ICO wiki - User contributions [en]

User:Vtuul

2017-03-29T09:21:52Z

Vtuul:

Veiko

Testing Testing

Category:Lecturer FAQ

2017-02-22T12:24:46Z

Vtuul:

=Lecturer FAQ=

==Intro==

This page should answer to all questions regarding teaching at Estonian IT College. Feel free to add missing information

==I am interested! What do you need?==

The curriculum is available at [https://itcollege.ois.ee/en/curriculum-subject?curriculum_id=26&year=2016&group=year#tab-title-1 here].
Expect changes due to merge with Tallinn University of Technology.

There are many courses where we could use help, just pick your favourite topic(s) and send Lauri an e-mail to see how you could fit the big picture.

To make things smoother please mention your Estonian ID-code, academic degree and attach your CV.

==What topics should the course cover==

For most 1st year courses there is a subject program available when clicking on the course link at [https://itcollege.ois.ee/en/curriculum-subject?curriculum_id=26&year=2016&group=year#tab-title-1 ÕIS].

Some courses have detailed information [https://wiki.itcollege.ee/index.php/English here at wiki] as well

If you're assigned to a new course it's also your task to create the course description.
Note that for new courses the salary is multiplied with a coefficient of 1.5 for the first semester.

==What's my workload==

As per TUT rules the workload for student means:

* 3 ECTS - 78 academic hours of workload
* 6 ECTS - 156 academic hours of workload
* 9 ECTS - 234 academic hours of workload

TUT rules also specify '''maximum''' contact lessons:

* 3 ECTS - 2 academic hours per week or 32 academic hours per semester
* 6 ECTS - 4 academic hours per week or 64 academic hours per semester
* 9 ECTS - 6 academic hours per week or 96 academic hours per semester

It is possible to cram 3 ECTS course to half-semester, in which case the per week hours are doubled. In other words 3 ECTS course given in 2 months means 4 academic hours per week.

It is up to the lecturer how you're planning to split the time between traditional lectures and hands on labs.

At the moment Merike is in charge of the schedule.
The schedule is of course not hard coded and it is possible to make changes.
Please forward your requests to Merike.
You can check if your timetable at https://itcollege.ois.ee/en/timetable and by typing your name into Lecturer field.

==What's my salary==

Part time lecturers (which most of you are) are paid in the end of the semester (january and may ?).
A formula is used to calculate the workload for lecturers which takes into account ECTS, number of students.
Hourly rate is dependant on your academic degree.
The contracts will be signed in the beginning of semester once the number of students is known, that's beginning of February for Spring semester and September for Fall semester.
The contract also mentions the hourly rate and workload calculation.

Note that for new courses the salary is multiplied with a coefficient of 1.5 for the first semester.

==What's my username/password==

Once a user has been created for you at ÕIS/SIS please log in at https://itcollege.ois.ee/ and attempt to log in with ID-card. Once logged in you can reset your password by clicking My settings -> Change my password.
Click on My Data and scroll down to User information and remember your username.

Using the same account you can now log in here at wiki.
If you're not planning to read college mailbox regularily please forward e-mails to your personal account at https://outlook.com/itcollege.ee

Your homepage is at http://enos.itcollege.ee/~username/
You can access it using any SFTP protocol capable software by connecting to enos.itcollege.ee server.
When logged in to school workstation the folder is mapped to H: under Windows and ~/Documents under Ubuntu.
Also W: drive or ~/Avalik can be used for sharing files between students and teachers internally.

==What about classrooms?==

First number of the room signifies the floor number (soviet floor numbering system)

* Room 320: Windows 10/Ubuntu 16.04/Mac triple-boot workstations
* Room 317: Windows 10/Ubuntu 16.04 dual-boot workstations
* Room 319: Windows 10/Ubuntu 16.04 dual-boot workstations
* Room 410: Windows 10/Ubuntu 16.04 dual-boot workstations
* Room 415: Classic lecture hall 16 persons
* Room 314: Lecture hall for 200+ students
* Room 316: Classic lecture hall
* Room 222: Classic lecture hall
* Room 221: Classic lecture for 60 persons
* Room 217: Modern classroom for 48 persons with movable

Under Ubuntu packages can be rather quickly installed but if possible please send your software requests at least 2 days in advance to Veiko or Lauri.

Main Page

2017-01-30T10:09:58Z

Vtuul:

__NOTOC__

== [[English|English version of IT College wiki]]==

= IT Kolledži wiki =
==Muutmiseks kasutage EIK kasutajanime ja parooli.==

==Õppetöö==

* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I253_Informatika_eelkursus Informaatika eelkursus]
* [[Erialatutvustus ISa ja ISd|Erialatutvustus IT süsteemide administreerimine (ISa) ja IT süsteemide arendus (ISd) õppekavadele]]
* [[Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele]]
* [http://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:IT_infrastruktuuri_teenused IT infrastruktuuri teenused]
* [http://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Vormistusjuhend Üliõpilastööde vormistamise juhend]
* [http://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Lõputööd Lõputööde vormistamine]
* [http://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Praktika Praktika ideed ja korraldus]
* [http://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Operatsioonis%C3%BCsteemide_administreerimine_ja_sidumine Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]
* [[Deploying IT Infrastructure Solutions|Intensiivõppe nädal (inglise keeles)]]
* [http://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Traadita_side_alused Traadita side alused]
* [http://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Skriptimiskeeled Skriptimiskeeled]
* [http://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Andmesalvestustehnoloogiad Andmesalvestustehnoloogiad]
* [[Linuxi administreerimine]]
* [[IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid]]
* [[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

===Microsofti ained===
Arendus
* [http://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Programmeerimine_CSharp_keeles Programmeerimine C# keeles]
* [http://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Veebirakenduste_loomine_ASP.NET_abil Veebirakenduste loomine ASP.NET abil]
* [http://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]

* [http://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Võrgurakendused_II:_hajussüsteemide_ehitamine(kaugõpe) Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine(kaugõpe)]
* [http://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%28%C3%B5htu%C3%B5pe%29 Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine(õhtuõpe)]
*[http://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Veebirakenduste_loomine_ASP.NET_abil%28kaug%C3%B5pe%29 Veebirakenduste loomine ASP.NET abil(kaugõpe)]
Haldus
* [http://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Windows_Server_administreerimine Windows Server administreerimine]
* [http://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Windows-t%C3%B6%C3%B6jaamade_haldamine Windows-tööjaamade haldamine]

==Ürituste materjale==

* [[Vaba tarkvara päev 2011]]

==Muud teemad==

* [http://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:%C3%95ppekavade_arutelu Õppekavade arutelu]
* [[Õppekavade arendusversioonid]]
* [http://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Sisekoolitused Sisekoolitused]
* [http://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:ITK_veeb ITK veebi arendus]
* [http://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Ingliskeelne_õppekava ITK ingliskeelse õppekava arendus]
* [http://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Robootika ITK robootikaklubi]
* [http://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Linux Linux ITK-s]
* [http://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:LPI Linux Professional Institute'i õppeprogramm]
* [http://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Microsoft_IT_Academy Microsoft IT Academy]

*[[Special:Categories|Kategooriad]]

== Infot MediaWiki kohta ==

* [http://meta.wikimedia.org/wiki/Help:Contents MediaWiki User's Guide]
* [http://www.mediawiki.org/wiki/Manual:Configuration_settings Configuration settings list]
* [http://www.mediawiki.org/wiki/Manual:FAQ MediaWiki FAQ]
* [http://lists.wikimedia.org/mailman/listinfo/mediawiki-announce MediaWiki release mailing list]

User:Vtuul

2015-09-04T07:21:12Z

Vtuul: Created page with "Veiko"

Veiko

Git

2015-07-24T11:13:51Z

Vtuul:

[[Category:Robootika]]

NB SEE ON TOORES PALA:)

=Sissejuhatus=
Versioonihalduse vajaduses pole vaja programmeerijaid veenda. Kui oled algaja ja pole sellest midagi kuulnud, siis loe http://et.wikipedia.org/wiki/Versioonihaldus

==Alusmõisted==
*Versioonihaldusüsteem -

*Tsentraliseeritud versioonihaldussüsteem - http://progit.org/book/ch1-1.html

*Hajus verisoonihaldusüsteem - http://progit.org/book/ch1-1.html

*Git - tasuta ja avatud lätekoodiga hajutatud versioonihaldussüsteem, mille loomisel pöörati tähelepanu skaleeruvusele (väikesed...suured projektid), kiirusele ja efektiivsusele.

==Põhimõisted==
Git terviklikkus - süsteem kontrollib SHA-1 räside abil failide terviklikkust.
Tööversioon (Working directory)
Staging area -
Git directory -

==GIT töövoog==

git clone
töökataloogis olevate failide modifitseerimine
stage files - staging area
commit staging area -> Git directory.

==Kesksed vs hajusad süsteemid==
==Paigaldamine Ubuntu Linux keskkonnas==
<source lang="bash">
apt-get install git-core
</source>
==Esmane seadistamine==
Seadistada tuleb kasutajanimi, e-posti aadress, tekstiredaktor, ja merge vahend (diff programm)
<source lang="bash">
git config --global user.name "Sinu Nimi"
git config --global user.email sinu@aadress.ee
git config --global core.editor vim
git config --global merge.tool vimdiff
</source>

==Uue projekti loomine olemasolevatest failidest==
Mine kataloogi, milles isalduvast soovid teha git hoidla ja initsialiseeri see.
<source lang="bash">
git init
git add .
git commit -m 'Uus projekt'
</source>

==Projekti kloonimine enda arvutisse==
<source lang="bash">

git clone git://robot.itcollege.ee/robotex.git

</source>
Git toetab järgmiseid protokolle:

*ssh://

*http://

*https://

*git://

*file://

==Uue faili või failide lisamine versioonihaldusesse==

'''git add ''<failinimi>'''''

Kasutada saab metamärke.

Näiteks cpp ja h laiendiga failide lisamiseks:
<source lang="bash">
git add *.cpp
git add *.h
</source>

==Commit==
<source lang="bash">
git commit –m 'Esimene versioon'
</source>

==Hoidla seisundi vaatamine==
<source lang="bash">
git status
</source>

==Ingnoreerimine==
Kõiki faile ei ole mõistlik versioonihaldusesse kaasata. Näiteks C objektfaile, varukoopiaid jne.
Failide versioonihaldusest välja jätmine toimub failis ''.gitignore'' kirjeldatud mustrite alusel.

<source lang="bash">
*.[oa]
*~
*.jpg
</source>

==git log==
Võib ka lihtsalt ''git log''
<source lang="bash">
git log --pretty
</source>

==git diff==
<source lang="bash">
git diff
</source>
=Harjutused=

==Hoidla loomine==

==Githubi hoidla loomine==

==Muutmine ja commit==

==Muutmine ja tagasivõtmine==

==Pull ja push==

==Haru loomine ja kasutamine==

==Konfliktide lahendamine==

==Töövoog github abil==

==Töövoog agiilsele teamile==

==Ruby on Rails ja GIT==
http://toolmantim.com/thoughts/setting_up_a_new_rails_app_with_git

==Git index, repository, working copy==

=Mis on Git kõhus=
==git kataloog==
Hoidlas on igas kataloogis .git kataloog (või muutujas GIT_DIR määratud kataloog). Siin hoitakse konfiguratsiooni ja muudatuste andmebaasi.

==Objektide andmebaas==
Siin hoitakse nelja tüüpi objekte

*blob

*tree

*commit

*tag

=Lingid=
[http://jonas.nitro.dk/git/quick-reference.html GIT quick reference]

[http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/GIT Kuutõrvaja GIT]

[http://progit.org/book/ Suurepärane GIT õpe. siit võiks alustada]
[http://www.slideshare.net/chacon/getting-git Põhjalikud GIT slaidid. Saab selgeks kasutamise ja aru, mis on git kõhus]

[http://gitimmersion.com/index.html Hea algõpetus - UUS]

[http://slides.seld.be/?file=2011-01-05+Git+Introduction.html#1 Kiire ülevaade GIT korraldustest]

http://net.tutsplus.com/tutorials/tools-and-tips/git-tips-from-the-pros/

==Linus GIT versioonihaldusest==

Linus ei õpeta siin GIT kasutamist vaid räägib, miks GIT on omasugune ja sobiv.
Kohustuslik vaatamisvara, kui tunned versioonihalduse alustõdesid ja ka puuduseid. Näiteks oled lahendanud merge konflikte ja teinud harusid näiteks SVN hoidlas ja üritanud neid hallata.

<youtube>4XpnKHJAok8</youtube>

Pikk lugu 1h10m

Vaba interpretatsioon järgnevast videost.
* CVS - paha paha:) "aka devil". SVN on selle mõttetu vend. (Linus soovitab SVN kasutajatel saalist lahkuda:) Kui teile meeldib CVS, siis peaksite olema asutuses, kes teie vaimse tervisega tegeleb.
* bitkeeper - positiivne (inspireerinud giti, kuigi git on bitkeeperist väga erinev)
* git kasutamine algusaastatel nõudis korrsliku ajujõudu:)
* Keskne kooriserver pole hea
* merge CVSis on suur naerukoht (complete disaster=how stupid people are)
* Igal arendajal on oma haru
* Mercurial on samuti heal põhimõttel tehtud
* hash on hea, et tagada terviklikus (kettal on halb blokk, siis teised süsteemid annavad vigase väljavõtte teie koodist) terviklikkus on GIT puhul tagatud
* GIT on kiire
* Kuigi GIT on kiire ära pane 8GB paljudest komponetidest koosnevat kooslust ühte reposse...tee neid mitu. Vastasel juhul võtab esimene clone palju aega.
* Suurte projektide haldamiseks on master project, mis seob erinevad git repod omavahel ära

GIT

<youtube>8dhZ9BXQgc4</youtube>

==Joeli arvamus hajusatest versioonikontrollisüsteemidest==
[http://www.joelonsoftware.com/items/2010/03/17.html Joel on Software artikkel]

==Gource software version control visualization - Git to v1.0==
PS: uusi asju siit videost ei õpi.

<youtube>GTMC3g2Xy8c</youtube>

Category:Programmeerimine CSharp keeles

2015-07-24T11:12:48Z

Vtuul:

=[[Programmeerimine CSharp keeles KKK]]=
==Aine eesmärk ja tutvustus==
Käesoleva õppeaine eesmärgiks on arendada õppija meeskonnatöö ja programmeerimise oskuseid, andes vajalikud teadmised ja oskused .Net raamistiku baasil tarkvaraarenduseks väiksemas meeskonnas.

Õppeaines tegeletakse .Net raamistiku tehnoloogiate, C# programmeerimiskeele ning LINQ päringukeele abil rakenduste loomisega. Põhirõhk on .Net raamistiku, kui ühe levinuima arendusplatvormi tutvustamisel. Aine edukalt läbinud tudeng oskab töötada väiksemas meeskonnas ning luua kaasaegseid rakendusi kasutades .Net raamistikku kuuluvaid tehnoloogiad ja nende võimekusi.
==Oodatavad õpiväljundid==
* Õppija teab ning oskab kirjeldada .Net raamistiku olemust ning peamisi tehnoloogiaid.
* Õppija oskab koostada C# programmeerimiskeeles lihtsamaid rakendusi või suurema tarkvaralahenduse osiseid.
* Õppija oskab lisamaterjale kasutades koostada LINQ päringukeeles päringuid ning kasutada vajadusel .Net raamistiku vahendeid leivnumate andmeallikate (XML, andembaasiserverid ning failid) poole pöördumiseks.
* Õppija oskab töötada väiksemas meeskonnas.

==Hinne ja selle kujunemine==
Hinne kujuneb 55% ulatuses iseseisva tööna valminud projekti ja selle hindamisest saadud teadmiste ja oskuste kvaliteedi ning 45% ulatuses eksamitööna tehtud testi ja praktilise töö korrektsuse põhjal.

Eksamile pääsemise eelduseks on rühmatööna valminud projekti teostatuks arvestamine ning teise rühma töö hindamine. Maksimumtulemuse saavutamiseks peavad projektid olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub ka arendusprotsessi kirjeldus (rühmatöökorral peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel). Maksimumtulemuse üheks eelduseks on projekti erinevate alamosade esitamine õigeteks tähtaegadeks.

Eksamitöö koosneb valikvastustega testist ning lihtsast praktilisest ülesandest. Eksam loetakse sooritatuks, kui valikvastustega testis on vähemalt 51% õigeid vastuseid ning praktilise töö lähteülesanne on realiseeritud (lahendus töötab, kuid piirsituatsioonidega ei ole arvestatud ning esineb mõningaid vigu). Maksimumtulemuse saavutamiseks peab test olema sooritatud väheste vigadega ning praktiline töö teostatud veatult.




==Konsultatsioonid==

Konsultatsiooni jaoks ei ole eraldi aega, vaid see toimub õppejõuga kokkuleppel.
Kontaktid selle kokkuleppmiseks: telefon 53 469 734, e-mail: mait.poska@itcollege.ee. Eelisatud variant on telefon. Samuti võib konsultatsiooniks ettepaneku teha telefonis.

=Teemad=
==.Net raamistiku ja C# programmeerimiskeele tutvustus==
===Teooria===
* [[.Net raamistiku tutvustus]]
* [http://msdn.microsoft.com/en-us/library/hh425099(v=vs.110).aspx Mis on .NET raamistik?]
* [http://msdn.microsoft.com/en-us/library/0cs3416d.aspx Sissejuhatus C# programmeerimiskeelde]

* C# programmeerimiskeel
** [[Väärtustüüpi muutujad CSharp programmeerimiskeeles]]
** [http://msdn.microsoft.com/en-us/library/s1ax56ch.aspx Väärtustüüpi muutujate tabel]
** [[Erindid ja erindihaldus CSharp programmeerimiskeeles]]
** [http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms173114.aspx Meetodid]

===Praktika===

[[Praktikum1: Väärtustüüpi muutujad CSharp programmeerimiskeeles]] <br/>



==Andmetüübid, nende teisendused ja keerulisemad andmekollektsioonid==


===Teooria===
* [[Viitetüüpi muutujad CSharp programmeerimiskeeles]]
**'''Objektorienteeritud programmeerimine'''
*** [http://msdn.microsoft.com/en-us/library/x9afc042.aspx Klassid]
*** [http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms173110.aspx Objektid]
*** [http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms173149.aspx Pärilus]
*** [http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms173152.aspx Polümorfism]
*** [http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms173150.aspx Abstraktsed klassid]
*** [http://msdn.microsoft.com/en-us/library/79b3xss3.aspx Staatilised muutujad ja klassid]
*** [http://msdn.microsoft.com/en-us/library/79b3xss3.aspx Klassi omadused]
*** [http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms173121.aspx Ligipääsud]
* [[Massiivid ja System.Collection.Generic nimeruum CSharp keeles]]
**[http://msdn.microsoft.com/en-us/library/system.collections(v=vs.110).aspx System.Collections nimeruumis asuvad andmekollektsioonid]
**[http://msdn.microsoft.com/en-us/library/system.collections.generic(v=vs.110).aspx System.Collections.Generic nimeruumis asuvad andmekollektsioonid]

===Praktika===
*[[Praktikum2: Viitetüüpi muutujad CSharp programmeerimiskeeles]]

*[[Praktikum3: Viitetüüpi muutujad CSharp programmeerimiskeeles]]
*[[Praktikum:4 Pärilus]]
*[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Praktikum:4_Massiivid_ja_System.Collection.Generic_nimeruum_CSharp_keeles Praktikum 5:Massiivid ja System.Collection.Generic nimeruum CSharp keeles]


==Graafika ja graafiline kasutajaliides==



===Teooria===
Kursusel tegeletakse eelkõige ''Windows Presentation Foundation'' tehnoloogiaga.

====Windows Presentation Foundation====
* Mis on WPF?
**[http://msdn.microsoft.com/en-us/library/aa970268(v=vs.110).aspx WPF rakenduse ülesehitus]
**[http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms752059(v=vs.110).aspx XAML ja ''Code Behind'']
* WPFis kasutatavad elemendid
**[http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms750559(v=vs.110).aspx WPF ja Windows Forms elementide võrdlus]
* XAML
**[http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms752059(v=vs.110).aspx XAML tehniline pool]
* MVVM arendusmuster
**[http://blogs.msdn.com/b/msgulfcommunity/archive/2013/03/13/understanding_2d00_the_2d00_basics_2d00_of_2d00_mvvm_2d00_design_2d00_pattern.aspx MVVM arendusmustri lihtne näide]
**[http://msdn.microsoft.com/en-us/library/gg405484(v=pandp.40).aspx MVVM arendusmuster]
**[http://msdn.microsoft.com/en-us/magazine/dd419663.aspx MVVM arendumuster]
**[http://www.c-sharpcorner.com/UploadFile/ptmujeeb/wpf-mvvm-pattern-a-simple-tutorial-for-absolute-beginners/ MVVM arendusmuster, kus on ka nuppude ''eventid'' toodud vaatemudelisse]
* Andmetesidumine
**[http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms752347(v=vs.110).aspx Sissejuhatus andmete sidumise protsessi WPFis]

====Windows Forms====
** System.Drawing nimeruum http://msdn.microsoft.com/en-us/library/system.drawing.aspx
*** System.Drawing with C# http://ondotnet.com/pub/a/dotnet/2002/05/20/drawing.html?page=1
*** This example shows how to port System.Drawing code for output to PDF. http://www.websupergoo.com/helppdf6net/source/4-examples/20-systemdrawing.htm
*** Image Class http://msdn.microsoft.com/en-us/library/system.drawing.image.aspx
*** How to Fade a Form Using Windows Forms http://www.dotnetcurry.com/ShowArticle.aspx?ID=81&AspxAutoDetectCookieSupport=1

====Videod====
* WPF Videos http://windowsclient.net/learn/videos_wpf.aspx
** Build your first desktop application with .NET and WPF http://msdn.microsoft.com/et-ee/ff728573(en-us).aspx
* Windows Forms Videos http://windowsclient.net/learn/videos.aspx

===Praktika===


==Failisüsteem ja sisend-väljund==


===Teooria===
* System.IO Namespace by MSDN http://msdn.microsoft.com/en-us/library/system.io.aspx
** GZipStream Class http://msdn.microsoft.com/en-us/library/system.io.compression.gzipstream.aspx
** Working with System.IO.Directory Class in C# http://www.c-sharpcorner.com/UploadFile/chandrahundigam/WorkingWithDirectory07022005012852AM/WorkingWithDirectory.aspx
** Simple Text File Operations in C# http://www.csharphelp.com/2005/12/simple-text-file-operations-in-c/
** Create, Read, Write, Copy, Move and Delete a Text File using C# and VB.NET http://www.dotnetcurry.com/ShowArticle.aspx?ID=144

* Create an FTP Class Library in C# http://www.dreamincode.net/forums/topic/35902-create-an-ftp-class-library-in-c%23/
* C# File Handling http://dotnetperls.com/file-handling

===Praktika===



==Serialiseerimine ja vood==

===Teooria===
* [[Andmete konverteerimine ja seriaaliseerimine .Net raamistiku vahenditega]]

===Praktika===


==Töö andmeallikatega ja päringukeel LINQ==
===Teooria===
* [[Linq päringukeel]]
** LINQ: .NET Language-Integrated Query http://msdn.microsoft.com/library/bb308959.aspx
** .NET Language-Integrated Query for XML Data http://msdn.microsoft.com/library/bb308960.aspx
** LINQ to SQL: .NET Language-Integrated Query for Relational Data http://msdn.microsoft.com/library/bb425822.aspx
** VIDEO: Anders Hejlsberg - LINQ http://channel9.msdn.com/blogs/scobleizer/anders-hejlsberg-linq
*** LINQPad http://www.linqpad.net/
<youtube>B0gD0NqbGHk</youtube>



* Using LINQ to SQL (Part 1) http://weblogs.asp.net/scottgu/archive/2007/05/19/using-linq-to-sql-part-1.aspx
* LINQ to SQL (Part 2 - Defining our Data Model Classes) http://weblogs.asp.net/scottgu/archive/2007/05/29/linq-to-sql-part-2-defining-our-data-model-classes.aspx
* LINQ to SQL (Part 3 - Querying our Database) http://weblogs.asp.net/scottgu/archive/2007/06/29/linq-to-sql-part-3-querying-our-database.aspx
* LINQ to SQL (Part 4 - Updating our Database) http://weblogs.asp.net/scottgu/archive/2007/07/11/linq-to-sql-part-4-updating-our-database.aspx
* LINQ to SQL (Part 5 - Binding UI using the ASP:LinqDataSource Control) http://weblogs.asp.net/scottgu/archive/2007/07/16/linq-to-sql-part-5-binding-ui-using-the-asp-linqdatasource-control.aspx
* LINQ to SQL (Part 6 - Retrieving Data Using Stored Procedures)http://weblogs.asp.net/scottgu/archive/2007/08/16/linq-to-sql-part-6-retrieving-data-using-stored-procedures.aspx
* LINQ to SQL (Part 7 - Updating our Database using Stored Procedures) http://weblogs.asp.net/scottgu/archive/2007/08/23/linq-to-sql-part-7-updating-our-database-using-stored-procedures.aspx
LINQ to SQL (Part 8 - Executing Custom SQL Expressions) http://weblogs.asp.net/scottgu/archive/2007/08/27/linq-to-sql-part-8-executing-custom-sql-expressions.aspx

===Praktika===



==Rakenduste domeenid ja teenused==
==Mitmelõimelised rakendused==
==Rakenduste jõudlus==
==Rakenduste ja andmete turvamine==
==.Net platvormi võimekuse laiendamine==
==Koodiüksuste koostalitusvõime ja ristkasutus==
==Rakenduste pakendamine==
==Mängude loomise platvorm XNA==

===Teooria===
'''NB! Tänasel päeval on XNA vananenud tehnoloogia, kuid kuna paljud tunnevad selle vastu huvi, jätan viited alles. Alternatiivina soovitan uurida näiteks Unityt'''
* Learn Programming with XNA https://www.facultyresourcecenter.com/curriculum/pfv.aspx?ID=7992&wa=wsignin1.0&Login=#Download
* Learning C# with XNA 3.0 http://www.facultyresourcecenter.com/curriculum/pfv.aspx?ID=8119
* http://www.eneta.ee -> õppimine -> Veebistuudium -> Veebiarendus
* http://creators.xna.com/en-US/



* Hulk lahendaid videojuhendeid, üks stiilinäide ka:
** http://www.phstudios.com/tutorials/xna/BasicTraining/
** http://www.phstudios.com/?q=node/16
** http://www.phstudios.com/?q=node/49
<youtube>FFB8iTb2YXI</youtube>

===Praktika===



=Arhiiv=
==2011==
===Videoloengud===
*[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/a32bd07e-4758-4182-a0a7-b98768424e69 .NET tehnoloogia tutvustus]
*[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/7eb539bd-1c41-460c-b4b8-5c5e4fe1c376 Muutujad, pärilus liidesed]
*[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/47f09496-72c5-4840-ba2a-786c93b30f61 Andmekollektsioonid]
*[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/ac5636ce-8d3c-46ac-9746-004df514416a Mängude loomise platvorm XNA]
*[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/054d4589-05bd-4ee8-a198-93060dbce207 Failisüsteem ja sisend-väljund]
*[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e7e36596-6381-4be1-8daf-8ffd956c120b Windows Presendation Foundation(Jaana Metsamaa)]
*[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/c89e7095-c0f9-4c62-b486-ba033b6a4a3a Serialiseerimine ja vood]
*[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/9f75b81f-5666-4aa9-92cf-d2ddb6e87924 LINQToSQL & WPF(1)]
*[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4e69d772-9707-43b2-ae62-0752c217e117 LINQToSQL & WPF(2)]
*[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da6db8b0-5e43-4faa-8350-cb47d6ed0126 LINQToSQL & WPF(3)]
===Praktikumid===
*[[Praktikum1: Väärtustüüpi muutujad CSharp programmeerimiskeeles ]]
*[[Praktikum2:_Viitetüüpi_muutujad_CSharp_programmeerimiskeeles(1.praktikumi järg)]]
*[[Praktikum3:Viitetüüpi muutujad CSharp programmeerimiskeeles]]
*[[Praktikum:4 Massiivid ja System.Collection.Generic nimeruum CSharp keeles]]
*[[Praktikum5: FailiSüsteemi sisend väljund]]
*[[Praktikum: Graafika ja graafiline kasutajaliides CSharp programmeerimiskeeles]]
*[[Praktikum: Serialiseerimine ja kordamine]]
*[[Praktikum: Linq ja XML]]
===Meeskonnad 2011===
*[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2011) Päevaõpe]
*[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22(Kaug%C3%B5pe_2011) Kaugõpe]

==2010==
===Videoloengud===
* '''Teise loengu salvestus: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da80554f-c89f-426e-b5f1-3c060176e4d8'''
** Teises loengus tehtud näited: http://enos.itcollege.ee/~htahis/CSharp/Loeng2/CSharp2010loeng2.zip
* '''Kolmanda loengu salvestus: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/bbc382a2-b9ca-4f31-b853-21f8edee52a9'''
** Kolmandas loengus tehtud näited: http://enos.itcollege.ee/~htahis/CSharp/Loeng3/
* '''Neljanda loengu salvestus: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/46d76716-cfbb-4fea-a66c-53dc6435b159'''
** Neljanda loengu näited:
* '''Viienda loengu salvestus: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/2f1d17c1-c3e0-4811-bdc2-701c9bcaebab'''
* '''Kuuenda loengu salvestus: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/392a78ab-db8b-425c-873c-170d0e83dd66'''
* ''' Seitsmenda loengu salvestus: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/645e0fc2-63c8-498e-8ccb-10172bb4bd63'''
* '''Kaheksanda loengu salvestus: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/c20e040b-6c9c-40b6-9d1c-3eda0ab7274b'''

===Praktikumid===
* [[Praktikum: Erindid ja erindihaldus CSharp programmeerimiskeeles]]
* [[Praktikum: Väärtustüüpi muutujad CSharp programmeerimiskeeles]]
* [[Praktikum: Viitetüüpi muutujad CSharp programmeerimiskeeles]]
* [[Praktikum: Massiivid ja System.Collection.Generic nimeruum CSharp keeles]]
* [[Praktikum: Failid ja failide haldamine CSharp programmeerimiskeeles]]
* [[Praktikum: Graafika ja graafiline kasutajaliides CSharp programmeerimiskeeles]]
* [[Praktikum: Andmete konverteerimine ja seriaaliseerimine .Net raamistiku vahenditega]]
* [[Praktikum: Linq päringukeel]]

===[[Programmeerimine CSharp keeles: 2010 sügis, päevaõppe kokkuvõtted]]===

Windowsi ajalugu: Windows 7 ja tema eelkäijad

2015-07-24T11:12:03Z

Vtuul:

[[Category: Windows-tööjaamade haldamine]]
[[Category: Windows-tööjaamade haldamine 2012]]

{| class="prettytable"
| Siin peatükis käsitletakse:

* Windows 7 ja Windows Server 2008 R2
* Microsoft Windowsi ajalugu

|}
Microsofti Windows 7 on Microsofti tööjaamadele mõeldud operatsioonisüsteemide uusim liige. Tööjaamadeks võib siinses kontekstis pidada laua-, süle- ja tahvelarvuteid. '''Windows 7 muutus kõigile kättesaadavaks 22. oktoobril 2009.'''

Võrreldes vanemate Windowsi tööjaamadele mõeldud versioonidega on Windows 7’s mitmeid täiendusi ja uusi funktsionaalsuseid. Oluliselt on muudetud kasutajaliidest ning täiendatud on mitmeid põhifunktsionaalsuseid.

'''Windows 7’ga samaväärne serveritele mõeldud operatsioonisüsteem on Windows Server 2008 R2'''. Selle operatsioonisüsteemi näol on tegemist samal koodibaasil baseeruva serveritootega ning need kaks koos moodustavad ühe tervikliku IT infrastruktuuri platvormi.

== Windowsi ajalugu ==
Windowsi sünniks peetakse septembrit 1981, siis loodi Microsoftis projekt „''Interface Manager''“.

=== Varased versioonid ===
„''Interface Manager''“ projekti tulemina valmis '''novembris 1985 Microsoft Windows 1.0. '''Tegelikult ei saa Windows 1.0’i lugeda operatsioonisüsteemiks, sest tegemist oli MS-DOS operatsioonisüsteemis töötava programmiga, mis sisuliselt oli ainult graafiline kasutajaliides. Windows 1.0 realiseeris ka piiratud võimalustega MS-DOS rakenduste multitegumi ning sisaldas ise hulka graafilise kasutajaliidesega rakendusi.

<youtube>ItuymzxNUYM</youtube>

Windows 1.0 demo on kättesaadav aadressilt [http://www.youtube.com/watch?gl=GB&hl=en-GB&v=ItuymzxNUYM http://www.youtube.com/watch?gl=GB&hl=en-GB&v=ItuymzxNUYM].

'''Oktoobris 1987 tõi Microsoft turule Windows 2.0 nimelise toote. '''Tegemist oli Windows 1.0 täiendatud versiooniga, kus oli täiendatud kasutajaliidest ning mäluhaldust. Windows 2.0 järglasest''' Windows 2.1 loodi kaks eraldi versiooni Windows/386 ja Windows/286.'''

'''Mais 1990 valmis Microsoft Windows 3.0'''. Windows 3.0 oli tehniliselt oluliselt tugevam eelkäijatest, sisaldas paremat mäluhaldust ning kasutajaliidest. Windows 3.0 oli eriline Windowsi versioon, sest võimaldas töötamist kolmes erinevas mäluhaldusrežiimis: ''real mode ''(vajalik vanemate protsessoritega arvutite jaoks, nt Intel 8086, 8088), ''standard mode (vajalik ''Intel 80286 protsessoriga arvutite tarvis ehk ''protected mode'' toetus'')'' ja ''386 enhanced mode'' (uuemate protsessorite jaoks, Intel 386 ja edasi, ehk ''virtual mode ''toetus). '''Windows 3.0’le järgnes Windows 3.1, mis ei toetanud enam ''real mode''.'''

=== Windows 9x ehk Wintendo seeria ===
'''Augustis 1995 muutus kättesaadavaks Windows 3.x seeria järglane Microsoft Windows 95 (versioon 4).''' Windows 95 vajas töötamiseks endiselt baasiks MS-DOS operatsioonisüsteemi (versioon 7), kuid enamasti käsitletakse seda siiski eraldi operatsioonisüsteemina. Võrreldes eelkäijatega sisaldas Windows 95 hulgaliselt uuendusi ja uusi tehnoloogiaid:

{| class="prettytable"
| Uus kasutajaliides
| Start nupp ja menüü, tegumiriba

|-
| Uus lähenemine infohaldamisele
| My Computer, My Documents jne

|-
| Pikad failinimed
| Senised süsteemid toetasid nn 8.3 süsteemi, mis tähendas seda, et failinimi võis olla 8 sümbolit, millele lisandus kolme sümbolit pikk faililaiend. '''Windows 95 toetas kuni 255 sümbolit pikki failinimesid'''

|-
| ''Plug and Play ''tehnoloogia tugi
| ''Plug and Play'' on tehnoloogia, mis võimaldab sisend-väljund seadmetele automaatselt jagada vajalikke süsteemseid ressursse. See tehnoloogia vajas riistvara, BIOS’i ja draiverite poolset tuge.

|}
Windows 95’le ilmus mitmeid paranduste ja täienduspakette, mille käigus lisati tarkvarale uusi funktsionaalsuseid. Nii näiteks sisaldus SP1 parandustepaketis''' Internet Explorer 2.0''' ja parandustepaketiga OSR 2.1 lisandus''' USB seadmete tugi ja DirectX 2.0a tehnoloogia'''.

'''Juunis 1998 ilmus järgmine Windowsi versioon Microsoft Windows 98 (versioon 4.10). '''Endiselt vajas see versiooni töötamiseks MS-DOS operatsioonisüsteemi. Windows 98 versioonis võeti kasutusele uus draiverite mudel ''Windows Driver Model'', mis asendas senise ''VxD'' tehnoloogia. See Windowsi versioon sisaldas vaikimisi''' Internet Explorer 4.0 '''brauserit, mida kasutati ka failihaldurina. Windows 98’le ilmus üks suurem parandustepakett, mida turundati eraldi versioonina ja mis kandis nime '''Microsoft Windows 98 Second Edition '''(Windows 98 SE).

Koos Windows 98’ga lanseeris Microsoft ka '''''Windows Update''''' veebilehe, kuhu koondati kõik süsteemiuuendused. Mõni aeg hiljem tegi Microsoft '''''Critical Update Notification Utility''''', mis kujutas endast rakendust, mis kontrollis taustal uuenduste olemasolu ''Windows Update'' veebilehel.

'''Septembris 2000 ilmus järjekordne Windows 9x perekonda kuuluv toode Windows Millennium Edition (Windows ME, versioon 4.90)'''. Windows ME näol oli tegemist viimase Windowsi versiooniga, mis vajas töötamiseks MS-DOS operatsioonisüsteemi. Windows ME sisaldas mitmeid tänadeni tuntud tehnoloogiaid ja funktsionaalsuseid: '''Windows Movie Maker, System Restore, Automatic Updates, On-Screen Keyboard jne. '''

{| class="prettytable"
| Windows ME’l esines kohati suuri probleeme süsteemi stabiilsusega, seepärast on tihti naljatletud toote nime teemal: Windows Miserable Edition, Windows More Errors, Windows Mistake Edition jne.

|}
=== Windows NT tooteperekond ===

{| class="prettytable"
| '''Windows NT tooteperekonna operatsioonisüsteemid olid juba algselt planeeritud mitmekasutaja, -protsessori ja täieliku multitegumi toega. Täna populaarsed Windows XP, Windows Vista ja Windows 7 ja Windows Server 2008 kuuluvad Windows NT tooteperekonda.'''

'''NT on ametlikult lühend fraasist „''New Technology''“'''

|}
'''Esimene Windows NT ilmus juunis 1993 ning kandis nime Microsoft Windows NT 3.1. '''Toote versioon oli 3.1 kaunis pragmaatilisel põhjusel: kodukasutajatele ja väikefirmadele Mõeldud Windows oli juba jõudnud versiooninumbrini 3.1 (Windows 3.1) ja nii algaski uue tooteperekonna versioonide nummerdamine veidi ebaloomulikult. Windows NT 3.1 arendus algas 1988 ja algselt tegemist oli Microsofti ja IBM’i koostööga OS/2 kolmanda versiooni arendamisel, kuid kuna koostööpartnerid ei suutnud lõpuks kokkuleppida loodava operatsioonisüsteemi rakendusliidese (API) formaadis ja tehnoloogias, siis jätkati eraldi arendusprojektidega: Microsoft ja Windows NT ning IBM ja OS/2 Warp.

'''Windows NT 3.1 üks oli kättesaadav kahe väljaandena: Windows NT ja Windows NT Advanced Server.'''

Windows NT 3.1 sisaldas mitmeid võrreldes klassikalise Windows 3.1’ga mitmeid tehnilisi uuendusi:

{| class="prettytable"
| '''Laiem protsessorite tugi'''
| '''Kui Windows 3.1 toetas ainult Intel 286 või 386 ühilduva protsessoriga süsteeme, siis Windows NT toetas ka '''Intel i860''', '''MIPS R4000''', '''DEC Alpha''' ja mitme Intel 386 protsessoriga süsteeme'''

|-
| '''Täielikut 32bitine operatsioonisüsteem'''
| '''Windows 3.1 oli 32/16bitine hübriidsüsteem'''

|-
| '''TCP/IP protokolli tugi'''
| '''Windows 3.1 ei olnud ametlikku TCP/IP protokolli tuge, Windows Nt 3.1 oli kasutusel SpiderTCP protokollipinu. Tõsi, DHCP tugi puudus'''

|-
| '''Laiem rakendusliideste tugi'''
| '''Windows NT 3.1 toetas ka OS/2 16bitiste ning osalist POSIX rakenduste tuge'''

|}
'''Septembris 1994 ilmus Microsoft Windows NT 3.5. '''Selles versioonis lisandus DCHP ja WINS tehnoloogiate tugi, parandati mäluhaldust ning muid tehnoloogiaid. Windows NT 3.5 üks oli kättesaadav kahe väljaandena: Windows NT 3.5 Workstation ja Windows NT 3.5 Server.

'''Mais 1995 ilmus Windows NT 3.51.''' Peamise täiendusena toetas Windows NT 3.51 suuremat hulka protsessoreid (näiteks PowerPC ja Intel Pentium) ja ühildus Windows 95’ga.

'''Augustis 1996 ilmus järjekordne Windows NT perekonna operatsioonisüsteem Microsoft Windows NT 4.''' Selles versioonist ilmus Windows NT seeriasse Windows 95’lt tuttav kasutajaliides ning DirectX tugi, samuti kasutati uut infohaldusloogikat (My Computer, My documents jne). Samas puudus sellel operatsioonisüsteemil USB tehnoloogia tugi. Windows NT 4 oli kättesaadav viie erineva väljalaskena: Windows NT 4.0 Workstation, Windows NT 4.0 Server, Windows NT 4.0 Server Enterprise Edition, Windows NT 4.0 Terminal Server ja Windows NT 4.0 Embedded.

'''Veebruaris 2000 muutus kättesaadavaks Microsoft Windows 2000 (NT versioon NT 5).''' Windows 2000 sisaldas nii Windows NT kui ka Windows 9x perekonnast tuntud funktsionaalsuseid ja tehnoloogiaid: Windows Desktop Update, Internet Explorer 5, Outlook Express, NetMeeting, FAT32 support, Windows Driver Model, Internet Connection Sharing, Windows Media Player, WebDAV jne. Samuti lisandus mitmeid uusi tehnoloogiaid: USB tugi, Encrypting File System, Logical Disk Manager, Active Directory, Distributed File System jne. Windows 2000 oli kättesaadav nelja erineva väljalaskena: Professional, Server, Advanced Server, and Datacenter Server. Windows 2000’s täiendati oluliselt ka paigaldusvõimalusi: Windows 2000 oli paigaldatav CD meedialt, Microsoft Systems Management Server, System Preparation Tool (Sysprep) või Remote Installation Services (RIS) abil. Võimalik oli kasutada INI formaadis vastustefaile, mida võimaldas koostada Setup manager nimeline rakendus.

=== Tänapäeval kasutatavad Windowsi versioonid ===

{| class="prettytable"
| Kõik tänapäeval kasutatavad tööjaamadele mõeldud Microsofti operatsioonisüsteemid on '''Windows XP, Windows Vista ja Windows 7, need kõik kuuluvad Windows NT tooteperekonda'''.

|}
'''Oktoobris 2001 ilmus Windows NT 5.1 tootenimega Microsoft Windows XP'''. '''Windows XP oli esimene Microsofti Windows NT tooteperekonna versioon, mis oli suunatud nii kodu- kui ka ärikasutajatele. '''Kuni Windows XP’ni oli vaikimisi Windows 9x tootepere suunatud kodukasutajatele ja Windows NT tootepere ärikasutajatele. Siit on pärit ka laialt levinud väärarusaam, et Windows XP Home Edition baseerub Windows 9x koodibaasil, tegelikkuses see nii ei ole!

Windows XP väljalasete nimekiri on ootamatult pikk:

{| class="prettytable"
| Windows XP Home Edition
| Kodukasutajatele mõeldud versioon, mis ei toetanud mitmeid Windows XP funktsionaalsuseid, näiteks: Active Directory Domain, NTFS failiõiguste kohandamiseks vajaliku töövahendit, Remote Desktop, EFS, IIS, jne.

|-
| Windows XP Professional
| '''Ärikasutajatele mõeldud versioon, mis võrreldes Home Editioniga sisaldas ka näiteks tsentraalse haldamise jaoks vajalike vahendeid ja toetas kuni kahe füüsilise protsessori kasutamist (HE toetas ainult ühte)'''

|-
| Windows XP Home Edition ULCPC
| Netbookidele mõeldud Windows XP versioon.

|-
| Windows XP Starter Edition
| Arengumaades turundatav Windows XP versioon, millel puudusid mitmed funktsionaalsuses ja olid olulised kasutamispiirangud. Näiteks võimaldas see väljalase töötada koos kõige rohkem kolmel rakendusel.

|-
| Windows XP Media Center Edition
| Media Center rakendusega varustatud Windows XP väljalase, mõeldud eelkõige meediakeskustele. Toetab ''Media Center Extender’''eid TV-kaarte ning nende abil TV programmide salvestamist jne.

|-
| Windows XP Tablet PC Edition
| Tahvelarvutitele mõeldud väljalase. Sisaldab hulgaliselt rakendusi, mis on tahvelarvutitel (näiteks Windows Journal)

|-
| Windows XP 64-Bit Edition
| Intel Itanium protsessorite toega Windows XP väljalase

|-
| Windows XP Professional x64 Edition
| x64 arhitektuuriga protsessorite toega Windows XP väljalase.

|}
'''30. novembril 2006 ilmus Microsoft Windows Vista ehk Windows NT 6. '''Windows Vistas oli mitmeid olulisi täiendusi, mis olid eelkõige suunatud turvalisuse, kasutajamugavuse ja stabiilsuse tõstmisele. Windows Vista oli esimene tööjaamadele mõeldud Microsofti operatsioonisüsteem, mis juba algselt oli kättesaadav nii 32bit kui ka 64bit versioonidena. '''Suurt segadust tekitasid turvalisuse tõstmiseks mõeldud täiendused ja versiooninumbri vahetus (Windows XP oli NT 5.1 ja Vista NT 6). '''Windows Vista on otsene Windows 7 eelkäija ning mitmed funktsioonid ja tööriistad on väga sarnased.

Windows Vistas tutvustas Microsoft mitmeid uuendusi, neist peamised on: '''Windows Aero, Windows Search, Windows Sidebar, User Account Control, Windows Mobility Center ja BitLocker Drive Encryption. '''Nagu eelnevat mainitud täiendati olulisel määral turvalisust ning kasutajakogemust, kuid samas on tähelepanuväärseid täiendusi ka mobiilsete seadmete tarvis (toitehaldus, tahvelarvutitele tarvilikud tööriistad, lisaekraanide haldus jne) ning senisest erinev on ka paigaldusprotsess ja seal kasutatavad tööriistad.

Windowsi ajalugu: Windows 7 ja tema eelkäijad

2015-07-24T11:11:48Z

Vtuul:

[[Category: Windows-tööjaamade haldamine]]
[[Category: Windows-tööjaamade haldamine 2012]]

{| class="prettytable"
| Siin peatükis käsitletakse:

* Windows 7 ja Windows Server 2008 R2
* Microsoft Windowsi ajalugu

|}
Microsofti Windows 7 on Microsofti tööjaamadele mõeldud operatsioonisüsteemide uusim liige. Tööjaamadeks võib siinses kontekstis pidada laua-, süle- ja tahvelarvuteid. '''Windows 7 muutus kõigile kättesaadavaks 22. oktoobril 2009.'''

Võrreldes vanemate Windowsi tööjaamadele mõeldud versioonidega on Windows 7’s mitmeid täiendusi ja uusi funktsionaalsuseid. Oluliselt on muudetud kasutajaliidest ning täiendatud on mitmeid põhifunktsionaalsuseid.

'''Windows 7’ga samaväärne serveritele mõeldud operatsioonisüsteem on Windows Server 2008 R2'''. Selle operatsioonisüsteemi näol on tegemist samal koodibaasil baseeruva serveritootega ning need kaks koos moodustavad ühe tervikliku IT infrastruktuuri platvormi.

== Windowsi ajalugu ==
Windowsi sünniks peetakse septembrit 1981, siis loodi Microsoftis projekt „''Interface Manager''“.

=== Varased versioonid ===
„''Interface Manager''“ projekti tulemina valmis '''novembris 1985 Microsoft Windows 1.0. '''Tegelikult ei saa Windows 1.0’i lugeda operatsioonisüsteemiks, sest tegemist oli MS-DOS operatsioonisüsteemis töötava programmiga, mis sisuliselt oli ainult graafiline kasutajaliides. Windows 1.0 realiseeris ka piiratud võimalustega MS-DOS rakenduste multitegumi ning sisaldas ise hulka graafilise kasutajaliidesega rakendusi.

</youtube>ItuymzxNUYM</youtube>

Windows 1.0 demo on kättesaadav aadressilt [http://www.youtube.com/watch?gl=GB&hl=en-GB&v=ItuymzxNUYM http://www.youtube.com/watch?gl=GB&hl=en-GB&v=ItuymzxNUYM].

'''Oktoobris 1987 tõi Microsoft turule Windows 2.0 nimelise toote. '''Tegemist oli Windows 1.0 täiendatud versiooniga, kus oli täiendatud kasutajaliidest ning mäluhaldust. Windows 2.0 järglasest''' Windows 2.1 loodi kaks eraldi versiooni Windows/386 ja Windows/286.'''

'''Mais 1990 valmis Microsoft Windows 3.0'''. Windows 3.0 oli tehniliselt oluliselt tugevam eelkäijatest, sisaldas paremat mäluhaldust ning kasutajaliidest. Windows 3.0 oli eriline Windowsi versioon, sest võimaldas töötamist kolmes erinevas mäluhaldusrežiimis: ''real mode ''(vajalik vanemate protsessoritega arvutite jaoks, nt Intel 8086, 8088), ''standard mode (vajalik ''Intel 80286 protsessoriga arvutite tarvis ehk ''protected mode'' toetus'')'' ja ''386 enhanced mode'' (uuemate protsessorite jaoks, Intel 386 ja edasi, ehk ''virtual mode ''toetus). '''Windows 3.0’le järgnes Windows 3.1, mis ei toetanud enam ''real mode''.'''

=== Windows 9x ehk Wintendo seeria ===
'''Augustis 1995 muutus kättesaadavaks Windows 3.x seeria järglane Microsoft Windows 95 (versioon 4).''' Windows 95 vajas töötamiseks endiselt baasiks MS-DOS operatsioonisüsteemi (versioon 7), kuid enamasti käsitletakse seda siiski eraldi operatsioonisüsteemina. Võrreldes eelkäijatega sisaldas Windows 95 hulgaliselt uuendusi ja uusi tehnoloogiaid:

{| class="prettytable"
| Uus kasutajaliides
| Start nupp ja menüü, tegumiriba

|-
| Uus lähenemine infohaldamisele
| My Computer, My Documents jne

|-
| Pikad failinimed
| Senised süsteemid toetasid nn 8.3 süsteemi, mis tähendas seda, et failinimi võis olla 8 sümbolit, millele lisandus kolme sümbolit pikk faililaiend. '''Windows 95 toetas kuni 255 sümbolit pikki failinimesid'''

|-
| ''Plug and Play ''tehnoloogia tugi
| ''Plug and Play'' on tehnoloogia, mis võimaldab sisend-väljund seadmetele automaatselt jagada vajalikke süsteemseid ressursse. See tehnoloogia vajas riistvara, BIOS’i ja draiverite poolset tuge.

|}
Windows 95’le ilmus mitmeid paranduste ja täienduspakette, mille käigus lisati tarkvarale uusi funktsionaalsuseid. Nii näiteks sisaldus SP1 parandustepaketis''' Internet Explorer 2.0''' ja parandustepaketiga OSR 2.1 lisandus''' USB seadmete tugi ja DirectX 2.0a tehnoloogia'''.

'''Juunis 1998 ilmus järgmine Windowsi versioon Microsoft Windows 98 (versioon 4.10). '''Endiselt vajas see versiooni töötamiseks MS-DOS operatsioonisüsteemi. Windows 98 versioonis võeti kasutusele uus draiverite mudel ''Windows Driver Model'', mis asendas senise ''VxD'' tehnoloogia. See Windowsi versioon sisaldas vaikimisi''' Internet Explorer 4.0 '''brauserit, mida kasutati ka failihaldurina. Windows 98’le ilmus üks suurem parandustepakett, mida turundati eraldi versioonina ja mis kandis nime '''Microsoft Windows 98 Second Edition '''(Windows 98 SE).

Koos Windows 98’ga lanseeris Microsoft ka '''''Windows Update''''' veebilehe, kuhu koondati kõik süsteemiuuendused. Mõni aeg hiljem tegi Microsoft '''''Critical Update Notification Utility''''', mis kujutas endast rakendust, mis kontrollis taustal uuenduste olemasolu ''Windows Update'' veebilehel.

'''Septembris 2000 ilmus järjekordne Windows 9x perekonda kuuluv toode Windows Millennium Edition (Windows ME, versioon 4.90)'''. Windows ME näol oli tegemist viimase Windowsi versiooniga, mis vajas töötamiseks MS-DOS operatsioonisüsteemi. Windows ME sisaldas mitmeid tänadeni tuntud tehnoloogiaid ja funktsionaalsuseid: '''Windows Movie Maker, System Restore, Automatic Updates, On-Screen Keyboard jne. '''

{| class="prettytable"
| Windows ME’l esines kohati suuri probleeme süsteemi stabiilsusega, seepärast on tihti naljatletud toote nime teemal: Windows Miserable Edition, Windows More Errors, Windows Mistake Edition jne.

|}
=== Windows NT tooteperekond ===

{| class="prettytable"
| '''Windows NT tooteperekonna operatsioonisüsteemid olid juba algselt planeeritud mitmekasutaja, -protsessori ja täieliku multitegumi toega. Täna populaarsed Windows XP, Windows Vista ja Windows 7 ja Windows Server 2008 kuuluvad Windows NT tooteperekonda.'''

'''NT on ametlikult lühend fraasist „''New Technology''“'''

|}
'''Esimene Windows NT ilmus juunis 1993 ning kandis nime Microsoft Windows NT 3.1. '''Toote versioon oli 3.1 kaunis pragmaatilisel põhjusel: kodukasutajatele ja väikefirmadele Mõeldud Windows oli juba jõudnud versiooninumbrini 3.1 (Windows 3.1) ja nii algaski uue tooteperekonna versioonide nummerdamine veidi ebaloomulikult. Windows NT 3.1 arendus algas 1988 ja algselt tegemist oli Microsofti ja IBM’i koostööga OS/2 kolmanda versiooni arendamisel, kuid kuna koostööpartnerid ei suutnud lõpuks kokkuleppida loodava operatsioonisüsteemi rakendusliidese (API) formaadis ja tehnoloogias, siis jätkati eraldi arendusprojektidega: Microsoft ja Windows NT ning IBM ja OS/2 Warp.

'''Windows NT 3.1 üks oli kättesaadav kahe väljaandena: Windows NT ja Windows NT Advanced Server.'''

Windows NT 3.1 sisaldas mitmeid võrreldes klassikalise Windows 3.1’ga mitmeid tehnilisi uuendusi:

{| class="prettytable"
| '''Laiem protsessorite tugi'''
| '''Kui Windows 3.1 toetas ainult Intel 286 või 386 ühilduva protsessoriga süsteeme, siis Windows NT toetas ka '''Intel i860''', '''MIPS R4000''', '''DEC Alpha''' ja mitme Intel 386 protsessoriga süsteeme'''

|-
| '''Täielikut 32bitine operatsioonisüsteem'''
| '''Windows 3.1 oli 32/16bitine hübriidsüsteem'''

|-
| '''TCP/IP protokolli tugi'''
| '''Windows 3.1 ei olnud ametlikku TCP/IP protokolli tuge, Windows Nt 3.1 oli kasutusel SpiderTCP protokollipinu. Tõsi, DHCP tugi puudus'''

|-
| '''Laiem rakendusliideste tugi'''
| '''Windows NT 3.1 toetas ka OS/2 16bitiste ning osalist POSIX rakenduste tuge'''

|}
'''Septembris 1994 ilmus Microsoft Windows NT 3.5. '''Selles versioonis lisandus DCHP ja WINS tehnoloogiate tugi, parandati mäluhaldust ning muid tehnoloogiaid. Windows NT 3.5 üks oli kättesaadav kahe väljaandena: Windows NT 3.5 Workstation ja Windows NT 3.5 Server.

'''Mais 1995 ilmus Windows NT 3.51.''' Peamise täiendusena toetas Windows NT 3.51 suuremat hulka protsessoreid (näiteks PowerPC ja Intel Pentium) ja ühildus Windows 95’ga.

'''Augustis 1996 ilmus järjekordne Windows NT perekonna operatsioonisüsteem Microsoft Windows NT 4.''' Selles versioonist ilmus Windows NT seeriasse Windows 95’lt tuttav kasutajaliides ning DirectX tugi, samuti kasutati uut infohaldusloogikat (My Computer, My documents jne). Samas puudus sellel operatsioonisüsteemil USB tehnoloogia tugi. Windows NT 4 oli kättesaadav viie erineva väljalaskena: Windows NT 4.0 Workstation, Windows NT 4.0 Server, Windows NT 4.0 Server Enterprise Edition, Windows NT 4.0 Terminal Server ja Windows NT 4.0 Embedded.

'''Veebruaris 2000 muutus kättesaadavaks Microsoft Windows 2000 (NT versioon NT 5).''' Windows 2000 sisaldas nii Windows NT kui ka Windows 9x perekonnast tuntud funktsionaalsuseid ja tehnoloogiaid: Windows Desktop Update, Internet Explorer 5, Outlook Express, NetMeeting, FAT32 support, Windows Driver Model, Internet Connection Sharing, Windows Media Player, WebDAV jne. Samuti lisandus mitmeid uusi tehnoloogiaid: USB tugi, Encrypting File System, Logical Disk Manager, Active Directory, Distributed File System jne. Windows 2000 oli kättesaadav nelja erineva väljalaskena: Professional, Server, Advanced Server, and Datacenter Server. Windows 2000’s täiendati oluliselt ka paigaldusvõimalusi: Windows 2000 oli paigaldatav CD meedialt, Microsoft Systems Management Server, System Preparation Tool (Sysprep) või Remote Installation Services (RIS) abil. Võimalik oli kasutada INI formaadis vastustefaile, mida võimaldas koostada Setup manager nimeline rakendus.

=== Tänapäeval kasutatavad Windowsi versioonid ===

{| class="prettytable"
| Kõik tänapäeval kasutatavad tööjaamadele mõeldud Microsofti operatsioonisüsteemid on '''Windows XP, Windows Vista ja Windows 7, need kõik kuuluvad Windows NT tooteperekonda'''.

|}
'''Oktoobris 2001 ilmus Windows NT 5.1 tootenimega Microsoft Windows XP'''. '''Windows XP oli esimene Microsofti Windows NT tooteperekonna versioon, mis oli suunatud nii kodu- kui ka ärikasutajatele. '''Kuni Windows XP’ni oli vaikimisi Windows 9x tootepere suunatud kodukasutajatele ja Windows NT tootepere ärikasutajatele. Siit on pärit ka laialt levinud väärarusaam, et Windows XP Home Edition baseerub Windows 9x koodibaasil, tegelikkuses see nii ei ole!

Windows XP väljalasete nimekiri on ootamatult pikk:

{| class="prettytable"
| Windows XP Home Edition
| Kodukasutajatele mõeldud versioon, mis ei toetanud mitmeid Windows XP funktsionaalsuseid, näiteks: Active Directory Domain, NTFS failiõiguste kohandamiseks vajaliku töövahendit, Remote Desktop, EFS, IIS, jne.

|-
| Windows XP Professional
| '''Ärikasutajatele mõeldud versioon, mis võrreldes Home Editioniga sisaldas ka näiteks tsentraalse haldamise jaoks vajalike vahendeid ja toetas kuni kahe füüsilise protsessori kasutamist (HE toetas ainult ühte)'''

|-
| Windows XP Home Edition ULCPC
| Netbookidele mõeldud Windows XP versioon.

|-
| Windows XP Starter Edition
| Arengumaades turundatav Windows XP versioon, millel puudusid mitmed funktsionaalsuses ja olid olulised kasutamispiirangud. Näiteks võimaldas see väljalase töötada koos kõige rohkem kolmel rakendusel.

|-
| Windows XP Media Center Edition
| Media Center rakendusega varustatud Windows XP väljalase, mõeldud eelkõige meediakeskustele. Toetab ''Media Center Extender’''eid TV-kaarte ning nende abil TV programmide salvestamist jne.

|-
| Windows XP Tablet PC Edition
| Tahvelarvutitele mõeldud väljalase. Sisaldab hulgaliselt rakendusi, mis on tahvelarvutitel (näiteks Windows Journal)

|-
| Windows XP 64-Bit Edition
| Intel Itanium protsessorite toega Windows XP väljalase

|-
| Windows XP Professional x64 Edition
| x64 arhitektuuriga protsessorite toega Windows XP väljalase.

|}
'''30. novembril 2006 ilmus Microsoft Windows Vista ehk Windows NT 6. '''Windows Vistas oli mitmeid olulisi täiendusi, mis olid eelkõige suunatud turvalisuse, kasutajamugavuse ja stabiilsuse tõstmisele. Windows Vista oli esimene tööjaamadele mõeldud Microsofti operatsioonisüsteem, mis juba algselt oli kättesaadav nii 32bit kui ka 64bit versioonidena. '''Suurt segadust tekitasid turvalisuse tõstmiseks mõeldud täiendused ja versiooninumbri vahetus (Windows XP oli NT 5.1 ja Vista NT 6). '''Windows Vista on otsene Windows 7 eelkäija ning mitmed funktsioonid ja tööriistad on väga sarnased.

Windows Vistas tutvustas Microsoft mitmeid uuendusi, neist peamised on: '''Windows Aero, Windows Search, Windows Sidebar, User Account Control, Windows Mobility Center ja BitLocker Drive Encryption. '''Nagu eelnevat mainitud täiendati olulisel määral turvalisust ning kasutajakogemust, kuid samas on tähelepanuväärseid täiendusi ka mobiilsete seadmete tarvis (toitehaldus, tahvelarvutitele tarvilikud tööriistad, lisaekraanide haldus jne) ning senisest erinev on ka paigaldusprotsess ja seal kasutatavad tööriistad.

Serveri rollid

2015-07-24T11:10:53Z

Vtuul:

= Serveri rollid=

[[Image:aa_server_rollid_sissejuhatus.png|thumb|alt=Windows Server 2008 R2 rollid.|Windows Server 2008 R2 rollid.|200px|right |Windows Server 2008 R2 rollid.]]
Serveri roll kirjeldab serveri peamist funktsiooni. Serveri administraator võib serverile määrata kas ühe kindla (n. Active Directory domeeniteenuse rolli) või mitu serveri rolli (n. DNS-, faili-, faxi rollid). Iga roll võib sisaldada üht või enamat alamrolli/-teenust.

Windows server 2008 ja 2008 R2 rolle saab hallata ja paigaldada kasutades Server Manageri.

Käesolev artikkel annab ülevaate Windows Server 2008 rollidest.

= Windows Server 2008 R2 operatsioonisüsteemi rollid: =

== Active Directory serditeenused (Active Directory Certificate Services – AD CS) ==

Active Directory serditeenused hõlbustavad avaliku võtme infrastruktuuri (PKI) kasutuselevõttu. Teenus võimaldab luua ja hallata infoturbes laialt kasutusel olevaid avaliku võtmega sertifikaate. AD CS seob kasutaja salajase võtme abiga seadme või teenusega.

== Active Directory domeeniteenused(Active Directory Domain Services - AD DS) ==

Active Directory domeeniteenused on varem tuntud lihtsalt Active Directory nime all.
Teenus talletab teavet kasutajate, arvutite ja muude domeenis olevate seadmete kohta. AD DS haldab kasutajate ja domeeni vahelist liiklust. N. Kasutajate sisselogimist, audentimist, kataloogide otsimist jm.

Active Directory Domain Services lubab administraatoritel jagada poliitikaid, installeerida tarkvara ja rakendada võrgus kriitilisi uuendusi. Active Directory Domain Services talletab informatsiooni ja seadistusi keskses andmebaasis. Active Directory Domain Services võrk võib sisaldada endas mõnd arvutit ja printerit, kuid samas võib seal olla ka tuhandeid tööjaamu erinevatest domeenidest ja serverifarmidest.

== Active Directory ühinemisteenused (Active Directory Federation Services – AD FS) ==

Active Directory ühinemisteenused lihtsustavad juurdepääsu süsteemidele ja rakendustele, kasutades taotluse turvalisuse tagamiseks nõude-põhist juurdepääsu (claims-based access - CBA). AD FS toetab web single-sign-on (SSO) tehnoloogiat, millega on võimalik luua laiaulatuslik juurdepääsusüsteem isikute andmetele ligipääsemiseks, nii Windowsi, kui ka mitte-Windowsi süsteemis.
AD FS 2.0, AD FS 1.0 järeltulija, on on võimalik allalaadida Windows Server 2008 uuendustest. AD FS 1.0 võeti esmakordselt kasutusele Windows Server 2003 R2 operatsioonisüsteemis.

== Active Directory Lightweight Directory teenused (Active Directory Lightweight Directory Services) ==

Active Directory Lightweight Directory teenus on Active Directory sõltumatu versioon, mis võimaldab katalooge kasutavatele rakendustele ja teenustele katalooge jagada.
Kataloogi kasutavad rakendused on rakendused, mis kasutavad andmete talletamiseks katalooge, mitte aga andmebaase, faili või mõnd muud andme talletamise viisi.
AD LDS pakub AD DS'iga sarnast funktsionaalust (kasutab sama koodipõhja), kui ei nõua domeenide ja domeenikontrollerite kasutuselevõttu.

Active Directory Lightweight Directory teenused on optimeeritud kiirele faili lugemisele, samas kui tavapärased relatsioonilised andmebaasid on optimeeritud tehingute(failiedastuse) töötlemiseks.

== Active Directory õiguste halduse teenused (Active Directory Rights Management Services - AD RMS) ==

Active Directory õiguste halduse teenuseid ja AD RMS klienti kasutades saate te tõsta organisatsiooni julgeolekustrateegiat, kaitstes teavet püsivate kasutamise põhimõtetega, mis jäävad teabe juurde, hoolimata sellest kuhu see on teisaldatud.

Võite kasutada AD RMS, vältimaks tundliku teabe nagu finantsaruannete,
tootekirjelduste, kliendiandmete ja konfidentsiaalset e-kirjade sattumist valedesse kätesse.

Server Manageris on võimalik seadistada järgmisi AD RMS'i osasid
* Active Directory Rights Management Service rolli, mis on kohustuslik rolli teenus mis paigaldab AD RMS'i osad, mida kasutatakse kaitstud sisu jagamiseks ja tarbimiseks.

* Isiku liitmis tuge (Identity Federation Support). Isiku liitmis tugi on rolli teenus, mis lubab Active Directory Federation Services kasutades, lisada isikutele õigusi kaitstud informatsiooni vaatmiseks.

* Microsofti liitmis lüüsi tugi (Microsoft Federation Gateway Support). Microsoft Federation Gateway Support on identiteerimis teenus, mis käib üle interneti ning vahendab informatsiooni organisatsiooni ja väliste teenuste vahel, mida ettevõte kasutada tahab. Värav ühendab kasutajad ja teised identiteedid teenusega, mis seda kasutavad sedasi, et organisatsioon saab hallata ühte isiku-liitmise suhet võimaldamaks identiteedil kasutada soovitud Microsofti või Microsofti põhiseid teenuseid.

AD RMS vajab toimimiseks Internet Information Services (IIS) rolli paigaldamist.
AD RMS eeldab andmebaasi, milleks võib olla näiteks Microsoft SQL olemasolu.

== Rakenduseserver (Application Server) ==

Rakendusserver pakub integeeritud keskkonda serveripõhiste programmide rakendamiseks. Roll vastab klient-arvuti või rakenduse poolt esitatud päringule.
Enamasti kasutavad rakendusserverile paigaldatud programmid mõnd järgnevatest lahendustest:
*Veebiserverit(Web Server - IIS)
*Microsoft® .NET Framework versioone 3.0 ja 2.0.
*ASP.NET
*COM+
*Sõnumite järjekorda seadmist (Message Queuing)
*Veebiteenuseid mis on ehitatud Windows Communication Foundation (WCF) platformile

Soovitatav on kasutada rakendusserverit, kui ettevõte kasutab mõnd organisatsioonis väljatöötatud rakendust (või kui rakenduse väljatöötanud firma on teatanud et konkreetset rolli on vaja).
N: Kasutate rakendust, mis kasutab WCF teenuseid pöördumaks kliendi andmebaasi poole. Sellisel juhul saate sama serveri seadistada rakendusserveriks, millel jookseb ka kliendi andmebaas.

== DHCP-server ==

DHCP-serveri roll võimaldab võrguadministraatoril lasta Windows Serveril dünaamiliselt hallata ja automatiseerida unikaalse IP-aadressi omistamist võrgu seademetele.
DHCP-serveri rollis on võimalik võrgu seadmetele lisada täiendavaid konfiguratsiooniparameetreid (DHCP options), ühendamaks neid teiste võrgu vahenditega (DNS-serverid, WINS-serverid, ruuterid).

Pärast DHCP serveri rolli lisamist, saate teha järgmist:

*IP aadresside ja nendega seotud infromatsiooni keskset haldamist

*Vältida seda, et varem omistatud IP aadressid läheksid uute arvutite lisandumisel taas käiku.

*Lisada lisaväärtusi ning seadistusi DHCP serveri aadresside jagamise viisidele.

*Kasutada DHCP liisingu (DHCP lease) uuendamise protsessi, et kontrollida ja tagada kliendile vajalikku uuendamise protsessi toimumist.

== DNS server ==

DNS-server ehk nimeserveri roll pakub pakub domeeninimede IP-aadressidega vastendamise teenust, tänu millele on klient-arvutitel võimalik kasutada IP aadresside asmel nimesid.
DNS-server saab klient-arvutilt päringu host-arvuti nimega, DNS-server tõlgib seejärel domeeninimed TCP/IP võrkudes kasutatavateks IP-aadressideks ning edastab selle klientarvutile, peale mida saab klientarvuti host-arvutiga otse suhelda.

== Fax Server ==
Faxi serveri rolli võimaldab seadistada võrgus olevaid faxi-seadmeid, et kasutajad saaksid faxe saata ja vastu võtta.

Faxi serveri roll võimaldab:
*Seadista fax seadmed
*Hallata kasutajaid
*Luua sissetulevatele faxidele suunamise poliitikaid
*Luua väljaminevetale faxidele reegleid
*Arhiveerida saadetud ja sissetulnud faxe
*Logimist

== File Services ==

Faili teenuste roll pakub lahendusi failide ladustamise ja haldamiseks.
Faili teenuste roll võimaldab kontrollida ladustatavate failide formaate ja nende kopeerimist ning jagamist, hallata jagatud kaustade kasutamist, tagab failide kiire otsimise, ning võimaldab ligipääsu UNIX'it kasutavatele klientidele.

Näiteid Faili teenenuste rolli teenustest
* Jagatud failisüsteem(DFS)
** DFS nimeruum
** DFS tiražeerimine
* Faili Serveri Ressursi Haldaja
* Võrgu failisüsteemi teenused(NFS)
* Windowsi otsingu teenus

== Hyper-V ==

Hyper-V roll võimaldab teil luua ja hallata virtualiseeritud servereid arvutuskeskkonnas, kasutades tehnoloogiat, mis on osa Windows Server ® 2008 R2 operatsioonisüsteemist.

Mõned uued võtmefunktsioonid, mis on saadaval Microsoft Hyper-V Server 2008 R2 tootel on Live Migration (kiire virtuaalkeskkondade siirdamine füüsiliste seadmete vahel, mistõttu muutuste märkamine katkestustena sisuliselt puuduvad), klastrites ühiselt jagatud seadmete tugi, laiendatud protsessori ning mälu tugi majutavatele süsteemidele.

Kliendid võivad kasutada Microsoft Hyper-V Server 2008 R2 järgmistel juhtudel:

*Testimine ja arendus
*Mitme serveri ühendamine ühte serverisse
*Kõikide serverite ühendamine harukontoritest peaserveriruumi / peakontorisse
*Töökohtade virtualiseerimine (VDI)

== Võrgupoliitika- ja juurdepääsuteenused (Network Policy and Access Services) ==
Võrgupoliitika- ja juurdepääsuteenusete roll võimaldab juurutada virtuaalset privaatvõrku(VPN), Dial-Up sissehelistamis ühendust ja 802.11 traadita ühendust.
Roll pakub erinevaid võimalusi pakkumaks juurdepääsu erinevatele võrgu osadele. NPAS võimaldada võrguadministraatoritel keskselt hallata võrgu juurdepääsu ja kliendi tervishoiupoliitikat.
Te saate juurutada Remote Authentication Dial-in User Service (RADIUS) servereid ja puhvreid kasutamaks Ühenduse Haldus komplekti (Connection Manager Administration Kit) loomaks kaugjuurdepääsu profiile, mis lubavad kliendi arvutil teie võrku ühendada.

== Prindi- ja dokumenditeenused (Print and Document Services ) ==

Print Services võimaldab jagada ja hallata võrguprintereid, sedasi administraatori töökoormust vähendades. Printeri manager võimaldab monitoorida printimise järjekorda ja tehnilisi rikkeid.

Prindi- ja dokumenditeenusega saab kasutada ka grupi poliitikat, mis võimaldab siduda kasutajaid või arvuteid printeritega ning varustada neid vajalike draiveritega.

== Kaugtöölaua teenused (Remote Desktop Services) ==

Terminal Services ehk terminaliteenused on varem tuntud ka Remote Desktop nime all. Remote Desktop on mõeldud kaughalduseks - selle abil saab arvutile juurdepääsu läbi võrgu.

Kaugtöölaa teenuse roll võimaldab paigaldada, rakendada ja hallata ettevõtte arvutites vajaminevaid programme.
Terminal Server võimaldab ligi pääseda ja kasutada sinna paigaldatud Windowsi-põhiseid programme. Terminal serverist on võimalik saada ka täielik töölaud.

Kui kasutaja käivitab Terminal Serveris mõne rakenduse, käitatakse rakendus tegelikult serveris ning üle võrgu edastatakse ainult klaviatuuri-, hiire- ja kuvateave. Kasutajad saavad näha ainult oma isiklike seansse, mida serverioperatsioonisüsteem haldab läbipaistvalt ning mis ei sõltu ühestki muust kliendiseansist.

== Veebiserver (Web Server – IIS) ==

Veebiserveri roll pakub vahendeid info vahendamiseks sise- ja välisvõrgus.
Veebiserver ühendab IIS 7.0, ASP.NET ja Windows Communication Foundationi võimalused.

Mõningad IIS 7.0 võimalused
*Nurjunud taotluste jälitamine - IIS 7.0 funktsioon aitab jälitada nurjunud taotlusi reaalajas ning toimetab taotluse andmed XML-vormindatud logifaili.
*Tööprotsesside jälgimine - IIS 7.0 edastab reaalajas teavet rakendusparkide, tööprotsesside, saitide, rakenduste rakendusdomeenide ja isegi töötavate taotluste käivitamise oleku kohta. See teave aitab leida probleeme, nagu veebiserveri seisanud rakendused või mälulekked.
*Veebiserverisse logimine - Logimine jälitab erinevat tüüpi teavet, nagu veebilehtede taotlused või veebisaiti külastanud või veebirakenduse käivitanud kasutajate identiteet. Logimine aitab tõhustada turvalisust, salvestades, kas autoriseerimata isik on proovinud veebiserveriga või selle saitide ja rakendustega ühendust luua.

== Windowsi juurutusteenused (Windows Deployment Services) ==

Windows Deployment Services (WDS) on Microsoft Windows Server 2008 serverile paigaldatav roll, mis võimaldab teostada Windows Vista ja Windows Server 2008 operatsioonisüsteemide kaugpaigaldust arvutivõrgu vahendusel. Tegelikkuses on võimalik WDS’i abil paigaldada ka varasemaid Microsofti operatsioonisüsteeme, kuid WDS on eelkõige mõeldud nende eelmainitud, Microsofti kõige uuemate operatsioonisüsteemide, paigaldamiseks. WDS vahetas Microsofti tooteportfellist välja Remote Installation Services (RIS) nimelise toote ning tihti viidatakse WDS’ile kui RIS’i uuendatud ja ümberdisainitud versioonile.

WDS’il on teoreetiliselt kolm erinevat tööreziimi:
*pärandrežiim (ik Legacy mode) on töörežiim, kus WDS töötab RIS funktsionaalsuses. Selles režiimis ei ole WIM kujutisfaili formaadis kujutiste paigaldamine võimalik ning kasutatav režiim on ainult vanemate operatsioonisüsteemide paigaldamiseks;
*segarežiim (ik Mixed mode) on töörežiim, kus on võimalik kasutada WDS’i nii RIS’i funktsionaalsuses kui ka uues WDS’i enda funktsionaalsuses;
*loomulik režiim on tööreziim, kus WDS on kasutatav ainult WIM kujutisformaadis kujutiste paigaldamiseks.
Need kolm töörežiimi on kasutatavad ainult siis kui WDS server on paigaldatud Microsoft Windows Server 2003 operatsioonisüsteemile. Windows Server 2008 operatsioonisüsteemile paigaldatavas rollis on WDS kasutatav ainult loomulikus töörežiimis. Pärandrežiim ja segarežiim on eelkõige mõeldud klientidele, kellel on kasutusel RIS server ning soov RIS lahendus säilitada.

== Windows Serveri uuendusteenused (Windows Server Update Services - WSUS) ==

Windows Serveri uuendusteenuste roll pakub Windows operatsioonisüsteemile ja osale Microsofti poolt tehtud tarkvarale uuendusteenust.
WSUS annab süsteemiadministraatoritele võimaluse hallata tsentraalselt täielikult kõiki arvuti tarkvarauuendusi.
Aeglase internetiühenduse korral on võimalik WSUS'i seadistada niimoodi, et vajalikud uuendused tõmmatakse kohalikku serverisse ja seejärel kasutavad tööjaamad serveri olevat koopiat ning sedasi ei ummista nad internetiühendust.
Tööjaamades on võimalik seadistada uuenduste installerimine väljaspoole tööaega, mis võimaldab minimaliseerida kasutajate häirimist it-töödega.
WSUS'ile on sisseehitatud raportite koostamise tööriistad, mis on ideaalne vahend, et omada täielikku kontrolli uuenduste ja nende rakendamise üle.

= Windows Server 2008 R2 operatsioonisüsteemi versioonide rollide võrdlus =
[[File:rollidevordlus2008_r2s.png]]

=Rolli paigaldamine=

1. Avage Server Manager
'''Start''' => '''Administrative Tools''' => '''Server Manager'''

2. Valige rippmenüüst '''Roles''' ja seejärel paremalt '''Add Roles'''.
[[File:roll_paigaldamine_1_aa.png]]

3. Valige roll, mida soovite paigaldada, ning läbige paigaldus utiliit.
[[File:roll_paigaldamine_2_aa.png]]

== Video näide: Veebiserveri rolli paigaldamine ==

<youtube>9Cvybaoeql8</youtube>

= Autor =
Allar Adoberg A22

Rails

2015-07-24T11:10:14Z

Vtuul:

[[Category:Robootika]]

=Ruby on Rails=
NB: See on toores pala

Ruby on Rails on veebiprogrammeerimise raamistik, mille suuitluseks on arenduse lihtsus ja kiirus. Raamistik baseerub [[Ruby]] programmeerimiskeelel. Rails kasutab MVC arhitektuuri. Raamistikus on erilist rõhku pööratud testimise lihtsutamisele ja testidega kaetuse toetamisele.

Kasutatakse DRY - ''Don't repeat yourself'' ja ''convention over configuration (sensible defaults)'' kontseptsioone.

Kaasajal ei ole raamistikus "Hello World" töölesaamise nimel mitmete keeruliste XML failide produtseerimine enam moes.

==Sissejuhatus Windows kasutajale==
*Ruby installeerimine
*Rails installeerimine
*MySQL installeerimine
<youtube>dQrqpXFDrhU</youtube>

==Sissejuhatus raamistikku (praktiline osa puudub)==
<youtube>uxg4fsdGOjk</youtube>

==MVC==

Model - Rakenduse andmed, äriloogika. Hoitakse andmebaasis, failides või ka mälus

View - Rakenduse kasutajaliides. Andete kuvamine (ja vahel ka lihtsamat sorti kontroll)

Controller - Rakenduse juhtimine. Saab sisendi kasutajalt, suhtleb mudeliga ja otsustab, mis vaadet kasutajale kuvada (käivitab vaate renderdamise)

==Railsi MVC==
*Kasutaja saadab URL'i rakendusele
*Routing - rakendusele saadetud urli abil valitakse kontroller ja selle meetod
*Kontroller suhtleb mudeliga ja saadab andmed vaatele (Mudel suhtleb andmebaasiga)
*Vaade kuvab andmed kasutajale (vahel teeb päringuid mudelile)

==Active Record==

ORM - Object-Relational Mapping - seob klassid andmetabelitega. Active Record on rails'i ORM (Rails3 võimaldab kasutada ka teisi ORM mooduleid)

Klassid on ainsuses ja tabelid mitmuses.

===Migratsioonid===

http://railscasts.com/episodes/107-migrations-in-rails-2-1

===Seosed===
http://railscasts.com/episodes/47-two-many-to-many

http://blog.hasmanythrough.com/2006/4/20/many-to-many-dance-off

==Action Pack==
*View
*Controller

==Vormidest==
http://railscasts.com/episodes/73-complex-forms-part-1

http://railscasts.com/episodes/74-complex-forms-part-2

http://railscasts.com/episodes/75-complex-forms-part-3

http://railscasts.com/episodes/184-formtastic-part-1

http://railscasts.com/episodes/185-formtastic-part-2

==Konfiguratsiooni hoidmine==
http://railscasts.com/episodes/85-yaml-configuration-file

==Views==
http://railscasts.com/episodes/85-yaml-configuration-file

==Manused ja pildid==
http://railscasts.com/episodes/134-paperclip

==Rakenduste loomise mallid==
===BaseApp2===

=Tekstilised õpetused ja lingid=
http://www.railstutorial.org/book

http://net.tutsplus.com/articles/web-roundups/31-fascinating-ruby-on-rails-tutorials-guides/

http://webdeveloper.econsultant.com/ruby-rails-tutorials/

http://railscasts.com/ - palju head materjali. Samas on osa aegunud.

=Mõisted=
*MVC pattern
*REST
*DRY
*CRUD

==Vim ja Rails -- Mitte algajatele:) ==

<youtube>30P8DSNOZuU</youtube>

Microsoft System Center Operations Manager

2015-07-24T11:08:49Z

Vtuul:

==Microsoft System Center Operations Manager==

[[File: SCOM_pilt1.png|500px|]]

==Ajalugu==
Toode oli algselt loodud võrgu juhtimise süsteemiks nimega SeNTry ELM, mille töötas välja Briti firma Serverware Group plc. Juunis 1998 ostis toote intellektuaalomandi õigused Mission Critical Software, Inc, kes nimetas toote ümber Enterprise Event Manageriks. Mission Critical Software, inc ühines 2000 aasta alguses NetIQ etevõttega. 2000 oktoobris müüdi toote õigused Microsoftile. Microsoft tõi toote alguses turule nimega Microsoft Operations Manager. System Center Operations Manager 2007 on täiesti uus toode, kuigi ta meenutab vanemat Microsoft Operations Manageri, on tegu täiesti uue tootega.

==Programmist==
Põhiidee on panna tükike tarkvara mida kutsutakse agendiks arvutisse, et seda jälgida. Agent jälgib mitut allikat selles arvutis, sealhulgas Windows Event Log, et jälgida konkreetseid sündmusi või vea teateid, mis võivad tekkida programmidel mis jooksevad jälgitavas arvutis. Pärast vea teate esinemist ja avastamist, edastab agent vea teate SCOM serverisse. SCOM serveri aplikatsioon hoiab endas andmebaasi, mis sisaldab varasemaid hoiatusteateid. SCOM serveris filtreeritakse saabuvad teated, kindlate reeglite alusel; reegel võib saata teatest raporti, mõnele teatud inimesele, näiteks e-posti või piipar sõnumi kaudu, et inimene saaks veast teada ja tal oleks võimalus seda viga parandada.Administraatori rollis on võimalik paigaldada agente, seadistada jälgitavaid arvuteid ja vaadata vea teateid. Mitmed SCOM serverid saab kokku ühendada ja jälgida mitut võrku üle Windowsi domeeni ja füüsilise võrgu. Võrgu jälgimine toimub läbi TCP ühenduse 5723 pordi.

==Suuremad funktsioonid mida MSCOM pakub==

*Haldus pakid spetsiifiliste seire eeskirjadega on tagatud individuaalsetes failides mida nimetatakse manegement packideks.Näiteks,
Microsoft varustab haldus pakke Windows Server süsteemile, Exchange Server, SQL Server, SharePoint, DNS, and DHCP, koos paljude teiste Microsoft tehnoloogiatega.
Haldus pakid on laetud intellektiga ja informatsiooniga mis on vajalik korrektseks vigade otsimiseks ja identifitseerimis probleemide lahendamiseks.
Reeglid on dünaamiliselt rakendatud baseerudes tavalistele leidude protsessile millega haldus pakid on varustatud.Ainult rakendatuid eeskirju rakendatakse igas kasutatvas serveris.

*Monitors—Management pakis sisaldub jälgimisseade,mis võimaldab hilist seisundipõhist monitooringut ja koondpaketi teenust.
Seal on jälgimisseadmed sündmuste,jõudluse,loggide,teenuste ja isegi protsesside jälgimiseks.

*Rules—Management pakk suudab jälgida ka spetsiifilist sündmuste logi,korjata jõudlusega seotut informatsiooni, või isegi skripte jooksutada.
See on üks peamiseid meetodeid tagasiside saamiseks.Haldus pakk suudab jälgida ka spetsiaalseid jõudluse loendure.
Seda informatsiooni kasutatakse näiteks mahutavus võime planeerimiseks.Tavaline jõudlusegraafik näitab DC Respone Time infot DC1 domeeni kontrolleril ja näitab peiteaja kõikumisi, ning kui pikalt need peiteajad kestsid.

*Hoiatused ja Teated: MSCOM pakub edasiarenenut hoiatus funktsiooni nagu näiteks hoiatuse teavitused mis saadetakse e-mailile ja ka võimalust saada teateid SMSi teel.
Hoiatusi saab väga hästi kohandada vastavalt vajadusele tänu süsteemile mis defineerib hoiatuse eeskirja kõikidelt jälgimisseadmete komponentidelt.

*End-to-end teenus: pakub teenusele orjenteeritud seiret mis põhineb süsteemi määratlemises Model (SDM) tehnoloogial.
See hõlmab arenenud objekti avastamist ja hierarhilist süsteemide seiret,samuti sünteetilisi väljaandeid, mis kinnitavad süsteemi tervise olukorda kliendi perspektiivist.
See hõlmab URLe, porte, Active Directoryt, LDAP, andmebaasi juurdepääsu, ja Exchange Servicet.

==Tähtsamad MSCOM komponendid==

*Konsool-peamine meetod informatsiooni esitamiseks on Operatsiooni Konsool ja Web Konsool.Operatsiooni konsool on täielik konsool, mis esitab teate ja jõudluse andmed väga skaleeritaval kujul.
See võimaldab ettevõtjal vajalikud andmed väga kiiresti ja tõhusalt kättesaada.

*Teated-teated on genereeritud hoiatustest ning saab saata e-postile,SMSi või IM sõnumeiga.On olemas ka üldine käsuteade, mis lubab käsurea või skripti käivitada.

*Ettekanne-jälgimise reegleid saab konfigureerida, et saata andmeid nii andmebaasi häireks-ja aruandluse andmebaasi arhiveerimiseks.

*Armatuurlaud-The Service Level Dashboards Solution Accelator mõjutab uue Service Level Tracking funktsiooni MSCOM 2007 R2 ja üldlevinud SharePointi,
et paindlikult esitleda objekte ja rakendusi mis on kindlaksmääratud teenuse taseme järgi, näiteks 99,9% uptime,või mõne muu mõõdiku järgi.

==Command Shell==
Operations Manager 2007 sisaldab uut laiendatavat käsurealiidest Command Shell, mis on kohandatud Windows PowerShellist, mis pakub interaktiivse ja script põhineb juurdepääsu Operations Manager andmetele ja operatsioonidele. Nagu Windows PowerShell põhineb ka Command Shell objektorienteeritud programmeerimisele ja 2.0 versioonile Microsoft . NET Frameworkile. Tänu Command Shelli funktsionaalsusele on lihtne automatiseerida System Center Operations Manageri.

==Erinevad versioonid==
* Microsoft Operations Manager 2000
Esialgne versioon
* Microsoft Operations Manager 2005
MOM 2005 on oma eelkäijaga võrreldes mugavam kasutada ja lihtsam kohandada.
Suur areng on toimunud just kasutuse ja halduspakkide osas (halduspakk on halduskogum erinevate teenuste jaoks - exchange, mssql jne), MOM 2005 halduspakid on tehtud pigem mitte MOM-i arendajate poolt vaid sql pakk on tehtud sql administraatorite abil, exchange’i oma exchange’i administraatorite abil jne - see on andnud tulemuseks vähem mõttetuid sündmusi ja lisanud olulisi sündmusi.
* Microsoft Operations Manager 2005 Service Pack 1
Enne Microsoft Operations Manager 2005 Service Pack 1 installimist, peab olema arvutis juba olemas Windows Installer 3.1. Service Pack 1hega kaasnesid uuendused turvalisuses, laienes toetatavate andmebaaside nimekiri(Windows Server 2003 SP1 ja SQL 2000 SP4) Alates Service Pack 1hest toetab MOM ka 64-bit süsteeme, mis aitab kaasa kõike uutemate ja kiiremate arvutite jälgimisele.
* System Center Operations Manager 2007
Suurimaks uuenduseks oli agenti automatiseerimine, agendid saab seadistada mingi kindla gruppi järgi. Suurtes ettevõtetes aitab see kokku hoida aega ja raha agentide ükshaaval seadistamise nimelt.
* System Center Operations Manager 2007 Service Pack 1
Parandatud funktsionaalsust ja töökindlust, töödates vigade teavituste ja otsingutega. Parandatud on reeglite ostingu süsteemi. Lisatud on uudne lihtsasti kasutatav ja turvaline tagavarakoopiate tegemis Secure Storage Backup Wizard.
* System Center Operations Manager 2007 R2
Uutemate versioonide võrdlustabel http://www.microsoft.com/systemcenter/en/us/operations-manager/om-compare-products.aspx

==Paigaldamine==
Microsoft System Center Operations Manager paigaldamine
<youtube>W_p8DMKwxTE</youtube>

==Autor==
Tarmo Trumm A21

Meeskond "Harold"

2015-07-24T11:04:44Z

Vtuul:

[[Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]
{| style="width:100%;height: 40px; background-color:#dff0d8;border: 1px solid ##468847;color:#468847;padding:10px;font-size:16px;font-weight:bold-webkit-border-radius: 8px;-moz-border-radius: 8px;border-radius: 8px;"
|- style="text-align: center"
| Ära kaitsesime. Maksimumpunktidele. Aitähh!!
|-
|}

Tegemist on IT Kolledži aine raames eksamieeldust taotleva projektimeeskonna töö dokumentatsiooniga.

{| class="infobox" style="width: 30em; padding-left: 2em; float: right; font-size: 95%;"
|-
|colspan="2" style="background: #1A151A;color:#D5E8BD; text-align:center;" | '''Meeskond ''"Harold"'''''
|-
|- style="vertical-align: top;"
| '''Aine:'''
| [[:Category:Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]
|-
|- style="vertical-align: top;"
| '''Juhend:'''
| [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2012 Juhend]
|- style="vertical-align: top;"
| '''Tüüp:'''
| Projekt
|- style="vertical-align: top;"
| '''Liikmed:'''
| [[User:Anroots]]<br />[[User:Mparast]]
|- style="vertical-align: top;"
| '''Juhendajad:'''
| [[User:Mposka]]<br />[[User:Kraspel]]
|- style="vertical-align: top;"
| '''Semester:'''
| 2011/2012 kevad
|-
|colspan="2" style="background:#1A151A;color:#D5E8BD; text-align:center;" | '''Lingid'''
|-
|-style="vertical-align:top;"
|-
|API Demo
|[http://api.sqroot.eu http://api.sqroot.eu] ''(offline)''
|}

= Projekt =

Projekti esimesed kaks osa keskenduvad veebiteenuse "Challengo" taasloomisele. Projekti esimene osa valmistab ette peamis(t)e päringu(te) XML vastuse struktuuri, projekti teine osa (veebiteenuse loomine) ehitab vastava API.

== Korraldus ==

Projektiga seonduv dokumentatsioon (erandiks on käesolev wiki leht), kasutajale nähtavad tekstid ning lähtekood on kirjutatud inglise keeles. Võimalusel on kood kirjutatud hilisema I18n toe võimaldamiseks.

Koodi haldab GitHub repositoorium, juurdepääsu saamiseks tuleb projektijuhile saata oma GitHub kasutajanimi (või ''pull request''). Tegemist vajavaid töid näeb GitHub lehel ''Issues'' vahekaardilt ning asjakohane dokumentatsioon (API) on GitHub wiki alamjaotises.

Lähtekood on põhjalikult kommenteeritud, muud, eraldiseisvat dokumentatsiooni koodi kohta on minimaalselt.

== XML Andmefailid ==

''Tähtaeg 3. märts 2012''

XML andmefail kirjeldab veebiteenuse "[http://garage48.org/blogger/projects-on-garage48-tallinn-2011 Challengo]" andmeid. Andmed asuvad MYSQL andmebaasis, mille struktuur on kirjeldatud ERD mudeliga [[File:Harold_Challengo_MYSQL_ERD.png|200px|thumb|MYSQL ERD mudel]]. XML formaadis andmeid väljastab serveris asuv PHP API. Järgnevalt toodud XML näited ei pruugi projekti esimese osa nõudmiste tõttu olla vastavuses teise osana valmiva veebiteenuse tegeliku väljundiga.

Faile saab vaadata ka võrgust: http://enos.itcollege.ee/~anroots/challengo/xml/. Soovitatav on seda teha just XSLT stiilifaili jaoks (http://enos.itcollege.ee/~anroots/challengo/xml/Response.xml).

=== XML [[http://enos.itcollege.ee/~anroots/challengo/xml/Response.xml link]]===

Järgnevalt on toodud lõik kasutaja praeguste väljakutsete päringust. Kasutajal on parajasti kaks aktiivset väljakutset, igal väljakutsel on veidi meta-infot, mingi hulk ülesandeid (tasks) ning igal ülesandel on üks või mitu autasu (rewards).

<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<?xml-stylesheet type="text/xsl" href="Response.xsl"?>

<challenges>

<challenge id="4" tasks="6" progress="17%">
<title>The Improgrupp Jaa!</title>
<description>Inspired by a true story, the Improgrupp Jaa! contains tasks that challenge ones spontaniety and social courage.</description>
<duration>1209600</duration>
<points_required>18</points_required>
<badge_id>2</badge_id>



<tasks max_points="26">
<task id="19">
<title>Make a present to a homeless person</title>
<description>If you can read this, you're probably among the luckier ones. Do something for the ones who can't.</description>
<badge_id>2</badge_id>


<rewards>
<reward power_id="1">2</reward>
<reward power_id="2">2</reward>
</rewards>
</task>
<task id="20" completed="true">
<title>Compliment a stranger</title>
<description>Make a sincere compliment to someone you don't know. We could do with more praise where it's due.</description>
<badge_id>1</badge_id>
<rewards>
<reward power_id="2">4</reward>
</rewards>
</task>
<task id="21">
<title>Do volunteer work</title>
<description>Offer yourself as a volunteer to an event or a cause.</description>
<badge_id>4</badge_id>
<rewards>
<reward power_id="1">2</reward>
<reward power_id="2">4</reward>
<reward power_id="3">1</reward>
</rewards>
</task>
<task id="22">
<title>Perform to a security camera</title>
<description>Do a little dance to a security camera. It shouldn't be illegal...probably. Don't get in trouble!</description>
<badge_id>2</badge_id>
<rewards>
<reward power_id="1">2</reward>
</rewards>
</task>
<task id="23">
<title>Compliment someone for a job well done</title>
<description>When was the last time you thanked the janitor?</description>
<badge_id>1</badge_id>
<rewards>
<reward power_id="1">2</reward>
<reward power_id="3">1</reward>
</rewards>
</task>
<task id="24">
<title>Take a day off</title>
<description>This is mostly for work-a-holics: rest for a while.</description>
<badge_id>4</badge_id>
<rewards>
<reward power_id="1">2</reward>
<reward power_id="2">4</reward>
</rewards>
</task>
</tasks>
</challenge>
</challenges>
</source>

=== XSLT (stiilifail) [[http://enos.itcollege.ee/~anroots/challengo/xml/Response.xsl link]] ===

Toodud stiilifail muudab ülaltoodud XML vastuse inimesele kergemini loetavaks.

<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform">
<xsl:template match="/">
<html class="no-js" lang="en">
<head>
<meta charset="utf-8"/>
<meta name="author" content="Ando Roots" />
<title>Challengo Response</title>
<link rel="stylesheet" href="http://i.jaa.ee/assets/bootstrap-2.0/css/bootstrap.min.css" />
<link rel="stylesheet" href="http://i.jaa.ee/assets/bootstrap-2.0/css/bootstrap.min.responsive.css" />
</head>
<body>

<div class="container">
<h1>Challengo API response</h1>
<p class="help-block">
The following is a list of challenges reported by the XML API.
</p>


<xsl:for-each select="challenges/challenge">
<h2>


<img alt="Challenge badge" height="48" width="48">
<xsl:attribute name="src">
http://enos.itcollege.ee/~anroots/challengo/badges/<xsl:value-of select="badge_id"/>.png</xsl:attribute>
</img>
<xsl:value-of select="title"/>


<xsl:if test="@progress">
(<span>
<xsl:value-of select="@progress"/>
</span>)
</xsl:if>
</h2>

<p class="well">
<xsl:value-of select="description"/>
</p>


<table class="table table-bordered span4">
<tbody>
<tr>
<th>
Points required to complete:
</th>
<td>
<xsl:value-of select="points_required"/>
</td>
</tr>
<tr>
<th>
Time left (hours):
</th>
<td>
<xsl:value-of select="round(duration div 1800)"/>
</td>
</tr>
</tbody>
</table>
<div class="clearfix"></div>


<h3 style="margin-top:140px">Tasks (<xsl:value-of select="@tasks"/>)</h3>
<table class="table table-bordered table-striped table-condensed">
<thead>
<tr>
<th>ID</th>
<th>Title</th>
<th>Badge</th>
<th>Rewards</th>
</tr>
</thead>
<tbody>
<xsl:for-each select="tasks/task">
<tr>

<xsl:if test="@completed">
<xsl:attribute name="class">
help-block
</xsl:attribute>
</xsl:if>

<td>
<xsl:value-of select="@id"/>
</td>
<td>
<xsl:value-of select="title"/>
<p class="help-block">
<xsl:value-of select="description"/>
</p>
</td>
<td>
<img alt="Challenge badge" height="48" width="48">
<xsl:attribute name="src">http://enos.itcollege.ee/~anroots/challengo/badges/<xsl:value-of select="badge_id"/>.png</xsl:attribute>
</img>
</td>
<td>
<ul>
<xsl:for-each select="rewards/reward">
<li>
<xsl:if test="(@power_id)=1">
Compassion
</xsl:if>
<xsl:if test="(@power_id)=2">
Strength
</xsl:if>
<xsl:if test="(@power_id)=3">
Intelligence
</xsl:if>
<span>
<xsl:value-of select="."/>
</span>
</li>
</xsl:for-each>
</ul>
</td>
</tr>
</xsl:for-each>
</tbody>
</table>


</xsl:for-each>


</div>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</source>

=== XSD (skeemifail) [[http://enos.itcollege.ee/~anroots/challengo/xml/Response.xsd link]] ===

Skeemifail kirjeldab päringu vastuse XML struktuuri.

<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="challenges">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="challenge">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="title" type="xs:string" />
<xs:element name="description" type="xs:string" />
<xs:element name="duration" type="xs:unsignedInt" />
<xs:element name="points_required" type="xs:unsignedByte" />
<xs:element name="badge_id" type="xs:unsignedByte" />
<xs:element name="tasks">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="task">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="title" type="xs:string" />
<xs:element name="description" type="xs:string" />
<xs:element name="badge_id" type="xs:unsignedByte" />
<xs:element name="rewards">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="reward">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:unsignedByte">
<xs:attribute name="power_id" type="xs:unsignedByte" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="id" type="xs:unsignedByte" use="required" />
<xs:attribute name="completed" type="xs:boolean" use="optional" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="max_points" type="xs:unsignedByte" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="id" type="xs:unsignedByte" use="required" />
<xs:attribute name="tasks" type="xs:unsignedByte" use="required" />
<xs:attribute name="progress" type="xs:string" use="optional" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>
</source>

== Veebiteenus ==
''Tähtaeg 30. mai 2012''

[[File:challengo_req2.png|300px|thumb|Näidis HTTP API päringust]]

Veebiteenusena realiseeriti API, mis võimaldab klientide registreerimist, haldamist ning Challengo teenuse põhifunktsionaalsuse pakkumist HTTP päringute kaudu. API loomisel kasutati RESTful arhitektuuri. Täpsem dokumentatsioon asub API lehel: [http://api.sqroot.eu "API dokumentatsioon"] (tegemist on ajutise aadressiga, mis võetakse maha aine lõppemisel).

=== Kriteeriumid ===

Kõik õppejõu poolt esitatud kriteeriumid on täidetud. Erikokkuleppe alusel on projekti keeleks PHP.

Kriteeriumid:

* Teenuse pakkumist - API suudab vastata talle esitatud, valideeruvatele (vt. API dokumentatsiooni) päringutele
* Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist - Kasutajatuvastus toimub nime/parooli alusel HTTP Basic Authentication protokollil, ideaalis üle HTTPS-i. Süsteemi sisemiselt on kasutajatel rollid, mida saab kasutada halduseks, näiteks LOGIN rolli eemaldamisel ei saa kasutaja enam sisse logida.
* Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes - Kõik API päringud käivad API tokeni alusel. Tokeni kasutaja päringud logitakse nii logifaili kui andmebaasi, neid on sealt võimalik pärida. Lisaks on igal tokenil päringulimiit (tunnis), selle ületamisel päringuid eiratakse. Tokeneid saab tühistada, mis tähendab, et klientrakenduse päringuid ei töödelda mingil juhul.

=== Testimine ===

Veebiteenusel ei ole eraldi kasutajaliidest. Testimiseks on kaks varianti:

# Luua ise vastav kasutajaliides ehk klientrakendus
# Kasutada mõnd abitööriista HTTP päringute koostamiseks. Soovitus: [https://chrome.google.com/webstore/detail/aejoelaoggembcahagimdiliamlcdmfm "Chrome plugin"]

Autentimisandmed rakendusele saab luua dokumentatsiooni lehel oleva vormi kaudu (andmed saadetakse e-mailile). Kasutajakonto saab luua juba API päringute abil.

N.B. Juhul, kui uute API tokenite loomine ebaõnnestub (serveri mailiserver on veidi ebastabiilne), võib kasutada ka järgnevaid andmeid:

Secret: fowhosurtothab
Token: fleraffahskuff

=== Kood ===

Lähtekoodi saab [http://api.sqroot.eu/anroots-challengo-a6da30942c8c.tar.gz siit] ''(removed)''. Kohtmasinasse paigaldamiseks tuleb alla laadida [http://kohanaframework.org Kohana] framework ning paigaldada application/bootstrap.php failis märgitud moodulid. Andmebaasi schema on database kaustas. Kood on testitud ainult Linux platvormil LAMP stack-iga.

== Klientrakendus ==

''Tähtaeg 5. mai 2012''

[[File:5554-IceCream 024.png|300px|thumb|Ekraanipilt tulevaste etenduste nimekirjast]]
[[File:5554-IceCream 025.png|300px|thumb|Ekraanipilt etenduse detailvaatest]]

Klientrakendus on Android rakendus, mis kuvab teater NO99 etendusi ning võimaldab punktide alusel pileteid osta. Tegu on jQuery Mobile pordiga Android platvormile.

Rakendus suhtleb Play! raamistikus kirjutatud API-ga, mis asub kahjuks meeskonna localhostis, sest selle võrku panemiseks oli vaja VPS serverit. Seega ei suuda rakendus Teie arvutites sisselogimist teostada.

Rakendusel on neli peamist vaadet: sisselogimine, etenduste nimekiri, etenduse detailvaade ning konto info. Pileteid saab osta punktide alusel (punktid peavad eelneva mehanismiga juba kontol olema, konto on punkt.no99.ee-ga ühine). Kui pilet on ostetud, märgib rakendus vastava etenduse taustavärviga, teiskordselt piletit osta ei saa, kuid seda pole raske realiseerida.

Peale sisselogimist tõmmatakse serverist alla nimekiri etendustest ning hakatakse siis ükshaaval sellele nimekirjale pisipilte laadima. Allalaaditud pisipildid salvestatakse Android poolt antud vahemälukausta, neid teiskordselt ei laadita.

Kõik suhtlused serveris on asünkroonsed, seda kahel põhjusel: esiteks tapab Android rakenduse ära (ja kasutajal on ebamugav), kui päringu vastust kasutajaliidese ''thread''-ist oodata. Teiseks saab asünkroonset päringut mugavalt taustalt teha ning kasutaja saab oma asjadega edasi tegeleda.

Rakenduse kood asub [https://bitbucket.org/anroots/punkt99-android/src/f87687bbe41d BitBucketis] (develop branch).

'''Retsensendile'''

Kuna rakendust iseseisvalt testida ei saa, olen soovi korral valmis seda uuesti oma arvutist demoma.

=== Feature list ===

* Autentimine
* Tulevaste etenduste nimekirja vaatamine
* Etenduse detailide vaatamine (sh pilt)
* Allalaaditud piltide '''cache'''-mine
* Pileti ostmine etendusele punktide alusel
* Konto info vaatamine

= Meeskonna Liikmed =

* Ando Roots ''anroots@itcollege.ee''
* Mikk Pärast ''mparast@itcollege.ee''

== Liitumine ==

<pre>
for t in tudengid:
if !t.laisk && t.oskab_progreda:
kutsu_meeskonda(t)
</pre>

<pre>$ mail -s "Harold" anroots@itcollege.ee</pre>
Eeldan varasemaid teadmisi ning usaldusväärsust. Soovin, et asi ei lõppeks jälle nii, et projektijuht on kaitsmiseelsel õhtul üleval ja lõpetab üksinda projekti.
Ole nii kena ja anna huvist märku enne '''26. veebruari'''.

= Lisad =

[http://jaa.ee Kes on Harold?]

== Challengo ==

Challengo.me on Garage48 Tallinn 2011 raames alustatud veebiteenus.
<pre>
A social network of themed challenges, comes with a Karma profile and level-system.
Revenues from ads on the mobile version.
Team members: Ando Roots, Kristo Vaher, Valeria Gasik, Jelena Savinen
</pre>

<youtube>pPfHJD5F7sc</youtube>
[http://www.youtube.com/watch?v=pPfHJD5F7sc Jelena tutvustab Challengo teenust]

== Punkt99 ==

[http://garage48.org/blogger/projects-launched-at-garage48-tallinn-music-2012 Punkt99] valmis Garage48-l 2012 kevadel paljude hakkajate inimeste koostööl. Tegu on piletimüügirakendusega teater NO99-le.

Lipo laadimine

2015-07-24T11:03:59Z

Vtuul:

Laadija sisendisse tuleb anda pinge 17-18V

[http://www.dfrobot.com/image/data/FIT0136/IMAX-B6.pdf Imax B6 manual]

Allolev video on mõeldud 14.8V 740mAh lipo laadimiseks

1. Toiteplokki lipo sisendiga ühendamine

2. Väljundi juhtmete ühendamine lipoga

3. Lipo balancing juhe ühendamine, nii et punased kõrvuti

4. Vajutada start 3 sek ja vaadata et cellide arv oleks 4

5. Kui klapib, vajutada uuesti starti, kui ei siis stop.

<youtube>4JotYOE_Hfo</youtube>

[[Category:Robootika]]

Git

2015-07-24T11:03:30Z

Vtuul:

[[Category:Robootika]]

NB SEE ON TOORES PALA:)

=Sissejuhatus=
Versioonihalduse vajaduses pole vaja programmeerijaid veenda. Kui oled algaja ja pole sellest midagi kuulnud, siis loe http://et.wikipedia.org/wiki/Versioonihaldus

==Alusmõisted==
*Versioonihaldusüsteem -

*Tsentraliseeritud versioonihaldussüsteem - http://progit.org/book/ch1-1.html

*Hajus verisoonihaldusüsteem - http://progit.org/book/ch1-1.html

*Git - tasuta ja avatud lätekoodiga hajutatud versioonihaldussüsteem, mille loomisel pöörati tähelepanu skaleeruvusele (väikesed...suured projektid), kiirusele ja efektiivsusele.

==Põhimõisted==
Git terviklikkus - süsteem kontrollib SHA-1 räside abil failide terviklikkust.
Tööversioon (Working directory)
Staging area -
Git directory -

==GIT töövoog==

git clone
töökataloogis olevate failide modifitseerimine
stage files - staging area
commit staging area -> Git directory.

==Kesksed vs hajusad süsteemid==
==Paigaldamine Ubuntu Linux keskkonnas==
<source lang="bash">
apt-get install git-core
</source>
==Esmane seadistamine==
Seadistada tuleb kasutajanimi, e-posti aadress, tekstiredaktor, ja merge vahend (diff programm)
<source lang="bash">
git config --global user.name "Sinu Nimi"
git config --global user.email sinu@aadress.ee
git config --global core.editor vim
git config --global merge.tool vimdiff
</source>

==Uue projekti loomine olemasolevatest failidest==
Mine kataloogi, milles isalduvast soovid teha git hoidla ja initsialiseeri see.
<source lang="bash">
git init
git add .
git commit -m 'Uus projekt'
</source>

==Projekti kloonimine enda arvutisse==
<source lang="bash">

git clone git://robot.itcollege.ee/robotex.git

</source>
Git toetab järgmiseid protokolle:

*ssh://

*http://

*https://

*git://

*file://

==Uue faili või failide lisamine versioonihaldusesse==

'''git add ''<failinimi>'''''

Kasutada saab metamärke.

Näiteks cpp ja h laiendiga failide lisamiseks:
<source lang="bash">
git add *.cpp
git add *.h
</source>

==Commit==
<source lang="bash">
git commit –m 'Esimene versioon'
</source>

==Hoidla seisundi vaatamine==
<source lang="bash">
git status
</source>

==Ingnoreerimine==
Kõiki faile ei ole mõistlik versioonihaldusesse kaasata. Näiteks C objektfaile, varukoopiaid jne.
Failide versioonihaldusest välja jätmine toimub failis ''.gitignore'' kirjeldatud mustrite alusel.

<source lang="bash">
*.[oa]
*~
*.jpg
</source>

==git log==
Võib ka lihtsalt ''git log''
<source lang="bash">
git log --pretty
</source>

==git diff==
<source lang="bash">
git diff
</source>
=Harjutused=

==Hoidla loomine==

==Githubi hoidla loomine==

==Muutmine ja commit==

==Muutmine ja tagasivõtmine==

==Pull ja push==

==Haru loomine ja kasutamine==

==Konfliktide lahendamine==

==Töövoog github abil==

==Töövoog agiilsele teamile==

==Ruby on Rails ja GIT==
http://toolmantim.com/thoughts/setting_up_a_new_rails_app_with_git

==Git index, repository, working copy==

=Mis on Git kõhus=
==git kataloog==
Hoidlas on igas kataloogis .git kataloog (või muutujas GIT_DIR määratud kataloog). Siin hoitakse konfiguratsiooni ja muudatuste andmebaasi.

==Objektide andmebaas==
Siin hoitakse nelja tüüpi objekte

*blob

*tree

*commit

*tag

=Lingid=
[http://jonas.nitro.dk/git/quick-reference.html GIT quick reference]

[http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/GIT Kuutõrvaja GIT]

[http://progit.org/book/ Suurepärane GIT õpe. siit võiks alustada]
[http://www.slideshare.net/chacon/getting-git Põhjalikud GIT slaidid. Saab selgeks kasutamise ja aru, mis on git kõhus]

[http://gitimmersion.com/index.html Hea algõpetus - UUS]

[http://slides.seld.be/?file=2011-01-05+Git+Introduction.html#1 Kiire ülevaade GIT korraldustest]

http://net.tutsplus.com/tutorials/tools-and-tips/git-tips-from-the-pros/

==Linus GIT versioonihaldusest==

Linus ei õpeta siin GIT kasutamist vaid räägib, miks GIT on omasugune ja sobiv.
Kohustuslik vaatamisvara, kui tunned versioonihalduse alustõdesid ja ka puuduseid. Näiteks oled lahendanud merge konflikte ja teinud harusid näiteks SVN hoidlas ja üritanud neid hallata.

<youtube v="4XpnKHJAok8"/>

Pikk lugu 1h10m

Vaba interpretatsioon järgnevast videost.
* CVS - paha paha:) "aka devil". SVN on selle mõttetu vend. (Linus soovitab SVN kasutajatel saalist lahkuda:) Kui teile meeldib CVS, siis peaksite olema asutuses, kes teie vaimse tervisega tegeleb.
* bitkeeper - positiivne (inspireerinud giti, kuigi git on bitkeeperist väga erinev)
* git kasutamine algusaastatel nõudis korrsliku ajujõudu:)
* Keskne kooriserver pole hea
* merge CVSis on suur naerukoht (complete disaster=how stupid people are)
* Igal arendajal on oma haru
* Mercurial on samuti heal põhimõttel tehtud
* hash on hea, et tagada terviklikus (kettal on halb blokk, siis teised süsteemid annavad vigase väljavõtte teie koodist) terviklikkus on GIT puhul tagatud
* GIT on kiire
* Kuigi GIT on kiire ära pane 8GB paljudest komponetidest koosnevat kooslust ühte reposse...tee neid mitu. Vastasel juhul võtab esimene clone palju aega.
* Suurte projektide haldamiseks on master project, mis seob erinevad git repod omavahel ära

GIT

<youtube>8dhZ9BXQgc4</youtube>

==Joeli arvamus hajusatest versioonikontrollisüsteemidest==
[http://www.joelonsoftware.com/items/2010/03/17.html Joel on Software artikkel]

==Gource software version control visualization - Git to v1.0==
PS: uusi asju siit videost ei õpi.

<youtube>GTMC3g2Xy8c</youtube>

C++ lühikursus 3 - QT4

2015-07-24T11:02:38Z

Vtuul:

[[Category:Robootika]]

=QT=
* mitmeplatvormine
* Klassid Võrgu, lõimede, kasutajaliidese, lokaliseerimise, IO, XML, SQL ja muu jaoks
* Baseerub C++ keelel
*

http://qt.nokia.com/developer/learning/online/talks/developerdays2010/tech-talks

http://blog.qt.nokia.com/2011/01/17/teach-qt/?utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed:+TheQtBlog+(The+Qt+Blog)

http://qt.nokia.com/services-partners/qt-in-education/qt-in-education-course-material

Hea ülevaade QT võimalustest

<youtube>ojZQFZoLTRU</youtube>

=Mõned soovitused QT õppijale=
* QT Creatoriga tuleb kaasa hulgaliselt näiteid. (qtdemo) Uuri neid.
* Õpi selgeks qmake -

Edasijõudnutele üks video:

<youtube>xflnKWyjurQ</youtube>

Mitmed huvitavad videod: http://qt.nokia.com/developer/learning/online/training/modules

=QDebug=
[http://www.linuxjournal.com/content/using-qdebug - Using QDebug] - Lihtne algaja materjal

C++ lühikursus 2 - qtcreator

2015-07-24T11:01:35Z

Vtuul:

[[Category:Robootika]]
=Sissejuhatus=

Ubuntus on palju toredaid programmeerimiseks sobilike tekstiredaktoreid. Kuna kasutame QT4 vahendeid, siis on üheks suurepärasemaks keskkonnaks QT Creator, mille kasutamise õppimiseks tuleks läbi vaadata allolevad videod.

=Videod=
QT Creatori esmane tutvustus. Alustada tuleb sellest

<youtube>U7yje3D1UM4</youtube>

QT Creatoris uue projekti loomine (pole midagi erilist:)

<youtube>pPp35CbVLKE</youtube>

Qt Creator koodi lõpetamine (pole midagi erilist:)

<youtube>h53_pgtg9kw</youtube>

Qt Creator, kiirklahvid ehk hiigrega või hiireta - vägagi abiks teadmine.

<youtube>6WGCxLIjRNg"</youtube>

Qt Creator - 06 Code Navigation
<pre>
F2 lülitab deklareerimise ja implementeerimise vaadet
CTRL + K
C - klasside näitamine
M - meetodide näitamine
I+<reanr> - viib reale <reanr>
</pre>

<youtube>UJxBm8btdZc</youtube>
=Lingid=

C++ lühikursus 2 - qtcreator

2015-07-24T10:58:47Z

Vtuul:

[[Category:Robootika]]
=Sissejuhatus=

Ubuntus on palju toredaid programmeerimiseks sobilike tekstiredaktoreid. Kuna kasutame QT4 vahendeid, siis on üheks suurepärasemaks keskkonnaks QT Creator, mille kasutamise õppimiseks tuleks läbi vaadata allolevad videod.

=Videod=
QT Creatori esmane tutvustus. Alustada tuleb sellest
<youtube>U7yje3D1UM4</youtube>
<youtube>U7yje3D1UM4</youtube>

QT Creatoris uue projekti loomine (pole midagi erilist:)
<youtube>pPp35CbVLKE</youtube>

Qt Creator koodi lõpetamine (pole midagi erilist:)
<youtube>h53_pgtg9kw</youtube>

Qt Creator, kiirklahvid ehk hiigrega või hiireta - vägagi abiks teadmine.
<youtube>6WGCxLIjRNg"</youtube>

Qt Creator - 06 Code Navigation
<pre>
F2 lülitab deklareerimise ja implementeerimise vaadet
CTRL + K
C - klasside näitamine
M - meetodide näitamine
I+<reanr> - viib reale <reanr>
</pre>

<youtube>UJxBm8btdZc</youtube>
=Lingid=

C++ lühikursus 2 - qtcreator

2015-07-24T10:57:52Z

Vtuul:

[[Category:Robootika]]
=Sissejuhatus=

Ubuntus on palju toredaid programmeerimiseks sobilike tekstiredaktoreid. Kuna kasutame QT4 vahendeid, siis on üheks suurepärasemaks keskkonnaks QT Creator, mille kasutamise õppimiseks tuleks läbi vaadata allolevad videod.

=Videod=
QT Creatori esmane tutvustus. Alustada tuleb sellest
<youtube v="U7yje3D1UM4"/>
<youtube v="U7yje3D1UM4"/>

QT Creatoris uue projekti loomine (pole midagi erilist:)
<youtube v="pPp35CbVLKE" />

Qt Creator koodi lõpetamine (pole midagi erilist:)
<youtube v="h53_pgtg9kw" />

Qt Creator, kiirklahvid ehk hiigrega või hiireta - vägagi abiks teadmine.
<youtube>6WGCxLIjRNg"</youtube>

Qt Creator - 06 Code Navigation
<pre>
F2 lülitab deklareerimise ja implementeerimise vaadet
CTRL + K
C - klasside näitamine
M - meetodide näitamine
I+<reanr> - viib reale <reanr>
</pre>

<youtube v="UJxBm8btdZc" />
=Lingid=