https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Ukalamee 2026-05-07T00:05:51Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:DamageReport&diff=80700 2014-10-30T17:22:01Z

<p>Ukalamee: </p> <hr /> <div>== Meeskond ==<br /> <br /> <br /> Liikmed:<br /> *Tiina Pukk<br /> *Lea Tuberik (projektijuht)<br /> *Ülari Kalamees<br /> <br /> == Idee ==<br /> <br /> DamageReport on WPF rakendus reisikulude jagamiseks. <br /> <br /> Rakendus on mõeldud seltskonnale reisikaaslastele reisiga seotud kulude haldamiseks ja omavahel õiglaselt jagamiseks.<br /> Rakendus võimaldab sisestada erinevaid kulutüüpe (poes käigud, restorani arved jmt) ning mis kõige tähtsam, inimese, kes arve tasus. Süsteem jagab automaatselt arve kaaslaste vahel ning reisi lõpuks on täpne ülevaade, palju on reisi jooksul kokku kulutusi ning kes on need kinni maksnud.<br /> <br /> <br /> ==Projekti analüüs==<br /> <br /> Projekti kirjeldus<br /> <br /> DamageReport saab olema veebipõhine rakendus reisikulude kohta arvestuse pidamiseks ning nende lõplikuks jagamiseks reisiseltskonna liikmete vahel. Reisi jaoks luuakse kasutajate grupp. Rakendus peaks lubama sisestada põhiinfo reisi kohta: toimumise aeg, sihtkoht, transiitriigid, võimalik kulude valuuta. Igal kasutajal on võimalik lisada rakendusse enda poolt grupi huvides kantud kuluühikuid, märkides ära summa, kulu lühikirjelduse (restoran, takso, laevapiletid vm) ja milliste grupi liikmete vahel läheb kulu jagamisele (default kõigi). Kuluühiku sisestamise kuupäev on tuvastatav. Kuluühiku juurde on võimalik lisada foto kuludokumendist, näiteks mobiiliga pildistatud restoranitsekk vms. Rakendus liidab jooksvalt kulud kokku ning arvestab välja sisestatud summade jaotuse grupi liikmete vahel. Iga grupi liige näeb enda ja teiste n.ö jooksvat saldot. <br /> <br /> Tegemist on tavakasutajale praktilist väärtust omava rakendusega. Loome selle veebilahendusena, mis tähendab, et eeldame reisiseltskonnal veebiühenduse olemasolu. See võib esialgu kasutust piirata, aga meil on hiljem võimalik sellele mobiilirakendus juurde lisada. Probleemseks võib osutuda erinevate valuutade ümberarvestamiseks optimaalse lahenduse leidmine. Selle osas mõtleme veel lahendust.<br /> <br /> ===Kulude jagamise algoritm===<br /> Personaalne kulu = Jagatav kulu / osalejate arv<br /> <br /> ===Kasutatavad andmebaaside tabelid:===<br /> Kasutajad - rakenduse kasutajad. Igal kasutajal on ka ligipääs süsteemile <br /> Kulutüübid - võimalik on valida isiklik kulu või grupi huvides tehtud kulu<br /> Kululiigid - mis liiki kulu on: transport, majutus, söök, meelelahutus jne<br /> Kulukanded - kasutajate poolt lisatud kulukanded<br /> Logi - kes mida millal tegi<br /> reisid - erinevad reisi-projektid<br /> Valuutakursid -<br /> <br /> <br /> ===Must have funktsionaalsus===<br /> <br /> '''Uue reisi sisestamine'''<br /> Kasutaja peab saama algatada uut reisi-projekti.<br /> Reisiprojekti loomisel peab saama määrata:<br /> - reisi algus ja lõpp<br /> - reisil osalejad<br /> - reisi sihtkoht<br /> - käibiv valuuta<br /> - reisi-projekti omanik<br /> - teiste kasutajate õigused<br /> <br /> '''Kasutajahaldus'''<br /> Reisi-projekti omanikul peab olema võimalus sisestada uusi kasutajaid või reisil osalejaid. Süsteemi kasutaja pääseb keskkonda ligi ning ta saab seal tegutseda. Reisil osaleja registreeritakse süsteemi kulukandjaks, ligipääsu tal ei ole.<br /> Uue kasutaja lisamisel saab sisestada järgmised andmed:<br /> - email (kasutaja<br /> - nimi)<br /> - eesnimi<br /> - perenimi<br /> - parool<br /> - isikukood<br /> - pangakonto<br /> - passi / ID kaardi number<br /> - roll<br /> <br /> '''Kulukannete sisestus'''<br /> Kasutajal peab olema võimlus sisestada kulukandeid ning sinna juurde märkida:<br /> - mitme peale kulukanne jaguneb<br /> - milliste inimeste vahel kulukanne jagamisele läheb (kas kõigi või valitud nimede)<br /> - kulu hetk<br /> - kulu kirjeldus<br /> - kulu suurus<br /> - kulu valuuta<br /> - kulu tüüp (ühiskulu, erakulu, laen, ...)<br /> - kulu liik (meelelahutus, transport, söömine, öömaja, ...)<br /> - kes kulu maksis (üks või mitu inimest)<br /> - palju maksis <br /> - mis valuutas<br /> <br /> <br /> '''Reisiülevaade'''<br /> Kasutajal peab olema võimalus igal hetkel näha ülevaadet reisikulude hetkeseisu kohta. Ülevaates peab kajastuma kõikide reisil osalejate kulude hetkeseis (kes on omadega plussis, kes on miinuses).<br /> <br /> '''Logi'''<br /> Süsteem peab pidama logi, kes millal, mida tegi.<br /> <br /> <br /> ===Nice to have===<br /> <br /> '''Kuludokumendi üleslaadimine'''<br /> Kasutajal võiks olla võimalus kuludokument ka üles laadida, kas pildi, pdf või muu faili näol.<br /> <br /> '''Off-line kasutusvõimalus'''<br /> Veebijuurdepääsu puudumisel saab iga kasutaja oma kulusid ikka sisestada ja esimesel veebikontaktil arvestatakse vahepeal sisestatud kulud juurde.<br /> <br /> ===Tööjaotus===<br /> <br /> ===Ohukohad===</div>

Ukalamee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:DamageReport&diff=80699 2014-10-30T17:20:57Z

<p>Ukalamee: </p> <hr /> <div>== Meeskond ==<br /> <br /> <br /> Liikmed:<br /> *Tiina Pukk<br /> *Lea Tuberik (projektijuht)<br /> *Ülari Kalamees<br /> <br /> == Idee ==<br /> <br /> DamageReport on WPF rakendus reisikulude jagamiseks. <br /> <br /> Rakendus on mõeldud seltskonnale reisikaaslastele reisiga seotud kulude haldamiseks ja omavahel õiglaselt jagamiseks.<br /> Rakendus võimaldab sisestada erinevaid kulutüüpe (poes käigud, restorani arved jmt) ning mis kõige tähtsam, inimese, kes arve tasus. Süsteem jagab automaatselt arve kaaslaste vahel ning reisi lõpuks on täpne ülevaade, palju on reisi jooksul kokku kulutusi ning kes on need kinni maksnud.<br /> <br /> <br /> ==Projekti analüüs==<br /> <br /> Projekti kirjeldus<br /> <br /> DamageReport saab olema veebipõhine rakendus reisikulude kohta arvestuse pidamiseks ning nende lõplikuks jagamiseks reisiseltskonna liikmete vahel. Reisi jaoks luuakse kasutajate grupp. Rakendus peaks lubama sisestada põhiinfo reisi kohta: toimumise aeg, sihtkoht, transiitriigid, võimalik kulude valuuta. Igal kasutajal on võimalik lisada rakendusse enda poolt grupi huvides kantud kuluühikuid, märkides ära summa, kulu lühikirjelduse (restoran, takso, laevapiletid vm) ja milliste grupi liikmete vahel läheb kulu jagamisele (default kõigi). Kuluühiku sisestamise kuupäev on tuvastatav. Kuluühiku juurde on võimalik lisada foto kuludokumendist, näiteks mobiiliga pildistatud restoranitsekk vms. Rakendus liidab jooksvalt kulud kokku ning arvestab välja sisestatud summade jaotuse grupi liikmete vahel. Iga grupi liige näeb enda ja teiste n.ö jooksvat saldot. <br /> <br /> Tegemist on tavakasutajale praktilist väärtust omava rakendusega. Loome selle veebilahendusena, mis tähendab, et eeldame reisiseltskonnal veebiühenduse olemasolu. See võib esialgu kasutust piirata, aga meil on hiljem võimalik sellele mobiilirakendus juurde lisada. Probleemseks võib osutuda erinevate valuutade ümberarvestamiseks optimaalse lahenduse leidmine. Selle osas mõtleme veel lahendust.<br /> <br /> ===Kulude jagamise algoritm===<br /> Personaalne kulu = Jagatav kulu / osalejate arv<br /> <br /> ===Kasutatavad andmebaaside tabelid:===<br /> Kasutajad - rakenduse kasutajad. Igal kasutajal on ka ligipääs süsteemile <br /> Kulutüübid - võimalik on valida isiklik kulu või grupi huvides tehtud kulu<br /> Kululiigid - mis liiki kulu on: transport, majutus, söök, meelelahutus jne<br /> Kulukanded - kasutajate poolt lisatud kulukanded<br /> Logi - kes mida millal tegi<br /> reisid - erinevad reisi-projektid<br /> Valuutakursid -<br /> <br /> <br /> ===Must have funktsionaalsus===<br /> <br /> ''''Uue reisi sisestamine''''<br /> Kasutaja peab saama algatada uut reisi-projekti.<br /> Reisiprojekti loomisel peab saama määrata:<br /> - reisi algus ja lõpp<br /> - reisil osalejad<br /> - reisi sihtkoht<br /> - käibiv valuuta<br /> - reisi-projekti omanik<br /> - teiste kasutajate õigused<br /> <br /> ''''Kasutajahaldus''''<br /> Reisi-projekti omanikul peab olema võimalus sisestada uusi kasutajaid või reisil osalejaid. Süsteemi kasutaja pääseb keskkonda ligi ning ta saab seal tegutseda. Reisil osaleja registreeritakse süsteemi kulukandjaks, ligipääsu tal ei ole.<br /> Uue kasutaja lisamisel saab sisestada järgmised andmed:<br /> - email (kasutaja<br /> - nimi)<br /> - eesnimi<br /> - perenimi<br /> - parool<br /> - isikukood<br /> - pangakonto<br /> - passi / ID kaardi number<br /> - roll<br /> <br /> ''''Kulukannete sisestus''''<br /> Kasutajal peab olema võimlus sisestada kulukandeid ning sinna juurde märkida:<br /> - mitme peale kulukanne jaguneb<br /> - milliste inimeste vahel kulukanne jagamisele läheb (kas kõigi või valitud nimede)<br /> - kulu hetk<br /> - kulu kirjeldus<br /> - kulu suurus<br /> - kulu valuuta<br /> - kulu tüüp (ühiskulu, erakulu, laen, ...)<br /> - kulu liik (meelelahutus, transport, söömine, öömaja, ...)<br /> - kes kulu maksis (üks või mitu inimest)<br /> - palju maksis <br /> - mis valuutas<br /> <br /> <br /> ''''Reisiülevaade''''<br /> Kasutajal peab olema võimalus igal hetkel näha ülevaadet reisikulude hetkeseisu kohta. Ülevaates peab kajastuma kõikide reisil osalejate kulude hetkeseis (kes on omadega plussis, kes on miinuses).<br /> <br /> ''''Logi''''<br /> Süsteem peab pidama logi, kes millal, mida tegi.<br /> <br /> <br /> ===Nice to have===<br /> <br /> '''Kuludokumendi üleslaadimine'''<br /> Kasutajal võiks olla võimalus kuludokument ka üles laadida, kas pildi, pdf või muu faili näol.<br /> <br /> '''Off-line kasutusvõimalus'''<br /> Veebijuurdepääsu puudumisel saab iga kasutaja oma kulusid ikka sisestada ja esimesel veebikontaktil arvestatakse vahepeal sisestatud kulud juurde.<br /> <br /> ===Tööjaotus===<br /> <br /> ===Ohukohad===</div>

Ukalamee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:DamageReport&diff=80697 2014-10-30T17:17:26Z

<p>Ukalamee: </p> <hr /> <div>== Meeskond ==<br /> <br /> <br /> Liikmed:<br /> *Tiina Pukk<br /> *Lea Tuberik (projektijuht)<br /> *Ülari Kalamees<br /> <br /> == Idee ==<br /> <br /> DamageReport on WPF rakendus reisikulude jagamiseks. <br /> <br /> Rakendus on mõeldud seltskonnale reisikaaslastele reisiga seotud kulude haldamiseks ja omavahel õiglaselt jagamiseks.<br /> Rakendus võimaldab sisestada erinevaid kulutüüpe (poes käigud, restorani arved jmt) ning mis kõige tähtsam, inimese, kes arve tasus. Süsteem jagab automaatselt arve kaaslaste vahel ning reisi lõpuks on täpne ülevaade, palju on reisi jooksul kokku kulutusi ning kes on need kinni maksnud.<br /> <br /> <br /> ==Projekti analüüs==<br /> <br /> Projekti kirjeldus<br /> <br /> DamageReport saab olema veebipõhine rakendus reisikulude kohta arvestuse pidamiseks ning nende lõplikuks jagamiseks reisiseltskonna liikmete vahel. Reisi jaoks luuakse kasutajate grupp. Rakendus peaks lubama sisestada põhiinfo reisi kohta: toimumise aeg, sihtkoht, transiitriigid, võimalik kulude valuuta. Igal kasutajal on võimalik lisada rakendusse enda poolt grupi huvides kantud kuluühikuid, märkides ära summa, kulu lühikirjelduse (restoran, takso, laevapiletid vm) ja milliste grupi liikmete vahel läheb kulu jagamisele (default kõigi). Kuluühiku sisestamise kuupäev on tuvastatav. Kuluühiku juurde on võimalik lisada foto kuludokumendist, näiteks mobiiliga pildistatud restoranitsekk vms. Rakendus liidab jooksvalt kulud kokku ning arvestab välja sisestatud summade jaotuse grupi liikmete vahel. Iga grupi liige näeb enda ja teiste n.ö jooksvat saldot. <br /> <br /> Tegemist on tavakasutajale praktilist väärtust omava rakendusega. Loome selle veebilahendusena, mis tähendab, et eeldame reisiseltskonnal veebiühenduse olemasolu. See võib esialgu kasutust piirata, aga meil on hiljem võimalik sellele mobiilirakendus juurde lisada. Probleemseks võib osutuda erinevate valuutade ümberarvestamiseks optimaalse lahenduse leidmine. Selle osas mõtleme veel lahendust.<br /> <br /> ==Kulude jagamise algoritm==<br /> Personaalne kulu = Jagatav kulu / osalejate arv<br /> <br /> ==Kasutatavad andmebaaside tabelid:==<br /> Kasutajad - rakenduse kasutajad. Igal kasutajal on ka ligipääs süsteemile <br /> Kulutüübid - võimalik on valida isiklik kulu või grupi huvides tehtud kulu<br /> Kululiigid - mis liiki kulu on: transport, majutus, söök, meelelahutus jne<br /> Kulukanded - kasutajate poolt lisatud kulukanded<br /> Logi - kes mida millal tegi<br /> reisid - erinevad reisi-projektid<br /> Valuutakursid -<br /> <br /> <br /> ==Must have funktsionaalsus==<br /> <br /> '''Uue reisi sisestamine'''<br /> Kasutaja peab saama algatada uut reisi-projekti.<br /> Reisiprojekti loomisel peab saama määrata:<br /> - reisi algus ja lõpp<br /> - reisil osalejad<br /> - reisi sihtkoht<br /> - käibiv valuuta<br /> - reisi-projekti omanik<br /> - teiste kasutajate õigused<br /> <br /> '''Kasutajahaldus'''<br /> Reisi-projekti omanikul peab olema võimalus sisestada uusi kasutajaid või reisil osalejaid. Süsteemi kasutaja pääseb keskkonda ligi ning ta saab seal tegutseda. Reisil osaleja registreeritakse süsteemi kulukandjaks, ligipääsu tal ei ole.<br /> Uue kasutaja lisamisel saab sisestada järgmised andmed:<br /> - email (kasutaja<br /> - nimi)<br /> - eesnimi<br /> - perenimi<br /> - parool<br /> - isikukood<br /> - pangakonto<br /> - passi / ID kaardi number<br /> - roll<br /> <br /> '''Kulukannete sisestus'''<br /> Kasutajal peab olema võimlus sisestada kulukandeid ning sinna juurde märkida:<br /> - mitme peale kulukanne jaguneb<br /> - milliste inimeste vahel kulukanne jagamisele läheb (kas kõigi või valitud nimede)<br /> - kulu hetk<br /> - kulu kirjeldus<br /> - kulu suurus<br /> - kulu valuuta<br /> - kulu tüüp (ühiskulu, erakulu, laen, ...)<br /> - kulu liik (meelelahutus, transport, söömine, öömaja, ...)<br /> - kes kulu maksis (üks või mitu inimest)<br /> - palju maksis <br /> - mis valuutas<br /> <br /> <br /> '''Reisiülevaade'''<br /> Kasutajal peab olema võimalus igal hetkel näha ülevaadet reisikulude hetkeseisu kohta. Ülevaates peab kajastuma kõikide reisil osalejate kulude hetkeseis (kes on omadega plussis, kes on miinuses).<br /> <br /> '''Logi'''<br /> Süsteem peab pidama logi, kes millal, mida tegi.<br /> <br /> <br /> ==Nice to have==<br /> <br /> '''Kuludokumendi üleslaadimine'''<br /> Kasutajal võiks olla võimalus kuludokument ka üles laadida, kas pildi, pdf või muu faili näol.<br /> <br /> '''Off-line kasutusvõimalus'''<br /> Veebijuurdepääsu puudumisel saab iga kasutaja oma kulusid ikka sisestada ja esimesel veebikontaktil arvestatakse vahepeal sisestatud kulud juurde.</div>

Ukalamee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ukalamee&diff=66799 2013-10-25T11:45:47Z

<p>Ukalamee: </p> <hr /> <div>== Minu andmed: ==<br /> <br /> Ülari Kalamees &lt;br&gt;<br /> Kood: 10132094<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Kui ma olen aine deklareerinud näiteks sügissemestril, siis eksamit on võimalik järele teha kahe kahe järgneva semestri jooksul. Korduseksami aja peab kokku leppima ainet õpetava õppejõuga. Õppejõud võib anda lisaülesandeid. Korduseksamile registreerumine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Nii RF kui OF õppekohal on õppuril ühe õppeaine piires õigus kolmele sooritusele. Kõigil kordadel läbikukkumine tähendab, et aine on vaja uuesti deklareerida, mis on tasuline. REV/tasulisel õppekohal õppijatele on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus 2013/2014 õppeaastal on 14,2EUR.<br /> <br /> ==== Allikad: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo] &lt;br&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (ÕKE)] &lt;br&gt;<br /> Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal, rektori 30.05.2013 Käskkiri 3A-1-13-99<br /> <br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust esimesel aastal:<br /> :* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga<br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<br /> :* keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> :* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> :* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.<br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Õppekorralduse eeskiri]<br /> <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> X = 28<br /> Y = 23<br /> Tasuta koha säilimiseks pean tegema igal semesttril 27 EAP'd (kumulatiivselt)<br /> Ehk siis antud näite puhul esimese semestri lõpus mulle arvet ei esitata, teise semestri lõpuks oleks mul koos aga 28 + 23 = 51 EAP'd. Juurde peaksin maksma 3 EAP eest.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2013/2014 õppeaastal]<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Tere kool! Minu esimesest kõrgharidusest on möödas juba nii mõnigi aasta ja kõik õpi-korralduslikud nüansid unustusehõlma vajunud. Sestap oligi hea võimalus õppeaine &quot;I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus&quot; raames ennast detailidega kurssi viia. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e06277ea-87d8-4331-8ad0-0113e78ca336 Esimene loeng]. Kahtlemata kõige huvitavam samas ka segasem teema (vähemalt enne loengut!) oli uus &quot;Õppekava täitmise kord&quot;. Küsimused, et mis vahe on AP'l ja EAP'l? Kes peab maksma, kes ei pea maksma? Millal säilib tasuta õppimise õigus ja millal on oht see kaotada? Mitu EAP'd siis ikkagi semestri lõpuks tegema peab? Kõik see sai vastuse. Tõsi, ilmselt teise semestri alguseks on mõned pisi-detailid taas häguseks muutunud, kuid selgeks sai kõige tähtsam rusikareegel - 27 EAP'd semestris ja keegi arvega ähvardama ei tule. Nii palju siis &quot;tasuta kõrgharidusest&quot;.&lt;BR&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e1f6b361-104a-48e3-8e2c-587d40f8865f Teine loeng]. Sellest loengust õnnestus mul live'is osa saada. Margus Ernits rääkis pikalt ja põhajlikult õppimisest, akadeemilisest petturlusest, motivatsioonist ja kõigest sellega seonduvast. Juttu oli ka paljust muust (nt Robootika klubi) ning oli väga asjalik, kuid minu jaoks jõudis kõik see kohal pigem noomimise kui olustiku selgitamisena. Ma saan hästi aru, et spikerdamine-vassimine-valetamine-petmine ei ole õige. Saan ka sellest aru, et paraku väga paljud just selle tee valivadki ja see ei ole kaugeltki ainult nende probleem. Aga sisustada poolteist tundi teemal, et kui te nüüd spikerdama hakkate, oma kirjalikes töödes korralikult ei viita allikatele või õppejõu motivatsiooni lammutama asute, siis te olete väga-väga pahad. Paraku just selline mälestus sellest loengust jäi. Uut infot (nt. MindMap) ja huvitaviad mõttearendusi (nt õpilase motivatsion ja õppejõu motivatsioon) oli palju, aga foon jäi liiga negatiivseks. Loodan siiralt, et minu kaastudengitele jättis loeng positiivsema mulje.&lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/026a1dff-720b-4ecd-9907-86191c4ea3c1 Kolmas loeng] rääkis innovatsioonist. Loengu pidajaks Linnar Viik. Linnar Viik ise on suurepärane esineja ja ka teema, mida ta käsitles, äärmiselt põnev. Ilmselt nagu paljudel teistel, nii ka minul oli seni probleem innovatsiooni kui mõiste sõnadesse panemisega. Kuulatud loengust sai selgeks, et innovatsioon on ühe uue idee kasutusse võtmine. See ei ole teha iga päev midagi sellist, mida me oleme varem teinud ja oskame teha. Innovatsioon on iga päev teha midagi, mida me varem ei ole osanud teha. Levinud on arvamus, et innovatsioon on kellegi teise asi, on ilmtingimata seotud teaduse või kõrgtehnoloogiaga, viljelejateks on suurettevõtted. Need kolm seisukohta on suurimad eksiarvamused innovatsiooni kui sellise kohta. Innovatsioon on meie ümber, innovaatilisi lahendusi võib leida igaüks ja selleks ei ole kindlasti vaja mingi väga suure ja rikka ettevõtte tuge. Veel üks põnev mõte, mis loengust läbi käis: &quot;Fail fast&quot; - eksi kiiresti. Tähendab see seda, et eksida on väga okey ja just eksimustest on võimalik kõige efektiivsemalt õppida. Tähtis siinkohal on just õppimise osa. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/81141208-7e4e-4431-8021-c06a3ded6773 Neljanda loengu] pidas Tarmo Randel teemal &quot;IT-profid küberpättide vastu!&quot;. See oil samuti väga põnev loeng kuna andis mulle kui küberkuritegevusega mitte väga kursis olevale inimesele võrdlemisi hea ülevaate hetkeolukorrast ning trendidest. Põnev oli kuulda esimesest pahavarast. Samuti tõi lektor välja väga põneva fakti: juba paar aastat on FBI andmetel küberkuritegevusest saadav tulu suurem kui narkokuridegudega seotud tulu. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/222d77e4-640e-4509-a477-1f1cbbb51823 Viies loeng] oli teemal &quot;Elufilosoofia ja IT Eestis&quot; Andres Käveri esituses. Hea oli kuulda praktikut, kes ITK's omandatud hariduse on reaalses elus väga edukalt rakendanud. Elufilosoofilises osas tõdes lektor tõsiasja, et ühest erialast edukaks äritegevusest ei piisa. Kaasaegses äris selleks, et tubli olla, on vaja ka kõrvaleriala. Olgu see siis kombinatsioon IT arendusest ja majandusest, õigusest ja merendusest või näiteks kasvõi mäetööstusest ja kunstist. Lisaks väga põhjalikule tuutori-tööle andis härra Kävar põhjaliku ülevaate ka sellest, kuidas reaalne ärielu töötab. Eriti just see osa andis omandatavale (lisa)haridusele taustsüsteemi. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/181c924b-0254-420e-aa13-fe9ca7d157ef Kuues loeng]. Esinejad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, kes mõlemad töötavad Skype NOC (Network Operation Service) tiimist. Kui Andres Käver andis väga hea ülevaate elust IT sektoris just äriloogika poole pealt, siis need härrased pakkusid väga põhjaliku ülevaate just tehnilise poole pealt. Täpsemalt sellest, mida võiks endast kujutada elu süsteemi administraatorina. Kahtlemata terviklikku ülevaadet nii lühikese aja jooksul anda ei jõua, kuid ettekujutuse siiski. Väga hea ning kasulik oli loeng just selle nurga alt, et andis võimalus kõigile värsketele tudengitele võimalus veel kord hinnang anda, kas valitud eriala võiks neile sobilik olla või on viimane aeg oma valikud üle vaadata. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bed2135c-a2a2-4ec7-a9e8-0ce8efd66269 Seitsmes loeng]. Kõnelejateks Ats Albre ja Helen Piirsalu ettevõttest Nortal. Ainuüksi loengu teema ise oli juba väga provokatiivne &quot;Kuidas saada superstaariks?&quot;. Loengu idee aga seisnes selles, et tõeliselt heaks IT spetsialistiks ei saa pelgalt õppides - kogemusi on vaja. Tuleb käia erinevatel üritustel, osa võtta erinevatest projektidest, täiendada pidevalt oma oskusi ning peab oskama ennast müüa. Esinejad tutvustasid ka Nortali suveülikooli projekti. Tegemist on 2 kuu jooksul toimuva intensiivkursusega, mille põhiliseks ülesandeks paistis olevat uue tööjõu värbamine - peale projekti läbimist avaneb tublimatel võimaluse ettevõttesse tööle jääda. Loeng ise oli natuke laialivalguv, kuid kahtlemata andis taas hea võimaluse piiluda ühe suure IT ettevõtte sisemaailma ning osa saada sellest, mida sellel alal inimesed ise elust ja tööst arvavad. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/83ddde12-62b3-40e9-adf4-be28eacafe25 Kaheksas loeng]. Merle Liisu Lindma, HR Manager Skype Estonia. Veel üks esineja Skype'ist. Rääkis sedapuhku pehmematest väärtustest. Kui senised loengud tutvustasid peaasjalikult valitud eriala tulevikuvaateid, siis Merle Liisu Lindma keskendus pigem suuremale pildile ja kaugemale tulevikule. Kuhu ma välja tahan jõuda, mida ma teen ja kuidas ma seda teen? Küsimused mida tänapäeva inimesed, eriti just nooremad, endilt liiga tihti ei küsi. Nii ka mina. Ometi on tegemist vahest ehk kõige tähtsamate küsimustega üldse. Just seetõttu oligi hea kuulda kedagi rääkimas teemadel, mis aitasid stimuleerisid mõtlema natuke pikemas perspektiivis. Väga meeldis ettekandja poolt tutvustatud 10-10-10 reegel - enne iga otsust tuleb võtta korraks aega ja mõelda, mida see otsus endaga kaasa toob 10 minuti pärast, 10 kuu pärast, 10 aasta pärast. Leidsin selle mõtte olevat väga põneva ja kavatsen seda katsetada. &lt;br&gt;<br /> Kokkuvõtvalt pean ütlema, et ehkki suhtusin antud ainesse veidi skeptiliselt, siis tagantjärgi loengutele tagasi vaadates, oli tegemist suurepärase loengusarjaga. Väga põnev oli kuulda inimesi rääkimas oma tööst ja elust peale kooli. See andis väga hea perspektiivitunde ja aimduse, kuhu see kõik võib välja viia. &lt;br&gt;<br /> Teiseks pean vajalikuks välja tuua tõsiasja, et tegemist oli esimese ainega minu jaoks, mille ma läbisin virtuaalselt. Loengu konspekti iseseisvalt läbi töötada tundub minu jaoks natukene kuiv. Alati on parem kui keegi teemat live’is käsitleb - see aitab teemat oluliselt paremini lahti seletada ja mõista. Antud aine, mille ma läbisin virtuaalselt, jättis väga positiivse mulje just sellepoolest, et tegemist oli väga lähedase kogemusega sellele, kui oleks ise loengusaalis istunud. &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]</div>

Ukalamee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ukalamee&diff=66368 2013-10-24T07:21:05Z

<p>Ukalamee: </p> <hr /> <div>== Minu andmed: ==<br /> <br /> Ülari Kalamees &lt;br&gt;<br /> Kood: 10132094<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Kui ma olen aine deklareerinud näiteks sügissemestril, siis eksamit on võimalik järele teha kahe kahe järgneva semestri jooksul. Korduseksami aja peab kokku leppima ainet õpetava õppejõuga. Õppejõud võib anda lisaülesandeid. Korduseksamile registreerumine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Nii RF kui OF õppekohal on õppuril ühe õppeaine piires õigus kolmele sooritusele. Kõigil kordadel läbikukkumine tähendab, et aine on vaja uuesti deklareerida, mis on tasuline. REV/tasulisel õppekohal õppijatele on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus 2013/2014 õppeaastal on 14,2EUR.<br /> <br /> ==== Allikad: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo] &lt;br&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (ÕKE)] &lt;br&gt;<br /> Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal, rektori 30.05.2013 Käskkiri 3A-1-13-99<br /> <br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust esimesel aastal:<br /> :* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga<br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<br /> :* keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> :* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> :* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.<br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Õppekorralduse eeskiri]<br /> <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> X = 28<br /> Y = 23<br /> Tasuta koha säilimiseks pean tegema igal semesttril 27 EAP'd (kumulatiivselt)<br /> Ehk siis antud näite puhul esimese semestri lõpus mulle arvet ei esitata, teise semestri lõpuks oleks mul koos aga 28 + 23 = 51 EAP'd. Juurde peaksin maksma 3 EAP eest.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2013/2014 õppeaastal]<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Tere kool! Minu esimesest kõrgharidusest on möödas juba nii mõnigi aasta ja kõik õpi-korralduslikud nüansid unustusehõlma vajunud. Sestap oligi hea võimalus õppeaine &quot;I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus&quot; raames ennast detailidega kurssi viia. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e06277ea-87d8-4331-8ad0-0113e78ca336 Esimene loeng]. Kahtlemata kõige huvitavam samas ka segasem teema (vähemalt enne loengut!) oli uus &quot;Õppekava täitmise kord&quot;. Küsimused, et mis vahe on AP'l ja EAP'l? Kes peab maksma, kes ei pea maksma? Millal säilib tasuta õppimise õigus ja millal on oht see kaotada? Mitu EAP'd siis ikkagi semestri lõpuks tegema peab? Kõik see sai vastuse. Tõsi, ilmselt teise semestri alguseks on mõned pisi-detailid taas häguseks muutunud, kuid selgeks sai kõige tähtsam rusikareegel - 27 EAP'd semestris ja keegi arvega ähvardama ei tule. Nii palju siis &quot;tasuta kõrgharidusest&quot;.&lt;BR&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e1f6b361-104a-48e3-8e2c-587d40f8865f Teine loeng]. Sellest loengust õnnestus mul live'is osa saada. Margus Ernits rääkis pikalt ja põhajlikult õppimisest, akadeemilisest petturlusest, motivatsioonist ja kõigest sellega seonduvast. Juttu oli ka paljust muust (nt Robootika klubi) ning oli väga asjalik, kuid minu jaoks jõudis kõik see kohal pigem noomimise kui olustiku selgitamisena. Ma saan hästi aru, et spikerdamine-vassimine-valetamine-petmine ei ole õige. Saan ka sellest aru, et paraku väga paljud just selle tee valivadki ja see ei ole kaugeltki ainult nende probleem. Aga sisustada poolteist tundi teemal, et kui te nüüd spikerdama hakkate, oma kirjalikes töödes korralikult ei viita allikatele või õppejõu motivatsiooni lammutama asute, siis te olete väga-väga pahad. Paraku just selline mälestus sellest loengust jäi. Uut infot (nt. MindMap) ja huvitaviad mõttearendusi (nt õpilase motivatsion ja õppejõu motivatsioon) oli palju, aga foon jäi liiga negatiivseks. Loodan siiralt, et minu kaastudengitele jättis loeng positiivsema mulje.&lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/026a1dff-720b-4ecd-9907-86191c4ea3c1 Kolmas loeng] rääkis innovatsioonist. Loengu pidajaks Linnar Viik. Linnar Viik ise on suurepärane esineja ja ka teema, mida ta käsitles, äärmiselt põnev. Ilmselt nagu paljudel teistel, nii ka minul oli seni probleem innovatsiooni kui mõiste sõnadesse panemisega. Kuulatud loengust sai selgeks, et innovatsioon on ühe uue idee kasutusse võtmine. See ei ole teha iga päev midagi sellist, mida me oleme varem teinud ja oskame teha. Innovatsioon on iga päev teha midagi, mida me varem ei ole osanud teha. Levinud on arvamus, et innovatsioon on kellegi teise asi, on ilmtingimata seotud teaduse või kõrgtehnoloogiaga, viljelejateks on suurettevõtted. Need kolm seisukohta on suurimad eksiarvamused innovatsiooni kui sellise kohta. Innovatsioon on meie ümber, innovaatilisi lahendusi võib leida igaüks ja selleks ei ole kindlasti vaja mingi väga suure ja rikka ettevõtte tuge. Veel üks põnev mõte, mis loengust läbi käis: &quot;Fail fast&quot; - eksi kiiresti. Tähendab see seda, et eksida on väga okey ja just eksimustest on võimalik kõige efektiivsemalt õppida. Tähtis siinkohal on just õppimise osa. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/81141208-7e4e-4431-8021-c06a3ded6773 Neljanda loengu] pidas Tarmo Randel teemal &quot;IT-profid küberpättide vastu!&quot;. See oil samuti väga põnev loeng kuna andis mulle kui küberkuritegevusega mitte väga kursis olevale inimesele võrdlemisi hea ülevaate hetkeolukorrast ning trendidest. Põnev oli kuulda esimesest pahavarast. Samuti tõi lektor välja väga põneva fakti: juba paar aastat on FBI andmetel küberkuritegevusest saadav tulu suurem kui narkokuridegudega seotud tulu. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/222d77e4-640e-4509-a477-1f1cbbb51823 Viies loeng] oli teemal &quot;Elufilosoofia ja IT Eestis&quot; Andres Käveri esituses. Hea oli kuulda praktikut, kes ITK's omandatud hariduse on reaalses elus väga edukalt rakendanud. Elufilosoofilises osas tõdes lektor tõsiasja, et ühest erialast edukaks äritegevusest ei piisa. Kaasaegses äris selleks, et tubli olla, on vaja ka kõrvaleriala. Olgu see siis kombinatsioon IT arendusest ja majandusest, õigusest ja merendusest või näiteks kasvõi mäetööstusest ja kunstist. Lisaks väga põhjalikule tuutori-tööle andis härra Kävar põhjaliku ülevaate ka sellest, kuidas reaalne ärielu töötab. Eriti just see osa andis omandatavale (lisa)haridusele taustsüsteemi. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/181c924b-0254-420e-aa13-fe9ca7d157ef Kuues loeng]. Esinejad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, kes mõlemad töötavad Skype NOC (Network Operation Service) tiimist. Kui Andres Käver andis väga hea ülevaate elust IT sektoris just äriloogika poole pealt, siis need härrased pakkusid väga põhjaliku ülevaate just tehnilise poole pealt. Täpsemalt sellest, mida võiks endast kujutada elu süsteemi administraatorina. Kahtlemata terviklikku ülevaadet nii lühikese aja jooksul anda ei jõua, kuid ettekujutuse siiski. Väga hea ning kasulik oli loeng just selle nurga alt, et andis võimalus kõigile värsketele tudengitele võimalus veel kord hinnang anda, kas valitud eriala võiks neile sobilik olla või on viimane aeg oma valikud üle vaadata. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bed2135c-a2a2-4ec7-a9e8-0ce8efd66269 Seitsmes loeng]. Kõnelejateks Ats Albre ja Helen Piirsalu ettevõttest Nortal. Ainuüksi loengu teema ise oli juba väga provokatiivne &quot;Kuidas saada superstaariks?&quot;. Loengu idee aga seisnes selles, et tõeliselt heaks IT spetsialistiks ei saa pelgalt õppides - kogemusi on vaja. Tuleb käia erinevatel üritustel, osa võtta erinevatest projektidest, täiendada pidevalt oma oskusi ning peab oskama ennast müüa. Esinejad tutvustasid ka Nortali suveülikooli projekti. Tegemist on 2 kuu jooksul toimuva intensiivkursusega, mille põhiliseks ülesandeks paistis olevat uue tööjõu värbamine - peale projekti läbimist avaneb tublimatel võimaluse ettevõttesse tööle jääda. Loeng ise oli natuke laialivalguv, kuid kahtlemata andis taas hea võimaluse piiluda ühe suure IT ettevõtte sisemaailma ning osa saada sellest, mida sellel alal inimesed ise elust ja tööst arvavad. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/83ddde12-62b3-40e9-adf4-be28eacafe25 Kaheksas loeng]. Merle Liisu Lindma, HR Manager Skype Estonia. Veel üks esineja Skype'ist. Rääkis sedapuhku pehmematest väärtustest. Kui senised loengud tutvustasid peaasjalikult valitud eriala tulevikuvaateid, siis Merle Liisu Lindma keskendus pigem suuremale pildile ja kaugemale tulevikule. Kuhu ma välja tahan jõuda, mida ma teen ja kuidas ma seda teen? Küsimused mida tänapäeva inimesed, eriti just nooremad, endilt liiga tihti ei küsi. Nii ka mina. Ometi on tegemist vahest ehk kõige tähtsamate küsimustega üldse. Just seetõttu oligi hea kuulda kedagi rääkimas teemadel, mis aitasid stimuleerisid mõtlema natuke pikemas perspektiivis. Väga meeldis ettekandja poolt tutvustatud 10-10-10 reegel - enne iga otsust tuleb võtta korraks aega ja mõelda, mida see otsus endaga kaasa toob 10 minuti pärast, 10 kuu pärast, 10 aasta pärast. Leidsin selle mõtte olevat väga põneva ja kavatsen seda katsetada. &lt;br&gt;<br /> Kokkuvõtvalt pean ütlema, et ehkki suhtusin antud ainesse veidi skeptiliselt, siis tagantjärgi loengutele tagasi vaadates, oli tegemist suurepärase loengusarjaga. Väga põnev oli kuulda inimesi rääkimas oma tööst ja elust peale kooli. See andis väga hea perspektiivitunde ja aimduse, kuhu see kõik võib välja viia. &lt;br&gt;<br /> Teiseks pean vajalikuks välja tuua tõsiasja, et tegemist oli esimese ainega minu jaoks, mille ma läbisin virtuaalselt. Loengu konspekti iseseisvalt läbi töötada tundub minu jaoks natukene kuiv. Alati on parem kui keegi teemat live’is käsitleb - see aitab teemat oluliselt paremini lahti seletada ja mõista. Antud aine, mille ma läbisin virtuaalselt, jättis väga positiivse mulje just sellepoolest, et tegemist oli väga lähedase kogemusega sellele, kui oleks ise loengusaalis istunud. &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Ukalamee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ukalamee&diff=66367 2013-10-24T07:17:20Z

<p>Ukalamee: </p> <hr /> <div>== Minu andmed: ==<br /> <br /> Ülari Kalamees &lt;br&gt;<br /> Kood: 10132094<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Kui ma olen aine deklareerinud näiteks sügissemestril, siis eksamit on võimalik järele teha kahe kahe järgneva semestri jooksul. Korduseksami aja peab kokku leppima ainet õpetava õppejõuga. Õppejõud võib anda lisaülesandeid. Korduseksamile registreerumine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Nii RF kui OF õppekohal on õppuril ühe õppeaine piires õigus kolmele sooritusele. Kõigil kordadel läbikukkumine tähendab, et aine on vaja uuesti deklareerida, mis on tasuline. REV/tasulisel õppekohal õppijatele on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus 2013/2014 õppeaastal on 14,2EUR.<br /> <br /> ==== Allikad: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo] &lt;br&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (ÕKE)] &lt;br&gt;<br /> Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal, rektori 30.05.2013 Käskkiri 3A-1-13-99<br /> <br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust esimesel aastal:<br /> :* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga<br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<br /> :* keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> :* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> :* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.<br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Õppekorralduse eeskiri]<br /> <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> X = 28<br /> Y = 23<br /> Tasuta koha säilimiseks pean tegema igal semesttril 27 EAP'd (kumulatiivselt)<br /> Ehk siis antud näite puhul esimese semestri lõpus mulle arvet ei esitata, teise semestri lõpuks oleks mul koos aga 28 + 23 = 51 EAP'd. Juurde peaksin maksma 3 EAP eest.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2013/2014 õppeaastal]<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Tere kool! Minu esimesest kõrgharidusest on möödas juba nii mõnigi aasta ja kõik õpi-korralduslikud nüansid unustusehõlma vajunud. Sestap oligi hea võimalus õppeaine &quot;I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus&quot; raames ennast detailidega kurssi viia. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e06277ea-87d8-4331-8ad0-0113e78ca336 Esimene loeng]. Kahtlemata kõige huvitavam samas ka segasem teema (vähemalt enne loengut!) oli uus &quot;Õppekava täitmise kord&quot;. Küsimused, et mis vahe on AP'l ja EAP'l? Kes peab maksma, kes ei pea maksma? Millal säilib tasuta õppimise õigus ja millal on oht see kaotada? Mitu EAP'd siis ikkagi semestri lõpuks tegema peab? Kõik see sai vastuse. Tõsi, ilmselt teise semestri alguseks on mõned pisi-detailid taas häguseks muutunud, kuid selgeks sai kõige tähtsam rusikareegel - 27 EAP'd semestris ja keegi arvega ähvardama ei tule. Nii palju siis &quot;tasuta kõrgharidusest&quot;.&lt;BR&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e1f6b361-104a-48e3-8e2c-587d40f8865f Teine loeng]. Sellest loengust õnnestus mul live'is osa saada. Margus Ernits rääkis pikalt ja põhajlikult õppimisest, akadeemilisest petturlusest, motivatsioonist ja kõigest sellega seonduvast. Juttu oli ka paljust muust (nt Robootika klubi) ning oli väga asjalik, kuid minu jaoks jõudis kõik see kohal pigem noomimise kui olustiku selgitamisena. Ma saan hästi aru, et spikerdamine-vassimine-valetamine-petmine ei ole õige. Saan ka sellest aru, et paraku väga paljud just selle tee valivadki ja see ei ole kaugeltki ainult nende probleem. Aga sisustada poolteist tundi teemal, et kui te nüüd spikerdama hakkate, oma kirjalikes töödes korralikult ei viita allikatele või õppejõu motivatsiooni lammutama asute, siis te olete väga-väga pahad. Paraku just selline mälestus sellest loengust jäi. Uut infot (nt. MindMap) ja huvitaviad mõttearendusi (nt õpilase motivatsion ja õppejõu motivatsioon) oli palju, aga foon jäi liiga negatiivseks. Loodan siiralt, et minu kaastudengitele jättis loeng positiivsema mulje.&lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/026a1dff-720b-4ecd-9907-86191c4ea3c1 Kolmas loeng] rääkis innovatsioonist. Loengu pidajaks Linnar Viik. Linnar Viik ise on suurepärane esineja ja ka teema, mida ta käsitles, äärmiselt põnev. Ilmselt nagu paljudel teistel, nii ka minul oli seni probleem innovatsiooni kui mõiste sõnadesse panemisega. Kuulatud loengust sai selgeks, et innovatsioon on ühe uue idee kasutusse võtmine. See ei ole teha iga päev midagi sellist, mida me oleme varem teinud ja oskame teha. Innovatsioon on iga päev teha midagi, mida me varem ei ole osanud teha. Levinud on arvamus, et innovatsioon on kellegi teise asi, on ilmtingimata seotud teaduse või kõrgtehnoloogiaga, viljelejateks on suurettevõtted. Need kolm seisukohta on suurimad eksiarvamused innovatsiooni kui sellise kohta. Innovatsioon on meie ümber, innovaatilisi lahendusi võib leida igaüks ja selleks ei ole kindlasti vaja mingi väga suure ja rikka ettevõtte tuge. Veel üks põnev mõte, mis loengust läbi käis: &quot;Fail fast&quot; - eksi kiiresti. Tähendab see seda, et eksida on väga okey ja just eksimustest on võimalik kõige efektiivsemalt õppida. Tähtis siinkohal on just õppimise osa. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/81141208-7e4e-4431-8021-c06a3ded6773 Neljanda loengu] pidas Tarmo Randel teemal &quot;IT-profid küberpättide vastu!&quot;. See oil samuti väga põnev loeng kuna andis mulle kui küberkuritegevusega mitte väga kursis olevale inimesele võrdlemisi hea ülevaate hetkeolukorrast ning trendidest. Põnev oli kuulda esimesest pahavarast. Samuti tõi lektor välja väga põneva fakti: juba paar aastat on FBI andmetel küberkuritegevusest saadav tulu suurem kui narkokuridegudega seotud tulu. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/222d77e4-640e-4509-a477-1f1cbbb51823 Viies loeng] oli teemal &quot;Elufilosoofia ja IT Eestis&quot; Andres Käveri esituses. Hea oli kuulda praktikut, kes ITK's omandatud hariduse on reaalses elus väga edukalt rakendanud. Elufilosoofilises osas tõdes lektor tõsiasja, et ühest erialast edukaks äritegevusest ei piisa. Kaasaegses äris selleks, et tubli olla, on vaja ka kõrvaleriala. Olgu see siis kombinatsioon IT arendusest ja majandusest, õigusest ja merendusest või näiteks kasvõi mäetööstusest ja kunstist. Lisaks väga põhjalikule tuutori-tööle andis härra Kävar põhjaliku ülevaate ka sellest, kuidas reaalne ärielu töötab. Eriti just see osa andis omandatavale (lisa)haridusele taustsüsteemi. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/181c924b-0254-420e-aa13-fe9ca7d157ef Kuues loeng]. Esinejad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, kes mõlemad töötavad Skype NOC (Network Operation Service) tiimist. Kui Andres Käver andis väga hea ülevaate elust IT sektoris just äriloogika poole pealt, siis need härrased pakkusid väga põhjaliku ülevaate just tehnilise poole pealt. Täpsemalt sellest, mida võiks endast kujutada elu süsteemi administraatorina. Kahtlemata terviklikku ülevaadet nii lühikese aja jooksul anda ei jõua, kuid ettekujutuse siiski. Väga hea ning kasulik oli loeng just selle nurga alt, et andis võimalus kõigile värsketele tudengitele võimalus veel kord hinnang anda, kas valitud eriala võiks neile sobilik olla või on viimane aeg oma valikud üle vaadata. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bed2135c-a2a2-4ec7-a9e8-0ce8efd66269 Seitsmes loeng]. Kõnelejateks Ats Albre ja Helen Piirsalu ettevõttest Nortal. Ainuüksi loengu teema ise oli juba väga provokatiivne &quot;Kuidas saada superstaariks?&quot;. Loengu idee aga seisnes selles, et tõeliselt heaks IT spetsialistiks ei saa pelgalt õppides - kogemusi on vaja. Tuleb käia erinevatel üritustel, osa võtta erinevatest projektidest, täiendada pidevalt oma oskusi ning peab oskama ennast müüa. Esinejad tutvustasid ka Nortali suveülikooli projekti. Tegemist on 2 kuu jooksul toimuva intensiivkursusega, mille põhiliseks ülesandeks paistis olevat uue tööjõu värbamine - peale projekti läbimist avaneb tublimatel võimaluse ettevõttesse tööle jääda. Loeng ise oli natuke laialivalguv, kuid kahtlemata andis taas hea võimaluse piiluda ühe suure IT ettevõtte sisemaailma ning osa saada sellest, mida sellel alal inimesed ise elust ja tööst arvavad. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/83ddde12-62b3-40e9-adf4-be28eacafe25 Kaheksas loeng]. Merle Liisu Lindma, HR Manager Skype Estonia. Veel üks esineja Skype'ist. Rääkis sedapuhku pehmematest väärtustest. Kui senised loengud tutvustasid peaasjalikult valitud eriala tulevikuvaateid, siis Merle Liisu Lindma keskendus pigem suuremale pildile ja kaugemale tulevikule. Kuhu ma välja tahan jõuda, mida ma teen ja kuidas ma seda teen? Küsimused mida tänapäeva inimesed, eriti just nooremad, endilt liiga tihti ei küsi. Nii ka mina. Ometi on tegemist vahest ehk kõige tähtsamate küsimustega üldse. Just seetõttu oligi hea kuulda kedagi rääkimas teemadel, mis aitasid stimuleerisid mõtlema natuke pikemas perspektiivis. Väga meeldis ettekandja poolt tutvustatud 10-10-10 reegel - enne iga otsust tuleb võtta korraks aega ja mõelda, mida see otsus endaga kaasa toob 10 minuti pärast, 10 kuu pärast, 10 aasta pärast. Leidsin selle mõtte olevat väga põneva ja kavatsen seda katsetada. &lt;br&gt;<br /> Kokkuvõtvalt pean ütlema, et ehkki suhtusin antud ainesse veidi skeptiliselt, siis tagantjärgi loengutele tagasi vaadates, oli tegemist suurepärase loengusarjaga. Väga põnev oli kuulda inimesi rääkimas oma tööst ja elust peale kooli. See andis väga hea perspektiivitunde ja aimduse, kuhu see kõik võib välja viia. &lt;br&gt;<br /> Teiseks pean vajalikuks välja tuua tõsiasja, et tegemist oli esimese ainega minu jaoks, mille ma läbisin virtuaalselt. Loengu konspekti iseseisvalt läbi töötada tundub minu jaoks natukene kuiv. Alati on parem kui keegi teemat live’is käsitleb - see aitab teemat oluliselt paremini lahti seletada ja mõista. Antud aine, mille ma läbisin virtuaalselt, jättis väga positiivse mulje just sellepoolest, et tegemist oli väga lähedase kogemusega sellele, kui oleks ise loengusaalis istunud.</div>

Ukalamee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ukalamee&diff=66360 2013-10-24T07:06:28Z

<p>Ukalamee: </p> <hr /> <div>== Minu andmed: ==<br /> <br /> Ülari Kalamees &lt;br&gt;<br /> Kood: 10132094<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Kui ma olen aine deklareerinud näiteks sügissemestril, siis eksamit on võimalik järele teha kahe kahe järgneva semestri jooksul. Korduseksami aja peab kokku leppima ainet õpetava õppejõuga. Õppejõud võib anda lisaülesandeid. Korduseksamile registreerumine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Nii RF kui OF õppekohal on õppuril ühe õppeaine piires õigus kolmele sooritusele. Kõigil kordadel läbikukkumine tähendab, et aine on vaja uuesti deklareerida, mis on tasuline. REV/tasulisel õppekohal õppijatele on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus 2013/2014 õppeaastal on 14,2EUR.<br /> <br /> ==== Allikad: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo] &lt;br&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (ÕKE)] &lt;br&gt;<br /> Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal, rektori 30.05.2013 Käskkiri 3A-1-13-99<br /> <br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust esimesel aastal:<br /> :* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga<br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<br /> :* keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> :* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> :* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.<br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Õppekorralduse eeskiri]<br /> <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> X = 28<br /> Y = 23<br /> Tasuta koha säilimiseks pean tegema igal semesttril 27 EAP'd (kumulatiivselt)<br /> Ehk siis antud näite puhul esimese semestri lõpus mulle arvet ei esitata, teise semestri lõpuks oleks mul koos aga 28 + 23 = 51 EAP'd. Juurde peaksin maksma 3 EAP eest.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2013/2014 õppeaastal]<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Tere kool! Minu esimesest kõrgharidusest on möödas juba nii mõnigi aasta ja kõik õpi-korralduslikud nüanssid unustusehõlma vajunud. Sestap oligi hea võimalus õppeaine &quot;I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus&quot; raames ennast detailidega kurssi viia. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e06277ea-87d8-4331-8ad0-0113e78ca336 Esimene loeng]. Kahtlemata kõige huvitavam samas ka segasem teema (vähemalt enne loengut!) oli uus &quot;Õppekava täitmise kord&quot;. Küsimused, et mis vahe on AP'l ja EAP'l? Kes peab maksma, kes ei pea maksma? Millal säilib tasuta õppimise õigus ja millal on oht see kaotada? Mitu EAP'd siis ikkagi semestri lõpuks tegema peab? Kõik see sai vastuse. Tõsi, ilmselt teise semestri alguseks on mõned pisi-detailid taas häguseks muutunud, kuid selgeks sai kõige tähtsam rusikareegel - 27 EAP'd semestris ja keegi arvega ähvardama ei tule. Nii palju siis &quot;tasuta kõrgharidusest&quot;.&lt;BR&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e1f6b361-104a-48e3-8e2c-587d40f8865f Teine loeng]. Sellest loengust õnnestus mul live'is osa saada. Margus Ernits rääkis pikalt ja põhajlikult õppimisest, akadeemilisest petturlusest, motivatsioonist ja kõigest sellega seonduvast. Juttu oli ka paljust muust (nt Robootika klubi) ning oli väga asjalik, kuid minu jaoks jõudis kõik see kohal pigem noomimise kui olustiku selgitamisena. Ma saan hästi aru, et spikerdamine-vassimine-valetamine-petmine ei ole õige, saan ka sellest aru, et paraku väga paljud just selle tee valivadki ja see ei ole kaugeltki ainult nende probleem. Aga sisustada poolteist tundi teemal, et kui te nüüd spikerdama hakate, oma kirjalikes töödes korralikult ei viita allikatele või õppejõu motivatsiooni lammutama asute, siis te olete väga-väga pahad. Paraku just selline mälestus sellest loengust jäi. Uut infot (nt. MindMap) ja huvitaviad mõttearendusi (nt õpilase motivatsion ja õppejõu motivatsioon) oli palju, aga foon jäi liiga negatiivseks. Loodan siiralt, et minu kaastudengitele jättis loeng positiivsema mulje.&lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/026a1dff-720b-4ecd-9907-86191c4ea3c1 Kolmas loeng] rääkis innovatsioonist. Loengu pidajaks Linnar Viik. Linnar Viik ise on suurepärane esineja ja ka teema, mida ta käsitles, äärmiselt põnev. Ilmselt nagu paljudel teistel, nii ka minul oli seni probleem innovatsiooni kui mõiste sõnadesse panemisega. Kuulatud loengust sai selgeks, et innovatsioon on ühe uue idee kasutusse võtmine. See ei ole teha iga päev midagi sellist, mida me oleme varem teinud ja oskame teha. Innovatsioon on iga päev teha midagi, mida me varem ei ole osanud teha. Levinud on arvamus, et innovatsioon on kellegi teise asi, on ilmtingimata seotud teaduse või kõrgtehnoloogiaga, viljelejateks on suurettevõtted. Need kolm asja seisukohta on suurimad eksiarvamused innovatsiooni kui sellise kohta. Innovatsioon on meie ümber, innovaatilisi lahendusi võib leida igaüks ja selleks ei ole kindlasti vaja mingi väga suure ja rikka ettevõtte tuge. Veel üks põnev mõte, mis loengust läbi käis: &quot;Fail fast&quot; - eksi kiiresti. Selle mõte on, et eksida on väga okey ja just eksimustest on võimalik kõige efektiivsemalt õppida. Tähtis siinkohal on just õppimise osa. Natuke jäi küll segaseks seos antud õppeainega, aga loeng ise oli väga põnev. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/81141208-7e4e-4431-8021-c06a3ded6773 Neljanda loengu] pidas Tarmo Randel teemal &quot;IT-profid küberpättide vastu!&quot;. See oil samuti väga põnev loeng kuna andis mulle kui küberkuritegevusega mitte väga kursis olevale inimesele võrdlemisi hea ülevaate hetkeolukorrast ning trendidest. Põnev oli kuulda esimesest pahavarast. Samuti tõi lektor välja väga põneva fakti: juba paar aastat on FBI andmetel küberkuritegevusest saadav tulu suurem kui narkokuridegudega seotud tulu. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/222d77e4-640e-4509-a477-1f1cbbb51823 Viies loeng] oli teemal &quot;Elufilosoofia ja IT Eestis&quot; Andres Käveri esituses. Hea oli kuulda praktikut, kes ITK's omandatud hariduse on reaalses elus väga edukalt rakendanud. Elufilosoofilises osas tõdes lektor tõsiasja, et ühest erialast edukaks äritegevusest ei piisa, kaasaegses äris selleks, et tubli olla, on vaja ka kõrvaleriala. Olgu see siis kombinatsioon IT arendusest ja majandusest, õigusest ja merendusest või näiteks kasvõi mäetööstusest ja kunstist. Lisaks väga põhjalikule tuutori-tööle andis härra Kävar põhjaliku ülevaate ka sellest, kuidas reaalne ärielu töötab. Eriti just see osa andis omandatavale (lisa)haridusele taustsüsteemi. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/181c924b-0254-420e-aa13-fe9ca7d157ef Kuues loeng]. Esinejad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, kes mõlemad töötavad Skype NOC (Network Operation Service) tiimist. Kui Andres Käver andis väga hea ülevaate elust IT sektoris just äriloogika poole pealt, siis need härrase pakkusid väga põhjaliku ülevaate just tehnilise poole pealt. Täpsemalt sellest, mida võiks endast kujutada elu süsteemi administaatorina. Kahtlemata terviklikku ülevaadet nii lühikese aja jooksul anda ei jõua, kuid ettekujutuse siiski. Väga hea ning kasulik oli loeng just selle nurga alt, et andis võimalus kõigile värksetele tudengitele võimalus veel kord hinnang anda, kas valitud eriala võiks neile sobilik olla või on viimane aeg oma valikud üle vaadata. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bed2135c-a2a2-4ec7-a9e8-0ce8efd66269 Seitsmes loeng]. Kõnelejateks Ats Albre ja Helen Piirsalu ettevõttest Nortal. Ainuüksi loengu teema ise oli juba väga provokatiivne &quot;Kuidas saada superstaariks?&quot;. Loengu idee aga seisnes selles, et tõeliselt heaks IT spetsialistiks ei saa pelgalt õppides - kogemusi on vaja. Tuleb käia erinevatel üritustel, osa võtta erinevatest projektidest, täiendada pidevalt oma oskusi ning peab oskama ennast müüa. Esinejad tutvustasid ka Nortali suveülikooli projekti. Tegemist on 2 kuu jooksul toimuva intensiivkursusega, mille põhiliseks ülesandeks paistis olevat uue tööjõu värbamine - peale projekti läbimist avaneb tublimatel võimaluse ettevõttesse tööle jääda. Loeng ise oli natuke laialivalguv, kuid kahtlemata andis taas hea võimaluse piilud ühe suure IT ettevõtte sisemaailma ning osa saada sellest, mida sellel alal inimesed ise elust ja tööst arvavad. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/83ddde12-62b3-40e9-adf4-be28eacafe25 Kaheksas loeng]. Merle Liisu Lindma, HR Manager Skype Estonia. Veel üks esineja Skype'ist. Rääkis sedapuhku pehmematest väärtustest. Kui senised loengud tutvustasid peaasjalikult valitud eriala tulevikuvaateid, siis Merle Liisu Lindma keskendus pigem suuremale pildile ja kaugemale tulevikule. Kuhu ma välja tahan jõuda, mida ma teen ja kuidas ma seda teen? Küsimused mida tänapäeva inimesed, eriti just nooremad, endilt liiga tihti ei küsi. Nii ka mina. Ometi on tegemist vahest ehk kõige tähtsamate küsimustega üldse. Just seetõttu oligi hea kuulda kedagi rääkimas teemadel, mis aitasid stimuleerisid mõtlema natuke pikemas perspektiivis. Väga meeldis ettekandja poolt tutvustatud 10-10-10 reegel - enne iga otsust tuleb võtta korraks aega ja mõelda, mida see otsus endaga kaasa toob 10 minuti pärast, 10 kuu pärast, 10 aasta pärast. Leidsin selle mõtte olevat väga põneva ja kavatasen seda katsetada. &lt;br&gt;<br /> Kokkuvõtvalt pean ütlema, et ehki suhtusin antud ainesse veidi skeptiliselt, siis tagantjärgi loengutele tagasi vaadates, oli tegemist suurepärase loengusarjaga. Väga põnev oli kuulda inimesi rääkimas oma tööst ja elust peale kooli. See andis väga hea perspektiivitunde ja aimduse, kuhu see kõik võib välja viia. &lt;br&gt;<br /> Teiseks pean vajalikuks välja tuua tõsiasja, et tegemist oli esimese ainega minu jaoks, mille ma läbisin virtuaalselt. Loengu konspekti iseseisvalt läbi töötada tundub minu jaoks natukene kuiv. Alati on parem kui keegi teemat käsitleb - see aitab teemat oluliselt paremini lahti seletada ja mõista. Antud aine, mille ma läbisin virtuaalselt, jättis väga positiivse mulje just sellepoolest, et tegemist oli väga lähedase kogemusega sellele, kui oleks ise loengusaalis istunud.</div>

Ukalamee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ukalamee&diff=66209 2013-10-23T21:00:01Z

<p>Ukalamee: </p> <hr /> <div>== Minu andmed: ==<br /> <br /> Ülari Kalamees &lt;br&gt;<br /> Kood: 10132094<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Kui ma olen aine deklareerinud näiteks sügissemestril, siis eksamit on võimalik järele teha kahe kahe järgneva semestri jooksul. Korduseksami aja peab kokku leppima ainet õpetava õppejõuga. Õppejõud võib anda lisaülesandeid. Korduseksamile registreerumine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Nii RF kui OF õppekohal on õppuril ühe õppeaine piires õigus kolmele sooritusele. Kõigil kordadel läbikukkumine tähendab, et aine on vaja uuesti deklareerida, mis on tasuline. REV/tasulisel õppekohal õppijatele on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus 2013/2014 õppeaastal on 14,2EUR.<br /> <br /> ==== Allikad: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo] &lt;br&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (ÕKE)] &lt;br&gt;<br /> Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal, rektori 30.05.2013 Käskkiri 3A-1-13-99<br /> <br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust esimesel aastal:<br /> :* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga<br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<br /> :* keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> :* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> :* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.<br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Õppekorralduse eeskiri]<br /> <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> X = 28<br /> Y = 23<br /> Tasuta koha säilimiseks pean tegema igal semesttril 27 EAP'd (kumulatiivselt)<br /> Ehk siis antud näite puhul esimese semestri lõpus mulle arvet ei esitata, teise semestri lõpuks oleks mul koos aga 28 + 23 = 51 EAP'd. Juurde peaksin maksma 3 EAP eest.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2013/2014 õppeaastal]<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Tere kool! Minu esimesest kõrgharidusest on möödas juba nii mõnigi aasta ja kõik õpi-korralduslikud nüanssid unustusehõlma vajunud. Sestap oligi hea võimalus õppeaine &quot;I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus&quot; raames ennast detailidega kurssi viia. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e06277ea-87d8-4331-8ad0-0113e78ca336 Esimene loeng]. Kahtlemata kõige huvitavam samas ka segasem teema (vähemalt enne loengut!) oli uus &quot;Õppekava täitmise kord&quot;. Küsimused, et mis vahe on AP'l ja EAP'l? Kes peab maksma, kes ei pea maksma? Millal säilib tasuta õppimise õigus ja millal on oht see kaotada? Mitu EAP'd siis ikkagi semestri lõpuks tegema peab? Kõik see sai vastuse. Tõsi, ilmselt teise semestri alguseks on mõned pisi-detailid taas häguseks muutunud, kuid selgeks sai kõige tähtsam rusikareegel - 27 EAP'd semestris ja keegi arvega ähvardama ei tule. Nii palju siis &quot;tasuta kõrgharidusest&quot;.&lt;BR&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e1f6b361-104a-48e3-8e2c-587d40f8865f Teine loeng]. Sellest loengust õnnestus mul live'is osa saada. Margus Ernits rääkis pikalt ja põhajlikult õppimisest, akadeemilisest petturlusest, motivatsioonist ja kõigest sellega seonduvast. Juttu oli ka paljust muust (nt Robootika klubi) ning oli väga asjalik, kuid minu jaoks jõudis kõik see kohal pigem noomimise kui olustiku selgitamisena. Ma saan hästi aru, et spikerdamine-vassimine-valetamine-petmine ei ole õige, saan ka sellest aru, et paraku väga paljud just selle tee valivadki ja see ei ole kaugeltki ainult nende probleem. Aga sisustada poolteist tundi teemal, et kui te nüüd spikerdama hakate, oma kirjalikes töödes korralikult ei viita allikatele või õppejõu motivatsiooni lammutama asute, siis te olete väga-väga pahad. Paraku just selline mälestus sellest loengust jäi. Uut infot (nt. MindMap) ja huvitaviad mõttearendusi (nt õpilase motivatsion ja õppejõu motivatsioon) oli palju, aga foon jäi liiga negatiivseks. Loodan siiralt, et minu kaastudengitele jättis loeng positiivsema mulje.&lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/026a1dff-720b-4ecd-9907-86191c4ea3c1 Kolmas loeng] rääkis innovatsioonist. Loengu pidajaks Linnar Viik. Linnar Viik ise on suurepärane esineja ja ka teema, mida ta käsitles, äärmiselt põnev. Ilmselt nagu paljudel teistel, nii ka minul oli seni probleem innovatsiooni kui mõiste sõnadesse panemisega. Kuulatud loengust sai selgeks, et innovatsioon on ühe uue idee kasutusse võtmine. See ei ole teha iga päev midagi sellist, mida me oleme varem teinud ja oskame teha. Innovatsioon on iga päev teha midagi, mida me varem ei ole osanud teha. Levinud on arvamus, et innovatsioon on kellegi teise asi, on ilmtingimata seotud teaduse või kõrgtehnoloogiaga, viljelejateks on suurettevõtted. Need kolm asja seisukohta on suurimad eksiarvamused innovatsiooni kui sellise kohta. Innovatsioon on meie ümber, innovaatilisi lahendusi võib leida igaüks ja selleks ei ole kindlasti vaja mingi väga suure ja rikka ettevõtte tuge. Veel üks põnev mõte, mis loengust läbi käis: &quot;Fail fast&quot; - eksi kiiresti. Selle mõte on, et eksida on väga okey ja just eksimustest on võimalik kõige efektiivsemalt õppida. Tähtis siinkohal on just õppimise osa. Natuke jäi küll segaseks seos antud õppeainega, aga loeng ise oli väga põnev. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/81141208-7e4e-4431-8021-c06a3ded6773 Neljanda loengu] pidas Tarmo Randel teemal &quot;IT-profid küberpättide vastu!&quot;. See oil samuti väga põnev loeng kuna andis mulle kui küberkuritegevusega mitte väga kursis olevale inimesele võrdlemisi hea ülevaate hetkeolukorrast ning trendidest. Põnev oli kuulda esimesest pahavarast. Samuti tõi lektor välja väga põneva fakti: juba paar aastat on FBI andmetel küberkuritegevusest saadav tulu suurem kui narkokuridegudega seotud tulu. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/222d77e4-640e-4509-a477-1f1cbbb51823 Viies loeng] oli teemal &quot;Elufilosoofia ja IT Eestis&quot; Andres Käveri esituses. Hea oli kuulda praktikut, kes ITK's omandatud hariduse on reaalses elus väga edukalt rakendanud. Elufilosoofilises osas tõdes lektor tõsiasja, et ühest erialast edukaks äritegevusest ei piisa, kaasaegses äris selleks, et tubli olla, on vaja ka kõrvaleriala. Olgu see siis kombinatsioon IT arendusest ja majandusest, õigusest ja merendusest või näiteks kasvõi mäetööstusest ja kunstist. Lisaks väga põhjalikule tuutori-tööle andis härra Kävar põhjaliku ülevaate ka sellest, kuidas reaalne ärielu töötab. Eriti just see osa andis omandatavale (lisa)haridusele taustsüsteemi. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/181c924b-0254-420e-aa13-fe9ca7d157ef Kuues loeng]. Esinejad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, kes mõlemad töötavad Skype NOC (Network Operation Service) tiimist. Kui Andres Käver andis väga hea ülevaate elust IT sektoris just äriloogika poole pealt, siis need härrase pakkusid väga põhjaliku ülevaate just tehnilise poole pealt. Täpsemalt sellest, mida võiks endast kujutada elu süsteemi administaatorina. Kahtlemata terviklikku ülevaadet nii lühikese aja jooksul anda ei jõua, kuid ettekujutuse siiski. Väga hea ning kasulik oli loeng just selle nurga alt, et andis võimalus kõigile värksetele tudengitele võimalus veel kord hinnang anda, kas valitud eriala võiks neile sobilik olla või on viimane aeg oma valikud üle vaadata. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bed2135c-a2a2-4ec7-a9e8-0ce8efd66269 Seitsmes loeng]. Kõnelejateks Ats Albre ja Helen Piirsalu ettevõttest Nortal. Ainuüksi loengu teema ise oli juba väga provokatiivne &quot;Kuidas saada superstaariks?&quot;. Loengu idee aga seisnes selles, et tõeliselt heaks IT spetsialistiks ei saa pelgalt õppides - kogemusi on vaja. Tuleb käia erinevatel üritustel, osa võtta erinevatest projektidest, täiendada pidevalt oma oskusi ning peab oskama ennast müüa. Esinejad tutvustasid ka Nortali suveülikooli projekti. Tegemist on 2 kuu jooksul toimuva intensiivkursusega, mille põhiliseks ülesandeks paistis olevat uue tööjõu värbamine - peale projekti läbimist avaneb tublimatel võimaluse ettevõttesse tööle jääda. Loeng ise oli natuke laialivalguv, kuid kahtlemata andis taas hea võimaluse piilud ühe suure IT ettevõtte sisemaailma ning osa saada sellest, mida sellel alal inimesed ise elust ja tööst arvavad. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/83ddde12-62b3-40e9-adf4-be28eacafe25 Kaheksas loeng]. &lt;br&gt;</div>

Ukalamee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ukalamee&diff=66195 2013-10-23T20:41:35Z

<p>Ukalamee: </p> <hr /> <div>== Minu andmed: ==<br /> <br /> Ülari Kalamees &lt;br&gt;<br /> Kood: 10132094<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Kui ma olen aine deklareerinud näiteks sügissemestril, siis eksamit on võimalik järele teha kahe kahe järgneva semestri jooksul. Korduseksami aja peab kokku leppima ainet õpetava õppejõuga. Õppejõud võib anda lisaülesandeid. Korduseksamile registreerumine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Nii RF kui OF õppekohal on õppuril ühe õppeaine piires õigus kolmele sooritusele. Kõigil kordadel läbikukkumine tähendab, et aine on vaja uuesti deklareerida, mis on tasuline. REV/tasulisel õppekohal õppijatele on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus 2013/2014 õppeaastal on 14,2EUR.<br /> <br /> ==== Allikad: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo] &lt;br&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (ÕKE)] &lt;br&gt;<br /> Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal, rektori 30.05.2013 Käskkiri 3A-1-13-99<br /> <br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust esimesel aastal:<br /> :* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga<br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<br /> :* keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> :* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> :* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.<br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Õppekorralduse eeskiri]<br /> <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> X = 28<br /> Y = 23<br /> Tasuta koha säilimiseks pean tegema igal semesttril 27 EAP'd (kumulatiivselt)<br /> Ehk siis antud näite puhul esimese semestri lõpus mulle arvet ei esitata, teise semestri lõpuks oleks mul koos aga 28 + 23 = 51 EAP'd. Juurde peaksin maksma 3 EAP eest.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2013/2014 õppeaastal]<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Tere kool! Minu esimesest kõrgharidusest on möödas juba nii mõnigi aasta ja kõik õpi-korralduslikud nüanssid unustusehõlma vajunud. Sestap oligi hea võimalus õppeaine &quot;I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus&quot; raames ennast detailidega kurssi viia. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e06277ea-87d8-4331-8ad0-0113e78ca336 Esimene loeng]. Kahtlemata kõige huvitavam samas ka segasem teema (vähemalt enne loengut!) oli uus &quot;Õppekava täitmise kord&quot;. Küsimused, et mis vahe on AP'l ja EAP'l? Kes peab maksma, kes ei pea maksma? Millal säilib tasuta õppimise õigus ja millal on oht see kaotada? Mitu EAP'd siis ikkagi semestri lõpuks tegema peab? Kõik see sai vastuse. Tõsi, ilmselt teise semestri alguseks on mõned pisi-detailid taas häguseks muutunud, kuid selgeks sai kõige tähtsam rusikareegel - 27 EAP'd semestris ja keegi arvega ähvardama ei tule. Nii palju siis &quot;tasuta kõrgharidusest&quot;.&lt;BR&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e1f6b361-104a-48e3-8e2c-587d40f8865f Teine loeng]. Sellest loengust õnnestus mul live'is osa saada. Margus Ernits rääkis pikalt ja põhajlikult õppimisest, akadeemilisest petturlusest, motivatsioonist ja kõigest sellega seonduvast. Juttu oli ka paljust muust (nt Robootika klubi) ning oli väga asjalik, kuid minu jaoks jõudis kõik see kohal pigem noomimise kui olustiku selgitamisena. Ma saan hästi aru, et spikerdamine-vassimine-valetamine-petmine ei ole õige, saan ka sellest aru, et paraku väga paljud just selle tee valivadki ja see ei ole kaugeltki ainult nende probleem. Aga sisustada poolteist tundi teemal, et kui te nüüd spikerdama hakate, oma kirjalikes töödes korralikult ei viita allikatele või õppejõu motivatsiooni lammutama asute, siis te olete väga-väga pahad. Paraku just selline mälestus sellest loengust jäi. Uut infot (nt. MindMap) ja huvitaviad mõttearendusi (nt õpilase motivatsion ja õppejõu motivatsioon) oli palju, aga foon jäi liiga negatiivseks. Loodan siiralt, et minu kaastudengitele jättis loeng positiivsema mulje.&lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/026a1dff-720b-4ecd-9907-86191c4ea3c1 Kolmas loeng] rääkis innovatsioonist. Loengu pidajaks Linnar Viik. Linnar Viik ise on suurepärane esineja ja ka teema, mida ta käsitles, äärmiselt põnev. Ilmselt nagu paljudel teistel, nii ka minul oli seni probleem innovatsiooni kui mõiste sõnadesse panemisega. Kuulatud loengust sai selgeks, et innovatsioon on ühe uue idee kasutusse võtmine. See ei ole teha iga päev midagi sellist, mida me oleme varem teinud ja oskame teha. Innovatsioon on iga päev teha midagi, mida me varem ei ole osanud teha. Levinud on arvamus, et innovatsioon on kellegi teise asi, on ilmtingimata seotud teaduse või kõrgtehnoloogiaga, viljelejateks on suurettevõtted. Need kolm asja seisukohta on suurimad eksiarvamused innovatsiooni kui sellise kohta. Innovatsioon on meie ümber, innovaatilisi lahendusi võib leida igaüks ja selleks ei ole kindlasti vaja mingi väga suure ja rikka ettevõtte tuge. Veel üks põnev mõte, mis loengust läbi käis: &quot;Fail fast&quot; - eksi kiiresti. Selle mõte on, et eksida on väga okey ja just eksimustest on võimalik kõige efektiivsemalt õppida. Tähtis siinkohal on just õppimise osa. Natuke jäi küll segaseks seos antud õppeainega, aga loeng ise oli väga põnev. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/81141208-7e4e-4431-8021-c06a3ded6773 Neljanda loengu] pidas Tarmo Randel teemal &quot;IT-profid küberpättide vastu!&quot;. See oil samuti väga põnev loeng kuna andis mulle kui küberkuritegevusega mitte väga kursis olevale inimesele võrdlemisi hea ülevaate hetkeolukorrast ning trendidest. Põnev oli kuulda esimesest pahavarast. Samuti tõi lektor välja väga põneva fakti: juba paar aastat on FBI andmetel küberkuritegevusest saadav tulu suurem kui narkokuridegudega seotud tulu. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/222d77e4-640e-4509-a477-1f1cbbb51823 Viies loeng] oli teemal &quot;Elufilosoofia ja IT Eestis&quot; Andres Käveri esituses. Hea oli kuulda praktikut, kes ITK's omandatud hariduse on reaalses elus väga edukalt rakendanud. Elufilosoofilises osas tõdes lektor tõsiasja, et ühest erialast edukaks äritegevusest ei piisa, kaasaegses äris selleks, et tubli olla, on vaja ka kõrvaleriala. Olgu see siis kombinatsioon IT arendusest ja majandusest, õigusest ja merendusest või näiteks kasvõi mäetööstusest ja kunstist. Lisaks väga põhjalikule tuutori-tööle andis härra Kävar põhjaliku ülevaate ka sellest, kuidas reaalne ärielu töötab. Eriti just see osa andis omandatavale (lisa)haridusele taustsüsteemi. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/181c924b-0254-420e-aa13-fe9ca7d157ef Kuues loeng]. Esinejad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, kes mõlemad töötavad Skype NOC (Network Operation Service) tiimist. Kui Andres Käver andis väga hea ülevaate elust IT sektoris just äriloogika poole pealt, siis need härrase pakkusid väga põhjaliku ülevaate just tehnilise poole pealt. Täpsemalt sellest, mida võiks endast kujutada elu süsteemi administaatorina. Kahtlemata terviklikku ülevaadet nii lühikese aja jooksul anda ei jõua, kuid ettekujutuse siiski. Väga hea ning kasulik oli loeng just selle nurga alt, et andis võimalus kõigile värksetele tudengitele võimalus veel kord hinnang anda, kas valitud eriala võiks neile sobilik olla või on viimane aeg oma valikud üle vaadata. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bed2135c-a2a2-4ec7-a9e8-0ce8efd66269 Seitsmes loeng]. Kõnelejateks Ats Albre ja Helen Piirsalu ettevõttest Nortal. Ainuüksi loengu teema ise oli juba väga provokatiivne &quot;Kuidas saada superstaariks?&quot;. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/83ddde12-62b3-40e9-adf4-be28eacafe25 Kaheksas loeng]. &lt;br&gt;</div>

Ukalamee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ukalamee&diff=66185 2013-10-23T20:36:28Z

<p>Ukalamee: </p> <hr /> <div>== Minu andmed: ==<br /> <br /> Ülari Kalamees &lt;br&gt;<br /> Kood: 10132094<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Kui ma olen aine deklareerinud näiteks sügissemestril, siis eksamit on võimalik järele teha kahe kahe järgneva semestri jooksul. Korduseksami aja peab kokku leppima ainet õpetava õppejõuga. Õppejõud võib anda lisaülesandeid. Korduseksamile registreerumine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Nii RF kui OF õppekohal on õppuril ühe õppeaine piires õigus kolmele sooritusele. Kõigil kordadel läbikukkumine tähendab, et aine on vaja uuesti deklareerida, mis on tasuline. REV/tasulisel õppekohal õppijatele on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus 2013/2014 õppeaastal on 14,2EUR.<br /> <br /> ==== Allikad: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo] &lt;br&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (ÕKE)] &lt;br&gt;<br /> Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal, rektori 30.05.2013 Käskkiri 3A-1-13-99<br /> <br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust esimesel aastal:<br /> :* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga<br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<br /> :* keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> :* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> :* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.<br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Õppekorralduse eeskiri]<br /> <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> X = 28<br /> Y = 23<br /> Tasuta koha säilimiseks pean tegema igal semesttril 27 EAP'd (kumulatiivselt)<br /> Ehk siis antud näite puhul esimese semestri lõpus mulle arvet ei esitata, teise semestri lõpuks oleks mul koos aga 28 + 23 = 51 EAP'd. Juurde peaksin maksma 3 EAP eest.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2013/2014 õppeaastal]<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Tere kool! Minu esimesest kõrgharidusest on möödas juba nii mõnigi aasta ja kõik õpi-korralduslikud nüanssid unustusehõlma vajunud. Sestap oligi hea võimalus õppeaine &quot;I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus&quot; raames ennast detailidega kurssi viia. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e06277ea-87d8-4331-8ad0-0113e78ca336 Esimene loeng]. Kahtlemata kõige huvitavam samas ka segasem teema (vähemalt enne loengut!) oli uus &quot;Õppekava täitmise kord&quot;. Küsimused, et mis vahe on AP'l ja EAP'l? Kes peab maksma, kes ei pea maksma? Millal säilib tasuta õppimise õigus ja millal on oht see kaotada? Mitu EAP'd siis ikkagi semestri lõpuks tegema peab? Kõik see sai vastuse. Tõsi, ilmselt teise semestri alguseks on mõned pisi-detailid taas häguseks muutunud, kuid selgeks sai kõige tähtsam rusikareegel - 27 EAP'd semestris ja keegi arvega ähvardama ei tule. Nii palju siis &quot;tasuta kõrgharidusest&quot;.&lt;BR&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e1f6b361-104a-48e3-8e2c-587d40f8865f Teine loeng]. Sellest loengust õnnestus mul live'is osa saada. Margus Ernits rääkis pikalt ja põhajlikult õppimisest, akadeemilisest petturlusest, motivatsioonist ja kõigest sellega seonduvast. Juttu oli ka paljust muust (nt Robootika klubi) ning oli väga asjalik, kuid minu jaoks jõudis kõik see kohal pigem noomimise kui olustiku selgitamisena. Ma saan hästi aru, et spikerdamine-vassimine-valetamine-petmine ei ole õige, saan ka sellest aru, et paraku väga paljud just selle tee valivadki ja see ei ole kaugeltki ainult nende probleem. Aga sisustada poolteist tundi teemal, et kui te nüüd spikerdama hakate, oma kirjalikes töödes korralikult ei viita allikatele või õppejõu motivatsiooni lammutama asute, siis te olete väga-väga pahad. Paraku just selline mälestus sellest loengust jäi. Uut infot (nt. MindMap) ja huvitaviad mõttearendusi (nt õpilase motivatsion ja õppejõu motivatsioon) oli palju, aga foon jäi liiga negatiivseks. Loodan siiralt, et minu kaastudengitele jättis loeng positiivsema mulje.&lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/026a1dff-720b-4ecd-9907-86191c4ea3c1 Kolmas loeng] rääkis innovatsioonist. Loengu pidajaks Linnar Viik. Linnar Viik ise on suurepärane esineja ja ka teema, mida ta käsitles, äärmiselt põnev. Ilmselt nagu paljudel teistel, nii ka minul oli seni probleem innovatsiooni kui mõiste sõnadesse panemisega. Kuulatud loengust sai selgeks, et innovatsioon on ühe uue idee kasutusse võtmine. See ei ole teha iga päev midagi sellist, mida me oleme varem teinud ja oskame teha. Innovatsioon on iga päev teha midagi, mida me varem ei ole osanud teha. Levinud on arvamus, et innovatsioon on kellegi teise asi, on ilmtingimata seotud teaduse või kõrgtehnoloogiaga, viljelejateks on suurettevõtted. Need kolm asja seisukohta on suurimad eksiarvamused innovatsiooni kui sellise kohta. Innovatsioon on meie ümber, innovaatilisi lahendusi võib leida igaüks ja selleks ei ole kindlasti vaja mingi väga suure ja rikka ettevõtte tuge. Veel üks põnev mõte, mis loengust läbi käis: &quot;Fail fast&quot; - eksi kiiresti. Selle mõte on, et eksida on väga okey ja just eksimustest on võimalik kõige efektiivsemalt õppida. Tähtis siinkohal on just õppimise osa. Natuke jäi küll segaseks seos antud õppeainega, aga loeng ise oli väga põnev. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/81141208-7e4e-4431-8021-c06a3ded6773 Neljanda loengu] pidas Tarmo Randel teemal &quot;IT-profid küberpättide vastu!&quot;. See oil samuti väga põnev loeng kuna andis mulle kui küberkuritegevusega mitte väga kursis olevale inimesele võrdlemisi hea ülevaate hetkeolukorrast ning trendidest. Põnev oli kuulda esimesest pahavarast. Samuti tõi lektor välja väga põneva fakti: juba paar aastat on FBI andmetel küberkuritegevusest saadav tulu suurem kui narkokuridegudega seotud tulu. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/222d77e4-640e-4509-a477-1f1cbbb51823 Viies loeng] oli teemal &quot;Elufilosoofia ja IT Eestis&quot; Andres Käveri esituses. Hea oli kuulda praktikut, kes ITK's omandatud hariduse on reaalses elus väga edukalt rakendanud. Elufilosoofilises osas tõdes lektor tõsiasja, et ühest erialast edukaks äritegevusest ei piisa, kaasaegses äris selleks, et tubli olla, on vaja ka kõrvaleriala. Olgu see siis kombinatsioon IT arendusest ja majandusest, õigusest ja merendusest või näiteks kasvõi mäetööstusest ja kunstist. Lisaks väga põhjalikule tuutori-tööle andis härra Kävar põhjaliku ülevaate ka sellest, kuidas reaalne ärielu töötab. Eriti just see osa andis omandatavale (lisa)haridusele taustsüsteemi. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/181c924b-0254-420e-aa13-fe9ca7d157ef Kuues loeng]. Esinejad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, kes mõlemad töötavad Skype NOC (Network Operation Service) tiimist. Kui Andres Käver andis väga hea ülevaate elust IT sektoris just äriloogika poole pealt, siis need härrase pakkusid väga põhjaliku ülevaate just tehnilise poole pealt. Täpsemalt sellest, mida võiks endast kujutada elu süsteemi administaatorina. Kahtlemata terviklikku ülevaadet nii lühikese aja jooksul anda ei jõua, kuid ettekujutuse siiski. Väga hea ning kasulik oli loeng just selle nurga alt, et andis võimalus kõigile värksetele tudengitele võimalus veel kord hinnang anda, kas valitud eriala võiks neile sobilik olla või on viimane aeg oma valikud üle vaadata. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bed2135c-a2a2-4ec7-a9e8-0ce8efd66269 Seitsmes loeng]. Kõnelejateks Ats Albre ja Helen Piirsalu ettevõttest Nortal. Ainuüksi loengu teema ise oli juba väga ambitsioonikas. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/83ddde12-62b3-40e9-adf4-be28eacafe25 Kaheksas loeng]. &lt;br&gt;</div>

Ukalamee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ukalamee&diff=66178 2013-10-23T20:30:51Z

<p>Ukalamee: </p> <hr /> <div>== Minu andmed: ==<br /> <br /> Ülari Kalamees &lt;br&gt;<br /> Kood: 10132094<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Kui ma olen aine deklareerinud näiteks sügissemestril, siis eksamit on võimalik järele teha kahe kahe järgneva semestri jooksul. Korduseksami aja peab kokku leppima ainet õpetava õppejõuga. Õppejõud võib anda lisaülesandeid. Korduseksamile registreerumine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Nii RF kui OF õppekohal on õppuril ühe õppeaine piires õigus kolmele sooritusele. Kõigil kordadel läbikukkumine tähendab, et aine on vaja uuesti deklareerida, mis on tasuline. REV/tasulisel õppekohal õppijatele on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus 2013/2014 õppeaastal on 14,2EUR.<br /> <br /> ==== Allikad: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo] &lt;br&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (ÕKE)] &lt;br&gt;<br /> Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal, rektori 30.05.2013 Käskkiri 3A-1-13-99<br /> <br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust esimesel aastal:<br /> :* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga<br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<br /> :* keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> :* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> :* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.<br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Õppekorralduse eeskiri]<br /> <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> X = 28<br /> Y = 23<br /> Tasuta koha säilimiseks pean tegema igal semesttril 27 EAP'd (kumulatiivselt)<br /> Ehk siis antud näite puhul esimese semestri lõpus mulle arvet ei esitata, teise semestri lõpuks oleks mul koos aga 28 + 23 = 51 EAP'd. Juurde peaksin maksma 3 EAP eest.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2013/2014 õppeaastal]<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Tere kool! Minu esimesest kõrgharidusest on möödas juba nii mõnigi aasta ja kõik õpi-korralduslikud nüanssid unustusehõlma vajunud. Sestap oligi hea võimalus õppeaine &quot;I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus&quot; raames ennast detailidega kurssi viia. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e06277ea-87d8-4331-8ad0-0113e78ca336 Esimene loeng]. Kahtlemata kõige huvitavam samas ka segasem teema (vähemalt enne loengut!) oli uus &quot;Õppekava täitmise kord&quot;. Küsimused, et mis vahe on AP'l ja EAP'l? Kes peab maksma, kes ei pea maksma? Millal säilib tasuta õppimise õigus ja millal on oht see kaotada? Mitu EAP'd siis ikkagi semestri lõpuks tegema peab? Kõik see sai vastuse. Tõsi, ilmselt teise semestri alguseks on mõned pisi-detailid taas häguseks muutunud, kuid selgeks sai kõige tähtsam rusikareegel - 27 EAP'd semestris ja keegi arvega ähvardama ei tule. Nii palju siis &quot;tasuta kõrgharidusest&quot;.&lt;BR&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e1f6b361-104a-48e3-8e2c-587d40f8865f Teine loeng]. Sellest loengust õnnestus mul live'is osa saada. Margus Ernits rääkis pikalt ja põhajlikult õppimisest, akadeemilisest petturlusest, motivatsioonist ja kõigest sellega seonduvast. Juttu oli ka paljust muust (nt Robootika klubi) ning oli väga asjalik, kuid minu jaoks jõudis kõik see kohal pigem noomimise kui olustiku selgitamisena. Ma saan hästi aru, et spikerdamine-vassimine-valetamine-petmine ei ole õige, saan ka sellest aru, et paraku väga paljud just selle tee valivadki ja see ei ole kaugeltki ainult nende probleem. Aga sisustada poolteist tundi teemal, et kui te nüüd spikerdama hakate, oma kirjalikes töödes korralikult ei viita allikatele või õppejõu motivatsiooni lammutama asute, siis te olete väga-väga pahad. Paraku just selline mälestus sellest loengust jäi. Uut infot (nt. MindMap) ja huvitaviad mõttearendusi (nt õpilase motivatsion ja õppejõu motivatsioon) oli palju, aga foon jäi liiga negatiivseks. Loodan siiralt, et minu kaastudengitele jättis loeng positiivsema mulje.&lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/026a1dff-720b-4ecd-9907-86191c4ea3c1 Kolmas loeng] rääkis innovatsioonist. Loengu pidajaks Linnar Viik. Linnar Viik ise on suurepärane esineja ja ka teema, mida ta käsitles, äärmiselt põnev. Ilmselt nagu paljudel teistel, nii ka minul oli seni probleem innovatsiooni kui mõiste sõnadesse panemisega. Kuulatud loengust sai selgeks, et innovatsioon on ühe uue idee kasutusse võtmine. See ei ole teha iga päev midagi sellist, mida me oleme varem teinud ja oskame teha. Innovatsioon on iga päev teha midagi, mida me varem ei ole osanud teha. Levinud on arvamus, et innovatsioon on kellegi teise asi, on ilmtingimata seotud teaduse või kõrgtehnoloogiaga, viljelejateks on suurettevõtted. Need kolm asja seisukohta on suurimad eksiarvamused innovatsiooni kui sellise kohta. Innovatsioon on meie ümber, innovaatilisi lahendusi võib leida igaüks ja selleks ei ole kindlasti vaja mingi väga suure ja rikka ettevõtte tuge. Veel üks põnev mõte, mis loengust läbi käis: &quot;Fail fast&quot; - eksi kiiresti. Selle mõte on, et eksida on väga okey ja just eksimustest on võimalik kõige efektiivsemalt õppida. Tähtis siinkohal on just õppimise osa. Natuke jäi küll segaseks seos antud õppeainega, aga loeng ise oli väga põnev. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/81141208-7e4e-4431-8021-c06a3ded6773 Neljanda loengu] pidas Tarmo Randel teemal &quot;IT-profid küberpättide vastu!&quot;. See oil samuti väga põnev loeng kuna andis mulle kui küberkuritegevusega mitte väga kursis olevale inimesele võrdlemisi hea ülevaate hetkeolukorrast ning trendidest. Põnev oli kuulda esimesest pahavarast. Samuti tõi lektor välja väga põneva fakti: juba paar aastat on FBI andmetel küberkuritegevusest saadav tulu suurem kui narkokuridegudega seotud tulu. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/222d77e4-640e-4509-a477-1f1cbbb51823 Viies loeng] oli teemal &quot;Elufilosoofia ja IT Eestis&quot; Andres Käveri esituses. Hea oli kuulda praktikut, kes ITK's omandatud hariduse on reaalses elus väga edukalt rakendanud. Elufilosoofilises osas tõdes lektor tõsiasja, et ühest erialast edukaks äritegevusest ei piisa, kaasaegses äris selleks, et tubli olla, on vaja ka kõrvaleriala. Olgu see siis kombinatsioon IT arendusest ja majandusest, õigusest ja merendusest või näiteks kasvõi mäetööstusest ja kunstist. Lisaks väga põhjalikule tuutori-tööle andis härra Kävar põhjaliku ülevaate ka sellest, kuidas reaalne ärielu töötab. Eriti just see osa andis omandatavale (lisa)haridusele taustsüsteemi. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/181c924b-0254-420e-aa13-fe9ca7d157ef Kuues loeng]. Esinejad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, kes mõlemad töötavad Skype NOC (Network Operation Service) tiimist. Kui Andres Käver andis väga hea ülevaate elust IT sektoris just äriloogika poole pealt, siis need härrase pakkusid väga põhjaliku ülevaate just tehnilise poole pealt. Täpsemalt sellest, mida võiks endast kujutada elu süsteemi administaatorina. Kahtlemata terviklikku ülevaadet nii lühikese aja jooksul anda ei jõua, kuid ettekujutuse siiski. Väga hea ning kasulik oli loeng just selle nurga alt, et andis võimalus kõigile värksetele tudengitele võimalus veel kord hinnang anda, kas valitud eriala võiks neile sobilik olla või on viimane aeg oma valikud üle vaadata. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bed2135c-a2a2-4ec7-a9e8-0ce8efd66269 Seitsmes loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/83ddde12-62b3-40e9-adf4-be28eacafe25 Kaheksas loeng]. &lt;br&gt;</div>

Ukalamee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ukalamee&diff=66176 2013-10-23T20:29:54Z

<p>Ukalamee: </p> <hr /> <div>== Minu andmed: ==<br /> <br /> Ülari Kalamees &lt;br&gt;<br /> Kood: 10132094<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Kui ma olen aine deklareerinud näiteks sügissemestril, siis eksamit on võimalik järele teha kahe kahe järgneva semestri jooksul. Korduseksami aja peab kokku leppima ainet õpetava õppejõuga. Õppejõud võib anda lisaülesandeid. Korduseksamile registreerumine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Nii RF kui OF õppekohal on õppuril ühe õppeaine piires õigus kolmele sooritusele. Kõigil kordadel läbikukkumine tähendab, et aine on vaja uuesti deklareerida, mis on tasuline. REV/tasulisel õppekohal õppijatele on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus 2013/2014 õppeaastal on 14,2EUR.<br /> <br /> ==== Allikad: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo] &lt;br&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (ÕKE)] &lt;br&gt;<br /> Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal, rektori 30.05.2013 Käskkiri 3A-1-13-99<br /> <br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust esimesel aastal:<br /> :* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga<br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<br /> :* keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> :* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> :* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.<br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Õppekorralduse eeskiri]<br /> <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> X = 28<br /> Y = 23<br /> Tasuta koha säilimiseks pean tegema igal semesttril 27 EAP'd (kumulatiivselt)<br /> Ehk siis antud näite puhul esimese semestri lõpus mulle arvet ei esitata, teise semestri lõpuks oleks mul koos aga 28 + 23 = 51 EAP'd. Juurde peaksin maksma 3 EAP eest.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2013/2014 õppeaastal]<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Tere kool! Minu esimesest kõrgharidusest on möödas juba nii mõnigi aasta ja kõik õpi-korralduslikud nüanssid unustusehõlma vajunud. Sestap oligi hea võimalus õppeaine &quot;I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus&quot; raames ennast detailidega kurssi viia. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e06277ea-87d8-4331-8ad0-0113e78ca336 Esimene loeng]. Kahtlemata kõige huvitavam samas ka segasem teema (vähemalt enne loengut!) oli uus &quot;Õppekava täitmise kord&quot;. Küsimused, et mis vahe on AP'l ja EAP'l? Kes peab maksma, kes ei pea maksma? Millal säilib tasuta õppimise õigus ja millal on oht see kaotada? Mitu EAP'd siis ikkagi semestri lõpuks tegema peab? Kõik see sai vastuse. Tõsi, ilmselt teise semestri alguseks on mõned pisi-detailid taas häguseks muutunud, kuid selgeks sai kõige tähtsam rusikareegel - 27 EAP'd semestris ja keegi arvega ähvardama ei tule. Nii palju siis &quot;tasuta kõrgharidusest&quot;.&lt;BR&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e1f6b361-104a-48e3-8e2c-587d40f8865f Teine loeng]. Sellest loengust õnnestus mul live'is osa saada. Margus Ernits rääkis pikalt ja põhajlikult õppimisest, akadeemilisest petturlusest, motivatsioonist ja kõigest sellega seonduvast. Juttu oli ka paljust muust (nt Robootika klubi) ning oli väga asjalik, kuid minu jaoks jõudis kõik see kohal pigem noomimise kui olustiku selgitamisena. Ma saan hästi aru, et spikerdamine-vassimine-valetamine-petmine ei ole õige, saan ka sellest aru, et paraku väga paljud just selle tee valivadki ja see ei ole kaugeltki ainult nende probleem. Aga sisustada poolteist tundi teemal, et kui te nüüd spikerdama hakate, oma kirjalikes töödes korralikult ei viita allikatele või õppejõu motivatsiooni lammutama asute, siis te olete väga-väga pahad. Paraku just selline mälestus sellest loengust jäi. Uut infot (nt. MindMap) ja huvitaviad mõttearendusi (nt õpilase motivatsion ja õppejõu motivatsioon) oli palju, aga foon jäi liiga negatiivseks. Loodan siiralt, et minu kaastudengitele jättis loeng positiivsema mulje.&lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/026a1dff-720b-4ecd-9907-86191c4ea3c1 Kolmas loeng] rääkis innovatsioonist. Loengu pidajaks Linnar Viik. Linnar Viik ise on suurepärane esineja ja ka teema, mida ta käsitles, äärmiselt põnev. Ilmselt nagu paljudel teistel, nii ka minul oli seni probleem innovatsiooni kui mõiste sõnadesse panemisega. Kuulatud loengust sai selgeks, et innovatsioon on ühe uue idee kasutusse võtmine. See ei ole teha iga päev midagi sellist, mida me oleme varem teinud ja oskame teha. Innovatsioon on iga päev teha midagi, mida me varem ei ole osanud teha. Levinud on arvamus, et innovatsioon on kellegi teise asi, on ilmtingimata seotud teaduse või kõrgtehnoloogiaga, viljelejateks on suurettevõtted. Need kolm asja seisukohta on suurimad eksiarvamused innovatsiooni kui sellise kohta. Innovatsioon on meie ümber, innovaatilisi lahendusi võib leida igaüks ja selleks ei ole kindlasti vaja mingi väga suure ja rikka ettevõtte tuge. Veel üks põnev mõte, mis loengust läbi käis: &quot;Fail fast&quot; - eksi kiiresti. Selle mõte on, et eksida on väga okey ja just eksimustest on võimalik kõige efektiivsemalt õppida. Tähtis siinkohal on just õppimise osa. Natuke jäi küll segaseks seos antud õppeainega, aga loeng ise oli väga põnev. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/81141208-7e4e-4431-8021-c06a3ded6773 Neljanda loengu] pidas Tarmo Randel teemal &quot;IT-profid küberpättide vastu!&quot;. See oil samuti väga põnev loeng kuna andis mulle kui küberkuritegevusega mitte väga kursis olevale inimesele võrdlemisi hea ülevaate hetkeolukorrast ning trendidest. Põnev oli kuulda esimesest pahavarast. Samuti tõi lektor välja väga põneva fakti: juba paar aastat on FBI andmetel küberkuritegevusest saadav tulu suurem kui narkokuridegudega seotud tulu. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/222d77e4-640e-4509-a477-1f1cbbb51823 Viies loeng] oli teemal &quot;Elufilosoofia ja IT Eestis&quot; Andres Käveri esituses. Hea oli kuulda praktikut, kes ITK's omandatud hariduse on reaalses elus väga edukalt rakendanud. Elufilosoofilises osas tõdes lektor tõsiasja, et ühest erialast edukaks äritegevusest ei piisa, kaasaegses äris selleks, et tubli olla, on vaja ka kõrvaleriala. Olgu see siis kombinatsioon IT arendusest ja majandusest, õigusest ja merendusest või näiteks kasvõi mäetööstusest ja kunstist. Lisaks väga põhjalikule tuutori-tööle andis härra Kävar põhjaliku ülevaate ka sellest, kuidas reaalne ärielu töötab. Eriti just see osa andis omandatavale (lisa)haridusele taustsüsteemi. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/181c924b-0254-420e-aa13-fe9ca7d157ef Kuues loeng] Esinejad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, kes mõlemad töötavad Skype NOC (Network Operation Service) tiimist. Kui Andres Käver andis väga hea ülevaate elust IT sektoris just äriloogika poole pealt, siis need härrase pakkusid väga põhjaliku ülevaate just tehnilise poole pealt. Täpsemalt sellest, mida võiks endast kujutada elu süsteemi administaatorina. Kahtlemata terviklikku ülevaadet nii lühikese aja jooksul anda ei jõua, kuid ettekujutuse siiski. Väga hea ning kasulik oli loeng just selle nurga alt, et andis võimalus kõigile värksetele tudengitele võimalus veel kord hinnang anda, kas valitud eriala võiks neile sobilik olla või on viimane aeg oma valikud üle vaadta. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bed2135c-a2a2-4ec7-a9e8-0ce8efd66269 Seitsmes loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/83ddde12-62b3-40e9-adf4-be28eacafe25 Kaheksas loeng]. &lt;br&gt;</div>

Ukalamee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ukalamee&diff=66157 2013-10-23T20:19:08Z

<p>Ukalamee: </p> <hr /> <div>== Minu andmed: ==<br /> <br /> Ülari Kalamees &lt;br&gt;<br /> Kood: 10132094<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Kui ma olen aine deklareerinud näiteks sügissemestril, siis eksamit on võimalik järele teha kahe kahe järgneva semestri jooksul. Korduseksami aja peab kokku leppima ainet õpetava õppejõuga. Õppejõud võib anda lisaülesandeid. Korduseksamile registreerumine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Nii RF kui OF õppekohal on õppuril ühe õppeaine piires õigus kolmele sooritusele. Kõigil kordadel läbikukkumine tähendab, et aine on vaja uuesti deklareerida, mis on tasuline. REV/tasulisel õppekohal õppijatele on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus 2013/2014 õppeaastal on 14,2EUR.<br /> <br /> ==== Allikad: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo] &lt;br&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (ÕKE)] &lt;br&gt;<br /> Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal, rektori 30.05.2013 Käskkiri 3A-1-13-99<br /> <br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust esimesel aastal:<br /> :* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga<br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<br /> :* keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> :* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> :* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.<br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Õppekorralduse eeskiri]<br /> <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> X = 28<br /> Y = 23<br /> Tasuta koha säilimiseks pean tegema igal semesttril 27 EAP'd (kumulatiivselt)<br /> Ehk siis antud näite puhul esimese semestri lõpus mulle arvet ei esitata, teise semestri lõpuks oleks mul koos aga 28 + 23 = 51 EAP'd. Juurde peaksin maksma 3 EAP eest.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2013/2014 õppeaastal]<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Tere kool! Minu esimesest kõrgharidusest on möödas juba nii mõnigi aasta ja kõik õpi-korralduslikud nüanssid unustusehõlma vajunud. Sestap oligi hea võimalus õppeaine &quot;I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus&quot; raames ennast detailidega kurssi viia. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e06277ea-87d8-4331-8ad0-0113e78ca336 Esimene loeng]. Kahtlemata kõige huvitavam samas ka segasem teema (vähemalt enne loengut!) oli uus &quot;Õppekava täitmise kord&quot;. Küsimused, et mis vahe on AP'l ja EAP'l? Kes peab maksma, kes ei pea maksma? Millal säilib tasuta õppimise õigus ja millal on oht see kaotada? Mitu EAP'd siis ikkagi semestri lõpuks tegema peab? Kõik see sai vastuse. Tõsi, ilmselt teise semestri alguseks on mõned pisi-detailid taas häguseks muutunud, kuid selgeks sai kõige tähtsam rusikareegel - 27 EAP'd semestris ja keegi arvega ähvardama ei tule. Nii palju siis &quot;tasuta kõrgharidusest&quot;.&lt;BR&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e1f6b361-104a-48e3-8e2c-587d40f8865f Teine loeng]. Sellest loengust õnnestus mul live'is osa saada. Margus Ernits rääkis pikalt ja põhajlikult õppimisest, akadeemilisest petturlusest, motivatsioonist ja kõigest sellega seonduvast. Juttu oli ka paljust muust (nt Robootika klubi) ning oli väga asjalik, kuid minu jaoks jõudis kõik see kohal pigem noomimise kui olustiku selgitamisena. Ma saan hästi aru, et spikerdamine-vassimine-valetamine-petmine ei ole õige, saan ka sellest aru, et paraku väga paljud just selle tee valivadki ja see ei ole kaugeltki ainult nende probleem. Aga sisustada poolteist tundi teemal, et kui te nüüd spikerdama hakate, oma kirjalikes töödes korralikult ei viita allikatele või õppejõu motivatsiooni lammutama asute, siis te olete väga-väga pahad. Paraku just selline mälestus sellest loengust jäi. Uut infot (nt. MindMap) ja huvitaviad mõttearendusi (nt õpilase motivatsion ja õppejõu motivatsioon) oli palju, aga foon jäi liiga negatiivseks. Loodan siiralt, et minu kaastudengitele jättis loeng positiivsema mulje.&lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/026a1dff-720b-4ecd-9907-86191c4ea3c1 Kolmas loeng] rääkis innovatsioonist. Loengu pidajaks Linnar Viik. Linnar Viik ise on suurepärane esineja ja ka teema, mida ta käsitles, äärmiselt põnev. Ilmselt nagu paljudel teistel, nii ka minul oli seni probleem innovatsiooni kui mõiste sõnadesse panemisega. Kuulatud loengust sai selgeks, et innovatsioon on ühe uue idee kasutusse võtmine. See ei ole teha iga päev midagi sellist, mida me oleme varem teinud ja oskame teha. Innovatsioon on iga päev teha midagi, mida me varem ei ole osanud teha. Levinud on arvamus, et innovatsioon on kellegi teise asi, on ilmtingimata seotud teaduse või kõrgtehnoloogiaga, viljelejateks on suurettevõtted. Need kolm asja seisukohta on suurimad eksiarvamused innovatsiooni kui sellise kohta. Innovatsioon on meie ümber, innovaatilisi lahendusi võib leida igaüks ja selleks ei ole kindlasti vaja mingi väga suure ja rikka ettevõtte tuge. Veel üks põnev mõte, mis loengust läbi käis: &quot;Fail fast&quot; - eksi kiiresti. Selle mõte on, et eksida on väga okey ja just eksimustest on võimalik kõige efektiivsemalt õppida. Tähtis siinkohal on just õppimise osa. Natuke jäi küll segaseks seos antud õppeainega, aga loeng ise oli väga põnev. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/81141208-7e4e-4431-8021-c06a3ded6773 Neljanda loengu] pidas Tarmo Randel teemal &quot;IT-profid küberpättide vastu!&quot;. See oil samuti väga põnev loeng kuna andis mulle kui küberkuritegevusega mitte väga kursis olevale inimesele võrdlemisi hea ülevaate hetkeolukorrast ning trendidest. Põnev oli kuulda esimesest pahavarast. Samuti tõi lektor välja väga põneva fakti: juba paar aastat on FBI andmetel küberkuritegevusest saadav tulu suurem kui narkokuridegudega seotud tulu. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/222d77e4-640e-4509-a477-1f1cbbb51823 Viies loeng]. Esinejad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/181c924b-0254-420e-aa13-fe9ca7d157ef Kuues loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bed2135c-a2a2-4ec7-a9e8-0ce8efd66269 Seitsmes loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/83ddde12-62b3-40e9-adf4-be28eacafe25 Kaheksas loeng]. &lt;br&gt;</div>

Ukalamee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ukalamee&diff=65825 2013-10-23T14:59:50Z

<p>Ukalamee: </p> <hr /> <div>== Minu andmed: ==<br /> <br /> Ülari Kalamees &lt;br&gt;<br /> Kood: 10132094<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Kui ma olen aine deklareerinud näiteks sügissemestril, siis eksamit on võimalik järele teha kahe kahe järgneva semestri jooksul. Korduseksami aja peab kokku leppima ainet õpetava õppejõuga. Õppejõud võib anda lisaülesandeid. Korduseksamile registreerumine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Nii RF kui OF õppekohal on õppuril ühe õppeaine piires õigus kolmele sooritusele. Kõigil kordadel läbikukkumine tähendab, et aine on vaja uuesti deklareerida, mis on tasuline. REV/tasulisel õppekohal õppijatele on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus 2013/2014 õppeaastal on 14,2EUR.<br /> <br /> ==== Allikad: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo] &lt;br&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (ÕKE)] &lt;br&gt;<br /> Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal, rektori 30.05.2013 Käskkiri 3A-1-13-99<br /> <br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust esimesel aastal:<br /> :* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga<br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<br /> :* keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> :* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> :* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.<br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Õppekorralduse eeskiri]<br /> <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> X = 28<br /> Y = 23<br /> Tasuta koha säilimiseks pean tegema igal semesttril 27 EAP'd (kumulatiivselt)<br /> Ehk siis antud näite puhul esimese semestri lõpus mulle arvet ei esitata, teise semestri lõpuks oleks mul koos aga 28 + 23 = 51 EAP'd. Juurde peaksin maksma 3 EAP eest.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2013/2014 õppeaastal]<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Tere kool! Minu esimesest kõrgharidusest on möödas juba nii mõnigi aasta ja kõik õpi-korralduslikud nüanssid unustusehõlma vajunud. Sestap oligi hea võimalus õppeaine &quot;I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus&quot; raames ennast detailidega kurssi viia. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e06277ea-87d8-4331-8ad0-0113e78ca336 Esimene loeng]. Kahtlemata kõige huvitavam samas ka segasem teema (vähemalt enne loengut!) oli uus &quot;Õppekava täitmise kord&quot;. Küsimused, et mis vahe on AP'l ja EAP'l? Kes peab maksma, kes ei pea maksma? Millal säilib tasuta õppimise õigus ja millal on oht see kaotada? Mitu EAP'd siis ikkagi semestri lõpuks tegema peab? Kõik see sai vastuse. Tõsi, ilmselt teise semestri alguseks on mõned pisi-detailid taas häguseks muutunud, kuid selgeks sai kõige tähtsam rusikareegel - 27 EAP'd semestris ja keegi arvega ähvardama ei tule. Nii palju siis &quot;tasuta kõrgharidusest&quot;.&lt;BR&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e1f6b361-104a-48e3-8e2c-587d40f8865f Teine loeng]. Sellest loengust õnnestus mul live'is osa saada. Margus Ernits rääkis pikalt ja põhajlikult õppimisest, akadeemilisest petturlusest, motivatsioonist ja kõigest sellega seonduvast. Juttu oli ka paljust muust (nt Robootika klubi) ning oli väga asjalik, kuid minu jaoks jõudis kõik see kohal pigem noomimise kui olustiku selgitamisena. Ma saan hästi aru, et spikerdamine-vassimine-valetamine-petmine ei ole õige, saan ka sellest aru, et paraku väga paljud just selle tee valivadki ja see ei ole kaugeltki ainult nende probleem. Aga sisustada poolteist tundi teemal, et kui te nüüd spikerdama hakate, oma kirjalikes töödes korralikult ei viita allikatele või õppejõu motivatsiooni lammutama asute, siis te olete väga-väga pahad. Paraku just selline mälestus sellest loengust jäi. Uut infot (nt. MindMap) ja huvitaviad mõttearendusi (nt õpilase motivatsion ja õppejõu motivatsioon) oli palju, aga foon jäi liiga negatiivseks. Loodan siiralt, et minu kaastudengitele jättis loeng positiivsema mulje.&lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/026a1dff-720b-4ecd-9907-86191c4ea3c1 Kolmas loeng] rääkis innovatsioonist. Loengu pidajaks Linnar Viik. Linnar Viik ise on suurepärane esineja ja ka teema, mida ta käsitles, äärmiselt põnev. Ilmselt nagu paljudel teistel, nii ka minul oli seni probleem innovatsiooni kui mõiste sõnadesse panemisega. Kuulatud loengust sai selgeks, et innovatsioon on ühe uue idee kasutusse võtmine. See ei ole teha iga päev midagi sellist, mida me oleme varem teinud ja oskame teha. Innovatsioon on iga päev teha midagi, mida me varem ei ole osanud teha. Levinud on arvamus, et innovatsioon on kellegi teise asi, on ilmtingimata seotud teaduse või kõrgtehnoloogiaga, viljelejateks on suurettevõtted. Need kolm asja seisukohta on suurimad eksiarvamused innovatsiooni kui sellise kohta. Innovatsioon on meie ümber, innovaatilisi lahendusi võib leida igaüks ja selleks ei ole kindlasti vaja mingi väga suure ja rikka ettevõtte tuge. Veel üks põnev mõte, mis loengust läbi käis: &quot;Fail fast&quot; - eksi kiiresti. Selle mõte on, et eksida on väga okey ja just eksimustest on võimalik kõige efektiivsemalt õppida. Tähtis siinkohal on just õppimise osa. Natuke jäi küll segaseks seos antud õppeainega, aga loeng ise oli väga põnev. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/81141208-7e4e-4431-8021-c06a3ded6773 Neljanda loengu] pidas Tarmo Randel teemal &quot;IT-profid küberpättide vastu!&quot;. See oil samuti väga põnev loeng kuna andis mulle kui küberkuritegevusega mitte väga kursis olevale inimesele võrdlemisi hea ülevaate hetkeolukorrast ning trendidest. Põnev oli kuulda esimesest pahavarast. Samuti tõi lektor välja väga põneva fakti: juba paar aastat on FBI andmetel küberkuritegevusest saadav tulu suurem kui narkokuridegudega seotud tulu. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/222d77e4-640e-4509-a477-1f1cbbb51823 Viies loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/181c924b-0254-420e-aa13-fe9ca7d157ef Kuues loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bed2135c-a2a2-4ec7-a9e8-0ce8efd66269 Seitsmes loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/83ddde12-62b3-40e9-adf4-be28eacafe25 Kaheksas loeng]. &lt;br&gt;</div>

Ukalamee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ukalamee&diff=65685 2013-10-23T12:07:36Z

<p>Ukalamee: </p> <hr /> <div>== Minu andmed: ==<br /> <br /> Ülari Kalamees &lt;br&gt;<br /> Kood: 10132094<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Kui ma olen aine deklareerinud näiteks sügissemestril, siis eksamit on võimalik järele teha kahe kahe järgneva semestri jooksul. Korduseksami aja peab kokku leppima ainet õpetava õppejõuga. Õppejõud võib anda lisaülesandeid. Korduseksamile registreerumine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Nii RF kui OF õppekohal on õppuril ühe õppeaine piires õigus kolmele sooritusele. Kõigil kordadel läbikukkumine tähendab, et aine on vaja uuesti deklareerida, mis on tasuline. REV/tasulisel õppekohal õppijatele on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus 2013/2014 õppeaastal on 14,2EUR.<br /> <br /> ==== Allikad: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo] &lt;br&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (ÕKE)] &lt;br&gt;<br /> Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal, rektori 30.05.2013 Käskkiri 3A-1-13-99<br /> <br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust esimesel aastal:<br /> :* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga<br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<br /> :* keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> :* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> :* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.<br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Õppekorralduse eeskiri]<br /> <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> X = 28<br /> Y = 23<br /> Tasuta koha säilimiseks pean tegema igal semesttril 27 EAP'd (kumulatiivselt)<br /> Ehk siis antud näite puhul esimese semestri lõpus mulle arvet ei esitata, teise semestri lõpuks oleks mul koos aga 28 + 23 = 51 EAP'd. Juurde peaksin maksma 3 EAP eest.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2013/2014 õppeaastal]<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Tere kool! Minu esimesest kõrgharidusest on möödas juba nii mõnigi aasta ja kõik õpi-korralduslikud nüanssid unustusehõlma vajunud. Sestap oligi hea võimalus õppeaine &quot;I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus&quot; raames ennast detailidega kurssi viia. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e06277ea-87d8-4331-8ad0-0113e78ca336 Esimene loeng]. Kahtlemata kõige huvitavam samas ka segasem teema (vähemalt enne loengut!) oli uus &quot;Õppekava täitmise kord&quot;. Küsimused, et mis vahe on AP'l ja EAP'l? Kes peab maksma, kes ei pea maksma? Millal säilib tasuta õppimise õigus ja millal on oht see kaotada? Mitu EAP'd siis ikkagi semestri lõpuks tegema peab? Kõik see sai vastuse. Tõsi, ilmselt teise semestri alguseks on mõned pisi-detailid taas häguseks muutunud, kuid selgeks sai kõige tähtsam rusikareegel - 27 EAP'd semestris ja keegi arvega ähvardama ei tule. Nii palju siis &quot;tasuta kõrgharidusest&quot;.&lt;BR&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e1f6b361-104a-48e3-8e2c-587d40f8865f Teine loeng]. Sellest loengust õnnestus mul live'is osa saada. Margus Ernits rääkis pikalt ja põhajlikult õppimisest, akadeemilisest petturlusest, motivatsioonist ja kõigest sellega seonduvast. Juttu oli ka paljust muust (nt Robootika klubi) ning oli väga asjalik, kuid minu jaoks jõudis kõik see kohal pigem noomimise kui olustiku selgitamisena. Ma saan hästi aru, et spikerdamine-vassimine-valetamine-petmine ei ole õige, saan ka sellest aru, et paraku väga paljud just selle tee valivadki ja see ei ole kaugeltki ainult nende probleem. Aga sisustada poolteist tundi teemal, et kui te nüüd spikerdama hakate, oma kirjalikes töödes korralikult ei viita allikatele või õppejõu motivatsiooni lammutama asute, siis te olete väga-väga pahad. Paraku just selline mälestus sellest loengust jäi. Uut infot (nt. MindMap) ja huvitaviad mõttearendusi (nt õpilase motivatsion ja õppejõu motivatsioon) oli palju, aga foon jäi liiga negatiivseks. Loodan siiralt, et minu kaastudengitele jättis loeng positiivsema mulje.&lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/026a1dff-720b-4ecd-9907-86191c4ea3c1 Kolmas loeng] rääkis innovatsioonist. Loengu pidajaks Linnar Viik. Linnar Viik ise on suurepärane esineja ja ka teema, mida ta käsitles, äärmiselt põnev. Ilmselt nagu paljudel teistel, nii ka minul oli seni probleem innovatsiooni kui mõiste sõnadesse panemisega. Kuulatud loengust sai selgeks, et innovatsioon on ühe uue idee kasutusse võtmine. See ei ole teha iga päev midagi sellist, mida me oleme varem teinud ja oskame teha. Innovatsioon on iga päev teha midagi, mida me varem ei ole osanud teha. Levinud on arvamus, et innovatsioon on kellegi teise asi, on ilmtingimata seotud teaduse või kõrgtehnoloogiaga, viljelejateks on suurettevõtted. Need kolm asja seisukohta on suurimad eksiarvamused innovatsiooni kui sellise kohta. Innovatsioon on meie ümber, innovaatilisi lahendusi võib leida igaüks ja selleks ei ole kindlasti vaja mingi väga suure ja rikka ettevõtte tuge. Veel üks põnev mõte, mis loengust läbi käis: &quot;Fail fast&quot; - eksi kiiresti. Selle mõte on, et eksida on väga okey ja just eksimustest on võimalik kõige efektiivsemalt õppida. Tähtis siinkohal on just õppimise osa. Natuke jäi küll segaseks seos antud õppeainega, aga loeng ise oli väga põnev. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/81141208-7e4e-4431-8021-c06a3ded6773 Neljas loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/222d77e4-640e-4509-a477-1f1cbbb51823 Viies loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/181c924b-0254-420e-aa13-fe9ca7d157ef Kuues loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bed2135c-a2a2-4ec7-a9e8-0ce8efd66269 Seitsmes loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/83ddde12-62b3-40e9-adf4-be28eacafe25 Kaheksas loeng]. &lt;br&gt;</div>

Ukalamee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ukalamee&diff=65655 2013-10-23T11:14:06Z

<p>Ukalamee: </p> <hr /> <div>== Minu andmed: ==<br /> <br /> Ülari Kalamees &lt;br&gt;<br /> Kood: 10132094<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Kui ma olen aine deklareerinud näiteks sügissemestril, siis eksamit on võimalik järele teha kahe kahe järgneva semestri jooksul. Korduseksami aja peab kokku leppima ainet õpetava õppejõuga. Õppejõud võib anda lisaülesandeid. Korduseksamile registreerumine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Nii RF kui OF õppekohal on õppuril ühe õppeaine piires õigus kolmele sooritusele. Kõigil kordadel läbikukkumine tähendab, et aine on vaja uuesti deklareerida, mis on tasuline. REV/tasulisel õppekohal õppijatele on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus 2013/2014 õppeaastal on 14,2EUR.<br /> <br /> ==== Allikad: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo] &lt;br&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (ÕKE)] &lt;br&gt;<br /> Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal, rektori 30.05.2013 Käskkiri 3A-1-13-99<br /> <br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust esimesel aastal:<br /> :* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga<br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<br /> :* keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> :* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> :* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.<br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Õppekorralduse eeskiri]<br /> <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> X = 28<br /> Y = 23<br /> Tasuta koha säilimiseks pean tegema igal semesttril 27 EAP'd (kumulatiivselt)<br /> Ehk siis antud näite puhul esimese semestri lõpus mulle arvet ei esitata, teise semestri lõpuks oleks mul koos aga 28 + 23 = 51 EAP'd. Juurde peaksin maksma 3 EAP eest.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2013/2014 õppeaastal]<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Tere kool! Minu esimesest kõrgharidusest on möödas juba nii mõnigi aasta ja kõik õpi-korralduslikud nüanssid unustusehõlma vajunud. Sestap oligi hea võimalus õppeaine &quot;I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus&quot; raames ennast detailidega kurssi viia. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e06277ea-87d8-4331-8ad0-0113e78ca336 Esimene loeng]. Kahtlemata kõige huvitavam samas ka segasem teema (vähemalt enne loengut!) oli uus &quot;Õppekava täitmise kord&quot;. Küsimused, et mis vahe on AP'l ja EAP'l? Kes peab maksma, kes ei pea maksma? Millal säilib tasuta õppimise õigus ja millal on oht see kaotada? Mitu EAP'd siis ikkagi semestri lõpuks tegema peab? Kõik see sai vastuse. Tõsi, ilmselt teise semestri alguseks on mõned pisi-detailid taas häguseks muutunud, kuid selgeks sai kõige tähtsam rusikareegel - 27 EAP'd semestris ja keegi arvega ähvardama ei tule. Nii palju siis &quot;tasuta kõrgharidusest&quot;.&lt;BR&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e1f6b361-104a-48e3-8e2c-587d40f8865f Teine loeng]. Sellest loengust õnnestus mul live'is osa saada. Margus Ernits rääkis pikalt ja põhajlikult õppimisest, akadeemilisest petturlusest, motivatsioonist ja kõigest sellega seonduvast. Juttu oli ka paljust muust (nt Robootika klubi) ning oli väga asjalik, kuid minu jaoks jõudis kõik see kohal pigem noomimise kui olustiku selgitamisena. Ma saan hästi aru, et spikerdamine-vassimine-valetamine-petmine ei ole õige, saan ka sellest aru, et paraku väga paljud just selle tee valivadki ja see ei ole kaugeltki ainult nende probleem. Aga sisustada poolteist tundi teemal, et kui te nüüd spikerdama hakate, oma kirjalikes töödes korralikult ei viita allikatele või õppejõu motivatsiooni lammutama asute, siis te olete väga-väga pahad. Paraku just selline mälestus sellest loengust jäi. Uut infot (nt. MindMap) ja huvitaviad mõttearendusi (nt õpilase motivatsion ja õppejõu motivatsioon) oli palju, aga foon jäi liiga negatiivseks. Loodan siiralt, et minu kaastudengitele jättis loeng positiivsema mulje.&lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/026a1dff-720b-4ecd-9907-86191c4ea3c1 Kolmas loeng]. Innovatsioon on ühe uue idee kasutusse võtmine. Innovatsioon ei ole teha iga päev midagi sellist, mida me oleme varem teinud ja oskame teha. Innovatsioon on iga päev teha midagi, mida me varem ei ole osanud teha. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/81141208-7e4e-4431-8021-c06a3ded6773 Neljas loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/222d77e4-640e-4509-a477-1f1cbbb51823 Viies loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/181c924b-0254-420e-aa13-fe9ca7d157ef Kuues loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bed2135c-a2a2-4ec7-a9e8-0ce8efd66269 Seitsmes loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/83ddde12-62b3-40e9-adf4-be28eacafe25 Kaheksas loeng]. &lt;br&gt;</div>

Ukalamee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ukalamee&diff=65653 2013-10-23T11:12:34Z

<p>Ukalamee: </p> <hr /> <div>== Minu andmed: ==<br /> <br /> Ülari Kalamees &lt;br&gt;<br /> Kood: 10132094<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Kui ma olen aine deklareerinud näiteks sügissemestril, siis eksamit on võimalik järele teha kahe kahe järgneva semestri jooksul. Korduseksami aja peab kokku leppima ainet õpetava õppejõuga. Õppejõud võib anda lisaülesandeid. Korduseksamile registreerumine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Nii RF kui OF õppekohal on õppuril ühe õppeaine piires õigus kolmele sooritusele. Kõigil kordadel läbikukkumine tähendab, et aine on vaja uuesti deklareerida, mis on tasuline. REV/tasulisel õppekohal õppijatele on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus 2013/2014 õppeaastal on 14,2EUR.<br /> <br /> ==== Allikad: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo] &lt;br&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (ÕKE)] &lt;br&gt;<br /> Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal, rektori 30.05.2013 Käskkiri 3A-1-13-99<br /> <br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust esimesel aastal:<br /> :* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga<br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<br /> :* keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> :* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> :* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.<br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Õppekorralduse eeskiri]<br /> <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> X = 28<br /> Y = 23<br /> Tasuta koha säilimiseks pean tegema igal semesttril 27 EAP'd (kumulatiivselt)<br /> Ehk siis antud näite puhul esimese semestri lõpus mulle arvet ei esitata, teise semestri lõpuks oleks mul koos aga 28 + 23 = 51 EAP'd. Juurde peaksin maksma 3 EAP eest.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2013/2014 õppeaastal]<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Tere kool! Minu esimesest kõrgharidusest on möödas juba nii mõnigi aasta ja kõik õpi-korralduslikud nüanssid unustusehõlma vajunud. Sestap oligi hea võimalus õppeaine &quot;I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus&quot; raames ennast detailidega kurssi viia. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e06277ea-87d8-4331-8ad0-0113e78ca336 Esimene loeng]. Kahtlemata kõige huvitavam samas ka segasem teema (vähemalt enne loengut!) oli uus &quot;Õppekava täitmise kord&quot;. Küsimused, et mis vahe on AP'l ja EAP'l? Kes peab maksma, kes ei pea maksma? Millal säilib tasuta õppimise õigus ja millal on oht see kaotada? Mitu EAP'd siis ikkagi semestri lõpuks tegema peab? Kõik see sai vastuse. Tõsi, ilmselt teise semestri alguseks on mõned pisi-detailid taas häguseks muutunud, kuid selgeks sai kõige tähtsam rusikareegel - 27 EAP'd semestris ja keegi arvega ähvardama ei tule. Nii palju siis &quot;tasuta kõrgharidusest&quot;.&lt;BR&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e1f6b361-104a-48e3-8e2c-587d40f8865f Teine loeng]. Sellest loengust õnnestus mul live'is osa saada. Margus Ernits rääkis pikalt ja põhajlikult õppimisest, akadeemilisest petturlusest, motivatsioonist ja kõigest sellega seonduvast. Juttu oli ka paljust muust (nt Robootika klubi) ning oli väga asjalik, kuid minu jaoks jõudis kõik see kohal pigem noomimise kui olustiku selgitamisena. Ma saan hästi aru, et spikerdamine-vassimine-valetamine-petmine ei ole õige, saan ka sellest aru, et paraku väga paljud just selle tee valivadki ja see ei ole kaugeltki ainult nende probleem. Aga sisustada poolteist tundi teemal, et kui te nüüd spikerdama hakate, oma kirjalikes töödes korralikult ei viita allikatele või õppejõu motivatsiooni lammutama asute, siis te olete väga-väga pahad. Paraku just selline mälestus sellest loengust jäi. Uut infot (nt. MindMap) ja huvitaviad mõttearendusi (nt õpilase motivatsion ja õppejõu motivatsioon) oli palju, aga foon jäi liiga negatiivseks. Loodan siiralt, et minu kaastudengitele jättis loeng positiivsema mulje.&lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/026a1dff-720b-4ecd-9907-86191c4ea3c1 Kolmas loeng]. Innovatsioon on ühe uue idee kasutusse võtmine. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/81141208-7e4e-4431-8021-c06a3ded6773 Neljas loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/222d77e4-640e-4509-a477-1f1cbbb51823 Viies loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/181c924b-0254-420e-aa13-fe9ca7d157ef Kuues loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bed2135c-a2a2-4ec7-a9e8-0ce8efd66269 Seitsmes loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/83ddde12-62b3-40e9-adf4-be28eacafe25 Kaheksas loeng]. &lt;br&gt;</div>

Ukalamee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ukalamee&diff=65636 2013-10-23T09:28:18Z

<p>Ukalamee: </p> <hr /> <div>== Minu andmed: ==<br /> <br /> Ülari Kalamees &lt;br&gt;<br /> Kood: 10132094<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Kui ma olen aine deklareerinud näiteks sügissemestril, siis eksamit on võimalik järele teha kahe kahe järgneva semestri jooksul. Korduseksami aja peab kokku leppima ainet õpetava õppejõuga. Õppejõud võib anda lisaülesandeid. Korduseksamile registreerumine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Nii RF kui OF õppekohal on õppuril ühe õppeaine piires õigus kolmele sooritusele. Kõigil kordadel läbikukkumine tähendab, et aine on vaja uuesti deklareerida, mis on tasuline. REV/tasulisel õppekohal õppijatele on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus 2013/2014 õppeaastal on 14,2EUR.<br /> <br /> ==== Allikad: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo] &lt;br&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (ÕKE)] &lt;br&gt;<br /> Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal, rektori 30.05.2013 Käskkiri 3A-1-13-99<br /> <br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust esimesel aastal:<br /> :* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga<br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<br /> :* keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> :* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> :* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.<br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Õppekorralduse eeskiri]<br /> <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> X = 28<br /> Y = 23<br /> Tasuta koha säilimiseks pean tegema igal semesttril 27 EAP'd (kumulatiivselt)<br /> Ehk siis antud näite puhul esimese semestri lõpus mulle arvet ei esitata, teise semestri lõpuks oleks mul koos aga 28 + 23 = 51 EAP'd. Juurde peaksin maksma 3 EAP eest.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2013/2014 õppeaastal]<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Tere kool! Minu esimesest kõrgharidusest on möödas juba nii mõnigi aasta ja kõik õpi-korralduslikud nüanssid unustusehõlma vajunud. Sestap oligi hea võimalus õppeaine &quot;I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus&quot; raames ennast detailidega kurssi viia. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e06277ea-87d8-4331-8ad0-0113e78ca336 Esimene loeng]. Kahtlemata kõige huvitavam samas ka segasem teema (vähemalt enne loengut!) oli uus &quot;Õppekava täitmise kord&quot;. Küsimused, et mis vahe on AP'l ja EAP'l? Kes peab maksma, kes ei pea maksma? Millal säilib tasuta õppimise õigus ja millal on oht see kaotada? Mitu EAP'd siis ikkagi semestri lõpuks tegema peab? Kõik see sai vastuse. Tõsi, ilmselt teise semestri alguseks on mõned pisi-detailid taas häguseks muutunud, kuid selgeks sai kõige tähtsam rusikareegel - 27 EAP'd semestris ja keegi arvega ähvardama ei tule. Nii palju siis &quot;tasuta kõrgharidusest&quot;.&lt;BR&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e1f6b361-104a-48e3-8e2c-587d40f8865f Teine loeng]. Sellest loengust õnnestus mul live'is osa saada. Margus Ernits rääkis pikalt ja põhajlikult õppimisest, akadeemilisest petturlusest, motivatsioonist ja kõigest sellega seonduvast. Juttu oli ka paljust muust (nt Robootika klubi) ning oli väga asjalik, kuid minu jaoks jõudis kõik see kohal pigem noomimise kui olustiku selgitamisena. Ma saan hästi aru, et spikerdamine-vassimine-valetamine-petmine ei ole õige, saan ka sellest aru, et paraku väga paljud just selle tee valivadki ja see ei ole kaugeltki ainult nende probleem. Aga sisustada poolteist tundi teemal, et kui te nüüd spikerdama hakate, oma kirjalikes töödes korralikult ei viita allikatele või õppejõu motivatsiooni lammutama asute, siis te olete väga-väga pahad. Paraku just selline mälestus sellest loengust jäi. Uut infot (nt. MindMap) ja huvitaviad mõttearendusi (nt õpilase motivatsion ja õppejõu motivatsioon) oli palju, aga foon jäi liiga negatiivseks. Loodan siiralt, et minu kaastudengitele jättis loeng positiivsema mulje.&lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/026a1dff-720b-4ecd-9907-86191c4ea3c1 Kolmas loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/81141208-7e4e-4431-8021-c06a3ded6773 Neljas loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/222d77e4-640e-4509-a477-1f1cbbb51823 Viies loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/181c924b-0254-420e-aa13-fe9ca7d157ef Kuues loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bed2135c-a2a2-4ec7-a9e8-0ce8efd66269 Seitsmes loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/83ddde12-62b3-40e9-adf4-be28eacafe25 Kaheksas loeng]. &lt;br&gt;</div>

Ukalamee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ukalamee&diff=65635 2013-10-23T09:24:19Z

<p>Ukalamee: </p> <hr /> <div>== Minu andmed: ==<br /> <br /> Ülari Kalamees &lt;br&gt;<br /> Kood: 10132094<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Kui ma olen aine deklareerinud näiteks sügissemestril, siis eksamit on võimalik järele teha kahe kahe järgneva semestri jooksul. Korduseksami aja peab kokku leppima ainet õpetava õppejõuga. Õppejõud võib anda lisaülesandeid. Korduseksamile registreerumine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Nii RF kui OF õppekohal on õppuril ühe õppeaine piires õigus kolmele sooritusele. Kõigil kordadel läbikukkumine tähendab, et aine on vaja uuesti deklareerida, mis on tasuline. REV/tasulisel õppekohal õppijatele on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus 2013/2014 õppeaastal on 14,2EUR.<br /> <br /> ==== Allikad: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo] &lt;br&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (ÕKE)] &lt;br&gt;<br /> Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal, rektori 30.05.2013 Käskkiri 3A-1-13-99<br /> <br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust esimesel aastal:<br /> :* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga<br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<br /> :* keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> :* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> :* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.<br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Õppekorralduse eeskiri]<br /> <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> X = 28<br /> Y = 23<br /> Tasuta koha säilimiseks pean tegema igal semesttril 27 EAP'd (kumulatiivselt)<br /> Ehk siis antud näite puhul esimese semestri lõpus mulle arvet ei esitata, teise semestri lõpuks oleks mul koos aga 28 + 23 = 51 EAP'd. Juurde peaksin maksma 3 EAP eest.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2013/2014 õppeaastal]<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Tere kool! Minu esimesest kõrgharidusest on möödas juba nii mõnigi aasta ja kõik õpi-korralduslikud nüanssid unustusehõlma vajunud. Sestap oligi hea võimalus õppeaine &quot;I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus&quot; raames ennast detailidega kurssi viia. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e06277ea-87d8-4331-8ad0-0113e78ca336 Esimene loeng]. Kahtlemata kõige huvitavam samas ka segasem teema (vähemalt enne loengut!) oli uus &quot;Õppekava täitmise kord&quot;. Küsimused, et mis vahe on AP'l ja EAP'l? Kes peab maksma, kes ei pea maksma? Millal säilib tasuta õppimise õigus ja millal on oht see kaotada? Mitu EAP'd siis ikkagi semestri lõpuks tegema peab? Kõik see sai vastuse. Tõsi, ilmselt teise semestri alguseks on mõned pisi-detailid taas häguseks muutunud, kuid selgeks sai kõige tähtsam rusikareegel - 27 EAP'd semestris ja keegi arvega ähvardama ei tule. Nii palju siis &quot;tasuta kõrgharidusest&quot;.&lt;BR&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e1f6b361-104a-48e3-8e2c-587d40f8865f Teine loeng]. Sellest loengust õnnestus mul live'is osa saada. Margus Ernits rääkis pikalt ja põhajlikult õppimisest, akadeemilisest petturlusest, motivatsioonist ja kõigest sellega seonduvast. Jutt oli asjalik, kuid minu jaoks jõudis kohal pigem kui noomimine kui olustiku selgitamisena. Ma saan hästi aru, et spikerdamine-vassimine-valetamine-petmine ei ole õige, saan ka sellest aru, et paraku väga paljud just selle tee valivadki ja see ei ole kaugeltki ainult nende probleem. Aga sisustada poolteist tundi teemal, et kui te nüüd spikerdama hakate, oma kirjalikes töödes korralikult ei viita allikat või õppejõu motivatsiooni lammutama asute, siis te olete väga-väga pahad. Paraku just selline mälestus sellest loengust jäi. Uut infot (nt. MindMap) ja huvitaviad mõttearendusi (nt õpilase motivatsion ja õppejõu motivatsioon) oli palju, aga foon jäi liiga negatiivseks. Loodan siiralt, et minu kaastudengitele jättis loeng positiivsema mulje.&lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/026a1dff-720b-4ecd-9907-86191c4ea3c1 Kolmas loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/81141208-7e4e-4431-8021-c06a3ded6773 Neljas loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/222d77e4-640e-4509-a477-1f1cbbb51823 Viies loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/181c924b-0254-420e-aa13-fe9ca7d157ef Kuues loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bed2135c-a2a2-4ec7-a9e8-0ce8efd66269 Seitsmes loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/83ddde12-62b3-40e9-adf4-be28eacafe25 Kaheksas loeng]. &lt;br&gt;</div>

Ukalamee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ukalamee&diff=65634 2013-10-23T09:21:57Z

<p>Ukalamee: </p> <hr /> <div>== Minu andmed: ==<br /> <br /> Ülari Kalamees &lt;br&gt;<br /> Kood: 10132094<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Kui ma olen aine deklareerinud näiteks sügissemestril, siis eksamit on võimalik järele teha kahe kahe järgneva semestri jooksul. Korduseksami aja peab kokku leppima ainet õpetava õppejõuga. Õppejõud võib anda lisaülesandeid. Korduseksamile registreerumine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Nii RF kui OF õppekohal on õppuril ühe õppeaine piires õigus kolmele sooritusele. Kõigil kordadel läbikukkumine tähendab, et aine on vaja uuesti deklareerida, mis on tasuline. REV/tasulisel õppekohal õppijatele on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus 2013/2014 õppeaastal on 14,2EUR.<br /> <br /> ==== Allikad: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo] &lt;br&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (ÕKE)] &lt;br&gt;<br /> Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal, rektori 30.05.2013 Käskkiri 3A-1-13-99<br /> <br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust esimesel aastal:<br /> :* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga<br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<br /> :* keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> :* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> :* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.<br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Õppekorralduse eeskiri]<br /> <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> X = 28<br /> Y = 23<br /> Tasuta koha säilimiseks pean tegema igal semesttril 27 EAP'd (kumulatiivselt)<br /> Ehk siis antud näite puhul esimese semestri lõpus mulle arvet ei esitata, teise semestri lõpuks oleks mul koos aga 28 + 23 = 51 EAP'd. Juurde peaksin maksma 3 EAP eest.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2013/2014 õppeaastal]<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Tere kool! Minu esimesest kõrgharidusest on möödas juba nii mõnigi aasta ja kõik õpi-korralduslikud nüanssid unustusehõlma vajunud. Sestap oligi hea võimalus õppeaine &quot;I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus&quot; raames ennast detailidega kurssi viia. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e06277ea-87d8-4331-8ad0-0113e78ca336 Esimene loeng]. Kahtlemata kõige huvitavam samas ka segasem teema (vähemalt enne loengut!) oli uus &quot;Õppekava täitmise kord&quot;. Küsimused, et mis vahe on AP'l ja EAP'l? Kes peab maksma, kes ei pea maksma? Millal säilib tasuta õppimise õigus ja millal on oht see kaotada? Mitu EAP'd siis ikkagi semestri lõpuks tegema peab? Kõik see sai vastuse. Tõsi, ilmselt teise semestri alguseks on mõned pisi-detailid taas häguseks muutunud, kuid selgeks sai kõige tähtsam rusikareegel - 27 EAP'd semestris ja keegi arvega ähvardama ei tule. Nii palju siis &quot;tasuta kõrgharidusest&quot;.&lt;BR&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e1f6b361-104a-48e3-8e2c-587d40f8865f Teine loeng] oli kahtlemata asjalik. Ühtlasi ka loen, millest õnnestus mul live'is osa saada. Margus Ernits rääkis pikalt ja põhajlikult õppimisest, akadeemilisest petturlusest, motivatsioonist ja kõigest sellega seonduvast. Jutt oli asjalik, kuid minu jaoks jõudis kohal pigem kui noomimine kui olustiku selgitamisena. Ma saan hästi aru, et spikerdamine-vassimine-valetamine-petmine ei ole õige, saan ka sellest aru, et paraku väga paljud just selle tee valivadki ja see ei ole kaugeltki ainult nende probleem. Aga sisustada poolteist tundi teemal, et kui te nüüd spikerdama hakate, oma kirjalikes töödes korralikult ei viita allikat või õppejõu motivatsiooni lammutama asute, siis te olete väga-väga pahad. Paraku just selline mälestus sellest loengust jäi. Uut infot ja huvitaviad mõttearendusi oli palju, aga foon jäi liiga negatiivseks. Loodan siiralt, et minu kaastudengitele jättis loeng positiivsema mulje.&lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/026a1dff-720b-4ecd-9907-86191c4ea3c1 Kolmas loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/81141208-7e4e-4431-8021-c06a3ded6773 Neljas loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/222d77e4-640e-4509-a477-1f1cbbb51823 Viies loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/181c924b-0254-420e-aa13-fe9ca7d157ef Kuues loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bed2135c-a2a2-4ec7-a9e8-0ce8efd66269 Seitsmes loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/83ddde12-62b3-40e9-adf4-be28eacafe25 Kaheksas loeng]. &lt;br&gt;</div>

Ukalamee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ukalamee&diff=65626 2013-10-23T09:08:23Z

<p>Ukalamee: </p> <hr /> <div>== Minu andmed: ==<br /> <br /> Ülari Kalamees &lt;br&gt;<br /> Kood: 10132094<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Kui ma olen aine deklareerinud näiteks sügissemestril, siis eksamit on võimalik järele teha kahe kahe järgneva semestri jooksul. Korduseksami aja peab kokku leppima ainet õpetava õppejõuga. Õppejõud võib anda lisaülesandeid. Korduseksamile registreerumine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Nii RF kui OF õppekohal on õppuril ühe õppeaine piires õigus kolmele sooritusele. Kõigil kordadel läbikukkumine tähendab, et aine on vaja uuesti deklareerida, mis on tasuline. REV/tasulisel õppekohal õppijatele on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus 2013/2014 õppeaastal on 14,2EUR.<br /> <br /> ==== Allikad: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo] &lt;br&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (ÕKE)] &lt;br&gt;<br /> Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal, rektori 30.05.2013 Käskkiri 3A-1-13-99<br /> <br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust esimesel aastal:<br /> :* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga<br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<br /> :* keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> :* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> :* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.<br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Õppekorralduse eeskiri]<br /> <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> X = 28<br /> Y = 23<br /> Tasuta koha säilimiseks pean tegema igal semesttril 27 EAP'd (kumulatiivselt)<br /> Ehk siis antud näite puhul esimese semestri lõpus mulle arvet ei esitata, teise semestri lõpuks oleks mul koos aga 28 + 23 = 51 EAP'd. Juurde peaksin maksma 3 EAP eest.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2013/2014 õppeaastal]<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Tere kool! Minu esimesest kõrgharidusest on möödas juba nii mõnigi aasta ja kõik õpi-korralduslikud nüanssid unustusehõlma vajunud. Sestap oligi hea võimalus õppeaine &quot;I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus&quot; raames ennast detailidega kurssi viia. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e06277ea-87d8-4331-8ad0-0113e78ca336 Esimene loeng]. Kahtlemata kõige huvitavam samas ka segasem teema (vähemalt enne loengut!) oli uus &quot;Õppekava täitmise kord&quot;. Küsimused, et mis vahe on AP'l ja EAP'l? Kes peab maksma, kes ei pea maksma? Millal säilib tasuta õppimise õigus ja millal on oht see kaotada? Mitu EAP'd siis ikkagi semestri lõpuks tegema peab? Kõik see sai vastuse. Tõsi, ilmselt teise semestri alguseks on mõned pisi-detailid taas häguseks muutunud, kuid selgeks sai kõige tähtsam rusikareegel - 27 EAP'd semestris ja keegi arvega ähvardama ei tule. Nii palju siis &quot;tasuta kõrgharidusest&quot;.&lt;BR&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e1f6b361-104a-48e3-8e2c-587d40f8865f Teine loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/026a1dff-720b-4ecd-9907-86191c4ea3c1 Kolmas loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/81141208-7e4e-4431-8021-c06a3ded6773 Neljas loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/222d77e4-640e-4509-a477-1f1cbbb51823 Viies loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/181c924b-0254-420e-aa13-fe9ca7d157ef Kuues loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bed2135c-a2a2-4ec7-a9e8-0ce8efd66269 Seitsmes loeng]. &lt;br&gt;<br /> [http://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/83ddde12-62b3-40e9-adf4-be28eacafe25 Kaheksas loeng]. &lt;br&gt;</div>

Ukalamee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ukalamee&diff=65620 2013-10-23T08:42:08Z

<p>Ukalamee: </p> <hr /> <div>== Minu andmed: ==<br /> <br /> Ülari Kalamees &lt;br&gt;<br /> Kood: 10132094<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Kui ma olen aine deklareerinud näiteks sügissemestril, siis eksamit on võimalik järele teha kahe kahe järgneva semestri jooksul. Korduseksami aja peab kokku leppima ainet õpetava õppejõuga. Õppejõud võib anda lisaülesandeid. Korduseksamile registreerumine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Nii RF kui OF õppekohal on õppuril ühe õppeaine piires õigus kolmele sooritusele. Kõigil kordadel läbikukkumine tähendab, et aine on vaja uuesti deklareerida, mis on tasuline. REV/tasulisel õppekohal õppijatele on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus 2013/2014 õppeaastal on 14,2EUR.<br /> <br /> ==== Allikad: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo] &lt;br&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (ÕKE)] &lt;br&gt;<br /> Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal, rektori 30.05.2013 Käskkiri 3A-1-13-99<br /> <br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust esimesel aastal:<br /> :* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga<br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<br /> :* keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> :* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> :* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.<br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Õppekorralduse eeskiri]<br /> <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> X = 28<br /> Y = 23<br /> Tasuta koha säilimiseks pean tegema igal semesttril 27 EAP'd (kumulatiivselt)<br /> Ehk siis antud näite puhul esimese semestri lõpus mulle arvet ei esitata, teise semestri lõpuks oleks mul koos aga 28 + 23 = 51 EAP'd. Juurde peaksin maksma 3 EAP eest.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2013/2014 õppeaastal]<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Tere kool! Minu esimesest kõrgharidusest on möödas juba nii mõnigi aasta ja kõik õpi-korralduslikud nüanssid unustusehõlma vajunud. Sestap oligi hea võimalus õppeaine &quot;I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus&quot; raames ennast detailidega kurssi viia. &lt;br&gt;<br /> Esimene loeng. Kahtlemata kõige huvitavam samas ka segasem teema (vähemalt enne loengut!) oli uus &quot;Õppekava täitmise kord&quot;. Küsimused, et mis vahe on AP'l ja EAP'l? Kes peab maksma, kes ei pea maksma? Millal säilib tasuta õppimise õigus ja millal on oht see kaotada? Mitu EAP'd siis ikkagi semestri lõpuks tegema peab? Kõik see sai vastuse. Tõsi, ilmselt teise semestri alguseks on mõned pisi-detailid taas häguseks muutunud, kuid kõige tähtsam rusikareegel - 27 EAP'd semestris - sai küll selgeks.&lt;BR&gt;</div>

Ukalamee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ukalamee&diff=65619 2013-10-23T08:38:41Z

<p>Ukalamee: </p> <hr /> <div>== Minu andmed: ==<br /> <br /> Ülari Kalamees &lt;br&gt;<br /> Kood: 10132094<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Kui ma olen aine deklareerinud näiteks sügissemestril, siis eksamit on võimalik järele teha kahe kahe järgneva semestri jooksul. Korduseksami aja peab kokku leppima ainet õpetava õppejõuga. Õppejõud võib anda lisaülesandeid. Korduseksamile registreerumine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Nii RF kui OF õppekohal on õppuril ühe õppeaine piires õigus kolmele sooritusele. Kõigil kordadel läbikukkumine tähendab, et aine on vaja uuesti deklareerida, mis on tasuline. REV/tasulisel õppekohal õppijatele on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus 2013/2014 õppeaastal on 14,2EUR.<br /> <br /> ==== Allikad: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo] &lt;br&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (ÕKE)] &lt;br&gt;<br /> Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal, rektori 30.05.2013 Käskkiri 3A-1-13-99<br /> <br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust esimesel aastal:<br /> :* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga<br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<br /> :* keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> :* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> :* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.<br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Õppekorralduse eeskiri]<br /> <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> X = 28<br /> Y = 23<br /> Tasuta koha säilimiseks pean tegema igal semesttril 27 EAP'd (kumulatiivselt)<br /> Ehk siis teise semestri lõpuks peaks mulle olema kokku 54 EAP'd.<br /> Antud näite puhul oleks mul kukku 28 + 23 = 51 EAP'd. Juurde peaksin maksma 3 EAP eest.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2013/2014 õppeaastal]<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Tere kool! Minu esimesest kõrgharidusest on möödas juba nii mõnigi aasta ja kõik õpi-korralduslikud nüanssid unustusehõlma vajunud. Sestap oligi hea võimalus õppeaine &quot;I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus&quot; raames ennast detailidega kurssi viia. &lt;br&gt;<br /> Esimene loeng. Kahtlemata kõige huvitavam samas ka segasem teema (vähemalt enne loengut!) oli uus &quot;Õppekava täitmise kord&quot;. Küsimused, et mis vahe on AP'l ja EAP'l? Kes peab maksma, kes ei pea maksma? Millal säilib tasuta õppimise õigus ja millal on oht see kaotada? Mitu EAP'd siis ikkagi semestri lõpuks tegema peab? Kõik see sai vastuse. Tõsi, ilmselt teise semestri alguseks on mõned pisi-detailid taas häguseks muutunud, kuid kõige tähtsam rusikareegel - 27 EAP'd semestris - sai küll selgeks.</div>

Ukalamee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ukalamee&diff=65599 2013-10-23T08:04:00Z

<p>Ukalamee: </p> <hr /> <div>== Minu andmed: ==<br /> <br /> Ülari Kalamees &lt;br&gt;<br /> Kood: 10132094<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Kui ma olen aine deklareerinud näiteks sügissemestril, siis eksamit on võimalik järele teha kahe kahe järgneva semestri jooksul. Korduseksami aja peab kokku leppima ainet õpetava õppejõuga. Õppejõud võib anda lisaülesandeid. Korduseksamile registreerumine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Nii RF kui OF õppekohal on õppuril ühe õppeaine piires õigus kolmele sooritusele. Kõigil kordadel läbikukkumine tähendab, et aine on vaja uuesti deklareerida, mis on tasuline. REV/tasulisel õppekohal õppijatele on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus 2013/2014 õppeaastal on 14,2EUR.<br /> <br /> ==== Allikad: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo] &lt;br&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (ÕKE)] &lt;br&gt;<br /> Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal, rektori 30.05.2013 Käskkiri 3A-1-13-99<br /> <br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust esimesel aastal:<br /> :* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga<br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<br /> :* keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> :* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> :* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.<br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Õppekorralduse eeskiri]<br /> <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> ==== Vastus ====<br /> X = 28<br /> Y = 23<br /> Tasuta koha säilimiseks pean tegema igal semesttril 27 EAP'd (kumulatiivselt)<br /> Ehk siis teise semestri lõpuks peaks mulle olema kokku 54 EAP'd.<br /> Antud näite puhul oleks mul kukku 28 + 23 = 51 EAP'd. Juurde peaksin maksma 3 EAP eest.<br /> <br /> ==== Allikas: ====<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2013/2014 õppeaastal]<br /> <br /> <br /> == Essee ==</div>

Ukalamee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ukalamee&diff=65597 2013-10-23T08:02:44Z

<p>Ukalamee: </p> <hr /> <div>== Minu andmed: ==<br /> <br /> Ülari Kalamees &lt;br&gt;<br /> Kood: 10132094<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> === Vastus ===<br /> Kui ma olen aine deklareerinud näiteks sügissemestril, siis eksamit on võimalik järele teha kahe kahe järgneva semestri jooksul. Korduseksami aja peab kokku leppima ainet õpetava õppejõuga. Õppejõud võib anda lisaülesandeid. Korduseksamile registreerumine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Nii RF kui OF õppekohal on õppuril ühe õppeaine piires õigus kolmele sooritusele. Kõigil kordadel läbikukkumine tähendab, et aine on vaja uuesti deklareerida, mis on tasuline. REV/tasulisel õppekohal õppijatele on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus 2013/2014 õppeaastal on 14,2EUR.<br /> <br /> === Allikad: ===<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo] &lt;br&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (ÕKE)] &lt;br&gt;<br /> Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal, rektori 30.05.2013 Käskkiri 3A-1-13-99<br /> <br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> === Vastus ===<br /> Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust esimesel aastal:<br /> :* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga<br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<br /> :* keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> :* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> :* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.<br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.<br /> <br /> === Allikas: ===<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Õppekorralduse eeskiri]<br /> <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> === Vastus ===<br /> X = 28<br /> Y = 23<br /> Tasuta koha säilimiseks pean tegema igal semesttril 27 EAP'd (kumulatiivselt)<br /> Ehk siis teise semestri lõpuks peaks mulle olema kokku 54 EAP'd.<br /> Antud näite puhul oleks mul kukku 28 + 23 = 51 EAP'd. Juurde peaksin maksma 3 EAP eest.<br /> <br /> === Allikad ===<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2013/2014 õppeaastal]<br /> <br /> <br /> == Essee ==</div>

Ukalamee https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ukalamee&diff=65596 2013-10-23T08:01:32Z

<p>Ukalamee: Created page with &quot; == Minu andmed: == Ülari Kalamees Kood: 10132094 == Õpingukorralduse küsimused == === Küsimus A === Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kelleg…&quot;</p> <hr /> <div><br /> == Minu andmed: ==<br /> <br /> Ülari Kalamees<br /> Kood: 10132094<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> === Vastus ===<br /> Kui ma olen aine deklareerinud näiteks sügissemestril, siis eksamit on võimalik järele teha kahe kahe järgneva semestri jooksul. Korduseksami aja peab kokku leppima ainet õpetava õppejõuga. Õppejõud võib anda lisaülesandeid. Korduseksamile registreerumine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Nii RF kui OF õppekohal on õppuril ühe õppeaine piires õigus kolmele sooritusele. Kõigil kordadel läbikukkumine tähendab, et aine on vaja uuesti deklareerida, mis on tasuline. REV/tasulisel õppekohal õppijatele on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus 2013/2014 õppeaastal on 14,2EUR.<br /> <br /> === Allikad: ===<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo]<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (ÕKE)]<br /> Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal, rektori 30.05.2013 Käskkiri 3A-1-13-99<br /> <br /> <br /> === Küsimus 3 ===<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> === Vastus ===<br /> Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust esimesel aastal:<br /> :* Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> :* Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> <br /> Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga<br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> <br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<br /> :* keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> :* alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> :* akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.<br /> <br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.<br /> <br /> === Allikas: ===<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akpuhk Õppekorralduse eeskiri]<br /> <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> === Vastus ===<br /> X = 28<br /> Y = 23<br /> Tasuta koha säilimiseks pean tegema igal semesttril 27 EAP'd (kumulatiivselt)<br /> Ehk siis teise semestri lõpuks peaks mulle olema kokku 54 EAP'd.<br /> Antud näite puhul oleks mul kukku 28 + 23 = 51 EAP'd. Juurde peaksin maksma 3 EAP eest.<br /> <br /> === Allikad ===<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2013/2014 õppeaastal]<br /> <br /> <br /> == Essee ==</div>

Ukalamee