https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&user=Aamelkin&feedformat=atomICO wiki - User contributions [en]2024-03-28T17:06:30ZUser contributionsMediaWiki 1.41.0https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=119489I027 iseseisvad tööd2017-03-26T13:42:01Z<p>Aamelkin: </p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br />
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br />
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br />
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br />
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br />
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br />
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br />
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br />
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br />
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br />
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br />
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br />
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br />
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br />
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br />
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br />
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br />
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Aamelkinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aamelkin&diff=110922User:Aamelkin2016-10-19T19:23:29Z<p>Aamelkin: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Anna Amelkina<br />
<br />
Kood: ******15<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" andis hea ülevaate sellest, kuidas toimub õppetöö IT Kolledžis ja missuguseks võib muuta elu pärast kooli lõpetamist. Loengute pidamiseks olid kutsutud väga erinevad oma tegevuse poolest inimesed, kes tutvustasid tudengitele lähemalt oma eriala eripärad, edulood ja arengukäigud infotehnoloogia valdkonnas. <br />
<br />
Esimene sissejuhatav loeng oli Eesti Infotehnoloogia Kolledži sisekorrast ja õppekorraldusest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a/ Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus (2016) sissejuhatav loeng, 24. august 2016]</ref>. Sain palju kasulikku ja praktilist informatsiooni, mida kindlasti kasutan ja võtan arvesse, et hästi koolis läbi saada ja edukalt see lõpetada. Merike Spitsõn rääkis pikalt õppekorralduse eeskirjast ja kust saab leida kogu olulise teabe. Merle Verendi jagas infot erinevate stipendiumite kohta ja mis on võimalused selle taotlemiseks. Pööras erilist tähelepanu ka tagasiside tähtsusele tudengite poolt. Juri Tretjakovi jutu teemadeks olid Moodle keskkond, Wiki ja e-õppe kohta käiv info. Ka loengusalvestuste ja õppematerjalidega seotud mured saab lahendada tema kaudu. Andres Septer tegi lühiülevaate IT erialal toimuvast ning tema soovitus kooli edukaks lõpetamiseks: "Õppige programmerima!" jäi peale loengu kuulamist veel kaua aega peas kõlama.<br />
<br />
Andres Kütt oma loenguga "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus (2016) 2. loeng, 31. august 2016]</ref> avaldas sügavat muljet algusest peale. Tema ametikäik ja töökogemus IT valdkonnas on vapustav. Kütt rääkis oma eriala - infosüsteemi arhitekt - spetsiifikast ja kuidas ta on selleni jõudnud. Tema sõnul õppida ja omandada kõrgharidust ei ole kunagi hilja, isegi kui ei ole aega ega võimalust, kuid kui on väga hea põhjus, siis kõik asjad muutuvad võimalikuks. Veel üks oluline õppetund tema jutust on see, et kõik teadmised ja oskused, mida kool ja elu sulle pakuvad, peab ise võtma, hiljem keegi ei anna seda sulle tagasi. Sest ainuke inimene, keda huvitab sinu haridus, oled Sina ise ja see on sinu vastutus. Loengu lõpus ta rääkis kui oluline on tema töös kommunikatsioon. Tegelikult nii õppimises, töös kui ka igapäevaelus kontakt ja suhtlemine lahendavad palju küsimusi ja probleeme. <br />
<br />
Kristel ja Marko Kruustük tutvustasid loengus "Testimine ja startupid"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus (2016) 3. loeng, 7. september 2016]</ref> oma edulugu sellest, kuidas alustada nullist ja saavutada palju tänu oma töökusele ja oskusele riskida. Nad rääkisid testimisest, selle olemusest ja kuidas see tegevus viis neid eduni. Siinkohal on tähtis, et inimesed oskavad õppida oma vigadest, nad ei karda edasi liikuda, proovida uusi asju. Loengu kuulates tekkis mulje, et suures osas nende edu on saavutatud ka tänu sellele, et nad on teineteisele suureks toeks olnud kogu edutee jooksul. Praeguseks neil on oma ettevõte, mis tegeleb testimisega. Äritegevus sundis neid õppida palju juurde selleks, et ettevõte areneks ja edeneks.<br />
<br />
Loengu "Süsadminnimisest" pidas Lembitu Ling<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus (2016) 4. loeng, 14. september 2016]</ref>. Selle loengu vastu mul oli eriline huvi, kuna IT Kolledžisse asusin õppima just infosüsteemi administreerimist ning oli huvitav, mis see endast kujutab tegelikus elus. Ling rõhutas, süsadmin peab olema laisk, et mitte teha samu asju käsitsi korduvalt ja süsteem oleks võimalikult palju automatiseeritud. Kuid kahjuks süsadmini tööd pole näha, kui kõik töötab. Tihti tööandja ei taju, et süsadmini ongi vaja, et kõik töökorras oleks. Tihti süsadmini töö ei anna talle võimaluse spetsialiseeruda. Muidugi süsteemiadministreerimises ei tasu enda töövõimet üle hinnata. Lingu sõnul hea süsadmin see, kes on süsteemi arhitekti parem käsi ning oskab anda nõu mittefunktsionaalsete nõuete kohta, samuti oskab neid kirjeldada selgelt ja arusaadavalt arendajale. Ühesõnaga ta peab olema heaks parnteriks nii arhitektile, kui ka arendajale. Ning siinkohal taas on kommukatsioon olulisel kohal koostöö tegemisel.<br />
<br />
Loengu "IT tööturg. Karjaarikäänakud" pidasid Andres Septer ja Einar Koltšanov<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus (2016) 5. loeng, 21. september 2016]</ref>. Tööturu teema on alati aktuaalne ja vajalik, eriti nende jaoks, kes alles alustavad oma karjääri. Septer soovitas enne tööpakkumise vastuvõtmist kindlasti uurida ettevõtte tausta ja mis tingimustes seal tööd tehakse. Tasub alati uurida nende käest, kes on seal varem või praegu töötab. Siin jälle kerkib ülesse võrgustiku teema: suhete ja sidemete loomine, omavaheline kommunikatsioon IT valdkonnas on tihti määrava tähsusega. Üheks võimaluseks on muidugi oma ettevõtte loomine ja startup, kuid selleks peab olema tõesti väga hea idee ja truu sõber kõrval, nagu see oli Kristeli ja Marko Kruustük puhul. Äritegevus on riskantne ja ebastabiilne, kuid edu saavutades see võib tõepoolest rikaks teha. Einar Koltšanov on hea näide sellest, kuidas hoopis teise valkonnaga seotud inimesest saab IT spetsialist, nimelt Scrum Master. Olen täiesti nõus Koltšanoviga, et IT maailmas inimesed mõtlevad ja tegutsevad teistmoodi, siin distsipliin on kombineeritud piiramatu vabadusega. IT valdkonna eripära karjääri jaoks on selles, et on võimalik liikuda IT alasse, liikuda IT ala sees ja IT-st välja muule erialale. Äri IT valdkonnas on keeruline, kuna tihti äriinimesed ei mõista IT-inimesi, ei taju IT piiranguid ja võimalusi. Ja on suur edu, kui äri pool ja IT pool omavad ühise visiooni, pideva dialoogi ja mõistavad teineteist. Koostöö on võtmeküsimuseks edukas äritegevuses. Koltšanov mainis ka teemat seoses tööga välismaal, ka selles on oma plussid ja miinused. See tasub proovida, kuid on vaja võtta arvesse oma pere olukorda.<br />
<br />
EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur pidas loengut "Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus (2016) 6. loeng, 28. september 2016]</ref>. Selles loengus oli kajastatud veel üks IT valdkond - andmeanalüüs. Huvitav, kuid samas keeruline teema. Sageli andmeid kogutakse, kuid ei osata nendega töötada, tõlgendada ja kasulikku infot sealt välja saada, millega edasi saaks töötada. Probleemiks on tõlgendamine, kuid seda saab õppida. Andmeanalüüsi puhul on oluline pädevate inimeste ja vahendite olemasolu, mis on analüüsi eesmärk, mis kriteeriumid on prioriteedis, kokkuvõtvalt see kõik on määrav objektiivsete otsuste tegemisel. Andmeanalüüs EMTA töös aitab paremini teostada järelevalvet, isikute ja ettevõtete üldist monitoorimist ja käitumist, mille tulemus on sisendiks erinevate teenuste ja poliitika kujundamisele. Samas andmeanalüüsis on oluline eristada, kas tegemist on kuritegevuse ja petmisega, või see on lihtsalt ebaõnn. Näiteks kui deklaratsiooni puhul riigile on esitatud valeandmed, tuleb vahet teha, kas on see tehtud sihilikult või ebaõnne pärast. Laur pööras tähelepanu sellele, et andmeanalüüsi süsteem peab olema paindlik, mis saab kiiresti ümberkohanduda, kuna tahtmised ja eeamärgid muutuvad.<br />
<br />
Jaan Priisalu jutu teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus (2016) 7. loeng, 5. oktoober 2016]</ref>. Eesti on e-riik, aga mida see reealselt tähendab sain ma teada Priisalu loengust. Igapäevapangandus, ID-kaart, digiallkirjastamine, erinevate protsesside automatiseerimine - kõik see nii lihtsusutab elu, meil on rohkem aega teiste tegevuste jaoks. See ongi küberkaitse mõte - eluviisi kaitse. Küberkaitse süsteemid on keerulised ja mahukad, kuid peab töötama fokuseeritult - mõned asjad on olulisemad kui teised. Küberkaitses on teadlik sellest, mis on meie riigi nõrkused ja tugevused, ning püüab ka vastast aru saada. Küberkaitseliit võib nimetada kollektiivseks ajuks, igaühel on oma teadmises ja oskused, ning siin määrab see, kui hästi me oskame neid kasutada. Küberkaitsetööd pole näha, kuid erinevates eluvaldkonadades see mängib oma rolli.<br />
<br />
Hedi Mardisoo pidas loengu "IT ja turundus"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus (2016) 8. loeng, 12. oktoober 2016]</ref>. Alguses ta tutvustas ennast, oma haridus- ja ametikäiku. Nimelt praegu ta on Starmani turundusjuht ja tegeleb brändinguga, ehk teeb kogu töö selleks, et toodet või teenust muuta paremaks, mugavamaks, kasutajasõbralikumaks ja atraktiivsemaks. Brändingu töö hõlmab kogu organisatsiooni, et kõik aspektid toimiksid üheskoos eemärgi saavutamiseks. Bränd kujundamisel on tähtis kõik: müük, teeninduskanalid, identiteet, toetused, turundus ja kommunikatsioon, kultuur ja kompetents. Kõik lülid peavad olema paigas, siis äri toimib. Madrisoo sõnul maine on nagu puu, kõik peab olema detailideni läbimõeldud. Turunduse inimese ülesanne on kogu see õige mix panna kokku, ning siin appi tuleb IT maailm. Praegusel ajal turundus ei ole võimalik ilma IT. Ettevõtteid on palju, konkurents on tihe, ning turunduse ja IT roll firmades on erinev. Ettevõttes omavaheline suhtlemine on kriitiline ja tähtis, tihe koostöö äri ja IT vahel, tuleb teineteise keelest aru saada. IT peab olema paindlik ja suutma kiiresti reageerida turu muutustele. IT ja turunduse koostöö on ühise arusaamu saavutamine, kelle jaoks toodet või teenust tehakse.<br />
<br />
Mul oli hea meel kõiki neid inimesi ära kuulata. Nendel oli oluline roll anda mulle aimdu sellest, mida IT valdskond endast kujutab, missuguseid reegleid ja printsiipe ta järgib. IT maailm on suur ja igaüks saab leida endale midagi meelepärasemat. Olen enda jaoks teinud järelduse, et IT valdkonnas alati võidab see, kes oskab teha hästi oma tööd ja oskab teistega leida ühist keelt. Olen väga tänulik esinejatele selle eest, et jagasid oma töö- ja elukogemust minuga.<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduse eeskirjale<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ EIK õppekorralduse eeskiri] punkt 5.2.</ref> korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <br />
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. Arve leiab ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal on olemas mitu võimalust<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ EIK õppekorralduse eeskiri] punkt 6.1.</ref>:<br />
* tervislikel põhjustel - maksimaalne puhkuse periood kuni kaheks aastaks, akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja soovitatav periood; <br />
* aja- või asendusteenistuse läbimiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni üheks aastaks; avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks; <br />
* lapse hooldamiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Nimetatud põhjustel avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
<br />
Eespool nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Samuti vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda kordussooritustel.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vastavalt EIK õppekorralduse eeskirjale õppekulude osalise hüvitamise kohustus õppekava täies mahus täitmise määr on 2016/2017 õppeaastal 27 EAPd semestris (ehk 54 EAPd aastas) ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK finantsinfo]</ref>. Ainepunktide koguarvu arvutatakse kumulaatiivselt õppeaasta lõpus.<br />
<br />
Esimesel semestril on täiskoormudega tasuta õpe jaoks puudu 7 EAPd ja teisel semestril 3 EAPd, kokku on puudu 10 EAPd. Seega, esitatava arve summa on:<br />
<br />
[(27-20) +(27-24)]*50 = (7+3)*50 = 500 eurot.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Aamelkinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aamelkin&diff=110918User:Aamelkin2016-10-19T19:20:06Z<p>Aamelkin: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Anna Amelkina<br />
<br />
Kood: ******15<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" andis hea ülevaate sellest, kuidas toimub õppetöö IT Kolledžis ja missuguseks võib muuta elu pärast kooli lõpetamist. Loengute pidamiseks olid kutsutud väga erinevad oma tegevuse poolest inimesed, kes tutvustasid tudengitele lähemalt oma eriala eripärad, edulood ja arengukäigud infotehnoloogia valdkonnas. <br />
<br />
Esimene sissejuhatav loeng oli Eesti Infotehnoloogia Kolledži sisekorrast ja õppekorraldusest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a/ Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus (2016) sissejuhatav loeng, 24. august 2016]</ref>. Sain palju kasulikku ja praktilist informatsiooni, mida kindlasti kasutan ja võtan arvesse, et hästi koolis läbi saada ja edukalt see lõpetada. Merike Spitsõn rääkis pikalt õppekorralduse eeskirjast ja kust saab leida kogu olulise teabe. Merle Verendi jagas infot erinevate stipendiumite kohta ja mis on võimalused selle taotlemiseks. Pööras erilist tähelepanu ka tagasiside tähtsusele tudengite poolt. Juri Tretjakovi jutu teemadeks olid Moodle keskkond, Wiki ja e-õppe kohta käiv info. Ka loengusalvestuste ja õppematerjalidega seotud mured saab lahendada tema kaudu. Andres Septer tegi lühiülevaate IT erialal toimuvast ning tema soovitus kooli edukaks lõpetamiseks: "Õppige programmerima!" jäi peale loengu kuulamist veel kaua aega peas kõlama.<br />
<br />
Andres Kütt oma loenguga "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus (2016) 2. loeng, 31. august 2016]</ref> avaldas sügavat muljet algusest peale. Tema ametikäik ja töökogemus IT valdkonnas on vapustav. Kütt rääkis oma eriala - infosüsteemi arhitekt - spetsiifikast ja kuidas ta on selleni jõudnud. Tema sõnul õppida ja omandada kõrgharidust ei ole kunagi hilja, isegi kui ei ole aega ega võimalust, kuid kui on väga hea põhjus, siis kõik asjad muutuvad võimalikuks. Veel üks oluline õppetund tema jutust on see, et kõik teadmised ja oskused, mida kool ja elu sulle pakuvad, peab ise võtma, hiljem keegi ei anna seda sulle tagasi. Sest ainuke inimene, keda huvitab sinu haridus, oled Sina ise ja see on sinu vastutus. Loengu lõpus ta rääkis kui oluline on tema töös kommunikatsioon. Tegelikult nii õppimises, töös kui ka igapäevaelus kontakt ja suhtlemine lahendavad palju küsimusi ja probleeme. <br />
<br />
Kristel ja Marko Kruustük tutvustasid loengus "Testimine ja startupid"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus (2016) 3. loeng, 7. september 2016]</ref> oma edulugu sellest, kuidas alustada nullist ja saavutada palju tänu oma töökusele ja oskusele riskida. Nad rääkisid testimisest, selle olemusest ja kuidas see tegevus viis neid eduni. Siinkohal on tähtis, et inimesed oskavad õppida oma vigadest, nad ei karda edasi liikuda, proovida uusi asju. Loengu kuulates tekkis mulje, et suures osas nende edu on saavutatud ka tänu sellele, et nad on teineteisele suureks toeks olnud kogu edutee jooksul. Praeguseks neil on oma ettevõte, mis tegeleb testimisega. Äritegevus sundis neid õppida palju juurde selleks, et ettevõte areneks ja edeneks.<br />
<br />
Loengu "Süsadminnimisest" pidas Lembitu Ling<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus (2016) 4. loeng, 14. september 2016]</ref>. Selle loengu vastu mul oli eriline huvi, kuna IT Kolledžisse asusin õppima just infosüsteemi administreerimist ning oli huvitav, mis see endast kujutab tegelikus elus. Ling rõhutas, süsadmin peab olema laisk, et mitte teha samu asju käsitsi korduvalt ja süsteem oleks võimalikult palju automatiseeritud. Kuid kahjuks süsadmini tööd pole näha, kui kõik töötab. Tihti tööandja ei taju, et süsadmini ongi vaja, et kõik töökorras oleks. Tihti süsadmini töö ei anna talle võimaluse spetsialiseeruda. Muidugi süsteemiadministreerimises ei tasu enda töövõimet üle hinnata. Lingu sõnul hea süsadmin see, kes on süsteemi arhitekti parem käsi ning oskab anda nõu mittefunktsionaalsete nõuete kohta, samuti oskab neid kirjeldada selgelt ja arusaadavalt arendajale. Ühesõnaga ta peab olema heaks parnteriks nii arhitektile, kui ka arendajale. Ning siinkohal taas on kommukatsioon olulisel kohal koostöö tegemisel.<br />
<br />
Loengu "IT tööturg. Karjaarikäänakud" pidasid Andres Septer ja Einar Koltšanov<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus (2016) 5. loeng, 21. september 2016]</ref>. Tööturu teema on alati aktuaalne ja vajalik, eriti nende jaoks, kes alles alustavad oma karjääri. Septer soovitas enne tööpakkumise vastuvõtmist kindlasti uurida ettevõtte tausta ja mis tingimustes seal tööd tehakse. Tasub alati uurida nende käest, kes on seal varem või praegu töötab. Siin jälle kerkib ülesse võrgustiku teema: suhete ja sidemete loomine, omavaheline kommunikatsioon IT valdkonnas on tihti määrava tähsusega. Üheks võimaluseks on muidugi oma ettevõtte loomine ja startup, kuid selleks peab olema tõesti väga hea idee ja truu sõber kõrval, nagu see oli Kristeli ja Marko Kruustük puhul. Äritegevus on riskantne ja ebastabiilne, kuid edu saavutades see võib tõepoolest rikaks teha. Einar Koltšanov on hea näide sellest, kuidas hoopis teise valkonnaga seotud inimesest saab IT spetsialist, nimelt Scrum Master. Olen täiesti nõus Koltšanoviga, et IT maailmas inimesed mõtlevad ja tegutsevad teistmoodi, siin distsipliin on kombineeritud piiramatu vabadusega. IT valdkonna eripära karjääri jaoks on selles, et on võimalik liikuda IT alasse, liikuda IT ala sees ja IT-st välja muule erialale. Äri IT valdkonnas on keeruline, kuna tihti äriinimesed ei mõista IT-inimesi, ei taju IT piiranguid ja võimalusi. Ja on suur edu, kui äri pool ja IT pool omavad ühise visiooni, pideva dialoogi ja mõistavad teineteist. Koostöö on võtmeküsimuseks edukas äritegevuses. Koltšanov mainis ka teemat seoses tööga välismaal, ka selles on oma plussid ja miinused. See tasub proovida, kuid on vaja võtta arvesse oma pere olukorda.<br />
<br />
EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur pidas loengut "Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus (2016) 6. loeng, 28. september 2016]</ref>. Selles loengus oli kajastatud veel üks IT valdkond - andmeanalüüs. Huvitav, kuid samas keeruline teema. Sageli andmeid kogutakse, kuid ei osata nendega töötada, tõlgendada ja kasulikku infot sealt välja saada, millega edasi saaks töötada. Probleemiks on tõlgendamine, kuid seda saab õppida. Andmeanalüüsi puhul on oluline pädevate inimeste ja vahendite olemasolu, mis on analüüsi eesmärk, mis kriteeriumid on prioriteedis, kokkuvõtvalt see kõik on määrav objektiivsete otsuste tegemisel. Andmeanalüüs EMTA töös aitab paremini teostada järelevalvet, isikute ja ettevõtete üldist monitoorimist ja käitumist, mille tulemus on sisendiks erinevate teenuste ja poliitika kujundamisele. Samas andmeanalüüsis on oluline eristada, kas tegemist on kuritegevuse ja petmisega, või see on lihtsalt ebaõnn. Näiteks kui deklaratsiooni puhul riigile on esitatud valeandmed, tuleb vahet teha, kas on see tehtud sihilikult või ebaõnne pärast. Laur pööras tähelepanu sellele, et andmeanalüüsi süsteem peab olema paindlik, mis saab kiiresti ümberkohanduda, kuna tahtmised ja eeamärgid muutuvad.<br />
<br />
Jaan Priisalu jutu teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus (2016) 7. loeng, 5. oktoober 2016]</ref>. Eesti on e-riik, aga mida see reealselt tähendab sain ma teada Priisalu loengust. Igapäevapangandus, ID-kaart, digiallkirjastamine, erinevate protsesside automatiseerimine - kõik see nii lihtsusutab elu, meil on rohkem aega teiste tegevuste jaoks. See ongi küberkaitse mõte - eluviisi kaitse. Küberkaitse süsteemid on keerulised ja mahukad, kuid peab töötama fokuseeritult - mõned asjad on olulisemad kui teised. Küberkaitses on teadlik sellest, mis on meie riigi nõrkused ja tugevused, ning püüab ka vastast aru saada. Küberkaitseliit võib nimetada kollektiivseks ajuks, igaühel on oma teadmises ja oskused, ning siin määrab see, kui hästi me oskame neid kasutada. Küberkaitsetööd pole näha, kuid erinevates eluvaldkonadades see mängib oma rolli.<br />
<br />
Hedi Mardisoo pidas loengu "IT ja turundus"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus (2016) 8. loeng, 12. oktoober 2016]</ref>. Alguses ta tutvustas ennast, oma haridus- ja ametikäiku. Nimelt praegu ta on Starmani turundusjuht ja tegeleb brändinguga, ehk teeb kogu töö selleks, et toodet või teenust muuta paremaks, mugavamaks, kasutajasõbralikumaks ja atraktiivsemaks. Brändingu töö hõlmab kogu organisatsiooni, et kõik aspektid toimiksid üheskoos eemärgi saavutamiseks. Bränd kujundamisel on tähtis kõik: müük, teeninduskanalid, identiteet, toetused, turundus ja kommunikatsioon, kultuur ja kompetents. Kõik lülid peavad olema paigas, siis äri toimib. Madrisoo sõnul maine on nagu puu, kõik peab olema detailideni läbimõeldud. Turunduse inimese ülesanne on kogu see õige mix panna kokku, ning siin appi tuleb IT maailm. Praegusel ajal turundus ei ole võimalik ilma IT. Ettevõtteid on palju, konkurents on tihe, ning turunduse ja IT roll firmades on erinev. Ettevõttes omavaheline suhtlemine on kriitiline ja tähtis, tihe koostöö äri ja IT vahel, tuleb teineteise keelest aru saada. IT peab olema paindlik ja suutma kiiresti reageerida turu muutustele. IT ja turunduse koostöö on ühise arusaamu saavutamine, kelle jaoks toodet või teenust tehakse.<br />
<br />
Mul oli hea meel kõiki neid inimesi ära kuulata. Nendel oli oluline roll anda mulle aimdu sellest, mida IT valdskond endast kujutab, missuguseid reegleid ja printsiipe ta järgib. IT maailm on suur ja igaüks saab leida endale midagi meelepärasemat. Olen enda jaoks teinud järelduse, et IT valdkonnas alati võidab see, kes oskab teha hästi oma tööd ja oskab teistega leida ühist keelt. Olen väga tänulik esinejatele selle eest, et jagasid oma töö- ja elukogemust minuga.<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduse eeskirjale<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ EIK õppekorralduse eeskiri] punkt 5.2.</ref> korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <br />
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. Arve leiab ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal on olemas mitu võimalust<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ EIK õppekorralduse eeskiri] punkt 6.1.</ref>.:<br />
* tervislikel põhjustel - maksimaalne puhkuse periood kuni kaheks aastaks, akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja soovitatav periood; <br />
* aja- või asendusteenistuse läbimiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni üheks aastaks; avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks; <br />
* lapse hooldamiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Nimetatud põhjustel avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
<br />
Eespool nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Samuti vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda kordussooritustel.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vastavalt EIK õppekorralduse eeskirjale õppekulude osalise hüvitamise kohustus õppekava täies mahus täitmise määr on 2016/2017 õppeaastal 27 EAPd semestris (ehk 54 EAPd aastas) ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Ainepunktide koguarvu arvutatakse kumulaatiivselt õppeaasta lõpus.<br />
<br />
Esimesel semestril on täiskoormudega tasuta õpe jaoks puudu 7 EAPd ja teisel semestril 3 EAPd, kokku on puudu 10 EAPd. Seega, esitatava arve summa on:<br />
<br />
[(27-20) +(27-24)]*50 = (7+3)*50 = 500 eurot.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Aamelkinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aamelkin&diff=110908User:Aamelkin2016-10-19T19:09:34Z<p>Aamelkin: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Anna Amelkina<br />
<br />
Kood: ******15<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" andis hea ülevaate sellest, kuidas toimub õppetöö IT Kolledžis ja missuguseks võib muuta elu pärast kooli lõpetamist. Loengute pidamiseks olid kutsutud väga erinevad oma tegevuse poolest inimesed, kes tutvustasid tudengitele lähemalt oma eriala eripärad, edulood ja arengukäigud infotehnoloogia valdkonnas. <br />
<br />
Esimene sissejuhatav loeng oli Eesti Infotehnoloogia Kolledži sisekorrast ja õppekorraldusest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a/ Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus (2016) sissejuhatav loeng, 24. august 2016]</ref>. Sain palju kasulikku ja praktilist informatsiooni, mida kindlasti kasutan ja võtan arvesse, et hästi koolis läbi saada ja edukalt see lõpetada. Merike Spitsõn rääkis pikalt õppekorralduse eeskirjast ja kust saab leida kogu olulise teabe. Merle Verendi jagas infot erinevate stipendiumite kohta ja mis on võimalused selle taotlemiseks. Pööras erilist tähelepanu ka tagasiside tähtsusele tudengite poolt. Juri Tretjakovi jutu teemadeks olid Moodle keskkond, Wiki ja e-õppe kohta käiv info. Ka loengusalvestuste ja õppematerjalidega seotud mured saab lahendada tema kaudu. Andres Septer tegi lühiülevaate IT erialal toimuvast ning tema soovitus kooli edukaks lõpetamiseks: "Õppige programmerima!" jäi peale loengu kuulamist veel kaua aega peas kõlama.<br />
<br />
Andres Kütt oma loenguga "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus (2016) 2. loeng, 31. august 2016]</ref> avaldas sügavat muljet algusest peale. Tema ametikäik ja töökogemus IT valdkonnas on vapustav. Kütt rääkis oma eriala - infosüsteemi arhitekt - spetsiifikast ja kuidas ta on selleni jõudnud. Tema sõnul õppida ja omandada kõrgharidust ei ole kunagi hilja, isegi kui ei ole aega ega võimalust, kuid kui on väga hea põhjus, siis kõik asjad muutuvad võimalikuks. Veel üks oluline õppetund tema jutust on see, et kõik teadmised ja oskused, mida kool ja elu sulle pakuvad, peab ise võtma, hiljem keegi ei anna seda sulle tagasi. Sest ainuke inimene, keda huvitab sinu haridus, oled Sina ise ja see on sinu vastutus. Loengu lõpus ta rääkis kui oluline on tema töös kommunikatsioon. Tegelikult nii õppimises, töös kui ka igapäevaelus kontakt ja suhtlemine lahendavad palju küsimusi ja probleeme. <br />
<br />
Kristel ja Marko Kruustük tutvustasid loengus "Testimine ja startupid"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus (2016) 3. loeng, 7. september 2016]</ref> oma edulugu sellest, kuidas alustada nullist ja saavutada palju tänu oma töökusele ja oskusele riskida. Nad rääkisid testimisest, selle olemusest ja kuidas see tegevus viis neid eduni. Siinkohal on tähtis, et inimesed oskavad õppida oma vigadest, nad ei karda edasi liikuda, proovida uusi asju. Loengu kuulates tekkis mulje, et suures osas nende edu on saavutatud ka tänu sellele, et nad on teineteisele suureks toeks olnud kogu edutee jooksul. Praeguseks neil on oma ettevõte, mis tegeleb testimisega. Äritegevus sundis neid õppida palju juurde selleks, et ettevõte areneks ja edeneks.<br />
<br />
Loengu "Süsadminnimisest" pidas Lembitu Ling<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus (2016) 4. loeng, 14. september 2016]</ref>. Selle loengu vastu mul oli eriline huvi, kuna IT Kolledžisse asusin õppima just infosüsteemi administreerimist ning oli huvitav, mis see endast kujutab tegelikus elus. Ling rõhutas, süsadmin peab olema laisk, et mitte teha samu asju käsitsi korduvalt ja süsteem oleks võimalikult palju automatiseeritud. Kuid kahjuks süsadmini tööd pole näha, kui kõik töötab. Tihti tööandja ei taju, et süsadmini ongi vaja, et kõik töökorras oleks. Tihti süsadmini töö ei anna talle võimaluse spetsialiseeruda. Muidugi süsteemiadministreerimises ei tasu enda töövõimet üle hinnata. Lingu sõnul hea süsadmin see, kes on süsteemi arhitekti parem käsi ning oskab anda nõu mittefunktsionaalsete nõuete kohta, samuti oskab neid kirjeldada selgelt ja arusaadavalt arendajale. Ühesõnaga ta peab olema heaks parnteriks nii arhitektile, kui ka arendajale. Ning siinkohal taas on kommukatsioon olulisel kohal koostöö tegemisel.<br />
<br />
Loengu "IT tööturg. Karjaarikäänakud" pidasid Andres Septer ja Einar Koltšanov<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus (2016) 5. loeng, 21. september 2016]</ref>. Tööturu teema on alati aktuaalne ja vajalik, eriti nende jaoks, kes alles alustavad oma karjääri. Septer soovitas enne tööpakkumise vastuvõtmist kindlasti uurida ettevõtte tausta ja mis tingimustes seal tööd tehakse. Tasub alati uurida nende käest, kes on seal varem või praegu töötab. Siin jälle kerkib ülesse võrgustiku teema: suhete ja sidemete loomine, omavaheline kommunikatsioon IT valdkonnas on tihti määrava tähsusega. Üheks võimaluseks on muidugi oma ettevõtte loomine ja startup, kuid selleks peab olema tõesti väga hea idee ja truu sõber kõrval, nagu see oli Kristeli ja Marko Kruustük puhul. Äritegevus on riskantne ja ebastabiilne, kuid edu saavutades see võib tõepoolest rikaks teha. Einar Koltšanov on hea näide sellest, kuidas hoopis teise valkonnaga seotud inimesest saab IT spetsialist, nimelt Scrum Master. Olen täiesti nõus Koltšanoviga, et IT maailmas inimesed mõtlevad ja tegutsevad teistmoodi, siin distsipliin on kombineeritud piiramatu vabadusega. IT valdkonna eripära karjääri jaoks on selles, et on võimalik liikuda IT alasse, liikuda IT ala sees ja IT-st välja muule erialale. Äri IT valdkonnas on keeruline, kuna tihti äriinimesed ei mõista IT-inimesi, ei taju IT piiranguid ja võimalusi. Ja on suur edu, kui äri pool ja IT pool omavad ühise visiooni, pideva dialoogi ja mõistavad teineteist. Koostöö on võtmeküsimuseks edukas äritegevuses. Koltšanov mainis ka teemat seoses tööga välismaal, ka selles on oma plussid ja miinused. See tasub proovida, kuid on vaja võtta arvesse oma pere olukorda.<br />
<br />
EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur pidas loengut "Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus (2016) 6. loeng, 28. september 2016]</ref>. Selles loengus oli kajastatud veel üks IT valdkond - andmeanalüüs. Huvitav, kuid samas keeruline teema. Sageli andmeid kogutakse, kuid ei osata nendega töötada, tõlgendada ja kasulikku infot sealt välja saada, millega edasi saaks töötada. Probleemiks on tõlgendamine, kuid seda saab õppida. Andmeanalüüsi puhul on oluline pädevate inimeste ja vahendite olemasolu, mis on analüüsi eesmärk, mis kriteeriumid on prioriteedis, kokkuvõtvalt see kõik on määrav objektiivsete otsuste tegemisel. Andmeanalüüs EMTA töös aitab paremini teostada järelevalvet, isikute ja ettevõtete üldist monitoorimist ja käitumist, mille tulemus on sisendiks erinevate teenuste ja poliitika kujundamisele. Samas andmeanalüüsis on oluline eristada, kas tegemist on kuritegevuse ja petmisega, või see on lihtsalt ebaõnn. Näiteks kui deklaratsiooni puhul riigile on esitatud valeandmed, tuleb vahet teha, kas on see tehtud sihilikult või ebaõnne pärast. Laur pööras tähelepanu sellele, et andmeanalüüsi süsteem peab olema paindlik, mis saab kiiresti ümberkohanduda, kuna tahtmised ja eeamärgid muutuvad.<br />
<br />
Jaan Priisalu jutu teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus (2016) 7. loeng, 5. oktoober 2016]</ref>. Eesti on e-riik, aga mida see reealselt tähendab sain ma teada Priisalu loengust. Igapäevapangandus, ID-kaart, digiallkirjastamine, erinevate protsesside automatiseerimine - kõik see nii lihtsusutab elu, meil on rohkem aega teiste tegevuste jaoks. See ongi küberkaitse mõte - eluviisi kaitse. Küberkaitse süsteemid on keerulised ja mahukad, kuid peab töötama fokuseeritult - mõned asjad on olulisemad kui teised. Küberkaitses on teadlik sellest, mis on meie riigi nõrkused ja tugevused, ning püüab ka vastast aru saada. Küberkaitseliit võib nimetada kollektiivseks ajuks, igaühel on oma teadmises ja oskused, ning siin määrab see, kui hästi me oskame neid kasutada. Küberkaitsetööd pole näha, kuid erinevates eluvaldkonadades see mängib oma rolli.<br />
<br />
Hedi Mardisoo pidas loengu "IT ja turundus"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus (2016) 8. loeng, 12. oktoober 2016]</ref>. Alguses ta tutvustas ennast, oma haridus- ja ametikäiku. Nimelt praegu ta on Starmani turundusjuht ja tegeleb brändinguga, ehk teeb kogu töö selleks, et toodet või teenust muuta paremaks, mugavamaks, kasutajasõbralikumaks ja atraktiivsemaks. Brändingu töö hõlmab kogu organisatsiooni, et kõik aspektid toimiksid üheskoos eemärgi saavutamiseks. Bränd kujundamisel on tähtis kõik: müük, teeninduskanalid, identiteet, toetused, turundus ja kommunikatsioon, kultuur ja kompetents. Kõik lülid peavad olema paigas, siis äri toimib. Madrisoo sõnul maine on nagu puu, kõik peab olema detailideni läbimõeldud. Turunduse inimese ülesanne on kogu see õige mix panna kokku, ning siin appi tuleb IT maailm. Praegusel ajal turundus ei ole võimalik ilma IT. Ettevõtteid on palju, konkurents on tihe, ning turunduse ja IT roll firmades on erinev. Ettevõttes omavaheline suhtlemine on kriitiline ja tähtis, tihe koostöö äri ja IT vahel, tuleb teineteise keelest aru saada. IT peab olema paindlik ja suutma kiiresti reageerida turu muutustele. IT ja turunduse koostöö on ühise arusaamu saavutamine, kelle jaoks toodet või teenust tehakse.<br />
<br />
Mul oli hea meel kõiki neid inimesi ära kuulata. Nendel oli oluline roll anda mulle aimdu sellest, mida IT valdskond endast kujutab, missuguseid reegleid ja printsiipe ta järgib. IT maailm on suur ja igaüks saab leida endale midagi meelepärasemat. Olen enda jaoks teinud järelduse, et IT valdkonnas alati võidab see, kes oskab teha hästi oma tööd ja oskab teistega leida ühist keelt. Olen väga tänulik esinejatele selle eest, et jagasid oma töö- ja elukogemust minuga.<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduse eeskirjale korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <br />
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. Arve leiab ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal on olemas mitu võimalust:<br />
* tervislikel põhjustel - maksimaalne puhkuse periood kuni kaheks aastaks, akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja soovitatav periood; <br />
* aja- või asendusteenistuse läbimiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni üheks aastaks; avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks; <br />
* lapse hooldamiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Nimetatud põhjustel avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
<br />
Eespool nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Samuti vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda kordussooritustel.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vastavalt EIK õppekorralduse eeskirjale õppekulude osalise hüvitamise kohustus õppekava täies mahus täitmise määr on 2016/2017 õppeaastal 27 EAPd semestris (ehk 54 EAPd aastas) ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Ainepunktide koguarvu arvutatakse kumulaatiivselt õppeaasta lõpus.<br />
<br />
Esimesel semestril on täiskoormudega tasuta õpe jaoks puudu 7 EAPd ja teisel semestril 3 EAPd, kokku on puudu 10 EAPd. Seega, esitatava arve summa on:<br />
<br />
[(27-20) +(27-24)]*50 = (7+3)*50 = 500 eurot.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Aamelkinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aamelkin&diff=110901User:Aamelkin2016-10-19T19:04:19Z<p>Aamelkin: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Anna Amelkina<br />
<br />
Kood: ******15<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" andis hea ülevaate sellest, kuidas toimub õppetöö IT Kolledžis ja missuguseks võib muuta elu pärast kooli lõpetamist. Loengute pidamiseks olid kutsutud väga erinevad oma tegevuse poolest inimesed, kes tutvustasid tudengitele lähemalt oma eriala eripärad, edulood ja arengukäigud infotehnoloogia valdkonnas. <br />
<br />
Esimene sissejuhatav loeng oli Eesti Infotehnoloogia Kolledži sisekorrast ja õppekorraldusest<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a/ Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus (2016) sissejuhatav loeng, 24. august 2016]</ref>. Sain palju kasulikku ja praktilist informatsiooni, mida kindlasti kasutan ja võtan arvesse, et hästi koolis läbi saada ja edukalt see lõpetada. Merike Spitsõn rääkis pikalt õppekorralduse eeskirjast ja kust saab leida kogu olulise teabe. Merle Verendi jagas infot erinevate stipendiumite kohta ja mis on võimalused selle taotlemiseks. Pööras erilist tähelepanu ka tagasiside tähtsusele tudengite poolt. Juri Tretjakovi jutu teemadeks olid Moodle keskkond, Wiki ja e-õppe kohta käiv info. Ka loengusalvestuste ja õppematerjalidega seotud mured saab lahendada tema kaudu. Andres Septer tegi lühiülevaate IT erialal toimuvast ning tema soovitus kooli edukaks lõpetamiseks: "Õppige programmerima!" jäi peale loengu kuulamist veel kaua aega peas kõlama.<br />
<br />
Andres Kütt oma loenguga "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" avaldas sügavat muljet algusest peale. Tema ametikäik ja töökogemus IT valdkonnas on vapustav. Kütt rääkis oma eriala - infosüsteemi arhitekt - spetsiifikast ja kuidas ta on selleni jõudnud. Tema sõnul õppida ja omandada kõrgharidust ei ole kunagi hilja, isegi kui ei ole aega ega võimalust, kuid kui on väga hea põhjus, siis kõik asjad muutuvad võimalikuks. Veel üks oluline õppetund tema jutust on see, et kõik teadmised ja oskused, mida kool ja elu sulle pakuvad, peab ise võtma, hiljem keegi ei anna seda sulle tagasi. Sest ainuke inimene, keda huvitab sinu haridus, oled Sina ise ja see on sinu vastutus. Loengu lõpus ta rääkis kui oluline on tema töös kommunikatsioon. Tegelikult nii õppimises, töös kui ka igapäevaelus kontakt ja suhtlemine lahendavad palju küsimusi ja probleeme. <br />
<br />
Kristel ja Marko Kruustük tutvustasid loengus "Testimine ja startupid" oma edulugu sellest, kuidas alustada nullist ja saavutada palju tänu oma töökusele ja oskusele riskida. Nad rääkisid testimisest, selle olemusest ja kuidas see tegevus viis neid eduni. Siinkohal on tähtis, et inimesed oskavad õppida oma vigadest, nad ei karda edasi liikuda, proovida uusi asju. Loengu kuulates tekkis mulje, et suures osas nende edu on saavutatud ka tänu sellele, et nad on teineteisele suureks toeks olnud kogu edutee jooksul. Praeguseks neil on oma ettevõte, mis tegeleb testimisega. Äritegevus sundis neid õppida palju juurde selleks, et ettevõte areneks ja edeneks.<br />
<br />
Loengu "Süsadminnimisest" pidas Lembitu Ling. Selle loengu vastu mul oli eriline huvi, kuna IT Kolledžisse asusin õppima just infosüsteemi administreerimist ning oli huvitav, mis see endast kujutab tegelikus elus. Ling rõhutas, süsadmin peab olema laisk, et mitte teha samu asju käsitsi korduvalt ja süsteem oleks võimalikult palju automatiseeritud. Kuid kahjuks süsadmini tööd pole näha, kui kõik töötab. Tihti tööandja ei taju, et süsadmini ongi vaja, et kõik töökorras oleks. Tihti süsadmini töö ei anna talle võimaluse spetsialiseeruda. Muidugi süsteemiadministreerimises ei tasu enda töövõimet üle hinnata. Lingu sõnul hea süsadmin see, kes on süsteemi arhitekti parem käsi ning oskab anda nõu mittefunktsionaalsete nõuete kohta, samuti oskab neid kirjeldada selgelt ja arusaadavalt arendajale. Ühesõnaga ta peab olema heaks parnteriks nii arhitektile, kui ka arendajale. Ning siinkohal taas on kommukatsioon olulisel kohal koostöö tegemisel.<br />
<br />
Loengu "IT tööturg. Karjaarikäänakud" pidasid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Tööturu teema on alati aktuaalne ja vajalik, eriti nende jaoks, kes alles alustavad oma karjääri. Septer soovitas enne tööpakkumise vastuvõtmist kindlasti uurida ettevõtte tausta ja mis tingimustes seal tööd tehakse. Tasub alati uurida nende käest, kes on seal varem või praegu töötab. Siin jälle kerkib ülesse võrgustiku teema: suhete ja sidemete loomine, omavaheline kommunikatsioon IT valdkonnas on tihti määrava tähsusega. Üheks võimaluseks on muidugi oma ettevõtte loomine ja startup, kuid selleks peab olema tõesti väga hea idee ja truu sõber kõrval, nagu see oli Kristeli ja Marko Kruustük puhul. Äritegevus on riskantne ja ebastabiilne, kuid edu saavutades see võib tõepoolest rikaks teha. Einar Koltšanov on hea näide sellest, kuidas hoopis teise valkonnaga seotud inimesest saab IT spetsialist, nimelt Scrum Master. Olen täiesti nõus Koltšanoviga, et IT maailmas inimesed mõtlevad ja tegutsevad teistmoodi, siin distsipliin on kombineeritud piiramatu vabadusega. IT valdkonna eripära karjääri jaoks on selles, et on võimalik liikuda IT alasse, liikuda IT ala sees ja IT-st välja muule erialale. Äri IT valdkonnas on keeruline, kuna tihti äriinimesed ei mõista IT-inimesi, ei taju IT piiranguid ja võimalusi. Ja on suur edu, kui äri pool ja IT pool omavad ühise visiooni, pideva dialoogi ja mõistavad teineteist. Koostöö on võtmeküsimuseks edukas äritegevuses. Koltšanov mainis ka teemat seoses tööga välismaal, ka selles on oma plussid ja miinused. See tasub proovida, kuid on vaja võtta arvesse oma pere olukorda.<br />
<br />
EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur pidas loengut "Andmed ei allu analüüsile". Selles loengus oli kajastatud veel üks IT valdkond - andmeanalüüs. Huvitav, kuid samas keeruline teema. Sageli andmeid kogutakse, kuid ei osata nendega töötada, tõlgendada ja kasulikku infot sealt välja saada, millega edasi saaks töötada. Probleemiks on tõlgendamine, kuid seda saab õppida. Andmeanalüüsi puhul on oluline pädevate inimeste ja vahendite olemasolu, mis on analüüsi eesmärk, mis kriteeriumid on prioriteedis, kokkuvõtvalt see kõik on määrav objektiivsete otsuste tegemisel. Andmeanalüüs EMTA töös aitab paremini teostada järelevalvet, isikute ja ettevõtete üldist monitoorimist ja käitumist, mille tulemus on sisendiks erinevate teenuste ja poliitika kujundamisele. Samas andmeanalüüsis on oluline eristada, kas tegemist on kuritegevuse ja petmisega, või see on lihtsalt ebaõnn. Näiteks kui deklaratsiooni puhul riigile on esitatud valeandmed, tuleb vahet teha, kas on see tehtud sihilikult või ebaõnne pärast. Laur pööras tähelepanu sellele, et andmeanalüüsi süsteem peab olema paindlik, mis saab kiiresti ümberkohanduda, kuna tahtmised ja eeamärgid muutuvad.<br />
<br />
Jaan Priisalu jutu teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse. Eesti on e-riik, aga mida see reealselt tähendab sain ma teada Priisalu loengust. Igapäevapangandus, ID-kaart, digiallkirjastamine, erinevate protsesside automatiseerimine - kõik see nii lihtsusutab elu, meil on rohkem aega teiste tegevuste jaoks. See ongi küberkaitse mõte - eluviisi kaitse. Küberkaitse süsteemid on keerulised ja mahukad, kuid peab töötama fokuseeritult - mõned asjad on olulisemad kui teised. Küberkaitses on teadlik sellest, mis on meie riigi nõrkused ja tugevused, ning püüab ka vastast aru saada. Küberkaitseliit võib nimetada kollektiivseks ajuks, igaühel on oma teadmises ja oskused, ning siin määrab see, kui hästi me oskame neid kasutada. Küberkaitsetööd pole näha, kuid erinevates eluvaldkonadades see mängib oma rolli.<br />
<br />
Hedi Mardisoo pidas loengu "IT ja turundus". Alguses ta tutvustas ennast, oma haridus- ja ametikäiku. Nimelt praegu ta tegeleb brändinguga, ehk teeb kogu töö selleks, et toodet või teenust muuta paremaks, mugavamaks, kasutajasõbralikumaks ja atraktiivsemaks. Brändingu töö hõlmab kogu organisatsiooni, et kõik aspektid toimiksid üheskoos eemärgi saavutamiseks. Bränd kujundamisel on tähtis kõik: müük, teeninduskanalid, identiteet, toetused, turundus ja kommunikatsioon, kultuur ja kompetents. Kõik lülid peavad olema paigas, siis äri toimib. Madrisoo sõnul maine on nagu puu, kõik peab olema detailideni läbimõeldud. Turunduse inimese ülesanne on kogu see õige mix panna kokku, ning siin appi tuleb IT maailm. Praegusel ajal turundus ei ole võimalik ilma IT. Ettevõtteid on palju, konkurents on tihe, ning turunduse ja IT roll firmades on erinev. Ettevõttes omavaheline suhtlemine on kriitiline ja tähtis, tihe koostöö äri ja IT vahel, tuleb teineteise keelest aru saada. IT peab olema paindlik ja suutma kiiresti reageerida turu muutustele. IT ja turunduse koostöö on ühise arusaamu saavutamine, kelle jaoks toodet või teenust tehakse.<br />
<br />
Mul oli hea meel kõiki neid inimesi ära kuulata. Nendel oli oluline roll anda mulle aimdu sellest, mida IT valdskond endast kujutab, missuguseid reegleid ja printsiipe ta järgib. IT maailm on suur ja igaüks saab leida endale midagi meelepärasemat. Olen enda jaoks teinud järelduse, et IT valdkonnas alati võidab see, kes oskab teha hästi oma tööd ja oskab teistega leida ühist keelt. Olen väga tänulik esinejatele selle eest, et jagasid oma töö- ja elukogemust minuga.<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduse eeskirjale korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <br />
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. Arve leiab ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal on olemas mitu võimalust:<br />
* tervislikel põhjustel - maksimaalne puhkuse periood kuni kaheks aastaks, akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja soovitatav periood; <br />
* aja- või asendusteenistuse läbimiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni üheks aastaks; avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks; <br />
* lapse hooldamiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Nimetatud põhjustel avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
<br />
Eespool nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Samuti vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda kordussooritustel.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vastavalt EIK õppekorralduse eeskirjale õppekulude osalise hüvitamise kohustus õppekava täies mahus täitmise määr on 2016/2017 õppeaastal 27 EAPd semestris (ehk 54 EAPd aastas) ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Ainepunktide koguarvu arvutatakse kumulaatiivselt õppeaasta lõpus.<br />
<br />
Esimesel semestril on täiskoormudega tasuta õpe jaoks puudu 7 EAPd ja teisel semestril 3 EAPd, kokku on puudu 10 EAPd. Seega, esitatava arve summa on:<br />
<br />
[(27-20) +(27-24)]*50 = (7+3)*50 = 500 eurot.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Aamelkinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aamelkin&diff=110896User:Aamelkin2016-10-19T18:59:39Z<p>Aamelkin: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Anna Amelkina<br />
<br />
Kood: ******15<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" andis hea ülevaate sellest, kuidas toimub õppetöö IT Kolledžis ja missuguseks võib muuta elu pärast kooli lõpetamist. Loengute pidamiseks olid kutsutud väga erinevad oma tegevuse poolest inimesed, kes tutvustasid tudengitele lähemalt oma eriala eripärad, edulood ja arengukäigud infotehnoloogia valdkonnas. <br />
<br />
Esimene sissejuhatav loeng oli Eesti Infotehnoloogia Kolledži sisekorrast ja õppekorraldusest. Sain palju kasulikku ja praktilist informatsiooni, mida kindlasti kasutan ja võtan arvesse, et hästi koolis läbi saada ja edukalt see lõpetada. Merike Spitsõn rääkis pikalt õppekorralduse eeskirjast ja kust saab leida kogu olulise teabe. Merle Verendi jagas infot erinevate stipendiumite kohta ja mis on võimalused selle taotlemiseks. Pööras erilist tähelepanu ka tagasiside tähtsusele tudengite poolt. Juri Tretjakovi jutu teemadeks olid Moodle keskkond, Wiki ja e-õppe kohta käiv info. Ka loengusalvestuste ja õppematerjalidega seotud mured saab lahendada tema kaudu. Andres Septer tegi lühiülevaate IT erialal toimuvast ning tema soovitus kooli edukaks lõpetamiseks: "Õppige programmerima!" jäi peale loengu kuulamist veel kaua aega peas kõlama.<br />
<br />
Andres Kütt oma loenguga "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" avaldas sügavat muljet algusest peale. Tema ametikäik ja töökogemus IT valdkonnas on vapustav. Kütt rääkis oma eriala - infosüsteemi arhitekt - spetsiifikast ja kuidas ta on selleni jõudnud. Tema sõnul õppida ja omandada kõrgharidust ei ole kunagi hilja, isegi kui ei ole aega ega võimalust, kuid kui on väga hea põhjus, siis kõik asjad muutuvad võimalikuks. Veel üks oluline õppetund tema jutust on see, et kõik teadmised ja oskused, mida kool ja elu sulle pakuvad, peab ise võtma, hiljem keegi ei anna seda sulle tagasi. Sest ainuke inimene, keda huvitab sinu haridus, oled Sina ise ja see on sinu vastutus. Loengu lõpus ta rääkis kui oluline on tema töös kommunikatsioon. Tegelikult nii õppimises, töös kui ka igapäevaelus kontakt ja suhtlemine lahendavad palju küsimusi ja probleeme. <br />
<br />
Kristel ja Marko Kruustük tutvustasid loengus "Testimine ja startupid" oma edulugu sellest, kuidas alustada nullist ja saavutada palju tänu oma töökusele ja oskusele riskida. Nad rääkisid testimisest, selle olemusest ja kuidas see tegevus viis neid eduni. Siinkohal on tähtis, et inimesed oskavad õppida oma vigadest, nad ei karda edasi liikuda, proovida uusi asju. Loengu kuulates tekkis mulje, et suures osas nende edu on saavutatud ka tänu sellele, et nad on teineteisele suureks toeks olnud kogu edutee jooksul. Praeguseks neil on oma ettevõte, mis tegeleb testimisega. Äritegevus sundis neid õppida palju juurde selleks, et ettevõte areneks ja edeneks.<br />
<br />
Loengu "Süsadminnimisest" pidas Lembitu Ling. Selle loengu vastu mul oli eriline huvi, kuna IT Kolledžisse asusin õppima just infosüsteemi administreerimist ning oli huvitav, mis see endast kujutab tegelikus elus. Ling rõhutas, süsadmin peab olema laisk, et mitte teha samu asju käsitsi korduvalt ja süsteem oleks võimalikult palju automatiseeritud. Kuid kahjuks süsadmini tööd pole näha, kui kõik töötab. Tihti tööandja ei taju, et süsadmini ongi vaja, et kõik töökorras oleks. Tihti süsadmini töö ei anna talle võimaluse spetsialiseeruda. Muidugi süsteemiadministreerimises ei tasu enda töövõimet üle hinnata. Lingu sõnul hea süsadmin see, kes on süsteemi arhitekti parem käsi ning oskab anda nõu mittefunktsionaalsete nõuete kohta, samuti oskab neid kirjeldada selgelt ja arusaadavalt arendajale. Ühesõnaga ta peab olema heaks parnteriks nii arhitektile, kui ka arendajale. Ning siinkohal taas on kommukatsioon olulisel kohal koostöö tegemisel.<br />
<br />
Loengu "IT tööturg. Karjaarikäänakud" pidasid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Tööturu teema on alati aktuaalne ja vajalik, eriti nende jaoks, kes alles alustavad oma karjääri. Septer soovitas enne tööpakkumise vastuvõtmist kindlasti uurida ettevõtte tausta ja mis tingimustes seal tööd tehakse. Tasub alati uurida nende käest, kes on seal varem või praegu töötab. Siin jälle kerkib ülesse võrgustiku teema: suhete ja sidemete loomine, omavaheline kommunikatsioon IT valdkonnas on tihti määrava tähsusega. Üheks võimaluseks on muidugi oma ettevõtte loomine ja startup, kuid selleks peab olema tõesti väga hea idee ja truu sõber kõrval, nagu see oli Kristeli ja Marko Kruustük puhul. Äritegevus on riskantne ja ebastabiilne, kuid edu saavutades see võib tõepoolest rikaks teha. Einar Koltšanov on hea näide sellest, kuidas hoopis teise valkonnaga seotud inimesest saab IT spetsialist, nimelt Scrum Master. Olen täiesti nõus Koltšanoviga, et IT maailmas inimesed mõtlevad ja tegutsevad teistmoodi, siin distsipliin on kombineeritud piiramatu vabadusega. IT valdkonna eripära karjääri jaoks on selles, et on võimalik liikuda IT alasse, liikuda IT ala sees ja IT-st välja muule erialale. Äri IT valdkonnas on keeruline, kuna tihti äriinimesed ei mõista IT-inimesi, ei taju IT piiranguid ja võimalusi. Ja on suur edu, kui äri pool ja IT pool omavad ühise visiooni, pideva dialoogi ja mõistavad teineteist. Koostöö on võtmeküsimuseks edukas äritegevuses. Koltšanov mainis ka teemat seoses tööga välismaal, ka selles on oma plussid ja miinused. See tasub proovida, kuid on vaja võtta arvesse oma pere olukorda.<br />
<br />
EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur pidas loengut "Andmed ei allu analüüsile". Selles loengus oli kajastatud veel üks IT valdkond - andmeanalüüs. Huvitav, kuid samas keeruline teema. Sageli andmeid kogutakse, kuid ei osata nendega töötada, tõlgendada ja kasulikku infot sealt välja saada, millega edasi saaks töötada. Probleemiks on tõlgendamine, kuid seda saab õppida. Andmeanalüüsi puhul on oluline pädevate inimeste ja vahendite olemasolu, mis on analüüsi eesmärk, mis kriteeriumid on prioriteedis, kokkuvõtvalt see kõik on määrav objektiivsete otsuste tegemisel. Andmeanalüüs EMTA töös aitab paremini teostada järelevalvet, isikute ja ettevõtete üldist monitoorimist ja käitumist, mille tulemus on sisendiks erinevate teenuste ja poliitika kujundamisele. Samas andmeanalüüsis on oluline eristada, kas tegemist on kuritegevuse ja petmisega, või see on lihtsalt ebaõnn. Näiteks kui deklaratsiooni puhul riigile on esitatud valeandmed, tuleb vahet teha, kas on see tehtud sihilikult või ebaõnne pärast. Laur pööras tähelepanu sellele, et andmeanalüüsi süsteem peab olema paindlik, mis saab kiiresti ümberkohanduda, kuna tahtmised ja eeamärgid muutuvad.<br />
<br />
Jaan Priisalu jutu teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse. Eesti on e-riik, aga mida see reealselt tähendab sain ma teada Priisalu loengust. Igapäevapangandus, ID-kaart, digiallkirjastamine, erinevate protsesside automatiseerimine - kõik see nii lihtsusutab elu, meil on rohkem aega teiste tegevuste jaoks. See ongi küberkaitse mõte - eluviisi kaitse. Küberkaitse süsteemid on keerulised ja mahukad, kuid peab töötama fokuseeritult - mõned asjad on olulisemad kui teised. Küberkaitses on teadlik sellest, mis on meie riigi nõrkused ja tugevused, ning püüab ka vastast aru saada. Küberkaitseliit võib nimetada kollektiivseks ajuks, igaühel on oma teadmises ja oskused, ning siin määrab see, kui hästi me oskame neid kasutada. Küberkaitsetööd pole näha, kuid erinevates eluvaldkonadades see mängib oma rolli.<br />
<br />
Hedi Mardisoo pidas loengu "IT ja turundus". Alguses ta tutvustas ennast, oma haridus- ja ametikäiku. Nimelt praegu ta tegeleb brändinguga, ehk teeb kogu töö selleks, et toodet või teenust muuta paremaks, mugavamaks, kasutajasõbralikumaks ja atraktiivsemaks. Brändingu töö hõlmab kogu organisatsiooni, et kõik aspektid toimiksid üheskoos eemärgi saavutamiseks. Bränd kujundamisel on tähtis kõik: müük, teeninduskanalid, identiteet, toetused, turundus ja kommunikatsioon, kultuur ja kompetents. Kõik lülid peavad olema paigas, siis äri toimib. Madrisoo sõnul maine on nagu puu, kõik peab olema detailideni läbimõeldud. Turunduse inimese ülesanne on kogu see õige mix panna kokku, ning siin appi tuleb IT maailm. Praegusel ajal turundus ei ole võimalik ilma IT. Ettevõtteid on palju, konkurents on tihe, ning turunduse ja IT roll firmades on erinev. Ettevõttes omavaheline suhtlemine on kriitiline ja tähtis, tihe koostöö äri ja IT vahel, tuleb teineteise keelest aru saada. IT peab olema paindlik ja suutma kiiresti reageerida turu muutustele. IT ja turunduse koostöö on ühise arusaamu saavutamine, kelle jaoks toodet või teenust tehakse.<br />
<br />
Mul oli hea meel kõiki neid inimesi ära kuulata. Nendel oli oluline roll anda mulle aimdu sellest, mida IT valdskond endast kujutab, missuguseid reegleid ja printsiipe ta järgib. IT maailm on suur ja igaüks saab leida endale midagi meelepärasemat. Olen enda jaoks teinud järelduse, et IT valdkonnas alati võidab see, kes oskab teha hästi oma tööd ja oskab teistega leida ühist keelt. Olen väga tänulik esinejatele selle eest, et jagasid oma töö- ja elukogemust minuga.<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduse eeskirjale korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <br />
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. Arve leiab ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal on olemas mitu võimalust:<br />
* tervislikel põhjustel - maksimaalne puhkuse periood kuni kaheks aastaks, akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja soovitatav periood; <br />
* aja- või asendusteenistuse läbimiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni üheks aastaks; avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks; <br />
* lapse hooldamiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Nimetatud põhjustel avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
<br />
Eespool nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Samuti vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda kordussooritustel.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vastavalt EIK õppekorralduse eeskirjale õppekulude osalise hüvitamise kohustus õppekava täies mahus täitmise määr on 2016/2017 õppeaastal 27 EAPd semestris (ehk 54 EAPd aastas) ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Ainepunktide koguarvu arvutatakse kumulaatiivselt õppeaasta lõpus.<br />
<br />
Esimesel semestril on täiskoormudega tasuta õpe jaoks puudu 7 EAPd ja teisel semestril 3 EAPd, kokku on puudu 10 EAPd. Seega, esitatava arve summa on:<br />
<br />
[(27-20) +(27-24)]*50 = (7+3)*50 = 500 eurot.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Aamelkinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aamelkin&diff=110875User:Aamelkin2016-10-19T18:48:27Z<p>Aamelkin: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Anna Amelkina<br />
<br />
Kood: ******15<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" andis hea ülevaate sellest, kuidas toimub õppetöö IT Kolledžis ja missuguseks võib muuta elu pärast kooli lõpetamist. Loengute pidamiseks olid kutsutud väga erinevad oma tegevuse poolest inimesed, kes tutvustasid tudengitele lähemalt oma eriala eripärad, edulood ja arengukäigud infotehnoloogia valdkonnas. <br />
<br />
Esimene sissejuhatav loeng oli Eesti Infotehnoloogia Kolledži sisekorrast ja õppekorraldusest. Sain palju kasulikku ja praktilist informatsiooni, mida kindlasti kasutan ja võtan arvesse, et hästi koolis läbi saada ja edukalt see lõpetada. Merike Spitsõn rääkis pikalt õppekorralduse eeskirjast ja kust saab leida kogu olulise teabe. Merle Verendi jagas infot erinevate stipendiumite kohta ja mis on võimalused selle taotlemiseks. Pööras erilist tähelepanu ka tagasiside tähtsusele tudengite poolt. Juri Tretjakovi jutu teemadeks olid Moodle keskkond, Wiki ja e-õppe kohta käiv info. Ka loengusalvestuste ja õppematerjalidega seotud mured saab lahendada tema kaudu. Andres Septer tegi lühiülevaate IT erialal toimuvast ning tema soovitus kooli edukaks lõpetamiseks: "Õppige programmerima!" jäi peale loengu kuulamist veel kaua aega peas kõlama.<br />
<br />
Andres Kütt oma loenguga "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" avaldas sügavat muljet algusest peale. Tema ametikäik ja töökogemus IT valdkonnas on vapustav. Kütt rääkis oma eriala - infosüsteemi arhitekt - spetsiifikast ja kuidas ta on selleni jõudnud. Tema sõnul õppida ja omandada kõrgharidust ei ole kunagi hilja, isegi kui ei ole aega ega võimalust, kuid kui on väga hea põhjus, siis kõik asjad muutuvad võimalikuks. Veel üks oluline õppetund tema jutust on see, et kõik teadmised ja oskused, mida kool ja elu sulle pakuvad, peab ise võtma, hiljem keegi ei anna seda sulle tagasi. Sest ainuke inimene, keda huvitab sinu haridus, oled Sina ise ja see on sinu vastutus. Loengu lõpus ta rääkis kui oluline on tema töös kommunikatsioon. Tegelikult nii õppimises, töös kui ka igapäevaelus kontakt ja suhtlemine lahendavad palju küsimusi ja probleeme. <br />
<br />
Kristel ja Marko Kruustük tutvustasid loengus "Testimine ja startupid" oma edulugu sellest, kuidas alustada nullist ja saavutada palju tänu oma töökusele ja oskusele riskida. Nad rääkisid testimisest, selle olemusest ja kuidas see tegevus viis neid eduni. Siinkohal on tähtis, et inimesed oskavad õppida oma vigadest, nad ei karda edasi liikuda, proovida uusi asju. Loengu kuulates tekkis mulje, et suures osas nende edu on saavutatud ka tänu sellele, et nad on teineteisele suureks toeks olnud kogu edutee jooksul. Praeguseks neil on oma ettevõte, mis tegeleb testimisega. Äritegevus sundis neid õppida palju juurde selleks, et ettevõte areneks ja edeneks.<br />
<br />
Loengu "Süsadminnimisest" pidas Lembitu Ling. Selle loengu vastu mul oli eriline huvi, kuna IT Kolledžisse asusin õppima just infosüsteemi administreerimist ning oli huvitav, mis see endast kujutab tegelikus elus. Ling rõhutas, süsadmin peab olema laisk, et mitte teha samu asju käsitsi korduvalt ja süsteem oleks võimalikult palju automatiseeritud. Kuid kahjuks süsadmini tööd pole näha, kui kõik töötab. Tihti tööandja ei taju, et süsadmini ongi vaja, et kõik töökorras oleks. Tihti süsadmini töö ei anna talle võimaluse spetsialiseeruda. Muidugi süsteemiadministreerimises ei tasu enda töövõimet üle hinnata. Lingu sõnul hea süsadmin see, kes on süsteemi arhitekti parem käsi ning oskab anda nõu mittefunktsionaalsete nõuete kohta, samuti oskab neid kirjeldada selgelt ja arusaadavalt arendajale. Ühesõnaga ta peab olema heaks parnteriks nii arhitektile, kui ka arendajale. Ning siinkohal taas on kommukatsioon olulisel kohal koostöö tegemisel.<br />
<br />
Loengu "IT tööturg. Karjaarikäänakud" pidasid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Tööturu teema on alati aktuaalne ja vajalik, eriti nende jaoks, kes alles alustavad oma karjääri. Septer soovitas enne tööpakkumise vastuvõtmist kindlasti uurida ettevõtte tausta ja mis tingimustes seal tööd tehakse. Tasub alati uurida nende käest, kes on seal varem või praegu töötab. Siin jälle kerkib ülesse võrgustiku teema: suhete ja sidemete loomine, omavaheline kommunikatsioon IT valdkonnas on tihti määrava tähsusega. Üheks võimaluseks on muidugi oma ettevõtte loomine ja startup, kuid selleks peab olema tõesti väga hea idee ja truu sõber kõrval, nagu see oli Kristeli ja Marko Kruustük puhul. Äritegevus on riskantne ja ebastabiilne, kuid edu saavutades see võib tõepoolest rikaks teha. Einar Koltšanov on hea näide sellest, kuidas hoopis teise valkonnaga seotud inimesest saab IT spetsialist, nimelt Scrum Master. Olen täiesti nõus Koltšanoviga, et IT maailmas inimesed mõtlevad ja tegutsevad teistmoodi, siin distsipliin on kombineeritud piiramatu vabadusega. IT valdkonna eripära karjääri jaoks on selles, et on võimalik liikuda IT alasse, liikuda IT ala sees ja IT-st välja muule erialale. Äri IT valdkonnas on keeruline, kuna tihti äriinimesed ei mõista IT-inimesi, ei taju IT piiranguid ja võimalusi. Ja on suur edu, kui äri pool ja IT pool omavad ühise visiooni, pideva dialoogi ja mõistavad teineteist. Koostöö on võtmeküsimuseks edukas äritegevuses. Koltšanov mainis ka teemat seoses tööga välismaal, ka selles on oma plussid ja miinused. See tasub proovida, kuid on vaja võtta arvesse oma pere olukorda.<br />
<br />
EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur pidas loengut "Andmed ei allu analüüsile". Selles loengus oli kajastatud veel üks IT valdkond - andmeanalüüs. Huvitav, kuid samas keeruline teema. Sageli andmeid kogutakse, kuid ei osata nendega töötada, tõlgendada ja kasulikku infot sealt välja saada, millega edasi saaks töötada. Probleemiks on tõlgendamine, kuid seda saab õppida. Andmeanalüüsi puhul on oluline pädevate inimeste ja vahendite olemasolu, mis on analüüsi eesmärk, mis kriteeriumid on prioriteedis, kokkuvõtvalt see kõik on määrav objektiivsete otsuste tegemisel. Andmeanalüüs EMTA töös aitab paremini teostada järelevalvet, isikute ja ettevõtete üldist monitoorimist ja käitumist, mille tulemus on sisendiks erinevate teenuste ja poliitika kujundamisele. Samas andmeanalüüsis on oluline eristada, kas tegemist on kuritegevuse ja petmisega, või see on lihtsalt ebaõnn. Näiteks kui deklaratsiooni puhul riigile on esitatud valeandmed, tuleb vahet teha, kas on see tehtud sihilikult või ebaõnne pärast. Laur pööras tähelepanu sellele, et andmeanalüüsi süsteem peab olema paindlik, mis saab kiiresti ümberkohanduda, kuna tahtmised ja eeamärgid muutuvad.<br />
<br />
Jaan Priisalu jutu teemaks oli Eesti Vabariigi küberkaitse. Eesti on e-riik, aga mida see reealselt tähendab sain ma teada Priisalu loengust. Igapäevapangandus, ID-kaart, digiallkirjastamine, erinevate protsesside automatiseerimine - kõik see nii lihtsusutab elu, meil on rohkem aega teiste tegevuste jaoks. See ongi küberkaitse mõte - eluviisi kaitse. Küberkaitse süsteemid on keerulised ja mahukad, kuid peab töötama fokuseeritult - mõned asjad on olulisemad kui teised. Küberkaitses on teadlik sellest, mis on meie riigi nõrkused ja tugevused, ning püüab ka vastast aru saada. Küberkaitseliit võib nimetada kollektiivseks ajuks, igaühel on oma teadmises ja oskused, ning siin määrab see, kui hästi me oskame neid kasutada. Küberkaitsetööd pole näha, kuid erinevates eluvaldkonadades see mängib oma rolli.<br />
<br />
Hedi Mardisoo pidas loengu "IT ja turundus". Alguses ta tutvustas ennast, oma haridus- ja ametikäiku. Nimelt praegu ta tegeleb brändinguga, ehk teeb kogu töö selleks, et toodet või teenust muuta paremaks, mugavamaks, kasutajasõbralikumaks ja atraktiivsemaks. Brändingu töö hõlmab kogu organisatsiooni, et kõik aspektid toimiksid üheskoos eemärgi saavutamiseks. Bränd kujundamisel on tähtis kõik: müük, teeninduskanalid, identiteet, toetused, turundus ja kommunikatsioon, kultuur ja kompetents. Kõik lülid peavad olema paigas, siis äri toimib. Madrisoo sõnul maine on nagu puu, kõik peab olema detailideni läbimõeldud. Turunduse inimese ülesanne on kogu see õige mix panna kokku, ning siin appi tuleb IT maailm. Praegusel ajal turundus ei ole võimalik ilma IT. Ettevõtteid on palju, konkurents on tihe, ning turunduse ja IT roll firmades on erinev. Ettevõttes omavaheline suhtlemine on kriitiline ja tähtis, tihe koostöö äri ja IT vahel, tuleb teineteise keelest aru saada. IT peab olema paindlik ja suutma kiiresti reageerida turu muutustele. IT ja turunduse koostöö on ühise arusaamu saavutamine, kelle jaoks toodet või teenust tehakse.<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduse eeskirjale korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <br />
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. Arve leiab ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal on olemas mitu võimalust:<br />
* tervislikel põhjustel - maksimaalne puhkuse periood kuni kaheks aastaks, akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja soovitatav periood; <br />
* aja- või asendusteenistuse läbimiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni üheks aastaks; avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks; <br />
* lapse hooldamiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Nimetatud põhjustel avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
<br />
Eespool nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Samuti vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda kordussooritustel.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vastavalt EIK õppekorralduse eeskirjale õppekulude osalise hüvitamise kohustus õppekava täies mahus täitmise määr on 2016/2017 õppeaastal 27 EAPd semestris (ehk 54 EAPd aastas) ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Ainepunktide koguarvu arvutatakse kumulaatiivselt õppeaasta lõpus.<br />
<br />
Esimesel semestril on täiskoormudega tasuta õpe jaoks puudu 7 EAPd ja teisel semestril 3 EAPd, kokku on puudu 10 EAPd. Seega, esitatava arve summa on:<br />
<br />
[(27-20) +(27-24)]*50 = (7+3)*50 = 500 eurot.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Aamelkinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aamelkin&diff=110823User:Aamelkin2016-10-19T17:50:24Z<p>Aamelkin: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Anna Amelkina<br />
<br />
Kood: ******15<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" andis hea ülevaate sellest, kuidas toimub õppetöö IT Kolledžis ja missuguseks võib muuta elu pärast kooli lõpetamist. Loengute pidamiseks olid kutsutud väga erinevad oma tegevuse poolest inimesed, kes tutvustasid tudengitele lähemalt oma eriala eripärad, edulood ja arengukäigud infotehnoloogia valdkonnas. <br />
<br />
Esimene sissejuhatav loeng oli Eesti Infotehnoloogia Kolledži sisekorrast ja õppekorraldusest. Sain palju kasulikku ja praktilist informatsiooni, mida kindlasti kasutan ja võtan arvesse, et hästi koolis läbi saada ja edukalt see lõpetada. Merike Spitsõn rääkis pikalt õppekorralduse eeskirjast ja kust saab leida kogu olulise teabe. Merle Verendi jagas infot erinevate stipendiumite kohta ja mis on võimalused selle taotlemiseks. Pööras erilist tähelepanu ka tagasiside tähtsusele tudengite poolt. Juri Tretjakovi jutu teemadeks olid Moodle keskkond, Wiki ja e-õppe kohta käiv info. Ka loengusalvestuste ja õppematerjalidega seotud mured saab lahendada tema kaudu. Andres Septer tegi lühiülevaate IT erialal toimuvast ning tema soovitus kooli edukaks lõpetamiseks: "Õppige programmerima!" jäi peale loengu kuulamist veel kaua aega peas kõlama.<br />
<br />
Andres Kütt oma loenguga "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" avaldas sügavat muljet algusest peale. Tema ametikäik ja töökogemus IT valdkonnas on vapustav. Kütt rääkis oma eriala - infosüsteemi arhitekt - spetsiifikast ja kuidas ta on selleni jõudnud. Tema sõnul õppida ja omandada kõrgharidust ei ole kunagi hilja, isegi kui ei ole aega ega võimalust, kuid kui on väga hea põhjus, siis kõik asjad muutuvad võimalikuks. Veel üks oluline õppetund tema jutust on see, et kõik teadmised ja oskused, mida kool ja elu sulle pakuvad, peab ise võtma, hiljem keegi ei anna seda sulle tagasi. Sest ainuke inimene, keda huvitab sinu haridus, oled Sina ise ja see on sinu vastutus. Loengu lõpus ta rääkis kui oluline on tema töös kommunikatsioon. Tegelikult nii õppimises, töös kui ka igapäevaelus kontakt ja suhtlemine lahendavad palju küsimusi ja probleeme. <br />
<br />
Kristel ja Marko Kruustük tutvustasid loengus "Testimine ja startupid" oma edulugu sellest, kuidas alustada nullist ja saavutada palju tänu oma töökusele ja oskusele riskida. Nad rääkisid testimisest, selle olemusest ja kuidas see tegevus viis neid eduni. Siinkohal on tähtis, et inimesed oskavad õppida oma vigadest, nad ei karda edasi liikuda, proovida uusi asju. Loengu kuulates tekkis mulje, et suures osas nende edu on saavutatud ka tänu sellele, et nad on teineteisele suureks toeks olnud kogu edutee jooksul. Praeguseks neil on oma ettevõte, mis tegeleb testimisega. Äritegevus sundis neid õppida palju juurde selleks, et ettevõte areneks ja edeneks.<br />
<br />
Loengu "Süsadminnimisest" pidas Lembitu Ling. Selle loengu vastu mul oli eriline huvi, kuna IT Kolledžisse asusin õppima just infosüsteemi administreerimist ning oli huvitav, mis see endast kujutab tegelikus elus. Ling rõhutas, süsadmin peab olema laisk, et mitte teha samu asju käsitsi korduvalt ja süsteem oleks võimalikult palju automatiseeritud. Kuid kahjuks süsadmini tööd pole näha, kui kõik töötab. Tihti tööandja ei taju, et süsadmini ongi vaja, et kõik töökorras oleks. Tihti süsadmini töö ei anna talle võimaluse spetsialiseeruda. Muidugi süsteemiadministreerimises ei tasu enda töövõimet üle hinnata. Lingu sõnul hea süsadmin see, kes on süsteemi arhitekti parem käsi ning oskab anda nõu mittefunktsionaalsete nõuete kohta, samuti oskab neid kirjeldada selgelt ja arusaadavalt arendajale. Ühesõnaga ta peab olema heaks parnteriks nii arhitektile, kui ka arendajale. Ning siinkohal taas on kommukatsioon olulisel kohal koostöö tegemisel.<br />
<br />
Loengu "IT tööturg. Karjaarikäänakud" pidasid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Tööturu teema on alati aktuaalne ja vajalik, eriti nende jaoks, kes alles alustavad oma karjääri. Septer soovitas enne tööpakkumise vastuvõtmist kindlasti uurida ettevõtte tausta ja mis tingimustes seal tööd tehakse. Tasub alati uurida nende käest, kes on seal varem või praegu töötab. Siin jälle kerkib ülesse võrgustiku teema: suhete ja sidemete loomine, omavaheline kommunikatsioon IT valdkonnas on tihti määrava tähsusega. Üheks võimaluseks on muidugi oma ettevõtte loomine ja startup, kuid selleks peab olema tõesti väga hea idee ja truu sõber kõrval, nagu see oli Kristeli ja Marko Kruustük puhul. Äritegevus on riskantne ja ebastabiilne, kuid edu saavutades see võib tõepoolest rikaks teha. Einar Koltšanov on hea näide sellest, kuidas hoopis teise valkonnaga seotud inimesest saab IT spetsialist, nimelt Scrum Master. Olen täiesti nõus Koltšanoviga, et IT maailmas inimesed mõtlevad ja tegutsevad teistmoodi, siin distsipliin on kombineeritud piiramatu vabadusega. IT valdkonna eripära karjääri jaoks on selles, et on võimalik liikuda IT alasse, liikuda IT ala sees ja IT-st välja muule erialale. Äri IT valdkonnas on keeruline, kuna tihti äriinimesed ei mõista IT-inimesi, ei taju IT piiranguid ja võimalusi. Ja on suur edu, kui äri pool ja IT pool omavad ühise visiooni, pideva dialoogi ja mõistavad teineteist. Koostöö on võtmeküsimuseks edukas äritegevuses. Koltšanov mainis ka teemat seoses tööga välismaal, ka selles on oma plussid ja miinused. See tasub proovida, kuid on vaja võtta arvesse oma pere olukorda.<br />
<br />
EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur pidas loengut "Andmed ei allu analüüsile". Selles loengus oli kajastatud veel üks IT valdkond - andmeanalüüs. Huvitav, kuid samas keeruline teema. Sageli andmeid kogutakse, kuid ei osata nendega töötada, tõlgendada ja kasulikku infot sealt välja saada, millega edasi saaks töötada. Probleemiks on tõlgendamine, kuid seda saab õppida. Andmeanalüüsi puhul on oluline pädevate inimeste ja vahendite olemasolu, mis on analüüsi eesmärk, mis kriteeriumid on prioriteedis, kokkuvõtvalt see kõik on määrav objektiivsete otsuste tegemisel. Andmeanalüüs EMTA töös aitab paremini teostada järelevalvet, isikute ja ettevõtete üldist monitoorimist ja käitumist, mille tulemus on sisendiks erinevate teenuste ja poliitika kujundamisele. Samas andmeanalüüsis on oluline eristada, kas tegemist on kuritegevuse ja petmisega, või see on lihtsalt ebaõnn. Näiteks kui deklaratsiooni puhul riigile on esitatud valeandmed, tuleb vahet teha, kas on see tehtud sihilikult või ebaõnne pärast. Laur pööras tähelepanu sellele, et andmeanalüüsi süsteem peab olema paindlik, mis saab kiiresti ümberkohanduda, kuna tahtmised ja eeamärgid on muutuvad.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduse eeskirjale korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <br />
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. Arve leiab ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal on olemas mitu võimalust:<br />
* tervislikel põhjustel - maksimaalne puhkuse periood kuni kaheks aastaks, akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja soovitatav periood; <br />
* aja- või asendusteenistuse läbimiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni üheks aastaks; avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks; <br />
* lapse hooldamiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Nimetatud põhjustel avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
<br />
Eespool nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Samuti vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda kordussooritustel.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vastavalt EIK õppekorralduse eeskirjale õppekulude osalise hüvitamise kohustus õppekava täies mahus täitmise määr on 2016/2017 õppeaastal 27 EAPd semestris (ehk 54 EAPd aastas) ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Ainepunktide koguarvu arvutatakse kumulaatiivselt õppeaasta lõpus.<br />
<br />
Esimesel semestril on täiskoormudega tasuta õpe jaoks puudu 7 EAPd ja teisel semestril 3 EAPd, kokku on puudu 10 EAPd. Seega, esitatava arve summa on:<br />
<br />
[(27-20) +(27-24)]*50 = (7+3)*50 = 500 eurot.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Aamelkinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aamelkin&diff=110773User:Aamelkin2016-10-19T17:24:56Z<p>Aamelkin: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Anna Amelkina<br />
<br />
Kood: ******15<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" andis hea ülevaate sellest, kuidas toimub õppetöö IT Kolledžis ja missuguseks võib muuta elu pärast kooli lõpetamist. Loengute pidamiseks olid kutsutud väga erinevad oma tegevuse poolest inimesed, kes tutvustasid tudengitele lähemalt oma eriala eripärad, edulood ja arengukäigud infotehnoloogia valdkonnas. <br />
<br />
Esimene sissejuhatav loeng oli Eesti Infotehnoloogia Kolledži sisekorrast ja õppekorraldusest. Sain palju kasulikku ja praktilist informatsiooni, mida kindlasti kasutan ja võtan arvesse, et hästi koolis läbi saada ja edukalt see lõpetada. Merike Spitsõn rääkis pikalt õppekorralduse eeskirjast ja kust saab leida kogu olulise teabe. Merle Verendi jagas infot erinevate stipendiumite kohta ja mis on võimalused selle taotlemiseks. Pööras erilist tähelepanu ka tagasiside tähtsusele tudengite poolt. Juri Tretjakovi jutu teemadeks olid Moodle keskkond, Wiki ja e-õppe kohta käiv info. Ka loengusalvestuste ja õppematerjalidega seotud mured saab lahendada tema kaudu. Andres Septer tegi lühiülevaate IT erialal toimuvast ning tema soovitus kooli edukaks lõpetamiseks: "Õppige programmerima!" jäi peale loengu kuulamist veel kaua aega peas kõlama.<br />
<br />
Andres Kütt oma loenguga "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" avaldas sügavat muljet algusest peale. Tema ametikäik ja töökogemus IT valdkonnas on vapustav. Kütt rääkis oma eriala - infosüsteemi arhitekt - spetsiifikast ja kuidas ta on selleni jõudnud. Tema sõnul õppida ja omandada kõrgharidust ei ole kunagi hilja, isegi kui ei ole aega ega võimalust, kuid kui on väga hea põhjus, siis kõik asjad muutuvad võimalikuks. Veel üks oluline õppetund tema jutust on see, et kõik teadmised ja oskused, mida kool ja elu sulle pakuvad, peab ise võtma, hiljem keegi ei anna seda sulle tagasi. Sest ainuke inimene, keda huvitab sinu haridus, oled Sina ise ja see on sinu vastutus. Loengu lõpus ta rääkis kui oluline on tema töös kommunikatsioon. Tegelikult nii õppimises, töös kui ka igapäevaelus kontakt ja suhtlemine lahendavad palju küsimusi ja probleeme. <br />
<br />
Kristel ja Marko Kruustük tutvustasid loengus "Testimine ja startupid" oma edulugu sellest, kuidas alustada nullist ja saavutada palju tänu oma töökusele ja oskusele riskida. Nad rääkisid testimisest, selle olemusest ja kuidas see tegevus viis neid eduni. Siinkohal on tähtis, et inimesed oskavad õppida oma vigadest, nad ei karda edasi liikuda, proovida uusi asju. Loengu kuulates tekkis mulje, et suures osas nende edu on saavutatud ka tänu sellele, et nad on teineteisele suureks toeks olnud kogu edutee jooksul. Praeguseks neil on oma ettevõte, mis tegeleb testimisega. Äritegevus sundis neid õppida palju juurde selleks, et ettevõte areneks ja edeneks.<br />
<br />
Loengu "Süsadminnimisest" pidas Lembitu Ling. Selle loengu vastu mul oli eriline huvi, kuna IT Kolledžisse asusin õppima just infosüsteemi administreerimist ning oli huvitav, mis see endast kujutab tegelikus elus. Ling rõhutas, süsadmin peab olema laisk, et mitte teha samu asju käsitsi korduvalt ja süsteem oleks võimalikult palju automatiseeritud. Kuid kahjuks süsadmini tööd pole näha, kui kõik töötab. Tihti tööandja ei taju, et süsadmini ongi vaja, et kõik töökorras oleks. Tihti süsadmini töö ei anna talle võimaluse spetsialiseeruda. Muidugi süsteemiadministreerimises ei tasu enda töövõimet üle hinnata. Lingu sõnul hea süsadmin see, kes on süsteemi arhitekti parem käsi ning oskab anda nõu mittefunktsionaalsete nõuete kohta, samuti oskab neid kirjeldada selgelt ja arusaadavalt arendajale. Ühesõnaga ta peab olema heaks parnteriks nii arhitektile, kui ka arendajale. Ning siinkohal taas on kommukatsioon olulisel kohal koostöö tegemisel.<br />
<br />
Loengu "IT tööturg. Karjaarikäänakud" pidasid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Tööturu teema on alati aktuaalne ja vajalik, eriti nende jaoks, kes alles alustavad oma karjääri. Septer soovitas enne tööpakkumise vastuvõtmist kindlasti uurida ettevõtte tausta ja mis tingimustes seal tööd tehakse. Tasub alati uurida nende käest, kes on seal varem või praegu töötab. Siin jälle kerkib ülesse võrgustiku teema: suhete ja sidemete loomine, omavaheline kommunikatsioon IT valdkonnas on tihti määrava tähsusega. Üheks võimaluseks on muidugi oma ettevõtte loomine ja startup, kuid selleks peab olema tõesti väga hea idee ja truu sõber kõrval, nagu see oli Kristeli ja Marko Kruustük puhul. Äritegevus on riskantne ja ebastabiilne, kuid edu saavutades see võib tõepoolest rikaks teha. Einar Koltšanov on hea näide sellest, kuidas hoopis teise valkonnaga seotud inimesest saab IT spetsialist, nimelt Scrum Master. Olen täiesti nõus Koltšanoviga, et IT maailmas inimesed mõtlevad ja tegutsevad teistmoodi, siin distsipliin on kombineeritud piiramatu vabadusega. IT valdkonna eripära karjääri jaoks on selles, et on võimalik liikuda IT alasse, liikuda IT ala sees ja IT-st välja muule erialale. Äri IT valdkonnas on keeruline, kuna tihti äriinimesed ei mõista IT-inimesi, ei taju IT piiranguid ja võimalusi. Ja on suur edu, kui äri pool ja IT pool omavad ühise visiooni, pideva dialoogi ja mõistavad teineteist. Koostöö on võtmeküsimuseks edukas äritegevuses. Koltšanov mainis ka teemat seoses tööga välismaal, ka selles on oma plussid ja miinused. See tasub proovida, kuid on vaja võtta arvesse oma pere olukorda.<br />
<br />
EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur pidad loengut "Andmed ei allu analüüsile".<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduse eeskirjale korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <br />
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. Arve leiab ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal on olemas mitu võimalust:<br />
* tervislikel põhjustel - maksimaalne puhkuse periood kuni kaheks aastaks, akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja soovitatav periood; <br />
* aja- või asendusteenistuse läbimiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni üheks aastaks; avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks; <br />
* lapse hooldamiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Nimetatud põhjustel avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
<br />
Eespool nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Samuti vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda kordussooritustel.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vastavalt EIK õppekorralduse eeskirjale õppekulude osalise hüvitamise kohustus õppekava täies mahus täitmise määr on 2016/2017 õppeaastal 27 EAPd semestris (ehk 54 EAPd aastas) ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Ainepunktide koguarvu arvutatakse kumulaatiivselt õppeaasta lõpus.<br />
<br />
Esimesel semestril on täiskoormudega tasuta õpe jaoks puudu 7 EAPd ja teisel semestril 3 EAPd, kokku on puudu 10 EAPd. Seega, esitatava arve summa on:<br />
<br />
[(27-20) +(27-24)]*50 = (7+3)*50 = 500 eurot.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Aamelkinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aamelkin&diff=110707User:Aamelkin2016-10-19T16:01:27Z<p>Aamelkin: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Anna Amelkina<br />
<br />
Kood: ******15<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" andis hea ülevaate sellest, kuidas toimub õppetöö IT Kolledžis ja missuguseks võib muuta elu pärast kooli lõpetamist. Loengute pidamiseks olid kutsutud väga erinevad oma tegevuse poolest inimesed, kes tutvustasid tudengitele lähemalt oma eriala eripärad, edulood ja arengukäigud infotehnoloogia valdkonnas. <br />
<br />
Esimene sissejuhatav loeng oli Eesti Infotehnoloogia Kolledži sisekorrast ja õppekorraldusest. Sain palju kasulikku ja praktilist informatsiooni, mida kindlasti kasutan ja võtan arvesse, et hästi koolis läbi saada ja edukalt see lõpetada. Merike Spitsõn rääkis pikalt õppekorralduse eeskirjast ja kust saab leida kogu olulise teabe. Merle Verendi jagas infot erinevate stipendiumite kohta ja mis on võimalused selle taotlemiseks. Pööras erilist tähelepanu ka tagasiside tähtsusele tudengite poolt. Juri Tretjakovi jutu teemadeks olid Moodle keskkond, Wiki ja e-õppe kohta käiv info. Ka loengusalvestuste ja õppematerjalidega seotud mured saab lahendada tema kaudu. Andres Septer tegi lühiülevaate IT erialal toimuvast ning tema soovitus kooli edukaks lõpetamiseks: "Õppige programmerima!" jäi peale loengu kuulamist veel kaua aega peas kõlama.<br />
<br />
Andres Kütt oma loenguga "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" avaldas sügavat muljet algusest peale. Tema ametikäik ja töökogemus IT valdkonnas on vapustav. Kütt rääkis oma eriala - infosüsteemi arhitekt - spetsiifikast ja kuidas ta on selleni jõudnud. Tema sõnul õppida ja omandada kõrgharidust ei ole kunagi hilja, isegi kui ei ole aega ega võimalust, kuid kui on väga hea põhjus, siis kõik asjad muutuvad võimalikuks. Veel üks oluline õppetund tema jutust on see, et kõik teadmised ja oskused, mida kool ja elu sulle pakuvad, peab ise võtma, hiljem keegi ei anna seda sulle tagasi. Sest ainuke inimene, keda huvitab sinu haridus, oled Sina ise ja see on sinu vastutus. Loengu lõpus ta rääkis kui oluline on tema töös kommunikatsioon. Tegelikult nii õppimises, töös kui ka igapäevaelus kontakt ja suhtlemine lahendavad palju küsimusi ja probleeme. <br />
<br />
Kristel ja Marko Kruustük tutvustasid loengus "Testimine ja startupid" oma edulugu sellest, kuidas alustada nullist ja saavutada palju tänu oma töökusele ja oskusele riskida. Nad rääkisid testimisest, selle olemusest ja kuidas see tegevus viis neid eduni. Siinkohal on tähtis, et inimesed oskavad õppida oma vigadest, nad ei karda edasi liikuda, proovida uusi asju. Loengu kuulates tekkis mulje, et suures osas nende edu on saavutatud ka tänu sellele, et nad on teineteisele suureks toeks olnud kogu edutee jooksul. Praeguseks neil on oma ettevõte, mis tegeleb testimisega. Äritegevus sundis neid õppida palju juurde selleks, et ettevõte areneks ja edeneks.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduse eeskirjale korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <br />
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. Arve leiab ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal on olemas mitu võimalust:<br />
* tervislikel põhjustel - maksimaalne puhkuse periood kuni kaheks aastaks, akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja soovitatav periood; <br />
* aja- või asendusteenistuse läbimiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni üheks aastaks; avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks; <br />
* lapse hooldamiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Nimetatud põhjustel avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
<br />
Eespool nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Samuti vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda kordussooritustel.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vastavalt EIK õppekorralduse eeskirjale õppekulude osalise hüvitamise kohustus õppekava täies mahus täitmise määr on 2016/2017 õppeaastal 27 EAPd semestris (ehk 54 EAPd aastas) ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Ainepunktide koguarvu arvutatakse kumulaatiivselt õppeaasta lõpus.<br />
<br />
Esimesel semestril on täiskoormudega tasuta õpe jaoks puudu 7 EAPd ja teisel semestril 3 EAPd, kokku on puudu 10 EAPd. Seega, esitatava arve summa on:<br />
<br />
[(27-20) +(27-24)]*50 = (7+3)*50 = 500 eurot.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Aamelkinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aamelkin&diff=110706User:Aamelkin2016-10-19T15:55:48Z<p>Aamelkin: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Anna Amelkina<br />
<br />
Kood: ******15<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" andis hea ülevaate sellest, kuidas toimub õppetöö IT Kolledžis ja missuguseks võib muuta elu pärast kooli lõpetamist. Loengute pidamiseks olid kutsutud väga erinevad oma tegevuse poolest inimesed, kes tutvustasid tudengitele lähemalt oma eriala eripärad, edulood ja arengukäigud infotehnoloogia valdkonnas. <br />
<br />
Esimene sissejuhatav loeng oli Eesti Infotehnoloogia Kolledži sisekorrast ja õppekorraldusest. Sain palju kasulikku ja praktilist informatsiooni, mida kindlasti kasutan ja võtan arvesse, et hästi koolis läbi saada ja edukalt see lõpetada. Merike Spitsõn rääkis pikalt õppekorralduse eeskirjast ja kust saab leida kogu olulise teabe. Merle Verendi jagas infot erinevate stipendiumite kohta ja mis on võimalused selle taotlemiseks. Pööras erilist tähelepanu ka tagasiside tähtsusele tudengite poolt. Juri Tretjakovi jutu teemadeks olid Moodle keskkond, Wiki ja e-õppe kohta käiv info. Ka loengusalvestuste ja õppematerjalidega seotud mured saab lahendada tema kaudu. Andres Septer tegi lühiülevaate IT erialal toimuvast ning tema soovitus kooli edukaks lõpetamiseks: "Õppige programmerima!" jäi peale loengu kuulamist veel kaua aega peas kõlama.<br />
<br />
Andres Kütt oma loenguga "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" avaldas sügavat muljet algusest peale. Tema ametikäik ja töökogemus IT valdkonnas on vapustav. Kütt rääkis oma eriala - infosüsteemi arhitekt - spetsiifikast ja kuidas ta on selleni jõudnud. Tema sõnul õppida ja omandada kõrgharidust ei ole kunagi hilja, isegi kui ei ole aega ega võimalust, kuid kui on väga hea põhjus, siis kõik asjad muutuvad võimalikuks. Veel üks oluline õppetund tema jutust on see, et kõik teadmised ja oskused, mida kool ja elu sulle pakuvad, peab ise võtma, hiljem keegi ei anna seda sulle tagasi. Sest ainuke inimene, keda huvitab sinu haridus, oled Sina ise ja see on sinu vastutus. Loengu lõpus ta rääkis kui oluline on tema töös kommunikatsioon. Tegelikult nii õppimises, töös kui ka igapäevaelus kontakt ja suhtlemine lahendavad palju küsimusi ja probleeme. <br />
<br />
Kristel ja Marko Kruustük tutvustasid loengus "Testimine ja startupid" oma edulugu sellest, kuidas alustada nullist ja saavutada palju tänu oma töökusele ja oskusele riskida. Nad rääkisid testimisest, selle olemusest ja kuidas see tegevus viis neid eduni. Siinkohal on tähtis, et inimesed oskavad õppida oma vigadest, nad ei karda edasi liikuda, proovida uusi asju. Loengu kuulates tekkis mulje, et suures osas nende edu on saavutatud ka tänu sellele, et nad on teineteisele suureks toeks olnud kogu edutee jooksul.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduse eeskirjale korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <br />
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. Arve leiab ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal on olemas mitu võimalust:<br />
* tervislikel põhjustel - maksimaalne puhkuse periood kuni kaheks aastaks, akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja soovitatav periood; <br />
* aja- või asendusteenistuse läbimiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni üheks aastaks; avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks; <br />
* lapse hooldamiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Nimetatud põhjustel avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
<br />
Eespool nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Samuti vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda kordussooritustel.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vastavalt EIK õppekorralduse eeskirjale õppekulude osalise hüvitamise kohustus õppekava täies mahus täitmise määr on 2016/2017 õppeaastal 27 EAPd semestris (ehk 54 EAPd aastas) ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Ainepunktide koguarvu arvutatakse kumulaatiivselt õppeaasta lõpus.<br />
<br />
Esimesel semestril on täiskoormudega tasuta õpe jaoks puudu 7 EAPd ja teisel semestril 3 EAPd, kokku on puudu 10 EAPd. Seega, esitatava arve summa on:<br />
<br />
[(27-20) +(27-24)]*50 = (7+3)*50 = 500 eurot.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Aamelkinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aamelkin&diff=110701User:Aamelkin2016-10-19T15:21:43Z<p>Aamelkin: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Anna Amelkina<br />
<br />
Kood: ******15<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" andis hea ülevaate sellest, kuidas toimub õppetöö IT Kolledžis ja missuguseks võib muuta elu pärast kooli lõpetamist. Loengute pidamiseks olid kutsutud väga erinevad oma tegevuse poolest inimesed, kes tutvustasid tudengitele lähemalt oma eriala eripärad, edulood ja arengukäigud infotehnoloogia valdkonnas. <br />
<br />
Esimene sissejuhatav loeng oli Eesti Infotehnoloogia Kolledži sisekorrast ja õppekorraldusest. Sain palju kasulikku ja praktilist informatsiooni, mida kindlasti kasutan ja võtan arvesse, et hästi koolis läbi saada ja edukalt see lõpetada. Merike Spitsõn rääkis pikalt õppekorralduse eeskirjast ja kust saab leida kogu olulise teabe. Merle Verendi jagas infot erinevate stipendiumite kohta ja mis on võimalused selle taotlemiseks. Pööras erilist tähelepanu ka tagasiside tähtsusele tudengite poolt. Juri Tretjakovi jutu teemadeks olid Moodle keskkond, Wiki ja e-õppe kohta käiv info. Ka loengusalvestuste ja õppematerjalidega seotud mured saab lahendada tema kaudu. Andres Septer tegi lühiülevaate IT erialal toimuvast ning tema soovitus kooli edukaks lõpetamiseks: "Õppige programmerima!" jäi peale loengu kuulamist veel kaua aega peas kõlama.<br />
<br />
Andres Kütt oma loenguga "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" avaldas sügavat muljet algusest peale. Tema ametikäik ja töökogemus IT valdkonnas on vapustav. Kütt rääkis oma eriala - infosüsteemi arhitekt - spetsiifikast ja kuidas ta on selleni jõudnud. Tema sõnul õppida ja omandada kõrgharidust ei ole kunagi hilja, isegi kui ei ole aega ega võimalust, kuid kui on väga hea põhjus, siis kõik asjad muutuvad võimalikuks. Veel üks oluline õppetund tema jutust on see, et kõik teadmised ja oskused, mida kool ja elu sulle pakuvad, peab ise võtma, hiljem keegi ei anna seda sulle tagasi. Sest ainuke inimene, keda huvitab sinu haridus, oled Sina ise ja see on sinu vastutus. Loengu lõpus ta rääkis kui oluline on tema töös kommunikatsioon. Tegelikult nii õppimises, töös kui ka igapäevaelus kontakt ja suhtlemine lahendavad palju küsimusi ja probleeme.<br />
<br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduse eeskirjale korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <br />
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. Arve leiab ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal on olemas mitu võimalust:<br />
* tervislikel põhjustel - maksimaalne puhkuse periood kuni kaheks aastaks, akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja soovitatav periood; <br />
* aja- või asendusteenistuse läbimiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni üheks aastaks; avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks; <br />
* lapse hooldamiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Nimetatud põhjustel avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
<br />
Eespool nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Samuti vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda kordussooritustel.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vastavalt EIK õppekorralduse eeskirjale õppekulude osalise hüvitamise kohustus õppekava täies mahus täitmise määr on 2016/2017 õppeaastal 27 EAPd semestris (ehk 54 EAPd aastas) ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Ainepunktide koguarvu arvutatakse kumulaatiivselt õppeaasta lõpus.<br />
<br />
Esimesel semestril on täiskoormudega tasuta õpe jaoks puudu 7 EAPd ja teisel semestril 3 EAPd, kokku on puudu 10 EAPd. Seega, esitatava arve summa on:<br />
<br />
[(27-20) +(27-24)]*50 = (7+3)*50 = 500 eurot.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Aamelkinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aamelkin&diff=110683User:Aamelkin2016-10-19T14:54:49Z<p>Aamelkin: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Anna Amelkina<br />
<br />
Kood: ******15<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" andis hea ülevaate sellest, kuidas toimub õppetöö IT Kolledžis ja missuguseks võib muuta elu pärast kooli lõpetamist. Loengute pidamiseks olid kutsutud väga erinevad oma tegevuse poolest inimesed, kes tutvustasid tudengitele lähemalt oma eriala eripärad, edulood ja arengukäigud infotehnoloogia valdkonnas. <br />
<br />
Esimene sissejuhatav loeng oli Eesti Infotehnoloogia Kolledži sisekorrast ja õppekorraldusest. Sain palju kasulikku ja praktilist informatsiooni, mida kindlasti kasutan ja võtan arvesse, et hästi koolis läbi saada ja edukalt see lõpetada. Merike Spitsõn rääkis pikalt õppekorralduse eeskirjast ja kust saab leida kogu olulise teabe. Merle Verendi jagas infot erinevate stipendiumite kohta ja mis on võimalused selle taotlemiseks. Pööras erilist tähelepanu ka tagasiside tähtsusele tudengite poolt. Juri Tretjakovi jutu teemadeks olid Moodle keskkond, Wiki ja e-õppe kohta käiv info. Ka loengusalvestuste ja õppematerjalidega seotud mured saab lahendada tema kaudu. Andres Septer tegi lühiülevaate IT erialal toimuvast ning tema soovitus kooli edukaks lõpetamiseks: "Õppige programmerima!" jäi peale loengu kuulamist veel kaua aega peas kõlama.<br />
<br />
Andres Kütti loeng "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu"<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduse eeskirjale korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <br />
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. Arve leiab ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal on olemas mitu võimalust:<br />
* tervislikel põhjustel - maksimaalne puhkuse periood kuni kaheks aastaks, akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja soovitatav periood; <br />
* aja- või asendusteenistuse läbimiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni üheks aastaks; avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks; <br />
* lapse hooldamiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Nimetatud põhjustel avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
<br />
Eespool nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Samuti vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda kordussooritustel.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vastavalt EIK õppekorralduse eeskirjale õppekulude osalise hüvitamise kohustus õppekava täies mahus täitmise määr on 2016/2017 õppeaastal 27 EAPd semestris (ehk 54 EAPd aastas) ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Ainepunktide koguarvu arvutatakse kumulaatiivselt õppeaasta lõpus.<br />
<br />
Esimesel semestril on täiskoormudega tasuta õpe jaoks puudu 7 EAPd ja teisel semestril 3 EAPd, kokku on puudu 10 EAPd. Seega, esitatava arve summa on:<br />
<br />
[(27-20) +(27-24)]*50 = (7+3)*50 = 500 eurot.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Aamelkinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aamelkin&diff=110629User:Aamelkin2016-10-19T13:22:04Z<p>Aamelkin: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Anna Amelkina<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vastavalt IT Kolledži õppekorralduse eeskirjale korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <br />
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. Arve leiab ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal on olemas mitu võimalust:<br />
* tervislikel põhjustel - maksimaalne puhkuse periood kuni kaheks aastaks, akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja soovitatav periood; <br />
* aja- või asendusteenistuse läbimiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni üheks aastaks; avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks; <br />
* lapse hooldamiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Nimetatud põhjustel avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
<br />
Eespool nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Samuti vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda kordussooritustel.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vastavalt õppekorralduse eeskirjale õppekulude osalise hüvitamise kohustus õppekava täies mahus täitmise määr on 2016/2017 õppeaastal 27 EAPd semestris (ehk 54 EAPd aastas) ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Ainepunktide koguarvu arvutatakse kumulaatiivselt õppeaasta lõpus.<br />
<br />
Esimesel semestril on täiskoormudega tasuta õpe jaoks puudu 7 EAPd ja teisel semestril 3 EAPd, kokku on puudu 10 EAPd. Seega,esitatava arve summa arvutuskäik on järgmine:<br />
<br />
[(27-20) +(27-24)]*50 = (7+3)*50 = 500 eurot.<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Aamelkinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aamelkin&diff=110624User:Aamelkin2016-10-19T13:09:28Z<p>Aamelkin: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Anna Amelkina<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vastavalt IT Kolledži õppekorralduse eeskirjale korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <br />
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. Arve leiab ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal on olemas mitu võimalust:<br />
* tervislikel põhjustel - maksimaalne puhkuse periood kuni kaheks aastaks, akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja soovitatav periood; <br />
* aja- või asendusteenistuse läbimiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni üheks aastaks; avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks; <br />
* lapse hooldamiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Nimetatud põhjustel avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
<br />
Eespool nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Samuti vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda kordussooritustel.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vastavalt õppekorralduse eeskirjale õppekulude osalise hüvitamise kohustus õppekava täies mahus täitmise määr on 2016/2017 õppeaastal 27 EAPd semestris (ehk 54 EAPd aastas) ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br />
<br />
Esimesel semestril on tasuta õpe jaoks puudu 7 EAPd ja teisel semestril 3 EAPd, kokku on puudu 10 EAPd. Seega,esitatava arve summa arvutuskäik on järgmine:<br />
<br />
[(27-20) +(27-24)]*50 = (7+3)*50 = 500 eurot.<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Aamelkinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aamelkin&diff=110620User:Aamelkin2016-10-19T13:04:47Z<p>Aamelkin: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Anna Amelkina<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vastavalt IT Kolledži õppekorralduse eeskirjale korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <br />
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. Arve leiab ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal on olemas mitu võimalust:<br />
* tervislikel põhjustel - maksimaalne puhkuse periood kuni kaheks aastaks, akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja soovitatav periood; <br />
* aja- või asendusteenistuse läbimiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni üheks aastaks; avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks; <br />
* lapse hooldamiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Nimetatud põhjustel avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
<br />
Eespool nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Samuti vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda kordussooritustel.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vastavalt õppekorralduse eeskirjale õppekulude osalise hüvitamise kohustus õppekava täies mahus täitmise määr on 2016/2017 õppeaastal 27 EAPd semestris (ehk 54 EAPd aastas) ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br />
<br />
Esimesel semestril on tasuta õpe jaoks puudu 7 EAP ja teisel semestril 3 EAPd, kokku on puudu 10 EAPd. Seega,esitatava arve summa arvutuskäik on järgmine:<br />
<br />
[(27-20) +(27-24)]*50 = (7+3)*50 = 500 eurot.<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Aamelkinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aamelkin&diff=110619User:Aamelkin2016-10-19T13:01:40Z<p>Aamelkin: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Anna Amelkina<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vastavalt IT Kolledži õppekorralduse eeskirjale korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <br />
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. Arve leiab ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal on olemas mitu võimalust:<br />
* tervislikel põhjustel - maksimaalne puhkuse periood kuni kaheks aastaks, akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja soovitatav periood; <br />
* aja- või asendusteenistuse läbimiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni üheks aastaks; avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks; <br />
* lapse hooldamiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Nimetatud põhjustel avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
<br />
Eespool nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Samuti vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda kordussooritustel.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vastavalt õppekorralduse eeskirjale õppekulude osalise hüvitamise kohustus õppekava täies mahus täitmise määr on 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris (ehk 54 aastas) ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br />
<br />
Esimesel semestril oli tasuta õpe jaoks puudu 7 EAP ja teisel semestril 3 EAPd, kokku on puudu 10 EAPd. Seega, arvutuskäik on järgmine:<br />
<br />
[(27-20) +(27-24)]*50 = (7+3)*50 = 500 eurot.<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Aamelkinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aamelkin&diff=110601User:Aamelkin2016-10-19T12:31:42Z<p>Aamelkin: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Anna Amelkina<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vastavalt IT Kolledži õppekorralduse eeskirjale korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <br />
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. Arve leiab ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal on olemas mitu võimalust:<br />
* tervislikel põhjustel - maksimaalne puhkuse periood kuni kaheks aastaks, akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja soovitatav periood; <br />
* aja- või asendusteenistuse läbimiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni üheks aastaks; avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks; <br />
* lapse hooldamiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Nimetatud põhjustel avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
<br />
Eespool nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Samuti vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda kordussooritustel.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Aamelkinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aamelkin&diff=110598User:Aamelkin2016-10-19T12:20:04Z<p>Aamelkin: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Anna Amelkina<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vastavalt IT Kolledži õppekorralduse eeskirjale korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <br />
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. Arve leiab ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal on olemas mitu võimalust:<br />
• tervislikel põhjustel - maksimaalne puhkuse periood kuni kaheks aastaks, akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja soovitatav periood; <br />
• aja- või asendusteenistuse läbimiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni üheks aastaks; avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks; <br />
• lapse hooldamiseks - maksimaalne puhkuse aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi.<br />
<br />
Nimetatud põhjustel avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
<br />
Eespool nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Samuti vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda kordussooritustel.<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Aamelkinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aamelkin&diff=110577User:Aamelkin2016-10-19T11:48:09Z<p>Aamelkin: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Anna Amelkina<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vastavalt õppekorralduse eeskirjale arvestuse läbikukkumisel on võimalik vajadusel teha kaks kordussooritust. Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <br />
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. Arve leiab ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele.<br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Aamelkinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aamelkin&diff=110576User:Aamelkin2016-10-19T11:47:37Z<p>Aamelkin: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Anna Amelkina<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
<br />
<br />
Vastavalt õppekorralduse eeskirjale arvestuse läbikukkumisel on võimalik vajadusel teha kaks kordussooritust. Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral. Kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis (ÕIS). Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <br />
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. Arve leiab ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele.<br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Aamelkinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aamelkin&diff=110562User:Aamelkin2016-10-19T11:12:08Z<p>Aamelkin: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Anna Amelkina<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Vastavalt õppekorralduse eeskirjale<br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
==Essee==</div>Aamelkinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aamelkin&diff=110561User:Aamelkin2016-10-19T11:10:07Z<p>Aamelkin: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Anna Amelkina<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Vastavalt õppekorralduse eeskirjale<br />
<br />
==='''Küsimus 3'''===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
==Essee==</div>Aamelkinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aamelkin&diff=110560User:Aamelkin2016-10-19T11:08:33Z<p>Aamelkin: Created page with "Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe =Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Anna Amelkina Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016 ==Õpingukor..."</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Anna Amelkina<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
==='''Küsimus B'''===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Vastavalt õppekorralduse eeskirjale<br />
<br />
=='''Küsimus 3'''==<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
==='''Ülesanne'''===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
==Essee==</div>Aamelkin