https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&user=Apelesev&feedformat=atomICO wiki - User contributions [en]2024-03-29T02:04:13ZUser contributionsMediaWiki 1.41.0https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:System_Center_Configuration_Manager&diff=9182Talk:System Center Configuration Manager2010-05-07T20:32:41Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div>==Ülevaade==<br />
<br />
Mulle meeldis see, et referaat on kirjutatud lihtsalt ning arusaadavalt. Autor avaldas oma teemat lühidalt ja konkreetselt, see on palju parem, kui pikk ja igav kirjeldus(tekst), mida on väga keeruline lugeda lõpuni. Hea on ka see, et on mainutud versioonide kronoloogia, see annab meile ülevaade kõikide versioonide kohta. Võin täpselt öelda, et autor on kursis selle programmi uudistega. <br /> Kirjeldus on väga asjalik, puudub mittevajalik informatsioon, see ongi selle referaadi eelis:)<br />
<br />
==Ettepanekud==<br />
<br />
Oleks hea, et autor kirjutaks midagi SCCM arhitektuurist, nt. millised jaotused on..(Primary Site, mis kasutab oma andmebaasi ja Secondary Site, mis kasutab peamise(primary) saidi andmebaasi. Veel on Parent Site ja Child Site). <br /><br />
Hea meelega loeks ka, millised omadused on SP1's aga see pole mingisugune kriitika, vaid minu mõtted...:)<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
Olulisi puudusi ei ole. Nagu juba mainisin, referaat kirjutatud hästi ja korrektselt. Mina paneks 10/10.<br />
<br />
==Hindaja==<br />
Sergei Barol A21<br />
<br />
<br />
Õppejõu kommentaarid: <br />
<br />
<br />
Kas pildid on ise tehtud? Kui pole, siis tuleb uurida, kas antud pilte võib kasutada (kopeerida ja üles laadida). Igal juhul tuleb viidata.<br />
<br />
[[User:Mernits|Mernits]] 13:06, 7 May 2010 (EEST)<br />
<br />
== Vastused kommentaaridele== <br />
[[User:Apelesev|Apelesev]] 23:32, 7 May 2010 (EEST) <br><br />
<br />
Microsoft justkui lubab kasutada screenshot'e ja pilte, kui neid ei muudeta - samuti on lubatud kasutada kodukal olevaid pilte õppetöös, juhul kui piltide omanik on MS ise.<br><br />
Viide Microsoft'i lehele "Use of Microsoft Copyrighted Content" http://www.microsoft.com/about/legal/en/us/IntellectualProperty/Permissions/Default.aspx<br />
<br />
====School Reports and Projects====<br />
You may use images or content from Microsoft products and services in school reports provided that you comply with the guidelines above. You may critique or comment on the product or service.<br />
<br />
====Screen Shots ====<br />
You may not use screen shots of Microsoft product boot-up screens, opening screens, "splash screens," or screens from beta release products or other products that have not been commercially released. You may use other screen shots in advertising, in documentation (including educational brochures), in tutorial books, in videotapes, or on Web sites, provided that, in addition to the requirements above, you: <br><br />
1. Do not alter the screen shot except to resize it. <br><br />
2. Do not use portions of screen shots. <br><br />
3. Do not include screen shots in your product user interface. <br><br />
4. Do not use screen shots that contain third-party content. <br><br />
5. Do not use screen shots that contain an image of an identifiable individual. <br></div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=System_Center_Configuration_Manager&diff=9179System Center Configuration Manager2010-05-07T20:11:56Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div>==Autor==<br />
Andres Pelešev AK32<br />
== Sissejuhatus ==<br />
'''System Center Configuration Manager''' (SCCM) on Microsofti poolt toodetud süsteemihaldustarkvara mis võimaldab Windows põhiste suurte arvutisüsteemide (arvutid ja serverid) haldust. Muuhulgas pakub System Center Configuration Manager järgmiseid võimalusi: kaughaldus (remote control), turvapaikade haldus (patch management), tarkvara pakettide paigaldamine (software distribution), operatsioonisüsteemi paigaldus (OS deployment), võrgupääsu kontroll (network access protection), riistvara ja tarkvarapõhine inventuur. Configuration Manager kuulub System Center tooteperekonda, kuhu kuuluvad muuhulgas sellised tooted nagu Operations Manager, Data Protection Manager, Virtual Server Manager, Service Center.<br />
<br />
== Ajalugu ==<br />
Varasemalt oli SCCM tuntud '''Systems Management Server''' (SMS) tootena. SMS-i puhul eristatakse peamiselt 3 arenguetappi. Toote versioonis 1.x oli haldusserveri poolt hallatavaks skoobiks e. saidiks (ingl.k. ''site'') NT domeen. Alates 2.0 versioonist lülitus saidi paradigma ümber võrkude grupile, mida sai koos hallata. Alates SMS 2003 ilmumisest, oli võimalik saidiks määrata kas üks või mitu Active Directory’t. Enimkasutatav funktsionaalsus tollal oli tarkvarapakettide keskne paigaldus ning inventuuride haldus, mis sisaldas nii tarkvara kui riistvara inventuuri. Suurim erinevus v 2.0 ja SMS 2003 vahel oli laiendatud funktsionaalsusega kliendi (Advanced Client) rakendamine, mis võimaldas palju paindlikumat haldust, eriti sülearvutite osas, mis võisid sattuda suure ettevõtte erinevatesse võrkudesse ning võtta ühendust lähimate Management Point'idega.<br />
2007-l aastal tuli välja SMS 2003 edasiarendus Configuration Manager, milles oli tugevasti edasi arendatud op.süsteemide massilise paigalduse funktsionaalsust, lisandusid uued funktsioonid nagu Desired Configuration Management ja Netwok Access Protection. Lisaks, muutus ka halduskonsool, mis põhines Management Console v.3 -l.<br />
<br />
== Versioonide ilmumise kronoloogia ==<br />
<br />
Systems Management Server (SMS) 1.0 1994<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.1 1995<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.2 1996<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2.0 1999<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 2003<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 R2 2006<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007 2007<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP1 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R2 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP2 2009<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R3 2010 <br><br />
<br />
== SCCM funktsioonid ja võimalused ==<br />
'''Varahaldus (tarkvara ja riistvara inventuur)'''<br> <br />
Peale kasutusinfo kogumist SCCM klientidelt, saab administraator kollektsioonide, päringute ja raportite abil kogutud andmeid vaadata ja analüüsida. Saadud info tulemusel on administraatoril ja organisatsioonil tervikuna võimalik:<br> <br />
* jälgida kui palju ja millist tarkvara on paigaldatud organisatsiooni arvutitesse, millistesse arvutitesse ja kui palju kasutajad tegelikult seda tarkvara kasutavad.<br> <br />
* saada ülevaadet, kui palju ja millist tarkvara on vaja litsentseerida, kui jõuab kätte litsentsilepingute uuendamise aeg. <br> <br />
* monitoorida tarkvara kasutusaktiivsust – mille tulemusel võib selguda, et teatud tarkvara kasutatakse haruharva, mis võib viia otsuseni loobuda selle tarkvara kasutusest ja litsentseerimisest või hoopis loobuda tarkvara paigaldamisest arvutitesse ning pakkuda seda virtuaalrakendusena.<br> <br />
* saada ülevaadet organisatsiooni arvutite ja serverite riistvarast, millest võib selguda, millised arvutid või serverid vajavad väljavahetamist või uuendamist.<br><br />
[[Image:Scrn-viz-asset-lg.jpg]]<br><br />
''Raportite ülevaade. (pilt Microsoft'i kodulehelt http://www.microsoft.com/systemcenter/en/us/configuration-manager/cm-asset-intelligence.aspx)''<br />
<br />
<br />
'''Takvara uuenduste ja turvapaikade haldus'''<br><br />
SCCMiga saavad administraatorid uuendada tarkvara ja paigaldada turvapaikasid nii Microsofti kui ka kolmandate osapoolte tarkvarale, samuti organisatsiooni enda loodud spets.tarkvarale. Uuendada riistvara draivereid ja süsteemi BIOS-e erinevatel seadmetel – sealhulgas lauaarvutitel, sülearvutitel, serveritel ja mobiilsetel seadmetel. Koostöös Virtual Machine Manageriga (VMM) on võimalik kõike eelnevat teha nii füüsilises kui virutaalsees keskkonnas.<br><br />
Tarkvara uuenduste haldus on ehitatud Windows Software Update Services (WSUS) baasil, mis on ajapikku testitud ning eraldi süsteemina leidnud laialdast kasutust ning süsteemi administraatorite seas tunnustust. Selline integratsioon parandab oluliselt tarkvara uuenduste ja turvapaikade paigaldamise kiirust ja efektiivsust ennetades sellisel moel turvaintsidentide teket. <br><br />
[[Image:Scrn-track-updates-lg.jpg]]<br><br />
''Ülevaade tarkvara uuenduste seisust (pilt Microsoft'i kodulehelt http://www.microsoft.com/systemcenter/en/us/configuration-manager/cm-software-update-management.aspx)''<br />
<br />
<br />
'''Tarkvara keskne paigaldamine'''<br><br />
SCCM keskne tarkvara paigaldamine lihtsustab suurel määral füüsiliste ja virtuaalsete rakenduste levitamist lauaarvutitele, serveritele, sülearvutitele ja mobiilsetele seadmetele suures organisatsioonis. Automatiseerides tarkvara levitamist SCCM abil, ei ole enam vajadust ebaefektiivse ja vigaderohke käsitsi tarkvara ja tarkvara uuenduste paigaldamise järele. Administraatorid saavad keskselt määrata ja seadistada kuidas ja millal ühe või teise rakenduse paigaldamine käivitatakse klientseadmel, ilma, et kasutaja peaks sekkuma sellesse protsessi.<br> SCCM kasutab tarkvara paigaldamiseks tarkvara paketeerimist. Paketid sisaldavad endas programme käivitavaid käske, mis ütlevad SCCM kliendile milline käivitav fail on vaja käima tõmmata. Üks pakett võib sisaldada mitut programmi ja igat üht neist on võimalik jooksutada eraldi ja erinevalt. Samuti võivad paketid sisaldada käsuridasid mis käivitavad juba installitud ja olemasolevaid faile kliendiseadmetes. Reklaamimine (Advertisement) on SCCM-i mõistes tegevus, mille tulemusel hõigatakse võrgus asuvatele SCCM klientidele välja, et „teile on nüüd kättesaadav uus pakett paigaldamiseks“. Reklaam määrab ära milliste seadme- või tarkvarakollektsioonide pihta peab üks või teine tarkvara või pakett minema. Kogu tarkvara levitamise ja paigaldamise edenemist saab administraator mugavalt ja visualiseeritult jälgida SCCM konsoolilt kasutades nii eelseadistatud kui ise loodud Dashboard’i vaateid.<br><br />
[[Image:scrn-cons-view-lg.jpg]]<br><br />
''Dashboardi vaade tarkvara paigaldamise edenemisest (pilt Microsoft'i kodulehelt http://www.microsoft.com/systemcenter/en/us/configuration-manager/cm-software-distribution.aspx)''<br />
<br />
<br />
'''Operatsioonisüsteemi paigaldamine'''<br><br />
Operatsioonisüsteemide (OS) paigaldamised on väga keerulised. SCCM pakub administraatoritele automatiseeritud lahendusi eelseadistatud OS-ide täisautomaatseks paigalduseks suurele arvuti- ja serveripargile, ilma et keegi (kasutaja, administraator, helpdesk) peaks sellesse protsessi koha peal sekkuma.<br><br />
OS tõmmiste (images) majandamine on kogu aeg olnud Windows OS-ide puhul keeruline ja väljakutseid pakkuv ülesanne. SCCM pakub Windows-põhiste süsteemide majandamiseks WIM tõmmiste formaati, mis on sõltumatud seni peavalu tekitanud HAL probleemidest. See võimaldab vähendada tõmmiste arvu, kuna on sõltumatu riistvaralisest või asukohapõhisest seadistusest. Sisuliselt on võimalik terve organisatsiooni peale hakkama saada ka ühe tõmmisega iga OS-i kohta. Seda võimaldab SCCM-is juurde tulnud riistvara draiverite haldus, mis on nüüd eraldatud tõmmiste paigaldusest. Eraldi hallatav draiverite kataloog võimaldab administraatoritel dünaamilist draiverite paigaldust OS-i paigalduse protsessi käigus. <br><br />
Üks oluline juurde lisandunud omadus OS paigalduse automatiseerimisel on järjestik-tegevused (Task Sequences). OS paigaldamine kujutab endast sisuliselt tegevuste kogumikku. Task Sequence’ing kasutab ära kõiki SCCM-is esindatud võimalusi. Muuhulgas on toetatud võimalused nii online(üle võrgu) kui offline (väliselt meedialt) paigalduseks, kohapealseks migreerimiseks (kasutaja seadistused säilitatakse OS vahetumisel), OEM versioonide paigalduseks jpm. <br><br />
[[Image:scrn-multi-steps-lg.jpg]]<br><br />
''Task Sequence konsool defineeritud taskidega (pilt Microsoft'i kodulehelt http://www.microsoft.com/systemcenter/en/us/configuration-manager/cm-os-deployment.aspx)''<br />
<br />
<br />
'''Kehtestatud konfiguratsioonide haldus (Desired Configuration Management)'''<br><br />
Võimaldab tagada arvutite seadistuste vastavust kehtestatud konfiguratsioonidele. Näiteks, saab kontrollida, kas installitud OS-ide versioonide on korrektsed ja on seadistatud vastavalt nõudmistele, kas kõik vajalikud rakendused on paigaldatud ja seadistatud korrektselt või kuhu on installitud keelatud rakendused. Lisaks saab kontrollida vastavust kehtestatud turvanõuetele, kas on paigaldatud kõik viimased turvapaigad, tarkvara uuendused. Kontroll tagatase soovitud baseline’ide defineerimisega vastu mida SCCM valideerib olemasolevaid installatsioone. Baseline’ist erinevuse puhul on SCCM võimeline genereerima selle kohta raporteid ja automaatselt parandama avastatud puudusi – paigaldatakse nõutud tarkvarad, viimased turvapaigad ja tarkvara uuendused, eemaldatakse soovimatu tarkvara ja failid.<br><br />
[[Image:scrn_dcm_reports-lg.jpg]]<br><br />
''Ülevaade vastavusest kehtestatud konfiguratsioonidele (pilt Microsoft'i kodulehelt http://www.microsoft.com/systemcenter/en/us/configuration-manager/cm-desired-configuration-management.aspx)''<br />
<br />
== Lõpetuseks ==<br />
SCCM on võimas ja võimalusterohke vahend administraatorite töö lihtsustamiseks suurte arvutisüsteemide haldamisel. Selles referaadis ei kajasta autor kaugeltki kõiki SCCM võimalusi ja ei lasku detailidesse mis puudutavad SCCM tehnilist ülesehitust ja toimimist - selle kirjeldamine võtaks vähemalt lõputöö mahu. On olemas MOC (Microsoft Official Course) kursused ning kursuse materjalid, raamatud, samuti leiab sellekohast informatsiooni internetist. Autor on püüdnud lihtsalt ja arusaadavalt selgitada SCCM tausta, tööpõhimõtteid ja autori kogemusest lähtuvalt, enim kasutatavaid ja vaja minevaid funktsionaalsusi. <br><br />
Omal käel on võimalik juurde lugeda ja tutvuda SCCM kõikide võimalustega allolevatelt linkidelt:<br><br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/bb693873.aspx<br><br />
http://www.myitforum.com/myITWiki/SCCM2007.ashx<br><br />
Tänan lugemast!<br />
<br />
== Kasutatud materjalid ja algallikad ==<br />
<br />
1. System Center Configuration Manager features and capablities. http://www.microsoft.com/systemcenter/en/us/configuration-manager/cm-capabilities.aspx . Microsoft Corporations<br><br />
2. Wikipedia, http://en.wikipedia.org/wiki/System_Center_Configuration_Manager<br><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=System_Center_Configuration_Manager&diff=8577System Center Configuration Manager2010-05-02T18:33:38Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div>==Autor==<br />
Andres Pelešev AK32<br />
== Sissejuhatus ==<br />
'''System Center Configuration Manager''' (SCCM) on Microsofti poolt toodetud süsteemihaldustarkvara mis võimaldab Windows põhiste suurte arvutisüsteemide (arvutid ja serverid) haldust. Muuhulgas pakub System Center Configuration Manager järgmiseid võimalusi: kaughaldus (remonte control), turvapaikade haldus (patch management), tarkvara pakettide paigaldamine (software distribution), operatsiooni süsteemi paigaldus (OS deployment), võrgupääsu kontroll (network access protecton), riistvara ja tarkvarapõhine inventuur. Configuration Manager kuulub System Center tooteperekonda, kuhu kuuluvad muuhulgas sellised tooted nagu Operations Manager, Data Protection Manager, Virtual Server Manager, Service Center.<br />
<br />
== Ajalugu ==<br />
Varasemalt oli SCCM tuntud '''Systems Management Server''' (SMS) tootena. SMS-i puhul eristatakse peamiselt 3 arenguetappi. Toote versioonis 1.x oli haldusserveri poolt hallatavaks skoobiks e. saidiks (ingl.k. ''site'') NT domeen. Alates 2.0 versioonist lülitus saidi paradigma ümber võrkude grupile, mida sai koos hallata. Alates SMS 2003 ilmumisest, oli võimalik saidiks määrata kas üks või mitu Active Directory’t. Enimkasutatav funktsionaalsus tollal oli tarkvarapakettide keskne paigaldus ning inventuuride haldus, mis sisaldas nii tarkvara kui riistvara inventuuri. Suurim erinevus v 2.0 ja SMS 2003 vahel oli laiendatud funktsionaalsusega kliendi (Advanced Client) rakendamine, mis võimaldas palju paindlikumat haldust, eriti sülearvutite osas, mis võisid sattuda suure ettevõtte erinevatesse võrkudesse ning võtta ühendust lähimate Management Point'idega.<br />
2007-l aastal tuli välja SMS 2003 edasiarendus Configuration Manager, milles oli tugevasti edasi arendatud op.süsteemide massilise paigalduse funktsionaalsust, lisandusid uued funktsioonid nagu Desired Configuration Management ja Netwok Access Protection. Lisaks, muutus ka halduskonsool, mis põhines Management Console v.3 -l.<br />
<br />
== Versioonide ilmumise kronoloogia ==<br />
<br />
Systems Management Server (SMS) 1.0 1994<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.1 1995<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.2 1996<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2.0 1999<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 2003<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 R2 2006<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007 2007<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP1 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R2 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP2 2009<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R3 2010 <br><br />
<br />
== SCCM funktsioonid ja võimalused ==<br />
'''Varahaldus (tarkvara ja riistvara inventuur)'''<br> <br />
Peale kasutusinfo kogumist SCCM klientidelt, saab administraator kollektsioonide, päringute ja raportite abil kogutud andmeid vaadata ja analüüsida. Saadud info tulemusel on administraatoril ja organisatsioonil tervikuna võimalik:<br> <br />
* jälgida kui palju ja millist tarkvara on paigaldatud organisatsiooni arvutitesse, millistesse arvutitesse ja kui palju kasutajad tegelikult seda tarkvara kasutavad.<br> <br />
* saada ülevaadet, kui palju ja millist tarkvara on vaja litsentseerida, kui jõuab kätte litsentsilepingute uuendamise aeg. <br> <br />
* monitoorida tarkvara kasutusaktiivsust – mille tulemusel võib selguda, et teatud tarkvara kasutatakse haruharva, mis võib viia otsuseni loobuda selle tarkvara kasutusest ja litsentseerimisest või hoopis loobuda tarkvara paigaldamisest arvutitesse ning pakkuda seda virtuaalrakendusena.<br> <br />
* saada ülevaadet organisatsiooni arvutite ja serverite riistvarast, millest võib selguda, millised arvutid või serverid vajavad väljavahetamist või uuendamist.<br><br />
[[Image:Scrn-viz-asset-lg.jpg]]<br><br />
''Raportite ülevaade''<br />
<br />
<br />
'''Takvara uuenduste ja turvapaikade haldus'''<br><br />
SCCMiga saavad administraatorid uuendada tarkvara ja paigaldada turvapaikasid nii Microsofti kui ka kolmandate osapoolte tarkvarale, samuti organisatsiooni enda loodud spets.tarkvarale. Uuendada riistvara draivereid ja süsteemi BIOS-e erinevatel seadmetel – sealhulgas lauaarvutitel, sülearvutitel, serveritel ja mobiilsetel seadmetel. Koostöös Virtual Machine Manageriga (VMM) on võimalik kõike eelnevat teha nii füüsilises kui virutaalsees keskkonnas.<br><br />
Tarkvara uuenduste haldus on ehitatud Windows Software Update Services (WSUS) baasil, mis on ajapikku testitud ning eraldi süsteemina leidnud laialdast kasutust ning süsteemi administraatorite seas tunnustust. Selline integratsioon parandab oluliselt tarkvara uuenduste ja turvapaikade paigaldamise kiirust ja efektiivsust ennetades sellisel moel turvaintsidentide teket. <br><br />
[[Image:Scrn-track-updates-lg.jpg]]<br><br />
''Ülevaade tarkvara uuenduste seisust''<br />
<br />
<br />
'''Tarkvara keskne paigaldamine'''<br><br />
SCCM keskne tarkvara paigaldamine lihtsustab suurel määral füüsiliste ja virtuaalsete rakenduste levitamist lauaarvutitele, serveritele, sülearvutitele ja mobiilsetele seadmetele suures organisatsioonis. Automatiseerides tarkvara levitamist SCCM abil, ei ole enam vajadust ebaefektiivse ja vigaderohke käsitsi tarkvara ja tarkvara uuenduste paigaldamise järele. Administraatorid saavad keskselt määrata ja seadistada kuidas ja millal ühe või teise rakenduse paigaldamine käivitatakse klientseadmel, ilma, et kasutaja peaks sekkuma sellesse protsessi.<br> SCCM kasutab tarkvara paigaldamiseks tarkvara paketeerimist. Paketid sisaldavad endas programme käivitavaid käske, mis ütlevad SCCM kliendile milline käivitav fail on vaja käima tõmmata. Üks pakett võib sisaldada mitut programmi ja igat üht neist on võimalik jooksutada eraldi ja erinevalt. Samuti võivad paketid sisaldada käsuridasid mis käivitavad juba installitud ja olemasolevaid faile kliendiseadmetes. Reklaamimine (Advertisement) on SCCM-i mõistes tegevus, mille tulemusel hõigatakse võrgus asuvatele SCCM klientidele välja, et „teile on nüüd kättesaadav uus pakett paigaldamiseks“. Reklaam määrab ära milliste seadme- või tarkvarakollektsioonide pihta peab üks või teine tarkvara või pakett minema. Kogu tarkvara levitamise ja paigaldamise edenemist saab administraator mugavalt ja visualiseeritult jälgida SCCM konsoolilt kasutades nii eelseadistatud kui ise loodud Dashboard’i vaateid.<br><br />
[[Image:scrn-cons-view-lg.jpg]]<br><br />
''Dashboardi koondatud vaade tarkvara paigaldamise edenemisest''<br />
<br />
<br />
'''Operatsioonisüsteemi paigaldamine'''<br><br />
Operatsioonisüsteemide (OS) paigaldamised on väga keerulised. SCCM pakub administraatoritele automatiseeritud lahendusi eelseadistatud OS-ide täisautomaatseks paigalduseks suurele arvuti- ja serveripargile, ilma et keegi (kasutaja, administraator, helpdesk) peaks sellesse protsessi koha peal sekkuma.<br><br />
OS tõmmiste (images) majandamine on kogu aeg olnud Windows OS-ide puhul keeruline ja väljakutseid pakkuv ülesanne. SCCM pakub Windows-põhiste süsteemide majandamiseks WIM tõmmiste formaati, mis on sõltumatud seni peavalu tekitanud HAL probleemidest. See võimaldab vähendada tõmmiste arvu, kuna on sõltumatu riistvaralisest või asukohapõhisest seadistusest. Sisuliselt on võimalik terve organisatsiooni peale hakkama saada ka ühe tõmmisega iga OS-i kohta. Seda võimaldab SCCM-is juurde tulnud riistvara draiverite haldus, mis on nüüd eraldatud tõmmiste paigaldusest. Eraldi hallatav draiverite kataloog võimaldab administraatoritel dünaamilist draiverite paigaldust OS-i paigalduse protsessi käigus. <br><br />
Üks oluline juurde lisandunud omadus OS paigalduse automatiseerimisel on järjestik-tegevused (Task Sequences). OS paigaldamine kujutab endast sisuliselt tegevuste kogumikku. Task Sequence’ing kasutab ära kõiki SCCM-is esindatud võimalusi. Muuhulgas on toetatud võimalused nii online(üle võrgu) kui offline (väliselt meedialt) paigalduseks, kohapealseks migreerimiseks (kasutaja seadistused säilitatakse OS vahetumisel), OEM versioonide paigalduseks jpm. <br><br />
[[Image:scrn-multi-steps-lg.jpg]]<br><br />
''Task Squence konsool defineeritud taskidega''<br />
<br />
<br />
'''Kehtestatud konfiguratsioonide haldus (Desired Configuration Management)'''<br><br />
Võimaldab tagada arvutite seadistuste vastavust kehtestatud konfiguratsioonidele. Näiteks, saab kontrollida, kas installitud OS-ide versioonide on korrektsed ja on seadistatud vastavalt nõudmistele, kas kõik vajalikud rakendused on paigaldatud ja seadistatud korrektselt või kuhu on installitud keelatud rakendused. Lisaks saab kontrollida vastavust kehtestatud turvanõuetele, kas on paigaldatud kõik viimased turvapaigad, tarkvara uuendused. Kontroll tagatase soovitud baseline’ide defineerimisega vastu mida SCCM valideerib olemasolevaid installatsioone. Baseline’ist erinevuse puhul on SCCM võimeline genereerima selle kohta raporteid ja automaatselt parandama avastatud puudusi – paigaldatakse nõutud tarkvarad, viimased turvapaigad ja tarkvara uuendused, eemaldatakse soovimatu tarkvara ja failid.<br><br />
[[Image:scrn_dcm_reports-lg.jpg]]<br><br />
''Ülevaade vastavusest kehtestatud konfiguratsioonidele''<br />
<br />
== Lõpetuseks ==<br />
SCCM on võimas ja võimalusterohke vahend administraatorite töö lihtsustamiseks suurte arvutisüsteemide haldamisel. Selles referaadis ei kajasta autor kaugeltki kõiki SCCM võimalusi ja ei lasku detailidesse mis puudutavad SCCM tehnilist ülesehitust ja toimimist - selle kirjeldamine võtaks vähemalt lõputöö mahu. On olemas MOC (Microsoft Official Certified) kursused ning kursuse materjalid, samuti leiab sellekohast informatsiooni internetist. Autor on püüdnud lihtsalt ja arusaadavalt selgitada SCCM tausta, tööpõhimõtteid ja autori kogemusest lähtuvalt enim kasutatavaid ja vaja minevaid funktsionaalsusi. <br><br />
Omal käel on võimalik juurde lugeda ja tutvuda SCCM kõikide võimalustega allolevatelt linkidelt:<br><br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/bb693873.aspx<br><br />
http://www.myitforum.com/myITWiki/SCCM2007.ashx<br><br />
Tänan lugemast!<br />
<br />
== Kasutatud materjalid ja algallikad ==<br />
<br />
1. System Center Configuration Manager features and capablities. http://www.microsoft.com/systemcenter/en/us/configuration-manager/cm-capabilities.aspx . Microsoft Corporations<br><br />
2. Wikipedia, http://en.wikipedia.org/wiki/System_Center_Configuration_Manager<br><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=System_Center_Configuration_Manager&diff=8576System Center Configuration Manager2010-05-02T18:33:07Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div>==Autor==<br />
Andres Pelešev AK32<br />
== Sissejuhatus ==<br />
'''System Center Configuration Manager''' (SCCM) on Microsofti poolt toodetud süsteemihaldustarkvara mis võimaldab Windows põhiste suurte arvutisüsteemide (arvutid ja serverid) haldust. Muuhulgas pakub System Center Configuration Manager järgmiseid võimalusi: kaughaldus (remonte control), turvapaikade haldus (patch management), tarkvara pakettide paigaldamine (software distribution), operatsiooni süsteemi paigaldus (OS deployment), võrgupääsu kontroll (network access protecton), riistvara ja tarkvarapõhine inventuur. Configuration Manager kuulub System Center tooteperekonda, kuhu kuuluvad muuhulgas sellised tooted nagu Operations Manager, Data Protection Manager, Virtual Server Manager, Service Center.<br />
<br />
== Ajalugu ==<br />
Varasemalt oli SCCM tuntud '''Systems Management Server''' (SMS) tootena. SMS-i puhul eristatakse peamiselt 3 arenguetappi. Toote versioonis 1.x oli haldusserveri poolt hallatavaks skoobiks e. saidiks (ingl.k. ''site'') NT domeen. Alates 2.0 versioonist lülitus saidi paradigma ümber võrkude grupile, mida sai koos hallata. Alates SMS 2003 ilmumisest, oli võimalik saidiks määrata kas üks või mitu Active Directory’t. Enimkasutatav funktsionaalsus tollal oli tarkvarapakettide keskne paigaldus ning inventuuride haldus, mis sisaldas nii tarkvara kui riistvara inventuuri. Suurim erinevus v 2.0 ja SMS 2003 vahel oli laiendatud funktsionaalsusega kliendi (Advanced Client) rakendamine, mis võimaldas palju paindlikumat haldust, eriti sülearvutite osas, mis võisid sattuda suure ettevõtte erinevatesse võrkudesse ning võtta ühendust lähimate Management Point'idega.<br />
2007-l aastal tuli välja SMS 2003 edasiarendus Configuration Manager, milles oli tugevasti edasi arendatud op.süsteemide massilise paigalduse funktsionaalsust, lisandusid uued funktsioonid nagu Desired Configuration Management ja Netwok Access Protection. Lisaks, muutus ka halduskonsool, mis põhines Management Console v.3 -l.<br />
<br />
== Versioonide ilmumise kronoloogia ==<br />
<br />
Systems Management Server (SMS) 1.0 1994<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.1 1995<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.2 1996<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2.0 1999<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 2003<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 R2 2006<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007 2007<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP1 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R2 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP2 2009<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R3 2010 <br><br />
<br />
== SCCM funktsioonid ja võimalused ==<br />
'''Varahaldus (tarkvara ja riistvara inventuur)'''<br> <br />
Peale kasutusinfo kogumist SCCM klientidelt, saab administraator kollektsioonide, päringute ja raportite abil kogutud andmeid vaadata ja analüüsida. Saadud info tulemusel on administraatoril ja organisatsioonil tervikuna võimalik:<br> <br />
* jälgida kui palju ja millist tarkvara on paigaldatud organisatsiooni arvutitesse, millistesse arvutitesse ja kui palju kasutajad tegelikult seda tarkvara kasutavad.<br> <br />
* saada ülevaadet, kui palju ja millist tarkvara on vaja litsentseerida, kui jõuab kätte litsentsilepingute uuendamise aeg. <br> <br />
* monitoorida tarkvara kasutusaktiivsust – mille tulemusel võib selguda, et teatud tarkvara kasutatakse haruharva, mis võib viia otsuseni loobuda selle tarkvara kasutusest ja litsentseerimisest või hoopis loobuda tarkvara paigaldamisest arvutitesse ning pakkuda seda virtuaalrakendusena.<br> <br />
* saada ülevaadet organisatsiooni arvutite ja serverite riistvarast, millest võib selguda, millised arvutid või serverid vajavad väljavahetamist või uuendamist.<br><br />
[[Image:Scrn-viz-asset-lg.jpg]]<br><br />
''Raportite ülevaade''<br />
<br />
<br />
'''Takvara uuenduste ja turvapaikade haldus'''<br><br />
SCCMiga saavad administraatorid uuendada tarkvara ja paigaldada turvapaikasid nii Microsofti kui ka kolmandate osapoolte tarkvarale, samuti organisatsiooni enda loodud spets.tarkvarale. Uuendada riistvara draivereid ja süsteemi BIOS-e erinevatel seadmetel – sealhulgas lauaarvutitel, sülearvutitel, serveritel ja mobiilsetel seadmetel. Koostöös Virtual Machine Manageriga (VMM) on võimalik kõike eelnevat teha nii füüsilises kui virutaalsees keskkonnas.<br><br />
Tarkvara uuenduste haldus on ehitatud Windows Software Update Services (WSUS) baasil, mis on ajapikku testitud ning eraldi süsteemina leidnud laialdast kasutust ning süsteemi administraatorite seas tunnustust. Selline integratsioon parandab oluliselt tarkvara uuenduste ja turvapaikade paigaldamise kiirust ja efektiivsust ennetades sellisel moel turvaintsidentide teket. <br><br />
[[Image:Scrn-track-updates-lg.jpg]]<br><br />
''Ülevaade tarkvara uuenduste seisust''<br />
<br />
<br />
'''Tarkvara keskne paigaldamine'''<br><br />
SCCM keskne tarkvara paigaldamine lihtsustab suurel määral füüsiliste ja virtuaalsete rakenduste levitamist lauaarvutitele, serveritele, sülearvutitele ja mobiilsetele seadmetele suures organisatsioonis. Automatiseerides tarkvara levitamist SCCM abil, ei ole enam vajadust ebaefektiivse ja vigaderohke käsitsi tarkvara ja tarkvara uuenduste paigaldamise järele. Administraatorid saavad keskselt määrata ja seadistada kuidas ja millal ühe või teise rakenduse paigaldamine käivitatakse klientseadmel, ilma, et kasutaja peaks sekkuma sellesse protsessi.<br> SCCM kasutab tarkvara paigaldamiseks tarkvara paketeerimist. Paketid sisaldavad endas programme käivitavaid käske, mis ütlevad SCCM kliendile milline käivitav fail on vaja käima tõmmata. Üks pakett võib sisaldada mitut programmi ja igat üht neist on võimalik jooksutada eraldi ja erinevalt. Samuti võivad paketid sisaldada käsuridasid mis käivitavad juba installitud ja olemasolevaid faile kliendiseadmetes. Reklaamimine (Advertisement) on SCCM-i mõistes tegevus, mille tulemusel hõigatakse võrgus asuvatele SCCM klientidele välja, et „teile on nüüd kättesaadav uus pakett paigaldamiseks“. Reklaam määrab ära milliste seadme- või tarkvarakollektsioonide pihta peab üks või teine tarkvara või pakett minema. Kogu tarkvara levitamise ja paigaldamise edenemist saab administraator mugavalt ja visualiseeritult jälgida SCCM konsoolilt kasutades nii eelseadistatud kui ise loodud Dashboard’i vaateid.<br><br />
[[Image:scrn-cons-view-lg.jpg]]<br><br />
''Dashboardi koondatud vaade tarkvara paigaldamise edenemisest''<br />
<br />
<br />
'''Operatsioonisüsteemi paigaldamine'''<br><br />
Operatsioonisüsteemide (OS) paigaldamised on väga keerulised. SCCM pakub administraatoritele automatiseeritud lahendusi eelseadistatud OS-ide täisautomaatseks paigalduseks suurele arvuti- ja serveripargile, ilma et keegi (kasutaja, administraator, helpdesk) peaks sellesse protsessi koha peal sekkuma.<br><br />
OS tõmmiste (images) majandamine on kogu aeg olnud Windows OS-ide puhul keeruline ja väljakutseid pakkuv ülesanne. SCCM pakub Windows-põhiste süsteemide majandamiseks WIM tõmmiste formaati, mis on sõltumatud seni peavalu tekitanud HAL probleemidest. See võimaldab vähendada tõmmiste arvu, kuna on sõltumatu riistvaralisest või asukohapõhisest seadistusest. Sisuliselt on võimalik terve organisatsiooni peale hakkama saada ka ühe tõmmisega iga OS-i kohta. Seda võimaldab SCCM-is juurde tulnud riistvara draiverite haldus, mis on nüüd eraldatud tõmmiste paigaldusest. Eraldi hallatav draiverite kataloog võimaldab administraatoritel dünaamilist draiverite paigaldust OS-i paigalduse protsessi käigus. <br><br />
Üks oluline juurde lisandunud omadus OS paigalduse automatiseerimisel on järjestik-tegevused (Task Sequences). OS paigaldamine kujutab endast sisuliselt tegevuste kogumikku. Task Sequence’ing kasutab ära kõiki SCCM-is esindatud võimalusi. Muuhulgas on toetatud võimalused nii online(üle võrgu) kui offline (väliselt meedialt) paigalduseks, kohapealseks migreerimiseks (kasutaja seadistused säilitatakse OS vahetumisel), OEM versioonide paigalduseks jpm. <br><br />
[[Image:scrn-multi-steps-lg.jpg]]<br><br />
''Task Squence konsool defineeritud taskidega''<br />
<br />
<br />
'''Kehtestatud konfiguratsioonide haldus (Desired Configuration Management)'''<br><br />
Võimaldab tagada arvutite seadistuste vastavust kehtestatud konfiguratsioonidele. Näiteks, saab kontrollida, kas installitud OS-ide versioonide on korrektsed ja on seadistatud vastavalt nõudmistele, kas kõik vajalikud rakendused on paigaldatud ja seadistatud korrektselt või kuhu on installitud keelatud rakendused. Lisaks saab kontrollida vastavust kehtestatud turvanõuetele, kas on paigaldatud kõik viimased turvapaigad, tarkvara uuendused. Kontroll tagatase soovitud baseline’ide defineerimisega vastu mida SCCM valideerib olemasolevaid installatsioone. Baseline’ist erinevuse puhul on SCCM võimeline genereerima selle kohta raporteid ja automaatselt parandama avastatud puudusi – paigaldatakse nõutud tarkvarad, viimased turvapaigad ja tarkvara uuendused, eemaldatakse soovimatu tarkvara ja failid.<br><br />
[[Image:scrn_dcm_reports-lg.jpg]]<br><br />
''Ülevaade vastavusest kehtestatud konfiguratsioonidele''<br />
<br />
== Lõpetuseks ==<br />
SCCM on võimas ja võimalusterohke vahend administraatorite töö lihtsustamiseks suurte arvutisüsteemide haldamisel. Selles referaadis ei kajasta autor kaugeltki kõiki SCCM võimalusi ja ei lasku detailidesse mis puudutavad SCCM tehnilist ülesehitust ja toimimist - selle kirjeldamine võtaks vähemalt lõputöö mahu. On olemas MOC (Microsoft Official Certified) kursused ning kursuse materjalid, samuti leiab sellekohast informatsiooni internetist. Autor on püüdnud lihtsalt ja arusaadavalt selgitada SCCM tausta, tööpõhimõtteid ja autori kogemusest lähtuvalt enim kasutatavaid ja vaja minevaid funktsionaalsusi. <br><br />
Omal käel on võimalik juurde lugeda ja tutvuda SCCM kõikide võimalustega allolevatelt linkidelt:<br />
http://technet.microsoft.com/en-us/library/bb693873.aspx<br><br />
http://www.myitforum.com/myITWiki/SCCM2007.ashx<br><br />
Tänan lugemast!<br />
<br />
== Kasutatud materjalid ja algallikad ==<br />
<br />
1. System Center Configuration Manager features and capablities. http://www.microsoft.com/systemcenter/en/us/configuration-manager/cm-capabilities.aspx . Microsoft Corporations<br><br />
2. Wikipedia, http://en.wikipedia.org/wiki/System_Center_Configuration_Manager<br><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=System_Center_Configuration_Manager&diff=8571System Center Configuration Manager2010-05-02T12:42:08Z<p>Apelesev: /* SCCM funktsioonid ja võimalused */</p>
<hr />
<div>==Autor==<br />
Andres Pelešev AK32<br />
== Sissejuhatus ==<br />
'''System Center Configuration Manager''' (SCCM) on Microsofti poolt toodetud süsteemihaldustarkvara mis võimaldab Windows põhiste suurte arvutisüsteemide (arvutid ja serverid) haldust. Muuhulgas pakub System Center Configuration Manager järgmiseid võimalusi: kaughaldus (remonte control), turvapaikade haldus (patch management), tarkvara pakettide paigaldamine (software distribution), operatsiooni süsteemi paigaldus (OS deployment), võrgupääsu kontroll (network access protecton), riistvara ja tarkvarapõhine inventuur. Configuration Manager kuulub System Center tooteperekonda, kuhu kuuluvad muuhulgas sellised tooted nagu Operations Manager, Data Protection Manager, Virtual Server Manager, Service Center.<br />
<br />
== Ajalugu ==<br />
Varasemalt oli SCCM tuntud '''Systems Management Server''' (SMS) tootena. SMS-i puhul eristatakse peamiselt 3 arenguetappi. Toote versioonis 1.x oli haldusserveri poolt hallatavaks skoobiks e. saidiks (ingl.k. ''site'') NT domeen. Alates 2.0 versioonist lülitus saidi paradigma ümber võrkude grupile, mida sai koos hallata. Alates SMS 2003 ilmumisest, oli võimalik saidiks määrata kas üks või mitu Active Directory’t. Enimkasutatav funktsionaalsus tollal oli tarkvarapakettide keskne paigaldus ning inventuuride haldus, mis sisaldas nii tarkvara kui riistvara inventuuri. Suurim erinevus v 2.0 ja SMS 2003 vahel oli laiendatud funktsionaalsusega kliendi (Advanced Client) rakendamine, mis võimaldas palju paindlikumat haldust, eriti sülearvutite osas, mis võisid sattuda suure ettevõtte erinevatesse võrkudesse ning võtta ühendust lähimate Management Point'idega.<br />
2007-l aastal tuli välja SMS 2003 edasiarendus Configuration Manager, milles oli tugevasti edasi arendatud op.süsteemide massilise paigalduse funktsionaalsust, lisandusid uued funktsioonid nagu Desired Configuration Management ja Netwok Access Control. Lisaks, muutus ka halduskonsool, mis põhines Management Console v.3 -l.<br />
<br />
== Versioonide ilmumise kronoloogia ==<br />
<br />
Systems Management Server (SMS) 1.0 1994<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.1 1995<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.2 1996<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2.0 1999<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 2003<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 R2 2006<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007 2007<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP1 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R2 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP2 2009<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R3 2010 <br><br />
<br />
== SCCM funktsioonid ja võimalused ==<br />
'''Varahaldus (tarkvara ja riistvara inventuur)'''<br> <br />
Peale kasutusinfo kogumist SCCM klientidelt, saab administraator kollektsioonide, päringute ja raportite abil kogutud andmeid vaadata ja analüüsida. Saadud info tulemusel on administraatoril ja organisatsioonil tervikuna võimalik:<br> <br />
* jälgida kui palju ja millist tarkvara on paigaldatud organisatsiooni arvutitesse, millistesse arvutitesse ja kui palju kasutajad tegelikult seda tarkvara kasutavad.<br> <br />
* saada ülevaadet, kui palju ja millist tarkvara on vaja litsentseerida, kui jõuab kätte litsentsilepingute uuendamise aeg. <br> <br />
* monitoorida tarkvara kasutusaktiivsust – mille tulemusel võib selguda, et teatud tarkvara kasutatakse haruharva, mis võib viia otsuseni loobuda selle tarkvara kasutusest ja litsentseerimisest või hoopis loobuda tarkvara paigaldamisest arvutitesse ning pakkuda seda virtuaalrakendusena.<br> <br />
* saada ülevaadet organisatsiooni arvutite ja serverite riistvarast, millest võib selguda, millised arvutid või serverid vajavad väljavahetamist või uuendamist.<br><br />
[[Image:Scrn-viz-asset-lg.jpg]]<br><br />
''Raportite ülevaade''<br />
<br />
<br />
'''Takvara uuenduste ja turvapaikade haldus'''<br><br />
SCCMiga saavad administraatorid uuendada tarkvara ja paigaldada turvapaikasid nii Microsofti kui ka kolmandate osapoolte tarkvarale, samuti organisatsiooni enda loodud spets.tarkvarale. Uuendada riistvara draivereid ja süsteemi BIOS-e erinevatel seadmetel – sealhulgas lauaarvutitel, sülearvutitel, serveritel ja mobiilsetel seadmetel. Koostöös Virtual Machine Manageriga (VMM) on võimalik kõike eelnevat teha nii füüsilises kui virutaalsees keskkonnas.<br><br />
Tarkvara uuenduste haldus on ehitatud Windows Software Update Services (WSUS) baasil, mis on ajapikku testitud ning eraldi süsteemina leidnud laialdast kasutust ning süsteemi administraatorite seas tunnustust. Selline integratsioon parandab oluliselt tarkvara uuenduste ja turvapaikade paigaldamise kiirust ja efektiivsust ennetades sellisel moel turvaintsidentide teket. <br><br />
[[Image:Scrn-track-updates-lg.jpg]]<br><br />
''Ülevaade tarkvara uuenduste seisust''<br />
<br />
<br />
'''Tarkvara keskne paigaldamine'''<br><br />
SCCM keskne tarkvara paigaldamine lihtsustab suurel määral füüsiliste ja virtuaalsete rakenduste levitamist lauaarvutitele, serveritele, sülearvutitele ja mobiilsetele seadmetele suures organisatsioonis. Automatiseerides tarkvara levitamist SCCM abil, ei ole enam vajadust ebaefektiivse ja vigaderohke käsitsi tarkvara ja tarkvara uuenduste paigaldamise järele. Administraatorid saavad keskselt määrata ja seadistada kuidas ja millal ühe või teise rakenduse paigaldamine käivitatakse klientseadmel, ilma, et kasutaja peaks sekkuma sellesse protsessi.<br> SCCM kasutab tarkvara paigaldamiseks tarkvara paketeerimist. Paketid sisaldavad endas programme käivitavaid käske, mis ütlevad SCCM kliendile milline käivitav fail on vaja käima tõmmata. Üks pakett võib sisaldada mitut programmi ja igat üht neist on võimalik jooksutada eraldi ja erinevalt. Samuti võivad paketid sisaldada käsuridasid mis käivitavad juba installitud ja olemasolevaid faile kliendiseadmetes. Reklaamimine (Advertisement) on SCCM-i mõistes tegevus, mille tulemusel hõigatakse võrgus asuvatele SCCM klientidele välja, et „teile on nüüd kättesaadav uus pakett paigaldamiseks“. Reklaam määrab ära milliste seadme- või tarkvarakollektsioonide pihta peab üks või teine tarkvara või pakett minema. Kogu tarkvara levitamise ja paigaldamise edenemist saab administraator mugavalt ja visualiseeritult jälgida SCCM konsoolilt kasutades nii eelseadistatud kui ise loodud Dashboard’i vaateid.<br><br />
[[Image:scrn-cons-view-lg.jpg]]<br><br />
''Dashboardi koondatud vaade tarkvara paigaldamise edenemisest''<br />
<br />
<br />
'''Operatsioonisüsteemi paigaldamine'''<br><br />
Operatsioonisüsteemide (OS) paigaldamised on väga keerulised. SCCM pakub administraatoritele automatiseeritud lahendusi eelseadistatud OS-ide täisautomaatseks paigalduseks suurele arvuti- ja serveripargile, ilma et keegi (kasutaja, administraator, helpdesk) peaks sellesse protsessi koha peal sekkuma.<br><br />
OS tõmmiste (images) majandamine on kogu aeg olnud Windows OS-ide puhul keeruline ja väljakutseid pakkuv ülesanne. SCCM pakub Windows-põhiste süsteemide majandamiseks WIM tõmmiste formaati, mis on sõltumatud seni peavalu tekitanud HAL probleemidest. See võimaldab vähendada tõmmiste arvu, kuna on sõltumatu riistvaralisest või asukohapõhisest seadistusest. Sisuliselt on võimalik terve organisatsiooni peale hakkama saada ka ühe tõmmisega iga OS-i kohta. Seda võimaldab SCCM-is juurde tulnud riistvara draiverite haldus, mis on nüüd eraldatud tõmmiste paigaldusest. Eraldi hallatav draiverite kataloog võimaldab administraatoritel dünaamilist draiverite paigaldust OS-i paigalduse protsessi käigus. <br><br />
Üks oluline juurde lisandunud omadus OS paigalduse automatiseerimisel on järjestik-tegevused (Task Sequences). OS paigaldamine kujutab endast sisuliselt tegevuste kogumikku. Task Sequence’ing kasutab ära kõiki SCCM-is esindatud võimalusi. Muuhulgas on toetatud võimalused nii online(üle võrgu) kui offline (väliselt meedialt) paigalduseks, kohapealseks migreerimiseks (kasutaja seadistused säilitatakse OS vahetumisel), OEM versioonide paigalduseks jpm. <br><br />
[[Image:scrn-multi-steps-lg.jpg]]<br><br />
''Task Squence konsool defineeritud taskidega''<br />
<br />
<br />
'''Kehtestatud konfiguratsioonide haldus (Desired Configuration Management)'''<br><br />
Võimaldab tagada arvutite seadistuste vastavust kehtestatud konfiguratsioonidele. Näiteks, saab kontrollida, kas installitud OS-ide versioonide on korrektsed ja on seadistatud vastavalt nõudmistele, kas kõik vajalikud rakendused on paigaldatud ja seadistatud korrektselt või kuhu on installitud keelatud rakendused. Lisaks saab kontrollida vastavust kehtestatud turvanõuetele, kas on paigaldatud kõik viimased turvapaigad, tarkvara uuendused. Kontroll tagatase soovitud baseline’ide defineerimisega vastu mida SCCM valideerib olemasolevaid installatsioone. Baseline’ist erinevuse puhul on SCCM võimeline genereerima selle kohta raporteid ja automaatselt parandama avastatud puudusi – paigaldatakse nõutud tarkvarad, viimased turvapaigad ja tarkvara uuendused, eemaldatakse soovimatu tarkvara ja failid.<br><br />
[[Image:scrn_dcm_reports-lg.jpg]]<br><br />
''Ülevaade vastavusest kehtestatud konfiguratsioonidele''<br />
<br />
== Lõpetuseks ==<br />
SCCM on võimas ja võimalusterohke vahend administraatorite töö lihtsustamiseks suurte arvutisüsteemide haldamisel. Selles referaadis ei kajasta autor kaugeltki kõiki SCCM võimalusi ja ei lasku detailidesse mis puudutavad SCCM tehnilist ülesehitust ja toimimist - selle kirjeldamine võtaks vähemalt lõputöö mahu. On olemas MOC (Microsoft Official Certified) kursused ning kursuse materjalid, samuti leiab sellekohast informatsiooni internetist. Autor on püüdnud lihtsalt ja arusaadavalt selgitada SCCM tausta, tööpõhimõtteid ja autori kogemusest lähtuvalt enim kasutatavaid ja vaja minevaid funktsionaalsusi. <br><br />
Tänan lugemast!<br />
<br />
== Kasutatud materjalid ja algallikad ==<br />
<br />
1. System Center Configuration Manager features and capablities. http://www.microsoft.com/systemcenter/en/us/configuration-manager/cm-capabilities.aspx . Microsoft Corporations<br><br />
2. Wikipedia, http://en.wikipedia.org/wiki/System_Center_Configuration_Manager<br><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=System_Center_Configuration_Manager&diff=8570System Center Configuration Manager2010-05-02T12:40:47Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div>==Autor==<br />
Andres Pelešev AK32<br />
== Sissejuhatus ==<br />
'''System Center Configuration Manager''' (SCCM) on Microsofti poolt toodetud süsteemihaldustarkvara mis võimaldab Windows põhiste suurte arvutisüsteemide (arvutid ja serverid) haldust. Muuhulgas pakub System Center Configuration Manager järgmiseid võimalusi: kaughaldus (remonte control), turvapaikade haldus (patch management), tarkvara pakettide paigaldamine (software distribution), operatsiooni süsteemi paigaldus (OS deployment), võrgupääsu kontroll (network access protecton), riistvara ja tarkvarapõhine inventuur. Configuration Manager kuulub System Center tooteperekonda, kuhu kuuluvad muuhulgas sellised tooted nagu Operations Manager, Data Protection Manager, Virtual Server Manager, Service Center.<br />
<br />
== Ajalugu ==<br />
Varasemalt oli SCCM tuntud '''Systems Management Server''' (SMS) tootena. SMS-i puhul eristatakse peamiselt 3 arenguetappi. Toote versioonis 1.x oli haldusserveri poolt hallatavaks skoobiks e. saidiks (ingl.k. ''site'') NT domeen. Alates 2.0 versioonist lülitus saidi paradigma ümber võrkude grupile, mida sai koos hallata. Alates SMS 2003 ilmumisest, oli võimalik saidiks määrata kas üks või mitu Active Directory’t. Enimkasutatav funktsionaalsus tollal oli tarkvarapakettide keskne paigaldus ning inventuuride haldus, mis sisaldas nii tarkvara kui riistvara inventuuri. Suurim erinevus v 2.0 ja SMS 2003 vahel oli laiendatud funktsionaalsusega kliendi (Advanced Client) rakendamine, mis võimaldas palju paindlikumat haldust, eriti sülearvutite osas, mis võisid sattuda suure ettevõtte erinevatesse võrkudesse ning võtta ühendust lähimate Management Point'idega.<br />
2007-l aastal tuli välja SMS 2003 edasiarendus Configuration Manager, milles oli tugevasti edasi arendatud op.süsteemide massilise paigalduse funktsionaalsust, lisandusid uued funktsioonid nagu Desired Configuration Management ja Netwok Access Control. Lisaks, muutus ka halduskonsool, mis põhines Management Console v.3 -l.<br />
<br />
== Versioonide ilmumise kronoloogia ==<br />
<br />
Systems Management Server (SMS) 1.0 1994<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.1 1995<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.2 1996<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2.0 1999<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 2003<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 R2 2006<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007 2007<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP1 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R2 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP2 2009<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R3 2010 <br><br />
<br />
== SCCM funktsioonid ja võimalused ==<br />
'''Varahaldus (tarkvara ja riistvara inventuur)'''<br> <br />
Peale kasutusinfo kogumist SCCM klientidelt, saab administraator kollektsioonide, päringute ja raportite abil kogutud andmeid vaadata ja analüüsida. Saadud info tulemusel on administraatoril ja organisatsioonil tervikuna võimalik:<br> <br />
* jälgida kui palju ja millist tarkvara on paigaldatud organisatsiooni arvutitesse, millistesse arvutitesse ja kui palju kasutajad tegelikult seda tarkvara kasutavad.<br> <br />
* saada ülevaadet, kui palju ja millist tarkvara on vaja litsentseerida, kui jõuab kätte litsentsilepingute uuendamise aeg. <br> <br />
* monitoorida tarkvara kasutusaktiivsust – mille tulemusel võib selguda, et teatud tarkvara kasutatakse haruharva, mis võib viia otsuseni loobuda selle tarkvara kasutusest ja litsentseerimisest või hoopis loobuda tarkvara paigaldamisest arvutitesse ning pakkuda seda virtuaalrakendusena.<br> <br />
* saada ülevaadet organisatsiooni arvutite ja serverite riistvarast, millest võib selguda, millised arvutid või serverid vajavad väljavahetamist või uuendamist.<br><br />
[[Image:Scrn-viz-asset-lg.jpg]]<br><br />
''Raportite ülevaade''<br />
<br />
<br />
'''Takvara uuenduste ja turvapaikade haldus'''<br><br />
SCCMiga saavad administraatorid uuendada tarkvara ja paigaldada turvapaikasid nii Microsofti kui ka kolmandate osapoolte tarkvarale, samuti organisatsiooni enda loodud spets.tarkvarale. Uuendada riistvara draivereid ja süsteemi BIOS-e erinevatel seadmetel – sealhulgas lauaarvutitel, sülearvutitel, serveritel ja mobiilsetel seadmetel. Koostöös Virtual Machine Manageriga (VMM) on võimalik kõike eelnevat teha nii füüsilises kui virutaalsees keskkonnas.<br><br />
Tarkvara uuenduste haldus on ehitatud Windows Software Update Services (WSUS) baasil, mis on ajapikku testitud ning eraldi süsteemina leidnud laialdast kasutust ning süsteemi administraatorite seas tunnustust. Selline integratsioon parandab oluliselt tarkvara uuenduste ja turvapaikade paigaldamise kiirust ja efektiivsust ennetades sellisel moel turvaintsidentide teket. <br><br />
[[Image:Scrn-track-updates-lg.jpg]]<br><br />
''Ülevaade tarkvara uuenduste seisust''<br />
<br />
<br />
'''Tarkvara keskne paigaldamine'''<br><br />
SCCM keskne tarkvara paigaldamine lihtsustab suurel määral füüsiliste ja virtuaalsete rakenduste levitamist lauaarvutitele, serveritele, sülearvutitele ja mobiilsetele seadmetele suures organisatsioonis. Automatiseerides tarkvara levitamist SCCM abil, ei ole enam vajadust ebaefektiivse ja vigaderohke käsitsi tarkvara ja tarkvara uuenduste paigaldamise järele. Administraatorid saavad keskselt määrata ja seadistada kuidas ja millal ühe või teise rakenduse paigaldamine käivitatakse klientseadmel, ilma, et kasutaja peaks sekkuma sellesse protsessi.<br> SCCM kasutab tarkvara paigaldamiseks tarkvara paketeerimist. Paketid sisaldavad endas programme käivitavaid käske, mis ütlevad SCCM kliendile milline käivitav fail on vaja käima tõmmata. Üks pakett võib sisaldada mitut programmi ja igat üht neist on võimalik jooksutada eraldi ja erinevalt. Samuti võivad paketid sisaldada käsuridasid mis käivitavad juba installitud ja olemasolevaid faile kliendiseadmetes. Reklaamimine (Advertisement) on SCCM-i mõistes tegevus, mille tulemusel hõigatakse võrgus asuvatele SCCM klientidele välja, et „teile on nüüd kättesaadav uus pakett paigaldamiseks“. Reklaam määrab ära milliste seadme- või tarkvarakollektsioonide pihta peab üks või teine tarkvara või pakett minema. Kogu tarkvara levitamise ja paigaldamise edenemist saab administraator mugavalt ja visualiseeritult jälgida SCCM konsoolilt kasutades nii eelseadistatud kui ise loodud Dashboard’i vaateid.<br><br />
[[Image:scrn-cons-view-lg.jpg]]<br><br />
''Dashboardi koondatud vaade tarkvara paigaldamise edenemisest''<br />
<br />
'''Operatsioonisüsteemi paigaldamine'''<br />
Operatsioonisüsteemide (OS) paigaldamised on väga keerulised. SCCM pakub administraatoritele automatiseeritud lahendusi eelseadistatud OS-ide täisautomaatseks paigalduseks suurele arvuti- ja serveripargile, ilma et keegi (kasutaja, administraator, helpdesk) peaks sellesse protsessi koha peal sekkuma.<br><br />
OS tõmmiste (images) majandamine on kogu aeg olnud Windows OS-ide puhul keeruline ja väljakutseid pakkuv ülesanne. SCCM pakub Windows-põhiste süsteemide majandamiseks WIM tõmmiste formaati, mis on sõltumatud seni peavalu tekitanud HAL probleemidest. See võimaldab vähendada tõmmiste arvu, kuna on sõltumatu riistvaralisest või asukohapõhisest seadistusest. Sisuliselt on võimalik terve organisatsiooni peale hakkama saada ka ühe tõmmisega iga OS-i kohta. Seda võimaldab SCCM-is juurde tulnud riistvara draiverite haldus, mis on nüüd eraldatud tõmmiste paigaldusest. Eraldi hallatav draiverite kataloog võimaldab administraatoritel dünaamilist draiverite paigaldust OS-i paigalduse protsessi käigus. <br><br />
Üks oluline juurde lisandunud omadus OS paigalduse automatiseerimisel on järjestik-tegevused (Task Sequences). OS paigaldamine kujutab endast sisuliselt tegevuste kogumikku. Task Sequence’ing kasutab ära kõiki SCCM-is esindatud võimalusi. Muuhulgas on toetatud võimalused nii online(üle võrgu) kui offline (väliselt meedialt) paigalduseks, kohapealseks migreerimiseks (kasutaja seadistused säilitatakse OS vahetumisel), OEM versioonide paigalduseks jpm. <br><br />
[[Image:scrn-multi-steps-lg.jpg]]<br><br />
''Task Squence konsool defineeritud taskidega''<br />
<br />
<br />
'''Kehtestatud konfiguratsioonide haldus (Desired Configuration Management)'''<br><br />
Võimaldab tagada arvutite seadistuste vastavust kehtestatud konfiguratsioonidele. Näiteks, saab kontrollida, kas installitud OS-ide versioonide on korrektsed ja on seadistatud vastavalt nõudmistele, kas kõik vajalikud rakendused on paigaldatud ja seadistatud korrektselt või kuhu on installitud keelatud rakendused. Lisaks saab kontrollida vastavust kehtestatud turvanõuetele, kas on paigaldatud kõik viimased turvapaigad, tarkvara uuendused. Kontroll tagatase soovitud baseline’ide defineerimisega vastu mida SCCM valideerib olemasolevaid installatsioone. Baseline’ist erinevuse puhul on SCCM võimeline genereerima selle kohta raporteid ja automaatselt parandama avastatud puudusi – paigaldatakse nõutud tarkvarad, viimased turvapaigad ja tarkvara uuendused, eemaldatakse soovimatu tarkvara ja failid.<br><br />
[[Image:scrn_dcm_reports-lg.jpg]]<br><br />
''Ülevaade vastavusest kehtestatud konfiguratsioonidele''<br />
<br />
== Lõpetuseks ==<br />
SCCM on võimas ja võimalusterohke vahend administraatorite töö lihtsustamiseks suurte arvutisüsteemide haldamisel. Selles referaadis ei kajasta autor kaugeltki kõiki SCCM võimalusi ja ei lasku detailidesse mis puudutavad SCCM tehnilist ülesehitust ja toimimist - selle kirjeldamine võtaks vähemalt lõputöö mahu. On olemas MOC (Microsoft Official Certified) kursused ning kursuse materjalid, samuti leiab sellekohast informatsiooni internetist. Autor on püüdnud lihtsalt ja arusaadavalt selgitada SCCM tausta, tööpõhimõtteid ja autori kogemusest lähtuvalt enim kasutatavaid ja vaja minevaid funktsionaalsusi. <br><br />
Tänan lugemast!<br />
<br />
== Kasutatud materjalid ja algallikad ==<br />
<br />
1. System Center Configuration Manager features and capablities. http://www.microsoft.com/systemcenter/en/us/configuration-manager/cm-capabilities.aspx . Microsoft Corporations<br><br />
2. Wikipedia, http://en.wikipedia.org/wiki/System_Center_Configuration_Manager<br><br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Scrn_dcm_reports-lg.jpg&diff=8569File:Scrn dcm reports-lg.jpg2010-05-02T12:22:08Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div></div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=System_Center_Configuration_Manager&diff=8568System Center Configuration Manager2010-05-02T12:21:49Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div>''Ei ole lõplik versioon, referaat on töös ja täiendamisel.''<br />
== Sissejuhatus ==<br />
'''System Center Configuration Manager''' (SCCM) on Microsofti poolt toodetud süsteemihaldustarkvara mis võimaldab Windows põhiste suurte arvutisüsteemide (arvutid ja serverid) haldust. Muuhulgas pakub System Center Configuration Manager järgmiseid võimalusi: kaughaldus (remonte control), turvapaikade haldus (patch management), tarkvara pakettide paigaldamine (software distribution), operatsiooni süsteemi paigaldus (OS deployment), võrgupääsu kontroll (network access protecton), riistvara ja tarkvarapõhine inventuur. Configuration Manager kuulub System Center tooteperekonda, kuhu kuuluvad muuhulgas sellised tooted nagu Operations Manager, Data Protection Manager, Virtual Server Manager, Service Center.<br />
<br />
== Ajalugu ==<br />
Varasemalt oli SCCM tuntud '''Systems Management Server''' (SMS) tootena. SMS-i puhul eristatakse peamiselt 3 arenguetappi. Toote versioonis 1.x oli haldusserveri poolt hallatavaks skoobiks e. saidiks (ingl.k. ''site'') NT domeen. Alates 2.0 versioonist lülitus saidi paradigma ümber võrkude grupile, mida sai koos hallata. Alates SMS 2003 ilmumisest, oli võimalik saidiks määrata kas üks või mitu Active Directory’t. Enimkasutatav funktsionaalsus tollal oli tarkvarapakettide keskne paigaldus ning inventuuride haldus, mis sisaldas nii tarkvara kui riistvara inventuuri. Suurim erinevus v 2.0 ja SMS 2003 vahel oli laiendatud funktsionaalsusega kliendi (Advanced Client) rakendamine, mis võimaldas palju paindlikumat haldust, eriti sülearvutite osas, mis võisid sattuda suure ettevõtte erinevatesse võrkudesse ning võtta ühendust lähimate Management Point'idega.<br />
2007-l aastal tuli välja SMS 2003 edasiarendus Configuration Manager, milles oli tugevasti edasi arendatud op.süsteemide massilise paigalduse funktsionaalsust, lisandusid uued funktsioonid nagu Desired Configuration Management ja Netwok Access Control. Lisaks, muutus ka halduskonsool, mis põhines Management Console v.3 -l.<br />
<br />
== Versioonide ilmumise kronoloogia ==<br />
<br />
Systems Management Server (SMS) 1.0 1994<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.1 1995<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.2 1996<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2.0 1999<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 2003<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 R2 2006<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007 2007<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP1 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R2 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP2 2009<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R3 2010 <br><br />
<br />
== SCCM funktsioonid ja võimalused ==<br />
'''Varahaldus (tarkvara ja riistvara inventuur)'''<br> <br />
Peale kasutusinfo kogumist SCCM klientidelt, saab administraator kollektsioonide, päringute ja raportite abil kogutud andmeid vaadata ja analüüsida. Saadud info tulemusel on administraatoril ja organisatsioonil tervikuna võimalik:<br> <br />
* jälgida kui palju ja millist tarkvara on paigaldatud organisatsiooni arvutitesse, millistesse arvutitesse ja kui palju kasutajad tegelikult seda tarkvara kasutavad.<br> <br />
* saada ülevaadet, kui palju ja millist tarkvara on vaja litsentseerida, kui jõuab kätte litsentsilepingute uuendamise aeg. <br> <br />
* monitoorida tarkvara kasutusaktiivsust – mille tulemusel võib selguda, et teatud tarkvara kasutatakse haruharva, mis võib viia otsuseni loobuda selle tarkvara kasutusest ja litsentseerimisest või hoopis loobuda tarkvara paigaldamisest arvutitesse ning pakkuda seda virtuaalrakendusena.<br> <br />
* saada ülevaadet organisatsiooni arvutite ja serverite riistvarast, millest võib selguda, millised arvutid või serverid vajavad väljavahetamist või uuendamist.<br><br />
[[Image:Scrn-viz-asset-lg.jpg]]<br><br />
''Raportite ülevaade''<br />
<br />
<br />
'''Takvara uuenduste ja turvapaikade haldus'''<br><br />
SCCMiga saavad administraatorid uuendada tarkvara ja paigaldada turvapaikasid nii Microsofti kui ka kolmandate osapoolte tarkvarale, samuti organisatsiooni enda loodud spets.tarkvarale. Uuendada riistvara draivereid ja süsteemi BIOS-e erinevatel seadmetel – sealhulgas lauaarvutitel, sülearvutitel, serveritel ja mobiilsetel seadmetel. Koostöös Virtual Machine Manageriga (VMM) on võimalik kõike eelnevat teha nii füüsilises kui virutaalsees keskkonnas.<br><br />
Tarkvara uuenduste haldus on ehitatud Windows Software Update Services (WSUS) baasil, mis on ajapikku testitud ning eraldi süsteemina leidnud laialdast kasutust ning süsteemi administraatorite seas tunnustust. Selline integratsioon parandab oluliselt tarkvara uuenduste ja turvapaikade paigaldamise kiirust ja efektiivsust ennetades sellisel moel turvaintsidentide teket. <br><br />
[[Image:Scrn-track-updates-lg.jpg]]<br><br />
''Ülevaade tarkvara uuenduste seisust''<br />
<br />
<br />
'''Tarkvara keskne paigaldamine'''<br><br />
SCCM keskne tarkvara paigaldamine lihtsustab suurel määral füüsiliste ja virtuaalsete rakenduste levitamist lauaarvutitele, serveritele, sülearvutitele ja mobiilsetele seadmetele suures organisatsioonis. Automatiseerides tarkvara levitamist SCCM abil, ei ole enam vajadust ebaefektiivse ja vigaderohke käsitsi tarkvara ja tarkvara uuenduste paigaldamise järele. Administraatorid saavad keskselt määrata ja seadistada kuidas ja millal ühe või teise rakenduse paigaldamine käivitatakse klientseadmel, ilma, et kasutaja peaks sekkuma sellesse protsessi.<br> SCCM kasutab tarkvara paigaldamiseks tarkvara paketeerimist. Paketid sisaldavad endas programme käivitavaid käske, mis ütlevad SCCM kliendile milline käivitav fail on vaja käima tõmmata. Üks pakett võib sisaldada mitut programmi ja igat üht neist on võimalik jooksutada eraldi ja erinevalt. Samuti võivad paketid sisaldada käsuridasid mis käivitavad juba installitud ja olemasolevaid faile kliendiseadmetes. Reklaamimine (Advertisement) on SCCM-i mõistes tegevus, mille tulemusel hõigatakse võrgus asuvatele SCCM klientidele välja, et „teile on nüüd kättesaadav uus pakett paigaldamiseks“. Reklaam määrab ära milliste seadme- või tarkvarakollektsioonide pihta peab üks või teine tarkvara või pakett minema. Kogu tarkvara levitamise ja paigaldamise edenemist saab administraator mugavalt ja visualiseeritult jälgida SCCM konsoolilt kasutades nii eelseadistatud kui ise loodud Dashboard’i vaateid.<br><br />
[[Image:scrn-cons-view-lg.jpg]]<br><br />
''Dashboardi koondatud vaade tarkvara paigaldamise edenemisest''<br />
<br />
'''Operatsioonisüsteemi paigaldamine'''<br />
Operatsioonisüsteemide (OS) paigaldamised on väga keerulised. SCCM pakub administraatoritele automatiseeritud lahendusi eelseadistatud OS-ide täisautomaatseks paigalduseks suurele arvuti- ja serveripargile, ilma et keegi (kasutaja, administraator, helpdesk) peaks sellesse protsessi koha peal sekkuma.<br><br />
OS tõmmiste (images) majandamine on kogu aeg olnud Windows OS-ide puhul keeruline ja väljakutseid pakkuv ülesanne. SCCM pakub Windows-põhiste süsteemide majandamiseks WIM tõmmiste formaati, mis on sõltumatud seni peavalu tekitanud HAL probleemidest. See võimaldab vähendada tõmmiste arvu, kuna on sõltumatu riistvaralisest või asukohapõhisest seadistusest. Sisuliselt on võimalik terve organisatsiooni peale hakkama saada ka ühe tõmmisega iga OS-i kohta. Seda võimaldab SCCM-is juurde tulnud riistvara draiverite haldus, mis on nüüd eraldatud tõmmiste paigaldusest. Eraldi hallatav draiverite kataloog võimaldab administraatoritel dünaamilist draiverite paigaldust OS-i paigalduse protsessi käigus. <br><br />
Üks oluline juurde lisandunud omadus OS paigalduse automatiseerimisel on järjestik-tegevused (Task Sequences). OS paigaldamine kujutab endast sisuliselt tegevuste kogumikku. Task Sequence’ing kasutab ära kõiki SCCM-is esindatud võimalusi. Muuhulgas on toetatud võimalused nii online(üle võrgu) kui offline (väliselt meedialt) paigalduseks, kohapealseks migreerimiseks (kasutaja seadistused säilitatakse OS vahetumisel), OEM versioonide paigalduseks jpm. <br><br />
[[Image:scrn-multi-steps-lg.jpg]]<br><br />
''Task Squence konsool defineeritud taskidega''<br />
<br />
<br />
'''Kehtestatud konfiguratsioonide haldus (Desired Configuration Management)'''<br><br />
Võimaldab tagada arvutite seadistuste vastavust kehtestatud konfiguratsioonidele. Näiteks, saab kontrollida, kas installitud OS-ide versioonide on korrektsed ja on seadistatud vastavalt nõudmistele, kas kõik vajalikud rakendused on paigaldatud ja seadistatud korrektselt või kuhu on installitud keelatud rakendused. Lisaks saab kontrollida vastavust kehtestatud turvanõuetele, kas on paigaldatud kõik viimased turvapaigad, tarkvara uuendused. Kontroll tagatase soovitud baseline’ide defineerimisega vastu mida SCCM valideerib olemasolevaid installatsioone. Baseline’ist erinevuse puhul on SCCM võimeline genereerima selle kohta raporteid ja automaatselt parandama avastatud puudusi – paigaldatakse nõutud tarkvarad, viimased turvapaigad ja tarkvara uuendused, eemaldatakse soovimatu tarkvara ja failid.<br><br />
[[Image:scrn_dcm_reports-lg.jpg]]<br><br />
''Ülevaade vastavusest kehtestatud konfiguratsioonidele''<br />
<br />
==Autor==<br />
Andres Pelešev AK32<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=System_Center_Configuration_Manager&diff=8567System Center Configuration Manager2010-05-02T12:03:22Z<p>Apelesev: /* SCCM funktsioonid ja võimalused */</p>
<hr />
<div>''Ei ole lõplik versioon, referaat on töös ja täiendamisel.''<br />
== Sissejuhatus ==<br />
'''System Center Configuration Manager''' (SCCM) on Microsofti poolt toodetud süsteemihaldustarkvara mis võimaldab Windows põhiste suurte arvutisüsteemide (arvutid ja serverid) haldust. Muuhulgas pakub System Center Configuration Manager järgmiseid võimalusi: kaughaldus (remonte control), turvapaikade haldus (patch management), tarkvara pakettide paigaldamine (software distribution), operatsiooni süsteemi paigaldus (OS deployment), võrgupääsu kontroll (network access protecton), riistvara ja tarkvarapõhine inventuur. Configuration Manager kuulub System Center tooteperekonda, kuhu kuuluvad muuhulgas sellised tooted nagu Operations Manager, Data Protection Manager, Virtual Server Manager, Service Center.<br />
<br />
== Ajalugu ==<br />
Varasemalt oli SCCM tuntud '''Systems Management Server''' (SMS) tootena. SMS-i puhul eristatakse peamiselt 3 arenguetappi. Toote versioonis 1.x oli haldusserveri poolt hallatavaks skoobiks e. saidiks (ingl.k. ''site'') NT domeen. Alates 2.0 versioonist lülitus saidi paradigma ümber võrkude grupile, mida sai koos hallata. Alates SMS 2003 ilmumisest, oli võimalik saidiks määrata kas üks või mitu Active Directory’t. Enimkasutatav funktsionaalsus tollal oli tarkvarapakettide keskne paigaldus ning inventuuride haldus, mis sisaldas nii tarkvara kui riistvara inventuuri. Suurim erinevus v 2.0 ja SMS 2003 vahel oli laiendatud funktsionaalsusega kliendi (Advanced Client) rakendamine, mis võimaldas palju paindlikumat haldust, eriti sülearvutite osas, mis võisid sattuda suure ettevõtte erinevatesse võrkudesse ning võtta ühendust lähimate Management Point'idega.<br />
2007-l aastal tuli välja SMS 2003 edasiarendus Configuration Manager, milles oli tugevasti edasi arendatud op.süsteemide massilise paigalduse funktsionaalsust, lisandusid uued funktsioonid nagu Desired Configuration Management ja Netwok Access Control. Lisaks, muutus ka halduskonsool, mis põhines Management Console v.3 -l.<br />
<br />
== Versioonide ilmumise kronoloogia ==<br />
<br />
Systems Management Server (SMS) 1.0 1994<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.1 1995<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.2 1996<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2.0 1999<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 2003<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 R2 2006<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007 2007<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP1 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R2 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP2 2009<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R3 2010 <br><br />
<br />
== SCCM funktsioonid ja võimalused ==<br />
'''Varahaldus (tarkvara ja riistvara inventuur)'''<br> <br />
Peale kasutusinfo kogumist SCCM klientidelt, saab administraator kollektsioonide, päringute ja raportite abil kogutud andmeid vaadata ja analüüsida. Saadud info tulemusel on administraatoril ja organisatsioonil tervikuna võimalik:<br> <br />
* jälgida kui palju ja millist tarkvara on paigaldatud organisatsiooni arvutitesse, millistesse arvutitesse ja kui palju kasutajad tegelikult seda tarkvara kasutavad.<br> <br />
* saada ülevaadet, kui palju ja millist tarkvara on vaja litsentseerida, kui jõuab kätte litsentsilepingute uuendamise aeg. <br> <br />
* monitoorida tarkvara kasutusaktiivsust – mille tulemusel võib selguda, et teatud tarkvara kasutatakse haruharva, mis võib viia otsuseni loobuda selle tarkvara kasutusest ja litsentseerimisest või hoopis loobuda tarkvara paigaldamisest arvutitesse ning pakkuda seda virtuaalrakendusena.<br> <br />
* saada ülevaadet organisatsiooni arvutite ja serverite riistvarast, millest võib selguda, millised arvutid või serverid vajavad väljavahetamist või uuendamist.<br />
[[Image:Scrn-viz-asset-lg.jpg]]<br><br />
''Raportite ülevaade''<br />
<br />
<br />
'''Takvara uuenduste ja turvapaikade haldus'''<br><br />
SCCMiga saavad administraatorid uuendada tarkvara ja paigaldada turvapaikasid nii Microsofti kui ka kolmandate osapoolte tarkvarale, samuti organisatsiooni enda loodud spets.tarkvarale. Uuendada riistvara draivereid ja süsteemi BIOS-e erinevatel seadmetel – sealhulgas lauaarvutitel, sülearvutitel, serveritel ja mobiilsetel seadmetel. Koostöös Virtual Machine Manageriga (VMM) on võimalik kõike eelnevat teha nii füüsilises kui virutaalsees keskkonnas.<br><br />
Tarkvara uuenduste haldus on ehitatud Windows Software Update Services (WSUS) baasil, mis on ajapikku testitud ning eraldi süsteemina leidnud laialdast kasutust ning süsteemi administraatorite seas tunnustust. Selline integratsioon parandab oluliselt tarkvara uuenduste ja turvapaikade paigaldamise kiirust ja efektiivsust ennetades sellisel moel turvaintsidentide teket. <br />
[[Image:Scrn-track-updates-lg.jpg]]<br><br />
''Ülevaade tarkvara uuenduste seisust''<br />
<br />
<br />
'''Tarkvara keskne paigaldamine'''<br><br />
SCCM keskne tarkvara paigaldamine lihtsustab suurel määral füüsiliste ja virtuaalsete rakenduste levitamist lauaarvutitele, serveritele, sülearvutitele ja mobiilsetele seadmetele suures organisatsioonis. Automatiseerides tarkvara levitamist SCCM abil, ei ole enam vajadust ebaefektiivse ja vigaderohke käsitsi tarkvara ja tarkvara uuenduste paigaldamise järele. Administraatorid saavad keskselt määrata ja seadistada kuidas ja millal ühe või teise rakenduse paigaldamine käivitatakse klientseadmel, ilma, et kasutaja peaks sekkuma sellesse protsessi.<br> SCCM kasutab tarkvara paigaldamiseks tarkvara paketeerimist. Paketid sisaldavad endas programme käivitavaid käske, mis ütlevad SCCM kliendile milline käivitav fail on vaja käima tõmmata. Üks pakett võib sisaldada mitut programmi ja igat üht neist on võimalik jooksutada eraldi ja erinevalt. Samuti võivad paketid sisaldada käsuridasid mis käivitavad juba installitud ja olemasolevaid faile kliendiseadmetes. Reklaamimine (Advertisement) on SCCM-i mõistes tegevus, mille tulemusel hõigatakse võrgus asuvatele SCCM klientidele välja, et „teile on nüüd kättesaadav uus pakett paigaldamiseks“. Reklaam määrab ära milliste seadme- või tarkvarakollektsioonide pihta peab üks või teine tarkvara või pakett minema. Kogu tarkvara levitamise ja paigaldamise edenemist saab administraator mugavalt ja visualiseeritult jälgida SCCM konsoolilt kasutades nii eelseadistatud kui ise loodud Dashboard’i vaateid.<br />
[[Image:scrn-cons-view-lg.jpg]]<br><br />
''Dashboardi koondatud vaade tarkvara paigaldamise edenemisest''<br />
<br />
'''Operatsioonisüsteemi paigaldamine'''<br />
Operatsioonisüsteemide (OS) paigaldamised on väga keerulised. SCCM pakub administraatoritele automatiseeritud lahendusi eelseadistatud OS-ide täisautomaatseks paigalduseks suurele arvuti- ja serveripargile, ilma et keegi (kasutaja, administraator, helpdesk) peaks sellesse protsessi koha peal sekkuma.<br><br />
OS tõmmiste (images) majandamine on kogu aeg olnud Windows OS-ide puhul keeruline ja väljakutseid pakkuv ülesanne. SCCM pakub Windows-põhiste süsteemide majandamiseks WIM tõmmiste formaati, mis on sõltumatud seni peavalu tekitanud HAL probleemidest. See võimaldab vähendada tõmmiste arvu, kuna on sõltumatu riistvaralisest või asukohapõhisest seadistusest. Sisuliselt on võimalik terve organisatsiooni peale hakkama saada ka ühe tõmmisega iga OS-i kohta. Seda võimaldab SCCM-is juurde tulnud riistvara draiverite haldus, mis on nüüd eraldatud tõmmiste paigaldusest. Eraldi hallatav draiverite kataloog võimaldab administraatoritel dünaamilist draiverite paigaldust OS-i paigalduse protsessi käigus. <br><br />
Üks oluline juurde lisandunud omadus OS paigalduse automatiseerimisel on järjestik-tegevused (Task Sequences). OS paigaldamine kujutab endast sisuliselt tegevuste kogumikku. Task Sequence’ing kasutab ära kõiki SCCM-is esindatud võimalusi. Muuhulgas on toetatud võimalused nii online(üle võrgu) kui offline (väliselt meedialt) paigalduseks, kohapealseks migreerimiseks (kasutaja seadistused säilitatakse OS vahetumisel), OEM versioonide paigalduseks jpm. <br><br />
[[Image:scrn-multi-steps-lg.jpg]]<br><br />
''Task Squence konsool defineeritud taskidega''<br />
<br />
==Autor==<br />
Andres Pelešev AK32<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=System_Center_Configuration_Manager&diff=8566System Center Configuration Manager2010-05-02T11:57:32Z<p>Apelesev: /* SCCM funktsioonid ja võimalused */</p>
<hr />
<div>''Ei ole lõplik versioon, referaat on töös ja täiendamisel.''<br />
== Sissejuhatus ==<br />
'''System Center Configuration Manager''' (SCCM) on Microsofti poolt toodetud süsteemihaldustarkvara mis võimaldab Windows põhiste suurte arvutisüsteemide (arvutid ja serverid) haldust. Muuhulgas pakub System Center Configuration Manager järgmiseid võimalusi: kaughaldus (remonte control), turvapaikade haldus (patch management), tarkvara pakettide paigaldamine (software distribution), operatsiooni süsteemi paigaldus (OS deployment), võrgupääsu kontroll (network access protecton), riistvara ja tarkvarapõhine inventuur. Configuration Manager kuulub System Center tooteperekonda, kuhu kuuluvad muuhulgas sellised tooted nagu Operations Manager, Data Protection Manager, Virtual Server Manager, Service Center.<br />
<br />
== Ajalugu ==<br />
Varasemalt oli SCCM tuntud '''Systems Management Server''' (SMS) tootena. SMS-i puhul eristatakse peamiselt 3 arenguetappi. Toote versioonis 1.x oli haldusserveri poolt hallatavaks skoobiks e. saidiks (ingl.k. ''site'') NT domeen. Alates 2.0 versioonist lülitus saidi paradigma ümber võrkude grupile, mida sai koos hallata. Alates SMS 2003 ilmumisest, oli võimalik saidiks määrata kas üks või mitu Active Directory’t. Enimkasutatav funktsionaalsus tollal oli tarkvarapakettide keskne paigaldus ning inventuuride haldus, mis sisaldas nii tarkvara kui riistvara inventuuri. Suurim erinevus v 2.0 ja SMS 2003 vahel oli laiendatud funktsionaalsusega kliendi (Advanced Client) rakendamine, mis võimaldas palju paindlikumat haldust, eriti sülearvutite osas, mis võisid sattuda suure ettevõtte erinevatesse võrkudesse ning võtta ühendust lähimate Management Point'idega.<br />
2007-l aastal tuli välja SMS 2003 edasiarendus Configuration Manager, milles oli tugevasti edasi arendatud op.süsteemide massilise paigalduse funktsionaalsust, lisandusid uued funktsioonid nagu Desired Configuration Management ja Netwok Access Control. Lisaks, muutus ka halduskonsool, mis põhines Management Console v.3 -l.<br />
<br />
== Versioonide ilmumise kronoloogia ==<br />
<br />
Systems Management Server (SMS) 1.0 1994<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.1 1995<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.2 1996<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2.0 1999<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 2003<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 R2 2006<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007 2007<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP1 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R2 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP2 2009<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R3 2010 <br><br />
<br />
== SCCM funktsioonid ja võimalused ==<br />
'''Varahaldus (tarkvara ja riistvara inventuur)'''<br> <br />
Peale kasutusinfo kogumist SCCM klientidelt, saab administraator kollektsioonide, päringute ja raportite abil kogutud andmeid vaadata ja analüüsida. Saadud info tulemusel on administraatoril ja organisatsioonil tervikuna võimalik:<br> <br />
* jälgida kui palju ja millist tarkvara on paigaldatud organisatsiooni arvutitesse, millistesse arvutitesse ja kui palju kasutajad tegelikult seda tarkvara kasutavad.<br> <br />
* saada ülevaadet, kui palju ja millist tarkvara on vaja litsentseerida, kui jõuab kätte litsentsilepingute uuendamise aeg. <br> <br />
* monitoorida tarkvara kasutusaktiivsust – mille tulemusel võib selguda, et teatud tarkvara kasutatakse haruharva, mis võib viia otsuseni loobuda selle tarkvara kasutusest ja litsentseerimisest või hoopis loobuda tarkvara paigaldamisest arvutitesse ning pakkuda seda virtuaalrakendusena.<br> <br />
* saada ülevaadet organisatsiooni arvutite ja serverite riistvarast, millest võib selguda, millised arvutid või serverid vajavad väljavahetamist või uuendamist.<br />
[[Image:Scrn-viz-asset-lg.jpg]]<br><br />
''Raportite ülevaade''<br />
<br />
<br />
'''Takvara uuenduste ja turvapaikade haldus'''<br><br />
SCCMiga saavad administraatorid uuendada tarkvara ja paigaldada turvapaikasid nii Microsofti kui ka kolmandate osapoolte tarkvarale, samuti organisatsiooni enda loodud spets.tarkvarale. Uuendada riistvara draivereid ja süsteemi BIOS-e erinevatel seadmetel – sealhulgas lauaarvutitel, sülearvutitel, serveritel ja mobiilsetel seadmetel. Koostöös Virtual Machine Manageriga (VMM) on võimalik kõike eelnevat teha nii füüsilises kui virutaalsees keskkonnas.<br><br />
Tarkvara uuenduste haldus on ehitatud Windows Software Update Services (WSUS) baasil, mis on ajapikku testitud ning eraldi süsteemina leidnud laialdast kasutust ning süsteemi administraatorite seas tunnustust. Selline integratsioon parandab oluliselt tarkvara uuenduste ja turvapaikade paigaldamise kiirust ja efektiivsust ennetades sellisel moel turvaintsidentide teket. <br />
[[Image:Scrn-track-updates-lg.jpg]]<br><br />
''Ülevaade tarkvara uuenduste seisust''<br />
<br />
<br />
'''Tarkvara keskne paigaldamine'''<br><br />
SCCM keskne tarkvara paigaldamine lihtsustab suurel määral füüsiliste ja virtuaalsete rakenduste levitamist lauaarvutitele, serveritele, sülearvutitele ja mobiilsetele seadmetele suures organisatsioonis. Automatiseerides tarkvara levitamist SCCM abil, ei ole enam vajadust ebaefektiivse ja vigaderohke käsitsi tarkvara ja tarkvara uuenduste paigaldamise järele. Administraatorid saavad keskselt määrata ja seadistada kuidas ja millal ühe või teise rakenduse paigaldamine käivitatakse klientseadmel, ilma, et kasutaja peaks sekkuma sellesse protsessi.<br> SCCM kasutab tarkvara paigaldamiseks tarkvara paketeerimist. Paketid sisaldavad endas programme käivitavaid käske, mis ütlevad SCCM kliendile milline käivitav fail on vaja käima tõmmata. Üks pakett võib sisaldada mitut programmi ja igat üht neist on võimalik jooksutada eraldi ja erinevalt. Samuti võivad paketid sisaldada käsuridasid mis käivitavad juba installitud ja olemasolevaid faile kliendiseadmetes. Reklaamimine (Advertisement) on SCCM-i mõistes tegevus, mille tulemusel hõigatakse võrgus asuvatele SCCM klientidele välja, et „teile on nüüd kättesaadav uus pakett paigaldamiseks“. Reklaam määrab ära milliste seadme- või tarkvarakollektsioonide pihta peab üks või teine tarkvara või pakett minema. Kogu tarkvara levitamise ja paigaldamise edenemist saab administraator mugavalt ja visualiseeritult jälgida SCCM konsoolilt kasutades nii eelseadistatud kui ise loodud Dashboard’i vaateid.<br />
[[Image:scrn-cons-view-lg.jpg]]<br><br />
''Dashboardi koondatud vaade tarkvara paigaldamise edenemisest''<br />
<br />
'''Operatsioonisüsteemi paigaldamine'''<br />
Operatsioonisüsteemide (OS) paigaldamised on väga keerulised. SCCM pakub administraatoritele automatiseeritud lahendusi eelseadistatud OS-ide täisautomaatseks paigalduseks suurele arvuti- ja serveripargile, ilma et keegi (kasutaja, administraator, helpdesk) peaks sellesse protsessi koha peal sekkuma.<br><br />
OS tõmmiste (images) majandamine on kogu aeg olnud Windows OS-ide puhul keeruline ja väljakutseid pakkuv ülesanne. SCCM pakub Windows-põhiste süsteemide majandamiseks WIM tõmmiste formaati, mis on sõltumatud seni peavalu tekitanud HAL probleemidest. See võimaldab vähendada tõmmiste arvu, kuna on sõltumatu riistvaralisest või asukohapõhisest seadistusest. Sisuliselt on võimalik terve organisatsiooni peale hakkama saada ka ühe tõmmisega iga OS-i kohta. Seda võimaldab SCCM-is juurde tulnud riistvara draiverite haldus, mis on nüüd eraldatud tõmmiste paigaldusest. Eraldi hallatav draiverite kataloog, võimaldab administraatoritel dünaamilist MS dravierite või kolmanda osapoole tootjate draiverite paigaldust OS paigalduse protsessi ajal. <br><br />
Üks oluline omadus OS paigalduse automatiseerimisel on järjestik-tegevused (Task Sequences). OS paigaldamine kujutab endast taskide kogumikku. Task Sequence’ing kasutab ära kõiki SCCM-is esindatud võimalusi ning Muuhulgas on toetatud võimalused nii online(üle võrgu) kui offline (väliselt meedialt) paigladuseks, kohapealseks migreerimiseks (kasutaja seadistused säilitatakse OS vahetumisel), OEM versioonide paigalduseks jpm. <br><br />
[[Image:scrn-multi-steps-lg.jpg]]<br><br />
''Task Squence konsool defineeritud taskidega''<br />
<br />
==Autor==<br />
Andres Pelešev AK32<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Scrn-multi-steps-lg.jpg&diff=8565File:Scrn-multi-steps-lg.jpg2010-05-02T11:56:37Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div></div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=System_Center_Configuration_Manager&diff=8564System Center Configuration Manager2010-05-02T11:56:04Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div>''Ei ole lõplik versioon, referaat on töös ja täiendamisel.''<br />
== Sissejuhatus ==<br />
'''System Center Configuration Manager''' (SCCM) on Microsofti poolt toodetud süsteemihaldustarkvara mis võimaldab Windows põhiste suurte arvutisüsteemide (arvutid ja serverid) haldust. Muuhulgas pakub System Center Configuration Manager järgmiseid võimalusi: kaughaldus (remonte control), turvapaikade haldus (patch management), tarkvara pakettide paigaldamine (software distribution), operatsiooni süsteemi paigaldus (OS deployment), võrgupääsu kontroll (network access protecton), riistvara ja tarkvarapõhine inventuur. Configuration Manager kuulub System Center tooteperekonda, kuhu kuuluvad muuhulgas sellised tooted nagu Operations Manager, Data Protection Manager, Virtual Server Manager, Service Center.<br />
<br />
== Ajalugu ==<br />
Varasemalt oli SCCM tuntud '''Systems Management Server''' (SMS) tootena. SMS-i puhul eristatakse peamiselt 3 arenguetappi. Toote versioonis 1.x oli haldusserveri poolt hallatavaks skoobiks e. saidiks (ingl.k. ''site'') NT domeen. Alates 2.0 versioonist lülitus saidi paradigma ümber võrkude grupile, mida sai koos hallata. Alates SMS 2003 ilmumisest, oli võimalik saidiks määrata kas üks või mitu Active Directory’t. Enimkasutatav funktsionaalsus tollal oli tarkvarapakettide keskne paigaldus ning inventuuride haldus, mis sisaldas nii tarkvara kui riistvara inventuuri. Suurim erinevus v 2.0 ja SMS 2003 vahel oli laiendatud funktsionaalsusega kliendi (Advanced Client) rakendamine, mis võimaldas palju paindlikumat haldust, eriti sülearvutite osas, mis võisid sattuda suure ettevõtte erinevatesse võrkudesse ning võtta ühendust lähimate Management Point'idega.<br />
2007-l aastal tuli välja SMS 2003 edasiarendus Configuration Manager, milles oli tugevasti edasi arendatud op.süsteemide massilise paigalduse funktsionaalsust, lisandusid uued funktsioonid nagu Desired Configuration Management ja Netwok Access Control. Lisaks, muutus ka halduskonsool, mis põhines Management Console v.3 -l.<br />
<br />
== Versioonide ilmumise kronoloogia ==<br />
<br />
Systems Management Server (SMS) 1.0 1994<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.1 1995<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.2 1996<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2.0 1999<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 2003<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 R2 2006<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007 2007<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP1 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R2 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP2 2009<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R3 2010 <br><br />
<br />
== SCCM funktsioonid ja võimalused ==<br />
'''Varahaldus (tarkvara ja riistvara inventuur)'''<br> <br />
Peale kasutusinfo kogumist SCCM klientidelt, saab administraator kollektsioonide, päringute ja raportite abil kogutud andmeid vaadata ja analüüsida. Saadud info tulemusel on administraatoril ja organisatsioonil tervikuna võimalik:<br> <br />
* jälgida kui palju ja millist tarkvara on paigaldatud organisatsiooni arvutitesse, millistesse arvutitesse ja kui palju kasutajad tegelikult seda tarkvara kasutavad.<br> <br />
* saada ülevaadet, kui palju ja millist tarkvara on vaja litsentseerida, kui jõuab kätte litsentsilepingute uuendamise aeg. <br> <br />
* monitoorida tarkvara kasutusaktiivsust – mille tulemusel võib selguda, et teatud tarkvara kasutatakse haruharva, mis võib viia otsuseni loobuda selle tarkvara kasutusest ja litsentseerimisest või hoopis loobuda tarkvara paigaldamisest arvutitesse ning pakkuda seda virtuaalrakendusena.<br> <br />
* saada ülevaadet organisatsiooni arvutite ja serverite riistvarast, millest võib selguda, millised arvutid või serverid vajavad väljavahetamist või uuendamist.<br />
[[Image:Scrn-viz-asset-lg.jpg]]<br><br />
''Raportite ülevaade''<br />
<br />
<br />
'''Takvara uuenduste ja turvapaikade haldus'''<br><br />
SCCMiga saavad administraatorid uuendada tarkvara ja paigaldada turvapaikasid nii Microsofti kui ka kolmandate osapoolte tarkvarale, samuti organisatsiooni enda loodud spets.tarkvarale. Uuendada riistvara draivereid ja süsteemi BIOS-e erinevatel seadmetel – sealhulgas lauaarvutitel, sülearvutitel, serveritel ja mobiilsetel seadmetel. Koostöös Virtual Machine Manageriga (VMM) on võimalik kõike eelnevat teha nii füüsilises kui virutaalsees keskkonnas.<br><br />
Tarkvara uuenduste haldus on ehitatud Windows Software Update Services (WSUS) baasil, mis on ajapikku testitud ning eraldi süsteemina leidnud laialdast kasutust ning süsteemi administraatorite seas tunnustust. Selline integratsioon parandab oluliselt tarkvara uuenduste ja turvapaikade paigaldamise kiirust ja efektiivsust ennetades sellisel moel turvaintsidentide teket. <br />
[[Image:Scrn-track-updates-lg.jpg]]<br><br />
''Ülevaade tarkvara uuenduste seisust''<br />
<br />
<br />
'''Tarkvara keskne paigaldamine'''<br><br />
SCCM keskne tarkvara paigaldamine lihtsustab suurel määral füüsiliste ja virtuaalsete rakenduste levitamist lauaarvutitele, serveritele, sülearvutitele ja mobiilsetele seadmetele suures organisatsioonis. Automatiseerides tarkvara levitamist SCCM abil, ei ole enam vajadust ebaefektiivse ja vigaderohke käsitsi tarkvara ja tarkvara uuenduste paigaldamise järele. Administraatorid saavad keskselt määrata ja seadistada kuidas ja millal ühe või teise rakenduse paigaldamine käivitatakse klientseadmel, ilma, et kasutaja peaks sekkuma sellesse protsessi.<br> SCCM kasutab tarkvara paigaldamiseks tarkvara paketeerimist. Paketid sisaldavad endas programme käivitavaid käske, mis ütlevad SCCM kliendile milline käivitav fail on vaja käima tõmmata. Üks pakett võib sisaldada mitut programmi ja igat üht neist on võimalik jooksutada eraldi ja erinevalt. Samuti võivad paketid sisaldada käsuridasid mis käivitavad juba installitud ja olemasolevaid faile kliendiseadmetes. Reklaamimine (Advertisement) on SCCM-i mõistes tegevus, mille tulemusel hõigatakse võrgus asuvatele SCCM klientidele välja, et „teile on nüüd kättesaadav uus pakett paigaldamiseks“. Reklaam määrab ära milliste seadme- või tarkvarakollektsioonide pihta peab üks või teine tarkvara või pakett minema. Kogu tarkvara levitamise ja paigaldamise edenemist saab administraator mugavalt ja visualiseeritult jälgida SCCM konsoolilt kasutades nii eelseadistatud kui ise loodud Dashboard’i vaateid.<br />
[[Image:scrn-cons-view-lg.jpg]]<br><br />
''Dashboardi koondatud vaade tarkvara paigaldamise edenemisest''<br />
<br />
'''Operatsioonisüsteemi paigaldamine'''<br />
Operatsioonisüsteemide (OS) paigaldamised on väga keerulised. SCCM pakub administraatoritele automatiseeritud lahendusi eelseadistatud OS-ide täisautomaatseks paigalduseks suurele arvuti- ja serveripargile, ilma et keegi (kasutaja, administraator, helpdesk) peaks sellesse protsessi koha peal sekkuma.<br><br />
OS tõmmiste (images) majandamine on kogu aeg olnud Windows OS-ide puhul keeruline ja väljakutseid pakkuv ülesanne. SCCM pakub Windows-põhiste süsteemide majandamiseks WIM tõmmiste formaati, mis on sõltumatud seni peavalu tekitanud HAL probleemidest. See võimaldab vähendada tõmmiste arvu, kuna on sõltumatu riistvaralisest või asukohapõhisest seadistusest. Sisuliselt on võimalik terve organisatsiooni peale hakkama saada ka ühe tõmmisega iga OS-i kohta. Seda võimaldab SCCM-is juurde tulnud riistvara draiverite haldus, mis on nüüd eraldatud tõmmiste paigaldusest. Eraldi hallatav draiverite kataloog, võimaldab administraatoritel dünaamilist MS dravierite või kolmanda osapoole tootjate draiverite paigaldust OS paigalduse protsessi ajal. <br><br />
Üks oluline omadus OS paigalduse automatiseerimisel on järjestik-tegevused (Task Sequences). OS paigaldamine kujutab endast taskide kogumikku. Task Sequence’ing kasutab ära kõiki SCCM-is esindatud võimalusi ning Muuhulgas on toetatud võimalused nii online(üle võrgu) kui offline (väliselt meedialt) paigladuseks, kohapealseks migreerimiseks (kasutaja seadistused säilitatakse OS vahetumisel), OEM versioonide paigalduseks jpm. <br><br />
[[Image:scrn-multi-steps-lg.jpg]]<br><br />
''Task Squence konsooli vaade koos defineeritud taskidega''<br />
<br />
<br />
==Autor==<br />
Andres Pelešev AK32<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=System_Center_Configuration_Manager&diff=8559System Center Configuration Manager2010-05-02T09:55:10Z<p>Apelesev: /* SCCM funktsioonid ja võimalused */</p>
<hr />
<div>''Ei ole lõplik versioon, referaat on töös ja täiendamisel.''<br />
== Sissejuhatus ==<br />
'''System Center Configuration Manager''' (SCCM) on Microsofti poolt toodetud süsteemihaldustarkvara mis võimaldab Windows põhiste suurte arvutisüsteemide (arvutid ja serverid) haldust. Muuhulgas pakub System Center Configuration Manager järgmiseid võimalusi: kaughaldus (remonte control), turvapaikade haldus (patch management), tarkvara pakettide paigaldamine (software distribution), operatsiooni süsteemi paigaldus (OS deployment), võrgupääsu kontroll (network access protecton), riistvara ja tarkvarapõhine inventuur. Configuration Manager kuulub System Center tooteperekonda, kuhu kuuluvad muuhulgas sellised tooted nagu Operations Manager, Data Protection Manager, Virtual Server Manager, Service Center.<br />
<br />
== Ajalugu ==<br />
Varasemalt oli SCCM tuntud '''Systems Management Server''' (SMS) tootena. SMS-i puhul eristatakse peamiselt 3 arenguetappi. Toote versioonis 1.x oli haldusserveri poolt hallatavaks skoobiks e. saidiks (ingl.k. ''site'') NT domeen. Alates 2.0 versioonist lülitus saidi paradigma ümber võrkude grupile, mida sai koos hallata. Alates SMS 2003 ilmumisest, oli võimalik saidiks määrata kas üks või mitu Active Directory’t. Enimkasutatav funktsionaalsus tollal oli tarkvarapakettide keskne paigaldus ning inventuuride haldus, mis sisaldas nii tarkvara kui riistvara inventuuri. Suurim erinevus v 2.0 ja SMS 2003 vahel oli laiendatud funktsionaalsusega kliendi (Advanced Client) rakendamine, mis võimaldas palju paindlikumat haldust, eriti sülearvutite osas, mis võisid sattuda suure ettevõtte erinevatesse võrkudesse ning võtta ühendust lähimate Management Point'idega.<br />
2007-l aastal tuli välja SMS 2003 edasiarendus Configuration Manager, milles oli tugevasti edasi arendatud op.süsteemide massilise paigalduse funktsionaalsust, lisandusid uued funktsioonid nagu Desired Configuration Management ja Netwok Access Control. Lisaks, muutus ka halduskonsool, mis põhines Management Console v.3 -l.<br />
<br />
== Versioonide ilmumise kronoloogia ==<br />
<br />
Systems Management Server (SMS) 1.0 1994<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.1 1995<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.2 1996<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2.0 1999<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 2003<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 R2 2006<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007 2007<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP1 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R2 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP2 2009<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R3 2010 <br><br />
<br />
== SCCM funktsioonid ja võimalused ==<br />
'''Varahaldus (tarkvara ja riistvara inventuur)'''<br> <br />
Peale kasutusinfo kogumist SCCM klientidelt, saab administraator kollektsioonide, päringute ja raportite abil kogutud andmeid vaadata ja analüüsida. Saadud info tulemusel on administraatoril ja organisatsioonil tervikuna võimalik:<br> <br />
* jälgida kui palju ja millist tarkvara on paigaldatud organisatsiooni arvutitesse, millistesse arvutitesse ja kui palju kasutajad tegelikult seda tarkvara kasutavad.<br> <br />
* saada ülevaadet, kui palju ja millist tarkvara on vaja litsentseerida, kui jõuab kätte litsentsilepingute uuendamise aeg. <br> <br />
* monitoorida tarkvara kasutusaktiivsust – mille tulemusel võib selguda, et teatud tarkvara kasutatakse haruharva, mis võib viia otsuseni loobuda selle tarkvara kasutusest ja litsentseerimisest või hoopis loobuda tarkvara paigaldamisest arvutitesse ning pakkuda seda virtuaalrakendusena.<br> <br />
* saada ülevaadet organisatsiooni arvutite ja serverite riistvarast, millest võib selguda, millised arvutid või serverid vajavad väljavahetamist või uuendamist.<br />
[[Image:Scrn-viz-asset-lg.jpg]]<br><br />
''Raportite ülevaade''<br />
<br />
<br />
'''Takvara uuenduste ja turvapaikade haldus'''<br><br />
SCCMiga saavad administraatorid uuendada tarkvara ja paigaldada turvapaikasid nii Microsofti kui ka kolmandate osapoolte tarkvarale, samuti organisatsiooni enda loodud spets.tarkvarale. Uuendada riistvara draivereid ja süsteemi BIOS-e erinevatel seadmetel – sealhulgas lauaarvutitel, sülearvutitel, serveritel ja mobiilsetel seadmetel. Koostöös Virtual Machine Manageriga (VMM) on võimalik kõike eelnevat teha nii füüsilises kui virutaalsees keskkonnas.<br><br />
Tarkvara uuenduste haldus on ehitatud Windows Software Update Services (WSUS) baasil, mis on ajapikku testitud ning eraldi süsteemina leidnud laialdast kasutust ning süsteemi administraatorite seas tunnustust. Selline integratsioon parandab oluliselt tarkvara uuenduste ja turvapaikade paigaldamise kiirust ja efektiivsust ennetades sellisel moel turvaintsidentide teket. <br />
[[Image:Scrn-track-updates-lg.jpg]]<br><br />
''Ülevaade tarkvara uuenduste seisust''<br />
<br />
<br />
'''Tarkvara keskne paigaldamine'''<br><br />
SCCM keskne tarkvara paigaldamine lihtsustab suurel määral füüsiliste ja virtuaalsete rakenduste levitamist lauaarvutitele, serveritele, sülearvutitele ja mobiilsetele seadmetele suures organisatsioonis. Automatiseerides tarkvara levitamist SCCM abil, ei ole enam vajadust ebaefektiivse ja vigaderohke käsitsi tarkvara ja tarkvara uuenduste paigaldamise järele. Administraatorid saavad keskselt määrata ja seadistada kuidas ja millal ühe või teise rakenduse paigaldamine käivitatakse klientseadmel, ilma, et kasutaja peaks sekkuma sellesse protsessi.<br> SCCM kasutab tarkvara paigaldamiseks tarkvara paketeerimist. Paketid sisaldavad endas programme käivitavaid käske, mis ütlevad SCCM kliendile milline käivitav fail on vaja käima tõmmata. Üks pakett võib sisaldada mitut programmi ja igat üht neist on võimalik jooksutada eraldi ja erinevalt. Samuti võivad paketid sisaldada käsuridasid mis käivitavad juba installitud ja olemasolevaid faile kliendiseadmetes. Reklaamimine (Advertisement) on SCCM-i mõistes tegevus, mille tulemusel hõigatakse võrgus asuvatele SCCM klientidele välja, et „teile on nüüd kättesaadav uus pakett paigaldamiseks“. Reklaam määrab ära milliste seadme- või tarkvarakollektsioonide pihta peab üks või teine tarkvara või pakett minema. Kogu tarkvara levitamise ja paigaldamise edenemist saab administraator mugavalt ja visualiseeritult jälgida SCCM konsoolilt kasutades nii eelseadistatud kui ise loodud Dashboard’i vaateid.<br />
[[Image:scrn-cons-view-lg.jpg]]<br><br />
''Dashboardi koondatud vaade tarkvara paigaldamise edenemisest''<br />
<br />
==Autor==<br />
Andres Pelešev AK32<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Scrn-cons-view-lg.jpg&diff=8558File:Scrn-cons-view-lg.jpg2010-05-02T09:15:27Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div></div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=System_Center_Configuration_Manager&diff=8557System Center Configuration Manager2010-05-02T09:15:03Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div>''Ei ole lõplik versioon, referaat on töös ja täiendamisel.''<br />
== Sissejuhatus ==<br />
'''System Center Configuration Manager''' (SCCM) on Microsofti poolt toodetud süsteemihaldustarkvara mis võimaldab Windows põhiste suurte arvutisüsteemide (arvutid ja serverid) haldust. Muuhulgas pakub System Center Configuration Manager järgmiseid võimalusi: kaughaldus (remonte control), turvapaikade haldus (patch management), tarkvara pakettide paigaldamine (software distribution), operatsiooni süsteemi paigaldus (OS deployment), võrgupääsu kontroll (network access protecton), riistvara ja tarkvarapõhine inventuur. Configuration Manager kuulub System Center tooteperekonda, kuhu kuuluvad muuhulgas sellised tooted nagu Operations Manager, Data Protection Manager, Virtual Server Manager, Service Center.<br />
<br />
== Ajalugu ==<br />
Varasemalt oli SCCM tuntud '''Systems Management Server''' (SMS) tootena. SMS-i puhul eristatakse peamiselt 3 arenguetappi. Toote versioonis 1.x oli haldusserveri poolt hallatavaks skoobiks e. saidiks (ingl.k. ''site'') NT domeen. Alates 2.0 versioonist lülitus saidi paradigma ümber võrkude grupile, mida sai koos hallata. Alates SMS 2003 ilmumisest, oli võimalik saidiks määrata kas üks või mitu Active Directory’t. Enimkasutatav funktsionaalsus tollal oli tarkvarapakettide keskne paigaldus ning inventuuride haldus, mis sisaldas nii tarkvara kui riistvara inventuuri. Suurim erinevus v 2.0 ja SMS 2003 vahel oli laiendatud funktsionaalsusega kliendi (Advanced Client) rakendamine, mis võimaldas palju paindlikumat haldust, eriti sülearvutite osas, mis võisid sattuda suure ettevõtte erinevatesse võrkudesse ning võtta ühendust lähimate Management Point'idega.<br />
2007-l aastal tuli välja SMS 2003 edasiarendus Configuration Manager, milles oli tugevasti edasi arendatud op.süsteemide massilise paigalduse funktsionaalsust, lisandusid uued funktsioonid nagu Desired Configuration Management ja Netwok Access Control. Lisaks, muutus ka halduskonsool, mis põhines Management Console v.3 -l.<br />
<br />
== Versioonide ilmumise kronoloogia ==<br />
<br />
Systems Management Server (SMS) 1.0 1994<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.1 1995<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.2 1996<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2.0 1999<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 2003<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 R2 2006<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007 2007<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP1 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R2 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP2 2009<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R3 2010 <br><br />
<br />
== SCCM funktsioonid ja võimalused ==<br />
'''Varahaldus (tarkvara ja riistvara inventuur)'''<br> <br />
Peale kasutusinfo kogumist SCCM klientidelt, saab administraator kollektsioonide, päringute ja raportite abil kogutud andmeid vaadata ja analüüsida. Saadud info tulemusel on administraatoril ja organisatsioonil tervikuna võimalik:<br> <br />
* jälgida kui palju ja millist tarkvara on paigaldatud organisatsiooni arvutitesse, millistesse arvutitesse ja kui palju kasutajad tegelikult seda tarkvara kasutavad.<br> <br />
* saada ülevaadet, kui palju ja millist tarkvara on vaja litsentseerida, kui jõuab kätte litsentsilepingute uuendamise aeg. <br> <br />
* monitoorida tarkvara kasutusaktiivsust – mille tulemusel võib selguda, et teatud tarkvara kasutatakse haruharva, mis võib viia otsuseni loobuda selle tarkvara kasutusest ja litsentseerimisest või hoopis loobuda tarkvara paigaldamisest arvutitesse ning pakkuda seda virtuaalrakendusena.<br> <br />
* saada ülevaadet organisatsiooni arvutite ja serverite riistvarast, millest võib selguda, millised arvutid või serverid vajavad väljavahetamist või uuendamist.<br />
[[Image:Scrn-viz-asset-lg.jpg]]<br />
<br />
'''Takvara uuenduste ja turvapaikade haldus'''<br><br />
SCCMiga saavad administraatorid uuendada tarkvara ja paigaldada turvapaikasid nii Microsofti kui ka kolmandate osapoolte tarkvarale, samuti organisatsiooni enda loodud spets.tarkvarale. Uuendada riistvara draivereid ja süsteemi BIOS-e erinevatel seadmetel – sealhulgas lauaarvutitel, sülearvutitel, serveritel ja mobiilsetel seadmetel. Koostöös Virtual Machine Manageriga (VMM) on võimalik kõike eelnevat teha nii füüsilises kui virutaalsees keskkonnas.<br><br />
Tarkvara uuenduste haldus on ehitatud Windows Software Update Services (WSUS) baasil, mis on ajapikku testitud ning eraldi süsteemina leidnud laialdast kasutust ning süsteemi administraatorite seas tunnustust. Selline integratsioon parandab oluliselt tarkvara uuenduste ja turvapaikade paigaldamise kiirust ja efektiivsust ennetades sellisel moel turvaintsidentide teket. <br />
[[Image:Scrn-track-updates-lg.jpg]]<br />
<br />
'''Tarkvara keskne paigaldamine'''<br><br />
SCCM keskne tarkvara paigaldamine lihtsustab suurel määral füüsiliste ja virtuaalsete rakenduste levitamist lauaarvutitele, serveritele, sülearvutitele ja mobiilsetele seadmetele suures organisatsioonis. Automatiseerides tarkvara levitamist SCCM abil, ei ole enam vajadust ebaefektiivse ja vigaderohke käsitsi tarkvara ja tarkvara uuenduste paigaldamise järele. Administraatorid saavad keskselt määrata ja seadistada kuidas ja millal ühe või teise rakenduse paigaldamine käivitatakse klientseadmel, ilma, et kasutaja peaks sekkuma sellesse protsessi.<br> SCCM kasutab tarkvara paigaldamiseks tarkvara paketeerimist. Paketid sisaldavad endas programme käivitavaid käske, mis ütlevad SCCM kliendile milline käivitav fail on vaja käima tõmmata. Üks pakett võib sisaldada mitut programmi ja igat üht neist on võimalik jooksutada eraldi ja erinevalt. Samuti võivad paketid sisaldada käsuridasid mis käivitavad juba installitud ja olemasolevaid faile kliendiseadmetes. Reklaamimine (Advertisement) on SCCM-i mõistes tegevus, mille tulemusel hõigatakse võrgus asuvatele SCCM klientidele välja, et „teile on nüüd kättesaadav uus pakett paigaldamiseks“. Reklaam määrab ära milliste seadme- või tarkvarakollektsioonide pihta peab üks või teine tarkvara või pakett minema. Kogu tarkvara levitamise ja paigaldamise edenemist saab administraator mugavalt ja visualiseeritult jälgida SCCM konsoolilt kasutades nii eelseadistatud kui ise loodud Dashboard’i vaateid.<br />
[[Image:scrn-cons-view-lg.jpg]]<br />
<br />
==Autor==<br />
Andres Pelešev AK32<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=System_Center_Configuration_Manager&diff=8556System Center Configuration Manager2010-05-02T08:33:20Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div>''Ei ole lõplik versioon, referaat on töös ja täiendamisel.''<br />
== Sissejuhatus ==<br />
'''System Center Configuration Manager''' (SCCM) on Microsofti poolt toodetud süsteemihaldustarkvara mis võimaldab Windows põhiste suurte arvutisüsteemide (arvutid ja serverid) haldust. Muuhulgas pakub System Center Configuration Manager järgmiseid võimalusi: kaughaldus (remonte control), turvapaikade haldus (patch management), tarkvara pakettide paigaldamine (software distribution), operatsiooni süsteemi paigaldus (OS deployment), võrgupääsu kontroll (network access protecton), riistvara ja tarkvarapõhine inventuur. Configuration Manager kuulub System Center tooteperekonda, kuhu kuuluvad muuhulgas sellised tooted nagu Operations Manager, Data Protection Manager, Virtual Server Manager, Service Center.<br />
<br />
== Ajalugu ==<br />
Varasemalt oli SCCM tuntud '''Systems Management Server''' (SMS) tootena. SMS-i puhul eristatakse peamiselt 3 arenguetappi. Toote versioonis 1.x oli haldusserveri poolt hallatavaks skoobiks e. saidiks (ingl.k. ''site'') NT domeen. Alates 2.0 versioonist lülitus saidi paradigma ümber võrkude grupile, mida sai koos hallata. Alates SMS 2003 ilmumisest, oli võimalik saidiks määrata kas üks või mitu Active Directory’t. Enimkasutatav funktsionaalsus tollal oli tarkvarapakettide keskne paigaldus ning inventuuride haldus, mis sisaldas nii tarkvara kui riistvara inventuuri. Suurim erinevus v 2.0 ja SMS 2003 vahel oli laiendatud funktsionaalsusega kliendi (Advanced Client) rakendamine, mis võimaldas palju paindlikumat haldust, eriti sülearvutite osas, mis võisid sattuda suure ettevõtte erinevatesse võrkudesse ning võtta ühendust lähimate Management Point'idega.<br />
2007-l aastal tuli välja SMS 2003 edasiarendus Configuration Manager, milles oli tugevasti edasi arendatud op.süsteemide massilise paigalduse funktsionaalsust, lisandusid uued funktsioonid nagu Desired Configuration Management ja Netwok Access Control. Lisaks, muutus ka halduskonsool, mis põhines Management Console v.3 -l.<br />
<br />
== Versioonide ilmumise kronoloogia ==<br />
<br />
Systems Management Server (SMS) 1.0 1994<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.1 1995<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.2 1996<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2.0 1999<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 2003<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 R2 2006<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007 2007<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP1 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R2 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP2 2009<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R3 2010 <br><br />
<br />
== SCCM funktsioonid ja võimalused ==<br />
'''Varahaldus (tarkvara ja riistvara inventuur)'''<br> <br />
Peale kasutusinfo kogumist SCCM klientidelt, saab administraator kollektsioonide, päringute ja raportite abil kogutud andmeid vaadata ja analüüsida. Saadud info tulemusel on administraatoril ja organisatsioonil tervikuna võimalik:<br> <br />
* jälgida kui palju ja millist tarkvara on paigaldatud organisatsiooni arvutitesse, millistesse arvutitesse ja kui palju kasutajad tegelikult seda tarkvara kasutavad.<br> <br />
* saada ülevaadet, kui palju ja millist tarkvara on vaja litsentseerida, kui jõuab kätte litsentsilepingute uuendamise aeg. <br> <br />
* monitoorida tarkvara kasutusaktiivsust – mille tulemusel võib selguda, et teatud tarkvara kasutatakse haruharva, mis võib viia otsuseni loobuda selle tarkvara kasutusest ja litsentseerimisest või hoopis loobuda tarkvara paigaldamisest arvutitesse ning pakkuda seda virtuaalrakendusena.<br> <br />
* saada ülevaadet organisatsiooni arvutite ja serverite riistvarast, millest võib selguda, millised arvutid või serverid vajavad väljavahetamist või uuendamist.<br />
[[Image:Scrn-viz-asset-lg.jpg]]<br />
<br />
'''Takvara uuenduste ja turvapaikade haldus'''<br><br />
SCCMiga saavad administraatorid uuendada tarkvara ja paigaldada turvapaikasid nii Microsofti kui ka kolmandate osapoolte tarkvarale, samuti organisatsiooni enda loodud spets.tarkvarale. Uuendada riistvara draivereid ja süsteemi BIOS-e erinevatel seadmetel – sealhulgas lauaarvutitel, sülearvutitel, serveritel ja mobiilsetel seadmetel. Koostöös Virtual Machine Manageriga (VMM) on võimalik kõike eelnevat teha nii füüsilises kui virutaalsees keskkonnas.<br><br />
Tarkvara uuenduste haldus on ehitatud Windows Software Update Services (WSUS) baasil, mis on ajapikku testitud ning eraldi süsteemina leidnud laialdast kasutust ning süsteemi administraatorite seas tunnustust. Selline integratsioon parandab oluliselt tarkvara uuenduste ja turvapaikade paigaldamise kiirust ja efektiivsust ennetades sellisel moel turvaintsidentide teket. <br />
[[Image:Scrn-track-updates-lg.jpg]]<br />
<br />
<br />
==Autor==<br />
Andres Pelešev AK32<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Scrn-track-updates-lg.jpg&diff=8555File:Scrn-track-updates-lg.jpg2010-05-02T08:29:48Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div></div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Scrn-viz-asset-lg.jpg&diff=8554File:Scrn-viz-asset-lg.jpg2010-05-02T08:28:42Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div></div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=System_Center_Configuration_Manager&diff=8551System Center Configuration Manager2010-05-01T21:18:49Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div>''Ei ole lõplik versioon, referaat on töös ja täiendamisel.''<br />
== Sissejuhatus ==<br />
'''System Center Configuration Manager''' (SCCM) on Microsofti poolt toodetud süsteemihaldustarkvara mis võimaldab Windows põhiste suurte arvutisüsteemide (arvutid ja serverid) haldust. Muuhulgas pakub System Center Configuration Manager järgmiseid võimalusi: kaughaldus (remonte control), turvapaikade haldus (patch management), tarkvara pakettide paigaldamine (software distribution), operatsiooni süsteemi paigaldus (OS deployment), võrgupääsu kontroll (network access protecton), riistvara ja tarkvarapõhine inventuur. Configuration Manager kuulub System Center tooteperekonda, kuhu kuuluvad muuhulgas sellised tooted nagu Operations Manager, Data Protection Manager, Virtual Server Manager, Service Center.<br />
<br />
== Ajalugu ==<br />
Varasemalt oli SCCM tuntud '''Systems Management Server''' (SMS) tootena. SMS-i puhul eristatakse peamiselt 3 arenguetappi. Toote versioonis 1.x oli haldusserveri poolt hallatavaks skoobiks e. saidiks (ingl.k. ''site'') NT domeen. Alates 2.0 versioonist lülitus saidi paradigma ümber võrkude grupile, mida sai koos hallata. Alates SMS 2003 ilmumisest, oli võimalik saidiks määrata kas üks või mitu Active Directory’t. Enimkasutatav funktsionaalsus tollal oli tarkvarapakettide keskne paigaldus ning inventuuride haldus, mis sisaldas nii tarkvara kui riistvara inventuuri. Suurim erinevus v 2.0 ja SMS 2003 vahel oli laiendatud funktsionaalsusega kliendi (Advanced Client) rakendamine, mis võimaldas palju paindlikumat haldust, eriti sülearvutite osas, mis võisid sattuda suure ettevõtte erinevatesse võrkudesse ning võtta ühendust lähimate Management Point'idega.<br />
2007-l aastal tuli välja SMS 2003 edasiarendus Configuration Manager, milles oli tugevasti edasi arendatud op.süsteemide massilise paigalduse funktsionaalsust, lisandusid uued funktsioonid nagu Desired Configuration Management ja Netwok Access Control. Lisaks, muutus ka halduskonsool, mis põhines Management Console v.3 -l.<br />
<br />
== Versioonide ilmumise kronoloogia ==<br />
<br />
Systems Management Server (SMS) 1.0 1994<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.1 1995<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.2 1996<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2.0 1999<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 2003<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 R2 2006<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007 2007<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP1 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R2 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP2 2009<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R3 2010 <br><br />
<br />
== SCCM funktsioonid ja võimalused ==<br />
'''Varahaldus (tarkvara ja riistvara inventuur)'''<br> <br />
Peale kasutusinfo kogumist SCCM klientidelt, saab administraator kollektsioonide, päringute ja raportite abil kogutud andmeid vaadata ja analüüsida. Saadud info tulemusel on administraatoril ja organisatsioonil tervikuna võimalik:<br> <br />
* jälgida kui palju ja millist tarkvara on paigaldatud organisatsiooni arvutitesse, millistesse arvutitesse ja kui palju kasutajad tegelikult seda tarkvara kasutavad.<br> <br />
* saada ülevaadet, kui palju ja millist tarkvara on vaja litsentseerida, kui jõuab kätte litsentsilepingute uuendamise aeg. <br> <br />
* monitoorida tarkvara kasutusaktiivsust – mille tulemusel võib selguda, et teatud tarkvara kasutatakse haruharva, mis võib viia otsuseni loobuda selle tarkvara kasutusest ja litsentseerimisest või hoopis loobuda tarkvara paigaldamisest arvutitesse ning pakkuda seda virtuaalrakendusena.<br> <br />
* saada ülevaadet organisatsiooni arvutite ja serverite riistvarast, millest võib selguda, millised arvutid või serverid vajavad väljavahetamist või uuendamist.<br />
<br />
'''Takvara uuenduste ja turvapaikade haldus'''<br><br />
SCCMiga saavad administraatorid uuendada tarkvara ja paigaldada turvapaikasid nii Microsofti kui ka kolmandate osapoolte tarkvarale, samuti organisatsiooni enda loodud spets.tarkvarale. Uuendada riistvara draivereid ja süsteemi BIOS-e erinevatel seadmetel – sealhulgas lauaarvutitel, sülearvutitel, serveritel ja mobiilsetel seadmetel. Koostöös Virtual Machine Manageriga (VMM) on võimalik kõike eelnevat teha nii füüsilises kui virutaalsees keskkonnas.<br><br />
Tarkvara uuenduste haldus on ehitatud Windows Software Update Services (WSUS) baasil, mis on ajapikku testitud ning eraldi süsteemina leidnud laialdast kasutust ning süsteemi administraatorite seas tunnustust. Selline integratsioon parandab oluliselt tarkvara uuenduste ja turvapaikade paigaldamise kiirust ja efektiivsust ennetades sellisel moel turvaintsidentide teket. <br />
<br />
<br />
==Autor==<br />
Andres Pelešev AK32<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=System_Center_Configuration_Manager&diff=8545System Center Configuration Manager2010-05-01T20:51:56Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div>''Ei ole lõplik versioon, referaat on töös ja täiendamisel.''<br />
== Sissejuhatus ==<br />
'''System Center Configuration Manager''' (SCCM) on Microsofti poolt toodetud süsteemihaldustarkvara mis võimaldab Windows põhiste suurte arvutisüsteemide (arvutid ja serverid) haldust. Muuhulgas pakub System Center Configuration Manager järgmiseid võimalusi: kaughaldus (remonte control), turvapaikade haldus (patch management), tarkvara pakettide paigaldamine (software distribution), operatsiooni süsteemi paigaldus (OS deployment), võrgupääsu kontroll (network access protecton), riistvara ja tarkvarapõhine inventuur. Configuration Manager kuulub System Center tooteperekonda, kuhu kuuluvad muuhulgas sellised tooted nagu Operations Manager, Data Protection Manager, Virtual Server Manager, Service Center.<br />
<br />
== Ajalugu ==<br />
Varasemalt oli SCCM tuntud '''Systems Management Server''' (SMS) tootena. SMS-i puhul eristatakse peamiselt 3 arenguetappi. Toote versioonis 1.x oli haldusserveri poolt hallatavaks skoobiks e. saidiks (ingl.k. ''site'') NT domeen. Alates 2.0 versioonist lülitus saidi paradigma ümber võrkude grupile, mida sai koos hallata. Alates SMS 2003 ilmumisest, oli võimalik saidiks määrata kas üks või mitu Active Directory’t. Enimkasutatav funktsionaalsus tollal oli tarkvarapakettide keskne paigaldus ning inventuuride haldus, mis sisaldas nii tarkvara kui riistvara inventuuri. Suurim erinevus v 2.0 ja SMS 2003 vahel oli laiendatud funktsionaalsusega kliendi (Advanced Client) rakendamine, mis võimaldas palju paindlikumat haldust, eriti sülearvutite osas, mis võisid sattuda suure ettevõtte erinevatesse võrkudesse ning võtta ühendust lähimate Management Point'idega.<br />
2007-l aastal tuli välja SMS 2003 edasiarendus Configuration Manager, milles oli tugevasti edasi arendatud op.süsteemide massilise paigalduse funktsionaalsust, lisandusid uued funktsioonid nagu Desired Configuration Management ja Netwok Access Control. Lisaks, muutus ka halduskonsool, mis põhines Management Console v.3 -l.<br />
<br />
== Versioonide ilmumise kronoloogia ==<br />
<br />
Systems Management Server (SMS) 1.0 1994<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.1 1995<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.2 1996<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2.0 1999<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 2003<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 R2 2006<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007 2007<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP1 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R2 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP2 2009<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R3 2010 <br><br />
<br />
== SCCM funktsioonid ja võimalused ==<br />
'''Varahaldus (tarkvara ja riistvara inventuur)'''<br> <br />
Peale kasutusinfo kogumist SCCM klientidelt, saab administraator kollektsioonide, päringute ja raportite abil kogutud andmeid vaadata ja analüüsida. Saadud info tulemusel on administraatoril ja organisatsioonil tervikuna võimalik:<br> <br />
* jälgida kui palju ja millist tarkvara on paigaldatud organisatsiooni arvutitesse, millistesse arvutitesse ja kui palju kasutajad tegelikult seda tarkvara kasutavad.<br> <br />
* saada ülevaadet, kui palju ja millist tarkvara on vaja litsentseerida, kui jõuab kätte litsentsilepingute uuendamise aeg. <br> <br />
* monitoorida tarkvara kasutusaktiivsust – mille tulemusel võib selguda, et teatud tarkvara kasutatakse haruharva, mis võib viia otsuseni loobuda selle tarkvara kasutusest ja litsentseerimisest või hoopis loobuda tarkvara paigaldamisest arvutitesse ning pakkuda seda virtuaalrakendusena.<br> <br />
* saada ülevaadet organisatsiooni arvutite ja serverite riistvarast, millest võib selguda, millised arvutid või serverid vajavad väljavahetamist või uuendamist.<br />
<br />
'''Takvara uuenduste ja turvapaikade haldus'''<br />
<br />
==Autor==<br />
Andres Pelešev AK32<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=System_Center_Configuration_Manager&diff=8532System Center Configuration Manager2010-05-01T20:13:07Z<p>Apelesev: /* SCCM funktsioonide ja võimekus */</p>
<hr />
<div>''Ei ole lõplik versioon, referaat on töös ja täiendamisel.''<br />
== Sissejuhatus ==<br />
'''System Center Configuration Manager''' (SCCM) on Microsofti poolt toodetud süsteemihaldustarkvara mis võimaldab Windows põhiste suurte arvutisüsteemide (arvutid ja serverid) haldust. Muuhulgas pakub System Center Configuration Manager järgmiseid võimalusi: kaughaldus (remonte control), turvapaikade haldus (patch management), tarkvara pakettide paigaldamine (software distribution), operatsiooni süsteemi paigaldus (OS deployment), võrgupääsu kontroll (network access protecton), riistvara ja tarkvarapõhine inventuur. Configuration Manager kuulub System Center tooteperekonda, kuhu kuuluvad muuhulgas sellised tooted nagu Operations Manager, Data Protection Manager, Virtual Server Manager, Service Center.<br />
<br />
== Ajalugu ==<br />
Varasemalt oli SCCM tuntud '''Systems Management Server''' (SMS) tootena. SMS-i puhul eristatakse peamiselt 3 arenguetappi. Toote versioonis 1.x oli haldusserveri poolt hallatavaks skoobiks e. saidiks (ingl.k. ''site'') NT domeen. Alates 2.0 versioonist lülitus saidi paradigma ümber võrkude grupile, mida sai koos hallata. Alates SMS 2003 ilmumisest, oli võimalik saidiks määrata kas üks või mitu Active Directory’t. Enimkasutatav funktsionaalsus tollal oli tarkvarapakettide keskne paigaldus ning inventuuride haldus, mis sisaldas nii tarkvara kui riistvara inventuuri. Suurim erinevus v 2.0 ja SMS 2003 vahel oli laiendatud funktsionaalsusega kliendi (Advanced Client) rakendamine, mis võimaldas palju paindlikumat haldust, eriti sülearvutite osas, mis võisid sattuda suure ettevõtte erinevatesse võrkudesse ning võtta ühendust lähimate Management Point'idega.<br />
2007-l aastal tuli välja SMS 2003 edasiarendus Configuration Manager, milles oli tugevasti edasi arendatud op.süsteemide massilise paigalduse funktsionaalsust, lisandusid uued funktsioonid nagu Desired Configuration Management ja Netwok Access Control. Lisaks, muutus ka halduskonsool, mis põhines Management Console v.3 -l.<br />
<br />
== Versioonide ilmumise kronoloogia ==<br />
<br />
Systems Management Server (SMS) 1.0 1994<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.1 1995<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.2 1996<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2.0 1999<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 2003<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 R2 2006<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007 2007<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP1 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R2 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP2 2009<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R3 2010 <br><br />
<br />
== SCCM funktsioonid ja võimalused ==<br />
<br />
==Autor==<br />
Andres Pelešev AK32<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=System_Center_Configuration_Manager&diff=8531System Center Configuration Manager2010-05-01T20:12:36Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div>''Ei ole lõplik versioon, referaat on töös ja täiendamisel.''<br />
== Sissejuhatus ==<br />
'''System Center Configuration Manager''' (SCCM) on Microsofti poolt toodetud süsteemihaldustarkvara mis võimaldab Windows põhiste suurte arvutisüsteemide (arvutid ja serverid) haldust. Muuhulgas pakub System Center Configuration Manager järgmiseid võimalusi: kaughaldus (remonte control), turvapaikade haldus (patch management), tarkvara pakettide paigaldamine (software distribution), operatsiooni süsteemi paigaldus (OS deployment), võrgupääsu kontroll (network access protecton), riistvara ja tarkvarapõhine inventuur. Configuration Manager kuulub System Center tooteperekonda, kuhu kuuluvad muuhulgas sellised tooted nagu Operations Manager, Data Protection Manager, Virtual Server Manager, Service Center.<br />
<br />
== Ajalugu ==<br />
Varasemalt oli SCCM tuntud '''Systems Management Server''' (SMS) tootena. SMS-i puhul eristatakse peamiselt 3 arenguetappi. Toote versioonis 1.x oli haldusserveri poolt hallatavaks skoobiks e. saidiks (ingl.k. ''site'') NT domeen. Alates 2.0 versioonist lülitus saidi paradigma ümber võrkude grupile, mida sai koos hallata. Alates SMS 2003 ilmumisest, oli võimalik saidiks määrata kas üks või mitu Active Directory’t. Enimkasutatav funktsionaalsus tollal oli tarkvarapakettide keskne paigaldus ning inventuuride haldus, mis sisaldas nii tarkvara kui riistvara inventuuri. Suurim erinevus v 2.0 ja SMS 2003 vahel oli laiendatud funktsionaalsusega kliendi (Advanced Client) rakendamine, mis võimaldas palju paindlikumat haldust, eriti sülearvutite osas, mis võisid sattuda suure ettevõtte erinevatesse võrkudesse ning võtta ühendust lähimate Management Point'idega.<br />
2007-l aastal tuli välja SMS 2003 edasiarendus Configuration Manager, milles oli tugevasti edasi arendatud op.süsteemide massilise paigalduse funktsionaalsust, lisandusid uued funktsioonid nagu Desired Configuration Management ja Netwok Access Control. Lisaks, muutus ka halduskonsool, mis põhines Management Console v.3 -l.<br />
<br />
== Versioonide ilmumise kronoloogia ==<br />
<br />
Systems Management Server (SMS) 1.0 1994<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.1 1995<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.2 1996<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2.0 1999<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 2003<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 R2 2006<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007 2007<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP1 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R2 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP2 2009<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R3 2010 <br><br />
<br />
== SCCM funktsioonide ja võimekus ==<br />
<br />
<br />
==Autor==<br />
Andres Pelešev AK32<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=System_Center_Configuration_Manager&diff=8507System Center Configuration Manager2010-05-01T18:36:44Z<p>Apelesev: /* Ajalugu */</p>
<hr />
<div>== Sissejuhatus ==<br />
'''System Center Configuration Manager''' (SCCM) on Microsofti poolt toodetud süsteemihaldustarkvara mis võimaldab Windows põhiste suurte arvutisüsteemide (arvutid ja serverid) haldust. Muuhulgas pakub System Center Configuration Manager järgmiseid võimalusi: kaughaldus (remonte control), turvapaikade haldus (patch management), tarkvara pakettide paigaldamine (software distribution), operatsiooni süsteemi paigaldus (OS deployment), võrgupääsu kontroll (network access protecton), riistvara ja tarkvarapõhine inventuur. Configuration Manager kuulub System Center tooteperekonda, kuhu kuuluvad muuhulgas sellised tooted nagu Operations Manager, Data Protection Manager, Virtual Server Manager, Service Center.<br />
<br />
== Ajalugu ==<br />
Varasemalt oli SCCM tuntud '''Systems Management Server''' (SMS) tootena. SMS-i puhul eristatakse peamiselt 3 arenguetappi. Toote versioonis 1.x oli haldusserveri poolt hallatavaks skoobiks e. saidiks (ingl.k. ''site'') NT domeen. Alates 2.0 versioonist lülitus saidi paradigma ümber võrkude grupile, mida sai koos hallata. Alates SMS 2003 ilmumisest, oli võimalik saidiks määrata kas üks või mitu Active Directory’t. Enimkasutatav funktsionaalsus tollal oli tarkvarapakettide keskne paigaldus ning inventuuride haldus, mis sisaldas nii tarkvara kui riistvara inventuuri. Suurim erinevus v 2.0 ja SMS 2003 vahel oli laiendatud funktsionaalsusega kliendi (Advanced Client) rakendamine, mis võimaldas palju paindlikumat haldust, eriti sülearvutite osas, mis võisid sattuda suure ettevõtte erinevatesse võrkudesse ning võtta ühendust lähimate Management Point'idega.<br />
2007-l aastal tuli välja SMS 2003 edasiarendus Configuration Manager, milles oli tugevasti edasi arendatud op.süsteemide massilise paigalduse funktsionaalsust, lisandusid uued funktsioonid nagu Desired Configuration Management ja Netwok Access Control. Lisaks, muutus ka halduskonsool, mis põhines Management Console v.3 -l.<br />
<br />
== Versioonide ilmumise kronoloogia ==<br />
<br />
Systems Management Server (SMS) 1.0 1994<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.1 1995<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.2 1996<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2.0 1999<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 2003<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 R2 2006<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007 2007<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP1 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R2 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP2 2009<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R3 2010 <br><br />
<br />
==Autor==<br />
Andres Pelešev AK32<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=System_Center_Configuration_Manager&diff=8496System Center Configuration Manager2010-05-01T18:18:51Z<p>Apelesev: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>== Sissejuhatus ==<br />
'''System Center Configuration Manager''' (SCCM) on Microsofti poolt toodetud süsteemihaldustarkvara mis võimaldab Windows põhiste suurte arvutisüsteemide (arvutid ja serverid) haldust. Muuhulgas pakub System Center Configuration Manager järgmiseid võimalusi: kaughaldus (remonte control), turvapaikade haldus (patch management), tarkvara pakettide paigaldamine (software distribution), operatsiooni süsteemi paigaldus (OS deployment), võrgupääsu kontroll (network access protecton), riistvara ja tarkvarapõhine inventuur. Configuration Manager kuulub System Center tooteperekonda, kuhu kuuluvad muuhulgas sellised tooted nagu Operations Manager, Data Protection Manager, Virtual Server Manager, Service Center.<br />
<br />
== Ajalugu ==<br />
Varasemalt oli SCCM tuntud '''Systems Management Server''' (SMS) tootena. SMS-i puhul eristatakse peamiselt 3 arenguetappi. Toote versioonis 1.x oli haldusserveri poolt hallatavaks skoobiks e. saidiks (ingl.k. ''site'') NT domeen. Alates 2.x versioonist lülitus saidi paradigma ümber võrkude grupile, mida sai koos hallata. Alates SMS 2003 ilmumisest, oli võimalik saidiks määrata kas üks või mitu Active Directory’t. Enimkasutatav funktsionaalsus tollal oli tarkvarapakettide keskne paigaldus ning inventuuride haldus, mis sisaldas nii tarkvara kui riistvara inventuuri. Suurim erinevus v 2.x ja SMS 2003 vahel oli laiendatud funktsionaalsusega kliendi (Advanced Client) rakendamine, mis võimaldas palju paindlikumat haldust, eriti sülearvutite osas, mis võisid sattuda suure ettevõtte erinevatesse võrkudesse ning võtta ühendust lähimate Management Point'idega.<br />
2007-l aastal tuli välja SMS 2003 edasiarendus Configuration Manager, milles oli tugevasti edasi arendatud op.süsteemide massilise paigalduse funktsionaalsust, lisandusid uued funktsioonid nagu Desired Configuration Management ja Netwok Access Control. Lisaks, muutus ka halduskonsool, mis põhines Management Console v.3 -l.<br />
<br />
== Versioonide ilmumise kronoloogia ==<br />
<br />
Systems Management Server (SMS) 1.0 1994<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.1 1995<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.2 1996<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2.0 1999<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 2003<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 R2 2006<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007 2007<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP1 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R2 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP2 2009<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R3 2010 <br><br />
<br />
==Autor==<br />
Andres Pelešev AK32<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=System_Center_Configuration_Manager&diff=8491System Center Configuration Manager2010-05-01T17:44:45Z<p>Apelesev: /* Versioonide ilmumise kronoloogia */</p>
<hr />
<div>== Sissejuhatus ==<br />
System Center Configuration Manager (SCCM) on Microsofti poolt toodetud süsteemihaldustarkvara mis võimaldab Windows põhiste suurte arvutisüsteemide haldust. Muuhulgas pakub System Center Configuration Manager järgmiseid võimlusi: kaughaldust (remonte control), turvapaikade haldust (pacth management), tarkvara pakettide levitamist (software distribution), op.süsteemi paigaldust (op.system deployment), võrgupääsu kontrolli (nap), riistvara ja tarkvarapõhist inventuuri. Configuration Manager kuulub System Center tooteperekonda, kuhu kuuluvad muuhulgas sellised tooted nagu Operations Manager, Data Protection Manager, Virtual Server Manager, Service Center jms.<br />
== Ajalugu ==<br />
Varasemalt oli SCCM tuntud '''Systems Management Server''' (SMS) tootena. SMS-i puhul eristatakse peamiselt 3 arenguetappi. Toote versioonis 1.x oli haldusserveri poolt hallatavaks skoobiks e. saidiks (ingl.k. ''site'') NT domeen. Alates 2.x versioonist lülitus saidi paradigma ümber võrkude grupile, mida sai koos hallata. Alates SMS 2003 ilmumisest, oli võimalik saidiks määrata kas üks või mitu Active Directory’t. Enimkasutatav funktsionaalsus tollal oli tarkvarapakettide keskne paigaldus ning inventuuride haldus, mis sisaldas nii tarkvara kui riistvara inventuuri. Suurim erinevus v 2.x ja SMS 2003 vahel oli laiendatud funktsionaalsusega kliendi (Advanced Client) rakendamine, mis võimaldas palju paindlikumat haldust, eriti sülearvutite osas, mis võisid sattuda suure ettevõtte erinevatesse võrkudesse ning võtta ühendust lähimate Management Point'idega.<br />
2007-l aastal tuli välja SMS 2003 edasiarendus Configuration Manager, milles oli tugevasti edasi arendatud op.süsteemide massilise paigalduse funktsionaalsust, lisandusid uued funktsioonid nagu Desired Configuration Management ja Netwok Access Control. Lisaks, muutus ka halduskonsool, mis põhines Management Console v.3 -l.<br />
<br />
== Versioonide ilmumise kronoloogia ==<br />
<br />
Systems Management Server (SMS) 1.0 1994<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.1 1995<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.2 1996<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2.0 1999<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 2003<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 R2 2006<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007 2007<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP1 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R2 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007SP2 2009<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM) 2007R3 2010 <br><br />
<br />
==Autor==<br />
Andres Pelešev AK32<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=System_Center_Configuration_Manager&diff=8490System Center Configuration Manager2010-05-01T17:43:59Z<p>Apelesev: /* Ajalugu */</p>
<hr />
<div>== Sissejuhatus ==<br />
System Center Configuration Manager (SCCM) on Microsofti poolt toodetud süsteemihaldustarkvara mis võimaldab Windows põhiste suurte arvutisüsteemide haldust. Muuhulgas pakub System Center Configuration Manager järgmiseid võimlusi: kaughaldust (remonte control), turvapaikade haldust (pacth management), tarkvara pakettide levitamist (software distribution), op.süsteemi paigaldust (op.system deployment), võrgupääsu kontrolli (nap), riistvara ja tarkvarapõhist inventuuri. Configuration Manager kuulub System Center tooteperekonda, kuhu kuuluvad muuhulgas sellised tooted nagu Operations Manager, Data Protection Manager, Virtual Server Manager, Service Center jms.<br />
== Ajalugu ==<br />
Varasemalt oli SCCM tuntud '''Systems Management Server''' (SMS) tootena. SMS-i puhul eristatakse peamiselt 3 arenguetappi. Toote versioonis 1.x oli haldusserveri poolt hallatavaks skoobiks e. saidiks (ingl.k. ''site'') NT domeen. Alates 2.x versioonist lülitus saidi paradigma ümber võrkude grupile, mida sai koos hallata. Alates SMS 2003 ilmumisest, oli võimalik saidiks määrata kas üks või mitu Active Directory’t. Enimkasutatav funktsionaalsus tollal oli tarkvarapakettide keskne paigaldus ning inventuuride haldus, mis sisaldas nii tarkvara kui riistvara inventuuri. Suurim erinevus v 2.x ja SMS 2003 vahel oli laiendatud funktsionaalsusega kliendi (Advanced Client) rakendamine, mis võimaldas palju paindlikumat haldust, eriti sülearvutite osas, mis võisid sattuda suure ettevõtte erinevatesse võrkudesse ning võtta ühendust lähimate Management Point'idega.<br />
2007-l aastal tuli välja SMS 2003 edasiarendus Configuration Manager, milles oli tugevasti edasi arendatud op.süsteemide massilise paigalduse funktsionaalsust, lisandusid uued funktsioonid nagu Desired Configuration Management ja Netwok Access Control. Lisaks, muutus ka halduskonsool, mis põhines Management Console v.3 -l.<br />
<br />
== Versioonide ilmumise kronoloogia ==<br />
<br />
Systems Management Server (SMS) 1.0 1994<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.1 1995<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.2 1996<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2.0 1999<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 2003<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 R2 2006<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM)2007 2007<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM)2007 SP1 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM)2007 R2 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM)2007 SP2 2009<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM)2007 R3 2010 <br><br />
<br />
<br />
<br />
==Autor==<br />
Andres Pelešev AK32<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=System_Center_Configuration_Manager&diff=8489System Center Configuration Manager2010-05-01T17:36:43Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div>== Sissejuhatus ==<br />
System Center Configuration Manager (SCCM) on Microsofti poolt toodetud süsteemihaldustarkvara mis võimaldab Windows põhiste suurte arvutisüsteemide haldust. Muuhulgas pakub System Center Configuration Manager järgmiseid võimlusi: kaughaldust (remonte control), turvapaikade haldust (pacth management), tarkvara pakettide levitamist (software distribution), op.süsteemi paigaldust (op.system deployment), võrgupääsu kontrolli (nap), riistvara ja tarkvarapõhist inventuuri. Configuration Manager kuulub System Center tooteperekonda, kuhu kuuluvad muuhulgas sellised tooted nagu Operations Manager, Data Protection Manager, Virtual Server Manager, Service Center jms.<br />
== Ajalugu ==<br />
Varasemalt oli SCCM tuntud Systems Management Server (SMS) tootenimetusena. SMS-i puhul eristatakse peamiselt 3 arenguetappi. Toote versioon 1.x määratles haldusserveri poolt hallatavaks skoobiks e. saidiks (ingl.k. site) NT domeeni, mida sai siis hallata. Alates 2.x versioonist, vahetus saidi paradigma ümber võrkude grupile, mida sai koos hallata. Alates SMS 2003 ilmumisest, oli võimalik saidiks määrata samuti kas üks või mitu Active Directory’t. Enimkasutatav funktsionaalsus tollal oli tarkvarapakettide keskne paigaldus ning inventuuride haldus, mis sisaldas nii tarkvara kui riistvara inventuuri. Suurim erinevus v 2.x ja SMS 2003 vahel oli laiendatud funktsionaalsusega kliendi (Advanced Client) rakendamine, mis võimaldas palju paindlikumat haldust, eriti sülearvutite osas, mis võisid sattuda suure ettevõtte erinevatesse võrkudesse ning võtta ühendust lähimate Management Point'idega.<br />
2007-l aastal tuli välja SMS 2003 edasiarendus Configuration Manager, milles oli tugevasti edasi arendatud op.süsteemide massilise paigalduse funktsionaalsust, lisandusid uued funktsioonid nagu Desired Configuration Management ja võrgupääsu kontroll. Lisaks, muutus ka halduskonsool, mis põhines Management Console v.3 -l. <br />
<br />
<br />
== Versioonide ilmumise kronoloogia ==<br />
<br />
Systems Management Server (SMS) 1.0 1994<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.1 1995<br><br />
Systems Management Server (SMS) 1.2 1996<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2.0 1999<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 2003<br><br />
Systems Management Server (SMS) 2003 R2 2006<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM)2007 2007<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM)2007 SP1 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM)2007 R2 2008<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM)2007 SP2 2009<br><br />
System Center Configuration Manager (SCCM)2007 R3 2010 <br><br />
<br />
<br />
<br />
==Autor==<br />
Andres Pelešev AK32<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=System_Center_Configuration_Manager&diff=8042System Center Configuration Manager2010-04-28T23:38:20Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div>aaargh ... #¤%€@£ ventilaatoris! Kirjutasin pool referaati valmis, nägin ilgemat vaeva ja siis selgub salvestamisel, et mind on vahepeal välja logitud ning kogu töö ja vaev /dev/null-i.<br><br />
Keeldun sellises keskkonnas tööd tegemast!<br />
==Autor==<br />
Andres Pelešev AK32<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=System_Center_Configuration_Manager&diff=8041System Center Configuration Manager2010-04-28T23:29:02Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div>aaargh ... #¤%€@£ ventilaatoris! Kirjutasin pool referaati valmis, nägin ilgemat vaeva ja siis selgub salvestamisel, et mind on vahepeal välja logitud ning kogu töö ja vaev print\null -i.<br><br />
Keeldun sellises keskkonnas tööd tegemast!<br />
==Autor==<br />
Andres Pelešev AK32<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=System_Center_Configuration_Manager&diff=7065System Center Configuration Manager2010-04-19T09:50:48Z<p>Apelesev: New page: Juttu Windows'i põhiste arvutite ja serverite keskhaldusvahendist ==Autor== Andres Pelešev AK32 Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine</p>
<hr />
<div>Juttu Windows'i põhiste arvutite ja serverite keskhaldusvahendist<br />
==Autor==<br />
Andres Pelešev AK32<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:ISCSI_target_ja_initiator&diff=3276Talk:ISCSI target ja initiator2010-01-29T19:06:14Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div>Hindajad: '''Andres Pelešev, Argo Elisson'''<br />
* v 1.0 [esmane hindamine, tundub et artikkel ei ole veel lõplik]<br />
* v. 1.1 [Argo hindas ka]<br />
* v. 1.2 [Lisandusid punktid versiooni ajaloo eest]<br />
* v. 1.3 [Lisandusid punktid sissejuhatuse eest]<br />
* v. 1.4 [Lisandusid punktid taastamise/varundamise,arusaadavuse ja viimase muutmise aja eest]<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! KRITEERIUM<br />
! KAAL<br />
! HINNANG<br />
! SELGITUS<br />
|-<br />
| Versioonide ajalugu<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Ei leidnud. [Argo] puudub. [Andres]Ajalugu on nüüd tekkinud artikli lõppu.<br />
|-<br />
| Autor<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Selgelt välja toodud artikli alguses. [Argo] olemas<br />
|-<br />
| Viimase muutmise aeg<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Ei ole välja toodud. Tuvastatav artikli ajaloost. [Argo] artiklis puudub, tuvastatav lehe alt.[Andres] Olemas versioonide ajaloos.<br />
|-<br />
| Skoop<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Otseselt kuskil välja toodud ei ole. pealkirjast ja nõuetest mingil määral tuvastatav. [Argo] puudub. [Andres] Kirjeldatud sissejuhatuses, annan punkti.<br />
|-<br />
| Sissejuhatus<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Peatükina olemas, kuid sisaldab vaid nõudeid op.süsteemidele. [Argo] sisuliselt puudub (mis loom see iSCSI veel on ja milleks seda vajame?) [Argo] Sissejuhatus piisav<br />
|-<br />
| Nõuded<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Kirjeldatud. [Argo] ok<br />
|-<br />
| Installeerimise ja konfigureerimise osa<br />
| 3<br />
| 2<br />
| [Argo] paigaldamise käigud võiksid olla rohkem lahtiseletatud. [Andres] Märkida lisaks,millistes õigustes neid tegevusi teha saab.<br />
|-<br />
| Tehniliselt korrektne <br />
| 3<br />
| 3<br />
| Pole suuri vigu. [Argo] ok<br />
|-<br />
| Korraldused on tekstist eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| [Argo] ok<br />
|-<br />
| Käskude väljundid on tekstist eristatavad<br />
| 1<br />
| 0<br />
| käskude väljundeid ei ole välja toodud. [Argo] puuduvad<br />
|-<br />
| Muutuvad osad on eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| [Argo] oleneb, kes loeb<br />
|-<br />
| Tekst on loetav <br />
| 1<br />
| 1<br />
| Tekst on struktureeritud. [Argo] ok<br />
|-<br />
| Tekst on arusaadav <br />
| 1<br />
| 1<br />
| Lausetes liialdatud põhjendamatult inglise keelsete sõnade kasutamisega. [Argo] nõustun Andresega, wiki artikkel peaks inglise keelt mitteoskavale algajale ka olema arusaadav. [Andres]inglise keelt vähemaks võetud.<br />
|-<br />
| Teenuse varundamine<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Ära mainitud. Väidetavalt ei ole mida varundada.[Argo] mismõttes ei ole mida varundada? rc.localisse pandavad käsud ongi ju teenuse konf. [Andres]Varundamine olemas<br />
|-<br />
| Teenuse taastamine<br />
| 2<br />
| 2 <br />
| Kuna paigaldamine on lihtne, siis paigaldatakse teenus uuesti.Juhitud tähelepanu asjadele mida peab jälgima paigaldamisel. [Argo] kuidas tagatakse teenuse uuesti paigaldamisel sama seadistus? tõenäoliselt peaks selleks midagi kasvõi wiki-sse või paberile varundama.[Andres]taastamise osa täiendatud.<br />
|-<br />
| Kokku<br />
| 20<br />
| 18<br />
|<br />
|}<br />
<br />
<br />
[[User:Apelesev|Apelesev]] 12:47, 25 January 2010 (EET) <br />
* Kui võtta aluseks, et 20 punkti on 100%, on Sinu tulemus hetkel 75%. Kas oled sellise hindega rahul ja esitan hindamise õppejõule ülevaatamiseks?<br />
[[User:Apelesev|Apelesev]] 21:03, 29 January 2010 (EET)<br />
* minu poolt üle vaadatud ja hinnatud. Kas sobib?<br />
<br />
Väike märkus õppejõult:<br />
<br />
Käsud ja korraldused algavad # märgiga, mis on kommentaar. Mõni kopeerib korralduse oma terminali ja midagi ei juhtu. Hea oleks üleliigse mudru käsu eest eemaldada. Admin küll teab, et see tuleb ära jätta, kuid rea kopeerimisel on see lihtsalt segav ja vigu võimaldav faktor.<br />
Autor annab teada, millal ta punktidega nõus on...<br />
<br />
Kaspar: 29.jan sai muudetud teenuse taastamine, varundamine. Lisaks sai eemaldatud käskude ees olevad kommentaari märgid ning üleliigsed inglisekeelsed väljendit. Võib uuesti hinnata</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:ISCSI_target_ja_initiator&diff=3275Talk:ISCSI target ja initiator2010-01-29T19:03:51Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div>Hindajad: '''Andres Pelešev, Argo Elisson'''<br />
* v 1.0 [esmane hindamine, tundub et artikkel ei ole veel lõplik]<br />
* v. 1.1 [Argo hindas ka]<br />
* v. 1.2 [Lisandusid punktid versiooni ajaloo eest]<br />
* v. 1.3 [Lisandusid punktid sissejuhatuse eest]<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! KRITEERIUM<br />
! KAAL<br />
! HINNANG<br />
! SELGITUS<br />
|-<br />
| Versioonide ajalugu<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Ei leidnud. [Argo] puudub. [Andres]Ajalugu on nüüd tekkinud artikli lõppu.<br />
|-<br />
| Autor<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Selgelt välja toodud artikli alguses. [Argo] olemas<br />
|-<br />
| Viimase muutmise aeg<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Ei ole välja toodud. Tuvastatav artikli ajaloost. [Argo] artiklis puudub, tuvastatav lehe alt.[Andres] Olemas versioonide ajaloos.<br />
|-<br />
| Skoop<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Otseselt kuskil välja toodud ei ole. pealkirjast ja nõuetest mingil määral tuvastatav. [Argo] puudub. [Andres] Kirjeldatud sissejuhatuses, annan punkti.<br />
|-<br />
| Sissejuhatus<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Peatükina olemas, kuid sisaldab vaid nõudeid op.süsteemidele. [Argo] sisuliselt puudub (mis loom see iSCSI veel on ja milleks seda vajame?) [Argo] Sissejuhatus piisav<br />
|-<br />
| Nõuded<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Kirjeldatud. [Argo] ok<br />
|-<br />
| Installeerimise ja konfigureerimise osa<br />
| 3<br />
| 2<br />
| [Argo] paigaldamise käigud võiksid olla rohkem lahtiseletatud. [Andres] Märkida lisaks,millistes õigustes neid tegevusi teha saab.<br />
|-<br />
| Tehniliselt korrektne <br />
| 3<br />
| 3<br />
| Pole suuri vigu. [Argo] ok<br />
|-<br />
| Korraldused on tekstist eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| [Argo] ok<br />
|-<br />
| Käskude väljundid on tekstist eristatavad<br />
| 1<br />
| 0<br />
| käskude väljundeid ei ole välja toodud. [Argo] puuduvad<br />
|-<br />
| Muutuvad osad on eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| [Argo] oleneb, kes loeb<br />
|-<br />
| Tekst on loetav <br />
| 1<br />
| 1<br />
| Tekst on struktureeritud. [Argo] ok<br />
|-<br />
| Tekst on arusaadav <br />
| 1<br />
| 1<br />
| Lausetes liialdatud põhjendamatult inglise keelsete sõnade kasutamisega. [Argo] nõustun Andresega, wiki artikkel peaks inglise keelt mitteoskavale algajale ka olema arusaadav. [Andres]inglise keelt vähemaks võetud.<br />
|-<br />
| Teenuse varundamine<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Ära mainitud. Väidetavalt ei ole mida varundada.[Argo] mismõttes ei ole mida varundada? rc.localisse pandavad käsud ongi ju teenuse konf. [Andres]Varundamine olemas<br />
|-<br />
| Teenuse taastamine<br />
| 2<br />
| 2 <br />
| Kuna paigaldamine on lihtne, siis paigaldatakse teenus uuesti.Juhitud tähelepanu asjadele mida peab jälgima paigaldamisel. [Argo] kuidas tagatakse teenuse uuesti paigaldamisel sama seadistus? tõenäoliselt peaks selleks midagi kasvõi wiki-sse või paberile varundama.[Andres]taastamise osa täiendatud.<br />
|-<br />
| Kokku<br />
| 20<br />
| 18<br />
|<br />
|}<br />
<br />
<br />
[[User:Apelesev|Apelesev]] 12:47, 25 January 2010 (EET) <br />
* Kui võtta aluseks, et 20 punkti on 100%, on Sinu tulemus hetkel 75%. Kas oled sellise hindega rahul ja esitan hindamise õppejõule ülevaatamiseks?<br />
[[User:Apelesev|Apelesev]] 21:03, 29 January 2010 (EET)<br />
* minu poolt üle vaadatud ja hinnatud. Kas sobib?<br />
<br />
Väike märkus õppejõult:<br />
<br />
Käsud ja korraldused algavad # märgiga, mis on kommentaar. Mõni kopeerib korralduse oma terminali ja midagi ei juhtu. Hea oleks üleliigse mudru käsu eest eemaldada. Admin küll teab, et see tuleb ära jätta, kuid rea kopeerimisel on see lihtsalt segav ja vigu võimaldav faktor.<br />
Autor annab teada, millal ta punktidega nõus on...<br />
<br />
Kaspar: 29.jan sai muudetud teenuse taastamine, varundamine. Lisaks sai eemaldatud käskude ees olevad kommentaari märgid ning üleliigsed inglisekeelsed väljendit. Võib uuesti hinnata</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:ISCSI_target_ja_initiator&diff=3206Talk:ISCSI target ja initiator2010-01-29T09:50:58Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div>Hindajad: '''Andres Pelešev, Argo Elisson'''<br />
* v 1.0 [esmane hindamine, tundub et artikkel ei ole veel lõplik]<br />
* v. 1.1 [Argo hindas ka]<br />
* v. 1.2 [Lisandusid punktid versiooni ajaloo eest]<br />
* v. 1.3 [Lisandusid punktid sissejuhatuse eest]<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! KRITEERIUM<br />
! KAAL<br />
! HINNANG<br />
! SELGITUS<br />
|-<br />
| Versioonide ajalugu<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Ei leidnud. [Argo] puudub. [Andres]Ajalugu on nüüd tekkinud artikli lõppu.<br />
|-<br />
| Autor<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Selgelt välja toodud artikli alguses. [Argo] olemas<br />
|-<br />
| Viimase muutmise aeg<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Ei ole välja toodud. Tuvastatav artikli ajaloost. [Argo] artiklis puudub, tuvastatav lehe alt<br />
|-<br />
| Skoop<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Otseselt kuskil välja toodud ei ole. pealkirjast ja nõuetest mingil määral tuvastatav. [Argo] puudub. [Andres] Kirjeldatud sissejuhatuses, annan punkti.<br />
|-<br />
| Sissejuhatus<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Peatükina olemas, kuid sisaldab vaid nõudeid op.süsteemidele. [Argo] sisuliselt puudub (mis loom see iSCSI veel on ja milleks seda vajame?) [Argo] Sissejuhatus piisav<br />
|-<br />
| Nõuded<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Kirjeldatud. [Argo] ok<br />
|-<br />
| Installeerimise ja konfigureerimise osa<br />
| 3<br />
| 2<br />
| [Argo] paigaldamise käigud võiksid olla rohkem lahtiseletatud. [Andres] Märkida lisaks,millistes õigustes neid tegevusi teha saab.<br />
|-<br />
| Tehniliselt korrektne <br />
| 3<br />
| 3<br />
| Pole suuri vigu. [Argo] ok<br />
|-<br />
| Korraldused on tekstist eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| [Argo] ok<br />
|-<br />
| Käskude väljundid on tekstist eristatavad<br />
| 1<br />
| 0<br />
| käskude väljundeid ei ole välja toodud. [Argo] puuduvad<br />
|-<br />
| Muutuvad osad on eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| [Argo] oleneb, kes loeb<br />
|-<br />
| Tekst on loetav <br />
| 1<br />
| 1<br />
| Tekst on struktureeritud. [Argo] ok<br />
|-<br />
| Tekst on arusaadav <br />
| 1<br />
| 0,5<br />
| Lausetes liialdatud põhjendamatult inglise keelsete sõnade kasutamisega. [Argo] nõustun Andresega, wiki artikkel peaks inglise keelt mitteoskavale algajale ka olema arusaadav<br />
|-<br />
| Teenuse varundamine<br />
| 1<br />
| '''0,5'''<br />
| Ära mainitud. Väidetavalt ei ole mida varundada.[Argo] mismõttes ei ole mida varundada? rc.localisse pandavad käsud ongi ju teenuse konf<br />
|-<br />
| Teenuse taastamine<br />
| 2<br />
| '''1''' <br />
| Kuna paigaldamine on lihtne, siis paigaldatakse teenus uuesti.Juhitud tähelepanu asjadele mida peab jälgima paigaldamisel. [Argo] kuidas tagatakse teenuse uuesti paigaldamisel sama seadistus? tõenäoliselt peaks selleks midagi kasvõi wiki-sse või paberile varundama.<br />
|-<br />
| Kokku<br />
| 20<br />
| 15<br />
|<br />
|}<br />
<br />
<br />
[[User:Apelesev|Apelesev]] 12:47, 25 January 2010 (EET) <br />
* Kui võtta aluseks, et 20 punkti on 100%, on Sinu tulemus hetkel 75%. Kas oled sellise hindega rahul ja esitan hindamise õppejõule ülevaatamiseks?<br />
<br />
Väike märkus õppejõult:<br />
<br />
Käsud ja korraldused algavad # märgiga, mis on kommentaar. Mõni kopeerib korralduse oma terminali ja midagi ei juhtu. Hea oleks üleliigse mudru käsu eest eemaldada. Admin küll teab, et see tuleb ära jätta, kuid rea kopeerimisel on see lihtsalt segav ja vigu võimaldav faktor.<br />
Autor annab teada, millal ta punktidega nõus on...</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:ISCSI_target_ja_initiator&diff=3132Talk:ISCSI target ja initiator2010-01-27T20:17:42Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div>Hindajad: '''Andres Pelešev, Argo Elisson'''<br />
* v 1.0 [esmane hindamine, tundub et artikkel ei ole veel lõplik]<br />
* v. 1.1 [Argo hindas ka]<br />
* v. 1.2 [Lisandusid punktid versiooni ajaloo eest]<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! KRITEERIUM<br />
! KAAL<br />
! HINNANG<br />
! SELGITUS<br />
|-<br />
| Versioonide ajalugu<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Ei leidnud. [Argo] puudub. [Andres]Ajalugu on nüüd tekkinud artikli lõppu.<br />
|-<br />
| Autor<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Selgelt välja toodud artikli alguses. [Argo] olemas<br />
|-<br />
| Viimase muutmise aeg<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Ei ole välja toodud. Tuvastatav artikli ajaloost. [Argo] artiklis puudub, tuvastatav lehe alt<br />
|-<br />
| Skoop<br />
| 1<br />
| 0,5<br />
| Otseselt kuskil välja toodud ei ole. pealkirjast ja nõuetest mingil määral tuvastatav. [Argo] puudub<br />
|-<br />
| Sissejuhatus<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Peatükina olemas, kuid sisaldab vaid nõudeid op.süsteemidele. [Argo] sisuliselt puudub (mis loom see iSCSI veel on ja milleks seda vajame?)<br />
|-<br />
| Nõuded<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Kirjeldatud. [Argo] ok<br />
|-<br />
| Installeerimise ja konfigureerimise osa<br />
| 3<br />
| 2<br />
| [Argo] paigaldamise käigud võiksid olla rohkem lahtiseletatud. [Andres] Märkida lisaks,millistes õigustes neid tegevusi teha saab.<br />
|-<br />
| Tehniliselt korrektne <br />
| 3<br />
| 3<br />
| Pole suuri vigu. [Argo] ok<br />
|-<br />
| Korraldused on tekstist eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| [Argo] ok<br />
|-<br />
| Käskude väljundid on tekstist eristatavad<br />
| 1<br />
| 0<br />
| käskude väljundeid ei ole välja toodud. [Argo] puuduvad<br />
|-<br />
| Muutuvad osad on eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| [Argo] oleneb, kes loeb<br />
|-<br />
| Tekst on loetav <br />
| 1<br />
| 1<br />
| Tekst on struktureeritud. [Argo] ok<br />
|-<br />
| Tekst on arusaadav <br />
| 1<br />
| 0,5<br />
| Lausetes liialdatud põhjendamatult inglise keelsete sõnade kasutamisega. [Argo] nõustun Andresega, wiki artikkel peaks inglise keelt mitteoskavale algajale ka olema arusaadav<br />
|-<br />
| Teenuse varundamine<br />
| 1<br />
| '''0,5'''<br />
| Ära mainitud. Väidetavalt ei ole mida varundada.[Argo] mismõttes ei ole mida varundada? rc.localisse pandavad käsud ongi ju teenuse konf<br />
|-<br />
| Teenuse taastamine<br />
| 2<br />
| '''1''' <br />
| Kuna paigaldamine on lihtne, siis paigaldatakse teenus uuesti.Juhitud tähelepanu asjadele mida peab jälgima paigaldamisel. [Argo] kuidas tagatakse teenuse uuesti paigaldamisel sama seadistus? tõenäoliselt peaks selleks midagi kasvõi wiki-sse või paberile varundama.<br />
|-<br />
| Kokku<br />
| 20<br />
| 13,5<br />
|<br />
|}<br />
<br />
<br />
[[User:Apelesev|Apelesev]] 12:47, 25 January 2010 (EET) <br />
* Kui võtta aluseks, et 20 punkti on 100%, on Sinu tulemus hetkel 67,5%. Kas oled sellise hindega rahul ja esitan hindamise õppejõule ülevaatamiseks?</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:ISCSI_target_ja_initiator&diff=2916Talk:ISCSI target ja initiator2010-01-25T10:47:17Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div>Hindajad: '''Andres Pelešev, Argo Elisson'''<br />
* v 1.0 [esmane hindamine, tundub et artikkel ei ole veel lõplik]<br />
* v. 1.1 [Argo hindas ka]<br />
* v. 1.2 [Lisandusid punktid versiooni ajaloo eest]<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! KRITEERIUM<br />
! KAAL<br />
! HINNANG<br />
! SELGITUS<br />
|-<br />
| Versioonide ajalugu<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Ei leidnud. [Argo] puudub. [Andres]Ajalugu on nüüd tekkinud artikli lõppu.<br />
|-<br />
| Autor<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Selgelt välja toodud artikli alguses. [Argo] olemas<br />
|-<br />
| Viimase muutmise aeg<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Ei ole välja toodud. Tuvastatav artikli ajaloost. [Argo] artiklis puudub, tuvastatav lehe alt<br />
|-<br />
| Skoop<br />
| 1<br />
| 0,5<br />
| Otseselt kuskil välja toodud ei ole. pealkirjast ja nõuetest mingil määral tuvastatav. [Argo] puudub<br />
|-<br />
| Sissejuhatus<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Peatükina olemas, kuid sisaldab vaid nõudeid op.süsteemidele. [Argo] sisuliselt puudub (mis loom see iSCSI veel on ja milleks seda vajame?)<br />
|-<br />
| Nõuded<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Kirjeldatud. [Argo] ok<br />
|-<br />
| Installeerimise ja konfigureerimise osa<br />
| 3<br />
| 2<br />
| [Argo] paigaldamise käigud võiksid olla rohkem lahtiseletatud. [Andres] Märkida lisaks,millistes õigustes neid tegevusi teha saab.<br />
|-<br />
| Tehniliselt korrektne <br />
| 3<br />
| 3<br />
| Pole suuri vigu. [Argo] ok<br />
|-<br />
| Korraldused on tekstist eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| [Argo] ok<br />
|-<br />
| Käskude väljundid on tekstist eristatavad<br />
| 1<br />
| 0<br />
| käskude väljundeid ei ole välja toodud. [Argo] puuduvad<br />
|-<br />
| Muutuvad osad on eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| [Argo] oleneb, kes loeb<br />
|-<br />
| Tekst on loetav <br />
| 1<br />
| 1<br />
| Tekst on struktureeritud. [Argo] ok<br />
|-<br />
| Tekst on arusaadav <br />
| 1<br />
| 0,5<br />
| Lausetes liialdatud põhjendamatult inglise keelsete sõnade kasutamisega. [Argo] nõustun Andresega, wiki artikkel peaks inglise keelt mitteoskavale algajale ka olema arusaadav<br />
|-<br />
| Teenuse varundamine<br />
| 1<br />
| '''0,5'''<br />
| Ära mainitud. Väidetavalt ei ole mida varundada.[Argo] mismõttes ei ole mida varundada? rc.localisse pandavad käsud ongi ju teenuse konf<br />
|-<br />
| Teenuse taastamine<br />
| 2<br />
| '''1''' <br />
| Kuna paigaldamine on lihtne, siis paigaldatakse teenus uuesti.Juhitud tähelepanu asjadele mida peab jälgima paigaldamisel. [Argo] kuidas tagatakse teenuse uuesti paigaldamisel sama seadistus? tõenäoliselt peaks selleks midagi kasvõi wiki-sse või paberile varundama.<br />
|-<br />
| Kokku<br />
| 20<br />
| 13,5<br />
|<br />
|}<br />
<br />
<br />
[[User:Apelesev|Apelesev]] 12:47, 25 January 2010 (EET) <br />
* Kui võtta aluseks, et 20 punkti on 100%, on Sinu tulemus hetkel 67,5 %, mis ITK-s kehtiva hindamiskorra alusel annaks artikli hindeks "2 - rahuldav". Kas oled sellise hindega rahul ja esitan hindamise õppejõule ülevaatamiseks?</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:ID_kaardiga_autentimine_Apache2_veebiserveriga&diff=2915Talk:ID kaardiga autentimine Apache2 veebiserveriga2010-01-25T10:29:59Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div>Hindaja: Mati Tomson<br />
<br />
<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! KRITEERIUM<br />
! KAAL<br />
! HINNANG<br />
! SELGITUS<br />
|-<br />
| Versioonide ajalugu<br />
| 1<br />
| 1<br />
| olemas, lehe lõpus<br />
|-<br />
| Autorid<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Viimase muutmise aeg<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Kirjas koos versiooni ajalooga<br />
|-<br />
| Skoop<br />
| 1<br />
| 1<br />
| <br />
|-<br />
| Sissejuhatus<br />
| 1<br />
| 1<br />
| <br />
|-<br />
| Nõuded<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Kirjas<br />
|-<br />
| Installeerimise ja konfigureerimise osa<br />
| 3<br />
| 3<br />
| <br />
|-<br />
| Tehniliselt korrektne <br />
| 3<br />
| 3<br />
| vigu ei ole<br />
|-<br />
| Korraldused on tekstist eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| <br />
|-<br />
| Käskude väljundid on tekstist eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| <br />
|-<br />
| Muutuvad osad on eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| <br />
|-<br />
| Tekst on loetav <br />
| 1<br />
| 1<br />
| struktuur on olemas<br />
|-<br />
| Tekst on arusaadav <br />
| 1<br />
| 1<br />
| laused on korrektsed<br />
|-<br />
| Teenuse varundamine<br />
| 1<br />
| 1<br />
| On viidatud kaustadele, mida tuleks säilitada alternatiivselt<br />
|-<br />
| Teenuse taastamine<br />
| 2<br />
| 2<br />
| piisavalt täpne juhend<br />
|-<br />
| Kokku<br />
| 20<br />
| 20<br />
|}<br />
<br />
<br />
[[User:Apelesev|Apelesev]] 12:29, 25 January 2010 (EET) '''Hinnanguga nõus :)'''</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ID_kaardiga_autentimine_Apache2_veebiserveriga&diff=2793ID kaardiga autentimine Apache2 veebiserveriga2010-01-17T02:40:58Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div>=Legend=<br />
<br />
Meil on firma avalik veebileht www.firma.ee mida serveeritakse nii tavalise kui ka SSL-iga turvatud HTTP protokolli kaudu. <br />
<br />
Sellel lehel on meil ka kataloog /secure privaatsema informatsiooniga kuhu laseme kasutaja ligi ainult ID-kaardiga edukalt autentides ning ainult SSL protokolli kasutades.<br />
<br />
=Üldinformatsioon=<br />
Käesolev juhend on testitud Ubuntu 9.10, Apache 2.2.12-1ubuntu2.1, mod_ssl 2.2.11 ja OpenSSL 0.9.8g versioonidega. Tõenäoliselt sobib see juhend kasutamiseks ka eelnimetatud tarkvara paljude vanemate ja uuemate versioonidega.<br />
<br />
Sertifikaatide kehtivuse kontroll ei toimu online OCSP (Online Certificate Status Protocol) teenuse abil (tasuline), selle asemel kontrollitakse igat kliendi sertifikaati vastu kehtetute sertifikaatide nimekirja, mida omakorda aegajalt uuendatakse.<br />
<br />
=Töö käik=<br />
Kuna enamus järgnevaist toimingutest vajavad root kasutaja privileege, on 2 võimalust:<br />
<br />
1. Käivitada iga säherdune käsk root kasutaja õigustes '''sudo''' abil<br />
näiteks:<br />
<pre><br />
sudo apt-get update<br />
sudo nano /etc/hosts<br />
</pre><br />
2. Logime ennast root kasutajaks ning käivitame vajalikud toimingud. Kuna '''sudo'''-t sel juhul enam vaja ei lähe, hoiad selle arvelt pisut aega kokku. Samas on aga tunduvalt lihtsam midagi ära rikkuda, sest '''KÕIK''' käsud käivitatakse root kasutaja õigustes!<br />
<pre><br />
sudo -i<br />
apt-get update<br />
vi /etc/hosts<br />
</pre><br />
<br />
Kuidas keegi jätkab on igaühe enda valida. Järgnevas juhendis on root kasutaja õigustes käivitatavatel käskudel ees '''sudo'''. Kui otsustad ennast kohe root kasutajaks keerata, siis edaspidistes toimingutes võid (aga ei pea) sudo eest ära jätta. Kuna enamus konfiguratsioonifaile on root kasutaja omad, pead nende muutmiseks omama ka root kasutaja privileege - tekstieditor tuleb käivitada root kasutaja õigustes nagu ülal näidatud.<br />
<br />
=Eeldused=<br />
<br />
Selle juhendi kasutajalt eeldatakse linuxi käsurea mõningast tundmist ning oskust kasutada käsurealt tekstieditori n. '''vi''' või '''nano'''.<br />
<br />
Eelduseks on korrektselt sooritatud [[Veebiserveri labor v.2]], st. veebiserver on labori juhendi järgi seadistatud ning www.firma.ee lehekülje SSL osa toimib vigadeta.<br />
<br />
=Installeerimine=<br />
<br />
Lae alla Eesti ID kaardi juursertifikaadid ning paiguta need /etc/apache2 kataloogi:<br />
<br />
<pre><br />
cd /etc/apache2<br />
sudo wget http://www.sk.ee/files/JUUR-SK.PEM.cer<br />
sudo wget http://www.sk.ee/files/ESTEID-SK.PEM.cer<br />
sudo wget http://www.sk.ee/files/ESTEID-SK%202007.PEM.cer<br />
</pre><br />
<br />
<br />
Lae alla kehtetute sertifikaatide nimekiri ning paiguta see /etc/apache2/crl kataloogi:<br />
<br />
<pre><br />
sudo mkdir /etc/apache2/crl<br />
cd /etc/apache2/crl<br />
sudo wget http://www.sk.ee/crls/esteid/esteid.crl<br />
sudo wget http://www.sk.ee/crls/esteid/esteid2007.crl <br />
sudo wget http://www.sk.ee/crls/juur/crl.crl <br />
</pre><br />
<br />
=Seadistamine=<br />
<br />
==ID kaardi juursertifikaatide seadistamine==<br />
<br />
Pane kõik 3 juursertifikaati kokku ühte faili, et veebiserveril oleks lihtsam neid lugeda:<br />
<pre><br />
cd /etc/apache2<br />
sudo cat JUUR-SK.PEM.cer ESTEID-SK.PEM.cer ESTEID-SK\ 2007.PEM.cer > juur.crt <br />
</pre><br />
<br />
==Sertifikaatide tühistusnimekirjade seadistamine==<br />
<br />
Kuna allalaetavad tühistusnimekirjad on apache jaoks loetamatul kujul, siis on vaja need konverteerida PEM formaati: <br />
<pre><br />
sudo -i<br />
cd /etc/apache2/crl<br />
openssl crl -in esteid.crl -out esteid.crl -inform DER <br />
openssl crl -in esteid2007.crl -out esteid2007.crl -inform DER<br />
openssl crl -in crl.crl -out crl.crl -inform DER <br />
</pre><br />
<br />
Apache dokumentatsioonis nõutakse ka räsi-linkide loomist. Genereerime need käsuga:<br />
<br />
<pre><br />
cd /etc/apache2/crl<br />
rm *.r?<br />
n="0";for f in `ls *.crl`;do ln -s $f `openssl crl -hash -noout -in $f`.r$n ;let n=n+1;done<br />
</pre><br />
<br />
<br />
Kuna tühistusnimekirju on vaja pidevalt uuendada, siis on selle artikli lõpus kirjeldatud ka sobiva skripti tegemine ning käivitamine.<br />
<br />
==SSL keskkonna seadistamine==<br />
<br />
Lisa apache konfiguratsioonifaili '''/etc/apache2/sites-enabled/www ''' , SSL virtuaalsaidi osasse, read:<br />
<pre><br />
SSLCACertificateFile /etc/apache2/juur.crt<br />
SSLCARevocationPath /etc/apache2/crl<br />
</pre><br />
<br />
Lisa SSL virtuaalsaidi '''<Directory> ''' sektsioonide juurde järgmine directory sektsioon: <br />
<pre><br />
<Directory /var/www/www/secure><br />
Options Indexes FollowSymLinks MultiViews<br />
AllowOverride AuthConfig Options<br />
Order allow,deny<br />
allow from all<br />
</Directory><br />
</pre><br />
<br />
Ülaltoodud sektsioonis määratakse ära kataloog, kuhu sisenedes nõutakse ID kaardiga autentimist. Antud juhul siis '''/var/www/www/secure'''<br />
Loome selle kataloogi ning nõuame secure kataloogi sisenedes ID-kaarti, luues sinna .htaccess faili:<br />
<pre><br />
mkdir /var/www/www/secure<br />
vi /var/www/www/secure/.htaccess<br />
</pre><br />
Ja lisame .htaccess faili järgmised read:<br />
<pre><br />
SSLVerifyClient require<br />
SSLVerifyDepth 2 <br />
</pre><br />
<br />
Põhimõtteliselt on nüüd kõik seadistatud '''AGA''' kui sul on tõesti kõik nii seadistatud nagu [[Veebiserveri labor v.2]]-s nõutud, siis on võimalik '''/var/www/www/secure''' kataloogile siiski ligi pääseda kasutades http protokolli ning järgmist URL-i: <nowiki>http://<serverinimi>/www/secure/</nowiki> .<br />
Selle vältimiseks lisa kõikide, väljaarvatud HTTPS (443 port), virtuaalsaitide konfiguratsioonidesse, <VirtualHost> sektsioonidesse, teiste kataloogiõiguste juurde järgmised read:<br />
<br />
<pre><br />
<Directory "/var/www/www/secure"><br />
Order allow,deny<br />
deny from all<br />
</Directory><br />
</pre><br />
<br />
Arvesta, et ligipääs on vaikimisi lubatud kõikide lubatud (enabled) virtuaalsaitide kaudu. [[Veebiserveri labor v.2]]-s seadistati '''www''' ja '''sales''' ning lisaks on ka vaikimisi sait nimega '''default'''. Käi kindlasti kõik konfid üle.<br />
<br />
Kõige lõpuks restardime veebiserveri:<br />
<pre><br />
/etc/init.d/apache2 restart<br />
</pre><br />
<br />
<br />
'''Nüüdseks peaks SSL ja ID-kaardi osa olema seadistatud. '''<br />
<br />
=Tulemuse kontroll=<br />
<br />
Loome index.php lehe, mida peaks kuvatama peale edukat autentimist. <br />
<br />
Piisab näiteks phpinfo funktsiooni väljundist:<br />
<pre><br />
sudo echo "<?php phpinfo(); ?>" > /var/www/www/secure/index.php<br />
</pre><br />
<br />
Istu nüüd mõne arvuti taha, kus on kiipkaardilugeja ja brauser, millele on ID-kaardi asi selgeks tehtud ning katseta ligipääsu. <br />
<br />
Võta ühendust oma serveriga: https://ip_aadress/secure või https://www.firma.ee/secure<br />
<br />
(eelnevalt on vaja serveri nimi defineerida kas oma arvuti hosts failis või enda võrgu nimeserveris) <br />
<br />
Server peaks nüüd sellele kataloogile ligi lubama AINULT eesti ID-kaardiga.<br />
<br />
'''Veendu, et ligipääsu ei ole lubatud mõne teise virtuaalsaidi kaudu n. http://www.firma.ee/secure/ ja http://firma.ee/www/secure/ !'''<br />
<br />
=Tühistusnimekirjade uuendamine=<br />
<br />
Tühistusnimekirju tuleb uuendada regulaarselt, kuna neid täiendatakse pidevalt. <br />
<br />
Vastasel juhul võib juhtuda, et kasutaja sertifikaat enam ei kehti, kuid sinu server aksepteerib seda jätkuvalt. <br />
<br />
Järgnevalt loome lihtsa skripti ning laseme süsteemil seda regulaarselt ise jooksutada. <br />
<br />
'''Tähelepanu!''' Skript luuakse alloleva näite põhjal '''root''' kasutaja kodukataloogi ning käivitatakse hiljem '''root''' kasutaja õigustes!<br />
<br />
Keerame ennast '''root''' kasutajaks ning loome skripti: <br />
<pre><br />
sudo -i<br />
vi uuenda.sh<br />
</pre><br />
<br />
Skripti lisa järgmised käsud:<br />
<pre><br />
#!/bin/bash<br />
cd /etc/apache2/crl/<br />
rename -vf 's/\.crl$/\.old/' *.crl<br />
wget http://www.sk.ee/crls/esteid/esteid.crl<br />
wget http://www.sk.ee/crls/esteid/esteid2007.crl<br />
wget http://www.sk.ee/crls/juur/crl.crl<br />
openssl crl -in esteid.crl -out esteid.crl -inform DER<br />
openssl crl -in esteid2007.crl -out esteid2007.crl -inform DER<br />
openssl crl -in crl.crl -out crl.crl -inform DER<br />
rm -f *.r?<br />
n="0";for f in `ls *.crl`;do ln -s $f `openssl crl -hash -noout -in $f`.r$n ;let n=n+1;done<br />
/etc/init.d/apache2 restart<br />
</pre><br />
<br />
<br />
Peale skripti tekitamist ära unusta sellele käivitusõigust anda:<br />
<pre><br />
chmod 700 uuenda.sh<br />
</pre><br />
<br />
Sagedamini, kui kord ööpäevas, ei ole mõtet tühistusnimekirju alla laadida, kuna need ei pruugi sagedamini uueneda.<br />
<br />
Arvestama peab ka sellega, et peale igat uuendamist taaskäivitatakse veebiserver. Seadete uuesti laadimine (kill -HUP) ei aita!<br />
<br />
Taaskäivituse tõttu lähevad kaotsi kõik kasutajate sessioonid.<br />
<br />
<br />
Loome root kasutajale uue cron-i töö ning paneme selle käivituma igal öösel kell 3:<br />
<br />
Avame cron-i tööde nimekirja:<br />
<pre><br />
crontab -e<br />
</pre><br />
<br />
Cron-i tööde avamisel võidakse küsida kasutajale sobivat editori:<br />
<pre><br />
Select an editor. To change later, run 'select-editor'.<br />
1. /bin/ed<br />
2. /bin/nano <---- easiest<br />
3. /usr/bin/vim.tiny<br />
<br />
Choose 1-3 [2]:<br />
</pre><br />
<br />
<br />
Vali endale sobiv editor ning lisa tööde nimekirja järgmine rida:<br />
<pre><br />
0 3 * * * /root/uuenda.sh<br />
</pre><br />
<br />
Töö käivitamise kella ja päeva saad vajadusel ise mudida, cron-i formaat on järgmine:<br />
<pre><br />
minut<0-59> tund<0-23> kuupäev<1-31> kuu<1-12> nädalapäev<0-6> käsk<br />
</pre><br />
<br />
Salvesta ära ja kontrolli järgmise käsuga:<br />
<pre><br />
crontab -l<br />
</pre><br />
<br />
=Sertifikaatide info edasine kasutus=<br />
kui tahta, et server sertifikaatide andmed muutujatesse kannaks (et need oleks skriptides kasutatavad), võiks lisada .htaccess faili midagi sellist:<br />
<pre><br />
<Files ~ "\.(cgi|shtml|php)$"><br />
SSLOptions +StdEnvVars +ExportCertData<br />
</Files><br />
</pre><br />
<br />
=Varundus ja taastamine=<br />
<br />
Varundamiseks kopeeri allolevates kataloogides asuvad failid alternatiivsele andmekandjale. <br />
<br />
Taastamiseks toimi vastupidiselt.<br />
<br />
Failiõiguste säilitamiseks ja andmete tihendamiseks kasuta '''tar''' käsku.<br />
<br />
==Andmete asukohad==<br />
Veebilehekülje failid: /var/www/www/secure<br />
<br />
Apache2 konfiguratsioon: /etc/apache2<br />
<br />
Veebiserveri logifailid: /var/log/apache2<br />
<br />
<br />
==Varundamise ja taastamise näited==<br />
Varundame secure kataloogi sisu juurkataloogis asuvasse faili secure.tar.gz<br />
<pre><br />
sudo tar -cvzf /secure.tar.gz /var/www/www/secure/*<br />
</pre><br />
Taastame secure kataloogi sisu juurkataloogis olevast failist secure.tar.gz endisesse asukohta:<br />
<pre><br />
sudo tar -xvzf /secure.tar.gz<br />
</pre><br />
<br />
=Mis saab edasi?=<br />
* Kui sinu veebirakendus ei tohi mitte mingil juhul tühistatud sertifikaatidega autentijaid ligi lubada, siis seadista [http://id.ee/?id=10821 Sertifikaadi kehtivuse kontroll OCSP-ga]<br />
* Loe ka http://www.arvutikaitse.ee/?p=2772<br />
<br />
=Juhendist=<br />
<br />
Juhendi koostasid:<br />
<br />
* Andres Pelešev<br />
* Argo Ellisson<br />
<br />
Versioonide ajalugu:<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! Versioon<br />
! Kuupäev<br />
! Muudatused<br />
|-<br />
| 1.0<br />
| 16:31, 26 December 2009 (EET)<br />
| Algne versioon<br />
|-<br />
| 1.1<br />
| 17:17, 29 December 2009 (EET)<br />
| Lisatud secure kataloogile http kaudu ligipääsu keelamine<br />
|-<br />
| 1.2<br />
| [[User:Apelesev|Apelesev]] 04:40, 17 January 2010 (EET)<br />
| Eemaldatud üleliigsed sudo käsud<br />
|}<br />
<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ID_kaardiga_autentimine_Apache2_veebiserveriga&diff=2792ID kaardiga autentimine Apache2 veebiserveriga2010-01-17T02:34:23Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div>=Legend=<br />
<br />
Meil on firma avalik veebileht www.firma.ee mida serveeritakse nii tavalise kui ka SSL-iga turvatud HTTP protokolli kaudu. <br />
<br />
Sellel lehel on meil ka kataloog /secure privaatsema informatsiooniga kuhu laseme kasutaja ligi ainult ID-kaardiga edukalt autentides ning ainult SSL protokolli kasutades.<br />
<br />
=Üldinformatsioon=<br />
Käesolev juhend on testitud Ubuntu 9.10, Apache 2.2.12-1ubuntu2.1, mod_ssl 2.2.11 ja OpenSSL 0.9.8g versioonidega. Tõenäoliselt sobib see juhend kasutamiseks ka eelnimetatud tarkvara paljude vanemate ja uuemate versioonidega.<br />
<br />
Sertifikaatide kehtivuse kontroll ei toimu online OCSP (Online Certificate Status Protocol) teenuse abil (tasuline), selle asemel kontrollitakse igat kliendi sertifikaati vastu kehtetute sertifikaatide nimekirja, mida omakorda aegajalt uuendatakse.<br />
<br />
=Töö käik=<br />
Kuna enamus järgnevaist toimingutest vajavad root kasutaja privileege, on 2 võimalust:<br />
<br />
1. Käivitada iga säherdune käsk root kasutaja õigustes '''sudo''' abil<br />
näiteks:<br />
<pre><br />
sudo apt-get update<br />
sudo nano /etc/hosts<br />
</pre><br />
2. Logime ennast root kasutajaks ning käivitame vajalikud toimingud. Kuna '''sudo'''-t sel juhul enam vaja ei lähe, hoiad selle arvelt pisut aega kokku. Samas on aga tunduvalt lihtsam midagi ära rikkuda, sest '''KÕIK''' käsud käivitatakse root kasutaja õigustes!<br />
<pre><br />
sudo -i<br />
apt-get update<br />
vi /etc/hosts<br />
</pre><br />
<br />
Kuidas keegi jätkab on igaühe enda valida. Järgnevas juhendis on root kasutaja õigustes käivitatavatel käskudel ees '''sudo'''. Kui otsustad ennast kohe root kasutajaks keerata, siis edaspidistes toimingutes võid (aga ei pea) sudo eest ära jätta. Kuna enamus konfiguratsioonifaile on root kasutaja omad, pead nende muutmiseks omama ka root kasutaja privileege - tekstieditor tuleb käivitada root kasutaja õigustes nagu ülal näidatud.<br />
<br />
=Eeldused=<br />
<br />
Selle juhendi kasutajalt eeldatakse linuxi käsurea mõningast tundmist ning oskust kasutada käsurealt tekstieditori n. '''vi''' või '''nano'''.<br />
<br />
Eelduseks on korrektselt sooritatud [[Veebiserveri labor v.2]], st. veebiserver on labori juhendi järgi seadistatud ning www.firma.ee lehekülje SSL osa toimib vigadeta.<br />
<br />
=Installeerimine=<br />
<br />
Lae alla Eesti ID kaardi juursertifikaadid ning paiguta need /etc/apache2 kataloogi:<br />
<br />
<pre><br />
cd /etc/apache2<br />
sudo wget http://www.sk.ee/files/JUUR-SK.PEM.cer<br />
sudo wget http://www.sk.ee/files/ESTEID-SK.PEM.cer<br />
sudo wget http://www.sk.ee/files/ESTEID-SK%202007.PEM.cer<br />
</pre><br />
<br />
<br />
Lae alla kehtetute sertifikaatide nimekiri ning paiguta see /etc/apache2/crl kataloogi:<br />
<br />
<pre><br />
sudo mkdir /etc/apache2/crl<br />
cd /etc/apache2/crl<br />
sudo wget http://www.sk.ee/crls/esteid/esteid.crl<br />
sudo wget http://www.sk.ee/crls/esteid/esteid2007.crl <br />
sudo wget http://www.sk.ee/crls/juur/crl.crl <br />
</pre><br />
<br />
=Seadistamine=<br />
<br />
==ID kaardi juursertifikaatide seadistamine==<br />
<br />
Pane kõik 3 juursertifikaati kokku ühte faili, et veebiserveril oleks lihtsam neid lugeda:<br />
<pre><br />
cd /etc/apache2<br />
sudo cat JUUR-SK.PEM.cer ESTEID-SK.PEM.cer ESTEID-SK\ 2007.PEM.cer > juur.crt <br />
</pre><br />
<br />
==Sertifikaatide tühistusnimekirjade seadistamine==<br />
<br />
Kuna allalaetavad tühistusnimekirjad on apache jaoks loetamatul kujul, siis on vaja need konverteerida PEM formaati: <br />
<pre><br />
sudo -i<br />
cd /etc/apache2/crl<br />
openssl crl -in esteid.crl -out esteid.crl -inform DER <br />
openssl crl -in esteid2007.crl -out esteid2007.crl -inform DER<br />
openssl crl -in crl.crl -out crl.crl -inform DER <br />
</pre><br />
<br />
Apache dokumentatsioonis nõutakse ka räsi-linkide loomist. Genereerime need käsuga:<br />
<br />
<pre><br />
cd /etc/apache2/crl<br />
rm *.r?<br />
n="0";for f in `ls *.crl`;do ln -s $f `openssl crl -hash -noout -in $f`.r$n ;let n=n+1;done<br />
</pre><br />
<br />
<br />
Kuna tühistusnimekirju on vaja pidevalt uuendada, siis on selle artikli lõpus kirjeldatud ka sobiva skripti tegemine ning käivitamine.<br />
<br />
==SSL keskkonna seadistamine==<br />
<br />
Lisa apache konfiguratsioonifaili '''/etc/apache2/sites-enabled/www ''' , SSL virtuaalsaidi osasse, read:<br />
<pre><br />
SSLCACertificateFile /etc/apache2/juur.crt<br />
SSLCARevocationPath /etc/apache2/crl<br />
</pre><br />
<br />
Lisa SSL virtuaalsaidi '''<Directory> ''' sektsioonide juurde järgmine directory sektsioon: <br />
<pre><br />
<Directory /var/www/www/secure><br />
Options Indexes FollowSymLinks MultiViews<br />
AllowOverride AuthConfig Options<br />
Order allow,deny<br />
allow from all<br />
</Directory><br />
</pre><br />
<br />
Ülaltoodud sektsioonis määratakse ära kataloog, kuhu sisenedes nõutakse ID kaardiga autentimist. Antud juhul siis '''/var/www/www/secure'''<br />
Loome selle kataloogi ning nõuame secure kataloogi sisenedes ID-kaarti, luues sinna .htaccess faili:<br />
<pre><br />
mkdir /var/www/www/secure<br />
vi /var/www/www/secure/.htaccess<br />
</pre><br />
Ja lisame .htaccess faili järgmised read:<br />
<pre><br />
SSLVerifyClient require<br />
SSLVerifyDepth 2 <br />
</pre><br />
<br />
Põhimõtteliselt on nüüd kõik seadistatud '''AGA''' kui sul on tõesti kõik nii seadistatud nagu [[Veebiserveri labor v.2]]-s nõutud, siis on võimalik '''/var/www/www/secure''' kataloogile siiski ligi pääseda kasutades http protokolli ning järgmist URL-i: <nowiki>http://<serverinimi>/www/secure/</nowiki> .<br />
Selle vältimiseks lisa kõikide, väljaarvatud HTTPS (443 port), virtuaalsaitide konfiguratsioonidesse, <VirtualHost> sektsioonidesse, teiste kataloogiõiguste juurde järgmised read:<br />
<br />
<pre><br />
<Directory "/var/www/www/secure"><br />
Order allow,deny<br />
deny from all<br />
</Directory><br />
</pre><br />
<br />
Arvesta, et ligipääs on vaikimisi lubatud kõikide lubatud (enabled) virtuaalsaitide kaudu. [[Veebiserveri labor v.2]]-s seadistati '''www''' ja '''sales''' ning lisaks on ka vaikimisi sait nimega '''default'''. Käi kindlasti kõik konfid üle.<br />
<br />
Kõige lõpuks restardime veebiserveri:<br />
<pre><br />
/etc/init.d/apache2 restart<br />
</pre><br />
<br />
<br />
'''Nüüdseks peaks SSL ja ID-kaardi osa olema seadistatud. '''<br />
<br />
=Tulemuse kontroll=<br />
<br />
Loome index.php lehe, mida peaks kuvatama peale edukat autentimist. <br />
<br />
Piisab näiteks phpinfo funktsiooni väljundist:<br />
<pre><br />
sudo echo "<?php phpinfo(); ?>" > /var/www/www/secure/index.php<br />
</pre><br />
<br />
Istu nüüd mõne arvuti taha, kus on kiipkaardilugeja ja brauser, millele on ID-kaardi asi selgeks tehtud ning katseta ligipääsu. <br />
<br />
Võta ühendust oma serveriga: https://ip_aadress/secure või https://www.firma.ee/secure<br />
<br />
(eelnevalt on vaja serveri nimi defineerida kas oma arvuti hosts failis või enda võrgu nimeserveris) <br />
<br />
Server peaks nüüd sellele kataloogile ligi lubama AINULT eesti ID-kaardiga.<br />
<br />
'''Veendu, et ligipääsu ei ole lubatud mõne teise virtuaalsaidi kaudu n. http://www.firma.ee/secure/ ja http://firma.ee/www/secure/ !'''<br />
<br />
=Tühistusnimekirjade uuendamine=<br />
<br />
Tühistusnimekirju tuleb uuendada regulaarselt, kuna neid täiendatakse pidevalt. <br />
<br />
Vastasel juhul võib juhtuda, et kasutaja sertifikaat enam ei kehti, kuid sinu server aksepteerib seda jätkuvalt. <br />
<br />
Järgnevalt loome lihtsa skripti ning laseme süsteemil seda regulaarselt ise jooksutada. <br />
<br />
'''Tähelepanu!''' Skript luuakse alloleva näite põhjal '''root''' kasutaja kodukataloogi ning käivitatakse hiljem '''root''' kasutaja õigustes!<br />
<br />
Keerame ennast '''root''' kasutajaks ning loome skripti: <br />
<pre><br />
sudo -i<br />
vi uuenda.sh<br />
</pre><br />
<br />
Skripti lisa järgmised käsud:<br />
<pre><br />
#!/bin/bash<br />
cd /etc/apache2/crl/<br />
rename -vf 's/\.crl$/\.old/' *.crl<br />
wget http://www.sk.ee/crls/esteid/esteid.crl<br />
wget http://www.sk.ee/crls/esteid/esteid2007.crl<br />
wget http://www.sk.ee/crls/juur/crl.crl<br />
openssl crl -in esteid.crl -out esteid.crl -inform DER<br />
openssl crl -in esteid2007.crl -out esteid2007.crl -inform DER<br />
openssl crl -in crl.crl -out crl.crl -inform DER<br />
rm -f *.r?<br />
n="0";for f in `ls *.crl`;do ln -s $f `openssl crl -hash -noout -in $f`.r$n ;let n=n+1;done<br />
/etc/init.d/apache2 restart<br />
</pre><br />
<br />
<br />
Peale skripti tekitamist ära unusta sellele käivitusõigust anda:<br />
<pre><br />
chmod 700 uuenda.sh<br />
</pre><br />
<br />
Sagedamini, kui kord ööpäevas, ei ole mõtet tühistusnimekirju alla laadida, kuna need ei pruugi sagedamini uueneda.<br />
<br />
Arvestama peab ka sellega, et peale igat uuendamist taaskäivitatakse veebiserver. Seadete uuesti laadimine (kill -HUP) ei aita!<br />
<br />
Taaskäivituse tõttu lähevad kaotsi kõik kasutajate sessioonid.<br />
<br />
<br />
Loome root kasutajale uue cron-i töö ning paneme selle käivituma igal öösel kell 3:<br />
<br />
Avame cron-i tööde nimekirja:<br />
<pre><br />
crontab -e<br />
</pre><br />
<br />
Cron-i tööde avamisel võidakse küsida kasutajale sobivat editori:<br />
<pre><br />
Select an editor. To change later, run 'select-editor'.<br />
1. /bin/ed<br />
2. /bin/nano <---- easiest<br />
3. /usr/bin/vim.tiny<br />
<br />
Choose 1-3 [2]:<br />
</pre><br />
<br />
<br />
Vali endale sobiv editor ning lisa tööde nimekirja järgmine rida:<br />
<pre><br />
0 3 * * * /root/uuenda.sh<br />
</pre><br />
<br />
Töö käivitamise kella ja päeva saad vajadusel ise mudida, cron-i formaat on järgmine:<br />
<pre><br />
minut<0-59> tund<0-23> kuupäev<1-31> kuu<1-12> nädalapäev<0-6> käsk<br />
</pre><br />
<br />
Salvesta ära ja kontrolli järgmise käsuga:<br />
<pre><br />
crontab -l<br />
</pre><br />
<br />
=Sertifikaatide info edasine kasutus=<br />
kui tahta, et server sertifikaatide andmed muutujatesse kannaks (et need oleks skriptides kasutatavad), võiks lisada .htaccess faili midagi sellist:<br />
<pre><br />
<Files ~ "\.(cgi|shtml|php)$"><br />
SSLOptions +StdEnvVars +ExportCertData<br />
</Files><br />
</pre><br />
<br />
=Varundus ja taastamine=<br />
<br />
Varundamiseks kopeeri allolevates kataloogides asuvad failid alternatiivsele andmekandjale. <br />
<br />
Taastamiseks toimi vastupidiselt.<br />
<br />
Failiõiguste säilitamiseks ja andmete tihendamiseks kasuta '''tar''' käsku.<br />
<br />
==Andmete asukohad==<br />
Veebilehekülje failid: /var/www/www/secure<br />
<br />
Apache2 konfiguratsioon: /etc/apache2<br />
<br />
Veebiserveri logifailid: /var/log/apache2<br />
<br />
<br />
==Varundamise ja taastamise näited==<br />
Varundame secure kataloogi sisu juurkataloogis asuvasse faili secure.tar.gz<br />
<pre><br />
sudo tar -cvzf /secure.tar.gz /var/www/www/secure/*<br />
</pre><br />
Taastame secure kataloogi sisu juurkataloogis olevast failist secure.tar.gz endisesse asukohta:<br />
<pre><br />
sudo tar -xvzf /secure.tar.gz<br />
</pre><br />
<br />
=Mis saab edasi?=<br />
* Kui sinu veebirakendus ei tohi mitte mingil juhul tühistatud sertifikaatidega autentijaid ligi lubada, siis seadista [http://id.ee/?id=10821 Sertifikaadi kehtivuse kontroll OCSP-ga]<br />
* Loe ka http://www.arvutikaitse.ee/?p=2772<br />
<br />
=Juhendist=<br />
<br />
Juhendi koostasid:<br />
<br />
* Andres Pelešev<br />
* Argo Ellisson<br />
<br />
Versioonide ajalugu:<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! Versioon<br />
! Kuupäev<br />
! Muudatused<br />
|-<br />
| 1.0<br />
| 16:31, 26 December 2009 (EET)<br />
| Algne versioon<br />
|-<br />
| 1.1<br />
| 17:17, 29 December 2009 (EET)<br />
| Lisatud secure kataloogile http kaudu ligipääsu keelamine<br />
|-<br />
| 1.2<br />
| 4:22, 15 January 2010 (EET)<br />
| Eemaldatud üleliigsed sudo käsud<br />
|}<br />
<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:ISCSI_target_ja_initiator&diff=2565Talk:ISCSI target ja initiator2010-01-10T10:27:01Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div>Hindajad: '''Andres Pelešev, Argo Elisson''', apelesev[ät]itcollege.ee <br />
* v 1.0 [esmane hindamine, tundub et artikkel ei ole veel lõplik]<br />
* v. 1.1 [Argo hindas ka]<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! KRITEERIUM<br />
! KAAL<br />
! HINNANG<br />
! SELGITUS<br />
|-<br />
| Versioonide ajalugu<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Ei leidnud. [Argo] puudub<br />
|-<br />
| Autor<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Selgelt välja toodud artikli alguses. [Argo] olemas<br />
|-<br />
| Viimase muutmise aeg<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Ei ole välja toodud. Tuvastatav artikli ajaloost. [Argo] artiklis puudub, tuvastatav lehe alt<br />
|-<br />
| Skoop<br />
| 1<br />
| 0,5<br />
| Otseselt kuskil välja toodud ei ole. pealkirjast ja nõuetest mingil määral tuvastatav. [Argo] puudub<br />
|-<br />
| Sissejuhatus<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Peatükina olemas, kuid sisaldab vaid nõudeid op.süsteemidele. [Argo] sisuliselt puudub (mis loom see iSCSI veel on ja milleks seda vajame?)<br />
|-<br />
| Nõuded<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Kirjeldatud. [Argo] ok<br />
|-<br />
| Installeerimise ja konfigureerimise osa<br />
| 3<br />
| 2<br />
| [Argo] paigaldamise käigud võiksid olla rohkem lahtiseletatud. [Andres] Märkida lisaks,millistes õigustes neid tegevusi teha saab.<br />
|-<br />
| Tehniliselt korrektne <br />
| 3<br />
| 3<br />
| Pole suuri vigu. [Argo] ok<br />
|-<br />
| Korraldused on tekstist eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| [Argo] ok<br />
|-<br />
| Käskude väljundid on tekstist eristatavad<br />
| 1<br />
| 0<br />
| käskude väljundeid ei ole välja toodud. [Argo] puuduvad<br />
|-<br />
| Muutuvad osad on eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| [Argo] oleneb, kes loeb<br />
|-<br />
| Tekst on loetav <br />
| 1<br />
| 1<br />
| Tekst on struktureeritud. [Argo] ok<br />
|-<br />
| Tekst on arusaadav <br />
| 1<br />
| 0,5<br />
| Lausetes liialdatud põhjendamatult inglise keelsete sõnade kasutamisega. [Argo] nõustun Andresega, wiki artikkel peaks inglise keelt mitteoskavale algajale ka olema arusaadav<br />
|-<br />
| Teenuse varundamine<br />
| 1<br />
| '''0,5'''<br />
| Ära mainitud. Väidetavalt ei ole mida varundada.[Argo] mismõttes ei ole mida varundada? rc.localisse pandavad käsud ongi ju teenuse konf<br />
|-<br />
| Teenuse taastamine<br />
| 2<br />
| '''1''' <br />
| Kuna paigaldamine on lihtne, siis paigaldatakse teenus uuesti.Juhitud tähelepanu asjadele mida peab jälgima paigaldamisel. [Argo] kuidas tagatakse teenuse uuesti paigaldamisel sama seadistus? tõenäoliselt peaks selleks midagi kasvõi wiki-sse või paberile varundama.<br />
|-<br />
| Kokku<br />
| 20<br />
| 12,5<br />
|<br />
|}</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:ISCSI_target_ja_initiator&diff=2264Talk:ISCSI target ja initiator2010-01-08T16:30:23Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div>Hindajad: '''Andres Pelešev, Argo Elisson''', apelesev[ät]itcollege.ee <br />
* v 1.0 [esmane hindamine, tundub et artikkel ei ole veel lõplik]<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! KRITEERIUM<br />
! KAAL<br />
! HINNANG<br />
! SELGITUS<br />
|-<br />
| Versioonide ajalugu<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Ei leidnud<br />
|-<br />
| Autor<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Selgelt välja toodud artikli alguses<br />
|-<br />
| Viimase muutmise aeg<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Ei ole välja toodud. Tuvastatav artikli ajaloost.<br />
|-<br />
| Skoop<br />
| 1<br />
| 0,5<br />
| Otseselt kuskil välja toodud ei ole. pealkirjast ja nõuetest mingil määral tuvastatav.<br />
|-<br />
| Sissejuhatus<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Peatükina olemas, kuid sisaldab vaid nõudeid op.süsteemidele<br />
|-<br />
| Nõuded<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Kirjeldatud<br />
|-<br />
| Installeerimise ja konfigureerimise osa<br />
| 3<br />
| 3<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Tehniliselt korrektne <br />
| 3<br />
| 3<br />
| Pole suuri vigu<br />
|-<br />
| Korraldused on tekstist eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| <br />
|-<br />
| Käskude väljundid on tekstist eristatavad<br />
| 1<br />
| 0<br />
| käskude väljundeid ei ole välja toodud<br />
|-<br />
| Muutuvad osad on eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| <br />
|-<br />
| Tekst on loetav <br />
| 1<br />
| 1<br />
| Tekst on struktureeritud<br />
|-<br />
| Tekst on arusaadav <br />
| 1<br />
| 0,5<br />
| Lausetes liialdatud põhjendamatult inglise keelsete sõnade kasutamisega.<br />
|-<br />
| Teenuse varundamine<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Ära mainitud. Väidetavalt ei ole mida varundada.<br />
|-<br />
| Teenuse taastamine<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Kuna paigaldamine on lihtne, siis paigaldatakse teenus uuesti.Juhitud tähelepanu asjadele mida peab jälgima paigaldamisel.<br />
|-<br />
| Kokku<br />
| 20<br />
| 15<br />
|}</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:ISCSI_target_ja_initiator&diff=2263Talk:ISCSI target ja initiator2010-01-08T16:27:02Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div>Hindaja: '''Andres Pelešev''', apelesev[ät]itcollege.ee <br />
*esmane hindamine, tundub et artikkel ei ole veel lõplik<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! KRITEERIUM<br />
! KAAL<br />
! HINNANG<br />
! SELGITUS<br />
|-<br />
| Versioonide ajalugu<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Ei leidnud<br />
|-<br />
| Autor<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Selgelt välja toodud artikli alguses<br />
|-<br />
| Viimase muutmise aeg<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Ei ole välja toodud. Tuvastatav artikli ajaloost.<br />
|-<br />
| Skoop<br />
| 1<br />
| 0,5<br />
| Otseselt kuskil välja toodud ei ole. pealkirjast ja nõuetest mingil määral tuvastatav.<br />
|-<br />
| Sissejuhatus<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Peatükina olemas, kuid sisaldab vaid nõudeid op.süsteemidele<br />
|-<br />
| Nõuded<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Kirjeldatud<br />
|-<br />
| Installeerimise ja konfigureerimise osa<br />
| 3<br />
| 3<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Tehniliselt korrektne <br />
| 3<br />
| 3<br />
| Pole suuri vigu<br />
|-<br />
| Korraldused on tekstist eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| <br />
|-<br />
| Käskude väljundid on tekstist eristatavad<br />
| 1<br />
| 0<br />
| käskude väljundeid ei ole välja toodud<br />
|-<br />
| Muutuvad osad on eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| <br />
|-<br />
| Tekst on loetav <br />
| 1<br />
| 1<br />
| Tekst on struktureeritud<br />
|-<br />
| Tekst on arusaadav <br />
| 1<br />
| 0,5<br />
| Lausetes liialdatud põhjendamatult inglise keelsete sõnade kasutamisega.<br />
|-<br />
| Teenuse varundamine<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Ära mainitud. Väidetavalt ei ole mida varundada.<br />
|-<br />
| Teenuse taastamine<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Kuna paigaldamine on lihtne, siis paigaldatakse teenus uuesti.Juhitud tähelepanu asjadele mida peab jälgima paigaldamisel.<br />
|-<br />
| Kokku<br />
| 20<br />
| 15<br />
|}</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:ISCSI_target_ja_initiator&diff=2259Talk:ISCSI target ja initiator2010-01-08T16:20:38Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div>Hindaja: '''Andres Pelešev''', apelesev[ät]itcollege.ee <br />
*esmane hindamine, tundub et artikkel ei ole veel lõplik<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! KRITEERIUM<br />
! KAAL<br />
! HINNANG<br />
! SELGITUS<br />
|-<br />
| Versioonide ajalugu<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Ei leidnud<br />
|-<br />
| Autor<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Selgelt välja toodud artikli alguses<br />
|-<br />
| Viimase muutmise aeg<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Ei ole välja toodud. Tuvastatav artikli ajaloost.<br />
|-<br />
| Skoop<br />
| 1<br />
| 0,5<br />
| Otseselt kuskil välja toodud ei ole. pealkirjast ja nõuetest mingil määral tuvastatav.<br />
|-<br />
| Sissejuhatus<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Peatükina olemas, kuid sisaldab vaid nõudeid op.süsteemidele<br />
|-<br />
| Nõuded<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Kirjeldatud<br />
|-<br />
| Installeerimise ja konfigureerimise osa<br />
| 3<br />
| 3<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Tehniliselt korrektne <br />
| 3<br />
| 3<br />
| Pole suuri vigu<br />
|-<br />
| Korraldused on tekstist eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| <br />
|-<br />
| Käskude väljundid on tekstist eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| <br />
|-<br />
| Muutuvad osad on eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| <br />
|-<br />
| Tekst on loetav <br />
| 1<br />
| 1<br />
| Tekst on struktureeritud<br />
|-<br />
| Tekst on arusaadav <br />
| 1<br />
| 0,5<br />
| Lausetes liialdatud põhjendamatult inglise keelsete sõnade kasutamisega.<br />
|-<br />
| Teenuse varundamine<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Ära mainitud. Väidetavalt ei ole mida varundada.<br />
|-<br />
| Teenuse taastamine<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Kuna paigaldamine on lihtne, siis installitakse uuesti.Juhitud tähelepanu mida peab jälgima <br />
|-<br />
| Kokku<br />
| 20<br />
| 15<br />
|}</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:ISCSI_target_ja_initiator&diff=2255Talk:ISCSI target ja initiator2010-01-08T16:15:46Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div>Hindaja: '''Andres Pelešev''' <br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! KRITEERIUM<br />
! KAAL<br />
! HINNANG<br />
! SELGITUS<br />
|-<br />
| Versioonide ajalugu<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Ei leidnud<br />
|-<br />
| Autor<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Selgelt välja toodud artikli alguses<br />
|-<br />
| Viimase muutmise aeg<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Ei ole välja toodud. Tuvastatav artikli ajaloost.<br />
|-<br />
| Skoop<br />
| 1<br />
| 0,5<br />
| Otseselt kuskil välja toodud ei ole. pealkirjast ja nõuetest mingil määral tuvastatav.<br />
|-<br />
| Sissejuhatus<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Peatükina olemas, kuid sisaldab vaid nõudeid op.süsteemidele<br />
|-<br />
| Nõuded<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Kirjeldatud<br />
|-<br />
| Installeerimise ja konfigureerimise osa<br />
| 3<br />
| 3<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Tehniliselt korrektne <br />
| 3<br />
| 3<br />
| Pole suuri vigu<br />
|-<br />
| Korraldused on tekstist eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| <br />
|-<br />
| Käskude väljundid on tekstist eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| <br />
|-<br />
| Muutuvad osad on eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| <br />
|-<br />
| Tekst on loetav <br />
| 1<br />
| 1<br />
| Tekst on struktureeritud<br />
|-<br />
| Tekst on arusaadav <br />
| 1<br />
| 0,5<br />
| Lausetes liialdatud põhjendamatult inglise keelsete sõnade kasutamisega.<br />
|-<br />
| Teenuse varundamine<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Ära mainitud. Väidetavalt ei ole mida varundada.<br />
|-<br />
| Teenuse taastamine<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Kuna paigaldamine on lihtne, siis installitakse uuesti.Juhitud tähelepanu mida peab jälgima <br />
|-<br />
| Kokku<br />
| 20<br />
| 15<br />
|}</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:ISCSI_target_ja_initiator&diff=2244Talk:ISCSI target ja initiator2010-01-08T16:06:01Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div>Hindaja: '''Andres Pelešev''' <br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! KRITEERIUM<br />
! KAAL<br />
! HINNANG<br />
! SELGITUS<br />
|-<br />
| Versioonide ajalugu<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Ei leidnud<br />
|-<br />
| Autor<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Selgelt välja toodud artikli alguses<br />
|-<br />
| Viimase muutmise aeg<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Ei ole välja toodud. Tuvastatav artikli ajaloost.<br />
|-<br />
| Skoop<br />
| 1<br />
| 0,5<br />
| Otseselt kuskil välja toodud ei ole. pealkirjast ja nõuetest mingil määral tuvastatav.<br />
|-<br />
| Sissejuhatus<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Peatükina olemas, kuid sisaldab vaid nõudeid op.süsteemidele<br />
|-<br />
| Nõuded<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Kirjeldatud<br />
|-<br />
| Installeerimise ja konfigureerimise osa<br />
| 3<br />
| 3<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Tehniliselt korrektne <br />
| 3<br />
| 3<br />
| Pole suuri vigu<br />
|-<br />
| Korraldused on tekstist eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| <br />
|-<br />
| Käskude väljundid on tekstist eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| <br />
|-<br />
| Muutuvad osad on eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| <br />
|-<br />
| Tekst on loetav <br />
| 1<br />
| 1<br />
| Tekst on struktureeritud<br />
|-<br />
| Tekst on arusaadav <br />
| 1<br />
| 0,5<br />
| mõned laused on poolikud või segased.<br />
|-<br />
| Teenuse varundamine<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Ära mainitud. Väidetavalt ei ole mida varundada<br />
|-<br />
| Teenuse taastamine<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Kuna paigaldamine on lihtne, siis installitakse uuesti <br />
|-<br />
| Kokku<br />
| 20<br />
| 15<br />
|}</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:ISCSI_target_ja_initiator&diff=2186Talk:ISCSI target ja initiator2010-01-08T15:33:39Z<p>Apelesev: /* Skoop 1 */</p>
<hr />
<div>'''Hindaja Andres Pelešev''' <br />
== Versioonide ajalugu 1 - 0 ==<br />
Versioonide ajalugu ei ole tuvastatav, samuti ei ole tuvastav kas tegemist pooliku või töös oleva juhendiga<br />
== Autorid 1 - 1 ==<br />
Autori nimi on selgelt välja toodud artikli alguses<br />
== Viimase muutmise aeg 1 - 0 ==<br />
Artikli viimase muutmise aeg välja toomata, tuvastatav ainult artikli logi järgi.<br />
== Skoop ==<br />
Otseselt kuskil pole välja toodud kuid pealkirjast ja nõuetest mingil määral tuletatav.<br />
[hinne 0,5]<br />
<br />
== Sissejuhatus 1 ==<br />
Praktiliselt olemata. Välja on toodud ilmselt op.süsteem mille kohta antud juhend on tehtud. Samas võiks siin olla kirjas paremini skoop - mida ja millises mahus kavatsetakse teha ja lühike stsenaarium, kuidas kavasetakse asi lõpuks tööle saada.<br />
<br />
== Nõuded 1 ==<br />
== Installeerimise osa 3 ==<br />
== Tehniliselt korrektne (pole suuri vigu) 3 ==<br />
== Korraldused on tekstist eristatavad 1 ==<br />
== Käskude väljundid on tekstist eristatavad 1 ==<br />
== Muutuvad osad on eristatavad 1 ==<br />
== Tekst on loetav (struktuur on olemas) 1 ==<br />
== Tekst on arusaadav (laused on korrektsed) 1 ==<br />
== Teenuse varundamine 1 ==<br />
== Teenuse taastamine 2 ==<br />
20</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:ISCSI_target_ja_initiator&diff=2181Talk:ISCSI target ja initiator2010-01-08T15:30:10Z<p>Apelesev: /* Sissejuhatus 1 */</p>
<hr />
<div>'''Hindaja Andres Pelešev''' <br />
== Versioonide ajalugu 1 - 0 ==<br />
Versioonide ajalugu ei ole tuvastatav, samuti ei ole tuvastav kas tegemist pooliku või töös oleva juhendiga<br />
== Autorid 1 - 1 ==<br />
Autori nimi on selgelt välja toodud artikli alguses<br />
== Viimase muutmise aeg 1 - 0 ==<br />
Artikli viimase muutmise aeg välja toomata, tuvastatav ainult artikli logi järgi.<br />
== Skoop 1 ==<br />
Arusaadav<br />
== Sissejuhatus 1 ==<br />
Praktiliselt olemata. Välja on toodud ilmselt op.süsteem mille kohta antud juhend on tehtud. Samas võiks siin olla kirjas paremini skoop - mida ja millises mahus kavatsetakse teha ja lühike stsenaarium, kuidas kavasetakse asi lõpuks tööle saada.<br />
<br />
== Nõuded 1 ==<br />
== Installeerimise osa 3 ==<br />
== Tehniliselt korrektne (pole suuri vigu) 3 ==<br />
== Korraldused on tekstist eristatavad 1 ==<br />
== Käskude väljundid on tekstist eristatavad 1 ==<br />
== Muutuvad osad on eristatavad 1 ==<br />
== Tekst on loetav (struktuur on olemas) 1 ==<br />
== Tekst on arusaadav (laused on korrektsed) 1 ==<br />
== Teenuse varundamine 1 ==<br />
== Teenuse taastamine 2 ==<br />
20</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:ISCSI_target_ja_initiator&diff=2167Talk:ISCSI target ja initiator2010-01-08T15:23:21Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div>'''Hindaja Andres Pelešev''' <br />
== Versioonide ajalugu 1 - 0 ==<br />
Versioonide ajalugu ei ole tuvastatav, samuti ei ole tuvastav kas tegemist pooliku või töös oleva juhendiga<br />
== Autorid 1 - 1 ==<br />
Autori nimi on selgelt välja toodud artikli alguses<br />
== Viimase muutmise aeg 1 - 0 ==<br />
Artikli viimase muutmise aeg välja toomata, tuvastatav ainult artikli logi järgi.<br />
== Skoop 1 ==<br />
Arusaadav<br />
== Sissejuhatus 1 ==<br />
Olemata<br />
== Nõuded 1 ==<br />
== Installeerimise osa 3 ==<br />
== Tehniliselt korrektne (pole suuri vigu) 3 ==<br />
== Korraldused on tekstist eristatavad 1 ==<br />
== Käskude väljundid on tekstist eristatavad 1 ==<br />
== Muutuvad osad on eristatavad 1 ==<br />
== Tekst on loetav (struktuur on olemas) 1 ==<br />
== Tekst on arusaadav (laused on korrektsed) 1 ==<br />
== Teenuse varundamine 1 ==<br />
== Teenuse taastamine 2 ==<br />
20</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:ISCSI_target_ja_initiator&diff=2160Talk:ISCSI target ja initiator2010-01-08T15:19:44Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div>'''Hindaja Andres Pelešev''' <br />
== 1. Versioonide ajalugu 1 - 0 ==<br />
Versioonide ajalugu ei ole tuvastatav, samuti ei ole tuvastav kas tegemist pooliku või töös oleva juhendiga<br />
== 2. Autorid 1 - 1 =<br />
Autori nimi on selgelt välja toodud artikli alguses<br />
== 3. Viimase muutmise aeg 1 - 0 ==<br />
Välja toomata, tuvastatav ainult artikli logi järgi.<br />
== 4. Skoop 1 ==<br />
<br />
== 5. Sissejuhatus 1 ==<br />
== 6. Nõuded 1 ==<br />
== 7. Installeerimise osa 3 ==<br />
== 8. Tehniliselt korrektne (pole suuri vigu) 3 ==<br />
== 9. Korraldused on tekstist eristatavad 1 ==<br />
== 10.Käskude väljundid on tekstist eristatavad 1 ==<br />
== 11. Muutuvad osad on eristatavad 1 ==<br />
== 12. Tekst on loetav (struktuur on olemas) 1 ==<br />
== 13.Tekst on arusaadav (laused on korrektsed) 1 ==<br />
== 14.Teenuse varundamine 1 ==<br />
== 15.Teenuse taastamine 2 ==<br />
20</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:ISCSI_target_ja_initiator&diff=2155Talk:ISCSI target ja initiator2010-01-08T15:17:33Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div>'''Hindaja Andres Pelešev''' <br />
== 1. Versioonide ajalugu 1 - 0 ==<br />
Versioonide ajalugu ei ole tuvastatav, samuti ei ole tuvastav kas tegemist pooliku või töös oleva juhendiga<br />
== 2. Autorid 1 - 1 =<br />
Autori nimi on selgelt välja toodud artikli alguses<br />
== 3. Viimase muutmise aeg 1 - 0 ==<br />
Välja toomata, tuvastatav ainult artikli logi järgi.<br />
== 4. Skoop 1 ==<br />
<br />
== Sissejuhatus 1 ==<br />
== Nõuded 1 ==<br />
== Installeerimise osa 3 =<br />
== Tehniliselt korrektne (pole suuri vigu) 3 =<br />
= Korraldused on tekstist eristatavad 1 =<br />
Käskude väljundid on tekstist eristatavad 1<br />
Muutuvad osad on eristatavad 1<br />
Tekst on loetav (struktuur on olemas) 1<br />
Tekst on arusaadav (laused on korrektsed) 1<br />
Teenuse varundamine 1<br />
Teenuse taastamine 2<br />
20</div>Apelesevhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:ISCSI_target_ja_initiator&diff=2154Talk:ISCSI target ja initiator2010-01-08T15:15:49Z<p>Apelesev: </p>
<hr />
<div>'''Hindaja Andres Pelešev''' <br />
== 1. Versioonide ajalugu 1 - 0 ==<br />
Versioonide ajalugu ei ole tuvastatav, samuti ei ole tuvastav kas tegemist pooliku või töös oleva juhendiga<br />
[[2. Autorid 1 - 1]]<br />
Autori nimi on selgelt välja toodud artikli alguses<br />
3. Viimase muutmise aeg 1 - 0<br />
Välja toomata, tuvastatav ainult artikli logi järgi.<br />
4. Skoop 1<br />
<br />
Sissejuhatus 1<br />
Nõuded 1<br />
Installeerimise osa 3<br />
Tehniliselt korrektne (pole suuri vigu) 3<br />
Korraldused on tekstist eristatavad 1<br />
Käskude väljundid on tekstist eristatavad 1<br />
Muutuvad osad on eristatavad 1<br />
Tekst on loetav (struktuur on olemas) 1<br />
Tekst on arusaadav (laused on korrektsed) 1<br />
Teenuse varundamine 1<br />
Teenuse taastamine 2<br />
20</div>Apelesev