ICO wiki - User contributions [en]

I027 iseseisvad tööd

2017-03-24T10:01:34Z

Vtaevere: /* 1.praktikum */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Info riistvara kohta
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - Linuxile teine töölaud
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Linuxile teine töölaud
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - Linuxi tööjaama paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Teine GUI Windowsile
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur.
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

User:Vtaevere

2016-11-17T12:40:02Z

Vtaevere: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Valdo Taevere

Esitamise kuupäev: 19.10.2016
== Essee ==
Erialatutvustus ja ainekorraldus on EIK esimesel aastal sügissemestril kohustuslikus korras loetav aine. Aine annab ülevaate sellest, kuidas asjad IT Kolledzis toimivad ning sisaldab ka erialaseid loenguid isikute poolt, kes töötavad IT’ga tugevalt seotud erialadel, et luua tudengitele mingisugune ettekujutus sellest maailmast, kuhu nad just äsja rõõmsalt sisse on astunud.

Esimene loeng oligi sissejuhatav ülevaade sellest, mida oodata ning mida mis ajaks tegema peab. Otse Kaitseväest tulnud tudengina oli tunni ülesehitus ning positiivne vibe justkui üks hingetõmme värsket õhku. Nägin, et loengu pidajatele meeldib, mida nad teevad ning kirglikke inimesi on alati huvitav kuulata. Mõtlesin, et kui ülejäänud kursus ka seda joont mööda läheb, siis olen kõrgkooli valiku õigesti teinud.

Teise loengu külalisesinejaks oli Andres Kütt ja pidas loengu pealkirjaga „Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu“. Andrese esitlusest jäi mulle kõige rohkem meelde tema tung asju teha ning õppida. Inspireeriv lugu sellest, kuidas üks väike poiss nõukogude ajal igavusest arvuteid tundma õpib ning seejärel pärast erinevaid kõrvalekaldeid tööl ja koolis jõuab ihaldatud pulgale IT karjääriredelil, lõpetades erinevate magistrikraadidega EBS’ist ning MIT’st. Samuti kuvas Andres valgust ka IT süsteemide arhitektitööle, selle tööga seonduvatele aspektidele ja konfliktidele, millest mul eelnevalt õrna aimugi polnud.

Kolmanda loengu pidasid Kristel ja Marko Kruustük teemal „Testimine ja startupid“. Kui ma alguses auditooriumisse sisse astusin ja maha istusin, arvasin, et rääkima on tulnud kaks töökaaslast mingist väiksest Eesti startupist, mille müügikõnesi ma olen miljon korda juba kuulnud, tõestati mulle vastupidist päris kiiresti. Tuli välja, et rääkivad inimesed pole traditsioonilised töökaaslased, vaid laulatatud elukaaslased. Ja nende startup pole mingi väike Eesti startup, vaid ülemaailmselt laineid löönud testimisfirma klientidega nagu Microsoft ja Snapchat. Ühesõnaga, maagiline lugu kahest noorest, kes nägid probleemi testimismaailmas, panid pead kokku, tegid midagi suurt ning lõpuks panid ka leivad ühte kappi. Loengus esines ka äratundmisrõõmu, sest Marko on lõpetanud sama keskkooli, mis mina ning näha kedagi, kes on tulnud samast kohast, midagi teinud ja kuhugi jõudnud, oli lootustandev ja inspireeriv.

Neljas loeng oli pealkirjaga „Süsadminnimisest“ ja loengut pidas Lembitu Ling aka Snakeman. Ausalt öeldes läks esimene pool loengust mulle kaduma, kuna loengu pidaja rääkis suhteliselt tehniliselt ja IT ajastust, mil mina roomasin alles mööda maad ringi. Aga sellele vaatamata leidus humoorikaid seiku 90. aastate Eesti IT mööda maad ringi roomamisest ja selle õppetundidest. Kõige rohkem jäi meelde ja meeldisisd Lembitu jutud töösuhete kohta ja mis konflikte ta mingites ettevõtetes taluma on pidanud. Ja muidugi tsitaat „Hea süsadmin on laisk“.

Viienda loengu pidas meie oma Andres Septer ja ta sõber Einar Koltšanov teemadel „IT tööturg“ ja „Karjäärikäänakud“. See loeng oli minu jaoks üks oodatumaid loenguid sellel kursusel, sest tulevase programmeerijana tahaks ju teada, mis mind tööturul ees ootab, mis radu oleks mõistlik võtta ja missugused ohud võivad mind varitseda. Loengus pettuma ei pidanud. Sain vastused küsimustele, mis mind painanud olid seoses IT tööturuga ja samas tekkis ka küsimusi juurde. Ega see tööturul navigeerimine ja aru saamine, mida tegelikult teha tahad nii lihtne polegi ja tihtipeale tuleb kompida katse-eksitusmeetodil.

Järgmise loengu pidas Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist teemal „Andmed ei allu analüüsile“. Jällegi, väga huvitav ja silmaringi avardav loeng minu jaoks, sest nii mul kui ka paljudel teistel oli arvamus, et Maksu- ja Tolliamet on mingisugune igivana riigiasutus, kus töötab armee lipsudega ametnikke ja muudkui ajavad arveid taga. Õnneks see arvamus paika ei pidanud. Ivar tutvustas lähemalt Maksu- ja Tolliameti töömetoodikat, ülesehitust ning rääkis pikalt lahti kuidas need nõmedad maksupetturid vahele jäävad ning vahele võetakse. Mul on juba pikka aega olnud selline isiklik printsiip, et riigiasutusse mina eal tööle ei lähe, mida tugevdas ka minu Kaitseväe kogemus, kuid Lauri jutu järgi võib ka avalikul sektoril IT alal täiesti ammendav ja väljakutsuv väljund olla. Väiksena tahtsin FBI agendiks saada, ehk leidub mingi imelik sümbioos nende kahe valdkonna vahel.

Seitsmenda loengu pidas Jaan Priisalu teemal „Eesti Vabariigi küberkaitse“. Kuna Eesti on laialdaselt tuntud kui IT riik: president oskab programmeerida, digiallkirjad, digi kodakontsus, digi kõik, siis esineb ka ilmselge vajadus selle kõige digi turvalisuse järele. Selle kõige digi tagajärjena on ju Eesti Vabariigi andmebaasides meeletutes kogustes isiklikku informatsiooni iga kodaniku kohta. Loengus räägiti kuidas kõige selle turvamine käib ning puudutati ka erinevaid katsumusi, mis sellega seondub. Olen arvamusel, et suur põhjus, miks me saame niiöelda eksisteerida kui IT riik, on väga tugev küberkaitse ja Jaani jutt kinnitas mulle seda. Samuti magan natuke paremini, teades, et minu isiklikud andmed tõenäoliselt ei jõua India mustale turule või Hiina häkkerite saagiks.

Viimase loengu pidas Hedi Mardisoo Starmanist teemal „IT ja turundus“. Üldiselt levinud arusaam on, et IT inimesed oma toodet väga hästi turundada ei oska, sest me kõik oleme pesemata, antisotsiaalsed, haiseme sigarettide järgi ja pooltühi energiajoogi purk on alati näpus – ühesõnaga mitte päris need inimesed, kes peaksid väga kiiresti oma idee ette vuristama, vastata mõnele küsimusele ja siis, selle idee kellelegi maha müüma. Tunnistan, vihkan turundust ja kõiki sellega seonduvaid aspekte, peamiselt oma kogemuste järgi Starmani müügimeestega ja get rich quick multilevel marketing püramiidiskeemidega. Kuulates Hedi loengut sain aru, et minu arusaamad turundusest on äärmiselt ignorantsed ja müümisoskus on tihtipeale olulisem kui tegelik produkt.

Üldiselt jäin väga rahule nii loengut läbiviivate inimeste valiku kui ka loengute kvaliteediga. Kindlasti ei kahetse, ega nuta oma aega taga. Väga huvitav aine.

== Õpingukorralduse küsimused ja ülesanded ==
'''Küsimus B'''

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused'''

1) Kaua on võimalik arvestust järele teha?

V: Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid]</ref> 5.2.12.)

2) Kellega kokku leppida?

V: Õppejõuga (<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid]</ref> 5.3.6)

3) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

V: Korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. (<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]</ref> 5.2.8.1.)

4) Mis on tähtajad?

V: Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]</ref> 5.2.8.1.)

5) Kui palju maksab, kui oled RF õppekohal?

V: Tasuta. (<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]</ref> 5.2.7)

6) Kui palju maksab, kui oled OF õppekohal?

V: Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. (<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]</ref> 5.2.7)

'''Küsimus 1'''
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

1) Millised on tegevused ja mis ajaks?

V: Tuleb täita EIK sisese akadeemilise liikumise vorm hiljemalt 1 tööpäev enne punase joone saabumist. Vorm tuleb saata õppeosakonna rektorile, vabas vormis, kirjalikult. (<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine]</ref> 7.2.1)

2) Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

V: Ei tule, eeldusel, et õppeaine maht on täidetud. (<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused]</ref> 1.3.6)

3) Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu?

V: Kui deklareerin aineid üle ette nähtud mahu, siis pean maksma iga EAP eest, mis üle läheb. (<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus]</ref> 3.1.8)

''' Ülesanne '''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

V: Ettenähtud semestri maht on 27 EAP ning iga ainepunkti kohta, mis sellest puudu jääb, tuleb maksta 50€. Esitatav arve on 450€.

== Viited ==
<references />
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

= IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid =
Autor: Valdo Taevere

Rühm 13

IT Kolledz

Tallinn 2016

== Sissejuhatus ==
Kõik me oleme kuulnud ühest väiksest tagurlikust maast Aasias, Hiina ja Lõuna-Korea vahel, mida juhib diktaator Kim Jong Un, millega meil suurt midagi pistmist pole.
Kuid et aru saada, miks internet just selles riigis, mis on viimased 60 aastat justkui üksinda liivakastis mänginud, oluline ja huvitav on, peame natuke uurima selle riigi ajalugu.

== Teema ==
=== Ajalugu ===
Korea poolsaar tervikuna pole alati poolitatud olnud. Esimesed tõendid inimtegevuse kohta Koreas ulatuvad koguni umbes 8000 eKr ja oli üks Ida Aasia suurtest impeeriumitest. Alates 7. sajandist pKr nautis Korea üle 1000 aasta kestnud suhtkoht rahulikku aega erinevate dünastiate all. Poolsaar okupeeriti jaapanlaste poolt 1910. aastal ja püsis okupeerituna kuni II MS lõpuni 1945. aastal kui poolsaar poolitati 38. laiuskraadi järgi Põhjaks ja Lõunaks. Nõukogude Liit põhjas, ameeriklased lõunas. Pinged kahe hegemoni vahel kasvasid, Korea liitmise läbirääkimised ebaõnnestusid ja moodustati kaks eraldi valitsust – Põhja Korea ja Lõuna Korea. Siis läksid mõlemad vastsündinud riigid omavahel sõtta. Sõda kestis kuni 1953. aastani, mil sõlmiti relvarahu. Põhja Korea väljus sõjast kommunistliku diktatuurina, ära lõigatud välisest maailmast ning Lõuna Korea vabaturumajandusliku ja demokraatliku riigikorrana. Tehniliselt on mõlemad riigid siiamaani sõjas, kuna rahulepet pole siiamaani sõlmitud.
Kuid kuidas arenes siukses riigis, mis on tehnoloogilise arengu poolest ikka veel külma sõja päevil, internet, ja milline see välja näeb?

=== Infrastruktuur ===
Ega keegi päris täpselt ei teagi, kuidas internet seal välja töötati ja millised selle alguspäevad olid, aga ilmselt on seal Hiina käsi mängus.
Nimelt, Põhja Koreas on paigaldatud väikses mahus broadband infrastruktuuri, koos mõne valguskaabliga, mis ühendab suuremaid riigiasutusi.
Kuid online teenused on enamikele saadaval ainult intraneti, Kwangmyong kaudu ja ligipääs ülemaailmsele internetile on vaid valitud isikutel. <ref> https://sites.google.com/site/internethistoryasia/country-region-information/north-korea-korea-democratic-peoples-republic-of </ref>

=== Interneti pakkuja ===
Põhja Koreas on ainult üks ISP nimega Star Joint Venture Co – firma omanikud on Põhja Korea valitsus ja Tai ISP Loxley Pacific. Star Joint Venture võttis Korea interneti haldamise üle 21. detsembril 2009. <ref> Whois lookup for IP netblock 175.45.176.0/22 </ref>
Enne seda, internet oli Põhja Koreas saadaval vaid läbi satelliidiühenduse Saksamaale või riigiasutuste tarbeks läbi otseühenduse Hiina.
Peaaegu kogu Põhja Korea internetiliiklus on suunatud läbi Hiina.
Alates 2013. aasta veebruarist on ka võimalik mõnedes kohtades 3G levi kasutamine mobiiltelefonidega.

=== Ligipääs internetti ===
Saime teada, et teoreetiliselt on Põhja Korea internetiga ühendatud, aga kuidas on asjad reaalselt?
Ligipääs internetti on väga piiratud ainuüksi juba sellepärast, et sul peab olema arvuti, juba ainuüksi see tingimus välistab enamus inimesi.
Teiseks, peab sul olema luba, et üldse internetiga ühendatud arvuti lähedale saada, rääkimata selle reaalsest kasutamisest.
Seega internet on Põhja Koreas privileeg ja need, kes saavad internetti piiramatult kasutada on kõrged riigiametnikud. Näiteks Kim Jong Un, praegune Põhja Korea riigipea on öelnud, et talle meeldib „netis surfata“. <ref> http://www.koreatimes.co.kr/www/news/opinon/2009/02/166_13540.html </ref>
Kuid tõsiasi on see, et terve Põhja Koreas, kus elab 25 miljonit inimest, on registreeritud vaid 1024 IP aadressi <ref> http://money.cnn.com/2014/12/22/technology/security/north-korean-internet/index.html </ref> ning internetiliiklus on väiksem kui Falklandi saarte oma, kus elab 3000. Võrdluseks, USA-s on 1.5 miljardit IP aadressi. <ref> http://money.cnn.com/2014/12/22/technology/security/north-korean-internet/index.html </ref>
Tänu meedia tsenseerimisele ja kõvale propagandamasinale, tõenäoliselt enamus rahvast isegi ei tea, et internet olemas on, kuid sellele vaatamata areneb IT Põhja Koreas edasi.

=== Esimene veebilehekülg ===
Oktoobris 2010 läks laivi Korea keskuudisteagentuuri veebileht www.kcna.kp, mis on saadaval üle kogu maailma ja mis oli riigi esimene teadaolev otsene ühendus internetiga. <ref> http://www.northkoreatech.org/2010/10/09/the-new-face-of-kcna/ </ref> Leht on ülejäänud maailmale vabalt vaadatav ning on saadaval korea, jaapani, hiina, inglise ja hispaania keeltes. Leht näeb välja küll kui Kim Jong Uni isiklik blogi, ja on pilgeni USA ja Lõuna Korea vastast propagandat täis, kuid on ülesehituselt lihtne ja silmale meeldiv.

=== Väike aps ===
Selle aasta 19. septembril juhtus Põhja Korea sysadminnidel väike apsakas. Nimelt Põhja Korea nimeserver, mis sisaldab informatsiooni kõigi .kp domeenidega veebilehtede kohta, konfigureeriti kogemata valesti, mis võimaldas välisel maailmal näha nende sisu, suurust, kui palju neid on ja neid avaldada. <ref> https://github.com/mandatoryprogrammer/NorthKoreaDNSLeak </ref> Tuli välja, et Põhja Koreas on ainult 28 veebilehekülge. Veebilehtede URL aadressid kopeeriti populaarsesse meediakanalisse Reddit, pärast mida eksponentsiaalselt suurenenud külastajatearvu tõttu terve Põhja Korea internetisüsteem crashis. <ref> http://www.mirror.co.uk/tech/reddit-brings-down-north-koreas-8881736 </ref>

Lekkinud veebilehtede täielik nimekiri koos screenshottidega: <ref> https://www.reddit.com/r/technology/comments/53mr05/north_korea_accidentally_leaks_dns_for_kp_only_28/ </ref>

== Kokkuvõte ==
Põhja Korea, vaatamata oma tagurlikkusele ja tehnoloogilisele mahajäävusele on siiski suhteliselt edukalt välja töötanud nii IT infrastruktuuri kui ka käputäie algelisi veebilehti. Siiski, me ei tea kas need tehnoloogilised arengud on nende endi saavutused või nende liitlaste teened.

== Viited ==
<references />

User:Vtaevere

2016-10-19T04:19:05Z

Vtaevere:

User:Vtaevere

2016-10-19T04:13:42Z

Vtaevere: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

User:Vtaevere

2016-10-19T04:13:29Z

Vtaevere: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

User:Vtaevere

2016-10-19T04:11:24Z

Vtaevere: /* Essee */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
== Essee ==
Erialatutvustus ja ainekorraldus on EIK esimesel aastal sügissemestril kohustuslikus korras loetav aine. Aine annab ülevaate sellest, kuidas asjad IT Kolledzis toimivad ning sisaldab ka erialaseid loenguid isikute poolt, kes töötavad IT’ga tugevalt seotud erialadel, et luua tudengitele mingisugune ettekujutus sellest maailmast, kuhu nad just äsja rõõmsalt sisse on astunud.

Esimene loeng oligi sissejuhatav ülevaade sellest, mida oodata ning mida mis ajaks tegema peab. Otse Kaitseväest tulnud tudengina oli tunni ülesehitus ning positiivne vibe justkui üks hingetõmme värsket õhku. Nägin, et loengu pidajatele meeldib, mida nad teevad ning kirglikke inimesi on alati huvitav kuulata. Mõtlesin, et kui ülejäänud kursus ka seda joont mööda läheb, siis olen kõrgkooli valiku õigesti teinud.

Teise loengu külalisesinejaks oli Andres Kütt ja pidas loengu pealkirjaga „Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu“. Andrese esitlusest jäi mulle kõige rohkem meelde tema tung asju teha ning õppida. Inspireeriv lugu sellest, kuidas üks väike poiss nõukogude ajal igavusest arvuteid tundma õpib ning seejärel pärast erinevaid kõrvalekaldeid tööl ja koolis jõuab ihaldatud pulgale IT karjääriredelil, lõpetades erinevate magistrikraadidega EBS’ist ning MIT’st. Samuti kuvas Andres valgust ka IT süsteemide arhitektitööle, selle tööga seonduvatele aspektidele ja konfliktidele, millest mul eelnevalt õrna aimugi polnud.

Kolmanda loengu pidasid Kristel ja Marko Kruustük teemal „Testimine ja startupid“. Kui ma alguses auditooriumisse sisse astusin ja maha istusin, arvasin, et rääkima on tulnud kaks töökaaslast mingist väiksest Eesti startupist, mille müügikõnesi ma olen miljon korda juba kuulnud, tõestati mulle vastupidist päris kiiresti. Tuli välja, et rääkivad inimesed pole traditsioonilised töökaaslased, vaid laulatatud elukaaslased. Ja nende startup pole mingi väike Eesti startup, vaid ülemaailmselt laineid löönud testimisfirma klientidega nagu Microsoft ja Snapchat. Ühesõnaga, maagiline lugu kahest noorest, kes nägid probleemi testimismaailmas, panid pead kokku, tegid midagi suurt ning lõpuks panid ka leivad ühte kappi. Loengus esines ka äratundmisrõõmu, sest Marko on lõpetanud sama keskkooli, mis mina ning näha kedagi, kes on tulnud samast kohast, midagi teinud ja kuhugi jõudnud, oli lootustandev ja inspireeriv.

Neljas loeng oli pealkirjaga „Süsadminnimisest“ ja loengut pidas Lembitu Ling aka Snakeman. Ausalt öeldes läks esimene pool loengust mulle kaduma, kuna loengu pidaja rääkis suhteliselt tehniliselt ja IT ajastust, mil mina roomasin alles mööda maad ringi. Aga sellele vaatamata leidus humoorikaid seiku 90. aastate Eesti IT mööda maad ringi roomamisest ja selle õppetundidest. Kõige rohkem jäi meelde ja meeldisisd Lembitu jutud töösuhete kohta ja mis konflikte ta mingites ettevõtetes taluma on pidanud. Ja muidugi tsitaat „Hea süsadmin on laisk“.

Viienda loengu pidas meie oma Andres Septer ja ta sõber Einar Koltšanov teemadel „IT tööturg“ ja „Karjäärikäänakud“. See loeng oli minu jaoks üks oodatumaid loenguid sellel kursusel, sest tulevase programmeerijana tahaks ju teada, mis mind tööturul ees ootab, mis radu oleks mõistlik võtta ja missugused ohud võivad mind varitseda. Loengus pettuma ei pidanud. Sain vastused küsimustele, mis mind painanud olid seoses IT tööturuga ja samas tekkis ka küsimusi juurde. Ega see tööturul navigeerimine ja aru saamine, mida tegelikult teha tahad nii lihtne polegi ja tihtipeale tuleb kompida katse-eksitusmeetodil.

Järgmise loengu pidas Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist teemal „Andmed ei allu analüüsile“. Jällegi, väga huvitav ja silmaringi avardav loeng minu jaoks, sest nii mul kui ka paljudel teistel oli arvamus, et Maksu- ja Tolliamet on mingisugune igivana riigiasutus, kus töötab armee lipsudega ametnikke ja muudkui ajavad arveid taga. Õnneks see arvamus paika ei pidanud. Ivar tutvustas lähemalt Maksu- ja Tolliameti töömetoodikat, ülesehitust ning rääkis pikalt lahti kuidas need nõmedad maksupetturid vahele jäävad ning vahele võetakse. Mul on juba pikka aega olnud selline isiklik printsiip, et riigiasutusse mina eal tööle ei lähe, mida tugevdas ka minu Kaitseväe kogemus, kuid Lauri jutu järgi võib ka avalikul sektoril IT alal täiesti ammendav ja väljakutsuv väljund olla. Väiksena tahtsin FBI agendiks saada, ehk leidub mingi imelik sümbioos nende kahe valdkonna vahel.

Seitsmenda loengu pidas Jaan Priisalu teemal „Eesti Vabariigi küberkaitse“. Kuna Eesti on laialdaselt tuntud kui IT riik: president oskab programmeerida, digiallkirjad, digi kodakontsus, digi kõik, siis esineb ka ilmselge vajadus selle kõige digi turvalisuse järele. Selle kõige digi tagajärjena on ju Eesti Vabariigi andmebaasides meeletutes kogustes isiklikku informatsiooni iga kodaniku kohta. Loengus räägiti kuidas kõige selle turvamine käib ning puudutati ka erinevaid katsumusi, mis sellega seondub. Olen arvamusel, et suur põhjus, miks me saame niiöelda eksisteerida kui IT riik, on väga tugev küberkaitse ja Jaani jutt kinnitas mulle seda. Samuti magan natuke paremini, teades, et minu isiklikud andmed tõenäoliselt ei jõua India mustale turule või Hiina häkkerite saagiks.

Viimase loengu pidas Hedi Mardisoo Starmanist teemal „IT ja turundus“. Üldiselt levinud arusaam on, et IT inimesed oma toodet väga hästi turundada ei oska, sest me kõik oleme pesemata, antisotsiaalsed, haiseme sigarettide järgi ja pooltühi energiajoogi purk on alati näpus – ühesõnaga mitte päris need inimesed, kes peaksid väga kiiresti oma idee ette vuristama, vastata mõnele küsimusele ja siis, selle idee kellelegi maha müüma. Tunnistan, vihkan turundust ja kõiki sellega seonduvaid aspekte, peamiselt oma kogemuste järgi Starmani müügimeestega ja get rich quick multilevel marketing püramiidiskeemidega. Kuulates Hedi loengut sain aru, et minu arusaamad turundusest on äärmiselt ignorantsed ja müümisoskus on tihtipeale olulisem kui tegelik produkt.

Üldiselt jäin väga rahule nii loengut läbiviivate inimeste valiku kui ka loengute kvaliteediga. Kindlasti ei kahetse, ega nuta oma aega taga. Väga huvitav aine.

== Õpingukorralduse küsimused ja ülesanded ==
'''Küsimus B'''

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused'''

1) Kaua on võimalik arvestust järele teha?

V: Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid]</ref> 5.2.12.)

2) Kellega kokku leppida?

V: Õppejõuga (<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid]</ref> 5.3.6)

3) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

V: Korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. (<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]</ref> 5.2.8.1.)

4) Mis on tähtajad?

V: Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]</ref> 5.2.8.1.)

5) Kui palju maksab, kui oled RF õppekohal?

V: Tasuta. (<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]</ref> 5.2.7)

6) Kui palju maksab, kui oled OF õppekohal?

V: Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. (<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]</ref> 5.2.7)

'''Küsimus 1'''
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

1) Millised on tegevused ja mis ajaks?

V: Tuleb täita EIK sisese akadeemilise liikumise vorm hiljemalt 1 tööpäev enne punase joone saabumist. Vorm tuleb saata õppeosakonna rektorile, vabas vormis, kirjalikult. (<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine]</ref> 7.2.1)

2) Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

V: Ei tule, eeldusel, et õppeaine maht on täidetud. (<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused]</ref> 1.3.6)

3) Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu?

V: Kui deklareerin aineid üle ette nähtud mahu, siis pean maksma iga EAP eest, mis üle läheb. (<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus]</ref> 3.1.8)

''' Ülesanne '''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

V: Ettenähtud semestri maht on 27 EAP ning iga ainepunkti kohta, mis sellest puudu jääb, tuleb maksta 50€. Esitatav arve on 450€.

== Viited ==
<references />

User:Vtaevere

2016-10-19T02:22:55Z

Vtaevere: /* Õpingukorralduse küsimused ja ülesanded */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
== Essee ==
== Õpingukorralduse küsimused ja ülesanded ==
'''Küsimus B'''

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused'''

1) Kaua on võimalik arvestust järele teha?

V: Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid]</ref> 5.2.12.)

2) Kellega kokku leppida?

V: Õppejõuga (<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid]</ref> 5.3.6)

3) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

V: Korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. (<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]</ref> 5.2.8.1.)

4) Mis on tähtajad?

V: Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]</ref> 5.2.8.1.)

5) Kui palju maksab, kui oled RF õppekohal?

V: Tasuta. (<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]</ref> 5.2.7)

6) Kui palju maksab, kui oled OF õppekohal?

V: Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. (<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus]</ref> 5.2.7)

'''Küsimus 1'''
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

1) Millised on tegevused ja mis ajaks?

V: Tuleb täita EIK sisese akadeemilise liikumise vorm hiljemalt 1 tööpäev enne punase joone saabumist. Vorm tuleb saata õppeosakonna rektorile, vabas vormis, kirjalikult. (<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine]</ref> 7.2.1)

2) Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

V: Ei tule, eeldusel, et õppeaine maht on täidetud. (<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused]</ref> 1.3.6)

3) Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu?

V: Kui deklareerin aineid üle ette nähtud mahu, siis pean maksma iga EAP eest, mis üle läheb. (<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus]</ref> 3.1.8)

''' Ülesanne '''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

V: Ettenähtud semestri maht on 27 EAP ning iga ainepunkti kohta, mis sellest puudu jääb, tuleb maksta 50€. Esitatav arve on 450€.

== Viited ==
<references />

User:Vtaevere

2016-10-19T02:12:39Z

Vtaevere: /* Õpingukorralduse küsimused ja ülesanded */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
== Essee ==
== Õpingukorralduse küsimused ja ülesanded ==
'''Küsimus B'''

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused'''

1) Kaua on võimalik arvestust järele teha?

V: Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid]</ref> 5.2.12.)

2) Kellega kokku leppida?

V: Õppejõuga (5.3.6)

3) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

V: Korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. (5.2.8.1.)

4) Mis on tähtajad?

V: Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (5.2.8.1.)

5) Kui palju maksab, kui oled RF õppekohal?

V: Tasuta. (5.2.7)

6) Kui palju maksab, kui oled OF õppekohal?

V: Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. (5.2.7)

'''Küsimus 1'''
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

1) Millised on tegevused ja mis ajaks?

V: Tuleb täita EIK sisese akadeemilise liikumise vorm hiljemalt 1 tööpäev enne punase joone saabumist. Vorm tuleb saata õppeosakonna rektorile, vabas vormis, kirjalikult. (7.2.1)

2) Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

V: Ei tule, eeldusel, et õppeaine maht on täidetud. (1.3.6)

3) Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu?

V: Kui deklareerin aineid üle ette nähtud mahu, siis pean maksma iga EAP eest, mis üle läheb. (3.1.8)

''' Ülesanne '''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

V: Ettenähtud semestri maht on 27 EAP ning iga ainepunkti kohta, mis sellest puudu jääb, tuleb maksta 50€. Esitatav arve on 450€.

== Viited ==
<references />

User:Vtaevere

2016-10-19T02:10:43Z

Vtaevere: /* Viited */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
== Essee ==
== Õpingukorralduse küsimused ja ülesanded ==
'''Küsimus B'''

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused'''

1) Kaua on võimalik arvestust järele teha?

V: Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (5.2.12.)

2) Kellega kokku leppida?

V: Õppejõuga (5.3.6)

3) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

V: Korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. (5.2.8.1.)

4) Mis on tähtajad?

V: Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (5.2.8.1.)

5) Kui palju maksab, kui oled RF õppekohal?

V: Tasuta. (5.2.7)

6) Kui palju maksab, kui oled OF õppekohal?

V: Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. (5.2.7)

'''Küsimus 1'''
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

1) Millised on tegevused ja mis ajaks?

V: Tuleb täita EIK sisese akadeemilise liikumise vorm hiljemalt 1 tööpäev enne punase joone saabumist. Vorm tuleb saata õppeosakonna rektorile, vabas vormis, kirjalikult. (7.2.1)

2) Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

V: Ei tule, eeldusel, et õppeaine maht on täidetud. (1.3.6)

3) Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu?

V: Kui deklareerin aineid üle ette nähtud mahu, siis pean maksma iga EAP eest, mis üle läheb. (3.1.8)

''' Ülesanne '''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

V: Ettenähtud semestri maht on 27 EAP ning iga ainepunkti kohta, mis sellest puudu jääb, tuleb maksta 50€. Esitatav arve on 450€.

== Viited ==
<references />

User:Vtaevere

2016-10-18T16:37:33Z

Vtaevere: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
== Essee ==
== Õpingukorralduse küsimused ja ülesanded ==
'''Küsimus B'''

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused'''

1) Kaua on võimalik arvestust järele teha?

V: Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (5.2.12.)

2) Kellega kokku leppida?

V: Õppejõuga (5.3.6)

3) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

V: Korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. (5.2.8.1.)

4) Mis on tähtajad?

V: Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (5.2.8.1.)

5) Kui palju maksab, kui oled RF õppekohal?

V: Tasuta. (5.2.7)

6) Kui palju maksab, kui oled OF õppekohal?

V: Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. (5.2.7)

'''Küsimus 1'''
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

1) Millised on tegevused ja mis ajaks?

V: Tuleb täita EIK sisese akadeemilise liikumise vorm hiljemalt 1 tööpäev enne punase joone saabumist. Vorm tuleb saata õppeosakonna rektorile, vabas vormis, kirjalikult. (7.2.1)

2) Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

V: Ei tule, eeldusel, et õppeaine maht on täidetud. (1.3.6)

3) Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu?

V: Kui deklareerin aineid üle ette nähtud mahu, siis pean maksma iga EAP eest, mis üle läheb. (3.1.8)

''' Ülesanne '''

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

V: Ettenähtud semestri maht on 27 EAP ning iga ainepunkti kohta, mis sellest puudu jääb, tuleb maksta 50€. Esitatav arve on 450€.

== Viited ==

User:Vtaevere

2016-10-18T16:04:25Z

Vtaevere: /* Õpingukorralduse küsimused */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
== Essee ==
== Õpingukorralduse küsimused ==
'''Küsimus B'''

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused'''

1) Kaua on võimalik arvestust järele teha?

V: 5.2.12. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.

2) Kellega kokku leppida?

V: Õppejõuga

3) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

V: 5.2.8.1. korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis.

4) Mis on tähtajad?

V: Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

5) Kui palju maksab, kui oled RF õppekohal?

V: Tasuta.

6) Kui palju maksab, kui oled OF õppekohal?

V: 20 eurot.

'''Küsimus 1'''
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

1) Millised on tegevused ja mis ajaks?

V: Tuleb täita EIK sisese akadeemilise liikumise vorm hiljemalt 1 tööpäev enne punase joone saabumist. Vorm tuleb saata õppeosakonna rektorile, vabas vormis, kirjalikult.

2) Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

V: Ei tule, eeldusel, et õppeaine maht on täidetud.

3) Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu?

V: Kui deklareerin aineid üle ette nähtud mahu, siis pean maksma iga EAP eest, mis üle läheb.

User:Vtaevere

2016-09-19T14:40:32Z

Vtaevere: /* Õpingukorralduse küsimused */

User:Vtaevere

2016-09-19T14:19:00Z

Vtaevere: /* Õpingukorralduse küsimused */

User:Vtaevere

2016-09-19T14:18:42Z

Vtaevere: /* Õpingukorralduse küsimused */

User:Vtaevere

2016-09-19T14:16:27Z

Vtaevere: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =
== Essee ==
== Õpingukorralduse küsimused ==

User:Vtaevere

2016-09-19T14:15:12Z

Vtaevere: Created page with "= Erialatutvustuse aine arvestustöö ="

= Erialatutvustuse aine arvestustöö =