https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Vpuik 2026-06-21T07:00:39Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Arvutigraafika&diff=100690 2016-01-19T07:36:19Z

<p>Vpuik: Created page with &quot;Ik1. Milles seisnes arvutigraafika pioneeride teene. Arvutigraafika toomine kunstide juurde, see tähendab tutvustada arvutist tulevate abstraktsete joonte kujutamist komposit...&quot;</p> <hr /> <div>Ik1. Milles seisnes arvutigraafika pioneeride teene.<br /> Arvutigraafika toomine kunstide juurde, see tähendab tutvustada arvutist tulevate abstraktsete joonte kujutamist kompositsioonina, mitte abstraktse väljundina.<br /> <br /> 2. Milles seisnes Pierre Bezier osa arvutigraafika arengus.<br /> Bezier kõverate loomine, 4 kontroll punktiga joon.<br /> <br /> 3. Millist aastakümmet võib pidada arvutigraafika alguseks.<br /> 50-60<br /> Arvutigraafika ajaloo perioodid.<br /> Pioneeride aeg 1956-1986<br /> Paintboxi aeg 1986-1996<br /> Multimeedia aeg 1996-2006<br /> <br /> 4. Arvutigraafika jaguneb kahte põhiliiki. Millistesse?<br /> Pikselgraafika ja vektorgraafika<br /> <br /> 5. Mis toiming on interpoleerimine?<br /> Kõverjoone punktide koordinaatide pidev määramine mõne etteantud punkti alusel. I-i kasutatakse näit. lõikepinkide programmjuhtimises, kus i-i väljundsignaalid toimivad tööpingi organitele ning panevad need liikuma vastavalt etteantud kõverjoonele või näiteks plotterites graafiliste kujutiste<br /> väljastamiseks digitaalarvutist.<br /> <br /> 6. Milles seisneb vektorgraafika eripära?<br /> Lõikude kirjeldamine ühe vormeli abil. Kõver jagatakse võimalikult väikesteks osadeks, et saavutada võimalikult lähedast aproksimatsiooni. Kasutatakse lineaarset diskreetimist. <br /> <br /> 7. Mis on Bezier kõvera alamobjektid?<br /> Kontroll punktid, lineaarsed jooned<br /> <br /> 8. Kirjeldage CorelDRAW joone tugipunktide tüüpe?<br /> Line - Sirge segment kahe tugipunkti vahel<br /> Curve - tugipunktidel kontrollpunktide olemasolu<br /> <br /> 9. Mis on kompositsioon?<br /> Teose (heli, kirjandus, kunst) paigutuslik tasakaal, st luuakse tasakaal erinevate osade vahel.<br /> Ideede esile toomine, ebaolulise välja jätmine, taha plaanile viimine.<br /> <br /> 10. Mis on kuldlõige?<br /> Kuldlõige tähendab lõigu sellist jaotamist kaheks osaks, et suurem osa oleks kogu lõigu ja selle väiksema osa keskmine võrdeline. <br /> Seda suhet saab väljendada matemaatilise konstandiga (fii), mis on irratsionaalarv järgmise ligikaudse väärtusega: 1,61803<br /> <br /> 11. Millist kirja kasutatakse enamasti teabegraafikas? Miks?<br /> Kaugelt lugemiseks sobivad kirjad, milledel on enamvähem ühejämedused jooned, ehk groteskkirjad, kuna tähe osad on samajämedused ja loetavus säilib.<br /> <br /> 12. Milline kiri on pikema teksti lugemiseks sobivam? Miks?<br /> Lähedalt lugemiseks mõeldud teksti puhul on vastupidi: kergem on lugeda kui tähe jooned on erineva paksusega – nagu klassikalise antiikva laadsed kirjad. Veel kergendavad lugemist seriifide olemasolu, sest seriifidega tähed on kõik erinevad ja neid on kergem ära tunda.<br /> <br /> 13. Kirjeldage aditiivset värvimudelit.<br /> Eritugevuselise liitmisega saadakse kõikvõimalikke värvusi.<br /> <br /> 14. Kirjeldage subtraktiivset värvimudelit.<br /> Põhineb valguse neeldumisel värvides. Me näeme neid värve, mis ei neeldu vaid peegelduvad tagasi.<br /> <br /> 15. Kirjeldage värviringi. Millised on värviringi põhivärvid?<br /> Värvid asuvad nii, et iga värv asub tema täiendvärvi vastas ja nende värvide vahel, millede segunemisel ta saadi.<br /> Põhivärvib: RGB, CMY<br /> <br /> 16. Miks nimetatakse mingit värviringi tooni vastandvärviks?<br /> Sest vähendades ühe mõju, suureneb teise ehk vastandvärvi mõju.<br /> <br /> 17. Mis on värvide põhiparameetrid?<br /> <br /> <br /> 18. Kirjeldage pikselgraafika loomist.<br /> Kõigepealt pilt diskreetitakse (jaotatakse osadeks) ning siis kvantitakse (määratakse mingi värvus)<br /> <br /> 19. Mis toiming on diskreetimine?<br /> Kujutise osadeks jaotamine ning osale asukoha andmine<br /> <br /> 20. Mis toiming on kvantimine?<br /> Igale diskreetitud osale mingi väärtuse andmine<br /> <br /> 21. Seletage lahti mõiste “värvisügavus”.<br /> Kvantimisel loodud tabelite &quot;üksteise taha/sügavuti&quot; paigutamine biti kaupa.<br /> <br /> 22. Seletage lahti mõiste “resolutsioon”.<br /> Diskreeditud elementide hulk mingi mõõtühiku kohta.<br /> <br /> 23. Kuidas tekib monitorile värviline pilt.<br /> Värvimonitori elektronkiiretoru sisaldab kolme elektronkahurit, ekraani siseküljel mosaiigi kolmevärvilistest täppidest luminofooriga (R- punane, G- roheline ja B- sinine) ja varimaski (shadow mask) nende vahepeal. Maskis olevad avad (ümmargused või piklikud) lasevad läbi ainult ühe kindla elektronkiire temale vastava luminofoori täpile. Ekraani väliskülg on kaetud erilise kihiga, et vähendada peegeldumisi ja helkimist, ilma et kuva kvaliteet selle all kannataks. Nagu öeldud tehakse värvilise kujutise saamiseks luminofoortäpid kolme värvi: punased, rohelised ja sinised. Nende omavahelisel kombineerimisel saab siis moodustada ülejäänud värvusi (kui asja peenemalt uurima hakata, näiteks fototöötluse ja trükiettevalmistuse jaoks, siis selgub et siiski mitte päris kõiki värvusi; &quot;tavakasutaja&quot; jaoks pole sellel aga suuremat tähtsust).<br /> <br /> 24. Milles seisneb pikselgraafika eripära?<br /> Kahemõõtmeline. Pilt koosneb ühesuurustest ruutudest ehk pikslitest.<br /> <br /> 25. Seletage lahti mõiste “antialias”.<br /> Anti alias laseb pildi ära siluda; Silumisel aetakse segi ääre ja tausta kokkupuute ala.<br /> <br /> 26. Milleks kasutatakse pikselgraafikas maske?<br /> Pildi osade muust pildist eraldamiseks. Maski eelis selekteeritud ala ees on selles, et maski ala saab säilitada ja redigeerida, kuna mask on ise ka kui pilt. Lisaks saab maski muuta selekteeritud alaks ja vastupidi.<br /> <br /> 27. Milleks kasutatakse pikselgraafikas kihte?<br /> Erinevate alade loomiseks ja eristamiseks redigeeritaval objektil<br /> <br /> 28. Mida peab arvestama värvide valimisel-määramisel?<br /> Seadme eripära, et toonid jääksid vastava seadme värviruumi sisse.<br /> <br /> 29. Milliseid värviruume kasutatakse arvutigraafikas?<br /> RGB, CMYK, HSB, Lab<br /> <br /> 30. Miks ei soovitata pikselgraafikas pildi olemasolevat<br /> resolutsiooni suurendada?<br /> Pildi suurendamiseks tehakse lihtsalt pikslidest koopiad ning sellega seoses halveneb pildi kvalideet.<br /> <br /> 31. Kuidas teha kindlaks kas pildil on värvid õiged või valed?<br /> <br /> <br /> 32. Milleks on olemas värvi kanalid?<br /> <br /> <br /> 33. Mis määrab kihtide segustamise tulemuse?<br /> 34. Kuidas luuakse 3d graafika?<br /> 35. Mis loob pildi 3d illusiooni?<br /> 36. Mis on 2d ja 3d graafika erinevused?<br /> 37. Kuidas luuakse 3ds Max’is Loft objekte?<br /> 38. Seletage lahti mõiste “animatsioon”.<br /> 39. Millistest alamobjektidest koosneb 3ds Max võreobjekt?<br /> 40. Mis on normaal? Milline osa on tal 3d graafikas?</div>

Vpuik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vpuik&diff=97250 2015-11-07T19:35:56Z

<p>Vpuik: /* Küsimus 4 */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Õppeaines [[Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele|'''Erialatutvustus''']] [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] <br /> <br /> Üliõpilane: '''Vahur Puik''', DK13 (kood: *196)<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 7. november 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse loengusari oli nauditavalt huvitav just reaalse kogemuse ja n-ö elutarkuse pärast, mis kõigi esinejate ettekannetes tunda oli, loengud täiendasid üksteist ja andsid tõesti mitmetahulise sissevaate IT maailma. Toon järgnevalt välja teemasid, mis moel või teisel eri loengutes kõneks olid ja mis minu endaga rohkem kaasa kõlasid.<br /> <br /> ===Milleks kooli?===<br /> Üks teema, mis külalislektorite loengutes eri nurkade alt kordus, oli õppimisega seonduv. Kuidas ja kui palju peab tänapäeval õppima? Milleks üldse käia koolis olukorras, kus kõikvõimalikku infot, sh õppematerjale on veebis nii palju saadaval? Mingil põhjusel otsustasin ju ka ise astuda sel sügisel kolledži kaugõppesse, mitte piirduda courseras programmeerimiskursuste pusimisega.<br /> Mitmed loengupidajad (Tiina&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Seeman, Tiina. IT-projektide juhtimine. Loengusalvestus 03.09.2015]&lt;/ref&gt;, Elar &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Lang, Elar. &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; Loengusalvestus 10.09.2015]&lt;/ref&gt;, Kert&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Suvi, Kert. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus 24.09.2015]&lt;/ref&gt;) on ise ka ITK vilistlased, sh kaugõppurid (ja mitmendat korda haridust omandamas) ja seega nad rääkisid omast isiklikust kogemusest. Elar Langi loeng oli tõeline motivatsioonikõne, milles ta korduvalt rõhutas, kuivõrd oluline nii töös kui õppimises on õige suhtumine, mis tema hinnangul kaalub kindlasti üle konkreetsed oskused ja teadmised, sest need on alati omandatavad ja samas aeguvad. Targo Tennisberg&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Tennisberg, Targo. Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Loengusalvestus 01.10.2015]&lt;/ref&gt; tõi omakorda välja, et kooli lõpetamine on saavutus, mis kõneleb inimese võimest asju teoks teha ja lõpuni viia, mis samuti on olulisem, kui konkreetsed teadmised, mis koolist omandati, kuivõrd IT valla muutuste kiiruse juures on elukestev õppimine täiesti möödapääsmatu.<br /> Elar, kes enne ülikooliharidust oli end iseõppijana juba üles töötanud, osutas, et ilma formaalse hariduseta ei vallanud ta n-ö kohalikku erialakeelt, milles kõnelesid valdkonna inimesed, kellega ta tööalaselt kokku puutus. See haakub ka laiemalt kooli kaudu saadava sotsiaalse võrgustiku olulisusega, kuivõrd eriti Eesti ühiskonna väiksuse juures saavad kõigist hiljem nii kolleegid kui konkurendid ja mõlemaid on oluline hästi tunda (sedasama käsitles pisut oma loengus ka Kert).<br /> <br /> ===Meeskond ja kommunikatsioon===<br /> Inimsuhete ja meeskonna tähtsus läbis ka pea kõiki ettekandeid, lisaks Elarile kõnelesid sellest rohkem ka Tiina ja Tanel&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Unt, Tanel. Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel. Loengusalvestus 08.10.2015]&lt;/ref&gt;, kes mõlemad on ise juhid. Mõlemad rõhutasid, kui olulised on meeskonnatöös inimlikud mõõtmed, nt ühiste väärtuste jagamine, et meeskonnaga tuleb eraldi tegeleda, pakkuda meelelahutust ja vaheldust nt ühiste väljasõitudega vms.<br /> Targo tõi välja keerukuse probleemi ja selle, kuidas see kasvab hüppeliselt mida rohkem osapooli-inimesi protsessis ehk n-ö tõlkeahelas osaleb (klassikaline telefonimängu probleem, kuidas info muundub). Targo osutas, et projektimeeskonna liikme väärtus on seda suurem, mida laiemat ala kommunikatsiooniahelas ta katta suudab.<br /> Tiina esitles uurimust, mille järgi on IT projektide ebaõnnestumise kõige sagedasemaks põhjuseks vähene lõppkasutaja kaasatus, seegi on ju kommunikatsiooni küsimus.<br /> <br /> ===Tööprotsessid, planeerimine ja testimine===<br /> Elarilt oli õppimisega seoses veel üks väga kasulik nõuanne, mis on otseselt rakendav ka (töö)elus: hinnata ette, kui palju millelegi aega võiks kuluda ja seejärel jälgida, palju tegelikult läks, sellest õppida ja järeldusi teha, et eelhinnangud muutuksid täpsemaks.<br /> Sellest, kuidas aja jooksul on IT-s muutunud tööprotsessid, andis väga huvitava pildi Taavi Tuisu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Tuisk, Taavi. Millega tegeleb süsteemihaldur. Loengusalvestus 17.09.2015]&lt;/ref&gt; süsteemide administreerimise teemaline loeng. Just sysopsi vaatenurk tõestas waterfall-mudeli puudusi väga ilmekalt, Taavi kasutas tollaste aegade kohta lausa “kaevikutes istumise” kujundit, millega näitlikustas, kui eraldatud üksteisest olid waterfalli protsessis arendus- ja deploy-protsessid. Praegusel agiilsel ajastul on vastutus teamis palju võrdsemalt jaotatud, toodet arendatakse meeskonnana lõppeesmärgi nimel, arendajate ja süsteemiadministraatorite vaheline koostöö on palju tihedam ning lausa omavahel läbi põimunud, kuivõrd pilveserverite ajastul on administreerimistöö riistvarast üha kaugenemas ning töövahendina on järjest vajalikum ka programmeerimisoskus.<br /> Testimise tähtsusest ja muuhulgas ka selle tähtsuse süstemaatiliselt alahindamisest rääkis kõige enam muidugi Kert Suvi, aga seda käsitlesid ka teised esinejad. Nt Taavi käsitles ka nn test-driven development lähenemist, kus arendusprotsessi alustataksegi testide kirjutamisega. Kert laiendas testimise ulatust veelgi, juba analüüsifaasis on võimalik n-ö testida ehk koostatud analüüsi kellelgi teisel üle vaadata lasta.<br /> Tiina pikendas it arenduse protsessi ahelat teises suunas, tuues sisse ka nt kasutajate koolitamise, reliisimise ja varase elu faasid. Jällegi väga olulised etapid, mida meeles pidada, kuivõrd reliis on ju sisuliselt alles toote sünd, mille järel see päris elu elama hakkab.<br /> Samas on ka arendusprotsessis vaja mõningaid rolle üksteisest piisavalt lahus hoida, nt Tanel tõi välja, et müügimehi ei tohiks kliendi soovidega otse arendajate juurde lasta, sest selline rätsepatöö rikub plaanitud tootearendusplaane, häirib arendajate keskendumisvõimet. <br /> Nii tööprotsesside kui ka planeerimisega haakus põnevalt ka viimane, andmekaeveteemaline loeng, mille pidasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Bogdanov, Oleg; Kadak, Oliver. Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat. Loengusalvestus 15.10.2015]&lt;/ref&gt; (kellele küll Oliver oleks võinud natuke rohkem jutuaega anda). Nende vaatenurk ei olnud enam otseselt ja ainult it arenduse siseprotsessidega seotud, vaid näitas andmeanalüüsi olulisust igasugu eluvaldkondades. Samas väidetakse, et ka UX disain on tänapäeval ju üha enam n-ö statistiline ehk et igasugu muudatuse mõju mõõdetakse hoolega (A/B testide jm vahenditega).<br /> <br /> ===Elu ise===<br /> Asisele erialajutule andsid mõnusa lisamõõtme seigad esinejate elust. Elar, kes ühelt poolt jutlustas plaanide seadmise tähtsusest, andis samas mõista, kui olulist rolli tema kooli minemiste puhul mängis naine: bakalaureuseõppe puhul läks ta elukaaslasega kaasa, magistrisse oli aga aega astuda, sest teed olid selleks ajaks lahku läinud. Taneli Kosovo seiklused rullusid vaimusilma ees lahti nagu mõni Emir Kusturica film.<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi.&lt;br&gt; <br /> <br /> '''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''&lt;br&gt; <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;br&gt;<br /> '''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?'''&lt;br&gt; <br /> Õppejõuga&lt;br&gt;<br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''&lt;br&gt;<br /> ÕIS's&lt;br&gt;<br /> '''Mis on tähtajad?'''&lt;br&gt; <br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.&lt;br&gt;<br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''&lt;br&gt;<br /> Tasuta<br /> &lt;ref&gt;<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamid punkt 5.2.7<br /> &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt; <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''&lt;br&gt;<br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus EIK ÕKE<br /> &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 4=== <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). &lt;br&gt;<br /> '''Millised on tegevused?'''&lt;br&gt;<br /> <br /> Tutvuda VÕTA korraga, et mõista, mida ja kuidas saab VÕTAga arvestada. Taotlemiseks koostada vormikohane taotlus ÕISis.&lt;ref&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 EIK VÕTA KORD]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> '''Millised on tähtajad?'''&lt;br&gt; <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).&lt;ref&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 EIK VÕTA KORD]<br /> &lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''&lt;br&gt;<br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Eeskirja punktile 1.2.18.<br /> &lt;ref&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus EIK Õppekorraldus eeskiri 1.3.15]<br /> &lt;/ref&gt;<br /> Lühidalt: ei!<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=28 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus: ''' Arvestatakse kumulatiivselt õppeaasta peale arvestusega, et semestris tuleb koguda 27 EAPd. 28 EAPd esimesel semestril ületab vajaliku miinimumi 27 EAPd, aga 25 EAPd teisel semestril annab õppeaasta peale kokku 53 EAP, seega 54 EAPst jääb puudu 1 EAP, mille eest esitatakse arve summas 50 EUR.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK: 3. küsimus http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Vpuik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vpuik&diff=97249 2015-11-07T19:35:40Z

<p>Vpuik: /* Küsimus 4 */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Õppeaines [[Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele|'''Erialatutvustus''']] [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] <br /> <br /> Üliõpilane: '''Vahur Puik''', DK13 (kood: *196)<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 7. november 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse loengusari oli nauditavalt huvitav just reaalse kogemuse ja n-ö elutarkuse pärast, mis kõigi esinejate ettekannetes tunda oli, loengud täiendasid üksteist ja andsid tõesti mitmetahulise sissevaate IT maailma. Toon järgnevalt välja teemasid, mis moel või teisel eri loengutes kõneks olid ja mis minu endaga rohkem kaasa kõlasid.<br /> <br /> ===Milleks kooli?===<br /> Üks teema, mis külalislektorite loengutes eri nurkade alt kordus, oli õppimisega seonduv. Kuidas ja kui palju peab tänapäeval õppima? Milleks üldse käia koolis olukorras, kus kõikvõimalikku infot, sh õppematerjale on veebis nii palju saadaval? Mingil põhjusel otsustasin ju ka ise astuda sel sügisel kolledži kaugõppesse, mitte piirduda courseras programmeerimiskursuste pusimisega.<br /> Mitmed loengupidajad (Tiina&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Seeman, Tiina. IT-projektide juhtimine. Loengusalvestus 03.09.2015]&lt;/ref&gt;, Elar &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Lang, Elar. &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; Loengusalvestus 10.09.2015]&lt;/ref&gt;, Kert&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Suvi, Kert. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus 24.09.2015]&lt;/ref&gt;) on ise ka ITK vilistlased, sh kaugõppurid (ja mitmendat korda haridust omandamas) ja seega nad rääkisid omast isiklikust kogemusest. Elar Langi loeng oli tõeline motivatsioonikõne, milles ta korduvalt rõhutas, kuivõrd oluline nii töös kui õppimises on õige suhtumine, mis tema hinnangul kaalub kindlasti üle konkreetsed oskused ja teadmised, sest need on alati omandatavad ja samas aeguvad. Targo Tennisberg&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Tennisberg, Targo. Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Loengusalvestus 01.10.2015]&lt;/ref&gt; tõi omakorda välja, et kooli lõpetamine on saavutus, mis kõneleb inimese võimest asju teoks teha ja lõpuni viia, mis samuti on olulisem, kui konkreetsed teadmised, mis koolist omandati, kuivõrd IT valla muutuste kiiruse juures on elukestev õppimine täiesti möödapääsmatu.<br /> Elar, kes enne ülikooliharidust oli end iseõppijana juba üles töötanud, osutas, et ilma formaalse hariduseta ei vallanud ta n-ö kohalikku erialakeelt, milles kõnelesid valdkonna inimesed, kellega ta tööalaselt kokku puutus. See haakub ka laiemalt kooli kaudu saadava sotsiaalse võrgustiku olulisusega, kuivõrd eriti Eesti ühiskonna väiksuse juures saavad kõigist hiljem nii kolleegid kui konkurendid ja mõlemaid on oluline hästi tunda (sedasama käsitles pisut oma loengus ka Kert).<br /> <br /> ===Meeskond ja kommunikatsioon===<br /> Inimsuhete ja meeskonna tähtsus läbis ka pea kõiki ettekandeid, lisaks Elarile kõnelesid sellest rohkem ka Tiina ja Tanel&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Unt, Tanel. Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel. Loengusalvestus 08.10.2015]&lt;/ref&gt;, kes mõlemad on ise juhid. Mõlemad rõhutasid, kui olulised on meeskonnatöös inimlikud mõõtmed, nt ühiste väärtuste jagamine, et meeskonnaga tuleb eraldi tegeleda, pakkuda meelelahutust ja vaheldust nt ühiste väljasõitudega vms.<br /> Targo tõi välja keerukuse probleemi ja selle, kuidas see kasvab hüppeliselt mida rohkem osapooli-inimesi protsessis ehk n-ö tõlkeahelas osaleb (klassikaline telefonimängu probleem, kuidas info muundub). Targo osutas, et projektimeeskonna liikme väärtus on seda suurem, mida laiemat ala kommunikatsiooniahelas ta katta suudab.<br /> Tiina esitles uurimust, mille järgi on IT projektide ebaõnnestumise kõige sagedasemaks põhjuseks vähene lõppkasutaja kaasatus, seegi on ju kommunikatsiooni küsimus.<br /> <br /> ===Tööprotsessid, planeerimine ja testimine===<br /> Elarilt oli õppimisega seoses veel üks väga kasulik nõuanne, mis on otseselt rakendav ka (töö)elus: hinnata ette, kui palju millelegi aega võiks kuluda ja seejärel jälgida, palju tegelikult läks, sellest õppida ja järeldusi teha, et eelhinnangud muutuksid täpsemaks.<br /> Sellest, kuidas aja jooksul on IT-s muutunud tööprotsessid, andis väga huvitava pildi Taavi Tuisu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Tuisk, Taavi. Millega tegeleb süsteemihaldur. Loengusalvestus 17.09.2015]&lt;/ref&gt; süsteemide administreerimise teemaline loeng. Just sysopsi vaatenurk tõestas waterfall-mudeli puudusi väga ilmekalt, Taavi kasutas tollaste aegade kohta lausa “kaevikutes istumise” kujundit, millega näitlikustas, kui eraldatud üksteisest olid waterfalli protsessis arendus- ja deploy-protsessid. Praegusel agiilsel ajastul on vastutus teamis palju võrdsemalt jaotatud, toodet arendatakse meeskonnana lõppeesmärgi nimel, arendajate ja süsteemiadministraatorite vaheline koostöö on palju tihedam ning lausa omavahel läbi põimunud, kuivõrd pilveserverite ajastul on administreerimistöö riistvarast üha kaugenemas ning töövahendina on järjest vajalikum ka programmeerimisoskus.<br /> Testimise tähtsusest ja muuhulgas ka selle tähtsuse süstemaatiliselt alahindamisest rääkis kõige enam muidugi Kert Suvi, aga seda käsitlesid ka teised esinejad. Nt Taavi käsitles ka nn test-driven development lähenemist, kus arendusprotsessi alustataksegi testide kirjutamisega. Kert laiendas testimise ulatust veelgi, juba analüüsifaasis on võimalik n-ö testida ehk koostatud analüüsi kellelgi teisel üle vaadata lasta.<br /> Tiina pikendas it arenduse protsessi ahelat teises suunas, tuues sisse ka nt kasutajate koolitamise, reliisimise ja varase elu faasid. Jällegi väga olulised etapid, mida meeles pidada, kuivõrd reliis on ju sisuliselt alles toote sünd, mille järel see päris elu elama hakkab.<br /> Samas on ka arendusprotsessis vaja mõningaid rolle üksteisest piisavalt lahus hoida, nt Tanel tõi välja, et müügimehi ei tohiks kliendi soovidega otse arendajate juurde lasta, sest selline rätsepatöö rikub plaanitud tootearendusplaane, häirib arendajate keskendumisvõimet. <br /> Nii tööprotsesside kui ka planeerimisega haakus põnevalt ka viimane, andmekaeveteemaline loeng, mille pidasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Bogdanov, Oleg; Kadak, Oliver. Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat. Loengusalvestus 15.10.2015]&lt;/ref&gt; (kellele küll Oliver oleks võinud natuke rohkem jutuaega anda). Nende vaatenurk ei olnud enam otseselt ja ainult it arenduse siseprotsessidega seotud, vaid näitas andmeanalüüsi olulisust igasugu eluvaldkondades. Samas väidetakse, et ka UX disain on tänapäeval ju üha enam n-ö statistiline ehk et igasugu muudatuse mõju mõõdetakse hoolega (A/B testide jm vahenditega).<br /> <br /> ===Elu ise===<br /> Asisele erialajutule andsid mõnusa lisamõõtme seigad esinejate elust. Elar, kes ühelt poolt jutlustas plaanide seadmise tähtsusest, andis samas mõista, kui olulist rolli tema kooli minemiste puhul mängis naine: bakalaureuseõppe puhul läks ta elukaaslasega kaasa, magistrisse oli aga aega astuda, sest teed olid selleks ajaks lahku läinud. Taneli Kosovo seiklused rullusid vaimusilma ees lahti nagu mõni Emir Kusturica film.<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi.&lt;br&gt; <br /> <br /> '''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''&lt;br&gt; <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;br&gt;<br /> '''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?'''&lt;br&gt; <br /> Õppejõuga&lt;br&gt;<br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''&lt;br&gt;<br /> ÕIS's&lt;br&gt;<br /> '''Mis on tähtajad?'''&lt;br&gt; <br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.&lt;br&gt;<br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''&lt;br&gt;<br /> Tasuta<br /> &lt;ref&gt;<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamid punkt 5.2.7<br /> &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt; <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''&lt;br&gt;<br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus EIK ÕKE<br /> &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 4=== <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). &lt;br&gt;<br /> '''Millised on tegevused?'''&lt;br&gt;<br /> <br /> Tutvuda VÕTA korraga, et mõista, mida ja kuidas saab VÕTAga arvestada. Taotlemiseks koostada vormikohane taotlus ÕISis.<br /> &lt;ref&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 EIK VÕTA KORD]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> '''Millised on tähtajad?'''&lt;br&gt; <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).<br /> &lt;ref&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 EIK VÕTA KORD]<br /> &lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''&lt;br&gt;<br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Eeskirja punktile 1.2.18.<br /> &lt;ref&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus EIK Õppekorraldus eeskiri 1.3.15]<br /> &lt;/ref&gt;<br /> Lühidalt: ei!<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=28 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus: ''' Arvestatakse kumulatiivselt õppeaasta peale arvestusega, et semestris tuleb koguda 27 EAPd. 28 EAPd esimesel semestril ületab vajaliku miinimumi 27 EAPd, aga 25 EAPd teisel semestril annab õppeaasta peale kokku 53 EAP, seega 54 EAPst jääb puudu 1 EAP, mille eest esitatakse arve summas 50 EUR.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK: 3. küsimus http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Vpuik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vpuik&diff=97248 2015-11-07T19:34:33Z

<p>Vpuik: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Õppeaines [[Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele|'''Erialatutvustus''']] [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] <br /> <br /> Üliõpilane: '''Vahur Puik''', DK13 (kood: *196)<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 7. november 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse loengusari oli nauditavalt huvitav just reaalse kogemuse ja n-ö elutarkuse pärast, mis kõigi esinejate ettekannetes tunda oli, loengud täiendasid üksteist ja andsid tõesti mitmetahulise sissevaate IT maailma. Toon järgnevalt välja teemasid, mis moel või teisel eri loengutes kõneks olid ja mis minu endaga rohkem kaasa kõlasid.<br /> <br /> ===Milleks kooli?===<br /> Üks teema, mis külalislektorite loengutes eri nurkade alt kordus, oli õppimisega seonduv. Kuidas ja kui palju peab tänapäeval õppima? Milleks üldse käia koolis olukorras, kus kõikvõimalikku infot, sh õppematerjale on veebis nii palju saadaval? Mingil põhjusel otsustasin ju ka ise astuda sel sügisel kolledži kaugõppesse, mitte piirduda courseras programmeerimiskursuste pusimisega.<br /> Mitmed loengupidajad (Tiina&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Seeman, Tiina. IT-projektide juhtimine. Loengusalvestus 03.09.2015]&lt;/ref&gt;, Elar &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Lang, Elar. &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; Loengusalvestus 10.09.2015]&lt;/ref&gt;, Kert&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Suvi, Kert. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus 24.09.2015]&lt;/ref&gt;) on ise ka ITK vilistlased, sh kaugõppurid (ja mitmendat korda haridust omandamas) ja seega nad rääkisid omast isiklikust kogemusest. Elar Langi loeng oli tõeline motivatsioonikõne, milles ta korduvalt rõhutas, kuivõrd oluline nii töös kui õppimises on õige suhtumine, mis tema hinnangul kaalub kindlasti üle konkreetsed oskused ja teadmised, sest need on alati omandatavad ja samas aeguvad. Targo Tennisberg&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Tennisberg, Targo. Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Loengusalvestus 01.10.2015]&lt;/ref&gt; tõi omakorda välja, et kooli lõpetamine on saavutus, mis kõneleb inimese võimest asju teoks teha ja lõpuni viia, mis samuti on olulisem, kui konkreetsed teadmised, mis koolist omandati, kuivõrd IT valla muutuste kiiruse juures on elukestev õppimine täiesti möödapääsmatu.<br /> Elar, kes enne ülikooliharidust oli end iseõppijana juba üles töötanud, osutas, et ilma formaalse hariduseta ei vallanud ta n-ö kohalikku erialakeelt, milles kõnelesid valdkonna inimesed, kellega ta tööalaselt kokku puutus. See haakub ka laiemalt kooli kaudu saadava sotsiaalse võrgustiku olulisusega, kuivõrd eriti Eesti ühiskonna väiksuse juures saavad kõigist hiljem nii kolleegid kui konkurendid ja mõlemaid on oluline hästi tunda (sedasama käsitles pisut oma loengus ka Kert).<br /> <br /> ===Meeskond ja kommunikatsioon===<br /> Inimsuhete ja meeskonna tähtsus läbis ka pea kõiki ettekandeid, lisaks Elarile kõnelesid sellest rohkem ka Tiina ja Tanel&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Unt, Tanel. Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel. Loengusalvestus 08.10.2015]&lt;/ref&gt;, kes mõlemad on ise juhid. Mõlemad rõhutasid, kui olulised on meeskonnatöös inimlikud mõõtmed, nt ühiste väärtuste jagamine, et meeskonnaga tuleb eraldi tegeleda, pakkuda meelelahutust ja vaheldust nt ühiste väljasõitudega vms.<br /> Targo tõi välja keerukuse probleemi ja selle, kuidas see kasvab hüppeliselt mida rohkem osapooli-inimesi protsessis ehk n-ö tõlkeahelas osaleb (klassikaline telefonimängu probleem, kuidas info muundub). Targo osutas, et projektimeeskonna liikme väärtus on seda suurem, mida laiemat ala kommunikatsiooniahelas ta katta suudab.<br /> Tiina esitles uurimust, mille järgi on IT projektide ebaõnnestumise kõige sagedasemaks põhjuseks vähene lõppkasutaja kaasatus, seegi on ju kommunikatsiooni küsimus.<br /> <br /> ===Tööprotsessid, planeerimine ja testimine===<br /> Elarilt oli õppimisega seoses veel üks väga kasulik nõuanne, mis on otseselt rakendav ka (töö)elus: hinnata ette, kui palju millelegi aega võiks kuluda ja seejärel jälgida, palju tegelikult läks, sellest õppida ja järeldusi teha, et eelhinnangud muutuksid täpsemaks.<br /> Sellest, kuidas aja jooksul on IT-s muutunud tööprotsessid, andis väga huvitava pildi Taavi Tuisu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Tuisk, Taavi. Millega tegeleb süsteemihaldur. Loengusalvestus 17.09.2015]&lt;/ref&gt; süsteemide administreerimise teemaline loeng. Just sysopsi vaatenurk tõestas waterfall-mudeli puudusi väga ilmekalt, Taavi kasutas tollaste aegade kohta lausa “kaevikutes istumise” kujundit, millega näitlikustas, kui eraldatud üksteisest olid waterfalli protsessis arendus- ja deploy-protsessid. Praegusel agiilsel ajastul on vastutus teamis palju võrdsemalt jaotatud, toodet arendatakse meeskonnana lõppeesmärgi nimel, arendajate ja süsteemiadministraatorite vaheline koostöö on palju tihedam ning lausa omavahel läbi põimunud, kuivõrd pilveserverite ajastul on administreerimistöö riistvarast üha kaugenemas ning töövahendina on järjest vajalikum ka programmeerimisoskus.<br /> Testimise tähtsusest ja muuhulgas ka selle tähtsuse süstemaatiliselt alahindamisest rääkis kõige enam muidugi Kert Suvi, aga seda käsitlesid ka teised esinejad. Nt Taavi käsitles ka nn test-driven development lähenemist, kus arendusprotsessi alustataksegi testide kirjutamisega. Kert laiendas testimise ulatust veelgi, juba analüüsifaasis on võimalik n-ö testida ehk koostatud analüüsi kellelgi teisel üle vaadata lasta.<br /> Tiina pikendas it arenduse protsessi ahelat teises suunas, tuues sisse ka nt kasutajate koolitamise, reliisimise ja varase elu faasid. Jällegi väga olulised etapid, mida meeles pidada, kuivõrd reliis on ju sisuliselt alles toote sünd, mille järel see päris elu elama hakkab.<br /> Samas on ka arendusprotsessis vaja mõningaid rolle üksteisest piisavalt lahus hoida, nt Tanel tõi välja, et müügimehi ei tohiks kliendi soovidega otse arendajate juurde lasta, sest selline rätsepatöö rikub plaanitud tootearendusplaane, häirib arendajate keskendumisvõimet. <br /> Nii tööprotsesside kui ka planeerimisega haakus põnevalt ka viimane, andmekaeveteemaline loeng, mille pidasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Bogdanov, Oleg; Kadak, Oliver. Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat. Loengusalvestus 15.10.2015]&lt;/ref&gt; (kellele küll Oliver oleks võinud natuke rohkem jutuaega anda). Nende vaatenurk ei olnud enam otseselt ja ainult it arenduse siseprotsessidega seotud, vaid näitas andmeanalüüsi olulisust igasugu eluvaldkondades. Samas väidetakse, et ka UX disain on tänapäeval ju üha enam n-ö statistiline ehk et igasugu muudatuse mõju mõõdetakse hoolega (A/B testide jm vahenditega).<br /> <br /> ===Elu ise===<br /> Asisele erialajutule andsid mõnusa lisamõõtme seigad esinejate elust. Elar, kes ühelt poolt jutlustas plaanide seadmise tähtsusest, andis samas mõista, kui olulist rolli tema kooli minemiste puhul mängis naine: bakalaureuseõppe puhul läks ta elukaaslasega kaasa, magistrisse oli aga aega astuda, sest teed olid selleks ajaks lahku läinud. Taneli Kosovo seiklused rullusid vaimusilma ees lahti nagu mõni Emir Kusturica film.<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi.&lt;br&gt; <br /> <br /> '''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''&lt;br&gt; <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;br&gt;<br /> '''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?'''&lt;br&gt; <br /> Õppejõuga&lt;br&gt;<br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''&lt;br&gt;<br /> ÕIS's&lt;br&gt;<br /> '''Mis on tähtajad?'''&lt;br&gt; <br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.&lt;br&gt;<br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''&lt;br&gt;<br /> Tasuta<br /> &lt;ref&gt;<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamid punkt 5.2.7<br /> &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt; <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''&lt;br&gt;<br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus EIK ÕKE<br /> &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 4=== <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). &lt;br&gt;<br /> '''Millised on tegevused?'''&lt;br&gt;<br /> <br /> Tutvuda VÕTA korraga, et mõista, mida ja kuidas saab VÕTAga arvestada. Taotlemiseks koostada vormikohane taotlus ÕISis.&lt;br&gt;<br /> &lt;ref&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 EIK VÕTA KORD]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> '''Millised on tähtajad?'''&lt;br&gt; <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).<br /> &lt;ref&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 EIK VÕTA KORD]<br /> &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''&lt;br&gt;<br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Eeskirja punktile 1.2.18.<br /> &lt;ref&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus EIK Õppekorraldus eeskiri 1.3.15]<br /> &lt;/ref&gt;<br /> Lühidalt. EI!<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=28 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus: ''' Arvestatakse kumulatiivselt õppeaasta peale arvestusega, et semestris tuleb koguda 27 EAPd. 28 EAPd esimesel semestril ületab vajaliku miinimumi 27 EAPd, aga 25 EAPd teisel semestril annab õppeaasta peale kokku 53 EAP, seega 54 EAPst jääb puudu 1 EAP, mille eest esitatakse arve summas 50 EUR.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK: 3. küsimus http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Vpuik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vpuik&diff=97247 2015-11-07T19:34:16Z

<p>Vpuik: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Õppeaines [[Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele|'''Erialatutvustus''']] [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] <br /> <br /> Autor: '''Vahur Puik''', DK13 (kood: *196)<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 7. november 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse loengusari oli nauditavalt huvitav just reaalse kogemuse ja n-ö elutarkuse pärast, mis kõigi esinejate ettekannetes tunda oli, loengud täiendasid üksteist ja andsid tõesti mitmetahulise sissevaate IT maailma. Toon järgnevalt välja teemasid, mis moel või teisel eri loengutes kõneks olid ja mis minu endaga rohkem kaasa kõlasid.<br /> <br /> ===Milleks kooli?===<br /> Üks teema, mis külalislektorite loengutes eri nurkade alt kordus, oli õppimisega seonduv. Kuidas ja kui palju peab tänapäeval õppima? Milleks üldse käia koolis olukorras, kus kõikvõimalikku infot, sh õppematerjale on veebis nii palju saadaval? Mingil põhjusel otsustasin ju ka ise astuda sel sügisel kolledži kaugõppesse, mitte piirduda courseras programmeerimiskursuste pusimisega.<br /> Mitmed loengupidajad (Tiina&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Seeman, Tiina. IT-projektide juhtimine. Loengusalvestus 03.09.2015]&lt;/ref&gt;, Elar &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Lang, Elar. &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; Loengusalvestus 10.09.2015]&lt;/ref&gt;, Kert&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Suvi, Kert. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus 24.09.2015]&lt;/ref&gt;) on ise ka ITK vilistlased, sh kaugõppurid (ja mitmendat korda haridust omandamas) ja seega nad rääkisid omast isiklikust kogemusest. Elar Langi loeng oli tõeline motivatsioonikõne, milles ta korduvalt rõhutas, kuivõrd oluline nii töös kui õppimises on õige suhtumine, mis tema hinnangul kaalub kindlasti üle konkreetsed oskused ja teadmised, sest need on alati omandatavad ja samas aeguvad. Targo Tennisberg&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Tennisberg, Targo. Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Loengusalvestus 01.10.2015]&lt;/ref&gt; tõi omakorda välja, et kooli lõpetamine on saavutus, mis kõneleb inimese võimest asju teoks teha ja lõpuni viia, mis samuti on olulisem, kui konkreetsed teadmised, mis koolist omandati, kuivõrd IT valla muutuste kiiruse juures on elukestev õppimine täiesti möödapääsmatu.<br /> Elar, kes enne ülikooliharidust oli end iseõppijana juba üles töötanud, osutas, et ilma formaalse hariduseta ei vallanud ta n-ö kohalikku erialakeelt, milles kõnelesid valdkonna inimesed, kellega ta tööalaselt kokku puutus. See haakub ka laiemalt kooli kaudu saadava sotsiaalse võrgustiku olulisusega, kuivõrd eriti Eesti ühiskonna väiksuse juures saavad kõigist hiljem nii kolleegid kui konkurendid ja mõlemaid on oluline hästi tunda (sedasama käsitles pisut oma loengus ka Kert).<br /> <br /> ===Meeskond ja kommunikatsioon===<br /> Inimsuhete ja meeskonna tähtsus läbis ka pea kõiki ettekandeid, lisaks Elarile kõnelesid sellest rohkem ka Tiina ja Tanel&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Unt, Tanel. Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel. Loengusalvestus 08.10.2015]&lt;/ref&gt;, kes mõlemad on ise juhid. Mõlemad rõhutasid, kui olulised on meeskonnatöös inimlikud mõõtmed, nt ühiste väärtuste jagamine, et meeskonnaga tuleb eraldi tegeleda, pakkuda meelelahutust ja vaheldust nt ühiste väljasõitudega vms.<br /> Targo tõi välja keerukuse probleemi ja selle, kuidas see kasvab hüppeliselt mida rohkem osapooli-inimesi protsessis ehk n-ö tõlkeahelas osaleb (klassikaline telefonimängu probleem, kuidas info muundub). Targo osutas, et projektimeeskonna liikme väärtus on seda suurem, mida laiemat ala kommunikatsiooniahelas ta katta suudab.<br /> Tiina esitles uurimust, mille järgi on IT projektide ebaõnnestumise kõige sagedasemaks põhjuseks vähene lõppkasutaja kaasatus, seegi on ju kommunikatsiooni küsimus.<br /> <br /> ===Tööprotsessid, planeerimine ja testimine===<br /> Elarilt oli õppimisega seoses veel üks väga kasulik nõuanne, mis on otseselt rakendav ka (töö)elus: hinnata ette, kui palju millelegi aega võiks kuluda ja seejärel jälgida, palju tegelikult läks, sellest õppida ja järeldusi teha, et eelhinnangud muutuksid täpsemaks.<br /> Sellest, kuidas aja jooksul on IT-s muutunud tööprotsessid, andis väga huvitava pildi Taavi Tuisu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Tuisk, Taavi. Millega tegeleb süsteemihaldur. Loengusalvestus 17.09.2015]&lt;/ref&gt; süsteemide administreerimise teemaline loeng. Just sysopsi vaatenurk tõestas waterfall-mudeli puudusi väga ilmekalt, Taavi kasutas tollaste aegade kohta lausa “kaevikutes istumise” kujundit, millega näitlikustas, kui eraldatud üksteisest olid waterfalli protsessis arendus- ja deploy-protsessid. Praegusel agiilsel ajastul on vastutus teamis palju võrdsemalt jaotatud, toodet arendatakse meeskonnana lõppeesmärgi nimel, arendajate ja süsteemiadministraatorite vaheline koostöö on palju tihedam ning lausa omavahel läbi põimunud, kuivõrd pilveserverite ajastul on administreerimistöö riistvarast üha kaugenemas ning töövahendina on järjest vajalikum ka programmeerimisoskus.<br /> Testimise tähtsusest ja muuhulgas ka selle tähtsuse süstemaatiliselt alahindamisest rääkis kõige enam muidugi Kert Suvi, aga seda käsitlesid ka teised esinejad. Nt Taavi käsitles ka nn test-driven development lähenemist, kus arendusprotsessi alustataksegi testide kirjutamisega. Kert laiendas testimise ulatust veelgi, juba analüüsifaasis on võimalik n-ö testida ehk koostatud analüüsi kellelgi teisel üle vaadata lasta.<br /> Tiina pikendas it arenduse protsessi ahelat teises suunas, tuues sisse ka nt kasutajate koolitamise, reliisimise ja varase elu faasid. Jällegi väga olulised etapid, mida meeles pidada, kuivõrd reliis on ju sisuliselt alles toote sünd, mille järel see päris elu elama hakkab.<br /> Samas on ka arendusprotsessis vaja mõningaid rolle üksteisest piisavalt lahus hoida, nt Tanel tõi välja, et müügimehi ei tohiks kliendi soovidega otse arendajate juurde lasta, sest selline rätsepatöö rikub plaanitud tootearendusplaane, häirib arendajate keskendumisvõimet. <br /> Nii tööprotsesside kui ka planeerimisega haakus põnevalt ka viimane, andmekaeveteemaline loeng, mille pidasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Bogdanov, Oleg; Kadak, Oliver. Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat. Loengusalvestus 15.10.2015]&lt;/ref&gt; (kellele küll Oliver oleks võinud natuke rohkem jutuaega anda). Nende vaatenurk ei olnud enam otseselt ja ainult it arenduse siseprotsessidega seotud, vaid näitas andmeanalüüsi olulisust igasugu eluvaldkondades. Samas väidetakse, et ka UX disain on tänapäeval ju üha enam n-ö statistiline ehk et igasugu muudatuse mõju mõõdetakse hoolega (A/B testide jm vahenditega).<br /> <br /> ===Elu ise===<br /> Asisele erialajutule andsid mõnusa lisamõõtme seigad esinejate elust. Elar, kes ühelt poolt jutlustas plaanide seadmise tähtsusest, andis samas mõista, kui olulist rolli tema kooli minemiste puhul mängis naine: bakalaureuseõppe puhul läks ta elukaaslasega kaasa, magistrisse oli aga aega astuda, sest teed olid selleks ajaks lahku läinud. Taneli Kosovo seiklused rullusid vaimusilma ees lahti nagu mõni Emir Kusturica film.<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi.&lt;br&gt; <br /> <br /> '''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''&lt;br&gt; <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;br&gt;<br /> '''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?'''&lt;br&gt; <br /> Õppejõuga&lt;br&gt;<br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''&lt;br&gt;<br /> ÕIS's&lt;br&gt;<br /> '''Mis on tähtajad?'''&lt;br&gt; <br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.&lt;br&gt;<br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''&lt;br&gt;<br /> Tasuta<br /> &lt;ref&gt;<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamid punkt 5.2.7<br /> &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt; <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''&lt;br&gt;<br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus EIK ÕKE<br /> &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 4=== <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). &lt;br&gt;<br /> '''Millised on tegevused?'''&lt;br&gt;<br /> <br /> Tutvuda VÕTA korraga, et mõista, mida ja kuidas saab VÕTAga arvestada. Taotlemiseks koostada vormikohane taotlus ÕISis.&lt;br&gt;<br /> &lt;ref&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 EIK VÕTA KORD]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> '''Millised on tähtajad?'''&lt;br&gt; <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).<br /> &lt;ref&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 EIK VÕTA KORD]<br /> &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''&lt;br&gt;<br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Eeskirja punktile 1.2.18.<br /> &lt;ref&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus EIK Õppekorraldus eeskiri 1.3.15]<br /> &lt;/ref&gt;<br /> Lühidalt. EI!<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=28 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus: ''' Arvestatakse kumulatiivselt õppeaasta peale arvestusega, et semestris tuleb koguda 27 EAPd. 28 EAPd esimesel semestril ületab vajaliku miinimumi 27 EAPd, aga 25 EAPd teisel semestril annab õppeaasta peale kokku 53 EAP, seega 54 EAPst jääb puudu 1 EAP, mille eest esitatakse arve summas 50 EUR.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK: 3. küsimus http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Vpuik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vpuik&diff=97246 2015-11-07T19:33:02Z

<p>Vpuik: /* Küsimus A */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Õppeaines [[Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele|'''Erialatutvustus''']] [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] <br /> <br /> Autor: Vahur Puik, DK13 (kood: *196)<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 7. november 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse loengusari oli nauditavalt huvitav just reaalse kogemuse ja n-ö elutarkuse pärast, mis kõigi esinejate ettekannetes tunda oli, loengud täiendasid üksteist ja andsid tõesti mitmetahulise sissevaate IT maailma. Toon järgnevalt välja teemasid, mis moel või teisel eri loengutes kõneks olid ja mis minu endaga rohkem kaasa kõlasid.<br /> <br /> ===Milleks kooli?===<br /> Üks teema, mis külalislektorite loengutes eri nurkade alt kordus, oli õppimisega seonduv. Kuidas ja kui palju peab tänapäeval õppima? Milleks üldse käia koolis olukorras, kus kõikvõimalikku infot, sh õppematerjale on veebis nii palju saadaval? Mingil põhjusel otsustasin ju ka ise astuda sel sügisel kolledži kaugõppesse, mitte piirduda courseras programmeerimiskursuste pusimisega.<br /> Mitmed loengupidajad (Tiina&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Seeman, Tiina. IT-projektide juhtimine. Loengusalvestus 03.09.2015]&lt;/ref&gt;, Elar &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Lang, Elar. &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; Loengusalvestus 10.09.2015]&lt;/ref&gt;, Kert&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Suvi, Kert. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus 24.09.2015]&lt;/ref&gt;) on ise ka ITK vilistlased, sh kaugõppurid (ja mitmendat korda haridust omandamas) ja seega nad rääkisid omast isiklikust kogemusest. Elar Langi loeng oli tõeline motivatsioonikõne, milles ta korduvalt rõhutas, kuivõrd oluline nii töös kui õppimises on õige suhtumine, mis tema hinnangul kaalub kindlasti üle konkreetsed oskused ja teadmised, sest need on alati omandatavad ja samas aeguvad. Targo Tennisberg&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Tennisberg, Targo. Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Loengusalvestus 01.10.2015]&lt;/ref&gt; tõi omakorda välja, et kooli lõpetamine on saavutus, mis kõneleb inimese võimest asju teoks teha ja lõpuni viia, mis samuti on olulisem, kui konkreetsed teadmised, mis koolist omandati, kuivõrd IT valla muutuste kiiruse juures on elukestev õppimine täiesti möödapääsmatu.<br /> Elar, kes enne ülikooliharidust oli end iseõppijana juba üles töötanud, osutas, et ilma formaalse hariduseta ei vallanud ta n-ö kohalikku erialakeelt, milles kõnelesid valdkonna inimesed, kellega ta tööalaselt kokku puutus. See haakub ka laiemalt kooli kaudu saadava sotsiaalse võrgustiku olulisusega, kuivõrd eriti Eesti ühiskonna väiksuse juures saavad kõigist hiljem nii kolleegid kui konkurendid ja mõlemaid on oluline hästi tunda (sedasama käsitles pisut oma loengus ka Kert).<br /> <br /> ===Meeskond ja kommunikatsioon===<br /> Inimsuhete ja meeskonna tähtsus läbis ka pea kõiki ettekandeid, lisaks Elarile kõnelesid sellest rohkem ka Tiina ja Tanel&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Unt, Tanel. Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel. Loengusalvestus 08.10.2015]&lt;/ref&gt;, kes mõlemad on ise juhid. Mõlemad rõhutasid, kui olulised on meeskonnatöös inimlikud mõõtmed, nt ühiste väärtuste jagamine, et meeskonnaga tuleb eraldi tegeleda, pakkuda meelelahutust ja vaheldust nt ühiste väljasõitudega vms.<br /> Targo tõi välja keerukuse probleemi ja selle, kuidas see kasvab hüppeliselt mida rohkem osapooli-inimesi protsessis ehk n-ö tõlkeahelas osaleb (klassikaline telefonimängu probleem, kuidas info muundub). Targo osutas, et projektimeeskonna liikme väärtus on seda suurem, mida laiemat ala kommunikatsiooniahelas ta katta suudab.<br /> Tiina esitles uurimust, mille järgi on IT projektide ebaõnnestumise kõige sagedasemaks põhjuseks vähene lõppkasutaja kaasatus, seegi on ju kommunikatsiooni küsimus.<br /> <br /> ===Tööprotsessid, planeerimine ja testimine===<br /> Elarilt oli õppimisega seoses veel üks väga kasulik nõuanne, mis on otseselt rakendav ka (töö)elus: hinnata ette, kui palju millelegi aega võiks kuluda ja seejärel jälgida, palju tegelikult läks, sellest õppida ja järeldusi teha, et eelhinnangud muutuksid täpsemaks.<br /> Sellest, kuidas aja jooksul on IT-s muutunud tööprotsessid, andis väga huvitava pildi Taavi Tuisu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Tuisk, Taavi. Millega tegeleb süsteemihaldur. Loengusalvestus 17.09.2015]&lt;/ref&gt; süsteemide administreerimise teemaline loeng. Just sysopsi vaatenurk tõestas waterfall-mudeli puudusi väga ilmekalt, Taavi kasutas tollaste aegade kohta lausa “kaevikutes istumise” kujundit, millega näitlikustas, kui eraldatud üksteisest olid waterfalli protsessis arendus- ja deploy-protsessid. Praegusel agiilsel ajastul on vastutus teamis palju võrdsemalt jaotatud, toodet arendatakse meeskonnana lõppeesmärgi nimel, arendajate ja süsteemiadministraatorite vaheline koostöö on palju tihedam ning lausa omavahel läbi põimunud, kuivõrd pilveserverite ajastul on administreerimistöö riistvarast üha kaugenemas ning töövahendina on järjest vajalikum ka programmeerimisoskus.<br /> Testimise tähtsusest ja muuhulgas ka selle tähtsuse süstemaatiliselt alahindamisest rääkis kõige enam muidugi Kert Suvi, aga seda käsitlesid ka teised esinejad. Nt Taavi käsitles ka nn test-driven development lähenemist, kus arendusprotsessi alustataksegi testide kirjutamisega. Kert laiendas testimise ulatust veelgi, juba analüüsifaasis on võimalik n-ö testida ehk koostatud analüüsi kellelgi teisel üle vaadata lasta.<br /> Tiina pikendas it arenduse protsessi ahelat teises suunas, tuues sisse ka nt kasutajate koolitamise, reliisimise ja varase elu faasid. Jällegi väga olulised etapid, mida meeles pidada, kuivõrd reliis on ju sisuliselt alles toote sünd, mille järel see päris elu elama hakkab.<br /> Samas on ka arendusprotsessis vaja mõningaid rolle üksteisest piisavalt lahus hoida, nt Tanel tõi välja, et müügimehi ei tohiks kliendi soovidega otse arendajate juurde lasta, sest selline rätsepatöö rikub plaanitud tootearendusplaane, häirib arendajate keskendumisvõimet. <br /> Nii tööprotsesside kui ka planeerimisega haakus põnevalt ka viimane, andmekaeveteemaline loeng, mille pidasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Bogdanov, Oleg; Kadak, Oliver. Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat. Loengusalvestus 15.10.2015]&lt;/ref&gt; (kellele küll Oliver oleks võinud natuke rohkem jutuaega anda). Nende vaatenurk ei olnud enam otseselt ja ainult it arenduse siseprotsessidega seotud, vaid näitas andmeanalüüsi olulisust igasugu eluvaldkondades. Samas väidetakse, et ka UX disain on tänapäeval ju üha enam n-ö statistiline ehk et igasugu muudatuse mõju mõõdetakse hoolega (A/B testide jm vahenditega).<br /> <br /> ===Elu ise===<br /> Asisele erialajutule andsid mõnusa lisamõõtme seigad esinejate elust. Elar, kes ühelt poolt jutlustas plaanide seadmise tähtsusest, andis samas mõista, kui olulist rolli tema kooli minemiste puhul mängis naine: bakalaureuseõppe puhul läks ta elukaaslasega kaasa, magistrisse oli aga aega astuda, sest teed olid selleks ajaks lahku läinud. Taneli Kosovo seiklused rullusid vaimusilma ees lahti nagu mõni Emir Kusturica film.<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi.&lt;br&gt; <br /> <br /> '''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''&lt;br&gt; <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;br&gt;<br /> '''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?'''&lt;br&gt; <br /> Õppejõuga&lt;br&gt;<br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''&lt;br&gt;<br /> ÕIS's&lt;br&gt;<br /> '''Mis on tähtajad?'''&lt;br&gt; <br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.&lt;br&gt;<br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''&lt;br&gt;<br /> Tasuta<br /> &lt;ref&gt;<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamid punkt 5.2.7<br /> &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt; <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''&lt;br&gt;<br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus EIK ÕKE<br /> &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 4=== <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). &lt;br&gt;<br /> '''Millised on tegevused?'''&lt;br&gt;<br /> <br /> Tutvuda VÕTA korraga, et mõista, mida ja kuidas saab VÕTAga arvestada. Taotlemiseks koostada vormikohane taotlus ÕISis.&lt;br&gt;<br /> &lt;ref&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 EIK VÕTA KORD]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> '''Millised on tähtajad?'''&lt;br&gt; <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).<br /> &lt;ref&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 EIK VÕTA KORD]<br /> &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''&lt;br&gt;<br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Eeskirja punktile 1.2.18.<br /> &lt;ref&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus EIK Õppekorraldus eeskiri 1.3.15]<br /> &lt;/ref&gt;<br /> Lühidalt. EI!<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=28 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus: ''' Arvestatakse kumulatiivselt õppeaasta peale arvestusega, et semestris tuleb koguda 27 EAPd. 28 EAPd esimesel semestril ületab vajaliku miinimumi 27 EAPd, aga 25 EAPd teisel semestril annab õppeaasta peale kokku 53 EAP, seega 54 EAPst jääb puudu 1 EAP, mille eest esitatakse arve summas 50 EUR.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK: 3. küsimus http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Vpuik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vpuik&diff=97244 2015-11-07T19:29:09Z

<p>Vpuik: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Õppeaines [[Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele|'''Erialatutvustus''']] [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] <br /> <br /> Autor: Vahur Puik, DK13 (kood: *196)<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 7. november 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse loengusari oli nauditavalt huvitav just reaalse kogemuse ja n-ö elutarkuse pärast, mis kõigi esinejate ettekannetes tunda oli, loengud täiendasid üksteist ja andsid tõesti mitmetahulise sissevaate IT maailma. Toon järgnevalt välja teemasid, mis moel või teisel eri loengutes kõneks olid ja mis minu endaga rohkem kaasa kõlasid.<br /> <br /> ===Milleks kooli?===<br /> Üks teema, mis külalislektorite loengutes eri nurkade alt kordus, oli õppimisega seonduv. Kuidas ja kui palju peab tänapäeval õppima? Milleks üldse käia koolis olukorras, kus kõikvõimalikku infot, sh õppematerjale on veebis nii palju saadaval? Mingil põhjusel otsustasin ju ka ise astuda sel sügisel kolledži kaugõppesse, mitte piirduda courseras programmeerimiskursuste pusimisega.<br /> Mitmed loengupidajad (Tiina&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Seeman, Tiina. IT-projektide juhtimine. Loengusalvestus 03.09.2015]&lt;/ref&gt;, Elar &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Lang, Elar. &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; Loengusalvestus 10.09.2015]&lt;/ref&gt;, Kert&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Suvi, Kert. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus 24.09.2015]&lt;/ref&gt;) on ise ka ITK vilistlased, sh kaugõppurid (ja mitmendat korda haridust omandamas) ja seega nad rääkisid omast isiklikust kogemusest. Elar Langi loeng oli tõeline motivatsioonikõne, milles ta korduvalt rõhutas, kuivõrd oluline nii töös kui õppimises on õige suhtumine, mis tema hinnangul kaalub kindlasti üle konkreetsed oskused ja teadmised, sest need on alati omandatavad ja samas aeguvad. Targo Tennisberg&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Tennisberg, Targo. Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Loengusalvestus 01.10.2015]&lt;/ref&gt; tõi omakorda välja, et kooli lõpetamine on saavutus, mis kõneleb inimese võimest asju teoks teha ja lõpuni viia, mis samuti on olulisem, kui konkreetsed teadmised, mis koolist omandati, kuivõrd IT valla muutuste kiiruse juures on elukestev õppimine täiesti möödapääsmatu.<br /> Elar, kes enne ülikooliharidust oli end iseõppijana juba üles töötanud, osutas, et ilma formaalse hariduseta ei vallanud ta n-ö kohalikku erialakeelt, milles kõnelesid valdkonna inimesed, kellega ta tööalaselt kokku puutus. See haakub ka laiemalt kooli kaudu saadava sotsiaalse võrgustiku olulisusega, kuivõrd eriti Eesti ühiskonna väiksuse juures saavad kõigist hiljem nii kolleegid kui konkurendid ja mõlemaid on oluline hästi tunda (sedasama käsitles pisut oma loengus ka Kert).<br /> <br /> ===Meeskond ja kommunikatsioon===<br /> Inimsuhete ja meeskonna tähtsus läbis ka pea kõiki ettekandeid, lisaks Elarile kõnelesid sellest rohkem ka Tiina ja Tanel&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Unt, Tanel. Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel. Loengusalvestus 08.10.2015]&lt;/ref&gt;, kes mõlemad on ise juhid. Mõlemad rõhutasid, kui olulised on meeskonnatöös inimlikud mõõtmed, nt ühiste väärtuste jagamine, et meeskonnaga tuleb eraldi tegeleda, pakkuda meelelahutust ja vaheldust nt ühiste väljasõitudega vms.<br /> Targo tõi välja keerukuse probleemi ja selle, kuidas see kasvab hüppeliselt mida rohkem osapooli-inimesi protsessis ehk n-ö tõlkeahelas osaleb (klassikaline telefonimängu probleem, kuidas info muundub). Targo osutas, et projektimeeskonna liikme väärtus on seda suurem, mida laiemat ala kommunikatsiooniahelas ta katta suudab.<br /> Tiina esitles uurimust, mille järgi on IT projektide ebaõnnestumise kõige sagedasemaks põhjuseks vähene lõppkasutaja kaasatus, seegi on ju kommunikatsiooni küsimus.<br /> <br /> ===Tööprotsessid, planeerimine ja testimine===<br /> Elarilt oli õppimisega seoses veel üks väga kasulik nõuanne, mis on otseselt rakendav ka (töö)elus: hinnata ette, kui palju millelegi aega võiks kuluda ja seejärel jälgida, palju tegelikult läks, sellest õppida ja järeldusi teha, et eelhinnangud muutuksid täpsemaks.<br /> Sellest, kuidas aja jooksul on IT-s muutunud tööprotsessid, andis väga huvitava pildi Taavi Tuisu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Tuisk, Taavi. Millega tegeleb süsteemihaldur. Loengusalvestus 17.09.2015]&lt;/ref&gt; süsteemide administreerimise teemaline loeng. Just sysopsi vaatenurk tõestas waterfall-mudeli puudusi väga ilmekalt, Taavi kasutas tollaste aegade kohta lausa “kaevikutes istumise” kujundit, millega näitlikustas, kui eraldatud üksteisest olid waterfalli protsessis arendus- ja deploy-protsessid. Praegusel agiilsel ajastul on vastutus teamis palju võrdsemalt jaotatud, toodet arendatakse meeskonnana lõppeesmärgi nimel, arendajate ja süsteemiadministraatorite vaheline koostöö on palju tihedam ning lausa omavahel läbi põimunud, kuivõrd pilveserverite ajastul on administreerimistöö riistvarast üha kaugenemas ning töövahendina on järjest vajalikum ka programmeerimisoskus.<br /> Testimise tähtsusest ja muuhulgas ka selle tähtsuse süstemaatiliselt alahindamisest rääkis kõige enam muidugi Kert Suvi, aga seda käsitlesid ka teised esinejad. Nt Taavi käsitles ka nn test-driven development lähenemist, kus arendusprotsessi alustataksegi testide kirjutamisega. Kert laiendas testimise ulatust veelgi, juba analüüsifaasis on võimalik n-ö testida ehk koostatud analüüsi kellelgi teisel üle vaadata lasta.<br /> Tiina pikendas it arenduse protsessi ahelat teises suunas, tuues sisse ka nt kasutajate koolitamise, reliisimise ja varase elu faasid. Jällegi väga olulised etapid, mida meeles pidada, kuivõrd reliis on ju sisuliselt alles toote sünd, mille järel see päris elu elama hakkab.<br /> Samas on ka arendusprotsessis vaja mõningaid rolle üksteisest piisavalt lahus hoida, nt Tanel tõi välja, et müügimehi ei tohiks kliendi soovidega otse arendajate juurde lasta, sest selline rätsepatöö rikub plaanitud tootearendusplaane, häirib arendajate keskendumisvõimet. <br /> Nii tööprotsesside kui ka planeerimisega haakus põnevalt ka viimane, andmekaeveteemaline loeng, mille pidasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Bogdanov, Oleg; Kadak, Oliver. Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat. Loengusalvestus 15.10.2015]&lt;/ref&gt; (kellele küll Oliver oleks võinud natuke rohkem jutuaega anda). Nende vaatenurk ei olnud enam otseselt ja ainult it arenduse siseprotsessidega seotud, vaid näitas andmeanalüüsi olulisust igasugu eluvaldkondades. Samas väidetakse, et ka UX disain on tänapäeval ju üha enam n-ö statistiline ehk et igasugu muudatuse mõju mõõdetakse hoolega (A/B testide jm vahenditega).<br /> <br /> ===Elu ise===<br /> Asisele erialajutule andsid mõnusa lisamõõtme seigad esinejate elust. Elar, kes ühelt poolt jutlustas plaanide seadmise tähtsusest, andis samas mõista, kui olulist rolli tema kooli minemiste puhul mängis naine: bakalaureuseõppe puhul läks ta elukaaslasega kaasa, magistrisse oli aga aega astuda, sest teed olid selleks ajaks lahku läinud. Taneli Kosovo seiklused rullusid vaimusilma ees lahti nagu mõni Emir Kusturica film.<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi.&lt;br&gt; <br /> <br /> <br /> '''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''&lt;br&gt; <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;br&gt;<br /> '''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?'''&lt;br&gt; <br /> Õppejõuga&lt;br&gt;<br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''&lt;br&gt;<br /> ÕIS's&lt;br&gt;<br /> '''Mis on tähtajad?'''&lt;br&gt; <br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.&lt;br&gt;<br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''&lt;br&gt;<br /> Tasuta<br /> &lt;ref&gt;<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamid punkt 5.2.7<br /> &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt; <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''&lt;br&gt;<br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus EIK ÕKE<br /> &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 4=== <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). &lt;br&gt;<br /> '''Millised on tegevused?'''&lt;br&gt;<br /> <br /> Tutvuda VÕTA korraga, et mõista, mida ja kuidas saab VÕTAga arvestada. Taotlemiseks koostada vormikohane taotlus ÕISis.&lt;br&gt;<br /> &lt;ref&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 EIK VÕTA KORD]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> '''Millised on tähtajad?'''&lt;br&gt; <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).<br /> &lt;ref&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 EIK VÕTA KORD]<br /> &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''&lt;br&gt;<br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Eeskirja punktile 1.2.18.<br /> &lt;ref&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus EIK Õppekorraldus eeskiri 1.3.15]<br /> &lt;/ref&gt;<br /> Lühidalt. EI!<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=28 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus: ''' Arvestatakse kumulatiivselt õppeaasta peale arvestusega, et semestris tuleb koguda 27 EAPd. 28 EAPd esimesel semestril ületab vajaliku miinimumi 27 EAPd, aga 25 EAPd teisel semestril annab õppeaasta peale kokku 53 EAP, seega 54 EAPst jääb puudu 1 EAP, mille eest esitatakse arve summas 50 EUR.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK: 3. küsimus http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Vpuik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vpuik&diff=97243 2015-11-07T19:28:47Z

<p>Vpuik: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Õppeaines [[Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele|'''Erialatutvustus''']] [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] <br /> <br /> Autor: Vahur Puik, DK13 (kood: *196)<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 7. november 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse loengusari oli nauditavalt huvitav just reaalse kogemuse ja n-ö elutarkuse pärast, mis kõigi esinejate ettekannetes tunda oli, loengud täiendasid üksteist ja andsid tõesti mitmetahulise sissevaate IT maailma. Toon järgnevalt välja teemasid, mis moel või teisel eri loengutes kõneks olid ja mis minu endaga rohkem kaasa kõlasid.<br /> <br /> ===Milleks kooli?===<br /> Üks teema, mis külalislektorite loengutes eri nurkade alt kordus, oli õppimisega seonduv. Kuidas ja kui palju peab tänapäeval õppima? Milleks üldse käia koolis olukorras, kus kõikvõimalikku infot, sh õppematerjale on veebis nii palju saadaval? Mingil põhjusel otsustasin ju ka ise astuda sel sügisel kolledži kaugõppesse, mitte piirduda courseras programmeerimiskursuste pusimisega.<br /> Mitmed loengupidajad (Tiina&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Seeman, Tiina. IT-projektide juhtimine. Loengusalvestus 03.09.2015]&lt;/ref&gt;, Elar &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Lang, Elar. &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; Loengusalvestus 10.09.2015]&lt;/ref&gt;, Kert&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Suvi, Kert. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus 24.09.2015]&lt;/ref&gt;) on ise ka ITK vilistlased, sh kaugõppurid (ja mitmendat korda haridust omandamas) ja seega nad rääkisid omast isiklikust kogemusest. Elar Langi loeng oli tõeline motivatsioonikõne, milles ta korduvalt rõhutas, kuivõrd oluline nii töös kui õppimises on õige suhtumine, mis tema hinnangul kaalub kindlasti üle konkreetsed oskused ja teadmised, sest need on alati omandatavad ja samas aeguvad. Targo Tennisberg&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Tennisberg, Targo. Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Loengusalvestus 01.10.2015]&lt;/ref&gt; tõi omakorda välja, et kooli lõpetamine on saavutus, mis kõneleb inimese võimest asju teoks teha ja lõpuni viia, mis samuti on olulisem, kui konkreetsed teadmised, mis koolist omandati, kuivõrd IT valla muutuste kiiruse juures on elukestev õppimine täiesti möödapääsmatu.<br /> Elar, kes enne ülikooliharidust oli end iseõppijana juba üles töötanud, osutas, et ilma formaalse hariduseta ei vallanud ta n-ö kohalikku erialakeelt, milles kõnelesid valdkonna inimesed, kellega ta tööalaselt kokku puutus. See haakub ka laiemalt kooli kaudu saadava sotsiaalse võrgustiku olulisusega, kuivõrd eriti Eesti ühiskonna väiksuse juures saavad kõigist hiljem nii kolleegid kui konkurendid ja mõlemaid on oluline hästi tunda (sedasama käsitles pisut oma loengus ka Kert).<br /> <br /> ===Meeskond ja kommunikatsioon===<br /> Inimsuhete ja meeskonna tähtsus läbis ka pea kõiki ettekandeid, lisaks Elarile kõnelesid sellest rohkem ka Tiina ja Tanel&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Unt, Tanel. Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel. Loengusalvestus 08.10.2015]&lt;/ref&gt;, kes mõlemad on ise juhid. Mõlemad rõhutasid, kui olulised on meeskonnatöös inimlikud mõõtmed, nt ühiste väärtuste jagamine, et meeskonnaga tuleb eraldi tegeleda, pakkuda meelelahutust ja vaheldust nt ühiste väljasõitudega vms.<br /> Targo tõi välja keerukuse probleemi ja selle, kuidas see kasvab hüppeliselt mida rohkem osapooli-inimesi protsessis ehk n-ö tõlkeahelas osaleb (klassikaline telefonimängu probleem, kuidas info muundub). Targo osutas, et projektimeeskonna liikme väärtus on seda suurem, mida laiemat ala kommunikatsiooniahelas ta katta suudab.<br /> Tiina esitles uurimust, mille järgi on IT projektide ebaõnnestumise kõige sagedasemaks põhjuseks vähene lõppkasutaja kaasatus, seegi on ju kommunikatsiooni küsimus.<br /> <br /> ===Tööprotsessid, planeerimine ja testimine===<br /> Elarilt oli õppimisega seoses veel üks väga kasulik nõuanne, mis on otseselt rakendav ka (töö)elus: hinnata ette, kui palju millelegi aega võiks kuluda ja seejärel jälgida, palju tegelikult läks, sellest õppida ja järeldusi teha, et eelhinnangud muutuksid täpsemaks.<br /> Sellest, kuidas aja jooksul on IT-s muutunud tööprotsessid, andis väga huvitava pildi Taavi Tuisu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Tuisk, Taavi. Millega tegeleb süsteemihaldur. Loengusalvestus 17.09.2015]&lt;/ref&gt; süsteemide administreerimise teemaline loeng. Just sysopsi vaatenurk tõestas waterfall-mudeli puudusi väga ilmekalt, Taavi kasutas tollaste aegade kohta lausa “kaevikutes istumise” kujundit, millega näitlikustas, kui eraldatud üksteisest olid waterfalli protsessis arendus- ja deploy-protsessid. Praegusel agiilsel ajastul on vastutus teamis palju võrdsemalt jaotatud, toodet arendatakse meeskonnana lõppeesmärgi nimel, arendajate ja süsteemiadministraatorite vaheline koostöö on palju tihedam ning lausa omavahel läbi põimunud, kuivõrd pilveserverite ajastul on administreerimistöö riistvarast üha kaugenemas ning töövahendina on järjest vajalikum ka programmeerimisoskus.<br /> Testimise tähtsusest ja muuhulgas ka selle tähtsuse süstemaatiliselt alahindamisest rääkis kõige enam muidugi Kert Suvi, aga seda käsitlesid ka teised esinejad. Nt Taavi käsitles ka nn test-driven development lähenemist, kus arendusprotsessi alustataksegi testide kirjutamisega. Kert laiendas testimise ulatust veelgi, juba analüüsifaasis on võimalik n-ö testida ehk koostatud analüüsi kellelgi teisel üle vaadata lasta.<br /> Tiina pikendas it arenduse protsessi ahelat teises suunas, tuues sisse ka nt kasutajate koolitamise, reliisimise ja varase elu faasid. Jällegi väga olulised etapid, mida meeles pidada, kuivõrd reliis on ju sisuliselt alles toote sünd, mille järel see päris elu elama hakkab.<br /> Samas on ka arendusprotsessis vaja mõningaid rolle üksteisest piisavalt lahus hoida, nt Tanel tõi välja, et müügimehi ei tohiks kliendi soovidega otse arendajate juurde lasta, sest selline rätsepatöö rikub plaanitud tootearendusplaane, häirib arendajate keskendumisvõimet. <br /> Nii tööprotsesside kui ka planeerimisega haakus põnevalt ka viimane, andmekaeveteemaline loeng, mille pidasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Bogdanov, Oleg; Kadak, Oliver. Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat. Loengusalvestus 15.10.2015]&lt;/ref&gt; (kellele küll Oliver oleks võinud natuke rohkem jutuaega anda). Nende vaatenurk ei olnud enam otseselt ja ainult it arenduse siseprotsessidega seotud, vaid näitas andmeanalüüsi olulisust igasugu eluvaldkondades. Samas väidetakse, et ka UX disain on tänapäeval ju üha enam n-ö statistiline ehk et igasugu muudatuse mõju mõõdetakse hoolega (A/B testide jm vahenditega).<br /> <br /> ===Elu ise===<br /> Asisele erialajutule andsid mõnusa lisamõõtme seigad esinejate elust. Elar, kes ühelt poolt jutlustas plaanide seadmise tähtsusest, andis samas mõista, kui olulist rolli tema kooli minemiste puhul mängis naine: bakalaureuseõppe puhul läks ta elukaaslasega kaasa, magistrisse oli aga aega astuda, sest teed olid selleks ajaks lahku läinud. Taneli Kosovo seiklused rullusid vaimusilma ees lahti nagu mõni Emir Kusturica film.<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi.&lt;br&gt; <br /> <br /> <br /> '''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''&lt;br&gt; <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;br&gt;<br /> '''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?'''&lt;br&gt; <br /> Õppejõuga&lt;br&gt;<br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''&lt;br&gt;<br /> ÕIS's&lt;br&gt;<br /> '''Mis on tähtajad?'''&lt;br&gt; <br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.&lt;br&gt;<br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''&lt;br&gt;<br /> Tasuta<br /> &lt;ref&gt;<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamid punkt 5.2.7<br /> &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt; <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''&lt;br&gt;<br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus EIK ÕKE<br /> &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 4=== <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). &lt;br&gt;<br /> '''Millised on tegevused?'''&lt;br&gt;<br /> <br /> Tutvuda VÕTA korraga, et mõista, mida ja kuidas saab VÕTAga arvestada. Taotlemiseks koostada vormikohane taotlus ÕISis.&lt;br&gt;<br /> &lt;ref&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 EIK VÕTA KORD]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> '''Millised on tähtajad?'''&lt;br&gt; <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).<br /> &lt;ref&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 EIK VÕTA KORD]<br /> &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''&lt;br&gt;<br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Eeskirja punktile 1.2.18.<br /> &lt;ref&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus EIK Õppekorraldus eeskiri 1.3.15]<br /> &lt;/ref&gt;<br /> Lühidalt. EI!<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=28 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus: ''' Arvestatakse kumulatiivselt õppeaasta peale arvestusega, et semestris tuleb koguda 27 EAPd. 28 EAPd esimesel semestril ületab vajaliku miinimumi 27 EAPd, aga 25 EAPd teisel semestril annab õppeaasta peale kokku 53 EAP, seega 54 EAPst jääb puudu 1 EAP, mille eest esitatakse arve summas 50 EUR.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Vpuik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vpuik&diff=97242 2015-11-07T19:28:06Z

<p>Vpuik: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Õppeaines [[Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele|'''Erialatutvustus''']] [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] <br /> <br /> Autor: Vahur Puik, DK13 (kood: *196)<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 7. november 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse loengusari oli nauditavalt huvitav just reaalse kogemuse ja n-ö elutarkuse pärast, mis kõigi esinejate ettekannetes tunda oli, loengud täiendasid üksteist ja andsid tõesti mitmetahulise sissevaate IT maailma. Toon järgnevalt välja teemasid, mis moel või teisel eri loengutes kõneks olid ja mis minu endaga rohkem kaasa kõlasid.<br /> <br /> ===Milleks kooli?===<br /> Üks teema, mis külalislektorite loengutes eri nurkade alt kordus, oli õppimisega seonduv. Kuidas ja kui palju peab tänapäeval õppima? Milleks üldse käia koolis olukorras, kus kõikvõimalikku infot, sh õppematerjale on veebis nii palju saadaval? Mingil põhjusel otsustasin ju ka ise astuda sel sügisel kolledži kaugõppesse, mitte piirduda courseras programmeerimiskursuste pusimisega.<br /> Mitmed loengupidajad (Tiina&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Seeman, Tiina. IT-projektide juhtimine. Loengusalvestus 03.09.2015]&lt;/ref&gt;, Elar &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Lang, Elar. &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; Loengusalvestus 10.09.2015]&lt;/ref&gt;, Kert&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Suvi, Kert. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus 24.09.2015]&lt;/ref&gt;) on ise ka ITK vilistlased, sh kaugõppurid (ja mitmendat korda haridust omandamas) ja seega nad rääkisid omast isiklikust kogemusest. Elar Langi loeng oli tõeline motivatsioonikõne, milles ta korduvalt rõhutas, kuivõrd oluline nii töös kui õppimises on õige suhtumine, mis tema hinnangul kaalub kindlasti üle konkreetsed oskused ja teadmised, sest need on alati omandatavad ja samas aeguvad. Targo Tennisberg&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Tennisberg, Targo. Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Loengusalvestus 01.10.2015]&lt;/ref&gt; tõi omakorda välja, et kooli lõpetamine on saavutus, mis kõneleb inimese võimest asju teoks teha ja lõpuni viia, mis samuti on olulisem, kui konkreetsed teadmised, mis koolist omandati, kuivõrd IT valla muutuste kiiruse juures on elukestev õppimine täiesti möödapääsmatu.<br /> Elar, kes enne ülikooliharidust oli end iseõppijana juba üles töötanud, osutas, et ilma formaalse hariduseta ei vallanud ta n-ö kohalikku erialakeelt, milles kõnelesid valdkonna inimesed, kellega ta tööalaselt kokku puutus. See haakub ka laiemalt kooli kaudu saadava sotsiaalse võrgustiku olulisusega, kuivõrd eriti Eesti ühiskonna väiksuse juures saavad kõigist hiljem nii kolleegid kui konkurendid ja mõlemaid on oluline hästi tunda (sedasama käsitles pisut oma loengus ka Kert).<br /> <br /> ===Meeskond ja kommunikatsioon===<br /> Inimsuhete ja meeskonna tähtsus läbis ka pea kõiki ettekandeid, lisaks Elarile kõnelesid sellest rohkem ka Tiina ja Tanel&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Unt, Tanel. Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel. Loengusalvestus 08.10.2015]&lt;/ref&gt;, kes mõlemad on ise juhid. Mõlemad rõhutasid, kui olulised on meeskonnatöös inimlikud mõõtmed, nt ühiste väärtuste jagamine, et meeskonnaga tuleb eraldi tegeleda, pakkuda meelelahutust ja vaheldust nt ühiste väljasõitudega vms.<br /> Targo tõi välja keerukuse probleemi ja selle, kuidas see kasvab hüppeliselt mida rohkem osapooli-inimesi protsessis ehk n-ö tõlkeahelas osaleb (klassikaline telefonimängu probleem, kuidas info muundub). Targo osutas, et projektimeeskonna liikme väärtus on seda suurem, mida laiemat ala kommunikatsiooniahelas ta katta suudab.<br /> Tiina esitles uurimust, mille järgi on IT projektide ebaõnnestumise kõige sagedasemaks põhjuseks vähene lõppkasutaja kaasatus, seegi on ju kommunikatsiooni küsimus.<br /> <br /> ===Tööprotsessid, planeerimine ja testimine===<br /> Elarilt oli õppimisega seoses veel üks väga kasulik nõuanne, mis on otseselt rakendav ka (töö)elus: hinnata ette, kui palju millelegi aega võiks kuluda ja seejärel jälgida, palju tegelikult läks, sellest õppida ja järeldusi teha, et eelhinnangud muutuksid täpsemaks.<br /> Sellest, kuidas aja jooksul on IT-s muutunud tööprotsessid, andis väga huvitava pildi Taavi Tuisu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Tuisk, Taavi. Millega tegeleb süsteemihaldur. Loengusalvestus 17.09.2015]&lt;/ref&gt; süsteemide administreerimise teemaline loeng. Just sysopsi vaatenurk tõestas waterfall-mudeli puudusi väga ilmekalt, Taavi kasutas tollaste aegade kohta lausa “kaevikutes istumise” kujundit, millega näitlikustas, kui eraldatud üksteisest olid waterfalli protsessis arendus- ja deploy-protsessid. Praegusel agiilsel ajastul on vastutus teamis palju võrdsemalt jaotatud, toodet arendatakse meeskonnana lõppeesmärgi nimel, arendajate ja süsteemiadministraatorite vaheline koostöö on palju tihedam ning lausa omavahel läbi põimunud, kuivõrd pilveserverite ajastul on administreerimistöö riistvarast üha kaugenemas ning töövahendina on järjest vajalikum ka programmeerimisoskus.<br /> Testimise tähtsusest ja muuhulgas ka selle tähtsuse süstemaatiliselt alahindamisest rääkis kõige enam muidugi Kert Suvi, aga seda käsitlesid ka teised esinejad. Nt Taavi käsitles ka nn test-driven development lähenemist, kus arendusprotsessi alustataksegi testide kirjutamisega. Kert laiendas testimise ulatust veelgi, juba analüüsifaasis on võimalik n-ö testida ehk koostatud analüüsi kellelgi teisel üle vaadata lasta.<br /> Tiina pikendas it arenduse protsessi ahelat teises suunas, tuues sisse ka nt kasutajate koolitamise, reliisimise ja varase elu faasid. Jällegi väga olulised etapid, mida meeles pidada, kuivõrd reliis on ju sisuliselt alles toote sünd, mille järel see päris elu elama hakkab.<br /> Samas on ka arendusprotsessis vaja mõningaid rolle üksteisest piisavalt lahus hoida, nt Tanel tõi välja, et müügimehi ei tohiks kliendi soovidega otse arendajate juurde lasta, sest selline rätsepatöö rikub plaanitud tootearendusplaane, häirib arendajate keskendumisvõimet. <br /> Nii tööprotsesside kui ka planeerimisega haakus põnevalt ka viimane, andmekaeveteemaline loeng, mille pidasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Bogdanov, Oleg; Kadak, Oliver. Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat. Loengusalvestus 15.10.2015]&lt;/ref&gt; (kellele küll Oliver oleks võinud natuke rohkem jutuaega anda). Nende vaatenurk ei olnud enam otseselt ja ainult it arenduse siseprotsessidega seotud, vaid näitas andmeanalüüsi olulisust igasugu eluvaldkondades. Samas väidetakse, et ka UX disain on tänapäeval ju üha enam n-ö statistiline ehk et igasugu muudatuse mõju mõõdetakse hoolega (A/B testide jm vahenditega).<br /> <br /> ===Elu ise===<br /> Asisele erialajutule andsid mõnusa lisamõõtme seigad esinejate elust. Elar, kes ühelt poolt jutlustas plaanide seadmise tähtsusest, andis samas mõista, kui olulist rolli tema kooli minemiste puhul mängis naine: bakalaureuseõppe puhul läks ta elukaaslasega kaasa, magistrisse oli aga aega astuda, sest teed olid selleks ajaks lahku läinud. Taneli Kosovo seiklused rullusid vaimusilma ees lahti nagu mõni Emir Kusturica film.<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi.&lt;br&gt; <br /> <br /> <br /> '''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''&lt;br&gt; <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;br&gt;<br /> '''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?'''&lt;br&gt; <br /> Õppejõuga&lt;br&gt;<br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''&lt;br&gt;<br /> ÕIS's&lt;br&gt;<br /> '''Mis on tähtajad?'''&lt;br&gt; <br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.&lt;br&gt;<br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''&lt;br&gt;<br /> Tasuta<br /> &lt;ref&gt;<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamid punkt 5.2.7<br /> &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt; <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''&lt;br&gt;<br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus EIK ÕKE<br /> &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 4=== <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). &lt;br&gt;<br /> '''Millised on tegevused?'''&lt;br&gt;<br /> <br /> Tutvuda VÕTA korraga, et mõista, mida ja kuidas saab VÕTAga arvestada. Taotlemiseks koostada vormikohane taotlus ÕISis.&lt;br&gt;<br /> &lt;ref&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 EIK VÕTA KORD]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> '''Millised on tähtajad?'''&lt;br&gt; <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).<br /> &lt;ref&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 EIK VÕTA KORD]<br /> &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''&lt;br&gt;<br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Eeskirja punktile 1.2.18.<br /> &lt;ref&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus EIK Õppekorraldus eeskiri 1.3.15]<br /> &lt;/ref&gt;<br /> Lühidalt. EI!<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=28 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus: ''' Arvestatakse kumulatiivselt õppeaasta peale arvestusega, et semestris tuleb koguda 27 EAP-d. 28 EAPd esimesel semestril ületab vajaliku miinimumi 27 EAPd, aga 25 EAPd teisel semestril annab õppeaasta peale kokku 53 EAP, seega 54 EAPst jääb puudu 1 punkt, mille eest esitatakse arve summas 50 EUR.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Vpuik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User_talk:Ltaimre&diff=97238 2015-11-07T19:19:17Z

<p>Vpuik: Created page with &quot;Tubli töö! ;)&quot;</p> <hr /> <div>Tubli töö! ;)</div>

Vpuik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vpuik&diff=97224 2015-11-07T18:48:59Z

<p>Vpuik: /* Tööprotsessid, planeerimine ja testimine */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Õppeaines [[Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele|'''Erialatutvustus''']] [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] <br /> <br /> Autor: Vahur Puik, DK13 (kood: *196)<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 7. november 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse loengusari oli nauditavalt huvitav just reaalse kogemuse ja n-ö elutarkuse pärast, mis kõigi esinejate ettekannetes tunda oli, loengud täiendasid üksteist ja andsid tõesti mitmetahulise sissevaate IT maailma. Toon järgnevalt välja teemasid, mis moel või teisel eri loengutes kõneks olid ja mis minu endaga rohkem kaasa kõlasid.<br /> <br /> ===Milleks kooli?===<br /> Üks teema, mis külalislektorite loengutes eri nurkade alt kordus, oli õppimisega seonduv. Kuidas ja kui palju peab tänapäeval õppima? Milleks üldse käia koolis olukorras, kus kõikvõimalikku infot, sh õppematerjale on veebis nii palju saadaval? Mingil põhjusel otsustasin ju ka ise astuda sel sügisel kolledži kaugõppesse, mitte piirduda courseras programmeerimiskursuste pusimisega.<br /> Mitmed loengupidajad (Tiina&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Seeman, Tiina. IT-projektide juhtimine. Loengusalvestus 03.09.2015]&lt;/ref&gt;, Elar &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Lang, Elar. &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; Loengusalvestus 10.09.2015]&lt;/ref&gt;, Kert&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Suvi, Kert. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus 24.09.2015]&lt;/ref&gt;) on ise ka ITK vilistlased, sh kaugõppurid (ja mitmendat korda haridust omandamas) ja seega nad rääkisid omast isiklikust kogemusest. Elar Langi loeng oli tõeline motivatsioonikõne, milles ta korduvalt rõhutas, kuivõrd oluline nii töös kui õppimises on õige suhtumine, mis tema hinnangul kaalub kindlasti üle konkreetsed oskused ja teadmised, sest need on alati omandatavad ja samas aeguvad. Targo Tennisberg&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Tennisberg, Targo. Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Loengusalvestus 01.10.2015]&lt;/ref&gt; tõi omakorda välja, et kooli lõpetamine on saavutus, mis kõneleb inimese võimest asju teoks teha ja lõpuni viia, mis samuti on olulisem, kui konkreetsed teadmised, mis koolist omandati, kuivõrd IT valla muutuste kiiruse juures on elukestev õppimine täiesti möödapääsmatu.<br /> Elar, kes enne ülikooliharidust oli end iseõppijana juba üles töötanud, osutas, et ilma formaalse hariduseta ei vallanud ta n-ö kohalikku erialakeelt, milles kõnelesid valdkonna inimesed, kellega ta tööalaselt kokku puutus. See haakub ka laiemalt kooli kaudu saadava sotsiaalse võrgustiku olulisusega, kuivõrd eriti Eesti ühiskonna väiksuse juures saavad kõigist hiljem nii kolleegid kui konkurendid ja mõlemaid on oluline hästi tunda (sedasama käsitles pisut oma loengus ka Kert).<br /> <br /> ===Meeskond ja kommunikatsioon===<br /> Inimsuhete ja meeskonna tähtsus läbis ka pea kõiki ettekandeid, lisaks Elarile kõnelesid sellest rohkem ka Tiina ja Tanel&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Unt, Tanel. Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel. Loengusalvestus 08.10.2015]&lt;/ref&gt;, kes mõlemad on ise juhid. Mõlemad rõhutasid, kui olulised on meeskonnatöös inimlikud mõõtmed, nt ühiste väärtuste jagamine, et meeskonnaga tuleb eraldi tegeleda, pakkuda meelelahutust ja vaheldust nt ühiste väljasõitudega vms.<br /> Targo tõi välja keerukuse probleemi ja selle, kuidas see kasvab hüppeliselt mida rohkem osapooli-inimesi protsessis ehk n-ö tõlkeahelas osaleb (klassikaline telefonimängu probleem, kuidas info muundub). Targo osutas, et projektimeeskonna liikme väärtus on seda suurem, mida laiemat ala kommunikatsiooniahelas ta katta suudab.<br /> Tiina esitles uurimust, mille järgi on IT projektide ebaõnnestumise kõige sagedasemaks põhjuseks vähene lõppkasutaja kaasatus, seegi on ju kommunikatsiooni küsimus.<br /> <br /> ===Tööprotsessid, planeerimine ja testimine===<br /> Elarilt oli õppimisega seoses veel üks väga kasulik nõuanne, mis on otseselt rakendav ka (töö)elus: hinnata ette, kui palju millelegi aega võiks kuluda ja seejärel jälgida, palju tegelikult läks, sellest õppida ja järeldusi teha, et eelhinnangud muutuksid täpsemaks.<br /> Sellest, kuidas aja jooksul on IT-s muutunud tööprotsessid, andis väga huvitava pildi Taavi Tuisu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Tuisk, Taavi. Millega tegeleb süsteemihaldur. Loengusalvestus 17.09.2015]&lt;/ref&gt; süsteemide administreerimise teemaline loeng. Just sysopsi vaatenurk tõestas waterfall-mudeli puudusi väga ilmekalt, Taavi kasutas tollaste aegade kohta lausa “kaevikutes istumise” kujundit, millega näitlikustas, kui eraldatud üksteisest olid waterfalli protsessis arendus- ja deploy-protsessid. Praegusel agiilsel ajastul on vastutus teamis palju võrdsemalt jaotatud, toodet arendatakse meeskonnana lõppeesmärgi nimel, arendajate ja süsteemiadministraatorite vaheline koostöö on palju tihedam ning lausa omavahel läbi põimunud, kuivõrd pilveserverite ajastul on administreerimistöö riistvarast üha kaugenemas ning töövahendina on järjest vajalikum ka programmeerimisoskus.<br /> Testimise tähtsusest ja muuhulgas ka selle tähtsuse süstemaatiliselt alahindamisest rääkis kõige enam muidugi Kert Suvi, aga seda käsitlesid ka teised esinejad. Nt Taavi käsitles ka nn test-driven development lähenemist, kus arendusprotsessi alustataksegi testide kirjutamisega. Kert laiendas testimise ulatust veelgi, juba analüüsifaasis on võimalik n-ö testida ehk koostatud analüüsi kellelgi teisel üle vaadata lasta.<br /> Tiina pikendas it arenduse protsessi ahelat teises suunas, tuues sisse ka nt kasutajate koolitamise, reliisimise ja varase elu faasid. Jällegi väga olulised etapid, mida meeles pidada, kuivõrd reliis on ju sisuliselt alles toote sünd, mille järel see päris elu elama hakkab.<br /> Samas on ka arendusprotsessis vaja mõningaid rolle üksteisest piisavalt lahus hoida, nt Tanel tõi välja, et müügimehi ei tohiks kliendi soovidega otse arendajate juurde lasta, sest selline rätsepatöö rikub plaanitud tootearendusplaane, häirib arendajate keskendumisvõimet. <br /> Nii tööprotsesside kui ka planeerimisega haakus põnevalt ka viimane, andmekaeveteemaline loeng, mille pidasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Bogdanov, Oleg; Kadak, Oliver. Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat. Loengusalvestus 15.10.2015]&lt;/ref&gt; (kellele küll Oliver oleks võinud natuke rohkem jutuaega anda). Nende vaatenurk ei olnud enam otseselt ja ainult it arenduse siseprotsessidega seotud, vaid näitas andmeanalüüsi olulisust igasugu eluvaldkondades. Samas väidetakse, et ka UX disain on tänapäeval ju üha enam n-ö statistiline ehk et igasugu muudatuse mõju mõõdetakse hoolega (A/B testide jm vahenditega).<br /> <br /> ===Elu ise===<br /> Asisele erialajutule andsid mõnusa lisamõõtme seigad esinejate elust. Elar, kes ühelt poolt jutlustas plaanide seadmise tähtsusest, andis samas mõista, kui olulist rolli tema kooli minemiste puhul mängis naine: bakalaureuseõppe puhul läks ta elukaaslasega kaasa, magistrisse oli aga aega astuda, sest teed olid selleks ajaks lahku läinud. Taneli Kosovo seiklused rullusid vaimusilma ees lahti nagu mõni Emir Kusturica film.<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi.&lt;br&gt; <br /> <br /> <br /> '''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''&lt;br&gt; <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;br&gt;<br /> '''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?'''&lt;br&gt; <br /> Õppejõuga&lt;br&gt;<br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''&lt;br&gt;<br /> ÕIS's&lt;br&gt;<br /> '''Mis on tähtajad?'''&lt;br&gt; <br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.&lt;br&gt;<br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''&lt;br&gt;<br /> Tasuta<br /> &lt;ref&gt;<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamid punkt 5.2.7<br /> &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt; <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''&lt;br&gt;<br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus EIK ÕKE<br /> &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 4=== <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). &lt;br&gt;<br /> '''Millised on tegevused?'''&lt;br&gt;<br /> <br /> Tutvuda VÕTA korraga, et mõista, mida ja kuidas saab VÕTAga arvestada. Taotlemiseks koostada vormikohane taotlus ÕISis.&lt;br&gt;<br /> &lt;ref&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 EIK VÕTA KORD]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> '''Millised on tähtajad?'''&lt;br&gt; <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).<br /> &lt;ref&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 EIK VÕTA KORD]<br /> &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''&lt;br&gt;<br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Eeskirja punktile 1.2.18.<br /> &lt;ref&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus EIK Õppekorraldus eeskiri 1.3.15]<br /> &lt;/ref&gt;<br /> Lühidalt. EI!<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Vpuik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vpuik&diff=97198 2015-11-07T14:43:49Z

<p>Vpuik: /* Milleks kooli? */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Õppeaines [[Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele|'''Erialatutvustus''']] [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] <br /> <br /> Autor: Vahur Puik, DK13 (kood: *196)<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 7. november 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse loengusari oli nauditavalt huvitav just reaalse kogemuse ja n-ö elutarkuse pärast, mis kõigi esinejate ettekannetes tunda oli, loengud täiendasid üksteist ja andsid tõesti mitmetahulise sissevaate IT maailma. Toon järgnevalt välja teemasid, mis moel või teisel eri loengutes kõneks olid ja mis minu endaga rohkem kaasa kõlasid.<br /> <br /> ===Milleks kooli?===<br /> Üks teema, mis külalislektorite loengutes eri nurkade alt kordus, oli õppimisega seonduv. Kuidas ja kui palju peab tänapäeval õppima? Milleks üldse käia koolis olukorras, kus kõikvõimalikku infot, sh õppematerjale on veebis nii palju saadaval? Mingil põhjusel otsustasin ju ka ise astuda sel sügisel kolledži kaugõppesse, mitte piirduda courseras programmeerimiskursuste pusimisega.<br /> Mitmed loengupidajad (Tiina&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Seeman, Tiina. IT-projektide juhtimine. Loengusalvestus 03.09.2015]&lt;/ref&gt;, Elar &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Lang, Elar. &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; Loengusalvestus 10.09.2015]&lt;/ref&gt;, Kert&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Suvi, Kert. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus 24.09.2015]&lt;/ref&gt;) on ise ka ITK vilistlased, sh kaugõppurid (ja mitmendat korda haridust omandamas) ja seega nad rääkisid omast isiklikust kogemusest. Elar Langi loeng oli tõeline motivatsioonikõne, milles ta korduvalt rõhutas, kuivõrd oluline nii töös kui õppimises on õige suhtumine, mis tema hinnangul kaalub kindlasti üle konkreetsed oskused ja teadmised, sest need on alati omandatavad ja samas aeguvad. Targo Tennisberg&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Tennisberg, Targo. Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Loengusalvestus 01.10.2015]&lt;/ref&gt; tõi omakorda välja, et kooli lõpetamine on saavutus, mis kõneleb inimese võimest asju teoks teha ja lõpuni viia, mis samuti on olulisem, kui konkreetsed teadmised, mis koolist omandati, kuivõrd IT valla muutuste kiiruse juures on elukestev õppimine täiesti möödapääsmatu.<br /> Elar, kes enne ülikooliharidust oli end iseõppijana juba üles töötanud, osutas, et ilma formaalse hariduseta ei vallanud ta n-ö kohalikku erialakeelt, milles kõnelesid valdkonna inimesed, kellega ta tööalaselt kokku puutus. See haakub ka laiemalt kooli kaudu saadava sotsiaalse võrgustiku olulisusega, kuivõrd eriti Eesti ühiskonna väiksuse juures saavad kõigist hiljem nii kolleegid kui konkurendid ja mõlemaid on oluline hästi tunda (sedasama käsitles pisut oma loengus ka Kert).<br /> <br /> ===Meeskond ja kommunikatsioon===<br /> Inimsuhete ja meeskonna tähtsus läbis ka pea kõiki ettekandeid, lisaks Elarile kõnelesid sellest rohkem ka Tiina ja Tanel&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Unt, Tanel. Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel. Loengusalvestus 08.10.2015]&lt;/ref&gt;, kes mõlemad on ise juhid. Mõlemad rõhutasid, kui olulised on meeskonnatöös inimlikud mõõtmed, nt ühiste väärtuste jagamine, et meeskonnaga tuleb eraldi tegeleda, pakkuda meelelahutust ja vaheldust nt ühiste väljasõitudega vms.<br /> Targo tõi välja keerukuse probleemi ja selle, kuidas see kasvab hüppeliselt mida rohkem osapooli-inimesi protsessis ehk n-ö tõlkeahelas osaleb (klassikaline telefonimängu probleem, kuidas info muundub). Targo osutas, et projektimeeskonna liikme väärtus on seda suurem, mida laiemat ala kommunikatsiooniahelas ta katta suudab.<br /> Tiina esitles uurimust, mille järgi on IT projektide ebaõnnestumise kõige sagedasemaks põhjuseks vähene lõppkasutaja kaasatus, seegi on ju kommunikatsiooni küsimus.<br /> <br /> ===Tööprotsessid, planeerimine ja testimine===<br /> Elarilt oli õppimisega seoses veel üks väga kasulik nõuanne, mis on otseselt rakendav ka (töö)elus: hinnata ette, kui palju millelegi aega võiks kuluda ja seejärel jälgida, palju tegelikult läks, sellest õppida ja järeldusi teha, et eelhinnangud muutuksid täpsemaks.<br /> Sellest, kuidas aja jooksul on IT-s muutunud tööprotsessid, andis väga huvitava pildi Taavi Tuisu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Tuisk, Taavi. Millega tegeleb süsteemihaldur. Loengusalvestus 17.09.2015]&lt;/ref&gt; süsteemide administreerimise teemaline loeng. Just sysopsi vaatenurk tõestas waterfall-mudeli puudusi väga ilmekalt, Taavi kasutas tollaste aegade kohta lausa “kaevikutes istumise” kujundit, millega näitlikustas, kui eraldatud üksteisest olid waterfalli protsessis arendus- ja deploy-protsessid. Praegusel agiilsel ajastul on vastutus teamis palju võrdsemalt jaotatud, toodet arendatakse meeskonnana lõppeesmärgi nimel, arendajate ja süsteemiadministraatorite vaheline koostöö on palju tihedam ning lausa omavahel läbi põimunud, kuivõrd pilveserverite ajastul on administreerimistöö riistvarast üha kaugenemas ning töövahendina on järjest vajalikum ka programmeerimisoskus.<br /> Testimise tähtsusest ja muuhulgas ka selle tähtsuse süstemaatiliselt alahindamisest rääkis kõige enam muidugi Kert Suvi, aga seda käsitlesid ka teised esinejad. Nt Taavi käsitles ka nn test-driven development lähenemist, kus arendusprotsessi alustataksegi testide kirjutamisega. Kert laiendas testimise ulatust veelgi, juba analüüsifaasis on võimalik n-ö testida ehk koostatud analüüsi kellelgi teisel üle vaadata lasta.<br /> Tiina pikendas it arenduse protsessi ahelat teises suunas, tuues sisse ka nt kasutajate koolitamise, reliisimise ja varase elu faasid. Jällegi väga olulised etapid, mida meeles pidada, kuivõrd reliisiga on ju sisuliselt alles sünd, mille järel toode päris elu elama hakkab.<br /> Samas on ka arendusprotsessis vaja mõningaid rolle üksteisest piisavalt lahus hoida, nt Tanel tõi välja, et müügimehi ei tohiks kliendi soovidega otse arendajate juurde lasta, sest selline rätsepatöö rikub plaanitud tootearendusplaane, häirib arendajate keskendumisvõimet. <br /> Nii tööprotsesside kui ka planeerimisega haakus põnevalt ka viimane, andmekaeveteemaline loeng, mille pidasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Bogdanov, Oleg; Kadak, Oliver. Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat. Loengusalvestus 15.10.2015]&lt;/ref&gt; (kellele küll Oliver oleks võinud natuke rohkem jutuaega anda). Nende vaatenurk ei olnud enam otseselt ja ainult it arenduse siseprotsessidega seotud, vaid näitas andmeanalüüsi olulisust igasugu eluvaldkondades. Samas väidetakse, et ka UX disain on tänapäeval ju üha enam n-ö statistiline ehk et igasugu muudatuse mõju mõõdetakse hoolega (A/B testide jm vahenditega).<br /> <br /> ===Elu ise===<br /> Asisele erialajutule andsid mõnusa lisamõõtme seigad esinejate elust. Elar, kes ühelt poolt jutlustas plaanide seadmise tähtsusest, andis samas mõista, kui olulist rolli tema kooli minemiste puhul mängis naine: bakalaureuseõppe puhul läks ta elukaaslasega kaasa, magistrisse oli aga aega astuda, sest teed olid selleks ajaks lahku läinud. Taneli Kosovo seiklused rullusid vaimusilma ees lahti nagu mõni Emir Kusturica film.<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi.&lt;br&gt; <br /> <br /> <br /> '''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''&lt;br&gt; <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;br&gt;<br /> '''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?'''&lt;br&gt; <br /> Õppejõuga&lt;br&gt;<br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''&lt;br&gt;<br /> ÕIS's&lt;br&gt;<br /> '''Mis on tähtajad?'''&lt;br&gt; <br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.&lt;br&gt;<br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''&lt;br&gt;<br /> Tasuta<br /> &lt;ref&gt;<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamid punkt 5.2.7<br /> &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt; <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''&lt;br&gt;<br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus EIK ÕKE<br /> &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 4=== <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). &lt;br&gt;<br /> '''Millised on tegevused?'''&lt;br&gt;<br /> <br /> Tutvuda VÕTA korraga, et mõista, mida ja kuidas saab VÕTAga arvestada. Taotlemiseks koostada vormikohane taotlus ÕISis.&lt;br&gt;<br /> &lt;ref&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 EIK VÕTA KORD]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> '''Millised on tähtajad?'''&lt;br&gt; <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).<br /> &lt;ref&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 EIK VÕTA KORD]<br /> &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''&lt;br&gt;<br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Eeskirja punktile 1.2.18.<br /> &lt;ref&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus EIK Õppekorraldus eeskiri 1.3.15]<br /> &lt;/ref&gt;<br /> Lühidalt. EI!<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Vpuik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vpuik&diff=97149 2015-11-07T11:56:53Z

<p>Vpuik: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Õppeaines [[Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele|'''Erialatutvustus''']] [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] <br /> <br /> Autor: Vahur Puik, DK13 (kood: *196)<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 7. november 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse loengusari oli nauditavalt huvitav just reaalse kogemuse ja n-ö elutarkuse pärast, mis kõigi esinejate ettekannetes tunda oli, loengud täiendasid üksteist ja andsid tõesti mitmetahulise sissevaate IT maailma. Toon järgnevalt välja teemasid, mis moel või teisel eri loengutes kõneks olid ja mis minu endaga rohkem kaasa kõlasid.<br /> <br /> ===Milleks kooli?===<br /> Üks teema, mis külalislektorite loengutes eri nurkade alt kordus, oli õppimisega seonduv. Kuidas ja kui palju peab tänapäeval õppima? Milleks üldse käia koolis olukorras, kus kõikvõimalikku infot, sh õppematerjale on veebis nii palju saadaval? Mingil põhjusel otsustasin ju ka ise astuda sel sügisel kolledži kaugõppesse, mitte piirduda courseras programmeerimiskursuste pusimisega.<br /> Mitmed loengupidajad (Tiina&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Seeman, Tiina. IT-projektide juhtimine. Loengusalvestus 03.09.2015]&lt;/ref&gt;, Elar &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Lang, Elar. &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; Loengusalvestus 10.09.2015]&lt;/ref&gt;, Ker&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Suvi, Kert. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus 24.09.2015]&lt;/ref&gt;) on ise ka ITK vilistlased, sh kaugõppurid (ja mitmendat korda haridust omandamas) ja seega nad rääkisid omast isiklikust kogemusest. Elar Langi loeng oli tõeline motivatsioonikõne, milles ta korduvalt rõhutas, kuivõrd oluline nii töös kui õppimises on õige suhtumine, mis tema hinnangul kaalub kindlasti üle konkreetsed oskused ja teadmised, sest need on alati omandatavad ja samas aeguvad. Targo Tennisberg&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Tennisberg, Targo. Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Loengusalvestus 01.10.2015]&lt;/ref&gt; tõi omakorda välja, et kooli lõpetamine on saavutus, mis kõneleb inimese võimest asju teoks teha ja lõpuni viia, mis samuti on olulisem, kui konkreetsed teadmised, mis koolist omandati, kuivõrd IT valla muutuste kiiruse juures on elukestev õppimine täiesti möödapääsmatu.<br /> Elar, kes enne ülikooliharidust oli end iseõppijana juba üles töötanud, osutas, et ilma formaalse hariduseta ei vallanud ta n-ö kohalikku erialakeelt, milles kõnelesid valdkonna inimesed, kellega ta tööalaselt kokku puutus. See haakub ka laiemalt kooli kaudu saadava sotsiaalse võrgustiku olulisusega, kuivõrd eriti Eesti ühiskonna väiksuse juures saavad kõigist hiljem nii kolleegid kui konkurendid ja mõlemaid on oluline hästi tunda (sedasama käsitles pisut oma loengus ka Kert).<br /> <br /> ===Meeskond ja kommunikatsioon===<br /> Inimsuhete ja meeskonna tähtsus läbis ka pea kõiki ettekandeid, lisaks Elarile kõnelesid sellest rohkem ka Tiina ja Tanel&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Unt, Tanel. Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel. Loengusalvestus 08.10.2015]&lt;/ref&gt;, kes mõlemad on ise juhid. Mõlemad rõhutasid, kui olulised on meeskonnatöös inimlikud mõõtmed, nt ühiste väärtuste jagamine, et meeskonnaga tuleb eraldi tegeleda, pakkuda meelelahutust ja vaheldust nt ühiste väljasõitudega vms.<br /> Targo tõi välja keerukuse probleemi ja selle, kuidas see kasvab hüppeliselt mida rohkem osapooli-inimesi protsessis ehk n-ö tõlkeahelas osaleb (klassikaline telefonimängu probleem, kuidas info muundub). Targo osutas, et projektimeeskonna liikme väärtus on seda suurem, mida laiemat ala kommunikatsiooniahelas ta katta suudab.<br /> Tiina esitles uurimust, mille järgi on IT projektide ebaõnnestumise kõige sagedasemaks põhjuseks vähene lõppkasutaja kaasatus, seegi on ju kommunikatsiooni küsimus.<br /> <br /> ===Tööprotsessid, planeerimine ja testimine===<br /> Elarilt oli õppimisega seoses veel üks väga kasulik nõuanne, mis on otseselt rakendav ka (töö)elus: hinnata ette, kui palju millelegi aega võiks kuluda ja seejärel jälgida, palju tegelikult läks, sellest õppida ja järeldusi teha, et eelhinnangud muutuksid täpsemaks.<br /> Sellest, kuidas aja jooksul on IT-s muutunud tööprotsessid, andis väga huvitava pildi Taavi Tuisu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Tuisk, Taavi. Millega tegeleb süsteemihaldur. Loengusalvestus 17.09.2015]&lt;/ref&gt; süsteemide administreerimise teemaline loeng. Just sysopsi vaatenurk tõestas waterfall-mudeli puudusi väga ilmekalt, Taavi kasutas tollaste aegade kohta lausa “kaevikutes istumise” kujundit, millega näitlikustas, kui eraldatud üksteisest olid waterfalli protsessis arendus- ja deploy-protsessid. Praegusel agiilsel ajastul on vastutus teamis palju võrdsemalt jaotatud, toodet arendatakse meeskonnana lõppeesmärgi nimel, arendajate ja süsteemiadministraatorite vaheline koostöö on palju tihedam ning lausa omavahel läbi põimunud, kuivõrd pilveserverite ajastul on administreerimistöö riistvarast üha kaugenemas ning töövahendina on järjest vajalikum ka programmeerimisoskus.<br /> Testimise tähtsusest ja muuhulgas ka selle tähtsuse süstemaatiliselt alahindamisest rääkis kõige enam muidugi Kert Suvi, aga seda käsitlesid ka teised esinejad. Nt Taavi käsitles ka nn test-driven development lähenemist, kus arendusprotsessi alustataksegi testide kirjutamisega. Kert laiendas testimise ulatust veelgi, juba analüüsifaasis on võimalik n-ö testida ehk koostatud analüüsi kellelgi teisel üle vaadata lasta.<br /> Tiina pikendas it arenduse protsessi ahelat teises suunas, tuues sisse ka nt kasutajate koolitamise, reliisimise ja varase elu faasid. Jällegi väga olulised etapid, mida meeles pidada, kuivõrd reliisiga on ju sisuliselt alles sünd, mille järel toode päris elu elama hakkab.<br /> Samas on ka arendusprotsessis vaja mõningaid rolle üksteisest piisavalt lahus hoida, nt Tanel tõi välja, et müügimehi ei tohiks kliendi soovidega otse arendajate juurde lasta, sest selline rätsepatöö rikub plaanitud tootearendusplaane, häirib arendajate keskendumisvõimet. <br /> Nii tööprotsesside kui ka planeerimisega haakus põnevalt ka viimane, andmekaeveteemaline loeng, mille pidasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Bogdanov, Oleg; Kadak, Oliver. Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat. Loengusalvestus 15.10.2015]&lt;/ref&gt; (kellele küll Oliver oleks võinud natuke rohkem jutuaega anda). Nende vaatenurk ei olnud enam otseselt ja ainult it arenduse siseprotsessidega seotud, vaid näitas andmeanalüüsi olulisust igasugu eluvaldkondades. Samas väidetakse, et ka UX disain on tänapäeval ju üha enam n-ö statistiline ehk et igasugu muudatuse mõju mõõdetakse hoolega (A/B testide jm vahenditega).<br /> <br /> ===Elu ise===<br /> Asisele erialajutule andsid mõnusa lisamõõtme seigad esinejate elust. Elar, kes ühelt poolt jutlustas plaanide seadmise tähtsusest, andis samas mõista, kui olulist rolli tema kooli minemiste puhul mängis naine: bakalaureuseõppe puhul läks ta elukaaslasega kaasa, magistrisse oli aga aega astuda, sest teed olid selleks ajaks lahku läinud. Taneli Kosovo seiklused rullusid vaimusilma ees lahti nagu mõni Emir Kusturica film.<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi.&lt;br&gt; <br /> <br /> <br /> '''Kaua on võimalik eksamit järele teha?'''&lt;br&gt; <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;br&gt;<br /> '''Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?'''&lt;br&gt; <br /> Õppejõuga&lt;br&gt;<br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''&lt;br&gt;<br /> ÕIS's&lt;br&gt;<br /> '''Mis on tähtajad?'''&lt;br&gt; <br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.&lt;br&gt;<br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''&lt;br&gt;<br /> Tasuta<br /> &lt;ref&gt;<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamid punkt 5.2.7<br /> &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt; <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''&lt;br&gt;<br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;<br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus EIK ÕKE<br /> &lt;/ref&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 4=== <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). &lt;br&gt;<br /> '''Millised on tegevused?'''&lt;br&gt;<br /> <br /> Tutvuda VÕTA korraga, et mõista, mida ja kuidas saab VÕTAga arvestada. Taotlemiseks koostada vormikohane taotlus ÕISis.&lt;br&gt;<br /> &lt;ref&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 EIK VÕTA KORD]&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> '''Millised on tähtajad?'''&lt;br&gt; <br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).<br /> &lt;ref&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2 EIK VÕTA KORD]<br /> &lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?'''&lt;br&gt;<br /> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Eeskirja punktile 1.2.18.<br /> &lt;ref&gt;<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus EIK Õppekorraldus eeskiri 1.3.15]<br /> &lt;/ref&gt;<br /> Lühidalt. EI!<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Vpuik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vpuik&diff=97148 2015-11-07T11:54:49Z

<p>Vpuik: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Õppeaines [[Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele|'''Erialatutvustus''']] [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] <br /> <br /> Autor: Vahur Puik, DK13 (kood: *196)<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 7. november 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse loengusari oli nauditavalt huvitav just reaalse kogemuse ja n-ö elutarkuse pärast, mis kõigi esinejate ettekannetes tunda oli, loengud täiendasid üksteist ja andsid tõesti mitmetahulise sissevaate IT maailma. Toon järgnevalt välja teemasid, mis moel või teisel eri loengutes kõneks olid ja mis minu endaga rohkem kaasa kõlasid.<br /> <br /> ===Milleks kooli?===<br /> Üks teema, mis külalislektorite loengutes eri nurkade alt kordus, oli õppimisega seonduv. Kuidas ja kui palju peab tänapäeval õppima? Milleks üldse käia koolis olukorras, kus kõikvõimalikku infot, sh õppematerjale on veebis nii palju saadaval? Mingil põhjusel otsustasin ju ka ise astuda sel sügisel kolledži kaugõppesse, mitte piirduda courseras programmeerimiskursuste pusimisega.<br /> Mitmed loengupidajad (Tiina&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Seeman, Tiina. IT-projektide juhtimine. Loengusalvestus 03.09.2015]&lt;/ref&gt;, Elar &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Lang, Elar. &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; Loengusalvestus 10.09.2015]&lt;/ref&gt;, Ker&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Suvi, Kert. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus 24.09.2015]&lt;/ref&gt;) on ise ka ITK vilistlased, sh kaugõppurid (ja mitmendat korda haridust omandamas) ja seega nad rääkisid omast isiklikust kogemusest. Elar Langi loeng oli tõeline motivatsioonikõne, milles ta korduvalt rõhutas, kuivõrd oluline nii töös kui õppimises on õige suhtumine, mis tema hinnangul kaalub kindlasti üle konkreetsed oskused ja teadmised, sest need on alati omandatavad ja samas aeguvad. Targo Tennisberg&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Tennisberg, Targo. Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Loengusalvestus 01.10.2015]&lt;/ref&gt; tõi omakorda välja, et kooli lõpetamine on saavutus, mis kõneleb inimese võimest asju teoks teha ja lõpuni viia, mis samuti on olulisem, kui konkreetsed teadmised, mis koolist omandati, kuivõrd IT valla muutuste kiiruse juures on elukestev õppimine täiesti möödapääsmatu.<br /> Elar, kes enne ülikooliharidust oli end iseõppijana juba üles töötanud, osutas, et ilma formaalse hariduseta ei vallanud ta n-ö kohalikku erialakeelt, milles kõnelesid valdkonna inimesed, kellega ta tööalaselt kokku puutus. See haakub ka laiemalt kooli kaudu saadava sotsiaalse võrgustiku olulisusega, kuivõrd eriti Eesti ühiskonna väiksuse juures saavad kõigist hiljem nii kolleegid kui konkurendid ja mõlemaid on oluline hästi tunda (sedasama käsitles pisut oma loengus ka Kert).<br /> <br /> ===Meeskond ja kommunikatsioon===<br /> Inimsuhete ja meeskonna tähtsus läbis ka pea kõiki ettekandeid, lisaks Elarile kõnelesid sellest rohkem ka Tiina ja Tanel&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Unt, Tanel. Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel. Loengusalvestus 08.10.2015]&lt;/ref&gt;, kes mõlemad on ise juhid. Mõlemad rõhutasid, kui olulised on meeskonnatöös inimlikud mõõtmed, nt ühiste väärtuste jagamine, et meeskonnaga tuleb eraldi tegeleda, pakkuda meelelahutust ja vaheldust nt ühiste väljasõitudega vms.<br /> Targo tõi välja keerukuse probleemi ja selle, kuidas see kasvab hüppeliselt mida rohkem osapooli-inimesi protsessis ehk n-ö tõlkeahelas osaleb (klassikaline telefonimängu probleem, kuidas info muundub). Targo osutas, et projektimeeskonna liikme väärtus on seda suurem, mida laiemat ala kommunikatsiooniahelas ta katta suudab.<br /> Tiina esitles uurimust, mille järgi on IT projektide ebaõnnestumise kõige sagedasemaks põhjuseks vähene lõppkasutaja kaasatus, seegi on ju kommunikatsiooni küsimus.<br /> <br /> ===Tööprotsessid, planeerimine ja testimine===<br /> Elarilt oli õppimisega seoses veel üks väga kasulik nõuanne, mis on otseselt rakendav ka (töö)elus: hinnata ette, kui palju millelegi aega võiks kuluda ja seejärel jälgida, palju tegelikult läks, sellest õppida ja järeldusi teha, et eelhinnangud muutuksid täpsemaks.<br /> Sellest, kuidas aja jooksul on IT-s muutunud tööprotsessid, andis väga huvitava pildi Taavi Tuisu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Tuisk, Taavi. Millega tegeleb süsteemihaldur. Loengusalvestus 17.09.2015]&lt;/ref&gt; süsteemide administreerimise teemaline loeng. Just sysopsi vaatenurk tõestas waterfall-mudeli puudusi väga ilmekalt, Taavi kasutas tollaste aegade kohta lausa “kaevikutes istumise” kujundit, millega näitlikustas, kui eraldatud üksteisest olid waterfalli protsessis arendus- ja deploy-protsessid. Praegusel agiilsel ajastul on vastutus teamis palju võrdsemalt jaotatud, toodet arendatakse meeskonnana lõppeesmärgi nimel, arendajate ja süsteemiadministraatorite vaheline koostöö on palju tihedam ning lausa omavahel läbi põimunud, kuivõrd pilveserverite ajastul on administreerimistöö riistvarast üha kaugenemas ning töövahendina on järjest vajalikum ka programmeerimisoskus.<br /> Testimise tähtsusest ja muuhulgas ka selle tähtsuse süstemaatiliselt alahindamisest rääkis kõige enam muidugi Kert Suvi, aga seda käsitlesid ka teised esinejad. Nt Taavi käsitles ka nn test-driven development lähenemist, kus arendusprotsessi alustataksegi testide kirjutamisega. Kert laiendas testimise ulatust veelgi, juba analüüsifaasis on võimalik n-ö testida ehk koostatud analüüsi kellelgi teisel üle vaadata lasta.<br /> Tiina pikendas it arenduse protsessi ahelat teises suunas, tuues sisse ka nt kasutajate koolitamise, reliisimise ja varase elu faasid. Jällegi väga olulised etapid, mida meeles pidada, kuivõrd reliisiga on ju sisuliselt alles sünd, mille järel toode päris elu elama hakkab.<br /> Samas on ka arendusprotsessis vaja mõningaid rolle üksteisest piisavalt lahus hoida, nt Tanel tõi välja, et müügimehi ei tohiks kliendi soovidega otse arendajate juurde lasta, sest selline rätsepatöö rikub plaanitud tootearendusplaane, häirib arendajate keskendumisvõimet. <br /> Nii tööprotsesside kui ka planeerimisega haakus põnevalt ka viimane, andmekaeveteemaline loeng, mille pidasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Bogdanov, Oleg; Kadak, Oliver. Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat. Loengusalvestus 15.10.2015]&lt;/ref&gt; (kellele küll Oliver oleks võinud natuke rohkem jutuaega anda). Nende vaatenurk ei olnud enam otseselt ja ainult it arenduse siseprotsessidega seotud, vaid näitas andmeanalüüsi olulisust igasugu eluvaldkondades. Samas väidetakse, et ka UX disain on tänapäeval ju üha enam n-ö statistiline ehk et igasugu muudatuse mõju mõõdetakse hoolega (A/B testide jm vahenditega).<br /> <br /> ===Elu ise===<br /> Asisele erialajutule andsid mõnusa lisamõõtme seigad esinejate elust. Elar, kes ühelt poolt jutlustas plaanide seadmise tähtsusest, andis samas mõista, kui olulist rolli tema kooli minemiste puhul mängis naine: bakalaureuseõppe puhul läks ta elukaaslasega kaasa, magistrisse oli aga aega astuda, sest teed olid selleks ajaks lahku läinud. Taneli Kosovo seiklused rullusid vaimusilma ees lahti nagu mõni Emir Kusturica film.<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> ===Küsimus 4=== <br /> <br /> On sattunud [[User:Akepler|Akepleriga]] täpselt samad küsimused, siin [[User:Akepler#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused|tema vastused]] (enda omad kirjutan hiljem).<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Vpuik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vpuik&diff=97145 2015-11-07T11:53:48Z

<p>Vpuik: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Õppeaines [[Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele|'''Erialatutvustus''']] [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] <br /> <br /> Autor: Vahur Puik, DK13 (kood: *196)<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 7. november 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse loengusari oli nauditavalt huvitav just reaalse kogemuse ja n-ö elutarkuse pärast, mis kõigi esinejate ettekannetes tunda oli, loengud täiendasid üksteist ja andsid tõesti mitmetahulise sissevaate IT maailma. Toon järgnevalt välja teemasid, mis moel või teisel eri loengutes kõneks olid ja mis minu endaga rohkem kaasa kõlasid.<br /> <br /> Milleks kooli?<br /> Üks teema, mis külalislektorite loengutes eri nurkade alt kordus, oli õppimisega seonduv. Kuidas ja kui palju peab tänapäeval õppima? Milleks üldse käia koolis olukorras, kus kõikvõimalikku infot, sh õppematerjale on veebis nii palju saadaval? Mingil põhjusel otsustasin ju ka ise astuda sel sügisel kolledži kaugõppesse, mitte piirduda courseras programmeerimiskursuste pusimisega.<br /> Mitmed loengupidajad (Tiina&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Seeman, Tiina. IT-projektide juhtimine. Loengusalvestus 03.09.2015]&lt;/ref&gt;, Elar &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Lang, Elar. &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; Loengusalvestus 10.09.2015]&lt;/ref&gt;, Ker&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Suvi, Kert. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus 24.09.2015]&lt;/ref&gt;) on ise ka ITK vilistlased, sh kaugõppurid (ja mitmendat korda haridust omandamas) ja seega nad rääkisid omast isiklikust kogemusest. Elar Langi loeng oli tõeline motivatsioonikõne, milles ta korduvalt rõhutas, kuivõrd oluline nii töös kui õppimises on õige suhtumine, mis tema hinnangul kaalub kindlasti üle konkreetsed oskused ja teadmised, sest need on alati omandatavad ja samas aeguvad. Targo Tennisberg&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Tennisberg, Targo. Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Loengusalvestus 01.10.2015]&lt;/ref&gt; tõi omakorda välja, et kooli lõpetamine on saavutus, mis kõneleb inimese võimest asju teoks teha ja lõpuni viia, mis samuti on olulisem, kui konkreetsed teadmised, mis koolist omandati, kuivõrd IT valla muutuste kiiruse juures on elukestev õppimine täiesti möödapääsmatu.<br /> Elar, kes enne ülikooliharidust oli end iseõppijana juba üles töötanud, osutas, et ilma formaalse hariduseta ei vallanud ta n-ö kohalikku erialakeelt, milles kõnelesid valdkonna inimesed, kellega ta tööalaselt kokku puutus. See haakub ka laiemalt kooli kaudu saadava sotsiaalse võrgustiku olulisusega, kuivõrd eriti Eesti ühiskonna väiksuse juures saavad kõigist hiljem nii kolleegid kui konkurendid ja mõlemaid on oluline hästi tunda (sedasama käsitles pisut oma loengus ka Kert).<br /> <br /> Meeskond ja kommunikatsioon<br /> Inimsuhete ja meeskonna tähtsus läbis ka pea kõiki ettekandeid, lisaks Elarile kõnelesid sellest rohkem ka Tiina ja Tanel&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Unt, Tanel. Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel. Loengusalvestus 08.10.2015]&lt;/ref&gt;, kes mõlemad on ise juhid. Mõlemad rõhutasid, kui olulised on meeskonnatöös inimlikud mõõtmed, nt ühiste väärtuste jagamine, et meeskonnaga tuleb eraldi tegeleda, pakkuda meelelahutust ja vaheldust nt ühiste väljasõitudega vms.<br /> Targo tõi välja keerukuse probleemi ja selle, kuidas see kasvab hüppeliselt mida rohkem osapooli-inimesi protsessis ehk n-ö tõlkeahelas osaleb (klassikaline telefonimängu probleem, kuidas info muundub). Targo osutas, et projektimeeskonna liikme väärtus on seda suurem, mida laiemat ala kommunikatsiooniahelas ta katta suudab.<br /> Tiina esitles uurimust, mille järgi on IT projektide ebaõnnestumise kõige sagedasemaks põhjuseks vähene lõppkasutaja kaasatus, seegi on ju kommunikatsiooni küsimus.<br /> <br /> Tööprotsessid, planeerimine ja testimine<br /> Elarilt oli õppimisega seoses veel üks väga kasulik nõuanne, mis on otseselt rakendav ka (töö)elus: hinnata ette, kui palju millelegi aega võiks kuluda ja seejärel jälgida, palju tegelikult läks, sellest õppida ja järeldusi teha, et eelhinnangud muutuksid täpsemaks.<br /> Sellest, kuidas aja jooksul on IT-s muutunud tööprotsessid, andis väga huvitava pildi Taavi Tuisu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Tuisk, Taavi. Millega tegeleb süsteemihaldur. Loengusalvestus 17.09.2015]&lt;/ref&gt; süsteemide administreerimise teemaline loeng. Just sysopsi vaatenurk tõestas waterfall-mudeli puudusi väga ilmekalt, Taavi kasutas tollaste aegade kohta lausa “kaevikutes istumise” kujundit, millega näitlikustas, kui eraldatud üksteisest olid waterfalli protsessis arendus- ja deploy-protsessid. Praegusel agiilsel ajastul on vastutus teamis palju võrdsemalt jaotatud, toodet arendatakse meeskonnana lõppeesmärgi nimel, arendajate ja süsteemiadministraatorite vaheline koostöö on palju tihedam ning lausa omavahel läbi põimunud, kuivõrd pilveserverite ajastul on administreerimistöö riistvarast üha kaugenemas ning töövahendina on järjest vajalikum ka programmeerimisoskus.<br /> Testimise tähtsusest ja muuhulgas ka selle tähtsuse süstemaatiliselt alahindamisest rääkis kõige enam muidugi Kert Suvi, aga seda käsitlesid ka teised esinejad. Nt Taavi käsitles ka nn test-driven development lähenemist, kus arendusprotsessi alustataksegi testide kirjutamisega. Kert laiendas testimise ulatust veelgi, juba analüüsifaasis on võimalik n-ö testida ehk koostatud analüüsi kellelgi teisel üle vaadata lasta.<br /> Tiina pikendas it arenduse protsessi ahelat teises suunas, tuues sisse ka nt kasutajate koolitamise, reliisimise ja varase elu faasid. Jällegi väga olulised etapid, mida meeles pidada, kuivõrd reliisiga on ju sisuliselt alles sünd, mille järel toode päris elu elama hakkab.<br /> Samas on ka arendusprotsessis vaja mõningaid rolle üksteisest piisavalt lahus hoida, nt Tanel tõi välja, et müügimehi ei tohiks kliendi soovidega otse arendajate juurde lasta, sest selline rätsepatöö rikub plaanitud tootearendusplaane, häirib arendajate keskendumisvõimet. <br /> Nii tööprotsesside kui ka planeerimisega haakus põnevalt ka viimane, andmekaeveteemaline loeng, mille pidasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Bogdanov, Oleg; Kadak, Oliver. Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat. Loengusalvestus 15.10.2015]&lt;/ref&gt; (kellele küll Oliver oleks võinud natuke rohkem jutuaega anda). Nende vaatenurk ei olnud enam otseselt ja ainult it arenduse siseprotsessidega seotud, vaid näitas andmeanalüüsi olulisust igasugu eluvaldkondades. Samas väidetakse, et ka UX disain on tänapäeval ju üha enam n-ö statistiline ehk et igasugu muudatuse mõju mõõdetakse hoolega (A/B testide jm vahenditega).<br /> <br /> Elu ise<br /> Asisele erialajutule andsid mõnusa lisamõõtme seigad esinejate elust. Elar, kes ühelt poolt jutlustas plaanide seadmise tähtsusest, andis samas mõista, kui olulist rolli tema kooli minemiste puhul mängis naine: bakalaureuseõppe puhul läks ta elukaaslasega kaasa, magistrisse oli aga aega astuda, sest teed olid selleks ajaks lahku läinud. Taneli Kosovo seiklused rullusid vaimusilma ees lahti nagu mõni Emir Kusturica film.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ...<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> ===Küsimus 4=== <br /> <br /> On sattunud [[User:Akepler|Akepleriga]] täpselt samad küsimused, siin [[User:Akepler#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused|tema vastused]] (enda omad kirjutan hiljem).<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Vpuik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vpuik&diff=97144 2015-11-07T11:53:19Z

<p>Vpuik: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Õppeaines [[Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele|'''Erialatutvustus''']] [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] <br /> <br /> Autor: Vahur Puik, DK13 (kood: *196)<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 7. november 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse loengusari oli nauditavalt huvitav just reaalse kogemuse ja n-ö elutarkuse pärast, mis kõigi esinejate ettekannetes tunda oli, loengud täiendasid üksteist ja andsid tõesti mitmetahulise sissevaate IT maailma. Toon järgnevalt välja teemasid, mis moel või teisel eri loengutes kõneks olid ja mis minu endaga rohkem kaasa kõlasid.<br /> <br /> Milleks kooli?<br /> Üks teema, mis külalislektorite loengutes eri nurkade alt kordus, oli õppimisega seonduv. Kuidas ja kui palju peab tänapäeval õppima? Milleks üldse käia koolis olukorras, kus kõikvõimalikku infot, sh õppematerjale on veebis nii palju saadaval? Mingil põhjusel otsustasin ju ka ise astuda sel sügisel kolledži kaugõppesse, mitte piirduda courseras programmeerimiskursuste pusimisega.<br /> Mitmed loengupidajad (Tiina&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Seeman, Tiina. IT-projektide juhtimine. Loengusalvestus 03.09.2015]&lt;/ref&gt;, Elar &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Lang, Elar. &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; Loengusalvestus 10.09.2015]&lt;/ref&gt;, Ker&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Suvi, Kert. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus 24.09.2015]&lt;/ref&gt;) on ise ka ITK vilistlased, sh kaugõppurid (ja mitmendat korda haridust omandamas) ja seega nad rääkisid omast isiklikust kogemusest. Elar Langi loeng oli tõeline motivatsioonikõne, milles ta korduvalt rõhutas, kuivõrd oluline nii töös kui õppimises on õige suhtumine, mis tema hinnangul kaalub kindlasti üle konkreetsed oskused ja teadmised, sest need on alati omandatavad ja samas aeguvad. Targo Tennisberg&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Tennisberg, Targo. Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Loengusalvestus 01.10.2015]&lt;/ref&gt; tõi omakorda välja, et kooli lõpetamine on saavutus, mis kõneleb inimese võimest asju teoks teha ja lõpuni viia, mis samuti on olulisem, kui konkreetsed teadmised, mis koolist omandati, kuivõrd IT valla muutuste kiiruse juures on elukestev õppimine täiesti möödapääsmatu.<br /> Elar, kes enne ülikooliharidust oli end iseõppijana juba üles töötanud, osutas, et ilma formaalse hariduseta ei vallanud ta n-ö kohalikku erialakeelt, milles kõnelesid valdkonna inimesed, kellega ta tööalaselt kokku puutus. See haakub ka laiemalt kooli kaudu saadava sotsiaalse võrgustiku olulisusega, kuivõrd eriti Eesti ühiskonna väiksuse juures saavad kõigist hiljem nii kolleegid kui konkurendid ja mõlemaid on oluline hästi tunda (sedasama käsitles pisut oma loengus ka Kert).<br /> <br /> Meeskond ja kommunikatsioon<br /> Inimsuhete ja meeskonna tähtsus läbis ka pea kõiki ettekandeid, lisaks Elarile kõnelesid sellest rohkem ka Tiina ja Tanel&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Unt, Tanel. Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel. Loengusalvestus 08.10.2015]&lt;/ref&gt;, kes mõlemad on ise juhid. Mõlemad rõhutasid, kui olulised on meeskonnatöös inimlikud mõõtmed, nt ühiste väärtuste jagamine, et meeskonnaga tuleb eraldi tegeleda, pakkuda meelelahutust ja vaheldust nt ühiste väljasõitudega vms.<br /> Targo tõi välja keerukuse probleemi ja selle, kuidas see kasvab hüppeliselt mida rohkem osapooli-inimesi protsessis ehk n-ö tõlkeahelas osaleb (klassikaline telefonimängu probleem, kuidas info muundub). Targo osutas, et projektimeeskonna liikme väärtus on seda suurem, mida laiemat ala kommunikatsiooniahelas ta katta suudab.<br /> Tiina esitles uurimust, mille järgi on IT projektide ebaõnnestumise kõige sagedasemaks põhjuseks vähene lõppkasutaja kaasatus, seegi on ju kommunikatsiooni küsimus.<br /> <br /> Tööprotsessid, planeerimine ja testimine<br /> Elarilt oli õppimisega seoses veel üks väga kasulik nõuanne, mis on otseselt rakendav ka (töö)elus: hinnata ette, kui palju millelegi aega võiks kuluda ja seejärel jälgida, palju tegelikult läks, sellest õppida ja järeldusi teha, et eelhinnangud muutuksid täpsemaks.<br /> Sellest, kuidas aja jooksul on IT-s muutunud tööprotsessid, andis väga huvitava pildi Taavi Tuisu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Tuisk, Taavi. Millega tegeleb süsteemihaldur. Loengusalvestus 17.09.2015]&lt;/ref&gt; süsteemide administreerimise teemaline loeng. Just sysopsi vaatenurk tõestas waterfall-mudeli puudusi väga ilmekalt, Taavi kasutas tollaste aegade kohta lausa “kaevikutes istumise” kujundit, millega näitlikustas, kui eraldatud üksteisest olid waterfalli protsessis arendus- ja deploy-protsessid. Praegusel agiilsel ajastul on vastutus teamis palju võrdsemalt jaotatud, toodet arendatakse meeskonnana lõppeesmärgi nimel, arendajate ja süsteemiadministraatorite vaheline koostöö on palju tihedam ning lausa omavahel läbi põimunud, kuivõrd pilveserverite ajastul on administreerimistöö riistvarast üha kaugenemas ning töövahendina on järjest vajalikum ka programmeerimisoskus.<br /> Testimise tähtsusest ja muuhulgas ka selle tähtsuse süstemaatiliselt alahindamisest rääkis kõige enam muidugi Kert Suvi, aga seda käsitlesid ka teised esinejad. Nt Taavi käsitles ka nn test-driven development lähenemist, kus arendusprotsessi alustataksegi testide kirjutamisega. Kert laiendas testimise ulatust veelgi, juba analüüsifaasis on võimalik n-ö testida ehk koostatud analüüsi kellelgi teisel üle vaadata lasta.<br /> Tiina pikendas it arenduse protsessi ahelat teises suunas, tuues sisse ka nt kasutajate koolitamise, reliisimise ja varase elu faasid. Jällegi väga olulised etapid, mida meeles pidada, kuivõrd reliisiga on ju sisuliselt alles sünd, mille järel toode päris elu elama hakkab.<br /> Samas on ka arendusprotsessis vaja mõningaid rolle üksteisest piisavalt lahus hoida, nt Tanel tõi välja, et müügimehi ei tohiks kliendi soovidega otse arendajate juurde lasta, sest selline rätsepatöö rikub plaanitud tootearendusplaane, häirib arendajate keskendumisvõimet. <br /> Nii tööprotsesside kui ka planeerimisega haakus põnevalt ka viimane, andmekaeveteemaline loeng, mille pidasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Bogdanov, Oleg; Kadak, Oliver. Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat. Loengusalvestus 15.10.2015]&lt;/ref&gt; (kellele küll Oliver oleks võinud natuke rohkem jutuaega anda). Nende vaatenurk ei olnud enam otseselt ja ainult it arenduse siseprotsessidega seotud, vaid näitas andmeanalüüsi olulisust igasugu eluvaldkondades. Samas väidetakse, et ka UX disain on tänapäeval ju üha enam n-ö statistiline ehk et igasugu muudatuse mõju mõõdetakse hoolega (A/B testide jm vahenditega).<br /> <br /> Elu ise<br /> Asisele erialajutule andsid mõnusa lisamõõtme seigad esinejate elust. Elar, kes ühelt poolt jutlustas plaanide seadmise tähtsusest, andis samas mõista, kui olulist rolli tema kooli minemiste puhul mängis naine: bakalaureuseõppe puhul läks ta elukaaslasega kaasa, magistrisse oli aga aega astuda, sest teed olid selleks ajaks lahku läinud. Taneli Kosovo seiklused rullusid vaimusilma ees lahti nagu mõni Emir Kusturica film.<br /> <br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ...<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> ===Küsimus 4=== <br /> <br /> On sattunud [[User:Akepler|Akepleriga]] täpselt samad küsimused, siin [[User:Akepler#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused|tema vastused]] (enda omad kirjutan hiljem).<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Vpuik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vpuik&diff=97143 2015-11-07T11:52:51Z

<p>Vpuik: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Õppeaines [[Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele|'''Erialatutvustus''']] [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] <br /> <br /> Autor: Vahur Puik, DK13 (kood: *196)<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 7. november 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse loengusari oli nauditavalt huvitav just reaalse kogemuse ja n-ö elutarkuse pärast, mis kõigi esinejate ettekannetes tunda oli, loengud täiendasid üksteist ja andsid tõesti mitmetahulise sissevaate IT maailma. Toon järgnevalt välja teemasid, mis moel või teisel eri loengutes kõneks olid ja mis minu endaga rohkem kaasa kõlasid.<br /> <br /> Milleks kooli?<br /> Üks teema, mis külalislektorite loengutes eri nurkade alt kordus, oli õppimisega seonduv. Kuidas ja kui palju peab tänapäeval õppima? Milleks üldse käia koolis olukorras, kus kõikvõimalikku infot, sh õppematerjale on veebis nii palju saadaval? Mingil põhjusel otsustasin ju ka ise astuda sel sügisel kolledži kaugõppesse, mitte piirduda courseras programmeerimiskursuste pusimisega.<br /> Mitmed loengupidajad (Tiina&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Seeman, Tiina. IT-projektide juhtimine. Loengusalvestus 03.09.2015]&lt;/ref&gt;, Elar &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Lang, Elar. &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; Loengusalvestus 10.09.2015]&lt;/ref&gt;, Ker&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Suvi, Kert. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus 24.09.2015]&lt;/ref&gt;) on ise ka ITK vilistlased, sh kaugõppurid (ja mitmendat korda haridust omandamas) ja seega nad rääkisid omast isiklikust kogemusest. Elar Langi loeng oli tõeline motivatsioonikõne, milles ta korduvalt rõhutas, kuivõrd oluline nii töös kui õppimises on õige suhtumine, mis tema hinnangul kaalub kindlasti üle konkreetsed oskused ja teadmised, sest need on alati omandatavad ja samas aeguvad. Targo Tennisberg&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Tennisberg, Targo. Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Loengusalvestus 01.10.2015]&lt;/ref&gt; tõi omakorda välja, et kooli lõpetamine on saavutus, mis kõneleb inimese võimest asju teoks teha ja lõpuni viia, mis samuti on olulisem, kui konkreetsed teadmised, mis koolist omandati, kuivõrd IT valla muutuste kiiruse juures on elukestev õppimine täiesti möödapääsmatu.<br /> Elar, kes enne ülikooliharidust oli end iseõppijana juba üles töötanud, osutas, et ilma formaalse hariduseta ei vallanud ta n-ö kohalikku erialakeelt, milles kõnelesid valdkonna inimesed, kellega ta tööalaselt kokku puutus. See haakub ka laiemalt kooli kaudu saadava sotsiaalse võrgustiku olulisusega, kuivõrd eriti Eesti ühiskonna väiksuse juures saavad kõigist hiljem nii kolleegid kui konkurendid ja mõlemaid on oluline hästi tunda (sedasama käsitles pisut oma loengus ka Kert).<br /> <br /> Meeskond ja kommunikatsioon<br /> Inimsuhete ja meeskonna tähtsus läbis ka pea kõiki ettekandeid, lisaks Elarile kõnelesid sellest rohkem ka Tiina ja Tanel&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Unt, Tanel. Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel. Loengusalvestus 08.10.2015]&lt;/ref&gt;, kes mõlemad on ise juhid. Mõlemad rõhutasid, kui olulised on meeskonnatöös inimlikud mõõtmed, nt ühiste väärtuste jagamine, et meeskonnaga tuleb eraldi tegeleda, pakkuda meelelahutust ja vaheldust nt ühiste väljasõitudega vms.<br /> Targo tõi välja keerukuse probleemi ja selle, kuidas see kasvab hüppeliselt mida rohkem osapooli-inimesi protsessis ehk n-ö tõlkeahelas osaleb (klassikaline telefonimängu probleem, kuidas info muundub). Targo osutas, et projektimeeskonna liikme väärtus on seda suurem, mida laiemat ala kommunikatsiooniahelas ta katta suudab.<br /> Tiina esitles uurimust, mille järgi on IT projektide ebaõnnestumise kõige sagedasemaks põhjuseks vähene lõppkasutaja kaasatus, seegi on ju kommunikatsiooni küsimus.<br /> <br /> Tööprotsessid, planeerimine ja testimine<br /> Elarilt oli õppimisega seoses veel üks väga kasulik nõuanne, mis on otseselt rakendav ka (töö)elus: hinnata ette, kui palju millelegi aega võiks kuluda ja seejärel jälgida, palju tegelikult läks, sellest õppida ja järeldusi teha, et eelhinnangud muutuksid täpsemaks.<br /> Sellest, kuidas aja jooksul on IT-s muutunud tööprotsessid, andis väga huvitava pildi Taavi Tuisu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Tuisk, Taavi. Millega tegeleb süsteemihaldur. Loengusalvestus 17.09.2015]&lt;/ref&gt; süsteemide administreerimise teemaline loeng. Just sysopsi vaatenurk tõestas waterfall-mudeli puudusi väga ilmekalt, Taavi kasutas tollaste aegade kohta lausa “kaevikutes istumise” kujundit, millega näitlikustas, kui eraldatud üksteisest olid waterfalli protsessis arendus- ja deploy-protsessid. Praegusel agiilsel ajastul on vastutus teamis palju võrdsemalt jaotatud, toodet arendatakse meeskonnana lõppeesmärgi nimel, arendajate ja süsteemiadministraatorite vaheline koostöö on palju tihedam ning lausa omavahel läbi põimunud, kuivõrd pilveserverite ajastul on administreerimistöö riistvarast üha kaugenemas ning töövahendina on järjest vajalikum ka programmeerimisoskus.<br /> Testimise tähtsusest ja muuhulgas ka selle tähtsuse süstemaatiliselt alahindamisest rääkis kõige enam muidugi Kert Suvi, aga seda käsitlesid ka teised esinejad. Nt Taavi käsitles ka nn test-driven development lähenemist, kus arendusprotsessi alustataksegi testide kirjutamisega. Kert laiendas testimise ulatust veelgi, juba analüüsifaasis on võimalik n-ö testida ehk koostatud analüüsi kellelgi teisel üle vaadata lasta.<br /> Tiina pikendas it arenduse protsessi ahelat teises suunas, tuues sisse ka nt kasutajate koolitamise, reliisimise ja varase elu faasid. Jällegi väga olulised etapid, mida meeles pidada, kuivõrd reliisiga on ju sisuliselt alles sünd, mille järel toode päris elu elama hakkab.<br /> Samas on ka arendusprotsessis vaja mõningaid rolle üksteisest piisavalt lahus hoida, nt Tanel tõi välja, et müügimehi ei tohiks kliendi soovidega otse arendajate juurde lasta, sest selline rätsepatöö rikub plaanitud tootearendusplaane, häirib arendajate keskendumisvõimet. <br /> Nii tööprotsesside kui ka planeerimisega haakus põnevalt ka viimane, andmekaeveteemaline loeng, mille pidasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Bogdanov, Oleg; Kadak, Oliver. Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat. Loengusalvestus 15.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> (kellele küll Oliver oleks võinud natuke rohkem jutuaega anda). Nende vaatenurk ei olnud enam otseselt ja ainult it arenduse siseprotsessidega seotud, vaid näitas andmeanalüüsi olulisust igasugu eluvaldkondades. Samas väidetakse, et ka UX disain on tänapäeval ju üha enam n-ö statistiline ehk et igasugu muudatuse mõju mõõdetakse hoolega (A/B testide jm vahenditega).<br /> <br /> Elu ise<br /> Asisele erialajutule andsid mõnusa lisamõõtme seigad esinejate elust. Elar, kes ühelt poolt jutlustas plaanide seadmise tähtsusest, andis samas mõista, kui olulist rolli tema kooli minemiste puhul mängis naine: bakalaureuseõppe puhul läks ta elukaaslasega kaasa, magistrisse oli aga aega astuda, sest teed olid selleks ajaks lahku läinud. Taneli Kosovo seiklused rullusid vaimusilma ees lahti nagu mõni Emir Kusturica film.<br /> <br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ...<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> ===Küsimus 4=== <br /> <br /> On sattunud [[User:Akepler|Akepleriga]] täpselt samad küsimused, siin [[User:Akepler#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused|tema vastused]] (enda omad kirjutan hiljem).<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Vpuik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vpuik&diff=97137 2015-11-07T11:47:40Z

<p>Vpuik: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Õppeaines [[Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele|'''Erialatutvustus''']] [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] <br /> <br /> Autor: Vahur Puik, DK13 (kood: *196)<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 7. november 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Tiina Seeman &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Seeman, Tiina. IT-projektide juhtimine. Loengusalvestus 03.09.2015]&lt;/ref&gt;, Elar Lang &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Lang, Elar. &quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&quot; Loengusalvestus 10.09.2015]&lt;/ref&gt;, Taavi Tuisk&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Tuisk, Taavi. Millega tegeleb süsteemihaldur. Loengusalvestus 17.09.2015]&lt;/ref&gt;, Kert Suvi&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Suvi, Kert. Testimine ja tarkvara kvaliteet. Loengusalvestus 24.09.2015]&lt;/ref&gt;, Targo Tennisberg&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Tennisberg, Targo. Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Loengusalvestus 01.10.2015]&lt;/ref&gt;, Tanel Unt&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Unt, Tanel. Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel. Loengusalvestus 08.10.2015]&lt;/ref&gt;, Oleg Bogdanov ning Oliver Kadak.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Bogdanov, Oleg; Kadak, Oliver. Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat. Loengusalvestus 15.10.2015]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Erialatutvustuse loengusari oli nauditavalt huvitav just reaalse kogemuse ja n-ö elutarkuse pärast, mis kõigi esinejate ettekannetes tunda oli, loengud täiendasid üksteist ja andsid tõesti mitmetahulise sissevaate IT maailma. Toon järgnevalt välja teemasid, mis moel või teisel eri loengutes kõneks olid ja mis minu endaga rohkem kaasa kõlasid.<br /> <br /> Milleks kooli?<br /> Üks teema, mis külalislektorite loengutes eri nurkade alt kordus, oli õppimisega seonduv. Kuidas ja kui palju peab tänapäeval õppima? Milleks üldse käia koolis olukorras, kus kõikvõimalikku infot, sh õppematerjale on veebis nii palju saadaval? Mingil põhjusel otsustasin ju ka ise astuda sel sügisel kolledži kaugõppesse, mitte piirduda courseras programmeerimiskursuste pusimisega.<br /> Mitmed loengupidajad (Tiina, Elar, Kert) olid ise ka ITK vilistlased, sh kaugõppurid (ja mitmendat korda haridust omandamas) ja seega nad rääkisid omast isiklikust kogemusest. Elar Langi loeng oli tõeline motivatsioonikõne, milles ta korduvalt rõhutas, kuivõrd oluline nii töös kui õppimises on õige suhtumine, mis tema hinnangul kaalub kindlasti üle konkreetsed oskused ja teadmised, sest need on alati omandatavad ja samas aeguvad. Targo Tennisberg tõi omakorda välja, et kooli lõpetamine on saavutus, mis kõneleb inimese võimest asju teoks teha ja lõpuni viia, mis samuti on olulisem, kui konkreetsed teadmised, mis koolist omandati, kuivõrd IT valla muutuste kiiruse juures on elukestev õppimine täiesti möödapääsmatu.<br /> Elar, kes enne ülikooliharidust oli end iseõppijana juba üles töötanud, tõi välja, et ilma formaalse hariduseta ei vallanud ta n-ö kohalikku erialakeelt, milles kõnelesid valdkonna inimesed, kellega ta tööalaselt kokku puutus. See haakub ka laiemalt kooli kaudu saadava sotsiaalse võrgustiku olulisusega, kuivõrd eriti Eesti ühiskonna väiksuse juures saavad kõigist hiljem nii kolleegid kui konkurendid ja mõlemaid on oluline hästi tunda (sedasama käsitles pisut oma loengus ka Kert).<br /> <br /> Meeskond ja kommunikatsioon<br /> Inimsuhete ja meeskonna tähtsus läbis ka pea kõiki ettekandeid, lisaks Elarile kõnelesid sellest rohkem ka Tiina ja Tanel, kes mõlemad on ise juhid. Mõlemad rõhutasid, kui olulised on meeskonnatöös inimlikud mõõtmed, nt ühiste väärtuste jagamine, et meeskonnaga tuleb eraldi tegeleda, pakkuda meelelahutust ja vaheldust nt ühiste väljasõitudega vms.<br /> Targo tõi välja keerukuse probleemi ja selle, kuidas see kasvab hüppeliselt mida rohkem osapooli-inimesi protsessis ehk n-ö tõlkeahelas osaleb (klassikaline telefonimängu probleem, kuidas info muundub). Targo osutas, et projektimeeskonna liikme väärtus on seda suurem, mida laiemat ala kommunikatsiooniahelas ta katta suudab.<br /> Tiina esitles uurimust, mille järgi on IT projektide ebaõnnestumise kõige sagedasemaks põhjuseks vähene lõppkasutaja kaasatus, seegi on ju kommunikatsiooni küsimus.<br /> <br /> Tööprotsessid, planeerimine ja testimine<br /> Elarilt oli õppimisega seoses veel üks väga kasulik nõuanne, mis on otseselt rakendav ka (töö)elus: hinnata ette, kui palju millelegi aega võiks kuluda ja seejärel jälgida, palju tegelikult läks, sellest õppida ja järeldusi teha, et eelhinnangud muutuksid täpsemaks.<br /> Sellest, kuidas aja jooksul on IT-s muutunud tööprotsessid, andis väga huvitava pildi Taavi Tuisu süsteemide administreerimise teemaline loeng. Just sysopsi vaatenurk tõestas waterfall-mudeli puudusi väga ilmekalt, Taavi kasutas tollaste aegade kohta lausa “kaevikutes istumise” kujundit, millega näitlikustas, kui eraldatud üksteisest olid waterfalli protsessis arendus- ja deploy-protsessid. Praegusel agiilsel ajastul on vastutus teamis palju võrdsemalt jaotatud, toodet arendatakse meeskonnana lõppeesmärgi nimel, arendajate ja süsteemiadministraatorite vaheline koostöö on palju tihedam ning lausa omavahel läbi põimunud, kuivõrd pilveserverite ajastul on administreerimistöö riistvarast üha kaugenemas ning töövahendina on järjest vajalikum ka programmeerimisoskus.<br /> Testimise tähtsusest ja muuhulgas ka selle tähtsuse süstemaatiliselt alahindamisest rääkis kõige enam muidugi Kert Suvi, aga seda käsitlesid ka teised esinejad. Nt Taavi käsitles ka nn test-driven development lähenemist, kus arendusprotsessi alustataksegi testide kirjutamisega. Kert laiendas testimise ulatust veelgi, juba analüüsifaasis on võimalik n-ö testida ehk koostatud analüüsi kellelgi teisel üle vaadata lasta.<br /> Tiina pikendas it arenduse protsessi ahelat teises suunas, tuues sisse ka nt kasutajate koolitamise, reliisimise ja varase elu faasid. Jällegi väga olulised etapid, mida meeles pidada, kuivõrd reliisiga on ju sisuliselt alles sünd, mille järel toode päris elu elama hakkab.<br /> Samas on ka arendusprotsessis vaja mõningaid rolle üksteisest piisavalt lahus hoida, nt Tanel tõi välja, et müügimehi ei tohiks kliendi soovidega otse arendajate juurde lasta, sest selline rätsepatöö rikub plaanitud tootearendusplaane, häirib arendajate keskendumisvõimet. <br /> Nii tööprotsesside kui ka planeerimisega haakus põnevalt ka viimane, andmekaeveteemaline loeng, mille pidasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov (kellele küll Oliver oleks võinud natuke rohkem jutuaega anda). Nende vaatenurk ei olnud enam otseselt ja ainult it arenduse siseprotsessidega seotud, vaid näitas andmeanalüüsi olulisust igasugu eluvaldkondades. Samas väidetakse, et ka UX disain on tänapäeval ju üha enam n-ö statistiline ehk et igasugu muudatuse mõju mõõdetakse hoolega (A/B testide jm vahenditega).<br /> <br /> Elu ise<br /> Asisele erialajutule andsid mõnusa lisamõõtme seigad esinejate elust. Elar, kes ühelt poolt jutlustas plaanide seadmise tähtsusest, andis samas mõista, kui olulist rolli tema kooli minemiste puhul mängis naine: bakalaureuseõppe puhul läks ta elukaaslasega kaasa, magistrisse oli aga aega astuda, sest teed olid selleks ajaks lahku läinud. Taneli Kosovo seiklused rullusid vaimusilma ees lahti nagu mõni Emir Kusturica film.<br /> <br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ...<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> ===Küsimus 4=== <br /> <br /> On sattunud [[User:Akepler|Akepleriga]] täpselt samad küsimused, siin [[User:Akepler#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused|tema vastused]] (enda omad kirjutan hiljem).<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Vpuik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vpuik&diff=97133 2015-11-07T11:44:34Z

<p>Vpuik: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Õppeaines [[Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele|'''Erialatutvustus''']] [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] <br /> <br /> Autor: Vahur Puik, DK13 (kood: *196)<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 7. november 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Erialatutvustuse loengusari oli nauditavalt huvitav just reaalse kogemuse ja n-ö elutarkuse pärast, mis kõigi esinejate ettekannetes tunda oli, loengud täiendasid üksteist ja andsid tõesti mitmetahulise sissevaate IT maailma. Toon järgnevalt välja teemasid, mis moel või teisel eri loengutes kõneks olid ja mis minu endaga rohkem kaasa kõlasid.<br /> <br /> Milleks kooli?<br /> Üks teema, mis külalislektorite loengutes eri nurkade alt kordus, oli õppimisega seonduv. Kuidas ja kui palju peab tänapäeval õppima? Milleks üldse käia koolis olukorras, kus kõikvõimalikku infot, sh õppematerjale on veebis nii palju saadaval? Mingil põhjusel otsustasin ju ka ise astuda sel sügisel kolledži kaugõppesse, mitte piirduda courseras programmeerimiskursuste pusimisega.<br /> Mitmed loengupidajad (Tiina, Elar, Kert) olid ise ka ITK vilistlased, sh kaugõppurid (ja mitmendat korda haridust omandamas) ja seega nad rääkisid omast isiklikust kogemusest. Elar Langi loeng oli tõeline motivatsioonikõne, milles ta korduvalt rõhutas, kuivõrd oluline nii töös kui õppimises on õige suhtumine, mis tema hinnangul kaalub kindlasti üle konkreetsed oskused ja teadmised, sest need on alati omandatavad ja samas aeguvad. Targo Tennisberg tõi omakorda välja, et kooli lõpetamine on saavutus, mis kõneleb inimese võimest asju teoks teha ja lõpuni viia, mis samuti on olulisem, kui konkreetsed teadmised, mis koolist omandati, kuivõrd IT valla muutuste kiiruse juures on elukestev õppimine täiesti möödapääsmatu.<br /> Elar, kes enne ülikooliharidust oli end iseõppijana juba üles töötanud, tõi välja, et ilma formaalse hariduseta ei vallanud ta n-ö kohalikku erialakeelt, milles kõnelesid valdkonna inimesed, kellega ta tööalaselt kokku puutus. See haakub ka laiemalt kooli kaudu saadava sotsiaalse võrgustiku olulisusega, kuivõrd eriti Eesti ühiskonna väiksuse juures saavad kõigist hiljem nii kolleegid kui konkurendid ja mõlemaid on oluline hästi tunda (sedasama käsitles pisut oma loengus ka Kert).<br /> <br /> Meeskond ja kommunikatsioon<br /> Inimsuhete ja meeskonna tähtsus läbis ka pea kõiki ettekandeid, lisaks Elarile kõnelesid sellest rohkem ka Tiina ja Tanel, kes mõlemad on ise juhid. Mõlemad rõhutasid, kui olulised on meeskonnatöös inimlikud mõõtmed, nt ühiste väärtuste jagamine, et meeskonnaga tuleb eraldi tegeleda, pakkuda meelelahutust ja vaheldust nt ühiste väljasõitudega vms.<br /> Targo tõi välja keerukuse probleemi ja selle, kuidas see kasvab hüppeliselt mida rohkem osapooli-inimesi protsessis ehk n-ö tõlkeahelas osaleb (klassikaline telefonimängu probleem, kuidas info muundub). Targo osutas, et projektimeeskonna liikme väärtus on seda suurem, mida laiemat ala kommunikatsiooniahelas ta katta suudab.<br /> Tiina esitles uurimust, mille järgi on IT projektide ebaõnnestumise kõige sagedasemaks põhjuseks vähene lõppkasutaja kaasatus, seegi on ju kommunikatsiooni küsimus.<br /> <br /> Tööprotsessid, planeerimine ja testimine<br /> Elarilt oli õppimisega seoses veel üks väga kasulik nõuanne, mis on otseselt rakendav ka (töö)elus: hinnata ette, kui palju millelegi aega võiks kuluda ja seejärel jälgida, palju tegelikult läks, sellest õppida ja järeldusi teha, et eelhinnangud muutuksid täpsemaks.<br /> Sellest, kuidas aja jooksul on IT-s muutunud tööprotsessid, andis väga huvitava pildi Taavi Tuisu süsteemide administreerimise teemaline loeng. Just sysopsi vaatenurk tõestas waterfall-mudeli puudusi väga ilmekalt, Taavi kasutas tollaste aegade kohta lausa “kaevikutes istumise” kujundit, millega näitlikustas, kui eraldatud üksteisest olid waterfalli protsessis arendus- ja deploy-protsessid. Praegusel agiilsel ajastul on vastutus teamis palju võrdsemalt jaotatud, toodet arendatakse meeskonnana lõppeesmärgi nimel, arendajate ja süsteemiadministraatorite vaheline koostöö on palju tihedam ning lausa omavahel läbi põimunud, kuivõrd pilveserverite ajastul on administreerimistöö riistvarast üha kaugenemas ning töövahendina on järjest vajalikum ka programmeerimisoskus.<br /> Testimise tähtsusest ja muuhulgas ka selle tähtsuse süstemaatiliselt alahindamisest rääkis kõige enam muidugi Kert Suvi, aga seda käsitlesid ka teised esinejad. Nt Taavi käsitles ka nn test-driven development lähenemist, kus arendusprotsessi alustataksegi testide kirjutamisega. Kert laiendas testimise ulatust veelgi, juba analüüsifaasis on võimalik n-ö testida ehk koostatud analüüsi kellelgi teisel üle vaadata lasta.<br /> Tiina pikendas it arenduse protsessi ahelat teises suunas, tuues sisse ka nt kasutajate koolitamise, reliisimise ja varase elu faasid. Jällegi väga olulised etapid, mida meeles pidada, kuivõrd reliisiga on ju sisuliselt alles sünd, mille järel toode päris elu elama hakkab.<br /> Samas on ka arendusprotsessis vaja mõningaid rolle üksteisest piisavalt lahus hoida, nt Tanel tõi välja, et müügimehi ei tohiks kliendi soovidega otse arendajate juurde lasta, sest selline rätsepatöö rikub plaanitud tootearendusplaane, häirib arendajate keskendumisvõimet. <br /> Nii tööprotsesside kui ka planeerimisega haakus põnevalt ka viimane, andmekaeveteemaline loeng, mille pidasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov (kellele küll Oliver oleks võinud natuke rohkem jutuaega anda). Nende vaatenurk ei olnud enam otseselt ja ainult it arenduse siseprotsessidega seotud, vaid näitas andmeanalüüsi olulisust igasugu eluvaldkondades. Samas väidetakse, et ka UX disain on tänapäeval ju üha enam n-ö statistiline ehk et igasugu muudatuse mõju mõõdetakse hoolega (A/B testide jm vahenditega).<br /> <br /> Elu ise<br /> Asisele erialajutule andsid mõnusa lisamõõtme seigad esinejate elust. Elar, kes ühelt poolt jutlustas plaanide seadmise tähtsusest, andis samas mõista, kui olulist rolli tema kooli minemiste puhul mängis naine: bakalaureuseõppe puhul läks ta elukaaslasega kaasa, magistrisse oli aga aega astuda, sest teed olid selleks ajaks lahku läinud. Taneli Kosovo seiklused rullusid vaimusilma ees lahti nagu mõni Emir Kusturica film.<br /> <br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ...<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> ===Küsimus 4=== <br /> <br /> On sattunud [[User:Akepler|Akepleriga]] täpselt samad küsimused, siin [[User:Akepler#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused|tema vastused]] (enda omad kirjutan hiljem).<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Vpuik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Hreintam&diff=96690 2015-11-05T23:26:31Z

<p>Vpuik: väike veaparandus</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> = Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> Autor: Häli Ann Reintam &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 29. oktoober 2015 &lt;br /&gt;<br /> <br /> == Essee ==<br /> Erialatutvustuse esimene loeng&lt;ref&gt;Aine &quot;Esimese loengu aines &quot;Erialatutvustus ja õpingukorraldus&quot; 25.09 loengsalvestus &quot;https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305&lt;/ref&gt; oli minu IT Kolledži esimene loeng. See sobis esimeseks kontaktiks väga hästi, kõik esinejad olid soojad ja sõbralikud, kiitsid saalisistujate suurepärast valikut just siin koolis õppida ja lubasid teha omalt poolt kõik, et 3-4 aasta pärast saaks lõpuaktusel kohtuda. Kasulike faktiteadmiste kõrval jagati nõuandeid, kuidas kaugõppes ellu jääda. Minule jäi kõige paremini meelde teada-tuntud aga ülekordamist vääriv nõuanne - ära lase probleemidel kuhjuda, kui hilinemine tekib, tegele sellega kohe. Eks kolme aasta pärast saab kontrollida, kui hästi ma sellest kinni suutsin pidada.<br /> <br /> Teises loengus rääkis oma erinevatest IT valdkonna töökogemustest ja projektijuhtimisest vilistlane Tiina Seeman.&lt;ref&gt;Loengu &quot;IT projektide juhtimine&quot; (Tiina Seeman) 3.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36&lt;/ref&gt; Mulle meeldis Tiina Seemani loengu väga praktiline olemus, esineja jagas algajatega on kogemusi väga vahetul viisil. Ilmselt ei tekkinud sama tunnet neil, kes sarnaselt esinejale sattusid IT-sse tööle enne kooli ja omavad saranseid töökogemusi. Esineja üpris täpne kirjeldus oma tööülesannetest ja rollist IT projektijuhina andis ettekujutuse IT ettevõtte igapäevasest toimimisest. Ausalt öeldes polnud ma selle peale nii detailselt kunagi mõelnud. Pean tunnistama, et Tiina Seemani kogemustele tungindes näib projektijuhi töö vaevarikkalt tüütu. Nii nagu mina aru sain, on IT projektijuht see inimene, kellel ühelt poolt pole kindlalt väljakujunenud tööülesaneid, aga see tähendab, et tema peab jooksvalt vastutama ja tegelema kõigi &quot;omaniketa&quot; probleemidega. Esineja kasutas metafoori &quot;roosa unenägu&quot; ja ma kasutaks ka. Nimelt on minu roosa unenägu IT juhtimisest selline, et otsest projektijuhti polegi tarvis ja meeskond koosneb erinevate oskustega inimestest, kes on nõus vastavalt vajadusele rolle vahetama. Näide ühest analüütikust, kelle pärast ettevõtte erinevad tööruhmad &quot;kaklema&quot; peavad, näib eriti halb lahendus. Igasse meeskonda üks analüütiku-verd programmeerija, kes oskab testida! Adun hästi, et Tiina Seeman rääkis oma reaalsestest kogemustest suurettevõtetes, mis kindlasti ei vasta ideaalsetele mudelitele ja kus muutused toimuvad samm-sammult ja pika aja jooksul. Samas peab ideaale iga päev kui mitte silmas, siis vähemalt kuklas pidama ja mõistlikuma juhtimise poole liikuma.<br /> <br /> Järgmise loengu teemal &quot;Õppimisest. Omast kogemusest&quot; pidas järjekordne vilistlane Elar Lang.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Õppimisest omast kogemusest&quot; (Elar Lang) 10.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true&lt;/ref&gt; Loengut kuulates sai väga kiiresti selgeks, et tegemist on koolitajaga. Oma 6-aastase kõrgharidustee jooksul pole ma enne taolist loengut kuulanud. Tegemist oli pooleteisttunnise motivatsioonikõnega kõigile õppijatele kõige olulisemal teemal. Minu jaoks oli loengus palju äratundmisrõõmu, need on õppetunnid enda tehtud vigadest. Selles mõttes tekkis mul küsimus, kuidas otse keskkoolist tulnud tudengid seda kõnet enda jaoks lahti mõtestavad ja esitatud soovitusi hindavad. Minu arust oli suur osa Elar Langi kõnest oli täis väärtuslikke näpunäiteid, mille reaalseks rakendamiseks peab endal kogemus tekkima. Usun, et paljud tudengid teevad Elari headele soovitustele vaatamata läbi õppimise tüüpvead, aga ehk tänu sellele kõnele jõuavad nad õigele teele kiiremini, kui nad seda üksinda oleks teinud. Üks väga oluline asi, mis mulle antud loengust kõlama jäi, oli küsimus ülikoolis õppimise eesmärgist. Kuna IT Kolledž on rakenduslik kõrgkool, siis võiks ehk siin suurema tõenäosusega kohata naiivset ootust, et ülikooli diplom avab tuleviku kõrgepalgalised uksed. Ülikoolis ja endas pettumise vältimiseks tuleb tudengil endale teadvustada, et ülikooliharidus ei suuda garanteerida soovitud töökohta ja ei märgista õppimise lõppu.<br /> <br /> Neljanda loengu teemal &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; pidas Taavi Tuisk.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&quot; (Taavi Tuisk) 17.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true&lt;/ref&gt; Antud kõneleja loeng oli võrreldes eelnevatega erialasem, kontsentreeritum ja tehnilisem. Huvitava vahepõikena jäi meelde erinevate IT töötajate vastaseis või vimm üksteise vastu. See annab tunnistust tõsiasjale, et ka IT &quot;nohikud&quot; on kõigest inimesed. Taavi Tuisk pakkus kirjeldatud probleemi kõrvale ka lahenduse scrum arendusmeetodi näol. Mulle näis, et scrumi põhimõtted võiksid lahendada ka projektijuhtimisest kõnelenud Tiina Seemani mainitud probleeme. Veel tõi Taavi Tuisu loeng ilmsiks tõsiasja, et IT valdkonnas toimuvad muutused väga kiiresti ning tänu sellele on erinevate IT töötajate rollid järjest sarnasemaks muutunud.<br /> <br /> Esimese tööpakkumisega lõppenud loengu pidas tarkvara testimisest rääkinud Kert Suvi.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; (Kert Suvi) 24.09 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true&quot;&lt;/ref&gt;. Esineja sõnul tegeletakse Eestis tarkvara testimisega liiga vähe. Väike eksperiment loengusaalis demonstreeris sama: ainult 10 saalisistujat arvas, et nad tegelevad tulevikus ka testimisega. Samas on testimine arendajale oluline vahend, kuidas oma töö kvaliteeti kontrollida. Praeguse suhtumise võttis Suvi kokku järgmiselt: &quot;Pole aega küll enne live minekut testida, aga kui asi live läheb, siis vigu on aega parandada.&quot; Loeng oli üles ehitatud erinevatele müütidele, mille tõttu tarkvara testimist ei peeta oluliseks, ja nende kummutamisele. Lisaks sai selgeks, et testimine on mitmekesine valdkond, kuhu mahuvad erinevad spetsialistid alates manuaalsetest testijatest kuni turvatestijateni. Lõpu poole tõi vilistlane välja IT Kolledži ained, mis on temale kui tarkvara kvaliteediga töötavale inimesele kõige meeldejäävamad ja kasulikumad olnud.<br /> <br /> Seni loengusarja kõige huvitava ettekande pidas Targo Tennisberg.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&quot; (Targo Tennisberg) 1.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true&lt;/ref&gt;Kuigi pealkirjas pakuti lahendust IT maastikul ellujäämiseks, rääkis loengupidaja ellujäämisest palju üldisemas mõttes. Näiteks rääkides IT projektide kontekstis asjade reaalse keerukuse mittemõistmisest, saab sama põhimõtet rakendada ka IT-väliste sektorite puhul. Suudmatus olla oma prognoosides täpne, eriti kui tegemist on pikema-ajaliste või keerukamate plaanidega, on probleem igas tegevusvaldkonnas. Samamoodi on kommunikatsioon ja teineteise piisavalt õigesti mõistmine edu pandiks igas ettevõtmises. Kõneleja kirjeldatud edu võti sõltub samuti pigem universaalsetest isikuomadustest ja töösse suhtumisest kui heast programmeerimisoskusest. Samad põhimõtted võiks kehtida taaskord ka teistes sektorites. Loengu lõpus tuletas kõneleja meelde, kui kiiresti on toimumas arengud tehnoloogias, ja kuidas inimesed pole kaasnevateks muutusteks absoluutselt valmistunud.<br /> <br /> Seitsmenda loengu pidas mitmekesiste kogemustega IT ettevõtja Tanel Unt.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&quot; (Tanel Unt) 8.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true&lt;/ref&gt; Ettekande üldmulje oli mõnevõrra tükeldatud. Vaatama sellele, et kõik räägitud lood ei moodustanud tervikut, oli neid huvitav kuulata. Taneli Undi tausta ja tegemisi kuulates tekkis kõneleja vastu märkamatult austus. Tegemist on inimesega, kes juba üpris noorena leidis oma niši ja on end selles järjepidevalt edasi arendanud. Tema sobivusele ettevõtjaks rääkis kaasa hea sotsiaalne närv ja oskus meeskonda koos hoida. Taolise juhiga tiimis töötaks hea meelega.<br /> <br /> Erialatutvustuse loengusari lõppes Oleg Bogdanovi ja Oliver Kadaki ettekandega andmeanalüüsist.&lt;ref&gt;Loengu &quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) 15.10 loengusalvestus https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true&lt;/ref&gt; Tegemist on taaskord väga põneva loenguga, mis kindlasti ei püsinud oma pealkirjas püstitatud piirides. Kõnelejad ärgitasid oma ettekandega tudengeid natuke pikemalt oma potentsiaalsele tulevikule mõtlema. Nagu Elar Lang varasemas loengus rõhutas, ei oli kooliharidus alati piisav alus edukaks karjääriks. Juba enne tööle suundumist on kasulik läbi mõelda, mis konkreetsemalt huvi pakub ning mis võiks sind ülejäänud klassitäiest kaastudengitest eristada. Mulle oleks meeldinud kuulata rohkem Olegi näiteid, kuidas nad on nutikat andmeanalüüsi ja täpsemalt milliseid meetodeid kasutanud. Ja kui Kert Suve loengust sai esimese tööpakkumise, siis viimase loengu kõneleja jagas välja tasuta &quot;miljoni-idee&quot;.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Vastava aine õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.14&lt;/ref&gt; Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕIS-is vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami või -arvestuse toimumist.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.8&lt;/ref&gt; Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile on kordusooritused tasuta. Tasulisel kohal õppides tuleb kordussoorituste eest maksta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (20 eurot).&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P5.2.7&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Kõigile taotlejatele pakutakse vajaduse korral nõustamist õppekonsultandilt. VÕTA taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 10. tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.1&lt;/ref&gt; 2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.&lt;ref&gt;VÕTA taotlemine http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/taotlemine/&lt;/ref&gt; <br /> Taotleja peab lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi) ehk varasemat töökogemust tõendavad dokumendid&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.3&lt;/ref&gt;:<br /> * töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;<br /> * tehtud tööde näidised;<br /> * kolmandate osapoolte tagasiside jms.<br /> Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs&lt;ref&gt;VÕTA kord P2.4&lt;/ref&gt;:<br /> * kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;<br /> * kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;<br /> * on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;<br /> * on kajastatud kogemusest õpitut;<br /> * taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;<br /> * analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.<br /> Dokumentide esitamine toimub ÕIS-is. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjaga varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon.&lt;ref&gt;VÕTA kord P1.4&lt;/ref&gt; Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, küll aga lähevad VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused arvesse õppekoormuse hindamisel õppeaasta lõpus.&lt;ref&gt;KKK küsimus 6 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> &lt;br /&gt;<br /> &lt;br /&gt;<br /> '''Vastus'''<br /> &lt;br /&gt;<br /> Esimesel semestril läbiti 28 EAP ja teisel 25 EAP (kokku 53 EAP). Kuna õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal, peab aasta lõpuks sooritatud olema 54 EAP ulatuses aineid. Antud juhul peab tudeng maksma 1 EAP eest ehk 50 eurot.&lt;ref&gt;Kõrgharidusreformi KKK küsimus 3 http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/&lt;/ref&gt; <br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Vpuik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vpuik&diff=96682 2015-11-05T23:08:34Z

<p>Vpuik: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Õppeaines [[Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele|'''Erialatutvustus''']] [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] <br /> <br /> Autor: Vahur Puik, DK13 (kood: *196)<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 7. november 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Nii, panen siis wiki-logi jaoks kirja, et loengud said hetk tagasi läbi kuulatud.<br /> Homme tuleb siis kuidagi ka see süntees kokku kirjutada, tuleb vist võtta eesmärgiks teha seda Soome laeva peal teel Ultrahacki häkatonile.<br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ...<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> ===Küsimus 4=== <br /> <br /> On sattunud [[User:Akepler|Akepleriga]] täpselt samad küsimused, siin [[User:Akepler#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused|tema vastused]] (enda omad kirjutan hiljem).<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Vpuik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vpuik&diff=91278 2015-10-13T05:00:26Z

<p>Vpuik: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Õppeaines [[Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele|'''Erialatutvustus''']] [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] <br /> <br /> Autor: Vahur Puik, DK13 (kood: *196)<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 11. november 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ...<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> ===Küsimus 4=== <br /> <br /> On sattunud [[User:Akepler|Akepleriga]] täpselt samad küsimused, siin [[User:Akepler#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused|tema vastused]] (enda omad kirjutan hiljem).<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Vpuik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vpuik&diff=91277 2015-10-13T04:48:10Z

<p>Vpuik: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Õppeaines [[Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele|'''Erialatutvustus''']] [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] <br /> <br /> Autor: Vahur Puik, DK13 (kood: *196)<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 11. november 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ...<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br /> <br /> &lt;nowiki&gt;Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Vpuik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Bash_n%C3%A4ited_2013&diff=90907 2015-09-27T07:33:37Z

<p>Vpuik: /* Skript loob kausta */</p> <hr /> <div>=Siit lehelt leiad tunnis tetud bash näited=<br /> <br /> <br /> =Skript loob kausta=<br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> #!/bin/bash<br /> # Loo skript, mis küsib kasutajalt kausta nime<br /> # loob kausta, kui seda veel ei ole<br /> # kui kausta ei saa luua, siis ütleb seda kasutajale<br /> # skript tagastab 0, kui kausta loomine õnnestus<br /> # skript tagastab 1, kui kaust on olemas<br /> # skript tagastab 2, kui kausta loomine ei õnnestunud<br /> <br /> <br /> read -p &quot;Palun sisesta kausta nimi:&quot; KAUST<br /> <br /> <br /> if [ -d &quot;$KAUST&quot; ]<br /> then<br /> echo &quot;Kaust $KAUST on juba olemas&quot;<br /> exit 1<br /> else<br /> mkdir &quot;$KAUST&quot; || {<br /> echo &quot;Kasuta loomine ebaõnnestus&quot;<br /> exit 2<br /> }<br /> fi<br /> <br /> exit 0<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> =Skript arhiveerib *.txt failid=<br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> #!/bin/bash<br /> # Loo skript, mis leiab kasutaja kodukaustast kõik .txt laiendiga failid ja<br /> # teeb neist pakitud varukoopia nimega failid-AASTA-KUU-PÄEV.tar.gz<br /> # fail tuleb luua kasutaja kodukausta<br /> # Näiteks failid-2013-02-12.tar.gz<br /> # Skript tagastab 0, kui kõik õnnestus<br /> # Skript tagastab 1, kui faili loomine ei õnnestunud<br /> <br /> FAILINIMI=$HOME/failid-$(date +%Y-%m-%d).tar.gz<br /> <br /> NIMEKIRI=$(find $HOME -name '*.txt')<br /> <br /> tar cfz $FAILINIMI $NIMEKIRI || exit 1<br /> <br /> exit 0<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> <br /> =Tunnis näitena lahendatud ülesenne (Robert Vane)=<br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> #!/bin/bash<br /> <br /> #Robert Vane<br /> <br /> export LC_ALL=C<br /> export LANG=C<br /> <br /> muutuja=$(less /home/student/Töölaud/robot.itcollege.ee-access.log | cut -d' ' -f1 | sort -u)<br /> <br /> for word in $muutuja<br /> do<br /> ip=$word<br /> var=$(host $word)<br /> var1=$?<br /> <br /> if [ $var1 -eq 0 ]<br /> then<br /> echo $var | cut -d' ' -f5<br /> fi<br /> <br /> if [ $var1 -eq 1 ]<br /> then<br /> echo &quot;$ip HOSTI EI LEITUD&quot;<br /> fi<br /> done<br /> <br /> exit 0<br /> &lt;/source&gt;</div>

Vpuik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vpuik&diff=90904 2015-09-26T10:23:52Z

<p>Vpuik: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Õppeaines [[Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele|'''Erialatutvustus''']] [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] <br /> <br /> Autor: Vahur Puik, DK13<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 11. november 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ...<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br /> <br /> &lt;nowiki&gt;Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...<br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Vpuik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vpuik&diff=90903 2015-09-26T10:23:15Z

<p>Vpuik: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Õppeaines [[Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele|Erialatutvustus]] [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] <br /> <br /> Autor: Vahur Puik, DK13<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 11. november 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ...<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br /> <br /> &lt;nowiki&gt;Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...<br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Vpuik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vpuik&diff=90902 2015-09-26T10:21:56Z

<p>Vpuik: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Õppeaines [[Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele|Erialatutvustus]] [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] <br /> Autor: Vahur Puik, DK13<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 11. november 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ...<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br /> <br /> &lt;nowiki&gt;Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...<br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Vpuik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vpuik&diff=90901 2015-09-26T10:19:22Z

<p>Vpuik: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Õppeaines Erialatutvustus [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] <br /> Autor: Vahur Puik, DK13<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 11. november 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ...<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br /> <br /> &lt;nowiki&gt;Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...<br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Vpuik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vpuik&diff=90900 2015-09-26T10:16:34Z

<p>Vpuik: Created page with &quot;Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Vahur Puik Esitamise tähtaeg: 11. november 2015 ==Essee== Siia tuleb essee tekst. Es...&quot;</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Vahur Puik<br /> <br /> Esitamise tähtaeg: 11. november 2015<br /> <br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Notes==<br /> <br /> Kokkuvõtteks ...<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br /> <br /> &lt;nowiki&gt;Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt&lt;/nowiki&gt;<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...<br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Vpuik