https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Tzeiger 2026-05-05T14:08:15Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Zip&diff=45614 2012-01-09T19:21:05Z

<p>Tzeiger: </p> <hr /> <div>*Antud teema kohta on sissejuhatus hea (lühike ja informatiivne).<br /> *Olemas on tarkvara installeerimise juhend ja piisavalt näiteid käskudest, et tarkvaraga toimetama hakata.<br /> <br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot; border=&quot;1&quot;<br /> |-<br /> ! KRITEERIUM<br /> ! KAAL<br /> ! HINNANG<br /> ! SELGITUS<br /> |-<br /> <br /> <br /> |-<br /> | Skoop<br /> | 0,5<br /> | 0,1<br /> | Ei ole välja toodud, kelle on artikkel suunatud, ega seda, millised peaksid olema kasutaja eelteadmised. Toodud on kasutatud tarkvara versioonid.<br /> |-<br /> <br /> |-<br /> | Artikli tutvustus ja versioon<br /> | 0,5<br /> | 0,5<br /> | Piisavalt ülevaatlik.<br /> |-<br /> <br /> |-<br /> | Sissejuhatus<br /> | 0,5<br /> | 0,5<br /> | Sissejuhatuses mainitu on ka artiklis kenasti kajastatud.<br /> |-<br /> <br /> <br /> |-<br /> | Tehniliselt korrektne<br /> | 1<br /> | 1<br /> | Probleeme ei paista olevat.<br /> |-<br /> <br /> <br /> |-<br /> | Kasutatud kirjandus<br /> | 0,5<br /> | 0,3<br /> | Kasutatud kirjandus on olemas, aga ei ole viidatud.<br /> |-<br /> <br /> |-<br /> | Näited kasutamiseks/käsud<br /> | 1<br /> | 1<br /> | Väga hästi koostatud näited kõigi enam vajaminevate toimingute kohta.<br /> |-<br /> <br /> |-<br /> | Sisu<br /> | 4<br /> | 4<br /> | Kui artikkel on mõeldud algajale, siis on sisu täiesti piisav.<br /> |-<br /> <br /> <br /> |-<br /> | Ülesehitus<br /> | 1<br /> | 1<br /> | Artikkel on loogiliselt üles ehitatud.<br /> |-<br /> <br /> |-<br /> | Kirjavead ja õigekiri<br /> | 1<br /> | 1<br /> | Kirjavigu ei leidnud. Ka keeleliselt tundub korrektne olevat.<br /> |-<br /> <br /> |-<br /> | Kokku<br /> | 10<br /> | 9,4<br /> | <br /> |-<br /> |}<br /> <br /> Retsenseeris: Taavi Zeiger A21</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Zip&diff=45612 2012-01-09T19:19:35Z

<p>Tzeiger: </p> <hr /> <div>*Antud teema kohta on sissejuhatus hea (lühike ja informatiivne).<br /> *Olemas on tarkvara installeerimise juhend ja piisavalt näiteid käskudest, et tarkvaraga toimetama hakata.<br /> <br /> <br /> {| class=&quot;wikitable&quot; border=&quot;1&quot;<br /> |-<br /> ! KRITEERIUM<br /> ! KAAL<br /> ! HINNANG<br /> ! SELGITUS<br /> |-<br /> <br /> <br /> |-<br /> | Skoop<br /> | 0,5<br /> | 0,1<br /> | Ei ole välja toodud, kelle on artikkel suunatud, ega seda, millised peaksid olema kasutaja eelteadmised. Toodud on kasutatud tarkvara versioonid.<br /> |-<br /> <br /> |-<br /> | Artikli tutvustus ja versioon<br /> | 0,5<br /> | 0,5<br /> | Piisavalt ülevaatlik.<br /> |-<br /> <br /> |-<br /> | Sissejuhatus<br /> | 0,5<br /> | 0,5<br /> | Sissejuhatuses mainitu on ka artiklis kenasti kajastatud.<br /> |-<br /> <br /> <br /> |-<br /> | Tehniliselt korrektne<br /> | 1<br /> | 1<br /> | Probleeme ei paista olevat.<br /> |-<br /> <br /> <br /> |-<br /> | Kasutatud kirjandus<br /> | 0,5<br /> | 0,3<br /> | Kasutatud kirjandus on olemas, aga ei ole viidatud.<br /> |-<br /> <br /> |-<br /> | Näited kasutamiseks/käsud<br /> | 1<br /> | 1<br /> | Väga hästi koostatud näited kõigi enam vajaminevate toimingute kohta.<br /> |-<br /> <br /> |-<br /> | Sisu<br /> | 4<br /> | 4<br /> | Kui artikkel on mõeldud algajale, siis on sisu täiesti piisav.<br /> |-<br /> <br /> <br /> |-<br /> | Ülesehitus<br /> | 1<br /> | 1<br /> | Artikkel on loogiliselt üles ehitatud.<br /> |-<br /> <br /> |-<br /> | Kirjavead ja õigekiri<br /> | 1<br /> | 1<br /> | Kirjavigu ei leidnud. Ka keeleliselt tundub korrektne olevat.<br /> |-<br /> <br /> |-<br /> | Kokku<br /> | 10<br /> | <br /> | <br /> |-<br /> |}<br /> <br /> Retsenseeris: Taavi Zeiger A21</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_S%C3%BCgis&diff=45597 2012-01-09T18:34:40Z

<p>Tzeiger: /* Taavi Zeiger A21 */</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> =Päevaõpe=<br /> ==Raido Aarop A21==<br /> <br /> ==Sander Arnus A22== <br /> [[Apt-key]] <br /> <br /> [[Talk:Grub2]] - arvustus <br /> <br /> ==Kullo-Kalev Aru A21==<br /> <br /> Retsensioon: [[Talk:Kill]]<br /> <br /> ==Kalju Hõbemäe A22==<br /> [[Httperf]]<br /> <br /> [[Talk:PAM]] - Arvustus <br /> <br /> ==Carolys Kallas A22==<br /> [[Regulaaravaldis]]<br /> <br /> [[Talk:/etc/passwd]] - Arvustus<br /> <br /> ==Kristo Kapten A22==<br /> [[Ubuntu Rescue Remix]]<br /> <br /> [[Talk:Ab]] - Arvustus<br /> <br /> ==Nele Kiigemägi A21==<br /> [[Vmstat]] <br /> <br /> [[Talk:Apt pinning]] - arvustus<br /> <br /> ==Kersti Lang A21==<br /> [[AppArmor]]&lt;br /&gt;<br /> [[Talk:Regulaaravaldis]]<br /> <br /> ==Rauno Lehiste A22==<br /> [[Nmap]]<br /> <br /> [[Talk:Vmstat]] - arvustus<br /> <br /> ==Urmo Lihten A21==<br /> [[Metasploit]]<br /> <br /> Arvustus - [[Talk: Apt-key]]<br /> <br /> ==Tambet Liiv A22==<br /> [[Ab]]<br /> <br /> ==Iti Liivik A22==<br /> [[PAM]]<br /> <br /> [[Talk:logger]] - arvustus<br /> <br /> ==Priit Lilleleht A21== <br /> ==Oliver Naaris A21==<br /> [[Minix]]<br /> <br /> [[Talk:Nmap]] - arvustus<br /> ==Kairo Ostapenko A41== <br /> ==Kermo Pajula A22== <br /> ==Kristjan Pajumaa A32== <br /> ==Andres Pihlak A22==<br /> [[Kustutatud failide taastamine Ubuntus]]<br /> <br /> Retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Httperf <br /> ==Robert Pärn A21 ==<br /> [[kill]]<br /> <br /> [[Talk:Minix]]<br /> <br /> ==Inger Romanenko A31== <br /> [[SystemRescueCd]]&lt;br&gt;<br /> [[Md5sum]]&lt;br&gt;<br /> Retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Minix<br /> <br /> ==Gertti-Vena Rätsep A21==<br /> <br /> [[Ubuntu 11.10]]<br /> <br /> Retsensioon:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kustutatud_failide_taastamine_Ubuntus<br /> <br /> ==Lauri Rüütli A21==<br /> * Arvustus : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ubuntu_11.10<br /> <br /> ==Teet Saar A22==<br /> <br /> [[Linux/Unix protsessid]]<br /> <br /> [[Talk:Sshguard]] - Retsensioon<br /> <br /> ==Heiki Saaver A31==<br /> <br /> [[ Zip ]]<br /> <br /> [[Talk:Apparmor]] - Retsensioon<br /> <br /> ==Taavi Sannik A21==<br /> <br /> [[ Apt pinning ]] (referaat)<br /> <br /> [[ Talk: Metasploit ]] (arvustus)<br /> <br /> ==Sander Saveli A22==<br /> [[Grub2]]<br /> <br /> Retsensioon: [[Talk:SystemRescueCd]]<br /> <br /> ==Rene Sepp A31== <br /> ==Aare Song A22== <br /> ==Tarmo Suurmägi A21== <br /> <br /> [[/etc/passwd]] - valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> [[Talk:Ubuntu_11.10]] - retsensioon<br /> <br /> ==Taavi Zeiger A21==<br /> <br /> [[Talk:Zip]] - Retsensioon<br /> <br /> ==Ott Telga A22== <br /> ==Raigo Trei A21==<br /> [[logger]]<br /> <br /> [[Talk:Ubuntu_Rescue_Remix]] - Arvustus<br /> <br /> ==Robert Vane A21==<br /> [[Sshguard]]<br /> <br /> [[Talk:Softi RAID Ubuntu baasil.]] - Arvustus<br /> <br /> ==Mikk Käosaar A41==<br /> [[Mkfs]] - valmis, retsenseerimata<br /> <br /> =Kaugõpe=<br /> ==Uuve Maikov AK21==<br /> [[lshw]] <br /> <br /> Koostamisel<br /> ==Risto Bristol AK31==<br /> [[Nagios]]<br /> &lt;br&gt;<br /> Retsensioon [[Talk:Expect]]<br /> <br /> ==Andrus Dei AK31==<br /> [[lspci]]&lt;br/&gt;<br /> [[Talk:Identity Management]]<br /> <br /> ==Aive Haavel AK21==<br /> [[Dmidecode]]<br /> <br /> Retsensioon: [[Talk:lshw]]<br /> <br /> ==Jüri Kalbin AK21==<br /> [[OpenVZ]]<br /> <br /> ==Meelis Kurnikov AK21==<br /> [[Expect]]&lt;br&gt;<br /> Retsensioon: [[Talk:Nagios]]<br /> <br /> ==Erki Marmor AK11==<br /> [[DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]]&lt;br/&gt;<br /> [[Talk:OpenNMS installeerimine Debianile]] - Retsensioon<br /> <br /> ==Klaid Mägi AK21==<br /> [[OpenNMS installeerimine Debianile]]&lt;br/&gt;<br /> [[Talk:E-posti serveri paigaldus]]<br /> <br /> ==Rünno Reinu AK31== <br /> <br /> Rünno hindab teiste töid.<br /> <br /> ==Taavo Siimer AK41==<br /> <br /> [[Softi RAID Ubuntu baasil.]]<br /> <br /> [[Talk:DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]] - retsensioon<br /> <br /> ==Mihkel Soomere AK41==<br /> [[Identity Management]]&lt;br/&gt;<br /> [[Talk:Lspci]]</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Zip&diff=45541 2012-01-09T08:17:38Z

<p>Tzeiger: Created page with &#039;Retsensioon Taavi Zeiger&#039;</p> <hr /> <div>Retsensioon Taavi Zeiger</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SIMD&diff=45536 2012-01-08T22:06:04Z

<p>Tzeiger: /* Eelised */</p> <hr /> <div>Autor: Taavi Zeiger A21<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> [[File:non-SIMD cpu diagram1.png|thumb|150px| Tavaline protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> [[File:SIMD cpu diagram1.png|thumb|150px| SIMD protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> <br /> SIMD (Single Instruction Multiple Data-stream Architecture) – ühe käsuvoo ja mitme andmevooga arvutiarhitektuur [http://www.keeleveeb.ee]. Tegemist on arhitektuuriga kus sama tehet sooritatakse korraga suure hulga andmete peal. Tavalise protsessori puhul toimub näiteks nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse esimene arv, see arv korrutatakse kolmega, saadud tulemus salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Seda operatsiooni korratakse antud juhul neli korda. SIMD protsessori puhul toimub nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse kõik neli arvu, iga arv korrutatakse kolmega, saadud tulemused salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Esmalt võeti SIMD protsessorid kasutusele vektorarvutusi teostavates superarvutites, kuid nende tänapäeva võidukäik sai alguse lauaarvutitest [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Kuigi enamik tänapäeva protsessoritest toetab SIMD arhitektuuri, ei ole tegemist ainult nimetatud arhitektuuril põhinevate protsessoritega.<br /> <br /> == Eelised ==<br /> SIMD peamiseks eeliseks on suuremahuliste andmete, vektorarvutuste kiire töötlus. Näiteks 3D graafika puhul, kui mängija liigub läbi kaadrite, siis peab valgusallikas muutuma. Selleks tuleb iga piksli heleduse väärtust muuta. Antud juhul ei töödelda igat üksikut pikslit eraldi vaid laetakse nii mitme piksli väärtused kui võimalik mälusse ja töödeldakse paralleelselt [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Seega on liikumine ekraanil mängija jaoks sujuvam.<br /> <br /> == Puudused ==<br /> SIMD tehnoloogiat ei saa rakendada kõikide algoritmide puhul. SIMD tehnoloogia kulutab palju ruumi protsessori kiibil ja kulutab oma tööks arvestatavas koguses energiat. SIMD tehnoloogial põhineva protsessoriga riistvarale tarkvara kirjutamine on võrreldes tavapärase C ja C++ keeles programmeerimisega tunduvalt töömahukam [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Eeltoodu on ka põhjuseks miks ei ole tänapäeva protsessorid puhtalt SIMD tehnoloogial põhinevad.<br /> <br /> == Kasutusvaldkond ==<br /> SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid kasutatakse audio- ja videoandmete töötlemisel, pilditöötluses, 3D graafika esitamisel, krüptograafias ning suuremahuliste teadusarvustuste juures. Tooted kus SIMD protsessoreid kasutatakse on näiteks graafikakaardid, mängukonsoolid, mobiiltelefonid. Kuigi ainult SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid leidub harva on üheks näiteks [http://en.wikipedia.org/wiki/Geometric-Arithmetic_Parallel_Processor GAPP (Geometric-Arithmetic Parallel Processor)] mida kasutatakse reaalaja videotöötluses nagu NTSC konverteerimisel PAL'i ja vastupidi [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Näiteks toetavad SIMD arhitektuuri Intel'i MMX ja iwMMXt, SSE, SSE2, SSE3 ja SSSE3, AMD 3DNow!, Sun'i MAJC, ARM'i NEON protsessorid [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD].<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #[http://www.keeleveeb.ee http://www.keeleveeb.ee - Arvutikasutaja sõnastik V. Hanson, A. Tavast]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]<br /> #[http://www.tech-faq.com/simd.html http://www.tech-faq.com/simd.html]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/File:Non-SIMD_cpu_diagram1.svg http://en.wikipedia.org/wiki/File:Non-SIMD_cpu_diagram1.svg]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/File:SIMD_cpu_diagram1.svg http://en.wikipedia.org/wiki/File:SIMD_cpu_diagram1.svg]</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SIMD&diff=45535 2012-01-08T22:04:42Z

<p>Tzeiger: /* Kasutatud kirjandus */</p> <hr /> <div>Autor: Taavi Zeiger A21<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> [[File:non-SIMD cpu diagram1.png|thumb|150px| Tavaline protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> [[File:SIMD cpu diagram1.png|thumb|150px| SIMD protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> <br /> SIMD (Single Instruction Multiple Data-stream Architecture) – ühe käsuvoo ja mitme andmevooga arvutiarhitektuur [http://www.keeleveeb.ee]. Tegemist on arhitektuuriga kus sama tehet sooritatakse korraga suure hulga andmete peal. Tavalise protsessori puhul toimub näiteks nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse esimene arv, see arv korrutatakse kolmega, saadud tulemus salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Seda operatsiooni korratakse antud juhul neli korda. SIMD protsessori puhul toimub nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse kõik neli arvu, iga arv korrutatakse kolmega, saadud tulemused salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Esmalt võeti SIMD protsessorid kasutusele vektorarvutusi teostavates superarvutites, kuid nende tänapäeva võidukäik sai alguse lauaarvutitest [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Kuigi enamik tänapäeva protsessoritest toetab SIMD arhitektuuri, ei ole tegemist ainult nimetatud arhitektuuril põhinevate protsessoritega.<br /> <br /> == Eelised ==<br /> SIMD peamiseks eeliseks on kiirus suuremahuliste andmete kiire töötlus. Näiteks 3D graafika puhul, kui mängija liigub läbi kaadrite, siis peab valgusallikas muutuma. Selleks tuleb iga piksli heleduse väärtust muuta. Antud juhul ei töödelda igat üksikut pikslit eraldi vaid laetakse nii mitme piksli väärtused kui võimalik mälusse ja töödeldakse paralleelselt [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Seega on liikumine ekraanil mängija jaoks sujuvam.<br /> <br /> == Puudused ==<br /> SIMD tehnoloogiat ei saa rakendada kõikide algoritmide puhul. SIMD tehnoloogia kulutab palju ruumi protsessori kiibil ja kulutab oma tööks arvestatavas koguses energiat. SIMD tehnoloogial põhineva protsessoriga riistvarale tarkvara kirjutamine on võrreldes tavapärase C ja C++ keeles programmeerimisega tunduvalt töömahukam [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Eeltoodu on ka põhjuseks miks ei ole tänapäeva protsessorid puhtalt SIMD tehnoloogial põhinevad.<br /> <br /> == Kasutusvaldkond ==<br /> SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid kasutatakse audio- ja videoandmete töötlemisel, pilditöötluses, 3D graafika esitamisel, krüptograafias ning suuremahuliste teadusarvustuste juures. Tooted kus SIMD protsessoreid kasutatakse on näiteks graafikakaardid, mängukonsoolid, mobiiltelefonid. Kuigi ainult SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid leidub harva on üheks näiteks [http://en.wikipedia.org/wiki/Geometric-Arithmetic_Parallel_Processor GAPP (Geometric-Arithmetic Parallel Processor)] mida kasutatakse reaalaja videotöötluses nagu NTSC konverteerimisel PAL'i ja vastupidi [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Näiteks toetavad SIMD arhitektuuri Intel'i MMX ja iwMMXt, SSE, SSE2, SSE3 ja SSSE3, AMD 3DNow!, Sun'i MAJC, ARM'i NEON protsessorid [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD].<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #[http://www.keeleveeb.ee http://www.keeleveeb.ee - Arvutikasutaja sõnastik V. Hanson, A. Tavast]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]<br /> #[http://www.tech-faq.com/simd.html http://www.tech-faq.com/simd.html]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/File:Non-SIMD_cpu_diagram1.svg http://en.wikipedia.org/wiki/File:Non-SIMD_cpu_diagram1.svg]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/File:SIMD_cpu_diagram1.svg http://en.wikipedia.org/wiki/File:SIMD_cpu_diagram1.svg]</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SIMD&diff=45534 2012-01-08T22:04:24Z

<p>Tzeiger: /* Kasutatud kirjandus */</p> <hr /> <div>Autor: Taavi Zeiger A21<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> [[File:non-SIMD cpu diagram1.png|thumb|150px| Tavaline protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> [[File:SIMD cpu diagram1.png|thumb|150px| SIMD protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> <br /> SIMD (Single Instruction Multiple Data-stream Architecture) – ühe käsuvoo ja mitme andmevooga arvutiarhitektuur [http://www.keeleveeb.ee]. Tegemist on arhitektuuriga kus sama tehet sooritatakse korraga suure hulga andmete peal. Tavalise protsessori puhul toimub näiteks nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse esimene arv, see arv korrutatakse kolmega, saadud tulemus salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Seda operatsiooni korratakse antud juhul neli korda. SIMD protsessori puhul toimub nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse kõik neli arvu, iga arv korrutatakse kolmega, saadud tulemused salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Esmalt võeti SIMD protsessorid kasutusele vektorarvutusi teostavates superarvutites, kuid nende tänapäeva võidukäik sai alguse lauaarvutitest [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Kuigi enamik tänapäeva protsessoritest toetab SIMD arhitektuuri, ei ole tegemist ainult nimetatud arhitektuuril põhinevate protsessoritega.<br /> <br /> == Eelised ==<br /> SIMD peamiseks eeliseks on kiirus suuremahuliste andmete kiire töötlus. Näiteks 3D graafika puhul, kui mängija liigub läbi kaadrite, siis peab valgusallikas muutuma. Selleks tuleb iga piksli heleduse väärtust muuta. Antud juhul ei töödelda igat üksikut pikslit eraldi vaid laetakse nii mitme piksli väärtused kui võimalik mälusse ja töödeldakse paralleelselt [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Seega on liikumine ekraanil mängija jaoks sujuvam.<br /> <br /> == Puudused ==<br /> SIMD tehnoloogiat ei saa rakendada kõikide algoritmide puhul. SIMD tehnoloogia kulutab palju ruumi protsessori kiibil ja kulutab oma tööks arvestatavas koguses energiat. SIMD tehnoloogial põhineva protsessoriga riistvarale tarkvara kirjutamine on võrreldes tavapärase C ja C++ keeles programmeerimisega tunduvalt töömahukam [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Eeltoodu on ka põhjuseks miks ei ole tänapäeva protsessorid puhtalt SIMD tehnoloogial põhinevad.<br /> <br /> == Kasutusvaldkond ==<br /> SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid kasutatakse audio- ja videoandmete töötlemisel, pilditöötluses, 3D graafika esitamisel, krüptograafias ning suuremahuliste teadusarvustuste juures. Tooted kus SIMD protsessoreid kasutatakse on näiteks graafikakaardid, mängukonsoolid, mobiiltelefonid. Kuigi ainult SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid leidub harva on üheks näiteks [http://en.wikipedia.org/wiki/Geometric-Arithmetic_Parallel_Processor GAPP (Geometric-Arithmetic Parallel Processor)] mida kasutatakse reaalaja videotöötluses nagu NTSC konverteerimisel PAL'i ja vastupidi [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Näiteks toetavad SIMD arhitektuuri Intel'i MMX ja iwMMXt, SSE, SSE2, SSE3 ja SSSE3, AMD 3DNow!, Sun'i MAJC, ARM'i NEON protsessorid [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD].<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #[http://www.keeleveeb.ee http://www.keeleveeb.ee - Arvutikasutaja sõnastik V. Hanson, A. Tavast]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]<br /> #[http://www.tech-faq.com/simd.html http://www.tech-faq.com/simd.html]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/File:Non-SIMD_cpu_diagram1.svg http://en.wikipedia.org/wiki/File:Non-SIMD_cpu_diagram1.svg}<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/File:SIMD_cpu_diagram1.svg http://en.wikipedia.org/wiki/File:SIMD_cpu_diagram1.svg]</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SIMD&diff=45533 2012-01-08T22:03:39Z

<p>Tzeiger: /* Kasutatud kirjandus */</p> <hr /> <div>Autor: Taavi Zeiger A21<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> [[File:non-SIMD cpu diagram1.png|thumb|150px| Tavaline protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> [[File:SIMD cpu diagram1.png|thumb|150px| SIMD protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> <br /> SIMD (Single Instruction Multiple Data-stream Architecture) – ühe käsuvoo ja mitme andmevooga arvutiarhitektuur [http://www.keeleveeb.ee]. Tegemist on arhitektuuriga kus sama tehet sooritatakse korraga suure hulga andmete peal. Tavalise protsessori puhul toimub näiteks nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse esimene arv, see arv korrutatakse kolmega, saadud tulemus salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Seda operatsiooni korratakse antud juhul neli korda. SIMD protsessori puhul toimub nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse kõik neli arvu, iga arv korrutatakse kolmega, saadud tulemused salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Esmalt võeti SIMD protsessorid kasutusele vektorarvutusi teostavates superarvutites, kuid nende tänapäeva võidukäik sai alguse lauaarvutitest [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Kuigi enamik tänapäeva protsessoritest toetab SIMD arhitektuuri, ei ole tegemist ainult nimetatud arhitektuuril põhinevate protsessoritega.<br /> <br /> == Eelised ==<br /> SIMD peamiseks eeliseks on kiirus suuremahuliste andmete kiire töötlus. Näiteks 3D graafika puhul, kui mängija liigub läbi kaadrite, siis peab valgusallikas muutuma. Selleks tuleb iga piksli heleduse väärtust muuta. Antud juhul ei töödelda igat üksikut pikslit eraldi vaid laetakse nii mitme piksli väärtused kui võimalik mälusse ja töödeldakse paralleelselt [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Seega on liikumine ekraanil mängija jaoks sujuvam.<br /> <br /> == Puudused ==<br /> SIMD tehnoloogiat ei saa rakendada kõikide algoritmide puhul. SIMD tehnoloogia kulutab palju ruumi protsessori kiibil ja kulutab oma tööks arvestatavas koguses energiat. SIMD tehnoloogial põhineva protsessoriga riistvarale tarkvara kirjutamine on võrreldes tavapärase C ja C++ keeles programmeerimisega tunduvalt töömahukam [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Eeltoodu on ka põhjuseks miks ei ole tänapäeva protsessorid puhtalt SIMD tehnoloogial põhinevad.<br /> <br /> == Kasutusvaldkond ==<br /> SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid kasutatakse audio- ja videoandmete töötlemisel, pilditöötluses, 3D graafika esitamisel, krüptograafias ning suuremahuliste teadusarvustuste juures. Tooted kus SIMD protsessoreid kasutatakse on näiteks graafikakaardid, mängukonsoolid, mobiiltelefonid. Kuigi ainult SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid leidub harva on üheks näiteks [http://en.wikipedia.org/wiki/Geometric-Arithmetic_Parallel_Processor GAPP (Geometric-Arithmetic Parallel Processor)] mida kasutatakse reaalaja videotöötluses nagu NTSC konverteerimisel PAL'i ja vastupidi [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Näiteks toetavad SIMD arhitektuuri Intel'i MMX ja iwMMXt, SSE, SSE2, SSE3 ja SSSE3, AMD 3DNow!, Sun'i MAJC, ARM'i NEON protsessorid [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD].<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #[http://www.keeleveeb.ee http://www.keeleveeb.ee - Arvutikasutaja sõnastik V. Hanson, A. Tavast]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]<br /> #[http://www.tech-faq.com/simd.html http://www.tech-faq.com/simd.html]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/File:Non-SIMD_cpu_diagram1.svg Pilt_1}<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/File:SIMD_cpu_diagram1.svg Pilt_2]</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SIMD&diff=45532 2012-01-08T22:03:03Z

<p>Tzeiger: /* Kasutatud kirjandus */</p> <hr /> <div>Autor: Taavi Zeiger A21<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> [[File:non-SIMD cpu diagram1.png|thumb|150px| Tavaline protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> [[File:SIMD cpu diagram1.png|thumb|150px| SIMD protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> <br /> SIMD (Single Instruction Multiple Data-stream Architecture) – ühe käsuvoo ja mitme andmevooga arvutiarhitektuur [http://www.keeleveeb.ee]. Tegemist on arhitektuuriga kus sama tehet sooritatakse korraga suure hulga andmete peal. Tavalise protsessori puhul toimub näiteks nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse esimene arv, see arv korrutatakse kolmega, saadud tulemus salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Seda operatsiooni korratakse antud juhul neli korda. SIMD protsessori puhul toimub nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse kõik neli arvu, iga arv korrutatakse kolmega, saadud tulemused salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Esmalt võeti SIMD protsessorid kasutusele vektorarvutusi teostavates superarvutites, kuid nende tänapäeva võidukäik sai alguse lauaarvutitest [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Kuigi enamik tänapäeva protsessoritest toetab SIMD arhitektuuri, ei ole tegemist ainult nimetatud arhitektuuril põhinevate protsessoritega.<br /> <br /> == Eelised ==<br /> SIMD peamiseks eeliseks on kiirus suuremahuliste andmete kiire töötlus. Näiteks 3D graafika puhul, kui mängija liigub läbi kaadrite, siis peab valgusallikas muutuma. Selleks tuleb iga piksli heleduse väärtust muuta. Antud juhul ei töödelda igat üksikut pikslit eraldi vaid laetakse nii mitme piksli väärtused kui võimalik mälusse ja töödeldakse paralleelselt [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Seega on liikumine ekraanil mängija jaoks sujuvam.<br /> <br /> == Puudused ==<br /> SIMD tehnoloogiat ei saa rakendada kõikide algoritmide puhul. SIMD tehnoloogia kulutab palju ruumi protsessori kiibil ja kulutab oma tööks arvestatavas koguses energiat. SIMD tehnoloogial põhineva protsessoriga riistvarale tarkvara kirjutamine on võrreldes tavapärase C ja C++ keeles programmeerimisega tunduvalt töömahukam [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Eeltoodu on ka põhjuseks miks ei ole tänapäeva protsessorid puhtalt SIMD tehnoloogial põhinevad.<br /> <br /> == Kasutusvaldkond ==<br /> SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid kasutatakse audio- ja videoandmete töötlemisel, pilditöötluses, 3D graafika esitamisel, krüptograafias ning suuremahuliste teadusarvustuste juures. Tooted kus SIMD protsessoreid kasutatakse on näiteks graafikakaardid, mängukonsoolid, mobiiltelefonid. Kuigi ainult SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid leidub harva on üheks näiteks [http://en.wikipedia.org/wiki/Geometric-Arithmetic_Parallel_Processor GAPP (Geometric-Arithmetic Parallel Processor)] mida kasutatakse reaalaja videotöötluses nagu NTSC konverteerimisel PAL'i ja vastupidi [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Näiteks toetavad SIMD arhitektuuri Intel'i MMX ja iwMMXt, SSE, SSE2, SSE3 ja SSSE3, AMD 3DNow!, Sun'i MAJC, ARM'i NEON protsessorid [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD].<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #[http://www.keeleveeb.ee http://www.keeleveeb.ee - Arvutikasutaja sõnastik V. Hanson, A. Tavast]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]<br /> #[http://www.tech-faq.com/simd.html http://www.tech-faq.com/simd.html]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/File:Non-SIMD_cpu_diagram1.svg Pilt 1}<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/File:SIMD_cpu_diagram1.svg Pilt 2]</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SIMD&diff=45531 2012-01-08T22:02:07Z

<p>Tzeiger: /* Kasutatud kirjandus */</p> <hr /> <div>Autor: Taavi Zeiger A21<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> [[File:non-SIMD cpu diagram1.png|thumb|150px| Tavaline protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> [[File:SIMD cpu diagram1.png|thumb|150px| SIMD protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> <br /> SIMD (Single Instruction Multiple Data-stream Architecture) – ühe käsuvoo ja mitme andmevooga arvutiarhitektuur [http://www.keeleveeb.ee]. Tegemist on arhitektuuriga kus sama tehet sooritatakse korraga suure hulga andmete peal. Tavalise protsessori puhul toimub näiteks nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse esimene arv, see arv korrutatakse kolmega, saadud tulemus salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Seda operatsiooni korratakse antud juhul neli korda. SIMD protsessori puhul toimub nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse kõik neli arvu, iga arv korrutatakse kolmega, saadud tulemused salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Esmalt võeti SIMD protsessorid kasutusele vektorarvutusi teostavates superarvutites, kuid nende tänapäeva võidukäik sai alguse lauaarvutitest [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Kuigi enamik tänapäeva protsessoritest toetab SIMD arhitektuuri, ei ole tegemist ainult nimetatud arhitektuuril põhinevate protsessoritega.<br /> <br /> == Eelised ==<br /> SIMD peamiseks eeliseks on kiirus suuremahuliste andmete kiire töötlus. Näiteks 3D graafika puhul, kui mängija liigub läbi kaadrite, siis peab valgusallikas muutuma. Selleks tuleb iga piksli heleduse väärtust muuta. Antud juhul ei töödelda igat üksikut pikslit eraldi vaid laetakse nii mitme piksli väärtused kui võimalik mälusse ja töödeldakse paralleelselt [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Seega on liikumine ekraanil mängija jaoks sujuvam.<br /> <br /> == Puudused ==<br /> SIMD tehnoloogiat ei saa rakendada kõikide algoritmide puhul. SIMD tehnoloogia kulutab palju ruumi protsessori kiibil ja kulutab oma tööks arvestatavas koguses energiat. SIMD tehnoloogial põhineva protsessoriga riistvarale tarkvara kirjutamine on võrreldes tavapärase C ja C++ keeles programmeerimisega tunduvalt töömahukam [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Eeltoodu on ka põhjuseks miks ei ole tänapäeva protsessorid puhtalt SIMD tehnoloogial põhinevad.<br /> <br /> == Kasutusvaldkond ==<br /> SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid kasutatakse audio- ja videoandmete töötlemisel, pilditöötluses, 3D graafika esitamisel, krüptograafias ning suuremahuliste teadusarvustuste juures. Tooted kus SIMD protsessoreid kasutatakse on näiteks graafikakaardid, mängukonsoolid, mobiiltelefonid. Kuigi ainult SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid leidub harva on üheks näiteks [http://en.wikipedia.org/wiki/Geometric-Arithmetic_Parallel_Processor GAPP (Geometric-Arithmetic Parallel Processor)] mida kasutatakse reaalaja videotöötluses nagu NTSC konverteerimisel PAL'i ja vastupidi [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Näiteks toetavad SIMD arhitektuuri Intel'i MMX ja iwMMXt, SSE, SSE2, SSE3 ja SSSE3, AMD 3DNow!, Sun'i MAJC, ARM'i NEON protsessorid [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD].<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #[http://www.keeleveeb.ee http://www.keeleveeb.ee - Arvutikasutaja sõnastik V. Hanson, A. Tavast]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]<br /> #[http://www.tech-faq.com/simd.html http://www.tech-faq.com/simd.html]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/File:Non-SIMD_cpu_diagram1.svg}<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/File:SIMD_cpu_diagram1.svg]</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SIMD&diff=45530 2012-01-08T22:00:46Z

<p>Tzeiger: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>Autor: Taavi Zeiger A21<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> [[File:non-SIMD cpu diagram1.png|thumb|150px| Tavaline protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> [[File:SIMD cpu diagram1.png|thumb|150px| SIMD protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> <br /> SIMD (Single Instruction Multiple Data-stream Architecture) – ühe käsuvoo ja mitme andmevooga arvutiarhitektuur [http://www.keeleveeb.ee]. Tegemist on arhitektuuriga kus sama tehet sooritatakse korraga suure hulga andmete peal. Tavalise protsessori puhul toimub näiteks nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse esimene arv, see arv korrutatakse kolmega, saadud tulemus salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Seda operatsiooni korratakse antud juhul neli korda. SIMD protsessori puhul toimub nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse kõik neli arvu, iga arv korrutatakse kolmega, saadud tulemused salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Esmalt võeti SIMD protsessorid kasutusele vektorarvutusi teostavates superarvutites, kuid nende tänapäeva võidukäik sai alguse lauaarvutitest [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Kuigi enamik tänapäeva protsessoritest toetab SIMD arhitektuuri, ei ole tegemist ainult nimetatud arhitektuuril põhinevate protsessoritega.<br /> <br /> == Eelised ==<br /> SIMD peamiseks eeliseks on kiirus suuremahuliste andmete kiire töötlus. Näiteks 3D graafika puhul, kui mängija liigub läbi kaadrite, siis peab valgusallikas muutuma. Selleks tuleb iga piksli heleduse väärtust muuta. Antud juhul ei töödelda igat üksikut pikslit eraldi vaid laetakse nii mitme piksli väärtused kui võimalik mälusse ja töödeldakse paralleelselt [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Seega on liikumine ekraanil mängija jaoks sujuvam.<br /> <br /> == Puudused ==<br /> SIMD tehnoloogiat ei saa rakendada kõikide algoritmide puhul. SIMD tehnoloogia kulutab palju ruumi protsessori kiibil ja kulutab oma tööks arvestatavas koguses energiat. SIMD tehnoloogial põhineva protsessoriga riistvarale tarkvara kirjutamine on võrreldes tavapärase C ja C++ keeles programmeerimisega tunduvalt töömahukam [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Eeltoodu on ka põhjuseks miks ei ole tänapäeva protsessorid puhtalt SIMD tehnoloogial põhinevad.<br /> <br /> == Kasutusvaldkond ==<br /> SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid kasutatakse audio- ja videoandmete töötlemisel, pilditöötluses, 3D graafika esitamisel, krüptograafias ning suuremahuliste teadusarvustuste juures. Tooted kus SIMD protsessoreid kasutatakse on näiteks graafikakaardid, mängukonsoolid, mobiiltelefonid. Kuigi ainult SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid leidub harva on üheks näiteks [http://en.wikipedia.org/wiki/Geometric-Arithmetic_Parallel_Processor GAPP (Geometric-Arithmetic Parallel Processor)] mida kasutatakse reaalaja videotöötluses nagu NTSC konverteerimisel PAL'i ja vastupidi [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Näiteks toetavad SIMD arhitektuuri Intel'i MMX ja iwMMXt, SSE, SSE2, SSE3 ja SSSE3, AMD 3DNow!, Sun'i MAJC, ARM'i NEON protsessorid [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD].<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #[http://www.keeleveeb.ee http://www.keeleveeb.ee - Arvutikasutaja sõnastik V. Hanson, A. Tavast]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]<br /> #[http://www.tech-faq.com/simd.html http://www.tech-faq.com/simd.html]</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SIMD&diff=45529 2012-01-08T21:59:42Z

<p>Tzeiger: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>Autor: Taavi Zeiger A21<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> <br /> SIMD (Single Instruction Multiple Data-stream Architecture) – ühe käsuvoo ja mitme andmevooga arvutiarhitektuur [http://www.keeleveeb.ee]. Tegemist on arhitektuuriga kus sama tehet sooritatakse korraga suure hulga andmete peal. Tavalise protsessori puhul toimub näiteks nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse esimene arv, see arv korrutatakse kolmega, saadud tulemus salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Seda operatsiooni korratakse antud juhul neli korda. SIMD protsessori puhul toimub nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse kõik neli arvu, iga arv korrutatakse kolmega, saadud tulemused salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Esmalt võeti SIMD protsessorid kasutusele vektorarvutusi teostavates superarvutites, kuid nende tänapäeva võidukäik sai alguse lauaarvutitest [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Kuigi enamik tänapäeva protsessoritest toetab SIMD arhitektuuri, ei ole tegemist ainult nimetatud arhitektuuril põhinevate protsessoritega.<br /> <br /> ----<br /> [[File:non-SIMD cpu diagram1.png|thumb|150px| Tavaline protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]] [[File:SIMD cpu diagram1.png|thumb|150px| SIMD protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> ----<br /> <br /> == Eelised ==<br /> SIMD peamiseks eeliseks on kiirus suuremahuliste andmete kiire töötlus. Näiteks 3D graafika puhul, kui mängija liigub läbi kaadrite, siis peab valgusallikas muutuma. Selleks tuleb iga piksli heleduse väärtust muuta. Antud juhul ei töödelda igat üksikut pikslit eraldi vaid laetakse nii mitme piksli väärtused kui võimalik mälusse ja töödeldakse paralleelselt [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Seega on liikumine ekraanil mängija jaoks sujuvam.<br /> <br /> == Puudused ==<br /> SIMD tehnoloogiat ei saa rakendada kõikide algoritmide puhul. SIMD tehnoloogia kulutab palju ruumi protsessori kiibil ja kulutab oma tööks arvestatavas koguses energiat. SIMD tehnoloogial põhineva protsessoriga riistvarale tarkvara kirjutamine on võrreldes tavapärase C ja C++ keeles programmeerimisega tunduvalt töömahukam [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Eeltoodu on ka põhjuseks miks ei ole tänapäeva protsessorid puhtalt SIMD tehnoloogial põhinevad.<br /> <br /> == Kasutusvaldkond ==<br /> SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid kasutatakse audio- ja videoandmete töötlemisel, pilditöötluses, 3D graafika esitamisel, krüptograafias ning suuremahuliste teadusarvustuste juures. Tooted kus SIMD protsessoreid kasutatakse on näiteks graafikakaardid, mängukonsoolid, mobiiltelefonid. Kuigi ainult SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid leidub harva on üheks näiteks [http://en.wikipedia.org/wiki/Geometric-Arithmetic_Parallel_Processor GAPP (Geometric-Arithmetic Parallel Processor)] mida kasutatakse reaalaja videotöötluses nagu NTSC konverteerimisel PAL'i ja vastupidi [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Näiteks toetavad SIMD arhitektuuri Intel'i MMX ja iwMMXt, SSE, SSE2, SSE3 ja SSSE3, AMD 3DNow!, Sun'i MAJC, ARM'i NEON protsessorid [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD].<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #[http://www.keeleveeb.ee http://www.keeleveeb.ee - Arvutikasutaja sõnastik V. Hanson, A. Tavast]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]<br /> #[http://www.tech-faq.com/simd.html http://www.tech-faq.com/simd.html]</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SIMD&diff=45528 2012-01-08T21:59:14Z

<p>Tzeiger: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>Autor: Taavi Zeiger A21<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> <br /> SIMD (Single Instruction Multiple Data-stream Architecture) – ühe käsuvoo ja mitme andmevooga arvutiarhitektuur [http://www.keeleveeb.ee]. Tegemist on arhitektuuriga kus sama tehet sooritatakse korraga suure hulga andmete peal. Tavalise protsessori puhul toimub näiteks nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse esimene arv, see arv korrutatakse kolmega, saadud tulemus salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Seda operatsiooni korratakse antud juhul neli korda. SIMD protsessori puhul toimub nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse kõik neli arvu, iga arv korrutatakse kolmega, saadud tulemused salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Esmalt võeti SIMD protsessorid kasutusele vektorarvutusi teostavates superarvutites, kuid nende tänapäeva võidukäik sai alguse lauaarvutitest [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Kuigi enamik tänapäeva protsessoritest toetab SIMD arhitektuuri, ei ole tegemist ainult nimetatud arhitektuuril põhinevate protsessoritega.<br /> <br /> ----<br /> [[File:non-SIMD cpu diagram1.png|thumb|150px| Tavaline protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> <br /> [[File:SIMD cpu diagram1.png|thumb|150px| SIMD protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> <br /> == Eelised ==<br /> SIMD peamiseks eeliseks on kiirus suuremahuliste andmete kiire töötlus. Näiteks 3D graafika puhul, kui mängija liigub läbi kaadrite, siis peab valgusallikas muutuma. Selleks tuleb iga piksli heleduse väärtust muuta. Antud juhul ei töödelda igat üksikut pikslit eraldi vaid laetakse nii mitme piksli väärtused kui võimalik mälusse ja töödeldakse paralleelselt [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Seega on liikumine ekraanil mängija jaoks sujuvam.<br /> <br /> == Puudused ==<br /> SIMD tehnoloogiat ei saa rakendada kõikide algoritmide puhul. SIMD tehnoloogia kulutab palju ruumi protsessori kiibil ja kulutab oma tööks arvestatavas koguses energiat. SIMD tehnoloogial põhineva protsessoriga riistvarale tarkvara kirjutamine on võrreldes tavapärase C ja C++ keeles programmeerimisega tunduvalt töömahukam [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Eeltoodu on ka põhjuseks miks ei ole tänapäeva protsessorid puhtalt SIMD tehnoloogial põhinevad.<br /> <br /> == Kasutusvaldkond ==<br /> SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid kasutatakse audio- ja videoandmete töötlemisel, pilditöötluses, 3D graafika esitamisel, krüptograafias ning suuremahuliste teadusarvustuste juures. Tooted kus SIMD protsessoreid kasutatakse on näiteks graafikakaardid, mängukonsoolid, mobiiltelefonid. Kuigi ainult SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid leidub harva on üheks näiteks [http://en.wikipedia.org/wiki/Geometric-Arithmetic_Parallel_Processor GAPP (Geometric-Arithmetic Parallel Processor)] mida kasutatakse reaalaja videotöötluses nagu NTSC konverteerimisel PAL'i ja vastupidi [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Näiteks toetavad SIMD arhitektuuri Intel'i MMX ja iwMMXt, SSE, SSE2, SSE3 ja SSSE3, AMD 3DNow!, Sun'i MAJC, ARM'i NEON protsessorid [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD].<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #[http://www.keeleveeb.ee http://www.keeleveeb.ee - Arvutikasutaja sõnastik V. Hanson, A. Tavast]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]<br /> #[http://www.tech-faq.com/simd.html http://www.tech-faq.com/simd.html]</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SIMD&diff=45527 2012-01-08T21:58:17Z

<p>Tzeiger: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>Autor: Taavi Zeiger A21<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> <br /> SIMD (Single Instruction Multiple Data-stream Architecture) – ühe käsuvoo ja mitme andmevooga arvutiarhitektuur [http://www.keeleveeb.ee]. Tegemist on arhitektuuriga kus sama tehet sooritatakse korraga suure hulga andmete peal. Tavalise protsessori puhul toimub näiteks nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse esimene arv, see arv korrutatakse kolmega, saadud tulemus salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Seda operatsiooni korratakse antud juhul neli korda. SIMD protsessori puhul toimub nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse kõik neli arvu, iga arv korrutatakse kolmega, saadud tulemused salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Esmalt võeti SIMD protsessorid kasutusele vektorarvutusi teostavates superarvutites, kuid nende tänapäeva võidukäik sai alguse lauaarvutitest [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Kuigi enamik tänapäeva protsessoritest toetab SIMD arhitektuuri, ei ole tegemist ainult nimetatud arhitektuuril põhinevate protsessoritega.<br /> <br /> ---<br /> [[File:non-SIMD cpu diagram1.png|thumb|150px| Tavaline protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> <br /> [[File:SIMD cpu diagram1.png|thumb|150px| SIMD protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> <br /> == Eelised ==<br /> SIMD peamiseks eeliseks on kiirus suuremahuliste andmete kiire töötlus. Näiteks 3D graafika puhul, kui mängija liigub läbi kaadrite, siis peab valgusallikas muutuma. Selleks tuleb iga piksli heleduse väärtust muuta. Antud juhul ei töödelda igat üksikut pikslit eraldi vaid laetakse nii mitme piksli väärtused kui võimalik mälusse ja töödeldakse paralleelselt [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Seega on liikumine ekraanil mängija jaoks sujuvam.<br /> <br /> == Puudused ==<br /> SIMD tehnoloogiat ei saa rakendada kõikide algoritmide puhul. SIMD tehnoloogia kulutab palju ruumi protsessori kiibil ja kulutab oma tööks arvestatavas koguses energiat. SIMD tehnoloogial põhineva protsessoriga riistvarale tarkvara kirjutamine on võrreldes tavapärase C ja C++ keeles programmeerimisega tunduvalt töömahukam [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Eeltoodu on ka põhjuseks miks ei ole tänapäeva protsessorid puhtalt SIMD tehnoloogial põhinevad.<br /> <br /> == Kasutusvaldkond ==<br /> SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid kasutatakse audio- ja videoandmete töötlemisel, pilditöötluses, 3D graafika esitamisel, krüptograafias ning suuremahuliste teadusarvustuste juures. Tooted kus SIMD protsessoreid kasutatakse on näiteks graafikakaardid, mängukonsoolid, mobiiltelefonid. Kuigi ainult SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid leidub harva on üheks näiteks [http://en.wikipedia.org/wiki/Geometric-Arithmetic_Parallel_Processor GAPP (Geometric-Arithmetic Parallel Processor)] mida kasutatakse reaalaja videotöötluses nagu NTSC konverteerimisel PAL'i ja vastupidi [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Näiteks toetavad SIMD arhitektuuri Intel'i MMX ja iwMMXt, SSE, SSE2, SSE3 ja SSSE3, AMD 3DNow!, Sun'i MAJC, ARM'i NEON protsessorid [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD].<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #[http://www.keeleveeb.ee http://www.keeleveeb.ee - Arvutikasutaja sõnastik V. Hanson, A. Tavast]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]<br /> #[http://www.tech-faq.com/simd.html http://www.tech-faq.com/simd.html]</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SIMD&diff=45526 2012-01-08T21:58:05Z

<p>Tzeiger: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>Autor: Taavi Zeiger A21<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> <br /> <br /> SIMD (Single Instruction Multiple Data-stream Architecture) – ühe käsuvoo ja mitme andmevooga arvutiarhitektuur [http://www.keeleveeb.ee]. Tegemist on arhitektuuriga kus sama tehet sooritatakse korraga suure hulga andmete peal. Tavalise protsessori puhul toimub näiteks nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse esimene arv, see arv korrutatakse kolmega, saadud tulemus salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Seda operatsiooni korratakse antud juhul neli korda. SIMD protsessori puhul toimub nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse kõik neli arvu, iga arv korrutatakse kolmega, saadud tulemused salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Esmalt võeti SIMD protsessorid kasutusele vektorarvutusi teostavates superarvutites, kuid nende tänapäeva võidukäik sai alguse lauaarvutitest [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Kuigi enamik tänapäeva protsessoritest toetab SIMD arhitektuuri, ei ole tegemist ainult nimetatud arhitektuuril põhinevate protsessoritega.<br /> <br /> <br /> [[File:non-SIMD cpu diagram1.png|thumb|150px| Tavaline protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> <br /> [[File:SIMD cpu diagram1.png|thumb|150px| SIMD protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> <br /> == Eelised ==<br /> SIMD peamiseks eeliseks on kiirus suuremahuliste andmete kiire töötlus. Näiteks 3D graafika puhul, kui mängija liigub läbi kaadrite, siis peab valgusallikas muutuma. Selleks tuleb iga piksli heleduse väärtust muuta. Antud juhul ei töödelda igat üksikut pikslit eraldi vaid laetakse nii mitme piksli väärtused kui võimalik mälusse ja töödeldakse paralleelselt [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Seega on liikumine ekraanil mängija jaoks sujuvam.<br /> <br /> == Puudused ==<br /> SIMD tehnoloogiat ei saa rakendada kõikide algoritmide puhul. SIMD tehnoloogia kulutab palju ruumi protsessori kiibil ja kulutab oma tööks arvestatavas koguses energiat. SIMD tehnoloogial põhineva protsessoriga riistvarale tarkvara kirjutamine on võrreldes tavapärase C ja C++ keeles programmeerimisega tunduvalt töömahukam [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Eeltoodu on ka põhjuseks miks ei ole tänapäeva protsessorid puhtalt SIMD tehnoloogial põhinevad.<br /> <br /> == Kasutusvaldkond ==<br /> SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid kasutatakse audio- ja videoandmete töötlemisel, pilditöötluses, 3D graafika esitamisel, krüptograafias ning suuremahuliste teadusarvustuste juures. Tooted kus SIMD protsessoreid kasutatakse on näiteks graafikakaardid, mängukonsoolid, mobiiltelefonid. Kuigi ainult SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid leidub harva on üheks näiteks [http://en.wikipedia.org/wiki/Geometric-Arithmetic_Parallel_Processor GAPP (Geometric-Arithmetic Parallel Processor)] mida kasutatakse reaalaja videotöötluses nagu NTSC konverteerimisel PAL'i ja vastupidi [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Näiteks toetavad SIMD arhitektuuri Intel'i MMX ja iwMMXt, SSE, SSE2, SSE3 ja SSSE3, AMD 3DNow!, Sun'i MAJC, ARM'i NEON protsessorid [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD].<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #[http://www.keeleveeb.ee http://www.keeleveeb.ee - Arvutikasutaja sõnastik V. Hanson, A. Tavast]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]<br /> #[http://www.tech-faq.com/simd.html http://www.tech-faq.com/simd.html]</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SIMD&diff=45525 2012-01-08T21:57:14Z

<p>Tzeiger: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>Autor: Taavi Zeiger A21<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> [[File:non-SIMD cpu diagram1.png|thumb|150px| Tavaline protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> <br /> [[File:SIMD cpu diagram1.png|thumb|150px| SIMD protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> <br /> <br /> SIMD (Single Instruction Multiple Data-stream Architecture) – ühe käsuvoo ja mitme andmevooga arvutiarhitektuur [http://www.keeleveeb.ee]. Tegemist on arhitektuuriga kus sama tehet sooritatakse korraga suure hulga andmete peal. Tavalise protsessori puhul toimub näiteks nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse esimene arv, see arv korrutatakse kolmega, saadud tulemus salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Seda operatsiooni korratakse antud juhul neli korda. SIMD protsessori puhul toimub nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse kõik neli arvu, iga arv korrutatakse kolmega, saadud tulemused salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Esmalt võeti SIMD protsessorid kasutusele vektorarvutusi teostavates superarvutites, kuid nende tänapäeva võidukäik sai alguse lauaarvutitest [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Kuigi enamik tänapäeva protsessoritest toetab SIMD arhitektuuri, ei ole tegemist ainult nimetatud arhitektuuril põhinevate protsessoritega.<br /> <br /> == Eelised ==<br /> SIMD peamiseks eeliseks on kiirus suuremahuliste andmete kiire töötlus. Näiteks 3D graafika puhul, kui mängija liigub läbi kaadrite, siis peab valgusallikas muutuma. Selleks tuleb iga piksli heleduse väärtust muuta. Antud juhul ei töödelda igat üksikut pikslit eraldi vaid laetakse nii mitme piksli väärtused kui võimalik mälusse ja töödeldakse paralleelselt [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Seega on liikumine ekraanil mängija jaoks sujuvam.<br /> <br /> == Puudused ==<br /> SIMD tehnoloogiat ei saa rakendada kõikide algoritmide puhul. SIMD tehnoloogia kulutab palju ruumi protsessori kiibil ja kulutab oma tööks arvestatavas koguses energiat. SIMD tehnoloogial põhineva protsessoriga riistvarale tarkvara kirjutamine on võrreldes tavapärase C ja C++ keeles programmeerimisega tunduvalt töömahukam [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Eeltoodu on ka põhjuseks miks ei ole tänapäeva protsessorid puhtalt SIMD tehnoloogial põhinevad.<br /> <br /> == Kasutusvaldkond ==<br /> SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid kasutatakse audio- ja videoandmete töötlemisel, pilditöötluses, 3D graafika esitamisel, krüptograafias ning suuremahuliste teadusarvustuste juures. Tooted kus SIMD protsessoreid kasutatakse on näiteks graafikakaardid, mängukonsoolid, mobiiltelefonid. Kuigi ainult SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid leidub harva on üheks näiteks [http://en.wikipedia.org/wiki/Geometric-Arithmetic_Parallel_Processor GAPP (Geometric-Arithmetic Parallel Processor)] mida kasutatakse reaalaja videotöötluses nagu NTSC konverteerimisel PAL'i ja vastupidi [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Näiteks toetavad SIMD arhitektuuri Intel'i MMX ja iwMMXt, SSE, SSE2, SSE3 ja SSSE3, AMD 3DNow!, Sun'i MAJC, ARM'i NEON protsessorid [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD].<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #[http://www.keeleveeb.ee http://www.keeleveeb.ee - Arvutikasutaja sõnastik V. Hanson, A. Tavast]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]<br /> #[http://www.tech-faq.com/simd.html http://www.tech-faq.com/simd.html]</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SIMD&diff=45524 2012-01-08T21:56:52Z

<p>Tzeiger: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>Autor: Taavi Zeiger A21<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> [[File:non-SIMD cpu diagram1.png|thumb|180px| Tavaline protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> <br /> [[File:SIMD cpu diagram1.png|thumb|180px| SIMD protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> <br /> <br /> SIMD (Single Instruction Multiple Data-stream Architecture) – ühe käsuvoo ja mitme andmevooga arvutiarhitektuur [http://www.keeleveeb.ee]. Tegemist on arhitektuuriga kus sama tehet sooritatakse korraga suure hulga andmete peal. Tavalise protsessori puhul toimub näiteks nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse esimene arv, see arv korrutatakse kolmega, saadud tulemus salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Seda operatsiooni korratakse antud juhul neli korda. SIMD protsessori puhul toimub nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse kõik neli arvu, iga arv korrutatakse kolmega, saadud tulemused salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Esmalt võeti SIMD protsessorid kasutusele vektorarvutusi teostavates superarvutites, kuid nende tänapäeva võidukäik sai alguse lauaarvutitest [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Kuigi enamik tänapäeva protsessoritest toetab SIMD arhitektuuri, ei ole tegemist ainult nimetatud arhitektuuril põhinevate protsessoritega.<br /> <br /> == Eelised ==<br /> SIMD peamiseks eeliseks on kiirus suuremahuliste andmete kiire töötlus. Näiteks 3D graafika puhul, kui mängija liigub läbi kaadrite, siis peab valgusallikas muutuma. Selleks tuleb iga piksli heleduse väärtust muuta. Antud juhul ei töödelda igat üksikut pikslit eraldi vaid laetakse nii mitme piksli väärtused kui võimalik mälusse ja töödeldakse paralleelselt [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Seega on liikumine ekraanil mängija jaoks sujuvam.<br /> <br /> == Puudused ==<br /> SIMD tehnoloogiat ei saa rakendada kõikide algoritmide puhul. SIMD tehnoloogia kulutab palju ruumi protsessori kiibil ja kulutab oma tööks arvestatavas koguses energiat. SIMD tehnoloogial põhineva protsessoriga riistvarale tarkvara kirjutamine on võrreldes tavapärase C ja C++ keeles programmeerimisega tunduvalt töömahukam [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Eeltoodu on ka põhjuseks miks ei ole tänapäeva protsessorid puhtalt SIMD tehnoloogial põhinevad.<br /> <br /> == Kasutusvaldkond ==<br /> SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid kasutatakse audio- ja videoandmete töötlemisel, pilditöötluses, 3D graafika esitamisel, krüptograafias ning suuremahuliste teadusarvustuste juures. Tooted kus SIMD protsessoreid kasutatakse on näiteks graafikakaardid, mängukonsoolid, mobiiltelefonid. Kuigi ainult SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid leidub harva on üheks näiteks [http://en.wikipedia.org/wiki/Geometric-Arithmetic_Parallel_Processor GAPP (Geometric-Arithmetic Parallel Processor)] mida kasutatakse reaalaja videotöötluses nagu NTSC konverteerimisel PAL'i ja vastupidi [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Näiteks toetavad SIMD arhitektuuri Intel'i MMX ja iwMMXt, SSE, SSE2, SSE3 ja SSSE3, AMD 3DNow!, Sun'i MAJC, ARM'i NEON protsessorid [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD].<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #[http://www.keeleveeb.ee http://www.keeleveeb.ee - Arvutikasutaja sõnastik V. Hanson, A. Tavast]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]<br /> #[http://www.tech-faq.com/simd.html http://www.tech-faq.com/simd.html]</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SIMD&diff=45523 2012-01-08T21:56:27Z

<p>Tzeiger: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>Autor: Taavi Zeiger A21<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> [[File:non-SIMD cpu diagram1.png|thumb|210px| Tavaline protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> <br /> [[File:SIMD cpu diagram1.png|thumb|210px| SIMD protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> <br /> <br /> SIMD (Single Instruction Multiple Data-stream Architecture) – ühe käsuvoo ja mitme andmevooga arvutiarhitektuur [http://www.keeleveeb.ee]. Tegemist on arhitektuuriga kus sama tehet sooritatakse korraga suure hulga andmete peal. Tavalise protsessori puhul toimub näiteks nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse esimene arv, see arv korrutatakse kolmega, saadud tulemus salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Seda operatsiooni korratakse antud juhul neli korda. SIMD protsessori puhul toimub nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse kõik neli arvu, iga arv korrutatakse kolmega, saadud tulemused salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Esmalt võeti SIMD protsessorid kasutusele vektorarvutusi teostavates superarvutites, kuid nende tänapäeva võidukäik sai alguse lauaarvutitest [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Kuigi enamik tänapäeva protsessoritest toetab SIMD arhitektuuri, ei ole tegemist ainult nimetatud arhitektuuril põhinevate protsessoritega.<br /> <br /> == Eelised ==<br /> SIMD peamiseks eeliseks on kiirus suuremahuliste andmete kiire töötlus. Näiteks 3D graafika puhul, kui mängija liigub läbi kaadrite, siis peab valgusallikas muutuma. Selleks tuleb iga piksli heleduse väärtust muuta. Antud juhul ei töödelda igat üksikut pikslit eraldi vaid laetakse nii mitme piksli väärtused kui võimalik mälusse ja töödeldakse paralleelselt [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Seega on liikumine ekraanil mängija jaoks sujuvam.<br /> <br /> == Puudused ==<br /> SIMD tehnoloogiat ei saa rakendada kõikide algoritmide puhul. SIMD tehnoloogia kulutab palju ruumi protsessori kiibil ja kulutab oma tööks arvestatavas koguses energiat. SIMD tehnoloogial põhineva protsessoriga riistvarale tarkvara kirjutamine on võrreldes tavapärase C ja C++ keeles programmeerimisega tunduvalt töömahukam [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Eeltoodu on ka põhjuseks miks ei ole tänapäeva protsessorid puhtalt SIMD tehnoloogial põhinevad.<br /> <br /> == Kasutusvaldkond ==<br /> SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid kasutatakse audio- ja videoandmete töötlemisel, pilditöötluses, 3D graafika esitamisel, krüptograafias ning suuremahuliste teadusarvustuste juures. Tooted kus SIMD protsessoreid kasutatakse on näiteks graafikakaardid, mängukonsoolid, mobiiltelefonid. Kuigi ainult SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid leidub harva on üheks näiteks [http://en.wikipedia.org/wiki/Geometric-Arithmetic_Parallel_Processor GAPP (Geometric-Arithmetic Parallel Processor)] mida kasutatakse reaalaja videotöötluses nagu NTSC konverteerimisel PAL'i ja vastupidi [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Näiteks toetavad SIMD arhitektuuri Intel'i MMX ja iwMMXt, SSE, SSE2, SSE3 ja SSSE3, AMD 3DNow!, Sun'i MAJC, ARM'i NEON protsessorid [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD].<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #[http://www.keeleveeb.ee http://www.keeleveeb.ee - Arvutikasutaja sõnastik V. Hanson, A. Tavast]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]<br /> #[http://www.tech-faq.com/simd.html http://www.tech-faq.com/simd.html]</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SIMD&diff=45522 2012-01-08T21:56:13Z

<p>Tzeiger: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>Autor: Taavi Zeiger A21<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> [[File:non-SIMD cpu diagram1.png|thumb|250px| Tavaline protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> <br /> [[File:SIMD cpu diagram1.png|thumb|250px| SIMD protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> <br /> <br /> SIMD (Single Instruction Multiple Data-stream Architecture) – ühe käsuvoo ja mitme andmevooga arvutiarhitektuur [http://www.keeleveeb.ee]. Tegemist on arhitektuuriga kus sama tehet sooritatakse korraga suure hulga andmete peal. Tavalise protsessori puhul toimub näiteks nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse esimene arv, see arv korrutatakse kolmega, saadud tulemus salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Seda operatsiooni korratakse antud juhul neli korda. SIMD protsessori puhul toimub nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse kõik neli arvu, iga arv korrutatakse kolmega, saadud tulemused salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Esmalt võeti SIMD protsessorid kasutusele vektorarvutusi teostavates superarvutites, kuid nende tänapäeva võidukäik sai alguse lauaarvutitest [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Kuigi enamik tänapäeva protsessoritest toetab SIMD arhitektuuri, ei ole tegemist ainult nimetatud arhitektuuril põhinevate protsessoritega.<br /> <br /> == Eelised ==<br /> SIMD peamiseks eeliseks on kiirus suuremahuliste andmete kiire töötlus. Näiteks 3D graafika puhul, kui mängija liigub läbi kaadrite, siis peab valgusallikas muutuma. Selleks tuleb iga piksli heleduse väärtust muuta. Antud juhul ei töödelda igat üksikut pikslit eraldi vaid laetakse nii mitme piksli väärtused kui võimalik mälusse ja töödeldakse paralleelselt [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Seega on liikumine ekraanil mängija jaoks sujuvam.<br /> <br /> == Puudused ==<br /> SIMD tehnoloogiat ei saa rakendada kõikide algoritmide puhul. SIMD tehnoloogia kulutab palju ruumi protsessori kiibil ja kulutab oma tööks arvestatavas koguses energiat. SIMD tehnoloogial põhineva protsessoriga riistvarale tarkvara kirjutamine on võrreldes tavapärase C ja C++ keeles programmeerimisega tunduvalt töömahukam [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Eeltoodu on ka põhjuseks miks ei ole tänapäeva protsessorid puhtalt SIMD tehnoloogial põhinevad.<br /> <br /> == Kasutusvaldkond ==<br /> SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid kasutatakse audio- ja videoandmete töötlemisel, pilditöötluses, 3D graafika esitamisel, krüptograafias ning suuremahuliste teadusarvustuste juures. Tooted kus SIMD protsessoreid kasutatakse on näiteks graafikakaardid, mängukonsoolid, mobiiltelefonid. Kuigi ainult SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid leidub harva on üheks näiteks [http://en.wikipedia.org/wiki/Geometric-Arithmetic_Parallel_Processor GAPP (Geometric-Arithmetic Parallel Processor)] mida kasutatakse reaalaja videotöötluses nagu NTSC konverteerimisel PAL'i ja vastupidi [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Näiteks toetavad SIMD arhitektuuri Intel'i MMX ja iwMMXt, SSE, SSE2, SSE3 ja SSSE3, AMD 3DNow!, Sun'i MAJC, ARM'i NEON protsessorid [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD].<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #[http://www.keeleveeb.ee http://www.keeleveeb.ee - Arvutikasutaja sõnastik V. Hanson, A. Tavast]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]<br /> #[http://www.tech-faq.com/simd.html http://www.tech-faq.com/simd.html]</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SIMD&diff=45521 2012-01-08T21:55:29Z

<p>Tzeiger: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>Autor: Taavi Zeiger A21<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> [[File:non-SIMD cpu diagram1.png|thumb|280px| Tavaline protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> <br /> [[File:SIMD cpu diagram1.png|thumb|280px| SIMD protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> <br /> <br /> SIMD (Single Instruction Multiple Data-stream Architecture) – ühe käsuvoo ja mitme andmevooga arvutiarhitektuur [http://www.keeleveeb.ee]. Tegemist on arhitektuuriga kus sama tehet sooritatakse korraga suure hulga andmete peal. Tavalise protsessori puhul toimub näiteks nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse esimene arv, see arv korrutatakse kolmega, saadud tulemus salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Seda operatsiooni korratakse antud juhul neli korda. SIMD protsessori puhul toimub nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse kõik neli arvu, iga arv korrutatakse kolmega, saadud tulemused salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Esmalt võeti SIMD protsessorid kasutusele vektorarvutusi teostavates superarvutites, kuid nende tänapäeva võidukäik sai alguse lauaarvutitest [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Kuigi enamik tänapäeva protsessoritest toetab SIMD arhitektuuri, ei ole tegemist ainult nimetatud arhitektuuril põhinevate protsessoritega.<br /> <br /> == Eelised ==<br /> SIMD peamiseks eeliseks on kiirus suuremahuliste andmete kiire töötlus. Näiteks 3D graafika puhul, kui mängija liigub läbi kaadrite, siis peab valgusallikas muutuma. Selleks tuleb iga piksli heleduse väärtust muuta. Antud juhul ei töödelda igat üksikut pikslit eraldi vaid laetakse nii mitme piksli väärtused kui võimalik mälusse ja töödeldakse paralleelselt [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Seega on liikumine ekraanil mängija jaoks sujuvam.<br /> <br /> == Puudused ==<br /> SIMD tehnoloogiat ei saa rakendada kõikide algoritmide puhul. SIMD tehnoloogia kulutab palju ruumi protsessori kiibil ja kulutab oma tööks arvestatavas koguses energiat. SIMD tehnoloogial põhineva protsessoriga riistvarale tarkvara kirjutamine on võrreldes tavapärase C ja C++ keeles programmeerimisega tunduvalt töömahukam [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Eeltoodu on ka põhjuseks miks ei ole tänapäeva protsessorid puhtalt SIMD tehnoloogial põhinevad.<br /> <br /> == Kasutusvaldkond ==<br /> SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid kasutatakse audio- ja videoandmete töötlemisel, pilditöötluses, 3D graafika esitamisel, krüptograafias ning suuremahuliste teadusarvustuste juures. Tooted kus SIMD protsessoreid kasutatakse on näiteks graafikakaardid, mängukonsoolid, mobiiltelefonid. Kuigi ainult SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid leidub harva on üheks näiteks [http://en.wikipedia.org/wiki/Geometric-Arithmetic_Parallel_Processor GAPP (Geometric-Arithmetic Parallel Processor)] mida kasutatakse reaalaja videotöötluses nagu NTSC konverteerimisel PAL'i ja vastupidi [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Näiteks toetavad SIMD arhitektuuri Intel'i MMX ja iwMMXt, SSE, SSE2, SSE3 ja SSSE3, AMD 3DNow!, Sun'i MAJC, ARM'i NEON protsessorid [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD].<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #[http://www.keeleveeb.ee http://www.keeleveeb.ee - Arvutikasutaja sõnastik V. Hanson, A. Tavast]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]<br /> #[http://www.tech-faq.com/simd.html http://www.tech-faq.com/simd.html]</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SIMD&diff=45520 2012-01-08T21:53:54Z

<p>Tzeiger: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>Autor: Taavi Zeiger A21<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> SIMD (Single Instruction Multiple Data-stream Architecture) – ühe käsuvoo ja mitme andmevooga arvutiarhitektuur [http://www.keeleveeb.ee]. Tegemist on arhitektuuriga kus sama tehet sooritatakse korraga suure hulga andmete peal. Tavalise protsessori puhul toimub näiteks nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse esimene arv, see arv korrutatakse kolmega, saadud tulemus salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Seda operatsiooni korratakse antud juhul neli korda. SIMD protsessori puhul toimub nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse kõik neli arvu, iga arv korrutatakse kolmega, saadud tulemused salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Esmalt võeti SIMD protsessorid kasutusele vektorarvutusi teostavates superarvutites, kuid nende tänapäeva võidukäik sai alguse lauaarvutitest [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Kuigi enamik tänapäeva protsessoritest toetab SIMD arhitektuuri, ei ole tegemist ainult nimetatud arhitektuuril põhinevate protsessoritega.<br /> <br /> [[File:non-SIMD cpu diagram1.png|thumb|280px| Tavaline protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> <br /> [[File:SIMD cpu diagram1.png|thumb|280px| SIMD protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> <br /> == Eelised ==<br /> SIMD peamiseks eeliseks on kiirus suuremahuliste andmete kiire töötlus. Näiteks 3D graafika puhul, kui mängija liigub läbi kaadrite, siis peab valgusallikas muutuma. Selleks tuleb iga piksli heleduse väärtust muuta. Antud juhul ei töödelda igat üksikut pikslit eraldi vaid laetakse nii mitme piksli väärtused kui võimalik mälusse ja töödeldakse paralleelselt [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Seega on liikumine ekraanil mängija jaoks sujuvam.<br /> <br /> == Puudused ==<br /> SIMD tehnoloogiat ei saa rakendada kõikide algoritmide puhul. SIMD tehnoloogia kulutab palju ruumi protsessori kiibil ja kulutab oma tööks arvestatavas koguses energiat. SIMD tehnoloogial põhineva protsessoriga riistvarale tarkvara kirjutamine on võrreldes tavapärase C ja C++ keeles programmeerimisega tunduvalt töömahukam [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Eeltoodu on ka põhjuseks miks ei ole tänapäeva protsessorid puhtalt SIMD tehnoloogial põhinevad.<br /> <br /> == Kasutusvaldkond ==<br /> SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid kasutatakse audio- ja videoandmete töötlemisel, pilditöötluses, 3D graafika esitamisel, krüptograafias ning suuremahuliste teadusarvustuste juures. Tooted kus SIMD protsessoreid kasutatakse on näiteks graafikakaardid, mängukonsoolid, mobiiltelefonid. Kuigi ainult SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid leidub harva on üheks näiteks [http://en.wikipedia.org/wiki/Geometric-Arithmetic_Parallel_Processor GAPP (Geometric-Arithmetic Parallel Processor)] mida kasutatakse reaalaja videotöötluses nagu NTSC konverteerimisel PAL'i ja vastupidi [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Näiteks toetavad SIMD arhitektuuri Intel'i MMX ja iwMMXt, SSE, SSE2, SSE3 ja SSSE3, AMD 3DNow!, Sun'i MAJC, ARM'i NEON protsessorid [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD].<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #[http://www.keeleveeb.ee http://www.keeleveeb.ee - Arvutikasutaja sõnastik V. Hanson, A. Tavast]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]<br /> #[http://www.tech-faq.com/simd.html http://www.tech-faq.com/simd.html]</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SIMD&diff=45519 2012-01-08T21:53:29Z

<p>Tzeiger: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>Autor: Taavi Zeiger A21<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> SIMD (Single Instruction Multiple Data-stream Architecture) – ühe käsuvoo ja mitme andmevooga arvutiarhitektuur [http://www.keeleveeb.ee]. Tegemist on arhitektuuriga kus sama tehet sooritatakse korraga suure hulga andmete peal. Tavalise protsessori puhul toimub näiteks nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse esimene arv, see arv korrutatakse kolmega, saadud tulemus salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Seda operatsiooni korratakse antud juhul neli korda. SIMD protsessori puhul toimub nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse kõik neli arvu, iga arv korrutatakse kolmega, saadud tulemused salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Esmalt võeti SIMD protsessorid kasutusele vektorarvutusi teostavates superarvutites, kuid nende tänapäeva võidukäik sai alguse lauaarvutitest [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Kuigi enamik tänapäeva protsessoritest toetab SIMD arhitektuuri, ei ole tegemist ainult nimetatud arhitektuuril põhinevate protsessoritega.<br /> <br /> [[File:non-SIMD cpu diagram1.png|right|thumb|280px| Tavaline protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> <br /> [[File:SIMD cpu diagram1.png|right|thumb|280px| SIMD protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> <br /> == Eelised ==<br /> SIMD peamiseks eeliseks on kiirus suuremahuliste andmete kiire töötlus. Näiteks 3D graafika puhul, kui mängija liigub läbi kaadrite, siis peab valgusallikas muutuma. Selleks tuleb iga piksli heleduse väärtust muuta. Antud juhul ei töödelda igat üksikut pikslit eraldi vaid laetakse nii mitme piksli väärtused kui võimalik mälusse ja töödeldakse paralleelselt [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Seega on liikumine ekraanil mängija jaoks sujuvam.<br /> <br /> == Puudused ==<br /> SIMD tehnoloogiat ei saa rakendada kõikide algoritmide puhul. SIMD tehnoloogia kulutab palju ruumi protsessori kiibil ja kulutab oma tööks arvestatavas koguses energiat. SIMD tehnoloogial põhineva protsessoriga riistvarale tarkvara kirjutamine on võrreldes tavapärase C ja C++ keeles programmeerimisega tunduvalt töömahukam [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Eeltoodu on ka põhjuseks miks ei ole tänapäeva protsessorid puhtalt SIMD tehnoloogial põhinevad.<br /> <br /> == Kasutusvaldkond ==<br /> SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid kasutatakse audio- ja videoandmete töötlemisel, pilditöötluses, 3D graafika esitamisel, krüptograafias ning suuremahuliste teadusarvustuste juures. Tooted kus SIMD protsessoreid kasutatakse on näiteks graafikakaardid, mängukonsoolid, mobiiltelefonid. Kuigi ainult SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid leidub harva on üheks näiteks [http://en.wikipedia.org/wiki/Geometric-Arithmetic_Parallel_Processor GAPP (Geometric-Arithmetic Parallel Processor)] mida kasutatakse reaalaja videotöötluses nagu NTSC konverteerimisel PAL'i ja vastupidi [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Näiteks toetavad SIMD arhitektuuri Intel'i MMX ja iwMMXt, SSE, SSE2, SSE3 ja SSSE3, AMD 3DNow!, Sun'i MAJC, ARM'i NEON protsessorid [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD].<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #[http://www.keeleveeb.ee http://www.keeleveeb.ee - Arvutikasutaja sõnastik V. Hanson, A. Tavast]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]<br /> #[http://www.tech-faq.com/simd.html http://www.tech-faq.com/simd.html]</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:SIMD_cpu_diagram1.png&diff=45518 2012-01-08T21:52:32Z

<p>Tzeiger: </p> <hr /> <div>Diagram showing SIMD cpu. made by Decora (talk) 00:13, 13 October 2011 (UTC) using Ubuntu, Inkscape, and http://freetengwar.sourceforge.net/tengtelc.html Tengwar Telcontar font by Johan Winge, J. Wust, and others at the Free Tengwar Font Project.<br /> <br /> == Licensing ==<br /> This work is licensed under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 License.</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:SIMD_cpu_diagram1.png&diff=45517 2012-01-08T21:51:58Z

<p>Tzeiger: Diagram showing SIMD cpu. made by Decora (talk) 00:13, 13 October 2011 (UTC) using Ubuntu, Inkscape, and http://freetengwar.sourceforge.net/tengtelc.html Tengwar Telcontar font by Johan Winge, J. Wust, and others at the Free Tengwar Font Project.</p> <hr /> <div>Diagram showing SIMD cpu. made by Decora (talk) 00:13, 13 October 2011 (UTC) using Ubuntu, Inkscape, and http://freetengwar.sourceforge.net/tengtelc.html Tengwar Telcontar font by Johan Winge, J. Wust, and others at the Free Tengwar Font Project.</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Non-SIMD_cpu_diagram1.png&diff=45516 2012-01-08T21:51:22Z

<p>Tzeiger: </p> <hr /> <div>Diagram showing non-SIMD cpu. made by Decora (talk) 00:13, 13 October 2011 (UTC) using Ubuntu, Inkscape, and http://freetengwar.sourceforge.net/tengtelc.html Tengwar Telcontar font by Johan Winge, J. Wust, and others at the Free Tengwar Font Project.<br /> <br /> == Licensing ==<br /> This work is licensed under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 License.</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Non-SIMD_cpu_diagram1.png&diff=45515 2012-01-08T21:49:43Z

<p>Tzeiger: </p> <hr /> <div>Diagram showing non-SIMD cpu. made by Decora (talk) 00:13, 13 October 2011 (UTC) using Ubuntu, Inkscape, and http://freetengwar.sourceforge.net/tengtelc.html Tengwar Telcontar font by Johan Winge, J. Wust, and others at the Free Tengwar Font Project.<br /> <br /> == Licensing ==<br /> {{self|cc-by-sa-3.0}}</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Non-SIMD_cpu_diagram1.png&diff=45514 2012-01-08T21:48:27Z

<p>Tzeiger: uploaded a new version of &quot;File:Non-SIMD cpu diagram1.png&quot;:&amp;#32;Diagram showing non-SIMD cpu. made by Decora (talk) 00:13, 13 October 2011 (UTC) using Ubuntu, Inkscape, and http://freetengwar.sourceforge.net/tengtelc.html Tengwar Telcontar font by Joh</p> <hr /> <div>Diagram showing non-SIMD cpu. made by Decora (talk) 00:13, 13 October 2011 (UTC) using Ubuntu, Inkscape, and http://freetengwar.sourceforge.net/tengtelc.html Tengwar Telcontar font by Johan Winge, J. Wust, and others at the Free Tengwar Font Project.</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Non-SIMD_cpu_diagram1.png&diff=45513 2012-01-08T21:46:51Z

<p>Tzeiger: Diagram showing non-SIMD cpu. made by Decora (talk) 00:13, 13 October 2011 (UTC) using Ubuntu, Inkscape, and http://freetengwar.sourceforge.net/tengtelc.html Tengwar Telcontar font by Johan Winge, J. Wust, and others at the Free Tengwar Font Project.</p> <hr /> <div>Diagram showing non-SIMD cpu. made by Decora (talk) 00:13, 13 October 2011 (UTC) using Ubuntu, Inkscape, and http://freetengwar.sourceforge.net/tengtelc.html Tengwar Telcontar font by Johan Winge, J. Wust, and others at the Free Tengwar Font Project.</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SIMD&diff=45512 2012-01-08T21:45:52Z

<p>Tzeiger: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>Autor: Taavi Zeiger A21<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> SIMD (Single Instruction Multiple Data-stream Architecture) – ühe käsuvoo ja mitme andmevooga arvutiarhitektuur [http://www.keeleveeb.ee]. Tegemist on arhitektuuriga kus sama tehet sooritatakse korraga suure hulga andmete peal. Tavalise protsessori puhul toimub näiteks nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse esimene arv, see arv korrutatakse kolmega, saadud tulemus salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Seda operatsiooni korratakse antud juhul neli korda. SIMD protsessori puhul toimub nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse kõik neli arvu, iga arv korrutatakse kolmega, saadud tulemused salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Esmalt võeti SIMD protsessorid kasutusele vektorarvutusi teostavates superarvutites, kuid nende tänapäeva võidukäik sai alguse lauaarvutitest [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Kuigi enamik tänapäeva protsessoritest toetab SIMD arhitektuuri, ei ole tegemist ainult nimetatud arhitektuuril põhinevate protsessoritega.<br /> <br /> [[File:non-SIMD cpu diagram1.svg|right|thumb|280px| Tavaline protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> <br /> [[File:SIMD cpu diagram1.svg|right|thumb|280px| SIMD protsessor [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD] ]]<br /> <br /> == Eelised ==<br /> SIMD peamiseks eeliseks on kiirus suuremahuliste andmete kiire töötlus. Näiteks 3D graafika puhul, kui mängija liigub läbi kaadrite, siis peab valgusallikas muutuma. Selleks tuleb iga piksli heleduse väärtust muuta. Antud juhul ei töödelda igat üksikut pikslit eraldi vaid laetakse nii mitme piksli väärtused kui võimalik mälusse ja töödeldakse paralleelselt [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Seega on liikumine ekraanil mängija jaoks sujuvam.<br /> <br /> == Puudused ==<br /> SIMD tehnoloogiat ei saa rakendada kõikide algoritmide puhul. SIMD tehnoloogia kulutab palju ruumi protsessori kiibil ja kulutab oma tööks arvestatavas koguses energiat. SIMD tehnoloogial põhineva protsessoriga riistvarale tarkvara kirjutamine on võrreldes tavapärase C ja C++ keeles programmeerimisega tunduvalt töömahukam [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Eeltoodu on ka põhjuseks miks ei ole tänapäeva protsessorid puhtalt SIMD tehnoloogial põhinevad.<br /> <br /> == Kasutusvaldkond ==<br /> SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid kasutatakse audio- ja videoandmete töötlemisel, pilditöötluses, 3D graafika esitamisel, krüptograafias ning suuremahuliste teadusarvustuste juures. Tooted kus SIMD protsessoreid kasutatakse on näiteks graafikakaardid, mängukonsoolid, mobiiltelefonid. Kuigi ainult SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid leidub harva on üheks näiteks [http://en.wikipedia.org/wiki/Geometric-Arithmetic_Parallel_Processor GAPP (Geometric-Arithmetic Parallel Processor)] mida kasutatakse reaalaja videotöötluses nagu NTSC konverteerimisel PAL'i ja vastupidi [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Näiteks toetavad SIMD arhitektuuri Intel'i MMX ja iwMMXt, SSE, SSE2, SSE3 ja SSSE3, AMD 3DNow!, Sun'i MAJC, ARM'i NEON protsessorid [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD].<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #[http://www.keeleveeb.ee http://www.keeleveeb.ee - Arvutikasutaja sõnastik V. Hanson, A. Tavast]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]<br /> #[http://www.tech-faq.com/simd.html http://www.tech-faq.com/simd.html]</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SIMD&diff=45511 2012-01-08T21:42:14Z

<p>Tzeiger: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>Autor: Taavi Zeiger A21<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> SIMD (Single Instruction Multiple Data-stream Architecture) – ühe käsuvoo ja mitme andmevooga arvutiarhitektuur [http://www.keeleveeb.ee]. Tegemist on arhitektuuriga kus sama tehet sooritatakse korraga suure hulga andmete peal. Tavalise protsessori puhul toimub näiteks nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse esimene arv, see arv korrutatakse kolmega, saadud tulemus salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Seda operatsiooni korratakse antud juhul neli korda. SIMD protsessori puhul toimub nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse kõik neli arvu, iga arv korrutatakse kolmega, saadud tulemused salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Esmalt võeti SIMD protsessorid kasutusele vektorarvutusi teostavates superarvutites, kuid nende tänapäeva võidukäik sai alguse lauaarvutitest [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Kuigi enamik tänapäeva protsessoritest toetab SIMD arhitektuuri, ei ole tegemist ainult nimetatud arhitektuuril põhinevate protsessoritega.<br /> <br /> [[File:non-SIMD cpu diagram1.svg|right|thumb|280px| Diagram showing non-SIMD cpu. made by Decora (talk) 00:13, 13 October 2011 (UTC) using Ubuntu, Inkscape, and http://freetengwar.sourceforge.net/tengtelc.html Tengwar Telcontar font by Johan Winge, J. Wust, and others at the Free Tengwar Font Project. ]]<br /> <br /> [[File:non-SIMD cpu diagram1.svg|right|thumb|280px| Diagram showing non-SIMD cpu. made by Decora (talk) 00:13, 13 October 2011 (UTC) using Ubuntu, Inkscape, and http://freetengwar.sourceforge.net/tengtelc.html Tengwar Telcontar font by Johan Winge, J. Wust, and others at the Free Tengwar Font Project. ]]<br /> <br /> == Eelised ==<br /> SIMD peamiseks eeliseks on kiirus suuremahuliste andmete kiire töötlus. Näiteks 3D graafika puhul, kui mängija liigub läbi kaadrite, siis peab valgusallikas muutuma. Selleks tuleb iga piksli heleduse väärtust muuta. Antud juhul ei töödelda igat üksikut pikslit eraldi vaid laetakse nii mitme piksli väärtused kui võimalik mälusse ja töödeldakse paralleelselt [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Seega on liikumine ekraanil mängija jaoks sujuvam.<br /> <br /> == Puudused ==<br /> SIMD tehnoloogiat ei saa rakendada kõikide algoritmide puhul. SIMD tehnoloogia kulutab palju ruumi protsessori kiibil ja kulutab oma tööks arvestatavas koguses energiat. SIMD tehnoloogial põhineva protsessoriga riistvarale tarkvara kirjutamine on võrreldes tavapärase C ja C++ keeles programmeerimisega tunduvalt töömahukam [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Eeltoodu on ka põhjuseks miks ei ole tänapäeva protsessorid puhtalt SIMD tehnoloogial põhinevad.<br /> <br /> == Kasutusvaldkond ==<br /> SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid kasutatakse audio- ja videoandmete töötlemisel, pilditöötluses, 3D graafika esitamisel, krüptograafias ning suuremahuliste teadusarvustuste juures. Tooted kus SIMD protsessoreid kasutatakse on näiteks graafikakaardid, mängukonsoolid, mobiiltelefonid. Kuigi ainult SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid leidub harva on üheks näiteks [http://en.wikipedia.org/wiki/Geometric-Arithmetic_Parallel_Processor GAPP (Geometric-Arithmetic Parallel Processor)] mida kasutatakse reaalaja videotöötluses nagu NTSC konverteerimisel PAL'i ja vastupidi [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Näiteks toetavad SIMD arhitektuuri Intel'i MMX ja iwMMXt, SSE, SSE2, SSE3 ja SSSE3, AMD 3DNow!, Sun'i MAJC, ARM'i NEON protsessorid [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD].<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #[http://www.keeleveeb.ee http://www.keeleveeb.ee - Arvutikasutaja sõnastik V. Hanson, A. Tavast]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]<br /> #[http://www.tech-faq.com/simd.html http://www.tech-faq.com/simd.html]</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SIMD&diff=45510 2012-01-08T21:34:44Z

<p>Tzeiger: </p> <hr /> <div>Autor: Taavi Zeiger A21<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> SIMD (Single Instruction Multiple Data-stream Architecture) – ühe käsuvoo ja mitme andmevooga arvutiarhitektuur [http://www.keeleveeb.ee]. Tegemist on arhitektuuriga kus sama tehet sooritatakse korraga suure hulga andmete peal. Tavalise protsessori puhul toimub näiteks nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse esimene arv, see arv korrutatakse kolmega, saadud tulemus salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Seda operatsiooni korratakse antud juhul neli korda. SIMD protsessori puhul toimub nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse kõik neli arvu, iga arv korrutatakse kolmega, saadud tulemused salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Esmalt võeti SIMD protsessorid kasutusele vektorarvutusi teostavates superarvutites, kuid nende tänapäeva võidukäik sai alguse lauaarvutitest [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Kuigi enamik tänapäeva protsessoritest toetab SIMD arhitektuuri, ei ole tegemist ainult nimetatud arhitektuuril põhinevate protsessoritega.<br /> <br /> == Eelised ==<br /> SIMD peamiseks eeliseks on kiirus suuremahuliste andmete kiire töötlus. Näiteks 3D graafika puhul, kui mängija liigub läbi kaadrite, siis peab valgusallikas muutuma. Selleks tuleb iga piksli heleduse väärtust muuta. Antud juhul ei töödelda igat üksikut pikslit eraldi vaid laetakse nii mitme piksli väärtused kui võimalik mälusse ja töödeldakse paralleelselt [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Seega on liikumine ekraanil mängija jaoks sujuvam.<br /> <br /> == Puudused ==<br /> SIMD tehnoloogiat ei saa rakendada kõikide algoritmide puhul. SIMD tehnoloogia kulutab palju ruumi protsessori kiibil ja kulutab oma tööks arvestatavas koguses energiat. SIMD tehnoloogial põhineva protsessoriga riistvarale tarkvara kirjutamine on võrreldes tavapärase C ja C++ keeles programmeerimisega tunduvalt töömahukam [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Eeltoodu on ka põhjuseks miks ei ole tänapäeva protsessorid puhtalt SIMD tehnoloogial põhinevad.<br /> <br /> == Kasutusvaldkond ==<br /> SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid kasutatakse audio- ja videoandmete töötlemisel, pilditöötluses, 3D graafika esitamisel, krüptograafias ning suuremahuliste teadusarvustuste juures. Tooted kus SIMD protsessoreid kasutatakse on näiteks graafikakaardid, mängukonsoolid, mobiiltelefonid. Kuigi ainult SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid leidub harva on üheks näiteks [http://en.wikipedia.org/wiki/Geometric-Arithmetic_Parallel_Processor GAPP (Geometric-Arithmetic Parallel Processor)] mida kasutatakse reaalaja videotöötluses nagu NTSC konverteerimisel PAL'i ja vastupidi [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Näiteks toetavad SIMD arhitektuuri Intel'i MMX ja iwMMXt, SSE, SSE2, SSE3 ja SSSE3, AMD 3DNow!, Sun'i MAJC, ARM'i NEON protsessorid [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD].<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #[http://www.keeleveeb.ee http://www.keeleveeb.ee - Arvutikasutaja sõnastik V. Hanson, A. Tavast]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]<br /> #[http://www.tech-faq.com/simd.html http://www.tech-faq.com/simd.html]</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SIMD&diff=45509 2012-01-08T21:33:33Z

<p>Tzeiger: /* Puudused */</p> <hr /> <div>Autor: Taavi Zeiger A21 03.09.2011<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> SIMD (Single Instruction Multiple Data-stream Architecture) – ühe käsuvoo ja mitme andmevooga arvutiarhitektuur [http://www.keeleveeb.ee]. Tegemist on arhitektuuriga kus sama tehet sooritatakse korraga suure hulga andmete peal. Tavalise protsessori puhul toimub näiteks nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse esimene arv, see arv korrutatakse kolmega, saadud tulemus salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Seda operatsiooni korratakse antud juhul neli korda. SIMD protsessori puhul toimub nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse kõik neli arvu, iga arv korrutatakse kolmega, saadud tulemused salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Esmalt võeti SIMD protsessorid kasutusele vektorarvutusi teostavates superarvutites, kuid nende tänapäeva võidukäik sai alguse lauaarvutitest [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Kuigi enamik tänapäeva protsessoritest toetab SIMD arhitektuuri, ei ole tegemist ainult nimetatud arhitektuuril põhinevate protsessoritega.<br /> <br /> == Eelised ==<br /> SIMD peamiseks eeliseks on kiirus suuremahuliste andmete kiire töötlus. Näiteks 3D graafika puhul, kui mängija liigub läbi kaadrite, siis peab valgusallikas muutuma. Selleks tuleb iga piksli heleduse väärtust muuta. Antud juhul ei töödelda igat üksikut pikslit eraldi vaid laetakse nii mitme piksli väärtused kui võimalik mälusse ja töödeldakse paralleelselt [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Seega on liikumine ekraanil mängija jaoks sujuvam.<br /> <br /> == Puudused ==<br /> SIMD tehnoloogiat ei saa rakendada kõikide algoritmide puhul. SIMD tehnoloogia kulutab palju ruumi protsessori kiibil ja kulutab oma tööks arvestatavas koguses energiat. SIMD tehnoloogial põhineva protsessoriga riistvarale tarkvara kirjutamine on võrreldes tavapärase C ja C++ keeles programmeerimisega tunduvalt töömahukam [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Eeltoodu on ka põhjuseks miks ei ole tänapäeva protsessorid puhtalt SIMD tehnoloogial põhinevad.<br /> <br /> == Kasutusvaldkond ==<br /> SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid kasutatakse audio- ja videoandmete töötlemisel, pilditöötluses, 3D graafika esitamisel, krüptograafias ning suuremahuliste teadusarvustuste juures. Tooted kus SIMD protsessoreid kasutatakse on näiteks graafikakaardid, mängukonsoolid, mobiiltelefonid. Kuigi ainult SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid leidub harva on üheks näiteks [http://en.wikipedia.org/wiki/Geometric-Arithmetic_Parallel_Processor GAPP (Geometric-Arithmetic Parallel Processor)] mida kasutatakse reaalaja videotöötluses nagu NTSC konverteerimisel PAL'i ja vastupidi [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Näiteks toetavad SIMD arhitektuuri Intel'i MMX ja iwMMXt, SSE, SSE2, SSE3 ja SSSE3, AMD 3DNow!, Sun'i MAJC, ARM'i NEON protsessorid [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD].<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #[http://www.keeleveeb.ee http://www.keeleveeb.ee - Arvutikasutaja sõnastik V. Hanson, A. Tavast]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]<br /> #[http://www.tech-faq.com/simd.html http://www.tech-faq.com/simd.html]</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SIMD&diff=45508 2012-01-08T21:28:52Z

<p>Tzeiger: /* Puudused */</p> <hr /> <div>Autor: Taavi Zeiger A21 03.09.2011<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> SIMD (Single Instruction Multiple Data-stream Architecture) – ühe käsuvoo ja mitme andmevooga arvutiarhitektuur [http://www.keeleveeb.ee]. Tegemist on arhitektuuriga kus sama tehet sooritatakse korraga suure hulga andmete peal. Tavalise protsessori puhul toimub näiteks nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse esimene arv, see arv korrutatakse kolmega, saadud tulemus salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Seda operatsiooni korratakse antud juhul neli korda. SIMD protsessori puhul toimub nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse kõik neli arvu, iga arv korrutatakse kolmega, saadud tulemused salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Esmalt võeti SIMD protsessorid kasutusele vektorarvutusi teostavates superarvutites, kuid nende tänapäeva võidukäik sai alguse lauaarvutitest [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Kuigi enamik tänapäeva protsessoritest toetab SIMD arhitektuuri, ei ole tegemist ainult nimetatud arhitektuuril põhinevate protsessoritega.<br /> <br /> == Eelised ==<br /> SIMD peamiseks eeliseks on kiirus suuremahuliste andmete kiire töötlus. Näiteks 3D graafika puhul, kui mängija liigub läbi kaadrite, siis peab valgusallikas muutuma. Selleks tuleb iga piksli heleduse väärtust muuta. Antud juhul ei töödelda igat üksikut pikslit eraldi vaid laetakse nii mitme piksli väärtused kui võimalik mälusse ja töödeldakse paralleelselt [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Seega on liikumine ekraanil mängija jaoks sujuvam.<br /> <br /> == Puudused ==<br /> SIMD tehnoloogiat ei saa rakendada kõikide algoritmide puhul. SIMD tehnoloogia kulutab palju ruumi protsessori kiibil ja kulutab oma tööks arvestatavas koguses energiat. SIMD tehnoloogial põhineva protsessoriga riistvarale tarkvara kirjutamine on võrreldes tavapärase C ja C++ keeles programmeerimisega tunduvalt töömahukam [http://www.tech-faq.com/simd.html].<br /> <br /> == Kasutusvaldkond ==<br /> SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid kasutatakse audio- ja videoandmete töötlemisel, pilditöötluses, 3D graafika esitamisel, krüptograafias ning suuremahuliste teadusarvustuste juures. Tooted kus SIMD protsessoreid kasutatakse on näiteks graafikakaardid, mängukonsoolid, mobiiltelefonid. Kuigi ainult SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid leidub harva on üheks näiteks [http://en.wikipedia.org/wiki/Geometric-Arithmetic_Parallel_Processor GAPP (Geometric-Arithmetic Parallel Processor)] mida kasutatakse reaalaja videotöötluses nagu NTSC konverteerimisel PAL'i ja vastupidi [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Näiteks toetavad SIMD arhitektuuri Intel'i MMX ja iwMMXt, SSE, SSE2, SSE3 ja SSSE3, AMD 3DNow!, Sun'i MAJC, ARM'i NEON protsessorid [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD].<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #[http://www.keeleveeb.ee http://www.keeleveeb.ee - Arvutikasutaja sõnastik V. Hanson, A. Tavast]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]<br /> #[http://www.tech-faq.com/simd.html http://www.tech-faq.com/simd.html]</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SIMD&diff=45507 2012-01-08T21:28:31Z

<p>Tzeiger: /* Puudused */</p> <hr /> <div>Autor: Taavi Zeiger A21 03.09.2011<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> SIMD (Single Instruction Multiple Data-stream Architecture) – ühe käsuvoo ja mitme andmevooga arvutiarhitektuur [http://www.keeleveeb.ee]. Tegemist on arhitektuuriga kus sama tehet sooritatakse korraga suure hulga andmete peal. Tavalise protsessori puhul toimub näiteks nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse esimene arv, see arv korrutatakse kolmega, saadud tulemus salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Seda operatsiooni korratakse antud juhul neli korda. SIMD protsessori puhul toimub nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse kõik neli arvu, iga arv korrutatakse kolmega, saadud tulemused salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Esmalt võeti SIMD protsessorid kasutusele vektorarvutusi teostavates superarvutites, kuid nende tänapäeva võidukäik sai alguse lauaarvutitest [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Kuigi enamik tänapäeva protsessoritest toetab SIMD arhitektuuri, ei ole tegemist ainult nimetatud arhitektuuril põhinevate protsessoritega.<br /> <br /> == Eelised ==<br /> SIMD peamiseks eeliseks on kiirus suuremahuliste andmete kiire töötlus. Näiteks 3D graafika puhul, kui mängija liigub läbi kaadrite, siis peab valgusallikas muutuma. Selleks tuleb iga piksli heleduse väärtust muuta. Antud juhul ei töödelda igat üksikut pikslit eraldi vaid laetakse nii mitme piksli väärtused kui võimalik mälusse ja töödeldakse paralleelselt [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Seega on liikumine ekraanil mängija jaoks sujuvam.<br /> <br /> == Puudused ==<br /> SIMD tehnoloogiat ei saa rakendada kõikide algoritmide puhul. SIMD tehnoloogia kulutab palju ruumi protsessori kiibil ja kulutab oma tööks arvestatavas koguses energiat. SIMD tehnoloogial põhineva protsessoriga riistvarale tarkvara kirjutamine on võrreldes tavapärase C ja C++ keeles programmeerimisega tunduvalt töömahukam.<br /> <br /> == Kasutusvaldkond ==<br /> SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid kasutatakse audio- ja videoandmete töötlemisel, pilditöötluses, 3D graafika esitamisel, krüptograafias ning suuremahuliste teadusarvustuste juures. Tooted kus SIMD protsessoreid kasutatakse on näiteks graafikakaardid, mängukonsoolid, mobiiltelefonid. Kuigi ainult SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid leidub harva on üheks näiteks [http://en.wikipedia.org/wiki/Geometric-Arithmetic_Parallel_Processor GAPP (Geometric-Arithmetic Parallel Processor)] mida kasutatakse reaalaja videotöötluses nagu NTSC konverteerimisel PAL'i ja vastupidi [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Näiteks toetavad SIMD arhitektuuri Intel'i MMX ja iwMMXt, SSE, SSE2, SSE3 ja SSSE3, AMD 3DNow!, Sun'i MAJC, ARM'i NEON protsessorid [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD].<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #[http://www.keeleveeb.ee http://www.keeleveeb.ee - Arvutikasutaja sõnastik V. Hanson, A. Tavast]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]<br /> #[http://www.tech-faq.com/simd.html http://www.tech-faq.com/simd.html]</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SIMD&diff=45506 2012-01-08T21:20:59Z

<p>Tzeiger: </p> <hr /> <div>Autor: Taavi Zeiger A21 03.09.2011<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> SIMD (Single Instruction Multiple Data-stream Architecture) – ühe käsuvoo ja mitme andmevooga arvutiarhitektuur [http://www.keeleveeb.ee]. Tegemist on arhitektuuriga kus sama tehet sooritatakse korraga suure hulga andmete peal. Tavalise protsessori puhul toimub näiteks nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse esimene arv, see arv korrutatakse kolmega, saadud tulemus salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Seda operatsiooni korratakse antud juhul neli korda. SIMD protsessori puhul toimub nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse kõik neli arvu, iga arv korrutatakse kolmega, saadud tulemused salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Esmalt võeti SIMD protsessorid kasutusele vektorarvutusi teostavates superarvutites, kuid nende tänapäeva võidukäik sai alguse lauaarvutitest [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Kuigi enamik tänapäeva protsessoritest toetab SIMD arhitektuuri, ei ole tegemist ainult nimetatud arhitektuuril põhinevate protsessoritega.<br /> <br /> == Eelised ==<br /> SIMD peamiseks eeliseks on kiirus suuremahuliste andmete kiire töötlus. Näiteks 3D graafika puhul, kui mängija liigub läbi kaadrite, siis peab valgusallikas muutuma. Selleks tuleb iga piksli heleduse väärtust muuta. Antud juhul ei töödelda igat üksikut pikslit eraldi vaid laetakse nii mitme piksli väärtused kui võimalik mälusse ja töödeldakse paralleelselt [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Seega on liikumine ekraanil mängija jaoks sujuvam.<br /> <br /> == Puudused ==<br /> <br /> == Kasutusvaldkond ==<br /> SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid kasutatakse audio- ja videoandmete töötlemisel, pilditöötluses, 3D graafika esitamisel, krüptograafias ning suuremahuliste teadusarvustuste juures. Tooted kus SIMD protsessoreid kasutatakse on näiteks graafikakaardid, mängukonsoolid, mobiiltelefonid. Kuigi ainult SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid leidub harva on üheks näiteks [http://en.wikipedia.org/wiki/Geometric-Arithmetic_Parallel_Processor GAPP (Geometric-Arithmetic Parallel Processor)] mida kasutatakse reaalaja videotöötluses nagu NTSC konverteerimisel PAL'i ja vastupidi [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Näiteks toetavad SIMD arhitektuuri Intel'i MMX ja iwMMXt, SSE, SSE2, SSE3 ja SSSE3, AMD 3DNow!, Sun'i MAJC, ARM'i NEON protsessorid [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD].<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #[http://www.keeleveeb.ee http://www.keeleveeb.ee - Arvutikasutaja sõnastik V. Hanson, A. Tavast]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]<br /> #[http://www.tech-faq.com/simd.html http://www.tech-faq.com/simd.html]</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SIMD&diff=45502 2012-01-08T20:58:49Z

<p>Tzeiger: /* Kasutusvaldkond */</p> <hr /> <div>Autor: Taavi Zeiger A21 03.09.2011<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> SIMD (Single Instruction Multiple Data-stream Architecture) – ühe käsuvoo ja mitme andmevooga arvutiarhitektuur [http://www.keeleveeb.ee]. Tegemist on arhitektuuriga kus sama tehet sooritatakse korraga suure hulga andmete peal. Tavalise protsessori puhul toimub näiteks nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse esimene arv, see arv korrutatakse kolmega, saadud tulemus salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Seda operatsiooni korratakse antud juhul neli korda. SIMD protsessori puhul toimub nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse kõik neli arvu, iga arv korrutatakse kolmega, saadud tulemused salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Esmalt võeti SIMD protsessorid kasutusele vektorarvutusi teostavates superarvutites, kuid nende tänapäeva võidukäik sai alguse lauaarvutitest [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Kuigi enamik tänapäeva protsessoritest toetab SIMD arhitektuuri, ei ole tegemist ainult nimetatud arhitektuuril põhinevate protsessoritega.<br /> <br /> == Eelised ==<br /> SIMD peamiseks eeliseks on kiirus suuremahuliste andmete kiire töötlus. Näiteks 3D graafika puhul, kui mängija liigub läbi kaadrite, siis peab valgusallikas muutuma. Selleks tuleb iga piksli heleduse väärtust muuta. Antud juhul ei töödelda igat üksikut pikslit eraldi vaid laetakse nii mitme piksli väärtused kui võimalik mälusse ja töödeldakse paralleelselt [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Seega on liikumine ekraanil mängija jaoks sujuvam.<br /> <br /> == Kasutusvaldkond ==<br /> SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid kasutatakse audio- ja videoandmete töötlemisel, pilditöötluses, 3D graafika esitamisel, krüptograafias ning suuremahuliste teadusarvustuste juures. Tooted kus SIMD protsessoreid kasutatakse on näiteks graafikakaardid, mängukonsoolid, mobiiltelefonid. Kuigi ainult SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid leidub harva on üheks näiteks [http://en.wikipedia.org/wiki/Geometric-Arithmetic_Parallel_Processor GAPP (Geometric-Arithmetic Parallel Processor)] mida kasutatakse reaalaja videotöötluses nagu NTSC konverteerimisel PAL'i ja vastupidi [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Näiteks toetavad SIMD arhitektuuri Intel'i MMX ja iwMMXt, SSE, SSE2, SSE3 ja SSSE3, AMD 3DNow!, Sun'i MAJC, ARM'i NEON protsessorid [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD].<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #[http://www.keeleveeb.ee http://www.keeleveeb.ee - Arvutikasutaja sõnastik V. Hanson, A. Tavast]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]<br /> #[http://www.tech-faq.com/simd.html http://www.tech-faq.com/simd.html]</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SIMD&diff=45501 2012-01-08T20:57:11Z

<p>Tzeiger: /* Kasutatud kirjandus */</p> <hr /> <div>Autor: Taavi Zeiger A21 03.09.2011<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> SIMD (Single Instruction Multiple Data-stream Architecture) – ühe käsuvoo ja mitme andmevooga arvutiarhitektuur [http://www.keeleveeb.ee]. Tegemist on arhitektuuriga kus sama tehet sooritatakse korraga suure hulga andmete peal. Tavalise protsessori puhul toimub näiteks nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse esimene arv, see arv korrutatakse kolmega, saadud tulemus salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Seda operatsiooni korratakse antud juhul neli korda. SIMD protsessori puhul toimub nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse kõik neli arvu, iga arv korrutatakse kolmega, saadud tulemused salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Esmalt võeti SIMD protsessorid kasutusele vektorarvutusi teostavates superarvutites, kuid nende tänapäeva võidukäik sai alguse lauaarvutitest [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Kuigi enamik tänapäeva protsessoritest toetab SIMD arhitektuuri, ei ole tegemist ainult nimetatud arhitektuuril põhinevate protsessoritega.<br /> <br /> == Eelised ==<br /> SIMD peamiseks eeliseks on kiirus suuremahuliste andmete kiire töötlus. Näiteks 3D graafika puhul, kui mängija liigub läbi kaadrite, siis peab valgusallikas muutuma. Selleks tuleb iga piksli heleduse väärtust muuta. Antud juhul ei töödelda igat üksikut pikslit eraldi vaid laetakse nii mitme piksli väärtused kui võimalik mälusse ja töödeldakse paralleelselt [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Seega on liikumine ekraanil mängija jaoks sujuvam.<br /> <br /> == Kasutusvaldkond ==<br /> SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid kasutatakse audio- ja videoandmete töötlemisel, pilditöötluses, 3D graafika esitamisel, krüptograafias ning suuremahuliste teadusarvustuste juures. Tooted kus SIMD protsessoreid kasutatakse on näiteks graafikakaardid, mängukonsoolid, mobiiltelefonid. Kuigi ainult SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid leidub harva on üheks näiteks [http://en.wikipedia.org/wiki/Geometric-Arithmetic_Parallel_Processor GAPP (Geometric-Arithmetic Parallel Processor)] mida kasutatakse reaalaja videotöötluses nagu NTSC konverteerimisel PAL'i ja vastupidi [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD#cite_note-0]. Näiteks toetavad SIMD arhitektuuri Intel'i MMX ja iwMMXt, SSE, SSE2, SSE3 ja SSSE3, AMD 3DNow!, Sun'i MAJC, ARM'i NEON protsessorid [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD#cite_note-0].<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #[http://www.keeleveeb.ee http://www.keeleveeb.ee - Arvutikasutaja sõnastik V. Hanson, A. Tavast]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]<br /> #[http://www.tech-faq.com/simd.html http://www.tech-faq.com/simd.html]</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SIMD&diff=45500 2012-01-08T20:56:44Z

<p>Tzeiger: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>Autor: Taavi Zeiger A21 03.09.2011<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> SIMD (Single Instruction Multiple Data-stream Architecture) – ühe käsuvoo ja mitme andmevooga arvutiarhitektuur [http://www.keeleveeb.ee]. Tegemist on arhitektuuriga kus sama tehet sooritatakse korraga suure hulga andmete peal. Tavalise protsessori puhul toimub näiteks nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse esimene arv, see arv korrutatakse kolmega, saadud tulemus salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Seda operatsiooni korratakse antud juhul neli korda. SIMD protsessori puhul toimub nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse kõik neli arvu, iga arv korrutatakse kolmega, saadud tulemused salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Esmalt võeti SIMD protsessorid kasutusele vektorarvutusi teostavates superarvutites, kuid nende tänapäeva võidukäik sai alguse lauaarvutitest [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Kuigi enamik tänapäeva protsessoritest toetab SIMD arhitektuuri, ei ole tegemist ainult nimetatud arhitektuuril põhinevate protsessoritega.<br /> <br /> == Eelised ==<br /> SIMD peamiseks eeliseks on kiirus suuremahuliste andmete kiire töötlus. Näiteks 3D graafika puhul, kui mängija liigub läbi kaadrite, siis peab valgusallikas muutuma. Selleks tuleb iga piksli heleduse väärtust muuta. Antud juhul ei töödelda igat üksikut pikslit eraldi vaid laetakse nii mitme piksli väärtused kui võimalik mälusse ja töödeldakse paralleelselt [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Seega on liikumine ekraanil mängija jaoks sujuvam.<br /> <br /> == Kasutusvaldkond ==<br /> SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid kasutatakse audio- ja videoandmete töötlemisel, pilditöötluses, 3D graafika esitamisel, krüptograafias ning suuremahuliste teadusarvustuste juures. Tooted kus SIMD protsessoreid kasutatakse on näiteks graafikakaardid, mängukonsoolid, mobiiltelefonid. Kuigi ainult SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid leidub harva on üheks näiteks [http://en.wikipedia.org/wiki/Geometric-Arithmetic_Parallel_Processor GAPP (Geometric-Arithmetic Parallel Processor)] mida kasutatakse reaalaja videotöötluses nagu NTSC konverteerimisel PAL'i ja vastupidi [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD#cite_note-0]. Näiteks toetavad SIMD arhitektuuri Intel'i MMX ja iwMMXt, SSE, SSE2, SSE3 ja SSSE3, AMD 3DNow!, Sun'i MAJC, ARM'i NEON protsessorid [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD#cite_note-0].<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #[http://www.keeleveeb.ee http://www.keeleveeb.ee - Arvutikasutaja sõnastik V. Hanson, A. Tavast]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD#cite_note-0 http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD#cite_note-0]<br /> #[http://www.tech-faq.com/simd.html http://www.tech-faq.com/simd.html]</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SIMD&diff=45499 2012-01-08T20:55:33Z

<p>Tzeiger: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>Autor: Taavi Zeiger A21 03.09.2011<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> SIMD (Single Instruction Multiple Data-stream Architecture) – ühe käsuvoo ja mitme andmevooga arvutiarhitektuur [http://www.keeleveeb.ee]. Tegemist on arhitektuuriga kus sama tehet sooritatakse korraga suure hulga andmete peal. Tavalise protsessori puhul toimub näiteks nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse esimene arv, see arv korrutatakse kolmega, saadud tulemus salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Seda operatsiooni korratakse antud juhul neli korda. SIMD protsessori puhul toimub nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse kõik neli arvu, iga arv korrutatakse kolmega, saadud tulemused salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu [http://http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Esmalt võeti SIMD protsessorid kasutusele vektorarvutusi teostavates superarvutites, kuid nende tänapäeva võidukäik sai alguse lauaarvutitest [http://http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD]. Kuigi enamik tänapäeva protsessoritest toetab SIMD arhitektuuri, ei ole tegemist ainult nimetatud arhitektuuril põhinevate protsessoritega.<br /> <br /> == Eelised ==<br /> SIMD peamiseks eeliseks on kiirus suuremahuliste andmete kiire töötlus. Näiteks 3D graafika puhul, kui mängija liigub läbi kaadrite, siis peab valgusallikas muutuma. Selleks tuleb iga piksli heleduse väärtust muuta. Antud juhul ei töödelda igat üksikut pikslit eraldi vaid laetakse nii mitme piksli väärtused kui võimalik mälusse ja töödeldakse paralleelselt [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Seega on liikumine ekraanil mängija jaoks sujuvam.<br /> <br /> == Kasutusvaldkond ==<br /> SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid kasutatakse audio- ja videoandmete töötlemisel, pilditöötluses, 3D graafika esitamisel, krüptograafias ning suuremahuliste teadusarvustuste juures. Tooted kus SIMD protsessoreid kasutatakse on näiteks graafikakaardid, mängukonsoolid, mobiiltelefonid. Kuigi ainult SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid leidub harva on üheks näiteks [http://en.wikipedia.org/wiki/Geometric-Arithmetic_Parallel_Processor GAPP (Geometric-Arithmetic Parallel Processor)] mida kasutatakse reaalaja videotöötluses nagu NTSC konverteerimisel PAL'i ja vastupidi [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD#cite_note-0]. Näiteks toetavad SIMD arhitektuuri Intel'i MMX ja iwMMXt, SSE, SSE2, SSE3 ja SSSE3, AMD 3DNow!, Sun'i MAJC, ARM'i NEON protsessorid [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD#cite_note-0].<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #[http://www.keeleveeb.ee http://www.keeleveeb.ee - Arvutikasutaja sõnastik V. Hanson, A. Tavast]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD#cite_note-0 http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD#cite_note-0]<br /> #[http://www.tech-faq.com/simd.html http://www.tech-faq.com/simd.html]</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SIMD&diff=45498 2012-01-08T20:53:58Z

<p>Tzeiger: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>Autor: Taavi Zeiger A21 03.09.2011<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> SIMD (Single Instruction Multiple Data-stream Architecture) – ühe käsuvoo ja mitme andmevooga arvutiarhitektuur [http://www.keeleveeb.ee]. Tegemist on arhitektuuriga kus sama tehet sooritatakse korraga suure hulga andmete peal. Tavalise protsessori puhul toimub näiteks nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse esimene arv, see arv korrutatakse kolmega, saadud tulemus salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu. Seda operatsiooni korratakse antud juhul neli korda. SIMD protsessori puhul toimub nelja arvu korrutamine kolmega järgmiselt: muutmälust loetakse registrisse kõik neli arvu, iga arv korrutatakse kolmega, saadud tulemused salvestatakse registrisse ja seejärel registrist muutmällu. Esmalt võeti SIMD protsessorid kasutusele vektorarvutusi teostavates superarvutites, kuid nende tänapäeva võidukäik sai alguse lauaarvutitest [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD#cite_note-0]. Kuigi enamik tänapäeva protsessoritest toetab SIMD arhitektuuri, ei ole tegemist ainult nimetatud arhitektuuril põhinevate protsessoritega.<br /> <br /> == Eelised ==<br /> SIMD peamiseks eeliseks on kiirus suuremahuliste andmete kiire töötlus. Näiteks 3D graafika puhul, kui mängija liigub läbi kaadrite, siis peab valgusallikas muutuma. Selleks tuleb iga piksli heleduse väärtust muuta. Antud juhul ei töödelda igat üksikut pikslit eraldi vaid laetakse nii mitme piksli väärtused kui võimalik mälusse ja töödeldakse paralleelselt [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Seega on liikumine ekraanil mängija jaoks sujuvam.<br /> <br /> == Kasutusvaldkond ==<br /> SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid kasutatakse audio- ja videoandmete töötlemisel, pilditöötluses, 3D graafika esitamisel, krüptograafias ning suuremahuliste teadusarvustuste juures. Tooted kus SIMD protsessoreid kasutatakse on näiteks graafikakaardid, mängukonsoolid, mobiiltelefonid. Kuigi ainult SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid leidub harva on üheks näiteks [http://en.wikipedia.org/wiki/Geometric-Arithmetic_Parallel_Processor GAPP (Geometric-Arithmetic Parallel Processor)] mida kasutatakse reaalaja videotöötluses nagu NTSC konverteerimisel PAL'i ja vastupidi [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD#cite_note-0]. Näiteks toetavad SIMD arhitektuuri Intel'i MMX ja iwMMXt, SSE, SSE2, SSE3 ja SSSE3, AMD 3DNow!, Sun'i MAJC, ARM'i NEON protsessorid [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD#cite_note-0].<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #[http://www.keeleveeb.ee http://www.keeleveeb.ee - Arvutikasutaja sõnastik V. Hanson, A. Tavast]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD#cite_note-0 http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD#cite_note-0]<br /> #[http://www.tech-faq.com/simd.html http://www.tech-faq.com/simd.html]</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SIMD&diff=45492 2012-01-08T20:22:35Z

<p>Tzeiger: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>Autor: Taavi Zeiger A21 03.09.2011<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> SIMD (Single Instruction Multiple Data-stream Architecture) – ühe käsuvoo ja mitme andmevooga arvutiarhitektuur [http://www.keeleveeb.ee]. Tegemist on arhitektuuriga kus sama tehet sooritatakse korraga suure hulga andmete peal. Esmalt võeti SIMD protsessorid kasutusele vektorarvutusi teostavates superarvutites, kuid nende tänapäeva võidukäik sai alguse lauaarvutitest [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD#cite_note-0]. Kuigi enamik tänapäeva protsessoritest toetab SIMD arhitektuuri, ei ole tegemist ainult nimetatud arhitektuuril põhinevate protsessoritega.<br /> <br /> == Eelised ==<br /> SIMD peamiseks eeliseks on kiirus suuremahuliste andmete kiire töötlus. Näiteks 3D graafika puhul, kui mängija liigub läbi kaadrite, siis peab valgusallikas muutuma. Selleks tuleb iga piksli heleduse väärtust muuta. Antud juhul ei töödelda igat üksikut pikslit eraldi vaid laetakse nii mitme piksli väärtused kui võimalik mälusse ja töödeldakse paralleelselt [http://www.tech-faq.com/simd.html]. Seega on liikumine ekraanil mängija jaoks sujuvam.<br /> <br /> == Kasutusvaldkond ==<br /> SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid kasutatakse audio- ja videoandmete töötlemisel, pilditöötluses, 3D graafika esitamisel, krüptograafias ning suuremahuliste teadusarvustuste juures. Tooted kus SIMD protsessoreid kasutatakse on näiteks graafikakaardid, mängukonsoolid, mobiiltelefonid. Kuigi ainult SIMD arhitektuuril põhinevaid protsessoreid leidub harva on üheks näiteks [http://en.wikipedia.org/wiki/Geometric-Arithmetic_Parallel_Processor GAPP (Geometric-Arithmetic Parallel Processor)] mida kasutatakse reaalaja videotöötluses nagu NTSC konverteerimisel PAL'i ja vastupidi [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD#cite_note-0]. Näiteks toetavad SIMD arhitektuuri Intel'i MMX ja iwMMXt, SSE, SSE2, SSE3 ja SSSE3, AMD 3DNow!, Sun'i MAJC, ARM'i NEON protsessorid [http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD#cite_note-0].<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> #[http://www.keeleveeb.ee http://www.keeleveeb.ee - Arvutikasutaja sõnastik V. Hanson, A. Tavast]<br /> #[http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD#cite_note-0 http://en.wikipedia.org/wiki/SIMD#cite_note-0]<br /> #[http://www.tech-faq.com/simd.html http://www.tech-faq.com/simd.html]</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linux_saaleala_ehk_swap&diff=40535 2011-10-25T10:24:27Z

<p>Tzeiger: </p> <hr /> <div>'''Mis on swap'''<br /> <br /> Linux on võimeline kasutama kõvaketast RAM-i laiendusena, seda nimetatakse saalealaks. Saaleala võib olla nii partitsiooni kui faili kujul. Swap partitsiooni on võimalik tekitada Linuxi instaleerimise käigus. Faili aga võib tekitada igal ajal.<br /> <br /> Eesmärk on mälus olevad andmed mida hetkel ei vajata kirjutada saalealale. Seda kasutatakse juhul kui mõnel aktiivsel programmil jääb mälu väheks. Kui saalealale kirjutatud andmeid on uuesti vaja, siis loetakse nad swapist uuesti mällu. See on oluliselt kiirem, kui andmete lugemine failisüsteemist. Kuid ta ei ole siiski võrreldav RAM-i kiirusega<br /> <br /> '''Miks on vaja swapi'''<br /> <br /> Osad programmid vajavad rohkelt mälu (videotöötlus, mängud, suurte failide töötlemine jne.) Neid programme käivitades või andmeid läbi töödeldes loetakse mällu suur hulk informatsiooni mida hiljem enam võibolla ei kasutata. Süsteem võib selle mälu swappida ja vabastada mälu reaalselt mälu vajavatele protsessidele. Sellel juhul aitab swap hakkama saada täiendava koormusega.<br /> <br /> Ettenägematute asjaolude puhul, kus mõni programm läheb lolliks ja hakkab mälu tarbima rohkem kui vaja.<br /> <br /> Optimiseerida mälu kasutust, linux kernel automaatselt vabastab mälu mida ei kasutata ja liigutab selle swappi.<br /> <br /> <br /> '''Palju ruumi swapiks on vaja'''<br /> <br /> Minimaalselt võrdselt RAM-i hulgaga (kantavatel arvutitel, kuna saaleala kasutatakse talveunne minekul RAM salvestamiseks). Kaasaja serverites soovitatakse lisada saaleala suurusega 1-8GB.<br /> <br /> Ainuke miinus swapi suuruse juures on see, kui palju võtab ta sinu kõvakettal ruumi. Seda swapile antud ruumi ei saa sa kasutada muuks.<br /> <br /> '''Kuidas tekitada swap partitsioonile'''<br /> <br /> Ütleme et, me tahame tekitada swapi partitsioonile hdb2<br /> <br /> selleks<br /> <br /> {|style=&quot;background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey&quot; align=centre<br /> | style=&quot;padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;&quot; |mkswap /dev/hdb2 <br /> |}<br /> <br /> <br /> Võtta swap kohe kasutusele<br /> {|style=&quot;background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey&quot; align=centre<br /> | style=&quot;padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;&quot; |swapon /dev/hdb2 <br /> |}<br /> <br /> <br /> <br /> Et bootimisel võetaks swap hdb2 kasutusele selleks muuta faili /etc/fstab ja lisada sinna read<br /> {|style=&quot;background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey&quot; align=centre<br /> | style=&quot;padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;&quot; |/dev/hdb2 swap swap defaults 0 0<br /> |}<br /> <br /> <br /> <br /> '''Kuidas tekitada swap fail'''<br /> <br /> Faili kasutada swap seadmena.<br /> Selleks tuleb teha 4 sammu<br /> <br /> Tekitada sellise suurusega fail nagu vajad<br /> Teha sellest failist swap seade<br /> Lisada see swap fail süsteemi<br /> Teha muudatus permanentseks<br /> <br /> <br /> '''Näiteks teeme 512 Mb swapi'''<br /> <br /> Teeme /mnt/512Mb.swap swap faili ja paneme õigused nii, et kasutaja ei saa seda lugeda otse.<br /> <br /> Käsud lähevad siis root kasutaja alt<br /> <br /> {|style=&quot;background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey&quot; align=centre<br /> | style=&quot;padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;&quot; |dd if=/dev/zero of=/mnt/512Mb.swap bs=1M count=512<br /> |}<br /> <br /> <br /> {|style=&quot;background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey&quot; align=centre<br /> | style=&quot;padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;&quot; |chmod 600 /mnt/512Mb.swap<br /> |}<br /> <br /> <br /> <br /> Kus count=512 tähendab seda, et meie fail sisaldab 512 blokki ja bloki suurus on bs=1Mb on 1 Megabait<br /> <br /> Chmod 600 on vajalik selleks, et keelata kasutajatel lugemast sensitiivset infot swap failist<br /> <br /> Tekitame swap seadme<br /> <br /> <br /> Lisame swap faili jooksvasse süsteemi<br /> <br /> {|style=&quot;background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey&quot; align=centre<br /> | style=&quot;padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;&quot; |swapon /mnt/512Mb.swap<br /> |}<br /> <br /> Tekitatud swap on nüüd saadaval ja seda on võimalik näha <br /> <br /> <br /> Teeme muudatuse jäävaks<br /> <br /> <br /> Selleks tuleb muuta /etc/fstab-i<br /> <br /> Ja lisada sinna rida<br /> <br /> {|style=&quot;background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey&quot; align=centre<br /> | style=&quot;padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;&quot; |/mnt/512Mb.swap none swap sw 0 0<br /> |}<br /> <br /> <br /> Salvestada, peale järgmist restarti hakatakse swapi kasutama automaatselt<br /> <br /> Kui me ei vaja enam swap seadet mille tekitasime siis tuleks käituda vastupidiselt<br /> <br /> {|style=&quot;background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey&quot; align=centre<br /> | style=&quot;padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;&quot; |gedit /etc/fstab<br /> |}<br /> <br /> <br /> Eemaldada rida<br /> <br /> {|style=&quot;background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey&quot; align=centre<br /> | style=&quot;padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;&quot; |mnt/512Mb.swap none swap sw 0 0<br /> |}<br /> <br /> <br /> Eemalda swap fail jooksvast süsteemist<br /> <br /> {|style=&quot;background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey&quot; align=centre<br /> | style=&quot;padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;&quot; |swapoff /mnt/512Mb.swap &amp;&amp; rm /mnt/512Mb.swap<br /> |}<br /> <br /> <br /> <br /> Mis on swappimine ja kuidas seda muuta.<br /> Swappimine on parameeter kuidas kernel käitub mäluga. Ja kuidas liigutab andmeid RAM-ist swappi<br /> <br /> Väärtused saavad olla 0-100<br /> <br /> Swappimine 0 tähendab et, hoiduda swappimisest nii kaua kui võimalik<br /> Swappimine 100 et, kernel agresiivselt swapiks<br /> <br /> Et vaadata hetkeväärtust<br /> <br /> {|style=&quot;background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey&quot; align=centre<br /> | style=&quot;padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;&quot; |cat /proc/sys/vm/swappiness<br /> |}<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Muutmiseks <br /> {|style=&quot;background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey&quot; align=centre<br /> | style=&quot;padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;&quot; |sysctl vm.swappiness=10<br /> |}<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Püsivaks muutmiseks<br /> <br /> {|style=&quot;background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey&quot; align=centre<br /> | style=&quot;padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;&quot; |gedit /etc/sysctl.conf<br /> |}<br /> <br /> <br /> <br /> lisada rida<br /> <br /> {|style=&quot;background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey&quot; align=centre<br /> | style=&quot;padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;&quot; |vm.swappiness=10<br /> |}<br /> <br /> <br /> <br /> Salvestada ja rebootida<br /> <br /> Swapi kasutust saab kontrollida käsuga free<br /> <br /> Kui swappi ei kasutata proovi panna tööle palju programme ja käivita käsk uuesti.<br /> <br /> Kas mul on üldse swap partitsioon saab kontrollida käsuga fdisk –l<br /> <br /> Isegi kui sul on palju RAM-i ja väike swappimise väärtus. On võimalik et, süsteem tegeleb ikka swappimisega ja see võib mõjutada sinu süsteemi jõudlust.<br /> <br /> Selleks vältimiseks võib kasutada scripti mis tõstab automaatselt swapist tagasi RAM-i<br /> <br /> Teha muudatused failis<br /> {|style=&quot;background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey&quot; align=centre<br /> | style=&quot;padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;&quot; |gedit /usr/sbin/swap2ram.sh<br /> |}<br /> <br /> <br /> <br /> {|style=&quot;background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey&quot; align=centre<br /> | style=&quot;padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;&quot; |<br /> <br /> err=&quot;not enough RAM to write swap back, nothing done&quot;<br /> <br /> mem=`free|grep Mem:|awk '{print $4}'`<br /> <br /> swap=`free|grep Swap:|awk '{print $3}'`<br /> <br /> test $mem -lt $swap &amp;&amp; echo -e $err &amp;&amp; exit 1<br /> <br /> swapoff -a &amp;&amp; swapon -a &amp;&amp;<br /> <br /> exit 0''<br /> |}<br /> <br /> <br /> salvestada ja teha script käivitatavaks <br /> <br /> {|style=&quot;background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey&quot; align=centre<br /> | style=&quot;padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;&quot; |chmod +x /usr/sbin/swap2ram.sh<br /> |}<br /> <br /> <br /> <br /> käivitada<br /> <br /> {|style=&quot;background:lightyellow;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey&quot; align=centre<br /> | style=&quot;padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;&quot; |usr/sbin/swap2ram.sh<br /> |}<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> [http://www.linuxjournal.com/article/10678 http://www.linuxjournal.com/article/10678 ]<br /> <br /> [https://help.ubuntu.com/community/SwapFaq?highlight=%28%28SwapFaq%29%29 https://help.ubuntu.com/community/SwapFaq?highlight=%28%28SwapFaq%29%29 ]<br /> <br /> Märt Lindre AK21<br /> <br /> Täiendab: Taavi Zeiger A21<br /> <br /> [[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Disk_Defragmenter&diff=39443 2011-10-20T15:43:44Z

<p>Tzeiger: </p> <hr /> <div>= Sander Saarm (arvustus 16.10.2011) =<br /> * '''Sisu:''' Juhend on selgelt kirjutatud ja mõistmatuid kohti pole. Mulle meeldib, et on välja toodud võimalus käsurealt käivitamiseks. Teoreetiline pool on hea ning kasutatud materjalides on täiendavat informatsiooni, mida kõike polegi mõtet täispikkuses ümber tõlkida. Pildid võiksid olla väiksemad (või kujutatud ''thumbnail''-is), nii oleks lihtsam piltide vahel olevat teksti märgata. Ma arvan ka, et tekstis kasutatud kursiivi asemel võiks olla kasutatud (ka) paksu teksti.<br /> * '''Kujundus:''' Teemadega mõistlikult jaotatud ning üheski teemas ei korrata teisi teemasid. Samuti on välja toodud lühidalt ajalugu, kasutamise piirangud ning põhjus antud vidina kasutamiseks.<br /> * '''Juhendi kvaliteet:''' Kvaliteet on hea, pildid sobivad tekstiga ja teksti pole keeruline mõista.<br /> * '''Viitamine:''' Viited jutu täiustamiseks on olemas. Tubli!<br /> * '''Eriti cool:''' Tundub, et pildid on tõesti ise tehtud mitte kelleltki varastatud. Samuti oled töö teinud läbi oma arvutis, et parimaid näiteid (analüüs, ''Command Prompt''-i kasutamine) esitada.<br /> * '''Eriti nõme:''' Kõige häirivamaks ongi suured pildid, mida oleks olnud võimalik kahandada kasvõi Wikile omasel moel: [ nimi.jpg | thumb | 200 px | jne ]<br /> <br /> <br /> --[[User:Tzeiger|Tzeiger]] Tänan tähelepanekute eest. Paksu teksti kasutamine teeb juhendi tõesti loetavamaks. Piltide sellise suuruse kasutamist pean siiski õigeks, kuna enamuste piltide puhul on pilt ise kirjeldava teksti eest ja ''thumbnail''ide kasutamine muudaks minu arvates antud juhul juhendi kasutamise ebamugavamaks.<br /> <br /> <br /> ==Retsenseerija: Priit Lilleleht 16.10.11 ==<br /> <br /> * '''Sisu: '''hästi välja toodud ajalugu ja tehniline pool samuti selgelt arusaadav kasutusjuhend.<br /> * '''Kujundus: '''selge ja arusaadav.<br /> <br /> = Henry Ilves (17.10.2011) =<br /> * '''Sisu:''' Kergesti jälgitav ja ladus juhend.<br /> * '''Juhendi kvaliteet:''' Juhendi kvaliteet on hea<br /> * '''Viitamine:''' Asjakohane kasutatud kirjanduse loetelu kenasti olemas.<br /> * '''Positiivne:''' Tööriista funktsioonid kenasti lahti seletatud ja pildimaterjaliga illustreeritud.<br /> * '''Negatiivne:''' Minu arvates võinuks veidi võrrelda saadaolevate vabavaraliste defragmenteritega - kas Windowsi tööriist on parim või on saadaval ka midagi etemat?<br /> <br /> <br /> --[[User:Tzeiger|Tzeiger]] Kuna antud juhendi koostamise eesmärk oli rääkida eelkõige Windows operatsioonisüsteemide tööriistadest, siis ei tundunud vajalik juhendisse võrdlust kirjutada.<br /> <br /> ==Deniss Ruzanov==<br /> '''Sisu:''' Väga sisulik juhend. Tundub, et kõik, mis asja puutub, on juhendis olemas. Väga lihtne ja arusaadav.<br /> '''Kujundus''': Illustreeriv ja lihtne juhend.</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Disk_Defragmenter&diff=39442 2011-10-20T15:42:25Z

<p>Tzeiger: </p> <hr /> <div>'''Disk Defragmenter''' on tööriist fragmenteerunud ketaste korrastamiseks. Tööriista '''Disk defragmenter''' kasutamiseks operatsioonisüsteemis Windows 7 on kaks võimalust. Seda saab teha graafilise kasutajaliidese kaudu, aga ka käsurealt.<br /> <br /> = Vajadus tööriista järgi =<br /> <br /> Failisüsteemi poolne kettaruumi kasutuse efektiivsus on otseselt määratud klastrite (vähim ruum kettal kuhu on võimalik fail salvestada) suurusega. Sealjuures, mida väiksem on klastri suurus, seda effektiivsemalt kettaruumi kasutatakse, seda põhjusel, et klastris sinna kirjutatud faili poolt kasutamata ruumi ei saa kasutada teise faili salvestamiseks.<br /> <br /> Fragmenteerumist põhjustab andmete lisamine kettale, kettal asuvate andmete muutmine ja kustutamine.<br /> <br /> Failide fragmneteerumist põhjustab näiteks järgnev olukord. Kettale kirjutatakse kaheleheküljeline tekstifail. Seejärel kirjutatakse kettale kaheminutiline muusikafail. Tekstifaili kirjutatakse juurde veel kolm lehekülge teksti. Kuna muusikafail järgnes tekstifailile, siis kirjutatakse tekstifaili lisandunud osa peale muusikafaili. Muusikafailile eelnenud tekstifaili ossa lisatakse viide kohale kus asub ülejäänud osa failist. Nüüd lühendatakse muusikafaili pooleteisminutiliseks. Selle tulemusena jääb muusikafaili ja tekstifaili teise osa vahele nn. fragmenteeritud vaba kettaruum.<br /> <br /> Suurte ketaste korral hakkavad fragmenteerunud andmed arvuti tööd aeglustama. Kui fail asub üksteisele järgnevatel klastritel, loetakse see tetud juhtudel korraga vahemällu töötlemiseks ühe lugemise operatsiooniga. Fragmenteerunud faili korral loetakse see vahemällu osade kaupa ja selleks toimub mitmeid lugemise operatsioone.<br /> <br /> Ajalooliselt, kui ketaste mahutavust mõõdeti megabaitides ja kasutatava vahemälu hulk oli piiratud vähendas ketaste fragmenteerumine oluliselt süsteemi jõudlust.<br /> <br /> <br /> = Ajalugu =<br /> <br /> Esimene fragmenteerunud ketaste korrastamise tööriist loodi Windows NT versiooni 3.5 jaoks Executive Software nimelise ettevõtte poolt ning see kandis nime Diskeeper. Kuna Microsofti ei arvestanud FAT ja NTFS failisüsteemide loomisel ketaste defragmenteerimise vajadusega ei võimaldanud need failisüsteemid esialgu klastreid kettal liigutada. Executive Software ostis Microsoftilt NT lähtekoodi litsentsi ning andis välja oma versiooni NT-st, kuid hilisemate Service Packide lisandumine kutsusu esile tõrkeid tarkvara töös. Probleemide lahendamiseks ja sarnaste olukordade vältimiseks tulevikus kaasati Executive Software´i esindaja NT 4.0 defragmenteerimise toe arendusse. Siit alates on ketaste defragmenteerimise tööriist olnud üks osa Microsoft Windows operatsioonisüsteemist.<br /> <br /> = Kasutamise piirangud =<br /> <br /> Tööriista ei saa kasutada katkiste ketaste korral. Soovituslik on enne defragmenteerima asumist kasutada tööriistu '''Chkdsk''' või '''Fsutil''', mis aitavad tuvastada vigast ketast ja võimalusel seda ka parandada.<br /> <br /> Tööriista ei saa korraga kasutada läbi graafilise kasutajaliidese ja käsurealt.<br /> <br /> Defragmenteerida ei saa kettajagusid, mis on failisüsteemi poolt lukustatud<br /> <br /> Defragmneteerida ei saa võrgukettaid.<br /> <br /> Defragmenteerida ei saa kettajagusid mis ei ole FAT, FAT32 või NTFS formaadis.<br /> <br /> Fragmente, mis on suuremad kui 64 megabaiti ei liigtata (kuna see suurendaks oluliselt ketta lugemise/kirjutamise operatsioone, kuid defragmenteerimise eesmärgiks ongi nende operatsioonide arvu vähendamine.<br /> <br /> = Disk Defragmenter´i tööpõhimõte (NTFS failisüsteem) =<br /> <br /> 1. Leida kõik failide fragmendid üle terve ketta.<br /> <br /> 2. Kopeerida fragmendid järjestatud tervikuna ketta teise piirkonda.<br /> <br /> 3. Veenduda, et tegemist oleks esialgse faili täpse koopiaga.<br /> <br /> 4. Uuendada failide alguse aadressid MFT`s.<br /> <br /> 5. Vabastada faili fragmentide poolt hõivatud olnud ruum.<br /> <br /> = Kasutamine graafilise kasutajaliidese abil =<br /> [[File:Avamine.PNG]]<br /> <br /> Programmi avamiseks trükkida peamenüü otsingusse näiteks '''disk''' ja seejärel valida '''Disk Defragmenter'''.<br /> <br /> [[File:Defragmenter.PNG]]<br /> <br /> Juhul kui on määratud ajastatud defragmenteerimine on avanenud aknas näha ajastamise konfiguratsiooni ning seda kuna toimub järgmine töötsükkel. Samuti on siit võimalik siseneda ajastamise seadistustesse '''Configure schedule...'''.<br /> Aknas '''Current status''' on ära toodud kõik leitud kettad, mida on võimalik defragmenteerida.<br /> Vajutades nupule '''Analyze disk''' analüüsitakse ketta defragmenteerituse astet. Soovituslik on defragmenteerimine läbi viia kui defragmenteerituse aste on üle 10%. Defragmenteerimine toimub vajutades nupule '''Defragment disk'''.<br /> <br /> [[File:Töö_ajastamine.PNG]]<br /> <br /> Kõige mõistlikum on defragmenteerimine ajastada. Ajastamise aknas saab valida töö sageduse '''(Frequency)''', toimumise aja '''(Day)''', aja '''(Time)''' ning isegi kettad '''(Disks)''' mida soovitakse töö käigus defragmenteerida. Kui on soov antud töö ajaks määrata öine aeg võib seda julgesti teha kartmata seda, mis juhtub siis kui arvuti on välja lülitatud. Nimelt kui arvuti juhtub olema tööle määratud ajal välja lülitatud alustatakse tööga mõni aeg peale arvuti sisselülitamist. Tööga ei alustata kohe arvuti sisselülitamisel, selleks et mitte aeglustada operatsioonisüsteemi tööd käivitamisprotsessis.<br /> <br /> <br /> [[File:CMD_ja_GUI_samal_ajal.PNG]]<br /> <br /> Graafilise kasutajaliidese kasutamine ja rakenduse kasutamine käsurealt ei ole samaaegselt lubatud.<br /> <br /> = Kasutamine käsurealt =<br /> <br /> [[File:Käivitamine.PNG]]<br /> <br /> Käivitamiseks trükkida peamenüü otsingulahtrisse '''CMD'''. Rakenduse tuleb käivitada administraatori õigustes, selleks tuleb avada rakendus vajutades '''Ctrl'''+'''Shift'''+'''Enter'''.<br /> <br /> [[File:Kasutamisvõimalused.PNG]]<br /> <br /> Siin on toodud võtmed mida on võimalik kasutada.<br /> <br /> [[File:Ketaste_leidmine.PNG]]<br /> <br /> Kuna rakenduse kasutamine käsurealt eeldab, et kasutaja teab millised kettad arvutis on, saab niimoodi pärida ketaste kohta.<br /> <br /> [[File:Analüüs_aknas.PNG]]<br /> <br /> Nagu näha annab rakenduse kasutamine defragmenteerituse analüüsimisel graafilisest liidesest tunduvalt detailsema ülevaate. Siin kohal on kasutatud ketta C analüüsimisel võtit '''A''', mis tähendabki analüüsi teostamist ja võtit '''V''', mis annab jutuka väljundi ehk võimalikult detailse info tulemuste kohta.<br /> <br /> [[File:Analüüs_faili.PNG]]<br /> <br /> Analüüsi tulemus on võimalik suunata ka faili, selle hilisemaks analüüsiks.<br /> <br /> [[File:Analüüs_failis.PNG]]<br /> <br /> Selline näeb välja analüüsi tulemusi sisaldav fail.<br /> <br /> [[File:Defr_Tulem_Faili_Väike.PNG]]<br /> <br /> Selliselt saab faili salvestada ka defragmenteerimise tulemuse.<br /> <br /> = Kasutatud kirjandus =<br /> <br /> http://www.windowsitpro.com/article/internals-and-architecture/inside-windows-nt-disk-defragmenting<br /> <br /> http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc778290(WS.10).aspx<br /> <br /> http://blogs.msdn.com/b/e7/archive/2009/01/25/disk-defragmentation-background-and-engineering-the-windows-7-improvements.aspx<br /> <br /> http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc731650(WS.10).aspx<br /> <br /> = Koostas =<br /> <br /> Taavi Zeiger A21 10.10.2011</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Defr_Tulem_Faili_V%C3%A4ike.PNG&diff=39441 2011-10-20T15:42:04Z

<p>Tzeiger: </p> <hr /> <div></div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Defr_Tulem_Faili.PNG&diff=39440 2011-10-20T15:40:43Z

<p>Tzeiger: uploaded a new version of &quot;File:Defr Tulem Faili.PNG&quot;:&amp;#32;Reverted to version as of 18:03, 10 October 2011</p> <hr /> <div></div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Disk_Defragmenter&diff=39439 2011-10-20T15:40:02Z

<p>Tzeiger: </p> <hr /> <div>= Sander Saarm (arvustus 16.10.2011) =<br /> * '''Sisu:''' Juhend on selgelt kirjutatud ja mõistmatuid kohti pole. Mulle meeldib, et on välja toodud võimalus käsurealt käivitamiseks. Teoreetiline pool on hea ning kasutatud materjalides on täiendavat informatsiooni, mida kõike polegi mõtet täispikkuses ümber tõlkida. Pildid võiksid olla väiksemad (või kujutatud ''thumbnail''-is), nii oleks lihtsam piltide vahel olevat teksti märgata. Ma arvan ka, et tekstis kasutatud kursiivi asemel võiks olla kasutatud (ka) paksu teksti.<br /> * '''Kujundus:''' Teemadega mõistlikult jaotatud ning üheski teemas ei korrata teisi teemasid. Samuti on välja toodud lühidalt ajalugu, kasutamise piirangud ning põhjus antud vidina kasutamiseks.<br /> * '''Juhendi kvaliteet:''' Kvaliteet on hea, pildid sobivad tekstiga ja teksti pole keeruline mõista.<br /> * '''Viitamine:''' Viited jutu täiustamiseks on olemas. Tubli!<br /> * '''Eriti cool:''' Tundub, et pildid on tõesti ise tehtud mitte kelleltki varastatud. Samuti oled töö teinud läbi oma arvutis, et parimaid näiteid (analüüs, ''Command Prompt''-i kasutamine) esitada.<br /> * '''Eriti nõme:''' Kõige häirivamaks ongi suured pildid, mida oleks olnud võimalik kahandada kasvõi Wikile omasel moel: [ nimi.jpg | thumb | 200 px | jne ]<br /> <br /> <br /> --[[User:Tzeiger|Tzeiger]] Tänan tähelepanekute eest. Paksu teksti kasutamine teeb juhendi tõesti loetavamaks. Piltide sellise suuruse kasutamist pean siiski õigeks, kuna enamuste piltide puhul on pilt ise kirjeldava teksti eest ja ''thumbnail''ide kasutamine muudaks minu arvates antud juhul juhendi kasutamise ebamugavamaks.<br /> <br /> <br /> ==Retsenseerija: Priit Lilleleht 16.10.11 ==<br /> <br /> * '''Sisu: '''hästi välja toodud ajalugu ja tehniline pool samuti selgelt arusaadav kasutusjuhend.<br /> * '''Kujundus: '''selge ja arusaadav.<br /> <br /> = Henry Ilves (17.10.2011) =<br /> * '''Sisu:''' Kergesti jälgitav ja ladus juhend.<br /> * '''Juhendi kvaliteet:''' Juhendi kvaliteet on hea<br /> * '''Viitamine:''' Asjakohane kasutatud kirjanduse loetelu kenasti olemas.<br /> * '''Positiivne:''' Tööriista funktsioonid kenasti lahti seletatud ja pildimaterjaliga illustreeritud.<br /> * '''Negatiivne:''' Minu arvates võinuks veidi võrrelda saadaolevate vabavaraliste defragmenteritega - kas Windowsi tööriist on parim või on saadaval ka midagi etemat?<br /> <br /> --[[User:Tzeiger|Tzeiger]] Kuna antud juhendi koostamise eesmärk oli rääkida eelkõige Windows operatsioonisüsteemide tööriistadest, siis ei tundunud vajalik juhendisse võrdlust kirjutada.<br /> <br /> ==Deniss Ruzanov==<br /> '''Sisu:''' Väga sisulik juhend. Tundub, et kõik, mis asja puutub, on juhendis olemas. Väga lihtne ja arusaadav.<br /> '''Kujundus''': Illustreeriv ja lihtne juhend.</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Disk_Defragmenter&diff=39437 2011-10-20T15:24:05Z

<p>Tzeiger: </p> <hr /> <div>'''Disk Defragmenter''' on tööriist fragmenteerunud ketaste korrastamiseks. Tööriista '''Disk defragmenter''' kasutamiseks operatsioonisüsteemis Windows 7 on kaks võimalust. Seda saab teha graafilise kasutajaliidese kaudu, aga ka käsurealt.<br /> <br /> = Vajadus tööriista järgi =<br /> <br /> Failisüsteemi poolne kettaruumi kasutuse efektiivsus on otseselt määratud klastrite (vähim ruum kettal kuhu on võimalik fail salvestada) suurusega. Sealjuures, mida väiksem on klastri suurus, seda effektiivsemalt kettaruumi kasutatakse, seda põhjusel, et klastris sinna kirjutatud faili poolt kasutamata ruumi ei saa kasutada teise faili salvestamiseks.<br /> <br /> Fragmenteerumist põhjustab andmete lisamine kettale, kettal asuvate andmete muutmine ja kustutamine.<br /> <br /> Failide fragmneteerumist põhjustab näiteks järgnev olukord. Kettale kirjutatakse kaheleheküljeline tekstifail. Seejärel kirjutatakse kettale kaheminutiline muusikafail. Tekstifaili kirjutatakse juurde veel kolm lehekülge teksti. Kuna muusikafail järgnes tekstifailile, siis kirjutatakse tekstifaili lisandunud osa peale muusikafaili. Muusikafailile eelnenud tekstifaili ossa lisatakse viide kohale kus asub ülejäänud osa failist. Nüüd lühendatakse muusikafaili pooleteisminutiliseks. Selle tulemusena jääb muusikafaili ja tekstifaili teise osa vahele nn. fragmenteeritud vaba kettaruum.<br /> <br /> Suurte ketaste korral hakkavad fragmenteerunud andmed arvuti tööd aeglustama. Kui fail asub üksteisele järgnevatel klastritel, loetakse see tetud juhtudel korraga vahemällu töötlemiseks ühe lugemise operatsiooniga. Fragmenteerunud faili korral loetakse see vahemällu osade kaupa ja selleks toimub mitmeid lugemise operatsioone.<br /> <br /> Ajalooliselt, kui ketaste mahutavust mõõdeti megabaitides ja kasutatava vahemälu hulk oli piiratud vähendas ketaste fragmenteerumine oluliselt süsteemi jõudlust.<br /> <br /> <br /> = Ajalugu =<br /> <br /> Esimene fragmenteerunud ketaste korrastamise tööriist loodi Windows NT versiooni 3.5 jaoks Executive Software nimelise ettevõtte poolt ning see kandis nime Diskeeper. Kuna Microsofti ei arvestanud FAT ja NTFS failisüsteemide loomisel ketaste defragmenteerimise vajadusega ei võimaldanud need failisüsteemid esialgu klastreid kettal liigutada. Executive Software ostis Microsoftilt NT lähtekoodi litsentsi ning andis välja oma versiooni NT-st, kuid hilisemate Service Packide lisandumine kutsusu esile tõrkeid tarkvara töös. Probleemide lahendamiseks ja sarnaste olukordade vältimiseks tulevikus kaasati Executive Software´i esindaja NT 4.0 defragmenteerimise toe arendusse. Siit alates on ketaste defragmenteerimise tööriist olnud üks osa Microsoft Windows operatsioonisüsteemist.<br /> <br /> = Kasutamise piirangud =<br /> <br /> Tööriista ei saa kasutada katkiste ketaste korral. Soovituslik on enne defragmenteerima asumist kasutada tööriistu '''Chkdsk''' või '''Fsutil''', mis aitavad tuvastada vigast ketast ja võimalusel seda ka parandada.<br /> <br /> Tööriista ei saa korraga kasutada läbi graafilise kasutajaliidese ja käsurealt.<br /> <br /> Defragmenteerida ei saa kettajagusid, mis on failisüsteemi poolt lukustatud<br /> <br /> Defragmneteerida ei saa võrgukettaid.<br /> <br /> Defragmenteerida ei saa kettajagusid mis ei ole FAT, FAT32 või NTFS formaadis.<br /> <br /> Fragmente, mis on suuremad kui 64 megabaiti ei liigtata (kuna see suurendaks oluliselt ketta lugemise/kirjutamise operatsioone, kuid defragmenteerimise eesmärgiks ongi nende operatsioonide arvu vähendamine.<br /> <br /> = Disk Defragmenter´i tööpõhimõte (NTFS failisüsteem) =<br /> <br /> 1. Leida kõik failide fragmendid üle terve ketta.<br /> <br /> 2. Kopeerida fragmendid järjestatud tervikuna ketta teise piirkonda.<br /> <br /> 3. Veenduda, et tegemist oleks esialgse faili täpse koopiaga.<br /> <br /> 4. Uuendada failide alguse aadressid MFT`s.<br /> <br /> 5. Vabastada faili fragmentide poolt hõivatud olnud ruum.<br /> <br /> = Kasutamine graafilise kasutajaliidese abil =<br /> [[File:Avamine.PNG]]<br /> <br /> Programmi avamiseks trükkida peamenüü otsingusse näiteks '''disk''' ja seejärel valida '''Disk Defragmenter'''.<br /> <br /> [[File:Defragmenter.PNG]]<br /> <br /> Juhul kui on määratud ajastatud defragmenteerimine on avanenud aknas näha ajastamise konfiguratsiooni ning seda kuna toimub järgmine töötsükkel. Samuti on siit võimalik siseneda ajastamise seadistustesse '''Configure schedule...'''.<br /> Aknas '''Current status''' on ära toodud kõik leitud kettad, mida on võimalik defragmenteerida.<br /> Vajutades nupule '''Analyze disk''' analüüsitakse ketta defragmenteerituse astet. Soovituslik on defragmenteerimine läbi viia kui defragmenteerituse aste on üle 10%. Defragmenteerimine toimub vajutades nupule '''Defragment disk'''.<br /> <br /> [[File:Töö_ajastamine.PNG]]<br /> <br /> Kõige mõistlikum on defragmenteerimine ajastada. Ajastamise aknas saab valida töö sageduse '''(Frequency)''', toimumise aja '''(Day)''', aja '''(Time)''' ning isegi kettad '''(Disks)''' mida soovitakse töö käigus defragmenteerida. Kui on soov antud töö ajaks määrata öine aeg võib seda julgesti teha kartmata seda, mis juhtub siis kui arvuti on välja lülitatud. Nimelt kui arvuti juhtub olema tööle määratud ajal välja lülitatud alustatakse tööga mõni aeg peale arvuti sisselülitamist. Tööga ei alustata kohe arvuti sisselülitamisel, selleks et mitte aeglustada operatsioonisüsteemi tööd käivitamisprotsessis.<br /> <br /> <br /> [[File:CMD_ja_GUI_samal_ajal.PNG]]<br /> <br /> Graafilise kasutajaliidese kasutamine ja rakenduse kasutamine käsurealt ei ole samaaegselt lubatud.<br /> <br /> = Kasutamine käsurealt =<br /> <br /> [[File:Käivitamine.PNG]]<br /> <br /> Käivitamiseks trükkida peamenüü otsingulahtrisse '''CMD'''. Rakenduse tuleb käivitada administraatori õigustes, selleks tuleb avada rakendus vajutades '''Ctrl'''+'''Shift'''+'''Enter'''.<br /> <br /> [[File:Kasutamisvõimalused.PNG]]<br /> <br /> Siin on toodud võtmed mida on võimalik kasutada.<br /> <br /> [[File:Ketaste_leidmine.PNG]]<br /> <br /> Kuna rakenduse kasutamine käsurealt eeldab, et kasutaja teab millised kettad arvutis on, saab niimoodi pärida ketaste kohta.<br /> <br /> [[File:Analüüs_aknas.PNG]]<br /> <br /> Nagu näha annab rakenduse kasutamine defragmenteerituse analüüsimisel graafilisest liidesest tunduvalt detailsema ülevaate. Siin kohal on kasutatud ketta C analüüsimisel võtit '''A''', mis tähendabki analüüsi teostamist ja võtit '''V''', mis annab jutuka väljundi ehk võimalikult detailse info tulemuste kohta.<br /> <br /> [[File:Analüüs_faili.PNG]]<br /> <br /> Analüüsi tulemus on võimalik suunata ka faili, selle hilisemaks analüüsiks.<br /> <br /> [[File:Analüüs_failis.PNG]]<br /> <br /> Selline näeb välja analüüsi tulemusi sisaldav fail.<br /> <br /> [[File:Defr_Tulem_Faili.PNG]]<br /> <br /> Selliselt saab faili salvestada ka defragmenteerimise tulemuse.<br /> <br /> = Kasutatud kirjandus =<br /> <br /> http://www.windowsitpro.com/article/internals-and-architecture/inside-windows-nt-disk-defragmenting<br /> <br /> http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc778290(WS.10).aspx<br /> <br /> http://blogs.msdn.com/b/e7/archive/2009/01/25/disk-defragmentation-background-and-engineering-the-windows-7-improvements.aspx<br /> <br /> http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc731650(WS.10).aspx<br /> <br /> = Koostas =<br /> <br /> Taavi Zeiger A21 10.10.2011</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Disk_Defragmenter&diff=39436 2011-10-20T15:14:57Z

<p>Tzeiger: </p> <hr /> <div>'''Disk Defragmenter''' on tööriist fragmenteerunud ketaste korrastamiseks. Tööriista Disk defragmenter kasutamiseks operatsioonisüsteemis Windows 7 on kaks võimalust. Seda saab teha graafilise kasutajaliidese kaudu, aga ka käsurealt.<br /> <br /> = Vajadus tööriista järgi =<br /> <br /> Failisüsteemi poolne kettaruumi kasutuse efektiivsus on otseselt määratud klastrite (vähim ruum kettal kuhu on võimalik fail salvestada) suurusega. Sealjuures, mida väiksem on klastri suurus, seda effektiivsemalt kettaruumi kasutatakse, seda põhjusel, et klastris sinna kirjutatud faili poolt kasutamata ruumi ei saa kasutada teise faili salvestamiseks.<br /> <br /> Fragmenteerumist põhjustab andmete lisamine kettale, kettal asuvate andmete muutmine ja kustutamine.<br /> <br /> Failide fragmneteerumist põhjustab näiteks järgnev olukord. Kettale kirjutatakse kaheleheküljeline tekstifail. Seejärel kirjutatakse kettale kaheminutiline muusikafail. Tekstifaili kirjutatakse juurde veel kolm lehekülge teksti. Kuna muusikafail järgnes tekstifailile, siis kirjutatakse tekstifaili lisandunud osa peale muusikafaili. Muusikafailile eelnenud tekstifaili ossa lisatakse viide kohale kus asub ülejäänud osa failist. Nüüd lühendatakse muusikafaili pooleteisminutiliseks. Selle tulemusena jääb muusikafaili ja tekstifaili teise osa vahele nn. fragmenteeritud vaba kettaruum.<br /> <br /> Suurte ketaste korral hakkavad fragmenteerunud andmed arvuti tööd aeglustama. Kui fail asub üksteisele järgnevatel klastritel, loetakse see tetud juhtudel korraga vahemällu töötlemiseks ühe lugemise operatsiooniga. Fragmenteerunud faili korral loetakse see vahemällu osade kaupa ja selleks toimub mitmeid lugemise operatsioone.<br /> <br /> Ajalooliselt, kui ketaste mahutavust mõõdeti megabaitides ja kasutatava vahemälu hulk oli piiratud vähendas ketaste fragmenteerumine oluliselt süsteemi jõudlust.<br /> <br /> <br /> = Ajalugu =<br /> <br /> Esimene fragmenteerunud ketaste korrastamise tööriist loodi Windows NT versiooni 3.5 jaoks Executive Software nimelise ettevõtte poolt ning see kandis nime Diskeeper. Kuna Microsofti ei arvestanud FAT ja NTFS failisüsteemide loomisel ketaste defragmenteerimise vajadusega ei võimaldanud need failisüsteemid esialgu klastreid kettal liigutada. Executive Software ostis Microsoftilt NT lähtekoodi litsentsi ning andis välja oma versiooni NT-st, kuid hilisemate Service Packide lisandumine kutsusu esile tõrkeid tarkvara töös. Probleemide lahendamiseks ja sarnaste olukordade vältimiseks tulevikus kaasati Executive Software´i esindaja NT 4.0 defragmenteerimise toe arendusse. Siit alates on ketaste defragmenteerimise tööriist olnud üks osa Microsoft Windows operatsioonisüsteemist.<br /> <br /> = Kasutamise piirangud =<br /> <br /> Tööriista ei saa kasutada katkiste ketaste korral. Soovituslik on enne defragmenteerima asumist kasutada tööriistu Chkdsk või Fsutil, mis aitavad tuvastada vigast ketast ja võimalusel seda ka parandada.<br /> <br /> Tööriista ei saa korraga kasutada läbi graafilise kasutajaliidese ja käsurealt.<br /> <br /> Defragmenteerida ei saa kettajagusid, mis on failisüsteemi poolt lukustatud<br /> <br /> Defragmneteerida ei saa võrgukettaid.<br /> <br /> Defragmenteerida ei saa kettajagusid mis ei ole FAT, FAT32 või NTFS formaadis.<br /> <br /> Fragmente, mis on suuremad kui 64 megabaiti ei liigtata (kuna see suurendaks oluliselt ketta lugemise/kirjutamise operatsioone, kuid defragmenteerimise eesmärgiks ongi nende operatsioonide arvu vähendamine.<br /> <br /> = Disk Defragmenter´i tööpõhimõte (NTFS failisüsteem) =<br /> <br /> 1. Leida kõik failide fragmendid üle terve ketta.<br /> <br /> 2. Kopeerida fragmendid järjestatud tervikuna ketta teise piirkonda.<br /> <br /> 3. Veenduda, et tegemist oleks esialgse faili täpse koopiaga.<br /> <br /> 4. Uuendada failide alguse aadressid MFT`s.<br /> <br /> 5. Vabastada faili fragmentide poolt hõivatud olnud ruum.<br /> <br /> = Kasutamine graafilise kasutajaliidese abil =<br /> [[File:Avamine.PNG]]<br /> <br /> Programmi avamiseks trükkida peamenüü otsingusse näiteks ''disk'' ja seejärel valida ''Disk Defragmenter''.<br /> <br /> [[File:Defragmenter.PNG]]<br /> <br /> Juhul kui on määratud ajastatud defragmenteerimine on avanenud aknas näha ajastamise konfiguratsiooni ning seda kuna toimub järgmine töötsükkel. Samuti on siit võimalik siseneda ajastamise seadistustesse ''Configure schedule...''.<br /> Aknas ''Current status'' on ära toodud kõik leitud kettad, mida on võimalik defragmenteerida.<br /> Vajutades nupule ''Analyze disk'' analüüsitakse ketta defragmenteerituse astet. Soovituslik on defragmenteerimine läbi viia kui defragmenteerituse aste on üle 10%. Defragmenteerimine toimub vajutades nupule ''Defragment disk''.<br /> <br /> [[File:Töö_ajastamine.PNG]]<br /> <br /> Kõige mõistlikum on defragmenteerimine ajastada. Ajastamise aknas saab valida töö sageduse (''Frequency''), toimumise aja (''Day''), aja (''Time'') ning isegi kettad (''Disks'') mida soovitakse töö käigus defragmenteerida. Kui on soov antud töö ajaks määrata öine aeg võib seda julgesti teha kartmata seda, mis juhtub siis kui arvuti on välja lülitatud. Nimelt kui arvuti juhtub olema tööle määratud ajal välja lülitatud alustatakse tööga mõni aeg peale arvuti sisselülitamist. Tööga ei alustata kohe arvuti sisselülitamisel, selleks et mitte aeglustada operatsioonisüsteemi tööd käivitamisprotsessis.<br /> <br /> <br /> [[File:CMD_ja_GUI_samal_ajal.PNG]]<br /> <br /> Graafilise kasutajaliidese kasutamine ja rakenduse kasutamine käsurealt ei ole samaaegselt lubatud.<br /> <br /> = Kasutamine käsurealt =<br /> <br /> [[File:Käivitamine.PNG]]<br /> <br /> Käivitamiseks trükkida peamenüü otsingulahtrisse CMD. Rakenduse tuleb käivitada administraatori õigustes, selleks tuleb avada rakendus vajutades Ctrl+Shift+Enter.<br /> <br /> [[File:Kasutamisvõimalused.PNG]]<br /> <br /> Siin on toodud võtmed mida on võimalik kasutada.<br /> <br /> [[File:Ketaste_leidmine.PNG]]<br /> <br /> Kuna rakenduse kasutamine käsurealt eeldab, et kasutaja teab millised kettad arvutis on, saab niimoodi pärida ketaste kohta.<br /> <br /> [[File:Analüüs_aknas.PNG]]<br /> <br /> Nagu näha annab rakenduse kasutamine defragmenteerituse analüüsimisel graafilisest liidesest tunduvalt detailsema ülevaate. Siin kohal on kasutatud ketta C analüüsimisel võtit A, mis tähendabki analüüsi teostamist ja võtit V, mis annab jutuka väljundi ehk võimalikult detailse info tulemuste kohta.<br /> <br /> [[File:Analüüs_faili.PNG]]<br /> <br /> Analüüsi tulemus on võimalik suunata ka faili, selle hilisemaks analüüsiks.<br /> <br /> [[File:Analüüs_failis.PNG]]<br /> <br /> Selline näeb välja analüüsi tulemusi sisaldav fail.<br /> <br /> [[File:Defr_Tulem_Faili.PNG]]<br /> <br /> Selliselt saab faili salvestada ka defragmenteerimise tulemuse.<br /> <br /> = Kasutatud kirjandus =<br /> <br /> http://www.windowsitpro.com/article/internals-and-architecture/inside-windows-nt-disk-defragmenting<br /> <br /> http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc778290(WS.10).aspx<br /> <br /> http://blogs.msdn.com/b/e7/archive/2009/01/25/disk-defragmentation-background-and-engineering-the-windows-7-improvements.aspx<br /> <br /> http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc731650(WS.10).aspx<br /> <br /> = Koostas =<br /> <br /> Taavi Zeiger A21 10.10.2011</div>

Tzeiger https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Defr_Tulem_Faili.PNG&diff=39435 2011-10-20T15:09:57Z

<p>Tzeiger: uploaded a new version of &quot;File:Defr Tulem Faili.PNG&quot;</p> <hr /> <div></div>

Tzeiger