https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&user=Aahven&feedformat=atomICO wiki - User contributions [en]2024-03-28T18:28:13ZUser contributionsMediaWiki 1.41.0https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122874I027 iseseisvad tööd2017-05-25T14:51:37Z<p>Aahven: </p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br />
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br />
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br />
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br />
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br />
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br />
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br />
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br />
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br />
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br />
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br />
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br />
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br />
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br />
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br />
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br />
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus<br />
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br />
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto<br />
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br />
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br />
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus<br />
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br />
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br />
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br />
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br />
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux<br />
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI<br />
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus<br />
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus<br />
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto<br />
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Alo Avi, 14 - E-posti krüpto<br />
* Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus<br />
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. <br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br />
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br />
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br />
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br />
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br />
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br />
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br />
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br />
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br />
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br />
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br />
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br />
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis<br />
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br />
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi<br />
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile <br />
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas<br />
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile<br />
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis<br />
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. <br />
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine<br />
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP<br />
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis<br />
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim<br />
* Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br />
* Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim<br />
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Aahvenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=119493I027 iseseisvad tööd2017-03-26T13:45:21Z<p>Aahven: </p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br />
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br />
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br />
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br />
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br />
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br />
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br />
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br />
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br />
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br />
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br />
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br />
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br />
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br />
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br />
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br />
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br />
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br />
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Aahvenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=119492I027 iseseisvad tööd2017-03-26T13:44:40Z<p>Aahven: </p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br />
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br />
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br />
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br />
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br />
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br />
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br />
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br />
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br />
* Ahto Ahven, ISa15, Info riistvara kohta<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br />
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br />
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br />
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br />
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br />
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br />
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br />
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br />
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br />
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Aahvenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aahven&diff=108333User:Aahven2016-10-16T16:17:47Z<p>Aahven: </p>
<hr />
<div><br />
= Erialatutvustuse aine töö=<br />
Autor: Ahto Ahven<br />
<br />
Esitamise kuupäev:11.10.2016<br />
== Essee ==<br />
IT Kolledzisse tulles ja veel ka siia maani ei tea mida täpsemalt ma koolilt ootan ja kuhu peale kooli lõpetamist minna. Erialatutvustuse aine kaudu sain kuulata 7 korral kuidas omal alal läbilöönud inimesed on jõudnud sinna kus nad praegu on ja see on andnud mulle palju ideid, kus ma ise ennast 10 aasta pärast näha sooviksin<br />
<br />
Esimine loeng oli sissejuhatus, mis tutvustas kuidas käib õpingukorraldus IT kollezis . Esimeseks esinejaks oli õppekavade arendusjuht Merike Sepitsõn. Merike Sepitsõn tutvustas kõike mis puududab IT kollezi õpingukorraldus seal hulgas ÕIS-i, mis on EAP-d, mis on punase joone päev ja mis meid IT kollezis veel ees ootab. Järgmiseks esinejaks oli Merle Varendi, kes tegeleb kvaliteedijuhina IT kollezis. Tema tutvustas erinevaid stipendiume, millele saab kandideerida ja lisaks soovitas soojalt igal võimalusel anda tagasisidet õppeainete ja õpikeskkonna kohta. Esimese loengu kolmandaks esinejaks oli haridustehnoloog Juri Tretjakov, kes tutvustas moodle keskkonda ja IT Kollezi wiki lehekülge. Lisaks näitas kust on võimalik näha loengusalvestusi.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer kasutatud 15.10.2016]</ref> <br />
<br />
Esimeseks erialatutvustajaks oli Andres Kütt, kes tegeleb IT valdkonnas arhitektuuriga ja kes on oma karjääri jooksul töötanud väga erinevates ettevõtetes sealhulgas Skype. Praegu töötab riigi infosüsteemide arhitektina. Põnev loeng, sest oli aru saada, et esineja on oma ala üks parimaid ja on kui selline isik töötab riigi infosüsteemidaga saab kindel olla, et probleeme ei tohiks tekkida. Tema loengu üks tähtsaim punkt oli see, et kui inimene töötab mingis firmas, mis ei ole IT firma peab IT inimene ikkagi teadma kuidas see firma töötab. Kütt tõi hea näite oma elust, kus ta töötas pangas ja selleks, et aru saada, mida klient tahab läks ta õppima EBS-i. Ta tõi välja punkti, et kõik IT inimesed ei saa olla kuskil pimedas ruumis ja ainult koodi kirjutada, selleks et saada heaks arhitketiks peab oskama inimestega suhelda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt, kasutatud 16.10.2016]</ref> <br />
<br />
Kolmanda loengu esindejadeks olid Kristel ja Marko Kriistük. Kristel ja Marko mõlemad on IT kolledzi lõpetanud. Selle loengu tegi põnevaks ja endale lähedaseks see, et nad mõlemad ei teadnud mida täpsemlat IT kolledzist otsivad ja mida õppima hakata. See loeng innustas mind kõikidest loengutest kõige rohkem, sest mõlemad olid noored, kes on ise sama tee läbinud, mis mul veel ees seisavad. See loeng avas mu silmad ka, mis puudutab startupe, et suured startupid ei sünni päevaga vaid eeltöö võtab aega aastaid. Lisaks ennem enda startupi alustamist peaks nõu küsima inimestelt, kes on selle läbi elandu, et nõu küsida. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid Kristel ja Marko Kruustük, kasutatud 16.10.2016]</ref> <br />
<br />
Lembitu Ling käis ja rääkis oma kogemustest kui süsadmin. Ta on selles vallas juba 21 aastat töödanud ja andis tulevastele süsadminidele tarkuseteri. Kõige naljakam tarkuse tera mida ta meelsasti jagas on see, et süsadmin peab olema laisk ja tegema kõik asjad scriptidega, see teeb iga süsadmini elu palju lihtsamaks. Oht mida Lembitu välja tõi oli see, et sa saad oma tööd ka kaugelt teha ja ei pea kontoris kogu aeg olema. See tekitab selle ohu, et tööandjal tundub, et sa ei tööta ja sind pole vaja. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" Lembitu Ling, kasutatud 16.10.2016]</ref> <br />
<br />
<br />
<br />
Minu arvates üks tähtsamaid loenguid oli Andres Septeri loeng IT töösektorist. Sama loengu teises osas rääkis oma tööst SCRUM master Einal Koltšanov. Septer tõi välja palju erinevaid ohte, mis IT vallas töötades valitseva. Oma pika karjääri vältel on Septer paljudes firmades ja riigiasutustes töödanud ja seega oli hea teada saada kuidas erinevates kohtades asju tehakse. Einal Koltšanovi tõi enda elust näita kuidas inimene ei pea alustama IT-est et välja jõuda IT-sse. Tema alustas oma õpinguid üldse arsti teaduskonnas ja edasi liikus korrakaitsesse. Tema peamiseks punktiks oligi see, et tänapäeval saab väga palju ringi liikuda, et kui midagi ei meeldi võib hakata tegema midagi absoluutselt teist. Lisaks sellele tõi ta näiteid kuidas IT inimesed ja äri inimesed läbi saavad, milles on takistused ja mida peaks muutma. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg ja karjäärikäänakud Andres Septer, Einar Koltšanov, kasutatud 16.10.2016]</ref> <br />
<br />
Kuuenda loengu külaliseks oli Ivar Laur, kes tegeleb EMTA-is analüütikuosakonna juhtimisega. Ta rääkis, et tänapäeval on väga lihtne koguda palju andmeid, aga raskeks läheb see kui nendega peab midagi peale hakkama.Selle loengu juures meeldis mulle kõige rohkem paljud näited, mis toetasid punkti, et andmed on tähtsad. Eriti just Maksu- ja Tolliametile, kelle ülesanne on vaadata, et keegi maksudest ei üritaks kõrvale hiilide. Selles vallas liigub väga palju andmeid ja EMTA peab kõike seda jälgima ja suutma luua seoseid<br />
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 ""Andmed ei allu analüüsile" Ivar Laur, kasutatud 15.10.2016]</ref><br />
<br />
Eelviimases loengus rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariiki küberkaitsest ja selle ajaloost. Oma pika karjääri jooksul on ta aidanud palju Eesti erinevaid IT lahendusi luua. Küberkaitse on minu meelest huvitav ala, kuna tänapäeval võib vaenulik osapool riigile väga palju kahju teha kui pole head küberkaitse. Meie kui väikse riigi probleemiks on see, et me ilma koostööta hakkama ei saa. See puudutab eriti palju just küberkaitset, kus üksinda olles Eesti lihtsalt hakkama ei saa. Jaan Priisalu tõi palju huvitavaid näiteid missugusena näeb tema infrastruktuuri arengut maailmas. See toob palju automatiseerimist, mis jällegi muudab turvalisuse küsimärgi alla.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "Eesti Vabariigi küberkaitse" Jaan Priisalu, kasutatud 16.10.2016]</ref> <br />
<br />
Viimase loengu ja võib olla ka iga startupi alustajale kõige tähtsama loengu andi Hedi Mardisoo, kes tegeleb turunudusega. Loengu idee on igale startupi alustajale väga tähtis, sest ilma reklaamita on midagi väga raske müüa. Turunduse alla kuulub viis haru, mis kõik mõjutavad teineteist, nendeks on toode ise, toote hind, reklaam, koht ja inimesed. Kui üks nendest on valesti, siis see võib mõjutada kogu toote müüki. Näiteks võib olla maailma parim toode, aga kui see maksab palju siis inimesed ei osta seda või näide mille tõi esineja, et toode võib hea või isegi parim olla aga selle paigaldajad on ebaviisakad ja mitte korrektsed võib see selle toote image-t nii palju kahjustada, et keegi ei soovi seda. Nagu igas asjas maailmas on ka sellel erandeid. Mõned tooted on lihtsalt nii head, et neil ei ole vaja mitte mingisugust turundamist teha ja toode müüb ise ennast. Sellised on vaid väga vähesed firmad. Tänapäeval peab ikkagi igas ettevõttes oleme turundus osa, sest konkurent on tihe ja peab millegagi silma torkama.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" Hedi Mardisoo, kasutatud 16.10.2016 ]</ref><br />
<br />
Lõpetuseks ütleks, et see aine oli väga põnev ja andis mulle palju ideid ja mõtteid. Hea oli kuulata iga ala tippe, kes oskasid oma valdkonna tööd nii hästi seletada ja kirjelda.<br />
<br />
<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
=== Küsimus A ===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastused'''<br />
<br />
1.Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrit.<br />
<br />
2.Kordussoorituse peab kokku leppima õppejõuga.<br />
<br />
3.Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕIS-i. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.8 ja 5.2.8.1]</ref> <br />
<br />
4.Kordussoorituseks peab ennast registreerima vähemalt 2 päeva ennem kordussooritust.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.8.1]</ref> <br />
<br />
5. Olles riigifinatseeritaval (RF) kohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.7]</ref> <br />
<br />
6.Kordussooritus tasulisel õppekohal maksab 20 €.<br />
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT kolledz KKK 10. peatükk ]</ref> <br />
<br />
=== Küsimus 2 ===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
'''Vastused'''<br />
<br />
1.1 Tuleb koostada ja kinnitada oma individuaalne õpingukava.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppuri kohustused 3.2.1]</ref> <br />
<br />
1.2 Kui on soov akadeemilisele puhkusele peab esitama rektorile vabas vormis avalduse.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledz KKK 12. peatükk]</ref> <br />
<br />
1.3 Kui soovid et õpingukava arvestaks sinu varasemaid õpinguid/töökogemusi pead dokumendid esitama ennem punase joone päeva <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk IT kolledz KKK 6. peatükk]</ref> <br />
<br />
1.4 Kui soovid minna korduseksamile on aega ülejärgmise semestri punase päevani <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk IT Kolledz KKK 8. peatükk]</ref> <br />
<br />
2. Hinnet on võimalik parandada ühe korra, tulemuslikul korduseksamil läheb arvesse kõrgem hinne <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Eksamid 5.3.10]</ref><br />
<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
<references /></div>Aahvenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aahven&diff=108332User:Aahven2016-10-16T16:16:45Z<p>Aahven: </p>
<hr />
<div><br />
= Erialatutvustuse aine töö=<br />
Autor: Ahto Ahven<br />
<br />
Esitamise kuupäev:11.10.2016<br />
== Essee ==<br />
IT Kolledzisse tulles ja veel ka siia maani ei tea mida täpsemalt ma koolilt ootan ja kuhu peale kooli lõpetamist minna. Erialatutvustuse aine kaudu sain kuulata 7 korral kuidas omal alal läbilöönud inimesed on jõudnud sinna kus nad praegu on ja see on andnud mulle palju ideid, kus ma ise ennast 10 aasta pärast näha sooviksin<br />
<br />
Esimine loeng oli sissejuhatus, mis tutvustas kuidas käib õpingukorraldus IT kollezis . Esimeseks esinejaks oli õppekavade arendusjuht Merike Sepitsõn. Merike Sepitsõn tutvustas kõike mis puududab IT kollezi õpingukorraldus seal hulgas ÕIS-i, mis on EAP-d, mis on punase joone päev ja mis meid IT kollezis veel ees ootab. Järgmiseks esinejaks oli Merle Varendi, kes tegeleb kvaliteedijuhina IT kollezis. Tema tutvustas erinevaid stipendiume, millele saab kandideerida ja lisaks soovitas soojalt igal võimalusel anda tagasisidet õppeainete ja õpikeskkonna kohta. Esimese loengu kolmandaks esinejaks oli haridustehnoloog Juri Tretjakov, kes tutvustas moodle keskkonda ja IT Kollezi wiki lehekülge. Lisaks näitas kust on võimalik näha loengusalvestusi.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer kasutatud 15.10.2016]</ref> <br />
<br />
Esimeseks erialatutvustajaks oli Andres Kütt, kes tegeleb IT valdkonnas arhitektuuriga ja kes on oma karjääri jooksul töötanud väga erinevates ettevõtetes sealhulgas Skype. Praegu töötab riigi infosüsteemide arhitektina. Põnev loeng, sest oli aru saada, et esineja on oma ala üks parimaid ja on kui selline isik töötab riigi infosüsteemidaga saab kindel olla, et probleeme ei tohiks tekkida. Tema loengu üks tähtsaim punkt oli see, et kui inimene töötab mingis firmas, mis ei ole IT firma peab IT inimene ikkagi teadma kuidas see firma töötab. Kütt tõi hea näite oma elust, kus ta töötas pangas ja selleks, et aru saada, mida klient tahab läks ta õppima EBS-i. Ta tõi välja punkti, et kõik IT inimesed ei saa olla kuskil pimedas ruumis ja ainult koodi kirjutada, selleks et saada heaks arhitketiks peab oskama inimestega suhelda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt]</ref> <br />
<br />
Kolmanda loengu esindejadeks olid Kristel ja Marko Kriistük. Kristel ja Marko mõlemad on IT kolledzi lõpetanud. Selle loengu tegi põnevaks ja endale lähedaseks see, et nad mõlemad ei teadnud mida täpsemlat IT kolledzist otsivad ja mida õppima hakata. See loeng innustas mind kõikidest loengutest kõige rohkem, sest mõlemad olid noored, kes on ise sama tee läbinud, mis mul veel ees seisavad. See loeng avas mu silmad ka, mis puudutab startupe, et suured startupid ei sünni päevaga vaid eeltöö võtab aega aastaid. Lisaks ennem enda startupi alustamist peaks nõu küsima inimestelt, kes on selle läbi elandu, et nõu küsida. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid Kristel ja Marko Kruustük, kasutatud 16.10.2016]</ref> <br />
<br />
Lembitu Ling käis ja rääkis oma kogemustest kui süsadmin. Ta on selles vallas juba 21 aastat töödanud ja andis tulevastele süsadminidele tarkuseteri. Kõige naljakam tarkuse tera mida ta meelsasti jagas on see, et süsadmin peab olema laisk ja tegema kõik asjad scriptidega, see teeb iga süsadmini elu palju lihtsamaks. Oht mida Lembitu välja tõi oli see, et sa saad oma tööd ka kaugelt teha ja ei pea kontoris kogu aeg olema. See tekitab selle ohu, et tööandjal tundub, et sa ei tööta ja sind pole vaja. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" Lembitu Ling, kasutatud 16.10.2016]</ref> <br />
<br />
<br />
<br />
Minu arvates üks tähtsamaid loenguid oli Andres Septeri loeng IT töösektorist. Sama loengu teises osas rääkis oma tööst SCRUM master Einal Koltšanov. Septer tõi välja palju erinevaid ohte, mis IT vallas töötades valitseva. Oma pika karjääri vältel on Septer paljudes firmades ja riigiasutustes töödanud ja seega oli hea teada saada kuidas erinevates kohtades asju tehakse. Einal Koltšanovi tõi enda elust näita kuidas inimene ei pea alustama IT-est et välja jõuda IT-sse. Tema alustas oma õpinguid üldse arsti teaduskonnas ja edasi liikus korrakaitsesse. Tema peamiseks punktiks oligi see, et tänapäeval saab väga palju ringi liikuda, et kui midagi ei meeldi võib hakata tegema midagi absoluutselt teist. Lisaks sellele tõi ta näiteid kuidas IT inimesed ja äri inimesed läbi saavad, milles on takistused ja mida peaks muutma. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg ja karjäärikäänakud Andres Septer, Einar Koltšanov]</ref> <br />
<br />
Kuuenda loengu külaliseks oli Ivar Laur, kes tegeleb EMTA-is analüütikuosakonna juhtimisega. Ta rääkis, et tänapäeval on väga lihtne koguda palju andmeid, aga raskeks läheb see kui nendega peab midagi peale hakkama.Selle loengu juures meeldis mulle kõige rohkem paljud näited, mis toetasid punkti, et andmed on tähtsad. Eriti just Maksu- ja Tolliametile, kelle ülesanne on vaadata, et keegi maksudest ei üritaks kõrvale hiilide. Selles vallas liigub väga palju andmeid ja EMTA peab kõike seda jälgima ja suutma luua seoseid<br />
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 ""Andmed ei allu analüüsile" Ivar Laur, kasutatud 15.10.2016]</ref><br />
<br />
Eelviimases loengus rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariiki küberkaitsest ja selle ajaloost. Oma pika karjääri jooksul on ta aidanud palju Eesti erinevaid IT lahendusi luua. Küberkaitse on minu meelest huvitav ala, kuna tänapäeval võib vaenulik osapool riigile väga palju kahju teha kui pole head küberkaitse. Meie kui väikse riigi probleemiks on see, et me ilma koostööta hakkama ei saa. See puudutab eriti palju just küberkaitset, kus üksinda olles Eesti lihtsalt hakkama ei saa. Jaan Priisalu tõi palju huvitavaid näiteid missugusena näeb tema infrastruktuuri arengut maailmas. See toob palju automatiseerimist, mis jällegi muudab turvalisuse küsimärgi alla.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "Eesti Vabariigi küberkaitse" Jaan Priisalu, kasutatud 16.10.2016]</ref> <br />
<br />
Viimase loengu ja võib olla ka iga startupi alustajale kõige tähtsama loengu andi Hedi Mardisoo, kes tegeleb turunudusega. Loengu idee on igale startupi alustajale väga tähtis, sest ilma reklaamita on midagi väga raske müüa. Turunduse alla kuulub viis haru, mis kõik mõjutavad teineteist, nendeks on toode ise, toote hind, reklaam, koht ja inimesed. Kui üks nendest on valesti, siis see võib mõjutada kogu toote müüki. Näiteks võib olla maailma parim toode, aga kui see maksab palju siis inimesed ei osta seda või näide mille tõi esineja, et toode võib hea või isegi parim olla aga selle paigaldajad on ebaviisakad ja mitte korrektsed võib see selle toote image-t nii palju kahjustada, et keegi ei soovi seda. Nagu igas asjas maailmas on ka sellel erandeid. Mõned tooted on lihtsalt nii head, et neil ei ole vaja mitte mingisugust turundamist teha ja toode müüb ise ennast. Sellised on vaid väga vähesed firmad. Tänapäeval peab ikkagi igas ettevõttes oleme turundus osa, sest konkurent on tihe ja peab millegagi silma torkama.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" Hedi Mardisoo, kasutatud 16.10.2016 ]</ref><br />
<br />
Lõpetuseks ütleks, et see aine oli väga põnev ja andis mulle palju ideid ja mõtteid. Hea oli kuulata iga ala tippe, kes oskasid oma valdkonna tööd nii hästi seletada ja kirjelda.<br />
<br />
<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
=== Küsimus A ===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastused'''<br />
<br />
1.Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrit.<br />
<br />
2.Kordussoorituse peab kokku leppima õppejõuga.<br />
<br />
3.Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕIS-i. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.8 ja 5.2.8.1]</ref> <br />
<br />
4.Kordussoorituseks peab ennast registreerima vähemalt 2 päeva ennem kordussooritust.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.8.1]</ref> <br />
<br />
5. Olles riigifinatseeritaval (RF) kohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.7]</ref> <br />
<br />
6.Kordussooritus tasulisel õppekohal maksab 20 €.<br />
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT kolledz KKK 10. peatükk ]</ref> <br />
<br />
=== Küsimus 2 ===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
'''Vastused'''<br />
<br />
1.1 Tuleb koostada ja kinnitada oma individuaalne õpingukava.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppuri kohustused 3.2.1]</ref> <br />
<br />
1.2 Kui on soov akadeemilisele puhkusele peab esitama rektorile vabas vormis avalduse.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledz KKK 12. peatükk]</ref> <br />
<br />
1.3 Kui soovid et õpingukava arvestaks sinu varasemaid õpinguid/töökogemusi pead dokumendid esitama ennem punase joone päeva <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk IT kolledz KKK 6. peatükk]</ref> <br />
<br />
1.4 Kui soovid minna korduseksamile on aega ülejärgmise semestri punase päevani <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk IT Kolledz KKK 8. peatükk]</ref> <br />
<br />
2. Hinnet on võimalik parandada ühe korra, tulemuslikul korduseksamil läheb arvesse kõrgem hinne <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Eksamid 5.3.10]</ref><br />
<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
<references /></div>Aahvenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aahven&diff=108331User:Aahven2016-10-16T16:16:04Z<p>Aahven: </p>
<hr />
<div><br />
= Erialatutvustuse aine töö=<br />
Autor: Ahto Ahven<br />
<br />
Esitamise kuupäev:11.10.2016<br />
== Essee ==<br />
IT Kolledzisse tulles ja veel ka siia maani ei tea mida täpsemalt ma koolilt ootan ja kuhu peale kooli lõpetamist minna. Erialatutvustuse aine kaudu sain kuulata 7 korral kuidas omal alal läbilöönud inimesed on jõudnud sinna kus nad praegu on ja see on andnud mulle palju ideid, kus ma ise ennast 10 aasta pärast näha sooviksin<br />
<br />
Esimine loeng oli sissejuhatus, mis tutvustas kuidas käib õpingukorraldus IT kollezis . Esimeseks esinejaks oli õppekavade arendusjuht Merike Sepitsõn. Merike Sepitsõn tutvustas kõike mis puududab IT kollezi õpingukorraldus seal hulgas ÕIS-i, mis on EAP-d, mis on punase joone päev ja mis meid IT kollezis veel ees ootab. Järgmiseks esinejaks oli Merle Varendi, kes tegeleb kvaliteedijuhina IT kollezis. Tema tutvustas erinevaid stipendiume, millele saab kandideerida ja lisaks soovitas soojalt igal võimalusel anda tagasisidet õppeainete ja õpikeskkonna kohta. Esimese loengu kolmandaks esinejaks oli haridustehnoloog Juri Tretjakov, kes tutvustas moodle keskkonda ja IT Kollezi wiki lehekülge. Lisaks näitas kust on võimalik näha loengusalvestusi.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer kasutatud 15.10.2016]</ref> <br />
<br />
Esimeseks erialatutvustajaks oli Andres Kütt, kes tegeleb IT valdkonnas arhitektuuriga ja kes on oma karjääri jooksul töötanud väga erinevates ettevõtetes sealhulgas Skype. Praegu töötab riigi infosüsteemide arhitektina. Põnev loeng, sest oli aru saada, et esineja on oma ala üks parimaid ja on kui selline isik töötab riigi infosüsteemidaga saab kindel olla, et probleeme ei tohiks tekkida. Tema loengu üks tähtsaim punkt oli see, et kui inimene töötab mingis firmas, mis ei ole IT firma peab IT inimene ikkagi teadma kuidas see firma töötab. Kütt tõi hea näite oma elust, kus ta töötas pangas ja selleks, et aru saada, mida klient tahab läks ta õppima EBS-i. Ta tõi välja punkti, et kõik IT inimesed ei saa olla kuskil pimedas ruumis ja ainult koodi kirjutada, selleks et saada heaks arhitketiks peab oskama inimestega suhelda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt]</ref> <br />
<br />
Kolmanda loengu esindejadeks olid Kristel ja Marko Kriistük. Kristel ja Marko mõlemad on IT kolledzi lõpetanud. Selle loengu tegi põnevaks ja endale lähedaseks see, et nad mõlemad ei teadnud mida täpsemlat IT kolledzist otsivad ja mida õppima hakata. See loeng innustas mind kõikidest loengutest kõige rohkem, sest mõlemad olid noored, kes on ise sama tee läbinud, mis mul veel ees seisavad. See loeng avas mu silmad ka, mis puudutab startupe, et suured startupid ei sünni päevaga vaid eeltöö võtab aega aastaid. Lisaks ennem enda startupi alustamist peaks nõu küsima inimestelt, kes on selle läbi elandu, et nõu küsida. < ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid Kristel ja Marko Kruustük, kasutatud 16.10.2016]</ref> <br />
<br />
Lembitu Ling käis ja rääkis oma kogemustest kui süsadmin. Ta on selles vallas juba 21 aastat töödanud ja andis tulevastele süsadminidele tarkuseteri. Kõige naljakam tarkuse tera mida ta meelsasti jagas on see, et süsadmin peab olema laisk ja tegema kõik asjad scriptidega, see teeb iga süsadmini elu palju lihtsamaks. Oht mida Lembitu välja tõi oli see, et sa saad oma tööd ka kaugelt teha ja ei pea kontoris kogu aeg olema. See tekitab selle ohu, et tööandjal tundub, et sa ei tööta ja sind pole vaja. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" Lembitu Ling, kasutatud 16.10.2016]</ref> <br />
<br />
<br />
<br />
Minu arvates üks tähtsamaid loenguid oli Andres Septeri loeng IT töösektorist. Sama loengu teises osas rääkis oma tööst SCRUM master Einal Koltšanov. Septer tõi välja palju erinevaid ohte, mis IT vallas töötades valitseva. Oma pika karjääri vältel on Septer paljudes firmades ja riigiasutustes töödanud ja seega oli hea teada saada kuidas erinevates kohtades asju tehakse. Einal Koltšanovi tõi enda elust näita kuidas inimene ei pea alustama IT-est et välja jõuda IT-sse. Tema alustas oma õpinguid üldse arsti teaduskonnas ja edasi liikus korrakaitsesse. Tema peamiseks punktiks oligi see, et tänapäeval saab väga palju ringi liikuda, et kui midagi ei meeldi võib hakata tegema midagi absoluutselt teist. Lisaks sellele tõi ta näiteid kuidas IT inimesed ja äri inimesed läbi saavad, milles on takistused ja mida peaks muutma. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg ja karjäärikäänakud Andres Septer, Einar Koltšanov]</ref> <br />
<br />
Kuuenda loengu külaliseks oli Ivar Laur, kes tegeleb EMTA-is analüütikuosakonna juhtimisega. Ta rääkis, et tänapäeval on väga lihtne koguda palju andmeid, aga raskeks läheb see kui nendega peab midagi peale hakkama.Selle loengu juures meeldis mulle kõige rohkem paljud näited, mis toetasid punkti, et andmed on tähtsad. Eriti just Maksu- ja Tolliametile, kelle ülesanne on vaadata, et keegi maksudest ei üritaks kõrvale hiilide. Selles vallas liigub väga palju andmeid ja EMTA peab kõike seda jälgima ja suutma luua seoseid<br />
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 ""Andmed ei allu analüüsile" Ivar Laur, kasutatud 15.10.2016]</ref><br />
<br />
Eelviimases loengus rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariiki küberkaitsest ja selle ajaloost. Oma pika karjääri jooksul on ta aidanud palju Eesti erinevaid IT lahendusi luua. Küberkaitse on minu meelest huvitav ala, kuna tänapäeval võib vaenulik osapool riigile väga palju kahju teha kui pole head küberkaitse. Meie kui väikse riigi probleemiks on see, et me ilma koostööta hakkama ei saa. See puudutab eriti palju just küberkaitset, kus üksinda olles Eesti lihtsalt hakkama ei saa. Jaan Priisalu tõi palju huvitavaid näiteid missugusena näeb tema infrastruktuuri arengut maailmas. See toob palju automatiseerimist, mis jällegi muudab turvalisuse küsimärgi alla.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "Eesti Vabariigi küberkaitse" Jaan Priisalu, kasutatud 16.10.2016]</ref> <br />
<br />
Viimase loengu ja võib olla ka iga startupi alustajale kõige tähtsama loengu andi Hedi Mardisoo, kes tegeleb turunudusega. Loengu idee on igale startupi alustajale väga tähtis, sest ilma reklaamita on midagi väga raske müüa. Turunduse alla kuulub viis haru, mis kõik mõjutavad teineteist, nendeks on toode ise, toote hind, reklaam, koht ja inimesed. Kui üks nendest on valesti, siis see võib mõjutada kogu toote müüki. Näiteks võib olla maailma parim toode, aga kui see maksab palju siis inimesed ei osta seda või näide mille tõi esineja, et toode võib hea või isegi parim olla aga selle paigaldajad on ebaviisakad ja mitte korrektsed võib see selle toote image-t nii palju kahjustada, et keegi ei soovi seda. Nagu igas asjas maailmas on ka sellel erandeid. Mõned tooted on lihtsalt nii head, et neil ei ole vaja mitte mingisugust turundamist teha ja toode müüb ise ennast. Sellised on vaid väga vähesed firmad. Tänapäeval peab ikkagi igas ettevõttes oleme turundus osa, sest konkurent on tihe ja peab millegagi silma torkama.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" Hedi Mardisoo, kasutatud 16.10.2016 ]</ref><br />
<br />
Lõpetuseks ütleks, et see aine oli väga põnev ja andis mulle palju ideid ja mõtteid. Hea oli kuulata iga ala tippe, kes oskasid oma valdkonna tööd nii hästi seletada ja kirjelda.<br />
<br />
<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
=== Küsimus A ===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastused'''<br />
<br />
1.Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrit.<br />
<br />
2.Kordussoorituse peab kokku leppima õppejõuga.<br />
<br />
3.Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕIS-i. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.8 ja 5.2.8.1]</ref> <br />
<br />
4.Kordussoorituseks peab ennast registreerima vähemalt 2 päeva ennem kordussooritust.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.8.1]</ref> <br />
<br />
5. Olles riigifinatseeritaval (RF) kohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.7]</ref> <br />
<br />
6.Kordussooritus tasulisel õppekohal maksab 20 €.<br />
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT kolledz KKK 10. peatükk ]</ref> <br />
<br />
=== Küsimus 2 ===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
'''Vastused'''<br />
<br />
1.1 Tuleb koostada ja kinnitada oma individuaalne õpingukava.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppuri kohustused 3.2.1]</ref> <br />
<br />
1.2 Kui on soov akadeemilisele puhkusele peab esitama rektorile vabas vormis avalduse.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledz KKK 12. peatükk]</ref> <br />
<br />
1.3 Kui soovid et õpingukava arvestaks sinu varasemaid õpinguid/töökogemusi pead dokumendid esitama ennem punase joone päeva <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk IT kolledz KKK 6. peatükk]</ref> <br />
<br />
1.4 Kui soovid minna korduseksamile on aega ülejärgmise semestri punase päevani <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk IT Kolledz KKK 8. peatükk]</ref> <br />
<br />
2. Hinnet on võimalik parandada ühe korra, tulemuslikul korduseksamil läheb arvesse kõrgem hinne <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Eksamid 5.3.10]</ref><br />
<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
<references /></div>Aahvenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aahven&diff=108323User:Aahven2016-10-16T16:07:48Z<p>Aahven: </p>
<hr />
<div><br />
= Erialatutvustuse aine töö=<br />
Autor: Ahto Ahven<br />
<br />
Esitamise kuupäev:11.10.2016<br />
== Essee ==<br />
IT Kolledzisse tulles ja veel ka siia maani ei tea mida täpsemalt ma koolilt ootan ja kuhu peale kooli lõpetamist minna. Erialatutvustuse aine kaudu sain kuulata 7 korral kuidas omal alal läbilöönud inimesed on jõudnud sinna kus nad praegu on ja see on andnud mulle palju ideid, kus ma ise ennast 10 aasta pärast näha sooviksin<br />
<br />
Esimine loeng oli sissejuhatus, mis tutvustas kuidas käib õpingukorraldus IT kollezis . Esimeseks esinejaks oli õppekavade arendusjuht Merike Sepitsõn. Merike Sepitsõn tutvustas kõike mis puududab IT kollezi õpingukorraldus seal hulgas ÕIS-i, mis on EAP-d, mis on punase joone päev ja mis meid IT kollezis veel ees ootab. Järgmiseks esinejaks oli Merle Varendi, kes tegeleb kvaliteedijuhina IT kollezis. Tema tutvustas erinevaid stipendiume, millele saab kandideerida ja lisaks soovitas soojalt igal võimalusel anda tagasisidet õppeainete ja õpikeskkonna kohta. Esimese loengu kolmandaks esinejaks oli haridustehnoloog Juri Tretjakov, kes tutvustas moodle keskkonda ja IT Kollezi wiki lehekülge. Lisaks näitas kust on võimalik näha loengusalvestusi.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer kasutatud 15.10.2016]</ref> <br />
<br />
Esimeseks erialatutvustajaks oli Andres Kütt, kes tegeleb IT valdkonnas arhitektuuriga ja kes on oma karjääri jooksul töötanud väga erinevates ettevõtetes sealhulgas Skype. Praegu töötab riigi infosüsteemide arhitektina. Põnev loeng, sest oli aru saada, et esineja on oma ala üks parimaid ja on kui selline isik töötab riigi infosüsteemidaga saab kindel olla, et probleeme ei tohiks tekkida. Tema loengu üks tähtsaim punkt oli see, et kui inimene töötab mingis firmas, mis ei ole IT firma peab IT inimene ikkagi teadma kuidas see firma töötab. Kütt tõi hea näite oma elust, kus ta töötas pangas ja selleks, et aru saada, mida klient tahab läks ta õppima EBS-i. Ta tõi välja punkti, et kõik IT inimesed ei saa olla kuskil pimedas ruumis ja ainult koodi kirjutada, selleks et saada heaks arhitketiks peab oskama inimestega suhelda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt]</ref> <br />
<br />
Kolmanda loengu esindejadeks olid Kristel ja Marko Kriistük. Kristel ja Marko mõlemad on IT kolledzi lõpetanud. Selle loengu tegi põnevaks ja endale lähedaseks see, et nad mõlemad ei teadnud mida täpsemlat IT kolledzist otsivad ja mida õppima hakata. See loeng innustas mind kõikidest loengutest kõige rohkem, sest mõlemad olid noored, kes on ise sama tee läbinud, mis mul veel ees seisavad. See loeng avas mu silmad ka, mis puudutab startupe, et suured startupid ei sünni päevaga vaid eeltöö võtab aega aastaid. Lisaks ennem enda startupi alustamist peaks nõu küsima inimestelt, kes on selle läbi elandu, et nõu küsida. < ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid Kristel ja Marko Kruustük, kasutatud 16.10.2016]< /ref> <br />
<br />
Lembitu Ling käis ja rääkis oma kogemustest kui süsadmin. Ta on selles vallas juba 21 aastat töödanud ja andis tulevastele süsadminidele tarkuseteri. Kõige naljakam tarkuse tera mida ta meelsasti jagas on see, et süsadmin peab olema laisk ja tegema kõik asjad scriptidega, see teeb iga süsadmini elu palju lihtsamaks. Oht mida Lembitu välja tõi oli see, et sa saad oma tööd ka kaugelt teha ja ei pea kontoris kogu aeg olema. See tekitab selle ohu, et tööandjal tundub, et sa ei tööta ja sind pole vaja. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" Lembitu Ling, kasutatud 16.10.2016]</ref> <br />
<br />
<br />
<br />
Minu arvates üks tähtsamaid loenguid oli Andres Septeri loeng IT töösektorist. Sama loengu teises osas rääkis oma tööst SCRUM master Einal Koltšanov. Septer tõi välja palju erinevaid ohte, mis IT vallas töötades valitseva. Oma pika karjääri vältel on Septer paljudes firmades ja riigiasutustes töödanud ja seega oli hea teada saada kuidas erinevates kohtades asju tehakse. Einal Koltšanovi tõi enda elust näita kuidas inimene ei pea alustama IT-est et välja jõuda IT-sse. Tema alustas oma õpinguid üldse arsti teaduskonnas ja edasi liikus korrakaitsesse. Tema peamiseks punktiks oligi see, et tänapäeval saab väga palju ringi liikuda, et kui midagi ei meeldi võib hakata tegema midagi absoluutselt teist. Lisaks sellele tõi ta näiteid kuidas IT inimesed ja äri inimesed läbi saavad, milles on takistused ja mida peaks muutma. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg ja karjäärikäänakud Andres Septer, Einar Koltšanov]</ref> <br />
<br />
Kuuenda loengu külaliseks oli Ivar Laur, kes tegeleb EMTA-is analüütikuosakonna juhtimisega. Ta rääkis, et tänapäeval on väga lihtne koguda palju andmeid, aga raskeks läheb see kui nendega peab midagi peale hakkama. <br />
<br />
<br />
Selle loengu juures meeldis mulle kõige rohkem paljud näited, mis toetasid punkti, et andmed on tähtsad. Eriti just Maksu- ja Tolliametile, kelle ülesanne on vaadata, et keegi maksudest ei üritaks kõrvale hiilide. Selles vallas liigub väga palju andmeid ja EMTA peab kõike seda jälgima ja suutma luua seoseid<br />
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 ""Andmed ei allu analüüsile" Ivar Laur, kasutatud 15.10.2016]</ref><br />
<br />
Eelviimases loengus rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariiki küberkaitsest ja selle ajaloost. Oma pika karjääri jooksul on ta aidanud palju Eesti erinevaid IT lahendusi luua. Küberkaitse on minu meelest huvitav ala, kuna tänapäeval võib vaenulik osapool riigile väga palju kahju teha kui pole head küberkaitse. Meie kui väikse riigi probleemiks on see, et me ilma koostööta hakkama ei saa. See puudutab eriti palju just küberkaitset, kus üksinda olles Eesti lihtsalt hakkama ei saa. Jaan Priisalu tõi palju huvitavaid näiteid missugusena näeb tema infrastruktuuri arengut maailmas. See toob palju automatiseerimist, mis jällegi muudab turvalisuse küsimärgi alla.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "Eesti Vabariigi küberkaitse" Jaan Priisalu, kasutatud 16.10.2016]</ref> <br />
<br />
Viimase loengu ja võib olla ka iga startupi alustajale kõige tähtsama loengu andi Hedi Mardisoo, kes tegeleb turunudusega. Loengu idee on igale startupi alustajale väga tähtis, sest ilma reklaamita on midagi väga raske müüa. Turunduse alla kuulub viis haru, mis kõik mõjutavad teineteist, nendeks on toode ise, toote hind, reklaam, koht ja inimesed. Kui üks nendest on valesti, siis see võib mõjutada kogu toote müüki. Näiteks võib olla maailma parim toode, aga kui see maksab palju siis inimesed ei osta seda või näide mille tõi esineja, et toode võib hea või isegi parim olla aga selle paigaldajad on ebaviisakad ja mitte korrektsed võib see selle toote image-t nii palju kahjustada, et keegi ei soovi seda. Nagu igas asjas maailmas on ka sellel erandeid. Mõned tooted on lihtsalt nii head, et neil ei ole vaja mitte mingisugust turundamist teha ja toode müüb ise ennast. Sellised on vaid väga vähesed firmad. Tänapäeval peab ikkagi igas ettevõttes oleme turundus osa, sest konkurent on tihe ja peab millegagi silma torkama.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" Hedi Mardisoo, kasutatud 16.10.2016 ]</ref><br />
<br />
Lõpetuseks ütleks, et see aine oli väga põnev ja andis mulle palju ideid ja mõtteid. Hea oli kuulata iga ala tippe, kes oskasid oma valdkonna tööd nii hästi seletada ja kirjelda.<br />
<br />
<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
=== Küsimus A ===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastused'''<br />
<br />
1.Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrit.<br />
<br />
2.Kordussoorituse peab kokku leppima õppejõuga.<br />
<br />
3.Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕIS-i. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.8 ja 5.2.8.1]</ref> <br />
<br />
4.Kordussoorituseks peab ennast registreerima vähemalt 2 päeva ennem kordussooritust.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.8.1]</ref> <br />
<br />
5. Olles riigifinatseeritaval (RF) kohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.7]</ref> <br />
<br />
6.Kordussooritus tasulisel õppekohal maksab 20 €.<br />
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT kolledz KKK 10. peatükk ]</ref> <br />
<br />
=== Küsimus 2 ===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
'''Vastused'''<br />
<br />
1.1 Tuleb koostada ja kinnitada oma individuaalne õpingukava.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppuri kohustused 3.2.1]</ref> <br />
<br />
1.2 Kui on soov akadeemilisele puhkusele peab esitama rektorile vabas vormis avalduse.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledz KKK 12. peatükk]</ref> <br />
<br />
1.3 Kui soovid et õpingukava arvestaks sinu varasemaid õpinguid/töökogemusi pead dokumendid esitama ennem punase joone päeva <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk IT kolledz KKK 6. peatükk]</ref> <br />
<br />
1.4 Kui soovid minna korduseksamile on aega ülejärgmise semestri punase päevani <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk IT Kolledz KKK 8. peatükk]</ref> <br />
<br />
2. Hinnet on võimalik parandada ühe korra, tulemuslikul korduseksamil läheb arvesse kõrgem hinne <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Eksamid 5.3.10]</ref><br />
<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
<references /></div>Aahvenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aahven&diff=108311User:Aahven2016-10-16T15:35:31Z<p>Aahven: </p>
<hr />
<div><br />
= Erialatutvustuse aine töö=<br />
Autor: Ahto Ahven<br />
<br />
Esitamise kuupäev:11.10.2016<br />
== Essee ==<br />
Esimine loeng oli sissejuhatus, mis tutvustas kuidas käib õpingukorraldus IT kollezis . Esimeseks esinejaks oli õppekavade arendusjuht Merike Sepitsõn. Merike Sepitsõn tutvustas kõike mis puududab IT kollezi õpingukorraldus seal hulgas ÕIS-i, mis on EAP-d, mis on punase joone päev ja mis meid IT kollezis veel ees ootab. Järgmiseks esinejaks oli Merle Varendi, kes tegeleb kvaliteedijuhina IT kollezis. Tema tutvustas erinevaid stipendiume, millele saab kandideerida ja lisaks soovitas soojalt igal võimalusel anda tagasisidet õppeainete ja õpikeskkonna kohta. Esimese loengu kolmandaks esinejaks oli haridustehnoloog Juri Tretjakov, kes tutvustas moodle keskkonda ja IT Kollezi wiki lehekülge. Lisaks näitas kust on võimalik näha loengusalvestusi.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer kasutatud 15.10.2016]</ref> <br />
<br />
Esimeseks erialatutvustajaks oli Andres Kütt, kes tegeleb IT valdkonnas arhitektuuriga ja kes on oma karjääri jooksul töötanud väga erinevates ettevõtetes sealhulgas Skype. Praegu töötab riigi infosüsteemide arhitektina. Põnev loeng, sest oli aru saada, et esineja on oma ala üks parimaid ja on kui selline isik töötab riigi infosüsteemidaga saab kindel olla, et probleeme ei tohiks tekkida. Tema loengu üks tähtsaim punkt oli see, et kui inimene töötab mingis firmas, mis ei ole IT firma peab IT inimene ikkagi teadma kuidas see firma töötab. Kütt tõi hea näite oma elust, kus ta töötas pangas ja selleks, et aru saada, mida klient tahab läks ta õppima EBS-i. Ta tõi välja punkti, et kõik IT inimesed ei saa olla kuskil pimedas ruumis ja ainult koodi kirjutada, selleks et saada heaks arhitketiks peab oskama inimestega suhelda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt]</ref> <br />
<br />
Kolmanda loengu esindejadeks olid Kristel ja Marko Kriistük. Kristel ja Marko mõlemad on IT kolledzi lõpetanud. Selle loengu tegi põnevaks ja endale lähedaseks see, et nad mõlemad ei teadnud mida täpsemlat IT kolledzist otsivad ja mida õppima hakata. See loeng innustas mind kõikidest loengutest kõige rohkem, sest mõlemad olid noored, kes on ise sama tee läbinud, mis mul veel ees seisavad. See loeng avas mu silmad ka, mis puudutab startupe, et suured startupid ei sünni päevaga vaid eeltöö võtab aega aastaid. Lisaks ennem enda startupi alustamist peaks nõu küsima inimestelt, kes on selle läbi elandu, et nõu küsida. < ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid Kristel ja Marko Kruustük, kasutatud 16.10.2016]< /ref> <br />
<br />
Lembitu Ling käis ja rääkis oma kogemustest kui süsadmin. Ta on selles vallas juba 21 aastat töödanud ja andis tulevastele süsadminidele tarkuseteri. Kõige naljakam tarkuse tera mida ta meelsasti jagas on see, et süsadmin peab olema laisk ja tegema kõik asjad scriptidega, see teeb iga süsadmini elu palju lihtsamaks. Oht mida Lembitu välja tõi oli see, et sa saad oma tööd ka kaugelt teha ja ei pea kontoris kogu aeg olema. See tekitab selle ohu, et tööandjal tundub, et sa ei tööta ja sind pole vaja. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest" Lembitu Ling, kasutatud 16.10.2016]</ref> <br />
<br />
<br />
<br />
Minu arvates üks tähtsamaid loenguid oli Andres Septeri loeng IT töösektorist. Sama loengu teises osas rääkis oma tööst SCRUM master Einal Koltšanov. Septer tõi välja palju erinevaid ohte, mis IT vallas töötades valitseva. Oma pika karjääri vältel on Septer paljudes firmades ja riigiasutustes töödanud ja seega oli hea teada saada kuidas erinevates kohtades asju tehakse. Einal Koltšanovi tõi enda elust näita kuidas inimene ei pea alustama IT-est et välja jõuda IT-sse. Tema alustas oma õpinguid üldse arsti teaduskonnas ja edasi liikus korrakaitsesse. Tema peamiseks punktiks oligi see, et tänapäeval saab väga palju ringi liikuda, et kui midagi ei meeldi võib hakata tegema midagi absoluutselt teist. Lisaks sellele tõi ta näiteid kuidas IT inimesed ja äri inimesed läbi saavad, milles on takistused ja mida peaks muutma. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg ja karjäärikäänakud Andres Septer, Einar Koltšanov]</ref> <br />
<br />
Kuuendas loengut andis Ivar Lauri EMTA, kus ta töötab analüütikuosakonna juhtajana. Ta rääkis kui tähtis on andmete töötlemine ja analüüs ning nende andmete kasutamine. <br />
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 ""Andmed ei allu analüüsile" Ivar Laur, kasutatud 15.10.2016]</ref><br />
<br />
Eelviimase loengu külaliseks oli Ivar Laur, kes tegeleb EMTA-is analüütikuosakonna juhtimisega. Ta rääkis, et tänapäeval on väga lihtne koguda palju andmeid, aga raskeks läheb see kui nendega peab midagi peale hakkama.<br />
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 ""Andmed ei allu analüüsile" Ivar Laur, kasutatud 15.10.2016]</ref><br />
<br />
Viimase loengu ja võib olla ka iga startupi alustajale kõige tähtsama loengu andi Hedi Mardisoo, kes tegeleb turunudusega. Loengu idee on igale startupi alustajale väga tähtis, sest ilma reklaamita on midagi väga raske müüa. Turunduse alla kuulub viis haru, mis kõik mõjutavad teineteist, nendeks on toode ise, toote hind, reklaam, koht ja inimesed. Kui üks nendest on valesti, siis see võib mõjutada kogu toote müüki. Näiteks võib olla maailma parim toode, aga kui see maksab palju siis inimesed ei osta seda või näide mille tõi esineja, et toode võib hea või isegi parim olla aga selle paigaldajad on ebaviisakad ja mitte korrektsed võib see selle toote image-t nii palju kahjustada, et keegi ei soovi seda. Nagu igas asjas maailmas on ka sellel erandeid. Mõned tooted on lihtsalt nii head, et neil ei ole vaja mitte mingisugust turundamist teha ja toode müüb ise ennast. Sellised on vaid väga vähesed firmad. Tänapäeval peab ikkagi igas ettevõttes oleme turundus osa, sest konkurent on tihe ja peab millegagi silma torkama.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" Hedi Mardisoo]</ref> <br />
<br />
<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
=== Küsimus A ===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastused'''<br />
<br />
1.Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrit.<br />
<br />
2.Kordussoorituse peab kokku leppima õppejõuga.<br />
<br />
3.Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕIS-i. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.8 ja 5.2.8.1]</ref> <br />
<br />
4.Kordussoorituseks peab ennast registreerima vähemalt 2 päeva ennem kordussooritust.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.8.1]</ref> <br />
<br />
5. Olles riigifinatseeritaval (RF) kohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.7]</ref> <br />
<br />
6.Kordussooritus tasulisel õppekohal maksab 20 €.<br />
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT kolledz KKK 10. peatükk ]</ref> <br />
<br />
=== Küsimus 2 ===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
'''Vastused'''<br />
<br />
1.1 Tuleb koostada ja kinnitada oma individuaalne õpingukava.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppuri kohustused 3.2.1]</ref> <br />
<br />
1.2 Kui on soov akadeemilisele puhkusele peab esitama rektorile vabas vormis avalduse.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledz KKK 12. peatükk]</ref> <br />
<br />
1.3 Kui soovid et õpingukava arvestaks sinu varasemaid õpinguid/töökogemusi pead dokumendid esitama ennem punase joone päeva <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk IT kolledz KKK 6. peatükk]</ref> <br />
<br />
1.4 Kui soovid minna korduseksamile on aega ülejärgmise semestri punase päevani <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk IT Kolledz KKK 8. peatükk]</ref> <br />
<br />
2. Hinnet on võimalik parandada ühe korra, tulemuslikul korduseksamil läheb arvesse kõrgem hinne <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Eksamid 5.3.10]</ref><br />
<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
<references /></div>Aahvenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aahven&diff=108309User:Aahven2016-10-16T15:21:09Z<p>Aahven: </p>
<hr />
<div><br />
= Erialatutvustuse aine töö=<br />
Autor: Ahto Ahven<br />
<br />
Esitamise kuupäev:11.10.2016<br />
== Essee ==<br />
Esimine loeng oli sissejuhatus, mis tutvustas kuidas käib õpingukorraldus IT kollezis . Esimeseks esinejaks oli õppekavade arendusjuht Merike Sepitsõn. Merike Sepitsõn tutvustas kõike mis puududab IT kollezi õpingukorraldus seal hulgas ÕIS-i, mis on EAP-d, mis on punase joone päev ja mis meid IT kollezis veel ees ootab. Järgmiseks esinejaks oli Merle Varendi, kes tegeleb kvaliteedijuhina IT kollezis. Tema tutvustas erinevaid stipendiume, millele saab kandideerida ja lisaks soovitas soojalt igal võimalusel anda tagasisidet õppeainete ja õpikeskkonna kohta. Esimese loengu kolmandaks esinejaks oli haridustehnoloog Juri Tretjakov, kes tutvustas moodle keskkonda ja IT Kollezi wiki lehekülge. Lisaks näitas kust on võimalik näha loengusalvestusi.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer kasutatud 15.10.2016]</ref> <br />
<br />
Esimeseks erialatutvustajaks oli Andres Kütt, kes tegeleb IT valdkonnas arhitektuuriga ja kes on oma karjääri jooksul töötanud väga erinevates ettevõtetes sealhulgas Skype. Praegu töötab riigi infosüsteemide arhitektina. Põnev loeng, sest oli aru saada, et esineja on oma ala üks parimaid ja on kui selline isik töötab riigi infosüsteemidaga saab kindel olla, et probleeme ei tohiks tekkida. Tema loengu üks tähtsaim punkt oli see, et kui inimene töötab mingis firmas, mis ei ole IT firma peab IT inimene ikkagi teadma kuidas see firma töötab. Kütt tõi hea näite oma elust, kus ta töötas pangas ja selleks, et aru saada, mida klient tahab läks ta õppima EBS-i. Ta tõi välja punkti, et kõik IT inimesed ei saa olla kuskil pimedas ruumis ja ainult koodi kirjutada, selleks et saada heaks arhitketiks peab oskama inimestega suhelda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt]</ref> <br />
<br />
Kolmanda loengu esindejadeks olid Kristel ja Marko Kriistük. Kristel ja Marko mõlemad on IT kolledzi lõpetanud. Selle loengu tegi põnevaks ja endale lähedaseks see, et nad mõlemad ei teadnud mida täpsemlat IT kolledzist otsivad ja mida õppima hakata. See loeng innustas mind kõikidest loengutest kõige rohkem, sest mõlemad olid noored, kes on ise sama tee läbinud, mis mul veel ees seisavad. See loeng avas mu silmad ka, mis puudutab startupe, et suured startupid ei sünni päevaga vaid eeltöö võtab aega aastaid. Lisaks ennem enda startupi alustamist peaks nõu küsima inimestelt, kes on selle läbi elandu, et nõu küsida. < ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid Kristel ja Marko Kruustük]< /ref> <br />
<br />
Minu arvates üks tähtsamaid loenguid oli Andres Septeri loeng IT töösektorist. Sama loengu teises osas rääkis oma tööst SCRUM master Einal Koltšanov. Septer tõi välja palju erinevaid ohte, mis IT vallas töötades valitseva. Oma pika karjääri vältel on Septer paljudes firmades ja riigiasutustes töödanud ja seega oli hea teada saada kuidas erinevates kohtades asju tehakse. Einal Koltšanovi tõi enda elust näita kuidas inimene ei pea alustama IT-est et välja jõuda IT-sse. Tema alustas oma õpinguid üldse arsti teaduskonnas ja edasi liikus korrakaitsesse. Tema peamiseks punktiks oligi see, et tänapäeval saab väga palju ringi liikuda, et kui midagi ei meeldi võib hakata tegema midagi absoluutselt teist. Lisaks sellele tõi ta näiteid kuidas IT inimesed ja äri inimesed läbi saavad, milles on takistused ja mida peaks muutma. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg ja karjäärikäänakud Andres Septer, Einar Koltšanov]</ref> <br />
<br />
Kuuendas loengut andis Ivar Lauri EMTA, kus ta töötab analüütikuosakonna juhtajana. Ta rääkis kui tähtis on andmete töötlemine ja analüüs ning nende andmete kasutamine. <br />
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 ""Andmed ei allu analüüsile" Ivar Laur, kasutatud 15.10.2016]</ref><br />
<br />
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 ""Andmed ei allu analüüsile" Ivar Laur, kasutatud 15.10.2016]</ref><br />
<br />
Viimase loengu ja võib olla ka iga startupi alustajale kõige tähtsama loengu andi Hedi Mardisoo, kes tegeleb turunudusega. Loengu idee on igale startupi alustajale väga tähtis, sest ilma reklaamita on midagi väga raske müüa. Turunduse alla kuulub viis haru, mis kõik mõjutavad teineteist, nendeks on toode ise, toote hind, reklaam, koht ja inimesed. Kui üks nendest on valesti, siis see võib mõjutada kogu toote müüki. Näiteks võib olla maailma parim toode, aga kui see maksab palju siis inimesed ei osta seda või näide mille tõi esineja, et toode võib hea või isegi parim olla aga selle paigaldajad on ebaviisakad ja mitte korrektsed võib see selle toote image-t nii palju kahjustada, et keegi ei soovi seda. Nagu igas asjas maailmas on ka sellel erandeid. Mõned tooted on lihtsalt nii head, et neil ei ole vaja mitte mingisugust turundamist teha ja toode müüb ise ennast. Sellised on vaid väga vähesed firmad. Tänapäeval peab ikkagi igas ettevõttes oleme turundus osa, sest konkurent on tihe ja peab millegagi silma torkama.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus" Hedi Mardisoo]</ref> <br />
<br />
<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
=== Küsimus A ===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastused'''<br />
<br />
1.Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrit.<br />
<br />
2.Kordussoorituse peab kokku leppima õppejõuga.<br />
<br />
3.Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕIS-i. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.8 ja 5.2.8.1]</ref> <br />
<br />
4.Kordussoorituseks peab ennast registreerima vähemalt 2 päeva ennem kordussooritust.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.8.1]</ref> <br />
<br />
5. Olles riigifinatseeritaval (RF) kohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.7]</ref> <br />
<br />
6.Kordussooritus tasulisel õppekohal maksab 20 €.<br />
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT kolledz KKK 10. peatükk ]</ref> <br />
<br />
=== Küsimus 2 ===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
'''Vastused'''<br />
<br />
1.1 Tuleb koostada ja kinnitada oma individuaalne õpingukava.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppuri kohustused 3.2.1]</ref> <br />
<br />
1.2 Kui on soov akadeemilisele puhkusele peab esitama rektorile vabas vormis avalduse.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledz KKK 12. peatükk]</ref> <br />
<br />
1.3 Kui soovid et õpingukava arvestaks sinu varasemaid õpinguid/töökogemusi pead dokumendid esitama ennem punase joone päeva <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk IT kolledz KKK 6. peatükk]</ref> <br />
<br />
1.4 Kui soovid minna korduseksamile on aega ülejärgmise semestri punase päevani <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk IT Kolledz KKK 8. peatükk]</ref> <br />
<br />
2. Hinnet on võimalik parandada ühe korra, tulemuslikul korduseksamil läheb arvesse kõrgem hinne <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Eksamid 5.3.10]</ref><br />
<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
<references /></div>Aahvenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aahven&diff=107690User:Aahven2016-10-15T15:01:29Z<p>Aahven: /* Küsimus 2 */</p>
<hr />
<div><br />
= Erialatutvustuse aine töö=<br />
Autor: Ahto Ahven<br />
<br />
Esitamise kuupäev:11.10.2016<br />
== Essee ==<br />
Esimine loeng oli sissejuhatus, mis tutvustas kuidas käib õpingukorraldus IT kollezis . Esimeseks esinejaks oli õppekavade arendusjuht Merike Sepitsõn. Merike Sepitsõn tutvustas kõike mis puududab IT kollezi õpingukorraldus seal hulgas ÕIS-i, mis on EAP-d, mis on punase joone päev ja mis meid IT kollezis veel ees ootab. Järgmiseks esinejaks oli Merle Varendi, kes tegeleb kvaliteedijuhina IT kollezis. Tema tutvustas erinevaid stipendiume, millele saab kandideerida ja lisaks soovitas soojalt igal võimalusel anda tagasisidet õppeainete ja õpikeskkonna kohta. Esimese loengu kolmandaks esinejaks oli haridustehnoloog Juri Tretjakov, kes tutvustas moodle keskkonda ja IT Kollezi wiki lehekülge. Lisaks näitas kust on võimalik näha loengusalvestusi.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer kasutatud 15.10.2016]</ref> <br />
<br />
Esimeseks erialatutvustajaks oli Andres Kütt, kes tegeleb IT valdkonnas arhitektuuriga ja kes on oma karjääri jooksul töötanud väga erinevates ettevõtetes sealhulgas Skype. Praegu töötab riigi infosüsteemide arhitektina. Põnev loeng, sest oli aru saada, et esineja on oma ala üks parimaid ja on kui selline isik töötab riigi infosüsteemidaga saab kindel olla, et probleeme ei tohiks tekkida. Tema loengu üks tähtsaim punkt oli see, et kui inimene töötab mingis firmas, mis ei ole IT firma peab IT inimene ikkagi teadma kuidas see firma töötab. Kütt tõi hea näite oma elust, kus ta töötas pangas ja selleks, et aru saada, mida klient tahab läks ta õppima EBS-i. Ta tõi välja punkti, et kõik IT inimesed ei saa olla kuskil pimedas ruumis ja ainult koodi kirjutada, selleks et saada heaks arhitketiks peab oskama inimestega suhelda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt]</ref> <br />
<br />
Kolmanda loengu esindejadeks olid Kristel ja Marko Kriistük. Kristel ja Marko mõlemad on IT kolledzi lõpetanud. Selle loengu tegi põnevaks ja endale lähedaseks see, et nad mõlemad ei teadnud mida täpsemlat IT kolledzist otsivad ja mida õppima hakata. See loeng innustas mind kõikidest loengutest kõige rohkem, sest mõlemad olid noored, kes on ise sama tee läbinud, mis mul veel ees seisavad. See loeng avas mu silmad ka, mis puudutab startupe, et suured startupid ei sünni päevaga vaid eeltöö võtab aega aastaid. Lisaks ennem enda startupi alustamist peaks nõu küsima inimestelt, kes on selle läbi elandu, et nõu küsida. < ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid Kristel ja Marko Kruustük]< /ref> <br />
<br />
Minu arvates üks tähtsamaid loenguid oli Andres Septeri loeng IT töösektorist. Sama loengu teises osas rääkis oma tööst SCRUM master Einal Koltšanov. Septer tõi välja palju erinevaid ohte, mis IT vallas töötades valitseva. Oma pika karjääri vältel on Septer paljudes firmades ja riigiasutustes töödanud ja seega oli hea teada saada kuidas erinevates kohtades asju tehakse. Einal Koltšanovi tõi enda elust näita kuidas inimene ei pea alustama IT-est et välja jõuda IT-sse. Tema alustas oma õpinguid üldse arsti teaduskonnas ja edasi liikus korrakaitsesse. Tema peamiseks punktiks oligi see, et tänapäeval saab väga palju ringi liikuda, et kui midagi ei meeldi võib hakata tegema midagi absoluutselt teist. Lisaks sellele tõi ta näiteid kuidas IT inimesed ja äri inimesed läbi saavad, milles on takistused ja mida peaks muutma. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg ja karjäärikäänakud Andres Septer, Einar Koltšanov]</ref> <br />
<br />
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 ""Andmed ei allu analüüsile" Ivar Laur, kasutatud 15.10.2016]</ref><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
=== Küsimus A ===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastused'''<br />
<br />
1.Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrit.<br />
<br />
2.Kordussoorituse peab kokku leppima õppejõuga.<br />
<br />
3.Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕIS-i. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.8 ja 5.2.8.1]</ref> <br />
<br />
4.Kordussoorituseks peab ennast registreerima vähemalt 2 päeva ennem kordussooritust.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.8.1]</ref> <br />
<br />
5. Olles riigifinatseeritaval (RF) kohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.7]</ref> <br />
<br />
6.Kordussooritus tasulisel õppekohal maksab 20 €.<br />
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT kolledz KKK 10. peatükk ]</ref> <br />
<br />
=== Küsimus 2 ===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
'''Vastused'''<br />
<br />
1.1 Tuleb koostada ja kinnitada oma individuaalne õpingukava.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppuri kohustused 3.2.1]</ref> <br />
<br />
1.2 Kui on soov akadeemilisele puhkusele peab esitama rektorile vabas vormis avalduse.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledz KKK 12. peatükk]</ref> <br />
<br />
1.3 Kui soovid et õpingukava arvestaks sinu varasemaid õpinguid/töökogemusi pead dokumendid esitama ennem punase joone päeva <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk IT kolledz KKK 6. peatükk]</ref> <br />
<br />
1.4 Kui soovid minna korduseksamile on aega ülejärgmise semestri punase päevani <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk IT Kolledz KKK 8. peatükk]</ref> <br />
<br />
2. Hinnet on võimalik parandada ühe korra, tulemuslikul korduseksamil läheb arvesse kõrgem hinne <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Eksamid 5.3.10]</ref><br />
<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
<references /></div>Aahvenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aahven&diff=107657User:Aahven2016-10-15T14:33:32Z<p>Aahven: </p>
<hr />
<div><br />
= Erialatutvustuse aine töö=<br />
Autor: Ahto Ahven<br />
<br />
Esitamise kuupäev:11.10.2016<br />
== Essee ==<br />
Esimine loeng oli sissejuhatus, mis tutvustas kuidas käib õpingukorraldus IT kollezis . Esimeseks esinejaks oli õppekavade arendusjuht Merike Sepitsõn. Merike Sepitsõn tutvustas kõike mis puududab IT kollezi õpingukorraldus seal hulgas ÕIS-i, mis on EAP-d, mis on punase joone päev ja mis meid IT kollezis veel ees ootab. Järgmiseks esinejaks oli Merle Varendi, kes tegeleb kvaliteedijuhina IT kollezis. Tema tutvustas erinevaid stipendiume, millele saab kandideerida ja lisaks soovitas soojalt igal võimalusel anda tagasisidet õppeainete ja õpikeskkonna kohta. Esimese loengu kolmandaks esinejaks oli haridustehnoloog Juri Tretjakov, kes tutvustas moodle keskkonda ja IT Kollezi wiki lehekülge. Lisaks näitas kust on võimalik näha loengusalvestusi.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer kasutatud 15.10.2016]</ref> <br />
<br />
Esimeseks erialatutvustajaks oli Andres Kütt, kes tegeleb IT valdkonnas arhitektuuriga ja kes on oma karjääri jooksul töötanud väga erinevates ettevõtetes sealhulgas Skype. Praegu töötab riigi infosüsteemide arhitektina. Põnev loeng, sest oli aru saada, et esineja on oma ala üks parimaid ja on kui selline isik töötab riigi infosüsteemidaga saab kindel olla, et probleeme ei tohiks tekkida. Tema loengu üks tähtsaim punkt oli see, et kui inimene töötab mingis firmas, mis ei ole IT firma peab IT inimene ikkagi teadma kuidas see firma töötab. Kütt tõi hea näite oma elust, kus ta töötas pangas ja selleks, et aru saada, mida klient tahab läks ta õppima EBS-i. Ta tõi välja punkti, et kõik IT inimesed ei saa olla kuskil pimedas ruumis ja ainult koodi kirjutada, selleks et saada heaks arhitketiks peab oskama inimestega suhelda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt]</ref> <br />
<br />
Kolmanda loengu esindejadeks olid Kristel ja Marko Kriistük. Kristel ja Marko mõlemad on IT kolledzi lõpetanud. Selle loengu tegi põnevaks ja endale lähedaseks see, et nad mõlemad ei teadnud mida täpsemlat IT kolledzist otsivad ja mida õppima hakata. See loeng innustas mind kõikidest loengutest kõige rohkem, sest mõlemad olid noored, kes on ise sama tee läbinud, mis mul veel ees seisavad. See loeng avas mu silmad ka, mis puudutab startupe, et suured startupid ei sünni päevaga vaid eeltöö võtab aega aastaid. Lisaks ennem enda startupi alustamist peaks nõu küsima inimestelt, kes on selle läbi elandu, et nõu küsida. < ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid Kristel ja Marko Kruustük]< /ref> <br />
<br />
Minu arvates üks tähtsamaid loenguid oli Andres Septeri loeng IT töösektorist. Sama loengu teises osas rääkis oma tööst SCRUM master Einal Koltšanov. Septer tõi välja palju erinevaid ohte, mis IT vallas töötades valitseva. Oma pika karjääri vältel on Septer paljudes firmades ja riigiasutustes töödanud ja seega oli hea teada saada kuidas erinevates kohtades asju tehakse. Einal Koltšanovi tõi enda elust näita kuidas inimene ei pea alustama IT-est et välja jõuda IT-sse. Tema alustas oma õpinguid üldse arsti teaduskonnas ja edasi liikus korrakaitsesse. Tema peamiseks punktiks oligi see, et tänapäeval saab väga palju ringi liikuda, et kui midagi ei meeldi võib hakata tegema midagi absoluutselt teist. Lisaks sellele tõi ta näiteid kuidas IT inimesed ja äri inimesed läbi saavad, milles on takistused ja mida peaks muutma. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc IT tööturg ja karjäärikäänakud Andres Septer, Einar Koltšanov]</ref> <br />
<br />
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 ""Andmed ei allu analüüsile" Ivar Laur, kasutatud 15.10.2016]</ref><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
=== Küsimus A ===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastused'''<br />
<br />
1.Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrit.<br />
<br />
2.Kordussoorituse peab kokku leppima õppejõuga.<br />
<br />
3.Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕIS-i. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.8 ja 5.2.8.1]</ref> <br />
<br />
4.Kordussoorituseks peab ennast registreerima vähemalt 2 päeva ennem kordussooritust.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.8.1]</ref> <br />
<br />
5. Olles riigifinatseeritaval (RF) kohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.7]</ref> <br />
<br />
6.Kordussooritus tasulisel õppekohal maksab 20 €.<br />
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT kolledz KKK 10. peatükk ]</ref> <br />
<br />
=== Küsimus 2 ===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
'''Vastused'''<br />
<br />
1.1 Tuleb koostada ja kinnitada oma individuaalne õpingukava.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppuri kohustused 3.2.1]</ref> <br />
<br />
1.2 Kui on soov akadeemilisele puhkusele peab esitama rektorile vabas vormis avalduse.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledz KKK 12. peatükk]</ref> <br />
<br />
1.3 Kui soovid et õpingukava arvestaks sinu varasemaid õpinguid/töökogemusi pead dokumendid esitama ennem punase joone päeva <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk IT kolledz 6. peatükk]</ref> <br />
<br />
1.4 Kui soovid minna korduseksamile on aega ülejärgmise semestri punase päevani <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk IT Kolledz KKK 8. peatükk]</ref> <br />
<br />
2. Hinnet on võimalik parandada ühe korra, tulemuslikul korduseksamil läheb arvesse kõrgem hinne <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Eksamid 5.3.10]</ref> <br />
<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
<references /></div>Aahvenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aahven&diff=107607User:Aahven2016-10-15T12:45:11Z<p>Aahven: </p>
<hr />
<div><br />
= Erialatutvustuse aine töö=<br />
Autor: Ahto Ahven<br />
<br />
Esitamise kuupäev:11.10.2016<br />
== Essee ==<br />
Esimine loeng oli sissejuhatus, mis tutvustas kuidas käib õpingukorraldus IT kollezis . Esimeseks esinejaks oli õppekavade arendusjuht Merike Sepitsõn. Merike Sepitsõn tutvustas kõike mis puududab IT kollezi õpingukorraldus seal hulgas ÕIS-i, mis on EAP-d, mis on punase joone päev ja mis meid IT kollezis veel ees ootab. Järgmiseks esinejaks oli Merle Varendi, kes tegeleb kvaliteedijuhina IT kollezis. Tema tutvustas erinevaid stipendiume, millele saab kandideerida ja lisaks soovitas soojalt igal võimalusel anda tagasisidet õppeainete ja õpikeskkonna kohta. Esimese loengu kolmandaks esinejaks oli haridustehnoloog Juri Tretjakov, kes tutvustas moodle keskkonda ja IT Kollezi wiki lehekülge. Lisaks näitas kust on võimalik näha loengusalvestusi.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer kasutatud 15.10.2016]</ref> <br />
Esimeseks erialatutvustajaks oli Andres Kütt, kes tegeleb IT valdkonnas arhitektuuriga ja kes on oma karjääri jooksul töötanud väga erinevates ettevõtetes sealhulgas Skype. Praegu töötab riigi infosüsteemide arhitektina. Põnev loeng, sest oli aru saada, et esineja on oma ala üks parimaid ja on kui selline isik töötab riigi infosüsteemidaga saab kindel olla, et probleeme ei tohiks tekkida. Tema loengu üks tähtsaim punkt oli see, et kui inimene töötab mingis firmas, mis ei ole IT firma peab IT inimene ikkagi teadma kuidas see firma töötab. Kütt tõi hea näite oma elust, kus ta töötas pangas ja selleks, et aru saada, mida klient tahab läks ta õppima EBS-i. Ta tõi välja punkti, et kõik IT inimesed ei saa olla kuskil pimedas ruumis ja ainult koodi kirjutada, selleks et saada heaks arhitketiks peab oskama inimestega suhelda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt]</ref> <br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
=== Küsimus A ===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastused'''<br />
<br />
1.Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrit.<br />
<br />
2.Kordussoorituse peab kokku leppima õppejõuga.<br />
<br />
3.Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕIS-i. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.8 ja 5.2.8.1]</ref> <br />
<br />
4.Kordussoorituseks peab ennast registreerima vähemalt 2 päeva ennem kordussooritust.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.8.1]</ref> <br />
<br />
5. Olles riigifinatseeritaval (RF) kohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.7]</ref> <br />
<br />
6.Kordussooritus tasulisel õppekohal maksab 20 €.<br />
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT kolledz KKK 10. peatükk ]</ref> <br />
<br />
=== Küsimus 2 ===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
'''Vastused'''<br />
<br />
1.1 Tuleb koostada ja kinnitada oma individuaalne õpingukava.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppuri kohustused 3.2.1]</ref> <br />
<br />
1.2 Kui on soov akadeemilisele puhkusele peab esitama rektorile vabas vormis avalduse.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledz KKK 12. peatükk]</ref> <br />
<br />
1.3 Kui soovid et õpingukava arvestaks sinu varasemaid õpinguid/töökogemusi pead dokumendid esitama ennem punase joone päeva <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk IT kolledz 6. peatükk]</ref> <br />
<br />
1.4 Kui soovid minna korduseksamile on aega ülejärgmise semestri punase päevani <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk IT Kolledz KKK 8. peatükk]</ref> <br />
<br />
2. Hinnet on võimalik parandada ühe korra, tulemuslikul korduseksamil läheb arvesse kõrgem hinne <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Eksamid 5.3.10]</ref> <br />
<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
<references /></div>Aahvenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aahven&diff=107581User:Aahven2016-10-15T11:06:42Z<p>Aahven: </p>
<hr />
<div><br />
= Erialatutvustuse aine töö=<br />
Autor: Ahto Ahven<br />
<br />
Esitamise kuupäev:11.10.2016<br />
== Essee ==<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
=== Küsimus A ===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastused'''<br />
<br />
1.Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrit.<br />
<br />
2.Kordussoorituse peab kokku leppima õppejõuga.<br />
<br />
3.Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕIS-i. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.8 ja 5.2.8.1]</ref> <br />
<br />
4.Kordussoorituseks peab ennast registreerima vähemalt 2 päeva ennem kordussooritust.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.8.1]</ref> <br />
<br />
5. Olles riigifinatseeritaval (RF) kohal on kordussooritus tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.7]</ref> <br />
<br />
6.Kordussooritus tasulisel õppekohal maksab 20 €.<br />
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT kolledz KKK 10. peatükk ]</ref> <br />
<br />
=== Küsimus 2 ===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
'''Vastused'''<br />
<br />
1.1 Tuleb koostada ja kinnitada oma individuaalne õpingukava.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppuri kohustused 3.2.1]</ref> <br />
<br />
1.2 Kui on soov akadeemilisele puhkusele peab esitama rektorile vabas vormis avalduse.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledz KKK 12. peatükk]</ref> <br />
<br />
1.3 Kui soovid et õpingukava arvestaks sinu varasemaid õpinguid/töökogemusi pead dokumendid esitama ennem punase joone päeva <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk IT kolledz 6. peatükk]</ref> <br />
<br />
1.4 Kui soovid minna korduseksamile on aega ülejärgmise semestri punase päevani <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk IT Kolledz KKK 8. peatükk<br />
<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
<references /></div>Aahvenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aahven&diff=107565User:Aahven2016-10-15T09:44:51Z<p>Aahven: </p>
<hr />
<div><br />
= Erialatutvustuse aine töö=<br />
Autor: Ahto Ahven<br />
<br />
Esitamise kuupäev:11.10.2016<br />
== Essee ==<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
=== Küsimus A ===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastused'''<br />
<br />
1.Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrit.<br />
<br />
2.Kordussoorituse peab kokku leppima õppejõuga.<br />
<br />
3.Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕIS-i. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.8 ja 5.2.8.1]</ref> <br />
<br />
4.Kordussoorituseks peab ennast registreerima vähemalt 2 päeva ennem kordussooritust.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
5. Olles riigifinatseeritaval (RF) kohal on kordussooritus tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
6.Kordussooritus tasulisel õppekohal maksab 20 €.[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]<br />
<br />
=== Küsimus 2 ===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
'''Vastused'''<br />
<br />
1.1 Tuleb koostada ja kinnitada oma individuaalne õpingukava.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
1.2 Kui on soov akadeemilisele puhkusele peab esitama rektorile vabas vormis avalduse.[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]<br />
<br />
1.3 <br />
<br />
1.4<br />
<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
<references /></div>Aahvenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aahven&diff=107015User:Aahven2016-10-13T08:54:19Z<p>Aahven: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div><br />
= Erialatutvustuse aine töö=<br />
Autor: Ahto Ahven<br />
<br />
Esitamise kuupäev:11.10.2016<br />
== Essee ==<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
=== Küsimus A ===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastused'''<br />
<br />
1.Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrit.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
2.Kordussoorituse peab kokku leppima õppejõuga.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
3.Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕIS-i. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
4.Kordussoorituseks peab ennast registreerima vähemalt 2 päeva ennem kordussooritust.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
5. Olles riigifinatseeritaval (RF) kohal on kordussooritus tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
6.Kordussooritus tasulisel õppekohal maksab 20 €.[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]<br />
<br />
=== Küsimus 2 ===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
'''Vastused'''<br />
<br />
1.1 Tuleb koostada ja kinnitada oma individuaalne õpingukava.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
1.2 Kui on soov akadeemilisele puhkusele peab esitama rektorile vabas vormis avalduse.[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]<br />
<br />
1.3 <br />
<br />
1.4<br />
<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
1.<br />
<br />
2.<br />
<br />
3.<br />
<br />
4.<br />
<br />
5.<br />
<br />
6.<br />
<br />
7.<br />
<br />
8.<br />
<br />
9.<br />
<br />
10.</div>Aahvenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aahven&diff=107013User:Aahven2016-10-13T08:53:41Z<p>Aahven: </p>
<hr />
<div><br />
= Erialatutvustuse aine töö=<br />
Autor: Ahto Ahven<br />
<br />
Esitamise kuupäev:11.10.2016<br />
== Essee ==<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
=== Küsimus A ===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastused'''<br />
<br />
1.Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrit.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]https://et.wikipedia.org/wiki/Koosinus<br />
<br />
2.Kordussoorituse peab kokku leppima õppejõuga.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
3.Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕIS-i. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
4.Kordussoorituseks peab ennast registreerima vähemalt 2 päeva ennem kordussooritust.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
5. Olles riigifinatseeritaval (RF) kohal on kordussooritus tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
6.Kordussooritus tasulisel õppekohal maksab 20 €.[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]<br />
<br />
=== Küsimus 2 ===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
'''Vastused'''<br />
<br />
1.1 Tuleb koostada ja kinnitada oma individuaalne õpingukava.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
1.2 Kui on soov akadeemilisele puhkusele peab esitama rektorile vabas vormis avalduse.[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]<br />
<br />
1.3 <br />
<br />
1.4<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
1.<br />
<br />
2.<br />
<br />
3.<br />
<br />
4.<br />
<br />
5.<br />
<br />
6.<br />
<br />
7.<br />
<br />
8.<br />
<br />
9.<br />
<br />
10.</div>Aahvenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aahven&diff=106647User:Aahven2016-10-11T14:30:14Z<p>Aahven: </p>
<hr />
<div><br />
= Erialatutvustuse aine töö=<br />
Autor: Ahto Ahven<br />
Esitamise kuupäev:11.10.2016<br />
== Essee ==<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
=== Küsimus A ===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastused'''<br />
<br />
1.Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrit.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
2.Kordussoorituse peab kokku leppima õppejõuga.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
3.Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕIS-i. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
4.Kordussoorituseks peab ennast registreerima vähemalt 2 päeva ennem kordussooritust.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
5. Olles riigifinatseeritaval (RF) kohal on kordussooritus tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
6.Kordussooritus tasulisel õppekohal maksab 20 €.[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]<br />
<br />
=== Küsimus 2 ===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
'''Vastused'''<br />
<br />
1.1 Tuleb koostada ja kinnitada oma individuaalne õpingukava.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
1.2 Kui on soov akadeemilisele puhkusele peab esitama rektorile vabas vormis avalduse.[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]<br />
<br />
1.3 <br />
<br />
1.4<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
1.<br />
<br />
2.<br />
<br />
3.<br />
<br />
4.<br />
<br />
5.<br />
<br />
6.<br />
<br />
7.<br />
<br />
8.<br />
<br />
9.<br />
<br />
10.</div>Aahvenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aahven&diff=106646User:Aahven2016-10-11T14:28:04Z<p>Aahven: </p>
<hr />
<div><br />
= Erialatutvustuse aine töö=<br />
Autor: Ahto Ahven<br />
Esitamise kuupäev:11.10.2016<br />
== Essee ==<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
=== Küsimus A ===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
'''Vastused'''<br />
<br />
1.Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrit.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
2.Kordussoorituse peab kokku leppima õppejõuga.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
3.Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕIS-i. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
4.Kordussoorituseks peab ennast registreerima vähemalt 2 päeva ennem kordussooritust.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
5. Olles riigifinatseeritaval (RF) kohal on kordussooritus tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
6.Kordussooritus tasulisel õppekohal maksab 20 €.[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]<br />
<br />
=== Küsimus 2 ===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
'''Vastused'''<br />
<br />
1.(1)Tuleb koostada ja kinnitada oma individuaalne õpingukava.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
(2)Kui on soov akadeemilisele puhkusele peab esitama rektorile vabas vormis avalduse.[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/](3)<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
1.<br />
<br />
2.<br />
<br />
3.<br />
<br />
4.<br />
<br />
5.<br />
<br />
6.<br />
<br />
7.<br />
<br />
8.<br />
<br />
9.<br />
<br />
10.</div>Aahvenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aahven&diff=106645User:Aahven2016-10-11T14:26:56Z<p>Aahven: </p>
<hr />
<div><br />
= Erialatutvustuse aine töö=<br />
Autor: Ahto Ahven<br />
Esitamise kuupäev:11.10.2016<br />
== Essee ==<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
=== Küsimus A ===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
'''Vastused'''<br />
<br />
1.Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrit.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
2.Kordussoorituse peab kokku leppima õppejõuga.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
3.Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕIS-i. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
4.Kordussoorituseks peab ennast registreerima vähemalt 2 päeva ennem kordussooritust.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
5. Olles riigifinatseeritaval (RF) kohal on kordussooritus tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
6.Kordussooritus tasulisel õppekohal maksab 20 €.[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]<br />
<br />
=== Küsimus 2 ===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
'''Vastused'''<br />
<br />
1.(1)Tuleb koostada ja kinnitada oma individuaalne õpingukava.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid](2)Kui on soov akadeemilisele puhkusele peab esitama rektorile vabas vormis avalduse.[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/](3)<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
1.<br />
2.<br />
3.<br />
4.<br />
5.<br />
6.<br />
7.<br />
8.<br />
9.<br />
10.</div>Aahvenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aahven&diff=106644User:Aahven2016-10-11T14:18:22Z<p>Aahven: </p>
<hr />
<div><br />
= Erialatutvustuse aine töö=<br />
Autor: Ahto Ahven<br />
Esitamise kuupäev:11.10.2016<br />
== Essee ==<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
=== Küsimus A ===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
'''Vastused'''<br />
<br />
1.Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrit.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
2.Kordussoorituse peab kokku leppima õppejõuga.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
3.Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕIS-i. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
4.Kordussoorituseks peab ennast registreerima vähemalt 2 päeva ennem kordussooritust.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
5. Olles riigifinatseeritaval (RF) kohal on kordussooritus tasuta. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
6.Kordussooritus tasulisel õppekohal maksab 20 €.[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]<br />
<br />
=== Küsimus 2 ===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
'''Vastused'''<br />
<br />
1.</div>Aahvenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aahven&diff=106643User:Aahven2016-10-11T14:07:24Z<p>Aahven: </p>
<hr />
<div><br />
= Erialatutvustuse aine töö=<br />
Autor: Ahto Ahven<br />
Esitamise kuupäev:11.10.2016<br />
== Essee ==<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
=== Küsimus A ===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrit<br />
<br />
Kordussoorituse peab kokku leppima õppejõuga<br />
<br />
Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕIS-i vähemalt 2 päeva ennem sooritust [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid]<br />
<br />
<br />
<br />
=== Küsimus 2 ===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?</div>Aahvenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aahven&diff=106642User:Aahven2016-10-11T13:46:11Z<p>Aahven: Created page with " = Erialatutvustuse aine töö= Autor: Ahto Ahven Esitamise kuupäev:11.10.2016 == Essee == == Õpingukorralduse küsimused == === Küsimus A === Kukkusid eksamil läbi. Kau..."</p>
<hr />
<div><br />
= Erialatutvustuse aine töö=<br />
Autor: Ahto Ahven<br />
Esitamise kuupäev:11.10.2016<br />
== Essee ==<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
=== Küsimus A ===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
<br />
<br />
=== Küsimus 2 ===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.<br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?</div>Aahven