https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&user=Aanimagi&feedformat=atomICO wiki - User contributions [en]2024-03-29T05:49:03ZUser contributionsMediaWiki 1.41.0https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Laener&diff=113521Laener2016-11-01T15:56:08Z<p>Aanimagi: /* Idee */</p>
<hr />
<div>== Meeskond ja rollid ==<br />
<br />
* Martin Kask - programmeerija<br />
* Marko Nõu - programmeerija<br />
* Anto Animägi - projektijuht<br />
<br />
== Idee ==<br />
Renditeenuste pakkumiste portaalide platvorm<br />
<br />
== Rakenduse sisu ==<br />
Idee on luua veebilehe loomise template/platvorm, mida saaks kergelt kasutada rendi teenuseid pakkuvate ettevõtete poolt. <br />
<br />
== Workload ==<br />
<br />
===View===<br />
<br />
====Idee====<br />
<br />
Idee on luua universaalne laenutuse platvorm läbi mille on võimalik kasutajatel laenutada erinevaid tooteid nii tasu eest, kui ka ilma.<br />
<br />
Visuaalselt koosneb rakendus järgmistest vaadetest:<br />
<br />
* '''Users''' (Kasutaja aknas kuvatakse info kasutaja kohta: Nimi, email, telefon, elukoha aadress, isikukood). Aknas on link alamakendele AdUser ja List of users<br />
** '''AdUser''' (On võimalik lisada isikuid laenutajate andmebaasi. Minimaalselt vajalik on isiku nimi, isikukood, elukoht. Soovitav on lisada ka telefoninumber ja emaili aadress)<br />
** '''List of Users''' (siin aknas kuvatakse kasutajate põhiinfo: Nimi, email, telefon. elukoht, isikukood, laenutatud toodete arv, ületähtaegsete toodete arv, viivis, rating. Kasutaja ratingut on võimalik muuta)<br />
* '''Items''' (Siin näevad nii kasutajad, kui administraatorid laenutuses olevate toodete nimekirja. Sinisel taustal on välja laenutamata tooted, rohelisel taustal välja laenutatud tooted, millede tagastamisaeg pole veel kätte jõudnud, punasel taustal välja laenatud tähtajaks tagastamata tooted. Tavakasutaja saab toote peale klikkides lugeda toote lühiiseloomustust, näeb toote laenutuse päeva maksumust, ja endiste kasutajate kommentaare toote kohta. Administraatoritel on lisaks info nägemisele võimalik ka seda muuta.)<br />
** '''Add Remove items''' (Administraatoritel on siin võimalik lisada tooteid. Kindlasti tuleb sisestada toote nimetus ja laenutuse päeva maksumus. Soovitav on ka toote pilt ning lühikirjeldus. Tavakasutaja seda akent ei näe.)<br />
** '''Rates''' (Siin aknas on näha toodete nimekiri koos laenutuse päevamaksumusega). See aken on nähtav vaid administraatoritele.<br />
<br />
=== 29.09.2016 ===<br />
Esimesed sammud: idee genereerimine ja kinnitamine, esimesed mõtted, skype chati loomine projekti vestlusteks<br />
<br />
=== 6.10.2016 ===<br />
wiki loomine, VS projekti loomine</div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Laener&diff=113517Laener2016-11-01T15:51:18Z<p>Aanimagi: /* Idee */</p>
<hr />
<div>== Meeskond ja rollid ==<br />
<br />
* Martin Kask - programmeerija<br />
* Marko Nõu - programmeerija<br />
* Anto Animägi - projektijuht<br />
<br />
== Idee ==<br />
Renditeenuste pakkumiste portaalide platvorm<br />
<br />
== Rakenduse sisu ==<br />
Idee on luua veebilehe loomise template/platvorm, mida saaks kergelt kasutada rendi teenuseid pakkuvate ettevõtete poolt. <br />
<br />
== Workload ==<br />
<br />
===View===<br />
<br />
====Idee====<br />
<br />
Idee on luua universaalne laenutuse platvorm läbi mille on võimalik kasutajatel laenutada erinevaid tooteid nii tasu eest, kui ka ilma.<br />
<br />
Visuaalselt koosneb rakendus järgmistest vaadetest:<br />
<br />
* Users (Kasutaja aknas kuvatakse info kasutaja kohta: Nimi, email, telefon, elukoha aadress, isikukood). Aknas on link alamakendele AdUser ja List of users<br />
** AdUser (On võimalik lisada isikuid laenutajate andmebaasi. Minimaalselt vajalik on isiku nimi, isikukood, elukoht. Soovitav on lisada ka telefoninumber ja emaili aadress)<br />
** List of Users (siin aknas kuvatakse kasutajate põhiinfo: Nimi, email, telefon. elukoht, isikukood, laenutatud toodete arv, ületähtaegsete toodete arv, viivis, rating. Kasutaja ratingut on võimalik muuta)<br />
* Items (Siin näevad nii kasutajad, kui administraatorid laenutuses olevate toodete nimekirja. Sinisel taustal on välja laenutamata tooted, rohelisel taustal välja laenutatud tooted, millede tagastamisaeg pole veel kätte jõudnud, punasel taustal välja laenatud tähtajaks tagastamata tooted. Tavakasutaja saab toote peale klikkides lugeda toote lühiiseloomustust, näeb toote laenutuse päeva maksumust, ja endiste kasutajate kommentaare toote kohta. Administraatoritel on lisaks info nägemisele võimalik ka seda muuta.)<br />
** Add Remove items<br />
* Rates<br />
** Lending rates<br />
* Lendings<br />
<br />
=== 29.09.2016 ===<br />
Esimesed sammud: idee genereerimine ja kinnitamine, esimesed mõtted, skype chati loomine projekti vestlusteks<br />
<br />
=== 6.10.2016 ===<br />
wiki loomine, VS projekti loomine</div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Laener&diff=113507Laener2016-11-01T15:38:22Z<p>Aanimagi: /* Workload */</p>
<hr />
<div>== Meeskond ja rollid ==<br />
<br />
* Martin Kask - programmeerija<br />
* Marko Nõu - programmeerija<br />
* Anto Animägi - projektijuht<br />
<br />
== Idee ==<br />
Renditeenuste pakkumiste portaalide platvorm<br />
<br />
== Rakenduse sisu ==<br />
Idee on luua veebilehe loomise template/platvorm, mida saaks kergelt kasutada rendi teenuseid pakkuvate ettevõtete poolt. <br />
<br />
== Workload ==<br />
<br />
===View===<br />
<br />
====Idee====<br />
<br />
Idee on luua universaalne laenutuse platvorm läbi mille on võimalik kasutajatel laenutada erinevaid tooteid nii tasu eest, kui ka ilma.<br />
<br />
Visuaalselt koosneb rakendus järgmistest vaadetest:<br />
<br />
* Users<br />
** AdUser<br />
** List of Users<br />
* Items<br />
** Add Remove items<br />
* Rates<br />
** Lending rates<br />
* Lendings<br />
<br />
=== 29.09.2016 ===<br />
Esimesed sammud: idee genereerimine ja kinnitamine, esimesed mõtted, skype chati loomine projekti vestlusteks<br />
<br />
=== 6.10.2016 ===<br />
wiki loomine, VS projekti loomine</div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Laener&diff=113505Laener2016-11-01T15:32:12Z<p>Aanimagi: /* View */</p>
<hr />
<div>== Meeskond ja rollid ==<br />
<br />
* Martin Kask - programmeerija<br />
* Marko Nõu - programmeerija<br />
* Anto Animägi - projektijuht<br />
<br />
== Idee ==<br />
Renditeenuste pakkumiste portaalide platvorm<br />
<br />
== Rakenduse sisu ==<br />
Idee on luua veebilehe loomise template/platvorm, mida saaks kergelt kasutada rendi teenuseid pakkuvate ettevõtete poolt. <br />
<br />
== Workload ==<br />
<br />
===View===<br />
<br />
Visuaalselt koosneb rakendus järgmistest vaadetest:<br />
<br />
* Users<br />
** AdUser<br />
** List of Users<br />
<br />
* Lendings<br />
<br />
=== 29.09.2016 ===<br />
Esimesed sammud: idee genereerimine ja kinnitamine, esimesed mõtted, skype chati loomine projekti vestlusteks<br />
<br />
=== 6.10.2016 ===<br />
wiki loomine, VS projekti loomine</div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Laener&diff=113504Laener2016-11-01T15:30:03Z<p>Aanimagi: /* View */</p>
<hr />
<div>== Meeskond ja rollid ==<br />
<br />
* Martin Kask - programmeerija<br />
* Marko Nõu - programmeerija<br />
* Anto Animägi - projektijuht<br />
<br />
== Idee ==<br />
Renditeenuste pakkumiste portaalide platvorm<br />
<br />
== Rakenduse sisu ==<br />
Idee on luua veebilehe loomise template/platvorm, mida saaks kergelt kasutada rendi teenuseid pakkuvate ettevõtete poolt. <br />
<br />
== Workload ==<br />
<br />
===View===<br />
<br />
Visuaalselt koosneb rakendus järgmistest vaadetest:<br />
<br />
* Users<br />
** AdUser<br />
<br />
=== 29.09.2016 ===<br />
Esimesed sammud: idee genereerimine ja kinnitamine, esimesed mõtted, skype chati loomine projekti vestlusteks<br />
<br />
=== 6.10.2016 ===<br />
wiki loomine, VS projekti loomine</div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Laener&diff=113503Laener2016-11-01T15:29:12Z<p>Aanimagi: </p>
<hr />
<div>== Meeskond ja rollid ==<br />
<br />
* Martin Kask - programmeerija<br />
* Marko Nõu - programmeerija<br />
* Anto Animägi - projektijuht<br />
<br />
== Idee ==<br />
Renditeenuste pakkumiste portaalide platvorm<br />
<br />
== Rakenduse sisu ==<br />
Idee on luua veebilehe loomise template/platvorm, mida saaks kergelt kasutada rendi teenuseid pakkuvate ettevõtete poolt. <br />
<br />
== Workload ==<br />
<br />
===View===<br />
<br />
Visuaalselt koosneb rakendus järgmistest vaadetest:<br />
<br />
<br />
<br />
=== 29.09.2016 ===<br />
Esimesed sammud: idee genereerimine ja kinnitamine, esimesed mõtted, skype chati loomine projekti vestlusteks<br />
<br />
=== 6.10.2016 ===<br />
wiki loomine, VS projekti loomine</div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2016)&diff=107444Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2016)2016-10-14T20:23:18Z<p>Aanimagi: /* Kaugõpe */</p>
<hr />
<div>=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=<br />
<br />
==Eesmärk==<br />
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br />
<br />
==Reeglid==<br />
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br />
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br />
<br />
'''Projekti loomine ja arendamine '''<br />
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br />
<br />
'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br />
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br />
<br />
'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br />
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br />
<br />
NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br />
<br />
==Tähtaegadest kinnipidamine==<br />
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br />
<br />
NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.<br />
<br />
==Hindamine==<br />
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br />
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br />
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br />
<br />
===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br />
'''15.10.2016''' (2p)<br />
<br />
Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br />
<br />
===Analüüs===<br />
'''01.11.2016''' (4p)<br />
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br />
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br />
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br />
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br />
<br />
'''Retsensioon''' 08.11.2016 (3p)<br />
<br />
===Prototüüp + esitlemine===<br />
'''20.11.2016 '''(10p)<br />
<br />
Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br />
<br />
20. novembril esitatakse prototüüp, mida kaitstakse sellele järgneval nädalal. NB! Juhul kui prototüüpi ei kaitsa ja ei esitata, siis ei ole võimalik selle osa eest punkte saada.<br />
<br />
===Lõpptoode===<br />
'''18.12.2016'''(30p)<br />
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br />
<br />
'''Retsensioon''' 08.01.2016(4p)<br />
<br />
===Esitlus/Kaitsmine=== <br />
<br />
'''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br />
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br />
<br />
====Kaitsmise ajad====<br />
<br />
Siia alla ilmuvad detsembris kaitsmise ajad.<br />
<br />
Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br />
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br />
*idee<br />
*realiseerimine<br />
*mis oli keerukas?<br />
*mida uut õpiti?<br />
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br />
*meeskonnaliikmete panus<br />
<br />
Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.<br />
<br />
=Teemad 2016 sügis=<br />
Kodutööna tuleb luua:<br />
<br />
==Nõuded rakendusele==<br />
Loodav rakendus peab:<br />
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br />
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br />
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br />
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br />
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br />
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br />
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br />
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br />
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br />
* Rakendus on jaotatud kihtidesse<br />
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br />
*Kood on kommenteeritud<br />
<br />
Lisapunkte annab:<br />
* Silmailu<br />
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br />
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br />
<br />
==Kodune raamatukogu==<br />
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br />
Loo rakendus, mis<br />
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br />
* Võimaldaks luua laenutajate profiile<br />
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br />
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br />
<br />
<br />
Lisavõimalused<br />
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br />
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br />
* Lase lisada raamatutele pilt<br />
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br />
Või<br />
<br />
==CRM==<br />
Oma klientidest peab olema ülevaade.<br />
Loo rakendus, mis võimaldab:<br />
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br />
* Võimalda sisestada kliendikontakte<br />
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br />
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br />
<br />
<br />
Lisavõimalused<br />
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br />
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br />
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br />
<br />
==Mäng(Unit)==<br />
Loodav mäng peab sisaldama:<br />
* Erinevaid tasemeid<br />
* Punktiarvestust<br />
* XBox puldi tuge<br />
* Klaviatuurilt juhtimise tuge<br />
<br />
'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br />
<br />
Lisapunkte annab:<br />
* Silmailu<br />
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br />
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br />
<br />
=Meeskonnad 2016=<br />
==Päevaõpe==<br />
<br />
===Meeskond: Kuri Kohvikupidaja===<br />
Liikmed:<br />
* Egert Aia<br />
Meeskonna koduleht: [[Kuri_Kohvikupidaja]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
Kättesaadav siit: https://drive.google.com/open?id=0BxPYMOn_Lvs6U3g2Rm53TTNZWmc<br />
<br />
Sisse saab logida jalutsis vajutades login<br />
<br />
admini log: 1@eesti.ee<br />
<br />
admini pw: a<br />
<br />
<br />
PS! Checkboxe valides vali esimest checkboxi nii et teed selle aktiivseks ja siis võtad linnukese jälle ära, pärast seda kõik checkboxid töötavad ilusti! =)<br />
<br />
===Meeskond: Pirate Netflix===<br />
Liikmed:<br />
* Arti Zirk<br />
* Mihkel Vajak<br />
* Janno Oolo<br />
* Joosep Voolmaa<br />
Meeskonna koduleht: [[Pirate_Netflix]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: D♭===<br />
Liikmed:<br />
* Semjon Greef<br />
* Martin Arusalu<br />
* Martin Nõukas<br />
* Roomet Saadi<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: D♭]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: ParkWell===<br />
Liikmed:<br />
* Taavi Vesinurm<br />
* Raido Vell<br />
* Madis Roosioks<br />
Meeskonna koduleht: [[ParkWell]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: Bomory===<br />
Liikmed:<br />
* Hando Laasmägi<br />
* Tarvo Tammejuur<br />
* Cathy Toomast<br />
Meeskonna koduleht: [[Bomory]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: Kassarakendus===<br />
Liikmed:<br />
* Mikk Sarapuu<br />
* Meelis Sääsk<br />
* Piret Pomerants<br />
Meeskonna koduleht: [[Kassarakendus]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: Pie Piper===<br />
Liikmed:<br />
* Villem Markus Loigom<br />
* Olari Pipenberg<br />
* Uku-Mart Uprus<br />
* Ardo Erik<br />
Meeskonna koduleht: [[Pie_Piper]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
NA<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
NA<br />
<br />
<br />
===Meeskond: Hidden Mustard===<br />
Liikmed:<br />
* Andreas Kirotar<br />
* Tõnn Vaher<br />
* Aivar Romandi<br />
* Anneli Asser<br />
Meeskonna koduleht: [[Hidden_Mustard]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: B12===<br />
Liikmed:<br />
* Kerdo Kullamäe<br />
* Marvin Mardiat<br />
* Martin Paakspuu<br />
Meeskonna koduleht: [[B12]]<br />
<br />
Projekti TFS: https://b12meeskond.visualstudio.com/B12<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: Elibrium ===<br />
Liikmed:<br />
* Märt Häkkinen<br />
* Karl Frank<br />
Meeskonna koduleht: [[Elibrium]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
==Kaugõpe==<br />
<br />
===Meeskond: Autoparandaja===<br />
Liikmed:<br />
* Mihkel Viilveer<br />
Meeskonna koduleht: [[Autoparandaja]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
'''TFS'''<br />
https://autoparandaja.visualstudio.com<br />
<br />
===Meeskond: Paabel===<br />
Liikmed:<br />
* Rutt Lindström<br />
* Esta Prangel<br />
* Krista Rüütel<br />
* Liina Abner<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Paabel]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: Agraarbeib===<br />
Liikmed:<br />
* Marianne Trubetskoi<br />
* Taavi Tilk<br />
* Mihkel Matson<br />
* Kaia Runthal<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Agraarbeib]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: MoneyGram 1.0===<br />
Liikmed:<br />
* Liina Saar<br />
* Mart Raus<br />
* Ando Kiidron<br />
* Andres Kepler<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[MoneyGram 1.0]]<br />
<br />
Projekti TFS: [http://452b.visualstudio.com]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: Laener===<br />
Liikmed:<br />
* Martin Kask<br />
* Marko Nõu<br />
* Anto Animägi<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Laener]]<br />
<br />
Projekti TFS: [https://kaskmartin.visualstudio.com/Laener]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: Vitamin C#===<br />
Liikmed:<br />
* Marko Belzetski<br />
* Rene Väli<br />
* Kaia Tomson<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Vitamin C#]]<br />
<br />
Projekti TFS: [https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: Kingalaenutus===<br />
Liikmed:<br />
* Kristi Saare<br />
* Kersti Maurer<br />
* Liisi Taimre<br />
<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Kingalaenutus]]<br />
<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: Isearve ===<br />
Liikmed:<br />
* Siim Kallari<br />
* Priit Tiganik<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Isearve]]<br />
<br />
Projekti TFS: [https://isearve.visualstudio.com/IseArve https://isearve.visualstudio.com/IseArve]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: DevHelp===<br />
Liikmed:<br />
* Martin Jääger (projektijuht)<br />
* Mikk Erlenheim<br />
* Kristo Leemets<br />
Meeskonna koduleht: [[DevHelp]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
Projekti TFS: [https://devhelp.visualstudio.com/]<br />
<br />
===Meeskond: Elekter ===<br />
Liikmed:<br />
* Sigrid Aasma<br />
* Kristo Oidermaa<br />
* Tiit Post<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Elekter]]<br />
<br />
Projekti TFS:<br />
<br />
===Meeskond: Battle2048===<br />
Liikmed:<br />
*Andrus Seiman<br />
*Annely Aasalaid<br />
*Kristjan Peterson<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Battle2048]]<br />
<br />
Projekti TFS:<br />
TODO<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: EasyDesk===<br />
Liikmed:<br />
* Marju Pütsepp<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[EasyDesk]]<br />
<br />
Projekti TFS: TODO<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: Ajamasin===<br />
Liikmed:<br />
* Liina Hellerma<br />
* Teele Sepman<br />
<br />
Meeskonna koduleht:[[Ajamasin]]<br />
<br />
Projekti TFS: https://ajamasin.visualstudio.com/Ajamasin<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: Laener===<br />
Liikmed:<br />
<br />
* Martin Kask - programmeerija<br />
* Marko Nõu - programmeerija<br />
* Anto Animägi - projektijuht<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Laener]]<br />
<br />
Projekti TFS: TODO<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO</div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2016)&diff=107443Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2016)2016-10-14T20:22:22Z<p>Aanimagi: /* Kaugõpe */</p>
<hr />
<div>=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=<br />
<br />
==Eesmärk==<br />
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br />
<br />
==Reeglid==<br />
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br />
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br />
<br />
'''Projekti loomine ja arendamine '''<br />
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br />
<br />
'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br />
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br />
<br />
'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br />
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br />
<br />
NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br />
<br />
==Tähtaegadest kinnipidamine==<br />
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br />
<br />
NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.<br />
<br />
==Hindamine==<br />
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br />
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br />
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br />
<br />
===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br />
'''15.10.2016''' (2p)<br />
<br />
Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br />
<br />
===Analüüs===<br />
'''01.11.2016''' (4p)<br />
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br />
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br />
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br />
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br />
<br />
'''Retsensioon''' 08.11.2016 (3p)<br />
<br />
===Prototüüp + esitlemine===<br />
'''20.11.2016 '''(10p)<br />
<br />
Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br />
<br />
20. novembril esitatakse prototüüp, mida kaitstakse sellele järgneval nädalal. NB! Juhul kui prototüüpi ei kaitsa ja ei esitata, siis ei ole võimalik selle osa eest punkte saada.<br />
<br />
===Lõpptoode===<br />
'''18.12.2016'''(30p)<br />
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br />
<br />
'''Retsensioon''' 08.01.2016(4p)<br />
<br />
===Esitlus/Kaitsmine=== <br />
<br />
'''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br />
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br />
<br />
====Kaitsmise ajad====<br />
<br />
Siia alla ilmuvad detsembris kaitsmise ajad.<br />
<br />
Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br />
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br />
*idee<br />
*realiseerimine<br />
*mis oli keerukas?<br />
*mida uut õpiti?<br />
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br />
*meeskonnaliikmete panus<br />
<br />
Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.<br />
<br />
=Teemad 2016 sügis=<br />
Kodutööna tuleb luua:<br />
<br />
==Nõuded rakendusele==<br />
Loodav rakendus peab:<br />
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br />
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br />
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br />
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br />
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br />
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br />
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br />
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br />
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br />
* Rakendus on jaotatud kihtidesse<br />
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br />
*Kood on kommenteeritud<br />
<br />
Lisapunkte annab:<br />
* Silmailu<br />
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br />
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br />
<br />
==Kodune raamatukogu==<br />
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br />
Loo rakendus, mis<br />
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br />
* Võimaldaks luua laenutajate profiile<br />
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br />
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br />
<br />
<br />
Lisavõimalused<br />
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br />
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br />
* Lase lisada raamatutele pilt<br />
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br />
Või<br />
<br />
==CRM==<br />
Oma klientidest peab olema ülevaade.<br />
Loo rakendus, mis võimaldab:<br />
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br />
* Võimalda sisestada kliendikontakte<br />
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br />
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br />
<br />
<br />
Lisavõimalused<br />
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br />
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br />
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br />
<br />
==Mäng(Unit)==<br />
Loodav mäng peab sisaldama:<br />
* Erinevaid tasemeid<br />
* Punktiarvestust<br />
* XBox puldi tuge<br />
* Klaviatuurilt juhtimise tuge<br />
<br />
'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br />
<br />
Lisapunkte annab:<br />
* Silmailu<br />
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br />
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br />
<br />
=Meeskonnad 2016=<br />
==Päevaõpe==<br />
<br />
===Meeskond: Kuri Kohvikupidaja===<br />
Liikmed:<br />
* Egert Aia<br />
Meeskonna koduleht: [[Kuri_Kohvikupidaja]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
Kättesaadav siit: https://drive.google.com/open?id=0BxPYMOn_Lvs6U3g2Rm53TTNZWmc<br />
<br />
Sisse saab logida jalutsis vajutades login<br />
<br />
admini log: 1@eesti.ee<br />
<br />
admini pw: a<br />
<br />
<br />
PS! Checkboxe valides vali esimest checkboxi nii et teed selle aktiivseks ja siis võtad linnukese jälle ära, pärast seda kõik checkboxid töötavad ilusti! =)<br />
<br />
===Meeskond: Pirate Netflix===<br />
Liikmed:<br />
* Arti Zirk<br />
* Mihkel Vajak<br />
* Janno Oolo<br />
* Joosep Voolmaa<br />
Meeskonna koduleht: [[Pirate_Netflix]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: D♭===<br />
Liikmed:<br />
* Semjon Greef<br />
* Martin Arusalu<br />
* Martin Nõukas<br />
* Roomet Saadi<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: D♭]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: ParkWell===<br />
Liikmed:<br />
* Taavi Vesinurm<br />
* Raido Vell<br />
* Madis Roosioks<br />
Meeskonna koduleht: [[ParkWell]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: Bomory===<br />
Liikmed:<br />
* Hando Laasmägi<br />
* Tarvo Tammejuur<br />
* Cathy Toomast<br />
Meeskonna koduleht: [[Bomory]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: Kassarakendus===<br />
Liikmed:<br />
* Mikk Sarapuu<br />
* Meelis Sääsk<br />
* Piret Pomerants<br />
Meeskonna koduleht: [[Kassarakendus]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: Pie Piper===<br />
Liikmed:<br />
* Villem Markus Loigom<br />
* Olari Pipenberg<br />
* Uku-Mart Uprus<br />
* Ardo Erik<br />
Meeskonna koduleht: [[Pie_Piper]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
NA<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
NA<br />
<br />
<br />
===Meeskond: Hidden Mustard===<br />
Liikmed:<br />
* Andreas Kirotar<br />
* Tõnn Vaher<br />
* Aivar Romandi<br />
* Anneli Asser<br />
Meeskonna koduleht: [[Hidden_Mustard]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: B12===<br />
Liikmed:<br />
* Kerdo Kullamäe<br />
* Marvin Mardiat<br />
* Martin Paakspuu<br />
Meeskonna koduleht: [[B12]]<br />
<br />
Projekti TFS: https://b12meeskond.visualstudio.com/B12<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: Elibrium ===<br />
Liikmed:<br />
* Märt Häkkinen<br />
* Karl Frank<br />
Meeskonna koduleht: [[Elibrium]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
==Kaugõpe==<br />
<br />
===Meeskond: Autoparandaja===<br />
Liikmed:<br />
* Mihkel Viilveer<br />
Meeskonna koduleht: [[Autoparandaja]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
'''TFS'''<br />
https://autoparandaja.visualstudio.com<br />
<br />
===Meeskond: Paabel===<br />
Liikmed:<br />
* Rutt Lindström<br />
* Esta Prangel<br />
* Krista Rüütel<br />
* Liina Abner<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Paabel]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: Agraarbeib===<br />
Liikmed:<br />
* Marianne Trubetskoi<br />
* Taavi Tilk<br />
* Mihkel Matson<br />
* Kaia Runthal<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Agraarbeib]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: MoneyGram 1.0===<br />
Liikmed:<br />
* Liina Saar<br />
* Mart Raus<br />
* Ando Kiidron<br />
* Andres Kepler<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[MoneyGram 1.0]]<br />
<br />
Projekti TFS: [http://452b.visualstudio.com]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: Laener===<br />
Liikmed:<br />
* Martin Kask<br />
* Marko Nõu<br />
* Anto Animägi<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Laener]]<br />
<br />
Projekti TFS: [https://kaskmartin.visualstudio.com/Laener]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: Vitamin C#===<br />
Liikmed:<br />
* Marko Belzetski<br />
* Rene Väli<br />
* Kaia Tomson<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Vitamin C#]]<br />
<br />
Projekti TFS: [https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: Kingalaenutus===<br />
Liikmed:<br />
* Kristi Saare<br />
* Kersti Maurer<br />
* Liisi Taimre<br />
<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Kingalaenutus]]<br />
<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: Isearve ===<br />
Liikmed:<br />
* Siim Kallari<br />
* Priit Tiganik<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Isearve]]<br />
<br />
Projekti TFS: [https://isearve.visualstudio.com/IseArve https://isearve.visualstudio.com/IseArve]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: DevHelp===<br />
Liikmed:<br />
* Martin Jääger (projektijuht)<br />
* Mikk Erlenheim<br />
* Kristo Leemets<br />
Meeskonna koduleht: [[DevHelp]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
Projekti TFS: [https://devhelp.visualstudio.com/]<br />
<br />
===Meeskond: Elekter ===<br />
Liikmed:<br />
* Sigrid Aasma<br />
* Kristo Oidermaa<br />
* Tiit Post<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Elekter]]<br />
<br />
Projekti TFS:<br />
<br />
===Meeskond: Battle2048===<br />
Liikmed:<br />
*Andrus Seiman<br />
*Annely Aasalaid<br />
*Kristjan Peterson<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Battle2048]]<br />
<br />
Projekti TFS:<br />
TODO<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: EasyDesk===<br />
Liikmed:<br />
* Marju Pütsepp<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[EasyDesk]]<br />
<br />
Projekti TFS: TODO<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO<br />
<br />
===Meeskond: Ajamasin===<br />
Liikmed:<br />
* Liina Hellerma<br />
* Teele Sepman<br />
<br />
Meeskonna koduleht:[[Ajamasin]]<br />
<br />
Projekti TFS: https://ajamasin.visualstudio.com/Ajamasin<br />
<br />
===Meeskond: Laener===<br />
Liikmed:<br />
<br />
* Martin Kask - programmeerija<br />
* Marko Nõu - programmeerija<br />
* Anto Animägi - projektijuht<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Laener]]<br />
<br />
Projekti TFS: TODO<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
TODO<br />
<br />
'''Lõpptoode'''<br />
TODO</div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97087User:Aanimagi2015-11-07T10:04:03Z<p>Aanimagi: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 </ref><br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 </ref> Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true </ref> Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true </ref><br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true </ref><br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist. <ref> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true </ref><br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true </ref><br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true </ref><br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastused======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref><br />
<br />
5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><br />
<br />
6. Riigieelarve välisel õppekohal õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=====Küsimus I=====<br />
<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
<br />
1. Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb üliõpilasel/eksternil hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[7.2.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Akadeemiline liikumine 7.2.1.]</ref><br />
<br />
<br />
2. Kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on täis siis ei ole vaja timgimata sooritada, kui maht pole täis, siis on vaja sooritada [1.3.6.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamitekorraldus 1.3.6.]</ref> <br />
<br />
3. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate punktide eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest [3.1.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppuroigus 3.1.8.]</ref><br />
<br />
=====Ülessanne=====<br />
<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br />
<br />
======Lahendus======<br />
<br />
Kuna minu õliõpilaskoodi kaks viimast numbrit on 1 ja 0 siis valides tabelist neile vastavad väärtused saan, et esimese semestri lõpuks on mul olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 19 EAP-d. Kahe semestri peale kokku on mul seega 20 + 19 = 39 EAP-d. Kuna minimaalne aastas kogutav ainepunktide arv peab olema 54 EAP-d siis minul on 39 - 54 = 15 EAP-d puudu ehk ma pean need kinni maksma. Seega hüvitada tuleb antud juhul 15 EAP maksumus.<br />
<br />
====Viited====<br />
<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]</div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97084User:Aanimagi2015-11-07T10:01:34Z<p>Aanimagi: /* Essee */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 </ref><br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 </ref> Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true </ref> Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true </ref><br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true </ref><br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist. <ref> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true </ref><br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true </ref><br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true </ref><br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastused======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref><br />
<br />
5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><br />
<br />
6. Riigieelarve välisel õppekohal õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=====Küsimus I=====<br />
<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
<br />
1. Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb üliõpilasel/eksternil hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[7.2.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Akadeemiline liikumine 7.2.1.]</ref><br />
<br />
<br />
2. Kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on täis siis ei ole vaja timgimata sooritada, kui maht pole täis, siis on vaja sooritada [1.3.6.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamitekorraldus 1.3.6.]</ref> <br />
<br />
3. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate punktide eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest [3.1.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppuroigus 3.1.8.]</ref><br />
<br />
=====Ülessanne=====<br />
<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br />
<br />
======Lahendus======<br />
<br />
Kuna minu õliõpilaskoodi kaks viimast numbrit on 1 ja 0 siis valides tabelist neile vastavad väärtused saan, et esimese semestri lõpuks on mul olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 19 EAP-d. Kahe semestri peale kokku on mul seega 20 + 19 = 39 EAP-d. Kuna minimaalne aastas kogutav ainepunktide arv peab olema 54 EAP-d siis minul on 39 - 54 = 15 EAP-d puudu ehk ma pean need kinni maksma. Seega hüvitada tuleb antud juhul 15 EAP maksumus.<br />
<br />
====Viited====</div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97082User:Aanimagi2015-11-07T10:00:57Z<p>Aanimagi: /* Essee */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 ]</ref><br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 </ref> Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true </ref> Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true </ref><br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true </ref><br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist. <ref> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true </ref><br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true </ref><br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true </ref><br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastused======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref><br />
<br />
5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><br />
<br />
6. Riigieelarve välisel õppekohal õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=====Küsimus I=====<br />
<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
<br />
1. Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb üliõpilasel/eksternil hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[7.2.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Akadeemiline liikumine 7.2.1.]</ref><br />
<br />
<br />
2. Kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on täis siis ei ole vaja timgimata sooritada, kui maht pole täis, siis on vaja sooritada [1.3.6.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamitekorraldus 1.3.6.]</ref> <br />
<br />
3. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate punktide eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest [3.1.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppuroigus 3.1.8.]</ref><br />
<br />
=====Ülessanne=====<br />
<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br />
<br />
======Lahendus======<br />
<br />
Kuna minu õliõpilaskoodi kaks viimast numbrit on 1 ja 0 siis valides tabelist neile vastavad väärtused saan, et esimese semestri lõpuks on mul olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 19 EAP-d. Kahe semestri peale kokku on mul seega 20 + 19 = 39 EAP-d. Kuna minimaalne aastas kogutav ainepunktide arv peab olema 54 EAP-d siis minul on 39 - 54 = 15 EAP-d puudu ehk ma pean need kinni maksma. Seega hüvitada tuleb antud juhul 15 EAP maksumus.<br />
<br />
====Viited====</div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97081User:Aanimagi2015-11-07T09:59:13Z<p>Aanimagi: /* Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 ]</ref><br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 </ref> Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true </ref> Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true </ref><br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true </ref><br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist. <ref> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true </ref><br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastused======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref><br />
<br />
5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><br />
<br />
6. Riigieelarve välisel õppekohal õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=====Küsimus I=====<br />
<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
<br />
1. Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb üliõpilasel/eksternil hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[7.2.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Akadeemiline liikumine 7.2.1.]</ref><br />
<br />
<br />
2. Kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on täis siis ei ole vaja timgimata sooritada, kui maht pole täis, siis on vaja sooritada [1.3.6.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamitekorraldus 1.3.6.]</ref> <br />
<br />
3. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate punktide eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest [3.1.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppuroigus 3.1.8.]</ref><br />
<br />
=====Ülessanne=====<br />
<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br />
<br />
======Lahendus======<br />
<br />
Kuna minu õliõpilaskoodi kaks viimast numbrit on 1 ja 0 siis valides tabelist neile vastavad väärtused saan, et esimese semestri lõpuks on mul olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 19 EAP-d. Kahe semestri peale kokku on mul seega 20 + 19 = 39 EAP-d. Kuna minimaalne aastas kogutav ainepunktide arv peab olema 54 EAP-d siis minul on 39 - 54 = 15 EAP-d puudu ehk ma pean need kinni maksma. Seega hüvitada tuleb antud juhul 15 EAP maksumus.<br />
<br />
====Viited====</div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97080User:Aanimagi2015-11-07T09:56:36Z<p>Aanimagi: /* Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Erialatutvustuse ja õpingukorralduse avavideo ]</ref><br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 II Video Tiina Seeman</ref> Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true </ref> Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastused======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref><br />
<br />
5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><br />
<br />
6. Riigieelarve välisel õppekohal õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=====Küsimus I=====<br />
<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
<br />
1. Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb üliõpilasel/eksternil hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[7.2.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Akadeemiline liikumine 7.2.1.]</ref><br />
<br />
<br />
2. Kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on täis siis ei ole vaja timgimata sooritada, kui maht pole täis, siis on vaja sooritada [1.3.6.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamitekorraldus 1.3.6.]</ref> <br />
<br />
3. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate punktide eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest [3.1.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppuroigus 3.1.8.]</ref><br />
<br />
=====Ülessanne=====<br />
<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br />
<br />
======Lahendus======<br />
<br />
Kuna minu õliõpilaskoodi kaks viimast numbrit on 1 ja 0 siis valides tabelist neile vastavad väärtused saan, et esimese semestri lõpuks on mul olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 19 EAP-d. Kahe semestri peale kokku on mul seega 20 + 19 = 39 EAP-d. Kuna minimaalne aastas kogutav ainepunktide arv peab olema 54 EAP-d siis minul on 39 - 54 = 15 EAP-d puudu ehk ma pean need kinni maksma. Seega hüvitada tuleb antud juhul 15 EAP maksumus.<br />
<br />
====Viited====</div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97079User:Aanimagi2015-11-07T09:55:14Z<p>Aanimagi: /* Essee */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Erialatutvustuse ja õpingukorralduse avavideo ]</ref><br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 II Video Tiina Seeman</ref> Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastused======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref><br />
<br />
5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><br />
<br />
6. Riigieelarve välisel õppekohal õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=====Küsimus I=====<br />
<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
<br />
1. Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb üliõpilasel/eksternil hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[7.2.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Akadeemiline liikumine 7.2.1.]</ref><br />
<br />
<br />
2. Kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on täis siis ei ole vaja timgimata sooritada, kui maht pole täis, siis on vaja sooritada [1.3.6.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamitekorraldus 1.3.6.]</ref> <br />
<br />
3. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate punktide eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest [3.1.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppuroigus 3.1.8.]</ref><br />
<br />
=====Ülessanne=====<br />
<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br />
<br />
======Lahendus======<br />
<br />
Kuna minu õliõpilaskoodi kaks viimast numbrit on 1 ja 0 siis valides tabelist neile vastavad väärtused saan, et esimese semestri lõpuks on mul olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 19 EAP-d. Kahe semestri peale kokku on mul seega 20 + 19 = 39 EAP-d. Kuna minimaalne aastas kogutav ainepunktide arv peab olema 54 EAP-d siis minul on 39 - 54 = 15 EAP-d puudu ehk ma pean need kinni maksma. Seega hüvitada tuleb antud juhul 15 EAP maksumus.<br />
<br />
====Viited====</div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97078User:Aanimagi2015-11-07T09:54:43Z<p>Aanimagi: /* Essee */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Erialatutvustuse ja õpingukorralduse avavideo ]</ref><br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. <rev>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 II Video Tiina Seeman</rev> Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastused======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref><br />
<br />
5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><br />
<br />
6. Riigieelarve välisel õppekohal õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=====Küsimus I=====<br />
<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
<br />
1. Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb üliõpilasel/eksternil hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[7.2.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Akadeemiline liikumine 7.2.1.]</ref><br />
<br />
<br />
2. Kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on täis siis ei ole vaja timgimata sooritada, kui maht pole täis, siis on vaja sooritada [1.3.6.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamitekorraldus 1.3.6.]</ref> <br />
<br />
3. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate punktide eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest [3.1.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppuroigus 3.1.8.]</ref><br />
<br />
=====Ülessanne=====<br />
<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br />
<br />
======Lahendus======<br />
<br />
Kuna minu õliõpilaskoodi kaks viimast numbrit on 1 ja 0 siis valides tabelist neile vastavad väärtused saan, et esimese semestri lõpuks on mul olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 19 EAP-d. Kahe semestri peale kokku on mul seega 20 + 19 = 39 EAP-d. Kuna minimaalne aastas kogutav ainepunktide arv peab olema 54 EAP-d siis minul on 39 - 54 = 15 EAP-d puudu ehk ma pean need kinni maksma. Seega hüvitada tuleb antud juhul 15 EAP maksumus.<br />
<br />
====Viited====</div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97076User:Aanimagi2015-11-07T09:53:16Z<p>Aanimagi: /* Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Erialatutvustuse ja õpingukorralduse avavideo ]</ref><br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastused======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref><br />
<br />
5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><br />
<br />
6. Riigieelarve välisel õppekohal õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=====Küsimus I=====<br />
<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
<br />
1. Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb üliõpilasel/eksternil hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[7.2.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Akadeemiline liikumine 7.2.1.]</ref><br />
<br />
<br />
2. Kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on täis siis ei ole vaja timgimata sooritada, kui maht pole täis, siis on vaja sooritada [1.3.6.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamitekorraldus 1.3.6.]</ref> <br />
<br />
3. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate punktide eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest [3.1.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppuroigus 3.1.8.]</ref><br />
<br />
=====Ülessanne=====<br />
<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br />
<br />
======Lahendus======<br />
<br />
Kuna minu õliõpilaskoodi kaks viimast numbrit on 1 ja 0 siis valides tabelist neile vastavad väärtused saan, et esimese semestri lõpuks on mul olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 19 EAP-d. Kahe semestri peale kokku on mul seega 20 + 19 = 39 EAP-d. Kuna minimaalne aastas kogutav ainepunktide arv peab olema 54 EAP-d siis minul on 39 - 54 = 15 EAP-d puudu ehk ma pean need kinni maksma. Seega hüvitada tuleb antud juhul 15 EAP maksumus.<br />
<br />
====Viited====</div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97075User:Aanimagi2015-11-07T09:52:51Z<p>Aanimagi: /* Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 / Erialatutvustuse ja õpingukorralduse avavideo ]</ref><br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastused======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref><br />
<br />
5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><br />
<br />
6. Riigieelarve välisel õppekohal õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=====Küsimus I=====<br />
<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
<br />
1. Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb üliõpilasel/eksternil hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[7.2.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Akadeemiline liikumine 7.2.1.]</ref><br />
<br />
<br />
2. Kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on täis siis ei ole vaja timgimata sooritada, kui maht pole täis, siis on vaja sooritada [1.3.6.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamitekorraldus 1.3.6.]</ref> <br />
<br />
3. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate punktide eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest [3.1.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppuroigus 3.1.8.]</ref><br />
<br />
=====Ülessanne=====<br />
<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br />
<br />
======Lahendus======<br />
<br />
Kuna minu õliõpilaskoodi kaks viimast numbrit on 1 ja 0 siis valides tabelist neile vastavad väärtused saan, et esimese semestri lõpuks on mul olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 19 EAP-d. Kahe semestri peale kokku on mul seega 20 + 19 = 39 EAP-d. Kuna minimaalne aastas kogutav ainepunktide arv peab olema 54 EAP-d siis minul on 39 - 54 = 15 EAP-d puudu ehk ma pean need kinni maksma. Seega hüvitada tuleb antud juhul 15 EAP maksumus.<br />
<br />
====Viited====</div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97074User:Aanimagi2015-11-07T09:51:31Z<p>Aanimagi: /* Essee */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 ]</ref><br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastused======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref><br />
<br />
5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><br />
<br />
6. Riigieelarve välisel õppekohal õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=====Küsimus I=====<br />
<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
<br />
1. Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb üliõpilasel/eksternil hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[7.2.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Akadeemiline liikumine 7.2.1.]</ref><br />
<br />
<br />
2. Kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on täis siis ei ole vaja timgimata sooritada, kui maht pole täis, siis on vaja sooritada [1.3.6.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamitekorraldus 1.3.6.]</ref> <br />
<br />
3. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate punktide eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest [3.1.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppuroigus 3.1.8.]</ref><br />
<br />
=====Ülessanne=====<br />
<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br />
<br />
======Lahendus======<br />
<br />
Kuna minu õliõpilaskoodi kaks viimast numbrit on 1 ja 0 siis valides tabelist neile vastavad väärtused saan, et esimese semestri lõpuks on mul olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 19 EAP-d. Kahe semestri peale kokku on mul seega 20 + 19 = 39 EAP-d. Kuna minimaalne aastas kogutav ainepunktide arv peab olema 54 EAP-d siis minul on 39 - 54 = 15 EAP-d puudu ehk ma pean need kinni maksma. Seega hüvitada tuleb antud juhul 15 EAP maksumus.<br />
<br />
====Viited====</div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97072User:Aanimagi2015-11-07T09:50:48Z<p>Aanimagi: /* Essee */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <br>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 ]</br><br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastused======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref><br />
<br />
5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><br />
<br />
6. Riigieelarve välisel õppekohal õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=====Küsimus I=====<br />
<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
<br />
1. Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb üliõpilasel/eksternil hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[7.2.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Akadeemiline liikumine 7.2.1.]</ref><br />
<br />
<br />
2. Kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on täis siis ei ole vaja timgimata sooritada, kui maht pole täis, siis on vaja sooritada [1.3.6.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamitekorraldus 1.3.6.]</ref> <br />
<br />
3. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate punktide eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest [3.1.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppuroigus 3.1.8.]</ref><br />
<br />
=====Ülessanne=====<br />
<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br />
<br />
======Lahendus======<br />
<br />
Kuna minu õliõpilaskoodi kaks viimast numbrit on 1 ja 0 siis valides tabelist neile vastavad väärtused saan, et esimese semestri lõpuks on mul olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 19 EAP-d. Kahe semestri peale kokku on mul seega 20 + 19 = 39 EAP-d. Kuna minimaalne aastas kogutav ainepunktide arv peab olema 54 EAP-d siis minul on 39 - 54 = 15 EAP-d puudu ehk ma pean need kinni maksma. Seega hüvitada tuleb antud juhul 15 EAP maksumus.<br />
<br />
====Viited====</div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97071User:Aanimagi2015-11-07T09:50:12Z<p>Aanimagi: /* Essee */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <br> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 </br><br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastused======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref><br />
<br />
5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><br />
<br />
6. Riigieelarve välisel õppekohal õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=====Küsimus I=====<br />
<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
<br />
1. Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb üliõpilasel/eksternil hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[7.2.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Akadeemiline liikumine 7.2.1.]</ref><br />
<br />
<br />
2. Kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on täis siis ei ole vaja timgimata sooritada, kui maht pole täis, siis on vaja sooritada [1.3.6.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamitekorraldus 1.3.6.]</ref> <br />
<br />
3. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate punktide eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest [3.1.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppuroigus 3.1.8.]</ref><br />
<br />
=====Ülessanne=====<br />
<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br />
<br />
======Lahendus======<br />
<br />
Kuna minu õliõpilaskoodi kaks viimast numbrit on 1 ja 0 siis valides tabelist neile vastavad väärtused saan, et esimese semestri lõpuks on mul olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 19 EAP-d. Kahe semestri peale kokku on mul seega 20 + 19 = 39 EAP-d. Kuna minimaalne aastas kogutav ainepunktide arv peab olema 54 EAP-d siis minul on 39 - 54 = 15 EAP-d puudu ehk ma pean need kinni maksma. Seega hüvitada tuleb antud juhul 15 EAP maksumus.<br />
<br />
====Viited====</div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97069User:Aanimagi2015-11-07T09:44:48Z<p>Aanimagi: /* Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastused======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref><br />
<br />
5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><br />
<br />
6. Riigieelarve välisel õppekohal õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=====Küsimus I=====<br />
<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
<br />
1. Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb üliõpilasel/eksternil hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[7.2.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Akadeemiline liikumine 7.2.1.]</ref><br />
<br />
<br />
2. Kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on täis siis ei ole vaja timgimata sooritada, kui maht pole täis, siis on vaja sooritada [1.3.6.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamitekorraldus 1.3.6.]</ref> <br />
<br />
3. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate punktide eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest [3.1.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppuroigus 3.1.8.]</ref><br />
<br />
=====Ülessanne=====<br />
<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br />
<br />
======Lahendus======<br />
<br />
Kuna minu õliõpilaskoodi kaks viimast numbrit on 1 ja 0 siis valides tabelist neile vastavad väärtused saan, et esimese semestri lõpuks on mul olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 19 EAP-d. Kahe semestri peale kokku on mul seega 20 + 19 = 39 EAP-d. Kuna minimaalne aastas kogutav ainepunktide arv peab olema 54 EAP-d siis minul on 39 - 54 = 15 EAP-d puudu ehk ma pean need kinni maksma. Seega hüvitada tuleb antud juhul 15 EAP maksumus.<br />
<br />
====Viited====</div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97068User:Aanimagi2015-11-07T09:44:21Z<p>Aanimagi: /* Küsimused ja vastused */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastused======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref><br />
<br />
5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><br />
<br />
6. Riigieelarve välisel õppekohal õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=====Küsimus I=====<br />
<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
<br />
1. Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb üliõpilasel/eksternil hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[7.2.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Akadeemiline liikumine 7.2.1.]</ref><br />
<br />
<br />
2. Kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on täis siis ei ole vaja timgimata sooritada, kui maht pole täis, siis on vaja sooritada [1.3.6.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamitekorraldus 1.3.6.]</ref> <br />
<br />
3. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate punktide eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest [3.1.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppuroigus 3.1.8.]</ref><br />
<br />
=====Ülessanne=====<br />
<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br />
<br />
======Lahendus======<br />
<br />
Kuna minu õliõpilaskoodi kaks viimast numbrit on 1 ja 0 siis valides tabelist neile vastavad väärtused saan, et esimese semestri lõpuks on mul olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 19 EAP-d. Kahe semestri peale kokku on mul seega 20 + 19 = 39 EAP-d. Kuna minimaalne aastas kogutav ainepunktide arv peab olema 54 EAP-d siis minul on 39 - 54 = 15 EAP-d puudu ehk ma pean need kinni maksma. Seega hüvitada tuleb antud juhul 15 EAP maksumus.<br />
<br />
=====Viited=====</div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97067User:Aanimagi2015-11-07T09:43:23Z<p>Aanimagi: /* Ülessanne */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastused======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref><br />
<br />
5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><br />
<br />
6. Riigieelarve välisel õppekohal õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=====Küsimus I=====<br />
<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
<br />
1. Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb üliõpilasel/eksternil hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[7.2.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Akadeemiline liikumine 7.2.1.]</ref><br />
<br />
<br />
2. Kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on täis siis ei ole vaja timgimata sooritada, kui maht pole täis, siis on vaja sooritada [1.3.6.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamitekorraldus 1.3.6.]</ref> <br />
<br />
3. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate punktide eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest [3.1.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppuroigus 3.1.8.]</ref><br />
<br />
=====Ülessanne=====<br />
<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br />
<br />
======Lahendus======<br />
<br />
Kuna minu õliõpilaskoodi kaks viimast numbrit on 1 ja 0 siis valides tabelist neile vastavad väärtused saan, et esimese semestri lõpuks on mul olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 19 EAP-d. Kahe semestri peale kokku on mul seega 20 + 19 = 39 EAP-d. Kuna minimaalne aastas kogutav ainepunktide arv peab olema 54 EAP-d siis minul on 39 - 54 = 15 EAP-d puudu ehk ma pean need kinni maksma. Seega hüvitada tuleb antud juhul 15 EAP maksumus.</div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97065User:Aanimagi2015-11-07T09:37:15Z<p>Aanimagi: /* Ülessanne */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastused======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref><br />
<br />
5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><br />
<br />
6. Riigieelarve välisel õppekohal õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=====Küsimus I=====<br />
<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
<br />
1. Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb üliõpilasel/eksternil hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[7.2.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Akadeemiline liikumine 7.2.1.]</ref><br />
<br />
<br />
2. Kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on täis siis ei ole vaja timgimata sooritada, kui maht pole täis, siis on vaja sooritada [1.3.6.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamitekorraldus 1.3.6.]</ref> <br />
<br />
3. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate punktide eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest [3.1.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppuroigus 3.1.8.]</ref><br />
<br />
=====Ülessanne=====<br />
<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br />
<br />
======Lahendus======<br />
<br />
Kuna minu õliõpilaskoodi kaks viimast numbrit on 1 ja 0 siis valides tabelist neile vastavad väärtused saan, et esimese semestri lõpuks on mul olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks</div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97062User:Aanimagi2015-11-07T09:34:19Z<p>Aanimagi: /* Küsimused ja vastused */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastused======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref><br />
<br />
5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><br />
<br />
6. Riigieelarve välisel õppekohal õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=====Küsimus I=====<br />
<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
<br />
1. Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb üliõpilasel/eksternil hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[7.2.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Akadeemiline liikumine 7.2.1.]</ref><br />
<br />
<br />
2. Kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on täis siis ei ole vaja timgimata sooritada, kui maht pole täis, siis on vaja sooritada [1.3.6.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamitekorraldus 1.3.6.]</ref> <br />
<br />
3. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate punktide eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest [3.1.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppuroigus 3.1.8.]</ref><br />
<br />
=====Ülessanne=====<br />
<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br />
<br />
======Lahendus======</div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97060User:Aanimagi2015-11-07T09:32:31Z<p>Aanimagi: /* Küsimused ja vastused */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastused======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref><br />
<br />
5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><br />
<br />
6. Riigieelarve välisel õppekohal õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=====Küsimus I=====<br />
<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
<br />
1. Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb üliõpilasel/eksternil hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[7.2.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/# Akadeemiline liikumine 7.2.1.]</ref><br />
<br />
<br />
2. Kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on täis siis ei ole vaja timgimata sooritada, kui maht pole täis, siis on vaja sooritada [1.3.6.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamitekorraldus 1.3.6.]</ref> <br />
<br />
3. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate punktide eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest [3.1.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppuroigus 3.1.8.]</ref></div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97059User:Aanimagi2015-11-07T09:32:05Z<p>Aanimagi: /* Küsimused ja vastused */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastused======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref><br />
<br />
5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><br />
<br />
6. Riigieelarve välisel õppekohal õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=====Küsimus I=====<br />
<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
<br />
1. Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb üliõpilasel/eksternil hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[7.2.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ #Akadeemiline liikumine 7.2.1.]</ref><br />
<br />
<br />
2. Kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on täis siis ei ole vaja timgimata sooritada, kui maht pole täis, siis on vaja sooritada [1.3.6.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamitekorraldus 1.3.6.]</ref> <br />
<br />
3. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate punktide eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest [3.1.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppuroigus 3.1.8.]</ref></div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97058User:Aanimagi2015-11-07T09:31:08Z<p>Aanimagi: /* Küsimused ja vastused */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastused======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref><br />
<br />
5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><br />
<br />
6. Riigieelarve välisel õppekohal õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=====Küsimus I=====<br />
<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
<br />
1. Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb üliõpilasel/eksternil hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[7.2.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Akadeemiline liikumine 7.2.1.]</ref><br />
<br />
<br />
2. Kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on täis siis ei ole vaja timgimata sooritada, kui maht pole täis, siis on vaja sooritada [1.3.6.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamitekorraldus 1.3.6.]</ref> <br />
<br />
3. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate punktide eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest [3.1.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppuroigus 3.1.8.]</ref></div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97057User:Aanimagi2015-11-07T09:30:39Z<p>Aanimagi: /* Küsimused ja vastused */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastused======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref><br />
<br />
5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><br />
<br />
6. Riigieelarve välisel õppekohal õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=====Küsimus I=====<br />
<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
<br />
1. Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb üliõpilasel/eksternil hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[7.2.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Akadeemiline liikumine 7.2.1.]</ref><br />
<br />
<br />
2. Kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on täis siis ei ole vaja timgimata sooritada, kui maht pole täis, siis on vaja sooritada [1.3.6.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 1.3.6.]</ref> <br />
<br />
3. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate punktide eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest [3.1.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus 3.1.8.]</ref></div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97056User:Aanimagi2015-11-07T09:30:08Z<p>Aanimagi: /* Küsimused ja vastused */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastused======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref><br />
<br />
5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><br />
<br />
6. Riigieelarve välisel õppekohal õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=====Küsimus I=====<br />
<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
<br />
1. Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb üliõpilasel/eksternil hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[7.2.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ #akadeemilineliikumine 7.2.1.]</ref><br />
<br />
<br />
2. Kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on täis siis ei ole vaja timgimata sooritada, kui maht pole täis, siis on vaja sooritada [1.3.6.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 1.3.6.]</ref> <br />
<br />
3. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate punktide eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest [3.1.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus 3.1.8.]</ref></div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97055User:Aanimagi2015-11-07T09:28:55Z<p>Aanimagi: /* Küsimused ja vastused */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastused======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref><br />
<br />
5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><br />
<br />
6. Riigieelarve välisel õppekohal õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=====Küsimus I=====<br />
<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine 7.2.1.<br />
<br />
1. Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb üliõpilasel/eksternil hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[7.2.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><br />
<br />
<br />
2. Kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on täis siis ei ole vaja timgimata sooritada, kui maht pole täis, siis on vaja sooritada [1.3.6.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 1.3.6.]</ref> <br />
<br />
3. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate punktide eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest [3.1.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus 3.1.8.]</ref></div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97051User:Aanimagi2015-11-07T09:26:25Z<p>Aanimagi: /* Küsimused ja vastused */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastused======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref><br />
<br />
5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><br />
<br />
6. Riigieelarve välisel õppekohal õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=====Küsimus I=====<br />
<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
1. Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb üliõpilasel/eksternil hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[7.2.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine 7.2.1.]</ref><br />
<br />
2. Kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on täis siis ei ole vaja timgimata sooritada, kui maht pole täis, siis on vaja sooritada [1.3.6.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 1.3.6.]</ref> <br />
<br />
3. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate punktide eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest [3.1.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus 3.1.8.]</ref></div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97050User:Aanimagi2015-11-07T09:25:16Z<p>Aanimagi: /* Küsimused ja vastused */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastused======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref><br />
<br />
5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><br />
<br />
6. Riigieelarve välisel õppekohal õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=====Küsimus I=====<br />
<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
1. Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb üliõpilasel/eksternil hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[7.2.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine 7.2.1.]</ref><br />
<br />
2. Kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on täis siis ei ole vaja timgimata sooritada, kui maht pole täis, siis on vaja sooritada [1.3.6.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 1.3.6.]</ref> <br />
<br />
3. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate punktide eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest [3.1.8.].[<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus 3.1.8.</ref>]</div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97049User:Aanimagi2015-11-07T09:24:19Z<p>Aanimagi: /* Küsimused ja vastused */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastused======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref><br />
<br />
5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><br />
<br />
6. Riigieelarve välisel õppekohal õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=====Küsimus I=====<br />
<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
1. Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb üliõpilasel/eksternil hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[7.2.1.]. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine 7.2.1.</ref><br />
<br />
2. Kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on täis siis ei ole vaja timgimata sooritada, kui maht pole täis, siis on vaja sooritada [1.3.6.]. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 1.3.6.</ref> <br />
<br />
3. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate punktide eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest [3.1.8.].<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus 3.1.8.</ref></div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97047User:Aanimagi2015-11-07T09:21:55Z<p>Aanimagi: /* Vastus */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastused======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref><br />
<br />
5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><br />
<br />
6. Riigieelarve välisel õppekohal õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=====Küsimus I=====<br />
<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
1. Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb üliõpilasel/eksternil hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[7.2.1]. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine</ref><br />
<br />
2. Kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on täis siis ei ole vaja timgimata sooritada, kui maht pole täis, siis on vaja sooritada [1.3.6.]. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus</ref> <br />
<br />
3. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate punktide eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest [3.1.8.].<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus</ref></div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97046User:Aanimagi2015-11-07T09:21:33Z<p>Aanimagi: /* Küsimus I */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastused======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref><br />
<br />
5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><br />
<br />
6. Riigieelarve välisel õppekohal õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=====Küsimus I=====<br />
<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
1. Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb üliõpilasel/eksternil hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[7.2.1]. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine, 7.2.1.</ref><br />
<br />
2. Kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on täis siis ei ole vaja timgimata sooritada, kui maht pole täis, siis on vaja sooritada [1.3.6.]. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus</ref> <br />
<br />
3. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate punktide eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest [3.1.8.].<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus</ref></div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97045User:Aanimagi2015-11-07T09:14:34Z<p>Aanimagi: /* Küsimused ja vastused */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastused======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref><br />
<br />
5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><br />
<br />
6. Riigieelarve välisel õppekohal õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref><br />
<br />
=====Küsimus I=====<br />
<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br />
<br />
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?</div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97044User:Aanimagi2015-11-07T09:11:41Z<p>Aanimagi: /* Küsimused ja vastused */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastused======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref><br />
<br />
5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><br />
<br />
6. Riigieelarve välisel õppekohal õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref></div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97043User:Aanimagi2015-11-07T09:11:24Z<p>Aanimagi: /* Vastus */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref><br />
<br />
5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><br />
<br />
6. Riigieelarve välisel õppekohal õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref></div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97042User:Aanimagi2015-11-07T09:11:10Z<p>Aanimagi: /* Vastus */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref><br />
<br />
5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><br />
<br />
6. Riigieelarve välisel õppekohal õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ #Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref></div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97041User:Aanimagi2015-11-07T09:10:24Z<p>Aanimagi: /* Vastus */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref><br />
<br />
5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><br />
<br />
6. Riigieelarve välisel õppekohal õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/#Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]</ref></div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97040User:Aanimagi2015-11-07T09:09:23Z<p>Aanimagi: /* Vastus */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref><br />
<br />
5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><br />
<br />
6. Riigieelarve välisel õppekohal õppekohal on kordussoorituse tasu 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]</ref></div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97039User:Aanimagi2015-11-07T09:06:32Z<p>Aanimagi: /* Vastus */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.]. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.2.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref><br />
<br />
5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref><br />
<br />
6.</div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97038User:Aanimagi2015-11-07T09:00:02Z<p>Aanimagi: /* Vastus */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref><br />
<br />
5. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta [5.2.7.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.]</ref></div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97037User:Aanimagi2015-11-07T08:59:08Z<p>Aanimagi: /* Vastus */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref><br />
<br />
4. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [5.2.8.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]</ref></div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97036User:Aanimagi2015-11-07T08:57:39Z<p>Aanimagi: /* Vastus */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref><br />
<br />
3. Registreerimine on korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [5.2.8.1.].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]</ref></div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97035User:Aanimagi2015-11-07T08:56:37Z<p>Aanimagi: /* Vastus */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
1. Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref><br />
<br />
2. Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel. Hindamisel võib õppejõud arvestada jooksva õppetöö tulemusi [5.3.2].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.]</ref></div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97033User:Aanimagi2015-11-07T08:45:54Z<p>Aanimagi: /* Vastus */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist [5.2.13].<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref></div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97032User:Aanimagi2015-11-07T08:45:26Z<p>Aanimagi: /* Vastus */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.]</ref></div>Aanimagihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Aanimagi&diff=97031User:Aanimagi2015-11-07T08:44:11Z<p>Aanimagi: /* Vastus */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse ja õpingukorralduse arvestustöö=<br />
Autor: '''Anto Animägi'''<br />
<br><br />
Esitatud: 07. November, 2015<br />
<br><br />
Üliõpilaskood: 10153510<br />
<br />
====Essee====<br />
<br />
<br />
Olen ära vaadanud kõik Õppingukorralduse pävaõppe videod ning lugenud läbi IT kolledži õppekorralduse eeskirja. Minu jaoks olid need huvitavad videod kus reaalselt tänasel päeval IT sektoris töötavad inimesed rääkisid oma tööst. Esinejad andsid ülevaate, mida üldse kujutab endast IT.<br />
Järgnevalt kirjutan lühidalt, mis mul igast loengust meelde jäi.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatav loeng. Seal esinesid: Kristjan Karmo, Andres Septer, Inga Vau, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti üldiselt ainest ja õpingukorraldusest. Inga Vau rääkis õppekorraldusest ja sisekorrast. Merle Varendi rääkis stipendiumitest ja tagasiside andmisest. Juri Tretjakov rääkis videoloengutest ja moodle õppekeskkonnast. Lauri Võsandi rääkis õppetöö välisest tegevusest koolis ning. Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid iseseisva töö tegemisest IT Kolledži wiki keskkonnas. <br />
<br />
Teises loengus esines Tiina Seeman ja teemaks oli “IT projektide juhtimine” . Meelde jäi, et peale esimese kõrghariduse lõpetamist haldusjuhtimises oli Tiina 22 aastat vana ja hakkas huvi tundma kuidas süsteemid töötavad ning kuidas need on ülesse ehitatud. Kuigi see teda huvitas, arvas ta, et on liiga vana IT õppimiseks. Kui ta oli 27 siis ta läks IT-d õppima. Siinkohal on paslik vanasõna:” Õppida pole kunagi liiga hilja”. Kuna ise olen pragu 34 aastane siis nõustun täielikult selle seisukohaga.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Elar Lang ja teemaks oli “Õppimisest. Omast Kogemusest”. Elari loengut oli väga huvitav kuulata, mis tõenäoliselt tulenes tema suurest praktilisest kogemusest koolitajana. Ta on koolitusi andnud umbes 1400 tundi, mis oleks ühtejärge peaaegu üheksa kuud 24 tundi päevas. Oma ettekandes rääkis Elar muuhulgas enda motiveerimisest ja keskendumisest võimalustele, mitte takistustele. Sellest mõtteterast on kindlasti kasu edaspidisel õppetööl IT Kolledžis.<br />
<br />
Järgnevas neljandas loengus esines Taavi Tuisk ja rääkis Süsteemiadministraatori tööst. Meelde jäi antud loeng oma rahuliku kuid see eest informatiivse olemuse tõttu. Taavi rääkis süsteemiadministraatoritele vajalikest isikuomadustest: hea pingetaluvus, leidlikus ja tervislik paranoilisus. See viimane on vajalik tarkvarauuenduste puhul, kui peab uurima turvaaukude olemasolu ja süsteemi värskena hoidmiseks. Turvalisuse osa süsteemiadministraatori töös on üleüldse väga oluline ning on kujunenud ajas üha olulisemaks. Lisaks veel tõstatus välja tõde, et hea süsteemiadministraator peab olema paindlik ja kohanduma pidevalt uute oludega.<br />
<br />
Järgmisena esines Kert Suvi teemal “Testimine ja tarkvara kvaliteet”. Kert rääkis, et testimisega tuleks alustada koheselt kui on juba midagi testida ning mulle veidi üllatuslikult selgus, et testitakse liiga vähe. Peamiselt testitakse liiga vähe põhjustel, et see on kallis, testimine ei loo uut väärtust, testimiseks ei jää aega, pole inimest kes testiks. Lisaks väidetakse veel, et testida pole vaja ning testida ei saa. Oma esinemises lükkas Kert need mõlemad väited ümber. Isiklikult arvan, et alati tõepoolest polegi testimist vaja. Seda näiteks lihtsate interneti mängude puhul (tetris, laevade pommitamine) kuna testimine tekitaks täiendavaid kulusid ning toote hind võib kujuneda liiga kalliks. Kui ka sellistes rakendustes peaks ilmnema mõni viga ei tooks see tavaliselt kaasa suuri kahjusid. Samas arvan, et igal juhul tuleb põhjalikult testida süsteeme kus on mängus inimelud ning materjaalsed väärtused nagu näiteks internetipangad.<br />
<br />
Kuuendana esines Targo Tennisberg kes rääkis teemal kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Antud esineja jäi eriti meelde on huvitava kostüümi poolest, mille ta küll üsna kiiresti eemaldas. Üllatus minu jaoks oli Targo poolt välja käidud väide, et enamus IT-projektidest ebaõnnestuvad ning kliendi rahulolu IT vallas on väga madal. Tõsi ebaõnnestumine võib tähendada, mitte ainult projekti mitte valmimist vaid ka projektieelarve tunduvat ületamist.<br />
<br />
Kohe loengu alguses tegi Targo selgeks, et maailma lihtsus on näiline ning tegelikult on maailm ja progremmerimine kui protsess sealhulgas tunduvalt keerukam kui esialgu tundub. Keeruka maailma puhul ilmnevad sageli erinevad probleemid. Probleemide ennetamiseks soovitas esineja võimalikult tihedat kommunikatsiooni, probleemide ennetamist, riskide maandamist ning valmisolekut tegeleda väljapoole ametjuhendit jäävate tegevustega. Suurimaks riskiks pidas Targo inimestevahelist kommunikatsiooni.<br />
Seitsmendas loengus esines Tanel Unt kes rääkis IT ettevõtlusest Navireci näitel. Tanel alustas ettevõtjana väga varakult veel enne täisealiseks saamist. <br />
<br />
Tanel rääkis ettevõtjana töötamise erinevatest aspektidest, mida ülikoolis ei õpi. Väga oluliseks pidas ta nagu ka eelkõnelejad meeskonnatööd ning nii õelda südamega töötamist. Seda pidas esineja tätsamaks kui ametlikku haridust. Esineja soovitas meil IT ettevõtet tehes, mitte võtta laenu, kuna sageli alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad ning ilma laenudeta on lihtsam järgmist ettevõttet asutada. Olen selle arvamusega täielikult nõus ning arvan, et ettevõtte peaks asutama kasutades oma varasemalt kogutud kapitali. Sageli kirjutatakse suurtest edulugudest IT – vallas kui ebaõnnestumistest eriti ei kirjutata kuigi ebaõnnestumisi on rohkem kui õnnestumisi.<br />
Põnev oli kuulata mitme ettevõtte asutaja kogemust. <br />
<br />
<br />
Viimases loengus esinesid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis Oliver andmeanalüüsist ja selle olulisusest. Oleg jäi kahjuks tahaplaanile, millest on kahju kuna oleks olnud põnev kuulata tema kogemusi IT vallas. Esineja rääkis, et andmeanalüüs on iga ettevõtte väga oluline osa. Esineja tõi mitmeid huvitavaid näiteid kus andmete analüüsimine on aidanud ära hoida suurt kahju näiteks kuritegevuse, reklaamis või posti liikumises. Sellise kahju ärahoidmisega saab andmeanalüüs anda tootele või organisatsioonile lisaväärtust.<br />
<br />
Minu jaoks oli väga huvitav mõte, et IT on ala, mida annab siduda reaalse maailmaga. Olen varem õppinud Masinaehitust ja tootmist ning kavatsen ka tulevikus kasutada oma IT Kolledžis omandatud teadmisi tootmise valdkonna parandamiseks. Eesti tootmisettevõtetes on väga tavapärane mingi tegevuse kordamine või informatsiooni puudulik liikumine. Tegevuste kordamine aga on vigade aldis ning informatsiooni puudulik liikumine tekitab arusaamatusi ning suurendab ettevõtte kulusid.<br />
<br />
Lõpetaksin mõtteteraga, et edukus on 1% õnne ja 99% tööd.<br />
<br />
====Küsimused ja vastused====<br />
<br />
=====Küsimus A=====<br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
======Vastus======<br />
<br />
Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist.</div>Aanimagi