ICO wiki - User contributions [en]

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-11T13:07:13Z

Ttihhano: /* Kokkuvõte */

Arvutiteaduses kasutatakse salvestustehnoloogia [[Virtualiseerimine|virtualiseerimist]] parema funktsionaalsuse ning lisavõimaluste pärast arvutites andmete salvestamisel.
Laias laastus tähendab andmete virtualiseerimine füüsiliste salvestusvahendite liitmist üheks virtuaalseks ühikuks, olenemata füüsiliste seadete asukohast, mis on hallatav keskselt ühest kohast. <ref name="Storage Virtualization">http://searchstorage.techtarget.com/definition/storage-virtualization</ref>

Andmesalvestuse virtualiseerimine teeb administreerimise lihtsamaks. Taastamine, varundamine ja arhiveerimine on kergem ja võtab vähem aega sest peidab salvestusseadmete füüsilise keerukuse ühe virtuaalse protokolli taha. Näiteks nagu seda on [[SAN|Storage area network]] lahendus.
Andmesalvestussüsteemid suudavad pakkuda kas bloki tasemel salvestust või faili tasemel salvestus. Bloki tasemel salvestuse saab kätte üldjuhul üle [[Fiiber|Fiibri]], [[iSCSI|iSCSI]], [[SAS|SAS]] või mõni muu protokoll. Faili tasemel ligipääs tagatakse üldjuhul [[NFS|NFS-i]] või [[SMB|SMB]] protokolliga.

----

== Miks virtualiseerida? ==
Põhjuseid miks hakkati salvestustehnoloogiaid virtualiseerima on mitmeid.<ref name="10 asja mida virtualiseerimisega peale hakkata">http://searchvirtualstorage.techtarget.com/news/936825/Ten-things-you-can-do-with-virtualization</ref>
*Parandab ja paremini utiliseerib salvestusmahtu. Keskmiselt võib säästa 50% kasutatavast pinnast.
*Katastroofist toibumine - ei ole oluline, et pead samale füüsilisele kettale taastama vaid saad ükskõik kuhu oma andmed taastada.
*Kiirem varundus - Võetakse üks lüli vähemaks. Agent rakendusserveril ei pea enam varundustarkvaraga suhtlema. Võetakse snapshot masinast ja varundatakse seda madalamal kihil.
*Andmete migratsioon - füüsilisi salvestustehnoloogiaid pakkuvad firmad üldjuhul ei ühilda oma riistvara konkurentidega mis tähendab, et andmete migratsioon on alati probleemiks.
*Automaatne salvestuspinna suurendamine - On võimalus luua scriptid mis automaatselt virtuaalset ruumi suurendab kui sellest puudus tuleb.
*Rakenduste testimine on lihtsam - administraator saab alati enne muudatusi snapshoti teha ja taastada eelneva kettaseisu kui uuendus nässu läheb
*Parandab andmebaasi kiiruseid - Kui andmebaas paigutada [[SSD_kettad|SSD ketastele]] siis kasutab virtualiseerimine paremini ära SSD poolt pakutavaid tehnoloogiaid.
*[[High Avalability|Kõrgkäideldatavus]] - Virtualiseerimine eraldab rakenduse füüsilisest riisvarast, mis tähenedab, et ketta õhku lendamisel ei ole häiritud rakenduse töö.
*Resursside jagamine heterogeensete süsteemide vahel - tänu virtualiseerimisele oskavad erinevad operatsioonisüsteemid kõik kasutada ära virtualiseerimisega loodud lahendusi. Ehk siis nii Windows, linux ja unix kõik oskavad sealt andmeid pärida ja sinna andmeid kirjutada.

== Faili tasemel virtualiseerimine ==
===NAS===
[[NAS|NAS]] ehk võrgumälu (inglise keeles network-attached storage) on andmesalvestus protokoll mis on ühendatud arvutivõrku.<ref name="https://www.ibm.com/support/knowledgecenter/SSGSG7_6.3.0/com.ibm.itsm.srv.doc/c_devconcepts_configurations_nas_ulw.html">https://www.ibm.com/support/knowledgecenter/SSGSG7_6.3.0/com.ibm.itsm.srv.doc/c_devconcepts_configurations_nas_ulw.html</ref>
Üldjuhul on tegu spetsiaalse masina või teenusega mille ülesandeks on jagada kettapinda üle võrgu. NAS ei sõltu üldjuhul tarkvaratootjatest ja on tunnustatud üldkasutatav protokoll.

===CIFS===
[[CIFS|CIFS]] ehk Common Internet File System on Microsofti poolt loodud andmesalvestus prokokoll, mis on peamiselt kasutusel kui on Windowsi masinatest vaja välja jagada kettaruumi. Microsofti edasiarendus sellest on [[SMB|Samba]] mis on parandatud ja täiustatud versioon. CIFS tuli Windows 2000-ga välja.<ref name="https://technet.microsoft.com/en-us/library/cc939973.aspx">https://technet.microsoft.com/en-us/library/cc939973.aspx</ref>
CIFS-i toetatud platformid:
*Microsoft Windows 2000, Microsoft® Windows NT®, Microsoft® Windows® 98, Microsoft® Windows® 95
*Microsoft® OS/2 LAN Manager
*Microsoft® Windows® for Workgroups
*UNIX
*VMS
*Macintosh
*IBM LAN Server
*DEC PATHWORKS
*Microsoft® LAN Manager for UNIX
*3Com 3+Open
*MS-Net

== Bloki tasemel virtualiseerimine ==

Blokitasemel virtualiseerimiseks on loodud mitmeid protokolle. Tuntumad on iSCSI, FC(Fiber Channel), SAS ja SATA.

===iSCSI===
[[iSCSI|iSCSI]] ehk Internet Small Computer Systems Interface on interneti protokollil põhinev andmesalvestuse standard. See on populaarne tehnoloogia iga seadme juures kus tehakse I/O operatsioone.<ref name="https://www.ietf.org/rfc/rfc3720.txt">https://www.ietf.org/rfc/rfc3720.txt</ref> Võrgutehnoloogia kiiruste areng on lubab iSCSI protokollil kanda kõiki vajadusi üle võrgu andmesalvestuseks.

===Fiiber===
Fiber Channel ehk Fiiber valguskiul on põhinev tehnoloogia mida üha rohkem kasutatakse tänapäeva andmesalvestustehnoloogiate serveerimisel. Kuna kiirused mida fiiber pakub on juba praegu 4-5x suuremad suuremam. Seadmed võivad olla väga kaugel üksteisest (isegi kümneid kilomeetreid eemal), nende kasutamine on paindlik. Fiiber töötab nii üle optilise kiu kui ka üle tavalise võrgukaabliga. Kui on tegu lühemate vahemaadega siis tavalised võrgukaablid sobivad.<ref name="http://searchstorage.techtarget.com/definition/Fibre-Channel">http://searchstorage.techtarget.com/definition/Fibre-Channel</ref> Fiibri kasutamisel on ka miinused. Nimelt iga tootja teeb endale sobivaid seadmeid mis ei ühildu üksteisega. Väga tähtis on nii serveripoolne fiibri tarkvara/riistvara kui ka salvestusmasina poolne fiibri tehnoloogia.

===SAS===

[[SAS|SAS]] ehk Serial Attached SCSI on punktist punkti füüsiline järjestikühenduse kaablit kasutav protokoll. See on juba vananev tehnoloogia mida Fiiber ja iSCSI jõudsalt välja vahetavad.

===Plussid===

*häirimatu andmemigratsioon. I/O ei ole mõjutatud.
*Parandatud utilisatsioon - suur hulk ruumi hoitakse kokku
*Vähem manageerimisliideseid

===Miinused===

*Füüsiliste ketaste ümberehitamine (raid-i muutmine) on võimatu.
*Omavaheline ühilduvus ja teenusepakkujate tugi
*Keerulisus
*Meta-data haldamine
*Jõudlus ja skaleerumine

==LUN==

[[LUN|LUN]] ehk logical unit number on unikaalne tähis mida kasutatakse sihtkohaks virtuaalse või füüsilise andmesalvetus sihtmärgina.<ref name="http://searchstorage.techtarget.com/definition/logical-unit-number">http://searchstorage.techtarget.com/definition/logical-unit-number</ref>. See on defineeritud iSCSI protokollis ning seda kasutab nii iSCSI kui ka FC. See tähendab seda, et antakse rakendusserverile 16dik süsteemis numbrijada kui salvestussihtkoht.

==Kokkuvõte==

Andmesalvestus tehnoloogiate virtualiseerimine on ennekõike hoidnud kokku aega, ruumi ning raha. Peamiselt failisüsteemil põhinevad salvestustehnoloogiad on igapäevaselt kasutusel üle maailma. Blokitasemel kasutatakse spetsiifilisematel eesmärkidel. Kuigi on ka arvutites juba IDE/SATA/ATA ajast kasutusel. Tänapäevatehnoloogiad hoiavad suurtes lahendustes kokku väga palju ruumi ja raha. Ennekõike mõeldakse uute tehnoloogiate kasutamisel kui tahetakse laieneda ilma, et peaks kordi rohkem füüsilist ruumi serveritele arvestama.

----
autor: Tarvi Tihhanov 2016

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-11T13:06:54Z

Ttihhano: /* Kokkuvõte */

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-11T13:06:49Z

Ttihhano: /* Kokkuvõte */

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-11T13:06:16Z

Ttihhano: /* Kokkuvõte */

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-11T13:02:56Z

Ttihhano:

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-11T12:58:52Z

Ttihhano: /* Bloki tasemel virtualiseerimine */

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-11T12:56:51Z

Ttihhano: /* Plussid */

Arvutiteaduses kasutatakse salvestustehnoloogia [[Virtualiseerimine|virtualiseerimist]] parema funktsionaalsuse ning lisavõimaluste pärast arvutites andmete salvestamisel.
Laias laastus tähendab andmete virtualiseerimine füüsiliste salvestusvahendite liitmist üheks virtuaalseks ühikuks, olenemata füüsiliste seadete asukohast, mis on hallatav keskselt ühest kohast. <ref name="Storage Virtualization">http://searchstorage.techtarget.com/definition/storage-virtualization</ref>

Andmesalvestuse virtualiseerimine teeb administreerimise lihtsamaks. Taastamine, varundamine ja arhiveerimine on kergem ja võtab vähem aega sest peidab salvestusseadmete füüsilise keerukuse ühe virtuaalse protokolli taha. Näiteks nagu seda on [[SAN|Storage area network]] lahendus.
Andmesalvestussüsteemid suudavad pakkuda kas bloki tasemel salvestust või faili tasemel salvestus. Bloki tasemel salvestuse saab kätte üldjuhul üle [[Fiiber|Fiibri]], [[iSCSI|iSCSI]], [[SAS|SAS]] või mõni muu protokoll. Faili tasemel ligipääs tagatakse üldjuhul [[NFS|NFS-i]] või [[SMB|SMB]] protokolliga.

----

== Miks virtualiseerida? ==
Põhjuseid miks hakkati salvestustehnoloogiaid virtualiseerima on mitmeid.<ref name="10 asja mida virtualiseerimisega peale hakkata">http://searchvirtualstorage.techtarget.com/news/936825/Ten-things-you-can-do-with-virtualization</ref>
*Parandab ja paremini utiliseerib salvestusmahtu. Keskmiselt võib säästa 50% kasutatavast pinnast.
*Katastroofist toibumine - ei ole oluline, et pead samale füüsilisele kettale taastama vaid saad ükskõik kuhu oma andmed taastada.
*Kiirem varundus - Võetakse üks lüli vähemaks. Agent rakendusserveril ei pea enam varundustarkvaraga suhtlema. Võetakse snapshot masinast ja varundatakse seda madalamal kihil.
*Andmete migratsioon - füüsilisi salvestustehnoloogiaid pakkuvad firmad üldjuhul ei ühilda oma riistvara konkurentidega mis tähendab, et andmete migratsioon on alati probleemiks.
*Automaatne salvestuspinna suurendamine - On võimalus luua scriptid mis automaatselt virtuaalset ruumi suurendab kui sellest puudus tuleb.
*Rakenduste testimine on lihtsam - administraator saab alati enne muudatusi snapshoti teha ja taastada eelneva kettaseisu kui uuendus nässu läheb
*Parandab andmebaasi kiiruseid - Kui andmebaas paigutada [[SSD_kettad|SSD ketastele]] siis kasutab virtualiseerimine paremini ära SSD poolt pakutavaid tehnoloogiaid.
*[[High Avalability|Kõrgkäideldatavus]] - Virtualiseerimine eraldab rakenduse füüsilisest riisvarast, mis tähenedab, et ketta õhku lendamisel ei ole häiritud rakenduse töö.
*Resursside jagamine heterogeensete süsteemide vahel - tänu virtualiseerimisele oskavad erinevad operatsioonisüsteemid kõik kasutada ära virtualiseerimisega loodud lahendusi. Ehk siis nii Windows, linux ja unix kõik oskavad sealt andmeid pärida ja sinna andmeid kirjutada.

== Faili tasemel virtualiseerimine ==
===NAS===
[[NAS|NAS]] ehk võrgumälu (inglise keeles network-attached storage) on andmesalvestus protokoll mis on ühendatud arvutivõrku.<ref name="https://www.ibm.com/support/knowledgecenter/SSGSG7_6.3.0/com.ibm.itsm.srv.doc/c_devconcepts_configurations_nas_ulw.html">https://www.ibm.com/support/knowledgecenter/SSGSG7_6.3.0/com.ibm.itsm.srv.doc/c_devconcepts_configurations_nas_ulw.html</ref>
Üldjuhul on tegu spetsiaalse masina või teenusega mille ülesandeks on jagada kettapinda üle võrgu. NAS ei sõltu üldjuhul tarkvaratootjatest ja on tunnustatud üldkasutatav protokoll.

===CIFS===
[[CIFS|CIFS]] ehk Common Internet File System on Microsofti poolt loodud andmesalvestus prokokoll, mis on peamiselt kasutusel kui on Windowsi masinatest vaja välja jagada kettaruumi. Microsofti edasiarendus sellest on [[SMB|Samba]] mis on parandatud ja täiustatud versioon. CIFS tuli Windows 2000-ga välja.<ref name="https://technet.microsoft.com/en-us/library/cc939973.aspx">https://technet.microsoft.com/en-us/library/cc939973.aspx</ref>
CIFS-i toetatud platformid:
*Microsoft Windows 2000, Microsoft® Windows NT®, Microsoft® Windows® 98, Microsoft® Windows® 95
*Microsoft® OS/2 LAN Manager
*Microsoft® Windows® for Workgroups
*UNIX
*VMS
*Macintosh
*IBM LAN Server
*DEC PATHWORKS
*Microsoft® LAN Manager for UNIX
*3Com 3+Open
*MS-Net

== Bloki tasemel virtualiseerimine ==

Blokitasemel virtualiseerimiseks on loodud mitmeid protokolle. Tuntumad on iSCSI, FC(Fiber Channel), SAS ja SATA.

===iSCSI===
[[iSCSI|iSCSI]] ehk Internet Small Computer Systems Interface on interneti protokollil põhinev andmesalvestuse standard. See on populaarne tehnoloogia iga seadme juures kus tehakse I/O operatsioone.<ref name="https://www.ietf.org/rfc/rfc3720.txt">https://www.ietf.org/rfc/rfc3720.txt</ref> Võrgutehnoloogia kiiruste areng on lubab iSCSI protokollil kanda kõiki vajadusi üle võrgu andmesalvestuseks.

===Fiiber===
Fiber Channel ehk Fiiber valguskiul on põhinev tehnoloogia mida üha rohkem kasutatakse tänapäeva andmesalvestustehnoloogiate serveerimisel. Kuna kiirused mida fiiber pakub on juba praegu 4-5x suuremad suuremam. Seadmed võivad olla väga kaugel üksteisest (isegi kümneid kilomeetreid eemal), nende kasutamine on paindlik. Fiiber töötab nii üle optilise kiu kui ka üle tavalise võrgukaabliga. Kui on tegu lühemate vahemaadega siis tavalised võrgukaablid sobivad.<ref name="http://searchstorage.techtarget.com/definition/Fibre-Channel">http://searchstorage.techtarget.com/definition/Fibre-Channel</ref> Fiibri kasutamisel on ka miinused. Nimelt iga tootja teeb endale sobivaid seadmeid mis ei ühildu üksteisega. Väga tähtis on nii serveripoolne fiibri tarkvara/riistvara kui ka salvestusmasina poolne fiibri tehnoloogia.

===SAS===

[[SAS|SAS]] ehk Serial Attached SCSI on punktist punkti füüsiline järjestikühenduse kaablit kasutav protokoll. See on juba vananev tehnoloogia mida Fiiber ja iSCSI jõudsalt välja vahetavad.

===Plussid===

*häirimatu andmemigratsioon. I/O ei ole mõjutatud.
*Parandatud utilisatsioon - suur hulk ruumi hoitakse kokku
*Vähem manageerimisliideseid

==LUN==

[[LUN|LUN]] ehk logical unit number on unikaalne tähis mida kasutatakse sihtkohaks virtuaalse või füüsilise andmesalvetus sihtmärgina.<ref name="http://searchstorage.techtarget.com/definition/logical-unit-number">http://searchstorage.techtarget.com/definition/logical-unit-number</ref>. See on defineeritud iSCSI protokollis ning seda kasutab nii iSCSI kui ka FC. See tähendab seda, et antakse rakendusserverile 16dik süsteemis numbrijada kui salvestussihtkoht.

----

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-11T12:56:27Z

Ttihhano: /* Bloki tasemel virtualiseerimine */

Arvutiteaduses kasutatakse salvestustehnoloogia [[Virtualiseerimine|virtualiseerimist]] parema funktsionaalsuse ning lisavõimaluste pärast arvutites andmete salvestamisel.
Laias laastus tähendab andmete virtualiseerimine füüsiliste salvestusvahendite liitmist üheks virtuaalseks ühikuks, olenemata füüsiliste seadete asukohast, mis on hallatav keskselt ühest kohast. <ref name="Storage Virtualization">http://searchstorage.techtarget.com/definition/storage-virtualization</ref>

Andmesalvestuse virtualiseerimine teeb administreerimise lihtsamaks. Taastamine, varundamine ja arhiveerimine on kergem ja võtab vähem aega sest peidab salvestusseadmete füüsilise keerukuse ühe virtuaalse protokolli taha. Näiteks nagu seda on [[SAN|Storage area network]] lahendus.
Andmesalvestussüsteemid suudavad pakkuda kas bloki tasemel salvestust või faili tasemel salvestus. Bloki tasemel salvestuse saab kätte üldjuhul üle [[Fiiber|Fiibri]], [[iSCSI|iSCSI]], [[SAS|SAS]] või mõni muu protokoll. Faili tasemel ligipääs tagatakse üldjuhul [[NFS|NFS-i]] või [[SMB|SMB]] protokolliga.

----

== Miks virtualiseerida? ==
Põhjuseid miks hakkati salvestustehnoloogiaid virtualiseerima on mitmeid.<ref name="10 asja mida virtualiseerimisega peale hakkata">http://searchvirtualstorage.techtarget.com/news/936825/Ten-things-you-can-do-with-virtualization</ref>
*Parandab ja paremini utiliseerib salvestusmahtu. Keskmiselt võib säästa 50% kasutatavast pinnast.
*Katastroofist toibumine - ei ole oluline, et pead samale füüsilisele kettale taastama vaid saad ükskõik kuhu oma andmed taastada.
*Kiirem varundus - Võetakse üks lüli vähemaks. Agent rakendusserveril ei pea enam varundustarkvaraga suhtlema. Võetakse snapshot masinast ja varundatakse seda madalamal kihil.
*Andmete migratsioon - füüsilisi salvestustehnoloogiaid pakkuvad firmad üldjuhul ei ühilda oma riistvara konkurentidega mis tähendab, et andmete migratsioon on alati probleemiks.
*Automaatne salvestuspinna suurendamine - On võimalus luua scriptid mis automaatselt virtuaalset ruumi suurendab kui sellest puudus tuleb.
*Rakenduste testimine on lihtsam - administraator saab alati enne muudatusi snapshoti teha ja taastada eelneva kettaseisu kui uuendus nässu läheb
*Parandab andmebaasi kiiruseid - Kui andmebaas paigutada [[SSD_kettad|SSD ketastele]] siis kasutab virtualiseerimine paremini ära SSD poolt pakutavaid tehnoloogiaid.
*[[High Avalability|Kõrgkäideldatavus]] - Virtualiseerimine eraldab rakenduse füüsilisest riisvarast, mis tähenedab, et ketta õhku lendamisel ei ole häiritud rakenduse töö.
*Resursside jagamine heterogeensete süsteemide vahel - tänu virtualiseerimisele oskavad erinevad operatsioonisüsteemid kõik kasutada ära virtualiseerimisega loodud lahendusi. Ehk siis nii Windows, linux ja unix kõik oskavad sealt andmeid pärida ja sinna andmeid kirjutada.

== Faili tasemel virtualiseerimine ==
===NAS===
[[NAS|NAS]] ehk võrgumälu (inglise keeles network-attached storage) on andmesalvestus protokoll mis on ühendatud arvutivõrku.<ref name="https://www.ibm.com/support/knowledgecenter/SSGSG7_6.3.0/com.ibm.itsm.srv.doc/c_devconcepts_configurations_nas_ulw.html">https://www.ibm.com/support/knowledgecenter/SSGSG7_6.3.0/com.ibm.itsm.srv.doc/c_devconcepts_configurations_nas_ulw.html</ref>
Üldjuhul on tegu spetsiaalse masina või teenusega mille ülesandeks on jagada kettapinda üle võrgu. NAS ei sõltu üldjuhul tarkvaratootjatest ja on tunnustatud üldkasutatav protokoll.

===CIFS===
[[CIFS|CIFS]] ehk Common Internet File System on Microsofti poolt loodud andmesalvestus prokokoll, mis on peamiselt kasutusel kui on Windowsi masinatest vaja välja jagada kettaruumi. Microsofti edasiarendus sellest on [[SMB|Samba]] mis on parandatud ja täiustatud versioon. CIFS tuli Windows 2000-ga välja.<ref name="https://technet.microsoft.com/en-us/library/cc939973.aspx">https://technet.microsoft.com/en-us/library/cc939973.aspx</ref>
CIFS-i toetatud platformid:
*Microsoft Windows 2000, Microsoft® Windows NT®, Microsoft® Windows® 98, Microsoft® Windows® 95
*Microsoft® OS/2 LAN Manager
*Microsoft® Windows® for Workgroups
*UNIX
*VMS
*Macintosh
*IBM LAN Server
*DEC PATHWORKS
*Microsoft® LAN Manager for UNIX
*3Com 3+Open
*MS-Net

== Bloki tasemel virtualiseerimine ==

Blokitasemel virtualiseerimiseks on loodud mitmeid protokolle. Tuntumad on iSCSI, FC(Fiber Channel), SAS ja SATA.

===iSCSI===
[[iSCSI|iSCSI]] ehk Internet Small Computer Systems Interface on interneti protokollil põhinev andmesalvestuse standard. See on populaarne tehnoloogia iga seadme juures kus tehakse I/O operatsioone.<ref name="https://www.ietf.org/rfc/rfc3720.txt">https://www.ietf.org/rfc/rfc3720.txt</ref> Võrgutehnoloogia kiiruste areng on lubab iSCSI protokollil kanda kõiki vajadusi üle võrgu andmesalvestuseks.

===Fiiber===
Fiber Channel ehk Fiiber valguskiul on põhinev tehnoloogia mida üha rohkem kasutatakse tänapäeva andmesalvestustehnoloogiate serveerimisel. Kuna kiirused mida fiiber pakub on juba praegu 4-5x suuremad suuremam. Seadmed võivad olla väga kaugel üksteisest (isegi kümneid kilomeetreid eemal), nende kasutamine on paindlik. Fiiber töötab nii üle optilise kiu kui ka üle tavalise võrgukaabliga. Kui on tegu lühemate vahemaadega siis tavalised võrgukaablid sobivad.<ref name="http://searchstorage.techtarget.com/definition/Fibre-Channel">http://searchstorage.techtarget.com/definition/Fibre-Channel</ref> Fiibri kasutamisel on ka miinused. Nimelt iga tootja teeb endale sobivaid seadmeid mis ei ühildu üksteisega. Väga tähtis on nii serveripoolne fiibri tarkvara/riistvara kui ka salvestusmasina poolne fiibri tehnoloogia.

===SAS===

[[SAS|SAS]] ehk Serial Attached SCSI on punktist punkti füüsiline järjestikühenduse kaablit kasutav protokoll. See on juba vananev tehnoloogia mida Fiiber ja iSCSI jõudsalt välja vahetavad.

==Plussid==

*häirimatu andmemigratsioon. I/O ei ole mõjutatud.
*Parandatud utilisatsioon - suur hulk ruumi hoitakse kokku
*Vähem manageerimisliideseid

==LUN==

[[LUN|LUN]] ehk logical unit number on unikaalne tähis mida kasutatakse sihtkohaks virtuaalse või füüsilise andmesalvetus sihtmärgina.<ref name="http://searchstorage.techtarget.com/definition/logical-unit-number">http://searchstorage.techtarget.com/definition/logical-unit-number</ref>. See on defineeritud iSCSI protokollis ning seda kasutab nii iSCSI kui ka FC. See tähendab seda, et antakse rakendusserverile 16dik süsteemis numbrijada kui salvestussihtkoht.

----

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-11T12:52:30Z

Ttihhano: /* LUN */

Arvutiteaduses kasutatakse salvestustehnoloogia [[Virtualiseerimine|virtualiseerimist]] parema funktsionaalsuse ning lisavõimaluste pärast arvutites andmete salvestamisel.
Laias laastus tähendab andmete virtualiseerimine füüsiliste salvestusvahendite liitmist üheks virtuaalseks ühikuks, olenemata füüsiliste seadete asukohast, mis on hallatav keskselt ühest kohast. <ref name="Storage Virtualization">http://searchstorage.techtarget.com/definition/storage-virtualization</ref>

Andmesalvestuse virtualiseerimine teeb administreerimise lihtsamaks. Taastamine, varundamine ja arhiveerimine on kergem ja võtab vähem aega sest peidab salvestusseadmete füüsilise keerukuse ühe virtuaalse protokolli taha. Näiteks nagu seda on [[SAN|Storage area network]] lahendus.
Andmesalvestussüsteemid suudavad pakkuda kas bloki tasemel salvestust või faili tasemel salvestus. Bloki tasemel salvestuse saab kätte üldjuhul üle [[Fiiber|Fiibri]], [[iSCSI|iSCSI]], [[SAS|SAS]] või mõni muu protokoll. Faili tasemel ligipääs tagatakse üldjuhul [[NFS|NFS-i]] või [[SMB|SMB]] protokolliga.

----

== Miks virtualiseerida? ==
Põhjuseid miks hakkati salvestustehnoloogiaid virtualiseerima on mitmeid.<ref name="10 asja mida virtualiseerimisega peale hakkata">http://searchvirtualstorage.techtarget.com/news/936825/Ten-things-you-can-do-with-virtualization</ref>
*Parandab ja paremini utiliseerib salvestusmahtu. Keskmiselt võib säästa 50% kasutatavast pinnast.
*Katastroofist toibumine - ei ole oluline, et pead samale füüsilisele kettale taastama vaid saad ükskõik kuhu oma andmed taastada.
*Kiirem varundus - Võetakse üks lüli vähemaks. Agent rakendusserveril ei pea enam varundustarkvaraga suhtlema. Võetakse snapshot masinast ja varundatakse seda madalamal kihil.
*Andmete migratsioon - füüsilisi salvestustehnoloogiaid pakkuvad firmad üldjuhul ei ühilda oma riistvara konkurentidega mis tähendab, et andmete migratsioon on alati probleemiks.
*Automaatne salvestuspinna suurendamine - On võimalus luua scriptid mis automaatselt virtuaalset ruumi suurendab kui sellest puudus tuleb.
*Rakenduste testimine on lihtsam - administraator saab alati enne muudatusi snapshoti teha ja taastada eelneva kettaseisu kui uuendus nässu läheb
*Parandab andmebaasi kiiruseid - Kui andmebaas paigutada [[SSD_kettad|SSD ketastele]] siis kasutab virtualiseerimine paremini ära SSD poolt pakutavaid tehnoloogiaid.
*[[High Avalability|Kõrgkäideldatavus]] - Virtualiseerimine eraldab rakenduse füüsilisest riisvarast, mis tähenedab, et ketta õhku lendamisel ei ole häiritud rakenduse töö.
*Resursside jagamine heterogeensete süsteemide vahel - tänu virtualiseerimisele oskavad erinevad operatsioonisüsteemid kõik kasutada ära virtualiseerimisega loodud lahendusi. Ehk siis nii Windows, linux ja unix kõik oskavad sealt andmeid pärida ja sinna andmeid kirjutada.

== Faili tasemel virtualiseerimine ==
===NAS===
[[NAS|NAS]] ehk võrgumälu (inglise keeles network-attached storage) on andmesalvestus protokoll mis on ühendatud arvutivõrku.<ref name="https://www.ibm.com/support/knowledgecenter/SSGSG7_6.3.0/com.ibm.itsm.srv.doc/c_devconcepts_configurations_nas_ulw.html">https://www.ibm.com/support/knowledgecenter/SSGSG7_6.3.0/com.ibm.itsm.srv.doc/c_devconcepts_configurations_nas_ulw.html</ref>
Üldjuhul on tegu spetsiaalse masina või teenusega mille ülesandeks on jagada kettapinda üle võrgu. NAS ei sõltu üldjuhul tarkvaratootjatest ja on tunnustatud üldkasutatav protokoll.

===CIFS===
[[CIFS|CIFS]] ehk Common Internet File System on Microsofti poolt loodud andmesalvestus prokokoll, mis on peamiselt kasutusel kui on Windowsi masinatest vaja välja jagada kettaruumi. Microsofti edasiarendus sellest on [[SMB|Samba]] mis on parandatud ja täiustatud versioon. CIFS tuli Windows 2000-ga välja.<ref name="https://technet.microsoft.com/en-us/library/cc939973.aspx">https://technet.microsoft.com/en-us/library/cc939973.aspx</ref>
CIFS-i toetatud platformid:
*Microsoft Windows 2000, Microsoft® Windows NT®, Microsoft® Windows® 98, Microsoft® Windows® 95
*Microsoft® OS/2 LAN Manager
*Microsoft® Windows® for Workgroups
*UNIX
*VMS
*Macintosh
*IBM LAN Server
*DEC PATHWORKS
*Microsoft® LAN Manager for UNIX
*3Com 3+Open
*MS-Net

== Bloki tasemel virtualiseerimine ==

Blokitasemel virtualiseerimiseks on loodud mitmeid protokolle. Tuntumad on iSCSI, FC(Fiber Channel), SAS ja SATA.

===iSCSI===
[[iSCSI|iSCSI]] ehk Internet Small Computer Systems Interface on interneti protokollil põhinev andmesalvestuse standard. See on populaarne tehnoloogia iga seadme juures kus tehakse I/O operatsioone.<ref name="https://www.ietf.org/rfc/rfc3720.txt">https://www.ietf.org/rfc/rfc3720.txt</ref> Võrgutehnoloogia kiiruste areng on lubab iSCSI protokollil kanda kõiki vajadusi üle võrgu andmesalvestuseks.

===Fiiber===
Fiber Channel ehk Fiiber valguskiul on põhinev tehnoloogia mida üha rohkem kasutatakse tänapäeva andmesalvestustehnoloogiate serveerimisel. Kuna kiirused mida fiiber pakub on juba praegu 4-5x suuremad suuremam. Seadmed võivad olla väga kaugel üksteisest (isegi kümneid kilomeetreid eemal), nende kasutamine on paindlik. Fiiber töötab nii üle optilise kiu kui ka üle tavalise võrgukaabliga. Kui on tegu lühemate vahemaadega siis tavalised võrgukaablid sobivad.<ref name="http://searchstorage.techtarget.com/definition/Fibre-Channel">http://searchstorage.techtarget.com/definition/Fibre-Channel</ref> Fiibri kasutamisel on ka miinused. Nimelt iga tootja teeb endale sobivaid seadmeid mis ei ühildu üksteisega. Väga tähtis on nii serveripoolne fiibri tarkvara/riistvara kui ka salvestusmasina poolne fiibri tehnoloogia.

===SAS===

[[SAS|SAS]] ehk Serial Attached SCSI on punktist punkti füüsiline järjestikühenduse kaablit kasutav protokoll. See on juba vananev tehnoloogia mida Fiiber ja iSCSI jõudsalt välja vahetavad.

==LUN==

[[LUN|LUN]] ehk logical unit number on unikaalne tähis mida kasutatakse sihtkohaks virtuaalse või füüsilise andmesalvetus sihtmärgina.<ref name="http://searchstorage.techtarget.com/definition/logical-unit-number">http://searchstorage.techtarget.com/definition/logical-unit-number</ref>. See on defineeritud iSCSI protokollis ning seda kasutab nii iSCSI kui ka FC. See tähendab seda, et antakse rakendusserverile 16dik süsteemis numbrijada kui salvestussihtkoht.

----

Category:Andmesalvestustehnoloogiad

2016-06-11T09:41:46Z

Ttihhano: /* Tudengite poolt tehtud wiki artiklid */

=Andmesalvestustehnoloogiad ainekaart=

==Eesmärk==

Õppeaine eesmärk on tutvustada erinevaid andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiate
põhialuseid.
Aine käigus õpib tudeng eristama olemasolevaid andmete salvestustehnoloogiaid ning
praktikumides õpitu põhjal ka kasutama neid reaalses töökeskkonnas.
Kursuse lõpuks oskab tudeng määratleda salvestustehnoloogia vajadust ettevõttes,
rakendada õpitud teadmisi süsteemide haldamisel ja loomisel ning varundada olemasolevaid
salvestustehnoloogiatel põhinevaid süsteeme.

==Lühitutvustus==

Aine nimetus: Andmesalvestustehnoloogiad (Information Storage Technologies)

Aine kood: I395

Aine tüüp: Valikaine

Õppekavadele: IT süsteemide administreerimine

Õpetamise aeg: sügissemestri II pool

Aine maht: 3 EAP

Hindamisviis: Arvestuslik

Eeldusained: Soovituslik: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine (I233)

Õppejõud: Katrin Loodus (kloodus[at]itcollege.ee), EIK V korrus ruum 516, telefon (6285) 834

Tutvustav loeng (2015): [https://www.youtube.com/watch?v=CAqxUGfSZnQ Reklaamvideo - Päikesevarjutuse eri]

Tutvustav loeng (2012): [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4c076888-0fdf-462c-b120-8cfb468bb5a2 Videona ] ja [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Andmesalvestustehnoloogiad%20(I395).pdf Slaididena ]

Kommentaar: 2011 ainekava järgi õpetatud tutvustava loengu salvestus: [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/1a007f96-20a6-4025-9605-1b6184ac2d23 2011. aasta tutvustav loeng]

Kaastudengite tagasiside, mis on ÕIS-i kaudu minuni jõudnud:

[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST2014sygis1.pdf 2014 I (PDF)], [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST2014sygis2.pdf 2014 II (PDF)] ja [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST2014sygis_kaugope.pdf 2014 kaugõpe (PDF)]

[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST2013sygis1.pdf 2013 I (PDF)], [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST2013sygis2.pdf 2013 II (PDF)] ja [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST2013sygis_kaugope.pdf 2013 kaugõpe (PDF)]

[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST_tagasiside_2012.pdf 2012 päevaõpe (PDF)] ja [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST_tagasiside_kaugope_2012.pdf 2012 kaugõpe (PDF)]

[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST_tagasiside_2011.pdf 2011 päevaõpe (PDF)]

Õppeaine annab ülevaate erinevatest tänapäevastest suuremahuliste andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiatest. Tutvustakse RAID, LVM, SAN (Storage Area Networks), NAS (Network-Attached Storage), IP SAN, assotsiatiivse andmete salvestamise (content-addressed storage), ja andmete salvestamise virtualiseerimise tehnoloogiaid. Lisaks tutvustataks andmete varundamise ja taastamise põhimõtteid.
Kursuse läbinu on võimeline projekteerima, rakendama ja haldama andmete salvestuse süsteeme.

==Õppematerjalid==

Aine teemade kohta '''lühispikker''' (Freemind baasil >> http://freemind.sourceforge.net/wiki/index.php/Main_Page)

Flashiga avatav: http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/AST_aineteemad.html
Freemind tarkvaraga avatav: http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/AST_aineteemad.mm

I - Kasulikke linke (Jooksvalt täienemisel):
* http://www.emc.com/products/interoperability/topology-resource-center.htm
* http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Salvestusseadmete_kasutamine
* http://www.hardwaresecrets.com/article/Anatomy-of-a-Hard-Disk-Drive/177 << Kõvaketta lahkamine
* http://www.itcollege.ee/blog/2014/11/13/bob-blumridge-public-lecture/ - Avalik loeng salvestustehnoloogiate vallas! (2014)

II - RAID
* http://www.linux-mag.com/id/7924/ << Introduction to RAID (By Jeffrey B. Layton Tuesday, January 4th, 2011)
* http://www.acnc.com/raidedu/0
* http://en.wikipedia.org/wiki/RAID
* http://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm
* http://www.arkf.net/blog/?p=47 << RAID1 > RAID5 (loe ka kommentaare!)

III - LVM
* http://www.howtoforge.com/linux_lvm
* http://www.tldp.org/HOWTO/LVM-HOWTO/
* http://www.howtogeek.com/howto/40702/how-to-manage-and-use-lvm-logical-volume-management-in-ubuntu/
* http://wiki.tldp.org/LVM-HOWTO#A13.7._Splitting_a_volume_group

IV - Intelligentsed salvestussüsteemid
* http://www.freebsd.org/doc/en_US.ISO8859-1/books/handbook/bsdinstall.html <-- FreeBSD install
* http://doc.freenas.org/index.php/Main_Page <-- FreeNas dokumentatsioon
* http://www.freenas.org/
* http://www.freenas.org/images/resources/freenas8.3.0/freenas8.3_guide.html#__RefHeading__978_145473606 <-- FreeNas Manual
* http://doc.freenas.org/index.php/Unix_(NFS)_Shares

V - Varundamine ja taaste
* http://searchdatabackup.techtarget.com/tip/CAS-and-data-deduplication-Partners-in-archiving CAS vs deduplication

'''Kasulikud raamatud:'''

* "Storage Concepts: Storing and Managing Digital Data" by Hitachi Data Systems Acadamy

* "Information Storage and Management: Storing, Managing, and Protecting Digital Information” by EMC Education Services

==Õppeaine ajakava kevad 2016==

'''Päevaõppe kava'''

<table width="100%">
<tr>
<th width="10%" ALIGN="LEFT">Õppeaine</th>
<th width="5%" ALIGN="LEFT"></th>
<th width="85%" ALIGN="LEFT"> Teema</th>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">1.1</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/01_INTRO_loeng_sygis2015.odp Sissejuhatus (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/01_INTRO_loeng_sygis2015.pdf (PDF)] + Tasemetest </td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">1.2</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT"> [http://elab.itcollege.ee Virtuaallaborite süsteemiga] tutvumine ja kordamisülesanne</td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">2.1</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/02_Loeng_DATA_sygis2015.odp Informatsioon/andmed, andmete elutsükkel, liidesed, salvestusvahendid (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/02_Loeng_DATA_sygis2015.pdf (PDF)] </td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">2.2</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[https://btrfs.wiki.kernel.org Btrfs] failisüsteemi harjutustund Lauri Võsandiga </td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">3.1</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Redundant Array of Independent Disks ehk [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/03_RAID_loeng_sygis2015.odp RAID-ide sisemaailm (OpenDocument)] + [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/03_RAID_loeng_sygis2015.pdf (PDF)]</td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">3.2</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Tarkvaralise RAID-i tegemine mdadm vahendiga (H)</td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">4.1</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Ülevaade [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/04_LVM_loeng_sygis2015.odp Logical Volume Manager-ist (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/04_LVM_loeng_sygis2015.pdf PDF] </td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">4.2</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/04_Praktikum_LVM.txt LVM vahendite kasutamise praktikum] (H)</td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">5.1</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/05_INTSYS_DAS_loeng_sygis2015.odp Sissejuhatus (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/05_INTSYS_DAS_loeng_sygis2015.pdf (PDF)] intelligentsetesse salvestussüsteemidesse ja ülevaade DAS tehnoloogiast </td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">5.2</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/06_Praktikum_FREENAS.txt FreeNAS praktikum] </td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">6.1</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Jätk eelmisele teemale: [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/06_SAN_IPSAN_NAS_CAS_loeng_sygis2015.odp Ülevaade SAN, IP-SAN, NAS ja CAS tehnoloogiatest (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/06_SAN_IPSAN_NAS_CAS_loeng_sygis2015.pdf (PDF)] </td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">6.2</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT"> [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/06_Praktikum_FREENAS.txt FreeNAS praktikumi] jätk ja kaitsmised (H)</td>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">'''7.1'''</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/07_BACKUP_RECOVERY_loeng_sygis2015.odp Varundamine ja taaste (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/07_BACKUP_RECOVERY_loeng_sygis2015.pdf (PDF)]</td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">'''7.2'''</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/07_Praktikum_varundamine.txt Varundamise ja taaste praktikum] + kaitsmised</td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">8.1</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Seminar: Juhtumiuuringu kaitsmine</td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">8.2</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Arvestus - praktikumide kaitsmine </td>
</tr>
</table>

Viide päevaõppe '''videosalvestusele''': https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/c9453c35-e390-4a5c-9297-ab7e670cfdc7

'''Kaugõppe kava 2016'''

<table width="100%">
<tr>
<th width="10%" ALIGN="LEFT">Õppeaine</th>
<th width="5%" ALIGN="LEFT"></th>
<th width="85%" ALIGN="LEFT"> Teema</th>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">1. tund 04.03.2016</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2016_kaugope/01_INTRO_loeng_kevad2016.pdf Sissejuhatus (pdf)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2016_kaugope/01_INTRO_loeng_kevad2016.odp (odt)] ainesse + Tasemetest </td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">2. tund 04.03.2016</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2016_kaugope/02_Loeng_DATA_sygis2016.pdf Sissejuhatus (pdf)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2016_kaugope/02_Loeng_DATA_sygis2016.odp (odt)] salvestustehnoloogiate juurde + Kettajagude ja saaleala kordamine</td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">'''3. tund 06.03.2016'''</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Redundant Array of Independent Disks ehk [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/03_RAID_loeng_sygis2013.pdf RAID-ide sisemaailm] + RAIDi praktikum (H) </td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">'''4. tund 06.03.2016'''</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/04_LVM_loeng_sygis2013.pdf Ülevaade Logical Volume Manager-ist] ja LVM vahendite kasutamise praktikum (H)</td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">5. tund 06.05.2016</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Ainult praktikumide kaitsmise tund</td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">6. tund 06.05.2016</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Ainult praktikumide kaitsmise tund</td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">7. tund 27.05.2016</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT"> NAS-i praktikum (H) - Palun vaadake teoreetiline osa üle päevaõppe loengusalvestusest!</td>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">8. tund 27.05.2016</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT"> Ainult praktikumide kaitsmise tund</td>
</tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">9. tund 11.06.2016 13:00 ruumis 319</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT"> (Arvestuse nädal) Ettekanded!</td>
</table>

Viide kaugõppe '''videosalvestusele''': https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/853cdac3-710f-4461-a936-2df6c801ee6e

Viide 2015. aasta kaugõppe '''videosalvestusele''': https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/7b82f397-7ee3-4c50-a9e7-892c816b8e51

----

==Õpiväljundid==

Üliõpilane teab erinevaid andmete salvestamise tehnoloogiaid. Oskab projekteerida,
rakendada ja hallata vajalikule ning spetsiifilisele andmetesalvestust vajavale rakendusele
sobivat tehnoloogiat. Teab ja oskab rakendada andmete varundamise, taastamise
ja replikeerimise tehnoloogiaid. Oskab rakendada andmete haldamise ja turvamise
kaasaegseid tehnikaid.

'''Õpiväljund1''':
Tudeng oskab kirjeldada ja võrrelda erinevaid andmesalvestustehnoloogiaid

Lävend:
Tudeng oskab sõnastada ja selgitada aines käsitletud
andmesalvestustehnoloogiate sisu ning kasutusvaldkondi.

'''Õpiväljund2''':
Tudeng oskab juhtumiuuringus esitatud probleemi lahendada ja saadud
tulemusi ning järeldusi põhjendada.

Lävend:
Tudengi tehtud iseseisva töö juhtumiuuringus pakutud lahendus on
kirjeldatud teemakohaste terminitega ja lahendab tegeliku probleemi
korrektselt.

'''Õpiväljund3''':
Tudeng oskab rakendada vähemalt ühte andmesalvestustehnoloogiat.

Lävend:
Tudengi valitud andmesalvestustehnoloogia (nt RAID) on kasutatav andmete
salvestamiseks pärast seadistamiseks vajalike käskude sisestamist.

'''Õpiväljund4''':
Tudeng teab ja oskab rakendada varundamisvõtteid loodavale või juba
olemasolevale süsteemile.

Lävend:
Tudengi rakendatud varundamisplaani tulemusena on andmed tõrke eest
kaitstud.

'''Õpiväljund5''':
Tudeng oskab töötada nii iseseisvalt kui ka grupis.

Lävend:
Tudeng lahendab praktikumides etteantud ülesanded iseseisvalt ja leiab
lahenduse iseseisva töö raames püstitatud probleemile meeskonnatöö
tulemusena.

'''Õpiväljund6''':
Tudeng väljendab end korrektselt ja erialastes terminites nii kõnes kui kirjas.

Lävend:
Iseseisva töö kirjatöös ja ettekandel kasutab tudeng aines omandatud
termineid õiges kontekstis.

==Kodutööde/Iseseisvate tööde info==

Iseseisev töö toimub grupitöö vormis.Tudengid uurivad elulistel olukordadel põhinevaid juhtumeid ning pakuvad neile omalt poolt aine käigus omandatud teadmiste põhjal lahendusi. Uurimisele kuuluvad juhtumid on õppejõu poolt (edastatakse grupijuhi meilile). Iseseisva töö tulemusena valmib lühikokkuvõte probleemist, selle olemusest ning pakutud lahendusest, mis omakorda kantakse kaastudengitele suuliselt ette.
Töö orienteeruv maht on 2-4 lk teksti ning ettekandele kulub orienteeruvalt 15 minutit grupi
kohta. Grupis võiks olla 2-3 inimest.

==Arvestuse kujunemine==

'''Arvestuse''' saamiseks peavad olema tehtud:
1) suuliselt kaitstud '''kolm''' (seitsmest) laborites tehtavast praktilisest ülesandest
2) päevaõpe: kantud ette grupitööna valminud iseseisev töö (juhtumiuuring).
2) kaugõpe: kantud ette individuaaltööna valminud ettekanne või viki artikkel ainet puudutaval teemal

'''Boonuspunkte''' saab:

1) Teistele teema kohta ettekande tegemise eest (kogemuse jagamine)
2) Huvitavate praktikumi ülesannete välja mõtlemise eest
3) Praktikumis, õppejõuga kokkuleppel, kaastudengite juhendamise eest
4) LUGil ettekande tegemise eest

==Tähtajad kevad 2016==

'''Päevaõppele:'''

<ol>
<li>Juhtumuuring: Grupid registreerida:''' '''.; Grupi valmis kirjatöö esitada e-mailile ''' '''; Ettekanded: viimases loengus ;</li>
<li>Praktikumiülesannete kaitsmise viimane tähtaeg: ''' ''';</li>
</ol>

'''Kaugõppele:'''

<ol>
<li>Ettekande teema teatamine '''01.05.2016'''; ettekanne teha hiljemalt: '''11.06.2016''';</li>
<li>Viki artikli teema kinnitamine '''01.05.2016'''; artikli esitamine: '''29.05.2016'''</li>
<li>Praktikumiülesannete kaitsmise viimane tähtaeg: '''arvestuse päeval 11.06.2016'''</li>
</ol>

==Kiitus/Laitus/Ettepanekud/KKK==

Aita kaasõpilastel ja endal elu paremaks teha ning kirjuta oma ettepanekud, konstruktiivne kriitika ja kiitused aadressil '''kloodus@itcollege.ee''', et saaksin ainet paremaks muuta või muutmata jätta. Aitäh!

==Tudengite poolt tehtud wiki artiklid ==

[[Artikli kondikava ]]

[[SSD kettad]] - Oliver Tiks (2016 kevad)

[[RAID]] - Evelin Padjus (2016 kevad)

[[DAS]]

[[SAN]]

[[NAS]] - Rauno Juuse (2016 kevad)

[[Software Defined Storage]]

[[Multipleksimine]]

[[Data replication]] - Liis Vauberg (2016 kevad)

[[CAS]] - Diana Lõhmus (2016 kevad)

[[Provisioning]]

[[Storage cache]]

[[Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine]] - Tarvi Tihhanov (2016 kevad)

[[Automated storage tiering]]

[[RAID controller]] - Silver Park (2016 kevad)

[[Partitsioonid]] - Arvi Kangas (2016 kevad)

Category:Andmesalvestustehnoloogiad

2016-06-11T09:41:32Z

Ttihhano: /* Tudengite poolt tehtud wiki artiklid */

=Andmesalvestustehnoloogiad ainekaart=

==Eesmärk==

Õppeaine eesmärk on tutvustada erinevaid andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiate
põhialuseid.
Aine käigus õpib tudeng eristama olemasolevaid andmete salvestustehnoloogiaid ning
praktikumides õpitu põhjal ka kasutama neid reaalses töökeskkonnas.
Kursuse lõpuks oskab tudeng määratleda salvestustehnoloogia vajadust ettevõttes,
rakendada õpitud teadmisi süsteemide haldamisel ja loomisel ning varundada olemasolevaid
salvestustehnoloogiatel põhinevaid süsteeme.

==Lühitutvustus==

Aine nimetus: Andmesalvestustehnoloogiad (Information Storage Technologies)

Aine kood: I395

Aine tüüp: Valikaine

Õppekavadele: IT süsteemide administreerimine

Õpetamise aeg: sügissemestri II pool

Aine maht: 3 EAP

Hindamisviis: Arvestuslik

Eeldusained: Soovituslik: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine (I233)

Õppejõud: Katrin Loodus (kloodus[at]itcollege.ee), EIK V korrus ruum 516, telefon (6285) 834

Tutvustav loeng (2015): [https://www.youtube.com/watch?v=CAqxUGfSZnQ Reklaamvideo - Päikesevarjutuse eri]

Tutvustav loeng (2012): [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4c076888-0fdf-462c-b120-8cfb468bb5a2 Videona ] ja [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Andmesalvestustehnoloogiad%20(I395).pdf Slaididena ]

Kommentaar: 2011 ainekava järgi õpetatud tutvustava loengu salvestus: [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/1a007f96-20a6-4025-9605-1b6184ac2d23 2011. aasta tutvustav loeng]

Kaastudengite tagasiside, mis on ÕIS-i kaudu minuni jõudnud:

[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST2014sygis1.pdf 2014 I (PDF)], [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST2014sygis2.pdf 2014 II (PDF)] ja [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST2014sygis_kaugope.pdf 2014 kaugõpe (PDF)]

[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST2013sygis1.pdf 2013 I (PDF)], [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST2013sygis2.pdf 2013 II (PDF)] ja [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST2013sygis_kaugope.pdf 2013 kaugõpe (PDF)]

[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST_tagasiside_2012.pdf 2012 päevaõpe (PDF)] ja [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST_tagasiside_kaugope_2012.pdf 2012 kaugõpe (PDF)]

[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST_tagasiside_2011.pdf 2011 päevaõpe (PDF)]

Õppeaine annab ülevaate erinevatest tänapäevastest suuremahuliste andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiatest. Tutvustakse RAID, LVM, SAN (Storage Area Networks), NAS (Network-Attached Storage), IP SAN, assotsiatiivse andmete salvestamise (content-addressed storage), ja andmete salvestamise virtualiseerimise tehnoloogiaid. Lisaks tutvustataks andmete varundamise ja taastamise põhimõtteid.
Kursuse läbinu on võimeline projekteerima, rakendama ja haldama andmete salvestuse süsteeme.

==Õppematerjalid==

Aine teemade kohta '''lühispikker''' (Freemind baasil >> http://freemind.sourceforge.net/wiki/index.php/Main_Page)

Flashiga avatav: http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/AST_aineteemad.html
Freemind tarkvaraga avatav: http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/AST_aineteemad.mm

I - Kasulikke linke (Jooksvalt täienemisel):
* http://www.emc.com/products/interoperability/topology-resource-center.htm
* http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Salvestusseadmete_kasutamine
* http://www.hardwaresecrets.com/article/Anatomy-of-a-Hard-Disk-Drive/177 << Kõvaketta lahkamine
* http://www.itcollege.ee/blog/2014/11/13/bob-blumridge-public-lecture/ - Avalik loeng salvestustehnoloogiate vallas! (2014)

II - RAID
* http://www.linux-mag.com/id/7924/ << Introduction to RAID (By Jeffrey B. Layton Tuesday, January 4th, 2011)
* http://www.acnc.com/raidedu/0
* http://en.wikipedia.org/wiki/RAID
* http://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm
* http://www.arkf.net/blog/?p=47 << RAID1 > RAID5 (loe ka kommentaare!)

III - LVM
* http://www.howtoforge.com/linux_lvm
* http://www.tldp.org/HOWTO/LVM-HOWTO/
* http://www.howtogeek.com/howto/40702/how-to-manage-and-use-lvm-logical-volume-management-in-ubuntu/
* http://wiki.tldp.org/LVM-HOWTO#A13.7._Splitting_a_volume_group

IV - Intelligentsed salvestussüsteemid
* http://www.freebsd.org/doc/en_US.ISO8859-1/books/handbook/bsdinstall.html <-- FreeBSD install
* http://doc.freenas.org/index.php/Main_Page <-- FreeNas dokumentatsioon
* http://www.freenas.org/
* http://www.freenas.org/images/resources/freenas8.3.0/freenas8.3_guide.html#__RefHeading__978_145473606 <-- FreeNas Manual
* http://doc.freenas.org/index.php/Unix_(NFS)_Shares

V - Varundamine ja taaste
* http://searchdatabackup.techtarget.com/tip/CAS-and-data-deduplication-Partners-in-archiving CAS vs deduplication

'''Kasulikud raamatud:'''

* "Storage Concepts: Storing and Managing Digital Data" by Hitachi Data Systems Acadamy

* "Information Storage and Management: Storing, Managing, and Protecting Digital Information” by EMC Education Services

==Õppeaine ajakava kevad 2016==

'''Päevaõppe kava'''

<table width="100%">
<tr>
<th width="10%" ALIGN="LEFT">Õppeaine</th>
<th width="5%" ALIGN="LEFT"></th>
<th width="85%" ALIGN="LEFT"> Teema</th>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">1.1</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/01_INTRO_loeng_sygis2015.odp Sissejuhatus (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/01_INTRO_loeng_sygis2015.pdf (PDF)] + Tasemetest </td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">1.2</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT"> [http://elab.itcollege.ee Virtuaallaborite süsteemiga] tutvumine ja kordamisülesanne</td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">2.1</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/02_Loeng_DATA_sygis2015.odp Informatsioon/andmed, andmete elutsükkel, liidesed, salvestusvahendid (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/02_Loeng_DATA_sygis2015.pdf (PDF)] </td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">2.2</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[https://btrfs.wiki.kernel.org Btrfs] failisüsteemi harjutustund Lauri Võsandiga </td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">3.1</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Redundant Array of Independent Disks ehk [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/03_RAID_loeng_sygis2015.odp RAID-ide sisemaailm (OpenDocument)] + [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/03_RAID_loeng_sygis2015.pdf (PDF)]</td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">3.2</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Tarkvaralise RAID-i tegemine mdadm vahendiga (H)</td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">4.1</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Ülevaade [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/04_LVM_loeng_sygis2015.odp Logical Volume Manager-ist (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/04_LVM_loeng_sygis2015.pdf PDF] </td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">4.2</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/04_Praktikum_LVM.txt LVM vahendite kasutamise praktikum] (H)</td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">5.1</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/05_INTSYS_DAS_loeng_sygis2015.odp Sissejuhatus (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/05_INTSYS_DAS_loeng_sygis2015.pdf (PDF)] intelligentsetesse salvestussüsteemidesse ja ülevaade DAS tehnoloogiast </td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">5.2</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/06_Praktikum_FREENAS.txt FreeNAS praktikum] </td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">6.1</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Jätk eelmisele teemale: [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/06_SAN_IPSAN_NAS_CAS_loeng_sygis2015.odp Ülevaade SAN, IP-SAN, NAS ja CAS tehnoloogiatest (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/06_SAN_IPSAN_NAS_CAS_loeng_sygis2015.pdf (PDF)] </td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">6.2</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT"> [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/06_Praktikum_FREENAS.txt FreeNAS praktikumi] jätk ja kaitsmised (H)</td>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">'''7.1'''</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/07_BACKUP_RECOVERY_loeng_sygis2015.odp Varundamine ja taaste (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/07_BACKUP_RECOVERY_loeng_sygis2015.pdf (PDF)]</td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">'''7.2'''</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/07_Praktikum_varundamine.txt Varundamise ja taaste praktikum] + kaitsmised</td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">8.1</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Seminar: Juhtumiuuringu kaitsmine</td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">8.2</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Arvestus - praktikumide kaitsmine </td>
</tr>
</table>

Viide päevaõppe '''videosalvestusele''': https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/c9453c35-e390-4a5c-9297-ab7e670cfdc7

'''Kaugõppe kava 2016'''

<table width="100%">
<tr>
<th width="10%" ALIGN="LEFT">Õppeaine</th>
<th width="5%" ALIGN="LEFT"></th>
<th width="85%" ALIGN="LEFT"> Teema</th>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">1. tund 04.03.2016</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2016_kaugope/01_INTRO_loeng_kevad2016.pdf Sissejuhatus (pdf)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2016_kaugope/01_INTRO_loeng_kevad2016.odp (odt)] ainesse + Tasemetest </td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">2. tund 04.03.2016</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2016_kaugope/02_Loeng_DATA_sygis2016.pdf Sissejuhatus (pdf)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2016_kaugope/02_Loeng_DATA_sygis2016.odp (odt)] salvestustehnoloogiate juurde + Kettajagude ja saaleala kordamine</td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">'''3. tund 06.03.2016'''</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Redundant Array of Independent Disks ehk [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/03_RAID_loeng_sygis2013.pdf RAID-ide sisemaailm] + RAIDi praktikum (H) </td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">'''4. tund 06.03.2016'''</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/04_LVM_loeng_sygis2013.pdf Ülevaade Logical Volume Manager-ist] ja LVM vahendite kasutamise praktikum (H)</td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">5. tund 06.05.2016</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Ainult praktikumide kaitsmise tund</td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">6. tund 06.05.2016</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Ainult praktikumide kaitsmise tund</td>
</tr>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">7. tund 27.05.2016</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT"> NAS-i praktikum (H) - Palun vaadake teoreetiline osa üle päevaõppe loengusalvestusest!</td>
<tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">8. tund 27.05.2016</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT"> Ainult praktikumide kaitsmise tund</td>
</tr>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">9. tund 11.06.2016 13:00 ruumis 319</td>
<td></td>
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT"> (Arvestuse nädal) Ettekanded!</td>
</table>

Viide kaugõppe '''videosalvestusele''': https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/853cdac3-710f-4461-a936-2df6c801ee6e

Viide 2015. aasta kaugõppe '''videosalvestusele''': https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/7b82f397-7ee3-4c50-a9e7-892c816b8e51

----

==Õpiväljundid==

Üliõpilane teab erinevaid andmete salvestamise tehnoloogiaid. Oskab projekteerida,
rakendada ja hallata vajalikule ning spetsiifilisele andmetesalvestust vajavale rakendusele
sobivat tehnoloogiat. Teab ja oskab rakendada andmete varundamise, taastamise
ja replikeerimise tehnoloogiaid. Oskab rakendada andmete haldamise ja turvamise
kaasaegseid tehnikaid.

'''Õpiväljund1''':
Tudeng oskab kirjeldada ja võrrelda erinevaid andmesalvestustehnoloogiaid

Lävend:
Tudeng oskab sõnastada ja selgitada aines käsitletud
andmesalvestustehnoloogiate sisu ning kasutusvaldkondi.

'''Õpiväljund2''':
Tudeng oskab juhtumiuuringus esitatud probleemi lahendada ja saadud
tulemusi ning järeldusi põhjendada.

Lävend:
Tudengi tehtud iseseisva töö juhtumiuuringus pakutud lahendus on
kirjeldatud teemakohaste terminitega ja lahendab tegeliku probleemi
korrektselt.

'''Õpiväljund3''':
Tudeng oskab rakendada vähemalt ühte andmesalvestustehnoloogiat.

Lävend:
Tudengi valitud andmesalvestustehnoloogia (nt RAID) on kasutatav andmete
salvestamiseks pärast seadistamiseks vajalike käskude sisestamist.

'''Õpiväljund4''':
Tudeng teab ja oskab rakendada varundamisvõtteid loodavale või juba
olemasolevale süsteemile.

Lävend:
Tudengi rakendatud varundamisplaani tulemusena on andmed tõrke eest
kaitstud.

'''Õpiväljund5''':
Tudeng oskab töötada nii iseseisvalt kui ka grupis.

Lävend:
Tudeng lahendab praktikumides etteantud ülesanded iseseisvalt ja leiab
lahenduse iseseisva töö raames püstitatud probleemile meeskonnatöö
tulemusena.

'''Õpiväljund6''':
Tudeng väljendab end korrektselt ja erialastes terminites nii kõnes kui kirjas.

Lävend:
Iseseisva töö kirjatöös ja ettekandel kasutab tudeng aines omandatud
termineid õiges kontekstis.

==Kodutööde/Iseseisvate tööde info==

Iseseisev töö toimub grupitöö vormis.Tudengid uurivad elulistel olukordadel põhinevaid juhtumeid ning pakuvad neile omalt poolt aine käigus omandatud teadmiste põhjal lahendusi. Uurimisele kuuluvad juhtumid on õppejõu poolt (edastatakse grupijuhi meilile). Iseseisva töö tulemusena valmib lühikokkuvõte probleemist, selle olemusest ning pakutud lahendusest, mis omakorda kantakse kaastudengitele suuliselt ette.
Töö orienteeruv maht on 2-4 lk teksti ning ettekandele kulub orienteeruvalt 15 minutit grupi
kohta. Grupis võiks olla 2-3 inimest.

==Arvestuse kujunemine==

'''Arvestuse''' saamiseks peavad olema tehtud:
1) suuliselt kaitstud '''kolm''' (seitsmest) laborites tehtavast praktilisest ülesandest
2) päevaõpe: kantud ette grupitööna valminud iseseisev töö (juhtumiuuring).
2) kaugõpe: kantud ette individuaaltööna valminud ettekanne või viki artikkel ainet puudutaval teemal

'''Boonuspunkte''' saab:

1) Teistele teema kohta ettekande tegemise eest (kogemuse jagamine)
2) Huvitavate praktikumi ülesannete välja mõtlemise eest
3) Praktikumis, õppejõuga kokkuleppel, kaastudengite juhendamise eest
4) LUGil ettekande tegemise eest

==Tähtajad kevad 2016==

'''Päevaõppele:'''

<ol>
<li>Juhtumuuring: Grupid registreerida:''' '''.; Grupi valmis kirjatöö esitada e-mailile ''' '''; Ettekanded: viimases loengus ;</li>
<li>Praktikumiülesannete kaitsmise viimane tähtaeg: ''' ''';</li>
</ol>

'''Kaugõppele:'''

<ol>
<li>Ettekande teema teatamine '''01.05.2016'''; ettekanne teha hiljemalt: '''11.06.2016''';</li>
<li>Viki artikli teema kinnitamine '''01.05.2016'''; artikli esitamine: '''29.05.2016'''</li>
<li>Praktikumiülesannete kaitsmise viimane tähtaeg: '''arvestuse päeval 11.06.2016'''</li>
</ol>

==Kiitus/Laitus/Ettepanekud/KKK==

Aita kaasõpilastel ja endal elu paremaks teha ning kirjuta oma ettepanekud, konstruktiivne kriitika ja kiitused aadressil '''kloodus@itcollege.ee''', et saaksin ainet paremaks muuta või muutmata jätta. Aitäh!

==Tudengite poolt tehtud wiki artiklid ==

[[Artikli kondikava ]]

[[SSD kettad]] - Oliver Tiks (2016 kevad)

[[RAID]] - Evelin Padjus (2016 kevad)

[[DAS]]

[[SAN]]

[[NAS]] - Rauno Juuse (2016 kevad)

[[Software Defined Storage]]

[[Multipleksimine]]

[[Data replication]] - Liis Vauberg (2016 kevad)

[[CAS]] - Diana Lõhmus (2016 kevad)

[[Provisioning]]

[[Storage cache]]

[[Andmesalvestuse-Virtualiseerimine]] - Tarvi Tihhanov (2016 kevad)

[[Automated storage tiering]]

[[RAID controller]] - Silver Park (2016 kevad)

[[Partitsioonid]] - Arvi Kangas (2016 kevad)

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-11T09:35:18Z

Ttihhano:

Arvutiteaduses kasutatakse salvestustehnoloogia [[Virtualiseerimine|virtualiseerimist]] parema funktsionaalsuse ning lisavõimaluste pärast arvutites andmete salvestamisel.
Laias laastus tähendab andmete virtualiseerimine füüsiliste salvestusvahendite liitmist üheks virtuaalseks ühikuks, olenemata füüsiliste seadete asukohast, mis on hallatav keskselt ühest kohast. <ref name="Storage Virtualization">http://searchstorage.techtarget.com/definition/storage-virtualization</ref>

Andmesalvestuse virtualiseerimine teeb administreerimise lihtsamaks. Taastamine, varundamine ja arhiveerimine on kergem ja võtab vähem aega sest peidab salvestusseadmete füüsilise keerukuse ühe virtuaalse protokolli taha. Näiteks nagu seda on [[SAN|Storage area network]] lahendus.
Andmesalvestussüsteemid suudavad pakkuda kas bloki tasemel salvestust või faili tasemel salvestus. Bloki tasemel salvestuse saab kätte üldjuhul üle [[Fiiber|Fiibri]], [[iSCSI|iSCSI]], [[SAS|SAS]] või mõni muu protokoll. Faili tasemel ligipääs tagatakse üldjuhul [[NFS|NFS-i]] või [[SMB|SMB]] protokolliga.

----

== Miks virtualiseerida? ==
Põhjuseid miks hakkati salvestustehnoloogiaid virtualiseerima on mitmeid.<ref name="10 asja mida virtualiseerimisega peale hakkata">http://searchvirtualstorage.techtarget.com/news/936825/Ten-things-you-can-do-with-virtualization</ref>
*Parandab ja paremini utiliseerib salvestusmahtu. Keskmiselt võib säästa 50% kasutatavast pinnast.
*Katastroofist toibumine - ei ole oluline, et pead samale füüsilisele kettale taastama vaid saad ükskõik kuhu oma andmed taastada.
*Kiirem varundus - Võetakse üks lüli vähemaks. Agent rakendusserveril ei pea enam varundustarkvaraga suhtlema. Võetakse snapshot masinast ja varundatakse seda madalamal kihil.
*Andmete migratsioon - füüsilisi salvestustehnoloogiaid pakkuvad firmad üldjuhul ei ühilda oma riistvara konkurentidega mis tähendab, et andmete migratsioon on alati probleemiks.
*Automaatne salvestuspinna suurendamine - On võimalus luua scriptid mis automaatselt virtuaalset ruumi suurendab kui sellest puudus tuleb.
*Rakenduste testimine on lihtsam - administraator saab alati enne muudatusi snapshoti teha ja taastada eelneva kettaseisu kui uuendus nässu läheb
*Parandab andmebaasi kiiruseid - Kui andmebaas paigutada [[SSD_kettad|SSD ketastele]] siis kasutab virtualiseerimine paremini ära SSD poolt pakutavaid tehnoloogiaid.
*[[High Avalability|Kõrgkäideldatavus]] - Virtualiseerimine eraldab rakenduse füüsilisest riisvarast, mis tähenedab, et ketta õhku lendamisel ei ole häiritud rakenduse töö.
*Resursside jagamine heterogeensete süsteemide vahel - tänu virtualiseerimisele oskavad erinevad operatsioonisüsteemid kõik kasutada ära virtualiseerimisega loodud lahendusi. Ehk siis nii Windows, linux ja unix kõik oskavad sealt andmeid pärida ja sinna andmeid kirjutada.

== Faili tasemel virtualiseerimine ==
===NAS===
[[NAS|NAS]] ehk võrgumälu (inglise keeles network-attached storage) on andmesalvestus protokoll mis on ühendatud arvutivõrku.<ref name="https://www.ibm.com/support/knowledgecenter/SSGSG7_6.3.0/com.ibm.itsm.srv.doc/c_devconcepts_configurations_nas_ulw.html">https://www.ibm.com/support/knowledgecenter/SSGSG7_6.3.0/com.ibm.itsm.srv.doc/c_devconcepts_configurations_nas_ulw.html</ref>
Üldjuhul on tegu spetsiaalse masina või teenusega mille ülesandeks on jagada kettapinda üle võrgu. NAS ei sõltu üldjuhul tarkvaratootjatest ja on tunnustatud üldkasutatav protokoll.

===CIFS===
[[CIFS|CIFS]] ehk Common Internet File System on Microsofti poolt loodud andmesalvestus prokokoll, mis on peamiselt kasutusel kui on Windowsi masinatest vaja välja jagada kettaruumi. Microsofti edasiarendus sellest on [[SMB|Samba]] mis on parandatud ja täiustatud versioon. CIFS tuli Windows 2000-ga välja.<ref name="https://technet.microsoft.com/en-us/library/cc939973.aspx">https://technet.microsoft.com/en-us/library/cc939973.aspx</ref>
CIFS-i toetatud platformid:
*Microsoft Windows 2000, Microsoft® Windows NT®, Microsoft® Windows® 98, Microsoft® Windows® 95
*Microsoft® OS/2 LAN Manager
*Microsoft® Windows® for Workgroups
*UNIX
*VMS
*Macintosh
*IBM LAN Server
*DEC PATHWORKS
*Microsoft® LAN Manager for UNIX
*3Com 3+Open
*MS-Net

== Bloki tasemel virtualiseerimine ==

Blokitasemel virtualiseerimiseks on loodud mitmeid protokolle. Tuntumad on iSCSI, FC(Fiber Channel), SAS ja SATA.

===iSCSI===
[[iSCSI|iSCSI]] ehk Internet Small Computer Systems Interface on interneti protokollil põhinev andmesalvestuse standard. See on populaarne tehnoloogia iga seadme juures kus tehakse I/O operatsioone.<ref name="https://www.ietf.org/rfc/rfc3720.txt">https://www.ietf.org/rfc/rfc3720.txt</ref> Võrgutehnoloogia kiiruste areng on lubab iSCSI protokollil kanda kõiki vajadusi üle võrgu andmesalvestuseks.

===Fiiber===
Fiber Channel ehk Fiiber valguskiul on põhinev tehnoloogia mida üha rohkem kasutatakse tänapäeva andmesalvestustehnoloogiate serveerimisel. Kuna kiirused mida fiiber pakub on juba praegu 4-5x suuremad suuremam. Seadmed võivad olla väga kaugel üksteisest (isegi kümneid kilomeetreid eemal), nende kasutamine on paindlik. Fiiber töötab nii üle optilise kiu kui ka üle tavalise võrgukaabliga. Kui on tegu lühemate vahemaadega siis tavalised võrgukaablid sobivad.<ref name="http://searchstorage.techtarget.com/definition/Fibre-Channel">http://searchstorage.techtarget.com/definition/Fibre-Channel</ref> Fiibri kasutamisel on ka miinused. Nimelt iga tootja teeb endale sobivaid seadmeid mis ei ühildu üksteisega. Väga tähtis on nii serveripoolne fiibri tarkvara/riistvara kui ka salvestusmasina poolne fiibri tehnoloogia.

===SAS===

[[SAS|SAS]] ehk Serial Attached SCSI on punktist punkti füüsiline järjestikühenduse kaablit kasutav protokoll. See on juba vananev tehnoloogia mida Fiiber ja iSCSI jõudsalt välja vahetavad.

==LUN==

[[LUN|LUN]] ehk logical unit number on unikaalne tähis mida kasutatakse sihtkohaks virtuaalse või füüsilise andmesalvetus sihtmärgina.<ref name="http://searchstorage.techtarget.com/definition/logical-unit-number">http://searchstorage.techtarget.com/definition/logical-unit-number</ref>. See on defineeritud iSCSI protokollis ning seda kasutab nii iSCSI kui ka FC.

----

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-11T09:30:07Z

Ttihhano: /* Bloki tasemel virtualiseerimine */

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-11T09:28:47Z

Ttihhano:

Arvutiteaduses kasutatakse salvestustehnoloogia [[Virtualiseerimine|virtualiseerimist]] parema funktsionaalsuse ning lisavõimaluste pärast arvutites andmete salvestamisel.
Laias laastus tähendab andmete virtualiseerimine füüsiliste salvestusvahendite liitmist üheks virtuaalseks ühikuks, olenemata füüsiliste seadete asukohast, mis on hallatav keskselt ühest kohast. <ref name="Storage Virtualization">http://searchstorage.techtarget.com/definition/storage-virtualization</ref>

Andmesalvestuse virtualiseerimine teeb administreerimise lihtsamaks. Taastamine, varundamine ja arhiveerimine on kergem ja võtab vähem aega sest peidab salvestusseadmete füüsilise keerukuse ühe virtuaalse protokolli taha. Näiteks nagu seda on [[SAN|Storage area network]] lahendus.
Andmesalvestussüsteemid suudavad pakkuda kas bloki tasemel salvestust või faili tasemel salvestus. Bloki tasemel salvestuse saab kätte üldjuhul üle [[Fiiber|Fiibri]], [[iSCSI|iSCSI]], [[SAS|SAS]] või mõni muu protokoll. Faili tasemel ligipääs tagatakse üldjuhul [[NFS|NFS-i]] või [[SMB|SMB]] protokolliga.

----

== Miks virtualiseerida? ==
Põhjuseid miks hakkati salvestustehnoloogiaid virtualiseerima on mitmeid.<ref name="10 asja mida virtualiseerimisega peale hakkata">http://searchvirtualstorage.techtarget.com/news/936825/Ten-things-you-can-do-with-virtualization</ref>
*Parandab ja paremini utiliseerib salvestusmahtu. Keskmiselt võib säästa 50% kasutatavast pinnast.
*Katastroofist toibumine - ei ole oluline, et pead samale füüsilisele kettale taastama vaid saad ükskõik kuhu oma andmed taastada.
*Kiirem varundus - Võetakse üks lüli vähemaks. Agent rakendusserveril ei pea enam varundustarkvaraga suhtlema. Võetakse snapshot masinast ja varundatakse seda madalamal kihil.
*Andmete migratsioon - füüsilisi salvestustehnoloogiaid pakkuvad firmad üldjuhul ei ühilda oma riistvara konkurentidega mis tähendab, et andmete migratsioon on alati probleemiks.
*Automaatne salvestuspinna suurendamine - On võimalus luua scriptid mis automaatselt virtuaalset ruumi suurendab kui sellest puudus tuleb.
*Rakenduste testimine on lihtsam - administraator saab alati enne muudatusi snapshoti teha ja taastada eelneva kettaseisu kui uuendus nässu läheb
*Parandab andmebaasi kiiruseid - Kui andmebaas paigutada [[SSD_kettad|SSD ketastele]] siis kasutab virtualiseerimine paremini ära SSD poolt pakutavaid tehnoloogiaid.
*[[High Avalability|Kõrgkäideldatavus]] - Virtualiseerimine eraldab rakenduse füüsilisest riisvarast, mis tähenedab, et ketta õhku lendamisel ei ole häiritud rakenduse töö.
*Resursside jagamine heterogeensete süsteemide vahel - tänu virtualiseerimisele oskavad erinevad operatsioonisüsteemid kõik kasutada ära virtualiseerimisega loodud lahendusi. Ehk siis nii Windows, linux ja unix kõik oskavad sealt andmeid pärida ja sinna andmeid kirjutada.

== Faili tasemel virtualiseerimine ==
===NAS===
[[NAS|NAS]] ehk võrgumälu (inglise keeles network-attached storage) on andmesalvestus protokoll mis on ühendatud arvutivõrku.<ref name="https://www.ibm.com/support/knowledgecenter/SSGSG7_6.3.0/com.ibm.itsm.srv.doc/c_devconcepts_configurations_nas_ulw.html">https://www.ibm.com/support/knowledgecenter/SSGSG7_6.3.0/com.ibm.itsm.srv.doc/c_devconcepts_configurations_nas_ulw.html</ref>
Üldjuhul on tegu spetsiaalse masina või teenusega mille ülesandeks on jagada kettapinda üle võrgu. NAS ei sõltu üldjuhul tarkvaratootjatest ja on tunnustatud üldkasutatav protokoll.

===CIFS===
[[CIFS|CIFS]] ehk Common Internet File System on Microsofti poolt loodud andmesalvestus prokokoll, mis on peamiselt kasutusel kui on Windowsi masinatest vaja välja jagada kettaruumi. Microsofti edasiarendus sellest on [[SMB|Samba]] mis on parandatud ja täiustatud versioon. CIFS tuli Windows 2000-ga välja.<ref name="https://technet.microsoft.com/en-us/library/cc939973.aspx">https://technet.microsoft.com/en-us/library/cc939973.aspx</ref>
CIFS-i toetatud platformid:
*Microsoft Windows 2000, Microsoft® Windows NT®, Microsoft® Windows® 98, Microsoft® Windows® 95
*Microsoft® OS/2 LAN Manager
*Microsoft® Windows® for Workgroups
*UNIX
*VMS
*Macintosh
*IBM LAN Server
*DEC PATHWORKS
*Microsoft® LAN Manager for UNIX
*3Com 3+Open
*MS-Net

== Bloki tasemel virtualiseerimine ==

===iSCSI===
[[iSCSI|iSCSI]] ehk Internet Small Computer Systems Interface on interneti protokollil põhinev andmesalvestuse standard. See on populaarne tehnoloogia iga seadme juures kus tehakse I/O operatsioone.<ref name="https://www.ietf.org/rfc/rfc3720.txt">https://www.ietf.org/rfc/rfc3720.txt</ref> Võrgutehnoloogia kiiruste areng on lubab iSCSI protokollil kanda kõiki vajadusi üle võrgu andmesalvestuseks.

===Fiiber===
Fiber Channel ehk Fiiber valguskiul on põhinev tehnoloogia mida üha rohkem kasutatakse tänapäeva andmesalvestustehnoloogiate serveerimisel. Kuna kiirused mida fiiber pakub on juba praegu 4-5x suuremad suuremam. Seadmed võivad olla väga kaugel üksteisest (isegi kümneid kilomeetreid eemal), nende kasutamine on paindlik. Fiiber töötab nii üle optilise kiu kui ka üle tavalise võrgukaabliga. Kui on tegu lühemate vahemaadega siis tavalised võrgukaablid sobivad.<ref name="http://searchstorage.techtarget.com/definition/Fibre-Channel">http://searchstorage.techtarget.com/definition/Fibre-Channel</ref> Fiibri kasutamisel on ka miinused. Nimelt iga tootja teeb endale sobivaid seadmeid mis ei ühildu üksteisega. Väga tähtis on nii serveripoolne fiibri tarkvara/riistvara kui ka salvestusmasina poolne fiibri tehnoloogia.

===SAS===

[[SAS|SAS]] ehk Serial Attached SCSI on punktist punkti füüsiline järjestikühenduse kaablit kasutav protokoll. See on juba vananev tehnoloogia mida Fiiber ja iSCSI jõudsalt välja vahetavad.

----

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-11T09:22:02Z

Ttihhano: /* Fiiber */

Arvutiteaduses kasutatakse salvestustehnoloogia [[Virtualiseerimine|virtualiseerimist]] parema funktsionaalsuse ning lisavõimaluste pärast arvutites andmete salvestamisel.
Laias laastus tähendab andmete virtualiseerimine füüsiliste salvestusvahendite liitmist üheks virtuaalseks ühikuks, olenemata füüsiliste seadete asukohast, mis on hallatav keskselt ühest kohast. <ref name="Storage Virtualization">http://searchstorage.techtarget.com/definition/storage-virtualization</ref>

Andmesalvestuse virtualiseerimine teeb administreerimise lihtsamaks. Taastamine, varundamine ja arhiveerimine on kergem ja võtab vähem aega sest peidab salvestusseadmete füüsilise keerukuse ühe virtuaalse protokolli taha. Näiteks nagu seda on [[SAN|Storage area network]] lahendus.
Andmesalvestussüsteemid suudavad pakkuda kas bloki tasemel salvestust või faili tasemel salvestus. Bloki tasemel salvestuse saab kätte üldjuhul üle [[Fiiber|Fiibri]], [[iSCSI|iSCSI]], [[SAS|SAS]] või mõni muu protokoll. Faili tasemel ligipääs tagatakse üldjuhul [[NFS|NFS-i]] või [[SMB|SMB]] protokolliga.

----

== Miks virtualiseerida? ==
Põhjuseid miks hakkati salvestustehnoloogiaid virtualiseerima on mitmeid.<ref name="10 asja mida virtualiseerimisega peale hakkata">http://searchvirtualstorage.techtarget.com/news/936825/Ten-things-you-can-do-with-virtualization</ref>
*Parandab ja paremini utiliseerib salvestusmahtu. Keskmiselt võib säästa 50% kasutatavast pinnast.
*Katastroofist toibumine - ei ole oluline, et pead samale füüsilisele kettale taastama vaid saad ükskõik kuhu oma andmed taastada.
*Kiirem varundus - Võetakse üks lüli vähemaks. Agent rakendusserveril ei pea enam varundustarkvaraga suhtlema. Võetakse snapshot masinast ja varundatakse seda madalamal kihil.
*Andmete migratsioon - füüsilisi salvestustehnoloogiaid pakkuvad firmad üldjuhul ei ühilda oma riistvara konkurentidega mis tähendab, et andmete migratsioon on alati probleemiks.
*Automaatne salvestuspinna suurendamine - On võimalus luua scriptid mis automaatselt virtuaalset ruumi suurendab kui sellest puudus tuleb.
*Rakenduste testimine on lihtsam - administraator saab alati enne muudatusi snapshoti teha ja taastada eelneva kettaseisu kui uuendus nässu läheb
*Parandab andmebaasi kiiruseid - Kui andmebaas paigutada [[SSD_kettad|SSD ketastele]] siis kasutab virtualiseerimine paremini ära SSD poolt pakutavaid tehnoloogiaid.
*[[High Avalability|Kõrgkäideldatavus]] - Virtualiseerimine eraldab rakenduse füüsilisest riisvarast, mis tähenedab, et ketta õhku lendamisel ei ole häiritud rakenduse töö.
*Resursside jagamine heterogeensete süsteemide vahel - tänu virtualiseerimisele oskavad erinevad operatsioonisüsteemid kõik kasutada ära virtualiseerimisega loodud lahendusi. Ehk siis nii Windows, linux ja unix kõik oskavad sealt andmeid pärida ja sinna andmeid kirjutada.

== Faili tasemel virtualiseerimine ==
===NAS===
[[NAS|NAS]] ehk võrgumälu (inglise keeles network-attached storage) on andmesalvestus protokoll mis on ühendatud arvutivõrku.<ref name="https://www.ibm.com/support/knowledgecenter/SSGSG7_6.3.0/com.ibm.itsm.srv.doc/c_devconcepts_configurations_nas_ulw.html">https://www.ibm.com/support/knowledgecenter/SSGSG7_6.3.0/com.ibm.itsm.srv.doc/c_devconcepts_configurations_nas_ulw.html</ref>
Üldjuhul on tegu spetsiaalse masina või teenusega mille ülesandeks on jagada kettapinda üle võrgu. NAS ei sõltu üldjuhul tarkvaratootjatest ja on tunnustatud üldkasutatav protokoll.

===CIFS===
[[CIFS|CIFS]] ehk Common Internet File System on Microsofti poolt loodud andmesalvestus prokokoll, mis on peamiselt kasutusel kui on Windowsi masinatest vaja välja jagada kettaruumi. Microsofti edasiarendus sellest on [[SMB|Samba]] mis on parandatud ja täiustatud versioon. CIFS tuli Windows 2000-ga välja.<ref name="https://technet.microsoft.com/en-us/library/cc939973.aspx">https://technet.microsoft.com/en-us/library/cc939973.aspx</ref>
CIFS-i toetatud platformid:
*Microsoft Windows 2000, Microsoft® Windows NT®, Microsoft® Windows® 98, Microsoft® Windows® 95
*Microsoft® OS/2 LAN Manager
*Microsoft® Windows® for Workgroups
*UNIX
*VMS
*Macintosh
*IBM LAN Server
*DEC PATHWORKS
*Microsoft® LAN Manager for UNIX
*3Com 3+Open
*MS-Net

== Bloki tasemel virtualiseerimine ==

===iSCSI===
[[iSCSI|iSCSI]] ehk Internet Small Computer Systems Interface on interneti protokollil põhinev andmesalvestuse standard. See on populaarne tehnoloogia iga seadme juures kus tehakse I/O operatsioone.<ref name="https://www.ietf.org/rfc/rfc3720.txt">https://www.ietf.org/rfc/rfc3720.txt</ref> Võrgutehnoloogia kiiruste areng on lubab iSCSI protokollil kanda kõiki vajadusi üle võrgu andmesalvestuseks.

===Fiiber===
Fiber Channel ehk Fiiber valguskiul on põhinev tehnoloogia mida üha rohkem kasutatakse tänapäeva andmesalvestustehnoloogiate serveerimisel. Kuna kiirused mida fiiber pakub on juba praegu 4-5x suuremad suuremam. Seadmed võivad olla väga kaugel üksteisest (isegi kümneid kilomeetreid eemal), nende kasutamine on paindlik. Fiiber töötab nii üle optilise kiu kui ka üle tavalise võrgukaabliga. Kui on tegu lühemate vahemaadega siis tavalised võrgukaablid sobivad.<ref name="http://searchstorage.techtarget.com/definition/Fibre-Channel">http://searchstorage.techtarget.com/definition/Fibre-Channel</ref> Fiibri kasutamisel on ka miinused. Nimelt iga tootja teeb endale sobivaid seadmeid mis ei ühildu üksteisega. Väga tähtis on nii serveripoolne fiibri tarkvara/riistvara kui ka salvestusmasina poolne fiibri tehnoloogia.

===SAS===

----

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-11T09:20:22Z

Ttihhano: /* Fiiber */

Arvutiteaduses kasutatakse salvestustehnoloogia [[Virtualiseerimine|virtualiseerimist]] parema funktsionaalsuse ning lisavõimaluste pärast arvutites andmete salvestamisel.
Laias laastus tähendab andmete virtualiseerimine füüsiliste salvestusvahendite liitmist üheks virtuaalseks ühikuks, olenemata füüsiliste seadete asukohast, mis on hallatav keskselt ühest kohast. <ref name="Storage Virtualization">http://searchstorage.techtarget.com/definition/storage-virtualization</ref>

Andmesalvestuse virtualiseerimine teeb administreerimise lihtsamaks. Taastamine, varundamine ja arhiveerimine on kergem ja võtab vähem aega sest peidab salvestusseadmete füüsilise keerukuse ühe virtuaalse protokolli taha. Näiteks nagu seda on [[SAN|Storage area network]] lahendus.
Andmesalvestussüsteemid suudavad pakkuda kas bloki tasemel salvestust või faili tasemel salvestus. Bloki tasemel salvestuse saab kätte üldjuhul üle [[Fiiber|Fiibri]], [[iSCSI|iSCSI]], [[SAS|SAS]] või mõni muu protokoll. Faili tasemel ligipääs tagatakse üldjuhul [[NFS|NFS-i]] või [[SMB|SMB]] protokolliga.

----

== Miks virtualiseerida? ==
Põhjuseid miks hakkati salvestustehnoloogiaid virtualiseerima on mitmeid.<ref name="10 asja mida virtualiseerimisega peale hakkata">http://searchvirtualstorage.techtarget.com/news/936825/Ten-things-you-can-do-with-virtualization</ref>
*Parandab ja paremini utiliseerib salvestusmahtu. Keskmiselt võib säästa 50% kasutatavast pinnast.
*Katastroofist toibumine - ei ole oluline, et pead samale füüsilisele kettale taastama vaid saad ükskõik kuhu oma andmed taastada.
*Kiirem varundus - Võetakse üks lüli vähemaks. Agent rakendusserveril ei pea enam varundustarkvaraga suhtlema. Võetakse snapshot masinast ja varundatakse seda madalamal kihil.
*Andmete migratsioon - füüsilisi salvestustehnoloogiaid pakkuvad firmad üldjuhul ei ühilda oma riistvara konkurentidega mis tähendab, et andmete migratsioon on alati probleemiks.
*Automaatne salvestuspinna suurendamine - On võimalus luua scriptid mis automaatselt virtuaalset ruumi suurendab kui sellest puudus tuleb.
*Rakenduste testimine on lihtsam - administraator saab alati enne muudatusi snapshoti teha ja taastada eelneva kettaseisu kui uuendus nässu läheb
*Parandab andmebaasi kiiruseid - Kui andmebaas paigutada [[SSD_kettad|SSD ketastele]] siis kasutab virtualiseerimine paremini ära SSD poolt pakutavaid tehnoloogiaid.
*[[High Avalability|Kõrgkäideldatavus]] - Virtualiseerimine eraldab rakenduse füüsilisest riisvarast, mis tähenedab, et ketta õhku lendamisel ei ole häiritud rakenduse töö.
*Resursside jagamine heterogeensete süsteemide vahel - tänu virtualiseerimisele oskavad erinevad operatsioonisüsteemid kõik kasutada ära virtualiseerimisega loodud lahendusi. Ehk siis nii Windows, linux ja unix kõik oskavad sealt andmeid pärida ja sinna andmeid kirjutada.

== Faili tasemel virtualiseerimine ==
===NAS===
[[NAS|NAS]] ehk võrgumälu (inglise keeles network-attached storage) on andmesalvestus protokoll mis on ühendatud arvutivõrku.<ref name="https://www.ibm.com/support/knowledgecenter/SSGSG7_6.3.0/com.ibm.itsm.srv.doc/c_devconcepts_configurations_nas_ulw.html">https://www.ibm.com/support/knowledgecenter/SSGSG7_6.3.0/com.ibm.itsm.srv.doc/c_devconcepts_configurations_nas_ulw.html</ref>
Üldjuhul on tegu spetsiaalse masina või teenusega mille ülesandeks on jagada kettapinda üle võrgu. NAS ei sõltu üldjuhul tarkvaratootjatest ja on tunnustatud üldkasutatav protokoll.

===CIFS===
[[CIFS|CIFS]] ehk Common Internet File System on Microsofti poolt loodud andmesalvestus prokokoll, mis on peamiselt kasutusel kui on Windowsi masinatest vaja välja jagada kettaruumi. Microsofti edasiarendus sellest on [[SMB|Samba]] mis on parandatud ja täiustatud versioon. CIFS tuli Windows 2000-ga välja.<ref name="https://technet.microsoft.com/en-us/library/cc939973.aspx">https://technet.microsoft.com/en-us/library/cc939973.aspx</ref>
CIFS-i toetatud platformid:
*Microsoft Windows 2000, Microsoft® Windows NT®, Microsoft® Windows® 98, Microsoft® Windows® 95
*Microsoft® OS/2 LAN Manager
*Microsoft® Windows® for Workgroups
*UNIX
*VMS
*Macintosh
*IBM LAN Server
*DEC PATHWORKS
*Microsoft® LAN Manager for UNIX
*3Com 3+Open
*MS-Net

== Bloki tasemel virtualiseerimine ==

===iSCSI===
[[iSCSI|iSCSI]] ehk Internet Small Computer Systems Interface on interneti protokollil põhinev andmesalvestuse standard. See on populaarne tehnoloogia iga seadme juures kus tehakse I/O operatsioone.<ref name="https://www.ietf.org/rfc/rfc3720.txt">https://www.ietf.org/rfc/rfc3720.txt</ref> Võrgutehnoloogia kiiruste areng on lubab iSCSI protokollil kanda kõiki vajadusi üle võrgu andmesalvestuseks.

===Fiiber===
Fiber Channel ehk Fiiber valguskiul on põhinev tehnoloogia mida üha rohkem kasutatakse tänapäeva andmesalvestustehnoloogiate serveerimisel. Kuna kiirused mida fiiber pakub on juba praegu 4-5x suuremad suuremam. Seadmed võivad olla väga kaugel üksteisest (isegi kümneid kilomeetreid eemal), nende kasutamine on paindlik. Fiiber töötab nii üle optilise kiu kui ka üle tavalise võrgukaabliga. Kui on tegu lühemate vahemaadega siis tavalised võrgukaablid sobivad.<ref name="http://searchstorage.techtarget.com/definition/Fibre-Channel">http://searchstorage.techtarget.com/definition/Fibre-Channel</ref>

===SAS===

----

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-11T09:16:03Z

Ttihhano: /* iSCSI */

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-11T09:14:17Z

Ttihhano:

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-11T09:13:49Z

Ttihhano: /* iSCSI */

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-11T09:12:00Z

Ttihhano: /* iSCSI */

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-11T09:10:05Z

Ttihhano: /* Bloki tasemel virtualiseerimine */

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-11T09:07:05Z

Ttihhano:

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-11T09:06:40Z

Ttihhano:

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-11T09:00:47Z

Ttihhano: /* Faili tasemel virtualiseerimine */

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-11T08:57:15Z

Ttihhano: /* Faili tasemel virtualiseerimine */

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-11T08:56:57Z

Ttihhano: /* NAS */

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-11T08:55:21Z

Ttihhano: /* Faili tasemel virtualiseerimine */

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-11T08:53:43Z

Ttihhano: /* NAS */

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-11T08:53:33Z

Ttihhano: /* NAS */

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-11T08:53:21Z

Ttihhano:

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-11T08:51:01Z

Ttihhano:

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-11T08:50:53Z

Ttihhano:

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-10T13:29:08Z

Ttihhano: /* Non-disruptive data migration */

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-10T13:28:44Z

Ttihhano:

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-10T13:28:29Z

Ttihhano:

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-10T12:16:24Z

Ttihhano:

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-10T12:16:19Z

Ttihhano:

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-10T12:16:13Z

Ttihhano:

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-10T12:16:08Z

Ttihhano:

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-10T09:26:36Z

Ttihhano:

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-10T09:26:27Z

Ttihhano:

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-10T09:05:27Z

Ttihhano:

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-10T09:05:21Z

Ttihhano:

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-10T09:05:12Z

Ttihhano:

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-10T09:04:58Z

Ttihhano:

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-10T08:57:20Z

Ttihhano:

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-10T08:57:00Z

Ttihhano:

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-10T08:44:31Z

Ttihhano:

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-10T08:44:21Z

Ttihhano: /* Miks virtualiseerida? */

Salvestustehnoloogia-Virtualiseerimine

2016-06-10T08:43:54Z

Ttihhano: