ICO wiki - User contributions [en]

Miisiiks

2018-05-27T19:59:05Z

Tprants: /* Klient rakendus */

==Meeskond==

*Christo Aruste
*Heleriin Malkov
*Tõnis Prants

==Analüüs==
===Idee===

Juhutööde pakkumise ja otsimise veebiteenus ja veebikeskkond

===Kirjeldus===

Loome veebiteenuse ning veebikeskkonna, mille kaudu inimesed saavad vaadata ja lisada juhutöö otsimise ning pakkumise kuulutusi. Kuulutustel on võimalik ära märkida piirkond, kus otsitakse tööd/töötajat. Veebilehel on võimalik hinnata kasutajakontosid ja lisada kommentaare. Kuulutuse vastuvõtmisel saadetakse kuulutuse loojale teade kontaktandmetega. Kuulutuse lisamisel on võimalik märkida ära, kas antud töö eest pakutakse tasu või mitte.

===Funktsionaalsus===

'''Must have:'''
*Kuulutuste vaatamine
*Kuulutuste lisamine
*Kuulutuste kustutamine
*Kuulutuste otsimine
*Kasutajate haldamine
*Kasutajatele teadete saatmine
*Teadete vaatamine

'''Nice to have:'''
*Kasutajakontode hindamine
*Kuulutuse aegumine
*Kuulutuse sulgemine
*Kasutajate kommenteerimine
*Kuulutuse aadress
*Kuulutuse asukoha kaugus sinu asukohast
*Anonüümselt kuulutustele vastamine
*Mitme kontaktandme valikuline sidumine kuulutusega

===Veebiteenus===
https://www.dropbox.com/s/e2vu3ukgckyc2x5/MiisiiksWS.zip?dl=0
===Klientrakendus===
https://www.dropbox.com/s/iwtheohp5mn0lek/MiisiiksC.zip?dl=0

Miisiiks

2018-05-27T19:58:22Z

Tprants: /* Veebiteenus */

==Meeskond==

*Christo Aruste
*Heleriin Malkov
*Tõnis Prants

==Analüüs==
===Idee===

Juhutööde pakkumise ja otsimise veebiteenus ja veebikeskkond

===Kirjeldus===

Loome veebiteenuse ning veebikeskkonna, mille kaudu inimesed saavad vaadata ja lisada juhutöö otsimise ning pakkumise kuulutusi. Kuulutustel on võimalik ära märkida piirkond, kus otsitakse tööd/töötajat. Veebilehel on võimalik hinnata kasutajakontosid ja lisada kommentaare. Kuulutuse vastuvõtmisel saadetakse kuulutuse loojale teade kontaktandmetega. Kuulutuse lisamisel on võimalik märkida ära, kas antud töö eest pakutakse tasu või mitte.

===Funktsionaalsus===

'''Must have:'''
*Kuulutuste vaatamine
*Kuulutuste lisamine
*Kuulutuste kustutamine
*Kuulutuste otsimine
*Kasutajate haldamine
*Kasutajatele teadete saatmine
*Teadete vaatamine

'''Nice to have:'''
*Kasutajakontode hindamine
*Kuulutuse aegumine
*Kuulutuse sulgemine
*Kasutajate kommenteerimine
*Kuulutuse aadress
*Kuulutuse asukoha kaugus sinu asukohast
*Anonüümselt kuulutustele vastamine
*Mitme kontaktandme valikuline sidumine kuulutusega

===Veebiteenus===
https://www.dropbox.com/s/e2vu3ukgckyc2x5/MiisiiksWS.zip?dl=0
===Klient rakendus===
https://www.dropbox.com/s/iwtheohp5mn0lek/MiisiiksC.zip?dl=0

I027 iseseisvad tööd

2017-05-25T16:35:30Z

Tprants: /* Probleemilahendus */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta
* Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta
* Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus
* Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta
* Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Alo Avi, 14 - E-posti krüpto
* Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud
* Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud
* Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto
* Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto
* Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto
* Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Loss, DK14, MSO->ODF dokumentide konvertimine

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows.
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis.
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile
* Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim
* Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis
* Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine
* Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis
* Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Tõnis Prants, 15, Tekstirežiimis (CLI) käivitamine

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-24T21:19:44Z

Tprants: /* 2.praktikum */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows.
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile
* Radne Kaal, IA18 - Automaatne privaatne veebilehtisemine Windowsis.
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis.

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-03-26T17:37:57Z

Tprants: /* 1.praktikum */

User:Tprants

2016-10-18T22:46:46Z

Tprants: pisiparandus

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Tõnis Prants

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

Minule ei meeldi sissejuhatused. Tavaliselt ei anna need midagi kasulikku lihtsalt proovivad veenda lugejat edasise teksti olulisuses. Ausalt on parem kulutada oma aega videosalvestuste vaatamisele, kuna loengud viisid läbi huvitavad isikud oma veelgi huvitavamate teemadega. Alustades küll suhteliselt kuiva sissejuhatusega ja lõpetades Eesti küberkaitse ülevaatega. Edasises tekstis toon välja oma mõted loengute kohta ja proovin neid teemasid mingil määral üksteisega seostada. Selline teksti põhine analüüs ei suuda kindlasti peegeldada ainest saadava teave tegelikku väärtust aga see ei takista mind proovimast.

Sissejuahatav loeng, või nagu minule see tundus, igavaim loeng väga huvitava aine raames. Ma ei väida et see oli kasutu, lihtsalt ma olen juba Tartu ülikoolis arvutitehnika bakalaureuse ära teinud. Seega midagi uut ja revolutsioonilist ei olnud, kuna olin juba varem ise uurinud kõige vajaliku kohta.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus]</ref> 

Kes on arhitekt. Enne seda loengut teadsin ainult majade arhitektist. Polnud isegi kuulnud, et tarkvara jaoks läheks kedagi sellist vaja. See oli üllatavalt hariv teema. Esiteks andis parema arusaama, milline on üks tarkvara arenduse meeskond ja teiseks kui veider on arhitekti amet. Eeldasin, et arhitekt teeb skeemi, mille järgi peaks toote valmis tegema. Reaalselt on tegu tagaistme juhiga, kes peab kuidagi motivatsioonist purjus meeskonna koju suunama. Sellise ameti realiseerimine oligi põhiline teema, mille loengust kaasa võtsin. Nimelt on kasulik omada projekti juures isikut kes ühtpidi on asjast eemaldatud aga samas kogu aeg lähedal, et saaks vajadusel anda ratsionaalseid juhiseid. Muidu on ju ikka tahe panna kõige kogenum isik koodi kirjutama, mis ta ikka oma talenti raiskab.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]</ref> 

Startupid, tundub nagu Eesti on vaimustuses sellest sõnast. Mitu aastat olen ma seda väljendit igal pool kuulnud, koolis, uudistes isegi kaitseväes. Kogu aeg oli see justkui selline vaikselt sisse hiilinud väljend. Varem ei osanud defineerida, kuidagi enest mõistetav sõna, mille kohta lihtsalt ei küsinud. Minule oli piisanud võrdusest, äri tegemine on startupi tegemine. Nüüd olen reaalselt saanud ülevaate ja tean kui erinev see tava ettevõttest on. Siiani küll veider mõelda, miks inimesed startupidega vaeva näevad. See on ju kulla otsimine laste liivakastist või kohalikust pargist. Midagi mis oleks võimalikult väheste materjalidega teostatav aga tahetud paljude poolt. Eriti huvitav oli kuulda kuidas algus aastatel on tegu lihtsalt raha augaga. Puudub plaan kuidas raha teenida, lihtsalt toode mida keegi peaks tahtma kasutada. Mida aga kõrva taha panin oli ettevalmistus, mis tehti ja kuidas eduka startupi jaoks peab panema inimesi endasse uskuma. Kuna startup ei ole õnnemäng, asi jõuab ikkagi selleni, kas inimestel on oskus arenada välja uus toode ja sama oluline on veenda investoreid, et ma tõesti suudan luua toote ja firma.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]</ref> 

Veider oli olla tarkvara arendaja süsteemi adminstreeria loengus. Veider aga mitte kasutu, täiesti võimalik et arendajale oli sellest loengust rohkem kasu kui administreeriale. Nagu loengu alguses mainiti oli Lembitu Ling isehakkaja. Ta teadis väga hästi mida süsteemi administreerimine endast kujutas. Selline justkui nullist tulnud vaade andis minule parema arusaama süsteemi administreeria probleemidest. Või pigem, mis probleeme ma võin arendajana neile tekitada. Lõpuks jõudiski tugevalt kohale, et kui arendaja pühib projektist käed puhtaks siis saab administeeria kõik need head ja vead enda kätte. Muidu olen tarbja all mõelnud kedagi, kes ostab programmi isiklikuks kasutamiseks aga tegelt on tarbja ka palgatud administreeria, kes peab selle programmi serverites tööle saama. Arendaja ei jõua kuskile kui ta programm ei ole kasutaja sõbralik.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]</ref> 

Scrum master on ilmselt üks lahedamaid ameti nimetusi. Esiteks oli väga huvitav kuidas loengu pidaja Einar Koltšanov oli ametite vahel liikunud. Justkui jõudis kohale majandus teooria põhimõte, et tööjõud peab olema liikuv. See loeng hakkas juba tugevalt rõhuma jälle eelmise loengu teemale, et IT inimestele ei meeldi suhelda ja see on väga suur probleem. Minule pakkus aga väga huvi, kuidas laiendati teemat, et isegi ärinimesed ei suuda või ei taha kontakti luua. Eeldan, et inimesed kes tegelevad turuga teavad, kui oluline on info levitamine, kas see ei ole mitte müügi strateegiate alustala? Siiski ei saa ju süüdistada ainult üht osapoolt, seinaga võib rääkida küll aga õige dialoogi puhul ootaks ikka tagasisidet.<ref name="ITtööturg">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]</ref> 

Ülevaade eesti infotööturust tööjõua pakkuja jaoks oli väga teretulnud teema. Siiani olen terve elu ainult õppimisega tegelenud (kui välja arvata 11 kuuda kaitseväes, mis polnud ei liha ega kala) ja jutud kapitalistlikust tööturust on koguaeg hirmu nahka ajanud. Näen ennast üpris tagasihoidliku inimesena. Eriti hirmus on aga täielikut töö valdkonna vahetamine nagu loengu esimeses pooles näidati. Ei meeldi vähene valmisolek eriti kui olen paar aastat teema kohasele haridusele pühendanud. Asi pole aga enam nii nutune, loengust ei saanud mitte nii väga julgust tööturu jaoks vaid pigem suhtumine tööturu vastu. Ei taha väita nagu see põhjalik ülevaade võimalustest kasutu oli, lihtsalt endale tundus kasulikum see kuidas Andres Septer rõhutas pidevalt rahale. Raha, raha, raha, muud ei olegi, ei maksa häbeneda ja ei maksa kahju tunda inimestest. Kõik on lihtsalt tulu peal väljas ja võidab see, kes homme endale süüa saab osta.<ref name="ITtööturg" />

Andmed ei allu analüüsile oli üks kahtlane loeng nende IT teemade vahel. Keegi oleks justkui suure venna sekretäri kohale vedanud. Ühtpidi näidati kuidas kõike muudetakse andmeteks ja teistpidi arendati edasi süsadmin loengust minule kõlama jäänud tarbja teemat. Tarbja osa küll üpriski kitsas, lihtsalt veidi sellest kuidas andmed on väga väärtuslikud ja tänapäeva ajastul uueks rahaks. Kuid siiski hirmutav teada kuidas kõige kohta korjatakse andmeid.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref> 

Minu lemmik loeng oli ilmselt küberkaitse kohta. Esiteks oli ülimalt võimas kuulata inimest, kes on tihedalt seotud eesti küberkaitse arenguga. Teiseks olen ise ikka Eesti patrioot ja kuulda kuidas kiideti meie küberkaitse firmasid tekitas sees sooja tunde. Kolmandaks olen pärast kaitseväes käimist väga huvitatud meie kaitsevõimest. Eestis pidevalt reklaamitakse kuidas me oleme E-riik kõik on kübermaailmas, samas on maailmas pidevalt probleeme häkkeritega. Riikide andmebaasid langevad rünnakute alla pankadest varastatakse raha jne. Põhimõteliselt on Eestis väga palju kübersihtmärke ja see on huvitav teema, mille üle vahepeal mõelda. See loeng andis väga palju mõtteainet ja ma olen juba pidanud vestlusi kus olen saadud teadmisi edasi levitanud. Teema haakub eriti selle vene propagandaga kuidas saab Eesti alistada paari päevaga. Kui peaksin valima ainult ühe loengu, mida aine raames kuulata, siis oleks see just Jaan Priisalu oma, tõsiselt palju väärt mõtte ainet.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> 

Viimane loeng oli turunduse kohta. Pisut kurb kuidas olin ainuke isik, kes lõpus küsimusi esitas, kuna see oli mitmel viisil kokkuvõttev loeng. Varem alustatud teema kuidas IT- ja äriinimesed ei saa läbi, sai nüüd täiendust teiselt poolelt. Brändingu jutt käis otse kokku startupide teemaga kuna startupid on ikkagi enda idee müümine. Ning veel oli mainitud kuidas toode võib olla väga hästi arendatud aga kukub läbi tänu halvale turundusele. Seega jäi viimaseks ideeks koostöö vajadus, ükstapuha kui hea on toode, lõpuks peab ikkagi raha teenimiseks muude valdkondadega koostööd tegema.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref> 

Väga lai valik teemasid mis viskasid suure võrgu IT erialade üle. Nagu minu tekstist aru saab siis spetsialiseerus iga loeng eri valdkonnale aga kõik olid seotud. IT on võimas aga see kõigega intgreerunud, enam ei saa ainult IT-ga tegeleda. Võimalusi on aga ainult neile kes hoiavad silmad ja kõrvad lahti. Alati peab olema valmis ennast arendama aga ka tõdema, et ainult enda oskustega edu ei saavuta, vaja on meeskonda.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
Eksamid ja arvestused peab ära sooritama vastava eksamisesiooni lõpupäevaks. Kordusoorituse tegemiseks peab kokkuleppima aine korraldaja. Korduseksami sooritamiseks peab ennast ÕISis registreerima. Registreerimise ja soorituse vahel peab olema vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused Õppekorralduse eeskiri 5.2] 18.10.2016 </ref> Korduseksamite sooritamine on RF tasuta ja OF tasuline ja see on määratud rektori käskkirjaga, see aasta on hind 20 eurot.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal] 18.10.2016 </ref>

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''
Esiteks tuleb esitada vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekirji õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse, EIK õppeosakonna rektori nimele. Taotlus tuleb esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorralduse eeskiri 7.2] 18.10.2016 </ref> Valikainete puhul peab lihtsalt läbima õppekavas määratud mahu, ehk konkreetsed ained ei ole olulised kui EAP maht on täidetud.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#%C3%95ppetegevuse%20alused Õppekorralduse eeskiri 1.3] 18.10.2016 </ref> Isegi RF õppekohal olev inimene peab tasuma nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? Vastused korduma kippuvatele küsimustele p.2.] 18.10.2016 </ref> Aga kui lõpetada nominaal ajaga on võimalik avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist üle nominaalmahu läinud ainetest kuni 30 EAP ulatuses.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#%C3%95ppuri%20%C3%B5igused Õppekorralduse eeskiri 3.1.8] 18.10.2016 </ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
X=27 ja Y=19

'''Lahendus'''
Õppekava täitmise nominaal koormus on 30 EAP semestris ja IT Koledžis on õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris. Kui maht ei ole täidetud peab õppekulud osaliselt hüvitama, ehk 50 euri iga puuduva EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal] 18.10.2016</ref>)
Ehk aastas peab läbima vähemalt 2 korda 27 EAP, mis on siis 54 EAPd. Minu ülesandes on läbitud esimesel semestril piisavalt ainepunkte ja teisel jäi puudu. Kokku tuli aasta kohta 46 EAP, see on 8 EAP vähem kui on nõutud. Seega peab iga 8 EAP eest maksma 50 eurot, mis teeb kokku 400 eurot.

=Viited=
<references />

User:Tprants

2016-10-18T22:42:43Z

Tprants: pisiparandus

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Tõnis Prants

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

Minule ei meeldi sissejuhatused. Tavaliselt ei anna need midagi kasulikku lihtsalt proovivad veenda lugejat edasise teksti olulisuses. Ausalt on parem kulutada oma aega videosalvestuste vaatamisele, kuna loengud viisid läbi huvitavad isikud oma veelgi huvitavamate teemadega. Alustades küll suhteliselt kuiva sissejuhatusega ja lõpetades Eesti küberkaitse ülevaatega. Edasises tekstis toon välja oma mõted loengute kohta ja proovin neid teemasid mingil määral üksteisega seostada. Selline teksti põhine analüüs ei suuda kindlasti peegeldada ainest saadava teave tegelikku väärtust aga see ei takista mind proovimast.

Sissejuahatav loeng, või nagu minule see tundus, igavaim loeng väga huvitava aine raames. Ma ei väida et see oli kasutu, lihtsalt ma olen juba Tartu ülikoolis arvutitehnika bakalaureuse ära teinud. Seega midagi uut ja revolutsioonilist ei olnud, kuna olin juba varem ise uurinud kõige vajaliku kohta.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus]</ref> 

Kes on arhitekt. Enne seda loengut teadsin ainult majade arhitektist. Polnud isegi kuulnud, et tarkvara jaoks läheks kedagi sellist vaja. See oli üllatavalt hariv teema. Esiteks andis parema arusaama, milline on üks tarkvara arenduse meeskond ja teiseks kui veider on arhitekti amet. Eeldasin, et arhitekt teeb skeemi, mille järgi peaks toote valmis tegema. Reaalselt on tegu tagaistme juhiga, kes peab kuidagi motivatsioonist purjus meeskonna koju suunama. Sellise ameti realiseerimine oligi põhiline teema, mille loengust kaasa võtsin. Nimelt on kasulik omada projekti juures isikut kes ühtpidi on asjast eemaldatud aga samas kogu aeg lähedal, et saaks vajadusel anda ratsionaalseid juhiseid. Muidu on ju ikka tahe panna kõige kogenum isik koodi kirjutama, mis ta ikka oma talenti raiskab.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]</ref> 

Startupid, tundub nagu Eesti on vaimustuses sellest sõnast. Mitu aastat olen ma seda väljendit igal pool kuulnud, koolis, uudistes isegi kaitseväes. Kogu aeg oli see justkui selline vaikselt sisse hiilinud väljend. Varem ei osanud defineerida, kuidagi enest mõistetav sõna, mille kohta lihtsalt ei küsinud. Minule oli piisanud võrdusest, äri tegemine on startupi tegemine. Nüüd olen reaalselt saanud ülevaate ja tean kui erinev see tava ettevõttest on. Siiani küll veider mõelda, miks inimesed startupidega vaeva näevad. See on ju kulla otsimine laste liivakastist või kohalikust pargist. Midagi mis oleks võimalikult väheste materjalidega teostatav aga tahetud paljude poolt. Eriti huvitav oli kuulda kuidas algus aastatel on tegu lihtsalt raha augaga. Puudub plaan kuidas raha teenida, lihtsalt toode mida keegi peaks tahtma kasutada. Mida aga kõrva taha panin oli ettevalmistus, mis tehti ja kuidas eduka startupi jaoks peab panema inimesi endasse uskuma. Kuna startup ei ole õnnemäng, asi jõuab ikkagi selleni, kas inimestel on oskus arenada välja uus toode ja sama oluline on veenda investoreid, et ma tõesti suudan luua toote ja firma.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]</ref> 

Veider oli olla tarkvara arendaja süsteemi adminstreeria loengus. Veider aga mitte kasutu, täiesti võimalik et arendajale oli sellest loengust rohkem kasu kui administreeriale. Nagu loengu alguses mainiti oli Lembitu Ling isehakkaja. Ta teadis väga hästi mida süsteemi administreerimine endast kujutas. Selline justkui nullist tulnud vaade andis minule parema arusaama süsteemi administreeria probleemidest. Või pigem, mis probleeme ma võin arendajana neile tekitada. Lõpuks jõudiski tugevalt kohale, et kui arendaja pühib projektist käed puhtaks siis saab administeeria kõik need head ja vead enda kätte. Muidu olen tarbja all mõelnud kedagi, kes ostab programmi isiklikuks kasutamiseks aga tegelt on tarbja ka palgatud administreeria, kes peab selle programmi serverites tööle saama. Arendaja ei jõua kuskile kui ta programm ei ole kasutaja sõbralik.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]</ref> 

Scrum master on ilmselt üks lahedamaid ameti nimetusi. Esiteks oli väga huvitav kuidas loengu pidaja Einar Koltšanov oli ametite vahel liikunud. Justkui jõudis kohale majandus teooria põhimõte, et tööjõud peab olema liikuv. See loeng hakkas juba tugevalt rõhuma jälle eelmise loengu teemale, et IT inimestele ei meeldi suhelda ja see on väga suur probleem. Minule pakkus aga väga huvi, kuidas laiendati teemat, et isegi ärinimesed ei suuda või ei taha kontakti luua. Eeldan, et inimesed kes tegelevad turuga teavad, kui oluline on info levitamine, kas see ei ole mitte müügi strateegiate alustala? Siiski ei saa ju süüdistada ainult üht osapoolt, seinaga võib rääkida küll aga õige dialoogi puhul ootaks ikka tagasisidet.<ref name="ITtööturg">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]</ref> 

Ülevaade eesti infotööturust tööjõua pakkuja jaoks oli väga teretulnud teema. Siiani olen terve elu ainult õppimisega tegelenud (kui välja arvata 11 kuuda kaitseväes, mis polnud ei liha ega kala) ja jutud kapitalistlikust tööturust on koguaeg hirmu nahka ajanud. Näen ennast üpris tagasihoidliku inimesena. Eriti hirmus on aga täielikut töö valdkonna vahetamine nagu loengu esimeses pooles näidati. Ei meeldi vähene valmisolek eriti kui olen paar aastat teema kohasele haridusele pühendanud. Asi pole aga enam nii nutune, loengust ei saanud mitte nii väga julgust tööturu jaoks vaid pigem suhtumine tööturu vastu. Ei taha väita nagu see põhjalik ülevaade võimalustest kasutu oli, lihtsalt endale tundus kasulikum see kuidas Andres Septer rõhutas pidevalt rahale. Raha, raha, raha, muud ei olegi, ei maksa häbeneda ja ei maksa kahju tunda inimestest. Kõik on lihtsalt tulu peal väljas ja võidab see, kes homme endale süüa saab osta.<ref name="ITtööturg" />

Andmed ei allu analüüsile oli üks kahtlane loeng nende IT teemade vahel. Keegi oleks justkui suure venna sekretäri kohale vedanud. Ühtpidi näidati kuidas kõike muudetakse andmeteks ja teistpidi arendati edasi süsadmin loengust minule kõlama jäänud tarbja teemat. Tarbja osa küll üpriski kitsas, lihtsalt veidi sellest kuidas andmed on väga väärtuslikud ja tänapäeva ajastul uueks rahaks. Kuid siiski hirmutav teada kuidas kõige kohta korjatakse andmeid.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref> 

Minu lemmik loeng oli ilmselt küberkaitse kohta. Esiteks oli ülimalt võimas kuulata inimest, kes on tihedalt seotud eesti küberkaitse arenguga. Teiseks olen ise ikka Eesti patrioot ja kuulda kuidas kiideti meie küberkaitse firmasid tekitas sees sooja tunde. Kolmandaks olen pärast kaitseväes käimist väga huvitatud meie kaitsevõimest. Eestis pidevalt reklaamitakse kuidas me oleme E-riik kõik on kübermaailmas, samas on maailmas pidevalt probleeme häkkeritega. Riikide andmebaasid langevad rünnakute alla pankadest varastatakse raha jne. Põhimõteliselt on Eestis väga palju kübersihtmärke ja see on huvitav teema, mille üle vahepeal mõelda. See loeng andis väga palju mõtteainet ja ma olen juba pidanud vestlusi kus olen saadud teadmisi edasi levitanud. Teema haakub eriti selle vene propagandaga kuidas saab Eesti alistada paari päevaga. Kui peaksin valima ainult ühe loengu, mida aine raames kuulata, siis oleks see just Jaan Priisalu oma, tõsiselt palju väärt mõtte ainet.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> 

Viimane loeng oli turunduse kohta. Pisut kurb kuidas olin ainuke isik, kes lõpus küsimusi esitas, kuna see oli mitmel viisil kokkuvõttev loeng. Varem alustatud teema kuidas IT- ja äriinimesed ei saa läbi, sai nüüd täiendust teiselt poolelt. Brändingu jutt käis otse kokku startupide teemaga kuna startupid on ikkagi enda idee müümine. Ning veel oli mainitud kuidas toode võib olla väga hästi arendatud aga kukub läbi tänu halvale turundusele. Seega jäi viimaseks ideeks koostöö vajadus, ükstapuha kui hea on toode, lõpuks peab ikkagi raha teenimiseks muude valdkondadega koostööd tegema.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref> 

Väga lai valik teemasid mis viskasid suure võrgu IT erialade üle. Nagu minu tekstist aru saab siis spetsialiseerus iga loeng eri valdkonnale aga kõik olid seotud. IT on võimas aga see kõigega intgreerunud, enam ei saa ainult IT-ga tegeleda. Võimalusi on aga ainult neile kes hoiavad silmad ja kõrvad lahti. Alati peab olema valmis ennast arendama aga ka tõdema, et ainult enda oskustega edu ei saavuta, vaja on meeskonda.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
Eksamid ja arvestused peab ära sooritama vastava eksamisesiooni lõpupäevaks. Kordusoorituse tegemiseks peab kokkuleppima aine korraldaja. Korduseksami sooritamiseks peab ennast ÕISis registreerima. Registreerimise ja soorituse vahel peab olema vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused Õppekorralduse eeskiri 5.2] 18.10.2016 </ref> Korduseksamite sooritamine on RF tasuta ja OF tasuline ja see on määratud rektori käskkirjaga, see aasta on hind 20 eurot.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal] 18.10.2016 </ref>

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''
Esiteks tuleb esitada vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekirji õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse, EIK õppeosakonna rektori nimele. Taotlus tuleb esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorralduse eeskiri 7.2] 18.10.2016 </ref> Valikainete puhul peab lihtsalt läbima õppekavas määratud mahu, ehk konkreetsed ained ei ole olulised kui EAP maht on täidetud.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#%C3%95ppetegevuse%20alused Õppekorralduse eeskiri 1.3] 18.10.2016 </ref> Isegi RF õppekohal olev inimene peab tasuma nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? Vastused korduma kippuvatele küsimustele p.2.] 18.10.2016 </ref> Aga kui lõpetada nominaal ajaga on võimalik avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist üle nominaalmahu läinud ainetest kuni 30 EAP ulatuses.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#%C3%95ppuri%20%C3%B5igused Õppekorralduse eeskiri 3.1.8] 18.10.2016 </ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
X=27 ja Y=19

'''Lahendus'''
Õppekava täitmise nominaal koormus on 30 EAP semestris ja IT Koledžis on õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris. Kui maht ei ole täidetud peab õppekulud osaliselt hüvitama, ehk 50 euri iga puuduva EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal] 18.10.2016</ref>)
Ehk aastas peab läbima vähemalt 2 korda 27 EAP, mis on siis 54 EAPd. Minu ülesandes on läbitud esimesel semestril piisavalt ainepunkte ja teisel jäi puudu. Kokku tuli aasta kohta 46 EAP, see on 8 EAP vähem kui on nõutud. Seega peab iga 8 EAP eest maksma 50 eurot, mis teeb kokku 400 eurot.

=Viited=
<references />

User:Tprants

2016-10-18T22:38:50Z

Tprants: Küsimused ja väike parandused

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Tõnis Prants

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

Minule ei meeldi sissejuhatused. Tavaliselt ei anna need midagi kasulikku lihtsalt proovivad veenda lugejat edasise teksti olulisuses. Ausalt on parem kulutada oma aega videosalvestuste vaatamisele, kuna loengud viisid läbi huvitavad isikud oma veelgi huvitavamate teemadega. Alustades küll suhteliselt kuiva sissejuhatusega ja lõpetades Eesti küberkaitse ülevaatega. Edasises tekstis toon välja oma mõted loengute kohta ja proovin neid teemasid mingil määral üksteisega seostada. Selline teksti põhine analüüs ei suuda kindlasti peegeldada ainest saadava teave tegelikku väärtust aga see ei takista mind proovimast.

Sissejuahatav loeng, või nagu minule see tundus, igavaim loeng väga huvitava aine raames. Ma ei väida et see oli kasutu, lihtsalt ma olen juba Tartu ülikoolis arvutitehnika bakalaureuse ära teinud. Seega midagi uut ja revolutsioonilist ei olnud, kuna olin juba varem ise uurinud kõige vajaliku kohta.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus]</ref> 

Kes on arhitekt. Enne seda loengut teadsin ainult majade arhitektist. Polnud isegi kuulnud, et tarkvara jaoks läheks kedagi sellist vaja. See oli üllatavalt hariv teema. Esiteks andis parema arusaama, milline on üks tarkvara arenduse meeskond ja teiseks kui veider on arhitekti amet. Eeldasin, et arhitekt teeb skeemi, mille järgi peaks toote valmis tegema. Reaalselt on tegu tagaistme juhiga, kes peab kuidagi motivatsioonist purjus meeskonna koju suunama. Sellise ameti realiseerimine oligi põhiline teema, mille loengust kaasa võtsin. Nimelt on kasulik omada projekti juures isikut kes ühtpidi on asjast eemaldatud aga samas kogu aeg lähedal, et saaks vajadusel anda ratsionaalseid juhiseid. Muidu on ju ikka tahe panna kõige kogenum isik koodi kirjutama, mis ta ikka oma talenti raiskab.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]</ref> 

Startupid, tundub nagu Eesti on vaimustuses sellest sõnast. Mitu aastat olen ma seda väljendit igal pool kuulnud, koolis, uudistes isegi kaitseväes. Kogu aeg oli see justkui selline vaikselt sisse hiilinud väljend. Varem ei osanud defineerida, kuidagi enest mõistetav sõna, mille kohta lihtsalt ei küsinud. Minule oli piisanud võrdusest, äri tegemine on startupi tegemine. Nüüd olen reaalselt saanud ülevaate ja tean kui erinev see tava ettevõttest on. Siiani küll veider mõelda, miks inimesed startupidega vaeva näevad. See on ju kulla otsimine laste liivakastist või kohalikust pargist. Midagi mis oleks võimalikult väheste materjalidega teostatav aga tahetud paljude poolt. Eriti huvitav oli kuulda kuidas algus aastatel on tegu lihtsalt raha augaga. Puudub plaan kuidas raha teenida, lihtsalt toode mida keegi peaks tahtma kasutada. Mida aga kõrva taha panin oli ettevalmistus, mis tehti ja kuidas eduka startupi jaoks peab panema inimesi endasse uskuma. Kuna startup ei ole õnnemäng, asi jõuab ikkagi selleni, kas inimestel on oskus arenada välja uus toode ja sama oluline on veenda investoreid, et ma tõesti suudan luua toote ja firma.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]</ref> 

Veider oli olla tarkvara arendaja süsteemi adminstreeria loengus. Veider aga mitte kasutu, täiesti võimalik et arendajale oli sellest loengust rohkem kasu kui administreeriale. Nagu loengu alguses mainiti oli Lembitu Ling isehakkaja. Ta teadis väga hästi mida süsteemi administreerimine endast kujutas. Selline justkui nullist tulnud vaade andis minule parema arusaama süsteemi administreeria probleemidest. Või pigem, mis probleeme ma võin arendajana neile tekitada. Lõpuks jõudiski tugevalt kohale, et kui arendaja pühib projektist käed puhtaks siis saab administeeria kõik need head ja vead enda kätte. Muidu olen tarbja all mõelnud kedagi, kes ostab programmi isiklikuks kasutamiseks aga tegelt on tarbja ka palgatud administreeria, kes peab selle programmi serverites tööle saama. Arendaja ei jõua kuskile kui ta programm ei ole kasutaja sõbralik.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]</ref> 

Scrum master on ilmselt üks lahedamaid ameti nimetusi. Esiteks oli väga huvitav kuidas loengu pidaja Einar Koltšanov oli ametite vahel liikunud. Justkui jõudis kohale majandus teooria põhimõte, et tööjõud peab olema liikuv. See loeng hakkas juba tugevalt rõhuma jälle eelmise loengu teemale, et IT inimestele ei meeldi suhelda ja see on väga suur probleem. Minule pakkus aga väga huvi, kuidas laiendati teemat, et isegi ärinimesed ei suuda või ei taha kontakti luua. Eeldan, et inimesed kes tegelevad turuga teavad, kui oluline on info levitamine, kas see ei ole mitte müügi strateegiate alustala? Siiski ei saa ju süüdistada ainult üht osapoolt, seinaga võib rääkida küll aga õige dialoogi puhul ootaks ikka tagasisidet.<ref name="ITtööturg">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]</ref> 

Ülevaade eesti infotööturust tööjõua pakkuja jaoks oli väga teretulnud teema. Siiani olen terve elu ainult õppimisega tegelenud (kui välja arvata 11 kuuda kaitseväes, mis polnud ei liha ega kala) ja jutud kapitalistlikust tööturust on koguaeg hirmu nahka ajanud. Näen ennast üpris tagasihoidliku inimesena. Eriti hirmus on aga täielikut töö valdkonna vahetamine nagu loengu esimeses pooles näidati. Ei meeldi vähene valmisolek eriti kui olen paar aastat teema kohasele haridusele pühendanud. Asi pole aga enam nii nutune, loengust ei saanud mitte nii väga julgust tööturu jaoks vaid pigem suhtumine tööturu vastu. Ei taha väita nagu see põhjalik ülevaade võimalustest kasutu oli, lihtsalt endale tundus kasulikum see kuidas Andres Septer rõhutas pidevalt rahale. Raha, raha, raha, muud ei olegi, ei maksa häbeneda ja ei maksa kahju tunda inimestest. Kõik on lihtsalt tulu peal väljas ja võidab see, kes homme endale süüa saab osta.<ref name="ITtööturg" />

Andmed ei allu analüüsile oli üks kahtlane loeng nende IT teemade vahel. Keegi oleks justkui suure venna sekretäri kohale vedanud. Ühtpidi näidati kuidas kõike muudetakse andmeteks ja teistpidi arendati edasi süsadmin loengust minule kõlama jäänud tarbja teemat. Tarbja osa küll üpriski kitsas, lihtsalt veidi sellest kuidas andmed on väga väärtuslikud ja tänapäeva ajastul uueks rahaks. Kuid siiski hirmutav teada kuidas kõige kohta korjatakse andmeid.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref> 

Minu lemmik loeng oli ilmselt küberkaitse kohta. Esiteks oli ülimalt võimas kuulata inimest, kes on tihedalt seotud eesti küberkaitse arenguga. Teiseks olen ise ikka Eesti patrioot ja kuulda kuidas kiideti meie küberkaitse firmasid tekitas sees sooja tunde. Kolmandaks olen pärast kaitseväes käimist väga huvitatud meie kaitsevõimest. Eestis pidevalt reklaamitakse kuidas me oleme E-riik kõik on kübermaailmas, samas on maailmas pidevalt probleeme häkkeritega. Riikide andmebaasid langevad rünnakute alla pankadest varastatakse raha jne. Põhimõteliselt on Eestis väga palju kübersihtmärke ja see on huvitav teema, mille üle vahepeal mõelda. See loeng andis väga palju mõtteainet ja ma olen juba pidanud vestlusi kus olen saadud teadmisi edasi levitanud. Teema haakub eriti selle vene propagandaga kuidas saab Eesti alistada paari päevaga. Kui peaksin valima ainult ühe loengu, mida aine raames kuulata, siis oleks see just Jaan Priisalu oma, tõsiselt palju väärt mõtte ainet.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> 

Viimane loeng oli turunduse kohta. Pisut kurb kuidas olin ainuke isik, kes lõpus küsimusi esitas, kuna see oli mitmel viisil kokkuvõttev loeng. Varem alustatud teema kuidas IT- ja äriinimesed ei saa läbi, sai nüüd täiendust teiselt poolelt. Brändingu jutt käis otse kokku startupide teemaga kuna startupid on ikkagi enda idee müümine. Ning veel oli mainitud kuidas toode võib olla väga hästi arendatud aga kukub läbi tänu halvale turundusele. Seega jäi viimaseks ideeks koostöö vajadus, ükstapuha kui hea on toode, lõpuks peab ikkagi raha teenimiseks muude valdkondadega koostööd tegema.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref> 

Väga lai valik teemasid mis viskasid suure võrgu IT erialade üle. Nagu minu tekstist aru saab siis spetsialiseerus iga loeng eri valdkonnale aga kõik olid seotud. IT on võimas aga see kõigega intgreerunud, enam ei saa ainult IT-ga tegeleda. Võimalusi on aga ainult neile kes hoiavad silmad ja kõrvad lahti. Alati peab olema valmis ennast arendama aga ka tõdema, et ainult enda oskustega edu ei saavuta, vaja on meeskonda.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
Eksamid ja arvestused peab ära sooritama vastava eksamisesiooni lõpupäevaks. Kordusoorituse tegemiseks peab kokkuleppima aine korraldaja. Korduseksami sooritamiseks peab ennast ÕISis registreerima. Registreerimise ja soorituse vahel peab olema vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused Õppekorralduse eeskiri 5.2] 18.10.2016 </ref> Korduseksamite sooritamine on RF tasuta ja OF tasuline ja see on määratud rektori käskkirjaga, see aasta on hind 20 eurot.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal] 18.10.2016 </ref>

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''
Esiteks tuleb esitada vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekirji õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse, EIK õppeosakonna rektori nimele. Taotlus tuleb esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorralduse eeskiri 7.2] 18.10.2016 </ref> Valikainete puhul peab lihtsalt läbima õppekavas määratud mahu, ehk konkreetsed ained ei ole olulised kui EAP maht on täidetud.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#%C3%95ppetegevuse%20alused Õppekorralduse eeskiri 1.3] 18.10.2016 </ref> Isegi RF õppekohal olev inimene peab tasuma nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? Vastused korduma kippuvatele küsimustele p.2.] 18.10.2016 </ref> Aga kui lõpetada nominaal ajaga on võimalik avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist üle nominaalmahu läinud ainetest kuni 30 EAP ulatuses.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#%C3%95ppuri%20%C3%B5igused Õppekorralduse eeskiri 3.1.8] 18.10.2016 </ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
X=27 ja Y=19

'''Lahendus'''
Õppekava täitmise nominaal koormus on 30 EAP semestris ja IT Koledžis on õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja kui mahtu ei saa täis peab õppekulud osaliselt hüvitama, ehk 50 euri iga puuduva EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal] 18.10.2016</ref>)
Ehk aastas peab läbima vähemalt 2 korda 27 EAP, mis on siis 54 EAPd. Minu ülesandes on läbitud esimesel semestril piisavalt ainepunkte ja teisel jäi puudu. Kokku tuli aasta kohta 46 EAP, see on 8 EAP vähem kui on nõutud. Seega peab iga 8 EAP eest maksma 50 eurot, mis teeb kokku 400 eurot.

=Viited=
<references />

</source>

User:Tprants

2016-10-18T22:03:43Z

Tprants: Essee

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Tõnis Prants

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==
===Sissejuhatus===
Minule ei meeldi sissejuhatused. Tavaliselt ei anna need midagi kasulikku lihtsalt proovivad veenda lugejat edasise teksti olulisuses. Ausalt on parem kulutada oma aega videosalvestuste vaatamisele, kuna loengud viisid läbi huvitavad isikud oma veelgi huvitavamate teemadega. Alustades küll suhteliselt kuiva sissejuhatusega ja lõpetades Eesti küberkaitse ülevaatega. Edasises tekstis toon välja oma mõted loengute kohta ja proovin neid teemasid mingil määral üksteisega seostada. Selline teksti põhine analüüs ei suuda kindlasti peegeldada ainest saadava teave tegelikku väärtust aga see ei takista mind proovimast.

Sissejuahatav loeng, või nagu minule see tundus, igavaim loeng väga huvitava aine raames. Ma ei väida et see oli kasutu, lihtsalt ma olen juba Tartu ülikoolis arvutitehnika bakalaureuse ära teinud. Seega midagi uut ja revolutsioonilist ei olnud, kuna olin juba varem ise uurinud kõige vajaliku kohta.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer) 26.10.2016 loengusalvestus]</ref> 

Kes on arhitekt. Enne seda loengut teadsin ainult majade arhitektist. Polnud isegi kuulnud, et tarkvara jaoks läheks kedagi sellist vaja. See oli üllatavalt hariv teema. Esiteks andis parema arusaama, milline on üks tarkvara arenduse meeskond ja teiseks kui veider on arhitekti amet. Eeldasin, et arhitekt teeb skeemi, mille järgi peaks toote valmis tegema. Reaalselt on tegu tagaistme juhiga, kes peab kuidagi motivatsioonist purjus meeskonna koju suunama. Sellise ameti realiseerimine oligi põhiline teema, mille loengust kaasa võtsin. Nimelt on kasulik omada projekti juures isikut kes ühtpidi on asjast eemaldatud aga samas kogu aeg lähedal, et saaks vajadusel anda ratsionaalseid juhiseid. Muidu on ju ikka tahe panna kõige kogenum isik koodi kirjutama, mis ta ikka oma talenti raiskab.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]</ref> 

Startupid, tundub nagu Eesti on vaimustuses sellest sõnast. Mitu aastat olen ma seda väljendit igal pool kuulnud, koolis, uudistes isegi kaitseväes. Kogu aeg oli see justkui selline vaikselt sisse hiilinud väljend. Varem ei osanud defineerida, kuidagi enest mõistetav sõna, mille kohta lihtsalt ei küsinud. Minule oli piisanud võrdusest, äri tegemine on startupi tegemine. Nüüd olen reaalselt saanud ülevaate ja tean kui erinev see tava ettevõttest on. Siiani küll veider mõelda, miks inimesed startupidega vaeva näevad. See on ju kulla otsimine laste liivakastist või kohalikust pargist. Midagi mis oleks võimalikult väheste materjalidega teostatav aga tahetud paljude poolt. Eriti huvitav oli kuulda kuidas algus aastatel on tegu lihtsalt raha augaga. Puudub plaan kuidas raha teenida, lihtsalt toode mida keegi peaks tahtma kasutada. Mida aga kõrva taha panin oli ettevalmistus, mis tehti ja kuidas eduka startupi jaoks peab panema inimesi endasse uskuma. Kuna startup ei ole õnnemäng, asi jõuab ikkagi selleni, kas inimestel on oskus arenada välja uus toode ja sama oluline on veenda investoreid, et ma tõesti suudan luua toote ja firma.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]</ref> 

Veider oli olla tarkvara arendaja süsteemi adminstreeria loengus. Veider aga mitte kasutu, täiesti võimalik et arendajale oli sellest loengust rohkem kasu kui administreeriale. Nagu loengu alguses mainiti oli Lembitu Ling isehakkaja. Ta teadis väga hästi mida süsteemi administreerimine endast kujutas. Selline justkui nullist tulnud vaade andis minule parema arusaama süsteemi administreeria probleemidest. Või pigem, mis probleeme ma võin arendajana neile tekitada. Lõpuks jõudiski tugevalt kohale, et kui arendaja pühib projektist käed puhtaks siis saab administeeria kõik need head ja vead enda kätte. Muidu olen tarbja all mõelnud kedagi, kes ostab programmi isiklikuks kasutamiseks aga tegelt on tarbja ka palgatud administreeria, kes peab selle programmi serverites tööle saama. Arendaja ei jõua kuskile kui ta programm ei ole kasutaja sõbralik.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]</ref> 

Scrum master on ilmselt üks lahedamaid ameti nimetusi. Esiteks oli väga huvitav kuidas loengu pidaja Einar Koltšanov oli ametite vahel liikunud. Justkui jõudis kohale majandus teooria põhimõte, et tööjõud peab olema liikuv. See loeng hakkas juba tugevalt rõhuma jälle eelmise loengu teemale, et IT inimestele ei meeldi suhelda ja see on väga suur probleem. Minule pakkus aga väga huvi, kuidas laiendati teemat, et isegi ärinimesed ei suuda või ei taha kontakti luua. Eeldan, et inimesed kes tegelevad turuga teavad, kui oluline on info levitamine, kas see ei ole mitte müügi strateegiate alustala? Siiski ei saa ju süüdistada ainult üht osapoolt, seinaga võib rääkida küll aga õige dialoogi puhul ootaks ikka tagasisidet.<ref name="ITtööturg">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]</ref> 

Ülevaade eesti infotööturust tööjõua pakkuja jaoks oli väga teretulnud teema. Siiani olen terve elu ainult õppimisega tegelenud (kui välja arvata 11 kuuda kaitseväes, mis polnud ei liha ega kala) ja jutud kapitalistlikust tööturust on koguaeg hirmu nahka ajanud. Näen ennast üpris tagasihoidliku inimesena. Eriti hirmus on aga täielikut töö valdkonna vahetamine nagu loengu esimeses pooles näidati. Ei meeldi vähene valmisolek eriti kui olen paar aastat teema kohasele haridusele pühendanud. Asi pole aga enam nii nutune, loengust ei saanud mitte nii väga julgust tööturu jaoks vaid pigem suhtumine tööturu vastu. Ei taha väita nagu see põhjalik ülevaade võimalustest kasutu oli, lihtsalt endale tundus kasulikum see kuidas Andres Septer rõhutas pidevalt rahale. Raha, raha, raha, muud ei olegi, ei maksa häbeneda ja ei maksa kahju tunda inimestest. Kõik on lihtsalt tulu peal väljas ja võidab see, kes homme endale süüa saab osta.<ref name="ITtööturg" />

Andmed ei allu analüüsile oli üks kahtlane loeng nende IT teemade vahel. Keegi oleks justkui suure venna sekretäri kohale vedanud. Ühtpidi näidati kuidas kõike muudetakse andmeteks ja teistpidi arendati edasi süsadmin loengust minule kõlama jäänud tarbja teemat. Tarbja osa küll üpriski kitsas, lihtsalt veidi sellest kuidas andmed on väga väärtuslikud ja tänapäeva ajastul uueks rahaks. Kuid siiski hirmutav teada kuidas kõige kohta korjatakse andmeid.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref> 

Minu lemmik loeng oli ilmselt küberkaitse kohta. Esiteks oli ülimalt võimas kuulata inimest, kes on tihedalt seotud eesti küberkaitse arenguga. Teiseks olen ise ikka Eesti patrioot ja kuulda kuidas kiideti meie küberkaitse firmasid tekitas sees sooja tunde. Kolmandaks olen pärast kaitseväes käimist väga huvitatud meie kaitsevõimest. Eestis pidevalt reklaamitakse kuidas me oleme E-riik kõik on kübermaailmas, samas on maailmas pidevalt probleeme häkkeritega. Riikide andmebaasid langevad rünnakute alla pankadest varastatakse raha jne. Põhimõteliselt on Eestis väga palju kübersihtmärke ja see on huvitav teema, mille üle vahepeal mõelda. See loeng andis väga palju mõtteainet ja ma olen juba pidanud vestlusi kus olen saadud teadmisi edasi levitanud. Teema haakub eriti selle vene propagandaga kuidas saab Eesti alistada paari päevaga. Kui peaksin valima ainult ühe loengu, mida aine raames kuulata, siis oleks see just Jaan Priisalu oma, tõsiselt palju väärt mõtte ainet.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> 

Viimane loeng oli turunduse kohta. Pisut kurb kuidas olin ainuke isik, kes lõpus küsimusi esitas, kuna see oli mitmel viisil kokkuvõttev loeng. Varem alustatud teema kuidas IT- ja äriinimesed ei saa läbi, sai nüüd täiendust teiselt poolelt. Brändingu jutt käis otse kokku startupide teemaga kuna startupid on ikkagi enda idee müümine. Ning veel oli mainitud kuidas toode võib olla väga hästi arendatud aga kukub läbi tänu halvale turundusele. Seega jäi viimaseks ideeks koostöö vajadus, ükstapuha kui hea on toode, lõpuks peab ikkagi raha teenimiseks muude valdkondadega koostööd tegema.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref> 

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===

'''Vastus'''

===Küsimus 1===

'''Vastus'''

=Viited=
<references />

</source>