https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Tvari 2026-05-07T04:27:57Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid&diff=122508 2017-05-14T05:36:37Z

<p>Tvari: </p> <hr /> <div>See sektsioon on mõeldud neile, kes tahavad enda [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] kirjatööd wiki kujul esitada.<br /> <br /> == sügis 2012 ==<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]<br /> <br /> == sügis 2013 ==<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]<br /> <br /> == sügis 2015 ==<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Mina_ja_Linux Arti Zirk - Mina ja Linux]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Syncly_MusicSync Arti Zirk - Syncly MusicSync]<br /> <br /> == kevad 2017 (rühmatööd) ==<br /> [[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas - Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F &quot;Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?&quot; - Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_valdkonna_kujutamine_kaasaja_filmikunstis &quot;IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis&quot; - Anna Amelkina, Kadi Koppelmann, Maie Palmeos, Marie Udam, Marilyn Võsu]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Privaatsus_internetis_kas_v%C3%B5imatu_missioon#Privaatsuse_saavutamise_t.C3.B6.C3.B6riistad&quot;Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?&quot; - Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Nutiseadmete_mõju_algkooliealiste_laste_arengule_&quot;Nutiseadmete mõju algkooliealiste laste arengule&quot; - Anni-Bessie Kitt, Jaan Koolmeister, Jan Pentshuk, Andreas Porman, Pille Ulmas]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Industry_4.0_&quot;Industry 4.0&quot; - Autorid: Meelis Osi, Liis Talimaa, Sander Pihelgas, Aare Taveter]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed &quot;Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu&quot;- Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ja_terrorism &quot;IT ja terrorism&quot; - Madli Mirme, Joonas Rihma, Peeter Stamberg, Ave-Liis Saluveer]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_arendajate_töökoha_vahetamise_põhjused &quot;Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused&quot; - Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Dtsurjum &quot;Elektrooniline raha, olevik ja tulevik.”] - ''Dmitri Tšurjumov, Mark Selezenev, Igor Budnitski, Leonid Grigorjevski, Jakov Kanyuchka''<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Ärimudelid_muutuvas_tehnomaailmas_&quot;Ärimudelid muutuvas tehnomaailmas&quot; - Henri Paves, Madis Võrklaev, Rudolf Purge, Ruudi Vinter]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_X-tee_-_kodanik_kohtub_riigiga &quot;X-tee - kodanik kohtub riigiga&quot; - Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla ]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks &quot;E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks&quot; - Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko, Pavel Abin, Boris Brokan ]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_-_haridus_ja_-_haritus &quot;IT - haridus ja - haritus&quot;] - ''Radne Kaal, Kreet Solnask, Laura Lenbaum, Jooni Soots''<br /> * [[&quot;Robootika, AI ja eetika&quot;]] - Kädi-Kristlin Miggur, Siim Kustassoo, Teele Puusepp, Kristel Tali<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Arvutikriminalistika &quot;Arvutikriminalistika&quot;] - Mari-Liis Oldja, Margit Kangur, Reilika Saks, Gregor Luukas<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Turundusest_Facebooki_n%C3%A4itel &quot;Turundusest Facebooki näitel&quot;] - Liis Talsi, Jana Kindlam, Tanel Vari</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Turundusest_Facebooki_n%C3%A4itel&diff=122507 2017-05-14T05:34:32Z

<p>Tvari: </p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Turundusest Facebooki näitel=<br /> Autorid: Liis Talsi, Jana Kindlam, Tanel Vari<br /> <br /> ==Ajaloost==<br /> <br /> Maailma enimkasutatava sotsiaalvõrgustiku Facebooki loost lahutamatu on selle kaasasutaja ning tegevjuht [https://www.facebook.com/zuck Mark Zuckenberg].<br /> <br /> Mark Elliot Zuckerberg sündis 14. mail 1984 juudi perekonnas Ameerika Ühendriikides. Tema lapsepõlv möödus väikeses asulas nimega Dobbs Ferry. Marki isa töötas hambaarstina, ema aga psühhiaatrina enne nelja lapse – Randi, Marki, Donna ja Arielle sündi. Mark on pere teine laps ning ainuke poeg. Juba varakult ilmutas ta huvi IT-valdkonna vastu. Umbes 12-aastaselt kirjutas Mark programmi nimega ZuckNet, mis võimaldas omavahel suhelda kõigil arvutitel isa töökoha ja kodu vahel. Zuckerberg programmeeris ZuckNeti Atari BASIC programmeerimiskeelt kasutades. Koos oma sõpradega koostas ta ka arvutimänge, öeldes hiljem, et tegi neid vaid lõbu pärast. Innustamaks Marki huvi programmeerimise vastu, palkasid vanemad talle eraõpetajaks David Newmani. Newman iseloomustas Marki hiljem imelapsena, kellega on raske sammu pidada. &lt;ref&gt;David Kirkpatrick „Sotsiaalvõrgustiku efekt“, FUTU Print 2012&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;http://www.aripaev.ee/uudised/2012/02/06/facebooki-neli-musketari&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Põhikoolis õppides ei olnud Mark tüüpiline arvutinohik – ta oli vehklemismeeskonna kapten ning klassikaliste keelte ja kirjanduse suur austaja. Keskkooli ajal töötas ta firmas nimega Media Group, arendamaks Synapse Media Playerit. Programm kasutas tehisintellekti tabamaks kasutajate kuulamisharjumusi. Kuigi talle pakuti siis ka juba antud alal hästi tasustatud tööd, otsustas Mark õpingutega jätkata. <br /> <br /> Kõrgharidust omandama suundus Mark Zuckerberg 2002. aastal Harvardi ülikooli, õppimaks psühholoogiat ja informaatikat. Juba teisel ülikooliaastal lõi ta programmi nimega CourseMatch, mis võimaldas tudengitel märkida, milliseid kursuseid ülikoolis võetakse. Programmi edukus innustas Zuckerbergi julgemalt uusi lahendusi proovima.<br /> <br /> Facebooki varaseks eelkäijaks loetakse programmi nimega Facemash, mis võimaldas tudengitel kaasõpilasi välimuse järgi hinnata. Zuckerbergi väitel koostas ta programmi vaid lõbu pärast. Facemash sai väga kiiresti väga populaarseks, kuid suleti juba mõni päev hiljem netiliikluse halvamise ja fotode loata kasutamisest tõusnud pahameeletormi tõttu. Veebisaiti nimetati ebakohaseks ja Zuckerberg vabandas avalikult. <br /> <br /> 2004. aasta jaanuaris alustas Zuckerberg oma uue idee arendamist, kaasates selleks oma toakaaslasi ja kaasõpilasi Eduardo Saverin, Andrew McCollum, Dustin Moskovitz ja Chris Hughes. Saverin tegeles esialgu finantsküljega, McCollum tegeles kujundamisega, Moskovitz oli programmeerija ning Chris Hughes aitas Zuckerbergil veebilehte reklaamida. 4. veebruaril 2004 lasti esialgu vaid Harvardisisese sotsiaalvõrgustikuna käiku veebileht nimega Thefacebook. Seda kuupäeva loetakse Facebooki sünniks. Thefacebook, hilisem Facebook sai oma nime tõenäoliselt kooli tudengite aastaraamatu „The Photo Address Book“ järgi, mille lihtsustatud nimetus õpilaste poolt oli „The Facebook“. &lt;ref&gt;https://alittlescienceaday.wordpress.com/2015/09/24/how-did-the-gafa-tech-giants-get-their-names/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Thefacebook.jpg|thumb|thefacebooki kuvatõmmis]]<br /> <br /> Esimese kuuga olid end Thefacebooki kasutajateks registreerinud enam kui pooled Harvardi tudengitest. Kiiresti populaarsust kogunud saidi laienemisega oldi siiski ettevaatlik, sest oluline oli eelkõige, et asi toimiks. Tasapisi tehti teenus kasutatavaks ka teistes Ameerika ja Kanada ülikoolides ning seejärel asuti juba üle maailma laienema. <br /> <br /> Alguses nägi Facebook välja kui [https://www.google.com/search?q=MySpace+2.0&amp;source=lnms&amp;tbm=isch&amp;sa=X&amp;ved=0ahUKEwjLz4qYyO7TAhUL7WMKHRiDBucQ_AUICigB&amp;biw=1736&amp;bih=993&amp;dpr=2 MySpace 2.0]. Lisaks oli [thefacebooki] logo kujunduselemendina kasutusel ka mehe nägu, mis oli ähmastatud nullidest ja ühtedest koosneva filtriga. <br /> <br /> Aastal 2005, kui thefacebookist sai Facebook, kadus ka mehe nägu kujunduselemendina. 2009 kinnitati uus ametlik logo. Alguse sai selgem ja minimalistlikum kujundus, mille järgi Facebooki tänaseni tuntakse. 2015. aastal tehti logole ''facelift''.&lt;ref&gt;https://www.webdesignerdepot.com/2015/07/facebook-reveals-new-logo/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Facebooki logo on loodud disainer Joe Krali poolt. Algset logo on nüüdseks vaid pisut ümaramaks ning mõnevõrra sõbralikumana tunduvamaks muudetud. Facebooki põhivärvid on sinise vairiatsioonid ning valge, Hex koodidena #3b5998 (RGB 59, 89, 152 ), #6d84b4 (RGB: 109, 132, 180), #afbdd4 (RGB: 175, 189, 212), #d8dfea (RGB: 216, 223, 234), #ffffff (RGB: 255, 255, 255).&lt;ref&gt;http://www.color-hex.com/color-palette/185&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;http://www.imore.com/evolution-social-media-icon&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Facebook on oma disainilt lihtne, sest oli algselt mõeldud vaid ülikooli tudengite poolt kasutamiseks ning eesmärgiks ei olnud raha teenimine. Tagasihoidlik disain laseb särada hoopis teenuse kasutajatel.<br /> <br /> 2006. aastal katkestab Mark Zuckerberg oma õpingud Harvardi ülikoolis ning pühendub Facebooki arendamisele. <br /> <br /> 2012. aastal abiellus Mark Priscilla Chaniga ning neil on üks laps. Priscilla on hariduselt lastearst. Sarnaselt teise maailma muutnud IT-juhi Steve Jobsiga on Zuckerberg teinud ka enda riietumisstiilist omaette kaubamärgi. Nimelt kannab ta enamasti lihtsat halli T-särki, ning jahedama ilma korral selle peal tumehalli kapuutsiga dressipluusi. Erilisematel puhkudel riietub ta küll ülikonda.<br /> <br /> 2017. aasta mai alguses hinnati Facebooki kasutajateks ligikaudu 2 miljardit inimest üle maailma.<br /> <br /> 2017. aasta esimese kolme kuuga teenis ettevõte kasumit 8 miljardit dollarit. Samas anti teada, et aasta jooksul palgatakse juurde 3000 töötajat hindama Facebooki postitatavaid videosid, et vägivalda edastav ei pääseks üle maailma levima või jõutaks varakult abivajajateni. Pärast 3000 videomojälgija palkamist kuuluks firma rahvusvahelisse meeskonda 7500 töötajat. <br /> <br /> Mark Zuckerbergi sõnul on Facebook vahend, mis aitab inimestel oma elukeskkonda paremini mõista. See aitab maailma ühendada, inimesed saavad lihtsamini ise organiseeruda. Teenus loob sageli inimestevahelisi ootamatuid kontakte, mis põhinevad nende ühistel tuttavatel, huvidel, probleemidel jne. Ühendatakse nii väga väikeseid kui väga suuri inimhulki. Tähelepanuväärne on, et Facebook on polulaarne igas vanuses inimeste seas.<br /> <br /> 2017. aasta algusest on Facebooki aktsia kallinenud 29 protsenti ning Mark Zuckerbergi vara 14,6 miljardit dollarit. Zuckerberg on jõukuselt maailmas viies inimene, tema vara väärtuseks hinnatakse 64,6 miljardit USD-d.&lt;ref&gt;http://majandus24.postimees.ee/4107985/miljardaride-selle-aasta-voitjad-ja-kaotajad&lt;/ref&gt; Mark Zuckerberg on lubanud 99 protsenti Facebooki oma firmaosalusest [https://www.insidephilanthropy.com/guide-to-individual-donors/mark-zuckerberg.html heategevuseks] ära anda.<br /> <br /> ==Turundamisest==<br /> <br /> Facebooki turunduse teema on iseenesest ulmeliselt lai ja infot võimalik kokku ajada metsikutes kogustes. Sestap keskendume siinkohal peamiselt uurimistöö käigus leitud huvitavatele ja uudsetele teemadele. Kuna peamise osa Facebooki kogukasumist moodustab just turundus (Joonis 1. &lt;ref&gt;https://www.statista.com/statistics/267031/facebooks-annual-revenue-by-segment/&lt;/ref&gt;), siis on ettevõtte arusaadavalt selle arendamiseks ka palju vaeva näinud. <br /> <br /> [[File:FBM_Joonis1.png|thumb|Joonis 1. Facebooki käive aastatel 2009-2016]]<br /> <br /> ===Turundamise viisid Facebookis===<br /> <br /> Peamiselt on Facebookis turustamiseks võimalik kasutada 3 erinevat lähenemist&lt;ref&gt;https://blog.kissmetrics.com/facebook-marketing/&lt;/ref&gt;:<br /> <br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt;Lehed - Need on oma ülesehituselt sarnased Facebooki profiilile, aga mõeldud just ettevõtetele, organisatsioonidele ja avaliku elu tegelastele. Kui kasutajad märgivad mõne lehe endale meeldivaks, siis saavad nad edaspidi automaatselt sellel lehel toimunud uuenduste kohta teavitusi.<br /> <br /> Positiivsed küljed: Lehed ei vaja vastastikust sõprussuhet, vaid iga inimene võib mõne endale sobiva lehe meeldivaks märkides seda jälgima hakata. Samuti ei ole lehtedel ka jälgijate osas mingeid piiranguid. Ühel lehel võib olla ükskõik kui palju jälgijaid. Lisaks on lehed ka kõigile tasuta, kergesti üles seatavad ja äärmiselt paindlikud.<br /> <br /> Negatiivsed küljed: Lehega on keeruline luua fänni baasi ja endale tähelepanu tõmmata.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Reklaamid - Facebook pakub ka suurepärast kindlale sihtgrupile suunatud turustamise võimalust. Seal saab valida erinevate parameetrite järgi oma reklaamile sihtgruppi nii geograafilise asukoha, vanuse, haridustaseme kui ka kasutatava seadme põhiselt. Facebook annab oma kasutajatele võimaluse ka valida, millised reklaamid neile ei meeldi ning vastavalt nende eelistustele neid kasutajale ka ei kuvata.<br /> <br /> Positiivsed küljed: Reklaamidel on võimsad ja täpsed sihtgrupi määratlemise parameetrid.<br /> <br /> Negatiivsed küljed: Reklaamid võivad minna väga kalliks maksma, olenevalt seatud eesmärkidest.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Grupid - Grupid on sarnased foorumitele, kus erinevatel teemadel arutletakse, kuid omavad teatud lisa võimalusi mida ka lehed ja profiilid pakuvad (nagu näiteks sein). Gruppe on võimalik luua vastavalt oma toote või teenuse tootmisharule, võimalusena jõuda potensiaalsete klientideni.<br /> <br /> Positiivsed küljed: Grupi loomine on kõigile tasuta ning nad on üldjuhul kõrge kasutatavusega.<br /> <br /> Negatiivsed küljed: Grupid võivad olla väga ajakulukad.&lt;/li&gt;<br /> &lt;/ul&gt;<br /> <br /> Mõnikord on sõpradega koos aega veetes arutatud, et kuidas küll Facebook vahel nii täpselt teab millist reklaami minule just teatud ajal pakkuda. Huvitav oli teada saada, et Facebook kasutab sihitud reklaami pakkumisel erilist algoritmi, mis toimib umbes järgnevalt: asukoht uudisvoos = postitajate ja lugejate vaheline huvi x postituse kaalukus x postitamise kellaaeg.<br /> <br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt;Postitaja ja lugejate vaheline huvi – kuna tegemist on digitaalse teenusega, on Facebookis peaaegu kõike võimalik mõõta. Nii on teada, mis huvitab valitud sihtrühma, millisele ja kuidas vormistatud postitusele nad tavaliselt reageerivad ja on ju teada ka millist postitust reklaamitakse. Mida rohkem need näitajad kattuvad, seda rohkem Facebook postitust näitab.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Postituse kaalukuse määrab tegelikult saavutatud reaktsioonide hulk. Neist kõige kaalukam on<br /> <br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt;kommentaar&lt;/li&gt;<br /> &lt;li&gt;järgmisena jagamine (koos pika lisatud tekstiga võib tõusta ka kommentaarist kaalukamaks)&lt;/li&gt;<br /> &lt;li&gt;kõige vähem lisab kaalu meeldimine (kui laigitakse peale teksti lugemist või video vaatamist, on kaal suurem)&lt;/li&gt;<br /> &lt;/ul&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Postitamise kellaaeg määrab reaktsioonide hulga esimese 4 tunni jooksul. Samas ei ole suurem kasutajate hulk alati boonus, sest koos lugejatega suureneb ka postituste hulk, mille seast tuleb silma suuta paista. Et aga Facebookis mõnda toodet või teenust turustades silma paista, tuleks eelkõige arvestada sellega, et tänapäeval inimeste tähelepanuvõime kahaneb kogu aeg. Täna on see väiedetavalt juba väiksem kui kuldkalal, kelle tähelepanuvõime on üheksa sekundit. Seega selleks, et sinu poolt postitatud info päviks tähelepanu, peab see sekundiga eristuma ja silma paistma.&lt;ref&gt;http://www.aripaev.ee/uudised/2015/02/19/turundus-facebookis-ei-ole-imerohi&lt;/ref&gt;&lt;/li&gt;<br /> &lt;/ul&gt;<br /> <br /> [[File:FBM_Joonis2.png|thumb|Joonis 2. Facebooki konkurentide kasutajad kuu lõikes]]<br /> <br /> Kuigi Facebook on endiselt meediamaastikul tugev tegija, on ta tänapäeval siiski kaotamas oma sära - eelkõige just noorema generatsiooni esindajate seas. See on aga üpris tõsine väljakutse, arvestades turul valitsevat tihedat konkurentsi (Joonis 2).<br /> <br /> Selleks, et tänapäevases kiirelt muutuvas maailmas turundus valdkonnas läbi lüüa ja tänase kasutaja ootustele vastata, tuleb Facebookil ennast pidevalt edasi arendada ja uudsete lahendustega kaasas käia (kui mitte isegi eeskujuks olla).&lt;ref&gt; http://heidicohen.com/2016-facebook-marketing/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Siinkohal peamised punktid, millele tänasel päeval oma toote või teenuse Facebookis edukalt turustamise puhul tuleks tähelepanu pöörata:<br /> <br /> &lt;ol&gt;<br /> &lt;li&gt;Näita, et sa tunned ennast Facebookis kui kodus. See ei ole täna sotsiaalmeedias enam kena lisandväärtus, vaid pigem hädavajalik oskus. Sa pead teadma, kes on sinu sihtgrupp, kus nad oma aega veedavad ja mis on nende jaoks oluline. Oluline on postita oma publikut silmaspidades kaasatõmbavat infot ja seda pidevalt ajaga kaasaskäies uuendada.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Mine personaalseks - jaga oma tundeid ja isiklikke saavutusi. Facebook on eelkõige siiski sotsiaalmeedia platform, kus sa pead olema inimene, kellel on oma nägu. See kehtib kõikide organisatsiooni tüüpide kohta. Tuleb olla aktiivne ja sulanduda oma sihtgruppi, et nendeni paremini jõuda. Lisa pilte mis tähendavad midagi, jutustavad loo või jagavad kasulikke nippe. Räägi oma fännidele oma brändist otse oma Facebooki postituses. Räägi fännidele lugu ühest oma töötajast.&lt;/li&gt;<br /> <br /> [[File:FBM_Joonis3.png|thumb|Joonis 3. Igapäevaste kasutajate arv mobiilis]]<br /> <br /> &lt;li&gt;Arvesta sellega, et Facebooki kasutatakse väga palju ka mobiilidel (Joonis 3). Ole valmis selleks, et sinu ettevõtte koduleht oleks kasutatav ka mobiilirakendusena. &lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Võta maksimumi Facebooki poolt pakutavatest erinevatest lahendustest, nagu näiteks videod. Kaasahaaravad ja originaalsed videod tõmbavad endale suurel hulgal tähelepanu ja kindlustavad kasutaja pikemaajalisema viibimise sinu kodulehel.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Investeeri enda reklaami. Pidevalt edasi areneva ja muutuva Facebooki algoritmiga, tuleb sul maksta, et olla pidevalt oma sihtgrupile silmapaistev. Selle positiivne külg aga see, et sa saad järjepidevalt infot oma klientuuri kohta.&lt;/li&gt;<br /> &lt;/ol&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõtteks==<br /> <br /> Facebook ei ole mitte ainult võimas, vaid ka väga paindlik turundusplatvorm. Ükskõik mis tüüpi firmaga ka tegemist ei oleks, on Facebookil piisavalt palju erinevaid turustamise viise ja võimalusi, et igaüks leiaks oma firmale, strateegiale, ajalistele piirangutele ning eelarvele sobiva variandi. Ilmselt võtab kogu selle võimsa platvormi ja selle erinevate võimaluste tundma õppimine natukene aega, kuid see on kindlasti seda väärt. Facebook on tänasel päeval endiselt veel kiire tempoga kasvav turg ja muutub iga päevaga aina asendamatuks osaks sotsiaalmeedia turundusmaastikul. Samuti on iga ettevõtte reklaamimisel oluline olla õigel ajal õiges kohas. Hetkel on veel Facebookis turundust alustavatel ettevõttetel seal lihtne läbi lüüa, kuid mida rohkem ettevõtteid sinna koondub, seda keerulisemaks see muutub. Juba täna on teada, et hea reklaam vajab kliendi tähelepanu saavutamiseks midagi erilist ja uudset. Mingil hetkel, kui kõiksugused erinevad lahendused on juba läbi käidud võib ka see turg ammenduda ning uudsete lahenduste leidmine ning kasutajate huvi säilitamine muutub iga päevaga järjest keerulisemaks.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Turundusest_Facebooki_n%C3%A4itel&diff=122506 2017-05-14T05:11:34Z

<p>Tvari: </p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Turundusest Facebooki näitel=<br /> Autorid: Liis Talsi, Jana Kindlam, Tanel Vari<br /> <br /> ==Ajaloost==<br /> <br /> Maailma enimkasutatava sotsiaalvõrgustiku Facebooki loost lahutamatu on selle kaasasutaja ning tegevjuht [https://www.facebook.com/zuck Mark Zuckenberg].<br /> <br /> Mark Elliot Zuckerberg sündis 14. mail 1984 juudi perekonnas Ameerika Ühendriikides. Tema lapsepõlv möödus väikeses asulas nimega Dobbs Ferry. Marki isa töötas hambaarstina, ema aga psühhiaatrina enne nelja lapse – Randi, Marki, Donna ja Arielle sündi. Mark on pere teine laps ning ainuke poeg. Juba varakult ilmutas ta huvi IT-valdkonna vastu. Umbes 12-aastaselt kirjutas Mark programmi nimega ZuckNet, mis võimaldas omavahel suhelda kõigil arvutitel isa töökoha ja kodu vahel. Zuckerberg programmeeris ZuckNeti Atari BASIC programmeerimiskeelt kasutades. Koos oma sõpradega koostas ta ka arvutimänge, öeldes hiljem, et tegi neid vaid lõbu pärast. Innustamaks Marki huvi programmeerimise vastu, palkasid vanemad talle eraõpetajaks David Newmani. Newman iseloomustas Marki hiljem imelapsena, kellega on raske sammu pidada. &lt;ref&gt;David Kirkpatrick „Sotsiaalvõrgustiku efekt“, FUTU Print 2012&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;http://www.aripaev.ee/uudised/2012/02/06/facebooki-neli-musketari&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Põhikoolis õppides ei olnud Mark tüüpiline arvutinohik – ta oli vehklemismeeskonna kapten ning klassikaliste keelte ja kirjanduse suur austaja. Keskkooli ajal töötas ta firmas nimega Media Group, arendamaks Synapse Media Playerit. Programm kasutas tehisintellekti tabamaks kasutajate kuulamisharjumusi. Kuigi talle pakuti siis ka juba antud alal hästi tasustatud tööd, otsustas Mark õpingutega jätkata. <br /> <br /> Kõrgharidust omandama suundus Mark Zuckerberg 2002. aastal Harvardi ülikooli, õppimaks psühholoogiat ja informaatikat. Juba teisel ülikooliaastal lõi ta programmi nimega CourseMatch, mis võimaldas tudengitel märkida, milliseid kursuseid ülikoolis võetakse. Programmi edukus innustas Zuckerbergi julgemalt uusi lahendusi proovima.<br /> <br /> Facebooki varaseks eelkäijaks loetakse programmi nimega Facemash, mis võimaldas tudengitel kaasõpilasi välimuse järgi hinnata. Zuckerbergi väitel koostas ta programmi vaid lõbu pärast. Facemash sai väga kiiresti väga populaarseks, kuid suleti juba mõni päev hiljem netiliikluse halvamise ja fotode loata kasutamisest tõusnud pahameeletormi tõttu. Veebisaiti nimetati ebakohaseks ja Zuckerberg vabandas avalikult. <br /> <br /> 2004. aasta jaanuaris alustas Zuckerberg oma uue idee arendamist, kaasates selleks oma toakaaslasi ja kaasõpilasi Eduardo Saverin, Andrew McCollum, Dustin Moskovitz ja Chris Hughes. Saverin tegeles esialgu finantsküljega, McCollum tegeles kujundamisega, Moskovitz oli programmeerija ning Chris Hughes aitas Zuckerbergil veebilehte reklaamida. 4. veebruaril 2004 lasti esialgu vaid Harvardisisese sotsiaalvõrgustikuna käiku veebileht nimega Thefacebook. Seda kuupäeva loetakse Facebooki sünniks. Thefacebook, hilisem Facebook sai oma nime tõenäoliselt kooli tudengite aastaraamatu „The Photo Address Book“ järgi, mille lihtsustatud nimetus õpilaste poolt oli „The Facebook“. &lt;ref&gt;https://alittlescienceaday.wordpress.com/2015/09/24/how-did-the-gafa-tech-giants-get-their-names/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Thefacebook.jpg|thumb|thefacebooki kuvatõmmis]]<br /> <br /> Esimese kuuga olid end Thefacebooki kasutajateks registreerinud enam kui pooled Harvardi tudengitest. Kiiresti populaarsust kogunud saidi laienemisega oldi siiski ettevaatlik, sest oluline oli eelkõige, et asi toimiks. Tasapisi tehti teenus kasutatavaks ka teistes Ameerika ja Kanada ülikoolides ning seejärel asuti juba üle maailma laienema. <br /> <br /> Alguses nägi Facebook välja kui [https://www.google.com/search?q=MySpace+2.0&amp;source=lnms&amp;tbm=isch&amp;sa=X&amp;ved=0ahUKEwjLz4qYyO7TAhUL7WMKHRiDBucQ_AUICigB&amp;biw=1736&amp;bih=993&amp;dpr=2 MySpace 2.0]. Lisaks oli [thefacebooki] logo kujunduselemendina kasutusel ka mehe nägu, mis oli ähmastatud nullidest ja ühtedest koosneva filtriga. <br /> <br /> Aastal 2005, kui thefacebookist sai Facebook, kadus ka mehe nägu kujunduselemendina. 2009 kinnitati uus ametlik logo. Alguse sai selgem ja minimalistlikum kujundus, mille järgi Facebooki tänaseni tuntakse. 2015. aastal tehti logole ''facelift''.&lt;ref&gt;https://www.webdesignerdepot.com/2015/07/facebook-reveals-new-logo/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Facebooki logo on loodud disainer Joe Krali poolt. Algset logo on nüüdseks vaid pisut ümaramaks ning mõnevõrra sõbralikumana tunduvamaks muudetud. Facebooki põhivärvid on sinise vairiatsioonid ning valge, Hex koodidena #3b5998 (RGB 59, 89, 152 ), #6d84b4 (RGB: 109, 132, 180), #afbdd4 (RGB: 175, 189, 212), #d8dfea (RGB: 216, 223, 234), #ffffff (RGB: 255, 255, 255).&lt;ref&gt;http://www.color-hex.com/color-palette/185&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;http://www.imore.com/evolution-social-media-icon&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Facebook on oma disainilt lihtne, sest oli algselt mõeldud vaid ülikooli tudengite poolt kasutamiseks ning eesmärgiks ei olnud raha teenimine. Tagasihoidlik disain laseb särada hoopis teenuse kasutajatel.<br /> <br /> 2006. aastal katkestab Mark Zuckerberg oma õpingud Harvardi ülikoolis ning pühendub Facebooki arendamisele. <br /> <br /> 2012. aastal abiellub Mark Priscilla Chaniga ning neil on üks laps. Priscilla on hariduselt lastearst.<br /> <br /> Sarnaselt teise maailma muutnud IT-juhi Steve Jobsiga on Zuckerberg teinud ka enda riietumisstiilist omaette kaubamärgi. Nimelt kannab ta enamasti lihtsat halli T-särki, ning jahedama ilma korral selle peal tumehalli kapuutsiga dressipluusi. Erilisematel puhkudel riietub ta küll ülikonda.<br /> <br /> 2017. aasta mai alguses hinnati Facebooki kasutajateks ligikaudu 2 miljardit inimest üle maailma.<br /> <br /> 2017. aasta esimese kolme kuuga teenis ettevõte kasumit 8 miljardit dollarit. Samas anti teada, et aasta jooksul palgatakse juurde 3000 töötajat hindama Facebooki postitatavaid videosid, et vägivalda edastav ei pääseks üle maailma levima või jõutaks varakult abivajajateni. Pärast 3000 videomojälgija palkamist kuuluks firma rahvusvahelisse meeskonda 7500 töötajat. <br /> <br /> Mark Zuckerbergi sõnul on Facebook vahend, mis aitab inimestel oma elukeskkonda paremini mõista. See aitab maailma ühendada, inimesed saavad lihtsamini ise organiseeruda. Teenus loob sageli inimestevahelisi ootamatuid kontakte, mis põhinevad nende ühistel tuttavatel, huvidel, probleemidel jne. Ühendatakse nii väga väikeseid kui väga suuri inimhulki. Tähelepanuväärne on, et Facebook on polulaarne igas vanuses inimeste seas.<br /> <br /> 2017. aasta algusest on Facebooki aktsia kallinenud 29 protsenti ning Mark Zuckerbergi vara 14,6 miljardit dollarit. Zuckerberg on jõukuselt maailmas viies inimene, tema vara väärtuseks hinnatakse 64,6 miljardit USD-d.&lt;ref&gt;http://majandus24.postimees.ee/4107985/miljardaride-selle-aasta-voitjad-ja-kaotajad&lt;/ref&gt; Mark Zuckerberg on lubanud 99 protsenti Facebooki oma firmaosalusest [https://www.insidephilanthropy.com/guide-to-individual-donors/mark-zuckerberg.html heategevuseks] ära anda.<br /> <br /> ==Turundamisest==<br /> <br /> Minu ülesandeks sai antud töö käigus uurida Facebooki turunduse tagamaid. Teema on iseenesest ulmeliselt lai ja infot võimalik kokku ajada metsikutes kogustes. Seega otsustasin keskenduda peamiselt uurimistöö käigus leitud huvitavatele ja enda jaoks uudsematele teemadele. Kuna peamise osa Facebooki kogukasumist moodustab just turundus (Joonis 1. &lt;ref&gt;https://www.statista.com/statistics/267031/facebooks-annual-revenue-by-segment/&lt;/ref&gt;), siis on ettevõtte arusaadavalt selle arendamiseks ka palju vaeva näinud. <br /> <br /> [[File:FBM_Joonis1.png|thumb|Joonis 1. Facebooki käive aastatel 2009-2016]]<br /> <br /> ===Turustamise viisid Facebookis===<br /> <br /> Peamiselt on Facebookis turustamiseks võimalik kasutada 3 erinevat lähenemist&lt;ref&gt;https://blog.kissmetrics.com/facebook-marketing/&lt;/ref&gt;:<br /> <br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt;Lehed - Need on oma ülesehituselt sarnased Facebooki profiilile, aga mõeldud just ettevõtetele, organisatsioonidele ja avaliku elu tegelastele. Kui kasutajad märgivad mõne lehe endale meeldivaks, siis saavad nad edaspidi automaatselt sellel lehel toimunud uuenduste kohta teavitusi.<br /> <br /> Positiivsed küljed: Lehed ei vaja vastastikust sõprussuhet, vaid iga inimene võib mõne endale sobiva lehe meeldivaks märkides seda jälgima hakata. Samuti ei ole lehtedel ka jälgijate osas mingeid piiranguid. Ühel lehel võib olla ükskõik kui palju jälgijaid. Lisaks on lehed ka kõigile tasuta, kergesti üles seatavad ja äärmiselt paindlikud.<br /> <br /> Negatiivsed küljed: Lehega on keeruline luua fänni baasi ja endale tähelepanu tõmmata.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Reklaamid - Facebook pakub ka suurepärast kindlale sihtgrupile suunatud turustamise võimalust. Seal saab valida erinevate parameetrite järgi oma reklaamile sihtgruppi nii geograafilise asukoha, vanuse, haridustaseme kui ka kasutatava seadme põhiselt. Facebook annab oma kasutajatele võimaluse ka valida, millised reklaamid neile ei meeldi ning vastavalt nende eelistustele neid kasutajale ka ei kuvata.<br /> <br /> Positiivsed küljed: Reklaamidel on võimsad ja täpsed sihtgrupi määratlemise parameetrid.<br /> <br /> Negatiivsed küljed: Reklaamid võivad minna väga kalliks maksma, olenevalt seatud eesmärkidest.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Grupid - Grupid on sarnased foorumitele, kus erinevatel teemadel arutletakse, kuid omavad teatud lisa võimalusi mida ka lehed ja profiilid pakuvad (nagu näiteks sein). Gruppe on võimalik luua vastavalt oma toote või teenuse tootmisharule, võimalusena jõuda potensiaalsete klientideni.<br /> <br /> Positiivsed küljed: Grupi loomine on kõigile tasuta ning nad on üldjuhul kõrge kasutatavusega.<br /> <br /> Negatiivsed küljed: Grupid võivad olla väga ajakulukad.&lt;/li&gt;<br /> &lt;/ul&gt;<br /> <br /> Kuna olen teinekord sõpradega koos aega veetes arutanud, et kuidas küll Facebook vahel nii täpselt teab millist reklaami minule just teatud ajal pakkuda. Siis oli minu jaoks eriti huvitav teada saada, et Facebook kasutab sihitud reklaami pakkumisel erilist algoritmi, mis toimib umbes järgnevalt: asukoht uudisvoos = postitajate ja lugejate vaheline huvi x postituse kaalukus x postitamise kellaaeg.<br /> <br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt;Postitaja ja lugejate vaheline huvi – kuna tegemist on digitaalse teenusega, on Facebookis peaaegu kõike võimalik mõõta. Nii on teada, mis huvitab valitud sihtrühma, millisele ja kuidas vormistatud postitusele nad tavaliselt reageerivad ja on ju teada ka millist postitust reklaamitakse. Mida rohkem need näitajad kattuvad, seda rohkem Facebook postitust näitab.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Postituse kaalukuse määrab tegelikult saavutatud reaktsioonide hulk. Neist kõige kaalukam on<br /> <br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt;kommentaar&lt;/li&gt;<br /> &lt;li&gt;järgmisena jagamine (koos pika lisatud tekstiga võib tõusta ka kommentaarist kaalukamaks)&lt;/li&gt;<br /> &lt;li&gt;kõige vähem lisab kaalu meeldimine (kui laigitakse peale teksti lugemist või video vaatamist, on kaal suurem)&lt;/li&gt;<br /> &lt;/ul&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Postitamise kellaaeg määrab reaktsioonide hulga esimese 4 tunni jooksul. Samas ei ole suurem kasutajate hulk alati boonus, sest koos lugejatega suureneb ka postituste hulk, mille seast tuleb silma suuta paista. Et aga Facebookis mõnda toodet või teenust turustades silma paista, tuleks eelkõige arvestada sellega, et tänapäeval inimeste tähelepanuvõime kahaneb kogu aeg. Täna on see väiedetavalt juba väiksem kui kuldkalal, kelle tähelepanuvõime on üheksa sekundit. Seega selleks, et sinu poolt postitatud info päviks tähelepanu, peab see sekundiga eristuma ja silma paistma.&lt;ref&gt;http://www.aripaev.ee/uudised/2015/02/19/turundus-facebookis-ei-ole-imerohi&lt;/ref&gt;&lt;/li&gt;<br /> &lt;/ul&gt;<br /> <br /> Kuigi Facebook on endiselt veel meedia maastikul väga tugev tegija, on ta tänapäeval siiski kaotamas oma sära - eelkõige just noorema generatsiooni esindajate seas. See on aga üpris tõsine väljakutse, arvestades turul valitsevat tihedat konkurentsi (Joonis 2).<br /> <br /> [[File:FBM_Joonis2.png|thumb|Joonis 2. Facebooki konkurentide kasutajad kuu lõikes]]<br /> <br /> Selleks, et tänapäevases kiirelt muutuvas maailmas turundus valdkonnas läbi lüüa ja tänase kasutaja ootustele vastata, tuleb Facebookil ennast pidevalt edasi arendada ja uudsete lahendustega kaasas käia (kui mitte isegi eeskujuks olla).&lt;ref&gt; http://heidicohen.com/2016-facebook-marketing/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Tooksingi siinkohal välja peamised punktid, millele tänasel päeval oma toote või teenuse Facebookis edukalt turustamise puhul tuleks tähelepanu pöörata:<br /> <br /> &lt;ol&gt;<br /> &lt;li&gt;Näita, et sa tunned ennast Facebookis kui kodus. See ei ole täna sotsiaalmeedias enam kena lisandväärtus, vaid pigem hädavajalik oskus. Sa pead teadma, kes on sinu sihtgrupp, kus nad oma aega veedavad ja mis on nende jaoks oluline. Oluline on postita oma publikut silmaspidades kaasatõmbavat infot ja seda pidevalt ajaga kaasaskäies uuendada.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Mine personaalseks - jaga oma tundeid ja isiklikke saavutusi. Facebook on eelkõige siiski sotsiaalmeedia platform, kus sa pead olema inimene, kellel on oma nägu. See kehtib kõikide organisatsiooni tüüpide kohta. Tuleb olla aktiivne ja sulanduda oma sihtgruppi, et nendeni paremini jõuda. Lisa pilte mis tähendavad midagi, jutustavad loo või jagavad kasulikke nippe. Räägi oma fännidele oma brändist otse oma Facebooki postituses. Räägi fännidele lugu ühest oma töötajast.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Arvesta sellega, et Facebooki kasutatakse väga palju ka mobiilidel (Joonis 3). Ole valmis selleks, et sinu ettevõtte koduleht oleks kasutatav ka mobiilirakendusena. &lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Võta maksimumi Facebooki poolt pakutavatest erinevatest lahendustest, nagu näiteks videod. Kaasahaaravad ja originaalsed videod tõmbavad endale suurel hulgal tähelepanu ja kindlustavad kasutaja pikemaajalisema viibimise sinu kodulehel.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Investeeri enda reklaami. Pidevalt edasi areneva ja muutuva Facebooki algoritmiga, tuleb sul maksta, et olla pidevalt oma sihtgrupile silmapaistev. Selle positiivne külg aga see, et sa saad järjepidevalt infot oma klientuuri kohta.&lt;/li&gt;<br /> &lt;/ol&gt;<br /> <br /> [[File:FBM_Joonis3.png|thumb|Joonis 3. Igapäevaste kasutajate arv mobiilis]]<br /> <br /> ==Kokkuvõtteks==<br /> <br /> Facebook ei ole mitte ainult võimas, vaid ka väga paindlik turunduse platvorm. Ükskõik mis tüüpi firmaga ka tegemist ei oleks, on Facebookil piisavalt palju erinevaid turustamise viise ja võimalusi, et igaüks leiaks oma firmale, strateegiale, ajalistele piirangutele ning eelarvele sobiva variandi. Ilmselt võtab kogu selle võimsa platvormi ja selle erinevate võimaluste tundma õppimine natukene aega, kuid see on kindlasti seda väärt. Facebook on tänasel päeval endiselt veel kiire tempoga kasvav turg ja muutub iga päevaga aina asendamatuks osaks sotsiaalmeedia turundusmaastikul. Samuti on iga ettevõtte reklaamimisel oluline olla õigel ajal õiges kohas. Hetkel on veel Facebookis turundust alustavatel ettevõttetel seal lihtne läbi lüüa, kuid mida rohkem ettevõtteid sinna koondub, seda keerulisemaks see muutub. Juba täna on teada, et hea reklaam vajab kliendi tähelepanu saavutamiseks midagi erilist ja uudset. Mingil hetkel, kui kõiksugused erinevad lahendused on juba läbi käidud võib ka see turg ammenduda ning uudsete lahenduste leidmine ning kasutajate huvi säilitamine muutub iga päevaga järjest keerulisemaks.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:FBM_Joonis3.png&diff=122505 2017-05-14T05:11:26Z

<p>Tvari: Igapäevaste kasutajate arv mobiilis</p> <hr /> <div>Igapäevaste kasutajate arv mobiilis</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:FBM_Joonis2.png&diff=122504 2017-05-14T05:06:13Z

<p>Tvari: FB konkurendid kuude lõikes</p> <hr /> <div>FB konkurendid kuude lõikes</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:FBM_Joonis1.png&diff=122503 2017-05-14T04:57:46Z

<p>Tvari: Facebooki aastane käive 2009-2016</p> <hr /> <div>Facebooki aastane käive 2009-2016</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Turundusest_Facebooki_n%C3%A4itel&diff=122502 2017-05-14T04:53:46Z

<p>Tvari: /* Turundusest Facebooki näitel */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Turundusest Facebooki näitel=<br /> Autorid: Liis Talsi, Jana Kindlam, Tanel Vari<br /> <br /> ==Ajaloost==<br /> <br /> Maailma enimkasutatava sotsiaalvõrgustiku Facebooki loost lahutamatu on selle kaasasutaja ning tegevjuht [https://www.facebook.com/zuck Mark Zuckenberg].<br /> <br /> Mark Elliot Zuckerberg sündis 14. mail 1984 juudi perekonnas Ameerika Ühendriikides. Tema lapsepõlv möödus väikeses asulas nimega Dobbs Ferry. Marki isa töötas hambaarstina, ema aga psühhiaatrina enne nelja lapse – Randi, Marki, Donna ja Arielle sündi. Mark on pere teine laps ning ainuke poeg. Juba varakult ilmutas ta huvi IT-valdkonna vastu. Umbes 12-aastaselt kirjutas Mark programmi nimega ZuckNet, mis võimaldas omavahel suhelda kõigil arvutitel isa töökoha ja kodu vahel. Zuckerberg programmeeris ZuckNeti Atari BASIC programmeerimiskeelt kasutades. Koos oma sõpradega koostas ta ka arvutimänge, öeldes hiljem, et tegi neid vaid lõbu pärast. Innustamaks Marki huvi programmeerimise vastu, palkasid vanemad talle eraõpetajaks David Newmani. Newman iseloomustas Marki hiljem imelapsena, kellega on raske sammu pidada. &lt;ref&gt;David Kirkpatrick „Sotsiaalvõrgustiku efekt“, FUTU Print 2012&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;http://www.aripaev.ee/uudised/2012/02/06/facebooki-neli-musketari&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Põhikoolis õppides ei olnud Mark tüüpiline arvutinohik – ta oli vehklemismeeskonna kapten ning klassikaliste keelte ja kirjanduse suur austaja. Keskkooli ajal töötas ta firmas nimega Media Group, arendamaks Synapse Media Playerit. Programm kasutas tehisintellekti tabamaks kasutajate kuulamisharjumusi. Kuigi talle pakuti siis ka juba antud alal hästi tasustatud tööd, otsustas Mark õpingutega jätkata. <br /> <br /> Kõrgharidust omandama suundus Mark Zuckerberg 2002. aastal Harvardi ülikooli, õppimaks psühholoogiat ja informaatikat. Juba teisel ülikooliaastal lõi ta programmi nimega CourseMatch, mis võimaldas tudengitel märkida, milliseid kursuseid ülikoolis võetakse. Programmi edukus innustas Zuckerbergi julgemalt uusi lahendusi proovima.<br /> <br /> Facebooki varaseks eelkäijaks loetakse programmi nimega Facemash, mis võimaldas tudengitel kaasõpilasi välimuse järgi hinnata. Zuckerbergi väitel koostas ta programmi vaid lõbu pärast. Facemash sai väga kiiresti väga populaarseks, kuid suleti juba mõni päev hiljem netiliikluse halvamise ja fotode loata kasutamisest tõusnud pahameeletormi tõttu. Veebisaiti nimetati ebakohaseks ja Zuckerberg vabandas avalikult. <br /> <br /> 2004. aasta jaanuaris alustas Zuckerberg oma uue idee arendamist, kaasates selleks oma toakaaslasi ja kaasõpilasi Eduardo Saverin, Andrew McCollum, Dustin Moskovitz ja Chris Hughes. Saverin tegeles esialgu finantsküljega, McCollum tegeles kujundamisega, Moskovitz oli programmeerija ning Chris Hughes aitas Zuckerbergil veebilehte reklaamida. 4. veebruaril 2004 lasti esialgu vaid Harvardisisese sotsiaalvõrgustikuna käiku veebileht nimega Thefacebook. Seda kuupäeva loetakse Facebooki sünniks. Thefacebook, hilisem Facebook sai oma nime tõenäoliselt kooli tudengite aastaraamatu „The Photo Address Book“ järgi, mille lihtsustatud nimetus õpilaste poolt oli „The Facebook“. &lt;ref&gt;https://alittlescienceaday.wordpress.com/2015/09/24/how-did-the-gafa-tech-giants-get-their-names/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Thefacebook.jpg|thefacebooki kuvatõmmis]]<br /> <br /> Esimese kuuga olid end Thefacebooki kasutajateks registreerinud enam kui pooled Harvardi tudengitest. Kiiresti populaarsust kogunud saidi laienemisega oldi siiski ettevaatlik, sest oluline oli eelkõige, et asi toimiks. Tasapisi tehti teenus kasutatavaks ka teistes Ameerika ja Kanada ülikoolides ning seejärel asuti juba üle maailma laienema. <br /> <br /> Alguses nägi Facebook välja kui [https://www.google.com/search?q=MySpace+2.0&amp;source=lnms&amp;tbm=isch&amp;sa=X&amp;ved=0ahUKEwjLz4qYyO7TAhUL7WMKHRiDBucQ_AUICigB&amp;biw=1736&amp;bih=993&amp;dpr=2 MySpace 2.0]. Lisaks oli [thefacebooki] logo kujunduselemendina kasutusel ka mehe nägu, mis oli ähmastatud nullidest ja ühtedest koosneva filtriga. <br /> <br /> Aastal 2005, kui thefacebookist sai Facebook, kadus ka mehe nägu kujunduselemendina. 2009 kinnitati uus ametlik logo. Alguse sai selgem ja minimalistlikum kujundus, mille järgi Facebooki tänaseni tuntakse. 2015. aastal tehti logole ''facelift''.&lt;ref&gt;https://www.webdesignerdepot.com/2015/07/facebook-reveals-new-logo/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Facebooki logo on loodud disainer Joe Krali poolt. Algset logo on nüüdseks vaid pisut ümaramaks ning mõnevõrra sõbralikumana tunduvamaks muudetud. Facebooki põhivärvid on sinise vairiatsioonid ning valge, Hex koodidena #3b5998 (RGB 59, 89, 152 ), #6d84b4 (RGB: 109, 132, 180), #afbdd4 (RGB: 175, 189, 212), #d8dfea (RGB: 216, 223, 234), #ffffff (RGB: 255, 255, 255).&lt;ref&gt;http://www.color-hex.com/color-palette/185&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;http://www.imore.com/evolution-social-media-icon&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Facebook on oma disainilt lihtne, sest oli algselt mõeldud vaid ülikooli tudengite poolt kasutamiseks ning eesmärgiks ei olnud raha teenimine. Tagasihoidlik disain laseb särada hoopis teenuse kasutajatel.<br /> <br /> 2006. aastal katkestab Mark Zuckerberg oma õpingud Harvardi ülikoolis ning pühendub Facebooki arendamisele. <br /> <br /> 2012. aastal abiellub Mark Priscilla Chaniga ning neil on üks laps. Priscilla on hariduselt lastearst.<br /> <br /> Sarnaselt teise maailma muutnud IT-juhi Steve Jobsiga on Zuckerberg teinud ka enda riietumisstiilist omaette kaubamärgi. Nimelt kannab ta enamasti lihtsat halli T-särki, ning jahedama ilma korral selle peal tumehalli kapuutsiga dressipluusi. Erilisematel puhkudel riietub ta küll ülikonda.<br /> <br /> 2017. aasta mai alguses hinnati Facebooki kasutajateks ligikaudu 2 miljardit inimest üle maailma.<br /> <br /> 2017. aasta esimese kolme kuuga teenis ettevõte kasumit 8 miljardit dollarit. Samas anti teada, et aasta jooksul palgatakse juurde 3000 töötajat hindama Facebooki postitatavaid videosid, et vägivalda edastav ei pääseks üle maailma levima või jõutaks varakult abivajajateni. Pärast 3000 videomojälgija palkamist kuuluks firma rahvusvahelisse meeskonda 7500 töötajat. <br /> <br /> Mark Zuckerbergi sõnul on Facebook vahend, mis aitab inimestel oma elukeskkonda paremini mõista. See aitab maailma ühendada, inimesed saavad lihtsamini ise organiseeruda. Teenus loob sageli inimestevahelisi ootamatuid kontakte, mis põhinevad nende ühistel tuttavatel, huvidel, probleemidel jne. Ühendatakse nii väga väikeseid kui väga suuri inimhulki. Tähelepanuväärne on, et Facebook on polulaarne igas vanuses inimeste seas.<br /> <br /> 2017. aasta algusest on Facebooki aktsia kallinenud 29 protsenti ning Mark Zuckerbergi vara 14,6 miljardit dollarit. Zuckerberg on jõukuselt maailmas viies inimene, tema vara väärtuseks hinnatakse 64,6 miljardit USD-d.&lt;ref&gt;http://majandus24.postimees.ee/4107985/miljardaride-selle-aasta-voitjad-ja-kaotajad&lt;/ref&gt; Mark Zuckerberg on lubanud 99 protsenti Facebooki oma firmaosalusest [https://www.insidephilanthropy.com/guide-to-individual-donors/mark-zuckerberg.html heategevuseks] ära anda.<br /> <br /> ==Turundamisest==<br /> <br /> Minu ülesandeks sai antud töö käigus uurida Facebooki turunduse tagamaid. Teema on iseenesest ulmeliselt lai ja infot võimalik kokku ajada metsikutes kogustes. Seega otsustasin keskenduda peamiselt uurimistöö käigus leitud huvitavatele ja enda jaoks uudsematele teemadele.<br /> Kuna peamise osa Facebooki kogukasumist moodustab just turundus (Joonis 1), siis on ettevõtte arusaadavalt selle arendamiseks ka palju vaeva näinud. <br /> <br /> ===Turustamise viisid Facebookis===<br /> <br /> Peamiselt on Facebookis turustamiseks võimalik kasutada 3 erinevat lähenemist&lt;ref&gt;https://blog.kissmetrics.com/facebook-marketing/&lt;/ref&gt;:<br /> <br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt;Lehed - Need on oma ülesehituselt sarnased Facebooki profiilile, aga mõeldud just ettevõtetele, organisatsioonidele ja avaliku elu tegelastele. Kui kasutajad märgivad mõne lehe endale meeldivaks, siis saavad nad edaspidi automaatselt sellel lehel toimunud uuenduste kohta teavitusi.<br /> <br /> Positiivsed küljed: Lehed ei vaja vastastikust sõprussuhet, vaid iga inimene võib mõne endale sobiva lehe meeldivaks märkides seda jälgima hakata. Samuti ei ole lehtedel ka jälgijate osas mingeid piiranguid. Ühel lehel võib olla ükskõik kui palju jälgijaid. Lisaks on lehed ka kõigile tasuta, kergesti üles seatavad ja äärmiselt paindlikud.<br /> <br /> Negatiivsed küljed: Lehega on keeruline luua fänni baasi ja endale tähelepanu tõmmata.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Reklaamid - Facebook pakub ka suurepärast kindlale sihtgrupile suunatud turustamise võimalust. Seal saab valida erinevate parameetrite järgi oma reklaamile sihtgruppi nii geograafilise asukoha, vanuse, haridustaseme kui ka kasutatava seadme põhiselt. Facebook annab oma kasutajatele võimaluse ka valida, millised reklaamid neile ei meeldi ning vastavalt nende eelistustele neid kasutajale ka ei kuvata.<br /> <br /> Positiivsed küljed: Reklaamidel on võimsad ja täpsed sihtgrupi määratlemise parameetrid.<br /> <br /> Negatiivsed küljed: Reklaamid võivad minna väga kalliks maksma, olenevalt seatud eesmärkidest.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Grupid - Grupid on sarnased foorumitele, kus erinevatel teemadel arutletakse, kuid omavad teatud lisa võimalusi mida ka lehed ja profiilid pakuvad (nagu näiteks sein). Gruppe on võimalik luua vastavalt oma toote või teenuse tootmisharule, võimalusena jõuda potensiaalsete klientideni.<br /> <br /> Positiivsed küljed: Grupi loomine on kõigile tasuta ning nad on üldjuhul kõrge kasutatavusega.<br /> <br /> Negatiivsed küljed: Grupid võivad olla väga ajakulukad.&lt;/li&gt;<br /> &lt;/ul&gt;<br /> <br /> Kuna olen teinekord sõpradega koos aega veetes arutanud, et kuidas küll Facebook vahel nii täpselt teab millist reklaami minule just teatud ajal pakkuda. Siis oli minu jaoks eriti huvitav teada saada, et Facebook kasutab sihitud reklaami pakkumisel erilist algoritmi, mis toimib umbes järgnevalt: asukoht uudisvoos = postitajate ja lugejate vaheline huvi x postituse kaalukus x postitamise kellaaeg.<br /> <br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt;Postitaja ja lugejate vaheline huvi – kuna tegemist on digitaalse teenusega, on Facebookis peaaegu kõike võimalik mõõta. Nii on teada, mis huvitab valitud sihtrühma, millisele ja kuidas vormistatud postitusele nad tavaliselt reageerivad ja on ju teada ka millist postitust reklaamitakse. Mida rohkem need näitajad kattuvad, seda rohkem Facebook postitust näitab.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Postituse kaalukuse määrab tegelikult saavutatud reaktsioonide hulk. Neist kõige kaalukam on<br /> <br /> &lt;ul&gt;<br /> &lt;li&gt;kommentaar&lt;/li&gt;<br /> &lt;li&gt;järgmisena jagamine (koos pika lisatud tekstiga võib tõusta ka kommentaarist kaalukamaks)&lt;/li&gt;<br /> &lt;li&gt;kõige vähem lisab kaalu meeldimine (kui laigitakse peale teksti lugemist või video vaatamist, on kaal suurem)&lt;/li&gt;<br /> &lt;/ul&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Postitamise kellaaeg määrab reaktsioonide hulga esimese 4 tunni jooksul. Samas ei ole suurem kasutajate hulk alati boonus, sest koos lugejatega suureneb ka postituste hulk, mille seast tuleb silma suuta paista. Et aga Facebookis mõnda toodet või teenust turustades silma paista, tuleks eelkõige arvestada sellega, et tänapäeval inimeste tähelepanuvõime kahaneb kogu aeg. Täna on see väiedetavalt juba väiksem kui kuldkalal, kelle tähelepanuvõime on üheksa sekundit. Seega selleks, et sinu poolt postitatud info päviks tähelepanu, peab see sekundiga eristuma ja silma paistma. &lt;ref&gt; http://www.aripaev.ee/uudised/2015/02/19/turundus-facebookis-ei-ole-imerohi &lt;/ref&gt;&lt;/li&gt;<br /> <br /> Kuigi Facebook on endiselt veel meedia maastikul väga tugev tegija, on ta tänapäeval siiski kaotamas oma sära - eelkõige just noorema generatsiooni esindajate seas. See on aga üpris tõsine väljakutse, arvestades turul valitsevat tihedat konkurentsi (Joonis 2).<br /> Selleks, et tänapäevases kiirelt muutuvas maailmas turundus valdkonnas läbi lüüa ja tänase kasutaja ootustele vastata, tuleb Facebookil ennast pidevalt edasi arendada ja uudsete lahendustega kaasas käia (kui mitte isegi eeskujuks olla).&lt;ref&gt; http://heidicohen.com/2016-facebook-marketing/&lt;/ref&gt; [3]<br /> <br /> Konkurentide kasutajad kuu kaupa<br /> <br /> Joonis 2<br /> <br /> <br /> Tooksingi siinkohal välja peamised punktid, millele tänasel päeval oma toote või teenuse Facebookis edukalt turustamise puhul tuleks tähelepanu pöörata [3]:<br /> &lt;ol&gt;<br /> &lt;li&gt;Näita, et sa tunned ennast Facebookis kui kodus. See ei ole täna sotsiaalmeedias enam kena lisandväärtus, vaid pigem hädavajalik oskus. Sa pead teadma, kes on sinu sihtgrupp, kus nad oma aega veedavad ja mis on nende jaoks oluline. Oluline on postita oma publikut silmaspidades kaasatõmbavat infot ja seda pidevalt ajaga kaasaskäies uuendada.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Mine personaalseks - jaga oma tundeid ja isiklikke saavutusi. Facebook on eelkõige siiski sotsiaalmeedia platform, kus sa pead olema inimene, kellel on oma nägu. See kehtib kõikide organisatsiooni tüüpide kohta. Tuleb olla aktiivne ja sulanduda oma sihtgruppi, et nendeni paremini jõuda. Lisa pilte mis tähendavad midagi, jutustavad loo või jagavad kasulikke nippe. Räägi oma fännidele oma brändist otse oma Facebooki postituses. Räägi fännidele lugu ühest oma töötajast.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Arvesta sellega, et Facebooki kasutatakse väga palju ka mobiilidel (Joonis 3). Ole valmis selleks, et sinu ettevõtte koduleht oleks kasutatav ka mobiilirakendusena. &lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Võta maksimumi Facebooki poolt pakutavatest erinevatest lahendustest, nagu näiteks videod. Kaasahaaravad ja originaalsed videod tõmbavad endale suurel hulgal tähelepanu ja kindlustavad kasutaja pikemaajalisema viibimise sinu kodulehel.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Investeeri enda reklaami. Pidevalt edasi areneva ja muutuva Facebooki algoritmiga, tuleb sul maksta, et olla pidevalt oma sihtgrupile silmapaistev. Selle positiivne külg aga see, et sa saad järjepidevalt infot oma klientuuri kohta.&lt;/li&gt;<br /> &lt;/ol&gt;<br /> <br /> Igapäevased kasutajad mobiilil<br /> <br /> Joonis 3<br /> <br /> ==Kokkuvõtteks==<br /> <br /> Facebook ei ole mitte ainult võimas, vaid ka väga paindlik turunduse platvorm. Ükskõik mis tüüpi firmaga ka tegemist ei oleks, on Facebookil piisavalt palju erinevaid turustamise viise ja võimalusi, et igaüks leiaks oma firmale, strateegiale, ajalistele piirangutele ning eelarvele sobiva variandi. Ilmselt võtab kogu selle võimsa platvormi ja selle erinevate võimaluste tundma õppimine natukene aega, kuid see on kindlasti seda väärt. Facebook on tänasel päeval endiselt veel kiire tempoga kasvav turg ja muutub iga päevaga aina asendamatuks osaks sotsiaalmeedia turundusmaastikul. Samuti on iga ettevõtte reklaamimisel oluline olla õigel ajal õiges kohas. Hetkel on veel Facebookis turundust alustavatel ettevõttetel seal lihtne läbi lüüa, kuid mida rohkem ettevõtteid sinna koondub, seda keerulisemaks see muutub. Juba täna on teada, et hea reklaam vajab kliendi tähelepanu saavutamiseks midagi erilist ja uudset. Mingil hetkel, kui kõiksugused erinevad lahendused on juba läbi käidud võib ka see turg ammenduda ning uudsete lahenduste leidmine ning kasutajate huvi säilitamine muutub iga päevaga järjest keerulisemaks.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Turundusest_Facebooki_n%C3%A4itel&diff=122501 2017-05-14T04:42:06Z

<p>Tvari: </p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Turundusest Facebooki näitel=<br /> Autorid: Liis Talsi, Jana Kindlam, Tanel Vari<br /> <br /> ==Ajaloost==<br /> <br /> Maailma enimkasutatava sotsiaalvõrgustiku Facebooki loost lahutamatu on selle kaasasutaja ning tegevjuht [https://www.facebook.com/zuck Mark Zuckenberg].<br /> <br /> Mark Elliot Zuckerberg sündis 14. mail 1984 juudi perekonnas Ameerika Ühendriikides. Tema lapsepõlv möödus väikeses asulas nimega Dobbs Ferry. Marki isa töötas hambaarstina, ema aga psühhiaatrina enne nelja lapse – Randi, Marki, Donna ja Arielle sündi. Mark on pere teine laps ning ainuke poeg. Juba varakult ilmutas ta huvi IT-valdkonna vastu. Umbes 12-aastaselt kirjutas Mark programmi nimega ZuckNet, mis võimaldas omavahel suhelda kõigil arvutitel isa töökoha ja kodu vahel. Zuckerberg programmeeris ZuckNeti Atari BASIC programmeerimiskeelt kasutades. Koos oma sõpradega koostas ta ka arvutimänge, öeldes hiljem, et tegi neid vaid lõbu pärast. Innustamaks Marki huvi programmeerimise vastu, palkasid vanemad talle eraõpetajaks David Newmani. Newman iseloomustas Marki hiljem imelapsena, kellega on raske sammu pidada. &lt;ref&gt;David Kirkpatrick „Sotsiaalvõrgustiku efekt“, FUTU Print 2012&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;http://www.aripaev.ee/uudised/2012/02/06/facebooki-neli-musketari&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Põhikoolis õppides ei olnud Mark tüüpiline arvutinohik – ta oli vehklemismeeskonna kapten ning klassikaliste keelte ja kirjanduse suur austaja. Keskkooli ajal töötas ta firmas nimega Media Group, arendamaks Synapse Media Playerit. Programm kasutas tehisintellekti tabamaks kasutajate kuulamisharjumusi. Kuigi talle pakuti siis ka juba antud alal hästi tasustatud tööd, otsustas Mark õpingutega jätkata. <br /> <br /> Kõrgharidust omandama suundus Mark Zuckerberg 2002. aastal Harvardi ülikooli, õppimaks psühholoogiat ja informaatikat. Juba teisel ülikooliaastal lõi ta programmi nimega CourseMatch, mis võimaldas tudengitel märkida, milliseid kursuseid ülikoolis võetakse. Programmi edukus innustas Zuckerbergi julgemalt uusi lahendusi proovima.<br /> <br /> Facebooki varaseks eelkäijaks loetakse programmi nimega Facemash, mis võimaldas tudengitel kaasõpilasi välimuse järgi hinnata. Zuckerbergi väitel koostas ta programmi vaid lõbu pärast. Facemash sai väga kiiresti väga populaarseks, kuid suleti juba mõni päev hiljem netiliikluse halvamise ja fotode loata kasutamisest tõusnud pahameeletormi tõttu. Veebisaiti nimetati ebakohaseks ja Zuckerberg vabandas avalikult. <br /> <br /> 2004. aasta jaanuaris alustas Zuckerberg oma uue idee arendamist, kaasates selleks oma toakaaslasi ja kaasõpilasi Eduardo Saverin, Andrew McCollum, Dustin Moskovitz ja Chris Hughes. Saverin tegeles esialgu finantsküljega, McCollum tegeles kujundamisega, Moskovitz oli programmeerija ning Chris Hughes aitas Zuckerbergil veebilehte reklaamida. 4. veebruaril 2004 lasti esialgu vaid Harvardisisese sotsiaalvõrgustikuna käiku veebileht nimega Thefacebook. Seda kuupäeva loetakse Facebooki sünniks. Thefacebook, hilisem Facebook sai oma nime tõenäoliselt kooli tudengite aastaraamatu „The Photo Address Book“ järgi, mille lihtsustatud nimetus õpilaste poolt oli „The Facebook“. &lt;ref&gt;https://alittlescienceaday.wordpress.com/2015/09/24/how-did-the-gafa-tech-giants-get-their-names/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Thefacebook.jpg|thefacebooki kuvatõmmis]]<br /> <br /> Esimese kuuga olid end Thefacebooki kasutajateks registreerinud enam kui pooled Harvardi tudengitest. Kiiresti populaarsust kogunud saidi laienemisega oldi siiski ettevaatlik, sest oluline oli eelkõige, et asi toimiks. Tasapisi tehti teenus kasutatavaks ka teistes Ameerika ja Kanada ülikoolides ning seejärel asuti juba üle maailma laienema. <br /> <br /> Alguses nägi Facebook välja kui [https://www.google.com/search?q=MySpace+2.0&amp;source=lnms&amp;tbm=isch&amp;sa=X&amp;ved=0ahUKEwjLz4qYyO7TAhUL7WMKHRiDBucQ_AUICigB&amp;biw=1736&amp;bih=993&amp;dpr=2 MySpace 2.0]. Lisaks oli [thefacebooki] logo kujunduselemendina kasutusel ka mehe nägu, mis oli ähmastatud nullidest ja ühtedest koosneva filtriga. <br /> <br /> Aastal 2005, kui thefacebookist sai Facebook, kadus ka mehe nägu kujunduselemendina. 2009 kinnitati uus ametlik logo. Alguse sai selgem ja minimalistlikum kujundus, mille järgi Facebooki tänaseni tuntakse. 2015. aastal tehti logole ''facelift''.&lt;ref&gt;https://www.webdesignerdepot.com/2015/07/facebook-reveals-new-logo/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Facebooki logo on loodud disainer Joe Krali poolt. Algset logo on nüüdseks vaid pisut ümaramaks ning mõnevõrra sõbralikumana tunduvamaks muudetud. Facebooki põhivärvid on sinise vairiatsioonid ning valge, Hex koodidena #3b5998 (RGB 59, 89, 152 ), #6d84b4 (RGB: 109, 132, 180), #afbdd4 (RGB: 175, 189, 212), #d8dfea (RGB: 216, 223, 234), #ffffff (RGB: 255, 255, 255).&lt;ref&gt;http://www.color-hex.com/color-palette/185&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;http://www.imore.com/evolution-social-media-icon&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Facebook on oma disainilt lihtne, sest oli algselt mõeldud vaid ülikooli tudengite poolt kasutamiseks ning eesmärgiks ei olnud raha teenimine. Tagasihoidlik disain laseb särada hoopis teenuse kasutajatel.<br /> <br /> 2006. aastal katkestab Mark Zuckerberg oma õpingud Harvardi ülikoolis ning pühendub Facebooki arendamisele. <br /> <br /> 2012. aastal abiellub Mark Priscilla Chaniga ning neil on üks laps. Priscilla on hariduselt lastearst.<br /> <br /> Sarnaselt teise maailma muutnud IT-juhi Steve Jobsiga on Zuckerberg teinud ka enda riietumisstiilist omaette kaubamärgi. Nimelt kannab ta enamasti lihtsat halli T-särki, ning jahedama ilma korral selle peal tumehalli kapuutsiga dressipluusi. Erilisematel puhkudel riietub ta küll ülikonda.<br /> <br /> 2017. aasta mai alguses hinnati Facebooki kasutajateks ligikaudu 2 miljardit inimest üle maailma.<br /> <br /> 2017. aasta esimese kolme kuuga teenis ettevõte kasumit 8 miljardit dollarit. Samas anti teada, et aasta jooksul palgatakse juurde 3000 töötajat hindama Facebooki postitatavaid videosid, et vägivalda edastav ei pääseks üle maailma levima või jõutaks varakult abivajajateni. Pärast 3000 videomojälgija palkamist kuuluks firma rahvusvahelisse meeskonda 7500 töötajat. <br /> <br /> Mark Zuckerbergi sõnul on Facebook vahend, mis aitab inimestel oma elukeskkonda paremini mõista. See aitab maailma ühendada, inimesed saavad lihtsamini ise organiseeruda. Teenus loob sageli inimestevahelisi ootamatuid kontakte, mis põhinevad nende ühistel tuttavatel, huvidel, probleemidel jne. Ühendatakse nii väga väikeseid kui väga suuri inimhulki. Tähelepanuväärne on, et Facebook on polulaarne igas vanuses inimeste seas.<br /> <br /> 2017. aasta algusest on Facebooki aktsia kallinenud 29 protsenti ning Mark Zuckerbergi vara 14,6 miljardit dollarit. Zuckerberg on jõukuselt maailmas viies inimene, tema vara väärtuseks hinnatakse 64,6 miljardit USD-d.&lt;ref&gt;http://majandus24.postimees.ee/4107985/miljardaride-selle-aasta-voitjad-ja-kaotajad&lt;/ref&gt; Mark Zuckerberg on lubanud 99 protsenti Facebooki oma firmaosalusest [https://www.insidephilanthropy.com/guide-to-individual-donors/mark-zuckerberg.html heategevuseks] ära anda.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Turundusest_Facebooki_n%C3%A4itel&diff=122500 2017-05-14T04:40:59Z

<p>Tvari: </p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Turundusest Facebooki näitel=<br /> Autorid: Liis Talsi, Jana Kindlam, Tanel Vari<br /> <br /> ==Ajaloost==<br /> <br /> Maailma enimkasutatava sotsiaalvõrgustiku Facebooki loost lahutamatu on selle kaasasutaja ning tegevjuht [https://www.facebook.com/zuck Mark Zuckenberg].<br /> <br /> Mark Elliot Zuckerberg sündis 14. mail 1984 juudi perekonnas Ameerika Ühendriikides. Tema lapsepõlv möödus väikeses asulas nimega Dobbs Ferry. Marki isa töötas hambaarstina, ema aga psühhiaatrina enne nelja lapse – Randi, Marki, Donna ja Arielle sündi. Mark on pere teine laps ning ainuke poeg. Juba varakult ilmutas ta huvi IT-valdkonna vastu. Umbes 12-aastaselt kirjutas Mark programmi nimega ZuckNet, mis võimaldas omavahel suhelda kõigil arvutitel isa töökoha ja kodu vahel. Zuckerberg programmeeris ZuckNeti Atari BASIC programmeerimiskeelt kasutades. Koos oma sõpradega koostas ta ka arvutimänge, öeldes hiljem, et tegi neid vaid lõbu pärast. Innustamaks Marki huvi programmeerimise vastu, palkasid vanemad talle eraõpetajaks David Newmani. Newman iseloomustas Marki hiljem imelapsena, kellega on raske sammu pidada. &lt;ref&gt;David Kirkpatrick „Sotsiaalvõrgustiku efekt“, FUTU Print 2012&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;http://www.aripaev.ee/uudised/2012/02/06/facebooki-neli-musketari&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Põhikoolis õppides ei olnud Mark tüüpiline arvutinohik – ta oli vehklemismeeskonna kapten ning klassikaliste keelte ja kirjanduse suur austaja. Keskkooli ajal töötas ta firmas nimega Media Group, arendamaks Synapse Media Playerit. Programm kasutas tehisintellekti tabamaks kasutajate kuulamisharjumusi. Kuigi talle pakuti siis ka juba antud alal hästi tasustatud tööd, otsustas Mark õpingutega jätkata. <br /> <br /> Kõrgharidust omandama suundus Mark Zuckerberg 2002. aastal Harvardi ülikooli, õppimaks psühholoogiat ja informaatikat. Juba teisel ülikooliaastal lõi ta programmi nimega CourseMatch, mis võimaldas tudengitel märkida, milliseid kursuseid ülikoolis võetakse. Programmi edukus innustas Zuckerbergi julgemalt uusi lahendusi proovima.<br /> <br /> Facebooki varaseks eelkäijaks loetakse programmi nimega Facemash, mis võimaldas tudengitel kaasõpilasi välimuse järgi hinnata. Zuckerbergi väitel koostas ta programmi vaid lõbu pärast. Facemash sai väga kiiresti väga populaarseks, kuid suleti juba mõni päev hiljem netiliikluse halvamise ja fotode loata kasutamisest tõusnud pahameeletormi tõttu. Veebisaiti nimetati ebakohaseks ja Zuckerberg vabandas avalikult. <br /> <br /> 2004. aasta jaanuaris alustas Zuckerberg oma uue idee arendamist, kaasates selleks oma toakaaslasi ja kaasõpilasi Eduardo Saverin, Andrew McCollum, Dustin Moskovitz ja Chris Hughes. Saverin tegeles esialgu finantsküljega, McCollum tegeles kujundamisega, Moskovitz oli programmeerija ning Chris Hughes aitas Zuckerbergil veebilehte reklaamida. 4. veebruaril 2004 lasti esialgu vaid Harvardisisese sotsiaalvõrgustikuna käiku veebileht nimega Thefacebook. Seda kuupäeva loetakse Facebooki sünniks. Thefacebook, hilisem Facebook sai oma nime tõenäoliselt kooli tudengite aastaraamatu „The Photo Address Book“ järgi, mille lihtsustatud nimetus õpilaste poolt oli „The Facebook“. &lt;ref&gt;https://alittlescienceaday.wordpress.com/2015/09/24/how-did-the-gafa-tech-giants-get-their-names/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Thefacebook.jpg|thefacebooki kuvatõmmis]]<br /> <br /> Esimese kuuga olid end Thefacebooki kasutajateks registreerinud enam kui pooled Harvardi tudengitest. Kiiresti populaarsust kogunud saidi laienemisega oldi siiski ettevaatlik, sest oluline oli eelkõige, et asi toimiks. Tasapisi tehti teenus kasutatavaks ka teistes Ameerika ja Kanada ülikoolides ning seejärel asuti juba üle maailma laienema. <br /> <br /> Alguses nägi Facebook välja kui [https://www.google.com/search?q=MySpace+2.0&amp;source=lnms&amp;tbm=isch&amp;sa=X&amp;ved=0ahUKEwjLz4qYyO7TAhUL7WMKHRiDBucQ_AUICigB&amp;biw=1736&amp;bih=993&amp;dpr=2 MySpace 2.0]. Lisaks oli [thefacebooki] logo kujunduselemendina kasutusel ka mehe nägu, mis oli ähmastatud nullidest ja ühtedest koosneva filtriga. <br /> <br /> Aastal 2005, kui thefacebookist sai Facebook, kadus ka mehe nägu kujunduselemendina. 2009 kinnitati uus ametlik logo. Alguse sai selgem ja minimalistlikum kujundus, mille järgi Facebooki tänaseni tuntakse. 2015. aastal tehti logole ''facelift''.&lt;ref&gt;https://www.webdesignerdepot.com/2015/07/facebook-reveals-new-logo/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Facebooki logo on loodud disainer Joe Krali poolt. Algset logo on nüüdseks vaid pisut ümaramaks ning mõnevõrra sõbralikumana tunduvamaks muudetud. Facebooki põhivärvid on sinise vairiatsioonid ning valge, Hex koodidena #3b5998 (RGB 59, 89, 152 ), #6d84b4 (RGB: 109, 132, 180), #afbdd4 (RGB: 175, 189, 212), #d8dfea (RGB: 216, 223, 234), #ffffff (RGB: 255, 255, 255).&lt;ref&gt;http://www.color-hex.com/color-palette/185&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;http://www.imore.com/evolution-social-media-icon&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Facebook on oma disainilt lihtne, sest oli algselt mõeldud vaid ülikooli tudengite poolt kasutamiseks ning eesmärgiks ei olnud raha teenimine. Tagasihoidlik disain laseb särada hoopis teenuse kasutajatel.<br /> <br /> 2006. aastal katkestab Mark Zuckerberg oma õpingud Harvardi ülikoolis ning pühendub Facebooki arendamisele. <br /> <br /> 2012. aastal abiellub Mark Priscilla Chaniga ning neil on üks laps. Priscilla on hariduselt lastearst.<br /> <br /> Sarnaselt teise maailma muutnud IT-juhi Steve Jobsiga on Zuckerberg teinud ka enda riietumisstiilist omaette kaubamärgi. Nimelt kannab ta enamasti lihtsat halli T-särki, ning jahedama ilma korral selle peal tumehalli kapuutsiga dressipluusi. Erilisematel puhkudel riietub ta küll ülikonda.<br /> <br /> 2017. aasta mai alguses hinnati Facebooki kasutajateks ligikaudu 2 miljardit inimest üle maailma.<br /> <br /> 2017. aasta esimese kolme kuuga teenis ettevõte kasumit 8 miljardit dollarit. Samas anti teada, et aasta jooksul palgatakse juurde 3000 töötajat hindama Facebooki postitatavaid videosid, et vägivalda edastav ei pääseks üle maailma levima või jõutaks varakult abivajajateni. Pärast 3000 videomojälgija palkamist kuuluks firma rahvusvahelisse meeskonda 7500 töötajat. <br /> <br /> Mark Zuckerbergi sõnul on Facebook vahend, mis aitab inimestel oma elukeskkonda paremini mõista. See aitab maailma ühendada, inimesed saavad lihtsamini ise organiseeruda. Teenus loob sageli inimestevahelisi ootamatuid kontakte, mis põhinevad nende ühistel tuttavatel, huvidel, probleemidel jne. Ühendatakse nii väga väikeseid kui väga suuri inimhulki. Tähelepanuväärne on, et Facebook on polulaarne igas vanuses inimeste seas.<br /> <br /> 2017. aasta algusest on Facebooki aktsia kallinenud 29 protsenti ning Mark Zuckerbergi vara 14,6 miljardit dollarit. Zuckerberg on jõukuselt maailmas viies inimene, tema vara väärtuseks hinnatakse 64,6 miljardit USD-d.&lt;ref&gt;http://majandus24.postimees.ee/4107985/miljardaride-selle-aasta-voitjad-ja-kaotajad&lt;/ref&gt; Mark Zuckerberg on lubanud 99 protsenti Facebooki oma firmaosalusest [https://www.insidephilanthropy.com/guide-to-individual-donors/mark-zuckerberg.html heategevuseks] ära anda.</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Turundusest_Facebooki_n%C3%A4itel&diff=122499 2017-05-14T04:36:18Z

<p>Tvari: </p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Turundusest Facebooki näitel=<br /> Autorid: Liis Talsi, Jana Kindlam, Tanel Vari<br /> <br /> ==Ajaloost==<br /> <br /> Maailma enimkasutatava sotsiaalvõrgustiku Facebooki loost lahutamatu on selle kaasasutaja ning tegevjuht [https://www.facebook.com/zuck Mark Zuckenberg].<br /> <br /> Mark Elliot Zuckerberg sündis 14. mail 1984 juudi perekonnas Ameerika Ühendriikides. Tema lapsepõlv möödus väikeses asulas nimega Dobbs Ferry. Marki isa töötas hambaarstina, ema aga psühhiaatrina enne nelja lapse – Randi, Marki, Donna ja Arielle sündi. Mark on pere teine laps ning ainuke poeg. Juba varakult ilmutas ta huvi IT-valdkonna vastu. Umbes 12-aastaselt kirjutas Mark programmi nimega ZuckNet, mis võimaldas omavahel suhelda kõigil arvutitel isa töökoha ja kodu vahel. Zuckerberg programmeeris ZuckNeti Atari BASIC programmeerimiskeelt kasutades. Koos oma sõpradega koostas ta ka arvutimänge, öeldes hiljem, et tegi neid vaid lõbu pärast. Innustamaks Marki huvi programmeerimise vastu, palkasid vanemad talle eraõpetajaks David Newmani. Newman iseloomustas Marki hiljem imelapsena, kellega on raske sammu pidada. &lt;ref&gt;David Kirkpatrick „Sotsiaalvõrgustiku efekt“, FUTU Print 2012&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;http://www.aripaev.ee/uudised/2012/02/06/facebooki-neli-musketari&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Põhikoolis õppides ei olnud Mark tüüpiline arvutinohik – ta oli vehklemismeeskonna kapten ning klassikaliste keelte ja kirjanduse suur austaja. Keskkooli ajal töötas ta firmas nimega Media Group, arendamaks Synapse Media Playerit. Programm kasutas tehisintellekti tabamaks kasutajate kuulamisharjumusi. Kuigi talle pakuti siis ka juba antud alal hästi tasustatud tööd, otsustas Mark õpingutega jätkata. <br /> <br /> Kõrgharidust omandama suundus Mark Zuckerberg 2002. aastal Harvardi ülikooli, õppimaks psühholoogiat ja informaatikat. Juba teisel ülikooliaastal lõi ta programmi nimega CourseMatch, mis võimaldas tudengitel märkida, milliseid kursuseid ülikoolis võetakse. Programmi edukus innustas Zuckerbergi julgemalt uusi lahendusi proovima.<br /> <br /> Facebooki varaseks eelkäijaks loetakse programmi nimega Facemash, mis võimaldas tudengitel kaasõpilasi välimuse järgi hinnata. Zuckerbergi väitel koostas ta programmi vaid lõbu pärast. Facemash sai väga kiiresti väga populaarseks, kuid suleti juba mõni päev hiljem netiliikluse halvamise ja fotode loata kasutamisest tõusnud pahameeletormi tõttu. Veebisaiti nimetati ebakohaseks ja Zuckerberg vabandas avalikult. <br /> <br /> 2004. aasta jaanuaris alustas Zuckerberg oma uue idee arendamist, kaasates selleks oma toakaaslasi ja kaasõpilasi Eduardo Saverin, Andrew McCollum, Dustin Moskovitz ja Chris Hughes. Saverin tegeles esialgu finantsküljega, McCollum tegeles kujundamisega, Moskovitz oli programmeerija ning Chris Hughes aitas Zuckerbergil veebilehte reklaamida. 4. veebruaril 2004 lasti esialgu vaid Harvardisisese sotsiaalvõrgustikuna käiku veebileht nimega Thefacebook. Seda kuupäeva loetakse Facebooki sünniks. Thefacebook, hilisem Facebook sai oma nime tõenäoliselt kooli tudengite aastaraamatu „The Photo Address Book“ järgi, mille lihtsustatud nimetus õpilaste poolt oli „The Facebook“. &lt;ref&gt;https://alittlescienceaday.wordpress.com/2015/09/24/how-did-the-gafa-tech-giants-get-their-names/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> [[File:Thefacebook.jpg|thefacebooki kuvatõmmis]]<br /> <br /> Esimese kuuga olid end Thefacebooki kasutajateks registreerinud enam kui pooled Harvardi tudengitest. Kiiresti populaarsust kogunud saidi laienemisega oldi siiski ettevaatlik, sest oluline oli eelkõige, et asi toimiks. Tasapisi tehti teenus kasutatavaks ka teistes Ameerika ja Kanada ülikoolides ning seejärel asuti juba üle maailma laienema. <br /> <br /> Alguses nägi Facebook välja kui MySpace 2.0. Lisaks oli [thefacebooki] logo kujunduselemendina kasutusel ka mehe nägu, mis oli ähmastatud nullidest ja ühtedest koosneva filtriga. <br /> <br /> Aastal 2005, kui thefacebookist sai Facebook, kadus ka mehe nägu kujunduselemendina. 2009 kinnitati uus ametlik logo. Alguse sai selgem ja minimalistlikum kujundus, mille järgi Facebooki tänaseni tuntakse. 2015. aastal tehti logole ''facelift''.<br /> <br /> Facebooki logo on loodud disainer Joe Krali poolt. Algset logo on nüüdseks vaid pisut ümaramaks ning mõnevõrra sõbralikumana tunduvamaks muudetud. Facebooki põhivärvid on sinise vairiatsioonid ning valge, Hex koodidena #3b5998 (RGB 59, 89, 152 ), #6d84b4 (RGB: 109, 132, 180), #afbdd4 (RGB: 175, 189, 212), #d8dfea (RGB: 216, 223, 234), #ffffff (RGB: 255, 255, 255).&lt;ref&gt;http://www.color-hex.com/color-palette/185&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;http://www.imore.com/evolution-social-media-icon&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Facebook on oma disainilt lihtne, sest oli algselt mõeldud vaid ülikooli tudengite poolt kasutamiseks ning eesmärgiks ei olnud raha teenimine. Tagasihoidlik disain laseb särada hoopis teenuse kasutajatel.<br /> <br /> 2006. aastal katkestab Mark Zuckerberg oma õpingud Harvardi ülikoolis ning pühendub Facebooki arendamisele. <br /> <br /> 2012. aastal abiellub Mark Priscilla Chaniga ning neil on üks laps. Priscilla on hariduselt lastearst.<br /> <br /> Sarnaselt teise maailma muutnud IT-juhi Steve Jobsiga on Zuckerberg teinud ka enda riietumisstiilist omaette kaubamärgi. Nimelt kannab ta enamasti lihtsat halli T-särki, ning jahedama ilma korral selle peal tumehalli hoodie’t. Erilisematel puhkudel riietub ta küll ülikonda. Ilmselt võimaldab välisele silmapaistvusele mitte keskendumine tegeleda palju olulisemate asjadega.<br /> <br /> 2017. aasta mai alguses hinnati Facebooki kasutavat ligikaudu 2 miljardit inimest üle maailma.<br /> <br /> 2017. aasta esimese kolme kuuga teenis ettevõte kasumit 8 miljardit dollarit. Samas anti teada, et aasta jooksul palgatakse juurde 3000 töötajat hindama Facebooki postitatavaid videosid, et vägivalda edastav ei pääseks üle maailma levima või jõutaks varakult abivajajateni. Pärast 3000 videomojälgija palkamist kuuluks firma rahvusvahelisse meeskonda 7500 töötajat. <br /> <br /> Mark Zuckerbergi sõnul on Facebook vahend, mis aitab inimestel oma elukeskkonda paremini mõista. See aitab maailma ühendada, inimesed saavad lihtsamini ise organiseeruda. Teenus loob sageli inimestevahelisi ootamatuid kontakte, mis põhinevad nende ühistel tuttavatel, huvidel, probleemidel jne. Ühendatakse nii väga väikeseid kui väga suuri inimhulki. Tähelepanuväärne on, et Facebook on polulaarne igas vanuses inimeste seas.<br /> <br /> 2017. aasta algusest on Facebooki aktsia kallinenud 29 protsenti ning Mark Zuckerbergi vara 14,6 miljardit dollarit. Zuckerberg on jõukuselt maailmas viies inimene, tema vara väärtuseks hinnatakse 64,6 miljardit USD-d.&lt;ref&gt;http://majandus24.postimees.ee/4107985/miljardaride-selle-aasta-voitjad-ja-kaotajad&lt;/ref&gt; Mark Zuckerberg on lubanud 99 protsenti Facebooki oma firmaosalusest [https://www.insidephilanthropy.com/guide-to-individual-donors/mark-zuckerberg.html heategevuseks] ära anda.</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Turundusest_Facebooki_n%C3%A4itel&diff=122498 2017-05-14T04:25:37Z

<p>Tvari: </p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Turundusest Facebooki näitel=<br /> Autorid: Liis Talsi, Jana Kindlam, Tanel Vari<br /> <br /> ==Ajaloost==<br /> <br /> Maailma enimkasutatava sotsiaalvõrgustiku Facebooki loost lahutamatu on selle kaasasutaja ning tegevjuht [https://www.facebook.com/zuck Mark Zuckenberg].<br /> <br /> Mark Elliot Zuckerberg sündis 14. mail 1984 juudi perekonnas Ameerika Ühendriikides. Tema lapsepõlv möödus väikeses asulas nimega Dobbs Ferry. Marki isa töötas hambaarstina, ema aga psühhiaatrina enne nelja lapse – Randi, Marki, Donna ja Arielle sündi. Mark on pere teine laps ning ainuke poeg. Juba varakult ilmutas ta huvi IT-valdkonna vastu. Umbes 12-aastaselt kirjutas Mark programmi nimega ZuckNet, mis võimaldas omavahel suhelda kõigil arvutitel isa töökoha ja kodu vahel. Zuckerberg programmeeris ZuckNeti Atari BASIC programmeerimiskeelt kasutades. Koos oma sõpradega koostas ta ka arvutimänge, öeldes hiljem, et tegi neid vaid lõbu pärast. Innustamaks Marki huvi programmeerimise vastu, palkasid vanemad talle eraõpetajaks David Newmani. Newman iseloomustas Marki hiljem imelapsena, kellega on raske sammu pidada. &lt;ref&gt;David Kirkpatrick „Sotsiaalvõrgustiku efekt“, FUTU Print 2012&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Põhikoolis õppides ei olnud Mark tüüpiline arvutinohik – ta oli vehklemismeeskonna kapten ning klassikaliste keelte ja kirjanduse suur austaja. Keskkooli ajal töötas ta firmas nimega Media Group, arendamaks Synapse Media Playerit. Programm kasutas tehisintellekti tabamaks kasutajate kuulamisharjumusi. Kuigi talle pakuti siis ka juba antud alal hästi tasustatud tööd, otsustas Mark õpingutega jätkata. <br /> <br /> Kõrgharidust omandama suundus Mark Zuckerberg 2002. aastal Harvardi ülikooli, õppimaks psühholoogiat ja informaatikat. Juba teisel ülikooliaastal lõi ta programmi nimega CourseMatch, mis võimaldas tudengitel märkida, milliseid kursuseid ülikoolis võetakse. Programmi edukus innustas Zuckerbergi julgemalt uusi lahendusi proovima.<br /> <br /> Facebooki varaseks eelkäijaks loetakse programmi nimega Facemash, mis võimaldas tudengitel kaasõpilasi välimuse järgi hinnata. Zuckerbergi väitel koostas ta programmi vaid lõbu pärast. Facemash sai väga kiiresti väga populaarseks, kuid suleti juba mõni päev hiljem netiliikluse halvamise ja fotode loata kasutamisest tõusnud pahameeletormi tõttu. Veebisaiti nimetati ebakohaseks ja Zuckerberg vabandas avalikult. <br /> <br /> 2004. aasta jaanuaris alustas Zuckerberg oma uue idee arendamist, kaasates selleks oma toakaaslasi ja kaasõpilasi Eduardo Saverin, Andrew McCollum, Dustin Moskovitz ja Chris Hughes. Saverin tegeles esialgu finantsküljega, McCollum tegeles kujundamisega, Moskovitz oli programmeerija ning Chris Hughes aitas Zuckerbergil veebilehte reklaamida. 4. veebruaril 2004 lasti esialgu vaid Harvardisisese sotsiaalvõrgustikuna käiku veebileht nimega Thefacebook. Seda kuupäeva loetakse Facebooki sünniks. Thefacebook, hilisem Facebook sai oma nime tõenäoliselt kooli tudengite aastaraamatu „The Photo Address Book“ järgi, mille lihtsustatud nimetus õpilaste poolt oli „The Facebook“. <br /> <br /> [[File:Thefacebook.jpg|thefacebooki kuvatõmmis]]<br /> <br /> Esimese kuuga olid end Thefacebooki kasutajateks registreerinud enam kui pooled Harvardi tudengitest. Kiiresti populaarsust kogunud saidi laienemisega oldi siiski ettevaatlik, sest oluline oli eelkõige, et asi toimiks. Tasapisi tehti teenus kasutatavaks ka teistes Ameerika ja Kanada ülikoolides ning seejärel asuti juba üle maailma laienema. <br /> <br /> Alguses nägi Facebook välja kui MySpace 2.0. Lisaks oli [thefacebooki] logo kujunduselemendina kasutusel ka mehe nägu, mis oli ähmastatud nullidest ja ühtedest koosneva filtriga. <br /> <br /> Aastal 2005, kui thefacebookist sai Facebook, kadus ka mehe nägu kujunduselemendina. 2009 kinnitati uus ametlik logo. Alguse sai selgem ja minimalistlikum kujundus, mille järgi Facebooki tänaseni tuntakse. <br /> <br /> Facebooki logo on loodud disainer Joe Krali poolt. Algset logo on nüüdseks vaid pisut ümaramaks ning mõnevõrra sõbralikumana tunduvamaks muudetud. Facebooki põhivärvid on sinise vairiatsioonid ning valge, Hex koodidena #3b5998 (RGB 59, 89, 152 ), #6d84b4 (RGB: 109, 132, 180), #afbdd4 (RGB: 175, 189, 212), #d8dfea (RGB: 216, 223, 234), #ffffff (RGB: 255, 255, 255).&lt;ref&gt;http://www.color-hex.com/color-palette/185&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Facebook on oma disainilt lihtne, sest oli algselt mõeldud vaid ülikooli tudengite poolt kasutamiseks ning eesmärgiks ei olnud raha teenimine. Tagasihoidlik disain laseb särada hoopis teenuse kasutajatel.<br /> <br /> 2006. aastal katkestab Mark Zuckerberg oma õpingud Harvardi ülikoolis ning pühendub Facebooki arendamisele. <br /> <br /> 2012. aastal abiellub Mark Priscilla Chaniga ning neil on üks laps. Priscilla on hariduselt lastearst.<br /> <br /> Sarnaselt teise maailma muutnud IT-juhi Steve Jobsiga on Zuckerberg teinud ka enda riietumisstiilist omaette kaubamärgi. Nimelt kannab ta enamasti lihtsat halli T-särki, ning jahedama ilma korral selle peal tumehalli hoodie’t. Erilisematel puhkudel riietub ta küll ülikonda. Ilmselt võimaldab välisele silmapaistvusele mitte keskendumine tegeleda palju olulisemate asjadega.<br /> <br /> 2017. aasta mai alguses hinnati Facebooki kasutavat ligikaudu 2 miljardit inimest üle maailma.<br /> <br /> 2017. aasta esimese kolme kuuga teenis ettevõte kasumit 8 miljardit dollarit. Samas anti teada, et aasta jooksul palgatakse juurde 3000 töötajat hindama Facebooki postitatavaid videosid, et vägivalda edastav ei pääseks üle maailma levima või jõutaks varakult abivajajateni. Pärast 3000 videomojälgija palkamist kuuluks firma rahvusvahelisse meeskonda 7500 töötajat. <br /> <br /> Mark Zuckerbergi sõnul on Facebook vahend, mis aitab inimestel oma elukeskkonda paremini mõista. See aitab maailma ühendada, inimesed saavad lihtsamini ise organiseeruda. Teenus loob sageli inimestevahelisi ootamatuid kontakte, mis põhinevad nende ühistel tuttavatel, huvidel, probleemidel jne. Ühendatakse nii väga väikeseid kui väga suuri inimhulki. Tähelepanuväärne on, et Facebook on polulaarne igas vanuses inimeste seas.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Facebooki ajaloo kronoloogia:<br /> <br /> 4. veebruar 2004 Harvardis tehakse kasutatavaks suhtlust võimaldav programm Thefacebook<br /> <br /> 13. aprillil 2004 vormistavad Zuckerberg, Dustin Moskovitz ja Eduardo Saverin partnerlussuhte ettevõttes Thefacebook.com LLC.<br /> <br /> Juunis 2004 kolib Facebook oma arenduskontori Palo Altosse Californias.<br /> <br /> Juunis 2004 investeerib ettevõtja Peter Thiel noorte loodud ettevõttesse 500 000 dollarit. Sean Parkerist (Napsteri kaasasutaja) saab ettevõtte juht.<br /> <br /> Septembris 2004 kaevatakse Facebook kohtusse ConnectU poolt. ConnectU, algse nimega HarvardConnection, oli netivõrgustik, kus kasutajad said sõpru lisada ja üksteiselel sõnumeid saata. Kuigi Mark Zuckerberg tegi HarvardConnectioniga koostööd, arendas ta paralleelselt sarnast ning konkureerivat suhtlusvõrgustikku Thefacebook. Zuckerbergi süüdistati idee kopeerimises ning nende algkoodi kasutamises. Hagi leiab lahenduse juunis 2008.<br /> <br /> 30. detsembril 2004 kasutab Facebooki miljon inimest.<br /> <br /> 26. mail 2005 investeerib Accel Partners ettevõttesse 13 miljonit dollarit.<br /> <br /> 23. augustil 2005 omandab Facebook 200 000 dollari eest domeeni Facebook.com<br /> <br /> Detsembris 2005 tutvustatakse Facebooki lahendust sõprade märkimiseks fotodel. <br /> <br /> Oktoobris 2006 laienetakse Suurbritannia ülikoolidesse. <br /> <br /> Jaanuaris 2006 tehakse Facebook lihtsamini kasutatavaks ka mobiiltelefonides; käivitatakse m.facebook.com.<br /> <br /> 6. novembril 2007 käivitatakse Facebook Beacon, mis on osa Facebooki reklaamisüsteemist. Beacon suletakse 2009 septembris.<br /> <br /> 19. novembril 2007 kõrvaldab Facebook staatuse lahtrist „is“ ehk „on“ osa, võimaldades kasutajatel olla vabam oma staatuse uuendamisel.<br /> <br /> Juulis 2008 uuendatakse Facebooki lehe disaini ning selle kasutamismooduseid.<br /> <br /> Oktoobris 2008 asutab Facebook rahvusvahelised osakonnad Dublinis Iirimaal.<br /> <br /> 9. veebruaril 2009 aktiveeritakse Facebooki like nupp.<br /> <br /> Augustis 2009 omandab Facebook saidi FriendFeed. <br /> <br /> Septembris 2009 teatab Facebook esmakordselt kasumist. <br /> <br /> Veebruaris 2010 omandab Facebook Malaysia startupi Octazen Solutions.<br /> <br /> Aprillis 2010 ostab Facebook fotojagamisteenuse Divvy-shot.<br /> <br /> 19. aprillil 2010 tutvustab Facebook nn Community lehti.<br /> <br /> 1. oktoobril 2010 valmib Facebooki algusaegadest film „The Social Network“. Mark Zuckerbergi väitel on suur osa filmist ebatäpne. <br /> <br /> Detsembris 2010 läbib Facebooki disain ja kasutajamugavus suure uuenduskuuri. <br /> Jaanuaris 2011 on Facebooki väärtuseks 50 miljardit dollarit.<br /> <br /> 6. juulil 2011 võtab Facebook partneriks Skype’i.<br /> <br /> 9. augustist 2011 saab kasutada Facebook Messengeri.<br /> <br /> 14. septembril 2011 avatakse võimalus saada soovi korral teateid ka oma mitte-sõprade avalikest postitustest. <br /> <br /> 10. oktoobril 2011 saab kasutatavaks Facebooki iPad-app.<br /> <br /> 21. detsembril 2011 muutub Facebooki sisselogimise lehekülg.<br /> <br /> Jaanuaris 2012 võimaltadakse uudisteveergu reklaami postitamist.<br /> <br /> Aprillis 2012 ostab Facebook Instagrammi 1 miljardi dollariga.<br /> <br /> Mais 2012: Facebook IPO ehk suunduti börsile. Sellest kujunes ajaloo suurim tehnoloogiaettevõtte aktsiate avalik esmaemissioon.<br /> <br /> 13. juunil 2013 võetakse kasutusele Facebook Exchange.<br /> <br /> Oktoobris 2012 jõutakse 1 miljardi aktiivse kasutajani.<br /> <br /> Jaanuarist aprillini 2013 paisatakse kasutusse emotsioonide ja tegevuste väljendamiseks erinevaid emotikone.<br /> <br /> Augustis 2013 asutakse Samsungi, Ericssoni, Media Teki, Nokia, Opera ha Qualcommiga koostööle, et parandada interneti kättesaadavust.<br /> <br /> Alates 26. septembrist 2013 lubab Facebook kasutajatel oma postitusi redigeerida.<br /> <br /> Veebruaris 2014 täitub Facebookil selle loomisest 10 aastat, selle tähistamiseks tutvustatakse uue liidese Look Back abil võimalust vaadata video kujul tagasi Facebooki kasutaja elule nagu Facebook seda näeb. Pisut hiljem lisatakse ka võimalus videosid redigeerida. <br /> <br /> 13. veebruaril 2014 avab Facebook uued LGBTQ-sõbralikud soomääratlemise ja isiku poole pöördumise võimalused. <br /> <br /> 19. veebruaril 2014 ostetakse WhatsApp, mis jäetakse tegutsema iseseisva platvormina.<br /> <br /> 25. märtsil 2014 omandatakse Oculuc VR.<br /> <br /> 30. aprilil 2014 tehakse võimalikuks anonüümne kasutamine ehk äppe saab kasutada ilma personaalset infot jagamata.<br /> <br /> 18. juunil 2014 lastakse kasutusse Facebook Slingshot.<br /> <br /> 21. juulil 2014 lisatakse nupp „Save“ ehk võimalus linke, lehti salvestada ja postitusi ka hiljem lugeda. <br /> <br /> 31. märtsil 2015 lisatakse võimalus vanematel oma lapsele konto luua; kui laps saab piisavalt vanaks, et ise kontot omada, saab te selle üle võtta.<br /> <br /> Facebook jätkab uute äppide väljatöötamist ja kasutusmugavuse parandamist. <br /> <br /> 27. augustil 2015 teatati, et järjekordne sihtmärk on saavutatud: Facebookil on päevas üle miljardi kasutaja.<br /> <br /> 24. veebruaril 2016 lisatakse „like“ ehk „meeldib“ kõrvale reaktsioonid „love“, „haha“, „wow“, „sad“ ja „anger“.<br /> <br /> Alates 3. oktoobrist 2016 saavad USA, Suurbritannia, Austraalia ja Uusmeremaa kasutajad Marketplace-liidese abil osta, müüja ja vahetada asju otse Facebookis.<br /> <br /> 2017. aasta algusest on Facebooki aktsia kallinenud 29 protsenti ning Mark Zuckerbergi vara 14,6 miljardit dollarit. Zuckerberg on jõukuselt maailmas viies inimene, tema vara väärtuseks hinnatakse 64,5 miljardit USD-d. <br /> <br /> Zuckerberg on lubanud 99 protsenti Facebooki osaluses heategevuseks ära anda.<br /> <br /> <br /> <br /> Allikad: <br /> <br /> 3) Inside Philantrophy: https://www.insidephilanthropy.com/guide-to-individual-donors/mark-zuckerberg.html<br /> 4) Facebooki ajaloo timeline: https://en.wikipedia.org/wiki/Timeline_of_Facebook<br /> 5) Slate.com – Tagasivaade Facebooki kümnele aastale: http://www.slate.com/blogs/future_tense/2014/02/03/facebook_10th_anniversary_social_network_turns_10_looks_back_at_its_history.html<br /> 6) Facebooki ajalugu Wikipedias: https://en.wikipedia.org/wiki/Facebook<br /> 7) Mark Zuckerbergi elulugu Wikipedias: https://en.wikipedia.org/wiki/Mark_Zuckerberg<br /> 8) Facebooki värvipalett: http://www.color-hex.com/color-palette/185<br /> 9) Ajaleht Postimees 11.05.2017: Miljardäride selle aasta võitjad ja kaotajad, ka veebis: http://majandus24.postimees.ee/4107985/miljardaride-selle-aasta-voitjad-ja-kaotajad<br /> 10) Facebooki õige lugu: https://rb.ru/story/truth-about-facebook/<br /> <br /> 11) Facebooki logo muutumine 2015: https://www.webdesignerdepot.com/2015/07/facebook-reveals-new-logo/<br /> <br /> 12) Facebook logo muutumine: https://alittlescienceaday.wordpress.com/2015/09/24/how-did-the-gafa-tech-giants-get-their-names/<br /> <br /> 13) Facebook logo evolution: http://www.imore.com/evolution-social-media-icon<br /> <br /> 14) Mark Zuckerberg https://rb.ru/story/truth-about-facebook/<br /> <br /> 15) http://www.aripaev.ee/uudised/2012/02/06/facebooki-neli-musketari</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Thefacebook.jpg&diff=122497 2017-05-14T04:22:46Z

<p>Tvari: thefacebook screenshot</p> <hr /> <div>thefacebook screenshot</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Turundusest_Facebooki_n%C3%A4itel&diff=122496 2017-05-14T04:21:49Z

<p>Tvari: </p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Turundusest Facebooki näitel=<br /> Autorid: Liis Talsi, Jana Kindlam, Tanel Vari<br /> <br /> ==Ajaloost==<br /> <br /> Maailma enimkasutatava sotsiaalvõrgustiku Facebooki loost lahutamatu on selle kaasasutaja ning tegevjuht [https://www.facebook.com/zuck Mark Zuckenberg].<br /> <br /> Mark Elliot Zuckerberg sündis 14. mail 1984 juudi perekonnas Ameerika Ühendriikides. Tema lapsepõlv möödus väikeses asulas nimega Dobbs Ferry. Marki isa töötas hambaarstina, ema aga psühhiaatrina enne nelja lapse – Randi, Marki, Donna ja Arielle sündi. Mark on pere teine laps ning ainuke poeg. Juba varakult ilmutas ta huvi IT-valdkonna vastu. Umbes 12-aastaselt kirjutas Mark programmi nimega ZuckNet, mis võimaldas omavahel suhelda kõigil arvutitel isa töökoha ja kodu vahel. Zuckerberg programmeeris ZuckNeti Atari BASIC programmeerimiskeelt kasutades. Koos oma sõpradega koostas ta ka arvutimänge, öeldes hiljem, et tegi neid vaid lõbu pärast. Innustamaks Marki huvi programmeerimise vastu, palkasid vanemad talle eraõpetajaks David Newmani. Newman iseloomustas Marki hiljem imelapsena, kellega on raske sammu pidada. &lt;ref&gt;David Kirkpatrick „Sotsiaalvõrgustiku efekt“, FUTU Print 2012&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Põhikoolis õppides ei olnud Mark tüüpiline arvutinohik – ta oli vehklemismeeskonna kapten ning klassikaliste keelte ja kirjanduse suur austaja. Keskkooli ajal töötas ta firmas nimega Media Group, arendamaks Synapse Media Playerit. Programm kasutas tehisintellekti tabamaks kasutajate kuulamisharjumusi. Kuigi talle pakuti siis ka juba antud alal hästi tasustatud tööd, otsustas Mark õpingutega jätkata. <br /> <br /> Kõrgharidust omandama suundus Mark Zuckerberg 2002. aastal Harvardi ülikooli, õppimaks psühholoogiat ja informaatikat. Juba teisel ülikooliaastal lõi ta programmi nimega CourseMatch, mis võimaldas tudengitel märkida, milliseid kursuseid ülikoolis võetakse. Programmi edukus innustas Zuckerbergi julgemalt uusi lahendusi proovima.<br /> <br /> Facebooki varaseks eelkäijaks loetakse programmi nimega Facemash, mis võimaldas tudengitel kaasõpilasi välimuse järgi hinnata. Zuckerbergi väitel koostas ta programmi vaid lõbu pärast. Facemash sai väga kiiresti väga populaarseks, kuid suleti juba mõni päev hiljem netiliikluse halvamise ja fotode loata kasutamisest tõusnud pahameeletormi tõttu. Veebisaiti nimetati ebakohaseks ja Zuckerberg vabandas avalikult. <br /> <br /> 2004. aasta jaanuaris alustas Zuckerberg oma uue idee arendamist, kaasates selleks oma toakaaslasi ja kaasõpilasi Eduardo Saverin, Andrew McCollum, Dustin Moskovitz ja Chris Hughes. Saverin tegeles esialgu finantsküljega, McCollum tegeles kujundamisega, Moskovitz oli programmeerija ning Chris Hughes aitas Zuckerbergil veebilehte reklaamida. 4. veebruaril 2004 lasti esialgu vaid Harvardisisese sotsiaalvõrgustikuna käiku veebileht nimega Thefacebook. Seda kuupäeva loetakse Facebooki sünniks. Thefacebook, hilisem Facebook sai oma nime tõenäoliselt kooli tudengite aastaraamatu „The Photo Address Book“ järgi, mille lihtsustatud nimetus õpilaste poolt oli „The Facebook“. <br /> <br /> Esimese kuuga olid end Thefacebooki kasutajateks registreerinud enam kui pooled Harvardi tudengitest. Kiiresti populaarsust kogunud saidi laienemisega oldi siiski ettevaatlik, sest oluline oli eelkõige, et asi toimiks. Tasapisi tehti teenus kasutatavaks ka teistes Ameerika ja Kanada ülikoolides ning seejärel asuti juba üle maailma laienema. <br /> <br /> Alguses nägi Facebook välja kui MySpace 2.0. Lisaks oli [thefacebooki] logo kujunduselemendina kasutusel ka mehe nägu, mis oli ähmastatud nullidest ja ühtedest koosneva filtriga. <br /> <br /> Aastal 2005, kui thefacebookist sai Facebook, kadus ka mehe nägu kujunduselemendina. 2009 kinnitati uus ametlik logo. Alguse sai selgem ja minimalistlikum kujundus, mille järgi Facebooki tänaseni tuntakse. <br /> <br /> Facebooki logo on loodud disainer Joe Krali poolt. Algset logo on nüüdseks vaid pisut ümaramaks ning mõnevõrra sõbralikumana tunduvamaks muudetud. Facebooki põhivärvid on sinise vairiatsioonid ning valge, Hex koodidena #3b5998 (RGB 59, 89, 152 ), #6d84b4 (RGB: 109, 132, 180), #afbdd4 (RGB: 175, 189, 212), #d8dfea (RGB: 216, 223, 234), #ffffff (RGB: 255, 255, 255).&lt;ref&gt;http://www.color-hex.com/color-palette/185&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Facebook on oma disainilt lihtne, sest oli algselt mõeldud vaid ülikooli tudengite poolt kasutamiseks ning eesmärgiks ei olnud raha teenimine. Tagasihoidlik disain laseb särada hoopis teenuse kasutajatel.<br /> <br /> 2006. aastal katkestab Mark Zuckerberg oma õpingud Harvardi ülikoolis ning pühendub Facebooki arendamisele. <br /> <br /> 2012. aastal abiellub Mark Priscilla Chaniga ning neil on üks laps. Priscilla on hariduselt lastearst.<br /> <br /> Sarnaselt teise maailma muutnud IT-juhi Steve Jobsiga on Zuckerberg teinud ka enda riietumisstiilist omaette kaubamärgi. Nimelt kannab ta enamasti lihtsat halli T-särki, ning jahedama ilma korral selle peal tumehalli hoodie’t. Erilisematel puhkudel riietub ta küll ülikonda. Ilmselt võimaldab välisele silmapaistvusele mitte keskendumine tegeleda palju olulisemate asjadega.<br /> <br /> 2017. aasta mai alguses hinnati Facebooki kasutavat ligikaudu 2 miljardit inimest üle maailma.<br /> <br /> 2017. aasta esimese kolme kuuga teenis ettevõte kasumit 8 miljardit dollarit. Samas anti teada, et aasta jooksul palgatakse juurde 3000 töötajat hindama Facebooki postitatavaid videosid, et vägivalda edastav ei pääseks üle maailma levima või jõutaks varakult abivajajateni. Pärast 3000 videomojälgija palkamist kuuluks firma rahvusvahelisse meeskonda 7500 töötajat. <br /> <br /> Mark Zuckerbergi sõnul on Facebook vahend, mis aitab inimestel oma elukeskkonda paremini mõista. See aitab maailma ühendada, inimesed saavad lihtsamini ise organiseeruda. Teenus loob sageli inimestevahelisi ootamatuid kontakte, mis põhinevad nende ühistel tuttavatel, huvidel, probleemidel jne. Ühendatakse nii väga väikeseid kui väga suuri inimhulki. Tähelepanuväärne on, et Facebook on polulaarne igas vanuses inimeste seas.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Facebooki ajaloo kronoloogia:<br /> <br /> 4. veebruar 2004 Harvardis tehakse kasutatavaks suhtlust võimaldav programm Thefacebook<br /> <br /> 13. aprillil 2004 vormistavad Zuckerberg, Dustin Moskovitz ja Eduardo Saverin partnerlussuhte ettevõttes Thefacebook.com LLC.<br /> <br /> Juunis 2004 kolib Facebook oma arenduskontori Palo Altosse Californias.<br /> <br /> Juunis 2004 investeerib ettevõtja Peter Thiel noorte loodud ettevõttesse 500 000 dollarit. Sean Parkerist (Napsteri kaasasutaja) saab ettevõtte juht.<br /> <br /> Septembris 2004 kaevatakse Facebook kohtusse ConnectU poolt. ConnectU, algse nimega HarvardConnection, oli netivõrgustik, kus kasutajad said sõpru lisada ja üksteiselel sõnumeid saata. Kuigi Mark Zuckerberg tegi HarvardConnectioniga koostööd, arendas ta paralleelselt sarnast ning konkureerivat suhtlusvõrgustikku Thefacebook. Zuckerbergi süüdistati idee kopeerimises ning nende algkoodi kasutamises. Hagi leiab lahenduse juunis 2008.<br /> <br /> 30. detsembril 2004 kasutab Facebooki miljon inimest.<br /> <br /> 26. mail 2005 investeerib Accel Partners ettevõttesse 13 miljonit dollarit.<br /> <br /> 23. augustil 2005 omandab Facebook 200 000 dollari eest domeeni Facebook.com<br /> <br /> Detsembris 2005 tutvustatakse Facebooki lahendust sõprade märkimiseks fotodel. <br /> <br /> Oktoobris 2006 laienetakse Suurbritannia ülikoolidesse. <br /> <br /> Jaanuaris 2006 tehakse Facebook lihtsamini kasutatavaks ka mobiiltelefonides; käivitatakse m.facebook.com.<br /> <br /> 6. novembril 2007 käivitatakse Facebook Beacon, mis on osa Facebooki reklaamisüsteemist. Beacon suletakse 2009 septembris.<br /> <br /> 19. novembril 2007 kõrvaldab Facebook staatuse lahtrist „is“ ehk „on“ osa, võimaldades kasutajatel olla vabam oma staatuse uuendamisel.<br /> <br /> Juulis 2008 uuendatakse Facebooki lehe disaini ning selle kasutamismooduseid.<br /> <br /> Oktoobris 2008 asutab Facebook rahvusvahelised osakonnad Dublinis Iirimaal.<br /> <br /> 9. veebruaril 2009 aktiveeritakse Facebooki like nupp.<br /> <br /> Augustis 2009 omandab Facebook saidi FriendFeed. <br /> <br /> Septembris 2009 teatab Facebook esmakordselt kasumist. <br /> <br /> Veebruaris 2010 omandab Facebook Malaysia startupi Octazen Solutions.<br /> <br /> Aprillis 2010 ostab Facebook fotojagamisteenuse Divvy-shot.<br /> <br /> 19. aprillil 2010 tutvustab Facebook nn Community lehti.<br /> <br /> 1. oktoobril 2010 valmib Facebooki algusaegadest film „The Social Network“. Mark Zuckerbergi väitel on suur osa filmist ebatäpne. <br /> <br /> Detsembris 2010 läbib Facebooki disain ja kasutajamugavus suure uuenduskuuri. <br /> Jaanuaris 2011 on Facebooki väärtuseks 50 miljardit dollarit.<br /> <br /> 6. juulil 2011 võtab Facebook partneriks Skype’i.<br /> <br /> 9. augustist 2011 saab kasutada Facebook Messengeri.<br /> <br /> 14. septembril 2011 avatakse võimalus saada soovi korral teateid ka oma mitte-sõprade avalikest postitustest. <br /> <br /> 10. oktoobril 2011 saab kasutatavaks Facebooki iPad-app.<br /> <br /> 21. detsembril 2011 muutub Facebooki sisselogimise lehekülg.<br /> <br /> Jaanuaris 2012 võimaltadakse uudisteveergu reklaami postitamist.<br /> <br /> Aprillis 2012 ostab Facebook Instagrammi 1 miljardi dollariga.<br /> <br /> Mais 2012: Facebook IPO ehk suunduti börsile. Sellest kujunes ajaloo suurim tehnoloogiaettevõtte aktsiate avalik esmaemissioon.<br /> <br /> 13. juunil 2013 võetakse kasutusele Facebook Exchange.<br /> <br /> Oktoobris 2012 jõutakse 1 miljardi aktiivse kasutajani.<br /> <br /> Jaanuarist aprillini 2013 paisatakse kasutusse emotsioonide ja tegevuste väljendamiseks erinevaid emotikone.<br /> <br /> Augustis 2013 asutakse Samsungi, Ericssoni, Media Teki, Nokia, Opera ha Qualcommiga koostööle, et parandada interneti kättesaadavust.<br /> <br /> Alates 26. septembrist 2013 lubab Facebook kasutajatel oma postitusi redigeerida.<br /> <br /> Veebruaris 2014 täitub Facebookil selle loomisest 10 aastat, selle tähistamiseks tutvustatakse uue liidese Look Back abil võimalust vaadata video kujul tagasi Facebooki kasutaja elule nagu Facebook seda näeb. Pisut hiljem lisatakse ka võimalus videosid redigeerida. <br /> <br /> 13. veebruaril 2014 avab Facebook uued LGBTQ-sõbralikud soomääratlemise ja isiku poole pöördumise võimalused. <br /> <br /> 19. veebruaril 2014 ostetakse WhatsApp, mis jäetakse tegutsema iseseisva platvormina.<br /> <br /> 25. märtsil 2014 omandatakse Oculuc VR.<br /> <br /> 30. aprilil 2014 tehakse võimalikuks anonüümne kasutamine ehk äppe saab kasutada ilma personaalset infot jagamata.<br /> <br /> 18. juunil 2014 lastakse kasutusse Facebook Slingshot.<br /> <br /> 21. juulil 2014 lisatakse nupp „Save“ ehk võimalus linke, lehti salvestada ja postitusi ka hiljem lugeda. <br /> <br /> 31. märtsil 2015 lisatakse võimalus vanematel oma lapsele konto luua; kui laps saab piisavalt vanaks, et ise kontot omada, saab te selle üle võtta.<br /> <br /> Facebook jätkab uute äppide väljatöötamist ja kasutusmugavuse parandamist. <br /> <br /> 27. augustil 2015 teatati, et järjekordne sihtmärk on saavutatud: Facebookil on päevas üle miljardi kasutaja.<br /> <br /> 24. veebruaril 2016 lisatakse „like“ ehk „meeldib“ kõrvale reaktsioonid „love“, „haha“, „wow“, „sad“ ja „anger“.<br /> <br /> Alates 3. oktoobrist 2016 saavad USA, Suurbritannia, Austraalia ja Uusmeremaa kasutajad Marketplace-liidese abil osta, müüja ja vahetada asju otse Facebookis.<br /> <br /> 2017. aasta algusest on Facebooki aktsia kallinenud 29 protsenti ning Mark Zuckerbergi vara 14,6 miljardit dollarit. Zuckerberg on jõukuselt maailmas viies inimene, tema vara väärtuseks hinnatakse 64,5 miljardit USD-d. <br /> <br /> Zuckerberg on lubanud 99 protsenti Facebooki osaluses heategevuseks ära anda.<br /> <br /> <br /> <br /> Allikad: <br /> <br /> 3) Inside Philantrophy: https://www.insidephilanthropy.com/guide-to-individual-donors/mark-zuckerberg.html<br /> 4) Facebooki ajaloo timeline: https://en.wikipedia.org/wiki/Timeline_of_Facebook<br /> 5) Slate.com – Tagasivaade Facebooki kümnele aastale: http://www.slate.com/blogs/future_tense/2014/02/03/facebook_10th_anniversary_social_network_turns_10_looks_back_at_its_history.html<br /> 6) Facebooki ajalugu Wikipedias: https://en.wikipedia.org/wiki/Facebook<br /> 7) Mark Zuckerbergi elulugu Wikipedias: https://en.wikipedia.org/wiki/Mark_Zuckerberg<br /> 8) Facebooki värvipalett: http://www.color-hex.com/color-palette/185<br /> 9) Ajaleht Postimees 11.05.2017: Miljardäride selle aasta võitjad ja kaotajad, ka veebis: http://majandus24.postimees.ee/4107985/miljardaride-selle-aasta-voitjad-ja-kaotajad<br /> 10) Facebooki õige lugu: https://rb.ru/story/truth-about-facebook/<br /> <br /> 11) Facebooki logo muutumine 2015: https://www.webdesignerdepot.com/2015/07/facebook-reveals-new-logo/<br /> <br /> 12) Facebook logo muutumine: https://alittlescienceaday.wordpress.com/2015/09/24/how-did-the-gafa-tech-giants-get-their-names/<br /> <br /> 13) Facebook logo evolution: http://www.imore.com/evolution-social-media-icon<br /> <br /> 14) Mark Zuckerberg https://rb.ru/story/truth-about-facebook/<br /> <br /> 15) http://www.aripaev.ee/uudised/2012/02/06/facebooki-neli-musketari</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Turundusest_Facebooki_n%C3%A4itel&diff=122495 2017-05-14T04:16:07Z

<p>Tvari: </p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Turundusest Facebooki näitel=<br /> Autorid: Liis Talsi, Jana Kindlam, Tanel Vari<br /> <br /> ==Ajaloost==<br /> <br /> Maailma enimkasutatava sotsiaalvõrgustiku Facebooki loost lahutamatu on selle kaasasutaja ning tegevjuht [https://www.facebook.com/zuck Mark Zuckenberg}.<br /> <br /> Mark Elliot Zuckerberg sündis 14. mail 1984 juudi perekonnas Ameerika Ühendriikides. Tema lapsepõlv möödus väikeses asulas nimega Dobbs Ferry. Marki isa töötas hambaarstina, ema aga psühhiaatrina enne nelja lapse – Randi, Marki, Donna ja Arielle sündi. Mark on pere teine laps ning ainuke poeg. Juba varakult ilmutas ta huvi IT-valdkonna vastu. Umbes 12-aastaselt kirjutas Mark programmi nimega ZuckNet, mis võimaldas omavahel suhelda kõigil arvutitel isa töökoha ja kodu vahel. Zuckerberg programmeeris ZuckNeti Atari BASIC programmeerimiskeelt kasutades. Koos oma sõpradega koostas ta ka arvutimänge, öeldes hiljem, et tegi neid vaid lõbu pärast. Innustamaks Marki huvi programmeerimise vastu, palkasid vanemad talle eraõpetajaks David Newmani. Newman iseloomustas Marki hiljem imelapsena, kellega on raske sammu pidada. &lt;ref&gt;David Kirkpatrick „Sotsiaalvõrgustiku efekt“, FUTU Print 2012&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Põhikoolis õppides ei olnud Mark tüüpiline arvutinohik – ta oli vehklemismeeskonna kapten ning klassikaliste keelte ja kirjanduse suur austaja. Keskkooli ajal töötas ta firmas nimega Media Group, arendamaks Synapse Media Playerit. Programm kasutas tehisintellekti tabamaks kasutajate kuulamisharjumusi. Kuigi talle pakuti siis ka juba antud alal hästi tasustatud tööd, otsustas Mark õpingutega jätkata. <br /> <br /> Kõrgharidust omandama suundus Mark Zuckerberg 2002. aastal Harvardi ülikooli, õppimaks psühholoogiat ja informaatikat. Juba teisel ülikooliaastal lõi ta programmi nimega CourseMatch, mis võimaldas tudengitel märkida, milliseid kursuseid ülikoolis võetakse. Programmi edukus innustas Zuckerbergi julgemalt uusi lahendusi proovima.<br /> <br /> Facebooki varaseks eelkäijaks loetakse programmi nimega Facemash, mis võimaldas tudengitel kaasõpilasi välimuse järgi hinnata. Zuckerbergi väitel koostas ta programmi vaid lõbu pärast. Facemash sai väga kiiresti väga populaarseks, kuid suleti juba mõni päev hiljem netiliikluse halvamise ja fotode loata kasutamisest tõusnud pahameeletormi tõttu. Veebisaiti nimetati ebakohaseks ja Zuckerberg vabandas avalikult. <br /> <br /> 2004. aasta jaanuaris alustas Zuckerberg oma uue idee arendamist, kaasates selleks oma toakaaslasi ja kaasõpilasi Eduardo Saverin, Andrew McCollum, Dustin Moskovitz ja Chris Hughes. Saverin tegeles esialgu finantsküljega, McCollum tegeles kujundamisega, Moskovitz oli programmeerija ning Chris Hughes aitas Zuckerbergil veebilehte reklaamida. 4. veebruaril 2004 lasti esialgu vaid Harvardisisese sotsiaalvõrgustikuna käiku veebileht nimega Thefacebook. Seda kuupäeva loetakse Facebooki sünniks. Thefacebook, hilisem Facebook sai oma nime tõenäoliselt kooli tudengite aastaraamatu „The Photo Address Book“ järgi, mille lihtsustatud nimetus õpilaste poolt oli „The Facebook“. <br /> <br /> Esimese kuuga olid end Thefacebooki kasutajateks registreerinud enam kui pooled Harvardi tudengitest. Kiiresti populaarsust kogunud saidi laienemisega oldi siiski ettevaatlik, sest oluline oli eelkõige, et asi toimiks. Tasapisi tehti teenus kasutatavaks ka teistes Ameerika ja Kanada ülikoolides ning seejärel asuti juba üle maailma laienema. <br /> <br /> Alguses nägi Facebook välja kui MySpace 2.0. Lisaks oli [thefacebooki] logo kujunduselemendina kasutusel ka mehe nägu, mis oli ähmastatud nullidest ja ühtedest koosneva filtriga. <br /> <br /> Aastal 2005, kui thefacebookist sai Facebook, kadus ka mehe nägu kujunduselemendina. 2009 kinnitati uus ametlik logo. Alguse sai selgem ja minimalistlikum kujundus, mille järgi Facebooki tänaseni tuntakse. <br /> <br /> Facebooki logo on loodud disainer Joe Krali poolt. Algset logo on nüüdseks vaid pisut ümaramaks ning mõnevõrra sõbralikumana tunduvamaks muudetud. Facebooki põhivärvid on sinise vairiatsioonid ning valge, Hex koodidena #3b5998 (RGB 59, 89, 152 ), #6d84b4 (RGB: 109, 132, 180), #afbdd4 (RGB: 175, 189, 212), #d8dfea (RGB: 216, 223, 234), #ffffff (RGB: 255, 255, 255).&lt;ref&gt;http://www.color-hex.com/color-palette/185&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Facebook on oma disainilt lihtne, sest oli algselt mõeldud vaid ülikooli tudengite poolt kasutamiseks ning eesmärgiks ei olnud raha teenimine. Tagasihoidlik disain laseb särada hoopis teenuse kasutajatel.<br /> <br /> 2006. aastal katkestab Mark Zuckerberg oma õpingud Harvardi ülikoolis ning pühendub Facebooki arendamisele. <br /> <br /> 2012. aastal abiellub Mark Priscilla Chaniga ning neil on üks laps. Priscilla on hariduselt lastearst.<br /> <br /> Sarnaselt teise maailma muutnud IT-juhi Steve Jobsiga on Zuckerberg teinud ka enda riietumisstiilist omaette kaubamärgi. Nimelt kannab ta enamasti lihtsat halli T-särki, ning jahedama ilma korral selle peal tumehalli hoodie’t. Erilisematel puhkudel riietub ta küll ülikonda. Ilmselt võimaldab välisele silmapaistvusele mitte keskendumine tegeleda palju olulisemate asjadega.<br /> <br /> 2017. aasta mai alguses hinnati Facebooki kasutavat ligikaudu 2 miljardit inimest üle maailma.<br /> <br /> 2017. aasta esimese kolme kuuga teenis ettevõte kasumit 8 miljardit dollarit. Samas anti teada, et aasta jooksul palgatakse juurde 3000 töötajat hindama Facebooki postitatavaid videosid, et vägivalda edastav ei pääseks üle maailma levima või jõutaks varakult abivajajateni. Pärast 3000 videomojälgija palkamist kuuluks firma rahvusvahelisse meeskonda 7500 töötajat. <br /> <br /> Mark Zuckerbergi sõnul on Facebook vahend, mis aitab inimestel oma elukeskkonda paremini mõista. See aitab maailma ühendada, inimesed saavad lihtsamini ise organiseeruda. Teenus loob sageli inimestevahelisi ootamatuid kontakte, mis põhinevad nende ühistel tuttavatel, huvidel, probleemidel jne. Ühendatakse nii väga väikeseid kui väga suuri inimhulki. Tähelepanuväärne on, et Facebook on polulaarne igas vanuses inimeste seas.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Facebooki ajaloo kronoloogia:<br /> <br /> 4. veebruar 2004 Harvardis tehakse kasutatavaks suhtlust võimaldav programm Thefacebook<br /> <br /> 13. aprillil 2004 vormistavad Zuckerberg, Dustin Moskovitz ja Eduardo Saverin partnerlussuhte ettevõttes Thefacebook.com LLC.<br /> <br /> Juunis 2004 kolib Facebook oma arenduskontori Palo Altosse Californias.<br /> <br /> Juunis 2004 investeerib ettevõtja Peter Thiel noorte loodud ettevõttesse 500 000 dollarit. Sean Parkerist (Napsteri kaasasutaja) saab ettevõtte juht.<br /> <br /> Septembris 2004 kaevatakse Facebook kohtusse ConnectU poolt. ConnectU, algse nimega HarvardConnection, oli netivõrgustik, kus kasutajad said sõpru lisada ja üksteiselel sõnumeid saata. Kuigi Mark Zuckerberg tegi HarvardConnectioniga koostööd, arendas ta paralleelselt sarnast ning konkureerivat suhtlusvõrgustikku Thefacebook. Zuckerbergi süüdistati idee kopeerimises ning nende algkoodi kasutamises. Hagi leiab lahenduse juunis 2008.<br /> <br /> 30. detsembril 2004 kasutab Facebooki miljon inimest.<br /> <br /> 26. mail 2005 investeerib Accel Partners ettevõttesse 13 miljonit dollarit.<br /> <br /> 23. augustil 2005 omandab Facebook 200 000 dollari eest domeeni Facebook.com<br /> <br /> Detsembris 2005 tutvustatakse Facebooki lahendust sõprade märkimiseks fotodel. <br /> <br /> Oktoobris 2006 laienetakse Suurbritannia ülikoolidesse. <br /> <br /> Jaanuaris 2006 tehakse Facebook lihtsamini kasutatavaks ka mobiiltelefonides; käivitatakse m.facebook.com.<br /> <br /> 6. novembril 2007 käivitatakse Facebook Beacon, mis on osa Facebooki reklaamisüsteemist. Beacon suletakse 2009 septembris.<br /> <br /> 19. novembril 2007 kõrvaldab Facebook staatuse lahtrist „is“ ehk „on“ osa, võimaldades kasutajatel olla vabam oma staatuse uuendamisel.<br /> <br /> Juulis 2008 uuendatakse Facebooki lehe disaini ning selle kasutamismooduseid.<br /> <br /> Oktoobris 2008 asutab Facebook rahvusvahelised osakonnad Dublinis Iirimaal.<br /> <br /> 9. veebruaril 2009 aktiveeritakse Facebooki like nupp.<br /> <br /> Augustis 2009 omandab Facebook saidi FriendFeed. <br /> <br /> Septembris 2009 teatab Facebook esmakordselt kasumist. <br /> <br /> Veebruaris 2010 omandab Facebook Malaysia startupi Octazen Solutions.<br /> <br /> Aprillis 2010 ostab Facebook fotojagamisteenuse Divvy-shot.<br /> <br /> 19. aprillil 2010 tutvustab Facebook nn Community lehti.<br /> <br /> 1. oktoobril 2010 valmib Facebooki algusaegadest film „The Social Network“. Mark Zuckerbergi väitel on suur osa filmist ebatäpne. <br /> <br /> Detsembris 2010 läbib Facebooki disain ja kasutajamugavus suure uuenduskuuri. <br /> Jaanuaris 2011 on Facebooki väärtuseks 50 miljardit dollarit.<br /> <br /> 6. juulil 2011 võtab Facebook partneriks Skype’i.<br /> <br /> 9. augustist 2011 saab kasutada Facebook Messengeri.<br /> <br /> 14. septembril 2011 avatakse võimalus saada soovi korral teateid ka oma mitte-sõprade avalikest postitustest. <br /> <br /> 10. oktoobril 2011 saab kasutatavaks Facebooki iPad-app.<br /> <br /> 21. detsembril 2011 muutub Facebooki sisselogimise lehekülg.<br /> <br /> Jaanuaris 2012 võimaltadakse uudisteveergu reklaami postitamist.<br /> <br /> Aprillis 2012 ostab Facebook Instagrammi 1 miljardi dollariga.<br /> <br /> Mais 2012: Facebook IPO ehk suunduti börsile. Sellest kujunes ajaloo suurim tehnoloogiaettevõtte aktsiate avalik esmaemissioon.<br /> <br /> 13. juunil 2013 võetakse kasutusele Facebook Exchange.<br /> <br /> Oktoobris 2012 jõutakse 1 miljardi aktiivse kasutajani.<br /> <br /> Jaanuarist aprillini 2013 paisatakse kasutusse emotsioonide ja tegevuste väljendamiseks erinevaid emotikone.<br /> <br /> Augustis 2013 asutakse Samsungi, Ericssoni, Media Teki, Nokia, Opera ha Qualcommiga koostööle, et parandada interneti kättesaadavust.<br /> <br /> Alates 26. septembrist 2013 lubab Facebook kasutajatel oma postitusi redigeerida.<br /> <br /> Veebruaris 2014 täitub Facebookil selle loomisest 10 aastat, selle tähistamiseks tutvustatakse uue liidese Look Back abil võimalust vaadata video kujul tagasi Facebooki kasutaja elule nagu Facebook seda näeb. Pisut hiljem lisatakse ka võimalus videosid redigeerida. <br /> <br /> 13. veebruaril 2014 avab Facebook uued LGBTQ-sõbralikud soomääratlemise ja isiku poole pöördumise võimalused. <br /> <br /> 19. veebruaril 2014 ostetakse WhatsApp, mis jäetakse tegutsema iseseisva platvormina.<br /> <br /> 25. märtsil 2014 omandatakse Oculuc VR.<br /> <br /> 30. aprilil 2014 tehakse võimalikuks anonüümne kasutamine ehk äppe saab kasutada ilma personaalset infot jagamata.<br /> <br /> 18. juunil 2014 lastakse kasutusse Facebook Slingshot.<br /> <br /> 21. juulil 2014 lisatakse nupp „Save“ ehk võimalus linke, lehti salvestada ja postitusi ka hiljem lugeda. <br /> <br /> 31. märtsil 2015 lisatakse võimalus vanematel oma lapsele konto luua; kui laps saab piisavalt vanaks, et ise kontot omada, saab te selle üle võtta.<br /> <br /> Facebook jätkab uute äppide väljatöötamist ja kasutusmugavuse parandamist. <br /> <br /> 27. augustil 2015 teatati, et järjekordne sihtmärk on saavutatud: Facebookil on päevas üle miljardi kasutaja.<br /> <br /> 24. veebruaril 2016 lisatakse „like“ ehk „meeldib“ kõrvale reaktsioonid „love“, „haha“, „wow“, „sad“ ja „anger“.<br /> <br /> Alates 3. oktoobrist 2016 saavad USA, Suurbritannia, Austraalia ja Uusmeremaa kasutajad Marketplace-liidese abil osta, müüja ja vahetada asju otse Facebookis.<br /> <br /> 2017. aasta algusest on Facebooki aktsia kallinenud 29 protsenti ning Mark Zuckerbergi vara 14,6 miljardit dollarit. Zuckerberg on jõukuselt maailmas viies inimene, tema vara väärtuseks hinnatakse 64,5 miljardit USD-d. <br /> <br /> Zuckerberg on lubanud 99 protsenti Facebooki osaluses heategevuseks ära anda.<br /> <br /> <br /> <br /> Allikad: <br /> <br /> 3) Inside Philantrophy: https://www.insidephilanthropy.com/guide-to-individual-donors/mark-zuckerberg.html<br /> 4) Facebooki ajaloo timeline: https://en.wikipedia.org/wiki/Timeline_of_Facebook<br /> 5) Slate.com – Tagasivaade Facebooki kümnele aastale: http://www.slate.com/blogs/future_tense/2014/02/03/facebook_10th_anniversary_social_network_turns_10_looks_back_at_its_history.html<br /> 6) Facebooki ajalugu Wikipedias: https://en.wikipedia.org/wiki/Facebook<br /> 7) Mark Zuckerbergi elulugu Wikipedias: https://en.wikipedia.org/wiki/Mark_Zuckerberg<br /> 8) Facebooki värvipalett: http://www.color-hex.com/color-palette/185<br /> 9) Ajaleht Postimees 11.05.2017: Miljardäride selle aasta võitjad ja kaotajad, ka veebis: http://majandus24.postimees.ee/4107985/miljardaride-selle-aasta-voitjad-ja-kaotajad<br /> 10) Facebooki õige lugu: https://rb.ru/story/truth-about-facebook/<br /> <br /> 11) Facebooki logo muutumine 2015: https://www.webdesignerdepot.com/2015/07/facebook-reveals-new-logo/<br /> <br /> 12) Facebook logo muutumine: https://alittlescienceaday.wordpress.com/2015/09/24/how-did-the-gafa-tech-giants-get-their-names/<br /> <br /> 13) Facebook logo evolution: http://www.imore.com/evolution-social-media-icon<br /> <br /> 14) Mark Zuckerberg https://rb.ru/story/truth-about-facebook/<br /> <br /> 15) http://www.aripaev.ee/uudised/2012/02/06/facebooki-neli-musketari</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Turundusest_Facebooki_n%C3%A4itel&diff=122494 2017-05-14T04:11:19Z

<p>Tvari: Created page with &quot;Category:ITSPEA 2016 kaugõpe =Turundusest Facebooki näitel= Autorid: Liis Talsi, Jana Kindlam, Tanel Vari ==Ajaloost== Maailma enimkasutatava sotsiaalvõrgustiku Faceb...&quot;</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Turundusest Facebooki näitel=<br /> Autorid: Liis Talsi, Jana Kindlam, Tanel Vari<br /> <br /> ==Ajaloost==<br /> <br /> Maailma enimkasutatava sotsiaalvõrgustiku Facebooki loost lahutamatu on selle kaasasutaja ning tegevjuht Mark Zuckenberg.<br /> <br /> Mark Elliot Zuckerberg sündis 14. mail 1984 juudi perekonnas Ameerika Ühendriikides. Tema lapsepõlv möödus väikeses asulas nimega Dobbs Ferry. Marki isa töötas hambaarstina, ema aga psühhiaatrina enne nelja lapse – Randi, Marki, Donna ja Arielle sündi. Mark on pere teine laps ning ainuke poeg. Juba varakult ilmutas ta huvi IT-valdkonna vastu. Umbes 12-aastaselt kirjutas Mark programmi nimega ZuckNet, mis võimaldas omavahel suhelda kõigil arvutitel isa töökoha ja kodu vahel. Zuckerberg programmeeris ZuckNeti Atari BASIC programmeerimiskeelt kasutades. Koos oma sõpradega koostas ta ka arvutimänge, öeldes hiljem, et tegi neid vaid lõbu pärast. Innustamaks Marki huvi programmeerimise vastu, palkasid vanemad talle eraõpetajaks David Newmani. Newman iseloomustas Marki hiljem imelapsena, kellega on raske sammu pidada. &lt;ref&gt;David Kirkpatrick „Sotsiaalvõrgustiku efekt“, FUTU Print 2012&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Põhikoolis õppides ei olnud Mark tüüpiline arvutinohik – ta oli vehklemismeeskonna kapten ning klassikaliste keelte ja kirjanduse suur austaja. Keskkooli ajal töötas ta firmas nimega Media Group, arendamaks Synapse Media Playerit. Programm kasutas tehisintellekti tabamaks kasutajate kuulamisharjumusi. Kuigi talle pakuti siis ka juba antud alal hästi tasustatud tööd, otsustas Mark õpingutega jätkata. <br /> <br /> Kõrgharidust omandama suundus Mark Zuckerberg 2002. aastal Harvardi ülikooli, õppimaks psühholoogiat ja informaatikat. Juba teisel ülikooliaastal lõi ta programmi nimega CourseMatch, mis võimaldas tudengitel märkida, milliseid kursuseid ülikoolis võetakse. Programmi edukus innustas Zuckerbergi julgemalt uusi lahendusi proovima.<br /> <br /> Facebooki varaseks eelkäijaks loetakse programmi nimega Facemash, mis võimaldas tudengitel kaasõpilasi välimuse järgi hinnata. Zuckerbergi väitel koostas ta programmi vaid lõbu pärast. Facemash sai väga kiiresti väga populaarseks, kuid suleti juba mõni päev hiljem netiliikluse halvamise ja fotode loata kasutamisest tõusnud pahameeletormi tõttu. Veebisaiti nimetati ebakohaseks ja Zuckerberg vabandas avalikult. <br /> <br /> 2004. aasta jaanuaris alustas Zuckerberg oma uue idee arendamist, kaasates selleks oma toakaaslasi ja kaasõpilasi Eduardo Saverin, Andrew McCollum, Dustin Moskovitz ja Chris Hughes. Saverin tegeles esialgu finantsküljega, McCollum tegeles kujundamisega, Moskovitz oli programmeerija ning Chris Hughes aitas Zuckerbergil veebilehte reklaamida. 4. veebruaril 2004 lasti esialgu vaid Harvardisisese sotsiaalvõrgustikuna käiku veebileht nimega Thefacebook. Seda kuupäeva loetakse Facebooki sünniks. Thefacebook, hilisem Facebook sai oma nime tõenäoliselt kooli tudengite aastaraamatu „The Photo Address Book“ järgi, mille lihtsustatud nimetus õpilaste poolt oli „The Facebook“. <br /> <br /> Esimese kuuga olid end Thefacebooki kasutajateks registreerinud enam kui pooled Harvardi tudengitest. Kiiresti populaarsust kogunud saidi laienemisega oldi siiski ettevaatlik, sest oluline oli eelkõige, et asi toimiks. Tasapisi tehti teenus kasutatavaks ka teistes Ameerika ja Kanada ülikoolides ning seejärel asuti juba üle maailma laienema. <br /> <br /> Alguses nägi Facebook välja kui MySpace 2.0. Lisaks oli [thefacebooki] logo kujunduselemendina kasutusel ka mehe nägu, mis oli ähmastatud nullidest ja ühtedest koosneva filtriga. <br /> <br /> Aastal 2005, kui thefacebookist sai Facebook, kadus ka mehe nägu kujunduselemendina. 2009 kinnitati uus ametlik logo. Alguse sai selgem ja minimalistlikum kujundus, mille järgi Facebooki tänaseni tuntakse. <br /> <br /> Facebooki logo on loodud disainer Joe Krali poolt. Algset logo on nüüdseks vaid pisut ümaramaks ning mõnevõrra sõbralikumana tunduvamaks muudetud. Facebooki põhivärvid on sinise vairiatsioonid ning valge, Hex koodidena #3b5998 (RGB 59, 89, 152 ), #6d84b4 (RGB: 109, 132, 180), #afbdd4 (RGB: 175, 189, 212), #d8dfea (RGB: 216, 223, 234), #ffffff (RGB: 255, 255, 255).<br /> <br /> Facebook on oma disainilt lihtne, sest oli algselt mõeldud vaid ülikooli tudengite poolt kasutamiseks ning eesmärgiks ei olnud raha teenimine. Tagasihoidlik disain laseb särada hoopis teenuse kasutajatel.<br /> <br /> 2006. aastal katkestab Mark Zuckerberg oma õpingud Harvardi ülikoolis ning pühendub Facebooki arendamisele. <br /> <br /> 2012. aastal abiellub Mark Priscilla Chaniga ning neil on üks laps. Priscilla on hariduselt lastearst.<br /> <br /> Sarnaselt teise maailma muutnud IT-juhi Steve Jobsiga on Zuckerberg teinud ka enda riietumisstiilist omaette kaubamärgi. Nimelt kannab ta enamasti lihtsat halli T-särki, ning jahedama ilma korral selle peal tumehalli hoodie’t. Erilisematel puhkudel riietub ta küll ülikonda. Ilmselt võimaldab välisele silmapaistvusele mitte keskendumine tegeleda palju olulisemate asjadega.<br /> <br /> 2017. aasta mai alguses hinnati Facebooki kasutavat ligikaudu 2 miljardit inimest üle maailma.<br /> <br /> 2017. aasta esimese kolme kuuga teenis ettevõte kasumit 8 miljardit dollarit. Samas anti teada, et aasta jooksul palgatakse juurde 3000 töötajat hindama Facebooki postitatavaid videosid, et vägivalda edastav ei pääseks üle maailma levima või jõutaks varakult abivajajateni. Pärast 3000 videomojälgija palkamist kuuluks firma rahvusvahelisse meeskonda 7500 töötajat. <br /> <br /> Mark Zuckerbergi sõnul on Facebook vahend, mis aitab inimestel oma elukeskkonda paremini mõista. See aitab maailma ühendada, inimesed saavad lihtsamini ise organiseeruda. Teenus loob sageli inimestevahelisi ootamatuid kontakte, mis põhinevad nende ühistel tuttavatel, huvidel, probleemidel jne. Ühendatakse nii väga väikeseid kui väga suuri inimhulki. Tähelepanuväärne on, et Facebook on polulaarne igas vanuses inimeste seas.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Facebooki ajaloo kronoloogia:<br /> <br /> 4. veebruar 2004 Harvardis tehakse kasutatavaks suhtlust võimaldav programm Thefacebook<br /> <br /> 13. aprillil 2004 vormistavad Zuckerberg, Dustin Moskovitz ja Eduardo Saverin partnerlussuhte ettevõttes Thefacebook.com LLC.<br /> <br /> Juunis 2004 kolib Facebook oma arenduskontori Palo Altosse Californias.<br /> <br /> Juunis 2004 investeerib ettevõtja Peter Thiel noorte loodud ettevõttesse 500 000 dollarit. Sean Parkerist (Napsteri kaasasutaja) saab ettevõtte juht.<br /> <br /> Septembris 2004 kaevatakse Facebook kohtusse ConnectU poolt. ConnectU, algse nimega HarvardConnection, oli netivõrgustik, kus kasutajad said sõpru lisada ja üksteiselel sõnumeid saata. Kuigi Mark Zuckerberg tegi HarvardConnectioniga koostööd, arendas ta paralleelselt sarnast ning konkureerivat suhtlusvõrgustikku Thefacebook. Zuckerbergi süüdistati idee kopeerimises ning nende algkoodi kasutamises. Hagi leiab lahenduse juunis 2008.<br /> <br /> 30. detsembril 2004 kasutab Facebooki miljon inimest.<br /> <br /> 26. mail 2005 investeerib Accel Partners ettevõttesse 13 miljonit dollarit.<br /> <br /> 23. augustil 2005 omandab Facebook 200 000 dollari eest domeeni Facebook.com<br /> <br /> Detsembris 2005 tutvustatakse Facebooki lahendust sõprade märkimiseks fotodel. <br /> <br /> Oktoobris 2006 laienetakse Suurbritannia ülikoolidesse. <br /> <br /> Jaanuaris 2006 tehakse Facebook lihtsamini kasutatavaks ka mobiiltelefonides; käivitatakse m.facebook.com.<br /> <br /> 6. novembril 2007 käivitatakse Facebook Beacon, mis on osa Facebooki reklaamisüsteemist. Beacon suletakse 2009 septembris.<br /> <br /> 19. novembril 2007 kõrvaldab Facebook staatuse lahtrist „is“ ehk „on“ osa, võimaldades kasutajatel olla vabam oma staatuse uuendamisel.<br /> <br /> Juulis 2008 uuendatakse Facebooki lehe disaini ning selle kasutamismooduseid.<br /> <br /> Oktoobris 2008 asutab Facebook rahvusvahelised osakonnad Dublinis Iirimaal.<br /> <br /> 9. veebruaril 2009 aktiveeritakse Facebooki like nupp.<br /> <br /> Augustis 2009 omandab Facebook saidi FriendFeed. <br /> <br /> Septembris 2009 teatab Facebook esmakordselt kasumist. <br /> <br /> Veebruaris 2010 omandab Facebook Malaysia startupi Octazen Solutions.<br /> <br /> Aprillis 2010 ostab Facebook fotojagamisteenuse Divvy-shot.<br /> <br /> 19. aprillil 2010 tutvustab Facebook nn Community lehti.<br /> <br /> 1. oktoobril 2010 valmib Facebooki algusaegadest film „The Social Network“. Mark Zuckerbergi väitel on suur osa filmist ebatäpne. <br /> <br /> Detsembris 2010 läbib Facebooki disain ja kasutajamugavus suure uuenduskuuri. <br /> Jaanuaris 2011 on Facebooki väärtuseks 50 miljardit dollarit.<br /> <br /> 6. juulil 2011 võtab Facebook partneriks Skype’i.<br /> <br /> 9. augustist 2011 saab kasutada Facebook Messengeri.<br /> <br /> 14. septembril 2011 avatakse võimalus saada soovi korral teateid ka oma mitte-sõprade avalikest postitustest. <br /> <br /> 10. oktoobril 2011 saab kasutatavaks Facebooki iPad-app.<br /> <br /> 21. detsembril 2011 muutub Facebooki sisselogimise lehekülg.<br /> <br /> Jaanuaris 2012 võimaltadakse uudisteveergu reklaami postitamist.<br /> <br /> Aprillis 2012 ostab Facebook Instagrammi 1 miljardi dollariga.<br /> <br /> Mais 2012: Facebook IPO ehk suunduti börsile. Sellest kujunes ajaloo suurim tehnoloogiaettevõtte aktsiate avalik esmaemissioon.<br /> <br /> 13. juunil 2013 võetakse kasutusele Facebook Exchange.<br /> <br /> Oktoobris 2012 jõutakse 1 miljardi aktiivse kasutajani.<br /> <br /> Jaanuarist aprillini 2013 paisatakse kasutusse emotsioonide ja tegevuste väljendamiseks erinevaid emotikone.<br /> <br /> Augustis 2013 asutakse Samsungi, Ericssoni, Media Teki, Nokia, Opera ha Qualcommiga koostööle, et parandada interneti kättesaadavust.<br /> <br /> Alates 26. septembrist 2013 lubab Facebook kasutajatel oma postitusi redigeerida.<br /> <br /> Veebruaris 2014 täitub Facebookil selle loomisest 10 aastat, selle tähistamiseks tutvustatakse uue liidese Look Back abil võimalust vaadata video kujul tagasi Facebooki kasutaja elule nagu Facebook seda näeb. Pisut hiljem lisatakse ka võimalus videosid redigeerida. <br /> <br /> 13. veebruaril 2014 avab Facebook uued LGBTQ-sõbralikud soomääratlemise ja isiku poole pöördumise võimalused. <br /> <br /> 19. veebruaril 2014 ostetakse WhatsApp, mis jäetakse tegutsema iseseisva platvormina.<br /> <br /> 25. märtsil 2014 omandatakse Oculuc VR.<br /> <br /> 30. aprilil 2014 tehakse võimalikuks anonüümne kasutamine ehk äppe saab kasutada ilma personaalset infot jagamata.<br /> <br /> 18. juunil 2014 lastakse kasutusse Facebook Slingshot.<br /> <br /> 21. juulil 2014 lisatakse nupp „Save“ ehk võimalus linke, lehti salvestada ja postitusi ka hiljem lugeda. <br /> <br /> 31. märtsil 2015 lisatakse võimalus vanematel oma lapsele konto luua; kui laps saab piisavalt vanaks, et ise kontot omada, saab te selle üle võtta.<br /> <br /> Facebook jätkab uute äppide väljatöötamist ja kasutusmugavuse parandamist. <br /> <br /> 27. augustil 2015 teatati, et järjekordne sihtmärk on saavutatud: Facebookil on päevas üle miljardi kasutaja.<br /> <br /> 24. veebruaril 2016 lisatakse „like“ ehk „meeldib“ kõrvale reaktsioonid „love“, „haha“, „wow“, „sad“ ja „anger“.<br /> <br /> Alates 3. oktoobrist 2016 saavad USA, Suurbritannia, Austraalia ja Uusmeremaa kasutajad Marketplace-liidese abil osta, müüja ja vahetada asju otse Facebookis.<br /> <br /> 2017. aasta algusest on Facebooki aktsia kallinenud 29 protsenti ning Mark Zuckerbergi vara 14,6 miljardit dollarit. Zuckerberg on jõukuselt maailmas viies inimene, tema vara väärtuseks hinnatakse 64,5 miljardit USD-d. <br /> <br /> Zuckerberg on lubanud 99 protsenti Facebooki osaluses heategevuseks ära anda.<br /> <br /> <br /> <br /> Allikad: <br /> 1) David Kirkpatrick „Sotsiaalvõrgustiku efekt“, FUTU Print 2012<br /> 2) Mark Zuckerbergi koduleht: <br /> https://www.facebook.com/zuck<br /> 3) Inside Philantrophy: https://www.insidephilanthropy.com/guide-to-individual-donors/mark-zuckerberg.html<br /> 4) Facebooki ajaloo timeline: https://en.wikipedia.org/wiki/Timeline_of_Facebook<br /> 5) Slate.com – Tagasivaade Facebooki kümnele aastale: http://www.slate.com/blogs/future_tense/2014/02/03/facebook_10th_anniversary_social_network_turns_10_looks_back_at_its_history.html<br /> 6) Facebooki ajalugu Wikipedias: https://en.wikipedia.org/wiki/Facebook<br /> 7) Mark Zuckerbergi elulugu Wikipedias: https://en.wikipedia.org/wiki/Mark_Zuckerberg<br /> 8) Facebooki värvipalett: http://www.color-hex.com/color-palette/185<br /> 9) Ajaleht Postimees 11.05.2017: Miljardäride selle aasta võitjad ja kaotajad, ka veebis: http://majandus24.postimees.ee/4107985/miljardaride-selle-aasta-voitjad-ja-kaotajad<br /> 10) Facebooki õige lugu: https://rb.ru/story/truth-about-facebook/<br /> <br /> 11) Facebooki logo muutumine 2015: https://www.webdesignerdepot.com/2015/07/facebook-reveals-new-logo/<br /> <br /> 12) Facebook logo muutumine: https://alittlescienceaday.wordpress.com/2015/09/24/how-did-the-gafa-tech-giants-get-their-names/<br /> <br /> 13) Facebook logo evolution: http://www.imore.com/evolution-social-media-icon<br /> <br /> 14) Mark Zuckerberg https://rb.ru/story/truth-about-facebook/<br /> <br /> 15) http://www.aripaev.ee/uudised/2012/02/06/facebooki-neli-musketari</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:ITSPEA_2016_kaug%C3%B5pe&diff=122493 2017-05-14T04:04:55Z

<p>Tvari: /* Facebook ja turundus */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:ITSPEA_2016_kaug%C3%B5pe&diff=122492 2017-05-14T04:03:46Z

<p>Tvari: Created page with &quot;Category:ITSPEA 2016 kaugõpe =Facebook ja turundus= Autorid: Liis Talsi, Jana Kindlam, Tanel Vari ==Sissejuhatus==&quot;</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Facebook ja turundus=<br /> Autorid: Liis Talsi, Jana Kindlam, Tanel Vari<br /> <br /> ==Sissejuhatus==</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=119380 2017-03-25T14:33:39Z

<p>Tvari: </p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=118286 2017-03-02T11:09:44Z

<p>Tvari: </p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO -&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=117969 2017-02-20T16:15:13Z

<p>Tvari: /* Probleemilahendus */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristo Tero, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis. <br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Teine GUI Windowsile<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxile tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Kioskirežiim Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=117966 2017-02-20T16:09:39Z

<p>Tvari: </p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristo Tero, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis. <br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Teine GUI Windowsile<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxile tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Kioskirežiim Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=117961 2017-02-20T16:05:55Z

<p>Tvari: </p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristo Tero, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis. <br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Teine GUI Windowsile<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxile tööjaama paigaldus<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Kioskirežiim Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tvari&diff=111957 2016-10-24T21:21:11Z

<p>Tvari: /* Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) arvestustöö */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Tanel Vari<br /> <br /> Kood: 10163597<br /> <br /> Õpperühm: DK13<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 25.10.2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Alustuseks tahaksin kiita kursuse organiseerijaid. Seitsmesse loengusse (siinkohal jätaksin kõrvale päris esimese sissejuhatava loengu, mis tegeles peamiselt tehniliste nõudmistega antud kursuse läbimiseks.) on ära mahutatud täitsa arvestatav lühemapoolse konverentsi programm. Kui teemasid ning esinejaid veidi kõpitseda, siis võib tulemuseks olla päris hea konverentsilaadne gümnasistidele suunatud IT Kolledžit reklaamiv toode. Ka oli esinejate tase üllatavalt hea, vaid ühes-kahes loengus tekkis siinsel kuulajal kohati kerge meh? moment.<br /> <br /> Erialade esindatuse poolest oli panus tehtud üpris servast serva. IT alal tänapäeval töötades võib kerkida esile küsimus, mis on ja mis ei ole tänapäeval IT? Alati võib leida veel mõne käsitlusnurga teatud erialal, mida esitleda kui IT-d. Siinkohal olid siiski esindatud IT-alaste professioonide peamised rakendusalad. Alates algusest käsitleti süsteemiarhitektuuri, testimist, süsteemiadministreerimist, Eesti tööturu eripärasid, analüütikuid, küberkaitset ja turundust.<br /> <br /> Inimesed armastavad edetabeleid. Lähen kiusatusega kaasa ja toon siinkohal välja enim meeldinud loengud.<br /> <br /> Esiteks soovin esile tõsta Andres Küti loengut pealkirjaga &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Alguses tavapärase CV ettelugemisena tundunud, kuid lõpupoole vägagi kirglikult esitatud loeng, mida omakorda väärtustas loengu lõpus toimunud suhteliselt vabas vormis teemade edasiarendus loengu moderaatorite ning ettekandja vahel. On kahju, et taolist diskussiooni ei toimunud ülejäänud loengutes. Antud juhul oli see nauditav ning ühtlasi aitas mööda saada faktist, et esmakursuslased on küsimuste esitamisel pehmelt öeldes tagasihoidlikud. See on ka häda, millest ei saa üle ega ümber läbides antud kursust kaugõppe vormis loenguid järelvaadates. Teiseks minu jaoks väga huvitavaks loenguks pean ma Hedi Mardisoo loengut turundusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kolmandana tõstaksin esile Jaanus Priisalu peetud loengu küberkaitse teemadel&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mõnevõrra nõrgaks antud tsüklis jäi minu jaoks Kristel ja Marko Kruustüki poolt peetud loeng Testlio asutamisest ning edukäigust mis kujutas endast peamiselt läbikappamist sellest, kuidas oma firmat üles ehitatud sai. Siiski, arvestades et loengu sihtgrupiks on peamiselt gümnaasiumist pärit esmakursuslased, võib olla just neil huvitav kuulda, kuidas praktiline elu toimib. Samuti langes üldisest tasemest minu jaoks veidi allapoole Einar Kontšalovi loeng “Karjäärikäänakutest”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kui olla kriitiline loengupidajate eneste suhtes, siis on selge, et kuivõrd antud loengusarjas osalenud külalislektorid ei teeni igapäevast leiba õppejõududena akadeemilistes õppeasutustes või ka igapäevaselt avalike loengute pidajatena, võib andeks anda üldise libastumise ettekande pidamisel. Tõepoolest, tänapäeval pole oluline Powerpointi esitluse olemasolu või siis on see teatud juhtudel suisa keelatud. Tsiteerin siinkohal W. Isaacsoni biograafiat Steve Jobsist: ''“Steve would summon the teams into the boardroom, which seats twenty, and they would come with thirty people and try to show PowerPoints, which Steve didn’t want to see,” Schiller recalled. One of the first things Jobs did during the product review process was ban PowerPoints. “I hate the way people use slide presentations instead of thinking,” Jobs later recalled.''&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Steve_Jobs_(book)], Isaacson, W. (2011). Steve Jobs. 1st edition, USA : Simon &amp; Schuster. Chapter XXV&lt;/ref&gt;. Siiski, mida kindlasti sooviksin kõrgkoolis loenguid pidavatelt lektorite puhul kuulda, on korrektne emakeel. Akadeemiliselt loengult ootaks akadeemilisemat sõnakasutust kui kohvi- või suitsunurgas kasutatav suhtluskeel.<br /> <br /> Vaadates loenguid distantsilt, so. kaugõppes ning videosalvestuselt ning tehes seda enam-vähem järjest, oli tore märgata, kuidas mõningad märksõnad hakkasid korduma loengust loengusse. Esmalt muidugi pidev loengusarja moderaatorite pidev soov endid ja itindusega üldiselt tegelevaid inimesi pidevalt introvertideks nimetada. Ehkki diagnooside panemisega tegelevad meie vabariigis inimesed teatud teistel elualadel, ei muuda see fakti, et hea professionaalse tegevuse tulem sõltub enamikel elualadel tõepoolest suhtlusest. Suhtlusest kaastöölistega, ülemuste ning alluvatega ja ka klientidega ehk kõigi nendega, kes jäävad väljapoole iga indiviidi sisekosmost. Seega – suhtlus on oluline. <br /> <br /> Katsun siinkohal välja tuua veel mõningaid märksõnu või mustreid, mis kordusid ning mis on tõesti olulised<br /> <br /> Kommunikatsioon. Osaliselt oli sellest juba juttu. Ilma kommunikatsioonita ei saa olla ühtselt toimivat organisatsiooni. Sealjuures on oluline nii sise- kui ka väliskommunikatsioon. Kui soovida, et töö kannaks vilja, tuleb suhelda. Antud seisukoht leidus kordamist päris mitmes ettekandes&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127], “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kommunikatsioonivajadus on olemas ka IT osakonnal, mis ei tohi käituda musta kastina. IT osakond peab suhtlema (Mardisoo, Priisalu).<br /> <br /> Mobiilsus. Siinkohal ei pea ma hetkel silmas üksnes mobiilsust oma töökoha vahetamisel, kuigi A. Septeri loengus&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; tõi just tema selle esile kui Eesti IT sektoris esineva omapära. Ehk siis liikumaks kõrgemale ja paremini tasustavale ametipostile tasuks tema arvates eelkõige tööandjat vahetada. Tõepoolest on Eesti oma IT turg veidi eripäraste reeglitega, kui mujal maailmas. Näiteks USA suurtes korporatsioonides on iga indiviidi karjääriredel suures osas ette kirjutatud firmasiseste protsesside ja reeglitega ning kui töötaja suuremate lollustega hakkama ei saa, on tal enam-vähem teada, kust ta alustab ja kus ta lõpetab. Kuigi taoline lineaarne liikumine oma karjääriredelil võib mõningaid inimesi rahuldada, ei sobi see siiski kõigi jaoks. Sestap tahaksin rõhutada kommunikatsiooni ja eraldi seda, mida ingliskeelses maailmas nimetatakse tähistatakse terminiga ''socializing'' ning mida eesti keeles võiks lahti seletada kui suhtlemist võimalikult paljude inimestega ning seda eelkõige sarnaseid huvisid omavate ehk/või siis inimestega samalt elualalt. See võimaldab laiendada silmaringi ja eelkõige näiteks Eesti puhul aitab kaasa oma elujärje või töökoha parendamise võimalusteks. Selle mainis oma loengus ära ka A.Septer&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Mobiilsus ei tähenda samuti üksnes liikumist firmade vahel, vaid ka agiilsust – võimet hinnata ümber oma senist tegevust ja muuta käigupealt nii eesmärke(i) kui vahendeid selle saavustamiseks. Kiirelt ümberorienteerumisest rääkisid nii Hedi Mardisoo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, Einar Koltšanov&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; kui ka Testlio asutajad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel ja Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;,.<br /> <br /> Tuleb hinnata eelkõige ennast ning oma aega. Selle fakti tõid oma ettekandes välja nii Lembitu Ling&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kui ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; oma näites küberpäti kohta, kes ei keeldus oma tõelist potentsiaali tunnistamast. Aja hindamise alla kuulub ka iseenese võimete reaalne hindamine (Septer, Ling). Kuigi antud ettekannetes mainiti taolist vajadust eelkõige indiviidi enese kohta, tuleb seda eelkõige siiski silmas pidada tiimi juhil (kui on tiim mida juhtida), aga see kõik kuulub juba rohkem juhtimisteooria alla.<br /> <br /> Huvitav tähelepanek IT ametite kohta tuli välja nii Lembitu Lingi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ja ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ettekandest - kui IT asjad töötavad, siis nad töötavad nii, et inimese panustatu tundub ebaoluline. Antud juhul on tegemist tõepoolest huvitava paradoksiga, mis näitab et hästi õlitatud mehhanismi justkui ei panegi tähele. Ja tõepoolest, kui paljud meist süvenevad kodus kasvõi külmkapi või kuumaveeboileri tööprintsiipidesse ning hingeellu. Probleemid kerkivad ikkagi siis, kui asjad katki lähevad. Siinkohal sisaldub muidugi ka äärmuslik teine oht – inimesed muutuvad liiga laisaks. Sestap oleks paslik tsiteerida Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes ütles: “''Startup on õudne koht. Pead kõvasti jooksma, et paigal püsida.''” Kui seda väidet on tarvis millegi praktilisega illustreerida, siis sobib selleks ära kuulata-vaadata Testlio asutajate Kristel ja Marko Kruustüki loeng “Testimine ja startupid”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel Kruustük, Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Asjad peavad olema lihtsad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. See on IT maailmas juba ammu tuntud printsiip, lühendina kasutusel kui KISS (''Keep It Simple Stupid''). Võin omast kogemusest öelda, et kui alustada asjaga, mis algselt näeb välja lihtsa ja armsa ussikesena, millel on algus ja lõpp, siis projekti käigus kasvab sellest välja kas kaheksajalg või sajajalgne, või mis veel hullem – mitu sajajalgset, mis kedratud lõngakeraks. Taolist hirmuunenägu saab ära hoida oskusliku projektijuhtimisega ning samuti sellega, et projektis osalevad inimesed on teadlikud kõigist ohtudest, mida toob kaasa kas koodi refaktooring või projekti käigus muutuv lõpptulemuse täidetuse kriteerium. <br /> <br /> Eesti väiksus. Meile tõesti võib tunduda, et me oleme küll pindlalat väike riik, kuid IT maailmas suur tiiger, sest meil on ID-kaart, Skype ja E-residentsus. See kõik on tõsi, kuid siiski tuleb selleks, et asjadest aru saada vaadata ka väljapoole oma austrikarpi ja kõik saavutused, mis tunduvad hiiglaslikud seestpoolt vaadates, ei pruugi seda sugugi mitte olla teistsuguse vaatenurga puhul. Mis saaks selleks olla parem, kui töötada rahvusvahelises firmas, osaleda konverentsidel ning mis noorte inimeste puhul kõige olulisem – teha mõni akadeemiline kraad ülikoolis väljaspool Eestit. Soovitusi saab kuulda Jaan Priisalu või ka Andred Küti loengutest.<br /> <br /> Lõpetuseks sooviksin ära tuua mõttetera, mis kordus peaaegu läbi kõikide loengute ja nende pidajate - haridus on igaühe enda asi. Kuigi meile kõigile antakse võimalus, sõltub see siiski igaühest endast. Nagu ütles Andres Kütt oma loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; “''Mitte kedagi teist ei huvita sinu sooritused ega haridus, kui sind ennast.''” Sama tuli välja ja Lembitu Lingi loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes kirjeldas, kuidas abipalve korral ei antud talle mitte kala, vaid õng selle püüdmiseks (Ökul ja viide kasutada rohkem UNIX keskkonna käsku man).<br /> <br /> Niisiis, kuigi IT inimestele on saanud harjumuseks pidada end introvertseks ja laisaks tegelaseks, siis keegi teine teda ei aita. Selleks pole tehisintelligents veel piisavale tasemele arenenud ja isegi kui oleks, siis on endiselt vaja kedagi, kes neid servereid ja vajalikku infrastruktuuri haldaks. Kokkuvõtvalt tahaks kiita loengusarja organiseerijaid, kes olid kokku pannud väga heal tasemel erinevate esinejate plejaadi, kelle esinemiste lõpptulemi ärakuulamine mitte kedagi kindlasti mitte lollimaks ei teinud.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus B===<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' (kirjaviis muutmata)<br /> <br /> Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) õppekorralduse eeskirja (ÕE) punktile 5.2.11&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕE punkt 5.2.11&lt;/ref&gt; on õppuritel ühe õppeaine piires õigus kuni kolmele sooritusele. Sellest järeldub, et õppuril on õigus kahele kordussooritusele (vt. ka Korduma kippuvad küsimused (KKK&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/], Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;/ref&gt;, küsimus 8&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F], KKK küsimus 8 (Antud link on võetud lehe päises paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 8)&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks on õppuril õppeaine õpetamise semestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani (EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;/ref&gt;) välja arvatud juhul, kui tegemist on esimese õppeaasta tudengiga. Õigus esimese õppeaasta ainete kordussoorituseks on aine toimumisel või sellele järgneval semestril ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalal (EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;/ref&gt;; vt. ka KKK küsimus 9&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele], KKK küsimus 9&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> Vastavalt EIK ÕK punkt 5.2.7&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.7&lt;/ref&gt; on kordussooritused omafinantseeritaval (OF) õppekohal tasulised ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2016/2017 aastal kehtiv tasu kordussoorituse eest vastavalt veebilehtedel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/], Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt; ja http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/], Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt; toodud infole on 20€ (vt. ka KKK küsimus 10&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele%3F], KKK küsimus 10 (Antud link on võetud lehe päises paiknevast listist, kuid ei tööta, sest lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 10)&lt;/ref&gt;. Täpset viidet rektori käskkirja numbrile ei õnnestunud leida. Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritus tasuta (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> Vastata küsimusele &quot;Kellega kokku leppida kordussoorituseks?&quot; otseselt vastata ei saa, kuid kõigi eelduste kohaselt määrab kordussoorituste kuupäevad ja tähtajad vastava õppeaine õppejõud, kes avaldab need Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end registreerida ÕIS-s klikates enda andmete lehel lingile &quot;Kordussooritused&quot; (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord (VÕTA) on kättesaadav IT Kolledži veebilehel aadressil http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> VÕTA kord osa II punkt 1&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord, Taotlus&lt;/ref&gt; sätestab, et VÕTA arvestust taotleval õppuril tuleb esitada EIK VÕTA komisjonile vormikohane taotlus koos kõigi vajalike lisadega hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA kord osa III punkt 2&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord. Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine&lt;/ref&gt; sätestab, et komisjon teeb otsuse taotluse osas ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast. Antud kuupäev võib pikeneda seoses täiendavate dokumentide nõudmisega kuni ühe kuu võrra alates nende täiendavate tingimuste täitmisest. Samas ei määratleta VÕTA korras otseselt tähtaega, mille jooksul tuleb antud tingimusi täita. VÕTA osa kord osa III punkt 9&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord. Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine&lt;/ref&gt; sätestab, et õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul. Jällegi ei ole otseselt määratletud, millise semestri õppekava täitmiseks rahuldatud taotlust arvestatakse. Seega on VÕTA korra veebilehe kohaselt võimalik otseselt määratleda vaid taotluse esitamise tähtaeg, milleks on hiljemalt 10. tööpäev enne punase joone päeva. Samas võib KKK lehelt&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F], KKK küsimus 6&lt;/ref&gt; lugeda, et õigeaegselt esitatud taotlused arvestatakse rahuldamise korral algava semestri sooritus(t)ena.<br /> <br /> VÕTA taotlus esitatakse elektrooniliselt ÕIS-i kaudu. <br /> <br /> Täpsemaid juhendeid VÕTA taotluse esitamiseks ei pea ma siinkohal vajalikuks kopi-peistida. Nõuete kohta võib lugeda KKK lehelt, küsimus 6&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F], KKK küsimus 6&lt;/ref&gt; alt või VÕTA korra lehelt osast II&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord, Taotlus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> KKK küsimus 6 viimane lõik, mis on tähistatud NB!, sedastab et alates 2013/2014 õppeaastast ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhise õppekava täies mahus läbimise kontrollimiseks ja sestap tuleb semestris koguda vähemalt 27 EAP, et semester loetaks läbituks täies mahus. VÕTA kaudu läbitud sooritusi arvestatakse siiski õppeaasta lõpus õppekava täitmise kontrollimiseks. Seega võivad VÕTA kaudu saadud punktid olla kantud küll taotluse esitamise ajal läbitud semestrisse, kuid semestripõhise õppekava läbimise sooritamise hindamiseks neid ei arvestata. Sama võib lugeda kõrgharidusreformi kohta käivalt KKK lehelt punkt 2 alt&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), küsimus 2&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''<br /> <br /> Vastavalt õppeaine Wiki lehel&lt;ref&gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused], Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele&lt;/ref&gt; toodud tabelile:<br /> <br /> &lt;blockquote&gt;<br /> X = 28&lt;br /&gt;<br /> Y = 26<br /> &lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Kõrgharidusreformi KKK leht punkt 2&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), punkt 2&lt;/ref&gt; sedastab, et nominaalkoormusel (30 EAP semestris) loetakse õppekava täiel määral täidetuks, kui semestri jooksul kogutud punktide arv on 27 EAP. Puuduolevate punktide osas esitab ülikool õppurile õppekulude osalise hüvitamise arve, mis veebilehel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/], Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt; toodud EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) vastavalt 2016/2017 õppeaastal on 50€ 1 EAP kohta. <br /> <br /> Eeldusel, et esimesel semestril kogutud ainepunktide arv X on 28 EAP ja teisel semestril kogutud punktide arv Y on 26 EAP, siis vastavalt 2013/2014 aasta kõrgharidusreformile ei tule tasuda ei esimese semestri lõpus ega ka mitte teise semestri lõpus, sest punkte arvutatakse kumulatiivselt. Esimesel semestril on nõutud EAP arv ületatud 1 punkti võrra. Teisel semestril on nõutud EAP arv 1 võrra väiksem kui nõutud punktide arv semestris, kuid kuna punkte arvestatakse kumulatiivselt ning kahe semestri EAP summa 54 EAP-d võrdub õppekava täidetuks loetavate punktide arvuga 54 EAP-d, siis arvet ei esitata. Selle loogika kohta võib lugeda ka EIK kõrgharidusreformi KKK lehelt punkt 2 all&lt;ref&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), küsimus 2&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Siinkohal tahaks veel märkida, et kuigi EIK veebisaidil puudub vastav info, siis Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt pealkirjaga Õppimine&lt;ref&gt;https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppimine&lt;/ref&gt; vasemalt menüüst valides lingi &quot;Õppekulude hüvitamine&quot; (täpsem viitamine on tänu Drupali hookus-pookus navigatsioonisüsteemi kasutamisele võimatu) võib lugeda: &quot;''Alates 2013/2014. õppeaastast täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppima asunud üliõpilastelt ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda.''&quot; Seega, kui antud ülesandes defineeritud esimene semester oleks päris esimene semester ülikoolis, siis isegi kui õppekava täidetus oleks jäänud esimeses semestris alla 27 EAP, ei tohiks ülikool selle eest arvet esitada. See võib tekitada segadust EIK kõrgharidusreformi KKK lehel punkt 2 lugemisel&lt;ref&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), küsimus 2&lt;/ref&gt;, kus punktis 2.1 toodud näite all pole otseselt defineeritud, kas I semester on õppuri päris esimene semester või juba vanema õppuri I semester õppeaastal.<br /> <br /> ==Märkused==<br /> Väga raske on antud küsimustele vastates koostada korrektselt töötavat hüperlinkidest koosnevat viiteaparatuuri, sest töövahendina nõutud EIK kodulehel asuvad artiklid ise sisaldavad mittekorrektset lingisüsteemi. Samuti tuleb viidete koostamisel arvestada standarditele mittevastavate linkidega ning tehniliste probleemidega, sest lingid sisaldavad mittestandardseid tähemärke nagu tühikud (%20), kaldkriipsud (%2F) või küsimärgid (%3F). Palun seda arvestada hindamisel.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tvari&diff=111956 2016-10-24T21:16:29Z

<p>Tvari: </p> <hr /> <div>=Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Tanel Vari<br /> <br /> Kood: 10163597<br /> <br /> Õpperühm: DK13<br /> <br /> Esitamise kuupäev: XXXXXX<br /> <br /> ==Essee==<br /> Alustuseks tahaksin kiita kursuse organiseerijaid. Seitsmesse loengusse (siinkohal jätaksin kõrvale päris esimese sissejuhatava loengu, mis tegeles peamiselt tehniliste nõudmistega antud kursuse läbimiseks.) on ära mahutatud täitsa arvestatav lühemapoolse konverentsi programm. Kui teemasid ning esinejaid veidi kõpitseda, siis võib tulemuseks olla päris hea konverentsilaadne gümnasistidele suunatud IT Kolledžit reklaamiv toode. Ka oli esinejate tase üllatavalt hea, vaid ühes-kahes loengus tekkis siinsel kuulajal kohati kerge meh? moment.<br /> <br /> Erialade esindatuse poolest oli panus tehtud üpris servast serva. IT alal tänapäeval töötades võib kerkida esile küsimus, mis on ja mis ei ole tänapäeval IT? Alati võib leida veel mõne käsitlusnurga teatud erialal, mida esitleda kui IT-d. Siinkohal olid siiski esindatud IT-alaste professioonide peamised rakendusalad. Alates algusest käsitleti süsteemiarhitektuuri, testimist, süsteemiadministreerimist, Eesti tööturu eripärasid, analüütikuid, küberkaitset ja turundust.<br /> <br /> Inimesed armastavad edetabeleid. Lähen kiusatusega kaasa ja toon siinkohal välja enim meeldinud loengud.<br /> <br /> Esiteks soovin esile tõsta Andres Küti loengut pealkirjaga &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Alguses tavapärase CV ettelugemisena tundunud, kuid lõpupoole vägagi kirglikult esitatud loeng, mida omakorda väärtustas loengu lõpus toimunud suhteliselt vabas vormis teemade edasiarendus loengu moderaatorite ning ettekandja vahel. On kahju, et taolist diskussiooni ei toimunud ülejäänud loengutes. Antud juhul oli see nauditav ning ühtlasi aitas mööda saada faktist, et esmakursuslased on küsimuste esitamisel pehmelt öeldes tagasihoidlikud. See on ka häda, millest ei saa üle ega ümber läbides antud kursust kaugõppe vormis loenguid järelvaadates. Teiseks minu jaoks väga huvitavaks loenguks pean ma Hedi Mardisoo loengut turundusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kolmandana tõstaksin esile Jaanus Priisalu peetud loengu küberkaitse teemadel&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mõnevõrra nõrgaks antud tsüklis jäi minu jaoks Kristel ja Marko Kruustüki poolt peetud loeng Testlio asutamisest ning edukäigust mis kujutas endast peamiselt läbikappamist sellest, kuidas oma firmat üles ehitatud sai. Siiski, arvestades et loengu sihtgrupiks on peamiselt gümnaasiumist pärit esmakursuslased, võib olla just neil huvitav kuulda, kuidas praktiline elu toimib. Samuti langes üldisest tasemest minu jaoks veidi allapoole Einar Kontšalovi loeng “Karjäärikäänakutest”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kui olla kriitiline loengupidajate eneste suhtes, siis on selge, et kuivõrd antud loengusarjas osalenud külalislektorid ei teeni igapäevast leiba õppejõududena akadeemilistes õppeasutustes või ka igapäevaselt avalike loengute pidajatena, võib andeks anda üldise libastumise ettekande pidamisel. Tõepoolest, tänapäeval pole oluline Powerpointi esitluse olemasolu või siis on see teatud juhtudel suisa keelatud. Tsiteerin siinkohal W. Isaacsoni biograafiat Steve Jobsist: ''“Steve would summon the teams into the boardroom, which seats twenty, and they would come with thirty people and try to show PowerPoints, which Steve didn’t want to see,” Schiller recalled. One of the first things Jobs did during the product review process was ban PowerPoints. “I hate the way people use slide presentations instead of thinking,” Jobs later recalled.''&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Steve_Jobs_(book)], Isaacson, W. (2011). Steve Jobs. 1st edition, USA : Simon &amp; Schuster. Chapter XXV&lt;/ref&gt;. Siiski, mida kindlasti sooviksin kõrgkoolis loenguid pidavatelt lektorite puhul kuulda, on korrektne emakeel. Akadeemiliselt loengult ootaks akadeemilisemat sõnakasutust kui kohvi- või suitsunurgas kasutatav suhtluskeel.<br /> <br /> Vaadates loenguid distantsilt, so. kaugõppes ning videosalvestuselt ning tehes seda enam-vähem järjest, oli tore märgata, kuidas mõningad märksõnad hakkasid korduma loengust loengusse. Esmalt muidugi pidev loengusarja moderaatorite pidev soov endid ja itindusega üldiselt tegelevaid inimesi pidevalt introvertideks nimetada. Ehkki diagnooside panemisega tegelevad meie vabariigis inimesed teatud teistel elualadel, ei muuda see fakti, et hea professionaalse tegevuse tulem sõltub enamikel elualadel tõepoolest suhtlusest. Suhtlusest kaastöölistega, ülemuste ning alluvatega ja ka klientidega ehk kõigi nendega, kes jäävad väljapoole iga indiviidi sisekosmost. Seega – suhtlus on oluline. <br /> <br /> Katsun siinkohal välja tuua veel mõningaid märksõnu või mustreid, mis kordusid ning mis on tõesti olulised<br /> <br /> Kommunikatsioon. Osaliselt oli sellest juba juttu. Ilma kommunikatsioonita ei saa olla ühtselt toimivat organisatsiooni. Sealjuures on oluline nii sise- kui ka väliskommunikatsioon. Kui soovida, et töö kannaks vilja, tuleb suhelda. Antud seisukoht leidus kordamist päris mitmes ettekandes&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127], “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kommunikatsioonivajadus on olemas ka IT osakonnal, mis ei tohi käituda musta kastina. IT osakond peab suhtlema (Mardisoo, Priisalu).<br /> <br /> Mobiilsus. Siinkohal ei pea ma hetkel silmas üksnes mobiilsust oma töökoha vahetamisel, kuigi A. Septeri loengus&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; tõi just tema selle esile kui Eesti IT sektoris esineva omapära. Ehk siis liikumaks kõrgemale ja paremini tasustavale ametipostile tasuks tema arvates eelkõige tööandjat vahetada. Tõepoolest on Eesti oma IT turg veidi eripäraste reeglitega, kui mujal maailmas. Näiteks USA suurtes korporatsioonides on iga indiviidi karjääriredel suures osas ette kirjutatud firmasiseste protsesside ja reeglitega ning kui töötaja suuremate lollustega hakkama ei saa, on tal enam-vähem teada, kust ta alustab ja kus ta lõpetab. Kuigi taoline lineaarne liikumine oma karjääriredelil võib mõningaid inimesi rahuldada, ei sobi see siiski kõigi jaoks. Sestap tahaksin rõhutada kommunikatsiooni ja eraldi seda, mida ingliskeelses maailmas nimetatakse tähistatakse terminiga ''socializing'' ning mida eesti keeles võiks lahti seletada kui suhtlemist võimalikult paljude inimestega ning seda eelkõige sarnaseid huvisid omavate ehk/või siis inimestega samalt elualalt. See võimaldab laiendada silmaringi ja eelkõige näiteks Eesti puhul aitab kaasa oma elujärje või töökoha parendamise võimalusteks. Selle mainis oma loengus ära ka A.Septer&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Mobiilsus ei tähenda samuti üksnes liikumist firmade vahel, vaid ka agiilsust – võimet hinnata ümber oma senist tegevust ja muuta käigupealt nii eesmärke(i) kui vahendeid selle saavustamiseks. Kiirelt ümberorienteerumisest rääkisid nii Hedi Mardisoo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, Einar Koltšanov&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; kui ka Testlio asutajad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel ja Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;,.<br /> <br /> Tuleb hinnata eelkõige ennast ning oma aega. Selle fakti tõid oma ettekandes välja nii Lembitu Ling&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kui ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; oma näites küberpäti kohta, kes ei keeldus oma tõelist potentsiaali tunnistamast. Aja hindamise alla kuulub ka iseenese võimete reaalne hindamine (Septer, Ling). Kuigi antud ettekannetes mainiti taolist vajadust eelkõige indiviidi enese kohta, tuleb seda eelkõige siiski silmas pidada tiimi juhil (kui on tiim mida juhtida), aga see kõik kuulub juba rohkem juhtimisteooria alla.<br /> <br /> Huvitav tähelepanek IT ametite kohta tuli välja nii Lembitu Lingi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ja ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ettekandest - kui IT asjad töötavad, siis nad töötavad nii, et inimese panustatu tundub ebaoluline. Antud juhul on tegemist tõepoolest huvitava paradoksiga, mis näitab et hästi õlitatud mehhanismi justkui ei panegi tähele. Ja tõepoolest, kui paljud meist süvenevad kodus kasvõi külmkapi või kuumaveeboileri tööprintsiipidesse ning hingeellu. Probleemid kerkivad ikkagi siis, kui asjad katki lähevad. Siinkohal sisaldub muidugi ka äärmuslik teine oht – inimesed muutuvad liiga laisaks. Sestap oleks paslik tsiteerida Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes ütles: “''Startup on õudne koht. Pead kõvasti jooksma, et paigal püsida.''” Kui seda väidet on tarvis millegi praktilisega illustreerida, siis sobib selleks ära kuulata-vaadata Testlio asutajate Kristel ja Marko Kruustüki loeng “Testimine ja startupid”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel Kruustük, Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Asjad peavad olema lihtsad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. See on IT maailmas juba ammu tuntud printsiip, lühendina kasutusel kui KISS (''Keep It Simple Stupid''). Võin omast kogemusest öelda, et kui alustada asjaga, mis algselt näeb välja lihtsa ja armsa ussikesena, millel on algus ja lõpp, siis projekti käigus kasvab sellest välja kas kaheksajalg või sajajalgne, või mis veel hullem – mitu sajajalgset, mis kedratud lõngakeraks. Taolist hirmuunenägu saab ära hoida oskusliku projektijuhtimisega ning samuti sellega, et projektis osalevad inimesed on teadlikud kõigist ohtudest, mida toob kaasa kas koodi refaktooring või projekti käigus muutuv lõpptulemuse täidetuse kriteerium. <br /> <br /> Eesti väiksus. Meile tõesti võib tunduda, et me oleme küll pindlalat väike riik, kuid IT maailmas suur tiiger, sest meil on ID-kaart, Skype ja E-residentsus. See kõik on tõsi, kuid siiski tuleb selleks, et asjadest aru saada vaadata ka väljapoole oma austrikarpi ja kõik saavutused, mis tunduvad hiiglaslikud seestpoolt vaadates, ei pruugi seda sugugi mitte olla teistsuguse vaatenurga puhul. Mis saaks selleks olla parem, kui töötada rahvusvahelises firmas, osaleda konverentsidel ning mis noorte inimeste puhul kõige olulisem – teha mõni akadeemiline kraad ülikoolis väljaspool Eestit. Soovitusi saab kuulda Jaan Priisalu või ka Andred Küti loengutest.<br /> <br /> Lõpetuseks sooviksin ära tuua mõttetera, mis kordus peaaegu läbi kõikide loengute ja nende pidajate - haridus on igaühe enda asi. Kuigi meile kõigile antakse võimalus, sõltub see siiski igaühest endast. Nagu ütles Andres Kütt oma loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; “''Mitte kedagi teist ei huvita sinu sooritused ega haridus, kui sind ennast.''” Sama tuli välja ja Lembitu Lingi loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes kirjeldas, kuidas abipalve korral ei antud talle mitte kala, vaid õng selle püüdmiseks (Ökul ja viide kasutada rohkem UNIX keskkonna käsku man).<br /> <br /> Niisiis, kuigi IT inimestele on saanud harjumuseks pidada end introvertseks ja laisaks tegelaseks, siis keegi teine teda ei aita. Selleks pole tehisintelligents veel piisavale tasemele arenenud ja isegi kui oleks, siis on endiselt vaja kedagi, kes neid servereid ja vajalikku infrastruktuuri haldaks. Kokkuvõtvalt tahaks kiita loengusarja organiseerijaid, kes olid kokku pannud väga heal tasemel erinevate esinejate plejaadi, kelle esinemiste lõpptulemi ärakuulamine mitte kedagi kindlasti mitte lollimaks ei teinud.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus B===<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' (kirjaviis muutmata)<br /> <br /> Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) õppekorralduse eeskirja (ÕE) punktile 5.2.11&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕE punkt 5.2.11&lt;/ref&gt; on õppuritel ühe õppeaine piires õigus kuni kolmele sooritusele. Sellest järeldub, et õppuril on õigus kahele kordussooritusele (vt. ka Korduma kippuvad küsimused (KKK&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/], Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;/ref&gt;, küsimus 8&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F], KKK küsimus 8 (Antud link on võetud lehe päises paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 8)&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks on õppuril õppeaine õpetamise semestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani (EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;/ref&gt;) välja arvatud juhul, kui tegemist on esimese õppeaasta tudengiga. Õigus esimese õppeaasta ainete kordussoorituseks on aine toimumisel või sellele järgneval semestril ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalal (EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;/ref&gt;; vt. ka KKK küsimus 9&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele], KKK küsimus 9&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> Vastavalt EIK ÕK punkt 5.2.7&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.7&lt;/ref&gt; on kordussooritused omafinantseeritaval (OF) õppekohal tasulised ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2016/2017 aastal kehtiv tasu kordussoorituse eest vastavalt veebilehtedel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/], Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt; ja http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/], Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt; toodud infole on 20€ (vt. ka KKK küsimus 10&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele%3F], KKK küsimus 10 (Antud link on võetud lehe päises paiknevast listist, kuid ei tööta, sest lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 10)&lt;/ref&gt;. Täpset viidet rektori käskkirja numbrile ei õnnestunud leida. Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritus tasuta (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> Vastata küsimusele &quot;Kellega kokku leppida kordussoorituseks?&quot; otseselt vastata ei saa, kuid kõigi eelduste kohaselt määrab kordussoorituste kuupäevad ja tähtajad vastava õppeaine õppejõud, kes avaldab need Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end registreerida ÕIS-s klikates enda andmete lehel lingile &quot;Kordussooritused&quot; (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord (VÕTA) on kättesaadav IT Kolledži veebilehel aadressil http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> VÕTA kord osa II punkt 1&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord, Taotlus&lt;/ref&gt; sätestab, et VÕTA arvestust taotleval õppuril tuleb esitada EIK VÕTA komisjonile vormikohane taotlus koos kõigi vajalike lisadega hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA kord osa III punkt 2&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord. Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine&lt;/ref&gt; sätestab, et komisjon teeb otsuse taotluse osas ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast. Antud kuupäev võib pikeneda seoses täiendavate dokumentide nõudmisega kuni ühe kuu võrra alates nende täiendavate tingimuste täitmisest. Samas ei määratleta VÕTA korras otseselt tähtaega, mille jooksul tuleb antud tingimusi täita. VÕTA osa kord osa III punkt 9&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord. Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine&lt;/ref&gt; sätestab, et õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul. Jällegi ei ole otseselt määratletud, millise semestri õppekava täitmiseks rahuldatud taotlust arvestatakse. Seega on VÕTA korra veebilehe kohaselt võimalik otseselt määratleda vaid taotluse esitamise tähtaeg, milleks on hiljemalt 10. tööpäev enne punase joone päeva. Samas võib KKK lehelt&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F], KKK küsimus 6&lt;/ref&gt; lugeda, et õigeaegselt esitatud taotlused arvestatakse rahuldamise korral algava semestri sooritus(t)ena.<br /> <br /> VÕTA taotlus esitatakse elektrooniliselt ÕIS-i kaudu. <br /> <br /> Täpsemaid juhendeid VÕTA taotluse esitamiseks ei pea ma siinkohal vajalikuks kopi-peistida. Nõuete kohta võib lugeda KKK lehelt, küsimus 6&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F], KKK küsimus 6&lt;/ref&gt; alt või VÕTA korra lehelt osast II&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord, Taotlus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> KKK küsimus 6 viimane lõik, mis on tähistatud NB!, sedastab et alates 2013/2014 õppeaastast ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhise õppekava täies mahus läbimise kontrollimiseks ja sestap tuleb semestris koguda vähemalt 27 EAP, et semester loetaks läbituks täies mahus. VÕTA kaudu läbitud sooritusi arvestatakse siiski õppeaasta lõpus õppekava täitmise kontrollimiseks. Seega võivad VÕTA kaudu saadud punktid olla kantud küll taotluse esitamise ajal läbitud semestrisse, kuid semestripõhise õppekava läbimise sooritamise hindamiseks neid ei arvestata. Sama võib lugeda kõrgharidusreformi kohta käivalt KKK lehelt punkt 2 alt&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), küsimus 2&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''<br /> <br /> Vastavalt õppeaine Wiki lehel&lt;ref&gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused], Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele&lt;/ref&gt; toodud tabelile:<br /> <br /> &lt;blockquote&gt;<br /> X = 28&lt;br /&gt;<br /> Y = 26<br /> &lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Kõrgharidusreformi KKK leht punkt 2&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), punkt 2&lt;/ref&gt; sedastab, et nominaalkoormusel (30 EAP semestris) loetakse õppekava täiel määral täidetuks, kui semestri jooksul kogutud punktide arv on 27 EAP. Puuduolevate punktide osas esitab ülikool õppurile õppekulude osalise hüvitamise arve, mis veebilehel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/], Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt; toodud EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) vastavalt 2016/2017 õppeaastal on 50€ 1 EAP kohta. <br /> <br /> Eeldusel, et esimesel semestril kogutud ainepunktide arv X on 28 EAP ja teisel semestril kogutud punktide arv Y on 26 EAP, siis vastavalt 2013/2014 aasta kõrgharidusreformile ei tule tasuda ei esimese semestri lõpus ega ka mitte teise semestri lõpus, sest punkte arvutatakse kumulatiivselt. Esimesel semestril on nõutud EAP arv ületatud 1 punkti võrra. Teisel semestril on nõutud EAP arv 1 võrra väiksem kui nõutud punktide arv semestris, kuid kuna punkte arvestatakse kumulatiivselt ning kahe semestri EAP summa 54 EAP-d võrdub õppekava täidetuks loetavate punktide arvuga 54 EAP-d, siis arvet ei esitata. Selle loogika kohta võib lugeda ka EIK kõrgharidusreformi KKK lehelt punkt 2 all&lt;ref&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), küsimus 2&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Siinkohal tahaks veel märkida, et kuigi EIK veebisaidil puudub vastav info, siis Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt pealkirjaga Õppimine&lt;ref&gt;https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppimine&lt;/ref&gt; vasemalt menüüst valides lingi &quot;Õppekulude hüvitamine&quot; (täpsem viitamine on tänu Drupali hookus-pookus navigatsioonisüsteemi kasutamisele võimatu) võib lugeda: &quot;''Alates 2013/2014. õppeaastast täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppima asunud üliõpilastelt ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda.''&quot; Seega, kui antud ülesandes defineeritud esimene semester oleks päris esimene semester ülikoolis, siis isegi kui õppekava täidetus oleks jäänud esimeses semestris alla 27 EAP, ei tohiks ülikool selle eest arvet esitada. See võib tekitada segadust EIK kõrgharidusreformi KKK lehel punkt 2 lugemisel&lt;ref&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), küsimus 2&lt;/ref&gt;, kus punktis 2.1 toodud näite all pole otseselt defineeritud, kas I semester on õppuri päris esimene semester või juba vanema õppuri I semester õppeaastal.<br /> <br /> ==Märkused==<br /> Väga raske on antud küsimustele vastates koostada korrektselt töötavat hüperlinkidest koosnevat viiteaparatuuri, sest töövahendina nõutud EIK kodulehel asuvad artiklid ise sisaldavad mittekorrektset lingisüsteemi. Samuti tuleb viidete koostamisel arvestada standarditele mittevastavate linkidega ning tehniliste probleemidega, sest lingid sisaldavad mittestandardseid tähemärke nagu tühikud (%20), kaldkriipsud (%2F) või küsimärgid (%3F). Palun seda arvestada hindamisel.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tvari&diff=111955 2016-10-24T21:14:50Z

<p>Tvari: </p> <hr /> <div>=Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Tanel Vari<br /> <br /> Kood: 10163597<br /> <br /> Õpperühm: DK13<br /> <br /> Esitamise kuupäev: XXXXXX<br /> <br /> ==Essee==<br /> Alustuseks tahaksin kiita kursuse organiseerijaid. Seitsmesse loengusse (siinkohal jätaksin kõrvale päris esimese sissejuhatava loengu, mis tegeles peamiselt tehniliste nõudmistega antud kursuse läbimiseks.) on ära mahutatud täitsa arvestatav lühemapoolse konverentsi programm. Kui teemasid ning esinejaid veidi kõpitseda, siis võib tulemuseks olla päris hea konverentsilaadne gümnasistidele suunatud IT Kolledžit reklaamiv toode. Ka oli esinejate tase üllatavalt hea, vaid ühes-kahes loengus tekkis siinsel kuulajal kohati kerge meh? moment.<br /> <br /> Erialade esindatuse poolest oli panus tehtud üpris servast serva. IT alal tänapäeval töötades võib kerkida esile küsimus, mis on ja mis ei ole tänapäeval IT? Alati võib leida veel mõne käsitlusnurga teatud erialal, mida esitleda kui IT-d. Siinkohal olid siiski esindatud IT-alaste professioonide peamised rakendusalad. Alates algusest käsitleti süsteemiarhitektuuri, testimist, süsteemiadministreerimist, Eesti tööturu eripärasid, analüütikuid, küberkaitset ja turundust.<br /> <br /> Inimesed armastavad edetabeleid. Lähen kiusatusega kaasa ja toon siinkohal välja enim meeldinud loengud.<br /> <br /> Esiteks soovin esile tõsta Andres Küti loengut pealkirjaga &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Alguses tavapärase CV ettelugemisena tundunud, kuid lõpupoole vägagi kirglikult esitatud loeng, mida omakorda väärtustas loengu lõpus toimunud suhteliselt vabas vormis teemade edasiarendus loengu moderaatorite ning ettekandja vahel. On kahju, et taolist diskussiooni ei toimunud ülejäänud loengutes. Antud juhul oli see nauditav ning ühtlasi aitas mööda saada faktist, et esmakursuslased on küsimuste esitamisel pehmelt öeldes tagasihoidlikud. See on ka häda, millest ei saa üle ega ümber läbides antud kursust kaugõppe vormis loenguid järelvaadates. Teiseks minu jaoks väga huvitavaks loenguks pean ma Hedi Mardisoo loengut turundusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kolmandana tõstaksin esile Jaanus Priisalu peetud loengu küberkaitse teemadel&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mõnevõrra nõrgaks antud tsüklis jäi minu jaoks Kristel ja Marko Kruustüki poolt peetud loeng Testlio asutamisest ning edukäigust mis kujutas endast peamiselt läbikappamist sellest, kuidas oma firmat üles ehitatud sai. Siiski, arvestades et loengu sihtgrupiks on peamiselt gümnaasiumist pärit esmakursuslased, võib olla just neil huvitav kuulda, kuidas praktiline elu toimib. Samuti langes üldisest tasemest minu jaoks veidi allapoole Einar Kontšalovi loeng “Karjäärikäänakutest”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kui olla kriitiline loengupidajate eneste suhtes, siis on selge, et kuivõrd antud loengusarjas osalenud külalislektorid ei teeni igapäevast leiba õppejõududena akadeemilistes õppeasutustes või ka igapäevaselt avalike loengute pidajatena, võib andeks anda üldise libastumise ettekande pidamisel. Tõepoolest, tänapäeval pole oluline Powerpointi esitluse olemasolu või siis on see teatud juhtudel suisa keelatud. Tsiteerin siinkohal W. Isaacsoni biograafiat Steve Jobsist: ''“Steve would summon the teams into the boardroom, which seats twenty, and they would come with thirty people and try to show PowerPoints, which Steve didn’t want to see,” Schiller recalled. One of the first things Jobs did during the product review process was ban PowerPoints. “I hate the way people use slide presentations instead of thinking,” Jobs later recalled.''&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Steve_Jobs_(book)], Isaacson, W. (2011). Steve Jobs. 1st edition, USA : Simon &amp; Schuster. Chapter XXV&lt;/ref&gt;. Siiski, mida kindlasti sooviksin kõrgkoolis loenguid pidavatelt lektorite puhul kuulda, on korrektne emakeel. Akadeemiliselt loengult ootaks akadeemilisemat sõnakasutust kui kohvi- või suitsunurgas kasutatav suhtluskeel.<br /> <br /> Vaadates loenguid distantsilt, so. kaugõppes ning videosalvestuselt ning tehes seda enam-vähem järjest, oli tore märgata, kuidas mõningad märksõnad hakkasid korduma loengust loengusse. Esmalt muidugi pidev loengusarja moderaatorite pidev soov endid ja itindusega üldiselt tegelevaid inimesi pidevalt introvertideks nimetada. Ehkki diagnooside panemisega tegelevad meie vabariigis inimesed teatud teistel elualadel, ei muuda see fakti, et hea professionaalse tegevuse tulem sõltub enamikel elualadel tõepoolest suhtlusest. Suhtlusest kaastöölistega, ülemuste ning alluvatega ja ka klientidega ehk kõigi nendega, kes jäävad väljapoole iga indiviidi sisekosmost. Seega – suhtlus on oluline. <br /> <br /> Katsun siinkohal välja tuua veel mõningaid märksõnu või mustreid, mis kordusid ning mis on tõesti olulised<br /> <br /> Kommunikatsioon. Osaliselt oli sellest juba juttu. Ilma kommunikatsioonita ei saa olla ühtselt toimivat organisatsiooni. Sealjuures on oluline nii sise- kui ka väliskommunikatsioon. Kui soovida, et töö kannaks vilja, tuleb suhelda. Antud seisukoht leidus kordamist päris mitmes ettekandes&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127], “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kommunikatsioonivajadus on olemas ka IT osakonnal, mis ei tohi käituda musta kastina. IT osakond peab suhtlema (Mardisoo, Priisalu).<br /> <br /> Mobiilsus. Siinkohal ei pea ma hetkel silmas üksnes mobiilsust oma töökoha vahetamisel, kuigi A. Septeri loengus&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; tõi just tema selle esile kui Eesti IT sektoris esineva omapära. Ehk siis liikumaks kõrgemale ja paremini tasustavale ametipostile tasuks tema arvates eelkõige tööandjat vahetada. Tõepoolest on Eesti oma IT turg veidi eripäraste reeglitega, kui mujal maailmas. Näiteks USA suurtes korporatsioonides on iga indiviidi karjääriredel suures osas ette kirjutatud firmasiseste protsesside ja reeglitega ning kui töötaja suuremate lollustega hakkama ei saa, on tal enam-vähem teada, kust ta alustab ja kus ta lõpetab. Kuigi taoline lineaarne liikumine oma karjääriredelil võib mõningaid inimesi rahuldada, ei sobi see siiski kõigi jaoks. Sestap tahaksin rõhutada kommunikatsiooni ja eraldi seda, mida ingliskeelses maailmas nimetatakse tähistatakse terminiga ''socializing'' ning mida eesti keeles võiks lahti seletada kui suhtlemist võimalikult paljude inimestega ning seda eelkõige sarnaseid huvisid omavate ehk/või siis inimestega samalt elualalt. See võimaldab laiendada silmaringi ja eelkõige näiteks Eesti puhul aitab kaasa oma elujärje või töökoha parendamise võimalusteks. Selle mainis oma loengus ära ka A.Septer&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Mobiilsus ei tähenda samuti üksnes liikumist firmade vahel, vaid ka agiilsust – võimet hinnata ümber oma senist tegevust ja muuta käigupealt nii eesmärke(i) kui vahendeid selle saavustamiseks. Kiirelt ümberorienteerumisest rääkisid nii Hedi Mardisoo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, Einar Koltšanov&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; kui ka Testlio asutajad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel ja Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;,.<br /> <br /> Tuleb hinnata eelkõige ennast ning oma aega. Selle fakti tõid oma ettekandes välja nii Lembitu Ling&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kui ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; oma näites küberpäti kohta, kes ei keeldus oma tõelist potentsiaali tunnistamast. Aja hindamise alla kuulub ka iseenese võimete reaalne hindamine (Septer, Ling). Kuigi antud ettekannetes mainiti taolist vajadust eelkõige indiviidi enese kohta, tuleb seda eelkõige siiski silmas pidada tiimi juhil (kui on tiim mida juhtida), aga see kõik kuulub juba rohkem juhtimisteooria alla.<br /> <br /> Huvitav tähelepanek IT ametite kohta tuli välja nii Lembitu Lingi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ja ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ettekandest - kui IT asjad töötavad, siis nad töötavad nii, et inimese panustatu tundub ebaoluline. Antud juhul on tegemist tõepoolest huvitava paradoksiga, mis näitab et hästi õlitatud mehhanismi justkui ei panegi tähele. Ja tõepoolest, kui paljud meist süvenevad kodus kasvõi külmkapi või kuumaveeboileri tööprintsiipidesse ning hingeellu. Probleemid kerkivad ikkagi siis, kui asjad katki lähevad. Siinkohal sisaldub muidugi ka äärmuslik teine oht – inimesed muutuvad liiga laisaks. Sestap oleks paslik tsiteerida Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes ütles: “''Startup on õudne koht. Pead kõvasti jooksma, et paigal püsida.''” Kui seda väidet on tarvis millegi praktilisega illustreerida, siis sobib selleks ära kuulata-vaadata Testlio asutajate Kristel ja Marko Kruustüki loeng “Testimine ja startupid”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel Kruustük, Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Asjad peavad olema lihtsad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. See on IT maailmas juba ammu tuntud printsiip, lühendina kasutusel kui KISS (''Keep It Simple Stupid''). Võin omast kogemusest öelda, et kui alustada asjaga, mis algselt näeb välja lihtsa ja armsa ussikesena, millel on algus ja lõpp, siis projekti käigus kasvab sellest välja kas kaheksajalg või sajajalgne, või mis veel hullem – mitu sajajalgset, mis kedratud lõngakeraks. Taolist hirmuunenägu saab ära hoida oskusliku projektijuhtimisega ning samuti sellega, et projektis osalevad inimesed on teadlikud kõigist ohtudest, mida toob kaasa kas koodi refaktooring või projekti käigus muutuv lõpptulemuse täidetuse kriteerium. <br /> <br /> Eesti väiksus. Meile tõesti võib tunduda, et me oleme küll pindlalat väike riik, kuid IT maailmas suur tiiger, sest meil on ID-kaart, Skype ja E-residentsus. See kõik on tõsi, kuid siiski tuleb selleks, et asjadest aru saada vaadata ka väljapoole oma austrikarpi ja kõik saavutused, mis tunduvad hiiglaslikud seestpoolt vaadates, ei pruugi seda sugugi mitte olla teistsuguse vaatenurga puhul. Mis saaks selleks olla parem, kui töötada rahvusvahelises firmas, osaleda konverentsidel ning mis noorte inimeste puhul kõige olulisem – teha mõni akadeemiline kraad ülikoolis väljaspool Eestit. Soovitusi saab kuulda Jaan Priisalu või ka Andred Küti loengutest.<br /> <br /> Lõpetuseks sooviksin ära tuua mõttetera, mis kordus peaaegu läbi kõikide loengute ja nende pidajate - haridus on igaühe enda asi. Kuigi meile kõigile antakse võimalus, sõltub see siiski igaühest endast. Nagu ütles Andres Kütt oma loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; “Mitte kedagi teist ei huvita sinu sooritused ega haridus, kui sind ennast.” Sama tuli välja ja Lembitu Lingi loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes kirjeldas, kuidas abipalve korral ei antud talle mitte kala, vaid õng selle püüdmiseks (Ökul ja viide kasutada rohkem UNIX keskkonna käsku man).<br /> <br /> Niisiis, kuigi IT inimestele on saanud harjumuseks pidada end introvertseks ja laisaks tegelaseks, siis keegi teine teda ei aita. Selleks pole tehisintelligents veel piisavale tasemele arenenud ja isegi kui oleks, siis on endiselt vaja kedagi, kes neid servereid ja vajalikku infrastruktuuri haldaks. Kokkuvõtvalt tahaks kiita loengusarja organiseerijaid, kes olid kokku pannud väga heal tasemel erinevate esinejate plejaadi, kelle esinemiste lõpptulemi ärakuulamine mitte kedagi kindlasti mitte lollimaks ei teinud.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus B===<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' (kirjaviis muutmata)<br /> <br /> Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) õppekorralduse eeskirja (ÕE) punktile 5.2.11&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕE punkt 5.2.11&lt;/ref&gt; on õppuritel ühe õppeaine piires õigus kuni kolmele sooritusele. Sellest järeldub, et õppuril on õigus kahele kordussooritusele (vt. ka Korduma kippuvad küsimused (KKK&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/], Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;/ref&gt;, küsimus 8&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F], KKK küsimus 8 (Antud link on võetud lehe päises paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 8)&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks on õppuril õppeaine õpetamise semestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani (EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;/ref&gt;) välja arvatud juhul, kui tegemist on esimese õppeaasta tudengiga. Õigus esimese õppeaasta ainete kordussoorituseks on aine toimumisel või sellele järgneval semestril ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalal (EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;/ref&gt;; vt. ka KKK küsimus 9&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele], KKK küsimus 9&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> Vastavalt EIK ÕK punkt 5.2.7&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.7&lt;/ref&gt; on kordussooritused omafinantseeritaval (OF) õppekohal tasulised ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2016/2017 aastal kehtiv tasu kordussoorituse eest vastavalt veebilehtedel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/], Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt; ja http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/], Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt; toodud infole on 20€ (vt. ka KKK küsimus 10&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele%3F], KKK küsimus 10 (Antud link on võetud lehe päises paiknevast listist, kuid ei tööta, sest lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 10)&lt;/ref&gt;. Täpset viidet rektori käskkirja numbrile ei õnnestunud leida. Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritus tasuta (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> Vastata küsimusele &quot;Kellega kokku leppida kordussoorituseks?&quot; otseselt vastata ei saa, kuid kõigi eelduste kohaselt määrab kordussoorituste kuupäevad ja tähtajad vastava õppeaine õppejõud, kes avaldab need Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end registreerida ÕIS-s klikates enda andmete lehel lingile &quot;Kordussooritused&quot; (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord (VÕTA) on kättesaadav IT Kolledži veebilehel aadressil http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> VÕTA kord osa II punkt 1&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord, Taotlus&lt;/ref&gt; sätestab, et VÕTA arvestust taotleval õppuril tuleb esitada EIK VÕTA komisjonile vormikohane taotlus koos kõigi vajalike lisadega hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA kord osa III punkt 2&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord. Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine&lt;/ref&gt; sätestab, et komisjon teeb otsuse taotluse osas ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast. Antud kuupäev võib pikeneda seoses täiendavate dokumentide nõudmisega kuni ühe kuu võrra alates nende täiendavate tingimuste täitmisest. Samas ei määratleta VÕTA korras otseselt tähtaega, mille jooksul tuleb antud tingimusi täita. VÕTA osa kord osa III punkt 9&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord. Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine&lt;/ref&gt; sätestab, et õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul. Jällegi ei ole otseselt määratletud, millise semestri õppekava täitmiseks rahuldatud taotlust arvestatakse. Seega on VÕTA korra veebilehe kohaselt võimalik otseselt määratleda vaid taotluse esitamise tähtaeg, milleks on hiljemalt 10. tööpäev enne punase joone päeva. Samas võib KKK lehelt&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F], KKK küsimus 6&lt;/ref&gt; lugeda, et õigeaegselt esitatud taotlused arvestatakse rahuldamise korral algava semestri sooritus(t)ena.<br /> <br /> VÕTA taotlus esitatakse elektrooniliselt ÕIS-i kaudu. <br /> <br /> Täpsemaid juhendeid VÕTA taotluse esitamiseks ei pea ma siinkohal vajalikuks kopi-peistida. Nõuete kohta võib lugeda KKK lehelt, küsimus 6&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F], KKK küsimus 6&lt;/ref&gt; alt või VÕTA korra lehelt osast II&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord, Taotlus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> KKK küsimus 6 viimane lõik, mis on tähistatud NB!, sedastab et alates 2013/2014 õppeaastast ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhise õppekava täies mahus läbimise kontrollimiseks ja sestap tuleb semestris koguda vähemalt 27 EAP, et semester loetaks läbituks täies mahus. VÕTA kaudu läbitud sooritusi arvestatakse siiski õppeaasta lõpus õppekava täitmise kontrollimiseks. Seega võivad VÕTA kaudu saadud punktid olla kantud küll taotluse esitamise ajal läbitud semestrisse, kuid semestripõhise õppekava läbimise sooritamise hindamiseks neid ei arvestata. Sama võib lugeda kõrgharidusreformi kohta käivalt KKK lehelt punkt 2 alt&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), küsimus 2&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''<br /> <br /> Vastavalt õppeaine Wiki lehel&lt;ref&gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused], Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele&lt;/ref&gt; toodud tabelile:<br /> <br /> &lt;blockquote&gt;<br /> X = 28&lt;br /&gt;<br /> Y = 26<br /> &lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Kõrgharidusreformi KKK leht punkt 2&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), punkt 2&lt;/ref&gt; sedastab, et nominaalkoormusel (30 EAP semestris) loetakse õppekava täiel määral täidetuks, kui semestri jooksul kogutud punktide arv on 27 EAP. Puuduolevate punktide osas esitab ülikool õppurile õppekulude osalise hüvitamise arve, mis veebilehel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/], Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt; toodud EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) vastavalt 2016/2017 õppeaastal on 50€ 1 EAP kohta. <br /> <br /> Eeldusel, et esimesel semestril kogutud ainepunktide arv X on 28 EAP ja teisel semestril kogutud punktide arv Y on 26 EAP, siis vastavalt 2013/2014 aasta kõrgharidusreformile ei tule tasuda ei esimese semestri lõpus ega ka mitte teise semestri lõpus, sest punkte arvutatakse kumulatiivselt. Esimesel semestril on nõutud EAP arv ületatud 1 punkti võrra. Teisel semestril on nõutud EAP arv 1 võrra väiksem kui nõutud punktide arv semestris, kuid kuna punkte arvestatakse kumulatiivselt ning kahe semestri EAP summa 54 EAP-d võrdub õppekava täidetuks loetavate punktide arvuga 54 EAP-d, siis arvet ei esitata. Selle loogika kohta võib lugeda ka EIK kõrgharidusreformi KKK lehelt punkt 2 all&lt;ref&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), küsimus 2&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Siinkohal tahaks veel märkida, et kuigi EIK veebisaidil puudub vastav info, siis Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt pealkirjaga Õppimine&lt;ref&gt;https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppimine&lt;/ref&gt; vasemalt menüüst valides lingi &quot;Õppekulude hüvitamine&quot; (täpsem viitamine on tänu Drupali hookus-pookus navigatsioonisüsteemi kasutamisele võimatu) võib lugeda: &quot;''Alates 2013/2014. õppeaastast täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppima asunud üliõpilastelt ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda.''&quot; Seega, kui antud ülesandes defineeritud esimene semester oleks päris esimene semester ülikoolis, siis isegi kui õppekava täidetus oleks jäänud esimeses semestris alla 27 EAP, ei tohiks ülikool selle eest arvet esitada. See võib tekitada segadust EIK kõrgharidusreformi KKK lehel punkt 2 lugemisel&lt;ref&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), küsimus 2&lt;/ref&gt;, kus punktis 2.1 toodud näite all pole otseselt defineeritud, kas I semester on õppuri päris esimene semester või juba vanema õppuri I semester õppeaastal.<br /> <br /> ==Märkused==<br /> Väga raske on antud küsimustele vastates koostada korrektselt töötavat hüperlinkidest koosnevat viiteaparatuuri, sest töövahendina nõutud EIK kodulehel asuvad artiklid ise sisaldavad mittekorrektset lingisüsteemi. Samuti tuleb viidete koostamisel arvestada standarditele mittevastavate linkidega ning tehniliste probleemidega, sest lingid sisaldavad mittestandardseid tähemärke nagu tühikud (%20), kaldkriipsud (%2F) või küsimärgid (%3F). Palun seda arvestada hindamisel.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tvari&diff=111954 2016-10-24T21:13:15Z

<p>Tvari: </p> <hr /> <div>=Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Tanel Vari<br /> <br /> Kood: 10163597<br /> <br /> Õpperühm: DK13<br /> <br /> Esitamise kuupäev: XXXXXX<br /> <br /> ==Essee==<br /> Alustuseks tahaksin kiita kursuse organiseerijaid. Seitsmesse loengusse (siinkohal jätaksin kõrvale päris esimese sissejuhatava loengu, mis tegeles peamiselt tehniliste nõudmistega antud kursuse läbimiseks.) on ära mahutatud täitsa arvestatav lühemapoolse konverentsi programm. Kui teemasid ning esinejaid veidi kõpitseda, siis võib tulemuseks olla päris hea konverentsilaadne gümnasistidele suunatud IT Kolledžit reklaamiv toode. Ka oli esinejate tase üllatavalt hea, vaid ühes-kahes loengus tekkis siinsel kuulajal kohati kerge meh? moment.<br /> <br /> Erialade esindatuse poolest oli panus tehtud üpris servast serva. IT alal tänapäeval töötades võib kerkida esile küsimus, mis on ja mis ei ole tänapäeval IT? Alati võib leida veel mõne käsitlusnurga teatud erialal, mida esitleda kui IT-d. Siinkohal olid siiski esindatud IT-alaste professioonide peamised rakendusalad. Alates algusest käsitleti süsteemiarhitektuuri, testimist, süsteemiadministreerimist, Eesti tööturu eripärasid, analüütikuid, küberkaitset ja turundust.<br /> <br /> Inimesed armastavad edetabeleid. Lähen kiusatusega kaasa ja toon siinkohal välja enim meeldinud loengud.<br /> <br /> Esiteks soovin esile tõsta Andres Küti loengut pealkirjaga &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Alguses tavapärase CV ettelugemisena tundunud, kuid lõpupoole vägagi kirglikult esitatud loeng, mida omakorda väärtustas loengu lõpus toimunud suhteliselt vabas vormis teemade edasiarendus loengu moderaatorite ning ettekandja vahel. On kahju, et taolist diskussiooni ei toimunud ülejäänud loengutes. Antud juhul oli see nauditav ning ühtlasi aitas mööda saada faktist, et esmakursuslased on küsimuste esitamisel pehmelt öeldes tagasihoidlikud. See on ka häda, millest ei saa üle ega ümber läbides antud kursust kaugõppe vormis loenguid järelvaadates. Teiseks minu jaoks väga huvitavaks loenguks pean ma Hedi Mardisoo loengut turundusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kolmandana tõstaksin esile Jaanus Priisalu peetud loengu küberkaitse teemadel&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mõnevõrra nõrgaks antud tsüklis jäi minu jaoks Kristel ja Marko Kruustüki poolt peetud loeng Testlio asutamisest ning edukäigust mis kujutas endast peamiselt läbikappamist sellest, kuidas oma firmat üles ehitatud sai. Siiski, arvestades et loengu sihtgrupiks on peamiselt gümnaasiumist pärit esmakursuslased, võib olla just neil huvitav kuulda, kuidas praktiline elu toimib. Samuti langes üldisest tasemest minu jaoks veidi allapoole Einar Kontšalovi loeng “Karjäärikäänakutest”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kui olla kriitiline loengupidajate eneste suhtes, siis on selge, et kuivõrd antud loengusarjas osalenud külalislektorid ei teeni igapäevast leiba õppejõududena akadeemilistes õppeasutustes või ka igapäevaselt avalike loengute pidajatena, võib andeks anda üldise libastumise ettekande pidamisel. Tõepoolest, tänapäeval pole oluline Powerpointi esitluse olemasolu või siis on see teatud juhtudel suisa keelatud. Tsiteerin siinkohal W. Isaacsoni biograafiat Steve Jobsist: ''“Steve would summon the teams into the boardroom, which seats twenty, and they would come with thirty people and try to show PowerPoints, which Steve didn’t want to see,” Schiller recalled. One of the first things Jobs did during the product review process was ban PowerPoints. “I hate the way people use slide presentations instead of thinking,” Jobs later recalled.''&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Steve_Jobs_(book)], Isaacson, W. (2011). Steve Jobs. 1st edition, USA : Simon &amp; Schuster. Chapter XXV&lt;/ref&gt;. Siiski, mida kindlasti sooviksin kõrgkoolis loenguid pidavatelt lektorite puhul kuulda, on korrektne emakeel. Akadeemiliselt loengult ootaks akadeemilisemat sõnakasutust kui kohvi- või suitsunurgas kasutatav suhtluskeel.<br /> <br /> Vaadates loenguid distantsilt, so. kaugõppes ning videosalvestuselt ning tehes seda enam-vähem järjest, oli tore märgata, kuidas mõningad märksõnad hakkasid korduma loengust loengusse. Esmalt muidugi pidev loengusarja moderaatorite pidev soov endid ja itindusega üldiselt tegelevaid inimesi pidevalt introvertideks nimetada. Ehkki diagnooside panemisega tegelevad meie vabariigis inimesed teatud teistel elualadel, ei muuda see fakti, et hea professionaalse tegevuse tulem sõltub enamikel elualadel tõepoolest suhtlusest. Suhtlusest kaastöölistega, ülemuste ning alluvatega ja ka klientidega ehk kõigi nendega, kes jäävad väljapoole iga indiviidi sisekosmost. Seega – suhtlus on oluline. <br /> <br /> Katsun siinkohal välja tuua veel mõningaid märksõnu või mustreid, mis kordusid ning mis on tõesti olulised<br /> <br /> Kommunikatsioon. Osaliselt oli sellest juba juttu. Ilma kommunikatsioonita ei saa olla ühtselt toimivat organisatsiooni. Sealjuures on oluline nii sise- kui ka väliskommunikatsioon. Kui soovida, et töö kannaks vilja, tuleb suhelda. Antud seisukoht leidus kordamist päris mitmes ettekandes&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127], “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kommunikatsioonivajadus on olemas ka IT osakonnal, mis ei tohi käituda musta kastina. IT osakond peab suhtlema (Mardisoo, Priisalu).<br /> <br /> Mobiilsus. Siinkohal ei pea ma hetkel silmas üksnes mobiilsust oma töökoha vahetamisel, kuigi A. Septeri loengus&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; tõi just tema selle esile kui Eesti IT sektoris esineva omapära. Ehk siis liikumaks kõrgemale ja paremini tasustavale ametipostile tasuks tema arvates eelkõige tööandjat vahetada. Tõepoolest on Eesti oma IT turg veidi eripäraste reeglitega, kui mujal maailmas. Näiteks USA suurtes korporatsioonides on iga indiviidi karjääriredel suures osas ette kirjutatud firmasiseste protsesside ja reeglitega ning kui töötaja suuremate lollustega hakkama ei saa, on tal enam-vähem teada, kust ta alustab ja kus ta lõpetab. Kuigi taoline lineaarne liikumine oma karjääriredelil võib mõningaid inimesi rahuldada, ei sobi see siiski kõigi jaoks. Sestap tahaksin rõhutada kommunikatsiooni ja eraldi seda, mida ingliskeelses maailmas nimetatakse tähistatakse terminiga socializing ning mida eesti keeles võiks lahti seletada kui suhtlemist võimalikult paljude inimestega ning seda eelkõige sarnaseid huvisid omavate ehk/või siis inimestega samalt elualalt. See võimaldab laiendada silmaringi ja eelkõige näiteks Eesti puhul aitab kaasa oma elujärje või töökoha parendamise võimalusteks. Selle mainis oma loengus ära ka A.Septer&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Mobiilsus ei tähenda samuti üksnes liikumist firmade vahel, vaid ka agiilsust – võimet hinnata ümber oma senist tegevust ja muuta käigupealt nii eesmärke(i) kui vahendeid selle saavustamiseks. Kiirelt ümberorienteerumisest rääkisid nii Hedi Mardisoo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, Einar Koltšanov&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; kui ka Testlio asutajad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel ja Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;,.<br /> <br /> Tuleb hinnata eelkõige ennast ning oma aega. Selle fakti tõid oma ettekandes välja nii Lembitu Ling&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kui ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; oma näites küberpäti kohta, kes ei keeldus oma tõelist potentsiaali tunnistamast. Aja hindamise alla kuulub ka iseenese võimete reaalne hindamine (Septer, Ling). Kuigi antud ettekannetes mainiti taolist vajadust eelkõige indiviidi enese kohta, tuleb seda eelkõige siiski silmas pidada tiimi juhil (kui on tiim mida juhtida), aga see kõik kuulub juba rohkem juhtimisteooria alla.<br /> <br /> Huvitav tähelepanek IT ametite kohta tuli välja nii Lembitu Lingi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ja ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ettekandest - kui IT asjad töötavad, siis nad töötavad nii, et inimese panustatu tundub ebaoluline. Antud juhul on tegemist tõepoolest huvitava paradoksiga, mis näitab et hästi õlitatud mehhanismi justkui ei panegi tähele. Ja tõepoolest, kui paljud meist süvenevad kodus kasvõi külmkapi või kuumaveeboileri tööprintsiipidesse ning hingeellu. Probleemid kerkivad ikkagi siis, kui asjad katki lähevad. Siinkohal sisaldub muidugi ka äärmuslik teine oht – inimesed muutuvad liiga laisaks. Sestap oleks paslik tsiteerida Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes ütles: “''Startup on õudne koht. Pead kõvasti jooksma, et paigal püsida.''” Kui seda väidet on tarvis millegi praktilisega illustreerida, siis sobib selleks ära kuulata-vaadata Testlio asutajate Kristel ja Marko Kruustüki loeng “Testimine ja startupid”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel Kruustük, Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Asjad peavad olema lihtsad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. See on IT maailmas juba ammu tuntud printsiip, lühendina kasutusel kui KISS (''Keep It Simple Stupid''). Võin omast kogemusest öelda, et kui alustada asjaga, mis algselt näeb välja lihtsa ja armsa ussikesena, millel on algus ja lõpp, siis projekti käigus kasvab sellest välja kas kaheksajalg või sajajalgne, või mis veel hullem – mitu sajajalgset, mis kedratud lõngakeraks. Taolist hirmuunenägu saab ära hoida oskusliku projektijuhtimisega ning samuti sellega, et projektis osalevad inimesed on teadlikud kõigist ohtudest, mida toob kaasa kas koodi refaktooring või projekti käigus muutuv lõpptulemuse täidetuse kriteerium. <br /> <br /> Eesti väiksus. Meile tõesti võib tunduda, et me oleme küll pindlalat väike riik, kuid IT maailmas suur tiiger, sest meil on ID-kaart, Skype ja E-residentsus. See kõik on tõsi, kuid siiski tuleb selleks, et asjadest aru saada vaadata ka väljapoole oma austrikarpi ja kõik saavutused, mis tunduvad hiiglaslikud seestpoolt vaadates, ei pruugi seda sugugi mitte olla teistsuguse vaatenurga puhul. Mis saaks selleks olla parem, kui töötada rahvusvahelises firmas, osaleda konverentsidel ning mis noorte inimeste puhul kõige olulisem – teha mõni akadeemiline kraad ülikoolis väljaspool Eestit. Soovitusi saab kuulda Jaan Priisalu või ka Andred Küti loengutest.<br /> <br /> Lõpetuseks sooviksin ära tuua mõttetera, mis kordus peaaegu läbi kõikide loengute ja nende pidajate - haridus on igaühe enda asi. Kuigi meile kõigile antakse võimalus, sõltub see siiski igaühest endast. Nagu ütles Andres Kütt oma loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; “Mitte kedagi teist ei huvita sinu sooritused ega haridus, kui sind ennast.” Sama tuli välja ja Lembitu Lingi loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes kirjeldas, kuidas abipalve korral ei antud talle mitte kala, vaid õng selle püüdmiseks (Ökul ja viide kasutada rohkem UNIX keskkonna käsku man).<br /> <br /> Niisiis, kuigi IT inimestele on saanud harjumuseks pidada end introvertseks ja laisaks tegelaseks, siis keegi teine teda ei aita. Selleks pole tehisintelligents veel piisavale tasemele arenenud ja isegi kui oleks, siis on endiselt vaja kedagi, kes neid servereid ja vajalikku infrastruktuuri haldaks. Kokkuvõtvalt tahaks kiita loengusarja organiseerijaid, kes olid kokku pannud väga heal tasemel erinevate esinejate plejaadi, kelle esinemiste lõpptulemi ärakuulamine mitte kedagi kindlasti mitte lollimaks ei teinud.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus B===<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' (kirjaviis muutmata)<br /> <br /> Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) õppekorralduse eeskirja (ÕE) punktile 5.2.11&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕE punkt 5.2.11&lt;/ref&gt; on õppuritel ühe õppeaine piires õigus kuni kolmele sooritusele. Sellest järeldub, et õppuril on õigus kahele kordussooritusele (vt. ka Korduma kippuvad küsimused (KKK&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/], Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;/ref&gt;, küsimus 8&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F], KKK küsimus 8 (Antud link on võetud lehe päises paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 8)&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks on õppuril õppeaine õpetamise semestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani (EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;/ref&gt;) välja arvatud juhul, kui tegemist on esimese õppeaasta tudengiga. Õigus esimese õppeaasta ainete kordussoorituseks on aine toimumisel või sellele järgneval semestril ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalal (EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;/ref&gt;; vt. ka KKK küsimus 9&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele], KKK küsimus 9&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> Vastavalt EIK ÕK punkt 5.2.7&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.7&lt;/ref&gt; on kordussooritused omafinantseeritaval (OF) õppekohal tasulised ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2016/2017 aastal kehtiv tasu kordussoorituse eest vastavalt veebilehtedel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/], Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt; ja http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/], Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt; toodud infole on 20€ (vt. ka KKK küsimus 10&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele%3F], KKK küsimus 10 (Antud link on võetud lehe päises paiknevast listist, kuid ei tööta, sest lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 10)&lt;/ref&gt;. Täpset viidet rektori käskkirja numbrile ei õnnestunud leida. Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritus tasuta (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> Vastata küsimusele &quot;Kellega kokku leppida kordussoorituseks?&quot; otseselt vastata ei saa, kuid kõigi eelduste kohaselt määrab kordussoorituste kuupäevad ja tähtajad vastava õppeaine õppejõud, kes avaldab need Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end registreerida ÕIS-s klikates enda andmete lehel lingile &quot;Kordussooritused&quot; (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord (VÕTA) on kättesaadav IT Kolledži veebilehel aadressil http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> VÕTA kord osa II punkt 1&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord, Taotlus&lt;/ref&gt; sätestab, et VÕTA arvestust taotleval õppuril tuleb esitada EIK VÕTA komisjonile vormikohane taotlus koos kõigi vajalike lisadega hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA kord osa III punkt 2&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord. Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine&lt;/ref&gt; sätestab, et komisjon teeb otsuse taotluse osas ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast. Antud kuupäev võib pikeneda seoses täiendavate dokumentide nõudmisega kuni ühe kuu võrra alates nende täiendavate tingimuste täitmisest. Samas ei määratleta VÕTA korras otseselt tähtaega, mille jooksul tuleb antud tingimusi täita. VÕTA osa kord osa III punkt 9&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord. Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine&lt;/ref&gt; sätestab, et õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul. Jällegi ei ole otseselt määratletud, millise semestri õppekava täitmiseks rahuldatud taotlust arvestatakse. Seega on VÕTA korra veebilehe kohaselt võimalik otseselt määratleda vaid taotluse esitamise tähtaeg, milleks on hiljemalt 10. tööpäev enne punase joone päeva. Samas võib KKK lehelt&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F], KKK küsimus 6&lt;/ref&gt; lugeda, et õigeaegselt esitatud taotlused arvestatakse rahuldamise korral algava semestri sooritus(t)ena.<br /> <br /> VÕTA taotlus esitatakse elektrooniliselt ÕIS-i kaudu. <br /> <br /> Täpsemaid juhendeid VÕTA taotluse esitamiseks ei pea ma siinkohal vajalikuks kopi-peistida. Nõuete kohta võib lugeda KKK lehelt, küsimus 6&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F], KKK küsimus 6&lt;/ref&gt; alt või VÕTA korra lehelt osast II&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord, Taotlus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> KKK küsimus 6 viimane lõik, mis on tähistatud NB!, sedastab et alates 2013/2014 õppeaastast ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhise õppekava täies mahus läbimise kontrollimiseks ja sestap tuleb semestris koguda vähemalt 27 EAP, et semester loetaks läbituks täies mahus. VÕTA kaudu läbitud sooritusi arvestatakse siiski õppeaasta lõpus õppekava täitmise kontrollimiseks. Seega võivad VÕTA kaudu saadud punktid olla kantud küll taotluse esitamise ajal läbitud semestrisse, kuid semestripõhise õppekava läbimise sooritamise hindamiseks neid ei arvestata. Sama võib lugeda kõrgharidusreformi kohta käivalt KKK lehelt punkt 2 alt&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), küsimus 2&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''<br /> <br /> Vastavalt õppeaine Wiki lehel&lt;ref&gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused], Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele&lt;/ref&gt; toodud tabelile:<br /> <br /> &lt;blockquote&gt;<br /> X = 28&lt;br /&gt;<br /> Y = 26<br /> &lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Kõrgharidusreformi KKK leht punkt 2&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), punkt 2&lt;/ref&gt; sedastab, et nominaalkoormusel (30 EAP semestris) loetakse õppekava täiel määral täidetuks, kui semestri jooksul kogutud punktide arv on 27 EAP. Puuduolevate punktide osas esitab ülikool õppurile õppekulude osalise hüvitamise arve, mis veebilehel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/], Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt; toodud EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) vastavalt 2016/2017 õppeaastal on 50€ 1 EAP kohta. <br /> <br /> Eeldusel, et esimesel semestril kogutud ainepunktide arv X on 28 EAP ja teisel semestril kogutud punktide arv Y on 26 EAP, siis vastavalt 2013/2014 aasta kõrgharidusreformile ei tule tasuda ei esimese semestri lõpus ega ka mitte teise semestri lõpus, sest punkte arvutatakse kumulatiivselt. Esimesel semestril on nõutud EAP arv ületatud 1 punkti võrra. Teisel semestril on nõutud EAP arv 1 võrra väiksem kui nõutud punktide arv semestris, kuid kuna punkte arvestatakse kumulatiivselt ning kahe semestri EAP summa 54 EAP-d võrdub õppekava täidetuks loetavate punktide arvuga 54 EAP-d, siis arvet ei esitata. Selle loogika kohta võib lugeda ka EIK kõrgharidusreformi KKK lehelt punkt 2 all&lt;ref&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), küsimus 2&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Siinkohal tahaks veel märkida, et kuigi EIK veebisaidil puudub vastav info, siis Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt pealkirjaga Õppimine&lt;ref&gt;https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppimine&lt;/ref&gt; vasemalt menüüst valides lingi &quot;Õppekulude hüvitamine&quot; (täpsem viitamine on tänu Drupali hookus-pookus navigatsioonisüsteemi kasutamisele võimatu) võib lugeda: &quot;''Alates 2013/2014. õppeaastast täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppima asunud üliõpilastelt ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda.''&quot; Seega, kui antud ülesandes defineeritud esimene semester oleks päris esimene semester ülikoolis, siis isegi kui õppekava täidetus oleks jäänud esimeses semestris alla 27 EAP, ei tohiks ülikool selle eest arvet esitada. See võib tekitada segadust EIK kõrgharidusreformi KKK lehel punkt 2 lugemisel&lt;ref&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), küsimus 2&lt;/ref&gt;, kus punktis 2.1 toodud näite all pole otseselt defineeritud, kas I semester on õppuri päris esimene semester või juba vanema õppuri I semester õppeaastal.<br /> <br /> ==Märkused==<br /> Väga raske on antud küsimustele vastates koostada korrektselt töötavat hüperlinkidest koosnevat viiteaparatuuri, sest töövahendina nõutud EIK kodulehel asuvad artiklid ise sisaldavad mittekorrektset lingisüsteemi. Samuti tuleb viidete koostamisel arvestada standarditele mittevastavate linkidega ning tehniliste probleemidega, sest lingid sisaldavad mittestandardseid tähemärke nagu tühikud (%20), kaldkriipsud (%2F) või küsimärgid (%3F). Palun seda arvestada hindamisel.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tvari&diff=111951 2016-10-24T21:08:48Z

<p>Tvari: </p> <hr /> <div>=Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Tanel Vari<br /> <br /> Kood: 10163597<br /> <br /> Õpperühm: DK13<br /> <br /> Esitamise kuupäev: XXXXXX<br /> <br /> ==Essee==<br /> Alustuseks tahaksin kiita kursuse organiseerijaid. Seitsmesse loengusse (siinkohal jätaksin kõrvale päris esimese sissejuhatava loengu, mis tegeles peamiselt tehniliste nõudmistega antud kursuse läbimiseks.) on ära mahutatud täitsa arvestatav lühemapoolse konverentsi. Kui teemasid ning esinejaid veidi kõpitseda, siis võib tulemuseks olla päris hea konverentsilaadne gümnasistidele suunatud IT Kolledžit reklaamiv toode. Ka oli esinejate tase üllatavalt hea, vaid ühes-kahes loengus tekkis siinsel kuulajal kohati kerge meh? moment.<br /> <br /> Erialade esindatuse poolest oli panus tehtud üpris servast serva. IT alal tänapäeval töötades võib kerkida esile küsimus, mis on ja mis ei ole tänapäeval IT? Alati võib leida veel mõne käsitlusnurga teatud erialal, mida esitleda kui IT-d. Siinkohal olid siiski esindatud IT-alaste professioonide peamised rakendusalad. Alates algusest käsitleti süsteemiarhitektuuri, testimist, süsteemiadministreerimist, Eesti tööturu eripärasid, analüütikuid, küberkaitset ja turundust.<br /> <br /> Inimesed armastavad edetabeleid. Lähen kiusatusega kaasa ja toon siinkohal välja enim meeldinud loengud.<br /> <br /> Esiteks soovin esile tõsta Andres Küti loengut pealkirjaga &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Alguses tavapärase CV ettelugemisena tundunud, kuid lõpupoole vägagi kirglikult esitatud loeng, mida omakorda väärtustas loengu lõpus toimunud suhteliselt vabas vormis teemade edasiarendus loengu moderaatorite ning ettekandja vahel. On kahju, et taolist diskussiooni ei toimunud ülejäänud loengutes. Antud juhul oli see nauditav ning ühtlasi aitas mööda saada faktist, et esmakursuslased on küsimuste esitamisel pehmelt öeldes tagasihoidlikud. See on ka häda, millest ei saa üle ega ümber läbides antud kursust kaugõppe vormis loenguid järelvaadates. Teiseks minu jaoks väga huvitavaks loenguks pean ma Hedi Mardisoo loengut turundusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kolmandana tõstaksin esile Jaanus Priisalu peetud loengu küberkaitse teemadel&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mõnevõrra nõrgaks antud tsüklis jäi minu jaoks Kristel ja Marko Kruustüki poolt peetud loeng Testlio asutamisest ning edukäigusts mis kujutas endast peamiselt läbikappamist sellest, kuidas oma firmat üles ehitatud sai. Siiski, arvestades et loengu sihtgrupiks on peamiselt gümnaasiumist pärit esmakursuslased, võib olla just neil huvitav kuulda, kuidas praktiline elu toimib. Samuti langes üldisest tasemest minu jaoks veidi allapoole Einar Kontšalovi loeng “Karjäärikäänakutest”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kui olla kriitiline loengupidajate eneste suhtes, siis on selge, et kuivõrd antud loengusarjas osalenud külalislektorid ei teeni igapäevast leiba õppejõududena akadeemilistes õppeasutustes või ka igapäevaselt avalike loengute pidajatena, võib andeks anda üldise libastumise ettekande pidamisel. Tõepoolest, tänapäeval pole oluline Powerpointi esitluse olemasolu või siis on see teatud juhtudel suisa keelatud. Tsiteerin siinkohal W. Isaacsoni biograafiat Steve Jobsist: ''“Steve would summon the teams into the boardroom, which seats twenty, and they would come with thirty people and try to show PowerPoints, which Steve didn’t want to see,” Schiller recalled. One of the first things Jobs did during the product review process was ban PowerPoints. “I hate the way people use slide presentations instead of thinking,” Jobs later recalled.''&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Steve_Jobs_(book)], Isaacson, W. (2011). Steve Jobs. 1st edition, USA : Simon &amp; Schuster. Chapter XXV&lt;/ref&gt;. Siiski, mida kindlasti sooviksin kõrgkoolis loenguid pidavatelt lektorite puhul kuulda, on korrektne emakeel. Akadeemiliselt loengult ootaks akadeemilisemat sõnakasutust kui kohvi- või suitsunurgas kasutatav suhtluskeel.<br /> <br /> Vaadates loenguid distantsilt, so. kaugõppes ning videosalvestuselt ning tehes seda enam-vähem järjest, oli tore märgata, kuidas mõningad märksõnad hakkasid korduma loengust loengusse. Esmalt muidugi pidev loengusarja moderaatorite pidev soov endid ja itindusega üldiselt tegelevaid inimesi pidevalt introvertideks nimetada. Ehkki diagnooside panemisega tegelevad meie vabariigis inimesed teatud teistel elualadel, ei muuda see fakti, et hea professionaalse tegevuse tulem sõltub enamikel elualadel tõepoolest suhtlusest. Suhtlusest kaastöölistega, ülemuste ning alluvatega ja ka klientidega ehk kõigi nendega, kes jäävad väljapoole iga indiviidi sisekosmost. Seega – suhtlus on oluline. <br /> <br /> Katsun siinkohal välja tuua veel mõningaid märksõnu või mustreid, mis kordusid ning mis on tõesti olulised<br /> <br /> Kommunikatsioon. Osaliselt oli sellest juba juttu. Ilma kommunikatsioonita ei saa olla ühtselt toimivat organisatsiooni. Sealjuures on oluline nii sise- kui ka väliskommunikatsioon. Kui soovida, et töö kannaks vilja, tuleb suhelda. Antud seisukoht leidus kordamist päris mitmes ettekandes&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127], “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kommunikatsioonivajadus on olemas ka IT osakonnal, mis ei tohi käituda musta kastina. IT osakond peab suhtlema (Mardisoo, Priisalu).<br /> <br /> Mobiilsus. Siinkohal ei pea ma hetkel silmas üksnes mobiilsust oma töökoha vahetamisel, kuigi A. Septeri loengus&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; tõi just tema selle esile kui Eesti IT sektoris esineva omapära. Ehk siis liikumaks kõrgemale ja paremini tasustavale ametipostile tasuks tema arvates eelkõige tööandjat vahetada. Tõepoolest on Eesti oma IT turg veidi eripäraste reeglitega, kui mujal maailmas. Näiteks USA suurtes korporatsioonides on iga indiviidi karjääriredel suures osas ette kirjutatud firmasiseste protsesside ja reeglitega ning kui töötaja suuremate lollustega hakkama ei saa, on tal enam-vähem teada, kust ta alustab ja kus ta lõpetab. Kuigi taoline lineaarne liikumine oma karjääriredelil võib mõningaid inimesi rahuldada, ei sobi see siiski kõigi jaoks. Sestap tahaksin rõhutada kommunikatsiooni ja eraldi seda, mida ingliskeelses maailmas nimetatakse tähistatakse terminiga socializing ning mida eesti keeles võiks lahti seletada kui suhtlemist võimalikult paljude inimestega ning seda eelkõige sarnaseid huvisid omavate ehk/või siis inimestega samalt elualalt. See võimaldab laiendada silmaringi ja eelkõige näiteks Eesti puhul aitab kaasa oma elujärje või töökoha parendamise võimalusteks. Selle mainis oma loengus ära ka A.Septer&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Mobiilsus ei tähenda samuti üksnes liikumist firmade vahel, vaid ka agiilsust – võimet hinnata ümber oma senist tegevust ja muuta käigupealt nii eesmärke(i) kui vahendeid selle saavustamiseks. Kiirelt ümberorienteerumisest rääkisid nii Hedi Mardisoo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, Einar Koltšanov&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; kui ka Testlio asutajad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel ja Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;,.<br /> <br /> Tuleb hinnata eelkõige ennast ning oma aega. Selle fakti tõid oma ettekandes välja nii Lembitu Ling&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kui ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; oma näites küberpäti kohta, kes ei keeldus oma tõelist potentsiaali tunnistamast. Aja hindamise alla kuulub ka iseenese võimete reaalne hindamine (Septer, Ling). Kuigi antud ettekannetes mainiti taolist vajadust eelkõige indiviidi enese kohta, tuleb seda eelkõige siiski silmas pidada tiimi juhil (kui on tiim mida juhtida), aga see kõik kuulub juba rohkem juhtimisteooria alla.<br /> <br /> Huvitav tähelepanek IT ametite kohta tuli välja nii Lembitu Lingi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ja ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ettekandest - kui IT asjad töötavad, siis nad töötavad nii, et inimese panustatu tundub ebaoluline. Antud juhul on tegemist tõepoolest huvitava paradoksiga, mis näitab et hästi õlitatud mehhanismi justkui ei panegi tähele. Ja tõepoolest, kui paljud meist süvenevad kodus kasvõi külmkapi või kuumaveeboileri tööprintsiipidesse ning hingeellu. Probleemid kerkivad ikkagi siis, kui asjad katki lähevad. Siinkohal sisaldub muidugi ka äärmuslik teine oht – inimesed muutuvad liiga laisaks. Sestap oleks paslik tsiteerida Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes ütles: “''Startup on õudne koht. Pead kõvasti jooksma, et paigal püsida.''” Kui seda väidet on tarvis millegi praktilisega illustreerida, siis sobib selleks ära kuulata-vaadata Testlio asutajate Kristel ja Marko Kruustüki loeng “Testimine ja startupid”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel Kruustük, Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Asjad peavad olema lihtsad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. See on IT maailmas juba ammu tuntud printsiip, lühendina kasutusel kui KISS (''Keep It Simple Stupid''). Võin omast kogemusest öelda, et kui alustada asjaga, mis algselt näeb välja lihtsa ja armsa ussikesena, millel on algus ja lõpp, siis projekti käigus kasvab sellest välja kas kaheksajalg või sajajalgne, või mis veel hullem – mitu sajajalgset, mis kedratud lõngakeraks. Taolist hirmuunenägu saab ära hoida oskusliku projektijuhtimisega ning samuti sellega, et projektis osalevad inimesed on teadlikud kõigist ohtudest, mida toob kaasa kas koodi refaktooring või projekti käigus muutuv lõpptulemuse täidetuse kriteerium. <br /> <br /> Eesti väiksus. Meile tõesti võib tunduda, et me oleme küll pindlalat väike riik, kuid IT maailmas suur tiiger, sest meil on ID-kaart, Skype ja E-residentsus. See kõik on tõsi, kuid siiski tuleb selleks, et asjadest aru saada vaadata ka väljapoole oma austrikarpi ja kõik saavutused, mis tunduvad hiiglaslikud seestpoolt vaadates, ei pruugi seda sugugi mitte olla teistsuguse vaatenurga puhul. Mis saaks selleks olla parem, kui töötada rahvusvahelises firmas, osaleda konverentsidel ning mis noorte inimeste puhul kõige olulisem – teha mõni akadeemiline kraad ülikoolis väljaspool Eestit. Soovitusi saab kuulda Jaan Priisalu või ka Andred Küti loengutest.<br /> <br /> Lõpetuseks sooviksin ära tuua mõttetera, mis kordus peaaegu läbi kõikide loengute ja nende pidajate - haridus on igaühe enda asi. Kuigi meile kõigile antakse võimalus, sõltub see siiski igaühest endast. Nagu ütles Andres Kütt oma loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; “Mitte kedagi teist ei huvita sinu sooritused ega haridus, kui sind ennast.” Sama tuli välja ja Lembitu Lingi loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes kirjeldas, kuidas abipalve korral ei antud talle mitte kala, vaid õng selle püüdmiseks (Ökul ja viide kasutada rohkem UNIX keskkonna käsku man).<br /> <br /> Niisiis, kuigi IT inimestele on saanud harjumuseks pidada end introvertseks ja laisaks tegelaseks, siis keegi teine teda ei aita. Selleks pole tehisintelligents veel piisavale tasemele arenenud ja isegi kui oleks, siis on endiselt vaja kedagi, kes neid servereid ja vajalikku infrastruktuuri haldaks. Kokkuvõtvalt tahaks kiita loengusarja organiseerijaid, kes olid kokku pannud väga heal tasemel erinevate esinejate plejaadi, kelle esinemiste lõpptulemi ärakuulamine mitte kedagi kindlasti mitte lollimaks ei teinud.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus B===<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' (kirjaviis muutmata)<br /> <br /> Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) õppekorralduse eeskirja (ÕE) punktile 5.2.11&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕE punkt 5.2.11&lt;/ref&gt; on õppuritel ühe õppeaine piires õigus kuni kolmele sooritusele. Sellest järeldub, et õppuril on õigus kahele kordussooritusele (vt. ka Korduma kippuvad küsimused (KKK&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/], Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;/ref&gt;, küsimus 8&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F], KKK küsimus 8 (Antud link on võetud lehe päises paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 8)&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks on õppuril õppeaine õpetamise semestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani (EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;/ref&gt;) välja arvatud juhul, kui tegemist on esimese õppeaasta tudengiga. Õigus esimese õppeaasta ainete kordussoorituseks on aine toimumisel või sellele järgneval semestril ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalal (EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;/ref&gt;; vt. ka KKK küsimus 9&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele], KKK küsimus 9&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> Vastavalt EIK ÕK punkt 5.2.7&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.7&lt;/ref&gt; on kordussooritused omafinantseeritaval (OF) õppekohal tasulised ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2016/2017 aastal kehtiv tasu kordussoorituse eest vastavalt veebilehtedel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/], Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt; ja http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/], Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt; toodud infole on 20€ (vt. ka KKK küsimus 10&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele%3F], KKK küsimus 10 (Antud link on võetud lehe päises paiknevast listist, kuid ei tööta, sest lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 10)&lt;/ref&gt;. Täpset viidet rektori käskkirja numbrile ei õnnestunud leida. Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritus tasuta (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> Vastata küsimusele &quot;Kellega kokku leppida kordussoorituseks?&quot; otseselt vastata ei saa, kuid kõigi eelduste kohaselt määrab kordussoorituste kuupäevad ja tähtajad vastava õppeaine õppejõud, kes avaldab need Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end registreerida ÕIS-s klikates enda andmete lehel lingile &quot;Kordussooritused&quot; (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord (VÕTA) on kättesaadav IT Kolledži veebilehel aadressil http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> VÕTA kord osa II punkt 1&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord, Taotlus&lt;/ref&gt; sätestab, et VÕTA arvestust taotleval õppuril tuleb esitada EIK VÕTA komisjonile vormikohane taotlus koos kõigi vajalike lisadega hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA kord osa III punkt 2&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord. Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine&lt;/ref&gt; sätestab, et komisjon teeb otsuse taotluse osas ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast. Antud kuupäev võib pikeneda seoses täiendavate dokumentide nõudmisega kuni ühe kuu võrra alates nende täiendavate tingimuste täitmisest. Samas ei määratleta VÕTA korras otseselt tähtaega, mille jooksul tuleb antud tingimusi täita. VÕTA osa kord osa III punkt 9&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord. Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine&lt;/ref&gt; sätestab, et õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul. Jällegi ei ole otseselt määratletud, millise semestri õppekava täitmiseks rahuldatud taotlust arvestatakse. Seega on VÕTA korra veebilehe kohaselt võimalik otseselt määratleda vaid taotluse esitamise tähtaeg, milleks on hiljemalt 10. tööpäev enne punase joone päeva. Samas võib KKK lehelt&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F], KKK küsimus 6&lt;/ref&gt; lugeda, et õigeaegselt esitatud taotlused arvestatakse rahuldamise korral algava semestri sooritus(t)ena.<br /> <br /> VÕTA taotlus esitatakse elektrooniliselt ÕIS-i kaudu. <br /> <br /> Täpsemaid juhendeid VÕTA taotluse esitamiseks ei pea ma siinkohal vajalikuks kopi-peistida. Nõuete kohta võib lugeda KKK lehelt, küsimus 6&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F], KKK küsimus 6&lt;/ref&gt; alt või VÕTA korra lehelt osast II&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord, Taotlus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> KKK küsimus 6 viimane lõik, mis on tähistatud NB!, sedastab et alates 2013/2014 õppeaastast ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhise õppekava täies mahus läbimise kontrollimiseks ja sestap tuleb semestris koguda vähemalt 27 EAP, et semester loetaks läbituks täies mahus. VÕTA kaudu läbitud sooritusi arvestatakse siiski õppeaasta lõpus õppekava täitmise kontrollimiseks. Seega võivad VÕTA kaudu saadud punktid olla kantud küll taotluse esitamise ajal läbitud semestrisse, kuid semestripõhise õppekava läbimise sooritamise hindamiseks neid ei arvestata. Sama võib lugeda kõrgharidusreformi kohta käivalt KKK lehelt punkt 2 alt&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), küsimus 2&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''<br /> <br /> Vastavalt õppeaine Wiki lehel&lt;ref&gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused], Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele&lt;/ref&gt; toodud tabelile:<br /> <br /> &lt;blockquote&gt;<br /> X = 28&lt;br /&gt;<br /> Y = 26<br /> &lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Kõrgharidusreformi KKK leht punkt 2&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), punkt 2&lt;/ref&gt; sedastab, et nominaalkoormusel (30 EAP semestris) loetakse õppekava täiel määral täidetuks, kui semestri jooksul kogutud punktide arv on 27 EAP. Puuduolevate punktide osas esitab ülikool õppurile õppekulude osalise hüvitamise arve, mis veebilehel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/], Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt; toodud EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) vastavalt 2016/2017 õppeaastal on 50€ 1 EAP kohta. <br /> <br /> Eeldusel, et esimesel semestril kogutud ainepunktide arv X on 28 EAP ja teisel semestril kogutud punktide arv Y on 26 EAP, siis vastavalt 2013/2014 aasta kõrgharidusreformile ei tule tasuda ei esimese semestri lõpus ega ka mitte teise semestri lõpus, sest punkte arvutatakse kumulatiivselt. Esimesel semestril on nõutud EAP arv ületatud 1 punkti võrra. Teisel semestril on nõutud EAP arv 1 võrra väiksem kui nõutud punktide arv semestris, kuid kuna punkte arvestatakse kumulatiivselt ning kahe semestri EAP summa 54 EAP-d võrdub õppekava täidetuks loetavate punktide arvuga 54 EAP-d, siis arvet ei esitata. Selle loogika kohta võib lugeda ka EIK kõrgharidusreformi KKK lehelt punkt 2 all&lt;ref&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), küsimus 2&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Siinkohal tahaks veel märkida, et kuigi EIK veebisaidil puudub vastav info, siis Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt pealkirjaga Õppimine&lt;ref&gt;https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppimine&lt;/ref&gt; vasemalt menüüst valides lingi &quot;Õppekulude hüvitamine&quot; (täpsem viitamine on tänu Drupali hookus-pookus navigatsioonisüsteemi kasutamisele võimatu) võib lugeda: &quot;''Alates 2013/2014. õppeaastast täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppima asunud üliõpilastelt ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda.''&quot; Seega, kui antud ülesandes defineeritud esimene semester oleks päris esimene semester ülikoolis, siis isegi kui õppekava täidetus oleks jäänud esimeses semestris alla 27 EAP, ei tohiks ülikool selle eest arvet esitada. See võib tekitada segadust EIK kõrgharidusreformi KKK lehel punkt 2 lugemisel&lt;ref&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), küsimus 2&lt;/ref&gt;, kus punktis 2.1 toodud näite all pole otseselt defineeritud, kas I semester on õppuri päris esimene semester või juba vanema õppuri I semester õppeaastal.<br /> <br /> ==Märkused==<br /> Väga raske on antud küsimustele vastates koostada korrektselt töötavat hüperlinkidest koosnevat viiteaparatuuri, sest töövahendina nõutud EIK kodulehel asuvad artiklid ise sisaldavad mittekorrektset lingisüsteemi. Samuti tuleb viidete koostamisel arvestada standarditele mittevastavate linkidega ning tehniliste probleemidega, sest lingid sisaldavad mittestandardseid tähemärke nagu tühikud (%20), kaldkriipsud (%2F) või küsimärgid (%3F). Palun seda arvestada hindamisel.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tvari&diff=111948 2016-10-24T21:06:41Z

<p>Tvari: </p> <hr /> <div>=Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Tanel Vari<br /> <br /> Kood: 10163597<br /> <br /> Õpperühm: DK13<br /> <br /> Esitamise kuupäev: XXXXXX<br /> <br /> ==Essee==<br /> Alustuseks tahaksin kiita kursuse organiseerijaid. Seitsmesse loengusse (siinkohal jätaksin kõrvale päris esimese sissejuhatava loengu, mis tegeles peamiselt tehniliste nõudmistega antud kursuse läbimiseks.) on ära mahutatud täitsa arvestatav lühemapoolse konverentsi. Kui teemasid ning esinejaid veidi kõpitseda, siis võib tulemuseks olla päris hea konverentsilaadne gümnasistidele suunatud IT Kolledžit reklaamiv toode. Ka oli esinejate tase üllatavalt hea, vaid ühes-kahes loengus tekkis siinsel kuulajal kohati kerge meh? moment.<br /> <br /> Erialade esindatuse poolest oli panus tehtud üpris servast serva. IT alal tänapäeval töötades võib kerkida esile küsimus, mis on ja mis ei ole tänapäeval IT? Alati võib leida veel mõne käsitlusnurga teatud erialal, mida esitleda kui IT-d. Siinkohal olid siiski esindatud IT-alaste professioonide peamised rakendusalad. Alates algusest käsitleti süsteemiarhitektuuri, testimist, süsteemiadministreerimist, Eesti tööturu eripärasid, analüütikuid, küberkaitset ja turundust.<br /> <br /> Inimesed armastavad edetabeleid. Lähen kiusatusega kaasa ja toon siinkohal välja enim meeldinud loengud.<br /> <br /> Esiteks soovin esile tõsta Andres Küti loengut pealkirjaga &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Alguses tavapärase CV ettelugemisena tundunud, kuid lõpupoole vägagi kirglikult esitatud loeng, mida omakorda väärtustas loengu lõpus toimunud suhteliselt vabas vormis teemade edasiarendus loengu moderaatorite ning ettekandja vahel. On kahju, et taolist diskussiooni ei toimunud ülejäänud loengutes. Antud juhul oli see nauditav ning ühtlasi aitas mööda saada faktist, et esmakursuslased on küsimuste esitamisel pehmelt öeldes tagasihoidlikud. See on ka häda, millest ei saa üle ega ümber läbides antud kursust kaugõppe vormis loenguid järelvaadates. Teiseks minu jaoks väga huvitavaks loenguks pean ma Hedi Mardisoo loengut turundusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kolmandana tõstaksin esile Jaanus Priisalu peetud loengu küberkaitse teemadel&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mõnevõrra nõrgaks antud tsüklis jäi minu jaoks Kristel ja Marko Kruustüki poolt peetud loeng Testlio asutamisest ning edukäigusts mis kujutas endast peamiselt läbikappamist sellest, kuidas oma firmat üles ehitatud sai. Siiski, arvestades et loengu sihtgrupiks on peamiselt gümnaasiumist pärit esmakursuslased, võib olla just neil huvitav kuulda, kuidas praktiline elu toimib. Samuti langes üldisest tasemest minu jaoks veidi allapoole Einar Kontšalovi loeng “Karjäärikäänakutest”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kui olla kriitiline loengupidajate eneste suhtes, siis on selge, et kuivõrd antud loengusarjas osalenud külalislektorid ei teeni igapäevast leiba õppejõududena akadeemilistes õppeasutustes või ka igapäevaselt avalike loengute pidajatena, võib andeks anda üldise libastumise ettekande pidamisel. Tõepoolest, tänapäeval pole oluline Powerpointi esitluse olemasolu või siis on see teatud juhtudel suisa keelatud. Tsiteerin siinkohal W. Isaacsoni biograafiat Steve Jobsist: ''“Steve would summon the teams into the boardroom, which seats twenty, and they would come with thirty people and try to show PowerPoints, which Steve didn’t want to see,” Schiller recalled. One of the first things Jobs did during the product review process was ban PowerPoints. “I hate the way people use slide presentations instead of thinking,” Jobs later recalled.''&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Steve_Jobs_(book)], Isaacson, W. (2011). Steve Jobs. 1st edition, USA : Simon &amp; Schuster. Chapter XXV&lt;/ref&gt;. Siiski, mida kindlasti sooviksin kõrgkoolis loenguid pidavatelt lektorite puhul kuulda, on korrektne emakeel. Akadeemiliselt loengult ootaks akadeemilisemat sõnakasutust kui kohvi- või suitsunurgas kasutatav suhtluskeel.<br /> <br /> Vaadates loenguid distantsilt, so. kaugõppes ning videosalvestuselt ning tehes seda enam-vähem järjest, oli tore märgata, kuidas mõningad märksõnad hakkasid korduma loengust loengusse. Esmalt muidugi pidev loengusarja moderaatorite pidev soov endid ja itindusega üldiselt tegelevaid inimesi pidevalt introvertideks nimetada. Ehkki diagnooside panemisega tegelevad meie vabariigis inimesed teatud teistel elualadel, ei muuda see fakti, et hea professionaalse tegevuse tulem sõltub enamikel elualadel tõepoolest suhtlusest. Suhtlusest kaastöölistega, ülemuste ning alluvatega ja ka klientidega ehk kõigi nendega, kes jäävad väljapoole iga indiviidi sisekosmost. Seega – suhtlus on oluline. <br /> <br /> Katsun siinkohal välja tuua veel mõningaid märksõnu või mustreid, mis kordusid ning mis on tõesti olulised<br /> <br /> Kommunikatsioon. Osaliselt oli sellest juba juttu. Ilma kommunikatsioonita ei saa olla ühtselt toimivat organisatsiooni. Sealjuures on oluline nii sise- kui ka väliskommunikatsioon. Kui soovida, et töö kannaks vilja, tuleb suhelda. Antud seisukoht leidus kordamist päris mitmes ettekandes&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127], “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kommunikatsioonivajadus on olemas ka IT osakonnal, mis ei tohi käituda musta kastina. IT osakond peab suhtlema (Mardisoo, Priisalu).<br /> <br /> Mobiilsus. Siinkohal ei pea ma hetkel silmas üksnes mobiilsust oma töökoha vahetamisel, kuigi A. Septeri loengus&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; tõi just tema selle esile kui Eesti IT sektoris esineva omapära. Ehk siis liikumaks kõrgemale ja paremini tasustavale ametipostile tasuks tema arvates eelkõige tööandjat vahetada. Tõepoolest on Eesti oma IT turg veidi eripäraste reeglitega, kui mujal maailmas. Näiteks USA suurtes korporatsioonides on iga indiviidi karjääriredel suures osas ette kirjutatud firmasiseste protsesside ja reeglitega ning kui töötaja suuremate lollustega hakkama ei saa, on tal enam-vähem teada, kust ta alustab ja kus ta lõpetab. Kuigi taoline lineaarne liikumine oma karjääriredelil võib mõningaid inimesi rahuldada, ei sobi see siiski kõigi jaoks. Sestap tahaksin rõhutada kommunikatsiooni ja eraldi seda, mida ingliskeelses maailmas nimetatakse tähistatakse terminiga socializing ning mida eesti keeles võiks lahti seletada kui suhtlemist võimalikult paljude inimestega ning seda eelkõige sarnaseid huvisid omavate ehk/või siis inimestega samalt elualalt. See võimaldab laiendada silmaringi ja eelkõige näiteks Eesti puhul aitab kaasa oma elujärje või töökoha parendamise võimalusteks. Selle mainis oma loengus ära ka A.Septer&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Mobiilsus ei tähenda samuti üksnes liikumist firmade vahel, vaid ka agiilsust – võimet hinnata ümber oma senist tegevust ja muuta käigupealt nii eesmärke(i) kui vahendeid selle saavustamiseks. Kiirelt ümberorienteerumisest rääkisid nii Hedi Mardisoo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, Einar Koltšanov&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; kui ka Testlio asutajad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel ja Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;,.<br /> <br /> Tuleb hinnata eelkõige ennast ning oma aega. Selle fakti tõid oma ettekandes välja nii Lembitu Ling&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kui ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; oma näites küberpäti kohta, kes ei keeldus oma tõelist potentsiaali tunnistamast. Aja hindamise alla kuulub ka iseenese võimete reaalne hindamine (Septer, Ling). Kuigi antud ettekannetes mainiti taolist vajadust eelkõige indiviidi enese kohta, tuleb seda eelkõige siiski silmas pidada tiimi juhil (kui on tiim mida juhtida), aga see kõik kuulub juba rohkem juhtimisteooria alla.<br /> <br /> Huvitav tähelepanek IT ametite kohta tuli välja nii Lembitu Lingi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ja ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ettekandest - kui IT asjad töötavad, siis nad töötavad nii, et inimese panustatu tundub ebaoluline. Antud juhul on tegemist tõepoolest huvitava paradoksiga, mis näitab et hästi õlitatud mehhanismi justkui ei panegi tähele. Ja tõepoolest, kui paljud meist süvenevad kodus kasvõi külmkapi või kuumaveeboileri tööprintsiipidesse ning hingeellu. Probleemid kerkivad ikkagi siis, kui asjad katki lähevad. Siinkohal sisaldub muidugi ka äärmuslik teine oht – inimesed muutuvad liiga laisaks. Sestap oleks paslik tsiteerida Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes ütles: “''Startup on õudne koht. Pead kõvasti jooksma, et paigal püsida.''” Kui seda väidet on tarvis millegi praktilisega illustreerida, siis sobib selleks ära kuulata-vaadata Testlio asutajate Kristel ja Marko Kruustüki loeng “Testimine ja startupid”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel Kruustük, Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Asjad peavad olema lihtsad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. See on IT maailmas juba ammu tuntud printsiip, lühendina kasutusel kui KISS (''Keep It Simple Stupid''). Võin omast kogemusest öelda, et kui alustada asjaga, mis algselt näeb välja lihtsa ja armsa ussikesena, millel on algus ja lõpp, siis projekti käigus kasvab sellest välja kas kaheksajalg või sajajalgne, või mis veel hullem – mitu sajajalgset, mis kedratud lõngakeraks. Taolist hirmuunenägu saab ära hoida oskusliku projektijuhtimisega ning samuti sellega, et projektis osalevad inimesed on teadlikud kõigist ohtudest, mida toob kaasa kas koodi refaktooring või projekti käigus muutuv lõpptulemuse täidetuse kriteerium. <br /> <br /> Eesti väiksus. Meile tõesti võib tunduda, et me oleme küll pindlalat väike riik, kuid IT maailmas suur tiiger, sest meil on ID-kaart, Skype ja E-residentsus. See kõik on tõsi, kuid siiski tuleb selleks, et asjadest aru saada vaadata ka väljapoole oma austrikarpi ja kõik saavutused, mis tunduvad hiiglaslikud seestpoolt vaadates, ei pruugi seda sugugi mitte olla teistsuguse vaatenurga puhul. Mis saaks selleks olla parem, kui töötada rahvusvahelises firmas, osaleda konverentsidel ning mis noorte inimeste puhul kõige olulisem – teha mõni akadeemiline kraad ülikoolis väljaspool Eestit. Soovitusi saab kuulda Jaan Priisalu või ka Andred Küti loengutest.<br /> <br /> Lõpetuseks sooviksin ära tuua mõttetera, mis kordus peaaegu läbi kõikide loengute ja nende pidajate - haridus on igaühe enda asi. Kuigi meile kõigile antakse võimalus, sõltub see siiski igaühest endast. Nagu ütles Andres Kütt oma loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; “Mitte kedagi teist ei huvita sinu sooritused ega haridus, kui sind ennast.” Sama tuli välja ja Lembitu Lingi loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes kirjeldas, kuidas abipalve korral ei antud talle mitte kala, vaid õng selle püüdmiseks (Ökul ja viide kasutada rohkem UNIX keskkonna käsku man).<br /> <br /> Niisiis, kuigi IT inimestele on saanud harjumuseks pidada end introvertseks ja laisaks tegelaseks, siis keegi teine teda ei aita. Selleks pole tehisintelligents veel piisavale tasemele arenenud ja isegi kui oleks, siis on endiselt vaja kedagi, kes neid servereid ja vajalikku infrastruktuuri haldaks. Kokkuvõtvalt tahaks kiita loengusarja organiseerijaid, kes olid kokku pannud väga heal tasemel erinevate esinejate plejaadi, kelle esinemiste lõpptulemi ärakuulamine mitte kedagi kindlasti mitte lollimaks ei teinud.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus B===<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' (kirjaviis muutmata)<br /> <br /> Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) õppekorralduse eeskirja (ÕE) punktile 5.2.11&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕE punkt 5.2.11&lt;/ref&gt; on õppuritel ühe õppeaine piires õigus kuni kolmele sooritusele. Sellest järeldub, et õppuril on õigus kahele kordussooritusele (vt. ka Korduma kippuvad küsimused (KKK&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/], Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;/ref&gt;, küsimus 8&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F], KKK küsimus 8 (Antud link on võetud lehe päises paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 8)&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks on õppuril õppeaine õpetamise semestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani (EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;/ref&gt;) välja arvatud juhul, kui tegemist on esimese õppeaasta tudengiga. Õigus esimese õppeaasta ainete kordussoorituseks on aine toimumisel või sellele järgneval semestril ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalal (EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;/ref&gt;; vt. ka KKK küsimus 9&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele], KKK küsimus 9&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> Vastavalt EIK ÕK punkt 5.2.7&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.7&lt;/ref&gt; on kordussooritused omafinantseeritaval (OF) õppekohal tasulised ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2016/2017 aastal kehtiv tasu kordussoorituse eest vastavalt veebilehtedel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/], Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt; ja http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/], Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt; toodud infole on 20€ (vt. ka KKK küsimus 10&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele%3F], KKK küsimus 10 (Antud link on võetud lehe päises paiknevast listist, kuid ei tööta, sest lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 10)&lt;/ref&gt;. Täpset viidet rektori käskkirja numbrile ei õnnestunud leida. Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritus tasuta (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> Vastata küsimusele &quot;Kellega kokku leppida kordussoorituseks?&quot; otseselt vastata ei saa, kuid kõigi eelduste kohaselt määrab kordussoorituste kuupäevad ja tähtajad vastava õppeaine õppejõud, kes avaldab need Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end registreerida ÕIS-s klikates enda andmete lehel lingile &quot;Kordussooritused&quot; (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord (VÕTA) on kättesaadav IT Kolledži veebilehel aadressil http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> VÕTA kord osa II punkt 1&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord, Taotlus&lt;/ref&gt; sätestab, et VÕTA arvestust taotleval õppuril tuleb esitada EIK VÕTA komisjonile vormikohane taotlus koos kõigi vajalike lisadega hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA kord osa III punkt 2&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord. Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine&lt;/ref&gt; sätestab, et komisjon teeb otsuse taotluse osas ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast. Antud kuupäev võib pikeneda seoses täiendavate dokumentide nõudmisega kuni ühe kuu võrra alates nende täiendavate tingimuste täitmisest. Samas ei määratleta VÕTA korras otseselt tähtaega, mille jooksul tuleb antud tingimusi täita. VÕTA osa kord osa III punkt 9&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord. Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine&lt;/ref&gt; sätestab, et õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul. Jällegi ei ole otseselt määratletud, millise semestri õppekava täitmiseks rahuldatud taotlust arvestatakse. Seega on VÕTA korra veebilehe kohaselt võimalik otseselt määratleda vaid taotluse esitamise tähtaeg, milleks on hiljemalt 10. tööpäev enne punase joone päeva. Samas võib KKK lehelt&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F], KKK küsimus 6&lt;/ref&gt; lugeda, et õigeaegselt esitatud taotlused arvestatakse rahuldamise korral algava semestri sooritus(t)ena.<br /> <br /> VÕTA taotlus esitatakse elektrooniliselt ÕIS-i kaudu. <br /> <br /> Täpsemaid juhendeid VÕTA taotluse esitamiseks ei pea ma siinkohal vajalikuks kopi-peistida. Nõuete kohta võib lugeda KKK lehelt, küsimus 6&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F], KKK küsimus 6&lt;/ref&gt; alt või VÕTA korra lehelt osast II&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord, Taotlus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> KKK küsimus 6 viimane lõik, mis on tähistatud NB!, sedastab et alates 2013/2014 õppeaastast ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhise õppekava täies mahus läbimise kontrollimiseks ja sestap tuleb semestris koguda vähemalt 27 EAP, et semester loetaks läbituks täies mahus. VÕTA kaudu läbitud sooritusi arvestatakse siiski õppeaasta lõpus õppekava täitmise kontrollimiseks. Seega võivad VÕTA kaudu saadud punktid olla kantud küll taotluse esitamise ajal läbitud semestrisse, kuid semestripõhise õppekava läbimise sooritamise hindamiseks neid ei arvestata. Sama võib lugeda kõrgharidusreformi kohta käivalt KKK lehelt punkt 2 alt&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), küsimus 2&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''<br /> <br /> Vastavalt õppeaine Wiki lehel&lt;ref&gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused], Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele&lt;/ref&gt; toodud tabelile:<br /> <br /> &lt;blockquote&gt;<br /> X = 28&lt;br /&gt;<br /> Y = 26<br /> &lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Kõrgharidusreformi KKK leht punkt 2&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), punkt 2&lt;/ref&gt; sedastab, et nominaalkoormusel (30 EAP semestris) loetakse õppekava täiel määral täidetuks, kui semestri jooksul kogutud punktide arv on 27 EAP. Puuduolevate punktide osas esitab ülikool õppurile õppekulude osalise hüvitamise arve, mis veebilehel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/], Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt; toodud EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) vastavalt 2016/2017 õppeaastal on 50€ 1 EAP kohta. <br /> <br /> Eeldusel, et esimesel semestril kogutud ainepunktide arv X on 28 EAP ja teisel semestril kogutud punktide arv Y on 26 EAP, siis vastavalt 2013/2014 aasta kõrgharidusreformile ei tule tasuda ei esimese semestri lõpus ega ka mitte teise semestri lõpus, sest punkte arvutatakse kumulatiivselt. Esimesel semestril on nõutud EAP arv ületatud 1 punkti võrra. Teisel semestril on nõutud EAP arv 1 võrra väiksem kui nõutud punktide arv semestris, kuid kuna punkte arvestatakse kumulatiivselt ning kahe semestri EAP summa 54 EAP-d võrdub õppekava täidetuks loetavate punktide arvuga 54 EAP-d, siis arvet ei esitata. Selle loogika kohta võib lugeda ka EIK kõrgharidusreformi KKK lehelt punkt 2 all&lt;ref&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), küsimus 2&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Siinkohal tahaks veel märkida, et kuigi EIK veebisaidil puudub vastav info, siis Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt pealkirjaga Õppimine&lt;ref&gt;https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppimine&lt;/ref&gt; vasemalt menüüst valides lingi &quot;Õppekulude hüvitamine&quot; (täpsem viitamine on tänu Drupali hookus-pookus navigatsioonisüsteemi kasutamisele võimatu) võib lugeda: &quot;Alates 2013/2014. õppeaastast täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppima asunud üliõpilastelt ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda.&quot; Seega, kui antud ülesandes defineeritud esimene semester oleks päris esimene semester ülikoolis, siis isegi kui õppekava täidetus oleks jäänud esimeses semestris alla 27 EAP, ei tohiks ülikool selle eest arvet esitada. See võib tekitada segadust EIK kõrgharidusreformi KKK lehel punkt 2 lugemisel&lt;ref&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), küsimus 2&lt;/ref&gt;, kus punktis 2.1 toodud näite all pole otseselt defineeritud, kas I semester on õppuri päris esimene semester või juba vanema õppuri I semester õppeaastal.<br /> <br /> ==Märkused==<br /> Väga raske on antud küsimustele vastates koostada korrektselt töötavat hüperlinkidest koosnevat viiteaparatuuri, sest töövahendina nõutud EIK kodulehel asuvad artiklid ise sisaldavad mittekorrektset lingisüsteemi. Samuti tuleb viidete koostamisel arvestada standarditele mittevastavate linkidega ning tehniliste probleemidega, sest lingid sisaldavad mittestandardseid tähemärke nagu tühikud (%20), kaldkriipsud (%2F) või küsimärgid (%3F). Palun seda arvestada hindamisel.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tvari&diff=111947 2016-10-24T21:05:03Z

<p>Tvari: </p> <hr /> <div>=Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Tanel Vari<br /> <br /> Kood: 10163597<br /> <br /> Õpperühm: DK13<br /> <br /> Esitamise kuupäev: XXXXXX<br /> <br /> ==Essee==<br /> Alustuseks tahaksin kiita kursuse organiseerijaid. Seitsmesse loengusse (siinkohal jätaksin kõrvale päris esimese sissejuhatava loengu, mis tegeles peamiselt tehniliste nõudmistega antud kursuse läbimiseks.) on ära mahutatud täitsa arvestatav lühemapoolse konverentsi. Kui teemasid ning esinejaid veidi kõpitseda, siis võib tulemuseks olla päris hea konverentsilaadne gümnasistidele suunatud IT Kolledžit reklaamiv toode. Ka oli esinejate tase üllatavalt hea, vaid ühes-kahes loengus tekkis siinsel kuulajal kohati kerge meh? moment.<br /> <br /> Erialade esindatuse poolest oli panus tehtud üpris servast serva. IT alal tänapäeval töötades võib kerkida esile küsimus, mis on ja mis ei ole tänapäeval IT? Alati võib leida veel mõne käsitlusnurga teatud erialal, mida esitleda kui IT-d. Siinkohal olid siiski esindatud IT-alaste professioonide peamised rakendusalad. Alates algusest käsitleti süsteemiarhitektuuri, testimist, süsteemiadministreerimist, Eesti tööturu eripärasid, analüütikuid, küberkaitset ja turundust.<br /> <br /> Inimesed armastavad edetabeleid. Lähen kiusatusega kaasa ja toon siinkohal välja enim meeldinud loengud.<br /> <br /> Esiteks soovin esile tõsta Andres Küti loengut pealkirjaga &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Alguses tavapärase CV ettelugemisena tundunud, kuid lõpupoole vägagi kirglikult esitatud loeng, mida omakorda väärtustas loengu lõpus toimunud suhteliselt vabas vormis teemade edasiarendus loengu moderaatorite ning ettekandja vahel. On kahju, et taolist diskussiooni ei toimunud ülejäänud loengutes. Antud juhul oli see nauditav ning ühtlasi aitas mööda saada faktist, et esmakursuslased on küsimuste esitamisel pehmelt öeldes tagasihoidlikud. See on ka häda, millest ei saa üle ega ümber läbides antud kursust kaugõppe vormis loenguid järelvaadates. Teiseks minu jaoks väga huvitavaks loenguks pean ma Hedi Mardisoo loengut turundusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kolmandana tõstaksin esile Jaanus Priisalu peetud loengu küberkaitse teemadel&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mõnevõrra nõrgaks antud tsüklis jäi minu jaoks Kristel ja Marko Kruustüki poolt peetud loeng Testlio asutamisest ning edukäigusts mis kujutas endast peamiselt läbikappamist sellest, kuidas oma firmat üles ehitatud sai. Siiski, arvestades et loengu sihtgrupiks on peamiselt gümnaasiumist pärit esmakursuslased, võib olla just neil huvitav kuulda, kuidas praktiline elu toimib. Samuti langes üldisest tasemest minu jaoks veidi allapoole Einar Kontšalovi loeng “Karjäärikäänakutest”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kui olla kriitiline loengupidajate eneste suhtes, siis on selge, et kuivõrd antud loengusarjas osalenud külalislektorid ei teeni igapäevast leiba õppejõududena akadeemilistes õppeasutustes või ka igapäevaselt avalike loengute pidajatena, võib andeks anda üldise libastumise ettekande pidamisel. Tõepoolest, tänapäeval pole oluline Powerpointi esitluse olemasolu või siis on see teatud juhtudel suisa keelatud. Tsiteerin siinkohal W. Isaacsoni biograafiat Steve Jobsist: ''“Steve would summon the teams into the boardroom, which seats twenty, and they would come with thirty people and try to show PowerPoints, which Steve didn’t want to see,” Schiller recalled. One of the first things Jobs did during the product review process was ban PowerPoints. “I hate the way people use slide presentations instead of thinking,” Jobs later recalled.''&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Steve_Jobs_(book)], Isaacson, W. (2011). Steve Jobs. 1st edition, USA : Simon &amp; Schuster. Chapter XXV&lt;/ref&gt;. Siiski, mida kindlasti sooviksin kõrgkoolis loenguid pidavatelt lektorite puhul kuulda, on korrektne emakeel. Akadeemiliselt loengult ootaks akadeemilisemat sõnakasutust kui kohvi- või suitsunurgas kasutatav suhtluskeel.<br /> <br /> Vaadates loenguid distantsilt, so. kaugõppes ning videosalvestuselt ning tehes seda enam-vähem järjest, oli tore märgata, kuidas mõningad märksõnad hakkasid korduma loengust loengusse. Esmalt muidugi pidev loengusarja moderaatorite pidev soov endid ja itindusega üldiselt tegelevaid inimesi pidevalt introvertideks nimetada. Ehkki diagnooside panemisega tegelevad meie vabariigis inimesed teatud teistel elualadel, ei muuda see fakti, et hea professionaalse tegevuse tulem sõltub enamikel elualadel tõepoolest suhtlusest. Suhtlusest kaastöölistega, ülemuste ning alluvatega ja ka klientidega ehk kõigi nendega, kes jäävad väljapoole iga indiviidi sisekosmost. Seega – suhtlus on oluline. <br /> <br /> Katsun siinkohal välja tuua veel mõningaid märksõnu või mustreid, mis kordusid ning mis on tõesti olulised<br /> <br /> Kommunikatsioon. Osaliselt oli sellest juba juttu. Ilma kommunikatsioonita ei saa olla ühtselt toimivat organisatsiooni. Sealjuures on oluline nii sise- kui ka väliskommunikatsioon. Kui soovida, et töö kannaks vilja, tuleb suhelda. Antud seisukoht leidus kordamist päris mitmes ettekandes&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127], “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kommunikatsioonivajadus on olemas ka IT osakonnal, mis ei tohi käituda musta kastina. IT osakond peab suhtlema (Mardisoo, Priisalu).<br /> <br /> Mobiilsus. Siinkohal ei pea ma hetkel silmas üksnes mobiilsust oma töökoha vahetamisel, kuigi A. Septeri loengus&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; tõi just tema selle esile kui Eesti IT sektoris esineva omapära. Ehk siis liikumaks kõrgemale ja paremini tasustavale ametipostile tasuks tema arvates eelkõige tööandjat vahetada. Tõepoolest on Eesti oma IT turg veidi eripäraste reeglitega, kui mujal maailmas. Näiteks USA suurtes korporatsioonides on iga indiviidi karjääriredel suures osas ette kirjutatud firmasiseste protsesside ja reeglitega ning kui töötaja suuremate lollustega hakkama ei saa, on tal enam-vähem teada, kust ta alustab ja kus ta lõpetab. Kuigi taoline lineaarne liikumine oma karjääriredelil võib mõningaid inimesi rahuldada, ei sobi see siiski kõigi jaoks. Sestap tahaksin rõhutada kommunikatsiooni ja eraldi seda, mida ingliskeelses maailmas nimetatakse tähistatakse terminiga socializing ning mida eesti keeles võiks lahti seletada kui suhtlemist võimalikult paljude inimestega ning seda eelkõige sarnaseid huvisid omavate ehk/või siis inimestega samalt elualalt. See võimaldab laiendada silmaringi ja eelkõige näiteks Eesti puhul aitab kaasa oma elujärje või töökoha parendamise võimalusteks. Selle mainis oma loengus ära ka A.Septer&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Mobiilsus ei tähenda samuti üksnes liikumist firmade vahel, vaid ka agiilsust – võimet hinnata ümber oma senist tegevust ja muuta käigupealt nii eesmärke(i) kui vahendeid selle saavustamiseks. Kiirelt ümberorienteerumisest rääkisid nii Hedi Mardisoo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, Einar Koltšanov&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; kui ka Testlio asutajad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel ja Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;,.<br /> <br /> Tuleb hinnata eelkõige ennast ning oma aega. Selle fakti tõid oma ettekandes välja nii Lembitu Ling&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kui ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; oma näites küberpäti kohta, kes ei keeldus oma tõelist potentsiaali tunnistamast. Aja hindamise alla kuulub ka iseenese võimete reaalne hindamine (Septer, Ling). Kuigi antud ettekannetes mainiti taolist vajadust eelkõige indiviidi enese kohta, tuleb seda eelkõige siiski silmas pidada tiimi juhil (kui on tiim mida juhtida), aga see kõik kuulub juba rohkem juhtimisteooria alla.<br /> <br /> Huvitav tähelepanek IT ametite kohta tuli välja nii Lembitu Lingi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ja ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ettekandest - kui IT asjad töötavad, siis nad töötavad nii, et inimese panustatu tundub ebaoluline. Antud juhul on tegemist tõepoolest huvitava paradoksiga, mis näitab et hästi õlitatud mehhanismi justkui ei panegi tähele. Ja tõepoolest, kui paljud meist süvenevad kodus kasvõi külmkapi või kuumaveeboileri tööprintsiipidesse ning hingeellu. Probleemid kerkivad ikkagi siis, kui asjad katki lähevad. Siinkohal sisaldub muidugi ka äärmuslik teine oht – inimesed muutuvad liiga laisaks. Sestap oleks paslik tsiteerida Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes ütles: “''Startup on õudne koht. Pead kõvasti jooksma, et paigal püsida.''” Kui seda väidet on tarvis millegi praktilisega illustreerida, siis sobib selleks ära kuulata-vaadata Testlio asutajate Kristel ja Marko Kruustüki loeng “Testimine ja startupid”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel Kruustük, Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Asjad peavad olema lihtsad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. See on IT maailmas juba ammu tuntud printsiip, lühendina kasutusel kui KISS (''Keep It Simple Stupid''). Võin omast kogemusest öelda, et kui alustada asjaga, mis algselt näeb välja lihtsa ja armsa ussikesena, millel on algus ja lõpp, siis projekti käigus kasvab sellest välja kas kaheksajalg või sajajalgne, või mis veel hullem – mitu sajajalgset, mis kedratud lõngakeraks. Taolist hirmuunenägu saab ära hoida oskusliku projektijuhtimisega ning samuti sellega, et projektis osalevad inimesed on teadlikud kõigist ohtudest, mida toob kaasa kas koodi refaktooring või projekti käigus muutuv lõpptulemuse täidetuse kriteerium. <br /> <br /> Eesti väiksus. Meile tõesti võib tunduda, et me oleme küll pindlalat väike riik, kuid IT maailmas suur tiiger, sest meil on ID-kaart, Skype ja E-residentsus. See kõik on tõsi, kuid siiski tuleb selleks, et asjadest aru saada vaadata ka väljapoole oma austrikarpi ja kõik saavutused, mis tunduvad hiiglaslikud seestpoolt vaadates, ei pruugi seda sugugi mitte olla teistsuguse vaatenurga puhul. Mis saaks selleks olla parem, kui töötada rahvusvahelises firmas, osaleda konverentsidel ning mis noorte inimeste puhul kõige olulisem – teha mõni akadeemiline kraad ülikoolis väljaspool Eestit. Soovitusi saab kuulda Jaan Priisalu või ka Andred Küti loengutest.<br /> <br /> Lõpetuseks sooviksin ära tuua mõttetera, mis kordus peaaegu läbi kõikide loengute ja nende pidajate - haridus on igaühe enda asi. Kuigi meile kõigile antakse võimalus, sõltub see siiski igaühest endast. Nagu ütles Andres Kütt oma loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; “Mitte kedagi teist ei huvita sinu sooritused ega haridus, kui sind ennast.” Sama tuli välja ja Lembitu Lingi loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes kirjeldas, kuidas abipalve korral ei antud talle mitte kala, vaid õng selle püüdmiseks (Ökul ja viide kasutada rohkem UNIX keskkonna käsku man).<br /> <br /> Niisiis, kuigi IT inimestele on saanud harjumuseks pidada end introvertseks ja laisaks tegelaseks, siis keegi teine teda ei aita. Selleks pole tehisintelligents veel piisavale tasemele arenenud ja isegi kui oleks, siis on endiselt vaja kedagi, kes neid servereid ja vajalikku infrastruktuuri haldaks. Kokkuvõtvalt tahaks kiita loengusarja organiseerijaid, kes olid kokku pannud väga heal tasemel erinevate esinejate plejaadi, kelle esinemiste lõpptulemi ärakuulamine mitte kedagi kindlasti mitte lollimaks ei teinud.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus B===<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' (kirjaviis muutmata)<br /> <br /> Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) õppekorralduse eeskirja (ÕE) punktile 5.2.11&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕE punkt 5.2.11&lt;/ref&gt; on õppuritel ühe õppeaine piires õigus kuni kolmele sooritusele. Sellest järeldub, et õppuril on õigus kahele kordussooritusele (vt. ka Korduma kippuvad küsimused (KKK&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/], Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;/ref&gt;, küsimus 8&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F], KKK küsimus 8 (Antud link on võetud lehe päises paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 8)&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks on õppuril õppeaine õpetamise semestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani (EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;/ref&gt;) välja arvatud juhul, kui tegemist on esimese õppeaasta tudengiga. Õigus esimese õppeaasta ainete kordussoorituseks on aine toimumisel või sellele järgneval semestril ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalal (EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;/ref&gt;; vt. ka KKK küsimus 9&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele], KKK küsimus 9&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> Vastavalt EIK ÕK punkt 5.2.7&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.7&lt;/ref&gt; on kordussooritused omafinantseeritaval (OF) õppekohal tasulised ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2016/2017 aastal kehtiv tasu kordussoorituse eest vastavalt veebilehtedel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/], Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt; ja http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/], Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt; toodud infole on 20€ (vt. ka KKK küsimus 10&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele%3F], KKK küsimus 10 (Antud link on võetud lehe päises paiknevast listist, kuid ei tööta, sest lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 10)&lt;/ref&gt;. Täpset viidet rektori käskkirja numbrile ei õnnestunud leida. Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritus tasuta (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> Vastata küsimusele &quot;Kellega kokku leppida kordussoorituseks?&quot; otseselt vastata ei saa, kuid kõigi eelduste kohaselt määrab kordussoorituste kuupäevad ja tähtajad vastava õppeaine õppejõud, kes avaldab need Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end registreerida ÕIS-s klikates enda andmete lehel lingile &quot;Kordussooritused&quot; (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord (VÕTA) on kättesaadav IT Kolledži veebilehel aadressil http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> VÕTA kord osa II punkt 1&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord, Taotlus&lt;/ref&gt; sätestab, et VÕTA arvestust taotleval õppuril tuleb esitada EIK VÕTA komisjonile vormikohane taotlus koos kõigi vajalike lisadega hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA kord osa III punkt 2&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord. Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine&lt;/ref&gt; sätestab, et komisjon teeb otsuse taotluse osas ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast. Antud kuupäev võib pikeneda seoses täiendavate dokumentide nõudmisega kuni ühe kuu võrra alates nende täiendavate tingimuste täitmisest. Samas ei määratleta VÕTA korras otseselt tähtaega, mille jooksul tuleb antud tingimusi täita. VÕTA osa kord osa III punkt 9&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord. Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine&lt;/ref&gt; sätestab, et õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul. Jällegi ei ole otseselt määratletud, millise semestri õppekava täitmiseks rahuldatud taotlust arvestatakse. Seega on VÕTA korra veebilehe kohaselt võimalik otseselt määratleda vaid taotluse esitamise tähtaeg, milleks on hiljemalt 10. tööpäev enne punase joone päeva. Samas võib KKK lehelt&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F], KKK küsimus 6&lt;/ref&gt; lugeda, et õigeaegselt esitatud taotlused arvestatakse rahuldamise korral algava semestri sooritus(t)ena.<br /> <br /> VÕTA taotlus esitatakse elektrooniliselt ÕIS-i kaudu. <br /> <br /> Täpsemaid juhendeid VÕTA taotluse esitamiseks ei pea ma siinkohal vajalikuks kopi-peistida. Nõuete kohta võib lugeda KKK lehelt, küsimus 6&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F], KKK küsimus 6&lt;/ref&gt; alt või VÕTA korra lehelt osast II&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord, Taotlus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> KKK küsimus 6 viimane lõik, mis on tähistatud NB!, sedastab et alates 2013/2014 õppeaastast ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhise õppekava täies mahus läbimise kontrollimiseks ja sestap tuleb semestris koguda vähemalt 27 EAP, et semester loetaks läbituks täies mahus. VÕTA kaudu läbitud sooritusi arvestatakse siiski õppeaasta lõpus õppekava täitmise kontrollimiseks. Seega võivad VÕTA kaudu saadud punktid olla kantud küll taotluse esitamise ajal läbitud semestrisse, kuid semestripõhise õppekava läbimise sooritamise hindamiseks neid ei arvestata. Sama võib lugeda kõrgharidusreformi kohta käivalt KKK lehelt punkt 2 alt&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), küsimus 2&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''<br /> <br /> Vastavalt õppeaine Wiki lehel&lt;ref&gt;[ https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused], Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele&lt;/ref&gt; toodud tabelile:&lt;br /&gt;<br /> &lt;blockquote&gt;X = 28&lt;br /&gt;<br /> Y = 26&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Kõrgharidusreformi KKK leht punkt 2&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), punkt 2&lt;/ref&gt; sedastab, et nominaalkoormusel (30 EAP semestris) loetakse õppekava täiel määral täidetuks, kui semestri jooksul kogutud punktide arv on 27 EAP. Puuduolevate punktide osas esitab ülikool õppurile õppekulude osalise hüvitamise arve, mis veebilehel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/], Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt; toodud EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) vastavalt 2016/2017 õppeaastal on 50€ 1 EAP kohta. <br /> <br /> Eeldusel, et esimesel semestril kogutud ainepunktide arv X on 28 EAP ja teisel semestril kogutud punktide arv Y on 26 EAP, siis vastavalt 2013/2014 aasta kõrgharidusreformile ei tule tasuda ei esimese semestri lõpus ega ka mitte teise semestri lõpus, sest punkte arvutatakse kumulatiivselt. Esimesel semestril on nõutud EAP arv ületatud 1 punkti võrra. Teisel semestril on nõutud EAP arv 1 võrra väiksem kui nõutud punktide arv semestris, kuid kuna punkte arvestatakse kumulatiivselt ning kahe semestri EAP summa 54 EAP-d võrdub õppekava täidetuks loetavate punktide arvuga 54 EAP-d, siis arvet ei esitata. Selle loogika kohta võib lugeda ka EIK kõrgharidusreformi KKK lehelt punkt 2 all&lt;ref&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), küsimus 2&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Siinkohal tahaks veel märkida, et kuigi EIK veebisaidil puudub vastav info, siis Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt pealkirjaga Õppimine&lt;ref&gt;https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppimine&lt;/ref&gt; vasemalt menüüst valides lingi &quot;Õppekulude hüvitamine&quot; (täpsem viitamine on tänu Drupali hookus-pookus navigatsioonisüsteemi kasutamisele võimatu) võib lugeda: &quot;Alates 2013/2014. õppeaastast täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppima asunud üliõpilastelt ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda.&quot; Seega, kui antud ülesandes defineeritud esimene semester oleks päris esimene semester ülikoolis, siis isegi kui õppekava täidetus oleks jäänud esimeses semestris alla 27 EAP, ei tohiks ülikool selle eest arvet esitada. See võib tekitada segadust EIK kõrgharidusreformi KKK lehel punkt 2 lugemisel&lt;ref&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine], Kõrgharidusreform (KKK), küsimus 2&lt;/ref&gt;, kus punktis 2.1 toodud näite all pole otseselt defineeritud, kas I semester on õppuri päris esimene semester või juba vanema õppuri I semester õppeaastal.<br /> <br /> ==Märkused==<br /> Väga raske on antud küsimustele vastates koostada korrektselt töötavat hüperlinkidest koosnevat viiteaparatuuri, sest töövahendina nõutud EIK kodulehel asuvad artiklid ise sisaldavad mittekorrektset lingisüsteemi. Samuti tuleb viidete koostamisel arvestada standarditele mittevastavate linkidega ning tehniliste probleemidega, sest lingid sisaldavad mittestandardseid tähemärke nagu tühikud (%20), kaldkriipsud (%2F) või küsimärgid (%3F). Palun seda arvestada hindamisel.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tvari&diff=111945 2016-10-24T20:55:43Z

<p>Tvari: </p> <hr /> <div>=Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Tanel Vari<br /> <br /> Kood: 10163597<br /> <br /> Õpperühm: DK13<br /> <br /> Esitamise kuupäev: XXXXXX<br /> <br /> ==Essee==<br /> Alustuseks tahaksin kiita kursuse organiseerijaid. Seitsmesse loengusse (siinkohal jätaksin kõrvale päris esimese sissejuhatava loengu, mis tegeles peamiselt tehniliste nõudmistega antud kursuse läbimiseks.) on ära mahutatud täitsa arvestatav lühemapoolse konverentsi. Kui teemasid ning esinejaid veidi kõpitseda, siis võib tulemuseks olla päris hea konverentsilaadne gümnasistidele suunatud IT Kolledžit reklaamiv toode. Ka oli esinejate tase üllatavalt hea, vaid ühes-kahes loengus tekkis siinsel kuulajal kohati kerge meh? moment.<br /> <br /> Erialade esindatuse poolest oli panus tehtud üpris servast serva. IT alal tänapäeval töötades võib kerkida esile küsimus, mis on ja mis ei ole tänapäeval IT? Alati võib leida veel mõne käsitlusnurga teatud erialal, mida esitleda kui IT-d. Siinkohal olid siiski esindatud IT-alaste professioonide peamised rakendusalad. Alates algusest käsitleti süsteemiarhitektuuri, testimist, süsteemiadministreerimist, Eesti tööturu eripärasid, analüütikuid, küberkaitset ja turundust.<br /> <br /> Inimesed armastavad edetabeleid. Lähen kiusatusega kaasa ja toon siinkohal välja enim meeldinud loengud.<br /> <br /> Esiteks soovin esile tõsta Andres Küti loengut pealkirjaga &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Alguses tavapärase CV ettelugemisena tundunud, kuid lõpupoole vägagi kirglikult esitatud loeng, mida omakorda väärtustas loengu lõpus toimunud suhteliselt vabas vormis teemade edasiarendus loengu moderaatorite ning ettekandja vahel. On kahju, et taolist diskussiooni ei toimunud ülejäänud loengutes. Antud juhul oli see nauditav ning ühtlasi aitas mööda saada faktist, et esmakursuslased on küsimuste esitamisel pehmelt öeldes tagasihoidlikud. See on ka häda, millest ei saa üle ega ümber läbides antud kursust kaugõppe vormis loenguid järelvaadates. Teiseks minu jaoks väga huvitavaks loenguks pean ma Hedi Mardisoo loengut turundusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kolmandana tõstaksin esile Jaanus Priisalu peetud loengu küberkaitse teemadel&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mõnevõrra nõrgaks antud tsüklis jäi minu jaoks Kristel ja Marko Kruustüki poolt peetud loeng Testlio asutamisest ning edukäigusts mis kujutas endast peamiselt läbikappamist sellest, kuidas oma firmat üles ehitatud sai. Siiski, arvestades et loengu sihtgrupiks on peamiselt gümnaasiumist pärit esmakursuslased, võib olla just neil huvitav kuulda, kuidas praktiline elu toimib. Samuti langes üldisest tasemest minu jaoks veidi allapoole Einar Kontšalovi loeng “Karjäärikäänakutest”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kui olla kriitiline loengupidajate eneste suhtes, siis on selge, et kuivõrd antud loengusarjas osalenud külalislektorid ei teeni igapäevast leiba õppejõududena akadeemilistes õppeasutustes või ka igapäevaselt avalike loengute pidajatena, võib andeks anda üldise libastumise ettekande pidamisel. Tõepoolest, tänapäeval pole oluline Powerpointi esitluse olemasolu või siis on see teatud juhtudel suisa keelatud. Tsiteerin siinkohal W. Isaacsoni biograafiat Steve Jobsist: ''“Steve would summon the teams into the boardroom, which seats twenty, and they would come with thirty people and try to show PowerPoints, which Steve didn’t want to see,” Schiller recalled. One of the first things Jobs did during the product review process was ban PowerPoints. “I hate the way people use slide presentations instead of thinking,” Jobs later recalled.''&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Steve_Jobs_(book)], Isaacson, W. (2011). Steve Jobs. 1st edition, USA : Simon &amp; Schuster. Chapter XXV&lt;/ref&gt;. Siiski, mida kindlasti sooviksin kõrgkoolis loenguid pidavatelt lektorite puhul kuulda, on korrektne emakeel. Akadeemiliselt loengult ootaks akadeemilisemat sõnakasutust kui kohvi- või suitsunurgas kasutatav suhtluskeel.<br /> <br /> Vaadates loenguid distantsilt, so. kaugõppes ning videosalvestuselt ning tehes seda enam-vähem järjest, oli tore märgata, kuidas mõningad märksõnad hakkasid korduma loengust loengusse. Esmalt muidugi pidev loengusarja moderaatorite pidev soov endid ja itindusega üldiselt tegelevaid inimesi pidevalt introvertideks nimetada. Ehkki diagnooside panemisega tegelevad meie vabariigis inimesed teatud teistel elualadel, ei muuda see fakti, et hea professionaalse tegevuse tulem sõltub enamikel elualadel tõepoolest suhtlusest. Suhtlusest kaastöölistega, ülemuste ning alluvatega ja ka klientidega ehk kõigi nendega, kes jäävad väljapoole iga indiviidi sisekosmost. Seega – suhtlus on oluline. <br /> <br /> Katsun siinkohal välja tuua veel mõningaid märksõnu või mustreid, mis kordusid ning mis on tõesti olulised<br /> <br /> Kommunikatsioon. Osaliselt oli sellest juba juttu. Ilma kommunikatsioonita ei saa olla ühtselt toimivat organisatsiooni. Sealjuures on oluline nii sise- kui ka väliskommunikatsioon. Kui soovida, et töö kannaks vilja, tuleb suhelda. Antud seisukoht leidus kordamist päris mitmes ettekandes&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127], “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kommunikatsioonivajadus on olemas ka IT osakonnal, mis ei tohi käituda musta kastina. IT osakond peab suhtlema (Mardisoo, Priisalu).<br /> <br /> Mobiilsus. Siinkohal ei pea ma hetkel silmas üksnes mobiilsust oma töökoha vahetamisel, kuigi A. Septeri loengus&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; tõi just tema selle esile kui Eesti IT sektoris esineva omapära. Ehk siis liikumaks kõrgemale ja paremini tasustavale ametipostile tasuks tema arvates eelkõige tööandjat vahetada. Tõepoolest on Eesti oma IT turg veidi eripäraste reeglitega, kui mujal maailmas. Näiteks USA suurtes korporatsioonides on iga indiviidi karjääriredel suures osas ette kirjutatud firmasiseste protsesside ja reeglitega ning kui töötaja suuremate lollustega hakkama ei saa, on tal enam-vähem teada, kust ta alustab ja kus ta lõpetab. Kuigi taoline lineaarne liikumine oma karjääriredelil võib mõningaid inimesi rahuldada, ei sobi see siiski kõigi jaoks. Sestap tahaksin rõhutada kommunikatsiooni ja eraldi seda, mida ingliskeelses maailmas nimetatakse tähistatakse terminiga socializing ning mida eesti keeles võiks lahti seletada kui suhtlemist võimalikult paljude inimestega ning seda eelkõige sarnaseid huvisid omavate ehk/või siis inimestega samalt elualalt. See võimaldab laiendada silmaringi ja eelkõige näiteks Eesti puhul aitab kaasa oma elujärje või töökoha parendamise võimalusteks. Selle mainis oma loengus ära ka A.Septer&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Mobiilsus ei tähenda samuti üksnes liikumist firmade vahel, vaid ka agiilsust – võimet hinnata ümber oma senist tegevust ja muuta käigupealt nii eesmärke(i) kui vahendeid selle saavustamiseks. Kiirelt ümberorienteerumisest rääkisid nii Hedi Mardisoo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, Einar Koltšanov&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; kui ka Testlio asutajad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel ja Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;,.<br /> <br /> Tuleb hinnata eelkõige ennast ning oma aega. Selle fakti tõid oma ettekandes välja nii Lembitu Ling&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kui ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; oma näites küberpäti kohta, kes ei keeldus oma tõelist potentsiaali tunnistamast. Aja hindamise alla kuulub ka iseenese võimete reaalne hindamine (Septer, Ling). Kuigi antud ettekannetes mainiti taolist vajadust eelkõige indiviidi enese kohta, tuleb seda eelkõige siiski silmas pidada tiimi juhil (kui on tiim mida juhtida), aga see kõik kuulub juba rohkem juhtimisteooria alla.<br /> <br /> Huvitav tähelepanek IT ametite kohta tuli välja nii Lembitu Lingi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ja ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ettekandest - kui IT asjad töötavad, siis nad töötavad nii, et inimese panustatu tundub ebaoluline. Antud juhul on tegemist tõepoolest huvitava paradoksiga, mis näitab et hästi õlitatud mehhanismi justkui ei panegi tähele. Ja tõepoolest, kui paljud meist süvenevad kodus kasvõi külmkapi või kuumaveeboileri tööprintsiipidesse ning hingeellu. Probleemid kerkivad ikkagi siis, kui asjad katki lähevad. Siinkohal sisaldub muidugi ka äärmuslik teine oht – inimesed muutuvad liiga laisaks. Sestap oleks paslik tsiteerida Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes ütles: “''Startup on õudne koht. Pead kõvasti jooksma, et paigal püsida.''” Kui seda väidet on tarvis millegi praktilisega illustreerida, siis sobib selleks ära kuulata-vaadata Testlio asutajate Kristel ja Marko Kruustüki loeng “Testimine ja startupid”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel Kruustük, Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Asjad peavad olema lihtsad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. See on IT maailmas juba ammu tuntud printsiip, lühendina kasutusel kui KISS (''Keep It Simple Stupid''). Võin omast kogemusest öelda, et kui alustada asjaga, mis algselt näeb välja lihtsa ja armsa ussikesena, millel on algus ja lõpp, siis projekti käigus kasvab sellest välja kas kaheksajalg või sajajalgne, või mis veel hullem – mitu sajajalgset, mis kedratud lõngakeraks. Taolist hirmuunenägu saab ära hoida oskusliku projektijuhtimisega ning samuti sellega, et projektis osalevad inimesed on teadlikud kõigist ohtudest, mida toob kaasa kas koodi refaktooring või projekti käigus muutuv lõpptulemuse täidetuse kriteerium. <br /> <br /> Eesti väiksus. Meile tõesti võib tunduda, et me oleme küll pindlalat väike riik, kuid IT maailmas suur tiiger, sest meil on ID-kaart, Skype ja E-residentsus. See kõik on tõsi, kuid siiski tuleb selleks, et asjadest aru saada vaadata ka väljapoole oma austrikarpi ja kõik saavutused, mis tunduvad hiiglaslikud seestpoolt vaadates, ei pruugi seda sugugi mitte olla teistsuguse vaatenurga puhul. Mis saaks selleks olla parem, kui töötada rahvusvahelises firmas, osaleda konverentsidel ning mis noorte inimeste puhul kõige olulisem – teha mõni akadeemiline kraad ülikoolis väljaspool Eestit. Soovitusi saab kuulda Jaan Priisalu või ka Andred Küti loengutest.<br /> <br /> Lõpetuseks sooviksin ära tuua mõttetera, mis kordus peaaegu läbi kõikide loengute ja nende pidajate - haridus on igaühe enda asi. Kuigi meile kõigile antakse võimalus, sõltub see siiski igaühest endast. Nagu ütles Andres Kütt oma loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; “Mitte kedagi teist ei huvita sinu sooritused ega haridus, kui sind ennast.” Sama tuli välja ja Lembitu Lingi loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes kirjeldas, kuidas abipalve korral ei antud talle mitte kala, vaid õng selle püüdmiseks (Ökul ja viide kasutada rohkem UNIX keskkonna käsku man).<br /> <br /> Niisiis, kuigi IT inimestele on saanud harjumuseks pidada end introvertseks ja laisaks tegelaseks, siis keegi teine teda ei aita. Selleks pole tehisintelligents veel piisavale tasemele arenenud ja isegi kui oleks, siis on endiselt vaja kedagi, kes neid servereid ja vajalikku infrastruktuuri haldaks. Kokkuvõtvalt tahaks kiita loengusarja organiseerijaid, kes olid kokku pannud väga heal tasemel erinevate esinejate plejaadi, kelle esinemiste lõpptulemi ärakuulamine mitte kedagi kindlasti mitte lollimaks ei teinud.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus B===<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' (kirjaviis muutmata)<br /> <br /> Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) õppekorralduse eeskirja (ÕE) punktile 5.2.11&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕE punkt 5.2.11&lt;/ref&gt; on õppuritel ühe õppeaine piires õigus kuni kolmele sooritusele. Sellest järeldub, et õppuril on õigus kahele kordussooritusele (vt. ka Korduma kippuvad küsimused (KKK&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/], Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;/ref&gt;, küsimus 8&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F], KKK küsimus 8 (Antud link on võetud lehe päises paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 8)&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks on õppuril õppeaine õpetamise semestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani (EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;/ref&gt;) välja arvatud juhul, kui tegemist on esimese õppeaasta tudengiga. Õigus esimese õppeaasta ainete kordussoorituseks on aine toimumisel või sellele järgneval semestril ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalal (EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;/ref&gt;; vt. ka KKK küsimus 9&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele], KKK küsimus 9&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> Vastavalt EIK ÕK punkt 5.2.7&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.7&lt;/ref&gt; on kordussooritused omafinantseeritaval (OF) õppekohal tasulised ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2016/2017 aastal kehtiv tasu kordussoorituse eest vastavalt veebilehtedel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/], Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt; ja http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/], Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt; toodud infole on 20€ (vt. ka KKK küsimus 10&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele%3F], KKK küsimus 10 (Antud link on võetud lehe päises paiknevast listist, kuid ei tööta, sest lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 10)&lt;/ref&gt;. Täpset viidet rektori käskkirja numbrile ei õnnestunud leida. Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritus tasuta (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> Vastata küsimusele &quot;Kellega kokku leppida kordussoorituseks?&quot; otseselt vastata ei saa, kuid kõigi eelduste kohaselt määrab kordussoorituste kuupäevad ja tähtajad vastava õppeaine õppejõud, kes avaldab need Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end registreerida ÕIS-s klikates enda andmete lehel lingile &quot;Kordussooritused&quot; (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord (VÕTA) on kättesaadav IT Kolledži veebilehel aadressil http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> VÕTA kord osa II punkt 1&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord, Taotlus&lt;/ref&gt; sätestab, et VÕTA arvestust taotleval õppuril tuleb esitada EIK VÕTA komisjonile vormikohane taotlus koos kõigi vajalike lisadega hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA kord osa III punkt 2&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord. Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine&lt;/ref&gt; sätestab, et komisjon teeb otsuse taotluse osas ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast. Antud kuupäev võib pikeneda seoses täiendavate dokumentide nõudmisega kuni ühe kuu võrra alates nende täiendavate tingimuste täitmisest. Samas ei määratleta VÕTA korras otseselt tähtaega, mille jooksul tuleb antud tingimusi täita. VÕTA osa kord osa III punkt 9&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord. Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine&lt;/ref&gt; sätestab, et õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul. Jällegi ei ole otseselt määratletud, millise semestri õppekava täitmiseks rahuldatud taotlust arvestatakse. Seega on VÕTA korra veebilehe kohaselt võimalik otseselt määratleda vaid taotluse esitamise tähtaeg, milleks on hiljemalt 10. tööpäev enne punase joone päeva. Samas võib KKK lehelt&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F], KKK küsimus 6&lt;/ref&gt; lugeda, et õigeaegselt esitatud taotlused arvestatakse rahuldamise korral algava semestri sooritus(t)ena.<br /> <br /> VÕTA taotlus esitatakse elektrooniliselt ÕIS-i kaudu. <br /> <br /> Täpsemaid juhendeid VÕTA taotluse esitamiseks ei pea ma siinkohal vajalikuks kopi-peistida. Nõuete kohta võib lugeda KKK lehelt, küsimus 6&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; alt või VÕTA korra lehelt osast II&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> KKK küsimus 6 viimane lõik, mis on tähistatud NB!, sedastab et alates 2013/2014 õppeaastast ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhise õppekava täies mahus läbimise kontrollimiseks ja sestap tuleb semestris koguda vähemalt 27 EAP, et semester loetaks läbituks täies mahus. VÕTA kaudu läbitud sooritusi arvestatakse siiski õppeaasta lõpus õppekava täitmise kontrollimiseks. Seega võivad VÕTA kaudu saadud punktid olla kantud küll taotluse esitamise ajal läbitud semestrisse, kuid semestripõhise õppekava läbimise sooritamise hindamiseks neid ei arvestata. Sama võib lugeda kõrgharidusreformi kohta käivalt KKK lehelt punkt 2 alt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''<br /> <br /> Vastavalt õppeaine Wiki lehel&lt;ref&gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele&lt;/ref&gt; toodud tabelile:&lt;br /&gt;<br /> &lt;blockquote&gt;X = 28&lt;br /&gt;<br /> Y = 26&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Kõrgharidusreformi KKK leht punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt; sedastab, et nominaalkoormusel (30 EAP semestris) loetakse õppekava täiel määral täidetuks, kui semestri jooksul kogutud punktide arv on 27 EAP. Puuduolevate punktide osas esitab ülikool õppurile õppekulude osalise hüvitamise arve, mis veebilehel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) vastavalt 2016/2017 õppeaastal on 50€ 1 EAP kohta. <br /> <br /> Eeldusel, et esimesel semestril kogutud ainepunktide arv X on 28 EAP ja teisel semestril kogutud punktide arv Y on 26 EAP, siis vastavalt 2013/2014 aasta kõrgharidusreformile ei tule tasuda ei esimese semestri lõpus ega ka mitte teise semestri lõpus, sest punkte arvutatakse kumulatiivselt. Esimesel semestril on nõutud EAP arv ületatud 1 punkti võrra. Teisel semestril on nõutud EAP arv 1 võrra väiksem kui nõutud punktide arv semestris, kuid kuna punkte arvestatakse kumulatiivselt ning kahe semestri EAP summa 54 EAP-d võrdub õppekava täidetuks loetavate punktide arvuga 54 EAP-d, siis arvet ei esitata. Selle loogika kohta võib lugeda ka EIK kõrgharidusreformi KKK lehelt punkt 2 all&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Siinkohal tahaks veel märkida, et kuigi EIK veebisaidil puudub vastav info, siis Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt pealkirjaga Õppimine&lt;ref&gt;https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppimine&lt;/ref&gt; vasemalt menüüst valides lingi &quot;Õppekulude hüvitamine&quot; (täpsem viitamine on tänu Drupali hookus-pookus navigatsioonisüsteemi kasutamisele võimatu) võib lugeda: &quot;Alates 2013/2014. õppeaastast täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppima asunud üliõpilastelt ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda.&quot; Seega, kui antud ülesandes defineeritud esimene semester oleks päris esimene semester ülikoolis, siis isegi kui õppekava täidetus oleks jäänud esimeses semestris alla 27 EAP, ei tohiks ülikool selle eest arvet esitada. See võib tekitada segadust EIK kõrgharidusreformi KKK lehel punkt 2 lugemisel&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;, kus punktis 2.1 toodud näite all pole otseselt defineeritud, kas I semester on õppuri päris esimene semester või juba vanema õppuri I semester õppeaastal.<br /> <br /> ==Märkused==<br /> Väga raske on antud küsimustele vastates koostada korrektselt töötavat hüperlinkidest koosnevat viiteaparatuuri, sest töövahendina nõutud EIK kodulehel asuvad artiklid ise sisaldavad mittekorrektset lingisüsteemi. Samuti tuleb viidete koostamisel arvestada standarditele mittevastavate linkidega ning tehniliste probleemidega, sest lingid sisaldavad mittestandardseid tähemärke nagu tühikud (%20), kaldkriipsud (%2F) või küsimärgid (%3F). Palun seda arvestada hindamisel.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tvari&diff=111944 2016-10-24T20:53:59Z

<p>Tvari: </p> <hr /> <div>=Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Tanel Vari<br /> <br /> Kood: 10163597<br /> <br /> Õpperühm: DK13<br /> <br /> Esitamise kuupäev: XXXXXX<br /> <br /> ==Essee==<br /> Alustuseks tahaksin kiita kursuse organiseerijaid. Seitsmesse loengusse (siinkohal jätaksin kõrvale päris esimese sissejuhatava loengu, mis tegeles peamiselt tehniliste nõudmistega antud kursuse läbimiseks.) on ära mahutatud täitsa arvestatav lühemapoolse konverentsi. Kui teemasid ning esinejaid veidi kõpitseda, siis võib tulemuseks olla päris hea konverentsilaadne gümnasistidele suunatud IT Kolledžit reklaamiv toode. Ka oli esinejate tase üllatavalt hea, vaid ühes-kahes loengus tekkis siinsel kuulajal kohati kerge meh? moment.<br /> <br /> Erialade esindatuse poolest oli panus tehtud üpris servast serva. IT alal tänapäeval töötades võib kerkida esile küsimus, mis on ja mis ei ole tänapäeval IT? Alati võib leida veel mõne käsitlusnurga teatud erialal, mida esitleda kui IT-d. Siinkohal olid siiski esindatud IT-alaste professioonide peamised rakendusalad. Alates algusest käsitleti süsteemiarhitektuuri, testimist, süsteemiadministreerimist, Eesti tööturu eripärasid, analüütikuid, küberkaitset ja turundust.<br /> <br /> Inimesed armastavad edetabeleid. Lähen kiusatusega kaasa ja toon siinkohal välja enim meeldinud loengud.<br /> <br /> Esiteks soovin esile tõsta Andres Küti loengut pealkirjaga &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Alguses tavapärase CV ettelugemisena tundunud, kuid lõpupoole vägagi kirglikult esitatud loeng, mida omakorda väärtustas loengu lõpus toimunud suhteliselt vabas vormis teemade edasiarendus loengu moderaatorite ning ettekandja vahel. On kahju, et taolist diskussiooni ei toimunud ülejäänud loengutes. Antud juhul oli see nauditav ning ühtlasi aitas mööda saada faktist, et esmakursuslased on küsimuste esitamisel pehmelt öeldes tagasihoidlikud. See on ka häda, millest ei saa üle ega ümber läbides antud kursust kaugõppe vormis loenguid järelvaadates. Teiseks minu jaoks väga huvitavaks loenguks pean ma Hedi Mardisoo loengut turundusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kolmandana tõstaksin esile Jaanus Priisalu peetud loengu küberkaitse teemadel&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mõnevõrra nõrgaks antud tsüklis jäi minu jaoks Kristel ja Marko Kruustüki poolt peetud loeng Testlio asutamisest ning edukäigusts mis kujutas endast peamiselt läbikappamist sellest, kuidas oma firmat üles ehitatud sai. Siiski, arvestades et loengu sihtgrupiks on peamiselt gümnaasiumist pärit esmakursuslased, võib olla just neil huvitav kuulda, kuidas praktiline elu toimib. Samuti langes üldisest tasemest minu jaoks veidi allapoole Einar Kontšalovi loeng “Karjäärikäänakutest”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kui olla kriitiline loengupidajate eneste suhtes, siis on selge, et kuivõrd antud loengusarjas osalenud külalislektorid ei teeni igapäevast leiba õppejõududena akadeemilistes õppeasutustes või ka igapäevaselt avalike loengute pidajatena, võib andeks anda üldise libastumise ettekande pidamisel. Tõepoolest, tänapäeval pole oluline Powerpointi esitluse olemasolu või siis on see teatud juhtudel suisa keelatud. Tsiteerin siinkohal W. Isaacsoni biograafiat Steve Jobsist: ''“Steve would summon the teams into the boardroom, which seats twenty, and they would come with thirty people and try to show PowerPoints, which Steve didn’t want to see,” Schiller recalled. One of the first things Jobs did during the product review process was ban PowerPoints. “I hate the way people use slide presentations instead of thinking,” Jobs later recalled.''&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Steve_Jobs_(book)], Isaacson, W. (2011). Steve Jobs. 1st edition, USA : Simon &amp; Schuster. Chapter XXV&lt;/ref&gt;. Siiski, mida kindlasti sooviksin kõrgkoolis loenguid pidavatelt lektorite puhul kuulda, on korrektne emakeel. Akadeemiliselt loengult ootaks akadeemilisemat sõnakasutust kui kohvi- või suitsunurgas kasutatav suhtluskeel.<br /> <br /> Vaadates loenguid distantsilt, so. kaugõppes ning videosalvestuselt ning tehes seda enam-vähem järjest, oli tore märgata, kuidas mõningad märksõnad hakkasid korduma loengust loengusse. Esmalt muidugi pidev loengusarja moderaatorite pidev soov endid ja itindusega üldiselt tegelevaid inimesi pidevalt introvertideks nimetada. Ehkki diagnooside panemisega tegelevad meie vabariigis inimesed teatud teistel elualadel, ei muuda see fakti, et hea professionaalse tegevuse tulem sõltub enamikel elualadel tõepoolest suhtlusest. Suhtlusest kaastöölistega, ülemuste ning alluvatega ja ka klientidega ehk kõigi nendega, kes jäävad väljapoole iga indiviidi sisekosmost. Seega – suhtlus on oluline. <br /> <br /> Katsun siinkohal välja tuua veel mõningaid märksõnu või mustreid, mis kordusid ning mis on tõesti olulised<br /> <br /> Kommunikatsioon. Osaliselt oli sellest juba juttu. Ilma kommunikatsioonita ei saa olla ühtselt toimivat organisatsiooni. Sealjuures on oluline nii sise- kui ka väliskommunikatsioon. Kui soovida, et töö kannaks vilja, tuleb suhelda. Antud seisukoht leidus kordamist päris mitmes ettekandes&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127], “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kommunikatsioonivajadus on olemas ka IT osakonnal, mis ei tohi käituda musta kastina. IT osakond peab suhtlema (Mardisoo, Priisalu).<br /> <br /> Mobiilsus. Siinkohal ei pea ma hetkel silmas üksnes mobiilsust oma töökoha vahetamisel, kuigi A. Septeri loengus&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; tõi just tema selle esile kui Eesti IT sektoris esineva omapära. Ehk siis liikumaks kõrgemale ja paremini tasustavale ametipostile tasuks tema arvates eelkõige tööandjat vahetada. Tõepoolest on Eesti oma IT turg veidi eripäraste reeglitega, kui mujal maailmas. Näiteks USA suurtes korporatsioonides on iga indiviidi karjääriredel suures osas ette kirjutatud firmasiseste protsesside ja reeglitega ning kui töötaja suuremate lollustega hakkama ei saa, on tal enam-vähem teada, kust ta alustab ja kus ta lõpetab. Kuigi taoline lineaarne liikumine oma karjääriredelil võib mõningaid inimesi rahuldada, ei sobi see siiski kõigi jaoks. Sestap tahaksin rõhutada kommunikatsiooni ja eraldi seda, mida ingliskeelses maailmas nimetatakse tähistatakse terminiga socializing ning mida eesti keeles võiks lahti seletada kui suhtlemist võimalikult paljude inimestega ning seda eelkõige sarnaseid huvisid omavate ehk/või siis inimestega samalt elualalt. See võimaldab laiendada silmaringi ja eelkõige näiteks Eesti puhul aitab kaasa oma elujärje või töökoha parendamise võimalusteks. Selle mainis oma loengus ära ka A.Septer&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Mobiilsus ei tähenda samuti üksnes liikumist firmade vahel, vaid ka agiilsust – võimet hinnata ümber oma senist tegevust ja muuta käigupealt nii eesmärke(i) kui vahendeid selle saavustamiseks. Kiirelt ümberorienteerumisest rääkisid nii Hedi Mardisoo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, Einar Koltšanov&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; kui ka Testlio asutajad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel ja Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;,.<br /> <br /> Tuleb hinnata eelkõige ennast ning oma aega. Selle fakti tõid oma ettekandes välja nii Lembitu Ling&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kui ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; oma näites küberpäti kohta, kes ei keeldus oma tõelist potentsiaali tunnistamast. Aja hindamise alla kuulub ka iseenese võimete reaalne hindamine (Septer, Ling). Kuigi antud ettekannetes mainiti taolist vajadust eelkõige indiviidi enese kohta, tuleb seda eelkõige siiski silmas pidada tiimi juhil (kui on tiim mida juhtida), aga see kõik kuulub juba rohkem juhtimisteooria alla.<br /> <br /> Huvitav tähelepanek IT ametite kohta tuli välja nii Lembitu Lingi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ja ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ettekandest - kui IT asjad töötavad, siis nad töötavad nii, et inimese panustatu tundub ebaoluline. Antud juhul on tegemist tõepoolest huvitava paradoksiga, mis näitab et hästi õlitatud mehhanismi justkui ei panegi tähele. Ja tõepoolest, kui paljud meist süvenevad kodus kasvõi külmkapi või kuumaveeboileri tööprintsiipidesse ning hingeellu. Probleemid kerkivad ikkagi siis, kui asjad katki lähevad. Siinkohal sisaldub muidugi ka äärmuslik teine oht – inimesed muutuvad liiga laisaks. Sestap oleks paslik tsiteerida Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes ütles: “''Startup on õudne koht. Pead kõvasti jooksma, et paigal püsida.''” Kui seda väidet on tarvis millegi praktilisega illustreerida, siis sobib selleks ära kuulata-vaadata Testlio asutajate Kristel ja Marko Kruustüki loeng “Testimine ja startupid”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel Kruustük, Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Asjad peavad olema lihtsad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. See on IT maailmas juba ammu tuntud printsiip, lühendina kasutusel kui KISS (''Keep It Simple Stupid''). Võin omast kogemusest öelda, et kui alustada asjaga, mis algselt näeb välja lihtsa ja armsa ussikesena, millel on algus ja lõpp, siis projekti käigus kasvab sellest välja kas kaheksajalg või sajajalgne, või mis veel hullem – mitu sajajalgset, mis kedratud lõngakeraks. Taolist hirmuunenägu saab ära hoida oskusliku projektijuhtimisega ning samuti sellega, et projektis osalevad inimesed on teadlikud kõigist ohtudest, mida toob kaasa kas koodi refaktooring või projekti käigus muutuv lõpptulemuse täidetuse kriteerium. <br /> <br /> Eesti väiksus. Meile tõesti võib tunduda, et me oleme küll pindlalat väike riik, kuid IT maailmas suur tiiger, sest meil on ID-kaart, Skype ja E-residentsus. See kõik on tõsi, kuid siiski tuleb selleks, et asjadest aru saada vaadata ka väljapoole oma austrikarpi ja kõik saavutused, mis tunduvad hiiglaslikud seestpoolt vaadates, ei pruugi seda sugugi mitte olla teistsuguse vaatenurga puhul. Mis saaks selleks olla parem, kui töötada rahvusvahelises firmas, osaleda konverentsidel ning mis noorte inimeste puhul kõige olulisem – teha mõni akadeemiline kraad ülikoolis väljaspool Eestit. Soovitusi saab kuulda Jaan Priisalu või ka Andred Küti loengutest.<br /> <br /> Lõpetuseks sooviksin ära tuua mõttetera, mis kordus peaaegu läbi kõikide loengute ja nende pidajate - haridus on igaühe enda asi. Kuigi meile kõigile antakse võimalus, sõltub see siiski igaühest endast. Nagu ütles Andres Kütt oma loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; “Mitte kedagi teist ei huvita sinu sooritused ega haridus, kui sind ennast.” Sama tuli välja ja Lembitu Lingi loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes kirjeldas, kuidas abipalve korral ei antud talle mitte kala, vaid õng selle püüdmiseks (Ökul ja viide kasutada rohkem UNIX keskkonna käsku man).<br /> <br /> Niisiis, kuigi IT inimestele on saanud harjumuseks pidada end introvertseks ja laisaks tegelaseks, siis keegi teine teda ei aita. Selleks pole tehisintelligents veel piisavale tasemele arenenud ja isegi kui oleks, siis on endiselt vaja kedagi, kes neid servereid ja vajalikku infrastruktuuri haldaks. Kokkuvõtvalt tahaks kiita loengusarja organiseerijaid, kes olid kokku pannud väga heal tasemel erinevate esinejate plejaadi, kelle esinemiste lõpptulemi ärakuulamine mitte kedagi kindlasti mitte lollimaks ei teinud.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus B===<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' (kirjaviis muutmata)<br /> <br /> Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) õppekorralduse eeskirja (ÕE) punktile 5.2.11&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕE punkt 5.2.11&lt;/ref&gt; on õppuritel ühe õppeaine piires õigus kuni kolmele sooritusele. Sellest järeldub, et õppuril on õigus kahele kordussooritusele (vt. ka Korduma kippuvad küsimused (KKK&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/], Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;/ref&gt;, küsimus 8&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F], KKK küsimus 8 (Antud link on võetud lehe päises paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 8)&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks on õppuril õppeaine õpetamise semestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani (EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;/ref&gt;) välja arvatud juhul, kui tegemist on esimese õppeaasta tudengiga. Õigus esimese õppeaasta ainete kordussoorituseks on aine toimumisel või sellele järgneval semestril ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalal (EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;/ref&gt;; vt. ka KKK küsimus 9&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele], KKK küsimus 9&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> Vastavalt EIK ÕK punkt 5.2.7&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.7&lt;/ref&gt; on kordussooritused omafinantseeritaval (OF) õppekohal tasulised ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2016/2017 aastal kehtiv tasu kordussoorituse eest vastavalt veebilehtedel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/], Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt; ja http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/, Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt; toodud infole on 20€ (vt. ka KKK küsimus 10&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele%3F], KKK küsimus 10 (Antud link on võetud lehe päises paiknevast listist, kuid ei tööta, sest lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 10)&lt;/ref&gt;. Täpset viidet rektori käskkirja numbrile ei õnnestunud leida. Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritus tasuta (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> Vastata küsimusele &quot;Kellega kokku leppida kordussoorituseks?&quot; otseselt vastata ei saa, kuid kõigi eelduste kohaselt määrab kordussoorituste kuupäevad ja tähtajad vastava õppeaine õppejõud, kes avaldab need Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end registreerida ÕIS-s klikates enda andmete lehel lingile &quot;Kordussooritused&quot; (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord (VÕTA) on kättesaadav IT Kolledži veebilehel aadressil http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> VÕTA kord osa II punkt 1&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord, Taotlus&lt;/ref&gt; sätestab, et VÕTA arvestust taotleval õppuril tuleb esitada EIK VÕTA komisjonile vormikohane taotlus koos kõigi vajalike lisadega hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA kord osa III punkt 2&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord. Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine&lt;/ref&gt; sätestab, et komisjon teeb otsuse taotluse osas ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast. Antud kuupäev võib pikeneda seoses täiendavate dokumentide nõudmisega kuni ühe kuu võrra alates nende täiendavate tingimuste täitmisest. Samas ei määratleta VÕTA korras otseselt tähtaega, mille jooksul tuleb antud tingimusi täita. VÕTA osa kord osa III punkt 9&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine], Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord. Hindamine, õppeinfosüsteemi sisestamine&lt;/ref&gt; sätestab, et õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul. Jällegi ei ole otseselt määratletud, millise semestri õppekava täitmiseks rahuldatud taotlust arvestatakse. Seega on VÕTA korra veebilehe kohaselt võimalik otseselt määratleda vaid taotluse esitamise tähtaeg, milleks on hiljemalt 10. tööpäev enne punase joone päeva. Samas võib KKK lehelt&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F], KKK küsimus 6&lt;/ref&gt; lugeda, et õigeaegselt esitatud taotlused arvestatakse rahuldamise korral algava semestri sooritus(t)ena.<br /> <br /> VÕTA taotlus esitatakse elektrooniliselt ÕIS-i kaudu. <br /> <br /> Täpsemaid juhendeid VÕTA taotluse esitamiseks ei pea ma siinkohal vajalikuks kopi-peistida. Nõuete kohta võib lugeda KKK lehelt, küsimus 6&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; alt või VÕTA korra lehelt osast II&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> KKK küsimus 6 viimane lõik, mis on tähistatud NB!, sedastab et alates 2013/2014 õppeaastast ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhise õppekava täies mahus läbimise kontrollimiseks ja sestap tuleb semestris koguda vähemalt 27 EAP, et semester loetaks läbituks täies mahus. VÕTA kaudu läbitud sooritusi arvestatakse siiski õppeaasta lõpus õppekava täitmise kontrollimiseks. Seega võivad VÕTA kaudu saadud punktid olla kantud küll taotluse esitamise ajal läbitud semestrisse, kuid semestripõhise õppekava läbimise sooritamise hindamiseks neid ei arvestata. Sama võib lugeda kõrgharidusreformi kohta käivalt KKK lehelt punkt 2 alt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''<br /> <br /> Vastavalt õppeaine Wiki lehel&lt;ref&gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele&lt;/ref&gt; toodud tabelile:&lt;br /&gt;<br /> &lt;blockquote&gt;X = 28&lt;br /&gt;<br /> Y = 26&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Kõrgharidusreformi KKK leht punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt; sedastab, et nominaalkoormusel (30 EAP semestris) loetakse õppekava täiel määral täidetuks, kui semestri jooksul kogutud punktide arv on 27 EAP. Puuduolevate punktide osas esitab ülikool õppurile õppekulude osalise hüvitamise arve, mis veebilehel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) vastavalt 2016/2017 õppeaastal on 50€ 1 EAP kohta. <br /> <br /> Eeldusel, et esimesel semestril kogutud ainepunktide arv X on 28 EAP ja teisel semestril kogutud punktide arv Y on 26 EAP, siis vastavalt 2013/2014 aasta kõrgharidusreformile ei tule tasuda ei esimese semestri lõpus ega ka mitte teise semestri lõpus, sest punkte arvutatakse kumulatiivselt. Esimesel semestril on nõutud EAP arv ületatud 1 punkti võrra. Teisel semestril on nõutud EAP arv 1 võrra väiksem kui nõutud punktide arv semestris, kuid kuna punkte arvestatakse kumulatiivselt ning kahe semestri EAP summa 54 EAP-d võrdub õppekava täidetuks loetavate punktide arvuga 54 EAP-d, siis arvet ei esitata. Selle loogika kohta võib lugeda ka EIK kõrgharidusreformi KKK lehelt punkt 2 all&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Siinkohal tahaks veel märkida, et kuigi EIK veebisaidil puudub vastav info, siis Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt pealkirjaga Õppimine&lt;ref&gt;https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppimine&lt;/ref&gt; vasemalt menüüst valides lingi &quot;Õppekulude hüvitamine&quot; (täpsem viitamine on tänu Drupali hookus-pookus navigatsioonisüsteemi kasutamisele võimatu) võib lugeda: &quot;Alates 2013/2014. õppeaastast täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppima asunud üliõpilastelt ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda.&quot; Seega, kui antud ülesandes defineeritud esimene semester oleks päris esimene semester ülikoolis, siis isegi kui õppekava täidetus oleks jäänud esimeses semestris alla 27 EAP, ei tohiks ülikool selle eest arvet esitada. See võib tekitada segadust EIK kõrgharidusreformi KKK lehel punkt 2 lugemisel&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;, kus punktis 2.1 toodud näite all pole otseselt defineeritud, kas I semester on õppuri päris esimene semester või juba vanema õppuri I semester õppeaastal.<br /> <br /> ==Märkused==<br /> Väga raske on antud küsimustele vastates koostada korrektselt töötavat hüperlinkidest koosnevat viiteaparatuuri, sest töövahendina nõutud EIK kodulehel asuvad artiklid ise sisaldavad mittekorrektset lingisüsteemi. Samuti tuleb viidete koostamisel arvestada standarditele mittevastavate linkidega ning tehniliste probleemidega, sest lingid sisaldavad mittestandardseid tähemärke nagu tühikud (%20), kaldkriipsud (%2F) või küsimärgid (%3F). Palun seda arvestada hindamisel.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tvari&diff=111942 2016-10-24T20:46:33Z

<p>Tvari: </p> <hr /> <div>=Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Tanel Vari<br /> <br /> Kood: 10163597<br /> <br /> Õpperühm: DK13<br /> <br /> Esitamise kuupäev: XXXXXX<br /> <br /> ==Essee==<br /> Alustuseks tahaksin kiita kursuse organiseerijaid. Seitsmesse loengusse (siinkohal jätaksin kõrvale päris esimese sissejuhatava loengu, mis tegeles peamiselt tehniliste nõudmistega antud kursuse läbimiseks.) on ära mahutatud täitsa arvestatav lühemapoolse konverentsi. Kui teemasid ning esinejaid veidi kõpitseda, siis võib tulemuseks olla päris hea konverentsilaadne gümnasistidele suunatud IT Kolledžit reklaamiv toode. Ka oli esinejate tase üllatavalt hea, vaid ühes-kahes loengus tekkis siinsel kuulajal kohati kerge meh? moment.<br /> <br /> Erialade esindatuse poolest oli panus tehtud üpris servast serva. IT alal tänapäeval töötades võib kerkida esile küsimus, mis on ja mis ei ole tänapäeval IT? Alati võib leida veel mõne käsitlusnurga teatud erialal, mida esitleda kui IT-d. Siinkohal olid siiski esindatud IT-alaste professioonide peamised rakendusalad. Alates algusest käsitleti süsteemiarhitektuuri, testimist, süsteemiadministreerimist, Eesti tööturu eripärasid, analüütikuid, küberkaitset ja turundust.<br /> <br /> Inimesed armastavad edetabeleid. Lähen kiusatusega kaasa ja toon siinkohal välja enim meeldinud loengud.<br /> <br /> Esiteks soovin esile tõsta Andres Küti loengut pealkirjaga &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Alguses tavapärase CV ettelugemisena tundunud, kuid lõpupoole vägagi kirglikult esitatud loeng, mida omakorda väärtustas loengu lõpus toimunud suhteliselt vabas vormis teemade edasiarendus loengu moderaatorite ning ettekandja vahel. On kahju, et taolist diskussiooni ei toimunud ülejäänud loengutes. Antud juhul oli see nauditav ning ühtlasi aitas mööda saada faktist, et esmakursuslased on küsimuste esitamisel pehmelt öeldes tagasihoidlikud. See on ka häda, millest ei saa üle ega ümber läbides antud kursust kaugõppe vormis loenguid järelvaadates. Teiseks minu jaoks väga huvitavaks loenguks pean ma Hedi Mardisoo loengut turundusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kolmandana tõstaksin esile Jaanus Priisalu peetud loengu küberkaitse teemadel&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mõnevõrra nõrgaks antud tsüklis jäi minu jaoks Kristel ja Marko Kruustüki poolt peetud loeng Testlio asutamisest ning edukäigusts mis kujutas endast peamiselt läbikappamist sellest, kuidas oma firmat üles ehitatud sai. Siiski, arvestades et loengu sihtgrupiks on peamiselt gümnaasiumist pärit esmakursuslased, võib olla just neil huvitav kuulda, kuidas praktiline elu toimib. Samuti langes üldisest tasemest minu jaoks veidi allapoole Einar Kontšalovi loeng “Karjäärikäänakutest”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kui olla kriitiline loengupidajate eneste suhtes, siis on selge, et kuivõrd antud loengusarjas osalenud külalislektorid ei teeni igapäevast leiba õppejõududena akadeemilistes õppeasutustes või ka igapäevaselt avalike loengute pidajatena, võib andeks anda üldise libastumise ettekande pidamisel. Tõepoolest, tänapäeval pole oluline Powerpointi esitluse olemasolu või siis on see teatud juhtudel suisa keelatud. Tsiteerin siinkohal W. Isaacsoni biograafiat Steve Jobsist: ''“Steve would summon the teams into the boardroom, which seats twenty, and they would come with thirty people and try to show PowerPoints, which Steve didn’t want to see,” Schiller recalled. One of the first things Jobs did during the product review process was ban PowerPoints. “I hate the way people use slide presentations instead of thinking,” Jobs later recalled.''&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Steve_Jobs_(book)], Isaacson, W. (2011). Steve Jobs. 1st edition, USA : Simon &amp; Schuster. Chapter XXV&lt;/ref&gt;. Siiski, mida kindlasti sooviksin kõrgkoolis loenguid pidavatelt lektorite puhul kuulda, on korrektne emakeel. Akadeemiliselt loengult ootaks akadeemilisemat sõnakasutust kui kohvi- või suitsunurgas kasutatav suhtluskeel.<br /> <br /> Vaadates loenguid distantsilt, so. kaugõppes ning videosalvestuselt ning tehes seda enam-vähem järjest, oli tore märgata, kuidas mõningad märksõnad hakkasid korduma loengust loengusse. Esmalt muidugi pidev loengusarja moderaatorite pidev soov endid ja itindusega üldiselt tegelevaid inimesi pidevalt introvertideks nimetada. Ehkki diagnooside panemisega tegelevad meie vabariigis inimesed teatud teistel elualadel, ei muuda see fakti, et hea professionaalse tegevuse tulem sõltub enamikel elualadel tõepoolest suhtlusest. Suhtlusest kaastöölistega, ülemuste ning alluvatega ja ka klientidega ehk kõigi nendega, kes jäävad väljapoole iga indiviidi sisekosmost. Seega – suhtlus on oluline. <br /> <br /> Katsun siinkohal välja tuua veel mõningaid märksõnu või mustreid, mis kordusid ning mis on tõesti olulised<br /> <br /> Kommunikatsioon. Osaliselt oli sellest juba juttu. Ilma kommunikatsioonita ei saa olla ühtselt toimivat organisatsiooni. Sealjuures on oluline nii sise- kui ka väliskommunikatsioon. Kui soovida, et töö kannaks vilja, tuleb suhelda. Antud seisukoht leidus kordamist päris mitmes ettekandes&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127], “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kommunikatsioonivajadus on olemas ka IT osakonnal, mis ei tohi käituda musta kastina. IT osakond peab suhtlema (Mardisoo, Priisalu).<br /> <br /> Mobiilsus. Siinkohal ei pea ma hetkel silmas üksnes mobiilsust oma töökoha vahetamisel, kuigi A. Septeri loengus&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; tõi just tema selle esile kui Eesti IT sektoris esineva omapära. Ehk siis liikumaks kõrgemale ja paremini tasustavale ametipostile tasuks tema arvates eelkõige tööandjat vahetada. Tõepoolest on Eesti oma IT turg veidi eripäraste reeglitega, kui mujal maailmas. Näiteks USA suurtes korporatsioonides on iga indiviidi karjääriredel suures osas ette kirjutatud firmasiseste protsesside ja reeglitega ning kui töötaja suuremate lollustega hakkama ei saa, on tal enam-vähem teada, kust ta alustab ja kus ta lõpetab. Kuigi taoline lineaarne liikumine oma karjääriredelil võib mõningaid inimesi rahuldada, ei sobi see siiski kõigi jaoks. Sestap tahaksin rõhutada kommunikatsiooni ja eraldi seda, mida ingliskeelses maailmas nimetatakse tähistatakse terminiga socializing ning mida eesti keeles võiks lahti seletada kui suhtlemist võimalikult paljude inimestega ning seda eelkõige sarnaseid huvisid omavate ehk/või siis inimestega samalt elualalt. See võimaldab laiendada silmaringi ja eelkõige näiteks Eesti puhul aitab kaasa oma elujärje või töökoha parendamise võimalusteks. Selle mainis oma loengus ära ka A.Septer&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Mobiilsus ei tähenda samuti üksnes liikumist firmade vahel, vaid ka agiilsust – võimet hinnata ümber oma senist tegevust ja muuta käigupealt nii eesmärke(i) kui vahendeid selle saavustamiseks. Kiirelt ümberorienteerumisest rääkisid nii Hedi Mardisoo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, Einar Koltšanov&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; kui ka Testlio asutajad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel ja Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;,.<br /> <br /> Tuleb hinnata eelkõige ennast ning oma aega. Selle fakti tõid oma ettekandes välja nii Lembitu Ling&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kui ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; oma näites küberpäti kohta, kes ei keeldus oma tõelist potentsiaali tunnistamast. Aja hindamise alla kuulub ka iseenese võimete reaalne hindamine (Septer, Ling). Kuigi antud ettekannetes mainiti taolist vajadust eelkõige indiviidi enese kohta, tuleb seda eelkõige siiski silmas pidada tiimi juhil (kui on tiim mida juhtida), aga see kõik kuulub juba rohkem juhtimisteooria alla.<br /> <br /> Huvitav tähelepanek IT ametite kohta tuli välja nii Lembitu Lingi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ja ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ettekandest - kui IT asjad töötavad, siis nad töötavad nii, et inimese panustatu tundub ebaoluline. Antud juhul on tegemist tõepoolest huvitava paradoksiga, mis näitab et hästi õlitatud mehhanismi justkui ei panegi tähele. Ja tõepoolest, kui paljud meist süvenevad kodus kasvõi külmkapi või kuumaveeboileri tööprintsiipidesse ning hingeellu. Probleemid kerkivad ikkagi siis, kui asjad katki lähevad. Siinkohal sisaldub muidugi ka äärmuslik teine oht – inimesed muutuvad liiga laisaks. Sestap oleks paslik tsiteerida Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes ütles: “''Startup on õudne koht. Pead kõvasti jooksma, et paigal püsida.''” Kui seda väidet on tarvis millegi praktilisega illustreerida, siis sobib selleks ära kuulata-vaadata Testlio asutajate Kristel ja Marko Kruustüki loeng “Testimine ja startupid”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel Kruustük, Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Asjad peavad olema lihtsad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. See on IT maailmas juba ammu tuntud printsiip, lühendina kasutusel kui KISS (''Keep It Simple Stupid''). Võin omast kogemusest öelda, et kui alustada asjaga, mis algselt näeb välja lihtsa ja armsa ussikesena, millel on algus ja lõpp, siis projekti käigus kasvab sellest välja kas kaheksajalg või sajajalgne, või mis veel hullem – mitu sajajalgset, mis kedratud lõngakeraks. Taolist hirmuunenägu saab ära hoida oskusliku projektijuhtimisega ning samuti sellega, et projektis osalevad inimesed on teadlikud kõigist ohtudest, mida toob kaasa kas koodi refaktooring või projekti käigus muutuv lõpptulemuse täidetuse kriteerium. <br /> <br /> Eesti väiksus. Meile tõesti võib tunduda, et me oleme küll pindlalat väike riik, kuid IT maailmas suur tiiger, sest meil on ID-kaart, Skype ja E-residentsus. See kõik on tõsi, kuid siiski tuleb selleks, et asjadest aru saada vaadata ka väljapoole oma austrikarpi ja kõik saavutused, mis tunduvad hiiglaslikud seestpoolt vaadates, ei pruugi seda sugugi mitte olla teistsuguse vaatenurga puhul. Mis saaks selleks olla parem, kui töötada rahvusvahelises firmas, osaleda konverentsidel ning mis noorte inimeste puhul kõige olulisem – teha mõni akadeemiline kraad ülikoolis väljaspool Eestit. Soovitusi saab kuulda Jaan Priisalu või ka Andred Küti loengutest.<br /> <br /> Lõpetuseks sooviksin ära tuua mõttetera, mis kordus peaaegu läbi kõikide loengute ja nende pidajate - haridus on igaühe enda asi. Kuigi meile kõigile antakse võimalus, sõltub see siiski igaühest endast. Nagu ütles Andres Kütt oma loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; “Mitte kedagi teist ei huvita sinu sooritused ega haridus, kui sind ennast.” Sama tuli välja ja Lembitu Lingi loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes kirjeldas, kuidas abipalve korral ei antud talle mitte kala, vaid õng selle püüdmiseks (Ökul ja viide kasutada rohkem UNIX keskkonna käsku man).<br /> <br /> Niisiis, kuigi IT inimestele on saanud harjumuseks pidada end introvertseks ja laisaks tegelaseks, siis keegi teine teda ei aita. Selleks pole tehisintelligents veel piisavale tasemele arenenud ja isegi kui oleks, siis on endiselt vaja kedagi, kes neid servereid ja vajalikku infrastruktuuri haldaks. Kokkuvõtvalt tahaks kiita loengusarja organiseerijaid, kes olid kokku pannud väga heal tasemel erinevate esinejate plejaadi, kelle esinemiste lõpptulemi ärakuulamine mitte kedagi kindlasti mitte lollimaks ei teinud.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus B===<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' (kirjaviis muutmata)<br /> <br /> Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) õppekorralduse eeskirja (ÕE) punktile 5.2.11&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕE punkt 5.2.11&lt;/ref&gt; on õppuritel ühe õppeaine piires õigus kuni kolmele sooritusele. Sellest järeldub, et õppuril on õigus kahele kordussooritusele (vt. ka Korduma kippuvad küsimused (KKK&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/], Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;/ref&gt;), küsimus 8&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F], KKK küsimus 8 (Antud link on võetud lehe päises paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 8)&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks on õppuril õppeaine õpetamise semestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani (EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;/ref&gt;) välja arvatud juhul, kui tegemist on esimese õppeaasta tudengiga. Õigus esimese õppeaasta ainete kordussoorituseks on aine toimumisel või sellele järgneval semestril ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalal (EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;/ref&gt;; vt. ka KKK küsimus 9&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele], KKK küsimus 9&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> Vastavalt EIK ÕK punkt 5.2.7&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.7&lt;/ref&gt; on kordussooritused omafinantseeritaval (OF) õppekohal tasulised ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2016/2017 aastal kehtiv tasu kordussoorituse eest vastavalt veebilehtedel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/], Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt; ja http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/, Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt; toodud infole on 20€ (vt. ka KKK küsimus 10 &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele%3F], KKK küsimus 10 (Antud link on võetud lehe päises paiknevast listist, kuid ei tööta, sest lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 10)&lt;/ref&gt;. Täpset viidet rektori käskkirja numbrile ei õnnestunud leida. Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritus tasuta (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> Vastata küsimusele &quot;Kellega kokku leppida kordussoorituseks?&quot; otseselt vastata ei saa, kuid kõigi eelduste kohaselt määrab kordussoorituste kuupäevad ja tähtajad vastava õppeaine õppejõud, kes avaldab need Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end registreerida ÕIS-s klikates enda andmete lehel lingile &quot;Kordussooritused&quot; (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord (VÕTA) on kättesaadav IT Kolledži veebilehel aadressil http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> VÕTA kord osa II punkt 1&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt; sätestab, et VÕTA arvestust taotleval õppuril tuleb esitada EIK VÕTA komisjonile vormikohane taotlus koos kõigi vajalike lisadega hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA kord osa III punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et komisjon teeb otsuse taotluse osas ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast. Antud kuupäev võib pikeneda seoses täiendavate dokumentide nõudmisega kuni ühe kuu võrra alates nende täiendavate tingimuste täitmisest. Samas ei määratleta VÕTA korras otseselt tähtaega, mille jooksul tuleb antud tingimusi täita. VÕTA osa kord osa III punkt 9&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul. Jällegi ei ole otseselt määratletud, millise semestri õppekava täitmiseks rahuldatud taotlust arvestatakse. Seega on VÕTA korra veebilehe kohaselt võimalik otseselt määratleda vaid taotluse esitamise tähtaeg, milleks on hiljemalt 10. tööpäev enne punase joone päeva. Samas võib KKK lehelt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; lugeda, et õigeaegselt esitatud taotlused arvestatakse rahuldamise korral algava semestri sooritus(t)ena.<br /> <br /> VÕTA taotlus esitatakse elektrooniliselt ÕIS-i kaudu. <br /> <br /> Täpsemaid juhendeid VÕTA taotluse esitamiseks ei pea ma siinkohal vajalikuks kopi-peistida. Nõuete kohta võib lugeda KKK lehelt, küsimus 6&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; alt või VÕTA korra lehelt osast II&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> KKK küsimus 6 viimane lõik, mis on tähistatud NB!, sedastab et alates 2013/2014 õppeaastast ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhise õppekava täies mahus läbimise kontrollimiseks ja sestap tuleb semestris koguda vähemalt 27 EAP, et semester loetaks läbituks täies mahus. VÕTA kaudu läbitud sooritusi arvestatakse siiski õppeaasta lõpus õppekava täitmise kontrollimiseks. Seega võivad VÕTA kaudu saadud punktid olla kantud küll taotluse esitamise ajal läbitud semestrisse, kuid semestripõhise õppekava läbimise sooritamise hindamiseks neid ei arvestata. Sama võib lugeda kõrgharidusreformi kohta käivalt KKK lehelt punkt 2 alt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''<br /> <br /> Vastavalt õppeaine Wiki lehel&lt;ref&gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele&lt;/ref&gt; toodud tabelile:&lt;br /&gt;<br /> &lt;blockquote&gt;X = 28&lt;br /&gt;<br /> Y = 26&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Kõrgharidusreformi KKK leht punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt; sedastab, et nominaalkoormusel (30 EAP semestris) loetakse õppekava täiel määral täidetuks, kui semestri jooksul kogutud punktide arv on 27 EAP. Puuduolevate punktide osas esitab ülikool õppurile õppekulude osalise hüvitamise arve, mis veebilehel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) vastavalt 2016/2017 õppeaastal on 50€ 1 EAP kohta. <br /> <br /> Eeldusel, et esimesel semestril kogutud ainepunktide arv X on 28 EAP ja teisel semestril kogutud punktide arv Y on 26 EAP, siis vastavalt 2013/2014 aasta kõrgharidusreformile ei tule tasuda ei esimese semestri lõpus ega ka mitte teise semestri lõpus, sest punkte arvutatakse kumulatiivselt. Esimesel semestril on nõutud EAP arv ületatud 1 punkti võrra. Teisel semestril on nõutud EAP arv 1 võrra väiksem kui nõutud punktide arv semestris, kuid kuna punkte arvestatakse kumulatiivselt ning kahe semestri EAP summa 54 EAP-d võrdub õppekava täidetuks loetavate punktide arvuga 54 EAP-d, siis arvet ei esitata. Selle loogika kohta võib lugeda ka EIK kõrgharidusreformi KKK lehelt punkt 2 all&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Siinkohal tahaks veel märkida, et kuigi EIK veebisaidil puudub vastav info, siis Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt pealkirjaga Õppimine&lt;ref&gt;https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppimine&lt;/ref&gt; vasemalt menüüst valides lingi &quot;Õppekulude hüvitamine&quot; (täpsem viitamine on tänu Drupali hookus-pookus navigatsioonisüsteemi kasutamisele võimatu) võib lugeda: &quot;Alates 2013/2014. õppeaastast täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppima asunud üliõpilastelt ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda.&quot; Seega, kui antud ülesandes defineeritud esimene semester oleks päris esimene semester ülikoolis, siis isegi kui õppekava täidetus oleks jäänud esimeses semestris alla 27 EAP, ei tohiks ülikool selle eest arvet esitada. See võib tekitada segadust EIK kõrgharidusreformi KKK lehel punkt 2 lugemisel&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;, kus punktis 2.1 toodud näite all pole otseselt defineeritud, kas I semester on õppuri päris esimene semester või juba vanema õppuri I semester õppeaastal.<br /> <br /> ==Märkused==<br /> Väga raske on antud küsimustele vastates koostada korrektselt töötavat hüperlinkidest koosnevat viiteaparatuuri, sest töövahendina nõutud EIK kodulehel asuvad artiklid ise sisaldavad mittekorrektset lingisüsteemi. Samuti tuleb viidete koostamisel arvestada standarditele mittevastavate linkidega ning tehniliste probleemidega, sest lingid sisaldavad mittestandardseid tähemärke nagu tühikud (%20), kaldkriipsud (%2F) või küsimärgid (%3F). Palun seda arvestada hindamisel.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tvari&diff=111941 2016-10-24T20:45:04Z

<p>Tvari: </p> <hr /> <div>=Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Tanel Vari<br /> <br /> Kood: 10163597<br /> <br /> Õpperühm: DK13<br /> <br /> Esitamise kuupäev: XXXXXX<br /> <br /> ==Essee==<br /> Alustuseks tahaksin kiita kursuse organiseerijaid. Seitsmesse loengusse (siinkohal jätaksin kõrvale päris esimese sissejuhatava loengu, mis tegeles peamiselt tehniliste nõudmistega antud kursuse läbimiseks.) on ära mahutatud täitsa arvestatav lühemapoolse konverentsi. Kui teemasid ning esinejaid veidi kõpitseda, siis võib tulemuseks olla päris hea konverentsilaadne gümnasistidele suunatud IT Kolledžit reklaamiv toode. Ka oli esinejate tase üllatavalt hea, vaid ühes-kahes loengus tekkis siinsel kuulajal kohati kerge meh? moment.<br /> <br /> Erialade esindatuse poolest oli panus tehtud üpris servast serva. IT alal tänapäeval töötades võib kerkida esile küsimus, mis on ja mis ei ole tänapäeval IT? Alati võib leida veel mõne käsitlusnurga teatud erialal, mida esitleda kui IT-d. Siinkohal olid siiski esindatud IT-alaste professioonide peamised rakendusalad. Alates algusest käsitleti süsteemiarhitektuuri, testimist, süsteemiadministreerimist, Eesti tööturu eripärasid, analüütikuid, küberkaitset ja turundust.<br /> <br /> Inimesed armastavad edetabeleid. Lähen kiusatusega kaasa ja toon siinkohal välja enim meeldinud loengud.<br /> <br /> Esiteks soovin esile tõsta Andres Küti loengut pealkirjaga &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Alguses tavapärase CV ettelugemisena tundunud, kuid lõpupoole vägagi kirglikult esitatud loeng, mida omakorda väärtustas loengu lõpus toimunud suhteliselt vabas vormis teemade edasiarendus loengu moderaatorite ning ettekandja vahel. On kahju, et taolist diskussiooni ei toimunud ülejäänud loengutes. Antud juhul oli see nauditav ning ühtlasi aitas mööda saada faktist, et esmakursuslased on küsimuste esitamisel pehmelt öeldes tagasihoidlikud. See on ka häda, millest ei saa üle ega ümber läbides antud kursust kaugõppe vormis loenguid järelvaadates. Teiseks minu jaoks väga huvitavaks loenguks pean ma Hedi Mardisoo loengut turundusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kolmandana tõstaksin esile Jaanus Priisalu peetud loengu küberkaitse teemadel&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mõnevõrra nõrgaks antud tsüklis jäi minu jaoks Kristel ja Marko Kruustüki poolt peetud loeng Testlio asutamisest ning edukäigusts mis kujutas endast peamiselt läbikappamist sellest, kuidas oma firmat üles ehitatud sai. Siiski, arvestades et loengu sihtgrupiks on peamiselt gümnaasiumist pärit esmakursuslased, võib olla just neil huvitav kuulda, kuidas praktiline elu toimib. Samuti langes üldisest tasemest minu jaoks veidi allapoole Einar Kontšalovi loeng “Karjäärikäänakutest”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kui olla kriitiline loengupidajate eneste suhtes, siis on selge, et kuivõrd antud loengusarjas osalenud külalislektorid ei teeni igapäevast leiba õppejõududena akadeemilistes õppeasutustes või ka igapäevaselt avalike loengute pidajatena, võib andeks anda üldise libastumise ettekande pidamisel. Tõepoolest, tänapäeval pole oluline Powerpointi esitluse olemasolu või siis on see teatud juhtudel suisa keelatud. Tsiteerin siinkohal W. Isaacsoni biograafiat Steve Jobsist: ''“Steve would summon the teams into the boardroom, which seats twenty, and they would come with thirty people and try to show PowerPoints, which Steve didn’t want to see,” Schiller recalled. One of the first things Jobs did during the product review process was ban PowerPoints. “I hate the way people use slide presentations instead of thinking,” Jobs later recalled.''&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Steve_Jobs_(book)], Isaacson, W. (2011). Steve Jobs. 1st edition, USA : Simon &amp; Schuster. Chapter XXV&lt;/ref&gt;. Siiski, mida kindlasti sooviksin kõrgkoolis loenguid pidavatelt lektorite puhul kuulda, on korrektne emakeel. Akadeemiliselt loengult ootaks akadeemilisemat sõnakasutust kui kohvi- või suitsunurgas kasutatav suhtluskeel.<br /> <br /> Vaadates loenguid distantsilt, so. kaugõppes ning videosalvestuselt ning tehes seda enam-vähem järjest, oli tore märgata, kuidas mõningad märksõnad hakkasid korduma loengust loengusse. Esmalt muidugi pidev loengusarja moderaatorite pidev soov endid ja itindusega üldiselt tegelevaid inimesi pidevalt introvertideks nimetada. Ehkki diagnooside panemisega tegelevad meie vabariigis inimesed teatud teistel elualadel, ei muuda see fakti, et hea professionaalse tegevuse tulem sõltub enamikel elualadel tõepoolest suhtlusest. Suhtlusest kaastöölistega, ülemuste ning alluvatega ja ka klientidega ehk kõigi nendega, kes jäävad väljapoole iga indiviidi sisekosmost. Seega – suhtlus on oluline. <br /> <br /> Katsun siinkohal välja tuua veel mõningaid märksõnu või mustreid, mis kordusid ning mis on tõesti olulised<br /> <br /> Kommunikatsioon. Osaliselt oli sellest juba juttu. Ilma kommunikatsioonita ei saa olla ühtselt toimivat organisatsiooni. Sealjuures on oluline nii sise- kui ka väliskommunikatsioon. Kui soovida, et töö kannaks vilja, tuleb suhelda. Antud seisukoht leidus kordamist päris mitmes ettekandes&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127], “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kommunikatsioonivajadus on olemas ka IT osakonnal, mis ei tohi käituda musta kastina. IT osakond peab suhtlema (Mardisoo, Priisalu).<br /> <br /> Mobiilsus. Siinkohal ei pea ma hetkel silmas üksnes mobiilsust oma töökoha vahetamisel, kuigi A. Septeri loengus&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; tõi just tema selle esile kui Eesti IT sektoris esineva omapära. Ehk siis liikumaks kõrgemale ja paremini tasustavale ametipostile tasuks tema arvates eelkõige tööandjat vahetada. Tõepoolest on Eesti oma IT turg veidi eripäraste reeglitega, kui mujal maailmas. Näiteks USA suurtes korporatsioonides on iga indiviidi karjääriredel suures osas ette kirjutatud firmasiseste protsesside ja reeglitega ning kui töötaja suuremate lollustega hakkama ei saa, on tal enam-vähem teada, kust ta alustab ja kus ta lõpetab. Kuigi taoline lineaarne liikumine oma karjääriredelil võib mõningaid inimesi rahuldada, ei sobi see siiski kõigi jaoks. Sestap tahaksin rõhutada kommunikatsiooni ja eraldi seda, mida ingliskeelses maailmas nimetatakse tähistatakse terminiga socializing ning mida eesti keeles võiks lahti seletada kui suhtlemist võimalikult paljude inimestega ning seda eelkõige sarnaseid huvisid omavate ehk/või siis inimestega samalt elualalt. See võimaldab laiendada silmaringi ja eelkõige näiteks Eesti puhul aitab kaasa oma elujärje või töökoha parendamise võimalusteks. Selle mainis oma loengus ära ka A.Septer&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Mobiilsus ei tähenda samuti üksnes liikumist firmade vahel, vaid ka agiilsust – võimet hinnata ümber oma senist tegevust ja muuta käigupealt nii eesmärke(i) kui vahendeid selle saavustamiseks. Kiirelt ümberorienteerumisest rääkisid nii Hedi Mardisoo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, Einar Koltšanov&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; kui ka Testlio asutajad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel ja Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;,.<br /> <br /> Tuleb hinnata eelkõige ennast ning oma aega. Selle fakti tõid oma ettekandes välja nii Lembitu Ling&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kui ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; oma näites küberpäti kohta, kes ei keeldus oma tõelist potentsiaali tunnistamast. Aja hindamise alla kuulub ka iseenese võimete reaalne hindamine (Septer, Ling). Kuigi antud ettekannetes mainiti taolist vajadust eelkõige indiviidi enese kohta, tuleb seda eelkõige siiski silmas pidada tiimi juhil (kui on tiim mida juhtida), aga see kõik kuulub juba rohkem juhtimisteooria alla.<br /> <br /> Huvitav tähelepanek IT ametite kohta tuli välja nii Lembitu Lingi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ja ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ettekandest - kui IT asjad töötavad, siis nad töötavad nii, et inimese panustatu tundub ebaoluline. Antud juhul on tegemist tõepoolest huvitava paradoksiga, mis näitab et hästi õlitatud mehhanismi justkui ei panegi tähele. Ja tõepoolest, kui paljud meist süvenevad kodus kasvõi külmkapi või kuumaveeboileri tööprintsiipidesse ning hingeellu. Probleemid kerkivad ikkagi siis, kui asjad katki lähevad. Siinkohal sisaldub muidugi ka äärmuslik teine oht – inimesed muutuvad liiga laisaks. Sestap oleks paslik tsiteerida Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes ütles: “''Startup on õudne koht. Pead kõvasti jooksma, et paigal püsida.''” Kui seda väidet on tarvis millegi praktilisega illustreerida, siis sobib selleks ära kuulata-vaadata Testlio asutajate Kristel ja Marko Kruustüki loeng “Testimine ja startupid”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel Kruustük, Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Asjad peavad olema lihtsad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. See on IT maailmas juba ammu tuntud printsiip, lühendina kasutusel kui KISS (''Keep It Simple Stupid''). Võin omast kogemusest öelda, et kui alustada asjaga, mis algselt näeb välja lihtsa ja armsa ussikesena, millel on algus ja lõpp, siis projekti käigus kasvab sellest välja kas kaheksajalg või sajajalgne, või mis veel hullem – mitu sajajalgset, mis kedratud lõngakeraks. Taolist hirmuunenägu saab ära hoida oskusliku projektijuhtimisega ning samuti sellega, et projektis osalevad inimesed on teadlikud kõigist ohtudest, mida toob kaasa kas koodi refaktooring või projekti käigus muutuv lõpptulemuse täidetuse kriteerium. <br /> <br /> Eesti väiksus. Meile tõesti võib tunduda, et me oleme küll pindlalat väike riik, kuid IT maailmas suur tiiger, sest meil on ID-kaart, Skype ja E-residentsus. See kõik on tõsi, kuid siiski tuleb selleks, et asjadest aru saada vaadata ka väljapoole oma austrikarpi ja kõik saavutused, mis tunduvad hiiglaslikud seestpoolt vaadates, ei pruugi seda sugugi mitte olla teistsuguse vaatenurga puhul. Mis saaks selleks olla parem, kui töötada rahvusvahelises firmas, osaleda konverentsidel ning mis noorte inimeste puhul kõige olulisem – teha mõni akadeemiline kraad ülikoolis väljaspool Eestit. Soovitusi saab kuulda Jaan Priisalu või ka Andred Küti loengutest.<br /> <br /> Lõpetuseks sooviksin ära tuua mõttetera, mis kordus peaaegu läbi kõikide loengute ja nende pidajate - haridus on igaühe enda asi. Kuigi meile kõigile antakse võimalus, sõltub see siiski igaühest endast. Nagu ütles Andres Kütt oma loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; “Mitte kedagi teist ei huvita sinu sooritused ega haridus, kui sind ennast.” Sama tuli välja ja Lembitu Lingi loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes kirjeldas, kuidas abipalve korral ei antud talle mitte kala, vaid õng selle püüdmiseks (Ökul ja viide kasutada rohkem UNIX keskkonna käsku man).<br /> <br /> Niisiis, kuigi IT inimestele on saanud harjumuseks pidada end introvertseks ja laisaks tegelaseks, siis keegi teine teda ei aita. Selleks pole tehisintelligents veel piisavale tasemele arenenud ja isegi kui oleks, siis on endiselt vaja kedagi, kes neid servereid ja vajalikku infrastruktuuri haldaks. Kokkuvõtvalt tahaks kiita loengusarja organiseerijaid, kes olid kokku pannud väga heal tasemel erinevate esinejate plejaadi, kelle esinemiste lõpptulemi ärakuulamine mitte kedagi kindlasti mitte lollimaks ei teinud.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus B===<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' (kirjaviis muutmata)<br /> <br /> Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) õppekorralduse eeskirja (ÕE) punktile 5.2.11&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕE punkt 5.2.11&lt;/ref&gt; on õppuritel ühe õppeaine piires õigus kuni kolmele sooritusele. Sellest järeldub, et õppuril on õigus kahele kordussooritusele (vt. ka Korduma kippuvad küsimused (KKK&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/], Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;/ref&gt;), küsimus 8&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F], KKK küsimus 8 (Antud link on võetud lehe päises paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 8)&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks on õppuril õppeaine õpetamise semestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani (EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;/ref&gt;) välja arvatud juhul, kui tegemist on esimese õppeaasta tudengiga. Õigus esimese õppeaasta ainete kordussoorituseks on aine toimumisel või sellele järgneval semestril ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalal (EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;/ref&gt;; vt. ka KKK küsimus 9&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele], KKK küsimus 9&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> Vastavalt EIK ÕK punkt 5.2.7&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.7&lt;/ref&gt; on kordussooritused omafinantseeritaval (OF) õppekohal tasulised ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2016/2017 aastal kehtiv tasu kordussoorituse eest vastavalt veebilehtedel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/], Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt; ja http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/, Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt; toodud infole on 20€ (vt. ka KKK küsimus 10 &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele%3F, Antud link on võetud lehe ülaosas paiknevast listist, kuid ei tööta, sest lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 10&lt;/ref&gt;. Täpset viidet rektori käskkirja numbrile ei õnnestunud leida. Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritus tasuta (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> Vastata küsimusele &quot;Kellega kokku leppida kordussoorituseks?&quot; otseselt vastata ei saa, kuid kõigi eelduste kohaselt määrab kordussoorituste kuupäevad ja tähtajad vastava õppeaine õppejõud, kes avaldab need Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end registreerida ÕIS-s klikates enda andmete lehel lingile &quot;Kordussooritused&quot; (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord (VÕTA) on kättesaadav IT Kolledži veebilehel aadressil http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> VÕTA kord osa II punkt 1&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt; sätestab, et VÕTA arvestust taotleval õppuril tuleb esitada EIK VÕTA komisjonile vormikohane taotlus koos kõigi vajalike lisadega hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA kord osa III punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et komisjon teeb otsuse taotluse osas ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast. Antud kuupäev võib pikeneda seoses täiendavate dokumentide nõudmisega kuni ühe kuu võrra alates nende täiendavate tingimuste täitmisest. Samas ei määratleta VÕTA korras otseselt tähtaega, mille jooksul tuleb antud tingimusi täita. VÕTA osa kord osa III punkt 9&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul. Jällegi ei ole otseselt määratletud, millise semestri õppekava täitmiseks rahuldatud taotlust arvestatakse. Seega on VÕTA korra veebilehe kohaselt võimalik otseselt määratleda vaid taotluse esitamise tähtaeg, milleks on hiljemalt 10. tööpäev enne punase joone päeva. Samas võib KKK lehelt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; lugeda, et õigeaegselt esitatud taotlused arvestatakse rahuldamise korral algava semestri sooritus(t)ena.<br /> <br /> VÕTA taotlus esitatakse elektrooniliselt ÕIS-i kaudu. <br /> <br /> Täpsemaid juhendeid VÕTA taotluse esitamiseks ei pea ma siinkohal vajalikuks kopi-peistida. Nõuete kohta võib lugeda KKK lehelt, küsimus 6&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; alt või VÕTA korra lehelt osast II&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> KKK küsimus 6 viimane lõik, mis on tähistatud NB!, sedastab et alates 2013/2014 õppeaastast ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhise õppekava täies mahus läbimise kontrollimiseks ja sestap tuleb semestris koguda vähemalt 27 EAP, et semester loetaks läbituks täies mahus. VÕTA kaudu läbitud sooritusi arvestatakse siiski õppeaasta lõpus õppekava täitmise kontrollimiseks. Seega võivad VÕTA kaudu saadud punktid olla kantud küll taotluse esitamise ajal läbitud semestrisse, kuid semestripõhise õppekava läbimise sooritamise hindamiseks neid ei arvestata. Sama võib lugeda kõrgharidusreformi kohta käivalt KKK lehelt punkt 2 alt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''<br /> <br /> Vastavalt õppeaine Wiki lehel&lt;ref&gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele&lt;/ref&gt; toodud tabelile:&lt;br /&gt;<br /> &lt;blockquote&gt;X = 28&lt;br /&gt;<br /> Y = 26&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Kõrgharidusreformi KKK leht punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt; sedastab, et nominaalkoormusel (30 EAP semestris) loetakse õppekava täiel määral täidetuks, kui semestri jooksul kogutud punktide arv on 27 EAP. Puuduolevate punktide osas esitab ülikool õppurile õppekulude osalise hüvitamise arve, mis veebilehel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) vastavalt 2016/2017 õppeaastal on 50€ 1 EAP kohta. <br /> <br /> Eeldusel, et esimesel semestril kogutud ainepunktide arv X on 28 EAP ja teisel semestril kogutud punktide arv Y on 26 EAP, siis vastavalt 2013/2014 aasta kõrgharidusreformile ei tule tasuda ei esimese semestri lõpus ega ka mitte teise semestri lõpus, sest punkte arvutatakse kumulatiivselt. Esimesel semestril on nõutud EAP arv ületatud 1 punkti võrra. Teisel semestril on nõutud EAP arv 1 võrra väiksem kui nõutud punktide arv semestris, kuid kuna punkte arvestatakse kumulatiivselt ning kahe semestri EAP summa 54 EAP-d võrdub õppekava täidetuks loetavate punktide arvuga 54 EAP-d, siis arvet ei esitata. Selle loogika kohta võib lugeda ka EIK kõrgharidusreformi KKK lehelt punkt 2 all&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Siinkohal tahaks veel märkida, et kuigi EIK veebisaidil puudub vastav info, siis Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt pealkirjaga Õppimine&lt;ref&gt;https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppimine&lt;/ref&gt; vasemalt menüüst valides lingi &quot;Õppekulude hüvitamine&quot; (täpsem viitamine on tänu Drupali hookus-pookus navigatsioonisüsteemi kasutamisele võimatu) võib lugeda: &quot;Alates 2013/2014. õppeaastast täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppima asunud üliõpilastelt ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda.&quot; Seega, kui antud ülesandes defineeritud esimene semester oleks päris esimene semester ülikoolis, siis isegi kui õppekava täidetus oleks jäänud esimeses semestris alla 27 EAP, ei tohiks ülikool selle eest arvet esitada. See võib tekitada segadust EIK kõrgharidusreformi KKK lehel punkt 2 lugemisel&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;, kus punktis 2.1 toodud näite all pole otseselt defineeritud, kas I semester on õppuri päris esimene semester või juba vanema õppuri I semester õppeaastal.<br /> <br /> ==Märkused==<br /> Väga raske on antud küsimustele vastates koostada korrektselt töötavat hüperlinkidest koosnevat viiteaparatuuri, sest töövahendina nõutud EIK kodulehel asuvad artiklid ise sisaldavad mittekorrektset lingisüsteemi. Samuti tuleb viidete koostamisel arvestada standarditele mittevastavate linkidega ning tehniliste probleemidega, sest lingid sisaldavad mittestandardseid tähemärke nagu tühikud (%20), kaldkriipsud (%2F) või küsimärgid (%3F). Palun seda arvestada hindamisel.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tvari&diff=111940 2016-10-24T20:43:08Z

<p>Tvari: </p> <hr /> <div>=Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Tanel Vari<br /> <br /> Kood: 10163597<br /> <br /> Õpperühm: DK13<br /> <br /> Esitamise kuupäev: XXXXXX<br /> <br /> ==Essee==<br /> Alustuseks tahaksin kiita kursuse organiseerijaid. Seitsmesse loengusse (siinkohal jätaksin kõrvale päris esimese sissejuhatava loengu, mis tegeles peamiselt tehniliste nõudmistega antud kursuse läbimiseks.) on ära mahutatud täitsa arvestatav lühemapoolse konverentsi. Kui teemasid ning esinejaid veidi kõpitseda, siis võib tulemuseks olla päris hea konverentsilaadne gümnasistidele suunatud IT Kolledžit reklaamiv toode. Ka oli esinejate tase üllatavalt hea, vaid ühes-kahes loengus tekkis siinsel kuulajal kohati kerge meh? moment.<br /> <br /> Erialade esindatuse poolest oli panus tehtud üpris servast serva. IT alal tänapäeval töötades võib kerkida esile küsimus, mis on ja mis ei ole tänapäeval IT? Alati võib leida veel mõne käsitlusnurga teatud erialal, mida esitleda kui IT-d. Siinkohal olid siiski esindatud IT-alaste professioonide peamised rakendusalad. Alates algusest käsitleti süsteemiarhitektuuri, testimist, süsteemiadministreerimist, Eesti tööturu eripärasid, analüütikuid, küberkaitset ja turundust.<br /> <br /> Inimesed armastavad edetabeleid. Lähen kiusatusega kaasa ja toon siinkohal välja enim meeldinud loengud.<br /> <br /> Esiteks soovin esile tõsta Andres Küti loengut pealkirjaga &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Alguses tavapärase CV ettelugemisena tundunud, kuid lõpupoole vägagi kirglikult esitatud loeng, mida omakorda väärtustas loengu lõpus toimunud suhteliselt vabas vormis teemade edasiarendus loengu moderaatorite ning ettekandja vahel. On kahju, et taolist diskussiooni ei toimunud ülejäänud loengutes. Antud juhul oli see nauditav ning ühtlasi aitas mööda saada faktist, et esmakursuslased on küsimuste esitamisel pehmelt öeldes tagasihoidlikud. See on ka häda, millest ei saa üle ega ümber läbides antud kursust kaugõppe vormis loenguid järelvaadates. Teiseks minu jaoks väga huvitavaks loenguks pean ma Hedi Mardisoo loengut turundusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kolmandana tõstaksin esile Jaanus Priisalu peetud loengu küberkaitse teemadel&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mõnevõrra nõrgaks antud tsüklis jäi minu jaoks Kristel ja Marko Kruustüki poolt peetud loeng Testlio asutamisest ning edukäigusts mis kujutas endast peamiselt läbikappamist sellest, kuidas oma firmat üles ehitatud sai. Siiski, arvestades et loengu sihtgrupiks on peamiselt gümnaasiumist pärit esmakursuslased, võib olla just neil huvitav kuulda, kuidas praktiline elu toimib. Samuti langes üldisest tasemest minu jaoks veidi allapoole Einar Kontšalovi loeng “Karjäärikäänakutest”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kui olla kriitiline loengupidajate eneste suhtes, siis on selge, et kuivõrd antud loengusarjas osalenud külalislektorid ei teeni igapäevast leiba õppejõududena akadeemilistes õppeasutustes või ka igapäevaselt avalike loengute pidajatena, võib andeks anda üldise libastumise ettekande pidamisel. Tõepoolest, tänapäeval pole oluline Powerpointi esitluse olemasolu või siis on see teatud juhtudel suisa keelatud. Tsiteerin siinkohal W. Isaacsoni biograafiat Steve Jobsist: ''“Steve would summon the teams into the boardroom, which seats twenty, and they would come with thirty people and try to show PowerPoints, which Steve didn’t want to see,” Schiller recalled. One of the first things Jobs did during the product review process was ban PowerPoints. “I hate the way people use slide presentations instead of thinking,” Jobs later recalled.''&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Steve_Jobs_(book)], Isaacson, W. (2011). Steve Jobs. 1st edition, USA : Simon &amp; Schuster. Chapter XXV&lt;/ref&gt;. Siiski, mida kindlasti sooviksin kõrgkoolis loenguid pidavatelt lektorite puhul kuulda, on korrektne emakeel. Akadeemiliselt loengult ootaks akadeemilisemat sõnakasutust kui kohvi- või suitsunurgas kasutatav suhtluskeel.<br /> <br /> Vaadates loenguid distantsilt, so. kaugõppes ning videosalvestuselt ning tehes seda enam-vähem järjest, oli tore märgata, kuidas mõningad märksõnad hakkasid korduma loengust loengusse. Esmalt muidugi pidev loengusarja moderaatorite pidev soov endid ja itindusega üldiselt tegelevaid inimesi pidevalt introvertideks nimetada. Ehkki diagnooside panemisega tegelevad meie vabariigis inimesed teatud teistel elualadel, ei muuda see fakti, et hea professionaalse tegevuse tulem sõltub enamikel elualadel tõepoolest suhtlusest. Suhtlusest kaastöölistega, ülemuste ning alluvatega ja ka klientidega ehk kõigi nendega, kes jäävad väljapoole iga indiviidi sisekosmost. Seega – suhtlus on oluline. <br /> <br /> Katsun siinkohal välja tuua veel mõningaid märksõnu või mustreid, mis kordusid ning mis on tõesti olulised<br /> <br /> Kommunikatsioon. Osaliselt oli sellest juba juttu. Ilma kommunikatsioonita ei saa olla ühtselt toimivat organisatsiooni. Sealjuures on oluline nii sise- kui ka väliskommunikatsioon. Kui soovida, et töö kannaks vilja, tuleb suhelda. Antud seisukoht leidus kordamist päris mitmes ettekandes&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127], “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kommunikatsioonivajadus on olemas ka IT osakonnal, mis ei tohi käituda musta kastina. IT osakond peab suhtlema (Mardisoo, Priisalu).<br /> <br /> Mobiilsus. Siinkohal ei pea ma hetkel silmas üksnes mobiilsust oma töökoha vahetamisel, kuigi A. Septeri loengus&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; tõi just tema selle esile kui Eesti IT sektoris esineva omapära. Ehk siis liikumaks kõrgemale ja paremini tasustavale ametipostile tasuks tema arvates eelkõige tööandjat vahetada. Tõepoolest on Eesti oma IT turg veidi eripäraste reeglitega, kui mujal maailmas. Näiteks USA suurtes korporatsioonides on iga indiviidi karjääriredel suures osas ette kirjutatud firmasiseste protsesside ja reeglitega ning kui töötaja suuremate lollustega hakkama ei saa, on tal enam-vähem teada, kust ta alustab ja kus ta lõpetab. Kuigi taoline lineaarne liikumine oma karjääriredelil võib mõningaid inimesi rahuldada, ei sobi see siiski kõigi jaoks. Sestap tahaksin rõhutada kommunikatsiooni ja eraldi seda, mida ingliskeelses maailmas nimetatakse tähistatakse terminiga socializing ning mida eesti keeles võiks lahti seletada kui suhtlemist võimalikult paljude inimestega ning seda eelkõige sarnaseid huvisid omavate ehk/või siis inimestega samalt elualalt. See võimaldab laiendada silmaringi ja eelkõige näiteks Eesti puhul aitab kaasa oma elujärje või töökoha parendamise võimalusteks. Selle mainis oma loengus ära ka A.Septer&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Mobiilsus ei tähenda samuti üksnes liikumist firmade vahel, vaid ka agiilsust – võimet hinnata ümber oma senist tegevust ja muuta käigupealt nii eesmärke(i) kui vahendeid selle saavustamiseks. Kiirelt ümberorienteerumisest rääkisid nii Hedi Mardisoo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, Einar Koltšanov&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; kui ka Testlio asutajad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel ja Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;,.<br /> <br /> Tuleb hinnata eelkõige ennast ning oma aega. Selle fakti tõid oma ettekandes välja nii Lembitu Ling&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kui ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; oma näites küberpäti kohta, kes ei keeldus oma tõelist potentsiaali tunnistamast. Aja hindamise alla kuulub ka iseenese võimete reaalne hindamine (Septer, Ling). Kuigi antud ettekannetes mainiti taolist vajadust eelkõige indiviidi enese kohta, tuleb seda eelkõige siiski silmas pidada tiimi juhil (kui on tiim mida juhtida), aga see kõik kuulub juba rohkem juhtimisteooria alla.<br /> <br /> Huvitav tähelepanek IT ametite kohta tuli välja nii Lembitu Lingi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ja ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ettekandest - kui IT asjad töötavad, siis nad töötavad nii, et inimese panustatu tundub ebaoluline. Antud juhul on tegemist tõepoolest huvitava paradoksiga, mis näitab et hästi õlitatud mehhanismi justkui ei panegi tähele. Ja tõepoolest, kui paljud meist süvenevad kodus kasvõi külmkapi või kuumaveeboileri tööprintsiipidesse ning hingeellu. Probleemid kerkivad ikkagi siis, kui asjad katki lähevad. Siinkohal sisaldub muidugi ka äärmuslik teine oht – inimesed muutuvad liiga laisaks. Sestap oleks paslik tsiteerida Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes ütles: “''Startup on õudne koht. Pead kõvasti jooksma, et paigal püsida.''” Kui seda väidet on tarvis millegi praktilisega illustreerida, siis sobib selleks ära kuulata-vaadata Testlio asutajate Kristel ja Marko Kruustüki loeng “Testimine ja startupid”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel Kruustük, Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Asjad peavad olema lihtsad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. See on IT maailmas juba ammu tuntud printsiip, lühendina kasutusel kui KISS (''Keep It Simple Stupid''). Võin omast kogemusest öelda, et kui alustada asjaga, mis algselt näeb välja lihtsa ja armsa ussikesena, millel on algus ja lõpp, siis projekti käigus kasvab sellest välja kas kaheksajalg või sajajalgne, või mis veel hullem – mitu sajajalgset, mis kedratud lõngakeraks. Taolist hirmuunenägu saab ära hoida oskusliku projektijuhtimisega ning samuti sellega, et projektis osalevad inimesed on teadlikud kõigist ohtudest, mida toob kaasa kas koodi refaktooring või projekti käigus muutuv lõpptulemuse täidetuse kriteerium. <br /> <br /> Eesti väiksus. Meile tõesti võib tunduda, et me oleme küll pindlalat väike riik, kuid IT maailmas suur tiiger, sest meil on ID-kaart, Skype ja E-residentsus. See kõik on tõsi, kuid siiski tuleb selleks, et asjadest aru saada vaadata ka väljapoole oma austrikarpi ja kõik saavutused, mis tunduvad hiiglaslikud seestpoolt vaadates, ei pruugi seda sugugi mitte olla teistsuguse vaatenurga puhul. Mis saaks selleks olla parem, kui töötada rahvusvahelises firmas, osaleda konverentsidel ning mis noorte inimeste puhul kõige olulisem – teha mõni akadeemiline kraad ülikoolis väljaspool Eestit. Soovitusi saab kuulda Jaan Priisalu või ka Andred Küti loengutest.<br /> <br /> Lõpetuseks sooviksin ära tuua mõttetera, mis kordus peaaegu läbi kõikide loengute ja nende pidajate - haridus on igaühe enda asi. Kuigi meile kõigile antakse võimalus, sõltub see siiski igaühest endast. Nagu ütles Andres Kütt oma loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; “Mitte kedagi teist ei huvita sinu sooritused ega haridus, kui sind ennast.” Sama tuli välja ja Lembitu Lingi loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes kirjeldas, kuidas abipalve korral ei antud talle mitte kala, vaid õng selle püüdmiseks (Ökul ja viide kasutada rohkem UNIX keskkonna käsku man).<br /> <br /> Niisiis, kuigi IT inimestele on saanud harjumuseks pidada end introvertseks ja laisaks tegelaseks, siis keegi teine teda ei aita. Selleks pole tehisintelligents veel piisavale tasemele arenenud ja isegi kui oleks, siis on endiselt vaja kedagi, kes neid servereid ja vajalikku infrastruktuuri haldaks. Kokkuvõtvalt tahaks kiita loengusarja organiseerijaid, kes olid kokku pannud väga heal tasemel erinevate esinejate plejaadi, kelle esinemiste lõpptulemi ärakuulamine mitte kedagi kindlasti mitte lollimaks ei teinud.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus B===<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' (kirjaviis muutmata)<br /> <br /> Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) õppekorralduse eeskirja (ÕE) punktile 5.2.11&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕE punkt 5.2.11&lt;/ref&gt; on õppuritel ühe õppeaine piires õigus kuni kolmele sooritusele. Sellest järeldub, et õppuril on õigus kahele kordussooritusele (vt. ka Korduma kippuvad küsimused (KKK&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/], Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;/ref&gt;), küsimus 8&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F], KKK küsimus 8 (Antud link on võetud lehe päises paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 8)&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks on õppuril õppeaine õpetamise semestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani (EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;/ref&gt;) välja arvatud juhul, kui tegemist on esimese õppeaasta tudengiga. Õigus esimese õppeaasta ainete kordussoorituseks on aine toimumisel või sellele järgneval semestril ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalal (EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;/ref&gt;; vt. ka KKK küsimus 9&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele], KKK küsimus 9&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> Vastavalt EIK ÕK punkt 5.2.7&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕK punkt 5.2.7&lt;/ref&gt; on kordussooritused omafinantseeritaval (OF) õppekohal tasulised ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2016/2017 aastal kehtiv tasu kordussoorituse eest vastavalt veebilehtedel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/], Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt; ja http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/], Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal&lt;/ref&gt; toodud infole on 20€ (vt. ka KKK küsimus 10 &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele%3F&lt;/ref&gt;, Antud link on võetud lehe ülaosas paiknevast listist, kuid ei tööta, sest lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 10&lt;/ref&gt;. Täpset viidet rektori käskkirja numbrile ei õnnestunud leida. Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritus tasuta (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> Vastata küsimusele &quot;Kellega kokku leppida kordussoorituseks?&quot; otseselt vastata ei saa, kuid kõigi eelduste kohaselt määrab kordussoorituste kuupäevad ja tähtajad vastava õppeaine õppejõud, kes avaldab need Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end registreerida ÕIS-s klikates enda andmete lehel lingile &quot;Kordussooritused&quot; (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord (VÕTA) on kättesaadav IT Kolledži veebilehel aadressil http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> VÕTA kord osa II punkt 1&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt; sätestab, et VÕTA arvestust taotleval õppuril tuleb esitada EIK VÕTA komisjonile vormikohane taotlus koos kõigi vajalike lisadega hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA kord osa III punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et komisjon teeb otsuse taotluse osas ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast. Antud kuupäev võib pikeneda seoses täiendavate dokumentide nõudmisega kuni ühe kuu võrra alates nende täiendavate tingimuste täitmisest. Samas ei määratleta VÕTA korras otseselt tähtaega, mille jooksul tuleb antud tingimusi täita. VÕTA osa kord osa III punkt 9&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul. Jällegi ei ole otseselt määratletud, millise semestri õppekava täitmiseks rahuldatud taotlust arvestatakse. Seega on VÕTA korra veebilehe kohaselt võimalik otseselt määratleda vaid taotluse esitamise tähtaeg, milleks on hiljemalt 10. tööpäev enne punase joone päeva. Samas võib KKK lehelt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; lugeda, et õigeaegselt esitatud taotlused arvestatakse rahuldamise korral algava semestri sooritus(t)ena.<br /> <br /> VÕTA taotlus esitatakse elektrooniliselt ÕIS-i kaudu. <br /> <br /> Täpsemaid juhendeid VÕTA taotluse esitamiseks ei pea ma siinkohal vajalikuks kopi-peistida. Nõuete kohta võib lugeda KKK lehelt, küsimus 6&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; alt või VÕTA korra lehelt osast II&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> KKK küsimus 6 viimane lõik, mis on tähistatud NB!, sedastab et alates 2013/2014 õppeaastast ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhise õppekava täies mahus läbimise kontrollimiseks ja sestap tuleb semestris koguda vähemalt 27 EAP, et semester loetaks läbituks täies mahus. VÕTA kaudu läbitud sooritusi arvestatakse siiski õppeaasta lõpus õppekava täitmise kontrollimiseks. Seega võivad VÕTA kaudu saadud punktid olla kantud küll taotluse esitamise ajal läbitud semestrisse, kuid semestripõhise õppekava läbimise sooritamise hindamiseks neid ei arvestata. Sama võib lugeda kõrgharidusreformi kohta käivalt KKK lehelt punkt 2 alt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''<br /> <br /> Vastavalt õppeaine Wiki lehel&lt;ref&gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele&lt;/ref&gt; toodud tabelile:&lt;br /&gt;<br /> &lt;blockquote&gt;X = 28&lt;br /&gt;<br /> Y = 26&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Kõrgharidusreformi KKK leht punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt; sedastab, et nominaalkoormusel (30 EAP semestris) loetakse õppekava täiel määral täidetuks, kui semestri jooksul kogutud punktide arv on 27 EAP. Puuduolevate punktide osas esitab ülikool õppurile õppekulude osalise hüvitamise arve, mis veebilehel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) vastavalt 2016/2017 õppeaastal on 50€ 1 EAP kohta. <br /> <br /> Eeldusel, et esimesel semestril kogutud ainepunktide arv X on 28 EAP ja teisel semestril kogutud punktide arv Y on 26 EAP, siis vastavalt 2013/2014 aasta kõrgharidusreformile ei tule tasuda ei esimese semestri lõpus ega ka mitte teise semestri lõpus, sest punkte arvutatakse kumulatiivselt. Esimesel semestril on nõutud EAP arv ületatud 1 punkti võrra. Teisel semestril on nõutud EAP arv 1 võrra väiksem kui nõutud punktide arv semestris, kuid kuna punkte arvestatakse kumulatiivselt ning kahe semestri EAP summa 54 EAP-d võrdub õppekava täidetuks loetavate punktide arvuga 54 EAP-d, siis arvet ei esitata. Selle loogika kohta võib lugeda ka EIK kõrgharidusreformi KKK lehelt punkt 2 all&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Siinkohal tahaks veel märkida, et kuigi EIK veebisaidil puudub vastav info, siis Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt pealkirjaga Õppimine&lt;ref&gt;https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppimine&lt;/ref&gt; vasemalt menüüst valides lingi &quot;Õppekulude hüvitamine&quot; (täpsem viitamine on tänu Drupali hookus-pookus navigatsioonisüsteemi kasutamisele võimatu) võib lugeda: &quot;Alates 2013/2014. õppeaastast täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppima asunud üliõpilastelt ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda.&quot; Seega, kui antud ülesandes defineeritud esimene semester oleks päris esimene semester ülikoolis, siis isegi kui õppekava täidetus oleks jäänud esimeses semestris alla 27 EAP, ei tohiks ülikool selle eest arvet esitada. See võib tekitada segadust EIK kõrgharidusreformi KKK lehel punkt 2 lugemisel&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;, kus punktis 2.1 toodud näite all pole otseselt defineeritud, kas I semester on õppuri päris esimene semester või juba vanema õppuri I semester õppeaastal.<br /> <br /> ==Märkused==<br /> Väga raske on antud küsimustele vastates koostada korrektselt töötavat hüperlinkidest koosnevat viiteaparatuuri, sest töövahendina nõutud EIK kodulehel asuvad artiklid ise sisaldavad mittekorrektset lingisüsteemi. Samuti tuleb viidete koostamisel arvestada standarditele mittevastavate linkidega ning tehniliste probleemidega, sest lingid sisaldavad mittestandardseid tähemärke nagu tühikud (%20), kaldkriipsud (%2F) või küsimärgid (%3F). Palun seda arvestada hindamisel.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tvari&diff=111938 2016-10-24T20:35:39Z

<p>Tvari: </p> <hr /> <div>=Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Tanel Vari<br /> <br /> Kood: 10163597<br /> <br /> Õpperühm: DK13<br /> <br /> Esitamise kuupäev: XXXXXX<br /> <br /> ==Essee==<br /> Alustuseks tahaksin kiita kursuse organiseerijaid. Seitsmesse loengusse (siinkohal jätaksin kõrvale päris esimese sissejuhatava loengu, mis tegeles peamiselt tehniliste nõudmistega antud kursuse läbimiseks.) on ära mahutatud täitsa arvestatav lühemapoolse konverentsi. Kui teemasid ning esinejaid veidi kõpitseda, siis võib tulemuseks olla päris hea konverentsilaadne gümnasistidele suunatud IT Kolledžit reklaamiv toode. Ka oli esinejate tase üllatavalt hea, vaid ühes-kahes loengus tekkis siinsel kuulajal kohati kerge meh? moment.<br /> <br /> Erialade esindatuse poolest oli panus tehtud üpris servast serva. IT alal tänapäeval töötades võib kerkida esile küsimus, mis on ja mis ei ole tänapäeval IT? Alati võib leida veel mõne käsitlusnurga teatud erialal, mida esitleda kui IT-d. Siinkohal olid siiski esindatud IT-alaste professioonide peamised rakendusalad. Alates algusest käsitleti süsteemiarhitektuuri, testimist, süsteemiadministreerimist, Eesti tööturu eripärasid, analüütikuid, küberkaitset ja turundust.<br /> <br /> Inimesed armastavad edetabeleid. Lähen kiusatusega kaasa ja toon siinkohal välja enim meeldinud loengud.<br /> <br /> Esiteks soovin esile tõsta Andres Küti loengut pealkirjaga &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Alguses tavapärase CV ettelugemisena tundunud, kuid lõpupoole vägagi kirglikult esitatud loeng, mida omakorda väärtustas loengu lõpus toimunud suhteliselt vabas vormis teemade edasiarendus loengu moderaatorite ning ettekandja vahel. On kahju, et taolist diskussiooni ei toimunud ülejäänud loengutes. Antud juhul oli see nauditav ning ühtlasi aitas mööda saada faktist, et esmakursuslased on küsimuste esitamisel pehmelt öeldes tagasihoidlikud. See on ka häda, millest ei saa üle ega ümber läbides antud kursust kaugõppe vormis loenguid järelvaadates. Teiseks minu jaoks väga huvitavaks loenguks pean ma Hedi Mardisoo loengut turundusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kolmandana tõstaksin esile Jaanus Priisalu peetud loengu küberkaitse teemadel&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mõnevõrra nõrgaks antud tsüklis jäi minu jaoks Kristel ja Marko Kruustüki poolt peetud loeng Testlio asutamisest ning edukäigusts mis kujutas endast peamiselt läbikappamist sellest, kuidas oma firmat üles ehitatud sai. Siiski, arvestades et loengu sihtgrupiks on peamiselt gümnaasiumist pärit esmakursuslased, võib olla just neil huvitav kuulda, kuidas praktiline elu toimib. Samuti langes üldisest tasemest minu jaoks veidi allapoole Einar Kontšalovi loeng “Karjäärikäänakutest”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kui olla kriitiline loengupidajate eneste suhtes, siis on selge, et kuivõrd antud loengusarjas osalenud külalislektorid ei teeni igapäevast leiba õppejõududena akadeemilistes õppeasutustes või ka igapäevaselt avalike loengute pidajatena, võib andeks anda üldise libastumise ettekande pidamisel. Tõepoolest, tänapäeval pole oluline Powerpointi esitluse olemasolu või siis on see teatud juhtudel suisa keelatud. Tsiteerin siinkohal W. Isaacsoni biograafiat Steve Jobsist: ''“Steve would summon the teams into the boardroom, which seats twenty, and they would come with thirty people and try to show PowerPoints, which Steve didn’t want to see,” Schiller recalled. One of the first things Jobs did during the product review process was ban PowerPoints. “I hate the way people use slide presentations instead of thinking,” Jobs later recalled.''&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Steve_Jobs_(book)], Isaacson, W. (2011). Steve Jobs. 1st edition, USA : Simon &amp; Schuster. Chapter XXV&lt;/ref&gt;. Siiski, mida kindlasti sooviksin kõrgkoolis loenguid pidavatelt lektorite puhul kuulda, on korrektne emakeel. Akadeemiliselt loengult ootaks akadeemilisemat sõnakasutust kui kohvi- või suitsunurgas kasutatav suhtluskeel.<br /> <br /> Vaadates loenguid distantsilt, so. kaugõppes ning videosalvestuselt ning tehes seda enam-vähem järjest, oli tore märgata, kuidas mõningad märksõnad hakkasid korduma loengust loengusse. Esmalt muidugi pidev loengusarja moderaatorite pidev soov endid ja itindusega üldiselt tegelevaid inimesi pidevalt introvertideks nimetada. Ehkki diagnooside panemisega tegelevad meie vabariigis inimesed teatud teistel elualadel, ei muuda see fakti, et hea professionaalse tegevuse tulem sõltub enamikel elualadel tõepoolest suhtlusest. Suhtlusest kaastöölistega, ülemuste ning alluvatega ja ka klientidega ehk kõigi nendega, kes jäävad väljapoole iga indiviidi sisekosmost. Seega – suhtlus on oluline. <br /> <br /> Katsun siinkohal välja tuua veel mõningaid märksõnu või mustreid, mis kordusid ning mis on tõesti olulised<br /> <br /> Kommunikatsioon. Osaliselt oli sellest juba juttu. Ilma kommunikatsioonita ei saa olla ühtselt toimivat organisatsiooni. Sealjuures on oluline nii sise- kui ka väliskommunikatsioon. Kui soovida, et töö kannaks vilja, tuleb suhelda. Antud seisukoht leidus kordamist päris mitmes ettekandes&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127], “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kommunikatsioonivajadus on olemas ka IT osakonnal, mis ei tohi käituda musta kastina. IT osakond peab suhtlema (Mardisoo, Priisalu).<br /> <br /> Mobiilsus. Siinkohal ei pea ma hetkel silmas üksnes mobiilsust oma töökoha vahetamisel, kuigi A. Septeri loengus&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; tõi just tema selle esile kui Eesti IT sektoris esineva omapära. Ehk siis liikumaks kõrgemale ja paremini tasustavale ametipostile tasuks tema arvates eelkõige tööandjat vahetada. Tõepoolest on Eesti oma IT turg veidi eripäraste reeglitega, kui mujal maailmas. Näiteks USA suurtes korporatsioonides on iga indiviidi karjääriredel suures osas ette kirjutatud firmasiseste protsesside ja reeglitega ning kui töötaja suuremate lollustega hakkama ei saa, on tal enam-vähem teada, kust ta alustab ja kus ta lõpetab. Kuigi taoline lineaarne liikumine oma karjääriredelil võib mõningaid inimesi rahuldada, ei sobi see siiski kõigi jaoks. Sestap tahaksin rõhutada kommunikatsiooni ja eraldi seda, mida ingliskeelses maailmas nimetatakse tähistatakse terminiga socializing ning mida eesti keeles võiks lahti seletada kui suhtlemist võimalikult paljude inimestega ning seda eelkõige sarnaseid huvisid omavate ehk/või siis inimestega samalt elualalt. See võimaldab laiendada silmaringi ja eelkõige näiteks Eesti puhul aitab kaasa oma elujärje või töökoha parendamise võimalusteks. Selle mainis oma loengus ära ka A.Septer&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Mobiilsus ei tähenda samuti üksnes liikumist firmade vahel, vaid ka agiilsust – võimet hinnata ümber oma senist tegevust ja muuta käigupealt nii eesmärke(i) kui vahendeid selle saavustamiseks. Kiirelt ümberorienteerumisest rääkisid nii Hedi Mardisoo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, Einar Koltšanov&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; kui ka Testlio asutajad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel ja Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;,.<br /> <br /> Tuleb hinnata eelkõige ennast ning oma aega. Selle fakti tõid oma ettekandes välja nii Lembitu Ling&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kui ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; oma näites küberpäti kohta, kes ei keeldus oma tõelist potentsiaali tunnistamast. Aja hindamise alla kuulub ka iseenese võimete reaalne hindamine (Septer, Ling). Kuigi antud ettekannetes mainiti taolist vajadust eelkõige indiviidi enese kohta, tuleb seda eelkõige siiski silmas pidada tiimi juhil (kui on tiim mida juhtida), aga see kõik kuulub juba rohkem juhtimisteooria alla.<br /> <br /> Huvitav tähelepanek IT ametite kohta tuli välja nii Lembitu Lingi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ja ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ettekandest - kui IT asjad töötavad, siis nad töötavad nii, et inimese panustatu tundub ebaoluline. Antud juhul on tegemist tõepoolest huvitava paradoksiga, mis näitab et hästi õlitatud mehhanismi justkui ei panegi tähele. Ja tõepoolest, kui paljud meist süvenevad kodus kasvõi külmkapi või kuumaveeboileri tööprintsiipidesse ning hingeellu. Probleemid kerkivad ikkagi siis, kui asjad katki lähevad. Siinkohal sisaldub muidugi ka äärmuslik teine oht – inimesed muutuvad liiga laisaks. Sestap oleks paslik tsiteerida Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes ütles: “''Startup on õudne koht. Pead kõvasti jooksma, et paigal püsida.''” Kui seda väidet on tarvis millegi praktilisega illustreerida, siis sobib selleks ära kuulata-vaadata Testlio asutajate Kristel ja Marko Kruustüki loeng “Testimine ja startupid”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel Kruustük, Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Asjad peavad olema lihtsad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. See on IT maailmas juba ammu tuntud printsiip, lühendina kasutusel kui KISS (''Keep It Simple Stupid''). Võin omast kogemusest öelda, et kui alustada asjaga, mis algselt näeb välja lihtsa ja armsa ussikesena, millel on algus ja lõpp, siis projekti käigus kasvab sellest välja kas kaheksajalg või sajajalgne, või mis veel hullem – mitu sajajalgset, mis kedratud lõngakeraks. Taolist hirmuunenägu saab ära hoida oskusliku projektijuhtimisega ning samuti sellega, et projektis osalevad inimesed on teadlikud kõigist ohtudest, mida toob kaasa kas koodi refaktooring või projekti käigus muutuv lõpptulemuse täidetuse kriteerium. <br /> <br /> Eesti väiksus. Meile tõesti võib tunduda, et me oleme küll pindlalat väike riik, kuid IT maailmas suur tiiger, sest meil on ID-kaart, Skype ja E-residentsus. See kõik on tõsi, kuid siiski tuleb selleks, et asjadest aru saada vaadata ka väljapoole oma austrikarpi ja kõik saavutused, mis tunduvad hiiglaslikud seestpoolt vaadates, ei pruugi seda sugugi mitte olla teistsuguse vaatenurga puhul. Mis saaks selleks olla parem, kui töötada rahvusvahelises firmas, osaleda konverentsidel ning mis noorte inimeste puhul kõige olulisem – teha mõni akadeemiline kraad ülikoolis väljaspool Eestit. Soovitusi saab kuulda Jaan Priisalu või ka Andred Küti loengutest.<br /> <br /> Lõpetuseks sooviksin ära tuua mõttetera, mis kordus peaaegu läbi kõikide loengute ja nende pidajate - haridus on igaühe enda asi. Kuigi meile kõigile antakse võimalus, sõltub see siiski igaühest endast. Nagu ütles Andres Kütt oma loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; “Mitte kedagi teist ei huvita sinu sooritused ega haridus, kui sind ennast.” Sama tuli välja ja Lembitu Lingi loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes kirjeldas, kuidas abipalve korral ei antud talle mitte kala, vaid õng selle püüdmiseks (Ökul ja viide kasutada rohkem UNIX keskkonna käsku man).<br /> <br /> Niisiis, kuigi IT inimestele on saanud harjumuseks pidada end introvertseks ja laisaks tegelaseks, siis keegi teine teda ei aita. Selleks pole tehisintelligents veel piisavale tasemele arenenud ja isegi kui oleks, siis on endiselt vaja kedagi, kes neid servereid ja vajalikku infrastruktuuri haldaks. Kokkuvõtvalt tahaks kiita loengusarja organiseerijaid, kes olid kokku pannud väga heal tasemel erinevate esinejate plejaadi, kelle esinemiste lõpptulemi ärakuulamine mitte kedagi kindlasti mitte lollimaks ei teinud.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus B===<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' (kirjaviis muutmata)<br /> <br /> Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) õppekorralduse eeskirja (ÕE) punktile 5.2.11&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus], EIK ÕE punkt 5.2.11&lt;/ref&gt; on õppuritel ühe õppeaine piires õigus kuni kolmele sooritusele. Sellest järeldub, et õppuril on õigus kahele kordussooritusele (vt. ka Korduma kippuvad küsimused (KKK&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/], Vastused korduma kippuvatele küsimustele&lt;/ref&gt;), küsimus 8&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F], küsimus 8 (Antud link on võetud lehe päises paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 8)&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks on õppuril õppeaine õpetamise semestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani (EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt;) välja arvatud juhul, kui tegemist on esimese õppeaasta tudengiga. Õigus esimese õppeaasta ainete kordussoorituseks on aine toimumisel või sellele järgneval semestril ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalal (EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt;; vt. ka KKK küsimus 9&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> Vastavalt EIK ÕK punkt 5.2.7 on kordussooritused omafinantseeritaval (OF) õppekohal tasulised ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2016/2017 aastal kehtiv tasu kordussoorituse eest vastavalt veebilehtedel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;/ref&gt; ja http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud infole on 20€ (vt. ka KKK küsimus 10 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele%3F (''see link on võetud lehe ülaosas paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 10'')). Täpset viidet rektori käskkirja nubrile ei õnnestunud leida. Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritus tasuta (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> Vastata küsimusele &quot;Kellega kokku leppida kordussoorituseks?&quot; otseselt vastata ei saa, kuid kõigi eelduste kohaselt määrab kordussoorituste kuupäevad ja tähtajad vastava õppeaine õppejõud, kes avaldab need Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end registreerida ÕIS-s klikates enda andmete lehel lingile &quot;Kordussooritused&quot; (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord (VÕTA) on kättesaadav IT Kolledži veebilehel aadressil http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> VÕTA kord osa II punkt 1&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt; sätestab, et VÕTA arvestust taotleval õppuril tuleb esitada EIK VÕTA komisjonile vormikohane taotlus koos kõigi vajalike lisadega hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA kord osa III punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et komisjon teeb otsuse taotluse osas ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast. Antud kuupäev võib pikeneda seoses täiendavate dokumentide nõudmisega kuni ühe kuu võrra alates nende täiendavate tingimuste täitmisest. Samas ei määratleta VÕTA korras otseselt tähtaega, mille jooksul tuleb antud tingimusi täita. VÕTA osa kord osa III punkt 9&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul. Jällegi ei ole otseselt määratletud, millise semestri õppekava täitmiseks rahuldatud taotlust arvestatakse. Seega on VÕTA korra veebilehe kohaselt võimalik otseselt määratleda vaid taotluse esitamise tähtaeg, milleks on hiljemalt 10. tööpäev enne punase joone päeva. Samas võib KKK lehelt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; lugeda, et õigeaegselt esitatud taotlused arvestatakse rahuldamise korral algava semestri sooritus(t)ena.<br /> <br /> VÕTA taotlus esitatakse elektrooniliselt ÕIS-i kaudu. <br /> <br /> Täpsemaid juhendeid VÕTA taotluse esitamiseks ei pea ma siinkohal vajalikuks kopi-peistida. Nõuete kohta võib lugeda KKK lehelt, küsimus 6&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; alt või VÕTA korra lehelt osast II&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> KKK küsimus 6 viimane lõik, mis on tähistatud NB!, sedastab et alates 2013/2014 õppeaastast ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhise õppekava täies mahus läbimise kontrollimiseks ja sestap tuleb semestris koguda vähemalt 27 EAP, et semester loetaks läbituks täies mahus. VÕTA kaudu läbitud sooritusi arvestatakse siiski õppeaasta lõpus õppekava täitmise kontrollimiseks. Seega võivad VÕTA kaudu saadud punktid olla kantud küll taotluse esitamise ajal läbitud semestrisse, kuid semestripõhise õppekava läbimise sooritamise hindamiseks neid ei arvestata. Sama võib lugeda kõrgharidusreformi kohta käivalt KKK lehelt punkt 2 alt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''<br /> <br /> Vastavalt õppeaine Wiki lehel&lt;ref&gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele&lt;/ref&gt; toodud tabelile:&lt;br /&gt;<br /> &lt;blockquote&gt;X = 28&lt;br /&gt;<br /> Y = 26&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Kõrgharidusreformi KKK leht punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt; sedastab, et nominaalkoormusel (30 EAP semestris) loetakse õppekava täiel määral täidetuks, kui semestri jooksul kogutud punktide arv on 27 EAP. Puuduolevate punktide osas esitab ülikool õppurile õppekulude osalise hüvitamise arve, mis veebilehel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) vastavalt 2016/2017 õppeaastal on 50€ 1 EAP kohta. <br /> <br /> Eeldusel, et esimesel semestril kogutud ainepunktide arv X on 28 EAP ja teisel semestril kogutud punktide arv Y on 26 EAP, siis vastavalt 2013/2014 aasta kõrgharidusreformile ei tule tasuda ei esimese semestri lõpus ega ka mitte teise semestri lõpus, sest punkte arvutatakse kumulatiivselt. Esimesel semestril on nõutud EAP arv ületatud 1 punkti võrra. Teisel semestril on nõutud EAP arv 1 võrra väiksem kui nõutud punktide arv semestris, kuid kuna punkte arvestatakse kumulatiivselt ning kahe semestri EAP summa 54 EAP-d võrdub õppekava täidetuks loetavate punktide arvuga 54 EAP-d, siis arvet ei esitata. Selle loogika kohta võib lugeda ka EIK kõrgharidusreformi KKK lehelt punkt 2 all&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Siinkohal tahaks veel märkida, et kuigi EIK veebisaidil puudub vastav info, siis Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt pealkirjaga Õppimine&lt;ref&gt;https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppimine&lt;/ref&gt; vasemalt menüüst valides lingi &quot;Õppekulude hüvitamine&quot; (täpsem viitamine on tänu Drupali hookus-pookus navigatsioonisüsteemi kasutamisele võimatu) võib lugeda: &quot;Alates 2013/2014. õppeaastast täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppima asunud üliõpilastelt ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda.&quot; Seega, kui antud ülesandes defineeritud esimene semester oleks päris esimene semester ülikoolis, siis isegi kui õppekava täidetus oleks jäänud esimeses semestris alla 27 EAP, ei tohiks ülikool selle eest arvet esitada. See võib tekitada segadust EIK kõrgharidusreformi KKK lehel punkt 2 lugemisel&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;, kus punktis 2.1 toodud näite all pole otseselt defineeritud, kas I semester on õppuri päris esimene semester või juba vanema õppuri I semester õppeaastal.<br /> <br /> ==Märkused==<br /> Väga raske on antud küsimustele vastates koostada korrektselt töötavat hüperlinkidest koosnevat viiteaparatuuri, sest töövahendina nõutud EIK kodulehel asuvad artiklid ise sisaldavad mittekorrektset lingisüsteemi. Samuti tuleb viidete koostamisel arvestada standarditele mittevastavate linkidega ning tehniliste probleemidega, sest lingid sisaldavad mittestandardseid tähemärke nagu tühikud (%20), kaldkriipsud (%2F) või küsimärgid (%3F). Palun seda arvestada hindamisel.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tvari&diff=111936 2016-10-24T20:30:12Z

<p>Tvari: </p> <hr /> <div>=Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Tanel Vari<br /> <br /> Kood: 10163597<br /> <br /> Õpperühm: DK13<br /> <br /> Esitamise kuupäev: XXXXXX<br /> <br /> ==Essee==<br /> Alustuseks tahaksin kiita kursuse organiseerijaid. Seitsmesse loengusse (siinkohal jätaksin kõrvale päris esimese sissejuhatava loengu, mis tegeles peamiselt tehniliste nõudmistega antud kursuse läbimiseks.) on ära mahutatud täitsa arvestatav lühemapoolse konverentsi. Kui teemasid ning esinejaid veidi kõpitseda, siis võib tulemuseks olla päris hea konverentsilaadne gümnasistidele suunatud IT Kolledžit reklaamiv toode. Ka oli esinejate tase üllatavalt hea, vaid ühes-kahes loengus tekkis siinsel kuulajal kohati kerge meh? moment.<br /> <br /> Erialade esindatuse poolest oli panus tehtud üpris servast serva. IT alal tänapäeval töötades võib kerkida esile küsimus, mis on ja mis ei ole tänapäeval IT? Alati võib leida veel mõne käsitlusnurga teatud erialal, mida esitleda kui IT-d. Siinkohal olid siiski esindatud IT-alaste professioonide peamised rakendusalad. Alates algusest käsitleti süsteemiarhitektuuri, testimist, süsteemiadministreerimist, Eesti tööturu eripärasid, analüütikuid, küberkaitset ja turundust.<br /> <br /> Inimesed armastavad edetabeleid. Lähen kiusatusega kaasa ja toon siinkohal välja enim meeldinud loengud.<br /> <br /> Esiteks soovin esile tõsta Andres Küti loengut pealkirjaga &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Alguses tavapärase CV ettelugemisena tundunud, kuid lõpupoole vägagi kirglikult esitatud loeng, mida omakorda väärtustas loengu lõpus toimunud suhteliselt vabas vormis teemade edasiarendus loengu moderaatorite ning ettekandja vahel. On kahju, et taolist diskussiooni ei toimunud ülejäänud loengutes. Antud juhul oli see nauditav ning ühtlasi aitas mööda saada faktist, et esmakursuslased on küsimuste esitamisel pehmelt öeldes tagasihoidlikud. See on ka häda, millest ei saa üle ega ümber läbides antud kursust kaugõppe vormis loenguid järelvaadates. Teiseks minu jaoks väga huvitavaks loenguks pean ma Hedi Mardisoo loengut turundusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kolmandana tõstaksin esile Jaanus Priisalu peetud loengu küberkaitse teemadel&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mõnevõrra nõrgaks antud tsüklis jäi minu jaoks Kristel ja Marko Kruustüki poolt peetud loeng Testlio asutamisest ning edukäigusts mis kujutas endast peamiselt läbikappamist sellest, kuidas oma firmat üles ehitatud sai. Siiski, arvestades et loengu sihtgrupiks on peamiselt gümnaasiumist pärit esmakursuslased, võib olla just neil huvitav kuulda, kuidas praktiline elu toimib. Samuti langes üldisest tasemest minu jaoks veidi allapoole Einar Kontšalovi loeng “Karjäärikäänakutest”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kui olla kriitiline loengupidajate eneste suhtes, siis on selge, et kuivõrd antud loengusarjas osalenud külalislektorid ei teeni igapäevast leiba õppejõududena akadeemilistes õppeasutustes või ka igapäevaselt avalike loengute pidajatena, võib andeks anda üldise libastumise ettekande pidamisel. Tõepoolest, tänapäeval pole oluline Powerpointi esitluse olemasolu või siis on see teatud juhtudel suisa keelatud. Tsiteerin siinkohal W. Isaacsoni biograafiat Steve Jobsist: ''“Steve would summon the teams into the boardroom, which seats twenty, and they would come with thirty people and try to show PowerPoints, which Steve didn’t want to see,” Schiller recalled. One of the first things Jobs did during the product review process was ban PowerPoints. “I hate the way people use slide presentations instead of thinking,” Jobs later recalled.''&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Steve_Jobs_(book)], Isaacson, W. (2011). Steve Jobs. 1st edition, USA : Simon &amp; Schuster. Chapter XXV&lt;/ref&gt;. Siiski, mida kindlasti sooviksin kõrgkoolis loenguid pidavatelt lektorite puhul kuulda, on korrektne emakeel. Akadeemiliselt loengult ootaks akadeemilisemat sõnakasutust kui kohvi- või suitsunurgas kasutatav suhtluskeel.<br /> <br /> Vaadates loenguid distantsilt, so. kaugõppes ning videosalvestuselt ning tehes seda enam-vähem järjest, oli tore märgata, kuidas mõningad märksõnad hakkasid korduma loengust loengusse. Esmalt muidugi pidev loengusarja moderaatorite pidev soov endid ja itindusega üldiselt tegelevaid inimesi pidevalt introvertideks nimetada. Ehkki diagnooside panemisega tegelevad meie vabariigis inimesed teatud teistel elualadel, ei muuda see fakti, et hea professionaalse tegevuse tulem sõltub enamikel elualadel tõepoolest suhtlusest. Suhtlusest kaastöölistega, ülemuste ning alluvatega ja ka klientidega ehk kõigi nendega, kes jäävad väljapoole iga indiviidi sisekosmost. Seega – suhtlus on oluline. <br /> <br /> Katsun siinkohal välja tuua veel mõningaid märksõnu või mustreid, mis kordusid ning mis on tõesti olulised<br /> <br /> Kommunikatsioon. Osaliselt oli sellest juba juttu. Ilma kommunikatsioonita ei saa olla ühtselt toimivat organisatsiooni. Sealjuures on oluline nii sise- kui ka väliskommunikatsioon. Kui soovida, et töö kannaks vilja, tuleb suhelda. Antud seisukoht leidus kordamist päris mitmes ettekandes&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127], “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kommunikatsioonivajadus on olemas ka IT osakonnal, mis ei tohi käituda musta kastina. IT osakond peab suhtlema (Mardisoo, Priisalu).<br /> <br /> Mobiilsus. Siinkohal ei pea ma hetkel silmas üksnes mobiilsust oma töökoha vahetamisel, kuigi A. Septeri loengus&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; tõi just tema selle esile kui Eesti IT sektoris esineva omapära. Ehk siis liikumaks kõrgemale ja paremini tasustavale ametipostile tasuks tema arvates eelkõige tööandjat vahetada. Tõepoolest on Eesti oma IT turg veidi eripäraste reeglitega, kui mujal maailmas. Näiteks USA suurtes korporatsioonides on iga indiviidi karjääriredel suures osas ette kirjutatud firmasiseste protsesside ja reeglitega ning kui töötaja suuremate lollustega hakkama ei saa, on tal enam-vähem teada, kust ta alustab ja kus ta lõpetab. Kuigi taoline lineaarne liikumine oma karjääriredelil võib mõningaid inimesi rahuldada, ei sobi see siiski kõigi jaoks. Sestap tahaksin rõhutada kommunikatsiooni ja eraldi seda, mida ingliskeelses maailmas nimetatakse tähistatakse terminiga socializing ning mida eesti keeles võiks lahti seletada kui suhtlemist võimalikult paljude inimestega ning seda eelkõige sarnaseid huvisid omavate ehk/või siis inimestega samalt elualalt. See võimaldab laiendada silmaringi ja eelkõige näiteks Eesti puhul aitab kaasa oma elujärje või töökoha parendamise võimalusteks. Selle mainis oma loengus ära ka A.Septer&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Mobiilsus ei tähenda samuti üksnes liikumist firmade vahel, vaid ka agiilsust – võimet hinnata ümber oma senist tegevust ja muuta käigupealt nii eesmärke(i) kui vahendeid selle saavustamiseks. Kiirelt ümberorienteerumisest rääkisid nii Hedi Mardisoo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, Einar Koltšanov&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; kui ka Testlio asutajad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel ja Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;,.<br /> <br /> Tuleb hinnata eelkõige ennast ning oma aega. Selle fakti tõid oma ettekandes välja nii Lembitu Ling&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kui ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; oma näites küberpäti kohta, kes ei keeldus oma tõelist potentsiaali tunnistamast. Aja hindamise alla kuulub ka iseenese võimete reaalne hindamine (Septer, Ling). Kuigi antud ettekannetes mainiti taolist vajadust eelkõige indiviidi enese kohta, tuleb seda eelkõige siiski silmas pidada tiimi juhil (kui on tiim mida juhtida), aga see kõik kuulub juba rohkem juhtimisteooria alla.<br /> <br /> Huvitav tähelepanek IT ametite kohta tuli välja nii Lembitu Lingi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ja ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ettekandest - kui IT asjad töötavad, siis nad töötavad nii, et inimese panustatu tundub ebaoluline. Antud juhul on tegemist tõepoolest huvitava paradoksiga, mis näitab et hästi õlitatud mehhanismi justkui ei panegi tähele. Ja tõepoolest, kui paljud meist süvenevad kodus kasvõi külmkapi või kuumaveeboileri tööprintsiipidesse ning hingeellu. Probleemid kerkivad ikkagi siis, kui asjad katki lähevad. Siinkohal sisaldub muidugi ka äärmuslik teine oht – inimesed muutuvad liiga laisaks. Sestap oleks paslik tsiteerida Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes ütles: “''Startup on õudne koht. Pead kõvasti jooksma, et paigal püsida.''” Kui seda väidet on tarvis millegi praktilisega illustreerida, siis sobib selleks ära kuulata-vaadata Testlio asutajate Kristel ja Marko Kruustüki loeng “Testimine ja startupid”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel Kruustük, Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Asjad peavad olema lihtsad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. See on IT maailmas juba ammu tuntud printsiip, lühendina kasutusel kui KISS (''Keep It Simple Stupid''). Võin omast kogemusest öelda, et kui alustada asjaga, mis algselt näeb välja lihtsa ja armsa ussikesena, millel on algus ja lõpp, siis projekti käigus kasvab sellest välja kas kaheksajalg või sajajalgne, või mis veel hullem – mitu sajajalgset, mis kedratud lõngakeraks. Taolist hirmuunenägu saab ära hoida oskusliku projektijuhtimisega ning samuti sellega, et projektis osalevad inimesed on teadlikud kõigist ohtudest, mida toob kaasa kas koodi refaktooring või projekti käigus muutuv lõpptulemuse täidetuse kriteerium. <br /> <br /> Eesti väiksus. Meile tõesti võib tunduda, et me oleme küll pindlalat väike riik, kuid IT maailmas suur tiiger, sest meil on ID-kaart, Skype ja E-residentsus. See kõik on tõsi, kuid siiski tuleb selleks, et asjadest aru saada vaadata ka väljapoole oma austrikarpi ja kõik saavutused, mis tunduvad hiiglaslikud seestpoolt vaadates, ei pruugi seda sugugi mitte olla teistsuguse vaatenurga puhul. Mis saaks selleks olla parem, kui töötada rahvusvahelises firmas, osaleda konverentsidel ning mis noorte inimeste puhul kõige olulisem – teha mõni akadeemiline kraad ülikoolis väljaspool Eestit. Soovitusi saab kuulda Jaan Priisalu või ka Andred Küti loengutest.<br /> <br /> Lõpetuseks sooviksin ära tuua mõttetera, mis kordus peaaegu läbi kõikide loengute ja nende pidajate - haridus on igaühe enda asi. Kuigi meile kõigile antakse võimalus, sõltub see siiski igaühest endast. Nagu ütles Andres Kütt oma loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; “Mitte kedagi teist ei huvita sinu sooritused ega haridus, kui sind ennast.” Sama tuli välja ja Lembitu Lingi loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes kirjeldas, kuidas abipalve korral ei antud talle mitte kala, vaid õng selle püüdmiseks (Ökul ja viide kasutada rohkem UNIX keskkonna käsku man).<br /> <br /> Niisiis, kuigi IT inimestele on saanud harjumuseks pidada end introvertseks ja laisaks tegelaseks, siis keegi teine teda ei aita. Selleks pole tehisintelligents veel piisavale tasemele arenenud ja isegi kui oleks, siis on endiselt vaja kedagi, kes neid servereid ja vajalikku infrastruktuuri haldaks. Kokkuvõtvalt tahaks kiita loengusarja organiseerijaid, kes olid kokku pannud väga heal tasemel erinevate esinejate plejaadi, kelle esinemiste lõpptulemi ärakuulamine mitte kedagi kindlasti mitte lollimaks ei teinud.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus B===<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' (kirjaviis muutmata)<br /> <br /> Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) õppekorralduse eeskirja (ÕE) punktile 5.2.11&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt; on õppuritel ühe õppeaine piires õigus kuni kolmele sooritusele. Sellest järeldub, et õppuril on õigus kahele kordussooritusele (vt. ka Korduma kippuvad küsimused (KKK&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt;), küsimus 8 - http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F&lt;/ref&gt; (''see link on võetud lehe ülaosas paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 8''). <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks on õppuril õppeaine õpetamise semestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani (EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt;) välja arvatud juhul, kui tegemist on esimese õppeaasta tudengiga. Õigus esimese õppeaasta ainete kordussoorituseks on aine toimumisel või sellele järgneval semestril ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalal (EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt;; vt. ka KKK küsimus 9&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> Vastavalt EIK ÕK punkt 5.2.7 on kordussooritused omafinantseeritaval (OF) õppekohal tasulised ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2016/2017 aastal kehtiv tasu kordussoorituse eest vastavalt veebilehtedel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;/ref&gt; ja http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud infole on 20€ (vt. ka KKK küsimus 10 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele%3F (''see link on võetud lehe ülaosas paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 10'')). Täpset viidet rektori käskkirja nubrile ei õnnestunud leida. Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritus tasuta (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> Vastata küsimusele &quot;Kellega kokku leppida kordussoorituseks?&quot; otseselt vastata ei saa, kuid kõigi eelduste kohaselt määrab kordussoorituste kuupäevad ja tähtajad vastava õppeaine õppejõud, kes avaldab need Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end registreerida ÕIS-s klikates enda andmete lehel lingile &quot;Kordussooritused&quot; (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord (VÕTA) on kättesaadav IT Kolledži veebilehel aadressil http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> VÕTA kord osa II punkt 1&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt; sätestab, et VÕTA arvestust taotleval õppuril tuleb esitada EIK VÕTA komisjonile vormikohane taotlus koos kõigi vajalike lisadega hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA kord osa III punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et komisjon teeb otsuse taotluse osas ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast. Antud kuupäev võib pikeneda seoses täiendavate dokumentide nõudmisega kuni ühe kuu võrra alates nende täiendavate tingimuste täitmisest. Samas ei määratleta VÕTA korras otseselt tähtaega, mille jooksul tuleb antud tingimusi täita. VÕTA osa kord osa III punkt 9&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul. Jällegi ei ole otseselt määratletud, millise semestri õppekava täitmiseks rahuldatud taotlust arvestatakse. Seega on VÕTA korra veebilehe kohaselt võimalik otseselt määratleda vaid taotluse esitamise tähtaeg, milleks on hiljemalt 10. tööpäev enne punase joone päeva. Samas võib KKK lehelt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; lugeda, et õigeaegselt esitatud taotlused arvestatakse rahuldamise korral algava semestri sooritus(t)ena.<br /> <br /> VÕTA taotlus esitatakse elektrooniliselt ÕIS-i kaudu. <br /> <br /> Täpsemaid juhendeid VÕTA taotluse esitamiseks ei pea ma siinkohal vajalikuks kopi-peistida. Nõuete kohta võib lugeda KKK lehelt, küsimus 6&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; alt või VÕTA korra lehelt osast II&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> KKK küsimus 6 viimane lõik, mis on tähistatud NB!, sedastab et alates 2013/2014 õppeaastast ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhise õppekava täies mahus läbimise kontrollimiseks ja sestap tuleb semestris koguda vähemalt 27 EAP, et semester loetaks läbituks täies mahus. VÕTA kaudu läbitud sooritusi arvestatakse siiski õppeaasta lõpus õppekava täitmise kontrollimiseks. Seega võivad VÕTA kaudu saadud punktid olla kantud küll taotluse esitamise ajal läbitud semestrisse, kuid semestripõhise õppekava läbimise sooritamise hindamiseks neid ei arvestata. Sama võib lugeda kõrgharidusreformi kohta käivalt KKK lehelt punkt 2 alt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''<br /> <br /> Vastavalt õppeaine Wiki lehel&lt;ref&gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele&lt;/ref&gt; toodud tabelile:&lt;br /&gt;<br /> &lt;blockquote&gt;X = 28&lt;br /&gt;<br /> Y = 26&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Kõrgharidusreformi KKK leht punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt; sedastab, et nominaalkoormusel (30 EAP semestris) loetakse õppekava täiel määral täidetuks, kui semestri jooksul kogutud punktide arv on 27 EAP. Puuduolevate punktide osas esitab ülikool õppurile õppekulude osalise hüvitamise arve, mis veebilehel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) vastavalt 2016/2017 õppeaastal on 50€ 1 EAP kohta. <br /> <br /> Eeldusel, et esimesel semestril kogutud ainepunktide arv X on 28 EAP ja teisel semestril kogutud punktide arv Y on 26 EAP, siis vastavalt 2013/2014 aasta kõrgharidusreformile ei tule tasuda ei esimese semestri lõpus ega ka mitte teise semestri lõpus, sest punkte arvutatakse kumulatiivselt. Esimesel semestril on nõutud EAP arv ületatud 1 punkti võrra. Teisel semestril on nõutud EAP arv 1 võrra väiksem kui nõutud punktide arv semestris, kuid kuna punkte arvestatakse kumulatiivselt ning kahe semestri EAP summa 54 EAP-d võrdub õppekava täidetuks loetavate punktide arvuga 54 EAP-d, siis arvet ei esitata. Selle loogika kohta võib lugeda ka EIK kõrgharidusreformi KKK lehelt punkt 2 all&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Siinkohal tahaks veel märkida, et kuigi EIK veebisaidil puudub vastav info, siis Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt pealkirjaga Õppimine&lt;ref&gt;https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppimine&lt;/ref&gt; vasemalt menüüst valides lingi &quot;Õppekulude hüvitamine&quot; (täpsem viitamine on tänu Drupali hookus-pookus navigatsioonisüsteemi kasutamisele võimatu) võib lugeda: &quot;Alates 2013/2014. õppeaastast täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppima asunud üliõpilastelt ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda.&quot; Seega, kui antud ülesandes defineeritud esimene semester oleks päris esimene semester ülikoolis, siis isegi kui õppekava täidetus oleks jäänud esimeses semestris alla 27 EAP, ei tohiks ülikool selle eest arvet esitada. See võib tekitada segadust EIK kõrgharidusreformi KKK lehel punkt 2 lugemisel&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;, kus punktis 2.1 toodud näite all pole otseselt defineeritud, kas I semester on õppuri päris esimene semester või juba vanema õppuri I semester õppeaastal.<br /> <br /> ==Märkused==<br /> Väga raske on antud küsimustele vastates koostada korrektselt töötavat hüperlinkidest koosnevat viiteaparatuuri, sest töövahendina nõutud EIK kodulehel asuvad artiklid ise sisaldavad mittekorrektset lingisüsteemi. Samuti tuleb viidete koostamisel arvestada standarditele mittevastavate linkidega ning tehniliste probleemidega, sest lingid sisaldavad mittestandardseid tähemärke nagu tühikud (%20), kaldkriipsud (%2F) või küsimärgid (%3F). Palun seda arvestada hindamisel.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tvari&diff=111935 2016-10-24T20:27:22Z

<p>Tvari: </p> <hr /> <div>=Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Tanel Vari<br /> <br /> Kood: 10163597<br /> <br /> Õpperühm: DK13<br /> <br /> Esitamise kuupäev: XXXXXX<br /> <br /> ==Essee==<br /> Alustuseks tahaksin kiita kursuse organiseerijaid. Seitsmesse loengusse (siinkohal jätaksin kõrvale päris esimese sissejuhatava loengu, mis tegeles peamiselt tehniliste nõudmistega antud kursuse läbimiseks.) on ära mahutatud täitsa arvestatav lühemapoolse konverentsi. Kui teemasid ning esinejaid veidi kõpitseda, siis võib tulemuseks olla päris hea konverentsilaadne gümnasistidele suunatud IT Kolledžit reklaamiv toode. Ka oli esinejate tase üllatavalt hea, vaid ühes-kahes loengus tekkis siinsel kuulajal kohati kerge meh? moment.<br /> <br /> Erialade esindatuse poolest oli panus tehtud üpris servast serva. IT alal tänapäeval töötades võib kerkida esile küsimus, mis on ja mis ei ole tänapäeval IT? Alati võib leida veel mõne käsitlusnurga teatud erialal, mida esitleda kui IT-d. Siinkohal olid siiski esindatud IT-alaste professioonide peamised rakendusalad. Alates algusest käsitleti süsteemiarhitektuuri, testimist, süsteemiadministreerimist, Eesti tööturu eripärasid, analüütikuid, küberkaitset ja turundust.<br /> <br /> Inimesed armastavad edetabeleid. Lähen kiusatusega kaasa ja toon siinkohal välja enim meeldinud loengud.<br /> <br /> Esiteks soovin esile tõsta Andres Küti loengut pealkirjaga &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Alguses tavapärase CV ettelugemisena tundunud, kuid lõpupoole vägagi kirglikult esitatud loeng, mida omakorda väärtustas loengu lõpus toimunud suhteliselt vabas vormis teemade edasiarendus loengu moderaatorite ning ettekandja vahel. On kahju, et taolist diskussiooni ei toimunud ülejäänud loengutes. Antud juhul oli see nauditav ning ühtlasi aitas mööda saada faktist, et esmakursuslased on küsimuste esitamisel pehmelt öeldes tagasihoidlikud. See on ka häda, millest ei saa üle ega ümber läbides antud kursust kaugõppe vormis loenguid järelvaadates. Teiseks minu jaoks väga huvitavaks loenguks pean ma Hedi Mardisoo loengut turundusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kolmandana tõstaksin esile Jaanus Priisalu peetud loengu küberkaitse teemadel&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mõnevõrra nõrgaks antud tsüklis jäi minu jaoks Kristel ja Marko Kruustüki poolt peetud loeng Testlio asutamisest ning edukäigusts mis kujutas endast peamiselt läbikappamist sellest, kuidas oma firmat üles ehitatud sai. Siiski, arvestades et loengu sihtgrupiks on peamiselt gümnaasiumist pärit esmakursuslased, võib olla just neil huvitav kuulda, kuidas praktiline elu toimib. Samuti langes üldisest tasemest minu jaoks veidi allapoole Einar Kontšalovi loeng “Karjäärikäänakutest”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kui olla kriitiline loengupidajate eneste suhtes, siis on selge, et kuivõrd antud loengusarjas osalenud külalislektorid ei teeni igapäevast leiba õppejõududena akadeemilistes õppeasutustes või ka igapäevaselt avalike loengute pidajatena, võib andeks anda üldise libastumise ettekande pidamisel. Tõepoolest, tänapäeval pole oluline Powerpointi esitluse olemasolu või siis on see teatud juhtudel suisa keelatud. Tsiteerin siinkohal W. Isaacsoni biograafiat Steve Jobsist: ''“Steve would summon the teams into the boardroom, which seats twenty, and they would come with thirty people and try to show PowerPoints, which Steve didn’t want to see,” Schiller recalled. One of the first things Jobs did during the product review process was ban PowerPoints. “I hate the way people use slide presentations instead of thinking,” Jobs later recalled.''&lt;ref&gt;Isaacson, W. (2011). Steve Jobs. 1st edition, USA : Simon &amp; Schuster. Chapter XXV&lt;/ref&gt;. Siiski, mida kindlasti sooviksin kõrgkoolis loenguid pidavatelt lektorite puhul kuulda, on korrektne emakeel. Akadeemiliselt loengult ootaks akadeemilisemat sõnakasutust kui kohvi- või suitsunurgas kasutatav suhtluskeel.<br /> <br /> Vaadates loenguid distantsilt, so. kaugõppes ning videosalvestuselt ning tehes seda enam-vähem järjest, oli tore märgata, kuidas mõningad märksõnad hakkasid korduma loengust loengusse. Esmalt muidugi pidev loengusarja moderaatorite pidev soov endid ja itindusega üldiselt tegelevaid inimesi pidevalt introvertideks nimetada. Ehkki diagnooside panemisega tegelevad meie vabariigis inimesed teatud teistel elualadel, ei muuda see fakti, et hea professionaalse tegevuse tulem sõltub enamikel elualadel tõepoolest suhtlusest. Suhtlusest kaastöölistega, ülemuste ning alluvatega ja ka klientidega ehk kõigi nendega, kes jäävad väljapoole iga indiviidi sisekosmost. Seega – suhtlus on oluline. <br /> <br /> Katsun siinkohal välja tuua veel mõningaid märksõnu või mustreid, mis kordusid ning mis on tõesti olulised<br /> <br /> Kommunikatsioon. Osaliselt oli sellest juba juttu. Ilma kommunikatsioonita ei saa olla ühtselt toimivat organisatsiooni. Sealjuures on oluline nii sise- kui ka väliskommunikatsioon. Kui soovida, et töö kannaks vilja, tuleb suhelda. Antud seisukoht leidus kordamist päris mitmes ettekandes&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127], “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kommunikatsioonivajadus on olemas ka IT osakonnal, mis ei tohi käituda musta kastina. IT osakond peab suhtlema (Mardisoo, Priisalu).<br /> <br /> Mobiilsus. Siinkohal ei pea ma hetkel silmas üksnes mobiilsust oma töökoha vahetamisel, kuigi A. Septeri loengus&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; tõi just tema selle esile kui Eesti IT sektoris esineva omapära. Ehk siis liikumaks kõrgemale ja paremini tasustavale ametipostile tasuks tema arvates eelkõige tööandjat vahetada. Tõepoolest on Eesti oma IT turg veidi eripäraste reeglitega, kui mujal maailmas. Näiteks USA suurtes korporatsioonides on iga indiviidi karjääriredel suures osas ette kirjutatud firmasiseste protsesside ja reeglitega ning kui töötaja suuremate lollustega hakkama ei saa, on tal enam-vähem teada, kust ta alustab ja kus ta lõpetab. Kuigi taoline lineaarne liikumine oma karjääriredelil võib mõningaid inimesi rahuldada, ei sobi see siiski kõigi jaoks. Sestap tahaksin rõhutada kommunikatsiooni ja eraldi seda, mida ingliskeelses maailmas nimetatakse tähistatakse terminiga socializing ning mida eesti keeles võiks lahti seletada kui suhtlemist võimalikult paljude inimestega ning seda eelkõige sarnaseid huvisid omavate ehk/või siis inimestega samalt elualalt. See võimaldab laiendada silmaringi ja eelkõige näiteks Eesti puhul aitab kaasa oma elujärje või töökoha parendamise võimalusteks. Selle mainis oma loengus ära ka A.Septer&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Mobiilsus ei tähenda samuti üksnes liikumist firmade vahel, vaid ka agiilsust – võimet hinnata ümber oma senist tegevust ja muuta käigupealt nii eesmärke(i) kui vahendeid selle saavustamiseks. Kiirelt ümberorienteerumisest rääkisid nii Hedi Mardisoo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, Einar Koltšanov&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; kui ka Testlio asutajad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel ja Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;,.<br /> <br /> Tuleb hinnata eelkõige ennast ning oma aega. Selle fakti tõid oma ettekandes välja nii Lembitu Ling&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kui ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; oma näites küberpäti kohta, kes ei keeldus oma tõelist potentsiaali tunnistamast. Aja hindamise alla kuulub ka iseenese võimete reaalne hindamine (Septer, Ling). Kuigi antud ettekannetes mainiti taolist vajadust eelkõige indiviidi enese kohta, tuleb seda eelkõige siiski silmas pidada tiimi juhil (kui on tiim mida juhtida), aga see kõik kuulub juba rohkem juhtimisteooria alla.<br /> <br /> Huvitav tähelepanek IT ametite kohta tuli välja nii Lembitu Lingi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ja ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ettekandest - kui IT asjad töötavad, siis nad töötavad nii, et inimese panustatu tundub ebaoluline. Antud juhul on tegemist tõepoolest huvitava paradoksiga, mis näitab et hästi õlitatud mehhanismi justkui ei panegi tähele. Ja tõepoolest, kui paljud meist süvenevad kodus kasvõi külmkapi või kuumaveeboileri tööprintsiipidesse ning hingeellu. Probleemid kerkivad ikkagi siis, kui asjad katki lähevad. Siinkohal sisaldub muidugi ka äärmuslik teine oht – inimesed muutuvad liiga laisaks. Sestap oleks paslik tsiteerida Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes ütles: “''Startup on õudne koht. Pead kõvasti jooksma, et paigal püsida.''” Kui seda väidet on tarvis millegi praktilisega illustreerida, siis sobib selleks ära kuulata-vaadata Testlio asutajate Kristel ja Marko Kruustüki loeng “Testimine ja startupid”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel Kruustük, Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Asjad peavad olema lihtsad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. See on IT maailmas juba ammu tuntud printsiip, lühendina kasutusel kui KISS (''Keep It Simple Stupid''). Võin omast kogemusest öelda, et kui alustada asjaga, mis algselt näeb välja lihtsa ja armsa ussikesena, millel on algus ja lõpp, siis projekti käigus kasvab sellest välja kas kaheksajalg või sajajalgne, või mis veel hullem – mitu sajajalgset, mis kedratud lõngakeraks. Taolist hirmuunenägu saab ära hoida oskusliku projektijuhtimisega ning samuti sellega, et projektis osalevad inimesed on teadlikud kõigist ohtudest, mida toob kaasa kas koodi refaktooring või projekti käigus muutuv lõpptulemuse täidetuse kriteerium. <br /> <br /> Eesti väiksus. Meile tõesti võib tunduda, et me oleme küll pindlalat väike riik, kuid IT maailmas suur tiiger, sest meil on ID-kaart, Skype ja E-residentsus. See kõik on tõsi, kuid siiski tuleb selleks, et asjadest aru saada vaadata ka väljapoole oma austrikarpi ja kõik saavutused, mis tunduvad hiiglaslikud seestpoolt vaadates, ei pruugi seda sugugi mitte olla teistsuguse vaatenurga puhul. Mis saaks selleks olla parem, kui töötada rahvusvahelises firmas, osaleda konverentsidel ning mis noorte inimeste puhul kõige olulisem – teha mõni akadeemiline kraad ülikoolis väljaspool Eestit. Soovitusi saab kuulda Jaan Priisalu või ka Andred Küti loengutest.<br /> <br /> Lõpetuseks sooviksin ära tuua mõttetera, mis kordus peaaegu läbi kõikide loengute ja nende pidajate - haridus on igaühe enda asi. Kuigi meile kõigile antakse võimalus, sõltub see siiski igaühest endast. Nagu ütles Andres Kütt oma loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; “Mitte kedagi teist ei huvita sinu sooritused ega haridus, kui sind ennast.” Sama tuli välja ja Lembitu Lingi loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes kirjeldas, kuidas abipalve korral ei antud talle mitte kala, vaid õng selle püüdmiseks (Ökul ja viide kasutada rohkem UNIX keskkonna käsku man).<br /> <br /> Niisiis, kuigi IT inimestele on saanud harjumuseks pidada end introvertseks ja laisaks tegelaseks, siis keegi teine teda ei aita. Selleks pole tehisintelligents veel piisavale tasemele arenenud ja isegi kui oleks, siis on endiselt vaja kedagi, kes neid servereid ja vajalikku infrastruktuuri haldaks. Kokkuvõtvalt tahaks kiita loengusarja organiseerijaid, kes olid kokku pannud väga heal tasemel erinevate esinejate plejaadi, kelle esinemiste lõpptulemi ärakuulamine mitte kedagi kindlasti mitte lollimaks ei teinud.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus B===<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' (kirjaviis muutmata)<br /> <br /> Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) õppekorralduse eeskirja (ÕE) punktile 5.2.11&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt; on õppuritel ühe õppeaine piires õigus kuni kolmele sooritusele. Sellest järeldub, et õppuril on õigus kahele kordussooritusele (vt. ka Korduma kippuvad küsimused (KKK&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt;), küsimus 8 - http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F&lt;/ref&gt; (''see link on võetud lehe ülaosas paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 8''). <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks on õppuril õppeaine õpetamise semestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani (EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt;) välja arvatud juhul, kui tegemist on esimese õppeaasta tudengiga. Õigus esimese õppeaasta ainete kordussoorituseks on aine toimumisel või sellele järgneval semestril ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalal (EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt;; vt. ka KKK küsimus 9&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> Vastavalt EIK ÕK punkt 5.2.7 on kordussooritused omafinantseeritaval (OF) õppekohal tasulised ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2016/2017 aastal kehtiv tasu kordussoorituse eest vastavalt veebilehtedel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;/ref&gt; ja http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud infole on 20€ (vt. ka KKK küsimus 10 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele%3F (''see link on võetud lehe ülaosas paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 10'')). Täpset viidet rektori käskkirja nubrile ei õnnestunud leida. Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritus tasuta (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> Vastata küsimusele &quot;Kellega kokku leppida kordussoorituseks?&quot; otseselt vastata ei saa, kuid kõigi eelduste kohaselt määrab kordussoorituste kuupäevad ja tähtajad vastava õppeaine õppejõud, kes avaldab need Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end registreerida ÕIS-s klikates enda andmete lehel lingile &quot;Kordussooritused&quot; (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord (VÕTA) on kättesaadav IT Kolledži veebilehel aadressil http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> VÕTA kord osa II punkt 1&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt; sätestab, et VÕTA arvestust taotleval õppuril tuleb esitada EIK VÕTA komisjonile vormikohane taotlus koos kõigi vajalike lisadega hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA kord osa III punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et komisjon teeb otsuse taotluse osas ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast. Antud kuupäev võib pikeneda seoses täiendavate dokumentide nõudmisega kuni ühe kuu võrra alates nende täiendavate tingimuste täitmisest. Samas ei määratleta VÕTA korras otseselt tähtaega, mille jooksul tuleb antud tingimusi täita. VÕTA osa kord osa III punkt 9&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul. Jällegi ei ole otseselt määratletud, millise semestri õppekava täitmiseks rahuldatud taotlust arvestatakse. Seega on VÕTA korra veebilehe kohaselt võimalik otseselt määratleda vaid taotluse esitamise tähtaeg, milleks on hiljemalt 10. tööpäev enne punase joone päeva. Samas võib KKK lehelt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; lugeda, et õigeaegselt esitatud taotlused arvestatakse rahuldamise korral algava semestri sooritus(t)ena.<br /> <br /> VÕTA taotlus esitatakse elektrooniliselt ÕIS-i kaudu. <br /> <br /> Täpsemaid juhendeid VÕTA taotluse esitamiseks ei pea ma siinkohal vajalikuks kopi-peistida. Nõuete kohta võib lugeda KKK lehelt, küsimus 6&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; alt või VÕTA korra lehelt osast II&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> KKK küsimus 6 viimane lõik, mis on tähistatud NB!, sedastab et alates 2013/2014 õppeaastast ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhise õppekava täies mahus läbimise kontrollimiseks ja sestap tuleb semestris koguda vähemalt 27 EAP, et semester loetaks läbituks täies mahus. VÕTA kaudu läbitud sooritusi arvestatakse siiski õppeaasta lõpus õppekava täitmise kontrollimiseks. Seega võivad VÕTA kaudu saadud punktid olla kantud küll taotluse esitamise ajal läbitud semestrisse, kuid semestripõhise õppekava läbimise sooritamise hindamiseks neid ei arvestata. Sama võib lugeda kõrgharidusreformi kohta käivalt KKK lehelt punkt 2 alt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''<br /> <br /> Vastavalt õppeaine Wiki lehel&lt;ref&gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele&lt;/ref&gt; toodud tabelile:&lt;br /&gt;<br /> &lt;blockquote&gt;X = 28&lt;br /&gt;<br /> Y = 26&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Kõrgharidusreformi KKK leht punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt; sedastab, et nominaalkoormusel (30 EAP semestris) loetakse õppekava täiel määral täidetuks, kui semestri jooksul kogutud punktide arv on 27 EAP. Puuduolevate punktide osas esitab ülikool õppurile õppekulude osalise hüvitamise arve, mis veebilehel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) vastavalt 2016/2017 õppeaastal on 50€ 1 EAP kohta. <br /> <br /> Eeldusel, et esimesel semestril kogutud ainepunktide arv X on 28 EAP ja teisel semestril kogutud punktide arv Y on 26 EAP, siis vastavalt 2013/2014 aasta kõrgharidusreformile ei tule tasuda ei esimese semestri lõpus ega ka mitte teise semestri lõpus, sest punkte arvutatakse kumulatiivselt. Esimesel semestril on nõutud EAP arv ületatud 1 punkti võrra. Teisel semestril on nõutud EAP arv 1 võrra väiksem kui nõutud punktide arv semestris, kuid kuna punkte arvestatakse kumulatiivselt ning kahe semestri EAP summa 54 EAP-d võrdub õppekava täidetuks loetavate punktide arvuga 54 EAP-d, siis arvet ei esitata. Selle loogika kohta võib lugeda ka EIK kõrgharidusreformi KKK lehelt punkt 2 all&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Siinkohal tahaks veel märkida, et kuigi EIK veebisaidil puudub vastav info, siis Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt pealkirjaga Õppimine&lt;ref&gt;https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppimine&lt;/ref&gt; vasemalt menüüst valides lingi &quot;Õppekulude hüvitamine&quot; (täpsem viitamine on tänu Drupali hookus-pookus navigatsioonisüsteemi kasutamisele võimatu) võib lugeda: &quot;Alates 2013/2014. õppeaastast täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppima asunud üliõpilastelt ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda.&quot; Seega, kui antud ülesandes defineeritud esimene semester oleks päris esimene semester ülikoolis, siis isegi kui õppekava täidetus oleks jäänud esimeses semestris alla 27 EAP, ei tohiks ülikool selle eest arvet esitada. See võib tekitada segadust EIK kõrgharidusreformi KKK lehel punkt 2 lugemisel&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;, kus punktis 2.1 toodud näite all pole otseselt defineeritud, kas I semester on õppuri päris esimene semester või juba vanema õppuri I semester õppeaastal.<br /> <br /> ==Märkused==<br /> Väga raske on antud küsimustele vastates koostada korrektselt töötavat hüperlinkidest koosnevat viiteaparatuuri, sest töövahendina nõutud EIK kodulehel asuvad artiklid ise sisaldavad mittekorrektset lingisüsteemi. Samuti tuleb viidete koostamisel arvestada standarditele mittevastavate linkidega ning tehniliste probleemidega, sest lingid sisaldavad mittestandardseid tähemärke nagu tühikud (%20), kaldkriipsud (%2F) või küsimärgid (%3F). Palun seda arvestada hindamisel.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tvari&diff=111934 2016-10-24T20:23:43Z

<p>Tvari: </p> <hr /> <div>=Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Tanel Vari<br /> <br /> Kood: 10163597<br /> <br /> Õpperühm: DK13<br /> <br /> Esitamise kuupäev: XXXXXX<br /> <br /> ==Essee==<br /> Alustuseks tahaksin kiita kursuse organiseerijaid. Seitsmesse loengusse (siinkohal jätaksin kõrvale päris esimese sissejuhatava loengu, mis tegeles peamiselt tehniliste nõudmistega antud kursuse läbimiseks.) on ära mahutatud täitsa arvestatav lühemapoolse konverentsi. Kui teemasid ning esinejaid veidi kõpitseda, siis võib tulemuseks olla päris hea konverentsilaadne gümnasistidele suunatud IT Kolledžit reklaamiv toode. Ka oli esinejate tase üllatavalt hea, vaid ühes-kahes loengus tekkis siinsel kuulajal kohati kerge meh? moment.<br /> <br /> Erialade esindatuse poolest oli panus tehtud üpris servast serva. IT alal tänapäeval töötades võib kerkida esile küsimus, mis on ja mis ei ole tänapäeval IT? Alati võib leida veel mõne käsitlusnurga teatud erialal, mida esitleda kui IT-d. Siinkohal olid siiski esindatud IT-alaste professioonide peamised rakendusalad. Alates algusest käsitleti süsteemiarhitektuuri, testimist, süsteemiadministreerimist, Eesti tööturu eripärasid, analüütikuid, küberkaitset ja turundust.<br /> <br /> Inimesed armastavad edetabeleid. Lähen kiusatusega kaasa ja toon siinkohal välja enim meeldinud loengud.<br /> <br /> Esiteks soovin esile tõsta Andres Küti loengut pealkirjaga &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Alguses tavapärase CV ettelugemisena tundunud, kuid lõpupoole vägagi kirglikult esitatud loeng, mida omakorda väärtustas loengu lõpus toimunud suhteliselt vabas vormis teemade edasiarendus loengu moderaatorite ning ettekandja vahel. On kahju, et taolist diskussiooni ei toimunud ülejäänud loengutes. Antud juhul oli see nauditav ning ühtlasi aitas mööda saada faktist, et esmakursuslased on küsimuste esitamisel pehmelt öeldes tagasihoidlikud. See on ka häda, millest ei saa üle ega ümber läbides antud kursust kaugõppe vormis loenguid järelvaadates. Teiseks minu jaoks väga huvitavaks loenguks pean ma Hedi Mardisoo loengut turundusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kolmandana tõstaksin esile Jaanus Priisalu peetud loengu küberkaitse teemadel&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mõnevõrra nõrgaks antud tsüklis jäi minu jaoks Kristel ja Marko Kruustüki poolt peetud loeng Testlio asutamisest ning edukäigusts mis kujutas endast peamiselt läbikappamist sellest, kuidas oma firmat üles ehitatud sai. Siiski, arvestades et loengu sihtgrupiks on peamiselt gümnaasiumist pärit esmakursuslased, võib olla just neil huvitav kuulda, kuidas praktiline elu toimib. Samuti langes üldisest tasemest minu jaoks veidi allapoole Einar Kontšalovi loeng “Karjäärikäänakutest”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kui olla kriitiline loengupidajate eneste suhtes, siis on selge, et kuivõrd antud loengusarjas osalenud külalislektorid ei teeni igapäevast leiba õppejõududena akadeemilistes õppeasutustes või ka igapäevaselt avalike loengute pidajatena, võib andeks anda üldise libastumise ettekande pidamisel. Tõepoolest, tänapäeval pole oluline Powerpointi esitluse olemasolu või siis on see teatud juhtudel suisa keelatud. Tsiteerin siinkohal W. Isaacsoni biograafiat Steve Jobsist: ''“Steve would summon the teams into the boardroom, which seats twenty, and they would come with thirty people and try to show PowerPoints, which Steve didn’t want to see,” Schiller recalled. One of the first things Jobs did during the product review process was ban PowerPoints. “I hate the way people use slide presentations instead of thinking,” Jobs later recalled.''&lt;ref&gt;Isaacson, W. (2011). Steve Jobs. 1st edition, USA : Simon &amp; Schuster. Chapter XXV&lt;/ref&gt;. Siiski, mida kindlasti sooviksin kõrgkoolis loenguid pidavatelt lektorite puhul kuulda, on korrektne emakeel. Akadeemiliselt loengult ootaks akadeemilisemat sõnakasutust kui kohvi- või suitsunurgas kasutatav suhtluskeel.<br /> <br /> Vaadates loenguid distantsilt, so. kaugõppes ning videosalvestuselt ning tehes seda enam-vähem järjest, oli tore märgata, kuidas mõningad märksõnad hakkasid korduma loengust loengusse. Esmalt muidugi pidev loengusarja moderaatorite pidev soov endid ja itindusega üldiselt tegelevaid inimesi pidevalt introvertideks nimetada. Ehkki diagnooside panemisega tegelevad meie vabariigis inimesed teatud teistel elualadel, ei muuda see fakti, et hea professionaalse tegevuse tulem sõltub enamikel elualadel tõepoolest suhtlusest. Suhtlusest kaastöölistega, ülemuste ning alluvatega ja ka klientidega ehk kõigi nendega, kes jäävad väljapoole iga indiviidi sisekosmost. Seega – suhtlus on oluline. <br /> <br /> Katsun siinkohal välja tuua veel mõningaid märksõnu või mustreid, mis kordusid ning mis on tõesti olulised<br /> <br /> Kommunikatsioon. Osaliselt oli sellest juba juttu. Ilma kommunikatsioonita ei saa olla ühtselt toimivat organisatsiooni. Sealjuures on oluline nii sise- kui ka väliskommunikatsioon. Kui soovida, et töö kannaks vilja, tuleb suhelda. Antud seisukoht leidus kordamist päris mitmes ettekandes&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127], “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kommunikatsioonivajadus on olemas ka IT osakonnal, mis ei tohi käituda musta kastina. IT osakond peab suhtlema (Mardisoo, Priisalu).<br /> <br /> Mobiilsus. Siinkohal ei pea ma hetkel silmas üksnes mobiilsust oma töökoha vahetamisel, kuigi A. Septeri loengus&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; tõi just tema selle esile kui Eesti IT sektoris esineva omapära. Ehk siis liikumaks kõrgemale ja paremini tasustavale ametipostile tasuks tema arvates eelkõige tööandjat vahetada. Tõepoolest on Eesti oma IT turg veidi eripäraste reeglitega, kui mujal maailmas. Näiteks USA suurtes korporatsioonides on iga indiviidi karjääriredel suures osas ette kirjutatud firmasiseste protsesside ja reeglitega ning kui töötaja suuremate lollustega hakkama ei saa, on tal enam-vähem teada, kust ta alustab ja kus ta lõpetab. Kuigi taoline lineaarne liikumine oma karjääriredelil võib mõningaid inimesi rahuldada, ei sobi see siiski kõigi jaoks. Sestap tahaksin rõhutada kommunikatsiooni ja eraldi seda, mida ingliskeelses maailmas nimetatakse tähistatakse terminiga socializing ning mida eesti keeles võiks lahti seletada kui suhtlemist võimalikult paljude inimestega ning seda eelkõige sarnaseid huvisid omavate ehk/või siis inimestega samalt elualalt. See võimaldab laiendada silmaringi ja eelkõige näiteks Eesti puhul aitab kaasa oma elujärje või töökoha parendamise võimalusteks. Selle mainis oma loengus ära ka A.Septer&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Mobiilsus ei tähenda samuti üksnes liikumist firmade vahel, vaid ka agiilsust – võimet hinnata ümber oma senist tegevust ja muuta käigupealt nii eesmärke(i) kui vahendeid selle saavustamiseks. Kiirelt ümberorienteerumisest rääkisid nii Hedi Mardisoo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, Einar Koltšanov&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; kui ka Testlio asutajad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel ja Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;,.<br /> <br /> Tuleb hinnata eelkõige ennast ning oma aega. Selle fakti tõid oma ettekandes välja nii Lembitu Ling&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kui ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; oma näites küberpäti kohta, kes ei keeldus oma tõelist potentsiaali tunnistamast. Aja hindamise alla kuulub ka iseenese võimete reaalne hindamine (Septer, Ling). Kuigi antud ettekannetes mainiti taolist vajadust eelkõige indiviidi enese kohta, tuleb seda eelkõige siiski silmas pidada tiimi juhil (kui on tiim mida juhtida), aga see kõik kuulub juba rohkem juhtimisteooria alla.<br /> <br /> Huvitav tähelepanek IT ametite kohta tuli välja nii Lembitu Lingi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ja ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ettekandest - kui IT asjad töötavad, siis nad töötavad nii, et inimese panustatu tundub ebaoluline. Antud juhul on tegemist tõepoolest huvitava paradoksiga, mis näitab et hästi õlitatud mehhanismi justkui ei panegi tähele. Ja tõepoolest, kui paljud meist süvenevad kodus kasvõi külmkapi või kuumaveeboileri tööprintsiipidesse ning hingeellu. Probleemid kerkivad ikkagi siis, kui asjad katki lähevad. Siinkohal sisaldub muidugi ka äärmuslik teine oht – inimesed muutuvad liiga laisaks. Sestap oleks paslik tsiteerida Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes ütles: “''Startup on õudne koht. Pead kõvasti jooksma, et paigal püsida.''” Kui seda väidet on tarvis millegi praktilisega illustreerida, siis sobib selleks ära kuulata-vaadata Testlio asutajate Kristel ja Marko Kruustüki loeng “Testimine ja startupid”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel Kruustük, Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Asjad peavad olema lihtsad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. See on IT maailmas juba ammu tuntud printsiip, lühendina kasutusel kui KISS (''Keep It Simple Stupid''). Võin omast kogemusest öelda, et kui alustada asjaga, mis algselt näeb välja lihtsa ja armsa ussikesena, millel on algus ja lõpp, siis projekti käigus kasvab sellest välja kas kaheksajalg või sajajalgne, või mis veel hullem – mitu sajajalgset, mis kedratud lõngakeraks. Taolist hirmuunenägu saab ära hoida oskusliku projektijuhtimisega ning samuti sellega, et projektis osalevad inimesed on teadlikud kõigist ohtudest, mida toob kaasa kas koodi refaktooring või projekti käigus muutuv lõpptulemuse täidetuse kriteerium. <br /> <br /> Eesti väiksus. Meile tõesti võib tunduda, et me oleme küll pindlalat väike riik, kuid IT maailmas suur tiiger, sest meil on ID- kaart, Skype ja E-residentsus. See kõik on tõsi, kuid siiski tuleb selleks, et asjadest aru saada vaadata ka väljapoole oma austrikarpi ja kõik saavutused, mis tunduvad hiiglaskikult seestpoolt vaadates ei pruugi seda sugugi mitte olla teistsuguse positsiooni puhul. Mis saaks selleks olla parem, kui töötada rahvusvahelises firmas, osaleda konverentsidel ning mis noorte inimeste puhul kõige olulisem – teha mõni akadeemiline kraad ülikoolis väljaspool Eestit. Soovitusi saab kuulda Jaan Priisalu või ka Andred Küti loengutest.<br /> <br /> Lõpetuseks sooviksin ära tuua mõttetera, mis kordus peaaegu läbi kõikide loengute ja nende pidajate - haridus on igaühe enda asi. Kuigi meile kõigile antakse võimalus, sõltub see siiski kõikidest enestest. Nagu ütles Andres Kütt oma loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; “Mitte kedagi teist ei huvita sinu sooritused ega haridus, kui sind ennast.” Sama tuli välja ja Lembitu Lingi loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes kirjeldas, kuidas abipalve korral ei antud talle mitte kala, vaid õng selle püüdmiseks (Ökul ja viide kasutada rohkem UNIX keskkonna käsku man).<br /> <br /> Niisiis, kuigi IT inimestele on saanud harjumuseks pidada end introvertseks ja laisaks tegelaseks, siis keegi teine teda ei aita. Selleks pole tehisintelligents veel piisavale tasemele arenenud ja isegi kui oleks, siis on endiselt vaja kedagi, kes neid servereid haldaks. Kokkuvõtvalt tahaks samuti kiita loengusarja organiseerijaid, kes olid kokku pannud väga heal tasemel ent siiski erinevate esinejate plejaadi, kelle esinemiste lõpptulemina koorusid välja suuresti olulised ja samasugused (ÖÄKKK) tõed.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus B===<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' (kirjaviis muutmata)<br /> <br /> Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) õppekorralduse eeskirja (ÕE) punktile 5.2.11&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt; on õppuritel ühe õppeaine piires õigus kuni kolmele sooritusele. Sellest järeldub, et õppuril on õigus kahele kordussooritusele (vt. ka Korduma kippuvad küsimused (KKK&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt;), küsimus 8 - http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F&lt;/ref&gt; (''see link on võetud lehe ülaosas paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 8''). <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks on õppuril õppeaine õpetamise semestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani (EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt;) välja arvatud juhul, kui tegemist on esimese õppeaasta tudengiga. Õigus esimese õppeaasta ainete kordussoorituseks on aine toimumisel või sellele järgneval semestril ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalal (EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt;; vt. ka KKK küsimus 9&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> Vastavalt EIK ÕK punkt 5.2.7 on kordussooritused omafinantseeritaval (OF) õppekohal tasulised ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2016/2017 aastal kehtiv tasu kordussoorituse eest vastavalt veebilehtedel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;/ref&gt; ja http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud infole on 20€ (vt. ka KKK küsimus 10 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele%3F (''see link on võetud lehe ülaosas paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 10'')). Täpset viidet rektori käskkirja nubrile ei õnnestunud leida. Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritus tasuta (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> Vastata küsimusele &quot;Kellega kokku leppida kordussoorituseks?&quot; otseselt vastata ei saa, kuid kõigi eelduste kohaselt määrab kordussoorituste kuupäevad ja tähtajad vastava õppeaine õppejõud, kes avaldab need Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end registreerida ÕIS-s klikates enda andmete lehel lingile &quot;Kordussooritused&quot; (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord (VÕTA) on kättesaadav IT Kolledži veebilehel aadressil http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> VÕTA kord osa II punkt 1&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt; sätestab, et VÕTA arvestust taotleval õppuril tuleb esitada EIK VÕTA komisjonile vormikohane taotlus koos kõigi vajalike lisadega hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA kord osa III punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et komisjon teeb otsuse taotluse osas ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast. Antud kuupäev võib pikeneda seoses täiendavate dokumentide nõudmisega kuni ühe kuu võrra alates nende täiendavate tingimuste täitmisest. Samas ei määratleta VÕTA korras otseselt tähtaega, mille jooksul tuleb antud tingimusi täita. VÕTA osa kord osa III punkt 9&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul. Jällegi ei ole otseselt määratletud, millise semestri õppekava täitmiseks rahuldatud taotlust arvestatakse. Seega on VÕTA korra veebilehe kohaselt võimalik otseselt määratleda vaid taotluse esitamise tähtaeg, milleks on hiljemalt 10. tööpäev enne punase joone päeva. Samas võib KKK lehelt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; lugeda, et õigeaegselt esitatud taotlused arvestatakse rahuldamise korral algava semestri sooritus(t)ena.<br /> <br /> VÕTA taotlus esitatakse elektrooniliselt ÕIS-i kaudu. <br /> <br /> Täpsemaid juhendeid VÕTA taotluse esitamiseks ei pea ma siinkohal vajalikuks kopi-peistida. Nõuete kohta võib lugeda KKK lehelt, küsimus 6&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; alt või VÕTA korra lehelt osast II&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> KKK küsimus 6 viimane lõik, mis on tähistatud NB!, sedastab et alates 2013/2014 õppeaastast ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhise õppekava täies mahus läbimise kontrollimiseks ja sestap tuleb semestris koguda vähemalt 27 EAP, et semester loetaks läbituks täies mahus. VÕTA kaudu läbitud sooritusi arvestatakse siiski õppeaasta lõpus õppekava täitmise kontrollimiseks. Seega võivad VÕTA kaudu saadud punktid olla kantud küll taotluse esitamise ajal läbitud semestrisse, kuid semestripõhise õppekava läbimise sooritamise hindamiseks neid ei arvestata. Sama võib lugeda kõrgharidusreformi kohta käivalt KKK lehelt punkt 2 alt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''<br /> <br /> Vastavalt õppeaine Wiki lehel&lt;ref&gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele&lt;/ref&gt; toodud tabelile:&lt;br /&gt;<br /> &lt;blockquote&gt;X = 28&lt;br /&gt;<br /> Y = 26&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Kõrgharidusreformi KKK leht punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt; sedastab, et nominaalkoormusel (30 EAP semestris) loetakse õppekava täiel määral täidetuks, kui semestri jooksul kogutud punktide arv on 27 EAP. Puuduolevate punktide osas esitab ülikool õppurile õppekulude osalise hüvitamise arve, mis veebilehel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) vastavalt 2016/2017 õppeaastal on 50€ 1 EAP kohta. <br /> <br /> Eeldusel, et esimesel semestril kogutud ainepunktide arv X on 28 EAP ja teisel semestril kogutud punktide arv Y on 26 EAP, siis vastavalt 2013/2014 aasta kõrgharidusreformile ei tule tasuda ei esimese semestri lõpus ega ka mitte teise semestri lõpus, sest punkte arvutatakse kumulatiivselt. Esimesel semestril on nõutud EAP arv ületatud 1 punkti võrra. Teisel semestril on nõutud EAP arv 1 võrra väiksem kui nõutud punktide arv semestris, kuid kuna punkte arvestatakse kumulatiivselt ning kahe semestri EAP summa 54 EAP-d võrdub õppekava täidetuks loetavate punktide arvuga 54 EAP-d, siis arvet ei esitata. Selle loogika kohta võib lugeda ka EIK kõrgharidusreformi KKK lehelt punkt 2 all&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Siinkohal tahaks veel märkida, et kuigi EIK veebisaidil puudub vastav info, siis Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt pealkirjaga Õppimine&lt;ref&gt;https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppimine&lt;/ref&gt; vasemalt menüüst valides lingi &quot;Õppekulude hüvitamine&quot; (täpsem viitamine on tänu Drupali hookus-pookus navigatsioonisüsteemi kasutamisele võimatu) võib lugeda: &quot;Alates 2013/2014. õppeaastast täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppima asunud üliõpilastelt ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda.&quot; Seega, kui antud ülesandes defineeritud esimene semester oleks päris esimene semester ülikoolis, siis isegi kui õppekava täidetus oleks jäänud esimeses semestris alla 27 EAP, ei tohiks ülikool selle eest arvet esitada. See võib tekitada segadust EIK kõrgharidusreformi KKK lehel punkt 2 lugemisel&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;, kus punktis 2.1 toodud näite all pole otseselt defineeritud, kas I semester on õppuri päris esimene semester või juba vanema õppuri I semester õppeaastal.<br /> <br /> ==Märkused==<br /> Väga raske on antud küsimustele vastates koostada korrektselt töötavat hüperlinkidest koosnevat viiteaparatuuri, sest töövahendina nõutud EIK kodulehel asuvad artiklid ise sisaldavad mittekorrektset lingisüsteemi. Samuti tuleb viidete koostamisel arvestada standarditele mittevastavate linkidega ning tehniliste probleemidega, sest lingid sisaldavad mittestandardseid tähemärke nagu tühikud (%20), kaldkriipsud (%2F) või küsimärgid (%3F). Palun seda arvestada hindamisel.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tvari&diff=111933 2016-10-24T20:21:53Z

<p>Tvari: </p> <hr /> <div> =Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Tanel Vari<br /> <br /> Kood: 10163597<br /> <br /> Õpperühm: DK13<br /> <br /> Esitamise kuupäev: XXXXXX<br /> <br /> ==Essee==<br /> Alustuseks tahaksin kiita kursuse organiseerijaid. Seitsmesse loengusse (siinkohal jätaksin kõrvale päris esimese sissejuhatava loengu, mis tegeles peamiselt tehniliste nõudmistega antud kursuse läbimiseks.) on ära mahutatud täitsa arvestatav lühemapoolse konverentsi. Kui teemasid ning esinejaid veidi kõpitseda, siis võib tulemuseks olla päris hea konverentsilaadne gümnasistidele suunatud IT Kolledžit reklaamiv toode. Ka oli esinejate tase üllatavalt hea, vaid ühes-kahes loengus tekkis siinsel kuulajal kohati kerge meh? moment.<br /> <br /> Erialade esindatuse poolest oli panus tehtud üpris servast serva. IT alal tänapäeval töötades võib kerkida esile küsimus, mis on ja mis ei ole tänapäeval IT? Alati võib leida veel mõne käsitlusnurga teatud erialal, mida esitleda kui IT-d. Siinkohal olid siiski esindatud IT-alaste professioonide peamised rakendusalad. Alates algusest käsitleti süsteemiarhitektuuri, testimist, süsteemiadministreerimist, Eesti tööturu eripärasid, analüütikuid, küberkaitset ja turundust.<br /> <br /> Inimesed armastavad edetabeleid. Lähen kiusatusega kaasa ja toon siinkohal välja enim meeldinud loengud.<br /> <br /> Esiteks soovin esile tõsta Andres Küti loengut pealkirjaga &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Alguses tavapärase CV ettelugemisena tundunud, kuid lõpupoole vägagi kirglikult esitatud loeng, mida omakorda väärtustas loengu lõpus toimunud suhteliselt vabas vormis teemade edasiarendus loengu moderaatorite ning ettekandja vahel. On kahju, et taolist diskussiooni ei toimunud ülejäänud loengutes. Antud juhul oli see nauditav ning ühtlasi aitas mööda saada faktist, et esmakursuslased on küsimuste esitamisel pehmelt öeldes tagasihoidlikud. See on ka häda, millest ei saa üle ega ümber läbides antud kursust kaugõppe vormis loenguid järelvaadates. Teiseks minu jaoks väga huvitavaks loenguks pean ma Hedi Mardisoo loengut turundusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kolmandana tõstaksin esile Jaanus Priisalu peetud loengu küberkaitse teemadel&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mõnevõrra nõrgaks antud tsüklis jäi minu jaoks Kristel ja Marko Kruustüki poolt peetud loeng Testlio asutamisest ning edukäigusts mis kujutas endast peamiselt läbikappamist sellest, kuidas oma firmat üles ehitatud sai. Siiski, arvestades et loengu sihtgrupiks on peamiselt gümnaasiumist pärit esmakursuslased, võib olla just neil huvitav kuulda, kuidas praktiline elu toimib. Samuti langes üldisest tasemest minu jaoks veidi allapoole Einar Kontšalovi loeng “Karjäärikäänakutest”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kui olla kriitiline loengupidajate eneste suhtes, siis on selge, et kuivõrd antud loengusarjas osalenud külalislektorid ei teeni igapäevast leiba õppejõududena akadeemilistes õppeasutustes või ka igapäevaselt avalike loengute pidajatena, võib andeks anda üldise libastumise ettekande pidamisel. Tõepoolest, tänapäeval pole oluline Powerpointi esitluse olemasolu või siis on see teatud juhtudel suisa keelatud. Tsiteerin siinkohal W. Isaacsoni biograafiat Steve Jobsist: ''“Steve would summon the teams into the boardroom, which seats twenty, and they would come with thirty people and try to show PowerPoints, which Steve didn’t want to see,” Schiller recalled. One of the first things Jobs did during the product review process was ban PowerPoints. “I hate the way people use slide presentations instead of thinking,” Jobs later recalled.''&lt;ref&gt;Isaacson, W. (2011). Steve Jobs. 1st edition, USA : Simon &amp; Schuster. Chapter XXV&lt;/ref&gt;. Siiski, mida kindlasti sooviksin kõrgkoolis loenguid pidavatelt lektorite puhul kuulda, on korrektne emakeel. Akadeemiliselt loengult ootaks akadeemilisemat sõnakasutust kui kohvi- või suitsunurgas kasutatav suhtluskeel.<br /> <br /> Vaadates loenguid distantsilt, so. kaugõppes ning videosalvestuselt ning tehes seda enam-vähem järjest, oli tore märgata, kuidas mõningad märksõnad hakkasid korduma loengust loengusse. Esmalt muidugi pidev loengusarja moderaatorite pidev soov endid ja itindusega üldiselt tegelevaid inimesi pidevalt introvertideks nimetada. Ehkki diagnooside panemisega tegelevad meie vabariigis inimesed teatud teistel elualadel, ei muuda see fakti, et hea professionaalse tegevuse tulem sõltub enamikel elualadel tõepoolest suhtlusest. Suhtlusest kaastöölistega, ülemuste ning alluvatega ja ka klientidega ehk kõigi nendega, kes jäävad väljapoole iga indiviidi sisekosmost. Seega – suhtlus on oluline. <br /> <br /> Katsun siinkohal välja tuua veel mõningaid märksõnu või mustreid, mis kordusid ning mis on tõesti olulised<br /> <br /> Kommunikatsioon. Osaliselt oli sellest juba juttu. Ilma kommunikatsioonita ei saa olla ühtselt toimivat organisatsiooni. Sealjuures on oluline nii sise- kui ka väliskommunikatsioon. Kui soovida, et töö kannaks vilja, tuleb suhelda. Antud seisukoht leidus kordamist päris mitmes ettekandes&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127], “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kommunikatsioonivajadus on olemas ka IT osakonnal, mis ei tohi käituda musta kastina. IT osakond peab suhtlema (Mardisoo, Priisalu).<br /> <br /> Mobiilsus. Siinkohal ei pea ma hetkel silmas üksnes mobiilsust oma töökoha vahetamisel, kuigi A. Septeri loengus&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; tõi just tema selle esile kui Eesti IT sektoris esineva omapära. Ehk siis liikumaks kõrgemale ja paremini tasustavale ametipostile tasuks tema arvates eelkõige tööandjat vahetada. Tõepoolest on Eesti oma IT turg veidi eripäraste reeglitega, kui mujal maailmas. Näiteks USA suurtes korporatsioonides on iga indiviidi karjääriredel suures osas ette kirjutatud firmasiseste protsesside ja reeglitega ning kui töötaja suuremate lollustega hakkama ei saa, on tal enam-vähem teada, kust ta alustab ja kus ta lõpetab. Kuigi taoline lineaarne liikumine oma karjääriredelil võib mõningaid inimesi rahuldada, ei sobi see siiski kõigi jaoks. Sestap tahaksin rõhutada kommunikatsiooni ja eraldi seda, mida ingliskeelses maailmas nimetatakse tähistatakse terminiga socializing ning mida eesti keeles võiks lahti seletada kui suhtlemist võimalikult paljude inimestega ning seda eelkõige sarnaseid huvisid omavate ehk/või siis inimestega samalt elualalt. See võimaldab laiendada silmaringi ja eelkõige näiteks Eesti puhul aitab kaasa oma elujärje või töökoha parendamise võimalusteks. Selle mainis oma loengus ära ka A.Septer&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Mobiilsus ei tähenda samuti üksnes liikumist firmade vahel, vaid ka agiilsust – võimet hinnata ümber oma senist tegevust ja muuta käigupealt nii eesmärke(i) kui vahendeid selle saavustamiseks. Kiirelt ümberorienteerumisest rääkisid nii Hedi Mardisoo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, Einar Koltšanov&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; kui ka Testlio asutajad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel ja Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;,.<br /> <br /> Tuleb hinnata eelkõige ennast ning oma aega. Selle fakti tõid oma ettekandes välja nii Lembitu Ling&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kui ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; oma näites küberpäti kohta, kes ei keeldus oma tõelist potentsiaali tunnistamast. Aja hindamise alla kuulub ka iseenese võimete reaalne hindamine (Septer, Ling). Kuigi antud ettekannetes mainiti taolist vajadust eelkõige indiviidi enese kohta, tuleb seda eelkõige siiski silmas pidada tiimi juhil (kui on tiim mida juhtida), aga see kõik kuulub juba rohkem juhtimisteooria alla.<br /> <br /> Huvitav tähelepanek IT ametite kohta tuli välja nii Lembitu Lingi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ja ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ettekandest - kui IT asjad töötavad, siis nad töötavad nii, et inimese panustatu tundub ebaoluline. Antud juhul on tegemist tõepoolest huvitava paradoksiga, mis näitab et hästi õlitatud mehhanismi justkui ei panegi tähele. Ja tõepoolest, kui paljud meist süvenevad kodus kasvõi külmkapi või kuumaveeboileri tööprintsiipidesse ning hingeellu. Probleemid kerkivad ikkagi siis, kui asjad katki lähevad. Siinkohal sisaldub muidugi ka äärmuslik teine oht – inimesed muutuvad liiga laisaks. Sestap oleks paslik tsiteerida Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes ütles: “''Startup on õudne koht. Pead kõvasti jooksma, et paigal püsida.''” Kui seda väidet on tarvis millegi praktilisega illustreerida, siis sobib selleks ära kuulata-vaadata Testlio asutajate Kristel ja Marko Kruustüki loeng “Testimine ja startupid”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel Kruustük, Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Asjad peavad olema lihtsad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. See on IT maailmas juba ammu tuntud printsiip, lühendina kasutusel kui KISS (''Keep It Simple Stupid''). Võin omast kogemusest öelda, et kui alustada asjaga, mis algusel näeb välja lihtsa ja armsa ussikesena, millel on algus ja lõpp, siis projekti käigus kasvab sellest välja kas kaheksajalg või sajajalgne või mis veel hullem – mitu sajajalgset, mis kedratud lõngakeraks. Taolist hirmuunenägu saab ära hoida oskusliku projektijuhtimisega ning samuti sellega, et projektis osalevad inimesed on teadlikud kõigist ohtudest, mida toob kaasa kas koodi refaktooring või projekti käigus muutuv lõpptulemuse täidetuse kriteerium. <br /> <br /> Eesti väiksus. Meile tõesti võib tunduda, et me oleme küll pindlalat väike riik, kuid IT maailmas suur tiiger, sest meil on ID- kaart, Skype ja E-residentsus. See kõik on tõsi, kuid siiski tuleb selleks, et asjadest aru saada vaadata ka väljapoole oma austrikarpi ja kõik saavutused, mis tunduvad hiiglaskikult seestpoolt vaadates ei pruugi seda sugugi mitte olla teistsuguse positsiooni puhul. Mis saaks selleks olla parem, kui töötada rahvusvahelises firmas, osaleda konverentsidel ning mis noorte inimeste puhul kõige olulisem – teha mõni akadeemiline kraad ülikoolis väljaspool Eestit. Soovitusi saab kuulda Jaan Priisalu või ka Andred Küti loengutest.<br /> <br /> Lõpetuseks sooviksin ära tuua mõttetera, mis kordus peaaegu läbi kõikide loengute ja nende pidajate - haridus on igaühe enda asi. Kuigi meile kõigile antakse võimalus, sõltub see siiski kõikidest enestest. Nagu ütles Andres Kütt oma loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; “Mitte kedagi teist ei huvita sinu sooritused ega haridus, kui sind ennast.” Sama tuli välja ja Lembitu Lingi loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes kirjeldas, kuidas abipalve korral ei antud talle mitte kala, vaid õng selle püüdmiseks (Ökul ja viide kasutada rohkem UNIX keskkonna käsku man).<br /> <br /> Niisiis, kuigi IT inimestele on saanud harjumuseks pidada end introvertseks ja laisaks tegelaseks, siis keegi teine teda ei aita. Selleks pole tehisintelligents veel piisavale tasemele arenenud ja isegi kui oleks, siis on endiselt vaja kedagi, kes neid servereid haldaks. Kokkuvõtvalt tahaks samuti kiita loengusarja organiseerijaid, kes olid kokku pannud väga heal tasemel ent siiski erinevate esinejate plejaadi, kelle esinemiste lõpptulemina koorusid välja suuresti olulised ja samasugused (ÖÄKKK) tõed.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus B===<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' (kirjaviis muutmata)<br /> <br /> Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) õppekorralduse eeskirja (ÕE) punktile 5.2.11&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt; on õppuritel ühe õppeaine piires õigus kuni kolmele sooritusele. Sellest järeldub, et õppuril on õigus kahele kordussooritusele (vt. ka Korduma kippuvad küsimused (KKK&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt;), küsimus 8 - http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F&lt;/ref&gt; (''see link on võetud lehe ülaosas paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 8''). <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks on õppuril õppeaine õpetamise semestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani (EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt;) välja arvatud juhul, kui tegemist on esimese õppeaasta tudengiga. Õigus esimese õppeaasta ainete kordussoorituseks on aine toimumisel või sellele järgneval semestril ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalal (EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt;; vt. ka KKK küsimus 9&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> Vastavalt EIK ÕK punkt 5.2.7 on kordussooritused omafinantseeritaval (OF) õppekohal tasulised ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2016/2017 aastal kehtiv tasu kordussoorituse eest vastavalt veebilehtedel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;/ref&gt; ja http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud infole on 20€ (vt. ka KKK küsimus 10 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele%3F (''see link on võetud lehe ülaosas paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 10'')). Täpset viidet rektori käskkirja nubrile ei õnnestunud leida. Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritus tasuta (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> Vastata küsimusele &quot;Kellega kokku leppida kordussoorituseks?&quot; otseselt vastata ei saa, kuid kõigi eelduste kohaselt määrab kordussoorituste kuupäevad ja tähtajad vastava õppeaine õppejõud, kes avaldab need Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end registreerida ÕIS-s klikates enda andmete lehel lingile &quot;Kordussooritused&quot; (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord (VÕTA) on kättesaadav IT Kolledži veebilehel aadressil http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> VÕTA kord osa II punkt 1&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt; sätestab, et VÕTA arvestust taotleval õppuril tuleb esitada EIK VÕTA komisjonile vormikohane taotlus koos kõigi vajalike lisadega hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA kord osa III punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et komisjon teeb otsuse taotluse osas ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast. Antud kuupäev võib pikeneda seoses täiendavate dokumentide nõudmisega kuni ühe kuu võrra alates nende täiendavate tingimuste täitmisest. Samas ei määratleta VÕTA korras otseselt tähtaega, mille jooksul tuleb antud tingimusi täita. VÕTA osa kord osa III punkt 9&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul. Jällegi ei ole otseselt määratletud, millise semestri õppekava täitmiseks rahuldatud taotlust arvestatakse. Seega on VÕTA korra veebilehe kohaselt võimalik otseselt määratleda vaid taotluse esitamise tähtaeg, milleks on hiljemalt 10. tööpäev enne punase joone päeva. Samas võib KKK lehelt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; lugeda, et õigeaegselt esitatud taotlused arvestatakse rahuldamise korral algava semestri sooritus(t)ena.<br /> <br /> VÕTA taotlus esitatakse elektrooniliselt ÕIS-i kaudu. <br /> <br /> Täpsemaid juhendeid VÕTA taotluse esitamiseks ei pea ma siinkohal vajalikuks kopi-peistida. Nõuete kohta võib lugeda KKK lehelt, küsimus 6&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; alt või VÕTA korra lehelt osast II&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> KKK küsimus 6 viimane lõik, mis on tähistatud NB!, sedastab et alates 2013/2014 õppeaastast ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhise õppekava täies mahus läbimise kontrollimiseks ja sestap tuleb semestris koguda vähemalt 27 EAP, et semester loetaks läbituks täies mahus. VÕTA kaudu läbitud sooritusi arvestatakse siiski õppeaasta lõpus õppekava täitmise kontrollimiseks. Seega võivad VÕTA kaudu saadud punktid olla kantud küll taotluse esitamise ajal läbitud semestrisse, kuid semestripõhise õppekava läbimise sooritamise hindamiseks neid ei arvestata. Sama võib lugeda kõrgharidusreformi kohta käivalt KKK lehelt punkt 2 alt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''<br /> <br /> Vastavalt õppeaine Wiki lehel&lt;ref&gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele&lt;/ref&gt; toodud tabelile:&lt;br /&gt;<br /> &lt;blockquote&gt;X = 28&lt;br /&gt;<br /> Y = 26&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Kõrgharidusreformi KKK leht punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt; sedastab, et nominaalkoormusel (30 EAP semestris) loetakse õppekava täiel määral täidetuks, kui semestri jooksul kogutud punktide arv on 27 EAP. Puuduolevate punktide osas esitab ülikool õppurile õppekulude osalise hüvitamise arve, mis veebilehel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) vastavalt 2016/2017 õppeaastal on 50€ 1 EAP kohta. <br /> <br /> Eeldusel, et esimesel semestril kogutud ainepunktide arv X on 28 EAP ja teisel semestril kogutud punktide arv Y on 26 EAP, siis vastavalt 2013/2014 aasta kõrgharidusreformile ei tule tasuda ei esimese semestri lõpus ega ka mitte teise semestri lõpus, sest punkte arvutatakse kumulatiivselt. Esimesel semestril on nõutud EAP arv ületatud 1 punkti võrra. Teisel semestril on nõutud EAP arv 1 võrra väiksem kui nõutud punktide arv semestris, kuid kuna punkte arvestatakse kumulatiivselt ning kahe semestri EAP summa 54 EAP-d võrdub õppekava täidetuks loetavate punktide arvuga 54 EAP-d, siis arvet ei esitata. Selle loogika kohta võib lugeda ka EIK kõrgharidusreformi KKK lehelt punkt 2 all&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Siinkohal tahaks veel märkida, et kuigi EIK veebisaidil puudub vastav info, siis Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt pealkirjaga Õppimine&lt;ref&gt;https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppimine&lt;/ref&gt; vasemalt menüüst valides lingi &quot;Õppekulude hüvitamine&quot; (täpsem viitamine on tänu Drupali hookus-pookus navigatsioonisüsteemi kasutamisele võimatu) võib lugeda: &quot;Alates 2013/2014. õppeaastast täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppima asunud üliõpilastelt ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda.&quot; Seega, kui antud ülesandes defineeritud esimene semester oleks päris esimene semester ülikoolis, siis isegi kui õppekava täidetus oleks jäänud esimeses semestris alla 27 EAP, ei tohiks ülikool selle eest arvet esitada. See võib tekitada segadust EIK kõrgharidusreformi KKK lehel punkt 2 lugemisel&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;, kus punktis 2.1 toodud näite all pole otseselt defineeritud, kas I semester on õppuri päris esimene semester või juba vanema õppuri I semester õppeaastal.<br /> <br /> ==Märkused==<br /> Väga raske on antud küsimustele vastates koostada korrektselt töötavat hüperlinkidest koosnevat viiteaparatuuri, sest töövahendina nõutud EIK kodulehel asuvad artiklid ise sisaldavad mittekorrektset lingisüsteemi. Samuti tuleb viidete koostamisel arvestada standarditele mittevastavate linkidega ning tehniliste probleemidega, sest lingid sisaldavad mittestandardseid tähemärke nagu tühikud (%20), kaldkriipsud (%2F) või küsimärgid (%3F). Palun seda arvestada hindamisel.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tvari&diff=111931 2016-10-24T20:19:51Z

<p>Tvari: </p> <hr /> <div> =Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Tanel Vari<br /> <br /> Kood: 10163597<br /> <br /> Õpperühm: DK13<br /> <br /> Esitamise kuupäev: XXXXXX<br /> <br /> ==Essee==<br /> Alustuseks tahaksin kiita kursuse organiseerijaid. Seitsmesse loengusse (siinkohal jätaksin kõrvale päris esimese sissejuhatava loengu, mis tegeles peamiselt tehniliste nõudmistega antud kursuse läbimiseks.) on ära mahutatud täitsa arvestatav lühemapoolse konverentsi. Kui teemasid ning esinejaid veidi kõpitseda, siis võib tulemuseks olla päris hea konverentsilaadne gümnasistidele suunatud IT Kolledžit reklaamiv toode. Ka oli esinejate tase üllatavalt hea, vaid ühes-kahes loengus tekkis siinsel kuulajal kohati kerge meh? moment.<br /> <br /> Erialade esindatuse poolest oli panus tehtud üpris servast serva. IT alal tänapäeval töötades võib kerkida esile küsimus, mis on ja mis ei ole tänapäeval IT? Alati võib leida veel mõne käsitlusnurga teatud erialal, mida esitleda kui IT-d. Siinkohal olid siiski esindatud IT-alaste professioonide peamised rakendusalad. Alates algusest käsitleti süsteemiarhitektuuri, testimist, süsteemiadministreerimist, Eesti tööturu eripärasid, analüütikuid, küberkaitset ja turundust.<br /> <br /> Inimesed armastavad edetabeleid. Lähen kiusatusega kaasa ja toon siinkohal välja enim meeldinud loengud.<br /> <br /> Esiteks soovin esile tõsta Andres Küti loengut pealkirjaga &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Alguses tavapärase CV ettelugemisena tundunud, kuid lõpupoole vägagi kirglikult esitatud loeng, mida omakorda väärtustas loengu lõpus toimunud suhteliselt vabas vormis teemade edasiarendus loengu moderaatorite ning ettekandja vahel. On kahju, et taolist diskussiooni ei toimunud ülejäänud loengutes. Antud juhul oli see nauditav ning ühtlasi aitas mööda saada faktist, et esmakursuslased on küsimuste esitamisel pehmelt öeldes tagasihoidlikud. See on ka häda, millest ei saa üle ega ümber läbides antud kursust kaugõppe vormis loenguid järelvaadates. Teiseks minu jaoks väga huvitavaks loenguks pean ma Hedi Mardisoo loengut turundusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kolmandana tõstaksin esile Jaanus Priisalu peetud loengu küberkaitse teemadel&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mõnevõrra nõrgaks antud tsüklis jäi minu jaoks Kristel ja Marko Kruustüki poolt peetud loeng Testlio asutamisest ning edukäigusts mis kujutas endast peamiselt läbikappamist sellest, kuidas oma firmat üles ehitatud sai. Siiski, arvestades et loengu sihtgrupiks on peamiselt gümnaasiumist pärit esmakursuslased, võib olla just neil huvitav kuulda, kuidas praktiline elu toimib. Samuti langes üldisest tasemest minu jaoks veidi allapoole Einar Kontšalovi loeng “Karjäärikäänakutest”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kui olla kriitiline loengupidajate eneste suhtes, siis on selge, et kuivõrd antud loengusarjas osalenud külalislektorid ei teeni igapäevast leiba õppejõududena akadeemilistes õppeasutustes või ka igapäevaselt avalike loengute pidajatena, võib andeks anda üldise libastumise ettekande pidamisel. Tõepoolest, tänapäeval pole oluline Powerpointi esitluse olemasolu või siis on see teatud juhtudel suisa keelatud. Tsiteerin siinkohal W. Isaacsoni biograafiat Steve Jobsist: ''“Steve would summon the teams into the boardroom, which seats twenty, and they would come with thirty people and try to show PowerPoints, which Steve didn’t want to see,” Schiller recalled. One of the first things Jobs did during the product review process was ban PowerPoints. “I hate the way people use slide presentations instead of thinking,” Jobs later recalled.''&lt;ref&gt;Isaacson, W. (2011). Steve Jobs. 1st edition, USA : Simon &amp; Schuster. Chapter XXV&lt;/ref&gt;. Siiski, mida kindlasti sooviksin kõrgkoolis loenguid pidavatelt lektorite puhul kuulda, on korrektne emakeel. Akadeemiliselt loengult ootaks akadeemilisemat sõnakasutust kui kohvi- või suitsunurgas kasutatav suhtluskeel.<br /> <br /> Vaadates loenguid distantsilt, so. kaugõppes ning videosalvestuselt ning tehes seda enam-vähem järjest, oli tore märgata, kuidas mõningad märksõnad hakkasid korduma loengust loengusse. Esmalt muidugi pidev loengusarja moderaatorite pidev soov endid ja itindusega üldiselt tegelevaid inimesi pidevalt introvertideks nimetada. Ehkki diagnooside panemisega tegelevad meie vabariigis inimesed teatud teistel elualadel, ei muuda see fakti, et hea professionaalse tegevuse tulem sõltub enamikel elualadel tõepoolest suhtlusest. Suhtlusest kaastöölistega, ülemuste ning alluvatega ja ka klientidega ehk kõigi nendega, kes jäävad väljapoole iga indiviidi sisekosmost. Seega – suhtlus on oluline. <br /> <br /> Katsun siinkohal välja tuua veel mõningaid märksõnu või mustreid, mis kordusid ning mis on tõesti olulised<br /> <br /> Kommunikatsioon. Osaliselt oli sellest juba juttu. Ilma kommunikatsioonita ei saa olla ühtselt toimivat organisatsiooni. Sealjuures on oluline nii sise- kui ka väliskommunikatsioon. Kui soovida, et töö kannaks vilja, tuleb suhelda. Antud seisukoht leidus kordamist päris mitmes ettekandes&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127], “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kommunikatsioonivajadus on olemas ka IT osakonnal, mis ei tohi käituda musta kastina. IT osakond peab suhtlema (Mardisoo, Priisalu).<br /> <br /> Mobiilsus. Siinkohal ei pea ma hetkel silmas üksnes mobiilsust oma töökoha vahetamisel, kuigi A. Septeri loengus&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; tõi just tema selle esile kui Eesti IT sektoris esineva omapära. Ehk siis liikumaks kõrgemale ja paremini tasustavale ametipostile tasuks tema arvates eelkõige tööandjat vahetada. Tõepoolest on Eesti oma IT turg veidi eripäraste reeglitega, kui mujal maailmas. Näiteks USA suurtes korporatsioonides on iga indiviidi karjääriredel suures osas ette kirjutatud firmasiseste protsesside ja reeglitega ning kui töötaja suuremate lollustega hakkama ei saa, on tal enam-vähem teada, kust ta alustab ja kus ta lõpetab. Kuigi taoline lineaarne liikumine oma karjääriredelil võib mõningaid inimesi rahuldada, ei sobi see siiski kõigi jaoks. Sestap tahaksin rõhutada kommunikatsiooni ja eraldi seda, mida ingliskeelses maailmas nimetatakse tähistatakse terminiga socializing ning mida eesti keeles võiks lahti seletada kui suhtlemist võimalikult paljude inimestega ning seda eelkõige sarnaseid huvisid omavate ehk/või siis inimestega samalt elualalt. See võimaldab laiendada silmaringi ja eelkõige näiteks Eesti puhul aitab kaasa oma elujärje või töökoha parendamise võimalusteks. Selle mainis oma loengus ära ka A.Septer&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Mobiilsus ei tähenda samuti üksnes liikumist firmade vahel, vaid ka agiilsust – võimet hinnata ümber oma senist tegevust ja muuta käigupealt nii eesmärke(i) kui vahendeid selle saavustamiseks. Kiirelt ümberorienteerumisest rääkisid nii Hedi Mardisoo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, Einar Koltšanov&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; kui ka Testlio asutajad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel ja Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;,.<br /> <br /> Tuleb hinnata eelkõige ennast ning oma aega. Selle fakti tõid oma ettekandes välja nii Lembitu Ling&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kui ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; oma näites küberpäti kohta, kes ei keeldus oma tõelist potentsiaali tunnistamast. Aja hindamise alla kuulub ka iseenese võimete reaalne hindamine (Septer, Ling). Kuigi antud ettekannetes mainiti taolist vajadust eelkõige indiviidi enese kohta, tuleb seda eelkõige siiski silmas pidada tiimi juhil (kui on tiim mida juhtida), aga see kõik kuulub juba rohkem juhtimisteooria alla.<br /> <br /> Huvitav tähelepanek IT ametite kohta tuli välja nii Lembitu Lingi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ja ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ettekandest - kui IT asjad töötavad, siis nad töötavad nii, et inimese panustatu tundub ebaoluline. Antud juhul on tegemist tõepoolest huvitava paradoksiga, mis näitab et hästi õlitatud mehhanismi justkui ei panegi tähele. Ja tõepoolest, kui paljud meist süvenevad kodus kasvõi külmkapi või kuumaveeboileri tööprintsiipidesse ning hingeellu. Probleemid kerkivad ikkagi siis, kui asjad katki lähevad. Siinkohal sisaldub muidugi ka äärmuslik teine oht – inimesed muutuvad liiga laisaks. Sestap oleks paslik tsiteerida Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes ütles: “''Startup on õudne koht. Pead kõvasti jooksma, et paigal püsida.''” Kui seda väidet on tarvis millegi praktilisega illustreerida, siis sobib selleks ära kuulata-vaadata Testlio asutajate Kristel ja Marko Kruustüki loeng “Testimine ja startupid”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel Kruustük, Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Asjad peavad olema lihtsad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. See on IT maailmas juba ammu tuntud printsiip, lühendina kasutusel kui KISS (Keep It Simple Stupid). Võin omast kogemusest öelda, et kui alustada asjaga, mis algusel näeb välja lihtsa ja armsa ussikesena, millel on algus ja lõpp, siis projekti käigus kasvab sellest välja kas kaheksajalg või sajajalgne või mis veel hullem – mitu sajajalgset, mis kedratud lõngakeraks. Taolist hirmuunenägu saab ära hoida oskusliku projektijuhtimisega ning samuti sellega, et projektis osalevad inimesed on teadlikud kõigist ohtudest, mida toob kaasa kas koodi refaktooring või projekti käigus muutuv lõpptulemuse täidetuse kriteerium. <br /> <br /> Eesti väiksus. Meile tõesti võib tunduda, et me oleme küll pindlalat väike riik, kuid IT maailmas suur tiiger, sest meil on ID- kaart, Skype ja E-residentsus. See kõik on tõsi, kuid siiski tuleb selleks, et asjadest aru saada vaadata ka väljapoole oma austrikarpi ja kõik saavutused, mis tunduvad hiiglaskikult seestpoolt vaadates ei pruugi seda sugugi mitte olla teistsuguse positsiooni puhul. Mis saaks selleks olla parem, kui töötada rahvusvahelises firmas, osaleda konverentsidel ning mis noorte inimeste puhul kõige olulisem – teha mõni akadeemiline kraad ülikoolis väljaspool Eestit. Soovitusi saab kuulda Jaan Priisalu või ka Andred Küti loengutest.<br /> <br /> Lõpetuseks sooviksin ära tuua mõttetera, mis kordus peaaegu läbi kõikide loengute ja nende pidajate - haridus on igaühe enda asi. Kuigi meile kõigile antakse võimalus, sõltub see siiski kõikidest enestest. Nagu ütles Andres Kütt oma loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; “Mitte kedagi teist ei huvita sinu sooritused ega haridus, kui sind ennast.” Sama tuli välja ja Lembitu Lingi loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes kirjeldas, kuidas abipalve korral ei antud talle mitte kala, vaid õng selle püüdmiseks (Ökul ja viide kasutada rohkem UNIX keskkonna käsku man).<br /> <br /> Niisiis, kuigi IT inimestele on saanud harjumuseks pidada end introvertseks ja laisaks tegelaseks, siis keegi teine teda ei aita. Selleks pole tehisintelligents veel piisavale tasemele arenenud ja isegi kui oleks, siis on endiselt vaja kedagi, kes neid servereid haldaks. Kokkuvõtvalt tahaks samuti kiita loengusarja organiseerijaid, kes olid kokku pannud väga heal tasemel ent siiski erinevate esinejate plejaadi, kelle esinemiste lõpptulemina koorusid välja suuresti olulised ja samasugused (ÖÄKKK) tõed.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus B===<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' (kirjaviis muutmata)<br /> <br /> Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) õppekorralduse eeskirja (ÕE) punktile 5.2.11&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt; on õppuritel ühe õppeaine piires õigus kuni kolmele sooritusele. Sellest järeldub, et õppuril on õigus kahele kordussooritusele (vt. ka Korduma kippuvad küsimused (KKK&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt;), küsimus 8 - http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F&lt;/ref&gt; (''see link on võetud lehe ülaosas paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 8''). <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks on õppuril õppeaine õpetamise semestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani (EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt;) välja arvatud juhul, kui tegemist on esimese õppeaasta tudengiga. Õigus esimese õppeaasta ainete kordussoorituseks on aine toimumisel või sellele järgneval semestril ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalal (EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt;; vt. ka KKK küsimus 9&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> Vastavalt EIK ÕK punkt 5.2.7 on kordussooritused omafinantseeritaval (OF) õppekohal tasulised ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2016/2017 aastal kehtiv tasu kordussoorituse eest vastavalt veebilehtedel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;/ref&gt; ja http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud infole on 20€ (vt. ka KKK küsimus 10 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele%3F (''see link on võetud lehe ülaosas paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 10'')). Täpset viidet rektori käskkirja nubrile ei õnnestunud leida. Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritus tasuta (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> Vastata küsimusele &quot;Kellega kokku leppida kordussoorituseks?&quot; otseselt vastata ei saa, kuid kõigi eelduste kohaselt määrab kordussoorituste kuupäevad ja tähtajad vastava õppeaine õppejõud, kes avaldab need Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end registreerida ÕIS-s klikates enda andmete lehel lingile &quot;Kordussooritused&quot; (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord (VÕTA) on kättesaadav IT Kolledži veebilehel aadressil http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> VÕTA kord osa II punkt 1&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt; sätestab, et VÕTA arvestust taotleval õppuril tuleb esitada EIK VÕTA komisjonile vormikohane taotlus koos kõigi vajalike lisadega hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA kord osa III punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et komisjon teeb otsuse taotluse osas ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast. Antud kuupäev võib pikeneda seoses täiendavate dokumentide nõudmisega kuni ühe kuu võrra alates nende täiendavate tingimuste täitmisest. Samas ei määratleta VÕTA korras otseselt tähtaega, mille jooksul tuleb antud tingimusi täita. VÕTA osa kord osa III punkt 9&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul. Jällegi ei ole otseselt määratletud, millise semestri õppekava täitmiseks rahuldatud taotlust arvestatakse. Seega on VÕTA korra veebilehe kohaselt võimalik otseselt määratleda vaid taotluse esitamise tähtaeg, milleks on hiljemalt 10. tööpäev enne punase joone päeva. Samas võib KKK lehelt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; lugeda, et õigeaegselt esitatud taotlused arvestatakse rahuldamise korral algava semestri sooritus(t)ena.<br /> <br /> VÕTA taotlus esitatakse elektrooniliselt ÕIS-i kaudu. <br /> <br /> Täpsemaid juhendeid VÕTA taotluse esitamiseks ei pea ma siinkohal vajalikuks kopi-peistida. Nõuete kohta võib lugeda KKK lehelt, küsimus 6&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; alt või VÕTA korra lehelt osast II&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> KKK küsimus 6 viimane lõik, mis on tähistatud NB!, sedastab et alates 2013/2014 õppeaastast ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhise õppekava täies mahus läbimise kontrollimiseks ja sestap tuleb semestris koguda vähemalt 27 EAP, et semester loetaks läbituks täies mahus. VÕTA kaudu läbitud sooritusi arvestatakse siiski õppeaasta lõpus õppekava täitmise kontrollimiseks. Seega võivad VÕTA kaudu saadud punktid olla kantud küll taotluse esitamise ajal läbitud semestrisse, kuid semestripõhise õppekava läbimise sooritamise hindamiseks neid ei arvestata. Sama võib lugeda kõrgharidusreformi kohta käivalt KKK lehelt punkt 2 alt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''<br /> <br /> Vastavalt õppeaine Wiki lehel&lt;ref&gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele&lt;/ref&gt; toodud tabelile:&lt;br /&gt;<br /> &lt;blockquote&gt;X = 28&lt;br /&gt;<br /> Y = 26&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Kõrgharidusreformi KKK leht punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt; sedastab, et nominaalkoormusel (30 EAP semestris) loetakse õppekava täiel määral täidetuks, kui semestri jooksul kogutud punktide arv on 27 EAP. Puuduolevate punktide osas esitab ülikool õppurile õppekulude osalise hüvitamise arve, mis veebilehel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) vastavalt 2016/2017 õppeaastal on 50€ 1 EAP kohta. <br /> <br /> Eeldusel, et esimesel semestril kogutud ainepunktide arv X on 28 EAP ja teisel semestril kogutud punktide arv Y on 26 EAP, siis vastavalt 2013/2014 aasta kõrgharidusreformile ei tule tasuda ei esimese semestri lõpus ega ka mitte teise semestri lõpus, sest punkte arvutatakse kumulatiivselt. Esimesel semestril on nõutud EAP arv ületatud 1 punkti võrra. Teisel semestril on nõutud EAP arv 1 võrra väiksem kui nõutud punktide arv semestris, kuid kuna punkte arvestatakse kumulatiivselt ning kahe semestri EAP summa 54 EAP-d võrdub õppekava täidetuks loetavate punktide arvuga 54 EAP-d, siis arvet ei esitata. Selle loogika kohta võib lugeda ka EIK kõrgharidusreformi KKK lehelt punkt 2 all&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Siinkohal tahaks veel märkida, et kuigi EIK veebisaidil puudub vastav info, siis Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt pealkirjaga Õppimine&lt;ref&gt;https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppimine&lt;/ref&gt; vasemalt menüüst valides lingi &quot;Õppekulude hüvitamine&quot; (täpsem viitamine on tänu Drupali hookus-pookus navigatsioonisüsteemi kasutamisele võimatu) võib lugeda: &quot;Alates 2013/2014. õppeaastast täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppima asunud üliõpilastelt ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda.&quot; Seega, kui antud ülesandes defineeritud esimene semester oleks päris esimene semester ülikoolis, siis isegi kui õppekava täidetus oleks jäänud esimeses semestris alla 27 EAP, ei tohiks ülikool selle eest arvet esitada. See võib tekitada segadust EIK kõrgharidusreformi KKK lehel punkt 2 lugemisel&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;, kus punktis 2.1 toodud näite all pole otseselt defineeritud, kas I semester on õppuri päris esimene semester või juba vanema õppuri I semester õppeaastal.<br /> <br /> ==Märkused==<br /> Väga raske on antud küsimustele vastates koostada korrektselt töötavat hüperlinkidest koosnevat viiteaparatuuri, sest töövahendina nõutud EIK kodulehel asuvad artiklid ise sisaldavad mittekorrektset lingisüsteemi. Samuti tuleb viidete koostamisel arvestada standarditele mittevastavate linkidega ning tehniliste probleemidega, sest lingid sisaldavad mittestandardseid tähemärke nagu tühikud (%20), kaldkriipsud (%2F) või küsimärgid (%3F). Palun seda arvestada hindamisel.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tvari&diff=111930 2016-10-24T20:18:09Z

<p>Tvari: </p> <hr /> <div> =Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Tanel Vari<br /> <br /> Kood: 10163597<br /> <br /> Õpperühm: DK13<br /> <br /> Esitamise kuupäev: XXXXXX<br /> <br /> ==Essee==<br /> Alustuseks tahaksin kiita kursuse organiseerijaid. Seitsmesse loengusse (siinkohal jätaksin kõrvale päris esimese sissejuhatava loengu, mis tegeles peamiselt tehniliste nõudmistega antud kursuse läbimiseks.) on ära mahutatud täitsa arvestatav lühemapoolse konverentsi. Kui teemasid ning esinejaid veidi kõpitseda, siis võib tulemuseks olla päris hea konverentsilaadne gümnasistidele suunatud IT Kolledžit reklaamiv toode. Ka oli esinejate tase üllatavalt hea, vaid ühes-kahes loengus tekkis siinsel kuulajal kohati kerge meh? moment.<br /> <br /> Erialade esindatuse poolest oli panus tehtud üpris servast serva. IT alal tänapäeval töötades võib kerkida esile küsimus, mis on ja mis ei ole tänapäeval IT? Alati võib leida veel mõne käsitlusnurga teatud erialal, mida esitleda kui IT-d. Siinkohal olid siiski esindatud IT-alaste professioonide peamised rakendusalad. Alates algusest käsitleti süsteemiarhitektuuri, testimist, süsteemiadministreerimist, Eesti tööturu eripärasid, analüütikuid, küberkaitset ja turundust.<br /> <br /> Inimesed armastavad edetabeleid. Lähen kiusatusega kaasa ja toon siinkohal välja enim meeldinud loengud.<br /> <br /> Esiteks soovin esile tõsta Andres Küti loengut pealkirjaga &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Alguses tavapärase CV ettelugemisena tundunud, kuid lõpupoole vägagi kirglikult esitatud loeng, mida omakorda väärtustas loengu lõpus toimunud suhteliselt vabas vormis teemade edasiarendus loengu moderaatorite ning ettekandja vahel. On kahju, et taolist diskussiooni ei toimunud ülejäänud loengutes. Antud juhul oli see nauditav ning ühtlasi aitas mööda saada faktist, et esmakursuslased on küsimuste esitamisel pehmelt öeldes tagasihoidlikud. See on ka häda, millest ei saa üle ega ümber läbides antud kursust kaugõppe vormis loenguid järelvaadates. Teiseks minu jaoks väga huvitavaks loenguks pean ma Hedi Mardisoo loengut turundusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kolmandana tõstaksin esile Jaanus Priisalu peetud loengu küberkaitse teemadel&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mõnevõrra nõrgaks antud tsüklis jäi minu jaoks Kristel ja Marko Kruustüki poolt peetud loeng Testlio asutamisest ning edukäigusts mis kujutas endast peamiselt läbikappamist sellest, kuidas oma firmat üles ehitatud sai. Siiski, arvestades et loengu sihtgrupiks on peamiselt gümnaasiumist pärit esmakursuslased, võib olla just neil huvitav kuulda, kuidas praktiline elu toimib. Samuti langes üldisest tasemest minu jaoks veidi allapoole Einar Kontšalovi loeng “Karjäärikäänakutest”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kui olla kriitiline loengupidajate eneste suhtes, siis on selge, et kuivõrd antud loengusarjas osalenud külalislektorid ei teeni igapäevast leiba õppejõududena akadeemilistes õppeasutustes või ka igapäevaselt avalike loengute pidajatena, võib andeks anda üldise libastumise ettekande pidamisel. Tõepoolest, tänapäeval pole oluline Powerpointi esitluse olemasolu või siis on see teatud juhtudel suisa keelatud. Tsiteerin siinkohal W. Isaacsoni biograafiat Steve Jobsist: ''“Steve would summon the teams into the boardroom, which seats twenty, and they would come with thirty people and try to show PowerPoints, which Steve didn’t want to see,” Schiller recalled. One of the first things Jobs did during the product review process was ban PowerPoints. “I hate the way people use slide presentations instead of thinking,” Jobs later recalled.''&lt;ref&gt;Isaacson, W. (2011). Steve Jobs. 1st edition, USA : Simon &amp; Schuster. Chapter XXV&lt;/ref&gt;. Siiski, mida kindlasti sooviksin kõrgkoolis loenguid pidavatelt lektorite puhul kuulda, on korrektne emakeel. Akadeemiliselt loengult ootaks akadeemilisemat sõnakasutust kui kohvi- või suitsunurgas kasutatav suhtluskeel.<br /> <br /> Vaadates loenguid distantsilt, so. kaugõppes ning videosalvestuselt ning tehes seda enam-vähem järjest, oli tore märgata, kuidas mõningad märksõnad hakkasid korduma loengust loengusse. Esmalt muidugi pidev loengusarja moderaatorite pidev soov endid ja itindusega üldiselt tegelevaid inimesi pidevalt introvertideks nimetada. Ehkki diagnooside panemisega tegelevad meie vabariigis inimesed teatud teistel elualadel, ei muuda see fakti, et hea professionaalse tegevuse tulem sõltub enamikel elualadel tõepoolest suhtlusest. Suhtlusest kaastöölistega, ülemuste ning alluvatega ja ka klientidega ehk kõigi nendega, kes jäävad väljapoole iga indiviidi sisekosmost. Seega – suhtlus on oluline. <br /> <br /> Katsun siinkohal välja tuua veel mõningaid märksõnu või mustreid, mis kordusid ning mis on tõesti olulised<br /> <br /> Kommunikatsioon. Osaliselt oli sellest juba juttu. Ilma kommunikatsioonita ei saa olla ühtselt toimivat organisatsiooni. Sealjuures on oluline nii sise- kui ka väliskommunikatsioon. Kui soovida, et töö kannaks vilja, tuleb suhelda. Antud seisukoht leidus kordamist päris mitmes ettekandes&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127], “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kommunikatsioonivajadus on olemas ka IT osakonnal, mis ei tohi käituda musta kastina. IT osakond peab suhtlema (Mardisoo, Priisalu).<br /> <br /> Mobiilsus. Siinkohal ei pea ma hetkel silmas üksnes mobiilsust oma töökoha vahetamisel, kuigi A. Septeri loengus&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; tõi just tema selle esile kui Eesti IT sektoris esineva omapära. Ehk siis liikumaks kõrgemale ja paremini tasustavale ametipostile tasuks tema arvates eelkõige tööandjat vahetada. Tõepoolest on Eesti oma IT turg veidi eripäraste reeglitega, kui mujal maailmas. Näiteks USA suurtes korporatsioonides on iga indiviidi karjääriredel suures osas ette kirjutatud firmasiseste protsesside ja reeglitega ning kui töötaja suuremate lollustega hakkama ei saa, on tal enam-vähem teada, kust ta alustab ja kus ta lõpetab. Kuigi taoline lineaarne liikumine oma karjääriredelil võib mõningaid inimesi rahuldada, ei sobi see siiski kõigi jaoks. Sestap tahaksin rõhutada kommunikatsiooni ja eraldi seda, mida ingliskeelses maailmas nimetatakse tähistatakse terminiga socializing ning mida eesti keeles võiks lahti seletada kui suhtlemist võimalikult paljude inimestega ning seda eelkõige sarnaseid huvisid omavate ehk/või siis inimestega samalt elualalt. See võimaldab laiendada silmaringi ja eelkõige näiteks Eesti puhul aitab kaasa oma elujärje või töökoha parendamise võimalusteks. Selle mainis oma loengus ära ka A.Septer&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Mobiilsus ei tähenda samuti üksnes liikumist firmade vahel, vaid ka agiilsust – võimet hinnata ümber oma senist tegevust ja muuta käigupealt nii eesmärke(i) kui vahendeid selle saavustamiseks. Kiirelt ümberorienteerumisest rääkisid nii Hedi Mardisoo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, Einar Koltšanov&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; kui ka Testlio asutajad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel ja Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;,.<br /> <br /> Tuleb hinnata eelkõige ennast ning oma aega. Selle fakti tõid oma ettekandes välja nii Lembitu Ling&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kui ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; oma näites küberpäti kohta, kes ei keeldus oma tõelist potentsiaali tunnistamast. Aja hindamise alla kuulub ka iseenese võimete reaalne hindamine (Septer, Ling). Kuigi antud ettekannetes mainiti taolist vajadust eelkõige indiviidi enese kohta, tuleb seda eelkõige siiski silmas pidada tiimi juhil (kui on tiim mida juhtida), aga see kõik kuulub juba rohkem juhtimisteooria alla.<br /> <br /> Huvitav tähelepanek IT ametite kohta tuli välja nii Lembitu Lingu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ja ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ettekandest - kui IT asjad töötavad, siis nad töötavad nii, et inimese panustatu tundub ebaoluline. Antud juhul on tegemist tõepoolest huvitava paradoksiga, mis näitab et hästi õlitatud mehhanismi justkui ei panegi tähele. Ja tõepoolest, kui paljud meist süvenevad kodus kasvõi külmkapi või kuumaveeboileri tööprintsiipidesse ning hingeellu. Probleemid kerkivad ikkagi siis, kui asjad katki lähevad. Siinkohal sisaldub muidugi ka äärmuslik teine oht – inimesed muutuvad liiga laisaks. Sestap oleks paslik tsiteerida Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes ütles: “''Startup on õudne koht. Pead kõvasti jooksma, et paigal püsida.''” Kui seda väidet on tarvis millegi praktilisega illustreerida, siis sobib selleks ära kuulata-vaadata Testlio asutajate Kristel ja Marko Kruustüki loeng “Testimine ja startupid”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel Kruustük, Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Asjad peavad olema lihtsad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. See on IT maailmas juba ammu tuntud printsiip, lühendina kasutusel kui KISS (Keep It Simple Stupid). Võin omast kogemusest öelda, et kui alustada asjaga, mis algusel näeb välja lihtsa ja armsa ussikesena, millel on algus ja lõpp, siis projekti käigus kasvab sellest välja kas kaheksajalg või sajajalgne või mis veel hullem – mitu sajajalgset, mis kedratud lõngakeraks. Taolist hirmuunenägu saab ära hoida oskusliku projektijuhtimisega ning samuti sellega, et projektis osalevad inimesed on teadlikud kõigist ohtudest, mida toob kaasa kas koodi refaktooring või projekti käigus muutuv lõpptulemuse täidetuse kriteerium. <br /> <br /> Eesti väiksus. Meile tõesti võib tunduda, et me oleme küll pindlalat väike riik, kuid IT maailmas suur tiiger, sest meil on ID- kaart, Skype ja E-residentsus. See kõik on tõsi, kuid siiski tuleb selleks, et asjadest aru saada vaadata ka väljapoole oma austrikarpi ja kõik saavutused, mis tunduvad hiiglaskikult seestpoolt vaadates ei pruugi seda sugugi mitte olla teistsuguse positsiooni puhul. Mis saaks selleks olla parem, kui töötada rahvusvahelises firmas, osaleda konverentsidel ning mis noorte inimeste puhul kõige olulisem – teha mõni akadeemiline kraad ülikoolis väljaspool Eestit. Soovitusi saab kuulda Jaan Priisalu või ka Andred Küti loengutest.<br /> <br /> Lõpetuseks sooviksin ära tuua mõttetera, mis kordus peaaegu läbi kõikide loengute ja nende pidajate - haridus on igaühe enda asi. Kuigi meile kõigile antakse võimalus, sõltub see siiski kõikidest enestest. Nagu ütles Andres Kütt oma loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; “Mitte kedagi teist ei huvita sinu sooritused ega haridus, kui sind ennast.” Sama tuli välja ja Lembitu Lingu loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes kirjeldas, kuidas abipalve korral ei antud talle mitte kala, vaid õng selle püüdmiseks (Ökul ja viide kasutada rohkem UNIX keskkonna käsku man).<br /> <br /> Niisiis, kuigi IT inimestele on saanud harjumuseks pidada end introvertseks ja laisaks tegelaseks, siis keegi teine teda ei aita. Selleks pole tehisintelligents veel piisavale tasemele arenenud ja isegi kui oleks, siis on endiselt vaja kedagi, kes neid servereid haldaks. Kokkuvõtvalt tahaks samuti kiita loengusarja organiseerijaid, kes olid kokku pannud väga heal tasemel ent siiski erinevate esinejate plejaadi, kelle esinemiste lõpptulemina koorusid välja suuresti olulised ja samasugused (ÖÄKKK) tõed.<br /> <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus B===<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' (kirjaviis muutmata)<br /> <br /> Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) õppekorralduse eeskirja (ÕE) punktile 5.2.11&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt; on õppuritel ühe õppeaine piires õigus kuni kolmele sooritusele. Sellest järeldub, et õppuril on õigus kahele kordussooritusele (vt. ka Korduma kippuvad küsimused (KKK&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt;), küsimus 8 - http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F&lt;/ref&gt; (''see link on võetud lehe ülaosas paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 8''). <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks on õppuril õppeaine õpetamise semestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani (EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt;) välja arvatud juhul, kui tegemist on esimese õppeaasta tudengiga. Õigus esimese õppeaasta ainete kordussoorituseks on aine toimumisel või sellele järgneval semestril ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalal (EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt;; vt. ka KKK küsimus 9&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> Vastavalt EIK ÕK punkt 5.2.7 on kordussooritused omafinantseeritaval (OF) õppekohal tasulised ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2016/2017 aastal kehtiv tasu kordussoorituse eest vastavalt veebilehtedel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;/ref&gt; ja http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud infole on 20€ (vt. ka KKK küsimus 10 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele%3F (''see link on võetud lehe ülaosas paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 10'')). Täpset viidet rektori käskkirja nubrile ei õnnestunud leida. Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritus tasuta (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> Vastata küsimusele &quot;Kellega kokku leppida kordussoorituseks?&quot; otseselt vastata ei saa, kuid kõigi eelduste kohaselt määrab kordussoorituste kuupäevad ja tähtajad vastava õppeaine õppejõud, kes avaldab need Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end registreerida ÕIS-s klikates enda andmete lehel lingile &quot;Kordussooritused&quot; (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord (VÕTA) on kättesaadav IT Kolledži veebilehel aadressil http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> VÕTA kord osa II punkt 1&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt; sätestab, et VÕTA arvestust taotleval õppuril tuleb esitada EIK VÕTA komisjonile vormikohane taotlus koos kõigi vajalike lisadega hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA kord osa III punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et komisjon teeb otsuse taotluse osas ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast. Antud kuupäev võib pikeneda seoses täiendavate dokumentide nõudmisega kuni ühe kuu võrra alates nende täiendavate tingimuste täitmisest. Samas ei määratleta VÕTA korras otseselt tähtaega, mille jooksul tuleb antud tingimusi täita. VÕTA osa kord osa III punkt 9&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul. Jällegi ei ole otseselt määratletud, millise semestri õppekava täitmiseks rahuldatud taotlust arvestatakse. Seega on VÕTA korra veebilehe kohaselt võimalik otseselt määratleda vaid taotluse esitamise tähtaeg, milleks on hiljemalt 10. tööpäev enne punase joone päeva. Samas võib KKK lehelt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; lugeda, et õigeaegselt esitatud taotlused arvestatakse rahuldamise korral algava semestri sooritus(t)ena.<br /> <br /> VÕTA taotlus esitatakse elektrooniliselt ÕIS-i kaudu. <br /> <br /> Täpsemaid juhendeid VÕTA taotluse esitamiseks ei pea ma siinkohal vajalikuks kopi-peistida. Nõuete kohta võib lugeda KKK lehelt, küsimus 6&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; alt või VÕTA korra lehelt osast II&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> KKK küsimus 6 viimane lõik, mis on tähistatud NB!, sedastab et alates 2013/2014 õppeaastast ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhise õppekava täies mahus läbimise kontrollimiseks ja sestap tuleb semestris koguda vähemalt 27 EAP, et semester loetaks läbituks täies mahus. VÕTA kaudu läbitud sooritusi arvestatakse siiski õppeaasta lõpus õppekava täitmise kontrollimiseks. Seega võivad VÕTA kaudu saadud punktid olla kantud küll taotluse esitamise ajal läbitud semestrisse, kuid semestripõhise õppekava läbimise sooritamise hindamiseks neid ei arvestata. Sama võib lugeda kõrgharidusreformi kohta käivalt KKK lehelt punkt 2 alt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''<br /> <br /> Vastavalt õppeaine Wiki lehel&lt;ref&gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele&lt;/ref&gt; toodud tabelile:&lt;br /&gt;<br /> &lt;blockquote&gt;X = 28&lt;br /&gt;<br /> Y = 26&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Kõrgharidusreformi KKK leht punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt; sedastab, et nominaalkoormusel (30 EAP semestris) loetakse õppekava täiel määral täidetuks, kui semestri jooksul kogutud punktide arv on 27 EAP. Puuduolevate punktide osas esitab ülikool õppurile õppekulude osalise hüvitamise arve, mis veebilehel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) vastavalt 2016/2017 õppeaastal on 50€ 1 EAP kohta. <br /> <br /> Eeldusel, et esimesel semestril kogutud ainepunktide arv X on 28 EAP ja teisel semestril kogutud punktide arv Y on 26 EAP, siis vastavalt 2013/2014 aasta kõrgharidusreformile ei tule tasuda ei esimese semestri lõpus ega ka mitte teise semestri lõpus, sest punkte arvutatakse kumulatiivselt. Esimesel semestril on nõutud EAP arv ületatud 1 punkti võrra. Teisel semestril on nõutud EAP arv 1 võrra väiksem kui nõutud punktide arv semestris, kuid kuna punkte arvestatakse kumulatiivselt ning kahe semestri EAP summa 54 EAP-d võrdub õppekava täidetuks loetavate punktide arvuga 54 EAP-d, siis arvet ei esitata. Selle loogika kohta võib lugeda ka EIK kõrgharidusreformi KKK lehelt punkt 2 all&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Siinkohal tahaks veel märkida, et kuigi EIK veebisaidil puudub vastav info, siis Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt pealkirjaga Õppimine&lt;ref&gt;https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppimine&lt;/ref&gt; vasemalt menüüst valides lingi &quot;Õppekulude hüvitamine&quot; (täpsem viitamine on tänu Drupali hookus-pookus navigatsioonisüsteemi kasutamisele võimatu) võib lugeda: &quot;Alates 2013/2014. õppeaastast täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppima asunud üliõpilastelt ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda.&quot; Seega, kui antud ülesandes defineeritud esimene semester oleks päris esimene semester ülikoolis, siis isegi kui õppekava täidetus oleks jäänud esimeses semestris alla 27 EAP, ei tohiks ülikool selle eest arvet esitada. See võib tekitada segadust EIK kõrgharidusreformi KKK lehel punkt 2 lugemisel&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;, kus punktis 2.1 toodud näite all pole otseselt defineeritud, kas I semester on õppuri päris esimene semester või juba vanema õppuri I semester õppeaastal.<br /> <br /> ==Märkused==<br /> Väga raske on antud küsimustele vastates koostada korrektselt töötavat hüperlinkidest koosnevat viiteaparatuuri, sest töövahendina nõutud EIK kodulehel asuvad artiklid ise sisaldavad mittekorrektset lingisüsteemi. Samuti tuleb viidete koostamisel arvestada standarditele mittevastavate linkidega ning tehniliste probleemidega, sest lingid sisaldavad mittestandardseid tähemärke nagu tühikud (%20), kaldkriipsud (%2F) või küsimärgid (%3F). Palun seda arvestada hindamisel.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tvari&diff=111929 2016-10-24T20:17:40Z

<p>Tvari: </p> <hr /> <div> =Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Tanel Vari<br /> <br /> Kood: 10163597<br /> <br /> Õpperühm: DK13<br /> <br /> Esitamise kuupäev: XXXXXX<br /> <br /> ==Essee==<br /> Alustuseks tahaksin kiita kursuse organiseerijaid. Seitsmesse loengusse (siinkohal jätaksin kõrvale päris esimese sissejuhatava loengu, mis tegeles peamiselt tehniliste nõudmistega antud kursuse läbimiseks.) on ära mahutatud täitsa arvestatav lühemapoolse konverentsi. Kui teemasid ning esinejaid veidi kõpitseda, siis võib tulemuseks olla päris hea konverentsilaadne gümnasistidele suunatud IT Kolledžit reklaamiv toode. Ka oli esinejate tase üllatavalt hea, vaid ühes-kahes loengus tekkis siinsel kuulajal kohati kerge meh? moment.<br /> <br /> Erialade esindatuse poolest oli panus tehtud üpris servast serva. IT alal tänapäeval töötades võib kerkida esile küsimus, mis on ja mis ei ole tänapäeval IT? Alati võib leida veel mõne käsitlusnurga teatud erialal, mida esitleda kui IT-d. Siinkohal olid siiski esindatud IT-alaste professioonide peamised rakendusalad. Alates algusest käsitleti süsteemiarhitektuuri, testimist, süsteemiadministreerimist, Eesti tööturu eripärasid, analüütikuid, küberkaitset ja turundust.<br /> <br /> Inimesed armastavad edetabeleid. Lähen kiusatusega kaasa ja toon siinkohal välja enim meeldinud loengud.<br /> <br /> Esiteks soovin esile tõsta Andres Küti loengut pealkirjaga &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Alguses tavapärase CV ettelugemisena tundunud, kuid lõpupoole vägagi kirglikult esitatud loeng, mida omakorda väärtustas loengu lõpus toimunud suhteliselt vabas vormis teemade edasiarendus loengu moderaatorite ning ettekandja vahel. On kahju, et taolist diskussiooni ei toimunud ülejäänud loengutes. Antud juhul oli see nauditav ning ühtlasi aitas mööda saada faktist, et esmakursuslased on küsimuste esitamisel pehmelt öeldes tagasihoidlikud. See on ka häda, millest ei saa üle ega ümber läbides antud kursust kaugõppe vormis loenguid järelvaadates. Teiseks minu jaoks väga huvitavaks loenguks pean ma Hedi Mardisoo loengut turundusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kolmandana tõstaksin esile Jaanus Priisalu peetud loengu küberkaitse teemadel&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mõnevõrra nõrgaks antud tsüklis jäi minu jaoks Kristel ja Marko Kruustüki poolt peetud loeng Testlio asutamisest ning edukäigusts mis kujutas endast peamiselt läbikappamist sellest, kuidas oma firmat üles ehitatud sai. Siiski, arvestades et loengu sihtgrupiks on peamiselt gümnaasiumist pärit esmakursuslased, võib olla just neil huvitav kuulda, kuidas praktiline elu toimib. Samuti langes üldisest tasemest minu jaoks veidi allapoole Einar Kontšalovi loeng “Karjäärikäänakutest”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kui olla kriitiline loengupidajate eneste suhtes, siis on selge, et kuivõrd antud loengusarjas osalenud külalislektorid ei teeni igapäevast leiba õppejõududena akadeemilistes õppeasutustes või ka igapäevaselt avalike loengute pidajatena, võib andeks anda üldise libastumise ettekande pidamisel. Tõepoolest, tänapäeval pole oluline Powerpointi esitluse olemasolu või siis on see teatud juhtudel suisa keelatud. Tsiteerin siinkohal W. Isaacsoni biograafiat Steve Jobsist: ''“Steve would summon the teams into the boardroom, which seats twenty, and they would come with thirty people and try to show PowerPoints, which Steve didn’t want to see,” Schiller recalled. One of the first things Jobs did during the product review process was ban PowerPoints. “I hate the way people use slide presentations instead of thinking,” Jobs later recalled.''&lt;ref&gt;Isaacson, W. (2011). Steve Jobs. 1st edition, USA : Simon &amp; Schuster. Chapter XXV&lt;/ref&gt;. Siiski, mida kindlasti sooviksin kõrgkoolis loenguid pidavatelt lektorite puhul kuulda, on korrektne emakeel. Akadeemiliselt loengult ootaks akadeemilisemat sõnakasutust kui kohvi- või suitsunurgas kasutatav suhtluskeel.<br /> <br /> Vaadates loenguid distantsilt, so. kaugõppes ning videosalvestuselt ning tehes seda enam-vähem järjest, oli tore märgata, kuidas mõningad märksõnad hakkasid korduma loengust loengusse. Esmalt muidugi pidev loengusarja moderaatorite pidev soov endid ja itindusega üldiselt tegelevaid inimesi pidevalt introvertideks nimetada. Ehkki diagnooside panemisega tegelevad meie vabariigis inimesed teatud teistel elualadel, ei muuda see fakti, et hea professionaalse tegevuse tulem sõltub enamikel elualadel tõepoolest suhtlusest. Suhtlusest kaastöölistega, ülemuste ning alluvatega ja ka klientidega ehk kõigi nendega, kes jäävad väljapoole iga indiviidi sisekosmost. Seega – suhtlus on oluline. <br /> <br /> Katsun siinkohal välja tuua veel mõningaid märksõnu või mustreid, mis kordusid ning mis on tõesti olulised<br /> <br /> Kommunikatsioon. Osaliselt oli sellest juba juttu. Ilma kommunikatsioonita ei saa olla ühtselt toimivat organisatsiooni. Sealjuures on oluline nii sise- kui ka väliskommunikatsioon. Kui soovida, et töö kannaks vilja, tuleb suhelda. Antud seisukoht leidus kordamist päris mitmes ettekandes&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127], “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kommunikatsioonivajadus on olemas ka IT osakonnal, mis ei tohi käituda musta kastina. IT osakond peab suhtlema (Mardisoo, Priisalu).<br /> <br /> Mobiilsus. Siinkohal ei pea ma hetkel silmas üksnes mobiilsust oma töökoha vahetamisel, kuigi A. Septeri loengus&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; tõi just tema selle esile kui Eesti IT sektoris esineva omapära. Ehk siis liikumaks kõrgemale ja paremini tasustavale ametipostile tasuks tema arvates eelkõige tööandjat vahetada. Tõepoolest on Eesti oma IT turg veidi eripäraste reeglitega, kui mujal maailmas. Näiteks USA suurtes korporatsioonides on iga indiviidi karjääriredel suures osas ette kirjutatud firmasiseste protsesside ja reeglitega ning kui töötaja suuremate lollustega hakkama ei saa, on tal enam-vähem teada, kust ta alustab ja kus ta lõpetab. Kuigi taoline lineaarne liikumine oma karjääriredelil võib mõningaid inimesi rahuldada, ei sobi see siiski kõigi jaoks. Sestap tahaksin rõhutada kommunikatsiooni ja eraldi seda, mida ingliskeelses maailmas nimetatakse tähistatakse terminiga socializing ning mida eesti keeles võiks lahti seletada kui suhtlemist võimalikult paljude inimestega ning seda eelkõige sarnaseid huvisid omavate ehk/või siis inimestega samalt elualalt. See võimaldab laiendada silmaringi ja eelkõige näiteks Eesti puhul aitab kaasa oma elujärje või töökoha parendamise võimalusteks. Selle mainis oma loengus ära ka A.Septer&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Mobiilsus ei tähenda samuti üksnes liikumist firmade vahel, vaid ka agiilsust – võimet hinnata ümber oma senist tegevust ja muuta käigupealt nii eesmärke(i) kui vahendeid selle saavustamiseks. Kiirelt ümberorienteerumisest rääkisid nii Hedi Mardisoo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, Einar Koltšanov&gt;”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; kui ka Testlio asutajad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel ja Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;,.<br /> <br /> Tuleb hinnata eelkõige ennast ning oma aega. Selle fakti tõid oma ettekandes välja nii Lembitu Ling&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kui ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; oma näites küberpäti kohta, kes ei keeldus oma tõelist potentsiaali tunnistamast. Aja hindamise alla kuulub ka iseenese võimete reaalne hindamine (Septer, Ling). Kuigi antud ettekannetes mainiti taolist vajadust eelkõige indiviidi enese kohta, tuleb seda eelkõige siiski silmas pidada tiimi juhil (kui on tiim mida juhtida), aga see kõik kuulub juba rohkem juhtimisteooria alla.<br /> <br /> Huvitav tähelepanek IT ametite kohta tuli välja nii Lembitu Lingu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ja ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ettekandest - kui IT asjad töötavad, siis nad töötavad nii, et inimese panustatu tundub ebaoluline. Antud juhul on tegemist tõepoolest huvitava paradoksiga, mis näitab et hästi õlitatud mehhanismi justkui ei panegi tähele. Ja tõepoolest, kui paljud meist süvenevad kodus kasvõi külmkapi või kuumaveeboileri tööprintsiipidesse ning hingeellu. Probleemid kerkivad ikkagi siis, kui asjad katki lähevad. Siinkohal sisaldub muidugi ka äärmuslik teine oht – inimesed muutuvad liiga laisaks. Sestap oleks paslik tsiteerida Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes ütles: “''Startup on õudne koht. Pead kõvasti jooksma, et paigal püsida.''” Kui seda väidet on tarvis millegi praktilisega illustreerida, siis sobib selleks ära kuulata-vaadata Testlio asutajate Kristel ja Marko Kruustüki loeng “Testimine ja startupid”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel Kruustük, Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Asjad peavad olema lihtsad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. See on IT maailmas juba ammu tuntud printsiip, lühendina kasutusel kui KISS (Keep It Simple Stupid). Võin omast kogemusest öelda, et kui alustada asjaga, mis algusel näeb välja lihtsa ja armsa ussikesena, millel on algus ja lõpp, siis projekti käigus kasvab sellest välja kas kaheksajalg või sajajalgne või mis veel hullem – mitu sajajalgset, mis kedratud lõngakeraks. Taolist hirmuunenägu saab ära hoida oskusliku projektijuhtimisega ning samuti sellega, et projektis osalevad inimesed on teadlikud kõigist ohtudest, mida toob kaasa kas koodi refaktooring või projekti käigus muutuv lõpptulemuse täidetuse kriteerium. <br /> <br /> Eesti väiksus. Meile tõesti võib tunduda, et me oleme küll pindlalat väike riik, kuid IT maailmas suur tiiger, sest meil on ID- kaart, Skype ja E-residentsus. See kõik on tõsi, kuid siiski tuleb selleks, et asjadest aru saada vaadata ka väljapoole oma austrikarpi ja kõik saavutused, mis tunduvad hiiglaskikult seestpoolt vaadates ei pruugi seda sugugi mitte olla teistsuguse positsiooni puhul. Mis saaks selleks olla parem, kui töötada rahvusvahelises firmas, osaleda konverentsidel ning mis noorte inimeste puhul kõige olulisem – teha mõni akadeemiline kraad ülikoolis väljaspool Eestit. Soovitusi saab kuulda Jaan Priisalu või ka Andred Küti loengutest.<br /> <br /> Lõpetuseks sooviksin ära tuua mõttetera, mis kordus peaaegu läbi kõikide loengute ja nende pidajate - haridus on igaühe enda asi. Kuigi meile kõigile antakse võimalus, sõltub see siiski kõikidest enestest. Nagu ütles Andres Kütt oma loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; “Mitte kedagi teist ei huvita sinu sooritused ega haridus, kui sind ennast.” Sama tuli välja ja Lembitu Lingu loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes kirjeldas, kuidas abipalve korral ei antud talle mitte kala, vaid õng selle püüdmiseks (Ökul ja viide kasutada rohkem UNIX keskkonna käsku man).<br /> <br /> Niisiis, kuigi IT inimestele on saanud harjumuseks pidada end introvertseks ja laisaks tegelaseks, siis keegi teine teda ei aita. Selleks pole tehisintelligents veel piisavale tasemele arenenud ja isegi kui oleks, siis on endiselt vaja kedagi, kes neid servereid haldaks. Kokkuvõtvalt tahaks samuti kiita loengusarja organiseerijaid, kes olid kokku pannud väga heal tasemel ent siiski erinevate esinejate plejaadi, kelle esinemiste lõpptulemina koorusid välja suuresti olulised ja samasugused (ÖÄKKK) tõed.<br /> <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus B===<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' (kirjaviis muutmata)<br /> <br /> Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) õppekorralduse eeskirja (ÕE) punktile 5.2.11&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt; on õppuritel ühe õppeaine piires õigus kuni kolmele sooritusele. Sellest järeldub, et õppuril on õigus kahele kordussooritusele (vt. ka Korduma kippuvad küsimused (KKK&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt;), küsimus 8 - http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F&lt;/ref&gt; (''see link on võetud lehe ülaosas paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 8''). <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks on õppuril õppeaine õpetamise semestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani (EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt;) välja arvatud juhul, kui tegemist on esimese õppeaasta tudengiga. Õigus esimese õppeaasta ainete kordussoorituseks on aine toimumisel või sellele järgneval semestril ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalal (EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt;; vt. ka KKK küsimus 9&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> Vastavalt EIK ÕK punkt 5.2.7 on kordussooritused omafinantseeritaval (OF) õppekohal tasulised ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2016/2017 aastal kehtiv tasu kordussoorituse eest vastavalt veebilehtedel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;/ref&gt; ja http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud infole on 20€ (vt. ka KKK küsimus 10 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele%3F (''see link on võetud lehe ülaosas paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 10'')). Täpset viidet rektori käskkirja nubrile ei õnnestunud leida. Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritus tasuta (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> Vastata küsimusele &quot;Kellega kokku leppida kordussoorituseks?&quot; otseselt vastata ei saa, kuid kõigi eelduste kohaselt määrab kordussoorituste kuupäevad ja tähtajad vastava õppeaine õppejõud, kes avaldab need Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end registreerida ÕIS-s klikates enda andmete lehel lingile &quot;Kordussooritused&quot; (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord (VÕTA) on kättesaadav IT Kolledži veebilehel aadressil http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> VÕTA kord osa II punkt 1&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt; sätestab, et VÕTA arvestust taotleval õppuril tuleb esitada EIK VÕTA komisjonile vormikohane taotlus koos kõigi vajalike lisadega hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA kord osa III punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et komisjon teeb otsuse taotluse osas ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast. Antud kuupäev võib pikeneda seoses täiendavate dokumentide nõudmisega kuni ühe kuu võrra alates nende täiendavate tingimuste täitmisest. Samas ei määratleta VÕTA korras otseselt tähtaega, mille jooksul tuleb antud tingimusi täita. VÕTA osa kord osa III punkt 9&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul. Jällegi ei ole otseselt määratletud, millise semestri õppekava täitmiseks rahuldatud taotlust arvestatakse. Seega on VÕTA korra veebilehe kohaselt võimalik otseselt määratleda vaid taotluse esitamise tähtaeg, milleks on hiljemalt 10. tööpäev enne punase joone päeva. Samas võib KKK lehelt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; lugeda, et õigeaegselt esitatud taotlused arvestatakse rahuldamise korral algava semestri sooritus(t)ena.<br /> <br /> VÕTA taotlus esitatakse elektrooniliselt ÕIS-i kaudu. <br /> <br /> Täpsemaid juhendeid VÕTA taotluse esitamiseks ei pea ma siinkohal vajalikuks kopi-peistida. Nõuete kohta võib lugeda KKK lehelt, küsimus 6&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; alt või VÕTA korra lehelt osast II&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> KKK küsimus 6 viimane lõik, mis on tähistatud NB!, sedastab et alates 2013/2014 õppeaastast ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhise õppekava täies mahus läbimise kontrollimiseks ja sestap tuleb semestris koguda vähemalt 27 EAP, et semester loetaks läbituks täies mahus. VÕTA kaudu läbitud sooritusi arvestatakse siiski õppeaasta lõpus õppekava täitmise kontrollimiseks. Seega võivad VÕTA kaudu saadud punktid olla kantud küll taotluse esitamise ajal läbitud semestrisse, kuid semestripõhise õppekava läbimise sooritamise hindamiseks neid ei arvestata. Sama võib lugeda kõrgharidusreformi kohta käivalt KKK lehelt punkt 2 alt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''<br /> <br /> Vastavalt õppeaine Wiki lehel&lt;ref&gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele&lt;/ref&gt; toodud tabelile:&lt;br /&gt;<br /> &lt;blockquote&gt;X = 28&lt;br /&gt;<br /> Y = 26&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Kõrgharidusreformi KKK leht punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt; sedastab, et nominaalkoormusel (30 EAP semestris) loetakse õppekava täiel määral täidetuks, kui semestri jooksul kogutud punktide arv on 27 EAP. Puuduolevate punktide osas esitab ülikool õppurile õppekulude osalise hüvitamise arve, mis veebilehel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) vastavalt 2016/2017 õppeaastal on 50€ 1 EAP kohta. <br /> <br /> Eeldusel, et esimesel semestril kogutud ainepunktide arv X on 28 EAP ja teisel semestril kogutud punktide arv Y on 26 EAP, siis vastavalt 2013/2014 aasta kõrgharidusreformile ei tule tasuda ei esimese semestri lõpus ega ka mitte teise semestri lõpus, sest punkte arvutatakse kumulatiivselt. Esimesel semestril on nõutud EAP arv ületatud 1 punkti võrra. Teisel semestril on nõutud EAP arv 1 võrra väiksem kui nõutud punktide arv semestris, kuid kuna punkte arvestatakse kumulatiivselt ning kahe semestri EAP summa 54 EAP-d võrdub õppekava täidetuks loetavate punktide arvuga 54 EAP-d, siis arvet ei esitata. Selle loogika kohta võib lugeda ka EIK kõrgharidusreformi KKK lehelt punkt 2 all&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Siinkohal tahaks veel märkida, et kuigi EIK veebisaidil puudub vastav info, siis Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt pealkirjaga Õppimine&lt;ref&gt;https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppimine&lt;/ref&gt; vasemalt menüüst valides lingi &quot;Õppekulude hüvitamine&quot; (täpsem viitamine on tänu Drupali hookus-pookus navigatsioonisüsteemi kasutamisele võimatu) võib lugeda: &quot;Alates 2013/2014. õppeaastast täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppima asunud üliõpilastelt ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda.&quot; Seega, kui antud ülesandes defineeritud esimene semester oleks päris esimene semester ülikoolis, siis isegi kui õppekava täidetus oleks jäänud esimeses semestris alla 27 EAP, ei tohiks ülikool selle eest arvet esitada. See võib tekitada segadust EIK kõrgharidusreformi KKK lehel punkt 2 lugemisel&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;, kus punktis 2.1 toodud näite all pole otseselt defineeritud, kas I semester on õppuri päris esimene semester või juba vanema õppuri I semester õppeaastal.<br /> <br /> ==Märkused==<br /> Väga raske on antud küsimustele vastates koostada korrektselt töötavat hüperlinkidest koosnevat viiteaparatuuri, sest töövahendina nõutud EIK kodulehel asuvad artiklid ise sisaldavad mittekorrektset lingisüsteemi. Samuti tuleb viidete koostamisel arvestada standarditele mittevastavate linkidega ning tehniliste probleemidega, sest lingid sisaldavad mittestandardseid tähemärke nagu tühikud (%20), kaldkriipsud (%2F) või küsimärgid (%3F). Palun seda arvestada hindamisel.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tvari&diff=111917 2016-10-24T19:51:45Z

<p>Tvari: </p> <hr /> <div> =Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Tanel Vari<br /> <br /> Kood: 10163597<br /> <br /> Õpperühm: DK13<br /> <br /> Esitamise kuupäev: XXXXXX<br /> <br /> ==Essee==<br /> Alustuseks tahaksin kiita kursuse organiseerijaid. Seitsmesse loengusse (siinkohal jätaksin kõrvale päris esimese sissejuhatava loengu, mis tegeles peamiselt tehniliste nõudmistega antud kursuse läbimiseks.) on ära mahutatud täitsa arvestatav lühemapoolse konverentsi. Kui teemasid ning esinejaid veidi kõpitseda, siis võib tulemuseks olla päris hea konverentsilaadne gümnasistidele suunatud IT Kolledžit reklaamiv toode. Ka oli esinejate tase üllatavalt hea, vaid ühes-kahes loengus tekkis siinsel kuulajal kohati kerge meh? moment.<br /> <br /> Erialade esindatuse poolest oli panus tehtud üpris servast serva. IT alal tänapäeval töötades võib kerkida esile küsimus, mis on ja mis ei ole tänapäeval IT? Alati võib leida veel mõne käsitlusnurga teatud erialal, mida esitleda kui IT-d. Siinkohal olid siiski esindatud IT-alaste professioonide peamised rakendusalad. Alates algusest käsitleti süsteemiarhitektuuri, testimist, süsteemiadministreerimist, Eesti tööturu eripärasid, analüütikuid, küberkaitset ja turundust.<br /> <br /> Inimesed armastavad edetabeleid. Lähen kiusatusega kaasa ja toon siinkohal välja enim meeldinud loengud.<br /> <br /> Esiteks soovin esile tõsta Andres Küti loengut pealkirjaga &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Alguses tavapärase CV ettelugemisena tundunud, kuid lõpupoole vägagi kirglikult esitatud loeng, mida omakorda väärtustas loengu lõpus toimunud suhteliselt vabas vormis teemade edasiarendus loengu moderaatorite ning ettekandja vahel. On kahju, et taolist diskussiooni ei toimunud ülejäänud loengutes. Antud juhul oli see nauditav ning ühtlasi aitas mööda saada faktist, et esmakursuslased on küsimuste esitamisel pehmelt öeldes tagasihoidlikud. See on ka häda, millest ei saa üle ega ümber läbides antud kursust kaugõppe vormis loenguid järelvaadates. Teiseks minu jaoks väga huvitavaks loenguks pean ma Hedi Mardisoo loengut turundusest&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kolmandana tõstaksin esile Jaanus Priisalu peetud loengu küberkaitse teemadel&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Mõnevõrra nõrgaks antud tsüklis jäi minu jaoks Kristel ja Marko Kruustüki poolt peetud loeng Testlio asutamisest ning edukäigusts mis kujutas endast peamiselt läbikappamist sellest, kuidas oma firmat üles ehitatud sai. Siiski, arvestades et loengu sihtgrupiks on peamiselt gümnaasiumist pärit esmakursuslased, võib olla just neil huvitav kuulda, kuidas praktiline elu toimib. Samuti langes üldisest tasemest minu jaoks veidi allapoole Einar Kontšalovi loeng “Karjäärikäänakutest”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Kui olla kriitiline loengupidajate eneste suhtes, siis on selge, et kuivõrd antud loengusarjas osalenud külalislektorid ei teeni igapäevast leiba õppejõududena akadeemilistes õppeasutustes või ka igapäevaselt avalike loengute pidajatena, võib andeks anda üldise libastumise ettekande pidamisel. Tõepoolest, tänapäeval pole oluline Powerpointi esitluse olemasolu või siis on see teatud juhtudel suisa keelatud. Tsiteerin siinkohal W. Isaacsoni biograafiat Steve Jobsist: “Steve would summon the teams into the boardroom, which seats twenty, and they would come with thirty people and try to show PowerPoints, which Steve didn’t want to see,” Schiller recalled. One of the first things Jobs did during the product review process was ban PowerPoints. “I hate the way people use slide presentations instead of thinking,” Jobs later recalled.&lt;ref&gt;Isaacson, W. (2011). Steve Jobs. 1st edition, USA : Simon &amp; Schuster. Chapter XXV&lt;/ref&gt;. Siiski, mida kindlasti sooviksin kõrgkoolis loenguid pidavatelt lektorite puhul kuulda, on korrektne emakeel. Akadeemiliselt loengult ootaks akadeemilisemat sõnakasutust kui kohvi- või suitsunurgas kasutatav suhtluskeel.<br /> Vaadates loenguid distantsilt, so. kaugõppes ning videosalvestuselt ning tehes seda enam-vähem järjest, oli tore märgata, kuidas mõningad märksõnad hakkasid korduma loengust loengusse. Esmalt muidugi pidev loengusarja moderaatorite pidev soov endid ja itindusega üldiselt tegelevaid inimesi pidevalt introvertideks nimetada. Ehkki diagnooside panemisega tegelevad meie vabariigis inimesed teatud teistel elualadel, ei muuda see fakti, et hea professionaalse tegevuse tulem sõltub enamikel elualadel tõepoolest suhtlusest. Suhtlusest kaastöölistega, ülemuste ning alluvatega ja ka klientidega ehk kõigi nendega, kes jäävad väljapoole iga indiviidi sisekosmost. Seega – suhtlus on oluline. <br /> <br /> Katsun siinkohal välja tuua veel mõningaid märksõnu või mustreid, mis kordusid ning mis on tõesti olulised<br /> <br /> Kommunikatsioon. Osaliselt oli sellest juba juttu. Ilma kommunikatsioonita ei saa olla ühtselt toimivat organisatsiooni. Sealjuures on oluline nii sise- kui ka väliskommunikatsioon. Kui soovida, et töö kannaks vilja, tuleb suhelda. Antud seisukoht leidus kordamist päris mitmes ettekandes&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127], “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. Kommunikatsioonivajadus on olemas ka IT osakonnal, mis ei tohi käituda musta kastina. IT osakond peab suhtlema (Mardisoo, Priisalu).<br /> <br /> Mobiilsus. Siinkohal ei pea ma hetkel silmas üksnes mobiilsust oma töökoha vahetamisel, kuigi A. Septeri loengus&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; tõi just tema selle esile kui Eesti IT sektoris esineva omapära. Ehk siis liikumaks kõrgemale ja paremini tasustavale ametipostile tasuks tema arvates eelkõige tööandjat vahetada. Tõepoolest on Eesti oma IT turg veidi eripäraste reeglitega, kui mujal maailmas. Näiteks USA suurtes korporatsioonides on iga indiviidi karjääriredel suures osas ette kirjutatud firmasiseste protsesside ja reeglitega ning kui töötaja suuremate lollustega hakkama ei saa, on tal enam-vähem teada, kust ta alustab ja kus ta lõpetab. Kuigi taoline lineaarne liikumine oma karjääriredelil võib mõningaid inimesi rahuldada, ei sobi see siiski kõigi jaoks. Sestap tahaksin rõhutada kommunikatsiooni ja eraldi seda, mida ingliskeelses maailmas nimetatakse tähistatakse terminiga socializing ning mida eesti keeles võiks lahti seletada kui suhtlemist võimalikult paljude inimestega ning seda eelkõige sarnaseid huvisid omavate ehk/või siis inimestega samalt elualalt. See võimaldab laiendada silmaringi ja eelkõige näiteks Eesti puhul aitab kaasa oma elujärje või töökoha parendamise võimalusteks. Selle mainis oma loengus ära ka A.Septer&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “IT tööturg”, Andres Septer, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Mobiilsus ei tähenda samuti üksnes liikumist firmade vahel, vaid ka agiilsust – võimet hinnata ümber oma senist tegevust ja muuta käigupealt nii eesmärke(i) kui vahendeid selle saavustamiseks. Kiirelt ümberorienteerumisest rääkisid nii Hedi Mardisoo&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127] “IT ja turundus”, Hedi Mardisoo, 12.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, Einar Koltšanov&gt;”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc], “Karjäärikäänakutest”, Einar Kontšalov, 21.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; kui ka Testlio asutajad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel ja Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;,.<br /> <br /> Tuleb hinnata eelkõige ennast ning oma aega. Selle fakti tõid oma ettekandes välja nii Lembitu Ling&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kui ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; oma näites küberpäti kohta, kes ei keeldus oma tõelist potentsiaali tunnistamast. Aja hindamise alla kuulub ka iseenese võimete reaalne hindamine (Septer, Ling). Kuigi antud ettekannetes mainiti taolist vajadust eelkõige indiviidi enese kohta, tuleb seda eelkõige siiski silmas pidada tiimi juhil (kui on tiim mida juhtida), aga see kõik kuulub juba rohkem juhtimisteooria alla.<br /> <br /> Huvitav tähelepanek IT ametite kohta tuli välja nii Lembitu Lingu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ja ka Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; ettekandest - kui IT asjad töötavad, siis nad töötavad nii, et inimese panustatu tundub ebaoluline. Antud juhul on tegemist tõepoolest huvitava paradoksiga, mis näitab et hästi õlitatud mehhanismi justkui ei panegi tähele. Ja tõepoolest, kui paljud meist süvenevad kodus kasvõi külmkapi või kuumaveeboileri tööprintsiipidesse ning hingeellu. Probleemid kerkivad ikkagi siis, kui asjad katki lähevad. Siinkohal sisaldub muidugi ka äärmuslik teine oht – inimesed muutuvad liiga laisaks. Sestap oleks paslik tsiteerida Jaan Priisalu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes ütles: “Startup on õudne koht. Pead kõvasti jooksma, et paigal püsida.” Kui seda väidet on tarvis millegi praktilisega illustreerida, siis sobib selleks ära kuulata-vaadata Testlio asutajate Kristel ja Marko Kruustüki loeng “Testimine ja startupid”&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true], “Testimine ja startupid”, Kristel Kruustük, Marko Kruustük, 07.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Asjad peavad olema lihtsad&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76], “Eesti Vabariigi küberkaitse”, Jaan Priisalu, 05.10.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;. See on IT maailmas juba ammu tuntud printsiip, lühendina kasutusel kui KISS (Keep It Simple Stupid). Võin omast kogemusest öelda, et kui alustada asjaga, mis algusel näeb välja lihtsa ja armsa ussikesena, millel on algus ja lõpp, siis projekti käigus kasvab sellest välja kas kaheksajalg või sajajalgne või mis veel hullem – mitu sajajalgset, mis kedratud lõngakeraks. Taolist hirmuunenägu saab ära hoida oskusliku projektijuhtimisega ning samuti sellega, et projektis osalevad inimesed on teadlikud kõigist ohtudest, mida toob kaasa kas koodi refaktooring või projekti käigus muutuv lõpptulemuse täidetuse kriteerium. <br /> <br /> Eesti väiksus. Meile tõesti võib tunduda, et me oleme küll pindlalat väike riik, kuid IT maailmas suur tiiger, sest meil on ID- kaart, Skype ja E-residentsus. See kõik on tõsi, kuid siiski tuleb selleks, et asjadest aru saada vaadata ka väljapoole oma austrikarpi ja kõik saavutused, mis tunduvad hiiglaskikult seestpoolt vaadates ei pruugi seda sugugi mitte olla teistsuguse positsiooni puhul. Mis saaks selleks olla parem, kui töötada rahvusvahelises firmas, osaleda konverentsidel ning mis noorte inimeste puhul kõige olulisem – teha mõni akadeemiline kraad ülikoolis väljaspool Eestit. Soovitusi saab kuulda Jaan Priisalu või ka Andred Küti loengutest.<br /> <br /> Lõpetuseks sooviksin ära tuua mõttetera, mis kordus peaaegu läbi kõikide loengute ja nende pidajate - haridus on igaühe enda asi. Kuigi meile kõigile antakse võimalus, sõltub see siiski kõikidest enestest. Nagu ütles Andres Kütt oma loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f], &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot;, Andres Kütt, 31.08.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt; “Mitte kedagi teist ei huvita sinu sooritused ega haridus, kui sind ennast.” Sama tuli välja ja Lembitu Lingu loengust&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76], “Süsadminnimisest”, Lembitu Ling, 14.09.2016 videosalvestus&lt;/ref&gt;, kes kirjeldas, kuidas abipalve korral ei antud talle mitte kala, vaid õng selle püüdmiseks (Ökul ja viide kasutada rohkem UNIX keskkonna käsku man).<br /> <br /> Niisiis, kuigi IT inimestele on saanud harjumuseks pidada end introvertseks ja laisaks tegelaseks, siis keegi teine teda ei aita. Selleks pole tehisintelligents veel piisavale tasemele arenenud ja isegi kui oleks, siis on endiselt vaja kedagi, kes neid servereid haldaks. Kokkuvõtvalt tahaks samuti kiita loengusarja organiseerijaid, kes olid kokku pannud väga heal tasemel ent siiski erinevate esinejate plejaadi, kelle esinemiste lõpptulemina koorusid välja suuresti olulised ja samasugused (ÖÄKKK) tõed.<br /> <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus B===<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' (kirjaviis muutmata)<br /> <br /> Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) õppekorralduse eeskirja (ÕE) punktile 5.2.11&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt; on õppuritel ühe õppeaine piires õigus kuni kolmele sooritusele. Sellest järeldub, et õppuril on õigus kahele kordussooritusele (vt. ka Korduma kippuvad küsimused (KKK&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt;), küsimus 8 - http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F&lt;/ref&gt; (''see link on võetud lehe ülaosas paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 8''). <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks on õppuril õppeaine õpetamise semestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani (EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt;) välja arvatud juhul, kui tegemist on esimese õppeaasta tudengiga. Õigus esimese õppeaasta ainete kordussoorituseks on aine toimumisel või sellele järgneval semestril ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalal (EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt;; vt. ka KKK küsimus 9&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> Vastavalt EIK ÕK punkt 5.2.7 on kordussooritused omafinantseeritaval (OF) õppekohal tasulised ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2016/2017 aastal kehtiv tasu kordussoorituse eest vastavalt veebilehtedel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;/ref&gt; ja http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud infole on 20€ (vt. ka KKK küsimus 10 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele%3F (''see link on võetud lehe ülaosas paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 10'')). Täpset viidet rektori käskkirja nubrile ei õnnestunud leida. Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritus tasuta (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> Vastata küsimusele &quot;Kellega kokku leppida kordussoorituseks?&quot; otseselt vastata ei saa, kuid kõigi eelduste kohaselt määrab kordussoorituste kuupäevad ja tähtajad vastava õppeaine õppejõud, kes avaldab need Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end registreerida ÕIS-s klikates enda andmete lehel lingile &quot;Kordussooritused&quot; (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord (VÕTA) on kättesaadav IT Kolledži veebilehel aadressil http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> VÕTA kord osa II punkt 1&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt; sätestab, et VÕTA arvestust taotleval õppuril tuleb esitada EIK VÕTA komisjonile vormikohane taotlus koos kõigi vajalike lisadega hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA kord osa III punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et komisjon teeb otsuse taotluse osas ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast. Antud kuupäev võib pikeneda seoses täiendavate dokumentide nõudmisega kuni ühe kuu võrra alates nende täiendavate tingimuste täitmisest. Samas ei määratleta VÕTA korras otseselt tähtaega, mille jooksul tuleb antud tingimusi täita. VÕTA osa kord osa III punkt 9&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul. Jällegi ei ole otseselt määratletud, millise semestri õppekava täitmiseks rahuldatud taotlust arvestatakse. Seega on VÕTA korra veebilehe kohaselt võimalik otseselt määratleda vaid taotluse esitamise tähtaeg, milleks on hiljemalt 10. tööpäev enne punase joone päeva. Samas võib KKK lehelt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; lugeda, et õigeaegselt esitatud taotlused arvestatakse rahuldamise korral algava semestri sooritus(t)ena.<br /> <br /> VÕTA taotlus esitatakse elektrooniliselt ÕIS-i kaudu. <br /> <br /> Täpsemaid juhendeid VÕTA taotluse esitamiseks ei pea ma siinkohal vajalikuks kopi-peistida. Nõuete kohta võib lugeda KKK lehelt, küsimus 6&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; alt või VÕTA korra lehelt osast II&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> KKK küsimus 6 viimane lõik, mis on tähistatud NB!, sedastab et alates 2013/2014 õppeaastast ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhise õppekava täies mahus läbimise kontrollimiseks ja sestap tuleb semestris koguda vähemalt 27 EAP, et semester loetaks läbituks täies mahus. VÕTA kaudu läbitud sooritusi arvestatakse siiski õppeaasta lõpus õppekava täitmise kontrollimiseks. Seega võivad VÕTA kaudu saadud punktid olla kantud küll taotluse esitamise ajal läbitud semestrisse, kuid semestripõhise õppekava läbimise sooritamise hindamiseks neid ei arvestata. Sama võib lugeda kõrgharidusreformi kohta käivalt KKK lehelt punkt 2 alt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''<br /> <br /> Vastavalt õppeaine Wiki lehel&lt;ref&gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele&lt;/ref&gt; toodud tabelile:&lt;br /&gt;<br /> &lt;blockquote&gt;X = 28&lt;br /&gt;<br /> Y = 26&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Kõrgharidusreformi KKK leht punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt; sedastab, et nominaalkoormusel (30 EAP semestris) loetakse õppekava täiel määral täidetuks, kui semestri jooksul kogutud punktide arv on 27 EAP. Puuduolevate punktide osas esitab ülikool õppurile õppekulude osalise hüvitamise arve, mis veebilehel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) vastavalt 2016/2017 õppeaastal on 50€ 1 EAP kohta. <br /> <br /> Eeldusel, et esimesel semestril kogutud ainepunktide arv X on 28 EAP ja teisel semestril kogutud punktide arv Y on 26 EAP, siis vastavalt 2013/2014 aasta kõrgharidusreformile ei tule tasuda ei esimese semestri lõpus ega ka mitte teise semestri lõpus, sest punkte arvutatakse kumulatiivselt. Esimesel semestril on nõutud EAP arv ületatud 1 punkti võrra. Teisel semestril on nõutud EAP arv 1 võrra väiksem kui nõutud punktide arv semestris, kuid kuna punkte arvestatakse kumulatiivselt ning kahe semestri EAP summa 54 EAP-d võrdub õppekava täidetuks loetavate punktide arvuga 54 EAP-d, siis arvet ei esitata. Selle loogika kohta võib lugeda ka EIK kõrgharidusreformi KKK lehelt punkt 2 all&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Siinkohal tahaks veel märkida, et kuigi EIK veebisaidil puudub vastav info, siis Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt pealkirjaga Õppimine&lt;ref&gt;https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppimine&lt;/ref&gt; vasemalt menüüst valides lingi &quot;Õppekulude hüvitamine&quot; (täpsem viitamine on tänu Drupali hookus-pookus navigatsioonisüsteemi kasutamisele võimatu) võib lugeda: &quot;Alates 2013/2014. õppeaastast täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppima asunud üliõpilastelt ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda.&quot; Seega, kui antud ülesandes defineeritud esimene semester oleks päris esimene semester ülikoolis, siis isegi kui õppekava täidetus oleks jäänud esimeses semestris alla 27 EAP, ei tohiks ülikool selle eest arvet esitada. See võib tekitada segadust EIK kõrgharidusreformi KKK lehel punkt 2 lugemisel&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;, kus punktis 2.1 toodud näite all pole otseselt defineeritud, kas I semester on õppuri päris esimene semester või juba vanema õppuri I semester õppeaastal.<br /> <br /> ==Märkused==<br /> Väga raske on antud küsimustele vastates koostada korrektselt töötavat hüperlinkidest koosnevat viiteaparatuuri, sest töövahendina nõutud EIK kodulehel asuvad artiklid ise sisaldavad mittekorrektset lingisüsteemi. Samuti tuleb viidete koostamisel arvestada standarditele mittevastavate linkidega ning tehniliste probleemidega, sest lingid sisaldavad mittestandardseid tähemärke nagu tühikud (%20), kaldkriipsud (%2F) või küsimärgid (%3F). Palun seda arvestada hindamisel.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tvari&diff=111419 2016-10-22T23:53:47Z

<p>Tvari: /* Küsimus 4 */</p> <hr /> <div> =Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Tanel Vari<br /> <br /> Kood: 10163597<br /> <br /> Õpperühm: DK13<br /> <br /> Esitamise kuupäev: XXXXXX<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus B===<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' (kirjaviis muutmata)<br /> <br /> Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) õppekorralduse eeskirja (ÕE) punktile 5.2.11&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt; on õppuritel ühe õppeaine piires õigus kuni kolmele sooritusele. Sellest järeldub, et õppuril on õigus kahele kordussooritusele (vt. ka Korduma kippuvad küsimused (KKK&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt;), küsimus 8 - http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F&lt;/ref&gt; (''see link on võetud lehe ülaosas paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 8''). <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks on õppuril õppeaine õpetamise semestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani (EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt;) välja arvatud juhul, kui tegemist on esimese õppeaasta tudengiga. Õigus esimese õppeaasta ainete kordussoorituseks on aine toimumisel või sellele järgneval semestril ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalal (EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt;; vt. ka KKK küsimus 9&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> Vastavalt EIK ÕK punkt 5.2.7 on kordussooritused omafinantseeritaval (OF) õppekohal tasulised ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2016/2017 aastal kehtiv tasu kordussoorituse eest vastavalt veebilehtedel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;/ref&gt; ja http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud infole on 20€ (vt. ka KKK küsimus 10 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele%3F (''see link on võetud lehe ülaosas paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 10'')). Täpset viidet rektori käskkirja nubrile ei õnnestunud leida. Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritus tasuta (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> Vastata küsimusele &quot;Kellega kokku leppida kordussoorituseks?&quot; otseselt vastata ei saa, kuid kõigi eelduste kohaselt määrab kordussoorituste kuupäevad ja tähtajad vastava õppeaine õppejõud, kes avaldab need Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end registreerida ÕIS-s klikates enda andmete lehel lingile &quot;Kordussooritused&quot; (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord (VÕTA) on kättesaadav IT Kolledži veebilehel aadressil http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> VÕTA kord osa II punkt 1&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt; sätestab, et VÕTA arvestust taotleval õppuril tuleb esitada EIK VÕTA komisjonile vormikohane taotlus koos kõigi vajalike lisadega hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA kord osa III punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et komisjon teeb otsuse taotluse osas ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast. Antud kuupäev võib pikeneda seoses täiendavate dokumentide nõudmisega kuni ühe kuu võrra alates nende täiendavate tingimuste täitmisest. Samas ei määratleta VÕTA korras otseselt tähtaega, mille jooksul tuleb antud tingimusi täita. VÕTA osa kord osa III punkt 9&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul. Jällegi ei ole otseselt määratletud, millise semestri õppekava täitmiseks rahuldatud taotlust arvestatakse. Seega on VÕTA korra veebilehe kohaselt võimalik otseselt määratleda vaid taotluse esitamise tähtaeg, milleks on hiljemalt 10. tööpäev enne punase joone päeva. Samas võib KKK lehelt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; lugeda, et õigeaegselt esitatud taotlused arvestatakse rahuldamise korral algava semestri sooritus(t)ena.<br /> <br /> VÕTA taotlus esitatakse elektrooniliselt ÕIS-i kaudu. <br /> <br /> Täpsemaid juhendeid VÕTA taotluse esitamiseks ei pea ma siinkohal vajalikuks kopi-peistida. Nõuete kohta võib lugeda KKK lehelt, küsimus 6&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; alt või VÕTA korra lehelt osast II&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> KKK küsimus 6 viimane lõik, mis on tähistatud NB!, sedastab et alates 2013/2014 õppeaastast ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhise õppekava täies mahus läbimise kontrollimiseks ja sestap tuleb semestris koguda vähemalt 27 EAP, et semester loetaks läbituks täies mahus. VÕTA kaudu läbitud sooritusi arvestatakse siiski õppeaasta lõpus õppekava täitmise kontrollimiseks. Seega võivad VÕTA kaudu saadud punktid olla kantud küll taotluse esitamise ajal läbitud semestrisse, kuid semestripõhise õppekava läbimise sooritamise hindamiseks neid ei arvestata. Sama võib lugeda kõrgharidusreformi kohta käivalt KKK lehelt punkt 2 alt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''<br /> <br /> Vastavalt õppeaine Wiki lehel&lt;ref&gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele&lt;/ref&gt; toodud tabelile:&lt;br /&gt;<br /> &lt;blockquote&gt;X = 28&lt;br /&gt;<br /> Y = 26&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Kõrgharidusreformi KKK leht punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt; sedastab, et nominaalkoormusel (30 EAP semestris) loetakse õppekava täiel määral täidetuks, kui semestri jooksul kogutud punktide arv on 27 EAP. Puuduolevate punktide osas esitab ülikool õppurile õppekulude osalise hüvitamise arve, mis veebilehel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) vastavalt 2016/2017 õppeaastal on 50€ 1 EAP kohta. <br /> <br /> Eeldusel, et esimesel semestril kogutud ainepunktide arv X on 28 EAP ja teisel semestril kogutud punktide arv Y on 26 EAP, siis vastavalt 2013/2014 aasta kõrgharidusreformile ei tule tasuda ei esimese semestri lõpus ega ka mitte teise semestri lõpus, sest punkte arvutatakse kumulatiivselt. Esimesel semestril on nõutud EAP arv ületatud 1 punkti võrra. Teisel semestril on nõutud EAP arv 1 võrra väiksem kui nõutud punktide arv semestris, kuid kuna punkte arvestatakse kumulatiivselt ning kahe semestri EAP summa 54 EAP-d võrdub õppekava täidetuks loetavate punktide arvuga 54 EAP-d, siis arvet ei esitata. Selle loogika kohta võib lugeda ka EIK kõrgharidusreformi KKK lehelt punkt 2 all&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Siinkohal tahaks veel märkida, et kuigi EIK veebisaidil puudub vastav info, siis Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt pealkirjaga Õppimine&lt;ref&gt;https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppimine&lt;/ref&gt; vasemalt menüüst valides lingi &quot;Õppekulude hüvitamine&quot; (täpsem viitamine on tänu Drupali hookus-pookus navigatsioonisüsteemi kasutamisele võimatu) võib lugeda: &quot;Alates 2013/2014. õppeaastast täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppima asunud üliõpilastelt ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda.&quot; Seega, kui antud ülesandes defineeritud esimene semester oleks päris esimene semester ülikoolis, siis isegi kui õppekava täidetus oleks jäänud esimeses semestris alla 27 EAP, ei tohiks ülikool selle eest arvet esitada. See võib tekitada segadust EIK kõrgharidusreformi KKK lehel punkt 2 lugemisel&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;, kus punktis 2.1 toodud näite all pole otseselt defineeritud, kas I semester on õppuri päris esimene semester või juba vanema õppuri I semester õppeaastal.<br /> <br /> ==Märkused==<br /> Väga raske on antud küsimustele vastates koostada korrektselt töötavat hüperlinkidest koosnevat viiteaparatuuri, sest töövahendina nõutud EIK kodulehel asuvad artiklid ise sisaldavad mittekorrektset lingisüsteemi. Samuti tuleb viidete koostamisel arvestada standarditele mittevastavate linkidega ning tehniliste probleemidega, sest lingid sisaldavad mittestandardseid tähemärke nagu tühikud (%20), kaldkriipsud (%2F) või küsimärgid (%3F). Palun seda arvestada hindamisel.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tvari&diff=111418 2016-10-22T23:52:08Z

<p>Tvari: /* Küsimus B */</p> <hr /> <div> =Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Tanel Vari<br /> <br /> Kood: 10163597<br /> <br /> Õpperühm: DK13<br /> <br /> Esitamise kuupäev: XXXXXX<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus B===<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' (kirjaviis muutmata)<br /> <br /> Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) õppekorralduse eeskirja (ÕE) punktile 5.2.11&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt; on õppuritel ühe õppeaine piires õigus kuni kolmele sooritusele. Sellest järeldub, et õppuril on õigus kahele kordussooritusele (vt. ka Korduma kippuvad küsimused (KKK&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt;), küsimus 8 - http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F&lt;/ref&gt; (''see link on võetud lehe ülaosas paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 8''). <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks on õppuril õppeaine õpetamise semestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani (EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt;) välja arvatud juhul, kui tegemist on esimese õppeaasta tudengiga. Õigus esimese õppeaasta ainete kordussoorituseks on aine toimumisel või sellele järgneval semestril ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalal (EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt;; vt. ka KKK küsimus 9&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> Vastavalt EIK ÕK punkt 5.2.7 on kordussooritused omafinantseeritaval (OF) õppekohal tasulised ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2016/2017 aastal kehtiv tasu kordussoorituse eest vastavalt veebilehtedel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;/ref&gt; ja http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud infole on 20€ (vt. ka KKK küsimus 10 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele%3F (''see link on võetud lehe ülaosas paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 10'')). Täpset viidet rektori käskkirja nubrile ei õnnestunud leida. Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritus tasuta (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> Vastata küsimusele &quot;Kellega kokku leppida kordussoorituseks?&quot; otseselt vastata ei saa, kuid kõigi eelduste kohaselt määrab kordussoorituste kuupäevad ja tähtajad vastava õppeaine õppejõud, kes avaldab need Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end registreerida ÕIS-s klikates enda andmete lehel lingile &quot;Kordussooritused&quot; (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord (VÕTA) on kättesaadav IT Kolledži veebilehel aadressil http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> VÕTA kord osa II punkt 1&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt; sätestab, et VÕTA arvestust taotleval õppuril tuleb esitada EIK VÕTA komisjonile vormikohane taotlus koos kõigi vajalike lisadega hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA kord osa III punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et komisjon teeb otsuse taotluse osas ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast. Antud kuupäev võib pikeneda seoses täindavate dokumentide nõudmisega kuni ühe kuu võrra alates nende täiendavate tingimuste täitmisest. Samas ei määratleta VÕTA korras otseselt tähtaega, mille jooksul tuleb antud tingimusi täita. VÕTA osa kord osa III punkt 9&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul. Jällegi ei ole otseselt määratletud, millise semestri õppekava täitmiseks rahuldatud taotlust arvestatakse. Seega on VÕTA korra veebilehe kohaselt võimalik otseselt määratleda vaid taotluse esitamise tähtaeg, milleks on hiljemalt 10. tööpäev enne punase joone päeva. Samas võib KKK lehelt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; lugeda, et õigeaegselt esitatud taotlused arvestatakse rahuldamise korral algava semestri sooritus(t)ena.<br /> <br /> VÕTA taotlus esitatakse elektrooniliselt ÕIS-i kaudu. <br /> <br /> Täpsemaid juhendeid VÕTA taotluse esitamiseks ei pea ma siinkohal vajalikuks kopi-peistida. Nõuete kohta võib lugeda KKK lehelt, küsimus 6&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; alt või VÕTA korra lehelt osast II&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> KKK küsimus 6 viimane lõik, mis on tähistatud NB!, sedastab et alates 2013/2014 õppeaastast ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhise õppekava täies mahus läbimise kontrollimiseks ja sestap tuleb semestris koguda vähemalt 27 EAP, et semester loetaks läbituks täies mahus. VÕTA kaudu läbitud sooritusi arvestatakse siiski õppeaasta lõpus õppekava täitmise kontrollimiseks. Seega võivad VÕTA kaudu saadud punktid olla kantud küll taotluse esitamise ajal läbitud semestrisse, kuid semestripõhise õppekava läbimise sooritamise hindamiseks neid ei arvestata. Sama võib lugeda kõrgharidusreformi kohta käivalt KKK lehelt punkt 2 alt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''<br /> <br /> Vastavalt õppeaine Wiki lehel&lt;ref&gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele&lt;/ref&gt; toodud tabelile:&lt;br /&gt;<br /> &lt;blockquote&gt;X = 28&lt;br /&gt;<br /> Y = 26&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Kõrgharidusreformi KKK leht punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt; sedastab, et nominaalkoormusel (30 EAP semestris) loetakse õppekava täiel määral täidetuks, kui semestri jooksul kogutud punktide arv on 27 EAP. Puuduolevate punktide osas esitab ülikool õppurile õppekulude osalise hüvitamise arve, mis veebilehel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) vastavalt 2016/2017 õppeaastal on 50€ 1 EAP kohta. <br /> <br /> Eeldusel, et esimesel semestril kogutud ainepunktide arv X on 28 EAP ja teisel semestril kogutud punktide arv Y on 26 EAP, siis vastavalt 2013/2014 aasta kõrgharidusreformile ei tule tasuda ei esimese semestri lõpus ega ka mitte teise semestri lõpus, sest punkte arvutatakse kumulatiivselt. Esimesel semestril on nõutud EAP arv ületatud 1 punkti võrra. Teisel semestril on nõutud EAP arv 1 võrra väiksem kui nõutud punktide arv semestris, kuid kuna punkte arvestatakse kumulatiivselt ning kahe semestri EAP summa 54 EAP-d võrdub õppekava täidetuks loetavate punktide arvuga 54 EAP-d, siis arvet ei esitata. Selle loogika kohta võib lugeda ka EIK kõrgharidusreformi KKK lehelt punkt 2 all&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Siinkohal tahaks veel märkida, et kuigi EIK veebisaidil puudub vastav info, siis Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt pealkirjaga Õppimine&lt;ref&gt;https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppimine&lt;/ref&gt; vasemalt menüüst valides lingi &quot;Õppekulude hüvitamine&quot; (täpsem viitamine on tänu Drupali hookus-pookus navigatsioonisüsteemi kasutamisele võimatu) võib lugeda: &quot;Alates 2013/2014. õppeaastast täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppima asunud üliõpilastelt ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda.&quot; Seega, kui antud ülesandes defineeritud esimene semester oleks päris esimene semester ülikoolis, siis isegi kui õppekava täidetus oleks jäänud esimeses semestris alla 27 EAP, ei tohiks ülikool selle eest arvet esitada. See võib tekitada segadust EIK kõrgharidusreformi KKK lehel punkt 2 lugemisel&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;, kus punktis 2.1 toodud näite all pole otseselt defineeritud, kas I semester on õppuri päris esimene semester või juba vanema õppuri I semester õppeaastal.<br /> <br /> ==Märkused==<br /> Väga raske on antud küsimustele vastates koostada korrektselt töötavat hüperlinkidest koosnevat viiteaparatuuri, sest töövahendina nõutud EIK kodulehel asuvad artiklid ise sisaldavad mittekorrektset lingisüsteemi. Samuti tuleb viidete koostamisel arvestada standarditele mittevastavate linkidega ning tehniliste probleemidega, sest lingid sisaldavad mittestandardseid tähemärke nagu tühikud (%20), kaldkriipsud (%2F) või küsimärgid (%3F). Palun seda arvestada hindamisel.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tvari&diff=111417 2016-10-22T23:51:35Z

<p>Tvari: /* Küsimus B */</p> <hr /> <div> =Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Tanel Vari<br /> <br /> Kood: 10163597<br /> <br /> Õpperühm: DK13<br /> <br /> Esitamise kuupäev: XXXXXX<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus B===<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' (kirjaviis muutmata)<br /> <br /> Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) õppekorralduse eeskirja (ÕE) punktile 5.2.11&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt; on õppuritel ühe õppeaine piires õigus kuni kolmele sooritusele. Sellest järeldub, et õppuril on õigus kahele kordussooritusele (vt. ka Korduma kippuvad küsimused (KKK&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt;), küsimus 8 - http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F&lt;/ref&gt; (''see link on võetud lehe ülaosas paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 8'')). <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks on õppuril õppeaine õpetamise semestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani (EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt;) välja arvatud juhul, kui tegemist on esimese õppeaasta tudengiga. Õigus esimese õppeaasta ainete kordussoorituseks on aine toimumisel või sellele järgneval semestril ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalal (EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt;; vt. ka KKK küsimus 9&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> Vastavalt EIK ÕK punkt 5.2.7 on kordussooritused omafinantseeritaval (OF) õppekohal tasulised ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2016/2017 aastal kehtiv tasu kordussoorituse eest vastavalt veebilehtedel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;/ref&gt; ja http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud infole on 20€ (vt. ka KKK küsimus 10 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele%3F (''see link on võetud lehe ülaosas paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 10'')). Täpset viidet rektori käskkirja nubrile ei õnnestunud leida. Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritus tasuta (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> Vastata küsimusele &quot;Kellega kokku leppida kordussoorituseks?&quot; otseselt vastata ei saa, kuid kõigi eelduste kohaselt määrab kordussoorituste kuupäevad ja tähtajad vastava õppeaine õppejõud, kes avaldab need Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end registreerida ÕIS-s klikates enda andmete lehel lingile &quot;Kordussooritused&quot; (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord (VÕTA) on kättesaadav IT Kolledži veebilehel aadressil http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> VÕTA kord osa II punkt 1&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt; sätestab, et VÕTA arvestust taotleval õppuril tuleb esitada EIK VÕTA komisjonile vormikohane taotlus koos kõigi vajalike lisadega hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA kord osa III punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et komisjon teeb otsuse taotluse osas ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast. Antud kuupäev võib pikeneda seoses täindavate dokumentide nõudmisega kuni ühe kuu võrra alates nende täiendavate tingimuste täitmisest. Samas ei määratleta VÕTA korras otseselt tähtaega, mille jooksul tuleb antud tingimusi täita. VÕTA osa kord osa III punkt 9&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul. Jällegi ei ole otseselt määratletud, millise semestri õppekava täitmiseks rahuldatud taotlust arvestatakse. Seega on VÕTA korra veebilehe kohaselt võimalik otseselt määratleda vaid taotluse esitamise tähtaeg, milleks on hiljemalt 10. tööpäev enne punase joone päeva. Samas võib KKK lehelt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; lugeda, et õigeaegselt esitatud taotlused arvestatakse rahuldamise korral algava semestri sooritus(t)ena.<br /> <br /> VÕTA taotlus esitatakse elektrooniliselt ÕIS-i kaudu. <br /> <br /> Täpsemaid juhendeid VÕTA taotluse esitamiseks ei pea ma siinkohal vajalikuks kopi-peistida. Nõuete kohta võib lugeda KKK lehelt, küsimus 6&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; alt või VÕTA korra lehelt osast II&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> KKK küsimus 6 viimane lõik, mis on tähistatud NB!, sedastab et alates 2013/2014 õppeaastast ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhise õppekava täies mahus läbimise kontrollimiseks ja sestap tuleb semestris koguda vähemalt 27 EAP, et semester loetaks läbituks täies mahus. VÕTA kaudu läbitud sooritusi arvestatakse siiski õppeaasta lõpus õppekava täitmise kontrollimiseks. Seega võivad VÕTA kaudu saadud punktid olla kantud küll taotluse esitamise ajal läbitud semestrisse, kuid semestripõhise õppekava läbimise sooritamise hindamiseks neid ei arvestata. Sama võib lugeda kõrgharidusreformi kohta käivalt KKK lehelt punkt 2 alt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''<br /> <br /> Vastavalt õppeaine Wiki lehel&lt;ref&gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele&lt;/ref&gt; toodud tabelile:&lt;br /&gt;<br /> &lt;blockquote&gt;X = 28&lt;br /&gt;<br /> Y = 26&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Kõrgharidusreformi KKK leht punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt; sedastab, et nominaalkoormusel (30 EAP semestris) loetakse õppekava täiel määral täidetuks, kui semestri jooksul kogutud punktide arv on 27 EAP. Puuduolevate punktide osas esitab ülikool õppurile õppekulude osalise hüvitamise arve, mis veebilehel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) vastavalt 2016/2017 õppeaastal on 50€ 1 EAP kohta. <br /> <br /> Eeldusel, et esimesel semestril kogutud ainepunktide arv X on 28 EAP ja teisel semestril kogutud punktide arv Y on 26 EAP, siis vastavalt 2013/2014 aasta kõrgharidusreformile ei tule tasuda ei esimese semestri lõpus ega ka mitte teise semestri lõpus, sest punkte arvutatakse kumulatiivselt. Esimesel semestril on nõutud EAP arv ületatud 1 punkti võrra. Teisel semestril on nõutud EAP arv 1 võrra väiksem kui nõutud punktide arv semestris, kuid kuna punkte arvestatakse kumulatiivselt ning kahe semestri EAP summa 54 EAP-d võrdub õppekava täidetuks loetavate punktide arvuga 54 EAP-d, siis arvet ei esitata. Selle loogika kohta võib lugeda ka EIK kõrgharidusreformi KKK lehelt punkt 2 all&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Siinkohal tahaks veel märkida, et kuigi EIK veebisaidil puudub vastav info, siis Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt pealkirjaga Õppimine&lt;ref&gt;https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppimine&lt;/ref&gt; vasemalt menüüst valides lingi &quot;Õppekulude hüvitamine&quot; (täpsem viitamine on tänu Drupali hookus-pookus navigatsioonisüsteemi kasutamisele võimatu) võib lugeda: &quot;Alates 2013/2014. õppeaastast täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppima asunud üliõpilastelt ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda.&quot; Seega, kui antud ülesandes defineeritud esimene semester oleks päris esimene semester ülikoolis, siis isegi kui õppekava täidetus oleks jäänud esimeses semestris alla 27 EAP, ei tohiks ülikool selle eest arvet esitada. See võib tekitada segadust EIK kõrgharidusreformi KKK lehel punkt 2 lugemisel&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;, kus punktis 2.1 toodud näite all pole otseselt defineeritud, kas I semester on õppuri päris esimene semester või juba vanema õppuri I semester õppeaastal.<br /> <br /> ==Märkused==<br /> Väga raske on antud küsimustele vastates koostada korrektselt töötavat hüperlinkidest koosnevat viiteaparatuuri, sest töövahendina nõutud EIK kodulehel asuvad artiklid ise sisaldavad mittekorrektset lingisüsteemi. Samuti tuleb viidete koostamisel arvestada standarditele mittevastavate linkidega ning tehniliste probleemidega, sest lingid sisaldavad mittestandardseid tähemärke nagu tühikud (%20), kaldkriipsud (%2F) või küsimärgid (%3F). Palun seda arvestada hindamisel.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tvari&diff=111416 2016-10-22T23:50:51Z

<p>Tvari: </p> <hr /> <div> =Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Tanel Vari<br /> <br /> Kood: 10163597<br /> <br /> Õpperühm: DK13<br /> <br /> Esitamise kuupäev: XXXXXX<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus B===<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?''' (kirjaviis muutmata)<br /> <br /> Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) õppekorralduse eeskirja (ÕE) punktile 5.2.11&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt; on õppuritel ühe õppeaine piires õigus kuni kolmele sooritusele. Sellest järeldub, et õppuril on õigus kahele kordussooritusele (vt. ka Korduma kippuvad küsimused (KKK&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt;), küsimus 8 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F&lt;/ref&gt; (''see link on võetud lehe ülaosas paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 8'')). <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks on õppuril õppeaine õpetamise semestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani (EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt;) välja arvatud juhul, kui tegemist on esimese õppeaasta tudengiga. Õigus esimese õppeaasta ainete kordussoorituseks on aine toimumisel või sellele järgneval semestril ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalal (EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt;; vt. ka KKK küsimus 9&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> Vastavalt EIK ÕK punkt 5.2.7 on kordussooritused omafinantseeritaval (OF) õppekohal tasulised ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2016/2017 aastal kehtiv tasu kordussoorituse eest vastavalt veebilehtedel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;/ref&gt; ja http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud infole on 20€ (vt. ka KKK küsimus 10 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele%3F (''see link on võetud lehe ülaosas paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 10'')). Täpset viidet rektori käskkirja nubrile ei õnnestunud leida. Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritus tasuta (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> Vastata küsimusele &quot;Kellega kokku leppida kordussoorituseks?&quot; otseselt vastata ei saa, kuid kõigi eelduste kohaselt määrab kordussoorituste kuupäevad ja tähtajad vastava õppeaine õppejõud, kes avaldab need Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end registreerida ÕIS-s klikates enda andmete lehel lingile &quot;Kordussooritused&quot; (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord (VÕTA) on kättesaadav IT Kolledži veebilehel aadressil http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> VÕTA kord osa II punkt 1&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt; sätestab, et VÕTA arvestust taotleval õppuril tuleb esitada EIK VÕTA komisjonile vormikohane taotlus koos kõigi vajalike lisadega hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA kord osa III punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et komisjon teeb otsuse taotluse osas ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast. Antud kuupäev võib pikeneda seoses täindavate dokumentide nõudmisega kuni ühe kuu võrra alates nende täiendavate tingimuste täitmisest. Samas ei määratleta VÕTA korras otseselt tähtaega, mille jooksul tuleb antud tingimusi täita. VÕTA osa kord osa III punkt 9&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul. Jällegi ei ole otseselt määratletud, millise semestri õppekava täitmiseks rahuldatud taotlust arvestatakse. Seega on VÕTA korra veebilehe kohaselt võimalik otseselt määratleda vaid taotluse esitamise tähtaeg, milleks on hiljemalt 10. tööpäev enne punase joone päeva. Samas võib KKK lehelt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; lugeda, et õigeaegselt esitatud taotlused arvestatakse rahuldamise korral algava semestri sooritus(t)ena.<br /> <br /> VÕTA taotlus esitatakse elektrooniliselt ÕIS-i kaudu. <br /> <br /> Täpsemaid juhendeid VÕTA taotluse esitamiseks ei pea ma siinkohal vajalikuks kopi-peistida. Nõuete kohta võib lugeda KKK lehelt, küsimus 6&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; alt või VÕTA korra lehelt osast II&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> KKK küsimus 6 viimane lõik, mis on tähistatud NB!, sedastab et alates 2013/2014 õppeaastast ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhise õppekava täies mahus läbimise kontrollimiseks ja sestap tuleb semestris koguda vähemalt 27 EAP, et semester loetaks läbituks täies mahus. VÕTA kaudu läbitud sooritusi arvestatakse siiski õppeaasta lõpus õppekava täitmise kontrollimiseks. Seega võivad VÕTA kaudu saadud punktid olla kantud küll taotluse esitamise ajal läbitud semestrisse, kuid semestripõhise õppekava läbimise sooritamise hindamiseks neid ei arvestata. Sama võib lugeda kõrgharidusreformi kohta käivalt KKK lehelt punkt 2 alt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''<br /> <br /> Vastavalt õppeaine Wiki lehel&lt;ref&gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele&lt;/ref&gt; toodud tabelile:&lt;br /&gt;<br /> &lt;blockquote&gt;X = 28&lt;br /&gt;<br /> Y = 26&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Kõrgharidusreformi KKK leht punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt; sedastab, et nominaalkoormusel (30 EAP semestris) loetakse õppekava täiel määral täidetuks, kui semestri jooksul kogutud punktide arv on 27 EAP. Puuduolevate punktide osas esitab ülikool õppurile õppekulude osalise hüvitamise arve, mis veebilehel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) vastavalt 2016/2017 õppeaastal on 50€ 1 EAP kohta. <br /> <br /> Eeldusel, et esimesel semestril kogutud ainepunktide arv X on 28 EAP ja teisel semestril kogutud punktide arv Y on 26 EAP, siis vastavalt 2013/2014 aasta kõrgharidusreformile ei tule tasuda ei esimese semestri lõpus ega ka mitte teise semestri lõpus, sest punkte arvutatakse kumulatiivselt. Esimesel semestril on nõutud EAP arv ületatud 1 punkti võrra. Teisel semestril on nõutud EAP arv 1 võrra väiksem kui nõutud punktide arv semestris, kuid kuna punkte arvestatakse kumulatiivselt ning kahe semestri EAP summa 54 EAP-d võrdub õppekava täidetuks loetavate punktide arvuga 54 EAP-d, siis arvet ei esitata. Selle loogika kohta võib lugeda ka EIK kõrgharidusreformi KKK lehelt punkt 2 all&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Siinkohal tahaks veel märkida, et kuigi EIK veebisaidil puudub vastav info, siis Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt pealkirjaga Õppimine&lt;ref&gt;https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppimine&lt;/ref&gt; vasemalt menüüst valides lingi &quot;Õppekulude hüvitamine&quot; (täpsem viitamine on tänu Drupali hookus-pookus navigatsioonisüsteemi kasutamisele võimatu) võib lugeda: &quot;Alates 2013/2014. õppeaastast täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppima asunud üliõpilastelt ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda.&quot; Seega, kui antud ülesandes defineeritud esimene semester oleks päris esimene semester ülikoolis, siis isegi kui õppekava täidetus oleks jäänud esimeses semestris alla 27 EAP, ei tohiks ülikool selle eest arvet esitada. See võib tekitada segadust EIK kõrgharidusreformi KKK lehel punkt 2 lugemisel&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;, kus punktis 2.1 toodud näite all pole otseselt defineeritud, kas I semester on õppuri päris esimene semester või juba vanema õppuri I semester õppeaastal.<br /> <br /> ==Märkused==<br /> Väga raske on antud küsimustele vastates koostada korrektselt töötavat hüperlinkidest koosnevat viiteaparatuuri, sest töövahendina nõutud EIK kodulehel asuvad artiklid ise sisaldavad mittekorrektset lingisüsteemi. Samuti tuleb viidete koostamisel arvestada standarditele mittevastavate linkidega ning tehniliste probleemidega, sest lingid sisaldavad mittestandardseid tähemärke nagu tühikud (%20), kaldkriipsud (%2F) või küsimärgid (%3F). Palun seda arvestada hindamisel.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tvari&diff=111415 2016-10-22T23:49:55Z

<p>Tvari: /* Märkused */</p> <hr /> <div> =Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Tanel Vari<br /> <br /> Kood: 10163597<br /> <br /> Õpperühm: DK13<br /> <br /> Esitamise kuupäev: XXXXXX<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus B===<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) õppekorralduse eeskirja (ÕE) punktile 5.2.11&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt; on õppuritel ühe õppeaine piires õigus kuni kolmele sooritusele. Sellest järeldub, et õppuril on õigus kahele kordussooritusele (vt. ka Korduma kippuvad küsimused (KKK&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt;), küsimus 8 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F&lt;/ref&gt; (''see link on võetud lehe ülaosas paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 8'')). <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks on õppuril õppeaine õpetamise semestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani (EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt;) välja arvatud juhul, kui tegemist on esimese õppeaasta tudengiga. Õigus esimese õppeaasta ainete kordussoorituseks on aine toimumisel või sellele järgneval semestril ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalal (EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt;; vt. ka KKK küsimus 9&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> Vastavalt EIK ÕK punkt 5.2.7 on kordussooritused omafinantseeritaval (OF) õppekohal tasulised ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2016/2017 aastal kehtiv tasu kordussoorituse eest vastavalt veebilehtedel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;/ref&gt; ja http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud infole on 20€ (vt. ka KKK küsimus 10 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele%3F (''see link on võetud lehe ülaosas paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 10'')). Täpset viidet rektori käskkirja nubrile ei õnnestunud leida. Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritus tasuta (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> Vastata küsimusele &quot;Kellega kokku leppida kordussoorituseks?&quot; otseselt vastata ei saa, kuid kõigi eelduste kohaselt määrab kordussoorituste kuupäevad ja tähtajad vastava õppeaine õppejõud, kes avaldab need Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end registreerida ÕIS-s klikates enda andmete lehel lingile &quot;Kordussooritused&quot; (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord (VÕTA) on kättesaadav IT Kolledži veebilehel aadressil http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> VÕTA kord osa II punkt 1&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt; sätestab, et VÕTA arvestust taotleval õppuril tuleb esitada EIK VÕTA komisjonile vormikohane taotlus koos kõigi vajalike lisadega hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA kord osa III punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et komisjon teeb otsuse taotluse osas ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast. Antud kuupäev võib pikeneda seoses täindavate dokumentide nõudmisega kuni ühe kuu võrra alates nende täiendavate tingimuste täitmisest. Samas ei määratleta VÕTA korras otseselt tähtaega, mille jooksul tuleb antud tingimusi täita. VÕTA osa kord osa III punkt 9&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul. Jällegi ei ole otseselt määratletud, millise semestri õppekava täitmiseks rahuldatud taotlust arvestatakse. Seega on VÕTA korra veebilehe kohaselt võimalik otseselt määratleda vaid taotluse esitamise tähtaeg, milleks on hiljemalt 10. tööpäev enne punase joone päeva. Samas võib KKK lehelt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; lugeda, et õigeaegselt esitatud taotlused arvestatakse rahuldamise korral algava semestri sooritus(t)ena.<br /> <br /> VÕTA taotlus esitatakse elektrooniliselt ÕIS-i kaudu. <br /> <br /> Täpsemaid juhendeid VÕTA taotluse esitamiseks ei pea ma siinkohal vajalikuks kopi-peistida. Nõuete kohta võib lugeda KKK lehelt, küsimus 6&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; alt või VÕTA korra lehelt osast II&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> KKK küsimus 6 viimane lõik, mis on tähistatud NB!, sedastab et alates 2013/2014 õppeaastast ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhise õppekava täies mahus läbimise kontrollimiseks ja sestap tuleb semestris koguda vähemalt 27 EAP, et semester loetaks läbituks täies mahus. VÕTA kaudu läbitud sooritusi arvestatakse siiski õppeaasta lõpus õppekava täitmise kontrollimiseks. Seega võivad VÕTA kaudu saadud punktid olla kantud küll taotluse esitamise ajal läbitud semestrisse, kuid semestripõhise õppekava läbimise sooritamise hindamiseks neid ei arvestata. Sama võib lugeda kõrgharidusreformi kohta käivalt KKK lehelt punkt 2 alt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''<br /> <br /> Vastavalt õppeaine Wiki lehel&lt;ref&gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele&lt;/ref&gt; toodud tabelile:&lt;br /&gt;<br /> &lt;blockquote&gt;X = 28&lt;br /&gt;<br /> Y = 26&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Kõrgharidusreformi KKK leht punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt; sedastab, et nominaalkoormusel (30 EAP semestris) loetakse õppekava täiel määral täidetuks, kui semestri jooksul kogutud punktide arv on 27 EAP. Puuduolevate punktide osas esitab ülikool õppurile õppekulude osalise hüvitamise arve, mis veebilehel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) vastavalt 2016/2017 õppeaastal on 50€ 1 EAP kohta. <br /> <br /> Eeldusel, et esimesel semestril kogutud ainepunktide arv X on 28 EAP ja teisel semestril kogutud punktide arv Y on 26 EAP, siis vastavalt 2013/2014 aasta kõrgharidusreformile ei tule tasuda ei esimese semestri lõpus ega ka mitte teise semestri lõpus, sest punkte arvutatakse kumulatiivselt. Esimesel semestril on nõutud EAP arv ületatud 1 punkti võrra. Teisel semestril on nõutud EAP arv 1 võrra väiksem kui nõutud punktide arv semestris, kuid kuna punkte arvestatakse kumulatiivselt ning kahe semestri EAP summa 54 EAP-d võrdub õppekava täidetuks loetavate punktide arvuga 54 EAP-d, siis arvet ei esitata. Selle loogika kohta võib lugeda ka EIK kõrgharidusreformi KKK lehelt punkt 2 all&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Siinkohal tahaks veel märkida, et kuigi EIK veebisaidil puudub vastav info, siis Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt pealkirjaga Õppimine&lt;ref&gt;https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppimine&lt;/ref&gt; vasemalt menüüst valides lingi &quot;Õppekulude hüvitamine&quot; (täpsem viitamine on tänu Drupali hookus-pookus navigatsioonisüsteemi kasutamisele võimatu) võib lugeda: &quot;Alates 2013/2014. õppeaastast täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppima asunud üliõpilastelt ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda.&quot; Seega, kui antud ülesandes defineeritud esimene semester oleks päris esimene semester ülikoolis, siis isegi kui õppekava täidetus oleks jäänud esimeses semestris alla 27 EAP, ei tohiks ülikool selle eest arvet esitada. See võib tekitada segadust EIK kõrgharidusreformi KKK lehel punkt 2 lugemisel&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;, kus punktis 2.1 toodud näite all pole otseselt defineeritud, kas I semester on õppuri päris esimene semester või juba vanema õppuri I semester õppeaastal.<br /> <br /> ==Märkused==<br /> Väga raske on antud küsimustele vastates koostada korrektselt töötavat hüperlinkidest koosnevat viiteaparatuuri, sest töövahendina nõutud EIK kodulehel asuvad artiklid ise sisaldavad mittekorrektset lingisüsteemi. Samuti tuleb viidete koostamisel arvestada standarditele mittevastavate linkidega ning tehniliste probleemidega, sest lingid sisaldavad mittestandardseid tähemärke nagu tühikud (%20), kaldkriipsud (%2F) või küsimärgid (%3F). Palun seda arvestada hindamisel.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tvari&diff=111414 2016-10-22T23:49:12Z

<p>Tvari: /* Märkused */</p> <hr /> <div> =Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Tanel Vari<br /> <br /> Kood: 10163597<br /> <br /> Õpperühm: DK13<br /> <br /> Esitamise kuupäev: XXXXXX<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus B===<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) õppekorralduse eeskirja (ÕE) punktile 5.2.11&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt; on õppuritel ühe õppeaine piires õigus kuni kolmele sooritusele. Sellest järeldub, et õppuril on õigus kahele kordussooritusele (vt. ka Korduma kippuvad küsimused (KKK&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt;), küsimus 8 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F&lt;/ref&gt; (''see link on võetud lehe ülaosas paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 8'')). <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks on õppuril õppeaine õpetamise semestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani (EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt;) välja arvatud juhul, kui tegemist on esimese õppeaasta tudengiga. Õigus esimese õppeaasta ainete kordussoorituseks on aine toimumisel või sellele järgneval semestril ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalal (EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt;; vt. ka KKK küsimus 9&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> Vastavalt EIK ÕK punkt 5.2.7 on kordussooritused omafinantseeritaval (OF) õppekohal tasulised ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2016/2017 aastal kehtiv tasu kordussoorituse eest vastavalt veebilehtedel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;/ref&gt; ja http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud infole on 20€ (vt. ka KKK küsimus 10 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele%3F (''see link on võetud lehe ülaosas paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 10'')). Täpset viidet rektori käskkirja nubrile ei õnnestunud leida. Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritus tasuta (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> Vastata küsimusele &quot;Kellega kokku leppida kordussoorituseks?&quot; otseselt vastata ei saa, kuid kõigi eelduste kohaselt määrab kordussoorituste kuupäevad ja tähtajad vastava õppeaine õppejõud, kes avaldab need Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end registreerida ÕIS-s klikates enda andmete lehel lingile &quot;Kordussooritused&quot; (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord (VÕTA) on kättesaadav IT Kolledži veebilehel aadressil http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> VÕTA kord osa II punkt 1&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt; sätestab, et VÕTA arvestust taotleval õppuril tuleb esitada EIK VÕTA komisjonile vormikohane taotlus koos kõigi vajalike lisadega hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA kord osa III punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et komisjon teeb otsuse taotluse osas ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast. Antud kuupäev võib pikeneda seoses täindavate dokumentide nõudmisega kuni ühe kuu võrra alates nende täiendavate tingimuste täitmisest. Samas ei määratleta VÕTA korras otseselt tähtaega, mille jooksul tuleb antud tingimusi täita. VÕTA osa kord osa III punkt 9&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul. Jällegi ei ole otseselt määratletud, millise semestri õppekava täitmiseks rahuldatud taotlust arvestatakse. Seega on VÕTA korra veebilehe kohaselt võimalik otseselt määratleda vaid taotluse esitamise tähtaeg, milleks on hiljemalt 10. tööpäev enne punase joone päeva. Samas võib KKK lehelt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; lugeda, et õigeaegselt esitatud taotlused arvestatakse rahuldamise korral algava semestri sooritus(t)ena.<br /> <br /> VÕTA taotlus esitatakse elektrooniliselt ÕIS-i kaudu. <br /> <br /> Täpsemaid juhendeid VÕTA taotluse esitamiseks ei pea ma siinkohal vajalikuks kopi-peistida. Nõuete kohta võib lugeda KKK lehelt, küsimus 6&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; alt või VÕTA korra lehelt osast II&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> KKK küsimus 6 viimane lõik, mis on tähistatud NB!, sedastab et alates 2013/2014 õppeaastast ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhise õppekava täies mahus läbimise kontrollimiseks ja sestap tuleb semestris koguda vähemalt 27 EAP, et semester loetaks läbituks täies mahus. VÕTA kaudu läbitud sooritusi arvestatakse siiski õppeaasta lõpus õppekava täitmise kontrollimiseks. Seega võivad VÕTA kaudu saadud punktid olla kantud küll taotluse esitamise ajal läbitud semestrisse, kuid semestripõhise õppekava läbimise sooritamise hindamiseks neid ei arvestata. Sama võib lugeda kõrgharidusreformi kohta käivalt KKK lehelt punkt 2 alt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''<br /> <br /> Vastavalt õppeaine Wiki lehel&lt;ref&gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele&lt;/ref&gt; toodud tabelile:&lt;br /&gt;<br /> &lt;blockquote&gt;X = 28&lt;br /&gt;<br /> Y = 26&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Kõrgharidusreformi KKK leht punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt; sedastab, et nominaalkoormusel (30 EAP semestris) loetakse õppekava täiel määral täidetuks, kui semestri jooksul kogutud punktide arv on 27 EAP. Puuduolevate punktide osas esitab ülikool õppurile õppekulude osalise hüvitamise arve, mis veebilehel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) vastavalt 2016/2017 õppeaastal on 50€ 1 EAP kohta. <br /> <br /> Eeldusel, et esimesel semestril kogutud ainepunktide arv X on 28 EAP ja teisel semestril kogutud punktide arv Y on 26 EAP, siis vastavalt 2013/2014 aasta kõrgharidusreformile ei tule tasuda ei esimese semestri lõpus ega ka mitte teise semestri lõpus, sest punkte arvutatakse kumulatiivselt. Esimesel semestril on nõutud EAP arv ületatud 1 punkti võrra. Teisel semestril on nõutud EAP arv 1 võrra väiksem kui nõutud punktide arv semestris, kuid kuna punkte arvestatakse kumulatiivselt ning kahe semestri EAP summa 54 EAP-d võrdub õppekava täidetuks loetavate punktide arvuga 54 EAP-d, siis arvet ei esitata. Selle loogika kohta võib lugeda ka EIK kõrgharidusreformi KKK lehelt punkt 2 all&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Siinkohal tahaks veel märkida, et kuigi EIK veebisaidil puudub vastav info, siis Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt pealkirjaga Õppimine&lt;ref&gt;https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppimine&lt;/ref&gt; vasemalt menüüst valides lingi &quot;Õppekulude hüvitamine&quot; (täpsem viitamine on tänu Drupali hookus-pookus navigatsioonisüsteemi kasutamisele võimatu) võib lugeda: &quot;Alates 2013/2014. õppeaastast täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppima asunud üliõpilastelt ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda.&quot; Seega, kui antud ülesandes defineeritud esimene semester oleks päris esimene semester ülikoolis, siis isegi kui õppekava täidetus oleks jäänud esimeses semestris alla 27 EAP, ei tohiks ülikool selle eest arvet esitada. See võib tekitada segadust EIK kõrgharidusreformi KKK lehel punkt 2 lugemisel&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;, kus punktis 2.1 toodud näite all pole otseselt defineeritud, kas I semester on õppuri päris esimene semester või juba vanema õppuri I semester õppeaastal.<br /> <br /> ==Märkused==<br /> Väga raske on antud küsimustele vastates koostada korrektselt töötavat hüperlinkidest koosnevat viiteaparatuuri, sest töövahendina nõutud EIK kodulehel asuvad artiklid ise sisaldavad mittekorrektset lingisüsteemi. Samuti tuleb viidete koostamisel arvestada standarditele mittevastavate linkidega ning tehniliste probleemidega, sest lingid sisaldavad mittestandardseid tähemärke nagu tühikud (%20), kaldkriipse (%2F) või küsimärke (%3F). Palun seda arvestada hindamisel.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Tvari https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Tvari&diff=111413 2016-10-22T23:46:47Z

<p>Tvari: /* Märkused */</p> <hr /> <div> =Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Tanel Vari<br /> <br /> Kood: 10163597<br /> <br /> Õpperühm: DK13<br /> <br /> Esitamise kuupäev: XXXXXX<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus B===<br /> '''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) õppekorralduse eeskirja (ÕE) punktile 5.2.11&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt; on õppuritel ühe õppeaine piires õigus kuni kolmele sooritusele. Sellest järeldub, et õppuril on õigus kahele kordussooritusele (vt. ka Korduma kippuvad küsimused (KKK&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt;), küsimus 8 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus%20ebaõnnestus.Kas%20saan%20järgi%20teha%3F&lt;/ref&gt; (''see link on võetud lehe ülaosas paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 8'')). <br /> <br /> Õigus kordussoorituseks on õppuril õppeaine õpetamise semestrist arvates ülejärgmise semestri punase joone päevani (EIK ÕK punkt 5.2.12&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt;) välja arvatud juhul, kui tegemist on esimese õppeaasta tudengiga. Õigus esimese õppeaasta ainete kordussoorituseks on aine toimumisel või sellele järgneval semestril ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalal (EIK ÕK punkt 5.2.13.2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus&lt;/ref&gt;; vt. ka KKK küsimus 9&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> Vastavalt EIK ÕK punkt 5.2.7 on kordussooritused omafinantseeritaval (OF) õppekohal tasulised ja tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. 2016/2017 aastal kehtiv tasu kordussoorituse eest vastavalt veebilehtedel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/&lt;/ref&gt; ja http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud infole on 20€ (vt. ka KKK küsimus 10 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele%3F (''see link on võetud lehe ülaosas paiknevast listist, kuid ei tööta, sest on lehe koostanud inimene pole kontrollinud, kas link päriselt ka töötab, seega tuleb käsitsi kerida punktini 10'')). Täpset viidet rektori käskkirja nubrile ei õnnestunud leida. Riigi finantseeritaval õppekohal oleval tudengil on kordussooritus tasuta (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> Vastata küsimusele &quot;Kellega kokku leppida kordussoorituseks?&quot; otseselt vastata ei saa, kuid kõigi eelduste kohaselt määrab kordussoorituste kuupäevad ja tähtajad vastava õppeaine õppejõud, kes avaldab need Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end registreerida ÕIS-s klikates enda andmete lehel lingile &quot;Kordussooritused&quot; (KKK, küsimus 10).<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''<br /> <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord (VÕTA) on kättesaadav IT Kolledži veebilehel aadressil http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> VÕTA kord osa II punkt 1&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt; sätestab, et VÕTA arvestust taotleval õppuril tuleb esitada EIK VÕTA komisjonile vormikohane taotlus koos kõigi vajalike lisadega hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA kord osa III punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et komisjon teeb otsuse taotluse osas ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast. Antud kuupäev võib pikeneda seoses täindavate dokumentide nõudmisega kuni ühe kuu võrra alates nende täiendavate tingimuste täitmisest. Samas ei määratleta VÕTA korras otseselt tähtaega, mille jooksul tuleb antud tingimusi täita. VÕTA osa kord osa III punkt 9&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamine&lt;/ref&gt; sätestab, et õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul. Jällegi ei ole otseselt määratletud, millise semestri õppekava täitmiseks rahuldatud taotlust arvestatakse. Seega on VÕTA korra veebilehe kohaselt võimalik otseselt määratleda vaid taotluse esitamise tähtaeg, milleks on hiljemalt 10. tööpäev enne punase joone päeva. Samas võib KKK lehelt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; lugeda, et õigeaegselt esitatud taotlused arvestatakse rahuldamise korral algava semestri sooritus(t)ena.<br /> <br /> VÕTA taotlus esitatakse elektrooniliselt ÕIS-i kaudu. <br /> <br /> Täpsemaid juhendeid VÕTA taotluse esitamiseks ei pea ma siinkohal vajalikuks kopi-peistida. Nõuete kohta võib lugeda KKK lehelt, küsimus 6&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste%2Ftöökogemuse%20arvestamiseks%3F&lt;/ref&gt; alt või VÕTA korra lehelt osast II&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> KKK küsimus 6 viimane lõik, mis on tähistatud NB!, sedastab et alates 2013/2014 õppeaastast ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhise õppekava täies mahus läbimise kontrollimiseks ja sestap tuleb semestris koguda vähemalt 27 EAP, et semester loetaks läbituks täies mahus. VÕTA kaudu läbitud sooritusi arvestatakse siiski õppeaasta lõpus õppekava täitmise kontrollimiseks. Seega võivad VÕTA kaudu saadud punktid olla kantud küll taotluse esitamise ajal läbitud semestrisse, kuid semestripõhise õppekava läbimise sooritamise hindamiseks neid ei arvestata. Sama võib lugeda kõrgharidusreformi kohta käivalt KKK lehelt punkt 2 alt&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.'''<br /> <br /> Vastavalt õppeaine Wiki lehel&lt;ref&gt;https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele&lt;/ref&gt; toodud tabelile:&lt;br /&gt;<br /> &lt;blockquote&gt;X = 28&lt;br /&gt;<br /> Y = 26&lt;/blockquote&gt;<br /> <br /> Kõrgharidusreformi KKK leht punkt 2&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt; sedastab, et nominaalkoormusel (30 EAP semestris) loetakse õppekava täiel määral täidetuks, kui semestri jooksul kogutud punktide arv on 27 EAP. Puuduolevate punktide osas esitab ülikool õppurile õppekulude osalise hüvitamise arve, mis veebilehel http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/&lt;/ref&gt; toodud EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) vastavalt 2016/2017 õppeaastal on 50€ 1 EAP kohta. <br /> <br /> Eeldusel, et esimesel semestril kogutud ainepunktide arv X on 28 EAP ja teisel semestril kogutud punktide arv Y on 26 EAP, siis vastavalt 2013/2014 aasta kõrgharidusreformile ei tule tasuda ei esimese semestri lõpus ega ka mitte teise semestri lõpus, sest punkte arvutatakse kumulatiivselt. Esimesel semestril on nõutud EAP arv ületatud 1 punkti võrra. Teisel semestril on nõutud EAP arv 1 võrra väiksem kui nõutud punktide arv semestris, kuid kuna punkte arvestatakse kumulatiivselt ning kahe semestri EAP summa 54 EAP-d võrdub õppekava täidetuks loetavate punktide arvuga 54 EAP-d, siis arvet ei esitata. Selle loogika kohta võib lugeda ka EIK kõrgharidusreformi KKK lehelt punkt 2 all&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Siinkohal tahaks veel märkida, et kuigi EIK veebisaidil puudub vastav info, siis Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt pealkirjaga Õppimine&lt;ref&gt;https://www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus/oppimine&lt;/ref&gt; vasemalt menüüst valides lingi &quot;Õppekulude hüvitamine&quot; (täpsem viitamine on tänu Drupali hookus-pookus navigatsioonisüsteemi kasutamisele võimatu) võib lugeda: &quot;Alates 2013/2014. õppeaastast täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppima asunud üliõpilastelt ei tohi kõrgkool esimesel semestril õppekulude hüvitamist nõuda.&quot; Seega, kui antud ülesandes defineeritud esimene semester oleks päris esimene semester ülikoolis, siis isegi kui õppekava täidetus oleks jäänud esimeses semestris alla 27 EAP, ei tohiks ülikool selle eest arvet esitada. See võib tekitada segadust EIK kõrgharidusreformi KKK lehel punkt 2 lugemisel&lt;ref&gt;https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine&lt;/ref&gt;, kus punktis 2.1 toodud näite all pole otseselt defineeritud, kas I semester on õppuri päris esimene semester või juba vanema õppuri I semester õppeaastal.<br /> <br /> ==Märkused==<br /> Väga raske on antud küsimustele vastates koostada korrektselt töötavat hüperlinkidest koosnevat viiteaparatuuri, sest töövahendina nõutud EIK kodulehel asuvad artiklid ise sisaldavad mittekorrektset lingisüsteemi. Palun seda arvestada hindamisel.<br /> <br /> ==Viited==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Tvari