ICO wiki - User contributions [en]

Snort - Veronia Lutter

2015-01-15T18:50:26Z

Vlutter: moved Snort - Veronia Lutter to S

#REDIRECT [[S]]

2015-01-15T16:02:30Z

Vlutter: Replaced content with "{{db-g7}}"

Linuxi administreerimine

2015-01-15T15:53:36Z

Vlutter: /* Esseede teemad 2014 */

=Üldinfo=
ECTS: 4
Hindamisviis: Eksam

==Õppejõud==
Margus Ernits

Katrin Loodus

=Eeldused ja sihtgrupp=

Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine (Rangelt soovituslik). Osadmin aines loetava oskamine on antud aine õppimise eelduseks. ÕISis on see eeldus märgitud soovituslikuks, kuna igal aastal on paar inimest, kes suudavad mõlemad ained korraga läbida ja on antud vallas väga pädevad.
Linuxi administraatori kursus on mõeldud tugeva infotehnoloogilise põhjaga arvuti-spetsialistile.
Kursuse rõhk on eelkõige võrguhalduril, kelle tööülesannete hulka kuulub igapäevane serverite, võrgu jms hooldus, konfigureerimine ja uute seadmete installatsioon.

=Eesmärk ja sisu=

Kursuse esimeses osas õpitakse tundma Linux süsteemi toimimist, antakse ülevaade administreerimistoimingute automatiseerimisest shelli skriptide abil ja omandatakse praktiline käsufailide koostamise kogemus.

Teises osas õpitakse paigaldama ja konfigureerima erinevaid võrguteenuseid. Kursuse teise osa alguses korratakse taseme ühtlustamiseks TCP/IP võrgu põhialuseid.

=Õpiväljundid=

=Loengud=
2014 - Kaugõppe loengute ja praktikumide videosalvestused: https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/167195da-3461-4415-b633-189e00ac1ee9

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/847883e5-78b3-4c99-9ea9-327ff16636c6?ec=true Kaguõppe esimene loeng 17.oktoober.2014.a. 18:00]

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f14263b1-f8e9-425f-a4a8-a98b864a0a22 Videoloeng Puppet paigaldamisest 17.oktoober.2014.a. ]

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/3c77fec2-cbf1-4d10-be53-aeb0fe7ddd89 Linuxi administreerimine (sügis 2014) kaugõpe 7. november 2014.a. 14:00 Puppet ]

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/b7853068-9089-45b3-8219-89404646b38f Linuxi administreerimine (sügis 2014) kaugõpe, 28. november 2014.a. 14:00 ]

1. Sissejuhatav loeng eeldustest [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng01%20-%20Sissejuhatus%20ainesse%20Linux%20administreerimine%20-%202014.pdf Sissejuhatus Loeng 1]

1.1. Kordamine Osadmin [http://elab.itcollege.ee:8000/Linux-Basics.mm]

2. Linux süsteemi põhilised komponendid [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/2014/loeng02%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20-%202014.pdf Linux haldamine Loeng 2]

3. Linux süsteemi haldamine puppet abil I [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng03%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20-%202014.pdf Linux haldamine Loeng 3]

4. Linux süsteemi haldamine puppet abil II [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng04%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20II%20-%202013%20.pdf Linux haldamine Loeng 4]

5. Linux süsteemi haldamine puppet abil III [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng05%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20III%20-%202013%20.pdf Linux haldamine Loeng 5]

5.1 Puppeti seadistamine passenger mooduli abil [[Puppet - passenger]]

5.2 Puppet tüübid [http://docs.puppetlabs.com/references/latest/type.html]

5.3 [[Puppet näited]]

Puppeti teise loengu video: http://elab.itcollege.ee:8000/linux-admin/pupppet-algus.ogv

=Praktikumid=

==Esimene praktikum - Ubuntu Serveri ja kliendi paigaldamine ning kordamine==
* Paigaldage '''Ubuntu Linux Server''' süsteem VirtualBox abil
**RAM 512MB
**HDD dynamicly allocated 8GB
**2 Võrgukaarti NIC1 - NAT (eth0 - Ubuntus) ja NIC2 - HostOnly (eth1 - Ubuntus)
**Logige serverisse sisse ja seadistage võrk failis /etc/network/interfaces (liidese eth1 ip aadress 192.168.56.200).
***Abiinfo [[Ubuntu server võrgu seadistamine]] ja [[VirtualBoxi võrgud]]

<source lang="bash">
auto eth1
iface eth1 inet static
address 192.168.56.200
netmask 255.255.255.0
</source>

*Paigaldage openssh server, kui te seda installi käigus ei teinud (apt-get update && apt-get install ssh)

Ubuntu Server 12.04.1 LTS ISO (64bit) http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-12.04.1-server-amd64.iso

Eelduste kontrollimise test harjutamiseks: http://goo.gl/73xBZ
Kes tunneb, et test on '''liiga keeruline''', peab '''kaaluma''' aine deklareerimise asemel '''Osadmin aine (mis on soovituslik eeldus) läbimist'''.

* '''Ubuntu Desktop Linux''' paigaldamine (Võib paigaldada ka mõne muu disrtibutsiooni desktop masina, kuna seda läheb meil niikuinii hiljem vaja)
**Memory 1024MB
**HDD 16GB (või 8GB) Dynamic disk
**Network
**Video Memory 64MB 3D acceleration sisse

'''NB! Kasutamiseks valmis masinad: [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-server-64.ova server 64bit] ja [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-desktop-64.ova klient 64bit], [http://elab.itcollege.ee:8000/UbuntuServer32bit.ova server 32bit] ja [http://elab.itcollege.ee:8000/UbuntuDesktop32bit.ova klient 32bit]''' (Kõigil masinatel on user:student password:student)

Pärast paigaldamist seadistada [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenSSH:_v%C3%B5tmetega_autentimine key based autentimisega] serverisse sisenemine. (tööjaamast saab serveris käske käivitada)

==Teine ja kolmas praktikum - Eeldustetest ja kordamine==

Kordamiseks leiate vajalikku infot [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Operatsioonis%C3%BCsteemide_administreerimine_ja_sidumine Operatsioonisüsteemide administreerimise ja sidumise] aine vikist.

[http://goo.gl/AFGfoV Eeldustetest 1]

[http://goo.gl/F0PiWK Eeldustetest 2]

==Linux keskhaldus puppet baasil (ÕISis LABOR 1)==

Praktikumis paigaldame puppet serveri (master) ja kliendi.

Näiteülesanded kaitsmiseks

1. Loo puppet abil fail /etc/issue sisuga KALA

2. Loo puppet abil kasutaja polekala, kodukaustaga /home/polekala, shelliga /bin/zsh ( tee ka paki zsh paigaldus)

3. Lisa nodele class tarkvara, mis paigaldab htop, bpython pakid

4. Loo nodele class eemalda, mis eemaldab paki cowsay

5. Viimane ülesanne on igal ühel erinev.

5.1 Loo serverisse kasutaja kala ja tee talle ssh key. Seadista kliendiarvuti selliselt, et paigaldataks pakk ssh ja lisataks root kasutajale kliendis loodud ssh public key.

5.2 Paigalda kliendi arvutisse ntp server ja määra ntp serveriteks ntp.eenet.ee ja ntp.ut.ee

5.3 Lisa kliendi arvutisse apache2 veebiserver koos virtualhostiga www.planet.zz, (failis /var/www/www.planet.zz/index.html on rida www.planet.zz)
Apache konfis peab olema ServerName www.planet.zz ja sites-enabled all sait www.planet.zz

6. Kaitsmiseks ülesanne

* Paigalda pakk zsh
* Loo kasutaja SINUKAJUTAJANIMI EIK-s ja lisa ta users gruppi (loo grupp) ja säti tema shelliks zsh
* Lisa server rak.planet.zz puppetiga hallatavate masinate nimekirja
* Loo rak.planet.zz serverisse veebileht, mis reageerib nimele www.planet.zz ja väljastab esilehel phpinfo. <?php phpinfo(); ?> faili index.php (seda kõike puppet abil)
* Loo rak.planet.zz serverisse veebileht, mis reageerib nimele sales.planet.zz ja väljastab intex.html sisuga sales.planet.zz
* Loo manifest, mis paigaldab rak.planet.zz serverisse webmin tarkvara (puppet abil)

[[Puppet Examples]]

==Keskne logiserver (ÕISis LABOR 2)==
Labor 2 teema valib tudeng ise. Kui endale ühtegi ideed pähe ei tule, siis soovitan teha logiserveri laborit.
Labor 2 üheks võimalikuks teemaks on keskse logihalduse lahenduse loomine

[[Keskse logilahenduse rakendamine]]

[http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/Arnus%20-%20keskne%20logilahendus.pdf Lõputöö logihalduse teemal]

http://rdstash.blogspot.com/2013/01/installing-logstash-as-syslog-server-on.html

==Probleemide lahendamise hindid==
http://safebrowsing.clients.google.com/safebrowsing/diagnostic?site=www.itcollege.ee

=Esseede teemad 2014=

[[Zabbix veebiserveri monitoorimine]]

[[Zabbix 2.2]]

[[testdisk]] failide taastamine

[[Miradore]] http://www.miradore.com Ragnar Luup

[[foreman]] http://theforeman.org/

[[hydra]]

[[Security Onion]]

[[Moloch]] - https://github.com/aol/moloch

[[Netdisco2]] - Kristjan Hinn, AK31

[[Bacula paigaldamine ja esmane seadistamine]] - Deniss Krajuhhin, AK31

[[CAINE Linux]] http://www.caine-live.net/

[[Nagios 4.0.8]] - Priit Varul A31

[[ip korraldus Linuxis]] http://www.cyberciti.biz/faq/linux-ip-command-examples-usage-syntax/ Gert Kosenkranius

[[nessus]]

[[BRO]] https://www.bro.org/

[[OSSEC]]

[[ISPconfig]] - Maarja-Liisa Tammepõld

[[Ajenti]] - Henri Ots

[[OpenPanel]] - Siim Pääro, AK31

[[ispCP]] - Günther Veidenberg

[[VHCS]]

[[Keskse logilahenduse rakendamine V2]] - Kristjan Indlo

[[Bareos]] - Kristjan Indlo

[[Docker]] - Üllar Seerme

Muu Open Source panel/server config software.

[[pidstat]] http://www.thegeekstuff.com/2014/11/pidstat-examples/

[[Galera]] - Gert Vaikre A31
<br>
[[Zabbix ja Google Cloud]] - Juri Kononov A31

[[Snort - Ubuntu 14.04]] - Veronia Lutter

=Esseede teemad 2012=

Võib valida keerulisemaid teemasid ka [[Osadmin referaadi teemad]] lehelt.

[[zsh]] - pole algajale

Mida uurida

Prompt

http://zshwiki.org/home/config/prompt

http://stevelosh.com/blog/2010/02/my-extravagant-zsh-prompt/

.zshrc

for

if

[[while]] HN AK-31

jne

[[exFAT vs Linux]] - Kalju Hõbemäe

[[CentOS Server]] --- teeb Oliver Naaris

Paigaldamine

Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine

[[Superb Mini Server]] --- Mark-Erik Mogom, Andrus Dei

Paigaldamine

DNS, samba, LDAP, e-post seadistamine

[[Oracle Linux]]

Paigaldamine

Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine

[[Suse Linux]]

Paigaldamine

Teenuste DNS, apache2, samba seadistamine

[[OpenLDAP Ubuntu Serveril]] - Tarmo Suurmägi, Taavi Sannik, Harri Uljas

[[Zentyal SAMBA4]] --- Lang & Lihten A31

Samba4 domeenikontrolleri seadistamine ja ubuntu/fedora/muu süsteem autentimise seadistamine kasutades uusi vahendeid

[[Apt-yum/dpkg-rpm käskude lühivõrdlus]] - Teet Saar A32

[[Ophcrack]] - teeb Kristo Kapten

[[rancid]] - Meelis Kurnikov, Aive Haavel AK31

[[zenoss]] - Kristjan Vaik

[[Apache autentimine LDAP'iga]] - Rauno Lehiste

=Esseede teemad 2013=

[[Linux failisüsteemi jõudluse mõõtmine]]

[[passenger]]

[[NFTables]]

[[Ipcop]] - saab kaasajastada

[[suricata]] http://www.openinfosecfoundation.org/index.php/download-suricata - Martin Leppik ja Randel Raidmets 12.12.2013

[[snort]] http://www.snort.org/

[[Owncloud]] - Tõnu Erm AK31

[[Linuxi administreerimine - Labor 2 (keskse logihalduse rakendamine) protokoll]] - Sten Aus 28.11.2013

[[Keskse logilahenduse rakendamine Rsyslog näitel]] - Kimmo Lillipuu, Kaarel Kuurmann, Heigo Punapart 18.12.2013

[[Keskse logihalduse tarvis kliendile Rsyslogi paigladmaine ja seadistamine puppeti abil ]] - Indrek Mitt, Priidu Niit 19.12.2013

[[Nagios 3.5]] - Piia Ploovits, Sandra Sirel, Kristian Kivimägi, Grete Maisla 19.12.2013

[[MySecureShell - SecureFTP]] - Kalle Kadakas 20.12.2013

[[Keskne logiserver]] - Tauri Jaanus 25.12.2013

[[ISPConf 3 Ubuntu serverile 13.04]] - Ülo Vardja ja Aare Uibomäe 04.01.2014

[[Bind9 nimeserver (puppet baasil)]] - Liis Mironova, Tarmo Tüür 06.01.2014

[[Pure-FTPd]] - Maris Kuusik 07.01.2014

[[Logiserver, mis kogub võrgust kokku mikrotik ruuteri logid ]] - Lauri Rüütli ja Tõnu Ruut 07.01.14

[[PHORONIX TEST SUITE]] - Tammo Oolup 08.01.2013

[[Conky]] - Kristjan Karu 09.01.2013

[[Keskse logihalduse süsteem Splunk baasil]] - Veiko Virk 10.01.2014

[[Keskne logihaldus Rsyslog ja SEC näitel]] - Kristjan Rõõm, Viljar Rooda 10.01.2014

[[SaltStack]] - Vjatšeslav Jertsalov 11.01.2014

[[Zabbix 2.2]] - Dineta Mahno 12.01.2014

[[Labor 2: Keskne logiserver (Nxlog)]] - Kaarel Väinaste ja Rasmus Tetsmann 13.01.2014

=Eksamist=

NB: Valige õige eksam!!! Teisi lahendusi ei arvestata!

[https://docs.google.com/document/d/1gnv7cMJDNbuFg7gsKdaJAqUKxxNhLcvNLavIn4mc8Hc/edit?usp=sharing Eksam päevaõppele 14. jaanuar 2015.a.]

[http://goo.gl/xJr0Td Eksam kkaugõppele 11. jaanuar 2015.a.]

[https://docs.google.com/document/d/1vuUR_ddiIhQKZ2Lr_oeOyx6hX-SF3wzZiR0CMxkGJoo/edit?usp=sharing Eeleksam päevaõppele 12. jaanuar 2015.a.]

==Eksamiks tasub tutvuda==

[[Kustutatud failide taastamine Ubuntus]]

IP aadressi muutmine

Kasutaja parooli ülekrijutamine (root parooli pole)

Eksamil veenduge, et teil on õige puppet versioon (3.7) Paljudel jäi eelmine kord peale repode lisamist
apt-get update tegemata

Eksami ajal saab veel kaitsta laboreid, kuid soovitav on need enne eksamit ära kaitsta, kuna eksam on päris pingeline.

Näiteeksam on praktiline, koosneb neljast osast:

1. Puppet abil tuleb teha lihtsaid asju (kasutaja, kaust/fail teatud sisu ja õigustega, paigaldada pakke) 10p 10min

2. Puppet abil teenuse seadistamine keerulisem 15p 15min (kui apache seadistamine, siis eemaldage paki apache kirjeldus)

3. Linux paigalduse parandamine (lihtne) 15p 10min

4. Linux paigalduse parandamine (raske) 9p 25min

1. Näiteülesanded: 10min
* Loo kasutaja kjk212 koos kodukasutaga
* Paigalda pakk apache2
* Paigalda pakk htop
* Tekita fail, mille sisu on selle ülesande tekst asukohta /var/eksam/yl1.txt
* Sea loodud faili omanikuks eespool loodud kasutaja ja grupiks audio. Sea õigused selliselt, et kasutaja saab kõike teha ja grupp lugeda/kirjutada. Teised ei saa midagi teha.

2. Näiteküsimused 15min
* Paigalda www.planet.zz virtualhost (nagu aine wikis kirjas)
* Paigalda ntp teenus (aine wikist)
* Paigalda BIND teenus (aine wikist) http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/bind.ogv [[Nimeserveri seadistamine BIND9 näitel]]

3. Linux paigalduse parandamine (lihtne) 10min
* Teil ununes root parool ära ja student kasutaja pole administraatorite grupis. (vana admin läks töölt ära ja parooli keegi ei mäleta)
* Teie server tõsteti valesse VLANi (virtualboxis teise võrku)
* Teie server tõsteti teise võrku, mille IP on teine ja võrgu administraator unustas teile seda öelda ja läks puhkusele (tehke nii, et töötaks)
* Praktikal olev tudeng rikkus ära faili, kus määratakse alglaadimisel ühendatavad kettajaod ja failisüsteemid
* Praktikal olev tudeng tegi katki puppet paigalduse (ja on endaga täitsa rahul) Tehke korda ja selgitage, mida ta valesti tegi.

4. Linux paigalduse parandamine (raske) 25min
* Praktikal olev tudeng rikkus ära kõvaketta kettajagude tabeli. Taastage süsteem.
* Praktikal olev tudeng kustustas ühelt kettalt palju pilte ja kettajagude tabeli. Taastage pildid. http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/linux-eksam.vmdk
* Praktikal olev tudeng "konfigureeris" ehk saboteeris teie labor 2 teenuse ära - Tehke korda ja selgitage, mida ta valesti tegi.

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linuxi_administreerimine_eksamiabi_2014
-----

=Laborimaterjalid 201 NB See on ajalooline info!=

Teha apt - yum ja dpkg - rpm vastavustabel. dpkg ja apt korraldused leiab [http://elab.itcollege.ee:8000/Linux-Basics.mm Linux-Basics mindmapist]

Parim töö annab 7p, järgmised 5p (piisavalt põhjalikud ja erinevad)

Ebapiisavad vastavustabelid, mis sarnanevad üksteisele punkte ei saa.

Kui su tabel on ilma vigadeta, kuid mitte parimate sead siis saad 1-2p.

'''Praks 4'''

Nimeserveri BIND9 paigaldamine.

*Mõtle välja domeenimini
*Paigalda nimeserver bind9
*Seadista oma domeen
**www.domeen
**ns.domeen
**sales.domeen
**seadista oma kliendimasin kasutama uut nimeserverit

NB: enne kaitsmist lugeda läbi http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS

Labori üks näide [[Nimeserveri seadistamine BIND9 näitel]]

Praktikumi salvestus http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/a828b6af-8caf-4319-b594-5d6bfed04a70

'''Punktide''' (5p) '''kirja saamiseks''' peab töötama nii nimede lahendamine läbi teie nimeserveri kui ka reverse lookup.

'''Praks 5'''

Veebiserveri apache2 paigaldamine

*Loo veebisaidid www.domeen ja sales.domeen (ehk oma DNS labori nimedele vastavad veebisaidid)
Praktikumi salvestus: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0945a764-0305-48ec-8082-4e57a23cc536
*Seadist HTTPS nendele saitidele (vajadusel loo uus ip alias ja muuda nimeserveris olevat kirjet, et TLS nimed viitaks erinevatele IP aadressidele)
*Abiks on loeng: http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/loeng04%20-%20Veebiserver.odp ja labor: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_labor_v.2
*Paigalda WordPress vastavalt juhendile: http://goo.gl/6XQ0U

'''Punktide''' (5p) '''kirja saamiseks''' peab töötama veebiserververi apache2 pealt 2 veebilehte ning wordpress. Wordpressile peab olema paigaldatud super cache ning lisaks peab töötama varnish. Seejuures wordpress on seadistatud pordile 80 ja wordpress pordil 8080. Lehe toimivust testige enne kaitsmist ab vahendiga, kus -n 1000 ja -t 10.

'''Praks 7'''
Samba share-i välja jagamine.

*Loo share, mis on ligipääsetav vaid kasutajatele, kes kuuluvad lab gruppi. Vajalik on ka share-ile kirjutamisõigus (saab kausta luua).
* Seadista samba abil kasutajate kodukaustadele ligipääsemine. Iga kasutaja peab ligi pääsema enda kodukaustale.

*Abiks on viki artiklid : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2 ja https://wiki.itcollege.ee/index.php/Lihtne_samba_install

'''Punktide''' (5p) '''kirja saamiseks''' on vajalik share-i olemasolu, mis on ligipääsetav ning kirjutatav (võimalik luua kataloogi) ainult lab gruppi kuuluvatele kasutajatele ning lab gruppi mitte kuuluvad kasutajad ei tohi sinna ligi pääseda.
Lisaks peavad kasutajad pääsema ligi oma kodukaustale, sõltumata sellest, kas ta kuulub lab gruppi või mitte.

'''Labor 1'''
*Veebiserver ja virtualhostid
*DNS
*e-post
*iptables
*samba

'''Labor 2'''
*LDAP või Samba4 - LDAP Teet Saar, Kullo-Kalev Aru
*Puppet või chef
*PAM
*Puppet (Ubuntus) - Kristo Kapten
*[[Samba(windows domeenis fileserver)]] - Marko Kurs
*[[TLS termineerimine nginx abil]] - Sander Arnus, Sander Saveli

Snort - Ubuntu 14.04

2015-01-15T15:53:00Z

Vlutter: Created page with "== Sissejuhatus == Snort on tasuta vabavaraline võrgu sissetungi vältimise süsteem ja võrgu sissetungi avastamise süsteem,mis on loodud Martin Roesch´i poolt 1998. aastal. …"

== Sissejuhatus ==
Snort on tasuta vabavaraline võrgu sissetungi vältimise süsteem ja võrgu sissetungi avastamise süsteem,mis on loodud Martin Roesch´i poolt 1998. aastal. Snorti vabavaralisel võrgupõhisel sissetungi avastamise süsteemil on võime teostada reaalajas liikluse analüüsi ja pakettide logimist IP võrkudes. Snort teostab protokolli analüüsi, sisu otsimist ja sisu vastavust.

Programmi saab samuti kasutada, et avastada sonde või rünnakuid, kaasa arvatud operatsioonisüsteemi sõrmejälgede katseid,
juurdepääsu liideseid, puhvri ületäitumisi, serveri sõnumiploki sonde ja salajasi portide skaneerimisi.

Siin juhendis seadistame võrgu sissetungi vältimise süsteemi snort, milleks konfigureerime SNORT´i, Barnyard2´e, MySql´i ja BASE´i Ubuntu 14.04-le.

Seda konfiguratsiooni on natuke keeruline seadistada ja diagnoosida ning vajab mõningast tarkvara kompilatsiooni.

== SNORT installeerimine ja seadistamine ==

Siin juhendis teeme kõike sudo õigustes, selleks tuleb sisestada:

<pre> sudo -i </pre>

Esmalt tuleb teha tavaline apt-get update/upgrade:

<pre> apt-get update </pre>

<pre> apt-get upgrade </pre>

ning peale seda installeerime snort´i:

<pre> apt-get install snort </pre>

Snort´i installatsiooni ajal peab kirjutama enda koduvõrgu ehk kaitstud alamvõrgu:

<pre> 192.168.56.0/24 </pre>

Seejärel peab muutma snort.conf faili:

<pre> nano /etc/snort/snort.conf </pre>

NB: '''Selleks, et minna mingile kindlale reale nano-s, tuleb kasutada CTRL + W ja siis CTRL + T ning kirjutada vastav reanumber.'''

Muudame rida 51:

<pre> ipvar HOME_NET 192.168.56.0/24 </pre>

ning rida 536:

<pre> output unified2: filename snort.log, limit 128, mpls_event_types, vlan_event_types </pre>

Peale seda taaskäivitame snort´i:

<pre> service snort restart </pre>

Eemaldame eelmised logikirjed:

<pre> rm /var/log/snort/snort.log </pre>

Muudame /etc/snort/rules/local.rules faili:

<pre> nano /etc/snort/rules/local.rules </pre>

lisame sinna kaks reeglit testimise eesmärgil:

<pre>alert icmp any any -> $HOME_NET any (msg:"ICMP Test NOW!!!"; classtype:not-suspicious; sid:1000001; rev:1;)
alert tcp any any -> $HOME_NET 80 (msg:"HTTP Test NOW!!!"; classtype:not-suspicious; sid:1000002; rev:1;) </pre>

== Snort´i testimine ==

Testime snort´i:

<pre> snort -i eth1 -v </pre>

NB: '''CTRL + C, et peatada testimine.'''

Seejärel teeme konfiguratsiooni laadimise testi:

<pre> snort -A console -u snort -g snort -c /etc/snort/snort.conf -i eth1 -T </pre>

Käivitame snort´i otse hoiatuste konsoolirežiimis(kui serverit nüüd pingida, peaksid ilmuma hoiatused):

<pre> snort -A console -q -u snort -g snort -c /etc/snort/snort.conf -i eth1 </pre>

== Barnyard2 seadistamine ==

Esmalt me installeerime komilatsiooni sõltuvused ja barnyard2 sõltuvused:

<pre> apt-get install autoconf </pre>
<pre> apt-get install libtool </pre>
<pre> apt-get install libpcap-dev </pre>
<pre> apt-get install libmysqlclient-dev </pre>
<pre> apt-get install libdumbnet-dev </pre>

Tuleb teha ka nimeviit:

<pre> ln -s /usr/include/dumbnet.h /usr/include/dnet.h </pre>

Seejärel installeerime barnyard2´e:

<pre> cd /usr/src </pre>
<pre> wget https://github.com/firnsy/barnyard2/tarball/master </pre>
<pre> tar -zxf master </pre>
<pre> cd firnsy-barnyard2*</pre>
<pre> autoreconf -fvi -I ./m4 </pre>
<pre> ./configure --with-mysql --with-mysql-libraries=/usr/lib/x86_64-linux-gnu </pre>
<pre> make </pre>
<pre> make install </pre>
<pre> cp /usr/local/etc/barnyard2.conf /etc/snort </pre>
<pre> cp schemas/create_mysql /usr/src </pre>
<pre> mkdir /var/log/barnyard2 </pre>

Muudame Barnyard2.conf faili:

<pre> nano /etc/snort/barnyard2.conf </pre>

Muudame rida 226:

<pre> output alert_fast </pre>

Muudame rida 347, selleks kustutame kommentaari märgi ära ning muudame parooli:

<pre> output database: log, mysql, user=snort password=sinuvalitudparool dbname=snort host=localhost </pre>

== MySql´i seadistamine ==

Installeerime MySqli serveri:

<pre> apt-get install mysql-server </pre>

Installatsiooni käigus küsitakse Mysql´i serveri parooli, tuleb sisestada:

<pre> sinuvalitudparool </pre>

Seadistame andmebaasi:

<pre> mysql -u root -p </pre>

Sisestame need read SQL> konsooli:

<pre> create database snort; </pre>
<pre> create database archive; </pre>

<pre> grant usage on snort.* to snort@localhost; </pre>
<pre> grant usage on archive.* to snort@localhost; </pre>

<pre> set password for snort@localhost=PASSWORD('sinuvalitudparool'); </pre>

<pre> grant all privileges on snort.* to snort@localhost; </pre>
<pre> grant all privileges on archive.* to snort@localhost; </pre>

<pre> flush privileges; </pre>

<pre> exit </pre>

Seejärel kasutame Snort´i struktuuri MySqli´i andmebaasis:

<pre> mysql -u root -p </pre>

Sisestame:

<pre> use snort; </pre>
<pre> source /usr/src/create_mysql; </pre>

Selle päringuga näeme uusi tabeleid, mis me just importisime:
<pre> show tables; </pre>

<pre> exit </pre>

== Snort´i ja Barnyard´i testimine ==

Kontrollime, kas snort teenus on käivitatud:

<pre> service snort restart </pre>

Manuaalselt käivitame Barnyard2´e:

<pre> /usr/local/bin/barnyard2 -c /etc/snort/barnyard2.conf -d /var/log/snort -f snort.log -w /var/log/barnyard2/bylog.waldo -C /etc/snort/classification.config </pre>

Tuleb luua ka sid-msg-map fail:

<pre> cd /usr/share/oinkmaster </pre>
<pre> bash -c "sudo ./create-sidmap.pl /etc/snort/rules > /etc/snort/sid-msg.map" </pre>

== Barnyard2 alglaadimisel käivitamine ==

Tekitame faili:

<pre> touch /etc/init.d/runbarnyard2 </pre>

Kirjutame faili:

<pre> nano /etc/init.d/runbarnyard2 </pre>

<pre>
#!/bin/sh

case $1 in
start)
echo "Starting Barnyard2"
sudo bash -c "barnyard2 -D -c /etc/snort/barnyard2.conf -d /var/log/snort -f snort.log -n"
echo 'Barnyard2 started.'
;;
stop)
echo "Stopping Barnyard2"
sudo killall barnyard2
echo 'Barnyard2 stopped.'
;;
restart)
$0 stop

sleep 4
$0 start
;;
*)
echo "usage: $0 (start|stop|restart)"
;;
esac

exit 0 </pre>

Anname root kasutajale kõik õigused loodud failile:

<pre> chmod 700 /etc/init.d/runbarnyard2 </pre>

ning uuendame:

<pre> update-rc.d runbarnyard2 defaults 21 00 </pre>

Muudame Barnyard2 käivitatavaks deemonina(taustal käivitatav protsess):

<pre> nano /etc/snort/barnyard2.conf </pre>

Selleks võtame kommentaari märgi rea 84 eest ära(tulemus peaks olema selline):

<pre>
# enable daemon mode
#
config daemon
</pre>

Kasutus:

<pre> /etc/init.d/runbarnyard2 start/stop/restart </pre>

== Apache2 / BASE graafilise kasutajaliidese seadistamine ==

Apache2 seaditamine:

<pre> apt-get install apache2 </pre>
<pre> apt-get install libapache2-mod-php5 </pre>
<pre> apt-get install libphp-adodb </pre>

Muudame /etc/php5/apache2/php.ini faili:

<pre> nano /etc/php5/apache2/php.ini </pre>

ning muudame rida 462:

<pre> error_reporting = E_ALL & ~E_NOTICE </pre>

Seejärel muudame /etc/apache2/apache2.conf faili, et lisada autoriseerimine www/base jaoks:

<pre> <Directory /var/www/html/base>
AllowOverride All
Require all granted
</Directory> </pre>

Taaskäivitame apache2:

<pre> service apache2 restart </pre>

'''Installeerime BASE sõltuvused'''

<pre> apt-get install php-pear </pre>
<pre> apt-get install libwww-perl </pre>
<pre> apt-get install php5-gd </pre>

<pre> pear config-set preferred_state alpha </pre>
<pre> pear channel-update pear.php.net </pre>
<pre> pear install --alldeps Image_Color Image_Canvas Image_Graph </pre>

== Kasutatud kirjandus ==
#http://computer-outlines.over-blog.com/article-nids-snort-barnyard2-apache2-base-with-ubuntu-14-04-lts-123532107.html

== Autor ==
Veronia Lutter A31

S

2015-01-15T15:50:30Z

2015-01-15T12:55:17Z

2014-05-20T21:47:55Z

Vlutter:

Linuxi Antiviirused

2014-05-20T21:47:41Z

Vlutter:

== Linuxi Antiviirused ==

Üldiselt on Linuxi masinat päris raske nakatada viirusega ning põhjuseks on selle hea struktuur ja tugev ühiskonna toetus. Kõik süsteemi vead parandatakse otsekohe peale nende avastamist. Iga uue viiruse korral töötatakse välja lahendus kahe tunni jooksul, mis hoiab ära edasise kahju tekitamise. Linuxi antiviirused on samuti efektiivsed ka Windowsi viiruste vastu ning viirused eemaldatakse kui need sisenevad süsteemi läbi välise kõvaketta, läbi interneti jne.

Parimad Linuxi antiviiruse programmid on ClamAV, Avast, AVG, F-PROT ja BitDefender.
[http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html]

== ClamAV Antiviirus ==

[[File:clamav.png]]

[http://www.makeuseof.com/tag/free-linux-antivirus-programs/]

ClamAV on kõige populaarsem Linuxi vabatarkvaraline antiviirus ja see on saadaval nii Ubuntus kui ka Kubuntus. Selle GUI(graphical user interface) ehk graafilist kasutajaliidest nimetatakse Clamtk-ks.
Selle saab installeerida tarkvara keskusest või otse terminali aknast '''käsuga''':

{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$sudo apt-get install clamav clamtk
|}
[http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html]

Peale installeerimist tuleb kirjutada terminali alljärgnev '''käsk''', mis uuendab ClamAV viiruse definitsioonid kasutaja jaoks:

{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$sudo freshclam
|}

Nüüd tuleb lihtsalt ClamAV kasutamiseks käivitada ''clamtk'' või käivitada programm kirjutades terminali aknasse alljärgnev '''käsk''':

{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$sudo clamscan
|}

[http://www.makeuseof.com/tag/free-linux-antivirus-programs/]

== Avast ==
Free Avast Linux Home Edition on tasuta versioon populaarsest Avasti antiviirusest. See nõuab internetis registreerumist, et saaks seda üks aasta kasutada. See pole saadaval kommertslikuks kasutamiseks. Installeerida saab Avasti antiviiruse http://www.avast.com/index#tab4 lehelt ja registreerida siin: http://www.avast.com/registration-free-antivirus.php. Kord kui see on installeeritud ja esimest korda käivitatud, küsib Avast registreerimise võtit ning seejärel on valmis kasutamiseks.
[http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html]

== AVG Antiviirus ==

[[File:avg-scan.png]]

[http://www.makeuseof.com/tag/free-linux-antivirus-programs/]

See on samuti tasuta antiviirus Ubuntule. AVG antiviirust saab installeerida http://free.avg.com/in-en/download.prd-alf lehelt. Peale installeerimist peab AVG viirusetõrje programmi käivitama root-kasutaja õigustes.
Seda saab teha kirjutades terminali aknasse '''käsu''':
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$sudo avggui
|}

[http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html]

AVG programmi käivitamiseks tuleb terminali kirjutada '''käsk''':

{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$sudo avgctl –start
|}

AVG programmi tarkvara uuendamiseks tuleb terminali kirjutada '''käsk''':

{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$sudo avgupdate
|}

[[File:avgupdate.png]]

Faili skaneerimiseks tuleb terminali kirjutada '''käsk''':

{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$avgscan
|}

[http://www.makeuseof.com/tag/free-linux-antivirus-programs/]

== F-PROT Antiviirus ==
F-PROT antiviirus on saadaval kõikidele Linuxi tööjaamadele ning selle saab installeerida http://www.f-prot.com/download/home_user/download_fplinux.html lehelt.
F-PROT´i installeerimiseks tuleb:
* Lahti pakkida ''tar'' fail.
* Avada terminal ja minna asukohta, kus on lahtipakitud kaust.
* Trükkida sisse ''sudo./install'' ja vajutada Y jätkamiseks.
* Vajutada Y kõikide teiste küsimuste peale ja vajutada ''Enter''.
[http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html]

== BitDefender ==

[[File:bitdefender-scan.png]]

[http://www.makeuseof.com/tag/free-linux-antivirus-programs/]

BitDefender on era- antiviirustarkvara, mis on saadaval Ubuntule mittekommertslikuks kasutamiseks.
Selle installeerimiseks peab lisama repositooriumi. Peab minema System - Administration - Software Sources, seejärel tuleb klikkida „Other Software" (eelnevalt "Third Party Software") nupul. Peale seda tuleb klikata „Add“ nupul ja sisestada:
{|style="background:lightyellow;width:550px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |deb http://download.bitdefender.com/repos/deb/ bitdefender non-free
|}

Seejärel sulgeda ja vajuta ''Reload'' nupul. Terminali tuleb kirjutada '''käsud''':
{|style="background:lightyellow;width:600px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$wget http://download.bitdefender.com/repos/deb/bd.key.asc
$sudo apt-key add bd.key.asc
|}

Graafilise kasutajaliidese variandi installeerimiseks tuleb terminali sisestada '''käsk''':
{|style="background:lightyellow;width:400px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$sudo apt-get install bitdefender-scanner-gui
|}

Peale seda saab BitDefenderile ligi Applications -> System Tools -> BitDefender Scanner kaudu.
[http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html]

BitDefender litsentsi saab ainult 30 päevaks, kuid seda saab uuesti taodelda, kui tekib vajadus.
[http://www.makeuseof.com/tag/free-linux-antivirus-programs/]

== Kasutatud kirjandus ==
# http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html
# http://www.makeuseof.com/tag/free-linux-antivirus-programs/

== Autor ==
Veronia Lutter A21

[[Category: IT_infrastruktuuri_teenused]]

Linuxi Antiviirused

2014-05-20T21:45:58Z

Vlutter:

== Linuxi Antiviirused ==

Üldiselt on Linuxi masinat päris raske nakatada viirusega ning põhjuseks on selle hea struktuur ja tugev ühiskonna toetus. Kõik süsteemi vead parandatakse otsekohe peale nende avastamist. Iga uue viiruse korral töötatakse välja lahendus kahe tunni jooksul, mis hoiab ära edasise kahju tekitamise. Linuxi antiviirused on samuti efektiivsed ka Windowsi viiruste vastu ning viirused eemaldatakse kui need sisenevad süsteemi läbi välise kõvaketta, läbi interneti jne.

Parimad Linuxi antiviiruse programmid on ClamAV, Avast, AVG, F-PROT ja BitDefender.
[http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html]

== ClamAV Antiviirus ==

[[File:clamav.png]]

[http://www.makeuseof.com/tag/free-linux-antivirus-programs/]

ClamAV on kõige populaarsem Linuxi vabatarkvaraline antiviirus ja see on saadaval nii Ubuntus kui ka Kubuntus. Selle GUI(graphical user interface) ehk graafilist kasutajaliidest nimetatakse Clamtk-ks.
Selle saab installeerida tarkvara keskusest või otse terminali aknast '''käsuga''':

{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$sudo apt-get install clamav clamtk
|}
[http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html]

Peale installeerimist tuleb kirjutada terminali alljärgnev '''käsk''', mis uuendab ClamAV viiruse definitsioonid kasutaja jaoks:

{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$sudo freshclam
|}

Nüüd tuleb lihtsalt ClamAV kasutamiseks käivitada ''clamtk'' või käivitada programm kirjutades terminali aknasse alljärgnev '''käsk''':

{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$sudo clamscan
|}

[http://www.makeuseof.com/tag/free-linux-antivirus-programs/]

== Avast ==
Free Avast Linux Home Edition on tasuta versioon populaarsest Avasti antiviirusest. See nõuab internetis registreerumist, et saaks seda üks aasta kasutada. See pole saadaval kommertslikuks kasutamiseks. Installeerida saab Avasti antiviiruse http://www.avast.com/index#tab4 lehelt ja registreerida siin: http://www.avast.com/registration-free-antivirus.php. Kord kui see on installeeritud ja esimest korda käivitatud, küsib Avast registreerimise võtit ning seejärel on valmis kasutamiseks.
[http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html]

== AVG Antiviirus ==

[[File:avg-scan.png]]

[http://www.makeuseof.com/tag/free-linux-antivirus-programs/]

See on samuti tasuta antiviirus Ubuntule. AVG antiviirust saab installeerida http://free.avg.com/in-en/download.prd-alf lehelt. Peale installeerimist peab AVG viirusetõrje programmi käivitama root-kasutaja õigustes.
Seda saab teha kirjutades terminali aknasse '''käsu''':
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$sudo avggui
|}

[http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html]

AVG programmi käivitamiseks tuleb terminali kirjutada '''käsk''':

{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$sudo avgctl –start
|}

AVG programmi tarkvara uuendamiseks tuleb terminali kirjutada '''käsk''':

{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$sudo avgupdate
|}

Faili skaneerimiseks tuleb terminali kirjutada '''käsk''':

{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$avgscan
|}

[http://www.makeuseof.com/tag/free-linux-antivirus-programs/]

== F-PROT Antiviirus ==
F-PROT antiviirus on saadaval kõikidele Linuxi tööjaamadele ning selle saab installeerida http://www.f-prot.com/download/home_user/download_fplinux.html lehelt.
F-PROT´i installeerimiseks tuleb:
* Lahti pakkida ''tar'' fail.
* Avada terminal ja minna asukohta, kus on lahtipakitud kaust.
* Trükkida sisse ''sudo./install'' ja vajutada Y jätkamiseks.
* Vajutada Y kõikide teiste küsimuste peale ja vajutada ''Enter''.
[http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html]

== BitDefender ==

[[File:bitdefender-scan.png]]

[http://www.makeuseof.com/tag/free-linux-antivirus-programs/]

BitDefender on era- antiviirustarkvara, mis on saadaval Ubuntule mittekommertslikuks kasutamiseks.
Selle installeerimiseks peab lisama repositooriumi. Peab minema System - Administration - Software Sources, seejärel tuleb klikkida „Other Software" (eelnevalt "Third Party Software") nupul. Peale seda tuleb klikata „Add“ nupul ja sisestada:
{|style="background:lightyellow;width:550px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |deb http://download.bitdefender.com/repos/deb/ bitdefender non-free
|}

Seejärel sulgeda ja vajuta ''Reload'' nupul. Terminali tuleb kirjutada '''käsud''':
{|style="background:lightyellow;width:600px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$wget http://download.bitdefender.com/repos/deb/bd.key.asc
$sudo apt-key add bd.key.asc
|}

Graafilise kasutajaliidese variandi installeerimiseks tuleb terminali sisestada '''käsk''':
{|style="background:lightyellow;width:400px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$sudo apt-get install bitdefender-scanner-gui
|}

Peale seda saab BitDefenderile ligi Applications -> System Tools -> BitDefender Scanner kaudu.
[http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html]

BitDefender litsentsi saab ainult 30 päevaks, kuid seda saab uuesti taodelda, kui tekib vajadus.
[http://www.makeuseof.com/tag/free-linux-antivirus-programs/]

== Kasutatud kirjandus ==
# http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html
# http://www.makeuseof.com/tag/free-linux-antivirus-programs/

== Autor ==
Veronia Lutter A21

[[Category: IT_infrastruktuuri_teenused]]

Linuxi Antiviirused

2014-05-20T21:44:05Z

Vlutter:

== Linuxi Antiviirused ==

Üldiselt on Linuxi masinat päris raske nakatada viirusega ning põhjuseks on selle hea struktuur ja tugev ühiskonna toetus. Kõik süsteemi vead parandatakse otsekohe peale nende avastamist. Iga uue viiruse korral töötatakse välja lahendus kahe tunni jooksul, mis hoiab ära edasise kahju tekitamise. Linuxi antiviirused on samuti efektiivsed ka Windowsi viiruste vastu ning viirused eemaldatakse kui need sisenevad süsteemi läbi välise kõvaketta, läbi interneti jne.

Parimad Linuxi antiviiruse programmid on ClamAV, Avast, AVG, F-PROT ja BitDefender.
[http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html]

== ClamAV Antiviirus ==

[[File:clamav.png]]

[http://www.makeuseof.com/tag/free-linux-antivirus-programs/]

ClamAV on kõige populaarsem Linuxi vabatarkvaraline antiviirus ja see on saadaval nii Ubuntus kui ka Kubuntus. Selle GUI(graphical user interface) ehk graafilist kasutajaliidest nimetatakse Clamtk-ks.
Selle saab installeerida tarkvara keskusest või otse terminali aknast '''käsuga''':

{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$sudo apt-get install clamav clamtk
|}
[http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html]

Peale installeerimist tuleb kirjutada terminali alljärgnev '''käsk''', mis uuendab ClamAV viiruse definitsioonid kasutaja jaoks:

{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$sudo freshclam
|}

Nüüd tuleb lihtsalt ClamAV kasutamiseks käivitada ''clamtk'' või käivitada programm kirjutades terminali aknasse alljärgnev '''käsk''':

{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$sudo clamscan
|}

[http://www.makeuseof.com/tag/free-linux-antivirus-programs/]

== Avast ==
Free Avast Linux Home Edition on tasuta versioon populaarsest Avasti antiviirusest. See nõuab internetis registreerumist, et saaks seda üks aasta kasutada. See pole saadaval kommertslikuks kasutamiseks. Installeerida saab Avasti antiviiruse http://www.avast.com/index#tab4 lehelt ja registreerida siin: http://www.avast.com/registration-free-antivirus.php. Kord kui see on installeeritud ja esimest korda käivitatud, küsib Avast registreerimise võtit ning seejärel on valmis kasutamiseks.
[http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html]

== AVG Antiviirus ==

[[File:avg-scan.png]]

[http://www.makeuseof.com/tag/free-linux-antivirus-programs/]

See on samuti tasuta antiviirus Ubuntule. AVG antiviirust saab installeerida http://free.avg.com/in-en/download.prd-alf lehelt. Peale installeerimist peab AVG viirusetõrje programmi käivitama root-kasutaja õigustes.
Seda saab teha kirjutades terminali aknasse '''käsu''':
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$sudo avggui
|}

AVG programmi käivitamiseks tuleb terminali kirjutada '''käsk''':

{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$sudo avgctl –start
|}

AVG programmi tarkvara uuendamiseks tuleb terminali kirjutada '''käsk''':

{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$sudo avgupdate
|}

Faili skaneerimiseks tuleb terminali kirjutada '''käsk''':

{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$avgscan
|}

[http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html]

== F-PROT Antiviirus ==
F-PROT antiviirus on saadaval kõikidele Linuxi tööjaamadele ning selle saab installeerida http://www.f-prot.com/download/home_user/download_fplinux.html lehelt.
F-PROT´i installeerimiseks tuleb:
* Lahti pakkida ''tar'' fail.
* Avada terminal ja minna asukohta, kus on lahtipakitud kaust.
* Trükkida sisse ''sudo./install'' ja vajutada Y jätkamiseks.
* Vajutada Y kõikide teiste küsimuste peale ja vajutada ''Enter''.
[http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html]

== BitDefender ==

[[File:bitdefender-scan.png]]

[http://www.makeuseof.com/tag/free-linux-antivirus-programs/]

BitDefender on era- antiviirustarkvara, mis on saadaval Ubuntule mittekommertslikuks kasutamiseks.
Selle installeerimiseks peab lisama repositooriumi. Peab minema System - Administration - Software Sources, seejärel tuleb klikkida „Other Software" (eelnevalt "Third Party Software") nupul. Peale seda tuleb klikata „Add“ nupul ja sisestada:
{|style="background:lightyellow;width:550px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |deb http://download.bitdefender.com/repos/deb/ bitdefender non-free
|}

Seejärel sulgeda ja vajuta ''Reload'' nupul. Terminali tuleb kirjutada '''käsud''':
{|style="background:lightyellow;width:600px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$wget http://download.bitdefender.com/repos/deb/bd.key.asc
$sudo apt-key add bd.key.asc
|}

Graafilise kasutajaliidese variandi installeerimiseks tuleb terminali sisestada '''käsk''':
{|style="background:lightyellow;width:400px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$sudo apt-get install bitdefender-scanner-gui
|}

Peale seda saab BitDefenderile ligi Applications -> System Tools -> BitDefender Scanner kaudu.
[http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html]

BitDefender litsentsi saab ainult 30 päevaks, kuid seda saab uuesti taodelda, kui tekib vajadus.
[http://www.makeuseof.com/tag/free-linux-antivirus-programs/]

== Kasutatud kirjandus ==
# http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html
# http://www.makeuseof.com/tag/free-linux-antivirus-programs/

== Autor ==
Veronia Lutter A21

[[Category: IT_infrastruktuuri_teenused]]

2014-05-20T21:09:11Z

Vlutter:

Linuxi Antiviirused

2014-05-20T21:08:01Z

Vlutter:

== Linuxi Antiviirused ==

Üldiselt on Linuxi masinat päris raske nakatada viirusega ning põhjuseks on selle hea struktuur ja tugev ühiskonna toetus. Kõik süsteemi vead parandatakse otsekohe peale nende avastamist. Iga uue viiruse korral töötatakse välja lahendus kahe tunni jooksul, mis hoiab ära edasise kahju tekitamise. Linuxi antiviirused on samuti efektiivsed ka Windowsi viiruste vastu ning viirused eemaldatakse kui need sisenevad süsteemi läbi välise kõvaketta, läbi interneti jne.

Parimad Linuxi antiviiruse programmid on ClamAV, Avast, AVG, F-PROT ja BitDefender.
[http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html]

== ClamAV Antiviirus ==
ClamAV on kõige populaarsem vabatarkvaraline antiviirus ja see on saadaval nii Ubuntus kui ka Kubuntus. Selle GUI(graphical user interface) ehk graafilist kasutajaliidest nimetatakse Clamtk-ks.
Selle saab installeerida tarkvara keskusest või otse terminali aknast '''käsuga''':

{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$sudo apt-get install clamav clamtk
|}
[http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html]

== Avast ==
Free Avast Linux Home Edition on tasuta versioon populaarsest Avasti antiviirusest. See nõuab internetis registreerumist, et saaks seda üks aasta kasutada. See pole saadaval kommertslikuks kasutamiseks. Installeerida saab Avasti antiviiruse http://www.avast.com/index#tab4 lehelt ja registreerida siin: http://www.avast.com/registration-free-antivirus.php. Kord kui see on installeeritud ja esimest korda käivitatud, küsib Avast registreerimise võtit ning seejärel on valmis kasutamiseks.
[http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html]

== AVG Antiviirus ==
See on samuti tasuta antiviirus Ubuntule. AVG antiviirust saab installeerida http://free.avg.com/in-en/download.prd-alf lehelt. Peale installeerimist peab AVG viirusetõrje programmi käivitama root-kasutaja õigustes.
Seda saab teha kirjutades terminali aknasse '''käsu''':
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$sudo avggui
|}
[http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html]

== F-PROT Antiviirus ==
F-PROT antiviirus on saadaval kõikidele Linuxi tööjaamadele ning selle saab installeerida http://www.f-prot.com/download/home_user/download_fplinux.html lehelt.
F-PROT´i installeerimiseks tuleb:
* Lahti pakkida ''tar'' fail.
* Avada terminal ja minna asukohta, kus on lahtipakitud kaust.
* Trükkida sisse ''sudo./install'' ja vajutada Y jätkamiseks.
* Vajutada Y kõikide teiste küsimuste peale ja vajutada ''Enter''.
[http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html]

== BitDefender ==
[[File:bitdefender-scan]]
BitDefender on era- antiviirustarkvara, mis on saadaval Ubuntule mittekommertslikuks kasutamiseks.
Selle installeerimiseks peab lisama repositooriumi. Peab minema System - Administration - Software Sources, seejärel tuleb klikkida „Other Software" (eelnevalt "Third Party Software") nupul. Peale seda tuleb klikata „Add“ nupul ja sisestada:
{|style="background:lightyellow;width:550px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |deb http://download.bitdefender.com/repos/deb/ bitdefender non-free
|}

Seejärel sulgeda ja vajuta ''Reload'' nupul. Terminali tuleb kirjutada '''käsud''':
{|style="background:lightyellow;width:600px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$wget http://download.bitdefender.com/repos/deb/bd.key.asc
$sudo apt-key add bd.key.asc
|}

Graafilise kasutajaliidese variandi installeerimiseks tuleb terminali sisestada '''käsk''':
{|style="background:lightyellow;width:400px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$sudo apt-get install bitdefender-scanner-gui
|}

Peale seda saab BitDefenderile ligi Applications -> System Tools -> BitDefender Scanner kaudu.
[http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html]

== Kasutatud kirjandus ==
# http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html
# http://www.makeuseof.com/tag/free-linux-antivirus-programs/

== Autor ==
Veronia Lutter A21

[[Category: IT_infrastruktuuri_teenused]]

Linuxi Antiviirused

2014-05-20T21:00:54Z

Vlutter:

== Linuxi Antiviirused ==

Üldiselt on Linuxi masinat päris raske nakatada viirusega ning põhjuseks on selle hea struktuur ja tugev ühiskonna toetus. Kõik süsteemi vead parandatakse otsekohe peale nende avastamist. Iga uue viiruse korral töötatakse välja lahendus kahe tunni jooksul, mis hoiab ära edasise kahju tekitamise. Linuxi antiviirused on samuti efektiivsed ka Windowsi viiruste vastu ning viirused eemaldatakse kui need sisenevad süsteemi läbi välise kõvaketta, läbi interneti jne.

Parimad Linuxi antiviiruse programmid on ClamAV, Avast, AVG, F-PROT ja BitDefender.
[http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html]

== ClamAV Antiviirus ==
ClamAV on kõige populaarsem vabatarkvaraline antiviirus ja see on saadaval nii Ubuntus kui ka Kubuntus. Selle GUI(graphical user interface) ehk graafilist kasutajaliidest nimetatakse Clamtk-ks.
Selle saab installeerida tarkvara keskusest või otse terminali aknast '''käsuga''':

{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$sudo apt-get install clamav clamtk
|}
[http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html]

== Avast ==
Free Avast Linux Home Edition on tasuta versioon populaarsest Avasti antiviirusest. See nõuab internetis registreerumist, et saaks seda üks aasta kasutada. See pole saadaval kommertslikuks kasutamiseks. Installeerida saab Avasti antiviiruse http://www.avast.com/index#tab4 lehelt ja registreerida siin: http://www.avast.com/registration-free-antivirus.php. Kord kui see on installeeritud ja esimest korda käivitatud, küsib Avast registreerimise võtit ning seejärel on valmis kasutamiseks.
[http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html]

== AVG Antiviirus ==
See on samuti tasuta antiviirus Ubuntule. AVG antiviirust saab installeerida http://free.avg.com/in-en/download.prd-alf lehelt. Peale installeerimist peab AVG viirusetõrje programmi käivitama root-kasutaja õigustes.
Seda saab teha kirjutades terminali aknasse '''käsu''':
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$sudo avggui
|}
[http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html]

== F-PROT Antiviirus ==
F-PROT antiviirus on saadaval kõikidele Linuxi tööjaamadele ning selle saab installeerida http://www.f-prot.com/download/home_user/download_fplinux.html lehelt.
F-PROT´i installeerimiseks tuleb:
* Lahti pakkida ''tar'' fail.
* Avada terminal ja minna asukohta, kus on lahtipakitud kaust.
* Trükkida sisse ''sudo./install'' ja vajutada Y jätkamiseks.
* Vajutada Y kõikide teiste küsimuste peale ja vajutada ''Enter''.
[http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html]

== BitDefender ==
BitDefender on era- antiviirustarkvara, mis on saadaval Ubuntule mittekommertslikuks kasutamiseks.
Selle installeerimiseks peab lisama repositooriumi. Peab minema System - Administration - Software Sources, seejärel tuleb klikkida „Other Software" (eelnevalt "Third Party Software") nupul. Peale seda tuleb klikata „Add“ nupul ja sisestada:
{|style="background:lightyellow;width:550px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |deb http://download.bitdefender.com/repos/deb/ bitdefender non-free
|}

Seejärel sulgeda ja vajuta ''Reload'' nupul. Terminali tuleb kirjutada '''käsud''':
{|style="background:lightyellow;width:600px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$wget http://download.bitdefender.com/repos/deb/bd.key.asc
$sudo apt-key add bd.key.asc
|}

Graafilise kasutajaliidese variandi installeerimiseks tuleb terminali sisestada '''käsk''':
{|style="background:lightyellow;width:400px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$sudo apt-get install bitdefender-scanner-gui
|}

Peale seda saab BitDefenderile ligi Applications -> System Tools -> BitDefender Scanner kaudu.
[http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html]

== Kasutatud kirjandus ==
# http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html
# http://www.makeuseof.com/tag/free-linux-antivirus-programs/

== Autor ==
Veronia Lutter A21

[[Category: IT_infrastruktuuri_teenused]]

Linuxi Antiviirused

2014-05-20T20:51:13Z

Vlutter: