https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=VuiboICO wiki - User contributions [en]2026-05-06T21:53:41ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kruus&diff=88067Kruus2015-04-06T09:03:39Z<p>Vuibo: /* Analüüs */</p>
<hr />
<div>=Kruus=<br />
==Meeskonna liikmed==<br />
*Vivian Uibo<br />
*Eva Loolaid-Raudpuu<br />
*Martin Vahtramäe<br />
*Rait Saar<br />
<br />
==XML andmefail==<br />
<br />
===XML fail===<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?><br />
<artiklid><br />
<uudised><br />
<uudis id="1" kuupaev="06-03-2015" lisatud="true" kategooriaId="1"><br />
<autor positsioon="Toimetaja"><![CDATA[Mati Ööbik]]></autor><br />
<pealkiri><![CDATA[Eesti Energia keskkonnainvesteeringud olid mullu 28,5 miljoni eurot]]></pealkiri><br />
<kokkuvote><br />
<![CDATA[Eesti Energia keskkonnainvesteeringud ulatusid mullu 28,5 miljoni euroni, sellest neljandik investeeringutest oli seotud õhuheitmete vähendamisega. <br />
]]><br />
</kokkuvote><br />
<tekst nahtav="true"><br />
<![CDATA["Väävliheitmed on viie aasta jooksul vähenenud kolm korda. Lämmastikuheitmete pilootprojektis osalenud katla heitmed on vähenenud ligi kaks korda. Tänu puhtama õhu nimel tehtud innovaatilistele lahendustele vastame Euroopa Liidu keskkonnanõuetele ka pärast 2016. aasta 1. jaanuari, mil Eestile rakenduvad senisest karmimad keskkonnatingimused," ütles Eesti Energia keskkonnajuht Olavi Tammemäe pressiteate vahendusel.<br />
Õhuheitmete intensiivset vähendamist alustas Eesti Energia viis aastat tagasi esimeste väävlipüüdmise seadmete paigaldamisega. 2013. aastal valmis lämmastikuheitmete vähendamise pilootprojekt, mille eeskujul alustati 2014. aastal veel seitsme katla tehnoloogilist täiendamist.<br />
2016. aastaks on Narva elektrijaamade kaheksale põlevkivikatlale paigaldatud väävlipüüdmisseadmed, lubja doseerimissüsteem ja lämmastikuheitmete vähendamise süsteemid.<br />
]]><br />
</tekst><br />
</uudis><br />
<uudis id="2" kuupaev="06-03-2015" lisatud="true" kategooriaId="2"><br />
<autor positsioon="Toimetaja"><![CDATA[Kuuno Lepp]]></autor><br />
<autor positsioon="Reporter"><![CDATA[Mati Meriste]]></autor><br />
<pealkiri><![CDATA[RMK jahilubade enampakkumisel tõusid hinnad 40 protsenti ]]></pealkiri><br />
<kokkuvote><br />
<![CDATA[Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) jahilubade ostueesõiguse enampakkumisel tõusis keskmine makstav tasu jahimaa hektari kohta 3,62 euroni, mis on ligi 40 protsenti rohkem kui aasta varem.<br />
]]><br />
</kokkuvote><br />
<tekst nahtav="false"><br />
<![CDATA[Kokku teenis RMK enampakkumisega üle 280 000 euro, mida jagatakse jahipidamist lubavate eramaaomanikega, teatas RMK pressiesindaja BNS-ile.<br />
Veebruaris välja kuulutatud enampakkumisele pandi kolme RMK hallatava jahipiirkonna jahiload. Jahipiirkonnad on jagatud 13 väiksemaks jahialaks, jahilubade ostuks jahialadel tehti 30 pakkumist. Enampakkumise võitja saab jahialal jahti pidada ühe hooaja jooksul, küttides ulukeid etteantud vanuselises ja soolises vahekorras. „Enampakkumisele pandud 77 900 hektaril saab sel jahihooajal küttida 240 metssiga, 138 põtra, 50 metskitse ja 35 punahirve,“ selgitas RMK jahinduse peaspetsialist Kalev Männiste. Võitja peab lisaks enampakkumise summale tasuma ka küttimislubade eest.<br />
Enampakkumisel saadud tulusid jagatakse võrdeliselt eramaaomanikega, kes loovutavad jahipidamisõiguse oma maal. Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas makstakse ühe hektari jahimaa kasutuse eest eramaaomanikule 2,83 eurot, Väätsa jahipiirkonnas 5,46 eurot ja Kuressaare jahipiirkonnas 6,21 eurot.RMK sõlmib selle kohta maaomanikega kokkuleppe.<br />
]]><br />
</tekst><br />
</uudis><br />
</uudised><br />
<kuulutused><br />
<kuulutus id="1" kuupaev="06-03-2015" nahtav="true" rubriik="ostan"><br />
<tekst><br />
<![CDATA[Ostan vana auto või vahetan vanaema vastu]]><br />
</tekst><br />
<kontaktid avalik="true"><![CDATA[telef@email.ee]]></kontaktid><br />
</kuulutus><br />
<kuulutus id="2" kuupaev="06-03-2015" nahtav="true" rubriik="toootsing"><br />
<tekst><br />
<![CDATA[Siim otsib hoidjat]]><br />
</tekst><br />
<kontaktid avalik="false"><![CDATA[telef@email.ee]]></kontaktid><br />
<br />
</kuulutus><br />
</kuulutused><br />
</artiklid><br />
</pre><br />
<br />
===XML skeemifail===<br />
<br />
<br />
===XSLT fail===<br />
XSLT artikli kuva<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<html><br />
<head><br />
<title>Uudised</title><br />
</head><br />
<body><br />
<h1>Keskkonnaalased artiklid</h1><br />
<br />
<xsl:for-each select="artiklid/uudised/uudis"><br />
<ul><br />
<li><br />
<xsl:if test="@lisatud='true'"><br />
<h2><br />
<xsl:value-of select="pealkiri"/><br />
</h2><br />
<p><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="autor"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="@positsioon"/>:<br />
<xsl:value-of select="."/><br />
</li><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
<p><br />
<xsl:value-of select="kokkuvote"/><br />
</p><br />
<xsl:if test="tekst/@nahtav='true'"><br />
<p><br />
<xsl:value-of select="tekst"/><br />
</p><br />
</xsl:if><br />
</p><br />
</xsl:if><br />
</li><br />
</ul><br />
</xsl:for-each><br />
</body><br />
<br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</pre><br />
<br />
XSLT kuulutuse kuva<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<html><br />
<head><br />
<title>Kuulutused</title><br />
</head><br />
<body><br />
<h1>Kuulutused</h1><br />
<h2>OSTAN</h2><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="artiklid/kuulutused/kuulutus"><br />
<xsl:if test="@rubriik='ostan' and @nahtav='true'"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="tekst"/><br />
<xsl:if test="kontaktid/@avalik='true'"><br />
<xsl:value-of select="kontaktid"/><br />
</xsl:if><br />
</li><br />
</xsl:if><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
<br />
</body><br />
<br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</pre><br />
<br />
==Veebiteenus==<br />
=Analüüs=<br />
Meie veebiteenus võimaldab ajaga mõõdetavate spordivõistluste korraldamist, osalejate registreerimist ja tulemuste salvestamist.<br />
<br />
'''Mudel'''<br />
<br />
Olemid:<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
|Võistlus<br />
|id, toimumise aeg, koht, maksimaalne osalejate arv, kirjeldus, distants<br />
|tulemus_id, kasutaja_id, v_tyyp<br />
|-<br />
|Kasutaja<br />
|id, eesnimi, perenimi, sugu, sünniaeg, email<br />
|<br />
|-<br />
|Kasutajaroll<br />
|id, roll (korraldaja, jooksja)<br />
|<br />
|-<br />
|Voistluse_tüüp?<br />
|id, nimetus (ujumine, jooksmine, suusatamine, <br />
|<br />
|-<br />
|Tulemus<br />
|id, AddTimestamp, aeg, deleteTimestamp<br />
|voistlus_id, osaleja_id<br />
|-<br />
|Osaleja<br />
|id, roll_id, kasutaja_id, voistlus_id<br />
|<br />
|-<br />
|Logi<br />
|id, timestamp, kasutaja_id, tegevus<br />
|<br />
|}<br />
<br />
'''View'''<br />
<br />
Töölaud:<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
|Registreeru kasutajaks<br />
|Logi sisse<br />
|}<br />
<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
|VÕISTLUS<br />
|REGISTREERU VÕISTLUSELE<br />
|TULEMUSED <br />
|-<br />
|Lisa uus, Muuda, Kustuta<br />
|Vaata, Muuda, Kustuta<br />
|Lisa, Kustuta<br />
|-<br />
|Valikud: lisa korraldaja<br />
|Valikud: võistlus<br />
|Valikud, kasutaja<br />
Ligipääs ainult kindlas rollis<br />
|-<br />
|get: annab ette kasutaja lisatud võistlused<br />
<br />
<br />
<br />
set: võistluse lisamine<br />
võistluse lõpetamine<br />
|get: annab ette tulevikus toimuvad võistlused<br />
<br />
<br />
<br />
set: lisab osaleja võistlusele<br />
|get: võistleja<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
set: aja sisestamine, tulemuse kustutamine<br />
|}<br />
<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
|Vaata kõiki tulemusi<br />
|Vaata toimunud võistlusi<br />
|Vaata minu tulemusi<br />
|}<br />
''Must have'' - sisse logimine/kasutaja registreerimine, võistluse lisamine, osaleja lisamine võistlusele, tulemuste lisamine ja kustutamine, teenuse statistika<br />
<br />
''Nice to have'' - võistluse tüüp, rolli põhine sisse logimine, kasutaja statistika, gps, otseülekanne, Endomondo vm liidestamine<br />
<br />
==Klientrankendus==</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kruus&diff=87852Kruus2015-04-01T18:59:01Z<p>Vuibo: /* Veebiteenus */</p>
<hr />
<div>=Kruus=<br />
==Meeskonna liikmed==<br />
*Vivian Uibo<br />
*Eva Loolaid-Raudpuu<br />
*Martin Vahtramäe<br />
*Rait Saar<br />
<br />
==XML andmefail==<br />
<br />
===XML fail===<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?><br />
<artiklid><br />
<uudised><br />
<uudis id="1" kuupaev="06-03-2015" lisatud="true" kategooriaId="1"><br />
<autor positsioon="Toimetaja"><![CDATA[Mati Ööbik]]></autor><br />
<pealkiri><![CDATA[Eesti Energia keskkonnainvesteeringud olid mullu 28,5 miljoni eurot]]></pealkiri><br />
<kokkuvote><br />
<![CDATA[Eesti Energia keskkonnainvesteeringud ulatusid mullu 28,5 miljoni euroni, sellest neljandik investeeringutest oli seotud õhuheitmete vähendamisega. <br />
]]><br />
</kokkuvote><br />
<tekst nahtav="true"><br />
<![CDATA["Väävliheitmed on viie aasta jooksul vähenenud kolm korda. Lämmastikuheitmete pilootprojektis osalenud katla heitmed on vähenenud ligi kaks korda. Tänu puhtama õhu nimel tehtud innovaatilistele lahendustele vastame Euroopa Liidu keskkonnanõuetele ka pärast 2016. aasta 1. jaanuari, mil Eestile rakenduvad senisest karmimad keskkonnatingimused," ütles Eesti Energia keskkonnajuht Olavi Tammemäe pressiteate vahendusel.<br />
Õhuheitmete intensiivset vähendamist alustas Eesti Energia viis aastat tagasi esimeste väävlipüüdmise seadmete paigaldamisega. 2013. aastal valmis lämmastikuheitmete vähendamise pilootprojekt, mille eeskujul alustati 2014. aastal veel seitsme katla tehnoloogilist täiendamist.<br />
2016. aastaks on Narva elektrijaamade kaheksale põlevkivikatlale paigaldatud väävlipüüdmisseadmed, lubja doseerimissüsteem ja lämmastikuheitmete vähendamise süsteemid.<br />
]]><br />
</tekst><br />
</uudis><br />
<uudis id="2" kuupaev="06-03-2015" lisatud="true" kategooriaId="2"><br />
<autor positsioon="Toimetaja"><![CDATA[Kuuno Lepp]]></autor><br />
<autor positsioon="Reporter"><![CDATA[Mati Meriste]]></autor><br />
<pealkiri><![CDATA[RMK jahilubade enampakkumisel tõusid hinnad 40 protsenti ]]></pealkiri><br />
<kokkuvote><br />
<![CDATA[Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) jahilubade ostueesõiguse enampakkumisel tõusis keskmine makstav tasu jahimaa hektari kohta 3,62 euroni, mis on ligi 40 protsenti rohkem kui aasta varem.<br />
]]><br />
</kokkuvote><br />
<tekst nahtav="false"><br />
<![CDATA[Kokku teenis RMK enampakkumisega üle 280 000 euro, mida jagatakse jahipidamist lubavate eramaaomanikega, teatas RMK pressiesindaja BNS-ile.<br />
Veebruaris välja kuulutatud enampakkumisele pandi kolme RMK hallatava jahipiirkonna jahiload. Jahipiirkonnad on jagatud 13 väiksemaks jahialaks, jahilubade ostuks jahialadel tehti 30 pakkumist. Enampakkumise võitja saab jahialal jahti pidada ühe hooaja jooksul, küttides ulukeid etteantud vanuselises ja soolises vahekorras. „Enampakkumisele pandud 77 900 hektaril saab sel jahihooajal küttida 240 metssiga, 138 põtra, 50 metskitse ja 35 punahirve,“ selgitas RMK jahinduse peaspetsialist Kalev Männiste. Võitja peab lisaks enampakkumise summale tasuma ka küttimislubade eest.<br />
Enampakkumisel saadud tulusid jagatakse võrdeliselt eramaaomanikega, kes loovutavad jahipidamisõiguse oma maal. Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas makstakse ühe hektari jahimaa kasutuse eest eramaaomanikule 2,83 eurot, Väätsa jahipiirkonnas 5,46 eurot ja Kuressaare jahipiirkonnas 6,21 eurot.RMK sõlmib selle kohta maaomanikega kokkuleppe.<br />
]]><br />
</tekst><br />
</uudis><br />
</uudised><br />
<kuulutused><br />
<kuulutus id="1" kuupaev="06-03-2015" nahtav="true" rubriik="ostan"><br />
<tekst><br />
<![CDATA[Ostan vana auto või vahetan vanaema vastu]]><br />
</tekst><br />
<kontaktid avalik="true"><![CDATA[telef@email.ee]]></kontaktid><br />
</kuulutus><br />
<kuulutus id="2" kuupaev="06-03-2015" nahtav="true" rubriik="toootsing"><br />
<tekst><br />
<![CDATA[Siim otsib hoidjat]]><br />
</tekst><br />
<kontaktid avalik="false"><![CDATA[telef@email.ee]]></kontaktid><br />
<br />
</kuulutus><br />
</kuulutused><br />
</artiklid><br />
</pre><br />
<br />
===XML skeemifail===<br />
<br />
<br />
===XSLT fail===<br />
XSLT artikli kuva<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<html><br />
<head><br />
<title>Uudised</title><br />
</head><br />
<body><br />
<h1>Keskkonnaalased artiklid</h1><br />
<br />
<xsl:for-each select="artiklid/uudised/uudis"><br />
<ul><br />
<li><br />
<xsl:if test="@lisatud='true'"><br />
<h2><br />
<xsl:value-of select="pealkiri"/><br />
</h2><br />
<p><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="autor"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="@positsioon"/>:<br />
<xsl:value-of select="."/><br />
</li><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
<p><br />
<xsl:value-of select="kokkuvote"/><br />
</p><br />
<xsl:if test="tekst/@nahtav='true'"><br />
<p><br />
<xsl:value-of select="tekst"/><br />
</p><br />
</xsl:if><br />
</p><br />
</xsl:if><br />
</li><br />
</ul><br />
</xsl:for-each><br />
</body><br />
<br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</pre><br />
<br />
XSLT kuulutuse kuva<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<html><br />
<head><br />
<title>Kuulutused</title><br />
</head><br />
<body><br />
<h1>Kuulutused</h1><br />
<h2>OSTAN</h2><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="artiklid/kuulutused/kuulutus"><br />
<xsl:if test="@rubriik='ostan' and @nahtav='true'"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="tekst"/><br />
<xsl:if test="kontaktid/@avalik='true'"><br />
<xsl:value-of select="kontaktid"/><br />
</xsl:if><br />
</li><br />
</xsl:if><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
<br />
</body><br />
<br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</pre><br />
<br />
==Veebiteenus==<br />
=Analüüs=<br />
Meie veebiteenus võimaldab ajaga mõõdetavate spordivõistluste korraldamist, osalejate registreerimist ja tulemuste salvestamist.<br />
Mudel<br />
Olemid:<br />
Võistlus<br />
id, toimumise aeg, koht, maksimaalne osalejate arv, kirjeldus, distants<br />
tulemus_id, kasutaja_id, v_tyyp<br />
Kasutaja<br />
id, eesnimi, perenimi, sugu, sünniaeg, email<br />
<br />
<br />
Kasutajaroll<br />
id, roll (korraldaja, jooksja)<br />
<br />
<br />
Voistluse_tüüp?<br />
id, nimetus (ujumine, jooksmine, suusatamine, <br />
<br />
<br />
Tulemus<br />
id, AddTimestamp, aeg, deleteTimestamp<br />
voistlus_id, osaleja_id<br />
Osaleja<br />
id, roll_id, kasutaja_id, voistlus_id<br />
<br />
<br />
Logi<br />
id, timestamp, kasutaja_id, tegevus<br />
<br />
<br />
<br />
View<br />
Töölaud:<br />
Registreeru kasutajaks<br />
Logi sisse<br />
<br />
VÕISTLUS<br />
REGISTREERU VÕISTLUSELE<br />
TULEMUSED <br />
Lisa uus, Muuda, Kustuta<br />
Vaata, Muuda, Kustuta<br />
Lisa, Kustuta<br />
Valikud: lisa korraldaja<br />
<br />
<br />
Valikud: võistlus<br />
Valikud, kasutaja<br />
Ligipääs ainult kindlas rollis<br />
get: annab ette kasutaja lisatud võistlused<br />
<br />
<br />
<br />
set: võistluse lisamine<br />
võistluse lõpetamine<br />
get: annab ette tulevikus toimuvad võistlused<br />
<br />
<br />
<br />
set: lisab osaleja võistlusele<br />
get: võistleja<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
set: aja sisestamine, tulemuse kustutamine<br />
<br />
Vaata kõiki tulemusi<br />
Vaata toimunud võistlusi<br />
Vaata minu tulemusi<br />
<br />
Must have - sisse logimine/kasutaja registreerimine, võistluse lisamine, osaleja lisamine võistlusele, tulemuste lisamine ja kustutamine, teenuse statistika<br />
Nice to have - võistluse tüüp, rolli põhine sisse logimine, kasutaja statistika, gps, otseülekanne, Endomondo vm liidestamine<br />
<br />
==Klientrankendus==</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kruus&diff=87246Kruus2015-03-06T19:32:10Z<p>Vuibo: /* XSLT fail */</p>
<hr />
<div>=Kruus=<br />
==Meeskonna liikmed==<br />
*Vivian Uibo<br />
*Eva Loolaid-Raudpuu<br />
*Martin Vahtramäe<br />
*Rait Saar<br />
<br />
==XML andmefail==<br />
<br />
===XML fail===<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?><br />
<artiklid><br />
<uudised><br />
<uudis id="1" kuupaev="06-03-2015" lisatud="true" kategooriaId="1"><br />
<autor positsioon="Toimetaja"><![CDATA[Mati Ööbik]]></autor><br />
<pealkiri><![CDATA[Eesti Energia keskkonnainvesteeringud olid mullu 28,5 miljoni eurot]]></pealkiri><br />
<kokkuvote><br />
<![CDATA[Eesti Energia keskkonnainvesteeringud ulatusid mullu 28,5 miljoni euroni, sellest neljandik investeeringutest oli seotud õhuheitmete vähendamisega. <br />
]]><br />
</kokkuvote><br />
<tekst nahtav="true"><br />
<![CDATA["Väävliheitmed on viie aasta jooksul vähenenud kolm korda. Lämmastikuheitmete pilootprojektis osalenud katla heitmed on vähenenud ligi kaks korda. Tänu puhtama õhu nimel tehtud innovaatilistele lahendustele vastame Euroopa Liidu keskkonnanõuetele ka pärast 2016. aasta 1. jaanuari, mil Eestile rakenduvad senisest karmimad keskkonnatingimused," ütles Eesti Energia keskkonnajuht Olavi Tammemäe pressiteate vahendusel.<br />
Õhuheitmete intensiivset vähendamist alustas Eesti Energia viis aastat tagasi esimeste väävlipüüdmise seadmete paigaldamisega. 2013. aastal valmis lämmastikuheitmete vähendamise pilootprojekt, mille eeskujul alustati 2014. aastal veel seitsme katla tehnoloogilist täiendamist.<br />
2016. aastaks on Narva elektrijaamade kaheksale põlevkivikatlale paigaldatud väävlipüüdmisseadmed, lubja doseerimissüsteem ja lämmastikuheitmete vähendamise süsteemid.<br />
]]><br />
</tekst><br />
</uudis><br />
<uudis id="2" kuupaev="06-03-2015" lisatud="true" kategooriaId="2"><br />
<autor positsioon="Toimetaja"><![CDATA[Kuuno Lepp]]></autor><br />
<autor positsioon="Reporter"><![CDATA[Mati Meriste]]></autor><br />
<pealkiri><![CDATA[RMK jahilubade enampakkumisel tõusid hinnad 40 protsenti ]]></pealkiri><br />
<kokkuvote><br />
<![CDATA[Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) jahilubade ostueesõiguse enampakkumisel tõusis keskmine makstav tasu jahimaa hektari kohta 3,62 euroni, mis on ligi 40 protsenti rohkem kui aasta varem.<br />
]]><br />
</kokkuvote><br />
<tekst nahtav="false"><br />
<![CDATA[Kokku teenis RMK enampakkumisega üle 280 000 euro, mida jagatakse jahipidamist lubavate eramaaomanikega, teatas RMK pressiesindaja BNS-ile.<br />
Veebruaris välja kuulutatud enampakkumisele pandi kolme RMK hallatava jahipiirkonna jahiload. Jahipiirkonnad on jagatud 13 väiksemaks jahialaks, jahilubade ostuks jahialadel tehti 30 pakkumist. Enampakkumise võitja saab jahialal jahti pidada ühe hooaja jooksul, küttides ulukeid etteantud vanuselises ja soolises vahekorras. „Enampakkumisele pandud 77 900 hektaril saab sel jahihooajal küttida 240 metssiga, 138 põtra, 50 metskitse ja 35 punahirve,“ selgitas RMK jahinduse peaspetsialist Kalev Männiste. Võitja peab lisaks enampakkumise summale tasuma ka küttimislubade eest.<br />
Enampakkumisel saadud tulusid jagatakse võrdeliselt eramaaomanikega, kes loovutavad jahipidamisõiguse oma maal. Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas makstakse ühe hektari jahimaa kasutuse eest eramaaomanikule 2,83 eurot, Väätsa jahipiirkonnas 5,46 eurot ja Kuressaare jahipiirkonnas 6,21 eurot.RMK sõlmib selle kohta maaomanikega kokkuleppe.<br />
]]><br />
</tekst><br />
</uudis><br />
</uudised><br />
<kuulutused><br />
<kuulutus id="1" kuupaev="06-03-2015" nahtav="true" rubriik="ostan"><br />
<tekst><br />
<![CDATA[Ostan vana auto või vahetan vanaema vastu]]><br />
</tekst><br />
<kontaktid avalik="true"><![CDATA[telef@email.ee]]></kontaktid><br />
</kuulutus><br />
<kuulutus id="2" kuupaev="06-03-2015" nahtav="true" rubriik="toootsing"><br />
<tekst><br />
<![CDATA[Siim otsib hoidjat]]><br />
</tekst><br />
<kontaktid avalik="false"><![CDATA[telef@email.ee]]></kontaktid><br />
<br />
</kuulutus><br />
</kuulutused><br />
</artiklid><br />
</pre><br />
<br />
===XML skeemifail===<br />
<br />
<br />
===XSLT fail===<br />
XSLT artikli kuva<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<html><br />
<head><br />
<title>Uudised</title><br />
</head><br />
<body><br />
<h1>Keskkonnaalased artiklid</h1><br />
<br />
<xsl:for-each select="artiklid/uudised/uudis"><br />
<ul><br />
<li><br />
<xsl:if test="@lisatud='true'"><br />
<h2><br />
<xsl:value-of select="pealkiri"/><br />
</h2><br />
<p><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="autor"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="@positsioon"/>:<br />
<xsl:value-of select="."/><br />
</li><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
<p><br />
<xsl:value-of select="kokkuvote"/><br />
</p><br />
<xsl:if test="tekst/@nahtav='true'"><br />
<p><br />
<xsl:value-of select="tekst"/><br />
</p><br />
</xsl:if><br />
</p><br />
</xsl:if><br />
</li><br />
</ul><br />
</xsl:for-each><br />
</body><br />
<br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</pre><br />
<br />
XSLT kuulutuse kuva<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<br />
<xsl:template match="/"><br />
<html><br />
<head><br />
<title>Kuulutused</title><br />
</head><br />
<body><br />
<h1>Kuulutused</h1><br />
<h2>OSTAN</h2><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="artiklid/kuulutused/kuulutus"><br />
<xsl:if test="@rubriik='ostan' and @nahtav='true'"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="tekst"/><br />
<xsl:if test="kontaktid/@avalik='true'"><br />
<xsl:value-of select="kontaktid"/><br />
</xsl:if><br />
</li><br />
</xsl:if><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
<br />
</body><br />
<br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</pre><br />
<br />
==Veebiteenus==<br />
<br />
==Klientrankendus==</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kruus&diff=87241Kruus2015-03-06T19:28:59Z<p>Vuibo: /* XML fail */</p>
<hr />
<div>=Kruus=<br />
==Meeskonna liikmed==<br />
*Vivian Uibo<br />
*Eva Loolaid-Raudpuu<br />
*Martin Vahtramäe<br />
*Rait Saar<br />
<br />
==XML andmefail==<br />
<br />
===XML fail===<br />
<pre><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?><br />
<artiklid><br />
<uudised><br />
<uudis id="1" kuupaev="06-03-2015" lisatud="true" kategooriaId="1"><br />
<autor positsioon="Toimetaja"><![CDATA[Mati Ööbik]]></autor><br />
<pealkiri><![CDATA[Eesti Energia keskkonnainvesteeringud olid mullu 28,5 miljoni eurot]]></pealkiri><br />
<kokkuvote><br />
<![CDATA[Eesti Energia keskkonnainvesteeringud ulatusid mullu 28,5 miljoni euroni, sellest neljandik investeeringutest oli seotud õhuheitmete vähendamisega. <br />
]]><br />
</kokkuvote><br />
<tekst nahtav="true"><br />
<![CDATA["Väävliheitmed on viie aasta jooksul vähenenud kolm korda. Lämmastikuheitmete pilootprojektis osalenud katla heitmed on vähenenud ligi kaks korda. Tänu puhtama õhu nimel tehtud innovaatilistele lahendustele vastame Euroopa Liidu keskkonnanõuetele ka pärast 2016. aasta 1. jaanuari, mil Eestile rakenduvad senisest karmimad keskkonnatingimused," ütles Eesti Energia keskkonnajuht Olavi Tammemäe pressiteate vahendusel.<br />
Õhuheitmete intensiivset vähendamist alustas Eesti Energia viis aastat tagasi esimeste väävlipüüdmise seadmete paigaldamisega. 2013. aastal valmis lämmastikuheitmete vähendamise pilootprojekt, mille eeskujul alustati 2014. aastal veel seitsme katla tehnoloogilist täiendamist.<br />
2016. aastaks on Narva elektrijaamade kaheksale põlevkivikatlale paigaldatud väävlipüüdmisseadmed, lubja doseerimissüsteem ja lämmastikuheitmete vähendamise süsteemid.<br />
]]><br />
</tekst><br />
</uudis><br />
<uudis id="2" kuupaev="06-03-2015" lisatud="true" kategooriaId="2"><br />
<autor positsioon="Toimetaja"><![CDATA[Kuuno Lepp]]></autor><br />
<autor positsioon="Reporter"><![CDATA[Mati Meriste]]></autor><br />
<pealkiri><![CDATA[RMK jahilubade enampakkumisel tõusid hinnad 40 protsenti ]]></pealkiri><br />
<kokkuvote><br />
<![CDATA[Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) jahilubade ostueesõiguse enampakkumisel tõusis keskmine makstav tasu jahimaa hektari kohta 3,62 euroni, mis on ligi 40 protsenti rohkem kui aasta varem.<br />
]]><br />
</kokkuvote><br />
<tekst nahtav="false"><br />
<![CDATA[Kokku teenis RMK enampakkumisega üle 280 000 euro, mida jagatakse jahipidamist lubavate eramaaomanikega, teatas RMK pressiesindaja BNS-ile.<br />
Veebruaris välja kuulutatud enampakkumisele pandi kolme RMK hallatava jahipiirkonna jahiload. Jahipiirkonnad on jagatud 13 väiksemaks jahialaks, jahilubade ostuks jahialadel tehti 30 pakkumist. Enampakkumise võitja saab jahialal jahti pidada ühe hooaja jooksul, küttides ulukeid etteantud vanuselises ja soolises vahekorras. „Enampakkumisele pandud 77 900 hektaril saab sel jahihooajal küttida 240 metssiga, 138 põtra, 50 metskitse ja 35 punahirve,“ selgitas RMK jahinduse peaspetsialist Kalev Männiste. Võitja peab lisaks enampakkumise summale tasuma ka küttimislubade eest.<br />
Enampakkumisel saadud tulusid jagatakse võrdeliselt eramaaomanikega, kes loovutavad jahipidamisõiguse oma maal. Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas makstakse ühe hektari jahimaa kasutuse eest eramaaomanikule 2,83 eurot, Väätsa jahipiirkonnas 5,46 eurot ja Kuressaare jahipiirkonnas 6,21 eurot.RMK sõlmib selle kohta maaomanikega kokkuleppe.<br />
]]><br />
</tekst><br />
</uudis><br />
</uudised><br />
<kuulutused><br />
<kuulutus id="1" kuupaev="06-03-2015" nahtav="true" rubriik="ostan"><br />
<tekst><br />
<![CDATA[Ostan vana auto või vahetan vanaema vastu]]><br />
</tekst><br />
<kontaktid avalik="true"><![CDATA[telef@email.ee]]></kontaktid><br />
</kuulutus><br />
<kuulutus id="2" kuupaev="06-03-2015" nahtav="true" rubriik="toootsing"><br />
<tekst><br />
<![CDATA[Siim otsib hoidjat]]><br />
</tekst><br />
<kontaktid avalik="false"><![CDATA[telef@email.ee]]></kontaktid><br />
<br />
</kuulutus><br />
</kuulutused><br />
</artiklid><br />
</pre><br />
<br />
===XML skeemifail===<br />
<br />
<br />
===XSLT fail===<br />
<br />
<br />
==Veebiteenus==<br />
<br />
==Klientrankendus==</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=MrFred&diff=73544MrFred2014-01-10T20:02:36Z<p>Vuibo: </p>
<hr />
<div>=Analüüs=<br />
<br />
===Projekti eesmärk===<br />
Võistkond mr Fred otsustas C# kodutööna valmistada programmi millest tõuseb kahtlemata väga suurt kasu meie kodumaa õilsatele rohenäppudest IT sõpradest aiapidajatele. Programmi ristisime "Aiamaa"ks. Progammi abil peaks lihtsustuma väikeaiamaa (suurusjärk alla 100m2) haldamist - peenarde asetusest kuni hooaja lõpus subjektiivse hinnangu andmiseni. võistkonna ühehäälne soov oli teha programm mis puutuks kokku nö pärismaailmaga (arvutimängud selle kriteeriumi alla ei kuuluks). Lisaks kuulub meie ridadesse endisi PRIA ametnikke, kellel on laialdased kogemused maaviljeluse üle arvepidamisest. Huvitava väljakutsenda tundus ka peenarde joonistamine ning valideerimine eelnevalt antud pinnal kasvatatud taimede kohta.<br />
<br />
<br />
===''Must have'' funktsionaalsus===<br />
* Programmis on võimalik joonistada ning planeerida aiamaa mis koosneb peenardest ja millele kasvatavate kultuuride üle peetakse arvestust. Vastavalt planeeritud tegevustele (külv, ümber istutamine), peaks väljastama (email) teavitusi-meeldetuletusi (näiteks soovitatav külviaeg jms) kohta. Tähtsa osa moodustab siinkohal peenra joonistamisel kontroll planeeritava kultuuri ning samas kohas eelneval aastal kasvanud kultuuri sobivuse kohta. <br />
<br />
* Sisaldab andmesisestus osa - kasutajad, aimaad, peenrad, taimed, taimede omadused. Tähtis on kasutada standardsel kujul andmeid taimede omaduse kohta - nõudmised päikesevalguse, sobivate eelnevate kultuuride jms kohta kuna andmeid peab olema hiljem võimalik valideerida ning võrrelda. <br />
<br />
* Aiamaa kujundamise funktsionaalsus (kasutaja saab joonistada erineva suurusega ristkülikuid) mille juures kontrollitakse antud aiamaal eelmisel aastal kasvatatud kultuuridega kokkusobivust. Peenra kirjete juurde saab teha märkusi mis salvestuvad ajaloona. Programmi avamisel kuvatakse teateid eelnevalt planeeritud tegevuste tähtaegade saabumisest (ntx külv, ümber istutamine jms). Lisafunktsionaalsusena võib teha ka systrayst automaatselt emailide välja saatmise.<br />
<br />
<br />
===''Nice to have'' funktsionaalsus===<br />
Ilmastikuprognoosi jälgimine - ümberistutamise soovitused on mõjutatud ilmaprognoosist (ntx istutamine sel aastal keskmisest varem või hiljem). Päikesevalguse intensiivsusega arvestamine peenra joonistamisel. Graafika kuvamine peenral. Kasutajale vaikimisi kuvatava aiamaa määramine. Mitmeaastaste kultuuride säilimine ühel aiamaal üle 2 aasta.<br />
<br />
===Rakenduse problemaatilised kohad===<br />
Keeruliseks võib osutada automaatsete emailide välja saatmine, kontrollida kasutaja peenarde joonistamise käigus antud peenra sobivust eelmise aastate kultuuridega. Ka edukas projekti juhtimine ning tähtaegadest kinnipidamine saab ilmselt olema huvitav väljakutse. Kindlasti saame hakkama akende ning menüüribade joonistamisega, hea kui funktsionaalsuse kah külge pandud saab.<br />
<br />
=== Valmis rakendus ===<br />
http://enos.itcollege.ee/~eloolaid/c/Peenramaa_10_01_2014.zip<br />
<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:MrFred_kasutus.pdf</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=MrFred&diff=73543MrFred2014-01-10T20:01:23Z<p>Vuibo: </p>
<hr />
<div>=Analüüs=<br />
<br />
===Projekti eesmärk===<br />
Võistkond mr Fred otsustas C# kodutööna valmistada programmi millest tõuseb kahtlemata väga suurt kasu meie kodumaa õilsatele rohenäppudest IT sõpradest aiapidajatele. Programmi ristisime "Aiamaa"ks. Progammi abil peaks lihtsustuma väikeaiamaa (suurusjärk alla 100m2) haldamist - peenarde asetusest kuni hooaja lõpus subjektiivse hinnangu andmiseni. võistkonna ühehäälne soov oli teha programm mis puutuks kokku nö pärismaailmaga (arvutimängud selle kriteeriumi alla ei kuuluks). Lisaks kuulub meie ridadesse endisi PRIA ametnikke, kellel on laialdased kogemused maaviljeluse üle arvepidamisest. Huvitava väljakutsenda tundus ka peenarde joonistamine ning valideerimine eelnevalt antud pinnal kasvatatud taimede kohta.<br />
<br />
<br />
===''Must have'' funktsionaalsus===<br />
* Programmis on võimalik joonistada ning planeerida aiamaa mis koosneb peenardest ja millele kasvatavate kultuuride üle peetakse arvestust. Vastavalt planeeritud tegevustele (külv, ümber istutamine), peaks väljastama (email) teavitusi-meeldetuletusi (näiteks soovitatav külviaeg jms) kohta. Tähtsa osa moodustab siinkohal peenra joonistamisel kontroll planeeritava kultuuri ning samas kohas eelneval aastal kasvanud kultuuri sobivuse kohta. <br />
<br />
* Sisaldab andmesisestus osa - kasutajad, aimaad, peenrad, taimed, taimede omadused. Tähtis on kasutada standardsel kujul andmeid taimede omaduse kohta - nõudmised päikesevalguse, sobivate eelnevate kultuuride jms kohta kuna andmeid peab olema hiljem võimalik valideerida ning võrrelda. <br />
<br />
* Aiamaa kujundamise funktsionaalsus (kasutaja saab joonistada erineva suurusega ristkülikuid) mille juures kontrollitakse antud aiamaal eelmisel aastal kasvatatud kultuuridega kokkusobivust. Peenra kirjete juurde saab teha märkusi mis salvestuvad ajaloona. Programmi avamisel kuvatakse teateid eelnevalt planeeritud tegevuste tähtaegade saabumisest (ntx külv, ümber istutamine jms). Lisafunktsionaalsusena võib teha ka systrayst automaatselt emailide välja saatmise.<br />
<br />
<br />
===''Nice to have'' funktsionaalsus===<br />
Ilmastikuprognoosi jälgimine - ümberistutamise soovitused on mõjutatud ilmaprognoosist (ntx istutamine sel aastal keskmisest varem või hiljem). Päikesevalguse intensiivsusega arvestamine peenra joonistamisel. Graafika kuvamine peenral. Kasutajale vaikimisi kuvatava aiamaa määramine. Mitmeaastaste kultuuride säilimine ühel aiamaal üle 2 aasta.<br />
<br />
===Rakenduse problemaatilised kohad===<br />
Keeruliseks võib osutada automaatsete emailide välja saatmine, kontrollida kasutaja peenarde joonistamise käigus antud peenra sobivust eelmise aastate kultuuridega. Ka edukas projekti juhtimine ning tähtaegadest kinnipidamine saab ilmselt olema huvitav väljakutse. Kindlasti saame hakkama akende ning menüüribade joonistamisega, hea kui funktsionaalsuse kah külge pandud saab.<br />
<br />
http://enos.itcollege.ee/~eloolaid/c/Peenramaa_10_01_2014.zip</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:MrFred_kasutus.pdf&diff=73536File:MrFred kasutus.pdf2014-01-10T19:51:19Z<p>Vuibo: </p>
<hr />
<div></div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(Kaug%C3%B5pe2013)&diff=69187Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (Kaugõpe2013)2013-11-30T19:52:04Z<p>Vuibo: /* Meeskond .BUG */</p>
<hr />
<div>=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=<br />
<br />
==Eesmärk==<br />
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. <br />
<br />
==Reeglid==<br />
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-4 tudengit. Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br />
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com .<br />
<br />
==Tähtaegadest kinnipidamine==<br />
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Maksimumpunktide saavutamiseks tuleb tähtajaks esitada töö, mis vastab püstitatud nõuetele. Kui töö esitatakse tähtajast hiljem ,kaotatakse iga hilinenud päeva kohta 10% punktidest. Maksimaalselt kaotatakse 50%.<br />
<br />
Näide:<br />
Töö esitamise tähtaeg on 4.09.2013 kell 23:59 ja selle osa eest on võimalik teenida 8p. Meeskond1 esitab töö, mis vastab nõuetele, tähtajaks. Tulemus:8p<br />
Meeskond2 esitab töö, mis vastab nõuetele 05.09.2013 02:00 (ehk tähtajast paar tundi hiljem). Tulemus: 7,1 punkti.<br />
Meeskond3 esitab töö, mis vastab nõuetele 06.09.2013 12:00 (ehk tähtajast paar päeva hiljem). Tulemus: 6,4 punkti.<br />
<br />
==Hindamine==<br />
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br />
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br />
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br />
<br />
===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br />
'''23.11.2013''' (2p)<br />
<br />
Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Paari sõnaga peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav.<br />
<br />
===Analüüs===<br />
'''23.11.2013''' (6p)<br />
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br />
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br />
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br />
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br />
<br />
'''Retsensioon''' 30.11.2013 (3p)<br />
<br />
===Prototüüp===<br />
'''14.12.2013'''(10p)<br />
<br />
Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br />
<br />
'''Retsensioon''' 21.12.2013(5p)<br />
<br />
===Lõpptoode===<br />
'''05.01.2014'''(20p)<br />
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br />
<br />
'''Retsensioon''' 11.01.2014(5p)<br />
<br />
===Esitlus/Kaitsmine=== <br />
<br />
'''Toimub loengutes/praktikumides''' ''(4p) ''<br />
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br />
<br />
====Kaitsmise ajad====<br />
Siia ilmuvad kaitsmise ajad<br />
<br />
=Teemad 2013 sügis=<br />
Kodutööna tuleb luua:<br />
<br />
==Kodune raamatukogu==<br />
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br />
Loo rakendus, mis<br />
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br />
* Võimaldaks luua laenutajate profiile<br />
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br />
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br />
<br />
<br />
Lisavõimalused<br />
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br />
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br />
* Lase lisada raamatutele pilt<br />
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br />
Või<br />
<br />
==CRM==<br />
Oma klientidest peab olema ülevaade.<br />
Loo rakendus, mis võimaldab:<br />
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br />
* Võimalda sisestada kliendikontakte<br />
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br />
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br />
<br />
<br />
Lisavõimalused<br />
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br />
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br />
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br />
<br />
==Tetris(XNA)==<br />
==XoniX(XNA)==<br />
<br />
==Nõuded rakendusele==<br />
Loodav rakendus peab:<br />
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br />
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br />
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone 8, Windows 8 Store App või ASP.Net<br />
<br />
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br />
<br />
Lisapunkte annab:<br />
* Silmailu<br />
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br />
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br />
<br />
==Nõuded XNA projektile==<br />
Loodav mäng peab sisaldama:<br />
* Erinevaid tasemeid<br />
* Punktiarvestust<br />
* XBox puldi tuge<br />
* Klaviatuurilt juhtimise tuge<br />
<br />
'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br />
<br />
Lisapunkte annab:<br />
* Silmailu<br />
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br />
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br />
<br />
<br />
=Meeskonnad 2013=<br />
<br />
==Meeskond Team Project Estonia==<br />
Meeskonna wiki leht: [[CSharp meeskond 2013:Team Project Estonia|Team Project Estonia]]<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Ott Kingisepp (projektijuht)<br />
*Silja Saar (idee autor)<br />
*Marianne Trubetskoi (wiki)<br />
<br />
'''Teema: Aktsiainvestori abimees'''<br />
<br />
Analüüs: [[CSharp_meeskond_2013:Team_Project_Estonia#Anal.C3.BC.C3.BCs|analüüs]]<br />
<br />
Meie retsenseerime: [[CSharp Retsensioon 2013:Analüüsi retsensioon meeskonnale Diletandid|Analüüsi retsensioon meeskonnale Diletandid]]<br />
<br />
==Meeskond Margus & Tõnis==<br />
Meeskonna wiki leht: [[Meeskond_Margus_Tonis|Margus ja Tõnis]]<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Margus Roo (projektijuht)<br />
*Tõnis Luik<br />
<br />
'''Teema: Lihtne laoarvestus'''<br />
<br />
Analüüs: [[Meeskond_Margus_Tonis#Anal.C3.BC.C3.BCs|analüüs]]<br />
<br />
Meie retsenseerime: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CSharp_meeskond_2013:Team_Project_Estonia#Anal.C3.BC.C3.BCs Team Project Estonia] [[CSharp_Retsensioon_2013:Team Project Estonia | retsensioon]]<br />
<br />
==Võistkond mrFred==<br />
Võistkonna wiki leht: [[mrFred]]<br />
<br />
Võistkonna liikmed:<br />
*Rait Saar (projektijuht)<br />
*Vivian Uibo<br />
*Martin Vahramäe<br />
*Eva Loolaid-Raudpuu<br />
<br />
<br />
'''Teema: Aiamaa planeerimise abivahend'''<br />
<br />
Analüüs: [[mrFred]]<br />
<br />
[[Csharp_mrFred_kodut88_analyysi_retsensioon_.BUG | .BUG-i retsensioon grupeeringule mrFred]]<br />
<br />
Retsensioon:[[Csharp_.BUG_analyysi_rets_fred | grupile .BUG]]<br />
<br />
==Meeskond Duo==<br />
Meeskonna wiki leht: [[Meeskond_Duo]]<br />
<br />
Võistkonna liikmed:<br />
*Ranek Runthal (projektijuht)<br />
*Kaia Pikaru<br />
<br />
'''Teema: Kodulaenutus'''<br />
<br />
22.11.2013 Analüüs: [[Meeskond_Duo]] <br />
<br />
27.11.2013 Retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Duo "Margus Tonis"]<br />
<br />
Meeskond Duo analüüsi retsenseerib meeskond MovieHunters - [[analüüs meeskonnale Duo]]<br />
<br />
==Meeskond Diletandid==<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Madis Uudam<br />
*Kristjan Kebja<br />
*Olle Mikk<br />
<br />
'''Teema: Aegade broneerimise rakendus'''<br />
<br />
[http://diletandid.wordpress.com/ Meeskonna Diletandid blogi]<br />
<br />
[http://diletandid.wordpress.com/2013/11/23/analuus/ Rakenduse analüüs]<br />
<br />
[[CSharp Retsensioon 2013:Analüüsi retsensioon meeskonnale Diletandid|Analüüsi retsensioon meeskonnale Diletandid]]<br />
<br />
[http://diletandid.wordpress.com/2013/11/28/analuusi-retsensioon-meeskonnale-bug/ Analüüsi retsensioon meeskonnale .BUG]<br />
<br />
==Meeskond .BUG==<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Mattiko Kabanen(projektijuht)<br />
*Harles Luts<br />
*Rain Adamson<br />
*Teele Sepman<br />
<br />
<br />
'''Teema: Inimressursside planeerija'''<br />
<br />
[http://wiki.itcollege.ee/index.php/.BUG "Meeskonna .BUG wikileht(sh projekti analüüs)"]<br />
<br />
[http://dotbug-ajaveeb.blogspot.com ".BUG-i logiraamat"]<br />
<br />
[http://diletandid.wordpress.com/2013/11/28/analuusi-retsensioon-meeskonnale-bug/ Analüüsi retsensioon meeskonnale .BUG]<br />
<br />
[[Csharp_mrFred_kodut88_analyysi_retsensioon_.BUG | .BUG-i retsensioon grupeeringule mrFred]]<br />
<br />
[[Csharp_.BUG_analyysi_rets_fred | Retsensioon: .BUG-ile grupilt mrFred]]<br />
<br />
==Meeskond Raamatukoid==<br />
Meeskonna wiki leht: [[Raamatukoid]]<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
* Rando Mais (skype:randomais)<br />
* xxx<br />
* xxx<br />
<br />
'''Teema: Kodune raamatukogu'''<br />
<br />
Analüüs: [[Raamatukoid]]<br />
<br />
<br />
==Meeskond MovieHunters==<br />
Meeskonna wiki leht: [[MovieHunters]]<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
* Kaur Tammik (projektijuht)<br />
* Karit Michalski<br />
<br />
'''Teema: Filmiarvustusrakendus'''<br />
<br />
Analüüs: [[MovieHunters]]<br />
<br />
Retsenseerime meeskond Duo analüüsi.<br />
<br />
==Meeskond Lennukad Ideed==<br />
Meeskonna wiki leht: [[Lennukad Ideed]]<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
* Yogesh Sharma<br />
* Jaan Narva<br />
* Arvi Kangas<br />
<br />
'''Teema: Asjade Laenutus'''<br />
<br />
Analüüs: [[Lennukad Ideed]]<br />
<br />
<br />
==Meeskond Ainsus==<br />
Meeskonna wiki leht: [[DistFuzz]]<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
* Jaanus Kääp<br />
<br />
'''Teema: Distributed Fuzzer'''<br />
<br />
Analüüs: [[DistFuzz]]<br />
<br />
Retsensioon meeskonnale MovieHunters: [[Csharp_ainsuse_retsensioon_MovieHunters_meeskonnale]]</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(Kaug%C3%B5pe2013)&diff=69186Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (Kaugõpe2013)2013-11-30T19:51:49Z<p>Vuibo: /* Meeskond .BUG */</p>
<hr />
<div>=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=<br />
<br />
==Eesmärk==<br />
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. <br />
<br />
==Reeglid==<br />
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-4 tudengit. Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br />
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com .<br />
<br />
==Tähtaegadest kinnipidamine==<br />
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Maksimumpunktide saavutamiseks tuleb tähtajaks esitada töö, mis vastab püstitatud nõuetele. Kui töö esitatakse tähtajast hiljem ,kaotatakse iga hilinenud päeva kohta 10% punktidest. Maksimaalselt kaotatakse 50%.<br />
<br />
Näide:<br />
Töö esitamise tähtaeg on 4.09.2013 kell 23:59 ja selle osa eest on võimalik teenida 8p. Meeskond1 esitab töö, mis vastab nõuetele, tähtajaks. Tulemus:8p<br />
Meeskond2 esitab töö, mis vastab nõuetele 05.09.2013 02:00 (ehk tähtajast paar tundi hiljem). Tulemus: 7,1 punkti.<br />
Meeskond3 esitab töö, mis vastab nõuetele 06.09.2013 12:00 (ehk tähtajast paar päeva hiljem). Tulemus: 6,4 punkti.<br />
<br />
==Hindamine==<br />
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br />
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br />
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br />
<br />
===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br />
'''23.11.2013''' (2p)<br />
<br />
Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Paari sõnaga peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav.<br />
<br />
===Analüüs===<br />
'''23.11.2013''' (6p)<br />
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br />
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br />
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br />
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br />
<br />
'''Retsensioon''' 30.11.2013 (3p)<br />
<br />
===Prototüüp===<br />
'''14.12.2013'''(10p)<br />
<br />
Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br />
<br />
'''Retsensioon''' 21.12.2013(5p)<br />
<br />
===Lõpptoode===<br />
'''05.01.2014'''(20p)<br />
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br />
<br />
'''Retsensioon''' 11.01.2014(5p)<br />
<br />
===Esitlus/Kaitsmine=== <br />
<br />
'''Toimub loengutes/praktikumides''' ''(4p) ''<br />
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br />
<br />
====Kaitsmise ajad====<br />
Siia ilmuvad kaitsmise ajad<br />
<br />
=Teemad 2013 sügis=<br />
Kodutööna tuleb luua:<br />
<br />
==Kodune raamatukogu==<br />
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br />
Loo rakendus, mis<br />
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br />
* Võimaldaks luua laenutajate profiile<br />
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br />
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br />
<br />
<br />
Lisavõimalused<br />
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br />
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br />
* Lase lisada raamatutele pilt<br />
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br />
Või<br />
<br />
==CRM==<br />
Oma klientidest peab olema ülevaade.<br />
Loo rakendus, mis võimaldab:<br />
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br />
* Võimalda sisestada kliendikontakte<br />
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br />
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br />
<br />
<br />
Lisavõimalused<br />
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br />
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br />
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br />
<br />
==Tetris(XNA)==<br />
==XoniX(XNA)==<br />
<br />
==Nõuded rakendusele==<br />
Loodav rakendus peab:<br />
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br />
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br />
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone 8, Windows 8 Store App või ASP.Net<br />
<br />
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br />
<br />
Lisapunkte annab:<br />
* Silmailu<br />
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br />
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br />
<br />
==Nõuded XNA projektile==<br />
Loodav mäng peab sisaldama:<br />
* Erinevaid tasemeid<br />
* Punktiarvestust<br />
* XBox puldi tuge<br />
* Klaviatuurilt juhtimise tuge<br />
<br />
'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br />
<br />
Lisapunkte annab:<br />
* Silmailu<br />
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br />
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br />
<br />
<br />
=Meeskonnad 2013=<br />
<br />
==Meeskond Team Project Estonia==<br />
Meeskonna wiki leht: [[CSharp meeskond 2013:Team Project Estonia|Team Project Estonia]]<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Ott Kingisepp (projektijuht)<br />
*Silja Saar (idee autor)<br />
*Marianne Trubetskoi (wiki)<br />
<br />
'''Teema: Aktsiainvestori abimees'''<br />
<br />
Analüüs: [[CSharp_meeskond_2013:Team_Project_Estonia#Anal.C3.BC.C3.BCs|analüüs]]<br />
<br />
Meie retsenseerime: [[CSharp Retsensioon 2013:Analüüsi retsensioon meeskonnale Diletandid|Analüüsi retsensioon meeskonnale Diletandid]]<br />
<br />
==Meeskond Margus & Tõnis==<br />
Meeskonna wiki leht: [[Meeskond_Margus_Tonis|Margus ja Tõnis]]<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Margus Roo (projektijuht)<br />
*Tõnis Luik<br />
<br />
'''Teema: Lihtne laoarvestus'''<br />
<br />
Analüüs: [[Meeskond_Margus_Tonis#Anal.C3.BC.C3.BCs|analüüs]]<br />
<br />
Meie retsenseerime: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CSharp_meeskond_2013:Team_Project_Estonia#Anal.C3.BC.C3.BCs Team Project Estonia] [[CSharp_Retsensioon_2013:Team Project Estonia | retsensioon]]<br />
<br />
==Võistkond mrFred==<br />
Võistkonna wiki leht: [[mrFred]]<br />
<br />
Võistkonna liikmed:<br />
*Rait Saar (projektijuht)<br />
*Vivian Uibo<br />
*Martin Vahramäe<br />
*Eva Loolaid-Raudpuu<br />
<br />
<br />
'''Teema: Aiamaa planeerimise abivahend'''<br />
<br />
Analüüs: [[mrFred]]<br />
<br />
[[Csharp_mrFred_kodut88_analyysi_retsensioon_.BUG | .BUG-i retsensioon grupeeringule mrFred]]<br />
<br />
Retsensioon:[[Csharp_.BUG_analyysi_rets_fred | grupile .BUG]]<br />
<br />
==Meeskond Duo==<br />
Meeskonna wiki leht: [[Meeskond_Duo]]<br />
<br />
Võistkonna liikmed:<br />
*Ranek Runthal (projektijuht)<br />
*Kaia Pikaru<br />
<br />
'''Teema: Kodulaenutus'''<br />
<br />
22.11.2013 Analüüs: [[Meeskond_Duo]] <br />
<br />
27.11.2013 Retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Duo "Margus Tonis"]<br />
<br />
Meeskond Duo analüüsi retsenseerib meeskond MovieHunters - [[analüüs meeskonnale Duo]]<br />
<br />
==Meeskond Diletandid==<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Madis Uudam<br />
*Kristjan Kebja<br />
*Olle Mikk<br />
<br />
'''Teema: Aegade broneerimise rakendus'''<br />
<br />
[http://diletandid.wordpress.com/ Meeskonna Diletandid blogi]<br />
<br />
[http://diletandid.wordpress.com/2013/11/23/analuus/ Rakenduse analüüs]<br />
<br />
[[CSharp Retsensioon 2013:Analüüsi retsensioon meeskonnale Diletandid|Analüüsi retsensioon meeskonnale Diletandid]]<br />
<br />
[http://diletandid.wordpress.com/2013/11/28/analuusi-retsensioon-meeskonnale-bug/ Analüüsi retsensioon meeskonnale .BUG]<br />
<br />
==Meeskond .BUG==<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Mattiko Kabanen(projektijuht)<br />
*Harles Luts<br />
*Rain Adamson<br />
*Teele Sepman<br />
<br />
<br />
'''Teema: Inimressursside planeerija'''<br />
<br />
[http://wiki.itcollege.ee/index.php/.BUG "Meeskonna .BUG wikileht(sh projekti analüüs)"]<br />
<br />
[http://dotbug-ajaveeb.blogspot.com ".BUG-i logiraamat"]<br />
<br />
[http://diletandid.wordpress.com/2013/11/28/analuusi-retsensioon-meeskonnale-bug/ Analüüsi retsensioon meeskonnale .BUG]<br />
<br />
[[Csharp_mrFred_kodut88_analyysi_retsensioon_.BUG | .BUG-i retsensioon grupeeringule mrFred]]<br />
<br />
[[Csharp_.BUG_analyysi_rets_fred | Retsensioon: .BUG-ile grupil mrFred]]<br />
<br />
==Meeskond Raamatukoid==<br />
Meeskonna wiki leht: [[Raamatukoid]]<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
* Rando Mais (skype:randomais)<br />
* xxx<br />
* xxx<br />
<br />
'''Teema: Kodune raamatukogu'''<br />
<br />
Analüüs: [[Raamatukoid]]<br />
<br />
<br />
==Meeskond MovieHunters==<br />
Meeskonna wiki leht: [[MovieHunters]]<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
* Kaur Tammik (projektijuht)<br />
* Karit Michalski<br />
<br />
'''Teema: Filmiarvustusrakendus'''<br />
<br />
Analüüs: [[MovieHunters]]<br />
<br />
Retsenseerime meeskond Duo analüüsi.<br />
<br />
==Meeskond Lennukad Ideed==<br />
Meeskonna wiki leht: [[Lennukad Ideed]]<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
* Yogesh Sharma<br />
* Jaan Narva<br />
* Arvi Kangas<br />
<br />
'''Teema: Asjade Laenutus'''<br />
<br />
Analüüs: [[Lennukad Ideed]]<br />
<br />
<br />
==Meeskond Ainsus==<br />
Meeskonna wiki leht: [[DistFuzz]]<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
* Jaanus Kääp<br />
<br />
'''Teema: Distributed Fuzzer'''<br />
<br />
Analüüs: [[DistFuzz]]<br />
<br />
Retsensioon meeskonnale MovieHunters: [[Csharp_ainsuse_retsensioon_MovieHunters_meeskonnale]]</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(Kaug%C3%B5pe2013)&diff=69185Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (Kaugõpe2013)2013-11-30T19:49:51Z<p>Vuibo: /* Võistkond mrFred */</p>
<hr />
<div>=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=<br />
<br />
==Eesmärk==<br />
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. <br />
<br />
==Reeglid==<br />
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-4 tudengit. Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br />
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com .<br />
<br />
==Tähtaegadest kinnipidamine==<br />
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Maksimumpunktide saavutamiseks tuleb tähtajaks esitada töö, mis vastab püstitatud nõuetele. Kui töö esitatakse tähtajast hiljem ,kaotatakse iga hilinenud päeva kohta 10% punktidest. Maksimaalselt kaotatakse 50%.<br />
<br />
Näide:<br />
Töö esitamise tähtaeg on 4.09.2013 kell 23:59 ja selle osa eest on võimalik teenida 8p. Meeskond1 esitab töö, mis vastab nõuetele, tähtajaks. Tulemus:8p<br />
Meeskond2 esitab töö, mis vastab nõuetele 05.09.2013 02:00 (ehk tähtajast paar tundi hiljem). Tulemus: 7,1 punkti.<br />
Meeskond3 esitab töö, mis vastab nõuetele 06.09.2013 12:00 (ehk tähtajast paar päeva hiljem). Tulemus: 6,4 punkti.<br />
<br />
==Hindamine==<br />
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br />
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br />
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br />
<br />
===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br />
'''23.11.2013''' (2p)<br />
<br />
Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Paari sõnaga peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav.<br />
<br />
===Analüüs===<br />
'''23.11.2013''' (6p)<br />
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br />
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br />
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br />
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br />
<br />
'''Retsensioon''' 30.11.2013 (3p)<br />
<br />
===Prototüüp===<br />
'''14.12.2013'''(10p)<br />
<br />
Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br />
<br />
'''Retsensioon''' 21.12.2013(5p)<br />
<br />
===Lõpptoode===<br />
'''05.01.2014'''(20p)<br />
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br />
<br />
'''Retsensioon''' 11.01.2014(5p)<br />
<br />
===Esitlus/Kaitsmine=== <br />
<br />
'''Toimub loengutes/praktikumides''' ''(4p) ''<br />
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br />
<br />
====Kaitsmise ajad====<br />
Siia ilmuvad kaitsmise ajad<br />
<br />
=Teemad 2013 sügis=<br />
Kodutööna tuleb luua:<br />
<br />
==Kodune raamatukogu==<br />
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br />
Loo rakendus, mis<br />
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br />
* Võimaldaks luua laenutajate profiile<br />
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br />
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br />
<br />
<br />
Lisavõimalused<br />
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br />
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br />
* Lase lisada raamatutele pilt<br />
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br />
Või<br />
<br />
==CRM==<br />
Oma klientidest peab olema ülevaade.<br />
Loo rakendus, mis võimaldab:<br />
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br />
* Võimalda sisestada kliendikontakte<br />
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br />
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br />
<br />
<br />
Lisavõimalused<br />
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br />
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br />
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br />
<br />
==Tetris(XNA)==<br />
==XoniX(XNA)==<br />
<br />
==Nõuded rakendusele==<br />
Loodav rakendus peab:<br />
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br />
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br />
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone 8, Windows 8 Store App või ASP.Net<br />
<br />
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br />
<br />
Lisapunkte annab:<br />
* Silmailu<br />
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br />
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br />
<br />
==Nõuded XNA projektile==<br />
Loodav mäng peab sisaldama:<br />
* Erinevaid tasemeid<br />
* Punktiarvestust<br />
* XBox puldi tuge<br />
* Klaviatuurilt juhtimise tuge<br />
<br />
'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br />
<br />
Lisapunkte annab:<br />
* Silmailu<br />
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br />
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br />
<br />
<br />
=Meeskonnad 2013=<br />
<br />
==Meeskond Team Project Estonia==<br />
Meeskonna wiki leht: [[CSharp meeskond 2013:Team Project Estonia|Team Project Estonia]]<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Ott Kingisepp (projektijuht)<br />
*Silja Saar (idee autor)<br />
*Marianne Trubetskoi (wiki)<br />
<br />
'''Teema: Aktsiainvestori abimees'''<br />
<br />
Analüüs: [[CSharp_meeskond_2013:Team_Project_Estonia#Anal.C3.BC.C3.BCs|analüüs]]<br />
<br />
Meie retsenseerime: [[CSharp Retsensioon 2013:Analüüsi retsensioon meeskonnale Diletandid|Analüüsi retsensioon meeskonnale Diletandid]]<br />
<br />
==Meeskond Margus & Tõnis==<br />
Meeskonna wiki leht: [[Meeskond_Margus_Tonis|Margus ja Tõnis]]<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Margus Roo (projektijuht)<br />
*Tõnis Luik<br />
<br />
'''Teema: Lihtne laoarvestus'''<br />
<br />
Analüüs: [[Meeskond_Margus_Tonis#Anal.C3.BC.C3.BCs|analüüs]]<br />
<br />
Meie retsenseerime: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CSharp_meeskond_2013:Team_Project_Estonia#Anal.C3.BC.C3.BCs Team Project Estonia] [[CSharp_Retsensioon_2013:Team Project Estonia | retsensioon]]<br />
<br />
==Võistkond mrFred==<br />
Võistkonna wiki leht: [[mrFred]]<br />
<br />
Võistkonna liikmed:<br />
*Rait Saar (projektijuht)<br />
*Vivian Uibo<br />
*Martin Vahramäe<br />
*Eva Loolaid-Raudpuu<br />
<br />
<br />
'''Teema: Aiamaa planeerimise abivahend'''<br />
<br />
Analüüs: [[mrFred]]<br />
<br />
[[Csharp_mrFred_kodut88_analyysi_retsensioon_.BUG | .BUG-i retsensioon grupeeringule mrFred]]<br />
<br />
Retsensioon:[[Csharp_.BUG_analyysi_rets_fred | grupile .BUG]]<br />
<br />
==Meeskond Duo==<br />
Meeskonna wiki leht: [[Meeskond_Duo]]<br />
<br />
Võistkonna liikmed:<br />
*Ranek Runthal (projektijuht)<br />
*Kaia Pikaru<br />
<br />
'''Teema: Kodulaenutus'''<br />
<br />
22.11.2013 Analüüs: [[Meeskond_Duo]] <br />
<br />
27.11.2013 Retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Duo "Margus Tonis"]<br />
<br />
Meeskond Duo analüüsi retsenseerib meeskond MovieHunters - [[analüüs meeskonnale Duo]]<br />
<br />
==Meeskond Diletandid==<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Madis Uudam<br />
*Kristjan Kebja<br />
*Olle Mikk<br />
<br />
'''Teema: Aegade broneerimise rakendus'''<br />
<br />
[http://diletandid.wordpress.com/ Meeskonna Diletandid blogi]<br />
<br />
[http://diletandid.wordpress.com/2013/11/23/analuus/ Rakenduse analüüs]<br />
<br />
[[CSharp Retsensioon 2013:Analüüsi retsensioon meeskonnale Diletandid|Analüüsi retsensioon meeskonnale Diletandid]]<br />
<br />
[http://diletandid.wordpress.com/2013/11/28/analuusi-retsensioon-meeskonnale-bug/ Analüüsi retsensioon meeskonnale .BUG]<br />
<br />
==Meeskond .BUG==<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
*Mattiko Kabanen(projektijuht)<br />
*Harles Luts<br />
*Rain Adamson<br />
*Teele Sepman<br />
<br />
<br />
'''Teema: Inimressursside planeerija'''<br />
<br />
[http://wiki.itcollege.ee/index.php/.BUG "Meeskonna .BUG wikileht(sh projekti analüüs)"]<br />
<br />
[http://dotbug-ajaveeb.blogspot.com ".BUG-i logiraamat"]<br />
<br />
[http://diletandid.wordpress.com/2013/11/28/analuusi-retsensioon-meeskonnale-bug/ Analüüsi retsensioon meeskonnale .BUG]<br />
<br />
[[Csharp_mrFred_kodut88_analyysi_retsensioon_.BUG | .BUG-i retsensioon grupeeringule mrFred]]<br />
<br />
==Meeskond Raamatukoid==<br />
Meeskonna wiki leht: [[Raamatukoid]]<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
* Rando Mais (skype:randomais)<br />
* xxx<br />
* xxx<br />
<br />
'''Teema: Kodune raamatukogu'''<br />
<br />
Analüüs: [[Raamatukoid]]<br />
<br />
<br />
==Meeskond MovieHunters==<br />
Meeskonna wiki leht: [[MovieHunters]]<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
* Kaur Tammik (projektijuht)<br />
* Karit Michalski<br />
<br />
'''Teema: Filmiarvustusrakendus'''<br />
<br />
Analüüs: [[MovieHunters]]<br />
<br />
Retsenseerime meeskond Duo analüüsi.<br />
<br />
==Meeskond Lennukad Ideed==<br />
Meeskonna wiki leht: [[Lennukad Ideed]]<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
* Yogesh Sharma<br />
* Jaan Narva<br />
* Arvi Kangas<br />
<br />
'''Teema: Asjade Laenutus'''<br />
<br />
Analüüs: [[Lennukad Ideed]]<br />
<br />
<br />
==Meeskond Ainsus==<br />
Meeskonna wiki leht: [[DistFuzz]]<br />
<br />
Meeskonna liikmed:<br />
* Jaanus Kääp<br />
<br />
'''Teema: Distributed Fuzzer'''<br />
<br />
Analüüs: [[DistFuzz]]<br />
<br />
Retsensioon meeskonnale MovieHunters: [[Csharp_ainsuse_retsensioon_MovieHunters_meeskonnale]]</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Csharp_.BUG_analyysi_rets_fred&diff=69184Csharp .BUG analyysi rets fred2013-11-30T19:47:05Z<p>Vuibo: Created page with "== '''Retsensioon meeskonna .BUG töötajate ressursihalduse keskkonna analüüsile.''' == ---- Analüüsi järgi on tegu väga mahuka ja ambitsioonika projektiga. Ehkki raken…"</p>
<hr />
<div>== '''Retsensioon meeskonna .BUG töötajate ressursihalduse keskkonna analüüsile.''' ==<br />
<br />
<br />
----<br />
<br />
Analüüsi järgi on tegu väga mahuka ja ambitsioonika projektiga. Ehkki rakendus on paljuski pehmete väärtuste hindamiseks mõeldud leiaks see kindlasti mõnes asutuses praktilist kasutust. Analüüsi käigus on läbi mõeldud rakenduse põhiliinid ja arendusmeeskonna tööjaotus realiseerimisel. Analüüsile lisatud tabelite ning vaadete kuvad aitavad kaasa rakendusest ettekujutuse tekkimisele. Kindlasti leiavad projekti edasise tegevuse käigus ja lõppdokumentatsioonis täiendamist veel klasside ja andmebaasi tabelite vahelised seosed.<br />
<br />
Analüüsi põhjal saame aru, et programm on mõeldud 1 päeva tööaja planeerimiseks, millest edasi on võimalik genereerida pikema perioodi plaan. Praktikas ei ole sellise šablooni kasutamine võimalik, sest sellisel juhul tekib viga osalise tööajaga tööliste puhul – enamasti on vahetused jaotatud nädala või pikema ajaperioodi peale.<br />
<br />
Töötajate tööaja tegelikku kulu ei ole käesoleval juhul vaadeldud projekti osana – ei rakenduse kohustuslikus ega täienduste kontekstis. Seega kokkuvõtted mida kasutajate (bossid) üleselt koostada saaks oleksid kajastused plaanist, puuduks aga tagasiside kas seda ka järgiti. Salvestatakse ainult projekti plaan. Kas me saame õigesti aru, et programm võimaldab planeerida ka ületunde?<br />
<br />
On positiivne, et analüüsis on toodud välja potentsiaalsed kasutajaliidese vaated. Kuna tegu on suhteliselt mahuka, universaalse programmiga, siis peab kasutajaliidest hoidma võimalikult lihtsana.<br />
<br />
Lisaks tooksime välja, et vaadates andmebaasi struktuuri võiks sisselogimise funktsionaalsus olla toodud programmi kohustusliku osana. Tundub, et jättes selle küsimuse lahtiseks, kaotab andmete logimine oma mõtte.</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vuibo&diff=56305User:Vuibo2012-11-07T17:54:25Z<p>Vuibo: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Vivian Uibo<br><br />
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2012<br />
Viited lisatud: 7. november 2012<br />
<br />
==Essee päevase õppekava loengutest==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd Tutvustavates loengutes] rääkisid tarkvara administreerimisest ja arendamisest erinevate tasandite inimesed. Ühise joonena tooksin loengutest välja, et erialast ka kõige tehnilisemat või kindlapiirilisemat vaadet esindades, jõuti paratamatult punkti, kus toodi esile pehmeid väärtusi. Programmeerimisele vaadati rohkem kui loomingulisele, mitte tehnilisele tegevusele. Korduvalt rõhutati suhtlus-, meeskonnatöö oskust ja häid isikuomadusi. Loengud olid raskusastmelt loogilises järjestuses. Loengute lindistusi järjest või üle vaadates leidus nii vasturääkivusi kui seostuvaid ideid.<br />
<br />
Helpdeski tööd tutvustasid Skype’i töötajad. Töö pakub mitmeid võimalusi: olla kursis uute tehnoloogiatega, olla kursis asutuse infosüsteemidega, suhelda inimestega, luua uusi kontakte. Helpdeski tööd nähti hea praktilise eeldusena süsteemi administraatoriks saamise karjääriredelil. Loengu ettekandjate arvates on helpdesk tulevikus naiste pärusmaa. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1=1] Janika Liivi poolt peetud loengus rõhutati samuti, et naistel on IT-maailmas tulevikku... programmeerijatena.<br />
<br />
Liiv tõi välja, et programmeerimisel on vaja eelkõige loovust. Selleks, et luua IT-maailmas peab oma mõtteid struktureerima. Peab olema kindel eesmärk, mille saavutamine on jagatav väiksemateks etappideks. Programmeerimine peaks olema pigem oskus mõelda erinevaid eesmärgini viivaid teid, kui et kirjutada koodi mingis kindlas keeles [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401=2]. Arvan, et just seda mõtleb loengu pidaja edastades sõnumit:''„Programming, do you speak it?”'' [http://programming-motherfucker.com/ (Zed Shaw)] Küllap saab olema väga raske tõmmata piiri teiste koodist õppimise, jalgratta leiutamise ja efektiivsuse vahele.<br />
<br />
Valmistatud programmid peavad olema intuitiivselt hoomatavad. Igale kasutajapoolsele tegevusele peab järgnema tagajärg. Loengus oli see väide esitatud mängude näitel. Olen kogenud, et selline nõue kehtib ka enamikele avalikele rakendustele: panga teenused, teenused erinevate taotluste esitamiseks jne. Luues programmi eeldusega, et see on mõeldud laiale kasutajaskonnale, tuleb arvestada, et katse-eksituse meetodil ei tuleks kasutajal eksituse poolel liigseid probleeme.<br />
<br />
Rõhutati veel teisigi esmapilgul väheolulistena tunduvaid nähtusi. Õppida on oluliselt lihtsam kuuludes mõnesse kommuuni. Seejuures ei tohiks lasta end mõjutada stereotüüpsest mõtlemisest ja propagandast.<br />
<br />
Andres Septer rääkis IT tööturust [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8=3] jagades IT-s pakutavad võimalused kaheks või kolmeks lähtudes kas kasutatavast tarkvarast või inimestest, kes mingis sfääris valdavalt töötavad. Paljuski sõltub inimese omadustest, millisesse töölõiku ta tööle saab. IT-teenused jäävad alati tugiteenusteks. Ilma korraliku äripooleta müüvad tooted halvasti ja teades oma nõrku külgi võiks vähemalt sellel tasandil jääda tegevuse juurde, mis endal hästi välja tuleb.<br />
<br />
Töötajana on valik olla: generalist – teada kõigest natuke – või spetsialist – teada ühest asjast põhjalikult. Ettevõtted võib töömeetodi poolest jagada horisontaalseteks, kus protsess tehakse töötaja poolt ära algusest lõpuni, või vertikaalseks, kus töötaja on lüli protsessi ahelas. Ennast tööjõuturul sisse töötanud inimesena soovitab lektor otsida väljakutseid erasektorist, mis on vähemate piirangutega, paremini tasustatud ja kiirema arenguga.<br />
<br />
Esitatud liigitused võivad olla väga meelevaldsed ja liiga üldistavad, kuid enne kui taipad leiad, et mõne loengu puhul nähtust ühte või teise kassi kuuluvaks klassifitseerimas.<br />
<br />
Väga tabavalt oli järgmiseks loengupidajaks kutsutud Martin Paljak, kelle loeng oli kõike muud kui rangepiiriline [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd=4]. Praktikas on kõik muutuv, võimalusi on palju ning seatud piirangute puhul tuleks küsida, kui mõistlik on neid järgida. Ainus, mille eest vastutama peab, on enda hea maine. Ei tohi unustada, et suhtluse osapoolteks on eelkõige inimesed. Internetis leitav ei ole vaid 0 ja 1 jada, vaid on kellegi jaoks oluline või mõjutab kellegi elu. Samalihtsalt tekivad ka eelarvamused. Loengus kirjeldatud vabaduse nautimiseks peaks, minu hinnangul olema valdkonnas kas väga kogenud või lihtsalt geniaalne.<br />
<br />
''Freelancer''’i elule vastupidiselt tutvustas Ignite OÜ eraettevõttes toimivat IT arendust [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8=5]. Laias plaanis peab firma pakkuma palju enamat, kui seda on IT-lahendused. Ka selles loengus rõhutati meeskonnatöö olulisust. Üks inimene teab alati vähem, kui suur grupp. Selleks, et vähese töötajate arvuga erafirma toimiks peab iga inimene vastutama oma töö lõigu eest ning kandma ka kollektiivset vastust – töötatakse ühise eesmärgi nimel. Mis puudutab töö keskkonda ja -kultuuri, siis selles osas saab tööandja palju ära teha.<br />
<br />
Mõtlema panev oli agiilse tarkvara arenduse tutvustus. Tõepoolest säästab bürokraatiasse vähem panustades aega ja võib saavutada, ka mitu korda algusest peale tehes, lõpuks parema tulemuse. Avalikus sektoris piiravad lepingud paljuski agiilse tarkvara arendamise võimalust. Toimib nii tsükliline arendamine, kui arenduse osas läbirääkimine, kuid eksimist, mis on parema lahenduse leidmisele kohati paratamatu, lubatakse vähem. Kristjan Karmo [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda=6] rõhutas, et ka agiilset tarkvara arendus omab kindlaid etappe ja ülesehitust. Selle vastu eksimine ei anna enam seda effekti, mis arenduse eesmärgiks oli.<br />
<br />
Lisaks räägiti programmide testimisvajadusest, erinevatest testimise tasemetest, viisidest ja testimisega seotud müütidest. Olgugi et üldfunktsionaalsuse testimine on automatiseeritav, ei vähene testimise vajalikkus. Uuriva testimisega püütakse katta neid juhtumeid, mida programmeerijad pole suutnud ette näha. Testimine on tihti alahinnatud, sest enamasti ei arvutata välja palju testimisel leitud viga maksma oleks läinud. IT-s töötamine on tihti tänamatu amet. Nagu testija töö tulemusena saadakse lõpuks vastus, et kõik on korras nii ei märgata süsteemi administraatori töö vajalikkust enne kui midagi on põhjalikult rivist väljas.<br />
<br />
Viimane loeng tutvustas süsteemi administraatori töö mitmekülgsust. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d=7] On mõistetav, et Põhja-Eesti regionaalhaiglale on IT tugiteenuseks. Kasutatavad programmid on sisse ostetud ehk IT arendusega tegeletakse seal väga väikses mastaabis. Maastiku kaardistamise ja välitööga seotud eluvaldkondade puhul on tööjaamade mobiilseks muutmise vajadus selgemini mõistetav. Seetõttu ehk sama idee rakendamine meditsiinis on võib olla tõesti innovaatiline. Siinkohal tuleb meeles pidada, et suurettevõttes on väikesete muudatuste sisse viimine vaevaline, kuid võib viia väga suure kokkuhoiuni. Ka Siim Vene ise tunnistas, et innovaatilisus toimub väikeettevõtetes ning ostetakse suurettevõtete poolt pigem kokku.<br />
<br />
Eriala tutvustavate loengutena olid teemad väga hästi valitud. Loengud keskendusid tööturu võimaluste kirjeldamisele. Tulevikus keskendub mobiili rakendustele tõenäoliselt eraldi loeng. Samuti võib huvi pakkuda ka loeng Eesti riigi kasutada olevatest andmebaasidest, neile kehtivatest nõuetest ja nende arendamises ette tulevatest tõrgetest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui tegu ei ole mitteilmumise, vaid ikka ainult läbikukkumisega on võimalik eksamit veel 2 korda korduvsooritada 2 semestri jooksul, arvestatuna aine õpetamissemestrist, õppejõu poolt määratud aegadel ja korras <br />
(Õppekorralduse eeskiri p 5.3.6). Korduseksamitele tuleb registreeruda õppeosakonnas, mõningatel juhtudel on see võimalik ka ÕIS-s. Korduseksam on REV kohal tasuline – 14,2€ [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (IT Kolledži koduleht)]ja riigieelarvelisel kohal tasuta (Õppekorralduse eeskiri p 5.2.7). Tasu peab olema makstud eksami toimumise päeva üle-eelmiseks õhtuks (Õppekorralduse eeskiri p 5.6.2.14). Kui eksami tulemuseks on saadud hinnang "Mitteilmunud", tuleb esitada tõend mitte ilmumise põhjenduseks 7 tööpäeva jooksul või võrdsustatakse tulemus eksamisessiooni lõpu päeval negatiivse hindega (Õppekorralduse eeskiri p 5.2.4)<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? <br />
<br />
===Vastus===<br />
Enne punase joone päeva tuleb:<br />
<br />
1. Registreeruda ainetele ehk esitada deklaratsioon semestris õpitavate ainete kohta (Õppekorralduse eeskiri p 3.1.1).<br />
<br />
2. Esitada soovi korral VÕTA taotlus – 10 tööpäeva enne punase joone päeva [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#Taotlus (VÕTA kord p II 1)].<br />
<br />
3. Tuleb vaadata üle, kas leidub aineid, milles on vaja teha korduvarvestus. Saab sooritada kuni ülejärgmise punase joone päevani(Õppekorralduse eeskiri p 5.4.4).<br />
<br />
4. Esitada akadeemilist liikumist taotlevad dokumendid: immatrikuleerimine, õppekava või -vormi vahetamine. 1 päev enne punase joone päeva (Õppekorralduse eeskiri p 6.1.4.4, p 7.1).<br />
<br />
Eksamit on võimalik ainet uuesti deklareerimata korduv sooritada 2 korda. Akadeemilisele õiendile läheb kirja kõrgeim saadud hinne (Õppekorralduse eeskiri p 5.3.11).<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
<p>1. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1 Helpdesk Peeter Uustal, Peeter Raielo ]</p><br />
<p>2. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast Janika Liiv]</p><br />
<p>3. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8 IT tööturg Andres Septer]</p><br />
<p>4. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd Karma Martin Paljak]</p><br />
<p>5. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8 Teretulemast Ignite'i maailma Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev]</p><br />
<p>6. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda Testimine ja tarkvarakvaliteet Kristjan Karmo]</p><br />
<p>7. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d Administreerimine Siim Vene]</p><br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vuibo&diff=56299User:Vuibo2012-11-07T17:11:17Z<p>Vuibo: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Vivian Uibo<br><br />
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2012<br />
Viited lisatud: 7. november 2012<br />
<br />
==Essee päevase õppekava loengutest==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd Tutvustavates loengutes] rääkisid tarkvara administreerimisest ja arendamisest erinevate tasandite inimesed. Ühise joonena tooksin loengutest välja, et erialast ka kõige tehnilisemat või kindlapiirilisemat vaadet esindades, jõuti paratamatult punkti, kus toodi esile pehmeid väärtusi. Programmeerimisele vaadati rohkem kui loomingulisele, mitte tehnilisele tegevusele. Korduvalt rõhutati suhtlus-, meeskonnatöö oskust ja häid isikuomadusi. Loengud olid raskusastmelt loogilises järjestuses. Loengute lindistusi järjest või üle vaadates leidus nii vasturääkivusi kui seostuvaid ideid.<br />
<br />
Helpdeski tööd tutvustasid Skype’i töötajad. Töö pakub mitmeid võimalusi: olla kursis uute tehnoloogiatega, olla kursis asutuse infosüsteemidega, suhelda inimestega, luua uusi kontakte. Helpdeski tööd nähti hea praktilise eeldusena süsteemi administraatoriks saamise karjääriredelil. Loengu ettekandjate arvates on helpdesk tulevikus naiste pärusmaa. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1=1] Janika Liivi poolt peetud loengus rõhutati samuti, et naistel on IT-maailmas tulevikku... programmeerijatena.<br />
<br />
Liiv tõi välja, et programmeerimisel on vaja eelkõige loovust. Selleks, et luua IT-maailmas peab oma mõtteid struktureerima. Peab olema kindel eesmärk, mille saavutamine on jagatav väiksemateks etappideks. Programmeerimine peaks olema pigem oskus mõelda erinevaid eesmärgini viivaid teid, kui et kirjutada koodi mingis kindlas keeles [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401=2]. Arvan, et just seda mõtleb loengu pidaja edastades sõnumit:''„Programming, do you speak it?”'' [http://programming-motherfucker.com/ Zed Shaw] Küllap saab olema väga raske tõmmata piiri teiste koodist õppimise, jalgratta leiutamise ja efektiivsuse vahele.<br />
<br />
Valmistatud programmid peavad olema intuitiivselt hoomatavad. Igale kasutajapoolsele tegevusele peab järgnema tagajärg. Loengus oli see väide esitatud mängude näitel. Olen kogenud, et selline nõue kehtib ka enamikele avalikele rakendustele: panga teenused, teenused erinevate taotluste esitamiseks jne. Luues programmi eeldusega, et see on mõeldud laiale kasutajaskonnale, tuleb arvestada, et katse-eksituse meetodil ei tuleks kasutajal eksituse poolel liigseid probleeme.<br />
<br />
Rõhutati veel teisigi esmapilgul väheolulistena tunduvaid nähtusi. Õppida on oluliselt lihtsam kuuludes mõnesse kommuuni. Seejuures ei tohiks lasta end mõjutada stereotüüpsest mõtlemisest ja propagandast.<br />
<br />
Andres Septer rääkis IT tööturust [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8=3] jagades IT-s pakutavad võimalused kaheks või kolmeks lähtudes kas kasutatavast tarkvarast või inimestest, kes mingis sfääris valdavalt töötavad. Paljuski sõltub inimese omadustest, millisesse töölõiku ta tööle saab. IT-teenused jäävad alati tugiteenusteks. Ilma korraliku äripooleta müüvad tooted halvasti ja teades oma nõrku külgi võiks vähemalt sellel tasandil jääda tegevuse juurde, mis endal hästi välja tuleb.<br />
<br />
Töötajana on valik olla: generalist – teada kõigest natuke – või spetsialist – teada ühest asjast põhjalikult. Ettevõtted võib töömeetodi poolest jagada horisontaalseteks, kus protsess tehakse töötaja poolt ära algusest lõpuni, või vertikaalseks, kus töötaja on lüli protsessi ahelas. Ennast tööjõuturul sisse töötanud inimesena soovitab lektor otsida väljakutseid erasektorist, mis on vähemate piirangutega, paremini tasustatud ja kiirema arenguga.<br />
<br />
Esitatud liigitused võivad olla väga meelevaldsed ja liiga üldistavad, kuid enne kui taipad leiad, et mõne loengu puhul nähtust ühte või teise kassi kuuluvaks klassifitseerimas.<br />
<br />
Väga tabavalt oli järgmiseks loengupidajaks kutsutud Martin Paljak, kelle loeng oli kõike muud kui rangepiiriline [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd=4]. Praktikas on kõik muutuv, võimalusi on palju ning seatud piirangute puhul tuleks küsida, kui mõistlik on neid järgida. Ainus, mille eest vastutama peab, on enda hea maine. Ei tohi unustada, et suhtluse osapoolteks on eelkõige inimesed. Internetis leitav ei ole vaid 0 ja 1 jada, vaid on kellegi jaoks oluline või mõjutab kellegi elu. Samalihtsalt tekivad ka eelarvamused. Loengus kirjeldatud vabaduse nautimiseks peaks, minu hinnangul olema valdkonnas kas väga kogenud või lihtsalt geniaalne.<br />
<br />
''Freelancer''’i elule vastupidiselt tutvustas Ignite OÜ eraettevõttes toimivat IT arendust [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8=5]. Laias plaanis peab firma pakkuma palju enamat, kui seda on IT-lahendused. Ka selles loengus rõhutati meeskonnatöö olulisust. Üks inimene teab alati vähem, kui suur grupp. Selleks, et vähese töötajate arvuga erafirma toimiks peab iga inimene vastutama oma töö lõigu eest ning kandma ka kollektiivset vastust – töötatakse ühise eesmärgi nimel. Mis puudutab töö keskkonda ja -kultuuri, siis selles osas saab tööandja palju ära teha.<br />
<br />
Mõtlema panev oli agiilse tarkvara arenduse tutvustus. Tõepoolest säästab bürokraatiasse vähem panustades aega ja võib saavutada, ka mitu korda algusest peale tehes, lõpuks parema tulemuse. Avalikus sektoris piiravad lepingud paljuski agiilse tarkvara arendamise võimalust. Toimib nii tsükliline arendamine, kui arenduse osas läbirääkimine, kuid eksimist, mis on parema lahenduse leidmisele kohati paratamatu, lubatakse vähem. Kristjan Karmo [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda=6] rõhutas, et ka agiilset tarkvara arendus omab kindlaid etappe ja ülesehitust. Selle vastu eksimine ei anna enam seda effekti, mis arenduse eesmärgiks oli.<br />
<br />
Lisaks räägiti programmide testimisvajadusest, erinevatest testimise tasemetest, viisidest ja testimisega seotud müütidest. Olgugi et üldfunktsionaalsuse testimine on automatiseeritav, ei vähene testimise vajalikkus. Uuriva testimisega püütakse katta neid juhtumeid, mida programmeerijad pole suutnud ette näha. Testimine on tihti alahinnatud, sest enamasti ei arvutata välja palju testimisel leitud viga maksma oleks läinud. IT-s töötamine on tihti tänamatu amet. Nagu testija töö tulemusena saadakse lõpuks vastus, et kõik on korras nii ei märgata süsteemi administraatori töö vajalikkust enne kui midagi on põhjalikult rivist väljas.<br />
<br />
Viimane loeng tutvustas süsteemi administraatori töö mitmekülgsust. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d=7] On mõistetav, et Põhja-Eesti regionaalhaiglale on IT tugiteenuseks. Kasutatavad programmid on sisse ostetud ehk IT arendusega tegeletakse seal väga väikses mastaabis. Maastiku kaardistamise ja välitööga seotud eluvaldkondade puhul on tööjaamade mobiilseks muutmise vajadus selgemini mõistetav. Seetõttu ehk sama idee rakendamine meditsiinis on võib olla tõesti innovaatiline. Siinkohal tuleb meeles pidada, et suurettevõttes on väikesete muudatuste sisse viimine vaevaline, kuid võib viia väga suure kokkuhoiuni. Ka Siim Vene ise tunnistas, et innovaatilisus toimub väikeettevõtetes ning ostetakse suurettevõtete poolt pigem kokku.<br />
<br />
Eriala tutvustavate loengutena olid teemad väga hästi valitud. Loengud keskendusid tööturu võimaluste kirjeldamisele. Tulevikus keskendub mobiili rakendustele tõenäoliselt eraldi loeng. Samuti võib huvi pakkuda ka loeng Eesti riigi kasutada olevatest andmebaasidest, neile kehtivatest nõuetest ja nende arendamises ette tulevatest tõrgetest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui tegu ei ole mitteilmumise, vaid ikka ainult läbikukkumisega on võimalik eksamit veel 2 korda korduvsooritada 2 semestri jooksul, arvestatuna aine õpetamissemestrist, õppejõu poolt määratud aegadel ja korras <br />
(Õppekorralduse eeskiri p 5.3.6). Korduseksamitele tuleb registreeruda õppeosakonnas, mõningatel juhtudel on see võimalik ka ÕIS-s. Korduseksam on REV kohal tasuline – 14,2€ [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (IT Kolledži koduleht)]ja riigieelarvelisel kohal tasuta (Õppekorralduse eeskiri p 5.2.7). Tasu peab olema makstud eksami toimumise päeva üle-eelmiseks õhtuks (Õppekorralduse eeskiri p 5.6.2.14). Kui eksami tulemuseks on saadud hinnang "Mitteilmunud", tuleb esitada tõend mitte ilmumise põhjenduseks 7 tööpäeva jooksul või võrdsustatakse tulemus eksamisessiooni lõpu päeval negatiivse hindega (Õppekorralduse eeskiri p 5.2.4)<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? <br />
<br />
===Vastus===<br />
Enne punase joone päeva tuleb:<br />
<br />
1. Registreeruda ainetele ehk esitada deklaratsioon semestris õpitavate ainete kohta (Õppekorralduse eeskiri p 3.1.1).<br />
<br />
2. Esitada soovi korral VÕTA taotlus – 10 tööpäeva enne punase joone päeva [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#Taotlus (VÕTA kord p II 1)].<br />
<br />
3. Tuleb vaadata üle, kas leidub aineid, milles on vaja teha korduvarvestus. Saab sooritada kuni ülejärgmise punase joone päevani(Õppekorralduse eeskiri p 5.4.4).<br />
<br />
4. Esitada akadeemilist liikumist taotlevad dokumendid: immatrikuleerimine, õppekava või -vormi vahetamine. 1 päev enne punase joone päeva(Õppekorralduse eeskiri p 6.1.4.4, p 7.1).<br />
<br />
Eksamit on võimalik ainet uuesti deklareerimata korduv sooritada 2 korda. Akadeemilisele õiendile läheb kirja kõrgeim saadud hinne (Õppekorralduse eeskiri p 5.3.11).<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
<p>1. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1 Helpdesk Peeter Uustal, Peeter Raielo ]</p><br />
<p>2. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast Janika Liiv]</p><br />
<p>3. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8 IT tööturg Andres Septer]</p><br />
<p>4. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd Karma Martin Paljak]</p><br />
<p>5. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8 Teretulemast Ignite'i maailma Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev]</p><br />
<p>6. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda Testimine ja tarkvarakvaliteet Kristjan Karmo]</p><br />
<p>7. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d Administreerimine Siim Vene]</p><br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vuibo&diff=56298User:Vuibo2012-11-07T17:01:22Z<p>Vuibo: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Vivian Uibo<br><br />
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2012<br />
Viited lisatud: 7. november 2012<br />
<br />
==Essee päevase õppekava loengutest==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd Tutvustavates loengutes] rääkisid tarkvara administreerimisest ja arendamisest erinevate tasandite inimesed. Ühise joonena tooksin loengutest välja, et erialast ka kõige tehnilisemat või kindlapiirilisemat vaadet esindades, jõuti paratamatult punkti, kus toodi esile pehmeid väärtusi. Programmeerimisele vaadati rohkem kui loomingulisele, mitte tehnilisele tegevusele. Korduvalt rõhutati suhtlus-, meeskonnatöö oskust ja häid isikuomadusi. Loengud olid raskusastmelt loogilises järjestuses. Loengute lindistusi järjest või üle vaadates leidus nii vasturääkivusi kui seostuvaid ideid.<br />
<br />
Helpdeski tööd tutvustasid Skype’i töötajad. Töö pakub mitmeid võimalusi: olla kursis uute tehnoloogiatega, olla kursis asutuse infosüsteemidega, suhelda inimestega, luua uusi kontakte. Helpdeski tööd nähti hea praktilise eeldusena süsteemi administraatoriks saamise karjääriredelil. Loengu ettekandjate arvates on helpdesk tulevikus naiste pärusmaa. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1=1] Janika Liivi poolt peetud loengus rõhutati samuti, et naistel on IT-maailmas tulevikku... programmeerijatena.<br />
<br />
Liiv tõi välja, et programmeerimisel on vaja eelkõige loovust. Selleks, et luua IT-maailmas peab oma mõtteid struktureerima. Peab olema kindel eesmärk, mille saavutamine on jagatav väiksemateks etappideks. Programmeerimine peaks olema pigem oskus mõelda erinevaid eesmärgini viivaid teid, kui et kirjutada koodi mingis kindlas keeles [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401=2]. Arvan, et just seda mõtleb loengu pidaja edastades sõnumit:''„Programming, do you speak it?”'' Küllap saab olema väga raske tõmmata piiri teiste koodist õppimise, jalgratta leiutamise ja efektiivsuse vahele.<br />
<br />
Valmistatud programmid peavad olema intuitiivselt hoomatavad. Igale kasutajapoolsele tegevusele peab järgnema tagajärg. Loengus oli see väide esitatud mängude näitel. Olen kogenud, et selline nõue kehtib ka enamikele avalikele rakendustele: panga teenused, teenused erinevate taotluste esitamiseks jne. Luues programmi eeldusega, et see on mõeldud laiale kasutajaskonnale, tuleb arvestada, et katse-eksituse meetodil ei tuleks kasutajal eksituse poolel liigseid probleeme.<br />
<br />
Rõhutati veel teisigi esmapilgul väheolulistena tunduvaid nähtusi. Õppida on oluliselt lihtsam kuuludes mõnesse kommuuni. Seejuures ei tohiks lasta end mõjutada stereotüüpsest mõtlemisest ja propagandast.<br />
<br />
Andres Septer rääkis IT tööturust [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8=3] jagades IT-s pakutavad võimalused kaheks või kolmeks lähtudes kas kasutatavast tarkvarast või inimestest, kes mingis sfääris valdavalt töötavad. Paljuski sõltub inimese omadustest, millisesse töölõiku ta tööle saab. IT-teenused jäävad alati tugiteenusteks. Ilma korraliku äripooleta müüvad tooted halvasti ja teades oma nõrku külgi võiks vähemalt sellel tasandil jääda tegevuse juurde, mis endal hästi välja tuleb.<br />
<br />
Töötajana on valik olla: generalist – teada kõigest natuke – või spetsialist – teada ühest asjast põhjalikult. Ettevõtted võib töömeetodi poolest jagada horisontaalseteks, kus protsess tehakse töötaja poolt ära algusest lõpuni, või vertikaalseks, kus töötaja on lüli protsessi ahelas. Ennast tööjõuturul sisse töötanud inimesena soovitab lektor otsida väljakutseid erasektorist, mis on vähemate piirangutega, paremini tasustatud ja kiirema arenguga.<br />
<br />
Esitatud liigitused võivad olla väga meelevaldsed ja liiga üldistavad, kuid enne kui taipad leiad, et mõne loengu puhul nähtust ühte või teise kassi kuuluvaks klassifitseerimas.<br />
<br />
Väga tabavalt oli järgmiseks loengupidajaks kutsutud Martin Paljak, kelle loeng oli kõike muud kui rangepiiriline [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd=4]. Praktikas on kõik muutuv, võimalusi on palju ning seatud piirangute puhul tuleks küsida, kui mõistlik on neid järgida. Ainus, mille eest vastutama peab, on enda hea maine. Ei tohi unustada, et suhtluse osapoolteks on eelkõige inimesed. Internetis leitav ei ole vaid 0 ja 1 jada, vaid on kellegi jaoks oluline või mõjutab kellegi elu. Samalihtsalt tekivad ka eelarvamused. Loengus kirjeldatud vabaduse nautimiseks peaks, minu hinnangul olema valdkonnas kas väga kogenud või lihtsalt geniaalne.<br />
<br />
''Freelancer''’i elule vastupidiselt tutvustas Ignite OÜ eraettevõttes toimivat IT arendust [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8=5]. Laias plaanis peab firma pakkuma palju enamat, kui seda on IT-lahendused. Ka selles loengus rõhutati meeskonnatöö olulisust. Üks inimene teab alati vähem, kui suur grupp. Selleks, et vähese töötajate arvuga erafirma toimiks peab iga inimene vastutama oma töö lõigu eest ning kandma ka kollektiivset vastust – töötatakse ühise eesmärgi nimel. Mis puudutab töö keskkonda ja -kultuuri, siis selles osas saab tööandja palju ära teha.<br />
<br />
Mõtlema panev oli agiilse tarkvara arenduse tutvustus. Tõepoolest säästab bürokraatiasse vähem panustades aega ja võib saavutada, ka mitu korda algusest peale tehes, lõpuks parema tulemuse. Avalikus sektoris piiravad lepingud paljuski agiilse tarkvara arendamise võimalust. Toimib nii tsükliline arendamine, kui arenduse osas läbirääkimine, kuid eksimist, mis on parema lahenduse leidmisele kohati paratamatu, lubatakse vähem. Kristjan Karmo [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda=6] rõhutas, et ka agiilset tarkvara arendus omab kindlaid etappe ja ülesehitust. Selle vastu eksimine ei anna enam seda effekti, mis arenduse eesmärgiks oli.<br />
<br />
Lisaks räägiti programmide testimisvajadusest, erinevatest testimise tasemetest, viisidest ja testimisega seotud müütidest. Olgugi et üldfunktsionaalsuse testimine on automatiseeritav, ei vähene testimise vajalikkus. Uuriva testimisega püütakse katta neid juhtumeid, mida programmeerijad pole suutnud ette näha. Testimine on tihti alahinnatud, sest enamasti ei arvutata välja palju testimisel leitud viga maksma oleks läinud. IT-s töötamine on tihti tänamatu amet. Nagu testija töö tulemusena saadakse lõpuks vastus, et kõik on korras nii ei märgata süsteemi administraatori töö vajalikkust enne kui midagi on põhjalikult rivist väljas.<br />
<br />
Viimane loeng tutvustas süsteemi administraatori töö mitmekülgsust. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d=7] On mõistetav, et Põhja-Eesti regionaalhaiglale on IT tugiteenuseks. Kasutatavad programmid on sisse ostetud ehk IT arendusega tegeletakse seal väga väikses mastaabis. Maastiku kaardistamise ja välitööga seotud eluvaldkondade puhul on tööjaamade mobiilseks muutmise vajadus selgemini mõistetav. Seetõttu ehk sama idee rakendamine meditsiinis on võib olla tõesti innovaatiline. Siinkohal tuleb meeles pidada, et suurettevõttes on väikesete muudatuste sisse viimine vaevaline, kuid võib viia väga suure kokkuhoiuni. Ka Siim Vene ise tunnistas, et innovaatilisus toimub väikeettevõtetes ning ostetakse suurettevõtete poolt pigem kokku.<br />
<br />
Eriala tutvustavate loengutena olid teemad väga hästi valitud. Loengud keskendusid tööturu võimaluste kirjeldamisele. Tulevikus keskendub mobiili rakendustele tõenäoliselt eraldi loeng. Samuti võib huvi pakkuda ka loeng Eesti riigi kasutada olevatest andmebaasidest, neile kehtivatest nõuetest ja nende arendamises ette tulevatest tõrgetest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui tegu ei ole mitteilmumise, vaid ikka ainult läbikukkumisega on võimalik eksamit veel 2 korda korduvsooritada 2 semestri jooksul, arvestatuna aine õpetamissemestrist, õppejõu poolt määratud aegadel ja korras <br />
(Õppekorralduse eeskiri p 5.3.6). Korduseksamitele tuleb registreeruda õppeosakonnas, mõningatel juhtudel on see võimalik ka ÕIS-s. Korduseksam on REV kohal tasuline – 14,2€ [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (IT Kolledži koduleht)]ja riigieelarvelisel kohal tasuta (Õppekorralduse eeskiri p 5.2.7). Tasu peab olema makstud eksami toimumise päeva üle-eelmiseks õhtuks (Õppekorralduse eeskiri p 5.6.2.14). Kui eksami tulemuseks on saadud hinnang "Mitteilmunud", tuleb esitada tõend mitte ilmumise põhjenduseks 7 tööpäeva jooksul või võrdsustatakse tulemus eksamisessiooni lõpu päeval negatiivse hindega (Õppekorralduse eeskiri p 5.2.4)<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? <br />
<br />
===Vastus===<br />
Enne punase joone päeva tuleb:<br />
<br />
1. Registreeruda ainetele ehk esitada deklaratsioon semestris õpitavate ainete kohta (Õppekorralduse eeskiri p 3.1.1).<br />
<br />
2. Esitada soovi korral VÕTA taotlus – 10 tööpäeva enne punase joone päeva[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#Taotlus (VÕTA kord p II 1)].<br />
<br />
3. Tuleb vaadata üle, kas leidub aineid, milles on vaja teha korduvarvestus. Saab sooritada kuni ülejärgmise punase joone päevani(Õppekorralduse eeskiri p 5.4.4).<br />
<br />
4. Esitada akadeemilist liikumist taotlevad dokumendid: immatrikuleerimine, õppekava või -vormi vahetamine. 1 päev enne punase joone päeva.(Õppekorralduse eeskiri p 6.1.4.4, p 7.1) <br />
<br />
Eksamit on võimalik ainet uuesti deklareerimata korduv sooritada 2 korda. Akadeemilisele õiendile läheb kirja kõrgeim saadud hinne (Õppekorralduse eeskiri p 5.3.11).<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
<p>1. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1 Helpdesk Peeter Uustal, Peeter Raielo ]</p><br />
<p>2. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast Janika Liiv]</p><br />
<p>3. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8 IT tööturg Andres Septer]</p><br />
<p>4. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd Karma Martin Paljak]</p><br />
<p>5. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8 Teretulemast Ignite'i maailma Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev]</p><br />
<p>6. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda Testimine ja tarkvarakvaliteet Kristjan Karmo]</p><br />
<p>7. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d Administreerimine Siim Vene]</p><br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vuibo&diff=56297User:Vuibo2012-11-07T16:58:57Z<p>Vuibo: /* Vastus */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Vivian Uibo<br><br />
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2012<br />
<br />
==Essee päevase õppekava loengutest==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd Tutvustavates loengutes] rääkisid tarkvara administreerimisest ja arendamisest erinevate tasandite inimesed. Ühise joonena tooksin loengutest välja, et erialast ka kõige tehnilisemat või kindlapiirilisemat vaadet esindades, jõuti paratamatult punkti, kus toodi esile pehmeid väärtusi. Programmeerimisele vaadati rohkem kui loomingulisele, mitte tehnilisele tegevusele. Korduvalt rõhutati suhtlus-, meeskonnatöö oskust ja häid isikuomadusi. Loengud olid raskusastmelt loogilises järjestuses. Loengute lindistusi järjest või üle vaadates leidus nii vasturääkivusi kui seostuvaid ideid.<br />
<br />
Helpdeski tööd tutvustasid Skype’i töötajad. Töö pakub mitmeid võimalusi: olla kursis uute tehnoloogiatega, olla kursis asutuse infosüsteemidega, suhelda inimestega, luua uusi kontakte. Helpdeski tööd nähti hea praktilise eeldusena süsteemi administraatoriks saamise karjääriredelil. Loengu ettekandjate arvates on helpdesk tulevikus naiste pärusmaa. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1=1] Janika Liivi poolt peetud loengus rõhutati samuti, et naistel on IT-maailmas tulevikku... programmeerijatena.<br />
<br />
Liiv tõi välja, et programmeerimisel on vaja eelkõige loovust. Selleks, et luua IT-maailmas peab oma mõtteid struktureerima. Peab olema kindel eesmärk, mille saavutamine on jagatav väiksemateks etappideks. Programmeerimine peaks olema pigem oskus mõelda erinevaid eesmärgini viivaid teid, kui et kirjutada koodi mingis kindlas keeles [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401=2]. Arvan, et just seda mõtleb loengu pidaja edastades sõnumit:''„Programming, do you speak it?”'' Küllap saab olema väga raske tõmmata piiri teiste koodist õppimise, jalgratta leiutamise ja efektiivsuse vahele.<br />
<br />
Valmistatud programmid peavad olema intuitiivselt hoomatavad. Igale kasutajapoolsele tegevusele peab järgnema tagajärg. Loengus oli see väide esitatud mängude näitel. Olen kogenud, et selline nõue kehtib ka enamikele avalikele rakendustele: panga teenused, teenused erinevate taotluste esitamiseks jne. Luues programmi eeldusega, et see on mõeldud laiale kasutajaskonnale, tuleb arvestada, et katse-eksituse meetodil ei tuleks kasutajal eksituse poolel liigseid probleeme.<br />
<br />
Rõhutati veel teisigi esmapilgul väheolulistena tunduvaid nähtusi. Õppida on oluliselt lihtsam kuuludes mõnesse kommuuni. Seejuures ei tohiks lasta end mõjutada stereotüüpsest mõtlemisest ja propagandast.<br />
<br />
Andres Septer rääkis IT tööturust [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8=3] jagades IT-s pakutavad võimalused kaheks või kolmeks lähtudes kas kasutatavast tarkvarast või inimestest, kes mingis sfääris valdavalt töötavad. Paljuski sõltub inimese omadustest, millisesse töölõiku ta tööle saab. IT-teenused jäävad alati tugiteenusteks. Ilma korraliku äripooleta müüvad tooted halvasti ja teades oma nõrku külgi võiks vähemalt sellel tasandil jääda tegevuse juurde, mis endal hästi välja tuleb.<br />
<br />
Töötajana on valik olla: generalist – teada kõigest natuke – või spetsialist – teada ühest asjast põhjalikult. Ettevõtted võib töömeetodi poolest jagada horisontaalseteks, kus protsess tehakse töötaja poolt ära algusest lõpuni, või vertikaalseks, kus töötaja on lüli protsessi ahelas. Ennast tööjõuturul sisse töötanud inimesena soovitab lektor otsida väljakutseid erasektorist, mis on vähemate piirangutega, paremini tasustatud ja kiirema arenguga.<br />
<br />
Esitatud liigitused võivad olla väga meelevaldsed ja liiga üldistavad, kuid enne kui taipad leiad, et mõne loengu puhul nähtust ühte või teise kassi kuuluvaks klassifitseerimas.<br />
<br />
Väga tabavalt oli järgmiseks loengupidajaks kutsutud Martin Paljak, kelle loeng oli kõike muud kui rangepiiriline [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd=4]. Praktikas on kõik muutuv, võimalusi on palju ning seatud piirangute puhul tuleks küsida, kui mõistlik on neid järgida. Ainus, mille eest vastutama peab, on enda hea maine. Ei tohi unustada, et suhtluse osapoolteks on eelkõige inimesed. Internetis leitav ei ole vaid 0 ja 1 jada, vaid on kellegi jaoks oluline või mõjutab kellegi elu. Samalihtsalt tekivad ka eelarvamused. Loengus kirjeldatud vabaduse nautimiseks peaks, minu hinnangul olema valdkonnas kas väga kogenud või lihtsalt geniaalne.<br />
<br />
''Freelancer''’i elule vastupidiselt tutvustas Ignite OÜ eraettevõttes toimivat IT arendust [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8=5]. Laias plaanis peab firma pakkuma palju enamat, kui seda on IT-lahendused. Ka selles loengus rõhutati meeskonnatöö olulisust. Üks inimene teab alati vähem, kui suur grupp. Selleks, et vähese töötajate arvuga erafirma toimiks peab iga inimene vastutama oma töö lõigu eest ning kandma ka kollektiivset vastust – töötatakse ühise eesmärgi nimel. Mis puudutab töö keskkonda ja -kultuuri, siis selles osas saab tööandja palju ära teha.<br />
<br />
Mõtlema panev oli agiilse tarkvara arenduse tutvustus. Tõepoolest säästab bürokraatiasse vähem panustades aega ja võib saavutada, ka mitu korda algusest peale tehes, lõpuks parema tulemuse. Avalikus sektoris piiravad lepingud paljuski agiilse tarkvara arendamise võimalust. Toimib nii tsükliline arendamine, kui arenduse osas läbirääkimine, kuid eksimist, mis on parema lahenduse leidmisele kohati paratamatu, lubatakse vähem. Kristjan Karmo [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda=6] rõhutas, et ka agiilset tarkvara arendus omab kindlaid etappe ja ülesehitust. Selle vastu eksimine ei anna enam seda effekti, mis arenduse eesmärgiks oli.<br />
<br />
Lisaks räägiti programmide testimisvajadusest, erinevatest testimise tasemetest, viisidest ja testimisega seotud müütidest. Olgugi et üldfunktsionaalsuse testimine on automatiseeritav, ei vähene testimise vajalikkus. Uuriva testimisega püütakse katta neid juhtumeid, mida programmeerijad pole suutnud ette näha. Testimine on tihti alahinnatud, sest enamasti ei arvutata välja palju testimisel leitud viga maksma oleks läinud. IT-s töötamine on tihti tänamatu amet. Nagu testija töö tulemusena saadakse lõpuks vastus, et kõik on korras nii ei märgata süsteemi administraatori töö vajalikkust enne kui midagi on põhjalikult rivist väljas.<br />
<br />
Viimane loeng tutvustas süsteemi administraatori töö mitmekülgsust. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d=7] On mõistetav, et Põhja-Eesti regionaalhaiglale on IT tugiteenuseks. Kasutatavad programmid on sisse ostetud ehk IT arendusega tegeletakse seal väga väikses mastaabis. Maastiku kaardistamise ja välitööga seotud eluvaldkondade puhul on tööjaamade mobiilseks muutmise vajadus selgemini mõistetav. Seetõttu ehk sama idee rakendamine meditsiinis on võib olla tõesti innovaatiline. Siinkohal tuleb meeles pidada, et suurettevõttes on väikesete muudatuste sisse viimine vaevaline, kuid võib viia väga suure kokkuhoiuni. Ka Siim Vene ise tunnistas, et innovaatilisus toimub väikeettevõtetes ning ostetakse suurettevõtete poolt pigem kokku.<br />
<br />
Eriala tutvustavate loengutena olid teemad väga hästi valitud. Loengud keskendusid tööturu võimaluste kirjeldamisele. Tulevikus keskendub mobiili rakendustele tõenäoliselt eraldi loeng. Samuti võib huvi pakkuda ka loeng Eesti riigi kasutada olevatest andmebaasidest, neile kehtivatest nõuetest ja nende arendamises ette tulevatest tõrgetest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui tegu ei ole mitteilmumise, vaid ikka ainult läbikukkumisega on võimalik eksamit veel 2 korda korduvsooritada 2 semestri jooksul, arvestatuna aine õpetamissemestrist, õppejõu poolt määratud aegadel ja korras <br />
(Õppekorralduse eeskiri p 5.3.6). Korduseksamitele tuleb registreeruda õppeosakonnas, mõningatel juhtudel on see võimalik ka ÕIS-s. Korduseksam on REV kohal tasuline – 14,2€ [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (IT Kolledži koduleht)]ja riigieelarvelisel kohal tasuta (Õppekorralduse eeskiri p 5.2.7). Tasu peab olema makstud eksami toimumise päeva üle-eelmiseks õhtuks (Õppekorralduse eeskiri p 5.6.2.14). Kui eksami tulemuseks on saadud hinnang "Mitteilmunud", tuleb esitada tõend mitte ilmumise põhjenduseks 7 tööpäeva jooksul või võrdsustatakse tulemus eksamisessiooni lõpu päeval negatiivse hindega (Õppekorralduse eeskiri p 5.2.4)<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? <br />
<br />
===Vastus===<br />
Enne punase joone päeva tuleb:<br />
<br />
1. Registreeruda ainetele ehk esitada deklaratsioon semestris õpitavate ainete kohta (Õppekorralduse eeskiri p 3.1.1).<br />
<br />
2. Esitada soovi korral VÕTA taotlus – 10 tööpäeva enne punase joone päeva[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#Taotlus (VÕTA kord p II 1)].<br />
<br />
3. Tuleb vaadata üle, kas leidub aineid, milles on vaja teha korduvarvestus. Saab sooritada kuni ülejärgmise punase joone päevani(Õppekorralduse eeskiri p 5.4.4).<br />
<br />
4. Esitada akadeemilist liikumist taotlevad dokumendid: immatrikuleerimine, õppekava või -vormi vahetamine. 1 päev enne punase joone päeva.(Õppekorralduse eeskiri p 6.1.4.4, p 7.1) <br />
<br />
Eksamit on võimalik ainet uuesti deklareerimata korduv sooritada 2 korda. Akadeemilisele õiendile läheb kirja kõrgeim saadud hinne (Õppekorralduse eeskiri p 5.3.11).<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
<p>1. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1 Helpdesk Peeter Uustal, Peeter Raielo ]</p><br />
<p>2. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast Janika Liiv]</p><br />
<p>3. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8 IT tööturg Andres Septer]</p><br />
<p>4. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd Karma Martin Paljak]</p><br />
<p>5. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8 Teretulemast Ignite'i maailma Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev]</p><br />
<p>6. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda Testimine ja tarkvarakvaliteet Kristjan Karmo]</p><br />
<p>7. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d Administreerimine Siim Vene]</p><br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vuibo&diff=56296User:Vuibo2012-11-07T16:43:31Z<p>Vuibo: /* Vastus */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Vivian Uibo<br><br />
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2012<br />
<br />
==Essee päevase õppekava loengutest==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd Tutvustavates loengutes] rääkisid tarkvara administreerimisest ja arendamisest erinevate tasandite inimesed. Ühise joonena tooksin loengutest välja, et erialast ka kõige tehnilisemat või kindlapiirilisemat vaadet esindades, jõuti paratamatult punkti, kus toodi esile pehmeid väärtusi. Programmeerimisele vaadati rohkem kui loomingulisele, mitte tehnilisele tegevusele. Korduvalt rõhutati suhtlus-, meeskonnatöö oskust ja häid isikuomadusi. Loengud olid raskusastmelt loogilises järjestuses. Loengute lindistusi järjest või üle vaadates leidus nii vasturääkivusi kui seostuvaid ideid.<br />
<br />
Helpdeski tööd tutvustasid Skype’i töötajad. Töö pakub mitmeid võimalusi: olla kursis uute tehnoloogiatega, olla kursis asutuse infosüsteemidega, suhelda inimestega, luua uusi kontakte. Helpdeski tööd nähti hea praktilise eeldusena süsteemi administraatoriks saamise karjääriredelil. Loengu ettekandjate arvates on helpdesk tulevikus naiste pärusmaa. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1=1] Janika Liivi poolt peetud loengus rõhutati samuti, et naistel on IT-maailmas tulevikku... programmeerijatena.<br />
<br />
Liiv tõi välja, et programmeerimisel on vaja eelkõige loovust. Selleks, et luua IT-maailmas peab oma mõtteid struktureerima. Peab olema kindel eesmärk, mille saavutamine on jagatav väiksemateks etappideks. Programmeerimine peaks olema pigem oskus mõelda erinevaid eesmärgini viivaid teid, kui et kirjutada koodi mingis kindlas keeles [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401=2]. Arvan, et just seda mõtleb loengu pidaja edastades sõnumit:''„Programming, do you speak it?”'' Küllap saab olema väga raske tõmmata piiri teiste koodist õppimise, jalgratta leiutamise ja efektiivsuse vahele.<br />
<br />
Valmistatud programmid peavad olema intuitiivselt hoomatavad. Igale kasutajapoolsele tegevusele peab järgnema tagajärg. Loengus oli see väide esitatud mängude näitel. Olen kogenud, et selline nõue kehtib ka enamikele avalikele rakendustele: panga teenused, teenused erinevate taotluste esitamiseks jne. Luues programmi eeldusega, et see on mõeldud laiale kasutajaskonnale, tuleb arvestada, et katse-eksituse meetodil ei tuleks kasutajal eksituse poolel liigseid probleeme.<br />
<br />
Rõhutati veel teisigi esmapilgul väheolulistena tunduvaid nähtusi. Õppida on oluliselt lihtsam kuuludes mõnesse kommuuni. Seejuures ei tohiks lasta end mõjutada stereotüüpsest mõtlemisest ja propagandast.<br />
<br />
Andres Septer rääkis IT tööturust [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8=3] jagades IT-s pakutavad võimalused kaheks või kolmeks lähtudes kas kasutatavast tarkvarast või inimestest, kes mingis sfääris valdavalt töötavad. Paljuski sõltub inimese omadustest, millisesse töölõiku ta tööle saab. IT-teenused jäävad alati tugiteenusteks. Ilma korraliku äripooleta müüvad tooted halvasti ja teades oma nõrku külgi võiks vähemalt sellel tasandil jääda tegevuse juurde, mis endal hästi välja tuleb.<br />
<br />
Töötajana on valik olla: generalist – teada kõigest natuke – või spetsialist – teada ühest asjast põhjalikult. Ettevõtted võib töömeetodi poolest jagada horisontaalseteks, kus protsess tehakse töötaja poolt ära algusest lõpuni, või vertikaalseks, kus töötaja on lüli protsessi ahelas. Ennast tööjõuturul sisse töötanud inimesena soovitab lektor otsida väljakutseid erasektorist, mis on vähemate piirangutega, paremini tasustatud ja kiirema arenguga.<br />
<br />
Esitatud liigitused võivad olla väga meelevaldsed ja liiga üldistavad, kuid enne kui taipad leiad, et mõne loengu puhul nähtust ühte või teise kassi kuuluvaks klassifitseerimas.<br />
<br />
Väga tabavalt oli järgmiseks loengupidajaks kutsutud Martin Paljak, kelle loeng oli kõike muud kui rangepiiriline [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd=4]. Praktikas on kõik muutuv, võimalusi on palju ning seatud piirangute puhul tuleks küsida, kui mõistlik on neid järgida. Ainus, mille eest vastutama peab, on enda hea maine. Ei tohi unustada, et suhtluse osapoolteks on eelkõige inimesed. Internetis leitav ei ole vaid 0 ja 1 jada, vaid on kellegi jaoks oluline või mõjutab kellegi elu. Samalihtsalt tekivad ka eelarvamused. Loengus kirjeldatud vabaduse nautimiseks peaks, minu hinnangul olema valdkonnas kas väga kogenud või lihtsalt geniaalne.<br />
<br />
''Freelancer''’i elule vastupidiselt tutvustas Ignite OÜ eraettevõttes toimivat IT arendust [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8=5]. Laias plaanis peab firma pakkuma palju enamat, kui seda on IT-lahendused. Ka selles loengus rõhutati meeskonnatöö olulisust. Üks inimene teab alati vähem, kui suur grupp. Selleks, et vähese töötajate arvuga erafirma toimiks peab iga inimene vastutama oma töö lõigu eest ning kandma ka kollektiivset vastust – töötatakse ühise eesmärgi nimel. Mis puudutab töö keskkonda ja -kultuuri, siis selles osas saab tööandja palju ära teha.<br />
<br />
Mõtlema panev oli agiilse tarkvara arenduse tutvustus. Tõepoolest säästab bürokraatiasse vähem panustades aega ja võib saavutada, ka mitu korda algusest peale tehes, lõpuks parema tulemuse. Avalikus sektoris piiravad lepingud paljuski agiilse tarkvara arendamise võimalust. Toimib nii tsükliline arendamine, kui arenduse osas läbirääkimine, kuid eksimist, mis on parema lahenduse leidmisele kohati paratamatu, lubatakse vähem. Kristjan Karmo [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda=6] rõhutas, et ka agiilset tarkvara arendus omab kindlaid etappe ja ülesehitust. Selle vastu eksimine ei anna enam seda effekti, mis arenduse eesmärgiks oli.<br />
<br />
Lisaks räägiti programmide testimisvajadusest, erinevatest testimise tasemetest, viisidest ja testimisega seotud müütidest. Olgugi et üldfunktsionaalsuse testimine on automatiseeritav, ei vähene testimise vajalikkus. Uuriva testimisega püütakse katta neid juhtumeid, mida programmeerijad pole suutnud ette näha. Testimine on tihti alahinnatud, sest enamasti ei arvutata välja palju testimisel leitud viga maksma oleks läinud. IT-s töötamine on tihti tänamatu amet. Nagu testija töö tulemusena saadakse lõpuks vastus, et kõik on korras nii ei märgata süsteemi administraatori töö vajalikkust enne kui midagi on põhjalikult rivist väljas.<br />
<br />
Viimane loeng tutvustas süsteemi administraatori töö mitmekülgsust. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d=7] On mõistetav, et Põhja-Eesti regionaalhaiglale on IT tugiteenuseks. Kasutatavad programmid on sisse ostetud ehk IT arendusega tegeletakse seal väga väikses mastaabis. Maastiku kaardistamise ja välitööga seotud eluvaldkondade puhul on tööjaamade mobiilseks muutmise vajadus selgemini mõistetav. Seetõttu ehk sama idee rakendamine meditsiinis on võib olla tõesti innovaatiline. Siinkohal tuleb meeles pidada, et suurettevõttes on väikesete muudatuste sisse viimine vaevaline, kuid võib viia väga suure kokkuhoiuni. Ka Siim Vene ise tunnistas, et innovaatilisus toimub väikeettevõtetes ning ostetakse suurettevõtete poolt pigem kokku.<br />
<br />
Eriala tutvustavate loengutena olid teemad väga hästi valitud. Loengud keskendusid tööturu võimaluste kirjeldamisele. Tulevikus keskendub mobiili rakendustele tõenäoliselt eraldi loeng. Samuti võib huvi pakkuda ka loeng Eesti riigi kasutada olevatest andmebaasidest, neile kehtivatest nõuetest ja nende arendamises ette tulevatest tõrgetest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui tegu ei ole mitteilmumise, vaid ikka ainult läbikukkumisega on võimalik eksamit veel 2 korda korduvsooritada 2 semestri jooksul, arvestatuna aine õpetamissemestrist, õppejõu poolt määratud aegadel ja korras <br />
(Õppekorralduse eeskiri p 5.3.6). Korduseksamitele tuleb registreeruda õppeosakonnas, mõningatel juhtudel on see võimalik ka ÕIS-s. Korduseksam on REV kohal tasuline – 14,2€ [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (IT Kolledži koduleht)]ja riigieelarvelisel kohal tasuta (Õppekorralduse eeskiri p 5.2.7). Tasu peab olema makstud eksami toimumise päeva üle-eelmiseks õhtuks (Õppekorralduse eeskiri p 5.6.2.14). Kui eksami tulemuseks on saadud hinnang "Mitteilmunud", tuleb esitada tõend mitte ilmumise põhjenduseks 7 tööpäeva jooksul või võrdsustatakse tulemus eksamisessiooni lõpu päeval negatiivse hindega (Õppekorralduse eeskiri p 5.2.4)<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? <br />
<br />
===Vastus===<br />
Enne punase joone päeva tuleb:<br />
<br />
1. Registreeruda ainetele ehk esitada deklaratsioon semestris õpitavate ainete kohta.<br />
<br />
2. Esitada soovi korral VÕTA taotlus – 10 tööpäeva enne punase joone päeva.<br />
<br />
3. Tuleb vaadata üle, kas leidub aineid, milles on vaja teha korduvarvestus. Saab sooritada kuni ülejärgmise punase joone päevani.<br />
<br />
4. Esitada akadeemilist liikumist taotlevad dokumendid: immatrikuleerimine, õppekava või -vormi vahetamine. 1 päev enne punase joone päeva.<br />
<br />
Eksamit on võimalik ainet uuesti deklareerimata korduv sooritada 2 korda. Akadeemilisele õiendile läheb kirja kõrgeim saadud hinne.<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
<p>1. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1 Helpdesk Peeter Uustal, Peeter Raielo ]</p><br />
<p>2. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast Janika Liiv]</p><br />
<p>3. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8 IT tööturg Andres Septer]</p><br />
<p>4. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd Karma Martin Paljak]</p><br />
<p>5. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8 Teretulemast Ignite'i maailma Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev]</p><br />
<p>6. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda Testimine ja tarkvarakvaliteet Kristjan Karmo]</p><br />
<p>7. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d Administreerimine Siim Vene]</p><br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vuibo&diff=56295User:Vuibo2012-11-07T16:33:31Z<p>Vuibo: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Vivian Uibo<br><br />
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2012<br />
<br />
==Essee päevase õppekava loengutest==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd Tutvustavates loengutes] rääkisid tarkvara administreerimisest ja arendamisest erinevate tasandite inimesed. Ühise joonena tooksin loengutest välja, et erialast ka kõige tehnilisemat või kindlapiirilisemat vaadet esindades, jõuti paratamatult punkti, kus toodi esile pehmeid väärtusi. Programmeerimisele vaadati rohkem kui loomingulisele, mitte tehnilisele tegevusele. Korduvalt rõhutati suhtlus-, meeskonnatöö oskust ja häid isikuomadusi. Loengud olid raskusastmelt loogilises järjestuses. Loengute lindistusi järjest või üle vaadates leidus nii vasturääkivusi kui seostuvaid ideid.<br />
<br />
Helpdeski tööd tutvustasid Skype’i töötajad. Töö pakub mitmeid võimalusi: olla kursis uute tehnoloogiatega, olla kursis asutuse infosüsteemidega, suhelda inimestega, luua uusi kontakte. Helpdeski tööd nähti hea praktilise eeldusena süsteemi administraatoriks saamise karjääriredelil. Loengu ettekandjate arvates on helpdesk tulevikus naiste pärusmaa. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1=1] Janika Liivi poolt peetud loengus rõhutati samuti, et naistel on IT-maailmas tulevikku... programmeerijatena.<br />
<br />
Liiv tõi välja, et programmeerimisel on vaja eelkõige loovust. Selleks, et luua IT-maailmas peab oma mõtteid struktureerima. Peab olema kindel eesmärk, mille saavutamine on jagatav väiksemateks etappideks. Programmeerimine peaks olema pigem oskus mõelda erinevaid eesmärgini viivaid teid, kui et kirjutada koodi mingis kindlas keeles [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401=2]. Arvan, et just seda mõtleb loengu pidaja edastades sõnumit:''„Programming, do you speak it?”'' Küllap saab olema väga raske tõmmata piiri teiste koodist õppimise, jalgratta leiutamise ja efektiivsuse vahele.<br />
<br />
Valmistatud programmid peavad olema intuitiivselt hoomatavad. Igale kasutajapoolsele tegevusele peab järgnema tagajärg. Loengus oli see väide esitatud mängude näitel. Olen kogenud, et selline nõue kehtib ka enamikele avalikele rakendustele: panga teenused, teenused erinevate taotluste esitamiseks jne. Luues programmi eeldusega, et see on mõeldud laiale kasutajaskonnale, tuleb arvestada, et katse-eksituse meetodil ei tuleks kasutajal eksituse poolel liigseid probleeme.<br />
<br />
Rõhutati veel teisigi esmapilgul väheolulistena tunduvaid nähtusi. Õppida on oluliselt lihtsam kuuludes mõnesse kommuuni. Seejuures ei tohiks lasta end mõjutada stereotüüpsest mõtlemisest ja propagandast.<br />
<br />
Andres Septer rääkis IT tööturust [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8=3] jagades IT-s pakutavad võimalused kaheks või kolmeks lähtudes kas kasutatavast tarkvarast või inimestest, kes mingis sfääris valdavalt töötavad. Paljuski sõltub inimese omadustest, millisesse töölõiku ta tööle saab. IT-teenused jäävad alati tugiteenusteks. Ilma korraliku äripooleta müüvad tooted halvasti ja teades oma nõrku külgi võiks vähemalt sellel tasandil jääda tegevuse juurde, mis endal hästi välja tuleb.<br />
<br />
Töötajana on valik olla: generalist – teada kõigest natuke – või spetsialist – teada ühest asjast põhjalikult. Ettevõtted võib töömeetodi poolest jagada horisontaalseteks, kus protsess tehakse töötaja poolt ära algusest lõpuni, või vertikaalseks, kus töötaja on lüli protsessi ahelas. Ennast tööjõuturul sisse töötanud inimesena soovitab lektor otsida väljakutseid erasektorist, mis on vähemate piirangutega, paremini tasustatud ja kiirema arenguga.<br />
<br />
Esitatud liigitused võivad olla väga meelevaldsed ja liiga üldistavad, kuid enne kui taipad leiad, et mõne loengu puhul nähtust ühte või teise kassi kuuluvaks klassifitseerimas.<br />
<br />
Väga tabavalt oli järgmiseks loengupidajaks kutsutud Martin Paljak, kelle loeng oli kõike muud kui rangepiiriline [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd=4]. Praktikas on kõik muutuv, võimalusi on palju ning seatud piirangute puhul tuleks küsida, kui mõistlik on neid järgida. Ainus, mille eest vastutama peab, on enda hea maine. Ei tohi unustada, et suhtluse osapoolteks on eelkõige inimesed. Internetis leitav ei ole vaid 0 ja 1 jada, vaid on kellegi jaoks oluline või mõjutab kellegi elu. Samalihtsalt tekivad ka eelarvamused. Loengus kirjeldatud vabaduse nautimiseks peaks, minu hinnangul olema valdkonnas kas väga kogenud või lihtsalt geniaalne.<br />
<br />
''Freelancer''’i elule vastupidiselt tutvustas Ignite OÜ eraettevõttes toimivat IT arendust [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8=5]. Laias plaanis peab firma pakkuma palju enamat, kui seda on IT-lahendused. Ka selles loengus rõhutati meeskonnatöö olulisust. Üks inimene teab alati vähem, kui suur grupp. Selleks, et vähese töötajate arvuga erafirma toimiks peab iga inimene vastutama oma töö lõigu eest ning kandma ka kollektiivset vastust – töötatakse ühise eesmärgi nimel. Mis puudutab töö keskkonda ja -kultuuri, siis selles osas saab tööandja palju ära teha.<br />
<br />
Mõtlema panev oli agiilse tarkvara arenduse tutvustus. Tõepoolest säästab bürokraatiasse vähem panustades aega ja võib saavutada, ka mitu korda algusest peale tehes, lõpuks parema tulemuse. Avalikus sektoris piiravad lepingud paljuski agiilse tarkvara arendamise võimalust. Toimib nii tsükliline arendamine, kui arenduse osas läbirääkimine, kuid eksimist, mis on parema lahenduse leidmisele kohati paratamatu, lubatakse vähem. Kristjan Karmo [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda=6] rõhutas, et ka agiilset tarkvara arendus omab kindlaid etappe ja ülesehitust. Selle vastu eksimine ei anna enam seda effekti, mis arenduse eesmärgiks oli.<br />
<br />
Lisaks räägiti programmide testimisvajadusest, erinevatest testimise tasemetest, viisidest ja testimisega seotud müütidest. Olgugi et üldfunktsionaalsuse testimine on automatiseeritav, ei vähene testimise vajalikkus. Uuriva testimisega püütakse katta neid juhtumeid, mida programmeerijad pole suutnud ette näha. Testimine on tihti alahinnatud, sest enamasti ei arvutata välja palju testimisel leitud viga maksma oleks läinud. IT-s töötamine on tihti tänamatu amet. Nagu testija töö tulemusena saadakse lõpuks vastus, et kõik on korras nii ei märgata süsteemi administraatori töö vajalikkust enne kui midagi on põhjalikult rivist väljas.<br />
<br />
Viimane loeng tutvustas süsteemi administraatori töö mitmekülgsust. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d=7] On mõistetav, et Põhja-Eesti regionaalhaiglale on IT tugiteenuseks. Kasutatavad programmid on sisse ostetud ehk IT arendusega tegeletakse seal väga väikses mastaabis. Maastiku kaardistamise ja välitööga seotud eluvaldkondade puhul on tööjaamade mobiilseks muutmise vajadus selgemini mõistetav. Seetõttu ehk sama idee rakendamine meditsiinis on võib olla tõesti innovaatiline. Siinkohal tuleb meeles pidada, et suurettevõttes on väikesete muudatuste sisse viimine vaevaline, kuid võib viia väga suure kokkuhoiuni. Ka Siim Vene ise tunnistas, et innovaatilisus toimub väikeettevõtetes ning ostetakse suurettevõtete poolt pigem kokku.<br />
<br />
Eriala tutvustavate loengutena olid teemad väga hästi valitud. Loengud keskendusid tööturu võimaluste kirjeldamisele. Tulevikus keskendub mobiili rakendustele tõenäoliselt eraldi loeng. Samuti võib huvi pakkuda ka loeng Eesti riigi kasutada olevatest andmebaasidest, neile kehtivatest nõuetest ja nende arendamises ette tulevatest tõrgetest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui tegu ei ole mitteilmumise, vaid ikka ainult läbikukkumisega on võimalik eksamit veel 2 korda korduvsooritada 2 semestri jooksul, arvestatuna aine õpetamissemestrist, õppejõu poolt määratud aegadel ja korras <br />
(Õppekorralduse eeskiri p 5.3.6). Korduseksamitele tuleb registreeruda õppeosakonnas, mõningatel juhtudel on see võimalik ka ÕIS-s. Korduseksam on REV kohal tasuline – 14,2€ [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ IT Kolledži koduleht]ja riigieelarvelisel kohal tasuta (Õppekorralduse eeskiri p 5.2.7). Tasu peab olema makstud eksami toimumise päeva üle-eelmiseks õhtuks.<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? <br />
<br />
===Vastus===<br />
Enne punase joone päeva tuleb:<br />
<br />
1. Registreeruda ainetele ehk esitada deklaratsioon semestris õpitavate ainete kohta.<br />
<br />
2. Esitada soovi korral VÕTA taotlus – 10 tööpäeva enne punase joone päeva.<br />
<br />
3. Tuleb vaadata üle, kas leidub aineid, milles on vaja teha korduvarvestus. Saab sooritada kuni ülejärgmise punase joone päevani.<br />
<br />
4. Esitada akadeemilist liikumist taotlevad dokumendid: immatrikuleerimine, õppekava või -vormi vahetamine. 1 päev enne punase joone päeva.<br />
<br />
Eksamit on võimalik ainet uuesti deklareerimata korduv sooritada 2 korda. Akadeemilisele õiendile läheb kirja kõrgeim saadud hinne.<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
<p>1. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1 Helpdesk Peeter Uustal, Peeter Raielo ]</p><br />
<p>2. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast Janika Liiv]</p><br />
<p>3. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8 IT tööturg Andres Septer]</p><br />
<p>4. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd Karma Martin Paljak]</p><br />
<p>5. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8 Teretulemast Ignite'i maailma Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev]</p><br />
<p>6. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda Testimine ja tarkvarakvaliteet Kristjan Karmo]</p><br />
<p>7. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d Administreerimine Siim Vene]</p><br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vuibo&diff=56293User:Vuibo2012-11-07T15:45:08Z<p>Vuibo: /* Essee päevase õppekava loengutest */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Vivian Uibo<br><br />
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2012<br />
<br />
==Essee päevase õppekava loengutest==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd Tutvustavates loengutes] rääkisid tarkvara administreerimisest ja arendamisest erinevate tasandite inimesed. Ühise joonena tooksin loengutest välja, et erialast ka kõige tehnilisemat või kindlapiirilisemat vaadet esindades, jõuti paratamatult punkti, kus toodi esile pehmeid väärtusi. Programmeerimisele vaadati rohkem kui loomingulisele, mitte tehnilisele tegevusele. Korduvalt rõhutati suhtlus-, meeskonnatöö oskust ja häid isikuomadusi. Loengud olid raskusastmelt loogilises järjestuses. Loengute lindistusi järjest või üle vaadates leidus nii vasturääkivusi kui seostuvaid ideid.<br />
<br />
Helpdeski tööd tutvustasid Skype’i töötajad. Töö pakub mitmeid võimalusi: olla kursis uute tehnoloogiatega, olla kursis asutuse infosüsteemidega, suhelda inimestega, luua uusi kontakte. Helpdeski tööd nähti hea praktilise eeldusena süsteemi administraatoriks saamise karjääriredelil. Loengu ettekandjate arvates on helpdesk tulevikus naiste pärusmaa. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1=1] Janika Liivi poolt peetud loengus rõhutati samuti, et naistel on IT-maailmas tulevikku... programmeerijatena.<br />
<br />
Liiv tõi välja, et programmeerimisel on vaja eelkõige loovust. Selleks, et luua IT-maailmas peab oma mõtteid struktureerima. Peab olema kindel eesmärk, mille saavutamine on jagatav väiksemateks etappideks. Programmeerimine peaks olema pigem oskus mõelda erinevaid eesmärgini viivaid teid, kui et kirjutada koodi mingis kindlas keeles.[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401=2] Arvan, et just seda mõtleb loengu pidaja edastades sõnumit:''„Programming, do you speak it?”'' Küllap saab olema väga raske tõmmata piiri teiste koodist õppimise, jalgratta leiutamise ja efektiivsuse vahele.<br />
<br />
Valmistatud programmid peavad olema intuitiivselt hoomatavad. Igale kasutajapoolsele tegevusele peab järgnema tagajärg. Loengus oli see väide esitatud mängude näitel. Olen kogenud, et selline nõue kehtib ka enamikele avalikele rakendustele: panga teenused, teenused erinevate taotluste esitamiseks jne. Luues programmi eeldusega, et see on mõeldud laiale kasutajaskonnale, tuleb arvestada, et katse-eksituse meetodil ei tuleks kasutajal eksituse poolel liigseid probleeme.<br />
<br />
Rõhutati veel teisigi esmapilgul väheolulistena tunduvaid nähtusi. Õppida on oluliselt lihtsam kuuludes mõnesse kommuuni. Seejuures ei tohiks lasta end mõjutada stereotüüpsest mõtlemisest ja propagandast.<br />
<br />
Andres Septer rääkis IT tööturust [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8=3] jagades IT-s pakutavad võimalused kaheks või kolmeks lähtudes kas kasutatavast tarkvarast või inimestest, kes mingis sfääris valdavalt töötavad. Paljuski sõltub inimese omadustest, millisesse töölõiku ta tööle saab. IT-teenused jäävad alati tugiteenusteks. Ilma korraliku äripooleta müüvad tooted halvasti ja teades oma nõrku külgi võiks vähemalt sellel tasandil jääda tegevuse juurde, mis endal hästi välja tuleb.<br />
<br />
Töötajana on valik olla: generalist – teada kõigest natuke – või spetsialist – teada ühest asjast põhjalikult. Ettevõtted võib töömeetodi poolest jagada horisontaalseteks, kus protsess tehakse töötaja poolt ära algusest lõpuni, või vertikaalseks, kus töötaja on lüli protsessi ahelas. Ennast tööjõuturul sisse töötanud inimesena soovitab lektor otsida väljakutseid erasektorist, mis on vähemate piirangutega, paremini tasustatud ja kiirema arenguga.<br />
<br />
Esitatud liigitused võivad olla väga meelevaldsed ja liiga üldistavad, kuid enne kui taipad leiad, et mõne loengu puhul nähtust ühte või teise kassi kuuluvaks klassifitseerimas.<br />
<br />
Väga tabavalt oli järgmiseks loengupidajaks kutsutud Martin Paljak, kelle loeng oli kõike muud kui rangepiiriline [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd=4]. Praktikas on kõik muutuv, võimalusi on palju ning seatud piirangute puhul tuleks küsida, kui mõistlik on neid järgida. Ainus, mille eest vastutama peab, on enda hea maine. Ei tohi unustada, et suhtluse osapoolteks on eelkõige inimesed. Internetis leitav ei ole vaid 0 ja 1 jada, vaid on kellegi jaoks oluline või mõjutab kellegi elu. Samalihtsalt tekivad ka eelarvamused. Loengus kirjeldatud vabaduse nautimiseks peaks, minu hinnangul olema valdkonnas kas väga kogenud või lihtsalt geniaalne.<br />
<br />
''Freelancer''’i elule vastupidiselt tutvustas Ignite OÜ eraettevõttes toimivat IT arendust [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8=5]. Laias plaanis peab firma pakkuma palju enamat, kui seda on IT-lahendused. Ka selles loengus rõhutati meeskonnatöö olulisust. Üks inimene teab alati vähem, kui suur grupp. Selleks, et vähese töötajate arvuga erafirma toimiks peab iga inimene vastutama oma töö lõigu eest ning kandma ka kollektiivset vastust – töötatakse ühise eesmärgi nimel. Mis puudutab töö keskkonda ja -kultuuri, siis selles osas saab tööandja palju ära teha.<br />
<br />
Mõtlema panev oli agiilse tarkvara arenduse tutvustus. Tõepoolest säästab bürokraatiasse vähem panustades aega ja võib saavutada, ka mitu korda algusest peale tehes, lõpuks parema tulemuse. Avalikus sektoris piiravad lepingud paljuski agiilse tarkvara arendamise võimalust. Toimib nii tsükliline arendamine, kui arenduse osas läbirääkimine, kuid eksimist, mis on parema lahenduse leidmisele kohati paratamatu, lubatakse vähem. Kristjan Karmo [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda=6] rõhutas, et ka agiilset tarkvara arendus omab kindlaid etappe ja ülesehitust. Selle vastu eksimine ei anna enam seda effekti, mis arenduse eesmärgiks oli.<br />
<br />
Lisaks räägiti programmide testimisvajadusest, erinevatest testimise tasemetest, viisidest ja testimisega seotud müütidest. Olgugi et üldfunktsionaalsuse testimine on automatiseeritav, ei vähene testimise vajalikkus. Uuriva testimisega püütakse katta neid juhtumeid, mida programmeerijad pole suutnud ette näha. Testimine on tihti alahinnatud, sest enamasti ei arvutata välja palju testimisel leitud viga maksma oleks läinud. IT-s töötamine on tihti tänamatu amet. Nagu testija töö tulemusena saadakse lõpuks vastus, et kõik on korras nii ei märgata süsteemi administraatori töö vajalikkust enne kui midagi on põhjalikult rivist väljas.<br />
<br />
Viimane loeng tutvustas süsteemi administraatori töö mitmekülgsust. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d=7] On mõistetav, et Põhja-Eesti regionaalhaiglale on IT tugiteenuseks. Kasutatavad programmid on sisse ostetud ehk IT arendusega tegeletakse seal väga väikses mastaabis. Maastiku kaardistamise ja välitööga seotud eluvaldkondade puhul on tööjaamade mobiilseks muutmise vajadus selgemini mõistetav. Seetõttu ehk sama idee rakendamine meditsiinis on võib olla tõesti innovaatiline. Siinkohal tuleb meeles pidada, et suurettevõttes on väikesete muudatuste sisse viimine vaevaline, kuid võib viia väga suure kokkuhoiuni. Ka Siim Vene ise tunnistas, et innovaatilisus toimub väikeettevõtetes ning ostetakse suurettevõtete poolt pigem kokku.<br />
<br />
Eriala tutvustavate loengutena olid teemad väga hästi valitud. Loengud keskendusid tööturu võimaluste kirjeldamisele. Tulevikus keskendub mobiili rakendustele tõenäoliselt eraldi loeng. Samuti võib huvi pakkuda ka loeng Eesti riigi kasutada olevatest andmebaasidest, neile kehtivatest nõuetest ja nende arendamises ette tulevatest tõrgetest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui tegu ei ole mitteilmumise, vaid ikka ainult läbikukkumisega on võimalik eksamit veel 2 korda korduvsooritada 2 semestri jooksul, arvestatuna aine õpetamissemestrist, õppejõu poolt määratud aegadel ja korras. Korduseksamitele tuleb registreeruda õppeosakonnas, mõningatel juhtudel on see võimalik ka ÕIS-s. Korduseksam on REV kohal tasuline – 14,2€ ja riigieelarvelisel kohal tasuta. Tasu peab olema makstud eksami toimumise päeva üle-eelmiseks õhtuks.<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? <br />
<br />
===Vastus===<br />
Enne punase joone päeva tuleb:<br />
<br />
1. Registreeruda ainetele ehk esitada deklaratsioon semestris õpitavate ainete kohta.<br />
<br />
2. Esitada soovi korral VÕTA taotlus – 10 tööpäeva enne punase joone päeva.<br />
<br />
3. Tuleb vaadata üle, kas leidub aineid, milles on vaja teha korduvarvestus. Saab sooritada kuni ülejärgmise punase joone päevani.<br />
<br />
4. Esitada akadeemilist liikumist taotlevad dokumendid: immatrikuleerimine, õppekava või -vormi vahetamine. 1 päev enne punase joone päeva.<br />
<br />
Eksamit on võimalik ainet uuesti deklareerimata korduv sooritada 2 korda. Akadeemilisele õiendile läheb kirja kõrgeim saadud hinne.<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
<p>1. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1 Helpdesk Peeter Uustal, Peeter Raielo ]</p><br />
<p>2. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast Janika Liiv]</p><br />
<p>3. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8 IT tööturg Andres Septer]</p><br />
<p>4. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd Karma Martin Paljak]</p><br />
<p>5. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8 Teretulemast Ignite'i maailma Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev]</p><br />
<p>6. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda Testimine ja tarkvarakvaliteet Kristjan Karmo]</p><br />
<p>7. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d Administreerimine Siim Vene]</p><br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vuibo&diff=56292User:Vuibo2012-11-07T15:39:46Z<p>Vuibo: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Vivian Uibo<br><br />
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2012<br />
<br />
==Essee päevase õppekava loengutest==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd Tutvustavates loengutes] rääkisid tarkvara administreerimisest ja arendamisest erinevate tasandite inimesed. Ühise joonena tooksin loengutest välja, et erialast ka kõige tehnilisemat või kindlapiirilisemat vaadet esindades, jõuti paratamatult punkti, kus toodi esile pehmeid väärtusi. Programmeerimisele vaadati rohkem kui loomingulisele, mitte tehnilisele tegevusele. Korduvalt rõhutati suhtlus-, meeskonnatöö oskust ja häid isikuomadusi. Loengud olid raskusastmelt loogilises järjestuses. Loengute lindistusi järjest või üle vaadates leidus nii vasturääkivusi kui seostuvaid ideid.<br />
<br />
Helpdeski tööd tutvustasid Skype’i töötajad. Töö pakub mitmeid võimalusi: olla kursis uute tehnoloogiatega, olla kursis asutuse infosüsteemidega, suhelda inimestega, luua uusi kontakte. Helpdeski tööd nähti hea praktilise eeldusena süsteemi administraatoriks saamise karjääriredelil. Loengu ettekandjate arvates on helpdesk tulevikus naiste pärusmaa. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1=1] Janika Liivi poolt peetud loengus rõhutati samuti, et naistel on IT-maailmas tulevikku... programmeerijatena.<br />
<br />
Liiv tõi välja, et programmeerimisel on vaja eelkõige loovust. Selleks, et luua IT-maailmas peab oma mõtteid struktureerima. Peab olema kindel eesmärk, mille saavutamine on jagatav väiksemateks etappideks. Programmeerimine peaks olema pigem oskus mõelda erinevaid eesmärgini viivaid teid, kui et kirjutada koodi mingis kindlas keeles.<ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast Janika Liiv]</ref> Arvan, et just seda mõtleb loengu pidaja edastades sõnumit:''„Programming, do you speak it?”'' Küllap saab olema väga raske tõmmata piiri teiste koodist õppimise, jalgratta leiutamise ja efektiivsuse vahele.<br />
<br />
Valmistatud programmid peavad olema intuitiivselt hoomatavad. Igale kasutajapoolsele tegevusele peab järgnema tagajärg. Loengus oli see väide esitatud mängude näitel. Olen kogenud, et selline nõue kehtib ka enamikele avalikele rakendustele: panga teenused, teenused erinevate taotluste esitamiseks jne. Luues programmi eeldusega, et see on mõeldud laiale kasutajaskonnale, tuleb arvestada, et katse-eksituse meetodil ei tuleks kasutajal eksituse poolel liigseid probleeme.<br />
<br />
Rõhutati veel teisigi esmapilgul väheolulistena tunduvaid nähtusi. Õppida on oluliselt lihtsam kuuludes mõnesse kommuuni. Seejuures ei tohiks lasta end mõjutada stereotüüpsest mõtlemisest ja propagandast.<br />
<br />
Andres Septer rääkis IT tööturust <ref> http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8 IT tööturg Andres Septer]</ref> jagades IT-s pakutavad võimalused kaheks või kolmeks lähtudes kas kasutatavast tarkvarast või inimestest, kes mingis sfääris valdavalt töötavad. Paljuski sõltub inimese omadustest, millisesse töölõiku ta tööle saab. IT-teenused jäävad alati tugiteenusteks. Ilma korraliku äripooleta müüvad tooted halvasti ja teades oma nõrku külgi võiks vähemalt sellel tasandil jääda tegevuse juurde, mis endal hästi välja tuleb.<br />
<br />
Töötajana on valik olla: generalist – teada kõigest natuke – või spetsialist – teada ühest asjast põhjalikult. Ettevõtted võib töömeetodi poolest jagada horisontaalseteks, kus protsess tehakse töötaja poolt ära algusest lõpuni, või vertikaalseks, kus töötaja on lüli protsessi ahelas. Ennast tööjõuturul sisse töötanud inimesena soovitab lektor otsida väljakutseid erasektorist, mis on vähemate piirangutega, paremini tasustatud ja kiirema arenguga.<br />
<br />
Esitatud liigitused võivad olla väga meelevaldsed ja liiga üldistavad, kuid enne kui taipad leiad, et mõne loengu puhul nähtust ühte või teise kassi kuuluvaks klassifitseerimas.<br />
<br />
Väga tabavalt oli järgmiseks loengupidajaks kutsutud Martin Paljak, kelle loeng oli kõike muud kui rangepiiriline <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd Karma Martin Paljak]</ref>. Praktikas on kõik muutuv, võimalusi on palju ning seatud piirangute puhul tuleks küsida, kui mõistlik on neid järgida. Ainus, mille eest vastutama peab, on enda hea maine. Ei tohi unustada, et suhtluse osapoolteks on eelkõige inimesed. Internetis leitav ei ole vaid 0 ja 1 jada, vaid on kellegi jaoks oluline või mõjutab kellegi elu. Samalihtsalt tekivad ka eelarvamused. Loengus kirjeldatud vabaduse nautimiseks peaks, minu hinnangul olema valdkonnas kas väga kogenud või lihtsalt geniaalne.<br />
<br />
''Freelancer''’i elule vastupidiselt tutvustas Ignite OÜ eraettevõttes toimivat IT arendust <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8 Tere tulemast Ignite'i maailma Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev]</ref>. Laias plaanis peab firma pakkuma palju enamat, kui seda on IT-lahendused. Ka selles loengus rõhutati meeskonnatöö olulisust. Üks inimene teab alati vähem, kui suur grupp. Selleks, et vähese töötajate arvuga erafirma toimiks peab iga inimene vastutama oma töö lõigu eest ning kandma ka kollektiivset vastust – töötatakse ühise eesmärgi nimel. Mis puudutab töö keskkonda ja -kultuuri, siis selles osas saab tööandja palju ära teha.<br />
<br />
Mõtlema panev oli agiilse tarkvara arenduse tutvustus. Tõepoolest säästab bürokraatiasse vähem panustades aega ja võib saavutada, ka mitu korda algusest peale tehes, lõpuks parema tulemuse. Avalikus sektoris piiravad lepingud paljuski agiilse tarkvara arendamise võimalust. Toimib nii tsükliline arendamine, kui arenduse osas läbirääkimine, kuid eksimist, mis on parema lahenduse leidmisele kohati paratamatu, lubatakse vähem. Kristjan Karmo <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda Testimine ja tarkvarakvaliteet Kristjan Karmo] rõhutas, et ka agiilset tarkvara arendus omab kindlaid etappe ja ülesehitust. Selle vastu eksimine ei anna enam seda effekti, mis arenduse eesmärgiks oli.<br />
<br />
Lisaks räägiti programmide testimisvajadusest, erinevatest testimise tasemetest, viisidest ja testimisega seotud müütidest. Olgugi et üldfunktsionaalsuse testimine on automatiseeritav, ei vähene testimise vajalikkus. Uuriva testimisega püütakse katta neid juhtumeid, mida programmeerijad pole suutnud ette näha. Testimine on tihti alahinnatud, sest enamasti ei arvutata välja palju testimisel leitud viga maksma oleks läinud. IT-s töötamine on tihti tänamatu amet. Nagu testija töö tulemusena saadakse lõpuks vastus, et kõik on korras nii ei märgata süsteemi administraatori töö vajalikkust enne kui midagi on põhjalikult rivist väljas.<br />
<br />
Viimane loeng tutvustas süsteemi administraatori töö mitmekülgsust. <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d Süsteemi administreerimine Siim Vene]</ref> On mõistetav, et Põhja-Eesti regionaalhaiglale on IT tugiteenuseks. Kasutatavad programmid on sisse ostetud ehk IT arendusega tegeletakse seal väga väikses mastaabis. Maastiku kaardistamise ja välitööga seotud eluvaldkondade puhul on tööjaamade mobiilseks muutmise vajadus selgemini mõistetav. Seetõttu ehk sama idee rakendamine meditsiinis on võib olla tõesti innovaatiline. Siinkohal tuleb meeles pidada, et suurettevõttes on väikesete muudatuste sisse viimine vaevaline, kuid võib viia väga suure kokkuhoiuni. Ka Siim Vene ise tunnistas, et innovaatilisus toimub väikeettevõtetes ning ostetakse suurettevõtete poolt pigem kokku.<br />
<br />
Eriala tutvustavate loengutena olid teemad väga hästi valitud. Loengud keskendusid tööturu võimaluste kirjeldamisele. Tulevikus keskendub mobiili rakendustele tõenäoliselt eraldi loeng. Samuti võib huvi pakkuda ka loeng Eesti riigi kasutada olevatest andmebaasidest, neile kehtivatest nõuetest ja nende arendamises ette tulevatest tõrgetest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui tegu ei ole mitteilmumise, vaid ikka ainult läbikukkumisega on võimalik eksamit veel 2 korda korduvsooritada 2 semestri jooksul, arvestatuna aine õpetamissemestrist, õppejõu poolt määratud aegadel ja korras. Korduseksamitele tuleb registreeruda õppeosakonnas, mõningatel juhtudel on see võimalik ka ÕIS-s. Korduseksam on REV kohal tasuline – 14,2€ ja riigieelarvelisel kohal tasuta. Tasu peab olema makstud eksami toimumise päeva üle-eelmiseks õhtuks.<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? <br />
<br />
===Vastus===<br />
Enne punase joone päeva tuleb:<br />
<br />
1. Registreeruda ainetele ehk esitada deklaratsioon semestris õpitavate ainete kohta.<br />
<br />
2. Esitada soovi korral VÕTA taotlus – 10 tööpäeva enne punase joone päeva.<br />
<br />
3. Tuleb vaadata üle, kas leidub aineid, milles on vaja teha korduvarvestus. Saab sooritada kuni ülejärgmise punase joone päevani.<br />
<br />
4. Esitada akadeemilist liikumist taotlevad dokumendid: immatrikuleerimine, õppekava või -vormi vahetamine. 1 päev enne punase joone päeva.<br />
<br />
Eksamit on võimalik ainet uuesti deklareerimata korduv sooritada 2 korda. Akadeemilisele õiendile läheb kirja kõrgeim saadud hinne.<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
<p>1. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1 Helpdesk Peeter Uustal, Peeter Raielo ]</p><br />
<p>2. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast Janika Liiv]</p><br />
<p>3. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8 IT tööturg Andres Septer]</p><br />
<p>4. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd Karma Martin Paljak]</p><br />
<p>5. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8 Teretulemast Ignite'i maailma Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev]</p><br />
<p>6. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda Testimine ja tarkvarakvaliteet Kristjan Karmo]</p><br />
<p>7. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d Administreerimine Siim Vene]</p><br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vuibo&diff=56291User:Vuibo2012-11-07T15:23:53Z<p>Vuibo: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Vivian Uibo<br><br />
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2012<br />
<br />
==Essee päevase õppekava loengutest==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd Tutvustavates loengutes] rääkisid tarkvara administreerimisest ja arendamisest erinevate tasandite inimesed. Ühise joonena tooksin loengutest välja, et erialast ka kõige tehnilisemat või kindlapiirilisemat vaadet esindades, jõuti paratamatult punkti, kus toodi esile pehmeid väärtusi. Programmeerimisele vaadati rohkem kui loomingulisele, mitte tehnilisele tegevusele. Korduvalt rõhutati suhtlus-, meeskonnatöö oskust ja häid isikuomadusi. Loengud olid raskusastmelt loogilises järjestuses. Loengute lindistusi järjest või üle vaadates leidus nii vasturääkivusi kui seostuvaid ideid.<br />
<br />
Helpdeski tööd tutvustasid Skype’i töötajad. Töö pakub mitmeid võimalusi: olla kursis uute tehnoloogiatega, olla kursis asutuse infosüsteemidega, suhelda inimestega, luua uusi kontakte. Helpdeski tööd nähti hea praktilise eeldusena süsteemi administraatoriks saamise karjääriredelil. Loengu ettekandjate arvates on helpdesk tulevikus naiste pärusmaa. <a href="1"> http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1 Helpdesk: Peeter Uustal ja Peeter Raielo </a> Janika Liivi poolt peetud loengus rõhutati samuti, et naistel on IT-maailmas tulevikku... programmeerijatena.<br />
<br />
Liiv tõi välja, et programmeerimisel on vaja eelkõige loovust. Selleks, et luua IT-maailmas peab oma mõtteid struktureerima. Peab olema kindel eesmärk, mille saavutamine on jagatav väiksemateks etappideks. Programmeerimine peaks olema pigem oskus mõelda erinevaid eesmärgini viivaid teid, kui et kirjutada koodi mingis kindlas keeles.<ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast Janika Liiv]</ref> Arvan, et just seda mõtleb loengu pidaja edastades sõnumit:''„Programming, do you speak it?”'' Küllap saab olema väga raske tõmmata piiri teiste koodist õppimise, jalgratta leiutamise ja efektiivsuse vahele.<br />
<br />
Valmistatud programmid peavad olema intuitiivselt hoomatavad. Igale kasutajapoolsele tegevusele peab järgnema tagajärg. Loengus oli see väide esitatud mängude näitel. Olen kogenud, et selline nõue kehtib ka enamikele avalikele rakendustele: panga teenused, teenused erinevate taotluste esitamiseks jne. Luues programmi eeldusega, et see on mõeldud laiale kasutajaskonnale, tuleb arvestada, et katse-eksituse meetodil ei tuleks kasutajal eksituse poolel liigseid probleeme.<br />
<br />
Rõhutati veel teisigi esmapilgul väheolulistena tunduvaid nähtusi. Õppida on oluliselt lihtsam kuuludes mõnesse kommuuni. Seejuures ei tohiks lasta end mõjutada stereotüüpsest mõtlemisest ja propagandast.<br />
<br />
Andres Septer rääkis IT tööturust <ref> http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8 IT tööturg Andres Septer]</ref> jagades IT-s pakutavad võimalused kaheks või kolmeks lähtudes kas kasutatavast tarkvarast või inimestest, kes mingis sfääris valdavalt töötavad. Paljuski sõltub inimese omadustest, millisesse töölõiku ta tööle saab. IT-teenused jäävad alati tugiteenusteks. Ilma korraliku äripooleta müüvad tooted halvasti ja teades oma nõrku külgi võiks vähemalt sellel tasandil jääda tegevuse juurde, mis endal hästi välja tuleb.<br />
<br />
Töötajana on valik olla: generalist – teada kõigest natuke – või spetsialist – teada ühest asjast põhjalikult. Ettevõtted võib töömeetodi poolest jagada horisontaalseteks, kus protsess tehakse töötaja poolt ära algusest lõpuni, või vertikaalseks, kus töötaja on lüli protsessi ahelas. Ennast tööjõuturul sisse töötanud inimesena soovitab lektor otsida väljakutseid erasektorist, mis on vähemate piirangutega, paremini tasustatud ja kiirema arenguga.<br />
<br />
Esitatud liigitused võivad olla väga meelevaldsed ja liiga üldistavad, kuid enne kui taipad leiad, et mõne loengu puhul nähtust ühte või teise kassi kuuluvaks klassifitseerimas.<br />
<br />
Väga tabavalt oli järgmiseks loengupidajaks kutsutud Martin Paljak, kelle loeng oli kõike muud kui rangepiiriline <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd Karma Martin Paljak]</ref>. Praktikas on kõik muutuv, võimalusi on palju ning seatud piirangute puhul tuleks küsida, kui mõistlik on neid järgida. Ainus, mille eest vastutama peab, on enda hea maine. Ei tohi unustada, et suhtluse osapoolteks on eelkõige inimesed. Internetis leitav ei ole vaid 0 ja 1 jada, vaid on kellegi jaoks oluline või mõjutab kellegi elu. Samalihtsalt tekivad ka eelarvamused. Loengus kirjeldatud vabaduse nautimiseks peaks, minu hinnangul olema valdkonnas kas väga kogenud või lihtsalt geniaalne.<br />
<br />
''Freelancer''’i elule vastupidiselt tutvustas Ignite OÜ eraettevõttes toimivat IT arendust <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8 Tere tulemast Ignite'i maailma Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev]</ref>. Laias plaanis peab firma pakkuma palju enamat, kui seda on IT-lahendused. Ka selles loengus rõhutati meeskonnatöö olulisust. Üks inimene teab alati vähem, kui suur grupp. Selleks, et vähese töötajate arvuga erafirma toimiks peab iga inimene vastutama oma töö lõigu eest ning kandma ka kollektiivset vastust – töötatakse ühise eesmärgi nimel. Mis puudutab töö keskkonda ja -kultuuri, siis selles osas saab tööandja palju ära teha.<br />
<br />
Mõtlema panev oli agiilse tarkvara arenduse tutvustus. Tõepoolest säästab bürokraatiasse vähem panustades aega ja võib saavutada, ka mitu korda algusest peale tehes, lõpuks parema tulemuse. Avalikus sektoris piiravad lepingud paljuski agiilse tarkvara arendamise võimalust. Toimib nii tsükliline arendamine, kui arenduse osas läbirääkimine, kuid eksimist, mis on parema lahenduse leidmisele kohati paratamatu, lubatakse vähem. Kristjan Karmo <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda Testimine ja tarkvarakvaliteet Kristjan Karmo] rõhutas, et ka agiilset tarkvara arendus omab kindlaid etappe ja ülesehitust. Selle vastu eksimine ei anna enam seda effekti, mis arenduse eesmärgiks oli.<br />
<br />
Lisaks räägiti programmide testimisvajadusest, erinevatest testimise tasemetest, viisidest ja testimisega seotud müütidest. Olgugi et üldfunktsionaalsuse testimine on automatiseeritav, ei vähene testimise vajalikkus. Uuriva testimisega püütakse katta neid juhtumeid, mida programmeerijad pole suutnud ette näha. Testimine on tihti alahinnatud, sest enamasti ei arvutata välja palju testimisel leitud viga maksma oleks läinud. IT-s töötamine on tihti tänamatu amet. Nagu testija töö tulemusena saadakse lõpuks vastus, et kõik on korras nii ei märgata süsteemi administraatori töö vajalikkust enne kui midagi on põhjalikult rivist väljas.<br />
<br />
Viimane loeng tutvustas süsteemi administraatori töö mitmekülgsust. <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d Süsteemi administreerimine Siim Vene]</ref> On mõistetav, et Põhja-Eesti regionaalhaiglale on IT tugiteenuseks. Kasutatavad programmid on sisse ostetud ehk IT arendusega tegeletakse seal väga väikses mastaabis. Maastiku kaardistamise ja välitööga seotud eluvaldkondade puhul on tööjaamade mobiilseks muutmise vajadus selgemini mõistetav. Seetõttu ehk sama idee rakendamine meditsiinis on võib olla tõesti innovaatiline. Siinkohal tuleb meeles pidada, et suurettevõttes on väikesete muudatuste sisse viimine vaevaline, kuid võib viia väga suure kokkuhoiuni. Ka Siim Vene ise tunnistas, et innovaatilisus toimub väikeettevõtetes ning ostetakse suurettevõtete poolt pigem kokku.<br />
<br />
Eriala tutvustavate loengutena olid teemad väga hästi valitud. Loengud keskendusid tööturu võimaluste kirjeldamisele. Tulevikus keskendub mobiili rakendustele tõenäoliselt eraldi loeng. Samuti võib huvi pakkuda ka loeng Eesti riigi kasutada olevatest andmebaasidest, neile kehtivatest nõuetest ja nende arendamises ette tulevatest tõrgetest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui tegu ei ole mitteilmumise, vaid ikka ainult läbikukkumisega on võimalik eksamit veel 2 korda korduvsooritada 2 semestri jooksul, arvestatuna aine õpetamissemestrist, õppejõu poolt määratud aegadel ja korras. Korduseksamitele tuleb registreeruda õppeosakonnas, mõningatel juhtudel on see võimalik ka ÕIS-s. Korduseksam on REV kohal tasuline – 14,2€ ja riigieelarvelisel kohal tasuta. Tasu peab olema makstud eksami toimumise päeva üle-eelmiseks õhtuks.<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? <br />
<br />
===Vastus===<br />
Enne punase joone päeva tuleb:<br />
<br />
1. Registreeruda ainetele ehk esitada deklaratsioon semestris õpitavate ainete kohta.<br />
<br />
2. Esitada soovi korral VÕTA taotlus – 10 tööpäeva enne punase joone päeva.<br />
<br />
3. Tuleb vaadata üle, kas leidub aineid, milles on vaja teha korduvarvestus. Saab sooritada kuni ülejärgmise punase joone päevani.<br />
<br />
4. Esitada akadeemilist liikumist taotlevad dokumendid: immatrikuleerimine, õppekava või -vormi vahetamine. 1 päev enne punase joone päeva.<br />
<br />
Eksamit on võimalik ainet uuesti deklareerimata korduv sooritada 2 korda. Akadeemilisele õiendile läheb kirja kõrgeim saadud hinne.<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
<p><a id="1"> 1. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1 Helpdesk Peeter Uustal, Peeter Raielo ]</a></p><br />
<p>2. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast Janika Liiv]</p><br />
<p>3. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8 IT tööturg Andres Septer]</p><br />
<p>4. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd Karma Martin Paljak]</p><br />
<p>5. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8 Teretulemast Ignite'i maailma Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev]</p><br />
<p>6. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda Testimine ja tarkvarakvaliteet Kristjan Karmo]</p><br />
<p>7. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d Administreerimine Siim Vene]</p><br />
<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vuibo&diff=56290User:Vuibo2012-11-07T15:21:43Z<p>Vuibo: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Vivian Uibo<br><br />
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2012<br />
<br />
==Essee päevase õppekava loengutest==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd Tutvustavates loengutes] rääkisid tarkvara administreerimisest ja arendamisest erinevate tasandite inimesed. Ühise joonena tooksin loengutest välja, et erialast ka kõige tehnilisemat või kindlapiirilisemat vaadet esindades, jõuti paratamatult punkti, kus toodi esile pehmeid väärtusi. Programmeerimisele vaadati rohkem kui loomingulisele, mitte tehnilisele tegevusele. Korduvalt rõhutati suhtlus-, meeskonnatöö oskust ja häid isikuomadusi. Loengud olid raskusastmelt loogilises järjestuses. Loengute lindistusi järjest või üle vaadates leidus nii vasturääkivusi kui seostuvaid ideid.<br />
<br />
Helpdeski tööd tutvustasid Skype’i töötajad. Töö pakub mitmeid võimalusi: olla kursis uute tehnoloogiatega, olla kursis asutuse infosüsteemidega, suhelda inimestega, luua uusi kontakte. Helpdeski tööd nähti hea praktilise eeldusena süsteemi administraatoriks saamise karjääriredelil. Loengu ettekandjate arvates on helpdesk tulevikus naiste pärusmaa. <a href="1"> http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1 Helpdesk: Peeter Uustal ja Peeter Raielo </a> Janika Liivi poolt peetud loengus rõhutati samuti, et naistel on IT-maailmas tulevikku... programmeerijatena.<br />
<br />
Liiv tõi välja, et programmeerimisel on vaja eelkõige loovust. Selleks, et luua IT-maailmas peab oma mõtteid struktureerima. Peab olema kindel eesmärk, mille saavutamine on jagatav väiksemateks etappideks. Programmeerimine peaks olema pigem oskus mõelda erinevaid eesmärgini viivaid teid, kui et kirjutada koodi mingis kindlas keeles.<ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast Janika Liiv]</ref> Arvan, et just seda mõtleb loengu pidaja edastades sõnumit:''„Programming, do you speak it?”'' Küllap saab olema väga raske tõmmata piiri teiste koodist õppimise, jalgratta leiutamise ja efektiivsuse vahele.<br />
<br />
Valmistatud programmid peavad olema intuitiivselt hoomatavad. Igale kasutajapoolsele tegevusele peab järgnema tagajärg. Loengus oli see väide esitatud mängude näitel. Olen kogenud, et selline nõue kehtib ka enamikele avalikele rakendustele: panga teenused, teenused erinevate taotluste esitamiseks jne. Luues programmi eeldusega, et see on mõeldud laiale kasutajaskonnale, tuleb arvestada, et katse-eksituse meetodil ei tuleks kasutajal eksituse poolel liigseid probleeme.<br />
<br />
Rõhutati veel teisigi esmapilgul väheolulistena tunduvaid nähtusi. Õppida on oluliselt lihtsam kuuludes mõnesse kommuuni. Seejuures ei tohiks lasta end mõjutada stereotüüpsest mõtlemisest ja propagandast.<br />
<br />
Andres Septer rääkis IT tööturust <ref> http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8 IT tööturg Andres Septer]</ref> jagades IT-s pakutavad võimalused kaheks või kolmeks lähtudes kas kasutatavast tarkvarast või inimestest, kes mingis sfääris valdavalt töötavad. Paljuski sõltub inimese omadustest, millisesse töölõiku ta tööle saab. IT-teenused jäävad alati tugiteenusteks. Ilma korraliku äripooleta müüvad tooted halvasti ja teades oma nõrku külgi võiks vähemalt sellel tasandil jääda tegevuse juurde, mis endal hästi välja tuleb.<br />
<br />
Töötajana on valik olla: generalist – teada kõigest natuke – või spetsialist – teada ühest asjast põhjalikult. Ettevõtted võib töömeetodi poolest jagada horisontaalseteks, kus protsess tehakse töötaja poolt ära algusest lõpuni, või vertikaalseks, kus töötaja on lüli protsessi ahelas. Ennast tööjõuturul sisse töötanud inimesena soovitab lektor otsida väljakutseid erasektorist, mis on vähemate piirangutega, paremini tasustatud ja kiirema arenguga.<br />
<br />
Esitatud liigitused võivad olla väga meelevaldsed ja liiga üldistavad, kuid enne kui taipad leiad, et mõne loengu puhul nähtust ühte või teise kassi kuuluvaks klassifitseerimas.<br />
<br />
Väga tabavalt oli järgmiseks loengupidajaks kutsutud Martin Paljak, kelle loeng oli kõike muud kui rangepiiriline <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd Karma Martin Paljak]</ref>. Praktikas on kõik muutuv, võimalusi on palju ning seatud piirangute puhul tuleks küsida, kui mõistlik on neid järgida. Ainus, mille eest vastutama peab, on enda hea maine. Ei tohi unustada, et suhtluse osapoolteks on eelkõige inimesed. Internetis leitav ei ole vaid 0 ja 1 jada, vaid on kellegi jaoks oluline või mõjutab kellegi elu. Samalihtsalt tekivad ka eelarvamused. Loengus kirjeldatud vabaduse nautimiseks peaks, minu hinnangul olema valdkonnas kas väga kogenud või lihtsalt geniaalne.<br />
<br />
''Freelancer''’i elule vastupidiselt tutvustas Ignite OÜ eraettevõttes toimivat IT arendust <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8 Tere tulemast Ignite'i maailma Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev]</ref>. Laias plaanis peab firma pakkuma palju enamat, kui seda on IT-lahendused. Ka selles loengus rõhutati meeskonnatöö olulisust. Üks inimene teab alati vähem, kui suur grupp. Selleks, et vähese töötajate arvuga erafirma toimiks peab iga inimene vastutama oma töö lõigu eest ning kandma ka kollektiivset vastust – töötatakse ühise eesmärgi nimel. Mis puudutab töö keskkonda ja -kultuuri, siis selles osas saab tööandja palju ära teha.<br />
<br />
Mõtlema panev oli agiilse tarkvara arenduse tutvustus. Tõepoolest säästab bürokraatiasse vähem panustades aega ja võib saavutada, ka mitu korda algusest peale tehes, lõpuks parema tulemuse. Avalikus sektoris piiravad lepingud paljuski agiilse tarkvara arendamise võimalust. Toimib nii tsükliline arendamine, kui arenduse osas läbirääkimine, kuid eksimist, mis on parema lahenduse leidmisele kohati paratamatu, lubatakse vähem. Kristjan Karmo <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda Testimine ja tarkvarakvaliteet Kristjan Karmo] rõhutas, et ka agiilset tarkvara arendus omab kindlaid etappe ja ülesehitust. Selle vastu eksimine ei anna enam seda effekti, mis arenduse eesmärgiks oli.<br />
<br />
Lisaks räägiti programmide testimisvajadusest, erinevatest testimise tasemetest, viisidest ja testimisega seotud müütidest. Olgugi et üldfunktsionaalsuse testimine on automatiseeritav, ei vähene testimise vajalikkus. Uuriva testimisega püütakse katta neid juhtumeid, mida programmeerijad pole suutnud ette näha. Testimine on tihti alahinnatud, sest enamasti ei arvutata välja palju testimisel leitud viga maksma oleks läinud. IT-s töötamine on tihti tänamatu amet. Nagu testija töö tulemusena saadakse lõpuks vastus, et kõik on korras nii ei märgata süsteemi administraatori töö vajalikkust enne kui midagi on põhjalikult rivist väljas.<br />
<br />
Viimane loeng tutvustas süsteemi administraatori töö mitmekülgsust. <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d Süsteemi administreerimine Siim Vene]</ref> On mõistetav, et Põhja-Eesti regionaalhaiglale on IT tugiteenuseks. Kasutatavad programmid on sisse ostetud ehk IT arendusega tegeletakse seal väga väikses mastaabis. Maastiku kaardistamise ja välitööga seotud eluvaldkondade puhul on tööjaamade mobiilseks muutmise vajadus selgemini mõistetav. Seetõttu ehk sama idee rakendamine meditsiinis on võib olla tõesti innovaatiline. Siinkohal tuleb meeles pidada, et suurettevõttes on väikesete muudatuste sisse viimine vaevaline, kuid võib viia väga suure kokkuhoiuni. Ka Siim Vene ise tunnistas, et innovaatilisus toimub väikeettevõtetes ning ostetakse suurettevõtete poolt pigem kokku.<br />
<br />
Eriala tutvustavate loengutena olid teemad väga hästi valitud. Loengud keskendusid tööturu võimaluste kirjeldamisele. Tulevikus keskendub mobiili rakendustele tõenäoliselt eraldi loeng. Samuti võib huvi pakkuda ka loeng Eesti riigi kasutada olevatest andmebaasidest, neile kehtivatest nõuetest ja nende arendamises ette tulevatest tõrgetest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui tegu ei ole mitteilmumise, vaid ikka ainult läbikukkumisega on võimalik eksamit veel 2 korda korduvsooritada 2 semestri jooksul, arvestatuna aine õpetamissemestrist, õppejõu poolt määratud aegadel ja korras. Korduseksamitele tuleb registreeruda õppeosakonnas, mõningatel juhtudel on see võimalik ka ÕIS-s. Korduseksam on REV kohal tasuline – 14,2€ ja riigieelarvelisel kohal tasuta. Tasu peab olema makstud eksami toimumise päeva üle-eelmiseks õhtuks.<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? <br />
<br />
===Vastus===<br />
Enne punase joone päeva tuleb:<br />
<br />
1. Registreeruda ainetele ehk esitada deklaratsioon semestris õpitavate ainete kohta.<br />
<br />
2. Esitada soovi korral VÕTA taotlus – 10 tööpäeva enne punase joone päeva.<br />
<br />
3. Tuleb vaadata üle, kas leidub aineid, milles on vaja teha korduvarvestus. Saab sooritada kuni ülejärgmise punase joone päevani.<br />
<br />
4. Esitada akadeemilist liikumist taotlevad dokumendid: immatrikuleerimine, õppekava või -vormi vahetamine. 1 päev enne punase joone päeva.<br />
<br />
Eksamit on võimalik ainet uuesti deklareerimata korduv sooritada 2 korda. Akadeemilisele õiendile läheb kirja kõrgeim saadud hinne.<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
<p><a id="1" 1. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1 Helpdesk Peeter Uustal, Peeter Raielo ]</a></p><br />
<p>2. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast Janika Liiv]</p><br />
<p>3. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8 IT tööturg Andres Septer]</p><br />
<p>4. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd Karma Martin Paljak]</p><br />
<p>5. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8 Teretulemast Ignite'i maailma Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev]</p><br />
<p>6. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda Testimine ja tarkvarakvaliteet Kristjan Karmo]</p><br />
<p>7. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d Administreerimine Siim Vene]</p><br />
<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vuibo&diff=56288User:Vuibo2012-11-07T15:15:58Z<p>Vuibo: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Vivian Uibo<br><br />
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2012<br />
<br />
==Essee päevase õppekava loengutest==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd Tutvustavates loengutes] rääkisid tarkvara administreerimisest ja arendamisest erinevate tasandite inimesed. Ühise joonena tooksin loengutest välja, et erialast ka kõige tehnilisemat või kindlapiirilisemat vaadet esindades, jõuti paratamatult punkti, kus toodi esile pehmeid väärtusi. Programmeerimisele vaadati rohkem kui loomingulisele, mitte tehnilisele tegevusele. Korduvalt rõhutati suhtlus-, meeskonnatöö oskust ja häid isikuomadusi. Loengud olid raskusastmelt loogilises järjestuses. Loengute lindistusi järjest või üle vaadates leidus nii vasturääkivusi kui seostuvaid ideid.<br />
<br />
Helpdeski tööd tutvustasid Skype’i töötajad. Töö pakub mitmeid võimalusi: olla kursis uute tehnoloogiatega, olla kursis asutuse infosüsteemidega, suhelda inimestega, luua uusi kontakte. Helpdeski tööd nähti hea praktilise eeldusena süsteemi administraatoriks saamise karjääriredelil. Loengu ettekandjate arvates on helpdesk tulevikus naiste pärusmaa. <a href="1"> http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1 Helpdesk: Peeter Uustal ja Peeter Raielo </a> Janika Liivi poolt peetud loengus rõhutati samuti, et naistel on IT-maailmas tulevikku... programmeerijatena.<br />
<br />
Liiv tõi välja, et programmeerimisel on vaja eelkõige loovust. Selleks, et luua IT-maailmas peab oma mõtteid struktureerima. Peab olema kindel eesmärk, mille saavutamine on jagatav väiksemateks etappideks. Programmeerimine peaks olema pigem oskus mõelda erinevaid eesmärgini viivaid teid, kui et kirjutada koodi mingis kindlas keeles.<ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast Janika Liiv]</ref> Arvan, et just seda mõtleb loengu pidaja edastades sõnumit:''„Programming, do you speak it?”'' Küllap saab olema väga raske tõmmata piiri teiste koodist õppimise, jalgratta leiutamise ja efektiivsuse vahele.<br />
<br />
Valmistatud programmid peavad olema intuitiivselt hoomatavad. Igale kasutajapoolsele tegevusele peab järgnema tagajärg. Loengus oli see väide esitatud mängude näitel. Olen kogenud, et selline nõue kehtib ka enamikele avalikele rakendustele: panga teenused, teenused erinevate taotluste esitamiseks jne. Luues programmi eeldusega, et see on mõeldud laiale kasutajaskonnale, tuleb arvestada, et katse-eksituse meetodil ei tuleks kasutajal eksituse poolel liigseid probleeme.<br />
<br />
Rõhutati veel teisigi esmapilgul väheolulistena tunduvaid nähtusi. Õppida on oluliselt lihtsam kuuludes mõnesse kommuuni. Seejuures ei tohiks lasta end mõjutada stereotüüpsest mõtlemisest ja propagandast.<br />
<br />
Andres Septer rääkis IT tööturust <ref> http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8 IT tööturg Andres Septer]</ref> jagades IT-s pakutavad võimalused kaheks või kolmeks lähtudes kas kasutatavast tarkvarast või inimestest, kes mingis sfääris valdavalt töötavad. Paljuski sõltub inimese omadustest, millisesse töölõiku ta tööle saab. IT-teenused jäävad alati tugiteenusteks. Ilma korraliku äripooleta müüvad tooted halvasti ja teades oma nõrku külgi võiks vähemalt sellel tasandil jääda tegevuse juurde, mis endal hästi välja tuleb.<br />
<br />
Töötajana on valik olla: generalist – teada kõigest natuke – või spetsialist – teada ühest asjast põhjalikult. Ettevõtted võib töömeetodi poolest jagada horisontaalseteks, kus protsess tehakse töötaja poolt ära algusest lõpuni, või vertikaalseks, kus töötaja on lüli protsessi ahelas. Ennast tööjõuturul sisse töötanud inimesena soovitab lektor otsida väljakutseid erasektorist, mis on vähemate piirangutega, paremini tasustatud ja kiirema arenguga.<br />
<br />
Esitatud liigitused võivad olla väga meelevaldsed ja liiga üldistavad, kuid enne kui taipad leiad, et mõne loengu puhul nähtust ühte või teise kassi kuuluvaks klassifitseerimas.<br />
<br />
Väga tabavalt oli järgmiseks loengupidajaks kutsutud Martin Paljak, kelle loeng oli kõike muud kui rangepiiriline <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd Karma Martin Paljak]</ref>. Praktikas on kõik muutuv, võimalusi on palju ning seatud piirangute puhul tuleks küsida, kui mõistlik on neid järgida. Ainus, mille eest vastutama peab, on enda hea maine. Ei tohi unustada, et suhtluse osapoolteks on eelkõige inimesed. Internetis leitav ei ole vaid 0 ja 1 jada, vaid on kellegi jaoks oluline või mõjutab kellegi elu. Samalihtsalt tekivad ka eelarvamused. Loengus kirjeldatud vabaduse nautimiseks peaks, minu hinnangul olema valdkonnas kas väga kogenud või lihtsalt geniaalne.<br />
<br />
''Freelancer''’i elule vastupidiselt tutvustas Ignite OÜ eraettevõttes toimivat IT arendust <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8 Tere tulemast Ignite'i maailma Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev]</ref>. Laias plaanis peab firma pakkuma palju enamat, kui seda on IT-lahendused. Ka selles loengus rõhutati meeskonnatöö olulisust. Üks inimene teab alati vähem, kui suur grupp. Selleks, et vähese töötajate arvuga erafirma toimiks peab iga inimene vastutama oma töö lõigu eest ning kandma ka kollektiivset vastust – töötatakse ühise eesmärgi nimel. Mis puudutab töö keskkonda ja -kultuuri, siis selles osas saab tööandja palju ära teha.<br />
<br />
Mõtlema panev oli agiilse tarkvara arenduse tutvustus. Tõepoolest säästab bürokraatiasse vähem panustades aega ja võib saavutada, ka mitu korda algusest peale tehes, lõpuks parema tulemuse. Avalikus sektoris piiravad lepingud paljuski agiilse tarkvara arendamise võimalust. Toimib nii tsükliline arendamine, kui arenduse osas läbirääkimine, kuid eksimist, mis on parema lahenduse leidmisele kohati paratamatu, lubatakse vähem. Kristjan Karmo <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda Testimine ja tarkvarakvaliteet Kristjan Karmo] rõhutas, et ka agiilset tarkvara arendus omab kindlaid etappe ja ülesehitust. Selle vastu eksimine ei anna enam seda effekti, mis arenduse eesmärgiks oli.<br />
<br />
Lisaks räägiti programmide testimisvajadusest, erinevatest testimise tasemetest, viisidest ja testimisega seotud müütidest. Olgugi et üldfunktsionaalsuse testimine on automatiseeritav, ei vähene testimise vajalikkus. Uuriva testimisega püütakse katta neid juhtumeid, mida programmeerijad pole suutnud ette näha. Testimine on tihti alahinnatud, sest enamasti ei arvutata välja palju testimisel leitud viga maksma oleks läinud. IT-s töötamine on tihti tänamatu amet. Nagu testija töö tulemusena saadakse lõpuks vastus, et kõik on korras nii ei märgata süsteemi administraatori töö vajalikkust enne kui midagi on põhjalikult rivist väljas.<br />
<br />
Viimane loeng tutvustas süsteemi administraatori töö mitmekülgsust. <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d Süsteemi administreerimine Siim Vene]</ref> On mõistetav, et Põhja-Eesti regionaalhaiglale on IT tugiteenuseks. Kasutatavad programmid on sisse ostetud ehk IT arendusega tegeletakse seal väga väikses mastaabis. Maastiku kaardistamise ja välitööga seotud eluvaldkondade puhul on tööjaamade mobiilseks muutmise vajadus selgemini mõistetav. Seetõttu ehk sama idee rakendamine meditsiinis on võib olla tõesti innovaatiline. Siinkohal tuleb meeles pidada, et suurettevõttes on väikesete muudatuste sisse viimine vaevaline, kuid võib viia väga suure kokkuhoiuni. Ka Siim Vene ise tunnistas, et innovaatilisus toimub väikeettevõtetes ning ostetakse suurettevõtete poolt pigem kokku.<br />
<br />
Eriala tutvustavate loengutena olid teemad väga hästi valitud. Loengud keskendusid tööturu võimaluste kirjeldamisele. Tulevikus keskendub mobiili rakendustele tõenäoliselt eraldi loeng. Samuti võib huvi pakkuda ka loeng Eesti riigi kasutada olevatest andmebaasidest, neile kehtivatest nõuetest ja nende arendamises ette tulevatest tõrgetest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui tegu ei ole mitteilmumise, vaid ikka ainult läbikukkumisega on võimalik eksamit veel 2 korda korduvsooritada 2 semestri jooksul, arvestatuna aine õpetamissemestrist, õppejõu poolt määratud aegadel ja korras. Korduseksamitele tuleb registreeruda õppeosakonnas, mõningatel juhtudel on see võimalik ka ÕIS-s. Korduseksam on REV kohal tasuline – 14,2€ ja riigieelarvelisel kohal tasuta. Tasu peab olema makstud eksami toimumise päeva üle-eelmiseks õhtuks.<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? <br />
<br />
===Vastus===<br />
Enne punase joone päeva tuleb:<br />
<br />
1. Registreeruda ainetele ehk esitada deklaratsioon semestris õpitavate ainete kohta.<br />
<br />
2. Esitada soovi korral VÕTA taotlus – 10 tööpäeva enne punase joone päeva.<br />
<br />
3. Tuleb vaadata üle, kas leidub aineid, milles on vaja teha korduvarvestus. Saab sooritada kuni ülejärgmise punase joone päevani.<br />
<br />
4. Esitada akadeemilist liikumist taotlevad dokumendid: immatrikuleerimine, õppekava või -vormi vahetamine. 1 päev enne punase joone päeva.<br />
<br />
Eksamit on võimalik ainet uuesti deklareerimata korduv sooritada 2 korda. Akadeemilisele õiendile läheb kirja kõrgeim saadud hinne.<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
<p>1. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1 Helpdesk Peeter Uustal, Peeter Raielo ]</p><br />
<p>2. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast Janika Liiv]</p><br />
<p>3. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8 IT tööturg Andres Septer]</p><br />
<p>4. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd Karma Martin Paljak]</p><br />
<p>5. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8 Teretulemast Ignite'i maailma Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev]</p><br />
<p>6. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda Testimine ja tarkvarakvaliteet Kristjan Karmo]</p><br />
<p>7. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d Administreerimine Siim Vene]</p><br />
<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vuibo&diff=56287User:Vuibo2012-11-07T15:14:03Z<p>Vuibo: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Vivian Uibo<br><br />
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2012<br />
<br />
==Essee päevase õppekava loengutest==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd Tutvustavates loengutes] rääkisid tarkvara administreerimisest ja arendamisest erinevate tasandite inimesed. Ühise joonena tooksin loengutest välja, et erialast ka kõige tehnilisemat või kindlapiirilisemat vaadet esindades, jõuti paratamatult punkti, kus toodi esile pehmeid väärtusi. Programmeerimisele vaadati rohkem kui loomingulisele, mitte tehnilisele tegevusele. Korduvalt rõhutati suhtlus-, meeskonnatöö oskust ja häid isikuomadusi. Loengud olid raskusastmelt loogilises järjestuses. Loengute lindistusi järjest või üle vaadates leidus nii vasturääkivusi kui seostuvaid ideid.<br />
<br />
Helpdeski tööd tutvustasid Skype’i töötajad. Töö pakub mitmeid võimalusi: olla kursis uute tehnoloogiatega, olla kursis asutuse infosüsteemidega, suhelda inimestega, luua uusi kontakte. Helpdeski tööd nähti hea praktilise eeldusena süsteemi administraatoriks saamise karjääriredelil. Loengu ettekandjate arvates on helpdesk tulevikus naiste pärusmaa. <a href> http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1 Helpdesk: Peeter Uustal ja Peeter Raielo </a> Janika Liivi poolt peetud loengus rõhutati samuti, et naistel on IT-maailmas tulevikku... programmeerijatena.<br />
<br />
Liiv tõi välja, et programmeerimisel on vaja eelkõige loovust. Selleks, et luua IT-maailmas peab oma mõtteid struktureerima. Peab olema kindel eesmärk, mille saavutamine on jagatav väiksemateks etappideks. Programmeerimine peaks olema pigem oskus mõelda erinevaid eesmärgini viivaid teid, kui et kirjutada koodi mingis kindlas keeles.<ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast Janika Liiv]</ref> Arvan, et just seda mõtleb loengu pidaja edastades sõnumit:''„Programming, do you speak it?”'' Küllap saab olema väga raske tõmmata piiri teiste koodist õppimise, jalgratta leiutamise ja efektiivsuse vahele.<br />
<br />
Valmistatud programmid peavad olema intuitiivselt hoomatavad. Igale kasutajapoolsele tegevusele peab järgnema tagajärg. Loengus oli see väide esitatud mängude näitel. Olen kogenud, et selline nõue kehtib ka enamikele avalikele rakendustele: panga teenused, teenused erinevate taotluste esitamiseks jne. Luues programmi eeldusega, et see on mõeldud laiale kasutajaskonnale, tuleb arvestada, et katse-eksituse meetodil ei tuleks kasutajal eksituse poolel liigseid probleeme.<br />
<br />
Rõhutati veel teisigi esmapilgul väheolulistena tunduvaid nähtusi. Õppida on oluliselt lihtsam kuuludes mõnesse kommuuni. Seejuures ei tohiks lasta end mõjutada stereotüüpsest mõtlemisest ja propagandast.<br />
<br />
Andres Septer rääkis IT tööturust <ref> http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8 IT tööturg Andres Septer]</ref> jagades IT-s pakutavad võimalused kaheks või kolmeks lähtudes kas kasutatavast tarkvarast või inimestest, kes mingis sfääris valdavalt töötavad. Paljuski sõltub inimese omadustest, millisesse töölõiku ta tööle saab. IT-teenused jäävad alati tugiteenusteks. Ilma korraliku äripooleta müüvad tooted halvasti ja teades oma nõrku külgi võiks vähemalt sellel tasandil jääda tegevuse juurde, mis endal hästi välja tuleb.<br />
<br />
Töötajana on valik olla: generalist – teada kõigest natuke – või spetsialist – teada ühest asjast põhjalikult. Ettevõtted võib töömeetodi poolest jagada horisontaalseteks, kus protsess tehakse töötaja poolt ära algusest lõpuni, või vertikaalseks, kus töötaja on lüli protsessi ahelas. Ennast tööjõuturul sisse töötanud inimesena soovitab lektor otsida väljakutseid erasektorist, mis on vähemate piirangutega, paremini tasustatud ja kiirema arenguga.<br />
<br />
Esitatud liigitused võivad olla väga meelevaldsed ja liiga üldistavad, kuid enne kui taipad leiad, et mõne loengu puhul nähtust ühte või teise kassi kuuluvaks klassifitseerimas.<br />
<br />
Väga tabavalt oli järgmiseks loengupidajaks kutsutud Martin Paljak, kelle loeng oli kõike muud kui rangepiiriline <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd Karma Martin Paljak]</ref>. Praktikas on kõik muutuv, võimalusi on palju ning seatud piirangute puhul tuleks küsida, kui mõistlik on neid järgida. Ainus, mille eest vastutama peab, on enda hea maine. Ei tohi unustada, et suhtluse osapoolteks on eelkõige inimesed. Internetis leitav ei ole vaid 0 ja 1 jada, vaid on kellegi jaoks oluline või mõjutab kellegi elu. Samalihtsalt tekivad ka eelarvamused. Loengus kirjeldatud vabaduse nautimiseks peaks, minu hinnangul olema valdkonnas kas väga kogenud või lihtsalt geniaalne.<br />
<br />
''Freelancer''’i elule vastupidiselt tutvustas Ignite OÜ eraettevõttes toimivat IT arendust <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8 Tere tulemast Ignite'i maailma Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev]</ref>. Laias plaanis peab firma pakkuma palju enamat, kui seda on IT-lahendused. Ka selles loengus rõhutati meeskonnatöö olulisust. Üks inimene teab alati vähem, kui suur grupp. Selleks, et vähese töötajate arvuga erafirma toimiks peab iga inimene vastutama oma töö lõigu eest ning kandma ka kollektiivset vastust – töötatakse ühise eesmärgi nimel. Mis puudutab töö keskkonda ja -kultuuri, siis selles osas saab tööandja palju ära teha.<br />
<br />
Mõtlema panev oli agiilse tarkvara arenduse tutvustus. Tõepoolest säästab bürokraatiasse vähem panustades aega ja võib saavutada, ka mitu korda algusest peale tehes, lõpuks parema tulemuse. Avalikus sektoris piiravad lepingud paljuski agiilse tarkvara arendamise võimalust. Toimib nii tsükliline arendamine, kui arenduse osas läbirääkimine, kuid eksimist, mis on parema lahenduse leidmisele kohati paratamatu, lubatakse vähem. Kristjan Karmo <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda Testimine ja tarkvarakvaliteet Kristjan Karmo] rõhutas, et ka agiilset tarkvara arendus omab kindlaid etappe ja ülesehitust. Selle vastu eksimine ei anna enam seda effekti, mis arenduse eesmärgiks oli.<br />
<br />
Lisaks räägiti programmide testimisvajadusest, erinevatest testimise tasemetest, viisidest ja testimisega seotud müütidest. Olgugi et üldfunktsionaalsuse testimine on automatiseeritav, ei vähene testimise vajalikkus. Uuriva testimisega püütakse katta neid juhtumeid, mida programmeerijad pole suutnud ette näha. Testimine on tihti alahinnatud, sest enamasti ei arvutata välja palju testimisel leitud viga maksma oleks läinud. IT-s töötamine on tihti tänamatu amet. Nagu testija töö tulemusena saadakse lõpuks vastus, et kõik on korras nii ei märgata süsteemi administraatori töö vajalikkust enne kui midagi on põhjalikult rivist väljas.<br />
<br />
Viimane loeng tutvustas süsteemi administraatori töö mitmekülgsust. <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d Süsteemi administreerimine Siim Vene]</ref> On mõistetav, et Põhja-Eesti regionaalhaiglale on IT tugiteenuseks. Kasutatavad programmid on sisse ostetud ehk IT arendusega tegeletakse seal väga väikses mastaabis. Maastiku kaardistamise ja välitööga seotud eluvaldkondade puhul on tööjaamade mobiilseks muutmise vajadus selgemini mõistetav. Seetõttu ehk sama idee rakendamine meditsiinis on võib olla tõesti innovaatiline. Siinkohal tuleb meeles pidada, et suurettevõttes on väikesete muudatuste sisse viimine vaevaline, kuid võib viia väga suure kokkuhoiuni. Ka Siim Vene ise tunnistas, et innovaatilisus toimub väikeettevõtetes ning ostetakse suurettevõtete poolt pigem kokku.<br />
<br />
Eriala tutvustavate loengutena olid teemad väga hästi valitud. Loengud keskendusid tööturu võimaluste kirjeldamisele. Tulevikus keskendub mobiili rakendustele tõenäoliselt eraldi loeng. Samuti võib huvi pakkuda ka loeng Eesti riigi kasutada olevatest andmebaasidest, neile kehtivatest nõuetest ja nende arendamises ette tulevatest tõrgetest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui tegu ei ole mitteilmumise, vaid ikka ainult läbikukkumisega on võimalik eksamit veel 2 korda korduvsooritada 2 semestri jooksul, arvestatuna aine õpetamissemestrist, õppejõu poolt määratud aegadel ja korras. Korduseksamitele tuleb registreeruda õppeosakonnas, mõningatel juhtudel on see võimalik ka ÕIS-s. Korduseksam on REV kohal tasuline – 14,2€ ja riigieelarvelisel kohal tasuta. Tasu peab olema makstud eksami toimumise päeva üle-eelmiseks õhtuks.<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? <br />
<br />
===Vastus===<br />
Enne punase joone päeva tuleb:<br />
<br />
1. Registreeruda ainetele ehk esitada deklaratsioon semestris õpitavate ainete kohta.<br />
<br />
2. Esitada soovi korral VÕTA taotlus – 10 tööpäeva enne punase joone päeva.<br />
<br />
3. Tuleb vaadata üle, kas leidub aineid, milles on vaja teha korduvarvestus. Saab sooritada kuni ülejärgmise punase joone päevani.<br />
<br />
4. Esitada akadeemilist liikumist taotlevad dokumendid: immatrikuleerimine, õppekava või -vormi vahetamine. 1 päev enne punase joone päeva.<br />
<br />
Eksamit on võimalik ainet uuesti deklareerimata korduv sooritada 2 korda. Akadeemilisele õiendile läheb kirja kõrgeim saadud hinne.<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
<p>1. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1 Helpdesk Peeter Uustal, Peeter Raielo ]</p><br />
<p>2. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast Janika Liiv]</p><br />
<p>3. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8 IT tööturg Andres Septer]</p><br />
<p>4. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd Karma Martin Paljak]</p><br />
<p>5. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8 Teretulemast Ignite'i maailma Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev]</p><br />
<p>6. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda Testimine ja tarkvarakvaliteet Kristjan Karmo]</p><br />
<p>7. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d Administreerimine Siim Vene]</p><br />
<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vuibo&diff=56286User:Vuibo2012-11-07T15:07:25Z<p>Vuibo: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Vivian Uibo<br><br />
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2012<br />
<br />
==Essee päevase õppekava loengutest==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd Tutvustavates loengutes] rääkisid tarkvara administreerimisest ja arendamisest erinevate tasandite inimesed. Ühise joonena tooksin loengutest välja, et erialast ka kõige tehnilisemat või kindlapiirilisemat vaadet esindades, jõuti paratamatult punkti, kus toodi esile pehmeid väärtusi. Programmeerimisele vaadati rohkem kui loomingulisele, mitte tehnilisele tegevusele. Korduvalt rõhutati suhtlus-, meeskonnatöö oskust ja häid isikuomadusi. Loengud olid raskusastmelt loogilises järjestuses. Loengute lindistusi järjest või üle vaadates leidus nii vasturääkivusi kui seostuvaid ideid.<br />
<br />
Helpdeski tööd tutvustasid Skype’i töötajad. Töö pakub mitmeid võimalusi: olla kursis uute tehnoloogiatega, olla kursis asutuse infosüsteemidega, suhelda inimestega, luua uusi kontakte. Helpdeski tööd nähti hea praktilise eeldusena süsteemi administraatoriks saamise karjääriredelil. Loengu ettekandjate arvates on helpdesk tulevikus naiste pärusmaa. <ref> http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1 Helpdesk: Peeter Uustal ja Peeter Raielo </ref> Janika Liivi poolt peetud loengus rõhutati samuti, et naistel on IT-maailmas tulevikku... programmeerijatena.<br />
<br />
Liiv tõi välja, et programmeerimisel on vaja eelkõige loovust. Selleks, et luua IT-maailmas peab oma mõtteid struktureerima. Peab olema kindel eesmärk, mille saavutamine on jagatav väiksemateks etappideks. Programmeerimine peaks olema pigem oskus mõelda erinevaid eesmärgini viivaid teid, kui et kirjutada koodi mingis kindlas keeles.<ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast Janika Liiv]</ref> Arvan, et just seda mõtleb loengu pidaja edastades sõnumit:''„Programming, do you speak it?”'' Küllap saab olema väga raske tõmmata piiri teiste koodist õppimise, jalgratta leiutamise ja efektiivsuse vahele.<br />
<br />
Valmistatud programmid peavad olema intuitiivselt hoomatavad. Igale kasutajapoolsele tegevusele peab järgnema tagajärg. Loengus oli see väide esitatud mängude näitel. Olen kogenud, et selline nõue kehtib ka enamikele avalikele rakendustele: panga teenused, teenused erinevate taotluste esitamiseks jne. Luues programmi eeldusega, et see on mõeldud laiale kasutajaskonnale, tuleb arvestada, et katse-eksituse meetodil ei tuleks kasutajal eksituse poolel liigseid probleeme.<br />
<br />
Rõhutati veel teisigi esmapilgul väheolulistena tunduvaid nähtusi. Õppida on oluliselt lihtsam kuuludes mõnesse kommuuni. Seejuures ei tohiks lasta end mõjutada stereotüüpsest mõtlemisest ja propagandast.<br />
<br />
Andres Septer rääkis IT tööturust <ref> http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8 IT tööturg Andres Septer]</ref> jagades IT-s pakutavad võimalused kaheks või kolmeks lähtudes kas kasutatavast tarkvarast või inimestest, kes mingis sfääris valdavalt töötavad. Paljuski sõltub inimese omadustest, millisesse töölõiku ta tööle saab. IT-teenused jäävad alati tugiteenusteks. Ilma korraliku äripooleta müüvad tooted halvasti ja teades oma nõrku külgi võiks vähemalt sellel tasandil jääda tegevuse juurde, mis endal hästi välja tuleb.<br />
<br />
Töötajana on valik olla: generalist – teada kõigest natuke – või spetsialist – teada ühest asjast põhjalikult. Ettevõtted võib töömeetodi poolest jagada horisontaalseteks, kus protsess tehakse töötaja poolt ära algusest lõpuni, või vertikaalseks, kus töötaja on lüli protsessi ahelas. Ennast tööjõuturul sisse töötanud inimesena soovitab lektor otsida väljakutseid erasektorist, mis on vähemate piirangutega, paremini tasustatud ja kiirema arenguga.<br />
<br />
Esitatud liigitused võivad olla väga meelevaldsed ja liiga üldistavad, kuid enne kui taipad leiad, et mõne loengu puhul nähtust ühte või teise kassi kuuluvaks klassifitseerimas.<br />
<br />
Väga tabavalt oli järgmiseks loengupidajaks kutsutud Martin Paljak, kelle loeng oli kõike muud kui rangepiiriline <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd Karma Martin Paljak]</ref>. Praktikas on kõik muutuv, võimalusi on palju ning seatud piirangute puhul tuleks küsida, kui mõistlik on neid järgida. Ainus, mille eest vastutama peab, on enda hea maine. Ei tohi unustada, et suhtluse osapoolteks on eelkõige inimesed. Internetis leitav ei ole vaid 0 ja 1 jada, vaid on kellegi jaoks oluline või mõjutab kellegi elu. Samalihtsalt tekivad ka eelarvamused. Loengus kirjeldatud vabaduse nautimiseks peaks, minu hinnangul olema valdkonnas kas väga kogenud või lihtsalt geniaalne.<br />
<br />
''Freelancer''’i elule vastupidiselt tutvustas Ignite OÜ eraettevõttes toimivat IT arendust <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8 Tere tulemast Ignite'i maailma Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev]</ref>. Laias plaanis peab firma pakkuma palju enamat, kui seda on IT-lahendused. Ka selles loengus rõhutati meeskonnatöö olulisust. Üks inimene teab alati vähem, kui suur grupp. Selleks, et vähese töötajate arvuga erafirma toimiks peab iga inimene vastutama oma töö lõigu eest ning kandma ka kollektiivset vastust – töötatakse ühise eesmärgi nimel. Mis puudutab töö keskkonda ja -kultuuri, siis selles osas saab tööandja palju ära teha.<br />
<br />
Mõtlema panev oli agiilse tarkvara arenduse tutvustus. Tõepoolest säästab bürokraatiasse vähem panustades aega ja võib saavutada, ka mitu korda algusest peale tehes, lõpuks parema tulemuse. Avalikus sektoris piiravad lepingud paljuski agiilse tarkvara arendamise võimalust. Toimib nii tsükliline arendamine, kui arenduse osas läbirääkimine, kuid eksimist, mis on parema lahenduse leidmisele kohati paratamatu, lubatakse vähem. Kristjan Karmo <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda Testimine ja tarkvarakvaliteet Kristjan Karmo] rõhutas, et ka agiilset tarkvara arendus omab kindlaid etappe ja ülesehitust. Selle vastu eksimine ei anna enam seda effekti, mis arenduse eesmärgiks oli.<br />
<br />
Lisaks räägiti programmide testimisvajadusest, erinevatest testimise tasemetest, viisidest ja testimisega seotud müütidest. Olgugi et üldfunktsionaalsuse testimine on automatiseeritav, ei vähene testimise vajalikkus. Uuriva testimisega püütakse katta neid juhtumeid, mida programmeerijad pole suutnud ette näha. Testimine on tihti alahinnatud, sest enamasti ei arvutata välja palju testimisel leitud viga maksma oleks läinud. IT-s töötamine on tihti tänamatu amet. Nagu testija töö tulemusena saadakse lõpuks vastus, et kõik on korras nii ei märgata süsteemi administraatori töö vajalikkust enne kui midagi on põhjalikult rivist väljas.<br />
<br />
Viimane loeng tutvustas süsteemi administraatori töö mitmekülgsust. <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d Süsteemi administreerimine Siim Vene]</ref> On mõistetav, et Põhja-Eesti regionaalhaiglale on IT tugiteenuseks. Kasutatavad programmid on sisse ostetud ehk IT arendusega tegeletakse seal väga väikses mastaabis. Maastiku kaardistamise ja välitööga seotud eluvaldkondade puhul on tööjaamade mobiilseks muutmise vajadus selgemini mõistetav. Seetõttu ehk sama idee rakendamine meditsiinis on võib olla tõesti innovaatiline. Siinkohal tuleb meeles pidada, et suurettevõttes on väikesete muudatuste sisse viimine vaevaline, kuid võib viia väga suure kokkuhoiuni. Ka Siim Vene ise tunnistas, et innovaatilisus toimub väikeettevõtetes ning ostetakse suurettevõtete poolt pigem kokku.<br />
<br />
Eriala tutvustavate loengutena olid teemad väga hästi valitud. Loengud keskendusid tööturu võimaluste kirjeldamisele. Tulevikus keskendub mobiili rakendustele tõenäoliselt eraldi loeng. Samuti võib huvi pakkuda ka loeng Eesti riigi kasutada olevatest andmebaasidest, neile kehtivatest nõuetest ja nende arendamises ette tulevatest tõrgetest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui tegu ei ole mitteilmumise, vaid ikka ainult läbikukkumisega on võimalik eksamit veel 2 korda korduvsooritada 2 semestri jooksul, arvestatuna aine õpetamissemestrist, õppejõu poolt määratud aegadel ja korras. Korduseksamitele tuleb registreeruda õppeosakonnas, mõningatel juhtudel on see võimalik ka ÕIS-s. Korduseksam on REV kohal tasuline – 14,2€ ja riigieelarvelisel kohal tasuta. Tasu peab olema makstud eksami toimumise päeva üle-eelmiseks õhtuks.<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? <br />
<br />
===Vastus===<br />
Enne punase joone päeva tuleb:<br />
<br />
1. Registreeruda ainetele ehk esitada deklaratsioon semestris õpitavate ainete kohta.<br />
<br />
2. Esitada soovi korral VÕTA taotlus – 10 tööpäeva enne punase joone päeva.<br />
<br />
3. Tuleb vaadata üle, kas leidub aineid, milles on vaja teha korduvarvestus. Saab sooritada kuni ülejärgmise punase joone päevani.<br />
<br />
4. Esitada akadeemilist liikumist taotlevad dokumendid: immatrikuleerimine, õppekava või -vormi vahetamine. 1 päev enne punase joone päeva.<br />
<br />
Eksamit on võimalik ainet uuesti deklareerimata korduv sooritada 2 korda. Akadeemilisele õiendile läheb kirja kõrgeim saadud hinne.<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vuibo&diff=56285User:Vuibo2012-11-07T14:52:23Z<p>Vuibo: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Vivian Uibo<br><br />
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2012<br />
<br />
==Essee päevase õppekava loengutest==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd Tutvustavates loengutes] rääkisid tarkvara administreerimisest ja arendamisest erinevate tasandite inimesed. Ühise joonena tooksin loengutest välja, et erialast ka kõige tehnilisemat või kindlapiirilisemat vaadet esindades, jõuti paratamatult punkti, kus toodi esile pehmeid väärtusi. Programmeerimisele vaadati rohkem kui loomingulisele, mitte tehnilisele tegevusele. Korduvalt rõhutati suhtlus-, meeskonnatöö oskust ja häid isikuomadusi. Loengud olid raskusastmelt loogilises järjestuses. Loengute lindistusi järjest või üle vaadates leidus nii vasturääkivusi kui seostuvaid ideid.<br />
<br />
Helpdeski tööd tutvustasid Skype’i töötajad. Töö pakub mitmeid võimalusi: olla kursis uute tehnoloogiatega, olla kursis asutuse infosüsteemidega, suhelda inimestega, luua uusi kontakte. Helpdeski tööd nähti hea praktilise eeldusena süsteemi administraatoriks saamise karjääriredelil. Loengu ettekandjate arvates on helpdesk tulevikus naiste pärusmaa. <ref> http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1 Helpdesk: Peeter Uustal ja Peeter Raielo </ref> Janika Liivi poolt peetud loengus rõhutati samuti, et naistel on IT-maailmas tulevikku... programmeerijatena.<br />
<br />
Liiv tõi välja, et programmeerimisel on vaja eelkõige loovust. Selleks, et luua IT-maailmas peab oma mõtteid struktureerima. Peab olema kindel eesmärk, mille saavutamine on jagatav väiksemateks etappideks. Programmeerimine peaks olema pigem oskus mõelda erinevaid eesmärgini viivaid teid, kui et kirjutada koodi mingis kindlas keeles.<ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast Janika Liiv]</ref> Arvan, et just seda mõtleb loengu pidaja edastades sõnumit:''„Programming, do you speak it?”'' Küllap saab olema väga raske tõmmata piiri teiste koodist õppimise, jalgratta leiutamise ja efektiivsuse vahele.<br />
<br />
Valmistatud programmid peavad olema intuitiivselt hoomatavad. Igale kasutajapoolsele tegevusele peab järgnema tagajärg. Loengus oli see väide esitatud mängude näitel. Olen kogenud, et selline nõue kehtib ka enamikele avalikele rakendustele: panga teenused, teenused erinevate taotluste esitamiseks jne. Luues programmi eeldusega, et see on mõeldud laiale kasutajaskonnale, tuleb arvestada, et katse-eksituse meetodil ei tuleks kasutajal eksituse poolel liigseid probleeme.<br />
<br />
Rõhutati veel teisigi esmapilgul väheolulistena tunduvaid nähtusi. Õppida on oluliselt lihtsam kuuludes mõnesse kommuuni. Seejuures ei tohiks lasta end mõjutada stereotüüpsest mõtlemisest ja propagandast.<br />
<br />
Andres Septer rääkis IT tööturust <ref> http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8 IT tööturg Andres Septer]</ref> jagades IT-s pakutavad võimalused kaheks või kolmeks lähtudes kas kasutatavast tarkvarast või inimestest, kes mingis sfääris valdavalt töötavad. Paljuski sõltub inimese omadustest, millisesse töölõiku ta tööle saab. IT-teenused jäävad alati tugiteenusteks. Ilma korraliku äripooleta müüvad tooted halvasti ja teades oma nõrku külgi võiks vähemalt sellel tasandil jääda tegevuse juurde, mis endal hästi välja tuleb.<br />
<br />
Töötajana on valik olla: generalist – teada kõigest natuke – või spetsialist – teada ühest asjast põhjalikult. Ettevõtted võib töömeetodi poolest jagada horisontaalseteks, kus protsess tehakse töötaja poolt ära algusest lõpuni, või vertikaalseks, kus töötaja on lüli protsessi ahelas. Ennast tööjõuturul sisse töötanud inimesena soovitab lektor otsida väljakutseid erasektorist, mis on vähemate piirangutega, paremini tasustatud ja kiirema arenguga.<br />
<br />
Esitatud liigitused võivad olla väga meelevaldsed ja liiga üldistavad, kuid enne kui taipad leiad, et mõne loengu puhul nähtust ühte või teise kassi kuuluvaks klassifitseerimas.<br />
<br />
Väga tabavalt oli järgmiseks loengupidajaks kutsutud Martin Paljak, kelle loeng oli kõike muud kui rangepiiriline <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd Karma Martin Paljak]</ref>. Praktikas on kõik muutuv, võimalusi on palju ning seatud piirangute puhul tuleks küsida, kui mõistlik on neid järgida. Ainus, mille eest vastutama peab, on enda hea maine. Ei tohi unustada, et suhtluse osapoolteks on eelkõige inimesed. Internetis leitav ei ole vaid 0 ja 1 jada, vaid on kellegi jaoks oluline või mõjutab kellegi elu. Samalihtsalt tekivad ka eelarvamused. Loengus kirjeldatud vabaduse nautimiseks peaks, minu hinnangul olema valdkonnas kas väga kogenud või lihtsalt geniaalne.<br />
<br />
''Freelancer''’i elule vastupidiselt tutvustas Ignite OÜ eraettevõttes toimivat IT arendust <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8 Tere tulemast Ignite'i maailma Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev]</ref>. Laias plaanis peab firma pakkuma palju enamat, kui seda on IT-lahendused. Ka selles loengus rõhutati meeskonnatöö olulisust. Üks inimene teab alati vähem, kui suur grupp. Selleks, et vähese töötajate arvuga erafirma toimiks peab iga inimene vastutama oma töö lõigu eest ning kandma ka kollektiivset vastust – töötatakse ühise eesmärgi nimel. Mis puudutab töö keskkonda ja -kultuuri, siis selles osas saab tööandja palju ära teha.<br />
<br />
Mõtlema panev oli agiilse tarkvara arenduse tutvustus. Tõepoolest säästab bürokraatiasse vähem panustades aega ja võib saavutada, ka mitu korda algusest peale tehes, lõpuks parema tulemuse. Avalikus sektoris piiravad lepingud paljuski agiilse tarkvara arendamise võimalust. Toimib nii tsükliline arendamine, kui arenduse osas läbirääkimine, kuid eksimist, mis on parema lahenduse leidmisele kohati paratamatu, lubatakse vähem. Kristjan Karmo <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda Testimine ja tarkvarakvaliteet Kristjan Karmo] rõhutas, et ka agiilset tarkvara arendus omab kindlaid etappe ja ülesehitust. Selle vastu eksimine ei anna enam seda effekti, mis arenduse eesmärgiks oli.<br />
<br />
Lisaks räägiti programmide testimisvajadusest, erinevatest testimise tasemetest, viisidest ja testimisega seotud müütidest. Olgugi et üldfunktsionaalsuse testimine on automatiseeritav, ei vähene testimise vajalikkus. Uuriva testimisega püütakse katta neid juhtumeid, mida programmeerijad pole suutnud ette näha. Testimine on tihti alahinnatud, sest enamasti ei arvutata välja palju testimisel leitud viga maksma oleks läinud. IT-s töötamine on tihti tänamatu amet. Nagu testija töö tulemusena saadakse lõpuks vastus, et kõik on korras nii ei märgata süsteemi administraatori töö vajalikkust enne kui midagi on põhjalikult rivist väljas.<br />
<br />
Viimane loeng tutvustas süsteemi administraatori töö mitmekülgsust. <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d Süsteemi administreerimine Siim Vene]</ref> On mõistetav, et Põhja-Eesti regionaalhaiglale on IT tugiteenuseks. Kasutatavad programmid on sisse ostetud ehk IT arendusega tegeletakse seal väga väikses mastaabis. Maastiku kaardistamise ja välitööga seotud eluvaldkondade puhul on tööjaamade mobiilseks muutmise vajadus selgemini mõistetav. Seetõttu ehk sama idee rakendamine meditsiinis on võib olla tõesti innovaatiline. Siinkohal tuleb meeles pidada, et suurettevõttes on väikesete muudatuste sisse viimine vaevaline, kuid võib viia väga suure kokkuhoiuni. Ka Siim Vene ise tunnistas, et innovaatilisus toimub väikeettevõtetes ning ostetakse suurettevõtete poolt pigem kokku.<br />
<br />
Eriala tutvustavate loengutena olid teemad väga hästi valitud. Loengud keskendusid tööturu võimaluste kirjeldamisele. Tulevikus keskendub mobiili rakendustele tõenäoliselt eraldi loeng. Samuti võib huvi pakkuda ka loeng Eesti riigi kasutada olevatest andmebaasidest, neile kehtivatest nõuetest ja nende arendamises ette tulevatest tõrgetest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui tegu ei ole mitteilmumise, vaid ikka ainult läbikukkumisega on võimalik eksamit veel 2 korda korduvsooritada 2 semestri jooksul, arvestatuna aine õpetamissemestrist, õppejõu poolt määratud aegadel ja korras. Korduseksamitele tuleb registreeruda õppeosakonnas, mõningatel juhtudel on see võimalik ka ÕIS-s. Korduseksam on REV kohal tasuline – 14,2€ ja riigieelarvelisel kohal tasuta. Tasu peab olema makstud eksami toimumise päeva üle-eelmiseks õhtuks.<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? <br />
<br />
===Vastus===<br />
Enne punase joone päeva tuleb:<br />
<br />
1. Registreeruda ainetele ehk esitada deklaratsioon semestris õpitavate ainete kohta.<br />
<br />
2. Esitada soovi korral VÕTA taotlus – 10 tööpäeva enne punase joone päeva.<br />
<br />
3. Tuleb vaadata üle, kas leidub aineid, milles on vaja teha korduvarvestus. Saab sooritada kuni ülejärgmise punase joone päevani.<br />
<br />
4. Esitada akadeemilist liikumist taotlevad dokumendid: immatrikuleerimine, õppekava või -vormi vahetamine. 1 päev enne punase joone päeva.<br />
<br />
Eksamit on võimalik ainet uuesti deklareerimata korduv sooritada 2 korda. Akadeemilisele õiendile läheb kirja kõrgeim saadud hinne.<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vuibo&diff=56283User:Vuibo2012-11-07T14:47:15Z<p>Vuibo: /* Essee päevase õppekava loengutest */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Vivian Uibo<br><br />
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2012<br />
<br />
==Essee päevase õppekava loengutest==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd Tutvustavates loengutes] rääkisid tarkvara administreerimisest ja arendamisest erinevate tasandite inimesed. Ühise joonena tooksin loengutest välja, et erialast ka kõige tehnilisemat või kindlapiirilisemat vaadet esindades, jõuti paratamatult punkti, kus toodi esile pehmeid väärtusi. Programmeerimisele vaadati rohkem kui loomingulisele, mitte tehnilisele tegevusele. Korduvalt rõhutati suhtlus-, meeskonnatöö oskust ja häid isikuomadusi. Loengud olid raskusastmelt loogilises järjestuses. Loengute lindistusi järjest või üle vaadates leidus nii vasturääkivusi kui seostuvaid ideid.<br />
<br />
Helpdeski tööd tutvustasid Skype’i töötajad. Töö pakub mitmeid võimalusi: olla kursis uute tehnoloogiatega, olla kursis asutuse infosüsteemidega, suhelda inimestega, luua uusi kontakte. Helpdeski tööd nähti hea praktilise eeldusena süsteemi administraatoriks saamise karjääriredelil. Loengu ettekandjate arvates on helpdesk tulevikus naiste pärusmaa. <ref> http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1 Helpdesk: Peeter Uustal ja Peeter Raielo </ref> Janika Liivi poolt peetud loengus rõhutati samuti, et naistel on IT-maailmas tulevikku... programmeerijatena.<br />
<br />
Liiv tõi välja, et programmeerimisel on vaja eelkõige loovust. Selleks, et luua IT-maailmas peab oma mõtteid struktureerima. Peab olema kindel eesmärk, mille saavutamine on jagatav väiksemateks etappideks. Programmeerimine peaks olema pigem oskus mõelda erinevaid eesmärgini viivaid teid, kui et kirjutada koodi mingis kindlas keeles.<ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast Janika Liiv]</ref> Arvan, et just seda mõtleb loengu pidaja edastades sõnumit:''„Programming, do you speak it?”'' Küllap saab olema väga raske tõmmata piiri teiste koodist õppimise, jalgratta leiutamise ja efektiivsuse vahele.<br />
<br />
Valmistatud programmid peavad olema intuitiivselt hoomatavad. Igale kasutajapoolsele tegevusele peab järgnema tagajärg. Loengus oli see väide esitatud mängude näitel. Olen kogenud, et selline nõue kehtib ka enamikele avalikele rakendustele: panga teenused, teenused erinevate taotluste esitamiseks jne. Luues programmi eeldusega, et see on mõeldud laiale kasutajaskonnale, tuleb arvestada, et katse-eksituse meetodil ei tuleks kasutajal eksituse poolel liigseid probleeme.<br />
<br />
Rõhutati veel teisigi esmapilgul väheolulistena tunduvaid nähtusi. Õppida on oluliselt lihtsam kuuludes mõnesse kommuuni. Seejuures ei tohiks lasta end mõjutada stereotüüpsest mõtlemisest ja propagandast.<br />
<br />
Andres Septer rääkis IT tööturust <ref> http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8 IT tööturg Andres Septer]</ref> jagades IT-s pakutavad võimalused kaheks või kolmeks lähtudes kas kasutatavast tarkvarast või inimestest, kes mingis sfääris valdavalt töötavad. Paljuski sõltub inimese omadustest, millisesse töölõiku ta tööle saab. IT-teenused jäävad alati tugiteenusteks. Ilma korraliku äripooleta müüvad tooted halvasti ja teades oma nõrku külgi võiks vähemalt sellel tasandil jääda tegevuse juurde, mis endal hästi välja tuleb.<br />
<br />
Töötajana on valik olla: generalist – teada kõigest natuke – või spetsialist – teada ühest asjast põhjalikult. Ettevõtted võib töömeetodi poolest jagada horisontaalseteks, kus protsess tehakse töötaja poolt ära algusest lõpuni, või vertikaalseks, kus töötaja on lüli protsessi ahelas. Ennast tööjõuturul sisse töötanud inimesena soovitab lektor otsida väljakutseid erasektorist, mis on vähemate piirangutega, paremini tasustatud ja kiirema arenguga.<br />
<br />
Esitatud liigitused võivad olla väga meelevaldsed ja liiga üldistavad, kuid enne kui taipad leiad, et mõne loengu puhul nähtust ühte või teise kassi kuuluvaks klassifitseerimas.<br />
<br />
Väga tabavalt oli järgmiseks loengupidajaks kutsutud Martin Paljak, kelle loeng oli kõike muud kui rangepiiriline <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd Karma Martin Paljak]</ref>. Praktikas on kõik muutuv, võimalusi on palju ning seatud piirangute puhul tuleks küsida, kui mõistlik on neid järgida. Ainus, mille eest vastutama peab, on enda hea maine. Ei tohi unustada, et suhtluse osapoolteks on eelkõige inimesed. Internetis leitav ei ole vaid 0 ja 1 jada, vaid on kellegi jaoks oluline või mõjutab kellegi elu. Samalihtsalt tekivad ka eelarvamused. Loengus kirjeldatud vabaduse nautimiseks peaks, minu hinnangul olema valdkonnas kas väga kogenud või lihtsalt geniaalne.<br />
<br />
''Freelancer''’i elule vastupidiselt tutvustas Ignite OÜ eraettevõttes toimivat IT arendust <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8 Tere tulemast Ignite'i maailma Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev]</ref>. Laias plaanis peab firma pakkuma palju enamat, kui seda on IT-lahendused. Ka selles loengus rõhutati meeskonnatöö olulisust. Üks inimene teab alati vähem, kui suur grupp. Selleks, et vähese töötajate arvuga erafirma toimiks peab iga inimene vastutama oma töö lõigu eest ning kandma ka kollektiivset vastust – töötatakse ühise eesmärgi nimel. Mis puudutab töö keskkonda ja -kultuuri, siis selles osas saab tööandja palju ära teha.<br />
<br />
Mõtlema panev oli agiilse tarkvara arenduse tutvustus. Tõepoolest säästab bürokraatiasse vähem panustades aega ja võib saavutada, ka mitu korda algusest peale tehes, lõpuks parema tulemuse. Avalikus sektoris piiravad lepingud paljuski agiilse tarkvara arendamise võimalust. Toimib nii tsükliline arendamine, kui arenduse osas läbirääkimine, kuid eksimist, mis on parema lahenduse leidmisele kohati paratamatu, lubatakse vähem. Kristjan Karmo <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda Testimine ja tarkvarakvaliteet Kristjan Karmo] rõhutas, et ka agiilset tarkvara arendus omab kindlaid etappe ja ülesehitust. Selle vastu eksimine ei anna enam seda effekti, mis arenduse eesmärgiks oli.<br />
<br />
Lisaks räägiti programmide testimisvajadusest, erinevatest testimise tasemetest, viisidest ja testimisega seotud müütidest. Olgugi et üldfunktsionaalsuse testimine on automatiseeritav, ei vähene testimise vajalikkus. Uuriva testimisega püütakse katta neid juhtumeid, mida programmeerijad pole suutnud ette näha. Testimine on tihti alahinnatud, sest enamasti ei arvutata välja palju testimisel leitud viga maksma oleks läinud. IT-s töötamine on tihti tänamatu amet. Nagu testija töö tulemusena saadakse lõpuks vastus, et kõik on korras nii ei märgata süsteemi administraatori töö vajalikkust enne kui midagi on põhjalikult rivist väljas.<br />
<br />
Viimane loeng tutvustas süsteemi administraatori töö mitmekülgsust. <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d Süsteemi administreerimine Siim Vene]</ref> On mõistetav, et Põhja-Eesti regionaalhaiglale on IT tugiteenuseks. Kasutatavad programmid on sisse ostetud ehk IT arendusega tegeletakse seal väga väikses mastaabis. Maastiku kaardistamise ja välitööga seotud eluvaldkondade puhul on tööjaamade mobiilseks muutmise vajadus selgemini mõistetav. Seetõttu ehk sama idee rakendamine meditsiinis on võib olla tõesti innovaatiline. Siinkohal tuleb meeles pidada, et suurettevõttes on väikesete muudatuste sisse viimine vaevaline, kuid võib viia väga suure kokkuhoiuni. Ka Siim Vene ise tunnistas, et innovaatilisus toimub väikeettevõtetes ning ostetakse suurettevõtete poolt pigem kokku.<br />
<br />
Eriala tutvustavate loengutena olid teemad väga hästi valitud. Loengud keskendusid tööturu võimaluste kirjeldamisele. Tulevikus keskendub mobiili rakendustele tõenäoliselt eraldi loeng. Samuti võib huvi pakkuda ka loeng Eesti riigi kasutada olevatest andmebaasidest, neile kehtivatest nõuetest ja nende arendamises ette tulevatest tõrgetest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui tegu ei ole mitteilmumise, vaid ikka ainult läbikukkumisega on võimalik eksamit veel 2 korda korduvsooritada 2 semestri jooksul, arvestatuna aine õpetamissemestrist, õppejõu poolt määratud aegadel ja korras. Korduseksamitele tuleb registreeruda õppeosakonnas, mõningatel juhtudel on see võimalik ka ÕIS-s. Korduseksam on REV kohal tasuline – 14,2€ ja riigieelarvelisel kohal tasuta. Tasu peab olema makstud eksami toimumise päeva üle-eelmiseks õhtuks.<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? <br />
<br />
===Vastus===<br />
Enne punase joone päeva tuleb:<br />
<br />
1. Registreeruda ainetele ehk esitada deklaratsioon semestris õpitavate ainete kohta.<br />
<br />
2. Esitada soovi korral VÕTA taotlus – 10 tööpäeva enne punase joone päeva.<br />
<br />
3. Tuleb vaadata üle, kas leidub aineid, milles on vaja teha korduvarvestus. Saab sooritada kuni ülejärgmise punase joone päevani.<br />
<br />
4. Esitada akadeemilist liikumist taotlevad dokumendid: immatrikuleerimine, õppekava või -vormi vahetamine. 1 päev enne punase joone päeva.<br />
<br />
Eksamit on võimalik ainet uuesti deklareerimata korduv sooritada 2 korda. Akadeemilisele õiendile läheb kirja kõrgeim saadud hinne.<br />
<br />
==Viited==<br />
{{Reflist}}<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vuibo&diff=56255User:Vuibo2012-11-07T09:18:56Z<p>Vuibo: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Vivian Uibo<br><br />
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2012<br />
<br />
==Essee päevase õppekava loengutest==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd Tutvustavates loengutes] rääkisid tarkvara administreerimisest ja arendamisest erinevate tasandite inimesed. Ühise joonena tooksin loengutest välja, et erialast ka kõige tehnilisemat või kindlapiirilisemat vaadet esindades, jõuti paratamatult punkti, kus toodi esile pehmeid väärtusi. Programmeerimisele vaadati rohkem kui loomingulisele, mitte tehnilisele tegevusele. Korduvalt rõhutati suhtlus-, meeskonnatöö oskust ja häid isikuomadusi. Loengud olid raskusastmelt loogilises järjestuses. Loengute lindistusi järjest või üle vaadates leidus nii vasturääkivusi kui seostuvaid ideid.<br />
<br />
Helpdeski tööd tutvustasid Skype’i töötajad. Töö pakub mitmeid võimalusi: olla kursis uute tehnoloogiatega, olla kursis asutuse infosüsteemidega, suhelda inimestega, luua uusi kontakte. Helpdeski tööd nähti hea praktilise eeldusena süsteemi administraatoriks saamise karjääriredelil. Loengu ettekandjate arvates on helpdesk tulevikus naiste pärusmaa. <ref> [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1 Helpdesk: Peeter Uustal ja Peeter Raielo] </ref> Janika Liivi poolt peetud loengus rõhutati samuti, et naistel on IT-maailmas tulevikku... programmeerijatena.<br />
<br />
Liiv tõi välja, et programmeerimisel on vaja eelkõige loovust. Selleks, et luua IT-maailmas peab oma mõtteid struktureerima. Peab olema kindel eesmärk, mille saavutamine on jagatav väiksemateks etappideks. Programmeerimine peaks olema pigem oskus mõelda erinevaid eesmärgini viivaid teid, kui et kirjutada koodi mingis kindlas keeles.<ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast Janika Liiv]</ref> Arvan, et just seda mõtleb loengu pidaja edastades sõnumit:''„Programming, do you speak it?”'' Küllap saab olema väga raske tõmmata piiri teiste koodist õppimise, jalgratta leiutamise ja efektiivsuse vahele.<br />
<br />
Valmistatud programmid peavad olema intuitiivselt hoomatavad. Igale kasutajapoolsele tegevusele peab järgnema tagajärg. Loengus oli see väide esitatud mängude näitel. Olen kogenud, et selline nõue kehtib ka enamikele avalikele rakendustele: panga teenused, teenused erinevate taotluste esitamiseks jne. Luues programmi eeldusega, et see on mõeldud laiale kasutajaskonnale, tuleb arvestada, et katse-eksituse meetodil ei tuleks kasutajal eksituse poolel liigseid probleeme.<br />
<br />
Rõhutati veel teisigi esmapilgul väheolulistena tunduvaid nähtusi. Õppida on oluliselt lihtsam kuuludes mõnesse kommuuni. Seejuures ei tohiks lasta end mõjutada stereotüüpsest mõtlemisest ja propagandast.<br />
<br />
Andres Septer rääkis IT tööturust <ref> http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8 IT tööturg Andres Septer]</ref> jagades IT-s pakutavad võimalused kaheks või kolmeks lähtudes kas kasutatavast tarkvarast või inimestest, kes mingis sfääris valdavalt töötavad. Paljuski sõltub inimese omadustest, millisesse töölõiku ta tööle saab. IT-teenused jäävad alati tugiteenusteks. Ilma korraliku äripooleta müüvad tooted halvasti ja teades oma nõrku külgi võiks vähemalt sellel tasandil jääda tegevuse juurde, mis endal hästi välja tuleb.<br />
<br />
Töötajana on valik olla: generalist – teada kõigest natuke – või spetsialist – teada ühest asjast põhjalikult. Ettevõtted võib töömeetodi poolest jagada horisontaalseteks, kus protsess tehakse töötaja poolt ära algusest lõpuni, või vertikaalseks, kus töötaja on lüli protsessi ahelas. Ennast tööjõuturul sisse töötanud inimesena soovitab lektor otsida väljakutseid erasektorist, mis on vähemate piirangutega, paremini tasustatud ja kiirema arenguga.<br />
<br />
Esitatud liigitused võivad olla väga meelevaldsed ja liiga üldistavad, kuid enne kui taipad leiad, et mõne loengu puhul nähtust ühte või teise kassi kuuluvaks klassifitseerimas.<br />
<br />
Väga tabavalt oli järgmiseks loengupidajaks kutsutud Martin Paljak, kelle loeng oli kõike muud kui rangepiiriline <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd Karma Martin Paljak]</ref>. Praktikas on kõik muutuv, võimalusi on palju ning seatud piirangute puhul tuleks küsida, kui mõistlik on neid järgida. Ainus, mille eest vastutama peab, on enda hea maine. Ei tohi unustada, et suhtluse osapoolteks on eelkõige inimesed. Internetis leitav ei ole vaid 0 ja 1 jada, vaid on kellegi jaoks oluline või mõjutab kellegi elu. Samalihtsalt tekivad ka eelarvamused. Loengus kirjeldatud vabaduse nautimiseks peaks, minu hinnangul olema valdkonnas kas väga kogenud või lihtsalt geniaalne.<br />
<br />
''Freelancer''’i elule vastupidiselt tutvustas Ignite OÜ eraettevõttes toimivat IT arendust <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8 Tere tulemast Ignite'i maailma Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev]</ref>. Laias plaanis peab firma pakkuma palju enamat, kui seda on IT-lahendused. Ka selles loengus rõhutati meeskonnatöö olulisust. Üks inimene teab alati vähem, kui suur grupp. Selleks, et vähese töötajate arvuga erafirma toimiks peab iga inimene vastutama oma töö lõigu eest ning kandma ka kollektiivset vastust – töötatakse ühise eesmärgi nimel. Mis puudutab töö keskkonda ja -kultuuri, siis selles osas saab tööandja palju ära teha.<br />
<br />
Mõtlema panev oli agiilse tarkvara arenduse tutvustus. Tõepoolest säästab bürokraatiasse vähem panustades aega ja võib saavutada, ka mitu korda algusest peale tehes, lõpuks parema tulemuse. Avalikus sektoris piiravad lepingud paljuski agiilse tarkvara arendamise võimalust. Toimib nii tsükliline arendamine, kui arenduse osas läbirääkimine, kuid eksimist, mis on parema lahenduse leidmisele kohati paratamatu, lubatakse vähem. Kristjan Karmo <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda Testimine ja tarkvarakvaliteet Kristjan Karmo] rõhutas, et ka agiilset tarkvara arendus omab kindlaid etappe ja ülesehitust. Selle vastu eksimine ei anna enam seda effekti, mis arenduse eesmärgiks oli.<br />
<br />
Lisaks räägiti programmide testimisvajadusest, erinevatest testimise tasemetest, viisidest ja testimisega seotud müütidest. Olgugi et üldfunktsionaalsuse testimine on automatiseeritav, ei vähene testimise vajalikkus. Uuriva testimisega püütakse katta neid juhtumeid, mida programmeerijad pole suutnud ette näha. Testimine on tihti alahinnatud, sest enamasti ei arvutata välja palju testimisel leitud viga maksma oleks läinud. IT-s töötamine on tihti tänamatu amet. Nagu testija töö tulemusena saadakse lõpuks vastus, et kõik on korras nii ei märgata süsteemi administraatori töö vajalikkust enne kui midagi on põhjalikult rivist väljas.<br />
<br />
Viimane loeng tutvustas süsteemi administraatori töö mitmekülgsust. <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d Süsteemi administreerimine Siim Vene]</ref> On mõistetav, et Põhja-Eesti regionaalhaiglale on IT tugiteenuseks. Kasutatavad programmid on sisse ostetud ehk IT arendusega tegeletakse seal väga väikses mastaabis. Maastiku kaardistamise ja välitööga seotud eluvaldkondade puhul on tööjaamade mobiilseks muutmise vajadus selgemini mõistetav. Seetõttu ehk sama idee rakendamine meditsiinis on võib olla tõesti innovaatiline. Siinkohal tuleb meeles pidada, et suurettevõttes on väikesete muudatuste sisse viimine vaevaline, kuid võib viia väga suure kokkuhoiuni. Ka Siim Vene ise tunnistas, et innovaatilisus toimub väikeettevõtetes ning ostetakse suurettevõtete poolt pigem kokku.<br />
<br />
Eriala tutvustavate loengutena olid teemad väga hästi valitud. Loengud keskendusid tööturu võimaluste kirjeldamisele. Tulevikus keskendub mobiili rakendustele tõenäoliselt eraldi loeng. Samuti võib huvi pakkuda ka loeng Eesti riigi kasutada olevatest andmebaasidest, neile kehtivatest nõuetest ja nende arendamises ette tulevatest tõrgetest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui tegu ei ole mitteilmumise, vaid ikka ainult läbikukkumisega on võimalik eksamit veel 2 korda korduvsooritada 2 semestri jooksul, arvestatuna aine õpetamissemestrist, õppejõu poolt määratud aegadel ja korras. Korduseksamitele tuleb registreeruda õppeosakonnas, mõningatel juhtudel on see võimalik ka ÕIS-s. Korduseksam on REV kohal tasuline – 14,2€ ja riigieelarvelisel kohal tasuta. Tasu peab olema makstud eksami toimumise päeva üle-eelmiseks õhtuks.<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? <br />
<br />
===Vastus===<br />
Enne punase joone päeva tuleb:<br />
<br />
1. Registreeruda ainetele ehk esitada deklaratsioon semestris õpitavate ainete kohta.<br />
<br />
2. Esitada soovi korral VÕTA taotlus – 10 tööpäeva enne punase joone päeva.<br />
<br />
3. Tuleb vaadata üle, kas leidub aineid, milles on vaja teha korduvarvestus. Saab sooritada kuni ülejärgmise punase joone päevani.<br />
<br />
4. Esitada akadeemilist liikumist taotlevad dokumendid: immatrikuleerimine, õppekava või -vormi vahetamine. 1 päev enne punase joone päeva.<br />
<br />
Eksamit on võimalik ainet uuesti deklareerimata korduv sooritada 2 korda. Akadeemilisele õiendile läheb kirja kõrgeim saadud hinne.<br />
<br />
==Viited==<br />
{{Reflist}}<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vuibo&diff=56254User:Vuibo2012-11-07T09:17:42Z<p>Vuibo: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Vivian Uibo<br><br />
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2012<br />
<br />
==Essee päevase õppekava loengutest==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd Tutvustavates loengutes] rääkisid tarkvara administreerimisest ja arendamisest erinevate tasandite inimesed. Ühise joonena tooksin loengutest välja, et erialast ka kõige tehnilisemat või kindlapiirilisemat vaadet esindades, jõuti paratamatult punkti, kus toodi esile pehmeid väärtusi. Programmeerimisele vaadati rohkem kui loomingulisele, mitte tehnilisele tegevusele. Korduvalt rõhutati suhtlus-, meeskonnatöö oskust ja häid isikuomadusi. Loengud olid raskusastmelt loogilises järjestuses. Loengute lindistusi järjest või üle vaadates leidus nii vasturääkivusi kui seostuvaid ideid.<br />
<br />
Helpdeski tööd tutvustasid Skype’i töötajad. Töö pakub mitmeid võimalusi: olla kursis uute tehnoloogiatega, olla kursis asutuse infosüsteemidega, suhelda inimestega, luua uusi kontakte. Helpdeski tööd nähti hea praktilise eeldusena süsteemi administraatoriks saamise karjääriredelil. Loengu ettekandjate arvates on helpdesk tulevikus naiste pärusmaa.<ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1 Helpdesk: Peeter Uustal ja Peeter Raielo]</ref> Janika Liivi poolt peetud loengus rõhutati samuti, et naistel on IT-maailmas tulevikku... programmeerijatena.<br />
<br />
Liiv tõi välja, et programmeerimisel on vaja eelkõige loovust. Selleks, et luua IT-maailmas peab oma mõtteid struktureerima. Peab olema kindel eesmärk, mille saavutamine on jagatav väiksemateks etappideks. Programmeerimine peaks olema pigem oskus mõelda erinevaid eesmärgini viivaid teid, kui et kirjutada koodi mingis kindlas keeles.<ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast Janika Liiv]</ref> Arvan, et just seda mõtleb loengu pidaja edastades sõnumit:''„Programming, do you speak it?”'' Küllap saab olema väga raske tõmmata piiri teiste koodist õppimise, jalgratta leiutamise ja efektiivsuse vahele.<br />
<br />
Valmistatud programmid peavad olema intuitiivselt hoomatavad. Igale kasutajapoolsele tegevusele peab järgnema tagajärg. Loengus oli see väide esitatud mängude näitel. Olen kogenud, et selline nõue kehtib ka enamikele avalikele rakendustele: panga teenused, teenused erinevate taotluste esitamiseks jne. Luues programmi eeldusega, et see on mõeldud laiale kasutajaskonnale, tuleb arvestada, et katse-eksituse meetodil ei tuleks kasutajal eksituse poolel liigseid probleeme.<br />
<br />
Rõhutati veel teisigi esmapilgul väheolulistena tunduvaid nähtusi. Õppida on oluliselt lihtsam kuuludes mõnesse kommuuni. Seejuures ei tohiks lasta end mõjutada stereotüüpsest mõtlemisest ja propagandast.<br />
<br />
Andres Septer rääkis IT tööturust <ref> http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8 IT tööturg Andres Septer]</ref> jagades IT-s pakutavad võimalused kaheks või kolmeks lähtudes kas kasutatavast tarkvarast või inimestest, kes mingis sfääris valdavalt töötavad. Paljuski sõltub inimese omadustest, millisesse töölõiku ta tööle saab. IT-teenused jäävad alati tugiteenusteks. Ilma korraliku äripooleta müüvad tooted halvasti ja teades oma nõrku külgi võiks vähemalt sellel tasandil jääda tegevuse juurde, mis endal hästi välja tuleb.<br />
<br />
Töötajana on valik olla: generalist – teada kõigest natuke – või spetsialist – teada ühest asjast põhjalikult. Ettevõtted võib töömeetodi poolest jagada horisontaalseteks, kus protsess tehakse töötaja poolt ära algusest lõpuni, või vertikaalseks, kus töötaja on lüli protsessi ahelas. Ennast tööjõuturul sisse töötanud inimesena soovitab lektor otsida väljakutseid erasektorist, mis on vähemate piirangutega, paremini tasustatud ja kiirema arenguga.<br />
<br />
Esitatud liigitused võivad olla väga meelevaldsed ja liiga üldistavad, kuid enne kui taipad leiad, et mõne loengu puhul nähtust ühte või teise kassi kuuluvaks klassifitseerimas.<br />
<br />
Väga tabavalt oli järgmiseks loengupidajaks kutsutud Martin Paljak, kelle loeng oli kõike muud kui rangepiiriline <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd Karma Martin Paljak]</ref>. Praktikas on kõik muutuv, võimalusi on palju ning seatud piirangute puhul tuleks küsida, kui mõistlik on neid järgida. Ainus, mille eest vastutama peab, on enda hea maine. Ei tohi unustada, et suhtluse osapoolteks on eelkõige inimesed. Internetis leitav ei ole vaid 0 ja 1 jada, vaid on kellegi jaoks oluline või mõjutab kellegi elu. Samalihtsalt tekivad ka eelarvamused. Loengus kirjeldatud vabaduse nautimiseks peaks, minu hinnangul olema valdkonnas kas väga kogenud või lihtsalt geniaalne.<br />
<br />
''Freelancer''’i elule vastupidiselt tutvustas Ignite OÜ eraettevõttes toimivat IT arendust <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8 Tere tulemast Ignite'i maailma Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev]</ref>. Laias plaanis peab firma pakkuma palju enamat, kui seda on IT-lahendused. Ka selles loengus rõhutati meeskonnatöö olulisust. Üks inimene teab alati vähem, kui suur grupp. Selleks, et vähese töötajate arvuga erafirma toimiks peab iga inimene vastutama oma töö lõigu eest ning kandma ka kollektiivset vastust – töötatakse ühise eesmärgi nimel. Mis puudutab töö keskkonda ja -kultuuri, siis selles osas saab tööandja palju ära teha.<br />
<br />
Mõtlema panev oli agiilse tarkvara arenduse tutvustus. Tõepoolest säästab bürokraatiasse vähem panustades aega ja võib saavutada, ka mitu korda algusest peale tehes, lõpuks parema tulemuse. Avalikus sektoris piiravad lepingud paljuski agiilse tarkvara arendamise võimalust. Toimib nii tsükliline arendamine, kui arenduse osas läbirääkimine, kuid eksimist, mis on parema lahenduse leidmisele kohati paratamatu, lubatakse vähem. Kristjan Karmo <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda Testimine ja tarkvarakvaliteet Kristjan Karmo] rõhutas, et ka agiilset tarkvara arendus omab kindlaid etappe ja ülesehitust. Selle vastu eksimine ei anna enam seda effekti, mis arenduse eesmärgiks oli.<br />
<br />
Lisaks räägiti programmide testimisvajadusest, erinevatest testimise tasemetest, viisidest ja testimisega seotud müütidest. Olgugi et üldfunktsionaalsuse testimine on automatiseeritav, ei vähene testimise vajalikkus. Uuriva testimisega püütakse katta neid juhtumeid, mida programmeerijad pole suutnud ette näha. Testimine on tihti alahinnatud, sest enamasti ei arvutata välja palju testimisel leitud viga maksma oleks läinud. IT-s töötamine on tihti tänamatu amet. Nagu testija töö tulemusena saadakse lõpuks vastus, et kõik on korras nii ei märgata süsteemi administraatori töö vajalikkust enne kui midagi on põhjalikult rivist väljas.<br />
<br />
Viimane loeng tutvustas süsteemi administraatori töö mitmekülgsust. <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d Süsteemi administreerimine Siim Vene]</ref> On mõistetav, et Põhja-Eesti regionaalhaiglale on IT tugiteenuseks. Kasutatavad programmid on sisse ostetud ehk IT arendusega tegeletakse seal väga väikses mastaabis. Maastiku kaardistamise ja välitööga seotud eluvaldkondade puhul on tööjaamade mobiilseks muutmise vajadus selgemini mõistetav. Seetõttu ehk sama idee rakendamine meditsiinis on võib olla tõesti innovaatiline. Siinkohal tuleb meeles pidada, et suurettevõttes on väikesete muudatuste sisse viimine vaevaline, kuid võib viia väga suure kokkuhoiuni. Ka Siim Vene ise tunnistas, et innovaatilisus toimub väikeettevõtetes ning ostetakse suurettevõtete poolt pigem kokku.<br />
<br />
Eriala tutvustavate loengutena olid teemad väga hästi valitud. Loengud keskendusid tööturu võimaluste kirjeldamisele. Tulevikus keskendub mobiili rakendustele tõenäoliselt eraldi loeng. Samuti võib huvi pakkuda ka loeng Eesti riigi kasutada olevatest andmebaasidest, neile kehtivatest nõuetest ja nende arendamises ette tulevatest tõrgetest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui tegu ei ole mitteilmumise, vaid ikka ainult läbikukkumisega on võimalik eksamit veel 2 korda korduvsooritada 2 semestri jooksul, arvestatuna aine õpetamissemestrist, õppejõu poolt määratud aegadel ja korras. Korduseksamitele tuleb registreeruda õppeosakonnas, mõningatel juhtudel on see võimalik ka ÕIS-s. Korduseksam on REV kohal tasuline – 14,2€ ja riigieelarvelisel kohal tasuta. Tasu peab olema makstud eksami toimumise päeva üle-eelmiseks õhtuks.<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? <br />
<br />
===Vastus===<br />
Enne punase joone päeva tuleb:<br />
<br />
1. Registreeruda ainetele ehk esitada deklaratsioon semestris õpitavate ainete kohta.<br />
<br />
2. Esitada soovi korral VÕTA taotlus – 10 tööpäeva enne punase joone päeva.<br />
<br />
3. Tuleb vaadata üle, kas leidub aineid, milles on vaja teha korduvarvestus. Saab sooritada kuni ülejärgmise punase joone päevani.<br />
<br />
4. Esitada akadeemilist liikumist taotlevad dokumendid: immatrikuleerimine, õppekava või -vormi vahetamine. 1 päev enne punase joone päeva.<br />
<br />
Eksamit on võimalik ainet uuesti deklareerimata korduv sooritada 2 korda. Akadeemilisele õiendile läheb kirja kõrgeim saadud hinne.<br />
<br />
==Viited==<br />
{{Reflist}}<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vuibo&diff=56253User:Vuibo2012-11-07T09:13:07Z<p>Vuibo: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Vivian Uibo<br><br />
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2012<br />
<br />
==Essee päevase õppekava loengutest==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd Tutvustavates loengutes] rääkisid tarkvara administreerimisest ja arendamisest erinevate tasandite inimesed. Ühise joonena tooksin loengutest välja, et erialast ka kõige tehnilisemat või kindlapiirilisemat vaadet esindades, jõuti paratamatult punkti, kus toodi esile pehmeid väärtusi. Programmeerimisele vaadati rohkem kui loomingulisele, mitte tehnilisele tegevusele. Korduvalt rõhutati suhtlus-, meeskonnatöö oskust ja häid isikuomadusi. Loengud olid raskusastmelt loogilises järjestuses. Loengute lindistusi järjest või üle vaadates leidus nii vasturääkivusi kui seostuvaid ideid.<br />
<br />
Helpdeski tööd tutvustasid Skype’i töötajad. Töö pakub mitmeid võimalusi: olla kursis uute tehnoloogiatega, olla kursis asutuse infosüsteemidega, suhelda inimestega, luua uusi kontakte. Helpdeski tööd nähti hea praktilise eeldusena süsteemi administraatoriks saamise karjääriredelil. Loengu ettekandjate arvates on helpdesk tulevikus naiste pärusmaa.<ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1 Helpdesk: Peeter Uustal ja Peeter Raielo]</ref> Janika Liivi poolt peetud loengus rõhutati samuti, et naistel on IT-maailmas tulevikku... programmeerijatena.<br />
<br />
Liiv tõi välja, et programmeerimisel on vaja eelkõige loovust. Selleks, et luua IT-maailmas peab oma mõtteid struktureerima. Peab olema kindel eesmärk, mille saavutamine on jagatav väiksemateks etappideks. Programmeerimine peaks olema pigem oskus mõelda erinevaid eesmärgini viivaid teid, kui et kirjutada koodi mingis kindlas keeles.<ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast Janika Liiv]</ref> Arvan, et just seda mõtleb loengu pidaja edastades sõnumit:''„Programming, do you speak it?”'' Küllap saab olema väga raske tõmmata piiri teiste koodist õppimise, jalgratta leiutamise ja efektiivsuse vahele.<br />
<br />
Valmistatud programmid peavad olema intuitiivselt hoomatavad. Igale kasutajapoolsele tegevusele peab järgnema tagajärg. Loengus oli see väide esitatud mängude näitel. Olen kogenud, et selline nõue kehtib ka enamikele avalikele rakendustele: panga teenused, teenused erinevate taotluste esitamiseks jne. Luues programmi eeldusega, et see on mõeldud laiale kasutajaskonnale, tuleb arvestada, et katse-eksituse meetodil ei tuleks kasutajal eksituse poolel liigseid probleeme.<br />
<br />
Rõhutati veel teisigi esmapilgul väheolulistena tunduvaid nähtusi. Õppida on oluliselt lihtsam kuuludes mõnesse kommuuni. Seejuures ei tohiks lasta end mõjutada stereotüüpsest mõtlemisest ja propagandast.<br />
<br />
Andres Septer rääkis IT tööturust <ref> http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8 IT tööturg Andres Septer]</ref> jagades IT-s pakutavad võimalused kaheks või kolmeks lähtudes kas kasutatavast tarkvarast või inimestest, kes mingis sfääris valdavalt töötavad. Paljuski sõltub inimese omadustest, millisesse töölõiku ta tööle saab. IT-teenused jäävad alati tugiteenusteks. Ilma korraliku äripooleta müüvad tooted halvasti ja teades oma nõrku külgi võiks vähemalt sellel tasandil jääda tegevuse juurde, mis endal hästi välja tuleb.<br />
<br />
Töötajana on valik olla: generalist – teada kõigest natuke – või spetsialist – teada ühest asjast põhjalikult. Ettevõtted võib töömeetodi poolest jagada horisontaalseteks, kus protsess tehakse töötaja poolt ära algusest lõpuni, või vertikaalseks, kus töötaja on lüli protsessi ahelas. Ennast tööjõuturul sisse töötanud inimesena soovitab lektor otsida väljakutseid erasektorist, mis on vähemate piirangutega, paremini tasustatud ja kiirema arenguga.<br />
<br />
Esitatud liigitused võivad olla väga meelevaldsed ja liiga üldistavad, kuid enne kui taipad leiad, et mõne loengu puhul nähtust ühte või teise kassi kuuluvaks klassifitseerimas.<br />
<br />
Väga tabavalt oli järgmiseks loengupidajaks kutsutud Martin Paljak, kelle loeng oli kõike muud kui rangepiiriline <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd Karma Martin Paljak]</ref>. Praktikas on kõik muutuv, võimalusi on palju ning seatud piirangute puhul tuleks küsida, kui mõistlik on neid järgida. Ainus, mille eest vastutama peab, on enda hea maine. Ei tohi unustada, et suhtluse osapoolteks on eelkõige inimesed. Internetis leitav ei ole vaid 0 ja 1 jada, vaid on kellegi jaoks oluline või mõjutab kellegi elu. Samalihtsalt tekivad ka eelarvamused. Loengus kirjeldatud vabaduse nautimiseks peaks, minu hinnangul olema valdkonnas kas väga kogenud või lihtsalt geniaalne.<br />
<br />
''Freelancer''’i elule vastupidiselt tutvustas Ignite OÜ eraettevõttes toimivat IT arendust <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8 Tere tulemast Ignite'i maailma Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev]</ref>. Laias plaanis peab firma pakkuma palju enamat, kui seda on IT-lahendused. Ka selles loengus rõhutati meeskonnatöö olulisust. Üks inimene teab alati vähem, kui suur grupp. Selleks, et vähese töötajate arvuga erafirma toimiks peab iga inimene vastutama oma töö lõigu eest ning kandma ka kollektiivset vastust – töötatakse ühise eesmärgi nimel. Mis puudutab töö keskkonda ja -kultuuri, siis selles osas saab tööandja palju ära teha.<br />
<br />
Mõtlema panev oli agiilse tarkvara arenduse tutvustus. Tõepoolest säästab bürokraatiasse vähem panustades aega ja võib saavutada, ka mitu korda algusest peale tehes, lõpuks parema tulemuse. Avalikus sektoris piiravad lepingud paljuski agiilse tarkvara arendamise võimalust. Toimib nii tsükliline arendamine, kui arenduse osas läbirääkimine, kuid eksimist, mis on parema lahenduse leidmisele kohati paratamatu, lubatakse vähem. Kristjan Karmo <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda Testimine ja tarkvarakvaliteet Kristjan Karmo] rõhutas, et ka agiilset tarkvara arendus omab kindlaid etappe ja ülesehitust. Selle vastu eksimine ei anna enam seda effekti, mis arenduse eesmärgiks oli.<br />
<br />
Lisaks räägiti programmide testimisvajadusest, erinevatest testimise tasemetest, viisidest ja testimisega seotud müütidest. Olgugi et üldfunktsionaalsuse testimine on automatiseeritav, ei vähene testimise vajalikkus. Uuriva testimisega püütakse katta neid juhtumeid, mida programmeerijad pole suutnud ette näha. Testimine on tihti alahinnatud, sest enamasti ei arvutata välja palju testimisel leitud viga maksma oleks läinud. IT-s töötamine on tihti tänamatu amet. Nagu testija töö tulemusena saadakse lõpuks vastus, et kõik on korras nii ei märgata süsteemi administraatori töö vajalikkust enne kui midagi on põhjalikult rivist väljas.<br />
<br />
Viimane loeng tutvustas süsteemi administraatori töö mitmekülgsust. <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d Süsteemi administreerimine Siim Vene]</ref> On mõistetav, et Põhja-Eesti regionaalhaiglale on IT tugiteenuseks. Kasutatavad programmid on sisse ostetud ehk IT arendusega tegeletakse seal väga väikses mastaabis. Maastiku kaardistamise ja välitööga seotud eluvaldkondade puhul on tööjaamade mobiilseks muutmise vajadus selgemini mõistetav. Seetõttu ehk sama idee rakendamine meditsiinis on võib olla tõesti innovaatiline. Siinkohal tuleb meeles pidada, et suurettevõttes on väikesete muudatuste sisse viimine vaevaline, kuid võib viia väga suure kokkuhoiuni. Ka Siim Vene ise tunnistas, et innovaatilisus toimub väikeettevõtetes ning ostetakse suurettevõtete poolt pigem kokku.<br />
<br />
Eriala tutvustavate loengutena olid teemad väga hästi valitud. Loengud keskendusid tööturu võimaluste kirjeldamisele. Tulevikus keskendub mobiili rakendustele tõenäoliselt eraldi loeng. Samuti võib huvi pakkuda ka loeng Eesti riigi kasutada olevatest andmebaasidest, neile kehtivatest nõuetest ja nende arendamises ette tulevatest tõrgetest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui tegu ei ole mitteilmumise, vaid ikka ainult läbikukkumisega on võimalik eksamit veel 2 korda korduvsooritada 2 semestri jooksul, arvestatuna aine õpetamissemestrist, õppejõu poolt määratud aegadel ja korras. Korduseksamitele tuleb registreeruda õppeosakonnas, mõningatel juhtudel on see võimalik ka ÕIS-s. Korduseksam on REV kohal tasuline – 14,2€ ja riigieelarvelisel kohal tasuta. Tasu peab olema makstud eksami toimumise päeva üle-eelmiseks õhtuks.<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? <br />
<br />
===Vastus===<br />
Enne punase joone päeva tuleb:<br />
<br />
1. Registreeruda ainetele ehk esitada deklaratsioon semestris õpitavate ainete kohta.<br />
<br />
2. Esitada soovi korral VÕTA taotlus – 10 tööpäeva enne punase joone päeva.<br />
<br />
3. Tuleb vaadata üle, kas leidub aineid, milles on vaja teha korduvarvestus. Saab sooritada kuni ülejärgmise punase joone päevani.<br />
<br />
4. Esitada akadeemilist liikumist taotlevad dokumendid: immatrikuleerimine, õppekava või -vormi vahetamine. 1 päev enne punase joone päeva.<br />
<br />
Eksamit on võimalik ainet uuesti deklareerimata korduv sooritada 2 korda. Akadeemilisele õiendile läheb kirja kõrgeim saadud hinne.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vuibo&diff=56252User:Vuibo2012-11-07T09:07:29Z<p>Vuibo: /* References */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Vivian Uibo<br><br />
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2012<br />
<br />
==Essee päevase õppekava loengutest==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd Tutvustavates loengutes] rääkisid tarkvara administreerimisest ja arendamisest erinevate tasandite inimesed. Ühise joonena tooksin loengutest välja, et erialast ka kõige tehnilisemat või kindlapiirilisemat vaadet esindades, jõuti paratamatult punkti, kus toodi esile pehmeid väärtusi. Programmeerimisele vaadati rohkem kui loomingulisele, mitte tehnilisele tegevusele. Korduvalt rõhutati suhtlus-, meeskonnatöö oskust ja häid isikuomadusi. Loengud olid raskusastmelt loogilises järjestuses. Loengute lindistusi järjest või üle vaadates leidus nii vasturääkivusi kui seostuvaid ideid.<br />
<br />
Helpdeski tööd tutvustasid Skype’i töötajad. Töö pakub mitmeid võimalusi: olla kursis uute tehnoloogiatega, olla kursis asutuse infosüsteemidega, suhelda inimestega, luua uusi kontakte. Helpdeski tööd nähti hea praktilise eeldusena süsteemi administraatoriks saamise karjääriredelil. Loengu ettekandjate arvates on helpdesk tulevikus naiste pärusmaa.<ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1 Helpdesk: Peeter Uustal ja Peeter Raielo]</ref> Janika Liivi poolt peetud loengus rõhutati samuti, et naistel on IT-maailmas tulevikku... programmeerijatena.<br />
<br />
Liiv tõi välja, et programmeerimisel on vaja eelkõige loovust. Selleks, et luua IT-maailmas peab oma mõtteid struktureerima. Peab olema kindel eesmärk, mille saavutamine on jagatav väiksemateks etappideks. Programmeerimine peaks olema pigem oskus mõelda erinevaid eesmärgini viivaid teid, kui et kirjutada koodi mingis kindlas keeles.<ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast Janika Liiv]</ref> Arvan, et just seda mõtleb loengu pidaja edastades sõnumit:''„Programming, do you speak it?”'' Küllap saab olema väga raske tõmmata piiri teiste koodist õppimise, jalgratta leiutamise ja efektiivsuse vahele.<br />
<br />
Valmistatud programmid peavad olema intuitiivselt hoomatavad. Igale kasutajapoolsele tegevusele peab järgnema tagajärg. Loengus oli see väide esitatud mängude näitel. Olen kogenud, et selline nõue kehtib ka enamikele avalikele rakendustele: panga teenused, teenused erinevate taotluste esitamiseks jne. Luues programmi eeldusega, et see on mõeldud laiale kasutajaskonnale, tuleb arvestada, et katse-eksituse meetodil ei tuleks kasutajal eksituse poolel liigseid probleeme.<br />
<br />
Rõhutati veel teisigi esmapilgul väheolulistena tunduvaid nähtusi. Õppida on oluliselt lihtsam kuuludes mõnesse kommuuni. Seejuures ei tohiks lasta end mõjutada stereotüüpsest mõtlemisest ja propagandast.<br />
<br />
Andres Septer rääkis IT tööturust <ref> http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8 IT tööturg Andres Septer]</ref> jagades IT-s pakutavad võimalused kaheks või kolmeks lähtudes kas kasutatavast tarkvarast või inimestest, kes mingis sfääris valdavalt töötavad. Paljuski sõltub inimese omadustest, millisesse töölõiku ta tööle saab. IT-teenused jäävad alati tugiteenusteks. Ilma korraliku äripooleta müüvad tooted halvasti ja teades oma nõrku külgi võiks vähemalt sellel tasandil jääda tegevuse juurde, mis endal hästi välja tuleb.<br />
<br />
Töötajana on valik olla: generalist – teada kõigest natuke – või spetsialist – teada ühest asjast põhjalikult. Ettevõtted võib töömeetodi poolest jagada horisontaalseteks, kus protsess tehakse töötaja poolt ära algusest lõpuni, või vertikaalseks, kus töötaja on lüli protsessi ahelas. Ennast tööjõuturul sisse töötanud inimesena soovitab lektor otsida väljakutseid erasektorist, mis on vähemate piirangutega, paremini tasustatud ja kiirema arenguga.<br />
<br />
Esitatud liigitused võivad olla väga meelevaldsed ja liiga üldistavad, kuid enne kui taipad leiad, et mõne loengu puhul nähtust ühte või teise kassi kuuluvaks klassifitseerimas.<br />
<br />
Väga tabavalt oli järgmiseks loengupidajaks kutsutud Martin Paljak, kelle loeng oli kõike muud kui rangepiiriline <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd Karma Martin Paljak]</ref>. Praktikas on kõik muutuv, võimalusi on palju ning seatud piirangute puhul tuleks küsida, kui mõistlik on neid järgida. Ainus, mille eest vastutama peab, on enda hea maine. Ei tohi unustada, et suhtluse osapoolteks on eelkõige inimesed. Internetis leitav ei ole vaid 0 ja 1 jada, vaid on kellegi jaoks oluline või mõjutab kellegi elu. Samalihtsalt tekivad ka eelarvamused. Loengus kirjeldatud vabaduse nautimiseks peaks, minu hinnangul olema valdkonnas kas väga kogenud või lihtsalt geniaalne.<br />
<br />
''Freelancer''’i elule vastupidiselt tutvustas Ignite OÜ eraettevõttes toimivat IT arendust <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8 Tere tulemast Ignite'i maailma Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev]</ref>. Laias plaanis peab firma pakkuma palju enamat, kui seda on IT-lahendused. Ka selles loengus rõhutati meeskonnatöö olulisust. Üks inimene teab alati vähem, kui suur grupp. Selleks, et vähese töötajate arvuga erafirma toimiks peab iga inimene vastutama oma töö lõigu eest ning kandma ka kollektiivset vastust – töötatakse ühise eesmärgi nimel. Mis puudutab töö keskkonda ja -kultuuri, siis selles osas saab tööandja palju ära teha.<br />
<br />
Mõtlema panev oli agiilse tarkvara arenduse tutvustus. Tõepoolest säästab bürokraatiasse vähem panustades aega ja võib saavutada, ka mitu korda algusest peale tehes, lõpuks parema tulemuse. Avalikus sektoris piiravad lepingud paljuski agiilse tarkvara arendamise võimalust. Toimib nii tsükliline arendamine, kui arenduse osas läbirääkimine, kuid eksimist, mis on parema lahenduse leidmisele kohati paratamatu, lubatakse vähem. Kristjan Karmo <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda Testimine ja tarkvarakvaliteet Kristjan Karmo] rõhutas, et ka agiilset tarkvara arendus omab kindlaid etappe ja ülesehitust. Selle vastu eksimine ei anna enam seda effekti, mis arenduse eesmärgiks oli.<br />
<br />
Lisaks räägiti programmide testimisvajadusest, erinevatest testimise tasemetest, viisidest ja testimisega seotud müütidest. Olgugi et üldfunktsionaalsuse testimine on automatiseeritav, ei vähene testimise vajalikkus. Uuriva testimisega püütakse katta neid juhtumeid, mida programmeerijad pole suutnud ette näha. Testimine on tihti alahinnatud, sest enamasti ei arvutata välja palju testimisel leitud viga maksma oleks läinud. IT-s töötamine on tihti tänamatu amet. Nagu testija töö tulemusena saadakse lõpuks vastus, et kõik on korras nii ei märgata süsteemi administraatori töö vajalikkust enne kui midagi on põhjalikult rivist väljas.<br />
<br />
Viimane loeng tutvustas süsteemi administraatori töö mitmekülgsust. <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d Süsteemi administreerimine Siim Vene]</ref> On mõistetav, et Põhja-Eesti regionaalhaiglale on IT tugiteenuseks. Kasutatavad programmid on sisse ostetud ehk IT arendusega tegeletakse seal väga väikses mastaabis. Maastiku kaardistamise ja välitööga seotud eluvaldkondade puhul on tööjaamade mobiilseks muutmise vajadus selgemini mõistetav. Seetõttu ehk sama idee rakendamine meditsiinis on võib olla tõesti innovaatiline. Siinkohal tuleb meeles pidada, et suurettevõttes on väikesete muudatuste sisse viimine vaevaline, kuid võib viia väga suure kokkuhoiuni. Ka Siim Vene ise tunnistas, et innovaatilisus toimub väikeettevõtetes ning ostetakse suurettevõtete poolt pigem kokku.<br />
<br />
Eriala tutvustavate loengutena olid teemad väga hästi valitud. Loengud keskendusid tööturu võimaluste kirjeldamisele. Tulevikus keskendub mobiili rakendustele tõenäoliselt eraldi loeng. Samuti võib huvi pakkuda ka loeng Eesti riigi kasutada olevatest andmebaasidest, neile kehtivatest nõuetest ja nende arendamises ette tulevatest tõrgetest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui tegu ei ole mitteilmumise, vaid ikka ainult läbikukkumisega on võimalik eksamit veel 2 korda korduvsooritada 2 semestri jooksul, arvestatuna aine õpetamissemestrist, õppejõu poolt määratud aegadel ja korras. Korduseksamitele tuleb registreeruda õppeosakonnas, mõningatel juhtudel on see võimalik ka ÕIS-s. Korduseksam on REV kohal tasuline – 14,2€ ja riigieelarvelisel kohal tasuta. Tasu peab olema makstud eksami toimumise päeva üle-eelmiseks õhtuks.<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? <br />
<br />
===Vastus===<br />
Enne punase joone päeva tuleb:<br />
<br />
1. Registreeruda ainetele ehk esitada deklaratsioon semestris õpitavate ainete kohta.<br />
<br />
2. Esitada soovi korral VÕTA taotlus – 10 tööpäeva enne punase joone päeva.<br />
<br />
3. Tuleb vaadata üle, kas leidub aineid, milles on vaja teha korduvarvestus. Saab sooritada kuni ülejärgmise punase joone päevani.<br />
<br />
4. Esitada akadeemilist liikumist taotlevad dokumendid: immatrikuleerimine, õppekava või -vormi vahetamine. 1 päev enne punase joone päeva.<br />
<br />
Eksamit on võimalik ainet uuesti deklareerimata korduv sooritada 2 korda. Akadeemilisele õiendile läheb kirja kõrgeim saadud hinne.<br />
<br />
==References==<br />
{{Reflist|7}}<br />
<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Template:Reflist&diff=56251Template:Reflist2012-11-07T09:06:25Z<p>Vuibo: Blanked the page</p>
<hr />
<div></div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Template:Reflist&diff=56250Template:Reflist2012-11-07T09:06:11Z<p>Vuibo: </p>
<hr />
<div>{{Reflist|7}}</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Template:Reflist&diff=56249Template:Reflist2012-11-07T09:03:33Z<p>Vuibo: </p>
<hr />
<div>{{Reflist|refs=<br />
<ref name="refname1">content1</ref><br />
<ref name="refname2">content2</ref><br />
}}</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vuibo&diff=56247User:Vuibo2012-11-07T08:53:27Z<p>Vuibo: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Vivian Uibo<br><br />
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2012<br />
<br />
==Essee päevase õppekava loengutest==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd Tutvustavates loengutes] rääkisid tarkvara administreerimisest ja arendamisest erinevate tasandite inimesed. Ühise joonena tooksin loengutest välja, et erialast ka kõige tehnilisemat või kindlapiirilisemat vaadet esindades, jõuti paratamatult punkti, kus toodi esile pehmeid väärtusi. Programmeerimisele vaadati rohkem kui loomingulisele, mitte tehnilisele tegevusele. Korduvalt rõhutati suhtlus-, meeskonnatöö oskust ja häid isikuomadusi. Loengud olid raskusastmelt loogilises järjestuses. Loengute lindistusi järjest või üle vaadates leidus nii vasturääkivusi kui seostuvaid ideid.<br />
<br />
Helpdeski tööd tutvustasid Skype’i töötajad. Töö pakub mitmeid võimalusi: olla kursis uute tehnoloogiatega, olla kursis asutuse infosüsteemidega, suhelda inimestega, luua uusi kontakte. Helpdeski tööd nähti hea praktilise eeldusena süsteemi administraatoriks saamise karjääriredelil. Loengu ettekandjate arvates on helpdesk tulevikus naiste pärusmaa.<ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1 Helpdesk: Peeter Uustal ja Peeter Raielo]</ref> Janika Liivi poolt peetud loengus rõhutati samuti, et naistel on IT-maailmas tulevikku... programmeerijatena.<br />
<br />
Liiv tõi välja, et programmeerimisel on vaja eelkõige loovust. Selleks, et luua IT-maailmas peab oma mõtteid struktureerima. Peab olema kindel eesmärk, mille saavutamine on jagatav väiksemateks etappideks. Programmeerimine peaks olema pigem oskus mõelda erinevaid eesmärgini viivaid teid, kui et kirjutada koodi mingis kindlas keeles.<ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast Janika Liiv]</ref> Arvan, et just seda mõtleb loengu pidaja edastades sõnumit:''„Programming, do you speak it?”'' Küllap saab olema väga raske tõmmata piiri teiste koodist õppimise, jalgratta leiutamise ja efektiivsuse vahele.<br />
<br />
Valmistatud programmid peavad olema intuitiivselt hoomatavad. Igale kasutajapoolsele tegevusele peab järgnema tagajärg. Loengus oli see väide esitatud mängude näitel. Olen kogenud, et selline nõue kehtib ka enamikele avalikele rakendustele: panga teenused, teenused erinevate taotluste esitamiseks jne. Luues programmi eeldusega, et see on mõeldud laiale kasutajaskonnale, tuleb arvestada, et katse-eksituse meetodil ei tuleks kasutajal eksituse poolel liigseid probleeme.<br />
<br />
Rõhutati veel teisigi esmapilgul väheolulistena tunduvaid nähtusi. Õppida on oluliselt lihtsam kuuludes mõnesse kommuuni. Seejuures ei tohiks lasta end mõjutada stereotüüpsest mõtlemisest ja propagandast.<br />
<br />
Andres Septer rääkis IT tööturust <ref> http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8 IT tööturg Andres Septer]</ref> jagades IT-s pakutavad võimalused kaheks või kolmeks lähtudes kas kasutatavast tarkvarast või inimestest, kes mingis sfääris valdavalt töötavad. Paljuski sõltub inimese omadustest, millisesse töölõiku ta tööle saab. IT-teenused jäävad alati tugiteenusteks. Ilma korraliku äripooleta müüvad tooted halvasti ja teades oma nõrku külgi võiks vähemalt sellel tasandil jääda tegevuse juurde, mis endal hästi välja tuleb.<br />
<br />
Töötajana on valik olla: generalist – teada kõigest natuke – või spetsialist – teada ühest asjast põhjalikult. Ettevõtted võib töömeetodi poolest jagada horisontaalseteks, kus protsess tehakse töötaja poolt ära algusest lõpuni, või vertikaalseks, kus töötaja on lüli protsessi ahelas. Ennast tööjõuturul sisse töötanud inimesena soovitab lektor otsida väljakutseid erasektorist, mis on vähemate piirangutega, paremini tasustatud ja kiirema arenguga.<br />
<br />
Esitatud liigitused võivad olla väga meelevaldsed ja liiga üldistavad, kuid enne kui taipad leiad, et mõne loengu puhul nähtust ühte või teise kassi kuuluvaks klassifitseerimas.<br />
<br />
Väga tabavalt oli järgmiseks loengupidajaks kutsutud Martin Paljak, kelle loeng oli kõike muud kui rangepiiriline <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd Karma Martin Paljak]</ref>. Praktikas on kõik muutuv, võimalusi on palju ning seatud piirangute puhul tuleks küsida, kui mõistlik on neid järgida. Ainus, mille eest vastutama peab, on enda hea maine. Ei tohi unustada, et suhtluse osapoolteks on eelkõige inimesed. Internetis leitav ei ole vaid 0 ja 1 jada, vaid on kellegi jaoks oluline või mõjutab kellegi elu. Samalihtsalt tekivad ka eelarvamused. Loengus kirjeldatud vabaduse nautimiseks peaks, minu hinnangul olema valdkonnas kas väga kogenud või lihtsalt geniaalne.<br />
<br />
''Freelancer''’i elule vastupidiselt tutvustas Ignite OÜ eraettevõttes toimivat IT arendust <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8 Tere tulemast Ignite'i maailma Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev]</ref>. Laias plaanis peab firma pakkuma palju enamat, kui seda on IT-lahendused. Ka selles loengus rõhutati meeskonnatöö olulisust. Üks inimene teab alati vähem, kui suur grupp. Selleks, et vähese töötajate arvuga erafirma toimiks peab iga inimene vastutama oma töö lõigu eest ning kandma ka kollektiivset vastust – töötatakse ühise eesmärgi nimel. Mis puudutab töö keskkonda ja -kultuuri, siis selles osas saab tööandja palju ära teha.<br />
<br />
Mõtlema panev oli agiilse tarkvara arenduse tutvustus. Tõepoolest säästab bürokraatiasse vähem panustades aega ja võib saavutada, ka mitu korda algusest peale tehes, lõpuks parema tulemuse. Avalikus sektoris piiravad lepingud paljuski agiilse tarkvara arendamise võimalust. Toimib nii tsükliline arendamine, kui arenduse osas läbirääkimine, kuid eksimist, mis on parema lahenduse leidmisele kohati paratamatu, lubatakse vähem. Kristjan Karmo <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda Testimine ja tarkvarakvaliteet Kristjan Karmo] rõhutas, et ka agiilset tarkvara arendus omab kindlaid etappe ja ülesehitust. Selle vastu eksimine ei anna enam seda effekti, mis arenduse eesmärgiks oli.<br />
<br />
Lisaks räägiti programmide testimisvajadusest, erinevatest testimise tasemetest, viisidest ja testimisega seotud müütidest. Olgugi et üldfunktsionaalsuse testimine on automatiseeritav, ei vähene testimise vajalikkus. Uuriva testimisega püütakse katta neid juhtumeid, mida programmeerijad pole suutnud ette näha. Testimine on tihti alahinnatud, sest enamasti ei arvutata välja palju testimisel leitud viga maksma oleks läinud. IT-s töötamine on tihti tänamatu amet. Nagu testija töö tulemusena saadakse lõpuks vastus, et kõik on korras nii ei märgata süsteemi administraatori töö vajalikkust enne kui midagi on põhjalikult rivist väljas.<br />
<br />
Viimane loeng tutvustas süsteemi administraatori töö mitmekülgsust. <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d Süsteemi administreerimine Siim Vene]</ref> On mõistetav, et Põhja-Eesti regionaalhaiglale on IT tugiteenuseks. Kasutatavad programmid on sisse ostetud ehk IT arendusega tegeletakse seal väga väikses mastaabis. Maastiku kaardistamise ja välitööga seotud eluvaldkondade puhul on tööjaamade mobiilseks muutmise vajadus selgemini mõistetav. Seetõttu ehk sama idee rakendamine meditsiinis on võib olla tõesti innovaatiline. Siinkohal tuleb meeles pidada, et suurettevõttes on väikesete muudatuste sisse viimine vaevaline, kuid võib viia väga suure kokkuhoiuni. Ka Siim Vene ise tunnistas, et innovaatilisus toimub väikeettevõtetes ning ostetakse suurettevõtete poolt pigem kokku.<br />
<br />
Eriala tutvustavate loengutena olid teemad väga hästi valitud. Loengud keskendusid tööturu võimaluste kirjeldamisele. Tulevikus keskendub mobiili rakendustele tõenäoliselt eraldi loeng. Samuti võib huvi pakkuda ka loeng Eesti riigi kasutada olevatest andmebaasidest, neile kehtivatest nõuetest ja nende arendamises ette tulevatest tõrgetest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui tegu ei ole mitteilmumise, vaid ikka ainult läbikukkumisega on võimalik eksamit veel 2 korda korduvsooritada 2 semestri jooksul, arvestatuna aine õpetamissemestrist, õppejõu poolt määratud aegadel ja korras. Korduseksamitele tuleb registreeruda õppeosakonnas, mõningatel juhtudel on see võimalik ka ÕIS-s. Korduseksam on REV kohal tasuline – 14,2€ ja riigieelarvelisel kohal tasuta. Tasu peab olema makstud eksami toimumise päeva üle-eelmiseks õhtuks.<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? <br />
<br />
===Vastus===<br />
Enne punase joone päeva tuleb:<br />
<br />
1. Registreeruda ainetele ehk esitada deklaratsioon semestris õpitavate ainete kohta.<br />
<br />
2. Esitada soovi korral VÕTA taotlus – 10 tööpäeva enne punase joone päeva.<br />
<br />
3. Tuleb vaadata üle, kas leidub aineid, milles on vaja teha korduvarvestus. Saab sooritada kuni ülejärgmise punase joone päevani.<br />
<br />
4. Esitada akadeemilist liikumist taotlevad dokumendid: immatrikuleerimine, õppekava või -vormi vahetamine. 1 päev enne punase joone päeva.<br />
<br />
Eksamit on võimalik ainet uuesti deklareerimata korduv sooritada 2 korda. Akadeemilisele õiendile läheb kirja kõrgeim saadud hinne.<br />
<br />
==References==<br />
{{Reflist}}<br />
<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Template:Reflist&diff=56245Template:Reflist2012-11-07T08:52:01Z<p>Vuibo: Blanked the page</p>
<hr />
<div></div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Template:Reflist&diff=56244Template:Reflist2012-11-07T08:41:51Z<p>Vuibo: </p>
<hr />
<div><p>1. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1 Helpdesk Peeter Uustal, Peeter Raielo ]</p><br />
<p>2. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast Janika Liiv]</p><br />
<p>3. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8 IT tööturg Andres Septer]</p><br />
<p>4. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd Karma Martin Paljak]</p><br />
<p>5. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8 Teretulemast Ignite'i maailma Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev]</p><br />
<p>6. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda Testimine ja tarkvarakvaliteet Kristjan Karmo]</p><br />
<p>7. [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d Administreerimine Siim Vene]</p></div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Template:Reflist&diff=56243Template:Reflist2012-11-07T08:39:51Z<p>Vuibo: </p>
<hr />
<div><p>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1 Helpdesk Peeter Uustal, Peeter Raielo ]</p><br />
<p>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast Janika Liiv]</p><br />
<p>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8 IT tööturg Andres Septer]</p><br />
<p>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd Karma Martin Paljak]</p><br />
<p>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8 Teretulemast Ignite'i maailma Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev]</p><br />
<p>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda Testimine ja tarkvarakvaliteet Kristjan Karmo]</p><br />
<p>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d Administreerimine Siim Vene]</p></div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Template:Reflist&diff=56242Template:Reflist2012-11-07T08:39:21Z<p>Vuibo: </p>
<hr />
<div><p>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1 Helpdesk Peeter Uustal, Peeter Raielo ]</p><br />
<p>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast Janika Liiv]</p><br />
<p>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8] IT tööturg Andres Septer]</p><br />
<p>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd Karma Martin Paljak]</p><br />
<p>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8 Teretulemast Ignite'i maailma Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev]</p><br />
<p>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda Testimine ja tarkvarakvaliteet Kristjan Karmo]</p><br />
<p>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d Administreerimine Siim Vene]</p></div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Template:Reflist&diff=56241Template:Reflist2012-11-07T08:35:58Z<p>Vuibo: </p>
<hr />
<div><p>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1 Helpdesk Peeter Uustal, Peeter Raielo ]</p><br />
<p>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast Janika Liiv]</p><br />
http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8<br />
http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd<br />
http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8<br />
http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda<br />
http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Template:Reflist&diff=56240Template:Reflist2012-11-07T08:31:57Z<p>Vuibo: </p>
<hr />
<div>http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1<br />
http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401<br />
http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8<br />
http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd<br />
http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8<br />
http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda<br />
http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vuibo&diff=56239User:Vuibo2012-11-07T08:27:04Z<p>Vuibo: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Vivian Uibo<br><br />
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2012<br />
<br />
==Essee päevase õppekava loengutest==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd Tutvustavates loengutes] rääkisid tarkvara administreerimisest ja arendamisest erinevate tasandite inimesed. Ühise joonena tooksin loengutest välja, et erialast ka kõige tehnilisemat või kindlapiirilisemat vaadet esindades, jõuti paratamatult punkti, kus toodi esile pehmeid väärtusi. Programmeerimisele vaadati rohkem kui loomingulisele, mitte tehnilisele tegevusele. Korduvalt rõhutati suhtlus-, meeskonnatöö oskust ja häid isikuomadusi. Loengud olid raskusastmelt loogilises järjestuses. Loengute lindistusi järjest või üle vaadates leidus nii vasturääkivusi kui seostuvaid ideid.<br />
<br />
Helpdeski tööd tutvustasid Skype’i töötajad. Töö pakub mitmeid võimalusi: olla kursis uute tehnoloogiatega, olla kursis asutuse infosüsteemidega, suhelda inimestega, luua uusi kontakte. Helpdeski tööd nähti hea praktilise eeldusena süsteemi administraatoriks saamise karjääriredelil. Loengu ettekandjate arvates on helpdesk tulevikus naiste pärusmaa.<ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/cd62df70-e93b-4f41-b1b3-3ff594eeb8f1 Helpdesk: Peeter Uustal ja Peeter Raielo]</ref> Janika Liivi poolt peetud loengus rõhutati samuti, et naistel on IT-maailmas tulevikku... programmeerijatena.<br />
<br />
Liiv tõi välja, et programmeerimisel on vaja eelkõige loovust. Selleks, et luua IT-maailmas peab oma mõtteid struktureerima. Peab olema kindel eesmärk, mille saavutamine on jagatav väiksemateks etappideks. Programmeerimine peaks olema pigem oskus mõelda erinevaid eesmärgini viivaid teid, kui et kirjutada koodi mingis kindlas keeles.<ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/80a857ef-5014-4df3-9e12-a70a02425401 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast Janika Liiv]</ref> Arvan, et just seda mõtleb loengu pidaja edastades sõnumit:''„Programming, do you speak it?”'' Küllap saab olema väga raske tõmmata piiri teiste koodist õppimise, jalgratta leiutamise ja efektiivsuse vahele.<br />
<br />
Valmistatud programmid peavad olema intuitiivselt hoomatavad. Igale kasutajapoolsele tegevusele peab järgnema tagajärg. Loengus oli see väide esitatud mängude näitel. Olen kogenud, et selline nõue kehtib ka enamikele avalikele rakendustele: panga teenused, teenused erinevate taotluste esitamiseks jne. Luues programmi eeldusega, et see on mõeldud laiale kasutajaskonnale, tuleb arvestada, et katse-eksituse meetodil ei tuleks kasutajal eksituse poolel liigseid probleeme.<br />
<br />
Rõhutati veel teisigi esmapilgul väheolulistena tunduvaid nähtusi. Õppida on oluliselt lihtsam kuuludes mõnesse kommuuni. Seejuures ei tohiks lasta end mõjutada stereotüüpsest mõtlemisest ja propagandast.<br />
<br />
Andres Septer rääkis IT tööturust <ref> http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/966dadd1-3b21-40d7-9a11-845aa847d9e8 IT tööturg Andres Septer]</ref> jagades IT-s pakutavad võimalused kaheks või kolmeks lähtudes kas kasutatavast tarkvarast või inimestest, kes mingis sfääris valdavalt töötavad. Paljuski sõltub inimese omadustest, millisesse töölõiku ta tööle saab. IT-teenused jäävad alati tugiteenusteks. Ilma korraliku äripooleta müüvad tooted halvasti ja teades oma nõrku külgi võiks vähemalt sellel tasandil jääda tegevuse juurde, mis endal hästi välja tuleb.<br />
<br />
Töötajana on valik olla: generalist – teada kõigest natuke – või spetsialist – teada ühest asjast põhjalikult. Ettevõtted võib töömeetodi poolest jagada horisontaalseteks, kus protsess tehakse töötaja poolt ära algusest lõpuni, või vertikaalseks, kus töötaja on lüli protsessi ahelas. Ennast tööjõuturul sisse töötanud inimesena soovitab lektor otsida väljakutseid erasektorist, mis on vähemate piirangutega, paremini tasustatud ja kiirema arenguga.<br />
<br />
Esitatud liigitused võivad olla väga meelevaldsed ja liiga üldistavad, kuid enne kui taipad leiad, et mõne loengu puhul nähtust ühte või teise kassi kuuluvaks klassifitseerimas.<br />
<br />
Väga tabavalt oli järgmiseks loengupidajaks kutsutud Martin Paljak, kelle loeng oli kõike muud kui rangepiiriline <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4725f391-b4b1-4866-8201-80a79f6fd1dd Karma Martin Paljak]</ref>. Praktikas on kõik muutuv, võimalusi on palju ning seatud piirangute puhul tuleks küsida, kui mõistlik on neid järgida. Ainus, mille eest vastutama peab, on enda hea maine. Ei tohi unustada, et suhtluse osapoolteks on eelkõige inimesed. Internetis leitav ei ole vaid 0 ja 1 jada, vaid on kellegi jaoks oluline või mõjutab kellegi elu. Samalihtsalt tekivad ka eelarvamused. Loengus kirjeldatud vabaduse nautimiseks peaks, minu hinnangul olema valdkonnas kas väga kogenud või lihtsalt geniaalne.<br />
<br />
''Freelancer''’i elule vastupidiselt tutvustas Ignite OÜ eraettevõttes toimivat IT arendust <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/77c4e5d0-5aee-4dc6-8875-3dd00b8028a8 Tere tulemast Ignite'i maailma Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev]</ref>. Laias plaanis peab firma pakkuma palju enamat, kui seda on IT-lahendused. Ka selles loengus rõhutati meeskonnatöö olulisust. Üks inimene teab alati vähem, kui suur grupp. Selleks, et vähese töötajate arvuga erafirma toimiks peab iga inimene vastutama oma töö lõigu eest ning kandma ka kollektiivset vastust – töötatakse ühise eesmärgi nimel. Mis puudutab töö keskkonda ja -kultuuri, siis selles osas saab tööandja palju ära teha.<br />
<br />
Mõtlema panev oli agiilse tarkvara arenduse tutvustus. Tõepoolest säästab bürokraatiasse vähem panustades aega ja võib saavutada, ka mitu korda algusest peale tehes, lõpuks parema tulemuse. Avalikus sektoris piiravad lepingud paljuski agiilse tarkvara arendamise võimalust. Toimib nii tsükliline arendamine, kui arenduse osas läbirääkimine, kuid eksimist, mis on parema lahenduse leidmisele kohati paratamatu, lubatakse vähem. Kristjan Karmo <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0a4331a8-41c8-442a-a7b2-d854c4727dda Testimine ja tarkvarakvaliteet Kristjan Karmo] rõhutas, et ka agiilset tarkvara arendus omab kindlaid etappe ja ülesehitust. Selle vastu eksimine ei anna enam seda effekti, mis arenduse eesmärgiks oli.<br />
<br />
Lisaks räägiti programmide testimisvajadusest, erinevatest testimise tasemetest, viisidest ja testimisega seotud müütidest. Olgugi et üldfunktsionaalsuse testimine on automatiseeritav, ei vähene testimise vajalikkus. Uuriva testimisega püütakse katta neid juhtumeid, mida programmeerijad pole suutnud ette näha. Testimine on tihti alahinnatud, sest enamasti ei arvutata välja palju testimisel leitud viga maksma oleks läinud. IT-s töötamine on tihti tänamatu amet. Nagu testija töö tulemusena saadakse lõpuks vastus, et kõik on korras nii ei märgata süsteemi administraatori töö vajalikkust enne kui midagi on põhjalikult rivist väljas.<br />
<br />
Viimane loeng tutvustas süsteemi administraatori töö mitmekülgsust. <ref>[http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/da83fe07-5c57-44ad-8a93-32fa47a9fb8d Süsteemi administreerimine Siim Vene]</ref> On mõistetav, et Põhja-Eesti regionaalhaiglale on IT tugiteenuseks. Kasutatavad programmid on sisse ostetud ehk IT arendusega tegeletakse seal väga väikses mastaabis. Maastiku kaardistamise ja välitööga seotud eluvaldkondade puhul on tööjaamade mobiilseks muutmise vajadus selgemini mõistetav. Seetõttu ehk sama idee rakendamine meditsiinis on võib olla tõesti innovaatiline. Siinkohal tuleb meeles pidada, et suurettevõttes on väikesete muudatuste sisse viimine vaevaline, kuid võib viia väga suure kokkuhoiuni. Ka Siim Vene ise tunnistas, et innovaatilisus toimub väikeettevõtetes ning ostetakse suurettevõtete poolt pigem kokku.<br />
<br />
Eriala tutvustavate loengutena olid teemad väga hästi valitud. Loengud keskendusid tööturu võimaluste kirjeldamisele. Tulevikus keskendub mobiili rakendustele tõenäoliselt eraldi loeng. Samuti võib huvi pakkuda ka loeng Eesti riigi kasutada olevatest andmebaasidest, neile kehtivatest nõuetest ja nende arendamises ette tulevatest tõrgetest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui tegu ei ole mitteilmumise, vaid ikka ainult läbikukkumisega on võimalik eksamit veel 2 korda korduvsooritada 2 semestri jooksul, arvestatuna aine õpetamissemestrist, õppejõu poolt määratud aegadel ja korras. Korduseksamitele tuleb registreeruda õppeosakonnas, mõningatel juhtudel on see võimalik ka ÕIS-s. Korduseksam on REV kohal tasuline – 14,2€ ja riigieelarvelisel kohal tasuta. Tasu peab olema makstud eksami toimumise päeva üle-eelmiseks õhtuks.<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? <br />
<br />
===Vastus===<br />
Enne punase joone päeva tuleb:<br />
<br />
1. Registreeruda ainetele ehk esitada deklaratsioon semestris õpitavate ainete kohta.<br />
<br />
2. Esitada soovi korral VÕTA taotlus – 10 tööpäeva enne punase joone päeva.<br />
<br />
3. Tuleb vaadata üle, kas leidub aineid, milles on vaja teha korduvarvestus. Saab sooritada kuni ülejärgmise punase joone päevani.<br />
<br />
4. Esitada akadeemilist liikumist taotlevad dokumendid: immatrikuleerimine, õppekava või -vormi vahetamine. 1 päev enne punase joone päeva.<br />
<br />
Eksamit on võimalik ainet uuesti deklareerimata korduv sooritada 2 korda. Akadeemilisele õiendile läheb kirja kõrgeim saadud hinne.<br />
<br />
==Viited==<br />
{{Reflist}}<br />
<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vuibo&diff=56233User:Vuibo2012-11-07T08:02:03Z<p>Vuibo: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Vivian Uibo<br><br />
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2012<br />
<br />
==Essee päevase õppekava loengutest==<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd Tutvustavates loengutes] rääkisid tarkvara administreerimisest ja arendamisest erinevate tasandite inimesed. Ühise joonena tooksin loengutest välja, et erialast ka kõige tehnilisemat või kindlapiirilisemat vaadet esindades, jõuti paratamatult punkti, kus toodi esile pehmeid väärtusi. Programmeerimisele vaadati rohkem kui loomingulisele, mitte tehnilisele tegevusele. Korduvalt rõhutati suhtlus-, meeskonnatöö oskust ja häid isikuomadusi. Loengud olid raskusastmelt loogilises järjestuses. Loengute lindistusi järjest või üle vaadates leidus nii vasturääkivusi kui seostuvaid ideid.<br />
<br />
Helpdeski tööd tutvustasid Skype’i töötajad. Töö pakub mitmeid võimalusi: olla kursis uute tehnoloogiatega, olla kursis asutuse infosüsteemidega, suhelda inimestega, luua uusi kontakte. Helpdeski tööd nähti hea praktilise eeldusena süsteemi administraatoriks saamise karjääriredelil. Loengu ettekandjate arvates on helpdesk tulevikus naiste pärusmaa. Janika Liivi poolt peetud loengus rõhutati samuti, et naistel on IT-maailmas tulevikku... programmeerijatena.<br />
<br />
Liiv tõi välja, et programmeerimisel on vaja eelkõige loovust. Selleks, et luua IT-maailmas peab oma mõtteid struktureerima. Peab olema kindel eesmärk, mille saavutamine on jagatav väiksemateks etappideks. Programmeerimine peaks olema pigem oskus mõelda erinevaid eesmärgini viivaid teid, kui et kirjutada koodi mingis kindlas keeles. Arvan, et just seda mõtleb loengu pidaja edastades sõnumit:''„Programming, do you speak it?”'' Küllap saab olema väga raske tõmmata piiri teiste koodist õppimise, jalgratta leiutamise ja efektiivsuse vahele.<br />
<br />
Valmistatud programmid peavad olema intuitiivselt hoomatavad. Igale kasutajapoolsele tegevusele peab järgnema tagajärg. Loengus oli see väide esitatud mängude näitel. Olen kogenud, et selline nõue kehtib ka enamikele avalikele rakendustele: panga teenused, teenused erinevate taotluste esitamiseks jne. Luues programmi eeldusega, et see on mõeldud laiale kasutajaskonnale, tuleb arvestada, et katse-eksituse meetodil ei tuleks kasutajal eksituse poolel liigseid probleeme.<br />
<br />
Rõhutati veel teisigi esmapilgul väheolulistena tunduvaid nähtusi. Õppida on oluliselt lihtsam kuuludes mõnesse kommuuni. Seejuures ei tohiks lasta end mõjutada stereotüüpsest mõtlemisest ja propagandast.<br />
<br />
Andres Septer rääkis IT tööturust jagades IT-s pakutavad võimalused kaheks või kolmeks lähtudes kas kasutatavast tarkvarast või inimestest, kes mingis sfääris valdavalt töötavad. Paljuski sõltub inimese omadustest, millisesse töölõiku ta tööle saab. IT-teenused jäävad alati tugiteenusteks. Ilma korraliku äripooleta müüvad tooted halvasti ja teades oma nõrku külgi võiks vähemalt sellel tasandil jääda tegevuse juurde, mis endal hästi välja tuleb.<br />
<br />
Töötajana on valik olla: generalist – teada kõigest natuke – või spetsialist – teada ühest asjast põhjalikult. Ettevõtted võib töömeetodi poolest jagada horisontaalseteks, kus protsess tehakse töötaja poolt ära algusest lõpuni, või vertikaalseks, kus töötaja on lüli protsessi ahelas. Ennast tööjõuturul sisse töötanud inimesena soovitab lektor otsida väljakutseid erasektorist, mis on vähemate piirangutega, paremini tasustatud ja kiirema arenguga.<br />
<br />
Esitatud liigitused võivad olla väga meelevaldsed ja liiga üldistavad, kuid enne kui taipad leiad, et mõne loengu puhul nähtust ühte või teise kassi kuuluvaks klassifitseerimas.<br />
<br />
Väga tabavalt oli järgmiseks loengupidajaks kutsutud Martin Paljak, kelle loeng oli kõike muud kui rangepiiriline. Praktikas on kõik muutuv, võimalusi on palju ning seatud piirangute puhul tuleks küsida, kui mõistlik on neid järgida. Ainus, mille eest vastutama peab, on enda hea maine. Ei tohi unustada, et suhtluse osapoolteks on eelkõige inimesed. Internetis leitav ei ole vaid 0 ja 1 jada, vaid on kellegi jaoks oluline või mõjutab kellegi elu. Samalihtsalt tekivad ka eelarvamused. Loengus kirjeldatud vabaduse nautimiseks peaks, minu hinnangul olema valdkonnas kas väga kogenud või lihtsalt geniaalne.<br />
<br />
''Freelancer''’i elule vastupidiselt tutvustas Ignite OÜ eraettevõttes toimivat IT arendust. Laias plaanis peab firma pakkuma palju enamat, kui seda on IT-lahendused. Ka selles loengus rõhutati meeskonnatöö olulisust. Üks inimene teab alati vähem, kui suur grupp. Selleks, et vähese töötajate arvuga erafirma toimiks peab iga inimene vastutama oma töö lõigu eest ning kandma ka kollektiivset vastust – töötatakse ühise eesmärgi nimel. Mis puudutab töö keskkonda ja -kultuuri, siis selles osas saab tööandja palju ära teha.<br />
<br />
Mõtlema panev oli agiilse tarkvara arenduse tutvustus. Tõepoolest säästab bürokraatiasse vähem panustades aega ja võib saavutada, ka mitu korda algusest peale tehes, lõpuks parema tulemuse. Avalikus sektoris piiravad lepingud paljuski agiilse tarkvara arendamise võimalust. Toimib nii tsükliline arendamine, kui arenduse osas läbirääkimine, kuid eksimist, mis on parema lahenduse leidmisele kohati paratamatu, lubatakse vähem. Kristjan Karmo rõhutas, et ka agiilset tarkvara arendus omab kindlaid etappe ja ülesehitust. Selle vastu eksimine ei anna enam seda effekti, mis arenduse eesmärgiks oli.<br />
<br />
Lisaks räägiti programmide testimisvajadusest, erinevatest testimise tasemetest, viisidest ja testimisega seotud müütidest. Olgugi et üldfunktsionaalsuse testimine on automatiseeritav, ei vähene testimise vajalikkus. Uuriva testimisega püütakse katta neid juhtumeid, mida programmeerijad pole suutnud ette näha. Testimine on tihti alahinnatud, sest enamasti ei arvutata välja palju testimisel leitud viga maksma oleks läinud. IT-s töötamine on tihti tänamatu amet. Nagu testija töö tulemusena saadakse lõpuks vastus, et kõik on korras nii ei märgata süsteemi administraatori töö vajalikkust enne kui midagi on põhjalikult rivist väljas.<br />
<br />
Viimane loeng tutvustas süsteemi administraatori töö mitmekülgsust. On mõistetav, et Põhja-Eesti regionaalhaiglale on IT tugiteenuseks. Kasutatavad programmid on sisse ostetud ehk IT arendusega tegeletakse seal väga väikses mastaabis. Maastiku kaardistamise ja välitööga seotud eluvaldkondade puhul on tööjaamade mobiilseks muutmise vajadus selgemini mõistetav. Seetõttu ehk sama idee rakendamine meditsiinis on võib olla tõesti innovaatiline. Siinkohal tuleb meeles pidada, et suurettevõttes on väikesete muudatuste sisse viimine vaevaline, kuid võib viia väga suure kokkuhoiuni. Ka Siim Vene ise tunnistas, et innovaatilisus toimub väikeettevõtetes ning ostetakse suurettevõtete poolt pigem kokku.<br />
<br />
Eriala tutvustavate loengutena olid teemad väga hästi valitud. Loengud keskendusid tööturu võimaluste kirjeldamisele. Tulevikus keskendub mobiili rakendustele tõenäoliselt eraldi loeng. Samuti võib huvi pakkuda ka loeng Eesti riigi kasutada olevatest andmebaasidest, neile kehtivatest nõuetest ja nende arendamises ette tulevatest tõrgetest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui tegu ei ole mitteilmumise, vaid ikka ainult läbikukkumisega on võimalik eksamit veel 2 korda korduvsooritada 2 semestri jooksul, arvestatuna aine õpetamissemestrist, õppejõu poolt määratud aegadel ja korras. Korduseksamitele tuleb registreeruda õppeosakonnas, mõningatel juhtudel on see võimalik ka ÕIS-s. Korduseksam on REV kohal tasuline – 14,2€ ja riigieelarvelisel kohal tasuta. Tasu peab olema makstud eksami toimumise päeva üle-eelmiseks õhtuks.<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? <br />
<br />
===Vastus===<br />
Enne punase joone päeva tuleb:<br />
<br />
1. Registreeruda ainetele ehk esitada deklaratsioon semestris õpitavate ainete kohta.<br />
<br />
2. Esitada soovi korral VÕTA taotlus – 10 tööpäeva enne punase joone päeva.<br />
<br />
3. Tuleb vaadata üle, kas leidub aineid, milles on vaja teha korduvarvestus. Saab sooritada kuni ülejärgmise punase joone päevani.<br />
<br />
4. Esitada akadeemilist liikumist taotlevad dokumendid: immatrikuleerimine, õppekava või -vormi vahetamine. 1 päev enne punase joone päeva.<br />
<br />
Eksamit on võimalik ainet uuesti deklareerimata korduv sooritada 2 korda. Akadeemilisele õiendile läheb kirja kõrgeim saadud hinne.<br />
<br />
==Viited==<br />
{{Reflist}}<br />
<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vuibo&diff=56073User:Vuibo2012-11-06T14:24:34Z<p>Vuibo: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Vivian Uibo<br><br />
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2012<br />
<br />
==Essee päevase õppekava loengutest==<br />
Tutvustavates loengutes rääkisid tarkvara administreerimisest ja arendamisest erinevate tasandite inimesed. Ühise joonena tooksin loengutest välja, et erialast ka kõige tehnilisemat või kindlapiirilisemat vaadet esindades, jõuti paratamatult punkti, kus toodi esile pehmeid väärtusi. Programmeerimisele vaadati rohkem kui loomingulisele, mitte tehnilisele tegevusele. Korduvalt rõhutati suhtlus-, meeskonnatöö oskust ja häid isikuomadusi. Loengud olid raskusastmelt loogilises järjestuses. Loengute lindistusi järjest või üle vaadates leidus nii vasturääkivusi kui seostuvaid ideid.<br />
<br />
Helpdeski tööd tutvustasid Skype’i töötajad. Töö pakub mitmeid võimalusi: olla kursis uute tehnoloogiatega, olla kursis asutuse infosüsteemidega, suhelda inimestega, luua uusi kontakte. Helpdeski tööd nähti hea praktilise eeldusena süsteemi administraatoriks saamise karjääriredelil. Loengu ettekandjate arvates on helpdesk tulevikus naiste pärusmaa. Janika Liivi poolt peetud loengus rõhutati samuti, et naistel on IT-maailmas tulevikku... programmeerijatena.<br />
<br />
Liiv tõi välja, et programmeerimisel on vaja eelkõige loovust. Selleks, et luua IT-maailmas peab oma mõtteid struktureerima. Peab olema kindel eesmärk, mille saavutamine on jagatav väiksemateks etappideks. Programmeerimine peaks olema pigem oskus mõelda erinevaid eesmärgini viivaid teid, kui et kirjutada koodi mingis kindlas keeles. Arvan, et just seda mõtleb loengu pidaja edastades sõnumit:''„Programming, do you speak it?”'' Küllap saab olema väga raske tõmmata piiri teiste koodist õppimise, jalgratta leiutamise ja efektiivsuse vahele.<br />
<br />
Valmistatud programmid peavad olema intuitiivselt hoomatavad. Igale kasutajapoolsele tegevusele peab järgnema tagajärg. Loengus oli see väide esitatud mängude näitel. Olen kogenud, et selline nõue kehtib ka enamikele avalikele rakendustele: panga teenused, teenused erinevate taotluste esitamiseks jne. Luues programmi eeldusega, et see on mõeldud laiale kasutajaskonnale, tuleb arvestada, et katse-eksituse meetodil ei tuleks kasutajal eksituse poolel liigseid probleeme.<br />
<br />
Rõhutati veel teisigi esmapilgul väheolulistena tunduvaid nähtusi. Õppida on oluliselt lihtsam kuuludes mõnesse kommuuni. Seejuures ei tohiks lasta end mõjutada stereotüüpsest mõtlemisest ja propagandast.<br />
<br />
Andres Septer rääkis IT tööturust jagades IT-s pakutavad võimalused kaheks või kolmeks lähtudes kas kasutatavast tarkvarast või inimestest, kes mingis sfääris valdavalt töötavad. Paljuski sõltub inimese omadustest, millisesse töölõiku ta tööle saab. IT-teenused jäävad alati tugiteenusteks. Ilma korraliku äripooleta müüvad tooted halvasti ja teades oma nõrku külgi võiks vähemalt sellel tasandil jääda tegevuse juurde, mis endal hästi välja tuleb.<br />
<br />
Töötajana on valik olla: generalist – teada kõigest natuke – või spetsialist – teada ühest asjast põhjalikult. Ettevõtted võib töömeetodi poolest jagada horisontaalseteks, kus protsess tehakse töötaja poolt ära algusest lõpuni, või vertikaalseks, kus töötaja on lüli protsessi ahelas. Ennast tööjõuturul sisse töötanud inimesena soovitab lektor otsida väljakutseid erasektorist, mis on vähemate piirangutega, paremini tasustatud ja kiirema arenguga.<br />
<br />
Esitatud liigitused võivad olla väga meelevaldsed ja liiga üldistavad, kuid enne kui taipad leiad, et mõne loengu puhul nähtust ühte või teise kassi kuuluvaks klassifitseerimas.<br />
<br />
Väga tabavalt oli järgmiseks loengupidajaks kutsutud Martin Paljak, kelle loeng oli kõike muud kui rangepiiriline. Praktikas on kõik muutuv, võimalusi on palju ning seatud piirangute puhul tuleks küsida, kui mõistlik on neid järgida. Ainus, mille eest vastutama peab, on enda hea maine. Ei tohi unustada, et suhtluse osapoolteks on eelkõige inimesed. Internetis leitav ei ole vaid 0 ja 1 jada, vaid on kellegi jaoks oluline või mõjutab kellegi elu. Samalihtsalt tekivad ka eelarvamused. Loengus kirjeldatud vabaduse nautimiseks peaks, minu hinnangul olema valdkonnas kas väga kogenud või lihtsalt geniaalne.<br />
<br />
''Freelancer''’i elule vastupidiselt tutvustas Ignite OÜ eraettevõttes toimivat IT arendust. Laias plaanis peab firma pakkuma palju enamat, kui seda on IT-lahendused. Ka selles loengus rõhutati meeskonnatöö olulisust. Üks inimene teab alati vähem, kui suur grupp. Selleks, et vähese töötajate arvuga erafirma toimiks peab iga inimene vastutama oma töö lõigu eest ning kandma ka kollektiivset vastust – töötatakse ühise eesmärgi nimel. Mis puudutab töö keskkonda ja -kultuuri, siis selles osas saab tööandja palju ära teha.<br />
<br />
Mõtlema panev oli agiilse tarkvara arenduse tutvustus. Tõepoolest säästab bürokraatiasse vähem panustades aega ja võib saavutada, ka mitu korda algusest peale tehes, lõpuks parema tulemuse. Avalikus sektoris piiravad lepingud paljuski agiilse tarkvara arendamise võimalust. Toimib nii tsükliline arendamine, kui arenduse osas läbirääkimine, kuid eksimist, mis on parema lahenduse leidmisele kohati paratamatu, lubatakse vähem. Kristjan Karmo rõhutas, et ka agiilset tarkvara arendus omab kindlaid etappe ja ülesehitust. Selle vastu eksimine ei anna enam seda effekti, mis arenduse eesmärgiks oli.<br />
<br />
Lisaks räägiti programmide testimisvajadusest, erinevatest testimise tasemetest, viisidest ja testimisega seotud müütidest. Olgugi et üldfunktsionaalsuse testimine on automatiseeritav, ei vähene testimise vajalikkus. Uuriva testimisega püütakse katta neid juhtumeid, mida programmeerijad pole suutnud ette näha. Testimine on tihti alahinnatud, sest enamasti ei arvutata välja palju testimisel leitud viga maksma oleks läinud. IT-s töötamine on tihti tänamatu amet. Nagu testija töö tulemusena saadakse lõpuks vastus, et kõik on korras nii ei märgata süsteemi administraatori töö vajalikkust enne kui midagi on põhjalikult rivist väljas.<br />
<br />
Viimane loeng tutvustas süsteemi administraatori töö mitmekülgsust. On mõistetav, et Põhja-Eesti regionaalhaiglale on IT tugiteenuseks. Kasutatavad programmid on sisse ostetud ehk IT arendusega tegeletakse seal väga väikses mastaabis. Maastiku kaardistamise ja välitööga seotud eluvaldkondade puhul on tööjaamade mobiilseks muutmise vajadus selgemini mõistetav. Seetõttu ehk sama idee rakendamine meditsiinis on võib olla tõesti innovaatiline. Siinkohal tuleb meeles pidada, et suurettevõttes on väikesete muudatuste sisse viimine vaevaline, kuid võib viia väga suure kokkuhoiuni. Ka Siim Vene ise tunnistas, et innovaatilisus toimub väikeettevõtetes ning ostetakse suurettevõtete poolt pigem kokku.<br />
<br />
Eriala tutvustavate loengutena olid teemad väga hästi valitud. Loengud keskendusid tööturu võimaluste kirjeldamisele. Tulevikus keskendub mobiili rakendustele tõenäoliselt eraldi loeng. Samuti võib huvi pakkuda ka loeng Eesti riigi kasutada olevatest andmebaasidest, neile kehtivatest nõuetest ja nende arendamises ette tulevatest tõrgetest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri]<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui tegu ei ole mitteilmumise, vaid ikka ainult läbikukkumisega on võimalik eksamit veel 2 korda korduvsooritada 2 semestri jooksul, arvestatuna aine õpetamissemestrist, õppejõu poolt määratud aegadel ja korras. Korduseksamitele tuleb registreeruda õppeosakonnas, mõningatel juhtudel on see võimalik ka ÕIS-s. Korduseksam on REV kohal tasuline – 14,2€ ja riigieelarvelisel kohal tasuta. Tasu peab olema makstud eksami toimumise päeva üle-eelmiseks õhtuks.<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? <br />
<br />
<br />
===Vastus===<br />
Enne punase joone päeva tuleb:<br />
<br />
1. Registreeruda ainetele ehk esitada deklaratsioon semestris õpitavate ainete kohta.<br />
<br />
2. Esitada soovi korral VÕTA taotlus – 10 tööpäeva enne punase joone päeva.<br />
<br />
3. Tuleb vaadata üle, kas leidub aineid, milles on vaja teha korduvarvestus. Saab sooritada kuni ülejärgmise punase joone päevani.<br />
<br />
4. Esitada akadeemilist liikumist taotlevad dokumendid: immatrikuleerimine, õppekava või -vormi vahetamine. 1 päev enne punase joone päeva.<br />
<br />
Eksamit on võimalik ainet uuesti deklareerimata korduv sooritada 2 korda. Akadeemilisele õiendile läheb kirja kõrgeim saadud hinne.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vuibo&diff=56072User:Vuibo2012-11-06T14:24:01Z<p>Vuibo: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Vivian Uibo<br><br />
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2012<br />
<br />
==Essee päevase õppekava loengutest==<br />
Tutvustavates loengutes rääkisid tarkvara administreerimisest ja arendamisest erinevate tasandite inimesed. Ühise joonena tooksin loengutest välja, et erialast ka kõige tehnilisemat või kindlapiirilisemat vaadet esindades, jõuti paratamatult punkti, kus toodi esile pehmeid väärtusi. Programmeerimisele vaadati rohkem kui loomingulisele, mitte tehnilisele tegevusele. Korduvalt rõhutati suhtlus-, meeskonnatöö oskust ja häid isikuomadusi. Loengud olid raskusastmelt loogilises järjestuses. Loengute lindistusi järjest või üle vaadates leidus nii vasturääkivusi kui seostuvaid ideid.<br />
<br />
Helpdeski tööd tutvustasid Skype’i töötajad. Töö pakub mitmeid võimalusi: olla kursis uute tehnoloogiatega, olla kursis asutuse infosüsteemidega, suhelda inimestega, luua uusi kontakte. Helpdeski tööd nähti hea praktilise eeldusena süsteemi administraatoriks saamise karjääriredelil. Loengu ettekandjate arvates on helpdesk tulevikus naiste pärusmaa. Janika Liivi poolt peetud loengus rõhutati samuti, et naistel on IT-maailmas tulevikku... programmeerijatena.<br />
<br />
Liiv tõi välja, et programmeerimisel on vaja eelkõige loovust. Selleks, et luua IT-maailmas peab oma mõtteid struktureerima. Peab olema kindel eesmärk, mille saavutamine on jagatav väiksemateks etappideks. Programmeerimine peaks olema pigem oskus mõelda erinevaid eesmärgini viivaid teid, kui et kirjutada koodi mingis kindlas keeles. Arvan, et just seda mõtleb loengu pidaja edastades sõnumit:''„Programming, do you speak it?”'' Küllap saab olema väga raske tõmmata piiri teiste koodist õppimise, jalgratta leiutamise ja efektiivsuse vahele.<br />
<br />
Valmistatud programmid peavad olema intuitiivselt hoomatavad. Igale kasutajapoolsele tegevusele peab järgnema tagajärg. Loengus oli see väide esitatud mängude näitel. Olen kogenud, et selline nõue kehtib ka enamikele avalikele rakendustele: panga teenused, teenused erinevate taotluste esitamiseks jne. Luues programmi eeldusega, et see on mõeldud laiale kasutajaskonnale, tuleb arvestada, et katse-eksituse meetodil ei tuleks kasutajal eksituse poolel liigseid probleeme.<br />
<br />
Rõhutati veel teisigi esmapilgul väheolulistena tunduvaid nähtusi. Õppida on oluliselt lihtsam kuuludes mõnesse kommuuni. Seejuures ei tohiks lasta end mõjutada stereotüüpsest mõtlemisest ja propagandast.<br />
<br />
Andres Septer rääkis IT tööturust jagades IT-s pakutavad võimalused kaheks või kolmeks lähtudes kas kasutatavast tarkvarast või inimestest, kes mingis sfääris valdavalt töötavad. Paljuski sõltub inimese omadustest, millisesse töölõiku ta tööle saab. IT-teenused jäävad alati tugiteenusteks. Ilma korraliku äripooleta müüvad tooted halvasti ja teades oma nõrku külgi võiks vähemalt sellel tasandil jääda tegevuse juurde, mis endal hästi välja tuleb.<br />
<br />
Töötajana on valik olla: generalist – teada kõigest natuke – või spetsialist – teada ühest asjast põhjalikult. Ettevõtted võib töömeetodi poolest jagada horisontaalseteks, kus protsess tehakse töötaja poolt ära algusest lõpuni, või vertikaalseks, kus töötaja on lüli protsessi ahelas. Ennast tööjõuturul sisse töötanud inimesena soovitab lektor otsida väljakutseid erasektorist, mis on vähemate piirangutega, paremini tasustatud ja kiirema arenguga.<br />
<br />
Esitatud liigitused võivad olla väga meelevaldsed ja liiga üldistavad, kuid enne kui taipad leiad, et mõne loengu puhul nähtust ühte või teise kassi kuuluvaks klassifitseerimas.<br />
<br />
Väga tabavalt oli järgmiseks loengupidajaks kutsutud Martin Paljak, kelle loeng oli kõike muud kui rangepiiriline. Praktikas on kõik muutuv, võimalusi on palju ning seatud piirangute puhul tuleks küsida, kui mõistlik on neid järgida. Ainus, mille eest vastutama peab, on enda hea maine. Ei tohi unustada, et suhtluse osapoolteks on eelkõige inimesed. Internetis leitav ei ole vaid 0 ja 1 jada, vaid on kellegi jaoks oluline või mõjutab kellegi elu. Samalihtsalt tekivad ka eelarvamused. Loengus kirjeldatud vabaduse nautimiseks peaks, minu hinnangul olema valdkonnas kas väga kogenud või lihtsalt geniaalne.<br />
<br />
''Freelancer''’i elule vastupidiselt tutvustas Ignite OÜ eraettevõttes toimivat IT arendust. Laias plaanis peab firma pakkuma palju enamat, kui seda on IT-lahendused. Ka selles loengus rõhutati meeskonnatöö olulisust. Üks inimene teab alati vähem, kui suur grupp. Selleks, et vähese töötajate arvuga erafirma toimiks peab iga inimene vastutama oma töö lõigu eest ning kandma ka kollektiivset vastust – töötatakse ühise eesmärgi nimel. Mis puudutab töö keskkonda ja -kultuuri, siis selles osas saab tööandja palju ära teha.<br />
<br />
Mõtlema panev oli agiilse tarkvara arenduse tutvustus. Tõepoolest säästab bürokraatiasse vähem panustades aega ja võib saavutada, ka mitu korda algusest peale tehes, lõpuks parema tulemuse. Avalikus sektoris piiravad lepingud paljuski agiilse tarkvara arendamise võimalust. Toimib nii tsükliline arendamine, kui arenduse osas läbirääkimine, kuid eksimist, mis on parema lahenduse leidmisele kohati paratamatu, lubatakse vähem. Kristjan Karmo rõhutas, et ka agiilset tarkvara arendus omab kindlaid etappe ja ülesehitust. Selle vastu eksimine ei anna enam seda effekti, mis arenduse eesmärgiks oli.<br />
<br />
Lisaks räägiti programmide testimisvajadusest, erinevatest testimise tasemetest, viisidest ja testimisega seotud müütidest. Olgugi et üldfunktsionaalsuse testimine on automatiseeritav, ei vähene testimise vajalikkus. Uuriva testimisega püütakse katta neid juhtumeid, mida programmeerijad pole suutnud ette näha. Testimine on tihti alahinnatud, sest enamasti ei arvutata välja palju testimisel leitud viga maksma oleks läinud. IT-s töötamine on tihti tänamatu amet. Nagu testija töö tulemusena saadakse lõpuks vastus, et kõik on korras nii ei märgata süsteemi administraatori töö vajalikkust enne kui midagi on põhjalikult rivist väljas.<br />
<br />
Viimane loeng tutvustas süsteemi administraatori töö mitmekülgsust. On mõistetav, et Põhja-Eesti regionaalhaiglale on IT tugiteenuseks. Kasutatavad programmid on sisse ostetud ehk IT arendusega tegeletakse seal väga väikses mastaabis. Maastiku kaardistamise ja välitööga seotud eluvaldkondade puhul on tööjaamade mobiilseks muutmise vajadus selgemini mõistetav. Seetõttu ehk sama idee rakendamine meditsiinis on võib olla tõesti innovaatiline. Siinkohal tuleb meeles pidada, et suurettevõttes on väikesete muudatuste sisse viimine vaevaline, kuid võib viia väga suure kokkuhoiuni. Ka Siim Vene ise tunnistas, et innovaatilisus toimub väikeettevõtetes ning ostetakse suurettevõtete poolt pigem kokku.<br />
<br />
Eriala tutvustavate loengutena olid teemad väga hästi valitud. Loengud keskendusid tööturu võimaluste kirjeldamisele. Tulevikus keskendub mobiili rakendustele tõenäoliselt eraldi loeng. Samuti võib huvi pakkuda ka loeng Eesti riigi kasutada olevatest andmebaasidest, neile kehtivatest nõuetest ja nende arendamises ette tulevatest tõrgetest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ õppekorralduse eeskirja]<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui tegu ei ole mitteilmumise, vaid ikka ainult läbikukkumisega on võimalik eksamit veel 2 korda korduvsooritada 2 semestri jooksul, arvestatuna aine õpetamissemestrist, õppejõu poolt määratud aegadel ja korras. Korduseksamitele tuleb registreeruda õppeosakonnas, mõningatel juhtudel on see võimalik ka ÕIS-s. Korduseksam on REV kohal tasuline – 14,2€ ja riigieelarvelisel kohal tasuta. Tasu peab olema makstud eksami toimumise päeva üle-eelmiseks õhtuks.<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? <br />
<br />
<br />
===Vastus===<br />
Enne punase joone päeva tuleb:<br />
<br />
1. Registreeruda ainetele ehk esitada deklaratsioon semestris õpitavate ainete kohta.<br />
<br />
2. Esitada soovi korral VÕTA taotlus – 10 tööpäeva enne punase joone päeva.<br />
<br />
3. Tuleb vaadata üle, kas leidub aineid, milles on vaja teha korduvarvestus. Saab sooritada kuni ülejärgmise punase joone päevani.<br />
<br />
4. Esitada akadeemilist liikumist taotlevad dokumendid: immatrikuleerimine, õppekava või -vormi vahetamine. 1 päev enne punase joone päeva.<br />
<br />
Eksamit on võimalik ainet uuesti deklareerimata korduv sooritada 2 korda. Akadeemilisele õiendile läheb kirja kõrgeim saadud hinne.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vuibo&diff=56002User:Vuibo2012-11-06T06:55:45Z<p>Vuibo: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Vivian Uibo<br><br />
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2012<br />
<br />
==Essee päevase õppekava loengutest==<br />
Tutvustavates loengutes rääkisid tarkvara administreerimisest ja arendamisest erinevate tasandite inimesed. Ühise joonena tooksin loengutest välja, et erialast ka kõige tehnilisemat või kindlapiirilisemat vaadet esindades, jõuti paratamatult punkti, kus toodi esile pehmeid väärtusi. Programmeerimisele vaadati rohkem kui loomingulisele, mitte tehnilisele tegevusele. Korduvalt rõhutati suhtlus-, meeskonnatöö oskust ja häid isikuomadusi. Loengud olid raskusastmelt loogilises järjestuses. Loengute lindistusi järjest või üle vaadates leidus nii vasturääkivusi kui seostuvaid ideid.<br />
<br />
Helpdeski tööd tutvustasid Skype’i töötajad. Töö pakub mitmeid võimalusi: olla kursis uute tehnoloogiatega, olla kursis asutuse infosüsteemidega, suhelda inimestega, luua uusi kontakte. Helpdeski tööd nähti hea praktilise eeldusena süsteemi administraatoriks saamise karjääriredelil. Loengu ettekandjate arvates on helpdesk tulevikus naiste pärusmaa. Jaanika Liivi poolt peetud loengus rõhutati samuti, et naistel on IT-maailmas tulevikku... programmeerijatena.<br />
<br />
Liiv tõi välja, et programmeerimisel on vaja eelkõige loovust. Selleks, et luua IT-maailmas peab oma mõtteid struktureerima. Peab olema kindel eesmärk, mille saavutamine on jagatav väiksemateks etappideks. Programmeerimine peaks olema pigem oskus mõelda erinevaid eesmärgini viivaid teid, kui et kirjutada koodi mingis kindlas keeles. Arvan, et just seda mõtleb loengu pidaja edastades sõnumit:''„Programming, do you speak it?”'' Küllap saab olema väga raske tõmmata piiri teiste koodist õppimise, jalgratta leiutamise ja efektiivsuse vahele.<br />
<br />
Valmistatud programmid peavad olema intuitiivselt hoomatavad. Igale kasutajapoolsele tegevusele peab järgnema tagajärg. Loengus oli see väide esitatud mängude näitel. Olen kogenud, et selline nõue kehtib ka enamikele avalikele rakendustele: panga teenused, teenused erinevate taotluste esitamiseks jne. Luues programmi eeldusega, et see on mõeldud laiale kasutajaskonnale, tuleb arvestada, et katse-eksituse meetodil ei tuleks kasutajal eksituse poolel liigseid probleeme.<br />
<br />
Rõhutati veel teisigi esmapilgul väheolulistena tunduvaid nähtusi. Õppida on oluliselt lihtsam kuuludes mõnesse kommuuni. Seejuures ei tohiks lasta end mõjutada stereotüüpsest mõtlemisest ja propagandast.<br />
<br />
Andres Septer rääkis IT tööturust jagades IT-s pakutavad võimalused kaheks või kolmeks lähtudes kas kasutatavast tarkvarast või inimestest, kes mingis sfääris valdavalt töötavad. Paljuski sõltub inimese omadustest, millisesse töölõiku ta tööle saab. IT-teenused jäävad alati tugiteenusteks. Ilma korraliku äripooleta müüvad tooted halvasti ja teades oma nõrku külgi võiks vähemalt sellel tasandil jääda tegevuse juurde, mis endal hästi välja tuleb.<br />
<br />
Töötajana on valik olla: generalist – teada kõigest natuke – või spetsialist – teada ühest asjast põhjalikult. Ettevõtted võib töömeetodi poolest jagada horisontaalseteks, kus protsess tehakse töötaja poolt ära algusest lõpuni, või vertikaalseks, kus töötaja on lüli protsessi ahelas. Ennast tööjõuturul sisse töötanud inimesena soovitab lektor otsida väljakutseid erasektorist, mis on vähemate piirangutega, paremini tasustatud ja kiirema arenguga.<br />
<br />
Esitatud liigitused võivad olla väga meelevaldsed ja liiga üldistavad, kuid enne kui taipad leiad, et mõne loengu puhul nähtust ühte või teise kassi kuuluvaks klassifitseerimas.<br />
<br />
Väga tabavalt oli järgmiseks loengupidajaks kutsutud Martin Paljak, kelle loeng oli kõike muud kui rangepiiriline. Praktikas on kõik muutuv, võimalusi on palju ning seatud piirangute puhul tuleks küsida, kui mõistlik on neid järgida. Ainus, mille eest vastutama peab, on enda hea maine. Ei tohi unustada, et suhtluse osapoolteks on eelkõige inimesed. Internetis leitav ei ole vaid 0 ja 1 jada, vaid on kellegi jaoks oluline või mõjutab kellegi elu. Samalihtsalt tekivad ka eelarvamused. Loengus kirjeldatud vabaduse nautimiseks peaks, minu hinnangul olema valdkonnas kas väga kogenud või lihtsalt geniaalne.<br />
<br />
''Freelancer''’i elule vastupidiselt tutvustas Ignite OÜ eraettevõttes toimivat IT arendust. Laias plaanis peab firma pakkuma palju enamat, kui seda on IT-lahendused. Ka selles loengus rõhutati meeskonnatöö olulisust. Üks inimene teab alati vähem, kui suur grupp. Selleks, et vähese töötajate arvuga erafirma toimiks peab iga inimene vastutama oma töö lõigu eest ning kandma ka kollektiivset vastust – töötatakse ühise eesmärgi nimel. Mis puudutab töö keskkonda ja -kultuuri, siis selles osas saab tööandja palju ära teha.<br />
<br />
Mõtlema panev oli agiilse tarkvara arenduse tutvustus. Tõepoolest säästab bürokraatiasse vähem panustades aega ja võib saavutada, ka mitu korda algusest peale tehes, lõpuks parema tulemuse. Avalikus sektoris piiravad lepingud paljuski agiilse tarkvara arendamise võimalust. Toimib nii tsükliline arendamine, kui arenduse osas läbirääkimine, kuid eksimist, mis on parema lahenduse leidmisele kohati paratamatu, lubatakse vähem. Kristjan Karmo rõhutas, et ka agiilset tarkvara arendus omab kindlaid etappe ja ülesehitust. Selle vastu eksimine ei anna enam seda effekti, mis arenduse eesmärgiks oli.<br />
<br />
Lisaks räägiti programmide testimisvajadusest, erinevatest testimise tasemetest, viisidest ja testimisega seotud müütidest. Olgugi et üldfunktsionaalsuse testimine on automatiseeritav, ei vähene testimise vajalikkus. Uuriva testimisega püütakse katta neid juhtumeid, mida programmeerijad pole suutnud ette näha. Testimine on tihti alahinnatud, sest enamasti ei arvutata välja palju testimisel leitud viga maksma oleks läinud. IT-s töötamine on tihti tänamatu amet. Nagu testija töö tulemusena saadakse lõpuks vastus, et kõik on korras nii ei märgata süsteemi administraatori töö vajalikkust enne kui midagi on põhjalikult rivist väljas.<br />
<br />
Viimane loeng tutvustas süsteemi administraatori töö mitmekülgsust. On mõistetav, et Põhja-Eesti regionaalhaiglale on IT tugiteenuseks. Kasutatavad programmid on sisse ostetud ehk IT arendusega tegeletakse seal väga väikses mastaabis. Maastiku kaardistamise ja välitööga seotud eluvaldkondade puhul on tööjaamade mobiilseks muutmise vajadus selgemini mõistetav. Seetõttu ehk sama idee rakendamine meditsiinis on võib olla tõesti innovaatiline. Siinkohal tuleb meeles pidada, et suurettevõttes on väikesete muudatuste sisse viimine vaevaline, kuid võib viia väga suure kokkuhoiuni. Ka Siim Vene ise tunnistas, et innovaatilisus toimub väikeettevõtetes ning ostetakse suurettevõtete poolt pigem kokku.<br />
<br />
Eriala tutvustavate loengutena olid teemad väga hästi valitud. Loengud keskendusid tööturu võimaluste kirjeldamisele. Tulevikus keskendub mobiili rakendustele tõenäoliselt eraldi loeng. Samuti võib huvi pakkuda ka loeng Eesti riigi kasutada olevatest andmebaasidest, neile kehtivatest nõuetest ja nende arendamises ette tulevatest tõrgetest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui tegu ei ole mitteilmumise, vaid ikka ainult läbikukkumisega on võimalik eksamit veel 2 korda korduvsooritada 2 semestri jooksul, arvestatuna aine õpetamissemestrist, õppejõu poolt määratud aegadel ja korras. Korduseksamitele tuleb registreeruda õppeosakonnas, mõningatel juhtudel on see võimalik ka ÕIS-s. Korduseksam on REV kohal tasuline – 14,2€ ja riigieelarvelisel kohal tasuta. Tasu peab olema makstud eksami toimumise päeva üle-eelmiseks õhtuks.<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? <br />
<br />
<br />
===Vastus===<br />
Enne punase joone päeva tuleb:<br />
<br />
1. Registreeruda ainetele ehk esitada deklaratsioon semestris õpitavate ainete kohta.<br />
<br />
2. Esitada soovi korral VÕTA taotlus – 10 tööpäeva enne punase joone päeva.<br />
<br />
3. Tuleb vaadata üle, kas leidub aineid, milles on vaja teha korduvarvestus. Saab sooritada kuni ülejärgmise punase joone päevani.<br />
<br />
4. Esitada akadeemilist liikumist taotlevad dokumendid: immatrikuleerimine, õppekava või -vormi vahetamine. 1 päev enne punase joone päeva.<br />
<br />
Eksamit on võimalik ainet uuesti deklareerimata korduv sooritada 2 korda. Akadeemilisele õiendile läheb kirja kõrgeim saadud hinne.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vuibo&diff=53768User:Vuibo2012-10-25T14:23:14Z<p>Vuibo: /* Vastus */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Vivian Uibo<br><br />
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2012<br />
<br />
==Essee päevase õppekava loengutest==<br />
Tutvustavates loengutes rääkisid tarkvara administreerimisest ja arendamisest erinevate tasandite inimesed. Ühise joonena tooksin loengutest välja, et erialast ka kõige tehnilisemat või kindlapiirilisemat vaadet esindades, jõuti paratamatult punkti, kus toodi esile pehmeid väärtusi. Programmeerimisele vaadati rohkem kui loomingulisele, mitte tehnilisele tegevusele. Korduvalt rõhutati suhtlus-, meeskonnatöö oskust ja häid isikuomadusi. Loengud olid raskusastmelt loogilises järjestuses. Loengute lindistusi järjest või üle vaadates leidus nii vasturääkivusi kui seostuvaid ideid.<br />
<br />
Helpdeski tööd tutvustasid Skype’i töötajad. Töö pakub mitmeid võimalusi: olla kursis uute tehnoloogiatega, olla kursis asutuse infosüsteemidega, suhelda inimestega, luua uusi kontakte. Helpdeski tööd nähti hea praktilise eeldusena süsteemi administraatoriks saamise karjääriredelil. Loengu ettekandjate arvates on helpdesk tulevikus naiste pärusmaa. Jaanika Liivi poolt peetud loengus rõhutati samuti, et naistel on IT-maailmas tulevikku... programmeerijatena.<br />
<br />
Liiv tõi välja, et programmeerimisel on vaja eelkõige loovust. Selleks, et luua IT-maailmas peab oma mõtteid struktureerima. Peab olema kindel eesmärk, mille saavutamine on jagatav väiksemateks etappideks. Programmeerimine peaks olema pigem oskus mõelda erinevaid eesmärgini viivaid teid, kui et kirjutada koodi mingis kindlas keeles. Arvan, et just seda mõtleb loengu pidaja edastades sõnumit:''„Programming, do you speak it?”'' Küllap saab olema väga raske tõmmata piiri teiste koodist õppimise, jalgratta leiutamise ja efektiivsuse vahele.<br />
<br />
Valmistatud programmid peavad olema intuitiivselt hoomatavad. Igale kasutajapoolsele tegevusele peab järgnema tagajärg. Loengus oli see väide esitatud mängude näitel. Olen kogenud, et selline nõue kehtib ka enamikele avalikele rakendustele: panga teenused, teenused erinevate taotluste esitamiseks jne. Luues programmi eeldusega, et see on mõeldud laiale kasutajaskonnale, tuleb arvestada, et katse-eksituse meetodil ei tuleks kasutajal eksituse poolel liigseid probleeme.<br />
<br />
Rõhutati veel teisigi esmapilgul väheolulistena tunduvaid nähtusi. Õppida on oluliselt lihtsam kuuludes mõnesse kommuuni. Seejuures ei tohiks lasta end mõjutada stereotüüpsest mõtlemisest ja propagandast.<br />
<br />
Andres Septer rääkis IT tööturust jagades IT-s pakutavad võimalused kaheks või kolmeks lähtudes kas kasutatavast tarkvarast või inimestest, kes mingis sfääris valdavalt töötavad. Paljuski sõltub inimese omadustest, millisesse töölõiku ta tööle saab. IT-teenused jäävad alati tugiteenusteks. Ilma korraliku äripooleta müüvad tooted halvasti ja teades oma nõrku külgi võiks vähemalt sellel tasandil jääda tegevuse juurde, mis endal hästi välja tuleb.<br />
<br />
Töötajana on valik olla: generalist – teada kõigest natuke – või spetsialist – teada ühest asjast põhjalikult. Ettevõtted võib töömeetodi poolest jagada horisontaalseteks, kus protsess tehakse töötaja poolt ära algusest lõpuni, või vertikaalseks, kus töötaja on lüli protsessi ahelas. Ennast tööjõuturul sisse töötanud inimesena soovitab lektor otsida väljakutseid erasektorist, mis on vähemate piirangutega, paremini tasustatud ja kiirema arenguga.<br />
<br />
Esitatud liigitused võivad olla väga meelevaldsed ja liiga üldistavad, kuid enne kui taipad leiad, et mõne loengu puhul nähtust ühte või teise kassi kuuluvaks klassifitseerimas.<br />
<br />
Väga tabavalt oli järgmiseks loengupidajaks kutsutud Martin Paljak, kelle loeng oli kõike muud kui rangepiiriline. Praktikas on kõik muutuv, võimalusi on palju ning seatud piirangute puhul tuleks küsida, kui mõistlik on neid järgida. Ainus, mille eest vastutama peab, on enda hea maine. Loengus kirjeldatud vabaduse nautimiseks peaks, minu hinnangul olema valdkonnas kas väga kogenud või lihtsalt geniaalne.<br />
<br />
''Freelancer''’i elule vastupidiselt tutvustas Ignite OÜ eraettevõttes toimivat IT arendust. Laias plaanis peab firma pakkuma palju enamat, kui seda on IT-lahendused. Ka selles loengus rõhutati meeskonnatöö olulisust. Üks inimene teab alati vähem, kui suur grupp. Selleks, et vähese töötajate arvuga erafirma toimiks peab iga inimene vastutama oma töö lõigu eest ning kandma ka kollektiivset vastust – töötatakse ühise eesmärgi nimel. Mis puudutab töö keskkonda ja -kultuuri, siis selles osas saab tööandja palju ära teha.<br />
<br />
Mõtlema panev oli agiilse tarkvara arenduse tutvustus. Tõepoolest säästab bürokraatiasse vähem panustades aega ja võib saavutada, ka mitu korda algusest peale tehes, lõpuks parema tulemuse. Avalikus sektoris piiravad lepingud paljuski agiilse tarkvara arendamise võimalust. Toimib nii tsükliline arendamine, kui arenduse osas läbirääkimine, kuid eksimist, mis on parema lahenduse leidmisele kohati paratamatu, lubatakse vähem. Kristjan Karmo rõhutas, et ka agiilset tarkvara arendus omab kindlaid etappe ja ülesehitust. Selle vastu eksimine ei anna enam seda effekti, mis arenduse eesmärgiks oli.<br />
<br />
Lisaks räägiti programmide testimisvajadusest, erinevatest testimise tasemetest, viisidest ja testimisega seotud müütidest. Olgugi et üldfunktsionaalsuse testimine on automatiseeritav, ei vähene testimise vajalikkus. Uuriva testimisega püütakse katta neid juhtumeid, mida programmeerijad pole suutnud ette näha. Testimine on tihti alahinnatud, sest enamasti ei arvutata välja palju testimisel leitud viga maksma oleks läinud. IT-s töötamine on tihti tänamatu amet. Nagu testija töö tulemusena saadakse lõpuks vastus, et kõik on korras nii ei märgata süsteemi administraatori töö vajalikkust enne kui midagi on põhjalikult rivist väljas.<br />
<br />
Viimane loeng tutvustas süsteemi administraatori töö mitmekülgsust. On mõistetav, et Põhja-Eesti regionaalhaiglale on IT tugiteenuseks. Kasutatavad programmid on sisse ostetud ehk IT arendusega tegeletakse seal väga väikses mastaabis. Maastiku kaardistamise ja välitööga seotud eluvaldkondade puhul on tööjaamade mobiilseks muutmise vajadus selgemini mõistetav. Seetõttu ehk sama idee rakendamine meditsiinis on võib olla tõesti innovaatiline. Siinkohal tuleb meeles pidada, et suurettevõttes on väikesete muudatuste sisse viimine vaevaline, kuid võib viia väga suure kokkuhoiuni. Ka Siim Vene ise tunnistas, et innovaatilisus toimub väikeettevõtetes ning ostetakse suurettevõtete poolt pigem kokku.<br />
<br />
Eriala tutvustavate loengutena olid teemad väga hästi valitud. Loengud keskendusid tööturu võimaluste kirjeldamisele. Tulevikus keskendub mobiili rakendustele tõenäoliselt eraldi loeng. Samuti võib huvi pakkuda ka loeng Eesti riigi kasutada olevatest andmebaasidest, neile kehtivatest nõuetest ja nende arendamises ette tulevatest tõrgetest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui tegu ei ole mitteilmumise, vaid ikka ainult läbikukkumisega on võimalik eksamit veel 2 korda korduvsooritada 2 semestri jooksul, arvestatuna aine õpetamissemestrist, õppejõu poolt määratud aegadel ja korras. Korduseksamitele tuleb registreeruda õppeosakonnas, mõningatel juhtudel on see võimalik ka ÕIS-s. Korduseksam on REV kohal tasuline – 14,2€ ja riigieelarvelisel kohal tasuta. Tasu peab olema makstud eksami toimumise päeva üle-eelmiseks õhtuks.<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? <br />
<br />
<br />
===Vastus===<br />
Enne punase joone päeva tuleb:<br />
<br />
1. Registreeruda ainetele ehk esitada deklaratsioon semestris õpitavate ainete kohta.<br />
<br />
2. Esitada soovi korral VÕTA taotlus – 10 tööpäeva enne punase joone päeva.<br />
<br />
3. Tuleb vaadata üle, kas leidub aineid, milles on vaja teha korduvarvestus. Saab sooritada kuni ülejärgmise punase joone päevani.<br />
<br />
4. Esitada akadeemilist liikumist taotlevad dokumendid: immatrikuleerimine, õppekava või -vormi vahetamine. 1 päev enne punase joone päeva.<br />
<br />
Eksamit on võimalik ainet uuesti deklareerimata korduv sooritada 2 korda. Akadeemilisele õiendile läheb kirja kõrgeim saadud hinne.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vuibo&diff=53767User:Vuibo2012-10-25T14:20:17Z<p>Vuibo: /* Essee päevase õppekava loengutest */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Vivian Uibo<br><br />
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2012<br />
<br />
==Essee päevase õppekava loengutest==<br />
Tutvustavates loengutes rääkisid tarkvara administreerimisest ja arendamisest erinevate tasandite inimesed. Ühise joonena tooksin loengutest välja, et erialast ka kõige tehnilisemat või kindlapiirilisemat vaadet esindades, jõuti paratamatult punkti, kus toodi esile pehmeid väärtusi. Programmeerimisele vaadati rohkem kui loomingulisele, mitte tehnilisele tegevusele. Korduvalt rõhutati suhtlus-, meeskonnatöö oskust ja häid isikuomadusi. Loengud olid raskusastmelt loogilises järjestuses. Loengute lindistusi järjest või üle vaadates leidus nii vasturääkivusi kui seostuvaid ideid.<br />
<br />
Helpdeski tööd tutvustasid Skype’i töötajad. Töö pakub mitmeid võimalusi: olla kursis uute tehnoloogiatega, olla kursis asutuse infosüsteemidega, suhelda inimestega, luua uusi kontakte. Helpdeski tööd nähti hea praktilise eeldusena süsteemi administraatoriks saamise karjääriredelil. Loengu ettekandjate arvates on helpdesk tulevikus naiste pärusmaa. Jaanika Liivi poolt peetud loengus rõhutati samuti, et naistel on IT-maailmas tulevikku... programmeerijatena.<br />
<br />
Liiv tõi välja, et programmeerimisel on vaja eelkõige loovust. Selleks, et luua IT-maailmas peab oma mõtteid struktureerima. Peab olema kindel eesmärk, mille saavutamine on jagatav väiksemateks etappideks. Programmeerimine peaks olema pigem oskus mõelda erinevaid eesmärgini viivaid teid, kui et kirjutada koodi mingis kindlas keeles. Arvan, et just seda mõtleb loengu pidaja edastades sõnumit:''„Programming, do you speak it?”'' Küllap saab olema väga raske tõmmata piiri teiste koodist õppimise, jalgratta leiutamise ja efektiivsuse vahele.<br />
<br />
Valmistatud programmid peavad olema intuitiivselt hoomatavad. Igale kasutajapoolsele tegevusele peab järgnema tagajärg. Loengus oli see väide esitatud mängude näitel. Olen kogenud, et selline nõue kehtib ka enamikele avalikele rakendustele: panga teenused, teenused erinevate taotluste esitamiseks jne. Luues programmi eeldusega, et see on mõeldud laiale kasutajaskonnale, tuleb arvestada, et katse-eksituse meetodil ei tuleks kasutajal eksituse poolel liigseid probleeme.<br />
<br />
Rõhutati veel teisigi esmapilgul väheolulistena tunduvaid nähtusi. Õppida on oluliselt lihtsam kuuludes mõnesse kommuuni. Seejuures ei tohiks lasta end mõjutada stereotüüpsest mõtlemisest ja propagandast.<br />
<br />
Andres Septer rääkis IT tööturust jagades IT-s pakutavad võimalused kaheks või kolmeks lähtudes kas kasutatavast tarkvarast või inimestest, kes mingis sfääris valdavalt töötavad. Paljuski sõltub inimese omadustest, millisesse töölõiku ta tööle saab. IT-teenused jäävad alati tugiteenusteks. Ilma korraliku äripooleta müüvad tooted halvasti ja teades oma nõrku külgi võiks vähemalt sellel tasandil jääda tegevuse juurde, mis endal hästi välja tuleb.<br />
<br />
Töötajana on valik olla: generalist – teada kõigest natuke – või spetsialist – teada ühest asjast põhjalikult. Ettevõtted võib töömeetodi poolest jagada horisontaalseteks, kus protsess tehakse töötaja poolt ära algusest lõpuni, või vertikaalseks, kus töötaja on lüli protsessi ahelas. Ennast tööjõuturul sisse töötanud inimesena soovitab lektor otsida väljakutseid erasektorist, mis on vähemate piirangutega, paremini tasustatud ja kiirema arenguga.<br />
<br />
Esitatud liigitused võivad olla väga meelevaldsed ja liiga üldistavad, kuid enne kui taipad leiad, et mõne loengu puhul nähtust ühte või teise kassi kuuluvaks klassifitseerimas.<br />
<br />
Väga tabavalt oli järgmiseks loengupidajaks kutsutud Martin Paljak, kelle loeng oli kõike muud kui rangepiiriline. Praktikas on kõik muutuv, võimalusi on palju ning seatud piirangute puhul tuleks küsida, kui mõistlik on neid järgida. Ainus, mille eest vastutama peab, on enda hea maine. Loengus kirjeldatud vabaduse nautimiseks peaks, minu hinnangul olema valdkonnas kas väga kogenud või lihtsalt geniaalne.<br />
<br />
''Freelancer''’i elule vastupidiselt tutvustas Ignite OÜ eraettevõttes toimivat IT arendust. Laias plaanis peab firma pakkuma palju enamat, kui seda on IT-lahendused. Ka selles loengus rõhutati meeskonnatöö olulisust. Üks inimene teab alati vähem, kui suur grupp. Selleks, et vähese töötajate arvuga erafirma toimiks peab iga inimene vastutama oma töö lõigu eest ning kandma ka kollektiivset vastust – töötatakse ühise eesmärgi nimel. Mis puudutab töö keskkonda ja -kultuuri, siis selles osas saab tööandja palju ära teha.<br />
<br />
Mõtlema panev oli agiilse tarkvara arenduse tutvustus. Tõepoolest säästab bürokraatiasse vähem panustades aega ja võib saavutada, ka mitu korda algusest peale tehes, lõpuks parema tulemuse. Avalikus sektoris piiravad lepingud paljuski agiilse tarkvara arendamise võimalust. Toimib nii tsükliline arendamine, kui arenduse osas läbirääkimine, kuid eksimist, mis on parema lahenduse leidmisele kohati paratamatu, lubatakse vähem. Kristjan Karmo rõhutas, et ka agiilset tarkvara arendus omab kindlaid etappe ja ülesehitust. Selle vastu eksimine ei anna enam seda effekti, mis arenduse eesmärgiks oli.<br />
<br />
Lisaks räägiti programmide testimisvajadusest, erinevatest testimise tasemetest, viisidest ja testimisega seotud müütidest. Olgugi et üldfunktsionaalsuse testimine on automatiseeritav, ei vähene testimise vajalikkus. Uuriva testimisega püütakse katta neid juhtumeid, mida programmeerijad pole suutnud ette näha. Testimine on tihti alahinnatud, sest enamasti ei arvutata välja palju testimisel leitud viga maksma oleks läinud. IT-s töötamine on tihti tänamatu amet. Nagu testija töö tulemusena saadakse lõpuks vastus, et kõik on korras nii ei märgata süsteemi administraatori töö vajalikkust enne kui midagi on põhjalikult rivist väljas.<br />
<br />
Viimane loeng tutvustas süsteemi administraatori töö mitmekülgsust. On mõistetav, et Põhja-Eesti regionaalhaiglale on IT tugiteenuseks. Kasutatavad programmid on sisse ostetud ehk IT arendusega tegeletakse seal väga väikses mastaabis. Maastiku kaardistamise ja välitööga seotud eluvaldkondade puhul on tööjaamade mobiilseks muutmise vajadus selgemini mõistetav. Seetõttu ehk sama idee rakendamine meditsiinis on võib olla tõesti innovaatiline. Siinkohal tuleb meeles pidada, et suurettevõttes on väikesete muudatuste sisse viimine vaevaline, kuid võib viia väga suure kokkuhoiuni. Ka Siim Vene ise tunnistas, et innovaatilisus toimub väikeettevõtetes ning ostetakse suurettevõtete poolt pigem kokku.<br />
<br />
Eriala tutvustavate loengutena olid teemad väga hästi valitud. Loengud keskendusid tööturu võimaluste kirjeldamisele. Tulevikus keskendub mobiili rakendustele tõenäoliselt eraldi loeng. Samuti võib huvi pakkuda ka loeng Eesti riigi kasutada olevatest andmebaasidest, neile kehtivatest nõuetest ja nende arendamises ette tulevatest tõrgetest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui tegu ei ole mitteilmumise, vaid ikka ainult läbikukkumisega on võimalik eksamit veel 2 korda korduvsooritada 2 semestri jooksul, arvestatuna aine õpetamissemestrist, õppejõu poolt määratud aegadel ja korras. Korduseksamitele tuleb registreeruda õppeosakonnas, mõningatel juhtudel on see võimalik ka ÕIS-s. Korduseksam on REV kohal tasuline – 14,2€ ja riigieelarvelisel kohal tasuta. Tasu peab olema makstud eksami toimumise päeva üle-eelmiseks õhtuks.<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? <br />
<br />
<br />
===Vastus===<br />
Enne punase joone päeva tuleb:<br />
<br />
1. Registreeruda ainetele ehk esitada deklaratsioon semestris õpitavate ainete kohta.<br />
<br />
2. Esitada soovi korral VÕTA taotlus – 10 tööpäeva enne punase joone päeva.<br />
<br />
3. Tuleb vaadata üle, kas leidub aineid, milles on vaja teha korduvarvestus. Saab sooritada kuni ülejärgmise punase joone päevani.<br />
<br />
4. Esitada akadeemilist liikumist taotlevad dokumendid: immatrikuleerimine, õppekava või -vormi vahetamine. 1 päev enne punase joone päeva.<br />
<br />
Eksamit on võimalik ainet uuesti deklareerimata korduv sooritada 2 korda. Akadeemilisele õiendile läheb kirja kõrgeim saadud hinne.</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vuibo&diff=53765User:Vuibo2012-10-25T09:14:17Z<p>Vuibo: /* Vastus */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Vivian Uibo<br><br />
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2012<br />
<br />
==Essee päevase õppekava loengutest==<br />
Tutvustavates loengutes rääkisid tarkvara administreerimisest ja arendamisest erinevate tasandite inimesed. Ühise joonena tooksin loengutest välja, et erialast ka kõige tehnilisemat või kindlapiirilisemat vaadet esindades, jõuti paratamatult punkti, kus toodi esile pehmeid väärtusi. Programmeerimisele vaadati rohkem kui loomingulisele, mitte tehnilisele tegevusele. Korduvalt rõhutati suhtlus-, meeskonnatöö oskust ja häid isikuomadusi. Loengud olid raskusastmelt loogilises järjestuses. Loengute lindistusi järjest või üle vaadates leidus nii vasturääkivusi kui seostuvaid ideid.<br />
<br />
Helpdeski tööd tutvustasid Skype’i töötajad. Töö pakub mitmeid võimalusi: olla kursis uute tehnoloogiatega, olla kursis asutuse infosüsteemidega, suhelda inimestega, luua uusi kontakte. Helpdeski tööd nähti hea praktilise eeldusena süsteemi administraatoriks saamise karjääriredelil. Loengu ettekandjate arvates on helpdesk tulevikus naiste pärusmaa. Jaanika Liivi poolt peetud loengus rõhutati samuti, et naistel on IT-maailmas tulevikku... programmeerijatena.<br />
<br />
Liiv tõi välja, et programmeerimisel on vaja eelkõige loovust. Selleks, et luua IT-maailmas peab oma mõtteid struktureerima. Peab olema kindel eesmärk, mille saavutamine on jagatav väiksemateks etappideks. Programmeerimine peaks olema pigem oskus mõelda erinevaid eesmärgini viivaid teid, kui et kirjutada koodi mingis kindlas keeles. Arvan, et just seda mõtleb loengu pidaja edastades sõnumit:''„Programming, do you speak it?”'' Küllap saab olema väga raske tõmmata piiri teiste koodist õppimise, jalgratta leiutamise ja efektiivsuse vahele.<br />
<br />
Valmistatud programmid peavad olema intuitiivselt hoomatavad. Igale kasutajapoolsele tegevusele peab järgnema tagajärg. Loengus oli see väide esitatud mängude näitel. Olen kogenud, et selline nõue kehtib ka enamikele avalikele rakendustele: panga teenused, teenused erinevate taotluste esitamiseks jne. Luues programmi eeldusega, et see on mõeldud laiale kasutajaskonnale, tuleb arvestada, et katse-eksituse meetodil ei tuleks kasutajal eksituse poolel liigseid probleeme.<br />
<br />
Rõhutati veel teisigi esmapilgul väheolulistena tunduvaid nähtusi. Õppida on oluliselt lihtsam kuuludes mõnesse kommuuni. Seejuures ei tohiks lasta end mõjutada stereotüüpsest mõtlemisest ja propagandast.<br />
<br />
Andres Septer rääkis IT tööturust jagades IT-s pakutavad võimalused kaheks või kolmeks lähtudes kas kasutatavast tarkvarast või inimestest, kes mingis sfääris valdavalt töötavad. Paljuski sõltub inimese omadustest, millisesse töölõiku ta tööle saab. IT-teenused jäävad alati tugiteenusteks. Ilma korraliku äripooleta müüvad tooted halvasti ja teades oma nõrku külgi võiks vähemalt sellel tasandil jääda tegevuse juurde, mis endal hästi välja tuleb.<br />
<br />
Töötajana on valik olla: generalist – teada kõigest natuke – või spetsialist – teada ühest asjast põhjalikult. Ettevõtted võib töömeetodi poolest jagada horisontaalseteks, kus protsess tehakse töötaja poolt ära algusest lõpuni, või vertikaalseks, kus töötaja on lüli protsessi ahelas. Ennast tööjõuturul sisse töötanud inimesena soovitab lektor otsida väljakutseid erasektorist, mis on vähemate piirangutega, paremini tasustatud ja kiirema arenguga.<br />
<br />
Esitatud liigitused võivad olla väga meelevaldsed ja liiga üldistavad, kuid enne kui taipad leiad, et mõne loengu puhul nähtust ühte või teise kassi kuuluvaks klassifitseerimas.<br />
<br />
Väga tabavalt oli järgmiseks loengupidajaks kutsutud Martin Paljak, kelle loeng oli kõike muud kui rangepiiriline. Praktikas on kõik muutuv, võimalusi on palju ning seatud piirangute puhul tuleks küsida, kui mõistlik on neid järgida. Ainus, mille eest vastutama peab, on enda hea maine. Loengus kirjeldatud vabaduse nautimiseks peaks, minu hinnangul olema valdkonnas kas väga kogenud või lihtsalt geniaalne.<br />
<br />
''Freelancer''’i elule vastupidiselt tutvustas Ignite OÜ eraettevõttes toimivat IT arendust. Laias plaanis peab firma pakkuma palju enamat, kui seda on IT-lahendused. Ka selles loengus rõhutati meeskonnatöö olulisust. Üks inimene teab alati vähem, kui suur grupp. Selleks, et vähese töötajate arvuga erafirma toimiks peab iga inimene vastutama oma töö lõigu eest ning kandma ka kollektiivset vastust – töötatakse ühise eesmärgi nimel. Mis puudutab töö keskkonda ja -kultuuri, siis selles osas saab tööandja palju ära teha.<br />
<br />
Mõtlema panev oli agiilne tarkvara arendus. Tõepoolest säästab bürokraatiasse vähem panustades aega ja võib saavutada, ka mitu korda algusest peale tehes, lõpuks parema tulemuse. Avalikus sektoris piiravad lepingud paljuski agiilse tarkvara arendamise võimalust. Toimib nii tsükliline arendamine, kui arenduse osas läbirääkimine, kuid eksimist, mis on parema lahenduse leidmisele kohati paratamatu, lubatakse vähem.<br />
Kristjan Karmo rõhutas, et ka agiilset tarkvara arendus omab kindlaid etappe ja ülesehitust. Selle vastu eksimine ei anna enam seda effekti, mis on agiilse tarkvara arenduse eesmärgiks.<br />
<br />
Lisaks räägiti programmide testimisvajadusest, erinevatest testimise tasemetest, viisidest ja testimisega seotud müütidest. Olgugi et üldfunktsionaalsuse testimine on automatiseeritav, ei vähene testimise vajalikkus. Uuriva testimisega püütakse katta neid juhtumeid, mida programmeerijad pole suutnud ette näha. Testimine on tihti alahinnatud, sest enamasti ei arvutata välja palju testimisel leitud viga maksma oleks läinud. IT-s töötamine on tihti tänamatu amet. Nagu testija töö tulemusena saadakse lõpuks vastus, et kõik on korras nii ei märgata süsteemi administraatori töö vajalikkust enne kui midagi on põhjalikult rivist väljas.<br />
<br />
Viimane loeng tutvustas süsteemi administraatori töö mitmekülgsust. On mõistetav, et Põhja-Eesti regionaalhaiglale on IT tugiteenuseks. Kasutatavad programmid on sisse ostetud ehk IT arendusega tegeletakse seal väga väikses mastaabis. Maastiku kaardistamise ja välitööga seotud eluvaldkondade puhul on tööjaamade mobiilseks muutmise vajadus selgemini mõistetav. Seetõttu ehk sama idee rakendamine meditsiinis on võib olla tõesti innovaatiline. Siinkohal tuleb meeles pidada, et suurettevõttes on väikesete muudatuste sisse viimine vaevaline, kuid võib viia väga suure kokkuhoiuni. Ka Siim Vene ise tunnistas, et innovaatilisus toimub väikeettevõtetes ning ostetakse suurettevõtete poolt pigem kokku.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui tegu ei ole mitteilmumise, vaid ikka ainult läbikukkumisega on võimalik eksamit veel 2 korda korduvsooritada 2 semestri jooksul, arvestatuna aine õpetamissemestrist, õppejõu poolt määratud aegadel ja korras. Korduseksamitele tuleb registreeruda õppeosakonnas, mõningatel juhtudel on see võimalik ka ÕIS-s. Korduseksam on REV kohal tasuline – 14,2€ ja riigieelarvelisel kohal tasuta. Tasu peab olema makstud eksami toimumise päeva üle-eelmiseks õhtuks.<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? <br />
<br />
<br />
===Vastus===<br />
Enne punase joone päeva tuleb:<br />
<br />
1. Registreeruda ainetele ehk esitada deklaratsioon semestris õpitavate ainete kohta.<br />
<br />
2. Esitada soovi korral VÕTA taotlus – 10 tööpäeva enne punase joone päeva.<br />
<br />
3. Tuleb vaadata üle, kas leidub aineid, milles on vaja teha korduvarvestus. Saab sooritada kuni ülejärgmise punase joone päevani.<br />
<br />
4. Esitada akadeemilist liikumist taotlevad dokumendid: immatrikuleerimine, õppekava või -vormi vahetamine. 1 päev enne punase joone päeva.<br />
<br />
Eksamit on võimalik ainet uuesti deklareerimata korduv sooritada 2 korda. Akadeemilisele õiendile läheb kirja kõrgeim saadud hinne.</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vuibo&diff=53764User:Vuibo2012-10-25T09:13:34Z<p>Vuibo: /* Essee päevase õppekava loengutest */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Vivian Uibo<br><br />
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2012<br />
<br />
==Essee päevase õppekava loengutest==<br />
Tutvustavates loengutes rääkisid tarkvara administreerimisest ja arendamisest erinevate tasandite inimesed. Ühise joonena tooksin loengutest välja, et erialast ka kõige tehnilisemat või kindlapiirilisemat vaadet esindades, jõuti paratamatult punkti, kus toodi esile pehmeid väärtusi. Programmeerimisele vaadati rohkem kui loomingulisele, mitte tehnilisele tegevusele. Korduvalt rõhutati suhtlus-, meeskonnatöö oskust ja häid isikuomadusi. Loengud olid raskusastmelt loogilises järjestuses. Loengute lindistusi järjest või üle vaadates leidus nii vasturääkivusi kui seostuvaid ideid.<br />
<br />
Helpdeski tööd tutvustasid Skype’i töötajad. Töö pakub mitmeid võimalusi: olla kursis uute tehnoloogiatega, olla kursis asutuse infosüsteemidega, suhelda inimestega, luua uusi kontakte. Helpdeski tööd nähti hea praktilise eeldusena süsteemi administraatoriks saamise karjääriredelil. Loengu ettekandjate arvates on helpdesk tulevikus naiste pärusmaa. Jaanika Liivi poolt peetud loengus rõhutati samuti, et naistel on IT-maailmas tulevikku... programmeerijatena.<br />
<br />
Liiv tõi välja, et programmeerimisel on vaja eelkõige loovust. Selleks, et luua IT-maailmas peab oma mõtteid struktureerima. Peab olema kindel eesmärk, mille saavutamine on jagatav väiksemateks etappideks. Programmeerimine peaks olema pigem oskus mõelda erinevaid eesmärgini viivaid teid, kui et kirjutada koodi mingis kindlas keeles. Arvan, et just seda mõtleb loengu pidaja edastades sõnumit:''„Programming, do you speak it?”'' Küllap saab olema väga raske tõmmata piiri teiste koodist õppimise, jalgratta leiutamise ja efektiivsuse vahele.<br />
<br />
Valmistatud programmid peavad olema intuitiivselt hoomatavad. Igale kasutajapoolsele tegevusele peab järgnema tagajärg. Loengus oli see väide esitatud mängude näitel. Olen kogenud, et selline nõue kehtib ka enamikele avalikele rakendustele: panga teenused, teenused erinevate taotluste esitamiseks jne. Luues programmi eeldusega, et see on mõeldud laiale kasutajaskonnale, tuleb arvestada, et katse-eksituse meetodil ei tuleks kasutajal eksituse poolel liigseid probleeme.<br />
<br />
Rõhutati veel teisigi esmapilgul väheolulistena tunduvaid nähtusi. Õppida on oluliselt lihtsam kuuludes mõnesse kommuuni. Seejuures ei tohiks lasta end mõjutada stereotüüpsest mõtlemisest ja propagandast.<br />
<br />
Andres Septer rääkis IT tööturust jagades IT-s pakutavad võimalused kaheks või kolmeks lähtudes kas kasutatavast tarkvarast või inimestest, kes mingis sfääris valdavalt töötavad. Paljuski sõltub inimese omadustest, millisesse töölõiku ta tööle saab. IT-teenused jäävad alati tugiteenusteks. Ilma korraliku äripooleta müüvad tooted halvasti ja teades oma nõrku külgi võiks vähemalt sellel tasandil jääda tegevuse juurde, mis endal hästi välja tuleb.<br />
<br />
Töötajana on valik olla: generalist – teada kõigest natuke – või spetsialist – teada ühest asjast põhjalikult. Ettevõtted võib töömeetodi poolest jagada horisontaalseteks, kus protsess tehakse töötaja poolt ära algusest lõpuni, või vertikaalseks, kus töötaja on lüli protsessi ahelas. Ennast tööjõuturul sisse töötanud inimesena soovitab lektor otsida väljakutseid erasektorist, mis on vähemate piirangutega, paremini tasustatud ja kiirema arenguga.<br />
<br />
Esitatud liigitused võivad olla väga meelevaldsed ja liiga üldistavad, kuid enne kui taipad leiad, et mõne loengu puhul nähtust ühte või teise kassi kuuluvaks klassifitseerimas.<br />
<br />
Väga tabavalt oli järgmiseks loengupidajaks kutsutud Martin Paljak, kelle loeng oli kõike muud kui rangepiiriline. Praktikas on kõik muutuv, võimalusi on palju ning seatud piirangute puhul tuleks küsida, kui mõistlik on neid järgida. Ainus, mille eest vastutama peab, on enda hea maine. Loengus kirjeldatud vabaduse nautimiseks peaks, minu hinnangul olema valdkonnas kas väga kogenud või lihtsalt geniaalne.<br />
<br />
''Freelancer''’i elule vastupidiselt tutvustas Ignite OÜ eraettevõttes toimivat IT arendust. Laias plaanis peab firma pakkuma palju enamat, kui seda on IT-lahendused. Ka selles loengus rõhutati meeskonnatöö olulisust. Üks inimene teab alati vähem, kui suur grupp. Selleks, et vähese töötajate arvuga erafirma toimiks peab iga inimene vastutama oma töö lõigu eest ning kandma ka kollektiivset vastust – töötatakse ühise eesmärgi nimel. Mis puudutab töö keskkonda ja -kultuuri, siis selles osas saab tööandja palju ära teha.<br />
<br />
Mõtlema panev oli agiilne tarkvara arendus. Tõepoolest säästab bürokraatiasse vähem panustades aega ja võib saavutada, ka mitu korda algusest peale tehes, lõpuks parema tulemuse. Avalikus sektoris piiravad lepingud paljuski agiilse tarkvara arendamise võimalust. Toimib nii tsükliline arendamine, kui arenduse osas läbirääkimine, kuid eksimist, mis on parema lahenduse leidmisele kohati paratamatu, lubatakse vähem.<br />
Kristjan Karmo rõhutas, et ka agiilset tarkvara arendus omab kindlaid etappe ja ülesehitust. Selle vastu eksimine ei anna enam seda effekti, mis on agiilse tarkvara arenduse eesmärgiks.<br />
<br />
Lisaks räägiti programmide testimisvajadusest, erinevatest testimise tasemetest, viisidest ja testimisega seotud müütidest. Olgugi et üldfunktsionaalsuse testimine on automatiseeritav, ei vähene testimise vajalikkus. Uuriva testimisega püütakse katta neid juhtumeid, mida programmeerijad pole suutnud ette näha. Testimine on tihti alahinnatud, sest enamasti ei arvutata välja palju testimisel leitud viga maksma oleks läinud. IT-s töötamine on tihti tänamatu amet. Nagu testija töö tulemusena saadakse lõpuks vastus, et kõik on korras nii ei märgata süsteemi administraatori töö vajalikkust enne kui midagi on põhjalikult rivist väljas.<br />
<br />
Viimane loeng tutvustas süsteemi administraatori töö mitmekülgsust. On mõistetav, et Põhja-Eesti regionaalhaiglale on IT tugiteenuseks. Kasutatavad programmid on sisse ostetud ehk IT arendusega tegeletakse seal väga väikses mastaabis. Maastiku kaardistamise ja välitööga seotud eluvaldkondade puhul on tööjaamade mobiilseks muutmise vajadus selgemini mõistetav. Seetõttu ehk sama idee rakendamine meditsiinis on võib olla tõesti innovaatiline. Siinkohal tuleb meeles pidada, et suurettevõttes on väikesete muudatuste sisse viimine vaevaline, kuid võib viia väga suure kokkuhoiuni. Ka Siim Vene ise tunnistas, et innovaatilisus toimub väikeettevõtetes ning ostetakse suurettevõtete poolt pigem kokku.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui tegu ei ole mitteilmumise, vaid ikka ainult läbikukkumisega on võimalik eksamit veel 2 korda korduvsooritada 2 semestri jooksul, arvestatuna aine õpetamissemestrist, õppejõu poolt määratud aegadel ja korras. Korduseksamitele tuleb registreeruda õppeosakonnas, mõningatel juhtudel on see võimalik ka ÕIS-s. Korduseksam on REV kohal tasuline – 14,2€ ja riigieelarvelisel kohal tasuta. Tasu peab olema makstud eksami toimumise päeva üle-eelmiseks õhtuks.<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? <br />
<br />
<br />
===Vastus===<br />
Enne punase joone päeva tuleb:<br />
<br />
1. Registreeruda ainetele ehk esitada deklaratsioon semestris õpitavate ainete kohta.<br />
<br />
2. Esitada soovi korral VÕTA taotlus – 10 tööpäeva enne punase joone päeva.<br />
<br />
3. Tuleb vaadata üle, kas leidub aineid, milles on vaja teha korduvarvestus. Saab sooritada kuni ülejärgmise punase joone päevani.<br />
<br />
4. Esitada akadeemilist liikumist taotlevad dokumendid: immatrikuleerimine, õppekava või -vormi vahetamine . 1 päev enne punase joone päeva.<br />
<br />
Eksamit on võimalik ainet uuesti deklareerimata korduv sooritada 2 korda. Akadeemilisele õiendile läheb kirja kõrgeim saadud hinne.</div>Vuibohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Vuibo&diff=53756User:Vuibo2012-10-25T07:51:35Z<p>Vuibo: /* Essee päevase õppekava loengutest */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Vivian Uibo<br><br />
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2012<br />
<br />
==Essee päevase õppekava loengutest==<br />
Tutvustavates loengutes rääkisid tarkvara administreerimisest ja arendamisest erinevate tasandite inimesed. Ühise joonena tooksin loengutest välja, et erialast ka kõige tehnilisemat või kindlapiirilisemat vaadet esindades, jõuti paratamatult punkti, kus toodi esile pehmeid väärtusi. Programmeerimisele vaadati rohkem kui loomingulisele, mitte tehnilisele tegevusele. Korduvalt rõhutati suhtlus-, meeskonnatöö oskust ja häid isikuomadusi. Loengud olid raskusastmelt loogilises järjestuses. Loengute lindistusi järjest või üle vaadates leidus nii vasturääkivusi kui seostuvaid ideid.<br />
<br />
Helpdeski tööd tutvustasid Skype’i töötajad. Töö pakub mitmeid võimalusi: olla kursis uute tehnoloogiatega, olla kursis asutuse infosüsteemidega, suhelda inimestega, luua uusi kontakte. Helpdeski tööd nähti hea praktilise eeldusena süsteemi administraatoriks saamise karjääriredelil. Loengu ettekandjate arvates on helpdesk tulevikus naiste pärusmaa. Jaanika Liivi poolt peetud loengus rõhutati samuti, et naistel on IT-maailmas tulevikku... programmeerijatena.<br />
<br />
Liiv tõi välja, et programmeerimisel on vaja eelkõige loovust. Selleks, et luua IT-maailmas peab oma mõtteid struktureerima. Peab olema kindel eesmärk, mille saavutamine on jagatav väiksemateks etappideks. Programmeerimine peaks olema pigem oskus mõelda erinevaid eesmärgini viivaid teid, kui et kirjutada koodi mingis kindlas keeles. Arvan, et just seda mõtleb loengu pidaja edastades sõnumit:''„Programming, do you speak it?”'' Küllap saab olema väga raske tõmmata piiri teiste koodist õppimise, jalgratta leiutamise ja efektiivsuse vahele.<br />
<br />
Valmistatud programmid peavad olema intuitiivselt hoomatavad. Igale kasutajapoolsele tegevusele peab järgnema tagajärg. Loengus oli see väide esitatud mängude näitel. Olen kogenud, et selline nõue kehtib ka enamikele avalikele rakendustele: panga teenused, teenused erinevate taotluste esitamiseks jne. Luues programmi eeldusega, et see on mõeldud laiale kasutajaskonnale, tuleb arvestada, et katse-eksituse meetodil ei tuleks kasutajal eksituse poolel liigseid probleeme.<br />
<br />
Rõhutati veel teisigi esmapilgul väheolulistena tunduvaid nähtusi. Õppida on oluliselt lihtsam kuuludes mõnesse kommuuni. Seejuures ei tohiks lasta end mõjutada stereotüüpsest mõtlemisest ja propagandast.<br />
<br />
Andres Septer rääkis IT tööturust jagades IT-s pakutavad võimalused kaheks või kolmeks lähtudes kas kasutatavast tarkvarast või inimestest, kes mingis sfääris valdavalt töötavad. Paljuski sõltub inimese omadustest, millisesse töölõiku ta tööle saab. IT-teenused jäävad alati tugiteenusteks. Ilma korraliku äripooleta müüvad tooted halvasti ja teades oma nõrku külgi võiks vähemalt sellel tasandil jääda tegevuse juurde, mis endal hästi välja tuleb.<br />
<br />
Töötajana on valik olla: generalist – teada kõigest natuke – või spetsialist – teada ühest asjast põhjalikult. Ettevõtted võib töömeetodi poolest jagada horisontaalseteks, kus protsess tehakse töötaja poolt ära algusest lõpuni, või vertikaalseks, kus töötaja on lüli protsessi ahelas. Ennast tööjõuturul sisse töötanud inimesena soovitab lektor otsida väljakutseid erasektorist, mis on vähemate piirangutega, paremini tasustatud ja kiirema arenguga.<br />
<br />
Esitatud liigitused võivad olla väga meelevaldsed ja liiga üldistavad, kuid enne kui taipad leiad, et mõne loengu puhul nähtust ühte või teise kassi kuuluvaks klassifitseerimas.<br />
<br />
Väga tabavalt oli järgmiseks loengupidajaks kutsutud Martin Paljak, kelle loeng oli kõike muud kui rangepiiriline. Praktikas on kõik muutuv, võimalusi on palju ning seatud piirangute puhul tuleks küsida, kui mõistlik on neid järgida. Ainus, mille eest vastutama peab, on enda hea maine. Loengus kirjeldatud vabaduse nautimiseks peaks, minu hinnangul olema valdkonnas kas väga kogenud või lihtsalt geniaalne.<br />
<br />
''Freelancer''’i elule vastupidiselt tutvustas Ignite OÜ eraettevõttes toimivat IT arendust. Laias plaanis peab firma pakkuma palju enamat, kui seda on IT-lahendused. Ka selles loengus rõhutati meeskonna¬töö olulisust. Üks inimene teab alati vähem, kui suur grupp. Selleks, et vähese töötajate arvuga erafirma toimiks peab iga inimene vastutama oma töö lõigu eest ning kandma ka kollektiivset vastust – töötatakse ühise eesmärgi nimel. Mis puudutab töö keskkonda ja -kultuuri, siis selles osas saab tööandja palju ära teha.<br />
<br />
Mõtlema panev oli agiilne tarkvara arendus. Tõepoolest säästab bürokraatiasse vähem panustades aega ja võib saavutada, ka mitu korda algusest peale tehes, lõpuks parema tulemuse. Avalikus sektoris piiravad lepingud paljuski agiilse tarkvara arendamise võimalust. Toimib nii tsükliline arendamine, kui arenduse osas läbirääkimine, kuid eksimist, mis on parema lahenduse leidmisele kohati paratamatu, lubatakse vähem.<br />
Kristjan Karmo rõhutas, et ka agiilset tarkvara arendus omab kindlaid etappe ja ülesehitust. Selle vastu eksimine ei anna enam seda effekti, mis on agiilse tarkvara arenduse eesmärgiks.<br />
<br />
Lisaks räägiti programmide testimisvajadusest, erinevatest testimise tasemetest, viisidest ja testimisega seotud müütidest. Olgugi et üldfunktsionaalsuse testimine on automatiseeritav, ei vähene testimise vajalikkus. Uuriva testimisega püütakse katta neid juhtumeid, mida programmeerijad pole suutnud ette näha. Testimine on tihti alahinnatud, sest enamasti ei arvutata välja palju testimisel leitud viga maksma oleks läinud. IT-s töötamine on tihti tänamatu amet. Nagu testija töö tulemusena saadakse lõpuks vastus, et kõik on korras nii ei märgata süsteemi administraatori töö vajalikkust enne kui midagi on põhjalikult rivist väljas.<br />
<br />
Viimane loeng tutvustas süsteemi administraatori töö mitmekülgsust. On mõistetav, et Põhja-Eesti regionaalhaiglale on IT tugiteenuseks. Kasutatavad programmid on sisse ostetud ehk IT arendusega tegeletakse seal väga väikses mastaabis. Maastiku kaardistamise ja välitööga seotud eluvaldkondade puhul on tööjaamade mobiilseks muutmise vajadus selgemini mõistetav. Seetõttu ehk sama idee rakendamine meditsiinis on võib olla tõesti innovaatiline. Siinkohal tuleb meeles pidada, et suurettevõttes on väikesete muudatuste sisse viimine vaevaline, kuid võib viia väga suure kokkuhoiuni. Ka Siim Vene ise tunnistas, et innovaatilisus toimub väikeettevõtetes ning ostetakse suurettevõtete poolt pigem kokku.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui tegu ei ole mitteilmumise, vaid ikka ainult läbikukkumisega on võimalik eksamit veel 2 korda korduvsooritada 2 semestri jooksul, arvestatuna aine õpetamissemestrist, õppejõu poolt määratud aegadel ja korras. Korduseksamitele tuleb registreeruda õppeosakonnas, mõningatel juhtudel on see võimalik ka ÕIS-s. Korduseksam on REV kohal tasuline – 14,2€ ja riigieelarvelisel kohal tasuta. Tasu peab olema makstud eksami toimumise päeva üle-eelmiseks õhtuks.<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel? <br />
<br />
<br />
===Vastus===<br />
Enne punase joone päeva tuleb:<br />
<br />
1. Registreeruda ainetele ehk esitada deklaratsioon semestris õpitavate ainete kohta.<br />
<br />
2. Esitada soovi korral VÕTA taotlus – 10 tööpäeva enne punase joone päeva.<br />
<br />
3. Tuleb vaadata üle, kas leidub aineid, milles on vaja teha korduvarvestus. Saab sooritada kuni ülejärgmise punase joone päevani.<br />
<br />
4. Esitada akadeemilist liikumist taotlevad dokumendid: immatrikuleerimine, õppekava või -vormi vahetamine . 1 päev enne punase joone päeva.<br />
<br />
Eksamit on võimalik ainet uuesti deklareerimata korduv sooritada 2 korda. Akadeemilisele õiendile läheb kirja kõrgeim saadud hinne.</div>Vuibo