https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=VloigomICO wiki - User contributions [en]2026-05-06T23:39:06ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=119499I027 iseseisvad tööd2017-03-26T14:11:50Z<p>Vloigom: /* 1.praktikum */</p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br />
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br />
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br />
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br />
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br />
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br />
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br />
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br />
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br />
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br />
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br />
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br />
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br />
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br />
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br />
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br />
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br />
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br />
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br />
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Vloigomhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vloigom&diff=110146User:Vloigom2016-10-18T20:19:59Z<p>Vloigom: j</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br />
<br />
= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
Autor: Villem Markus Loigom<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 18 oktoober 2016<br />
== Essee ==<br />
<br />
*Loeng 1. Sissajuhatus ja õppekorraldus<ref name=esiloeng>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Räägiti täpsemalt, kuidas hakkavad välja nägema meie kooliaastad, millised on reeglid, mida me peame tundma.<br />
Sain teada, et haridus, mis me omandame, on "rakenduslik kõrgharidus".<br />
Oluliseim dokument õppimise ajal on "Õppekorralduse eeskiri".<br />
Arveldamine, teated, stipendiumid ja muu oluline info on ÕIS-is.<br />
Tuleb hästi õppida, et stipendiumeid saada.<br />
Andres veel tegi sissejuhatava ülevaate sellest, mida see aine endast kujutab ja kuidas hinne/arvestus kätte saada. <br />
<br />
<br />
*Loeng 2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu(Andres Kütt) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Andres rääkis oma eluloost ja tööst arhitektina. Alustades elulooga, kuidas ta ringi seikles erinevate ülikoolide ja töökohtade/organisatsioonide vahel ning andis nippe kuidas ülikoolis olla edukas ning kuidas läbida need n-ö mõtetud ained.<br />
Tarkvara arhitekt on peamiselt see, kes suurte süsteemide/programmide puhul koordineerib erinevate tiimide tööd ja mõtleb kuidas need erinevad jupid mis, tiimidele jaotatakse ilusti kokku panna, et tekiks terviklik süsteem või programm.<br />
Süsteemi arhitekti töö on juhtida keerukust. Ühik lisandunud keerukust, lisaks maksimaalset ärilist väärtust. Oskaks ärilistele otsustele panna külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt tüüpiliselt kutsutakse siis kui keerukus on juba üle pea kasvanud, tüüpiliselt on siis juba hilja.<br />
Kriitiline ostus on kommunikatsioon ja võime näha ette kus probleemid võivad tekkida.<br />
"Influence without authority."<br />
<br />
<br />
<br />
*Loeng 3. "Testimine ja startupid" Kristel & Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid(Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Kristel ja Marko rääkisid meile oma kooliteest ja eduloost kuidas nad oma startupi (Testilo) asutasid.<br />
Kuigi oli huvitav nende lugu kuulata jäi loengu otsene sisu soovida. Peamiselt nad rääkisid oma reismisest, startuppi loomisest ja näitasid palju pilte. Õhku aga jäid küsimused, et mis ikkagi see testija töö on, mis see endast kujutab, mida see laialdasemalt tähendab.<br />
<br />
<br />
*Loeng 4. "Süsadminnimisest" Lembitu Ling aka Snakeman<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Süsadminnimisest(Lembitu Ling aka Snakeman) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Lembitu rääkis oma teekonnast, kuidas ta IT valdkonda sattus. Algas see kunagise sõbra pool oleva ehtsa "PC" taga, kus nad tolleaegsetes populaarsetes keeltes nagu Basic ja Pascal proovisid kirjtuada väikeseid programme ja mänge ning mängisid ka.<br />
Lembitule algselt meeldis keemia ja ta oli kindel, et hakkab sellega tegelema. Vaikselt aga samm sammult sattus ta erinevatesse elektroonika töökohtadess, kuni ta lõpuks sattus sysadminina tööle.<br />
Huvitav oli kuulata, kuidas algselt sysadminid tööd tegid ning milliseid takistusi nad pidid ületama ning esimesest kokkupuutest Vene hackeritega. Tema huvitav lause oli: "Hea sysadmin on laisk, aga mitte liiga laisk, sest laisk sysadmin scriptib kõik vajalikud asjad ära, aga liiga laisk ei tohi ka olla." Alati kui on võimalik kasutada keskhaldust, tee seda võimalikult vara ja ära tee tööd tasuta, ka alguses mitte. Hea sysadmin on süsteemi arhitekti parem käsi kes suudab öelda mis on süsteemi võimekus jne.<br />
<br />
<br />
*Loeng 5. "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg , Karjäärikäänakud(Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Eesti tööturu eripärad, isesused ja nõuanded. Alati tuleks teha taustauuring enne, kui kandideerid kusagile tööle. See mis paistab väljastpoolt, ei pruugi olla see mis tegelikult sees toimub. Alati tuleks otsa vaadata officile ja näha kuidas töövoog välja näeb. Kõik paremad töökohad liiguvad tutvuste kaudu. Tutvused ja sotsiaalne võrgustik on tohutult oluline. Üldjuhul on sunnitud mobiilsus – kui tahad palgakõrgendust, siis liigu mujale. Osad võimalikud kohad kuhu tööle minna: riigiasutus, "enterpraiss", IT firma, keskmine ettevõte, väikeettevõte, startup või minna Eestist ära. Enesemüügi oskus on väga oluline. IT-s on võimalik liikuda väga palju, mingi muu IT sisene eriala või uus eluala näiteks. Hetkel praegu on suur vahe ärimeeste ja IT meeste arusaamade vahel, see on üks suur komistuskivi praegusel tööturul, millest tulenevad paljud mõttetud probleemid või halvad lahendused... Välismaal töötamisel tuleb olulist tähelepanu pöörata sihtkoha kliima ja keskkonna iseärasustele ning tuleb ka mõelda mis jääb Eestisse maha. A'la toetamist vajab pereliige või laps, abikaasa jne.<br />
<br />
<br />
*Loeng 6. "Andmed ei allu analüüsile" Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Andmed ei allu analüüsile(Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Loeng 6 oli andmete töötlusest, analüütikutest ja üleüldse suurtest andmekogustest.<br />
Milleks andmeanalüüs? Igal grupil on omad probleemid ja nende meelest on nende mured kõige tähtsamad. Enamus loengust oli EMTA näited andmetöötlusest. Räägiti veel kuidas EMTA üritab välja selgitada maksupettusi või muid kahtlaseid tegevusi ettevõtete vahel, milleks peamiselt olid käitumismustrid, varasemad tegevused ja erinevad seosed. Oluliseks riskide hindamiseks on olnud viimasel ajal tehingute võrgustik(loengus oli suur slaid tehingute võrgustikust kus olid välja toodud tehingud ~200 firma/inimese vahel ning seal olid toodud välja ka inimesed, kellel olid erinevad riskikäitumise tunnused. See oli huvitav). Lõpu poole räägiti analüüsi tehnilisest poolest. Ananlüüsi jaoks on vaja sisseostetud lahendusi, üritatakse võimalikult palju ära kasutada olemasolevat tarkvara. Skeemil näeb see välja nii, et neil on peegeldused/koopiad andmebaasidest, serverid ja grupid erinevatest töötajatest, kes siis täidavad erinevaid ülesandeid, teevad raporteid ning üritavad täiendada puudujääke mis võivad esineda.<br />
<br />
<br />
*Loeng 7. Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse(Jaan Priisalu) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Loengu alguses rääkis Jaan oma haridusteest ning tutvustas Eesti ajalugu seoses küberkaitsega üsnagi pikalt ja detailselt. Seda oli huvitav kuulata. Küberkaitse point on eluviisi kaitse, et meil säiliksid kõik süsteemid, mida me igapäevaselt kaitseme, sest küberrünnaku sihtmärgid ei ole alati arvutid PC mõttes vaid rünnatakse erinevaid ühiskondlikke teenuseid. Küberkaitses on ka mõiste "kriitiline infrastruktuur" – mingid teenused/struktuurid mida kaitstakse rohkem kui teisi. Loengu lõpus avaldas ta arvamust, mis suunas IT maailm liigub ning rääkis, et Eesti riigi infra- ja kübersüsteemid peaksid olema rohkem läbipaistvad – kui teha mingi tehing, siis peab olema ka mingi tõend, mitte lihtsalt teave, et vot selline asi sai tehtud. Loeng oli väga huvitav, sest käsitles palju erinevaid teemasid, millest tavaliselt väga palju ei kuule.<br />
<br />
<br />
*Loeng 8. "IT ja turundus" Hedi Mardisoo, Starman AS <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 IT ja turundus(JHedi Mardisoo, Starman AS) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Turundus. Mis on turundus? Tee mingi cool produkt mis teeb midagi, millest inimesed hoolivad. Ka tänapäeva turunduses saab luua parelleele agiilse arendusega ja kose meetodiga. Hedi rääkis veel, et tänapäeval on sellist klassikalist sihtgruppistamist väga raske teha ja kohati isegi mõttetu, kuna inimesed on ise väga teadlikud sellest, mida nad tahavad ja inimeste elustiil on väga kirjuks muutunud. Mingi toote üks edu tagamine on turundus, mistõttu on turundus väga oluline. Paigas peavad olema nii hind, reklaam ning vastav kasutusala (kui koerale toit ei maitse, siis pole kasu ilusast pakendist). Peab olema õige mix hinnast, sihtgrupist, tootest ja kvaliteedist. PR seisukohast kõige olulisemas küsimused on What? Why? Where Who? How? When? Loengut oli väga meeldiv kuulata, slaide oli hea jälgida ja jutt oli voolav ja hästi struktueeritud.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
====Arvestuse kordussooritus====<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]</ref> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav, korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8 ja 5.2.8.1]</ref> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punktid 5.2.13 ja 5.2.13.2]</ref>. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised RF õppijatele tasuta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]</ref> Käesoleval õppeaastal käskkirjaga määratud hinnale, ehk 2016/2017 õppeaastal 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad]</ref>.<br />
<br />
<br />
<br />
=== Küsimus 1 ===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
==== Akadeemiline liikumine ====<br />
<br />
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1]</ref> EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1]</ref> Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1.1]</ref> Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse%20alused Õppekorralduse eeskiri punkt 1.3.6]</ref><br />
<br />
===Ülesanne===<br />
<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
==== Vastus ====<br />
<br />
Andmed:<br />
<br />
*X = 20<br />
*Y = 20<br />
*1 EAP = 50€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref><br />
*Semester min = 27 EAP<ref name=esiloeng /><br />
*Aasta min = 54 EAP<ref name=esiloeng /><br />
<br />
Esimese semestri lõpuks tuleb arve 27-20 = 7 EAP, 7 x 50€ = 350 €<br />
<br />
Teise semestri lõpuks tuleb arve 54-(20+20) = 14 EAP, 14 x 50€ = 700€<br />
<br />
Aasta lõpuks pean maksma kumulatiivse aasta eest arve 700€ ja ka sügissemestri arve 350€, juhul kui see pole veel tasutud. <br />
<br />
<br />
== Viited ==<br />
<references /></div>Vloigomhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vloigom&diff=109888User:Vloigom2016-10-18T16:45:43Z<p>Vloigom: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br />
<br />
= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
Autor: Villem Markus Loigom<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 18 oktoober 2016<br />
== Essee ==<br />
<br />
*Loeng 1. Sissajuhatus ja õppekorraldus<ref name=esiloeng>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Räägiti täpsemalt kuidas hakkab ette nägema meie kooliaastad, millised on reeglid mida me peame tundma.<br />
Sain teada, et haridus mis me omandame on "rakenduslik kõrgharidus".<br />
Oluliseim dokument õppimise ajal on "Õppekorralduse eeskiri".<br />
Arveldamine, teated, stipendiumid ja muu oluline info läbi ÕIS-i.<br />
Tuleb hästi õppida et stipendiumeid saada.<br />
Andres veel tegi sissejuhatava ülevaate mida see aine endast kujutab ja kuidas hinne/arvestus kätte saada. <br />
<br />
<br />
*Loeng 2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu(Andres Kütt) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Andres rääkis oma eluloost ja tööst arhitektina. Alustades elulooga kuidas ta ringi seikles erinevate ülikoolide ja töökohtade/organisatsioonide vahel ning andis nippe kuidas ülikoolis olla edukas ning kuidas läbida need n-ö mõtetud ained.<br />
Tarkvara arhitekt on peamiselt see, kes suurte süsteemide/programmide puhul kordineerib erinevate tiimide tööd ja mõtleb kuidas need erinevad jupid mis tiimidele jaotatakse ilusti kokku panna, et tekiks terviklik süsteem või programm.<br />
Süsteemi arhitekti töö on juhtida keerukust. Ühik lisandunud keerukust lisaks maksimaalset ärilist väärtust. Oskaks ärilistele otsustele panna külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt tüüpiliselt kutsutakse siis kui keerukus on juba üle pea kasvanud, tüüpiliselt on siis juba hilja.<br />
Kriitiline ostus on kommunikatsioon ja võime näha ette kus probleemid võivad tekkida.<br />
"Influence without authority."<br />
<br />
<br />
<br />
*Loeng 3. "Testimine ja startupid" Kristel & Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid(Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Kristel ja Marko rääkisid meile oma kooliteest ja eduloost kuidas nad oma startupi (Testilo) asutasid.<br />
Kuigi oli huvitav nende lugu kuulata jäi loengu otsene sisu soovida. Peamiselt nad rääkisid oma reismisest, startuppi loomisest ja näitasid palju pilte. Õhku aga jäid küsimused, et mis ikkagi see testija töö on, mis see endast kujutab, mida see laialdasemalt tähendab.<br />
<br />
<br />
*Loeng 4. "Süsadminnimisest" Lembitu Ling aka Snakeman<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Süsadminnimisest(Lembitu Ling aka Snakeman) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Lembitu rääkis oma teekonnast kuidas ta IT valdkonda sattus. Algas see kunagise sõbra pool oleva ehtsa "PC" taga kus nad tolle aegsetes populaarsetes keeltes nagu Basic ja Pascal proovisid kirjtuada väikeseid programme ja mänge ning mängisid ka.<br />
Lembitule algselt meeldis keemia ja ta oli kindel, et hakkab sellega tegelema. Vaikselt aga samm samm haaval sattus ta erinevatesse elektroonika töö kohtadele kuni ta lõpuks sattus sysadminina tööle.<br />
Huvitav oli kuulata kuidas algselt sysadminid tööd tegid ning milliseid takistusi nad pidid ületama ning esimesest kokkupuutest vene hackeritega. Tema huvitav lause "hea sysadmin on laisk, aga mitte liiga laisk, sest laisk sysadmin scriptib kõik vajalikud asjad ära, aga liiga laisk ei tohi ka olla." Alati kui on võimalik kasutada keskhaldust, tehke seda võimalikult vara ja ära tee tööd tasuta, ka alguses mitte. Hea sysadmin on süsteemi arhitekti parem käsi kes suudab öelda mis on süsteemi võimekus jne.<br />
<br />
<br />
*Loeng 5. "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg , Karjäärikäänakud(Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Eesti tööturu eripärad, isesused ja nõuanded. Alati tuleks teha taustauuring kui kandideerid kusagile tööle. See mis paistab pealt ei pruugi olla see mis tegelikult sees toimub. Alati tuleks otsa vaadata officile ja näha kuidas töövoog välja näeb. Kõik paremad töökohad liiguvad tutvuste kaudu. Tutvused ja sotsiaalne võrgustik on tohutult oluline. Üldjuhul on sunnitud mobiilsus - kui tahad palgakõrgendust siis liigu mujale. Osad võimalikud kohad kuhu tööle minna: riigiasutus, "enterpraiss", IT firma, keskmine ettevõte, väike ettevõte, startup, minna eestist ära. Enesemüügi oskus väga oluline. IT-s on võimalik liikuda väga palju, mingi muu IT sisene eriala või uus eluala näiteks. Hetkel praegu on suur vahe ärimeeste ja IT meeste arusaamade vahel, see on üks suur selline komistuskivi praegusel tööturul millest tulenevad mingid mõtetud probleemid või halvad lahendused jne. Väljamaal töötamisel tuleb olulist tähelepanu pöörata sihtkoha kliima ja keskkonna iseärasustele ning tuleb ka mõelda mis maha jääb Eestisse. A'la toetamist vajab pereliige või laps, abikaasa jne.<br />
<br />
<br />
*Loeng 6. "Andmed ei allu analüüsile" Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Andmed ei allu analüüsile(Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Loeng kuus oli andmete töötlusest, analüütikutest ja üleüldse suurtest kogustest andmetest.<br />
Milleks andmeanalüüs? Igal gruppuil on oma probleemid ja nende arust on nende mured maailma kõieg suuremad. Enamus loengust oli EMTA näited andmetöötlusest. Räägiti veel kuidas EMTA üritab välja selgitada maksupettuseid või muid kahtlaseid tegevusi ettevõtete vahel milleks peamiselt olid käitumismustrid, varasemad tegevused ja erinevad seosed. Oluliseks riskide hindamiseks on olnud viimasel ajal tehingute võrgustik(loengus oli suur slaid tehingute võrgustikust kus olid välja toodud tehingut ~200 firma/inimese vahel ning seal olid ka toodud välja ka inimesed kellel olid erinevad riski tunnused. See oli huvitav). Lõpu poole räägiti analüüsi tehnilisest poolest. Ananlüüsi jaoks on suhteliselt väga sisse ostetud lahendusi, üritatakse võimalikult palju ära kasutada olemas olevat tarkvara. Skeemilt näeb see välja nii, et neil on peegeldused/koopiad andmebaasidest, serverid ja gruppid erinevatest töötajatest kes siis täidavad erinevaid ülesandeid, teevad raporteid ning üritavad täiendada puudujääke mis võivad esineda.<br />
<br />
<br />
*Loeng 7. Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse(Jaan Priisalu) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Loengu alguses rääkis ta oma haridusteest ning tutvustas Eesti ajalugu seoses küberkaitsega üsnagi pikalt ja detailselt mida oli huvitav kuulata. Küberkaitse point on eluviisi kaitse, et meil säiliks kõik süsteemid mida ma igapäevaselt kaitseme sest küberrunnaku sihtmärgid ei ole alati arvutid PC mõttes vaid rünnatakse erinevaid ühiskondlikke teenuseid. Küberkaitses on ka mõiste kriitiline infrastruktuur on siis mingid teenused/struktuurid mida kaitstakse rohkem kui teisi. Loengu lõpus avaldas ta arvamust mis suunas IT maailm liigub ning rääkis, et Eesti riigi infra ja kübersüsteemid peaksid olema rohkem läbipaistvad - kui teha mingi tehing siis peab olema ka mingi tõend, mitte lihtsalt teave, et vot selline asi sai tehtud. Loeng oli väga huvitav sest käsitles palju erinevaid teemasid millest tavaliselt väga palju ei kuule.<br />
<br />
<br />
*Loeng 8. "IT ja turundus" Hedi Mardisoo, Starman AS <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 IT ja turundus(JHedi Mardisoo, Starman AS) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Turundus. Mis on turundus? Tee mingi cool produkt mis teeb midagi ja millest inimesed hoolivad. Ka tänapäeva turunduses saab luua parelleele agiilse arendusega ja kose meetodiga. Hedi rääkis veel, et tänapäeva sellist klassikalist sihtgruppistamist on esiteks väga raske teha ja kohati isegi mõttetu kuna inimesed on ise väga teadlikud mida nad tahavad ja inimeste elustiil ja oli on väga kirjuks muutunud. Mingi toote üks edu tagamine on turundus mistõttu on see väga oluline. Paigas peavad olema nii hind, reklaam kui ka peab olema vastav kasutusala(Kui koerale toit ei maitse siis pole kasu ilusast pakendist). Peab olema õige mix hinnast, sihtgruppist, tootest ja kvaliteedist. PR seisukohapealt kõige olulisemas küsimused on What? Why? Where Who? How? When?. Ülidselt loengut oli väga meeldiv kuulata, slaide oli hea jälgida ja jutt oli voolav ja hästi strukturiseeritud.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
====Arvestuse kordussooritus====<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]</ref> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav, korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8 ja 5.2.8.1]</ref> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punktid 5.2.13 ja 5.2.13.2]</ref>. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised RF õppijatele tasuta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]</ref> Käesoleval õppeaastal käskkirjaga määratud hinnale, ehk 2016/2017 õppeaastal 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad]</ref>.<br />
<br />
<br />
<br />
=== Küsimus 1 ===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
==== Akadeemiline liikumine ====<br />
<br />
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1]</ref> EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1]</ref> Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1.1]</ref> Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse%20alused Õppekorralduse eeskiri punkt 1.3.6]</ref><br />
<br />
===Ülesanne===<br />
<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
==== Vastus ====<br />
<br />
Andmed:<br />
<br />
*X = 20<br />
*Y = 20<br />
*1 EAP = 50€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref><br />
*Semester min = 27 EAP<ref name=esiloeng /><br />
*Aasta min = 54 EAP<ref name=esiloeng /><br />
<br />
Esimese semestri lõpuks tuleb arve 27-20 = 7 EAP, 7 x 50€ = 350 €<br />
<br />
Teise semestri lõpuks tuleb arve 54-(20+20) = 14 EAP, 14 x 50€ = 700€<br />
<br />
Aasta lõpuks pean maksma kumulatiivse aasta eest arve 700€ ja ka sügissemestri arve 350€, juhul kui see pole veel tasutud. <br />
<br />
<br />
== Viited ==<br />
<references /></div>Vloigomhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vloigom&diff=109885User:Vloigom2016-10-18T16:42:56Z<p>Vloigom: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br />
<br />
= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
Autor: Villem Markus Loigom<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 18 oktoober 2016<br />
== Essee ==<br />
<br />
*Loeng 1. Sissajuhatus ja õppekorraldus<ref name=esiloeng>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Räägiti täpsemalt kuidas hakkab ette nägema meie kooliaastad, millised on reeglid mida me peame tundma.<br />
Sain teada, et haridus mis me omandame on "rakenduslik kõrgharidus".<br />
Oluliseim dokument õppimise ajal on "Õppekorralduse eeskiri".<br />
Arveldamine, teated, stipendiumid ja muu oluline info läbi ÕIS-i.<br />
Tuleb hästi õppida et stipendiumeid saada.<br />
Andres veel tegi sissejuhatava ülevaate mida see aine endast kujutab ja kuidas hinne/arvestus kätte saada. <br />
<br />
<br />
*Loeng 2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu(Andres Kütt) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Andres rääkis oma eluloost ja tööst arhitektina. Alustades elulooga kuidas ta ringi seikles erinevate ülikoolide ja töökohtade/organisatsioonide vahel ning andis nippe kuidas ülikoolis olla edukas ning kuidas läbida need n-ö mõtetud ained.<br />
Tarkvara arhitekt on peamiselt see, kes suurte süsteemide/programmide puhul kordineerib erinevate tiimide tööd ja mõtleb kuidas need erinevad jupid mis tiimidele jaotatakse ilusti kokku panna, et tekiks terviklik süsteem või programm.<br />
Süsteemi arhitekti töö on juhtida keerukust. Ühik lisandunud keerukust lisaks maksimaalset ärilist väärtust. Oskaks ärilistele otsustele panna külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt tüüpiliselt kutsutakse siis kui keerukus on juba üle pea kasvanud, tüüpiliselt on siis juba hilja.<br />
Kriitiline ostus on kommunikatsioon ja võime näha ette kus probleemid võivad tekkida.<br />
"Influence without authority."<br />
<br />
<br />
<br />
*Loeng 3. "Testimine ja startupid" Kristel & Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid(Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Kristel ja Marko rääkisid meile oma kooliteest ja eduloost kuidas nad oma startupi (Testilo) asutasid.<br />
Kuigi oli huvitav nende lugu kuulata jäi loengu otsene sisu natukene soovida. Õhku jäid küsimused, et mis ikkagi see testija töö on, mis see endast kujutab, mida see laialdasemalt tähendab.<br />
<br />
<br />
*Loeng 4. "Süsadminnimisest" Lembitu Ling aka Snakeman<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Süsadminnimisest(Lembitu Ling aka Snakeman) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Lembitu rääkis oma teekonnast kuidas ta IT valdkonda sattus. Algas see kunagise sõbra pool oleva ehtsa "PC" taga kus nad tolle aegsetes populaarsetes keeltes nagu Basic ja Pascal proovisid kirjtuada väikeseid programme ja mänge ning mängisid ka.<br />
Lembitule algselt meeldis keemia ja ta oli kindel, et hakkab sellega tegelema. Vaikselt aga samm samm haaval sattus ta erinevatesse elektroonika töö kohtadele kuni ta lõpuks sattus sysadminina tööle.<br />
Huvitav oli kuulata kuidas algselt sysadminid tööd tegid ning milliseid takistusi nad pidid ületama ning esimesest kokkupuutest vene hackeritega. Tema huvitav lause "hea sysadmin on laisk, aga mitte liiga laisk, sest laisk sysadmin scriptib kõik vajalikud asjad ära, aga liiga laisk ei tohi ka olla." Alati kui on võimalik kasutada keskhaldust, tehke seda võimalikult vara ja ära tee tööd tasuta, ka alguses mitte. Hea sysadmin on süsteemi arhitekti parem käsi kes suudab öelda mis on süsteemi võimekus jne.<br />
<br />
<br />
*Loeng 5. "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg , Karjäärikäänakud(Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Eesti tööturu eripärad, isesused ja nõuanded. Alati tuleks teha taustauuring kui kandideerid kusagile tööle. See mis paistab pealt ei pruugi olla see mis tegelikult sees toimub. Alati tuleks otsa vaadata officile ja näha kuidas töövoog välja näeb. Kõik paremad töökohad liiguvad tutvuste kaudu. Tutvused ja sotsiaalne võrgustik on tohutult oluline. Üldjuhul on sunnitud mobiilsus - kui tahad palgakõrgendust siis liigu mujale. Osad võimalikud kohad kuhu tööle minna: riigiasutus, "enterpraiss", IT firma, keskmine ettevõte, väike ettevõte, startup, minna eestist ära. Enesemüügi oskus väga oluline. IT-s on võimalik liikuda väga palju, mingi muu IT sisene eriala või uus eluala näiteks. Hetkel praegu on suur vahe ärimeeste ja IT meeste arusaamade vahel, see on üks suur selline komistuskivi praegusel tööturul millest tulenevad mingid mõtetud probleemid või halvad lahendused jne. Väljamaal töötamisel tuleb olulist tähelepanu pöörata sihtkoha kliima ja keskkonna iseärasustele ning tuleb ka mõelda mis maha jääb Eestisse. A'la toetamist vajab pereliige või laps, abikaasa jne.<br />
<br />
<br />
*Loeng 6. "Andmed ei allu analüüsile" Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Andmed ei allu analüüsile(Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Loeng kuus oli andmete töötlusest, analüütikutest ja üleüldse suurtest kogustest andmetest.<br />
Milleks andmeanalüüs? Igal gruppuil on oma probleemid ja nende arust on nende mured maailma kõieg suuremad. Enamus loengust oli EMTA näited andmetöötlusest. Räägiti veel kuidas EMTA üritab välja selgitada maksupettuseid või muid kahtlaseid tegevusi ettevõtete vahel milleks peamiselt olid käitumismustrid, varasemad tegevused ja erinevad seosed. Oluliseks riskide hindamiseks on olnud viimasel ajal tehingute võrgustik(loengus oli suur slaid tehingute võrgustikust kus olid välja toodud tehingut ~200 firma/inimese vahel ning seal olid ka toodud välja ka inimesed kellel olid erinevad riski tunnused. See oli huvitav). Lõpu poole räägiti analüüsi tehnilisest poolest. Ananlüüsi jaoks on suhteliselt väga sisse ostetud lahendusi, üritatakse võimalikult palju ära kasutada olemas olevat tarkvara. Skeemilt näeb see välja nii, et neil on peegeldused/koopiad andmebaasidest, serverid ja gruppid erinevatest töötajatest kes siis täidavad erinevaid ülesandeid, teevad raporteid ning üritavad täiendada puudujääke mis võivad esineda.<br />
<br />
<br />
*Loeng 7. Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse(Jaan Priisalu) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Loengu alguses rääkis ta oma haridusteest ning tutvustas Eesti ajalugu seoses küberkaitsega üsnagi pikalt ja detailselt mida oli huvitav kuulata. Küberkaitse point on eluviisi kaitse, et meil säiliks kõik süsteemid mida ma igapäevaselt kaitseme sest küberrunnaku sihtmärgid ei ole alati arvutid PC mõttes vaid rünnatakse erinevaid ühiskondlikke teenuseid. Küberkaitses on ka mõiste kriitiline infrastruktuur on siis mingid teenused/struktuurid mida kaitstakse rohkem kui teisi. Loengu lõpus avaldas ta arvamust mis suunas IT maailm liigub ning rääkis, et Eesti riigi infra ja kübersüsteemid peaksid olema rohkem läbipaistvad - kui teha mingi tehing siis peab olema ka mingi tõend, mitte lihtsalt teave, et vot selline asi sai tehtud. Loeng oli väga huvitav sest käsitles palju erinevaid teemasid millest tavaliselt väga palju ei kuule.<br />
<br />
<br />
*Loeng 8. "IT ja turundus" Hedi Mardisoo, Starman AS <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 IT ja turundus(JHedi Mardisoo, Starman AS) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Turundus. Mis on turundus? Tee mingi cool produkt mis teeb midagi ja millest inimesed hoolivad. Ka tänapäeva turunduses saab luua parelleele agiilse arendusega ja kose meetodiga. Hedi rääkis veel, et tänapäeva sellist klassikalist sihtgruppistamist on esiteks väga raske teha ja kohati isegi mõttetu kuna inimesed on ise väga teadlikud mida nad tahavad ja inimeste elustiil ja oli on väga kirjuks muutunud. Mingi toote üks edu tagamine on turundus mistõttu on see väga oluline. Paigas peavad olema nii hind, reklaam kui ka peab olema vastav kasutusala(Kui koerale toit ei maitse siis pole kasu ilusast pakendist). Peab olema õige mix hinnast, sihtgruppist, tootest ja kvaliteedist. PR seisukohapealt kõige olulisemas küsimused on What? Why? Where Who? How? When?. Ülidselt loengut oli väga meeldiv kuulata, slaide oli hea jälgida ja jutt oli voolav ja hästi strukturiseeritud.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
====Arvestuse kordussooritus====<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]</ref> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav, korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8 ja 5.2.8.1]</ref> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punktid 5.2.13 ja 5.2.13.2]</ref>. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised RF õppijatele tasuta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]</ref> Käesoleval õppeaastal käskkirjaga määratud hinnale, ehk 2016/2017 õppeaastal 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad]</ref>.<br />
<br />
<br />
<br />
=== Küsimus 1 ===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
==== Akadeemiline liikumine ====<br />
<br />
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1]</ref> EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1]</ref> Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1.1]</ref> Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse%20alused Õppekorralduse eeskiri punkt 1.3.6]</ref><br />
<br />
===Ülesanne===<br />
<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
==== Vastus ====<br />
<br />
Andmed:<br />
<br />
*X = 20<br />
*Y = 20<br />
*1 EAP = 50€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref><br />
*Semester min = 27 EAP<ref name=esiloeng /><br />
*Aasta min = 54 EAP<ref name=esiloeng /><br />
<br />
Esimese semestri lõpuks tuleb arve 27-20 = 7 EAP, 7 x 50€ = 350 €<br />
<br />
Teise semestri lõpuks tuleb arve 54-(20+20) = 14 EAP, 14 x 50€ = 700€<br />
<br />
Aasta lõpuks pean maksma kumulatiivse aasta eest arve 700€ ja ka sügissemestri arve 350€, juhul kui see pole veel tasutud. <br />
<br />
<br />
== Viited ==<br />
<references /></div>Vloigomhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vloigom&diff=109883User:Vloigom2016-10-18T16:41:47Z<p>Vloigom: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br />
<br />
= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
Autor: Villem Markus Loigom<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 18 oktoober 2016<br />
== Essee ==<br />
<br />
*Loeng 1. Sissajuhatus ja õppekorraldus<br />
<br />
Räägiti täpsemalt kuidas hakkab ette nägema meie kooliaastad, millised on reeglid mida me peame tundma.<br />
Sain teada, et haridus mis me omandame on "rakenduslik kõrgharidus".<br />
Oluliseim dokument õppimise ajal on "Õppekorralduse eeskiri".<br />
Arveldamine, teated, stipendiumid ja muu oluline info läbi ÕIS-i.<br />
Tuleb hästi õppida et stipendiumeid saada.<br />
Andres veel tegi sissejuhatava ülevaate mida see aine endast kujutab ja kuidas hinne/arvestus kätte saada. <ref name=esiloeng>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
<br />
*Loeng 2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu(Andres Kütt) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Andres rääkis oma eluloost ja tööst arhitektina. Alustades elulooga kuidas ta ringi seikles erinevate ülikoolide ja töökohtade/organisatsioonide vahel ning andis nippe kuidas ülikoolis olla edukas ning kuidas läbida need n-ö mõtetud ained.<br />
Tarkvara arhitekt on peamiselt see, kes suurte süsteemide/programmide puhul kordineerib erinevate tiimide tööd ja mõtleb kuidas need erinevad jupid mis tiimidele jaotatakse ilusti kokku panna, et tekiks terviklik süsteem või programm.<br />
Süsteemi arhitekti töö on juhtida keerukust. Ühik lisandunud keerukust lisaks maksimaalset ärilist väärtust. Oskaks ärilistele otsustele panna külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt tüüpiliselt kutsutakse siis kui keerukus on juba üle pea kasvanud, tüüpiliselt on siis juba hilja.<br />
Kriitiline ostus on kommunikatsioon ja võime näha ette kus probleemid võivad tekkida.<br />
"Influence without authority."<br />
<br />
<br />
<br />
*Loeng 3. "Testimine ja startupid" Kristel & Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid(Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Kristel ja Marko rääkisid meile oma kooliteest ja eduloost kuidas nad oma startupi (Testilo) asutasid.<br />
Kuigi oli huvitav nende lugu kuulata jäi loengu otsene sisu natukene soovida. Õhku jäid küsimused, et mis ikkagi see testija töö on, mis see endast kujutab, mida see laialdasemalt tähendab.<br />
<br />
<br />
*Loeng 4. "Süsadminnimisest" Lembitu Ling aka Snakeman<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Süsadminnimisest(Lembitu Ling aka Snakeman) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Lembitu rääkis oma teekonnast kuidas ta IT valdkonda sattus. Algas see kunagise sõbra pool oleva ehtsa "PC" taga kus nad tolle aegsetes populaarsetes keeltes nagu Basic ja Pascal proovisid kirjtuada väikeseid programme ja mänge ning mängisid ka.<br />
Lembitule algselt meeldis keemia ja ta oli kindel, et hakkab sellega tegelema. Vaikselt aga samm samm haaval sattus ta erinevatesse elektroonika töö kohtadele kuni ta lõpuks sattus sysadminina tööle.<br />
Huvitav oli kuulata kuidas algselt sysadminid tööd tegid ning milliseid takistusi nad pidid ületama ning esimesest kokkupuutest vene hackeritega. Tema huvitav lause "hea sysadmin on laisk, aga mitte liiga laisk, sest laisk sysadmin scriptib kõik vajalikud asjad ära, aga liiga laisk ei tohi ka olla." Alati kui on võimalik kasutada keskhaldust, tehke seda võimalikult vara ja ära tee tööd tasuta, ka alguses mitte. Hea sysadmin on süsteemi arhitekti parem käsi kes suudab öelda mis on süsteemi võimekus jne.<br />
<br />
<br />
*Loeng 5. "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg , Karjäärikäänakud(Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Eesti tööturu eripärad, isesused ja nõuanded. Alati tuleks teha taustauuring kui kandideerid kusagile tööle. See mis paistab pealt ei pruugi olla see mis tegelikult sees toimub. Alati tuleks otsa vaadata officile ja näha kuidas töövoog välja näeb. Kõik paremad töökohad liiguvad tutvuste kaudu. Tutvused ja sotsiaalne võrgustik on tohutult oluline. Üldjuhul on sunnitud mobiilsus - kui tahad palgakõrgendust siis liigu mujale. Osad võimalikud kohad kuhu tööle minna: riigiasutus, "enterpraiss", IT firma, keskmine ettevõte, väike ettevõte, startup, minna eestist ära. Enesemüügi oskus väga oluline. IT-s on võimalik liikuda väga palju, mingi muu IT sisene eriala või uus eluala näiteks. Hetkel praegu on suur vahe ärimeeste ja IT meeste arusaamade vahel, see on üks suur selline komistuskivi praegusel tööturul millest tulenevad mingid mõtetud probleemid või halvad lahendused jne. Väljamaal töötamisel tuleb olulist tähelepanu pöörata sihtkoha kliima ja keskkonna iseärasustele ning tuleb ka mõelda mis maha jääb Eestisse. A'la toetamist vajab pereliige või laps, abikaasa jne.<br />
<br />
<br />
*Loeng 6. "Andmed ei allu analüüsile" Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Andmed ei allu analüüsile(Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Loeng kuus oli andmete töötlusest, analüütikutest ja üleüldse suurtest kogustest andmetest.<br />
Milleks andmeanalüüs? Igal gruppuil on oma probleemid ja nende arust on nende mured maailma kõieg suuremad. Enamus loengust oli EMTA näited andmetöötlusest. Räägiti veel kuidas EMTA üritab välja selgitada maksupettuseid või muid kahtlaseid tegevusi ettevõtete vahel milleks peamiselt olid käitumismustrid, varasemad tegevused ja erinevad seosed. Oluliseks riskide hindamiseks on olnud viimasel ajal tehingute võrgustik(loengus oli suur slaid tehingute võrgustikust kus olid välja toodud tehingut ~200 firma/inimese vahel ning seal olid ka toodud välja ka inimesed kellel olid erinevad riski tunnused. See oli huvitav). Lõpu poole räägiti analüüsi tehnilisest poolest. Ananlüüsi jaoks on suhteliselt väga sisse ostetud lahendusi, üritatakse võimalikult palju ära kasutada olemas olevat tarkvara. Skeemilt näeb see välja nii, et neil on peegeldused/koopiad andmebaasidest, serverid ja gruppid erinevatest töötajatest kes siis täidavad erinevaid ülesandeid, teevad raporteid ning üritavad täiendada puudujääke mis võivad esineda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Andmed ei allu analüüsile(Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
<br />
*Loeng 7. Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse(Jaan Priisalu) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Loengu alguses rääkis ta oma haridusteest ning tutvustas Eesti ajalugu seoses küberkaitsega üsnagi pikalt ja detailselt mida oli huvitav kuulata. Küberkaitse point on eluviisi kaitse, et meil säiliks kõik süsteemid mida ma igapäevaselt kaitseme sest küberrunnaku sihtmärgid ei ole alati arvutid PC mõttes vaid rünnatakse erinevaid ühiskondlikke teenuseid. Küberkaitses on ka mõiste kriitiline infrastruktuur on siis mingid teenused/struktuurid mida kaitstakse rohkem kui teisi. Loengu lõpus avaldas ta arvamust mis suunas IT maailm liigub ning rääkis, et Eesti riigi infra ja kübersüsteemid peaksid olema rohkem läbipaistvad - kui teha mingi tehing siis peab olema ka mingi tõend, mitte lihtsalt teave, et vot selline asi sai tehtud. Loeng oli väga huvitav sest käsitles palju erinevaid teemasid millest tavaliselt väga palju ei kuule.<br />
<br />
<br />
*Loeng 8. "IT ja turundus" Hedi Mardisoo, Starman AS <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 IT ja turundus(JHedi Mardisoo, Starman AS) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Turundus. Mis on turundus? Tee mingi cool produkt mis teeb midagi ja millest inimesed hoolivad. Ka tänapäeva turunduses saab luua parelleele agiilse arendusega ja kose meetodiga. Hedi rääkis veel, et tänapäeva sellist klassikalist sihtgruppistamist on esiteks väga raske teha ja kohati isegi mõttetu kuna inimesed on ise väga teadlikud mida nad tahavad ja inimeste elustiil ja oli on väga kirjuks muutunud. Mingi toote üks edu tagamine on turundus mistõttu on see väga oluline. Paigas peavad olema nii hind, reklaam kui ka peab olema vastav kasutusala(Kui koerale toit ei maitse siis pole kasu ilusast pakendist). Peab olema õige mix hinnast, sihtgruppist, tootest ja kvaliteedist. PR seisukohapealt kõige olulisemas küsimused on What? Why? Where Who? How? When?. Ülidselt loengut oli väga meeldiv kuulata, slaide oli hea jälgida ja jutt oli voolav ja hästi strukturiseeritud.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
====Arvestuse kordussooritus====<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]</ref> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav, korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8 ja 5.2.8.1]</ref> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punktid 5.2.13 ja 5.2.13.2]</ref>. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised RF õppijatele tasuta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]</ref> Käesoleval õppeaastal käskkirjaga määratud hinnale, ehk 2016/2017 õppeaastal 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad]</ref>.<br />
<br />
<br />
<br />
=== Küsimus 1 ===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
==== Akadeemiline liikumine ====<br />
<br />
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1]</ref> EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1]</ref> Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1.1]</ref> Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse%20alused Õppekorralduse eeskiri punkt 1.3.6]</ref><br />
<br />
===Ülesanne===<br />
<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
==== Vastus ====<br />
<br />
Andmed:<br />
<br />
*X = 20<br />
*Y = 20<br />
*1 EAP = 50€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref><br />
*Semester min = 27 EAP<ref name=esiloeng /><br />
*Aasta min = 54 EAP<ref name=esiloeng /><br />
<br />
Esimese semestri lõpuks tuleb arve 27-20 = 7 EAP, 7 x 50€ = 350 €<br />
<br />
Teise semestri lõpuks tuleb arve 54-(20+20) = 14 EAP, 14 x 50€ = 700€<br />
<br />
Aasta lõpuks pean maksma kumulatiivse aasta eest arve 700€ ja ka sügissemestri arve 350€, juhul kui see pole veel tasutud. <br />
<br />
<br />
== Viited ==<br />
<references /></div>Vloigomhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vloigom&diff=109759User:Vloigom2016-10-18T14:09:24Z<p>Vloigom: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br />
<br />
= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
Autor: Villem Markus Loigom<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 18 oktoober 2016<br />
== Essee ==<br />
<br />
*Loeng 1. Sissajuhatus ja õppekorraldus<br />
<br />
Räägiti täpsemalt kuidas hakkab ette nägema meie kooliaastad, millised on reeglid mida me peame tundma.<br />
Sain teada, et haridus mis me omandame on "rakenduslik kõrgharidus".<br />
Oluliseim dokument õppimise ajal on "Õppekorralduse eeskiri".<br />
Arveldamine, teated, stipendiumid ja muu oluline info läbi ÕIS-i.<br />
Tuleb hästi õppida et stipendiumeid saada.<br />
Andres veel tegi sissejuhatava ülevaate mida see aine endast kujutab ja kuidas hinne/arvestus kätte saada. <ref name=esiloeng>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
<br />
*Loeng 2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu(Andres Kütt) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Andres rääkis oma eluloost ja tööst arhitektina. Alustades elulooga kuidas ta ringi seikles erinevate ülikoolide ja töökohtade/organisatsioonide vahel ning andis nippe kuidas ülikoolis olla edukas ning kuidas läbida need n-ö mõtetud ained.<br />
Tarkvara arhitekt on peamiselt see, kes suurte süsteemide/programmide puhul kordineerib erinevate tiimide tööd ja mõtleb kuidas need erinevad jupid mis tiimidele jaotatakse ilusti kokku panna, et tekiks terviklik süsteem või programm.<br />
Süsteemi arhitekti töö on juhtida keerukust. Ühik lisandunud keerukust lisaks maksimaalset ärilist väärtust. Oskaks ärilistele otsustele panna külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt tüüpiliselt kutsutakse siis kui keerukus on juba üle pea kasvanud, tüüpiliselt on siis juba hilja.<br />
Kriitiline ostus on kommunikatsioon ja võime näha ette kus probleemid võivad tekkida.<br />
"Influence without authority."<br />
<br />
<br />
<br />
*Loeng 3. "Testimine ja startupid" Kristel & Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid(Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Kristel ja Marko rääkisid meile oma kooliteest ja eduloost kuidas nad oma startupi (Testilo) asutasid.<br />
Kuigi oli huvitav nende lugu kuulata jäi loengu otsene sisu natukene soovida. Õhku jäid küsimused, et mis ikkagi see testija töö on, mis see endast kujutab, mida see laialdasemalt tähendab.<br />
<br />
<br />
*Loeng 4. "Süsadminnimisest" Lembitu Ling aka Snakeman<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Süsadminnimisest(Lembitu Ling aka Snakeman) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
<br />
Lembitu rääkis oma teekonnast kuidas ta IT valdkonda sattus. Algas see kunagise sõbra pool oleva ehtsa "PC" taga kus nad tolle aegsetes populaarsetes keeltes nagu Basic ja Pascal proovisid kirjtuada väikeseid programme ja mänge ning mängisid ka.<br />
Lembitule algselt meeldis keemia ja ta oli kindel, et hakkab sellega tegelema. Vaikselt aga samm samm haaval sattus ta erinevatesse elektroonika töö kohtadele kuni ta lõpuks sattus sysadminina tööle.<br />
Huvitav oli kuulata kuidas algselt sysadminid tööd tegid ning milliseid takistusi nad pidid ületama ning esimesest kokkupuutest vene hackeritega. Tema huvitav lause "hea sysadmin on laisk, aga mitte liiga laisk, sest laisk sysadmin scriptib kõik vajalikud asjad ära, aga liiga laisk ei tohi ka olla." Alati kui on võimalik kasutada keskhaldust, tehke seda võimalikult vara ja ära tee tööd tasuta, ka alguses mitte. Hea sysadmin on süsteemi arhitekti parem käsi kes suudab öelda mis on süsteemi võimekus jne.<br />
<br />
*Loeng 5. "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg , Karjäärikäänakud(Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Eesti tööturu eripärad, isesused ja nõuanded. Alati tuleks teha taustauuring kui kandideerid kusagile tööle. See mis paistab pealt ei pruugi olla see mis tegelikult sees toimub. Alati tuleks otsa vaadata officile ja näha kuidas töövoog välja näeb. Kõik paremad töökohad liiguvad tutvuste kaudu. Tutvused ja sotsiaalne võrgustik on tohutult oluline. Üldjuhul on sunnitud mobiilsus - kui tahad palgakõrgendust siis liigu mujale. Osad võimalikud kohad kuhu tööle minna: riigiasutus, "enterpraiss", IT firma, keskmine ettevõte, väike ettevõte, startup, minna eestist ära. Enesemüügi oskus väga oluline. IT-s on võimalik liikuda väga palju, mingi muu IT sisene eriala või uus eluala näiteks. Hetkel praegu on suur vahe ärimeeste ja IT meeste arusaamade vahel, see on üks suur selline komistuskivi praegusel tööturul millest tulenevad mingid mõtetud probleemid või halvad lahendused jne. Väljamaal töötamisel tuleb olulist tähelepanu pöörata sihtkoha kliima ja keskkonna iseärasustele ning tuleb ka mõelda mis maha jääb Eestisse. A'la toetamist vajab pereliige või laps, abikaasa jne.<br />
<br />
<br />
*Loeng 6. "Andmed ei allu analüüsile" Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Andmed ei allu analüüsile(Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
Loeng kuus oli andmete töötlusest, analüütikutest ja üleüldse suurtest kogustest andmetest.<br />
Milleks andmeanalüüs? Igal gruppuil on oma probleemid ja nende arust on nende mured maailma kõieg suuremad. Enamus loengust oli EMTA näited andmetöötlusest. Räägiti veel kuidas EMTA üritab välja selgitada maksupettuseid või muid kahtlaseid tegevusi ettevõtete vahel milleks peamiselt olid käitumismustrid, varasemad tegevused ja erinevad seosed. Oluliseks riskide hindamiseks on olnud viimasel ajal tehingute võrgustik(loengus oli suur slaid tehingute võrgustikust kus olid välja toodud tehingut ~200 firma/inimese vahel ning seal olid ka toodud välja ka inimesed kellel olid erinevad riski tunnused. See oli huvitav). Lõpu poole räägiti analüüsi tehnilisest poolest. Ananlüüsi jaoks on suhteliselt väga sisse ostetud lahendusi, üritatakse võimalikult palju ära kasutada olemas olevat tarkvara. Skeemilt näeb see välja nii, et neil on peegeldused/koopiad andmebaasidest, serverid ja gruppid erinevatest töötajatest kes siis täidavad erinevaid ülesandeid, teevad raporteid ning üritavad täiendada puudujääke mis võivad esineda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Andmed ei allu analüüsile(Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
====Arvestuse kordussooritus====<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]</ref> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav, korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8 ja 5.2.8.1]</ref> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punktid 5.2.13 ja 5.2.13.2]</ref>. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised RF õppijatele tasuta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]</ref> Käesoleval õppeaastal käskkirjaga määratud hinnale, ehk 2016/2017 õppeaastal 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad]</ref>.<br />
<br />
<br />
<br />
=== Küsimus 1 ===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
==== Akadeemiline liikumine ====<br />
<br />
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1]</ref> EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1]</ref> Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1.1]</ref> Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse%20alused Õppekorralduse eeskiri punkt 1.3.6]</ref><br />
<br />
===Ülesanne===<br />
<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
==== Vastus ====<br />
<br />
Andmed:<br />
<br />
*X = 20<br />
*Y = 20<br />
*1 EAP = 50€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref><br />
*Semester min = 27 EAP<ref name=esiloeng /><br />
*Aasta min = 54 EAP<ref name=esiloeng /><br />
<br />
Esimese semestri lõpuks tuleb arve 27-20 = 7 EAP, 7 x 50€ = 350 €<br />
<br />
Teise semestri lõpuks tuleb arve 54-(20+20) = 14 EAP, 14 x 50€ = 700€<br />
<br />
Aasta lõpuks pean maksma kumulatiivse aasta eest arve 700€ ja ka sügissemestri arve 350€, juhul kui see pole veel tasutud. <br />
<br />
<br />
== Viited ==<br />
<references /></div>Vloigomhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vloigom&diff=109757User:Vloigom2016-10-18T14:07:19Z<p>Vloigom: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br />
<br />
= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
Autor: Villem Markus Loigom<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 18 oktoober 2016<br />
== Essee ==<br />
<br />
*Loeng 1. Sissajuhatus ja õppekorraldus<br />
<br />
Räägiti täpsemalt kuidas hakkab ette nägema meie kooliaastad, millised on reeglid mida me peame tundma.<br />
Sain teada, et haridus mis me omandame on "rakenduslik kõrgharidus".<br />
Oluliseim dokument õppimise ajal on "Õppekorralduse eeskiri".<br />
Arveldamine, teated, stipendiumid ja muu oluline info läbi ÕIS-i.<br />
Tuleb hästi õppida et stipendiumeid saada.<br />
Andres veel tegi sissejuhatava ülevaate mida see aine endast kujutab ja kuidas hinne/arvestus kätte saada. <ref name=esiloeng>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
<br />
*Loeng 2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt<br />
<br />
Andres rääkis oma eluloost ja tööst arhitektina. Alustades elulooga kuidas ta ringi seikles erinevate ülikoolide ja töökohtade/organisatsioonide vahel ning andis nippe kuidas ülikoolis olla edukas ning kuidas läbida need n-ö mõtetud ained.<br />
Tarkvara arhitekt on peamiselt see, kes suurte süsteemide/programmide puhul kordineerib erinevate tiimide tööd ja mõtleb kuidas need erinevad jupid mis tiimidele jaotatakse ilusti kokku panna, et tekiks terviklik süsteem või programm.<br />
Süsteemi arhitekti töö on juhtida keerukust. Ühik lisandunud keerukust lisaks maksimaalset ärilist väärtust. Oskaks ärilistele otsustele panna külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt tüüpiliselt kutsutakse siis kui keerukus on juba üle pea kasvanud, tüüpiliselt on siis juba hilja.<br />
Kriitiline ostus on kommunikatsioon ja võime näha ette kus probleemid võivad tekkida.<br />
"Influence without authority."<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu(Andres Kütt) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
<br />
<br />
*Loeng 3. "Testimine ja startupid" Kristel & Marko Kruustük<br />
<br />
Kristel ja Marko rääkisid meile oma kooliteest ja eduloost kuidas nad oma startupi (Testilo) asutasid.<br />
Kuigi oli huvitav nende lugu kuulata jäi loengu otsene sisu natukene soovida. Õhku jäid küsimused, et mis ikkagi see testija töö on, mis see endast kujutab, mida see laialdasemalt tähendab.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid(Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
<br />
*Loeng 4. "Süsadminnimisest" Lembitu Ling aka Snakeman<br />
<br />
Lembitu rääkis oma teekonnast kuidas ta IT valdkonda sattus. Algas see kunagise sõbra pool oleva ehtsa "PC" taga kus nad tolle aegsetes populaarsetes keeltes nagu Basic ja Pascal proovisid kirjtuada väikeseid programme ja mänge ning mängisid ka.<br />
Lembitule algselt meeldis keemia ja ta oli kindel, et hakkab sellega tegelema. Vaikselt aga samm samm haaval sattus ta erinevatesse elektroonika töö kohtadele kuni ta lõpuks sattus sysadminina tööle.<br />
Huvitav oli kuulata kuidas algselt sysadminid tööd tegid ning milliseid takistusi nad pidid ületama ning esimesest kokkupuutest vene hackeritega. Tema huvitav lause "hea sysadmin on laisk, aga mitte liiga laisk, sest laisk sysadmin scriptib kõik vajalikud asjad ära, aga liiga laisk ei tohi ka olla." Alati kui on võimalik kasutada keskhaldust, tehke seda võimalikult vara ja ära tee tööd tasuta, ka alguses mitte. Hea sysadmin on süsteemi arhitekti parem käsi kes suudab öelda mis on süsteemi võimekus jne.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Süsadminnimisest(Lembitu Ling aka Snakeman) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
<br />
*Loeng 5. "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)<br />
<br />
Eesti tööturu eripärad, isesused ja nõuanded. Alati tuleks teha taustauuring kui kandideerid kusagile tööle. See mis paistab pealt ei pruugi olla see mis tegelikult sees toimub. Alati tuleks otsa vaadata officile ja näha kuidas töövoog välja näeb. Kõik paremad töökohad liiguvad tutvuste kaudu. Tutvused ja sotsiaalne võrgustik on tohutult oluline. Üldjuhul on sunnitud mobiilsus - kui tahad palgakõrgendust siis liigu mujale. Osad võimalikud kohad kuhu tööle minna: riigiasutus, "enterpraiss", IT firma, keskmine ettevõte, väike ettevõte, startup, minna eestist ära. Enesemüügi oskus väga oluline. IT-s on võimalik liikuda väga palju, mingi muu IT sisene eriala või uus eluala näiteks. Hetkel praegu on suur vahe ärimeeste ja IT meeste arusaamade vahel, see on üks suur selline komistuskivi praegusel tööturul millest tulenevad mingid mõtetud probleemid või halvad lahendused jne. Väljamaal töötamisel tuleb olulist tähelepanu pöörata sihtkoha kliima ja keskkonna iseärasustele ning tuleb ka mõelda mis maha jääb Eestisse. A'la toetamist vajab pereliige või laps, abikaasa jne.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg , Karjäärikäänakud(Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
<br />
*Loeng 6. "Andmed ei allu analüüsile" Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja<br />
<br />
Loeng kuus oli andmete töötlusest, analüütikutest ja üleüldse suurtest kogustest andmetest.<br />
Milleks andmeanalüüs? Igal gruppuil on oma probleemid ja nende arust on nende mured maailma kõieg suuremad. Enamus loengust oli EMTA näited andmetöötlusest. Räägiti veel kuidas EMTA üritab välja selgitada maksupettuseid või muid kahtlaseid tegevusi ettevõtete vahel milleks peamiselt olid käitumismustrid, varasemad tegevused ja erinevad seosed. Oluliseks riskide hindamiseks on olnud viimasel ajal tehingute võrgustik(loengus oli suur slaid tehingute võrgustikust kus olid välja toodud tehingut ~200 firma/inimese vahel ning seal olid ka toodud välja ka inimesed kellel olid erinevad riski tunnused. See oli huvitav). Lõpu poole räägiti analüüsi tehnilisest poolest. Ananlüüsi jaoks on suhteliselt väga sisse ostetud lahendusi, üritatakse võimalikult palju ära kasutada olemas olevat tarkvara. Skeemilt näeb see välja nii, et neil on peegeldused/koopiad andmebaasidest, serverid ja gruppid erinevatest töötajatest kes siis täidavad erinevaid ülesandeid, teevad raporteid ning üritavad täiendada puudujääke mis võivad esineda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Andmed ei allu analüüsile(Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
====Arvestuse kordussooritus====<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]</ref> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav, korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8 ja 5.2.8.1]</ref> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punktid 5.2.13 ja 5.2.13.2]</ref>. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised RF õppijatele tasuta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]</ref> Käesoleval õppeaastal käskkirjaga määratud hinnale, ehk 2016/2017 õppeaastal 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad]</ref>.<br />
<br />
<br />
<br />
=== Küsimus 1 ===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
==== Akadeemiline liikumine ====<br />
<br />
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1]</ref> EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1]</ref> Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1.1]</ref> Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse%20alused Õppekorralduse eeskiri punkt 1.3.6]</ref><br />
<br />
===Ülesanne===<br />
<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
==== Vastus ====<br />
<br />
Andmed:<br />
<br />
*X = 20<br />
*Y = 20<br />
*1 EAP = 50€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref><br />
*Semester min = 27 EAP<ref name=esiloeng /><br />
*Aasta min = 54 EAP<ref name=esiloeng /><br />
<br />
Esimese semestri lõpuks tuleb arve 27-20 = 7 EAP, 7 x 50€ = 350 €<br />
<br />
Teise semestri lõpuks tuleb arve 54-(20+20) = 14 EAP, 14 x 50€ = 700€<br />
<br />
Aasta lõpuks pean maksma kumulatiivse aasta eest arve 700€ ja ka sügissemestri arve 350€, juhul kui see pole veel tasutud. <br />
<br />
<br />
== Viited ==<br />
<references /></div>Vloigomhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vloigom&diff=109756User:Vloigom2016-10-18T14:06:31Z<p>Vloigom: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br />
<br />
= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
Autor: Villem Markus Loigom<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 18 oktoober 2016<br />
== Essee ==<br />
<br />
*Loeng 1. Sissajuhatus ja õppekorraldus<br />
<br />
Räägiti täpsemalt kuidas hakkab ette nägema meie kooliaastad, millised on reeglid mida me peame tundma.<br />
Sain teada, et haridus mis me omandame on "rakenduslik kõrgharidus".<br />
Oluliseim dokument õppimise ajal on "Õppekorralduse eeskiri".<br />
Arveldamine, teated, stipendiumid ja muu oluline info läbi ÕIS-i.<br />
Tuleb hästi õppida et stipendiumeid saada.<br />
Andres veel tegi sissejuhatava ülevaate mida see aine endast kujutab ja kuidas hinne/arvestus kätte saada. <ref name=esiloeng>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
<br />
*Loeng 2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt<br />
<br />
Andres rääkis oma eluloost ja tööst arhitektina. Alustades elulooga kuidas ta ringi seikles erinevate ülikoolide ja töökohtade/organisatsioonide vahel ning andis nippe kuidas ülikoolis olla edukas ning kuidas läbida need n-ö mõtetud ained.<br />
Tarkvara arhitekt on peamiselt see, kes suurte süsteemide/programmide puhul kordineerib erinevate tiimide tööd ja mõtleb kuidas need erinevad jupid mis tiimidele jaotatakse ilusti kokku panna, et tekiks terviklik süsteem või programm.<br />
Süsteemi arhitekti töö on juhtida keerukust. Ühik lisandunud keerukust lisaks maksimaalset ärilist väärtust. Oskaks ärilistele otsustele panna külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt tüüpiliselt kutsutakse siis kui keerukus on juba üle pea kasvanud, tüüpiliselt on siis juba hilja.<br />
Kriitiline ostus on kommunikatsioon ja võime näha ette kus probleemid võivad tekkida.<br />
"Influence without authority."<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu(Andres Kütt) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
<br />
<br />
*Loeng 3. "Testimine ja startupid" Kristel & Marko Kruustük<br />
<br />
Kristel ja Marko rääkisid meile oma kooliteest ja eduloost kuidas nad oma startupi (Testilo) asutasid.<br />
Kuigi oli huvitav nende lugu kuulata jäi loengu otsene sisu natukene soovida. Õhku jäid küsimused, et mis ikkagi see testija töö on, mis see endast kujutab, mida see laialdasemalt tähendab.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid(Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
<br />
*Loeng 4. "Süsadminnimisest" Lembitu Ling aka Snakeman<br />
<br />
Lembitu rääkis oma teekonnast kuidas ta IT valdkonda sattus. Algas see kunagise sõbra pool oleva ehtsa "PC" taga kus nad tolle aegsetes populaarsetes keeltes nagu Basic ja Pascal proovisid kirjtuada väikeseid programme ja mänge ning mängisid ka.<br />
Lembitule algselt meeldis keemia ja ta oli kindel, et hakkab sellega tegelema. Vaikselt aga samm samm haaval sattus ta erinevatesse elektroonika töö kohtadele kuni ta lõpuks sattus sysadminina tööle.<br />
Huvitav oli kuulata kuidas algselt sysadminid tööd tegid ning milliseid takistusi nad pidid ületama ning esimesest kokkupuutest vene hackeritega. Tema huvitav lause "hea sysadmin on laisk, aga mitte liiga laisk, sest laisk sysadmin scriptib kõik vajalikud asjad ära, aga liiga laisk ei tohi ka olla." Alati kui on võimalik kasutada keskhaldust, tehke seda võimalikult vara ja ära tee tööd tasuta, ka alguses mitte. Hea sysadmin on süsteemi arhitekti parem käsi kes suudab öelda mis on süsteemi võimekus jne.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Süsadminnimisest(Lembitu Ling aka Snakeman) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
<br />
*Loeng 5. "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)<br />
<br />
Eesti tööturu eripärad, isesused ja nõuanded. Alati tuleks teha taustauuring kui kandideerid kusagile tööle. See mis paistab pealt ei pruugi olla see mis tegelikult sees toimub. Alati tuleks otsa vaadata officile ja näha kuidas töövoog välja näeb. Kõik paremad töökohad liiguvad tutvuste kaudu. Tutvused ja sotsiaalne võrgustik on tohutult oluline. Üldjuhul on sunnitud mobiilsus - kui tahad palgakõrgendust siis liigu mujale. Osad võimalikud kohad kuhu tööle minna: riigiasutus, "enterpraiss", IT firma, keskmine ettevõte, väike ettevõte, startup, minna eestist ära. Enesemüügi oskus väga oluline. IT-s on võimalik liikuda väga palju, mingi muu IT sisene eriala või uus eluala näiteks. Hetkel praegu on suur vahe ärimeeste ja IT meeste arusaamade vahel, see on üks suur selline komistuskivi praegusel tööturul millest tulenevad mingid mõtetud probleemid või halvad lahendused jne. Väljamaal töötamisel tuleb olulist tähelepanu pöörata sihtkoha kliima ja keskkonna iseärasustele ning tuleb ka mõelda mis maha jääb Eestisse. A'la toetamist vajab pereliige või laps, abikaasa jne.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg , Karjäärikäänakud(Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
====Arvestuse kordussooritus====<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]</ref> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav, korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8 ja 5.2.8.1]</ref> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punktid 5.2.13 ja 5.2.13.2]</ref>. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised RF õppijatele tasuta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]</ref> Käesoleval õppeaastal käskkirjaga määratud hinnale, ehk 2016/2017 õppeaastal 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad]</ref>.<br />
<br />
*Loeng 6. "Andmed ei allu analüüsile" Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja<br />
<br />
Loeng kuus oli andmete töötlusest, analüütikutest ja üleüldse suurtest kogustest andmetest.<br />
Milleks andmeanalüüs? Igal gruppuil on oma probleemid ja nende arust on nende mured maailma kõieg suuremad. Enamus loengust oli EMTA näited andmetöötlusest. Räägiti veel kuidas EMTA üritab välja selgitada maksupettuseid või muid kahtlaseid tegevusi ettevõtete vahel milleks peamiselt olid käitumismustrid, varasemad tegevused ja erinevad seosed. Oluliseks riskide hindamiseks on olnud viimasel ajal tehingute võrgustik(loengus oli suur slaid tehingute võrgustikust kus olid välja toodud tehingut ~200 firma/inimese vahel ning seal olid ka toodud välja ka inimesed kellel olid erinevad riski tunnused. See oli huvitav). Lõpu poole räägiti analüüsi tehnilisest poolest. Ananlüüsi jaoks on suhteliselt väga sisse ostetud lahendusi, üritatakse võimalikult palju ära kasutada olemas olevat tarkvara. Skeemilt näeb see välja nii, et neil on peegeldused/koopiad andmebaasidest, serverid ja gruppid erinevatest töötajatest kes siis täidavad erinevaid ülesandeid, teevad raporteid ning üritavad täiendada puudujääke mis võivad esineda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Andmed ei allu analüüsile(Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
<br />
<br />
=== Küsimus 1 ===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
==== Akadeemiline liikumine ====<br />
<br />
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1]</ref> EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1]</ref> Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1.1]</ref> Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse%20alused Õppekorralduse eeskiri punkt 1.3.6]</ref><br />
<br />
===Ülesanne===<br />
<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
==== Vastus ====<br />
<br />
Andmed:<br />
<br />
*X = 20<br />
*Y = 20<br />
*1 EAP = 50€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref><br />
*Semester min = 27 EAP<ref name=esiloeng /><br />
*Aasta min = 54 EAP<ref name=esiloeng /><br />
<br />
Esimese semestri lõpuks tuleb arve 27-20 = 7 EAP, 7 x 50€ = 350 €<br />
<br />
Teise semestri lõpuks tuleb arve 54-(20+20) = 14 EAP, 14 x 50€ = 700€<br />
<br />
Aasta lõpuks pean maksma kumulatiivse aasta eest arve 700€ ja ka sügissemestri arve 350€, juhul kui see pole veel tasutud. <br />
<br />
<br />
== Viited ==<br />
<references /></div>Vloigomhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vloigom&diff=109727User:Vloigom2016-10-18T12:52:17Z<p>Vloigom: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br />
<br />
= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
Autor: Villem Markus Loigom<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 18 oktoober 2016<br />
== Essee ==<br />
<br />
*Loeng 1. Sissajuhatus ja õppekorraldus<br />
<br />
Räägiti täpsemalt kuidas hakkab ette nägema meie kooliaastad, millised on reeglid mida me peame tundma.<br />
Sain teada, et haridus mis me omandame on "rakenduslik kõrgharidus".<br />
Oluliseim dokument õppimise ajal on "Õppekorralduse eeskiri".<br />
Arveldamine, teated, stipendiumid ja muu oluline info läbi ÕIS-i.<br />
Tuleb hästi õppida et stipendiumeid saada.<br />
Andres veel tegi sissejuhatava ülevaate mida see aine endast kujutab ja kuidas hinne/arvestus kätte saada. <ref name=esiloeng>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
<br />
*Loeng 2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt<br />
<br />
Andres rääkis oma eluloost ja tööst arhitektina. Alustades elulooga kuidas ta ringi seikles erinevate ülikoolide ja töökohtade/organisatsioonide vahel ning andis nippe kuidas ülikoolis olla edukas ning kuidas läbida need n-ö mõtetud ained.<br />
Tarkvara arhitekt on peamiselt see, kes suurte süsteemide/programmide puhul kordineerib erinevate tiimide tööd ja mõtleb kuidas need erinevad jupid mis tiimidele jaotatakse ilusti kokku panna, et tekiks terviklik süsteem või programm.<br />
Süsteemi arhitekti töö on juhtida keerukust. Ühik lisandunud keerukust lisaks maksimaalset ärilist väärtust. Oskaks ärilistele otsustele panna külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt tüüpiliselt kutsutakse siis kui keerukus on juba üle pea kasvanud, tüüpiliselt on siis juba hilja.<br />
Kriitiline ostus on kommunikatsioon ja võime näha ette kus probleemid võivad tekkida.<br />
"Influence without authority."<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu(Andres Kütt) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
<br />
<br />
*Loeng 3. "Testimine ja startupid" Kristel & Marko Kruustük<br />
<br />
Kristel ja Marko rääkisid meile oma kooliteest ja eduloost kuidas nad oma startupi (Testilo) asutasid.<br />
Kuigi oli huvitav nende lugu kuulata jäi loengu otsene sisu natukene soovida. Õhku jäid küsimused, et mis ikkagi see testija töö on, mis see endast kujutab, mida see laialdasemalt tähendab.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid(Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
<br />
*Loeng 4. "Süsadminnimisest" Lembitu Ling aka Snakeman<br />
<br />
Lembitu rääkis oma teekonnast kuidas ta IT valdkonda sattus. Algas see kunagise sõbra pool oleva ehtsa "PC" taga kus nad tolle aegsetes populaarsetes keeltes nagu Basic ja Pascal proovisid kirjtuada väikeseid programme ja mänge ning mängisid ka.<br />
Lembitule algselt meeldis keemia ja ta oli kindel, et hakkab sellega tegelema. Vaikselt aga samm samm haaval sattus ta erinevatesse elektroonika töö kohtadele kuni ta lõpuks sattus sysadminina tööle.<br />
Huvitav oli kuulata kuidas algselt sysadminid tööd tegid ning milliseid takistusi nad pidid ületama ning esimesest kokkupuutest vene hackeritega. Tema huvitav lause "hea sysadmin on laisk, aga mitte liiga laisk, sest laisk sysadmin scriptib kõik vajalikud asjad ära, aga liiga laisk ei tohi ka olla." Alati kui on võimalik kasutada keskhaldust, tehke seda võimalikult vara ja ära tee tööd tasuta, ka alguses mitte. Hea sysadmin on süsteemi arhitekti parem käsi kes suudab öelda mis on süsteemi võimekus jne.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Süsadminnimisest(Lembitu Ling aka Snakeman) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
<br />
*Loeng 5. "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)<br />
<br />
Eesti tööturu eripärad, isesused ja nõuanded. Alati tuleks teha taustauuring kui kandideerid kusagile tööle. See mis paistab pealt ei pruugi olla see mis tegelikult sees toimub. Alati tuleks otsa vaadata officile ja näha kuidas töövoog välja näeb. Kõik paremad töökohad liiguvad tutvuste kaudu. Tutvused ja sotsiaalne võrgustik on tohutult oluline. Üldjuhul on sunnitud mobiilsus - kui tahad palgakõrgendust siis liigu mujale. Osad võimalikud kohad kuhu tööle minna: riigiasutus, "enterpraiss", IT firma, keskmine ettevõte, väike ettevõte, startup, minna eestist ära. Enesemüügi oskus väga oluline. IT-s on võimalik liikuda väga palju, mingi muu IT sisene eriala või uus eluala näiteks. Hetkel praegu on suur vahe ärimeeste ja IT meeste arusaamade vahel, see on üks suur selline komistuskivi praegusel tööturul millest tulenevad mingid mõtetud probleemid või halvad lahendused jne. Väljamaal töötamisel tuleb olulist tähelepanu pöörata sihtkoha kliima ja keskkonna iseärasustele ning tuleb ka mõelda mis maha jääb Eestisse. A'la toetamist vajab pereliige või laps, abikaasa jne.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg , Karjäärikäänakud(Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
====Arvestuse kordussooritus====<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.12]</ref> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav, korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8 ja 5.2.8.1]</ref> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punktid 5.2.13 ja 5.2.13.2]</ref>. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised RF õppijatele tasuta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]</ref> Käesoleval õppeaastal käskkirjaga määratud hinnale, ehk 2016/2017 õppeaastal 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad]</ref>.<br />
<br />
<br />
<br />
=== Küsimus 1 ===<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
==== Akadeemiline liikumine ====<br />
<br />
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1]</ref> EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1]</ref> Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1.1]</ref> Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse%20alused Õppekorralduse eeskiri punkt 1.3.6]</ref><br />
<br />
===Ülesanne===<br />
<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br />
<br />
==== Vastus ====<br />
<br />
Andmed:<br />
<br />
*X = 20<br />
*Y = 20<br />
*1 EAP = 50€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref><br />
*Semester min = 27 EAP<ref name=esiloeng /><br />
*Aasta min = 54 EAP<ref name=esiloeng /><br />
<br />
Esimese semestri lõpuks tuleb arve 27-20 = 7 EAP, 7 x 50€ = 350 €<br />
<br />
Teise semestri lõpuks tuleb arve 54-(20+20) = 14 EAP, 14 x 50€ = 700€<br />
<br />
Aasta lõpuks pean maksma kumulatiivse aasta eest arve 700€ ja ka sügissemestri arve 350€, juhul kui see pole veel tasutud. <br />
<br />
<br />
== Viited ==<br />
<references /></div>Vloigomhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vloigom&diff=109712User:Vloigom2016-10-18T11:59:17Z<p>Vloigom: /* Essee */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br />
<br />
= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
Autor: Villem Markus Loigom<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 18 oktoober 2016<br />
== Essee ==<br />
<br />
*Loeng 1. Sissajuhatus ja õppekorraldus<br />
<br />
Räägiti täpsemalt kuidas hakkab ette nägema meie kooliaastad, millised on reeglid mida me peame tundma.<br />
Sain teada, et haridus mis me omandame on "rakenduslik kõrgharidus".<br />
Oluliseim dokument õppimise ajal on "Õppekorralduse eeskiri".<br />
Arveldamine, teated, stipendiumid ja muu oluline info läbi ÕIS-i.<br />
Tuleb hästi õppida et stipendiumeid saada.<br />
Andres veel tegi sissejuhatava ülevaate mida see aine endast kujutab ja kuidas hinne/arvestus kätte saada. <ref name=esiloeng>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
<br />
*Loeng 2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt<br />
<br />
Andres rääkis oma eluloost ja tööst arhitektina. Alustades elulooga kuidas ta ringi seikles erinevate ülikoolide ja töökohtade/organisatsioonide vahel ning andis nippe kuidas ülikoolis olla edukas ning kuidas läbida need n-ö mõtetud ained.<br />
Tarkvara arhitekt on peamiselt see, kes suurte süsteemide/programmide puhul kordineerib erinevate tiimide tööd ja mõtleb kuidas need erinevad jupid mis tiimidele jaotatakse ilusti kokku panna, et tekiks terviklik süsteem või programm.<br />
Süsteemi arhitekti töö on juhtida keerukust. Ühik lisandunud keerukust lisaks maksimaalset ärilist väärtust. Oskaks ärilistele otsustele panna külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt tüüpiliselt kutsutakse siis kui keerukus on juba üle pea kasvanud, tüüpiliselt on siis juba hilja.<br />
Kriitiline ostus on kommunikatsioon ja võime näha ette kus probleemid võivad tekkida.<br />
"Influence without authority."<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu(Andres Kütt) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
<br />
<br />
*Loeng 3. "Testimine ja startupid" Kristel & Marko Kruustük<br />
<br />
Kristel ja Marko rääkisid meile oma kooliteest ja eduloost kuidas nad oma startupi (Testilo) asutasid.<br />
Kuigi oli huvitav nende lugu kuulata jäi loengu otsene sisu natukene soovida. Õhku jäid küsimused, et mis ikkagi see testija töö on, mis see endast kujutab, mida see laialdasemalt tähendab.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid(Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
<br />
*Loeng 4. "Süsadminnimisest" Lembitu Ling aka Snakeman<br />
<br />
Lembitu rääkis oma teekonnast kuidas ta IT valdkonda sattus. Algas see kunagise sõbra pool oleva ehtsa "PC" taga kus nad tolle aegsetes populaarsetes keeltes nagu Basic ja Pascal proovisid kirjtuada väikeseid programme ja mänge ning mängisid ka.<br />
Lembitule algselt meeldis keemia ja ta oli kindel, et hakkab sellega tegelema. Vaikselt aga samm samm haaval sattus ta erinevatesse elektroonika töö kohtadele kuni ta lõpuks sattus sysadminina tööle.<br />
Huvitav oli kuulata kuidas algselt sysadminid tööd tegid ning milliseid takistusi nad pidid ületama ning esimesest kokkupuutest vene hackeritega. Tema huvitav lause "hea sysadmin on laisk, aga mitte liiga laisk, sest laisk sysadmin scriptib kõik vajalikud asjad ära, aga liiga laisk ei tohi ka olla." Alati kui on võimalik kasutada keskhaldust, tehke seda võimalikult vara ja ära tee tööd tasuta, ka alguses mitte. Hea sysadmin on süsteemi arhitekti parem käsi kes suudab öelda mis on süsteemi võimekus jne.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Süsadminnimisest(Lembitu Ling aka Snakeman) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
<br />
*Loeng 5. "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)<br />
<br />
Eesti tööturu eripärad, isesused ja nõuanded. Alati tuleks teha taustauuring kui kandideerid kusagile tööle. See mis paistab pealt ei pruugi olla see mis tegelikult sees toimub. Alati tuleks otsa vaadata officile ja näha kuidas töövoog välja näeb. Kõik paremad töökohad liiguvad tutvuste kaudu. Tutvused ja sotsiaalne võrgustik on tohutult oluline. Üldjuhul on sunnitud mobiilsus - kui tahad palgakõrgendust siis liigu mujale. Osad võimalikud kohad kuhu tööle minna: riigiasutus, "enterpraiss", IT firma, keskmine ettevõte, väike ettevõte, startup, minna eestist ära. Enesemüügi oskus väga oluline. IT-s on võimalik liikuda väga palju, mingi muu IT sisene eriala või uus eluala näiteks. Hetkel praegu on suur vahe ärimeeste ja IT meeste arusaamade vahel, see on üks suur selline komistuskivi praegusel tööturul millest tulenevad mingid mõtetud probleemid või halvad lahendused jne. Väljamaal töötamisel tuleb olulist tähelepanu pöörata sihtkoha kliima ja keskkonna iseärasustele ning tuleb ka mõelda mis maha jääb Eestisse. A'la toetamist vajab pereliige või laps, abikaasa jne.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg , Karjäärikäänakud(Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
== Viited ==<br />
<references /></div>Vloigomhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vloigom&diff=109711User:Vloigom2016-10-18T11:58:50Z<p>Vloigom: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br />
<br />
= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
Autor: Villem Markus Loigom<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 18 oktoober 2016<br />
== Essee ==<br />
<br />
*Loeng 1. Sissajuhatus ja õppekorraldus<br />
<br />
Räägiti täpsemalt kuidas hakkab ette nägema meie kooliaastad, millised on reeglid mida me peame tundma.<br />
Sain teada, et haridus mis me omandame on "rakenduslik kõrgharidus".<br />
Oluliseim dokument õppimise ajal on "Õppekorralduse eeskiri".<br />
Arveldamine, teated, stipendiumid ja muu oluline info läbi ÕIS-i.<br />
Tuleb hästi õppida et stipendiumeid saada.<br />
Andres veel tegi sissejuhatava ülevaate mida see aine endast kujutab ja kuidas hinne/arvestus kätte saada. <ref name=esiloeng>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
<br />
*Loeng 2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt<br />
<br />
Andres rääkis oma eluloost ja tööst arhitektina. Alustades elulooga kuidas ta ringi seikles erinevate ülikoolide ja töökohtade/organisatsioonide vahel ning andis nippe kuidas ülikoolis olla edukas ning kuidas läbida need n-ö mõtetud ained.<br />
<br />
Tarkvara arhitekt on peamiselt see, kes suurte süsteemide/programmide puhul kordineerib erinevate tiimide tööd ja mõtleb kuidas need erinevad jupid mis tiimidele jaotatakse ilusti kokku panna, et tekiks terviklik süsteem või programm.<br />
<br />
<br />
Süsteemi arhitekti töö on juhtida keerukust. Ühik lisandunud keerukust lisaks maksimaalset ärilist väärtust. Oskaks ärilistele otsustele panna külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt tüüpiliselt kutsutakse siis kui keerukus on juba üle pea kasvanud, tüüpiliselt on siis juba hilja.<br />
<br />
Kriitiline ostus on kommunikatsioon ja võime näha ette kus probleemid võivad tekkida.<br />
<br />
"Influence without authority."<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu(Andres Kütt) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
<br />
<br />
*Loeng 3. "Testimine ja startupid" Kristel & Marko Kruustük<br />
<br />
Kristel ja Marko rääkisid meile oma kooliteest ja eduloost kuidas nad oma startupi (Testilo) asutasid.<br />
Kuigi oli huvitav nende lugu kuulata jäi loengu otsene sisu natukene soovida. Õhku jäid küsimused, et mis ikkagi see testija töö on, mis see endast kujutab, mida see laialdasemalt tähendab.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid(Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
<br />
*Loeng 4. "Süsadminnimisest" Lembitu Ling aka Snakeman<br />
<br />
Lembitu rääkis oma teekonnast kuidas ta IT valdkonda sattus. Algas see kunagise sõbra pool oleva ehtsa "PC" taga kus nad tolle aegsetes populaarsetes keeltes nagu Basic ja Pascal proovisid kirjtuada väikeseid programme ja mänge ning mängisid ka.<br />
Lembitule algselt meeldis keemia ja ta oli kindel, et hakkab sellega tegelema. Vaikselt aga samm samm haaval sattus ta erinevatesse elektroonika töö kohtadele kuni ta lõpuks sattus sysadminina tööle.<br />
Huvitav oli kuulata kuidas algselt sysadminid tööd tegid ning milliseid takistusi nad pidid ületama ning esimesest kokkupuutest vene hackeritega. Tema huvitav lause "hea sysadmin on laisk, aga mitte liiga laisk, sest laisk sysadmin scriptib kõik vajalikud asjad ära, aga liiga laisk ei tohi ka olla." Alati kui on võimalik kasutada keskhaldust, tehke seda võimalikult vara ja ära tee tööd tasuta, ka alguses mitte. Hea sysadmin on süsteemi arhitekti parem käsi kes suudab öelda mis on süsteemi võimekus jne.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Süsadminnimisest(Lembitu Ling aka Snakeman) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
<br />
*Loeng 5. "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)<br />
<br />
Eesti tööturu eripärad, isesused ja nõuanded. Alati tuleks teha taustauuring kui kandideerid kusagile tööle. See mis paistab pealt ei pruugi olla see mis tegelikult sees toimub. Alati tuleks otsa vaadata officile ja näha kuidas töövoog välja näeb. Kõik paremad töökohad liiguvad tutvuste kaudu. Tutvused ja sotsiaalne võrgustik on tohutult oluline. Üldjuhul on sunnitud mobiilsus - kui tahad palgakõrgendust siis liigu mujale. Osad võimalikud kohad kuhu tööle minna: riigiasutus, "enterpraiss", IT firma, keskmine ettevõte, väike ettevõte, startup, minna eestist ära. Enesemüügi oskus väga oluline. IT-s on võimalik liikuda väga palju, mingi muu IT sisene eriala või uus eluala näiteks. Hetkel praegu on suur vahe ärimeeste ja IT meeste arusaamade vahel, see on üks suur selline komistuskivi praegusel tööturul millest tulenevad mingid mõtetud probleemid või halvad lahendused jne. Väljamaal töötamisel tuleb olulist tähelepanu pöörata sihtkoha kliima ja keskkonna iseärasustele ning tuleb ka mõelda mis maha jääb Eestisse. A'la toetamist vajab pereliige või laps, abikaasa jne.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg , Karjäärikäänakud(Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
<br />
<br />
== Viited ==<br />
<references /></div>Vloigomhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vloigom&diff=109710User:Vloigom2016-10-18T11:58:21Z<p>Vloigom: Created page with "Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe) = Erialatutvustuse aine arvestustöö = Autor: Villem Markus Loigom Esitamise kuupäev: 18 oktoober 2016 == Essee == *Loeng 1..."</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br />
<br />
= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
Autor: Villem Markus Loigom<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 18 oktoober 2016<br />
== Essee ==<br />
<br />
*Loeng 1. Sissajuhatus ja õppekorraldus<br />
<br />
Räägiti täpsemalt kuidas hakkab ette nägema meie kooliaastad, millised on reeglid mida me peame tundma.<br />
Sain teada, et haridus mis me omandame on "rakenduslik kõrgharidus".<br />
Oluliseim dokument õppimise ajal on "Õppekorralduse eeskiri".<br />
Arveldamine, teated, stipendiumid ja muu oluline info läbi ÕIS-i.<br />
Tuleb hästi õppida et stipendiumeid saada.<br />
Andres veel tegi sissejuhatava ülevaate mida see aine endast kujutab ja kuidas hinne/arvestus kätte saada. <ref name=esiloeng>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
*Loeng 2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt<br />
<br />
Andres rääkis oma eluloost ja tööst arhitektina. Alustades elulooga kuidas ta ringi seikles erinevate ülikoolide ja töökohtade/organisatsioonide vahel ning andis nippe kuidas ülikoolis olla edukas ning kuidas läbida need n-ö mõtetud ained.<br />
<br />
Tarkvara arhitekt on peamiselt see, kes suurte süsteemide/programmide puhul kordineerib erinevate tiimide tööd ja mõtleb kuidas need erinevad jupid mis tiimidele jaotatakse ilusti kokku panna, et tekiks terviklik süsteem või programm.<br />
<br />
<br />
Süsteemi arhitekti töö on juhtida keerukust. Ühik lisandunud keerukust lisaks maksimaalset ärilist väärtust. Oskaks ärilistele otsustele panna külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt tüüpiliselt kutsutakse siis kui keerukus on juba üle pea kasvanud, tüüpiliselt on siis juba hilja.<br />
<br />
Kriitiline ostus on kommunikatsioon ja võime näha ette kus probleemid võivad tekkida.<br />
<br />
"Influence without authority."<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu(Andres Kütt) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
<br />
*Loeng 3. "Testimine ja startupid" Kristel & Marko Kruustük<br />
<br />
Kristel ja Marko rääkisid meile oma kooliteest ja eduloost kuidas nad oma startupi (Testilo) asutasid.<br />
Kuigi oli huvitav nende lugu kuulata jäi loengu otsene sisu natukene soovida. Õhku jäid küsimused, et mis ikkagi see testija töö on, mis see endast kujutab, mida see laialdasemalt tähendab.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid(Kristel & Marko Kruustük (Testlio)) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
*Loeng 4. "Süsadminnimisest" Lembitu Ling aka Snakeman<br />
<br />
Lembitu rääkis oma teekonnast kuidas ta IT valdkonda sattus. Algas see kunagise sõbra pool oleva ehtsa "PC" taga kus nad tolle aegsetes populaarsetes keeltes nagu Basic ja Pascal proovisid kirjtuada väikeseid programme ja mänge ning mängisid ka.<br />
Lembitule algselt meeldis keemia ja ta oli kindel, et hakkab sellega tegelema. Vaikselt aga samm samm haaval sattus ta erinevatesse elektroonika töö kohtadele kuni ta lõpuks sattus sysadminina tööle.<br />
Huvitav oli kuulata kuidas algselt sysadminid tööd tegid ning milliseid takistusi nad pidid ületama ning esimesest kokkupuutest vene hackeritega. Tema huvitav lause "hea sysadmin on laisk, aga mitte liiga laisk, sest laisk sysadmin scriptib kõik vajalikud asjad ära, aga liiga laisk ei tohi ka olla." Alati kui on võimalik kasutada keskhaldust, tehke seda võimalikult vara ja ära tee tööd tasuta, ka alguses mitte. Hea sysadmin on süsteemi arhitekti parem käsi kes suudab öelda mis on süsteemi võimekus jne.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Süsadminnimisest(Lembitu Ling aka Snakeman) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
*Loeng 5. "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)<br />
<br />
Eesti tööturu eripärad, isesused ja nõuanded. Alati tuleks teha taustauuring kui kandideerid kusagile tööle. See mis paistab pealt ei pruugi olla see mis tegelikult sees toimub. Alati tuleks otsa vaadata officile ja näha kuidas töövoog välja näeb. Kõik paremad töökohad liiguvad tutvuste kaudu. Tutvused ja sotsiaalne võrgustik on tohutult oluline. Üldjuhul on sunnitud mobiilsus - kui tahad palgakõrgendust siis liigu mujale. Osad võimalikud kohad kuhu tööle minna: riigiasutus, "enterpraiss", IT firma, keskmine ettevõte, väike ettevõte, startup, minna eestist ära. Enesemüügi oskus väga oluline. IT-s on võimalik liikuda väga palju, mingi muu IT sisene eriala või uus eluala näiteks. Hetkel praegu on suur vahe ärimeeste ja IT meeste arusaamade vahel, see on üks suur selline komistuskivi praegusel tööturul millest tulenevad mingid mõtetud probleemid või halvad lahendused jne. Väljamaal töötamisel tuleb olulist tähelepanu pöörata sihtkoha kliima ja keskkonna iseärasustele ning tuleb ka mõelda mis maha jääb Eestisse. A'la toetamist vajab pereliige või laps, abikaasa jne.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg , Karjäärikäänakud(Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) loengusalvestus]</ref><br />
<br />
<br />
<br />
== Viited ==<br />
<references /></div>Vloigom