ICO wiki - User contributions [en]

Talk:Sertifikaatide haldamine openssl abil

2011-05-17T20:43:51Z

Ttoomema:

Käesoleva referaadi teema on 'Sertifikaadid'.

Referaati retsenseerima hakates ootasin, et referaadist leiab informatsiooni sertifikaatide liikidest ja kasutusaladest, struktuurist, standarditest jpms, aga tuleb välja, et autor on kirjeldanud sertifikaatide loomise protseduuri algusest lõpuni. Siinkohal saab lugeja üldise teadmise sertifikaadi loomise protseduurist, millest tulenevalt jääb arusaamatuks, et MIKS ja KUS erinevaid sertifikaate kasutatakse.

'''Sissejuhatus''' - on puudulik. Autor on ühe lause abil seletanud, mida sertifikaat endast kujutab.

'''Sertifikaatide vaatamine''' - autor on pidanud vajalikuks näidata tervet sertifikaati, milleks ei näe mina vajadust, kui autor ei seleta lahti informatsiooni, mida ta kasutajale lugemiseks välja toob. Siinkohal piisanuks sellest, kui autor oleks välja toonud lihtsalt järgmise käsu:
openssl x509 -noout -text -in root_ca.crt
Sellest tulenevalt on käesolevas referaadis väga palju kasutut teksti.

Referaadi autor pole lisanud informatsiooni viimati tehtud muudatuste kohta. Kasutatud kirjanduse poole pealt on näha, et kasutaja viitab erinevatele Wiki lehekülgedele. Teisisõnu on referaadi kirjutamiseks kasutanud teisi referaate (http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Sertifikaadid ja http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/OpenSSL).

----

Hinnang referaadile 5/10

Madal hinnang peamiselt põhjusel, et referaadi autor on eksinud teemavaliku suhtes referaadi sisu koostamisega. Samal ajal on referaat korrektselt koostatud. Tekst ja käsuread on selgesti eristatavad. Kui käesolev teema peaks käsitlema sertifikaatide loomise protseduuri, siis oleks punktisumma mõnevõrra suurem.

Retsenseerija Tavo Toomemägi A41

--[[User:Ttoomema|Ttoomema]] 14:32, 07 May 2011 (EEST)

Talk:Sertifikaatide haldamine openssl abil

2011-05-17T11:58:21Z

Ttoomema:

Käesoleva referaadi teema on 'Sertifikaadid'.

Referaati retsenseerima hakates ootasin, et referaadist leiab informatsiooni sertifikaatide liikidest ja kasutusaladest, struktuurist, standarditest jpms, aga tuleb välja, et autor on kirjeldanud sertifikaatide loomise protseduuri algusest lõpuni. Siinkohal saab lugeja üldise teadmise sertifikaadi loomise protseduurist, millest tulenevalt jääb arusaamatuks, et MIKS ja KUS erinevaid sertifikaate kasutatakse.

'''Sissejuhatus''' - on puudulik. Autor pole täielikult lahti seletanud sertifikaadi mõistet.

'''Sertifikaatide vaatamine''' - autor on pidanud vajalikuks näidata tervet sertifikaati, milleks ei näe mina vajadust, kui autor ei seleta lahti informatsiooni, mida ta kasutajale lugemiseks välja toob. Siinkohal piisanuks sellest, kui autor oleks välja toonud lihtsalt järgmise käsu:
openssl x509 -noout -text -in root_ca.crt
Sellest tulenevalt on käesolevas referaadis väga palju kasutut teksti.

Referaadi autor pole lisanud informatsiooni viimati tehtud muudatuste kohta. Kasutatud kirjanduse poole pealt on näha, et kasutaja viitab erinevatele Wiki lehekülgedele. Teisisõnu on referaadi kirjutamiseks kasutanud teisi referaate (http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Sertifikaadid ja http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/OpenSSL).

----

Hinnang referaadile 5/10

Madal hinnang peamiselt põhjusel, et referaadi autor on eksinud teemavaliku suhtes referaadi sisu koostamisega. Samal ajal on referaat korrektselt koostatud. Tekst ja käsuread on selgesti eristatavad. Kui käesolev teema peaks käsitlema sertifikaatide loomise protseduuri, siis oleks punktisumma mõnevõrra suurem.

Retsenseerija Tavo Toomemägi A41

--[[User:Ttoomema|Ttoomema]] 14:32, 07 May 2011 (EEST)

Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad

2011-05-17T11:58:01Z

Ttoomema: /* Tavo Toomemägi A41 */

=Kaugõpe=
==Rene Albin AK31==
[[nginx]] -Valmis ülevaatamiseks

==Lembit Elmik AK21==
==Aleksei Issaikin AK21==
[[Ubuntu Serveri Install OS admin laborite tegemiseks]] - Parandamisel

Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:FreeBSD_Packet_Filter_tulem%C3%BC%C3%BCriga FreeBSD Packet Filter tulemüüriga] - Hinnang sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:33, 7 May 2011 (EEST)

==Andre Jõgi AK21==
==Pavel Kodotšigov AK22==

[[FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]] - Valmis ülevaatamiseks.

Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Htop htop]

Hinded sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:29, 7 May 2011 (EEST)

==Ivo Kruusamäe AK21==

[[Gzip]] - Valmis ülevaatamiseks

Retsensioon: [[Talk:Cat]]

==Andres Kõrvemaa AK21==

[[Dig]] - Valmis ülevaatamiseks 19:24, 17 Aprill 2011 (EEST)

Retsensioon [[Talk:Gzip]] --[[User:akorvema|akorvema]] 18:27, 8 May 2011 (EEST)

==Lauri Liibert AK21==
[[Sertifikaadid]] Valmis ülevaatamiseks

Retsensioon [[Talk:Bonnie%2B%2B]]

Retsensioon valmis [[Talk:Sertifikaadid]] --[[User:Ttoomema|Ttoomema]] 14:32, 17.05.2011

==Siim Kullerkupp AK21==
[[Bonnie++]] Valmis ülevaatamiseks

==Märt Lindre AK21==

[[Linux saalealaa ehk swap]] [[User:Mlindre|Mlindre]] 15:27, 15 April 2011 (EEST)

Retsentseerija : [[User:Hvosujal|Hvosujal]] 10:01 16.05.2011

==Rasmus Linnamäe AK22==
[[ Netcat]] Valmis ülevaatamiseks 22:40, 17 Aprill 2011 (EEST)
==Priit Lume AK31==

[[Tshark]] ülevaatamiseks valmis 22:45, 17 April 2011 (EEST)

Restsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Date[Date]]

==Tiit Maripuu AK22==

[[inetd]] (valmis hindamiseks ja arvustamiseks 10.05.11)

Retsensioon: [[Talk:Iozone]]

==Marko Megerild AK21==
==Artur Mölter AK22==
[[Iozone]] - Valmis ülevaatamiseks

==Margus Nairis AK31==

[[Wireshark]] Valmis ülevaatamiseks.

==Karel Niine AK22==
[[PXE boot]] (Preboot Execution Environment)

Retsensioon [[Talk:Dig]] --[[User:Kniine|Kniine]] 21:18, 4 May 2011 (EEST)

==Ulvar Petmanson AK22==
[[Signaalid ja kill]]

==Märten Rodes AK22==
[[htop]]

Hinnatud [[Talk:PXE boot]]

==Tanel Štaub AK22==
==Alvar Teearu AK31==
KVM tegemisel, valmib järgmise nädala jooksul
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/KVM]

==Aleksei Timošenko AK21==
=Päevaõpe=

==Rasmus Aav A21==
==Pavel Abin 12==
==Allar Adoberg A22==
[[VirtualBoxi võrgud]] - Hindamiseks valmis.

Retsensioon - https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dpkg

==Arvi Alamaa A21==
[[apticron]] - valmis ülevaatamiseks 02.05.2011 - Hindab Meelis Tamm pooleli 
Retsensioon - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] 15.05.2011

==Ivar Ambos A22==
[[Munin]] valmis ülevaatamiseks. (retsenseerib Sten Vaisma A22)

Retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Adduser_%26_useradd adduser ja useradd]

==Sergei Gorjunov A21==
[[Port knocking]] ülevaatamiseks valmis

[[Talk:Port_knocking]] Risto Siitan

==Merili Gutmann A31==
[[Lsof]] on valmis ülevaatamiseks.(Hindab Arto)
-- 12:59, 1 May 2011 (EEST)

Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode] Retsensioon on valmis!

==Rene Haavre A32==
[[Samurai_WTF]]
==Kristjan Kalder A22==
==Kadri Kalme A22==
[[Fdisk]]

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Snort Snort] valmis

==Alfi Kannus A21==

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Iptables . Töö täieneb.

==Oliver Kilk A21==
[[Mkdir - Linux/Unix süsteemides]] -
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Msuursal Hinnatud] Meelis Suursalu

Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CUPS]

==Nikolai Klõga G11==
==Reio Kokla A31==
[[Mkfs]]

==Vladimir Kolesnik A22==

Referaat: [[init]] - valmis ülevaatamiseks

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] valmis

==Ivar Krustok A22==
[[Ksh]] // retsenseeris Juhan Liiva

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Load_average Load Average] valmis

==Katrin Kukk A22==

[[Tcpdump]] - valmis ülevaatamiseks -- 22:17, 24 April 2011 (EEST)

Retsensioon: [[Talk:Hwclock]] - valmis -- 20:05, 13 May 2011 (EEST)
==Rain Kõrgmaa A22==
==Siim Kängsepp A22==

[[LVM]] - Valmis

retsenseerin - [[Talk:kill]]

Retsensioon valmis [[Talk:LVM]] --[[User:Klaid|Klaid]] 16:25, 16 May 2011 (EEST)

==Urmo Laaneots A21==
==Karel Laid A31==
[[Puppet]] Valmis 01.05.2011

==Henrik Leinola A22==

[[Manpremo]]

==Kaspar Leivo A41==
==Juhan Liiva A21==
[[PS1]] valmis ülevaatamiseks // 19:47 15.05 muudatused sisse viidud - Referaat hinnatud 10:08 16.05

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ksh retsensioon

==Kaido Loonurm A41==
[[Load_average]] - valmis ülevaatamiseks -- 12:17, 24 April 2011 (EEST)
Teemat retsenseerib: Ivar Krustok

Retsensioon [[Talk:mkfs]] --[[User:Kloonurm|Kloonurm]] 22:03, 10 May 2011 (EEST)

==Urmas Luuk A22==

Retsensioon [[Talk:Packetfence]]

==Andres Mill A22==
Valmis referaat: [[chmod]]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Chmod Talk:Chmod] Hinnatud (Vadim Vinogradin) - valmis

Retsensioon: [[Talk:Enos.itcollege.ee_failidele_ligipääs_GNOME/KDE_abil]]

==Janar Märjama A22==
[[Zentyal]] - Valmis kontrollimiseks.

Retsensioon - [[Signaalid ja kill]]

==Kairo Ostapenko A31==
==Kristjan Pajumaa A22==
==Ilja Peters 12==
[[VMware_Server]] - Valmis ülevaatamiseks

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - Arvustus

==Veiko Pilt A31==
[[Tarkvara_haldus_yum_baasil]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011 
Hinnatud: [[Talk:Tarkvara_haldus_yum_baasil]] Andres Sumin
==Jagnar Pindmaa A31==
==Priit Pobbul A22==
[[Echo]] - valmis
Retsensioon - tulemas
==Arina Püvi A21==
==Karet Rikko A21==
[[NTFS vs Ext4]] valmis ülevaatamiseks

Retsensioon: [[Talk:Tshark]]

==Toomas Rohumets A21==
Referaat: [[Adduser & useradd]] - Valmis ülevaatamiseks

Hinnatud.[[Talk:Adduser & useradd]]

Retsensioon: [[Talk:Wget]]

==Taavi Salumets A21==
[[Logrotate]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011
==Risto Siitan A22==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Partimage Partimage] -valmis ülevaatamiseks

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Port_knocking Port Knocking] Retsensioon

==Oliver Soom A22==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] valmis ülevaatamiseks 
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:BURG Retsentsioon BURG'i teemal] Valmis

==Kaspar Steinberg A32==
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kill - Valmis ülevaatamiseks.

Retsenseerib Siim Kängsepp

==Andres Sumin A22==
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dpkg - Valmis ülevaatamiseks! 
Teemat retsenseerib: Allar Adoberg 
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Tarkvara_haldus_yum_baasil - Retsensioon teemal Tarkvara haldus yum baasil

==Meelis Suursalu A22==
Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Msuursal mkdir]

==Meelis Tamm A21==
[[Enos.itcollege.ee failidele ligipääs GNOME/KDE abil]] - valmis ülevaatuseks

Hinnatud [[User:Amill|Amill]] 16:12, 16 May 2011 (EEST).

==Ott Telga A31==
==Tavo Toomemägi A41==
[[Wget]] ülevaatamiseks valmis 00:36, 03 April 2011 (EEST)

Retsensioon valmis [[Talk:Sertifikaadid]] 14:32, 17 May 2011 (EEST)

Hinnatud [[Talk:Wget]]

==Tarmo Trumm A21==
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Date Valmis ülevaatamiseks

==Timo Trummer A32==

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hwclock - valmis ülevaatuseks

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Tcpdump - retsensioon

==Olle Tuur A22==

==Arto Vaas A32==

https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenNode - valmis

Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode] Retsensioon on valmis! (Merili Gutmann)

==Andres Vaher A22==
==Jaan Vahtre A21==
https://wiki.itcollege.ee/index.php/BURG - valmis ülevaatuseks Hinnatud

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PS1#Kokkuv.C3.B5te - Tehtud retsensioon.

==Kristjan Vaik A21==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux_boot_protsess Linux buutimise protsess]
==Sten Vaisma A22==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] - valmis ülevaatuseks | Hinnatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Linux/Unix_faili%C3%B5igused Talk:Linux/Unix failiõigused] valmis 18:06, 16 May 2011 (Vladimir Kolesnik)

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Munin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Munin]

==Kristjan Vask A21==
[[CUPS]] - pooleli

Hetkel hinnatud 14:38:2011 (EEST) 16.05.2011
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CUPS]

==Vadim Vinogradin A21==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - Hinnatud

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Chmod Chmod] - retsensioon

==Heigo Võsujalg A21==
[[Synaptic Package Manager]] - Valmis ülevaatamiseks

Retsentsioon : [[Linux saalealaa ehk swap]]

==Kristjan Väljako A21==
[[Packetfence]] - Valmis ülevaatamiseks | Hinnatud

Retsentsioon : [[Partimage]]

Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad

2011-05-17T11:57:46Z

Ttoomema: /* Tavo Toomemägi A41 */

=Kaugõpe=
==Rene Albin AK31==
[[nginx]] -Valmis ülevaatamiseks

==Lembit Elmik AK21==
==Aleksei Issaikin AK21==
[[Ubuntu Serveri Install OS admin laborite tegemiseks]] - Parandamisel

Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:FreeBSD_Packet_Filter_tulem%C3%BC%C3%BCriga FreeBSD Packet Filter tulemüüriga] - Hinnang sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:33, 7 May 2011 (EEST)

==Andre Jõgi AK21==
==Pavel Kodotšigov AK22==

[[FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]] - Valmis ülevaatamiseks.

Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Htop htop]

Hinded sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:29, 7 May 2011 (EEST)

==Ivo Kruusamäe AK21==

[[Gzip]] - Valmis ülevaatamiseks

Retsensioon: [[Talk:Cat]]

==Andres Kõrvemaa AK21==

[[Dig]] - Valmis ülevaatamiseks 19:24, 17 Aprill 2011 (EEST)

Retsensioon [[Talk:Gzip]] --[[User:akorvema|akorvema]] 18:27, 8 May 2011 (EEST)

==Lauri Liibert AK21==
[[Sertifikaadid]] Valmis ülevaatamiseks

Retsensioon [[Talk:Bonnie%2B%2B]]

Retsensioon valmis [[Talk:Sertifikaadid]] --[[User:Ttoomema|Ttoomema]] 14:32, 17.05.2011

==Siim Kullerkupp AK21==
[[Bonnie++]] Valmis ülevaatamiseks

==Märt Lindre AK21==

[[Linux saalealaa ehk swap]] [[User:Mlindre|Mlindre]] 15:27, 15 April 2011 (EEST)

Retsentseerija : [[User:Hvosujal|Hvosujal]] 10:01 16.05.2011

==Rasmus Linnamäe AK22==
[[ Netcat]] Valmis ülevaatamiseks 22:40, 17 Aprill 2011 (EEST)
==Priit Lume AK31==

[[Tshark]] ülevaatamiseks valmis 22:45, 17 April 2011 (EEST)

Restsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Date[Date]]

==Tiit Maripuu AK22==

[[inetd]] (valmis hindamiseks ja arvustamiseks 10.05.11)

Retsensioon: [[Talk:Iozone]]

==Marko Megerild AK21==
==Artur Mölter AK22==
[[Iozone]] - Valmis ülevaatamiseks

==Margus Nairis AK31==

[[Wireshark]] Valmis ülevaatamiseks.

==Karel Niine AK22==
[[PXE boot]] (Preboot Execution Environment)

Retsensioon [[Talk:Dig]] --[[User:Kniine|Kniine]] 21:18, 4 May 2011 (EEST)

==Ulvar Petmanson AK22==
[[Signaalid ja kill]]

==Märten Rodes AK22==
[[htop]]

Hinnatud [[Talk:PXE boot]]

==Tanel Štaub AK22==
==Alvar Teearu AK31==
KVM tegemisel, valmib järgmise nädala jooksul
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/KVM]

==Aleksei Timošenko AK21==
=Päevaõpe=

==Rasmus Aav A21==
==Pavel Abin 12==
==Allar Adoberg A22==
[[VirtualBoxi võrgud]] - Hindamiseks valmis.

Retsensioon - https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dpkg

==Arvi Alamaa A21==
[[apticron]] - valmis ülevaatamiseks 02.05.2011 - Hindab Meelis Tamm pooleli 
Retsensioon - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] 15.05.2011

==Ivar Ambos A22==
[[Munin]] valmis ülevaatamiseks. (retsenseerib Sten Vaisma A22)

Retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Adduser_%26_useradd adduser ja useradd]

==Sergei Gorjunov A21==
[[Port knocking]] ülevaatamiseks valmis

[[Talk:Port_knocking]] Risto Siitan

==Merili Gutmann A31==
[[Lsof]] on valmis ülevaatamiseks.(Hindab Arto)
-- 12:59, 1 May 2011 (EEST)

Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode] Retsensioon on valmis!

==Rene Haavre A32==
[[Samurai_WTF]]
==Kristjan Kalder A22==
==Kadri Kalme A22==
[[Fdisk]]

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Snort Snort] valmis

==Alfi Kannus A21==

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Iptables . Töö täieneb.

==Oliver Kilk A21==
[[Mkdir - Linux/Unix süsteemides]] -
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Msuursal Hinnatud] Meelis Suursalu

Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CUPS]

==Nikolai Klõga G11==
==Reio Kokla A31==
[[Mkfs]]

==Vladimir Kolesnik A22==

Referaat: [[init]] - valmis ülevaatamiseks

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] valmis

==Ivar Krustok A22==
[[Ksh]] // retsenseeris Juhan Liiva

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Load_average Load Average] valmis

==Katrin Kukk A22==

[[Tcpdump]] - valmis ülevaatamiseks -- 22:17, 24 April 2011 (EEST)

Retsensioon: [[Talk:Hwclock]] - valmis -- 20:05, 13 May 2011 (EEST)
==Rain Kõrgmaa A22==
==Siim Kängsepp A22==

[[LVM]] - Valmis

retsenseerin - [[Talk:kill]]

Retsensioon valmis [[Talk:LVM]] --[[User:Klaid|Klaid]] 16:25, 16 May 2011 (EEST)

==Urmo Laaneots A21==
==Karel Laid A31==
[[Puppet]] Valmis 01.05.2011

==Henrik Leinola A22==

[[Manpremo]]

==Kaspar Leivo A41==
==Juhan Liiva A21==
[[PS1]] valmis ülevaatamiseks // 19:47 15.05 muudatused sisse viidud - Referaat hinnatud 10:08 16.05

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ksh retsensioon

==Kaido Loonurm A41==
[[Load_average]] - valmis ülevaatamiseks -- 12:17, 24 April 2011 (EEST)
Teemat retsenseerib: Ivar Krustok

Retsensioon [[Talk:mkfs]] --[[User:Kloonurm|Kloonurm]] 22:03, 10 May 2011 (EEST)

==Urmas Luuk A22==

Retsensioon [[Talk:Packetfence]]

==Andres Mill A22==
Valmis referaat: [[chmod]]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Chmod Talk:Chmod] Hinnatud (Vadim Vinogradin) - valmis

Retsensioon: [[Talk:Enos.itcollege.ee_failidele_ligipääs_GNOME/KDE_abil]]

==Janar Märjama A22==
[[Zentyal]] - Valmis kontrollimiseks.

Retsensioon - [[Signaalid ja kill]]

==Kairo Ostapenko A31==
==Kristjan Pajumaa A22==
==Ilja Peters 12==
[[VMware_Server]] - Valmis ülevaatamiseks

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - Arvustus

==Veiko Pilt A31==
[[Tarkvara_haldus_yum_baasil]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011 
Hinnatud: [[Talk:Tarkvara_haldus_yum_baasil]] Andres Sumin
==Jagnar Pindmaa A31==
==Priit Pobbul A22==
[[Echo]] - valmis
Retsensioon - tulemas
==Arina Püvi A21==
==Karet Rikko A21==
[[NTFS vs Ext4]] valmis ülevaatamiseks

Retsensioon: [[Talk:Tshark]]

==Toomas Rohumets A21==
Referaat: [[Adduser & useradd]] - Valmis ülevaatamiseks

Hinnatud.[[Talk:Adduser & useradd]]

Retsensioon: [[Talk:Wget]]

==Taavi Salumets A21==
[[Logrotate]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011
==Risto Siitan A22==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Partimage Partimage] -valmis ülevaatamiseks

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Port_knocking Port Knocking] Retsensioon

==Oliver Soom A22==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] valmis ülevaatamiseks 
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:BURG Retsentsioon BURG'i teemal] Valmis

==Kaspar Steinberg A32==
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kill - Valmis ülevaatamiseks.

Retsenseerib Siim Kängsepp

==Andres Sumin A22==
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dpkg - Valmis ülevaatamiseks! 
Teemat retsenseerib: Allar Adoberg 
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Tarkvara_haldus_yum_baasil - Retsensioon teemal Tarkvara haldus yum baasil

==Meelis Suursalu A22==
Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Msuursal mkdir]

==Meelis Tamm A21==
[[Enos.itcollege.ee failidele ligipääs GNOME/KDE abil]] - valmis ülevaatuseks

Hinnatud [[User:Amill|Amill]] 16:12, 16 May 2011 (EEST).

==Ott Telga A31==
==Tavo Toomemägi A41==
[[Wget]] ülevaatamiseks valmis 00:36, 03 April 2011 (EEST)

Retsensioon valmis [[Talk:Sertifikaadid]] 14:32, 07 May 2011 (EEST)

Hinnatud [[Talk:Wget]]

==Tarmo Trumm A21==
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Date Valmis ülevaatamiseks

==Timo Trummer A32==

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hwclock - valmis ülevaatuseks

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Tcpdump - retsensioon

==Olle Tuur A22==

==Arto Vaas A32==

https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenNode - valmis

Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode] Retsensioon on valmis! (Merili Gutmann)

==Andres Vaher A22==
==Jaan Vahtre A21==
https://wiki.itcollege.ee/index.php/BURG - valmis ülevaatuseks Hinnatud

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PS1#Kokkuv.C3.B5te - Tehtud retsensioon.

==Kristjan Vaik A21==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux_boot_protsess Linux buutimise protsess]
==Sten Vaisma A22==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] - valmis ülevaatuseks | Hinnatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Linux/Unix_faili%C3%B5igused Talk:Linux/Unix failiõigused] valmis 18:06, 16 May 2011 (Vladimir Kolesnik)

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Munin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Munin]

==Kristjan Vask A21==
[[CUPS]] - pooleli

Hetkel hinnatud 14:38:2011 (EEST) 16.05.2011
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CUPS]

==Vadim Vinogradin A21==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - Hinnatud

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Chmod Chmod] - retsensioon

==Heigo Võsujalg A21==
[[Synaptic Package Manager]] - Valmis ülevaatamiseks

Retsentsioon : [[Linux saalealaa ehk swap]]

==Kristjan Väljako A21==
[[Packetfence]] - Valmis ülevaatamiseks | Hinnatud

Retsentsioon : [[Partimage]]

Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad

2011-05-17T11:57:18Z

Ttoomema: /* Tavo Toomemägi A41 */

=Kaugõpe=
==Rene Albin AK31==
[[nginx]] -Valmis ülevaatamiseks

==Lembit Elmik AK21==
==Aleksei Issaikin AK21==
[[Ubuntu Serveri Install OS admin laborite tegemiseks]] - Parandamisel

Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:FreeBSD_Packet_Filter_tulem%C3%BC%C3%BCriga FreeBSD Packet Filter tulemüüriga] - Hinnang sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:33, 7 May 2011 (EEST)

==Andre Jõgi AK21==
==Pavel Kodotšigov AK22==

[[FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]] - Valmis ülevaatamiseks.

Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Htop htop]

Hinded sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:29, 7 May 2011 (EEST)

==Ivo Kruusamäe AK21==

[[Gzip]] - Valmis ülevaatamiseks

Retsensioon: [[Talk:Cat]]

==Andres Kõrvemaa AK21==

[[Dig]] - Valmis ülevaatamiseks 19:24, 17 Aprill 2011 (EEST)

Retsensioon [[Talk:Gzip]] --[[User:akorvema|akorvema]] 18:27, 8 May 2011 (EEST)

==Lauri Liibert AK21==
[[Sertifikaadid]] Valmis ülevaatamiseks

Retsensioon [[Talk:Bonnie%2B%2B]]

Retsensioon valmis [[Talk:Sertifikaadid]] --[[User:Ttoomema|Ttoomema]] 14:32, 17.05.2011

==Siim Kullerkupp AK21==
[[Bonnie++]] Valmis ülevaatamiseks

==Märt Lindre AK21==

[[Linux saalealaa ehk swap]] [[User:Mlindre|Mlindre]] 15:27, 15 April 2011 (EEST)

Retsentseerija : [[User:Hvosujal|Hvosujal]] 10:01 16.05.2011

==Rasmus Linnamäe AK22==
[[ Netcat]] Valmis ülevaatamiseks 22:40, 17 Aprill 2011 (EEST)
==Priit Lume AK31==

[[Tshark]] ülevaatamiseks valmis 22:45, 17 April 2011 (EEST)

Restsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Date[Date]]

==Tiit Maripuu AK22==

[[inetd]] (valmis hindamiseks ja arvustamiseks 10.05.11)

Retsensioon: [[Talk:Iozone]]

==Marko Megerild AK21==
==Artur Mölter AK22==
[[Iozone]] - Valmis ülevaatamiseks

==Margus Nairis AK31==

[[Wireshark]] Valmis ülevaatamiseks.

==Karel Niine AK22==
[[PXE boot]] (Preboot Execution Environment)

Retsensioon [[Talk:Dig]] --[[User:Kniine|Kniine]] 21:18, 4 May 2011 (EEST)

==Ulvar Petmanson AK22==
[[Signaalid ja kill]]

==Märten Rodes AK22==
[[htop]]

Hinnatud [[Talk:PXE boot]]

==Tanel Štaub AK22==
==Alvar Teearu AK31==
KVM tegemisel, valmib järgmise nädala jooksul
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/KVM]

==Aleksei Timošenko AK21==
=Päevaõpe=

==Rasmus Aav A21==
==Pavel Abin 12==
==Allar Adoberg A22==
[[VirtualBoxi võrgud]] - Hindamiseks valmis.

Retsensioon - https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dpkg

==Arvi Alamaa A21==
[[apticron]] - valmis ülevaatamiseks 02.05.2011 - Hindab Meelis Tamm pooleli 
Retsensioon - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] 15.05.2011

==Ivar Ambos A22==
[[Munin]] valmis ülevaatamiseks. (retsenseerib Sten Vaisma A22)

Retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Adduser_%26_useradd adduser ja useradd]

==Sergei Gorjunov A21==
[[Port knocking]] ülevaatamiseks valmis

[[Talk:Port_knocking]] Risto Siitan

==Merili Gutmann A31==
[[Lsof]] on valmis ülevaatamiseks.(Hindab Arto)
-- 12:59, 1 May 2011 (EEST)

Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode] Retsensioon on valmis!

==Rene Haavre A32==
[[Samurai_WTF]]
==Kristjan Kalder A22==
==Kadri Kalme A22==
[[Fdisk]]

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Snort Snort] valmis

==Alfi Kannus A21==

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Iptables . Töö täieneb.

==Oliver Kilk A21==
[[Mkdir - Linux/Unix süsteemides]] -
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Msuursal Hinnatud] Meelis Suursalu

Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CUPS]

==Nikolai Klõga G11==
==Reio Kokla A31==
[[Mkfs]]

==Vladimir Kolesnik A22==

Referaat: [[init]] - valmis ülevaatamiseks

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] valmis

==Ivar Krustok A22==
[[Ksh]] // retsenseeris Juhan Liiva

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Load_average Load Average] valmis

==Katrin Kukk A22==

[[Tcpdump]] - valmis ülevaatamiseks -- 22:17, 24 April 2011 (EEST)

Retsensioon: [[Talk:Hwclock]] - valmis -- 20:05, 13 May 2011 (EEST)
==Rain Kõrgmaa A22==
==Siim Kängsepp A22==

[[LVM]] - Valmis

retsenseerin - [[Talk:kill]]

Retsensioon valmis [[Talk:LVM]] --[[User:Klaid|Klaid]] 16:25, 16 May 2011 (EEST)

==Urmo Laaneots A21==
==Karel Laid A31==
[[Puppet]] Valmis 01.05.2011

==Henrik Leinola A22==

[[Manpremo]]

==Kaspar Leivo A41==
==Juhan Liiva A21==
[[PS1]] valmis ülevaatamiseks // 19:47 15.05 muudatused sisse viidud - Referaat hinnatud 10:08 16.05

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ksh retsensioon

==Kaido Loonurm A41==
[[Load_average]] - valmis ülevaatamiseks -- 12:17, 24 April 2011 (EEST)
Teemat retsenseerib: Ivar Krustok

Retsensioon [[Talk:mkfs]] --[[User:Kloonurm|Kloonurm]] 22:03, 10 May 2011 (EEST)

==Urmas Luuk A22==

Retsensioon [[Talk:Packetfence]]

==Andres Mill A22==
Valmis referaat: [[chmod]]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Chmod Talk:Chmod] Hinnatud (Vadim Vinogradin) - valmis

Retsensioon: [[Talk:Enos.itcollege.ee_failidele_ligipääs_GNOME/KDE_abil]]

==Janar Märjama A22==
[[Zentyal]] - Valmis kontrollimiseks.

Retsensioon - [[Signaalid ja kill]]

==Kairo Ostapenko A31==
==Kristjan Pajumaa A22==
==Ilja Peters 12==
[[VMware_Server]] - Valmis ülevaatamiseks

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - Arvustus

==Veiko Pilt A31==
[[Tarkvara_haldus_yum_baasil]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011 
Hinnatud: [[Talk:Tarkvara_haldus_yum_baasil]] Andres Sumin
==Jagnar Pindmaa A31==
==Priit Pobbul A22==
[[Echo]] - valmis
Retsensioon - tulemas
==Arina Püvi A21==
==Karet Rikko A21==
[[NTFS vs Ext4]] valmis ülevaatamiseks

Retsensioon: [[Talk:Tshark]]

==Toomas Rohumets A21==
Referaat: [[Adduser & useradd]] - Valmis ülevaatamiseks

Hinnatud.[[Talk:Adduser & useradd]]

Retsensioon: [[Talk:Wget]]

==Taavi Salumets A21==
[[Logrotate]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011
==Risto Siitan A22==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Partimage Partimage] -valmis ülevaatamiseks

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Port_knocking Port Knocking] Retsensioon

==Oliver Soom A22==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] valmis ülevaatamiseks 
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:BURG Retsentsioon BURG'i teemal] Valmis

==Kaspar Steinberg A32==
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kill - Valmis ülevaatamiseks.

Retsenseerib Siim Kängsepp

==Andres Sumin A22==
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dpkg - Valmis ülevaatamiseks! 
Teemat retsenseerib: Allar Adoberg 
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Tarkvara_haldus_yum_baasil - Retsensioon teemal Tarkvara haldus yum baasil

==Meelis Suursalu A22==
Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Msuursal mkdir]

==Meelis Tamm A21==
[[Enos.itcollege.ee failidele ligipääs GNOME/KDE abil]] - valmis ülevaatuseks

Hinnatud [[User:Amill|Amill]] 16:12, 16 May 2011 (EEST).

==Ott Telga A31==
==Tavo Toomemägi A41==
[[Wget]] ülevaatamiseks valmis 00:36, 03 April 2011 (EEST)

Retsensioon valmis [[Talk:Sertifikaadid]] 14:32, 17.05.2011

Hinnatud [[Talk:Wget]]

==Tarmo Trumm A21==
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Date Valmis ülevaatamiseks

==Timo Trummer A32==

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hwclock - valmis ülevaatuseks

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Tcpdump - retsensioon

==Olle Tuur A22==

==Arto Vaas A32==

https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenNode - valmis

Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode] Retsensioon on valmis! (Merili Gutmann)

==Andres Vaher A22==
==Jaan Vahtre A21==
https://wiki.itcollege.ee/index.php/BURG - valmis ülevaatuseks Hinnatud

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PS1#Kokkuv.C3.B5te - Tehtud retsensioon.

==Kristjan Vaik A21==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux_boot_protsess Linux buutimise protsess]
==Sten Vaisma A22==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] - valmis ülevaatuseks | Hinnatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Linux/Unix_faili%C3%B5igused Talk:Linux/Unix failiõigused] valmis 18:06, 16 May 2011 (Vladimir Kolesnik)

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Munin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Munin]

==Kristjan Vask A21==
[[CUPS]] - pooleli

Hetkel hinnatud 14:38:2011 (EEST) 16.05.2011
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CUPS]

==Vadim Vinogradin A21==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - Hinnatud

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Chmod Chmod] - retsensioon

==Heigo Võsujalg A21==
[[Synaptic Package Manager]] - Valmis ülevaatamiseks

Retsentsioon : [[Linux saalealaa ehk swap]]

==Kristjan Väljako A21==
[[Packetfence]] - Valmis ülevaatamiseks | Hinnatud

Retsentsioon : [[Partimage]]

Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad

2011-05-17T11:56:44Z

Ttoomema: /* Tavo Toomemägi A41 */

=Kaugõpe=
==Rene Albin AK31==
[[nginx]] -Valmis ülevaatamiseks

==Lembit Elmik AK21==
==Aleksei Issaikin AK21==
[[Ubuntu Serveri Install OS admin laborite tegemiseks]] - Parandamisel

Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:FreeBSD_Packet_Filter_tulem%C3%BC%C3%BCriga FreeBSD Packet Filter tulemüüriga] - Hinnang sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:33, 7 May 2011 (EEST)

==Andre Jõgi AK21==
==Pavel Kodotšigov AK22==

[[FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]] - Valmis ülevaatamiseks.

Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Htop htop]

Hinded sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:29, 7 May 2011 (EEST)

==Ivo Kruusamäe AK21==

[[Gzip]] - Valmis ülevaatamiseks

Retsensioon: [[Talk:Cat]]

==Andres Kõrvemaa AK21==

[[Dig]] - Valmis ülevaatamiseks 19:24, 17 Aprill 2011 (EEST)

Retsensioon [[Talk:Gzip]] --[[User:akorvema|akorvema]] 18:27, 8 May 2011 (EEST)

==Lauri Liibert AK21==
[[Sertifikaadid]] Valmis ülevaatamiseks

Retsensioon [[Talk:Bonnie%2B%2B]]

Retsensioon valmis [[Talk:Sertifikaadid]] --[[User:Ttoomema|Ttoomema]] 14:32, 17.05.2011

==Siim Kullerkupp AK21==
[[Bonnie++]] Valmis ülevaatamiseks

==Märt Lindre AK21==

[[Linux saalealaa ehk swap]] [[User:Mlindre|Mlindre]] 15:27, 15 April 2011 (EEST)

Retsentseerija : [[User:Hvosujal|Hvosujal]] 10:01 16.05.2011

==Rasmus Linnamäe AK22==
[[ Netcat]] Valmis ülevaatamiseks 22:40, 17 Aprill 2011 (EEST)
==Priit Lume AK31==

[[Tshark]] ülevaatamiseks valmis 22:45, 17 April 2011 (EEST)

Restsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Date[Date]]

==Tiit Maripuu AK22==

[[inetd]] (valmis hindamiseks ja arvustamiseks 10.05.11)

Retsensioon: [[Talk:Iozone]]

==Marko Megerild AK21==
==Artur Mölter AK22==
[[Iozone]] - Valmis ülevaatamiseks

==Margus Nairis AK31==

[[Wireshark]] Valmis ülevaatamiseks.

==Karel Niine AK22==
[[PXE boot]] (Preboot Execution Environment)

Retsensioon [[Talk:Dig]] --[[User:Kniine|Kniine]] 21:18, 4 May 2011 (EEST)

==Ulvar Petmanson AK22==
[[Signaalid ja kill]]

==Märten Rodes AK22==
[[htop]]

Hinnatud [[Talk:PXE boot]]

==Tanel Štaub AK22==
==Alvar Teearu AK31==
KVM tegemisel, valmib järgmise nädala jooksul
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/KVM]

==Aleksei Timošenko AK21==
=Päevaõpe=

==Rasmus Aav A21==
==Pavel Abin 12==
==Allar Adoberg A22==
[[VirtualBoxi võrgud]] - Hindamiseks valmis.

Retsensioon - https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dpkg

==Arvi Alamaa A21==
[[apticron]] - valmis ülevaatamiseks 02.05.2011 - Hindab Meelis Tamm pooleli 
Retsensioon - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] 15.05.2011

==Ivar Ambos A22==
[[Munin]] valmis ülevaatamiseks. (retsenseerib Sten Vaisma A22)

Retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Adduser_%26_useradd adduser ja useradd]

==Sergei Gorjunov A21==
[[Port knocking]] ülevaatamiseks valmis

[[Talk:Port_knocking]] Risto Siitan

==Merili Gutmann A31==
[[Lsof]] on valmis ülevaatamiseks.(Hindab Arto)
-- 12:59, 1 May 2011 (EEST)

Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode] Retsensioon on valmis!

==Rene Haavre A32==
[[Samurai_WTF]]
==Kristjan Kalder A22==
==Kadri Kalme A22==
[[Fdisk]]

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Snort Snort] valmis

==Alfi Kannus A21==

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Iptables . Töö täieneb.

==Oliver Kilk A21==
[[Mkdir - Linux/Unix süsteemides]] -
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Msuursal Hinnatud] Meelis Suursalu

Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CUPS]

==Nikolai Klõga G11==
==Reio Kokla A31==
[[Mkfs]]

==Vladimir Kolesnik A22==

Referaat: [[init]] - valmis ülevaatamiseks

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] valmis

==Ivar Krustok A22==
[[Ksh]] // retsenseeris Juhan Liiva

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Load_average Load Average] valmis

==Katrin Kukk A22==

[[Tcpdump]] - valmis ülevaatamiseks -- 22:17, 24 April 2011 (EEST)

Retsensioon: [[Talk:Hwclock]] - valmis -- 20:05, 13 May 2011 (EEST)
==Rain Kõrgmaa A22==
==Siim Kängsepp A22==

[[LVM]] - Valmis

retsenseerin - [[Talk:kill]]

Retsensioon valmis [[Talk:LVM]] --[[User:Klaid|Klaid]] 16:25, 16 May 2011 (EEST)

==Urmo Laaneots A21==
==Karel Laid A31==
[[Puppet]] Valmis 01.05.2011

==Henrik Leinola A22==

[[Manpremo]]

==Kaspar Leivo A41==
==Juhan Liiva A21==
[[PS1]] valmis ülevaatamiseks // 19:47 15.05 muudatused sisse viidud - Referaat hinnatud 10:08 16.05

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ksh retsensioon

==Kaido Loonurm A41==
[[Load_average]] - valmis ülevaatamiseks -- 12:17, 24 April 2011 (EEST)
Teemat retsenseerib: Ivar Krustok

Retsensioon [[Talk:mkfs]] --[[User:Kloonurm|Kloonurm]] 22:03, 10 May 2011 (EEST)

==Urmas Luuk A22==

Retsensioon [[Talk:Packetfence]]

==Andres Mill A22==
Valmis referaat: [[chmod]]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Chmod Talk:Chmod] Hinnatud (Vadim Vinogradin) - valmis

Retsensioon: [[Talk:Enos.itcollege.ee_failidele_ligipääs_GNOME/KDE_abil]]

==Janar Märjama A22==
[[Zentyal]] - Valmis kontrollimiseks.

Retsensioon - [[Signaalid ja kill]]

==Kairo Ostapenko A31==
==Kristjan Pajumaa A22==
==Ilja Peters 12==
[[VMware_Server]] - Valmis ülevaatamiseks

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - Arvustus

==Veiko Pilt A31==
[[Tarkvara_haldus_yum_baasil]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011 
Hinnatud: [[Talk:Tarkvara_haldus_yum_baasil]] Andres Sumin
==Jagnar Pindmaa A31==
==Priit Pobbul A22==
[[Echo]] - valmis
Retsensioon - tulemas
==Arina Püvi A21==
==Karet Rikko A21==
[[NTFS vs Ext4]] valmis ülevaatamiseks

Retsensioon: [[Talk:Tshark]]

==Toomas Rohumets A21==
Referaat: [[Adduser & useradd]] - Valmis ülevaatamiseks

Hinnatud.[[Talk:Adduser & useradd]]

Retsensioon: [[Talk:Wget]]

==Taavi Salumets A21==
[[Logrotate]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011
==Risto Siitan A22==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Partimage Partimage] -valmis ülevaatamiseks

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Port_knocking Port Knocking] Retsensioon

==Oliver Soom A22==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] valmis ülevaatamiseks 
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:BURG Retsentsioon BURG'i teemal] Valmis

==Kaspar Steinberg A32==
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kill - Valmis ülevaatamiseks.

Retsenseerib Siim Kängsepp

==Andres Sumin A22==
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dpkg - Valmis ülevaatamiseks! 
Teemat retsenseerib: Allar Adoberg 
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Tarkvara_haldus_yum_baasil - Retsensioon teemal Tarkvara haldus yum baasil

==Meelis Suursalu A22==
Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Msuursal mkdir]

==Meelis Tamm A21==
[[Enos.itcollege.ee failidele ligipääs GNOME/KDE abil]] - valmis ülevaatuseks

Hinnatud [[User:Amill|Amill]] 16:12, 16 May 2011 (EEST).

==Ott Telga A31==
==Tavo Toomemägi A41==
[[Wget]] ülevaatamiseks valmis 00:36, 03 April 2011 (EEST)

Retsensioon valmis [[Talk:Sertifikaadid]] --[[User:Ttoomema|Ttoomema]] 14:32, 17.05.2011

Hinnatud [[Talk:Wget]]

==Tarmo Trumm A21==
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Date Valmis ülevaatamiseks

==Timo Trummer A32==

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hwclock - valmis ülevaatuseks

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Tcpdump - retsensioon

==Olle Tuur A22==

==Arto Vaas A32==

https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenNode - valmis

Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode] Retsensioon on valmis! (Merili Gutmann)

==Andres Vaher A22==
==Jaan Vahtre A21==
https://wiki.itcollege.ee/index.php/BURG - valmis ülevaatuseks Hinnatud

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PS1#Kokkuv.C3.B5te - Tehtud retsensioon.

==Kristjan Vaik A21==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux_boot_protsess Linux buutimise protsess]
==Sten Vaisma A22==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] - valmis ülevaatuseks | Hinnatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Linux/Unix_faili%C3%B5igused Talk:Linux/Unix failiõigused] valmis 18:06, 16 May 2011 (Vladimir Kolesnik)

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Munin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Munin]

==Kristjan Vask A21==
[[CUPS]] - pooleli

Hetkel hinnatud 14:38:2011 (EEST) 16.05.2011
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CUPS]

==Vadim Vinogradin A21==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - Hinnatud

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Chmod Chmod] - retsensioon

==Heigo Võsujalg A21==
[[Synaptic Package Manager]] - Valmis ülevaatamiseks

Retsentsioon : [[Linux saalealaa ehk swap]]

==Kristjan Väljako A21==
[[Packetfence]] - Valmis ülevaatamiseks | Hinnatud

Retsentsioon : [[Partimage]]

Talk:Sertifikaatide haldamine openssl abil

2011-05-17T11:47:22Z

Ttoomema:

Käesoleva referaadi teema on 'Sertifikaadid'.

Referaati retsenseerima hakates ootasin, et referaadist leiab informatsiooni sertifikaatide liikidest ja kasutusaladest, struktuurist, standarditest jpms, aga tuleb välja, et autor on kirjeldanud sertifikaatide loomise protseduuri algusest lõpuni. Siinkohal saab lugeja üldise teadmise sertifikaadi loomise protseduurist, millest tulenevalt jääb arusaamatuks, et MIKS ja KUS erinevaid sertifikaate kasutatakse.

'''Sissejuhatus''' - on puudulik. Autor pole täielikult lahti seletanud sertifikaadi mõistet.

'''Sertifikaatide vaatamine''' - autor on pidanud vajalikuks näidata tervet sertifikaati, milleks ei näe mina vajadust, kui autor ei seleta lahti informatsiooni, mida ta kasutajale lugemiseks välja toob. Siinkohal piisanuks sellest, kui autor oleks välja toonud lihtsalt järgmise käsu:
openssl x509 -noout -text -in root_ca.crt
Sellest tulenevalt on käesolevas referaadis väga palju kasutut teksti.

Referaadi autor pole lisanud informatsiooni viimati tehtud muudatuste kohta. Kasutatud kirjanduse poole pealt on näha, et kasutaja viitab erinevatele Wiki lehekülgedele. Teisisõnu on referaadi kirjutamiseks kasutanud teisi referaate (http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Sertifikaadid ja http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/OpenSSL).

----

Hinnang referaadile 5/10

Madal hinnang peamiselt põhjusel, et referaadi autor on eksinud teemavaliku suhtes referaadi sisu koostamisega. Samal ajal on referaat korrektselt koostatud. Tekst ja käsuread on selgesti eristatavad. Kui käesolev teema peaks käsitlema sertifikaatide loomise protseduuri, siis oleks punktisumma mõnevõrra suurem.

Retsenseerija Tavo Toomemägi [A41]

--[[User:Ttoomema|Ttoomema]] 14:32, 17.05.2011 [EEST]

Talk:Sertifikaatide haldamine openssl abil

2011-05-17T11:46:10Z

Ttoomema:

Käesoleva referaadi teema on 'Sertifikaadid'.

Referaati retsenseerima hakates ootasin, et referaadist leiab informatsiooni sertifikaatide liikidest ja kasutusaladest, struktuurist, standarditest jpms, aga tuleb välja, et autor on kirjeldanud sertifikaatide loomise protseduuri algusest lõpuni. Siinkohal saab lugeja üldise teadmise sertifikaadi loomise protseduurist, millest tulenevalt jääb arusaamatuks, et MIKS ja KUS erinevaid sertifikaate kasutatakse.

'''Sissejuhatus''' - on puudulik. Autor pole täielikult lahti seletanud sertifikaadi mõistet ja käesoleva referaadi vajalikkust.

'''Sertifikaatide vaatamine''' - autor on pidanud vajalikuks näidata tervet sertifikaati, milleks ei näe mina vajadust, kui autor ei seleta lahti informatsiooni, mida ta kasutajale lugemiseks välja toob. Siinkohal piisanuks sellest, kui autor oleks välja toonud lihtsalt järgmise käsu:
openssl x509 -noout -text -in root_ca.crt
Sellest tulenevalt on käesolevas referaadis väga palju kasutut teksti.

Referaadi autor pole lisanud informatsiooni viimati tehtud muudatuste kohta. Kasutatud kirjanduse poole pealt on näha, et kasutaja viitab erinevatele Wiki lehekülgedele. Teisisõnu on referaadi kirjutamiseks kasutanud teisi referaate (http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Sertifikaadid ja http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/OpenSSL).

----

Hinnang referaadile 5/10

Madal hinnang peamiselt põhjusel, et referaadi autor on eksinud teemavaliku suhtes referaadi sisu koostamisega. Samal ajal on referaat korrektselt koostatud. Tekst ja käsuread on selgesti eristatavad. Kui käesolev teema peaks käsitlema sertifikaatide loomise protseduuri, siis oleks punktisumma mõnevõrra suurem.

Retsenseerija Tavo Toomemägi [A41]

--[[User:Ttoomema|Ttoomema]] 14:32, 17.05.2011 [EEST]

Talk:Sertifikaatide haldamine openssl abil

2011-05-17T11:45:16Z

Ttoomema:

Käesoleva referaadi teema on 'Sertifikaadid'.

Referaati retsenseerima hakates ootasin, et referaadist leiab informatsiooni sertifikaatide liikidest ja kasutusaladest, struktuurist, standarditest jpms, aga tuleb välja, et autor on kirjeldanud sertifikaatide loomise protseduuri algusest lõpuni. Siinkohal saab lugeja üldise teadmise sertifikaadi loomise protseduurist, millest tulenevalt jääb arusaamatuks, et MIKS ja KUS erinevaid sertifikaate kasutatakse.

'''Sissejuhatus''' - on puudulik. Autor pole täielikult lahti seletanud sertifikaadi mõistet. Sissejuhatus sobib rohkem kokkuvõtteks.

'''Sertifikaatide vaatamine''' - autor on pidanud vajalikuks näidata tervet sertifikaati, milleks ei näe mina vajadust, kui autor ei seleta lahti informatsiooni, mida ta kasutajale lugemiseks välja toob. Siinkohal piisanuks sellest, kui autor oleks välja toonud lihtsalt järgmise käsu:
openssl x509 -noout -text -in root_ca.crt
Sellest tulenevalt on käesolevas referaadis väga palju kasutut teksti.

Referaadi autor pole lisanud informatsiooni viimati tehtud muudatuste kohta. Kasutatud kirjanduse poole pealt on näha, et kasutaja viitab erinevatele Wiki lehekülgedele. Teisisõnu on referaadi kirjutamiseks kasutanud teisi referaate (http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Sertifikaadid ja http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/OpenSSL).

----

Hinnang referaadile 5/10

Madal hinnang peamiselt põhjusel, et referaadi autor on eksinud teemavaliku suhtes referaadi sisu koostamisega. Samal ajal on referaat korrektselt koostatud. Tekst ja käsuread on selgesti eristatavad. Kui käesolev teema peaks käsitlema sertifikaatide loomise protseduuri, siis oleks punktisumma mõnevõrra suurem.

Retsenseerija Tavo Toomemägi [A41]

--[[User:Ttoomema|Ttoomema]] 14:32, 17.05.2011 [EEST]

Talk:Sertifikaatide haldamine openssl abil

2011-05-17T11:44:16Z

Ttoomema:

Käesoleva referaadi teema on 'Sertifikaadid'.

Referaati retsenseerima hakates ootasin, et referaadist leiab informatsiooni sertifikaatide liikidest ja kasutusaladest, struktuurist, standarditest jpms, aga tuleb välja, et autor on kirjeldanud sertifikaatide loomise protseduuri algusest lõpuni. Siinkohal saab lugeja üldise teadmise sertifikaadi loomise protseduurist, millest tulenevalt jääb arusaamatuks, et MIKS ja KUS erinevaid sertifikaate kasutatakse.

'''Sissejuhatus''' - on puudulik. Autor pole täielikult lahti seletanud sertifikaadi mõistet.

'''Sertifikaatide vaatamine''' - autor on pidanud vajalikuks näidata tervet sertifikaati, milleks ei näe mina vajadust, kui autor ei seleta lahti informatsiooni, mida ta kasutajale lugemiseks välja toob. Siinkohal piisanuks sellest, kui autor oleks välja toonud lihtsalt järgmise käsu:
openssl x509 -noout -text -in root_ca.crt
Sellest tulenevalt on käesolevas referaadis väga palju kasutut teksti.

Referaadi autor pole lisanud informatsiooni viimati tehtud muudatuste kohta. Kasutatud kirjanduse poole pealt on näha, et kasutaja viitab erinevatele Wiki lehekülgedele. Teisisõnu on referaadi kirjutamiseks kasutanud teisi referaate (http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Sertifikaadid ja http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/OpenSSL).

----

Hinnang referaadile 5/10

Madal hinnang peamiselt põhjusel, et referaadi autor on eksinud teemavaliku suhtes referaadi sisu koostamisega. Samal ajal on referaat korrektselt koostatud. Tekst ja käsuread on selgesti eristatavad. Kui käesolev teema peaks käsitlema sertifikaatide loomise protseduuri, siis oleks punktisumma mõnevõrra suurem.

Retsenseerija Tavo Toomemägi [A41]

--[[User:Ttoomema|Ttoomema]] 14:32, 17.05.2011 [EEST]

Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad

2011-05-17T11:42:25Z

Ttoomema: /* Lauri Liibert AK21 */

=Kaugõpe=
==Rene Albin AK31==
[[nginx]] -Valmis ülevaatamiseks

==Lembit Elmik AK21==
==Aleksei Issaikin AK21==
[[Ubuntu Serveri Install OS admin laborite tegemiseks]] - Parandamisel

Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:FreeBSD_Packet_Filter_tulem%C3%BC%C3%BCriga FreeBSD Packet Filter tulemüüriga] - Hinnang sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:33, 7 May 2011 (EEST)

==Andre Jõgi AK21==
==Pavel Kodotšigov AK22==

[[FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]] - Valmis ülevaatamiseks.

Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Htop htop]

Hinded sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:29, 7 May 2011 (EEST)

==Ivo Kruusamäe AK21==

[[Gzip]] - Valmis ülevaatamiseks

Retsensioon: [[Talk:Cat]]

==Andres Kõrvemaa AK21==

[[Dig]] - Valmis ülevaatamiseks 19:24, 17 Aprill 2011 (EEST)

Retsensioon [[Talk:Gzip]] --[[User:akorvema|akorvema]] 18:27, 8 May 2011 (EEST)

==Lauri Liibert AK21==
[[Sertifikaadid]] Valmis ülevaatamiseks

Retsensioon [[Talk:Bonnie%2B%2B]]

Retsensioon valmis [[Talk:Sertifikaadid]] --[[User:Ttoomema|Ttoomema]] 14:32, 17.05.2011

==Siim Kullerkupp AK21==
[[Bonnie++]] Valmis ülevaatamiseks

==Märt Lindre AK21==

[[Linux saalealaa ehk swap]] [[User:Mlindre|Mlindre]] 15:27, 15 April 2011 (EEST)

Retsentseerija : [[User:Hvosujal|Hvosujal]] 10:01 16.05.2011

==Rasmus Linnamäe AK22==
[[ Netcat]] Valmis ülevaatamiseks 22:40, 17 Aprill 2011 (EEST)
==Priit Lume AK31==

[[Tshark]] ülevaatamiseks valmis 22:45, 17 April 2011 (EEST)

Restsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Date[Date]]

==Tiit Maripuu AK22==

[[inetd]] (valmis hindamiseks ja arvustamiseks 10.05.11)

Retsensioon: [[Talk:Iozone]]

==Marko Megerild AK21==
==Artur Mölter AK22==
[[Iozone]] - Valmis ülevaatamiseks

==Margus Nairis AK31==

[[Wireshark]] Valmis ülevaatamiseks.

==Karel Niine AK22==
[[PXE boot]] (Preboot Execution Environment)

Retsensioon [[Talk:Dig]] --[[User:Kniine|Kniine]] 21:18, 4 May 2011 (EEST)

==Ulvar Petmanson AK22==
[[Signaalid ja kill]]

==Märten Rodes AK22==
[[htop]]

Hinnatud [[Talk:PXE boot]]

==Tanel Štaub AK22==
==Alvar Teearu AK31==
KVM tegemisel, valmib järgmise nädala jooksul
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/KVM]

==Aleksei Timošenko AK21==
=Päevaõpe=

==Rasmus Aav A21==
==Pavel Abin 12==
==Allar Adoberg A22==
[[VirtualBoxi võrgud]] - Hindamiseks valmis.

Retsensioon - https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dpkg

==Arvi Alamaa A21==
[[apticron]] - valmis ülevaatamiseks 02.05.2011 - Hindab Meelis Tamm pooleli 
Retsensioon - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] 15.05.2011

==Ivar Ambos A22==
[[Munin]] valmis ülevaatamiseks. (retsenseerib Sten Vaisma A22)

Retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Adduser_%26_useradd adduser ja useradd]

==Sergei Gorjunov A21==
[[Port knocking]] ülevaatamiseks valmis

[[Talk:Port_knocking]] Risto Siitan

==Merili Gutmann A31==
[[Lsof]] on valmis ülevaatamiseks.(Hindab Arto)
-- 12:59, 1 May 2011 (EEST)

Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode] Retsensioon on valmis!

==Rene Haavre A32==
[[Samurai_WTF]]
==Kristjan Kalder A22==
==Kadri Kalme A22==
[[Fdisk]]

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Snort Snort] valmis

==Alfi Kannus A21==

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Iptables . Töö täieneb.

==Oliver Kilk A21==
[[Mkdir - Linux/Unix süsteemides]] -
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Msuursal Hinnatud] Meelis Suursalu

Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CUPS]

==Nikolai Klõga G11==
==Reio Kokla A31==
[[Mkfs]]

==Vladimir Kolesnik A22==

Referaat: [[init]] - valmis ülevaatamiseks

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] valmis

==Ivar Krustok A22==
[[Ksh]] // retsenseeris Juhan Liiva

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Load_average Load Average] valmis

==Katrin Kukk A22==

[[Tcpdump]] - valmis ülevaatamiseks -- 22:17, 24 April 2011 (EEST)

Retsensioon: [[Talk:Hwclock]] - valmis -- 20:05, 13 May 2011 (EEST)
==Rain Kõrgmaa A22==
==Siim Kängsepp A22==

[[LVM]] - Valmis

retsenseerin - [[Talk:kill]]

Retsensioon valmis [[Talk:LVM]] --[[User:Klaid|Klaid]] 16:25, 16 May 2011 (EEST)

==Urmo Laaneots A21==
==Karel Laid A31==
[[Puppet]] Valmis 01.05.2011

==Henrik Leinola A22==

[[Manpremo]]

==Kaspar Leivo A41==
==Juhan Liiva A21==
[[PS1]] valmis ülevaatamiseks // 19:47 15.05 muudatused sisse viidud - Referaat hinnatud 10:08 16.05

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ksh retsensioon

==Kaido Loonurm A41==
[[Load_average]] - valmis ülevaatamiseks -- 12:17, 24 April 2011 (EEST)
Teemat retsenseerib: Ivar Krustok

Retsensioon [[Talk:mkfs]] --[[User:Kloonurm|Kloonurm]] 22:03, 10 May 2011 (EEST)

==Urmas Luuk A22==

Retsensioon [[Talk:Packetfence]]

==Andres Mill A22==
Valmis referaat: [[chmod]]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Chmod Talk:Chmod] Hinnatud (Vadim Vinogradin) - valmis

Retsensioon: [[Talk:Enos.itcollege.ee_failidele_ligipääs_GNOME/KDE_abil]]

==Janar Märjama A22==
[[Zentyal]] - Valmis kontrollimiseks.

Retsensioon - [[Signaalid ja kill]]

==Kairo Ostapenko A31==
==Kristjan Pajumaa A22==
==Ilja Peters 12==
[[VMware_Server]] - Valmis ülevaatamiseks

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - Arvustus

==Veiko Pilt A31==
[[Tarkvara_haldus_yum_baasil]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011 
Hinnatud: [[Talk:Tarkvara_haldus_yum_baasil]] Andres Sumin
==Jagnar Pindmaa A31==
==Priit Pobbul A22==
[[Echo]] - valmis
Retsensioon - tulemas
==Arina Püvi A21==
==Karet Rikko A21==
[[NTFS vs Ext4]] valmis ülevaatamiseks

Retsensioon: [[Talk:Tshark]]

==Toomas Rohumets A21==
Referaat: [[Adduser & useradd]] - Valmis ülevaatamiseks

Hinnatud.[[Talk:Adduser & useradd]]

Retsensioon: [[Talk:Wget]]

==Taavi Salumets A21==
[[Logrotate]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011
==Risto Siitan A22==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Partimage Partimage] -valmis ülevaatamiseks

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Port_knocking Port Knocking] Retsensioon

==Oliver Soom A22==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] valmis ülevaatamiseks 
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:BURG Retsentsioon BURG'i teemal] Valmis

==Kaspar Steinberg A32==
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kill - Valmis ülevaatamiseks.

Retsenseerib Siim Kängsepp

==Andres Sumin A22==
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dpkg - Valmis ülevaatamiseks! 
Teemat retsenseerib: Allar Adoberg 
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Tarkvara_haldus_yum_baasil - Retsensioon teemal Tarkvara haldus yum baasil

==Meelis Suursalu A22==
Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Msuursal mkdir]

==Meelis Tamm A21==
[[Enos.itcollege.ee failidele ligipääs GNOME/KDE abil]] - valmis ülevaatuseks

Hinnatud [[User:Amill|Amill]] 16:12, 16 May 2011 (EEST).

==Ott Telga A31==
==Tavo Toomemägi A41==
[[Wget]] ülevaatamiseks valmis 00:36, 03 April 2011 (EEST)

Hinnatud [[Talk:Wget]]
==Tarmo Trumm A21==
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Date Valmis ülevaatamiseks

==Timo Trummer A32==

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hwclock - valmis ülevaatuseks

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Tcpdump - retsensioon

==Olle Tuur A22==

==Arto Vaas A32==

https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenNode - valmis

Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode] Retsensioon on valmis! (Merili Gutmann)

==Andres Vaher A22==
==Jaan Vahtre A21==
https://wiki.itcollege.ee/index.php/BURG - valmis ülevaatuseks Hinnatud

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PS1#Kokkuv.C3.B5te - Tehtud retsensioon.

==Kristjan Vaik A21==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux_boot_protsess Linux buutimise protsess]
==Sten Vaisma A22==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] - valmis ülevaatuseks | Hinnatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Linux/Unix_faili%C3%B5igused Talk:Linux/Unix failiõigused] valmis 18:06, 16 May 2011 (Vladimir Kolesnik)

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Munin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Munin]

==Kristjan Vask A21==
[[CUPS]] - pooleli

Hetkel hinnatud 14:38:2011 (EEST) 16.05.2011
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CUPS]

==Vadim Vinogradin A21==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - Hinnatud

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Chmod Chmod] - retsensioon

==Heigo Võsujalg A21==
[[Synaptic Package Manager]] - Valmis ülevaatamiseks

Retsentsioon : [[Linux saalealaa ehk swap]]

==Kristjan Väljako A21==
[[Packetfence]] - Valmis ülevaatamiseks | Hinnatud

Retsentsioon : [[Partimage]]

Talk:Sertifikaatide haldamine openssl abil

2011-05-17T11:38:10Z

Ttoomema:

Käesoleva referaadi teema on 'Sertifikaadid'.

Referaati retsenseerima hakates ootasin, et referaadist leiab informatsiooni sertifikaatide liikidest ja kasutusaladest, struktuurist, standarditest jpms, aga tuleb välja, et autor on kirjeldanud sertifikaatide loomise protseduuri algusest lõpuni. Siinkohal saab lugeja üldise teadmise sertifikaadi loomise protseduurist, millest tulenevalt jääb arusaamatuks, et MIKS ja KUS erinevaid sertifikaate kasutatakse.

'''Sissejuhatus''' - on puudulik. Autor pole täielikult lahti seletanud sertifikaadi mõistet.

'''Sertifikaatide vaatamine''' - autor on pidanud vajalikuks näidata tervet sertifikaati, milleks ei näe mina vajadust. Piisab täiesti, kui autor oleks välja toonud lihtsalt järgmise käsu:
openssl x509 -noout -text -in root_ca.crt
Sellest tulenevalt on käesolevas referaadis väga palju kasutut teksti.

Referaadi autor pole lisanud informatsiooni viimati tehtud muudatuste kohta. Kasutatud kirjanduse poole pealt on näha, et kasutaja viitab erinevatele Wiki lehekülgedele. Teisisõnu on referaadi kirjutamiseks kasutanud teisi referaate (http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Sertifikaadid ja http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/OpenSSL).

----

Hinnang referaadile 5/10

Madal hinnang peamiselt põhjusel, et referaadi autor on eksinud teemavaliku suhtes referaadi sisu koostamisega. Samal ajal on referaat korrektselt koostatud. Tekst ja käsuread on selgesti eristatavad. Kui käesolev teema peaks käsitlema sertifikaatide loomise protseduuri, siis oleks punktisumma mõnevõrra suurem.

Retsenseerija Tavo Toomemägi [A41]

--[[User:Ttoomema|Ttoomema]] 14:32, 17.05.2011 [EEST]

Talk:Sertifikaatide haldamine openssl abil

2011-05-17T11:35:17Z

Ttoomema:

Käesoleva referaadi teema on 'Sertifikaadid'.

Referaati retsenseerima hakates ootasin, et referaadist leiab informatsiooni sertifikaatide liikidest ja kasutusaladest, struktuurist, standarditest jpms, aga tuleb välja, et autor on kirjeldanud sertifikaatide loomise protseduuri algusest lõpuni. Siinkohal saab lugeja üldise teadmise sertifikaadi loomise protseduurist, millest tulenevalt jääb arusaamatuks, et MIKS ja KUS erinevaid sertifikaate kasutatakse.

'''Sissejuhatus''' - on puudulik. Autor pole täielikult lahti seletanud sertifikaadi mõistet.

'''Sertifikaatide vaatamine''' - autor on pidanud vajalikuks näidata tervet sertifikaati, milleks ei näe mina vajadust. Piisab täiesti, kui autor oleks välja toonud lihtsalt järgmise käsu:
openssl x509 -noout -text -in root_ca.crt
Sellest tulenevalt on käesolevas referaadis väga palju kasutut teksti.

Referaadi autor pole lisanud informatsiooni viimati tehtud muudatuste kohta. Kasutatud kirjanduse poole pealt on näha, et kasutaja viitab erinevatele Wiki lehekülgedele. Teisisõnu on referaadi kirjutamiseks kasutanud teisi referaate (http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Sertifikaadid ja http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/OpenSSL).

----

Hinne referaadile

Retsenseerija Tavo Toomemägi [A41]

--[[User:Ttoomema|Ttoomema]] 14:32, 17.05.2011 [EEST]

Talk:Sertifikaatide haldamine openssl abil

2011-05-17T11:35:01Z

Ttoomema:

Käesoleva referaadi teema on 'Sertifikaadid'.

Referaati retsenseerima hakates ootasin, et referaadist leiab informatsiooni sertifikaatide liikidest ja kasutusaladest, struktuurist, standarditest jpms, aga tuleb välja, et autor on kirjeldanud sertifikaatide loomise protseduuri algusest lõpuni. Siinkohal saab lugeja üldise teadmise sertifikaadi loomise protseduurist, millest tulenevalt jääb arusaamatuks, et MIKS ja KUS erinevaid sertifikaate kasutatakse.

'''Sissejuhatus''' - on puudulik. Autor pole täielikult lahti seletanud sertifikaadi mõistet.

'''Sertifikaatide vaatamine''' - autor on pidanud vajalikuks näidata tervet sertifikaati, milleks ei näe mina vajadust. Piisab täiesti, kui autor oleks välja toonud lihtsalt järgmise käsu:
openssl x509 -noout -text -in root_ca.crt
Sellest tulenevalt on käesolevas referaadis väga palju kasutut teksti.

Referaadi autor pole lisanud informatsiooni viimati tehtud muudatuste kohta. Kasutatud kirjanduse poole pealt on näha, et kasutaja viitab erinevatele Wiki lehekülgedele. Teisisõnu on referaadi kirjutamiseks kasutanud teisi referaate (http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Sertifikaadid ja http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/OpenSSL).

----

Hinne referaadile

Retsenseerija Tavo Toomemägi [A41]

--[[User:Ttoomema|Ttoomema]] 14:32, 17.05.2011 [EEST]
----

Talk:Sertifikaatide haldamine openssl abil

2011-05-17T11:34:33Z

Ttoomema:

Käesoleva referaadi teema on 'Sertifikaadid'.

Referaati retsenseerima hakates ootasin, et referaadist leiab informatsiooni sertifikaatide liikidest ja kasutusaladest, struktuurist, standarditest jpms, aga tuleb välja, et autor on kirjeldanud sertifikaatide loomise protseduuri algusest lõpuni. Siinkohal saab lugeja üldise teadmise sertifikaadi loomise protseduurist, millest tulenevalt jääb arusaamatuks, et MIKS ja KUS erinevaid sertifikaate kasutatakse.

'''Sissejuhatus''' - on puudulik. Autor pole täielikult lahti seletanud sertifikaadi mõistet.

'''Sertifikaatide vaatamine''' - autor on pidanud vajalikuks näidata tervet sertifikaati, milleks ei näe mina vajadust. Piisab täiesti, kui autor oleks välja toonud lihtsalt järgmise käsu:
openssl x509 -noout -text -in root_ca.crt
Sellest tulenevalt on käesolevas referaadis väga palju kasutut teksti.

Referaadi autor pole lisanud informatsiooni viimati tehtud muudatuste kohta. Kasutatud kirjanduse poole pealt on näha, et kasutaja viitab erinevatele Wiki lehekülgedele. Teisisõnu on referaadi kirjutamiseks kasutanud teisi referaate (http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Sertifikaadid ja http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/OpenSSL).

----

Hinne referaadile

Retsenseerija Tavo Toomemägi [A41]

--[[User:Ttoomema|Ttoomema]] 14:32, 17.05.2011 [EEST]
----

Talk:Sertifikaatide haldamine openssl abil

2011-05-17T11:33:30Z

Ttoomema:

Käesoleva referaadi teema on 'Sertifikaadid'.

Referaati retsenseerima hakates ootasin, et referaadist leiab informatsiooni sertifikaatide liikidest ja kasutusaladest, struktuurist, standarditest jpms, aga tuleb välja, et autor on kirjeldanud sertifikaatide loomise protseduuri algusest lõpuni. Siinkohal saab lugeja üldise teadmise sertifikaadi loomise protseduurist, millest tulenevalt jääb arusaamatuks, et MIKS ja KUS erinevaid sertifikaate kasutatakse.

'''Sissejuhatus''' - on puudulik. Autor pole täielikult lahti seletanud sertifikaadi mõistet.

'''Sertifikaatide vaatamine''' - autor on pidanud vajalikuks näidata tervet sertifikaati, milleks ei näe mina vajadust. Piisab täiesti, kui autor oleks välja toonud lihtsalt järgmise käsu:
openssl x509 -noout -text -in root_ca.crt
Sellest tulenevalt on käesolevas referaadis väga palju kasutut teksti.

Referaadi autor pole lisanud informatsiooni viimati tehtud muudatuste kohta. Kasutatud kirjanduse poole pealt on näha, et kasutaja viitab erinevatele Wiki lehekülgedele. Teisisõnu on referaadi kirjutamiseks kasutanud teisi referaate (http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Sertifikaadid ja http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/OpenSSL).

----

Hinnang 4/10.
Retsenseerija Tavo Toomemägi [A41]
--Ttoomema 14:32, 17.05.2011 [EEST]
----

Talk:Sertifikaatide haldamine openssl abil

2011-05-17T10:43:30Z

Ttoomema: Created page with 'Retsenseerib Tavo Toomemägi (A41)'

Retsenseerib Tavo Toomemägi (A41)

Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad

2011-05-17T10:31:14Z

Ttoomema: /* Reio Kokla A31 */

=Kaugõpe=
==Rene Albin AK31==
[[nginx]] -Valmis ülevaatamiseks

==Lembit Elmik AK21==
==Aleksei Issaikin AK21==
[[Ubuntu Serveri Install OS admin laborite tegemiseks]] - Parandamisel

Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:FreeBSD_Packet_Filter_tulem%C3%BC%C3%BCriga FreeBSD Packet Filter tulemüüriga] - Hinnang sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:33, 7 May 2011 (EEST)

==Andre Jõgi AK21==
==Pavel Kodotšigov AK22==

[[FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]] - Valmis ülevaatamiseks.

Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Htop htop]

Hinded sisse kantud [[User:Mernits|Mernits]] 12:29, 7 May 2011 (EEST)

==Ivo Kruusamäe AK21==

[[Gzip]] - Valmis ülevaatamiseks

Retsensioon: [[Talk:Cat]]

==Andres Kõrvemaa AK21==

[[Dig]] - Valmis ülevaatamiseks 19:24, 17 Aprill 2011 (EEST)

Retsensioon [[Talk:Gzip]] --[[User:akorvema|akorvema]] 18:27, 8 May 2011 (EEST)

==Lauri Liibert AK21==
[[Sertifikaadid]] Valmis ülevaatamiseks

Retsensioon [[Talk:Bonnie%2B%2B]]

==Siim Kullerkupp AK21==
[[Bonnie++]] Valmis ülevaatamiseks

==Märt Lindre AK21==

[[Linux saalealaa ehk swap]] [[User:Mlindre|Mlindre]] 15:27, 15 April 2011 (EEST)

Retsentseerija : [[User:Hvosujal|Hvosujal]] 10:01 16.05.2011

==Rasmus Linnamäe AK22==
[[ Netcat]] Valmis ülevaatamiseks 22:40, 17 Aprill 2011 (EEST)
==Priit Lume AK31==

[[Tshark]] ülevaatamiseks valmis 22:45, 17 April 2011 (EEST)

Restsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Date[Date]]

==Tiit Maripuu AK22==

[[inetd]] (valmis hindamiseks ja arvustamiseks 10.05.11)

Retsensioon: [[Talk:Iozone]]

==Marko Megerild AK21==
==Artur Mölter AK22==
[[Iozone]] - Valmis ülevaatamiseks

==Margus Nairis AK31==

[[Wireshark]] Valmis ülevaatamiseks.

==Karel Niine AK22==
[[PXE boot]] (Preboot Execution Environment)

Retsensioon [[Talk:Dig]] --[[User:Kniine|Kniine]] 21:18, 4 May 2011 (EEST)

==Ulvar Petmanson AK22==
[[Signaalid ja kill]]

==Märten Rodes AK22==
[[htop]]

Hinnatud [[Talk:PXE boot]]

==Tanel Štaub AK22==
==Alvar Teearu AK31==
KVM tegemisel, valmib järgmise nädala jooksul
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/KVM]

==Aleksei Timošenko AK21==
=Päevaõpe=

==Rasmus Aav A21==
==Pavel Abin 12==
==Allar Adoberg A22==
[[VirtualBoxi võrgud]] - Hindamiseks valmis.

Retsensioon - https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dpkg

==Arvi Alamaa A21==
[[apticron]] - valmis ülevaatamiseks 02.05.2011 - Hindab Meelis Tamm pooleli 
Retsensioon - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] 15.05.2011

==Ivar Ambos A22==
[[Munin]] valmis ülevaatamiseks. (retsenseerib Sten Vaisma A22)

Retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Adduser_%26_useradd adduser ja useradd]

==Sergei Gorjunov A21==
[[Port knocking]] ülevaatamiseks valmis

[[Talk:Port_knocking]] Risto Siitan

==Merili Gutmann A31==
[[Lsof]] on valmis ülevaatamiseks.(Hindab Arto)
-- 12:59, 1 May 2011 (EEST)

Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode] Retsensioon on valmis!

==Rene Haavre A32==
[[Samurai_WTF]]
==Kristjan Kalder A22==
==Kadri Kalme A22==
[[Fdisk]]

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Snort Snort] valmis

==Alfi Kannus A21==

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Iptables . Töö täieneb.

==Oliver Kilk A21==
[[Mkdir - Linux/Unix süsteemides]] -
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Msuursal Hinnatud] Meelis Suursalu

Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CUPS]

==Nikolai Klõga G11==
==Reio Kokla A31==
[[Mkfs]]

==Vladimir Kolesnik A22==

Referaat: [[init]] - valmis ülevaatamiseks

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] valmis

==Ivar Krustok A22==
[[Ksh]] // retsenseeris Juhan Liiva

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Load_average Load Average] valmis

==Katrin Kukk A22==

[[Tcpdump]] - valmis ülevaatamiseks -- 22:17, 24 April 2011 (EEST)

Retsensioon: [[Talk:Hwclock]] - valmis -- 20:05, 13 May 2011 (EEST)
==Rain Kõrgmaa A22==
==Siim Kängsepp A22==

[[LVM]] - Valmis

retsenseerin - [[Talk:kill]]

Retsensioon valmis [[Talk:LVM]] --[[User:Klaid|Klaid]] 16:25, 16 May 2011 (EEST)

==Urmo Laaneots A21==
==Karel Laid A31==
[[Puppet]] Valmis 01.05.2011

==Henrik Leinola A22==

[[Manpremo]]

==Kaspar Leivo A41==
==Juhan Liiva A21==
[[PS1]] valmis ülevaatamiseks // 19:47 15.05 muudatused sisse viidud - Referaat hinnatud 10:08 16.05

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ksh retsensioon

==Kaido Loonurm A41==
[[Load_average]] - valmis ülevaatamiseks -- 12:17, 24 April 2011 (EEST)
Teemat retsenseerib: Ivar Krustok

Retsensioon [[Talk:mkfs]] --[[User:Kloonurm|Kloonurm]] 22:03, 10 May 2011 (EEST)

==Urmas Luuk A22==

Retsensioon [[Talk:Packetfence]]

==Andres Mill A22==
Valmis referaat: [[chmod]]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Chmod Talk:Chmod] Hinnatud (Vadim Vinogradin) - valmis

Retsensioon: [[Talk:Enos.itcollege.ee_failidele_ligipääs_GNOME/KDE_abil]]

==Janar Märjama A22==
[[Zentyal]] - Valmis kontrollimiseks.

Retsensioon - [[Signaalid ja kill]]

==Kairo Ostapenko A31==
==Kristjan Pajumaa A22==
==Ilja Peters 12==
[[VMware_Server]] - Valmis ülevaatamiseks

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - Arvustus

==Veiko Pilt A31==
[[Tarkvara_haldus_yum_baasil]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011 
Hinnatud: [[Talk:Tarkvara_haldus_yum_baasil]] Andres Sumin
==Jagnar Pindmaa A31==
==Priit Pobbul A22==
[[Echo]] - valmis
Retsensioon - tulemas
==Arina Püvi A21==
==Karet Rikko A21==
[[NTFS vs Ext4]] valmis ülevaatamiseks

Retsensioon: [[Talk:Tshark]]

==Toomas Rohumets A21==
Referaat: [[Adduser & useradd]] - Valmis ülevaatamiseks

Hinnatud.[[Talk:Adduser & useradd]]

Retsensioon: [[Talk:Wget]]

==Taavi Salumets A21==
[[Logrotate]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011
==Risto Siitan A22==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Partimage Partimage] -valmis ülevaatamiseks

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Port_knocking Port Knocking] Retsensioon

==Oliver Soom A22==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine] valmis ülevaatamiseks 
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:BURG Retsentsioon BURG'i teemal] Valmis

==Kaspar Steinberg A32==
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kill - Valmis ülevaatamiseks.

Retsenseerib Siim Kängsepp

==Andres Sumin A22==
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dpkg - Valmis ülevaatamiseks! 
Teemat retsenseerib: Allar Adoberg 
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Tarkvara_haldus_yum_baasil - Retsensioon teemal Tarkvara haldus yum baasil

==Meelis Suursalu A22==
Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Msuursal mkdir]

==Meelis Tamm A21==
[[Enos.itcollege.ee failidele ligipääs GNOME/KDE abil]] - valmis ülevaatuseks

Hinnatud [[User:Amill|Amill]] 16:12, 16 May 2011 (EEST).

==Ott Telga A31==
==Tavo Toomemägi A41==
[[Wget]] ülevaatamiseks valmis 00:36, 03 April 2011 (EEST)

Hinnatud [[Talk:Wget]]
==Tarmo Trumm A21==
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Date Valmis ülevaatamiseks

==Timo Trummer A32==

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hwclock - valmis ülevaatuseks

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Tcpdump - retsensioon

==Olle Tuur A22==

==Arto Vaas A32==

https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenNode - valmis

Retsentsioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OpenNode OpenNode] Retsensioon on valmis! (Merili Gutmann)

==Andres Vaher A22==
==Jaan Vahtre A21==
https://wiki.itcollege.ee/index.php/BURG - valmis ülevaatuseks Hinnatud

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PS1#Kokkuv.C3.B5te - Tehtud retsensioon.

==Kristjan Vaik A21==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux_boot_protsess Linux buutimise protsess]
==Sten Vaisma A22==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linux/Unix_faili%C3%B5igused Linux/Unix failiõigused] - valmis ülevaatuseks | Hinnatud [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Linux/Unix_faili%C3%B5igused Talk:Linux/Unix failiõigused] valmis 18:06, 16 May 2011 (Vladimir Kolesnik)

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Munin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Munin]

==Kristjan Vask A21==
[[CUPS]] - pooleli

Hetkel hinnatud 14:38:2011 (EEST) 16.05.2011
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CUPS]

==Vadim Vinogradin A21==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - Hinnatud

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Chmod Chmod] - retsensioon

==Heigo Võsujalg A21==
[[Synaptic Package Manager]] - Valmis ülevaatamiseks

Retsentsioon : [[Linux saalealaa ehk swap]]

==Kristjan Väljako A21==
[[Packetfence]] - Valmis ülevaatamiseks | Hinnatud

Retsentsioon : [[Partimage]]

Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad

2011-05-12T15:23:05Z

Ttoomema: /* Reio Kokla A31 */

Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad

2011-05-12T15:22:54Z

Ttoomema: /* Reio Kokla A31 */

Wget

2011-05-02T21:48:01Z

Ttoomema: /* Wget kasutamine [algajad > näited] */

Viimati muudetud 03.05.2011
[[File:Wget.png|200px|thumb|upright|GNU/Wget ekraanitõmmis
'''Arendajad:''' Giuseppe Scrivano, Hrvoje Nikšić
'''Esmane väljalase:''' Jaanuar 1996
'''Operatsioonisüsteem:''' GNU/Linux
'''Stabiilne versioon:''' 1.12 / 22 September 2009
'''Tüüp:''' FTP client / HTTP client
'''Koduleht: [http://www.gnu.org/software/wget/ gnu.org]]]

= Sissejuhatus =

'''GNU/Wget''' (või lihtsalt '''Wget''') on programm, mis suudab veebi- ja ftp-serveritest faile hankida. Nimi (Wget) on tuletatud lühendist (''World Wide Web'')
ja selle põhifunktsioonist ''GET'' (ingl.k. hankima).

Wget abil on võimalik hankida faile üle HTTP, HTTPS ja FTP protokolli, mis on kõige laiemalt levinud TCP/IP protokollid.

Wget sai alguse 1996. aastal, mil leidis aset veebi populaarsuse hüppeline kasv, põhjustades selle laialdase kasutuse Unix-i kasutajate seas.

Tänaseks on wget porditud mitmetesse erinevatesse keskkondadesse - ''Mac OS X'' 'i, ''Microsoft Windows'' 'i, ''OpenVMS'' 'i, ''MorphOS'' 'i ja ''AmigaOS'' 'i.

= Wget võimalused =

* Kasutajal seadistada, millised HTML ja XHTML linke GNU/Wget ära tunneks ja jälitaks;
* Teostada sünkroniseerimist failide FTP ja HTTP serverite vahel ning ühtlasi luua peegeldusi;
* Laadida faile alla üle aeglase ja/või ebakindla võrguühenduse. Ühenduse katkemise puhul ja selle taastumisel jätkab allalaadimist sealt, kus see pooleli jäi;
* Teostada failide allalaadimist tagaplaanil. Seda ka siis, kui kasutaja pole end sisseloginud;
* Failide laadimisel kasutusele võtta meta-märke;
* Rekursiivselt eemalasuva veebilehe kopeerimist arvuti kõvakettale, kus soovi korral Wget muudab HTML dokumendis leiduvad lingid sedasi, et need osutaksid kohalikele failidele. Võimaldades sedasi veebilehte vaadata ka võrguühenduse puudumisel;
* Failide tarimist läbi proxy serverite, mis omakorda vähendab võrgukoormust ja ühtlasi kiirendab failide kohalejõudmist.

=Wget kasutamine [algajad > näited]=

----
----

Wget laeb alla kõik aadressitel oleva informatsiooni mis talle on käsureal ette antud.

Wget käsu formaat:

'''wget [VÕTMED]... [URL]...'''

----
----
* URL-i allalaadimiseks internetist kasutatakse käsku '''wget [URL]'''
'''näide:''' wget http://www.itcollege.ee

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget http://www.itcollege.ee
--2011-05-02 11:52:13-- http://www.itcollege.ee/
Resolving www.itcollege.ee... 193.40.194.205
Connecting to www.itcollege.ee|193.40.194.205|:80... connected.
HTTP request sent, awaiting response... 200 OK
Lengt: unspecified [text/html]
Saving to: 'index.html'

[ <=> ] 25,587 --.-K/s in 0.02s
2011-05-02 11:52:13 (1.09 Mb/s) - 'index.html' saved [25587]

* Rekursiivselt failide allalaadimiseks saab kasutada käsku:
näide: wget -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Kui osutub vajalikuks suure andmefaili allalaadimine ja samal ajal on tegemist aeglase võrguühendusega, siis suure tõenäosusega eelpool mainitud käsk ebaõnnestub ühenduse katkemisel ja seda rohkem kui ühel korral. Vaikimisi üritab Wget allalaadimist teostada 20-l korral. Siinkohal võib määrata korduskatsete arvuks suurema arvu, mille tulemusel saab kindel olla, et fail laetakse alla kogumahus.
* Kui märkida korduste arvuks '''inf''', siis jätkuvad allalaadimise katsed lõputul arvul.

'''näide:''' wget --tries=70 http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''näide2:''' wget --tries=inf http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso

* Siinkohal on kõige mõistlikum jätta Wget tagaplaanil tööle ning samal ajal on mõistlik kogu tegevus kirjutada logifaili (log). '''--tries=number''' asemel võib kasutada võtit '''-t'''
'''näide''': wget -t 70 -o log http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso &

* Kui siinkohal oli Wget hankimas ühte väga suurt faili, mille hankimine katkestati, siis saab jätkamiseks kasutada võtit '''-c''':
'''näide''': wget -c [ADDRESS_TO_FILE]

* Kui kasutaja oli allalaadimas tervet kausta, kus on tuhandeid faile ja failide allalaadimine ebaõnnestus põhjusel, et segati Wget'i tööd, siis saab kasutada käsklust, mille tulemusel ei hangi Wget faile, mis eelmisel katsel juba salvestati:
'''näide:''' wget -nc -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Siinkohal võib kasutaja leida, et allalaadimisel kasutatakse kogu vaba ressurssi. See omakorda võib aeglustada teiste samas võrgus olevate inimeste tööd (võrguühendust). Sellisel juhul on väga otstarvekas märkida maksimaalne allalaadimiskiirus, mida rakendatakse faili(de) laadimisel.
'''näide:''' wget --limit-rate=200k http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''tulemus:''' allalaadimise kiirus on limiteeritud maksimaalselt kuni 200k/s

* FTP-st failide kasutamine on samuti lihtne. Anonüümse FTP serveri puhul ei osutu vajalikuks kasutajatunnuse ja parooli määramine.
'''näide:''' wget ftp://ftp.linux.ee/index.html

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget ftp://ftp.linux.ee/index.html
--2011-05-02 12:56:46-- ftp://linux.ee/index.html
=> 'index.html'
Resolving linux.ee... 195.222.16.155
Connecting to linux.ee|195.222.16.155|:21... connected
Logging in as anonymous ... Logged in!
==> SYST ... done. ==> PWD ... done
==> TYPE I ... done. ==> CWD not needed.
==> SIZE index.html ... 3002
==> PASV ... done. ==> RETR index.html ... done.
Length: 3002 (2.9K) (unauthoriative)

100%[===========================>] 3,002 --.-K/s in 0s

2011-05-02 12:56:47 (151 MB/s) 'index.html' saved [3002]

* Kui käsuna märkida kausta aadress, siis Wget salvestab kaustade nimekirja ja konvertib selle HTML formaati:

'''näide''': wget ftp://ftp.linux.ee/
vaata faili: less index.html

* Kui tegemist pole anonüümse FTP serveriga, siis osutub vajalikuks kohe käsureal kasutajatunnuse ja parooli määramine. Käsklus siinkohal näeb välja järgmine:
wget -r -nd --user=USERNAME --password=PASSWORD [ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY]

* FTP-st terve kataloogi allalaadimisega tuleb Wget samuti toime:

'''näide:''' wget -r ftp://username:password@domain.com
'''näide2:''' wget -m ftp://username:password@domain.com

* Kui arvutis on mõni fail ning soovid leida selles sisalduvaid URL-e, siis Wget võimaldab seda teha järgmiselt:
'''näide:''' wget -i URLe_sisaldava_faili_nimi.txt

* Kui kasutajal tekib soov ühest kaustast alla laadida kindla faililaiendiga faile, siis saab Wget ka sellega hakkama.
'''näide:''' wget -r -l1 --no-parent -A.PNG [ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY]

* Kui kasutaja leiab, et allalaetav veebileht sisaldab paljusid mittevajalikke faile kindla laiendiga, siis saab nende allalaadimise keelata. Kogu muu sisu laetakse alla.
näide: wget --reject=PNG [WEBSITE-TO-BE-DOWNLOADED]

* Kui kasutajal tekib soov kaustast, kus on näiteks 500 faili, alla laadida neist kümmekond, siis võib eelnevalt luua tekstifaili, mis sisaldab täpseid aadresse failideni. Seejärel tuleb anda Wget'ile käsklus, et hangitaks failis nimetatud failid.

näide:

cat > hangi-soovitud-failid.txt
URL1
URL2
URL3
...

CTRL + C

wget -i hangi-soovitud-failid.txt

=Kokkuvõte=
Wget on väga hea käsureaprogramm failide hankimiseks internetist. Wget-i kasutamine algtasemel ei nõua arvutikasutajalt väga suuri teadmisi.
Eelpool toodud artiklis on nimetatud peamised käsud, mis sobivad algkasutajatele Wget'ga tutvumiseks.

Kui tekib soov täieliku ülevaate saamiseks Wget poolt võimaldavatest funktsioonidest, siis võib käsureale tippida 'man wget' ja/või külastada GNU Wget kodulehte.

=Kasutatud kirjandus=
man wget

=Kasulikke linke=
http://www.gnu.org/software/wget/

http://www.gnu.org/software/wget/manual/wget.html

= Autor =
Tavo Toomemägi | A41

[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Wget

2011-05-02T21:47:40Z

Ttoomema: /* Wget kasutamine [algajad > näited] */

Viimati muudetud 03.05.2011
[[File:Wget.png|200px|thumb|upright|GNU/Wget ekraanitõmmis
'''Arendajad:''' Giuseppe Scrivano, Hrvoje Nikšić
'''Esmane väljalase:''' Jaanuar 1996
'''Operatsioonisüsteem:''' GNU/Linux
'''Stabiilne versioon:''' 1.12 / 22 September 2009
'''Tüüp:''' FTP client / HTTP client
'''Koduleht: [http://www.gnu.org/software/wget/ gnu.org]]]

= Sissejuhatus =

'''GNU/Wget''' (või lihtsalt '''Wget''') on programm, mis suudab veebi- ja ftp-serveritest faile hankida. Nimi (Wget) on tuletatud lühendist (''World Wide Web'')
ja selle põhifunktsioonist ''GET'' (ingl.k. hankima).

Wget abil on võimalik hankida faile üle HTTP, HTTPS ja FTP protokolli, mis on kõige laiemalt levinud TCP/IP protokollid.

Wget sai alguse 1996. aastal, mil leidis aset veebi populaarsuse hüppeline kasv, põhjustades selle laialdase kasutuse Unix-i kasutajate seas.

Tänaseks on wget porditud mitmetesse erinevatesse keskkondadesse - ''Mac OS X'' 'i, ''Microsoft Windows'' 'i, ''OpenVMS'' 'i, ''MorphOS'' 'i ja ''AmigaOS'' 'i.

= Wget võimalused =

* Kasutajal seadistada, millised HTML ja XHTML linke GNU/Wget ära tunneks ja jälitaks;
* Teostada sünkroniseerimist failide FTP ja HTTP serverite vahel ning ühtlasi luua peegeldusi;
* Laadida faile alla üle aeglase ja/või ebakindla võrguühenduse. Ühenduse katkemise puhul ja selle taastumisel jätkab allalaadimist sealt, kus see pooleli jäi;
* Teostada failide allalaadimist tagaplaanil. Seda ka siis, kui kasutaja pole end sisseloginud;
* Failide laadimisel kasutusele võtta meta-märke;
* Rekursiivselt eemalasuva veebilehe kopeerimist arvuti kõvakettale, kus soovi korral Wget muudab HTML dokumendis leiduvad lingid sedasi, et need osutaksid kohalikele failidele. Võimaldades sedasi veebilehte vaadata ka võrguühenduse puudumisel;
* Failide tarimist läbi proxy serverite, mis omakorda vähendab võrgukoormust ja ühtlasi kiirendab failide kohalejõudmist.

=Wget kasutamine [algajad > näited]=

----
----

Wget laeb alla kõik aadressitel oleva informatsiooni mis talle on käsureal ette antud.

Wget käsu formaat:

'''wget [VÕTMED]... [URL]...'''

----
----
* URL-i allalaadimiseks internetist kasutatakse käsku '''wget [URL]'''
'''näide:''' wget http://itcollege.ee

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget http://www.itcollege.ee
--2011-05-02 11:52:13-- http://www.itcollege.ee/
Resolving www.itcollege.ee... 193.40.194.205
Connecting to www.itcollege.ee|193.40.194.205|:80... connected.
HTTP request sent, awaiting response... 200 OK
Lengt: unspecified [text/html]
Saving to: 'index.html'

[ <=> ] 25,587 --.-K/s in 0.02s
2011-05-02 11:52:13 (1.09 Mb/s) - 'index.html' saved [25587]

* Rekursiivselt failide allalaadimiseks saab kasutada käsku:
näide: wget -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Kui osutub vajalikuks suure andmefaili allalaadimine ja samal ajal on tegemist aeglase võrguühendusega, siis suure tõenäosusega eelpool mainitud käsk ebaõnnestub ühenduse katkemisel ja seda rohkem kui ühel korral. Vaikimisi üritab Wget allalaadimist teostada 20-l korral. Siinkohal võib määrata korduskatsete arvuks suurema arvu, mille tulemusel saab kindel olla, et fail laetakse alla kogumahus.
* Kui märkida korduste arvuks '''inf''', siis jätkuvad allalaadimise katsed lõputul arvul.

'''näide:''' wget --tries=70 http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''näide2:''' wget --tries=inf http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso

* Siinkohal on kõige mõistlikum jätta Wget tagaplaanil tööle ning samal ajal on mõistlik kogu tegevus kirjutada logifaili (log). '''--tries=number''' asemel võib kasutada võtit '''-t'''
'''näide''': wget -t 70 -o log http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso &

* Kui siinkohal oli Wget hankimas ühte väga suurt faili, mille hankimine katkestati, siis saab jätkamiseks kasutada võtit '''-c''':
'''näide''': wget -c [ADDRESS_TO_FILE]

* Kui kasutaja oli allalaadimas tervet kausta, kus on tuhandeid faile ja failide allalaadimine ebaõnnestus põhjusel, et segati Wget'i tööd, siis saab kasutada käsklust, mille tulemusel ei hangi Wget faile, mis eelmisel katsel juba salvestati:
'''näide:''' wget -nc -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Siinkohal võib kasutaja leida, et allalaadimisel kasutatakse kogu vaba ressurssi. See omakorda võib aeglustada teiste samas võrgus olevate inimeste tööd (võrguühendust). Sellisel juhul on väga otstarvekas märkida maksimaalne allalaadimiskiirus, mida rakendatakse faili(de) laadimisel.
'''näide:''' wget --limit-rate=200k http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''tulemus:''' allalaadimise kiirus on limiteeritud maksimaalselt kuni 200k/s

* FTP-st failide kasutamine on samuti lihtne. Anonüümse FTP serveri puhul ei osutu vajalikuks kasutajatunnuse ja parooli määramine.
'''näide:''' wget ftp://ftp.linux.ee/index.html

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget ftp://ftp.linux.ee/index.html
--2011-05-02 12:56:46-- ftp://linux.ee/index.html
=> 'index.html'
Resolving linux.ee... 195.222.16.155
Connecting to linux.ee|195.222.16.155|:21... connected
Logging in as anonymous ... Logged in!
==> SYST ... done. ==> PWD ... done
==> TYPE I ... done. ==> CWD not needed.
==> SIZE index.html ... 3002
==> PASV ... done. ==> RETR index.html ... done.
Length: 3002 (2.9K) (unauthoriative)

100%[===========================>] 3,002 --.-K/s in 0s

2011-05-02 12:56:47 (151 MB/s) 'index.html' saved [3002]

* Kui käsuna märkida kausta aadress, siis Wget salvestab kaustade nimekirja ja konvertib selle HTML formaati:

'''näide''': wget ftp://ftp.linux.ee/
vaata faili: less index.html

* Kui tegemist pole anonüümse FTP serveriga, siis osutub vajalikuks kohe käsureal kasutajatunnuse ja parooli määramine. Käsklus siinkohal näeb välja järgmine:
wget -r -nd --user=USERNAME --password=PASSWORD [ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY]

* FTP-st terve kataloogi allalaadimisega tuleb Wget samuti toime:

'''näide:''' wget -r ftp://username:password@domain.com
'''näide2:''' wget -m ftp://username:password@domain.com

* Kui arvutis on mõni fail ning soovid leida selles sisalduvaid URL-e, siis Wget võimaldab seda teha järgmiselt:
'''näide:''' wget -i URLe_sisaldava_faili_nimi.txt

* Kui kasutajal tekib soov ühest kaustast alla laadida kindla faililaiendiga faile, siis saab Wget ka sellega hakkama.
'''näide:''' wget -r -l1 --no-parent -A.PNG [ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY]

* Kui kasutaja leiab, et allalaetav veebileht sisaldab paljusid mittevajalikke faile kindla laiendiga, siis saab nende allalaadimise keelata. Kogu muu sisu laetakse alla.
näide: wget --reject=PNG [WEBSITE-TO-BE-DOWNLOADED]

* Kui kasutajal tekib soov kaustast, kus on näiteks 500 faili, alla laadida neist kümmekond, siis võib eelnevalt luua tekstifaili, mis sisaldab täpseid aadresse failideni. Seejärel tuleb anda Wget'ile käsklus, et hangitaks failis nimetatud failid.

näide:

cat > hangi-soovitud-failid.txt
URL1
URL2
URL3
...

CTRL + C

wget -i hangi-soovitud-failid.txt

=Kokkuvõte=
Wget on väga hea käsureaprogramm failide hankimiseks internetist. Wget-i kasutamine algtasemel ei nõua arvutikasutajalt väga suuri teadmisi.
Eelpool toodud artiklis on nimetatud peamised käsud, mis sobivad algkasutajatele Wget'ga tutvumiseks.

Kui tekib soov täieliku ülevaate saamiseks Wget poolt võimaldavatest funktsioonidest, siis võib käsureale tippida 'man wget' ja/või külastada GNU Wget kodulehte.

=Kasutatud kirjandus=
man wget

=Kasulikke linke=
http://www.gnu.org/software/wget/

http://www.gnu.org/software/wget/manual/wget.html

= Autor =
Tavo Toomemägi | A41

[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Wget

2011-05-02T21:38:35Z

Ttoomema:

Viimati muudetud 03.05.2011
[[File:Wget.png|200px|thumb|upright|GNU/Wget ekraanitõmmis
'''Arendajad:''' Giuseppe Scrivano, Hrvoje Nikšić
'''Esmane väljalase:''' Jaanuar 1996
'''Operatsioonisüsteem:''' GNU/Linux
'''Stabiilne versioon:''' 1.12 / 22 September 2009
'''Tüüp:''' FTP client / HTTP client
'''Koduleht: [http://www.gnu.org/software/wget/ gnu.org]]]

= Sissejuhatus =

'''GNU/Wget''' (või lihtsalt '''Wget''') on programm, mis suudab veebi- ja ftp-serveritest faile hankida. Nimi (Wget) on tuletatud lühendist (''World Wide Web'')
ja selle põhifunktsioonist ''GET'' (ingl.k. hankima).

Wget abil on võimalik hankida faile üle HTTP, HTTPS ja FTP protokolli, mis on kõige laiemalt levinud TCP/IP protokollid.

Wget sai alguse 1996. aastal, mil leidis aset veebi populaarsuse hüppeline kasv, põhjustades selle laialdase kasutuse Unix-i kasutajate seas.

Tänaseks on wget porditud mitmetesse erinevatesse keskkondadesse - ''Mac OS X'' 'i, ''Microsoft Windows'' 'i, ''OpenVMS'' 'i, ''MorphOS'' 'i ja ''AmigaOS'' 'i.

= Wget võimalused =

* Kasutajal seadistada, millised HTML ja XHTML linke GNU/Wget ära tunneks ja jälitaks;
* Teostada sünkroniseerimist failide FTP ja HTTP serverite vahel ning ühtlasi luua peegeldusi;
* Laadida faile alla üle aeglase ja/või ebakindla võrguühenduse. Ühenduse katkemise puhul ja selle taastumisel jätkab allalaadimist sealt, kus see pooleli jäi;
* Teostada failide allalaadimist tagaplaanil. Seda ka siis, kui kasutaja pole end sisseloginud;
* Failide laadimisel kasutusele võtta meta-märke;
* Rekursiivselt eemalasuva veebilehe kopeerimist arvuti kõvakettale, kus soovi korral Wget muudab HTML dokumendis leiduvad lingid sedasi, et need osutaksid kohalikele failidele. Võimaldades sedasi veebilehte vaadata ka võrguühenduse puudumisel;
* Failide tarimist läbi proxy serverite, mis omakorda vähendab võrgukoormust ja ühtlasi kiirendab failide kohalejõudmist.

=Wget kasutamine [algajad > näited]=

----
----

Wget laeb alla kõik aadressitel oleva informatsiooni mis talle on käsureal ette antud.

Wget käsu formaat:

'''wget [VÕTMED]... [URL]...'''

----
----
* URL-i allalaadimiseks internetist kasutatakse käsku '''wget [URL]'''
'''näide:''' wget http://itcollege.ee

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget http://www.itcollege.ee
--2011-05-02 11:52:13-- http://www.itcollege.ee/
Resolving www.itcollege.ee... 193.40.194.205
Connecting to www.itcollege.ee|193.40.194.205|:80... connected.
HTTP request sent, awaiting response... 200 OK
Lengt: unspecified [text/html]
Saving to: 'index.html'

[ <=> ] 25,587 --.-K/s in 0.02s
2011-05-02 11:52:13 (1.09 Mb/s) - 'index.html' saved [25587]

* Rekursiivselt failide allalaadimiseks saab kasutada käsku:
näide: wget -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Kui osutub vajalikuks suure andmefaili allalaadimine ja samal ajal on tegemist aeglase võrguühendusega, siis suure tõenäosusega eelpool mainitud käsk ebaõnnestub ühenduse katkemisel ja seda rohkem kui ühel korral. Vaikimisi üritab Wget allalaadimist teostada 20-l korral. Siinkohal võib määrata korduskatsete arvuks suurema arvu, mille tulemusel saab kindel olla, et fail laetakse alla kogumahus.
* Kui märkida korduste arvuks '''inf''', siis jätkuvad allalaadimise katsed lõputul arvul.

'''näide:''' wget --tries=70 http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''näide2:''' wget --tries=inf http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso

* Siinkohal on kõige mõistlikum jätta Wget tagaplaanil tööle ning samal ajal on mõistlik kogu tegevus kirjutada logifaili (log). '''--tries=number''' asemel võib kasutada võtit '''-t'''
'''näide''': wget -t 70 -o log http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso &

* Kui siinkohal oli Wget hankimas ühte väga suurt faili, mille hankimine katkestati, siis saab jätkamiseks kasutada võtit '''-c''':
'''näide''': wget -c [ADDRESS_TO_FILE]

* Kui kasutaja oli allalaadimas tervet kausta, kus on tuhandeid faile ja failide allalaadimine ebaõnnestus põhjusel, et segati Wget'i tööd, siis saab kasutada käsklust, mille tulemusel ei hangi Wget faile, mis eelmisel katsel juba salvestati:
'''näide:''' wget -nc -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Siinkohal võib kasutaja leida, et allalaadimisel kasutatakse kogu vaba ressurssi. See omakorda võib aeglustada teiste samas võrgus olevate inimeste tööd (võrguühendust). Sellisel juhul on väga otstarvekas märkida maksimaalne allalaadimiskiirus, mida rakendatakse faili(de) laadimisel.
'''näide:''' wget --limit-rate=200k http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''tulemus:''' allalaadimise kiirus on limiteeritud maksimaalselt kuni 200k/s

* FTP-st failide kasutamine on samuti lihtne. Anonüümse FTP serveri puhul ei osutu vajalikuks kasutajatunnuse ja parooli määramine.
'''näide:''' wget ftp://ftp.linux.ee/index.html

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget ftp://ftp.linux.ee/index.html
--2011-05-02 12:56:46-- ftp://linux.ee/index.html
=> 'index.html'
Resolving linux.ee... 195.222.16.155
Connecting to linux.ee|195.222.16.155|:21... connected
Logging in as anonymous ... Logged in!
==> SYST ... done. ==> PWD ... done
==> TYPE I ... done. ==> CWD not needed.
==> SIZE index.html ... 3002
==> PASV ... done. ==> RETR index.html ... done.
Length: 3002 (2.9K) (unauthoriative)

100%[===========================>] 3,002 --.K/s in 0s

2011-05-02 12:56:47 (151 MB/s) 'index.html' saved [3002]

* Kui käsuna märkida kausta aadress, siis Wget salvestab kaustade nimekirja ja konvertib selle HTML formaati:

'''näide''': wget ftp://ftp.linux.ee/
vaata faili: less index.html

* Kui tegemist pole anonüümse FTP serveriga, siis osutub vajalikuks kohe käsureal kasutajatunnuse ja parooli määramine. Käsklus siinkohal näeb välja järgmine:
wget -r -nd --user=USERNAME --password=PASSWORD [ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY]

* FTP-st terve kataloogi allalaadimisega tuleb Wget samuti toime:

'''näide:''' wget -r ftp://username:password@domain.com
'''näide2:''' wget -m ftp://username:password@domain.com

* Kui arvutis on mõni fail ning soovid leida selles sisalduvaid URL-e, siis Wget võimaldab seda teha järgmiselt:
'''näide:''' wget -i URLe_sisaldava_faili_nimi.txt

* Kui kasutajal tekib soov ühest kaustast alla laadida kindla faililaiendiga faile, siis saab Wget ka sellega hakkama.
'''näide:''' wget -r -l1 --no-parent -A.PNG [ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY]

* Kui kasutaja leiab, et allalaetav veebileht sisaldab paljusid mittevajalikke faile kindla laiendiga, siis saab nende allalaadimise keelata. Kogu muu sisu laetakse alla.
näide: wget --reject=PNG [WEBSITE-TO-BE-DOWNLOADED]

* Kui kasutajal tekib soov kaustast, kus on näiteks 500 faili, alla laadida neist kümmekond, siis võib eelnevalt luua tekstifaili, mis sisaldab täpseid aadresse failideni. Seejärel tuleb anda Wget'ile käsklus, et hangitaks failis nimetatud failid.

näide:

cat > hangi-soovitud-failid.txt
URL1
URL2
URL3
...

CTRL + C

wget -i hangi-soovitud-failid.txt

=Kokkuvõte=
Wget on väga hea käsureaprogramm failide hankimiseks internetist. Wget-i kasutamine algtasemel ei nõua arvutikasutajalt väga suuri teadmisi.
Eelpool toodud artiklis on nimetatud peamised käsud, mis sobivad algkasutajatele Wget'ga tutvumiseks.

Kui tekib soov täieliku ülevaate saamiseks Wget poolt võimaldavatest funktsioonidest, siis võib käsureale tippida 'man wget' ja/või külastada GNU Wget kodulehte.

=Kasutatud kirjandus=
man wget

=Kasulikke linke=
http://www.gnu.org/software/wget/

http://www.gnu.org/software/wget/manual/wget.html

= Autor =
Tavo Toomemägi | A41

[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Wget

2011-05-02T21:37:54Z

Ttoomema: /* Wget võimaldab */

Viimati muudetud 03.05.2011
[[File:Wget.png|200px|thumb|upright|GNU/Wget ekraanitõmmis
'''Arendajad:''' Giuseppe Scrivano, Hrvoje Nikšić
'''Esmane väljalase:''' Jaanuar 1996
'''Operatsioonisüsteem:''' GNU/Linux
'''Stabiilne versioon:''' 1.12 / 22 September 2009
'''Tüüp:''' FTP client / HTTP client
'''Koduleht: [http://www.gnu.org/software/wget/ gnu.org]]]

= Sissejuhatus =

'''GNU/Wget''' (või lihtsalt '''Wget''') on programm, mis suudab veebi- ja ftp-serveritest faile hankida. Nimi (Wget) on tuletatud lühendist (''World Wide Web'')
ja selle põhifunktsioonist ''GET'' (ingl.k. hankima).

Wget abil on võimalik hankida faile üle HTTP, HTTPS ja FTP protokolli, mis on kõige laiemalt levinud TCP/IP protokollid.

Wget sai alguse 1996. aastal, mil leidis aset veebi populaarsuse hüppeline kasv, põhjustades selle laialdase kasutuse Unix-i kasutajate seas.

Tänaseks on wget porditud mitmetesse erinevatesse keskkondadesse - ''Mac OS X'' 'i, ''Microsoft Windows'' 'i, ''OpenVMS'' 'i, ''MorphOS'' 'i ja ''AmigaOS'' 'i.

= Wget võimalused =

* Kasutajal seadistada, millised HTML ja XHTML linke GNU/Wget ära tunneks ja jälitaks;
* Teostada sünkroniseerimist failide FTP ja HTTP serverite vahel ning ühtlasi luua peegeldusi;
* Laadida faile alla üle aeglase ja/või ebakindla võrguühenduse. Ühenduse katkemise puhul ja selle taastumisel jätkab allalaadimist sealt, kus see pooleli jäi;
* Teostada failide allalaadimist tagaplaanil. Seda ka siis, kui kasutaja pole end sisseloginud;
* Failide laadimisel kasutusele võtta meta-märke;
* Rekursiivselt eemalasuva veebilehe kopeerimist arvuti kõvakettale, kus soovi korral Wget muudab HTML dokumendis leiduvad lingid sedasi, et need osutaksid kohalikele failidele. Võimaldades sedasi veebilehte vaadata ka võrguühenduse puudumisel;
* Failide tarimist läbi proxy serverite, mis omakorda vähendab võrgukoormust ja ühtlasi kiirendab failide kohalejõudmist.

=Wget kasutamine [algajad > näited]=

----
----

Wget laeb alla kõik aadressitel oleva informatsiooni mis talle on käsureal ette antud.

Wget käsu formaat:

'''wget [VÕTMED]... [URL]...'''

----
----
* URL-i allalaadimiseks internetist kasutatakse käsku '''wget [URL]'''
'''näide:''' wget http://itcollege.ee

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget http://www.itcollege.ee
--2011-05-02 11:52:13-- http://www.itcollege.ee/
Resolving www.itcollege.ee... 193.40.194.205
Connecting to www.itcollege.ee|193.40.194.205|:80... connected.
HTTP request sent, awaiting response... 200 OK
Lengt: unspecified [text/html]
Saving to: 'index.html'

[ <=> ] 25,587 --.-K/s in 0.02s
2011-05-02 11:52:13 (1.09 Mb/s) - 'index.html' saved [25587]

* Rekursiivselt failide allalaadimiseks saab kasutada käsku:
näide: wget -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Kui osutub vajalikuks suure andmefaili allalaadimine ja samal ajal on tegemist aeglase võrguühendusega, siis suure tõenäosusega eelpool mainitud käsk ebaõnnestub ühenduse katkemisel ja seda rohkem kui ühel korral. Vaikimisi üritab Wget allalaadimist teostada 20-l korral. Siinkohal võib määrata korduskatsete arvuks suurema arvu, mille tulemusel saab kindel olla, et fail laetakse alla kogumahus.
* Kui märkida korduste arvuks '''inf''', siis jätkuvad allalaadimise katsed lõputul arvul.

'''näide:''' wget --tries=70 http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''näide2:''' wget --tries=inf http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso

* Siinkohal on kõige mõistlikum jätta Wget tagaplaanil tööle ning samal ajal on mõistlik kogu tegevus kirjutada logifaili (log). '''--tries=number''' asemel võib kasutada võtit '''-t'''
'''näide''': wget -t 70 -o log http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso &

* Kui siinkohal oli Wget hankimas ühte väga suurt faili, mille hankimine katkestati, siis saab jätkamiseks kasutada võtit '''-c''':
'''näide''': wget -c [ADDRESS_TO_FILE]

* Kui kasutaja oli allalaadimas tervet kausta, kus on tuhandeid faile ja failide allalaadimine ebaõnnestus põhjusel, et segati Wget'i tööd, siis saab kasutada käsklust, mille tulemusel ei hangi Wget faile, mis eelmisel katsel juba salvestati:
'''näide:''' wget -nc -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Siinkohal võib kasutaja leida, et allalaadimisel kasutatakse kogu vaba ressurssi. See omakorda võib aeglustada teiste samas võrgus olevate inimeste tööd (võrguühendust). Sellisel juhul on väga otstarvekas märkida maksimaalne allalaadimiskiirus, mida rakendatakse faili(de) laadimisel.
'''näide:''' wget --limit-rate=200k http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''tulemus:''' allalaadimise kiirus on limiteeritud maksimaalselt kuni 200k/s

* FTP-st failide kasutamine on samuti lihtne. Anonüümse FTP serveri puhul ei osutu vajalikuks kasutajatunnuse ja parooli määramine.
'''näide:''' wget ftp://ftp.linux.ee/index.html

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget ftp://ftp.linux.ee/index.html
--2011-05-02 12:56:46-- ftp://linux.ee/index.html
=> 'index.html'
Resolving linux.ee... 195.222.16.155
Connecting to linux.ee|195.222.16.155|:21... connected
Logging in as anonymous ... Logged in!
==> SYST ... done. ==> PWD ... done
==> TYPE I ... done. ==> CWD not needed.
==> SIZE index.html ... 3002
==> PASV ... done. ==> RETR index.html ... done.
Length: 3002 (2.9K) (unauthoriative)

100%[===========================>] 3,002 --.K/s in 0s

2011-05-02 12:56:47 (151 MB/s) 'index.html' saved [3002]

* Kui käsuna märkida kausta aadress, siis Wget salvestab kaustade nimekirja ja konvertib selle HTML formaati:

'''näide''': wget ftp://ftp.linux.ee/
vaata faili: less index.html

* Kui tegemist pole anonüümse FTP serveriga, siis osutub vajalikuks kohe käsureal kasutajatunnuse ja parooli määramine. Käsklus siinkohal näeb välja järgmine:
wget -r -nd --user=USERNAME --password=PASSWORD [ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY]

* FTP-st terve kataloogi allalaadimisega tuleb Wget samuti toime:

'''näide:''' wget -r ftp://username:password@domain.com
'''näide2:''' wget -m ftp://username:password@domain.com

* Kui arvutis on mõni fail ning soovid leida selles sisalduvaid URL-e, siis Wget võimaldab seda teha järgmiselt:
'''näide:''' wget -i URLe_sisaldava_faili_nimi.txt

* Kui kasutajal tekib soov ühest kaustast alla laadida kindla faililaiendiga faile, siis saab Wget ka sellega hakkama.
'''näide:''' wget -r -l1 --no-parent -A.PNG [ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY]

* Kui kasutaja leiab, et allalaetav veebileht sisaldab paljusid mittevajalikke faile kindla laiendiga, siis saab nende allalaadimise keelata. Kogu muu sisu laetakse alla.
näide: wget --reject=PNG [WEBSITE-TO-BE-DOWNLOADED]

* Kui kasutajal tekib soov kaustast, kus on näiteks 500 faili, alla laadida neist kümmekond, siis võib eelnevalt luua tekstifaili, mis sisaldab täpseid aadresse failideni. Seejärel tuleb anda Wget'ile käsklus, et hangitaks failis nimetatud failid.

näide:

cat > hangi-soovitud-failid.txt
URL1
URL2
URL3
...

CTRL + C

wget -i hangi-soovitud-failid.txt

=Kokkuvõte=
Wget on väga hea käsureaprogramm failide hankimiseks internetist. Wget-i kasutamine algtasemel ei nõua arvutikasutajalt väga suuri teadmisi.
Eelpool toodud artiklis on nimetatud peamised käsud, mis sobivad algkasutajatele Wget'ga tutvumiseks.

Kui tekib soov täieliku ülevaate saamiseks Wget poolt võimaldavatest funktsioonidest, siis võib käsureale tippida 'man wget' ja/või külastada GNU Wget kodulehte.

=Kasutatud kirjandus=
man wget

=Kasulikke linke=
http://www.gnu.org/software/wget/

http://www.gnu.org/software/wget/manual/wget.html

= Autor =
Tavo Toomemägi | A41

Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 kevad

2011-05-02T21:36:46Z

Ttoomema:

=Kaugõpe=
==Rene Albin AK31==
==Lembit Elmik AK21==
==Aleksei Issaikin AK21==
[[Ubuntu Serveri Install]] - Valmis ülevaatamiseks.

Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:FreeBSD_Packet_Filter_tulem%C3%BC%C3%BCriga FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]

==Andre Jõgi AK21==
==Pavel Kodotšigov AK22==

[[FreeBSD Packet Filter tulemüüriga]] - Valmis ülevaatamiseks.

Retsents [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Htop htop]

==Ivo Kruusamäe AK21==

[[Gzip]] - Valmis ülevaatamiseks

==Andres Kõrvemaa AK21==

[[Dig]] - Valmis ülevaatamiseks 19:24, 17 Aprill 2011 (EEST)

==Lauri Liibert AK21==
==Siim Kullerkupp AK21==
[[Bonnie++]] Valmis ülevaatamiseks

==Märt Lindre AK21==

[[Linux saalealaa ehk swap]] [[User:Mlindre|Mlindre]] 15:27, 15 April 2011 (EEST)

==Rasmus Linnamäe AK22==
[[ Netcat]] Valmis ülevaatamiseks 22:40, 17 Aprill 2011 (EEST)
==Priit Lume AK31==

[[Tshark]] ülevaatamiseks valmis 22:45, 17 April 2011 (EEST)

==Tiit Maripuu AK22==
==Marko Megerild AK21==
==Artur Mölter AK22==
[[Iozone]] - Valmis ülevaatamiseks

==Margus Nairis AK31==

[[Wireshark]] Valmis ülevaatamiseks.

==Karel Niine AK22==
[[PXE boot]] (Preboot Execution Environment) - Valmis ülevaatamiseks.

==Ulvar Petmanson AK22==
==Märten Rodes AK22==
[[htop]] Valmis ülevaatamiseks

==Tanel Štaub AK22==
==Alvar Teearu AK31==
KVM tegemisel, valmib järgmise nädala jooksul
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/KVM]

==Aleksei Timošenko AK21==
=Päevaõpe=

==Rasmus Aav A21==
==Pavel Abin 12==
==Allar Adoberg A22==
[[VirtualBoxi võrgud]] - Hindamiseks valmis.

==Arvi Alamaa A21==
[[apticron]] - valmis ülevaatamiseks 02.05.2011

==Ivar Ambos A22==
[[Munin]]

==Sergei Gorjunov A21==
==Merili Gutmann A31==
[[Lsof]] on valmis ülevaatamiseks.
-- 12:59, 1 May 2011 (EEST)

==Rene Haavre A32==
[[Samurai_WTF]]
==Kristjan Kalder A22==
==Kadri Kalme A22==
[[Fdisk]]

==Alfi Kannus A21==
==Oliver Kilk A21==
==Nikolai Klõga G11==
==Reio Kokla A31==
[[Mkfs]]

==Vladimir Kolesnik A22==

[[init]] - valmis

==Ivar Krustok A22==
==Katrin Kukk A22==

[[Tcpdump]] - valmis ülevaatamiseks -- 22:17, 24 April 2011 (EEST)
==Rain Kõrgmaa A22==
==Siim Kängsepp A22==

[[LVM]] - Valmis põhimõtteliselt

==Urmo Laaneots A21==
==Karel Laid A31==
[[Puppet]] Valmis vist 01.05.2011

==Henrik Leinola A22==

[[Manpremo]]

==Kaspar Leivo A41==
==Juhan Liiva A21==
[[PS1]] valmis ülevaatamiseks

==Kaido Loonurm A41==
[[Load_average]] - valmis ülevaatamiseks -- 12:17, 24 April 2011 (EEST)

==Urmas Luuk A22==
==Andres Mill A22==
Referaat: [[chmod]]

==Janar Märjama A22==
==Kairo Ostapenko A31==
==Kristjan Pajumaa A22==
==Ilja Peters 12==
[[VMware_Server]]

==Veiko Pilt A31==
[[Tarkvara_haldus_yum_baasil]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011
==Jagnar Pindmaa A31==
==Priit Pobbul A22==
==Arina Püvi A21==
==Karet Rikko A21==
[[NTFS vs Ext4]] valmis ülevaatamiseks

==Toomas Rohumets A21==
Referaat: [[Adduser & useradd]]

==Taavi Salumets A21==
[[Logrotate]] - valmis ülevaatamiseks - 02.05.2011
==Risto Siitan A22==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Partimage Partimage] -valmis ülevaatamiseks

==Oliver Soom A22==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Debiani_paki_loomine Debiani paki loomine]

==Kaspar Steinberg A32==
==Andres Sumin A22==
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dpkg - Valmis ülevaatamiseks!
==Meelis Suursalu A22==
==Meelis Tamm A21==
[[Enos.itcollege.ee failidele ligipääs GNOME/KDE abil]] - valmis ülevaatuseks

==Ott Telga A31==
==Tavo Toomemägi A41==
[[Wget]] ülevaatamiseks valmis 00:36, 03 April 2011 (EEST)
==Taavi Toppi A21==

iptables
Töö on hetkel koostamisel.

==Tarmo Trumm A21==
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Date Valmis ülevaatamiseks

==Timo Trummer A32==

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hwclock - valmis ülevaatuseks

==Olle Tuur A22==
Arvutiklassi Linux (valmimisel)

==Arto Vaas A32==

https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenNode - valmis

==Andres Vaher A22==
==Jaan Vahtre A21==
https://wiki.itcollege.ee/index.php/BURG - valmis ülevaatuseks

==Kristjan Vaik A21==
==Sten Vaisma A22==
==Kristjan Vask A21==
==Vadim Vinogradin A21==
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RPM_Package_Manager RPM Package Manager] - valmis ülevaatamiseks

==Heigo Võsujalg A21==
[[Synaptic Package Manager]]

==Kristjan Väljako A21==

Wget

2011-05-02T21:33:30Z

Ttoomema: /* Wget kasutamine [algajad > näited] */

Viimati muudetud 03.05.2011
[[File:Wget.png|200px|thumb|upright|GNU/Wget ekraanitõmmis
'''Arendajad:''' Giuseppe Scrivano, Hrvoje Nikšić
'''Esmane väljalase:''' Jaanuar 1996
'''Operatsioonisüsteem:''' GNU/Linux
'''Stabiilne versioon:''' 1.12 / 22 September 2009
'''Tüüp:''' FTP client / HTTP client
'''Koduleht: [http://www.gnu.org/software/wget/ gnu.org]]]

= Sissejuhatus =

'''GNU/Wget''' (või lihtsalt '''Wget''') on programm, mis suudab veebi- ja ftp-serveritest faile hankida. Nimi (Wget) on tuletatud lühendist (''World Wide Web'')
ja selle põhifunktsioonist ''GET'' (ingl.k. hankima).

Wget abil on võimalik hankida faile üle HTTP, HTTPS ja FTP protokolli, mis on kõige laiemalt levinud TCP/IP protokollid.

Wget sai alguse 1996. aastal, mil leidis aset veebi populaarsuse hüppeline kasv, põhjustades selle laialdase kasutuse Unix-i kasutajate seas.

Tänaseks on wget porditud mitmetesse erinevatesse keskkondadesse - ''Mac OS X'' 'i, ''Microsoft Windows'' 'i, ''OpenVMS'' 'i, ''MorphOS'' 'i ja ''AmigaOS'' 'i.

= Wget võimaldab =

* Kasutajal seadistada, millised HTML ja XHTML linke GNU/Wget ära tunneks ja jälitaks;
* Teostada sünkroniseerimist failide FTP ja HTTP serverite vahel ning ühtlasi luua peegeldusi;
* Laadida faile alla üle aeglase ja/või ebakindla võrguühenduse. Ühenduse katkemise puhul ja selle taastumisel jätkab allalaadimist sealt, kus see pooleli jäi;
* Teostada failide allalaadimist tagaplaanil. Seda ka siis, kui kasutaja pole end sisseloginud;
* Failide laadimisel kasutusele võtta meta-märke;
* Rekursiivselt eemalasuva veebilehe kopeerimist arvuti kõvakettale, kus soovi korral Wget muudab HTML dokumendis leiduvad lingid sedasi, et need osutaksid kohalikele failidele. Võimaldades sedasi veebilehte vaadata ka võrguühenduse puudumisel;
* Failide tarimist läbi proxy serverite, mis omakorda vähendab võrgukoormust ja ühtlasi kiirendab failide kohalejõudmist.
=Wget kasutamine [algajad > näited]=

----
----

Wget laeb alla kõik aadressitel oleva informatsiooni mis talle on käsureal ette antud.

Wget käsu formaat:

'''wget [VÕTMED]... [URL]...'''

----
----
* URL-i allalaadimiseks internetist kasutatakse käsku '''wget [URL]'''
'''näide:''' wget http://itcollege.ee

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget http://www.itcollege.ee
--2011-05-02 11:52:13-- http://www.itcollege.ee/
Resolving www.itcollege.ee... 193.40.194.205
Connecting to www.itcollege.ee|193.40.194.205|:80... connected.
HTTP request sent, awaiting response... 200 OK
Lengt: unspecified [text/html]
Saving to: 'index.html'

[ <=> ] 25,587 --.-K/s in 0.02s
2011-05-02 11:52:13 (1.09 Mb/s) - 'index.html' saved [25587]

* Rekursiivselt failide allalaadimiseks saab kasutada käsku:
näide: wget -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Kui osutub vajalikuks suure andmefaili allalaadimine ja samal ajal on tegemist aeglase võrguühendusega, siis suure tõenäosusega eelpool mainitud käsk ebaõnnestub ühenduse katkemisel ja seda rohkem kui ühel korral. Vaikimisi üritab Wget allalaadimist teostada 20-l korral. Siinkohal võib määrata korduskatsete arvuks suurema arvu, mille tulemusel saab kindel olla, et fail laetakse alla kogumahus.
* Kui märkida korduste arvuks '''inf''', siis jätkuvad allalaadimise katsed lõputul arvul.

'''näide:''' wget --tries=70 http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''näide2:''' wget --tries=inf http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso

* Siinkohal on kõige mõistlikum jätta Wget tagaplaanil tööle ning samal ajal on mõistlik kogu tegevus kirjutada logifaili (log). '''--tries=number''' asemel võib kasutada võtit '''-t'''
'''näide''': wget -t 70 -o log http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso &

* Kui siinkohal oli Wget hankimas ühte väga suurt faili, mille hankimine katkestati, siis saab jätkamiseks kasutada võtit '''-c''':
'''näide''': wget -c [ADDRESS_TO_FILE]

* Kui kasutaja oli allalaadimas tervet kausta, kus on tuhandeid faile ja failide allalaadimine ebaõnnestus põhjusel, et segati Wget'i tööd, siis saab kasutada käsklust, mille tulemusel ei hangi Wget faile, mis eelmisel katsel juba salvestati:
'''näide:''' wget -nc -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Siinkohal võib kasutaja leida, et allalaadimisel kasutatakse kogu vaba ressurssi. See omakorda võib aeglustada teiste samas võrgus olevate inimeste tööd (võrguühendust). Sellisel juhul on väga otstarvekas märkida maksimaalne allalaadimiskiirus, mida rakendatakse faili(de) laadimisel.
'''näide:''' wget --limit-rate=200k http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''tulemus:''' allalaadimise kiirus on limiteeritud maksimaalselt kuni 200k/s

* FTP-st failide kasutamine on samuti lihtne. Anonüümse FTP serveri puhul ei osutu vajalikuks kasutajatunnuse ja parooli määramine.
'''näide:''' wget ftp://ftp.linux.ee/index.html

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget ftp://ftp.linux.ee/index.html
--2011-05-02 12:56:46-- ftp://linux.ee/index.html
=> 'index.html'
Resolving linux.ee... 195.222.16.155
Connecting to linux.ee|195.222.16.155|:21... connected
Logging in as anonymous ... Logged in!
==> SYST ... done. ==> PWD ... done
==> TYPE I ... done. ==> CWD not needed.
==> SIZE index.html ... 3002
==> PASV ... done. ==> RETR index.html ... done.
Length: 3002 (2.9K) (unauthoriative)

100%[===========================>] 3,002 --.K/s in 0s

2011-05-02 12:56:47 (151 MB/s) 'index.html' saved [3002]

* Kui käsuna märkida kausta aadress, siis Wget salvestab kaustade nimekirja ja konvertib selle HTML formaati:

'''näide''': wget ftp://ftp.linux.ee/
vaata faili: less index.html

* Kui tegemist pole anonüümse FTP serveriga, siis osutub vajalikuks kohe käsureal kasutajatunnuse ja parooli määramine. Käsklus siinkohal näeb välja järgmine:
wget -r -nd --user=USERNAME --password=PASSWORD [ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY]

* FTP-st terve kataloogi allalaadimisega tuleb Wget samuti toime:

'''näide:''' wget -r ftp://username:password@domain.com
'''näide2:''' wget -m ftp://username:password@domain.com

* Kui arvutis on mõni fail ning soovid leida selles sisalduvaid URL-e, siis Wget võimaldab seda teha järgmiselt:
'''näide:''' wget -i URLe_sisaldava_faili_nimi.txt

* Kui kasutajal tekib soov ühest kaustast alla laadida kindla faililaiendiga faile, siis saab Wget ka sellega hakkama.
'''näide:''' wget -r -l1 --no-parent -A.PNG [ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY]

* Kui kasutaja leiab, et allalaetav veebileht sisaldab paljusid mittevajalikke faile kindla laiendiga, siis saab nende allalaadimise keelata. Kogu muu sisu laetakse alla.
näide: wget --reject=PNG [WEBSITE-TO-BE-DOWNLOADED]

* Kui kasutajal tekib soov kaustast, kus on näiteks 500 faili, alla laadida neist kümmekond, siis võib eelnevalt luua tekstifaili, mis sisaldab täpseid aadresse failideni. Seejärel tuleb anda Wget'ile käsklus, et hangitaks failis nimetatud failid.

näide:

cat > hangi-soovitud-failid.txt
URL1
URL2
URL3
...

CTRL + C

wget -i hangi-soovitud-failid.txt

=Kokkuvõte=
Wget on väga hea käsureaprogramm failide hankimiseks internetist. Wget-i kasutamine algtasemel ei nõua arvutikasutajalt väga suuri teadmisi.
Eelpool toodud artiklis on nimetatud peamised käsud, mis sobivad algkasutajatele Wget'ga tutvumiseks.

Kui tekib soov täieliku ülevaate saamiseks Wget poolt võimaldavatest funktsioonidest, siis võib käsureale tippida 'man wget' ja/või külastada GNU Wget kodulehte.

=Kasutatud kirjandus=
man wget

=Kasulikke linke=
http://www.gnu.org/software/wget/

http://www.gnu.org/software/wget/manual/wget.html

= Autor =
Tavo Toomemägi | A41

Wget

2011-05-02T21:32:49Z

Ttoomema:

Viimati muudetud 03.05.2011
[[File:Wget.png|200px|thumb|upright|GNU/Wget ekraanitõmmis
'''Arendajad:''' Giuseppe Scrivano, Hrvoje Nikšić
'''Esmane väljalase:''' Jaanuar 1996
'''Operatsioonisüsteem:''' GNU/Linux
'''Stabiilne versioon:''' 1.12 / 22 September 2009
'''Tüüp:''' FTP client / HTTP client
'''Koduleht: [http://www.gnu.org/software/wget/ gnu.org]]]

= Sissejuhatus =

'''GNU/Wget''' (või lihtsalt '''Wget''') on programm, mis suudab veebi- ja ftp-serveritest faile hankida. Nimi (Wget) on tuletatud lühendist (''World Wide Web'')
ja selle põhifunktsioonist ''GET'' (ingl.k. hankima).

Wget abil on võimalik hankida faile üle HTTP, HTTPS ja FTP protokolli, mis on kõige laiemalt levinud TCP/IP protokollid.

Wget sai alguse 1996. aastal, mil leidis aset veebi populaarsuse hüppeline kasv, põhjustades selle laialdase kasutuse Unix-i kasutajate seas.

Tänaseks on wget porditud mitmetesse erinevatesse keskkondadesse - ''Mac OS X'' 'i, ''Microsoft Windows'' 'i, ''OpenVMS'' 'i, ''MorphOS'' 'i ja ''AmigaOS'' 'i.

= Wget võimaldab =

* Kasutajal seadistada, millised HTML ja XHTML linke GNU/Wget ära tunneks ja jälitaks;
* Teostada sünkroniseerimist failide FTP ja HTTP serverite vahel ning ühtlasi luua peegeldusi;
* Laadida faile alla üle aeglase ja/või ebakindla võrguühenduse. Ühenduse katkemise puhul ja selle taastumisel jätkab allalaadimist sealt, kus see pooleli jäi;
* Teostada failide allalaadimist tagaplaanil. Seda ka siis, kui kasutaja pole end sisseloginud;
* Failide laadimisel kasutusele võtta meta-märke;
* Rekursiivselt eemalasuva veebilehe kopeerimist arvuti kõvakettale, kus soovi korral Wget muudab HTML dokumendis leiduvad lingid sedasi, et need osutaksid kohalikele failidele. Võimaldades sedasi veebilehte vaadata ka võrguühenduse puudumisel;
* Failide tarimist läbi proxy serverite, mis omakorda vähendab võrgukoormust ja ühtlasi kiirendab failide kohalejõudmist.
=Wget kasutamine [algajad > näited]=

----
----

Wget laeb alla kõik aadressitel oleva informatsiooni mis talle on käsureal ette antud.

Wget käsu formaat:

'''wget [VÕTMED]... [URL]...'''

----
----
* URL-i allalaadimiseks internetist kasutatakse käsku '''wget [URL]'''
'''näide:''' wget http://itcollege.ee

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget http://www.itcollege.ee
--2011-05-02 11:52:13-- http://www.itcollege.ee/
Resolving www.itcollege.ee... 193.40.194.205
Connecting to www.itcollege.ee|193.40.194.205|:80... connected.
HTTP request sent, awaiting response... 200 OK
Lengt: unspecified [text/html]
Saving to: 'index.html'

[ <=> ] 25,587 --.-K/s in 0.02s
2011-05-02 11:52:13 (1.09 Mb/s) - 'index.html' saved [25587]

* Rekursiivselt failide allalaadimiseks saab kasutada käsku:
näide: wget -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Kui osutub vajalikuks suure andmefaili allalaadimine ja samal ajal on tegemist aeglase võrguühendusega, siis suure tõenäosusega eelpool mainitud käsk ebaõnnestub ühenduse katkemisel ja seda rohkem kui ühel korral. Vaikimisi üritab Wget allalaadimist teostada 20-l korral. Siinkohal võib määrata korduskatsete arvuks suurema arvu, mille tulemusel saab kindel olla, et fail laetakse alla kogumahus.
* Kui märkida korduste arvuks '''inf''', siis jätkuvad allalaadimise katsed lõputul arvul.

'''näide:''' wget --tries=70 http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''näide2:''' wget --tries=inf http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso

* Siinkohal on kõige mõistlikum jätta Wget tagaplaanil tööle ning samal ajal on mõistlik kogu tegevus kirjutada logifaili (log). '''--tries=number''' asemel võib kasutada võtit '''-t'''
'''näide''': wget -t 70 -o log http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso &

* Kui siinkohal oli Wget hankimas ühte väga suurt faili, mille hankimine katkestati, siis saab jätkamiseks kasutada võtit '''-c''':
'''näide''': wget -c [ADDRESS_TO_FILE]

* Kui kasutaja oli allalaadimas tervet kausta, kus on tuhandeid faile ja failide allalaadimine ebaõnnestus põhjusel, et segati Wget'i tööd, siis saab kasutada käsklust, mille tulemusel ei hangi Wget faile, mis eelmisel katsel juba salvestati:
'''näide:''' wget -nc -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Siinkohal võib kasutaja leida, et allalaadimisel kasutatakse kogu vaba ressurssi. See omakorda võib aeglustada teiste samas võrgus olevate inimeste tööd (võrguühendust). Sellisel juhul on väga otstarvekas märkida maksimaalne allalaadimiskiirus, mida rakendatakse faili(de) laadimisel.
'''näide:''' wget --limit-rate=200k http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''tulemus:''' allalaadimise kiirus on limiteeritud maksimaalselt kuni 200k/s

* FTP-st failide kasutamine on samuti lihtne. Anonüümse FTP serveri puhul ei osutu vajalikuks kasutajatunnuse ja parooli määramine.
'''näide:''' wget ftp://ftp.linux.ee/index.html

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget ftp://ftp.linux.ee/index.html
--2011-05-02 12:56:46-- ftp://linux.ee/index.html
=> 'index.html'
Resolving linux.ee... 195.222.16.155
Connecting to linux.ee|195.222.16.155|:21... connected
Logging in as anonymous ... Logged in!
==> SYST ... done. ==> PWD ... done
==> TYPE I ... done. ==> CWD not needed.
==> SIZE index.html ... 3002
==> PASV ... done. ==> RETR index.html ... done.
Length: 3002 (2.9K) (unauthoriative)

100%[===========================>] 3,002 --.K/s in 0s

2011-05-02 12:56:47 (151 MB/s) 'index.html' saved [3002]

* Kui käsuna märkida kausta aadress, siis Wget salvestab kaustade nimekirja ja konvertib selle HTML formaati:

'''näide''': wget ftp://ftp.linux.ee/
vaata faili: less index.html

* Kui tegemist pole anonüümse FTP serveriga, siis osutub vajalikuks kohe käsureal kasutajatunnuse ja parooli määramine. Käsklus siinkohal näeb välja järgmine:
wget -r -nd --user=USERNAME --password=PASSWORD [ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY]

* FTP-st terve kataloogi allalaadimisega tuleb Wget samuti toime:

'''näide:''' wget -r ftp://username:password@domain.com
'''näide2:''' wget -m ftp://username:password@domain.com

* Kui arvutis on mõni fail ning soovid leida selles sisalduvaid URL-e, siis Wget võimaldab seda teha järgmiselt:
'''näide:''' wget -i URLe_sisaldava_faili_nimi.txt

* Kui kasutajal tekib soov ühest kaustast alla laadida kindla faililaiendiga faile, siis saab Wget ka sellega hakkama.
'''näide:''' wget -r -l1 --no-parent -A.PNG [ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY]

* Kui kasutaja leiab, et allalaetav veebileht sisaldab paljusid mittevajalikke faile kindla laiendiga, siis saab nende allalaadimise keelata. Kogu muu sisu laetakse alla.
näide: wget --reject=PNG [WEBSITE-TO-BE-DOWNLOADED]

* Kui kasutajal tekib soov kaustast, kus on näiteks 500 faili, alla laadida neist kümmekond, siis võib eelnevalt luua tekstifaili, mis sisaldab täpseid aadresse failideni. Seejärel tuleb anda Wget'ile käsklus, et hangitaks failis nimetatud failid.

näide:

cat > hangi-soovitud-failid.txt
URL1
URL2
URL3
...

CTRL + C

wget -i hangi-soovitud-failid.txt

=Kokkuvõte=
Wget on väga hea käsureaprogramm failide hankimiseks internetist. Wget-i kasutamine algtasemel ei nõua arvutikasutajalt väga suuri teadmisi.
Eelpool toodud artiklis on nimetatud peamised käsud, mis sobivad algkasutajatele Wget'ga tutvumiseks.

Kui tekib soov täieliku ülevaate saamiseks Wget poolt võimaldavatest funktsioonidest, siis võib käsureale tippida 'man wget' ja/või külastada GNU Wget kodulehte.

=Kasutatud kirjandus=
man wget

=Kasulikke linke=
http://www.gnu.org/software/wget/

http://www.gnu.org/software/wget/manual/wget.html

= Autor =
Tavo Toomemägi | A41

Wget

2011-05-02T21:31:39Z

Ttoomema:

Viimati muudetud 03.05.2011
[[File:Wget.png|200px|thumb|upright|GNU/Wget ekraanitõmmis
'''Arendajad:''' Giuseppe Scrivano, Hrvoje Nikšić
'''Esmane väljalase:''' Jaanuar 1996
'''Operatsioonisüsteem:''' GNU/Linux
'''Stabiilne versioon:''' 1.12 / 22 September 2009
'''Tüüp:''' FTP client / HTTP client
'''Koduleht: [http://www.gnu.org/software/wget/ gnu.org]]]

= Sissejuhatus =

'''GNU/Wget''' (või lihtsalt '''Wget''') on programm, mis suudab veebi- ja ftp-serveritest faile hankida. Nimi (Wget) on tuletatud lühendist (''World Wide Web'')
ja selle põhifunktsioonist ''GET'' (ingl.k. hankima).

Wget abil on võimalik hankida faile üle HTTP, HTTPS ja FTP protokolli, mis on kõige laiemalt levinud TCP/IP protokollid.

Wget sai alguse 1996. aastal, mil leidis aset veebi populaarsuse hüppeline kasv, põhjustades selle laialdase kasutuse Unix-i kasutajate seas.

Tänaseks on wget porditud mitmetesse erinevatesse keskkondadesse - ''Mac OS X'' 'i, ''Microsoft Windows'' 'i, ''OpenVMS'' 'i, ''MorphOS'' 'i ja ''AmigaOS'' 'i.

= Wget võimaldab =

* Kasutajal seadistada, millised HTML ja XHTML linke GNU/Wget ära tunneks ja jälitaks;
* Teostada sünkroniseerimist failide FTP ja HTTP serverite vahel ning ühtlasi luua peegeldusi;
* Laadida faile alla üle aeglase ja/või ebakindla võrguühenduse. Ühenduse katkemise puhul ja selle taastumisel jätkab allalaadimist sealt, kus see pooleli jäi;
* Teostada failide allalaadimist tagaplaanil. Seda ka siis, kui kasutaja pole end sisseloginud;
* Failide laadimisel kasutusele võtta meta-märke;
* Rekursiivselt eemalasuva veebilehe kopeerimist arvuti kõvakettale, kus soovi korral Wget muudab HTML dokumendis leiduvad lingid sedasi, et need osutaksid kohalikele failidele. Võimaldades sedasi veebilehte vaadata ka võrguühenduse puudumisel;
* Failide tarimist läbi proxy serverite, mis omakorda vähendab võrgukoormust ja ühtlasi kiirendab failide kohalejõudmist.
=Wget kasutamine [algajad > näited]=

----
----

Wget laeb alla kõik aadressitel oleva informatsiooni mis talle on käsureal ette antud.

Wget käsu formaat:

'''wget [VÕTMED]... [URL]...'''

----
----
* URL-i allalaadimiseks internetist kasutatakse käsku '''wget [URL]'''
'''näide:''' wget http://itcollege.ee

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget http://www.itcollege.ee
--2011-05-02 11:52:13-- http://www.itcollege.ee/
Resolving www.itcollege.ee... 193.40.194.205
Connecting to www.itcollege.ee|193.40.194.205|:80... connected.
HTTP request sent, awaiting response... 200 OK
Lengt: unspecified [text/html]
Saving to: 'index.html'

[ <=> ] 25,587 --.-K/s in 0.02s
2011-05-02 11:52:13 (1.09 Mb/s) - 'index.html' saved [25587]

* Rekursiivselt failide allalaadimiseks saab kasutada käsku:
näide: wget -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Kui osutub vajalikuks suure andmefaili allalaadimine ja samal ajal on tegemist aeglase võrguühendusega, siis suure tõenäosusega eelpool mainitud käsk ebaõnnestub ühenduse katkemisel ja seda rohkem kui ühel korral. Vaikimisi üritab Wget allalaadimist teostada 20-l korral. Siinkohal võib määrata korduskatsete arvuks suurema arvu, mille tulemusel saab kindel olla, et fail laetakse alla kogumahus.
* Kui märkida korduste arvuks '''inf''', siis jätkuvad allalaadimise katsed lõputul arvul.

'''näide:''' wget --tries=70 http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''näide2:''' wget --tries=inf http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso

* Siinkohal on kõige mõistlikum jätta Wget tagaplaanil tööle ning samal ajal on mõistlik kogu tegevus kirjutada logifaili (log). '''--tries=number''' asemel võib kasutada võtit '''-t'''
'''näide''': wget -t 70 -o log http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso &

* Kui siinkohal oli Wget hankimas ühte väga suurt faili, mille hankimine katkestati, siis saab jätkamiseks kasutada võtit '''-c''':
'''näide''': wget -c [ADDRESS_TO_FILE]

* Kui kasutaja oli allalaadimas tervet kausta, kus on tuhandeid faile ja failide allalaadimine ebaõnnestus põhjusel, et segati Wget'i tööd, siis saab kasutada käsklust, mille tulemusel ei hangi Wget faile, mis eelmisel katsel juba salvestati:
'''näide:''' wget -nc -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Siinkohal võib kasutaja leida, et allalaadimisel kasutatakse kogu vaba ressurssi. See omakorda võib aeglustada teiste samas võrgus olevate inimeste tööd (võrguühendust). Sellisel juhul on väga otstarvekas märkida maksimaalne allalaadimiskiirus, mida rakendatakse faili(de) laadimisel.
'''näide:''' wget --limit-rate=200k http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''tulemus:''' allalaadimise kiirus on limiteeritud maksimaalselt kuni 200k/s

* FTP-st failide kasutamine on samuti lihtne. Anonüümse FTP serveri puhul ei osutu vajalikuks kasutajatunnuse ja parooli määramine.
'''näide:''' wget ftp://ftp.linux.ee/index.html

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget ftp://ftp.linux.ee/index.html
--2011-05-02 12:56:46-- ftp://linux.ee/index.html
=> 'index.html'
Resolving linux.ee... 195.222.16.155
Connecting to linux.ee|195.222.16.155|:21... connected
Logging in as anonymous ... Logged in!
==> SYST ... done. ==> PWD ... done
==> TYPE I ... done. ==> CWD not needed.
==> SIZE index.html ... 3002
==> PASV ... done. ==> RETR index.html ... done.
Length: 3002 (2.9K) (unauthoriative)

100%[===========================>] 3,002 --.K/s in 0s

2011-05-02 12:56:47 (151 MB/s) 'index.html' saved [3002]

* Kui käsuna märkida kausta aadress, siis Wget salvestab kaustade nimekirja ja konvertib selle HTML formaati:

'''näide''': wget ftp://ftp.linux.ee/
vaata faili: less index.html

* Kui tegemist pole anonüümse FTP serveriga, siis osutub vajalikuks kohe käsureal kasutajatunnuse ja parooli määramine. Käsklus siinkohal näeb välja järgmine:
wget -r -nd --user=USERNAME --password=PASSWORD [ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY]

* FTP-st terve kataloogi allalaadimisega tuleb Wget samuti toime:

'''näide:''' wget -r ftp://username:password@domain.com
'''näide2:''' wget -m ftp://username:password@domain.com

* Kui arvutis on mõni fail ning soovid leida selles sisalduvaid URL-e, siis Wget võimaldab seda teha järgmiselt:
'''näide:''' wget -i URLe_sisaldava_faili_nimi.txt

* Kui kasutajal tekib soov ühest kaustast alla laadida kindla faililaiendiga faile, siis saab Wget ka sellega hakkama.
'''näide:''' wget -r -l1 --no-parent -A.PNG [ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY]

* Kui kasutaja leiab, et allalaetav veebileht sisaldab paljusid mittevajalikke faile kindla laiendiga, siis saab nende allalaadimise keelata. Kogu muu sisu laetakse alla.
näide: wget --reject=PNG [WEBSITE-TO-BE-DOWNLOADED]

* Kui kasutajal tekib soov kaustast, kus on näiteks 500 faili, alla laadida neist kümmekond, siis võib eelnevalt luua tekstifaili, mis sisaldab täpseid aadresse failideni. Seejärel tuleb anda Wget'ile käsklus, et hangitaks failis nimetatud failid.

näide:

cat > hangi-soovitud-failid.txt
URL1
URL2
URL3
...

CTRL + C

wget -i hangi-soovitud-failid.txt

=Kokkuvõte=
Wget on väga hea käsureaprogramm failide hankimiseks internetist. Wget-i kasutamine algtasemel ei nõua arvutikasutajalt väga suuri teadmisi.
Eelpool toodud artiklis on nimetatud peamised käsud, mis sobivad algkasutajatele Wget'ga tutvumiseks.

Kui tekib soov täieliku ülevaate saamiseks Wget poolt võimaldavatest funktsioonidest, siis võib käsureale tippida 'man wget' ja/või külastada GNU Wget kodulehte.

=Kasutatud kirjandus=
man wget

Tavo Toomemägi A41

=Kasulikke linke=
http://www.gnu.org/software/wget/

http://www.gnu.org/software/wget/manual/wget.html

Wget

2011-05-02T21:30:53Z

Ttoomema: /* Wget kasutamine [algajad > näited] */

[[File:Wget.png|200px|thumb|upright|GNU/Wget ekraanitõmmis
'''Arendajad:''' Giuseppe Scrivano, Hrvoje Nikšić
'''Esmane väljalase:''' Jaanuar 1996
'''Operatsioonisüsteem:''' GNU/Linux
'''Stabiilne versioon:''' 1.12 / 22 September 2009
'''Tüüp:''' FTP client / HTTP client
'''Koduleht: [http://www.gnu.org/software/wget/ gnu.org]]]

= Sissejuhatus =

'''GNU/Wget''' (või lihtsalt '''Wget''') on programm, mis suudab veebi- ja ftp-serveritest faile hankida. Nimi (Wget) on tuletatud lühendist (''World Wide Web'')
ja selle põhifunktsioonist ''GET'' (ingl.k. hankima).

Wget abil on võimalik hankida faile üle HTTP, HTTPS ja FTP protokolli, mis on kõige laiemalt levinud TCP/IP protokollid.

Wget sai alguse 1996. aastal, mil leidis aset veebi populaarsuse hüppeline kasv, põhjustades selle laialdase kasutuse Unix-i kasutajate seas.

Tänaseks on wget porditud mitmetesse erinevatesse keskkondadesse - ''Mac OS X'' 'i, ''Microsoft Windows'' 'i, ''OpenVMS'' 'i, ''MorphOS'' 'i ja ''AmigaOS'' 'i.

= Wget võimaldab =

* Kasutajal seadistada, millised HTML ja XHTML linke GNU/Wget ära tunneks ja jälitaks;
* Teostada sünkroniseerimist failide FTP ja HTTP serverite vahel ning ühtlasi luua peegeldusi;
* Laadida faile alla üle aeglase ja/või ebakindla võrguühenduse. Ühenduse katkemise puhul ja selle taastumisel jätkab allalaadimist sealt, kus see pooleli jäi;
* Teostada failide allalaadimist tagaplaanil. Seda ka siis, kui kasutaja pole end sisseloginud;
* Failide laadimisel kasutusele võtta meta-märke;
* Rekursiivselt eemalasuva veebilehe kopeerimist arvuti kõvakettale, kus soovi korral Wget muudab HTML dokumendis leiduvad lingid sedasi, et need osutaksid kohalikele failidele. Võimaldades sedasi veebilehte vaadata ka võrguühenduse puudumisel;
* Failide tarimist läbi proxy serverite, mis omakorda vähendab võrgukoormust ja ühtlasi kiirendab failide kohalejõudmist.
=Wget kasutamine [algajad > näited]=

----
----

Wget laeb alla kõik aadressitel oleva informatsiooni mis talle on käsureal ette antud.

Wget käsu formaat:

'''wget [VÕTMED]... [URL]...'''

----
----
* URL-i allalaadimiseks internetist kasutatakse käsku '''wget [URL]'''
'''näide:''' wget http://itcollege.ee

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget http://www.itcollege.ee
--2011-05-02 11:52:13-- http://www.itcollege.ee/
Resolving www.itcollege.ee... 193.40.194.205
Connecting to www.itcollege.ee|193.40.194.205|:80... connected.
HTTP request sent, awaiting response... 200 OK
Lengt: unspecified [text/html]
Saving to: 'index.html'

[ <=> ] 25,587 --.-K/s in 0.02s
2011-05-02 11:52:13 (1.09 Mb/s) - 'index.html' saved [25587]

* Rekursiivselt failide allalaadimiseks saab kasutada käsku:
näide: wget -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Kui osutub vajalikuks suure andmefaili allalaadimine ja samal ajal on tegemist aeglase võrguühendusega, siis suure tõenäosusega eelpool mainitud käsk ebaõnnestub ühenduse katkemisel ja seda rohkem kui ühel korral. Vaikimisi üritab Wget allalaadimist teostada 20-l korral. Siinkohal võib määrata korduskatsete arvuks suurema arvu, mille tulemusel saab kindel olla, et fail laetakse alla kogumahus.
* Kui märkida korduste arvuks '''inf''', siis jätkuvad allalaadimise katsed lõputul arvul.

'''näide:''' wget --tries=70 http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''näide2:''' wget --tries=inf http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso

* Siinkohal on kõige mõistlikum jätta Wget tagaplaanil tööle ning samal ajal on mõistlik kogu tegevus kirjutada logifaili (log). '''--tries=number''' asemel võib kasutada võtit '''-t'''
'''näide''': wget -t 70 -o log http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso &

* Kui siinkohal oli Wget hankimas ühte väga suurt faili, mille hankimine katkestati, siis saab jätkamiseks kasutada võtit '''-c''':
'''näide''': wget -c [ADDRESS_TO_FILE]

* Kui kasutaja oli allalaadimas tervet kausta, kus on tuhandeid faile ja failide allalaadimine ebaõnnestus põhjusel, et segati Wget'i tööd, siis saab kasutada käsklust, mille tulemusel ei hangi Wget faile, mis eelmisel katsel juba salvestati:
'''näide:''' wget -nc -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Siinkohal võib kasutaja leida, et allalaadimisel kasutatakse kogu vaba ressurssi. See omakorda võib aeglustada teiste samas võrgus olevate inimeste tööd (võrguühendust). Sellisel juhul on väga otstarvekas märkida maksimaalne allalaadimiskiirus, mida rakendatakse faili(de) laadimisel.
'''näide:''' wget --limit-rate=200k http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''tulemus:''' allalaadimise kiirus on limiteeritud maksimaalselt kuni 200k/s

* FTP-st failide kasutamine on samuti lihtne. Anonüümse FTP serveri puhul ei osutu vajalikuks kasutajatunnuse ja parooli määramine.
'''näide:''' wget ftp://ftp.linux.ee/index.html

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget ftp://ftp.linux.ee/index.html
--2011-05-02 12:56:46-- ftp://linux.ee/index.html
=> 'index.html'
Resolving linux.ee... 195.222.16.155
Connecting to linux.ee|195.222.16.155|:21... connected
Logging in as anonymous ... Logged in!
==> SYST ... done. ==> PWD ... done
==> TYPE I ... done. ==> CWD not needed.
==> SIZE index.html ... 3002
==> PASV ... done. ==> RETR index.html ... done.
Length: 3002 (2.9K) (unauthoriative)

100%[===========================>] 3,002 --.K/s in 0s

2011-05-02 12:56:47 (151 MB/s) 'index.html' saved [3002]

* Kui käsuna märkida kausta aadress, siis Wget salvestab kaustade nimekirja ja konvertib selle HTML formaati:

'''näide''': wget ftp://ftp.linux.ee/
vaata faili: less index.html

* Kui tegemist pole anonüümse FTP serveriga, siis osutub vajalikuks kohe käsureal kasutajatunnuse ja parooli määramine. Käsklus siinkohal näeb välja järgmine:
wget -r -nd --user=USERNAME --password=PASSWORD [ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY]

* FTP-st terve kataloogi allalaadimisega tuleb Wget samuti toime:

'''näide:''' wget -r ftp://username:password@domain.com
'''näide2:''' wget -m ftp://username:password@domain.com

* Kui arvutis on mõni fail ning soovid leida selles sisalduvaid URL-e, siis Wget võimaldab seda teha järgmiselt:
'''näide:''' wget -i URLe_sisaldava_faili_nimi.txt

* Kui kasutajal tekib soov ühest kaustast alla laadida kindla faililaiendiga faile, siis saab Wget ka sellega hakkama.
'''näide:''' wget -r -l1 --no-parent -A.PNG [ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY]

* Kui kasutaja leiab, et allalaetav veebileht sisaldab paljusid mittevajalikke faile kindla laiendiga, siis saab nende allalaadimise keelata. Kogu muu sisu laetakse alla.
näide: wget --reject=PNG [WEBSITE-TO-BE-DOWNLOADED]

* Kui kasutajal tekib soov kaustast, kus on näiteks 500 faili, alla laadida neist kümmekond, siis võib eelnevalt luua tekstifaili, mis sisaldab täpseid aadresse failideni. Seejärel tuleb anda Wget'ile käsklus, et hangitaks failis nimetatud failid.

näide:

cat > hangi-soovitud-failid.txt
URL1
URL2
URL3
...

CTRL + C

wget -i hangi-soovitud-failid.txt

=Kokkuvõte=
Wget on väga hea käsureaprogramm failide hankimiseks internetist. Wget-i kasutamine algtasemel ei nõua arvutikasutajalt väga suuri teadmisi.
Eelpool toodud artiklis on nimetatud peamised käsud, mis sobivad algkasutajatele Wget'ga tutvumiseks.

Kui tekib soov täieliku ülevaate saamiseks Wget poolt võimaldavatest funktsioonidest, siis võib käsureale tippida 'man wget' ja/või külastada GNU Wget kodulehte.

=Kasutatud kirjandus=
man wget

Tavo Toomemägi A41

=Kasulikke linke=
http://www.gnu.org/software/wget/

http://www.gnu.org/software/wget/manual/wget.html

Wget

2011-05-02T21:30:08Z

Ttoomema: /* Kokkuvõte */

[[File:Wget.png|200px|thumb|upright|GNU/Wget ekraanitõmmis
'''Arendajad:''' Giuseppe Scrivano, Hrvoje Nikšić
'''Esmane väljalase:''' Jaanuar 1996
'''Operatsioonisüsteem:''' GNU/Linux
'''Stabiilne versioon:''' 1.12 / 22 September 2009
'''Tüüp:''' FTP client / HTTP client
'''Koduleht: [http://www.gnu.org/software/wget/ gnu.org]]]

= Sissejuhatus =

'''GNU/Wget''' (või lihtsalt '''Wget''') on programm, mis suudab veebi- ja ftp-serveritest faile hankida. Nimi (Wget) on tuletatud lühendist (''World Wide Web'')
ja selle põhifunktsioonist ''GET'' (ingl.k. hankima).

Wget abil on võimalik hankida faile üle HTTP, HTTPS ja FTP protokolli, mis on kõige laiemalt levinud TCP/IP protokollid.

Wget sai alguse 1996. aastal, mil leidis aset veebi populaarsuse hüppeline kasv, põhjustades selle laialdase kasutuse Unix-i kasutajate seas.

Tänaseks on wget porditud mitmetesse erinevatesse keskkondadesse - ''Mac OS X'' 'i, ''Microsoft Windows'' 'i, ''OpenVMS'' 'i, ''MorphOS'' 'i ja ''AmigaOS'' 'i.

= Wget võimaldab =

* Kasutajal seadistada, millised HTML ja XHTML linke GNU/Wget ära tunneks ja jälitaks;
* Teostada sünkroniseerimist failide FTP ja HTTP serverite vahel ning ühtlasi luua peegeldusi;
* Laadida faile alla üle aeglase ja/või ebakindla võrguühenduse. Ühenduse katkemise puhul ja selle taastumisel jätkab allalaadimist sealt, kus see pooleli jäi;
* Teostada failide allalaadimist tagaplaanil. Seda ka siis, kui kasutaja pole end sisseloginud;
* Failide laadimisel kasutusele võtta meta-märke;
* Rekursiivselt eemalasuva veebilehe kopeerimist arvuti kõvakettale, kus soovi korral Wget muudab HTML dokumendis leiduvad lingid sedasi, et need osutaksid kohalikele failidele. Võimaldades sedasi veebilehte vaadata ka võrguühenduse puudumisel;
* Failide tarimist läbi proxy serverite, mis omakorda vähendab võrgukoormust ja ühtlasi kiirendab failide kohalejõudmist.
=Wget kasutamine [algajad > näited]=

----
----

Wget laeb alla kõik aadressitel oleva informatsiooni mis talle on käsureal ette antud.

Wget käsu formaat:

'''wget [VÕTMED]... [URL]...'''

----
----
* URL-i allalaadimiseks internetist kasutatakse käsku '''wget [URL]'''
'''näide:''' wget http://itcollege.ee

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget http://www.itcollege.ee
--2011-05-02 11:52:13-- http://www.itcollege.ee/
Resolving www.itcollege.ee... 193.40.194.205
Connecting to www.itcollege.ee|193.40.194.205|:80... connected.
HTTP request sent, awaiting response... 200 OK
Lengt: unspecified [text/html]
Saving to: 'index.html'

[ <=> ] 25,587 --.-K/s in 0.02s
2011-05-02 11:52:13 (1.09 Mb/s) - 'index.html' saved [25587]

* Rekursiivselt failide allalaadimiseks saab kasutada käsku:
näide: wget -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Kui osutub vajalikuks suure andmefaili allalaadimine ja samal ajal on tegemist aeglase võrguühendusega, siis suure tõenäosusega eelpool mainitud käsk ebaõnnestub ühenduse katkemisel ja seda rohkem kui ühel korral. Vaikimisi üritab Wget allalaadimist teostada 20-l korral. Siinkohal võib määrata korduskatsete arvuks suurema arvu, mille tulemusel saab kindel olla, et fail laetakse alla kogumahus.
* Kui märkida korduste arvuks '''inf''', siis jätkuvad allalaadimise katsed lõputul arvul.

'''näide:''' wget --tries=70 http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''näide2:''' wget --tries=inf http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso

* Siinkohal on kõige mõistlikum jätta Wget tagaplaanil tööle ning samal ajal on mõistlik kogu tegevus kirjutada logifaili (log). '''--tries=number''' asemel võib kasutada võtit '''-t'''
'''näide''': wget -t 70 -o log http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso &

* Kui siinkohal oli Wget hankimas ühte väga suurt faili, mille hankimine katkestati, siis saab jätkamiseks kasutada võtit '''-c''':
'''näide''': wget -c [ADDRESS_TO_FILE]

* Kui kasutaja oli allalaadimas tervet kausta, kus on tuhandeid faile ja failide allalaadimine ebaõnnestus põhjusel, et segati Wget'i tööd, siis saab kasutada käsklust, mille tulemusel ei hangi Wget faile, mis eelmisel katsel juba salvestati:
'''näide:''' wget -nc -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Siinkohal võib kasutaja leida, et allalaadimisel kasutatakse kogu vaba ressurssi. See omakorda võib aeglustada teiste samas võrgus olevate inimeste tööd (võrguühendust). Sellisel juhul on väga otstarvekas märkida maksimaalne allalaadimiskiirus, mida rakendatakse faili(de) laadimisel.
'''näide:''' wget --limit-rate=200k http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''tulemus:''' allalaadimise kiirus on limiteeritud maksimaalselt kuni 200k/s

* FTP-st failide kasutamine on samuti lihtne. Anonüümse FTP serveri puhul ei osutu vajalikuks kasutajatunnuse ja parooli määramine.
'''näide:''' wget ftp://ftp.linux.ee/index.html

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget ftp://ftp.linux.ee/index.html
--2011-05-02 12:56:46-- ftp://linux.ee/index.html
=> 'index.html'
Resolving linux.ee... 195.222.16.155
Connecting to linux.ee|195.222.16.155|:21... connected
Logging in as anonymous ... Logged in!
==> SYST ... done. ==> PWD ... done
==> TYPE I ... done. ==> CWD not needed.
==> SIZE index.html ... 3002
==> PASV ... done. ==> RETR index.html ... done.
Length: 3002 (2.9K) (unauthoriative)

100%[===========================>] 3,002 --.K/s in 0s

2011-05-02 12:56:47 (151 MB/s) 'index.html' saved [3002]

* Kui käsuna märkida kausta aadress, siis Wget salvestab kaustade nimekirja ja konvertib selle HTML formaati:

'''näide''': wget ftp://ftp.linux.ee/
vaata faili: less index.html

* Kui tegemist pole anonüümse FTP serveriga, siis osutub vajalikuks kohe käsureal kasutajatunnuse ja parooli määramine. Käsklus siinkohal näeb välja järgmine:
wget -r -nd --user=USERNAME --password=PASSWORD [ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY]

* FTP-st terve kataloogi allalaadimisega tuleb Wget samuti toime:

'''näide:''' wget -r ftp://username:password@domain.com
'''näide2:''' wget -m ftp://username:password@domain.com

* Kui arvutis on mõni fail ning soovid leida selles sisalduvaid URL-e, siis Wget võimaldab seda teha järgmiselt:
'''näide:''' wget -i URLe_sisaldava_faili_nimi.txt

* Kui kasutajal tekib soov ühest kaustast alla laadida kindla faililaiendiga faile, siis saab Wget ka sellega hakkama.
'''näide:''' wget -r -l1 --no-parent -A.PNG [ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY]

* Kui kasutaja leiab, et allalaetav veebileht sisaldab paljusid mittevajalikke faile kindla laiendiga, siis saab nende allalaadimise keelata. Kogu muu sisu laetakse alla.
näide: wget --reject=PNG WEBSITE-TO-BE-DOWNLOADED

* Kui kasutajal tekib soov kaustast, kus on näiteks 500 faili, alla laadida neist kümmekond, siis võib eelnevalt luua tekstifaili, mis sisaldab täpseid aadresse failideni. Seejärel tuleb anda Wget'ile käsklus, et hangitaks failis nimetatud failid.

näide:

cat > hangi-soovitud-failid.txt
URL1
URL2
URL3
...

CTRL + C

wget -i hangi-soovitud-failid.txt

=Kokkuvõte=
Wget on väga hea käsureaprogramm failide hankimiseks internetist. Wget-i kasutamine algtasemel ei nõua arvutikasutajalt väga suuri teadmisi.
Eelpool toodud artiklis on nimetatud peamised käsud, mis sobivad algkasutajatele Wget'ga tutvumiseks.

Kui tekib soov täieliku ülevaate saamiseks Wget poolt võimaldavatest funktsioonidest, siis võib käsureale tippida 'man wget' ja/või külastada GNU Wget kodulehte.

=Kasutatud kirjandus=
man wget

Tavo Toomemägi A41

=Kasulikke linke=
http://www.gnu.org/software/wget/

http://www.gnu.org/software/wget/manual/wget.html

Wget

2011-05-02T21:29:32Z

Ttoomema: /* Kokkuvõte */

[[File:Wget.png|200px|thumb|upright|GNU/Wget ekraanitõmmis
'''Arendajad:''' Giuseppe Scrivano, Hrvoje Nikšić
'''Esmane väljalase:''' Jaanuar 1996
'''Operatsioonisüsteem:''' GNU/Linux
'''Stabiilne versioon:''' 1.12 / 22 September 2009
'''Tüüp:''' FTP client / HTTP client
'''Koduleht: [http://www.gnu.org/software/wget/ gnu.org]]]

= Sissejuhatus =

'''GNU/Wget''' (või lihtsalt '''Wget''') on programm, mis suudab veebi- ja ftp-serveritest faile hankida. Nimi (Wget) on tuletatud lühendist (''World Wide Web'')
ja selle põhifunktsioonist ''GET'' (ingl.k. hankima).

Wget abil on võimalik hankida faile üle HTTP, HTTPS ja FTP protokolli, mis on kõige laiemalt levinud TCP/IP protokollid.

Wget sai alguse 1996. aastal, mil leidis aset veebi populaarsuse hüppeline kasv, põhjustades selle laialdase kasutuse Unix-i kasutajate seas.

Tänaseks on wget porditud mitmetesse erinevatesse keskkondadesse - ''Mac OS X'' 'i, ''Microsoft Windows'' 'i, ''OpenVMS'' 'i, ''MorphOS'' 'i ja ''AmigaOS'' 'i.

= Wget võimaldab =

* Kasutajal seadistada, millised HTML ja XHTML linke GNU/Wget ära tunneks ja jälitaks;
* Teostada sünkroniseerimist failide FTP ja HTTP serverite vahel ning ühtlasi luua peegeldusi;
* Laadida faile alla üle aeglase ja/või ebakindla võrguühenduse. Ühenduse katkemise puhul ja selle taastumisel jätkab allalaadimist sealt, kus see pooleli jäi;
* Teostada failide allalaadimist tagaplaanil. Seda ka siis, kui kasutaja pole end sisseloginud;
* Failide laadimisel kasutusele võtta meta-märke;
* Rekursiivselt eemalasuva veebilehe kopeerimist arvuti kõvakettale, kus soovi korral Wget muudab HTML dokumendis leiduvad lingid sedasi, et need osutaksid kohalikele failidele. Võimaldades sedasi veebilehte vaadata ka võrguühenduse puudumisel;
* Failide tarimist läbi proxy serverite, mis omakorda vähendab võrgukoormust ja ühtlasi kiirendab failide kohalejõudmist.
=Wget kasutamine [algajad > näited]=

----
----

Wget laeb alla kõik aadressitel oleva informatsiooni mis talle on käsureal ette antud.

Wget käsu formaat:

'''wget [VÕTMED]... [URL]...'''

----
----
* URL-i allalaadimiseks internetist kasutatakse käsku '''wget [URL]'''
'''näide:''' wget http://itcollege.ee

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget http://www.itcollege.ee
--2011-05-02 11:52:13-- http://www.itcollege.ee/
Resolving www.itcollege.ee... 193.40.194.205
Connecting to www.itcollege.ee|193.40.194.205|:80... connected.
HTTP request sent, awaiting response... 200 OK
Lengt: unspecified [text/html]
Saving to: 'index.html'

[ <=> ] 25,587 --.-K/s in 0.02s
2011-05-02 11:52:13 (1.09 Mb/s) - 'index.html' saved [25587]

* Rekursiivselt failide allalaadimiseks saab kasutada käsku:
näide: wget -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Kui osutub vajalikuks suure andmefaili allalaadimine ja samal ajal on tegemist aeglase võrguühendusega, siis suure tõenäosusega eelpool mainitud käsk ebaõnnestub ühenduse katkemisel ja seda rohkem kui ühel korral. Vaikimisi üritab Wget allalaadimist teostada 20-l korral. Siinkohal võib määrata korduskatsete arvuks suurema arvu, mille tulemusel saab kindel olla, et fail laetakse alla kogumahus.
* Kui märkida korduste arvuks '''inf''', siis jätkuvad allalaadimise katsed lõputul arvul.

'''näide:''' wget --tries=70 http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''näide2:''' wget --tries=inf http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso

* Siinkohal on kõige mõistlikum jätta Wget tagaplaanil tööle ning samal ajal on mõistlik kogu tegevus kirjutada logifaili (log). '''--tries=number''' asemel võib kasutada võtit '''-t'''
'''näide''': wget -t 70 -o log http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso &

* Kui siinkohal oli Wget hankimas ühte väga suurt faili, mille hankimine katkestati, siis saab jätkamiseks kasutada võtit '''-c''':
'''näide''': wget -c [ADDRESS_TO_FILE]

* Kui kasutaja oli allalaadimas tervet kausta, kus on tuhandeid faile ja failide allalaadimine ebaõnnestus põhjusel, et segati Wget'i tööd, siis saab kasutada käsklust, mille tulemusel ei hangi Wget faile, mis eelmisel katsel juba salvestati:
'''näide:''' wget -nc -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Siinkohal võib kasutaja leida, et allalaadimisel kasutatakse kogu vaba ressurssi. See omakorda võib aeglustada teiste samas võrgus olevate inimeste tööd (võrguühendust). Sellisel juhul on väga otstarvekas märkida maksimaalne allalaadimiskiirus, mida rakendatakse faili(de) laadimisel.
'''näide:''' wget --limit-rate=200k http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''tulemus:''' allalaadimise kiirus on limiteeritud maksimaalselt kuni 200k/s

* FTP-st failide kasutamine on samuti lihtne. Anonüümse FTP serveri puhul ei osutu vajalikuks kasutajatunnuse ja parooli määramine.
'''näide:''' wget ftp://ftp.linux.ee/index.html

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget ftp://ftp.linux.ee/index.html
--2011-05-02 12:56:46-- ftp://linux.ee/index.html
=> 'index.html'
Resolving linux.ee... 195.222.16.155
Connecting to linux.ee|195.222.16.155|:21... connected
Logging in as anonymous ... Logged in!
==> SYST ... done. ==> PWD ... done
==> TYPE I ... done. ==> CWD not needed.
==> SIZE index.html ... 3002
==> PASV ... done. ==> RETR index.html ... done.
Length: 3002 (2.9K) (unauthoriative)

100%[===========================>] 3,002 --.K/s in 0s

2011-05-02 12:56:47 (151 MB/s) 'index.html' saved [3002]

* Kui käsuna märkida kausta aadress, siis Wget salvestab kaustade nimekirja ja konvertib selle HTML formaati:

'''näide''': wget ftp://ftp.linux.ee/
vaata faili: less index.html

* Kui tegemist pole anonüümse FTP serveriga, siis osutub vajalikuks kohe käsureal kasutajatunnuse ja parooli määramine. Käsklus siinkohal näeb välja järgmine:
wget -r -nd --user=USERNAME --password=PASSWORD [ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY]

* FTP-st terve kataloogi allalaadimisega tuleb Wget samuti toime:

'''näide:''' wget -r ftp://username:password@domain.com
'''näide2:''' wget -m ftp://username:password@domain.com

* Kui arvutis on mõni fail ning soovid leida selles sisalduvaid URL-e, siis Wget võimaldab seda teha järgmiselt:
'''näide:''' wget -i URLe_sisaldava_faili_nimi.txt

* Kui kasutajal tekib soov ühest kaustast alla laadida kindla faililaiendiga faile, siis saab Wget ka sellega hakkama.
'''näide:''' wget -r -l1 --no-parent -A.PNG [ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY]

* Kui kasutaja leiab, et allalaetav veebileht sisaldab paljusid mittevajalikke faile kindla laiendiga, siis saab nende allalaadimise keelata. Kogu muu sisu laetakse alla.
näide: wget --reject=PNG WEBSITE-TO-BE-DOWNLOADED

* Kui kasutajal tekib soov kaustast, kus on näiteks 500 faili, alla laadida neist kümmekond, siis võib eelnevalt luua tekstifaili, mis sisaldab täpseid aadresse failideni. Seejärel tuleb anda Wget'ile käsklus, et hangitaks failis nimetatud failid.

näide:

cat > hangi-soovitud-failid.txt
URL1
URL2
URL3
...

CTRL + C

wget -i hangi-soovitud-failid.txt

=Kokkuvõte=
Wget on väga hea käsureaprogramm failide hankimiseks internetist. Wget-i kasutamine algtasemel ei nõua arvutikasutajalt väga suuri teadmisi.
Eelpool toodud artiklis on nimetatud peamised käsud, mis sobivad algkasutajatele Wget'ga tutvumiseks.

Kui tekib soov täieliku ülevaate saamiseks Wget poolt võimaldavatest funktsioonidest, siis võib käsureale tippida '

=Kasutatud kirjandus=
man wget

Tavo Toomemägi A41

=Kasulikke linke=
http://www.gnu.org/software/wget/

http://www.gnu.org/software/wget/manual/wget.html

Wget

2011-05-02T21:28:19Z

Ttoomema: /* Kokkuvõte */

[[File:Wget.png|200px|thumb|upright|GNU/Wget ekraanitõmmis
'''Arendajad:''' Giuseppe Scrivano, Hrvoje Nikšić
'''Esmane väljalase:''' Jaanuar 1996
'''Operatsioonisüsteem:''' GNU/Linux
'''Stabiilne versioon:''' 1.12 / 22 September 2009
'''Tüüp:''' FTP client / HTTP client
'''Koduleht: [http://www.gnu.org/software/wget/ gnu.org]]]

= Sissejuhatus =

'''GNU/Wget''' (või lihtsalt '''Wget''') on programm, mis suudab veebi- ja ftp-serveritest faile hankida. Nimi (Wget) on tuletatud lühendist (''World Wide Web'')
ja selle põhifunktsioonist ''GET'' (ingl.k. hankima).

Wget abil on võimalik hankida faile üle HTTP, HTTPS ja FTP protokolli, mis on kõige laiemalt levinud TCP/IP protokollid.

Wget sai alguse 1996. aastal, mil leidis aset veebi populaarsuse hüppeline kasv, põhjustades selle laialdase kasutuse Unix-i kasutajate seas.

Tänaseks on wget porditud mitmetesse erinevatesse keskkondadesse - ''Mac OS X'' 'i, ''Microsoft Windows'' 'i, ''OpenVMS'' 'i, ''MorphOS'' 'i ja ''AmigaOS'' 'i.

= Wget võimaldab =

* Kasutajal seadistada, millised HTML ja XHTML linke GNU/Wget ära tunneks ja jälitaks;
* Teostada sünkroniseerimist failide FTP ja HTTP serverite vahel ning ühtlasi luua peegeldusi;
* Laadida faile alla üle aeglase ja/või ebakindla võrguühenduse. Ühenduse katkemise puhul ja selle taastumisel jätkab allalaadimist sealt, kus see pooleli jäi;
* Teostada failide allalaadimist tagaplaanil. Seda ka siis, kui kasutaja pole end sisseloginud;
* Failide laadimisel kasutusele võtta meta-märke;
* Rekursiivselt eemalasuva veebilehe kopeerimist arvuti kõvakettale, kus soovi korral Wget muudab HTML dokumendis leiduvad lingid sedasi, et need osutaksid kohalikele failidele. Võimaldades sedasi veebilehte vaadata ka võrguühenduse puudumisel;
* Failide tarimist läbi proxy serverite, mis omakorda vähendab võrgukoormust ja ühtlasi kiirendab failide kohalejõudmist.
=Wget kasutamine [algajad > näited]=

----
----

Wget laeb alla kõik aadressitel oleva informatsiooni mis talle on käsureal ette antud.

Wget käsu formaat:

'''wget [VÕTMED]... [URL]...'''

----
----
* URL-i allalaadimiseks internetist kasutatakse käsku '''wget [URL]'''
'''näide:''' wget http://itcollege.ee

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget http://www.itcollege.ee
--2011-05-02 11:52:13-- http://www.itcollege.ee/
Resolving www.itcollege.ee... 193.40.194.205
Connecting to www.itcollege.ee|193.40.194.205|:80... connected.
HTTP request sent, awaiting response... 200 OK
Lengt: unspecified [text/html]
Saving to: 'index.html'

[ <=> ] 25,587 --.-K/s in 0.02s
2011-05-02 11:52:13 (1.09 Mb/s) - 'index.html' saved [25587]

* Rekursiivselt failide allalaadimiseks saab kasutada käsku:
näide: wget -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Kui osutub vajalikuks suure andmefaili allalaadimine ja samal ajal on tegemist aeglase võrguühendusega, siis suure tõenäosusega eelpool mainitud käsk ebaõnnestub ühenduse katkemisel ja seda rohkem kui ühel korral. Vaikimisi üritab Wget allalaadimist teostada 20-l korral. Siinkohal võib määrata korduskatsete arvuks suurema arvu, mille tulemusel saab kindel olla, et fail laetakse alla kogumahus.
* Kui märkida korduste arvuks '''inf''', siis jätkuvad allalaadimise katsed lõputul arvul.

'''näide:''' wget --tries=70 http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''näide2:''' wget --tries=inf http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso

* Siinkohal on kõige mõistlikum jätta Wget tagaplaanil tööle ning samal ajal on mõistlik kogu tegevus kirjutada logifaili (log). '''--tries=number''' asemel võib kasutada võtit '''-t'''
'''näide''': wget -t 70 -o log http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso &

* Kui siinkohal oli Wget hankimas ühte väga suurt faili, mille hankimine katkestati, siis saab jätkamiseks kasutada võtit '''-c''':
'''näide''': wget -c [ADDRESS_TO_FILE]

* Kui kasutaja oli allalaadimas tervet kausta, kus on tuhandeid faile ja failide allalaadimine ebaõnnestus põhjusel, et segati Wget'i tööd, siis saab kasutada käsklust, mille tulemusel ei hangi Wget faile, mis eelmisel katsel juba salvestati:
'''näide:''' wget -nc -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Siinkohal võib kasutaja leida, et allalaadimisel kasutatakse kogu vaba ressurssi. See omakorda võib aeglustada teiste samas võrgus olevate inimeste tööd (võrguühendust). Sellisel juhul on väga otstarvekas märkida maksimaalne allalaadimiskiirus, mida rakendatakse faili(de) laadimisel.
'''näide:''' wget --limit-rate=200k http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''tulemus:''' allalaadimise kiirus on limiteeritud maksimaalselt kuni 200k/s

* FTP-st failide kasutamine on samuti lihtne. Anonüümse FTP serveri puhul ei osutu vajalikuks kasutajatunnuse ja parooli määramine.
'''näide:''' wget ftp://ftp.linux.ee/index.html

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget ftp://ftp.linux.ee/index.html
--2011-05-02 12:56:46-- ftp://linux.ee/index.html
=> 'index.html'
Resolving linux.ee... 195.222.16.155
Connecting to linux.ee|195.222.16.155|:21... connected
Logging in as anonymous ... Logged in!
==> SYST ... done. ==> PWD ... done
==> TYPE I ... done. ==> CWD not needed.
==> SIZE index.html ... 3002
==> PASV ... done. ==> RETR index.html ... done.
Length: 3002 (2.9K) (unauthoriative)

100%[===========================>] 3,002 --.K/s in 0s

2011-05-02 12:56:47 (151 MB/s) 'index.html' saved [3002]

* Kui käsuna märkida kausta aadress, siis Wget salvestab kaustade nimekirja ja konvertib selle HTML formaati:

'''näide''': wget ftp://ftp.linux.ee/
vaata faili: less index.html

* Kui tegemist pole anonüümse FTP serveriga, siis osutub vajalikuks kohe käsureal kasutajatunnuse ja parooli määramine. Käsklus siinkohal näeb välja järgmine:
wget -r -nd --user=USERNAME --password=PASSWORD [ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY]

* FTP-st terve kataloogi allalaadimisega tuleb Wget samuti toime:

'''näide:''' wget -r ftp://username:password@domain.com
'''näide2:''' wget -m ftp://username:password@domain.com

* Kui arvutis on mõni fail ning soovid leida selles sisalduvaid URL-e, siis Wget võimaldab seda teha järgmiselt:
'''näide:''' wget -i URLe_sisaldava_faili_nimi.txt

* Kui kasutajal tekib soov ühest kaustast alla laadida kindla faililaiendiga faile, siis saab Wget ka sellega hakkama.
'''näide:''' wget -r -l1 --no-parent -A.PNG [ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY]

* Kui kasutaja leiab, et allalaetav veebileht sisaldab paljusid mittevajalikke faile kindla laiendiga, siis saab nende allalaadimise keelata. Kogu muu sisu laetakse alla.
näide: wget --reject=PNG WEBSITE-TO-BE-DOWNLOADED

* Kui kasutajal tekib soov kaustast, kus on näiteks 500 faili, alla laadida neist kümmekond, siis võib eelnevalt luua tekstifaili, mis sisaldab täpseid aadresse failideni. Seejärel tuleb anda Wget'ile käsklus, et hangitaks failis nimetatud failid.

näide:

cat > hangi-soovitud-failid.txt
URL1
URL2
URL3
...

CTRL + C

wget -i hangi-soovitud-failid.txt

=Kokkuvõte=
Wget on väga hea käsureaprogramm failide hankimiseks internetist. Wget-i kasutamine algtasemel ei nõua arvutikasutajalt väga suuri teadmisi.
Eelpool toodud artiklis on nimetatud peamised käsud, mis sobivad algkasutajatele Wget'ga tutvumiseks.

=Kasutatud kirjandus=
man wget

Tavo Toomemägi A41

=Kasulikke linke=
http://www.gnu.org/software/wget/

http://www.gnu.org/software/wget/manual/wget.html

Wget

2011-05-02T21:22:20Z

Ttoomema: /* Kasutatud kirjandus */

[[File:Wget.png|200px|thumb|upright|GNU/Wget ekraanitõmmis
'''Arendajad:''' Giuseppe Scrivano, Hrvoje Nikšić
'''Esmane väljalase:''' Jaanuar 1996
'''Operatsioonisüsteem:''' GNU/Linux
'''Stabiilne versioon:''' 1.12 / 22 September 2009
'''Tüüp:''' FTP client / HTTP client
'''Koduleht: [http://www.gnu.org/software/wget/ gnu.org]]]

= Sissejuhatus =

'''GNU/Wget''' (või lihtsalt '''Wget''') on programm, mis suudab veebi- ja ftp-serveritest faile hankida. Nimi (Wget) on tuletatud lühendist (''World Wide Web'')
ja selle põhifunktsioonist ''GET'' (ingl.k. hankima).

Wget abil on võimalik hankida faile üle HTTP, HTTPS ja FTP protokolli, mis on kõige laiemalt levinud TCP/IP protokollid.

Wget sai alguse 1996. aastal, mil leidis aset veebi populaarsuse hüppeline kasv, põhjustades selle laialdase kasutuse Unix-i kasutajate seas.

Tänaseks on wget porditud mitmetesse erinevatesse keskkondadesse - ''Mac OS X'' 'i, ''Microsoft Windows'' 'i, ''OpenVMS'' 'i, ''MorphOS'' 'i ja ''AmigaOS'' 'i.

= Wget võimaldab =

* Kasutajal seadistada, millised HTML ja XHTML linke GNU/Wget ära tunneks ja jälitaks;
* Teostada sünkroniseerimist failide FTP ja HTTP serverite vahel ning ühtlasi luua peegeldusi;
* Laadida faile alla üle aeglase ja/või ebakindla võrguühenduse. Ühenduse katkemise puhul ja selle taastumisel jätkab allalaadimist sealt, kus see pooleli jäi;
* Teostada failide allalaadimist tagaplaanil. Seda ka siis, kui kasutaja pole end sisseloginud;
* Failide laadimisel kasutusele võtta meta-märke;
* Rekursiivselt eemalasuva veebilehe kopeerimist arvuti kõvakettale, kus soovi korral Wget muudab HTML dokumendis leiduvad lingid sedasi, et need osutaksid kohalikele failidele. Võimaldades sedasi veebilehte vaadata ka võrguühenduse puudumisel;
* Failide tarimist läbi proxy serverite, mis omakorda vähendab võrgukoormust ja ühtlasi kiirendab failide kohalejõudmist.
=Wget kasutamine [algajad > näited]=

----
----

Wget laeb alla kõik aadressitel oleva informatsiooni mis talle on käsureal ette antud.

Wget käsu formaat:

'''wget [VÕTMED]... [URL]...'''

----
----
* URL-i allalaadimiseks internetist kasutatakse käsku '''wget [URL]'''
'''näide:''' wget http://itcollege.ee

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget http://www.itcollege.ee
--2011-05-02 11:52:13-- http://www.itcollege.ee/
Resolving www.itcollege.ee... 193.40.194.205
Connecting to www.itcollege.ee|193.40.194.205|:80... connected.
HTTP request sent, awaiting response... 200 OK
Lengt: unspecified [text/html]
Saving to: 'index.html'

[ <=> ] 25,587 --.-K/s in 0.02s
2011-05-02 11:52:13 (1.09 Mb/s) - 'index.html' saved [25587]

* Rekursiivselt failide allalaadimiseks saab kasutada käsku:
näide: wget -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Kui osutub vajalikuks suure andmefaili allalaadimine ja samal ajal on tegemist aeglase võrguühendusega, siis suure tõenäosusega eelpool mainitud käsk ebaõnnestub ühenduse katkemisel ja seda rohkem kui ühel korral. Vaikimisi üritab Wget allalaadimist teostada 20-l korral. Siinkohal võib määrata korduskatsete arvuks suurema arvu, mille tulemusel saab kindel olla, et fail laetakse alla kogumahus.
* Kui märkida korduste arvuks '''inf''', siis jätkuvad allalaadimise katsed lõputul arvul.

'''näide:''' wget --tries=70 http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''näide2:''' wget --tries=inf http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso

* Siinkohal on kõige mõistlikum jätta Wget tagaplaanil tööle ning samal ajal on mõistlik kogu tegevus kirjutada logifaili (log). '''--tries=number''' asemel võib kasutada võtit '''-t'''
'''näide''': wget -t 70 -o log http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso &

* Kui siinkohal oli Wget hankimas ühte väga suurt faili, mille hankimine katkestati, siis saab jätkamiseks kasutada võtit '''-c''':
'''näide''': wget -c [ADDRESS_TO_FILE]

* Kui kasutaja oli allalaadimas tervet kausta, kus on tuhandeid faile ja failide allalaadimine ebaõnnestus põhjusel, et segati Wget'i tööd, siis saab kasutada käsklust, mille tulemusel ei hangi Wget faile, mis eelmisel katsel juba salvestati:
'''näide:''' wget -nc -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Siinkohal võib kasutaja leida, et allalaadimisel kasutatakse kogu vaba ressurssi. See omakorda võib aeglustada teiste samas võrgus olevate inimeste tööd (võrguühendust). Sellisel juhul on väga otstarvekas märkida maksimaalne allalaadimiskiirus, mida rakendatakse faili(de) laadimisel.
'''näide:''' wget --limit-rate=200k http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''tulemus:''' allalaadimise kiirus on limiteeritud maksimaalselt kuni 200k/s

* FTP-st failide kasutamine on samuti lihtne. Anonüümse FTP serveri puhul ei osutu vajalikuks kasutajatunnuse ja parooli määramine.
'''näide:''' wget ftp://ftp.linux.ee/index.html

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget ftp://ftp.linux.ee/index.html
--2011-05-02 12:56:46-- ftp://linux.ee/index.html
=> 'index.html'
Resolving linux.ee... 195.222.16.155
Connecting to linux.ee|195.222.16.155|:21... connected
Logging in as anonymous ... Logged in!
==> SYST ... done. ==> PWD ... done
==> TYPE I ... done. ==> CWD not needed.
==> SIZE index.html ... 3002
==> PASV ... done. ==> RETR index.html ... done.
Length: 3002 (2.9K) (unauthoriative)

100%[===========================>] 3,002 --.K/s in 0s

2011-05-02 12:56:47 (151 MB/s) 'index.html' saved [3002]

* Kui käsuna märkida kausta aadress, siis Wget salvestab kaustade nimekirja ja konvertib selle HTML formaati:

'''näide''': wget ftp://ftp.linux.ee/
vaata faili: less index.html

* Kui tegemist pole anonüümse FTP serveriga, siis osutub vajalikuks kohe käsureal kasutajatunnuse ja parooli määramine. Käsklus siinkohal näeb välja järgmine:
wget -r -nd --user=USERNAME --password=PASSWORD [ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY]

* FTP-st terve kataloogi allalaadimisega tuleb Wget samuti toime:

'''näide:''' wget -r ftp://username:password@domain.com
'''näide2:''' wget -m ftp://username:password@domain.com

* Kui arvutis on mõni fail ning soovid leida selles sisalduvaid URL-e, siis Wget võimaldab seda teha järgmiselt:
'''näide:''' wget -i URLe_sisaldava_faili_nimi.txt

* Kui kasutajal tekib soov ühest kaustast alla laadida kindla faililaiendiga faile, siis saab Wget ka sellega hakkama.
'''näide:''' wget -r -l1 --no-parent -A.PNG [ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY]

* Kui kasutaja leiab, et allalaetav veebileht sisaldab paljusid mittevajalikke faile kindla laiendiga, siis saab nende allalaadimise keelata. Kogu muu sisu laetakse alla.
näide: wget --reject=PNG WEBSITE-TO-BE-DOWNLOADED

* Kui kasutajal tekib soov kaustast, kus on näiteks 500 faili, alla laadida neist kümmekond, siis võib eelnevalt luua tekstifaili, mis sisaldab täpseid aadresse failideni. Seejärel tuleb anda Wget'ile käsklus, et hangitaks failis nimetatud failid.

näide:

cat > hangi-soovitud-failid.txt
URL1
URL2
URL3
...

CTRL + C

wget -i hangi-soovitud-failid.txt

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=
man wget

Tavo Toomemägi A41

=Kasulikke linke=
http://www.gnu.org/software/wget/

http://www.gnu.org/software/wget/manual/wget.html

Wget

2011-05-02T21:21:54Z

Ttoomema: /* Kasulikke linke */

[[File:Wget.png|200px|thumb|upright|GNU/Wget ekraanitõmmis
'''Arendajad:''' Giuseppe Scrivano, Hrvoje Nikšić
'''Esmane väljalase:''' Jaanuar 1996
'''Operatsioonisüsteem:''' GNU/Linux
'''Stabiilne versioon:''' 1.12 / 22 September 2009
'''Tüüp:''' FTP client / HTTP client
'''Koduleht: [http://www.gnu.org/software/wget/ gnu.org]]]

= Sissejuhatus =

'''GNU/Wget''' (või lihtsalt '''Wget''') on programm, mis suudab veebi- ja ftp-serveritest faile hankida. Nimi (Wget) on tuletatud lühendist (''World Wide Web'')
ja selle põhifunktsioonist ''GET'' (ingl.k. hankima).

Wget abil on võimalik hankida faile üle HTTP, HTTPS ja FTP protokolli, mis on kõige laiemalt levinud TCP/IP protokollid.

Wget sai alguse 1996. aastal, mil leidis aset veebi populaarsuse hüppeline kasv, põhjustades selle laialdase kasutuse Unix-i kasutajate seas.

Tänaseks on wget porditud mitmetesse erinevatesse keskkondadesse - ''Mac OS X'' 'i, ''Microsoft Windows'' 'i, ''OpenVMS'' 'i, ''MorphOS'' 'i ja ''AmigaOS'' 'i.

= Wget võimaldab =

* Kasutajal seadistada, millised HTML ja XHTML linke GNU/Wget ära tunneks ja jälitaks;
* Teostada sünkroniseerimist failide FTP ja HTTP serverite vahel ning ühtlasi luua peegeldusi;
* Laadida faile alla üle aeglase ja/või ebakindla võrguühenduse. Ühenduse katkemise puhul ja selle taastumisel jätkab allalaadimist sealt, kus see pooleli jäi;
* Teostada failide allalaadimist tagaplaanil. Seda ka siis, kui kasutaja pole end sisseloginud;
* Failide laadimisel kasutusele võtta meta-märke;
* Rekursiivselt eemalasuva veebilehe kopeerimist arvuti kõvakettale, kus soovi korral Wget muudab HTML dokumendis leiduvad lingid sedasi, et need osutaksid kohalikele failidele. Võimaldades sedasi veebilehte vaadata ka võrguühenduse puudumisel;
* Failide tarimist läbi proxy serverite, mis omakorda vähendab võrgukoormust ja ühtlasi kiirendab failide kohalejõudmist.
=Wget kasutamine [algajad > näited]=

----
----

Wget laeb alla kõik aadressitel oleva informatsiooni mis talle on käsureal ette antud.

Wget käsu formaat:

'''wget [VÕTMED]... [URL]...'''

----
----
* URL-i allalaadimiseks internetist kasutatakse käsku '''wget [URL]'''
'''näide:''' wget http://itcollege.ee

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget http://www.itcollege.ee
--2011-05-02 11:52:13-- http://www.itcollege.ee/
Resolving www.itcollege.ee... 193.40.194.205
Connecting to www.itcollege.ee|193.40.194.205|:80... connected.
HTTP request sent, awaiting response... 200 OK
Lengt: unspecified [text/html]
Saving to: 'index.html'

[ <=> ] 25,587 --.-K/s in 0.02s
2011-05-02 11:52:13 (1.09 Mb/s) - 'index.html' saved [25587]

* Rekursiivselt failide allalaadimiseks saab kasutada käsku:
näide: wget -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Kui osutub vajalikuks suure andmefaili allalaadimine ja samal ajal on tegemist aeglase võrguühendusega, siis suure tõenäosusega eelpool mainitud käsk ebaõnnestub ühenduse katkemisel ja seda rohkem kui ühel korral. Vaikimisi üritab Wget allalaadimist teostada 20-l korral. Siinkohal võib määrata korduskatsete arvuks suurema arvu, mille tulemusel saab kindel olla, et fail laetakse alla kogumahus.
* Kui märkida korduste arvuks '''inf''', siis jätkuvad allalaadimise katsed lõputul arvul.

'''näide:''' wget --tries=70 http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''näide2:''' wget --tries=inf http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso

* Siinkohal on kõige mõistlikum jätta Wget tagaplaanil tööle ning samal ajal on mõistlik kogu tegevus kirjutada logifaili (log). '''--tries=number''' asemel võib kasutada võtit '''-t'''
'''näide''': wget -t 70 -o log http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso &

* Kui siinkohal oli Wget hankimas ühte väga suurt faili, mille hankimine katkestati, siis saab jätkamiseks kasutada võtit '''-c''':
'''näide''': wget -c [ADDRESS_TO_FILE]

* Kui kasutaja oli allalaadimas tervet kausta, kus on tuhandeid faile ja failide allalaadimine ebaõnnestus põhjusel, et segati Wget'i tööd, siis saab kasutada käsklust, mille tulemusel ei hangi Wget faile, mis eelmisel katsel juba salvestati:
'''näide:''' wget -nc -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Siinkohal võib kasutaja leida, et allalaadimisel kasutatakse kogu vaba ressurssi. See omakorda võib aeglustada teiste samas võrgus olevate inimeste tööd (võrguühendust). Sellisel juhul on väga otstarvekas märkida maksimaalne allalaadimiskiirus, mida rakendatakse faili(de) laadimisel.
'''näide:''' wget --limit-rate=200k http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''tulemus:''' allalaadimise kiirus on limiteeritud maksimaalselt kuni 200k/s

* FTP-st failide kasutamine on samuti lihtne. Anonüümse FTP serveri puhul ei osutu vajalikuks kasutajatunnuse ja parooli määramine.
'''näide:''' wget ftp://ftp.linux.ee/index.html

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget ftp://ftp.linux.ee/index.html
--2011-05-02 12:56:46-- ftp://linux.ee/index.html
=> 'index.html'
Resolving linux.ee... 195.222.16.155
Connecting to linux.ee|195.222.16.155|:21... connected
Logging in as anonymous ... Logged in!
==> SYST ... done. ==> PWD ... done
==> TYPE I ... done. ==> CWD not needed.
==> SIZE index.html ... 3002
==> PASV ... done. ==> RETR index.html ... done.
Length: 3002 (2.9K) (unauthoriative)

100%[===========================>] 3,002 --.K/s in 0s

2011-05-02 12:56:47 (151 MB/s) 'index.html' saved [3002]

* Kui käsuna märkida kausta aadress, siis Wget salvestab kaustade nimekirja ja konvertib selle HTML formaati:

'''näide''': wget ftp://ftp.linux.ee/
vaata faili: less index.html

* Kui tegemist pole anonüümse FTP serveriga, siis osutub vajalikuks kohe käsureal kasutajatunnuse ja parooli määramine. Käsklus siinkohal näeb välja järgmine:
wget -r -nd --user=USERNAME --password=PASSWORD [ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY]

* FTP-st terve kataloogi allalaadimisega tuleb Wget samuti toime:

'''näide:''' wget -r ftp://username:password@domain.com
'''näide2:''' wget -m ftp://username:password@domain.com

* Kui arvutis on mõni fail ning soovid leida selles sisalduvaid URL-e, siis Wget võimaldab seda teha järgmiselt:
'''näide:''' wget -i URLe_sisaldava_faili_nimi.txt

* Kui kasutajal tekib soov ühest kaustast alla laadida kindla faililaiendiga faile, siis saab Wget ka sellega hakkama.
'''näide:''' wget -r -l1 --no-parent -A.PNG [ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY]

* Kui kasutaja leiab, et allalaetav veebileht sisaldab paljusid mittevajalikke faile kindla laiendiga, siis saab nende allalaadimise keelata. Kogu muu sisu laetakse alla.
näide: wget --reject=PNG WEBSITE-TO-BE-DOWNLOADED

* Kui kasutajal tekib soov kaustast, kus on näiteks 500 faili, alla laadida neist kümmekond, siis võib eelnevalt luua tekstifaili, mis sisaldab täpseid aadresse failideni. Seejärel tuleb anda Wget'ile käsklus, et hangitaks failis nimetatud failid.

näide:

cat > hangi-soovitud-failid.txt
URL1
URL2
URL3
...

CTRL + C

wget -i hangi-soovitud-failid.txt

=Kasutatud kirjandus=
man wget

Tavo Toomemägi A41
=Kasulikke linke=
http://www.gnu.org/software/wget/

http://www.gnu.org/software/wget/manual/wget.html

Wget

2011-05-02T21:21:39Z

Ttoomema: /* Kasutatud kirjandus */

[[File:Wget.png|200px|thumb|upright|GNU/Wget ekraanitõmmis
'''Arendajad:''' Giuseppe Scrivano, Hrvoje Nikšić
'''Esmane väljalase:''' Jaanuar 1996
'''Operatsioonisüsteem:''' GNU/Linux
'''Stabiilne versioon:''' 1.12 / 22 September 2009
'''Tüüp:''' FTP client / HTTP client
'''Koduleht: [http://www.gnu.org/software/wget/ gnu.org]]]

= Sissejuhatus =

'''GNU/Wget''' (või lihtsalt '''Wget''') on programm, mis suudab veebi- ja ftp-serveritest faile hankida. Nimi (Wget) on tuletatud lühendist (''World Wide Web'')
ja selle põhifunktsioonist ''GET'' (ingl.k. hankima).

Wget abil on võimalik hankida faile üle HTTP, HTTPS ja FTP protokolli, mis on kõige laiemalt levinud TCP/IP protokollid.

Wget sai alguse 1996. aastal, mil leidis aset veebi populaarsuse hüppeline kasv, põhjustades selle laialdase kasutuse Unix-i kasutajate seas.

Tänaseks on wget porditud mitmetesse erinevatesse keskkondadesse - ''Mac OS X'' 'i, ''Microsoft Windows'' 'i, ''OpenVMS'' 'i, ''MorphOS'' 'i ja ''AmigaOS'' 'i.

= Wget võimaldab =

* Kasutajal seadistada, millised HTML ja XHTML linke GNU/Wget ära tunneks ja jälitaks;
* Teostada sünkroniseerimist failide FTP ja HTTP serverite vahel ning ühtlasi luua peegeldusi;
* Laadida faile alla üle aeglase ja/või ebakindla võrguühenduse. Ühenduse katkemise puhul ja selle taastumisel jätkab allalaadimist sealt, kus see pooleli jäi;
* Teostada failide allalaadimist tagaplaanil. Seda ka siis, kui kasutaja pole end sisseloginud;
* Failide laadimisel kasutusele võtta meta-märke;
* Rekursiivselt eemalasuva veebilehe kopeerimist arvuti kõvakettale, kus soovi korral Wget muudab HTML dokumendis leiduvad lingid sedasi, et need osutaksid kohalikele failidele. Võimaldades sedasi veebilehte vaadata ka võrguühenduse puudumisel;
* Failide tarimist läbi proxy serverite, mis omakorda vähendab võrgukoormust ja ühtlasi kiirendab failide kohalejõudmist.
=Wget kasutamine [algajad > näited]=

----
----

Wget laeb alla kõik aadressitel oleva informatsiooni mis talle on käsureal ette antud.

Wget käsu formaat:

'''wget [VÕTMED]... [URL]...'''

----
----
* URL-i allalaadimiseks internetist kasutatakse käsku '''wget [URL]'''
'''näide:''' wget http://itcollege.ee

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget http://www.itcollege.ee
--2011-05-02 11:52:13-- http://www.itcollege.ee/
Resolving www.itcollege.ee... 193.40.194.205
Connecting to www.itcollege.ee|193.40.194.205|:80... connected.
HTTP request sent, awaiting response... 200 OK
Lengt: unspecified [text/html]
Saving to: 'index.html'

[ <=> ] 25,587 --.-K/s in 0.02s
2011-05-02 11:52:13 (1.09 Mb/s) - 'index.html' saved [25587]

* Rekursiivselt failide allalaadimiseks saab kasutada käsku:
näide: wget -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Kui osutub vajalikuks suure andmefaili allalaadimine ja samal ajal on tegemist aeglase võrguühendusega, siis suure tõenäosusega eelpool mainitud käsk ebaõnnestub ühenduse katkemisel ja seda rohkem kui ühel korral. Vaikimisi üritab Wget allalaadimist teostada 20-l korral. Siinkohal võib määrata korduskatsete arvuks suurema arvu, mille tulemusel saab kindel olla, et fail laetakse alla kogumahus.
* Kui märkida korduste arvuks '''inf''', siis jätkuvad allalaadimise katsed lõputul arvul.

'''näide:''' wget --tries=70 http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''näide2:''' wget --tries=inf http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso

* Siinkohal on kõige mõistlikum jätta Wget tagaplaanil tööle ning samal ajal on mõistlik kogu tegevus kirjutada logifaili (log). '''--tries=number''' asemel võib kasutada võtit '''-t'''
'''näide''': wget -t 70 -o log http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso &

* Kui siinkohal oli Wget hankimas ühte väga suurt faili, mille hankimine katkestati, siis saab jätkamiseks kasutada võtit '''-c''':
'''näide''': wget -c [ADDRESS_TO_FILE]

* Kui kasutaja oli allalaadimas tervet kausta, kus on tuhandeid faile ja failide allalaadimine ebaõnnestus põhjusel, et segati Wget'i tööd, siis saab kasutada käsklust, mille tulemusel ei hangi Wget faile, mis eelmisel katsel juba salvestati:
'''näide:''' wget -nc -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Siinkohal võib kasutaja leida, et allalaadimisel kasutatakse kogu vaba ressurssi. See omakorda võib aeglustada teiste samas võrgus olevate inimeste tööd (võrguühendust). Sellisel juhul on väga otstarvekas märkida maksimaalne allalaadimiskiirus, mida rakendatakse faili(de) laadimisel.
'''näide:''' wget --limit-rate=200k http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''tulemus:''' allalaadimise kiirus on limiteeritud maksimaalselt kuni 200k/s

* FTP-st failide kasutamine on samuti lihtne. Anonüümse FTP serveri puhul ei osutu vajalikuks kasutajatunnuse ja parooli määramine.
'''näide:''' wget ftp://ftp.linux.ee/index.html

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget ftp://ftp.linux.ee/index.html
--2011-05-02 12:56:46-- ftp://linux.ee/index.html
=> 'index.html'
Resolving linux.ee... 195.222.16.155
Connecting to linux.ee|195.222.16.155|:21... connected
Logging in as anonymous ... Logged in!
==> SYST ... done. ==> PWD ... done
==> TYPE I ... done. ==> CWD not needed.
==> SIZE index.html ... 3002
==> PASV ... done. ==> RETR index.html ... done.
Length: 3002 (2.9K) (unauthoriative)

100%[===========================>] 3,002 --.K/s in 0s

2011-05-02 12:56:47 (151 MB/s) 'index.html' saved [3002]

* Kui käsuna märkida kausta aadress, siis Wget salvestab kaustade nimekirja ja konvertib selle HTML formaati:

'''näide''': wget ftp://ftp.linux.ee/
vaata faili: less index.html

* Kui tegemist pole anonüümse FTP serveriga, siis osutub vajalikuks kohe käsureal kasutajatunnuse ja parooli määramine. Käsklus siinkohal näeb välja järgmine:
wget -r -nd --user=USERNAME --password=PASSWORD [ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY]

* FTP-st terve kataloogi allalaadimisega tuleb Wget samuti toime:

'''näide:''' wget -r ftp://username:password@domain.com
'''näide2:''' wget -m ftp://username:password@domain.com

* Kui arvutis on mõni fail ning soovid leida selles sisalduvaid URL-e, siis Wget võimaldab seda teha järgmiselt:
'''näide:''' wget -i URLe_sisaldava_faili_nimi.txt

* Kui kasutajal tekib soov ühest kaustast alla laadida kindla faililaiendiga faile, siis saab Wget ka sellega hakkama.
'''näide:''' wget -r -l1 --no-parent -A.PNG [ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY]

* Kui kasutaja leiab, et allalaetav veebileht sisaldab paljusid mittevajalikke faile kindla laiendiga, siis saab nende allalaadimise keelata. Kogu muu sisu laetakse alla.
näide: wget --reject=PNG WEBSITE-TO-BE-DOWNLOADED

* Kui kasutajal tekib soov kaustast, kus on näiteks 500 faili, alla laadida neist kümmekond, siis võib eelnevalt luua tekstifaili, mis sisaldab täpseid aadresse failideni. Seejärel tuleb anda Wget'ile käsklus, et hangitaks failis nimetatud failid.

näide:

cat > hangi-soovitud-failid.txt
URL1
URL2
URL3
...

CTRL + C

wget -i hangi-soovitud-failid.txt

=Kasutatud kirjandus=
man wget

Tavo Toomemägi A41
=Kasulikke linke=
http://www.gnu.org/software/wget/
http://www.gnu.org/software/wget/manual/wget.html

Wget

2011-05-02T21:20:10Z

Ttoomema: /* Wget kasutamine [algajad > näited] */

[[File:Wget.png|200px|thumb|upright|GNU/Wget ekraanitõmmis
'''Arendajad:''' Giuseppe Scrivano, Hrvoje Nikšić
'''Esmane väljalase:''' Jaanuar 1996
'''Operatsioonisüsteem:''' GNU/Linux
'''Stabiilne versioon:''' 1.12 / 22 September 2009
'''Tüüp:''' FTP client / HTTP client
'''Koduleht: [http://www.gnu.org/software/wget/ gnu.org]]]

= Sissejuhatus =

'''GNU/Wget''' (või lihtsalt '''Wget''') on programm, mis suudab veebi- ja ftp-serveritest faile hankida. Nimi (Wget) on tuletatud lühendist (''World Wide Web'')
ja selle põhifunktsioonist ''GET'' (ingl.k. hankima).

Wget abil on võimalik hankida faile üle HTTP, HTTPS ja FTP protokolli, mis on kõige laiemalt levinud TCP/IP protokollid.

Wget sai alguse 1996. aastal, mil leidis aset veebi populaarsuse hüppeline kasv, põhjustades selle laialdase kasutuse Unix-i kasutajate seas.

Tänaseks on wget porditud mitmetesse erinevatesse keskkondadesse - ''Mac OS X'' 'i, ''Microsoft Windows'' 'i, ''OpenVMS'' 'i, ''MorphOS'' 'i ja ''AmigaOS'' 'i.

= Wget võimaldab =

* Kasutajal seadistada, millised HTML ja XHTML linke GNU/Wget ära tunneks ja jälitaks;
* Teostada sünkroniseerimist failide FTP ja HTTP serverite vahel ning ühtlasi luua peegeldusi;
* Laadida faile alla üle aeglase ja/või ebakindla võrguühenduse. Ühenduse katkemise puhul ja selle taastumisel jätkab allalaadimist sealt, kus see pooleli jäi;
* Teostada failide allalaadimist tagaplaanil. Seda ka siis, kui kasutaja pole end sisseloginud;
* Failide laadimisel kasutusele võtta meta-märke;
* Rekursiivselt eemalasuva veebilehe kopeerimist arvuti kõvakettale, kus soovi korral Wget muudab HTML dokumendis leiduvad lingid sedasi, et need osutaksid kohalikele failidele. Võimaldades sedasi veebilehte vaadata ka võrguühenduse puudumisel;
* Failide tarimist läbi proxy serverite, mis omakorda vähendab võrgukoormust ja ühtlasi kiirendab failide kohalejõudmist.
=Wget kasutamine [algajad > näited]=

----
----

Wget laeb alla kõik aadressitel oleva informatsiooni mis talle on käsureal ette antud.

Wget käsu formaat:

'''wget [VÕTMED]... [URL]...'''

----
----
* URL-i allalaadimiseks internetist kasutatakse käsku '''wget [URL]'''
'''näide:''' wget http://itcollege.ee

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget http://www.itcollege.ee
--2011-05-02 11:52:13-- http://www.itcollege.ee/
Resolving www.itcollege.ee... 193.40.194.205
Connecting to www.itcollege.ee|193.40.194.205|:80... connected.
HTTP request sent, awaiting response... 200 OK
Lengt: unspecified [text/html]
Saving to: 'index.html'

[ <=> ] 25,587 --.-K/s in 0.02s
2011-05-02 11:52:13 (1.09 Mb/s) - 'index.html' saved [25587]

* Rekursiivselt failide allalaadimiseks saab kasutada käsku:
näide: wget -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Kui osutub vajalikuks suure andmefaili allalaadimine ja samal ajal on tegemist aeglase võrguühendusega, siis suure tõenäosusega eelpool mainitud käsk ebaõnnestub ühenduse katkemisel ja seda rohkem kui ühel korral. Vaikimisi üritab Wget allalaadimist teostada 20-l korral. Siinkohal võib määrata korduskatsete arvuks suurema arvu, mille tulemusel saab kindel olla, et fail laetakse alla kogumahus.
* Kui märkida korduste arvuks '''inf''', siis jätkuvad allalaadimise katsed lõputul arvul.

'''näide:''' wget --tries=70 http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''näide2:''' wget --tries=inf http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso

* Siinkohal on kõige mõistlikum jätta Wget tagaplaanil tööle ning samal ajal on mõistlik kogu tegevus kirjutada logifaili (log). '''--tries=number''' asemel võib kasutada võtit '''-t'''
'''näide''': wget -t 70 -o log http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso &

* Kui siinkohal oli Wget hankimas ühte väga suurt faili, mille hankimine katkestati, siis saab jätkamiseks kasutada võtit '''-c''':
'''näide''': wget -c [ADDRESS_TO_FILE]

* Kui kasutaja oli allalaadimas tervet kausta, kus on tuhandeid faile ja failide allalaadimine ebaõnnestus põhjusel, et segati Wget'i tööd, siis saab kasutada käsklust, mille tulemusel ei hangi Wget faile, mis eelmisel katsel juba salvestati:
'''näide:''' wget -nc -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Siinkohal võib kasutaja leida, et allalaadimisel kasutatakse kogu vaba ressurssi. See omakorda võib aeglustada teiste samas võrgus olevate inimeste tööd (võrguühendust). Sellisel juhul on väga otstarvekas märkida maksimaalne allalaadimiskiirus, mida rakendatakse faili(de) laadimisel.
'''näide:''' wget --limit-rate=200k http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''tulemus:''' allalaadimise kiirus on limiteeritud maksimaalselt kuni 200k/s

* FTP-st failide kasutamine on samuti lihtne. Anonüümse FTP serveri puhul ei osutu vajalikuks kasutajatunnuse ja parooli määramine.
'''näide:''' wget ftp://ftp.linux.ee/index.html

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget ftp://ftp.linux.ee/index.html
--2011-05-02 12:56:46-- ftp://linux.ee/index.html
=> 'index.html'
Resolving linux.ee... 195.222.16.155
Connecting to linux.ee|195.222.16.155|:21... connected
Logging in as anonymous ... Logged in!
==> SYST ... done. ==> PWD ... done
==> TYPE I ... done. ==> CWD not needed.
==> SIZE index.html ... 3002
==> PASV ... done. ==> RETR index.html ... done.
Length: 3002 (2.9K) (unauthoriative)

100%[===========================>] 3,002 --.K/s in 0s

2011-05-02 12:56:47 (151 MB/s) 'index.html' saved [3002]

* Kui käsuna märkida kausta aadress, siis Wget salvestab kaustade nimekirja ja konvertib selle HTML formaati:

'''näide''': wget ftp://ftp.linux.ee/
vaata faili: less index.html

* Kui tegemist pole anonüümse FTP serveriga, siis osutub vajalikuks kohe käsureal kasutajatunnuse ja parooli määramine. Käsklus siinkohal näeb välja järgmine:
wget -r -nd --user=USERNAME --password=PASSWORD [ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY]

* FTP-st terve kataloogi allalaadimisega tuleb Wget samuti toime:

'''näide:''' wget -r ftp://username:password@domain.com
'''näide2:''' wget -m ftp://username:password@domain.com

* Kui arvutis on mõni fail ning soovid leida selles sisalduvaid URL-e, siis Wget võimaldab seda teha järgmiselt:
'''näide:''' wget -i URLe_sisaldava_faili_nimi.txt

* Kui kasutajal tekib soov ühest kaustast alla laadida kindla faililaiendiga faile, siis saab Wget ka sellega hakkama.
'''näide:''' wget -r -l1 --no-parent -A.PNG [ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY]

* Kui kasutaja leiab, et allalaetav veebileht sisaldab paljusid mittevajalikke faile kindla laiendiga, siis saab nende allalaadimise keelata. Kogu muu sisu laetakse alla.
näide: wget --reject=PNG WEBSITE-TO-BE-DOWNLOADED

* Kui kasutajal tekib soov kaustast, kus on näiteks 500 faili, alla laadida neist kümmekond, siis võib eelnevalt luua tekstifaili, mis sisaldab täpseid aadresse failideni. Seejärel tuleb anda Wget'ile käsklus, et hangitaks failis nimetatud failid.

näide:

cat > hangi-soovitud-failid.txt
URL1
URL2
URL3
...

CTRL + C

wget -i hangi-soovitud-failid.txt

=Kasutatud kirjandus=
man wget

Tavo Toomemägi A41

Wget

2011-05-02T21:19:19Z

Ttoomema: /* Wget kasutamine [algajad > näited] */

[[File:Wget.png|200px|thumb|upright|GNU/Wget ekraanitõmmis
'''Arendajad:''' Giuseppe Scrivano, Hrvoje Nikšić
'''Esmane väljalase:''' Jaanuar 1996
'''Operatsioonisüsteem:''' GNU/Linux
'''Stabiilne versioon:''' 1.12 / 22 September 2009
'''Tüüp:''' FTP client / HTTP client
'''Koduleht: [http://www.gnu.org/software/wget/ gnu.org]]]

= Sissejuhatus =

'''GNU/Wget''' (või lihtsalt '''Wget''') on programm, mis suudab veebi- ja ftp-serveritest faile hankida. Nimi (Wget) on tuletatud lühendist (''World Wide Web'')
ja selle põhifunktsioonist ''GET'' (ingl.k. hankima).

Wget abil on võimalik hankida faile üle HTTP, HTTPS ja FTP protokolli, mis on kõige laiemalt levinud TCP/IP protokollid.

Wget sai alguse 1996. aastal, mil leidis aset veebi populaarsuse hüppeline kasv, põhjustades selle laialdase kasutuse Unix-i kasutajate seas.

Tänaseks on wget porditud mitmetesse erinevatesse keskkondadesse - ''Mac OS X'' 'i, ''Microsoft Windows'' 'i, ''OpenVMS'' 'i, ''MorphOS'' 'i ja ''AmigaOS'' 'i.

= Wget võimaldab =

* Kasutajal seadistada, millised HTML ja XHTML linke GNU/Wget ära tunneks ja jälitaks;
* Teostada sünkroniseerimist failide FTP ja HTTP serverite vahel ning ühtlasi luua peegeldusi;
* Laadida faile alla üle aeglase ja/või ebakindla võrguühenduse. Ühenduse katkemise puhul ja selle taastumisel jätkab allalaadimist sealt, kus see pooleli jäi;
* Teostada failide allalaadimist tagaplaanil. Seda ka siis, kui kasutaja pole end sisseloginud;
* Failide laadimisel kasutusele võtta meta-märke;
* Rekursiivselt eemalasuva veebilehe kopeerimist arvuti kõvakettale, kus soovi korral Wget muudab HTML dokumendis leiduvad lingid sedasi, et need osutaksid kohalikele failidele. Võimaldades sedasi veebilehte vaadata ka võrguühenduse puudumisel;
* Failide tarimist läbi proxy serverite, mis omakorda vähendab võrgukoormust ja ühtlasi kiirendab failide kohalejõudmist.
=Wget kasutamine [algajad > näited]=

----
----

Wget laeb alla kõik aadressitel oleva informatsiooni mis talle on käsureal ette antud.

Wget käsu formaat:

'''wget [VÕTMED]... [URL]...'''

----
----
* URL-i allalaadimiseks internetist kasutatakse käsku '''wget [URL]'''
'''näide:''' wget http://itcollege.ee

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget http://www.itcollege.ee
--2011-05-02 11:52:13-- http://www.itcollege.ee/
Resolving www.itcollege.ee... 193.40.194.205
Connecting to www.itcollege.ee|193.40.194.205|:80... connected.
HTTP request sent, awaiting response... 200 OK
Lengt: unspecified [text/html]
Saving to: 'index.html'

[ <=> ] 25,587 --.-K/s in 0.02s
2011-05-02 11:52:13 (1.09 Mb/s) - 'index.html' saved [25587]

* Rekursiivselt failide allalaadimiseks saab kasutada käsku:
näide: wget -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Kui osutub vajalikuks suure andmefaili allalaadimine ja samal ajal on tegemist aeglase võrguühendusega, siis suure tõenäosusega eelpool mainitud käsk ebaõnnestub ühenduse katkemisel ja seda rohkem kui ühel korral. Vaikimisi üritab Wget allalaadimist teostada 20-l korral. Siinkohal võib määrata korduskatsete arvuks suurema arvu, mille tulemusel saab kindel olla, et fail laetakse alla kogumahus.
* Kui märkida korduste arvuks '''inf''', siis jätkuvad allalaadimise katsed lõputul arvul.

'''näide:''' wget --tries=70 http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''näide2:''' wget --tries=inf http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso

* Siinkohal on kõige mõistlikum jätta Wget tagaplaanil tööle ning samal ajal on mõistlik kogu tegevus kirjutada logifaili (log). '''--tries=number''' asemel võib kasutada võtit '''-t'''
'''näide''': wget -t 70 -o log http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso &

* Kui siinkohal oli Wget hankimas ühte väga suurt faili, mille hankimine katkestati, siis saab jätkamiseks kasutada võtit '''-c''':
'''näide''': wget -c ADDRESS_TO_FILE

* Kui kasutaja oli allalaadimas tervet kausta, kus on tuhandeid faile ja failide allalaadimine ebaõnnestus põhjusel, et segati Wget'i tööd, siis saab kasutada käsklust, mille tulemusel ei hangi Wget faile, mis eelmisel katsel juba salvestati:
'''näide:''' wget -nc -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Siinkohal võib kasutaja leida, et allalaadimisel kasutatakse kogu vaba ressurssi. See omakorda võib aeglustada teiste samas võrgus olevate inimeste tööd (võrguühendust). Sellisel juhul on väga otstarvekas märkida maksimaalne allalaadimiskiirus, mida rakendatakse faili(de) laadimisel.
'''näide:''' wget --limit-rate=200k http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''tulemus:''' allalaadimise kiirus on limiteeritud maksimaalselt kuni 200k/s

* FTP-st failide kasutamine on samuti lihtne. Anonüümse FTP serveri puhul ei osutu vajalikuks kasutajatunnuse ja parooli määramine.
'''näide:''' wget ftp://ftp.linux.ee/index.html

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget ftp://ftp.linux.ee/index.html
--2011-05-02 12:56:46-- ftp://linux.ee/index.html
=> 'index.html'
Resolving linux.ee... 195.222.16.155
Connecting to linux.ee|195.222.16.155|:21... connected
Logging in as anonymous ... Logged in!
==> SYST ... done. ==> PWD ... done
==> TYPE I ... done. ==> CWD not needed.
==> SIZE index.html ... 3002
==> PASV ... done. ==> RETR index.html ... done.
Length: 3002 (2.9K) (unauthoriative)

100%[===========================>] 3,002 --.K/s in 0s

2011-05-02 12:56:47 (151 MB/s) 'index.html' saved [3002]

* Kui käsuna märkida kausta aadress, siis Wget salvestab kaustade nimekirja ja konvertib selle HTML formaati:

'''näide''': wget ftp://ftp.linux.ee/
vaata faili: less index.html

* Kui tegemist pole anonüümse FTP serveriga, siis osutub vajalikuks kohe käsureal kasutajatunnuse ja parooli määramine. Käsklus siinkohal näeb välja järgmine:
wget -r -nd --user=USERNAME --password=PASSWORD ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY

* FTP-st terve kataloogi allalaadimisega tuleb Wget samuti toime:

'''näide:''' wget -r ftp://username:password@domain.com
'''näide2:''' wget -m ftp://username:password@domain.com

* Kui arvutis on mõni fail ning soovid leida selles sisalduvaid URL-e, siis Wget võimaldab seda teha järgmiselt:
'''näide:''' wget -i URLe_sisaldava_faili_nimi.txt

* Kui kasutajal tekib soov ühest kaustast alla laadida kindla faililaiendiga faile, siis saab Wget ka sellega hakkama.
'''näide:''' wget -r -l1 --no-parent -A.PNG ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY

* Kui kasutaja leiab, et allalaetav veebileht sisaldab paljusid mittevajalikke faile kindla laiendiga, siis saab nende allalaadimise keelata. Kogu muu sisu laetakse alla.
näide: wget --reject=PNG WEBSITE-TO-BE-DOWNLOADED

* Kui kasutajal tekib soov kaustast, kus on näiteks 500 faili, alla laadida neist kümmekond, siis võib eelnevalt luua tekstifaili, mis sisaldab täpseid aadresse failideni. Seejärel tuleb anda Wget'ile käsklus, et hangitaks failis nimetatud failid.

näide:

cat > hangi-soovitud-failid.txt
URL1
URL2
URL3
...

CTRL + C

wget -i hangi-soovitud-failid.txt

=Kasutatud kirjandus=
man wget

Tavo Toomemägi A41

Wget

2011-05-02T21:15:20Z

Ttoomema: /* Wget kasutamine [algajad > näited] */

[[File:Wget.png|200px|thumb|upright|GNU/Wget ekraanitõmmis
'''Arendajad:''' Giuseppe Scrivano, Hrvoje Nikšić
'''Esmane väljalase:''' Jaanuar 1996
'''Operatsioonisüsteem:''' GNU/Linux
'''Stabiilne versioon:''' 1.12 / 22 September 2009
'''Tüüp:''' FTP client / HTTP client
'''Koduleht: [http://www.gnu.org/software/wget/ gnu.org]]]

= Sissejuhatus =

'''GNU/Wget''' (või lihtsalt '''Wget''') on programm, mis suudab veebi- ja ftp-serveritest faile hankida. Nimi (Wget) on tuletatud lühendist (''World Wide Web'')
ja selle põhifunktsioonist ''GET'' (ingl.k. hankima).

Wget abil on võimalik hankida faile üle HTTP, HTTPS ja FTP protokolli, mis on kõige laiemalt levinud TCP/IP protokollid.

Wget sai alguse 1996. aastal, mil leidis aset veebi populaarsuse hüppeline kasv, põhjustades selle laialdase kasutuse Unix-i kasutajate seas.

Tänaseks on wget porditud mitmetesse erinevatesse keskkondadesse - ''Mac OS X'' 'i, ''Microsoft Windows'' 'i, ''OpenVMS'' 'i, ''MorphOS'' 'i ja ''AmigaOS'' 'i.

= Wget võimaldab =

* Kasutajal seadistada, millised HTML ja XHTML linke GNU/Wget ära tunneks ja jälitaks;
* Teostada sünkroniseerimist failide FTP ja HTTP serverite vahel ning ühtlasi luua peegeldusi;
* Laadida faile alla üle aeglase ja/või ebakindla võrguühenduse. Ühenduse katkemise puhul ja selle taastumisel jätkab allalaadimist sealt, kus see pooleli jäi;
* Teostada failide allalaadimist tagaplaanil. Seda ka siis, kui kasutaja pole end sisseloginud;
* Failide laadimisel kasutusele võtta meta-märke;
* Rekursiivselt eemalasuva veebilehe kopeerimist arvuti kõvakettale, kus soovi korral Wget muudab HTML dokumendis leiduvad lingid sedasi, et need osutaksid kohalikele failidele. Võimaldades sedasi veebilehte vaadata ka võrguühenduse puudumisel;
* Failide tarimist läbi proxy serverite, mis omakorda vähendab võrgukoormust ja ühtlasi kiirendab failide kohalejõudmist.
=Wget kasutamine [algajad > näited]=

----
----

Wget laeb alla kõik aadressitel oleva informatsiooni mis talle on käsureal ette antud.

Wget käsu formaat:

'''wget [VÕTMED]... [URL]...'''

----
----
* URL-i allalaadimiseks internetist kasutatakse käsku '''wget [URL]'''
'''näide:''' wget http://itcollege.ee

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget http://www.itcollege.ee
--2011-05-02 11:52:13-- http://www.itcollege.ee/
Resolving www.itcollege.ee... 193.40.194.205
Connecting to www.itcollege.ee|193.40.194.205|:80... connected.
HTTP request sent, awaiting response... 200 OK
Lengt: unspecified [text/html]
Saving to: 'index.html'

[ <=> ] 25,587 --.-K/s in 0.02s
2011-05-02 11:52:13 (1.09 Mb/s) - 'index.html' saved [25587]

* Rekursiivselt failide allalaadimiseks saab kasutada käsku:
näide: wget -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Kui osutub vajalikuks suure andmefaili allalaadimine ja samal ajal on tegemist aeglase võrguühendusega, siis suure tõenäosusega eelpool mainitud käsk ebaõnnestub ühenduse katkemisel ja seda rohkem kui ühel korral. Vaikimisi üritab Wget allalaadimist teostada 20-l korral. Siinkohal võib määrata korduskatsete arvuks suurema arvu, mille tulemusel saab kindel olla, et fail laetakse alla kogumahus.
* Kui märkida korduste arvuks '''inf''', siis jätkuvad allalaadimise katsed lõputul arvul.

'''näide:''' wget --tries=70 http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''näide2:''' wget --tries=inf http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso

* Siinkohal on kõige mõistlikum jätta Wget tagaplaanil tööle ning samal ajal on mõistlik kogu tegevus kirjutada logifaili (log). '''--tries=number''' asemel võib kasutada võtit '''-t'''
'''näide''': wget -t 70 -o log http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso &

* Kui siinkohal oli Wget hankimas ühte väga suurt faili, mille hankimine katkestati, siis saab jätkamiseks kasutada võtit '''-c''':
'''näide''': wget -c ADDRESS_TO_FILE

* Kui kasutaja oli allalaadimas tervet kausta, kus on tuhandeid faile ja failide allalaadimine ebaõnnestus põhjusel, et segati Wget'i tööd, siis saab kasutada käsklust, mille tulemusel ei hangi Wget faile, mis eelmisel katsel juba salvestati:
'''näide:''' wget -nc -r http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso

* FTP-st failide kasutamine on samuti lihtne. Anonüümse FTP serveri puhul ei osutu vajalikuks kasutajatunnuse ja parooli määramine.
'''näide:''' wget ftp://ftp.linux.ee/index.html

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget ftp://ftp.linux.ee/index.html
--2011-05-02 12:56:46-- ftp://linux.ee/index.html
=> 'index.html'
Resolving linux.ee... 195.222.16.155
Connecting to linux.ee|195.222.16.155|:21... connected
Logging in as anonymous ... Logged in!
==> SYST ... done. ==> PWD ... done
==> TYPE I ... done. ==> CWD not needed.
==> SIZE index.html ... 3002
==> PASV ... done. ==> RETR index.html ... done.
Length: 3002 (2.9K) (unauthoriative)

100%[===========================>] 3,002 --.K/s in 0s

2011-05-02 12:56:47 (151 MB/s) 'index.html' saved [3002]

* Kui käsuna märkida kausta aadress, siis Wget salvestab kaustade nimekirja ja konvertib selle HTML formaati:

'''näide''': wget ftp://ftp.linux.ee/
vaata faili: less index.html

* Kui tegemist pole anonüümse FTP serveriga, siis osutub vajalikuks kohe käsureal kasutajatunnuse ja parooli määramine. Käsklus siinkohal näeb välja järgmine:
wget -r -nd --user=USERNAME --password=PASSWORD ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY

* FTP-st terve kataloogi allalaadimisega tuleb Wget samuti toime:

'''näide:''' wget -r ftp://username:password@domain.com
'''näide2:''' wget -m ftp://username:password@domain.com

* Kui arvutis on mõni fail ning soovid leida selles sisalduvaid URL-e, siis Wget võimaldab seda teha järgmiselt:
'''näide:''' wget -i URLe_sisaldava_faili_nimi.txt

* Kui kasutajal tekib soov ühest kaustast alla laadida kindla faililaiendiga faile, siis saab Wget ka sellega hakkama.
'''näide:''' wget -r -l1 --no-parent -A.PNG ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY

* Kui kasutaja leiab, et allalaetav veebileht sisaldab paljusid mittevajalikke faile kindla laiendiga, siis saab nende allalaadimise keelata. Kogu muu sisu laetakse alla.
näide: wget --reject=PNG WEBSITE-TO-BE-DOWNLOADED

* Kui kasutajal tekib soov kaustast, kus on näiteks 500 faili, alla laadida neist kümmekond, siis võib eelnevalt luua tekstifaili, mis sisaldab täpseid aadresse failideni. Seejärel tuleb anda Wget'ile käsklus, et hangitaks failis nimetatud failid.

näide:

cat > hangi-soovitud-failid.txt
URL1
URL2
URL3
...

CTRL + C

wget -i hangi-soovitud-failid.txt

=Kasutatud kirjandus=
man wget

Tavo Toomemägi A41

Wget

2011-05-02T21:13:25Z

Ttoomema: /* Wget kasutamine [algajad > näited] */

[[File:Wget.png|200px|thumb|upright|GNU/Wget ekraanitõmmis
'''Arendajad:''' Giuseppe Scrivano, Hrvoje Nikšić
'''Esmane väljalase:''' Jaanuar 1996
'''Operatsioonisüsteem:''' GNU/Linux
'''Stabiilne versioon:''' 1.12 / 22 September 2009
'''Tüüp:''' FTP client / HTTP client
'''Koduleht: [http://www.gnu.org/software/wget/ gnu.org]]]

= Sissejuhatus =

'''GNU/Wget''' (või lihtsalt '''Wget''') on programm, mis suudab veebi- ja ftp-serveritest faile hankida. Nimi (Wget) on tuletatud lühendist (''World Wide Web'')
ja selle põhifunktsioonist ''GET'' (ingl.k. hankima).

Wget abil on võimalik hankida faile üle HTTP, HTTPS ja FTP protokolli, mis on kõige laiemalt levinud TCP/IP protokollid.

Wget sai alguse 1996. aastal, mil leidis aset veebi populaarsuse hüppeline kasv, põhjustades selle laialdase kasutuse Unix-i kasutajate seas.

Tänaseks on wget porditud mitmetesse erinevatesse keskkondadesse - ''Mac OS X'' 'i, ''Microsoft Windows'' 'i, ''OpenVMS'' 'i, ''MorphOS'' 'i ja ''AmigaOS'' 'i.

= Wget võimaldab =

* Kasutajal seadistada, millised HTML ja XHTML linke GNU/Wget ära tunneks ja jälitaks;
* Teostada sünkroniseerimist failide FTP ja HTTP serverite vahel ning ühtlasi luua peegeldusi;
* Laadida faile alla üle aeglase ja/või ebakindla võrguühenduse. Ühenduse katkemise puhul ja selle taastumisel jätkab allalaadimist sealt, kus see pooleli jäi;
* Teostada failide allalaadimist tagaplaanil. Seda ka siis, kui kasutaja pole end sisseloginud;
* Failide laadimisel kasutusele võtta meta-märke;
* Rekursiivselt eemalasuva veebilehe kopeerimist arvuti kõvakettale, kus soovi korral Wget muudab HTML dokumendis leiduvad lingid sedasi, et need osutaksid kohalikele failidele. Võimaldades sedasi veebilehte vaadata ka võrguühenduse puudumisel;
* Failide tarimist läbi proxy serverite, mis omakorda vähendab võrgukoormust ja ühtlasi kiirendab failide kohalejõudmist.
=Wget kasutamine [algajad > näited]=

----
----

Wget laeb alla kõik aadressitel oleva informatsiooni mis talle on käsureal ette antud.

Wget käsu formaat:

'''wget [VÕTMED]... [URL]...'''

----
----
* URL-i allalaadimiseks internetist kasutatakse käsku '''wget [URL]'''
'''näide:''' wget http://itcollege.ee

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget http://www.itcollege.ee
--2011-05-02 11:52:13-- http://www.itcollege.ee/
Resolving www.itcollege.ee... 193.40.194.205
Connecting to www.itcollege.ee|193.40.194.205|:80... connected.
HTTP request sent, awaiting response... 200 OK
Lengt: unspecified [text/html]
Saving to: 'index.html'

[ <=> ] 25,587 --.-K/s in 0.02s
2011-05-02 11:52:13 (1.09 Mb/s) - 'index.html' saved [25587]

* Rekursiivselt failide allalaadimiseks saab kasutada käsku:
näide: wget -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Kui osutub vajalikuks suure andmefaili allalaadimine ja samal ajal on tegemist aeglase võrguühendusega, siis suure tõenäosusega eelpool mainitud käsk ebaõnnestub ühenduse katkemisel ja seda rohkem kui ühel korral. Vaikimisi üritab Wget allalaadimist teostada 20-l korral. Siinkohal võib määrata korduskatsete arvuks suurema arvu, mille tulemusel saab kindel olla, et fail laetakse alla kogumahus.
* Kui märkida korduste arvuks '''inf''', siis jätkuvad allalaadimise katsed lõputul arvul.

'''näide:''' wget --tries=70 http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''näide2:''' wget --tries=inf http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso

* Siinkohal on kõige mõistlikum jätta Wget tagaplaanil tööle ning samal ajal on mõistlik kogu tegevus kirjutada logifaili (log). '''--tries=number''' asemel võib kasutada võtit '''-t'''
'''näide''': wget -t 70 -o log http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso &

* Kui siinkohal oli Wget hankimas ühte väga suurt faili, mille hankimine katkestati, siis saab jätkamiseks kasutada võtit '''-c''':
'''näide''': wget -c ADDRESS_TO_FILE

* Kui kasutaja oli allalaadimas tervet kausta, kus on tuhandeid faile ja failide allalaadimine ebaõnnestus põhjusel, et segati Wget'i tööd, siis saab kasutada käsklust, mille tulemusel ei hangi Wget faile, mis eelmisel katsel juba salvestati:
'''näide:''' wget -nc -r http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso

* FTP-st failide kasutamine on samuti lihtne. Anonüümse FTP serveri puhul ei osutu vajalikuks kasutajatunnuse ja parooli määramine.
'''näide:''' wget ftp://ftp.linux.ee/index.html

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget ftp://ftp.linux.ee/index.html
--2011-05-02 12:56:46-- ftp://linux.ee/index.html
=> 'index.html'
Resolving linux.ee... 195.222.16.155
Connecting to linux.ee|195.222.16.155|:21... connected
Logging in as anonymous ... Logged in!
==> SYST ... done. ==> PWD ... done
==> TYPE I ... done. ==> CWD not needed.
==> SIZE index.html ... 3002
==> PASV ... done. ==> RETR index.html ... done.
Length: 3002 (2.9K) (unauthoriative)

100%[===========================>] 3,002 --.K/s in 0s

2011-05-02 12:56:47 (151 MB/s) 'index.html' saved [3002]

* Kui käsuna märkida kausta aadress, siis Wget salvestab kaustade nimekirja ja konvertib selle HTML formaati:

'''näide''': wget ftp://ftp.linux.ee/
vaata faili: less index.html

* Kui tegemist pole anonüümse FTP serveriga, siis osutub vajalikuks kohe käsureal kasutajatunnuse ja parooli määramine. Käsklus siinkohal näeb välja järgmine:
wget -r -nd --user=USERNAME --password=PASSWORD ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY

* FTP-st terve kataloogi allalaadimisega tuleb Wget samuti toime:

'''näide:''' wget -r ftp://username:password@domain.com
'''näide2:''' wget -m ftp://username:password@domain.com

* Kui arvutis on mõni fail ning soovid leida selles sisalduvaid URL-e, siis Wget võimaldab seda teha järgmiselt:
'''näide:''' wget -i URLe_sisaldava_faili_nimi.txt

* Kui kasutajal tekib soov ühest kaustast alla laadida kindla faililaiendiga faile, siis saab Wget ka sellega hakkama.
'''näide:''' wget -r -l1 --no-parent -A.PNG ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY

* Kui kasutajal tekib soov kaustast, kus on näiteks 500 faili, alla laadida neist kümmekond, siis võib eelnevalt luua tekstifaili, mis sisaldab täpseid aadresse failideni. Seejärel tuleb anda Wget'ile käsklus, et hangitaks failis nimetatud failid.

näide:

cat > hangi-soovitud-failid.txt
URL1
URL2
URL3
...

CTRL + C

wget -i hangi-soovitud-failid.txt

=Kasutatud kirjandus=
man wget

Tavo Toomemägi A41

Wget

2011-05-02T21:05:59Z

Ttoomema: /* Wget kasutamine [algajad > näited] */

[[File:Wget.png|200px|thumb|upright|GNU/Wget ekraanitõmmis
'''Arendajad:''' Giuseppe Scrivano, Hrvoje Nikšić
'''Esmane väljalase:''' Jaanuar 1996
'''Operatsioonisüsteem:''' GNU/Linux
'''Stabiilne versioon:''' 1.12 / 22 September 2009
'''Tüüp:''' FTP client / HTTP client
'''Koduleht: [http://www.gnu.org/software/wget/ gnu.org]]]

= Sissejuhatus =

'''GNU/Wget''' (või lihtsalt '''Wget''') on programm, mis suudab veebi- ja ftp-serveritest faile hankida. Nimi (Wget) on tuletatud lühendist (''World Wide Web'')
ja selle põhifunktsioonist ''GET'' (ingl.k. hankima).

Wget abil on võimalik hankida faile üle HTTP, HTTPS ja FTP protokolli, mis on kõige laiemalt levinud TCP/IP protokollid.

Wget sai alguse 1996. aastal, mil leidis aset veebi populaarsuse hüppeline kasv, põhjustades selle laialdase kasutuse Unix-i kasutajate seas.

Tänaseks on wget porditud mitmetesse erinevatesse keskkondadesse - ''Mac OS X'' 'i, ''Microsoft Windows'' 'i, ''OpenVMS'' 'i, ''MorphOS'' 'i ja ''AmigaOS'' 'i.

= Wget võimaldab =

* Kasutajal seadistada, millised HTML ja XHTML linke GNU/Wget ära tunneks ja jälitaks;
* Teostada sünkroniseerimist failide FTP ja HTTP serverite vahel ning ühtlasi luua peegeldusi;
* Laadida faile alla üle aeglase ja/või ebakindla võrguühenduse. Ühenduse katkemise puhul ja selle taastumisel jätkab allalaadimist sealt, kus see pooleli jäi;
* Teostada failide allalaadimist tagaplaanil. Seda ka siis, kui kasutaja pole end sisseloginud;
* Failide laadimisel kasutusele võtta meta-märke;
* Rekursiivselt eemalasuva veebilehe kopeerimist arvuti kõvakettale, kus soovi korral Wget muudab HTML dokumendis leiduvad lingid sedasi, et need osutaksid kohalikele failidele. Võimaldades sedasi veebilehte vaadata ka võrguühenduse puudumisel;
* Failide tarimist läbi proxy serverite, mis omakorda vähendab võrgukoormust ja ühtlasi kiirendab failide kohalejõudmist.
=Wget kasutamine [algajad > näited]=

----
----

Wget laeb alla kõik aadressitel oleva informatsiooni mis talle on käsureal ette antud.

Wget käsu formaat:

'''wget [VÕTMED]... [URL]...'''

----
----
* URL-i allalaadimiseks internetist kasutatakse käsku '''wget [URL]'''
'''näide:''' wget http://itcollege.ee

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget http://www.itcollege.ee
--2011-05-02 11:52:13-- http://www.itcollege.ee/
Resolving www.itcollege.ee... 193.40.194.205
Connecting to www.itcollege.ee|193.40.194.205|:80... connected.
HTTP request sent, awaiting response... 200 OK
Lengt: unspecified [text/html]
Saving to: 'index.html'

[ <=> ] 25,587 --.-K/s in 0.02s
2011-05-02 11:52:13 (1.09 Mb/s) - 'index.html' saved [25587]

* Rekursiivselt failide allalaadimiseks saab kasutada käsku:
näide: wget -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Kui osutub vajalikuks suure andmefaili allalaadimine ja samal ajal on tegemist aeglase võrguühendusega, siis suure tõenäosusega eelpool mainitud käsk ebaõnnestub ühenduse katkemisel ja seda rohkem kui ühel korral. Vaikimisi üritab Wget allalaadimist teostada 20-l korral. Siinkohal võib määrata korduskatsete arvuks suurema arvu, mille tulemusel saab kindel olla, et fail laetakse alla kogumahus.
* Kui märkida korduste arvuks '''inf''', siis jätkuvad allalaadimise katsed lõputul arvul.

'''näide:''' wget --tries=70 http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''näide2:''' wget --tries=inf http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso

* Siinkohal on kõige mõistlikum jätta Wget tagaplaanil tööle ning samal ajal on mõistlik kogu tegevus kirjutada logifaili (log). '''--tries=number''' asemel võib kasutada võtit '''-t'''
'''näide''': wget -t 70 -o log http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso &

* Kui siinkohal oli Wget hankimas ühte väga suurt faili, mille hankimine katkestati, siis saab jätkamiseks kasutada võtit '''-c''':
'''näide''': wget -c ADDRESS_TO_FILE

* Kui kasutaja oli allalaadimas tervet kausta, kus on tuhandeid faile ja failide allalaadimine ebaõnnestus põhjusel, et segati Wget'i tööd, siis saab kasutada käsklust, mille tulemusel ei hangi Wget faile, mis eelmisel katsel juba salvestati:
'''näide:''' wget -nc -r http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso

* FTP-st failide kasutamine on samuti lihtne. Anonüümse FTP serveri puhul ei osutu vajalikuks kasutajatunnuse ja parooli määramine.
'''näide:''' wget ftp://ftp.linux.ee/index.html

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget ftp://ftp.linux.ee/index.html
--2011-05-02 12:56:46-- ftp://linux.ee/index.html
=> 'index.html'
Resolving linux.ee... 195.222.16.155
Connecting to linux.ee|195.222.16.155|:21... connected
Logging in as anonymous ... Logged in!
==> SYST ... done. ==> PWD ... done
==> TYPE I ... done. ==> CWD not needed.
==> SIZE index.html ... 3002
==> PASV ... done. ==> RETR index.html ... done.
Length: 3002 (2.9K) (unauthoriative)

100%[===========================>] 3,002 --.K/s in 0s

2011-05-02 12:56:47 (151 MB/s) 'index.html' saved [3002]

* Kui käsuna märkida kausta aadress, siis Wget salvestab kaustade nimekirja ja konvertib selle HTML formaati:

'''näide''': wget ftp://ftp.linux.ee/
vaata faili: less index.html

* Kui tegemist pole anonüümse FTP serveriga, siis osutub vajalikuks kohe käsureal kasutajatunnuse ja parooli määramine. Käsklus siinkohal näeb välja järgmine:
wget -r -nd --user=USERNAME --password=PASSWORD ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY

* FTP-st terve kataloogi allalaadimisega tuleb Wget samuti toime:

'''näide:''' wget -r ftp://username:password@domain.com
'''näide2:''' wget -m ftp://username:password@domain.com

* Kui arvutis on mõni fail ning soovid leida selles sisalduvaid URL-e, siis Wget võimaldab seda teha järgmiselt:
'''näide:''' wget -i URLe_sisaldava_faili_nimi.txt

* Kui kasutajal tekib soov ühest kaustast alla laadida kindla faililaiendiga faile, siis saab Wget ka sellega hakkama.
'''näide:''' wget -r -l1 --no-parent -A.PNG ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY

=Kasutatud kirjandus=
man wget

Tavo Toomemägi A41

Wget

2011-05-02T21:03:33Z

Ttoomema: /* Wget kasutamine [algajad] */

[[File:Wget.png|200px|thumb|upright|GNU/Wget ekraanitõmmis
'''Arendajad:''' Giuseppe Scrivano, Hrvoje Nikšić
'''Esmane väljalase:''' Jaanuar 1996
'''Operatsioonisüsteem:''' GNU/Linux
'''Stabiilne versioon:''' 1.12 / 22 September 2009
'''Tüüp:''' FTP client / HTTP client
'''Koduleht: [http://www.gnu.org/software/wget/ gnu.org]]]

= Sissejuhatus =

'''GNU/Wget''' (või lihtsalt '''Wget''') on programm, mis suudab veebi- ja ftp-serveritest faile hankida. Nimi (Wget) on tuletatud lühendist (''World Wide Web'')
ja selle põhifunktsioonist ''GET'' (ingl.k. hankima).

Wget abil on võimalik hankida faile üle HTTP, HTTPS ja FTP protokolli, mis on kõige laiemalt levinud TCP/IP protokollid.

Wget sai alguse 1996. aastal, mil leidis aset veebi populaarsuse hüppeline kasv, põhjustades selle laialdase kasutuse Unix-i kasutajate seas.

Tänaseks on wget porditud mitmetesse erinevatesse keskkondadesse - ''Mac OS X'' 'i, ''Microsoft Windows'' 'i, ''OpenVMS'' 'i, ''MorphOS'' 'i ja ''AmigaOS'' 'i.

= Wget võimaldab =

* Kasutajal seadistada, millised HTML ja XHTML linke GNU/Wget ära tunneks ja jälitaks;
* Teostada sünkroniseerimist failide FTP ja HTTP serverite vahel ning ühtlasi luua peegeldusi;
* Laadida faile alla üle aeglase ja/või ebakindla võrguühenduse. Ühenduse katkemise puhul ja selle taastumisel jätkab allalaadimist sealt, kus see pooleli jäi;
* Teostada failide allalaadimist tagaplaanil. Seda ka siis, kui kasutaja pole end sisseloginud;
* Failide laadimisel kasutusele võtta meta-märke;
* Rekursiivselt eemalasuva veebilehe kopeerimist arvuti kõvakettale, kus soovi korral Wget muudab HTML dokumendis leiduvad lingid sedasi, et need osutaksid kohalikele failidele. Võimaldades sedasi veebilehte vaadata ka võrguühenduse puudumisel;
* Failide tarimist läbi proxy serverite, mis omakorda vähendab võrgukoormust ja ühtlasi kiirendab failide kohalejõudmist.
=Wget kasutamine [algajad > näited]=

----
----

Wget laeb alla kõik aadressitel oleva informatsiooni mis talle on käsureal ette antud.

Wget käsu formaat:

'''wget [VÕTMED]... [URL]...'''

----
----
* URL-i allalaadimiseks internetist kasutatakse käsku '''wget [URL]'''
'''näide:''' wget http://itcollege.ee

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget http://www.itcollege.ee
--2011-05-02 11:52:13-- http://www.itcollege.ee/
Resolving www.itcollege.ee... 193.40.194.205
Connecting to www.itcollege.ee|193.40.194.205|:80... connected.
HTTP request sent, awaiting response... 200 OK
Lengt: unspecified [text/html]
Saving to: 'index.html'

[ <=> ] 25,587 --.-K/s in 0.02s
2011-05-02 11:52:13 (1.09 Mb/s) - 'index.html' saved [25587]

* Rekursiivselt failide allalaadimiseks saab kasutada käsku:
näide: wget -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Kui osutub vajalikuks suure andmefaili allalaadimine ja samal ajal on tegemist aeglase võrguühendusega, siis suure tõenäosusega eelpool mainitud käsk ebaõnnestub ühenduse katkemisel ja seda rohkem kui ühel korral. Vaikimisi üritab Wget allalaadimist teostada 20-l korral. Siinkohal võib määrata korduskatsete arvuks suurema arvu, mille tulemusel saab kindel olla, et fail laetakse alla kogumahus.
* Kui märkida korduste arvuks '''inf''', siis jätkuvad allalaadimise katsed lõputul arvul.

'''näide:''' wget --tries=70 http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''näide2:''' wget --tries=inf http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso

* Siinkohal on kõige mõistlikum jätta Wget tagaplaanil tööle ning samal ajal on mõistlik kogu tegevus kirjutada logifaili (log). '''--tries=number''' asemel võib kasutada võtit '''-t'''
'''näide''': wget -t 70 -o log http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso &

* Oletame, et faili allalaadimine siiski ebaõnnestus põhjusel, et segati Wget'i tööd, mille tulemusel osutub uus failide allalaadimise kordamine. Kui kasutaja ei soovi alla laadida faile, mis õnnestus hankida eelmisel katsel, siis saab kasutada järgmist käsklust:
'''näide:''' wget -nc -r http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso

* Kui siinkohal oli Wget hankimas ühte väga suurt faili, mille hankimine katkestati, siis saab jätkamiseks kasutada võtit '''-c''':
'''näide''': wget -c ADDRESS_TO_FILE

* FTP-st failide kasutamine on samuti lihtne. Anonüümse FTP serveri puhul ei osutu vajalikuks kasutajatunnuse ja parooli määramine.
'''näide:''' wget ftp://ftp.linux.ee/index.html

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget ftp://ftp.linux.ee/index.html
--2011-05-02 12:56:46-- ftp://linux.ee/index.html
=> 'index.html'
Resolving linux.ee... 195.222.16.155
Connecting to linux.ee|195.222.16.155|:21... connected
Logging in as anonymous ... Logged in!
==> SYST ... done. ==> PWD ... done
==> TYPE I ... done. ==> CWD not needed.
==> SIZE index.html ... 3002
==> PASV ... done. ==> RETR index.html ... done.
Length: 3002 (2.9K) (unauthoriative)

100%[===========================>] 3,002 --.K/s in 0s

2011-05-02 12:56:47 (151 MB/s) 'index.html' saved [3002]

* Kui käsuna märkida kausta aadress, siis Wget salvestab kaustade nimekirja ja konvertib selle HTML formaati:

'''näide''': wget ftp://ftp.linux.ee/
vaata faili: less index.html

* Kui tegemist pole anonüümse FTP serveriga, siis osutub vajalikuks kohe käsureal kasutajatunnuse ja parooli määramine. Käsklus siinkohal näeb välja järgmine:
wget -r -nd --user=USERNAME --password=PASSWORD ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY

* FTP-st terve kataloogi allalaadimisega tuleb Wget samuti toime:

'''näide:''' wget -r ftp://username:password@domain.com
'''näide2:''' wget -m ftp://username:password@domain.com

* Kui arvutis on mõni fail ning soovid leida selles sisalduvaid URL-e, siis Wget võimaldab seda teha järgmiselt:
'''näide:''' wget -i URLe_sisaldava_faili_nimi.txt

* Kui kasutajal tekib soov ühest kaustast alla laadida kindla faililaiendiga faile, siis saab Wget ka sellega hakkama.
'''näide:''' wget -r -l1 --no-parent -A.PNG ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY

=Kasutatud kirjandus=
man wget

Tavo Toomemägi A41

Wget

2011-05-02T20:59:53Z

Ttoomema: /* Kasutatud kirjandus */

[[File:Wget.png|200px|thumb|upright|GNU/Wget ekraanitõmmis
'''Arendajad:''' Giuseppe Scrivano, Hrvoje Nikšić
'''Esmane väljalase:''' Jaanuar 1996
'''Operatsioonisüsteem:''' GNU/Linux
'''Stabiilne versioon:''' 1.12 / 22 September 2009
'''Tüüp:''' FTP client / HTTP client
'''Koduleht: [http://www.gnu.org/software/wget/ gnu.org]]]

= Sissejuhatus =

'''GNU/Wget''' (või lihtsalt '''Wget''') on programm, mis suudab veebi- ja ftp-serveritest faile hankida. Nimi (Wget) on tuletatud lühendist (''World Wide Web'')
ja selle põhifunktsioonist ''GET'' (ingl.k. hankima).

Wget abil on võimalik hankida faile üle HTTP, HTTPS ja FTP protokolli, mis on kõige laiemalt levinud TCP/IP protokollid.

Wget sai alguse 1996. aastal, mil leidis aset veebi populaarsuse hüppeline kasv, põhjustades selle laialdase kasutuse Unix-i kasutajate seas.

Tänaseks on wget porditud mitmetesse erinevatesse keskkondadesse - ''Mac OS X'' 'i, ''Microsoft Windows'' 'i, ''OpenVMS'' 'i, ''MorphOS'' 'i ja ''AmigaOS'' 'i.

= Wget võimaldab =

* Kasutajal seadistada, millised HTML ja XHTML linke GNU/Wget ära tunneks ja jälitaks;
* Teostada sünkroniseerimist failide FTP ja HTTP serverite vahel ning ühtlasi luua peegeldusi;
* Laadida faile alla üle aeglase ja/või ebakindla võrguühenduse. Ühenduse katkemise puhul ja selle taastumisel jätkab allalaadimist sealt, kus see pooleli jäi;
* Teostada failide allalaadimist tagaplaanil. Seda ka siis, kui kasutaja pole end sisseloginud;
* Failide laadimisel kasutusele võtta meta-märke;
* Rekursiivselt eemalasuva veebilehe kopeerimist arvuti kõvakettale, kus soovi korral Wget muudab HTML dokumendis leiduvad lingid sedasi, et need osutaksid kohalikele failidele. Võimaldades sedasi veebilehte vaadata ka võrguühenduse puudumisel;
* Failide tarimist läbi proxy serverite, mis omakorda vähendab võrgukoormust ja ühtlasi kiirendab failide kohalejõudmist.
=Wget kasutamine [algajad]=

----
----

Wget laeb alla kõik aadressitel oleva informatsiooni mis talle on käsureal ette antud.

Wget käsu formaat:

'''wget [VÕTMED]... [URL]...'''

----
----
* URL-i allalaadimiseks internetist kasutatakse käsku '''wget [URL]'''
'''näide:''' wget http://itcollege.ee

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget http://www.itcollege.ee
--2011-05-02 11:52:13-- http://www.itcollege.ee/
Resolving www.itcollege.ee... 193.40.194.205
Connecting to www.itcollege.ee|193.40.194.205|:80... connected.
HTTP request sent, awaiting response... 200 OK
Lengt: unspecified [text/html]
Saving to: 'index.html'

[ <=> ] 25,587 --.-K/s in 0.02s
2011-05-02 11:52:13 (1.09 Mb/s) - 'index.html' saved [25587]

* Rekursiivselt failide allalaadimiseks saab kasutada käsku:
näide: wget -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Kui osutub vajalikuks suure andmefaili allalaadimine ja samal ajal on tegemist aeglase võrguühendusega, siis suure tõenäosusega eelpool mainitud käsk ebaõnnestub ühenduse katkemisel ja seda rohkem kui ühel korral. Vaikimisi üritab Wget allalaadimist teostada 20-l korral. Siinkohal võib määrata korduskatsete arvuks suurema arvu, mille tulemusel saab kindel olla, et fail laetakse alla kogumahus.
* Kui märkida korduste arvuks '''inf''', siis jätkuvad allalaadimise katsed lõputul arvul.

'''näide:''' wget --tries=70 http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''näide2:''' wget --tries=inf http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso

* Siinkohal on kõige mõistlikum jätta Wget tagaplaanil tööle ning samal ajal on mõistlik kogu tegevus kirjutada logifaili (log). '''--tries=number''' asemel võib kasutada võtit '''-t'''
'''näide''': wget -t 70 -o log http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso &

* Oletame, et faili allalaadimine siiski ebaõnnestus põhjusel, et segati Wget'i tööd, mille tulemusel osutub uus failide allalaadimise kordamine. Kui kasutaja ei soovi alla laadida faile, mis õnnestus hankida eelmisel katsel, siis saab kasutada järgmist käsklust:
'''näide:''' wget -nc -r http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso

* Kui siinkohal oli Wget hankimas ühte väga suurt faili, mille hankimine katkestati, siis saab jätkamiseks kasutada võtit '''-c''':
'''näide''': wget -c ADDRESS_TO_FILE

* FTP-st failide kasutamine on samuti lihtne. Anonüümse FTP serveri puhul ei osutu vajalikuks kasutajatunnuse ja parooli määramine.
'''näide:''' wget ftp://ftp.linux.ee/index.html

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget ftp://ftp.linux.ee/index.html
--2011-05-02 12:56:46-- ftp://linux.ee/index.html
=> 'index.html'
Resolving linux.ee... 195.222.16.155
Connecting to linux.ee|195.222.16.155|:21... connected
Logging in as anonymous ... Logged in!
==> SYST ... done. ==> PWD ... done
==> TYPE I ... done. ==> CWD not needed.
==> SIZE index.html ... 3002
==> PASV ... done. ==> RETR index.html ... done.
Length: 3002 (2.9K) (unauthoriative)

100%[===========================>] 3,002 --.K/s in 0s

2011-05-02 12:56:47 (151 MB/s) 'index.html' saved [3002]

* Kui käsuna märkida kausta aadress, siis Wget salvestab kaustade nimekirja ja konvertib selle HTML formaati:

'''näide''': wget ftp://ftp.linux.ee/
vaata faili: less index.html

* Kui tegemist pole anonüümse FTP serveriga, siis osutub vajalikuks kohe käsureal kasutajatunnuse ja parooli määramine. Käsklus siinkohal näeb välja järgmine:
wget -r -nd --user=USERNAME --password=PASSWORD ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY

* FTP-st terve kataloogi allalaadimisega tuleb Wget samuti toime:

'''näide:''' wget -r ftp://username:password@domain.com
'''näide2:''' wget -m ftp://username:password@domain.com

* Kui arvutis on mõni fail ning soovid leida selles sisalduvaid URL-e, siis Wget võimaldab seda teha järgmiselt:
'''näide:''' wget -i URLe_sisaldava_faili_nimi.txt

* Kui kasutajal tekib soov ühest kaustast alla laadida kindla faililaiendiga faile, siis saab Wget ka sellega hakkama.
'''näide:''' wget -r -l1 --no-parent -A.PNG ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY

=Kasutatud kirjandus=
man wget

Tavo Toomemägi A41

Wget

2011-05-02T20:59:21Z

Ttoomema: /* Wget kasutamine [algajad] */

[[File:Wget.png|200px|thumb|upright|GNU/Wget ekraanitõmmis
'''Arendajad:''' Giuseppe Scrivano, Hrvoje Nikšić
'''Esmane väljalase:''' Jaanuar 1996
'''Operatsioonisüsteem:''' GNU/Linux
'''Stabiilne versioon:''' 1.12 / 22 September 2009
'''Tüüp:''' FTP client / HTTP client
'''Koduleht: [http://www.gnu.org/software/wget/ gnu.org]]]

= Sissejuhatus =

'''GNU/Wget''' (või lihtsalt '''Wget''') on programm, mis suudab veebi- ja ftp-serveritest faile hankida. Nimi (Wget) on tuletatud lühendist (''World Wide Web'')
ja selle põhifunktsioonist ''GET'' (ingl.k. hankima).

Wget abil on võimalik hankida faile üle HTTP, HTTPS ja FTP protokolli, mis on kõige laiemalt levinud TCP/IP protokollid.

Wget sai alguse 1996. aastal, mil leidis aset veebi populaarsuse hüppeline kasv, põhjustades selle laialdase kasutuse Unix-i kasutajate seas.

Tänaseks on wget porditud mitmetesse erinevatesse keskkondadesse - ''Mac OS X'' 'i, ''Microsoft Windows'' 'i, ''OpenVMS'' 'i, ''MorphOS'' 'i ja ''AmigaOS'' 'i.

= Wget võimaldab =

* Kasutajal seadistada, millised HTML ja XHTML linke GNU/Wget ära tunneks ja jälitaks;
* Teostada sünkroniseerimist failide FTP ja HTTP serverite vahel ning ühtlasi luua peegeldusi;
* Laadida faile alla üle aeglase ja/või ebakindla võrguühenduse. Ühenduse katkemise puhul ja selle taastumisel jätkab allalaadimist sealt, kus see pooleli jäi;
* Teostada failide allalaadimist tagaplaanil. Seda ka siis, kui kasutaja pole end sisseloginud;
* Failide laadimisel kasutusele võtta meta-märke;
* Rekursiivselt eemalasuva veebilehe kopeerimist arvuti kõvakettale, kus soovi korral Wget muudab HTML dokumendis leiduvad lingid sedasi, et need osutaksid kohalikele failidele. Võimaldades sedasi veebilehte vaadata ka võrguühenduse puudumisel;
* Failide tarimist läbi proxy serverite, mis omakorda vähendab võrgukoormust ja ühtlasi kiirendab failide kohalejõudmist.
=Wget kasutamine [algajad]=

----
----

Wget laeb alla kõik aadressitel oleva informatsiooni mis talle on käsureal ette antud.

Wget käsu formaat:

'''wget [VÕTMED]... [URL]...'''

----
----
* URL-i allalaadimiseks internetist kasutatakse käsku '''wget [URL]'''
'''näide:''' wget http://itcollege.ee

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget http://www.itcollege.ee
--2011-05-02 11:52:13-- http://www.itcollege.ee/
Resolving www.itcollege.ee... 193.40.194.205
Connecting to www.itcollege.ee|193.40.194.205|:80... connected.
HTTP request sent, awaiting response... 200 OK
Lengt: unspecified [text/html]
Saving to: 'index.html'

[ <=> ] 25,587 --.-K/s in 0.02s
2011-05-02 11:52:13 (1.09 Mb/s) - 'index.html' saved [25587]

* Rekursiivselt failide allalaadimiseks saab kasutada käsku:
näide: wget -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Kui osutub vajalikuks suure andmefaili allalaadimine ja samal ajal on tegemist aeglase võrguühendusega, siis suure tõenäosusega eelpool mainitud käsk ebaõnnestub ühenduse katkemisel ja seda rohkem kui ühel korral. Vaikimisi üritab Wget allalaadimist teostada 20-l korral. Siinkohal võib määrata korduskatsete arvuks suurema arvu, mille tulemusel saab kindel olla, et fail laetakse alla kogumahus.
* Kui märkida korduste arvuks '''inf''', siis jätkuvad allalaadimise katsed lõputul arvul.

'''näide:''' wget --tries=70 http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''näide2:''' wget --tries=inf http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso

* Siinkohal on kõige mõistlikum jätta Wget tagaplaanil tööle ning samal ajal on mõistlik kogu tegevus kirjutada logifaili (log). '''--tries=number''' asemel võib kasutada võtit '''-t'''
'''näide''': wget -t 70 -o log http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso &

* Oletame, et faili allalaadimine siiski ebaõnnestus põhjusel, et segati Wget'i tööd, mille tulemusel osutub uus failide allalaadimise kordamine. Kui kasutaja ei soovi alla laadida faile, mis õnnestus hankida eelmisel katsel, siis saab kasutada järgmist käsklust:
'''näide:''' wget -nc -r http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso

* Kui siinkohal oli Wget hankimas ühte väga suurt faili, mille hankimine katkestati, siis saab jätkamiseks kasutada võtit '''-c''':
'''näide''': wget -c ADDRESS_TO_FILE

* FTP-st failide kasutamine on samuti lihtne. Anonüümse FTP serveri puhul ei osutu vajalikuks kasutajatunnuse ja parooli määramine.
'''näide:''' wget ftp://ftp.linux.ee/index.html

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget ftp://ftp.linux.ee/index.html
--2011-05-02 12:56:46-- ftp://linux.ee/index.html
=> 'index.html'
Resolving linux.ee... 195.222.16.155
Connecting to linux.ee|195.222.16.155|:21... connected
Logging in as anonymous ... Logged in!
==> SYST ... done. ==> PWD ... done
==> TYPE I ... done. ==> CWD not needed.
==> SIZE index.html ... 3002
==> PASV ... done. ==> RETR index.html ... done.
Length: 3002 (2.9K) (unauthoriative)

100%[===========================>] 3,002 --.K/s in 0s

2011-05-02 12:56:47 (151 MB/s) 'index.html' saved [3002]

* Kui käsuna märkida kausta aadress, siis Wget salvestab kaustade nimekirja ja konvertib selle HTML formaati:

'''näide''': wget ftp://ftp.linux.ee/
vaata faili: less index.html

* Kui tegemist pole anonüümse FTP serveriga, siis osutub vajalikuks kohe käsureal kasutajatunnuse ja parooli määramine. Käsklus siinkohal näeb välja järgmine:
wget -r -nd --user=USERNAME --password=PASSWORD ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY

* FTP-st terve kataloogi allalaadimisega tuleb Wget samuti toime:

'''näide:''' wget -r ftp://username:password@domain.com
'''näide2:''' wget -m ftp://username:password@domain.com

* Kui arvutis on mõni fail ning soovid leida selles sisalduvaid URL-e, siis Wget võimaldab seda teha järgmiselt:
'''näide:''' wget -i URLe_sisaldava_faili_nimi.txt

* Kui kasutajal tekib soov ühest kaustast alla laadida kindla faililaiendiga faile, siis saab Wget ka sellega hakkama.
'''näide:''' wget -r -l1 --no-parent -A.PNG ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY

=Kasutatud kirjandus=
man wget
[http://www.gnu.org/software/wget/manual/wget.html GNU.org]

Tavo Toomemägi A41

Wget

2011-05-02T20:57:19Z

Ttoomema: /* Wget kasutamine [algajad] */

[[File:Wget.png|200px|thumb|upright|GNU/Wget ekraanitõmmis
'''Arendajad:''' Giuseppe Scrivano, Hrvoje Nikšić
'''Esmane väljalase:''' Jaanuar 1996
'''Operatsioonisüsteem:''' GNU/Linux
'''Stabiilne versioon:''' 1.12 / 22 September 2009
'''Tüüp:''' FTP client / HTTP client
'''Koduleht: [http://www.gnu.org/software/wget/ gnu.org]]]

= Sissejuhatus =

'''GNU/Wget''' (või lihtsalt '''Wget''') on programm, mis suudab veebi- ja ftp-serveritest faile hankida. Nimi (Wget) on tuletatud lühendist (''World Wide Web'')
ja selle põhifunktsioonist ''GET'' (ingl.k. hankima).

Wget abil on võimalik hankida faile üle HTTP, HTTPS ja FTP protokolli, mis on kõige laiemalt levinud TCP/IP protokollid.

Wget sai alguse 1996. aastal, mil leidis aset veebi populaarsuse hüppeline kasv, põhjustades selle laialdase kasutuse Unix-i kasutajate seas.

Tänaseks on wget porditud mitmetesse erinevatesse keskkondadesse - ''Mac OS X'' 'i, ''Microsoft Windows'' 'i, ''OpenVMS'' 'i, ''MorphOS'' 'i ja ''AmigaOS'' 'i.

= Wget võimaldab =

* Kasutajal seadistada, millised HTML ja XHTML linke GNU/Wget ära tunneks ja jälitaks;
* Teostada sünkroniseerimist failide FTP ja HTTP serverite vahel ning ühtlasi luua peegeldusi;
* Laadida faile alla üle aeglase ja/või ebakindla võrguühenduse. Ühenduse katkemise puhul ja selle taastumisel jätkab allalaadimist sealt, kus see pooleli jäi;
* Teostada failide allalaadimist tagaplaanil. Seda ka siis, kui kasutaja pole end sisseloginud;
* Failide laadimisel kasutusele võtta meta-märke;
* Rekursiivselt eemalasuva veebilehe kopeerimist arvuti kõvakettale, kus soovi korral Wget muudab HTML dokumendis leiduvad lingid sedasi, et need osutaksid kohalikele failidele. Võimaldades sedasi veebilehte vaadata ka võrguühenduse puudumisel;
* Failide tarimist läbi proxy serverite, mis omakorda vähendab võrgukoormust ja ühtlasi kiirendab failide kohalejõudmist.
=Wget kasutamine [algajad]=

----
----

Wget laeb alla kõik aadressitel oleva informatsiooni mis talle on käsureal ette antud.

Wget käsu formaat:

'''wget [VÕTMED]... [URL]...'''

----
----
* URL-i allalaadimiseks internetist kasutatakse käsku '''wget [URL]'''
'''näide:''' wget http://itcollege.ee

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget http://www.itcollege.ee
--2011-05-02 11:52:13-- http://www.itcollege.ee/
Resolving www.itcollege.ee... 193.40.194.205
Connecting to www.itcollege.ee|193.40.194.205|:80... connected.
HTTP request sent, awaiting response... 200 OK
Lengt: unspecified [text/html]
Saving to: 'index.html'

[ <=> ] 25,587 --.-K/s in 0.02s
2011-05-02 11:52:13 (1.09 Mb/s) - 'index.html' saved [25587]

* Rekursiivselt failide allalaadimiseks saab kasutada käsku:
näide: wget -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Kui osutub vajalikuks suure andmefaili allalaadimine ja samal ajal on tegemist aeglase võrguühendusega, siis suure tõenäosusega eelpool mainitud käsk ebaõnnestub ühenduse katkemisel ja seda rohkem kui ühel korral. Vaikimisi üritab Wget allalaadimist teostada 20-l korral. Siinkohal võib määrata korduskatsete arvuks suurema arvu, mille tulemusel saab kindel olla, et fail laetakse alla kogumahus.
* Kui märkida korduste arvuks '''inf''', siis jätkuvad allalaadimise katsed lõputul arvul.

'''näide:''' wget --tries=70 http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''näide2:''' wget --tries=inf http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso

* Oletame, et faili allalaadimine siiski ebaõnnestus põhjusel, et segati Wget'i tööd, mille tulemusel osutub uus failide allalaadimise kordamine. Kui kasutaja ei soovi alla laadida faile, mis õnnestus hankida eelmisel katsel, siis saab kasutada järgmist käsklust:
'''näide:''' wget -nc -r ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY

* Kui siinkohal oli Wget hankimas ühte väga suurt faili, mille hankimine katkestati, siis saab jätkamiseks kasutada võtit '''-c''':
'''näide''': wget -c ADDRESS_TO_FILE

* Siinkohal on kõige mõistlikum jätta Wget tagaplaanil tööle ning samal ajal on mõistlik kogu tegevus kirjutada logifaili (log). '''--tries=number''' asemel võib kasutada võtit '''-t'''
'''näide''': wget -t 70 -o log http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso &

* FTP-st failide kasutamine on samuti lihtne. Anonüümse FTP serveri puhul ei osutu vajalikuks kasutajatunnuse ja parooli määramine.
'''näide:''' wget ftp://ftp.linux.ee/index.html

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget ftp://ftp.linux.ee/index.html
--2011-05-02 12:56:46-- ftp://linux.ee/index.html
=> 'index.html'
Resolving linux.ee... 195.222.16.155
Connecting to linux.ee|195.222.16.155|:21... connected
Logging in as anonymous ... Logged in!
==> SYST ... done. ==> PWD ... done
==> TYPE I ... done. ==> CWD not needed.
==> SIZE index.html ... 3002
==> PASV ... done. ==> RETR index.html ... done.
Length: 3002 (2.9K) (unauthoriative)

100%[===========================>] 3,002 --.K/s in 0s

2011-05-02 12:56:47 (151 MB/s) 'index.html' saved [3002]

* Kui käsuna märkida kausta aadress, siis Wget salvestab kaustade nimekirja ja konvertib selle HTML formaati:

'''näide''': wget ftp://ftp.linux.ee/
vaata faili: less index.html

* Kui tegemist pole anonüümse FTP serveriga, siis osutub vajalikuks kohe käsureal kasutajatunnuse ja parooli määramine. Käsklus siinkohal näeb välja järgmine:
wget -r -nd --user=USERNAME --password=PASSWORD ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY

* FTP-st terve kataloogi allalaadimisega tuleb Wget samuti toime:

'''näide:''' wget -r ftp://username:password@domain.com
'''näide2:''' wget -m ftp://username:password@domain.com

* Kui arvutis on mõni fail ning soovid leida selles sisalduvaid URL-e, siis Wget võimaldab seda teha järgmiselt:
'''näide:''' wget -i URLe_sisaldava_faili_nimi.txt

* Kui kasutajal tekib soov ühest kaustast alla laadida kindla faililaiendiga faile, siis saab Wget ka sellega hakkama.
'''näide:''' wget -r -l1 --no-parent -A.PNG ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY

=Kasutatud kirjandus=
man wget
[http://www.gnu.org/software/wget/manual/wget.html GNU.org]

Tavo Toomemägi A41

Wget

2011-05-02T20:53:22Z

Ttoomema: /* Wget kasutamine [algajad] */

[[File:Wget.png|200px|thumb|upright|GNU/Wget ekraanitõmmis
'''Arendajad:''' Giuseppe Scrivano, Hrvoje Nikšić
'''Esmane väljalase:''' Jaanuar 1996
'''Operatsioonisüsteem:''' GNU/Linux
'''Stabiilne versioon:''' 1.12 / 22 September 2009
'''Tüüp:''' FTP client / HTTP client
'''Koduleht: [http://www.gnu.org/software/wget/ gnu.org]]]

= Sissejuhatus =

'''GNU/Wget''' (või lihtsalt '''Wget''') on programm, mis suudab veebi- ja ftp-serveritest faile hankida. Nimi (Wget) on tuletatud lühendist (''World Wide Web'')
ja selle põhifunktsioonist ''GET'' (ingl.k. hankima).

Wget abil on võimalik hankida faile üle HTTP, HTTPS ja FTP protokolli, mis on kõige laiemalt levinud TCP/IP protokollid.

Wget sai alguse 1996. aastal, mil leidis aset veebi populaarsuse hüppeline kasv, põhjustades selle laialdase kasutuse Unix-i kasutajate seas.

Tänaseks on wget porditud mitmetesse erinevatesse keskkondadesse - ''Mac OS X'' 'i, ''Microsoft Windows'' 'i, ''OpenVMS'' 'i, ''MorphOS'' 'i ja ''AmigaOS'' 'i.

= Wget võimaldab =

* Kasutajal seadistada, millised HTML ja XHTML linke GNU/Wget ära tunneks ja jälitaks;
* Teostada sünkroniseerimist failide FTP ja HTTP serverite vahel ning ühtlasi luua peegeldusi;
* Laadida faile alla üle aeglase ja/või ebakindla võrguühenduse. Ühenduse katkemise puhul ja selle taastumisel jätkab allalaadimist sealt, kus see pooleli jäi;
* Teostada failide allalaadimist tagaplaanil. Seda ka siis, kui kasutaja pole end sisseloginud;
* Failide laadimisel kasutusele võtta meta-märke;
* Rekursiivselt eemalasuva veebilehe kopeerimist arvuti kõvakettale, kus soovi korral Wget muudab HTML dokumendis leiduvad lingid sedasi, et need osutaksid kohalikele failidele. Võimaldades sedasi veebilehte vaadata ka võrguühenduse puudumisel;
* Failide tarimist läbi proxy serverite, mis omakorda vähendab võrgukoormust ja ühtlasi kiirendab failide kohalejõudmist.
=Wget kasutamine [algajad]=

----
----

Wget laeb alla kõik aadressitel oleva informatsiooni mis talle on käsureal ette antud.

Wget käsu formaat:

'''wget [VÕTMED]... [URL]...'''

----
----
* URL-i allalaadimiseks internetist kasutatakse käsku '''wget [URL]'''
'''näide:''' wget http://itcollege.ee

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget http://www.itcollege.ee
--2011-05-02 11:52:13-- http://www.itcollege.ee/
Resolving www.itcollege.ee... 193.40.194.205
Connecting to www.itcollege.ee|193.40.194.205|:80... connected.
HTTP request sent, awaiting response... 200 OK
Lengt: unspecified [text/html]
Saving to: 'index.html'

[ <=> ] 25,587 --.-K/s in 0.02s
2011-05-02 11:52:13 (1.09 Mb/s) - 'index.html' saved [25587]

* Rekursiivselt failide allalaadimiseks saab kasutada käsku:
näide: wget -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Kui osutub vajalikuks suure andmefaili allalaadimine ja samal ajal on tegemist aeglase võrguühendusega, siis suure tõenäosusega eelpool mainitud käsk ebaõnnestub ühenduse katkemisel ja seda rohkem kui ühel korral. Vaikimisi üritab Wget allalaadimist teostada 20-l korral. Siinkohal võib määrata korduskatsete arvuks suurema arvu, mille tulemusel saab kindel olla, et fail laetakse alla kogumahus.
* Kui märkida korduste arvuks '''inf''', siis jätkuvad allalaadimise katsed lõputul arvul.

'''näide:''' wget --tries=70 http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''näide2:''' wget --tries=inf http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso

* Oletame, et faili allalaadimine siiski ebaõnnestus põhjusel, et segati Wget'i tööd, mille tulemusel osutub uus failide allalaadimise kordamine. Kui kasutaja ei soovi alla laadida faile, mis õnnestus hankida eelmisel katsel, siis saab kasutada järgmist käsklust:
'''näide:''' wget -nc -r ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY

* Siinkohal on kõige mõistlikum jätta Wget tagaplaanil tööle ning samal ajal on mõistlik kogu tegevus kirjutada logifaili (log). '''--tries=number''' asemel võib kasutada võtit '''-t'''
'''näide''': wget -t 70 -o log http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso &

* FTP-st failide kasutamine on samuti lihtne. Anonüümse FTP serveri puhul ei osutu vajalikuks kasutajatunnuse ja parooli määramine.
'''näide:''' wget ftp://ftp.linux.ee/index.html

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget ftp://ftp.linux.ee/index.html
--2011-05-02 12:56:46-- ftp://linux.ee/index.html
=> 'index.html'
Resolving linux.ee... 195.222.16.155
Connecting to linux.ee|195.222.16.155|:21... connected
Logging in as anonymous ... Logged in!
==> SYST ... done. ==> PWD ... done
==> TYPE I ... done. ==> CWD not needed.
==> SIZE index.html ... 3002
==> PASV ... done. ==> RETR index.html ... done.
Length: 3002 (2.9K) (unauthoriative)

100%[===========================>] 3,002 --.K/s in 0s

2011-05-02 12:56:47 (151 MB/s) 'index.html' saved [3002]

* Kui käsuna märkida kausta aadress, siis Wget salvestab kaustade nimekirja ja konvertib selle HTML formaati:

'''näide''': wget ftp://ftp.linux.ee/
vaata faili: less index.html

* Kui tegemist pole anonüümse FTP serveriga, siis osutub vajalikuks kohe käsureal kasutajatunnuse ja parooli määramine. Käsklus siinkohal näeb välja järgmine:
wget -r -nd --user=USERNAME --password=PASSWORD ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY

* FTP-st terve kataloogi allalaadimisega tuleb Wget samuti toime:

'''näide:''' wget -r ftp://username:password@domain.com
'''näide2:''' wget -m ftp://username:password@domain.com

* Kui arvutis on mõni fail ning soovid leida selles sisalduvaid URL-e, siis Wget võimaldab seda teha järgmiselt:
'''näide:''' wget -i URLe_sisaldava_faili_nimi.txt

* Kui kasutajal tekib soov ühest kaustast alla laadida kindla faililaiendiga faile, siis saab Wget ka sellega hakkama.
'''näide:''' wget -r -l1 --no-parent -A.PNG ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY

=Kasutatud kirjandus=
man wget
[http://www.gnu.org/software/wget/manual/wget.html GNU.org]

Tavo Toomemägi A41

Wget

2011-05-02T20:49:52Z

Ttoomema: /* Wget kasutamine [algajad] */

[[File:Wget.png|200px|thumb|upright|GNU/Wget ekraanitõmmis
'''Arendajad:''' Giuseppe Scrivano, Hrvoje Nikšić
'''Esmane väljalase:''' Jaanuar 1996
'''Operatsioonisüsteem:''' GNU/Linux
'''Stabiilne versioon:''' 1.12 / 22 September 2009
'''Tüüp:''' FTP client / HTTP client
'''Koduleht: [http://www.gnu.org/software/wget/ gnu.org]]]

= Sissejuhatus =

'''GNU/Wget''' (või lihtsalt '''Wget''') on programm, mis suudab veebi- ja ftp-serveritest faile hankida. Nimi (Wget) on tuletatud lühendist (''World Wide Web'')
ja selle põhifunktsioonist ''GET'' (ingl.k. hankima).

Wget abil on võimalik hankida faile üle HTTP, HTTPS ja FTP protokolli, mis on kõige laiemalt levinud TCP/IP protokollid.

Wget sai alguse 1996. aastal, mil leidis aset veebi populaarsuse hüppeline kasv, põhjustades selle laialdase kasutuse Unix-i kasutajate seas.

Tänaseks on wget porditud mitmetesse erinevatesse keskkondadesse - ''Mac OS X'' 'i, ''Microsoft Windows'' 'i, ''OpenVMS'' 'i, ''MorphOS'' 'i ja ''AmigaOS'' 'i.

= Wget võimaldab =

* Kasutajal seadistada, millised HTML ja XHTML linke GNU/Wget ära tunneks ja jälitaks;
* Teostada sünkroniseerimist failide FTP ja HTTP serverite vahel ning ühtlasi luua peegeldusi;
* Laadida faile alla üle aeglase ja/või ebakindla võrguühenduse. Ühenduse katkemise puhul ja selle taastumisel jätkab allalaadimist sealt, kus see pooleli jäi;
* Teostada failide allalaadimist tagaplaanil. Seda ka siis, kui kasutaja pole end sisseloginud;
* Failide laadimisel kasutusele võtta meta-märke;
* Rekursiivselt eemalasuva veebilehe kopeerimist arvuti kõvakettale, kus soovi korral Wget muudab HTML dokumendis leiduvad lingid sedasi, et need osutaksid kohalikele failidele. Võimaldades sedasi veebilehte vaadata ka võrguühenduse puudumisel;
* Failide tarimist läbi proxy serverite, mis omakorda vähendab võrgukoormust ja ühtlasi kiirendab failide kohalejõudmist.
=Wget kasutamine [algajad]=

----
----

Wget laeb alla kõik aadressitel oleva informatsiooni mis talle on käsureal ette antud.

Wget käsu formaat:

'''wget [VÕTMED]... [URL]...'''

----
----
* URL-i allalaadimiseks internetist kasutatakse käsku '''wget [URL]'''
'''näide:''' wget http://itcollege.ee

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget http://www.itcollege.ee
--2011-05-02 11:52:13-- http://www.itcollege.ee/
Resolving www.itcollege.ee... 193.40.194.205
Connecting to www.itcollege.ee|193.40.194.205|:80... connected.
HTTP request sent, awaiting response... 200 OK
Lengt: unspecified [text/html]
Saving to: 'index.html'

[ <=> ] 25,587 --.-K/s in 0.02s
2011-05-02 11:52:13 (1.09 Mb/s) - 'index.html' saved [25587]

* Rekursiivselt failide allalaadimiseks saab kasutada käsku:
näide: wget -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Kui osutub vajalikuks suure andmefaili allalaadimine ja samal ajal on tegemist aeglase võrguühendusega, siis suure tõenäosusega eelpool mainitud käsk ebaõnnestub ühenduse katkemisel ja seda rohkem kui ühel korral. Vaikimisi üritab Wget allalaadimist teostada 20-l korral. Siinkohal võib määrata korduskatsete arvuks suurema arvu, mille tulemusel saab kindel olla, et fail laetakse alla kogumahus.
* Kui märkida korduste arvuks '''inf''', siis jätkuvad allalaadimise katsed lõputul arvul.

'''näide:''' wget --tries=70 http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''näide2:''' wget --tries=inf http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso

* Siinkohal on kõige mõistlikum jätta Wget tagaplaanil tööle ning samal ajal on mõistlik kogu tegevus kirjutada logifaili (log). '''--tries=number''' asemel võib kasutada võtit '''-t'''
'''näide''': wget -t 70 -o log http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso &

* FTP-st failide kasutamine on samuti lihtne. Anonüümse FTP serveri puhul ei osutu vajalikuks kasutajatunnuse ja parooli määramine.
'''näide:''' wget ftp://ftp.linux.ee/index.html

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget ftp://ftp.linux.ee/index.html
--2011-05-02 12:56:46-- ftp://linux.ee/index.html
=> 'index.html'
Resolving linux.ee... 195.222.16.155
Connecting to linux.ee|195.222.16.155|:21... connected
Logging in as anonymous ... Logged in!
==> SYST ... done. ==> PWD ... done
==> TYPE I ... done. ==> CWD not needed.
==> SIZE index.html ... 3002
==> PASV ... done. ==> RETR index.html ... done.
Length: 3002 (2.9K) (unauthoriative)

100%[===========================>] 3,002 --.K/s in 0s

2011-05-02 12:56:47 (151 MB/s) 'index.html' saved [3002]

* Kui käsuna märkida kausta aadress, siis Wget salvestab kaustade nimekirja ja konvertib selle HTML formaati:

'''näide''': wget ftp://ftp.linux.ee/
vaata faili: less index.html

* Kui tegemist pole anonüümse FTP serveriga, siis osutub vajalikuks kohe käsureal kasutajatunnuse ja parooli määramine. Käsklus siinkohal näeb välja järgmine:
wget -r -nd --user=USERNAME --password=PASSWORD ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY

* FTP-st terve kataloogi allalaadimisega tuleb Wget samuti toime:

'''näide:''' wget -r ftp://username:password@domain.com
'''näide2:''' wget -m ftp://username:password@domain.com

* Kui arvutis on mõni fail ning soovid leida selles sisalduvaid URL-e, siis Wget võimaldab seda teha järgmiselt:
'''näide:''' wget -i URLe_sisaldava_faili_nimi.txt

* Kui kasutajal tekib soov ühest kaustast alla laadida kindla faililaiendiga faile, siis saab Wget ka sellega hakkama.
'''näide:''' wget -r -l1 --no-parent -A.PNG ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY

=Kasutatud kirjandus=
man wget
[http://www.gnu.org/software/wget/manual/wget.html GNU.org]

Tavo Toomemägi A41

Wget

2011-05-02T20:49:08Z

Ttoomema: /* Wget kasutamine [algajad] */

[[File:Wget.png|200px|thumb|upright|GNU/Wget ekraanitõmmis
'''Arendajad:''' Giuseppe Scrivano, Hrvoje Nikšić
'''Esmane väljalase:''' Jaanuar 1996
'''Operatsioonisüsteem:''' GNU/Linux
'''Stabiilne versioon:''' 1.12 / 22 September 2009
'''Tüüp:''' FTP client / HTTP client
'''Koduleht: [http://www.gnu.org/software/wget/ gnu.org]]]

= Sissejuhatus =

'''GNU/Wget''' (või lihtsalt '''Wget''') on programm, mis suudab veebi- ja ftp-serveritest faile hankida. Nimi (Wget) on tuletatud lühendist (''World Wide Web'')
ja selle põhifunktsioonist ''GET'' (ingl.k. hankima).

Wget abil on võimalik hankida faile üle HTTP, HTTPS ja FTP protokolli, mis on kõige laiemalt levinud TCP/IP protokollid.

Wget sai alguse 1996. aastal, mil leidis aset veebi populaarsuse hüppeline kasv, põhjustades selle laialdase kasutuse Unix-i kasutajate seas.

Tänaseks on wget porditud mitmetesse erinevatesse keskkondadesse - ''Mac OS X'' 'i, ''Microsoft Windows'' 'i, ''OpenVMS'' 'i, ''MorphOS'' 'i ja ''AmigaOS'' 'i.

= Wget võimaldab =

* Kasutajal seadistada, millised HTML ja XHTML linke GNU/Wget ära tunneks ja jälitaks;
* Teostada sünkroniseerimist failide FTP ja HTTP serverite vahel ning ühtlasi luua peegeldusi;
* Laadida faile alla üle aeglase ja/või ebakindla võrguühenduse. Ühenduse katkemise puhul ja selle taastumisel jätkab allalaadimist sealt, kus see pooleli jäi;
* Teostada failide allalaadimist tagaplaanil. Seda ka siis, kui kasutaja pole end sisseloginud;
* Failide laadimisel kasutusele võtta meta-märke;
* Rekursiivselt eemalasuva veebilehe kopeerimist arvuti kõvakettale, kus soovi korral Wget muudab HTML dokumendis leiduvad lingid sedasi, et need osutaksid kohalikele failidele. Võimaldades sedasi veebilehte vaadata ka võrguühenduse puudumisel;
* Failide tarimist läbi proxy serverite, mis omakorda vähendab võrgukoormust ja ühtlasi kiirendab failide kohalejõudmist.
=Wget kasutamine [algajad]=

----
----

Wget laeb alla kõik aadressitel oleva informatsiooni mis talle on käsureal ette antud.

Wget käsu formaat:

'''wget [VÕTMED]... [URL]...'''

----
----
* URL-i allalaadimiseks internetist kasutatakse käsku '''wget [URL]'''
'''näide:''' wget http://itcollege.ee

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget http://www.itcollege.ee
--2011-05-02 11:52:13-- http://www.itcollege.ee/
Resolving www.itcollege.ee... 193.40.194.205
Connecting to www.itcollege.ee|193.40.194.205|:80... connected.
HTTP request sent, awaiting response... 200 OK
Lengt: unspecified [text/html]
Saving to: 'index.html'

[ <=> ] 25,587 --.-K/s in 0.02s
2011-05-02 11:52:13 (1.09 Mb/s) - 'index.html' saved [25587]

* Rekursiivselt failide allalaadimiseks saab kasutada käsku:
näide: wget -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Kui osutub vajalikuks suure andmefaili allalaadimine ja samal ajal on tegemist aeglase võrguühendusega, siis suure tõenäosusega eelpool mainitud käsk ebaõnnestub ühenduse katkemisel ja seda rohkem kui ühel korral. Vaikimisi üritab Wget allalaadimist teostada 20-l korral. Siinkohal võib määrata korduskatsete arvuks suurema arvu, mille tulemusel saab kindel olla, et fail laetakse alla kogumahus.
* Kui märkida korduste arvuks '''inf''', siis jätkuvad allalaadimise katsed lõputul arvul.

'''näide:''' wget --tries=70 http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''näide2:''' wget --tries=inf http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso

* Siinkohal on kõige mõistlikum jätta Wget tagaplaanil tööle ning samal ajal on mõistlik kogu tegevus kirjutada logifaili (log). '''--tries=number''' asemel võib kasutada võtit '''-t'''
'''näide''': wget -t 70 -o log http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso &

* FTP-st failide kasutamine on samuti lihtne. Anonüümse FTP serveri puhul ei osutu vajalikuks kasutajatunnuse ja parooli määramine.
'''näide:''' wget ftp://ftp.linux.ee/index.html

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget ftp://ftp.linux.ee/index.html
--2011-05-02 12:56:46-- ftp://linux.ee/index.html
=> 'index.html'
Resolving linux.ee... 195.222.16.155
Connecting to linux.ee|195.222.16.155|:21... connected
Logging in as anonymous ... Logged in!
==> SYST ... done. ==> PWD ... done
==> TYPE I ... done. ==> CWD not needed.
==> SIZE index.html ... 3002
==> PASV ... done. ==> RETR index.html ... done.
Length: 3002 (2.9K) (unauthoriative)

100%[===========================>] 3,002 --.K/s in 0s

2011-05-02 12:56:47 (151 MB/s) 'index.html' saved [3002]

* Kui käsuna märkida kausta aadress, siis Wget salvestab kaustade nimekirja ja konvertib selle HTML formaati:

'''näide''': wget ftp://ftp.linux.ee/
vaata faili: less index.html

* Kui tegemist pole anonüümse FTP serveriga, siis osutub vajalikuks kohe käsureal kasutajatunnuse ja parooli määramine. Käsklus siinkohal näeb välja järgmine:
wget -r -nd --user=USERNAME --password=PASSWORD ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY

* FTP-st terve kataloogi allalaadimisega tuleb Wget samuti toime:

'''näide:''' wget -r ftp://username:password@domain.com
'''näide2:''' wget -m ftp://username:password@domain.com

* Kui arvutis on mõni fail ning soovid leida selles sisalduvaid URL-e, siis Wget võimaldab seda teha järgmiselt:
'''näide:''' wget -i URLe_sisaldava_faili_nimi.txt

* Kui kasutajal tekib soov ühest kaustast alla laadida kindla faililaiendiga faile, siis saab Wget ka sellega hakkama.
'''näide:''' wget -r -l1 --no-parent -A.PNG ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY

=Kasutatud kirjandus=
man wget
[http://www.gnu.org/software/wget/manual/wget.html GNU.org]

Tavo Toomemägi A41

Wget

2011-05-02T20:47:51Z

Ttoomema: /* Wget kasutamine [algajad] */

[[File:Wget.png|200px|thumb|upright|GNU/Wget ekraanitõmmis
'''Arendajad:''' Giuseppe Scrivano, Hrvoje Nikšić
'''Esmane väljalase:''' Jaanuar 1996
'''Operatsioonisüsteem:''' GNU/Linux
'''Stabiilne versioon:''' 1.12 / 22 September 2009
'''Tüüp:''' FTP client / HTTP client
'''Koduleht: [http://www.gnu.org/software/wget/ gnu.org]]]

= Sissejuhatus =

'''GNU/Wget''' (või lihtsalt '''Wget''') on programm, mis suudab veebi- ja ftp-serveritest faile hankida. Nimi (Wget) on tuletatud lühendist (''World Wide Web'')
ja selle põhifunktsioonist ''GET'' (ingl.k. hankima).

Wget abil on võimalik hankida faile üle HTTP, HTTPS ja FTP protokolli, mis on kõige laiemalt levinud TCP/IP protokollid.

Wget sai alguse 1996. aastal, mil leidis aset veebi populaarsuse hüppeline kasv, põhjustades selle laialdase kasutuse Unix-i kasutajate seas.

Tänaseks on wget porditud mitmetesse erinevatesse keskkondadesse - ''Mac OS X'' 'i, ''Microsoft Windows'' 'i, ''OpenVMS'' 'i, ''MorphOS'' 'i ja ''AmigaOS'' 'i.

= Wget võimaldab =

* Kasutajal seadistada, millised HTML ja XHTML linke GNU/Wget ära tunneks ja jälitaks;
* Teostada sünkroniseerimist failide FTP ja HTTP serverite vahel ning ühtlasi luua peegeldusi;
* Laadida faile alla üle aeglase ja/või ebakindla võrguühenduse. Ühenduse katkemise puhul ja selle taastumisel jätkab allalaadimist sealt, kus see pooleli jäi;
* Teostada failide allalaadimist tagaplaanil. Seda ka siis, kui kasutaja pole end sisseloginud;
* Failide laadimisel kasutusele võtta meta-märke;
* Rekursiivselt eemalasuva veebilehe kopeerimist arvuti kõvakettale, kus soovi korral Wget muudab HTML dokumendis leiduvad lingid sedasi, et need osutaksid kohalikele failidele. Võimaldades sedasi veebilehte vaadata ka võrguühenduse puudumisel;
* Failide tarimist läbi proxy serverite, mis omakorda vähendab võrgukoormust ja ühtlasi kiirendab failide kohalejõudmist.
=Wget kasutamine [algajad]=

----
----

Wget laeb alla kõik aadressitel oleva informatsiooni mis talle on käsureal ette antud.

Wget käsu formaat:

'''wget [VÕTMED]... [URL]...'''

----
----
* URL-i allalaadimiseks internetist kasutatakse käsku '''wget [URL]'''
'''näide:''' wget http://itcollege.ee

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget http://www.itcollege.ee
--2011-05-02 11:52:13-- http://www.itcollege.ee/
Resolving www.itcollege.ee... 193.40.194.205
Connecting to www.itcollege.ee|193.40.194.205|:80... connected.
HTTP request sent, awaiting response... 200 OK
Lengt: unspecified [text/html]
Saving to: 'index.html'

[ <=> ] 25,587 --.-K/s in 0.02s
2011-05-02 11:52:13 (1.09 Mb/s) - 'index.html' saved [25587]

* Rekursiivselt failide allalaadimiseks saab kasutada käsku:
näide: wget -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Kui osutub vajalikuks suure andmefaili allalaadimine ja samal ajal on tegemist aeglase võrguühendusega, siis suure tõenäosusega eelpool mainitud käsk ebaõnnestub ühenduse katkemisel ja seda rohkem kui ühel korral. Vaikimisi üritab Wget allalaadimist teostada 20-l korral. Siinkohal võib määrata korduskatsete arvuks suurema arvu, mille tulemusel saab kindel olla, et fail laetakse alla kogumahus.
* Kui märkida korduste arvuks '''inf''', siis jätkuvad allalaadimise katsed lõputul arvul.

'''näide:''' wget --tries=70 http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''näide2:''' wget --tries=inf http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso

* Siinkohal on kõige mõistlikum jätta Wget tagaplaanil tööle ning samal ajal on mõistlik kogu tegevus kirjutada logifaili (log). '''--tries=number''' asemel võib kasutada võtit '''-t'''
'''näide''': wget -t 70 -o log http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso &

* FTP-st failide kasutamine on samuti lihtne. Anonüümse FTP serveri puhul ei osutu vajalikuks kasutajatunnuse ja parooli määramine.
''' näide:''' wget ftp://ftp.linux.ee/index.html

''' tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget ftp://ftp.linux.ee/index.html
--2011-05-02 12:56:46-- ftp://linux.ee/index.html
=> 'index.html'
Resolving linux.ee... 195.222.16.155
Connecting to linux.ee|195.222.16.155|:21... connected
Logging in as anonymous ... Logged in!
==> SYST ... done. ==> PWD ... done
==> TYPE I ... done. ==> CWD not needed.
==> SIZE index.html ... 3002
==> PASV ... done. ==> RETR index.html ... done.
Length: 3002 (2.9K) (unauthoriative)

100%[===========================>] 3,002 --.K/s in 0s

2011-05-02 12:56:47 (151 MB/s) 'index.html' saved [3002]

* Kui käsuna märkida kausta aadress, siis Wget salvestab kaustade nimekirja ja konvertib selle HTML formaati:

'''näide''': wget ftp://ftp.linux.ee/
vaata faili: less index.html

* Kui tegemist pole anonüümse FTP serveriga, siis osutub vajalikuks kohe käsureal kasutajatunnuse ja parooli määramine. Käsklus siinkohal näeb välja järgmine:
wget -r -nd --user=USERNAME --password=PASSWORD ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY

* FTP-st terve kataloogi allalaadimisega tuleb Wget samuti toime:

'''näide:''' wget -r ftp://username:password@domain.com
'''näide2:''' wget -m ftp://username:password@domain.com

* Kui arvutis on mõni fail ning soovid leida selles sisalduvaid URL-e, siis Wget võimaldab seda teha järgmiselt:
'''näide:''' wget -i URLe_sisaldava_faili_nimi.txt

* Kui kasutajal tekib soov ühest kaustast alla laadida kindla faililaiendiga faile, siis saab Wget ka sellega hakkama.
'''näide:''' wget -r -l1 --no-parent -A.PNG ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY

=Kasutatud kirjandus=
man wget
[http://www.gnu.org/software/wget/manual/wget.html GNU.org]

Tavo Toomemägi A41

Wget

2011-05-02T20:42:48Z

Ttoomema: /* Wget kasutamine [algajad] */

[[File:Wget.png|200px|thumb|upright|GNU/Wget ekraanitõmmis
'''Arendajad:''' Giuseppe Scrivano, Hrvoje Nikšić
'''Esmane väljalase:''' Jaanuar 1996
'''Operatsioonisüsteem:''' GNU/Linux
'''Stabiilne versioon:''' 1.12 / 22 September 2009
'''Tüüp:''' FTP client / HTTP client
'''Koduleht: [http://www.gnu.org/software/wget/ gnu.org]]]

= Sissejuhatus =

'''GNU/Wget''' (või lihtsalt '''Wget''') on programm, mis suudab veebi- ja ftp-serveritest faile hankida. Nimi (Wget) on tuletatud lühendist (''World Wide Web'')
ja selle põhifunktsioonist ''GET'' (ingl.k. hankima).

Wget abil on võimalik hankida faile üle HTTP, HTTPS ja FTP protokolli, mis on kõige laiemalt levinud TCP/IP protokollid.

Wget sai alguse 1996. aastal, mil leidis aset veebi populaarsuse hüppeline kasv, põhjustades selle laialdase kasutuse Unix-i kasutajate seas.

Tänaseks on wget porditud mitmetesse erinevatesse keskkondadesse - ''Mac OS X'' 'i, ''Microsoft Windows'' 'i, ''OpenVMS'' 'i, ''MorphOS'' 'i ja ''AmigaOS'' 'i.

= Wget võimaldab =

* Kasutajal seadistada, millised HTML ja XHTML linke GNU/Wget ära tunneks ja jälitaks;
* Teostada sünkroniseerimist failide FTP ja HTTP serverite vahel ning ühtlasi luua peegeldusi;
* Laadida faile alla üle aeglase ja/või ebakindla võrguühenduse. Ühenduse katkemise puhul ja selle taastumisel jätkab allalaadimist sealt, kus see pooleli jäi;
* Teostada failide allalaadimist tagaplaanil. Seda ka siis, kui kasutaja pole end sisseloginud;
* Failide laadimisel kasutusele võtta meta-märke;
* Rekursiivselt eemalasuva veebilehe kopeerimist arvuti kõvakettale, kus soovi korral Wget muudab HTML dokumendis leiduvad lingid sedasi, et need osutaksid kohalikele failidele. Võimaldades sedasi veebilehte vaadata ka võrguühenduse puudumisel;
* Failide tarimist läbi proxy serverite, mis omakorda vähendab võrgukoormust ja ühtlasi kiirendab failide kohalejõudmist.
=Wget kasutamine [algajad]=

----
----

Wget laeb alla kõik aadressitel oleva informatsiooni mis talle on käsureal ette antud.

Wget käsu formaat:

'''wget [VÕTMED]... [URL]...'''

----
----
* URL-i allalaadimiseks internetist kasutatakse käsku '''wget [URL]'''
'''näide:''' wget http://itcollege.ee

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget http://www.itcollege.ee
--2011-05-02 11:52:13-- http://www.itcollege.ee/
Resolving www.itcollege.ee... 193.40.194.205
Connecting to www.itcollege.ee|193.40.194.205|:80... connected.
HTTP request sent, awaiting response... 200 OK
Lengt: unspecified [text/html]
Saving to: 'index.html'

[ <=> ] 25,587 --.-K/s in 0.02s
2011-05-02 11:52:13 (1.09 Mb/s) - 'index.html' saved [25587]

* Rekursiivselt failide allalaadimiseks saab kasutada käsku:
näide: wget -r [ADDRESS_TO_DIRECTORY]

* Kui osutub vajalikuks suure andmefaili allalaadimine ja samal ajal on tegemist aeglase võrguühendusega, siis suure tõenäosusega eelpool mainitud käsk ebaõnnestub ühenduse katkemisel ja seda rohkem kui ühel korral. Vaikimisi üritab Wget allalaadimist teostada 20-l korral. Siinkohal võib määrata korduskatsete arvuks suurema arvu, mille tulemusel saab kindel olla, et fail laetakse alla kogumahus.
* Kui märkida korduste arvuks '''inf''', siis jätkuvad allalaadimise katsed lõputul arvul.

'''näide:''' wget --tries=70 http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''näide2:''' wget --tries=inf http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso

* Siinkohal on kõige mõistlikum jätta Wget tagaplaanil tööle ning samal ajal on mõistlik kogu tegevus kirjutada logifaili (log). '''--tries=number''' asemel võib kasutada võtit '''-t'''
'''näide''': wget -t 70 -o log http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso &

* FTP-st failide kasutamine on samuti lihtne. Anonüümse FTP serveri puhul ei osutu vajalikuks kasutajatunnuse ja parooli määramine.
''' näide:''' wget ftp://ftp.linux.ee/index.html

''' tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget ftp://ftp.linux.ee/index.html
--2011-05-02 12:56:46-- ftp://linux.ee/index.html
=> 'index.html'
Resolving linux.ee... 195.222.16.155
Connecting to linux.ee|195.222.16.155|:21... connected
Logging in as anonymous ... Logged in!
==> SYST ... done. ==> PWD ... done
==> TYPE I ... done. ==> CWD not needed.
==> SIZE index.html ... 3002
==> PASV ... done. ==> RETR index.html ... done.
Length: 3002 (2.9K) (unauthoriative)

100%[===========================>] 3,002 --.K/s in 0s

2011-05-02 12:56:47 (151 MB/s) 'index.html' saved [3002]

* Kui käsuna märkida kausta aadress, siis Wget salvestab kaustade nimekirja ja konvertib selle HTML formaati:

'''näide''': wget ftp://ftp.linux.ee/
vaata faili: less index.html

* Kui tegemist pole anonüümse FTP serveriga, siis osutub vajalikuks kohe käsureal kasutajatunnuse ja parooli määramine. Käsklus siinkohal näeb välja järgmine:
wget -r -nd --user=USERNAME --password=PASSWORD ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY

* FTP-st terve kataloogi allalaadimisega tuleb Wget samuti toime:

'''näide:''' wget -r ftp://username:password@domain.com
'''näide2:''' wget -m ftp://username:password@domain.com

* Kui arvutis on mõni fail ning soovid leida selles sisalduvaid URL-e, siis Wget võimaldab seda teha järgmiselt:
'''näide:''' wget -i URLe_sisaldava_faili_nimi.txt

=Kasutatud kirjandus=
man wget
[http://www.gnu.org/software/wget/manual/wget.html GNU.org]

Tavo Toomemägi A41

Wget

2011-05-02T20:38:26Z

Ttoomema: /* Wget kasutamine [algajad] */

[[File:Wget.png|200px|thumb|upright|GNU/Wget ekraanitõmmis
'''Arendajad:''' Giuseppe Scrivano, Hrvoje Nikšić
'''Esmane väljalase:''' Jaanuar 1996
'''Operatsioonisüsteem:''' GNU/Linux
'''Stabiilne versioon:''' 1.12 / 22 September 2009
'''Tüüp:''' FTP client / HTTP client
'''Koduleht: [http://www.gnu.org/software/wget/ gnu.org]]]

= Sissejuhatus =

'''GNU/Wget''' (või lihtsalt '''Wget''') on programm, mis suudab veebi- ja ftp-serveritest faile hankida. Nimi (Wget) on tuletatud lühendist (''World Wide Web'')
ja selle põhifunktsioonist ''GET'' (ingl.k. hankima).

Wget abil on võimalik hankida faile üle HTTP, HTTPS ja FTP protokolli, mis on kõige laiemalt levinud TCP/IP protokollid.

Wget sai alguse 1996. aastal, mil leidis aset veebi populaarsuse hüppeline kasv, põhjustades selle laialdase kasutuse Unix-i kasutajate seas.

Tänaseks on wget porditud mitmetesse erinevatesse keskkondadesse - ''Mac OS X'' 'i, ''Microsoft Windows'' 'i, ''OpenVMS'' 'i, ''MorphOS'' 'i ja ''AmigaOS'' 'i.

= Wget võimaldab =

* Kasutajal seadistada, millised HTML ja XHTML linke GNU/Wget ära tunneks ja jälitaks;
* Teostada sünkroniseerimist failide FTP ja HTTP serverite vahel ning ühtlasi luua peegeldusi;
* Laadida faile alla üle aeglase ja/või ebakindla võrguühenduse. Ühenduse katkemise puhul ja selle taastumisel jätkab allalaadimist sealt, kus see pooleli jäi;
* Teostada failide allalaadimist tagaplaanil. Seda ka siis, kui kasutaja pole end sisseloginud;
* Failide laadimisel kasutusele võtta meta-märke;
* Rekursiivselt eemalasuva veebilehe kopeerimist arvuti kõvakettale, kus soovi korral Wget muudab HTML dokumendis leiduvad lingid sedasi, et need osutaksid kohalikele failidele. Võimaldades sedasi veebilehte vaadata ka võrguühenduse puudumisel;
* Failide tarimist läbi proxy serverite, mis omakorda vähendab võrgukoormust ja ühtlasi kiirendab failide kohalejõudmist.
=Wget kasutamine [algajad]=

----
----

Wget laeb alla kõik aadressitel oleva informatsiooni mis talle on käsureal ette antud.

Wget käsu formaat:

'''wget [VÕTMED]... [URL]...'''

----
----
* URL-i allalaadimiseks internetist kasutatakse käsku '''wget [URL]'''
'''näide:''' wget http://itcollege.ee

'''tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget http://www.itcollege.ee
--2011-05-02 11:52:13-- http://www.itcollege.ee/
Resolving www.itcollege.ee... 193.40.194.205
Connecting to www.itcollege.ee|193.40.194.205|:80... connected.
HTTP request sent, awaiting response... 200 OK
Lengt: unspecified [text/html]
Saving to: 'index.html'

[ <=> ] 25,587 --.-K/s in 0.02s
2011-05-02 11:52:13 (1.09 Mb/s) - 'index.html' saved [25587]

* Kui osutub vajalikuks suure andmefaili allalaadimine ja samal ajal on tegemist aeglase võrguühendusega, siis suure tõenäosusega eelpool mainitud käsk ebaõnnestub ühenduse katkemisel ja seda rohkem kui ühel korral. Vaikimisi üritab Wget allalaadimist teostada 20-l korral. Siinkohal võib määrata korduskatsete arvuks suurema arvu, mille tulemusel saab kindel olla, et fail laetakse alla kogumahus.
* Kui märkida korduste arvuks '''inf''', siis jätkuvad allalaadimise katsed lõputul arvul.

'''näide:''' wget --tries=70 http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso
'''näide2:''' wget --tries=inf http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso

* Siinkohal on kõige mõistlikum jätta Wget tagaplaanil tööle ning samal ajal on mõistlik kogu tegevus kirjutada logifaili (log). '''--tries=number''' asemel võib kasutada võtit '''-t'''
'''näide''': wget -t 70 -o log http://ftp.heanet.ie/pub/ubuntu-cdimage/releases/10.10/release/ubuntu-10.10-dvd-amd64.iso &

* FTP-st failide kasutamine on samuti lihtne. Anonüümse FTP serveri puhul ei osutu vajalikuks kasutajatunnuse ja parooli määramine.
''' näide:''' wget ftp://ftp.linux.ee/index.html

''' tulemus:'''

root@ubuntu:~# wget ftp://ftp.linux.ee/index.html
--2011-05-02 12:56:46-- ftp://linux.ee/index.html
=> 'index.html'
Resolving linux.ee... 195.222.16.155
Connecting to linux.ee|195.222.16.155|:21... connected
Logging in as anonymous ... Logged in!
==> SYST ... done. ==> PWD ... done
==> TYPE I ... done. ==> CWD not needed.
==> SIZE index.html ... 3002
==> PASV ... done. ==> RETR index.html ... done.
Length: 3002 (2.9K) (unauthoriative)

100%[===========================>] 3,002 --.K/s in 0s

2011-05-02 12:56:47 (151 MB/s) 'index.html' saved [3002]

* Kui käsuna märkida kausta aadress, siis Wget salvestab kaustade nimekirja ja konvertib selle HTML formaati:

'''näide''': wget ftp://ftp.linux.ee/
vaata faili: less index.html

* Kui tegemist pole anonüümse FTP serveriga, siis osutub vajalikuks kohe käsureal kasutajatunnuse ja parooli määramine. Käsklus siinkohal näeb välja järgmine:
wget -r -nd --user=USERNAME --password=PASSWORD ADDRESS_TO_DIRECTORY/DIRECTORY

* FTP-st terve kataloogi allalaadimisega tuleb Wget samuti toime:

'''näide:''' wget -r ftp://username:password@domain.com
'''näide2:''' wget -m ftp://username:password@domain.com

* Kui arvutis on mõni fail ning soovid leida selles sisalduvaid URL-e, siis Wget võimaldab seda teha järgmiselt:
'''näide:''' wget -i URLe_sisaldava_faili_nimi.txt

=Kasutatud kirjandus=
man wget
[http://www.gnu.org/software/wget/manual/wget.html GNU.org]

Tavo Toomemägi A41