https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=TtontsICO wiki - User contributions [en]2026-05-09T09:43:21ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=KRTT&diff=88082KRTT2015-04-07T10:47:18Z<p>Ttonts: </p>
<hr />
<div>=KRTT=<br />
==Meeskonna liikmed==<br />
*Kert Siiner<br />
*Ralf Sitska<br />
*Timmo Tõnts<br />
*Triin Õige<br />
<br />
<br />
==XML andmefail==<br />
<br />
<br />
<br />
===XML fail===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?><br />
<artistid><br />
<artist aktiivne="false"><br />
<nimi><![CDATA[System of a Down]]></nimi><br />
<tegutsemisaeg yhik="aasta"><![CDATA[1998-2006]]></tegutsemisaeg><br />
<albumid><br />
<album id="1" ilmumisaasta="1998" žanr="Rets"><br />
<nimi><![CDATA[Toxicity]]></nimi><br />
<laulud kogus="5" yhik="tk"><br />
<laul id="1" pikkus="2:30" yhik="min"><![CDATA[Spiders]]></laul><br />
<laul id="2" pikkus="3:30" yhik="min"><![CDATA[Prison song]]></laul><br />
<laul id="3" pikkus="2:10" yhik="min"><![CDATA[Needles]]></laul><br />
<laul id="4" pikkus="4:22" yhik="min"><![CDATA[X]]></laul><br />
<laul id="5" pikkus="2:07" yhik="min"><![CDATA[Jet pilot]]></laul><br />
</laulud><br />
</album><br />
<album id="2" ilmumisaasta="2005" žanr="Veel retsim"><br />
<nimi><![CDATA[Hypnotize]]></nimi><br />
<laulud kogus="3" yhik="tk"><br />
<laul id="1" pikkus="2:47" yhik="min"><![CDATA[Lonely day]]></laul><br />
<laul id="2" pikkus="3:40" yhik="min"><![CDATA[Soldier side]]></laul><br />
<laul id="3" pikkus="5:28" yhik="min"><![CDATA[Holy mountains]]></laul><br />
</laulud><br />
</album><br />
</albumid><br />
</artist><br />
<br />
<artist aktiivne="true"><br />
<nimi><![CDATA[Meie mees]]></nimi><br />
<tegutsemisaeg yhik="aasta"><![CDATA[1997-...]]></tegutsemisaeg><br />
<albumid><br />
<album id="1" ilmumisaasta="2002" žanr="Pop-rock"><br />
<nimi><![CDATA[Kutse napsule]]></nimi><br />
<laulud kogus="3" yhik="tk"><br />
<laul id="1" pikkus="3:28" yhik="minut"><![CDATA[Rekkamehe argipäev]]></laul><br />
<laul id="2" pikkus="2:15" yhik="minut"><![CDATA[Sinine vilkur]]></laul><br />
<laul id="3" pikkus="4:20" yhik="minut"><![CDATA[Viktor Futbolist]]></laul><br />
</laulud><br />
</album><br />
</albumid><br />
</artist><br />
</artistid><br />
</source><br />
===XSD===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"><br />
<xs:element name="artistid"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="artist"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="nimi" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="tegutsemisaeg"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:string"><br />
<xs:attribute name="yhik" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="albumid"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="album"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="nimi" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="laulud"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="laul"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:string"><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:unsignedInt" use="required" /><br />
<xs:attribute name="pikkus" type="xs:string" use="required" /><br />
<xs:attribute name="yhik" type="xs:string" use="optional" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="kogus" type="xs:unsignedInt" use="required" /><br />
<xs:attribute name="yhik" type="xs:string" use="optional" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:unsignedInt" use="required" /><br />
<xs:attribute name="ilmumisaasta" type="xs:unsignedInt" use="required" /><br />
<xs:attribute name="žanr" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="aktiivne" type="xs:boolean" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:schema><br />
</source><br />
<br />
<br />
<br />
===XSLT failid===<br />
Kõik albumid tabelis.<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<html><br />
<head><br />
<title>Albumid tabelis</title><br />
</head><br />
<body><br />
<h2>Albumid tabelis</h2><br />
<br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>Nimi</th><br />
<th>Ilmumisaasta</th><br />
<th>Žanr</th><br />
</tr><br />
<xsl:for-each select="artistid/artist/albumid/album"><br />
<tr><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="nimi"></xsl:value-of><br />
</td> <br />
<td><br />
<xsl:value-of select="@ilmumisaasta"></xsl:value-of><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="@žanr"></xsl:value-of><br />
</td><br />
</tr><br />
<br />
</xsl:for-each><br />
</table><br />
<br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</source><br />
<br />
Esitajate kõik albumid ning albumite laulud listina.<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<html><br />
<head><br />
<title>Retsid artistid</title><br />
</head><br />
<body><br />
<xsl:for-each select="artistid/artist"><br />
<h1><br />
<xsl:value-of select="nimi"/><br />
</h1><br />
<xsl:for-each select="albumid/album"><br />
<h3><br />
Albumi nimi : <br />
<xsl:value-of select="nimi"/> <br />
</h3><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="laulud/laul"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="."></xsl:value-of><br />
<xsl:text> &#160; </xsl:text><br />
<xsl:value-of select="@pikkus"></xsl:value-of><br />
<xsl:text> </xsl:text><br />
<xsl:value-of select="@yhik"></xsl:value-of><br />
</li><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
<br />
<br />
</xsl:for-each><br />
</xsl:for-each><br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</source><br />
<br />
Esitajate kõik albumid ning albumite laulud tabelina.<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<html><br />
<head><br />
<title>Albumite laulud tabelis</title><br />
</head><br />
<body><br />
<h2>Albumite laulud tabelis</h2><br />
<xsl:for-each select="artistid/artist/albumid/album"><br />
<h3><br />
Albumi nimi : <br />
<xsl:value-of select="nimi" ></xsl:value-of><br />
<xsl:text> </xsl:text><br />
<xsl:value-of select="@ilmumisaasta"></xsl:value-of><br />
</h3><br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>ID</th><br />
<th>Nimi</th><br />
<th>Pikkus</th><br />
<th>&#220;hik</th><br />
</tr><br />
<xsl:for-each select="laulud/laul"><br />
<tr><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="@id"></xsl:value-of><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="."></xsl:value-of><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="@pikkus"></xsl:value-of><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="@yhik"></xsl:value-of><br />
</td><br />
</tr><br />
</xsl:for-each><br />
</table><br />
</xsl:for-each><br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
<br />
</source><br />
<br />
<br />
<br />
==Veebiteenuse analüüs==<br />
<br />
Hetkel tehakse taksofirmades erinevaid toiminguid Exceli tabelite abil. Nendesse märgitakse näiteks juhtide <br />
päevased käibed, mille abil arvutatakse kuu käive ja kasum. Tabelite abil koostatakse veel ka graafikuid, milles<br />
näeb, mis juht millise autoga sõidab jpm. <br />
Meie veebiteenus võimaldab taksofirmadel teha kõiki neid toiminguid lihtsamalt ja mugavamalt. Selle teenuse<br />
abil saab taksofirma oma taksopargist kiiresti hea ülevaate ning vaadata ka statistikat.<br />
<br />
Meie veebiteenusel on erinevad kasutajategrupid: admin(meie), taksofirmad, dispetšerid, juhid. <br />
<br />
====Admin====<br />
Oleme meie ning saame registreerida uusi taksofirmasid, kes kasutavad seda teenust.<br />
====Taksofirma====<br />
Saab endale kõik õigused va. uute firmade lisamine. Saab luua uusi kasutajaid enda firma alla<br />
ja anda neile erinevaid õiguseid.<br />
====Dispetšer====<br />
Registreerib sõite, kinnitab käibe ja koostab graafikuid.<br />
====Taksojuht====<br />
Vahetuse alguses ja lõpus märgib ära, et on auto võtnud/tagastanud ja selle juurde veel info vahetuse<br />
kohta. <br />
<br />
===Must-have nõuded:===<br />
<br />
*Admin<br />
**Peab saama luua uusi kasutajaid taksofirmadele.<br />
**Peab saama kustutada taksofirmasid.<br />
<br />
*Taksofirma<br />
**Peab saama luua uusi kasutajaid oma firma siseselt.<br />
**Peab saama kustutada kasutajaid oma firma siseselt.<br />
**Peab saama määrata kasutajate rolle.<br />
**Peab saama sisestada autosid, mis on taksod.<br />
**Peab saama sisestada ja näha autode ajalugu ning tähtsamat infot.<br />
<br />
*Dispetšer<br />
**Registreerib sõite.<br />
<br />
*Taksojuht<br />
**Peab saama sisestada vahetuse andmeid.<br />
<br />
===Nice-to-have nõuded:===<br />
*Taksojuhil on enne tööd vaade, kus saab valida auto, millega ta tööd alustab ja kui töö on alanud siis on vaade, kuhu saab sisestada vahetuse andmeid.<br />
<br />
<br />
==Veebiteenus==<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Klientrankendus==</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=KRTT&diff=88080KRTT2015-04-07T10:45:03Z<p>Ttonts: </p>
<hr />
<div>=KRTT=<br />
==Meeskonna liikmed==<br />
*Kert Siiner<br />
*Ralf Sitska<br />
*Timmo Tõnts<br />
*Triin Õige<br />
<br />
<br />
==XML andmefail==<br />
<br />
<br />
<br />
===XML fail===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?><br />
<artistid><br />
<artist aktiivne="false"><br />
<nimi><![CDATA[System of a Down]]></nimi><br />
<tegutsemisaeg yhik="aasta"><![CDATA[1998-2006]]></tegutsemisaeg><br />
<albumid><br />
<album id="1" ilmumisaasta="1998" žanr="Rets"><br />
<nimi><![CDATA[Toxicity]]></nimi><br />
<laulud kogus="5" yhik="tk"><br />
<laul id="1" pikkus="2:30" yhik="min"><![CDATA[Spiders]]></laul><br />
<laul id="2" pikkus="3:30" yhik="min"><![CDATA[Prison song]]></laul><br />
<laul id="3" pikkus="2:10" yhik="min"><![CDATA[Needles]]></laul><br />
<laul id="4" pikkus="4:22" yhik="min"><![CDATA[X]]></laul><br />
<laul id="5" pikkus="2:07" yhik="min"><![CDATA[Jet pilot]]></laul><br />
</laulud><br />
</album><br />
<album id="2" ilmumisaasta="2005" žanr="Veel retsim"><br />
<nimi><![CDATA[Hypnotize]]></nimi><br />
<laulud kogus="3" yhik="tk"><br />
<laul id="1" pikkus="2:47" yhik="min"><![CDATA[Lonely day]]></laul><br />
<laul id="2" pikkus="3:40" yhik="min"><![CDATA[Soldier side]]></laul><br />
<laul id="3" pikkus="5:28" yhik="min"><![CDATA[Holy mountains]]></laul><br />
</laulud><br />
</album><br />
</albumid><br />
</artist><br />
<br />
<artist aktiivne="true"><br />
<nimi><![CDATA[Meie mees]]></nimi><br />
<tegutsemisaeg yhik="aasta"><![CDATA[1997-...]]></tegutsemisaeg><br />
<albumid><br />
<album id="1" ilmumisaasta="2002" žanr="Pop-rock"><br />
<nimi><![CDATA[Kutse napsule]]></nimi><br />
<laulud kogus="3" yhik="tk"><br />
<laul id="1" pikkus="3:28" yhik="minut"><![CDATA[Rekkamehe argipäev]]></laul><br />
<laul id="2" pikkus="2:15" yhik="minut"><![CDATA[Sinine vilkur]]></laul><br />
<laul id="3" pikkus="4:20" yhik="minut"><![CDATA[Viktor Futbolist]]></laul><br />
</laulud><br />
</album><br />
</albumid><br />
</artist><br />
</artistid><br />
</source><br />
===XSD===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"><br />
<xs:element name="artistid"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="artist"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="nimi" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="tegutsemisaeg"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:string"><br />
<xs:attribute name="yhik" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="albumid"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="album"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="nimi" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="laulud"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="laul"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:string"><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:unsignedInt" use="required" /><br />
<xs:attribute name="pikkus" type="xs:string" use="required" /><br />
<xs:attribute name="yhik" type="xs:string" use="optional" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="kogus" type="xs:unsignedInt" use="required" /><br />
<xs:attribute name="yhik" type="xs:string" use="optional" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:unsignedInt" use="required" /><br />
<xs:attribute name="ilmumisaasta" type="xs:unsignedInt" use="required" /><br />
<xs:attribute name="žanr" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="aktiivne" type="xs:boolean" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:schema><br />
</source><br />
<br />
<br />
<br />
===XSLT failid===<br />
Kõik albumid tabelis.<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<html><br />
<head><br />
<title>Albumid tabelis</title><br />
</head><br />
<body><br />
<h2>Albumid tabelis</h2><br />
<br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>Nimi</th><br />
<th>Ilmumisaasta</th><br />
<th>Žanr</th><br />
</tr><br />
<xsl:for-each select="artistid/artist/albumid/album"><br />
<tr><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="nimi"></xsl:value-of><br />
</td> <br />
<td><br />
<xsl:value-of select="@ilmumisaasta"></xsl:value-of><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="@žanr"></xsl:value-of><br />
</td><br />
</tr><br />
<br />
</xsl:for-each><br />
</table><br />
<br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</source><br />
<br />
Esitajate kõik albumid ning albumite laulud listina.<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<html><br />
<head><br />
<title>Retsid artistid</title><br />
</head><br />
<body><br />
<xsl:for-each select="artistid/artist"><br />
<h1><br />
<xsl:value-of select="nimi"/><br />
</h1><br />
<xsl:for-each select="albumid/album"><br />
<h3><br />
Albumi nimi : <br />
<xsl:value-of select="nimi"/> <br />
</h3><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="laulud/laul"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="."></xsl:value-of><br />
<xsl:text> &#160; </xsl:text><br />
<xsl:value-of select="@pikkus"></xsl:value-of><br />
<xsl:text> </xsl:text><br />
<xsl:value-of select="@yhik"></xsl:value-of><br />
</li><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
<br />
<br />
</xsl:for-each><br />
</xsl:for-each><br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</source><br />
<br />
Esitajate kõik albumid ning albumite laulud tabelina.<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<html><br />
<head><br />
<title>Albumite laulud tabelis</title><br />
</head><br />
<body><br />
<h2>Albumite laulud tabelis</h2><br />
<xsl:for-each select="artistid/artist/albumid/album"><br />
<h3><br />
Albumi nimi : <br />
<xsl:value-of select="nimi" ></xsl:value-of><br />
<xsl:text> </xsl:text><br />
<xsl:value-of select="@ilmumisaasta"></xsl:value-of><br />
</h3><br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>ID</th><br />
<th>Nimi</th><br />
<th>Pikkus</th><br />
<th>&#220;hik</th><br />
</tr><br />
<xsl:for-each select="laulud/laul"><br />
<tr><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="@id"></xsl:value-of><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="."></xsl:value-of><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="@pikkus"></xsl:value-of><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="@yhik"></xsl:value-of><br />
</td><br />
</tr><br />
</xsl:for-each><br />
</table><br />
</xsl:for-each><br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
<br />
</source><br />
<br />
<br />
<br />
==Veebiteenuse analüüs==<br />
<br />
Hetkel tehakse taksofirmades erinevaid toiminguid Exceli tabelite abil. Nendesse märgitakse näiteks juhtide <br />
päevased käibed, mille abil arvutatakse kuu käive ja kasum. Tabelite abil koostatakse veel ka graafikuid, milles<br />
näeb, mis juht millise autoga sõidab jpm. <br />
Meie veebiteenus võimaldab taksofirmadel teha kõiki neid toiminguid lihtsamalt ja mugavamalt. Selle teenuse<br />
abil saab taksofirma oma taksopargist kiiresti hea ülevaate ning vaadata ka statistikat.<br />
<br />
Meie veebiteenusel on erinevad kasutajategrupid: admin(meie), taksofirmad, dispetšerid, juhid. <br />
<br />
====Admin====<br />
Oleme meie ning saame registreerida uusi taksofirmasid, kes kasutavad seda teenust.<br />
====Taksofirma====<br />
Saab endale kõik õigused va. uute firmade lisamine. Saab luua uusi kasutajaid enda firma alla<br />
ja anda neile erinevaid õiguseid.<br />
====Dispetšer====<br />
Registreerib sõite, kinnitab käibe ja koostab graafikuid.<br />
====Taksojuht====<br />
Vahetuse alguses ja lõpus märgib ära, et on auto võtnud/tagastanud ja selle juurde veel info vahetuse<br />
kohta. <br />
<br />
===Must-have nõuded:===<br />
<br />
*Admin<br />
Peab saama luua uusi kasutajaid taksofirmadele.<br />
Peab saama kustutada taksofirmasid.<br />
<br />
*Taksofirma<br />
-Peab saama luua uusi kasutajaid oma firma siseselt.<br />
-Peab saama kustutada kasutajaid oma firma siseselt.<br />
Peab saama määrata kasutajate rolle.<br />
Peab saama sisestada autosid, mis on taksod.<br />
Peab saama sisestada ja näha autode ajalugu ning tähtsamat infot.<br />
<br />
*Dispetšer<br />
Registreerib sõite.<br />
<br />
*Taksojuht<br />
Peab saama sisestada vahetuse andmeid.<br />
<br />
===Nice-to-have nõuded:===<br />
Taksojuhil on enne tööd vaade, kus saab valida auto, millega ta tööd alustab ja kui töö on alanud siis on vaade, kuhu saab sisestada vahetuse andmeid.<br />
<br />
<br />
==Veebiteenus==<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Klientrankendus==</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=KRTT&diff=88079KRTT2015-04-07T10:44:07Z<p>Ttonts: </p>
<hr />
<div>=KRTT=<br />
==Meeskonna liikmed==<br />
*Kert Siiner<br />
*Ralf Sitska<br />
*Timmo Tõnts<br />
*Triin Õige<br />
<br />
<br />
==XML andmefail==<br />
<br />
<br />
<br />
===XML fail===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?><br />
<artistid><br />
<artist aktiivne="false"><br />
<nimi><![CDATA[System of a Down]]></nimi><br />
<tegutsemisaeg yhik="aasta"><![CDATA[1998-2006]]></tegutsemisaeg><br />
<albumid><br />
<album id="1" ilmumisaasta="1998" žanr="Rets"><br />
<nimi><![CDATA[Toxicity]]></nimi><br />
<laulud kogus="5" yhik="tk"><br />
<laul id="1" pikkus="2:30" yhik="min"><![CDATA[Spiders]]></laul><br />
<laul id="2" pikkus="3:30" yhik="min"><![CDATA[Prison song]]></laul><br />
<laul id="3" pikkus="2:10" yhik="min"><![CDATA[Needles]]></laul><br />
<laul id="4" pikkus="4:22" yhik="min"><![CDATA[X]]></laul><br />
<laul id="5" pikkus="2:07" yhik="min"><![CDATA[Jet pilot]]></laul><br />
</laulud><br />
</album><br />
<album id="2" ilmumisaasta="2005" žanr="Veel retsim"><br />
<nimi><![CDATA[Hypnotize]]></nimi><br />
<laulud kogus="3" yhik="tk"><br />
<laul id="1" pikkus="2:47" yhik="min"><![CDATA[Lonely day]]></laul><br />
<laul id="2" pikkus="3:40" yhik="min"><![CDATA[Soldier side]]></laul><br />
<laul id="3" pikkus="5:28" yhik="min"><![CDATA[Holy mountains]]></laul><br />
</laulud><br />
</album><br />
</albumid><br />
</artist><br />
<br />
<artist aktiivne="true"><br />
<nimi><![CDATA[Meie mees]]></nimi><br />
<tegutsemisaeg yhik="aasta"><![CDATA[1997-...]]></tegutsemisaeg><br />
<albumid><br />
<album id="1" ilmumisaasta="2002" žanr="Pop-rock"><br />
<nimi><![CDATA[Kutse napsule]]></nimi><br />
<laulud kogus="3" yhik="tk"><br />
<laul id="1" pikkus="3:28" yhik="minut"><![CDATA[Rekkamehe argipäev]]></laul><br />
<laul id="2" pikkus="2:15" yhik="minut"><![CDATA[Sinine vilkur]]></laul><br />
<laul id="3" pikkus="4:20" yhik="minut"><![CDATA[Viktor Futbolist]]></laul><br />
</laulud><br />
</album><br />
</albumid><br />
</artist><br />
</artistid><br />
</source><br />
===XSD===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"><br />
<xs:element name="artistid"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="artist"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="nimi" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="tegutsemisaeg"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:string"><br />
<xs:attribute name="yhik" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="albumid"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="album"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="nimi" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="laulud"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="laul"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:string"><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:unsignedInt" use="required" /><br />
<xs:attribute name="pikkus" type="xs:string" use="required" /><br />
<xs:attribute name="yhik" type="xs:string" use="optional" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="kogus" type="xs:unsignedInt" use="required" /><br />
<xs:attribute name="yhik" type="xs:string" use="optional" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:unsignedInt" use="required" /><br />
<xs:attribute name="ilmumisaasta" type="xs:unsignedInt" use="required" /><br />
<xs:attribute name="žanr" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="aktiivne" type="xs:boolean" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:schema><br />
</source><br />
<br />
<br />
<br />
===XSLT failid===<br />
Kõik albumid tabelis.<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<html><br />
<head><br />
<title>Albumid tabelis</title><br />
</head><br />
<body><br />
<h2>Albumid tabelis</h2><br />
<br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>Nimi</th><br />
<th>Ilmumisaasta</th><br />
<th>Žanr</th><br />
</tr><br />
<xsl:for-each select="artistid/artist/albumid/album"><br />
<tr><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="nimi"></xsl:value-of><br />
</td> <br />
<td><br />
<xsl:value-of select="@ilmumisaasta"></xsl:value-of><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="@žanr"></xsl:value-of><br />
</td><br />
</tr><br />
<br />
</xsl:for-each><br />
</table><br />
<br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</source><br />
<br />
Esitajate kõik albumid ning albumite laulud listina.<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<html><br />
<head><br />
<title>Retsid artistid</title><br />
</head><br />
<body><br />
<xsl:for-each select="artistid/artist"><br />
<h1><br />
<xsl:value-of select="nimi"/><br />
</h1><br />
<xsl:for-each select="albumid/album"><br />
<h3><br />
Albumi nimi : <br />
<xsl:value-of select="nimi"/> <br />
</h3><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="laulud/laul"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="."></xsl:value-of><br />
<xsl:text> &#160; </xsl:text><br />
<xsl:value-of select="@pikkus"></xsl:value-of><br />
<xsl:text> </xsl:text><br />
<xsl:value-of select="@yhik"></xsl:value-of><br />
</li><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
<br />
<br />
</xsl:for-each><br />
</xsl:for-each><br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</source><br />
<br />
Esitajate kõik albumid ning albumite laulud tabelina.<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<html><br />
<head><br />
<title>Albumite laulud tabelis</title><br />
</head><br />
<body><br />
<h2>Albumite laulud tabelis</h2><br />
<xsl:for-each select="artistid/artist/albumid/album"><br />
<h3><br />
Albumi nimi : <br />
<xsl:value-of select="nimi" ></xsl:value-of><br />
<xsl:text> </xsl:text><br />
<xsl:value-of select="@ilmumisaasta"></xsl:value-of><br />
</h3><br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>ID</th><br />
<th>Nimi</th><br />
<th>Pikkus</th><br />
<th>&#220;hik</th><br />
</tr><br />
<xsl:for-each select="laulud/laul"><br />
<tr><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="@id"></xsl:value-of><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="."></xsl:value-of><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="@pikkus"></xsl:value-of><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="@yhik"></xsl:value-of><br />
</td><br />
</tr><br />
</xsl:for-each><br />
</table><br />
</xsl:for-each><br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
<br />
</source><br />
<br />
<br />
<br />
==Veebiteenuse analüüs==<br />
<br />
Hetkel tehakse taksofirmades erinevaid toiminguid Exceli tabelite abil. Nendesse märgitakse näiteks juhtide <br />
päevased käibed, mille abil arvutatakse kuu käive ja kasum. Tabelite abil koostatakse veel ka graafikuid, milles<br />
näeb, mis juht millise autoga sõidab jpm. <br />
Meie veebiteenus võimaldab taksofirmadel teha kõiki neid toiminguid lihtsamalt ja mugavamalt. Selle teenuse<br />
abil saab taksofirma oma taksopargist kiiresti hea ülevaate ning vaadata ka statistikat.<br />
<br />
Meie veebiteenusel on erinevad kasutajategrupid: admin(meie), taksofirmad, dispetšerid, juhid. <br />
<br />
====Admin====<br />
Oleme meie ning saame registreerida uusi taksofirmasid, kes kasutavad seda teenust.<br />
====Taksofirma====<br />
Saab endale kõik õigused va. uute firmade lisamine. Saab luua uusi kasutajaid enda firma alla<br />
ja anda neile erinevaid õiguseid.<br />
====Dispetšer====<br />
Registreerib sõite, kinnitab käibe ja koostab graafikuid.<br />
====Taksojuht====<br />
Vahetuse alguses ja lõpus märgib ära, et on auto võtnud/tagastanud ja selle juurde veel info vahetuse<br />
kohta. <br />
<br />
===Must-have nõuded:===<br />
<br />
*Admin<br />
Peab saama luua uusi kasutajaid taksofirmadele.<br />
Peab saama kustutada taksofirmasid.<br />
<br />
*Taksofirma<br />
Peab saama luua uusi kasutajaid oma firma siseselt.<br />
Peab saama kustutada kasutajaid oma firma siseselt.<br />
Peab saama määrata kasutajate rolle.<br />
Peab saama sisestada autosid, mis on taksod.<br />
Peab saama sisestada ja näha autode ajalugu ning tähtsamat infot.<br />
<br />
*Dispetšer<br />
Registreerib sõite.<br />
<br />
*Taksojuht<br />
Peab saama sisestada vahetuse andmeid.<br />
<br />
===Nice-to-have nõuded:===<br />
Taksojuhil on enne tööd vaade, kus saab valida auto, millega ta tööd alustab ja kui töö on alanud siis on vaade, kuhu saab sisestada vahetuse andmeid.<br />
<br />
<br />
==Veebiteenus==<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Klientrankendus==</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=KRTT&diff=88078KRTT2015-04-07T10:34:49Z<p>Ttonts: </p>
<hr />
<div>=KRTT=<br />
==Meeskonna liikmed==<br />
*Kert Siiner<br />
*Ralf Sitska<br />
*Timmo Tõnts<br />
*Triin Õige<br />
<br />
<br />
==XML andmefail==<br />
<br />
<br />
<br />
===XML fail===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?><br />
<artistid><br />
<artist aktiivne="false"><br />
<nimi><![CDATA[System of a Down]]></nimi><br />
<tegutsemisaeg yhik="aasta"><![CDATA[1998-2006]]></tegutsemisaeg><br />
<albumid><br />
<album id="1" ilmumisaasta="1998" žanr="Rets"><br />
<nimi><![CDATA[Toxicity]]></nimi><br />
<laulud kogus="5" yhik="tk"><br />
<laul id="1" pikkus="2:30" yhik="min"><![CDATA[Spiders]]></laul><br />
<laul id="2" pikkus="3:30" yhik="min"><![CDATA[Prison song]]></laul><br />
<laul id="3" pikkus="2:10" yhik="min"><![CDATA[Needles]]></laul><br />
<laul id="4" pikkus="4:22" yhik="min"><![CDATA[X]]></laul><br />
<laul id="5" pikkus="2:07" yhik="min"><![CDATA[Jet pilot]]></laul><br />
</laulud><br />
</album><br />
<album id="2" ilmumisaasta="2005" žanr="Veel retsim"><br />
<nimi><![CDATA[Hypnotize]]></nimi><br />
<laulud kogus="3" yhik="tk"><br />
<laul id="1" pikkus="2:47" yhik="min"><![CDATA[Lonely day]]></laul><br />
<laul id="2" pikkus="3:40" yhik="min"><![CDATA[Soldier side]]></laul><br />
<laul id="3" pikkus="5:28" yhik="min"><![CDATA[Holy mountains]]></laul><br />
</laulud><br />
</album><br />
</albumid><br />
</artist><br />
<br />
<artist aktiivne="true"><br />
<nimi><![CDATA[Meie mees]]></nimi><br />
<tegutsemisaeg yhik="aasta"><![CDATA[1997-...]]></tegutsemisaeg><br />
<albumid><br />
<album id="1" ilmumisaasta="2002" žanr="Pop-rock"><br />
<nimi><![CDATA[Kutse napsule]]></nimi><br />
<laulud kogus="3" yhik="tk"><br />
<laul id="1" pikkus="3:28" yhik="minut"><![CDATA[Rekkamehe argipäev]]></laul><br />
<laul id="2" pikkus="2:15" yhik="minut"><![CDATA[Sinine vilkur]]></laul><br />
<laul id="3" pikkus="4:20" yhik="minut"><![CDATA[Viktor Futbolist]]></laul><br />
</laulud><br />
</album><br />
</albumid><br />
</artist><br />
</artistid><br />
</source><br />
===XSD===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"><br />
<xs:element name="artistid"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="artist"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="nimi" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="tegutsemisaeg"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:string"><br />
<xs:attribute name="yhik" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="albumid"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="album"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="nimi" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="laulud"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="laul"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:simpleContent><br />
<xs:extension base="xs:string"><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:unsignedInt" use="required" /><br />
<xs:attribute name="pikkus" type="xs:string" use="required" /><br />
<xs:attribute name="yhik" type="xs:string" use="optional" /><br />
</xs:extension><br />
</xs:simpleContent><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="kogus" type="xs:unsignedInt" use="required" /><br />
<xs:attribute name="yhik" type="xs:string" use="optional" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:unsignedInt" use="required" /><br />
<xs:attribute name="ilmumisaasta" type="xs:unsignedInt" use="required" /><br />
<xs:attribute name="žanr" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="aktiivne" type="xs:boolean" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:schema><br />
</source><br />
<br />
<br />
<br />
===XSLT failid===<br />
Kõik albumid tabelis.<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<html><br />
<head><br />
<title>Albumid tabelis</title><br />
</head><br />
<body><br />
<h2>Albumid tabelis</h2><br />
<br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>Nimi</th><br />
<th>Ilmumisaasta</th><br />
<th>Žanr</th><br />
</tr><br />
<xsl:for-each select="artistid/artist/albumid/album"><br />
<tr><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="nimi"></xsl:value-of><br />
</td> <br />
<td><br />
<xsl:value-of select="@ilmumisaasta"></xsl:value-of><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="@žanr"></xsl:value-of><br />
</td><br />
</tr><br />
<br />
</xsl:for-each><br />
</table><br />
<br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</source><br />
<br />
Esitajate kõik albumid ning albumite laulud listina.<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<html><br />
<head><br />
<title>Retsid artistid</title><br />
</head><br />
<body><br />
<xsl:for-each select="artistid/artist"><br />
<h1><br />
<xsl:value-of select="nimi"/><br />
</h1><br />
<xsl:for-each select="albumid/album"><br />
<h3><br />
Albumi nimi : <br />
<xsl:value-of select="nimi"/> <br />
</h3><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="laulud/laul"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="."></xsl:value-of><br />
<xsl:text> &#160; </xsl:text><br />
<xsl:value-of select="@pikkus"></xsl:value-of><br />
<xsl:text> </xsl:text><br />
<xsl:value-of select="@yhik"></xsl:value-of><br />
</li><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
<br />
<br />
</xsl:for-each><br />
</xsl:for-each><br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</source><br />
<br />
Esitajate kõik albumid ning albumite laulud tabelina.<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<html><br />
<head><br />
<title>Albumite laulud tabelis</title><br />
</head><br />
<body><br />
<h2>Albumite laulud tabelis</h2><br />
<xsl:for-each select="artistid/artist/albumid/album"><br />
<h3><br />
Albumi nimi : <br />
<xsl:value-of select="nimi" ></xsl:value-of><br />
<xsl:text> </xsl:text><br />
<xsl:value-of select="@ilmumisaasta"></xsl:value-of><br />
</h3><br />
<table border="1"><br />
<tr><br />
<th>ID</th><br />
<th>Nimi</th><br />
<th>Pikkus</th><br />
<th>&#220;hik</th><br />
</tr><br />
<xsl:for-each select="laulud/laul"><br />
<tr><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="@id"></xsl:value-of><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="."></xsl:value-of><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="@pikkus"></xsl:value-of><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="@yhik"></xsl:value-of><br />
</td><br />
</tr><br />
</xsl:for-each><br />
</table><br />
</xsl:for-each><br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
<br />
</source><br />
<br />
<br />
<br />
==Veebiteenuse analüüs==<br />
<br />
Hetkel tehakse taksofirmades erinevaid toiminguid Exceli tabelite abil. Nendesse märgitakse näiteks juhtide <br />
päevased käibed, mille abil arvutatakse kuu käive ja kasum. Tabelite abil koostatakse veel ka graafikuid, milles<br />
näeb, mis juht millise autoga sõidab jpm. <br />
Meie veebiteenus võimaldab taksofirmadel teha kõiki neid toiminguid lihtsamalt ja mugavamalt. Selle teenuse<br />
abil saab taksofirma oma taksopargist kiiresti hea ülevaate ning vaadata ka statistikat.<br />
<br />
Meie veebiteenusel on erinevad kasutajategrupid: admin(meie), taksofirmad, dispetšerid, juhid. <br />
<br />
====Admin====<br />
Oleme meie ning saame registreerida uusi taksofirmasid, kes kasutavad seda teenust.<br />
====Taksofirma====<br />
Saab endale kõik õigused va. uute firmade lisamine. Saab luua uusi kasutajaid enda firma alla<br />
ja anda neile erinevaid õiguseid.<br />
====Dispetšer====<br />
Registreerib sõite, kinnitab käibe ja koostab graafikuid.<br />
====Taksojuht====<br />
Vahetuse alguses ja lõpus märgib ära, et on auto võtnud/tagastanud ja selle juurde veel info vahetuse<br />
kohta. <br />
<br />
===Must-have nõuded:===<br />
<br />
====Admin====<br />
Peab saama luua uusi kasutajaid taksofirmadele.<br />
Peab saama kustutada taksofirmasid.<br />
<br />
====Taksofirma====<br />
Peab saama luua uusi kasutajaid oma firma siseselt.<br />
Peab saama kustutada kasutajaid oma firma siseselt.<br />
Peab saama määrata kasutajate rolle.<br />
Peab saama sisestada autosid, mis on taksod.<br />
Peab saama sisestada ja näha autode ajalugu ning tähtsamat infot.<br />
<br />
====Dispetšer====<br />
<br />
<br />
====Taksojuht====<br />
Peab saama märkida auto võtmist/tagastamist.<br />
==Veebiteenus==<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Klientrankendus==</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:iCook&diff=83218Meeskond:iCook2014-12-03T18:08:21Z<p>Ttonts: </p>
<hr />
<div>== Meeskond: iCook ==<br />
<br />
<br />
<br />
== Meeskond ==<br />
<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Timmo Tõnts(projektijuht)<br />
*Triin Õige<br />
*Ralf Sitska<br />
<br />
== Idee ==<br />
<br />
<br />
'''Plaanis on luua WPF Desktop rakendus, kus sisseloginud kasutaja saab otsida ideid söögivalmistamiseks.''' <br />
<br />
Programmis eristatakse kahte kasutaja tüüpi: tavakasutaja ja admin. Admin saab lisada ja muuta retsepte ning tavakasutaja saab neid uudistada. Retseptid on ära jagatud erinevatesse kategooriatesse ning igal kategoorial on oma vastav andmebaasi tabel. Andmebaasi tabel luuakse ka kasutajate salvestamiseks ning kõik koostisosad salvestatakse eraldi andmebaasi tabelisse , mille kaudu neid retseptidega seotakse. Plaan on luua ka retseptide kommenteerimise võimalus, kus iga kasutaja saab oma arvamust avaldada.<br />
<br />
== Analüüs ==<br />
<br />
=== Millega on tegemist ===<br />
<br />
Antud WPF- rakenduse näol on tegemist nö retseptiraamatuga, mida on võimalik kasutada ka ilma kasutajaks registreerimata, kuid retseptide lisamine/ muutmine laieneb vaid registreeritud kasutajatele ning administraatoritele. Retsepte on võimalik kommenteerida kõigil. Retseptid, kasutajad, toiduained jms salvestatakse kõik erinevatesse andmebaasidesse. Mugavaks orienteerumiseks on toidud jagatud gruppidesse valmistamisviisi, komponentide vms järgi. <br />
<br />
<br />
===Milleks seda vaja on?===<br />
<br />
Ehkki endiselt eksisteerivad paberkujul väga head ning tänapäeval juba väga ilusa välimusega retseptiraamatud, mida ka jõudsasti välja antakse- ostetakse, on peale kasvamas uus generatsioon, kes parema meelega kasutaks toiduvalmistamise ideede leidmiseks Google või mõne (telefoni)aplikatsiooni abi. Tänapäevaseid lahendusi kasutades on võimalus leida küllaldaselt erinevaid ideid, õppida uusi toiduvalmistamise tehnikaid, jagada teiste huvilistega oma nippe jne. <br />
Meie rakenduse mõte ongi proovida koondada kõike vajalikku, mida ühe toiduvalmistamise protsessi juures vaja võiks olla ning samas on see ju ka hea võimalus iseenda retseptid ühte kohta kokku koondada. <br />
<br />
<br />
===Mida sellega teha saab?===<br />
<br />
Rakendus võimaldab andmebaasi registreerida uusi kasutajaid, lisada/muuta/kustutada retsepte ning kommentaare, kuid õigused, mida kasutajatele laienevad on erinevad. <br />
Rakendust on võimalik registreerimata kasutajal vabalt kasutada- retsepte sirvida, teostada otsinguid, kommenteerida retsepte; registreeritud kasutajatel on samuti võimalik retsepte sirvida, otsinguid teostada ning kirjutada kommentaare, kuid nendele lisandub võimalus ka ise retsepte ning erinevate toiduainete kirjeldusi lisada ja ka oma tehtud sissekandeid piiramatult muuta; administraatoritel on võimalus lisaks otsingute teostamisele ja retseptide sirvimisele ka ise uusi sissekandeid teha, muuta/ kustutada registreeritud kasutajate retsepte/ kirjeldusi, kustutada ebasobivaid kommentaare ning vajadusel kustutada ka ebasobivaid kasutajaid. <br />
<br />
Soovi korral on võimalik end kasutajaks registreerida. Registreerides tuleb täitsa registreerimisvorm, kus küsitakse erinevaid andmeid. Kindlasti tuleb lisada registreerides enda ees-, ja perekonnanimi. Isiku andmetest peaks inimene kindlasti lisama enda e-maili, et vajadusel oleks võimalik inimesega kontakteeruda ning lõpetuseks tuleb lisada kasutajanimi ning salasõna(2 korda).<br />
<br />
Rakenduse avanedes kuvatakse kasutajale automaatselt viimati lisatud retsept. Kui keegi on väga agar rakenduse kasutaja ning enamus retseptid proovitud, annab see funktsionaalsus võimaluse kasutajal kohe näha, kas midagi uut ja huvitavat on lisatud.<br />
<br />
Iga retsepti all on võimalus kommenteerida, registreeritud kasutajates on nimi automaatselt paigas ning muud külastajad saavad kirjutada suvalise nime. Kui retseptile on juba eelnevalt kommentaare pandud, siis need kuvatakse automaatselt. <br />
<br />
Registreeritud kasutajatel ja adminidel on võimalus piiramatult retsepte lisada. Eraldi on väli valmistamisõpetuse, komponentide ja koguste kohta. Retseptinimed on andmebaasis unikaalsed. <br />
<br />
Kui kasutaja on sisselogitud, on tal võimalus kergelt näha kõiki enda poolt lisatud retsepte. Kasutaja enda poolt lisatud retsepte on kasutajal õigus ära kustutada ning muuta. Kommentaare kasutaja enda retsepti alt kustutada ei saa.<br />
<br />
Olles sisse logitud admini kasutajaga saab muta ning kustutada kõiki retsepte. Selle joaks ilmuvad adminile retsepte vaadates ekraanile 2 lisa nuppu: muuda ja kustuta. Admini poolt lisatud retseptid ja koostisosad on samuti sisselogides ühe koha peal kõik näha.<br />
<br />
Kõikidel rakenduse kasutajatel on võimalus retsepte ka nime järgi otsida. Kui otsest vastet otsingusõnale ei leitud, kuvatakse sellega sarnased retseptinimed kasutajale ning pakutakse varianti otsida seda retsepti internetist kasutades Google otsingumootorit(nice to have). Nice to have oleks tavaotsingule ja Google search-ile lisaks veel ka otsing toidu komponentide järgi. Selleks peaks kasutaja sisestama ühe või mitu toiduainet, mis tal näiteks kodus olemas on, ning osingutulemuseks otsitakse andmebaasist need toidud, kus need koostisosad on vajalikud. <br />
<br />
Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks<br />
<br />
Meie rakendusel on palju erinevaid kasutajatüüpe, näiteks registreeritud kasutaja, tava kasutaja, administraator. Kõigil neil on erinevad õigused, mida nad saavad rakenduses teha. Problemaatiliseks võib muutuda erinevatele kasutajatüüpidele erinevate õiguste andmine.<br />
<br />
Rakendus peab olema kõigile selgesti arusaadav, puhas ning ilusa stiiliga. Kuna me ei ole õppinud rakenduste disainimist, siis võib problemaatiliseks osutuda ilusa kasutajaliidese realiseerimine. <br />
<br />
Meie rakendusel on palju erinevaid andmebaase, mis peavad olema omavahel ühenduses ning see kõik peab olema ka seotud kasutajaliidesega, siis võib suhtlus kasutajaliidese ja andmebaaside vahel olle üheks murepunktiks. <br />
<br />
===Must have funktsionaalsus===<br />
• saab registreerida end uueks kasutajaks<br />
• kõik saavad kommenteerida andmebaasis olevaid retsepte<br />
• selleks, et kõiki retsepte sirvida ei pea olema registreeritud kasutaja<br />
• administraator saab lisada/kustutada/muuta kõike, mis meie andmebaasides on<br />
• kui info eksisteerib, saab toiduaine/toidu kohta lugeda täiendavat informatsiooni<br />
• retseptile saab lisada ka pildi<br />
• kõik retseptid on jagatud kategooriatesse<br />
<br />
===Nice to have funktsionaalsus===<br />
• mingisugune koguste konverteerija<br />
• retseptide hindamise võimalus (a’la 10 palli süsteemis ja arvutatakse välja keskmine, ainult regatud kasutajatele)<br />
• teiste kommentaaride kommenteerimine<br />
• retsepti mitteleidmisel pakutakse Google Searchi tulemusi antud retsepti kohta <br />
• retsepti vaatamisel kuvatakse soovitused sarnaste toitude kohta<br />
• kasutaja saab profiili lisada pildi<br />
• kui kasutaja on registreeritud, saab soovi korral retseptide juurde lisada ka video<br />
<br />
='''Prototüüp'''=<br />
<br />
Projekti saab alla tõmmata:<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~ttonts/II%20%f5a/Csharp/iCookSln2.rar iCookSln2.rar]<br />
<br />
Solution tuleb avada Visual Studios ning seejärel saab seda juba käivitada.<br />
Programmi toimimiseks on vajalik andmebaasi olemasolu, mille nimi on iCookNewDB.<br />
<br />
Erinevate andmebaaside tabelite loomise script:<br />
[http://enos.itcollege.ee/~ttonts/II%20%f5a/Csharp/script.sql script.sql]</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:Vertigo&diff=82342Talk:Meeskond:Vertigo2014-11-08T15:40:47Z<p>Ttonts: </p>
<hr />
<div>=Analüüsi retsensioon=<br />
<br />
Retsensioon meeskonnale Vertigo<br />
<br />
Meeskonnal Vertigo on tehtud arusaadav ning põhjalik analüüs ning detailselt on kirjeldatud mängu funktsionaalsust. <br />
Tehnilise küljepealt tundub mäng planeeritud hästi. Meeskonnal on olemas kindel visioon ja see on ka detailselt kirja pandud. Andmebaasidest on loodud korralik ERD mudel, mis annab aimu, kuidas need tabelid omavahel seostatakse. Samuti on väga meeldiv see, et on tegu Windows 8 app’iga- suhteliselt väheste kogemuste tõttu ei julge paljud sellist sammu ilmselt ette võtta. <br />
<br />
Peamine põhjus, miks tahtsime just seda projekti retsenseerida, oli, et tegu on tegelikult ju äärmiselt hea ideega. Sarnase põhimõttega app’e eksisteerib küll praegugi, kuid just see, et filmiküsimuse puhul peab kasutaja arvama nii autori kui pealkirja ning muusikaküsimuse korral lastakse kasutajale vastav heliklipp jms on väga huvitav lähenemine. Kuna tänapäeva inimene veedabki väga palju aega nutiseadmetes, siis tõepoolest oleks antud app’il ehk sotsiaalne mõju inimeste silmaringi laiendades.<br />
<br />
Kahjuks on sarnastel rakendustel sageli üks viga küljes. Üsna tihti on nendes andmebaasid üsna väiksed ning kui kasutaja on seda mängu juba mõned korrad mänginud hakkavad vastused lihtsalt pähe jääma. Nii võib saavutada juba üsna varsti suure skoori filmidest suurt midagi teadmata. Jääb vaid üle loota, et Vertigo meeskond on sellele probleemile mõelnud ja loovad piisavalt suure andmebaasi, et küsimused ei hakkaks liiga tihti korduma. <br />
<br />
Üheks miinuseks on loodaval rakendusel veel see, et hariv külg on üsna väike. Kui pildi järgi proovid ära arvata filmi nime ja režisööri siis väga hariv see ei ole. Kui tunned filmi ära siis tunned ning kui ei tunne siis lihtsalt pakud huupi. Kui huupi pakutud ei osutunud õigeks siis järgminekord pakutakse samamoodi suvalist vastust kuni lõpuks õige leitakse. (Kui tunned filmi ära mingi suvalise filmist võetud screenshoti järgi, ei laienda see veel teadmisi, vaid treenib pigem lihtsalt mälu) Sellepeale mõni kasutaja viitsib otsida täpsemalt selle teose kohta ning enamus mitte. Rohkem harivamaks aitaks seda muuta näiteks nii, et vale vastuse korral kuvatakse õige vastus ning sinna juurde lisainfo filmi/teose kohta ja lisaks veel huvilistele ntks IMDB link. <br />
<br />
<br />
''Retsenseeris meeskond iCook''</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:Vertigo&diff=82341Talk:Meeskond:Vertigo2014-11-08T15:38:13Z<p>Ttonts: /* Analüüsi retsensioon */</p>
<hr />
<div>=Analüüsi retsensioon=<br />
<br />
Retsensioon meeskonnale Vertigo<br />
<br />
Meeskonnal Vertigo on tehtud arusaadav ning põhjalik analüüs ning detailselt on kirjeldatud mängu funktsionaalsust. Samuti on väga meeldiv see, et on tegu Windows 8 app’iga- suhteliselt väheste kogemuste tõttu ei julge paljud sellist sammu ilmselt ette võtta. <br />
<br />
Peamine põhjus, miks tahtsime just seda projekti retsenseerida, oli, et tegu on tegelikult ju äärmiselt hea ideega. Sarnase põhimõttega app’e eksisteerib küll praegugi, kuid just see, et filmiküsimuse puhul peab kasutaja arvama nii autori kui pealkirja ning muusikaküsimuse korral lastakse kasutajale vastav heliklipp jms on väga huvitav lähenemine. Kuna tänapäeva inimene veedabki väga palju aega nutiseadmetes, siis tõepoolest oleks antud app’il ehk sotsiaalne mõju inimeste silmaringi laiendades.<br />
<br />
Kahjuks on sarnastel rakendustel sageli üks viga küljes. Üsna tihti on nendes andmebaasid üsna väiksed ning kui kasutaja on seda mängu juba mõned korrad mänginud hakkavad vastused lihtsalt pähe jääma. Nii võib saavutada juba üsna varsti suure skoori filmidest suurt midagi teadmata. Jääb vaid üle loota, et Vertigo meeskond on sellele probleemile mõelnud ja loovad piisavalt suure andmebaasi, et küsimused ei hakkaks liiga tihti korduma. <br />
<br />
Üheks miinuseks on loodaval rakendusel veel see, et hariv külg on üsna väike. Kui pildi järgi proovid ära arvata filmi nime ja režisööri siis väga hariv see ei ole. Kui tunned filmi ära siis tunned ning kui ei tunne siis lihtsalt pakud huupi. Kui huupi pakutud ei osutunud õigeks siis järgminekord pakutakse samamoodi suvalist vastust kuni lõpuks õige leitakse. (Kui tunned filmi ära mingi suvalise filmist võetud screenshoti järgi, ei laienda see veel teadmisi, vaid treenib pigem lihtsalt mälu) Sellepeale mõni kasutaja viitsib otsida täpsemalt selle teose kohta ning enamus mitte. Rohkem harivamaks aitaks seda muuta näiteks nii, et vale vastuse korral kuvatakse õige vastus ning sinna juurde lisainfo filmi/teose kohta ja lisaks veel huvilistele ntks IMDB link. <br />
<br />
Tehnilise küljepealt tundub mäng planeeritud hästi. Meeskonnal on olemas kindel visioon ja see on ka detailselt kirja pandud. Andmebaasidest on loodud korralik ERD mudel, mis annab aimu, kuidas need tabelid omavahel seostatakse. <br />
<br />
''Retsenseeris meeskond iCook''</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:Vertigo&diff=82340Talk:Meeskond:Vertigo2014-11-08T15:35:30Z<p>Ttonts: Created page with "=Analüüsi retsensioon= Retsensioon meeskonnale Vertigo Meeskonnal Vertigo on tehtud arusaadav ning põhjalik analüüs ning detailselt on kirjeldatud mängu funktsionaalsust.…"</p>
<hr />
<div>=Analüüsi retsensioon=<br />
<br />
Retsensioon meeskonnale Vertigo<br />
<br />
Meeskonnal Vertigo on tehtud arusaadav ning põhjalik analüüs ning detailselt on kirjeldatud mängu funktsionaalsust. Samuti on väga meeldiv see, et on tegu Windows 8 app’iga- suhteliselt väheste kogemuste tõttu ei julge paljud sellist sammu ilmselt ette võtta. <br />
<br />
Peamine põhjus, miks tahtsime just seda projekti retsenseerida, oli, et tegu on tegelikult ju äärmiselt hea ideega. Sarnase põhimõttega app’e eksisteerib küll praegugi, kuid just see, et filmiküsimuse puhul peab kasutaja arvama nii autori kui pealkirja ning muusikaküsimuse korral lastakse kasutajale vastav heliklipp jms on väga huvitav lähenemine. Kuna tänapäeva inimene veedabki väga palju aega nutiseadmetes, siis tõepoolest oleks antud app’il ehk sotsiaalne mõju inimeste silmaringi laiendades.<br />
<br />
Kahjuks on sarnastel rakendustel sageli üks viga küljes. Üsna tihti on nendes andmebaasid üsna väiksed ning kui kasutaja on seda mängu juba mõned korrad mänginud hakkavad vastused lihtsalt pähe jääma. Nii võib saavutada juba üsna varsti suure skoori filmidest suurt midagi teadmata. Jääb vaid üle loota, et Vertigo meeskond on sellele probleemile mõelnud ja loovad piisavalt suure andmebaasi, et küsimused ei hakkaks liiga tihti korduma. <br />
<br />
Üheks miinuseks on loodaval rakendusel veel see, et hariv külg on üsna väike. Kui pildi järgi proovid ära arvata filimi nime ja režisööri siis väga hariv see ei ole. Kui tunned filmi ära siis tunned ning kui ei tunne siis lihtsalt pakud huupi. Kui huupi pakutud ei osutunud õigeks siis järgminekord pakutakse samamoodi suvalist vastust kuni lõpuks õige leitakse. (Kui tunned filmi ära mingi suvalise filmist võetud screenshoti järgi, ei laienda see veel teadmisi, vaid treenib pigem lihtsalt mälu) Sellepeale mõni kasutaja viitsib otsida täpsemalt selle teose kohta ning enamus mitte. Rohkem harivamaks aitaks seda muuta näiteks nii, et vale vastuse korral kuvatakse õige vastus ning sinna juurde lisainfo filmi/teose kohta ja lisaks veel huvilistele ntks IMDB link. <br />
<br />
Tehnilise küljepealt tundub mäng planeeritud hästi. Meeskonnal on valmis kindel visioon ja see on ka detailselt kirja pandud. Andmebaasidest on loodud ERD mudel, mis annab aimu, kuidas need tabelid omavahel seostatakse. <br />
<br />
''Retsenseeris meeskond iCook''</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2014)&diff=82339Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2014)2014-11-08T15:33:11Z<p>Ttonts: </p>
<hr />
<div>=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=<br />
<br />
==Eesmärk==<br />
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br />
<br />
==Reeglid==<br />
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br />
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br />
<br />
'''Projekti loomine ja arendamine '''<br />
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br />
<br />
'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br />
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br />
<br />
'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br />
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br />
<br />
NB! Siia tuleb õppejõu poolt lihtne screencast ka, kuid ideeliselt ei tohiks selle kasutamine olla väga keeruline.<br />
<br />
==Tähtaegadest kinnipidamine==<br />
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br />
<br />
==Hindamine==<br />
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br />
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br />
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br />
<br />
===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br />
'''25.10.2014''' (2p)<br />
<br />
Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br />
<br />
===Analüüs===<br />
'''01.11.2014''' (6p)<br />
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br />
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br />
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br />
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br />
<br />
'''Retsensioon''' 8.11.2014 (3p)<br />
<br />
===Prototüüp===<br />
'''29.11.2014'''(10p)<br />
<br />
Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br />
<br />
'''Retsensioon''' 06.12.2014(5p)<br />
<br />
===Lõpptoode===<br />
'''22.12.2014'''(20p)<br />
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br />
<br />
'''Retsensioon''' 05.01.2014(5p)<br />
<br />
===Esitlus/Kaitsmine=== <br />
<br />
'''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(4p) ''<br />
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br />
<br />
====Kaitsmise ajad====<br />
Siia ilmuvad kaitsmise ajad<br />
<br />
=Teemad 2014 sügis=<br />
Kodutööna tuleb luua:<br />
<br />
==Nõuded rakendusele==<br />
Loodav rakendus peab:<br />
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br />
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br />
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br />
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br />
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone 8, Windows 8 Store App või ASP.Net<br />
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br />
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br />
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br />
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br />
* Rakendus on jaotatud kihtidesse<br />
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br />
<br />
Lisapunkte annab:<br />
* Silmailu<br />
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br />
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br />
<br />
<br />
==Kodune raamatukogu==<br />
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br />
Loo rakendus, mis<br />
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br />
* Võimaldaks luua laenutajate profiile<br />
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br />
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br />
<br />
<br />
Lisavõimalused<br />
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br />
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br />
* Lase lisada raamatutele pilt<br />
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br />
Või<br />
<br />
==CRM==<br />
Oma klientidest peab olema ülevaade.<br />
Loo rakendus, mis võimaldab:<br />
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br />
* Võimalda sisestada kliendikontakte<br />
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br />
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br />
<br />
<br />
Lisavõimalused<br />
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br />
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br />
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br />
<br />
==Mäng(Unity või XNA)==<br />
Loodav mäng peab sisaldama:<br />
* Erinevaid tasemeid<br />
* Punktiarvestust<br />
* XBox puldi tuge<br />
* Klaviatuurilt juhtimise tuge<br />
<br />
'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br />
<br />
Lisapunkte annab:<br />
* Silmailu<br />
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br />
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br />
<br />
=Meeskonnad 2014=<br />
<br />
Siia sektsiooni tuleb meeskonna nimi ning selle liikmed. Samuti kui on lisatud mõni koduse töö osa, siis otselink sellele(sh retsensioonid). Eraldi sektsioonidesse jaotuvad päevaõppe ja kaugõppe tudengid, kuid lubatud on üksteise töid retsenseerida ja vaadata. (Võib-olla isegi soovituslik)<br />
<br />
==Päevaõppe meeskonnad ==<br />
===Meeskond CSharpTest===<br />
Liikmed:<br />
*Mait Poska<br />
*Aita-Leida Kuusepuu<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:CSharpTest]]<br />
Meeskonna koduleht versioon 2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:CSharpTest Meeskonna koduleht]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Analüüsi retsensioon meeskonnale CSharpTest asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:CSharpTest siin]<br />
<br />
===Meeskond Rods===<br />
Liikmed:<br />
*Rain Mäsak<br />
*Oliver Armväärt<br />
*Den-Daniel Dobrus<br />
*Sten Saliste<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Rods]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
-<br />
<br />
===Meeskond Lillelapsed===<br />
Liikmed:<br />
*Rene Ott<br />
*Alari Talvar<br />
*Villu Viirsalu<br />
*Daniil Slobodin<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Lillelapsed]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Analüüsi retsensioon meeskonnale Qwerty asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Qwerty siin]<br />
<br />
===Meeskond SuperPenguin===<br />
Liikmed:<br />
*Tauri Busch<br />
*Erika Ehmann<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:SuperPenguin]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond Raggakana===<br />
Liikmed:<br />
*Aap Kaur Suvi<br />
*Indrek Jõgi<br />
*Murdho Savila<br />
*Sandra Niinepuu<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Raggakana]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
<br />
===Meeskond Vaiksed===<br />
Liikmed:<br />
*Martin Mägi<br />
*Martin Betlem<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Vaiksed]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
-<br />
<br />
<br />
===Meeskond BoxMania===<br />
Liikmed:<br />
*Maanus Indov<br />
*Mait Roosvalt<br />
*Märt Lõhmus<br />
*Kaarel Kelk<br />
*Eleri Mölder<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:BoxMania]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Analüüsi retsensioon meeskonnale Pizzafy asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Pizzafy siin]<br />
<br />
===Meeskond Taandarendajad===<br />
Liikmed:<br />
*Priit Üksküla<br />
*Meelis Talvis<br />
*Kaido Henrik Elias<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Taandarendajad]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Meeskonna Taandarendajad retsensioonid asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:Taandarendajad&action=edit&redlink=1 siin]<br />
<br />
Meie tehtud analüüsi retsensioon Meeskonnale Pizzafy asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Pizzafy siin]<br />
<br />
===Meeskond DropDead===<br />
Liikmed:<br />
*Urmas Hoogma<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:DropDead]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
[[Talk:Aida_alla#Retsenseerija:_Meeskond:DropDead| '''Retsensioon''']] meeskonnalt Drop Dead meeskonnale Aida alla<br />
<br />
===Meeskond Error404===<br />
Liikmed:<br />
* Mihkel Kivisild - projektijuht<br />
* Andre Kaur<br />
* Priidik Soon<br />
* Tiit Tallermaa<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Error404]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
*Meeskonna Error404 retsensioon meeskond LustjaLillepidu analüüsi kohta asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:LustjaLillepidu siin] (7.11.2014)<br />
<br />
===Meeskond Aida alla===<br />
Liikmed:<br />
* Liisa Kunnus<br />
* Johannes Vatsfeldt<br />
* Tanel Pääro<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Aida_alla| Meeskond Aida alla]]<br />
<br />
<br />
'''[[Talk:Aida_alla#Retsenseerija:_Meeskond:DropDead| Retsensioonid asuvad siin]]'''<br><br />
:# Retsenseerija: [[Meeskond:DropDead]]<br />
<br />
[[Talk:Meeskond:VariableMoods#RETSENSIOON MEESKONNALT Aida alla| '''Retsensioon''']] meeskonnalt Aida alla meeskonnale VariableMoods<br />
<br />
===Meeskond Qwerty===<br />
Liikmed:<br />
*Kristjan Kivisild<br />
*Daniil Kulagin<br />
*Andrei Tverskoi<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Qwerty]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond iCook===<br />
Liikmed:<br />
*Timmo Tõnts<br />
*Triin Õige<br />
*Ralf Sitska<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:iCook]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Analüüsi retsensioon meeskonnale Vertigo asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Vertigo siin]<br />
<br />
===Meeskond Luxus===<br />
Liikmed:<br />
*Anni Klammer<br />
*Tõnis Suurkaev<br />
*Sten Luhtoja<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Luksus]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond Hubris===<br />
Liikmed:<br />
*Sander Maasikamäe<br />
*Allan Paalo<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Hubris]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond Vertigo===<br />
Liikmed:<br />
*Meri-Kris Jaama<br />
*Liisi Kitsapea<br />
*Teele Liblik (projektijuht)<br />
*Tanel Peet <br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Vertigo]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
<br />
===Meeskond Pizzafy===<br />
Liikmed:<br />
*Rene Mändel <br />
*Mikk Pürg <br />
*Argo Ind <br />
*Arvo Paomees <br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Pizzafy]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Analüüsi retsensioon meeskonnale iCook asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:iCook siin]<br />
<br />
===Meeskond Gateway===<br />
Liikmed:<br />
*Ilja Andrejev<br />
*Silvia Bärlin<br />
*Kaisa Järvpõld<br />
<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Gateway]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
*Analüüsi retsensioon meeskonnale [[Meeskond:Rods]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Rods siin] (7.11.2014)<br />
<br />
===Meeskond VariableMoods===<br />
Liikmed:<br />
*Mihkel Künnapas<br />
*Krister Kamla<br />
*Berit Veidemann<br />
<br />
Meeskonna ajaveeb: [[Meeskond:VariableMoods]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
*Analüüsi retsensioon meeskonnale [[Meeskond:Taandarendajad]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Taandarendajad siin] (5.11.2014)<br />
<br />
===Meeskond LustjaLillepidu===<br />
Liikmed:<br />
*Madis Männik<br />
*Jekaterina Jakimets<br />
*Kristjan Tõnismäe<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:LustjaLillepidu]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
*Retsensioonid meeskonna [[Meeskond:LustjaLillepidu]] kohta asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:LustjaLillepidu siin] (7.11.2014)<br />
<br />
===Meeskond Viable===<br />
Liikmed:<br />
*Kert Lillepea<br />
*Kert Siiner<br />
<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Viable]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
*Retsensioon meeskonna [[Meeskond:Vaiksed]] kohta asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:Vaiksed&action=edit&redlink=1 siin].<br />
<br />
===Meeskond MinuRaamat===<br />
Liikmed:<br />
*Erkko Kebbinau<br />
<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:MinuRaamat]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
==Kaugeõppe meeskonnad ==<br />
<br />
===Meeskond DigiRiiul===<br />
Liikmed: <br />
*Jaan Elken<br />
*Martin Orgusaar <br />
*Henri Põld<br />
*Morris Mänd<br />
*Riho Uusjärv <br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond "DigiRiiul"]]<br />
<br />
===== Retsensioonid tekivad siia: =====<br />
<br />
===Meeskond RemindEm===<br />
Liikmed:<br />
*Kait Vader<br />
*Triin Soosalu<br />
*Imre Padonik<br />
*Mikk Visnap(projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:RemindEm]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
Retsensioonid meeskonnale RemindEm asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:RemindEm siin]<br />
<br />
===Meeskond DreamTeam===<br />
Liikmed:<br />
*Marju Niinemaa<br />
*Martin Vohla<br />
*Irina Doroš (projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[DreamTeam project]] <br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Analüüsi retsensioon meeskonnale DreamTeam asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DreamTeam siin]<br />
<br />
===Meeskond E-rent===<br />
Liikmed:<br />
* Viivi Tammar<br />
* Alex Kaska<br />
* Vladimir Nitsenko<br />
* Maarja Vesi (projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[E-rent]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Retsensioon meeskonnale '''DamageReport ''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Retsensioon_meeskonnale_DamageReport siin]<br />
<br />
===Meeskond SimpleGeo===<br />
Liikmed:<br />
* Toomas Juhkov<br />
* Tiit Kuuskmäe<br />
* Silver Lumi (projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SimpleGeo SimpleGeo]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Retsensioonid tekivad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SimpleGeo siia].<br />
<br />
'''Logi'''<br />
<br />
Logi peame [http://simplegeoproject.blogspot.com/ blogis].<br />
<br />
===Meeskond CRM/WPF tehnoloogial===<br />
Liikmed:<br />
*Andres Mets<br />
*Robert Kullamaa<br />
*Juri Nikitin<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:CRM_WPF_tehnoloogial Meeskond:CRM/WPF tehnoloogial]<br/><br />
[[Retsensioonid]]<br />
<br />
===Meeskond EasyRent===<br />
Liikmed:<br />
*Hardi Antsov<br />
*Ahti Jõgi (projektijuht)<br />
*Andres Kaljo<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EasyRent Meeskond:EasyRent]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Analüüsi retsensioon meeskonnale EasyRent asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EasyRent siin]<br />
<br />
===Meeskond NimetuRühmitus===<br />
Liikmed:<br />
*Ragne Auling<br />
*Kaidi Parman<br />
*Margit Ool (projektijuht)<br />
*Kalmer Kallas<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:NimetuRühmitus]]<br />
<br />
Analüüsi retsensioon meeskonnale Error404 asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Error404 siin]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond DamageReport===<br />
Liikmed:<br />
*Tiina Pukk<br />
*Lea Tuberik (projektijuht)<br />
*Ülari Kalamees<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DamageReport DamageReport]<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DamageReport/Retsensioonid Retsensioonid]<br />
<br />
===Meeskond LifePlanner===<br />
Liikmed:<br />
*Kaire Toom<br />
*Alina Loitšenko<br />
*Maria Andreitšuk(Projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:LifePlanner LifePlanner]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Retsensioonid meeskonnale LifePlanner asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:LifePlanner siin]<br />
<br />
===Meeskond DustBusters===<br />
Liikmed:<br />
*Indrek Maask (projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DustBusters DustBusters]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond ATeam===<br />
Liikmed:<br />
*Aleksander Semjonov <br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/ATeam ATeam]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Meeskond:NimetuRühmitus (Laenaja abimees): [https://wiki.itcollege.ee/index.php/LaenajaAbimeesRets#Laenaja_abimees NimetuRühmitus]<br />
<br />
=Mõned näidistööd=<br />
'''NB! Õppejõud ei ole unustanud siia näiteid lisada, vaid varasemate aastate tööd on tudengid üldjoontes eemaldanud ning neile ei ole võimalik enam kätte saada.''' Proovin esimesel võimalusel siiski mõned näited leida, millest eeskuju võtta.</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2014)&diff=82338Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2014)2014-11-08T15:32:14Z<p>Ttonts: </p>
<hr />
<div>=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=<br />
<br />
==Eesmärk==<br />
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br />
<br />
==Reeglid==<br />
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br />
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br />
<br />
'''Projekti loomine ja arendamine '''<br />
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br />
<br />
'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br />
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br />
<br />
'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br />
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br />
<br />
NB! Siia tuleb õppejõu poolt lihtne screencast ka, kuid ideeliselt ei tohiks selle kasutamine olla väga keeruline.<br />
<br />
==Tähtaegadest kinnipidamine==<br />
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br />
<br />
==Hindamine==<br />
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br />
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br />
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br />
<br />
===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br />
'''25.10.2014''' (2p)<br />
<br />
Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br />
<br />
===Analüüs===<br />
'''01.11.2014''' (6p)<br />
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br />
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br />
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br />
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br />
<br />
'''Retsensioon''' 8.11.2014 (3p)<br />
<br />
===Prototüüp===<br />
'''29.11.2014'''(10p)<br />
<br />
Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br />
<br />
'''Retsensioon''' 06.12.2014(5p)<br />
<br />
===Lõpptoode===<br />
'''22.12.2014'''(20p)<br />
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br />
<br />
'''Retsensioon''' 05.01.2014(5p)<br />
<br />
===Esitlus/Kaitsmine=== <br />
<br />
'''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(4p) ''<br />
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br />
<br />
====Kaitsmise ajad====<br />
Siia ilmuvad kaitsmise ajad<br />
<br />
=Teemad 2014 sügis=<br />
Kodutööna tuleb luua:<br />
<br />
==Nõuded rakendusele==<br />
Loodav rakendus peab:<br />
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br />
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br />
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br />
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br />
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone 8, Windows 8 Store App või ASP.Net<br />
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br />
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br />
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br />
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br />
* Rakendus on jaotatud kihtidesse<br />
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br />
<br />
Lisapunkte annab:<br />
* Silmailu<br />
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br />
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br />
<br />
<br />
==Kodune raamatukogu==<br />
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br />
Loo rakendus, mis<br />
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br />
* Võimaldaks luua laenutajate profiile<br />
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br />
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br />
<br />
<br />
Lisavõimalused<br />
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br />
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br />
* Lase lisada raamatutele pilt<br />
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br />
Või<br />
<br />
==CRM==<br />
Oma klientidest peab olema ülevaade.<br />
Loo rakendus, mis võimaldab:<br />
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br />
* Võimalda sisestada kliendikontakte<br />
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br />
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br />
<br />
<br />
Lisavõimalused<br />
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br />
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br />
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br />
<br />
==Mäng(Unity või XNA)==<br />
Loodav mäng peab sisaldama:<br />
* Erinevaid tasemeid<br />
* Punktiarvestust<br />
* XBox puldi tuge<br />
* Klaviatuurilt juhtimise tuge<br />
<br />
'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br />
<br />
Lisapunkte annab:<br />
* Silmailu<br />
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br />
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br />
<br />
=Meeskonnad 2014=<br />
<br />
Siia sektsiooni tuleb meeskonna nimi ning selle liikmed. Samuti kui on lisatud mõni koduse töö osa, siis otselink sellele(sh retsensioonid). Eraldi sektsioonidesse jaotuvad päevaõppe ja kaugõppe tudengid, kuid lubatud on üksteise töid retsenseerida ja vaadata. (Võib-olla isegi soovituslik)<br />
<br />
==Päevaõppe meeskonnad ==<br />
===Meeskond CSharpTest===<br />
Liikmed:<br />
*Mait Poska<br />
*Aita-Leida Kuusepuu<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:CSharpTest]]<br />
Meeskonna koduleht versioon 2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:CSharpTest Meeskonna koduleht]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Analüüsi retsensioon meeskonnale CSharpTest asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:CSharpTest siin]<br />
<br />
===Meeskond Rods===<br />
Liikmed:<br />
*Rain Mäsak<br />
*Oliver Armväärt<br />
*Den-Daniel Dobrus<br />
*Sten Saliste<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Rods]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
-<br />
<br />
===Meeskond Lillelapsed===<br />
Liikmed:<br />
*Rene Ott<br />
*Alari Talvar<br />
*Villu Viirsalu<br />
*Daniil Slobodin<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Lillelapsed]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Analüüsi retsensioon meeskonnale Qwerty asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Qwerty siin]<br />
<br />
===Meeskond SuperPenguin===<br />
Liikmed:<br />
*Tauri Busch<br />
*Erika Ehmann<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:SuperPenguin]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond Raggakana===<br />
Liikmed:<br />
*Aap Kaur Suvi<br />
*Indrek Jõgi<br />
*Murdho Savila<br />
*Sandra Niinepuu<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Raggakana]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
<br />
===Meeskond Vaiksed===<br />
Liikmed:<br />
*Martin Mägi<br />
*Martin Betlem<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Vaiksed]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
-<br />
<br />
<br />
===Meeskond BoxMania===<br />
Liikmed:<br />
*Maanus Indov<br />
*Mait Roosvalt<br />
*Märt Lõhmus<br />
*Kaarel Kelk<br />
*Eleri Mölder<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:BoxMania]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Analüüsi retsensioon meeskonnale Pizzafy asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Pizzafy siin]<br />
<br />
===Meeskond Taandarendajad===<br />
Liikmed:<br />
*Priit Üksküla<br />
*Meelis Talvis<br />
*Kaido Henrik Elias<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Taandarendajad]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Meeskonna Taandarendajad retsensioonid asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:Taandarendajad&action=edit&redlink=1 siin]<br />
<br />
Meie tehtud analüüsi retsensioon Meeskonnale Pizzafy asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Pizzafy siin]<br />
<br />
===Meeskond DropDead===<br />
Liikmed:<br />
*Urmas Hoogma<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:DropDead]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
[[Talk:Aida_alla#Retsenseerija:_Meeskond:DropDead| '''Retsensioon''']] meeskonnalt Drop Dead meeskonnale Aida alla<br />
<br />
===Meeskond Error404===<br />
Liikmed:<br />
* Mihkel Kivisild - projektijuht<br />
* Andre Kaur<br />
* Priidik Soon<br />
* Tiit Tallermaa<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Error404]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
*Meeskonna Error404 retsensioon meeskond LustjaLillepidu analüüsi kohta asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:LustjaLillepidu siin] (7.11.2014)<br />
<br />
===Meeskond Aida alla===<br />
Liikmed:<br />
* Liisa Kunnus<br />
* Johannes Vatsfeldt<br />
* Tanel Pääro<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Aida_alla| Meeskond Aida alla]]<br />
<br />
<br />
'''[[Talk:Aida_alla#Retsenseerija:_Meeskond:DropDead| Retsensioonid asuvad siin]]'''<br><br />
:# Retsenseerija: [[Meeskond:DropDead]]<br />
<br />
[[Talk:Meeskond:VariableMoods#RETSENSIOON MEESKONNALT Aida alla| '''Retsensioon''']] meeskonnalt Aida alla meeskonnale VariableMoods<br />
<br />
===Meeskond Qwerty===<br />
Liikmed:<br />
*Kristjan Kivisild<br />
*Daniil Kulagin<br />
*Andrei Tverskoi<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Qwerty]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond iCook===<br />
Liikmed:<br />
*Timmo Tõnts<br />
*Triin Õige<br />
*Ralf Sitska<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:iCook]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
Analüüsi retsensioon meeskonnale Vertigo asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Vertigo siin]<br />
<br />
===Meeskond Luxus===<br />
Liikmed:<br />
*Anni Klammer<br />
*Tõnis Suurkaev<br />
*Sten Luhtoja<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Luksus]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond Hubris===<br />
Liikmed:<br />
*Sander Maasikamäe<br />
*Allan Paalo<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Hubris]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond Vertigo===<br />
Liikmed:<br />
*Meri-Kris Jaama<br />
*Liisi Kitsapea<br />
*Teele Liblik (projektijuht)<br />
*Tanel Peet <br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Vertigo]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
<br />
===Meeskond Pizzafy===<br />
Liikmed:<br />
*Rene Mändel <br />
*Mikk Pürg <br />
*Argo Ind <br />
*Arvo Paomees <br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Pizzafy]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Analüüsi retsensioon meeskonnale iCook asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:iCook siin]<br />
<br />
===Meeskond Gateway===<br />
Liikmed:<br />
*Ilja Andrejev<br />
*Silvia Bärlin<br />
*Kaisa Järvpõld<br />
<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Gateway]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
*Analüüsi retsensioon meeskonnale [[Meeskond:Rods]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Rods siin] (7.11.2014)<br />
<br />
===Meeskond VariableMoods===<br />
Liikmed:<br />
*Mihkel Künnapas<br />
*Krister Kamla<br />
*Berit Veidemann<br />
<br />
Meeskonna ajaveeb: [[Meeskond:VariableMoods]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
*Analüüsi retsensioon meeskonnale [[Meeskond:Taandarendajad]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Taandarendajad siin] (5.11.2014)<br />
<br />
===Meeskond LustjaLillepidu===<br />
Liikmed:<br />
*Madis Männik<br />
*Jekaterina Jakimets<br />
*Kristjan Tõnismäe<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:LustjaLillepidu]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
*Retsensioonid meeskonna [[Meeskond:LustjaLillepidu]] kohta asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:LustjaLillepidu siin] (7.11.2014)<br />
<br />
===Meeskond Viable===<br />
Liikmed:<br />
*Kert Lillepea<br />
*Kert Siiner<br />
<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Viable]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
*Retsensioon meeskonna [[Meeskond:Vaiksed]] kohta asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:Vaiksed&action=edit&redlink=1 siin].<br />
<br />
===Meeskond MinuRaamat===<br />
Liikmed:<br />
*Erkko Kebbinau<br />
<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:MinuRaamat]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
==Kaugeõppe meeskonnad ==<br />
<br />
===Meeskond DigiRiiul===<br />
Liikmed: <br />
*Jaan Elken<br />
*Martin Orgusaar <br />
*Henri Põld<br />
*Morris Mänd<br />
*Riho Uusjärv <br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond "DigiRiiul"]]<br />
<br />
===== Retsensioonid tekivad siia: =====<br />
<br />
===Meeskond RemindEm===<br />
Liikmed:<br />
*Kait Vader<br />
*Triin Soosalu<br />
*Imre Padonik<br />
*Mikk Visnap(projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:RemindEm]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
Retsensioonid meeskonnale RemindEm asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:RemindEm siin]<br />
<br />
===Meeskond DreamTeam===<br />
Liikmed:<br />
*Marju Niinemaa<br />
*Martin Vohla<br />
*Irina Doroš (projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[DreamTeam project]] <br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Analüüsi retsensioon meeskonnale DreamTeam asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DreamTeam siin]<br />
<br />
===Meeskond E-rent===<br />
Liikmed:<br />
* Viivi Tammar<br />
* Alex Kaska<br />
* Vladimir Nitsenko<br />
* Maarja Vesi (projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[E-rent]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Retsensioon meeskonnale '''DamageReport ''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Retsensioon_meeskonnale_DamageReport siin]<br />
<br />
===Meeskond SimpleGeo===<br />
Liikmed:<br />
* Toomas Juhkov<br />
* Tiit Kuuskmäe<br />
* Silver Lumi (projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SimpleGeo SimpleGeo]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Retsensioonid tekivad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SimpleGeo siia].<br />
<br />
'''Logi'''<br />
<br />
Logi peame [http://simplegeoproject.blogspot.com/ blogis].<br />
<br />
===Meeskond CRM/WPF tehnoloogial===<br />
Liikmed:<br />
*Andres Mets<br />
*Robert Kullamaa<br />
*Juri Nikitin<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:CRM_WPF_tehnoloogial Meeskond:CRM/WPF tehnoloogial]<br/><br />
[[Retsensioonid]]<br />
<br />
===Meeskond EasyRent===<br />
Liikmed:<br />
*Hardi Antsov<br />
*Ahti Jõgi (projektijuht)<br />
*Andres Kaljo<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EasyRent Meeskond:EasyRent]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Analüüsi retsensioon meeskonnale EasyRent asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EasyRent siin]<br />
<br />
===Meeskond NimetuRühmitus===<br />
Liikmed:<br />
*Ragne Auling<br />
*Kaidi Parman<br />
*Margit Ool (projektijuht)<br />
*Kalmer Kallas<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:NimetuRühmitus]]<br />
<br />
Analüüsi retsensioon meeskonnale Error404 asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Error404 siin]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond DamageReport===<br />
Liikmed:<br />
*Tiina Pukk<br />
*Lea Tuberik (projektijuht)<br />
*Ülari Kalamees<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DamageReport DamageReport]<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DamageReport/Retsensioonid Retsensioonid]<br />
<br />
===Meeskond LifePlanner===<br />
Liikmed:<br />
*Kaire Toom<br />
*Alina Loitšenko<br />
*Maria Andreitšuk(Projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:LifePlanner LifePlanner]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Retsensioonid meeskonnale LifePlanner asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:LifePlanner siin]<br />
<br />
===Meeskond DustBusters===<br />
Liikmed:<br />
*Indrek Maask (projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DustBusters DustBusters]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond ATeam===<br />
Liikmed:<br />
*Aleksander Semjonov <br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/ATeam ATeam]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Meeskond:NimetuRühmitus (Laenaja abimees): [https://wiki.itcollege.ee/index.php/LaenajaAbimeesRets#Laenaja_abimees NimetuRühmitus]<br />
<br />
=Mõned näidistööd=<br />
'''NB! Õppejõud ei ole unustanud siia näiteid lisada, vaid varasemate aastate tööd on tudengid üldjoontes eemaldanud ning neile ei ole võimalik enam kätte saada.''' Proovin esimesel võimalusel siiski mõned näited leida, millest eeskuju võtta.</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:iCook&diff=80940Meeskond:iCook2014-11-01T15:02:19Z<p>Ttonts: </p>
<hr />
<div>== Meeskond: iCook ==<br />
<br />
<br />
<br />
== Meeskond ==<br />
<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Timmo Tõnts(projektijuht)<br />
*Triin Õige<br />
*Ralf Sitska<br />
<br />
== Idee ==<br />
<br />
<br />
'''Plaanis on luua WPF Desktop rakendus, kus sisseloginud kasutaja saab otsida ideid söögivalmistamiseks.''' <br />
<br />
Programmis eristatakse kahte kasutaja tüüpi: tavakasutaja ja admin. Admin saab lisada ja muuta retsepte ning tavakasutaja saab neid uudistada. Retseptid on ära jagatud erinevatesse kategooriatesse ning igal kategoorial on oma vastav andmebaasi tabel. Andmebaasi tabel luuakse ka kasutajate salvestamiseks ning kõik koostisosad salvestatakse eraldi andmebaasi tabelisse , mille kaudu neid retseptidega seotakse. Plaan on luua ka retseptide kommenteerimise võimalus, kus iga kasutaja saab oma arvamust avaldada.<br />
<br />
== Analüüs ==<br />
<br />
=== Millega on tegemist ===<br />
<br />
Antud WPF- rakenduse näol on tegemist nö retseptiraamatuga, mida on võimalik kasutada ka ilma kasutajaks registreerimata, kuid retseptide lisamine/ muutmine laieneb vaid registreeritud kasutajatele ning administraatoritele. Retsepte on võimalik kommenteerida kõigil. Retseptid, kasutajad, toiduained jms salvestatakse kõik erinevatesse andmebaasidesse. Mugavaks orienteerumiseks on toidud jagatud gruppidesse valmistamisviisi, komponentide vms järgi. <br />
<br />
<br />
===Milleks seda vaja on?===<br />
<br />
Ehkki endiselt eksisteerivad paberkujul väga head ning tänapäeval juba väga ilusa välimusega retseptiraamatud, mida ka jõudsasti välja antakse- ostetakse, on peale kasvamas uus generatsioon, kes parema meelega kasutaks toiduvalmistamise ideede leidmiseks Google või mõne (telefoni)aplikatsiooni abi. Tänapäevaseid lahendusi kasutades on võimalus leida küllaldaselt erinevaid ideid, õppida uusi toiduvalmistamise tehnikaid, jagada teiste huvilistega oma nippe jne. <br />
Meie rakenduse mõte ongi proovida koondada kõike vajalikku, mida ühe toiduvalmistamise protsessi juures vaja võiks olla ning samas on see ju ka hea võimalus iseenda retseptid ühte kohta kokku koondada. <br />
<br />
<br />
===Mida sellega teha saab?===<br />
<br />
Rakendus võimaldab andmebaasi registreerida uusi kasutajaid, lisada/muuta/kustutada retsepte ning kommentaare, kuid õigused, mida kasutajatele laienevad on erinevad. <br />
Rakendust on võimalik registreerimata kasutajal vabalt kasutada- retsepte sirvida, teostada otsinguid, kommenteerida retsepte; registreeritud kasutajatel on samuti võimalik retsepte sirvida, otsinguid teostada ning kirjutada kommentaare, kuid nendele lisandub võimalus ka ise retsepte ning erinevate toiduainete kirjeldusi lisada ja ka oma tehtud sissekandeid piiramatult muuta; administraatoritel on võimalus lisaks otsingute teostamisele ja retseptide sirvimisele ka ise uusi sissekandeid teha, muuta/ kustutada registreeritud kasutajate retsepte/ kirjeldusi, kustutada ebasobivaid kommentaare ning vajadusel kustutada ka ebasobivaid kasutajaid. <br />
<br />
Soovi korral on võimalik end kasutajaks registreerida. Registreerides tuleb täitsa registreerimisvorm, kus küsitakse erinevaid andmeid. Kindlasti tuleb lisada registreerides enda ees-, ja perekonnanimi. Isiku andmetest peaks inimene kindlasti lisama enda e-maili, et vajadusel oleks võimalik inimesega kontakteeruda ning lõpetuseks tuleb lisada kasutajanimi ning salasõna(2 korda).<br />
<br />
Rakenduse avanedes kuvatakse kasutajale automaatselt viimati lisatud retsept. Kui keegi on väga agar rakenduse kasutaja ning enamus retseptid proovitud, annab see funktsionaalsus võimaluse kasutajal kohe näha, kas midagi uut ja huvitavat on lisatud.<br />
<br />
Iga retsepti all on võimalus kommenteerida, registreeritud kasutajates on nimi automaatselt paigas ning muud külastajad saavad kirjutada suvalise nime. Kui retseptile on juba eelnevalt kommentaare pandud, siis need kuvatakse automaatselt. <br />
<br />
Registreeritud kasutajatel ja adminidel on võimalus piiramatult retsepte lisada. Eraldi on väli valmistamisõpetuse, komponentide ja koguste kohta. Retseptinimed on andmebaasis unikaalsed. <br />
<br />
Kui kasutaja on sisselogitud, on tal võimalus kergelt näha kõiki enda poolt lisatud retsepte. Kasutaja enda poolt lisatud retsepte on kasutajal õigus ära kustutada ning muuta. Kommentaare kasutaja enda retsepti alt kustutada ei saa.<br />
<br />
Olles sisse logitud admini kasutajaga saab muta ning kustutada kõiki retsepte. Selle joaks ilmuvad adminile retsepte vaadates ekraanile 2 lisa nuppu: muuda ja kustuta. Admini poolt lisatud retseptid ja koostisosad on samuti sisselogides ühe koha peal kõik näha.<br />
<br />
Kõikidel rakenduse kasutajatel on võimalus retsepte ka nime järgi otsida. Kui otsest vastet otsingusõnale ei leitud, kuvatakse sellega sarnased retseptinimed kasutajale ning pakutakse varianti otsida seda retsepti internetist kasutades Google otsingumootorit(nice to have). Nice to have oleks tavaotsingule ja Google search-ile lisaks veel ka otsing toidu komponentide järgi. Selleks peaks kasutaja sisestama ühe või mitu toiduainet, mis tal näiteks kodus olemas on, ning osingutulemuseks otsitakse andmebaasist need toidud, kus need koostisosad on vajalikud. <br />
<br />
Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks<br />
<br />
Meie rakendusel on palju erinevaid kasutajatüüpe, näiteks registreeritud kasutaja, tava kasutaja, administraator. Kõigil neil on erinevad õigused, mida nad saavad rakenduses teha. Problemaatiliseks võib muutuda erinevatele kasutajatüüpidele erinevate õiguste andmine.<br />
<br />
Rakendus peab olema kõigile selgesti arusaadav, puhas ning ilusa stiiliga. Kuna me ei ole õppinud rakenduste disainimist, siis võib problemaatiliseks osutuda ilusa kasutajaliidese realiseerimine. <br />
<br />
Meie rakendusel on palju erinevaid andmebaase, mis peavad olema omavahel ühenduses ning see kõik peab olema ka seotud kasutajaliidesega, siis võib suhtlus kasutajaliidese ja andmebaaside vahel olle üheks murepunktiks. <br />
<br />
===Must have funktsionaalsus===<br />
• saab registreerida end uueks kasutajaks<br />
• kõik saavad kommenteerida andmebaasis olevaid retsepte<br />
• selleks, et kõiki retsepte sirvida ei pea olema registreeritud kasutaja<br />
• administraator saab lisada/kustutada/muuta kõike, mis meie andmebaasides on<br />
• kui info eksisteerib, saab toiduaine/toidu kohta lugeda täiendavat informatsiooni<br />
• retseptile saab lisada ka pildi<br />
• kõik retseptid on jagatud kategooriatesse<br />
<br />
===Nice to have funktsionaalsus===<br />
• mingisugune koguste konverteerija<br />
• retseptide hindamise võimalus (a’la 10 palli süsteemis ja arvutatakse välja keskmine, ainult regatud kasutajatele)<br />
• teiste kommentaaride kommenteerimine<br />
• retsepti mitteleidmisel pakutakse Google Searchi tulemusi antud retsepti kohta <br />
• retsepti vaatamisel kuvatakse soovitused sarnaste toitude kohta<br />
• kasutaja saab profiili lisada pildi<br />
• kui kasutaja on registreeritud, saab soovi korral retseptide juurde lisada ka video</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2014)&diff=80326Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2014)2014-10-24T14:36:39Z<p>Ttonts: </p>
<hr />
<div>=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=<br />
<br />
==Eesmärk==<br />
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br />
<br />
==Reeglid==<br />
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br />
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br />
<br />
'''Projekti loomine ja arendamine '''<br />
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br />
<br />
'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br />
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br />
<br />
'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br />
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br />
<br />
NB! Siia tuleb õppejõu poolt lihtne screencast ka, kuid ideeliselt ei tohiks selle kasutamine olla väga keeruline.<br />
<br />
==Tähtaegadest kinnipidamine==<br />
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br />
<br />
==Hindamine==<br />
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br />
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br />
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br />
<br />
===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br />
'''25.10.2014''' (2p)<br />
<br />
Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br />
<br />
===Analüüs===<br />
'''01.11.2014''' (6p)<br />
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br />
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br />
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br />
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br />
<br />
'''Retsensioon''' 8.11.2014 (3p)<br />
<br />
===Prototüüp===<br />
'''29.11.2014'''(10p)<br />
<br />
Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br />
<br />
'''Retsensioon''' 06.12.2014(5p)<br />
<br />
===Lõpptoode===<br />
'''22.12.2014'''(20p)<br />
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br />
<br />
'''Retsensioon''' 05.01.2014(5p)<br />
<br />
===Esitlus/Kaitsmine=== <br />
<br />
'''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(4p) ''<br />
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br />
<br />
====Kaitsmise ajad====<br />
Siia ilmuvad kaitsmise ajad<br />
<br />
=Teemad 2014 sügis=<br />
Kodutööna tuleb luua:<br />
<br />
==Nõuded rakendusele==<br />
Loodav rakendus peab:<br />
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br />
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br />
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br />
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br />
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone 8, Windows 8 Store App või ASP.Net<br />
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br />
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br />
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br />
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br />
* Rakendus on jaotatud kihtidesse<br />
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br />
<br />
Lisapunkte annab:<br />
* Silmailu<br />
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br />
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br />
<br />
<br />
==Kodune raamatukogu==<br />
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br />
Loo rakendus, mis<br />
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br />
* Võimaldaks luua laenutajate profiile<br />
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br />
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br />
<br />
<br />
Lisavõimalused<br />
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br />
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br />
* Lase lisada raamatutele pilt<br />
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br />
Või<br />
<br />
==CRM==<br />
Oma klientidest peab olema ülevaade.<br />
Loo rakendus, mis võimaldab:<br />
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br />
* Võimalda sisestada kliendikontakte<br />
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br />
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br />
<br />
<br />
Lisavõimalused<br />
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br />
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br />
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br />
<br />
==Mäng(Unity või XNA)==<br />
Loodav mäng peab sisaldama:<br />
* Erinevaid tasemeid<br />
* Punktiarvestust<br />
* XBox puldi tuge<br />
* Klaviatuurilt juhtimise tuge<br />
<br />
'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br />
<br />
Lisapunkte annab:<br />
* Silmailu<br />
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br />
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br />
<br />
=Meeskonnad 2014=<br />
<br />
Siia sektsiooni tuleb meeskonna nimi ning selle liikmed. Samuti kui on lisatud mõni koduse töö osa, siis otselink sellele(sh retsensioonid). Eraldi sektsioonidesse jaotuvad päevaõppe ja kaugõppe tudengid, kuid lubatud on üksteise töid retsenseerida ja vaadata. (Võib-olla isegi soovituslik)<br />
<br />
==Päevaõppe meeskonnad ==<br />
===Meeskond CSharpTest===<br />
Liikmed:<br />
*Mait Poska<br />
*Aita-Leida Kuusepuu<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:CSharpTest]]<br />
Meeskonna koduleht versioon 2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:CSharpTest Meeskonna koduleht]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Analüüsi retsensioon meeskonnale CSharpTest asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:CSharpTest siin]<br />
<br />
===Meeskond Rods===<br />
Liikmed:<br />
*Rain Mäsak<br />
*Oliver Armväärt<br />
*Den-Daniel Dobrus<br />
*Sten Saliste<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Rods]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
-<br />
<br />
===Meeskond CRM===<br />
Liikmed: <br />
*Kristjan Tõnismäe<br />
*<br />
*<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:CRM]]<br />
<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
-<br />
<br />
===Meeskond Lillelapsed===<br />
Liikmed:<br />
*Rene Ott<br />
*Alari Talvar<br />
*Villu Viirsalu<br />
*Richard Jalonen<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Lillelapsed]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
<br />
===Meeskond SupperPenguin===<br />
Liikmed:<br />
*Tauri Busch<br />
*Terje Sõelsepp<br />
*Erika Ehmann<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:SuperPenguin]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
<br />
===Meeskond Raggakana===<br />
Liikmed:<br />
*Aap Kaur Suvi<br />
*Indrek Jõgi<br />
*Murdho Savila<br />
*Sandra Niinepuu<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Raggakana]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
<br />
===Meeskond Vaiksed===<br />
Liikmed:<br />
*Martin Mägi<br />
*Martin Betlem<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Vaiksed]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
-<br />
<br />
<br />
===Meeskond BoxMania===<br />
Liikmed:<br />
*Maanus Indov<br />
*Mait Roosvalt<br />
*Märt Lõhmus<br />
*Kaarel Kelk<br />
*Eleri Mölder<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:BoxMania]]<br />
<br />
===Meeskond Taandarendajad===<br />
Liikmed:<br />
*Priit Üksküla<br />
*Meelis Talvis<br />
*Kaido Henrik Elias<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Taandarendajad]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond DropDead===<br />
Liikmed:<br />
*Urmas Hoogma<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:DropDead]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond Error404===<br />
Liikmed:<br />
* Mihkel Kivisild - projektijuht<br />
* Andre Kaur<br />
* Priidik Soon<br />
* Tiit Tallermaa<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Error404]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
===Meeskond "Aida alla"===<br />
Liikmed:<br />
* Liisa Kunnus<br />
* Johannes Vatsfeldt<br />
* Tanel Pääro<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Aida_alla]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br><br />
(Soon)<br />
<br />
===Meeskond Qwerty===<br />
Liikmed:<br />
*Kristjan Kivisild<br />
*Daniil Kulagin<br />
*Andrei Tverskoi<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Qwerty]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond iCook===<br />
Liikmed:<br />
*Timmo Tõnts<br />
*Triin Õige<br />
*Ralf Sitska<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:iCook]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond Luxus===<br />
Liikmed:<br />
*Anni Klammer<br />
*Tõnis Suurkaev<br />
*Sten Luhtoja<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Luksus]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond Hubris===<br />
Liikmed:<br />
*Sander Maasikamäe<br />
*Allan Paalo<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Hubris]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond Vertigo===<br />
Liikmed:<br />
*Meri-Kris Jaama<br />
*Liisi Kitsapea<br />
*Teele Liblik (projektijuht)<br />
*Tanel Peet <br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Vertigo]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
==Kaugeõppe meeskonnad ==<br />
<br />
===Meeskond RemindEm===<br />
Liikmed:<br />
*Kait Vader<br />
*Triin Soosalu<br />
*Imre Padonik<br />
*Mikk Visnap(projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:RemindEm]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
Retsensioonid meeskonnale RemindEm asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:RemindEm siin]<br />
<br />
===Meeskond DreamTeam===<br />
Liikmed:<br />
*Marju Niinemaa<br />
*Martin Vohla<br />
*Irina Doroš<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[DreamTeam project]] <br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond E-rent===<br />
Liikmed:<br />
* Viivi Tammar<br />
* Alex Kaska<br />
* Vladimir Nitsenko<br />
* Maarja Vesi (projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[E-rent]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond SimpleGeo===<br />
Liikmed:<br />
* Toomas Juhkov<br />
* Tiit Kuuskmäe<br />
* Silver Lumi (projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SimpleGeo SimpleGeo]<br />
<br />
===Meeskond CRM/WPF tehnoloogial===<br />
Liikmed:<br />
*Andres Mets<br />
*Robert Kullamaa<br />
*Juri Nikitin<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Retsensioonid tekivad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SimpleGeo siia].<br />
<br />
===Meeskond Autorent===<br />
Liikmed:<br />
*Hardi Antsov<br />
*Ahti Jõgi (projektijuht)<br />
*Andres Kaljo<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Autorent Wikis]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond NimetuRühmitus===<br />
Liikmed:<br />
*Ragne Auling<br />
*Kaidi Parman<br />
*Margit Ool<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:NimetuRühmitus]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
=Mõned näidistööd=<br />
'''NB! Õppejõud ei ole unustanud siia näiteid lisada, vaid varasemate aastate tööd on tudengid üldjoontes eemaldanud ning neile ei ole võimalik enam kätte saada.''' Proovin esimesel võimalusel siiski mõned näited leida, millest eeskuju võtta.</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:iCook&diff=80304Meeskond:iCook2014-10-24T12:14:50Z<p>Ttonts: </p>
<hr />
<div>== Meeskond: iCook ==<br />
<br />
<br />
<br />
== Meeskond ==<br />
<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Timmo Tõnts(projektijuht)<br />
*Triin Õige<br />
*Ralf Sitska<br />
<br />
== Idee ==<br />
<br />
<br />
'''Plaanis on luua WPF Desktop rakendus, kus sisseloginud kasutaja saab otsida ideid söögivalmistamiseks.''' <br />
<br />
Programmis eristatakse kahte kasutaja tüüpi: tavakasutaja ja admin. Admin saab lisada ja muuta retsepte ning tavakasutaja saab neid uudistada. Retseptid on ära jagatud erinevatesse kategooriatesse ning igal kategoorial on oma vastav andmebaasi tabel. Andmebaasi tabel luuakse ka kasutajate salvestamiseks ning kõik koostisosad salvestatakse eraldi andmebaasi tabelisse , mille kaudu neid retseptidega seotakse. Plaan on luua ka retseptide kommenteerimise võimalus, kus iga kasutaja saab oma arvamust avaldada.</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2014)&diff=80303Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2014)2014-10-24T12:13:34Z<p>Ttonts: </p>
<hr />
<div>=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=<br />
<br />
==Eesmärk==<br />
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br />
<br />
==Reeglid==<br />
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br />
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br />
<br />
'''Projekti loomine ja arendamine '''<br />
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br />
<br />
'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br />
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br />
<br />
'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br />
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br />
<br />
NB! Siia tuleb õppejõu poolt lihtne screencast ka, kuid ideeliselt ei tohiks selle kasutamine olla väga keeruline.<br />
<br />
==Tähtaegadest kinnipidamine==<br />
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br />
<br />
==Hindamine==<br />
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br />
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br />
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br />
<br />
===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br />
'''25.10.2014''' (2p)<br />
<br />
Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br />
<br />
===Analüüs===<br />
'''01.11.2014''' (6p)<br />
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br />
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br />
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br />
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br />
<br />
'''Retsensioon''' 8.11.2014 (3p)<br />
<br />
===Prototüüp===<br />
'''29.11.2014'''(10p)<br />
<br />
Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br />
<br />
'''Retsensioon''' 06.12.2014(5p)<br />
<br />
===Lõpptoode===<br />
'''22.12.2014'''(20p)<br />
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br />
<br />
'''Retsensioon''' 05.01.2014(5p)<br />
<br />
===Esitlus/Kaitsmine=== <br />
<br />
'''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(4p) ''<br />
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br />
<br />
====Kaitsmise ajad====<br />
Siia ilmuvad kaitsmise ajad<br />
<br />
=Teemad 2014 sügis=<br />
Kodutööna tuleb luua:<br />
<br />
==Nõuded rakendusele==<br />
Loodav rakendus peab:<br />
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br />
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br />
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br />
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br />
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone 8, Windows 8 Store App või ASP.Net<br />
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br />
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br />
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br />
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br />
* Rakendus on jaotatud kihtidesse<br />
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br />
<br />
Lisapunkte annab:<br />
* Silmailu<br />
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br />
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br />
<br />
<br />
==Kodune raamatukogu==<br />
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br />
Loo rakendus, mis<br />
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br />
* Võimaldaks luua laenutajate profiile<br />
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br />
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br />
<br />
<br />
Lisavõimalused<br />
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br />
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br />
* Lase lisada raamatutele pilt<br />
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br />
Või<br />
<br />
==CRM==<br />
Oma klientidest peab olema ülevaade.<br />
Loo rakendus, mis võimaldab:<br />
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br />
* Võimalda sisestada kliendikontakte<br />
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br />
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br />
<br />
<br />
Lisavõimalused<br />
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br />
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br />
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br />
<br />
==Mäng(Unity või XNA)==<br />
Loodav mäng peab sisaldama:<br />
* Erinevaid tasemeid<br />
* Punktiarvestust<br />
* XBox puldi tuge<br />
* Klaviatuurilt juhtimise tuge<br />
<br />
'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br />
<br />
Lisapunkte annab:<br />
* Silmailu<br />
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br />
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br />
<br />
=Meeskonnad 2014=<br />
<br />
Siia sektsiooni tuleb meeskonna nimi ning selle liikmed. Samuti kui on lisatud mõni koduse töö osa, siis otselink sellele(sh retsensioonid). Eraldi sektsioonidesse jaotuvad päevaõppe ja kaugõppe tudengid, kuid lubatud on üksteise töid retsenseerida ja vaadata. (Võib-olla isegi soovituslik)<br />
<br />
==Päevaõppe meeskonnad ==<br />
===Meeskond CSharpTest===<br />
Liikmed:<br />
*Mait Poska<br />
*Aita-Leida Kuusepuu<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:CSharpTest]]<br />
Meeskonna koduleht versioon 2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:CSharpTest Meeskonna koduleht]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Analüüsi retsensioon meeskonnale CSharpTest asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:CSharpTest siin]<br />
<br />
===Meeskond Rods===<br />
Liikmed:<br />
*Rain Mäsak<br />
*Oliver Armväärt<br />
*Den-Daniel Dobrus<br />
*Sten Saliste<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Rods]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
-<br />
<br />
===Meeskond CRM===<br />
Liikmed: <br />
*Kristjan Tõnismäe<br />
*<br />
*<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:CRM]]<br />
<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
-<br />
<br />
===Meeskond Lillelapsed===<br />
Liikmed:<br />
*Rene Ott<br />
*Alari Talvar<br />
*Villu Viirsalu<br />
*Richard Jalonen<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Lillelapsed]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
<br />
===Meeskond SupperPenguin===<br />
Liikmed:<br />
*Tauri Busch<br />
*Terje Sõelsepp<br />
*Erika Ehmann<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:SuperPenguin]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
<br />
===Meeskond Raggakana===<br />
Liikmed:<br />
*Aap Kaur Suvi<br />
*Indrek Jõgi<br />
*Murdho Savila<br />
*Sandra Niinepuu<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Raggakana]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
<br />
===Meeskond Vaiksed===<br />
Liikmed:<br />
*Martin Mägi<br />
*Martin Betlem<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Vaiksed]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
-<br />
<br />
<br />
===Meeskond BoxMania===<br />
Liikmed:<br />
*Maanus Indov<br />
*Mait Roosvalt<br />
*Märt Lõhmus<br />
*Kaarel Kelk<br />
*Eleri Mölder<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:BoxMania]]<br />
<br />
===Meeskond Taandarendajad===<br />
Liikmed:<br />
*Priit Üksküla<br />
*Meelis Talvis<br />
*Kaido Henrik Elias<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Taandarendajad]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond DropDead===<br />
Liikmed:<br />
*Urmas Hoogma<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:DropDead]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond Error404===<br />
Liikmed:<br />
* Mihkel Kivisild - projektijuht<br />
* Andre Kaur<br />
* Priidik Soon<br />
* Tiit Tallermaa<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Error404]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
===Meeskond "Aida alla"===<br />
Liikmed:<br />
* Liisa Kunnus<br />
* Johannes Vatsfeldt<br />
* Tanel Pääro<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Aida_alla]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br><br />
(Soon)<br />
<br />
===Meeskond Qwerty===<br />
Liikmed:<br />
*Kristjan Kivisild<br />
*Daniil Kulagin<br />
*Andrei Tverskoi<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Qwerty]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond iCook===<br />
Liikmed:<br />
*Timmo Tõnts<br />
*Triin Õige<br />
*Ralf Sitska<br />
<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:iCook]]<br />
<br />
==Kaugeõppe meeskonnad ==<br />
<br />
===Meeskond RemindEm===<br />
Liikmed:<br />
*Kait Vader<br />
*Triin Soosalu<br />
*Imre Padonik<br />
*Mikk Visnap(projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:RemindEm]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
Retsensioonid meeskonnale RemindEm asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:RemindEm siin]<br />
<br />
===Meeskond DreamTeam===<br />
Liikmed:<br />
*Marju Niinemaa<br />
*Martin Vohla<br />
*Irina Doroš<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[DreamTeam project]] <br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond E-rent===<br />
Liikmed:<br />
* Viivi Tammar<br />
* Alex Kaska<br />
* Vladimir Nitsenko<br />
* Maarja Vesi (projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[E-rent]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond SimpleGeo===<br />
Liikmed:<br />
* Toomas Juhkov<br />
* Tiit Kuuskmäe<br />
* Silver Lumi (projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SimpleGeo SimpleGeo]<br />
<br />
===Meeskond CRM/WPF tehnoloogial===<br />
Liikmed:<br />
*Andres Mets<br />
*Robert Kullamaa<br />
*Juri Nikitin<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Retsensioonid tekivad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SimpleGeo siia].<br />
<br />
===Meeskond Autorent===<br />
Liikmed:<br />
*Hardi Antsov<br />
*Ahti Jõgi (projektijuht)<br />
*Andres Kaljo<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Autorent Wikis]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond NimetuRühmitus===<br />
Liikmed:<br />
*Ragne Auling<br />
*Kaidi Parman<br />
*Margit Ool<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:NimetuRühmitus]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
=Mõned näidistööd=<br />
'''NB! Õppejõud ei ole unustanud siia näiteid lisada, vaid varasemate aastate tööd on tudengid üldjoontes eemaldanud ning neile ei ole võimalik enam kätte saada.''' Proovin esimesel võimalusel siiski mõned näited leida, millest eeskuju võtta.</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ICook&diff=80302ICook2014-10-24T12:12:16Z<p>Ttonts: Blanked the page</p>
<hr />
<div></div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:iCook&diff=80301Meeskond:iCook2014-10-24T12:12:07Z<p>Ttonts: Created page with "== Meeskond: iCook == == Meeskond == Meeskonna liikmed: *Timmo Tõnts(projektijuht) *Triin Õige *Ralf Sitska == Idee == '''Plaanis on luua WPF Desktop rakendus, kus siss…"</p>
<hr />
<div>== Meeskond: iCook ==<br />
<br />
<br />
<br />
== Meeskond ==<br />
<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Timmo Tõnts(projektijuht)<br />
*Triin Õige<br />
*Ralf Sitska<br />
<br />
== Idee ==<br />
<br />
<br />
'''Plaanis on luua WPF Desktop rakendus, kus sisseloginud kasutaja saab otsida ideid söögivalmistamiseks.''' <br />
<br />
Programmis eristatakse kahte kasutaja tüüpi: tavakasutaja ja admin. Admin saab lisada ja muuta retsepte ning tavakasutaja saab neid uudistada. Retseptid on ära jagatud erinevatesse kategooriatesse ning igal kategoorial on oma vastav andmebaas. Andmebaas luuakse ka kasutajate salvestamiseks ning kõik koostisosad salvestatakse eraldi andmebaasi, mille kaudu neid retseptidega seotakse. Plaan on luua ka retseptide kommenteerimise võimalus, kus iga kasutaja saab oma arvamust avaldada.</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ICook&diff=80300ICook2014-10-24T12:10:10Z<p>Ttonts: Created page with "== Meeskond: iCook == == Meeskond == Meeskonna liikmed: *Timmo Tõnts(projektijuht) *Triin Õige *Ralf Sitska == Idee == '''Plaanis on luua WPF Desktop rakendus, kus siss…"</p>
<hr />
<div>== Meeskond: iCook ==<br />
<br />
<br />
<br />
== Meeskond ==<br />
<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Timmo Tõnts(projektijuht)<br />
*Triin Õige<br />
*Ralf Sitska<br />
<br />
== Idee ==<br />
<br />
<br />
'''Plaanis on luua WPF Desktop rakendus, kus sisseloginud kasutaja saab otsida ideid söögivalmistamiseks.''' <br />
<br />
Programmis eristatakse kahte kasutaja tüüpi: tavakasutaja ja admin. Admin saab lisada ja muuta retsepte ning tavakasutaja saab neid uudistada. Retseptid on ära jagatud erinevatesse kategooriatesse ning igal kategoorial on oma vastav andmebaas. Andmebaas luuakse ka kasutajate salvestamiseks ning kõik koostisosad salvestatakse eraldi andmebaasi, mille kaudu neid retseptidega seotakse. Plaan on luua ka retseptide kommenteerimise võimalus, kus iga kasutaja saab oma arvamust avaldada.</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ttonts&diff=65997User:Ttonts2013-10-23T17:57:06Z<p>Ttonts: /* Essee */</p>
<hr />
<div>== Erialatuvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
Autor: Timmo Tõnts<br />
<br />
Rühm: 13<br />
<br />
Esitamise kuupäev:23.10.2013<br />
<br />
== Essee ==<br />
Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli mul värske tudengina esimene loeng IT kolledžis. Kuna varem polnud ülikoolis õpingutega väga kursis, eriti peale kõrgharidusreformi, oli väga hea näha õppekavas, et meile õpingukorraldusest eraldi ka räägitakse. Lisaks sellele oli ka hea näha, et saame kohe esimestel kuudel rohkem aimu ka enda valitud erialast. Mingi üldpilt oli silme ees, kuid siiski üsna kitsas. Loengutes räägiti meile palju erinevatest IT valdkondadest. Nendest loengutest sai silmaring IT valdkonnas palju avaramaks ja mõned soovitusedki kõrvataha pandud.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti meile üldiselt ülikoolis õpimisest ja üleüldse ülikooli elust. Saime rohkem tuttavaks õppeinfosüsteemiga ja teadmise, et see on arvatavasti kõige olulisem leht meie tudengielu jooksul. Mina kui gümnaasiumilõpetaja sain väga palju infot üldiselt kõrgkoolis õppimisest. Kindlasti oli paljudele see juba tuttav jutt, sest nii mõnigi tudeng oli varasema kõrgkooli kogemusega. Selle loengu käigus sain lõpuks aru ka uuest süsteemist, millal tuleb maksta ja millal on õpe tasuta. Tutvustati lähemalt ka IT kolledžit ning selles majas toimuvatest huvitavatest tegemistest. Üldiselt andis see väga palju infot ja paljud asjad said selgeks.<br />
<br />
Teine loeng jututas põhiliselt motivatsioonist ning õppimisest. Motivatsioon on kõrgkoolis õppides väga tähtis, kuna ülikoolis pole kohalkäimine kohustuslik ja õpetajad ei aja sind mööda kooli taga, et sa oma asju parandaksid. Seega peab iga tudeng ise oma asju järje peal hoidma. Sammuti jagas õppejõud Margus Ernits ka palju soovitusi, eelkõige mitte teiste tööde kasutamise kohta. Peale selle jutu kuulmist kadus igasugune tahe plagiaati kasutada, sest kes tahaks aines mittearvestatud kirja saada või lausa koolist välja kukkuda. Vahepeal anti kuulajatele üks väike ülesanne ja see pani inimesed saalis rohkem õppejõudu kuulama. Kahjuks oli ülesanne mõeldud pigem varem programmeerimisega tegelenud isikutele, kuid hea nipp sellegipoolest. <br />
<br />
Kolmanda loengu teema oli innovatsioon. Sellest jutustas meile Linnar Viik. Kindlasti said paljud tudengid teada täpsemalt, mis asi on innovatsioon ja veidi ka tänapäeva ärimaailmast. Loeng algas kohe kuulajaid kaasahaarates, kui külalisesineja meilt erinevaid innovaatilisi asju küsis. Nende samade näidete varal seletati meile innovatsioonist. Kindlasti väga oluline tähelepanek sellest loengust oli see, et ebaõnnestuda tuleb kiirelt (jalgrattaga sõitmise õppimise näide on siiamaani meeles), sest enda ebaõnnestumistest õpib kõige rohkem. Edulood peaks olema lihtsalt insipireerivad. Ärimaailmast kuulsime niipalju, et ideed ei ole enam nii väärtuslikud, loeb teostus. Sammuti seda, et tootearendus on kiirenenud. Kindlasti oli hea mõte ka see, et turule tuleb tootega tulla siis kui turg selleks valmis on, mitte siis kui toode ise valmib. Loengut oli hea kuulata, sest esineja rääkis selgelt ja arusaadavalt.<br />
<br />
Järgmine külaline oli CERT-EEst Tarmo Randel, kes jutustas üldiselt IT pahupoolest. Küberkuriteod on maailmas vägagi aktuaalne teema. Tore oli näha esimest arvutiviirust ja kuulda viimastel aastatel reaalselt juhtunud küberkuritegudest. Lisaks tutvustati ka erinevaid rünnakuviise. On palju inimesi, kes soovivad teenida raha just küberkuritegevusega. Tavaliselt üritatakse tavakasutajale läbi veebilehitseja arvutisse viiruseid saata. Selleks on loodud erinevaid veebilehti, mis salaja su arvutisse tungivad. Väga levinud on ka igasugused ''pop-up''-id, mis pakuvad inimestele igasugu asju, et klikkima meelitada. Räägiti ka sellest, kui lihtne on tegelikult saada kätte kaardi magnetribal asuvaid andmeid. Lõpetuseks saime teada, kuidas ennast rünnakute eest kaitsta ja arvuti turvalisust suurendada.<br />
<br />
IT kolledži vilistlane Andres Käver pidas meile loengut „Elufilosoofia ja IT Eestis“. Loengut oli kuulata üsna huvitav vaatamata sellele, et slaidid puudusid. Seda seetõttu, et enamus jutt, mida esineja rääkis, oli rikastatud näidetega tema enda elust ja tööst. Kindlasti oli muljetavaldav, et loengupidaja ise suutis kaugõppes kooli lõpetada kahe aastaga ja veel Cum Laude, kuid endakiitmist oli natukene liiga palju. Kõrva taha jäi ka see, et keegi meist ei tohiks põdeda nn tudengisündroomi ehk jätta asju pidevalt viimasele minutile. Kui asju teha järgemööda ja pidevalt, saab nendega palju kergemini hakkama ja semestri lõpuks pole kuhjunud tegemata asju. Veel soovitati arendajatel matemaatikaga väga palju tegeleda, sest ilma selle aineta on väga raske hakkama saada. Kahtlen siiski, et 90% matemaatikas väga palju erineks veidi väiksemast tulemusest reaalses elus, kuid eks elu seda näitab ja mina püüan matemaatikat korralikult õppida.<br />
<br />
Nädal peale Andres Käveri esitlust oli kord Skype-i töötajatel. Loengusaali sisenedes, kui nägin, et teemaks on Skype, arvasin, et tuleb väga huvitav loeng. Seda seetõttu, et Skype on arendatud Eestis ja kindlasti on tore rohkem sellest kuulda. Kahjuks tundus loeng üsna ettevalmistamata. Lisaks oli mõndadest asjadest ka raske aru saada, sest kasutati erialaseid termineid, mis kõlasid kui võõrkeel. Nende meeste ülesandeks on veateateid edastada õigetele inimestele ja tegeleda monitooringuga. Loeng jäi ka üsna lühikeseks ja oli kokkuvõttes väike pettumus.<br />
<br />
Oktoobri teises loengus olid külalisteks Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Enamus loengust rääkis meile Ats Albre. Tutvustati lähemalt arendusprotsessi, ning et toote valmimisega ei lõppe töö, vaid tuleb kliendile ka edaspidi tuge pakkuda. Räägiti ka Nortali poolt korraldavast suveülikoolist, mis on viimastel aastatel järjest populaarsust kogunud. Sain teada, mis seal terve suvi siis üldse tehakse. Kindlasti oleks ka see väga hea kogemus, kui eksperdi käe all saaks õppida ja osaleda projektides. Lisaks on peale suve parimatel ka võimalus edasi tööle jääda. Kuulajaid huvitas kõige rohkem see, kas tööle on võimalik saada ka kooli kõrvalt. Jagati ka muid näpunäiteid „superstaariks“ saamiseks.<br />
<br />
Viimase loengu selles aines pidas meile Merle Liisu Lindma rääkides meile üldiselt elust ja suhtumisest, erialast eriti juttu ei olnud. Loeng oli väga motiveeriv. Kuulajaskond sai ka lähemalt tuttavaks oma pinginaabritega ja teada nende eesmärkidest ja soovidest. Kindlasti tegi see loengu palju huvitavamaks, kuid ise pidin seda videosalvestuselt jälgima. Merle andis soovituse, et tööd tehes peaks silm särama ja peaks olema ka lõbus, sest nii on inimesed palju produktiivsemad ja õnnelikumad. Kõik on kinni endas. Viimaseks loenguks oli see vägagi sobiv ja andis mõtlemisainet.<br />
<br />
Kokkuvõteks võib öelda, et kõikidest loengutest sai nii mõningaidki uusi teadmisi. Huvitav oli ka kuulata reaalselt IT valdkonnas töötavaid inimesi ja nende tegemistest. Kindlasti andsid loengut ka motivatsiooni, sellele keskenduski Margus Ernitsa loeng, kuid ka teistes loengutes puudutati sama teemat. Usun, et kõikide tudengite pilt IT maailmast avardus ja kindlasti peaks iga esmakursuslane selle aine läbima.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestus tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga. Registreerida tuleb ennast ÕIS-is ja vähemalt 2 päeva enne järelarvestuse aega. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta, tasulisel õppekohal (OF) tuleb eeskirja kohaselt tasuda 20€.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.]<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.]<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal]<br />
<br />
=== Küsimus 5 ===<br />
<br />
==== Tingimused ====<br />
<br />
* peab olema sisseastunud 2013/14 õa. või hiljem;<br />
* perekonna sissetulek ühe liikme kohta peab olema alla 280 euro;<br />
* peab õppima täismahus ja täitma õppekava nõudeid täies mahus 100%<br />
<br />
Akadeemilisel puhkusel olev tudeng vajaduspõhist toetust taodelda ei saa.<br />
<br />
Toetuse saamiseks tuleb esitada avaldus riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/. Taotlusi saab esitada ainult semestri esimestel kuudel ehk septembris(1.-30.) või veebruaris[1.-28.(29.)].<br />
<br />
Tudeng peab õppima täiskoormusega ja täitma õppekava nõudeid täies mahus 100%. Õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppides piisab ka täiskorrmuse nõude täitmine.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]<br />
<br />
== Õpingukorralduse ülesanne ==<br />
<br />
Semestri täies mahus täitmise määr on 27 EAPd. Aastas seega 2x27=54 EAPd. Kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAP, siis õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 54-(21+28)=5 EAP ulatuses. Kuna õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, tuleb arve suurus 250 eurot.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2013/2014 õppeaastal]<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ttonts&diff=65952User:Ttonts2013-10-23T16:40:20Z<p>Ttonts: /* Õpingukorralduse ülesanne */</p>
<hr />
<div>== Erialatuvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
Autor: Timmo Tõnts<br />
<br />
Rühm: 13<br />
<br />
Esitamise kuupäev:23.10.2013<br />
<br />
== Essee ==<br />
Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli mul värske tudengina esimene loeng IT kolledžis. Kuna varem polnud ülikoolis õpingutega väga kursis, eriti peale kõrgharidusreformi, oli väga hea näha õppekavas, et meile õpingukorraldusest eraldi ka räägitakse. Lisaks sellele oli ka hea näha, et saame kohe esimestel kuudel rohkem aimu ka enda valitud erialast. Mingi üldpilt oli silme ees, kuid siiski üsna kitsas. Loengutes räägiti meile palju erinevatest IT valdkondadest. Nendest loengutest sai silmaring IT valdkonnas palju avaramaks ja mõned soovitusedki kõrvataha pandud.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti meile üldiselt ülikoolis õpimisest ja üleüldse ülikooli elust. Saime rohkem tuttavaks õppeinfosüsteemiga ja teadmise, et see on arvatavasti kõige olulisem leht meie tudengielu jooksul. Mina kui gümnaasiumilõpetaja sain väga palju infot üldiselt kõrgkoolis õppimisest. Kindlasti oli paljudele see juba tuttav jutt, sest nii mõnigi tudeng oli varasema kõrgkooli kogemusega. Selle loengu käigus sain lõpuks aru ka uuest süsteemist, millal tuleb maksta ja millal on õpe tasuta. Tutvustati lähemalt ka IT kolledžit ning selles majas toimuvatest huvitavatest tegemistest. Üldiselt andis see väga palju infot ja paljud asjad said selgeks.<br />
<br />
Teine loeng jututas põhiliselt motivatsioonist ning õppimisest. Motivatsioon on kõrgkoolis õppides väga tähtis, kuna ülikoolis pole kohalkäimine kohustuslik ja õpetajad ei aja sind mööda kooli taga, et sa oma asju parandaksid. Seega peab iga tudeng ise oma asju järje peal hoidma. Sammuti jagas õppejõud Margus Ernits ka palju soovitusi, eelkõige mitte teiste tööde kasutamise kohta. Peale selle jutu kuulmist kadus igasugune tahe plagiaati kasutada, sest kes tahaks aines mittearvestatud kirja saada või lausa koolist välja kukkuda. Vahepeal anti kuulajatele üks väike ülesanne ja see pani inimesed saalis rohkem õppejõudu kuulama. Kahjuks oli ülesanne mõeldud pigem varem programmeerimisega tegelenud isikutele, kuid hea nipp sellegipoolest. <br />
<br />
Kolmanda loengu teema oli innovatsioon. Sellest jutustas meile Linnar Viik. Kindlasti said paljud tudengid teada täpsemalt, mis asi on innovatsioon ja veidi ka tänapäeva ärimaailmast. Loeng algas kohe kuulajaid kaasahaarates, kui külalisesineja meilt erinevaid innovaatilisi asju küsis. Nende samade näidete varal seletati meile innovatsioonist. Kindlasti väga oluline tähelepanek sellest loengust oli see, et ebaõnnestuda tuleb kiirelt (jalgrattaga sõitmise õppimise näide on siiamaani meeles), sest enda ebaõnnestumistest õpib kõige rohkem. Edulood peaks olema lihtsalt insipireerivad. Ärimaailmast kuulsime niipalju, et ideed ei ole enam nii väärtuslikud, loeb teostus. Sammuti seda, et tootearendus on kiirenenud. Kindlasti oli hea mõte ka see, et turule tuleb tootega tulla siis kui turg selleks valmis on, mitte siis kui toode ise valmib. Loengut oli hea kuulata, sest esineja rääkis selgelt ja arusaadavalt.<br />
<br />
Järgmine külaline oli CERT-EEst Tarmo Randel, kes jutustas üldiselt IT pahupoolest. Küberkuriteod on maailmas vägagi aktuaalne teema. Tore oli näha esimest arvutiviirust ja kuulda viimastel aastatel reaalselt juhtunud küberkuritegudest. Lisaks tutvustati ka erinevaid rünnakuviise. On palju inimesi, kes soovivad teenida raha just küberkuritegevusega. Tavaliselt üritatakse tavakasutajale läbi veebilehitseja arvutisse viiruseid saata. Selleks on loodud erinevaid veebilehti, mis salaja su arvutisse tungivad. Väga levinud on ka igasugused ''pop-up''-id, mis pakuvad inimestele igasugu asju, et klikkima meelitada. Räägiti ka sellest, kui lihtne on tegelikult saada kätte kaardi magnetribal asuvaid andmeid. Lõpetuseks saime teada, kuidas ennast rünnakute eest kaitsta ja arvuti turvalisust suurendada.<br />
<br />
IT kolledži vilistlane Andres Käver pidas meile loengut „Elufilosoofia ja IT Eestis“. Loengut oli kuulata üsna huvitav vaatamata sellele, et slaidid puudusid. Seda seetõttu, et enamus jutt, mida esineja rääkis, oli rikastatud näidetega tema enda elust ja tööst. Kindlasti oli muljetavaldav, et loengupidaja ise suutis kaugõppes kooli lõpetada kahe aastaga ja veel Cum Laude, kuid endakiitmist oli natukene liiga palju. Kõrva taha jäi ka see, et keegi meist ei tohiks põdeda nn tudengisündroomi ehk jätta asju pidevalt viimasele minutile. Kui asju teha järgemööda ja pidevalt, saab nendega palju kergemini hakkama ja semestri lõpuks pole kuhjunud tegemata asju. Veel soovitati arendajatel matemaatikaga väga palju tegeleda, sest ilma selle aineta on väga raske hakkama saada. Kahtlen siiski, et 90% matemaatikas väga palju erineks veidi väiksemast tulemusest reaalses elus, kuid eks elu seda näitab ja mina püüan matemaatikat korralikult õppida.<br />
<br />
Nädal peale Andres Käveri esitlust oli kord Skype-i töötajatel. Loengusaali sisenedes, kui nägin, et teemaks on Skype, arvasin, et tuleb väga huvitav loeng. Seda seetõttu, et Skype on arendatud Eestis ja kindalsti on tore rohkem sellest kuulda. Kahjuks tundus loeng üsna ettevalmistamata. Lisaks oli mõndadest asjadest ka raske aru saada, sest kasutati erialaseid termineid, mis kõlasid kui võõrkeel. Nende meeste ülesandeks on veateateid edastada õigetele inimestele ja tegeleda monitooringuga. Loeng jäi ka üsna lühikeseks ja oli väike pettumus.<br />
<br />
Oktoobri teises loengus olid külalisteks Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Enamus loengust rääkis meile Ats Albre. Tutvustati lähemalt arendusprotsessi, ning et toote valmimisega ei lõppe töö, vaid tuleb kliendile ka edaspidi tuge pakkuda. Räägiti ka Nortali poolt korraldavast suveülikoolist, mis on viimastel aastatel järjest populaarsust kogunud. Sain teada, mis seal terve suvi siis üldse tehakse. Kindlasti oleks ka see väga hea kogemus, kui eksperdi käe all saaks õppida ja osaleda projektides. Lisaks on peale suve parimatel ka võimalus edasi tööle jääda. Kuulajaid huvitas kõige rohkem see, kas tööle on võimalik saada ka kooli kõrvalt. Jagati ka muid näpunäiteid „superstaariks“ saamiseks.<br />
<br />
Viimase loengu selles aines pidas meile Merle Liisu Lindma rääkides meile üldiselt elust ja suhtumisest, erialast eriti juttu ei olnud. Loeng oli väga motiveeriv. Kuulajaskond sai ka lähemalt tuttavaks oma pinginaabritega ja teada nende eesmärkidest ja soovidest. Kindlasti tegi see loengu palju huvitavamaks, kuid ise pidin seda videosalvestuselt jälgima. Merle andis soovituse, et tööd tehes peaks silm särama ja peaks olema ka lõbus, sest nii on inimesed palju produktiivsemad ja õnnelikumad. Kõik on kinni endas. Viimaseks loenguks oli see vägagi sobiv ja andis mõtlemisainet.<br />
<br />
Kokkuvõteks võib öelda, et kõikidest loengutest sai nii mõningaidki uusi teadmisi. Huvitav oli ka kuulata reaalselt IT valdkonnas töötavaid inimesi ja nende tegemistest. Kindlasti andsid loengut ka motivatsiooni, sellele keskenduski Margus Ernitsa loeng, kuid ka teistes loengutes puudutati sama teemat. Usun, et kõikide tudengite pilt IT maailmast avardus ja kindlasti peaks iga esmakursuslane selle aine läbima.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestus tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga. Registreerida tuleb ennast ÕIS-is ja vähemalt 2 päeva enne järelarvestuse aega. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta, tasulisel õppekohal (OF) tuleb eeskirja kohaselt tasuda 20€.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.]<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.]<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal]<br />
<br />
=== Küsimus 5 ===<br />
<br />
==== Tingimused ====<br />
<br />
* peab olema sisseastunud 2013/14 õa. või hiljem;<br />
* perekonna sissetulek ühe liikme kohta peab olema alla 280 euro;<br />
* peab õppima täismahus ja täitma õppekava nõudeid täies mahus 100%<br />
<br />
Akadeemilisel puhkusel olev tudeng vajaduspõhist toetust taodelda ei saa.<br />
<br />
Toetuse saamiseks tuleb esitada avaldus riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/. Taotlusi saab esitada ainult semestri esimestel kuudel ehk septembris(1.-30.) või veebruaris[1.-28.(29.)].<br />
<br />
Tudeng peab õppima täiskoormusega ja täitma õppekava nõudeid täies mahus 100%. Õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppides piisab ka täiskorrmuse nõude täitmine.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]<br />
<br />
== Õpingukorralduse ülesanne ==<br />
<br />
Semestri täies mahus täitmise määr on 27 EAPd. Aastas seega 2x27=54 EAPd. Kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAP, siis õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 54-(21+28)=5 EAP ulatuses. Kuna õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, tuleb arve suurus 250 eurot.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2013/2014 õppeaastal]<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ttonts&diff=65951User:Ttonts2013-10-23T16:38:02Z<p>Ttonts: /* Õpingukorralduse ülesanne */</p>
<hr />
<div>== Erialatuvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
Autor: Timmo Tõnts<br />
<br />
Rühm: 13<br />
<br />
Esitamise kuupäev:23.10.2013<br />
<br />
== Essee ==<br />
Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli mul värske tudengina esimene loeng IT kolledžis. Kuna varem polnud ülikoolis õpingutega väga kursis, eriti peale kõrgharidusreformi, oli väga hea näha õppekavas, et meile õpingukorraldusest eraldi ka räägitakse. Lisaks sellele oli ka hea näha, et saame kohe esimestel kuudel rohkem aimu ka enda valitud erialast. Mingi üldpilt oli silme ees, kuid siiski üsna kitsas. Loengutes räägiti meile palju erinevatest IT valdkondadest. Nendest loengutest sai silmaring IT valdkonnas palju avaramaks ja mõned soovitusedki kõrvataha pandud.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti meile üldiselt ülikoolis õpimisest ja üleüldse ülikooli elust. Saime rohkem tuttavaks õppeinfosüsteemiga ja teadmise, et see on arvatavasti kõige olulisem leht meie tudengielu jooksul. Mina kui gümnaasiumilõpetaja sain väga palju infot üldiselt kõrgkoolis õppimisest. Kindlasti oli paljudele see juba tuttav jutt, sest nii mõnigi tudeng oli varasema kõrgkooli kogemusega. Selle loengu käigus sain lõpuks aru ka uuest süsteemist, millal tuleb maksta ja millal on õpe tasuta. Tutvustati lähemalt ka IT kolledžit ning selles majas toimuvatest huvitavatest tegemistest. Üldiselt andis see väga palju infot ja paljud asjad said selgeks.<br />
<br />
Teine loeng jututas põhiliselt motivatsioonist ning õppimisest. Motivatsioon on kõrgkoolis õppides väga tähtis, kuna ülikoolis pole kohalkäimine kohustuslik ja õpetajad ei aja sind mööda kooli taga, et sa oma asju parandaksid. Seega peab iga tudeng ise oma asju järje peal hoidma. Sammuti jagas õppejõud Margus Ernits ka palju soovitusi, eelkõige mitte teiste tööde kasutamise kohta. Peale selle jutu kuulmist kadus igasugune tahe plagiaati kasutada, sest kes tahaks aines mittearvestatud kirja saada või lausa koolist välja kukkuda. Vahepeal anti kuulajatele üks väike ülesanne ja see pani inimesed saalis rohkem õppejõudu kuulama. Kahjuks oli ülesanne mõeldud pigem varem programmeerimisega tegelenud isikutele, kuid hea nipp sellegipoolest. <br />
<br />
Kolmanda loengu teema oli innovatsioon. Sellest jutustas meile Linnar Viik. Kindlasti said paljud tudengid teada täpsemalt, mis asi on innovatsioon ja veidi ka tänapäeva ärimaailmast. Loeng algas kohe kuulajaid kaasahaarates, kui külalisesineja meilt erinevaid innovaatilisi asju küsis. Nende samade näidete varal seletati meile innovatsioonist. Kindlasti väga oluline tähelepanek sellest loengust oli see, et ebaõnnestuda tuleb kiirelt (jalgrattaga sõitmise õppimise näide on siiamaani meeles), sest enda ebaõnnestumistest õpib kõige rohkem. Edulood peaks olema lihtsalt insipireerivad. Ärimaailmast kuulsime niipalju, et ideed ei ole enam nii väärtuslikud, loeb teostus. Sammuti seda, et tootearendus on kiirenenud. Kindlasti oli hea mõte ka see, et turule tuleb tootega tulla siis kui turg selleks valmis on, mitte siis kui toode ise valmib. Loengut oli hea kuulata, sest esineja rääkis selgelt ja arusaadavalt.<br />
<br />
Järgmine külaline oli CERT-EEst Tarmo Randel, kes jutustas üldiselt IT pahupoolest. Küberkuriteod on maailmas vägagi aktuaalne teema. Tore oli näha esimest arvutiviirust ja kuulda viimastel aastatel reaalselt juhtunud küberkuritegudest. Lisaks tutvustati ka erinevaid rünnakuviise. On palju inimesi, kes soovivad teenida raha just küberkuritegevusega. Tavaliselt üritatakse tavakasutajale läbi veebilehitseja arvutisse viiruseid saata. Selleks on loodud erinevaid veebilehti, mis salaja su arvutisse tungivad. Väga levinud on ka igasugused ''pop-up''-id, mis pakuvad inimestele igasugu asju, et klikkima meelitada. Räägiti ka sellest, kui lihtne on tegelikult saada kätte kaardi magnetribal asuvaid andmeid. Lõpetuseks saime teada, kuidas ennast rünnakute eest kaitsta ja arvuti turvalisust suurendada.<br />
<br />
IT kolledži vilistlane Andres Käver pidas meile loengut „Elufilosoofia ja IT Eestis“. Loengut oli kuulata üsna huvitav vaatamata sellele, et slaidid puudusid. Seda seetõttu, et enamus jutt, mida esineja rääkis, oli rikastatud näidetega tema enda elust ja tööst. Kindlasti oli muljetavaldav, et loengupidaja ise suutis kaugõppes kooli lõpetada kahe aastaga ja veel Cum Laude, kuid endakiitmist oli natukene liiga palju. Kõrva taha jäi ka see, et keegi meist ei tohiks põdeda nn tudengisündroomi ehk jätta asju pidevalt viimasele minutile. Kui asju teha järgemööda ja pidevalt, saab nendega palju kergemini hakkama ja semestri lõpuks pole kuhjunud tegemata asju. Veel soovitati arendajatel matemaatikaga väga palju tegeleda, sest ilma selle aineta on väga raske hakkama saada. Kahtlen siiski, et 90% matemaatikas väga palju erineks veidi väiksemast tulemusest reaalses elus, kuid eks elu seda näitab ja mina püüan matemaatikat korralikult õppida.<br />
<br />
Nädal peale Andres Käveri esitlust oli kord Skype-i töötajatel. Loengusaali sisenedes, kui nägin, et teemaks on Skype, arvasin, et tuleb väga huvitav loeng. Seda seetõttu, et Skype on arendatud Eestis ja kindalsti on tore rohkem sellest kuulda. Kahjuks tundus loeng üsna ettevalmistamata. Lisaks oli mõndadest asjadest ka raske aru saada, sest kasutati erialaseid termineid, mis kõlasid kui võõrkeel. Nende meeste ülesandeks on veateateid edastada õigetele inimestele ja tegeleda monitooringuga. Loeng jäi ka üsna lühikeseks ja oli väike pettumus.<br />
<br />
Oktoobri teises loengus olid külalisteks Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Enamus loengust rääkis meile Ats Albre. Tutvustati lähemalt arendusprotsessi, ning et toote valmimisega ei lõppe töö, vaid tuleb kliendile ka edaspidi tuge pakkuda. Räägiti ka Nortali poolt korraldavast suveülikoolist, mis on viimastel aastatel järjest populaarsust kogunud. Sain teada, mis seal terve suvi siis üldse tehakse. Kindlasti oleks ka see väga hea kogemus, kui eksperdi käe all saaks õppida ja osaleda projektides. Lisaks on peale suve parimatel ka võimalus edasi tööle jääda. Kuulajaid huvitas kõige rohkem see, kas tööle on võimalik saada ka kooli kõrvalt. Jagati ka muid näpunäiteid „superstaariks“ saamiseks.<br />
<br />
Viimase loengu selles aines pidas meile Merle Liisu Lindma rääkides meile üldiselt elust ja suhtumisest, erialast eriti juttu ei olnud. Loeng oli väga motiveeriv. Kuulajaskond sai ka lähemalt tuttavaks oma pinginaabritega ja teada nende eesmärkidest ja soovidest. Kindlasti tegi see loengu palju huvitavamaks, kuid ise pidin seda videosalvestuselt jälgima. Merle andis soovituse, et tööd tehes peaks silm särama ja peaks olema ka lõbus, sest nii on inimesed palju produktiivsemad ja õnnelikumad. Kõik on kinni endas. Viimaseks loenguks oli see vägagi sobiv ja andis mõtlemisainet.<br />
<br />
Kokkuvõteks võib öelda, et kõikidest loengutest sai nii mõningaidki uusi teadmisi. Huvitav oli ka kuulata reaalselt IT valdkonnas töötavaid inimesi ja nende tegemistest. Kindlasti andsid loengut ka motivatsiooni, sellele keskenduski Margus Ernitsa loeng, kuid ka teistes loengutes puudutati sama teemat. Usun, et kõikide tudengite pilt IT maailmast avardus ja kindlasti peaks iga esmakursuslane selle aine läbima.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestus tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga. Registreerida tuleb ennast ÕIS-is ja vähemalt 2 päeva enne järelarvestuse aega. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta, tasulisel õppekohal (OF) tuleb eeskirja kohaselt tasuda 20€.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.]<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.]<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal]<br />
<br />
=== Küsimus 5 ===<br />
<br />
==== Tingimused ====<br />
<br />
* peab olema sisseastunud 2013/14 õa. või hiljem;<br />
* perekonna sissetulek ühe liikme kohta peab olema alla 280 euro;<br />
* peab õppima täismahus ja täitma õppekava nõudeid täies mahus 100%<br />
<br />
Akadeemilisel puhkusel olev tudeng vajaduspõhist toetust taodelda ei saa.<br />
<br />
Toetuse saamiseks tuleb esitada avaldus riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/. Taotlusi saab esitada ainult semestri esimestel kuudel ehk septembris(1.-30.) või veebruaris[1.-28.(29.)].<br />
<br />
Tudeng peab õppima täiskoormusega ja täitma õppekava nõudeid täies mahus 100%. Õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppides piisab ka täiskorrmuse nõude täitmine.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]<br />
<br />
== Õpingukorralduse ülesanne ==<br />
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAP, siis õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP ulatuses. Kuna õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, tuleb arve suurus 250 eurot.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2013/2014 õppeaastal]<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ttonts&diff=65948User:Ttonts2013-10-23T16:35:35Z<p>Ttonts: /* Õpingukorralduse ülesanne */</p>
<hr />
<div>== Erialatuvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
Autor: Timmo Tõnts<br />
<br />
Rühm: 13<br />
<br />
Esitamise kuupäev:23.10.2013<br />
<br />
== Essee ==<br />
Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli mul värske tudengina esimene loeng IT kolledžis. Kuna varem polnud ülikoolis õpingutega väga kursis, eriti peale kõrgharidusreformi, oli väga hea näha õppekavas, et meile õpingukorraldusest eraldi ka räägitakse. Lisaks sellele oli ka hea näha, et saame kohe esimestel kuudel rohkem aimu ka enda valitud erialast. Mingi üldpilt oli silme ees, kuid siiski üsna kitsas. Loengutes räägiti meile palju erinevatest IT valdkondadest. Nendest loengutest sai silmaring IT valdkonnas palju avaramaks ja mõned soovitusedki kõrvataha pandud.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti meile üldiselt ülikoolis õpimisest ja üleüldse ülikooli elust. Saime rohkem tuttavaks õppeinfosüsteemiga ja teadmise, et see on arvatavasti kõige olulisem leht meie tudengielu jooksul. Mina kui gümnaasiumilõpetaja sain väga palju infot üldiselt kõrgkoolis õppimisest. Kindlasti oli paljudele see juba tuttav jutt, sest nii mõnigi tudeng oli varasema kõrgkooli kogemusega. Selle loengu käigus sain lõpuks aru ka uuest süsteemist, millal tuleb maksta ja millal on õpe tasuta. Tutvustati lähemalt ka IT kolledžit ning selles majas toimuvatest huvitavatest tegemistest. Üldiselt andis see väga palju infot ja paljud asjad said selgeks.<br />
<br />
Teine loeng jututas põhiliselt motivatsioonist ning õppimisest. Motivatsioon on kõrgkoolis õppides väga tähtis, kuna ülikoolis pole kohalkäimine kohustuslik ja õpetajad ei aja sind mööda kooli taga, et sa oma asju parandaksid. Seega peab iga tudeng ise oma asju järje peal hoidma. Sammuti jagas õppejõud Margus Ernits ka palju soovitusi, eelkõige mitte teiste tööde kasutamise kohta. Peale selle jutu kuulmist kadus igasugune tahe plagiaati kasutada, sest kes tahaks aines mittearvestatud kirja saada või lausa koolist välja kukkuda. Vahepeal anti kuulajatele üks väike ülesanne ja see pani inimesed saalis rohkem õppejõudu kuulama. Kahjuks oli ülesanne mõeldud pigem varem programmeerimisega tegelenud isikutele, kuid hea nipp sellegipoolest. <br />
<br />
Kolmanda loengu teema oli innovatsioon. Sellest jutustas meile Linnar Viik. Kindlasti said paljud tudengid teada täpsemalt, mis asi on innovatsioon ja veidi ka tänapäeva ärimaailmast. Loeng algas kohe kuulajaid kaasahaarates, kui külalisesineja meilt erinevaid innovaatilisi asju küsis. Nende samade näidete varal seletati meile innovatsioonist. Kindlasti väga oluline tähelepanek sellest loengust oli see, et ebaõnnestuda tuleb kiirelt (jalgrattaga sõitmise õppimise näide on siiamaani meeles), sest enda ebaõnnestumistest õpib kõige rohkem. Edulood peaks olema lihtsalt insipireerivad. Ärimaailmast kuulsime niipalju, et ideed ei ole enam nii väärtuslikud, loeb teostus. Sammuti seda, et tootearendus on kiirenenud. Kindlasti oli hea mõte ka see, et turule tuleb tootega tulla siis kui turg selleks valmis on, mitte siis kui toode ise valmib. Loengut oli hea kuulata, sest esineja rääkis selgelt ja arusaadavalt.<br />
<br />
Järgmine külaline oli CERT-EEst Tarmo Randel, kes jutustas üldiselt IT pahupoolest. Küberkuriteod on maailmas vägagi aktuaalne teema. Tore oli näha esimest arvutiviirust ja kuulda viimastel aastatel reaalselt juhtunud küberkuritegudest. Lisaks tutvustati ka erinevaid rünnakuviise. On palju inimesi, kes soovivad teenida raha just küberkuritegevusega. Tavaliselt üritatakse tavakasutajale läbi veebilehitseja arvutisse viiruseid saata. Selleks on loodud erinevaid veebilehti, mis salaja su arvutisse tungivad. Väga levinud on ka igasugused ''pop-up''-id, mis pakuvad inimestele igasugu asju, et klikkima meelitada. Räägiti ka sellest, kui lihtne on tegelikult saada kätte kaardi magnetribal asuvaid andmeid. Lõpetuseks saime teada, kuidas ennast rünnakute eest kaitsta ja arvuti turvalisust suurendada.<br />
<br />
IT kolledži vilistlane Andres Käver pidas meile loengut „Elufilosoofia ja IT Eestis“. Loengut oli kuulata üsna huvitav vaatamata sellele, et slaidid puudusid. Seda seetõttu, et enamus jutt, mida esineja rääkis, oli rikastatud näidetega tema enda elust ja tööst. Kindlasti oli muljetavaldav, et loengupidaja ise suutis kaugõppes kooli lõpetada kahe aastaga ja veel Cum Laude, kuid endakiitmist oli natukene liiga palju. Kõrva taha jäi ka see, et keegi meist ei tohiks põdeda nn tudengisündroomi ehk jätta asju pidevalt viimasele minutile. Kui asju teha järgemööda ja pidevalt, saab nendega palju kergemini hakkama ja semestri lõpuks pole kuhjunud tegemata asju. Veel soovitati arendajatel matemaatikaga väga palju tegeleda, sest ilma selle aineta on väga raske hakkama saada. Kahtlen siiski, et 90% matemaatikas väga palju erineks veidi väiksemast tulemusest reaalses elus, kuid eks elu seda näitab ja mina püüan matemaatikat korralikult õppida.<br />
<br />
Nädal peale Andres Käveri esitlust oli kord Skype-i töötajatel. Loengusaali sisenedes, kui nägin, et teemaks on Skype, arvasin, et tuleb väga huvitav loeng. Seda seetõttu, et Skype on arendatud Eestis ja kindalsti on tore rohkem sellest kuulda. Kahjuks tundus loeng üsna ettevalmistamata. Lisaks oli mõndadest asjadest ka raske aru saada, sest kasutati erialaseid termineid, mis kõlasid kui võõrkeel. Nende meeste ülesandeks on veateateid edastada õigetele inimestele ja tegeleda monitooringuga. Loeng jäi ka üsna lühikeseks ja oli väike pettumus.<br />
<br />
Oktoobri teises loengus olid külalisteks Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Enamus loengust rääkis meile Ats Albre. Tutvustati lähemalt arendusprotsessi, ning et toote valmimisega ei lõppe töö, vaid tuleb kliendile ka edaspidi tuge pakkuda. Räägiti ka Nortali poolt korraldavast suveülikoolist, mis on viimastel aastatel järjest populaarsust kogunud. Sain teada, mis seal terve suvi siis üldse tehakse. Kindlasti oleks ka see väga hea kogemus, kui eksperdi käe all saaks õppida ja osaleda projektides. Lisaks on peale suve parimatel ka võimalus edasi tööle jääda. Kuulajaid huvitas kõige rohkem see, kas tööle on võimalik saada ka kooli kõrvalt. Jagati ka muid näpunäiteid „superstaariks“ saamiseks.<br />
<br />
Viimase loengu selles aines pidas meile Merle Liisu Lindma rääkides meile üldiselt elust ja suhtumisest, erialast eriti juttu ei olnud. Loeng oli väga motiveeriv. Kuulajaskond sai ka lähemalt tuttavaks oma pinginaabritega ja teada nende eesmärkidest ja soovidest. Kindlasti tegi see loengu palju huvitavamaks, kuid ise pidin seda videosalvestuselt jälgima. Merle andis soovituse, et tööd tehes peaks silm särama ja peaks olema ka lõbus, sest nii on inimesed palju produktiivsemad ja õnnelikumad. Kõik on kinni endas. Viimaseks loenguks oli see vägagi sobiv ja andis mõtlemisainet.<br />
<br />
Kokkuvõteks võib öelda, et kõikidest loengutest sai nii mõningaidki uusi teadmisi. Huvitav oli ka kuulata reaalselt IT valdkonnas töötavaid inimesi ja nende tegemistest. Kindlasti andsid loengut ka motivatsiooni, sellele keskenduski Margus Ernitsa loeng, kuid ka teistes loengutes puudutati sama teemat. Usun, et kõikide tudengite pilt IT maailmast avardus ja kindlasti peaks iga esmakursuslane selle aine läbima.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestus tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga. Registreerida tuleb ennast ÕIS-is ja vähemalt 2 päeva enne järelarvestuse aega. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta, tasulisel õppekohal (OF) tuleb eeskirja kohaselt tasuda 20€.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.]<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.]<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal]<br />
<br />
=== Küsimus 5 ===<br />
<br />
==== Tingimused ====<br />
<br />
* peab olema sisseastunud 2013/14 õa. või hiljem;<br />
* perekonna sissetulek ühe liikme kohta peab olema alla 280 euro;<br />
* peab õppima täismahus ja täitma õppekava nõudeid täies mahus 100%<br />
<br />
Akadeemilisel puhkusel olev tudeng vajaduspõhist toetust taodelda ei saa.<br />
<br />
Toetuse saamiseks tuleb esitada avaldus riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/. Taotlusi saab esitada ainult semestri esimestel kuudel ehk septembris(1.-30.) või veebruaris[1.-28.(29.)].<br />
<br />
Tudeng peab õppima täiskoormusega ja täitma õppekava nõudeid täies mahus 100%. Õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppides piisab ka täiskorrmuse nõude täitmine.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]<br />
<br />
== Õpingukorralduse ülesanne ==<br />
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAP, siis õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP ulatuses. Kuna õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, tuleb arve suurus 250 eurot.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal]<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ttonts&diff=65947User:Ttonts2013-10-23T16:35:03Z<p>Ttonts: /* Küsimus B */</p>
<hr />
<div>== Erialatuvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
Autor: Timmo Tõnts<br />
<br />
Rühm: 13<br />
<br />
Esitamise kuupäev:23.10.2013<br />
<br />
== Essee ==<br />
Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli mul värske tudengina esimene loeng IT kolledžis. Kuna varem polnud ülikoolis õpingutega väga kursis, eriti peale kõrgharidusreformi, oli väga hea näha õppekavas, et meile õpingukorraldusest eraldi ka räägitakse. Lisaks sellele oli ka hea näha, et saame kohe esimestel kuudel rohkem aimu ka enda valitud erialast. Mingi üldpilt oli silme ees, kuid siiski üsna kitsas. Loengutes räägiti meile palju erinevatest IT valdkondadest. Nendest loengutest sai silmaring IT valdkonnas palju avaramaks ja mõned soovitusedki kõrvataha pandud.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti meile üldiselt ülikoolis õpimisest ja üleüldse ülikooli elust. Saime rohkem tuttavaks õppeinfosüsteemiga ja teadmise, et see on arvatavasti kõige olulisem leht meie tudengielu jooksul. Mina kui gümnaasiumilõpetaja sain väga palju infot üldiselt kõrgkoolis õppimisest. Kindlasti oli paljudele see juba tuttav jutt, sest nii mõnigi tudeng oli varasema kõrgkooli kogemusega. Selle loengu käigus sain lõpuks aru ka uuest süsteemist, millal tuleb maksta ja millal on õpe tasuta. Tutvustati lähemalt ka IT kolledžit ning selles majas toimuvatest huvitavatest tegemistest. Üldiselt andis see väga palju infot ja paljud asjad said selgeks.<br />
<br />
Teine loeng jututas põhiliselt motivatsioonist ning õppimisest. Motivatsioon on kõrgkoolis õppides väga tähtis, kuna ülikoolis pole kohalkäimine kohustuslik ja õpetajad ei aja sind mööda kooli taga, et sa oma asju parandaksid. Seega peab iga tudeng ise oma asju järje peal hoidma. Sammuti jagas õppejõud Margus Ernits ka palju soovitusi, eelkõige mitte teiste tööde kasutamise kohta. Peale selle jutu kuulmist kadus igasugune tahe plagiaati kasutada, sest kes tahaks aines mittearvestatud kirja saada või lausa koolist välja kukkuda. Vahepeal anti kuulajatele üks väike ülesanne ja see pani inimesed saalis rohkem õppejõudu kuulama. Kahjuks oli ülesanne mõeldud pigem varem programmeerimisega tegelenud isikutele, kuid hea nipp sellegipoolest. <br />
<br />
Kolmanda loengu teema oli innovatsioon. Sellest jutustas meile Linnar Viik. Kindlasti said paljud tudengid teada täpsemalt, mis asi on innovatsioon ja veidi ka tänapäeva ärimaailmast. Loeng algas kohe kuulajaid kaasahaarates, kui külalisesineja meilt erinevaid innovaatilisi asju küsis. Nende samade näidete varal seletati meile innovatsioonist. Kindlasti väga oluline tähelepanek sellest loengust oli see, et ebaõnnestuda tuleb kiirelt (jalgrattaga sõitmise õppimise näide on siiamaani meeles), sest enda ebaõnnestumistest õpib kõige rohkem. Edulood peaks olema lihtsalt insipireerivad. Ärimaailmast kuulsime niipalju, et ideed ei ole enam nii väärtuslikud, loeb teostus. Sammuti seda, et tootearendus on kiirenenud. Kindlasti oli hea mõte ka see, et turule tuleb tootega tulla siis kui turg selleks valmis on, mitte siis kui toode ise valmib. Loengut oli hea kuulata, sest esineja rääkis selgelt ja arusaadavalt.<br />
<br />
Järgmine külaline oli CERT-EEst Tarmo Randel, kes jutustas üldiselt IT pahupoolest. Küberkuriteod on maailmas vägagi aktuaalne teema. Tore oli näha esimest arvutiviirust ja kuulda viimastel aastatel reaalselt juhtunud küberkuritegudest. Lisaks tutvustati ka erinevaid rünnakuviise. On palju inimesi, kes soovivad teenida raha just küberkuritegevusega. Tavaliselt üritatakse tavakasutajale läbi veebilehitseja arvutisse viiruseid saata. Selleks on loodud erinevaid veebilehti, mis salaja su arvutisse tungivad. Väga levinud on ka igasugused ''pop-up''-id, mis pakuvad inimestele igasugu asju, et klikkima meelitada. Räägiti ka sellest, kui lihtne on tegelikult saada kätte kaardi magnetribal asuvaid andmeid. Lõpetuseks saime teada, kuidas ennast rünnakute eest kaitsta ja arvuti turvalisust suurendada.<br />
<br />
IT kolledži vilistlane Andres Käver pidas meile loengut „Elufilosoofia ja IT Eestis“. Loengut oli kuulata üsna huvitav vaatamata sellele, et slaidid puudusid. Seda seetõttu, et enamus jutt, mida esineja rääkis, oli rikastatud näidetega tema enda elust ja tööst. Kindlasti oli muljetavaldav, et loengupidaja ise suutis kaugõppes kooli lõpetada kahe aastaga ja veel Cum Laude, kuid endakiitmist oli natukene liiga palju. Kõrva taha jäi ka see, et keegi meist ei tohiks põdeda nn tudengisündroomi ehk jätta asju pidevalt viimasele minutile. Kui asju teha järgemööda ja pidevalt, saab nendega palju kergemini hakkama ja semestri lõpuks pole kuhjunud tegemata asju. Veel soovitati arendajatel matemaatikaga väga palju tegeleda, sest ilma selle aineta on väga raske hakkama saada. Kahtlen siiski, et 90% matemaatikas väga palju erineks veidi väiksemast tulemusest reaalses elus, kuid eks elu seda näitab ja mina püüan matemaatikat korralikult õppida.<br />
<br />
Nädal peale Andres Käveri esitlust oli kord Skype-i töötajatel. Loengusaali sisenedes, kui nägin, et teemaks on Skype, arvasin, et tuleb väga huvitav loeng. Seda seetõttu, et Skype on arendatud Eestis ja kindalsti on tore rohkem sellest kuulda. Kahjuks tundus loeng üsna ettevalmistamata. Lisaks oli mõndadest asjadest ka raske aru saada, sest kasutati erialaseid termineid, mis kõlasid kui võõrkeel. Nende meeste ülesandeks on veateateid edastada õigetele inimestele ja tegeleda monitooringuga. Loeng jäi ka üsna lühikeseks ja oli väike pettumus.<br />
<br />
Oktoobri teises loengus olid külalisteks Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Enamus loengust rääkis meile Ats Albre. Tutvustati lähemalt arendusprotsessi, ning et toote valmimisega ei lõppe töö, vaid tuleb kliendile ka edaspidi tuge pakkuda. Räägiti ka Nortali poolt korraldavast suveülikoolist, mis on viimastel aastatel järjest populaarsust kogunud. Sain teada, mis seal terve suvi siis üldse tehakse. Kindlasti oleks ka see väga hea kogemus, kui eksperdi käe all saaks õppida ja osaleda projektides. Lisaks on peale suve parimatel ka võimalus edasi tööle jääda. Kuulajaid huvitas kõige rohkem see, kas tööle on võimalik saada ka kooli kõrvalt. Jagati ka muid näpunäiteid „superstaariks“ saamiseks.<br />
<br />
Viimase loengu selles aines pidas meile Merle Liisu Lindma rääkides meile üldiselt elust ja suhtumisest, erialast eriti juttu ei olnud. Loeng oli väga motiveeriv. Kuulajaskond sai ka lähemalt tuttavaks oma pinginaabritega ja teada nende eesmärkidest ja soovidest. Kindlasti tegi see loengu palju huvitavamaks, kuid ise pidin seda videosalvestuselt jälgima. Merle andis soovituse, et tööd tehes peaks silm särama ja peaks olema ka lõbus, sest nii on inimesed palju produktiivsemad ja õnnelikumad. Kõik on kinni endas. Viimaseks loenguks oli see vägagi sobiv ja andis mõtlemisainet.<br />
<br />
Kokkuvõteks võib öelda, et kõikidest loengutest sai nii mõningaidki uusi teadmisi. Huvitav oli ka kuulata reaalselt IT valdkonnas töötavaid inimesi ja nende tegemistest. Kindlasti andsid loengut ka motivatsiooni, sellele keskenduski Margus Ernitsa loeng, kuid ka teistes loengutes puudutati sama teemat. Usun, et kõikide tudengite pilt IT maailmast avardus ja kindlasti peaks iga esmakursuslane selle aine läbima.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestus tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga. Registreerida tuleb ennast ÕIS-is ja vähemalt 2 päeva enne järelarvestuse aega. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta, tasulisel õppekohal (OF) tuleb eeskirja kohaselt tasuda 20€.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.]<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.]<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal]<br />
<br />
=== Küsimus 5 ===<br />
<br />
==== Tingimused ====<br />
<br />
* peab olema sisseastunud 2013/14 õa. või hiljem;<br />
* perekonna sissetulek ühe liikme kohta peab olema alla 280 euro;<br />
* peab õppima täismahus ja täitma õppekava nõudeid täies mahus 100%<br />
<br />
Akadeemilisel puhkusel olev tudeng vajaduspõhist toetust taodelda ei saa.<br />
<br />
Toetuse saamiseks tuleb esitada avaldus riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/. Taotlusi saab esitada ainult semestri esimestel kuudel ehk septembris(1.-30.) või veebruaris[1.-28.(29.)].<br />
<br />
Tudeng peab õppima täiskoormusega ja täitma õppekava nõudeid täies mahus 100%. Õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppides piisab ka täiskorrmuse nõude täitmine.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]<br />
<br />
== Õpingukorralduse ülesanne ==<br />
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAP, siis õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP ulatuses. Kuna õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, tuleb arve suurus on 250 eurot.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal]<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ttonts&diff=65946User:Ttonts2013-10-23T16:34:34Z<p>Ttonts: /* Küsimus 5 */</p>
<hr />
<div>== Erialatuvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
Autor: Timmo Tõnts<br />
<br />
Rühm: 13<br />
<br />
Esitamise kuupäev:23.10.2013<br />
<br />
== Essee ==<br />
Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli mul värske tudengina esimene loeng IT kolledžis. Kuna varem polnud ülikoolis õpingutega väga kursis, eriti peale kõrgharidusreformi, oli väga hea näha õppekavas, et meile õpingukorraldusest eraldi ka räägitakse. Lisaks sellele oli ka hea näha, et saame kohe esimestel kuudel rohkem aimu ka enda valitud erialast. Mingi üldpilt oli silme ees, kuid siiski üsna kitsas. Loengutes räägiti meile palju erinevatest IT valdkondadest. Nendest loengutest sai silmaring IT valdkonnas palju avaramaks ja mõned soovitusedki kõrvataha pandud.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti meile üldiselt ülikoolis õpimisest ja üleüldse ülikooli elust. Saime rohkem tuttavaks õppeinfosüsteemiga ja teadmise, et see on arvatavasti kõige olulisem leht meie tudengielu jooksul. Mina kui gümnaasiumilõpetaja sain väga palju infot üldiselt kõrgkoolis õppimisest. Kindlasti oli paljudele see juba tuttav jutt, sest nii mõnigi tudeng oli varasema kõrgkooli kogemusega. Selle loengu käigus sain lõpuks aru ka uuest süsteemist, millal tuleb maksta ja millal on õpe tasuta. Tutvustati lähemalt ka IT kolledžit ning selles majas toimuvatest huvitavatest tegemistest. Üldiselt andis see väga palju infot ja paljud asjad said selgeks.<br />
<br />
Teine loeng jututas põhiliselt motivatsioonist ning õppimisest. Motivatsioon on kõrgkoolis õppides väga tähtis, kuna ülikoolis pole kohalkäimine kohustuslik ja õpetajad ei aja sind mööda kooli taga, et sa oma asju parandaksid. Seega peab iga tudeng ise oma asju järje peal hoidma. Sammuti jagas õppejõud Margus Ernits ka palju soovitusi, eelkõige mitte teiste tööde kasutamise kohta. Peale selle jutu kuulmist kadus igasugune tahe plagiaati kasutada, sest kes tahaks aines mittearvestatud kirja saada või lausa koolist välja kukkuda. Vahepeal anti kuulajatele üks väike ülesanne ja see pani inimesed saalis rohkem õppejõudu kuulama. Kahjuks oli ülesanne mõeldud pigem varem programmeerimisega tegelenud isikutele, kuid hea nipp sellegipoolest. <br />
<br />
Kolmanda loengu teema oli innovatsioon. Sellest jutustas meile Linnar Viik. Kindlasti said paljud tudengid teada täpsemalt, mis asi on innovatsioon ja veidi ka tänapäeva ärimaailmast. Loeng algas kohe kuulajaid kaasahaarates, kui külalisesineja meilt erinevaid innovaatilisi asju küsis. Nende samade näidete varal seletati meile innovatsioonist. Kindlasti väga oluline tähelepanek sellest loengust oli see, et ebaõnnestuda tuleb kiirelt (jalgrattaga sõitmise õppimise näide on siiamaani meeles), sest enda ebaõnnestumistest õpib kõige rohkem. Edulood peaks olema lihtsalt insipireerivad. Ärimaailmast kuulsime niipalju, et ideed ei ole enam nii väärtuslikud, loeb teostus. Sammuti seda, et tootearendus on kiirenenud. Kindlasti oli hea mõte ka see, et turule tuleb tootega tulla siis kui turg selleks valmis on, mitte siis kui toode ise valmib. Loengut oli hea kuulata, sest esineja rääkis selgelt ja arusaadavalt.<br />
<br />
Järgmine külaline oli CERT-EEst Tarmo Randel, kes jutustas üldiselt IT pahupoolest. Küberkuriteod on maailmas vägagi aktuaalne teema. Tore oli näha esimest arvutiviirust ja kuulda viimastel aastatel reaalselt juhtunud küberkuritegudest. Lisaks tutvustati ka erinevaid rünnakuviise. On palju inimesi, kes soovivad teenida raha just küberkuritegevusega. Tavaliselt üritatakse tavakasutajale läbi veebilehitseja arvutisse viiruseid saata. Selleks on loodud erinevaid veebilehti, mis salaja su arvutisse tungivad. Väga levinud on ka igasugused ''pop-up''-id, mis pakuvad inimestele igasugu asju, et klikkima meelitada. Räägiti ka sellest, kui lihtne on tegelikult saada kätte kaardi magnetribal asuvaid andmeid. Lõpetuseks saime teada, kuidas ennast rünnakute eest kaitsta ja arvuti turvalisust suurendada.<br />
<br />
IT kolledži vilistlane Andres Käver pidas meile loengut „Elufilosoofia ja IT Eestis“. Loengut oli kuulata üsna huvitav vaatamata sellele, et slaidid puudusid. Seda seetõttu, et enamus jutt, mida esineja rääkis, oli rikastatud näidetega tema enda elust ja tööst. Kindlasti oli muljetavaldav, et loengupidaja ise suutis kaugõppes kooli lõpetada kahe aastaga ja veel Cum Laude, kuid endakiitmist oli natukene liiga palju. Kõrva taha jäi ka see, et keegi meist ei tohiks põdeda nn tudengisündroomi ehk jätta asju pidevalt viimasele minutile. Kui asju teha järgemööda ja pidevalt, saab nendega palju kergemini hakkama ja semestri lõpuks pole kuhjunud tegemata asju. Veel soovitati arendajatel matemaatikaga väga palju tegeleda, sest ilma selle aineta on väga raske hakkama saada. Kahtlen siiski, et 90% matemaatikas väga palju erineks veidi väiksemast tulemusest reaalses elus, kuid eks elu seda näitab ja mina püüan matemaatikat korralikult õppida.<br />
<br />
Nädal peale Andres Käveri esitlust oli kord Skype-i töötajatel. Loengusaali sisenedes, kui nägin, et teemaks on Skype, arvasin, et tuleb väga huvitav loeng. Seda seetõttu, et Skype on arendatud Eestis ja kindalsti on tore rohkem sellest kuulda. Kahjuks tundus loeng üsna ettevalmistamata. Lisaks oli mõndadest asjadest ka raske aru saada, sest kasutati erialaseid termineid, mis kõlasid kui võõrkeel. Nende meeste ülesandeks on veateateid edastada õigetele inimestele ja tegeleda monitooringuga. Loeng jäi ka üsna lühikeseks ja oli väike pettumus.<br />
<br />
Oktoobri teises loengus olid külalisteks Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Enamus loengust rääkis meile Ats Albre. Tutvustati lähemalt arendusprotsessi, ning et toote valmimisega ei lõppe töö, vaid tuleb kliendile ka edaspidi tuge pakkuda. Räägiti ka Nortali poolt korraldavast suveülikoolist, mis on viimastel aastatel järjest populaarsust kogunud. Sain teada, mis seal terve suvi siis üldse tehakse. Kindlasti oleks ka see väga hea kogemus, kui eksperdi käe all saaks õppida ja osaleda projektides. Lisaks on peale suve parimatel ka võimalus edasi tööle jääda. Kuulajaid huvitas kõige rohkem see, kas tööle on võimalik saada ka kooli kõrvalt. Jagati ka muid näpunäiteid „superstaariks“ saamiseks.<br />
<br />
Viimase loengu selles aines pidas meile Merle Liisu Lindma rääkides meile üldiselt elust ja suhtumisest, erialast eriti juttu ei olnud. Loeng oli väga motiveeriv. Kuulajaskond sai ka lähemalt tuttavaks oma pinginaabritega ja teada nende eesmärkidest ja soovidest. Kindlasti tegi see loengu palju huvitavamaks, kuid ise pidin seda videosalvestuselt jälgima. Merle andis soovituse, et tööd tehes peaks silm särama ja peaks olema ka lõbus, sest nii on inimesed palju produktiivsemad ja õnnelikumad. Kõik on kinni endas. Viimaseks loenguks oli see vägagi sobiv ja andis mõtlemisainet.<br />
<br />
Kokkuvõteks võib öelda, et kõikidest loengutest sai nii mõningaidki uusi teadmisi. Huvitav oli ka kuulata reaalselt IT valdkonnas töötavaid inimesi ja nende tegemistest. Kindlasti andsid loengut ka motivatsiooni, sellele keskenduski Margus Ernitsa loeng, kuid ka teistes loengutes puudutati sama teemat. Usun, et kõikide tudengite pilt IT maailmast avardus ja kindlasti peaks iga esmakursuslane selle aine läbima.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestus tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga. Registreerida tuleb ennast ÕIS-is ja vähemalt 2 päeva enne järelarvestuse aega. Järelarvestus on tasuline nii riigi finantseeritaval tudengil kui ka tasulisel õppekohal oleval tudengil. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta, tasulisel õppekohal (OF) tuleb eeskirja kohaselt tasuda 20€.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.]<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.]<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal]<br />
<br />
=== Küsimus 5 ===<br />
<br />
==== Tingimused ====<br />
<br />
* peab olema sisseastunud 2013/14 õa. või hiljem;<br />
* perekonna sissetulek ühe liikme kohta peab olema alla 280 euro;<br />
* peab õppima täismahus ja täitma õppekava nõudeid täies mahus 100%<br />
<br />
Akadeemilisel puhkusel olev tudeng vajaduspõhist toetust taodelda ei saa.<br />
<br />
Toetuse saamiseks tuleb esitada avaldus riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/. Taotlusi saab esitada ainult semestri esimestel kuudel ehk septembris(1.-30.) või veebruaris[1.-28.(29.)].<br />
<br />
Tudeng peab õppima täiskoormusega ja täitma õppekava nõudeid täies mahus 100%. Õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppides piisab ka täiskorrmuse nõude täitmine.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]<br />
<br />
== Õpingukorralduse ülesanne ==<br />
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAP, siis õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP ulatuses. Kuna õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, tuleb arve suurus on 250 eurot.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal]<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ttonts&diff=65945User:Ttonts2013-10-23T16:33:59Z<p>Ttonts: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>== Erialatuvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
Autor: Timmo Tõnts<br />
<br />
Rühm: 13<br />
<br />
Esitamise kuupäev:23.10.2013<br />
<br />
== Essee ==<br />
Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli mul värske tudengina esimene loeng IT kolledžis. Kuna varem polnud ülikoolis õpingutega väga kursis, eriti peale kõrgharidusreformi, oli väga hea näha õppekavas, et meile õpingukorraldusest eraldi ka räägitakse. Lisaks sellele oli ka hea näha, et saame kohe esimestel kuudel rohkem aimu ka enda valitud erialast. Mingi üldpilt oli silme ees, kuid siiski üsna kitsas. Loengutes räägiti meile palju erinevatest IT valdkondadest. Nendest loengutest sai silmaring IT valdkonnas palju avaramaks ja mõned soovitusedki kõrvataha pandud.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti meile üldiselt ülikoolis õpimisest ja üleüldse ülikooli elust. Saime rohkem tuttavaks õppeinfosüsteemiga ja teadmise, et see on arvatavasti kõige olulisem leht meie tudengielu jooksul. Mina kui gümnaasiumilõpetaja sain väga palju infot üldiselt kõrgkoolis õppimisest. Kindlasti oli paljudele see juba tuttav jutt, sest nii mõnigi tudeng oli varasema kõrgkooli kogemusega. Selle loengu käigus sain lõpuks aru ka uuest süsteemist, millal tuleb maksta ja millal on õpe tasuta. Tutvustati lähemalt ka IT kolledžit ning selles majas toimuvatest huvitavatest tegemistest. Üldiselt andis see väga palju infot ja paljud asjad said selgeks.<br />
<br />
Teine loeng jututas põhiliselt motivatsioonist ning õppimisest. Motivatsioon on kõrgkoolis õppides väga tähtis, kuna ülikoolis pole kohalkäimine kohustuslik ja õpetajad ei aja sind mööda kooli taga, et sa oma asju parandaksid. Seega peab iga tudeng ise oma asju järje peal hoidma. Sammuti jagas õppejõud Margus Ernits ka palju soovitusi, eelkõige mitte teiste tööde kasutamise kohta. Peale selle jutu kuulmist kadus igasugune tahe plagiaati kasutada, sest kes tahaks aines mittearvestatud kirja saada või lausa koolist välja kukkuda. Vahepeal anti kuulajatele üks väike ülesanne ja see pani inimesed saalis rohkem õppejõudu kuulama. Kahjuks oli ülesanne mõeldud pigem varem programmeerimisega tegelenud isikutele, kuid hea nipp sellegipoolest. <br />
<br />
Kolmanda loengu teema oli innovatsioon. Sellest jutustas meile Linnar Viik. Kindlasti said paljud tudengid teada täpsemalt, mis asi on innovatsioon ja veidi ka tänapäeva ärimaailmast. Loeng algas kohe kuulajaid kaasahaarates, kui külalisesineja meilt erinevaid innovaatilisi asju küsis. Nende samade näidete varal seletati meile innovatsioonist. Kindlasti väga oluline tähelepanek sellest loengust oli see, et ebaõnnestuda tuleb kiirelt (jalgrattaga sõitmise õppimise näide on siiamaani meeles), sest enda ebaõnnestumistest õpib kõige rohkem. Edulood peaks olema lihtsalt insipireerivad. Ärimaailmast kuulsime niipalju, et ideed ei ole enam nii väärtuslikud, loeb teostus. Sammuti seda, et tootearendus on kiirenenud. Kindlasti oli hea mõte ka see, et turule tuleb tootega tulla siis kui turg selleks valmis on, mitte siis kui toode ise valmib. Loengut oli hea kuulata, sest esineja rääkis selgelt ja arusaadavalt.<br />
<br />
Järgmine külaline oli CERT-EEst Tarmo Randel, kes jutustas üldiselt IT pahupoolest. Küberkuriteod on maailmas vägagi aktuaalne teema. Tore oli näha esimest arvutiviirust ja kuulda viimastel aastatel reaalselt juhtunud küberkuritegudest. Lisaks tutvustati ka erinevaid rünnakuviise. On palju inimesi, kes soovivad teenida raha just küberkuritegevusega. Tavaliselt üritatakse tavakasutajale läbi veebilehitseja arvutisse viiruseid saata. Selleks on loodud erinevaid veebilehti, mis salaja su arvutisse tungivad. Väga levinud on ka igasugused ''pop-up''-id, mis pakuvad inimestele igasugu asju, et klikkima meelitada. Räägiti ka sellest, kui lihtne on tegelikult saada kätte kaardi magnetribal asuvaid andmeid. Lõpetuseks saime teada, kuidas ennast rünnakute eest kaitsta ja arvuti turvalisust suurendada.<br />
<br />
IT kolledži vilistlane Andres Käver pidas meile loengut „Elufilosoofia ja IT Eestis“. Loengut oli kuulata üsna huvitav vaatamata sellele, et slaidid puudusid. Seda seetõttu, et enamus jutt, mida esineja rääkis, oli rikastatud näidetega tema enda elust ja tööst. Kindlasti oli muljetavaldav, et loengupidaja ise suutis kaugõppes kooli lõpetada kahe aastaga ja veel Cum Laude, kuid endakiitmist oli natukene liiga palju. Kõrva taha jäi ka see, et keegi meist ei tohiks põdeda nn tudengisündroomi ehk jätta asju pidevalt viimasele minutile. Kui asju teha järgemööda ja pidevalt, saab nendega palju kergemini hakkama ja semestri lõpuks pole kuhjunud tegemata asju. Veel soovitati arendajatel matemaatikaga väga palju tegeleda, sest ilma selle aineta on väga raske hakkama saada. Kahtlen siiski, et 90% matemaatikas väga palju erineks veidi väiksemast tulemusest reaalses elus, kuid eks elu seda näitab ja mina püüan matemaatikat korralikult õppida.<br />
<br />
Nädal peale Andres Käveri esitlust oli kord Skype-i töötajatel. Loengusaali sisenedes, kui nägin, et teemaks on Skype, arvasin, et tuleb väga huvitav loeng. Seda seetõttu, et Skype on arendatud Eestis ja kindalsti on tore rohkem sellest kuulda. Kahjuks tundus loeng üsna ettevalmistamata. Lisaks oli mõndadest asjadest ka raske aru saada, sest kasutati erialaseid termineid, mis kõlasid kui võõrkeel. Nende meeste ülesandeks on veateateid edastada õigetele inimestele ja tegeleda monitooringuga. Loeng jäi ka üsna lühikeseks ja oli väike pettumus.<br />
<br />
Oktoobri teises loengus olid külalisteks Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Enamus loengust rääkis meile Ats Albre. Tutvustati lähemalt arendusprotsessi, ning et toote valmimisega ei lõppe töö, vaid tuleb kliendile ka edaspidi tuge pakkuda. Räägiti ka Nortali poolt korraldavast suveülikoolist, mis on viimastel aastatel järjest populaarsust kogunud. Sain teada, mis seal terve suvi siis üldse tehakse. Kindlasti oleks ka see väga hea kogemus, kui eksperdi käe all saaks õppida ja osaleda projektides. Lisaks on peale suve parimatel ka võimalus edasi tööle jääda. Kuulajaid huvitas kõige rohkem see, kas tööle on võimalik saada ka kooli kõrvalt. Jagati ka muid näpunäiteid „superstaariks“ saamiseks.<br />
<br />
Viimase loengu selles aines pidas meile Merle Liisu Lindma rääkides meile üldiselt elust ja suhtumisest, erialast eriti juttu ei olnud. Loeng oli väga motiveeriv. Kuulajaskond sai ka lähemalt tuttavaks oma pinginaabritega ja teada nende eesmärkidest ja soovidest. Kindlasti tegi see loengu palju huvitavamaks, kuid ise pidin seda videosalvestuselt jälgima. Merle andis soovituse, et tööd tehes peaks silm särama ja peaks olema ka lõbus, sest nii on inimesed palju produktiivsemad ja õnnelikumad. Kõik on kinni endas. Viimaseks loenguks oli see vägagi sobiv ja andis mõtlemisainet.<br />
<br />
Kokkuvõteks võib öelda, et kõikidest loengutest sai nii mõningaidki uusi teadmisi. Huvitav oli ka kuulata reaalselt IT valdkonnas töötavaid inimesi ja nende tegemistest. Kindlasti andsid loengut ka motivatsiooni, sellele keskenduski Margus Ernitsa loeng, kuid ka teistes loengutes puudutati sama teemat. Usun, et kõikide tudengite pilt IT maailmast avardus ja kindlasti peaks iga esmakursuslane selle aine läbima.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestus tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga. Registreerida tuleb ennast ÕIS-is ja vähemalt 2 päeva enne järelarvestuse aega. Järelarvestus on tasuline nii riigi finantseeritaval tudengil kui ka tasulisel õppekohal oleval tudengil. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta, tasulisel õppekohal (OF) tuleb eeskirja kohaselt tasuda 20€.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.]<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.]<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal]<br />
<br />
=== Küsimus 5 ===<br />
<br />
==== Tingimused ====<br />
<br />
* peab olema sisseastunud 2013/14 õa. või hiljem;<br />
* perekonna sissetulek ühe liikme kohta peab olema alla 280 euro;<br />
* peab õppima täismahus ja täitma õppekava nõudeid täies mahus 100%<br />
<br />
Akadeemilisel puhkusel olev tudeng vajaduspõhist toetust taodelda ei saa.<br />
<br />
Toetuse saamiseks tuleb esitada avaldus riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/. Taotlusi saab esitada ainult semestri esimestel kuudel ehk septembris(1.-30.) või veebruaris[1.-28.(29.)].<br />
<br />
Tudeng peab õppima täiskoormusega ja täitma õppekava nõudeid täies mahus 100%. Õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppides piisab ka täiskorrmuse nõude täitmine.<br />
<br />
== Õpingukorralduse ülesanne ==<br />
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAP, siis õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP ulatuses. Kuna õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, tuleb arve suurus on 250 eurot.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal]<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ttonts&diff=65937User:Ttonts2013-10-23T16:22:45Z<p>Ttonts: /* Küsimus 5 */</p>
<hr />
<div>== Erialatuvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
Autor: Timmo Tõnts<br />
<br />
Rühm: 13<br />
<br />
Esitamise kuupäev:23.10.2013<br />
<br />
== Essee ==<br />
Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli mul värske tudengina esimene loeng IT kolledžis. Kuna varem polnud ülikoolis õpingutega väga kursis, eriti peale kõrgharidusreformi, oli väga hea näha õppekavas, et meile õpingukorraldusest eraldi ka räägitakse. Lisaks sellele oli ka hea näha, et saame kohe esimestel kuudel rohkem aimu ka enda valitud erialast. Mingi üldpilt oli silme ees, kuid siiski üsna kitsas. Loengutes räägiti meile palju erinevatest IT valdkondadest. Nendest loengutest sai silmaring IT valdkonnas palju avaramaks ja mõned soovitusedki kõrvataha pandud.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti meile üldiselt ülikoolis õpimisest ja üleüldse ülikooli elust. Saime rohkem tuttavaks õppeinfosüsteemiga ja teadmise, et see on arvatavasti kõige olulisem leht meie tudengielu jooksul. Mina kui gümnaasiumilõpetaja sain väga palju infot üldiselt kõrgkoolis õppimisest. Kindlasti oli paljudele see juba tuttav jutt, sest nii mõnigi tudeng oli varasema kõrgkooli kogemusega. Selle loengu käigus sain lõpuks aru ka uuest süsteemist, millal tuleb maksta ja millal on õpe tasuta. Tutvustati lähemalt ka IT kolledžit ning selles majas toimuvatest huvitavatest tegemistest. Üldiselt andis see väga palju infot ja paljud asjad said selgeks.<br />
<br />
Teine loeng jututas põhiliselt motivatsioonist ning õppimisest. Motivatsioon on kõrgkoolis õppides väga tähtis, kuna ülikoolis pole kohalkäimine kohustuslik ja õpetajad ei aja sind mööda kooli taga, et sa oma asju parandaksid. Seega peab iga tudeng ise oma asju järje peal hoidma. Sammuti jagas õppejõud Margus Ernits ka palju soovitusi, eelkõige mitte teiste tööde kasutamise kohta. Peale selle jutu kuulmist kadus igasugune tahe plagiaati kasutada, sest kes tahaks aines mittearvestatud kirja saada või lausa koolist välja kukkuda. Vahepeal anti kuulajatele üks väike ülesanne ja see pani inimesed saalis rohkem õppejõudu kuulama. Kahjuks oli ülesanne mõeldud pigem varem programmeerimisega tegelenud isikutele, kuid hea nipp sellegipoolest. <br />
<br />
Kolmanda loengu teema oli innovatsioon. Sellest jutustas meile Linnar Viik. Kindlasti said paljud tudengid teada täpsemalt, mis asi on innovatsioon ja veidi ka tänapäeva ärimaailmast. Loeng algas kohe kuulajaid kaasahaarates, kui külalisesineja meilt erinevaid innovaatilisi asju küsis. Nende samade näidete varal seletati meile innovatsioonist. Kindlasti väga oluline tähelepanek sellest loengust oli see, et ebaõnnestuda tuleb kiirelt (jalgrattaga sõitmise õppimise näide on siiamaani meeles), sest enda ebaõnnestumistest õpib kõige rohkem. Edulood peaks olema lihtsalt insipireerivad. Ärimaailmast kuulsime niipalju, et ideed ei ole enam nii väärtuslikud, loeb teostus. Sammuti seda, et tootearendus on kiirenenud. Kindlasti oli hea mõte ka see, et turule tuleb tootega tulla siis kui turg selleks valmis on, mitte siis kui toode ise valmib. Loengut oli hea kuulata, sest esineja rääkis selgelt ja arusaadavalt.<br />
<br />
Järgmine külaline oli CERT-EEst Tarmo Randel, kes jutustas üldiselt IT pahupoolest. Küberkuriteod on maailmas vägagi aktuaalne teema. Tore oli näha esimest arvutiviirust ja kuulda viimastel aastatel reaalselt juhtunud küberkuritegudest. Lisaks tutvustati ka erinevaid rünnakuviise. On palju inimesi, kes soovivad teenida raha just küberkuritegevusega. Tavaliselt üritatakse tavakasutajale läbi veebilehitseja arvutisse viiruseid saata. Selleks on loodud erinevaid veebilehti, mis salaja su arvutisse tungivad. Väga levinud on ka igasugused ''pop-up''-id, mis pakuvad inimestele igasugu asju, et klikkima meelitada. Räägiti ka sellest, kui lihtne on tegelikult saada kätte kaardi magnetribal asuvaid andmeid. Lõpetuseks saime teada, kuidas ennast rünnakute eest kaitsta ja arvuti turvalisust suurendada.<br />
<br />
IT kolledži vilistlane Andres Käver pidas meile loengut „Elufilosoofia ja IT Eestis“. Loengut oli kuulata üsna huvitav vaatamata sellele, et slaidid puudusid. Seda seetõttu, et enamus jutt, mida esineja rääkis, oli rikastatud näidetega tema enda elust ja tööst. Kindlasti oli muljetavaldav, et loengupidaja ise suutis kaugõppes kooli lõpetada kahe aastaga ja veel Cum Laude, kuid endakiitmist oli natukene liiga palju. Kõrva taha jäi ka see, et keegi meist ei tohiks põdeda nn tudengisündroomi ehk jätta asju pidevalt viimasele minutile. Kui asju teha järgemööda ja pidevalt, saab nendega palju kergemini hakkama ja semestri lõpuks pole kuhjunud tegemata asju. Veel soovitati arendajatel matemaatikaga väga palju tegeleda, sest ilma selle aineta on väga raske hakkama saada. Kahtlen siiski, et 90% matemaatikas väga palju erineks veidi väiksemast tulemusest reaalses elus, kuid eks elu seda näitab ja mina püüan matemaatikat korralikult õppida.<br />
<br />
Nädal peale Andres Käveri esitlust oli kord Skype-i töötajatel. Loengusaali sisenedes, kui nägin, et teemaks on Skype, arvasin, et tuleb väga huvitav loeng. Seda seetõttu, et Skype on arendatud Eestis ja kindalsti on tore rohkem sellest kuulda. Kahjuks tundus loeng üsna ettevalmistamata. Lisaks oli mõndadest asjadest ka raske aru saada, sest kasutati erialaseid termineid, mis kõlasid kui võõrkeel. Nende meeste ülesandeks on veateateid edastada õigetele inimestele ja tegeleda monitooringuga. Loeng jäi ka üsna lühikeseks ja oli väike pettumus.<br />
<br />
Oktoobri teises loengus olid külalisteks Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Enamus loengust rääkis meile Ats Albre. Tutvustati lähemalt arendusprotsessi, ning et toote valmimisega ei lõppe töö, vaid tuleb kliendile ka edaspidi tuge pakkuda. Räägiti ka Nortali poolt korraldavast suveülikoolist, mis on viimastel aastatel järjest populaarsust kogunud. Sain teada, mis seal terve suvi siis üldse tehakse. Kindlasti oleks ka see väga hea kogemus, kui eksperdi käe all saaks õppida ja osaleda projektides. Lisaks on peale suve parimatel ka võimalus edasi tööle jääda. Kuulajaid huvitas kõige rohkem see, kas tööle on võimalik saada ka kooli kõrvalt. Jagati ka muid näpunäiteid „superstaariks“ saamiseks.<br />
<br />
Viimase loengu selles aines pidas meile Merle Liisu Lindma rääkides meile üldiselt elust ja suhtumisest, erialast eriti juttu ei olnud. Loeng oli väga motiveeriv. Kuulajaskond sai ka lähemalt tuttavaks oma pinginaabritega ja teada nende eesmärkidest ja soovidest. Kindlasti tegi see loengu palju huvitavamaks, kuid ise pidin seda videosalvestuselt jälgima. Merle andis soovituse, et tööd tehes peaks silm särama ja peaks olema ka lõbus, sest nii on inimesed palju produktiivsemad ja õnnelikumad. Kõik on kinni endas. Viimaseks loenguks oli see vägagi sobiv ja andis mõtlemisainet.<br />
<br />
Kokkuvõteks võib öelda, et kõikidest loengutest sai nii mõningaidki uusi teadmisi. Huvitav oli ka kuulata reaalselt IT valdkonnas töötavaid inimesi ja nende tegemistest. Kindlasti andsid loengut ka motivatsiooni, sellele keskenduski Margus Ernitsa loeng, kuid ka teistes loengutes puudutati sama teemat. Usun, et kõikide tudengite pilt IT maailmast avardus ja kindlasti peaks iga esmakursuslane selle aine läbima.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestus tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga. Registreerida tuleb ennast ÕIS-is ja vähemalt 2 päeva enne järelarvestuse aega. Järelarvestus on tasuline nii riigi finantseeritaval tudengil kui ka tasulisel õppekohal oleval tudengil. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta, tasulisel õppekohal (OF) tuleb eeskirja kohaselt tasuda 20€.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.]<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.]<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal]<br />
<br />
=== Küsimus 5 ===<br />
<br />
== Õpingukorralduse ülesanne ==<br />
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAP, siis õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP ulatuses. Kuna õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, tuleb arve suurus on 250 eurot.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal]<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ttonts&diff=65932User:Ttonts2013-10-23T16:15:24Z<p>Ttonts: /* Küsimus B */</p>
<hr />
<div>== Erialatuvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
Autor: Timmo Tõnts<br />
<br />
Rühm: 13<br />
<br />
Esitamise kuupäev:23.10.2013<br />
<br />
== Essee ==<br />
Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli mul värske tudengina esimene loeng IT kolledžis. Kuna varem polnud ülikoolis õpingutega väga kursis, eriti peale kõrgharidusreformi, oli väga hea näha õppekavas, et meile õpingukorraldusest eraldi ka räägitakse. Lisaks sellele oli ka hea näha, et saame kohe esimestel kuudel rohkem aimu ka enda valitud erialast. Mingi üldpilt oli silme ees, kuid siiski üsna kitsas. Loengutes räägiti meile palju erinevatest IT valdkondadest. Nendest loengutest sai silmaring IT valdkonnas palju avaramaks ja mõned soovitusedki kõrvataha pandud.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti meile üldiselt ülikoolis õpimisest ja üleüldse ülikooli elust. Saime rohkem tuttavaks õppeinfosüsteemiga ja teadmise, et see on arvatavasti kõige olulisem leht meie tudengielu jooksul. Mina kui gümnaasiumilõpetaja sain väga palju infot üldiselt kõrgkoolis õppimisest. Kindlasti oli paljudele see juba tuttav jutt, sest nii mõnigi tudeng oli varasema kõrgkooli kogemusega. Selle loengu käigus sain lõpuks aru ka uuest süsteemist, millal tuleb maksta ja millal on õpe tasuta. Tutvustati lähemalt ka IT kolledžit ning selles majas toimuvatest huvitavatest tegemistest. Üldiselt andis see väga palju infot ja paljud asjad said selgeks.<br />
<br />
Teine loeng jututas põhiliselt motivatsioonist ning õppimisest. Motivatsioon on kõrgkoolis õppides väga tähtis, kuna ülikoolis pole kohalkäimine kohustuslik ja õpetajad ei aja sind mööda kooli taga, et sa oma asju parandaksid. Seega peab iga tudeng ise oma asju järje peal hoidma. Sammuti jagas õppejõud Margus Ernits ka palju soovitusi, eelkõige mitte teiste tööde kasutamise kohta. Peale selle jutu kuulmist kadus igasugune tahe plagiaati kasutada, sest kes tahaks aines mittearvestatud kirja saada või lausa koolist välja kukkuda. Vahepeal anti kuulajatele üks väike ülesanne ja see pani inimesed saalis rohkem õppejõudu kuulama. Kahjuks oli ülesanne mõeldud pigem varem programmeerimisega tegelenud isikutele, kuid hea nipp sellegipoolest. <br />
<br />
Kolmanda loengu teema oli innovatsioon. Sellest jutustas meile Linnar Viik. Kindlasti said paljud tudengid teada täpsemalt, mis asi on innovatsioon ja veidi ka tänapäeva ärimaailmast. Loeng algas kohe kuulajaid kaasahaarates, kui külalisesineja meilt erinevaid innovaatilisi asju küsis. Nende samade näidete varal seletati meile innovatsioonist. Kindlasti väga oluline tähelepanek sellest loengust oli see, et ebaõnnestuda tuleb kiirelt (jalgrattaga sõitmise õppimise näide on siiamaani meeles), sest enda ebaõnnestumistest õpib kõige rohkem. Edulood peaks olema lihtsalt insipireerivad. Ärimaailmast kuulsime niipalju, et ideed ei ole enam nii väärtuslikud, loeb teostus. Sammuti seda, et tootearendus on kiirenenud. Kindlasti oli hea mõte ka see, et turule tuleb tootega tulla siis kui turg selleks valmis on, mitte siis kui toode ise valmib. Loengut oli hea kuulata, sest esineja rääkis selgelt ja arusaadavalt.<br />
<br />
Järgmine külaline oli CERT-EEst Tarmo Randel, kes jutustas üldiselt IT pahupoolest. Küberkuriteod on maailmas vägagi aktuaalne teema. Tore oli näha esimest arvutiviirust ja kuulda viimastel aastatel reaalselt juhtunud küberkuritegudest. Lisaks tutvustati ka erinevaid rünnakuviise. On palju inimesi, kes soovivad teenida raha just küberkuritegevusega. Tavaliselt üritatakse tavakasutajale läbi veebilehitseja arvutisse viiruseid saata. Selleks on loodud erinevaid veebilehti, mis salaja su arvutisse tungivad. Väga levinud on ka igasugused ''pop-up''-id, mis pakuvad inimestele igasugu asju, et klikkima meelitada. Räägiti ka sellest, kui lihtne on tegelikult saada kätte kaardi magnetribal asuvaid andmeid. Lõpetuseks saime teada, kuidas ennast rünnakute eest kaitsta ja arvuti turvalisust suurendada.<br />
<br />
IT kolledži vilistlane Andres Käver pidas meile loengut „Elufilosoofia ja IT Eestis“. Loengut oli kuulata üsna huvitav vaatamata sellele, et slaidid puudusid. Seda seetõttu, et enamus jutt, mida esineja rääkis, oli rikastatud näidetega tema enda elust ja tööst. Kindlasti oli muljetavaldav, et loengupidaja ise suutis kaugõppes kooli lõpetada kahe aastaga ja veel Cum Laude, kuid endakiitmist oli natukene liiga palju. Kõrva taha jäi ka see, et keegi meist ei tohiks põdeda nn tudengisündroomi ehk jätta asju pidevalt viimasele minutile. Kui asju teha järgemööda ja pidevalt, saab nendega palju kergemini hakkama ja semestri lõpuks pole kuhjunud tegemata asju. Veel soovitati arendajatel matemaatikaga väga palju tegeleda, sest ilma selle aineta on väga raske hakkama saada. Kahtlen siiski, et 90% matemaatikas väga palju erineks veidi väiksemast tulemusest reaalses elus, kuid eks elu seda näitab ja mina püüan matemaatikat korralikult õppida.<br />
<br />
Nädal peale Andres Käveri esitlust oli kord Skype-i töötajatel. Loengusaali sisenedes, kui nägin, et teemaks on Skype, arvasin, et tuleb väga huvitav loeng. Seda seetõttu, et Skype on arendatud Eestis ja kindalsti on tore rohkem sellest kuulda. Kahjuks tundus loeng üsna ettevalmistamata. Lisaks oli mõndadest asjadest ka raske aru saada, sest kasutati erialaseid termineid, mis kõlasid kui võõrkeel. Nende meeste ülesandeks on veateateid edastada õigetele inimestele ja tegeleda monitooringuga. Loeng jäi ka üsna lühikeseks ja oli väike pettumus.<br />
<br />
Oktoobri teises loengus olid külalisteks Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Enamus loengust rääkis meile Ats Albre. Tutvustati lähemalt arendusprotsessi, ning et toote valmimisega ei lõppe töö, vaid tuleb kliendile ka edaspidi tuge pakkuda. Räägiti ka Nortali poolt korraldavast suveülikoolist, mis on viimastel aastatel järjest populaarsust kogunud. Sain teada, mis seal terve suvi siis üldse tehakse. Kindlasti oleks ka see väga hea kogemus, kui eksperdi käe all saaks õppida ja osaleda projektides. Lisaks on peale suve parimatel ka võimalus edasi tööle jääda. Kuulajaid huvitas kõige rohkem see, kas tööle on võimalik saada ka kooli kõrvalt. Jagati ka muid näpunäiteid „superstaariks“ saamiseks.<br />
<br />
Viimase loengu selles aines pidas meile Merle Liisu Lindma rääkides meile üldiselt elust ja suhtumisest, erialast eriti juttu ei olnud. Loeng oli väga motiveeriv. Kuulajaskond sai ka lähemalt tuttavaks oma pinginaabritega ja teada nende eesmärkidest ja soovidest. Kindlasti tegi see loengu palju huvitavamaks, kuid ise pidin seda videosalvestuselt jälgima. Merle andis soovituse, et tööd tehes peaks silm särama ja peaks olema ka lõbus, sest nii on inimesed palju produktiivsemad ja õnnelikumad. Kõik on kinni endas. Viimaseks loenguks oli see vägagi sobiv ja andis mõtlemisainet.<br />
<br />
Kokkuvõteks võib öelda, et kõikidest loengutest sai nii mõningaidki uusi teadmisi. Huvitav oli ka kuulata reaalselt IT valdkonnas töötavaid inimesi ja nende tegemistest. Kindlasti andsid loengut ka motivatsiooni, sellele keskenduski Margus Ernitsa loeng, kuid ka teistes loengutes puudutati sama teemat. Usun, et kõikide tudengite pilt IT maailmast avardus ja kindlasti peaks iga esmakursuslane selle aine läbima.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestus tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga. Registreerida tuleb ennast ÕIS-is ja vähemalt 2 päeva enne järelarvestuse aega. Järelarvestus on tasuline nii riigi finantseeritaval tudengil kui ka tasulisel õppekohal oleval tudengil. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta, tasulisel õppekohal (OF) tuleb eeskirja kohaselt tasuda 20€.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.]<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.]<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal]<br />
<br />
=== Küsimus 5 ===<br />
<br />
Taotleja peab olema Eesti kodanik või viibima Eestis elamisloa (elaniku või tähtajalise) või elamisõiguse (alalise või tähtajalise) alusel. Saab taodelda ka täiskoormusega esimesel semestril õppiv tudeng. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 järgi arvutatud keskmine sissetulek kuus ei tohi ületada riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära. Ei tohi olla ka akadeemilisel puhkusel.<br />
Toetuse suurus sõltub üliõpilase pere keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. <br />
Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis www.eesti.ee. Taotlusi saab esitada semestri esimesel kuul, kas septembris või veebruaris.<br />
Taotleja peab õppima täiskoormusega ja täidetud peab olema kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluv õppe maht. <br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/#toetused RIIKLIKE ÕPPETOETUSTE TAOTLEMISE JA MAKSMISE KORD EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽIS 2013/2014 ÕPPEAASTAL]<br />
<br />
[http://www.hm.ee/index.php?0513383 Haridus ministeerium - Vajaduspõhine õppetoetus (alates 2013/14)]<br />
<br />
== Õpingukorralduse ülesanne ==<br />
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAP, siis õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP ulatuses. Kuna õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, tuleb arve suurus on 250 eurot.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal]<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ttonts&diff=65924User:Ttonts2013-10-23T16:06:31Z<p>Ttonts: /* Õpingukorralduse ülesanne */</p>
<hr />
<div>== Erialatuvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
Autor: Timmo Tõnts<br />
<br />
Rühm: 13<br />
<br />
Esitamise kuupäev:23.10.2013<br />
<br />
== Essee ==<br />
Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli mul värske tudengina esimene loeng IT kolledžis. Kuna varem polnud ülikoolis õpingutega väga kursis, eriti peale kõrgharidusreformi, oli väga hea näha õppekavas, et meile õpingukorraldusest eraldi ka räägitakse. Lisaks sellele oli ka hea näha, et saame kohe esimestel kuudel rohkem aimu ka enda valitud erialast. Mingi üldpilt oli silme ees, kuid siiski üsna kitsas. Loengutes räägiti meile palju erinevatest IT valdkondadest. Nendest loengutest sai silmaring IT valdkonnas palju avaramaks ja mõned soovitusedki kõrvataha pandud.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti meile üldiselt ülikoolis õpimisest ja üleüldse ülikooli elust. Saime rohkem tuttavaks õppeinfosüsteemiga ja teadmise, et see on arvatavasti kõige olulisem leht meie tudengielu jooksul. Mina kui gümnaasiumilõpetaja sain väga palju infot üldiselt kõrgkoolis õppimisest. Kindlasti oli paljudele see juba tuttav jutt, sest nii mõnigi tudeng oli varasema kõrgkooli kogemusega. Selle loengu käigus sain lõpuks aru ka uuest süsteemist, millal tuleb maksta ja millal on õpe tasuta. Tutvustati lähemalt ka IT kolledžit ning selles majas toimuvatest huvitavatest tegemistest. Üldiselt andis see väga palju infot ja paljud asjad said selgeks.<br />
<br />
Teine loeng jututas põhiliselt motivatsioonist ning õppimisest. Motivatsioon on kõrgkoolis õppides väga tähtis, kuna ülikoolis pole kohalkäimine kohustuslik ja õpetajad ei aja sind mööda kooli taga, et sa oma asju parandaksid. Seega peab iga tudeng ise oma asju järje peal hoidma. Sammuti jagas õppejõud Margus Ernits ka palju soovitusi, eelkõige mitte teiste tööde kasutamise kohta. Peale selle jutu kuulmist kadus igasugune tahe plagiaati kasutada, sest kes tahaks aines mittearvestatud kirja saada või lausa koolist välja kukkuda. Vahepeal anti kuulajatele üks väike ülesanne ja see pani inimesed saalis rohkem õppejõudu kuulama. Kahjuks oli ülesanne mõeldud pigem varem programmeerimisega tegelenud isikutele, kuid hea nipp sellegipoolest. <br />
<br />
Kolmanda loengu teema oli innovatsioon. Sellest jutustas meile Linnar Viik. Kindlasti said paljud tudengid teada täpsemalt, mis asi on innovatsioon ja veidi ka tänapäeva ärimaailmast. Loeng algas kohe kuulajaid kaasahaarates, kui külalisesineja meilt erinevaid innovaatilisi asju küsis. Nende samade näidete varal seletati meile innovatsioonist. Kindlasti väga oluline tähelepanek sellest loengust oli see, et ebaõnnestuda tuleb kiirelt (jalgrattaga sõitmise õppimise näide on siiamaani meeles), sest enda ebaõnnestumistest õpib kõige rohkem. Edulood peaks olema lihtsalt insipireerivad. Ärimaailmast kuulsime niipalju, et ideed ei ole enam nii väärtuslikud, loeb teostus. Sammuti seda, et tootearendus on kiirenenud. Kindlasti oli hea mõte ka see, et turule tuleb tootega tulla siis kui turg selleks valmis on, mitte siis kui toode ise valmib. Loengut oli hea kuulata, sest esineja rääkis selgelt ja arusaadavalt.<br />
<br />
Järgmine külaline oli CERT-EEst Tarmo Randel, kes jutustas üldiselt IT pahupoolest. Küberkuriteod on maailmas vägagi aktuaalne teema. Tore oli näha esimest arvutiviirust ja kuulda viimastel aastatel reaalselt juhtunud küberkuritegudest. Lisaks tutvustati ka erinevaid rünnakuviise. On palju inimesi, kes soovivad teenida raha just küberkuritegevusega. Tavaliselt üritatakse tavakasutajale läbi veebilehitseja arvutisse viiruseid saata. Selleks on loodud erinevaid veebilehti, mis salaja su arvutisse tungivad. Väga levinud on ka igasugused ''pop-up''-id, mis pakuvad inimestele igasugu asju, et klikkima meelitada. Räägiti ka sellest, kui lihtne on tegelikult saada kätte kaardi magnetribal asuvaid andmeid. Lõpetuseks saime teada, kuidas ennast rünnakute eest kaitsta ja arvuti turvalisust suurendada.<br />
<br />
IT kolledži vilistlane Andres Käver pidas meile loengut „Elufilosoofia ja IT Eestis“. Loengut oli kuulata üsna huvitav vaatamata sellele, et slaidid puudusid. Seda seetõttu, et enamus jutt, mida esineja rääkis, oli rikastatud näidetega tema enda elust ja tööst. Kindlasti oli muljetavaldav, et loengupidaja ise suutis kaugõppes kooli lõpetada kahe aastaga ja veel Cum Laude, kuid endakiitmist oli natukene liiga palju. Kõrva taha jäi ka see, et keegi meist ei tohiks põdeda nn tudengisündroomi ehk jätta asju pidevalt viimasele minutile. Kui asju teha järgemööda ja pidevalt, saab nendega palju kergemini hakkama ja semestri lõpuks pole kuhjunud tegemata asju. Veel soovitati arendajatel matemaatikaga väga palju tegeleda, sest ilma selle aineta on väga raske hakkama saada. Kahtlen siiski, et 90% matemaatikas väga palju erineks veidi väiksemast tulemusest reaalses elus, kuid eks elu seda näitab ja mina püüan matemaatikat korralikult õppida.<br />
<br />
Nädal peale Andres Käveri esitlust oli kord Skype-i töötajatel. Loengusaali sisenedes, kui nägin, et teemaks on Skype, arvasin, et tuleb väga huvitav loeng. Seda seetõttu, et Skype on arendatud Eestis ja kindalsti on tore rohkem sellest kuulda. Kahjuks tundus loeng üsna ettevalmistamata. Lisaks oli mõndadest asjadest ka raske aru saada, sest kasutati erialaseid termineid, mis kõlasid kui võõrkeel. Nende meeste ülesandeks on veateateid edastada õigetele inimestele ja tegeleda monitooringuga. Loeng jäi ka üsna lühikeseks ja oli väike pettumus.<br />
<br />
Oktoobri teises loengus olid külalisteks Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Enamus loengust rääkis meile Ats Albre. Tutvustati lähemalt arendusprotsessi, ning et toote valmimisega ei lõppe töö, vaid tuleb kliendile ka edaspidi tuge pakkuda. Räägiti ka Nortali poolt korraldavast suveülikoolist, mis on viimastel aastatel järjest populaarsust kogunud. Sain teada, mis seal terve suvi siis üldse tehakse. Kindlasti oleks ka see väga hea kogemus, kui eksperdi käe all saaks õppida ja osaleda projektides. Lisaks on peale suve parimatel ka võimalus edasi tööle jääda. Kuulajaid huvitas kõige rohkem see, kas tööle on võimalik saada ka kooli kõrvalt. Jagati ka muid näpunäiteid „superstaariks“ saamiseks.<br />
<br />
Viimase loengu selles aines pidas meile Merle Liisu Lindma rääkides meile üldiselt elust ja suhtumisest, erialast eriti juttu ei olnud. Loeng oli väga motiveeriv. Kuulajaskond sai ka lähemalt tuttavaks oma pinginaabritega ja teada nende eesmärkidest ja soovidest. Kindlasti tegi see loengu palju huvitavamaks, kuid ise pidin seda videosalvestuselt jälgima. Merle andis soovituse, et tööd tehes peaks silm särama ja peaks olema ka lõbus, sest nii on inimesed palju produktiivsemad ja õnnelikumad. Kõik on kinni endas. Viimaseks loenguks oli see vägagi sobiv ja andis mõtlemisainet.<br />
<br />
Kokkuvõteks võib öelda, et kõikidest loengutest sai nii mõningaidki uusi teadmisi. Huvitav oli ka kuulata reaalselt IT valdkonnas töötavaid inimesi ja nende tegemistest. Kindlasti andsid loengut ka motivatsiooni, sellele keskenduski Margus Ernitsa loeng, kuid ka teistes loengutes puudutati sama teemat. Usun, et kõikide tudengite pilt IT maailmast avardus ja kindlasti peaks iga esmakursuslane selle aine läbima.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestus tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga. Registreerida tuleb ennast ÕIS-is ja vähemalt 2 päeva enne järelarvestuse aega. Järelarvestus on tasuline nii riigi finantseeritaval tudengil kui ka tasulisel õppekohal oleval tudengil. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on on järeleksami sooritamine tasuta, tasulisel õppekohal (OF) tuleb eeskirja kohaselt tasuda 20€.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.]<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.]<br />
<br />
=== Küsimus 5 ===<br />
<br />
Taotleja peab olema Eesti kodanik või viibima Eestis elamisloa (elaniku või tähtajalise) või elamisõiguse (alalise või tähtajalise) alusel. Saab taodelda ka täiskoormusega esimesel semestril õppiv tudeng. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 järgi arvutatud keskmine sissetulek kuus ei tohi ületada riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära. Ei tohi olla ka akadeemilisel puhkusel.<br />
Toetuse suurus sõltub üliõpilase pere keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. <br />
Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis www.eesti.ee. Taotlusi saab esitada semestri esimesel kuul, kas septembris või veebruaris.<br />
Taotleja peab õppima täiskoormusega ja täidetud peab olema kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluv õppe maht. <br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/#toetused RIIKLIKE ÕPPETOETUSTE TAOTLEMISE JA MAKSMISE KORD EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽIS 2013/2014 ÕPPEAASTAL]<br />
<br />
[http://www.hm.ee/index.php?0513383 Haridus ministeerium - Vajaduspõhine õppetoetus (alates 2013/14)]<br />
<br />
== Õpingukorralduse ülesanne ==<br />
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAP, siis õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP ulatuses. Kuna õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, tuleb arve suurus on 250 eurot.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal]<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ttonts&diff=65921User:Ttonts2013-10-23T16:04:56Z<p>Ttonts: /* Küsimus B */</p>
<hr />
<div>== Erialatuvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
Autor: Timmo Tõnts<br />
<br />
Rühm: 13<br />
<br />
Esitamise kuupäev:23.10.2013<br />
<br />
== Essee ==<br />
Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli mul värske tudengina esimene loeng IT kolledžis. Kuna varem polnud ülikoolis õpingutega väga kursis, eriti peale kõrgharidusreformi, oli väga hea näha õppekavas, et meile õpingukorraldusest eraldi ka räägitakse. Lisaks sellele oli ka hea näha, et saame kohe esimestel kuudel rohkem aimu ka enda valitud erialast. Mingi üldpilt oli silme ees, kuid siiski üsna kitsas. Loengutes räägiti meile palju erinevatest IT valdkondadest. Nendest loengutest sai silmaring IT valdkonnas palju avaramaks ja mõned soovitusedki kõrvataha pandud.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti meile üldiselt ülikoolis õpimisest ja üleüldse ülikooli elust. Saime rohkem tuttavaks õppeinfosüsteemiga ja teadmise, et see on arvatavasti kõige olulisem leht meie tudengielu jooksul. Mina kui gümnaasiumilõpetaja sain väga palju infot üldiselt kõrgkoolis õppimisest. Kindlasti oli paljudele see juba tuttav jutt, sest nii mõnigi tudeng oli varasema kõrgkooli kogemusega. Selle loengu käigus sain lõpuks aru ka uuest süsteemist, millal tuleb maksta ja millal on õpe tasuta. Tutvustati lähemalt ka IT kolledžit ning selles majas toimuvatest huvitavatest tegemistest. Üldiselt andis see väga palju infot ja paljud asjad said selgeks.<br />
<br />
Teine loeng jututas põhiliselt motivatsioonist ning õppimisest. Motivatsioon on kõrgkoolis õppides väga tähtis, kuna ülikoolis pole kohalkäimine kohustuslik ja õpetajad ei aja sind mööda kooli taga, et sa oma asju parandaksid. Seega peab iga tudeng ise oma asju järje peal hoidma. Sammuti jagas õppejõud Margus Ernits ka palju soovitusi, eelkõige mitte teiste tööde kasutamise kohta. Peale selle jutu kuulmist kadus igasugune tahe plagiaati kasutada, sest kes tahaks aines mittearvestatud kirja saada või lausa koolist välja kukkuda. Vahepeal anti kuulajatele üks väike ülesanne ja see pani inimesed saalis rohkem õppejõudu kuulama. Kahjuks oli ülesanne mõeldud pigem varem programmeerimisega tegelenud isikutele, kuid hea nipp sellegipoolest. <br />
<br />
Kolmanda loengu teema oli innovatsioon. Sellest jutustas meile Linnar Viik. Kindlasti said paljud tudengid teada täpsemalt, mis asi on innovatsioon ja veidi ka tänapäeva ärimaailmast. Loeng algas kohe kuulajaid kaasahaarates, kui külalisesineja meilt erinevaid innovaatilisi asju küsis. Nende samade näidete varal seletati meile innovatsioonist. Kindlasti väga oluline tähelepanek sellest loengust oli see, et ebaõnnestuda tuleb kiirelt (jalgrattaga sõitmise õppimise näide on siiamaani meeles), sest enda ebaõnnestumistest õpib kõige rohkem. Edulood peaks olema lihtsalt insipireerivad. Ärimaailmast kuulsime niipalju, et ideed ei ole enam nii väärtuslikud, loeb teostus. Sammuti seda, et tootearendus on kiirenenud. Kindlasti oli hea mõte ka see, et turule tuleb tootega tulla siis kui turg selleks valmis on, mitte siis kui toode ise valmib. Loengut oli hea kuulata, sest esineja rääkis selgelt ja arusaadavalt.<br />
<br />
Järgmine külaline oli CERT-EEst Tarmo Randel, kes jutustas üldiselt IT pahupoolest. Küberkuriteod on maailmas vägagi aktuaalne teema. Tore oli näha esimest arvutiviirust ja kuulda viimastel aastatel reaalselt juhtunud küberkuritegudest. Lisaks tutvustati ka erinevaid rünnakuviise. On palju inimesi, kes soovivad teenida raha just küberkuritegevusega. Tavaliselt üritatakse tavakasutajale läbi veebilehitseja arvutisse viiruseid saata. Selleks on loodud erinevaid veebilehti, mis salaja su arvutisse tungivad. Väga levinud on ka igasugused ''pop-up''-id, mis pakuvad inimestele igasugu asju, et klikkima meelitada. Räägiti ka sellest, kui lihtne on tegelikult saada kätte kaardi magnetribal asuvaid andmeid. Lõpetuseks saime teada, kuidas ennast rünnakute eest kaitsta ja arvuti turvalisust suurendada.<br />
<br />
IT kolledži vilistlane Andres Käver pidas meile loengut „Elufilosoofia ja IT Eestis“. Loengut oli kuulata üsna huvitav vaatamata sellele, et slaidid puudusid. Seda seetõttu, et enamus jutt, mida esineja rääkis, oli rikastatud näidetega tema enda elust ja tööst. Kindlasti oli muljetavaldav, et loengupidaja ise suutis kaugõppes kooli lõpetada kahe aastaga ja veel Cum Laude, kuid endakiitmist oli natukene liiga palju. Kõrva taha jäi ka see, et keegi meist ei tohiks põdeda nn tudengisündroomi ehk jätta asju pidevalt viimasele minutile. Kui asju teha järgemööda ja pidevalt, saab nendega palju kergemini hakkama ja semestri lõpuks pole kuhjunud tegemata asju. Veel soovitati arendajatel matemaatikaga väga palju tegeleda, sest ilma selle aineta on väga raske hakkama saada. Kahtlen siiski, et 90% matemaatikas väga palju erineks veidi väiksemast tulemusest reaalses elus, kuid eks elu seda näitab ja mina püüan matemaatikat korralikult õppida.<br />
<br />
Nädal peale Andres Käveri esitlust oli kord Skype-i töötajatel. Loengusaali sisenedes, kui nägin, et teemaks on Skype, arvasin, et tuleb väga huvitav loeng. Seda seetõttu, et Skype on arendatud Eestis ja kindalsti on tore rohkem sellest kuulda. Kahjuks tundus loeng üsna ettevalmistamata. Lisaks oli mõndadest asjadest ka raske aru saada, sest kasutati erialaseid termineid, mis kõlasid kui võõrkeel. Nende meeste ülesandeks on veateateid edastada õigetele inimestele ja tegeleda monitooringuga. Loeng jäi ka üsna lühikeseks ja oli väike pettumus.<br />
<br />
Oktoobri teises loengus olid külalisteks Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Enamus loengust rääkis meile Ats Albre. Tutvustati lähemalt arendusprotsessi, ning et toote valmimisega ei lõppe töö, vaid tuleb kliendile ka edaspidi tuge pakkuda. Räägiti ka Nortali poolt korraldavast suveülikoolist, mis on viimastel aastatel järjest populaarsust kogunud. Sain teada, mis seal terve suvi siis üldse tehakse. Kindlasti oleks ka see väga hea kogemus, kui eksperdi käe all saaks õppida ja osaleda projektides. Lisaks on peale suve parimatel ka võimalus edasi tööle jääda. Kuulajaid huvitas kõige rohkem see, kas tööle on võimalik saada ka kooli kõrvalt. Jagati ka muid näpunäiteid „superstaariks“ saamiseks.<br />
<br />
Viimase loengu selles aines pidas meile Merle Liisu Lindma rääkides meile üldiselt elust ja suhtumisest, erialast eriti juttu ei olnud. Loeng oli väga motiveeriv. Kuulajaskond sai ka lähemalt tuttavaks oma pinginaabritega ja teada nende eesmärkidest ja soovidest. Kindlasti tegi see loengu palju huvitavamaks, kuid ise pidin seda videosalvestuselt jälgima. Merle andis soovituse, et tööd tehes peaks silm särama ja peaks olema ka lõbus, sest nii on inimesed palju produktiivsemad ja õnnelikumad. Kõik on kinni endas. Viimaseks loenguks oli see vägagi sobiv ja andis mõtlemisainet.<br />
<br />
Kokkuvõteks võib öelda, et kõikidest loengutest sai nii mõningaidki uusi teadmisi. Huvitav oli ka kuulata reaalselt IT valdkonnas töötavaid inimesi ja nende tegemistest. Kindlasti andsid loengut ka motivatsiooni, sellele keskenduski Margus Ernitsa loeng, kuid ka teistes loengutes puudutati sama teemat. Usun, et kõikide tudengite pilt IT maailmast avardus ja kindlasti peaks iga esmakursuslane selle aine läbima.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestus tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga. Registreerida tuleb ennast ÕIS-is ja vähemalt 2 päeva enne järelarvestuse aega. Järelarvestus on tasuline nii riigi finantseeritaval tudengil kui ka tasulisel õppekohal oleval tudengil. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on on järeleksami sooritamine tasuta, tasulisel õppekohal (OF) tuleb eeskirja kohaselt tasuda 20€.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.]<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.]<br />
<br />
=== Küsimus 5 ===<br />
<br />
Taotleja peab olema Eesti kodanik või viibima Eestis elamisloa (elaniku või tähtajalise) või elamisõiguse (alalise või tähtajalise) alusel. Saab taodelda ka täiskoormusega esimesel semestril õppiv tudeng. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 järgi arvutatud keskmine sissetulek kuus ei tohi ületada riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära. Ei tohi olla ka akadeemilisel puhkusel.<br />
Toetuse suurus sõltub üliõpilase pere keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. <br />
Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis www.eesti.ee. Taotlusi saab esitada semestri esimesel kuul, kas septembris või veebruaris.<br />
Taotleja peab õppima täiskoormusega ja täidetud peab olema kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluv õppe maht. <br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/#toetused RIIKLIKE ÕPPETOETUSTE TAOTLEMISE JA MAKSMISE KORD EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽIS 2013/2014 ÕPPEAASTAL]<br />
<br />
[http://www.hm.ee/index.php?0513383 Haridus ministeerium - Vajaduspõhine õppetoetus (alates 2013/14)]<br />
<br />
== Õpingukorralduse ülesanne ==<br />
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAP, siis õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP ulatuses. Kuna õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, tuleb arve suurus on 250 eurot.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ttonts&diff=65920User:Ttonts2013-10-23T16:04:48Z<p>Ttonts: /* Küsimus B */</p>
<hr />
<div>== Erialatuvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
Autor: Timmo Tõnts<br />
<br />
Rühm: 13<br />
<br />
Esitamise kuupäev:23.10.2013<br />
<br />
== Essee ==<br />
Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli mul värske tudengina esimene loeng IT kolledžis. Kuna varem polnud ülikoolis õpingutega väga kursis, eriti peale kõrgharidusreformi, oli väga hea näha õppekavas, et meile õpingukorraldusest eraldi ka räägitakse. Lisaks sellele oli ka hea näha, et saame kohe esimestel kuudel rohkem aimu ka enda valitud erialast. Mingi üldpilt oli silme ees, kuid siiski üsna kitsas. Loengutes räägiti meile palju erinevatest IT valdkondadest. Nendest loengutest sai silmaring IT valdkonnas palju avaramaks ja mõned soovitusedki kõrvataha pandud.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti meile üldiselt ülikoolis õpimisest ja üleüldse ülikooli elust. Saime rohkem tuttavaks õppeinfosüsteemiga ja teadmise, et see on arvatavasti kõige olulisem leht meie tudengielu jooksul. Mina kui gümnaasiumilõpetaja sain väga palju infot üldiselt kõrgkoolis õppimisest. Kindlasti oli paljudele see juba tuttav jutt, sest nii mõnigi tudeng oli varasema kõrgkooli kogemusega. Selle loengu käigus sain lõpuks aru ka uuest süsteemist, millal tuleb maksta ja millal on õpe tasuta. Tutvustati lähemalt ka IT kolledžit ning selles majas toimuvatest huvitavatest tegemistest. Üldiselt andis see väga palju infot ja paljud asjad said selgeks.<br />
<br />
Teine loeng jututas põhiliselt motivatsioonist ning õppimisest. Motivatsioon on kõrgkoolis õppides väga tähtis, kuna ülikoolis pole kohalkäimine kohustuslik ja õpetajad ei aja sind mööda kooli taga, et sa oma asju parandaksid. Seega peab iga tudeng ise oma asju järje peal hoidma. Sammuti jagas õppejõud Margus Ernits ka palju soovitusi, eelkõige mitte teiste tööde kasutamise kohta. Peale selle jutu kuulmist kadus igasugune tahe plagiaati kasutada, sest kes tahaks aines mittearvestatud kirja saada või lausa koolist välja kukkuda. Vahepeal anti kuulajatele üks väike ülesanne ja see pani inimesed saalis rohkem õppejõudu kuulama. Kahjuks oli ülesanne mõeldud pigem varem programmeerimisega tegelenud isikutele, kuid hea nipp sellegipoolest. <br />
<br />
Kolmanda loengu teema oli innovatsioon. Sellest jutustas meile Linnar Viik. Kindlasti said paljud tudengid teada täpsemalt, mis asi on innovatsioon ja veidi ka tänapäeva ärimaailmast. Loeng algas kohe kuulajaid kaasahaarates, kui külalisesineja meilt erinevaid innovaatilisi asju küsis. Nende samade näidete varal seletati meile innovatsioonist. Kindlasti väga oluline tähelepanek sellest loengust oli see, et ebaõnnestuda tuleb kiirelt (jalgrattaga sõitmise õppimise näide on siiamaani meeles), sest enda ebaõnnestumistest õpib kõige rohkem. Edulood peaks olema lihtsalt insipireerivad. Ärimaailmast kuulsime niipalju, et ideed ei ole enam nii väärtuslikud, loeb teostus. Sammuti seda, et tootearendus on kiirenenud. Kindlasti oli hea mõte ka see, et turule tuleb tootega tulla siis kui turg selleks valmis on, mitte siis kui toode ise valmib. Loengut oli hea kuulata, sest esineja rääkis selgelt ja arusaadavalt.<br />
<br />
Järgmine külaline oli CERT-EEst Tarmo Randel, kes jutustas üldiselt IT pahupoolest. Küberkuriteod on maailmas vägagi aktuaalne teema. Tore oli näha esimest arvutiviirust ja kuulda viimastel aastatel reaalselt juhtunud küberkuritegudest. Lisaks tutvustati ka erinevaid rünnakuviise. On palju inimesi, kes soovivad teenida raha just küberkuritegevusega. Tavaliselt üritatakse tavakasutajale läbi veebilehitseja arvutisse viiruseid saata. Selleks on loodud erinevaid veebilehti, mis salaja su arvutisse tungivad. Väga levinud on ka igasugused ''pop-up''-id, mis pakuvad inimestele igasugu asju, et klikkima meelitada. Räägiti ka sellest, kui lihtne on tegelikult saada kätte kaardi magnetribal asuvaid andmeid. Lõpetuseks saime teada, kuidas ennast rünnakute eest kaitsta ja arvuti turvalisust suurendada.<br />
<br />
IT kolledži vilistlane Andres Käver pidas meile loengut „Elufilosoofia ja IT Eestis“. Loengut oli kuulata üsna huvitav vaatamata sellele, et slaidid puudusid. Seda seetõttu, et enamus jutt, mida esineja rääkis, oli rikastatud näidetega tema enda elust ja tööst. Kindlasti oli muljetavaldav, et loengupidaja ise suutis kaugõppes kooli lõpetada kahe aastaga ja veel Cum Laude, kuid endakiitmist oli natukene liiga palju. Kõrva taha jäi ka see, et keegi meist ei tohiks põdeda nn tudengisündroomi ehk jätta asju pidevalt viimasele minutile. Kui asju teha järgemööda ja pidevalt, saab nendega palju kergemini hakkama ja semestri lõpuks pole kuhjunud tegemata asju. Veel soovitati arendajatel matemaatikaga väga palju tegeleda, sest ilma selle aineta on väga raske hakkama saada. Kahtlen siiski, et 90% matemaatikas väga palju erineks veidi väiksemast tulemusest reaalses elus, kuid eks elu seda näitab ja mina püüan matemaatikat korralikult õppida.<br />
<br />
Nädal peale Andres Käveri esitlust oli kord Skype-i töötajatel. Loengusaali sisenedes, kui nägin, et teemaks on Skype, arvasin, et tuleb väga huvitav loeng. Seda seetõttu, et Skype on arendatud Eestis ja kindalsti on tore rohkem sellest kuulda. Kahjuks tundus loeng üsna ettevalmistamata. Lisaks oli mõndadest asjadest ka raske aru saada, sest kasutati erialaseid termineid, mis kõlasid kui võõrkeel. Nende meeste ülesandeks on veateateid edastada õigetele inimestele ja tegeleda monitooringuga. Loeng jäi ka üsna lühikeseks ja oli väike pettumus.<br />
<br />
Oktoobri teises loengus olid külalisteks Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Enamus loengust rääkis meile Ats Albre. Tutvustati lähemalt arendusprotsessi, ning et toote valmimisega ei lõppe töö, vaid tuleb kliendile ka edaspidi tuge pakkuda. Räägiti ka Nortali poolt korraldavast suveülikoolist, mis on viimastel aastatel järjest populaarsust kogunud. Sain teada, mis seal terve suvi siis üldse tehakse. Kindlasti oleks ka see väga hea kogemus, kui eksperdi käe all saaks õppida ja osaleda projektides. Lisaks on peale suve parimatel ka võimalus edasi tööle jääda. Kuulajaid huvitas kõige rohkem see, kas tööle on võimalik saada ka kooli kõrvalt. Jagati ka muid näpunäiteid „superstaariks“ saamiseks.<br />
<br />
Viimase loengu selles aines pidas meile Merle Liisu Lindma rääkides meile üldiselt elust ja suhtumisest, erialast eriti juttu ei olnud. Loeng oli väga motiveeriv. Kuulajaskond sai ka lähemalt tuttavaks oma pinginaabritega ja teada nende eesmärkidest ja soovidest. Kindlasti tegi see loengu palju huvitavamaks, kuid ise pidin seda videosalvestuselt jälgima. Merle andis soovituse, et tööd tehes peaks silm särama ja peaks olema ka lõbus, sest nii on inimesed palju produktiivsemad ja õnnelikumad. Kõik on kinni endas. Viimaseks loenguks oli see vägagi sobiv ja andis mõtlemisainet.<br />
<br />
Kokkuvõteks võib öelda, et kõikidest loengutest sai nii mõningaidki uusi teadmisi. Huvitav oli ka kuulata reaalselt IT valdkonnas töötavaid inimesi ja nende tegemistest. Kindlasti andsid loengut ka motivatsiooni, sellele keskenduski Margus Ernitsa loeng, kuid ka teistes loengutes puudutati sama teemat. Usun, et kõikide tudengite pilt IT maailmast avardus ja kindlasti peaks iga esmakursuslane selle aine läbima.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestus tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga. Registreerida tuleb ennast ÕIS-is ja vähemalt 2 päeva enne järelarvestuse aega. Järelarvestus on tasuline nii riigi finantseeritaval tudengil kui ka tasulisel õppekohal oleval tudengil. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on on järeleksami sooritamine tasuta, tasulisel õppekohal (OF) tuleb eeskirja kohaselt tasuda 20€.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.]<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.]<br />
<br />
=== Küsimus 5 ===<br />
<br />
Taotleja peab olema Eesti kodanik või viibima Eestis elamisloa (elaniku või tähtajalise) või elamisõiguse (alalise või tähtajalise) alusel. Saab taodelda ka täiskoormusega esimesel semestril õppiv tudeng. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 järgi arvutatud keskmine sissetulek kuus ei tohi ületada riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära. Ei tohi olla ka akadeemilisel puhkusel.<br />
Toetuse suurus sõltub üliõpilase pere keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. <br />
Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis www.eesti.ee. Taotlusi saab esitada semestri esimesel kuul, kas septembris või veebruaris.<br />
Taotleja peab õppima täiskoormusega ja täidetud peab olema kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluv õppe maht. <br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/#toetused RIIKLIKE ÕPPETOETUSTE TAOTLEMISE JA MAKSMISE KORD EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽIS 2013/2014 ÕPPEAASTAL]<br />
<br />
[http://www.hm.ee/index.php?0513383 Haridus ministeerium - Vajaduspõhine õppetoetus (alates 2013/14)]<br />
<br />
== Õpingukorralduse ülesanne ==<br />
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAP, siis õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP ulatuses. Kuna õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, tuleb arve suurus on 250 eurot.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ttonts&diff=65918User:Ttonts2013-10-23T16:03:09Z<p>Ttonts: /* Küsimus B */</p>
<hr />
<div>== Erialatuvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
Autor: Timmo Tõnts<br />
<br />
Rühm: 13<br />
<br />
Esitamise kuupäev:23.10.2013<br />
<br />
== Essee ==<br />
Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli mul värske tudengina esimene loeng IT kolledžis. Kuna varem polnud ülikoolis õpingutega väga kursis, eriti peale kõrgharidusreformi, oli väga hea näha õppekavas, et meile õpingukorraldusest eraldi ka räägitakse. Lisaks sellele oli ka hea näha, et saame kohe esimestel kuudel rohkem aimu ka enda valitud erialast. Mingi üldpilt oli silme ees, kuid siiski üsna kitsas. Loengutes räägiti meile palju erinevatest IT valdkondadest. Nendest loengutest sai silmaring IT valdkonnas palju avaramaks ja mõned soovitusedki kõrvataha pandud.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti meile üldiselt ülikoolis õpimisest ja üleüldse ülikooli elust. Saime rohkem tuttavaks õppeinfosüsteemiga ja teadmise, et see on arvatavasti kõige olulisem leht meie tudengielu jooksul. Mina kui gümnaasiumilõpetaja sain väga palju infot üldiselt kõrgkoolis õppimisest. Kindlasti oli paljudele see juba tuttav jutt, sest nii mõnigi tudeng oli varasema kõrgkooli kogemusega. Selle loengu käigus sain lõpuks aru ka uuest süsteemist, millal tuleb maksta ja millal on õpe tasuta. Tutvustati lähemalt ka IT kolledžit ning selles majas toimuvatest huvitavatest tegemistest. Üldiselt andis see väga palju infot ja paljud asjad said selgeks.<br />
<br />
Teine loeng jututas põhiliselt motivatsioonist ning õppimisest. Motivatsioon on kõrgkoolis õppides väga tähtis, kuna ülikoolis pole kohalkäimine kohustuslik ja õpetajad ei aja sind mööda kooli taga, et sa oma asju parandaksid. Seega peab iga tudeng ise oma asju järje peal hoidma. Sammuti jagas õppejõud Margus Ernits ka palju soovitusi, eelkõige mitte teiste tööde kasutamise kohta. Peale selle jutu kuulmist kadus igasugune tahe plagiaati kasutada, sest kes tahaks aines mittearvestatud kirja saada või lausa koolist välja kukkuda. Vahepeal anti kuulajatele üks väike ülesanne ja see pani inimesed saalis rohkem õppejõudu kuulama. Kahjuks oli ülesanne mõeldud pigem varem programmeerimisega tegelenud isikutele, kuid hea nipp sellegipoolest. <br />
<br />
Kolmanda loengu teema oli innovatsioon. Sellest jutustas meile Linnar Viik. Kindlasti said paljud tudengid teada täpsemalt, mis asi on innovatsioon ja veidi ka tänapäeva ärimaailmast. Loeng algas kohe kuulajaid kaasahaarates, kui külalisesineja meilt erinevaid innovaatilisi asju küsis. Nende samade näidete varal seletati meile innovatsioonist. Kindlasti väga oluline tähelepanek sellest loengust oli see, et ebaõnnestuda tuleb kiirelt (jalgrattaga sõitmise õppimise näide on siiamaani meeles), sest enda ebaõnnestumistest õpib kõige rohkem. Edulood peaks olema lihtsalt insipireerivad. Ärimaailmast kuulsime niipalju, et ideed ei ole enam nii väärtuslikud, loeb teostus. Sammuti seda, et tootearendus on kiirenenud. Kindlasti oli hea mõte ka see, et turule tuleb tootega tulla siis kui turg selleks valmis on, mitte siis kui toode ise valmib. Loengut oli hea kuulata, sest esineja rääkis selgelt ja arusaadavalt.<br />
<br />
Järgmine külaline oli CERT-EEst Tarmo Randel, kes jutustas üldiselt IT pahupoolest. Küberkuriteod on maailmas vägagi aktuaalne teema. Tore oli näha esimest arvutiviirust ja kuulda viimastel aastatel reaalselt juhtunud küberkuritegudest. Lisaks tutvustati ka erinevaid rünnakuviise. On palju inimesi, kes soovivad teenida raha just küberkuritegevusega. Tavaliselt üritatakse tavakasutajale läbi veebilehitseja arvutisse viiruseid saata. Selleks on loodud erinevaid veebilehti, mis salaja su arvutisse tungivad. Väga levinud on ka igasugused ''pop-up''-id, mis pakuvad inimestele igasugu asju, et klikkima meelitada. Räägiti ka sellest, kui lihtne on tegelikult saada kätte kaardi magnetribal asuvaid andmeid. Lõpetuseks saime teada, kuidas ennast rünnakute eest kaitsta ja arvuti turvalisust suurendada.<br />
<br />
IT kolledži vilistlane Andres Käver pidas meile loengut „Elufilosoofia ja IT Eestis“. Loengut oli kuulata üsna huvitav vaatamata sellele, et slaidid puudusid. Seda seetõttu, et enamus jutt, mida esineja rääkis, oli rikastatud näidetega tema enda elust ja tööst. Kindlasti oli muljetavaldav, et loengupidaja ise suutis kaugõppes kooli lõpetada kahe aastaga ja veel Cum Laude, kuid endakiitmist oli natukene liiga palju. Kõrva taha jäi ka see, et keegi meist ei tohiks põdeda nn tudengisündroomi ehk jätta asju pidevalt viimasele minutile. Kui asju teha järgemööda ja pidevalt, saab nendega palju kergemini hakkama ja semestri lõpuks pole kuhjunud tegemata asju. Veel soovitati arendajatel matemaatikaga väga palju tegeleda, sest ilma selle aineta on väga raske hakkama saada. Kahtlen siiski, et 90% matemaatikas väga palju erineks veidi väiksemast tulemusest reaalses elus, kuid eks elu seda näitab ja mina püüan matemaatikat korralikult õppida.<br />
<br />
Nädal peale Andres Käveri esitlust oli kord Skype-i töötajatel. Loengusaali sisenedes, kui nägin, et teemaks on Skype, arvasin, et tuleb väga huvitav loeng. Seda seetõttu, et Skype on arendatud Eestis ja kindalsti on tore rohkem sellest kuulda. Kahjuks tundus loeng üsna ettevalmistamata. Lisaks oli mõndadest asjadest ka raske aru saada, sest kasutati erialaseid termineid, mis kõlasid kui võõrkeel. Nende meeste ülesandeks on veateateid edastada õigetele inimestele ja tegeleda monitooringuga. Loeng jäi ka üsna lühikeseks ja oli väike pettumus.<br />
<br />
Oktoobri teises loengus olid külalisteks Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Enamus loengust rääkis meile Ats Albre. Tutvustati lähemalt arendusprotsessi, ning et toote valmimisega ei lõppe töö, vaid tuleb kliendile ka edaspidi tuge pakkuda. Räägiti ka Nortali poolt korraldavast suveülikoolist, mis on viimastel aastatel järjest populaarsust kogunud. Sain teada, mis seal terve suvi siis üldse tehakse. Kindlasti oleks ka see väga hea kogemus, kui eksperdi käe all saaks õppida ja osaleda projektides. Lisaks on peale suve parimatel ka võimalus edasi tööle jääda. Kuulajaid huvitas kõige rohkem see, kas tööle on võimalik saada ka kooli kõrvalt. Jagati ka muid näpunäiteid „superstaariks“ saamiseks.<br />
<br />
Viimase loengu selles aines pidas meile Merle Liisu Lindma rääkides meile üldiselt elust ja suhtumisest, erialast eriti juttu ei olnud. Loeng oli väga motiveeriv. Kuulajaskond sai ka lähemalt tuttavaks oma pinginaabritega ja teada nende eesmärkidest ja soovidest. Kindlasti tegi see loengu palju huvitavamaks, kuid ise pidin seda videosalvestuselt jälgima. Merle andis soovituse, et tööd tehes peaks silm särama ja peaks olema ka lõbus, sest nii on inimesed palju produktiivsemad ja õnnelikumad. Kõik on kinni endas. Viimaseks loenguks oli see vägagi sobiv ja andis mõtlemisainet.<br />
<br />
Kokkuvõteks võib öelda, et kõikidest loengutest sai nii mõningaidki uusi teadmisi. Huvitav oli ka kuulata reaalselt IT valdkonnas töötavaid inimesi ja nende tegemistest. Kindlasti andsid loengut ka motivatsiooni, sellele keskenduski Margus Ernitsa loeng, kuid ka teistes loengutes puudutati sama teemat. Usun, et kõikide tudengite pilt IT maailmast avardus ja kindlasti peaks iga esmakursuslane selle aine läbima.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestus tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga. Registreerida tuleb ennast ÕIS-is ja vähemalt 2 päeva enne järelarvestuse aega. Järelarvestus on tasuline nii riigi finantseeritaval tudengil kui ka tasulisel õppekohal oleval tudengil. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on on järeleksami sooritamine tasuta, tasulisel õppekohal (OF) tuleb eeskirja kohaselt tasuda 20€.<br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.]<br />
<br />
=== Küsimus 5 ===<br />
<br />
Taotleja peab olema Eesti kodanik või viibima Eestis elamisloa (elaniku või tähtajalise) või elamisõiguse (alalise või tähtajalise) alusel. Saab taodelda ka täiskoormusega esimesel semestril õppiv tudeng. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 järgi arvutatud keskmine sissetulek kuus ei tohi ületada riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära. Ei tohi olla ka akadeemilisel puhkusel.<br />
Toetuse suurus sõltub üliõpilase pere keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. <br />
Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis www.eesti.ee. Taotlusi saab esitada semestri esimesel kuul, kas septembris või veebruaris.<br />
Taotleja peab õppima täiskoormusega ja täidetud peab olema kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluv õppe maht. <br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/#toetused RIIKLIKE ÕPPETOETUSTE TAOTLEMISE JA MAKSMISE KORD EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽIS 2013/2014 ÕPPEAASTAL]<br />
<br />
[http://www.hm.ee/index.php?0513383 Haridus ministeerium - Vajaduspõhine õppetoetus (alates 2013/14)]<br />
<br />
== Õpingukorralduse ülesanne ==<br />
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAP, siis õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP ulatuses. Kuna õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, tuleb arve suurus on 250 eurot.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ttonts&diff=65915User:Ttonts2013-10-23T16:01:41Z<p>Ttonts: /* Küsimus 5 */</p>
<hr />
<div>== Erialatuvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
Autor: Timmo Tõnts<br />
<br />
Rühm: 13<br />
<br />
Esitamise kuupäev:23.10.2013<br />
<br />
== Essee ==<br />
Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli mul värske tudengina esimene loeng IT kolledžis. Kuna varem polnud ülikoolis õpingutega väga kursis, eriti peale kõrgharidusreformi, oli väga hea näha õppekavas, et meile õpingukorraldusest eraldi ka räägitakse. Lisaks sellele oli ka hea näha, et saame kohe esimestel kuudel rohkem aimu ka enda valitud erialast. Mingi üldpilt oli silme ees, kuid siiski üsna kitsas. Loengutes räägiti meile palju erinevatest IT valdkondadest. Nendest loengutest sai silmaring IT valdkonnas palju avaramaks ja mõned soovitusedki kõrvataha pandud.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti meile üldiselt ülikoolis õpimisest ja üleüldse ülikooli elust. Saime rohkem tuttavaks õppeinfosüsteemiga ja teadmise, et see on arvatavasti kõige olulisem leht meie tudengielu jooksul. Mina kui gümnaasiumilõpetaja sain väga palju infot üldiselt kõrgkoolis õppimisest. Kindlasti oli paljudele see juba tuttav jutt, sest nii mõnigi tudeng oli varasema kõrgkooli kogemusega. Selle loengu käigus sain lõpuks aru ka uuest süsteemist, millal tuleb maksta ja millal on õpe tasuta. Tutvustati lähemalt ka IT kolledžit ning selles majas toimuvatest huvitavatest tegemistest. Üldiselt andis see väga palju infot ja paljud asjad said selgeks.<br />
<br />
Teine loeng jututas põhiliselt motivatsioonist ning õppimisest. Motivatsioon on kõrgkoolis õppides väga tähtis, kuna ülikoolis pole kohalkäimine kohustuslik ja õpetajad ei aja sind mööda kooli taga, et sa oma asju parandaksid. Seega peab iga tudeng ise oma asju järje peal hoidma. Sammuti jagas õppejõud Margus Ernits ka palju soovitusi, eelkõige mitte teiste tööde kasutamise kohta. Peale selle jutu kuulmist kadus igasugune tahe plagiaati kasutada, sest kes tahaks aines mittearvestatud kirja saada või lausa koolist välja kukkuda. Vahepeal anti kuulajatele üks väike ülesanne ja see pani inimesed saalis rohkem õppejõudu kuulama. Kahjuks oli ülesanne mõeldud pigem varem programmeerimisega tegelenud isikutele, kuid hea nipp sellegipoolest. <br />
<br />
Kolmanda loengu teema oli innovatsioon. Sellest jutustas meile Linnar Viik. Kindlasti said paljud tudengid teada täpsemalt, mis asi on innovatsioon ja veidi ka tänapäeva ärimaailmast. Loeng algas kohe kuulajaid kaasahaarates, kui külalisesineja meilt erinevaid innovaatilisi asju küsis. Nende samade näidete varal seletati meile innovatsioonist. Kindlasti väga oluline tähelepanek sellest loengust oli see, et ebaõnnestuda tuleb kiirelt (jalgrattaga sõitmise õppimise näide on siiamaani meeles), sest enda ebaõnnestumistest õpib kõige rohkem. Edulood peaks olema lihtsalt insipireerivad. Ärimaailmast kuulsime niipalju, et ideed ei ole enam nii väärtuslikud, loeb teostus. Sammuti seda, et tootearendus on kiirenenud. Kindlasti oli hea mõte ka see, et turule tuleb tootega tulla siis kui turg selleks valmis on, mitte siis kui toode ise valmib. Loengut oli hea kuulata, sest esineja rääkis selgelt ja arusaadavalt.<br />
<br />
Järgmine külaline oli CERT-EEst Tarmo Randel, kes jutustas üldiselt IT pahupoolest. Küberkuriteod on maailmas vägagi aktuaalne teema. Tore oli näha esimest arvutiviirust ja kuulda viimastel aastatel reaalselt juhtunud küberkuritegudest. Lisaks tutvustati ka erinevaid rünnakuviise. On palju inimesi, kes soovivad teenida raha just küberkuritegevusega. Tavaliselt üritatakse tavakasutajale läbi veebilehitseja arvutisse viiruseid saata. Selleks on loodud erinevaid veebilehti, mis salaja su arvutisse tungivad. Väga levinud on ka igasugused ''pop-up''-id, mis pakuvad inimestele igasugu asju, et klikkima meelitada. Räägiti ka sellest, kui lihtne on tegelikult saada kätte kaardi magnetribal asuvaid andmeid. Lõpetuseks saime teada, kuidas ennast rünnakute eest kaitsta ja arvuti turvalisust suurendada.<br />
<br />
IT kolledži vilistlane Andres Käver pidas meile loengut „Elufilosoofia ja IT Eestis“. Loengut oli kuulata üsna huvitav vaatamata sellele, et slaidid puudusid. Seda seetõttu, et enamus jutt, mida esineja rääkis, oli rikastatud näidetega tema enda elust ja tööst. Kindlasti oli muljetavaldav, et loengupidaja ise suutis kaugõppes kooli lõpetada kahe aastaga ja veel Cum Laude, kuid endakiitmist oli natukene liiga palju. Kõrva taha jäi ka see, et keegi meist ei tohiks põdeda nn tudengisündroomi ehk jätta asju pidevalt viimasele minutile. Kui asju teha järgemööda ja pidevalt, saab nendega palju kergemini hakkama ja semestri lõpuks pole kuhjunud tegemata asju. Veel soovitati arendajatel matemaatikaga väga palju tegeleda, sest ilma selle aineta on väga raske hakkama saada. Kahtlen siiski, et 90% matemaatikas väga palju erineks veidi väiksemast tulemusest reaalses elus, kuid eks elu seda näitab ja mina püüan matemaatikat korralikult õppida.<br />
<br />
Nädal peale Andres Käveri esitlust oli kord Skype-i töötajatel. Loengusaali sisenedes, kui nägin, et teemaks on Skype, arvasin, et tuleb väga huvitav loeng. Seda seetõttu, et Skype on arendatud Eestis ja kindalsti on tore rohkem sellest kuulda. Kahjuks tundus loeng üsna ettevalmistamata. Lisaks oli mõndadest asjadest ka raske aru saada, sest kasutati erialaseid termineid, mis kõlasid kui võõrkeel. Nende meeste ülesandeks on veateateid edastada õigetele inimestele ja tegeleda monitooringuga. Loeng jäi ka üsna lühikeseks ja oli väike pettumus.<br />
<br />
Oktoobri teises loengus olid külalisteks Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Enamus loengust rääkis meile Ats Albre. Tutvustati lähemalt arendusprotsessi, ning et toote valmimisega ei lõppe töö, vaid tuleb kliendile ka edaspidi tuge pakkuda. Räägiti ka Nortali poolt korraldavast suveülikoolist, mis on viimastel aastatel järjest populaarsust kogunud. Sain teada, mis seal terve suvi siis üldse tehakse. Kindlasti oleks ka see väga hea kogemus, kui eksperdi käe all saaks õppida ja osaleda projektides. Lisaks on peale suve parimatel ka võimalus edasi tööle jääda. Kuulajaid huvitas kõige rohkem see, kas tööle on võimalik saada ka kooli kõrvalt. Jagati ka muid näpunäiteid „superstaariks“ saamiseks.<br />
<br />
Viimase loengu selles aines pidas meile Merle Liisu Lindma rääkides meile üldiselt elust ja suhtumisest, erialast eriti juttu ei olnud. Loeng oli väga motiveeriv. Kuulajaskond sai ka lähemalt tuttavaks oma pinginaabritega ja teada nende eesmärkidest ja soovidest. Kindlasti tegi see loengu palju huvitavamaks, kuid ise pidin seda videosalvestuselt jälgima. Merle andis soovituse, et tööd tehes peaks silm särama ja peaks olema ka lõbus, sest nii on inimesed palju produktiivsemad ja õnnelikumad. Kõik on kinni endas. Viimaseks loenguks oli see vägagi sobiv ja andis mõtlemisainet.<br />
<br />
Kokkuvõteks võib öelda, et kõikidest loengutest sai nii mõningaidki uusi teadmisi. Huvitav oli ka kuulata reaalselt IT valdkonnas töötavaid inimesi ja nende tegemistest. Kindlasti andsid loengut ka motivatsiooni, sellele keskenduski Margus Ernitsa loeng, kuid ka teistes loengutes puudutati sama teemat. Usun, et kõikide tudengite pilt IT maailmast avardus ja kindlasti peaks iga esmakursuslane selle aine läbima.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestus tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga. Registreerida tuleb ennast ÕIS-is ja vähemalt 2 päeva enne järelarvestuse aega. Järelarvestus on tasuline nii riigi finantseeritaval tudengil kui ka tasulisel õppekohal oleval tudengil. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on on järeleksami sooritamine tasuta, tasulisel õppekohal (OF) tuleb eeskirja kohaselt tasuda 20€.<br />
<br />
=== Küsimus 5 ===<br />
<br />
Taotleja peab olema Eesti kodanik või viibima Eestis elamisloa (elaniku või tähtajalise) või elamisõiguse (alalise või tähtajalise) alusel. Saab taodelda ka täiskoormusega esimesel semestril õppiv tudeng. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 järgi arvutatud keskmine sissetulek kuus ei tohi ületada riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära. Ei tohi olla ka akadeemilisel puhkusel.<br />
Toetuse suurus sõltub üliõpilase pere keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. <br />
Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis www.eesti.ee. Taotlusi saab esitada semestri esimesel kuul, kas septembris või veebruaris.<br />
Taotleja peab õppima täiskoormusega ja täidetud peab olema kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluv õppe maht. <br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/#toetused RIIKLIKE ÕPPETOETUSTE TAOTLEMISE JA MAKSMISE KORD EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽIS 2013/2014 ÕPPEAASTAL]<br />
<br />
[http://www.hm.ee/index.php?0513383 Haridus ministeerium - Vajaduspõhine õppetoetus (alates 2013/14)]<br />
<br />
== Õpingukorralduse ülesanne ==<br />
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAP, siis õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP ulatuses. Kuna õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, tuleb arve suurus on 250 eurot.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ttonts&diff=65914User:Ttonts2013-10-23T16:00:38Z<p>Ttonts: </p>
<hr />
<div>== Erialatuvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
Autor: Timmo Tõnts<br />
<br />
Rühm: 13<br />
<br />
Esitamise kuupäev:23.10.2013<br />
<br />
== Essee ==<br />
Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli mul värske tudengina esimene loeng IT kolledžis. Kuna varem polnud ülikoolis õpingutega väga kursis, eriti peale kõrgharidusreformi, oli väga hea näha õppekavas, et meile õpingukorraldusest eraldi ka räägitakse. Lisaks sellele oli ka hea näha, et saame kohe esimestel kuudel rohkem aimu ka enda valitud erialast. Mingi üldpilt oli silme ees, kuid siiski üsna kitsas. Loengutes räägiti meile palju erinevatest IT valdkondadest. Nendest loengutest sai silmaring IT valdkonnas palju avaramaks ja mõned soovitusedki kõrvataha pandud.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti meile üldiselt ülikoolis õpimisest ja üleüldse ülikooli elust. Saime rohkem tuttavaks õppeinfosüsteemiga ja teadmise, et see on arvatavasti kõige olulisem leht meie tudengielu jooksul. Mina kui gümnaasiumilõpetaja sain väga palju infot üldiselt kõrgkoolis õppimisest. Kindlasti oli paljudele see juba tuttav jutt, sest nii mõnigi tudeng oli varasema kõrgkooli kogemusega. Selle loengu käigus sain lõpuks aru ka uuest süsteemist, millal tuleb maksta ja millal on õpe tasuta. Tutvustati lähemalt ka IT kolledžit ning selles majas toimuvatest huvitavatest tegemistest. Üldiselt andis see väga palju infot ja paljud asjad said selgeks.<br />
<br />
Teine loeng jututas põhiliselt motivatsioonist ning õppimisest. Motivatsioon on kõrgkoolis õppides väga tähtis, kuna ülikoolis pole kohalkäimine kohustuslik ja õpetajad ei aja sind mööda kooli taga, et sa oma asju parandaksid. Seega peab iga tudeng ise oma asju järje peal hoidma. Sammuti jagas õppejõud Margus Ernits ka palju soovitusi, eelkõige mitte teiste tööde kasutamise kohta. Peale selle jutu kuulmist kadus igasugune tahe plagiaati kasutada, sest kes tahaks aines mittearvestatud kirja saada või lausa koolist välja kukkuda. Vahepeal anti kuulajatele üks väike ülesanne ja see pani inimesed saalis rohkem õppejõudu kuulama. Kahjuks oli ülesanne mõeldud pigem varem programmeerimisega tegelenud isikutele, kuid hea nipp sellegipoolest. <br />
<br />
Kolmanda loengu teema oli innovatsioon. Sellest jutustas meile Linnar Viik. Kindlasti said paljud tudengid teada täpsemalt, mis asi on innovatsioon ja veidi ka tänapäeva ärimaailmast. Loeng algas kohe kuulajaid kaasahaarates, kui külalisesineja meilt erinevaid innovaatilisi asju küsis. Nende samade näidete varal seletati meile innovatsioonist. Kindlasti väga oluline tähelepanek sellest loengust oli see, et ebaõnnestuda tuleb kiirelt (jalgrattaga sõitmise õppimise näide on siiamaani meeles), sest enda ebaõnnestumistest õpib kõige rohkem. Edulood peaks olema lihtsalt insipireerivad. Ärimaailmast kuulsime niipalju, et ideed ei ole enam nii väärtuslikud, loeb teostus. Sammuti seda, et tootearendus on kiirenenud. Kindlasti oli hea mõte ka see, et turule tuleb tootega tulla siis kui turg selleks valmis on, mitte siis kui toode ise valmib. Loengut oli hea kuulata, sest esineja rääkis selgelt ja arusaadavalt.<br />
<br />
Järgmine külaline oli CERT-EEst Tarmo Randel, kes jutustas üldiselt IT pahupoolest. Küberkuriteod on maailmas vägagi aktuaalne teema. Tore oli näha esimest arvutiviirust ja kuulda viimastel aastatel reaalselt juhtunud küberkuritegudest. Lisaks tutvustati ka erinevaid rünnakuviise. On palju inimesi, kes soovivad teenida raha just küberkuritegevusega. Tavaliselt üritatakse tavakasutajale läbi veebilehitseja arvutisse viiruseid saata. Selleks on loodud erinevaid veebilehti, mis salaja su arvutisse tungivad. Väga levinud on ka igasugused ''pop-up''-id, mis pakuvad inimestele igasugu asju, et klikkima meelitada. Räägiti ka sellest, kui lihtne on tegelikult saada kätte kaardi magnetribal asuvaid andmeid. Lõpetuseks saime teada, kuidas ennast rünnakute eest kaitsta ja arvuti turvalisust suurendada.<br />
<br />
IT kolledži vilistlane Andres Käver pidas meile loengut „Elufilosoofia ja IT Eestis“. Loengut oli kuulata üsna huvitav vaatamata sellele, et slaidid puudusid. Seda seetõttu, et enamus jutt, mida esineja rääkis, oli rikastatud näidetega tema enda elust ja tööst. Kindlasti oli muljetavaldav, et loengupidaja ise suutis kaugõppes kooli lõpetada kahe aastaga ja veel Cum Laude, kuid endakiitmist oli natukene liiga palju. Kõrva taha jäi ka see, et keegi meist ei tohiks põdeda nn tudengisündroomi ehk jätta asju pidevalt viimasele minutile. Kui asju teha järgemööda ja pidevalt, saab nendega palju kergemini hakkama ja semestri lõpuks pole kuhjunud tegemata asju. Veel soovitati arendajatel matemaatikaga väga palju tegeleda, sest ilma selle aineta on väga raske hakkama saada. Kahtlen siiski, et 90% matemaatikas väga palju erineks veidi väiksemast tulemusest reaalses elus, kuid eks elu seda näitab ja mina püüan matemaatikat korralikult õppida.<br />
<br />
Nädal peale Andres Käveri esitlust oli kord Skype-i töötajatel. Loengusaali sisenedes, kui nägin, et teemaks on Skype, arvasin, et tuleb väga huvitav loeng. Seda seetõttu, et Skype on arendatud Eestis ja kindalsti on tore rohkem sellest kuulda. Kahjuks tundus loeng üsna ettevalmistamata. Lisaks oli mõndadest asjadest ka raske aru saada, sest kasutati erialaseid termineid, mis kõlasid kui võõrkeel. Nende meeste ülesandeks on veateateid edastada õigetele inimestele ja tegeleda monitooringuga. Loeng jäi ka üsna lühikeseks ja oli väike pettumus.<br />
<br />
Oktoobri teises loengus olid külalisteks Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Enamus loengust rääkis meile Ats Albre. Tutvustati lähemalt arendusprotsessi, ning et toote valmimisega ei lõppe töö, vaid tuleb kliendile ka edaspidi tuge pakkuda. Räägiti ka Nortali poolt korraldavast suveülikoolist, mis on viimastel aastatel järjest populaarsust kogunud. Sain teada, mis seal terve suvi siis üldse tehakse. Kindlasti oleks ka see väga hea kogemus, kui eksperdi käe all saaks õppida ja osaleda projektides. Lisaks on peale suve parimatel ka võimalus edasi tööle jääda. Kuulajaid huvitas kõige rohkem see, kas tööle on võimalik saada ka kooli kõrvalt. Jagati ka muid näpunäiteid „superstaariks“ saamiseks.<br />
<br />
Viimase loengu selles aines pidas meile Merle Liisu Lindma rääkides meile üldiselt elust ja suhtumisest, erialast eriti juttu ei olnud. Loeng oli väga motiveeriv. Kuulajaskond sai ka lähemalt tuttavaks oma pinginaabritega ja teada nende eesmärkidest ja soovidest. Kindlasti tegi see loengu palju huvitavamaks, kuid ise pidin seda videosalvestuselt jälgima. Merle andis soovituse, et tööd tehes peaks silm särama ja peaks olema ka lõbus, sest nii on inimesed palju produktiivsemad ja õnnelikumad. Kõik on kinni endas. Viimaseks loenguks oli see vägagi sobiv ja andis mõtlemisainet.<br />
<br />
Kokkuvõteks võib öelda, et kõikidest loengutest sai nii mõningaidki uusi teadmisi. Huvitav oli ka kuulata reaalselt IT valdkonnas töötavaid inimesi ja nende tegemistest. Kindlasti andsid loengut ka motivatsiooni, sellele keskenduski Margus Ernitsa loeng, kuid ka teistes loengutes puudutati sama teemat. Usun, et kõikide tudengite pilt IT maailmast avardus ja kindlasti peaks iga esmakursuslane selle aine läbima.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestus tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga. Registreerida tuleb ennast ÕIS-is ja vähemalt 2 päeva enne järelarvestuse aega. Järelarvestus on tasuline nii riigi finantseeritaval tudengil kui ka tasulisel õppekohal oleval tudengil. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on on järeleksami sooritamine tasuta, tasulisel õppekohal (OF) tuleb eeskirja kohaselt tasuda 20€.<br />
<br />
=== Küsimus 5 ===<br />
<br />
Taotleja peab olema Eesti kodanik või viibima Eestis elamisloa (elaniku või tähtajalise) või elamisõiguse (alalise või tähtajalise) alusel. Saab taodelda ka täiskoormusega esimesel semestril õppiv tudeng. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 järgi arvutatud keskmine sissetulek kuus ei tohi ületada riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära. Ei tohi olla ka akadeemilisel puhkusel.<br />
Toetuse suurus sõltub üliõpilase pere keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. <br />
Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis www.eesti.ee. Taotlusi saab esitada semestri esimesel kuul, kas septembris või veebruaris.<br />
Taotleja peab õppima täiskoormusega ja täidetud peab olema kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluv õppe maht. <br />
<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/riiklike-oppetoestuste-taotlemise-ja-maksmise-kord-eesti-infotehnoloogia-kolledzis/#toetused RIIKLIKE ÕPPETOETUSTE TAOTLEMISE JA MAKSMISE KORD EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽIS 2013/2014 ÕPPEAASTAL]<br />
<br />
== Õpingukorralduse ülesanne ==<br />
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAP, siis õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP ulatuses. Kuna õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, tuleb arve suurus on 250 eurot.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ttonts&diff=65912User:Ttonts2013-10-23T15:56:41Z<p>Ttonts: </p>
<hr />
<div>== Erialatuvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
Autor: Timmo Tõnts<br />
<br />
Rühm: 13<br />
<br />
Esitamise kuupäev:23.10.2013<br />
<br />
== Essee ==<br />
Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli mul värske tudengina esimene loeng IT kolledžis. Kuna varem polnud ülikoolis õpingutega väga kursis, eriti peale kõrgharidusreformi, oli väga hea näha õppekavas, et meile õpingukorraldusest eraldi ka räägitakse. Lisaks sellele oli ka hea näha, et saame kohe esimestel kuudel rohkem aimu ka enda valitud erialast. Mingi üldpilt oli silme ees, kuid siiski üsna kitsas. Loengutes räägiti meile palju erinevatest IT valdkondadest. Nendest loengutest sai silmaring IT valdkonnas palju avaramaks ja mõned soovitusedki kõrvataha pandud.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti meile üldiselt ülikoolis õpimisest ja üleüldse ülikooli elust. Saime rohkem tuttavaks õppeinfosüsteemiga ja teadmise, et see on arvatavasti kõige olulisem leht meie tudengielu jooksul. Mina kui gümnaasiumilõpetaja sain väga palju infot üldiselt kõrgkoolis õppimisest. Kindlasti oli paljudele see juba tuttav jutt, sest nii mõnigi tudeng oli varasema kõrgkooli kogemusega. Selle loengu käigus sain lõpuks aru ka uuest süsteemist, millal tuleb maksta ja millal on õpe tasuta. Tutvustati lähemalt ka IT kolledžit ning selles majas toimuvatest huvitavatest tegemistest. Üldiselt andis see väga palju infot ja paljud asjad said selgeks.<br />
<br />
Teine loeng jututas põhiliselt motivatsioonist ning õppimisest. Motivatsioon on kõrgkoolis õppides väga tähtis, kuna ülikoolis pole kohalkäimine kohustuslik ja õpetajad ei aja sind mööda kooli taga, et sa oma asju parandaksid. Seega peab iga tudeng ise oma asju järje peal hoidma. Sammuti jagas õppejõud Margus Ernits ka palju soovitusi, eelkõige mitte teiste tööde kasutamise kohta. Peale selle jutu kuulmist kadus igasugune tahe plagiaati kasutada, sest kes tahaks aines mittearvestatud kirja saada või lausa koolist välja kukkuda. Vahepeal anti kuulajatele üks väike ülesanne ja see pani inimesed saalis rohkem õppejõudu kuulama. Kahjuks oli ülesanne mõeldud pigem varem programmeerimisega tegelenud isikutele, kuid hea nipp sellegipoolest. <br />
<br />
Kolmanda loengu teema oli innovatsioon. Sellest jutustas meile Linnar Viik. Kindlasti said paljud tudengid teada täpsemalt, mis asi on innovatsioon ja veidi ka tänapäeva ärimaailmast. Loeng algas kohe kuulajaid kaasahaarates, kui külalisesineja meilt erinevaid innovaatilisi asju küsis. Nende samade näidete varal seletati meile innovatsioonist. Kindlasti väga oluline tähelepanek sellest loengust oli see, et ebaõnnestuda tuleb kiirelt (jalgrattaga sõitmise õppimise näide on siiamaani meeles), sest enda ebaõnnestumistest õpib kõige rohkem. Edulood peaks olema lihtsalt insipireerivad. Ärimaailmast kuulsime niipalju, et ideed ei ole enam nii väärtuslikud, loeb teostus. Sammuti seda, et tootearendus on kiirenenud. Kindlasti oli hea mõte ka see, et turule tuleb tootega tulla siis kui turg selleks valmis on, mitte siis kui toode ise valmib. Loengut oli hea kuulata, sest esineja rääkis selgelt ja arusaadavalt.<br />
<br />
Järgmine külaline oli CERT-EEst Tarmo Randel, kes jutustas üldiselt IT pahupoolest. Küberkuriteod on maailmas vägagi aktuaalne teema. Tore oli näha esimest arvutiviirust ja kuulda viimastel aastatel reaalselt juhtunud küberkuritegudest. Lisaks tutvustati ka erinevaid rünnakuviise. On palju inimesi, kes soovivad teenida raha just küberkuritegevusega. Tavaliselt üritatakse tavakasutajale läbi veebilehitseja arvutisse viiruseid saata. Selleks on loodud erinevaid veebilehti, mis salaja su arvutisse tungivad. Väga levinud on ka igasugused ''pop-up''-id, mis pakuvad inimestele igasugu asju, et klikkima meelitada. Räägiti ka sellest, kui lihtne on tegelikult saada kätte kaardi magnetribal asuvaid andmeid. Lõpetuseks saime teada, kuidas ennast rünnakute eest kaitsta ja arvuti turvalisust suurendada.<br />
<br />
IT kolledži vilistlane Andres Käver pidas meile loengut „Elufilosoofia ja IT Eestis“. Loengut oli kuulata üsna huvitav vaatamata sellele, et slaidid puudusid. Seda seetõttu, et enamus jutt, mida esineja rääkis, oli rikastatud näidetega tema enda elust ja tööst. Kindlasti oli muljetavaldav, et loengupidaja ise suutis kaugõppes kooli lõpetada kahe aastaga ja veel Cum Laude, kuid endakiitmist oli natukene liiga palju. Kõrva taha jäi ka see, et keegi meist ei tohiks põdeda nn tudengisündroomi ehk jätta asju pidevalt viimasele minutile. Kui asju teha järgemööda ja pidevalt, saab nendega palju kergemini hakkama ja semestri lõpuks pole kuhjunud tegemata asju. Veel soovitati arendajatel matemaatikaga väga palju tegeleda, sest ilma selle aineta on väga raske hakkama saada. Kahtlen siiski, et 90% matemaatikas väga palju erineks veidi väiksemast tulemusest reaalses elus, kuid eks elu seda näitab ja mina püüan matemaatikat korralikult õppida.<br />
<br />
Nädal peale Andres Käveri esitlust oli kord Skype-i töötajatel. Loengusaali sisenedes, kui nägin, et teemaks on Skype, arvasin, et tuleb väga huvitav loeng. Seda seetõttu, et Skype on arendatud Eestis ja kindalsti on tore rohkem sellest kuulda. Kahjuks tundus loeng üsna ettevalmistamata. Lisaks oli mõndadest asjadest ka raske aru saada, sest kasutati erialaseid termineid, mis kõlasid kui võõrkeel. Nende meeste ülesandeks on veateateid edastada õigetele inimestele ja tegeleda monitooringuga. Loeng jäi ka üsna lühikeseks ja oli väike pettumus.<br />
<br />
Oktoobri teises loengus olid külalisteks Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Enamus loengust rääkis meile Ats Albre. Tutvustati lähemalt arendusprotsessi, ning et toote valmimisega ei lõppe töö, vaid tuleb kliendile ka edaspidi tuge pakkuda. Räägiti ka Nortali poolt korraldavast suveülikoolist, mis on viimastel aastatel järjest populaarsust kogunud. Sain teada, mis seal terve suvi siis üldse tehakse. Kindlasti oleks ka see väga hea kogemus, kui eksperdi käe all saaks õppida ja osaleda projektides. Lisaks on peale suve parimatel ka võimalus edasi tööle jääda. Kuulajaid huvitas kõige rohkem see, kas tööle on võimalik saada ka kooli kõrvalt. Jagati ka muid näpunäiteid „superstaariks“ saamiseks.<br />
<br />
Viimase loengu selles aines pidas meile Merle Liisu Lindma rääkides meile üldiselt elust ja suhtumisest, erialast eriti juttu ei olnud. Loeng oli väga motiveeriv. Kuulajaskond sai ka lähemalt tuttavaks oma pinginaabritega ja teada nende eesmärkidest ja soovidest. Kindlasti tegi see loengu palju huvitavamaks, kuid ise pidin seda videosalvestuselt jälgima. Merle andis soovituse, et tööd tehes peaks silm särama ja peaks olema ka lõbus, sest nii on inimesed palju produktiivsemad ja õnnelikumad. Kõik on kinni endas. Viimaseks loenguks oli see vägagi sobiv ja andis mõtlemisainet.<br />
<br />
Kokkuvõteks võib öelda, et kõikidest loengutest sai nii mõningaidki uusi teadmisi. Huvitav oli ka kuulata reaalselt IT valdkonnas töötavaid inimesi ja nende tegemistest. Kindlasti andsid loengut ka motivatsiooni, sellele keskenduski Margus Ernitsa loeng, kuid ka teistes loengutes puudutati sama teemat. Usun, et kõikide tudengite pilt IT maailmast avardus ja kindlasti peaks iga esmakursuslane selle aine läbima.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestus tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga. Registreerida tuleb ennast ÕIS-is ja vähemalt 2 päeva enne järelarvestuse aega. Järelarvestus on tasuline nii riigi finantseeritaval tudengil kui ka tasulisel õppekohal oleval tudengil. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on on järeleksami sooritamine tasuta, tasulisel õppekohal (OF) tuleb eeskirja kohaselt tasuda 20€.<br />
<br />
=== Küsimus 5 ===<br />
<br />
Taotleja peab olema Eesti kodanik või viibima Eestis elamisloa (elaniku või tähtajalise) või elamisõiguse (alalise või tähtajalise) alusel. Saab taodelda ka täiskoormusega esimesel semestril õppiv tudeng. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 järgi arvutatud keskmine sissetulek kuus ei tohi ületada riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära. Ei tohi olla ka akadeemilisel puhkusel.<br />
Toetuse suurus sõltub üliõpilase pere keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. <br />
Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis www.eesti.ee. Taotlusi saab esitada semestri esimesel kuul, kas septembris või veebruaris.<br />
Taotleja peab õppima täiskoormusega ja täidetud peab olema kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluv õppe maht. <br />
<br />
== Õpingukorralduse ülesanne ==<br />
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAP, siis õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP ulatuses. Kuna õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, tuleb arve suurus on 250 eurot.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ttonts&diff=65911User:Ttonts2013-10-23T15:55:30Z<p>Ttonts: </p>
<hr />
<div>== Erialatuvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
Autor: Timmo Tõnts<br />
Rühm: 13<br />
Esitamise kuupäev:23.10.2013<br />
<br />
== Essee ==<br />
Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli mul värske tudengina esimene loeng IT kolledžis. Kuna varem polnud ülikoolis õpingutega väga kursis, eriti peale kõrgharidusreformi, oli väga hea näha õppekavas, et meile õpingukorraldusest eraldi ka räägitakse. Lisaks sellele oli ka hea näha, et saame kohe esimestel kuudel rohkem aimu ka enda valitud erialast. Mingi üldpilt oli silme ees, kuid siiski üsna kitsas. Loengutes räägiti meile palju erinevatest IT valdkondadest. Nendest loengutest sai silmaring IT valdkonnas palju avaramaks ja mõned soovitusedki kõrvataha pandud.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti meile üldiselt ülikoolis õpimisest ja üleüldse ülikooli elust. Saime rohkem tuttavaks õppeinfosüsteemiga ja teadmise, et see on arvatavasti kõige olulisem leht meie tudengielu jooksul. Mina kui gümnaasiumilõpetaja sain väga palju infot üldiselt kõrgkoolis õppimisest. Kindlasti oli paljudele see juba tuttav jutt, sest nii mõnigi tudeng oli varasema kõrgkooli kogemusega. Selle loengu käigus sain lõpuks aru ka uuest süsteemist, millal tuleb maksta ja millal on õpe tasuta. Tutvustati lähemalt ka IT kolledžit ning selles majas toimuvatest huvitavatest tegemistest. Üldiselt andis see väga palju infot ja paljud asjad said selgeks.<br />
<br />
Teine loeng jututas põhiliselt motivatsioonist ning õppimisest. Motivatsioon on kõrgkoolis õppides väga tähtis, kuna ülikoolis pole kohalkäimine kohustuslik ja õpetajad ei aja sind mööda kooli taga, et sa oma asju parandaksid. Seega peab iga tudeng ise oma asju järje peal hoidma. Sammuti jagas õppejõud Margus Ernits ka palju soovitusi, eelkõige mitte teiste tööde kasutamise kohta. Peale selle jutu kuulmist kadus igasugune tahe plagiaati kasutada, sest kes tahaks aines mittearvestatud kirja saada või lausa koolist välja kukkuda. Vahepeal anti kuulajatele üks väike ülesanne ja see pani inimesed saalis rohkem õppejõudu kuulama. Kahjuks oli ülesanne mõeldud pigem varem programmeerimisega tegelenud isikutele, kuid hea nipp sellegipoolest. <br />
<br />
Kolmanda loengu teema oli innovatsioon. Sellest jutustas meile Linnar Viik. Kindlasti said paljud tudengid teada täpsemalt, mis asi on innovatsioon ja veidi ka tänapäeva ärimaailmast. Loeng algas kohe kuulajaid kaasahaarates, kui külalisesineja meilt erinevaid innovaatilisi asju küsis. Nende samade näidete varal seletati meile innovatsioonist. Kindlasti väga oluline tähelepanek sellest loengust oli see, et ebaõnnestuda tuleb kiirelt (jalgrattaga sõitmise õppimise näide on siiamaani meeles), sest enda ebaõnnestumistest õpib kõige rohkem. Edulood peaks olema lihtsalt insipireerivad. Ärimaailmast kuulsime niipalju, et ideed ei ole enam nii väärtuslikud, loeb teostus. Sammuti seda, et tootearendus on kiirenenud. Kindlasti oli hea mõte ka see, et turule tuleb tootega tulla siis kui turg selleks valmis on, mitte siis kui toode ise valmib. Loengut oli hea kuulata, sest esineja rääkis selgelt ja arusaadavalt.<br />
<br />
Järgmine külaline oli CERT-EEst Tarmo Randel, kes jutustas üldiselt IT pahupoolest. Küberkuriteod on maailmas vägagi aktuaalne teema. Tore oli näha esimest arvutiviirust ja kuulda viimastel aastatel reaalselt juhtunud küberkuritegudest. Lisaks tutvustati ka erinevaid rünnakuviise. On palju inimesi, kes soovivad teenida raha just küberkuritegevusega. Tavaliselt üritatakse tavakasutajale läbi veebilehitseja arvutisse viiruseid saata. Selleks on loodud erinevaid veebilehti, mis salaja su arvutisse tungivad. Väga levinud on ka igasugused ''pop-up''-id, mis pakuvad inimestele igasugu asju, et klikkima meelitada. Räägiti ka sellest, kui lihtne on tegelikult saada kätte kaardi magnetribal asuvaid andmeid. Lõpetuseks saime teada, kuidas ennast rünnakute eest kaitsta ja arvuti turvalisust suurendada.<br />
<br />
IT kolledži vilistlane Andres Käver pidas meile loengut „Elufilosoofia ja IT Eestis“. Loengut oli kuulata üsna huvitav vaatamata sellele, et slaidid puudusid. Seda seetõttu, et enamus jutt, mida esineja rääkis, oli rikastatud näidetega tema enda elust ja tööst. Kindlasti oli muljetavaldav, et loengupidaja ise suutis kaugõppes kooli lõpetada kahe aastaga ja veel Cum Laude, kuid endakiitmist oli natukene liiga palju. Kõrva taha jäi ka see, et keegi meist ei tohiks põdeda nn tudengisündroomi ehk jätta asju pidevalt viimasele minutile. Kui asju teha järgemööda ja pidevalt, saab nendega palju kergemini hakkama ja semestri lõpuks pole kuhjunud tegemata asju. Veel soovitati arendajatel matemaatikaga väga palju tegeleda, sest ilma selle aineta on väga raske hakkama saada. Kahtlen siiski, et 90% matemaatikas väga palju erineks veidi väiksemast tulemusest reaalses elus, kuid eks elu seda näitab ja mina püüan matemaatikat korralikult õppida.<br />
<br />
Nädal peale Andres Käveri esitlust oli kord Skype-i töötajatel. Loengusaali sisenedes, kui nägin, et teemaks on Skype, arvasin, et tuleb väga huvitav loeng. Seda seetõttu, et Skype on arendatud Eestis ja kindalsti on tore rohkem sellest kuulda. Kahjuks tundus loeng üsna ettevalmistamata. Lisaks oli mõndadest asjadest ka raske aru saada, sest kasutati erialaseid termineid, mis kõlasid kui võõrkeel. Nende meeste ülesandeks on veateateid edastada õigetele inimestele ja tegeleda monitooringuga. Loeng jäi ka üsna lühikeseks ja oli väike pettumus.<br />
<br />
Oktoobri teises loengus olid külalisteks Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Enamus loengust rääkis meile Ats Albre. Tutvustati lähemalt arendusprotsessi, ning et toote valmimisega ei lõppe töö, vaid tuleb kliendile ka edaspidi tuge pakkuda. Räägiti ka Nortali poolt korraldavast suveülikoolist, mis on viimastel aastatel järjest populaarsust kogunud. Sain teada, mis seal terve suvi siis üldse tehakse. Kindlasti oleks ka see väga hea kogemus, kui eksperdi käe all saaks õppida ja osaleda projektides. Lisaks on peale suve parimatel ka võimalus edasi tööle jääda. Kuulajaid huvitas kõige rohkem see, kas tööle on võimalik saada ka kooli kõrvalt. Jagati ka muid näpunäiteid „superstaariks“ saamiseks.<br />
<br />
Viimase loengu selles aines pidas meile Merle Liisu Lindma rääkides meile üldiselt elust ja suhtumisest, erialast eriti juttu ei olnud. Loeng oli väga motiveeriv. Kuulajaskond sai ka lähemalt tuttavaks oma pinginaabritega ja teada nende eesmärkidest ja soovidest. Kindlasti tegi see loengu palju huvitavamaks, kuid ise pidin seda videosalvestuselt jälgima. Merle andis soovituse, et tööd tehes peaks silm särama ja peaks olema ka lõbus, sest nii on inimesed palju produktiivsemad ja õnnelikumad. Kõik on kinni endas. Viimaseks loenguks oli see vägagi sobiv ja andis mõtlemisainet.<br />
<br />
Kokkuvõteks võib öelda, et kõikidest loengutest sai nii mõningaidki uusi teadmisi. Huvitav oli ka kuulata reaalselt IT valdkonnas töötavaid inimesi ja nende tegemistest. Kindlasti andsid loengut ka motivatsiooni, sellele keskenduski Margus Ernitsa loeng, kuid ka teistes loengutes puudutati sama teemat. Usun, et kõikide tudengite pilt IT maailmast avardus ja kindlasti peaks iga esmakursuslane selle aine läbima.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestus tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga. Registreerida tuleb ennast ÕIS-is ja vähemalt 2 päeva enne järelarvestuse aega. Järelarvestus on tasuline nii riigi finantseeritaval tudengil kui ka tasulisel õppekohal oleval tudengil. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on on järeleksami sooritamine tasuta, tasulisel õppekohal (OF) tuleb eeskirja kohaselt tasuda 20€.<br />
<br />
=== Küsimus 5 ===<br />
<br />
Taotleja peab olema Eesti kodanik või viibima Eestis elamisloa (elaniku või tähtajalise) või elamisõiguse (alalise või tähtajalise) alusel. Saab taodelda ka täiskoormusega esimesel semestril õppiv tudeng. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 järgi arvutatud keskmine sissetulek kuus ei tohi ületada riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära. Ei tohi olla ka akadeemilisel puhkusel.<br />
Toetuse suurus sõltub üliõpilase pere keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. <br />
Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis www.eesti.ee. Taotlusi saab esitada semestri esimesel kuul, kas septembris või veebruaris.<br />
Taotleja peab õppima täiskoormusega ja täidetud peab olema kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluv õppe maht. <br />
<br />
== Õpingukorralduse ülesanne ==<br />
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAP, siis õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP ulatuses. Kuna õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, tuleb arve suurus on 250 eurot.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ttonts&diff=65909User:Ttonts2013-10-23T15:51:17Z<p>Ttonts: /* Küsimus B */</p>
<hr />
<div>== Essee ==<br />
Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli mul värske tudengina esimene loeng IT kolledžis. Kuna varem polnud ülikoolis õpingutega väga kursis, eriti peale kõrgharidusreformi, oli väga hea näha õppekavas, et meile õpingukorraldusest eraldi ka räägitakse. Lisaks sellele oli ka hea näha, et saame kohe esimestel kuudel rohkem aimu ka enda valitud erialast. Mingi üldpilt oli silme ees, kuid siiski üsna kitsas. Loengutes räägiti meile palju erinevatest IT valdkondadest. Nendest loengutest sai silmaring IT valdkonnas palju avaramaks ja mõned soovitusedki kõrvataha pandud.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti meile üldiselt ülikoolis õpimisest ja üleüldse ülikooli elust. Saime rohkem tuttavaks õppeinfosüsteemiga ja teadmise, et see on arvatavasti kõige olulisem leht meie tudengielu jooksul. Mina kui gümnaasiumilõpetaja sain väga palju infot üldiselt kõrgkoolis õppimisest. Kindlasti oli paljudele see juba tuttav jutt, sest nii mõnigi tudeng oli varasema kõrgkooli kogemusega. Selle loengu käigus sain lõpuks aru ka uuest süsteemist, millal tuleb maksta ja millal on õpe tasuta. Tutvustati lähemalt ka IT kolledžit ning selles majas toimuvatest huvitavatest tegemistest. Üldiselt andis see väga palju infot ja paljud asjad said selgeks.<br />
<br />
Teine loeng jututas põhiliselt motivatsioonist ning õppimisest. Motivatsioon on kõrgkoolis õppides väga tähtis, kuna ülikoolis pole kohalkäimine kohustuslik ja õpetajad ei aja sind mööda kooli taga, et sa oma asju parandaksid. Seega peab iga tudeng ise oma asju järje peal hoidma. Sammuti jagas õppejõud Margus Ernits ka palju soovitusi, eelkõige mitte teiste tööde kasutamise kohta. Peale selle jutu kuulmist kadus igasugune tahe plagiaati kasutada, sest kes tahaks aines mittearvestatud kirja saada või lausa koolist välja kukkuda. Vahepeal anti kuulajatele üks väike ülesanne ja see pani inimesed saalis rohkem õppejõudu kuulama. Kahjuks oli ülesanne mõeldud pigem varem programmeerimisega tegelenud isikutele, kuid hea nipp sellegipoolest. <br />
<br />
Kolmanda loengu teema oli innovatsioon. Sellest jutustas meile Linnar Viik. Kindlasti said paljud tudengid teada täpsemalt, mis asi on innovatsioon ja veidi ka tänapäeva ärimaailmast. Loeng algas kohe kuulajaid kaasahaarates, kui külalisesineja meilt erinevaid innovaatilisi asju küsis. Nende samade näidete varal seletati meile innovatsioonist. Kindlasti väga oluline tähelepanek sellest loengust oli see, et ebaõnnestuda tuleb kiirelt (jalgrattaga sõitmise õppimise näide on siiamaani meeles), sest enda ebaõnnestumistest õpib kõige rohkem. Edulood peaks olema lihtsalt insipireerivad. Ärimaailmast kuulsime niipalju, et ideed ei ole enam nii väärtuslikud, loeb teostus. Sammuti seda, et tootearendus on kiirenenud. Kindlasti oli hea mõte ka see, et turule tuleb tootega tulla siis kui turg selleks valmis on, mitte siis kui toode ise valmib. Loengut oli hea kuulata, sest esineja rääkis selgelt ja arusaadavalt.<br />
<br />
Järgmine külaline oli CERT-EEst Tarmo Randel, kes jutustas üldiselt IT pahupoolest. Küberkuriteod on maailmas vägagi aktuaalne teema. Tore oli näha esimest arvutiviirust ja kuulda viimastel aastatel reaalselt juhtunud küberkuritegudest. Lisaks tutvustati ka erinevaid rünnakuviise. On palju inimesi, kes soovivad teenida raha just küberkuritegevusega. Tavaliselt üritatakse tavakasutajale läbi veebilehitseja arvutisse viiruseid saata. Selleks on loodud erinevaid veebilehti, mis salaja su arvutisse tungivad. Väga levinud on ka igasugused ''pop-up''-id, mis pakuvad inimestele igasugu asju, et klikkima meelitada. Räägiti ka sellest, kui lihtne on tegelikult saada kätte kaardi magnetribal asuvaid andmeid. Lõpetuseks saime teada, kuidas ennast rünnakute eest kaitsta ja arvuti turvalisust suurendada.<br />
<br />
IT kolledži vilistlane Andres Käver pidas meile loengut „Elufilosoofia ja IT Eestis“. Loengut oli kuulata üsna huvitav vaatamata sellele, et slaidid puudusid. Seda seetõttu, et enamus jutt, mida esineja rääkis, oli rikastatud näidetega tema enda elust ja tööst. Kindlasti oli muljetavaldav, et loengupidaja ise suutis kaugõppes kooli lõpetada kahe aastaga ja veel Cum Laude, kuid endakiitmist oli natukene liiga palju. Kõrva taha jäi ka see, et keegi meist ei tohiks põdeda nn tudengisündroomi ehk jätta asju pidevalt viimasele minutile. Kui asju teha järgemööda ja pidevalt, saab nendega palju kergemini hakkama ja semestri lõpuks pole kuhjunud tegemata asju. Veel soovitati arendajatel matemaatikaga väga palju tegeleda, sest ilma selle aineta on väga raske hakkama saada. Kahtlen siiski, et 90% matemaatikas väga palju erineks veidi väiksemast tulemusest reaalses elus, kuid eks elu seda näitab ja mina püüan matemaatikat korralikult õppida.<br />
<br />
Nädal peale Andres Käveri esitlust oli kord Skype-i töötajatel. Loengusaali sisenedes, kui nägin, et teemaks on Skype, arvasin, et tuleb väga huvitav loeng. Seda seetõttu, et Skype on arendatud Eestis ja kindalsti on tore rohkem sellest kuulda. Kahjuks tundus loeng üsna ettevalmistamata. Lisaks oli mõndadest asjadest ka raske aru saada, sest kasutati erialaseid termineid, mis kõlasid kui võõrkeel. Nende meeste ülesandeks on veateateid edastada õigetele inimestele ja tegeleda monitooringuga. Loeng jäi ka üsna lühikeseks ja oli väike pettumus.<br />
<br />
Oktoobri teises loengus olid külalisteks Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Enamus loengust rääkis meile Ats Albre. Tutvustati lähemalt arendusprotsessi, ning et toote valmimisega ei lõppe töö, vaid tuleb kliendile ka edaspidi tuge pakkuda. Räägiti ka Nortali poolt korraldavast suveülikoolist, mis on viimastel aastatel järjest populaarsust kogunud. Sain teada, mis seal terve suvi siis üldse tehakse. Kindlasti oleks ka see väga hea kogemus, kui eksperdi käe all saaks õppida ja osaleda projektides. Lisaks on peale suve parimatel ka võimalus edasi tööle jääda. Kuulajaid huvitas kõige rohkem see, kas tööle on võimalik saada ka kooli kõrvalt. Jagati ka muid näpunäiteid „superstaariks“ saamiseks.<br />
<br />
Viimase loengu selles aines pidas meile Merle Liisu Lindma rääkides meile üldiselt elust ja suhtumisest, erialast eriti juttu ei olnud. Loeng oli väga motiveeriv. Kuulajaskond sai ka lähemalt tuttavaks oma pinginaabritega ja teada nende eesmärkidest ja soovidest. Kindlasti tegi see loengu palju huvitavamaks, kuid ise pidin seda videosalvestuselt jälgima. Merle andis soovituse, et tööd tehes peaks silm särama ja peaks olema ka lõbus, sest nii on inimesed palju produktiivsemad ja õnnelikumad. Kõik on kinni endas. Viimaseks loenguks oli see vägagi sobiv ja andis mõtlemisainet.<br />
<br />
Kokkuvõteks võib öelda, et kõikidest loengutest sai nii mõningaidki uusi teadmisi. Huvitav oli ka kuulata reaalselt IT valdkonnas töötavaid inimesi ja nende tegemistest. Kindlasti andsid loengut ka motivatsiooni, sellele keskenduski Margus Ernitsa loeng, kuid ka teistes loengutes puudutati sama teemat. Usun, et kõikide tudengite pilt IT maailmast avardus ja kindlasti peaks iga esmakursuslane selle aine läbima.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestus tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga. Registreerida tuleb ennast ÕIS-is ja vähemalt 2 päeva enne järelarvestuse aega. Järelarvestus on tasuline nii riigi finantseeritaval tudengil kui ka tasulisel õppekohal oleval tudengil. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on on järeleksami sooritamine tasuta, tasulisel õppekohal (OF) tuleb eeskirja kohaselt tasuda 20€.<br />
<br />
=== Küsimus 5 ===<br />
<br />
Taotleja peab olema Eesti kodanik või viibima Eestis elamisloa (elaniku või tähtajalise) või elamisõiguse (alalise või tähtajalise) alusel. Saab taodelda ka täiskoormusega esimesel semestril õppiv tudeng. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 järgi arvutatud keskmine sissetulek kuus ei tohi ületada riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära. Ei tohi olla ka akadeemilisel puhkusel.<br />
Toetuse suurus sõltub üliõpilase pere keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. <br />
Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis www.eesti.ee. Taotlusi saab esitada semestri esimesel kuul, kas septembris või veebruaris.<br />
Taotleja peab õppima täiskoormusega ja täidetud peab olema kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluv õppe maht. <br />
<br />
== Õpingukorralduse ülesanne ==<br />
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAP, siis õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP ulatuses. Kuna õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, tuleb arve suurus on 250 eurot.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ttonts&diff=65905User:Ttonts2013-10-23T15:46:56Z<p>Ttonts: /* Õpingukorralduse ülesanne */</p>
<hr />
<div>== Essee ==<br />
Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli mul värske tudengina esimene loeng IT kolledžis. Kuna varem polnud ülikoolis õpingutega väga kursis, eriti peale kõrgharidusreformi, oli väga hea näha õppekavas, et meile õpingukorraldusest eraldi ka räägitakse. Lisaks sellele oli ka hea näha, et saame kohe esimestel kuudel rohkem aimu ka enda valitud erialast. Mingi üldpilt oli silme ees, kuid siiski üsna kitsas. Loengutes räägiti meile palju erinevatest IT valdkondadest. Nendest loengutest sai silmaring IT valdkonnas palju avaramaks ja mõned soovitusedki kõrvataha pandud.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti meile üldiselt ülikoolis õpimisest ja üleüldse ülikooli elust. Saime rohkem tuttavaks õppeinfosüsteemiga ja teadmise, et see on arvatavasti kõige olulisem leht meie tudengielu jooksul. Mina kui gümnaasiumilõpetaja sain väga palju infot üldiselt kõrgkoolis õppimisest. Kindlasti oli paljudele see juba tuttav jutt, sest nii mõnigi tudeng oli varasema kõrgkooli kogemusega. Selle loengu käigus sain lõpuks aru ka uuest süsteemist, millal tuleb maksta ja millal on õpe tasuta. Tutvustati lähemalt ka IT kolledžit ning selles majas toimuvatest huvitavatest tegemistest. Üldiselt andis see väga palju infot ja paljud asjad said selgeks.<br />
<br />
Teine loeng jututas põhiliselt motivatsioonist ning õppimisest. Motivatsioon on kõrgkoolis õppides väga tähtis, kuna ülikoolis pole kohalkäimine kohustuslik ja õpetajad ei aja sind mööda kooli taga, et sa oma asju parandaksid. Seega peab iga tudeng ise oma asju järje peal hoidma. Sammuti jagas õppejõud Margus Ernits ka palju soovitusi, eelkõige mitte teiste tööde kasutamise kohta. Peale selle jutu kuulmist kadus igasugune tahe plagiaati kasutada, sest kes tahaks aines mittearvestatud kirja saada või lausa koolist välja kukkuda. Vahepeal anti kuulajatele üks väike ülesanne ja see pani inimesed saalis rohkem õppejõudu kuulama. Kahjuks oli ülesanne mõeldud pigem varem programmeerimisega tegelenud isikutele, kuid hea nipp sellegipoolest. <br />
<br />
Kolmanda loengu teema oli innovatsioon. Sellest jutustas meile Linnar Viik. Kindlasti said paljud tudengid teada täpsemalt, mis asi on innovatsioon ja veidi ka tänapäeva ärimaailmast. Loeng algas kohe kuulajaid kaasahaarates, kui külalisesineja meilt erinevaid innovaatilisi asju küsis. Nende samade näidete varal seletati meile innovatsioonist. Kindlasti väga oluline tähelepanek sellest loengust oli see, et ebaõnnestuda tuleb kiirelt (jalgrattaga sõitmise õppimise näide on siiamaani meeles), sest enda ebaõnnestumistest õpib kõige rohkem. Edulood peaks olema lihtsalt insipireerivad. Ärimaailmast kuulsime niipalju, et ideed ei ole enam nii väärtuslikud, loeb teostus. Sammuti seda, et tootearendus on kiirenenud. Kindlasti oli hea mõte ka see, et turule tuleb tootega tulla siis kui turg selleks valmis on, mitte siis kui toode ise valmib. Loengut oli hea kuulata, sest esineja rääkis selgelt ja arusaadavalt.<br />
<br />
Järgmine külaline oli CERT-EEst Tarmo Randel, kes jutustas üldiselt IT pahupoolest. Küberkuriteod on maailmas vägagi aktuaalne teema. Tore oli näha esimest arvutiviirust ja kuulda viimastel aastatel reaalselt juhtunud küberkuritegudest. Lisaks tutvustati ka erinevaid rünnakuviise. On palju inimesi, kes soovivad teenida raha just küberkuritegevusega. Tavaliselt üritatakse tavakasutajale läbi veebilehitseja arvutisse viiruseid saata. Selleks on loodud erinevaid veebilehti, mis salaja su arvutisse tungivad. Väga levinud on ka igasugused ''pop-up''-id, mis pakuvad inimestele igasugu asju, et klikkima meelitada. Räägiti ka sellest, kui lihtne on tegelikult saada kätte kaardi magnetribal asuvaid andmeid. Lõpetuseks saime teada, kuidas ennast rünnakute eest kaitsta ja arvuti turvalisust suurendada.<br />
<br />
IT kolledži vilistlane Andres Käver pidas meile loengut „Elufilosoofia ja IT Eestis“. Loengut oli kuulata üsna huvitav vaatamata sellele, et slaidid puudusid. Seda seetõttu, et enamus jutt, mida esineja rääkis, oli rikastatud näidetega tema enda elust ja tööst. Kindlasti oli muljetavaldav, et loengupidaja ise suutis kaugõppes kooli lõpetada kahe aastaga ja veel Cum Laude, kuid endakiitmist oli natukene liiga palju. Kõrva taha jäi ka see, et keegi meist ei tohiks põdeda nn tudengisündroomi ehk jätta asju pidevalt viimasele minutile. Kui asju teha järgemööda ja pidevalt, saab nendega palju kergemini hakkama ja semestri lõpuks pole kuhjunud tegemata asju. Veel soovitati arendajatel matemaatikaga väga palju tegeleda, sest ilma selle aineta on väga raske hakkama saada. Kahtlen siiski, et 90% matemaatikas väga palju erineks veidi väiksemast tulemusest reaalses elus, kuid eks elu seda näitab ja mina püüan matemaatikat korralikult õppida.<br />
<br />
Nädal peale Andres Käveri esitlust oli kord Skype-i töötajatel. Loengusaali sisenedes, kui nägin, et teemaks on Skype, arvasin, et tuleb väga huvitav loeng. Seda seetõttu, et Skype on arendatud Eestis ja kindalsti on tore rohkem sellest kuulda. Kahjuks tundus loeng üsna ettevalmistamata. Lisaks oli mõndadest asjadest ka raske aru saada, sest kasutati erialaseid termineid, mis kõlasid kui võõrkeel. Nende meeste ülesandeks on veateateid edastada õigetele inimestele ja tegeleda monitooringuga. Loeng jäi ka üsna lühikeseks ja oli väike pettumus.<br />
<br />
Oktoobri teises loengus olid külalisteks Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Enamus loengust rääkis meile Ats Albre. Tutvustati lähemalt arendusprotsessi, ning et toote valmimisega ei lõppe töö, vaid tuleb kliendile ka edaspidi tuge pakkuda. Räägiti ka Nortali poolt korraldavast suveülikoolist, mis on viimastel aastatel järjest populaarsust kogunud. Sain teada, mis seal terve suvi siis üldse tehakse. Kindlasti oleks ka see väga hea kogemus, kui eksperdi käe all saaks õppida ja osaleda projektides. Lisaks on peale suve parimatel ka võimalus edasi tööle jääda. Kuulajaid huvitas kõige rohkem see, kas tööle on võimalik saada ka kooli kõrvalt. Jagati ka muid näpunäiteid „superstaariks“ saamiseks.<br />
<br />
Viimase loengu selles aines pidas meile Merle Liisu Lindma rääkides meile üldiselt elust ja suhtumisest, erialast eriti juttu ei olnud. Loeng oli väga motiveeriv. Kuulajaskond sai ka lähemalt tuttavaks oma pinginaabritega ja teada nende eesmärkidest ja soovidest. Kindlasti tegi see loengu palju huvitavamaks, kuid ise pidin seda videosalvestuselt jälgima. Merle andis soovituse, et tööd tehes peaks silm särama ja peaks olema ka lõbus, sest nii on inimesed palju produktiivsemad ja õnnelikumad. Kõik on kinni endas. Viimaseks loenguks oli see vägagi sobiv ja andis mõtlemisainet.<br />
<br />
Kokkuvõteks võib öelda, et kõikidest loengutest sai nii mõningaidki uusi teadmisi. Huvitav oli ka kuulata reaalselt IT valdkonnas töötavaid inimesi ja nende tegemistest. Kindlasti andsid loengut ka motivatsiooni, sellele keskenduski Margus Ernitsa loeng, kuid ka teistes loengutes puudutati sama teemat. Usun, et kõikide tudengite pilt IT maailmast avardus ja kindlasti peaks iga esmakursuslane selle aine läbima.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestus tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga. Registreerida tuleb ennast ÕIS-is ja vähemalt 2 päeva enne järelarvestuse aega. Järelarvestus on tasuline nii riigi finantseeritaval tudengil kui ka tasulisel õppekohal oleval tudengil. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arvet saab näha ÕIS-is.<br />
<br />
=== Küsimus 5 ===<br />
<br />
Taotleja peab olema Eesti kodanik või viibima Eestis elamisloa (elaniku või tähtajalise) või elamisõiguse (alalise või tähtajalise) alusel. Saab taodelda ka täiskoormusega esimesel semestril õppiv tudeng. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 järgi arvutatud keskmine sissetulek kuus ei tohi ületada riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära. Ei tohi olla ka akadeemilisel puhkusel.<br />
Toetuse suurus sõltub üliõpilase pere keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. <br />
Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis www.eesti.ee. Taotlusi saab esitada semestri esimesel kuul, kas septembris või veebruaris.<br />
Taotleja peab õppima täiskoormusega ja täidetud peab olema kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluv õppe maht. <br />
<br />
== Õpingukorralduse ülesanne ==<br />
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAP, siis õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP ulatuses. Kuna õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, tuleb arve suurus on 250 eurot.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ttonts&diff=65899User:Ttonts2013-10-23T15:45:05Z<p>Ttonts: </p>
<hr />
<div>== Essee ==<br />
Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli mul värske tudengina esimene loeng IT kolledžis. Kuna varem polnud ülikoolis õpingutega väga kursis, eriti peale kõrgharidusreformi, oli väga hea näha õppekavas, et meile õpingukorraldusest eraldi ka räägitakse. Lisaks sellele oli ka hea näha, et saame kohe esimestel kuudel rohkem aimu ka enda valitud erialast. Mingi üldpilt oli silme ees, kuid siiski üsna kitsas. Loengutes räägiti meile palju erinevatest IT valdkondadest. Nendest loengutest sai silmaring IT valdkonnas palju avaramaks ja mõned soovitusedki kõrvataha pandud.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti meile üldiselt ülikoolis õpimisest ja üleüldse ülikooli elust. Saime rohkem tuttavaks õppeinfosüsteemiga ja teadmise, et see on arvatavasti kõige olulisem leht meie tudengielu jooksul. Mina kui gümnaasiumilõpetaja sain väga palju infot üldiselt kõrgkoolis õppimisest. Kindlasti oli paljudele see juba tuttav jutt, sest nii mõnigi tudeng oli varasema kõrgkooli kogemusega. Selle loengu käigus sain lõpuks aru ka uuest süsteemist, millal tuleb maksta ja millal on õpe tasuta. Tutvustati lähemalt ka IT kolledžit ning selles majas toimuvatest huvitavatest tegemistest. Üldiselt andis see väga palju infot ja paljud asjad said selgeks.<br />
<br />
Teine loeng jututas põhiliselt motivatsioonist ning õppimisest. Motivatsioon on kõrgkoolis õppides väga tähtis, kuna ülikoolis pole kohalkäimine kohustuslik ja õpetajad ei aja sind mööda kooli taga, et sa oma asju parandaksid. Seega peab iga tudeng ise oma asju järje peal hoidma. Sammuti jagas õppejõud Margus Ernits ka palju soovitusi, eelkõige mitte teiste tööde kasutamise kohta. Peale selle jutu kuulmist kadus igasugune tahe plagiaati kasutada, sest kes tahaks aines mittearvestatud kirja saada või lausa koolist välja kukkuda. Vahepeal anti kuulajatele üks väike ülesanne ja see pani inimesed saalis rohkem õppejõudu kuulama. Kahjuks oli ülesanne mõeldud pigem varem programmeerimisega tegelenud isikutele, kuid hea nipp sellegipoolest. <br />
<br />
Kolmanda loengu teema oli innovatsioon. Sellest jutustas meile Linnar Viik. Kindlasti said paljud tudengid teada täpsemalt, mis asi on innovatsioon ja veidi ka tänapäeva ärimaailmast. Loeng algas kohe kuulajaid kaasahaarates, kui külalisesineja meilt erinevaid innovaatilisi asju küsis. Nende samade näidete varal seletati meile innovatsioonist. Kindlasti väga oluline tähelepanek sellest loengust oli see, et ebaõnnestuda tuleb kiirelt (jalgrattaga sõitmise õppimise näide on siiamaani meeles), sest enda ebaõnnestumistest õpib kõige rohkem. Edulood peaks olema lihtsalt insipireerivad. Ärimaailmast kuulsime niipalju, et ideed ei ole enam nii väärtuslikud, loeb teostus. Sammuti seda, et tootearendus on kiirenenud. Kindlasti oli hea mõte ka see, et turule tuleb tootega tulla siis kui turg selleks valmis on, mitte siis kui toode ise valmib. Loengut oli hea kuulata, sest esineja rääkis selgelt ja arusaadavalt.<br />
<br />
Järgmine külaline oli CERT-EEst Tarmo Randel, kes jutustas üldiselt IT pahupoolest. Küberkuriteod on maailmas vägagi aktuaalne teema. Tore oli näha esimest arvutiviirust ja kuulda viimastel aastatel reaalselt juhtunud küberkuritegudest. Lisaks tutvustati ka erinevaid rünnakuviise. On palju inimesi, kes soovivad teenida raha just küberkuritegevusega. Tavaliselt üritatakse tavakasutajale läbi veebilehitseja arvutisse viiruseid saata. Selleks on loodud erinevaid veebilehti, mis salaja su arvutisse tungivad. Väga levinud on ka igasugused ''pop-up''-id, mis pakuvad inimestele igasugu asju, et klikkima meelitada. Räägiti ka sellest, kui lihtne on tegelikult saada kätte kaardi magnetribal asuvaid andmeid. Lõpetuseks saime teada, kuidas ennast rünnakute eest kaitsta ja arvuti turvalisust suurendada.<br />
<br />
IT kolledži vilistlane Andres Käver pidas meile loengut „Elufilosoofia ja IT Eestis“. Loengut oli kuulata üsna huvitav vaatamata sellele, et slaidid puudusid. Seda seetõttu, et enamus jutt, mida esineja rääkis, oli rikastatud näidetega tema enda elust ja tööst. Kindlasti oli muljetavaldav, et loengupidaja ise suutis kaugõppes kooli lõpetada kahe aastaga ja veel Cum Laude, kuid endakiitmist oli natukene liiga palju. Kõrva taha jäi ka see, et keegi meist ei tohiks põdeda nn tudengisündroomi ehk jätta asju pidevalt viimasele minutile. Kui asju teha järgemööda ja pidevalt, saab nendega palju kergemini hakkama ja semestri lõpuks pole kuhjunud tegemata asju. Veel soovitati arendajatel matemaatikaga väga palju tegeleda, sest ilma selle aineta on väga raske hakkama saada. Kahtlen siiski, et 90% matemaatikas väga palju erineks veidi väiksemast tulemusest reaalses elus, kuid eks elu seda näitab ja mina püüan matemaatikat korralikult õppida.<br />
<br />
Nädal peale Andres Käveri esitlust oli kord Skype-i töötajatel. Loengusaali sisenedes, kui nägin, et teemaks on Skype, arvasin, et tuleb väga huvitav loeng. Seda seetõttu, et Skype on arendatud Eestis ja kindalsti on tore rohkem sellest kuulda. Kahjuks tundus loeng üsna ettevalmistamata. Lisaks oli mõndadest asjadest ka raske aru saada, sest kasutati erialaseid termineid, mis kõlasid kui võõrkeel. Nende meeste ülesandeks on veateateid edastada õigetele inimestele ja tegeleda monitooringuga. Loeng jäi ka üsna lühikeseks ja oli väike pettumus.<br />
<br />
Oktoobri teises loengus olid külalisteks Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Enamus loengust rääkis meile Ats Albre. Tutvustati lähemalt arendusprotsessi, ning et toote valmimisega ei lõppe töö, vaid tuleb kliendile ka edaspidi tuge pakkuda. Räägiti ka Nortali poolt korraldavast suveülikoolist, mis on viimastel aastatel järjest populaarsust kogunud. Sain teada, mis seal terve suvi siis üldse tehakse. Kindlasti oleks ka see väga hea kogemus, kui eksperdi käe all saaks õppida ja osaleda projektides. Lisaks on peale suve parimatel ka võimalus edasi tööle jääda. Kuulajaid huvitas kõige rohkem see, kas tööle on võimalik saada ka kooli kõrvalt. Jagati ka muid näpunäiteid „superstaariks“ saamiseks.<br />
<br />
Viimase loengu selles aines pidas meile Merle Liisu Lindma rääkides meile üldiselt elust ja suhtumisest, erialast eriti juttu ei olnud. Loeng oli väga motiveeriv. Kuulajaskond sai ka lähemalt tuttavaks oma pinginaabritega ja teada nende eesmärkidest ja soovidest. Kindlasti tegi see loengu palju huvitavamaks, kuid ise pidin seda videosalvestuselt jälgima. Merle andis soovituse, et tööd tehes peaks silm särama ja peaks olema ka lõbus, sest nii on inimesed palju produktiivsemad ja õnnelikumad. Kõik on kinni endas. Viimaseks loenguks oli see vägagi sobiv ja andis mõtlemisainet.<br />
<br />
Kokkuvõteks võib öelda, et kõikidest loengutest sai nii mõningaidki uusi teadmisi. Huvitav oli ka kuulata reaalselt IT valdkonnas töötavaid inimesi ja nende tegemistest. Kindlasti andsid loengut ka motivatsiooni, sellele keskenduski Margus Ernitsa loeng, kuid ka teistes loengutes puudutati sama teemat. Usun, et kõikide tudengite pilt IT maailmast avardus ja kindlasti peaks iga esmakursuslane selle aine läbima.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestus tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga. Registreerida tuleb ennast ÕIS-is ja vähemalt 2 päeva enne järelarvestuse aega. Järelarvestus on tasuline nii riigi finantseeritaval tudengil kui ka tasulisel õppekohal oleval tudengil. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arvet saab näha ÕIS-is.<br />
<br />
=== Küsimus 5 ===<br />
<br />
Taotleja peab olema Eesti kodanik või viibima Eestis elamisloa (elaniku või tähtajalise) või elamisõiguse (alalise või tähtajalise) alusel. Saab taodelda ka täiskoormusega esimesel semestril õppiv tudeng. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 järgi arvutatud keskmine sissetulek kuus ei tohi ületada riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära. Ei tohi olla ka akadeemilisel puhkusel.<br />
Toetuse suurus sõltub üliõpilase pere keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. <br />
Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis www.eesti.ee. Taotlusi saab esitada semestri esimesel kuul, kas septembris või veebruaris.<br />
Taotleja peab õppima täiskoormusega ja täidetud peab olema kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluv õppe maht. <br />
<br />
== Õpingukorralduse ülesanne ==<br />
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAP, siis õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP ulatuses. Arve suurus on 250 eurot.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ttonts&diff=65895User:Ttonts2013-10-23T15:43:09Z<p>Ttonts: /* Ülesanne */</p>
<hr />
<div>== Essee ==<br />
Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli mul värske tudengina esimene loeng IT kolledžis. Kuna varem polnud ülikoolis õpingutega väga kursis, eriti peale kõrgharidusreformi, oli väga hea näha õppekavas, et meile õpingukorraldusest eraldi ka räägitakse. Lisaks sellele oli ka hea näha, et saame kohe esimestel kuudel rohkem aimu ka enda valitud erialast. Mingi üldpilt oli silme ees, kuid siiski üsna kitsas. Loengutes räägiti meile palju erinevatest IT valdkondadest. Nendest loengutest sai silmaring IT valdkonnas palju avaramaks ja mõned soovitusedki kõrvataha pandud.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti meile üldiselt ülikoolis õpimisest ja üleüldse ülikooli elust. Saime rohkem tuttavaks õppeinfosüsteemiga ja teadmise, et see on arvatavasti kõige olulisem leht meie tudengielu jooksul. Mina kui gümnaasiumilõpetaja sain väga palju infot üldiselt kõrgkoolis õppimisest. Kindlasti oli paljudele see juba tuttav jutt, sest nii mõnigi tudeng oli varasema kõrgkooli kogemusega. Selle loengu käigus sain lõpuks aru ka uuest süsteemist, millal tuleb maksta ja millal on õpe tasuta. Tutvustati lähemalt ka IT kolledžit ning selles majas toimuvatest huvitavatest tegemistest. Üldiselt andis see väga palju infot ja paljud asjad said selgeks.<br />
<br />
Teine loeng jututas põhiliselt motivatsioonist ning õppimisest. Motivatsioon on kõrgkoolis õppides väga tähtis, kuna ülikoolis pole kohalkäimine kohustuslik ja õpetajad ei aja sind mööda kooli taga, et sa oma asju parandaksid. Seega peab iga tudeng ise oma asju järje peal hoidma. Sammuti jagas õppejõud Margus Ernits ka palju soovitusi, eelkõige mitte teiste tööde kasutamise kohta. Peale selle jutu kuulmist kadus igasugune tahe plagiaati kasutada, sest kes tahaks aines mittearvestatud kirja saada või lausa koolist välja kukkuda. Vahepeal anti kuulajatele üks väike ülesanne ja see pani inimesed saalis rohkem õppejõudu kuulama. Kahjuks oli ülesanne mõeldud pigem varem programmeerimisega tegelenud isikutele, kuid hea nipp sellegipoolest. <br />
<br />
Kolmanda loengu teema oli innovatsioon. Sellest jutustas meile Linnar Viik. Kindlasti said paljud tudengid teada täpsemalt, mis asi on innovatsioon ja veidi ka tänapäeva ärimaailmast. Loeng algas kohe kuulajaid kaasahaarates, kui külalisesineja meilt erinevaid innovaatilisi asju küsis. Nende samade näidete varal seletati meile innovatsioonist. Kindlasti väga oluline tähelepanek sellest loengust oli see, et ebaõnnestuda tuleb kiirelt (jalgrattaga sõitmise õppimise näide on siiamaani meeles), sest enda ebaõnnestumistest õpib kõige rohkem. Edulood peaks olema lihtsalt insipireerivad. Ärimaailmast kuulsime niipalju, et ideed ei ole enam nii väärtuslikud, loeb teostus. Sammuti seda, et tootearendus on kiirenenud. Kindlasti oli hea mõte ka see, et turule tuleb tootega tulla siis kui turg selleks valmis on, mitte siis kui toode ise valmib. Loengut oli hea kuulata, sest esineja rääkis selgelt ja arusaadavalt.<br />
<br />
Järgmine külaline oli CERT-EEst Tarmo Randel, kes jutustas üldiselt IT pahupoolest. Küberkuriteod on maailmas vägagi aktuaalne teema. Tore oli näha esimest arvutiviirust ja kuulda viimastel aastatel reaalselt juhtunud küberkuritegudest. Lisaks tutvustati ka erinevaid rünnakuviise. On palju inimesi, kes soovivad teenida raha just küberkuritegevusega. Tavaliselt üritatakse tavakasutajale läbi veebilehitseja arvutisse viiruseid saata. Selleks on loodud erinevaid veebilehti, mis salaja su arvutisse tungivad. Väga levinud on ka igasugused ''pop-up''-id, mis pakuvad inimestele igasugu asju, et klikkima meelitada. Räägiti ka sellest, kui lihtne on tegelikult saada kätte kaardi magnetribal asuvaid andmeid. Lõpetuseks saime teada, kuidas ennast rünnakute eest kaitsta ja arvuti turvalisust suurendada.<br />
<br />
IT kolledži vilistlane Andres Käver pidas meile loengut „Elufilosoofia ja IT Eestis“. Loengut oli kuulata üsna huvitav vaatamata sellele, et slaidid puudusid. Seda seetõttu, et enamus jutt, mida esineja rääkis, oli rikastatud näidetega tema enda elust ja tööst. Kindlasti oli muljetavaldav, et loengupidaja ise suutis kaugõppes kooli lõpetada kahe aastaga ja veel Cum Laude, kuid endakiitmist oli natukene liiga palju. Kõrva taha jäi ka see, et keegi meist ei tohiks põdeda nn tudengisündroomi ehk jätta asju pidevalt viimasele minutile. Kui asju teha järgemööda ja pidevalt, saab nendega palju kergemini hakkama ja semestri lõpuks pole kuhjunud tegemata asju. Veel soovitati arendajatel matemaatikaga väga palju tegeleda, sest ilma selle aineta on väga raske hakkama saada. Kahtlen siiski, et 90% matemaatikas väga palju erineks veidi väiksemast tulemusest reaalses elus, kuid eks elu seda näitab ja mina püüan matemaatikat korralikult õppida.<br />
<br />
Nädal peale Andres Käveri esitlust oli kord Skype-i töötajatel. Loengusaali sisenedes, kui nägin, et teemaks on Skype, arvasin, et tuleb väga huvitav loeng. Seda seetõttu, et Skype on arendatud Eestis ja kindalsti on tore rohkem sellest kuulda. Kahjuks tundus loeng üsna ettevalmistamata. Lisaks oli mõndadest asjadest ka raske aru saada, sest kasutati erialaseid termineid, mis kõlasid kui võõrkeel. Nende meeste ülesandeks on veateateid edastada õigetele inimestele ja tegeleda monitooringuga. Loeng jäi ka üsna lühikeseks ja oli väike pettumus.<br />
<br />
Oktoobri teises loengus olid külalisteks Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Enamus loengust rääkis meile Ats Albre. Tutvustati lähemalt arendusprotsessi, ning et toote valmimisega ei lõppe töö, vaid tuleb kliendile ka edaspidi tuge pakkuda. Räägiti ka Nortali poolt korraldavast suveülikoolist, mis on viimastel aastatel järjest populaarsust kogunud. Sain teada, mis seal terve suvi siis üldse tehakse. Kindlasti oleks ka see väga hea kogemus, kui eksperdi käe all saaks õppida ja osaleda projektides. Lisaks on peale suve parimatel ka võimalus edasi tööle jääda. Kuulajaid huvitas kõige rohkem see, kas tööle on võimalik saada ka kooli kõrvalt. Jagati ka muid näpunäiteid „superstaariks“ saamiseks.<br />
<br />
Viimase loengu selles aines pidas meile Merle Liisu Lindma rääkides meile üldiselt elust ja suhtumisest, erialast eriti juttu ei olnud. Loeng oli väga motiveeriv. Kuulajaskond sai ka lähemalt tuttavaks oma pinginaabritega ja teada nende eesmärkidest ja soovidest. Kindlasti tegi see loengu palju huvitavamaks, kuid ise pidin seda videosalvestuselt jälgima. Merle andis soovituse, et tööd tehes peaks silm särama ja peaks olema ka lõbus, sest nii on inimesed palju produktiivsemad ja õnnelikumad. Kõik on kinni endas. Viimaseks loenguks oli see vägagi sobiv ja andis mõtlemisainet.<br />
<br />
Kokkuvõteks võib öelda, et kõikidest loengutest sai nii mõningaidki uusi teadmisi. Huvitav oli ka kuulata reaalselt IT valdkonnas töötavaid inimesi ja nende tegemistest. Kindlasti andsid loengut ka motivatsiooni, sellele keskenduski Margus Ernitsa loeng, kuid ka teistes loengutes puudutati sama teemat. Usun, et kõikide tudengite pilt IT maailmast avardus ja kindlasti peaks iga esmakursuslane selle aine läbima.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestus tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga. Registreerida tuleb ennast ÕIS-is ja vähemalt 2 päeva enne järelarvestuse aega. Järelarvestus on tasuline nii riigi finantseeritaval tudengil kui ka tasulisel õppekohal oleval tudengil. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arvet saab näha ÕIS-is.<br />
<br />
=== Küsimus 5 ===<br />
<br />
Taotleja peab olema Eesti kodanik või viibima Eestis elamisloa (elaniku või tähtajalise) või elamisõiguse (alalise või tähtajalise) alusel. Saab taodelda ka täiskoormusega esimesel semestril õppiv tudeng. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 järgi arvutatud keskmine sissetulek kuus ei tohi ületada riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära. Ei tohi olla ka akadeemilisel puhkusel.<br />
Toetuse suurus sõltub üliõpilase pere keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. <br />
Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis www.eesti.ee. Taotlusi saab esitada semestri esimesel kuul, kas septembris või veebruaris.<br />
Taotleja peab õppima täiskoormusega ja täidetud peab olema kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluv õppe maht. <br />
<br />
=== Ülesanne ===<br />
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAP, siis õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP ulatuses. Arve suurus on 250 eurot.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ttonts&diff=65891User:Ttonts2013-10-23T15:42:04Z<p>Ttonts: /* Essee */</p>
<hr />
<div>== Essee ==<br />
Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli mul värske tudengina esimene loeng IT kolledžis. Kuna varem polnud ülikoolis õpingutega väga kursis, eriti peale kõrgharidusreformi, oli väga hea näha õppekavas, et meile õpingukorraldusest eraldi ka räägitakse. Lisaks sellele oli ka hea näha, et saame kohe esimestel kuudel rohkem aimu ka enda valitud erialast. Mingi üldpilt oli silme ees, kuid siiski üsna kitsas. Loengutes räägiti meile palju erinevatest IT valdkondadest. Nendest loengutest sai silmaring IT valdkonnas palju avaramaks ja mõned soovitusedki kõrvataha pandud.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti meile üldiselt ülikoolis õpimisest ja üleüldse ülikooli elust. Saime rohkem tuttavaks õppeinfosüsteemiga ja teadmise, et see on arvatavasti kõige olulisem leht meie tudengielu jooksul. Mina kui gümnaasiumilõpetaja sain väga palju infot üldiselt kõrgkoolis õppimisest. Kindlasti oli paljudele see juba tuttav jutt, sest nii mõnigi tudeng oli varasema kõrgkooli kogemusega. Selle loengu käigus sain lõpuks aru ka uuest süsteemist, millal tuleb maksta ja millal on õpe tasuta. Tutvustati lähemalt ka IT kolledžit ning selles majas toimuvatest huvitavatest tegemistest. Üldiselt andis see väga palju infot ja paljud asjad said selgeks.<br />
<br />
Teine loeng jututas põhiliselt motivatsioonist ning õppimisest. Motivatsioon on kõrgkoolis õppides väga tähtis, kuna ülikoolis pole kohalkäimine kohustuslik ja õpetajad ei aja sind mööda kooli taga, et sa oma asju parandaksid. Seega peab iga tudeng ise oma asju järje peal hoidma. Sammuti jagas õppejõud Margus Ernits ka palju soovitusi, eelkõige mitte teiste tööde kasutamise kohta. Peale selle jutu kuulmist kadus igasugune tahe plagiaati kasutada, sest kes tahaks aines mittearvestatud kirja saada või lausa koolist välja kukkuda. Vahepeal anti kuulajatele üks väike ülesanne ja see pani inimesed saalis rohkem õppejõudu kuulama. Kahjuks oli ülesanne mõeldud pigem varem programmeerimisega tegelenud isikutele, kuid hea nipp sellegipoolest. <br />
<br />
Kolmanda loengu teema oli innovatsioon. Sellest jutustas meile Linnar Viik. Kindlasti said paljud tudengid teada täpsemalt, mis asi on innovatsioon ja veidi ka tänapäeva ärimaailmast. Loeng algas kohe kuulajaid kaasahaarates, kui külalisesineja meilt erinevaid innovaatilisi asju küsis. Nende samade näidete varal seletati meile innovatsioonist. Kindlasti väga oluline tähelepanek sellest loengust oli see, et ebaõnnestuda tuleb kiirelt (jalgrattaga sõitmise õppimise näide on siiamaani meeles), sest enda ebaõnnestumistest õpib kõige rohkem. Edulood peaks olema lihtsalt insipireerivad. Ärimaailmast kuulsime niipalju, et ideed ei ole enam nii väärtuslikud, loeb teostus. Sammuti seda, et tootearendus on kiirenenud. Kindlasti oli hea mõte ka see, et turule tuleb tootega tulla siis kui turg selleks valmis on, mitte siis kui toode ise valmib. Loengut oli hea kuulata, sest esineja rääkis selgelt ja arusaadavalt.<br />
<br />
Järgmine külaline oli CERT-EEst Tarmo Randel, kes jutustas üldiselt IT pahupoolest. Küberkuriteod on maailmas vägagi aktuaalne teema. Tore oli näha esimest arvutiviirust ja kuulda viimastel aastatel reaalselt juhtunud küberkuritegudest. Lisaks tutvustati ka erinevaid rünnakuviise. On palju inimesi, kes soovivad teenida raha just küberkuritegevusega. Tavaliselt üritatakse tavakasutajale läbi veebilehitseja arvutisse viiruseid saata. Selleks on loodud erinevaid veebilehti, mis salaja su arvutisse tungivad. Väga levinud on ka igasugused ''pop-up''-id, mis pakuvad inimestele igasugu asju, et klikkima meelitada. Räägiti ka sellest, kui lihtne on tegelikult saada kätte kaardi magnetribal asuvaid andmeid. Lõpetuseks saime teada, kuidas ennast rünnakute eest kaitsta ja arvuti turvalisust suurendada.<br />
<br />
IT kolledži vilistlane Andres Käver pidas meile loengut „Elufilosoofia ja IT Eestis“. Loengut oli kuulata üsna huvitav vaatamata sellele, et slaidid puudusid. Seda seetõttu, et enamus jutt, mida esineja rääkis, oli rikastatud näidetega tema enda elust ja tööst. Kindlasti oli muljetavaldav, et loengupidaja ise suutis kaugõppes kooli lõpetada kahe aastaga ja veel Cum Laude, kuid endakiitmist oli natukene liiga palju. Kõrva taha jäi ka see, et keegi meist ei tohiks põdeda nn tudengisündroomi ehk jätta asju pidevalt viimasele minutile. Kui asju teha järgemööda ja pidevalt, saab nendega palju kergemini hakkama ja semestri lõpuks pole kuhjunud tegemata asju. Veel soovitati arendajatel matemaatikaga väga palju tegeleda, sest ilma selle aineta on väga raske hakkama saada. Kahtlen siiski, et 90% matemaatikas väga palju erineks veidi väiksemast tulemusest reaalses elus, kuid eks elu seda näitab ja mina püüan matemaatikat korralikult õppida.<br />
<br />
Nädal peale Andres Käveri esitlust oli kord Skype-i töötajatel. Loengusaali sisenedes, kui nägin, et teemaks on Skype, arvasin, et tuleb väga huvitav loeng. Seda seetõttu, et Skype on arendatud Eestis ja kindalsti on tore rohkem sellest kuulda. Kahjuks tundus loeng üsna ettevalmistamata. Lisaks oli mõndadest asjadest ka raske aru saada, sest kasutati erialaseid termineid, mis kõlasid kui võõrkeel. Nende meeste ülesandeks on veateateid edastada õigetele inimestele ja tegeleda monitooringuga. Loeng jäi ka üsna lühikeseks ja oli väike pettumus.<br />
<br />
Oktoobri teises loengus olid külalisteks Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Enamus loengust rääkis meile Ats Albre. Tutvustati lähemalt arendusprotsessi, ning et toote valmimisega ei lõppe töö, vaid tuleb kliendile ka edaspidi tuge pakkuda. Räägiti ka Nortali poolt korraldavast suveülikoolist, mis on viimastel aastatel järjest populaarsust kogunud. Sain teada, mis seal terve suvi siis üldse tehakse. Kindlasti oleks ka see väga hea kogemus, kui eksperdi käe all saaks õppida ja osaleda projektides. Lisaks on peale suve parimatel ka võimalus edasi tööle jääda. Kuulajaid huvitas kõige rohkem see, kas tööle on võimalik saada ka kooli kõrvalt. Jagati ka muid näpunäiteid „superstaariks“ saamiseks.<br />
<br />
Viimase loengu selles aines pidas meile Merle Liisu Lindma rääkides meile üldiselt elust ja suhtumisest, erialast eriti juttu ei olnud. Loeng oli väga motiveeriv. Kuulajaskond sai ka lähemalt tuttavaks oma pinginaabritega ja teada nende eesmärkidest ja soovidest. Kindlasti tegi see loengu palju huvitavamaks, kuid ise pidin seda videosalvestuselt jälgima. Merle andis soovituse, et tööd tehes peaks silm särama ja peaks olema ka lõbus, sest nii on inimesed palju produktiivsemad ja õnnelikumad. Kõik on kinni endas. Viimaseks loenguks oli see vägagi sobiv ja andis mõtlemisainet.<br />
<br />
Kokkuvõteks võib öelda, et kõikidest loengutest sai nii mõningaidki uusi teadmisi. Huvitav oli ka kuulata reaalselt IT valdkonnas töötavaid inimesi ja nende tegemistest. Kindlasti andsid loengut ka motivatsiooni, sellele keskenduski Margus Ernitsa loeng, kuid ka teistes loengutes puudutati sama teemat. Usun, et kõikide tudengite pilt IT maailmast avardus ja kindlasti peaks iga esmakursuslane selle aine läbima.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestus tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga. Registreerida tuleb ennast ÕIS-is ja vähemalt 2 päeva enne järelarvestuse aega. Järelarvestus on tasuline nii riigi finantseeritaval tudengil kui ka tasulisel õppekohal oleval tudengil. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arvet saab näha ÕIS-is.<br />
<br />
=== Küsimus 5 ===<br />
<br />
Taotleja peab olema Eesti kodanik või viibima Eestis elamisloa (elaniku või tähtajalise) või elamisõiguse (alalise või tähtajalise) alusel. Saab taodelda ka täiskoormusega esimesel semestril õppiv tudeng. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 järgi arvutatud keskmine sissetulek kuus ei tohi ületada riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära. Ei tohi olla ka akadeemilisel puhkusel.<br />
Toetuse suurus sõltub üliõpilase pere keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. <br />
Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis www.eesti.ee. Taotlusi saab esitada semestri esimesel kuul, kas septembris või veebruaris.<br />
Taotleja peab õppima täiskoormusega ja täidetud peab olema kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluv õppe maht. <br />
<br />
=== Ülesanne ===<br />
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAP, siis õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP ulatuses. Arve suurus on 250 eurot.</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ttonts&diff=65885User:Ttonts2013-10-23T15:37:50Z<p>Ttonts: </p>
<hr />
<div>== Essee ==<br />
Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli mul värske tudengina esimene loeng IT kolledžis. Kuna varem polnud ülikoolis õpingutega väga kursis, eriti peale kõrgharidusreformi, oli väga hea näha õppekavas, et meile õpingukorraldusest eraldi ka räägitakse. Lisaks sellele oli ka hea näha, et saame kohe esimestel kuudel rohkem aimu ka enda valitud erialast. Mingi üldpilt oli silme ees, kuid siiski üsna kitsas. Loengutes räägiti meile palju erinevatest IT valdkondadest. Nendest loengutest sai silmaring IT valdkonnas palju avaramaks ja mõned soovitusedki kõrvataha pandud.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti meile üldiselt ülikoolis õpimisest ja üleüldse ülikooli elust. Saime rohkem tuttavaks õppeinfosüsteemiga ja teadmise, et see on arvatavasti kõige olulisem leht meie tudengielu jooksul. Mina kui gümnaasiumilõpetaja sain väga palju infot üldiselt kõrgkoolis õppimisest. Kindlasti oli paljudele see juba tuttav jutt, sest nii mõnigi tudeng oli varasema kõrgkooli kogemusega. Selle loengu käigus sain lõpuks aru ka uuest süsteemist, millal tuleb maksta ja millal on õpe tasuta. Tutvustati lähemalt ka IT kolledžit ning selles majas toimuvatest huvitavatest tegemistest. Üldiselt andis see väga palju infot ja paljud asjad said selgeks.<br />
<br />
Teine loeng jututas põhiliselt motivatsioonist ning õppimisest. Motivatsioon on kõrgkoolis õppides väga tähtis, kuna ülikoolis pole kohalkäimine kohustuslik ja õpetajad ei aja sind mööda kooli taga, et sa oma asju parandaksid. Seega peab iga tudeng ise oma asju järje peal hoidma. Sammuti jagas õppejõud Margus Ernits ka palju soovitusi, eelkõige mitte teiste tööde kasutamise kohta. Peale selle jutu kuulmist kadus igasugune tahe plagiaati kasutada, sest kes tahaks aines mittearvestatud kirja saada või lausa koolist välja kukkuda. Vahepeal anti kuulajatele üks väike ülesanne ja see pani inimesed saalis rohkem õppejõudu kuulama. Kahjuks oli ülesanne mõeldud pigem varem programmeerimisega tegelenud isikutele, kuid hea nipp sellegipoolest. <br />
<br />
Kolmanda loengu teema oli innovatsioon. Sellest jutustas meile Linnar Viik. Kindlasti said paljud tudengid teada täpsemalt, mis asi on innovatsioon ja veidi ka tänapäeva ärimaailmast. Loeng algas kohe kuulajaid kaasahaarates, kui külalisesineja meilt erinevaid innovaatilisi asju küsis. Nende samade näidete varal seletati meile innovatsioonist. Kindlasti väga oluline tähelepanek sellest loengust oli see, et ebaõnnestuda tuleb kiirelt (jalgrattaga sõitmise õppimise näide on siiamaani meeles), sest enda ebaõnnestumistest õpib kõige rohkem. Edulood peaks olema lihtsalt insipireerivad. Ärimaailmast kuulsime niipalju, et ideed ei ole enam nii väärtuslikud, loeb teostus. Sammuti seda, et tootearendus on kiirenenud. Kindlasti oli hea mõte ka see, et turule tuleb tootega tulla siis kui turg selleks valmis on, mitte siis kui toode ise valmib. Loengut oli hea kuulata, sest esineja rääkis selgelt ja arusaadavalt.<br />
<br />
Järgmine külaline oli CERT-EEst Tarmo Randel, kes jutustas üldiselt IT pahupoolest. Küberkuriteod on maailmas vägagi aktuaalne teema. Tore oli näha esimest arvutiviirust ja kuulda viimastel aastatel reaalselt juhtunud küberkuritegudest. Lisaks tutvustati ka erinevaid rünnakuviise. On palju inimesi, kes soovivad teenida raha just küberkuritegevusega. Tavaliselt üritatakse tavakasutajale läbi veebilehitseja arvutisse viiruseid saata. Selleks on loodud erinevaid veebilehti, mis salaja su arvutisse tungivad. Väga levinud on ka igasugused pop-up-id, mis pakuvad inimestele igasugu asju, et klikkima meelitada. Räägiti ka sellest, kui lihtne on tegelikult saada kätte kaardi magnetribal asuvaid andmeid. Lõpetuseks saime teada, kuidas ennast rünnakute eest kaitsta ja arvuti turvalisust suurendada.<br />
<br />
IT kolledži vilistlane Andres Käver pidas meile loengut „Elufilosoofia ja IT Eestis“. Loengut oli kuulata üsna huvitav vaatamata sellele, et slaidid puudusid. Seda seetõttu, et enamus jutt, mida esineja rääkis, oli rikastatud näidetega tema enda elust ja tööst. Kindlasti oli muljetavaldav, et loengupidaja ise suutis kaugõppes kooli lõpetada kahe aastaga ja veel Cum Laude, kuid endakiitmist oli natukene liiga palju. Kõrva taha jäi ka see, et keegi meist ei tohiks põdeda nn tudengisündroomi ehk jätta asju pidevalt viimasele minutile. Kui asju teha järgemööda ja pidevalt, saab nendega palju kergemini hakkama ja semestri lõpuks pole kuhjunud tegemata asju. Veel soovitati arendajatel matemaatikaga väga palju tegeleda, sest ilma selle aineta on väga raske hakkama saada. Kahtlen siiski, et 90% matemaatikas väga palju erineks veidi väiksemast tulemusest reaalses elus, kuid eks elu seda näitab ja mina püüan matemaatikat korralikult õppida.<br />
<br />
Nädal peale Andres Käveri esitlust oli kord Skype-i töötajatel. Loengusaali sisenedes, kui nägin, et teemaks on Skype, arvasin, et tuleb väga huvitav loeng. Seda seetõttu, et Skype on arendatud Eestis ja kindalsti on tore rohkem sellest kuulda. Kahjuks tundus loeng üsna ettevalmistamata. Lisaks oli mõndadest asjadest ka raske aru saada, sest kasutati erialaseid termineid, mis kõlasid kui võõrkeel. Nende meeste ülesandeks on veateateid edastada õigetele inimestele ja tegeleda monitooringuga. Loeng jäi ka üsna lühikeseks ja oli väike pettumus.<br />
<br />
Oktoobri teises loengus olid külalisteks Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Enamus loengust rääkis meile Ats Albre. Tutvustati lähemalt arendusprotsessi, ning et toote valmimisega ei lõppe töö, vaid tuleb kliendile ka edaspidi tuge pakkuda. Räägiti ka Nortali poolt korraldavast suveülikoolist, mis on viimastel aastatel järjest populaarsust kogunud. Sain teada, mis seal terve suvi siis üldse tehakse. Kindlasti oleks ka see väga hea kogemus, kui eksperdi käe all saaks õppida ja osaleda projektides. Lisaks on peale suve parimatel ka võimalus edasi tööle jääda. Kuulajaid huvitas kõige rohkem see, kas tööle on võimalik saada ka kooli kõrvalt. Jagati ka muid näpunäiteid „superstaariks“ saamiseks.<br />
<br />
Viimase loengu selles aines pidas meile Merle Liisu Lindma rääkides meile üldiselt elust ja suhtumisest, erialast eriti juttu ei olnud. Loeng oli väga motiveeriv. Kuulajaskond sai ka lähemalt tuttavaks oma pinginaabritega ja teada nende eesmärkidest ja soovidest. Kindlasti tegi see loengu palju huvitavamaks, kuid ise pidin seda videosalvestuselt jälgima. Merle andis soovituse, et tööd tehes peaks silm särama ja peaks olema ka lõbus, sest nii on inimesed palju produktiivsemad ja õnnelikumad. Kõik on kinni endas. Viimaseks loenguks oli see vägagi sobiv ja andis mõtlemisainet.<br />
<br />
Kokkuvõteks võib öelda, et kõikidest loengutest sai nii mõningaidki uusi teadmisi. Huvitav oli ka kuulata reaalselt IT valdkonnas töötavaid inimesi ja nende tegemistest. Kindlasti andsid loengut ka motivatsiooni, sellele keskenduski Margus Ernitsa loeng, kuid ka teistes loengutes puudutati samat teemat. Usun, et kõikide tudengite pilt IT maailmast avardus ja kindlasti peaks iga esmakursuslane selle aine läbima.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestus tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga. Registreerida tuleb ennast ÕIS-is ja vähemalt 2 päeva enne järelarvestuse aega. Järelarvestus on tasuline nii riigi finantseeritaval tudengil kui ka tasulisel õppekohal oleval tudengil. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arvet saab näha ÕIS-is.<br />
<br />
=== Küsimus 5 ===<br />
<br />
Taotleja peab olema Eesti kodanik või viibima Eestis elamisloa (elaniku või tähtajalise) või elamisõiguse (alalise või tähtajalise) alusel. Saab taodelda ka täiskoormusega esimesel semestril õppiv tudeng. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 järgi arvutatud keskmine sissetulek kuus ei tohi ületada riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära. Ei tohi olla ka akadeemilisel puhkusel.<br />
Toetuse suurus sõltub üliõpilase pere keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. <br />
Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis www.eesti.ee. Taotlusi saab esitada semestri esimesel kuul, kas septembris või veebruaris.<br />
Taotleja peab õppima täiskoormusega ja täidetud peab olema kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluv õppe maht. <br />
<br />
=== Ülesanne ===<br />
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAP, siis õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP ulatuses. Arve suurus on 250 eurot.</div>Ttontshttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ttonts&diff=65881User:Ttonts2013-10-23T15:36:36Z<p>Ttonts: Created page with "== Õpingukorralduse küsimused == === Küsimus B === Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestus tuleb kokkuleppida vastav…"</p>
<hr />
<div>== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
<br />
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestus tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga. Registreerida tuleb ennast ÕIS-is ja vähemalt 2 päeva enne järelarvestuse aega. Järelarvestus on tasuline nii riigi finantseeritaval tudengil kui ka tasulisel õppekohal oleval tudengil. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arvet saab näha ÕIS-is.<br />
<br />
=== Küsimus 5 ===<br />
<br />
Taotleja peab olema Eesti kodanik või viibima Eestis elamisloa (elaniku või tähtajalise) või elamisõiguse (alalise või tähtajalise) alusel. Saab taodelda ka täiskoormusega esimesel semestril õppiv tudeng. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 järgi arvutatud keskmine sissetulek kuus ei tohi ületada riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära. Ei tohi olla ka akadeemilisel puhkusel.<br />
Toetuse suurus sõltub üliõpilase pere keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. <br />
Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis www.eesti.ee. Taotlusi saab esitada semestri esimesel kuul, kas septembris või veebruaris.<br />
Taotleja peab õppima täiskoormusega ja täidetud peab olema kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluv õppe maht. <br />
<br />
=== Ülesanne ===<br />
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAP, siis õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 5 EAP ulatuses. Arve suurus on 250 eurot.<br />
<br />
== Essee ==<br />
Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli mul värske tudengina esimene loeng IT kolledžis. Kuna varem polnud ülikoolis õpingutega väga kursis, eriti peale kõrgharidusreformi, oli väga hea näha õppekavas, et meile õpingukorraldusest eraldi ka räägitakse. Lisaks sellele oli ka hea näha, et saame kohe esimestel kuudel rohkem aimu ka enda valitud erialast. Mingi üldpilt oli silme ees, kuid siiski üsna kitsas. Loengutes räägiti meile palju erinevatest IT valdkondadest. Nendest loengutest sai silmaring IT valdkonnas palju avaramaks ja mõned soovitusedki kõrvataha pandud.<br />
Esimeses loengus räägiti meile üldiselt ülikoolis õpimisest ja üleüldse ülikooli elust. Saime rohkem tuttavaks õppeinfosüsteemiga ja teadmise, et see on arvatavasti kõige olulisem leht meie tudengielu jooksul. Mina kui gümnaasiumilõpetaja sain väga palju infot üldiselt kõrgkoolis õppimisest. Kindlasti oli paljudele see juba tuttav jutt, sest nii mõnigi tudeng oli varasema kõrgkooli kogemusega. Selle loengu käigus sain lõpuks aru ka uuest süsteemist, millal tuleb maksta ja millal on õpe tasuta. Tutvustati lähemalt ka IT kolledžit ning selles majas toimuvatest huvitavatest tegemistest. Üldiselt andis see väga palju infot ja paljud asjad said selgeks.<br />
Teine loeng jututas põhiliselt motivatsioonist ning õppimisest. Motivatsioon on kõrgkoolis õppides väga tähtis, kuna ülikoolis pole kohalkäimine kohustuslik ja õpetajad ei aja sind mööda kooli taga, et sa oma asju parandaksid. Seega peab iga tudeng ise oma asju järje peal hoidma. Sammuti jagas õppejõud Margus Ernits ka palju soovitusi, eelkõige mitte teiste tööde kasutamise kohta. Peale selle jutu kuulmist kadus igasugune tahe plagiaati kasutada, sest kes tahaks aines mittearvestatud kirja saada või lausa koolist välja kukkuda. Vahepeal anti kuulajatele üks väike ülesanne ja see pani inimesed saalis rohkem õppejõudu kuulama. Kahjuks oli ülesanne mõeldud pigem varem programmeerimisega tegelenud isikutele, kuid hea nipp sellegipoolest. <br />
Kolmanda loengu teema oli innovatsioon. Sellest jutustas meile Linnar Viik. Kindlasti said paljud tudengid teada täpsemalt, mis asi on innovatsioon ja veidi ka tänapäeva ärimaailmast. Loeng algas kohe kuulajaid kaasahaarates, kui külalisesineja meilt erinevaid innovaatilisi asju küsis. Nende samade näidete varal seletati meile innovatsioonist. Kindlasti väga oluline tähelepanek sellest loengust oli see, et ebaõnnestuda tuleb kiirelt (jalgrattaga sõitmise õppimise näide on siiamaani meeles), sest enda ebaõnnestumistest õpib kõige rohkem. Edulood peaks olema lihtsalt insipireerivad. Ärimaailmast kuulsime niipalju, et ideed ei ole enam nii väärtuslikud, loeb teostus. Sammuti seda, et tootearendus on kiirenenud. Kindlasti oli hea mõte ka see, et turule tuleb tootega tulla siis kui turg selleks valmis on, mitte siis kui toode ise valmib. Loengut oli hea kuulata, sest esineja rääkis selgelt ja arusaadavalt. <br />
Järgmine külaline oli CERT-EEst Tarmo Randel, kes jutustas üldiselt IT pahupoolest. Küberkuriteod on maailmas vägagi aktuaalne teema. Tore oli näha esimest arvutiviirust ja kuulda viimastel aastatel reaalselt juhtunud küberkuritegudest. Lisaks tutvustati ka erinevaid rünnakuviise. On palju inimesi, kes soovivad teenida raha just küberkuritegevusega. Tavaliselt üritatakse tavakasutajale läbi veebilehitseja arvutisse viiruseid saata. Selleks on loodud erinevaid veebilehti, mis salaja su arvutisse tungivad. Väga levinud on ka igasugused pop-up-id, mis pakuvad inimestele igasugu asju, et klikkima meelitada. Räägiti ka sellest, kui lihtne on tegelikult saada kätte kaardi magnetribal asuvaid andmeid. Lõpetuseks saime teada, kuidas ennast rünnakute eest kaitsta ja arvuti turvalisust suurendada.<br />
IT kolledži vilistlane Andres Käver pidas meile loengut „Elufilosoofia ja IT Eestis“. Loengut oli kuulata üsna huvitav vaatamata sellele, et slaidid puudusid. Seda seetõttu, et enamus jutt, mida esineja rääkis, oli rikastatud näidetega tema enda elust ja tööst. Kindlasti oli muljetavaldav, et loengupidaja ise suutis kaugõppes kooli lõpetada kahe aastaga ja veel Cum Laude, kuid endakiitmist oli natukene liiga palju. Kõrva taha jäi ka see, et keegi meist ei tohiks põdeda nn tudengisündroomi ehk jätta asju pidevalt viimasele minutile. Kui asju teha järgemööda ja pidevalt, saab nendega palju kergemini hakkama ja semestri lõpuks pole kuhjunud tegemata asju. Veel soovitati arendajatel matemaatikaga väga palju tegeleda, sest ilma selle aineta on väga raske hakkama saada. Kahtlen siiski, et 90% matemaatikas väga palju erineks veidi väiksemast tulemusest reaalses elus, kuid eks elu seda näitab ja mina püüan matemaatikat korralikult õppida.<br />
Nädal peale Andres Käveri esitlust oli kord Skype-i töötajatel. Loengusaali sisenedes, kui nägin, et teemaks on Skype, arvasin, et tuleb väga huvitav loeng. Seda seetõttu, et Skype on arendatud Eestis ja kindalsti on tore rohkem sellest kuulda. Kahjuks tundus loeng üsna ettevalmistamata. Lisaks oli mõndadest asjadest ka raske aru saada, sest kasutati erialaseid termineid, mis kõlasid kui võõrkeel. Nende meeste ülesandeks on veateateid edastada õigetele inimestele ja tegeleda monitooringuga. Loeng jäi ka üsna lühikeseks ja oli väike pettumus.<br />
Oktoobri teises loengus olid külalisteks Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Enamus loengust rääkis meile Ats Albre. Tutvustati lähemalt arendusprotsessi, ning et toote valmimisega ei lõppe töö, vaid tuleb kliendile ka edaspidi tuge pakkuda. Räägiti ka Nortali poolt korraldavast suveülikoolist, mis on viimastel aastatel järjest populaarsust kogunud. Sain teada, mis seal terve suvi siis üldse tehakse. Kindlasti oleks ka see väga hea kogemus, kui eksperdi käe all saaks õppida ja osaleda projektides. Lisaks on peale suve parimatel ka võimalus edasi tööle jääda. Kuulajaid huvitas kõige rohkem see, kas tööle on võimalik saada ka kooli kõrvalt. Jagati ka muid näpunäiteid „superstaariks“ saamiseks.<br />
Viimase loengu selles aines pidas meile Merle Liisu Lindma rääkides meile üldiselt elust ja suhtumisest, erialast eriti juttu ei olnud. Loeng oli väga motiveeriv. Kuulajaskond sai ka lähemalt tuttavaks oma pinginaabritega ja teada nende eesmärkidest ja soovidest. Kindlasti tegi see loengu palju huvitavamaks, kuid ise pidin seda videosalvestuselt jälgima. Merle andis soovituse, et tööd tehes peaks silm särama ja peaks olema ka lõbus, sest nii on inimesed palju produktiivsemad ja õnnelikumad. Kõik on kinni endas. Viimaseks loenguks oli see vägagi sobiv ja andis mõtlemisainet.<br />
Kokkuvõteks võib öelda, et kõikidest loengutest sai nii mõningaidki uusi teadmisi. Huvitav oli ka kuulata reaalselt IT valdkonnas töötavaid inimesi ja nende tegemistest. Kindlasti andsid loengut ka motivatsiooni, sellele keskenduski Margus Ernitsa loeng, kuid ka teistes loengutes puudutati samat teemat. Usun, et kõikide tudengite pilt IT maailmast avardus ja kindlasti peaks iga esmakursuslane selle aine läbima.</div>Ttonts