ICO wiki - User contributions [en]

Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2014

2014-05-31T20:48:31Z

Utiitson: /* Meeskond "TÜC" */

[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]

=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2014=
==Eesmärk==
Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML veebiteenus ja vastava kliendi loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).

==Reeglid==
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes
* Luua klientrakendused (soovitavalt vähemalt kaks)endaloodud veebiteenusele

Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda.

Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.

==Tähtajad==

* '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2014#XML_andmefail NB! Täpsem info]
** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''08. märts 2014'''.
** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''15. märts 2014'''.
** '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. <ins>Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.</ins>'''

* '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2014#Veebiteenus NB! Täpsem info]
** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''25. mai 2014'''.
** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''31. mai 2014'''.



* '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2014#Klientrakendus NB! Täpsem info]
** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''25. mai 2014'''.
** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''31. mai 2014'''.





==Hindamine==
===Üldised kriteeriumid===

Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.

Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Maksimumtulemuse annab (vähemalr 4/7):'''

* Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)
* Mobiilrakendused
* Kogukondade kaasamine
* AJAX / Silverlight
* Kasutajamugavus
* Läbimõeldud töökorraldus
* Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)

===XML andmefail===
Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning paar kolm sobivat XSL faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks.

XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.
<dim1>
<dim2>
<dim3>
<dim4>
</dim4>
</dim3>
</dim2>
</dim1>
Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.

Käesoleva ülesande käigus peab looma meeskonna ning selle wiki lehekülje

===Veebiteenus===
Loodav veebiteenus peab võimaldama:
* Teenuse pakkumist
* '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''
* Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes

Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC 4 Web API tehnoloogiat

Andmebaasis peab olema vähemalt 6 olemit ehk andmebaas on eeldus

Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).

===Klientrakendus===
Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena, Silverlight, WPF või vormirakendusena.

Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele

Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.
Näiteks:
* http://www.bing.com/developer
* http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html
* http://developer.ebay.com/developercenter/windows/
* http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started

===Retsensioonid===
Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.

Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...
* XML - ...200 sõna.
* Veebiteenus - ...600 sõna.
* Klientrakendus - ...600 sõna.

Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.

==Konsultatsioonid==
Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma
töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida
õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel
mait.poska [ät] itcollege.ee (+372 53 469 734) või
(teksti originaalautor Priit Raspel)

=Teemad 2014 kevad=
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes
* Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele

==Näidisteemad==

===Nimede pakkumise teenus===
Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid. Reaalne rakendus: ''autocompleter'' tarvis teenuse pakkumine

====Ülesanne====
Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:
* alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid
* luua võimalus kasutajatel nimesid lisada
* luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada
* meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad
* luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud

===Külastusstatistika teenus===
Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.

====Ülesanne====
Luua külastusstatistika teenus:
* kasutaja saab teenuses registreerida külastusi
* kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks

Lisavõimalused:
* luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat
* luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)

===Telefoniraamatu teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida

====Ülesanne====
Luua telefoniraamatu teenus:
* kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada
* kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse
* kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike
* kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper

===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda

====Ülesanne====
Luua RSS voogude haldusteenus:
* kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada
* kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult
* vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega
*

= Meeskonnad 2014=
==Meeskond Demo==
Meeskonna liikmed:
*Liige 1
*Liige 2

===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===
*Meie poolt kirjutatud retsensiooni link 1
*Meie poolt kirjutatud retsensiooni link2

== Meeskond "Minions" ==
Meeskonna wikileht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Minions "Minions"]
Meeskonna liikmed:
*Tõnis Markus
*Kaspar Kund
*Lasse Kolkanen

===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===
*
*

== Meeskond "KIRVES" ==
Meeskonna wikileht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kirves "Kirves"]
Meeskonna liikmed:
*Ahto Luuri
*Tauri Metsoja
*Raul Prosso

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kirves#Veebiteenus Valminud veebiteenus ja klientrakendus]

===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===
*[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:T%C3%9CC2 XML retsensioon meeskonnale "TÜC"]
*[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Vargamae XML retsensioon meeskonnale "Vargamäe"]
*[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:T%C3%9CC2#Teenuse_ja_klientrakenduse_retsensioon_meeskonna_.22Kirves.22_poolt Teenuse ja klientrakenduse retsensioon meeskonnale "TÜC"]
*[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Udud Teenuse ja klientrakenduse retsensioon meeskonnale "Udud"]

==Meeskond [[HVHB]]==

Meeskonna liikmed:
*Helge Saks
*Vladimir Domaškin
*Heiki Linnamägi
*Braid Torn

===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===
*[[Retsensioon meeskonnale Lingviinid]]
*[[Retsensioon meeskonnale AM]]

== Meeskond "Margus Pärt" ==

Meeskonna liikmed:
* Margus Pärt
* Margus Pärti alter ego

Kirjutatud retsensioonid:
* ...

==Meeskond [[Meeskond_"KM" | KM]]==
Meeskonna liikmed:
* Kristian Kalm
* Hendri Mikita

===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===
* [[Talk:Meeskond_"Kipsplaat"|XML retsensioon meeskonnale Kipsplaat]]
* [[Talk:Node|XML retsensioon meeskonnale Node]]

==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/TÜC2 "TÜC"]==
Meeskonna liikmed:
*Anna Carina Vainola
*Ülle Tiitson
*Tiit Teder

'''Teenus ja rakendused meie lehel.'''

Retsensioonid:
*[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kirves "XML retsensioon meeskonnale "Kirves"]
*[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Lingviinid "XML retsensioon meeskonnale "Lingviinid"]
*[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kirves "Klientrakenduse ja teenuse retsensioon meeskonnale "Kirves"]

== Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_%22Kipsplaat%22 "Kipsplaat"] ==
Meeskonna liikmed:
*Daniil Slobodin
*Oliver Vahenõmm
*Kaspar Jesse Tormis
*Alari Talvar

===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid:===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:T%C3%9CC2 XML retsensioon meeskonnale "TÜC2"]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:AM XML retsensioon meeskonnale "AM"]

==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Vargamae Vargamäe]==
Meeskonna liikmed:
*Kentti Koppel
*Aare-Arnold Äkke

===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_%22Kipsplaat%22 XML retsensioon meeskonnale "Kipsplaat"]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Lingviinid XML retsensioon meeskonnale "Lingviinid"]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kirves Teenuse ja klientrakenduse retsensioon meeskonnale "Kirves"]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:T%C3%9CC2 Teenuse ja klientrakenduse retsensioon meeskonnale "TÜC"]

==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/MRPD "MRPD"]==
Meeskonna liikmed:
*Margus Birk
*Ranno Maripuu
*Piia-Helin Oras
*Doris Hallmägi

===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MeilEiOleGrupinime#Retsensioonid XML-i retsensioon rühmale nimega "MeilEiOleGrupinime"]<br>
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kirves#Retsensioonid XML-i retsensioon rühmale nimega "Kirves"]<br>
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TÜC2#Teenuse_ja_klientrakenduse_retsensioon_meeskonna_.22MRPD.22_poolt Teenuse ja klientrakenduse retsensioon rühmale nimega "TÜC2"]

==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/AM "AM"]==
Meeskonna liikmed:
*Andres Kalev
*Marten Jänt

===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Poial#Retsendioonid XML-i retsensioon rühmale nimega "pöial"]

==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RAKK RAKK]==
Meeskonna liikmed:
*Roland Pukk
*Anti Meos
*Kert Kukk
*Kristjan Adrat

===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Node#Retsensioon_meeskonna_.22RAKK.22_poolt. XML retsensioon meeskonnale Node]

==Meeskond "[[Lingviinid]]"==
Meeskonna liikmed:
*Olga Trikk
*Johanna Kammiste
*Triin Oja
*Karin Lepik

===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Hashtag XML-i retsensioon meeskonnale "Hashtag"]

==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Udud Udud]==
Meeskonna liikmed:
*Siim Talvik
*Joosep Taluväli
*Henri Abel
*Kristo Kuiv
*Priit Aarne

===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Node XML retsensioon meeskonna "Node" kohta]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Vargamae XML retsensioon meeskonna "Vargamäe" kohta]

==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Hashtag Hashtag]==
Meeskonna liikmed:
*Jaan Kängsepp

===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Poial XML retsensioon rühmale nimega "pöial"]

==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/MeilEiOleGrupinime MeilEiOleGrupinime]==
Meeskonna liikmed:

* Jander Lapmaa
* Kristjan Oliver Kruus
* <del>Rene Hollo</del>
* Mihkel Ehrlich

===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MRPD#Restsensioon_XML-ile_meeskonnalt_.22Meil_ei_ole_grupinime.22 XML-i retsensioon rühmale nimega "MRPD"]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:T%C3%9CC2#XML_failide_retsensioon_meeskonna_.22MeilEiOleGrupinime.22_poolt XML-i retsensioon rühmale nimega "TÜC"]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kirves#Klientrakenduse_ja_teenuse_retsensioon_meeskonnalt_nimega_.22MeilEiOleGrupinime.22 Klientrakenduse ja teenuse retsensioon rühmale nimega "Kirves"]

==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Poial pöial]==
Meeskonna liikmed:
*Kert Treikelder
*Stenn Mäeots
*Jevgenia Motorenko
*Priit Aarma

===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Node#Retsensioon_meeskonna_.22RAKK.22_poolt. XML retsensioon meeskonnale '''"Node"''']

* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:AM#XML_failide_retsensioon_meeskonna_.22Kipsplaat.22_poolt. XML retsensioon meeskonnale '''"AM"''']

==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/XYZ XYZ]==
Meeskonna liikmed:
*Sulev Pert

===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===
*[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RetsMeilEiOleGrupinime XML-i retsensioon rühmale MeilEiOleGrupinime]

==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Node Node]==
Meeskonna liikmed:
*Stanislav Gorski
*Meelis-Marius Pinka
*Janno Mäemets
*Andre Padu
*Indrek Luts

===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===
*

==Meeskond (kaugõpe) [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Tudengikalender Tudengikalender]==
Meeskonna liikmed:
*Taavi Sildeberg
*Kunnar Kukk

=== Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid ===
*[https://wiki.itcollege.ee/index.php/XML_retsensioon_RAKK XML-i retsensioon rühmale RAKK] --[[User:Tsildebe|Tsildebe]] 08:25, 16 March 2014 (EET)
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Tudengikalender:XML_retsensioon_Poial XML-i retsensioon rühmale Pöial] [[User:kukukk|kukukk]] 08:47, 16 March 2014 (EET)

=== Logi ===
* 11.03.2014 xml, xsd ja 2x xslt lisatud meeskonna wiki-lehele [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Tudengikalender Tudengikalender]
* 16.03.2014 Lisatud XML-kodutöö osa 2 retsensiooni

==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Maverick Maverick]==
Meeskonna liikmed:
*Lasse Kolkanen

===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===
*

==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/PERCENT_51 PERCENT 51]==
Meeskonna liikmed:
*Fredi Poobus
===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===
*

==Meeskond [[Drem]]==
Meeskonna liikmed:
*Roland Kontson
===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===
*

Talk:Kirves

2014-05-31T20:45:49Z

Utiitson:

==XML failide retsensioon meeskonna "TÜC" poolt==
Meeskonna "Kirves" xml failid on tehtud raamatukogu kohta.

Neil on tehtud 1 XML fail, 1 XMLi skeemifail ja 2 XSLT faili, nii nagu ülesandes nõutud.

Raamatukogus olevaid teavikuid on võimalik jaotada kategooriate järgi. Võimalikud kategooriad on XMLis eraldi välja toodud, milleks on lauamäng, raamat ja ajakiri. Raamatukogus olevad teavikud võivad olla erinevates keeltes. Teavikutel on erinevad grupid, mis eraldavad need teavikud keelte järgi. Selleks on pandud grupi atribuudiks vastavate teavikute keel.

Igal teavikul peavad olemas olema kohustuslikud atribuudid nimega id, saadavus, autor, pealkiri ja aasta. Lisaks on teavikul määratud asukoht raamatukogus, kus atribuudina on kood, mis on kohustuslik.

Igal teavikul on oma zanrid, neid zanreid võib olla mitu ja nende sisu on ümbritsetud CDATAga, mis on hea, sest siis ei teki zanrite sisestamisega probleeme.

XML failis on kasutatud enamat kui 4 loogilist dimensiooni. Failis on kasutatud hulgaliselt atribuute erinevatel tasemetel ja kasutatud atribuudid on keerulisemald kui lihtsalt id lisamine. XMLi skeemifailis on üle vaadatud automaatselt genereeritud muutujate tüübid ja need soblikumaks tehtud.

Meie tiimi meelest oleks võinud XML failis lisaks ka teaviku atribuudile pealkiri CDATA ümber lisada.
Esimene XSLT fail kuvab teavikud kategooriate järgi.

Kõik XML failis olevad kategooriad käiakse läbi ja kirjutatakse nende väärtus HTML listi. Iga kategooria alla tehakse alam list sellesse kategoorasse kuuluvate teatmike pealkirjaga. Selles XSLT failis kasutatakse nii tsüklite kui muutujate tegemist ning tingimuste testimist ja väärtuste välja kuvamist.

Meeskonna “Kirves” teine XSLT fails on välja toodud veidi rohkem andmeid. Seal kuvatakse teavikud nende tähestikulises järjekorras ja olemasolevad andmed nende teavikute kohta. Selles failis on samuti kasutatud tsükleid, muutujaid ja väärtuste välja kuvamist. Lisaks on kasutatud ka sorteerimist.

Meie meeskonna arvates on tegemist põhjaliku tööga ning kõik nõutud kriteeriumid on samuti täidetud.

==XML failide retsensioon meeskonna "MRPD" poolt==

Retsentseerisime meeskonna „Kirves“ loodud XMLi kui ka XSLT-faile.<br>
<br>
Meeskond on oma teemaks valinud raamatukogu ning selles leiduvad teavikud. <br>
<br>
XML on loodud korrektselt ning väga hästi läbimõeldud, kasutades arvukalt loogilisi dimensioone. XML failile lisab sisu kategooriate kasutamine, mis võimaldab ka mitmekesisemat pärimist. Kasutatud on ka id-sid, zanre. Positiivsena võib veel välja tuua CDATA kasutamise, mis hoiab pära XML parsimise errorid. <br>
<br>
XML skeemifailis olevad väärtustüübid on õigesti valitud, raiskamata liialt mäluruumi.<br>
<br>
XSLT faile on loodud kaks ning nende päringud on erinevad, lisaks on XSLT päringud loodud korrektselt ning mitmekesiselt. Esimesel juhul päritakse teavikud kategooriate järgi ning teisel juhul moodustatakse teavikutest tähestikulises järjekorras nimekiri. Pärimisel on kasutatud on erinevaid võtteid – nii foreach kui ka sort, samuti on loodud ka vahemuutujad pärimise lihtsustamiseks.<br>
<br>
Failid on selgesti loetavad ning korrektselt vormistatud, XML failis jäetud vahetühikud muudavad koodi lugemise hõlbsamaks. <br>
<br>
Võib väita, et meeskond on püstitatud ülesandega edukalt ning korrektselt hakkama saanud, täidetud on kõik ettemääratud kriteeriumid.

==Teenuse ja klientrakenduse retsensioon meeskonna "Vargamäe" poolt==

Avades solutioni tekkis kohe arusaamatus, kuna klientrakendus ja teenus on ühes projektis koos(WebApiCocain), kuigi projektinime järgi ütleks, et tegemist on API’ga. Siinkohal tekkis kohe küsimus, et mis põhjusel on need kaks projekti koos, kui oleks saanud ka need täiesti lahus hoida, sest kui struktuuri vaadata, siis kliendi (MVC) osa selles projektis kasutab API’d nii nagu tavaks on (läbi HttpClienti) – ehk siis ei leia ühtegi mõjuvat põhjust, et need kaks projekti koos hoida.

===Veebiteenus===

Käivitades meeskonna poolt loodud veebiteenuse ja klientrakenduse (kuna need on ühes projektis koos, tuli seda paratamatult teha), tekkis esmalt soov näha dokumentatsiooni API kohta, et milliseid meetodeid on võimalik kasutada, et saada üldist aimu teenusest – kuid vastu vaatas klientrakendus. Sellest segamata sai leitud üles dokumentatsiooni lehekülg, kuid sealt ei olnud kokkuvõttes võimalik välja lugeda seda, et millist informatsiooni teenus vastu võtab ja tagastab (mõnes kohas oli) - see on selle pärast kehv, kuna kui keegi teine peaks hakkama teie teenuse vastu klienti ehitama siis nad ei tea, millist informatsiooni nad saatma peavad või tagasi saavad. Tagasi saadavat informatsiooni saab muidugi GET päringuga kontrollida ja kui muutujate nimed on mõistlikud, siis ei tohiks tekkida ka küsimust, mis midagi näitab.

Sellest tulenevalt, et teenuse dokumentatsioon kohati näitas vastuvõetavat ja tagasisaadetavat informatsiooni sai uurima hakatud API kontrollereid. Viga oli ilmselge, kohati tagastas teenus lihtsalt kollektsiooni objektidest (nt lihtlabane GET päring, mis tagastas kogu informatsiooni), teine kord aga HttpResponseMessage’it või IhttpActionResult’i. Kuid korrektne oleks alati kasutada tagastuseks üht formaati – üldpilt oleks selgem. Selleks, et vältida seda API dokumentatsiooni tagastusväärtuste puudumisviga oleks lihtsalt tulnud HelpPageConfig.cs’i kirjutada vastavad read koodi või kasutada meetodi peal attribuuti ResponseType’i, mille abil saab määrata tagastatava informatsiooni tüübi (näiteks string või teie teenuse puhul VehicleModelDTO).

Vaadates API kontrollereid jäi kohe silma see, et kasutatakse ära eraldi loogika kihti, et kontrolleris oleks minimaalselt koodi. See on väga positiivne kuid kohati on sellest mööda hiilitud ning on otse kontrollerisse kirjutatud koodiloogikat. Kui natuke koodi kirjutada ühte kohta ja natuke teisse kohta, siis see teeb olukorra veel segasemaks kui lihtsalt kirjutada kõik loogika kontrollerisse.

Teenuse POST ja PUT meetodite kohapealt jäi silma täielik valideerimise puudumine ning lisaks on jäetud võimalus kaasa anda ID. Veelgi enam puudub kontroll selle üle, kas POST meetodiga sissetulev ID, mis viitab teisele tabelile reaalselt eksisteerib või mitte. Kasutatud on küll DTO’sid kuid neid ainult andmete tagastamiseks. Üldiselt on ikka tavaks kasutada DTO’sid ka andmete vastuvõtmiseks, sest sageli ei ole vaja anda võimalust saata teenusesse kõiki andmeid (näiteks just see ID koht POST meetodi juures). Eriti halb on näiteks selline olukord, kus nende andmetega on võimalik muuta iseenda konto õigusi.

Teenust uurides tuli päevavalgel üks väga kohutav viga, mida üldse teha võib. Nimelt puuduvad igasugused piirangud andmete muutmiseks. Üks registreerunud kasutaja võib teha kõike – näiteks on võimalik kellegi teise auto enda nimele kirjutada.

Lisaks jäi veel silma, et igas kontrolleris on ülekirjutatud Dispose meetod, kus sees pannakse kinni Uow. Kuid kui vaadata Ninjecti konfiguratsiooni, siis seal on Uow juures kirjas InRequestScope. Kui dokumentatsiooni lugeda Ninjecti kohta, siis sealt tuleb välja, et selle abil luuakse iga päringuga uus instants ning kui sellel instantsil on olemas Dispose meetod, siis pannakse see automaatselt kinni.
Kogu selle kriitika varjus, mis siiani on olnud saab rääkida ka positiivsetest külgedes. Vast kõige positiivsem külg on see, et on olemas andmebaasi konfiguratsioon ning lisaks on teenus ära jaotada paljude layerite vahel ning et on kasutatud erinevaid mustreid.

Kokkuvõtteks võib öelda, et mõned meetodid on väga korralikult tehtud ja teised mitte – tekib arvamus, et mõni tiimi kuulnud liige ei olnud kõigest korrektselt aru saanud ja paistab, et teised ei juhtinud ka selle tähelepanud. Väga võimalik on, et selline olukord tekkis lõpuks ajapuuduse tõttu.

===Klientrakendus===
Klientrakendust kasutama hakates tekkis kohe üks väga suur probleeme. Nimelt oli soov luua konto, et näha ka kasutajale mõeldud liidest. Selleks sai täidetud registreerimise vorm. Pärast nupu vajutust avanes taaskord registreerimise vaade ilma ühegi teavitusega – polnud aru saada kas konto loomine õnnestus või mitte. Sisse logides vaates vastu veateate leht, et ei olnud võimalik Json’ist välja lugeda token’it. Uurides andmebaasi oli näha, et kasutajat ei loodudki. Pärast natukest uurimist sai selgeks, et klientrakenduse ja teenuse valideerimine ei ole vastavuses. Klientrakendus nõudis, et parool oleks vähemalt 6 tähemärki pikk aga teenus see eest lisaks veel suurt tähte ning ka numbrit. Seda teades registreerumine õnnestus.

Rakenduse UI pool jättis väga positiivse mulje – ette heidaks ainult seda, et lisamisvaated oleks võinud ka koos olla kõrvalmenüüga.

Vaadete kontrolleritest jäi kohe esimese asjana silma see, et pole kasutatud eraldi kihti teenusega suhtlemiseks, millest tulenevalt on väga palju korduvat koodi. Samuti tekkis küsimus, et milleks ei ole loodud eraldi sätete faili, kus oleks konstandina kirjas teenuse URL. Kui see peaks muutuma, siis hetkel oleks seda väga tülikas teha – ja enamgi veel kui keegi teine arendaja peaks seda tegema, siis ta ei pruugi teada kõiki kohti, kuhu see kirjutatud on (siin võib küll väita, et on olemas find and replace aga see selleks).
Kontrolleritest jäi silma veel ka andmebaasi ühenduse loomine aga seda ei kasutada kordagi – tõenäoliselt on see kogemata sinna ununenud.

Turvalisuse kohapealt on ühe asjaga samuti alt mindud – nimelt kasutaja sessioon lõpetatakse ainult klientrakenduses, teenuses aga jääb token endiselt kehtima.

Kokkuvõtteks võib öelda, et töö jätab väga läbimõtlemata mulje ja tekib küsimus, et kas neil endal ei tekkinud küsimusi koodi kopeerides, et võiks teha eraldi kihi teenusega suhtlemise jaoks.

==Klientrakenduse ja teenuse retsensioon meeskonnalt nimega "MeilEiOleGrupinime"==

===Klientrakendus===

Klientrakenduse puhul vaatab meile vastu suhteliselt hea kujundusega veebileht. Tegemist on juskui „Mini ARK“-iga. Me saame vaadata mis autod kellel on, mis autod üldse on, mis kategooriasse see kuulub, kasutajad ja samuti nende juhtimisõigust Selline asi oleks hea mõnele suurfirmale näiteks, enda sõidukite haldust (mis töötaja käes on mis sõiduk).

Esimene asi on registreerimine. Kui kasutajat ei ole tuleb ASP.NET-i ilus kollane viga. Sama tuleb ka muide siis kui vaadata mittesisseloginult statistikat. Kui regada siis vahepeal viskab sisselogimise lehele tagasi ja vahel mitte. Tundus, et siis kui regamisel mõni väli oli valesti täidetud (kasutaja juba olemas, paroolid ei klapi, ebasobiv parool). Samuti tuleb ASP-i kollane kui panna vale parool või mitte registeeritud kasutajaga sisse logida.
Kui me oleme sisselogitud siis meile avaneb ilus leht. See on statistika. Meil on näha, et mitu kasutajat on registeeritud, mitu sõidukit on baasis, mitu automudelit ja mitu autotootjat. Selle all külastatavuse on graafik. Kõige all jääb silma ilus diagramm, mis näitab protsentuaalselt autode osakaalu. „Activity“ ja „Transactions“ tundub olema, kui „asi mida ei jõudnud valmis“, sest kui selle vajutada siis viiakse meid lehe ülesse. Menüüdes selliseid asju ka ei leia.

Lisada saab kõike: kasutajaid, marke, mudeleid, kategooriaid ja isikute ja autode vahelisi suhteid. Samuti saab kõiki neid kustutada. On küsitav, kas iga kasutaja ikka peaks saama lisada ja kustutada. Mõningal puhul kui püüame lisada uut siis ei puudub kontroll, selle kohta kas nõutud väljad on täidetud vaid meid visatakse vealehele (404 – Not found). Sõiduki lisamisel tehakse sõiduk, mille tootmisaastaks on 0 ja numbrimärk puudub. Kui mõnda numbrilahtrisse sisestada tähti siis kustutatakse sisestatu sõnagi lausumata. Kui vaatame, mis isik on mille omanik siis näeme, et seal on posu id-si, mis esmapilgul on väha ehmatav. Kui aga lisada uus siis saab aru, et neil on ka nimed ja sõidukid taga. Juhiload võiksid olla nähtavad ka isikute alt. Paistab, et sõidukite kasutajad on jäätud ka „järgmisesse versioon“.

Koodi poolelt näeme, et kasutatud on vaatemudeleid. Teenusega suhtluse puhul oleks võinud meetodid viia ühte klassi kust neid siis välja kutsuda. Praegune lahendus on aadressi muutumise korral väga valulik (isegi oskusliku ctrl+h kasutuse korral). „Not found“ lehe asemel oleks võinud kuvada midagi muud, näiteks enda loodud vealehte või püüda vead kinni teisiti.

===Teenuse retsensioon===

Kuna klientrakendus on tihedalt põimitud klientrakendusega siis on isegi raske öelda, kust hakkab teenus ja kust lõppeb klientrakendus. On vaieldav, kas oleks pidanud teenuse ja klientrakenduse eraldi viima või mitte.

Näeme, et kasutatud on UOW-id ja valmis on tehtud ka repod (mis antud juhul on küll ''service'' nime all), mis on küll tühjad, aga olemas on ja edasiarenduse puhul saab neid kasutada. Kasutada mõnel pool on näha ka „tehase“ ja DTL-i kasutust kasutust, mistõttu on teenusekontrollerid enamasti puhtad ja neis on hea muudatusi teha. Võimalik, et seda oleks võinud kasutada veelgi rohkem, sest mõnel pool on näha loogika kirjutamist kontroller. Meenutuseks siis repod olid tühjad, sinna oleks võinud ka mõned read kirjutada mis nüüd kontolleris lebavad. Kasutatud on ka DTO-si, vähendada saadetavate andmete kogust. Enamasti nõuavad kõik teenuse kontrollerid ka autoriseerimist. Huvitav on näha grupitöö mõju: mõni meetod tagastab objekti või listi sellest, mõnel pool on näha IHttpActionResulti kasutamist, mõnel pool on veahaldust. Täitsa usun, et aega jäi väheks ja lõpp tuli kiirustades ning üle ei jõudnud vaadata.

Huvitav oli näha andmebaasi konfiguratsiooni. Ei oska päris täpselt öelda, kuidas see tehtu erineb ''DateAnnotations''-itest.

Kokkuvõttes võib öelda, et teenust oli tegelikult oluliselt rohkem kui klientrakendust. Klientrakendus on küll hea välimusega, aga funktsionaalsuses jättis beta mulje.

Meeskond „MeilEiOleGrupinime“

==Klientrakenduse ja teenuse retsensioon meeskonnalt nimega "TÜC"==

===Klientrakenduse retsensioon===

See retsensioon on tehtud meeskond Kirves veebiteenusele, mis oli teemal autode registrikeskus.

Tegemist on väga korralikult üles ehitatud veebiteenusega. Aines Võrgurakendused II oli vaja teha veebiteenus kas Windows Communication Foundation või ASP.NET MVC 4 Web API tehnoloogiat kasutades. Tiim kirves oli valinud enda teenuse jaoks Web API. Lisaks oli vaja kasutada erinevaid kihte näiteks: repositooriumid, DTO kiht ja Transport Logic kiht.

Nõutud kihid olid teenuses kõik kasutatud. Lisaks nõutud kihtidele oli kasutatud ka Unit of worki ja ninjectit. Tiim oli ühendanud oma ASP.NET aine ja Võrgurakendused II projekti.

Oli täidetud andmebaasi tabelite mahu nõue (pidi olema vähemalt 6 olemit, neil oli olemeid tehtud isegi rohkem). Lisaks ise tehtud mudelitele oli veel kasutatud ka AspNetUser, AspNetRole, AspNetUserClaim ja AspNetUserLogin mudeleid, mis olid seotud tiimi enda tehtud mudelitega.

Kirjutatud veebiteenus tagastab klientrakendustele lisaks andmetele ka infot päringu õnnestumise kohta. Kontrolleri meetodid kasutavad ära eraldi loogika kihti, kus on tehtud keerulisemad päringud. Andmete kliendile saatmisel on kasutatud ka DTOsid, et ei peaks saatama päringuga kaasa ebavajalikke andmeid.
Lisaks tavalistele CRUD meetoditele on kontrolleritesse lisatud ka keerulisemaid päringuid.

Üldiselt on koodi lugeda on kerge, sest ülesehitus on suhteliselt hea ning kood on ilusti trepitud ja osadesse jaotatud.

Küll leiduvad mõned asjad, mida võiks puuduste all välja tuua. Näiteks on tiim väga vähe keskendunud dokumentatsiooni kirjutamisele. Dokumentatsioon on üks väga oluline osa teenuse kirjutamisel kuna see on asi, mille järgi kliendi kirjutaja oskab teha järeldusi milliseid andmeid ja mis päringute peale teenus neid andmeid tagastab.
Kõik ülejäänu tundub olevat hästi ülesehitatud, hästi töötav ja korralik töö.

===Teenuse retsensioon===

Meeskond “Kirves” on teinud oma klientrakenduse enda sama aine raames kirjutatud rakendusele.

Esimesel pilgul jääb kohe silma, et meeskond on näinud vaeva oma rakenduse kujundamisel. Tore on näha, et mõni tiim on ka välimuse kallal vaeva näinud, eriti kuna meie tiim sellega väga tegeleda ei jõudnud. Meeskond on kasutanud oma rakenduse välimuse jaoks väga korralikku template ja on sinna lisanud silmapaistvaid graafikuid. On küll kahju, et neist ainult üks töötab õigete andmetega ja teised on hetkel staatilised.

Antud klientrakenduses saab hetkel registreerida endale kasutaja. Loomulikult saab selle uue kasutajaga sisse logida ja välja logida. Kasutajat registreerides aga ei ole mingit märki sellele, kas kasutaja registreerimine õnnestus või ei, kuna kasutaja jäetakse täpselt samale registreerimis lehele.
Lisaks on reliseeritud mõningate andmete teenusesse lisamise, vaatamise, muutmise ja kustutamise funktsionaalsus. Näiteks sai teenusesse lisada autosid, automarke, inimesi ja nii edasi.

Kontrollereid vaadates jäi silma aga päris palju korduvat koodi, mille oleks võinud kindlasti kuskil kokku võtta. Lisaks on näha, et kontrolleritesse on käsitsi kirjutatud sisse teenuse URL. Kui teenuse URL peaks muutuma on tiimil tükk tegu, et igas kontrolleris see käsitsi ära muuta.
Kuna peaaegu kõigile aine tegijatele oli raskuseks kasutajate sisselogimise ja regristreerimise realiseerimine (kaasa arvatud meie enda tiimil), siis kuna see osa on hästi ära tehtud, on lisa punktid meie meeskonna poolt.

Lisaks meeldib meile väga, et kuupäeva vormides on ära kasutatud datepickerit, mis lihtsustab ja teeb kuupäeva lisamise tunduvalt mugavamaks. Lisaks ei pea kuupäeva lisamisel kasutaja vaevama oma pead, mis formaadis talt kuupäeva oodatakse.

Kindlasti üks vigadest mille meie tiim tahaks välja tuua on see, et kui kasutaja ei ole sisse logitud, siis näidatakse kasutajaole ka linke, mida ta ei tohiks näha või ei saa kasutada. Meie leiame, et sellised lingid peaksid olema välja logitud kasutaja eest olema ära peidetud.

TÜC2

2014-03-06T15:30:52Z

Utiitson: /* XSL 2. fail */

='''Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"'''=

<div style="text-align: right; direction: ltr; margin-left: 1em;">Lehekülg loodud: 05.03.2014</div>
'''Meeskonna nimi''': <big>'''TÜC'''</big>

'''Liikmed:''' Ülle Tiitson, Tiit Teder, Anna Carina Vainola

Projektijuht: Anna Carina Vainola

[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]

==Kodutöö XML osa 8.märts==
Esimese ülesande täitmiseks võtsime põhjaks jalgrataste informatsiooni. Jalgratastel on olemas kategooriad, mudeli nimi, pilt, tootja andmed, suurus, värvid, käikude informatsioon, kaal, piduritüüp, seisukord ning kirjeldus.
===XML fail andmetega===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<Jalgrattad>
<Kategooriad>
<Kategooria>Linnaratas</Kategooria>
<Kategooria>Meesteratas</Kategooria>
<Kategooria>Naisteratas</Kategooria>
<Kategooria>Maastikuratas</Kategooria>
<Kategooria>Retro</Kategooria>
<Kategooria>Elektriratas</Kategooria>
<Kategooria>Lasteratas</Kategooria>
<Kategooria>BMX</Kategooria>
<Kategooria>Kokkupandav ratas</Kategooria>
<Kategooria>Hübriid</Kategooria>
</Kategooriad>
<Jalgratas id="0">
<Kategooriad>
<Kategooria>Meesteratas</Kategooria>
<Kategooria>Linnaratas</Kategooria>
</Kategooriad>
<PildiUrl>http://www.rattamees.ee/upload/eshop/images/1501/campus-gent.jpg</PildiUrl>
<Mudel>Expert Campus</Mudel>
<Tootja nimi="Campus">
<Veebileht>www.campus.eu</Veebileht>
</Tootja>
<Suurus yhik="tolli">28</Suurus>
<Varvused>
<Varvus>Must</Varvus>
<Varvus>Valge</Varvus>
<Varvus>Punane</Varvus>
</Varvused>
<Kaigud arv="21"><![CDATA[Shimano Tourney STI]]></Kaigud>
<Kaal yhik="kg">15.9</Kaal>
<Kirjeldus><![CDATA[Helkurriba rehvidel, roostevabad poldid ja mutrid.]]></Kirjeldus>
<Pidurityyp>V-pidurid</Pidurityyp>
<Seisukord>Uus</Seisukord>
<Hind yhik="euro">329.00</Hind>
</Jalgratas>
<Jalgratas id="1">
<Kategooriad>
<Kategooria>Naisteratas</Kategooria>
<Kategooria>Maastikuratas</Kategooria>
</Kategooriad>
<PildiUrl>http://www.rattakeskus.ee/components/com_virtuemart/shop_image/product/FANCY444_43_4f942cfe0a699.jpg</PildiUrl>
<Mudel>FANCY444 43</Mudel>
<Tootja nimi="Panther">
<Veebileht>www.pantherbike.com</Veebileht>
</Tootja>
<Suurus yhik="tolli">26</Suurus>
<Varvused>
<Varvus>Staratosilver</Varvus>
<Varvus>Valge</Varvus>
</Varvused>
<Kaigud arv="24"><![CDATA[Shimano Alivio]]></Kaigud>
<Kaal yhik="kg">14</Kaal>
<Kirjeldus><![CDATA[Alumiinium raamiga naiste maastikuratas.]]></Kirjeldus>
<Pidurityyp>Ketaspidurid</Pidurityyp>
<Seisukord>Uus</Seisukord>
<Hind yhik="euro">607.00</Hind>
</Jalgratas>
<Jalgratas id="2">
<Kategooriad>
<Kategooria>Meesteratas</Kategooria>
<Kategooria>Linnaratas</Kategooria>
</Kategooriad>
<PildiUrl>http://www.rattakeskus.ee/components/com_virtuemart/shop_image/product/P332_CT_9__513c9808e4b14.jpg</PildiUrl>
<Mudel>P332 CT-9</Mudel>
<Tootja nimi="Panther">
<Veebileht>www.pantherbike.com</Veebileht>
</Tootja>
<Suurus yhik="tolli">26</Suurus>
<Varvused>
<Varvus>Must</Varvus>
</Varvused>
<Kaigud arv="7"><![CDATA[Shimano Nexus]]></Kaigud>
<Kaal yhik="kg">15</Kaal>
<Kirjeldus><![CDATA[Ketikaitse, tagatuli.]]></Kirjeldus>
<Pidurityyp>V-pidurid</Pidurityyp>
<Seisukord>Uus</Seisukord>
<Hind yhik="euro">579.00</Hind>
</Jalgratas>
<Jalgratas id="3">
<Kategooriad>
<Kategooria>Naisteratas</Kategooria>
<Kategooria>Retroratas</Kategooria>
<Kategooria>Linnaratas</Kategooria>
</Kategooriad>
<PildiUrl>http://firewhenreadypottery.com/wp-content/uploads/2010/10/barn-rusty-bike-2.jpg</PildiUrl>
<Mudel>Retro</Mudel>
<Tootja nimi="Tuvastamatu">
<Veebileht></Veebileht>
</Tootja>
<Suurus yhik="tolli">25</Suurus>
<Varvused>
<Varvus>Rooste</Varvus>
</Varvused>
<Kaigud arv="1"><![CDATA[edaspidi]]></Kaigud>
<Kaal yhik="kg">10</Kaal>
<Kirjeldus><![CDATA[Põõsa lisakaal on 5 kg. Väikesed iluvead, aga pole midagi mida ei annaks parandada. Läbisõit originaalne. Otse Saksamaalt - Eelmine kasutaja sakslanna, kasutas pühapäeviti kirikusse sõitmiseks. Sadul pole hinna sees. Unikaalne.]]></Kirjeldus>
<Pidurityyp>Kannapidur</Pidurityyp>
<Seisukord>Kasutatud</Seisukord>
<Hind yhik="euro">1000</Hind>
</Jalgratas>
</Jalgrattad>
</pre>

===XML skeemifail===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="Jalgrattad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Kategooriad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="Kategooria" type="xs:string" />
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="Jalgratas">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Kategooriad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="Kategooria" type="xs:string" />
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="PildiUrl" type="xs:string" />
<xs:element name="Mudel" type="xs:string" />
<xs:element name="Tootja">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Veebileht" type="xs:string" />
</xs:sequence>
<xs:attribute name="nimi" type="xs:string" />
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Suurus">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:unsignedByte">
<xs:attribute name="yhik" type="xs:string" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Varvused">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="Varvus" type="xs:string" />
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Kaigud">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:string" >
<xs:attribute name="arv" type="xs:unsignedByte" use="required"/>
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Kaal">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:float">
<xs:attribute name="yhik" type="xs:string" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Kirjeldus" type="xs:string" />
<xs:element name="Pidurityyp" type="xs:string" />
<xs:element name="Seisukord" type="xs:string" />
<xs:element name="Hind">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:decimal">
<xs:attribute name="yhik" type="xs:string" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="id" type="xs:unsignedInt" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>
</pre>

===XSL 1. fail===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Jalgrattad</title>
</head>
<body>
<h1>Jalgrattad:</h1>
<xsl:for-each select="Jalgrattad/Jalgratas">
<h2><xsl:value-of select="Mudel"/></h2>
<div width="300">
<xsl:value-of select="Kirjeldus"/>
</div>

<img width="200" height="150">
<xsl:attribute name="src">
<xsl:value-of select="PildiUrl"/>
</xsl:attribute>
</img>
<hr></hr>

</xsl:for-each>

</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</pre>

===XSL 2. fail===

<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Meie jalgrattad</title>
</head>
<body>
<h1>Jalgrattad müügiks:</h1>
<div id="yles"></div>
<xsl:for-each select="/Jalgrattad/Kategooriad/Kategooria">
<xsl:variable name="Kat" select="."/>
<h2>
<xsl:value-of select="$Kat"/>
</h2>
<ul>
<xsl:for-each select="/Jalgrattad/Jalgratas">
<xsl:if test="Kategooriad/Kategooria=$Kat">
<li>
<a>
<xsl:attribute name="href">
<xsl:text>#</xsl:text>
<xsl:value-of select="@id"/>
</xsl:attribute>
<xsl:value-of select="Mudel"/>
</a>
</li>
</xsl:if>
</xsl:for-each>
</ul>
</xsl:for-each>
<hr></hr>
<p></p>
<h2>Ratta mudelid:</h2>
<xsl:for-each select="Jalgrattad/Jalgratas">
<div>
<xsl:attribute name="id">
<xsl:value-of select="@id"/>
</xsl:attribute>
<h3>
<xsl:value-of select="Mudel"/>
</h3>
<a href="#yles">Tagasi üles</a>
<img width="200" height="150">
<xsl:attribute name="src">
<xsl:value-of select="PildiUrl"/>
</xsl:attribute>
</img>
<table>
<tr>
<td>
<b>Tootja nimi</b>
</td>
<td>
<xsl:value-of select="Tootja/@nimi"/>
</td>
</tr>
<tr>
<td>
<b>Suurus</b>
</td>
<td>
<xsl:value-of select="Suurus"/>
<xsl:text> </xsl:text>
<xsl:value-of select="Suurus/@yhik"/>
</td>
</tr>
<tr>
<td>
<b>Värvus</b>
</td>
<td>
<ul>
<xsl:for-each select="Varvused/Varvus">
<li>
<xsl:value-of select="."/>
</li>
</xsl:for-each>
</ul>

</td>
</tr>
<tr>
<td>
<b>Käigud</b>
</td>
<td>
<xsl:value-of select="Kaigud/@arv"/>
<xsl:text> (</xsl:text>
<xsl:value-of select="Kaigud"/>
<xsl:text>)</xsl:text>
</td>
</tr>
<tr>
<td>
<b>Kaal</b>
</td>
<td>
<xsl:value-of select="Kaal"/>
<xsl:text> </xsl:text>
<xsl:value-of select="Kaal/@yhik"/>
</td>
</tr>
<tr>
<td>
<b>Piduritüüp</b>
</td>
<td>
<xsl:value-of select="Pidurityyp"/>
</td>
</tr>
<tr>
<td>
<b>Seisukord</b>
</td>
<td>
<xsl:value-of select="Seisukord"/>
</td>
</tr>
<tr>
<td>
<b>Hind</b>
</td>
<td>
<xsl:value-of select="Hind"/>
<xsl:text> </xsl:text>
<xsl:value-of select="Hind/@yhik"/>
</td>
</tr>
<tr>
<td>
<b>Lisainfo</b>
</td>
<td>
<xsl:value-of select="Kirjeldus"/>
</td>
</tr>
</table>
</div>
</xsl:for-each>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</pre>

===Veebiteenus===

===Klientrakendus===

==Logi==
* 05.03.2014 - Wiki lehe loomine
* 05.03.2014 - XML fail, XML skeemifail, 1. XSL fail, pool 2. XSL failist

TÜC2

2014-03-06T15:29:31Z

Utiitson: /* XML skeemifail */

='''Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"'''=

<div style="text-align: right; direction: ltr; margin-left: 1em;">Lehekülg loodud: 05.03.2014</div>
'''Meeskonna nimi''': <big>'''TÜC'''</big>

'''Liikmed:''' Ülle Tiitson, Tiit Teder, Anna Carina Vainola

Projektijuht: Anna Carina Vainola

[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]

==Kodutöö XML osa 8.märts==
Esimese ülesande täitmiseks võtsime põhjaks jalgrataste informatsiooni. Jalgratastel on olemas kategooriad, mudeli nimi, pilt, tootja andmed, suurus, värvid, käikude informatsioon, kaal, piduritüüp, seisukord ning kirjeldus.
===XML fail andmetega===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<Jalgrattad>
<Kategooriad>
<Kategooria>Linnaratas</Kategooria>
<Kategooria>Meesteratas</Kategooria>
<Kategooria>Naisteratas</Kategooria>
<Kategooria>Maastikuratas</Kategooria>
<Kategooria>Retro</Kategooria>
<Kategooria>Elektriratas</Kategooria>
<Kategooria>Lasteratas</Kategooria>
<Kategooria>BMX</Kategooria>
<Kategooria>Kokkupandav ratas</Kategooria>
<Kategooria>Hübriid</Kategooria>
</Kategooriad>
<Jalgratas id="0">
<Kategooriad>
<Kategooria>Meesteratas</Kategooria>
<Kategooria>Linnaratas</Kategooria>
</Kategooriad>
<PildiUrl>http://www.rattamees.ee/upload/eshop/images/1501/campus-gent.jpg</PildiUrl>
<Mudel>Expert Campus</Mudel>
<Tootja nimi="Campus">
<Veebileht>www.campus.eu</Veebileht>
</Tootja>
<Suurus yhik="tolli">28</Suurus>
<Varvused>
<Varvus>Must</Varvus>
<Varvus>Valge</Varvus>
<Varvus>Punane</Varvus>
</Varvused>
<Kaigud arv="21"><![CDATA[Shimano Tourney STI]]></Kaigud>
<Kaal yhik="kg">15.9</Kaal>
<Kirjeldus><![CDATA[Helkurriba rehvidel, roostevabad poldid ja mutrid.]]></Kirjeldus>
<Pidurityyp>V-pidurid</Pidurityyp>
<Seisukord>Uus</Seisukord>
<Hind yhik="euro">329.00</Hind>
</Jalgratas>
<Jalgratas id="1">
<Kategooriad>
<Kategooria>Naisteratas</Kategooria>
<Kategooria>Maastikuratas</Kategooria>
</Kategooriad>
<PildiUrl>http://www.rattakeskus.ee/components/com_virtuemart/shop_image/product/FANCY444_43_4f942cfe0a699.jpg</PildiUrl>
<Mudel>FANCY444 43</Mudel>
<Tootja nimi="Panther">
<Veebileht>www.pantherbike.com</Veebileht>
</Tootja>
<Suurus yhik="tolli">26</Suurus>
<Varvused>
<Varvus>Staratosilver</Varvus>
<Varvus>Valge</Varvus>
</Varvused>
<Kaigud arv="24"><![CDATA[Shimano Alivio]]></Kaigud>
<Kaal yhik="kg">14</Kaal>
<Kirjeldus><![CDATA[Alumiinium raamiga naiste maastikuratas.]]></Kirjeldus>
<Pidurityyp>Ketaspidurid</Pidurityyp>
<Seisukord>Uus</Seisukord>
<Hind yhik="euro">607.00</Hind>
</Jalgratas>
<Jalgratas id="2">
<Kategooriad>
<Kategooria>Meesteratas</Kategooria>
<Kategooria>Linnaratas</Kategooria>
</Kategooriad>
<PildiUrl>http://www.rattakeskus.ee/components/com_virtuemart/shop_image/product/P332_CT_9__513c9808e4b14.jpg</PildiUrl>
<Mudel>P332 CT-9</Mudel>
<Tootja nimi="Panther">
<Veebileht>www.pantherbike.com</Veebileht>
</Tootja>
<Suurus yhik="tolli">26</Suurus>
<Varvused>
<Varvus>Must</Varvus>
</Varvused>
<Kaigud arv="7"><![CDATA[Shimano Nexus]]></Kaigud>
<Kaal yhik="kg">15</Kaal>
<Kirjeldus><![CDATA[Ketikaitse, tagatuli.]]></Kirjeldus>
<Pidurityyp>V-pidurid</Pidurityyp>
<Seisukord>Uus</Seisukord>
<Hind yhik="euro">579.00</Hind>
</Jalgratas>
<Jalgratas id="3">
<Kategooriad>
<Kategooria>Naisteratas</Kategooria>
<Kategooria>Retroratas</Kategooria>
<Kategooria>Linnaratas</Kategooria>
</Kategooriad>
<PildiUrl>http://firewhenreadypottery.com/wp-content/uploads/2010/10/barn-rusty-bike-2.jpg</PildiUrl>
<Mudel>Retro</Mudel>
<Tootja nimi="Tuvastamatu">
<Veebileht></Veebileht>
</Tootja>
<Suurus yhik="tolli">25</Suurus>
<Varvused>
<Varvus>Rooste</Varvus>
</Varvused>
<Kaigud arv="1"><![CDATA[edaspidi]]></Kaigud>
<Kaal yhik="kg">10</Kaal>
<Kirjeldus><![CDATA[Põõsa lisakaal on 5 kg. Väikesed iluvead, aga pole midagi mida ei annaks parandada. Läbisõit originaalne. Otse Saksamaalt - Eelmine kasutaja sakslanna, kasutas pühapäeviti kirikusse sõitmiseks. Sadul pole hinna sees. Unikaalne.]]></Kirjeldus>
<Pidurityyp>Kannapidur</Pidurityyp>
<Seisukord>Kasutatud</Seisukord>
<Hind yhik="euro">1000</Hind>
</Jalgratas>
</Jalgrattad>
</pre>

===XML skeemifail===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="Jalgrattad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Kategooriad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="Kategooria" type="xs:string" />
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="Jalgratas">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Kategooriad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="Kategooria" type="xs:string" />
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="PildiUrl" type="xs:string" />
<xs:element name="Mudel" type="xs:string" />
<xs:element name="Tootja">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Veebileht" type="xs:string" />
</xs:sequence>
<xs:attribute name="nimi" type="xs:string" />
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Suurus">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:unsignedByte">
<xs:attribute name="yhik" type="xs:string" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Varvused">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="Varvus" type="xs:string" />
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Kaigud">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:string" >
<xs:attribute name="arv" type="xs:unsignedByte" use="required"/>
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Kaal">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:float">
<xs:attribute name="yhik" type="xs:string" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Kirjeldus" type="xs:string" />
<xs:element name="Pidurityyp" type="xs:string" />
<xs:element name="Seisukord" type="xs:string" />
<xs:element name="Hind">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:decimal">
<xs:attribute name="yhik" type="xs:string" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="id" type="xs:unsignedInt" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>
</pre>

===XSL 1. fail===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Jalgrattad</title>
</head>
<body>
<h1>Jalgrattad:</h1>
<xsl:for-each select="Jalgrattad/Jalgratas">
<h2><xsl:value-of select="Mudel"/></h2>
<div width="300">
<xsl:value-of select="Kirjeldus"/>
</div>

<img width="200" height="150">
<xsl:attribute name="src">
<xsl:value-of select="PildiUrl"/>
</xsl:attribute>
</img>
<hr></hr>

</xsl:for-each>

</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</pre>

===XSL 2. fail===

===Veebiteenus===

===Klientrakendus===

==Logi==
* 05.03.2014 - Wiki lehe loomine
* 05.03.2014 - XML fail, XML skeemifail, 1. XSL fail, pool 2. XSL failist

TÜC2

2014-03-06T15:28:41Z

Utiitson: /* XML fail andmetega */

='''Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine"'''=

<div style="text-align: right; direction: ltr; margin-left: 1em;">Lehekülg loodud: 05.03.2014</div>
'''Meeskonna nimi''': <big>'''TÜC'''</big>

'''Liikmed:''' Ülle Tiitson, Tiit Teder, Anna Carina Vainola

Projektijuht: Anna Carina Vainola

[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]

==Kodutöö XML osa 8.märts==
Esimese ülesande täitmiseks võtsime põhjaks jalgrataste informatsiooni. Jalgratastel on olemas kategooriad, mudeli nimi, pilt, tootja andmed, suurus, värvid, käikude informatsioon, kaal, piduritüüp, seisukord ning kirjeldus.
===XML fail andmetega===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<Jalgrattad>
<Kategooriad>
<Kategooria>Linnaratas</Kategooria>
<Kategooria>Meesteratas</Kategooria>
<Kategooria>Naisteratas</Kategooria>
<Kategooria>Maastikuratas</Kategooria>
<Kategooria>Retro</Kategooria>
<Kategooria>Elektriratas</Kategooria>
<Kategooria>Lasteratas</Kategooria>
<Kategooria>BMX</Kategooria>
<Kategooria>Kokkupandav ratas</Kategooria>
<Kategooria>Hübriid</Kategooria>
</Kategooriad>
<Jalgratas id="0">
<Kategooriad>
<Kategooria>Meesteratas</Kategooria>
<Kategooria>Linnaratas</Kategooria>
</Kategooriad>
<PildiUrl>http://www.rattamees.ee/upload/eshop/images/1501/campus-gent.jpg</PildiUrl>
<Mudel>Expert Campus</Mudel>
<Tootja nimi="Campus">
<Veebileht>www.campus.eu</Veebileht>
</Tootja>
<Suurus yhik="tolli">28</Suurus>
<Varvused>
<Varvus>Must</Varvus>
<Varvus>Valge</Varvus>
<Varvus>Punane</Varvus>
</Varvused>
<Kaigud arv="21"><![CDATA[Shimano Tourney STI]]></Kaigud>
<Kaal yhik="kg">15.9</Kaal>
<Kirjeldus><![CDATA[Helkurriba rehvidel, roostevabad poldid ja mutrid.]]></Kirjeldus>
<Pidurityyp>V-pidurid</Pidurityyp>
<Seisukord>Uus</Seisukord>
<Hind yhik="euro">329.00</Hind>
</Jalgratas>
<Jalgratas id="1">
<Kategooriad>
<Kategooria>Naisteratas</Kategooria>
<Kategooria>Maastikuratas</Kategooria>
</Kategooriad>
<PildiUrl>http://www.rattakeskus.ee/components/com_virtuemart/shop_image/product/FANCY444_43_4f942cfe0a699.jpg</PildiUrl>
<Mudel>FANCY444 43</Mudel>
<Tootja nimi="Panther">
<Veebileht>www.pantherbike.com</Veebileht>
</Tootja>
<Suurus yhik="tolli">26</Suurus>
<Varvused>
<Varvus>Staratosilver</Varvus>
<Varvus>Valge</Varvus>
</Varvused>
<Kaigud arv="24"><![CDATA[Shimano Alivio]]></Kaigud>
<Kaal yhik="kg">14</Kaal>
<Kirjeldus><![CDATA[Alumiinium raamiga naiste maastikuratas.]]></Kirjeldus>
<Pidurityyp>Ketaspidurid</Pidurityyp>
<Seisukord>Uus</Seisukord>
<Hind yhik="euro">607.00</Hind>
</Jalgratas>
<Jalgratas id="2">
<Kategooriad>
<Kategooria>Meesteratas</Kategooria>
<Kategooria>Linnaratas</Kategooria>
</Kategooriad>
<PildiUrl>http://www.rattakeskus.ee/components/com_virtuemart/shop_image/product/P332_CT_9__513c9808e4b14.jpg</PildiUrl>
<Mudel>P332 CT-9</Mudel>
<Tootja nimi="Panther">
<Veebileht>www.pantherbike.com</Veebileht>
</Tootja>
<Suurus yhik="tolli">26</Suurus>
<Varvused>
<Varvus>Must</Varvus>
</Varvused>
<Kaigud arv="7"><![CDATA[Shimano Nexus]]></Kaigud>
<Kaal yhik="kg">15</Kaal>
<Kirjeldus><![CDATA[Ketikaitse, tagatuli.]]></Kirjeldus>
<Pidurityyp>V-pidurid</Pidurityyp>
<Seisukord>Uus</Seisukord>
<Hind yhik="euro">579.00</Hind>
</Jalgratas>
<Jalgratas id="3">
<Kategooriad>
<Kategooria>Naisteratas</Kategooria>
<Kategooria>Retroratas</Kategooria>
<Kategooria>Linnaratas</Kategooria>
</Kategooriad>
<PildiUrl>http://firewhenreadypottery.com/wp-content/uploads/2010/10/barn-rusty-bike-2.jpg</PildiUrl>
<Mudel>Retro</Mudel>
<Tootja nimi="Tuvastamatu">
<Veebileht></Veebileht>
</Tootja>
<Suurus yhik="tolli">25</Suurus>
<Varvused>
<Varvus>Rooste</Varvus>
</Varvused>
<Kaigud arv="1"><![CDATA[edaspidi]]></Kaigud>
<Kaal yhik="kg">10</Kaal>
<Kirjeldus><![CDATA[Põõsa lisakaal on 5 kg. Väikesed iluvead, aga pole midagi mida ei annaks parandada. Läbisõit originaalne. Otse Saksamaalt - Eelmine kasutaja sakslanna, kasutas pühapäeviti kirikusse sõitmiseks. Sadul pole hinna sees. Unikaalne.]]></Kirjeldus>
<Pidurityyp>Kannapidur</Pidurityyp>
<Seisukord>Kasutatud</Seisukord>
<Hind yhik="euro">1000</Hind>
</Jalgratas>
</Jalgrattad>
</pre>

===XML skeemifail===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="Jalgrattad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="Jalgratas">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Kategooriad">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="Kategooria" type="xs:string" />
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="PildiUrl" type="xs:string" />
<xs:element name="Mudel" type="xs:string" />
<xs:element name="Tootja">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="Veebileht" type="xs:string" />
</xs:sequence>
<xs:attribute name="nimi" type="xs:string" />
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Suurus">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:unsignedByte">
<xs:attribute name="yhik" type="xs:string" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Varvused">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="Varvus" type="xs:string" />
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Kaigud">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:string" >
<xs:attribute name="arv" type="xs:unsignedByte" use="required"/>
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Kaal">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:float">
<xs:attribute name="yhik" type="xs:string" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="Kirjeldus" type="xs:string" />
<xs:element name="Pidurityyp" type="xs:string" />
<xs:element name="Seisukord" type="xs:string" />
<xs:element name="Hind">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:decimal">
<xs:attribute name="yhik" type="xs:string" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="id" type="xs:unsignedInt" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>
</pre>

===XSL 1. fail===
<pre>
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"
>
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<html>
<head>
<title>Jalgrattad</title>
</head>
<body>
<h1>Jalgrattad:</h1>
<xsl:for-each select="Jalgrattad/Jalgratas">
<h2><xsl:value-of select="Mudel"/></h2>
<div width="300">
<xsl:value-of select="Kirjeldus"/>
</div>

<img width="200" height="150">
<xsl:attribute name="src">
<xsl:value-of select="PildiUrl"/>
</xsl:attribute>
</img>
<hr></hr>

</xsl:for-each>

</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</pre>

===XSL 2. fail===

===Veebiteenus===

===Klientrakendus===

==Logi==
* 05.03.2014 - Wiki lehe loomine
* 05.03.2014 - XML fail, XML skeemifail, 1. XSL fail, pool 2. XSL failist

TÜC

2014-01-22T11:50:13Z

Utiitson: /* Lae alla: */

='''Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"'''=

<div style="text-align: right; direction: ltr; margin-left: 1em;">Lehekülg loodud: 25.10.2013</div>
'''Meeskonna nimi''': <big>'''TÜC'''</big>

'''Liikmed:''' Ülle Tiitson, Tiit Teder, Anna Carina Vainola

Projektijuht: Anna Carina Vainola

'''Rakenduse nimi:''' Küüt

'''Rakenduse idee:''' Otsin transporti, pakun transporti. Tegemist on Eesti sisese rakendusega, kuhu pannakse ülesse kuulutused autos olevate vabade kohtade kohta.

[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]

==Projekti analüüs==

'''Mida see endas sisaldab ja mida tavakasutajad seal teha saavad?'''

Meie projektiks on WPF rakendus „Küüt“, Eestis eraisikute vahelise transpordi pakkumiste kuulutamiseks. Hiljem on plaan teha sellest mobiilirakendus. Meie rakenduses saab teha endale kasutaja, lisada kuulutusi, kuulutustele vastata ning anda ka teistele kasutajatele hinnanguid ja kommentaare. Meil tekib kuulutustest andmebaas, milles kuulutuse aegumisel see muutub mitteaktiivseks.

Kasutaja loomisel tuleb sisestada oma kasutajanimi, telefoni number, email ja parool. Sellisel juhul luuakse kasutajale konto automaatselt. On võimalik valida, kas su andmed on peidetud või on avalikustatud. MUST HAVE funktsionaalsustega tuleb peidetud juhul lisada oma telefoni number kuulutuse sisse. NICE TO HAVE funktsionaalsustega vahetatakse kontaktid sooviavalduse aksepteerimisel kasutajate vahel. Kasutaja andmeid hoitakse andmebaasis krüpteeritud kujul.

Enda kasutajaga sisse logides näeb kasutaja enda kuulutusi ning kasutajaid, kes on temaga kaasa sõitnud. Lisaks on oma profiilil nupp „Lisa kuulutus“, millele vajutades tuleb kohe ette kuulutuse sisestamise aken. Lisaks on ka olemas nupp, kust edasi liikuda kalendrisse, et vaadata parajasti aktiivseid kuulutusi.

Kuulutuse lisamine: Kuulutuse lisamisel saab valida, kas kuulutust näevad vaid regristreerinud kasutajad või väeb seda ka ilma sisse logimata. Kuulutusele tuleb sisestada, kust-kuhu toimub sõit, mis kuupäeval see aset võtab, mis kell alustatakse sõitu, kui palju on autos olevaid vabu kohti ning vaba koha hind. Selle vaate kõige viimane asi on nupp „Postita“, mis laeb kuulutuse kohe kalendrisse vastavalt sisestatud kuupäeva alusel. NICE TO HAVE funktsionaalsusega saab sihtkohaks märkida ka suurema ürituse nime(näiteks Viru Folk).

Kui kasutaja on postitanud enda kuulutuse, siis teised kasutajad näevad seda ning nad võivad vabale kohale soovi avaldada. Kui on soov mitmele kohale, siis tuleb sisestada soovitud kohtade arv. Kuulutuse omanik vastab sooviavaldusele kas positiivselt või negatiivselt. Kui vastus on positiivne, siis toimub automaatselt kasutajate vahel kontaktandmete vahetus ning väheneb üks või enam vaba kohta kuulutusel. Kasutajatele tuleb teade, kui tema avaldus on vastu võetud. Kui kasutajatel on tahtmist enne aksepteerimist teineteisega rääkida, siis tuleb varjatud numbritega kasutajatel omavahel kuulutuse kommentaarides suhelda.

Lisaks on võimalik oma kuulutust ka vajadusel ise muuta. Näiteks tuleb kasutajal endal mõni tuttav veel auto peale, sellisel juhul on vaja vähendada vabade kohtade arvu. Samas kui on muudatus sõidu alustamise kellaajaga jne, siis on antud ka võimalus kasutajal oma kuulutust muuta. Muudatuste korral, mis puudutavad sõidu kellaaega, kuupäaeva või sihtkohta, ning sõidu kuulutuse enneaegse ära kustutamise korral tuleb soovi avaldanud inimestele selle kohta teade.

Meil on kalender, kus on ära märgitud, millistel päevad on kuulutused üleval. Pakun küüti“ kuulutust omav päev on värvitud ühte värvi ning „Otsin küüti“ kuulutusega päev on värvitud teist värvi. Sellest kalendrist saab otsida linna alusel kuulutusi. Enne kalendrisse sisenemist saab valida alguse linna ning sihtkoha, mille abil kuvatakse seejärel kalender. Kalendris vajutades kuupäevale, mis omab juba kuulutusi, avab rakendus järgmise vaatena sellel kuupäeval olevate kuulutuste listi. Kui kuulutus kasutaja soovitud päeval puudub, avaneb uus aken, kus on võimalik postitada kuulutus nimega „Otsin küüti“.

„Otsin küüti“ avaldamisel tuleb sisestada alguspunkt, sihtkoht, kuupäev, vajadusel kellaaeg ning inimeste arv. Sellise kuulutusega toimub kontaktide vahetus samal põhimõttel nagu „pakun küüti“ kuulutuse puhul. Kui kinnitad kellegi vastuse, siis kaob kohe otsimise kuulutus ära.
Kalendrit on ka võimalik näha ilma sisse logimata. Sellisel juhul aga ei saa midagi postitada vaid saab ainult kuulutusi näha. Kui mõni kuulutus kasutajale sobib, siis on ka võimalik vabale kohale soovi avaldada ilma sisse logimata. Selleks peab aga sooviavaldusse kirjutama oma telefoni numbri ning nime, et kuulutuse omanik, saaks ühendust võtta.

'''Mis on selle eesmärk?'''

Eesmärk on teha inimestele kergemaks auto transpordi jagamine omavahel. Aitame olla bussiliiklusest sõltumatu.
Kuna portaalis facebook on olemas juba sellised jututeemad, siis meie mõte on teha sellele ligipääs mugavamaks.
Kalendri eesmärk on selles, et näeks ära, millistel päevadel on olemas juba sõidud. Selle abil on parem ülevaade.
Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?

Kasutajaskonna leidmine võib osutuda esialgu raskeks. Alguses on kasutajaid vähe ning pole inimesi, kes kuulutusi üles paneks. Meie plaan on leida kasutajaid esialgu oma tutvusringkonnast ning facebooki kaudu. Facebookis on olemas grupp, mis töötab samal põhimõttel.
Keskse serveri realiseerimine võib osutuda keeruliseks, sest meil ei ole sellel alal kogemusi.

Töötava andmebaasi mudeli koostamine võib samuti keeruline olla, sest sellega samuti puuduvad meil hetkel veel suuremad kogemused.

'''MUST HAVE funktsionaalsused:'''
*Kasutaja loomine
*Kuulutuste lisamine
*Kuulutuste muutmine
*Kalendri funktsionaalsus
*Teated kasutajatele (e-mail)
*Kontaktandmed kuulutuses sees
*Mitteaktiivseid kuulutusi ei kuvata
*Ilma kasutajata kuulutuste vaatamine ning nendele sooviavalduste kirjutamine

'''NICE TO HAVE funktsionaalsused:'''
*Kena kasutajaliides
*Profiil
*Kuulutuste ajalugu
*Kasutaja usaldusvärrsuse hindamine ja kommentaarid
*Turvaline kontaktandmete vahetamine

==Prototüüp==

===Kirjeldus===
Prototüüp:

*Saab luua endale kasutaja
*Seejärel saab sisse logida
*Töötab ka välja logimine
*Siis saab otsida erinevaid kuulutusi(lähtekoha, sihtkoha ning kuupäeva järgi kalendrist)
*Saab vaadata kuulutusi eraldi
*Saab vaba koha jaoks soovi avaldada
*Saab lisada oma kuulutusi
*Aeglane

===Täisversioonile===
*Tuleb realiseerida kasutajatevahelised teadete saatmised emailile
*Tuleb teha võimalikuks oma kuulutuste muutmine

===Lae alla:===
[https://www.dropbox.com/s/cg6kcsc3yleiuro/WPFKyyt.rar "Meie prototüüp"]

==Lõpptoode==

===Kirjeldus===
Lõpptootel on olemas kõik omadused, mis meil oli kirjas MUSThave funktsioonidena.

Ära on parandatud rakenduse aeglus.

===Lae alla:===
[https://dl.dropboxusercontent.com/u/65077389/Kyyt.zip "Lõppversioon"]

==Tegevuste logi==
*01.10.2013 - Meeskonna loomine

*17.10.2013 - Idee sündimine ja analüüsi tegemise algus

*25.10.2013 - Meeskonna Wiki lehekülje loomine

*26.10.2013 - Projekti analüüsi postitamine

*11.11.2013 - Alusprojekti loomine

*17.11.2013 - Koosolek vaatemudelite ideede jagamiseks. Esimeste ülesannete jagamine

*02.12.2013 - Andmebaasi loomine ja esimesene vaade, splashscreen

*03.-07.12.2013 - Prototüübi valmimine

*07.12.2013 - Prototüübi esitamine

*08.-13.12.2013 - Lõpptoote valmimine

*15.01.2014 - Lõpptoote retsensioon meeskonnale "Lingviinid"

Peeter 2013

2013-11-16T12:30:02Z

Utiitson: /* Progemine */

{| class="infobox" style="width: 30em; padding-left: 2em; float: right; font-size: 95%;"
|-//2013 koosseis
|colspan="2" style="background: black; text-align:center; color:white;" | '''Robot ''"N:I:M:E:T:U" 2013'''''
|-
| '''Ülikool:'''
| Eesti Infotehnoloogia Kolledž
|- style="vertical-align: top;"
| '''Tüüp:'''
| Robootika - Jalgpallirobot
|- style="vertical-align: top;"
| '''Meeskond "Peeter":'''
|[[User:Llusi|Lennart Lüsi]]<br /> [[User:rprosso|Raul Prosso]]<br /> [[User:jtomingas|Janno Tomingas]]<br />[[User:anvainol|Anna Carina Vainola]]<br />[[User:utiitson|Ülle Tiitson]]<br />
|- style="vertical-align: top;"
| '''Juhendaja:'''
|[[User:Mernits|Margus Ernits]]
|
|-
=Tiim Peeter eelnevatel aastatel=
*2012 VII - VIII Koht
*2011 II Koht
*Vanaleht asub siin: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Peeter

=Robotex 2013=
==ToDo==

===Bürokraatia===
*Laupäev 13.aprill Robosse koosolekule, projekti arutama (Kellaaeg Pole Veel Kindel! VAATA! Robolisti)
*Kaasa lüüa TIIGRIHÜPPE Projektis, et saada klubile RAHA
**Mõelda kiiremas korras, mida meie arvame, et oleks klubis vaja
***Tööriistu
***Materjale
***Tehnikat
***Robotile lisa asju jne...
*Leida sponsoreid, et saada veidi lisa raha juurde
*Otsida paik, firma, kes laseks korralikus pingis roboti detailid välja

===Tehniline===
*Modelleerida roboti põhjaplaat, et pärast CNC pingis välja lõigata
**Arvestada tuleks:
***Kondekatega -- Suurust ja mahtuvust peab veel mõtlema
***Mootorid -- Ei ole täpselt kindel, millised mootorid tulevad, tuleb oodata kontrollerite katsetust
***Kontrollerid mootoritele -- Samuti ootame, kas uued kontrollerid töötavad
***Löögimehanism ja rullik -- Seda saab mõelda kuna kaamera ja objektiivi suurused teada
*Modelleerida roboti teise korruse plaat
**Enne esimese korruse valmimist ei saa suurt midagi püsivat mõelda.
**Arvestada tuleks:
***Emaplaadiga
***Mikrokontrolleriga
***Akudega - Neis peaks tulema taas kaks või kolm / Vanalt robotilt

===Progemine===
*Lähedalt pallipeale sõit, hetkel keerab liiga vähe (minu valemiga keeras liiga palju)
*Kontrolleritele vb peab panema veel pidurutust suuremaks
*Värava peale keeramist testida testida ja veelkord testida
*Start button realiseerida
*Botmaster igast asendist tööle kui asi crashib
*VB peab kontrolleritest veel kiirendust väiksemaks võtma
*Kiirused ühte kohta

*Timerid kui kaua mäng on kestnud?
*Botmaster aknale panna märk, mis värav on valitud
*Pimesi pealesõidu delayd tuunida
*Kui pall on käes kuidagi viitab selle palli löömisega ja enda keeramisega värava peale
*Ehk samme värava peale keeramist kiiremaks

*Eriku kood mergeda aga enne salvetstada enda värvi parameetrid, better be safe than sorry!
*Testida, testida ja veelkord testida. ANALÜÜS igale olevale testimisele!!!

*Võistlusel stardi positsiooni peale mõelda

*Soleka delay suuremaks
*Väravale löömist vaadata
*Kirjutada algoritm ees olevast pallist mööda löömiseks ja TESTIDA
*Timeout'id state'de vahele

==Juppide List==
===Olemas olevad jupid:===
*PS3 Eye
*Arduino mega & shield
*SSD 64GB
*Omniwheels
*Mootorid
*Kontrollerid mootoritele
*Rulliku mootor
*Lülitid
*Varjestatud kaablit
*Pistikud
*USB3 Kaamera
*Fix obje kaamerale
*Emaplaat, prosega
*RAM(loogiliselt) Võiks ka olemas olla

===Tellitud jupid===

===Mida vaja tellida===

==Idee nurk==
===Tehniline===
*Kasutada kaht või kolme kaamerat
*Musta joone tuvastamiseks ainult põhjaandur
*Kui leiame ressurssi proovida 1,5 - 3mm objektiivi kaameral

===Progemine===

===Muud IDEED===

=Kuidas teha tight serveri boot scripti LINUXIS=
*Make x11vnc autostart upon 'startx'

*Add a 'x11vnc.desktop' file to your ~/.config/autostart directory (create one if not available) with 3 lines saying :
[Desktop Entry]
*Type=Application
*Exec=x11vnc

=Sekundi bug=
Arduinos tuleb anda sekund ooteaega, et see üles bootiks.

=XIMEA UPDATE FOR OPENCV=

Download OpenCV-2.4.3.tar.bz2 from http://sourceforge.net/projects/opencvlibrary/files/opencv-unix/

<source lang="bash">
http://downloads.sourceforge.net/project/opencvlibrary/opencv-unix/2.4.3/OpenCV-2.4.3.tar.bz2
</source>

Unpack
<source lang="bash">
tar -xf OpenCV-2.4.3.tar.bz2

cd OpenCV-2.4.3
</source>

==Installin XIMEA Update for OpenCV==

Download opencv_ximea_update_2_4_3_A.zip and replace OpenCV-2.4.3 files by files in attachment to untarred directory of opencv:

<source lang="bash">
wget http://www.ximea.com/support/attachments/download/804 -O opencv_ximea_update_2_4_3_A.zip
unzip opencv_ximea_update_2_4_3_A.zip
cd ximea_update
cp cap_ximea.cpp ../OpenCV-2.4.3/modules/highgui/src/cap_ximea.cpp
cp CMakeLists.txt ../OpenCV-2.4.3/modules/highgui/CMakeLists.txt
cp OpenCVFindXimea.cmake ../OpenCV-2.4.3/cmake/OpenCVFindXimea.cmake
</source>

(opencv_untarred)/highgui/src/cap_ximea.cpp

(opencv_untarred)/highgui/CMakeLists.txt

(opencv_untarred)/cmake/OpenCVFindXimea.cmake

Install needed libraries
<source lang="bash">
sudo apt-get install libgtk2.0-dev
sudo apt-get install pkg-config

cd ../OpenCV-2.4.3
#Build
mkdir build
cd build
# on some systems "-D WITH_TIFF=NO" should be added to options
cmake -D WITH_XIMEA=YES ..
make
#Install
sudo make install
</source>
Example Source code
Create file opencv_test.cpp with following content

<source lang="c">
#include "cv.h"
#include "highgui.h"
#include <stdio.h>
// A Simple Camera Capture Framework
int main()
{
CvCapture* capture = cvCaptureFromCAM( CV_CAP_XIAPI );
if ( !capture ) {
fprintf( stderr, "ERROR: capture is NULL \n" );
getchar();
return -1;
}
// Create a window in which the captured images will be presented
cvNamedWindow( "mywindow", CV_WINDOW_AUTOSIZE );
// Show the image captured from the camera in the window and repeat
while ( 1 ) {
// Get one frame
IplImage* frame = cvQueryFrame( capture );
if ( !frame ) {
fprintf( stderr, "ERROR: frame is null...\n" );
getchar();
break;
}
cvShowImage( "mywindow", frame );
// Do not release the frame!
//If ESC key pressed, Key=0x10001B under OpenCV 0.9.7(linux version),
//remove higher bits using AND operator
if ( (cvWaitKey(10) & 255) == 27 ) break;
}
// Release the capture device housekeeping
cvReleaseCapture( &capture );
cvDestroyWindow( "mywindow" );
return 0;
}
</source>
Example downloaded from: http://opencv.willowgarage.com/wiki/CameraCapture
Compiling
g++ -I/usr/local/include/opencv opencv_test.cpp -lopencv_highgui
# result will be a.out
Starting
Normal:
./a.out
Some environments needs to force library path:
LD_LIBRARY_PATH=/usr/local/lib ./a.out

==XIMEA API paigaldamine==

Lae alla ''XIMEA Linux Software Package''
<source lang="bash">
wget http://www.ximea.com/downloads/recent/XIMEA_Linux_SP.tgz
#Untar
tar xzf XIMEA_Linux_SP.tgz
cd package
#Start installation script
#For USB3 cameras - please start script with option -cam_usb30.
sudo ./install -cam_usb30
#For other cameras
sudo ./install

</source>

----

=Kontaktinfo=
*'''Lennart Lüsi'''
*'''e-mail:''' datafly@risk.ee
*'''Raul Prosso'''
*'''e-mail:''' raul.prosso@gmail.com
*'''Skype:''' raul514
*'''Madis Mark'''
*'''e-mail:''' mmark@itcollege.ee

[[Category:Robootika]]

Peeter 2013

2013-11-16T12:11:53Z

Utiitson: /* Progemine */

{| class="infobox" style="width: 30em; padding-left: 2em; float: right; font-size: 95%;"
|-//2013 koosseis
|colspan="2" style="background: black; text-align:center; color:white;" | '''Robot ''"N:I:M:E:T:U" 2013'''''
|-
| '''Ülikool:'''
| Eesti Infotehnoloogia Kolledž
|- style="vertical-align: top;"
| '''Tüüp:'''
| Robootika - Jalgpallirobot
|- style="vertical-align: top;"
| '''Meeskond "Peeter":'''
|[[User:Llusi|Lennart Lüsi]]<br /> [[User:rprosso|Raul Prosso]]<br /> [[User:jtomingas|Janno Tomingas]]<br />[[User:anvainol|Anna Carina Vainola]]<br />[[User:utiitson|Ülle Tiitson]]<br />
|- style="vertical-align: top;"
| '''Juhendaja:'''
|[[User:Mernits|Margus Ernits]]
|
|-
=Tiim Peeter eelnevatel aastatel=
*2012 VII - VIII Koht
*2011 II Koht
*Vanaleht asub siin: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Peeter

=Robotex 2013=
==ToDo==

===Bürokraatia===
*Laupäev 13.aprill Robosse koosolekule, projekti arutama (Kellaaeg Pole Veel Kindel! VAATA! Robolisti)
*Kaasa lüüa TIIGRIHÜPPE Projektis, et saada klubile RAHA
**Mõelda kiiremas korras, mida meie arvame, et oleks klubis vaja
***Tööriistu
***Materjale
***Tehnikat
***Robotile lisa asju jne...
*Leida sponsoreid, et saada veidi lisa raha juurde
*Otsida paik, firma, kes laseks korralikus pingis roboti detailid välja

===Tehniline===
*Modelleerida roboti põhjaplaat, et pärast CNC pingis välja lõigata
**Arvestada tuleks:
***Kondekatega -- Suurust ja mahtuvust peab veel mõtlema
***Mootorid -- Ei ole täpselt kindel, millised mootorid tulevad, tuleb oodata kontrollerite katsetust
***Kontrollerid mootoritele -- Samuti ootame, kas uued kontrollerid töötavad
***Löögimehanism ja rullik -- Seda saab mõelda kuna kaamera ja objektiivi suurused teada
*Modelleerida roboti teise korruse plaat
**Enne esimese korruse valmimist ei saa suurt midagi püsivat mõelda.
**Arvestada tuleks:
***Emaplaadiga
***Mikrokontrolleriga
***Akudega - Neis peaks tulema taas kaks või kolm / Vanalt robotilt

===Progemine===
*Lähedalt pallipeale sõit, hetkel keerab liiga vähe (minu valemiga keeras liiga palju)
*Kontrolleritele vb peab panema veel pidurutust suuremaks
*Värava peale keeramist testida testida ja veelkord testida
*Start button realiseerida
*Botmaster igast asendist tööle kui asi crashib
*VB peab kontrolleritest veel kiirendust väiksemaks võtma
*Kiirused ühte kohta

*Timerid kui kaua mäng on kestnud?
*Botmaster aknale panna märk, mis värav on valitud
*Pimesi pealesõidu delayd tuunida
*Kui pall on käes kuidagi viitab selle palli löömisega ja enda keeramisega värava peale
*Ehk samme värava peale keeramist kiiremaks

*Eriku kood mergeda aga enne salvetstada enda värvi parameetrid, better be safe than sorry!
*Testida, testida ja veelkord testida. ANALÜÜS igale olevale testimisele!!!

*Võistlusel stardi positsiooni peale mõelda

*Soleka delay suuremaks
*Väravale löömist vaadata
*Kirjutada algoritm ees olevast pallist mööda löömiseks ja TESTIDA

==Juppide List==
===Olemas olevad jupid:===
*PS3 Eye
*Arduino mega & shield
*SSD 64GB
*Omniwheels
*Mootorid
*Kontrollerid mootoritele
*Rulliku mootor
*Lülitid
*Varjestatud kaablit
*Pistikud
*USB3 Kaamera
*Fix obje kaamerale
*Emaplaat, prosega
*RAM(loogiliselt) Võiks ka olemas olla

===Tellitud jupid===

===Mida vaja tellida===

==Idee nurk==
===Tehniline===
*Kasutada kaht või kolme kaamerat
*Musta joone tuvastamiseks ainult põhjaandur
*Kui leiame ressurssi proovida 1,5 - 3mm objektiivi kaameral

===Progemine===

===Muud IDEED===

=Kuidas teha tight serveri boot scripti LINUXIS=
*Make x11vnc autostart upon 'startx'

*Add a 'x11vnc.desktop' file to your ~/.config/autostart directory (create one if not available) with 3 lines saying :
[Desktop Entry]
*Type=Application
*Exec=x11vnc

=Sekundi bug=
Arduinos tuleb anda sekund ooteaega, et see üles bootiks.

=XIMEA UPDATE FOR OPENCV=

Download OpenCV-2.4.3.tar.bz2 from http://sourceforge.net/projects/opencvlibrary/files/opencv-unix/

<source lang="bash">
http://downloads.sourceforge.net/project/opencvlibrary/opencv-unix/2.4.3/OpenCV-2.4.3.tar.bz2
</source>

Unpack
<source lang="bash">
tar -xf OpenCV-2.4.3.tar.bz2

cd OpenCV-2.4.3
</source>

==Installin XIMEA Update for OpenCV==

Download opencv_ximea_update_2_4_3_A.zip and replace OpenCV-2.4.3 files by files in attachment to untarred directory of opencv:

<source lang="bash">
wget http://www.ximea.com/support/attachments/download/804 -O opencv_ximea_update_2_4_3_A.zip
unzip opencv_ximea_update_2_4_3_A.zip
cd ximea_update
cp cap_ximea.cpp ../OpenCV-2.4.3/modules/highgui/src/cap_ximea.cpp
cp CMakeLists.txt ../OpenCV-2.4.3/modules/highgui/CMakeLists.txt
cp OpenCVFindXimea.cmake ../OpenCV-2.4.3/cmake/OpenCVFindXimea.cmake
</source>

(opencv_untarred)/highgui/src/cap_ximea.cpp

(opencv_untarred)/highgui/CMakeLists.txt

(opencv_untarred)/cmake/OpenCVFindXimea.cmake

Install needed libraries
<source lang="bash">
sudo apt-get install libgtk2.0-dev
sudo apt-get install pkg-config

cd ../OpenCV-2.4.3
#Build
mkdir build
cd build
# on some systems "-D WITH_TIFF=NO" should be added to options
cmake -D WITH_XIMEA=YES ..
make
#Install
sudo make install
</source>
Example Source code
Create file opencv_test.cpp with following content

<source lang="c">
#include "cv.h"
#include "highgui.h"
#include <stdio.h>
// A Simple Camera Capture Framework
int main()
{
CvCapture* capture = cvCaptureFromCAM( CV_CAP_XIAPI );
if ( !capture ) {
fprintf( stderr, "ERROR: capture is NULL \n" );
getchar();
return -1;
}
// Create a window in which the captured images will be presented
cvNamedWindow( "mywindow", CV_WINDOW_AUTOSIZE );
// Show the image captured from the camera in the window and repeat
while ( 1 ) {
// Get one frame
IplImage* frame = cvQueryFrame( capture );
if ( !frame ) {
fprintf( stderr, "ERROR: frame is null...\n" );
getchar();
break;
}
cvShowImage( "mywindow", frame );
// Do not release the frame!
//If ESC key pressed, Key=0x10001B under OpenCV 0.9.7(linux version),
//remove higher bits using AND operator
if ( (cvWaitKey(10) & 255) == 27 ) break;
}
// Release the capture device housekeeping
cvReleaseCapture( &capture );
cvDestroyWindow( "mywindow" );
return 0;
}
</source>
Example downloaded from: http://opencv.willowgarage.com/wiki/CameraCapture
Compiling
g++ -I/usr/local/include/opencv opencv_test.cpp -lopencv_highgui
# result will be a.out
Starting
Normal:
./a.out
Some environments needs to force library path:
LD_LIBRARY_PATH=/usr/local/lib ./a.out

==XIMEA API paigaldamine==

Lae alla ''XIMEA Linux Software Package''
<source lang="bash">
wget http://www.ximea.com/downloads/recent/XIMEA_Linux_SP.tgz
#Untar
tar xzf XIMEA_Linux_SP.tgz
cd package
#Start installation script
#For USB3 cameras - please start script with option -cam_usb30.
sudo ./install -cam_usb30
#For other cameras
sudo ./install

</source>

----

=Kontaktinfo=
*'''Lennart Lüsi'''
*'''e-mail:''' datafly@risk.ee
*'''Raul Prosso'''
*'''e-mail:''' raul.prosso@gmail.com
*'''Skype:''' raul514
*'''Madis Mark'''
*'''e-mail:''' mmark@itcollege.ee

[[Category:Robootika]]

User:Utiitson

2012-10-31T05:50:27Z

Utiitson:

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
[[Category:Erialatutvustus 2012]]

Autor: Ülle Tiitson

Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2012

==Essee==

Esialgu ei osanud ma ainest midagi ette kujutada. ÕIS’is oleva õppeaine üldkirjeldusest arvasin, et meil tuleb väga pikalt ja palju juttu õppekavadest, õppevormidest, kõrgharidussüsteemist jne. ÕIS’is oli veel kirjas, et kursuse põhirõhk on kohtumisel esindajatega erinevatest ITK-rakendusvaldkondadest. Ma ei osanud eriti selle kohta midagi ette kujutada. Peale esimest loengut sain rohkem aimu, mis toimuma hakkab ja kuidas täpsemalt. Olin meeldivalt üllatunud selles, et iga loeng käisid erinevad inimesed meile rääkimas, kes ise igapäevaselt tegelevad IT valdkonnaga.

Esimese loengu teemaks oli õppekorraldus ja sisekord. Suur osa loengust rääkis IT Kolledžis olevast sisekorrast, õppekorraldusest ja sellest, mis meid selles aines ees ootab. Muuseas räägiti ka üldiselt kõrgharidusest, selle tasemetest ja tutvustati IT Kolledžit üldiselt. Räägiti, mis on aine läbimiseks vaja teha ja kuidas edaspidised loengud hakkavad välja nägema. Jagati tudengitele tähtsat infot punase joone päeva kohta ja räägiti, mida see endast kujutab.

Teise loengu teemaks oli helpdesk ja loengu külalisteks olid Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype’st. Nad rääkisid nii ettevõtte sisesest helpdeskist kui väljapoole suunatud helpdeskist. Helpdesk on oluline tugiteenus igas firmas, kus kasutatakse tööks arvuteid, aitab kõikvõimalike arvuti ja infosüsteemi muredega. Nad rääkisid sellest, miks valida töö helpdeskis: hea koht IT alaste kogemuste kogumiseks ja silumiseks; lisaks hea koht sotsiaalsete oskuste omandamiseks ja silumiseks; võimalus kontakte luua ja inimesi aidata; lõbus. Rääkisid ka sellest, millised isikuomadused peaksid heal helpdeski töötajal olema. Hea helpdeski töötaja peaks omama head suhtlemisoskust, tahet inimesi aidata, suhelda, õppida ja osata multitaskingut.

Kolmanda loengu teemaks oli subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukondadest. Loengu külaliseks oli Janika Liiv. Andis soovitusi kuidas erialal toime tulla: mitte probleemide ees tagasi kohkuda, teiste kirjutatud koodi lugemine, küsimuste küsimine, murede googeldamine, keskendumine, selgelt väljendumine, juba olemasolevate lahenduste ära kasutamine. Ta rääkis suures osas meile ka programmeerimise ja tehnoloogia populariseerimisest. Ta rääkis ka IT valdkondades olevatest stereotüüpidest, enamasti küll milliseid stereotüüpe kohtavad erialal naised ja kuidas sellega toime tulla. Lisaks rääkis ta programmeerimiskeeltest, versioonihaldusest ja bentabox’ist.

Neljas loeng rääkis meile IT tööturust. Loengu külaliseks oli seekord Andres Septer, kes õppis ise päris kaua IT Kolledžis. Ta rääkis, millest oleks mõistlik tööturule minnes alustada ja mida vältida. Leti taha tehnikat müüma minna ei ole mõistlik ja et sellele tööle on nii kui nii kanditaate piisavalt. Tööle võetakse enamasti töökogemusega inimesi aga töökogemust saab tööle minnes – tundub lõpmatu nõiaringina. Tegelikult on töökogemuse saamiseks ka muid võimalusi: suured firmad ja ettevõtted võtavad praktikante, akadeemiliste programmide raames jne. Vanas kohas õpitut ei saa enamasti uues töökohas kasutada, sest ettevõtete siseselt käivad asjad ikkagi teisiti. Ta leidis, et parim algus oleks kuskil väikeses firmas sysadminnina. Seda selle pärast, et näha väikses mastaabis kuidas ettevõttes asjad käivad. Ta rääkis ettevõtete äripoolest ja arenduse poolest. Generalistid versus spetsialistid - kas teada kõigest mitte midagi või millistki kõike.

Viienda loengu teemaks oli märgitud meil karma ja loengu külaliseks oli Martin Paljak. Karmast rääkis ta mingil määral kui interneti valuutast. Ta on rohkem kui kolmandiku oma elust tegelenud IT’ga ja päris kaua aega töötanud freelancerina. Teist korda elus on ta palgatööl. Ta rääkis üldiselt enda kogemustest ja vaadetest. Kuigi ma ei leidnud väga läbivat teemat tema ettekandes oli teda sellegi poolest huvitav kuulata. Ta rääkis IT valdkonnast oma silma läbi ja tõi elulisi näiteid

Kuuenda loengu teemaks oli „Tere tulemast Ignite’i maailma“ ja loengu külalisteks olid Ignite’is töötavad Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Nad tutvustasid ennast ja Ignite’t. Rääkisid meile agiilsest tarkvara arendusest ja tegid meiega mänge, et räägitut huvitavamaks muuta. Nad rääkisid agiilse tarkvaraarenduse positiivsetest pooltest aga mainisid ka, et see ei ole kõigi jaoks. Agiilne tarkvaraarenduse meetod toimib hästi ainult siis kui inimesed kasutavad seda õigesti ja efektiivselt. Nad tähtsustavad inimestevahelist suhtlust, töötavat tarkvara ja koostööd kliendiga. Agiilse tarkvaraarenduse puhul on tähtis pidev suhtlus kliendiga ja kohanemisvõime tulevasi muudatusi silmas pidades. Programmeerimise tähtsaimaks osaks on jätkusuutlikkus. Healt töötajalt oodatakse: arenguvõimelisust, oskus töötada meeskonnas, heal tasemel suhtlemisoskus, motiveeritus ja huvi.

Seitsmendaks teemaks sai testimine ja tarkvarakvaliteet. Seekord oli loengu külaliseks Kristjan Karmo, kes käis esinemas ka avaaktuse ajal. Tal oli meile avaaktusest midagi meenutada. Nimelt kui ta küsis mitu inimest plaanivad tulevikus tegeleda testimisega tõstis käe umbes 5 inimest. See ei olevat olnud just kõige rõõmustavam vaatepilt. Reaalselt peab iga tarkvara arendaja tegelema ka testimisega. Kui ta ei testi teiste koodi siis enda koodi peab ta ikka testima. Ta kirjeldas täpsemalt, kes sobivad testijateks ja miks peaks valima testija töö. Testides on teiste vigu leida tunduvalt meeldivam kui enda vigade. Ta rääkis sellest, et testimine on tarkvaraarenduse osa ja millist liiki testimist tehakse millises tarkvaraarenduse etapis. Testimise tööga seotud müüdid ja nende ümber lükkamine. Testimist peetakse igavaks ja arvatakse, et sellega saab hakkama igaüks. Tegelikkuses see nii ei ole. Testija töö ei lõppe kunagi. Testija töö põhineb üldiselt kogemusel ja loovusel. Testija on see, kes näeb projekti kui tervikut samal ajal kui programmeerijad näevad lihtsalt oma osa. Testija tööl on loomulikult ka miinused. Testijalt oodatakse töö tegemist ebareaalsete tähtaegadega. Plaani järgi on testijale eraldatud normaalne aeg testimiseks aga tihti projekti teised etapid venivad ja neid tehakse testimise arvelt. Testija on sellisel juhul see, kes peab enda tööd tegema kordades kiiremini ja samal ajal suutma oma töö kvaliteeti säilitada. Samuti süüdistatakse testijat kui ta leiab vea eriti kui ta leiab selle vea väljalaske tähtajale lähedal. Mida varem viga testimise käigus leitakse seda vähem kahju viga toob. Testija töö otseselt ei tekita kvaliteeti aga kontrollib, kas see on olemas. See kui testija vigu ei leia ei tähenda veel, et neid ei ole olemas. Testimisega saab teha kindlaks vigu aga ei saa teha kindlaks vigade puudumist. Lisaks tõi ta väga põnevaid näiteid, millist kahju on väikesed vead, mis ei ole testimise käigus välja tulnud, suurtele projektidele toonud. Testimine on elustiil.

Kaheksandas loengus käis meil Siim Vene, kellel ei olnud konkreetset teemat välja toodud aga ta rääkis enamasti Põhja Eesti regionaalhaiglast. Ta on IT Kolledži esimese lennu kasvandik ja töötab Põhja Eesti regionaalhaiglas IT tehnilise valdkonna juhina. Ta rääkis, millega ta tegeleb ja IT osast haiglas. Digitaalsed haiguslood võimaldavad erinevates haiglates viibides patsiendi andmeid kiiresti kättesaadavaks muuta. Rääkis mõnedest projektides, mis haiglas ette võetud on. Näiteks haigla wifiga katmisest ja tahvelarvutitte toomisest haigla töösse. Serverite virtualiseerimine ja miks see kasu tõi. Kõige suurem kasu tuli elektri arvete kaudu.

Kokkuvõtteks leian, et sain juurde ettekujutust kuidas näeb välja elu ja töö IT valdkonnas. Oli väga huvitav kuulata erinevaid inimesi ja nende kogemusi. Andis tublist aimu, mida silmas pidada ja oodata tulevasest tööst. Leian, et kursuse põhirõhku silmas pidades täitsid esitlused ja külalised oma eesmärki.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus A===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
Tuleks uurida, millal on võimalik teha järelarvestust ja mida peab tegema, et järelarvestusele pääseda.
Õigus kordusarvestusele on kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnaga.
Kordusarvestus tuleb kokku leppida vastava õppejõuga. Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISi keskkonnas.
Korduseksamile peab õppur ennast registreerima arvestuse toimumise päevast üleeelmise tööpäeva lõpuks.
RE kohal olevatele üliõpilastele on järelarvestus tasuta aga REV kohal olevale üliõpilasele tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga (14,2 €).

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

===Vastus===
Akadeemilise puhkuse saamiseks ja lõpetamiseks peab üliõpilane esitama avalduse rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.
*Tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks (tuleb esitada arsti tõend)
*Kaitsejõududesse teenima asumisel üheks aastaks (lisada kutse kaitseväe tegevteenistusse)
*Lapse hooldamiseks kuni lapse kolme aastaseks saamiseni (lapse sünnitunnistus)
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada eksameid ja arvestusi. Kui üliõpilane on puhkusel seoses lapse hooldamisega on tal võimalik aineid deklareerida, kui ta esitab õppeosakonda kirjaliku avalduse punase joone päevaks.

User:Utiitson

2012-10-31T00:54:56Z

Utiitson:

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

Autor: Ülle Tiitson

Esitamise kuupäev: 31. oktoober 1012

==Essee==

Esialgu ei osanud ma ainest midagi ette kujutada. ÕIS’is oleva õppeaine üldkirjeldusest arvasin, et meil tuleb väga pikalt ja palju juttu õppekavadest, õppevormidest, kõrgharidussüsteemist jne. ÕIS’is oli veel kirjas, et kursuse põhirõhk on kohtumisel esindajatega erinevatest ITK-rakendusvaldkondadest. Ma ei osanud eriti selle kohta midagi ette kujutada. Peale esimest loengut sain rohkem aimu, mis toimuma hakkab ja kuidas täpsemalt. Olin meeldivalt üllatunud selles, et iga loeng käisid erinevad inimesed meile rääkimas, kes ise igapäevaselt tegelevad IT valdkonnaga.

Esimese loengu teemaks oli õppekorraldus ja sisekord. Suur osa loengust rääkis IT Kolledžis olevast sisekorrast, õppekorraldusest ja sellest, mis meid selles aines ees ootab. Muuseas räägiti ka üldiselt kõrgharidusest, selle tasemetest ja tutvustati IT Kolledžit üldiselt. Räägiti, mis on aine läbimiseks vaja teha ja kuidas edaspidised loengud hakkavad välja nägema. Jagati tudengitele tähtsat infot punase joone päeva kohta ja räägiti, mida see endast kujutab.

Teise loengu teemaks oli helpdesk ja loengu külalisteks olid Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype’st. Nad rääkisid nii ettevõtte sisesest helpdeskist kui väljapoole suunatud helpdeskist. Helpdesk on oluline tugiteenus igas firmas, kus kasutatakse tööks arvuteid, aitab kõikvõimalike arvuti ja infosüsteemi muredega. Nad rääkisid sellest, miks valida töö helpdeskis: hea koht IT alaste kogemuste kogumiseks ja silumiseks; lisaks hea koht sotsiaalsete oskuste omandamiseks ja silumiseks; võimalus kontakte luua ja inimesi aidata; lõbus. Rääkisid ka sellest, millised isikuomadused peaksid heal helpdeski töötajal olema. Hea helpdeski töötaja peaks omama head suhtlemisoskust, tahet inimesi aidata, suhelda, õppida ja osata multitaskingut.

Kolmanda loengu teemaks oli subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukondadest. Loengu külaliseks oli Janika Liiv. Andis soovitusi kuidas erialal toime tulla: mitte probleemide ees tagasi kohkuda, teiste kirjutatud koodi lugemine, küsimuste küsimine, murede googeldamine, keskendumine, selgelt väljendumine, juba olemasolevate lahenduste ära kasutamine. Ta rääkis suures osas meile ka programmeerimise ja tehnoloogia populariseerimisest. Ta rääkis ka IT valdkondades olevatest stereotüüpidest, enamasti küll milliseid stereotüüpe kohtavad erialal naised ja kuidas sellega toime tulla. Lisaks rääkis ta programmeerimiskeeltest, versioonihaldusest ja bentabox’ist.

Neljas loeng rääkis meile IT tööturust. Loengu külaliseks oli seekord Andres Septer, kes õppis ise päris kaua IT Kolledžis. Ta rääkis, millest oleks mõistlik tööturule minnes alustada ja mida vältida. Leti taha tehnikat müüma minna ei ole mõistlik ja et sellele tööle on nii kui nii kanditaate piisavalt. Tööle võetakse enamasti töökogemusega inimesi aga töökogemust saab tööle minnes – tundub lõpmatu nõiaringina. Tegelikult on töökogemuse saamiseks ka muid võimalusi: suured firmad ja ettevõtted võtavad praktikante, akadeemiliste programmide raames jne. Vanas kohas õpitut ei saa enamasti uues töökohas kasutada, sest ettevõtete siseselt käivad asjad ikkagi teisiti. Ta leidis, et parim algus oleks kuskil väikeses firmas sysadminnina. Seda selle pärast, et näha väikses mastaabis kuidas ettevõttes asjad käivad. Ta rääkis ettevõtete äripoolest ja arenduse poolest. Generalistid versus spetsialistid - kas teada kõigest mitte midagi või millistki kõike.

Viienda loengu teemaks oli märgitud meil karma ja loengu külaliseks oli Martin Paljak. Karmast rääkis ta mingil määral kui interneti valuutast. Ta on rohkem kui kolmandiku oma elust tegelenud IT’ga ja päris kaua aega töötanud freelancerina. Teist korda elus on ta palgatööl. Ta rääkis üldiselt enda kogemustest ja vaadetest. Kuigi ma ei leidnud väga läbivat teemat tema ettekandes oli teda sellegi poolest huvitav kuulata. Ta rääkis IT valdkonnast oma silma läbi ja tõi elulisi näiteid

Kuuenda loengu teemaks oli „Tere tulemast Ignite’i maailma“ ja loengu külalisteks olid Ignite’is töötavad Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Nad tutvustasid ennast ja Ignite’t. Rääkisid meile agiilsest tarkvara arendusest ja tegid meiega mänge, et räägitut huvitavamaks muuta. Nad rääkisid agiilse tarkvaraarenduse positiivsetest pooltest aga mainisid ka, et see ei ole kõigi jaoks. Agiilne tarkvaraarenduse meetod toimib hästi ainult siis kui inimesed kasutavad seda õigesti ja efektiivselt. Nad tähtsustavad inimestevahelist suhtlust, töötavat tarkvara ja koostööd kliendiga. Agiilse tarkvaraarenduse puhul on tähtis pidev suhtlus kliendiga ja kohanemisvõime tulevasi muudatusi silmas pidades. Programmeerimise tähtsaimaks osaks on jätkusuutlikkus. Healt töötajalt oodatakse: arenguvõimelisust, oskus töötada meeskonnas, heal tasemel suhtlemisoskus, motiveeritus ja huvi.

Seitsmendaks teemaks sai testimine ja tarkvarakvaliteet. Seekord oli loengu külaliseks Kristjan Karmo, kes käis esinemas ka avaaktuse ajal. Tal oli meile avaaktusest midagi meenutada. Nimelt kui ta küsis mitu inimest plaanivad tulevikus tegeleda testimisega tõstis käe umbes 5 inimest. See ei olevat olnud just kõige rõõmustavam vaatepilt. Reaalselt peab iga tarkvara arendaja tegelema ka testimisega. Kui ta ei testi teiste koodi siis enda koodi peab ta ikka testima. Ta kirjeldas täpsemalt, kes sobivad testijateks ja miks peaks valima testija töö. Testides on teiste vigu leida tunduvalt meeldivam kui enda vigade. Ta rääkis sellest, et testimine on tarkvaraarenduse osa ja millist liiki testimist tehakse millises tarkvaraarenduse etapis. Testimise tööga seotud müüdid ja nende ümber lükkamine. Testimist peetakse igavaks ja arvatakse, et sellega saab hakkama igaüks. Tegelikkuses see nii ei ole. Testija töö ei lõppe kunagi. Testija töö põhineb üldiselt kogemusel ja loovusel. Testija on see, kes näeb projekti kui tervikut samal ajal kui programmeerijad näevad lihtsalt oma osa. Testija tööl on loomulikult ka miinused. Testijalt oodatakse töö tegemist ebareaalsete tähtaegadega. Plaani järgi on testijale eraldatud normaalne aeg testimiseks aga tihti projekti teised etapid venivad ja neid tehakse testimise arvelt. Testija on sellisel juhul see, kes peab enda tööd tegema kordades kiiremini ja samal ajal suutma oma töö kvaliteeti säilitada. Samuti süüdistatakse testijat kui ta leiab vea eriti kui ta leiab selle vea väljalaske tähtajale lähedal. Mida varem viga testimise käigus leitakse seda vähem kahju viga toob. Testija töö otseselt ei tekita kvaliteeti aga kontrollib, kas see on olemas. See kui testija vigu ei leia ei tähenda veel, et neid ei ole olemas. Testimisega saab teha kindlaks vigu aga ei saa teha kindlaks vigade puudumist. Lisaks tõi ta väga põnevaid näiteid, millist kahju on väikesed vead, mis ei ole testimise käigus välja tulnud, suurtele projektidele toonud. Testimine on elustiil.

Kaheksandas loengus käis meil Siim Vene, kellel ei olnud konkreetset teemat välja toodud aga ta rääkis enamasti Põhja Eesti regionaalhaiglast. Ta on IT Kolledži esimese lennu kasvandik ja töötab Põhja Eesti regionaalhaiglas IT tehnilise valdkonna juhina. Ta rääkis, millega ta tegeleb ja IT osast haiglas. Digitaalsed haiguslood võimaldavad erinevates haiglates viibides patsiendi andmeid kiiresti kättesaadavaks muuta. Rääkis mõnedest projektides, mis haiglas ette võetud on. Näiteks haigla wifiga katmisest ja tahvelarvutitte toomisest haigla töösse. Serverite virtualiseerimine ja miks see kasu tõi. Kõige suurem kasu tuli elektri arvete kaudu.

Kokkuvõtteks leian, et sain juurde ettekujutust kuidas näeb välja elu ja töö IT valdkonnas. Oli väga huvitav kuulata erinevaid inimesi ja nende kogemusi. Andis tublist aimu, mida silmas pidada ja oodata tulevasest tööst. Leian, et kursuse põhirõhku silmas pidades täitsid esitlused ja külalised oma eesmärki.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus A===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
Tuleks uurida, millal on võimalik teha järelarvestust ja mida peab tegema, et järelarvestusele pääseda.
Õigus kordusarvestusele on kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnaga.
Kordusarvestus tuleb kokku leppida vastava õppejõuga. Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISi keskkonnas.
Korduseksamile peab õppur ennast registreerima arvestuse toimumise päevast üleeelmise tööpäeva lõpuks.
RE kohal olevatele üliõpilastele on järelarvestus tasuta aga REV kohal olevale üliõpilasele tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga (14,2 €).

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

===Vastus===
Akadeemilise puhkuse saamiseks ja lõpetamiseks peab üliõpilane esitama avalduse rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.
*Tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks (tuleb esitada arsti tõend)
*Kaitsejõududesse teenima asumisel üheks aastaks (lisada kutse kaitseväe tegevteenistusse)
*Lapse hooldamiseks kuni lapse kolme aastaseks saamiseni (lapse sünnitunnistus)
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada eksameid ja arvestusi. Kui üliõpilane on puhkusel seoses lapse hooldamisega on tal võimalik aineid deklareerida, kui ta esitab õppeosakonda kirjaliku avalduse punase joone päevaks.

User:Utiitson

2012-10-31T00:54:42Z

Utiitson:

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Ülle Tiitson
Esitamise kuupäev: 31. oktoober 1012

==Essee==

Esialgu ei osanud ma ainest midagi ette kujutada. ÕIS’is oleva õppeaine üldkirjeldusest arvasin, et meil tuleb väga pikalt ja palju juttu õppekavadest, õppevormidest, kõrgharidussüsteemist jne. ÕIS’is oli veel kirjas, et kursuse põhirõhk on kohtumisel esindajatega erinevatest ITK-rakendusvaldkondadest. Ma ei osanud eriti selle kohta midagi ette kujutada. Peale esimest loengut sain rohkem aimu, mis toimuma hakkab ja kuidas täpsemalt. Olin meeldivalt üllatunud selles, et iga loeng käisid erinevad inimesed meile rääkimas, kes ise igapäevaselt tegelevad IT valdkonnaga.

Esimese loengu teemaks oli õppekorraldus ja sisekord. Suur osa loengust rääkis IT Kolledžis olevast sisekorrast, õppekorraldusest ja sellest, mis meid selles aines ees ootab. Muuseas räägiti ka üldiselt kõrgharidusest, selle tasemetest ja tutvustati IT Kolledžit üldiselt. Räägiti, mis on aine läbimiseks vaja teha ja kuidas edaspidised loengud hakkavad välja nägema. Jagati tudengitele tähtsat infot punase joone päeva kohta ja räägiti, mida see endast kujutab.

Teise loengu teemaks oli helpdesk ja loengu külalisteks olid Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype’st. Nad rääkisid nii ettevõtte sisesest helpdeskist kui väljapoole suunatud helpdeskist. Helpdesk on oluline tugiteenus igas firmas, kus kasutatakse tööks arvuteid, aitab kõikvõimalike arvuti ja infosüsteemi muredega. Nad rääkisid sellest, miks valida töö helpdeskis: hea koht IT alaste kogemuste kogumiseks ja silumiseks; lisaks hea koht sotsiaalsete oskuste omandamiseks ja silumiseks; võimalus kontakte luua ja inimesi aidata; lõbus. Rääkisid ka sellest, millised isikuomadused peaksid heal helpdeski töötajal olema. Hea helpdeski töötaja peaks omama head suhtlemisoskust, tahet inimesi aidata, suhelda, õppida ja osata multitaskingut.

Kolmanda loengu teemaks oli subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukondadest. Loengu külaliseks oli Janika Liiv. Andis soovitusi kuidas erialal toime tulla: mitte probleemide ees tagasi kohkuda, teiste kirjutatud koodi lugemine, küsimuste küsimine, murede googeldamine, keskendumine, selgelt väljendumine, juba olemasolevate lahenduste ära kasutamine. Ta rääkis suures osas meile ka programmeerimise ja tehnoloogia populariseerimisest. Ta rääkis ka IT valdkondades olevatest stereotüüpidest, enamasti küll milliseid stereotüüpe kohtavad erialal naised ja kuidas sellega toime tulla. Lisaks rääkis ta programmeerimiskeeltest, versioonihaldusest ja bentabox’ist.

Neljas loeng rääkis meile IT tööturust. Loengu külaliseks oli seekord Andres Septer, kes õppis ise päris kaua IT Kolledžis. Ta rääkis, millest oleks mõistlik tööturule minnes alustada ja mida vältida. Leti taha tehnikat müüma minna ei ole mõistlik ja et sellele tööle on nii kui nii kanditaate piisavalt. Tööle võetakse enamasti töökogemusega inimesi aga töökogemust saab tööle minnes – tundub lõpmatu nõiaringina. Tegelikult on töökogemuse saamiseks ka muid võimalusi: suured firmad ja ettevõtted võtavad praktikante, akadeemiliste programmide raames jne. Vanas kohas õpitut ei saa enamasti uues töökohas kasutada, sest ettevõtete siseselt käivad asjad ikkagi teisiti. Ta leidis, et parim algus oleks kuskil väikeses firmas sysadminnina. Seda selle pärast, et näha väikses mastaabis kuidas ettevõttes asjad käivad. Ta rääkis ettevõtete äripoolest ja arenduse poolest. Generalistid versus spetsialistid - kas teada kõigest mitte midagi või millistki kõike.

Viienda loengu teemaks oli märgitud meil karma ja loengu külaliseks oli Martin Paljak. Karmast rääkis ta mingil määral kui interneti valuutast. Ta on rohkem kui kolmandiku oma elust tegelenud IT’ga ja päris kaua aega töötanud freelancerina. Teist korda elus on ta palgatööl. Ta rääkis üldiselt enda kogemustest ja vaadetest. Kuigi ma ei leidnud väga läbivat teemat tema ettekandes oli teda sellegi poolest huvitav kuulata. Ta rääkis IT valdkonnast oma silma läbi ja tõi elulisi näiteid

Kuuenda loengu teemaks oli „Tere tulemast Ignite’i maailma“ ja loengu külalisteks olid Ignite’is töötavad Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Nad tutvustasid ennast ja Ignite’t. Rääkisid meile agiilsest tarkvara arendusest ja tegid meiega mänge, et räägitut huvitavamaks muuta. Nad rääkisid agiilse tarkvaraarenduse positiivsetest pooltest aga mainisid ka, et see ei ole kõigi jaoks. Agiilne tarkvaraarenduse meetod toimib hästi ainult siis kui inimesed kasutavad seda õigesti ja efektiivselt. Nad tähtsustavad inimestevahelist suhtlust, töötavat tarkvara ja koostööd kliendiga. Agiilse tarkvaraarenduse puhul on tähtis pidev suhtlus kliendiga ja kohanemisvõime tulevasi muudatusi silmas pidades. Programmeerimise tähtsaimaks osaks on jätkusuutlikkus. Healt töötajalt oodatakse: arenguvõimelisust, oskus töötada meeskonnas, heal tasemel suhtlemisoskus, motiveeritus ja huvi.

Seitsmendaks teemaks sai testimine ja tarkvarakvaliteet. Seekord oli loengu külaliseks Kristjan Karmo, kes käis esinemas ka avaaktuse ajal. Tal oli meile avaaktusest midagi meenutada. Nimelt kui ta küsis mitu inimest plaanivad tulevikus tegeleda testimisega tõstis käe umbes 5 inimest. See ei olevat olnud just kõige rõõmustavam vaatepilt. Reaalselt peab iga tarkvara arendaja tegelema ka testimisega. Kui ta ei testi teiste koodi siis enda koodi peab ta ikka testima. Ta kirjeldas täpsemalt, kes sobivad testijateks ja miks peaks valima testija töö. Testides on teiste vigu leida tunduvalt meeldivam kui enda vigade. Ta rääkis sellest, et testimine on tarkvaraarenduse osa ja millist liiki testimist tehakse millises tarkvaraarenduse etapis. Testimise tööga seotud müüdid ja nende ümber lükkamine. Testimist peetakse igavaks ja arvatakse, et sellega saab hakkama igaüks. Tegelikkuses see nii ei ole. Testija töö ei lõppe kunagi. Testija töö põhineb üldiselt kogemusel ja loovusel. Testija on see, kes näeb projekti kui tervikut samal ajal kui programmeerijad näevad lihtsalt oma osa. Testija tööl on loomulikult ka miinused. Testijalt oodatakse töö tegemist ebareaalsete tähtaegadega. Plaani järgi on testijale eraldatud normaalne aeg testimiseks aga tihti projekti teised etapid venivad ja neid tehakse testimise arvelt. Testija on sellisel juhul see, kes peab enda tööd tegema kordades kiiremini ja samal ajal suutma oma töö kvaliteeti säilitada. Samuti süüdistatakse testijat kui ta leiab vea eriti kui ta leiab selle vea väljalaske tähtajale lähedal. Mida varem viga testimise käigus leitakse seda vähem kahju viga toob. Testija töö otseselt ei tekita kvaliteeti aga kontrollib, kas see on olemas. See kui testija vigu ei leia ei tähenda veel, et neid ei ole olemas. Testimisega saab teha kindlaks vigu aga ei saa teha kindlaks vigade puudumist. Lisaks tõi ta väga põnevaid näiteid, millist kahju on väikesed vead, mis ei ole testimise käigus välja tulnud, suurtele projektidele toonud. Testimine on elustiil.

Kaheksandas loengus käis meil Siim Vene, kellel ei olnud konkreetset teemat välja toodud aga ta rääkis enamasti Põhja Eesti regionaalhaiglast. Ta on IT Kolledži esimese lennu kasvandik ja töötab Põhja Eesti regionaalhaiglas IT tehnilise valdkonna juhina. Ta rääkis, millega ta tegeleb ja IT osast haiglas. Digitaalsed haiguslood võimaldavad erinevates haiglates viibides patsiendi andmeid kiiresti kättesaadavaks muuta. Rääkis mõnedest projektides, mis haiglas ette võetud on. Näiteks haigla wifiga katmisest ja tahvelarvutitte toomisest haigla töösse. Serverite virtualiseerimine ja miks see kasu tõi. Kõige suurem kasu tuli elektri arvete kaudu.

Kokkuvõtteks leian, et sain juurde ettekujutust kuidas näeb välja elu ja töö IT valdkonnas. Oli väga huvitav kuulata erinevaid inimesi ja nende kogemusi. Andis tublist aimu, mida silmas pidada ja oodata tulevasest tööst. Leian, et kursuse põhirõhku silmas pidades täitsid esitlused ja külalised oma eesmärki.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus A===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
Tuleks uurida, millal on võimalik teha järelarvestust ja mida peab tegema, et järelarvestusele pääseda.
Õigus kordusarvestusele on kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnaga.
Kordusarvestus tuleb kokku leppida vastava õppejõuga. Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISi keskkonnas.
Korduseksamile peab õppur ennast registreerima arvestuse toimumise päevast üleeelmise tööpäeva lõpuks.
RE kohal olevatele üliõpilastele on järelarvestus tasuta aga REV kohal olevale üliõpilasele tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga (14,2 €).

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

===Vastus===
Akadeemilise puhkuse saamiseks ja lõpetamiseks peab üliõpilane esitama avalduse rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.
*Tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks (tuleb esitada arsti tõend)
*Kaitsejõududesse teenima asumisel üheks aastaks (lisada kutse kaitseväe tegevteenistusse)
*Lapse hooldamiseks kuni lapse kolme aastaseks saamiseni (lapse sünnitunnistus)
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada eksameid ja arvestusi. Kui üliõpilane on puhkusel seoses lapse hooldamisega on tal võimalik aineid deklareerida, kui ta esitab õppeosakonda kirjaliku avalduse punase joone päevaks.

User:Utiitson

2012-10-31T00:51:59Z

Utiitson:

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

==Essee==

Esialgu ei osanud ma ainest midagi ette kujutada. ÕIS’is oleva õppeaine üldkirjeldusest arvasin, et meil tuleb väga pikalt ja palju juttu õppekavadest, õppevormidest, kõrgharidussüsteemist jne. ÕIS’is oli veel kirjas, et kursuse põhirõhk on kohtumisel esindajatega erinevatest ITK-rakendusvaldkondadest. Ma ei osanud eriti selle kohta midagi ette kujutada. Peale esimest loengut sain rohkem aimu, mis toimuma hakkab ja kuidas täpsemalt. Olin meeldivalt üllatunud selles, et iga loeng käisid erinevad inimesed meile rääkimas, kes ise igapäevaselt tegelevad IT valdkonnaga.

Esimese loengu teemaks oli õppekorraldus ja sisekord. Suur osa loengust rääkis IT Kolledžis olevast sisekorrast, õppekorraldusest ja sellest, mis meid selles aines ees ootab. Muuseas räägiti ka üldiselt kõrgharidusest, selle tasemetest ja tutvustati IT Kolledžit üldiselt. Räägiti, mis on aine läbimiseks vaja teha ja kuidas edaspidised loengud hakkavad välja nägema. Jagati tudengitele tähtsat infot punase joone päeva kohta ja räägiti, mida see endast kujutab.

Teise loengu teemaks oli helpdesk ja loengu külalisteks olid Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype’st. Nad rääkisid nii ettevõtte sisesest helpdeskist kui väljapoole suunatud helpdeskist. Helpdesk on oluline tugiteenus igas firmas, kus kasutatakse tööks arvuteid, aitab kõikvõimalike arvuti ja infosüsteemi muredega. Nad rääkisid sellest, miks valida töö helpdeskis: hea koht IT alaste kogemuste kogumiseks ja silumiseks; lisaks hea koht sotsiaalsete oskuste omandamiseks ja silumiseks; võimalus kontakte luua ja inimesi aidata; lõbus. Rääkisid ka sellest, millised isikuomadused peaksid heal helpdeski töötajal olema. Hea helpdeski töötaja peaks omama head suhtlemisoskust, tahet inimesi aidata, suhelda, õppida ja osata multitaskingut.

Kolmanda loengu teemaks oli subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukondadest. Loengu külaliseks oli Janika Liiv. Andis soovitusi kuidas erialal toime tulla: mitte probleemide ees tagasi kohkuda, teiste kirjutatud koodi lugemine, küsimuste küsimine, murede googeldamine, keskendumine, selgelt väljendumine, juba olemasolevate lahenduste ära kasutamine. Ta rääkis suures osas meile ka programmeerimise ja tehnoloogia populariseerimisest. Ta rääkis ka IT valdkondades olevatest stereotüüpidest, enamasti küll milliseid stereotüüpe kohtavad erialal naised ja kuidas sellega toime tulla. Lisaks rääkis ta programmeerimiskeeltest, versioonihaldusest ja bentabox’ist.

Neljas loeng rääkis meile IT tööturust. Loengu külaliseks oli seekord Andres Septer, kes õppis ise päris kaua IT Kolledžis. Ta rääkis, millest oleks mõistlik tööturule minnes alustada ja mida vältida. Leti taha tehnikat müüma minna ei ole mõistlik ja et sellele tööle on nii kui nii kanditaate piisavalt. Tööle võetakse enamasti töökogemusega inimesi aga töökogemust saab tööle minnes – tundub lõpmatu nõiaringina. Tegelikult on töökogemuse saamiseks ka muid võimalusi: suured firmad ja ettevõtted võtavad praktikante, akadeemiliste programmide raames jne. Vanas kohas õpitut ei saa enamasti uues töökohas kasutada, sest ettevõtete siseselt käivad asjad ikkagi teisiti. Ta leidis, et parim algus oleks kuskil väikeses firmas sysadminnina. Seda selle pärast, et näha väikses mastaabis kuidas ettevõttes asjad käivad. Ta rääkis ettevõtete äripoolest ja arenduse poolest. Generalistid versus spetsialistid - kas teada kõigest mitte midagi või millistki kõike.

Viienda loengu teemaks oli märgitud meil karma ja loengu külaliseks oli Martin Paljak. Karmast rääkis ta mingil määral kui interneti valuutast. Ta on rohkem kui kolmandiku oma elust tegelenud IT’ga ja päris kaua aega töötanud freelancerina. Teist korda elus on ta palgatööl. Ta rääkis üldiselt enda kogemustest ja vaadetest. Kuigi ma ei leidnud väga läbivat teemat tema ettekandes oli teda sellegi poolest huvitav kuulata. Ta rääkis IT valdkonnast oma silma läbi ja tõi elulisi näiteid

Kuuenda loengu teemaks oli „Tere tulemast Ignite’i maailma“ ja loengu külalisteks olid Ignite’is töötavad Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Nad tutvustasid ennast ja Ignite’t. Rääkisid meile agiilsest tarkvara arendusest ja tegid meiega mänge, et räägitut huvitavamaks muuta. Nad rääkisid agiilse tarkvaraarenduse positiivsetest pooltest aga mainisid ka, et see ei ole kõigi jaoks. Agiilne tarkvaraarenduse meetod toimib hästi ainult siis kui inimesed kasutavad seda õigesti ja efektiivselt. Nad tähtsustavad inimestevahelist suhtlust, töötavat tarkvara ja koostööd kliendiga. Agiilse tarkvaraarenduse puhul on tähtis pidev suhtlus kliendiga ja kohanemisvõime tulevasi muudatusi silmas pidades. Programmeerimise tähtsaimaks osaks on jätkusuutlikkus. Healt töötajalt oodatakse: arenguvõimelisust, oskus töötada meeskonnas, heal tasemel suhtlemisoskus, motiveeritus ja huvi.

Seitsmendaks teemaks sai testimine ja tarkvarakvaliteet. Seekord oli loengu külaliseks Kristjan Karmo, kes käis esinemas ka avaaktuse ajal. Tal oli meile avaaktusest midagi meenutada. Nimelt kui ta küsis mitu inimest plaanivad tulevikus tegeleda testimisega tõstis käe umbes 5 inimest. See ei olevat olnud just kõige rõõmustavam vaatepilt. Reaalselt peab iga tarkvara arendaja tegelema ka testimisega. Kui ta ei testi teiste koodi siis enda koodi peab ta ikka testima. Ta kirjeldas täpsemalt, kes sobivad testijateks ja miks peaks valima testija töö. Testides on teiste vigu leida tunduvalt meeldivam kui enda vigade. Ta rääkis sellest, et testimine on tarkvaraarenduse osa ja millist liiki testimist tehakse millises tarkvaraarenduse etapis. Testimise tööga seotud müüdid ja nende ümber lükkamine. Testimist peetakse igavaks ja arvatakse, et sellega saab hakkama igaüks. Tegelikkuses see nii ei ole. Testija töö ei lõppe kunagi. Testija töö põhineb üldiselt kogemusel ja loovusel. Testija on see, kes näeb projekti kui tervikut samal ajal kui programmeerijad näevad lihtsalt oma osa. Testija tööl on loomulikult ka miinused. Testijalt oodatakse töö tegemist ebareaalsete tähtaegadega. Plaani järgi on testijale eraldatud normaalne aeg testimiseks aga tihti projekti teised etapid venivad ja neid tehakse testimise arvelt. Testija on sellisel juhul see, kes peab enda tööd tegema kordades kiiremini ja samal ajal suutma oma töö kvaliteeti säilitada. Samuti süüdistatakse testijat kui ta leiab vea eriti kui ta leiab selle vea väljalaske tähtajale lähedal. Mida varem viga testimise käigus leitakse seda vähem kahju viga toob. Testija töö otseselt ei tekita kvaliteeti aga kontrollib, kas see on olemas. See kui testija vigu ei leia ei tähenda veel, et neid ei ole olemas. Testimisega saab teha kindlaks vigu aga ei saa teha kindlaks vigade puudumist. Lisaks tõi ta väga põnevaid näiteid, millist kahju on väikesed vead, mis ei ole testimise käigus välja tulnud, suurtele projektidele toonud. Testimine on elustiil.

Kaheksandas loengus käis meil Siim Vene, kellel ei olnud konkreetset teemat välja toodud aga ta rääkis enamasti Põhja Eesti regionaalhaiglast. Ta on IT Kolledži esimese lennu kasvandik ja töötab Põhja Eesti regionaalhaiglas IT tehnilise valdkonna juhina. Ta rääkis, millega ta tegeleb ja IT osast haiglas. Digitaalsed haiguslood võimaldavad erinevates haiglates viibides patsiendi andmeid kiiresti kättesaadavaks muuta. Rääkis mõnedest projektides, mis haiglas ette võetud on. Näiteks haigla wifiga katmisest ja tahvelarvutitte toomisest haigla töösse. Serverite virtualiseerimine ja miks see kasu tõi. Kõige suurem kasu tuli elektri arvete kaudu.

Kokkuvõtteks leian, et sain juurde ettekujutust kuidas näeb välja elu ja töö IT valdkonnas. Oli väga huvitav kuulata erinevaid inimesi ja nende kogemusi. Andis tublist aimu, mida silmas pidada ja oodata tulevasest tööst. Leian, et kursuse põhirõhku silmas pidades täitsid esitlused ja külalised oma eesmärki.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus A===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
Tuleks uurida, millal on võimalik teha järelarvestust ja mida peab tegema, et järelarvestusele pääseda.
Õigus kordusarvestusele on kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnaga.
Kordusarvestus tuleb kokku leppida vastava õppejõuga. Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISi keskkonnas.
Korduseksamile peab õppur ennast registreerima arvestuse toimumise päevast üleeelmise tööpäeva lõpuks.
RE kohal olevatele üliõpilastele on järelarvestus tasuta aga REV kohal olevale üliõpilasele tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga (14,2 €).

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

===Vastus===
Akadeemilise puhkuse saamiseks ja lõpetamiseks peab üliõpilane esitama avalduse rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.
*Tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks (tuleb esitada arsti tõend)
*Kaitsejõududesse teenima asumisel üheks aastaks (lisada kutse kaitseväe tegevteenistusse)
*Lapse hooldamiseks kuni lapse kolme aastaseks saamiseni (lapse sünnitunnistus)
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada eksameid ja arvestusi. Kui üliõpilane on puhkusel seoses lapse hooldamisega on tal võimalik aineid deklareerida, kui ta esitab õppeosakonda kirjaliku avalduse punase joone päevaks.

User:Utiitson

2012-10-30T15:24:09Z

Utiitson: Created page with '=Erialatutvustuse aine arvestustöö= ==Essee== ... ==Õpingukorralduse küsimused== ===Küsimus A=== Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust te…'

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

==Essee==

...

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus A===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
Tuleks uurida, millal on võimalik teha järelarvestust ja mida peab tegema, et järelarvestusele pääseda.
Õigus kordusarvestusele on kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnaga.
Kordusarvestus tuleb kokku leppida vastava õppejõuga. Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISi keskkonnas.
Korduseksamile peab õppur ennast registreerima arvestuse toimumise päevast üleeelmise tööpäeva lõpuks.
RE kohal olevatele üliõpilastele on järelarvestus tasuta aga REV kohal olevale üliõpilasele tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga (14,2 €).

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

===Vastus===
Akadeemilise puhkuse saamiseks ja lõpetamiseks peab üliõpilane esitama avalduse rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.
*Tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks (tuleb esitada arsti tõend)
*Kaitsejõududesse teenima asumisel üheks aastaks (lisada kutse kaitseväe tegevteenistusse)
*Lapse hooldamiseks kuni lapse kolme aastaseks saamiseni (lapse sünnitunnistus)
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada eksameid ja arvestusi. Kui üliõpilane on puhkusel seoses lapse hooldamisega on tal võimalik aineid deklareerida, kui ta esitab õppeosakonda kirjaliku avalduse punase joone päevaks.