see tähendab, et tuleb aru saada, kellele sa seda projekti teed. Ta tõi selle koha peal huvitava näite, kus IT pool väitis, et login töötas, mille pele klient ütles, et võib-olla töötas, aga login nuppu ei olnud. Tiina kirjeldas veel projektijuhtimise dimensioone: aeg, skoop, raha, kvaliteet, pingutus. Viimase asjana märkis Tiina veel ära, et peab olema ka hea meeskond, et ilma hea meeskonnata head nahka ei tule. Hea meeskond on projektijuhi korraldada.[2]<br /> <br /> === Loeng 3 ===<br /> <br /> Elar Lang kirjeldas enda õpiprotsessi, mis moodi tema ITK ja TTÜ ära tegi. Ta tõi väga hästi välja erinevaid mõtteid ja näiteid ning soovitusi, kuidas mina võiks ITKst ja ka tuleviku tööst läbi saada. Näited olid väga silmi avardavad ning panid sügavalt mõtlema. Võin ausalt öelda, et tema loeng pani mind ITKs õppimisele teistmoodi lähenema. Tõsine motivatsiooniloeng. Kuna mul üks TTÜ paber on juba olemas ja mõtlesin, et võiks ITKst teise võtta, siis tema loeng pani mind asjale teistmoodi vaatama, et ITKs ma ei olegi niivõrd paberi pärast vaid nüüd on mul võimalik teha seda, mis ise tahan.[3]<br /> <br /> === Loeng 4 ===<br /> <br /> Taavi Tuisk rääkis süsteemehalduri ajaloost, kuidas asjad olid 90ndatel ning kuidas on tänapäeval. Ta kirjaldas erinavaid konseptsioone arendajate ja süsteemiadministraatorite vahel. Samuti rääkis eetikast ja töökultuurist, sellest, et olla tööturul nõutud, et tohi kliendiandmetes sorida.[4]<br /> <br /> === Loeng 5 ===<br /> <br /> Kert Suvi rääkis IT arenduste testimisest. Kirjeldas, et testida on vaja, et saada infot, maandada riske, näha, kas asi töötab. Rääkis sellest, et testitakse liiga väha ning on liiga vähe spetsialiste, kes seda teevad ning, et Eestis on testimise protsent eriti madal. Ta tõi välja erinevaid mõttekäike, mis võivad põhjustada madalat testimise protsenti. Et on olemas niinimetatud koolkonna probleemid, kes siis arvavad, et testida pole vaja või siis testimise amet ei tekita paljudele huvi ning arvatakse, et testija palk on väike. Ta märkis veel ära, et testijaks pole täna Eestis võimalik õppida, et on küll mõned ained, kus seda tutvustatakse, aga see ei pidavat olema piisav.[5] <br /> <br /> === Loeng 6 ===<br /> <br /> Targo Tennisberg tegi ettekande „Kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda“. Esiteks märkis ta kohe ära, et enamus maailma IT projektidest ebaõnnestub ning projekti ebaõnnestumise tõenäosus kasvab projekti suurusega. Osa sellest on see, et inimsuhteid on suurtes projektides palju. Mainis, et töömahtu alahinnatakse, et töömahu hindamine on nagu viktoriin. Sama asi on tähtaegadega, et IT projektides ei oska ju projekti tähtaega pakkuda, kuna iga projekt on eriline ning seega on tähtaeg suvaline hinnang. Rääkis ökonoomikamudelist ja koodi paljundamise mudelist (TransferWise). Targo kirjeldas veel, et IT muutub teenuseks nagu näiteks rõivateenus- arengumaades keegi teeb sama asja kordades odavamalt ära. Ellujäämise idee on pakkuda midagi spetsiifilisemat kui keegi teine kusagil arengumaades.[6]<br /> <br /> === Loeng 7 ===<br /> <br /> Tanel Unt rääkis, kuidas temast sai IT ettevõtja ja mis see IT ettevõtlus endast kujutab. Rääkis oma elukäigust IT ettevõtjana, läbikukkunud projektidest ja ka kordaminekutest. Rääkis koolist ning rõhus, et kool peaks õpetama õppima. Ta tõi välja, et kui on vaja midagi korda saata on vaja teha asja entusiasmiga. Rääkis meeskonnavaliku tähtsusest ja töötajate motiveerimisest. Rääkis startup’idest, äriplaanist, investoritest ja meeskonnast. Tõi välja, et startup’i loomise põhiraskus on meeskonna loomises, kes selle käima veaks ja investorid ligi tuleks.[7]<br /> <br /> === Loeng 8 ===<br /> <br /> Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak tegid ettekande teemal „ Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat“. Nad tõid erinevaid näiteid tõestamaks, et iga asja taga on analüüs ning et analüütiku eesmärk on luua see vajalik lisaväärtus. Nad tõid palju erinevaid näiteid, kus analüüs on olnud puudulik või üldse olematu, näiteks lugu, kus Lätis hakati paigaldama esimesi pangaautomaate. Kõige väiksem rahatäht automaadis oli 5 latti, Läti pensionäri keskmine pension oli alla viie. Antud loeng oli minu jaoks kõige huvitavam kõikidest loengutest, kuna nad ei rääkinud väga süvitsi mingist spetsiifikast vaid tõid elulisi näiteid, kus nende töö on kasulik.[8]<br /> <br /> <br /> == '''Õpingukorraldus''' ==<br /> <br /> === Küsimus A: ===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> ==== Vastus A: ====<br /> <br /> Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saab teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Kordussooritusele registreerumine toimub läbi ÕIS keskkonna. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[9]<br /> <br /> === Küsimus nr 1: ===<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> ==== Vastus nr 1: ====<br /> <br /> Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Tegemata jäänud valikainet ei pea tingimata sooritama, kuna valikained tuleb sooritada õppekavas ettenähtud mahus, seega kui maht on täis, siis võib mõni valikaine jääda tegemata. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [9][10]<br /> <br /> === Ülesanne: ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> ==== Vastus: ====<br /> <br /> X = 26; Y = 19<br /> Esimese semestri lõpuks on 27 EAP-st puudu 1 EAP, seega saan talvel arve 50€. Teise semestri lõpuks on 54 EAP-st puudu 9 EAP-d, seega saan sügisel arve 9*50€ = 450€. Seega aasta lõpuks olen koolile tasunud kokku 500€.[1]<br /> <br /> <br /> ==''' Viited '''==</div>

Tpost https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpost&diff=95839 2015-10-31T09:04:10Z

<p>Tpost: /* Loeng 1 */</p> <hr /> <div><br /> == '''Eraialatutvustus''' ==<br /> <br /> <br /> === Loeng 1 ===<br /> <br /> Inga Vau, õppeosakonna juhataja, rääkis erinevatest õppetasemetest ja edasiõppimise/minekute võimalustest. Rääkis juhenditest, seadustest, eeskirjadest, millede raamistikus õppetöö on korraldatud ja mille alusel töö käib samuti rääkis õppekavadest ja õppevormidest. Märkis ära, et kolledži tudengitel on õigus kasutada TTÜ raamatukogu. Inga rääkis veel õppekorralduse eeskirjast ja rõhus, et selle läbilugemine on meie esimene kodutöö. Tõi välja üldpildi akadeemilisest kalendrist ning kõige olulisemad tähtpäevad- punase joone päev. Inga rääkis veel tasuta õppimisest ja sellest, kuidas õppimine muutub tasuliseks, kui teatud mahus õppekava ära ei täida.&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Merle Varendi rääkis, et 2x aastas tekib ÕIS keskkonnas tagasiside andmise võimalus ainete kohta ja korra aastas on küsitlused õppekeskkonna kohta. Ta soovitas nendele küsimustikele vastata, kuna nad teevad nendest järeldusi ja vajaduse ka vastavaid ümberkorraldusi. Samuti saab valida korra aastas parimaid õppejõude. Siis rääkis Merle veel erinevatest stipendiumitest ning nede saamise võimalustest.[1]<br /> <br /> Haridustehnoloog Juri Tretjakov rääkis Moodle keskkonnast. Varasematest Moodle’i kontodest ja uue tegemisest. Samuti rääkis kolležis olevast loengute salvestamise võimalustest, et 7 ruumis on võimalik loenguid salvestada ning neid hiljem siis järgi vaadata. Rõhutas veel, et videoloengute avalikustamine on õppejõu otsustada, seega kõikide loengute videosid ei ole võimalik kätte saada.[1]<br /> <br /> Lauri Võsandi tutvustas kolležis kooskäivat robootikaklubi, et kus see asub ja mis seal tehakset. Lauri rääkis põgusalt veel erinevatest üritustest, millest osa võtta.[1] <br /> <br /> Andres Septer rääiks üldiselt, miks see aine on ja mis on selle eesmärgid. Tutvustas aine sisu ja mida on vaja üldiselt, et koolis hakkama saada ning ITK ära lõpetada.[1]<br /> <br /> === Loeng 2 ===<br /> <br /> Teises lonegus esines Tiina Seeman, kes rääkis oma kogemuse põhjalt IT projektide juhtimisest. Tiina rääkis sellest, kuidas tema tööelust, rutiinist välja saab. Et ta on leidnud endale hobi, milleks on jooksmine, mis siis aitab tal mõtteid puhastada ja kainet mõistust säilitada. Ülejäänud ettekandes keskendus Tiina põhiliselt projektijuhtimisele. Ta tõi välja, et esimese asjana on vaja endale selgeks teha, mis on projekti eesmärk-tulem. Samuti tuleb vaadelda kliendi vaatenurka, see tähendab, et tuleb aru saada, kellele sa seda projekti teed. Ta tõi selle koha peal huvitava näite, kus IT pool väitis, et login töötas, mille pele klient ütles, et võib-olla töötas, aga login nuppu ei olnud. Tiina kirjeldas veel projektijuhtimise dimensioone: aeg, skoop, raha, kvaliteet, pingutus. Viimase asjana märkis Tiina veel ära, et peab olema ka hea meeskond, et ilma hea meeskonnata head nahka ei tule. Hea meeskond on projektijuhi korraldada.[2]<br /> <br /> === Loeng 3 ===<br /> <br /> Elar Lang kirjeldas enda õpiprotsessi, mis moodi tema ITK ja TTÜ ära tegi. Ta tõi väga hästi välja erinevaid mõtteid ja näiteid ning soovitusi, kuidas mina võiks ITKst ja ka tuleviku tööst läbi saada. Näited olid väga silmi avardavad ning panid sügavalt mõtlema. Võin ausalt öelda, et tema loeng pani mind ITKs õppimisele teistmoodi lähenema. Tõsine motivatsiooniloeng. Kuna mul üks TTÜ paber on juba olemas ja mõtlesin, et võiks ITKst teise võtta, siis tema loeng pani mind asjale teistmoodi vaatama, et ITKs ma ei olegi niivõrd paberi pärast vaid nüüd on mul võimalik teha seda, mis ise tahan.[3]<br /> <br /> === Loeng 4 ===<br /> <br /> Taavi Tuisk rääkis süsteemehalduri ajaloost, kuidas asjad olid 90ndatel ning kuidas on tänapäeval. Ta kirjaldas erinavaid konseptsioone arendajate ja süsteemiadministraatorite vahel. Samuti rääkis eetikast ja töökultuurist, sellest, et olla tööturul nõutud, et tohi kliendiandmetes sorida.[4]<br /> <br /> === Loeng 5 ===<br /> <br /> Kert Suvi rääkis IT arenduste testimisest. Kirjeldas, et testida on vaja, et saada infot, maandada riske, näha, kas asi töötab. Rääkis sellest, et testitakse liiga väha ning on liiga vähe spetsialiste, kes seda teevad ning, et Eestis on testimise protsent eriti madal. Ta tõi välja erinevaid mõttekäike, mis võivad põhjustada madalat testimise protsenti. Et on olemas niinimetatud koolkonna probleemid, kes siis arvavad, et testida pole vaja või siis testimise amet ei tekita paljudele huvi ning arvatakse, et testija palk on väike. Ta märkis veel ära, et testijaks pole täna Eestis võimalik õppida, et on küll mõned ained, kus seda tutvustatakse, aga see ei pidavat olema piisav.[5] <br /> <br /> === Loeng 6 ===<br /> <br /> Targo Tennisberg tegi ettekande „Kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda“. Esiteks märkis ta kohe ära, et enamus maailma IT projektidest ebaõnnestub ning projekti ebaõnnestumise tõenäosus kasvab projekti suurusega. Osa sellest on see, et inimsuhteid on suurtes projektides palju. Mainis, et töömahtu alahinnatakse, et töömahu hindamine on nagu viktoriin. Sama asi on tähtaegadega, et IT projektides ei oska ju projekti tähtaega pakkuda, kuna iga projekt on eriline ning seega on tähtaeg suvaline hinnang. Rääkis ökonoomikamudelist ja koodi paljundamise mudelist (TransferWise). Targo kirjeldas veel, et IT muutub teenuseks nagu näiteks rõivateenus- arengumaades keegi teeb sama asja kordades odavamalt ära. Ellujäämise idee on pakkuda midagi spetsiifilisemat kui keegi teine kusagil arengumaades.[6]<br /> <br /> === Loeng 7 ===<br /> <br /> Tanel Unt rääkis, kuidas temast sai IT ettevõtja ja mis see IT ettevõtlus endast kujutab. Rääkis oma elukäigust IT ettevõtjana, läbikukkunud projektidest ja ka kordaminekutest. Rääkis koolist ning rõhus, et kool peaks õpetama õppima. Ta tõi välja, et kui on vaja midagi korda saata on vaja teha asja entusiasmiga. Rääkis meeskonnavaliku tähtsusest ja töötajate motiveerimisest. Rääkis startup’idest, äriplaanist, investoritest ja meeskonnast. Tõi välja, et startup’i loomise põhiraskus on meeskonna loomises, kes selle käima veaks ja investorid ligi tuleks.[7]<br /> <br /> === Loeng 8 ===<br /> <br /> Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak tegid ettekande teemal „ Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat“. Nad tõid erinevaid näiteid tõestamaks, et iga asja taga on analüüs ning et analüütiku eesmärk on luua see vajalik lisaväärtus. Nad tõid palju erinevaid näiteid, kus analüüs on olnud puudulik või üldse olematu, näiteks lugu, kus Lätis hakati paigaldama esimesi pangaautomaate. Kõige väiksem rahatäht automaadis oli 5 latti, Läti pensionäri keskmine pension oli alla viie. Antud loeng oli minu jaoks kõige huvitavam kõikidest loengutest, kuna nad ei rääkinud väga süvitsi mingist spetsiifikast vaid tõid elulisi näiteid, kus nende töö on kasulik.[8]<br /> <br /> <br /> == '''Õpingukorraldus''' ==<br /> <br /> === Küsimus A: ===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> ==== Vastus A: ====<br /> <br /> Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saab teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Kordussooritusele registreerumine toimub läbi ÕIS keskkonna. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[9]<br /> <br /> === Küsimus nr 1: ===<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> ==== Vastus nr 1: ====<br /> <br /> Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Tegemata jäänud valikainet ei pea tingimata sooritama, kuna valikained tuleb sooritada õppekavas ettenähtud mahus, seega kui maht on täis, siis võib mõni valikaine jääda tegemata. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [9][10]<br /> <br /> === Ülesanne: ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> ==== Vastus: ====<br /> <br /> X = 26; Y = 19<br /> Esimese semestri lõpuks on 27 EAP-st puudu 1 EAP, seega saan talvel arve 50€. Teise semestri lõpuks on 54 EAP-st puudu 9 EAP-d, seega saan sügisel arve 9*50€ = 450€. Seega aasta lõpuks olen koolile tasunud kokku 500€.[1]<br /> <br /> <br /> ==''' Viited '''==<br /> <br /> [1. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]<br /> <br /> [2. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36]<br /> <br /> [3. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true]<br /> <br /> [4. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true]<br /> <br /> [5. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true]<br /> <br /> [6. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true]<br /> <br /> [7. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true]<br /> <br /> [8. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true]<br /> <br /> [9. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]<br /> <br /> [10. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]</div>

Tpost https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpost&diff=95837 2015-10-31T09:01:58Z

<p>Tpost: /* Loeng 1 */</p> <hr /> <div><br /> == '''Eraialatutvustus''' ==<br /> <br /> <br /> === Loeng 1 ===<br /> <br /> Inga Vau, õppeosakonna juhataja, rääkis erinevatest õppetasemetest ja edasiõppimise/minekute võimalustest. Rääkis juhenditest, seadustest, eeskirjadest, millede raamistikus õppetöö on korraldatud ja mille alusel töö käib samuti rääkis õppekavadest ja õppevormidest. Märkis ära, et kolledži tudengitel on õigus kasutada TTÜ raamatukogu. Inga rääkis veel õppekorralduse eeskirjast ja rõhus, et selle läbilugemine on meie esimene kodutöö. Tõi välja üldpildi akadeemilisest kalendrist ning kõige olulisemad tähtpäevad- punase joone päev. Inga rääkis veel tasuta õppimisest ja sellest, kuidas õppimine muutub tasuliseks, kui teatud mahus õppekava ära ei täida.[1]<br /> <br /> Merle Varendi rääkis, et 2x aastas tekib ÕIS keskkonnas tagasiside andmise võimalus ainete kohta ja korra aastas on küsitlused õppekeskkonna kohta. Ta soovitas nendele küsimustikele vastata, kuna nad teevad nendest järeldusi ja vajaduse ka vastavaid ümberkorraldusi. Samuti saab valida korra aastas parimaid õppejõude. Siis rääkis Merle veel erinevatest stipendiumitest ning nede saamise võimalustest.[1]<br /> <br /> Haridustehnoloog Juri Tretjakov rääkis Moodle keskkonnast. Varasematest Moodle’i kontodest ja uue tegemisest. Samuti rääkis kolležis olevast loengute salvestamise võimalustest, et 7 ruumis on võimalik loenguid salvestada ning neid hiljem siis järgi vaadata. Rõhutas veel, et videoloengute avalikustamine on õppejõu otsustada, seega kõikide loengute videosid ei ole võimalik kätte saada.[1]<br /> <br /> Lauri Võsandi tutvustas kolležis kooskäivat robootikaklubi, et kus see asub ja mis seal tehakset. Lauri rääkis põgusalt veel erinevatest üritustest, millest osa võtta.[1] <br /> <br /> Andres Septer rääiks üldiselt, miks see aine on ja mis on selle eesmärgid. Tutvustas aine sisu ja mida on vaja üldiselt, et koolis hakkama saada ning ITK ära lõpetada.[1]<br /> <br /> === Loeng 2 ===<br /> <br /> Teises lonegus esines Tiina Seeman, kes rääkis oma kogemuse põhjalt IT projektide juhtimisest. Tiina rääkis sellest, kuidas tema tööelust, rutiinist välja saab. Et ta on leidnud endale hobi, milleks on jooksmine, mis siis aitab tal mõtteid puhastada ja kainet mõistust säilitada. Ülejäänud ettekandes keskendus Tiina põhiliselt projektijuhtimisele. Ta tõi välja, et esimese asjana on vaja endale selgeks teha, mis on projekti eesmärk-tulem. Samuti tuleb vaadelda kliendi vaatenurka, see tähendab, et tuleb aru saada, kellele sa seda projekti teed. Ta tõi selle koha peal huvitava näite, kus IT pool väitis, et login töötas, mille pele klient ütles, et võib-olla töötas, aga login nuppu ei olnud. Tiina kirjeldas veel projektijuhtimise dimensioone: aeg, skoop, raha, kvaliteet, pingutus. Viimase asjana märkis Tiina veel ära, et peab olema ka hea meeskond, et ilma hea meeskonnata head nahka ei tule. Hea meeskond on projektijuhi korraldada.[2]<br /> <br /> === Loeng 3 ===<br /> <br /> Elar Lang kirjeldas enda õpiprotsessi, mis moodi tema ITK ja TTÜ ära tegi. Ta tõi väga hästi välja erinevaid mõtteid ja näiteid ning soovitusi, kuidas mina võiks ITKst ja ka tuleviku tööst läbi saada. Näited olid väga silmi avardavad ning panid sügavalt mõtlema. Võin ausalt öelda, et tema loeng pani mind ITKs õppimisele teistmoodi lähenema. Tõsine motivatsiooniloeng. Kuna mul üks TTÜ paber on juba olemas ja mõtlesin, et võiks ITKst teise võtta, siis tema loeng pani mind asjale teistmoodi vaatama, et ITKs ma ei olegi niivõrd paberi pärast vaid nüüd on mul võimalik teha seda, mis ise tahan.[3]<br /> <br /> === Loeng 4 ===<br /> <br /> Taavi Tuisk rääkis süsteemehalduri ajaloost, kuidas asjad olid 90ndatel ning kuidas on tänapäeval. Ta kirjaldas erinavaid konseptsioone arendajate ja süsteemiadministraatorite vahel. Samuti rääkis eetikast ja töökultuurist, sellest, et olla tööturul nõutud, et tohi kliendiandmetes sorida.[4]<br /> <br /> === Loeng 5 ===<br /> <br /> Kert Suvi rääkis IT arenduste testimisest. Kirjeldas, et testida on vaja, et saada infot, maandada riske, näha, kas asi töötab. Rääkis sellest, et testitakse liiga väha ning on liiga vähe spetsialiste, kes seda teevad ning, et Eestis on testimise protsent eriti madal. Ta tõi välja erinevaid mõttekäike, mis võivad põhjustada madalat testimise protsenti. Et on olemas niinimetatud koolkonna probleemid, kes siis arvavad, et testida pole vaja või siis testimise amet ei tekita paljudele huvi ning arvatakse, et testija palk on väike. Ta märkis veel ära, et testijaks pole täna Eestis võimalik õppida, et on küll mõned ained, kus seda tutvustatakse, aga see ei pidavat olema piisav.[5] <br /> <br /> === Loeng 6 ===<br /> <br /> Targo Tennisberg tegi ettekande „Kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda“. Esiteks märkis ta kohe ära, et enamus maailma IT projektidest ebaõnnestub ning projekti ebaõnnestumise tõenäosus kasvab projekti suurusega. Osa sellest on see, et inimsuhteid on suurtes projektides palju. Mainis, et töömahtu alahinnatakse, et töömahu hindamine on nagu viktoriin. Sama asi on tähtaegadega, et IT projektides ei oska ju projekti tähtaega pakkuda, kuna iga projekt on eriline ning seega on tähtaeg suvaline hinnang. Rääkis ökonoomikamudelist ja koodi paljundamise mudelist (TransferWise). Targo kirjeldas veel, et IT muutub teenuseks nagu näiteks rõivateenus- arengumaades keegi teeb sama asja kordades odavamalt ära. Ellujäämise idee on pakkuda midagi spetsiifilisemat kui keegi teine kusagil arengumaades.[6]<br /> <br /> === Loeng 7 ===<br /> <br /> Tanel Unt rääkis, kuidas temast sai IT ettevõtja ja mis see IT ettevõtlus endast kujutab. Rääkis oma elukäigust IT ettevõtjana, läbikukkunud projektidest ja ka kordaminekutest. Rääkis koolist ning rõhus, et kool peaks õpetama õppima. Ta tõi välja, et kui on vaja midagi korda saata on vaja teha asja entusiasmiga. Rääkis meeskonnavaliku tähtsusest ja töötajate motiveerimisest. Rääkis startup’idest, äriplaanist, investoritest ja meeskonnast. Tõi välja, et startup’i loomise põhiraskus on meeskonna loomises, kes selle käima veaks ja investorid ligi tuleks.[7]<br /> <br /> === Loeng 8 ===<br /> <br /> Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak tegid ettekande teemal „ Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat“. Nad tõid erinevaid näiteid tõestamaks, et iga asja taga on analüüs ning et analüütiku eesmärk on luua see vajalik lisaväärtus. Nad tõid palju erinevaid näiteid, kus analüüs on olnud puudulik või üldse olematu, näiteks lugu, kus Lätis hakati paigaldama esimesi pangaautomaate. Kõige väiksem rahatäht automaadis oli 5 latti, Läti pensionäri keskmine pension oli alla viie. Antud loeng oli minu jaoks kõige huvitavam kõikidest loengutest, kuna nad ei rääkinud väga süvitsi mingist spetsiifikast vaid tõid elulisi näiteid, kus nende töö on kasulik.[8]<br /> <br /> <br /> == '''Õpingukorraldus''' ==<br /> <br /> === Küsimus A: ===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> ==== Vastus A: ====<br /> <br /> Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saab teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Kordussooritusele registreerumine toimub läbi ÕIS keskkonna. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[9]<br /> <br /> === Küsimus nr 1: ===<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> ==== Vastus nr 1: ====<br /> <br /> Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Tegemata jäänud valikainet ei pea tingimata sooritama, kuna valikained tuleb sooritada õppekavas ettenähtud mahus, seega kui maht on täis, siis võib mõni valikaine jääda tegemata. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [9][10]<br /> <br /> === Ülesanne: ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> ==== Vastus: ====<br /> <br /> X = 26; Y = 19<br /> Esimese semestri lõpuks on 27 EAP-st puudu 1 EAP, seega saan talvel arve 50€. Teise semestri lõpuks on 54 EAP-st puudu 9 EAP-d, seega saan sügisel arve 9*50€ = 450€. Seega aasta lõpuks olen koolile tasunud kokku 500€.[1]<br /> <br /> <br /> ==''' Viited '''==<br /> <br /> [1. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]<br /> <br /> [2. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36]<br /> <br /> [3. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true]<br /> <br /> [4. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true]<br /> <br /> [5. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true]<br /> <br /> [6. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true]<br /> <br /> [7. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true]<br /> <br /> [8. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true]<br /> <br /> [9. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]<br /> <br /> [10. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]</div>

Tpost https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpost&diff=95836 2015-10-31T09:01:29Z

<p>Tpost: /* Loeng 1 */</p> <hr /> <div><br /> == '''Eraialatutvustus''' ==<br /> <br /> <br /> === Loeng 1 ===<br /> <br /> Inga Vau, õppeosakonna juhataja, rääkis erinevatest õppetasemetest ja edasiõppimise/minekute võimalustest. Rääkis juhenditest, seadustest, eeskirjadest, millede raamistikus õppetöö on korraldatud ja mille alusel töö käib samuti rääkis õppekavadest ja õppevormidest. Märkis ära, et kolledži tudengitel on õigus kasutada TTÜ raamatukogu. Inga rääkis veel õppekorralduse eeskirjast ja rõhus, et selle läbilugemine on meie esimene kodutöö. Tõi välja üldpildi akadeemilisest kalendrist ning kõige olulisemad tähtpäevad- punase joone päev. Inga rääkis veel tasuta õppimisest ja sellest, kuidas õppimine muutub tasuliseks, kui teatud mahus õppekava ära ei täida.[==''' Viited '''==]]<br /> <br /> Merle Varendi rääkis, et 2x aastas tekib ÕIS keskkonnas tagasiside andmise võimalus ainete kohta ja korra aastas on küsitlused õppekeskkonna kohta. Ta soovitas nendele küsimustikele vastata, kuna nad teevad nendest järeldusi ja vajaduse ka vastavaid ümberkorraldusi. Samuti saab valida korra aastas parimaid õppejõude. Siis rääkis Merle veel erinevatest stipendiumitest ning nede saamise võimalustest.[1]<br /> <br /> Haridustehnoloog Juri Tretjakov rääkis Moodle keskkonnast. Varasematest Moodle’i kontodest ja uue tegemisest. Samuti rääkis kolležis olevast loengute salvestamise võimalustest, et 7 ruumis on võimalik loenguid salvestada ning neid hiljem siis järgi vaadata. Rõhutas veel, et videoloengute avalikustamine on õppejõu otsustada, seega kõikide loengute videosid ei ole võimalik kätte saada.[1]<br /> <br /> Lauri Võsandi tutvustas kolležis kooskäivat robootikaklubi, et kus see asub ja mis seal tehakset. Lauri rääkis põgusalt veel erinevatest üritustest, millest osa võtta.[1] <br /> <br /> Andres Septer rääiks üldiselt, miks see aine on ja mis on selle eesmärgid. Tutvustas aine sisu ja mida on vaja üldiselt, et koolis hakkama saada ning ITK ära lõpetada.[1]<br /> <br /> === Loeng 2 ===<br /> <br /> Teises lonegus esines Tiina Seeman, kes rääkis oma kogemuse põhjalt IT projektide juhtimisest. Tiina rääkis sellest, kuidas tema tööelust, rutiinist välja saab. Et ta on leidnud endale hobi, milleks on jooksmine, mis siis aitab tal mõtteid puhastada ja kainet mõistust säilitada. Ülejäänud ettekandes keskendus Tiina põhiliselt projektijuhtimisele. Ta tõi välja, et esimese asjana on vaja endale selgeks teha, mis on projekti eesmärk-tulem. Samuti tuleb vaadelda kliendi vaatenurka, see tähendab, et tuleb aru saada, kellele sa seda projekti teed. Ta tõi selle koha peal huvitava näite, kus IT pool väitis, et login töötas, mille pele klient ütles, et võib-olla töötas, aga login nuppu ei olnud. Tiina kirjeldas veel projektijuhtimise dimensioone: aeg, skoop, raha, kvaliteet, pingutus. Viimase asjana märkis Tiina veel ära, et peab olema ka hea meeskond, et ilma hea meeskonnata head nahka ei tule. Hea meeskond on projektijuhi korraldada.[2]<br /> <br /> === Loeng 3 ===<br /> <br /> Elar Lang kirjeldas enda õpiprotsessi, mis moodi tema ITK ja TTÜ ära tegi. Ta tõi väga hästi välja erinevaid mõtteid ja näiteid ning soovitusi, kuidas mina võiks ITKst ja ka tuleviku tööst läbi saada. Näited olid väga silmi avardavad ning panid sügavalt mõtlema. Võin ausalt öelda, et tema loeng pani mind ITKs õppimisele teistmoodi lähenema. Tõsine motivatsiooniloeng. Kuna mul üks TTÜ paber on juba olemas ja mõtlesin, et võiks ITKst teise võtta, siis tema loeng pani mind asjale teistmoodi vaatama, et ITKs ma ei olegi niivõrd paberi pärast vaid nüüd on mul võimalik teha seda, mis ise tahan.[3]<br /> <br /> === Loeng 4 ===<br /> <br /> Taavi Tuisk rääkis süsteemehalduri ajaloost, kuidas asjad olid 90ndatel ning kuidas on tänapäeval. Ta kirjaldas erinavaid konseptsioone arendajate ja süsteemiadministraatorite vahel. Samuti rääkis eetikast ja töökultuurist, sellest, et olla tööturul nõutud, et tohi kliendiandmetes sorida.[4]<br /> <br /> === Loeng 5 ===<br /> <br /> Kert Suvi rääkis IT arenduste testimisest. Kirjeldas, et testida on vaja, et saada infot, maandada riske, näha, kas asi töötab. Rääkis sellest, et testitakse liiga väha ning on liiga vähe spetsialiste, kes seda teevad ning, et Eestis on testimise protsent eriti madal. Ta tõi välja erinevaid mõttekäike, mis võivad põhjustada madalat testimise protsenti. Et on olemas niinimetatud koolkonna probleemid, kes siis arvavad, et testida pole vaja või siis testimise amet ei tekita paljudele huvi ning arvatakse, et testija palk on väike. Ta märkis veel ära, et testijaks pole täna Eestis võimalik õppida, et on küll mõned ained, kus seda tutvustatakse, aga see ei pidavat olema piisav.[5] <br /> <br /> === Loeng 6 ===<br /> <br /> Targo Tennisberg tegi ettekande „Kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda“. Esiteks märkis ta kohe ära, et enamus maailma IT projektidest ebaõnnestub ning projekti ebaõnnestumise tõenäosus kasvab projekti suurusega. Osa sellest on see, et inimsuhteid on suurtes projektides palju. Mainis, et töömahtu alahinnatakse, et töömahu hindamine on nagu viktoriin. Sama asi on tähtaegadega, et IT projektides ei oska ju projekti tähtaega pakkuda, kuna iga projekt on eriline ning seega on tähtaeg suvaline hinnang. Rääkis ökonoomikamudelist ja koodi paljundamise mudelist (TransferWise). Targo kirjeldas veel, et IT muutub teenuseks nagu näiteks rõivateenus- arengumaades keegi teeb sama asja kordades odavamalt ära. Ellujäämise idee on pakkuda midagi spetsiifilisemat kui keegi teine kusagil arengumaades.[6]<br /> <br /> === Loeng 7 ===<br /> <br /> Tanel Unt rääkis, kuidas temast sai IT ettevõtja ja mis see IT ettevõtlus endast kujutab. Rääkis oma elukäigust IT ettevõtjana, läbikukkunud projektidest ja ka kordaminekutest. Rääkis koolist ning rõhus, et kool peaks õpetama õppima. Ta tõi välja, et kui on vaja midagi korda saata on vaja teha asja entusiasmiga. Rääkis meeskonnavaliku tähtsusest ja töötajate motiveerimisest. Rääkis startup’idest, äriplaanist, investoritest ja meeskonnast. Tõi välja, et startup’i loomise põhiraskus on meeskonna loomises, kes selle käima veaks ja investorid ligi tuleks.[7]<br /> <br /> === Loeng 8 ===<br /> <br /> Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak tegid ettekande teemal „ Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat“. Nad tõid erinevaid näiteid tõestamaks, et iga asja taga on analüüs ning et analüütiku eesmärk on luua see vajalik lisaväärtus. Nad tõid palju erinevaid näiteid, kus analüüs on olnud puudulik või üldse olematu, näiteks lugu, kus Lätis hakati paigaldama esimesi pangaautomaate. Kõige väiksem rahatäht automaadis oli 5 latti, Läti pensionäri keskmine pension oli alla viie. Antud loeng oli minu jaoks kõige huvitavam kõikidest loengutest, kuna nad ei rääkinud väga süvitsi mingist spetsiifikast vaid tõid elulisi näiteid, kus nende töö on kasulik.[8]<br /> <br /> <br /> == '''Õpingukorraldus''' ==<br /> <br /> === Küsimus A: ===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> ==== Vastus A: ====<br /> <br /> Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saab teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Kordussooritusele registreerumine toimub läbi ÕIS keskkonna. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[9]<br /> <br /> === Küsimus nr 1: ===<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> ==== Vastus nr 1: ====<br /> <br /> Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Tegemata jäänud valikainet ei pea tingimata sooritama, kuna valikained tuleb sooritada õppekavas ettenähtud mahus, seega kui maht on täis, siis võib mõni valikaine jääda tegemata. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [9][10]<br /> <br /> === Ülesanne: ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> ==== Vastus: ====<br /> <br /> X = 26; Y = 19<br /> Esimese semestri lõpuks on 27 EAP-st puudu 1 EAP, seega saan talvel arve 50€. Teise semestri lõpuks on 54 EAP-st puudu 9 EAP-d, seega saan sügisel arve 9*50€ = 450€. Seega aasta lõpuks olen koolile tasunud kokku 500€.[1]<br /> <br /> <br /> ==''' Viited '''==<br /> <br /> [1. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]<br /> <br /> [2. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36]<br /> <br /> [3. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true]<br /> <br /> [4. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true]<br /> <br /> [5. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true]<br /> <br /> [6. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true]<br /> <br /> [7. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true]<br /> <br /> [8. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true]<br /> <br /> [9. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]<br /> <br /> [10. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]</div>

Tpost https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpost&diff=95835 2015-10-31T09:00:50Z

<p>Tpost: /* Loeng 1 */</p> <hr /> <div><br /> == '''Eraialatutvustus''' ==<br /> <br /> <br /> === Loeng 1 ===<br /> <br /> Inga Vau, õppeosakonna juhataja, rääkis erinevatest õppetasemetest ja edasiõppimise/minekute võimalustest. Rääkis juhenditest, seadustest, eeskirjadest, millede raamistikus õppetöö on korraldatud ja mille alusel töö käib samuti rääkis õppekavadest ja õppevormidest. Märkis ära, et kolledži tudengitel on õigus kasutada TTÜ raamatukogu. Inga rääkis veel õppekorralduse eeskirjast ja rõhus, et selle läbilugemine on meie esimene kodutöö. Tõi välja üldpildi akadeemilisest kalendrist ning kõige olulisemad tähtpäevad- punase joone päev. Inga rääkis veel tasuta õppimisest ja sellest, kuidas õppimine muutub tasuliseks, kui teatud mahus õppekava ära ei täida.[[1.]]<br /> <br /> Merle Varendi rääkis, et 2x aastas tekib ÕIS keskkonnas tagasiside andmise võimalus ainete kohta ja korra aastas on küsitlused õppekeskkonna kohta. Ta soovitas nendele küsimustikele vastata, kuna nad teevad nendest järeldusi ja vajaduse ka vastavaid ümberkorraldusi. Samuti saab valida korra aastas parimaid õppejõude. Siis rääkis Merle veel erinevatest stipendiumitest ning nede saamise võimalustest.[1]<br /> <br /> Haridustehnoloog Juri Tretjakov rääkis Moodle keskkonnast. Varasematest Moodle’i kontodest ja uue tegemisest. Samuti rääkis kolležis olevast loengute salvestamise võimalustest, et 7 ruumis on võimalik loenguid salvestada ning neid hiljem siis järgi vaadata. Rõhutas veel, et videoloengute avalikustamine on õppejõu otsustada, seega kõikide loengute videosid ei ole võimalik kätte saada.[1]<br /> <br /> Lauri Võsandi tutvustas kolležis kooskäivat robootikaklubi, et kus see asub ja mis seal tehakset. Lauri rääkis põgusalt veel erinevatest üritustest, millest osa võtta.[1] <br /> <br /> Andres Septer rääiks üldiselt, miks see aine on ja mis on selle eesmärgid. Tutvustas aine sisu ja mida on vaja üldiselt, et koolis hakkama saada ning ITK ära lõpetada.[1]<br /> <br /> === Loeng 2 ===<br /> <br /> Teises lonegus esines Tiina Seeman, kes rääkis oma kogemuse põhjalt IT projektide juhtimisest. Tiina rääkis sellest, kuidas tema tööelust, rutiinist välja saab. Et ta on leidnud endale hobi, milleks on jooksmine, mis siis aitab tal mõtteid puhastada ja kainet mõistust säilitada. Ülejäänud ettekandes keskendus Tiina põhiliselt projektijuhtimisele. Ta tõi välja, et esimese asjana on vaja endale selgeks teha, mis on projekti eesmärk-tulem. Samuti tuleb vaadelda kliendi vaatenurka, see tähendab, et tuleb aru saada, kellele sa seda projekti teed. Ta tõi selle koha peal huvitava näite, kus IT pool väitis, et login töötas, mille pele klient ütles, et võib-olla töötas, aga login nuppu ei olnud. Tiina kirjeldas veel projektijuhtimise dimensioone: aeg, skoop, raha, kvaliteet, pingutus. Viimase asjana märkis Tiina veel ära, et peab olema ka hea meeskond, et ilma hea meeskonnata head nahka ei tule. Hea meeskond on projektijuhi korraldada.[2]<br /> <br /> === Loeng 3 ===<br /> <br /> Elar Lang kirjeldas enda õpiprotsessi, mis moodi tema ITK ja TTÜ ära tegi. Ta tõi väga hästi välja erinevaid mõtteid ja näiteid ning soovitusi, kuidas mina võiks ITKst ja ka tuleviku tööst läbi saada. Näited olid väga silmi avardavad ning panid sügavalt mõtlema. Võin ausalt öelda, et tema loeng pani mind ITKs õppimisele teistmoodi lähenema. Tõsine motivatsiooniloeng. Kuna mul üks TTÜ paber on juba olemas ja mõtlesin, et võiks ITKst teise võtta, siis tema loeng pani mind asjale teistmoodi vaatama, et ITKs ma ei olegi niivõrd paberi pärast vaid nüüd on mul võimalik teha seda, mis ise tahan.[3]<br /> <br /> === Loeng 4 ===<br /> <br /> Taavi Tuisk rääkis süsteemehalduri ajaloost, kuidas asjad olid 90ndatel ning kuidas on tänapäeval. Ta kirjaldas erinavaid konseptsioone arendajate ja süsteemiadministraatorite vahel. Samuti rääkis eetikast ja töökultuurist, sellest, et olla tööturul nõutud, et tohi kliendiandmetes sorida.[4]<br /> <br /> === Loeng 5 ===<br /> <br /> Kert Suvi rääkis IT arenduste testimisest. Kirjeldas, et testida on vaja, et saada infot, maandada riske, näha, kas asi töötab. Rääkis sellest, et testitakse liiga väha ning on liiga vähe spetsialiste, kes seda teevad ning, et Eestis on testimise protsent eriti madal. Ta tõi välja erinevaid mõttekäike, mis võivad põhjustada madalat testimise protsenti. Et on olemas niinimetatud koolkonna probleemid, kes siis arvavad, et testida pole vaja või siis testimise amet ei tekita paljudele huvi ning arvatakse, et testija palk on väike. Ta märkis veel ära, et testijaks pole täna Eestis võimalik õppida, et on küll mõned ained, kus seda tutvustatakse, aga see ei pidavat olema piisav.[5] <br /> <br /> === Loeng 6 ===<br /> <br /> Targo Tennisberg tegi ettekande „Kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda“. Esiteks märkis ta kohe ära, et enamus maailma IT projektidest ebaõnnestub ning projekti ebaõnnestumise tõenäosus kasvab projekti suurusega. Osa sellest on see, et inimsuhteid on suurtes projektides palju. Mainis, et töömahtu alahinnatakse, et töömahu hindamine on nagu viktoriin. Sama asi on tähtaegadega, et IT projektides ei oska ju projekti tähtaega pakkuda, kuna iga projekt on eriline ning seega on tähtaeg suvaline hinnang. Rääkis ökonoomikamudelist ja koodi paljundamise mudelist (TransferWise). Targo kirjeldas veel, et IT muutub teenuseks nagu näiteks rõivateenus- arengumaades keegi teeb sama asja kordades odavamalt ära. Ellujäämise idee on pakkuda midagi spetsiifilisemat kui keegi teine kusagil arengumaades.[6]<br /> <br /> === Loeng 7 ===<br /> <br /> Tanel Unt rääkis, kuidas temast sai IT ettevõtja ja mis see IT ettevõtlus endast kujutab. Rääkis oma elukäigust IT ettevõtjana, läbikukkunud projektidest ja ka kordaminekutest. Rääkis koolist ning rõhus, et kool peaks õpetama õppima. Ta tõi välja, et kui on vaja midagi korda saata on vaja teha asja entusiasmiga. Rääkis meeskonnavaliku tähtsusest ja töötajate motiveerimisest. Rääkis startup’idest, äriplaanist, investoritest ja meeskonnast. Tõi välja, et startup’i loomise põhiraskus on meeskonna loomises, kes selle käima veaks ja investorid ligi tuleks.[7]<br /> <br /> === Loeng 8 ===<br /> <br /> Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak tegid ettekande teemal „ Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat“. Nad tõid erinevaid näiteid tõestamaks, et iga asja taga on analüüs ning et analüütiku eesmärk on luua see vajalik lisaväärtus. Nad tõid palju erinevaid näiteid, kus analüüs on olnud puudulik või üldse olematu, näiteks lugu, kus Lätis hakati paigaldama esimesi pangaautomaate. Kõige väiksem rahatäht automaadis oli 5 latti, Läti pensionäri keskmine pension oli alla viie. Antud loeng oli minu jaoks kõige huvitavam kõikidest loengutest, kuna nad ei rääkinud väga süvitsi mingist spetsiifikast vaid tõid elulisi näiteid, kus nende töö on kasulik.[8]<br /> <br /> <br /> == '''Õpingukorraldus''' ==<br /> <br /> === Küsimus A: ===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> ==== Vastus A: ====<br /> <br /> Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saab teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Kordussooritusele registreerumine toimub läbi ÕIS keskkonna. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[9]<br /> <br /> === Küsimus nr 1: ===<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> ==== Vastus nr 1: ====<br /> <br /> Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Tegemata jäänud valikainet ei pea tingimata sooritama, kuna valikained tuleb sooritada õppekavas ettenähtud mahus, seega kui maht on täis, siis võib mõni valikaine jääda tegemata. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [9][10]<br /> <br /> === Ülesanne: ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> ==== Vastus: ====<br /> <br /> X = 26; Y = 19<br /> Esimese semestri lõpuks on 27 EAP-st puudu 1 EAP, seega saan talvel arve 50€. Teise semestri lõpuks on 54 EAP-st puudu 9 EAP-d, seega saan sügisel arve 9*50€ = 450€. Seega aasta lõpuks olen koolile tasunud kokku 500€.[1]<br /> <br /> <br /> ==''' Viited '''==<br /> <br /> [1. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]<br /> <br /> [2. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36]<br /> <br /> [3. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true]<br /> <br /> [4. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true]<br /> <br /> [5. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true]<br /> <br /> [6. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true]<br /> <br /> [7. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true]<br /> <br /> [8. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true]<br /> <br /> [9. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]<br /> <br /> [10. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]</div>

Tpost https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpost&diff=95834 2015-10-31T09:00:19Z

<p>Tpost: /* Õpingukorraldus */</p> <hr /> <div><br /> == '''Eraialatutvustus''' ==<br /> <br /> <br /> === Loeng 1 ===<br /> <br /> Inga Vau, õppeosakonna juhataja, rääkis erinevatest õppetasemetest ja edasiõppimise/minekute võimalustest. Rääkis juhenditest, seadustest, eeskirjadest, millede raamistikus õppetöö on korraldatud ja mille alusel töö käib samuti rääkis õppekavadest ja õppevormidest. Märkis ära, et kolledži tudengitel on õigus kasutada TTÜ raamatukogu. Inga rääkis veel õppekorralduse eeskirjast ja rõhus, et selle läbilugemine on meie esimene kodutöö. Tõi välja üldpildi akadeemilisest kalendrist ning kõige olulisemad tähtpäevad- punase joone päev. Inga rääkis veel tasuta õppimisest ja sellest, kuidas õppimine muutub tasuliseks, kui teatud mahus õppekava ära ei täida.[[Viited]]<br /> <br /> Merle Varendi rääkis, et 2x aastas tekib ÕIS keskkonnas tagasiside andmise võimalus ainete kohta ja korra aastas on küsitlused õppekeskkonna kohta. Ta soovitas nendele küsimustikele vastata, kuna nad teevad nendest järeldusi ja vajaduse ka vastavaid ümberkorraldusi. Samuti saab valida korra aastas parimaid õppejõude. Siis rääkis Merle veel erinevatest stipendiumitest ning nede saamise võimalustest.[1]<br /> <br /> Haridustehnoloog Juri Tretjakov rääkis Moodle keskkonnast. Varasematest Moodle’i kontodest ja uue tegemisest. Samuti rääkis kolležis olevast loengute salvestamise võimalustest, et 7 ruumis on võimalik loenguid salvestada ning neid hiljem siis järgi vaadata. Rõhutas veel, et videoloengute avalikustamine on õppejõu otsustada, seega kõikide loengute videosid ei ole võimalik kätte saada.[1]<br /> <br /> Lauri Võsandi tutvustas kolležis kooskäivat robootikaklubi, et kus see asub ja mis seal tehakset. Lauri rääkis põgusalt veel erinevatest üritustest, millest osa võtta.[1] <br /> <br /> Andres Septer rääiks üldiselt, miks see aine on ja mis on selle eesmärgid. Tutvustas aine sisu ja mida on vaja üldiselt, et koolis hakkama saada ning ITK ära lõpetada.[1]<br /> <br /> === Loeng 2 ===<br /> <br /> Teises lonegus esines Tiina Seeman, kes rääkis oma kogemuse põhjalt IT projektide juhtimisest. Tiina rääkis sellest, kuidas tema tööelust, rutiinist välja saab. Et ta on leidnud endale hobi, milleks on jooksmine, mis siis aitab tal mõtteid puhastada ja kainet mõistust säilitada. Ülejäänud ettekandes keskendus Tiina põhiliselt projektijuhtimisele. Ta tõi välja, et esimese asjana on vaja endale selgeks teha, mis on projekti eesmärk-tulem. Samuti tuleb vaadelda kliendi vaatenurka, see tähendab, et tuleb aru saada, kellele sa seda projekti teed. Ta tõi selle koha peal huvitava näite, kus IT pool väitis, et login töötas, mille pele klient ütles, et võib-olla töötas, aga login nuppu ei olnud. Tiina kirjeldas veel projektijuhtimise dimensioone: aeg, skoop, raha, kvaliteet, pingutus. Viimase asjana märkis Tiina veel ära, et peab olema ka hea meeskond, et ilma hea meeskonnata head nahka ei tule. Hea meeskond on projektijuhi korraldada.[2]<br /> <br /> === Loeng 3 ===<br /> <br /> Elar Lang kirjeldas enda õpiprotsessi, mis moodi tema ITK ja TTÜ ära tegi. Ta tõi väga hästi välja erinevaid mõtteid ja näiteid ning soovitusi, kuidas mina võiks ITKst ja ka tuleviku tööst läbi saada. Näited olid väga silmi avardavad ning panid sügavalt mõtlema. Võin ausalt öelda, et tema loeng pani mind ITKs õppimisele teistmoodi lähenema. Tõsine motivatsiooniloeng. Kuna mul üks TTÜ paber on juba olemas ja mõtlesin, et võiks ITKst teise võtta, siis tema loeng pani mind asjale teistmoodi vaatama, et ITKs ma ei olegi niivõrd paberi pärast vaid nüüd on mul võimalik teha seda, mis ise tahan.[3]<br /> <br /> === Loeng 4 ===<br /> <br /> Taavi Tuisk rääkis süsteemehalduri ajaloost, kuidas asjad olid 90ndatel ning kuidas on tänapäeval. Ta kirjaldas erinavaid konseptsioone arendajate ja süsteemiadministraatorite vahel. Samuti rääkis eetikast ja töökultuurist, sellest, et olla tööturul nõutud, et tohi kliendiandmetes sorida.[4]<br /> <br /> === Loeng 5 ===<br /> <br /> Kert Suvi rääkis IT arenduste testimisest. Kirjeldas, et testida on vaja, et saada infot, maandada riske, näha, kas asi töötab. Rääkis sellest, et testitakse liiga väha ning on liiga vähe spetsialiste, kes seda teevad ning, et Eestis on testimise protsent eriti madal. Ta tõi välja erinevaid mõttekäike, mis võivad põhjustada madalat testimise protsenti. Et on olemas niinimetatud koolkonna probleemid, kes siis arvavad, et testida pole vaja või siis testimise amet ei tekita paljudele huvi ning arvatakse, et testija palk on väike. Ta märkis veel ära, et testijaks pole täna Eestis võimalik õppida, et on küll mõned ained, kus seda tutvustatakse, aga see ei pidavat olema piisav.[5] <br /> <br /> === Loeng 6 ===<br /> <br /> Targo Tennisberg tegi ettekande „Kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda“. Esiteks märkis ta kohe ära, et enamus maailma IT projektidest ebaõnnestub ning projekti ebaõnnestumise tõenäosus kasvab projekti suurusega. Osa sellest on see, et inimsuhteid on suurtes projektides palju. Mainis, et töömahtu alahinnatakse, et töömahu hindamine on nagu viktoriin. Sama asi on tähtaegadega, et IT projektides ei oska ju projekti tähtaega pakkuda, kuna iga projekt on eriline ning seega on tähtaeg suvaline hinnang. Rääkis ökonoomikamudelist ja koodi paljundamise mudelist (TransferWise). Targo kirjeldas veel, et IT muutub teenuseks nagu näiteks rõivateenus- arengumaades keegi teeb sama asja kordades odavamalt ära. Ellujäämise idee on pakkuda midagi spetsiifilisemat kui keegi teine kusagil arengumaades.[6]<br /> <br /> === Loeng 7 ===<br /> <br /> Tanel Unt rääkis, kuidas temast sai IT ettevõtja ja mis see IT ettevõtlus endast kujutab. Rääkis oma elukäigust IT ettevõtjana, läbikukkunud projektidest ja ka kordaminekutest. Rääkis koolist ning rõhus, et kool peaks õpetama õppima. Ta tõi välja, et kui on vaja midagi korda saata on vaja teha asja entusiasmiga. Rääkis meeskonnavaliku tähtsusest ja töötajate motiveerimisest. Rääkis startup’idest, äriplaanist, investoritest ja meeskonnast. Tõi välja, et startup’i loomise põhiraskus on meeskonna loomises, kes selle käima veaks ja investorid ligi tuleks.[7]<br /> <br /> === Loeng 8 ===<br /> <br /> Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak tegid ettekande teemal „ Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat“. Nad tõid erinevaid näiteid tõestamaks, et iga asja taga on analüüs ning et analüütiku eesmärk on luua see vajalik lisaväärtus. Nad tõid palju erinevaid näiteid, kus analüüs on olnud puudulik või üldse olematu, näiteks lugu, kus Lätis hakati paigaldama esimesi pangaautomaate. Kõige väiksem rahatäht automaadis oli 5 latti, Läti pensionäri keskmine pension oli alla viie. Antud loeng oli minu jaoks kõige huvitavam kõikidest loengutest, kuna nad ei rääkinud väga süvitsi mingist spetsiifikast vaid tõid elulisi näiteid, kus nende töö on kasulik.[8]<br /> <br /> <br /> == '''Õpingukorraldus''' ==<br /> <br /> === Küsimus A: ===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> ==== Vastus A: ====<br /> <br /> Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saab teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Kordussooritusele registreerumine toimub läbi ÕIS keskkonna. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[9]<br /> <br /> === Küsimus nr 1: ===<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> ==== Vastus nr 1: ====<br /> <br /> Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Tegemata jäänud valikainet ei pea tingimata sooritama, kuna valikained tuleb sooritada õppekavas ettenähtud mahus, seega kui maht on täis, siis võib mõni valikaine jääda tegemata. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [9][10]<br /> <br /> === Ülesanne: ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> ==== Vastus: ====<br /> <br /> X = 26; Y = 19<br /> Esimese semestri lõpuks on 27 EAP-st puudu 1 EAP, seega saan talvel arve 50€. Teise semestri lõpuks on 54 EAP-st puudu 9 EAP-d, seega saan sügisel arve 9*50€ = 450€. Seega aasta lõpuks olen koolile tasunud kokku 500€.[1]<br /> <br /> <br /> ==''' Viited '''==<br /> <br /> [1. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]<br /> <br /> [2. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36]<br /> <br /> [3. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true]<br /> <br /> [4. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true]<br /> <br /> [5. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true]<br /> <br /> [6. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true]<br /> <br /> [7. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true]<br /> <br /> [8. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true]<br /> <br /> [9. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]<br /> <br /> [10. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]</div>

Tpost https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpost&diff=95833 2015-10-31T08:59:28Z

<p>Tpost: /* Loeng 1 */</p> <hr /> <div><br /> == '''Eraialatutvustus''' ==<br /> <br /> <br /> === Loeng 1 ===<br /> <br /> Inga Vau, õppeosakonna juhataja, rääkis erinevatest õppetasemetest ja edasiõppimise/minekute võimalustest. Rääkis juhenditest, seadustest, eeskirjadest, millede raamistikus õppetöö on korraldatud ja mille alusel töö käib samuti rääkis õppekavadest ja õppevormidest. Märkis ära, et kolledži tudengitel on õigus kasutada TTÜ raamatukogu. Inga rääkis veel õppekorralduse eeskirjast ja rõhus, et selle läbilugemine on meie esimene kodutöö. Tõi välja üldpildi akadeemilisest kalendrist ning kõige olulisemad tähtpäevad- punase joone päev. Inga rääkis veel tasuta õppimisest ja sellest, kuidas õppimine muutub tasuliseks, kui teatud mahus õppekava ära ei täida.[[Viited]]<br /> <br /> Merle Varendi rääkis, et 2x aastas tekib ÕIS keskkonnas tagasiside andmise võimalus ainete kohta ja korra aastas on küsitlused õppekeskkonna kohta. Ta soovitas nendele küsimustikele vastata, kuna nad teevad nendest järeldusi ja vajaduse ka vastavaid ümberkorraldusi. Samuti saab valida korra aastas parimaid õppejõude. Siis rääkis Merle veel erinevatest stipendiumitest ning nede saamise võimalustest.[1]<br /> <br /> Haridustehnoloog Juri Tretjakov rääkis Moodle keskkonnast. Varasematest Moodle’i kontodest ja uue tegemisest. Samuti rääkis kolležis olevast loengute salvestamise võimalustest, et 7 ruumis on võimalik loenguid salvestada ning neid hiljem siis järgi vaadata. Rõhutas veel, et videoloengute avalikustamine on õppejõu otsustada, seega kõikide loengute videosid ei ole võimalik kätte saada.[1]<br /> <br /> Lauri Võsandi tutvustas kolležis kooskäivat robootikaklubi, et kus see asub ja mis seal tehakset. Lauri rääkis põgusalt veel erinevatest üritustest, millest osa võtta.[1] <br /> <br /> Andres Septer rääiks üldiselt, miks see aine on ja mis on selle eesmärgid. Tutvustas aine sisu ja mida on vaja üldiselt, et koolis hakkama saada ning ITK ära lõpetada.[1]<br /> <br /> === Loeng 2 ===<br /> <br /> Teises lonegus esines Tiina Seeman, kes rääkis oma kogemuse põhjalt IT projektide juhtimisest. Tiina rääkis sellest, kuidas tema tööelust, rutiinist välja saab. Et ta on leidnud endale hobi, milleks on jooksmine, mis siis aitab tal mõtteid puhastada ja kainet mõistust säilitada. Ülejäänud ettekandes keskendus Tiina põhiliselt projektijuhtimisele. Ta tõi välja, et esimese asjana on vaja endale selgeks teha, mis on projekti eesmärk-tulem. Samuti tuleb vaadelda kliendi vaatenurka, see tähendab, et tuleb aru saada, kellele sa seda projekti teed. Ta tõi selle koha peal huvitava näite, kus IT pool väitis, et login töötas, mille pele klient ütles, et võib-olla töötas, aga login nuppu ei olnud. Tiina kirjeldas veel projektijuhtimise dimensioone: aeg, skoop, raha, kvaliteet, pingutus. Viimase asjana märkis Tiina veel ära, et peab olema ka hea meeskond, et ilma hea meeskonnata head nahka ei tule. Hea meeskond on projektijuhi korraldada.[2]<br /> <br /> === Loeng 3 ===<br /> <br /> Elar Lang kirjeldas enda õpiprotsessi, mis moodi tema ITK ja TTÜ ära tegi. Ta tõi väga hästi välja erinevaid mõtteid ja näiteid ning soovitusi, kuidas mina võiks ITKst ja ka tuleviku tööst läbi saada. Näited olid väga silmi avardavad ning panid sügavalt mõtlema. Võin ausalt öelda, et tema loeng pani mind ITKs õppimisele teistmoodi lähenema. Tõsine motivatsiooniloeng. Kuna mul üks TTÜ paber on juba olemas ja mõtlesin, et võiks ITKst teise võtta, siis tema loeng pani mind asjale teistmoodi vaatama, et ITKs ma ei olegi niivõrd paberi pärast vaid nüüd on mul võimalik teha seda, mis ise tahan.[3]<br /> <br /> === Loeng 4 ===<br /> <br /> Taavi Tuisk rääkis süsteemehalduri ajaloost, kuidas asjad olid 90ndatel ning kuidas on tänapäeval. Ta kirjaldas erinavaid konseptsioone arendajate ja süsteemiadministraatorite vahel. Samuti rääkis eetikast ja töökultuurist, sellest, et olla tööturul nõutud, et tohi kliendiandmetes sorida.[4]<br /> <br /> === Loeng 5 ===<br /> <br /> Kert Suvi rääkis IT arenduste testimisest. Kirjeldas, et testida on vaja, et saada infot, maandada riske, näha, kas asi töötab. Rääkis sellest, et testitakse liiga väha ning on liiga vähe spetsialiste, kes seda teevad ning, et Eestis on testimise protsent eriti madal. Ta tõi välja erinevaid mõttekäike, mis võivad põhjustada madalat testimise protsenti. Et on olemas niinimetatud koolkonna probleemid, kes siis arvavad, et testida pole vaja või siis testimise amet ei tekita paljudele huvi ning arvatakse, et testija palk on väike. Ta märkis veel ära, et testijaks pole täna Eestis võimalik õppida, et on küll mõned ained, kus seda tutvustatakse, aga see ei pidavat olema piisav.[5] <br /> <br /> === Loeng 6 ===<br /> <br /> Targo Tennisberg tegi ettekande „Kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda“. Esiteks märkis ta kohe ära, et enamus maailma IT projektidest ebaõnnestub ning projekti ebaõnnestumise tõenäosus kasvab projekti suurusega. Osa sellest on see, et inimsuhteid on suurtes projektides palju. Mainis, et töömahtu alahinnatakse, et töömahu hindamine on nagu viktoriin. Sama asi on tähtaegadega, et IT projektides ei oska ju projekti tähtaega pakkuda, kuna iga projekt on eriline ning seega on tähtaeg suvaline hinnang. Rääkis ökonoomikamudelist ja koodi paljundamise mudelist (TransferWise). Targo kirjeldas veel, et IT muutub teenuseks nagu näiteks rõivateenus- arengumaades keegi teeb sama asja kordades odavamalt ära. Ellujäämise idee on pakkuda midagi spetsiifilisemat kui keegi teine kusagil arengumaades.[6]<br /> <br /> === Loeng 7 ===<br /> <br /> Tanel Unt rääkis, kuidas temast sai IT ettevõtja ja mis see IT ettevõtlus endast kujutab. Rääkis oma elukäigust IT ettevõtjana, läbikukkunud projektidest ja ka kordaminekutest. Rääkis koolist ning rõhus, et kool peaks õpetama õppima. Ta tõi välja, et kui on vaja midagi korda saata on vaja teha asja entusiasmiga. Rääkis meeskonnavaliku tähtsusest ja töötajate motiveerimisest. Rääkis startup’idest, äriplaanist, investoritest ja meeskonnast. Tõi välja, et startup’i loomise põhiraskus on meeskonna loomises, kes selle käima veaks ja investorid ligi tuleks.[7]<br /> <br /> === Loeng 8 ===<br /> <br /> Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak tegid ettekande teemal „ Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat“. Nad tõid erinevaid näiteid tõestamaks, et iga asja taga on analüüs ning et analüütiku eesmärk on luua see vajalik lisaväärtus. Nad tõid palju erinevaid näiteid, kus analüüs on olnud puudulik või üldse olematu, näiteks lugu, kus Lätis hakati paigaldama esimesi pangaautomaate. Kõige väiksem rahatäht automaadis oli 5 latti, Läti pensionäri keskmine pension oli alla viie. Antud loeng oli minu jaoks kõige huvitavam kõikidest loengutest, kuna nad ei rääkinud väga süvitsi mingist spetsiifikast vaid tõid elulisi näiteid, kus nende töö on kasulik.[8]<br /> <br /> <br /> == '''Õpingukorraldus''' ==<br /> <br /> === Küsimus A: ===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> ==== Vastus A: ====<br /> <br /> Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saab teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Kordussooritusele registreerumine toimub läbi ÕIS keskkonna. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[9]<br /> <br /> === Küsimus nr 1: ===<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> ==== Vastus nr 1: ====<br /> <br /> Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Tegemata jäänud valikainet ei pea tingimata sooritama, kuna valikained tuleb sooritada õppekavas ettenähtud mahus, seega kui maht on täis, siis võib mõni valikaine jääda tegemata. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [9][10]<br /> <br /> === Ülesanne: ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> ==== Vastus: ====<br /> <br /> X = 26; Y = 19<br /> Esimese semestri lõpuks on 27 EAP-st puudu 1 EAP, seega saan talvel arve 50€. Teise semestri lõpuks on 54 EAP-st puudu 9 EAP-d, seega saan sügisel arve 9*50€ = 450€. Seega aasta lõpuks olen koolile tasunud kokku 500€.[1]<br /> <br /> <br /> '''== Viited =='''<br /> <br /> [1. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]<br /> <br /> [2. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36]<br /> <br /> [3. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true]<br /> <br /> [4. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true]<br /> <br /> [5. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true]<br /> <br /> [6. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true]<br /> <br /> [7. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true]<br /> <br /> [8. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true]<br /> <br /> [9. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]<br /> <br /> [10. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]</div>

Tpost https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpost&diff=95832 2015-10-31T08:59:06Z

<p>Tpost: /* Loeng 1 */</p> <hr /> <div><br /> == '''Eraialatutvustus''' ==<br /> <br /> <br /> === Loeng 1 ===<br /> <br /> Inga Vau, õppeosakonna juhataja, rääkis erinevatest õppetasemetest ja edasiõppimise/minekute võimalustest. Rääkis juhenditest, seadustest, eeskirjadest, millede raamistikus õppetöö on korraldatud ja mille alusel töö käib samuti rääkis õppekavadest ja õppevormidest. Märkis ära, et kolledži tudengitel on õigus kasutada TTÜ raamatukogu. Inga rääkis veel õppekorralduse eeskirjast ja rõhus, et selle läbilugemine on meie esimene kodutöö. Tõi välja üldpildi akadeemilisest kalendrist ning kõige olulisemad tähtpäevad- punase joone päev. Inga rääkis veel tasuta õppimisest ja sellest, kuidas õppimine muutub tasuliseks, kui teatud mahus õppekava ära ei täida.[[1]]<br /> <br /> Merle Varendi rääkis, et 2x aastas tekib ÕIS keskkonnas tagasiside andmise võimalus ainete kohta ja korra aastas on küsitlused õppekeskkonna kohta. Ta soovitas nendele küsimustikele vastata, kuna nad teevad nendest järeldusi ja vajaduse ka vastavaid ümberkorraldusi. Samuti saab valida korra aastas parimaid õppejõude. Siis rääkis Merle veel erinevatest stipendiumitest ning nede saamise võimalustest.[1]<br /> <br /> Haridustehnoloog Juri Tretjakov rääkis Moodle keskkonnast. Varasematest Moodle’i kontodest ja uue tegemisest. Samuti rääkis kolležis olevast loengute salvestamise võimalustest, et 7 ruumis on võimalik loenguid salvestada ning neid hiljem siis järgi vaadata. Rõhutas veel, et videoloengute avalikustamine on õppejõu otsustada, seega kõikide loengute videosid ei ole võimalik kätte saada.[1]<br /> <br /> Lauri Võsandi tutvustas kolležis kooskäivat robootikaklubi, et kus see asub ja mis seal tehakset. Lauri rääkis põgusalt veel erinevatest üritustest, millest osa võtta.[1] <br /> <br /> Andres Septer rääiks üldiselt, miks see aine on ja mis on selle eesmärgid. Tutvustas aine sisu ja mida on vaja üldiselt, et koolis hakkama saada ning ITK ära lõpetada.[1]<br /> <br /> === Loeng 2 ===<br /> <br /> Teises lonegus esines Tiina Seeman, kes rääkis oma kogemuse põhjalt IT projektide juhtimisest. Tiina rääkis sellest, kuidas tema tööelust, rutiinist välja saab. Et ta on leidnud endale hobi, milleks on jooksmine, mis siis aitab tal mõtteid puhastada ja kainet mõistust säilitada. Ülejäänud ettekandes keskendus Tiina põhiliselt projektijuhtimisele. Ta tõi välja, et esimese asjana on vaja endale selgeks teha, mis on projekti eesmärk-tulem. Samuti tuleb vaadelda kliendi vaatenurka, see tähendab, et tuleb aru saada, kellele sa seda projekti teed. Ta tõi selle koha peal huvitava näite, kus IT pool väitis, et login töötas, mille pele klient ütles, et võib-olla töötas, aga login nuppu ei olnud. Tiina kirjeldas veel projektijuhtimise dimensioone: aeg, skoop, raha, kvaliteet, pingutus. Viimase asjana märkis Tiina veel ära, et peab olema ka hea meeskond, et ilma hea meeskonnata head nahka ei tule. Hea meeskond on projektijuhi korraldada.[2]<br /> <br /> === Loeng 3 ===<br /> <br /> Elar Lang kirjeldas enda õpiprotsessi, mis moodi tema ITK ja TTÜ ära tegi. Ta tõi väga hästi välja erinevaid mõtteid ja näiteid ning soovitusi, kuidas mina võiks ITKst ja ka tuleviku tööst läbi saada. Näited olid väga silmi avardavad ning panid sügavalt mõtlema. Võin ausalt öelda, et tema loeng pani mind ITKs õppimisele teistmoodi lähenema. Tõsine motivatsiooniloeng. Kuna mul üks TTÜ paber on juba olemas ja mõtlesin, et võiks ITKst teise võtta, siis tema loeng pani mind asjale teistmoodi vaatama, et ITKs ma ei olegi niivõrd paberi pärast vaid nüüd on mul võimalik teha seda, mis ise tahan.[3]<br /> <br /> === Loeng 4 ===<br /> <br /> Taavi Tuisk rääkis süsteemehalduri ajaloost, kuidas asjad olid 90ndatel ning kuidas on tänapäeval. Ta kirjaldas erinavaid konseptsioone arendajate ja süsteemiadministraatorite vahel. Samuti rääkis eetikast ja töökultuurist, sellest, et olla tööturul nõutud, et tohi kliendiandmetes sorida.[4]<br /> <br /> === Loeng 5 ===<br /> <br /> Kert Suvi rääkis IT arenduste testimisest. Kirjeldas, et testida on vaja, et saada infot, maandada riske, näha, kas asi töötab. Rääkis sellest, et testitakse liiga väha ning on liiga vähe spetsialiste, kes seda teevad ning, et Eestis on testimise protsent eriti madal. Ta tõi välja erinevaid mõttekäike, mis võivad põhjustada madalat testimise protsenti. Et on olemas niinimetatud koolkonna probleemid, kes siis arvavad, et testida pole vaja või siis testimise amet ei tekita paljudele huvi ning arvatakse, et testija palk on väike. Ta märkis veel ära, et testijaks pole täna Eestis võimalik õppida, et on küll mõned ained, kus seda tutvustatakse, aga see ei pidavat olema piisav.[5] <br /> <br /> === Loeng 6 ===<br /> <br /> Targo Tennisberg tegi ettekande „Kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda“. Esiteks märkis ta kohe ära, et enamus maailma IT projektidest ebaõnnestub ning projekti ebaõnnestumise tõenäosus kasvab projekti suurusega. Osa sellest on see, et inimsuhteid on suurtes projektides palju. Mainis, et töömahtu alahinnatakse, et töömahu hindamine on nagu viktoriin. Sama asi on tähtaegadega, et IT projektides ei oska ju projekti tähtaega pakkuda, kuna iga projekt on eriline ning seega on tähtaeg suvaline hinnang. Rääkis ökonoomikamudelist ja koodi paljundamise mudelist (TransferWise). Targo kirjeldas veel, et IT muutub teenuseks nagu näiteks rõivateenus- arengumaades keegi teeb sama asja kordades odavamalt ära. Ellujäämise idee on pakkuda midagi spetsiifilisemat kui keegi teine kusagil arengumaades.[6]<br /> <br /> === Loeng 7 ===<br /> <br /> Tanel Unt rääkis, kuidas temast sai IT ettevõtja ja mis see IT ettevõtlus endast kujutab. Rääkis oma elukäigust IT ettevõtjana, läbikukkunud projektidest ja ka kordaminekutest. Rääkis koolist ning rõhus, et kool peaks õpetama õppima. Ta tõi välja, et kui on vaja midagi korda saata on vaja teha asja entusiasmiga. Rääkis meeskonnavaliku tähtsusest ja töötajate motiveerimisest. Rääkis startup’idest, äriplaanist, investoritest ja meeskonnast. Tõi välja, et startup’i loomise põhiraskus on meeskonna loomises, kes selle käima veaks ja investorid ligi tuleks.[7]<br /> <br /> === Loeng 8 ===<br /> <br /> Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak tegid ettekande teemal „ Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat“. Nad tõid erinevaid näiteid tõestamaks, et iga asja taga on analüüs ning et analüütiku eesmärk on luua see vajalik lisaväärtus. Nad tõid palju erinevaid näiteid, kus analüüs on olnud puudulik või üldse olematu, näiteks lugu, kus Lätis hakati paigaldama esimesi pangaautomaate. Kõige väiksem rahatäht automaadis oli 5 latti, Läti pensionäri keskmine pension oli alla viie. Antud loeng oli minu jaoks kõige huvitavam kõikidest loengutest, kuna nad ei rääkinud väga süvitsi mingist spetsiifikast vaid tõid elulisi näiteid, kus nende töö on kasulik.[8]<br /> <br /> <br /> == '''Õpingukorraldus''' ==<br /> <br /> === Küsimus A: ===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> ==== Vastus A: ====<br /> <br /> Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saab teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Kordussooritusele registreerumine toimub läbi ÕIS keskkonna. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[9]<br /> <br /> === Küsimus nr 1: ===<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> ==== Vastus nr 1: ====<br /> <br /> Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Tegemata jäänud valikainet ei pea tingimata sooritama, kuna valikained tuleb sooritada õppekavas ettenähtud mahus, seega kui maht on täis, siis võib mõni valikaine jääda tegemata. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [9][10]<br /> <br /> === Ülesanne: ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> ==== Vastus: ====<br /> <br /> X = 26; Y = 19<br /> Esimese semestri lõpuks on 27 EAP-st puudu 1 EAP, seega saan talvel arve 50€. Teise semestri lõpuks on 54 EAP-st puudu 9 EAP-d, seega saan sügisel arve 9*50€ = 450€. Seega aasta lõpuks olen koolile tasunud kokku 500€.[1]<br /> <br /> <br /> '''== Viited =='''<br /> <br /> [1. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]<br /> <br /> [2. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36]<br /> <br /> [3. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true]<br /> <br /> [4. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true]<br /> <br /> [5. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true]<br /> <br /> [6. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true]<br /> <br /> [7. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true]<br /> <br /> [8. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true]<br /> <br /> [9. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]<br /> <br /> [10. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]</div>

Tpost https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpost&diff=95831 2015-10-31T08:58:35Z

<p>Tpost: /* Õpingukorraldus */</p> <hr /> <div><br /> == '''Eraialatutvustus''' ==<br /> <br /> <br /> === Loeng 1 ===<br /> <br /> Inga Vau, õppeosakonna juhataja, rääkis erinevatest õppetasemetest ja edasiõppimise/minekute võimalustest. Rääkis juhenditest, seadustest, eeskirjadest, millede raamistikus õppetöö on korraldatud ja mille alusel töö käib samuti rääkis õppekavadest ja õppevormidest. Märkis ära, et kolledži tudengitel on õigus kasutada TTÜ raamatukogu. Inga rääkis veel õppekorralduse eeskirjast ja rõhus, et selle läbilugemine on meie esimene kodutöö. Tõi välja üldpildi akadeemilisest kalendrist ning kõige olulisemad tähtpäevad- punase joone päev. Inga rääkis veel tasuta õppimisest ja sellest, kuidas õppimine muutub tasuliseks, kui teatud mahus õppekava ära ei täida.<br /> <br /> Merle Varendi rääkis, et 2x aastas tekib ÕIS keskkonnas tagasiside andmise võimalus ainete kohta ja korra aastas on küsitlused õppekeskkonna kohta. Ta soovitas nendele küsimustikele vastata, kuna nad teevad nendest järeldusi ja vajaduse ka vastavaid ümberkorraldusi. Samuti saab valida korra aastas parimaid õppejõude. Siis rääkis Merle veel erinevatest stipendiumitest ning nede saamise võimalustest.[1]<br /> <br /> Haridustehnoloog Juri Tretjakov rääkis Moodle keskkonnast. Varasematest Moodle’i kontodest ja uue tegemisest. Samuti rääkis kolležis olevast loengute salvestamise võimalustest, et 7 ruumis on võimalik loenguid salvestada ning neid hiljem siis järgi vaadata. Rõhutas veel, et videoloengute avalikustamine on õppejõu otsustada, seega kõikide loengute videosid ei ole võimalik kätte saada.[1]<br /> <br /> Lauri Võsandi tutvustas kolležis kooskäivat robootikaklubi, et kus see asub ja mis seal tehakset. Lauri rääkis põgusalt veel erinevatest üritustest, millest osa võtta.[1] <br /> <br /> Andres Septer rääiks üldiselt, miks see aine on ja mis on selle eesmärgid. Tutvustas aine sisu ja mida on vaja üldiselt, et koolis hakkama saada ning ITK ära lõpetada.[1]<br /> <br /> === Loeng 2 ===<br /> <br /> Teises lonegus esines Tiina Seeman, kes rääkis oma kogemuse põhjalt IT projektide juhtimisest. Tiina rääkis sellest, kuidas tema tööelust, rutiinist välja saab. Et ta on leidnud endale hobi, milleks on jooksmine, mis siis aitab tal mõtteid puhastada ja kainet mõistust säilitada. Ülejäänud ettekandes keskendus Tiina põhiliselt projektijuhtimisele. Ta tõi välja, et esimese asjana on vaja endale selgeks teha, mis on projekti eesmärk-tulem. Samuti tuleb vaadelda kliendi vaatenurka, see tähendab, et tuleb aru saada, kellele sa seda projekti teed. Ta tõi selle koha peal huvitava näite, kus IT pool väitis, et login töötas, mille pele klient ütles, et võib-olla töötas, aga login nuppu ei olnud. Tiina kirjeldas veel projektijuhtimise dimensioone: aeg, skoop, raha, kvaliteet, pingutus. Viimase asjana märkis Tiina veel ära, et peab olema ka hea meeskond, et ilma hea meeskonnata head nahka ei tule. Hea meeskond on projektijuhi korraldada.[2]<br /> <br /> === Loeng 3 ===<br /> <br /> Elar Lang kirjeldas enda õpiprotsessi, mis moodi tema ITK ja TTÜ ära tegi. Ta tõi väga hästi välja erinevaid mõtteid ja näiteid ning soovitusi, kuidas mina võiks ITKst ja ka tuleviku tööst läbi saada. Näited olid väga silmi avardavad ning panid sügavalt mõtlema. Võin ausalt öelda, et tema loeng pani mind ITKs õppimisele teistmoodi lähenema. Tõsine motivatsiooniloeng. Kuna mul üks TTÜ paber on juba olemas ja mõtlesin, et võiks ITKst teise võtta, siis tema loeng pani mind asjale teistmoodi vaatama, et ITKs ma ei olegi niivõrd paberi pärast vaid nüüd on mul võimalik teha seda, mis ise tahan.[3]<br /> <br /> === Loeng 4 ===<br /> <br /> Taavi Tuisk rääkis süsteemehalduri ajaloost, kuidas asjad olid 90ndatel ning kuidas on tänapäeval. Ta kirjaldas erinavaid konseptsioone arendajate ja süsteemiadministraatorite vahel. Samuti rääkis eetikast ja töökultuurist, sellest, et olla tööturul nõutud, et tohi kliendiandmetes sorida.[4]<br /> <br /> === Loeng 5 ===<br /> <br /> Kert Suvi rääkis IT arenduste testimisest. Kirjeldas, et testida on vaja, et saada infot, maandada riske, näha, kas asi töötab. Rääkis sellest, et testitakse liiga väha ning on liiga vähe spetsialiste, kes seda teevad ning, et Eestis on testimise protsent eriti madal. Ta tõi välja erinevaid mõttekäike, mis võivad põhjustada madalat testimise protsenti. Et on olemas niinimetatud koolkonna probleemid, kes siis arvavad, et testida pole vaja või siis testimise amet ei tekita paljudele huvi ning arvatakse, et testija palk on väike. Ta märkis veel ära, et testijaks pole täna Eestis võimalik õppida, et on küll mõned ained, kus seda tutvustatakse, aga see ei pidavat olema piisav.[5] <br /> <br /> === Loeng 6 ===<br /> <br /> Targo Tennisberg tegi ettekande „Kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda“. Esiteks märkis ta kohe ära, et enamus maailma IT projektidest ebaõnnestub ning projekti ebaõnnestumise tõenäosus kasvab projekti suurusega. Osa sellest on see, et inimsuhteid on suurtes projektides palju. Mainis, et töömahtu alahinnatakse, et töömahu hindamine on nagu viktoriin. Sama asi on tähtaegadega, et IT projektides ei oska ju projekti tähtaega pakkuda, kuna iga projekt on eriline ning seega on tähtaeg suvaline hinnang. Rääkis ökonoomikamudelist ja koodi paljundamise mudelist (TransferWise). Targo kirjeldas veel, et IT muutub teenuseks nagu näiteks rõivateenus- arengumaades keegi teeb sama asja kordades odavamalt ära. Ellujäämise idee on pakkuda midagi spetsiifilisemat kui keegi teine kusagil arengumaades.[6]<br /> <br /> === Loeng 7 ===<br /> <br /> Tanel Unt rääkis, kuidas temast sai IT ettevõtja ja mis see IT ettevõtlus endast kujutab. Rääkis oma elukäigust IT ettevõtjana, läbikukkunud projektidest ja ka kordaminekutest. Rääkis koolist ning rõhus, et kool peaks õpetama õppima. Ta tõi välja, et kui on vaja midagi korda saata on vaja teha asja entusiasmiga. Rääkis meeskonnavaliku tähtsusest ja töötajate motiveerimisest. Rääkis startup’idest, äriplaanist, investoritest ja meeskonnast. Tõi välja, et startup’i loomise põhiraskus on meeskonna loomises, kes selle käima veaks ja investorid ligi tuleks.[7]<br /> <br /> === Loeng 8 ===<br /> <br /> Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak tegid ettekande teemal „ Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat“. Nad tõid erinevaid näiteid tõestamaks, et iga asja taga on analüüs ning et analüütiku eesmärk on luua see vajalik lisaväärtus. Nad tõid palju erinevaid näiteid, kus analüüs on olnud puudulik või üldse olematu, näiteks lugu, kus Lätis hakati paigaldama esimesi pangaautomaate. Kõige väiksem rahatäht automaadis oli 5 latti, Läti pensionäri keskmine pension oli alla viie. Antud loeng oli minu jaoks kõige huvitavam kõikidest loengutest, kuna nad ei rääkinud väga süvitsi mingist spetsiifikast vaid tõid elulisi näiteid, kus nende töö on kasulik.[8]<br /> <br /> <br /> == '''Õpingukorraldus''' ==<br /> <br /> === Küsimus A: ===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> ==== Vastus A: ====<br /> <br /> Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saab teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Kordussooritusele registreerumine toimub läbi ÕIS keskkonna. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[9]<br /> <br /> === Küsimus nr 1: ===<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> ==== Vastus nr 1: ====<br /> <br /> Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Tegemata jäänud valikainet ei pea tingimata sooritama, kuna valikained tuleb sooritada õppekavas ettenähtud mahus, seega kui maht on täis, siis võib mõni valikaine jääda tegemata. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [9][10]<br /> <br /> === Ülesanne: ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> ==== Vastus: ====<br /> <br /> X = 26; Y = 19<br /> Esimese semestri lõpuks on 27 EAP-st puudu 1 EAP, seega saan talvel arve 50€. Teise semestri lõpuks on 54 EAP-st puudu 9 EAP-d, seega saan sügisel arve 9*50€ = 450€. Seega aasta lõpuks olen koolile tasunud kokku 500€.[1]<br /> <br /> <br /> '''== Viited =='''<br /> <br /> [1. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]<br /> <br /> [2. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36]<br /> <br /> [3. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true]<br /> <br /> [4. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true]<br /> <br /> [5. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true]<br /> <br /> [6. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true]<br /> <br /> [7. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true]<br /> <br /> [8. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true]<br /> <br /> [9. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]<br /> <br /> [10. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]</div>

Tpost https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpost&diff=95830 2015-10-31T08:58:07Z

<p>Tpost: /* Viited */</p> <hr /> <div><br /> == '''Eraialatutvustus''' ==<br /> <br /> <br /> === Loeng 1 ===<br /> <br /> Inga Vau, õppeosakonna juhataja, rääkis erinevatest õppetasemetest ja edasiõppimise/minekute võimalustest. Rääkis juhenditest, seadustest, eeskirjadest, millede raamistikus õppetöö on korraldatud ja mille alusel töö käib samuti rääkis õppekavadest ja õppevormidest. Märkis ära, et kolledži tudengitel on õigus kasutada TTÜ raamatukogu. Inga rääkis veel õppekorralduse eeskirjast ja rõhus, et selle läbilugemine on meie esimene kodutöö. Tõi välja üldpildi akadeemilisest kalendrist ning kõige olulisemad tähtpäevad- punase joone päev. Inga rääkis veel tasuta õppimisest ja sellest, kuidas õppimine muutub tasuliseks, kui teatud mahus õppekava ära ei täida.<br /> <br /> Merle Varendi rääkis, et 2x aastas tekib ÕIS keskkonnas tagasiside andmise võimalus ainete kohta ja korra aastas on küsitlused õppekeskkonna kohta. Ta soovitas nendele küsimustikele vastata, kuna nad teevad nendest järeldusi ja vajaduse ka vastavaid ümberkorraldusi. Samuti saab valida korra aastas parimaid õppejõude. Siis rääkis Merle veel erinevatest stipendiumitest ning nede saamise võimalustest.[1]<br /> <br /> Haridustehnoloog Juri Tretjakov rääkis Moodle keskkonnast. Varasematest Moodle’i kontodest ja uue tegemisest. Samuti rääkis kolležis olevast loengute salvestamise võimalustest, et 7 ruumis on võimalik loenguid salvestada ning neid hiljem siis järgi vaadata. Rõhutas veel, et videoloengute avalikustamine on õppejõu otsustada, seega kõikide loengute videosid ei ole võimalik kätte saada.[1]<br /> <br /> Lauri Võsandi tutvustas kolležis kooskäivat robootikaklubi, et kus see asub ja mis seal tehakset. Lauri rääkis põgusalt veel erinevatest üritustest, millest osa võtta.[1] <br /> <br /> Andres Septer rääiks üldiselt, miks see aine on ja mis on selle eesmärgid. Tutvustas aine sisu ja mida on vaja üldiselt, et koolis hakkama saada ning ITK ära lõpetada.[1]<br /> <br /> === Loeng 2 ===<br /> <br /> Teises lonegus esines Tiina Seeman, kes rääkis oma kogemuse põhjalt IT projektide juhtimisest. Tiina rääkis sellest, kuidas tema tööelust, rutiinist välja saab. Et ta on leidnud endale hobi, milleks on jooksmine, mis siis aitab tal mõtteid puhastada ja kainet mõistust säilitada. Ülejäänud ettekandes keskendus Tiina põhiliselt projektijuhtimisele. Ta tõi välja, et esimese asjana on vaja endale selgeks teha, mis on projekti eesmärk-tulem. Samuti tuleb vaadelda kliendi vaatenurka, see tähendab, et tuleb aru saada, kellele sa seda projekti teed. Ta tõi selle koha peal huvitava näite, kus IT pool väitis, et login töötas, mille pele klient ütles, et võib-olla töötas, aga login nuppu ei olnud. Tiina kirjeldas veel projektijuhtimise dimensioone: aeg, skoop, raha, kvaliteet, pingutus. Viimase asjana märkis Tiina veel ära, et peab olema ka hea meeskond, et ilma hea meeskonnata head nahka ei tule. Hea meeskond on projektijuhi korraldada.[2]<br /> <br /> === Loeng 3 ===<br /> <br /> Elar Lang kirjeldas enda õpiprotsessi, mis moodi tema ITK ja TTÜ ära tegi. Ta tõi väga hästi välja erinevaid mõtteid ja näiteid ning soovitusi, kuidas mina võiks ITKst ja ka tuleviku tööst läbi saada. Näited olid väga silmi avardavad ning panid sügavalt mõtlema. Võin ausalt öelda, et tema loeng pani mind ITKs õppimisele teistmoodi lähenema. Tõsine motivatsiooniloeng. Kuna mul üks TTÜ paber on juba olemas ja mõtlesin, et võiks ITKst teise võtta, siis tema loeng pani mind asjale teistmoodi vaatama, et ITKs ma ei olegi niivõrd paberi pärast vaid nüüd on mul võimalik teha seda, mis ise tahan.[3]<br /> <br /> === Loeng 4 ===<br /> <br /> Taavi Tuisk rääkis süsteemehalduri ajaloost, kuidas asjad olid 90ndatel ning kuidas on tänapäeval. Ta kirjaldas erinavaid konseptsioone arendajate ja süsteemiadministraatorite vahel. Samuti rääkis eetikast ja töökultuurist, sellest, et olla tööturul nõutud, et tohi kliendiandmetes sorida.[4]<br /> <br /> === Loeng 5 ===<br /> <br /> Kert Suvi rääkis IT arenduste testimisest. Kirjeldas, et testida on vaja, et saada infot, maandada riske, näha, kas asi töötab. Rääkis sellest, et testitakse liiga väha ning on liiga vähe spetsialiste, kes seda teevad ning, et Eestis on testimise protsent eriti madal. Ta tõi välja erinevaid mõttekäike, mis võivad põhjustada madalat testimise protsenti. Et on olemas niinimetatud koolkonna probleemid, kes siis arvavad, et testida pole vaja või siis testimise amet ei tekita paljudele huvi ning arvatakse, et testija palk on väike. Ta märkis veel ära, et testijaks pole täna Eestis võimalik õppida, et on küll mõned ained, kus seda tutvustatakse, aga see ei pidavat olema piisav.[5] <br /> <br /> === Loeng 6 ===<br /> <br /> Targo Tennisberg tegi ettekande „Kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda“. Esiteks märkis ta kohe ära, et enamus maailma IT projektidest ebaõnnestub ning projekti ebaõnnestumise tõenäosus kasvab projekti suurusega. Osa sellest on see, et inimsuhteid on suurtes projektides palju. Mainis, et töömahtu alahinnatakse, et töömahu hindamine on nagu viktoriin. Sama asi on tähtaegadega, et IT projektides ei oska ju projekti tähtaega pakkuda, kuna iga projekt on eriline ning seega on tähtaeg suvaline hinnang. Rääkis ökonoomikamudelist ja koodi paljundamise mudelist (TransferWise). Targo kirjeldas veel, et IT muutub teenuseks nagu näiteks rõivateenus- arengumaades keegi teeb sama asja kordades odavamalt ära. Ellujäämise idee on pakkuda midagi spetsiifilisemat kui keegi teine kusagil arengumaades.[6]<br /> <br /> === Loeng 7 ===<br /> <br /> Tanel Unt rääkis, kuidas temast sai IT ettevõtja ja mis see IT ettevõtlus endast kujutab. Rääkis oma elukäigust IT ettevõtjana, läbikukkunud projektidest ja ka kordaminekutest. Rääkis koolist ning rõhus, et kool peaks õpetama õppima. Ta tõi välja, et kui on vaja midagi korda saata on vaja teha asja entusiasmiga. Rääkis meeskonnavaliku tähtsusest ja töötajate motiveerimisest. Rääkis startup’idest, äriplaanist, investoritest ja meeskonnast. Tõi välja, et startup’i loomise põhiraskus on meeskonna loomises, kes selle käima veaks ja investorid ligi tuleks.[7]<br /> <br /> === Loeng 8 ===<br /> <br /> Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak tegid ettekande teemal „ Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat“. Nad tõid erinevaid näiteid tõestamaks, et iga asja taga on analüüs ning et analüütiku eesmärk on luua see vajalik lisaväärtus. Nad tõid palju erinevaid näiteid, kus analüüs on olnud puudulik või üldse olematu, näiteks lugu, kus Lätis hakati paigaldama esimesi pangaautomaate. Kõige väiksem rahatäht automaadis oli 5 latti, Läti pensionäri keskmine pension oli alla viie. Antud loeng oli minu jaoks kõige huvitavam kõikidest loengutest, kuna nad ei rääkinud väga süvitsi mingist spetsiifikast vaid tõid elulisi näiteid, kus nende töö on kasulik.[8]<br /> <br /> <br /> == '''Õpingukorraldus''' ==<br /> <br /> === Küsimus A: ===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> ==== Vastus A: ====<br /> <br /> Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saab teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Kordussooritusele registreerumine toimub läbi ÕIS keskkonna. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[9]<br /> <br /> === Küsimus nr 1: ===<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> ==== Vastus nr 1: ====<br /> <br /> Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Tegemata jäänud valikainet ei pea tingimata sooritama, kuna valikained tuleb sooritada õppekavas ettenähtud mahus, seega kui maht on täis, siis võib mõni valikaine jääda tegemata. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [9][10]<br /> <br /> === Ülesanne: ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> ==== Vastus: ====<br /> <br /> X = 26; Y = 19<br /> Esimese semestri lõpuks on 27 EAP-st puudu 1 EAP, seega saan talvel arve 50€. Teise semestri lõpuks on 54 EAP-st puudu 9 EAP-d, seega saan sügisel arve 9*50€ = 450€. Seega aasta lõpuks olen koolile tasunud kokku 500€.[1]<br /> <br /> <br /> '''== Viited =='''<br /> <br /> [1. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305]<br /> [2. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36]<br /> [3. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true]<br /> [4. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true]<br /> [5. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true]<br /> [6. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true]<br /> [7. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true]<br /> [8. https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true]<br /> [9. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]<br /> [10. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]</div>

Tpost https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpost&diff=95829 2015-10-31T08:56:22Z

<p>Tpost: /* Õpingukorraldus */</p> <hr /> <div><br /> == '''Eraialatutvustus''' ==<br /> <br /> <br /> === Loeng 1 ===<br /> <br /> Inga Vau, õppeosakonna juhataja, rääkis erinevatest õppetasemetest ja edasiõppimise/minekute võimalustest. Rääkis juhenditest, seadustest, eeskirjadest, millede raamistikus õppetöö on korraldatud ja mille alusel töö käib samuti rääkis õppekavadest ja õppevormidest. Märkis ära, et kolledži tudengitel on õigus kasutada TTÜ raamatukogu. Inga rääkis veel õppekorralduse eeskirjast ja rõhus, et selle läbilugemine on meie esimene kodutöö. Tõi välja üldpildi akadeemilisest kalendrist ning kõige olulisemad tähtpäevad- punase joone päev. Inga rääkis veel tasuta õppimisest ja sellest, kuidas õppimine muutub tasuliseks, kui teatud mahus õppekava ära ei täida.<br /> <br /> Merle Varendi rääkis, et 2x aastas tekib ÕIS keskkonnas tagasiside andmise võimalus ainete kohta ja korra aastas on küsitlused õppekeskkonna kohta. Ta soovitas nendele küsimustikele vastata, kuna nad teevad nendest järeldusi ja vajaduse ka vastavaid ümberkorraldusi. Samuti saab valida korra aastas parimaid õppejõude. Siis rääkis Merle veel erinevatest stipendiumitest ning nede saamise võimalustest.[1]<br /> <br /> Haridustehnoloog Juri Tretjakov rääkis Moodle keskkonnast. Varasematest Moodle’i kontodest ja uue tegemisest. Samuti rääkis kolležis olevast loengute salvestamise võimalustest, et 7 ruumis on võimalik loenguid salvestada ning neid hiljem siis järgi vaadata. Rõhutas veel, et videoloengute avalikustamine on õppejõu otsustada, seega kõikide loengute videosid ei ole võimalik kätte saada.[1]<br /> <br /> Lauri Võsandi tutvustas kolležis kooskäivat robootikaklubi, et kus see asub ja mis seal tehakset. Lauri rääkis põgusalt veel erinevatest üritustest, millest osa võtta.[1] <br /> <br /> Andres Septer rääiks üldiselt, miks see aine on ja mis on selle eesmärgid. Tutvustas aine sisu ja mida on vaja üldiselt, et koolis hakkama saada ning ITK ära lõpetada.[1]<br /> <br /> === Loeng 2 ===<br /> <br /> Teises lonegus esines Tiina Seeman, kes rääkis oma kogemuse põhjalt IT projektide juhtimisest. Tiina rääkis sellest, kuidas tema tööelust, rutiinist välja saab. Et ta on leidnud endale hobi, milleks on jooksmine, mis siis aitab tal mõtteid puhastada ja kainet mõistust säilitada. Ülejäänud ettekandes keskendus Tiina põhiliselt projektijuhtimisele. Ta tõi välja, et esimese asjana on vaja endale selgeks teha, mis on projekti eesmärk-tulem. Samuti tuleb vaadelda kliendi vaatenurka, see tähendab, et tuleb aru saada, kellele sa seda projekti teed. Ta tõi selle koha peal huvitava näite, kus IT pool väitis, et login töötas, mille pele klient ütles, et võib-olla töötas, aga login nuppu ei olnud. Tiina kirjeldas veel projektijuhtimise dimensioone: aeg, skoop, raha, kvaliteet, pingutus. Viimase asjana märkis Tiina veel ära, et peab olema ka hea meeskond, et ilma hea meeskonnata head nahka ei tule. Hea meeskond on projektijuhi korraldada.[2]<br /> <br /> === Loeng 3 ===<br /> <br /> Elar Lang kirjeldas enda õpiprotsessi, mis moodi tema ITK ja TTÜ ära tegi. Ta tõi väga hästi välja erinevaid mõtteid ja näiteid ning soovitusi, kuidas mina võiks ITKst ja ka tuleviku tööst läbi saada. Näited olid väga silmi avardavad ning panid sügavalt mõtlema. Võin ausalt öelda, et tema loeng pani mind ITKs õppimisele teistmoodi lähenema. Tõsine motivatsiooniloeng. Kuna mul üks TTÜ paber on juba olemas ja mõtlesin, et võiks ITKst teise võtta, siis tema loeng pani mind asjale teistmoodi vaatama, et ITKs ma ei olegi niivõrd paberi pärast vaid nüüd on mul võimalik teha seda, mis ise tahan.[3]<br /> <br /> === Loeng 4 ===<br /> <br /> Taavi Tuisk rääkis süsteemehalduri ajaloost, kuidas asjad olid 90ndatel ning kuidas on tänapäeval. Ta kirjaldas erinavaid konseptsioone arendajate ja süsteemiadministraatorite vahel. Samuti rääkis eetikast ja töökultuurist, sellest, et olla tööturul nõutud, et tohi kliendiandmetes sorida.[4]<br /> <br /> === Loeng 5 ===<br /> <br /> Kert Suvi rääkis IT arenduste testimisest. Kirjeldas, et testida on vaja, et saada infot, maandada riske, näha, kas asi töötab. Rääkis sellest, et testitakse liiga väha ning on liiga vähe spetsialiste, kes seda teevad ning, et Eestis on testimise protsent eriti madal. Ta tõi välja erinevaid mõttekäike, mis võivad põhjustada madalat testimise protsenti. Et on olemas niinimetatud koolkonna probleemid, kes siis arvavad, et testida pole vaja või siis testimise amet ei tekita paljudele huvi ning arvatakse, et testija palk on väike. Ta märkis veel ära, et testijaks pole täna Eestis võimalik õppida, et on küll mõned ained, kus seda tutvustatakse, aga see ei pidavat olema piisav.[5] <br /> <br /> === Loeng 6 ===<br /> <br /> Targo Tennisberg tegi ettekande „Kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda“. Esiteks märkis ta kohe ära, et enamus maailma IT projektidest ebaõnnestub ning projekti ebaõnnestumise tõenäosus kasvab projekti suurusega. Osa sellest on see, et inimsuhteid on suurtes projektides palju. Mainis, et töömahtu alahinnatakse, et töömahu hindamine on nagu viktoriin. Sama asi on tähtaegadega, et IT projektides ei oska ju projekti tähtaega pakkuda, kuna iga projekt on eriline ning seega on tähtaeg suvaline hinnang. Rääkis ökonoomikamudelist ja koodi paljundamise mudelist (TransferWise). Targo kirjeldas veel, et IT muutub teenuseks nagu näiteks rõivateenus- arengumaades keegi teeb sama asja kordades odavamalt ära. Ellujäämise idee on pakkuda midagi spetsiifilisemat kui keegi teine kusagil arengumaades.[6]<br /> <br /> === Loeng 7 ===<br /> <br /> Tanel Unt rääkis, kuidas temast sai IT ettevõtja ja mis see IT ettevõtlus endast kujutab. Rääkis oma elukäigust IT ettevõtjana, läbikukkunud projektidest ja ka kordaminekutest. Rääkis koolist ning rõhus, et kool peaks õpetama õppima. Ta tõi välja, et kui on vaja midagi korda saata on vaja teha asja entusiasmiga. Rääkis meeskonnavaliku tähtsusest ja töötajate motiveerimisest. Rääkis startup’idest, äriplaanist, investoritest ja meeskonnast. Tõi välja, et startup’i loomise põhiraskus on meeskonna loomises, kes selle käima veaks ja investorid ligi tuleks.[7]<br /> <br /> === Loeng 8 ===<br /> <br /> Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak tegid ettekande teemal „ Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat“. Nad tõid erinevaid näiteid tõestamaks, et iga asja taga on analüüs ning et analüütiku eesmärk on luua see vajalik lisaväärtus. Nad tõid palju erinevaid näiteid, kus analüüs on olnud puudulik või üldse olematu, näiteks lugu, kus Lätis hakati paigaldama esimesi pangaautomaate. Kõige väiksem rahatäht automaadis oli 5 latti, Läti pensionäri keskmine pension oli alla viie. Antud loeng oli minu jaoks kõige huvitavam kõikidest loengutest, kuna nad ei rääkinud väga süvitsi mingist spetsiifikast vaid tõid elulisi näiteid, kus nende töö on kasulik.[8]<br /> <br /> <br /> == '''Õpingukorraldus''' ==<br /> <br /> === Küsimus A: ===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> ==== Vastus A: ====<br /> <br /> Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saab teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Kordussooritusele registreerumine toimub läbi ÕIS keskkonna. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[9]<br /> <br /> === Küsimus nr 1: ===<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> ==== Vastus nr 1: ====<br /> <br /> Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Tegemata jäänud valikainet ei pea tingimata sooritama, kuna valikained tuleb sooritada õppekavas ettenähtud mahus, seega kui maht on täis, siis võib mõni valikaine jääda tegemata. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [9][10]<br /> <br /> === Ülesanne: ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> ==== Vastus: ====<br /> <br /> X = 26; Y = 19<br /> Esimese semestri lõpuks on 27 EAP-st puudu 1 EAP, seega saan talvel arve 50€. Teise semestri lõpuks on 54 EAP-st puudu 9 EAP-d, seega saan sügisel arve 9*50€ = 450€. Seega aasta lõpuks olen koolile tasunud kokku 500€.[1]<br /> <br /> <br /> == Viited ==</div>

Tpost https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpost&diff=95828 2015-10-31T08:55:39Z

<p>Tpost: /* Õpingukorraldus */</p> <hr /> <div><br /> == '''Eraialatutvustus''' ==<br /> <br /> <br /> === Loeng 1 ===<br /> <br /> Inga Vau, õppeosakonna juhataja, rääkis erinevatest õppetasemetest ja edasiõppimise/minekute võimalustest. Rääkis juhenditest, seadustest, eeskirjadest, millede raamistikus õppetöö on korraldatud ja mille alusel töö käib samuti rääkis õppekavadest ja õppevormidest. Märkis ära, et kolledži tudengitel on õigus kasutada TTÜ raamatukogu. Inga rääkis veel õppekorralduse eeskirjast ja rõhus, et selle läbilugemine on meie esimene kodutöö. Tõi välja üldpildi akadeemilisest kalendrist ning kõige olulisemad tähtpäevad- punase joone päev. Inga rääkis veel tasuta õppimisest ja sellest, kuidas õppimine muutub tasuliseks, kui teatud mahus õppekava ära ei täida.<br /> <br /> Merle Varendi rääkis, et 2x aastas tekib ÕIS keskkonnas tagasiside andmise võimalus ainete kohta ja korra aastas on küsitlused õppekeskkonna kohta. Ta soovitas nendele küsimustikele vastata, kuna nad teevad nendest järeldusi ja vajaduse ka vastavaid ümberkorraldusi. Samuti saab valida korra aastas parimaid õppejõude. Siis rääkis Merle veel erinevatest stipendiumitest ning nede saamise võimalustest.[1]<br /> <br /> Haridustehnoloog Juri Tretjakov rääkis Moodle keskkonnast. Varasematest Moodle’i kontodest ja uue tegemisest. Samuti rääkis kolležis olevast loengute salvestamise võimalustest, et 7 ruumis on võimalik loenguid salvestada ning neid hiljem siis järgi vaadata. Rõhutas veel, et videoloengute avalikustamine on õppejõu otsustada, seega kõikide loengute videosid ei ole võimalik kätte saada.[1]<br /> <br /> Lauri Võsandi tutvustas kolležis kooskäivat robootikaklubi, et kus see asub ja mis seal tehakset. Lauri rääkis põgusalt veel erinevatest üritustest, millest osa võtta.[1] <br /> <br /> Andres Septer rääiks üldiselt, miks see aine on ja mis on selle eesmärgid. Tutvustas aine sisu ja mida on vaja üldiselt, et koolis hakkama saada ning ITK ära lõpetada.[1]<br /> <br /> === Loeng 2 ===<br /> <br /> Teises lonegus esines Tiina Seeman, kes rääkis oma kogemuse põhjalt IT projektide juhtimisest. Tiina rääkis sellest, kuidas tema tööelust, rutiinist välja saab. Et ta on leidnud endale hobi, milleks on jooksmine, mis siis aitab tal mõtteid puhastada ja kainet mõistust säilitada. Ülejäänud ettekandes keskendus Tiina põhiliselt projektijuhtimisele. Ta tõi välja, et esimese asjana on vaja endale selgeks teha, mis on projekti eesmärk-tulem. Samuti tuleb vaadelda kliendi vaatenurka, see tähendab, et tuleb aru saada, kellele sa seda projekti teed. Ta tõi selle koha peal huvitava näite, kus IT pool väitis, et login töötas, mille pele klient ütles, et võib-olla töötas, aga login nuppu ei olnud. Tiina kirjeldas veel projektijuhtimise dimensioone: aeg, skoop, raha, kvaliteet, pingutus. Viimase asjana märkis Tiina veel ära, et peab olema ka hea meeskond, et ilma hea meeskonnata head nahka ei tule. Hea meeskond on projektijuhi korraldada.[2]<br /> <br /> === Loeng 3 ===<br /> <br /> Elar Lang kirjeldas enda õpiprotsessi, mis moodi tema ITK ja TTÜ ära tegi. Ta tõi väga hästi välja erinevaid mõtteid ja näiteid ning soovitusi, kuidas mina võiks ITKst ja ka tuleviku tööst läbi saada. Näited olid väga silmi avardavad ning panid sügavalt mõtlema. Võin ausalt öelda, et tema loeng pani mind ITKs õppimisele teistmoodi lähenema. Tõsine motivatsiooniloeng. Kuna mul üks TTÜ paber on juba olemas ja mõtlesin, et võiks ITKst teise võtta, siis tema loeng pani mind asjale teistmoodi vaatama, et ITKs ma ei olegi niivõrd paberi pärast vaid nüüd on mul võimalik teha seda, mis ise tahan.[3]<br /> <br /> === Loeng 4 ===<br /> <br /> Taavi Tuisk rääkis süsteemehalduri ajaloost, kuidas asjad olid 90ndatel ning kuidas on tänapäeval. Ta kirjaldas erinavaid konseptsioone arendajate ja süsteemiadministraatorite vahel. Samuti rääkis eetikast ja töökultuurist, sellest, et olla tööturul nõutud, et tohi kliendiandmetes sorida.[4]<br /> <br /> === Loeng 5 ===<br /> <br /> Kert Suvi rääkis IT arenduste testimisest. Kirjeldas, et testida on vaja, et saada infot, maandada riske, näha, kas asi töötab. Rääkis sellest, et testitakse liiga väha ning on liiga vähe spetsialiste, kes seda teevad ning, et Eestis on testimise protsent eriti madal. Ta tõi välja erinevaid mõttekäike, mis võivad põhjustada madalat testimise protsenti. Et on olemas niinimetatud koolkonna probleemid, kes siis arvavad, et testida pole vaja või siis testimise amet ei tekita paljudele huvi ning arvatakse, et testija palk on väike. Ta märkis veel ära, et testijaks pole täna Eestis võimalik õppida, et on küll mõned ained, kus seda tutvustatakse, aga see ei pidavat olema piisav.[5] <br /> <br /> === Loeng 6 ===<br /> <br /> Targo Tennisberg tegi ettekande „Kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda“. Esiteks märkis ta kohe ära, et enamus maailma IT projektidest ebaõnnestub ning projekti ebaõnnestumise tõenäosus kasvab projekti suurusega. Osa sellest on see, et inimsuhteid on suurtes projektides palju. Mainis, et töömahtu alahinnatakse, et töömahu hindamine on nagu viktoriin. Sama asi on tähtaegadega, et IT projektides ei oska ju projekti tähtaega pakkuda, kuna iga projekt on eriline ning seega on tähtaeg suvaline hinnang. Rääkis ökonoomikamudelist ja koodi paljundamise mudelist (TransferWise). Targo kirjeldas veel, et IT muutub teenuseks nagu näiteks rõivateenus- arengumaades keegi teeb sama asja kordades odavamalt ära. Ellujäämise idee on pakkuda midagi spetsiifilisemat kui keegi teine kusagil arengumaades.[6]<br /> <br /> === Loeng 7 ===<br /> <br /> Tanel Unt rääkis, kuidas temast sai IT ettevõtja ja mis see IT ettevõtlus endast kujutab. Rääkis oma elukäigust IT ettevõtjana, läbikukkunud projektidest ja ka kordaminekutest. Rääkis koolist ning rõhus, et kool peaks õpetama õppima. Ta tõi välja, et kui on vaja midagi korda saata on vaja teha asja entusiasmiga. Rääkis meeskonnavaliku tähtsusest ja töötajate motiveerimisest. Rääkis startup’idest, äriplaanist, investoritest ja meeskonnast. Tõi välja, et startup’i loomise põhiraskus on meeskonna loomises, kes selle käima veaks ja investorid ligi tuleks.[7]<br /> <br /> === Loeng 8 ===<br /> <br /> Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak tegid ettekande teemal „ Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat“. Nad tõid erinevaid näiteid tõestamaks, et iga asja taga on analüüs ning et analüütiku eesmärk on luua see vajalik lisaväärtus. Nad tõid palju erinevaid näiteid, kus analüüs on olnud puudulik või üldse olematu, näiteks lugu, kus Lätis hakati paigaldama esimesi pangaautomaate. Kõige väiksem rahatäht automaadis oli 5 latti, Läti pensionäri keskmine pension oli alla viie. Antud loeng oli minu jaoks kõige huvitavam kõikidest loengutest, kuna nad ei rääkinud väga süvitsi mingist spetsiifikast vaid tõid elulisi näiteid, kus nende töö on kasulik.[8]<br /> <br /> <br /> == '''Õpingukorraldus''' ==<br /> <br /> === Küsimus A: ===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> ==== Vastus A: ====<br /> <br /> Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saab teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit. Kordussooritusele registreerumine toimub läbi ÕIS keskkonna. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[9]<br /> <br /> === Küsimus nr 1: ===<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> ==== Vastus nr 1: ====<br /> <br /> Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Tegemata jäänud valikainet ei pea tingimata sooritama, kuna valikained tuleb sooritada õppekavas ettenähtud mahus, seega kui maht on täis, siis võib mõni valikaine jääda tegemata. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. [9][10]<br /> <br /> === Ülesanne: ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> ==== Vastus: ====<br /> <br /> X = 26; Y = 19<br /> Esimese semestri lõpuks on 27 EAP-st puudu 1 EAP, seega saan talvel arve 50€. Teise semestri lõpuks on 54 EAP-st puudu 9 EAP-d, seega saan sügisel arve 9*50€ = 450€. Seega aasta lõpuks olen koolile tasunud kokku 500€.[1]</div>

Tpost https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tpost&diff=95827 2015-10-31T08:52:52Z

<p>Tpost: Created page with &quot; == &#039;&#039;&#039;Eraialatutvustus&#039;&#039;&#039; == === Loeng 1 === Inga Vau, õppeosakonna juhataja, rääkis erinevatest õppetasemetest ja edasiõppimise/minekute võimalustest. Rääkis juhe...&quot;</p> <hr /> <div><br /> == '''Eraialatutvustus''' ==<br /> <br /> <br /> === Loeng 1 ===<br /> <br /> Inga Vau, õppeosakonna juhataja, rääkis erinevatest õppetasemetest ja edasiõppimise/minekute võimalustest. Rääkis juhenditest, seadustest, eeskirjadest, millede raamistikus õppetöö on korraldatud ja mille alusel töö käib samuti rääkis õppekavadest ja õppevormidest. Märkis ära, et kolledži tudengitel on õigus kasutada TTÜ raamatukogu. Inga rääkis veel õppekorralduse eeskirjast ja rõhus, et selle läbilugemine on meie esimene kodutöö. Tõi välja üldpildi akadeemilisest kalendrist ning kõige olulisemad tähtpäevad- punase joone päev. Inga rääkis veel tasuta õppimisest ja sellest, kuidas õppimine muutub tasuliseks, kui teatud mahus õppekava ära ei täida.<br /> <br /> Merle Varendi rääkis, et 2x aastas tekib ÕIS keskkonnas tagasiside andmise võimalus ainete kohta ja korra aastas on küsitlused õppekeskkonna kohta. Ta soovitas nendele küsimustikele vastata, kuna nad teevad nendest järeldusi ja vajaduse ka vastavaid ümberkorraldusi. Samuti saab valida korra aastas parimaid õppejõude. Siis rääkis Merle veel erinevatest stipendiumitest ning nede saamise võimalustest.[1]<br /> <br /> Haridustehnoloog Juri Tretjakov rääkis Moodle keskkonnast. Varasematest Moodle’i kontodest ja uue tegemisest. Samuti rääkis kolležis olevast loengute salvestamise võimalustest, et 7 ruumis on võimalik loenguid salvestada ning neid hiljem siis järgi vaadata. Rõhutas veel, et videoloengute avalikustamine on õppejõu otsustada, seega kõikide loengute videosid ei ole võimalik kätte saada.[1]<br /> <br /> Lauri Võsandi tutvustas kolležis kooskäivat robootikaklubi, et kus see asub ja mis seal tehakset. Lauri rääkis põgusalt veel erinevatest üritustest, millest osa võtta.[1] <br /> <br /> Andres Septer rääiks üldiselt, miks see aine on ja mis on selle eesmärgid. Tutvustas aine sisu ja mida on vaja üldiselt, et koolis hakkama saada ning ITK ära lõpetada.[1]<br /> <br /> === Loeng 2 ===<br /> <br /> Teises lonegus esines Tiina Seeman, kes rääkis oma kogemuse põhjalt IT projektide juhtimisest. Tiina rääkis sellest, kuidas tema tööelust, rutiinist välja saab. Et ta on leidnud endale hobi, milleks on jooksmine, mis siis aitab tal mõtteid puhastada ja kainet mõistust säilitada. Ülejäänud ettekandes keskendus Tiina põhiliselt projektijuhtimisele. Ta tõi välja, et esimese asjana on vaja endale selgeks teha, mis on projekti eesmärk-tulem. Samuti tuleb vaadelda kliendi vaatenurka, see tähendab, et tuleb aru saada, kellele sa seda projekti teed. Ta tõi selle koha peal huvitava näite, kus IT pool väitis, et login töötas, mille pele klient ütles, et võib-olla töötas, aga login nuppu ei olnud. Tiina kirjeldas veel projektijuhtimise dimensioone: aeg, skoop, raha, kvaliteet, pingutus. Viimase asjana märkis Tiina veel ära, et peab olema ka hea meeskond, et ilma hea meeskonnata head nahka ei tule. Hea meeskond on projektijuhi korraldada.[2]<br /> <br /> === Loeng 3 ===<br /> <br /> Elar Lang kirjeldas enda õpiprotsessi, mis moodi tema ITK ja TTÜ ära tegi. Ta tõi väga hästi välja erinevaid mõtteid ja näiteid ning soovitusi, kuidas mina võiks ITKst ja ka tuleviku tööst läbi saada. Näited olid väga silmi avardavad ning panid sügavalt mõtlema. Võin ausalt öelda, et tema loeng pani mind ITKs õppimisele teistmoodi lähenema. Tõsine motivatsiooniloeng. Kuna mul üks TTÜ paber on juba olemas ja mõtlesin, et võiks ITKst teise võtta, siis tema loeng pani mind asjale teistmoodi vaatama, et ITKs ma ei olegi niivõrd paberi pärast vaid nüüd on mul võimalik teha seda, mis ise tahan.[3]<br /> <br /> === Loeng 4 ===<br /> <br /> Taavi Tuisk rääkis süsteemehalduri ajaloost, kuidas asjad olid 90ndatel ning kuidas on tänapäeval. Ta kirjaldas erinavaid konseptsioone arendajate ja süsteemiadministraatorite vahel. Samuti rääkis eetikast ja töökultuurist, sellest, et olla tööturul nõutud, et tohi kliendiandmetes sorida.[4]<br /> <br /> === Loeng 5 ===<br /> <br /> Kert Suvi rääkis IT arenduste testimisest. Kirjeldas, et testida on vaja, et saada infot, maandada riske, näha, kas asi töötab. Rääkis sellest, et testitakse liiga väha ning on liiga vähe spetsialiste, kes seda teevad ning, et Eestis on testimise protsent eriti madal. Ta tõi välja erinevaid mõttekäike, mis võivad põhjustada madalat testimise protsenti. Et on olemas niinimetatud koolkonna probleemid, kes siis arvavad, et testida pole vaja või siis testimise amet ei tekita paljudele huvi ning arvatakse, et testija palk on väike. Ta märkis veel ära, et testijaks pole täna Eestis võimalik õppida, et on küll mõned ained, kus seda tutvustatakse, aga see ei pidavat olema piisav.[5] <br /> <br /> === Loeng 6 ===<br /> <br /> Targo Tennisberg tegi ettekande „Kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda“. Esiteks märkis ta kohe ära, et enamus maailma IT projektidest ebaõnnestub ning projekti ebaõnnestumise tõenäosus kasvab projekti suurusega. Osa sellest on see, et inimsuhteid on suurtes projektides palju. Mainis, et töömahtu alahinnatakse, et töömahu hindamine on nagu viktoriin. Sama asi on tähtaegadega, et IT projektides ei oska ju projekti tähtaega pakkuda, kuna iga projekt on eriline ning seega on tähtaeg suvaline hinnang. Rääkis ökonoomikamudelist ja koodi paljundamise mudelist (TransferWise). Targo kirjeldas veel, et IT muutub teenuseks nagu näiteks rõivateenus- arengumaades keegi teeb sama asja kordades odavamalt ära. Ellujäämise idee on pakkuda midagi spetsiifilisemat kui keegi teine kusagil arengumaades.[6]<br /> <br /> === Loeng 7 ===<br /> <br /> Tanel Unt rääkis, kuidas temast sai IT ettevõtja ja mis see IT ettevõtlus endast kujutab. Rääkis oma elukäigust IT ettevõtjana, läbikukkunud projektidest ja ka kordaminekutest. Rääkis koolist ning rõhus, et kool peaks õpetama õppima. Ta tõi välja, et kui on vaja midagi korda saata on vaja teha asja entusiasmiga. Rääkis meeskonnavaliku tähtsusest ja töötajate motiveerimisest. Rääkis startup’idest, äriplaanist, investoritest ja meeskonnast. Tõi välja, et startup’i loomise põhiraskus on meeskonna loomises, kes selle käima veaks ja investorid ligi tuleks.[7]<br /> <br /> === Loeng 8 ===<br /> <br /> Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak tegid ettekande teemal „ Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat“. Nad tõid erinevaid näiteid tõestamaks, et iga asja taga on analüüs ning et analüütiku eesmärk on luua see vajalik lisaväärtus. Nad tõid palju erinevaid näiteid, kus analüüs on olnud puudulik või üldse olematu, näiteks lugu, kus Lätis hakati paigaldama esimesi pangaautomaate. Kõige väiksem rahatäht automaadis oli 5 latti, Läti pensionäri keskmine pension oli alla viie. Antud loeng oli minu jaoks kõige huvitavam kõikidest loengutest, kuna nad ei rääkinud väga süvitsi mingist spetsiifikast vaid tõid elulisi näiteid, kus nende töö on kasulik.[8]<br /> <br /> <br /> == '''Õpingukorraldus''' ==</div>

Tpost