<?xml version="1.0"?>
<feed xmlns="http://www.w3.org/2005/Atom" xml:lang="en">
	<id>https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Vaprelko</id>
	<title>ICO wiki - User contributions [en]</title>
	<link rel="self" type="application/atom+xml" href="https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Vaprelko"/>
	<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php/Special:Contributions/Vaprelko"/>
	<updated>2026-05-09T17:57:49Z</updated>
	<subtitle>User contributions</subtitle>
	<generator>MediaWiki 1.45.1</generator>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=122689</id>
		<title>I027 iseseisvad tööd</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=122689"/>
		<updated>2017-05-22T17:53:53Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: /* 2.praktikum */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Käesolev artikkel on loodud aine &amp;quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&amp;quot; iseseisvate tööde haldamiseks.&lt;br /&gt;
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &amp;quot;Praktikumid&amp;quot; pealkirja all viidatud dokumendis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.&lt;br /&gt;
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=1.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski,  IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis&lt;br /&gt;
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice&#039;i hulgipaigaldus&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Probleemilahendus=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s &lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=122688</id>
		<title>I027 iseseisvad tööd</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=122688"/>
		<updated>2017-05-22T17:53:01Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: /* 1.praktikum */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Käesolev artikkel on loodud aine &amp;quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&amp;quot; iseseisvate tööde haldamiseks.&lt;br /&gt;
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &amp;quot;Praktikumid&amp;quot; pealkirja all viidatud dokumendis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.&lt;br /&gt;
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=1.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski,  IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis&lt;br /&gt;
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice&#039;i hulgipaigaldus&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Probleemilahendus=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s &lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=122668</id>
		<title>I027 iseseisvad tööd</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=122668"/>
		<updated>2017-05-21T22:12:46Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: /* 1.praktikum */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Käesolev artikkel on loodud aine &amp;quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&amp;quot; iseseisvate tööde haldamiseks.&lt;br /&gt;
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &amp;quot;Praktikumid&amp;quot; pealkirja all viidatud dokumendis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.&lt;br /&gt;
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=1.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski,  IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis&lt;br /&gt;
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice&#039;i hulgipaigaldus&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Probleemilahendus=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s &lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=122667</id>
		<title>I027 iseseisvad tööd</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=122667"/>
		<updated>2017-05-21T22:11:45Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: /* Probleemilahendus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Käesolev artikkel on loodud aine &amp;quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&amp;quot; iseseisvate tööde haldamiseks.&lt;br /&gt;
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &amp;quot;Praktikumid&amp;quot; pealkirja all viidatud dokumendis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.&lt;br /&gt;
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=1.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski,  IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis&lt;br /&gt;
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice&#039;i hulgipaigaldus&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Probleemilahendus=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s &lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=120767</id>
		<title>I027 iseseisvad tööd</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=120767"/>
		<updated>2017-05-01T10:21:40Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: /* 2.praktikum */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Käesolev artikkel on loodud aine &amp;quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&amp;quot; iseseisvate tööde haldamiseks.&lt;br /&gt;
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &amp;quot;Praktikumid&amp;quot; pealkirja all viidatud dokumendis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.&lt;br /&gt;
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=1.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski,  IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis&lt;br /&gt;
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice&#039;i hulgipaigaldus&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Probleemilahendus=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. &lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s &lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=120765</id>
		<title>I027 iseseisvad tööd</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=120765"/>
		<updated>2017-05-01T10:14:47Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: /* 2.praktikum */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Käesolev artikkel on loodud aine &amp;quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&amp;quot; iseseisvate tööde haldamiseks.&lt;br /&gt;
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &amp;quot;Praktikumid&amp;quot; pealkirja all viidatud dokumendis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.&lt;br /&gt;
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=1.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski,  IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis&lt;br /&gt;
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice&#039;i hulgipaigaldus&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberri Pi&lt;br /&gt;
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberri Pi&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberri Pi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Probleemilahendus=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. &lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s &lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=119457</id>
		<title>I027 iseseisvad tööd</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=119457"/>
		<updated>2017-03-26T10:47:25Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: /* 1.praktikum */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Käesolev artikkel on loodud aine &amp;quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&amp;quot; iseseisvate tööde haldamiseks.&lt;br /&gt;
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &amp;quot;Praktikumid&amp;quot; pealkirja all viidatud dokumendis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.&lt;br /&gt;
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=1.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski,  IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice&#039;i hulgipaigaldus&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Probleemilahendus=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. &lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s &lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(Vjatsheslav_Aprelkov)&amp;diff=118389</id>
		<title>GitHub tudengipaketi taotlemine (Vjatsheslav Aprelkov)</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(Vjatsheslav_Aprelkov)&amp;diff=118389"/>
		<updated>2017-03-05T10:23:49Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: Created page with &amp;quot;&amp;lt;h1&amp;gt;Sissejuhatus&amp;lt;/h1&amp;gt; Käesoleval lehel on toodud juhend GitHub-i tudengipaketti&amp;lt;ref&amp;gt;[https://education.github.com/pack GitHub Student Developer Pack]&amp;lt;/ref&amp;gt; tellimiseks IT Kol...&amp;quot;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&amp;lt;h1&amp;gt;Sissejuhatus&amp;lt;/h1&amp;gt;&lt;br /&gt;
Käesoleval lehel on toodud juhend GitHub-i tudengipaketti&amp;lt;ref&amp;gt;[https://education.github.com/pack GitHub Student Developer Pack]&amp;lt;/ref&amp;gt; tellimiseks IT Kolledži e-maili kaudu. Eeldusteks on IT Kolledži e-maili ja GitHub konto olemasolu (kui ei ole, siis saab tasuta registreerida).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;h2&amp;gt;Tellimise juhend&amp;lt;/h2&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;1.&#039;&#039;&#039; Avage https://education.github.com/pack.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;2.&#039;&#039;&#039; Vajutage nupule &amp;quot;Get your pack&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:2_Step.PNG]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;3.&#039;&#039;&#039; Logige sisse oma GitHub-i.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:3_Step.PNG]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;4.&#039;&#039;&#039; Vajutage &amp;quot;Yes, I&#039;m student&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:4_Step.PNG]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;5.&#039;&#039;&#039; Sisestage enda andmed, ning kindlasti kasutage @itcollege.ee e-maili. Seejärel vajutage nupule &amp;quot;Submit request&amp;quot;. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:5_Step.PNG]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;6.&#039;&#039;&#039; Ilmub järgmine teade. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:6_Step.PNG]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;7.&#039;&#039;&#039; E-mailile tuleb kinnitus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:7_Step.PNG]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;8.&#039;&#039;&#039; Saab kasutada GitHub tudengipaketi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;h1&amp;gt;Viited&amp;lt;/h1&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;references/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:7_Step.PNG&amp;diff=118388</id>
		<title>File:7 Step.PNG</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:7_Step.PNG&amp;diff=118388"/>
		<updated>2017-03-05T10:20:00Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:6_Step.PNG&amp;diff=118387</id>
		<title>File:6 Step.PNG</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:6_Step.PNG&amp;diff=118387"/>
		<updated>2017-03-05T10:19:44Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:5_Step.PNG&amp;diff=118386</id>
		<title>File:5 Step.PNG</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:5_Step.PNG&amp;diff=118386"/>
		<updated>2017-03-05T10:19:34Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:4_Step.PNG&amp;diff=118385</id>
		<title>File:4 Step.PNG</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:4_Step.PNG&amp;diff=118385"/>
		<updated>2017-03-05T10:17:57Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:3_Step.PNG&amp;diff=118384</id>
		<title>File:3 Step.PNG</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:3_Step.PNG&amp;diff=118384"/>
		<updated>2017-03-05T10:17:21Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:2_Step.PNG&amp;diff=118383</id>
		<title>File:2 Step.PNG</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:2_Step.PNG&amp;diff=118383"/>
		<updated>2017-03-05T10:17:01Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=108160</id>
		<title>User:Vaprelko</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=108160"/>
		<updated>2016-10-16T11:10:22Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==&lt;br /&gt;
:Autor: Vjatsheslav Aprelkov&lt;br /&gt;
:Kood: 10162938&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumisest. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; ma sain teada, et mõned introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal isegi siis, kui on vaja suhelda. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad loengu aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli väga põnev minu jaoks. Sain hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i esialgse idee vajadusel ära muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus esines Lembitu Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli üks kasulikumatest ja huvitavamatest. See andis head, selget ülevaadet erinevate suuruste ettevõttetest ja nende eelistest ja miinustest. Enda jaoks tegin järelduse, et ma algul tahan töötada keskmise suuruse ettevõttes ja seejärel tahaksin avada enda OÜ-d. Veel kord tuli välja tõde, et Eestis saab leida head tööd ainult tutvuste läbi. Ja siis jälle tuli hea näide sellest, kuidas inimene, kes ei olnud seotud IT alaga vahetas tööd ja saavutas edu. Kõik see motiveerib mind õppida IT kolledžis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis ülevaadet andmete analüüsist. Esines Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Mind üllatas see fakt, et ta on töötanud üle 14 aastat ja tal ei hakanud igav. Töötamine andmetega praegu ei tähenda alati koodi kirjutamist. On olemas erinevad vahendid. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks. Oli huvitav kuulata MTA tööst ja nende tuleviku plaanidest. Ausalt öeldes, ma pole kunagi arvanud, et andmetöötlusel on nii suur tähtsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli küberkaitsest. See teema minu jaoks on tegelikult täiesti uus, ma pole kunagi varem tundnud huvi selle vastu. Oli hea ülevaade sellest, kuidas arenes Eestis digiallkiri ja millised probleemid sellega kaasnesid. Loengu käigus ma sain aru, et kübermaailm tuleb järjest peale. Oli hea lause sellest, et kübermaailm on esimene koht, kus hakkab midagi juhtuma. Seejärel võib juhtuda midagi tõsist juba mingis riigis. Eestile, kui väike riigile, on tähtis koostöö partneritega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli turundusest ja selle tähtsusest. Räägiti brand-i tähtsusest. Hea näide sellest oli Tesla kohta. Ilon Mask on ise nagu brand. Suur riskifakt on nagu ikka inimene. Kommunikatsioon on äärmiselt tähtis. Tuleb osata küsida ja seletada. Hakkasin mõtlema, et pean kommunikatsiooni tunde võtma. Tulevikus, kui teen enda OÜ-d ja kõik läheb hästi, siis kindlasti palgan head ja kogenud turundusspetsialisti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Et kordussooritust teha, tuleb kokku leppida õppejõuga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Koordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt; RF õppekohal see on tasuta. Ainult aine korduvdeklareerimine on tasuline. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&amp;lt;/ref&amp;gt;  OF õppekohal see maksab 20€. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng vastama kolmele eeldusele:&lt;br /&gt;
:1)	… on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;&lt;br /&gt;
:2)	… kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot;&lt;br /&gt;
:3)	… kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse saamiseks peab tudeng esitada taotlus riigiportaalis  [[www.eesti.ee]] (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). Vajadusel peab täitma või parandama puuduvad või valed andmed. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine ja semestris minimaalne punktide arv on 30 EAP. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida deklareerimisel arvestada? Mida deklareerimisel arvestada?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:X=22 ja Y=27&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järelikult: &lt;br /&gt;
:27-22=5 EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada esimese semestri eest&lt;br /&gt;
:27-22+27-27=5 EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpus&lt;br /&gt;
:ehk kokku 5+5=10 EAP eest tuleb maksta&lt;br /&gt;
:5*50+5*50=250+250=500€ - 250 eurot on esitatav arve esimese semestri pärast ja 250 eurot on arve aasta lõpus, kokku tuleb maksta 500€&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=108158</id>
		<title>User:Vaprelko</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=108158"/>
		<updated>2016-10-16T11:09:57Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==&lt;br /&gt;
Autor: Vjatsheslav Aprelkov&lt;br /&gt;
:Kood: 10162938&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumisest. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; ma sain teada, et mõned introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal isegi siis, kui on vaja suhelda. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad loengu aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli väga põnev minu jaoks. Sain hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i esialgse idee vajadusel ära muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus esines Lembitu Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli üks kasulikumatest ja huvitavamatest. See andis head, selget ülevaadet erinevate suuruste ettevõttetest ja nende eelistest ja miinustest. Enda jaoks tegin järelduse, et ma algul tahan töötada keskmise suuruse ettevõttes ja seejärel tahaksin avada enda OÜ-d. Veel kord tuli välja tõde, et Eestis saab leida head tööd ainult tutvuste läbi. Ja siis jälle tuli hea näide sellest, kuidas inimene, kes ei olnud seotud IT alaga vahetas tööd ja saavutas edu. Kõik see motiveerib mind õppida IT kolledžis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis ülevaadet andmete analüüsist. Esines Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Mind üllatas see fakt, et ta on töötanud üle 14 aastat ja tal ei hakanud igav. Töötamine andmetega praegu ei tähenda alati koodi kirjutamist. On olemas erinevad vahendid. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks. Oli huvitav kuulata MTA tööst ja nende tuleviku plaanidest. Ausalt öeldes, ma pole kunagi arvanud, et andmetöötlusel on nii suur tähtsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli küberkaitsest. See teema minu jaoks on tegelikult täiesti uus, ma pole kunagi varem tundnud huvi selle vastu. Oli hea ülevaade sellest, kuidas arenes Eestis digiallkiri ja millised probleemid sellega kaasnesid. Loengu käigus ma sain aru, et kübermaailm tuleb järjest peale. Oli hea lause sellest, et kübermaailm on esimene koht, kus hakkab midagi juhtuma. Seejärel võib juhtuda midagi tõsist juba mingis riigis. Eestile, kui väike riigile, on tähtis koostöö partneritega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli turundusest ja selle tähtsusest. Räägiti brand-i tähtsusest. Hea näide sellest oli Tesla kohta. Ilon Mask on ise nagu brand. Suur riskifakt on nagu ikka inimene. Kommunikatsioon on äärmiselt tähtis. Tuleb osata küsida ja seletada. Hakkasin mõtlema, et pean kommunikatsiooni tunde võtma. Tulevikus, kui teen enda OÜ-d ja kõik läheb hästi, siis kindlasti palgan head ja kogenud turundusspetsialisti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Et kordussooritust teha, tuleb kokku leppida õppejõuga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Koordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt; RF õppekohal see on tasuta. Ainult aine korduvdeklareerimine on tasuline. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&amp;lt;/ref&amp;gt;  OF õppekohal see maksab 20€. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng vastama kolmele eeldusele:&lt;br /&gt;
:1)	… on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;&lt;br /&gt;
:2)	… kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot;&lt;br /&gt;
:3)	… kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse saamiseks peab tudeng esitada taotlus riigiportaalis  [[www.eesti.ee]] (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). Vajadusel peab täitma või parandama puuduvad või valed andmed. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine ja semestris minimaalne punktide arv on 30 EAP. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida deklareerimisel arvestada? Mida deklareerimisel arvestada?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:X=22 ja Y=27&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järelikult: &lt;br /&gt;
:27-22=5 EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada esimese semestri eest&lt;br /&gt;
:27-22+27-27=5 EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpus&lt;br /&gt;
:ehk kokku 5+5=10 EAP eest tuleb maksta&lt;br /&gt;
:5*50+5*50=250+250=500€ - 250 eurot on esitatav arve esimese semestri pärast ja 250 eurot on arve aasta lõpus, kokku tuleb maksta 500€&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=108157</id>
		<title>User:Vaprelko</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=108157"/>
		<updated>2016-10-16T11:09:34Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==&lt;br /&gt;
Autor: Vjatsheslav Aprelkov&lt;br /&gt;
Kood: 10162938&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumisest. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; ma sain teada, et mõned introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal isegi siis, kui on vaja suhelda. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad loengu aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli väga põnev minu jaoks. Sain hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i esialgse idee vajadusel ära muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus esines Lembitu Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli üks kasulikumatest ja huvitavamatest. See andis head, selget ülevaadet erinevate suuruste ettevõttetest ja nende eelistest ja miinustest. Enda jaoks tegin järelduse, et ma algul tahan töötada keskmise suuruse ettevõttes ja seejärel tahaksin avada enda OÜ-d. Veel kord tuli välja tõde, et Eestis saab leida head tööd ainult tutvuste läbi. Ja siis jälle tuli hea näide sellest, kuidas inimene, kes ei olnud seotud IT alaga vahetas tööd ja saavutas edu. Kõik see motiveerib mind õppida IT kolledžis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis ülevaadet andmete analüüsist. Esines Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Mind üllatas see fakt, et ta on töötanud üle 14 aastat ja tal ei hakanud igav. Töötamine andmetega praegu ei tähenda alati koodi kirjutamist. On olemas erinevad vahendid. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks. Oli huvitav kuulata MTA tööst ja nende tuleviku plaanidest. Ausalt öeldes, ma pole kunagi arvanud, et andmetöötlusel on nii suur tähtsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli küberkaitsest. See teema minu jaoks on tegelikult täiesti uus, ma pole kunagi varem tundnud huvi selle vastu. Oli hea ülevaade sellest, kuidas arenes Eestis digiallkiri ja millised probleemid sellega kaasnesid. Loengu käigus ma sain aru, et kübermaailm tuleb järjest peale. Oli hea lause sellest, et kübermaailm on esimene koht, kus hakkab midagi juhtuma. Seejärel võib juhtuda midagi tõsist juba mingis riigis. Eestile, kui väike riigile, on tähtis koostöö partneritega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli turundusest ja selle tähtsusest. Räägiti brand-i tähtsusest. Hea näide sellest oli Tesla kohta. Ilon Mask on ise nagu brand. Suur riskifakt on nagu ikka inimene. Kommunikatsioon on äärmiselt tähtis. Tuleb osata küsida ja seletada. Hakkasin mõtlema, et pean kommunikatsiooni tunde võtma. Tulevikus, kui teen enda OÜ-d ja kõik läheb hästi, siis kindlasti palgan head ja kogenud turundusspetsialisti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Et kordussooritust teha, tuleb kokku leppida õppejõuga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Koordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt; RF õppekohal see on tasuta. Ainult aine korduvdeklareerimine on tasuline. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&amp;lt;/ref&amp;gt;  OF õppekohal see maksab 20€. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng vastama kolmele eeldusele:&lt;br /&gt;
:1)	… on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;&lt;br /&gt;
:2)	… kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot;&lt;br /&gt;
:3)	… kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse saamiseks peab tudeng esitada taotlus riigiportaalis  [[www.eesti.ee]] (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). Vajadusel peab täitma või parandama puuduvad või valed andmed. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine ja semestris minimaalne punktide arv on 30 EAP. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida deklareerimisel arvestada? Mida deklareerimisel arvestada?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:X=22 ja Y=27&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järelikult: &lt;br /&gt;
:27-22=5 EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada esimese semestri eest&lt;br /&gt;
:27-22+27-27=5 EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpus&lt;br /&gt;
:ehk kokku 5+5=10 EAP eest tuleb maksta&lt;br /&gt;
:5*50+5*50=250+250=500€ - 250 eurot on esitatav arve esimese semestri pärast ja 250 eurot on arve aasta lõpus, kokku tuleb maksta 500€&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=107316</id>
		<title>User:Vaprelko</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=107316"/>
		<updated>2016-10-14T10:55:11Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==&lt;br /&gt;
Autor: Vjatsheslav Aprelkov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumisest. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; ma sain teada, et mõned introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal isegi siis, kui on vaja suhelda. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad loengu aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli väga põnev minu jaoks. Sain hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i esialgse idee vajadusel ära muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus esines Lembit Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli üks kasulikumatest ja huvitavamatest. See andis head, selget ülevaadet erinevate suuruste ettevõttetest ja nende eelistest ja miinustest. Enda jaoks tegin järelduse, et ma algul tahan töötada keskmise suuruse ettevõttes ja seejärel tahaksin avada enda OÜ-d. Veel kord tuli välja tõde, et Eestis saab leida head tööd ainult tutvuste läbi. Ja siis jälle tuli hea näide sellest, kuidas inimene, kes ei olnud seotud IT alaga vahetas tööd ja saavutas edu. Kõik see motiveerib mind õppida IT kolledžis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis ülevaadet andmete analüüsist. Esines Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Mind üllatas see fakt, et ta on töötanud üle 14 aastat ja tal ei hakanud igav. Töötamine andmetega praegu ei tähenda alati koodi kirjutamist. On olemas erinevad vahendid. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks. Oli huvitav kuulata MTA tööst ja nende tuleviku plaanidest. Ausalt öeldes, ma pole kunagi arvanud, et andmetöötlusel on nii suur tähtsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli küberkaitsest. See teema minu jaoks on tegelikult täiesti uus, ma pole kunagi varem tundnud huvi selle vastu. Oli hea ülevaade sellest, kuidas arenes Eestis digiallkiri ja millised probleemid sellega kaasnesid. Loengu käigus ma sain aru, et kübermaailm tuleb järjest peale. Oli hea lause sellest, et kübermaailm on esimene koht, kus hakkab midagi juhtuma. Seejärel võib juhtuda midagi tõsist juba mingis riigis. Eestile, kui väike riigile, on tähtis koostöö partneritega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli turundusest ja selle tähtsusest. Räägiti brand-i tähtsusest. Hea näide sellest oli Tesla kohta. Ilon Mask on ise nagu brand. Suur riskifakt on nagu ikka inimene. Kommunikatsioon on äärmiselt tähtis. Tuleb osata küsida ja seletada. Hakkasin mõtlema, et pean kommunikatsiooni tunde võtma. Tulevikus, kui teen enda OÜ-d ja kõik läheb hästi, siis kindlasti palgan head ja kogenud turundusspetsialisti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Et kordussooritust teha, tuleb kokku leppida õppejõuga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Koordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt; RF õppekohal see on tasuta. Ainult aine korduvdeklareerimine on tasuline. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&amp;lt;/ref&amp;gt;  OF õppekohal see maksab 20€. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng vastama kolmele eeldusele:&lt;br /&gt;
:1)	… on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;&lt;br /&gt;
:2)	… kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot;&lt;br /&gt;
:3)	… kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse saamiseks peab tudeng esitada taotlus riigiportaalis  [[www.eesti.ee]] (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). Vajadusel peab täitma või parandama puuduvad või valed andmed. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine ja semestris minimaalne punktide arv on 30 EAP. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida deklareerimisel arvestada? Mida deklareerimisel arvestada?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:X=22 ja Y=27&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järelikult: &lt;br /&gt;
:27-22+27-27=5 EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada&lt;br /&gt;
:5*50=250€ - esitatav arve&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=107315</id>
		<title>User:Vaprelko</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=107315"/>
		<updated>2016-10-14T10:54:37Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==&lt;br /&gt;
Autor: Vjatsheslav Aprelkov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumisest. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; ma sain teada, et mõned introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal isegi siis, kui on vaja suhelda. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad loengu aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli väga põnev minu jaoks. Sain hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i esialgse idee vajadusel ära muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus esines Lembit Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli üks kasulikumatest ja huvitavamatest. See andis head, selget ülevaadet erinevate suuruste ettevõttetest ja nende eelistest ja miinustest. Enda jaoks tegin järelduse, et ma algul tahan töötada keskmise suuruse ettevõttes ja seejärel tahaksin avada enda OÜ-d. Veel kord tuli välja tõde, et Eestis saab leida head tööd ainult tutvuste läbi. Ja siis jälle tuli hea näide sellest, kuidas inimene, kes ei olnud seotud IT alaga vahetas tööd ja saavutas edu. Kõik see motiveerib mind õppida IT kolledžis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis ülevaadet andmete analüüsist. Esines Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Mind üllatas see fakt, et ta on töötanud üle 14 aastat ja tal ei hakanud igav. Töötamine andmetega praegu ei tähenda alati koodi kirjutamist. On olemas erinevad vahendid. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks. Oli huvitav kuulata MTA tööst ja nende tuleviku plaanidest. Ausalt öeldes, ma pole kunagi arvanud, et andmetöötlusel on nii suur tähtsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli küberkaitsest. See teema minu jaoks on tegelikult täiesti uus, ma pole kunagi varem tundnud huvi selle vastu. Oli hea ülevaade sellest, kuidas arenes Eestis digiallkiri ja millised probleemid sellega kaasnesid. Loengu käigus ma sain aru, et kübermaailm tuleb järjest peale. Oli hea lause sellest, et kübermaailm on esimene koht, kus hakkab midagi juhtuma. Seejärel võib juhtuda midagi tõsist juba mingis riigis. Eestile, kui väike riigile, on tähtis koostöö partneritega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli turundusest ja selle tähtsusest. Räägiti brand-i tähtsusest. Hea näide sellest oli Tesla kohta. Ilon Mask on ise nagu brand. Suur riskifakt on nagu ikka inimene. Kommunikatsioon on äärmiselt tähtis. Tuleb osata küsida ja seletada. Hakkasin mõtlema, et pean kommunikatsiooni tunde võtma. Tulevikus, kui teen enda OÜ-d ja kõik läheb hästi, siis kindlasti palgan head ja kogenud turundusspetsialisti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Et kordussooritust teha, tuleb kokku leppida õppejõuga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Koordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt; RF õppekohal see on tasuta. Ainult aine korduvdeklareerimine on tasuline. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&amp;lt;/ref&amp;gt;  OF õppekohal see maksab 20€. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng vastama kolmele eeldusele:&lt;br /&gt;
:1)	… on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;&lt;br /&gt;
:2)	… kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot;&lt;br /&gt;
:3)	… kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse saamiseks peab tudeng esitada taotlus riigiportaalis  [[www.eesti.ee]] (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). Vajadusel peab täitma või parandama puuduvad või valed andmed. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine ja semestris minimaalne punktide arv on 30 EAP. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida deklareerimisel arvestada? Mida deklareerimisel arvestada?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:X=22 ja Y=27&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järelikult: &lt;br /&gt;
:27-22+27-27=5 EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada&lt;br /&gt;
:5*50=250€ - esitatav arve&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106956</id>
		<title>User:Vaprelko</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106956"/>
		<updated>2016-10-12T23:32:19Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==&lt;br /&gt;
Autor: Vjatsheslav Aprelkov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumisest. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; ma sain teada, et mõned introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal isegi siis, kui on vaja suhelda. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad loengu aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli väga põnev minu jaoks. Sain hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i esialgse idee vajadusel ära muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus esines Lembit Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli üks kasulikumatest ja huvitavamatest. See andis head, selget ülevaadet erinevate suuruste ettevõttetest ja nende eelistest ja miinustest. Enda jaoks tegin järelduse, et ma algul tahan töötada keskmise suuruse ettevõttes ja seejärel tahaksin avada enda OÜ-d. Veel kord tuli välja tõde, et Eestis saab leida head tööd ainult tutvuste läbi. Ja siis jälle tuli hea näide sellest, kuidas inimene, kes ei olnud seotud IT alaga vahetas tööd ja saavutas edu. Kõik see motiveerib mind õppida IT kolledžis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis ülevaadet andmete analüüsist. Esines Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Mind üllatas see fakt, et ta on töötanud üle 14 aastat ja tal ei hakanud igav. Töötamine andmetega praegu ei tähenda alati koodi kirjutamist. On olemas erinevad vahendid. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks. Oli huvitav kuulata MTA tööst ja nende tuleviku plaanidest. Ausalt öeldes, ma pole kunagi arvanud, et andmetöötlusel on nii suur tähtsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli küberkaitsest. See teema minu jaoks on tegelikult täiesti uus, ma pole kunagi varem tundnud huvi selle vastu. Oli hea ülevaade sellest, kuidas arenes Eestis digiallkiri ja millised probleemid sellega kaasnesid. Loengu käigus ma sain aru, et kübermaailm tuleb järjest peale. Oli hea lause sellest, et kübermaailm on esimene koht, kus hakkab midagi juhtuma. Seejärel võib juhtuda midagi tõsist juba mingis riigis. Eestile, kui väike riigile, on tähtis koostöö partneritega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli turundusest ja selle tähtsusest. Räägiti brand-i tähtsusest. Hea näide sellest oli Tesla kohta. Ilon Mask on ise nagu brand. Suur riskifakt on nagu ikka inimene. Kommunikatsioon on äärmiselt tähtis. Tuleb osata küsida ja seletada. Hakkasin mõtlema, et pean kommunikatsiooni tunde võtma. Tulevikus, kui teen enda OÜ-d ja kõik läheb hästi, siis kindlasti palgan head ja kogenud turundusspetsialisti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Et kordussooritust teha, tuleb kokku leppida õppejõuga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Koordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt; RF õppekohal see on tasuta. Ainult aine korduvdeklareerimine on tasuline. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&amp;lt;/ref&amp;gt;  OF õppekohal see maksab 20€. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng vastama kolmele eeldusele:&lt;br /&gt;
:1)	… on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;&lt;br /&gt;
:2)	… kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot;&lt;br /&gt;
:3)	… kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse saamiseks peab tudeng esitada taotlus riigiportaalis  [[www.eesti.ee]] (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). Vajadusel peab täitma või parandama puuduvad või valed andmed. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine ja semestris minimaalne punktide arv on 30 EAP. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida deklareerimisel arvestada? Mida deklareerimisel arvestada?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
X=22 ja Y=27&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järelikult: &lt;br /&gt;
:27-22+27-27=5 EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada&lt;br /&gt;
:5*50=250€ - esitatav arve&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106955</id>
		<title>User:Vaprelko</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106955"/>
		<updated>2016-10-12T23:29:22Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==&lt;br /&gt;
Autor: Vjatsheslav Aprelkov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumisest. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; ma sain teada, et mõned introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal isegi siis, kui on vaja suhelda. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad loengu aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli väga põnev minu jaoks. Sain hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i esialgse idee vajadusel ära muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus esines Lembit Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli üks kasulikumatest ja huvitavamatest. See andis head, selget ülevaadet erinevate suuruste ettevõttetest ja nende eelistest ja miinustest. Enda jaoks tegin järelduse, et ma algul tahan töötada keskmise suuruse ettevõttes ja seejärel tahaksin avada enda OÜ-d. Veel kord tuli välja tõde, et Eestis saab leida head tööd ainult tutvuste läbi. Ja siis jälle tuli hea näide sellest, kuidas inimene, kes ei olnud seotud IT alaga vahetas tööd ja saavutas edu. Kõik see motiveerib mind õppida IT kolledžis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis ülevaadet andmete analüüsist. Esines Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Mind üllatas see fakt, et ta on töötanud üle 14 aastat ja tal ei hakanud igav. Töötamine andmetega praegu ei tähenda alati koodi kirjutamist. On olemas erinevad vahendid. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks. Oli huvitav kuulata MTA tööst ja nende tuleviku plaanidest. Ausalt öeldes, ma pole kunagi arvanud, et andmetöötlusel on nii suur tähtsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli küberkaitsest. See teema minu jaoks on tegelikult täiesti uus, ma pole kunagi varem tundnud huvi selle vastu. Oli hea ülevaade sellest, kuidas arenes Eestis digiallkiri ja millised probleemid sellega kaasnesid. Loengu käigus ma sain aru, et kübermaailm tuleb järjest peale. Oli hea lause sellest, et kübermaailm on esimene koht, kus hakkab midagi juhtuma. Seejärel võib juhtuda midagi tõsist juba mingis riigis. Eestile, kui väike riigile, on tähtis koostöö partneritega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli turundusest ja selle tähtsusest. Räägiti brand-i tähtsusest. Hea näide sellest oli Tesla kohta. Ilon Mask on ise nagu brand. Suur riskifakt on nagu ikka inimene. Kommunikatsioon on väga-väga tähtis. Tuleb osata küsida ja seletada. Hakkasin mõtlema, et pean kommunikatsiooni tunde võtma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Et kordussooritust teha, tuleb kokku leppida õppejõuga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Koordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt; RF õppekohal see on tasuta. Ainult aine korduvdeklareerimine on tasuline. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&amp;lt;/ref&amp;gt;  OF õppekohal see maksab 20€. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng vastama kolmele eeldusele:&lt;br /&gt;
:1)	… on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;&lt;br /&gt;
:2)	… kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot;&lt;br /&gt;
:3)	… kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse saamiseks peab tudeng esitada taotlus riigiportaalis  [[www.eesti.ee]] (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). Vajadusel peab täitma või parandama puuduvad või valed andmed. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine ja semestris minimaalne punktide arv on 30 EAP. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida deklareerimisel arvestada? Mida deklareerimisel arvestada?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
X=22 ja Y=27&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järelikult: &lt;br /&gt;
:27-22+27-27=5 EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada&lt;br /&gt;
:5*50=250€ - esitatav arve&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106954</id>
		<title>User:Vaprelko</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106954"/>
		<updated>2016-10-12T23:27:52Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==&lt;br /&gt;
Autor: Vjatsheslav Aprelkov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumisest. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; ma sain teada, et mõned introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal isegi siis, kui on vaja suhelda. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad loengu aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli väga põnev minu jaoks. Sain hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i esialgse idee vajadusel ära muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus esines Lembit Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli üks kasulikumatest ja huvitavamatest. See andis head, selget ülevaadet erinevate suuruste ettevõttetest ja nende eelistest ja miinustest. Enda jaoks tegin järelduse, et ma algul tahan töötada keskmise suuruse ettevõttes ja seejärel tahaksin avada enda OÜ-d. Veel kord tuli välja tõde, et Eestis saab leida head tööd ainult tutvuste läbi. Ja siis jälle tuli hea näide sellest, kuidas inimene, kes ei olnud seotud IT alaga vahetas tööd ja saavutas edu. Kõik see motiveerib mind õppida IT kolledžis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis ülevaadet andmete analüüsist. Esines Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Mind üllatas see fakt, et ta on töötanud üle 14 aastat ja tal ei hakanud igav. Töötamine andmetega praegu ei tähenda alati koodi kirjutamist. On olemas erinevad vahendid. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks. Oli huvitav kuulata MTA tööst ja nende tuleviku plaanidest. Ausalt öeldes, ma pole kunagi arvanud, et andmetöötlusel on nii suur tähtsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli küberkaitsest. See teema minu jaoks on tegelikult täiesti uus, ma pole kunagi varem tundnud huvi selle vastu. Oli hea ülevaade sellest, kuidas arenes Eestis digiallkiri ja mis probleemid sellega kaasnesid. Loengu käigus ma sain aru, et kübermaailm tuleb järjest peale. Oli hea lause sellest, et kübermaailm on esimene koht, kus hakkab midagi juhtuma. Seejärel võib juhtuda midagi tõsist juba mingis riigis. Eestile, kui väike riigile, on tähtis koostöö partneritega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli turundusest ja selle tähtsusest. Räägiti brand-i tähtsusest. Hea näide sellest oli Tesla kohta. Ilon Mask on ise nagu brand. Suur riskifakt on nagu ikka inimene. Kommunikatsioon on väga-väga tähtis. Tuleb osata küsida ja seletada. Hakkasin mõtlema, et pean kommunikatsiooni tunde võtma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Et kordussooritust teha, tuleb kokku leppida õppejõuga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Koordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt; RF õppekohal see on tasuta. Ainult aine korduvdeklareerimine on tasuline. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&amp;lt;/ref&amp;gt;  OF õppekohal see maksab 20€. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng vastama kolmele eeldusele:&lt;br /&gt;
:1)	… on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;&lt;br /&gt;
:2)	… kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot;&lt;br /&gt;
:3)	… kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse saamiseks peab tudeng esitada taotlus riigiportaalis  [[www.eesti.ee]] (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). Vajadusel peab täitma või parandama puuduvad või valed andmed. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine ja semestris minimaalne punktide arv on 30 EAP. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida deklareerimisel arvestada? Mida deklareerimisel arvestada?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
X=22 ja Y=27&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järelikult: &lt;br /&gt;
:27-22+27-27=5 EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada&lt;br /&gt;
:5*50=250€ - esitatav arve&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106953</id>
		<title>User:Vaprelko</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106953"/>
		<updated>2016-10-12T23:25:59Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==&lt;br /&gt;
Autor: Vjatsheslav Aprelkov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumisest. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; ma sain teada, et mõned introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal isegi siis, kui on vaja suhelda. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad loengu aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli väga põnev minu jaoks. Sain hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i esialgse idee vajadusel ära muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus esines Lembit Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli üks kasulikumatest ja huvitavatest. See andis head, selget ülevaadet erinevate suuruste ettevõttetest ja nende eelistest ja miinustest. Enda jaoks tegin järelduse, et ma algul tahan töötada keskmise suuruse ettevõttes ja seejärel tahaksin avada enda OÜ-d. Veel kord tuli välja tõde, et Eestis saab leida head tööd ainult tutvuste läbi. Ja siis jälle tuli hea näide sellest, kuidas inimene, kes ei olnud seotud IT alaga vahetas tööd ja saavutas edu. Kõik see motiveerib mind õppida IT kolledžis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis ülevaadet andmete analüüsist. Esines Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Mind üllatas see fakt, et ta on töötanud üle 14 aastat ja tal ei hakanud igav. Töötamine andmetega praegu ei tähenda alati koodi kirjutamist. On olemas erinevad vahendid. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks. Oli huvitav kuulata MTA tööst ja nende tuleviku plaanidest. Ausalt öeldes, ma pole kunagi arvanud, et andmetöötlusel on nii suur tähtsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli küberkaitsest. See teema minu jaoks on tegelikult täiesti uus, ma pole kunagi varem tundnud huvi selle vastu. Oli hea ülevaade sellest, kuidas arenes Eestis digiallkiri ja mis probleemid sellega kaasnesid. Loengu käigus ma sain aru, et kübermaailm tuleb järjest peale. Oli hea lause sellest, et kübermaailm on esimene koht, kus hakkab midagi juhtuma. Seejärel võib juhtuda midagi tõsist juba mingis riigis. Eestile, kui väike riigile, on tähtis koostöö partneritega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli turundusest ja selle tähtsusest. Räägiti brand-i tähtsusest. Hea näide sellest oli Tesla kohta. Ilon Mask on ise nagu brand. Suur riskifakt on nagu ikka inimene. Kommunikatsioon on väga-väga tähtis. Tuleb osata küsida ja seletada. Hakkasin mõtlema, et pean kommunikatsiooni tunde võtma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Et kordussooritust teha, tuleb kokku leppida õppejõuga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Koordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt; RF õppekohal see on tasuta. Ainult aine korduvdeklareerimine on tasuline. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&amp;lt;/ref&amp;gt;  OF õppekohal see maksab 20€. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng vastama kolmele eeldusele:&lt;br /&gt;
:1)	… on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;&lt;br /&gt;
:2)	… kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot;&lt;br /&gt;
:3)	… kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse saamiseks peab tudeng esitada taotlus riigiportaalis  [[www.eesti.ee]] (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). Vajadusel peab täitma või parandama puuduvad või valed andmed. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine ja semestris minimaalne punktide arv on 30 EAP. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida deklareerimisel arvestada? Mida deklareerimisel arvestada?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
X=22 ja Y=27&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järelikult: &lt;br /&gt;
:27-22+27-27=5 EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada&lt;br /&gt;
:5*50=250€ - esitatav arve&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106952</id>
		<title>User:Vaprelko</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106952"/>
		<updated>2016-10-12T23:23:16Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==&lt;br /&gt;
Autor: Vjatsheslav Aprelkov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumisest. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; ma sain teada, et introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad loengu aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli väga põnev minu jaoks. Sain hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i esialgse idee vajadusel ära muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus esines Lembit Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli üks kasulikumatest ja huvitavatest. See andis head, selget ülevaadet erinevate suuruste ettevõttetest ja nende eelistest ja miinustest. Enda jaoks tegin järelduse, et ma algul tahan töötada keskmise suuruse ettevõttes ja seejärel tahaksin avada enda OÜ-d. Veel kord tuli välja tõde, et Eestis saab leida head tööd ainult tutvuste läbi. Ja siis jälle tuli hea näide sellest, kuidas inimene, kes ei olnud seotud IT alaga vahetas tööd ja saavutas edu. Kõik see motiveerib mind õppida IT kolledžis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis ülevaadet andmete analüüsist. Esines Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Mind üllatas see fakt, et ta on töötanud üle 14 aastat ja tal ei hakanud igav. Töötamine andmetega praegu ei tähenda alati koodi kirjutamist. On olemas erinevad vahendid. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks. Oli huvitav kuulata MTA tööst ja nende tuleviku plaanidest. Ausalt öeldes, ma pole kunagi arvanud, et andmetöötlusel on nii suur tähtsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli küberkaitsest. See teema minu jaoks on tegelikult täiesti uus, ma pole kunagi varem tundnud huvi selle vastu. Oli hea ülevaade sellest, kuidas arenes Eestis digiallkiri ja mis probleemid sellega kaasnesid. Loengu käigus ma sain aru, et kübermaailm tuleb järjest peale. Oli hea lause sellest, et kübermaailm on esimene koht, kus hakkab midagi juhtuma. Seejärel võib juhtuda midagi tõsist juba mingis riigis. Eestile, kui väike riigile, on tähtis koostöö partneritega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli turundusest ja selle tähtsusest. Räägiti brand-i tähtsusest. Hea näide sellest oli Tesla kohta. Ilon Mask on ise nagu brand. Suur riskifakt on nagu ikka inimene. Kommunikatsioon on väga-väga tähtis. Tuleb osata küsida ja seletada. Hakkasin mõtlema, et pean kommunikatsiooni tunde võtma.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Et kordussooritust teha, tuleb kokku leppida õppejõuga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Koordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt; RF õppekohal see on tasuta. Ainult aine korduvdeklareerimine on tasuline. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&amp;lt;/ref&amp;gt;  OF õppekohal see maksab 20€. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng vastama kolmele eeldusele:&lt;br /&gt;
:1)	… on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;&lt;br /&gt;
:2)	… kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot;&lt;br /&gt;
:3)	… kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse saamiseks peab tudeng esitada taotlus riigiportaalis  [[www.eesti.ee]] (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). Vajadusel peab täitma või parandama puuduvad või valed andmed. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine ja semestris minimaalne punktide arv on 30 EAP. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida deklareerimisel arvestada? Mida deklareerimisel arvestada?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
X=22 ja Y=27&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järelikult: &lt;br /&gt;
:27-22+27-27=5 EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada&lt;br /&gt;
:5*50=250€ - esitatav arve&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106951</id>
		<title>User:Vaprelko</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106951"/>
		<updated>2016-10-12T21:47:19Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==&lt;br /&gt;
Autor: Vjatsheslav Aprelkov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumisest. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; ma sain teada, et introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad loengu aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli väga põnev minu jaoks. Sain hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i esialgse idee vajadusel ära muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus esines Lembit Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli üks kasulikumatest ja huvitavatest. See andis head, selget ülevaadet erinevate suuruste ettevõttetest ja nende eelistest ja miinustest. Enda jaoks tegin järelduse, et ma algul tahan töötada keskmise suuruse ettevõttes ja seejärel tahaksin avada enda OÜ-d. Veel kord tuli välja tõde, et Eestis saab leida head tööd ainult tutvuste läbi. Ja siis jälle tuli hea näide sellest, kuidas inimene, kes ei olnud seotud IT alaga vahetas tööd ja saavutas edu. Kõik see motiveerib mind õppida IT kolledžis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis ülevaadet andmete analüüsist. Esines Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Mind üllatas see fakt, et ta on töötanud üle 14 aastat ja tal ei hakanud igav. Töötamine andmetega praegu ei tähenda alati koodi kirjutamist. On olemas erinevad vahendid. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks. Oli huvitav kuulata MTA tööst ja nende tuleviku plaanidest. Ausalt öeldes, ma pole kunagi arvanud, et andmetöötlusel on nii suur tähtsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli küberkaitsest. See teema minu jaoks on tegelikult täiesti uus, ma pole kunagi varem tundnud huvi selle vastu. Oli hea ülevaade sellest, kuidas arenes Eestis digiallkiri ja mis probleemid sellega kaasnesid. Loengu käigus ma sain aru, et kübermaailm tuleb järjest peale. Oli hea lause sellest, et kübermaailm on esimene koht, kus hakkab midagi juhtuma. Seejärel võib juhtuda midagi tõsist juba mingis riigis. Eestile, kui väike riigile, on tähtis koostöö partneritega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Et kordussooritust teha, tuleb kokku leppida õppejõuga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Koordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt; RF õppekohal see on tasuta. Ainult aine korduvdeklareerimine on tasuline. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&amp;lt;/ref&amp;gt;  OF õppekohal see maksab 20€. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng vastama kolmele eeldusele:&lt;br /&gt;
:1)	… on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;&lt;br /&gt;
:2)	… kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot;&lt;br /&gt;
:3)	… kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse saamiseks peab tudeng esitada taotlus riigiportaalis  [[www.eesti.ee]] (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). Vajadusel peab täitma või parandama puuduvad või valed andmed. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine ja semestris minimaalne punktide arv on 30 EAP. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida deklareerimisel arvestada? Mida deklareerimisel arvestada?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
X=22 ja Y=27&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järelikult: &lt;br /&gt;
:27-22+27-27=5 EAP&lt;br /&gt;
:5*50=250€ - tuleb maksta&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106947</id>
		<title>User:Vaprelko</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106947"/>
		<updated>2016-10-12T21:42:19Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==&lt;br /&gt;
Autor: Vjatsheslav Aprelkov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumisest. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; ma sain teada, et introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad loengu aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli väga põnev minu jaoks. Sain hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i esialgse idee vajadusel ära muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus esines Lembit Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli üks kasulikumatest ja huvitavatest. See andis head, selget ülevaadet erinevate suuruste ettevõttetest ja nende eelistest ja miinustest. Enda jaoks tegin järelduse, et ma algul tahan töötada keskmise suuruse ettevõttes ja seejärel tahaksin avada enda OÜ-d. Veel kord tuli välja tõde, et Eestis saab leida head tööd ainult tutvuste läbi. Ja siis jälle tuli hea näide sellet, kuidas inimene, kes ei olnud seotud IT alaga vahetas tööd ja saavutas edu. Kõik see motiveerib mind õppida IT kolledžis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis ülevaadet andmete analüüsist. Esines Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Mind üllatas see fakt, et ta on töötanud üle 14 aastat ja tal ei hakanud igav. Töötamine andmetega praegu ei tähenda alati koodi kirjutamist. On olemas erinevad vahendid. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks. Oli huvitav kuulata MTA tööst ja nende tuleviku plaanidest. Ausalt öeldes, ma pole kunagi arvanud, et andmetöötlusel on nii suur tähtsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli küberkaitsest. See teema minu jaoks on tegelikult täiesti uus, ma pole kunagi varem tundnud huvi selle vastu. Oli hea ülevaade sellest, kuidas arenes Eestis digiallkiri ja mis probleemid sellega kaasnesid. Loengu käigus ma sain aru, et kübermaailm tuleb järjest peale. Oli hea lause sellest, et kübermaailm on esimene koht, kus hakkab midagi juhtuma. Seejärel võib juhtuda midagi tõsist juba mingis riigis. Eestile, kui väike riigile, on tähtis koostöö partneritega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Et kordussooritust teha, tuleb kokku leppida õppejõuga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Koordussooritusele registreerimine toimub Õis-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt; RF õppekohal see on tasuta. Ainult aine korduvdeklareerimine on tasuline. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&amp;lt;/ref&amp;gt;  OF õppekohal see maksab 20€. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng vastama kolmele eeldusele:&lt;br /&gt;
:1)	… on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;&lt;br /&gt;
:2)	… kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot;&lt;br /&gt;
:3)	… kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse saamiseks peab tudeng esitada taotlus riigiportaalis  [[www.eesti.ee]] (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). Vajadusel peab täitma või parandama puuduvad või valed andmed. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine ja semestris minimaalne punktide arv on 30 EAP. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida deklareerimisel arvestada? Mida deklareerimisel arvestada?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
X=22 ja Y=27&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järelikult: 27-22+27-27=5 EAP&lt;br /&gt;
5*50=250€ - tuleb maksta&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106943</id>
		<title>User:Vaprelko</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106943"/>
		<updated>2016-10-12T21:40:18Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==&lt;br /&gt;
Autor: Vjatsheslav Aprelkov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumisest. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; ma sain teada, et introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad loengu aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli väga põnev minu jaoks. Sain sellet hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i idee ära muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus esines Lembit Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli üks kasulikumatest ja huvitavatest. See andis head, selget ülevaadet erinevate suuruste ettevõttetest ja nende eelistest ja miinustest. Enda jaoks tegin järelduse, et ma algul tahan töötada keskmise suuruse ettevõttes ja seejärel tahaksin avada enda OÜ-d. Veel kord tuli välja tõde, et Eestis saab leida head tööd ainult tutvuste läbi. Ja siis jälle tuli hea näide sellet, kuidas inimene, kes ei olnud seotud IT alaga vahetas tööd ja saavutas edu. Kõik see motiveerib mind õppida IT kolledžis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis ülevaadet andmete analüüsist. Esines Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Mind üllatas see fakt, et ta on töötanud üle 14 aastat ja tal ei hakanud igav. Töötamine andmetega praegu ei tähenda alati koodi kirjutamist. On olemas erinevad vahendid. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks. Oli huvitav kuulata MTA tööst ja nende tuleviku plaanidest. Ausalt öeldes, ma pole kunagi arvanud, et andmetöötlusel on nii suur tähtsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli küberkaitsest. See teema minu jaoks on tegelikult täiesti uus, ma pole kunagi varem tundnud huvi selle vastu. Oli hea ülevaade sellest, kuidas arenes Eestis digiallkiri ja mis probleemid sellega kaasnesid. Loengu käigus ma sain aru, et kübermaailm tuleb järjest peale. Oli hea lause sellest, et kübermaailm on esimene koht, kus hakkab midagi juhtuma. Seejärel võib juhtuda midagi tõsist juba mingis riigis. Eestile, kui väike riigile, on tähtis koostöö partneritega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Et kordussooritust teha, tuleb kokku leppida õppejõuga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Koordussooritusele registreerimine toimub Õis-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt; RF õppekohal see on tasuta. Ainult aine korduvdeklareerimine on tasuline. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&amp;lt;/ref&amp;gt;  OF õppekohal see maksab 20€. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng vastama kolmele eeldusele:&lt;br /&gt;
:1)	… on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;&lt;br /&gt;
:2)	… kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot;&lt;br /&gt;
:3)	… kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse saamiseks peab tudeng esitada taotlus riigiportaalis  [[www.eesti.ee]] (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). Vajadusel peab täitma või parandama puuduvad või valed andmed. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine ja semestris minimaalne punktide arv on 30 EAP. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida deklareerimisel arvestada? Mida deklareerimisel arvestada?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
X=22 ja Y=27&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järelikult: 27-22+27-27=5 EAP&lt;br /&gt;
5*50=250€ - tuleb maksta&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106942</id>
		<title>User:Vaprelko</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106942"/>
		<updated>2016-10-12T21:39:25Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==&lt;br /&gt;
Autor: Vjatsheslav Aprelkov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumisest. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; ma sain teada, et introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli väga põnev minu jaoks. Sain sellet hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i idee ära muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus esines Lembit Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli üks kasulikumatest ja huvitavatest. See andis head, selget ülevaadet erinevate suuruste ettevõttetest ja nende eelistest ja miinustest. Enda jaoks tegin järelduse, et ma algul tahan töötada keskmise suuruse ettevõttes ja seejärel tahaksin avada enda OÜ-d. Veel kord tuli välja tõde, et Eestis saab leida head tööd ainult tutvuste läbi. Ja siis jälle tuli hea näide sellet, kuidas inimene, kes ei olnud seotud IT alaga vahetas tööd ja saavutas edu. Kõik see motiveerib mind õppida IT kolledžis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis ülevaadet andmete analüüsist. Esines Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Mind üllatas see fakt, et ta on töötanud üle 14 aastat ja tal ei hakanud igav. Töötamine andmetega praegu ei tähenda alati koodi kirjutamist. On olemas erinevad vahendid. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks. Oli huvitav kuulata MTA tööst ja nende tuleviku plaanidest. Ausalt öeldes, ma pole kunagi arvanud, et andmetöötlusel on nii suur tähtsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli küberkaitsest. See teema minu jaoks on tegelikult täiesti uus, ma pole kunagi varem tundnud huvi selle vastu. Oli hea ülevaade sellest, kuidas arenes Eestis digiallkiri ja mis probleemid sellega kaasnesid. Loengu käigus ma sain aru, et kübermaailm tuleb järjest peale. Oli hea lause sellest, et kübermaailm on esimene koht, kus hakkab midagi juhtuma. Seejärel võib juhtuda midagi tõsist juba mingis riigis. Eestile, kui väike riigile, on tähtis koostöö partneritega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Et kordussooritust teha, tuleb kokku leppida õppejõuga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Koordussooritusele registreerimine toimub Õis-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt; RF õppekohal see on tasuta. Ainult aine korduvdeklareerimine on tasuline. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&amp;lt;/ref&amp;gt;  OF õppekohal see maksab 20€. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng vastama kolmele eeldusele:&lt;br /&gt;
:1)	… on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;&lt;br /&gt;
:2)	… kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot;&lt;br /&gt;
:3)	… kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse saamiseks peab tudeng esitada taotlus riigiportaalis  [[www.eesti.ee]] (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). Vajadusel peab täitma või parandama puuduvad või valed andmed. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine ja semestris minimaalne punktide arv on 30 EAP. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida deklareerimisel arvestada? Mida deklareerimisel arvestada?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
X=22 ja Y=27&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järelikult: 27-22+27-27=5 EAP&lt;br /&gt;
5*50=250€ - tuleb maksta&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106941</id>
		<title>User:Vaprelko</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106941"/>
		<updated>2016-10-12T21:38:03Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==&lt;br /&gt;
Autor: Vjatsheslav Aprelkov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumist. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; ma sain teada, et introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli väga põnev minu jaoks. Sain sellet hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i idee ära muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus esines Lembit Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli üks kasulikumatest ja huvitavatest. See andis head, selget ülevaadet erinevate suuruste ettevõttetest ja nende eelistest ja miinustest. Enda jaoks tegin järelduse, et ma algul tahan töötada keskmise suuruse ettevõttes ja seejärel tahaksin avada enda OÜ-d. Veel kord tuli välja tõde, et Eestis saab leida head tööd ainult tutvuste läbi. Ja siis jälle tuli hea näide sellet, kuidas inimene, kes ei olnud seotud IT alaga vahetas tööd ja saavutas edu. Kõik see motiveerib mind õppida IT kolledžis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis ülevaadet andmete analüüsist. Esines Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Mind üllatas see fakt, et ta on töötanud üle 14 aastat ja tal ei hakanud igav. Töötamine andmetega praegu ei tähenda alati koodi kirjutamist. On olemas erinevad vahendid. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks. Oli huvitav kuulata MTA tööst ja nende tuleviku plaanidest. Ausalt öeldes, ma pole kunagi arvanud, et andmetöötlusel on nii suur tähtsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli küberkaitsest. See teema minu jaoks on tegelikult täiesti uus, ma pole kunagi varem tundnud huvi selle vastu. Oli hea ülevaade sellest, kuidas arenes Eestis digiallkiri ja mis probleemid sellega kaasnesid. Loengu käigus ma sain aru, et kübermaailm tuleb järjest peale. Oli hea lause sellest, et kübermaailm on esimene koht, kus hakkab midagi juhtuma. Seejärel võib juhtuda midagi tõsist juba mingis riigis. Eestile, kui väike riigile, on tähtis koostöö partneritega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Et kordussooritust teha, tuleb kokku leppida õppejõuga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Koordussooritusele registreerimine toimub Õis-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt; RF õppekohal see on tasuta. Ainult aine korduvdeklareerimine on tasuline. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&amp;lt;/ref&amp;gt;  OF õppekohal see maksab 20€. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng vastama kolmele eeldusele:&lt;br /&gt;
:1)	… on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;&lt;br /&gt;
:2)	… kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot;&lt;br /&gt;
:3)	… kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse saamiseks peab tudeng esitada taotlus riigiportaalis  [[www.eesti.ee]] (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). Vajadusel peab täitma või parandama puuduvad või valed andmed. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine ja semestris minimaalne punktide arv on 30 EAP. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida deklareerimisel arvestada? Mida deklareerimisel arvestada?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
X=22 ja Y=27&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järelikult: 27-22+27-27=5 EAP&lt;br /&gt;
5*50=250€ - tuleb maksta&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106938</id>
		<title>User:Vaprelko</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106938"/>
		<updated>2016-10-12T21:30:02Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==&lt;br /&gt;
Autor: Vjatsheslav Aprelkov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumist. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; ma sain teada, et introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli väga põnev minu jaoks. Sain sellet hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i idee ära muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus esines Lembit Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli üks kasulikumatest ja huvitavatest. See andis head, selget ülevaadet erinevate suuruste ettevõttetest ja nende eelistest ja miinustest. Enda jaoks tegin järelduse, et ma algul tahan töötada keskmise suuruse ettevõttes ja seejärel tahaksin avada enda OÜ-d. Veel kord tuli välja tõde, et Eestis saab leida head tööd ainult tutvuste läbi. Ja siis jälle tuli hea näide sellet, kuidas inimene, kes ei olnud seotud IT alaga vahetas tööd ja saavutas edu. Kõik see motiveerib mind õppida IT kolledžis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis ülevaadet andmete analüüsist. Esines Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Mind üllatas see fakt, et ta on töötanud üle 14 aastat ja tal ei hakanud igav. Töötamine andmetega praegu ei tähenda alati koodi kirjutamist. On olemas erinevad vahendid. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks. Oli huvitav kuulata MTA tööst ja nende tuleviku plaanidest. Ausalt öeldes, ma pole kunagi arvanud, et andmetöötlusel on nii suur tähtsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli küberkaitsest. See teema minu jaoks on tegelikult täiesti uus, ma pole kunagi varem tundnud huvi selle vastu. Oli hea ülevaade sellest, kuidas arenes Eestis digiallkiri ja mis probleemid sellega kaasnesid. Loengu käigus ma sain aru, et kübermaailm tuleb järjest peale. Oli hea lause sellest, et kübermaailm on esimene koht, kus hakkab midagi juhtuma. Seejärel võib juhtuda midagi tõsist juba mingis riigis. Eestile, kui väike riigile, on tähtis koostöö partneritega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Et kordussooritust teha, tuleb kokku leppida õppejõuga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Koordussooritusele registreerimine toimub Õis-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt; RF õppekohal see on tasuta. Ainult aine korduvdeklareerimine on tasuline. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&amp;lt;/ref&amp;gt;  OF õppekohal see maksab 20€. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng vastama kolmele eeldusele:&lt;br /&gt;
:1)	… on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;&lt;br /&gt;
:2)	… kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot;&lt;br /&gt;
:3)	… kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse saamiseks peab tudeng esitada taotlus riigiportaalis  [[www.eesti.ee]] (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). Vajadusel peab täitma või parandama puuduvad või valed andmed. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine ja semestris minimaalne punktide arv on 30 EAP. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida deklareerimisel arvestada? Mida deklareerimisel arvestada?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106937</id>
		<title>User:Vaprelko</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106937"/>
		<updated>2016-10-12T21:29:51Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==&lt;br /&gt;
Autor: Vjatsheslav Aprelkov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumist. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; ma sain teada, et introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli väga põnev minu jaoks. Sain sellet hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i idee ära muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus esines Lembit Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli üks kasulikumatest ja huvitavatest. See andis head, selget ülevaadet erinevate suuruste ettevõttetest ja nende eelistest ja miinustest. Enda jaoks tegin järelduse, et ma algul tahan töötada keskmise suuruse ettevõttes ja seejärel tahaksin avada enda OÜ-d. Veel kord tuli välja tõde, et Eestis saab leida head tööd ainult tutvuste läbi. Ja siis jälle tuli hea näide sellet, kuidas inimene, kes ei olnud seotud IT alaga vahetas tööd ja saavutas edu. Kõik see motiveerib mind õppida IT kolledžis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis ülevaadet andmete analüüsist. Esines Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Mind üllatas see fakt, et ta on töötanud üle 14 aastat ja tal ei hakanud igav. Töötamine andmetega praegu ei tähenda alati koodi kirjutamist. On olemas erinevad vahendid. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks. Oli huvitav kuulata MTA tööst ja nende tuleviku plaanidest. Ausalt öeldes, ma pole kunagi arvanud, et andmetöötlusel on nii suur tähtsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli küberkaitsest. See teema minu jaoks on tegelikult täiesti uus, ma pole kunagi varem tundnud huvi selle vastu. Oli hea ülevaade sellest, kuidas arenes Eestis digiallkiri ja mis probleemid sellega kaasnesid. Loengu käigus ma sain aru, et kübermaailm tuleb järjest peale. Oli hea lause sellest, et kübermaailm on esimene koht, kus hakkab midagi juhtuma. Seejärel võib juhtuda midagi tõsist juba mingis riigis. Eestile, kui väike riigile, on tähtis koostöö partneritega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Et kordussooritust teha, tuleb kokku leppida õppejõuga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Koordussooritusele registreerimine toimub Õis-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt; RF õppekohal see on tasuta. Ainult aine korduvdeklareerimine on tasuline. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&amp;lt;/ref&amp;gt;  OF õppekohal see maksab 20€. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng vastama kolmele eeldusele:&lt;br /&gt;
:1)	… on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;&lt;br /&gt;
:2)	… kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot;&lt;br /&gt;
:3)	… kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toetuse saamiseks peab tudeng esitada taotlus riigiportaalis  [[www.eesti.ee]] (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). Vajadusel peab täitma või parandama puuduvad või valed andmed. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel semestril on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine ja semestris minimaalne punktide arv on 30 EAP. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida deklareerimisel arvestada? Mida deklareerimisel arvestada?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106934</id>
		<title>User:Vaprelko</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106934"/>
		<updated>2016-10-12T21:19:28Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==&lt;br /&gt;
Autor: Vjatsheslav Aprelkov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumist. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; ma sain teada, et introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli väga põnev minu jaoks. Sain sellet hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i idee ära muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus esines Lembit Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli üks kasulikumatest ja huvitavatest. See andis head, selget ülevaadet erinevate suuruste ettevõttetest ja nende eelistest ja miinustest. Enda jaoks tegin järelduse, et ma algul tahan töötada keskmise suuruse ettevõttes ja seejärel tahaksin avada enda OÜ-d. Veel kord tuli välja tõde, et Eestis saab leida head tööd ainult tutvuste läbi. Ja siis jälle tuli hea näide sellet, kuidas inimene, kes ei olnud seotud IT alaga vahetas tööd ja saavutas edu. Kõik see motiveerib mind õppida IT kolledžis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis ülevaadet andmete analüüsist. Esines Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Mind üllatas see fakt, et ta on töötanud üle 14 aastat ja tal ei hakanud igav. Töötamine andmetega praegu ei tähenda alati koodi kirjutamist. On olemas erinevad vahendid. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks. Oli huvitav kuulata MTA tööst ja nende tuleviku plaanidest. Ausalt öeldes, ma pole kunagi arvanud, et andmetöötlusel on nii suur tähtsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli küberkaitsest. See teema minu jaoks on tegelikult täiesti uus, ma pole kunagi varem tundnud huvi selle vastu. Oli hea ülevaade sellest, kuidas arenes Eestis digiallkiri ja mis probleemid sellega kaasnesid. Loengu käigus ma sain aru, et kübermaailm tuleb järjest peale. Oli hea lause sellest, et kübermaailm on esimene koht, kus hakkab midagi juhtuma. Seejärel võib juhtuda midagi tõsist juba mingis riigis. Eestile, kui väike riigile, on tähtis koostöö partneritega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Et kordussooritust teha, tuleb kokku leppida õppejõuga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Koordussooritusele registreerimine toimub Õis-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt; RF õppekohal see on tasuta. Ainult aine korduvdeklareerimine on tasuline. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&amp;lt;/ref&amp;gt;  OF õppekohal see maksab 20€. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng vastama kolmele eeldusele:&lt;br /&gt;
:1)	… on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;&lt;br /&gt;
:2)	… kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot;&lt;br /&gt;
:3)	… kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106933</id>
		<title>User:Vaprelko</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106933"/>
		<updated>2016-10-12T21:17:26Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==&lt;br /&gt;
Autor: Vjatsheslav Aprelkov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumist. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; ma sain teada, et introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli väga põnev minu jaoks. Sain sellet hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i idee ära muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus esines Lembit Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli üks kasulikumatest ja huvitavatest. See andis head, selget ülevaadet erinevate suuruste ettevõttetest ja nende eelistest ja miinustest. Enda jaoks tegin järelduse, et ma algul tahan töötada keskmise suuruse ettevõttes ja seejärel tahaksin avada enda OÜ-d. Veel kord tuli välja tõde, et Eestis saab leida head tööd ainult tutvuste läbi. Ja siis jälle tuli hea näide sellet, kuidas inimene, kes ei olnud seotud IT alaga vahetas tööd ja saavutas edu. Kõik see motiveerib mind õppida IT kolledžis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis ülevaadet andmete analüüsist. Esines Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Mind üllatas see fakt, et ta on töötanud üle 14 aastat ja tal ei hakanud igav. Töötamine andmetega praegu ei tähenda alati koodi kirjutamist. On olemas erinevad vahendid. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks. Oli huvitav kuulata MTA tööst ja nende tuleviku plaanidest. Ausalt öeldes, ma pole kunagi arvanud, et andmetöötlusel on nii suur tähtsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli küberkaitsest. See teema minu jaoks on tegelikult täiesti uus, ma pole kunagi varem tundnud huvi selle vastu. Oli hea ülevaade sellest, kuidas arenes Eestis digiallkiri ja mis probleemid sellega kaasnesid. Loengu käigus ma sain aru, et kübermaailm tuleb järjest peale. Oli hea lause sellest, et kübermaailm on esimene koht, kus hakkab midagi juhtuma. Seejärel võib juhtuda midagi tõsist juba mingis riigis. Eestile, kui väike riigile, on tähtis koostöö partneritega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Et kordussooritust teha, tuleb kokku leppida õppejõuga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Koordussooritusele registreerimine toimub Õis-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt; RF õppekohal see on tasuta. Ainult aine korduvdeklareerimine on tasuline. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&amp;lt;/ref&amp;gt;  OF õppekohal see maksab 20€. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng vastama kolmele eeldusele:&lt;br /&gt;
:1)	… on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;&lt;br /&gt;
:2)	… kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot;&lt;br /&gt;
:3)	… kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe&lt;br /&gt;
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel&lt;br /&gt;
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106931</id>
		<title>User:Vaprelko</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106931"/>
		<updated>2016-10-12T21:16:00Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==&lt;br /&gt;
Autor: Vjatsheslav Aprelkov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumist. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; ma sain teada, et introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli väga põnev minu jaoks. Sain sellet hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i idee ära muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus esines Lembit Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli üks kasulikumatest ja huvitavatest. See andis head, selget ülevaadet erinevate suuruste ettevõttetest ja nende eelistest ja miinustest. Enda jaoks tegin järelduse, et ma algul tahan töötada keskmise suuruse ettevõttes ja seejärel tahaksin avada enda OÜ-d. Veel kord tuli välja tõde, et Eestis saab leida head tööd ainult tutvuste läbi. Ja siis jälle tuli hea näide sellet, kuidas inimene, kes ei olnud seotud IT alaga vahetas tööd ja saavutas edu. Kõik see motiveerib mind õppida IT kolledžis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis ülevaadet andmete analüüsist. Esines Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Mind üllatas see fakt, et ta on töötanud üle 14 aastat ja tal ei hakanud igav. Töötamine andmetega praegu ei tähenda alati koodi kirjutamist. On olemas erinevad vahendid. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks. Oli huvitav kuulata MTA tööst ja nende tuleviku plaanidest. Ausalt öeldes, ma pole kunagi arvanud, et andmetöötlusel on nii suur tähtsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli küberkaitsest. See teema minu jaoks on tegelikult täiesti uus, ma pole kunagi varem tundnud huvi selle vastu. Oli hea ülevaade sellest, kuidas arenes Eestis digiallkiri ja mis probleemid sellega kaasnesid. Loengu käigus ma sain aru, et kübermaailm tuleb järjest peale. Oli hea lause sellest, et kübermaailm on esimene koht, kus hakkab midagi juhtuma. Seejärel võib juhtuda midagi tõsist juba mingis riigis. Eestile, kui väike riigile, on tähtis koostöö partneritega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Et kordussooritust teha, tuleb kokku leppida õppejõuga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Koordussooritusele registreerimine toimub Õis-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt; RF õppekohal see on tasuta. Ainult aine korduvdeklareerimine on tasuline. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&amp;lt;/ref&amp;gt;  OF õppekohal see maksab 20€. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab tudeng vastama kolmele eeldusele:&lt;br /&gt;
1)	… on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;&lt;br /&gt;
2)	… kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.&lt;br /&gt;
3)	… kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe&lt;br /&gt;
mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel&lt;br /&gt;
on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106930</id>
		<title>User:Vaprelko</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106930"/>
		<updated>2016-10-12T21:14:03Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==&lt;br /&gt;
Autor: Vjatsheslav Aprelkov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumist. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; ma sain teada, et introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli väga põnev minu jaoks. Sain sellet hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i idee ära muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus esines Lembit Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli üks kasulikumatest ja huvitavatest. See andis head, selget ülevaadet erinevate suuruste ettevõttetest ja nende eelistest ja miinustest. Enda jaoks tegin järelduse, et ma algul tahan töötada keskmise suuruse ettevõttes ja seejärel tahaksin avada enda OÜ-d. Veel kord tuli välja tõde, et Eestis saab leida head tööd ainult tutvuste läbi. Ja siis jälle tuli hea näide sellet, kuidas inimene, kes ei olnud seotud IT alaga vahetas tööd ja saavutas edu. Kõik see motiveerib mind õppida IT kolledžis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis ülevaadet andmete analüüsist. Esines Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Mind üllatas see fakt, et ta on töötanud üle 14 aastat ja tal ei hakanud igav. Töötamine andmetega praegu ei tähenda alati koodi kirjutamist. On olemas erinevad vahendid. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks. Oli huvitav kuulata MTA tööst ja nende tuleviku plaanidest. Ausalt öeldes, ma pole kunagi arvanud, et andmetöötlusel on nii suur tähtsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli küberkaitsest. See teema minu jaoks on tegelikult täiesti uus, ma pole kunagi varem tundnud huvi selle vastu. Oli hea ülevaade sellest, kuidas arenes Eestis digiallkiri ja mis probleemid sellega kaasnesid. Loengu käigus ma sain aru, et kübermaailm tuleb järjest peale. Oli hea lause sellest, et kübermaailm on esimene koht, kus hakkab midagi juhtuma. Seejärel võib juhtuda midagi tõsist juba mingis riigis. Eestile, kui väike riigile, on tähtis koostöö partneritega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Et kordussooritust teha, tuleb kokku leppida õppejõuga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Koordussooritusele registreerimine toimub Õis-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt; RF õppekohal see on tasuta. Ainult aine korduvdeklareerimine on tasuline. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&amp;lt;/ref&amp;gt;  OF õppekohal see maksab 20€. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5===&lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106928</id>
		<title>User:Vaprelko</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106928"/>
		<updated>2016-10-12T21:12:00Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==&lt;br /&gt;
Autor: Vjatsheslav Aprelkov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumist. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; ma sain teada, et introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli väga põnev minu jaoks. Sain sellet hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i idee ära muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus esines Lembit Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli üks kasulikumatest ja huvitavatest. See andis head, selget ülevaadet erinevate suuruste ettevõttetest ja nende eelistest ja miinustest. Enda jaoks tegin järelduse, et ma algul tahan töötada keskmise suuruse ettevõttes ja seejärel tahaksin avada enda OÜ-d. Veel kord tuli välja tõde, et Eestis saab leida head tööd ainult tutvuste läbi. Ja siis jälle tuli hea näide sellet, kuidas inimene, kes ei olnud seotud IT alaga vahetas tööd ja saavutas edu. Kõik see motiveerib mind õppida IT kolledžis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis ülevaadet andmete analüüsist. Esines Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Mind üllatas see fakt, et ta on töötanud üle 14 aastat ja tal ei hakanud igav. Töötamine andmetega praegu ei tähenda alati koodi kirjutamist. On olemas erinevad vahendid. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks. Oli huvitav kuulata MTA tööst ja nende tuleviku plaanidest. Ausalt öeldes, ma pole kunagi arvanud, et andmetöötlusel on nii suur tähtsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli küberkaitsest. See teema minu jaoks on tegelikult täiesti uus, ma pole kunagi varem tundnud huvi selle vastu. Oli hea ülevaade sellest, kuidas arenes Eestis digiallkiri ja mis probleemid sellega kaasnesid. Loengu käigus ma sain aru, et kübermaailm tuleb järjest peale. Oli hea lause sellest, et kübermaailm on esimene koht, kus hakkab midagi juhtuma. Seejärel võib juhtuda midagi tõsist juba mingis riigis. Eestile, kui väike riigile, on tähtis koostöö partneritega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Et kordussooritust teha, tuleb kokku leppida õppejõuga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Koordussooritusele registreerimine toimub Õis-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt; RF õppekohal see on tasuta. Ainult aine korduvdeklareerimine on tasuline. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&amp;lt;/ref&amp;gt;  OF õppekohal see maksab 20€. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106925</id>
		<title>User:Vaprelko</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106925"/>
		<updated>2016-10-12T21:10:09Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==&lt;br /&gt;
Autor: Vjatsheslav Aprelkov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumist. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; ma sain teada, et introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli väga põnev minu jaoks. Sain sellet hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i idee ära muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus esines Lembit Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli üks kasulikumatest ja huvitavatest. See andis head, selget ülevaadet erinevate suuruste ettevõttetest ja nende eelistest ja miinustest. Enda jaoks tegin järelduse, et ma algul tahan töötada keskmise suuruse ettevõttes ja seejärel tahaksin avada enda OÜ-d. Veel kord tuli välja tõde, et Eestis saab leida head tööd ainult tutvuste läbi. Ja siis jälle tuli hea näide sellet, kuidas inimene, kes ei olnud seotud IT alaga vahetas tööd ja saavutas edu. Kõik see motiveerib mind õppida IT kolledžis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis ülevaadet andmete analüüsist. Esines Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Mind üllatas see fakt, et ta on töötanud üle 14 aastat ja tal ei hakanud igav. Töötamine andmetega praegu ei tähenda alati koodi kirjutamist. On olemas erinevad vahendid. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks. Oli huvitav kuulata MTA tööst ja nende tuleviku plaanidest. Ausalt öeldes, ma pole kunagi arvanud, et andmetöötlusel on nii suur tähtsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli küberkaitsest. See teema minu jaoks on tegelikult täiesti uus, ma pole kunagi varem tundnud huvi selle vastu. Oli hea ülevaade sellest, kuidas arenes Eestis digiallkiri ja mis probleemid sellega kaasnesid. Loengu käigus ma sain aru, et kübermaailm tuleb järjest peale. Oli hea lause sellest, et kübermaailm on esimene koht, kus hakkab midagi juhtuma. Seejärel võib juhtuda midagi tõsist juba mingis riigis. Eestile, kui väike riigile, on tähtis koostöö partneritega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Et kordussooritust teha, tuleb kokku leppida õppejõuga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Koordussooritusele registreerimine toimub Õis-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt; RF õppekohal see on tasuta. Ainult aine korduvdeklareerimine on tasuline. &amp;lt;ref&amp;gt;[hhttp://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]&amp;lt;/ref&amp;gt;  OF õppekohal see maksab 20€. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106909</id>
		<title>User:Vaprelko</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106909"/>
		<updated>2016-10-12T20:37:19Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==&lt;br /&gt;
Autor: Vjatsheslav Aprelkov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumist. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; ma sain teada, et introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli väga põnev minu jaoks. Sain sellet hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i idee ära muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus esines Lembit Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli üks kasulikumatest ja huvitavatest. See andis head, selget ülevaadet erinevate suuruste ettevõttetest ja nende eelistest ja miinustest. Enda jaoks tegin järelduse, et ma algul tahan töötada keskmise suuruse ettevõttes ja seejärel tahaksin avada enda OÜ-d. Veel kord tuli välja tõde, et Eestis saab leida head tööd ainult tutvuste läbi. Ja siis jälle tuli hea näide sellet, kuidas inimene, kes ei olnud seotud IT alaga vahetas tööd ja saavutas edu. Kõik see motiveerib mind õppida IT kolledžis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis ülevaadet andmete analüüsist. Esines Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Mind üllatas see fakt, et ta on töötanud üle 14 aastat ja tal ei hakanud igav. Töötamine andmetega praegu ei tähenda alati koodi kirjutamist. On olemas erinevad vahendid. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks. Oli huvitav kuulata MTA tööst ja nende tuleviku plaanidest. Ausalt öeldes, ma pole kunagi arvanud, et andmetöötlusel on nii suur tähtsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli küberkaitsest. See teema minu jaoks on tegelikult täiesti uus, ma pole kunagi varem tundnud huvi selle vastu. Oli hea ülevaade sellest, kuidas arenes Eestis digiallkiri ja mis probleemid sellega kaasnesid. Loengu käigus ma sain aru, et kübermaailm tuleb järjest peale. Oli hea lause sellest, et kübermaailm on esimene koht, kus hakkab midagi juhtuma. Seejärel võib juhtuda midagi tõsist juba mingis riigis. Eestile, kui väike riigile, on tähtis koostöö partneritega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Et kordussooritust teha, tuleb kokku leppida õppejõuga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Koordussooritusele registreerimine toimub Õis-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&amp;lt;/ref&amp;gt; RF õppekohal see on tasuta. Ainult aine korduvdeklareerimine on tasuline.  OF õppekohal see maksab 20€. (KKK punkt 10).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106908</id>
		<title>User:Vaprelko</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106908"/>
		<updated>2016-10-12T20:34:41Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==&lt;br /&gt;
Autor: Vjatsheslav Aprelkov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumist. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; ma sain teada, et introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli väga põnev minu jaoks. Sain sellet hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i idee ära muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus esines Lembit Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli üks kasulikumatest ja huvitavatest. See andis head, selget ülevaadet erinevate suuruste ettevõttetest ja nende eelistest ja miinustest. Enda jaoks tegin järelduse, et ma algul tahan töötada keskmise suuruse ettevõttes ja seejärel tahaksin avada enda OÜ-d. Veel kord tuli välja tõde, et Eestis saab leida head tööd ainult tutvuste läbi. Ja siis jälle tuli hea näide sellet, kuidas inimene, kes ei olnud seotud IT alaga vahetas tööd ja saavutas edu. Kõik see motiveerib mind õppida IT kolledžis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis ülevaadet andmete analüüsist. Esines Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Mind üllatas see fakt, et ta on töötanud üle 14 aastat ja tal ei hakanud igav. Töötamine andmetega praegu ei tähenda alati koodi kirjutamist. On olemas erinevad vahendid. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks. Oli huvitav kuulata MTA tööst ja nende tuleviku plaanidest. Ausalt öeldes, ma pole kunagi arvanud, et andmetöötlusel on nii suur tähtsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli küberkaitsest. See teema minu jaoks on tegelikult täiesti uus, ma pole kunagi varem tundnud huvi selle vastu. Oli hea ülevaade sellest, kuidas arenes Eestis digiallkiri ja mis probleemid sellega kaasnesid. Loengu käigus ma sain aru, et kübermaailm tuleb järjest peale. Oli hea lause sellest, et kübermaailm on esimene koht, kus hakkab midagi juhtuma. Seejärel võib juhtuda midagi tõsist juba mingis riigis. Eestile, kui väike riigile, on tähtis koostöö partneritega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Et kordussooritust teha, tuleb kokku leppida õppejõuga. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Koordussooritusele registreerimine toimub Õisis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. RF õppekohal see on tasuta. Ainult aine korduvdeklareerimine on tasuline.  OF õppekohal see maksab 20€. (KKK punkt 10).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106907</id>
		<title>User:Vaprelko</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106907"/>
		<updated>2016-10-12T20:29:42Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==&lt;br /&gt;
Autor: Vjatsheslav Aprelkov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumist. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; ma sain teada, et introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli väga põnev minu jaoks. Sain sellet hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i idee ära muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus esines Lembit Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli üks kasulikumatest ja huvitavatest. See andis head, selget ülevaadet erinevate suuruste ettevõttetest ja nende eelistest ja miinustest. Enda jaoks tegin järelduse, et ma algul tahan töötada keskmise suuruse ettevõttes ja seejärel tahaksin avada enda OÜ-d. Veel kord tuli välja tõde, et Eestis saab leida head tööd ainult tutvuste läbi. Ja siis jälle tuli hea näide sellet, kuidas inimene, kes ei olnud seotud IT alaga vahetas tööd ja saavutas edu. Kõik see motiveerib mind õppida IT kolledžis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis ülevaadet andmete analüüsist. Esines Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Mind üllatas see fakt, et ta on töötanud üle 14 aastat ja tal ei hakanud igav. Töötamine andmetega praegu ei tähenda alati koodi kirjutamist. On olemas erinevad vahendid. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks. Oli huvitav kuulata MTA tööst ja nende tuleviku plaanidest. Ausalt öeldes, ma pole kunagi arvanud, et andmetöötlusel on nii suur tähtsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli küberkaitsest. See teema minu jaoks on tegelikult täiesti uus, ma pole kunagi varem tundnud huvi selle vastu. Oli hea ülevaade sellest, kuidas arenes Eestis digiallkiri ja mis probleemid sellega kaasnesid. Loengu käigus ma sain aru, et kübermaailm tuleb järjest peale. Oli hea lause sellest, et kübermaailm on esimene koht, kus hakkab midagi juhtuma. Seejärel võib juhtuda midagi tõsist juba mingis riigis. Eestile, kui väike riigile, on tähtis koostöö partneritega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Et kordussooritust teha, tuleb kokku leppida õppejõuga. Koordussooritusele registreerimine toimub Õisis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. RF õppekohal see on tasuta. Ainult aine korduvdeklareerimine on tasuline.  OF õppekohal see maksab 20€. (KKK punkt 10).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106906</id>
		<title>User:Vaprelko</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106906"/>
		<updated>2016-10-12T20:28:55Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==&lt;br /&gt;
Autor: Vjatsheslav Aprelkov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumist. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; ma sain teada, et introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli väga põnev minu jaoks. Sain sellet hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i idee ära muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus esines Lembit Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli üks kasulikumatest ja huvitavatest. See andis head, selget ülevaadet erinevate suuruste ettevõttetest ja nende eelistest ja miinustest. Enda jaoks tegin järelduse, et ma algul tahan töötada keskmise suuruse ettevõttes ja seejärel tahaksin avada enda OÜ-d. Veel kord tuli välja tõde, et Eestis saab leida head tööd ainult tutvuste läbi. Ja siis jälle tuli hea näide sellet, kuidas inimene, kes ei olnud seotud IT alaga vahetas tööd ja saavutas edu. Kõik see motiveerib mind õppida IT kolledžis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis ülevaadet andmete analüüsist. Esines Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Mind üllatas see fakt, et ta on töötanud üle 14 aastat ja tal ei hakanud igav. Töötamine andmetega praegu ei tähenda alati koodi kirjutamist. On olemas erinevad vahendid. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks. Oli huvitav kuulata MTA tööst ja nende tuleviku plaanidest. Ausalt öeldes, ma pole kunagi arvanud, et andmetöötlusel on nii suur tähtsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli küberkaitsest. See teema minu jaoks on tegelikult täiesti uus, ma pole kunagi varem tundnud huvi selle vastu. Oli hea ülevaade sellest, kuidas arenes Eestis digiallkiri ja mis probleemid sellega kaasnesid. Loengu käigus ma sain aru, et kübermaailm tuleb järjest peale. Oli hea lause sellest, et kübermaailm on esimene koht, kus hakkab midagi juhtuma. Seejärel võib juhtuda midagi tõsist juba mingis riigis. Eestile, kui väike riigile, on tähtis koostöö partneritega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &amp;lt;ref [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&amp;lt;/ref&amp;gt;)&lt;br /&gt;
Et kordussooritust teha, tuleb kokku leppida õppejõuga. Koordussooritusele registreerimine toimub Õisis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. RF õppekohal see on tasuta. Ainult aine korduvdeklareerimine on tasuline.  OF õppekohal see maksab 20€. (KKK punkt 10).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106905</id>
		<title>User:Vaprelko</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106905"/>
		<updated>2016-10-12T20:28:24Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==&lt;br /&gt;
Autor: Vjatsheslav Aprelkov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumist. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; ma sain teada, et introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli väga põnev minu jaoks. Sain sellet hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i idee ära muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus esines Lembit Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli üks kasulikumatest ja huvitavatest. See andis head, selget ülevaadet erinevate suuruste ettevõttetest ja nende eelistest ja miinustest. Enda jaoks tegin järelduse, et ma algul tahan töötada keskmise suuruse ettevõttes ja seejärel tahaksin avada enda OÜ-d. Veel kord tuli välja tõde, et Eestis saab leida head tööd ainult tutvuste läbi. Ja siis jälle tuli hea näide sellet, kuidas inimene, kes ei olnud seotud IT alaga vahetas tööd ja saavutas edu. Kõik see motiveerib mind õppida IT kolledžis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis ülevaadet andmete analüüsist. Esines Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Mind üllatas see fakt, et ta on töötanud üle 14 aastat ja tal ei hakanud igav. Töötamine andmetega praegu ei tähenda alati koodi kirjutamist. On olemas erinevad vahendid. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks. Oli huvitav kuulata MTA tööst ja nende tuleviku plaanidest. Ausalt öeldes, ma pole kunagi arvanud, et andmetöötlusel on nii suur tähtsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli küberkaitsest. See teema minu jaoks on tegelikult täiesti uus, ma pole kunagi varem tundnud huvi selle vastu. Oli hea ülevaade sellest, kuidas arenes Eestis digiallkiri ja mis probleemid sellega kaasnesid. Loengu käigus ma sain aru, et kübermaailm tuleb järjest peale. Oli hea lause sellest, et kübermaailm on esimene koht, kus hakkab midagi juhtuma. Seejärel võib juhtuda midagi tõsist juba mingis riigis. Eestile, kui väike riigile, on tähtis koostöö partneritega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&amp;lt;/ref&amp;gt;)&lt;br /&gt;
Et kordussooritust teha, tuleb kokku leppida õppejõuga. Koordussooritusele registreerimine toimub Õisis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. RF õppekohal see on tasuta. Ainult aine korduvdeklareerimine on tasuline.  OF õppekohal see maksab 20€. (KKK punkt 10).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106904</id>
		<title>User:Vaprelko</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106904"/>
		<updated>2016-10-12T20:26:29Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==&lt;br /&gt;
Autor: Vjatsheslav Aprelkov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumist. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; ma sain teada, et introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli väga põnev minu jaoks. Sain sellet hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i idee ära muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus esines Lembit Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli üks kasulikumatest ja huvitavatest. See andis head, selget ülevaadet erinevate suuruste ettevõttetest ja nende eelistest ja miinustest. Enda jaoks tegin järelduse, et ma algul tahan töötada keskmise suuruse ettevõttes ja seejärel tahaksin avada enda OÜ-d. Veel kord tuli välja tõde, et Eestis saab leida head tööd ainult tutvuste läbi. Ja siis jälle tuli hea näide sellet, kuidas inimene, kes ei olnud seotud IT alaga vahetas tööd ja saavutas edu. Kõik see motiveerib mind õppida IT kolledžis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis ülevaadet andmete analüüsist. Esines Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Mind üllatas see fakt, et ta on töötanud üle 14 aastat ja tal ei hakanud igav. Töötamine andmetega praegu ei tähenda alati koodi kirjutamist. On olemas erinevad vahendid. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks. Oli huvitav kuulata MTA tööst ja nende tuleviku plaanidest. Ausalt öeldes, ma pole kunagi arvanud, et andmetöötlusel on nii suur tähtsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli küberkaitsest. See teema minu jaoks on tegelikult täiesti uus, ma pole kunagi varem tundnud huvi selle vastu. Oli hea ülevaade sellest, kuidas arenes Eestis digiallkiri ja mis probleemid sellega kaasnesid. Loengu käigus ma sain aru, et kübermaailm tuleb järjest peale. Oli hea lause sellest, et kübermaailm on esimene koht, kus hakkab midagi juhtuma. Seejärel võib juhtuda midagi tõsist juba mingis riigis. Eestile, kui väike riigile, on tähtis koostöö partneritega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A===&lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (Õppekorralduseeskiri 5.2.12. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&amp;lt;/ref&amp;gt;).&lt;br /&gt;
Et kordussooritust teha, tuleb kokku leppida õppejõuga. Koordussooritusele registreerimine toimub Õisis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. RF õppekohal see on tasuta. Ainult aine korduvdeklareerimine on tasuline.  OF õppekohal see maksab 20€. (KKK punkt 10).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106858</id>
		<title>User:Vaprelko</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106858"/>
		<updated>2016-10-12T17:32:09Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==&lt;br /&gt;
Autor: Vjatsheslav Aprelkov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumist. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; ma sain teada, et introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli väga põnev minu jaoks. Sain sellet hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i idee ära muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus esines Lembit Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli üks kasulikumatest ja huvitavatest. See andis head, selget ülevaadet erinevate suuruste ettevõttetest ja nende eelistest ja miinustest. Enda jaoks tegin järelduse, et ma algul tahan töötada keskmise suuruse ettevõttes ja seejärel tahaksin avada enda OÜ-d. Veel kord tuli välja tõde, et Eestis saab leida head tööd ainult tutvuste läbi. Ja siis jälle tuli hea näide sellet, kuidas inimene, kes ei olnud seotud IT alaga vahetas tööd ja saavutas edu. Kõik see motiveerib mind õppida IT kolledžis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis ülevaadet andmete analüüsist. Esines Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Mind üllatas see fakt, et ta on töötanud üle 14 aastat ja tal ei hakanud igav. Töötamine andmetega praegu ei tähenda alati koodi kirjutamist. On olemas erinevad vahendid. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks. Oli huvitav kuulata MTA tööst ja nende tuleviku plaanidest. Ausalt öeldes, ma pole kunagi arvanud, et andmetöötlusel on nii suur tähtsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli küberkaitsest. See teema minu jaoks on tegelikult täiesti uus, ma pole kunagi varem tundnud huvi selle vastu. Oli hea ülevaade sellest, kuidas arenes Eestis digiallkiri ja mis probleemid sellega kaasnesid. Loengu käigus ma sain aru, et kübermaailm tuleb järjest peale. Oli hea lause sellest, et kübermaailm on esimene koht, kus hakkab midagi juhtuma. Seejärel võib juhtuda midagi tõsist juba mingis riigis. Eestile, kui väike riigile, on tähtis koostöö partneritega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106857</id>
		<title>User:Vaprelko</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106857"/>
		<updated>2016-10-12T17:31:55Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==&lt;br /&gt;
Autor: Vjatsheslav Aprelkov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumist. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; ma sain teada, et introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli väga põnev minu jaoks. Sain sellet hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i idee ära muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus esines Lembit Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli üks kasulikumatest ja huvitavatest. See andis head, selget ülevaadet erinevate suuruste ettevõttetest ja nende eelistest ja miinustest. Enda jaoks tegin järelduse, et ma algul tahan töötada keskmise suuruse ettevõttes ja seejärel tahaksin avada enda OÜ-d. Veel kord tuli välja tõde, et Eestis saab leida head tööd ainult tutvuste läbi. Ja siis jälle tuli hea näide sellet, kuidas inimene, kes ei olnud seotud IT alaga vahetas tööd ja saavutas edu. Kõik see motiveerib mind õppida IT kolledžis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis ülevaadet andmete analüüsist. Esines Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Mind üllatas see fakt, et ta on töötanud üle 14 aastat ja tal ei hakanud igav. Töötamine andmetega praegu ei tähenda alati koodi kirjutamist. On olemas erinevad vahendid. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks. Oli huvitav kuulata MTA tööst ja nende tuleviku plaanidest. Ausalt öeldes, ma pole kunagi arvanud, et andmetöötlusel on nii suur tähtsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli küberkaitsest. See teema minu jaoks on tegelikult täiesti uus, ma pole kunagi varem tundnud huvi selle vastu. Oli hea ülevaade sellest, kuidas arenes Eestis digiallkiri ja mis probleemid sellega kaasnesid. Loengu käigus ma sain aru, et kübermaailm tuleb järjest peale. Oli hea lause sellest, et kübermaailm on esimene koht, kus hakkab midagi juhtuma. Seejärel võib juhtuda midagi tõsist juba mingis riigis. Eestile, kui väike riigile, on tähtis koostöö partneritega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106856</id>
		<title>User:Vaprelko</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106856"/>
		<updated>2016-10-12T17:27:53Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==&lt;br /&gt;
Autor: Vjatsheslav Aprelkov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumist. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; ma sain teada, et introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli väga põnev minu jaoks. Sain sellet hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i idee ära muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus esines Lembit Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli üks kasulikumatest ja huvitavatest. See andis head, selget ülevaadet erinevate suuruste ettevõttetest ja nende eelistest ja miinustest. Enda jaoks tegin järelduse, et ma algul tahan töötada keskmise suuruse ettevõttes ja seejärel tahaksin avada enda OÜ-d. Veel kord tuli välja tõde, et Eestis saab leida head tööd ainult tutvuste läbi. Ja siis jälle tuli hea näide sellet, kuidas inimene, kes ei olnud seotud IT alaga vahetas tööd ja saavutas edu. Kõik see motiveerib mind õppida IT kolledžis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis ülevaadet andmete analüüsist. Esines Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Mind üllatas see fakt, et ta on töötanud üle 14 aastat ja tal ei hakanud igav. Töötamine andmetega praegu ei tähenda alati koodi kirjutamist. On olemas erinevad vahendid. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks. Oli huvitav kuulata MTA tööst ja nende tuleviku plaanidest. Ausalt öeldes, ma pole kunagi arvanud, et andmetöötlusel on nii suur tähtsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli küberkaitsest. See teema minu jaoks on tegelikult täiesti uus, ma pole kunagi varem tundnud huvi selle vastu. Oli hea ülevaade sellest, kuidas arenes Eestis digiallkiri ja mis probleemid sellega kaasnesid. Loengu käigus ma sain aru, et kübermaailm tuleb järjest peale. Oli hea lause sellest, et kübermaailm on esimene koht, kus hakkab midagi juhtuma. Seejärel võib juhtuda midagi tõsist juba mingis riigis. Eestile, kui väike riigile, on tähtis koostöö partneritega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaheksas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106855</id>
		<title>User:Vaprelko</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106855"/>
		<updated>2016-10-12T17:25:52Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==&lt;br /&gt;
Autor: Vjatsheslav Aprelkov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumist. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; ma sain teada, et introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli väga põnev minu jaoks. Sain sellet hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i idee ära muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus esines Lembit Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli üks kasulikumatest ja huvitavatest. See andis head, selget ülevaadet erinevate suuruste ettevõttetest ja nende eelistest ja miinustest. Enda jaoks tegin järelduse, et ma algul tahan töötada keskmise suuruse ettevõttes ja seejärel tahaksin avada enda OÜ-d. Veel kord tuli välja tõde, et Eestis saab leida head tööd ainult tutvuste läbi. Ja siis jälle tuli hea näide sellet, kuidas inimene, kes ei olnud seotud IT alaga vahetas tööd ja saavutas edu. Kõik see motiveerib mind õppida IT kolledžis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis ülevaadet andmete analüüsist. Esines Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Mind üllatas see fakt, et ta on töötanud üle 14 aastat ja tal ei hakanud igav. Töötamine andmetega praegu ei tähenda alati koodi kirjutamist. On olemas erinevad vahendid. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks. Oli huvitav kuulata MTA tööst ja nende tuleviku plaanidest. Ausalt öeldes, ma pole kunagi arvanud, et andmetöötlusel on nii suur tähtsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli küberkaitsest. See teema minu jaoks on tegelikult täiesti uus, ma pole kunagi varem tundnud huvi selle vastu. Oli hea ülevaade sellest, kuidas arenes Eestis digiallkiri ja mis probleemid sellega kaasnesid. Loengu käigus ma sain aru, et kübermaailm tuleb järjest peale. Oli hea lause sellest, et kübermaailm on esimene koht, kus hakkab midagi juhtuma. Seejärel võib juhtuda midagi tõsist juba mingis riigis. Eestile, kui väike riigile, on tähtis koostöö partneritega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106854</id>
		<title>User:Vaprelko</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106854"/>
		<updated>2016-10-12T17:24:42Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==&lt;br /&gt;
Autor: Vjatsheslav Aprelkov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumist. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; ma sain teada, et introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli väga põnev minu jaoks. Sain sellet hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i idee ära muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus esines Lembit Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli üks kasulikumatest ja huvitavatest. See andis head, selget ülevaadet erinevate suuruste ettevõttetest ja nende eelistest ja miinustest. Enda jaoks tegin järelduse, et ma algul tahan töötada keskmise suuruse ettevõttes ja seejärel tahaksin avada enda OÜ-d. Veel kord tuli välja tõde, et Eestis saab leida head tööd ainult tutvuste läbi. Ja siis jälle tuli hea näide sellet, kuidas inimene, kes ei olnud seotud IT alaga vahetas tööd ja saavutas edu. Kõik see motiveerib mind õppida IT kolledžis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuues loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis ülevaadet andmete analüüsist. Esines Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Mind üllatas see fakt, et ta on töötanud üle 14 aastat ja tal ei hakanud igav. Töötamine andmetega praegu ei tähenda alati koodi kirjutamist. On olemas erinevad vahendid. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks. Oli huvitav kuulata MTA tööst ja nende tuleviku plaanidest. Ausalt öeldes, ma pole kunagi arvanud, et andmetöötlusel on nii suur tähtsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Seitsmes loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli küberkaitsest. See teema minu jaoks on tegelikult täiesti uus, ma pole kunagi varem tundnud huvi selle vastu. Oli hea ülevaade sellest, kuidas arenes Eestis digiallkiri ja mis probleemid sellega kaasnesid. Loengu käigus ma sain aru, et kübermaailm tuleb järjest peale. Oli hea lause sellest, et kübermaailm on esimene koht, kus hakkab midagi juhtuma. Seejärel võib juhtuda midagi tõsist juba mingis riigis. Eestile, kui väike riigile, on tähtis koostöö partneritega.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106849</id>
		<title>User:Vaprelko</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vaprelko&amp;diff=106849"/>
		<updated>2016-10-12T16:53:26Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Vaprelko: Created page with &amp;quot;== Erialatutvustuse aine arvestustöö == Autor: Vjatsheslav Aprelkov  Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016  == Essee ==  Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloen...&amp;quot;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==&lt;br /&gt;
Autor: Vjatsheslav Aprelkov&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumist. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teisest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; ma sain teada, et introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kolmas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; oli väga põnev minu jaoks. Sain sellet hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i idee ära muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljas loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kus esines Lembit Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Vaprelko</name></author>
	</entry>
</feed>