https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&user=Iromanen&feedformat=atomICO wiki - User contributions [en]2024-03-29T09:01:04ZUser contributionsMediaWiki 1.41.0https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skriptimiskeeled:_powershelli_kodut%C3%B6%C3%B6d_2012,_kevad,_p%C3%A4eva%C3%B5pe&diff=48133Skriptimiskeeled: powershelli kodutööd 2012, kevad, päevaõpe2012-05-14T20:01:51Z<p>Iromanen: </p>
<hr />
<div>==Jaan Igamees==<br />
Lühike jutt, mida skript teeb... bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla. <br />
<br />
[[PowerShell: Jaan Igamees, kavalskript]]<br />
<br />
==Tambet Liiv==<br />
Kirjutab arvutinime, loogiliste kõvaketaste arvu, nende suuruse ja vaba ruumi andmebaasi. Anmebaasi tüüp peab olema MySql. Rohkem infot skripti kohta on skriptis endas.<br />
<br />
[[PowerShell: SQLi baasi kirjutamise skript]]<br />
<br />
==Sander Arnus==<br />
Skript kuvab desktopile kasutajanime, masinanime ja IP aadressid.<br />
On võimalus pilt ette anda. Kui pilti ei anta kirjutab taustapildile. Teistkorda samale pildile kirjutades teeb tausta mustaks ja kirjutab andmed.<br />
<br />
[[PowerShell: Desktopile info kuvamine]]<br />
<br />
==Sander Saveli==<br />
Skript kirjutab Microsoft Sql serverisse arvuti nime, loogiliste kõvakettaste nime, loogiliste kõvaketaste suuruse ja vaba ruumi ning kirje tegemise aja.<br />
<br />
[[PowerShell: Microsoft SQLi baasi kirjutamise skript]]<br />
<br />
==Oliver Naaris==<br />
<br />
Loob XML faili, kuhu on lisatud "Masin", "Ketas", "Kokku", "Vaba", "Aeg" elemendid ning küsib masinalt arvutinime, kettanime, ketta suurust, vaba ruumi kettal ning lisab need XML elementidesse.<br />
<br />
[[PowerShell: XML elementidesse kirjutamise skript]]<br />
<br />
==Robert Pärn==<br />
<br />
Loob faili, kus sees on andmed ketastest kohalikus arvutis kuupäeva järgi. Samuti tutvustab minu artikkel, kuidas panna Task Scheduler'iga tööle skript iga teatud aja järel.<br />
<br />
[[PowerShell: Skriptide käivitamine Task Scheduleriga]]<br />
<br />
==Jevgeni Pogodin==<br />
<br />
Sckipt trükib välja lühikene arvuti info ja kontrollib "Plug and Play" seaded, kas seal on mingeid vead. Kui kõik on OK, siis script teavitab et kõik on korras, aga kui ta leiab mingeid seadme probleemid, siis ta trükib välja infot selle seadmete kohta ja kirjeldab, mis probleem teil on.<br />
<br />
[[PowerShell: Plug and Play seadmete kontrollimise skript]]<br />
<br />
==Inger Romanenko==<br />
<br />
Skripti peab ette andma 2 parameetrit: kaust kust otsitakse ja uus kaust. Käib läbi kõik failid otsingu kaustast (ja alamkaustadest).<br />
Loob uue kausta ja sellesse leitud laiendite nimelised alamkaustad ja kopeerib failid vastavalt laiendile kaustadesse.<br />
<br />
[[PowerShell: Failide sorteerimine laiendi järgi]]</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skriptimiskeeled:_powershelli_kodut%C3%B6%C3%B6d_2012,_kevad,_p%C3%A4eva%C3%B5pe&diff=48132Skriptimiskeeled: powershelli kodutööd 2012, kevad, päevaõpe2012-05-14T20:01:01Z<p>Iromanen: </p>
<hr />
<div>==Jaan Igamees==<br />
Lühike jutt, mida skript teeb... bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla. <br />
<br />
[[PowerShell: Jaan Igamees, kavalskript]]<br />
<br />
==Tambet Liiv==<br />
Kirjutab arvutinime, loogiliste kõvaketaste arvu, nende suuruse ja vaba ruumi andmebaasi. Anmebaasi tüüp peab olema MySql. Rohkem infot skripti kohta on skriptis endas.<br />
<br />
[[PowerShell: SQLi baasi kirjutamise skript]]<br />
<br />
==Sander Arnus==<br />
Skript kuvab desktopile kasutajanime, masinanime ja IP aadressid.<br />
On võimalus pilt ette anda. Kui pilti ei anta kirjutab taustapildile. Teistkorda samale pildile kirjutades teeb tausta mustaks ja kirjutab andmed.<br />
<br />
[[PowerShell: Desktopile info kuvamine]]<br />
<br />
==Sander Saveli==<br />
Skript kirjutab Microsoft Sql serverisse arvuti nime, loogiliste kõvakettaste nime, loogiliste kõvaketaste suuruse ja vaba ruumi ning kirje tegemise aja.<br />
<br />
[[PowerShell: Microsoft SQLi baasi kirjutamise skript]]<br />
<br />
==Oliver Naaris==<br />
<br />
Loob XML faili, kuhu on lisatud "Masin", "Ketas", "Kokku", "Vaba", "Aeg" elemendid ning küsib masinalt arvutinime, kettanime, ketta suurust, vaba ruumi kettal ning lisab need XML elementidesse.<br />
<br />
[[PowerShell: XML elementidesse kirjutamise skript]]<br />
<br />
==Robert Pärn==<br />
<br />
Loob faili, kus sees on andmed ketastest kohalikus arvutis kuupäeva järgi. Samuti tutvustab minu artikkel, kuidas panna Task Scheduler'iga tööle skript iga teatud aja järel.<br />
<br />
[[PowerShell: Skriptide käivitamine Task Scheduleriga]]<br />
<br />
==Jevgeni Pogodin==<br />
<br />
Sckipt trükib välja lühikene arvuti info ja kontrollib "Plug and Play" seaded, kas seal on mingeid vead. Kui kõik on OK, siis script teavitab et kõik on korras, aga kui ta leiab mingeid seadme probleemid, siis ta trükib välja infot selle seadmete kohta ja kirjeldab, mis probleem teil on.<br />
<br />
[[PowerShell: Plug and Play seadmete kontrollimise skript]]<br />
<br />
==Inger Romanenko==<br />
<br />
Skripti peab ette andma 2 parameetrit: kaust kust otsitakse ja uus kaust. Käib läbi kõik failid otsingu kaustast (ja alamkaustadest).<br />
Loob uue kausta ja sellesse leitud laiendite nimelised alamkaustad ja kopeerib failid vastavalt laiendile kaustadesse.<br />
<br />
<br />
[[PowerShell: Failide sorteerimine laiendi järgi]]</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=PowerShell:_Failide_sorteerimine_laiendi_j%C3%A4rgi&diff=48131PowerShell: Failide sorteerimine laiendi järgi2012-05-14T20:00:41Z<p>Iromanen: </p>
<hr />
<div><Source lang="powershell"><br />
<br />
<#<br />
<br />
.SYNOPSIS<br />
Skripti peab ette andma 2 parameetrit: kaust kust otsitakse ja uus kaust. Käib läbi kõik failid otsingu kaustast (ja alamkaustadest).<br />
Loob uue kausta ja sellesse leitud laiendite nimelised alamkaustad ja kopeerib failid vastavalt laiendile kaustadesse.<br />
Annab veateate kui ei sisesta 2 parameetrit või kui otsindu kausta pole.<br />
<br />
.DESCRIPTION<br />
Sisesta kaks parameetrit: kaust, kust otsitakse ja uus kaust, kuhu failid kopeeritakse<br />
<br />
.Example<br />
C:\Documents .\powershell_inger.ps1 minukaust uuskaust<br />
<br />
.NOTES<br />
Autor: Inger Romanenko<br />
Versioon: 0.1<br />
Muutmise kuup2ev 14.05.2012<br />
<br />
.LINK<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/PowerShell:_Failide_sorteerimine_laiendi_j%C3%A4rgi<br />
<br />
<br />
#><br />
<br />
<br />
echo "Skript k2ivitus"<br />
$otsing = $args[0]<br />
$uus = $args[1]<br />
<br />
$usage = "Sisesta kaks parameetrit: kaust, kust otsitakse ja uus kaust, kuhu failid kopeeritakse" <br />
$usage2 = "Sellist kausta pole"<br />
<br />
if ($args.Count -ne 2) {<br />
echo $usage<br />
exit<br />
} <br />
<br />
if (!(Test-Path $otsing -ErrorVariable SilentlyContinue)){<br />
echo $usage2<br />
exit<br />
}<br />
<br />
if (!(Test-Path $uus)) {<br />
New-Item $uus.ToString() -type directory | out-null<br />
}<br />
<br />
$files = gci $otsing -rec | where { ! $_.PSIsContainer }<br />
$files | % {<br />
$type = $_.extension<br />
$fname = $_.fullname<br />
$dir = $type.Substring(1)<br />
$path = Join-Path $uus $dir<br />
if (!(Test-Path $path)) {<br />
New-Item $path.ToString() -type directory | out-null<br />
}<br />
Copy-Item $_.fullname $path -ErrorAction SilentlyContinue<br />
}</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=PowerShell:_Failide_sorteerimine_laiendi_j%C3%A4rgi&diff=48130PowerShell: Failide sorteerimine laiendi järgi2012-05-14T19:58:26Z<p>Iromanen: </p>
<hr />
<div><Source lang="powershell"><br />
<br />
<#<br />
<br />
.SYNOPSIS<br />
Skript küsib 2 parameetrit: kaust kust otsitakse ja uus kaust. Käib läbi kõik failid otsingu kaustast (ja alamkaustadest).<br />
Loob uue kausta ja sellesse leitud laiendite nimelised alamkaustad ja kopeerib failid vastavalt laiendile kaustadesse.<br />
Annab veateate kui ei sisesta 2 parameetrit või kui otsindu kausta pole.<br />
<br />
.DESCRIPTION<br />
Sisesta kaks parameetrit: kaust, kust otsitakse ja uus kaust, kuhu failid kopeeritakse<br />
<br />
.Example<br />
C:\Documents .\powershell_inger.ps1 minukaust uuskaust<br />
<br />
.NOTES<br />
Autor: Inger Romanenko<br />
Versioon: 0.1<br />
Muutmise kuup2ev 14.05.2012<br />
<br />
.LINK<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/PowerShell:_Failide_sorteerimine_laiendi_j%C3%A4rgi<br />
<br />
<br />
#><br />
<br />
<br />
echo "Skript k2ivitus"<br />
$otsing = $args[0]<br />
$uus = $args[1]<br />
<br />
$usage = "Sisesta kaks parameetrit: kaust, kust otsitakse ja uus kaust, kuhu failid kopeeritakse" <br />
$usage2 = "Sellist kausta pole"<br />
<br />
if ($args.Count -ne 2) {<br />
echo $usage<br />
exit<br />
} <br />
<br />
if (!(Test-Path $otsing -ErrorVariable SilentlyContinue)){<br />
echo $usage2<br />
exit<br />
}<br />
<br />
if (!(Test-Path $uus)) {<br />
New-Item $uus.ToString() -type directory | out-null<br />
}<br />
<br />
$files = gci $otsing -rec | where { ! $_.PSIsContainer }<br />
$files | % {<br />
$type = $_.extension<br />
$fname = $_.fullname<br />
$dir = $type.Substring(1)<br />
$path = Join-Path $uus $dir<br />
if (!(Test-Path $path)) {<br />
New-Item $path.ToString() -type directory | out-null<br />
}<br />
Copy-Item $_.fullname $path -ErrorAction SilentlyContinue<br />
}</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=PowerShell:_Failide_sorteerimine_laiendi_j%C3%A4rgi&diff=48129PowerShell: Failide sorteerimine laiendi järgi2012-05-14T19:56:29Z<p>Iromanen: </p>
<hr />
<div><Source lang="powershell"><br />
<br />
<#<br />
<br />
.SYNOPSIS<br />
Skript küsib 2 parameetrit: kaust kust otsitakse ja uus kaust. Käib läbi kõik failid otsingu kaustast (ja alamkaustadest).<br />
Loob uue kausta ja sellesse leitud laiendite nimelised alamkaustad ja kopeerib failid vastavalt laiendile kaustadesse.<br />
<br />
.DESCRIPTION<br />
Sisesta kaks parameetrit: kaust, kust otsitakse ja uus kaust, kuhu failid kopeeritakse<br />
<br />
.Example<br />
C:\Documents .\powershell_inger.ps1 minukaust uuskaust<br />
<br />
.NOTES<br />
Autor: Inger Romanenko<br />
Versioon: 0.1<br />
Muutmise kuup2ev 14.05.2012<br />
<br />
.LINK<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/PowerShell:_Failide_sorteerimine_laiendi_j%C3%A4rgi<br />
<br />
<br />
#><br />
<br />
<br />
echo "Skript k2ivitus"<br />
$otsing = $args[0]<br />
$uus = $args[1]<br />
<br />
$usage = "Sisesta kaks parameetrit: kaust, kust otsitakse ja uus kaust, kuhu failid kopeeritakse" <br />
$usage2 = "Sellist kausta pole"<br />
<br />
if ($args.Count -ne 2) {<br />
echo $usage<br />
exit<br />
} <br />
<br />
if (!(Test-Path $otsing -ErrorVariable SilentlyContinue)){<br />
echo $usage2<br />
exit<br />
}<br />
<br />
if (!(Test-Path $uus)) {<br />
New-Item $uus.ToString() -type directory | out-null<br />
}<br />
<br />
$files = gci $otsing -rec | where { ! $_.PSIsContainer }<br />
$files | % {<br />
$type = $_.extension<br />
$fname = $_.fullname<br />
$dir = $type.Substring(1)<br />
$path = Join-Path $uus $dir<br />
if (!(Test-Path $path)) {<br />
New-Item $path.ToString() -type directory | out-null<br />
}<br />
Copy-Item $_.fullname $path -ErrorAction SilentlyContinue<br />
}</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=PowerShell:_Failide_sorteerimine_laiendi_j%C3%A4rgi&diff=48128PowerShell: Failide sorteerimine laiendi järgi2012-05-14T19:55:58Z<p>Iromanen: </p>
<hr />
<div><Source lang="powershell"><br />
<br />
<#<br />
<br />
.SYNOPSIS<br />
Skript küsib 2 parameetrit: kaust kust otsitakse ja uus kaust. Käib läbi kõik failid otsingu kaustast (ja alamkaustadest).<br />
Loob uue kausta ja sellesse leitud laiendite nimelised alamkaustad ja kopeerib failid vastavalt laiendile kaustadesse.<br />
<br />
.DESCRIPTION<br />
Sisesta kaks parameetrit: kaust, kust otsitakse ja uus kaust, kuhu failid kopeeritakse<br />
<br />
.Example<br />
C:\Documents .\powershell_inger.ps1 minukaust uuskaust<br />
<br />
.NOTES<br />
Autor: Inger Romanenko<br />
Versioon: 0.1<br />
Muutmise kuup2ev 14.05.2012<br />
<br />
.LINK<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/PowerShell:_Failide_sorteerimine_laiendi_j%C3%A4rgi<br />
<br />
<br />
#><br />
# Autor: Inger Romanenko<br />
<br />
# Versioon 1.0<br />
<br />
echo "Skript k2ivitus"<br />
$otsing = $args[0]<br />
$uus = $args[1]<br />
<br />
$usage = "Sisesta kaks parameetrit: kaust, kust otsitakse ja uus kaust, kuhu failid kopeeritakse" <br />
$usage2 = "Sellist kausta pole"<br />
<br />
if ($args.Count -ne 2) {<br />
echo $usage<br />
exit<br />
} <br />
<br />
if (!(Test-Path $otsing -ErrorVariable SilentlyContinue)){<br />
echo $usage2<br />
exit<br />
}<br />
<br />
if (!(Test-Path $uus)) {<br />
New-Item $uus.ToString() -type directory | out-null<br />
}<br />
<br />
$files = gci $otsing -rec | where { ! $_.PSIsContainer }<br />
$files | % {<br />
$type = $_.extension<br />
$fname = $_.fullname<br />
$dir = $type.Substring(1)<br />
$path = Join-Path $uus $dir<br />
if (!(Test-Path $path)) {<br />
New-Item $path.ToString() -type directory | out-null<br />
}<br />
Copy-Item $_.fullname $path -ErrorAction SilentlyContinue<br />
}</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=PowerShell:_Failide_sorteerimine_laiendi_j%C3%A4rgi&diff=48127PowerShell: Failide sorteerimine laiendi järgi2012-05-14T19:55:39Z<p>Iromanen: Created page with '<Source lang="powershell"> <# .SYNOPSIS Skript küsib 2 parameetrit: kaust kust otsitakse ja uus kaust. Käib läbi kõik failid otsingu kaustast (ja alamkaustadest). Loob uue…'</p>
<hr />
<div><Source lang="powershell"><br />
<br />
<#<br />
<br />
.SYNOPSIS<br />
Skript küsib 2 parameetrit: kaust kust otsitakse ja uus kaust. Käib läbi kõik failid otsingu kaustast (ja alamkaustadest).<br />
Loob uue kausta ja sellesse leitud laiendite nimelised alamkaustad ja kopeerib failid vastavalt laiendile kaustadesse.<br />
<br />
.DESCRIPTION<br />
Sisesta kaks parameetrit: kaust, kust otsitakse ja uus kaust, kuhu failid kopeeritakse<br />
<br />
.Example<br />
C:\Documents .\powershell_inger.ps1 minukaust uuskaust<br />
<br />
.NOTES<br />
Autor: Inger Romanenko<br />
Versioon: 0.1<br />
Muutmise kuup2ev 14.05.2012<br />
<br />
.LINK<br />
http://www.heiki.org<br />
http://www.eneta.ee<br />
<br />
<br />
#><br />
# Autor: Inger Romanenko<br />
<br />
# Versioon 1.0<br />
<br />
echo "Skript k2ivitus"<br />
$otsing = $args[0]<br />
$uus = $args[1]<br />
<br />
$usage = "Sisesta kaks parameetrit: kaust, kust otsitakse ja uus kaust, kuhu failid kopeeritakse" <br />
$usage2 = "Sellist kausta pole"<br />
<br />
if ($args.Count -ne 2) {<br />
echo $usage<br />
exit<br />
} <br />
<br />
if (!(Test-Path $otsing -ErrorVariable SilentlyContinue)){<br />
echo $usage2<br />
exit<br />
}<br />
<br />
if (!(Test-Path $uus)) {<br />
New-Item $uus.ToString() -type directory | out-null<br />
}<br />
<br />
$files = gci $otsing -rec | where { ! $_.PSIsContainer }<br />
$files | % {<br />
$type = $_.extension<br />
$fname = $_.fullname<br />
$dir = $type.Substring(1)<br />
$path = Join-Path $uus $dir<br />
if (!(Test-Path $path)) {<br />
New-Item $path.ToString() -type directory | out-null<br />
}<br />
Copy-Item $_.fullname $path -ErrorAction SilentlyContinue<br />
}</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_%22Tartu_r%C3%B5%C3%B5m%22&diff=47154Meeskond "Tartu rõõm"2012-04-02T09:20:16Z<p>Iromanen: /* Arvamus */</p>
<hr />
<div>== Liikmed ==<br />
*Inger Romanenko A31<br />
*Sander Saveli A22<br />
*Sander Arnus A22<br />
*Kalmer Tart D22<br />
*Kristjan Rõõm A32<br />
<br />
==Meie eesmärk intensiivõppe raames==<br />
<br />
===Automaatne võrguühenduste konfigureerimine erinevate võrkudega===<br />
<br />
Konfigureerida arvuti, millel on 3G, Wifi, Ethernet-over-Powerline ja Etherneti pordid ning mille operatsioonisüsteemiks on Ubuntu Linux. Võrguühendust vahetataks ühenduse olemasolu ja prioriteetide alusel üle erinevate tehnoloogiate võimalikult lihtsalt ja kiirelt. IP aadress ei pea samaks jääma. Wifi adapter valib ise parima avaliku võrgu, kui ei ole konfigureeritud teisiti. Kui Wifi ühendus kaob, proovib teisi ka taustal. Kõik ümberlülitamised logitakse. Näiteks: Prioriteetideks on Ethernet:1; EoP:2; Wifi:3; 3G:4. Ühendatakse kõikidesse võimalikesse võrkudesse ning kui Ethernet ära kukub ning pole võimalik ühenduda ka läbi EoP, toimub ühenduse ümberlülitamine Wifi võrku. Kui Wifi ära kukub, siis ühendutakse 3G võrku. Kui tuleb suvaline public wifi tagasi, ühendutakse sinna jne. Luua lihtne kasutajaliides Android telefonile, mis lubab üle bluetooth ühenduse erinevaid võrke ja prioriteete konfigureerida ning vaadata ühenduste ajalugu.<br />
<br />
==Ajakava/progress==<br />
=== Esmaspäev 26.03.2012 ===<br />
'''Eesmärgid:'''<br />
* Tutvuda olukorraga ja tehnoloogiatega<br />
* Kohtuda Ericssoni esindajaga, saada täpne ülevaade ülesandest.<br />
* Panna paika algne tegevuskava.<br />
<br />
Küsimused Ericssonile:<br />
* Kuidas teha vahet eop-l ja ethernetil?<br />
* Mis tehnoloogiaid kasutada<br />
* Miks selline ülesanne?<br />
* Kus seda kasutama võidakse hakata?<br />
<br />
<br />
<br />
'''Edusammud:'''<br />
* Leidsime badVPN NCD http://code.google.com/p/badvpn/wiki/NCD, nimelise võrguhaldustarkvara ning proovime sellega prioritiseerida erinevaid võrguliideseid.<br />
* Kohtusime Ericssoni esindajaga ning saime täpsema ülevaate ülesandest. Peame määrama ühendustele prioriteedid ning valima parima ühenduse liigi vastavalt prioriteedile. Wifi puhul peame ühenduma public wifisse ning kui on mitu erinevat võrku saadaval, proovima erinevaid. Võrgutegevust logitakse. <br />
<br />
''Ericssonist saime katsetamiseks kaasa järgneva tehnika :''<br />
* nettop PC FIT-PC2<br />
* 3G EMT mobiilse internetimodemi<br />
* bluetooth adapteri<br />
* ethernet over powerline seadmed<br />
<br />
'''Küsimus:''' Kas kasutame enda leitud badVPN NCD-d või kasutame Linuxis vaikimisi töös olevat Network Manageri?<br />
<br />
'''Materjalid badVPN NCD kohta:'''<br />
* http://code.google.com/p/badvpn/wiki/NCD <br />
* http://code.google.com/p/badvpn/wiki/Installation<br />
<br />
Tegime katseid virtualiseeritud keskkonnas. Hetkel suudab NCD prioriteetide alusel ühenduda erinevatesse ethernet liidestega. <br />
<br />
'''Otsustasime enda leitud lahenduse kasuks, sest badVPN NCD teeb täpselt seda mis meil vaja - ühendub erinevatesse võrkudesse prioriteedide alusel.'''<br />
'''Hetkel tundub, et Network Manageri kasutades peaksime tunduvalt rohkem loogikat ise valmis kirjutama.'''<br />
<br />
Läksime üle katsetustele päris masinas. Installeerisime nettopi peale Lubuntu Linuxi. <br />
<br />
<br />
''Hakkame modifitseerima badVPN-i, et saada tööle ka Wi-Fi ja 3G.''<br />
<br />
'''Tulemus:''' NCD suudab prioriteedide alusel valida parima ühenduse wifi ja etherneti vahel. Hetkel aga on probleem wifi public võrkudega, nimelt ühendub wifi adapter ainult etteantud võrku. Tuleks kirjutada skript, mis otsib avatud wifi võrke. Alustasime ka mobiilse interneti lahendusega, kuid hetkel tunudb, et NCD seda võimalust ei toeta.<br />
<br />
====NCD konfiguratsioon====<br />
<source lang="cfm"><br />
<br />
#<br />
# Example NCD program.<br />
# All interfaces are disabled by default.<br />
# Remove/comment the first line of a process to activate the interface.<br />
#<br />
<br />
process ethernet1 {<br />
# Set device.<br />
var("eth1") dev;<br />
<br />
# Wait for device and link.<br />
net.backend.waitdevice(dev);<br />
net.up(dev);<br />
net.backend.waitlink(dev);<br />
<br />
# DHCP configuration.<br />
# net.ipv4.dhcp() will block here until it obtaines an IP address.<br />
# It doesn't check the obtained address in any way,<br />
# so as a basic security measure, do not proceed if it is local.<br />
net.ipv4.dhcp(dev) dhcp;<br />
ip_in_network(dhcp.addr, "127.0.0.0", "8") test_local;<br />
ifnot(test_local);<br />
var(dhcp.addr) addr;<br />
var(dhcp.prefix) addr_prefix;<br />
var(dhcp.gateway) gateway;<br />
var(dhcp.dns_servers) dns_servers;<br />
<br />
# Static configuration.<br />
# To use, comment/remove the DHCP configuration above and uncomment this.<br />
#var("192.168.111.116") addr;<br />
#var("24") addr_prefix;<br />
#var("192.168.111.1") gateway;<br />
#list("192.168.111.14", "193.2.1.66") dns_servers;<br />
<br />
# Assign IP address.<br />
net.ipv4.addr(dev, addr, addr_prefix);<br />
<br />
# Go on configuring the network.<br />
multiprovide("NET-ethernet");<br />
}<br />
<br />
process eop {<br />
# Set device.<br />
var("eth2") dev;<br />
<br />
# Wait for device.<br />
net.backend.waitdevice(dev);<br />
net.up(dev);<br />
net.backend.waitlink(dev);<br />
<br />
# DHCP configuration.<br />
# net.ipv4.dhcp() will block here until it obtaines an IP address.<br />
# It doesn't check the obtained address in any way,<br />
# so as a basic security measure, do not proceed if it is local.<br />
net.ipv4.dhcp(dev) dhcp;<br />
ip_in_network(dhcp.addr, "127.0.0.0", "8") test_local;<br />
ifnot(test_local);<br />
var(dhcp.addr) addr;<br />
var(dhcp.prefix) addr_prefix;<br />
var(dhcp.gateway) gateway;<br />
var(dhcp.dns_servers) dns_servers;<br />
<br />
# Assign IP address.<br />
net.ipv4.addr(dev, addr, addr_prefix);<br />
<br />
# Go on configuring the network.<br />
multiprovide("NET-eop");<br />
}<br />
<br />
<br />
process pp {<br />
# Set device.<br />
var("ppp0") dev;<br />
<br />
# Wait for device.<br />
net.backend.waitdevice(dev);<br />
net.up(dev);<br />
net.backend.waitlink(dev);<br />
<br />
# DHCP configuration.<br />
# net.ipv4.dhcp() will block here until it obtaines an IP address.<br />
# It doesn't check the obtained address in any way,<br />
# so as a basic security measure, do not proceed if it is local.<br />
net.ipv4.dhcp(dev) dhcp;<br />
ip_in_network(dhcp.addr, "127.0.0.0", "8") test_local;<br />
ifnot(test_local);<br />
#var(dhcp.addr) addr;<br />
#var(dhcp.prefix) addr_prefix;<br />
#var(dhcp.gateway) gateway;<br />
#var(dhcp.dns_servers) dns_servers;<br />
<br />
# Assign IP address.<br />
#net.ipv4.addr(dev, addr, addr_prefix);<br />
<br />
# Go on configuring the network.<br />
multiprovide("NET-pp");<br />
}<br />
<br />
<br />
<br />
process wlan {<br />
<br />
# Set device.<br />
var("wlan1") dev;<br />
<br />
# Wait for device and rfkill.<br />
net.backend.waitdevice(dev);<br />
net.backend.rfkill("wlan", dev);<br />
<br />
# Connect to wireless network.<br />
list() args;<br />
net.backend.wpa_supplicant(dev, "/etc/wpa_supplicant/all.conf", "/sbin/wpa_supplicant", args);<br />
<br />
# DHCP configuration. See above for static configuration.<br />
net.ipv4.dhcp(dev) dhcp;<br />
ip_in_network(dhcp.addr, "127.0.0.0", "8") test_local;<br />
ifnot(test_local);<br />
var(dhcp.addr) addr;<br />
var(dhcp.prefix) addr_prefix;<br />
var(dhcp.gateway) gateway;<br />
var(dhcp.dns_servers) dns_servers;<br />
<br />
# Assign IP address to interface.<br />
net.ipv4.addr(dev, addr, addr_prefix);<br />
<br />
# Go on configuring the network.<br />
multiprovide("NET-wlan");<br />
}<br />
<br />
process NETCONF {<br />
# Wait for some network connection. Order by priority.<br />
list("NET-wlan", "NET-eop", "NET-pp", "NET-ethernet") pnames;<br />
multidepend(pnames) ifdep;<br />
<br />
#if(pnames == "NET-pp")<br />
<br />
var(ifdep.dev) dev;<br />
var(ifdep.addr) addr;<br />
var(ifdep.addr_prefix) addr_prefix;<br />
var(ifdep.gateway) gateway;<br />
var(ifdep.dns_servers) dns_servers;<br />
<br />
# Add default route.<br />
net.ipv4.route("0.0.0.0", "0", gateway, "20", dev);<br />
<br />
# Configure DNS servers.<br />
net.dns(dns_servers, "20");<br />
}<br />
<br />
</source><br />
<br />
===Teisipäev 27.03.2012===<br />
<br />
'''Eesmärgid:''' <br />
* Saada valmis prioritiseerimine<br />
* Kirjutada skript, mis otsiks avatud wifi võrke<br />
* Saada tööle 3G<br />
* Alustada logimisega ning androidi rakenduse kirjutamisega.<br />
<br />
'''Hakkame lähemalt uurima Network Manageri alternatiivina, sest badVPN-il NCD ja 3G konfiguratsioonid satuvad konflikti, mis teeb 3G ühenduse initsialiseerimise keerukaks.'''<br />
<br />
Selgus lõplikult, et NCD-ga ei õnnestu meil töötavat 3G-ga funktsionaalsust luua.<br />
Hakkasime ülesannet lahendama linuxi '''Network Manageri''' abil.<br />
Network Manageris toimib vaikimisi võrkude prioritiseerimine, esialgu tundub et ei ole võimalik ise prioriteete määrata, ilma source koodi muutmata.<br />
<br />
''Hakkame uurima erinevaid võimalusi kuidas võrke Network manageriga prioritiseerida''<br />
Network Manageril on sisseehitatud kindlad prioriteedid ja selle raames toimib kõik väga hästi, aga probleem tekib sellestm et Network Manageris ei saa muuta prioriteete.<br />
<br />
'''Lahendus: hakkasime meetrikute alusel prioritiseerima routing tables erinevate ühenduste default route, mille tulemusena saame luua ühenduste prioriteetide järjekorra.'''<br />
<br />
Kirjutasime iga Interfacei üles ja allaminemise korral skriptid, mis lisavad ja kustutavad vastava default gateway ja metricuga routi IP route tabelist. <br />
Default gateway saame kätte Network Manageri käsurea tööriista - '''nmcli''' päringu kaudu. Nmcli on kõige kiirem võimalus, sest kliendi poole pealt küsib DHCP infot Network Manager.<br />
<br />
====IF UP skript====<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
<br />
#!/bin/bash<br />
<br />
<br />
<br />
if [ "$IFACE" = "eth1" ]; then<br />
ADR=$(nmcli dev list iface eth1 | grep GATEWAY | cut -d " " -f20)<br />
ip route del default<br />
ip route add default via $ADR dev eth1 metric 5<br />
fi;<br />
if [ "$IFACE" = "eth2" ]; then<br />
ADR=$(nmcli dev list iface eth2 | grep GATEWAY | cut -d " " -f20)<br />
ip route del default<br />
ip route add default via $ADR dev eth2 metric 2<br />
fi;<br />
if [ "$IFACE" = "wlan1" ]; then<br />
ADR=$(nmcli dev list iface wlan1 | grep GATEWAY | cut -d " " -f20)<br />
ip route del default<br />
ip route add default via $ADR dev wlan1 metric 3<br />
fi;<br />
if [ "$IFACE" = "ppp0" ]; then<br />
ADR=$(nmcli dev list iface ttyUSB0 | grep GATEWAY | cut -d " " -f20)<br />
ip route del default<br />
ip route add default via $ADR dev ppp0 metric 6<br />
fi;<br />
</source><br />
<br />
==== IF DOWN skript====<br />
<source lang="bash"><br />
if [ "$IFACE" = "eth1" ]; then<br />
sleep 3<br />
ip route del default<br />
fi;<br />
if [ "$IFACE" = "eth2" ]; then<br />
sleep 3<br />
ip route del default<br />
fi;<br />
<br />
</source><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
''Kalmer hakkab uurima võimalusi kuidas teha androidi rakendust, millega saaks ühenduda bluetoothiga arvutiga ning konfigureerida võrgu prioriteete.''<br />
<br />
<br />
Tegime skripti wifi jaoks, mis otsib kõik avalikud wifi võrgud, mis on läheduses ja koostab nende kohta individuaalfailid mida kasutab Network Maganager võrkudesse automaatseks ühendamiseks. <br />
<br />
==== Avalike wifi võrkude otsimise skript ====<br />
<source lang="bash"><br />
<source lang="bash"><br />
#!/bin/bash<br />
# Autor: Tartu Rõõm<br />
# Kirjeldus, mida skript teeb<br />
##<br />
# Versioon 1.0<br />
<br />
# Kontrollib kas juurkasutajana k2ivitati skript<br />
export LC_ALL=C<br />
<br />
<br />
if [ $UID -ne 0 ]<br />
then<br />
echo "K2ivita skript $(basename $0) juurkasutaja 6igustes"<br />
exit 1<br />
fi<br />
<br />
#Leiame arvuti wlan seadme mac aadressi<br />
MAC=$(ifconfig | grep wlan | cut -d " " -f10)<br />
echo "Arvuti mac: $MAC"<br />
<br />
# Otsime avalikud võrgud<br />
for line in $(nmcli -p dev wifi | grep [--] | grep s | cut -d "'" -f2); do<br />
SSID=$line<br />
<br />
#Suvaline arv UUID<br />
HEX="0123456789abcdef"<br />
BEGIN=$( for i in {1..8} ; do echo -n ${HEX:$(( $RANDOM % 16 )):1} ; done )<br />
KAKS=$( for i in {1..4} ; do echo -n ${HEX:$(( $RANDOM % 16 )):1} ; done )<br />
KOLM=$( for i in {1..4} ; do echo -n ${HEX:$(( $RANDOM % 16 )):1} ; done )<br />
NELI=$( for i in {1..4} ; do echo -n ${HEX:$(( $RANDOM % 16 )):1} ; done )<br />
END=$( for i in {1..12} ; do echo -n ${HEX:$(( $RANDOM % 16 )):1} ; done )<br />
UUID="$BEGIN-$KAKS-$KOLM-$NELI-$END"<br />
<br />
echo "SSID: $SSID"<br />
<br />
# Loome igale access pointile ssid faili<br />
touch /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID<br />
<br />
cat > /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID << LOPP<br />
<br />
[connection]<br />
id=$SSID<br />
uuid=$UUID<br />
type=802-11-wireless<br />
<br />
[802-11-wireless]<br />
ssid=$SSID<br />
mode=infrastructure<br />
mac-address=$MAC<br />
<br />
[ipv6]<br />
method=auto<br />
<br />
[ipv4]<br />
method=auto<br />
<br />
LOPP<br />
<br />
chmod 600 /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID<br />
<br />
done<br />
<br />
#service network-manager restart<br />
<br />
</source><br />
<br />
<br />
===Kolmapäev 28.03.2012===<br />
<br />
'''Eesmärgid:'''<br />
* Saada tööle 3G prioritiseerimine<br />
* arendada Androidi rakendust<br />
* Teha logimine<br />
* Korrastada dokumentatsioon<br />
* Valmistuda presentatsiooniks<br />
<br />
'''Probleem'''<br />
Vaikimisi 3G ühendus ei tule ise ülesse. Oleks vaja teada kuhu ja millal USB modem ühendatakse, Lisaks selle oleks vaja automaatlselt luua ühendus, mille alusel saaks kätte default gateway ning saaks teha sissekirjutuse routing tabelisse.<br />
<br />
'''Lahendus'''<br />
<br />
Lisasime /lib/udev/rules.d/40-usb_modeswitch.rules faili RUN käsu järele skripti, mis vastava mudeli USB modemi korral initsialiseerib ühenduse.<br />
<br />
==== Mobiilse internetiühenduse automaatse loomise skript====<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
#!/bin/bash<br />
export LC_ALL=C<br />
<br />
sleep 30<br />
nmcli con up id "EMT Default"<br />
sleep 2<br />
usb_modeswitch '%b/%k'<br />
</source><br />
<br />
====Loggimise skript====<br />
<source lang="bash"><br />
DATE=$(date +%Y-%m-%d)<br />
mkdir /var/log/nm<br />
less /var/log/syslog | grep NetworkManager > /var/log/nm/nmlog$DATE.txt<br />
</source><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Millegi pärast, peale arvuti restarti ei tule eth2 kohe üles. Lahendasime probleemi skriptiga, msi teeb interfacile restardi.<br />
<br />
===Neljapäev 29.03.2012===<br />
<br />
'''Eesmärgid:'''<br />
* luua ping test<br />
* arendada Androidi rakendust<br />
* Teha logimine<br />
* Korrastada dokumentatsioon<br />
* Valmistuda presentatsiooniks<br />
<br />
Kuna ühendus võib olla üleval, kuid sidet internetiga pole, otsustasime teha skripti , mis pingi kaudu kontrollib internetiühendust. <br />
Pingitakse kõige madalama metricuga default gatewayd, ehk gatewayd, mida kasutatakse. Kui ping ei vasta, suurendatakse merticut 10 võrra, 30min pärast tehakse interfacile restart ning interface tuleb esialge metricuga tagasi, mille peale käivitatske ping test.<br />
<br />
====Ping test skript====<br />
<source lang= "bash"><br />
#!/bin/bash<br />
#/etc/nmskript/pingtest.sh<br />
export LC_ALL=C<br />
# Lõputu tsükkel<br />
while [ true ]; do<br />
echo "while algus"<br />
<br />
#Kui ping õnnestub siis magab 5min (hetkel 5s)<br />
PACKETS=$(ping -c 5 8.8.8.8 | grep packets | cut -d " " -f4)<br />
sleep 5<br />
echo “$PACKETS pakki läks läbi”<br />
#Kui üle kolme paki viiest läks läbi, siis magab<br />
if [ $PACKETS -gt 3 ]; then<br />
echo "Ping t66tab, magan 10s"<br />
sleep 10<br />
<br />
#Kui ping ei toimi võtab muutujad, kustutab rea, annab esimesele suurema meetriku<br />
else<br />
<br />
IFACE=$(ip route | grep default | grep metric | head -n 1 | cut -d " " -f5)<br />
echo "$IFACE ping ei toimi!"<br />
METER=$(ip route | grep default | grep metric | head -n 1 | cut -d " " -f8)<br />
METER=$(($METER + 10))<br />
ADR=$(nmcli dev list iface $IFACE | grep GATEWAY | cut -d " " -f20)<br />
ip route del default<br />
sleep 1<br />
ip route add default via $ADR dev $IFACE metric $METER<br />
<br />
sleep 10 <br />
fi<br />
done<br />
<br />
</source><br />
<br />
<br />
Androidi rakenduse arendamine jääb hetkel seisma, kuna pole piisavalt aega ega teadmisi.<br />
<br />
==Arvamus==<br />
===Sander Saveli===<br />
Üldiselt loen intensiivõppe nädalat enda jaoks korda läinuks. Väga huvitava kogemuse andis reaalse projekti juures kindla tiimiga töötamine, kus ajakava oli kindlalt määratud. Kuna ajakava oli tihe ja tööd palju, pidid kõik tiimi liikmeid kandma vastavalt vajadusele erinevaid rolle, näiteks polnud võimalik, et keegi tegeleks ainult skriptimisega ning keegi ainut routing tableiga. Korraldusliku poole pealt soovitan kindlasti iga tiimi juurde kohe algusest peale saata tuutori, kellel oleks teadmisi ja aega tiimiga tegeleda. Ilma tuutorita pole sageli piisavat ülevaadet ning liiga palju aega kulub erinevate tehnoloogiate googeldamisele ning arusaamisele, kuhu nad süsteemis positsioneeruksid ning kuidas süsteemi mõjutaksid. Koostöö Ericssoniga loen väga sujuvaks - leiti aega meile isiklikult ülesanne ära seletada, tagati tööks vajalik tehnika, anti võimalus terve tööprotsessi jooksul neilt küsida täiendavaid küsimusi ning oldi valmis ka näljaste tudengite mõttetööd pitsaga toetama. Mulle tegi erilist rõõmu, et lõpuks suutmise valmis teha reaalselt töötava lahenduse.<br />
<br />
===Kristjan Rõõm===<br />
Intensiivõppe nädal oli huvitav ning asjalik kogemus. Korraldus oli suhtelist hea, kuigi vahepeal tuli juhendajatest puudus. Peamiselt sai uuritud Network Manageri käitumist ning võrguühenduste prioritiseerimist. Lisaks sai rakendada ka skriptimisoskust. Palju teadmisi kogunes linuxi (Ubuntu) võrguühenduste kohta (kaustad, kust automaatselt skripte käivitatakse ning ühenduste konfigureeimisfailid). Kasulik kogemus ja pitsa maitses hästi.<br />
<br />
===Sander Arnus===<br />
Intensiivõppe nädal oli kokkuvõttes huvitav kogemus. Õppisin palju uut ja kordasin juba õpitut, näiteks Network Manageris wifi seadistamist ja bash skriptide kirjutamist. Ürituse puhul oleks võinud igal meeskonnal olla mentor, kes antud teemast rohkem teab ja aitab juhtida lahendust õiges suunas. Esialgu meie meeskonnal mentorit ei olnud ja tänu sellele läks üks päev tehnoloogia õppimiseks, mida lõpuks ei kasutanud.<br />
Nädal on ühe projekti jaoks lühike aeg ja isiklikult ei saa lõpplahendusega täiesti rahul olla. Palju oleks veel teha. Kokkuvõttes oli üritus igati kasulik ja soovitan sellest kõigil osa võtta.<br />
<br />
===Inger Romanenko===<br />
<br />
Intensiivõppenädalal osalemist soovitasid mulle kursusekaaslased, kes eelmisel aastal osa võtsid. Nädala jooksul sai proovile panna enda vastupidavust, sest koolis veetsime esimestel päevadel pea 12 tundi. Sain juurde uusi teadmisi ning kindlasti palju meeskonnatöö kogemust. Korralduse koha pealt paistis alguses, et inimesed ei olnud enne intensiivõppenädalat üldse ülesannetega tutvunud ning mul oli väike kahtlus, kuidas nad siis ülesannetega valmis jõuavad, kuid esitluste päeval nägin, et kõik tiimid olid teinud head tööd :) Jäin intensiivõppenädalaga rahule ja soovitan seda teistelegi.</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_%22Tartu_r%C3%B5%C3%B5m%22&diff=46848Meeskond "Tartu rõõm"2012-03-28T14:20:44Z<p>Iromanen: </p>
<hr />
<div>== Liikmed ==<br />
*Inger Romanenko<br />
*Sander Saveli<br />
*Sander Arnus<br />
*Kalmer Tart<br />
*Kristjan Rõõm<br />
<br />
==Meie eesmärk intensiivõppe raames==<br />
<br />
===Automaatne võrguühenduste konfigureerimine erinevate võrkudega===<br />
<br />
Konfigureerida arvuti, millel on 3G, Wifi, Ethernet-over-Powerline ja Etherneti pordid ning mille operatsioonisüsteemiks on Ubuntu Linux. Võrguühendust vahetataks ühenduse olemasolu ja prioriteetide alusel üle erinevate tehnoloogiate võimalikult lihtsalt ja kiirelt. IP aadress ei pea samaks jääma. Wifi adapter valib ise parima avaliku võrgu, kui ei ole konfigureeritud teisiti. Kui Wifi ühendus kaob, proovib teisi ka taustal. Kõik ümberlülitamised logitakse. Näiteks: Prioriteetideks on Ethernet:1; EoP:2; Wifi:3; 3G:4. Ühendatakse kõikidesse võimalikesse võrkudesse ning kui Ethernet ära kukub ning pole võimalik ühenduda ka läbi EoP, toimub ühenduse ümberlülitamine Wifi võrku. Kui Wifi ära kukub, siis ühendutakse 3G võrku. Kui tuleb suvaline public wifi tagasi, ühendutakse sinna jne. Luua lihtne kasutajaliides Android telefonile, mis lubab üle bluetooth ühenduse erinevaid võrke ja prioriteete konfigureerida ning vaadata ühenduste ajalugu.<br />
<br />
==Ajakava/progress==<br />
=== Esmaspäev 26.03.2012 ===<br />
'''Eesmärgid:'''<br />
* Tutvuda olukorraga<br />
* Kohtuda Ericssoni inimesega<br />
* Otsida lahendusi, kuidas teha kindlaks erinevaid võrguliideseid<br />
<br />
Küsimused Ericssonile:<br />
*Kuidas teha vahet eop-l ja ethernetil?<br />
*Kui valmis peame tegema?<br />
*Miks peab tegema läbi androidi?<br />
*etc/interface?<br />
<br />
'''Edusammud:'''<br />
* Leidsime badVPN NCD ning proovime sellega prioritiseerida erinevaid võrguliideseid<br />
* Kohtusime Ericssoni inimesega ning arutasime, kuidas oleks võimalik ülesannet lahendada. Peaks määrama prioriteedid ning valima parima võrgu vastavalt prioriteedile. Wifi puhul võiks ühenduda public wifisse ning kui on mitu, proovima erinevaid. Võrgutegevust logitakse. Saime kaasa miniarvuti, G3 internetipulga, bluetooth adapteri, ethernet over powerline jms.<br />
<br />
'''Küsimus:''' Kas kasutame enda leitud badVPN NCD-d või kasutame by default olemasolevat Network Manageri?<br />
<br />
'''Materjalid badVPN NCD kohta:'''<br />
* http://code.google.com/p/badvpn/wiki/NCD <br />
* http://code.google.com/p/badvpn/wiki/Installation<br />
<br />
Katsetame virtuaalmasinas. Hetkel suudab NCD switchida kahe etherneti vahel. Kui on prioriteet 1. olemas paneb 1. kui 1. pole paneb 2. Kui siis tuleb 1. tagasi ja 2. kaob paneb jälle 1. AGA kui 1 tuleb tagasi aga 2 ka alles, siis ei pane 1.<br />
<br />
Avastasime, et olime valesti manuali lugenud ning kood oli vigane. <br />
Nüüd parandasime ära vea ning saime veast lahti. Kui tuleb 1. prioriteet tagasi võtab selle üle.<br />
<br />
'''Otsustasime enda leitud lahenduse kasuks, sest on juba osa koodist tehtud ning saab seda muuta enda soovide järgi.'''<br />
'''Network Manageriga peaks kõik nullist tegema ning seda varianti tegi ka ericcsoni inimene, seega meie lahendus tundus meile huvitavam.''' Network Manageri panime kinni, et see ei segaks.<br />
<br />
Proovisime installeerida arvutisse Ubuntu, kuid lõpuks jäime ikkagi Lubuntu juurde, mis juba oli olemas. Proovime päris arvutis teha seda, mis tegime virtuaalmasinas.<br />
<br />
Hakkame modifitseerima badVPN-i, et saada tööle ka wifi ja 3G.<br />
<br />
'''Tulemus:''' Saime tööle Wifi ning kui tekib Ethernet vahetab selleks ümber. Hetkel aga on probleem public võrkudega, sest ühendub ainult etteantud võrku. Samuti oleme alustanud 3G-ga, kuid hetkel see konfliktib NCD-ga ja vajab eraldi konfi.<br />
<br />
===Teisipäev 27.03.2012===<br />
<br />
'''Eesmärgid:''' <br />
*Saada valmis prioritiseerimine<br />
*Saada tööle 3G<br />
*Alustada logimisega ning androidiga<br />
<br />
Hakkame uurima Network Manageri alternatiivvariandina, sest badVPN-il NCD ja 3G konfiguratsioonid võivad sattuda konflikti.<br />
<br />
Selgus, et NCD-ga ei õnnestu meil ikkagi teha ülesannet, sest 3G-ga on keeruline funktsionaalsust luua.<br />
Võtsime kasutusele nm, millel algselt toimib prioritiwseerimne väga hästi, ainuke probleem on, et ei ole võimalik ise prioriteete määrata.<br />
<br />
Kalmer hakkab tegema androidi bluetooth ühendust (javas), et saaks ühendada telefoni ja arvuti vahel.<br />
<br />
Tegime skripti wifi jaoks, mis otsib kõik avalikud wifi võrgud, mis on läheduses ja koostab nende kohta individuaalfailid mida kasutab Network Maganager võrkudesse automaatseks ühendamiseks.<br />
<br />
===WiFi skript===<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
#!/bin/bash<br />
# Autor: Tartu Rõõm<br />
# Kirjeldus, mida skript teeb<br />
##<br />
# Versioon 1.0<br />
<br />
# Kontrollib kas juurkasutajana k2ivitati skript<br />
export LC_ALL=C<br />
<br />
<br />
if [ $UID -ne 0 ]<br />
then<br />
echo "K2ivita skript $(basename $0) juurkasutaja 6igustes"<br />
exit 1<br />
fi<br />
<br />
#Suvaline arv UUID lõppu<br />
I=18290<br />
<br />
#Leiame arvuti wlan seadme mac aadressi<br />
MAC=$(ifconfig | grep wlan | cut -d " " -f10)<br />
echo $MAC<br />
<br />
# Otsime avalikud võrgud<br />
for line in $(nmcli -p dev wifi | grep [--] | grep s | cut -d "'" -f2); do<br />
SSID=$line<br />
echo $SSID<br />
<br />
# Loome igale access pointile ssid faili<br />
touch /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID<br />
<br />
I=$(($I+1))<br />
<br />
cat > /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID << LOPP<br />
<br />
[connection]<br />
id=$SSID<br />
uuid=76e42b6b-a79d-4e7d-bd27-5d19f54$I<br />
type=802-11-wireless<br />
<br />
[802-11-wireless]<br />
ssid=$SSID<br />
mode=infrastructure<br />
mac-address=$MAC<br />
<br />
[ipv6]<br />
method=auto<br />
<br />
[ipv4]<br />
method=auto<br />
<br />
LOPP<br />
<br />
chmod 600 /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID<br />
<br />
done<br />
<br />
service network-manager restart<br />
</source><br />
<br />
Nüüd on vaja luua prioritiseerimine vastavalt meie vajadusele.<br />
Network Manageril on sisseehitatud kindlad prioriteedid ja selle raames toimib kõik väga hästi, aga probleem tekib sellestm et Network Manageris ei saa muuta prioriteete.<br />
<br />
Leidsime Kristjan Kaldre abiga lahenduse: hakkasime meetrikute alusel määrama routing tables default gatewaysid, mille tulemusena saime prioritiseerida võrguühendused.<br />
<br />
Probleem, mis tekkis oli see, et Network Manager hakkas ise oma tahtmist mööda käituma, kuid lahendasime probleemi Network Manageri skriptidega.<br />
<br />
===Kolmapäev 28.03.2012===<br />
<br />
'''Eesmärgid:'''<br />
* Saada tööle 3G<br />
* Teha bluetooth ühendus<br />
* Teha logimine<br />
* Korrastada dokumentatsioon<br />
* Valmistuda presentatsiooniks<br />
<br />
Vaikimisi 3G ühendus, tuleb üles liiga hilja. Ei saa kätte default gateway infot piisavalt kiiresti ja tänu sellele routing tablesse ei kirjutata default routei. Et saada kiiremini kätte 3g default gateway kirjutasime skripti, mis leiab 3g seadme ja loob ise ühenduse.<br />
SKRIPT</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_%22Tartu_r%C3%B5%C3%B5m%22&diff=46842Meeskond "Tartu rõõm"2012-03-28T11:41:46Z<p>Iromanen: </p>
<hr />
<div>== Liikmed ==<br />
*Inger Romanenko<br />
*Sander Saveli<br />
*Sander Arnus<br />
*Kalmer Tart<br />
*Kristjan Rõõm<br />
<br />
==Meie eesmärk intensiivõppe raames==<br />
<br />
===Automaatne võrguühenduste konfigureerimine erinevate võrkudega===<br />
<br />
Konfigureerida arvuti, millel on 3G, Wifi, Ethernet-over-Powerline ja Etherneti pordid ning mille operatsioonisüsteemiks on Ubuntu Linux. Võrguühendust vahetataks ühenduse olemasolu ja prioriteetide alusel üle erinevate tehnoloogiate võimalikult lihtsalt ja kiirelt. IP aadress ei pea samaks jääma. Wifi adapter valib ise parima avaliku võrgu, kui ei ole konfigureeritud teisiti. Kui Wifi ühendus kaob, proovib teisi ka taustal. Kõik ümberlülitamised logitakse. Näiteks: Prioriteetideks on Ethernet:1; EoP:2; Wifi:3; 3G:4. Ühendatakse kõikidesse võimalikesse võrkudesse ning kui Ethernet ära kukub ning pole võimalik ühenduda ka läbi EoP, toimub ühenduse ümberlülitamine Wifi võrku. Kui Wifi ära kukub, siis ühendutakse 3G võrku. Kui tuleb suvaline public wifi tagasi, ühendutakse sinna jne. Luua lihtne kasutajaliides Android telefonile, mis lubab üle bluetooth ühenduse erinevaid võrke ja prioriteete konfigureerida ning vaadata ühenduste ajalugu.<br />
<br />
==Ajakava/progress==<br />
=== Esmaspäev 26.03.2012 ===<br />
'''Eesmärgid:'''<br />
* Tutvuda olukorraga<br />
* Kohtuda Ericssoni inimesega<br />
* Otsida lahendusi, kuidas teha kindlaks erinevaid võrguliideseid<br />
<br />
Küsimused Ericssonile:<br />
*Kuidas teha vahet eop-l ja ethernetil?<br />
*Kui valmis peame tegema?<br />
*Miks peab tegema läbi androidi?<br />
*etc/interface?<br />
<br />
'''Edusammud:'''<br />
* Leidsime badVPN NCD ning proovime sellega prioritiseerida erinevaid võrguliideseid<br />
* Kohtusime Ericssoni inimesega ning arutasime, kuidas oleks võimalik ülesannet lahendada. Peaks määrama prioriteedid ning valima parima võrgu vastavalt prioriteedile. Wifi puhul võiks ühenduda public wifisse ning kui on mitu, proovima erinevaid. Võrgutegevust logitakse. Saime kaasa miniarvuti, G3 internetipulga, bluetooth adapteri, ethernet over powerline jms.<br />
<br />
'''Küsimus:''' Kas kasutame enda leitud badVPN NCD-d või kasutame by default olemasolevat Network Manageri?<br />
<br />
'''Materjalid badVPN NCD kohta:'''<br />
* http://code.google.com/p/badvpn/wiki/NCD <br />
* http://code.google.com/p/badvpn/wiki/Installation<br />
<br />
Katsetame virtuaalmasinas. Hetkel suudab NCD switchida kahe etherneti vahel. Kui on prioriteet 1. olemas paneb 1. kui 1. pole paneb 2. Kui siis tuleb 1. tagasi ja 2. kaob paneb jälle 1. AGA kui 1 tuleb tagasi aga 2 ka alles, siis ei pane 1.<br />
<br />
Avastasime, et olime valesti manuali lugenud ning kood oli vigane. <br />
Nüüd parandasime ära vea ning saime veast lahti. Kui tuleb 1. prioriteet tagasi võtab selle üle.<br />
<br />
'''Otsustasime enda leitud lahenduse kasuks, sest on juba osa koodist tehtud ning saab seda muuta enda soovide järgi.'''<br />
'''Network Manageriga peaks kõik nullist tegema ning seda varianti tegi ka ericcsoni inimene, seega meie lahendus tundus meile huvitavam.''' Network Manageri panime kinni, et see ei segaks.<br />
<br />
Proovisime installeerida arvutisse Ubuntu, kuid lõpuks jäime ikkagi Lubuntu juurde, mis juba oli olemas. Proovime päris arvutis teha seda, mis tegime virtuaalmasinas.<br />
<br />
Hakkame modifitseerima badVPN-i, et saada tööle ka wifi ja 3G.<br />
<br />
'''Tulemus:''' Saime tööle Wifi ning kui tekib Ethernet vahetab selleks ümber. Hetkel aga on probleem public võrkudega, sest ühendub ainult etteantud võrku. Samuti oleme alustanud 3G-ga, kuid hetkel see konfliktib NCD-ga ja vajab eraldi konfi.<br />
<br />
===Teisipäev 27.03.2012===<br />
<br />
'''Eesmärgid:''' <br />
*Saada valmis prioritiseerimine<br />
*Saada tööle 3G<br />
*Alustada logimisega ning androidiga<br />
<br />
Hakkame uurima Network Manageri alternatiivvariandina, sest badVPN-il NCD ja 3G konfiguratsioonid võivad sattuda konflikti.<br />
<br />
Selgus, et NCD-ga ei õnnestu meil ikkagi teha ülesannet, sest 3G-ga on keeruline funktsionaalsust luua.<br />
Võtsime kasutusele nm, millel algselt toimib prioritiwseerimne väga hästi, ainuke probleem on, et ei ole võimalik ise prioriteete määrata.<br />
<br />
Kalmer hakkab tegema androidi bluetooth ühendust (javas), et saaks ühendada telefoni ja arvuti vahel.<br />
<br />
Tegime skripti wifi jaoks, mis otsib kõik avalikud wifi võrgud, mis on läheduses ja koostab nende kohta individuaalfailid mida kasutab Network Maganager võrkudesse automaatseks ühendamiseks.<br />
<br />
===WiFi skript===<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
#!/bin/bash<br />
# Autor: Tartu Rõõm<br />
# Kirjeldus, mida skript teeb<br />
##<br />
# Versioon 1.0<br />
<br />
# Kontrollib kas juurkasutajana k2ivitati skript<br />
export LC_ALL=C<br />
<br />
<br />
if [ $UID -ne 0 ]<br />
then<br />
echo "K2ivita skript $(basename $0) juurkasutaja 6igustes"<br />
exit 1<br />
fi<br />
<br />
#Suvaline arv UUID lõppu<br />
I=18290<br />
<br />
#Leiame arvuti wlan seadme mac aadressi<br />
MAC=$(ifconfig | grep wlan | cut -d " " -f10)<br />
echo $MAC<br />
<br />
# Otsime avalikud võrgud<br />
for line in $(nmcli -p dev wifi | grep [--] | grep s | cut -d "'" -f2); do<br />
SSID=$line<br />
echo $SSID<br />
<br />
# Loome igale access pointile ssid faili<br />
touch /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID<br />
<br />
I=$(($I+1))<br />
<br />
cat > /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID << LOPP<br />
<br />
[connection]<br />
id=$SSID<br />
uuid=76e42b6b-a79d-4e7d-bd27-5d19f54$I<br />
type=802-11-wireless<br />
<br />
[802-11-wireless]<br />
ssid=$SSID<br />
mode=infrastructure<br />
mac-address=$MAC<br />
<br />
[ipv6]<br />
method=auto<br />
<br />
[ipv4]<br />
method=auto<br />
<br />
LOPP<br />
<br />
chmod 600 /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID<br />
<br />
done<br />
<br />
service network-manager restart<br />
</source><br />
<br />
Nüüd on vaja luua prioritiseerimine vastavalt meie vajadusele.<br />
Network Manageril on sisseehitatud kindlad prioriteedid ja selle raames toimib kõik väga hästi, aga probleem tekib sellestm et Network Manageris ei saa muuta prioriteete.<br />
<br />
Leidsime Kristjan Kaldre abiga lahenduse: hakkasime meetrikute alusel määrama routing tables default gatewaysid, mille tulemusena saime prioritiseerida võrguühendused.<br />
<br />
Probleem, mis tekkis oli see, et Network Manager hakkas ise oma tahtmist mööda käituma, kuid lahendasime probleemi Network Manageri skriptidega.<br />
<br />
===Kolmapäev 28.03.2012===<br />
<br />
'''Eesmärgid:'''<br />
* Saada tööle 3G<br />
* Teha bluetooth ühendus<br />
* Teha logimine<br />
* Korrastada dokumentatsioon<br />
* Valmistuda presentatsiooniks<br />
<br />
Tegime skripti, mis leiab 3G seadmeid arvuti küljes. Hetkel ei õnnestu ühendust luua.</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_%22Tartu_r%C3%B5%C3%B5m%22&diff=46824Meeskond "Tartu rõõm"2012-03-28T11:07:50Z<p>Iromanen: /* Kolmapäev 28.03.2012 */</p>
<hr />
<div>== Liikmed ==<br />
*Inger Romanenko<br />
*Sander Saveli<br />
*Sander Arnus<br />
*Kalmer Tart<br />
*Kristjan Rõõm<br />
<br />
==Meie eesmärk intensiivõppe raames==<br />
<br />
===Automaatne võrguühenduste konfigureerimine erinevate võrkudega===<br />
<br />
Konfigureerida arvuti, millel on 3G, Wifi, Ethernet-over-Powerline ja Etherneti pordid ning mille operatsioonisüsteemiks on Ubuntu Linux. Võrguühendust vahetataks ühenduse olemasolu ja prioriteetide alusel üle erinevate tehnoloogiate võimalikult lihtsalt ja kiirelt. IP aadress ei pea samaks jääma. Wifi adapter valib ise parima avaliku võrgu, kui ei ole konfigureeritud teisiti. Kui Wifi ühendus kaob, proovib teisi ka taustal. Kõik ümberlülitamised logitakse. Näiteks: Prioriteetideks on Ethernet:1; EoP:2; Wifi:3; 3G:4. Ühendatakse kõikidesse võimalikesse võrkudesse ning kui Ethernet ära kukub ning pole võimalik ühenduda ka läbi EoP, toimub ühenduse ümberlülitamine Wifi võrku. Kui Wifi ära kukub, siis ühendutakse 3G võrku. Kui tuleb suvaline public wifi tagasi, ühendutakse sinna jne. Luua lihtne kasutajaliides Android telefonile, mis lubab üle bluetooth ühenduse erinevaid võrke ja prioriteete konfigureerida ning vaadata ühenduste ajalugu.<br />
<br />
==Ajakava/progress==<br />
=== Esmaspäev 26.03.2012 ===<br />
'''Eesmärgid:'''<br />
* Tutvuda olukorraga<br />
* Kohtuda Ericssoni inimesega<br />
* Otsida lahendusi, kuidas teha kindlaks erinevaid võrguliideseid<br />
<br />
Küsimused Ericssonile:<br />
*Kuidas teha vahet eop-l ja ethernetil?<br />
*Kui valmis peame tegema?<br />
*Miks peab tegema läbi androidi?<br />
*etc/interface?<br />
<br />
'''Edusammud:'''<br />
* Leidsime badVPN NCD ning proovime sellega prioritiseerida erinevaid võrguliideseid<br />
* Kohtusime Ericssoni inimesega ning arutasime, kuidas oleks võimalik ülesannet lahendada. Peaks määrama prioriteedid ning valima parima võrgu vastavalt prioriteedile. Wifi puhul võiks ühenduda public wifisse ning kui on mitu, proovima erinevaid. Võrgutegevust logitakse. Saime kaasa miniarvuti, G3 internetipulga, bluetooth adapteri, ethernet over powerline jms.<br />
<br />
'''Küsimus:''' Kas kasutame enda leitud badVPN NCD-d või kasutame by default olemasolevat Network Manageri?<br />
<br />
'''Materjalid badVPN NCD kohta:'''<br />
* http://code.google.com/p/badvpn/wiki/NCD <br />
* http://code.google.com/p/badvpn/wiki/Installation<br />
<br />
Katsetame virtuaalmasinas. Hetkel suudab NCD switchida kahe etherneti vahel. Kui on prioriteet 1. olemas paneb 1. kui 1. pole paneb 2. Kui siis tuleb 1. tagasi ja 2. kaob paneb jälle 1. AGA kui 1 tuleb tagasi aga 2 ka alles, siis ei pane 1.<br />
<br />
Avastasime, et olime valesti manuali lugenud ning kood oli vigane. <br />
Nüüd parandasime ära vea ning saime veast lahti. Kui tuleb 1. prioriteet tagasi võtab selle üle.<br />
<br />
'''Otsustasime enda leitud lahenduse kasuks, sest on juba osa koodist tehtud ning saab seda muuta enda soovide järgi.'''<br />
'''Network Manageriga peaks kõik nullist tegema ning seda varianti tegi ka ericcsoni inimene, seega meie lahendus tundus meile huvitavam.''' Network Manageri panime kinni, et see ei segaks.<br />
<br />
Proovisime installeerida arvutisse Ubuntu, kuid lõpuks jäime ikkagi Lubuntu juurde, mis juba oli olemas. Proovime päris arvutis teha seda, mis tegime virtuaalmasinas.<br />
<br />
Hakkame modifitseerima badVPN-i, et saada tööle ka wifi ja 3G.<br />
<br />
'''Tulemus:''' Saime tööle Wifi ning kui tekib Ethernet vahetab selleks ümber. Hetkel aga on probleem public võrkudega, sest ühendub ainult etteantud võrku. Samuti oleme alustanud 3G-ga, kuid hetkel see konfliktib NCD-ga ja vajab eraldi konfi.<br />
<br />
===Teisipäev 27.03.2012===<br />
<br />
'''Eesmärgid:''' <br />
*Saada valmis prioritiseerimine<br />
*Saada tööle 3G<br />
*Alustada logimisega ning androidiga<br />
<br />
Hakkame uurima Network Manageri alternatiivvariandina, sest badVPN-il NCD ja 3G konfiguratsioonid võivad sattuda konflikti.<br />
<br />
Selgus, et NCD-ga ei õnnestu meil ikkagi teha ülesannet, sest 3G-ga on keeruline funktsionaalsust luua.<br />
Võtsime kasutusele nm, millel algselt toimib prioritiwseerimne väga hästi, ainuke probleem on, et ei ole võimalik ise prioriteete määrata.<br />
<br />
Kalmer hakkab tegema androidi bluetooth ühendust (javas), et saaks ühendada telefoni ja arvuti vahel.<br />
<br />
Tegime skripti wifi jaoks, mis otsib kõik avalikud wifi võrgud, mis on läheduses ja koostab nende kohta individuaalfailid mida kasutab Network Maganager võrkudesse automaatseks ühendamiseks.<br />
<br />
===WiFi skript===<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
#!/bin/bash<br />
# Autor: Tartu Rõõm<br />
# Kirjeldus, mida skript teeb<br />
##<br />
# Versioon 1.0<br />
<br />
# Kontrollib kas juurkasutajana k2ivitati skript<br />
export LC_ALL=C<br />
<br />
<br />
if [ $UID -ne 0 ]<br />
then<br />
echo "K2ivita skript $(basename $0) juurkasutaja 6igustes"<br />
exit 1<br />
fi<br />
<br />
#Suvaline arv UUID lõppu<br />
I=18290<br />
<br />
#Leiame arvuti wlan seadme mac aadressi<br />
MAC=$(ifconfig | grep wlan | cut -d " " -f10)<br />
echo $MAC<br />
<br />
# Otsime avalikud võrgud<br />
for line in $(nmcli -p dev wifi | grep [--] | grep s | cut -d "'" -f2); do<br />
SSID=$line<br />
echo $SSID<br />
<br />
# Loome igale access pointile ssid faili<br />
touch /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID<br />
<br />
I=$(($I+1))<br />
<br />
cat > /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID << LOPP<br />
<br />
[connection]<br />
id=$SSID<br />
uuid=76e42b6b-a79d-4e7d-bd27-5d19f54$I<br />
type=802-11-wireless<br />
<br />
[802-11-wireless]<br />
ssid=$SSID<br />
mode=infrastructure<br />
mac-address=$MAC<br />
<br />
[ipv6]<br />
method=auto<br />
<br />
[ipv4]<br />
method=auto<br />
<br />
LOPP<br />
<br />
chmod 600 /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID<br />
<br />
done<br />
<br />
service network-manager restart<br />
</source><br />
<br />
Nüüd on vaja luua prioritiseerimine vastavalt meie vajadusele.<br />
Network Manageril on sisseehitatud kindlad prioriteedid ja selle raames toimib kõik väga hästi, aga probleem tekib sellestm et Network Manageris ei saa muuta prioriteete.<br />
<br />
Leidsime Kristjan Kaldre abiga lahenduse: hakkasime meetrikute alusel määrama routing tables default gatewaysid, mille tulemusena saime prioritiseerida võrguühendused.<br />
<br />
Probleem, mis tekkis oli see, et Network Manager hakkas ise oma tahtmist mööda käituma, kuid lahendasime probleemi Network Manageri skriptidega.<br />
<br />
===Kolmapäev 28.03.2012===<br />
<br />
'''Eesmärgid:'''<br />
* Saada tööle 3G<br />
* Teha bluetooth ühendus<br />
* Teha logimine<br />
* Korrastada dokumentatsioon<br />
* Valmistuda presentatsiooniks</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_%22Tartu_r%C3%B5%C3%B5m%22&diff=46823Meeskond "Tartu rõõm"2012-03-28T11:06:09Z<p>Iromanen: /* Teisipäev 27.03.2012 */</p>
<hr />
<div>== Liikmed ==<br />
*Inger Romanenko<br />
*Sander Saveli<br />
*Sander Arnus<br />
*Kalmer Tart<br />
*Kristjan Rõõm<br />
<br />
==Meie eesmärk intensiivõppe raames==<br />
<br />
===Automaatne võrguühenduste konfigureerimine erinevate võrkudega===<br />
<br />
Konfigureerida arvuti, millel on 3G, Wifi, Ethernet-over-Powerline ja Etherneti pordid ning mille operatsioonisüsteemiks on Ubuntu Linux. Võrguühendust vahetataks ühenduse olemasolu ja prioriteetide alusel üle erinevate tehnoloogiate võimalikult lihtsalt ja kiirelt. IP aadress ei pea samaks jääma. Wifi adapter valib ise parima avaliku võrgu, kui ei ole konfigureeritud teisiti. Kui Wifi ühendus kaob, proovib teisi ka taustal. Kõik ümberlülitamised logitakse. Näiteks: Prioriteetideks on Ethernet:1; EoP:2; Wifi:3; 3G:4. Ühendatakse kõikidesse võimalikesse võrkudesse ning kui Ethernet ära kukub ning pole võimalik ühenduda ka läbi EoP, toimub ühenduse ümberlülitamine Wifi võrku. Kui Wifi ära kukub, siis ühendutakse 3G võrku. Kui tuleb suvaline public wifi tagasi, ühendutakse sinna jne. Luua lihtne kasutajaliides Android telefonile, mis lubab üle bluetooth ühenduse erinevaid võrke ja prioriteete konfigureerida ning vaadata ühenduste ajalugu.<br />
<br />
==Ajakava/progress==<br />
=== Esmaspäev 26.03.2012 ===<br />
'''Eesmärgid:'''<br />
* Tutvuda olukorraga<br />
* Kohtuda Ericssoni inimesega<br />
* Otsida lahendusi, kuidas teha kindlaks erinevaid võrguliideseid<br />
<br />
Küsimused Ericssonile:<br />
*Kuidas teha vahet eop-l ja ethernetil?<br />
*Kui valmis peame tegema?<br />
*Miks peab tegema läbi androidi?<br />
*etc/interface?<br />
<br />
'''Edusammud:'''<br />
* Leidsime badVPN NCD ning proovime sellega prioritiseerida erinevaid võrguliideseid<br />
* Kohtusime Ericssoni inimesega ning arutasime, kuidas oleks võimalik ülesannet lahendada. Peaks määrama prioriteedid ning valima parima võrgu vastavalt prioriteedile. Wifi puhul võiks ühenduda public wifisse ning kui on mitu, proovima erinevaid. Võrgutegevust logitakse. Saime kaasa miniarvuti, G3 internetipulga, bluetooth adapteri, ethernet over powerline jms.<br />
<br />
'''Küsimus:''' Kas kasutame enda leitud badVPN NCD-d või kasutame by default olemasolevat Network Manageri?<br />
<br />
'''Materjalid badVPN NCD kohta:'''<br />
* http://code.google.com/p/badvpn/wiki/NCD <br />
* http://code.google.com/p/badvpn/wiki/Installation<br />
<br />
Katsetame virtuaalmasinas. Hetkel suudab NCD switchida kahe etherneti vahel. Kui on prioriteet 1. olemas paneb 1. kui 1. pole paneb 2. Kui siis tuleb 1. tagasi ja 2. kaob paneb jälle 1. AGA kui 1 tuleb tagasi aga 2 ka alles, siis ei pane 1.<br />
<br />
Avastasime, et olime valesti manuali lugenud ning kood oli vigane. <br />
Nüüd parandasime ära vea ning saime veast lahti. Kui tuleb 1. prioriteet tagasi võtab selle üle.<br />
<br />
'''Otsustasime enda leitud lahenduse kasuks, sest on juba osa koodist tehtud ning saab seda muuta enda soovide järgi.'''<br />
'''Network Manageriga peaks kõik nullist tegema ning seda varianti tegi ka ericcsoni inimene, seega meie lahendus tundus meile huvitavam.''' Network Manageri panime kinni, et see ei segaks.<br />
<br />
Proovisime installeerida arvutisse Ubuntu, kuid lõpuks jäime ikkagi Lubuntu juurde, mis juba oli olemas. Proovime päris arvutis teha seda, mis tegime virtuaalmasinas.<br />
<br />
Hakkame modifitseerima badVPN-i, et saada tööle ka wifi ja 3G.<br />
<br />
'''Tulemus:''' Saime tööle Wifi ning kui tekib Ethernet vahetab selleks ümber. Hetkel aga on probleem public võrkudega, sest ühendub ainult etteantud võrku. Samuti oleme alustanud 3G-ga, kuid hetkel see konfliktib NCD-ga ja vajab eraldi konfi.<br />
<br />
===Teisipäev 27.03.2012===<br />
<br />
'''Eesmärgid:''' <br />
*Saada valmis prioritiseerimine<br />
*Saada tööle 3G<br />
*Alustada logimisega ning androidiga<br />
<br />
Hakkame uurima Network Manageri alternatiivvariandina, sest badVPN-il NCD ja 3G konfiguratsioonid võivad sattuda konflikti.<br />
<br />
Selgus, et NCD-ga ei õnnestu meil ikkagi teha ülesannet, sest 3G-ga on keeruline funktsionaalsust luua.<br />
Võtsime kasutusele nm, millel algselt toimib prioritiwseerimne väga hästi, ainuke probleem on, et ei ole võimalik ise prioriteete määrata.<br />
<br />
Kalmer hakkab tegema androidi bluetooth ühendust (javas), et saaks ühendada telefoni ja arvuti vahel.<br />
<br />
Tegime skripti wifi jaoks, mis otsib kõik avalikud wifi võrgud, mis on läheduses ja koostab nende kohta individuaalfailid mida kasutab Network Maganager võrkudesse automaatseks ühendamiseks.<br />
<br />
===WiFi skript===<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
#!/bin/bash<br />
# Autor: Tartu Rõõm<br />
# Kirjeldus, mida skript teeb<br />
##<br />
# Versioon 1.0<br />
<br />
# Kontrollib kas juurkasutajana k2ivitati skript<br />
export LC_ALL=C<br />
<br />
<br />
if [ $UID -ne 0 ]<br />
then<br />
echo "K2ivita skript $(basename $0) juurkasutaja 6igustes"<br />
exit 1<br />
fi<br />
<br />
#Suvaline arv UUID lõppu<br />
I=18290<br />
<br />
#Leiame arvuti wlan seadme mac aadressi<br />
MAC=$(ifconfig | grep wlan | cut -d " " -f10)<br />
echo $MAC<br />
<br />
# Otsime avalikud võrgud<br />
for line in $(nmcli -p dev wifi | grep [--] | grep s | cut -d "'" -f2); do<br />
SSID=$line<br />
echo $SSID<br />
<br />
# Loome igale access pointile ssid faili<br />
touch /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID<br />
<br />
I=$(($I+1))<br />
<br />
cat > /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID << LOPP<br />
<br />
[connection]<br />
id=$SSID<br />
uuid=76e42b6b-a79d-4e7d-bd27-5d19f54$I<br />
type=802-11-wireless<br />
<br />
[802-11-wireless]<br />
ssid=$SSID<br />
mode=infrastructure<br />
mac-address=$MAC<br />
<br />
[ipv6]<br />
method=auto<br />
<br />
[ipv4]<br />
method=auto<br />
<br />
LOPP<br />
<br />
chmod 600 /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID<br />
<br />
done<br />
<br />
service network-manager restart<br />
</source><br />
<br />
Nüüd on vaja luua prioritiseerimine vastavalt meie vajadusele.<br />
Network Manageril on sisseehitatud kindlad prioriteedid ja selle raames toimib kõik väga hästi, aga probleem tekib sellestm et Network Manageris ei saa muuta prioriteete.<br />
<br />
Leidsime Kristjan Kaldre abiga lahenduse: hakkasime meetrikute alusel määrama routing tables default gatewaysid, mille tulemusena saime prioritiseerida võrguühendused.<br />
<br />
Probleem, mis tekkis oli see, et Network Manager hakkas ise oma tahtmist mööda käituma, kuid lahendasime probleemi Network Manageri skriptidega.<br />
<br />
===Kolmapäev 28.03.2012===<br />
<br />
'''Eesmärgid:'''<br />
* Teha bluetooth ühendus<br />
* Teha logimine<br />
* Korrastada dokumentatsioon<br />
* Valmistuda presentatsiooniks</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_%22Tartu_r%C3%B5%C3%B5m%22&diff=46822Meeskond "Tartu rõõm"2012-03-28T11:04:02Z<p>Iromanen: </p>
<hr />
<div>== Liikmed ==<br />
*Inger Romanenko<br />
*Sander Saveli<br />
*Sander Arnus<br />
*Kalmer Tart<br />
*Kristjan Rõõm<br />
<br />
==Meie eesmärk intensiivõppe raames==<br />
<br />
===Automaatne võrguühenduste konfigureerimine erinevate võrkudega===<br />
<br />
Konfigureerida arvuti, millel on 3G, Wifi, Ethernet-over-Powerline ja Etherneti pordid ning mille operatsioonisüsteemiks on Ubuntu Linux. Võrguühendust vahetataks ühenduse olemasolu ja prioriteetide alusel üle erinevate tehnoloogiate võimalikult lihtsalt ja kiirelt. IP aadress ei pea samaks jääma. Wifi adapter valib ise parima avaliku võrgu, kui ei ole konfigureeritud teisiti. Kui Wifi ühendus kaob, proovib teisi ka taustal. Kõik ümberlülitamised logitakse. Näiteks: Prioriteetideks on Ethernet:1; EoP:2; Wifi:3; 3G:4. Ühendatakse kõikidesse võimalikesse võrkudesse ning kui Ethernet ära kukub ning pole võimalik ühenduda ka läbi EoP, toimub ühenduse ümberlülitamine Wifi võrku. Kui Wifi ära kukub, siis ühendutakse 3G võrku. Kui tuleb suvaline public wifi tagasi, ühendutakse sinna jne. Luua lihtne kasutajaliides Android telefonile, mis lubab üle bluetooth ühenduse erinevaid võrke ja prioriteete konfigureerida ning vaadata ühenduste ajalugu.<br />
<br />
==Ajakava/progress==<br />
=== Esmaspäev 26.03.2012 ===<br />
'''Eesmärgid:'''<br />
* Tutvuda olukorraga<br />
* Kohtuda Ericssoni inimesega<br />
* Otsida lahendusi, kuidas teha kindlaks erinevaid võrguliideseid<br />
<br />
Küsimused Ericssonile:<br />
*Kuidas teha vahet eop-l ja ethernetil?<br />
*Kui valmis peame tegema?<br />
*Miks peab tegema läbi androidi?<br />
*etc/interface?<br />
<br />
'''Edusammud:'''<br />
* Leidsime badVPN NCD ning proovime sellega prioritiseerida erinevaid võrguliideseid<br />
* Kohtusime Ericssoni inimesega ning arutasime, kuidas oleks võimalik ülesannet lahendada. Peaks määrama prioriteedid ning valima parima võrgu vastavalt prioriteedile. Wifi puhul võiks ühenduda public wifisse ning kui on mitu, proovima erinevaid. Võrgutegevust logitakse. Saime kaasa miniarvuti, G3 internetipulga, bluetooth adapteri, ethernet over powerline jms.<br />
<br />
'''Küsimus:''' Kas kasutame enda leitud badVPN NCD-d või kasutame by default olemasolevat Network Manageri?<br />
<br />
'''Materjalid badVPN NCD kohta:'''<br />
* http://code.google.com/p/badvpn/wiki/NCD <br />
* http://code.google.com/p/badvpn/wiki/Installation<br />
<br />
Katsetame virtuaalmasinas. Hetkel suudab NCD switchida kahe etherneti vahel. Kui on prioriteet 1. olemas paneb 1. kui 1. pole paneb 2. Kui siis tuleb 1. tagasi ja 2. kaob paneb jälle 1. AGA kui 1 tuleb tagasi aga 2 ka alles, siis ei pane 1.<br />
<br />
Avastasime, et olime valesti manuali lugenud ning kood oli vigane. <br />
Nüüd parandasime ära vea ning saime veast lahti. Kui tuleb 1. prioriteet tagasi võtab selle üle.<br />
<br />
'''Otsustasime enda leitud lahenduse kasuks, sest on juba osa koodist tehtud ning saab seda muuta enda soovide järgi.'''<br />
'''Network Manageriga peaks kõik nullist tegema ning seda varianti tegi ka ericcsoni inimene, seega meie lahendus tundus meile huvitavam.''' Network Manageri panime kinni, et see ei segaks.<br />
<br />
Proovisime installeerida arvutisse Ubuntu, kuid lõpuks jäime ikkagi Lubuntu juurde, mis juba oli olemas. Proovime päris arvutis teha seda, mis tegime virtuaalmasinas.<br />
<br />
Hakkame modifitseerima badVPN-i, et saada tööle ka wifi ja 3G.<br />
<br />
'''Tulemus:''' Saime tööle Wifi ning kui tekib Ethernet vahetab selleks ümber. Hetkel aga on probleem public võrkudega, sest ühendub ainult etteantud võrku. Samuti oleme alustanud 3G-ga, kuid hetkel see konfliktib NCD-ga ja vajab eraldi konfi.<br />
<br />
===Teisipäev 27.03.2012===<br />
<br />
'''Eesmärgid:''' <br />
*Saada valmis prioritiseerimine<br />
*Saada tööle 3G<br />
*Alustada logimisega ning androidiga<br />
<br />
Hakkame uurima Network Manageri alternatiivvariandina, sest badVPN-il võib olla probleeme 3G-ga.<br />
<br />
Selgus, et NCD-ga ei õnnestu meil ikkagi teha ülesannet, sest wirelessi ja 3G-ga on keeruline funktsionaalsust luua.<br />
Võtsime Network Manageri käsurea utiliidi NMcli ning sellega toimib hetkel nii etherneti, wifi kui 3g peiotiseerimine, kuid prioriteedid on paigas ning peame uurima kuidas neid muuta.<br />
<br />
Kalmer hakkab tegema androidi bluetooth ühendust (javas), et saaks ühendada telefoni ja arvuti vahel.<br />
<br />
Tegime skripti wifi jaoks, mis otsib kõik avalikud wifi võrgud, mis on läheduses ja koostab nende kohta individuaalfailid mida kasutab Network Maganager võrkudesse automaatseks ühendamiseks.<br />
===WiFi skript===<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
#!/bin/bash<br />
# Autor: Tartu Rõõm<br />
# Kirjeldus, mida skript teeb<br />
##<br />
# Versioon 1.0<br />
<br />
# Kontrollib kas juurkasutajana k2ivitati skript<br />
export LC_ALL=C<br />
<br />
<br />
if [ $UID -ne 0 ]<br />
then<br />
echo "K2ivita skript $(basename $0) juurkasutaja 6igustes"<br />
exit 1<br />
fi<br />
<br />
#Suvaline arv UUID lõppu<br />
I=18290<br />
<br />
#Leiame arvuti wlan seadme mac aadressi<br />
MAC=$(ifconfig | grep wlan | cut -d " " -f10)<br />
echo $MAC<br />
<br />
# Otsime avalikud võrgud<br />
for line in $(nmcli -p dev wifi | grep [--] | grep s | cut -d "'" -f2); do<br />
SSID=$line<br />
echo $SSID<br />
<br />
# Loome igale access pointile ssid faili<br />
touch /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID<br />
<br />
I=$(($I+1))<br />
<br />
cat > /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID << LOPP<br />
<br />
[connection]<br />
id=$SSID<br />
uuid=76e42b6b-a79d-4e7d-bd27-5d19f54$I<br />
type=802-11-wireless<br />
<br />
[802-11-wireless]<br />
ssid=$SSID<br />
mode=infrastructure<br />
mac-address=$MAC<br />
<br />
[ipv6]<br />
method=auto<br />
<br />
[ipv4]<br />
method=auto<br />
<br />
LOPP<br />
<br />
chmod 600 /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID<br />
<br />
done<br />
<br />
service network-manager restart<br />
</source><br />
<br />
Nüüd on vaja luua prioritiseerimine vastavalt meie vajadusele.<br />
Network Manageril on sisseehitatud kindlad prioriteedid ja selle raames toimib kõik väga hästi, aga probleem tekib sellestm et Network Manageris ei saa muuta prioriteete.<br />
<br />
Leidsime Kristjan Kaldre abiga lahenduse: hakkasime meetrikute alusel määrama routing tables default gatewaysid, mille tulemusena saime prioritiseerida võrguühendused.<br />
<br />
Probleem, mis tekkis oli see, et Network Manager hakkas ise oma tahtmist mööda käituma, kuid lahendasime probleemi Network Manageri skriptidega.<br />
<br />
===Kolmapäev 28.03.2012===<br />
<br />
'''Eesmärgid:'''<br />
* Teha bluetooth ühendus<br />
* Teha logimine<br />
* Korrastada dokumentatsioon<br />
* Valmistuda presentatsiooniks</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_%22Tartu_r%C3%B5%C3%B5m%22&diff=46807Meeskond "Tartu rõõm"2012-03-28T07:58:32Z<p>Iromanen: /* Kolmapäev 28.03.2012 */</p>
<hr />
<div>== Liikmed ==<br />
*Inger Romanenko<br />
*Sander Saveli<br />
*Sander Arnus<br />
*Kalmer Tart<br />
*Kristjan Rõõm<br />
<br />
==Meie eesmärk intensiivõppe raames==<br />
<br />
===Automaatne võrguühenduste konfigureerimine erinevate võrkudega===<br />
<br />
Konfigureerida arvuti, millel on 3G, Wifi, Ethernet-over-Powerline ja Etherneti pordid ning mille operatsioonisüsteemiks on Ubuntu Linux. Võrguühendust vahetataks ühenduse olemasolu ja prioriteetide alusel üle erinevate tehnoloogiate võimalikult lihtsalt ja kiirelt. IP aadress ei pea samaks jääma. Wifi adapter valib ise parima avaliku võrgu, kui ei ole konfigureeritud teisiti. Kui Wifi ühendus kaob, proovib teisi ka taustal. Kõik ümberlülitamised logitakse. Näiteks: Prioriteetideks on Ethernet:1; EoP:2; Wifi:3; 3G:4. Ühendatakse kõikidesse võimalikesse võrkudesse ning kui Ethernet ära kukub ning pole võimalik ühenduda ka läbi EoP, toimub ühenduse ümberlülitamine Wifi võrku. Kui Wifi ära kukub, siis ühendutakse 3G võrku. Kui tuleb suvaline public wifi tagasi, ühendutakse sinna jne. Luua lihtne kasutajaliides Android telefonile, mis lubab üle bluetooth ühenduse erinevaid võrke ja prioriteete konfigureerida ning vaadata ühenduste ajalugu.<br />
<br />
==Ajakava/progress==<br />
=== Esmaspäev 26.03.2012 ===<br />
'''Eesmärgid:'''<br />
* Tutvuda olukorraga<br />
* Kohtuda Ericssoni inimesega<br />
* Otsida lahendusi, kuidas teha kindlaks erinevaid võrguliideseid<br />
<br />
Küsimused Ericssonile:<br />
*Kuidas teha vahet eop-l ja ethernetil?<br />
*Kui valmis peame tegema?<br />
*Miks peab tegema läbi androidi?<br />
*etc/interface?<br />
<br />
'''Edusammud:'''<br />
* Leidsime badVPN NCD ning proovime sellega prioritiseerida erinevaid võrguliideseid<br />
* Kohtusime Ericssoni inimesega ning arutasime, kuidas oleks võimalik ülesannet lahendada. Peaks määrama prioriteedid ning valima parima võrgu vastavalt prioriteedile. Wifi puhul võiks ühenduda public wifisse ning kui on mitu, proovima erinevaid. Võrgutegevust logitakse. Saime kaasa miniarvuti, G3 internetipulga, bluetooth adapteri, ethernet over powerline jms.<br />
<br />
'''Küsimus:''' Kas kasutame enda leitud badVPN NCD-d või kasutame by default olemasolevat Network Manageri?<br />
<br />
'''Materjalid badVPN NCD kohta:'''<br />
* http://code.google.com/p/badvpn/wiki/NCD <br />
* http://code.google.com/p/badvpn/wiki/Installation<br />
<br />
Katsetame virtuaalmasinas. Hetkel suudab NCD switchida kahe etherneti vahel. Kui on prioriteet 1. olemas paneb 1. kui 1. pole paneb 2. Kui siis tuleb 1. tagasi ja 2. kaob paneb jälle 1. AGA kui 1 tuleb tagasi aga 2 ka alles, siis ei pane 1.<br />
<br />
Avastasime, et olime valesti manuali lugenud ning kood oli vigane. <br />
Nüüd parandasime ära vea ning saime veast lahti. Kui tuleb 1. prioriteet tagasi võtab selle üle.<br />
<br />
'''Otsustasime enda leitud lahenduse kasuks, sest on juba osa koodist tehtud ning saab seda muuta enda soovide järgi.'''<br />
'''Network Manageriga peaks kõik nullist tegema ning seda varianti tegi ka ericcsoni inimene, seega meie lahendus tundus meile huvitavam.''' Network Manageri panime kinni, et see ei segaks.<br />
<br />
Proovisime installeerida arvutisse Ubuntu, kuid lõpuks jäime ikkagi Lubuntu juurde, mis juba oli olemas. Proovime päris arvutis teha seda, mis tegime virtuaalmasinas.<br />
<br />
Hakkame modifitseerima badVPN-i, et saada tööle ka wifi ja 3G.<br />
<br />
'''Tulemus:''' Saime tööle Wifi ning kui tekib Ethernet vahetab selleks ümber. Hetkel aga on probleem public võrkudega, sest ühendub ainult etteantud võrku. Samuti oleme alustanud 3G-ga, kuid hetkel see konfliktib NCD-ga ja vajab eraldi konfi.<br />
<br />
===Teisipäev 27.03.2012===<br />
<br />
'''Eesmärgid:''' <br />
*Saada valmis prioritiseerimine<br />
*Alustada logimisega ning androidiga<br />
<br />
Hakkame uurima Network Manageri alternatiivvariandina, sest badVPN-il võib olla probleeme 3G-ga.<br />
<br />
Selgus, et NCD-ga ei õnnestu meil ikkagi teha ülesannet, sest wirelessi ja 3G-ga on keeruline funktsionaalsust luua.<br />
Võtsime Network Manageri käsurea utiliidi NMcli ning sellega toimib hetkel nii etherneti, wifi kui 3g peiotiseerimine, kuid prioriteedid on paigas ning peame uurima kuidas neid muuta.<br />
<br />
Kalmer hakkab tegema androidi bluetooth ühendust (javas), et saaks ühendada telefoni ja arvuti vahel.<br />
<br />
Tegime skripti wifi jaoks, mis otsib kõik avalikud wifi võrgud, mis on läheduses ja koostab nende kohta individuaalfailid mida kasutab Network Maganager võrkudesse automaatseks ühendamiseks.<br />
===WiFi skript===<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
#!/bin/bash<br />
# Autor: Tartu Rõõm<br />
# Kirjeldus, mida skript teeb<br />
##<br />
# Versioon 1.0<br />
<br />
# Kontrollib kas juurkasutajana k2ivitati skript<br />
export LC_ALL=C<br />
<br />
<br />
if [ $UID -ne 0 ]<br />
then<br />
echo "K2ivita skript $(basename $0) juurkasutaja 6igustes"<br />
exit 1<br />
fi<br />
<br />
#Suvaline arv UUID lõppu<br />
I=18290<br />
<br />
#Leiame arvuti wlan seadme mac aadressi<br />
MAC=$(ifconfig | grep wlan | cut -d " " -f10)<br />
echo $MAC<br />
<br />
# Otsime avalikud võrgud<br />
for line in $(nmcli -p dev wifi | grep [--] | grep s | cut -d "'" -f2); do<br />
SSID=$line<br />
echo $SSID<br />
<br />
# Loome igale access pointile ssid faili<br />
touch /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID<br />
<br />
I=$(($I+1))<br />
<br />
cat > /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID << LOPP<br />
<br />
[connection]<br />
id=$SSID<br />
uuid=76e42b6b-a79d-4e7d-bd27-5d19f54$I<br />
type=802-11-wireless<br />
<br />
[802-11-wireless]<br />
ssid=$SSID<br />
mode=infrastructure<br />
mac-address=$MAC<br />
<br />
[ipv6]<br />
method=auto<br />
<br />
[ipv4]<br />
method=auto<br />
<br />
LOPP<br />
<br />
chmod 600 /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID<br />
<br />
done<br />
<br />
service network-manager restart<br />
</source><br />
<br />
Nüüd on vaja luua prioritiseerimine vastavalt meie vajadusele.<br />
Network Manageril on sisseehitatud kindlad prioriteedid ja selle raames toimib kõik väga hästi, aga probleem tekib sellestm et Network Manageris ei saa muuta prioriteete.<br />
<br />
Leidsime Kristjan Kaldre abiga lahenduse: hakkasime meetrikute alusel määrama routing tables default gatewaysid, mille tulemusena saime prioritiseerida võrguühendused.<br />
<br />
Probleem, mis tekkis oli see, et Network Manager hakkas ise oma tahtmist mööda käituma, kuid lahendasime probleemi Network Manageri skriptidega.<br />
<br />
===Kolmapäev 28.03.2012===<br />
<br />
'''Eesmärgid:'''<br />
* Teha bluetooth ühendus<br />
* Teha logimine<br />
* Korrastada dokumentatsioon<br />
* Valmistuda presentatsiooniks</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_%22Tartu_r%C3%B5%C3%B5m%22&diff=46806Meeskond "Tartu rõõm"2012-03-28T07:57:11Z<p>Iromanen: </p>
<hr />
<div>== Liikmed ==<br />
*Inger Romanenko<br />
*Sander Saveli<br />
*Sander Arnus<br />
*Kalmer Tart<br />
*Kristjan Rõõm<br />
<br />
==Meie eesmärk intensiivõppe raames==<br />
<br />
===Automaatne võrguühenduste konfigureerimine erinevate võrkudega===<br />
<br />
Konfigureerida arvuti, millel on 3G, Wifi, Ethernet-over-Powerline ja Etherneti pordid ning mille operatsioonisüsteemiks on Ubuntu Linux. Võrguühendust vahetataks ühenduse olemasolu ja prioriteetide alusel üle erinevate tehnoloogiate võimalikult lihtsalt ja kiirelt. IP aadress ei pea samaks jääma. Wifi adapter valib ise parima avaliku võrgu, kui ei ole konfigureeritud teisiti. Kui Wifi ühendus kaob, proovib teisi ka taustal. Kõik ümberlülitamised logitakse. Näiteks: Prioriteetideks on Ethernet:1; EoP:2; Wifi:3; 3G:4. Ühendatakse kõikidesse võimalikesse võrkudesse ning kui Ethernet ära kukub ning pole võimalik ühenduda ka läbi EoP, toimub ühenduse ümberlülitamine Wifi võrku. Kui Wifi ära kukub, siis ühendutakse 3G võrku. Kui tuleb suvaline public wifi tagasi, ühendutakse sinna jne. Luua lihtne kasutajaliides Android telefonile, mis lubab üle bluetooth ühenduse erinevaid võrke ja prioriteete konfigureerida ning vaadata ühenduste ajalugu.<br />
<br />
==Ajakava/progress==<br />
=== Esmaspäev 26.03.2012 ===<br />
'''Eesmärgid:'''<br />
* Tutvuda olukorraga<br />
* Kohtuda Ericssoni inimesega<br />
* Otsida lahendusi, kuidas teha kindlaks erinevaid võrguliideseid<br />
<br />
Küsimused Ericssonile:<br />
*Kuidas teha vahet eop-l ja ethernetil?<br />
*Kui valmis peame tegema?<br />
*Miks peab tegema läbi androidi?<br />
*etc/interface?<br />
<br />
'''Edusammud:'''<br />
* Leidsime badVPN NCD ning proovime sellega prioritiseerida erinevaid võrguliideseid<br />
* Kohtusime Ericssoni inimesega ning arutasime, kuidas oleks võimalik ülesannet lahendada. Peaks määrama prioriteedid ning valima parima võrgu vastavalt prioriteedile. Wifi puhul võiks ühenduda public wifisse ning kui on mitu, proovima erinevaid. Võrgutegevust logitakse. Saime kaasa miniarvuti, G3 internetipulga, bluetooth adapteri, ethernet over powerline jms.<br />
<br />
'''Küsimus:''' Kas kasutame enda leitud badVPN NCD-d või kasutame by default olemasolevat Network Manageri?<br />
<br />
'''Materjalid badVPN NCD kohta:'''<br />
* http://code.google.com/p/badvpn/wiki/NCD <br />
* http://code.google.com/p/badvpn/wiki/Installation<br />
<br />
Katsetame virtuaalmasinas. Hetkel suudab NCD switchida kahe etherneti vahel. Kui on prioriteet 1. olemas paneb 1. kui 1. pole paneb 2. Kui siis tuleb 1. tagasi ja 2. kaob paneb jälle 1. AGA kui 1 tuleb tagasi aga 2 ka alles, siis ei pane 1.<br />
<br />
Avastasime, et olime valesti manuali lugenud ning kood oli vigane. <br />
Nüüd parandasime ära vea ning saime veast lahti. Kui tuleb 1. prioriteet tagasi võtab selle üle.<br />
<br />
'''Otsustasime enda leitud lahenduse kasuks, sest on juba osa koodist tehtud ning saab seda muuta enda soovide järgi.'''<br />
'''Network Manageriga peaks kõik nullist tegema ning seda varianti tegi ka ericcsoni inimene, seega meie lahendus tundus meile huvitavam.''' Network Manageri panime kinni, et see ei segaks.<br />
<br />
Proovisime installeerida arvutisse Ubuntu, kuid lõpuks jäime ikkagi Lubuntu juurde, mis juba oli olemas. Proovime päris arvutis teha seda, mis tegime virtuaalmasinas.<br />
<br />
Hakkame modifitseerima badVPN-i, et saada tööle ka wifi ja 3G.<br />
<br />
'''Tulemus:''' Saime tööle Wifi ning kui tekib Ethernet vahetab selleks ümber. Hetkel aga on probleem public võrkudega, sest ühendub ainult etteantud võrku. Samuti oleme alustanud 3G-ga, kuid hetkel see konfliktib NCD-ga ja vajab eraldi konfi.<br />
<br />
===Teisipäev 27.03.2012===<br />
<br />
'''Eesmärgid:''' <br />
*Saada valmis prioritiseerimine<br />
*Alustada logimisega ning androidiga<br />
<br />
Hakkame uurima Network Manageri alternatiivvariandina, sest badVPN-il võib olla probleeme 3G-ga.<br />
<br />
Selgus, et NCD-ga ei õnnestu meil ikkagi teha ülesannet, sest wirelessi ja 3G-ga on keeruline funktsionaalsust luua.<br />
Võtsime Network Manageri käsurea utiliidi NMcli ning sellega toimib hetkel nii etherneti, wifi kui 3g peiotiseerimine, kuid prioriteedid on paigas ning peame uurima kuidas neid muuta.<br />
<br />
Kalmer hakkab tegema androidi bluetooth ühendust (javas), et saaks ühendada telefoni ja arvuti vahel.<br />
<br />
Tegime skripti wifi jaoks, mis otsib kõik avalikud wifi võrgud, mis on läheduses ja koostab nende kohta individuaalfailid mida kasutab Network Maganager võrkudesse automaatseks ühendamiseks.<br />
===WiFi skript===<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
#!/bin/bash<br />
# Autor: Tartu Rõõm<br />
# Kirjeldus, mida skript teeb<br />
##<br />
# Versioon 1.0<br />
<br />
# Kontrollib kas juurkasutajana k2ivitati skript<br />
export LC_ALL=C<br />
<br />
<br />
if [ $UID -ne 0 ]<br />
then<br />
echo "K2ivita skript $(basename $0) juurkasutaja 6igustes"<br />
exit 1<br />
fi<br />
<br />
#Suvaline arv UUID lõppu<br />
I=18290<br />
<br />
#Leiame arvuti wlan seadme mac aadressi<br />
MAC=$(ifconfig | grep wlan | cut -d " " -f10)<br />
echo $MAC<br />
<br />
# Otsime avalikud võrgud<br />
for line in $(nmcli -p dev wifi | grep [--] | grep s | cut -d "'" -f2); do<br />
SSID=$line<br />
echo $SSID<br />
<br />
# Loome igale access pointile ssid faili<br />
touch /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID<br />
<br />
I=$(($I+1))<br />
<br />
cat > /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID << LOPP<br />
<br />
[connection]<br />
id=$SSID<br />
uuid=76e42b6b-a79d-4e7d-bd27-5d19f54$I<br />
type=802-11-wireless<br />
<br />
[802-11-wireless]<br />
ssid=$SSID<br />
mode=infrastructure<br />
mac-address=$MAC<br />
<br />
[ipv6]<br />
method=auto<br />
<br />
[ipv4]<br />
method=auto<br />
<br />
LOPP<br />
<br />
chmod 600 /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID<br />
<br />
done<br />
<br />
service network-manager restart<br />
</source><br />
<br />
Nüüd on vaja luua prioritiseerimine vastavalt meie vajadusele.<br />
Network Manageril on sisseehitatud kindlad prioriteedid ja selle raames toimib kõik väga hästi, aga probleem tekib sellestm et Network Manageris ei saa muuta prioriteete.<br />
<br />
Leidsime Kristjan Kaldre abiga lahenduse: hakkasime meetrikute alusel määrama routing tables default gatewaysid, mille tulemusena saime prioritiseerida võrguühendused.<br />
<br />
Probleem, mis tekkis oli see, et Network Manager hakkas ise oma tahtmist mööda käituma, kuid lahendasime probleemi Network Manageri skriptidega.<br />
<br />
===Kolmapäev 28.03.2012===<br />
<br />
'''Eesmärgid:'''<br />
* Teha bluetooth ühendus<br />
* Korrastada dokumentatsioon<br />
* Valmistuda presentatsiooniks</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_%22Tartu_r%C3%B5%C3%B5m%22&diff=46800Meeskond "Tartu rõõm"2012-03-28T07:46:40Z<p>Iromanen: </p>
<hr />
<div>== Liikmed ==<br />
*Inger Romanenko<br />
*Sander Saveli<br />
*Sander Arnus<br />
*Kalmer Tart<br />
*Kristjan Rõõm<br />
<br />
==Meie eesmärk intensiivõppe raames==<br />
<br />
===Automaatne võrguühenduste konfigureerimine erinevate võrkudega===<br />
<br />
Konfigureerida arvuti, millel on 3G, Wifi, Ethernet-over-Powerline ja Etherneti pordid ning mille operatsioonisüsteemiks on Ubuntu Linux. Võrguühendust vahetataks ühenduse olemasolu ja prioriteetide alusel üle erinevate tehnoloogiate võimalikult lihtsalt ja kiirelt. IP aadress ei pea samaks jääma. Wifi adapter valib ise parima avaliku võrgu, kui ei ole konfigureeritud teisiti. Kui Wifi ühendus kaob, proovib teisi ka taustal. Kõik ümberlülitamised logitakse. Näiteks: Prioriteetideks on Ethernet:1; EoP:2; Wifi:3; 3G:4. Ühendatakse kõikidesse võimalikesse võrkudesse ning kui Ethernet ära kukub ning pole võimalik ühenduda ka läbi EoP, toimub ühenduse ümberlülitamine Wifi võrku. Kui Wifi ära kukub, siis ühendutakse 3G võrku. Kui tuleb suvaline public wifi tagasi, ühendutakse sinna jne. Luua lihtne kasutajaliides Android telefonile, mis lubab üle bluetooth ühenduse erinevaid võrke ja prioriteete konfigureerida ning vaadata ühenduste ajalugu.<br />
<br />
==Ajakava/progress==<br />
=== Esmaspäev 26.03.2012 ===<br />
'''Eesmärgid:'''<br />
* Tutvuda olukorraga<br />
* Kohtuda Ericssoni inimesega<br />
* Otsida lahendusi, kuidas teha kindlaks erinevaid võrguliideseid<br />
<br />
Küsimused Ericssonile:<br />
*Kuidas teha vahet eop-l ja ethernetil?<br />
*Kui valmis peame tegema?<br />
*Miks peab tegema läbi androidi?<br />
*etc/interface?<br />
<br />
'''Edusammud:'''<br />
* Leidsime badVPN NCD ning proovime sellega prioritiseerida erinevaid võrguliideseid<br />
* Kohtusime Ericssoni inimesega ning arutasime, kuidas oleks võimalik ülesannet lahendada. Peaks määrama prioriteedid ning valima parima võrgu vastavalt prioriteedile. Wifi puhul võiks ühenduda public wifisse ning kui on mitu, proovima erinevaid. Võrgutegevust logitakse. Saime kaasa miniarvuti, G3 internetipulga, bluetooth adapteri, ethernet over powerline jms.<br />
<br />
'''Küsimus:''' Kas kasutame enda leitud badVPN NCD-d või kasutame by default olemasolevat Network Manageri?<br />
<br />
'''Materjalid badVPN NCD kohta:'''<br />
* http://code.google.com/p/badvpn/wiki/NCD <br />
* http://code.google.com/p/badvpn/wiki/Installation<br />
<br />
Katsetame virtuaalmasinas. Hetkel suudab NCD switchida kahe etherneti vahel. Kui on prioriteet 1. olemas paneb 1. kui 1. pole paneb 2. Kui siis tuleb 1. tagasi ja 2. kaob paneb jälle 1. AGA kui 1 tuleb tagasi aga 2 ka alles, siis ei pane 1.<br />
<br />
Avastasime, et olime valesti manuali lugenud ning kood oli vigane. <br />
Nüüd parandasime ära vea ning saime veast lahti. Kui tuleb 1. prioriteet tagasi võtab selle üle.<br />
<br />
'''Otsustasime enda leitud lahenduse kasuks, sest on juba osa koodist tehtud ning saab seda muuta enda soovide järgi.'''<br />
'''Network Manageriga peaks kõik nullist tegema ning seda varianti tegi ka ericcsoni inimene, seega meie lahendus tundus meile huvitavam.''' Network Manageri panime kinni, et see ei segaks.<br />
<br />
Proovisime installeerida arvutisse Ubuntu, kuid lõpuks jäime ikkagi Lubuntu juurde, mis juba oli olemas. Proovime päris arvutis teha seda, mis tegime virtuaalmasinas.<br />
<br />
Hakkame modifitseerima badVPN-i, et saada tööle ka wifi ja 3G.<br />
<br />
'''Tulemus:''' Saime tööle Wifi ning kui tekib Ethernet vahetab selleks ümber. Hetkel aga on probleem public võrkudega, sest ühendub ainult etteantud võrku. Samuti oleme alustanud 3G-ga, kuid hetkel see konfliktib NCD-ga ja vajab eraldi konfi.<br />
<br />
===Teisipäev 27.03.2012===<br />
<br />
'''Eesmärgid:''' <br />
*Saada valmis prioritiseerimine<br />
*Alustada logimisega ning androidiga<br />
<br />
Hakkame uurima Network Manageri alternatiivvariandina, sest badVPN-il võib olla probleeme 3G-ga.<br />
<br />
Selgus, et NCD-ga ei õnnestu meil ikkagi teha ülesannet, sest wirelessi ja 3G-ga on keeruline funktsionaalsust luua.<br />
Võtsime Network Manageri käsurea utiliidi NMcli ning sellega toimib hetkel nii etherneti, wifi kui 3g peiotiseerimine, kuid prioriteedid on paigas ning peame uurima kuidas neid muuta.<br />
<br />
Kalmer hakkab tegema androidi bluetooth ühendust (javas), et saaks ühendada telefoni ja arvuti vahel.<br />
<br />
Kirjutasime skripti WiFi jaoks. SKRIPT<br />
Skript otsib kõik avalikud wifi võrgud, mis on läheduses ja koostab nende kohta individuaalfailid mida kasutab Network Maganager võrkudesse automaatseks ühendamiseks.<br />
<br />
Nüüd on vaja luua prioritiseerimine vastavalt meie vajadusele.<br />
Network Manageril on sisseehitatud kindlad prioriteedid ja selle raames toimib kõik väga hästi, aga probleem tekib sellestm et Network Manageris ei saa muuta prioriteete.<br />
<br />
Leidsime Kristjan Kaldre abiga lahenduse: hakkasime meetrikute alusel määrama routing tables default gatewaysid, mille tulemusena saime prioritiseerida võrguühendused.<br />
<br />
Probleem, mis tekkis oli see, et Network Manager hakkas ise oma tahtmist mööda käituma, kuid lahendasime probleemi Network Manageri skriptidega.<br />
<br />
===Kolmapäev 28.03.2012===<br />
<br />
'''Eesmärgid:'''<br />
* Teha bluetooth ühendus<br />
* Korrastada dokumentatsioon<br />
* Valmistuda presentatsiooniks</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_%22Tartu_r%C3%B5%C3%B5m%22&diff=46799Meeskond "Tartu rõõm"2012-03-28T07:36:36Z<p>Iromanen: </p>
<hr />
<div>== Liikmed ==<br />
*Inger Romanenko<br />
*Sander Saveli<br />
*Sander Arnus<br />
*Kalmer Tart<br />
*Kristjan Rõõm<br />
<br />
==Meie eesmärk intensiivõppe raames==<br />
<br />
===Automaatne võrguühenduste konfigureerimine erinevate võrkudega===<br />
<br />
Konfigureerida arvuti, millel on 3G, Wifi, Ethernet-over-Powerline ja Etherneti pordid ning mille operatsioonisüsteemiks on Ubuntu Linux. Võrguühendust vahetataks ühenduse olemasolu ja prioriteetide alusel üle erinevate tehnoloogiate võimalikult lihtsalt ja kiirelt. IP aadress ei pea samaks jääma. Wifi adapter valib ise parima avaliku võrgu, kui ei ole konfigureeritud teisiti. Kui Wifi ühendus kaob, proovib teisi ka taustal. Kõik ümberlülitamised logitakse. Näiteks: Prioriteetideks on Ethernet:1; EoP:2; Wifi:3; 3G:4. Ühendatakse kõikidesse võimalikesse võrkudesse ning kui Ethernet ära kukub ning pole võimalik ühenduda ka läbi EoP, toimub ühenduse ümberlülitamine Wifi võrku. Kui Wifi ära kukub, siis ühendutakse 3G võrku. Kui tuleb suvaline public wifi tagasi, ühendutakse sinna jne. Luua lihtne kasutajaliides Android telefonile, mis lubab üle bluetooth ühenduse erinevaid võrke ja prioriteete konfigureerida ning vaadata ühenduste ajalugu.<br />
<br />
==Ajakava/progress==<br />
=== Esmaspäev 28.03.2011 ===<br />
'''Eesmärgid:'''<br />
* Tutvuda olukorraga<br />
* Kohtuda Ericssoni inimesega<br />
* Otsida lahendusi, kuidas teha kindlaks erinevaid võrguliideseid<br />
<br />
Küsimused Ericssonile:<br />
*Kuidas teha vahet eop-l ja ethernetil?<br />
*Kui valmis peame tegema?<br />
*Miks peab tegema läbi androidi?<br />
*etc/interface?<br />
<br />
'''Edusammud:'''<br />
* Leidsime badVPN NCD ning proovime sellega prioritiseerida erinevaid võrguliideseid<br />
* Kohtusime Ericssoni inimesega ning arutasime, kuidas oleks võimalik ülesannet lahendada. Peaks määrama prioriteedid ning valima parima võrgu vastavalt prioriteedile. Wifi puhul võiks ühenduda public wifisse ning kui on mitu, proovima erinevaid. Võrgutegevust logitakse. Saime kaasa miniarvuti, G3 internetipulga, bluetooth adapteri, ethernet over powerline jms.<br />
<br />
'''Küsimus:''' Kas kasutame enda leitud badVPN NCD-d või kasutame by default olemasolevat Network manageri?<br />
<br />
'''Materjalid badVPN NCD kohta:'''<br />
* http://code.google.com/p/badvpn/wiki/NCD <br />
* http://code.google.com/p/badvpn/wiki/Installation<br />
<br />
Katsetame virtuaalmasinas. Hetkel suudab NCD switchida kahe etherneti vahel. Kui on prioriteet 1. olemas paneb 1. kui 1. pole paneb 2. Kui siis tuleb 1. tagasi ja 2. kaob paneb jälle 1. AGA kui 1 tuleb tagasi aga 2 ka alles, siis ei pane 1.<br />
<br />
Avastasime, et olime valesti manuali lugenud ning kood oli vigane. <br />
Nüüd parandasime ära vea ning saime veast lahti. Kui tuleb 1. prioriteet tagasi võtab selle üle.<br />
<br />
'''Otsustasime enda leitud lahenduse kasuks, sest on juba osa koodist tehtud ning saab seda muuta enda soovide järgi.'''<br />
'''Network Manageriga peaks kõik nullist tegema ning seda varianti tegi ka ericcsoni inimene, seega meie lahendus tundus meile huvitavam.''' Network Manageri panime kinni, et see ei segaks.<br />
<br />
Proovisime installeerida arvutisse Ubuntu, kuid lõpuks jäime ikkagi Lubuntu juurde, mis juba oli olemas. Proovime päris arvutis teha seda, mis tegime virtuaalmasinas.<br />
<br />
Hakkame modifitseerima badVPN-i, et saada tööle ka wifi ja 3G.<br />
<br />
'''Tulemus:''' Saime tööle Wifi ning kui tekib Ethernet vahetab selleks ümber. Hetkel aga on probleem public võrkudega, sest ühendub ainult etteantud võrku. Samuti oleme alustanud 3G-ga, kuid hetkel see konfliktib NCD-ga ja vajab eraldi konfi.</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_%22Tartu_r%C3%B5%C3%B5m%22&diff=46798Meeskond "Tartu rõõm"2012-03-28T07:26:20Z<p>Iromanen: </p>
<hr />
<div>== Liikmed ==<br />
*Inger Romanenko<br />
*Sander Saveli<br />
*Sander Arnus<br />
*Kalmer Tart<br />
*Kristjan Rõõm<br />
<br />
==Meie eesmärk intensiivõppe raames==<br />
<br />
===Automaatne võrguühenduste konfigureerimine erinevate võrkudega===<br />
<br />
Konfigureerida arvuti, millel on 3G, Wifi, Ethernet-over-Powerline ja Etherneti pordid ning mille operatsioonisüsteemiks on Ubuntu Linux. Võrguühendust vahetataks ühenduse olemasolu ja prioriteetide alusel üle erinevate tehnoloogiate võimalikult lihtsalt ja kiirelt. IP aadress ei pea samaks jääma. Wifi adapter valib ise parima avaliku võrgu, kui ei ole konfigureeritud teisiti. Kui Wifi ühendus kaob, proovib teisi ka taustal. Kõik ümberlülitamised logitakse. Näiteks: Prioriteetideks on Ethernet:1; EoP:2; Wifi:3; 3G:4. Ühendatakse kõikidesse võimalikesse võrkudesse ning kui Ethernet ära kukub ning pole võimalik ühenduda ka läbi EoP, toimub ühenduse ümberlülitamine Wifi võrku. Kui Wifi ära kukub, siis ühendutakse 3G võrku. Kui tuleb suvaline public wifi tagasi, ühendutakse sinna jne. Luua lihtne kasutajaliides Android telefonile, mis lubab üle bluetooth ühenduse erinevaid võrke ja prioriteete konfigureerida ning vaadata ühenduste ajalugu.<br />
<br />
==Ajakava/progress==<br />
=== Esmaspäev 28.03.2011 ===<br />
'''Eesmärgid:'''<br />
* Tutvuda olukorraga<br />
* Kohtuda Ericssoni inimesega<br />
* Otsida lahendusi, kuidas teha kindlaks erinevaid võrguliideseid<br />
<br />
Küsimused Ericssonile:<br />
*Kuidas teha vahet eop-l ja ethernetil?<br />
*Kui valmis peame tegema?<br />
*Miks peab tegema läbi androidi?<br />
*etc/interface?<br />
<br />
'''Edusammud:'''<br />
* Leidsime badVPN NCD ning proovime sellega prioritiseerida erinevaid võrguliideseid<br />
* Kohtusime Ericssoni inimesega ning arutasime, kuidas oleks võimalik ülesannet lahendada. Peaks määrama prioriteedid ning valima parima võrgu vastavalt prioriteedile. Wifi puhul võiks ühenduda public wifisse ning kui on mitu, proovima erinevaid. Võrgutegevust logitakse. Saime kaasa miniarvuti, G3 internetipulga, bluetooth adapteri, ethernet over powerline jms.<br />
<br />
'''Küsimus:'''Kas kasutame enda leitud badVPN NCD-d või kasutame by default olemasolevat Network manageri?</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_%22Tartu_r%C3%B5%C3%B5m%22&diff=46797Meeskond "Tartu rõõm"2012-03-28T07:25:18Z<p>Iromanen: </p>
<hr />
<div>== Liikmed ==<br />
*Inger Romanenko<br />
*Sander Saveli<br />
*Sander Arnus<br />
*Kalmer Tart<br />
*Kristjan Rõõm<br />
<br />
==Meie eesmärk intensiivõppe raames==<br />
<br />
===Automaatne võrguühenduste konfigureerimine erinevate võrkudega===<br />
<br />
Konfigureerida arvuti, millel on 3G, Wifi, Ethernet-over-Powerline ja Etherneti pordid ning mille operatsioonisüsteemiks on Ubuntu Linux. Võrguühendust vahetataks ühenduse olemasolu ja prioriteetide alusel üle erinevate tehnoloogiate võimalikult lihtsalt ja kiirelt. IP aadress ei pea samaks jääma. Wifi adapter valib ise parima avaliku võrgu, kui ei ole konfigureeritud teisiti. Kui Wifi ühendus kaob, proovib teisi ka taustal. Kõik ümberlülitamised logitakse. Näiteks: Prioriteetideks on Ethernet:1; EoP:2; Wifi:3; 3G:4. Ühendatakse kõikidesse võimalikesse võrkudesse ning kui Ethernet ära kukub ning pole võimalik ühenduda ka läbi EoP, toimub ühenduse ümberlülitamine Wifi võrku. Kui Wifi ära kukub, siis ühendutakse 3G võrku. Kui tuleb suvaline public wifi tagasi, ühendutakse sinna jne. Luua lihtne kasutajaliides Android telefonile, mis lubab üle bluetooth ühenduse erinevaid võrke ja prioriteete konfigureerida ning vaadata ühenduste ajalugu.<br />
<br />
<br />
==Ajakava/progress==<br />
=== Esmaspäev 28.03.2011 ===<br />
'''Eesmärgid:'''<br />
* Tutvuda olukorraga<br />
* Kohtuda Ericssoni inimesega<br />
* Otsida lahendusi, kuidas teha kindlaks erinevaid võrguliideseid<br />
<br />
Küsimused Ericssonile:<br />
*Kuidas teha vahet eop-l ja ethernetil?<br />
*Kui valmis peame tegema?<br />
*Miks peab tegema läbi androidi?<br />
*etc/interface?<br />
<br />
'''Edusammud:'''<br />
* Leidsime badVPN NCD ning proovime sellega prioritiseerida erinevaid võrguliideseid<br />
* Kohtusime Ericssoni inimesega ning arutasime, kuidas oleks võimalik ülesannet lahendada. Peaks määrama prioriteedid ning valima parima võrgu vastavalt prioriteedile. Wifi puhul võiks ühenduda public wifisse ning kui on mitu, proovima erinevaid. Võrgutegevust logitakse. Saime kaasa miniarvuti, G3 internetipulga, bluetooth adapteri, ethernet over powerline jms.<br />
<br />
'''Küsimus:'''Kas kasutame enda leitud badVPN NCD-d või kasutame by default olemasolevat Network manageri?</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_%22Tartu_r%C3%B5%C3%B5m%22&diff=46699Meeskond "Tartu rõõm"2012-03-26T12:43:59Z<p>Iromanen: </p>
<hr />
<div>== Liikmed ==<br />
*Inger Romanenko<br />
*Sander Saveli<br />
*Sander Arnus<br />
*Kalmer Tart<br />
*Kristjan Rõõm<br />
<br />
==Meie eesmärk intensiivõppe raames==<br />
<br />
===Automaatne võrguühenduste konfigureerimine erinevate võrkudega===<br />
<br />
Konfigureerida arvuti, millel on 3G, Wifi, Ethernet-over-Powerline ja Etherneti pordid ning mille operatsioonisüsteemiks on Ubuntu Linux. Võrguühendust vahetataks ühenduse olemasolu ja prioriteetide alusel üle erinevate tehnoloogiate võimalikult lihtsalt ja kiirelt. IP aadress ei pea samaks jääma. Wifi adapter valib ise parima avaliku võrgu, kui ei ole konfigureeritud teisiti. Kui Wifi ühendus kaob, proovib teisi ka taustal. Kõik ümberlülitamised logitakse. Näiteks: Prioriteetideks on Ethernet:1; EoP:2; Wifi:3; 3G:4. Ühendatakse kõikidesse võimalikesse võrkudesse ning kui Ethernet ära kukub ning pole võimalik ühenduda ka läbi EoP, toimub ühenduse ümberlülitamine Wifi võrku. Kui Wifi ära kukub, siis ühendutakse 3G võrku. Kui tuleb suvaline public wifi tagasi, ühendutakse sinna jne. Luua lihtne kasutajaliides Android telefonile, mis lubab üle bluetooth ühenduse erinevaid võrke ja prioriteete konfigureerida ning vaadata ühenduste ajalugu.<br />
<br />
== Probleem ==<br />
<br />
SIIA TULEB ANALÜÜS.<br />
<br />
=== Esmaspäev 28.03.2011 ===<br />
'''Eesmärgid:'''<br />
* Olukorra analüüs<br />
* Kohtumine Ericssoni inimestega<br />
* Otsime lahendusi, kuidas teha kindlaks erinevaid võrguliideseid<br />
<br />
<br />
Küsimused Ericssonile:<br />
*Kuidas teha vahet eop-l ja ethernetil?<br />
*Kui valmis peame tegema?<br />
*Miks peab tegema läbi androidi?<br />
*etc/interface?<br />
<br />
Edusammud:<br />
* leidsime badVPN NCD ning proovime sellega prioritiseerida erinevaid võrguliideseid<br />
* Kohtuaime Ericssoni inimesega ning arutasime, kuidas oleks võimalik ülesannet lahendada. Peaks määrama prioriteedid ning valima parima võrgu vastavalt prioriteedile. Wifi puhul võiks ühenduda public wifisse ning kui on mitu, proovima erinevaid. Võrgutegevust logitakse. Saime kaasa miniarvuti, G3 internetipulga, bluetooth adapter, ethernet over powerline jms.<br />
*Kas kasutame enda leitud badVPN NCD-d või kasutame by default olemasolevat Network manageri?<br />
*<br />
*</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_%22Tartu_r%C3%B5%C3%B5m%22&diff=46692Meeskond "Tartu rõõm"2012-03-26T10:03:23Z<p>Iromanen: </p>
<hr />
<div>== Liikmed ==<br />
*Inger Romanenko<br />
*Sander Saveli<br />
*Sander Arnus<br />
*Kalmer Tart<br />
*Kristjan Rõõm<br />
<br />
==Meie eesmärk intensiivõppe raames==<br />
<br />
===Automaatne võrguühenduste konfigureerimine erinevate võrkudega===<br />
<br />
Konfigureerida arvuti, millel on 3G, Wifi, Ethernet-over-Powerline ja Etherneti pordid ning mille operatsioonisüsteemiks on Ubuntu Linux. Võrguühendust vahetataks ühenduse olemasolu ja prioriteetide alusel üle erinevate tehnoloogiate võimalikult lihtsalt ja kiirelt. IP aadress ei pea samaks jääma. Wifi adapter valib ise parima avaliku võrgu, kui ei ole konfigureeritud teisiti. Kui Wifi ühendus kaob, proovib teisi ka taustal. Kõik ümberlülitamised logitakse. Näiteks: Prioriteetideks on Ethernet:1; EoP:2; Wifi:3; 3G:4. Ühendatakse kõikidesse võimalikesse võrkudesse ning kui Ethernet ära kukub ning pole võimalik ühenduda ka läbi EoP, toimub ühenduse ümberlülitamine Wifi võrku. Kui Wifi ära kukub, siis ühendutakse 3G võrku. Kui tuleb suvaline public wifi tagasi, ühendutakse sinna jne. Luua lihtne kasutajaliides Android telefonile, mis lubab üle bluetooth ühenduse erinevaid võrke ja prioriteete konfigureerida ning vaadata ühenduste ajalugu.<br />
<br />
== Probleem ==<br />
<br />
SIIA TULEB ANALÜÜS.<br />
<br />
=== Esmaspäev 28.03.2011 ===<br />
'''Eesmärgid:'''<br />
* Olukorra analüüs<br />
* Kohtumine Ericssoni inimestega<br />
* Otsime lahendusi, kuidas teha kindlaks erinevaid võrguliideseid<br />
<br />
Küsimused Ericssonile:<br />
*Kuidas teha vahet eop-l ja ethernetil?<br />
*Kui valmis peame tegema?<br />
*Miks peab tegema läbi androidi?<br />
*etc/interface?<br />
<br />
Edusammud:<br />
* leidsime badVPN NCD ning proovime sellega prioritiseerida erinevaid võrguliideseid<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_%22Tartu_r%C3%B5%C3%B5m%22&diff=46691Meeskond "Tartu rõõm"2012-03-26T09:59:04Z<p>Iromanen: /* Esmaspäev 28.03.2011 */</p>
<hr />
<div>== Liikmed ==<br />
*Inger Romanenko<br />
*Sander Saveli<br />
*Sander Arnus<br />
*Kalmer Tart<br />
*Kristjan Rõõm<br />
<br />
==Meie eesmärk intensiivõppe raames==<br />
<br />
===Automaatne võrguühenduste konfigureerimine erinevate võrkudega===<br />
<br />
Konfigureerida arvuti, millel on 3G, Wifi, Ethernet-over-Powerline ja Etherneti pordid ning mille operatsioonisüsteemiks on Ubuntu Linux. Võrguühendust vahetataks ühenduse olemasolu ja prioriteetide alusel üle erinevate tehnoloogiate võimalikult lihtsalt ja kiirelt. IP aadress ei pea samaks jääma. Wifi adapter valib ise parima avaliku võrgu, kui ei ole konfigureeritud teisiti. Kui Wifi ühendus kaob, proovib teisi ka taustal. Kõik ümberlülitamised logitakse. Näiteks: Prioriteetideks on Ethernet:1; EoP:2; Wifi:3; 3G:4. Ühendatakse kõikidesse võimalikesse võrkudesse ning kui Ethernet ära kukub ning pole võimalik ühenduda ka läbi EoP, toimub ühenduse ümberlülitamine Wifi võrku. Kui Wifi ära kukub, siis ühendutakse 3G võrku. Kui tuleb suvaline public wifi tagasi, ühendutakse sinna jne. Luua lihtne kasutajaliides Android telefonile, mis lubab üle bluetooth ühenduse erinevaid võrke ja prioriteete konfigureerida ning vaadata ühenduste ajalugu.<br />
<br />
== Probleem ==<br />
<br />
SIIA TULEB ANALÜÜS.<br />
<br />
=== Esmaspäev 28.03.2011 ===<br />
'''Eesmärgid:'''<br />
* Olukorra analüüs<br />
* Kohtumine Ericssoni inimestega<br />
* Otsime lahendusi, kuidas teha kindlaks erinevaid võrguliideseid<br />
<br />
Küsimused Ericssonile:<br />
*Kuidas teha vahet eop-l ja ethernetil?<br />
*Kui valmis peame tegema?<br />
*Miks peab tegema läbi androidi?<br />
*etc/interface?<br />
<br />
Edusammud:<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_%22Tartu_r%C3%B5%C3%B5m%22&diff=46690Meeskond "Tartu rõõm"2012-03-26T09:58:39Z<p>Iromanen: </p>
<hr />
<div>== Liikmed ==<br />
*Inger Romanenko<br />
*Sander Saveli<br />
*Sander Arnus<br />
*Kalmer Tart<br />
*Kristjan Rõõm<br />
<br />
==Meie eesmärk intensiivõppe raames==<br />
<br />
===Automaatne võrguühenduste konfigureerimine erinevate võrkudega===<br />
<br />
Konfigureerida arvuti, millel on 3G, Wifi, Ethernet-over-Powerline ja Etherneti pordid ning mille operatsioonisüsteemiks on Ubuntu Linux. Võrguühendust vahetataks ühenduse olemasolu ja prioriteetide alusel üle erinevate tehnoloogiate võimalikult lihtsalt ja kiirelt. IP aadress ei pea samaks jääma. Wifi adapter valib ise parima avaliku võrgu, kui ei ole konfigureeritud teisiti. Kui Wifi ühendus kaob, proovib teisi ka taustal. Kõik ümberlülitamised logitakse. Näiteks: Prioriteetideks on Ethernet:1; EoP:2; Wifi:3; 3G:4. Ühendatakse kõikidesse võimalikesse võrkudesse ning kui Ethernet ära kukub ning pole võimalik ühenduda ka läbi EoP, toimub ühenduse ümberlülitamine Wifi võrku. Kui Wifi ära kukub, siis ühendutakse 3G võrku. Kui tuleb suvaline public wifi tagasi, ühendutakse sinna jne. Luua lihtne kasutajaliides Android telefonile, mis lubab üle bluetooth ühenduse erinevaid võrke ja prioriteete konfigureerida ning vaadata ühenduste ajalugu.<br />
<br />
== Probleem ==<br />
<br />
SIIA TULEB ANALÜÜS.<br />
<br />
=== Esmaspäev 28.03.2011 ===<br />
'''Eesmärgid:'''<br />
* Olukorra analüüs<br />
* Kohtumine Ericssoni inimestega<br />
* Otsime lahendusi, kuidas teha kindlaks erinevaid võrguliideseid<br />
<br />
Küsimused Ericssonile:<br />
1.Kuidas teha vahet eop-l ja ethernetil?<br />
2.Kui valmis peame tegema?<br />
3.Miks peab tegema läbi androidi?<br />
4.etc/interface?<br />
<br />
Edusammud:<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_%22Tartu_r%C3%B5%C3%B5m%22&diff=46684Meeskond "Tartu rõõm"2012-03-26T08:49:32Z<p>Iromanen: </p>
<hr />
<div>== Liikmed ==<br />
*Inger Romanenko<br />
*Sander Saveli<br />
*Sander Arnus<br />
*Kalmer Tart<br />
*Kristjan Rõõm<br />
<br />
==Meie eesmärk intensiivõppe raames==<br />
<br />
===Automaatne võrguühenduste konfigureerimine erinevate võrkudega===<br />
<br />
Konfigureerida arvuti, millel on 3G, Wifi, Ethernet-over-Powerline ja Etherneti pordid ning mille operatsioonisüsteemiks on Ubuntu Linux. Võrguühendust vahetataks ühenduse olemasolu ja prioriteetide alusel üle erinevate tehnoloogiate võimalikult lihtsalt ja kiirelt. IP aadress ei pea samaks jääma. Wifi adapter valib ise parima avaliku võrgu, kui ei ole konfigureeritud teisiti. Kui Wifi ühendus kaob, proovib teisi ka taustal. Kõik ümberlülitamised logitakse. Näiteks: Prioriteetideks on Ethernet:1; EoP:2; Wifi:3; 3G:4. Ühendatakse kõikidesse võimalikesse võrkudesse ning kui Ethernet ära kukub ning pole võimalik ühenduda ka läbi EoP, toimub ühenduse ümberlülitamine Wifi võrku. Kui Wifi ära kukub, siis ühendutakse 3G võrku. Kui tuleb suvaline public wifi tagasi, ühendutakse sinna jne. Luua lihtne kasutajaliides Android telefonile, mis lubab üle bluetooth ühenduse erinevaid võrke ja prioriteete konfigureerida ning vaadata ühenduste ajalugu.<br />
<br />
== Probleem ==<br />
<br />
SIIA TULEB ANALÜÜS.<br />
<br />
=== Esmaspäev 28.03.2011 ===<br />
'''Eesmärgid:'''<br />
* Olukorra analüüs<br />
* Kohtumine Ericssoni inimestega<br />
* Otsime lahendusi, kuidas teha kindlaks erinevaid võrguliideseid<br />
*<br />
*<br />
<br />
Edusammud:<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_%22Tartu_r%C3%B5%C3%B5m%22&diff=46683Meeskond "Tartu rõõm"2012-03-26T08:44:52Z<p>Iromanen: /* Esmaspäev 28.03.2011 */</p>
<hr />
<div>== Liikmed ==<br />
*Inger Romanenko<br />
*Sander Saveli<br />
*Sander Arnus<br />
*Kalmer Tart<br />
*Kristjan Rõõm<br />
<br />
==Meie eesmärk intensiivõppe raames==<br />
<br />
===Automaatne võrguühenduste konfigureerimine erinevate võrkudega===<br />
<br />
Konfigureerida arvuti, millel on 3G, Wifi, Ethernet-over-Powerline ja Etherneti pordid ning mille operatsioonisüsteemiks on Ubuntu Linux. Võrguühendust vahetataks ühenduse olemasolu ja prioriteetide alusel üle erinevate tehnoloogiate võimalikult lihtsalt ja kiirelt. IP aadress ei pea samaks jääma. Wifi adapter valib ise parima avaliku võrgu, kui ei ole konfigureeritud teisiti. Kui Wifi ühendus kaob, proovib teisi ka taustal. Kõik ümberlülitamised logitakse. Näiteks: Prioriteetideks on Ethernet:1; EoP:2; Wifi:3; 3G:4. Ühendatakse kõikidesse võimalikesse võrkudesse ning kui Ethernet ära kukub ning pole võimalik ühenduda ka läbi EoP, toimub ühenduse ümberlülitamine Wifi võrku. Kui Wifi ära kukub, siis ühendutakse 3G võrku. Kui tuleb suvaline public wifi tagasi, ühendutakse sinna jne. Luua lihtne kasutajaliides Android telefonile, mis lubab üle bluetooth ühenduse erinevaid võrke ja prioriteete konfigureerida ning vaadata ühenduste ajalugu.<br />
<br />
== Probleem ==<br />
<br />
SIIA TULEB ANALÜÜS.<br />
<br />
=== Esmaspäev 28.03.2011 ===<br />
'''Eesmärgid:'''<br />
* Olukorra analüüs<br />
* Tööjaotus<br />
* Kohtumine Ericssoni inimestega<br />
*<br />
*<br />
<br />
Edusammud:<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*<br />
<br />
Tänase päeva olulisemad tähelepanekud:<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_%22Tartu_r%C3%B5%C3%B5m%22&diff=46682Meeskond "Tartu rõõm"2012-03-26T08:43:53Z<p>Iromanen: /* Esmaspäev 28.03.2011 */</p>
<hr />
<div>== Liikmed ==<br />
*Inger Romanenko<br />
*Sander Saveli<br />
*Sander Arnus<br />
*Kalmer Tart<br />
*Kristjan Rõõm<br />
<br />
==Meie eesmärk intensiivõppe raames==<br />
<br />
===Automaatne võrguühenduste konfigureerimine erinevate võrkudega===<br />
<br />
Konfigureerida arvuti, millel on 3G, Wifi, Ethernet-over-Powerline ja Etherneti pordid ning mille operatsioonisüsteemiks on Ubuntu Linux. Võrguühendust vahetataks ühenduse olemasolu ja prioriteetide alusel üle erinevate tehnoloogiate võimalikult lihtsalt ja kiirelt. IP aadress ei pea samaks jääma. Wifi adapter valib ise parima avaliku võrgu, kui ei ole konfigureeritud teisiti. Kui Wifi ühendus kaob, proovib teisi ka taustal. Kõik ümberlülitamised logitakse. Näiteks: Prioriteetideks on Ethernet:1; EoP:2; Wifi:3; 3G:4. Ühendatakse kõikidesse võimalikesse võrkudesse ning kui Ethernet ära kukub ning pole võimalik ühenduda ka läbi EoP, toimub ühenduse ümberlülitamine Wifi võrku. Kui Wifi ära kukub, siis ühendutakse 3G võrku. Kui tuleb suvaline public wifi tagasi, ühendutakse sinna jne. Luua lihtne kasutajaliides Android telefonile, mis lubab üle bluetooth ühenduse erinevaid võrke ja prioriteete konfigureerida ning vaadata ühenduste ajalugu.<br />
<br />
== Probleem ==<br />
<br />
SIIA TULEB ANALÜÜS.<br />
<br />
=== Esmaspäev 28.03.2011 ===<br />
'''Eesmärgid:'''<br />
* Olukorra analüüs<br />
* Tööjaotus<br />
* Kohtumine Ericcsoni inimestega<br />
*<br />
*<br />
<br />
Edusammud:<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*<br />
<br />
Tänase päeva olulisemad tähelepanekud:<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_%22Tartu_r%C3%B5%C3%B5m%22&diff=46680Meeskond "Tartu rõõm"2012-03-26T08:43:38Z<p>Iromanen: </p>
<hr />
<div>== Liikmed ==<br />
*Inger Romanenko<br />
*Sander Saveli<br />
*Sander Arnus<br />
*Kalmer Tart<br />
*Kristjan Rõõm<br />
<br />
==Meie eesmärk intensiivõppe raames==<br />
<br />
===Automaatne võrguühenduste konfigureerimine erinevate võrkudega===<br />
<br />
Konfigureerida arvuti, millel on 3G, Wifi, Ethernet-over-Powerline ja Etherneti pordid ning mille operatsioonisüsteemiks on Ubuntu Linux. Võrguühendust vahetataks ühenduse olemasolu ja prioriteetide alusel üle erinevate tehnoloogiate võimalikult lihtsalt ja kiirelt. IP aadress ei pea samaks jääma. Wifi adapter valib ise parima avaliku võrgu, kui ei ole konfigureeritud teisiti. Kui Wifi ühendus kaob, proovib teisi ka taustal. Kõik ümberlülitamised logitakse. Näiteks: Prioriteetideks on Ethernet:1; EoP:2; Wifi:3; 3G:4. Ühendatakse kõikidesse võimalikesse võrkudesse ning kui Ethernet ära kukub ning pole võimalik ühenduda ka läbi EoP, toimub ühenduse ümberlülitamine Wifi võrku. Kui Wifi ära kukub, siis ühendutakse 3G võrku. Kui tuleb suvaline public wifi tagasi, ühendutakse sinna jne. Luua lihtne kasutajaliides Android telefonile, mis lubab üle bluetooth ühenduse erinevaid võrke ja prioriteete konfigureerida ning vaadata ühenduste ajalugu.<br />
<br />
== Probleem ==<br />
<br />
SIIA TULEB ANALÜÜS.<br />
<br />
=== Esmaspäev 28.03.2011 ===<br />
'''Eesmärgid:'''<br />
* Olukorra analüüs<br />
* Tööjuaotus<br />
* Kohtumine Ericcsoni inimestega<br />
*<br />
*<br />
<br />
Edusammud:<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*<br />
<br />
Tänase päeva olulisemad tähelepanekud:<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_%22Tartu_r%C3%B5%C3%B5m%22&diff=46678Meeskond "Tartu rõõm"2012-03-26T08:42:17Z<p>Iromanen: /* Automaatne võrguühenduste konfigureerimine erinevate võrkudega */</p>
<hr />
<div>== Liikmed ==<br />
*Inger Romanenko<br />
*Sander Saveli<br />
*Sander Arnus<br />
*Kalmer Tart<br />
*Kristjan Rõõm<br />
<br />
==Meie eesmärk intensiivõppe raames==<br />
<br />
===Automaatne võrguühenduste konfigureerimine erinevate võrkudega===<br />
<br />
Konfigureerida arvuti, millel on 3G, Wifi, Ethernet-over-Powerline ja Etherneti pordid ning mille operatsioonisüsteemiks on Ubuntu Linux. Võrguühendust vahetataks ühenduse olemasolu ja prioriteetide alusel üle erinevate tehnoloogiate võimalikult lihtsalt ja kiirelt. IP aadress ei pea samaks jääma. Wifi adapter valib ise parima avaliku võrgu, kui ei ole konfigureeritud teisiti. Kui Wifi ühendus kaob, proovib teisi ka taustal. Kõik ümberlülitamised logitakse. Näiteks: Prioriteetideks on Ethernet:1; EoP:2; Wifi:3; 3G:4. Ühendatakse kõikidesse võimalikesse võrkudesse ning kui Ethernet ära kukub ning pole võimalik ühenduda ka läbi EoP, toimub ühenduse ümberlülitamine Wifi võrku. Kui Wifi ära kukub, siis ühendutakse 3G võrku. Kui tuleb suvaline public wifi tagasi, ühendutakse sinna jne. Luua lihtne kasutajaliides Android telefonile, mis lubab üle bluetooth ühenduse erinevaid võrke ja prioriteete konfigureerida ning vaadata ühenduste ajalugu.<br />
<br />
== Probleem ==<br />
<br />
SIIA TULEB ANALÜÜS.<br />
<br />
=== Esmaspäev 28.03.2011 ===<br />
'''Eesmärgid:'''<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*<br />
<br />
Edusammud:<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*<br />
<br />
Tänase päeva olulisemad tähelepanekud:<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_%22Tartu_r%C3%B5%C3%B5m%22&diff=46677Meeskond "Tartu rõõm"2012-03-26T08:41:40Z<p>Iromanen: </p>
<hr />
<div>== Liikmed ==<br />
*Inger Romanenko<br />
*Sander Saveli<br />
*Sander Arnus<br />
*Kalmer Tart<br />
*Kristjan Rõõm<br />
<br />
==Meie eesmärk intensiivõppe raames==<br />
<br />
==Automaatne võrguühenduste konfigureerimine erinevate võrkudega==<br />
<br />
Konfigureerida arvuti, millel on 3G, Wifi, Ethernet-over-Powerline ja Etherneti pordid ning mille operatsioonisüsteemiks on Ubuntu Linux. Võrguühendust vahetataks ühenduse olemasolu ja prioriteetide alusel üle erinevate tehnoloogiate võimalikult lihtsalt ja kiirelt. IP aadress ei pea samaks jääma. Wifi adapter valib ise parima avaliku võrgu, kui ei ole konfigureeritud teisiti. Kui Wifi ühendus kaob, proovib teisi ka taustal. Kõik ümberlülitamised logitakse. Näiteks: Prioriteetideks on Ethernet:1; EoP:2; Wifi:3; 3G:4. Ühendatakse kõikidesse võimalikesse võrkudesse ning kui Ethernet ära kukub ning pole võimalik ühenduda ka läbi EoP, toimub ühenduse ümberlülitamine Wifi võrku. Kui Wifi ära kukub, siis ühendutakse 3G võrku. Kui tuleb suvaline public wifi tagasi, ühendutakse sinna jne. Luua lihtne kasutajaliides Android telefonile, mis lubab üle bluetooth ühenduse erinevaid võrke ja prioriteete konfigureerida ning vaadata ühenduste ajalugu.<br />
<br />
== Probleem ==<br />
<br />
SIIA TULEB ANALÜÜS.<br />
<br />
=== Esmaspäev 28.03.2011 ===<br />
'''Eesmärgid:'''<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*<br />
<br />
Edusammud:<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*<br />
<br />
Tänase päeva olulisemad tähelepanekud:<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_%22Tartu_r%C3%B5%C3%B5m%22&diff=46676Meeskond "Tartu rõõm"2012-03-26T08:41:24Z<p>Iromanen: /* Probleem */</p>
<hr />
<div>== Liikmed ==<br />
*Inger Romanenko<br />
*Sander Saveli<br />
*Sander Arnus<br />
*Kalmer Tart<br />
*Kristjan Rõõm<br />
<br />
==Meie eesmärk intensiivõppe raames==<br />
<br />
==Automaatne võrguühenduste konfigureerimine erinevate võrkudega==<br />
<br />
Konfigureerida arvuti, millel on 3G, Wifi, Ethernet-over-Powerline ja Etherneti pordid ning mille operatsioonisüsteemiks on Ubuntu Linux. Võrguühendust vahetataks ühenduse olemasolu ja prioriteetide alusel üle erinevate tehnoloogiate võimalikult lihtsalt ja kiirelt. IP aadress ei pea samaks jääma. Wifi adapter valib ise parima avaliku võrgu, kui ei ole konfigureeritud teisiti. Kui Wifi ühendus kaob, proovib teisi ka taustal. Kõik ümberlülitamised logitakse. Näiteks: Prioriteetideks on Ethernet:1; EoP:2; Wifi:3; 3G:4. Ühendatakse kõikidesse võimalikesse võrkudesse ning kui Ethernet ära kukub ning pole võimalik ühenduda ka läbi EoP, toimub ühenduse ümberlülitamine Wifi võrku. Kui Wifi ära kukub, siis ühendutakse 3G võrku. Kui tuleb suvaline public wifi tagasi, ühendutakse sinna jne. Luua lihtne kasutajaliides Android telefonile, mis lubab üle bluetooth ühenduse erinevaid võrke ja prioriteete konfigureerida ning vaadata ühenduste ajalugu.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
== Probleem ==<br />
<br />
SIIA TULEB ANALÜÜS.<br />
<br />
=== Esmaspäev 28.03.2011 ===<br />
'''Eesmärgid:'''<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*<br />
<br />
Edusammud:<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*<br />
<br />
Tänase päeva olulisemad tähelepanekud:<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_%22Tartu_r%C3%B5%C3%B5m%22&diff=46675Meeskond "Tartu rõõm"2012-03-26T08:41:05Z<p>Iromanen: /* Esmaspäev 28.03.2011 */</p>
<hr />
<div>== Liikmed ==<br />
*Inger Romanenko<br />
*Sander Saveli<br />
*Sander Arnus<br />
*Kalmer Tart<br />
*Kristjan Rõõm<br />
<br />
==Meie eesmärk intensiivõppe raames==<br />
<br />
==Automaatne võrguühenduste konfigureerimine erinevate võrkudega==<br />
<br />
Konfigureerida arvuti, millel on 3G, Wifi, Ethernet-over-Powerline ja Etherneti pordid ning mille operatsioonisüsteemiks on Ubuntu Linux. Võrguühendust vahetataks ühenduse olemasolu ja prioriteetide alusel üle erinevate tehnoloogiate võimalikult lihtsalt ja kiirelt. IP aadress ei pea samaks jääma. Wifi adapter valib ise parima avaliku võrgu, kui ei ole konfigureeritud teisiti. Kui Wifi ühendus kaob, proovib teisi ka taustal. Kõik ümberlülitamised logitakse. Näiteks: Prioriteetideks on Ethernet:1; EoP:2; Wifi:3; 3G:4. Ühendatakse kõikidesse võimalikesse võrkudesse ning kui Ethernet ära kukub ning pole võimalik ühenduda ka läbi EoP, toimub ühenduse ümberlülitamine Wifi võrku. Kui Wifi ära kukub, siis ühendutakse 3G võrku. Kui tuleb suvaline public wifi tagasi, ühendutakse sinna jne. Luua lihtne kasutajaliides Android telefonile, mis lubab üle bluetooth ühenduse erinevaid võrke ja prioriteete konfigureerida ning vaadata ühenduste ajalugu.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
== Probleem ==<br />
<br />
<br />
=== Esmaspäev 28.03.2011 ===<br />
'''Eesmärgid:'''<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*<br />
<br />
Edusammud:<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*<br />
<br />
Tänase päeva olulisemad tähelepanekud:<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_%22Tartu_r%C3%B5%C3%B5m%22&diff=46672Meeskond "Tartu rõõm"2012-03-26T08:40:28Z<p>Iromanen: Created page with '== Liikmed == *Inger Romanenko *Sander Saveli *Sander Arnus *Kalmer Tart *Kristjan Rõõm ==Meie eesmärk intensiivõppe raames== ==Automaatne võrguühenduste konfigureerimine…'</p>
<hr />
<div>== Liikmed ==<br />
*Inger Romanenko<br />
*Sander Saveli<br />
*Sander Arnus<br />
*Kalmer Tart<br />
*Kristjan Rõõm<br />
<br />
==Meie eesmärk intensiivõppe raames==<br />
<br />
==Automaatne võrguühenduste konfigureerimine erinevate võrkudega==<br />
<br />
Konfigureerida arvuti, millel on 3G, Wifi, Ethernet-over-Powerline ja Etherneti pordid ning mille operatsioonisüsteemiks on Ubuntu Linux. Võrguühendust vahetataks ühenduse olemasolu ja prioriteetide alusel üle erinevate tehnoloogiate võimalikult lihtsalt ja kiirelt. IP aadress ei pea samaks jääma. Wifi adapter valib ise parima avaliku võrgu, kui ei ole konfigureeritud teisiti. Kui Wifi ühendus kaob, proovib teisi ka taustal. Kõik ümberlülitamised logitakse. Näiteks: Prioriteetideks on Ethernet:1; EoP:2; Wifi:3; 3G:4. Ühendatakse kõikidesse võimalikesse võrkudesse ning kui Ethernet ära kukub ning pole võimalik ühenduda ka läbi EoP, toimub ühenduse ümberlülitamine Wifi võrku. Kui Wifi ära kukub, siis ühendutakse 3G võrku. Kui tuleb suvaline public wifi tagasi, ühendutakse sinna jne. Luua lihtne kasutajaliides Android telefonile, mis lubab üle bluetooth ühenduse erinevaid võrke ja prioriteete konfigureerida ning vaadata ühenduste ajalugu.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
== Probleem ==<br />
<br />
<br />
=== Esmaspäev 28.03.2011 ===<br />
'''Eesmärgid:'''<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*<br />
<br />
Edusammud:<br />
<br />
*<br />
*<br />
*<br />
*<br />
<br />
Tänase päeva olulisemad tähelepanekud:<br />
# <br />
# <br />
#</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Md5sum&diff=45583Md5sum2012-01-09T13:32:39Z<p>Iromanen: /* CD kontrollimine */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhtatus=<br />
<br />
Artikkel tutvustab programmi md5sum ning annab juhiseid selle kasutamiseks erinevate operatsioonisüsteemidega. Põhirõhk on pandud md5sum-i kasutamisele Linuxiga. Artikkel sobib lugemiseks algajatele, siiski tuleksid kasuks algteadmised Linuxi käsureaga töötamisel.<br />
<br />
=Tutvustus=<br />
<br />
Kui on alla laetud ISO fail, on soovitatav testida, kas see on ikka korrektne ning kas seda on turvaline kasutada. Kalkuleeritud md5 räsiväärtus peab olema võrdne korrektse ISO md5 väärtusega.<br />
Programm md5sum on disainitud, et kindlaks teha andmete terviklikkust kasutades md5 (Message-Digest algorithm 5) 128-bitilist krüptograafilist räsi. Kasutades md5 räsi õigesti, on võimalik kindlaks teha nii faili terviklikkust kui ka autentsust.<br />
Terviklikkuse koha pealt teeb md5 räsi võrdlus kindlaks muudatusi failis, mis põhjustaksid viga. Vigade tõenosus on proportsionaalne faili suurusega: mida suurem fail, seda suurem on vigade tõenäosus. Väga kasulik on läbi teha md5 räsi võrdluse, kui tegemist on operatsioonisüsteemi installeerimiise CD-ga, mis peab olema 100% korrektne. <br />
„Õige“ MD 5 räsi , millega kalkuleeritud räsi võrreldakse, peab pärinema turvaliselt ja usaldusväärselt organisatsiooni lehelt (HTTPS). Turvalised Ubuntu räsid on leitavad siit: https://help.ubuntu.com/community/UbuntuHashes. Räsi on tavaliselt kättesaadav samalt lehelt, kust laetakse alla ka ISO fail. <br />
<br />
=Md5sum ja Linux=<br />
<br />
Enamikul Linux distributsioonidel on md6sum vaikimisi peal, seega installeerimine pole vajalik.<br />
<br />
== Ühe ISO faili kontrollimine ==<br />
<br />
Kõigepealt peaks avama terminali ja liikuma õigesse kataloogi, et kontrollida allalaetud ISO faili:<br />
cd <kataloogi_nimi><br />
Siis tuleks käivitada see käsk: <br />
md5sum <faili_nimi.iso><br />
Md5sum peaks väljastama taolise rea pärast räsi arvutamist: <br />
8044d756b7f00b695ab8dce07dce43e5 ubuntu-11.10-dvd-i386.iso<br />
Peaks võrdlema kalkuleeritud räsi „õige“ räsiga. Kui mõlemad räsid on täpselt ühesugused, siis võib üsna kindel olla, et allalaetud fail on korras. Kui räsid ei klapi, siis on ilmselt on probleem kas allalaadimisega või serveriga. Peaks proovima faili uuesti alla laadida kasutades sama peegelsaiti või teist peegelsaiti, kui kahtlustatakse serveri viga. Kui serverist saab pidevalt vigase faili, peaks teavitama veebimeistrit, et saaks probleemi uurida.<br />
<br />
== Mitme faili kontrollimine ==<br />
<br />
Juhul kui laetakse alla mitu suurt faili ja soovtakse neid kõiki kontrollida, kuid ühekaupa kontrollimine on liiga vaevarikas, siis lahendus on testida kõiki faile korraga ja salvestada tulemus eraldi tekstifaili. Selle jaoks peaks salvestama kõik failid samasse kausta ning seejärel sisestama käsu:<br />
md5sum *.iso > mymd5sum.txt <br />
<br />
== CD kontrollimine ==<br />
<br />
CD terviklikkust saab kontrollida ka ilma rebuutimata.<br><br />
Võib arvata, et piisab lihtsalt sellisest käsust, et koostada CD räsi: '''md5sum /dev/cdrom'''. Paraku ei ole pea kunagi tulemuseks õige räsi, sest käsklus sisaldab ka tühja ruumi plaadi lõpuosas, mis muudab räsi. Seega tuleb kontrollida ainult seda plaadi osa, millel on ISO. <br />
<br />
'''Manuaalne meetod'''<br><br />
Kõigepealt on vaja teada saada ISO image suuruse. Mugav on seda teha näteks kasutades käsurida, sest seda on edaspidi nagunii vaja kasutada: <br />
ls -l <faili_nimi.iso><br />
Vastus peaks olema midagi sellist:<br />
-rw-r--r-- 1 jsmith jsmith 732766208 2008-10-28 23:24 ubuntu-8.10-desktop-i386.iso<br />
Siit selgub, et faili suurus on 732766208 ning saab kasutada dd käsku, et lasta räsi tegemisel läbi ainult 732766208 baiti CD-st. Vali bloki suuruseks 1 ja määra count väärtuseks ISO image suurus. <br />
dd if=/dev/cdrom bs=1 count=732766208 | md5sum<br />
Vastus peaks olema midagi sellist:<br />
732766208+0 records in<br />
732766208+0 records out<br />
24ea1163ea6c9f5dae77de8c49ee7c03 -<br />
732766208 bytes (733 MB) copied, 563.666 s, 1.3 MB/s<br />
Toimingut võib kiirendada, kui valida suurem bloki suurus ning jagada count väärtus uue bloki suurusega. Olenevalt kasutatavast süsteemist on mõnikord vaja cdrom asemel kirjutada näiteks cdrom0 või isegi cdrom1, kui arvutil on mitu CD seadet. <br />
<br />
'''Automatiseeritud skript'''<br />
<br />
See on shelli skript, mis kontrollib kõrvetatud CD md5 räsi ja võrdleb seda ISO image räsiga. Kasutamiseks peaks selle kopeerima ja kleepima enda valitud tekstiredaktorisse ning salvesta nimega hashcdrom.sh. <br />
#Compares the checksums of an iso9660 image and a burned disk.<br />
#This script is released into the public domain by it's author.<br />
if [ -n "$BASH" ]; then<br />
shopt -s expand_aliases<br />
fi<br />
if [ -n "$CHECKSUM" ]; then<br />
alias CHECKSUM="$CHECKSUM"<br />
elif which md5deep &> /dev/null; then<br />
alias CHECKSUM='md5deep -e'<br />
else<br />
alias CHECKSUM='md5sum'<br />
fi<br />
if [ -n "$2" ]; then<br />
DISKDEVICE="$2"<br />
else<br />
DISKDEVICE='/dev/cdrom'<br />
fi<br />
CSUM1=$(CHECKSUM "$1" | grep --only-matching -m 1 '^[0-9a-f]*')<br />
echo 'checksum for input image:' $CSUM1<br />
SIZE=$(stat -c '%s' "$1");<br />
BLOCKS=$(expr $SIZE / 2048);<br />
CSUM2=$(dd if="$DISKDEVICE" bs=2048 count=$BLOCKS 2> /dev/null | CHECKSUM | grep --only-matching -m 1 '^[0-9a-f]*')<br />
echo 'checksum for output disk:' $CSUM2<br />
if [ "$CSUM1" = "$CSUM2" ]; then<br />
echo 'verification successful!'<br />
else<br />
echo 'verification failed!'<br />
fi<br />
Nüüd peaks avama terminali ja kirjutama: <br />
sh /path/to/hashcdrom.sh /path/to/ubuntu-8.10-desktop-i386.iso /dev/mycdromdevice<br />
Kui kasutatav CD seade on /dev/cdrom, võib jätte selle parameetri.<br />
Tulemus peaks olema midagi taolist: <br />
checksum for input image: 24ea1163ea6c9f5dae77de8c49ee7c03<br />
checksum for output disk: 24ea1163ea6c9f5dae77de8c49ee7c03<br />
verification successful!<br />
Shell skript sõltub teatud tunnustest, mis on ainult GNU grep-il, seega skript ei tööta ilmselt süsteemides, mis millel puudub GNU utiliit.<br />
<br />
=Md5sum ja Mac OS X=<br />
<br />
On olemas kolm meetodit md5sum kasutamiseks OS X masinal:<br><br />
<br />
1. Kõige lihtsam (kui MD5 on saadaval) on kasutada Disk Utility programmi (Applications > Utilities). Ava Disk Utility ja oota kuni see kogub informatsiooni ketaste kohta. Mine kataloogi, kus on alla laetud ISO fail ja tiri see Disk Utility dock ikooni juurde. Vali ISO fail. Vali „Images“ menüü ning seejärel Checksum > MD5. Valima peab kindlasti “MD5" ja mitte "MD5 image checksum" või "CRC-32 image checksum", sest tegemist on erinevate asjadega, mis annavad erinevaid tulemusi.<br><br />
2. Kui md5 ei ole saadaval Images > Checksum menüüs, ava terminali aken (Applications > Utilities > Terminal.app). Kirjuta "md5", seejärel tühik, tiri ISO fail terminali aknasse ja vajuta Enter. Käsurida tagastab räsinumbri.<br><br />
3. Võib kasutada Terminal.app ning järgida md5sum juhiseid Linuxi jaoks, ainult käsu „md5sum“ asemel peaks kasutama „openssl md5". <br />
<br />
== MD5SUM ja Windows ==<br />
<br />
Windowsis ei ole vaikimisi md5sum installeeritud. Peab laadima selle alla usaldusväärsest allikast. On käsure utiliite (md5sum.exe), mis töötavad sarnaselt Unix utiliidile. Lihtsalt installitav ja uuendatav versioon on leitav siin: http://cygwin.com/. Peale installeerimist toimib Cygwin-i md5sum täpselt samamoodi nagu Linuxi md5sum.<br><br />
<br />
On olemas ka graafilisi töötriistu, nagu näiteks winMD5Sum. Õpetus selle kasutamiseks:<br> <br />
1. Lae alla ja installeeri winMD5Sum, tasuta vabatarkvaraline räsi kontrollimise programm: http://www.nullriver.com/products/winmd5sum<br><br />
2. Parem-klõps ISO failil<br><br />
3. Vajuta Send To ning seejärel vali winMD5Sum<br> <br />
4. Oota kuni winMD5Sum laeb ja koostab räsi<br><br />
5. Kopeeri õige räsi alumisele tekstiväljale<br><br />
6. Vajuta "Compare"<br> <br />
<br />
=Md5sum ja "Checksums calculator"=<br />
<br />
"Checksums calculator” on vabatarkvaraline GUI aplikatsioon, mis sobib kasutamiseks nii Windows, MacOS X kui ka Linux operatsioonissüsteemidel (32bit ja 64bit arhitektuurid) ja on tõlgitud 19 keelde. See annab võimaluse arvutada md5, sha1, sha256, sha384 ja sha512 kontrollsummat. Seda on lihtne kasutada ning ei vaja installeerimist. Peab valima faili, millele soovitakse arvutada kontrollsummat ning valima funktsiooni ja vajutama "Calculate". Kui soovitakse tulemust millegiga võrrelda, peaks sisestama allalaetud kontrollsumma väljale "Original checksum" ja vajutama "Compare". Aplikatsiooni saab alla laadida siit: http://sinf.gr/en/hashcalc.html<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
https://help.ubuntu.com/community/HowToMD5SUM<br><br />
http://en.wikipedia.org/wiki/Md5sum<br />
=Autor=<br />
Inger Romanenko A31</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Md5sum&diff=45582Md5sum2012-01-09T13:31:36Z<p>Iromanen: /* Ühe ISO faili kontrollimine */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhtatus=<br />
<br />
Artikkel tutvustab programmi md5sum ning annab juhiseid selle kasutamiseks erinevate operatsioonisüsteemidega. Põhirõhk on pandud md5sum-i kasutamisele Linuxiga. Artikkel sobib lugemiseks algajatele, siiski tuleksid kasuks algteadmised Linuxi käsureaga töötamisel.<br />
<br />
=Tutvustus=<br />
<br />
Kui on alla laetud ISO fail, on soovitatav testida, kas see on ikka korrektne ning kas seda on turvaline kasutada. Kalkuleeritud md5 räsiväärtus peab olema võrdne korrektse ISO md5 väärtusega.<br />
Programm md5sum on disainitud, et kindlaks teha andmete terviklikkust kasutades md5 (Message-Digest algorithm 5) 128-bitilist krüptograafilist räsi. Kasutades md5 räsi õigesti, on võimalik kindlaks teha nii faili terviklikkust kui ka autentsust.<br />
Terviklikkuse koha pealt teeb md5 räsi võrdlus kindlaks muudatusi failis, mis põhjustaksid viga. Vigade tõenosus on proportsionaalne faili suurusega: mida suurem fail, seda suurem on vigade tõenäosus. Väga kasulik on läbi teha md5 räsi võrdluse, kui tegemist on operatsioonisüsteemi installeerimiise CD-ga, mis peab olema 100% korrektne. <br />
„Õige“ MD 5 räsi , millega kalkuleeritud räsi võrreldakse, peab pärinema turvaliselt ja usaldusväärselt organisatsiooni lehelt (HTTPS). Turvalised Ubuntu räsid on leitavad siit: https://help.ubuntu.com/community/UbuntuHashes. Räsi on tavaliselt kättesaadav samalt lehelt, kust laetakse alla ka ISO fail. <br />
<br />
=Md5sum ja Linux=<br />
<br />
Enamikul Linux distributsioonidel on md6sum vaikimisi peal, seega installeerimine pole vajalik.<br />
<br />
== Ühe ISO faili kontrollimine ==<br />
<br />
Kõigepealt peaks avama terminali ja liikuma õigesse kataloogi, et kontrollida allalaetud ISO faili:<br />
cd <kataloogi_nimi><br />
Siis tuleks käivitada see käsk: <br />
md5sum <faili_nimi.iso><br />
Md5sum peaks väljastama taolise rea pärast räsi arvutamist: <br />
8044d756b7f00b695ab8dce07dce43e5 ubuntu-11.10-dvd-i386.iso<br />
Peaks võrdlema kalkuleeritud räsi „õige“ räsiga. Kui mõlemad räsid on täpselt ühesugused, siis võib üsna kindel olla, et allalaetud fail on korras. Kui räsid ei klapi, siis on ilmselt on probleem kas allalaadimisega või serveriga. Peaks proovima faili uuesti alla laadida kasutades sama peegelsaiti või teist peegelsaiti, kui kahtlustatakse serveri viga. Kui serverist saab pidevalt vigase faili, peaks teavitama veebimeistrit, et saaks probleemi uurida.<br />
<br />
== Mitme faili kontrollimine ==<br />
<br />
Juhul kui laetakse alla mitu suurt faili ja soovtakse neid kõiki kontrollida, kuid ühekaupa kontrollimine on liiga vaevarikas, siis lahendus on testida kõiki faile korraga ja salvestada tulemus eraldi tekstifaili. Selle jaoks peaks salvestama kõik failid samasse kausta ning seejärel sisestama käsu:<br />
md5sum *.iso > mymd5sum.txt <br />
<br />
== CD kontrollimine ==<br />
<br />
CD terviklikkust saab kontrollida ka ilma rebuutimata.<br><br />
Võib arvata, et piisab lihtsalt sellisest käsust, et koostada CD räsi: '''md5sum /dev/cdrom'''. Paraku ei ole pea kunagi tulemuseks õige räsi, sest käsklus sisaldab ka tühja ruumi plaadi lõpuosas, mis muudab räsi. Seega tuleb kontrollida ainult seda plaadi osa, millel on ISO. <br />
<br />
'''Manuaalne meetod'''<br><br />
Kõigepealt on vaja teada saada ISO image suuruse. Mugav on seda teha näteks kasutades käsurida, sest seda on edaspidi nagunii vaja kasutada: <br />
ls -l ubuntu-8.10-desktop-i386.iso<br />
Vastus peaks olema midagi sellist:<br />
-rw-r--r-- 1 jsmith jsmith 732766208 2008-10-28 23:24 ubuntu-8.10-desktop-i386.iso<br />
Siit selgub, et faili suurus on 732766208 ning saab kasutada dd käsku, et lasta räsi tegemisel läbi ainult 732766208 baiti CD-st. Vali bloki suuruseks 1 ja määra count väärtuseks ISO image suurus. <br />
dd if=/dev/cdrom bs=1 count=732766208 | md5sum<br />
Vastus peaks olema midagi sellist:<br />
732766208+0 records in<br />
732766208+0 records out<br />
24ea1163ea6c9f5dae77de8c49ee7c03 -<br />
732766208 bytes (733 MB) copied, 563.666 s, 1.3 MB/s<br />
Toimingut võib kiirendada, kui valida suurem bloki suurus ning jagada count väärtus uue bloki suurusega. Olenevalt kasutatavast süsteemist on mõnikord vaja cdrom asemel kirjutada näiteks cdrom0 või isegi cdrom1, kui arvutil on mitu CD seadet. <br />
<br />
'''Automatiseeritud skript'''<br />
<br />
See on shelli skript, mis kontrollib kõrvetatud CD md5 räsi ja võrdleb seda ISO image räsiga. Kasutamiseks peaks selle kopeerima ja kleepima enda valitud tekstiredaktorisse ning salvesta nimega hashcdrom.sh. <br />
#Compares the checksums of an iso9660 image and a burned disk.<br />
#This script is released into the public domain by it's author.<br />
if [ -n "$BASH" ]; then<br />
shopt -s expand_aliases<br />
fi<br />
if [ -n "$CHECKSUM" ]; then<br />
alias CHECKSUM="$CHECKSUM"<br />
elif which md5deep &> /dev/null; then<br />
alias CHECKSUM='md5deep -e'<br />
else<br />
alias CHECKSUM='md5sum'<br />
fi<br />
if [ -n "$2" ]; then<br />
DISKDEVICE="$2"<br />
else<br />
DISKDEVICE='/dev/cdrom'<br />
fi<br />
CSUM1=$(CHECKSUM "$1" | grep --only-matching -m 1 '^[0-9a-f]*')<br />
echo 'checksum for input image:' $CSUM1<br />
SIZE=$(stat -c '%s' "$1");<br />
BLOCKS=$(expr $SIZE / 2048);<br />
CSUM2=$(dd if="$DISKDEVICE" bs=2048 count=$BLOCKS 2> /dev/null | CHECKSUM | grep --only-matching -m 1 '^[0-9a-f]*')<br />
echo 'checksum for output disk:' $CSUM2<br />
if [ "$CSUM1" = "$CSUM2" ]; then<br />
echo 'verification successful!'<br />
else<br />
echo 'verification failed!'<br />
fi<br />
Nüüd peaks avama terminali ja kirjutama: <br />
sh /path/to/hashcdrom.sh /path/to/ubuntu-8.10-desktop-i386.iso /dev/mycdromdevice<br />
Kui kasutatav CD seade on /dev/cdrom, võib jätte selle parameetri.<br />
Tulemus peaks olema midagi taolist: <br />
checksum for input image: 24ea1163ea6c9f5dae77de8c49ee7c03<br />
checksum for output disk: 24ea1163ea6c9f5dae77de8c49ee7c03<br />
verification successful!<br />
Shell skript sõltub teatud tunnustest, mis on ainult GNU grep-il, seega skript ei tööta ilmselt süsteemides, mis millel puudub GNU utiliit.<br />
<br />
=Md5sum ja Mac OS X=<br />
<br />
On olemas kolm meetodit md5sum kasutamiseks OS X masinal:<br><br />
<br />
1. Kõige lihtsam (kui MD5 on saadaval) on kasutada Disk Utility programmi (Applications > Utilities). Ava Disk Utility ja oota kuni see kogub informatsiooni ketaste kohta. Mine kataloogi, kus on alla laetud ISO fail ja tiri see Disk Utility dock ikooni juurde. Vali ISO fail. Vali „Images“ menüü ning seejärel Checksum > MD5. Valima peab kindlasti “MD5" ja mitte "MD5 image checksum" või "CRC-32 image checksum", sest tegemist on erinevate asjadega, mis annavad erinevaid tulemusi.<br><br />
2. Kui md5 ei ole saadaval Images > Checksum menüüs, ava terminali aken (Applications > Utilities > Terminal.app). Kirjuta "md5", seejärel tühik, tiri ISO fail terminali aknasse ja vajuta Enter. Käsurida tagastab räsinumbri.<br><br />
3. Võib kasutada Terminal.app ning järgida md5sum juhiseid Linuxi jaoks, ainult käsu „md5sum“ asemel peaks kasutama „openssl md5". <br />
<br />
== MD5SUM ja Windows ==<br />
<br />
Windowsis ei ole vaikimisi md5sum installeeritud. Peab laadima selle alla usaldusväärsest allikast. On käsure utiliite (md5sum.exe), mis töötavad sarnaselt Unix utiliidile. Lihtsalt installitav ja uuendatav versioon on leitav siin: http://cygwin.com/. Peale installeerimist toimib Cygwin-i md5sum täpselt samamoodi nagu Linuxi md5sum.<br><br />
<br />
On olemas ka graafilisi töötriistu, nagu näiteks winMD5Sum. Õpetus selle kasutamiseks:<br> <br />
1. Lae alla ja installeeri winMD5Sum, tasuta vabatarkvaraline räsi kontrollimise programm: http://www.nullriver.com/products/winmd5sum<br><br />
2. Parem-klõps ISO failil<br><br />
3. Vajuta Send To ning seejärel vali winMD5Sum<br> <br />
4. Oota kuni winMD5Sum laeb ja koostab räsi<br><br />
5. Kopeeri õige räsi alumisele tekstiväljale<br><br />
6. Vajuta "Compare"<br> <br />
<br />
=Md5sum ja "Checksums calculator"=<br />
<br />
"Checksums calculator” on vabatarkvaraline GUI aplikatsioon, mis sobib kasutamiseks nii Windows, MacOS X kui ka Linux operatsioonissüsteemidel (32bit ja 64bit arhitektuurid) ja on tõlgitud 19 keelde. See annab võimaluse arvutada md5, sha1, sha256, sha384 ja sha512 kontrollsummat. Seda on lihtne kasutada ning ei vaja installeerimist. Peab valima faili, millele soovitakse arvutada kontrollsummat ning valima funktsiooni ja vajutama "Calculate". Kui soovitakse tulemust millegiga võrrelda, peaks sisestama allalaetud kontrollsumma väljale "Original checksum" ja vajutama "Compare". Aplikatsiooni saab alla laadida siit: http://sinf.gr/en/hashcalc.html<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
https://help.ubuntu.com/community/HowToMD5SUM<br><br />
http://en.wikipedia.org/wiki/Md5sum<br />
=Autor=<br />
Inger Romanenko A31</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Md5sum&diff=45581Md5sum2012-01-09T13:30:56Z<p>Iromanen: /* Ühe ISO faili kontrollimine */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhtatus=<br />
<br />
Artikkel tutvustab programmi md5sum ning annab juhiseid selle kasutamiseks erinevate operatsioonisüsteemidega. Põhirõhk on pandud md5sum-i kasutamisele Linuxiga. Artikkel sobib lugemiseks algajatele, siiski tuleksid kasuks algteadmised Linuxi käsureaga töötamisel.<br />
<br />
=Tutvustus=<br />
<br />
Kui on alla laetud ISO fail, on soovitatav testida, kas see on ikka korrektne ning kas seda on turvaline kasutada. Kalkuleeritud md5 räsiväärtus peab olema võrdne korrektse ISO md5 väärtusega.<br />
Programm md5sum on disainitud, et kindlaks teha andmete terviklikkust kasutades md5 (Message-Digest algorithm 5) 128-bitilist krüptograafilist räsi. Kasutades md5 räsi õigesti, on võimalik kindlaks teha nii faili terviklikkust kui ka autentsust.<br />
Terviklikkuse koha pealt teeb md5 räsi võrdlus kindlaks muudatusi failis, mis põhjustaksid viga. Vigade tõenosus on proportsionaalne faili suurusega: mida suurem fail, seda suurem on vigade tõenäosus. Väga kasulik on läbi teha md5 räsi võrdluse, kui tegemist on operatsioonisüsteemi installeerimiise CD-ga, mis peab olema 100% korrektne. <br />
„Õige“ MD 5 räsi , millega kalkuleeritud räsi võrreldakse, peab pärinema turvaliselt ja usaldusväärselt organisatsiooni lehelt (HTTPS). Turvalised Ubuntu räsid on leitavad siit: https://help.ubuntu.com/community/UbuntuHashes. Räsi on tavaliselt kättesaadav samalt lehelt, kust laetakse alla ka ISO fail. <br />
<br />
=Md5sum ja Linux=<br />
<br />
Enamikul Linux distributsioonidel on md6sum vaikimisi peal, seega installeerimine pole vajalik.<br />
<br />
== Ühe ISO faili kontrollimine ==<br />
<br />
Kõigepealt peaks avama terminali ja liikuma õigesse kataloogi, et kontrollida allalaetud ISO faili:<br />
cd <kataloogi_nimi><br />
Siis tuleks käivitada see käsk: <br />
md5sum ubuntu-11.10-dvd-i386.iso<br />
Md5sum peaks väljastama taolise rea pärast räsi arvutamist: <br />
8044d756b7f00b695ab8dce07dce43e5 ubuntu-11.10-dvd-i386.iso<br />
Peaks võrdlema kalkuleeritud räsi „õige“ räsiga. Kui mõlemad räsid on täpselt ühesugused, siis võib üsna kindel olla, et allalaetud fail on korras. Kui räsid ei klapi, siis on ilmselt on probleem kas allalaadimisega või serveriga. Peaks proovima faili uuesti alla laadida kasutades sama peegelsaiti või teist peegelsaiti, kui kahtlustatakse serveri viga. Kui serverist saab pidevalt vigase faili, peaks teavitama veebimeistrit, et saaks probleemi uurida.<br />
<br />
== Mitme faili kontrollimine ==<br />
<br />
Juhul kui laetakse alla mitu suurt faili ja soovtakse neid kõiki kontrollida, kuid ühekaupa kontrollimine on liiga vaevarikas, siis lahendus on testida kõiki faile korraga ja salvestada tulemus eraldi tekstifaili. Selle jaoks peaks salvestama kõik failid samasse kausta ning seejärel sisestama käsu:<br />
md5sum *.iso > mymd5sum.txt <br />
<br />
== CD kontrollimine ==<br />
<br />
CD terviklikkust saab kontrollida ka ilma rebuutimata.<br><br />
Võib arvata, et piisab lihtsalt sellisest käsust, et koostada CD räsi: '''md5sum /dev/cdrom'''. Paraku ei ole pea kunagi tulemuseks õige räsi, sest käsklus sisaldab ka tühja ruumi plaadi lõpuosas, mis muudab räsi. Seega tuleb kontrollida ainult seda plaadi osa, millel on ISO. <br />
<br />
'''Manuaalne meetod'''<br><br />
Kõigepealt on vaja teada saada ISO image suuruse. Mugav on seda teha näteks kasutades käsurida, sest seda on edaspidi nagunii vaja kasutada: <br />
ls -l ubuntu-8.10-desktop-i386.iso<br />
Vastus peaks olema midagi sellist:<br />
-rw-r--r-- 1 jsmith jsmith 732766208 2008-10-28 23:24 ubuntu-8.10-desktop-i386.iso<br />
Siit selgub, et faili suurus on 732766208 ning saab kasutada dd käsku, et lasta räsi tegemisel läbi ainult 732766208 baiti CD-st. Vali bloki suuruseks 1 ja määra count väärtuseks ISO image suurus. <br />
dd if=/dev/cdrom bs=1 count=732766208 | md5sum<br />
Vastus peaks olema midagi sellist:<br />
732766208+0 records in<br />
732766208+0 records out<br />
24ea1163ea6c9f5dae77de8c49ee7c03 -<br />
732766208 bytes (733 MB) copied, 563.666 s, 1.3 MB/s<br />
Toimingut võib kiirendada, kui valida suurem bloki suurus ning jagada count väärtus uue bloki suurusega. Olenevalt kasutatavast süsteemist on mõnikord vaja cdrom asemel kirjutada näiteks cdrom0 või isegi cdrom1, kui arvutil on mitu CD seadet. <br />
<br />
'''Automatiseeritud skript'''<br />
<br />
See on shelli skript, mis kontrollib kõrvetatud CD md5 räsi ja võrdleb seda ISO image räsiga. Kasutamiseks peaks selle kopeerima ja kleepima enda valitud tekstiredaktorisse ning salvesta nimega hashcdrom.sh. <br />
#Compares the checksums of an iso9660 image and a burned disk.<br />
#This script is released into the public domain by it's author.<br />
if [ -n "$BASH" ]; then<br />
shopt -s expand_aliases<br />
fi<br />
if [ -n "$CHECKSUM" ]; then<br />
alias CHECKSUM="$CHECKSUM"<br />
elif which md5deep &> /dev/null; then<br />
alias CHECKSUM='md5deep -e'<br />
else<br />
alias CHECKSUM='md5sum'<br />
fi<br />
if [ -n "$2" ]; then<br />
DISKDEVICE="$2"<br />
else<br />
DISKDEVICE='/dev/cdrom'<br />
fi<br />
CSUM1=$(CHECKSUM "$1" | grep --only-matching -m 1 '^[0-9a-f]*')<br />
echo 'checksum for input image:' $CSUM1<br />
SIZE=$(stat -c '%s' "$1");<br />
BLOCKS=$(expr $SIZE / 2048);<br />
CSUM2=$(dd if="$DISKDEVICE" bs=2048 count=$BLOCKS 2> /dev/null | CHECKSUM | grep --only-matching -m 1 '^[0-9a-f]*')<br />
echo 'checksum for output disk:' $CSUM2<br />
if [ "$CSUM1" = "$CSUM2" ]; then<br />
echo 'verification successful!'<br />
else<br />
echo 'verification failed!'<br />
fi<br />
Nüüd peaks avama terminali ja kirjutama: <br />
sh /path/to/hashcdrom.sh /path/to/ubuntu-8.10-desktop-i386.iso /dev/mycdromdevice<br />
Kui kasutatav CD seade on /dev/cdrom, võib jätte selle parameetri.<br />
Tulemus peaks olema midagi taolist: <br />
checksum for input image: 24ea1163ea6c9f5dae77de8c49ee7c03<br />
checksum for output disk: 24ea1163ea6c9f5dae77de8c49ee7c03<br />
verification successful!<br />
Shell skript sõltub teatud tunnustest, mis on ainult GNU grep-il, seega skript ei tööta ilmselt süsteemides, mis millel puudub GNU utiliit.<br />
<br />
=Md5sum ja Mac OS X=<br />
<br />
On olemas kolm meetodit md5sum kasutamiseks OS X masinal:<br><br />
<br />
1. Kõige lihtsam (kui MD5 on saadaval) on kasutada Disk Utility programmi (Applications > Utilities). Ava Disk Utility ja oota kuni see kogub informatsiooni ketaste kohta. Mine kataloogi, kus on alla laetud ISO fail ja tiri see Disk Utility dock ikooni juurde. Vali ISO fail. Vali „Images“ menüü ning seejärel Checksum > MD5. Valima peab kindlasti “MD5" ja mitte "MD5 image checksum" või "CRC-32 image checksum", sest tegemist on erinevate asjadega, mis annavad erinevaid tulemusi.<br><br />
2. Kui md5 ei ole saadaval Images > Checksum menüüs, ava terminali aken (Applications > Utilities > Terminal.app). Kirjuta "md5", seejärel tühik, tiri ISO fail terminali aknasse ja vajuta Enter. Käsurida tagastab räsinumbri.<br><br />
3. Võib kasutada Terminal.app ning järgida md5sum juhiseid Linuxi jaoks, ainult käsu „md5sum“ asemel peaks kasutama „openssl md5". <br />
<br />
== MD5SUM ja Windows ==<br />
<br />
Windowsis ei ole vaikimisi md5sum installeeritud. Peab laadima selle alla usaldusväärsest allikast. On käsure utiliite (md5sum.exe), mis töötavad sarnaselt Unix utiliidile. Lihtsalt installitav ja uuendatav versioon on leitav siin: http://cygwin.com/. Peale installeerimist toimib Cygwin-i md5sum täpselt samamoodi nagu Linuxi md5sum.<br><br />
<br />
On olemas ka graafilisi töötriistu, nagu näiteks winMD5Sum. Õpetus selle kasutamiseks:<br> <br />
1. Lae alla ja installeeri winMD5Sum, tasuta vabatarkvaraline räsi kontrollimise programm: http://www.nullriver.com/products/winmd5sum<br><br />
2. Parem-klõps ISO failil<br><br />
3. Vajuta Send To ning seejärel vali winMD5Sum<br> <br />
4. Oota kuni winMD5Sum laeb ja koostab räsi<br><br />
5. Kopeeri õige räsi alumisele tekstiväljale<br><br />
6. Vajuta "Compare"<br> <br />
<br />
=Md5sum ja "Checksums calculator"=<br />
<br />
"Checksums calculator” on vabatarkvaraline GUI aplikatsioon, mis sobib kasutamiseks nii Windows, MacOS X kui ka Linux operatsioonissüsteemidel (32bit ja 64bit arhitektuurid) ja on tõlgitud 19 keelde. See annab võimaluse arvutada md5, sha1, sha256, sha384 ja sha512 kontrollsummat. Seda on lihtne kasutada ning ei vaja installeerimist. Peab valima faili, millele soovitakse arvutada kontrollsummat ning valima funktsiooni ja vajutama "Calculate". Kui soovitakse tulemust millegiga võrrelda, peaks sisestama allalaetud kontrollsumma väljale "Original checksum" ja vajutama "Compare". Aplikatsiooni saab alla laadida siit: http://sinf.gr/en/hashcalc.html<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
https://help.ubuntu.com/community/HowToMD5SUM<br><br />
http://en.wikipedia.org/wiki/Md5sum<br />
=Autor=<br />
Inger Romanenko A31</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Md5sum&diff=45580Md5sum2012-01-09T13:29:51Z<p>Iromanen: /* CD kontrollimine */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhtatus=<br />
<br />
Artikkel tutvustab programmi md5sum ning annab juhiseid selle kasutamiseks erinevate operatsioonisüsteemidega. Põhirõhk on pandud md5sum-i kasutamisele Linuxiga. Artikkel sobib lugemiseks algajatele, siiski tuleksid kasuks algteadmised Linuxi käsureaga töötamisel.<br />
<br />
=Tutvustus=<br />
<br />
Kui on alla laetud ISO fail, on soovitatav testida, kas see on ikka korrektne ning kas seda on turvaline kasutada. Kalkuleeritud md5 räsiväärtus peab olema võrdne korrektse ISO md5 väärtusega.<br />
Programm md5sum on disainitud, et kindlaks teha andmete terviklikkust kasutades md5 (Message-Digest algorithm 5) 128-bitilist krüptograafilist räsi. Kasutades md5 räsi õigesti, on võimalik kindlaks teha nii faili terviklikkust kui ka autentsust.<br />
Terviklikkuse koha pealt teeb md5 räsi võrdlus kindlaks muudatusi failis, mis põhjustaksid viga. Vigade tõenosus on proportsionaalne faili suurusega: mida suurem fail, seda suurem on vigade tõenäosus. Väga kasulik on läbi teha md5 räsi võrdluse, kui tegemist on operatsioonisüsteemi installeerimiise CD-ga, mis peab olema 100% korrektne. <br />
„Õige“ MD 5 räsi , millega kalkuleeritud räsi võrreldakse, peab pärinema turvaliselt ja usaldusväärselt organisatsiooni lehelt (HTTPS). Turvalised Ubuntu räsid on leitavad siit: https://help.ubuntu.com/community/UbuntuHashes. Räsi on tavaliselt kättesaadav samalt lehelt, kust laetakse alla ka ISO fail. <br />
<br />
=Md5sum ja Linux=<br />
<br />
Enamikul Linux distributsioonidel on md6sum vaikimisi peal, seega installeerimine pole vajalik.<br />
<br />
== Ühe ISO faili kontrollimine ==<br />
<br />
Kõigepealt peaks avama terminali ja liikuma õigesse kataloogi, et kontrollida allalaetud ISO faili: <br />
cd Downloads<br />
Siis tuleks käivitada see käsk: <br />
md5sum ubuntu-11.10-dvd-i386.iso<br />
Md5sum peaks väljastama taolise rea pärast räsi arvutamist: <br />
8044d756b7f00b695ab8dce07dce43e5 ubuntu-11.10-dvd-i386.iso<br />
Peaks võrdlema kalkuleeritud räsi „õige“ räsiga. Kui mõlemad räsid on täpselt ühesugused, siis võib üsna kindel olla, et allalaetud fail on korras. Kui räsid ei klapi, siis on ilmselt on probleem kas allalaadimisega või serveriga. Peaks proovima faili uuesti alla laadida kasutades sama peegelsaiti või teist peegelsaiti, kui kahtlustatakse serveri viga. Kui serverist saab pidevalt vigase faili, peaks teavitama veebimeistrit, et saaks probleemi uurida.<br />
<br />
== Mitme faili kontrollimine ==<br />
<br />
Juhul kui laetakse alla mitu suurt faili ja soovtakse neid kõiki kontrollida, kuid ühekaupa kontrollimine on liiga vaevarikas, siis lahendus on testida kõiki faile korraga ja salvestada tulemus eraldi tekstifaili. Selle jaoks peaks salvestama kõik failid samasse kausta ning seejärel sisestama käsu:<br />
md5sum *.iso > mymd5sum.txt <br />
<br />
== CD kontrollimine ==<br />
<br />
CD terviklikkust saab kontrollida ka ilma rebuutimata.<br><br />
Võib arvata, et piisab lihtsalt sellisest käsust, et koostada CD räsi: '''md5sum /dev/cdrom'''. Paraku ei ole pea kunagi tulemuseks õige räsi, sest käsklus sisaldab ka tühja ruumi plaadi lõpuosas, mis muudab räsi. Seega tuleb kontrollida ainult seda plaadi osa, millel on ISO. <br />
<br />
'''Manuaalne meetod'''<br><br />
Kõigepealt on vaja teada saada ISO image suuruse. Mugav on seda teha näteks kasutades käsurida, sest seda on edaspidi nagunii vaja kasutada: <br />
ls -l ubuntu-8.10-desktop-i386.iso<br />
Vastus peaks olema midagi sellist:<br />
-rw-r--r-- 1 jsmith jsmith 732766208 2008-10-28 23:24 ubuntu-8.10-desktop-i386.iso<br />
Siit selgub, et faili suurus on 732766208 ning saab kasutada dd käsku, et lasta räsi tegemisel läbi ainult 732766208 baiti CD-st. Vali bloki suuruseks 1 ja määra count väärtuseks ISO image suurus. <br />
dd if=/dev/cdrom bs=1 count=732766208 | md5sum<br />
Vastus peaks olema midagi sellist:<br />
732766208+0 records in<br />
732766208+0 records out<br />
24ea1163ea6c9f5dae77de8c49ee7c03 -<br />
732766208 bytes (733 MB) copied, 563.666 s, 1.3 MB/s<br />
Toimingut võib kiirendada, kui valida suurem bloki suurus ning jagada count väärtus uue bloki suurusega. Olenevalt kasutatavast süsteemist on mõnikord vaja cdrom asemel kirjutada näiteks cdrom0 või isegi cdrom1, kui arvutil on mitu CD seadet. <br />
<br />
'''Automatiseeritud skript'''<br />
<br />
See on shelli skript, mis kontrollib kõrvetatud CD md5 räsi ja võrdleb seda ISO image räsiga. Kasutamiseks peaks selle kopeerima ja kleepima enda valitud tekstiredaktorisse ning salvesta nimega hashcdrom.sh. <br />
#Compares the checksums of an iso9660 image and a burned disk.<br />
#This script is released into the public domain by it's author.<br />
if [ -n "$BASH" ]; then<br />
shopt -s expand_aliases<br />
fi<br />
if [ -n "$CHECKSUM" ]; then<br />
alias CHECKSUM="$CHECKSUM"<br />
elif which md5deep &> /dev/null; then<br />
alias CHECKSUM='md5deep -e'<br />
else<br />
alias CHECKSUM='md5sum'<br />
fi<br />
if [ -n "$2" ]; then<br />
DISKDEVICE="$2"<br />
else<br />
DISKDEVICE='/dev/cdrom'<br />
fi<br />
CSUM1=$(CHECKSUM "$1" | grep --only-matching -m 1 '^[0-9a-f]*')<br />
echo 'checksum for input image:' $CSUM1<br />
SIZE=$(stat -c '%s' "$1");<br />
BLOCKS=$(expr $SIZE / 2048);<br />
CSUM2=$(dd if="$DISKDEVICE" bs=2048 count=$BLOCKS 2> /dev/null | CHECKSUM | grep --only-matching -m 1 '^[0-9a-f]*')<br />
echo 'checksum for output disk:' $CSUM2<br />
if [ "$CSUM1" = "$CSUM2" ]; then<br />
echo 'verification successful!'<br />
else<br />
echo 'verification failed!'<br />
fi<br />
Nüüd peaks avama terminali ja kirjutama: <br />
sh /path/to/hashcdrom.sh /path/to/ubuntu-8.10-desktop-i386.iso /dev/mycdromdevice<br />
Kui kasutatav CD seade on /dev/cdrom, võib jätte selle parameetri.<br />
Tulemus peaks olema midagi taolist: <br />
checksum for input image: 24ea1163ea6c9f5dae77de8c49ee7c03<br />
checksum for output disk: 24ea1163ea6c9f5dae77de8c49ee7c03<br />
verification successful!<br />
Shell skript sõltub teatud tunnustest, mis on ainult GNU grep-il, seega skript ei tööta ilmselt süsteemides, mis millel puudub GNU utiliit.<br />
<br />
=Md5sum ja Mac OS X=<br />
<br />
On olemas kolm meetodit md5sum kasutamiseks OS X masinal:<br><br />
<br />
1. Kõige lihtsam (kui MD5 on saadaval) on kasutada Disk Utility programmi (Applications > Utilities). Ava Disk Utility ja oota kuni see kogub informatsiooni ketaste kohta. Mine kataloogi, kus on alla laetud ISO fail ja tiri see Disk Utility dock ikooni juurde. Vali ISO fail. Vali „Images“ menüü ning seejärel Checksum > MD5. Valima peab kindlasti “MD5" ja mitte "MD5 image checksum" või "CRC-32 image checksum", sest tegemist on erinevate asjadega, mis annavad erinevaid tulemusi.<br><br />
2. Kui md5 ei ole saadaval Images > Checksum menüüs, ava terminali aken (Applications > Utilities > Terminal.app). Kirjuta "md5", seejärel tühik, tiri ISO fail terminali aknasse ja vajuta Enter. Käsurida tagastab räsinumbri.<br><br />
3. Võib kasutada Terminal.app ning järgida md5sum juhiseid Linuxi jaoks, ainult käsu „md5sum“ asemel peaks kasutama „openssl md5". <br />
<br />
== MD5SUM ja Windows ==<br />
<br />
Windowsis ei ole vaikimisi md5sum installeeritud. Peab laadima selle alla usaldusväärsest allikast. On käsure utiliite (md5sum.exe), mis töötavad sarnaselt Unix utiliidile. Lihtsalt installitav ja uuendatav versioon on leitav siin: http://cygwin.com/. Peale installeerimist toimib Cygwin-i md5sum täpselt samamoodi nagu Linuxi md5sum.<br><br />
<br />
On olemas ka graafilisi töötriistu, nagu näiteks winMD5Sum. Õpetus selle kasutamiseks:<br> <br />
1. Lae alla ja installeeri winMD5Sum, tasuta vabatarkvaraline räsi kontrollimise programm: http://www.nullriver.com/products/winmd5sum<br><br />
2. Parem-klõps ISO failil<br><br />
3. Vajuta Send To ning seejärel vali winMD5Sum<br> <br />
4. Oota kuni winMD5Sum laeb ja koostab räsi<br><br />
5. Kopeeri õige räsi alumisele tekstiväljale<br><br />
6. Vajuta "Compare"<br> <br />
<br />
=Md5sum ja "Checksums calculator"=<br />
<br />
"Checksums calculator” on vabatarkvaraline GUI aplikatsioon, mis sobib kasutamiseks nii Windows, MacOS X kui ka Linux operatsioonissüsteemidel (32bit ja 64bit arhitektuurid) ja on tõlgitud 19 keelde. See annab võimaluse arvutada md5, sha1, sha256, sha384 ja sha512 kontrollsummat. Seda on lihtne kasutada ning ei vaja installeerimist. Peab valima faili, millele soovitakse arvutada kontrollsummat ning valima funktsiooni ja vajutama "Calculate". Kui soovitakse tulemust millegiga võrrelda, peaks sisestama allalaetud kontrollsumma väljale "Original checksum" ja vajutama "Compare". Aplikatsiooni saab alla laadida siit: http://sinf.gr/en/hashcalc.html<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
https://help.ubuntu.com/community/HowToMD5SUM<br><br />
http://en.wikipedia.org/wiki/Md5sum<br />
=Autor=<br />
Inger Romanenko A31</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Md5sum&diff=45579Md5sum2012-01-09T13:29:34Z<p>Iromanen: /* CD kontrollimine */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhtatus=<br />
<br />
Artikkel tutvustab programmi md5sum ning annab juhiseid selle kasutamiseks erinevate operatsioonisüsteemidega. Põhirõhk on pandud md5sum-i kasutamisele Linuxiga. Artikkel sobib lugemiseks algajatele, siiski tuleksid kasuks algteadmised Linuxi käsureaga töötamisel.<br />
<br />
=Tutvustus=<br />
<br />
Kui on alla laetud ISO fail, on soovitatav testida, kas see on ikka korrektne ning kas seda on turvaline kasutada. Kalkuleeritud md5 räsiväärtus peab olema võrdne korrektse ISO md5 väärtusega.<br />
Programm md5sum on disainitud, et kindlaks teha andmete terviklikkust kasutades md5 (Message-Digest algorithm 5) 128-bitilist krüptograafilist räsi. Kasutades md5 räsi õigesti, on võimalik kindlaks teha nii faili terviklikkust kui ka autentsust.<br />
Terviklikkuse koha pealt teeb md5 räsi võrdlus kindlaks muudatusi failis, mis põhjustaksid viga. Vigade tõenosus on proportsionaalne faili suurusega: mida suurem fail, seda suurem on vigade tõenäosus. Väga kasulik on läbi teha md5 räsi võrdluse, kui tegemist on operatsioonisüsteemi installeerimiise CD-ga, mis peab olema 100% korrektne. <br />
„Õige“ MD 5 räsi , millega kalkuleeritud räsi võrreldakse, peab pärinema turvaliselt ja usaldusväärselt organisatsiooni lehelt (HTTPS). Turvalised Ubuntu räsid on leitavad siit: https://help.ubuntu.com/community/UbuntuHashes. Räsi on tavaliselt kättesaadav samalt lehelt, kust laetakse alla ka ISO fail. <br />
<br />
=Md5sum ja Linux=<br />
<br />
Enamikul Linux distributsioonidel on md6sum vaikimisi peal, seega installeerimine pole vajalik.<br />
<br />
== Ühe ISO faili kontrollimine ==<br />
<br />
Kõigepealt peaks avama terminali ja liikuma õigesse kataloogi, et kontrollida allalaetud ISO faili: <br />
cd Downloads<br />
Siis tuleks käivitada see käsk: <br />
md5sum ubuntu-11.10-dvd-i386.iso<br />
Md5sum peaks väljastama taolise rea pärast räsi arvutamist: <br />
8044d756b7f00b695ab8dce07dce43e5 ubuntu-11.10-dvd-i386.iso<br />
Peaks võrdlema kalkuleeritud räsi „õige“ räsiga. Kui mõlemad räsid on täpselt ühesugused, siis võib üsna kindel olla, et allalaetud fail on korras. Kui räsid ei klapi, siis on ilmselt on probleem kas allalaadimisega või serveriga. Peaks proovima faili uuesti alla laadida kasutades sama peegelsaiti või teist peegelsaiti, kui kahtlustatakse serveri viga. Kui serverist saab pidevalt vigase faili, peaks teavitama veebimeistrit, et saaks probleemi uurida.<br />
<br />
== Mitme faili kontrollimine ==<br />
<br />
Juhul kui laetakse alla mitu suurt faili ja soovtakse neid kõiki kontrollida, kuid ühekaupa kontrollimine on liiga vaevarikas, siis lahendus on testida kõiki faile korraga ja salvestada tulemus eraldi tekstifaili. Selle jaoks peaks salvestama kõik failid samasse kausta ning seejärel sisestama käsu:<br />
md5sum *.iso > mymd5sum.txt <br />
<br />
== CD kontrollimine ==<br />
<br />
CD terviklikkust saab kontrollida ka ilma rebuutimata.<br><br />
Võib arvata, et piisab lihtsalt sellisest käsust, et koostada CD räsi: '''md5sum /dev/cdrom'''. Paraku ei ole pea kunagi tulemuseks õige räsi, sest käsklus sisaldab ka tühja ruumi plaadi lõpuosas, mis muudab räsi. Seega tuleb kontrollida ainult seda plaadi osa, millel on ISO. <br />
<br />
'''Manuaalne meetod'''<br><br />
Kõigepealt on vaja teada saada ISO image suuruse. Mugav on seda teha näteks kasutades käsurida, sest seda on edaspidi nagunii vaja kasutada: <br />
ls -l ubuntu-8.10-desktop-i386.iso<br />
Vastus peaks olema midagi sellist:<br />
-rw-r--r-- 1 jsmith jsmith 732766208 2008-10-28 23:24 ubuntu-8.10-desktop-i386.iso<br />
Siit selgub, et faili suurus on 732766208 ning saab kasutada dd käsku, et lasta räsi tegemisel läbi ainult 732766208 baiti CD-st. Vali bloki suuruseks 1 ja määra count väärtuseks ISO image suurus. <br />
dd if=/dev/cdrom bs=1 count=732766208 | md5sum<br />
732766208+0 records in<br />
732766208+0 records out<br />
24ea1163ea6c9f5dae77de8c49ee7c03 -<br />
732766208 bytes (733 MB) copied, 563.666 s, 1.3 MB/s<br />
Toimingut võib kiirendada, kui valida suurem bloki suurus ning jagada count väärtus uue bloki suurusega. Olenevalt kasutatavast süsteemist on mõnikord vaja cdrom asemel kirjutada näiteks cdrom0 või isegi cdrom1, kui arvutil on mitu CD seadet. <br />
<br />
'''Automatiseeritud skript'''<br />
<br />
See on shelli skript, mis kontrollib kõrvetatud CD md5 räsi ja võrdleb seda ISO image räsiga. Kasutamiseks peaks selle kopeerima ja kleepima enda valitud tekstiredaktorisse ning salvesta nimega hashcdrom.sh. <br />
#Compares the checksums of an iso9660 image and a burned disk.<br />
#This script is released into the public domain by it's author.<br />
if [ -n "$BASH" ]; then<br />
shopt -s expand_aliases<br />
fi<br />
if [ -n "$CHECKSUM" ]; then<br />
alias CHECKSUM="$CHECKSUM"<br />
elif which md5deep &> /dev/null; then<br />
alias CHECKSUM='md5deep -e'<br />
else<br />
alias CHECKSUM='md5sum'<br />
fi<br />
if [ -n "$2" ]; then<br />
DISKDEVICE="$2"<br />
else<br />
DISKDEVICE='/dev/cdrom'<br />
fi<br />
CSUM1=$(CHECKSUM "$1" | grep --only-matching -m 1 '^[0-9a-f]*')<br />
echo 'checksum for input image:' $CSUM1<br />
SIZE=$(stat -c '%s' "$1");<br />
BLOCKS=$(expr $SIZE / 2048);<br />
CSUM2=$(dd if="$DISKDEVICE" bs=2048 count=$BLOCKS 2> /dev/null | CHECKSUM | grep --only-matching -m 1 '^[0-9a-f]*')<br />
echo 'checksum for output disk:' $CSUM2<br />
if [ "$CSUM1" = "$CSUM2" ]; then<br />
echo 'verification successful!'<br />
else<br />
echo 'verification failed!'<br />
fi<br />
Nüüd peaks avama terminali ja kirjutama: <br />
sh /path/to/hashcdrom.sh /path/to/ubuntu-8.10-desktop-i386.iso /dev/mycdromdevice<br />
Kui kasutatav CD seade on /dev/cdrom, võib jätte selle parameetri.<br />
Tulemus peaks olema midagi taolist: <br />
checksum for input image: 24ea1163ea6c9f5dae77de8c49ee7c03<br />
checksum for output disk: 24ea1163ea6c9f5dae77de8c49ee7c03<br />
verification successful!<br />
Shell skript sõltub teatud tunnustest, mis on ainult GNU grep-il, seega skript ei tööta ilmselt süsteemides, mis millel puudub GNU utiliit.<br />
<br />
=Md5sum ja Mac OS X=<br />
<br />
On olemas kolm meetodit md5sum kasutamiseks OS X masinal:<br><br />
<br />
1. Kõige lihtsam (kui MD5 on saadaval) on kasutada Disk Utility programmi (Applications > Utilities). Ava Disk Utility ja oota kuni see kogub informatsiooni ketaste kohta. Mine kataloogi, kus on alla laetud ISO fail ja tiri see Disk Utility dock ikooni juurde. Vali ISO fail. Vali „Images“ menüü ning seejärel Checksum > MD5. Valima peab kindlasti “MD5" ja mitte "MD5 image checksum" või "CRC-32 image checksum", sest tegemist on erinevate asjadega, mis annavad erinevaid tulemusi.<br><br />
2. Kui md5 ei ole saadaval Images > Checksum menüüs, ava terminali aken (Applications > Utilities > Terminal.app). Kirjuta "md5", seejärel tühik, tiri ISO fail terminali aknasse ja vajuta Enter. Käsurida tagastab räsinumbri.<br><br />
3. Võib kasutada Terminal.app ning järgida md5sum juhiseid Linuxi jaoks, ainult käsu „md5sum“ asemel peaks kasutama „openssl md5". <br />
<br />
== MD5SUM ja Windows ==<br />
<br />
Windowsis ei ole vaikimisi md5sum installeeritud. Peab laadima selle alla usaldusväärsest allikast. On käsure utiliite (md5sum.exe), mis töötavad sarnaselt Unix utiliidile. Lihtsalt installitav ja uuendatav versioon on leitav siin: http://cygwin.com/. Peale installeerimist toimib Cygwin-i md5sum täpselt samamoodi nagu Linuxi md5sum.<br><br />
<br />
On olemas ka graafilisi töötriistu, nagu näiteks winMD5Sum. Õpetus selle kasutamiseks:<br> <br />
1. Lae alla ja installeeri winMD5Sum, tasuta vabatarkvaraline räsi kontrollimise programm: http://www.nullriver.com/products/winmd5sum<br><br />
2. Parem-klõps ISO failil<br><br />
3. Vajuta Send To ning seejärel vali winMD5Sum<br> <br />
4. Oota kuni winMD5Sum laeb ja koostab räsi<br><br />
5. Kopeeri õige räsi alumisele tekstiväljale<br><br />
6. Vajuta "Compare"<br> <br />
<br />
=Md5sum ja "Checksums calculator"=<br />
<br />
"Checksums calculator” on vabatarkvaraline GUI aplikatsioon, mis sobib kasutamiseks nii Windows, MacOS X kui ka Linux operatsioonissüsteemidel (32bit ja 64bit arhitektuurid) ja on tõlgitud 19 keelde. See annab võimaluse arvutada md5, sha1, sha256, sha384 ja sha512 kontrollsummat. Seda on lihtne kasutada ning ei vaja installeerimist. Peab valima faili, millele soovitakse arvutada kontrollsummat ning valima funktsiooni ja vajutama "Calculate". Kui soovitakse tulemust millegiga võrrelda, peaks sisestama allalaetud kontrollsumma väljale "Original checksum" ja vajutama "Compare". Aplikatsiooni saab alla laadida siit: http://sinf.gr/en/hashcalc.html<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
https://help.ubuntu.com/community/HowToMD5SUM<br><br />
http://en.wikipedia.org/wiki/Md5sum<br />
=Autor=<br />
Inger Romanenko A31</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Md5sum&diff=45578Md5sum2012-01-09T13:28:59Z<p>Iromanen: /* Ühe ISO faili kontrollimine */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhtatus=<br />
<br />
Artikkel tutvustab programmi md5sum ning annab juhiseid selle kasutamiseks erinevate operatsioonisüsteemidega. Põhirõhk on pandud md5sum-i kasutamisele Linuxiga. Artikkel sobib lugemiseks algajatele, siiski tuleksid kasuks algteadmised Linuxi käsureaga töötamisel.<br />
<br />
=Tutvustus=<br />
<br />
Kui on alla laetud ISO fail, on soovitatav testida, kas see on ikka korrektne ning kas seda on turvaline kasutada. Kalkuleeritud md5 räsiväärtus peab olema võrdne korrektse ISO md5 väärtusega.<br />
Programm md5sum on disainitud, et kindlaks teha andmete terviklikkust kasutades md5 (Message-Digest algorithm 5) 128-bitilist krüptograafilist räsi. Kasutades md5 räsi õigesti, on võimalik kindlaks teha nii faili terviklikkust kui ka autentsust.<br />
Terviklikkuse koha pealt teeb md5 räsi võrdlus kindlaks muudatusi failis, mis põhjustaksid viga. Vigade tõenosus on proportsionaalne faili suurusega: mida suurem fail, seda suurem on vigade tõenäosus. Väga kasulik on läbi teha md5 räsi võrdluse, kui tegemist on operatsioonisüsteemi installeerimiise CD-ga, mis peab olema 100% korrektne. <br />
„Õige“ MD 5 räsi , millega kalkuleeritud räsi võrreldakse, peab pärinema turvaliselt ja usaldusväärselt organisatsiooni lehelt (HTTPS). Turvalised Ubuntu räsid on leitavad siit: https://help.ubuntu.com/community/UbuntuHashes. Räsi on tavaliselt kättesaadav samalt lehelt, kust laetakse alla ka ISO fail. <br />
<br />
=Md5sum ja Linux=<br />
<br />
Enamikul Linux distributsioonidel on md6sum vaikimisi peal, seega installeerimine pole vajalik.<br />
<br />
== Ühe ISO faili kontrollimine ==<br />
<br />
Kõigepealt peaks avama terminali ja liikuma õigesse kataloogi, et kontrollida allalaetud ISO faili: <br />
cd Downloads<br />
Siis tuleks käivitada see käsk: <br />
md5sum ubuntu-11.10-dvd-i386.iso<br />
Md5sum peaks väljastama taolise rea pärast räsi arvutamist: <br />
8044d756b7f00b695ab8dce07dce43e5 ubuntu-11.10-dvd-i386.iso<br />
Peaks võrdlema kalkuleeritud räsi „õige“ räsiga. Kui mõlemad räsid on täpselt ühesugused, siis võib üsna kindel olla, et allalaetud fail on korras. Kui räsid ei klapi, siis on ilmselt on probleem kas allalaadimisega või serveriga. Peaks proovima faili uuesti alla laadida kasutades sama peegelsaiti või teist peegelsaiti, kui kahtlustatakse serveri viga. Kui serverist saab pidevalt vigase faili, peaks teavitama veebimeistrit, et saaks probleemi uurida.<br />
<br />
== Mitme faili kontrollimine ==<br />
<br />
Juhul kui laetakse alla mitu suurt faili ja soovtakse neid kõiki kontrollida, kuid ühekaupa kontrollimine on liiga vaevarikas, siis lahendus on testida kõiki faile korraga ja salvestada tulemus eraldi tekstifaili. Selle jaoks peaks salvestama kõik failid samasse kausta ning seejärel sisestama käsu:<br />
md5sum *.iso > mymd5sum.txt <br />
<br />
== CD kontrollimine ==<br />
<br />
CD terviklikkust saab kontrollida ka ilma rebuutimata.<br><br />
Võib arvata, et piisab lihtsalt sellisest käsust, et koostada CD räsi: '''md5sum /dev/cdrom'''. Paraku ei ole pea kunagi tulemuseks õige räsi, sest käsklus sisaldab ka tühja ruumi plaadi lõpuosas, mis muudab räsi. Seega tuleb kontrollida ainult seda plaadi osa, millel on ISO. <br />
<br />
'''Manuaalne meetod'''<br><br />
Kõigepealt on vaja teada saada ISO image suuruse. Mugav on seda teha näteks kasutades käsurida, sest seda on edaspidi nagunii vaja kasutada: <br />
ls -l ubuntu-8.10-desktop-i386.iso<br />
-rw-r--r-- 1 jsmith jsmith 732766208 2008-10-28 23:24 ubuntu-8.10-desktop-i386.iso<br />
Siit selgub, et faili suurus on 732766208 ning saab kasutada dd käsku, et lasta räsi tegemisel läbi ainult 732766208 baiti CD-st. Vali bloki suuruseks 1 ja määra count väärtuseks ISO image suurus. <br />
dd if=/dev/cdrom bs=1 count=732766208 | md5sum<br />
732766208+0 records in<br />
732766208+0 records out<br />
24ea1163ea6c9f5dae77de8c49ee7c03 -<br />
732766208 bytes (733 MB) copied, 563.666 s, 1.3 MB/s<br />
Toimingut võib kiirendada, kui valida suurem bloki suurus ning jagada count väärtus uue bloki suurusega. Olenevalt kasutatavast süsteemist on mõnikord vaja cdrom asemel kirjutada näiteks cdrom0 või isegi cdrom1, kui arvutil on mitu CD seadet. <br />
<br />
'''Automatiseeritud skript'''<br />
<br />
See on shelli skript, mis kontrollib kõrvetatud CD md5 räsi ja võrdleb seda ISO image räsiga. Kasutamiseks peaks selle kopeerima ja kleepima enda valitud tekstiredaktorisse ning salvesta nimega hashcdrom.sh. <br />
#Compares the checksums of an iso9660 image and a burned disk.<br />
#This script is released into the public domain by it's author.<br />
if [ -n "$BASH" ]; then<br />
shopt -s expand_aliases<br />
fi<br />
if [ -n "$CHECKSUM" ]; then<br />
alias CHECKSUM="$CHECKSUM"<br />
elif which md5deep &> /dev/null; then<br />
alias CHECKSUM='md5deep -e'<br />
else<br />
alias CHECKSUM='md5sum'<br />
fi<br />
if [ -n "$2" ]; then<br />
DISKDEVICE="$2"<br />
else<br />
DISKDEVICE='/dev/cdrom'<br />
fi<br />
CSUM1=$(CHECKSUM "$1" | grep --only-matching -m 1 '^[0-9a-f]*')<br />
echo 'checksum for input image:' $CSUM1<br />
SIZE=$(stat -c '%s' "$1");<br />
BLOCKS=$(expr $SIZE / 2048);<br />
CSUM2=$(dd if="$DISKDEVICE" bs=2048 count=$BLOCKS 2> /dev/null | CHECKSUM | grep --only-matching -m 1 '^[0-9a-f]*')<br />
echo 'checksum for output disk:' $CSUM2<br />
if [ "$CSUM1" = "$CSUM2" ]; then<br />
echo 'verification successful!'<br />
else<br />
echo 'verification failed!'<br />
fi<br />
Nüüd peaks avama terminali ja kirjutama: <br />
sh /path/to/hashcdrom.sh /path/to/ubuntu-8.10-desktop-i386.iso /dev/mycdromdevice<br />
Kui kasutatav CD seade on /dev/cdrom, võib jätte selle parameetri.<br />
Tulemus peaks olema midagi taolist: <br />
checksum for input image: 24ea1163ea6c9f5dae77de8c49ee7c03<br />
checksum for output disk: 24ea1163ea6c9f5dae77de8c49ee7c03<br />
verification successful!<br />
Shell skript sõltub teatud tunnustest, mis on ainult GNU grep-il, seega skript ei tööta ilmselt süsteemides, mis millel puudub GNU utiliit.<br />
<br />
=Md5sum ja Mac OS X=<br />
<br />
On olemas kolm meetodit md5sum kasutamiseks OS X masinal:<br><br />
<br />
1. Kõige lihtsam (kui MD5 on saadaval) on kasutada Disk Utility programmi (Applications > Utilities). Ava Disk Utility ja oota kuni see kogub informatsiooni ketaste kohta. Mine kataloogi, kus on alla laetud ISO fail ja tiri see Disk Utility dock ikooni juurde. Vali ISO fail. Vali „Images“ menüü ning seejärel Checksum > MD5. Valima peab kindlasti “MD5" ja mitte "MD5 image checksum" või "CRC-32 image checksum", sest tegemist on erinevate asjadega, mis annavad erinevaid tulemusi.<br><br />
2. Kui md5 ei ole saadaval Images > Checksum menüüs, ava terminali aken (Applications > Utilities > Terminal.app). Kirjuta "md5", seejärel tühik, tiri ISO fail terminali aknasse ja vajuta Enter. Käsurida tagastab räsinumbri.<br><br />
3. Võib kasutada Terminal.app ning järgida md5sum juhiseid Linuxi jaoks, ainult käsu „md5sum“ asemel peaks kasutama „openssl md5". <br />
<br />
== MD5SUM ja Windows ==<br />
<br />
Windowsis ei ole vaikimisi md5sum installeeritud. Peab laadima selle alla usaldusväärsest allikast. On käsure utiliite (md5sum.exe), mis töötavad sarnaselt Unix utiliidile. Lihtsalt installitav ja uuendatav versioon on leitav siin: http://cygwin.com/. Peale installeerimist toimib Cygwin-i md5sum täpselt samamoodi nagu Linuxi md5sum.<br><br />
<br />
On olemas ka graafilisi töötriistu, nagu näiteks winMD5Sum. Õpetus selle kasutamiseks:<br> <br />
1. Lae alla ja installeeri winMD5Sum, tasuta vabatarkvaraline räsi kontrollimise programm: http://www.nullriver.com/products/winmd5sum<br><br />
2. Parem-klõps ISO failil<br><br />
3. Vajuta Send To ning seejärel vali winMD5Sum<br> <br />
4. Oota kuni winMD5Sum laeb ja koostab räsi<br><br />
5. Kopeeri õige räsi alumisele tekstiväljale<br><br />
6. Vajuta "Compare"<br> <br />
<br />
=Md5sum ja "Checksums calculator"=<br />
<br />
"Checksums calculator” on vabatarkvaraline GUI aplikatsioon, mis sobib kasutamiseks nii Windows, MacOS X kui ka Linux operatsioonissüsteemidel (32bit ja 64bit arhitektuurid) ja on tõlgitud 19 keelde. See annab võimaluse arvutada md5, sha1, sha256, sha384 ja sha512 kontrollsummat. Seda on lihtne kasutada ning ei vaja installeerimist. Peab valima faili, millele soovitakse arvutada kontrollsummat ning valima funktsiooni ja vajutama "Calculate". Kui soovitakse tulemust millegiga võrrelda, peaks sisestama allalaetud kontrollsumma väljale "Original checksum" ja vajutama "Compare". Aplikatsiooni saab alla laadida siit: http://sinf.gr/en/hashcalc.html<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
https://help.ubuntu.com/community/HowToMD5SUM<br><br />
http://en.wikipedia.org/wiki/Md5sum<br />
=Autor=<br />
Inger Romanenko A31</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Md5sum&diff=45577Md5sum2012-01-09T13:28:51Z<p>Iromanen: /* Ühe ISO faili kontrollimine */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhtatus=<br />
<br />
Artikkel tutvustab programmi md5sum ning annab juhiseid selle kasutamiseks erinevate operatsioonisüsteemidega. Põhirõhk on pandud md5sum-i kasutamisele Linuxiga. Artikkel sobib lugemiseks algajatele, siiski tuleksid kasuks algteadmised Linuxi käsureaga töötamisel.<br />
<br />
=Tutvustus=<br />
<br />
Kui on alla laetud ISO fail, on soovitatav testida, kas see on ikka korrektne ning kas seda on turvaline kasutada. Kalkuleeritud md5 räsiväärtus peab olema võrdne korrektse ISO md5 väärtusega.<br />
Programm md5sum on disainitud, et kindlaks teha andmete terviklikkust kasutades md5 (Message-Digest algorithm 5) 128-bitilist krüptograafilist räsi. Kasutades md5 räsi õigesti, on võimalik kindlaks teha nii faili terviklikkust kui ka autentsust.<br />
Terviklikkuse koha pealt teeb md5 räsi võrdlus kindlaks muudatusi failis, mis põhjustaksid viga. Vigade tõenosus on proportsionaalne faili suurusega: mida suurem fail, seda suurem on vigade tõenäosus. Väga kasulik on läbi teha md5 räsi võrdluse, kui tegemist on operatsioonisüsteemi installeerimiise CD-ga, mis peab olema 100% korrektne. <br />
„Õige“ MD 5 räsi , millega kalkuleeritud räsi võrreldakse, peab pärinema turvaliselt ja usaldusväärselt organisatsiooni lehelt (HTTPS). Turvalised Ubuntu räsid on leitavad siit: https://help.ubuntu.com/community/UbuntuHashes. Räsi on tavaliselt kättesaadav samalt lehelt, kust laetakse alla ka ISO fail. <br />
<br />
=Md5sum ja Linux=<br />
<br />
Enamikul Linux distributsioonidel on md6sum vaikimisi peal, seega installeerimine pole vajalik.<br />
<br />
== Ühe ISO faili kontrollimine ==<br />
<br />
Kõigepealt peaks avama terminali ja liikuma õigesse kataloogi, et kontrollida allalaetud ISO faili: <br />
cd Downloads<br />
Siis tuleks käivitada see käsk: <br />
md5sum ubuntu-11.10-dvd-i386.iso<br />
Md5sum peaks väljastama taolise rea pärast räsi arvutamist: <br />
8044d756b7f00b695ab8dce07dce43e5 ubuntu-11.10-dvd-i386.iso<br />
Peaks võrdlema kalkuleeritud räsi „õige“ räsiga. Kui mõlemad räsid on täpselt ühesugused, siis võib üsna kindel olla, et allalaetud fail on korras. Kui räsid ei klapi, siis on ilmselt on probleem kas allalaadimisega või serveriga. Peaks proovima faili uuesti alla laadida kasutades sama peegelsaiti või teist peegelsaiti, kui kahtlustatakse serveri viga. Kui serverist saab pidevalt vigase faili, peaks teavitama veebimeistrit, et saaks probleemi uurida.<br />
<br />
== Mitme faili kontrollimine ==<br />
<br />
Juhul kui laetakse alla mitu suurt faili ja soovtakse neid kõiki kontrollida, kuid ühekaupa kontrollimine on liiga vaevarikas, siis lahendus on testida kõiki faile korraga ja salvestada tulemus eraldi tekstifaili. Selle jaoks peaks salvestama kõik failid samasse kausta ning seejärel sisestama käsu:<br />
md5sum *.iso > mymd5sum.txt <br />
<br />
== CD kontrollimine ==<br />
<br />
CD terviklikkust saab kontrollida ka ilma rebuutimata.<br><br />
Võib arvata, et piisab lihtsalt sellisest käsust, et koostada CD räsi: '''md5sum /dev/cdrom'''. Paraku ei ole pea kunagi tulemuseks õige räsi, sest käsklus sisaldab ka tühja ruumi plaadi lõpuosas, mis muudab räsi. Seega tuleb kontrollida ainult seda plaadi osa, millel on ISO. <br />
<br />
'''Manuaalne meetod'''<br><br />
Kõigepealt on vaja teada saada ISO image suuruse. Mugav on seda teha näteks kasutades käsurida, sest seda on edaspidi nagunii vaja kasutada: <br />
ls -l ubuntu-8.10-desktop-i386.iso<br />
-rw-r--r-- 1 jsmith jsmith 732766208 2008-10-28 23:24 ubuntu-8.10-desktop-i386.iso<br />
Siit selgub, et faili suurus on 732766208 ning saab kasutada dd käsku, et lasta räsi tegemisel läbi ainult 732766208 baiti CD-st. Vali bloki suuruseks 1 ja määra count väärtuseks ISO image suurus. <br />
dd if=/dev/cdrom bs=1 count=732766208 | md5sum<br />
732766208+0 records in<br />
732766208+0 records out<br />
24ea1163ea6c9f5dae77de8c49ee7c03 -<br />
732766208 bytes (733 MB) copied, 563.666 s, 1.3 MB/s<br />
Toimingut võib kiirendada, kui valida suurem bloki suurus ning jagada count väärtus uue bloki suurusega. Olenevalt kasutatavast süsteemist on mõnikord vaja cdrom asemel kirjutada näiteks cdrom0 või isegi cdrom1, kui arvutil on mitu CD seadet. <br />
<br />
'''Automatiseeritud skript'''<br />
<br />
See on shelli skript, mis kontrollib kõrvetatud CD md5 räsi ja võrdleb seda ISO image räsiga. Kasutamiseks peaks selle kopeerima ja kleepima enda valitud tekstiredaktorisse ning salvesta nimega hashcdrom.sh. <br />
#Compares the checksums of an iso9660 image and a burned disk.<br />
#This script is released into the public domain by it's author.<br />
if [ -n "$BASH" ]; then<br />
shopt -s expand_aliases<br />
fi<br />
if [ -n "$CHECKSUM" ]; then<br />
alias CHECKSUM="$CHECKSUM"<br />
elif which md5deep &> /dev/null; then<br />
alias CHECKSUM='md5deep -e'<br />
else<br />
alias CHECKSUM='md5sum'<br />
fi<br />
if [ -n "$2" ]; then<br />
DISKDEVICE="$2"<br />
else<br />
DISKDEVICE='/dev/cdrom'<br />
fi<br />
CSUM1=$(CHECKSUM "$1" | grep --only-matching -m 1 '^[0-9a-f]*')<br />
echo 'checksum for input image:' $CSUM1<br />
SIZE=$(stat -c '%s' "$1");<br />
BLOCKS=$(expr $SIZE / 2048);<br />
CSUM2=$(dd if="$DISKDEVICE" bs=2048 count=$BLOCKS 2> /dev/null | CHECKSUM | grep --only-matching -m 1 '^[0-9a-f]*')<br />
echo 'checksum for output disk:' $CSUM2<br />
if [ "$CSUM1" = "$CSUM2" ]; then<br />
echo 'verification successful!'<br />
else<br />
echo 'verification failed!'<br />
fi<br />
Nüüd peaks avama terminali ja kirjutama: <br />
sh /path/to/hashcdrom.sh /path/to/ubuntu-8.10-desktop-i386.iso /dev/mycdromdevice<br />
Kui kasutatav CD seade on /dev/cdrom, võib jätte selle parameetri.<br />
Tulemus peaks olema midagi taolist: <br />
checksum for input image: 24ea1163ea6c9f5dae77de8c49ee7c03<br />
checksum for output disk: 24ea1163ea6c9f5dae77de8c49ee7c03<br />
verification successful!<br />
Shell skript sõltub teatud tunnustest, mis on ainult GNU grep-il, seega skript ei tööta ilmselt süsteemides, mis millel puudub GNU utiliit.<br />
<br />
=Md5sum ja Mac OS X=<br />
<br />
On olemas kolm meetodit md5sum kasutamiseks OS X masinal:<br><br />
<br />
1. Kõige lihtsam (kui MD5 on saadaval) on kasutada Disk Utility programmi (Applications > Utilities). Ava Disk Utility ja oota kuni see kogub informatsiooni ketaste kohta. Mine kataloogi, kus on alla laetud ISO fail ja tiri see Disk Utility dock ikooni juurde. Vali ISO fail. Vali „Images“ menüü ning seejärel Checksum > MD5. Valima peab kindlasti “MD5" ja mitte "MD5 image checksum" või "CRC-32 image checksum", sest tegemist on erinevate asjadega, mis annavad erinevaid tulemusi.<br><br />
2. Kui md5 ei ole saadaval Images > Checksum menüüs, ava terminali aken (Applications > Utilities > Terminal.app). Kirjuta "md5", seejärel tühik, tiri ISO fail terminali aknasse ja vajuta Enter. Käsurida tagastab räsinumbri.<br><br />
3. Võib kasutada Terminal.app ning järgida md5sum juhiseid Linuxi jaoks, ainult käsu „md5sum“ asemel peaks kasutama „openssl md5". <br />
<br />
== MD5SUM ja Windows ==<br />
<br />
Windowsis ei ole vaikimisi md5sum installeeritud. Peab laadima selle alla usaldusväärsest allikast. On käsure utiliite (md5sum.exe), mis töötavad sarnaselt Unix utiliidile. Lihtsalt installitav ja uuendatav versioon on leitav siin: http://cygwin.com/. Peale installeerimist toimib Cygwin-i md5sum täpselt samamoodi nagu Linuxi md5sum.<br><br />
<br />
On olemas ka graafilisi töötriistu, nagu näiteks winMD5Sum. Õpetus selle kasutamiseks:<br> <br />
1. Lae alla ja installeeri winMD5Sum, tasuta vabatarkvaraline räsi kontrollimise programm: http://www.nullriver.com/products/winmd5sum<br><br />
2. Parem-klõps ISO failil<br><br />
3. Vajuta Send To ning seejärel vali winMD5Sum<br> <br />
4. Oota kuni winMD5Sum laeb ja koostab räsi<br><br />
5. Kopeeri õige räsi alumisele tekstiväljale<br><br />
6. Vajuta "Compare"<br> <br />
<br />
=Md5sum ja "Checksums calculator"=<br />
<br />
"Checksums calculator” on vabatarkvaraline GUI aplikatsioon, mis sobib kasutamiseks nii Windows, MacOS X kui ka Linux operatsioonissüsteemidel (32bit ja 64bit arhitektuurid) ja on tõlgitud 19 keelde. See annab võimaluse arvutada md5, sha1, sha256, sha384 ja sha512 kontrollsummat. Seda on lihtne kasutada ning ei vaja installeerimist. Peab valima faili, millele soovitakse arvutada kontrollsummat ning valima funktsiooni ja vajutama "Calculate". Kui soovitakse tulemust millegiga võrrelda, peaks sisestama allalaetud kontrollsumma väljale "Original checksum" ja vajutama "Compare". Aplikatsiooni saab alla laadida siit: http://sinf.gr/en/hashcalc.html<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
https://help.ubuntu.com/community/HowToMD5SUM<br><br />
http://en.wikipedia.org/wiki/Md5sum<br />
=Autor=<br />
Inger Romanenko A31</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Md5sum&diff=45576Md5sum2012-01-09T13:28:34Z<p>Iromanen: /* Ühe ISO faili kontrollimine */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhtatus=<br />
<br />
Artikkel tutvustab programmi md5sum ning annab juhiseid selle kasutamiseks erinevate operatsioonisüsteemidega. Põhirõhk on pandud md5sum-i kasutamisele Linuxiga. Artikkel sobib lugemiseks algajatele, siiski tuleksid kasuks algteadmised Linuxi käsureaga töötamisel.<br />
<br />
=Tutvustus=<br />
<br />
Kui on alla laetud ISO fail, on soovitatav testida, kas see on ikka korrektne ning kas seda on turvaline kasutada. Kalkuleeritud md5 räsiväärtus peab olema võrdne korrektse ISO md5 väärtusega.<br />
Programm md5sum on disainitud, et kindlaks teha andmete terviklikkust kasutades md5 (Message-Digest algorithm 5) 128-bitilist krüptograafilist räsi. Kasutades md5 räsi õigesti, on võimalik kindlaks teha nii faili terviklikkust kui ka autentsust.<br />
Terviklikkuse koha pealt teeb md5 räsi võrdlus kindlaks muudatusi failis, mis põhjustaksid viga. Vigade tõenosus on proportsionaalne faili suurusega: mida suurem fail, seda suurem on vigade tõenäosus. Väga kasulik on läbi teha md5 räsi võrdluse, kui tegemist on operatsioonisüsteemi installeerimiise CD-ga, mis peab olema 100% korrektne. <br />
„Õige“ MD 5 räsi , millega kalkuleeritud räsi võrreldakse, peab pärinema turvaliselt ja usaldusväärselt organisatsiooni lehelt (HTTPS). Turvalised Ubuntu räsid on leitavad siit: https://help.ubuntu.com/community/UbuntuHashes. Räsi on tavaliselt kättesaadav samalt lehelt, kust laetakse alla ka ISO fail. <br />
<br />
=Md5sum ja Linux=<br />
<br />
Enamikul Linux distributsioonidel on md6sum vaikimisi peal, seega installeerimine pole vajalik.<br />
<br />
== Ühe ISO faili kontrollimine ==<br />
<br />
Kõigepealt peaks avama terminali ja liikuma õigesse kataloogi, et kontrollida allalaetud ISO faili: <br />
cd Downloads<br />
Siis tuleks käivitada see käsk: <br />
md5sum ubuntu-11.10-dvd-i386.iso<br />
Md5sum peaks väljastama taolise rea pärast räsi arvutamist: <br />
8044d756b7f00b695ab8dce07dce43e5 ubuntu-11.10-dvd-i386.iso<br />
Peaks võrdlema kalkuleeritud räsi „õige“ räsiga. Kui mõlemad räsid on täpselt ühesugused, siis võib üsna kindel olla, et allalaetud fail on korras. Kui räsid ei klapi, siis on ilmselt on probleem kas allalaadimisega või serveriga. Peaks proovima faili uuesti alla laadida kasutades sama peegelsaiti või teist peegelsaiti, kui kahtlustatakse serveri viga. Kui serverist saab pidevalt vigase faili, peaks teavitama veebimeistrit, et saaks probleemi uurida.<br />
<br />
== Mitme faili kontrollimine ==<br />
<br />
Juhul kui laetakse alla mitu suurt faili ja soovtakse neid kõiki kontrollida, kuid ühekaupa kontrollimine on liiga vaevarikas, siis lahendus on testida kõiki faile korraga ja salvestada tulemus eraldi tekstifaili. Selle jaoks peaks salvestama kõik failid samasse kausta ning seejärel sisestama käsu:<br />
md5sum *.iso > mymd5sum.txt <br />
<br />
== CD kontrollimine ==<br />
<br />
CD terviklikkust saab kontrollida ka ilma rebuutimata.<br><br />
Võib arvata, et piisab lihtsalt sellisest käsust, et koostada CD räsi: '''md5sum /dev/cdrom'''. Paraku ei ole pea kunagi tulemuseks õige räsi, sest käsklus sisaldab ka tühja ruumi plaadi lõpuosas, mis muudab räsi. Seega tuleb kontrollida ainult seda plaadi osa, millel on ISO. <br />
<br />
'''Manuaalne meetod'''<br><br />
Kõigepealt on vaja teada saada ISO image suuruse. Mugav on seda teha näteks kasutades käsurida, sest seda on edaspidi nagunii vaja kasutada: <br />
ls -l ubuntu-8.10-desktop-i386.iso<br />
-rw-r--r-- 1 jsmith jsmith 732766208 2008-10-28 23:24 ubuntu-8.10-desktop-i386.iso<br />
Siit selgub, et faili suurus on 732766208 ning saab kasutada dd käsku, et lasta räsi tegemisel läbi ainult 732766208 baiti CD-st. Vali bloki suuruseks 1 ja määra count väärtuseks ISO image suurus. <br />
dd if=/dev/cdrom bs=1 count=732766208 | md5sum<br />
732766208+0 records in<br />
732766208+0 records out<br />
24ea1163ea6c9f5dae77de8c49ee7c03 -<br />
732766208 bytes (733 MB) copied, 563.666 s, 1.3 MB/s<br />
Toimingut võib kiirendada, kui valida suurem bloki suurus ning jagada count väärtus uue bloki suurusega. Olenevalt kasutatavast süsteemist on mõnikord vaja cdrom asemel kirjutada näiteks cdrom0 või isegi cdrom1, kui arvutil on mitu CD seadet. <br />
<br />
'''Automatiseeritud skript'''<br />
<br />
See on shelli skript, mis kontrollib kõrvetatud CD md5 räsi ja võrdleb seda ISO image räsiga. Kasutamiseks peaks selle kopeerima ja kleepima enda valitud tekstiredaktorisse ning salvesta nimega hashcdrom.sh. <br />
#Compares the checksums of an iso9660 image and a burned disk.<br />
#This script is released into the public domain by it's author.<br />
if [ -n "$BASH" ]; then<br />
shopt -s expand_aliases<br />
fi<br />
if [ -n "$CHECKSUM" ]; then<br />
alias CHECKSUM="$CHECKSUM"<br />
elif which md5deep &> /dev/null; then<br />
alias CHECKSUM='md5deep -e'<br />
else<br />
alias CHECKSUM='md5sum'<br />
fi<br />
if [ -n "$2" ]; then<br />
DISKDEVICE="$2"<br />
else<br />
DISKDEVICE='/dev/cdrom'<br />
fi<br />
CSUM1=$(CHECKSUM "$1" | grep --only-matching -m 1 '^[0-9a-f]*')<br />
echo 'checksum for input image:' $CSUM1<br />
SIZE=$(stat -c '%s' "$1");<br />
BLOCKS=$(expr $SIZE / 2048);<br />
CSUM2=$(dd if="$DISKDEVICE" bs=2048 count=$BLOCKS 2> /dev/null | CHECKSUM | grep --only-matching -m 1 '^[0-9a-f]*')<br />
echo 'checksum for output disk:' $CSUM2<br />
if [ "$CSUM1" = "$CSUM2" ]; then<br />
echo 'verification successful!'<br />
else<br />
echo 'verification failed!'<br />
fi<br />
Nüüd peaks avama terminali ja kirjutama: <br />
sh /path/to/hashcdrom.sh /path/to/ubuntu-8.10-desktop-i386.iso /dev/mycdromdevice<br />
Kui kasutatav CD seade on /dev/cdrom, võib jätte selle parameetri.<br />
Tulemus peaks olema midagi taolist: <br />
checksum for input image: 24ea1163ea6c9f5dae77de8c49ee7c03<br />
checksum for output disk: 24ea1163ea6c9f5dae77de8c49ee7c03<br />
verification successful!<br />
Shell skript sõltub teatud tunnustest, mis on ainult GNU grep-il, seega skript ei tööta ilmselt süsteemides, mis millel puudub GNU utiliit.<br />
<br />
=Md5sum ja Mac OS X=<br />
<br />
On olemas kolm meetodit md5sum kasutamiseks OS X masinal:<br><br />
<br />
1. Kõige lihtsam (kui MD5 on saadaval) on kasutada Disk Utility programmi (Applications > Utilities). Ava Disk Utility ja oota kuni see kogub informatsiooni ketaste kohta. Mine kataloogi, kus on alla laetud ISO fail ja tiri see Disk Utility dock ikooni juurde. Vali ISO fail. Vali „Images“ menüü ning seejärel Checksum > MD5. Valima peab kindlasti “MD5" ja mitte "MD5 image checksum" või "CRC-32 image checksum", sest tegemist on erinevate asjadega, mis annavad erinevaid tulemusi.<br><br />
2. Kui md5 ei ole saadaval Images > Checksum menüüs, ava terminali aken (Applications > Utilities > Terminal.app). Kirjuta "md5", seejärel tühik, tiri ISO fail terminali aknasse ja vajuta Enter. Käsurida tagastab räsinumbri.<br><br />
3. Võib kasutada Terminal.app ning järgida md5sum juhiseid Linuxi jaoks, ainult käsu „md5sum“ asemel peaks kasutama „openssl md5". <br />
<br />
== MD5SUM ja Windows ==<br />
<br />
Windowsis ei ole vaikimisi md5sum installeeritud. Peab laadima selle alla usaldusväärsest allikast. On käsure utiliite (md5sum.exe), mis töötavad sarnaselt Unix utiliidile. Lihtsalt installitav ja uuendatav versioon on leitav siin: http://cygwin.com/. Peale installeerimist toimib Cygwin-i md5sum täpselt samamoodi nagu Linuxi md5sum.<br><br />
<br />
On olemas ka graafilisi töötriistu, nagu näiteks winMD5Sum. Õpetus selle kasutamiseks:<br> <br />
1. Lae alla ja installeeri winMD5Sum, tasuta vabatarkvaraline räsi kontrollimise programm: http://www.nullriver.com/products/winmd5sum<br><br />
2. Parem-klõps ISO failil<br><br />
3. Vajuta Send To ning seejärel vali winMD5Sum<br> <br />
4. Oota kuni winMD5Sum laeb ja koostab räsi<br><br />
5. Kopeeri õige räsi alumisele tekstiväljale<br><br />
6. Vajuta "Compare"<br> <br />
<br />
=Md5sum ja "Checksums calculator"=<br />
<br />
"Checksums calculator” on vabatarkvaraline GUI aplikatsioon, mis sobib kasutamiseks nii Windows, MacOS X kui ka Linux operatsioonissüsteemidel (32bit ja 64bit arhitektuurid) ja on tõlgitud 19 keelde. See annab võimaluse arvutada md5, sha1, sha256, sha384 ja sha512 kontrollsummat. Seda on lihtne kasutada ning ei vaja installeerimist. Peab valima faili, millele soovitakse arvutada kontrollsummat ning valima funktsiooni ja vajutama "Calculate". Kui soovitakse tulemust millegiga võrrelda, peaks sisestama allalaetud kontrollsumma väljale "Original checksum" ja vajutama "Compare". Aplikatsiooni saab alla laadida siit: http://sinf.gr/en/hashcalc.html<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
https://help.ubuntu.com/community/HowToMD5SUM<br><br />
http://en.wikipedia.org/wiki/Md5sum<br />
=Autor=<br />
Inger Romanenko A31</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SystemRescueCd&diff=45575SystemRescueCd2012-01-09T13:27:39Z<p>Iromanen: /* SSH Serveri käivitamine */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus=<br />
<br />
Artiklist saab ülevaate SystemRescueCd funktsonaalsusest ja tutvuda näidetega selle kasutamiseks. Artikkel on mõeldud kasutajatele, kes pole varem selle süsteemiga kokku puutunud, kuid omavad põhilisi teadmisi Linuxi operatsioonisüsteemide kohta ning teavad Linuxi shelli peamisi käske. <br />
Töö tegemisel on kasutatud SystemRescueCd kodulehelt võetud materjale 15. oktoobri 2011. aasta seisuga. Värskeim versioon SystemRescueCd-st kannab hetkel (15.10.2011) versiooninumbrit "2.4.0".<br />
<br />
=Tutvustus=<br />
<br />
SystemRescueCd on Linuxi distributsioon, mida on võimalik üles buutida CD või USB pulga pealt. Selle abil on võimalik parandada/taastada süsteemi ja seal olevaid andmeid peale süsteemi kokkujooksmist (ülesütlemist). Samuti on selle eesmärk pakkuda lihtsat viisi administratiivsete ülesannete läbiviimiseks arvutis, nagu näiteks kõvaketta partitsioonide loomine ja muutmine. Süsteem on disainitud François Dupoux juhitud meeskonna poolt ning see põhineb Gentoo Linux distributsioonil. Windowsi kasutajate jaoks, kellel ei ole installeeritud Linuxit, pakub SystemRescueCd võimalust kasutada mini-Linuxit, sisaldades kõige olulisemaid süsteemi tööriistu. Süsteemi tuum toetab enimlevinud failisüsteeme (ext2/ext3, reiserfs, reiser4, xfs, jfs, vfat, ntfs, iso9660) ja võrgu omi (samba ja nfs).<br />
SystemRescueCD ei ole mõeldud püsiva operatsioonisüsteemina kasutamiseks.<br />
<br />
=Süsteemitööriistad=<br />
<br />
Tähtsamateks süsteemitööriistadeks on:<br />
<br />
<br />
- '''GNU Parted ja GParted:''' loob, liigutab, kopeerib partitsioone, muudab partitsioone, failisüsteeme jne<br><br />
- '''Partimage:''' populaarne vabatarkvaraline ketaste kloonimise tarkvara<br><br />
- '''Ddrescue:''' tööriist riistavaralise probeemiga partitsioonist või kõvakettast/CD-st/DVD-st, koopia tegemiseks<br><br />
- '''FSArchiver:''' paindlik arhiveerija, mida saab kasutada nii süsteemi kui andmete taastamise tarkvarana<br> <br />
- '''Faili süsteemise tööriistad:''' (Linux ja Windows failisüsteemide jaoks)<br><br />
- '''Ntfs3g:''' lubab kirjutamise/lugemise ligipääsu MS Windows NTFS partitsioonidele<br> <br />
- '''Sfdisk:''' salvestab / taastab partitsioonitabelit<br> <br />
- '''Test-disk:''' tööriist, millega kontrollida ning taastada partitsioone, toetab failisüsteeme reiserfs, ntfs, fat32, ext2/3 ja teisi<br> <br />
- '''Memtest+:''' arvuti mälu testimiseks (esimene asi, mida testida, kui puutud kokku ootamatute probleemidega)<br><br />
- '''Rsync:''' väga effektiivne ja usaldusväärne programm, mida saab kasutada kaug-varundamise jaoks<br><br />
- '''Võrgutööriistad (Samba, NFS, ping, nslookup, ...):''' et varundada andmeid üle võrgu<br><br />
<br />
<br />
Ülejäänud süsteemitööriistade kohta saab lugeda siit: http://www.sysresccd.org/System-tools<br />
<br />
=Allalaadimine ja plaadile kirjutamine=<br />
==Allalaadimine==<br />
<br />
SystemRescueCd on saadaval ISO failina, mida saab kõrvetada CD peale, mille tulemusena saadakse ülesbuuditav CD.<br><br />
SystemRescueCd on võimalik alla laadida siit: http://www.sysresccd.org/Download<br><br />
Teine võimalus on laadida süsteem alla kasutades wget allalaadimise tööriista. Enamasti on wget Linuxis vaikimisi installeeritud.<br><br />
Windowsi jaoks saab wget siit: http://users.ugent.be/~bpuype/wget/<br />
<br />
<br />
Wget abil allalaadimiseks on käsk: <br />
wget <iso_faili_aadress> <br />
<br />
Kui fail on alla laetud, peaks kontrollima faili [[md5sum]]-i. Selle toimingu abil on võimalik kindlaks teha, kas failiga on kõik korras ning kas seda on turvaline kasutada.<br><br />
Saadud tulemus peaks ühtima md5sum-iga, mis on kirjas siin: http://www.sysresccd.org/Download<br />
<br />
==ISO image faili kirjutamine CD-plaadile== <br />
<br />
ISO image faili saab kirjutada plaadile enamiku kirjutamistarkvaraga. Kasutades Windowsit sobib näiteks Nero. Kasutades Linuxit võib kasutada wodim (alternatiiv cdrecord-ile).<br><br />
<br />
Wodimiga kirjutamiseks on kõigepealt vaja sisestada käsk, et saada CD kirjutaja tunnus: <br />
wodim --devices <br />
<br />
Seejärel peab kirjutama järgmise käsu, et kirjutada kujutis plaadile: <br />
wodim dev=/dev/scXX -v systemrescuecd-x86-x.y.z.iso <br />
<br />
==Installeerimine USB pulgale==<br />
<br />
Juhendi SystemRescueCd installimiseks USB pulgale leiab siit: http://www.sysresccd.org/Sysresccd-manual-en_How_to_install_SystemRescueCd_on_an_USB-stick<br />
<br />
=SystemRescueCd ülesbuutimine=<br />
<br />
Arvutisse peab sisestama SystemRescueCd plaadi ja buutima süsteemi.<br> <br />
Tuleb vajutada F2/F3/F4/F5/F6 ja lugeda boot juhendit.<br> <br />
Bootimiseks vaikimisi valikutega tuleb vajutada Enter.<br><br />
<br />
Boot käsul on kaks osa: <br />
<buutimise-kujutis> <buutimise-valikud> <br />
Kasuta space nuppu valikute eraldamiseks.<br> <br />
Täpsem juhend CD-ROMi buutimiseks on leitav siit: http://www.sysresccd.org/Sysresccd-manual-en_Booting_the_CD-ROM<br />
<br />
==Põhilised kettakujutised==<br />
<br />
On olemas neli põhilist kettakujutist:<br />
<br />
- '''rescuecd''' 32bit süsteemi jaoks.<br> <br />
- '''rescue64''' 64bitsüsteemi jaoks.<br><br />
- '''altker32''' Alternatiivne 32bit süsteemi tuum. Kasuta seda, kui on proleem standartse kerneliga.<br> <br />
- '''altker64''' Alternatiivne 64bit süsteemi tuum. Kasuta seda probleemi korral rescue64-ga.<br><br />
<br />
== Põhilised buutimise valikud ==<br />
<br />
- '''docache:''' kopeerib failid täielikult mälusse. Seeläbi on võimalik SystemRescueCd plaat eemaldada ning kasutada teisi CD-sid. Programmid laevad kiiremini.<br><br />
- '''setkmap=cc:''' Klaviatuuri määramine: 'us' on USA, 'uk' on briti, 'de' on saksa jne.<br> <br />
- '''root=/dev/idxn:''' root=<device> option boodib olemas olevat Linuxi süsteemi. Näiteks kui sul on installeeritud Linux Gentoo partitsioonil /dev/sda6, kasuta valikut root=/dev/sda6.<br> <br />
- '''doxdetect või forcevesa:''' kasuta seda valikut, kui on probleeme graafilise keskkonna töölesaamisega.<br> <br />
- '''acpi-off/noapic/irqpool:''' kasuta neid valikuid kui sul on probleem kerneli buutumisel.<br><br />
<br />
=Võrgu konfigureerimine=<br />
<br />
<br />
== Konfigureerimise tööriistad ==<br />
<br />
Kui süsteemil on toetatud riistvara, peaks intraneti või wifi võrgu adapter (NIC) olema automaatselt tuvastatud ja draiver laetud. Liidesele peab olema seatud Ip aadress ja väikelüüs.<br><br />
SystemRescueCd-1.5.2 ja uuemate versioonidega on kaasas Network-Manager. See pakub väga kasutajasõbralikku graafilist liidest võrgu konfigureerimiseks. Eriti lihtsustab see traadita võrgu seadistamist. Traadita võrgud avastatakse automaatselt ning nendega ühendamine on lihtne. Network-Manager on saadaval väikse ikoonina tegumireal, kella kõrval.The Network-Manager on saadaval ainult graafilise kasutajaliidesega (käsurel peaks kasutama net-setup eth).<br><br />
Võrku saab konfigureerida ka teiste tööriistadega nagu standartne ifconfig. Sellisel juhul peab kõigepealt peatama Network-Manageri. Vastasel juhul tekib konflikt ning sätted kaovad.<br><br />
Peatamiseks kirjuta:<br />
/etc/init.d/NetworkManager stop<br />
Või buuti SystemRescueCd-d kasutades nonm bootimise valikut. Seda valikut toetab SystemRescueCd-1.5.5 ja uuemad versioonid.<br> <br />
Kui booditakse SystemRescueCd võrgust või kui kasutatakse bootimise valikuid nagu ethx või dodhcp, peatub Network-Manager teenus automaatselt. <br />
<br />
== Võrgu seadistamine käsitsi==<br />
<br />
Dünaamilise konfiguratsiooni kasutamiseks kasuta käsku:<br />
dhcpcd eth0<br />
Kasuta sellist käsku, et kuvada IP aadress, mille DHCP server väljastab liidesele: <br />
ifconfig -a<br />
Selleks, et määrata kindel staatiline IP aadress, sisesta midagi sellist: <br />
ifconfig eth0 192.168.10.17 <br />
Järgmiseks konfigureeritakse vaikimisi marsruuti. Näiteks liidese jaoks aadressiga 192.168.10.17, mis on ühendatud väikelüüsiga 192.168.10.2 sisesta:<br />
route add default gw 192.168.10.2<br />
SystemRescueCd pakub võrgu buutimise valikuid nagu ethx, dns, gateway, dodhcp, mis võimaldavad automaatselt konfigureerida võrku SystemRescueCd käivitamisel.<br />
<br />
== SSH Serveri käivitamine ==<br />
<br />
SSH (Secure Shell) on võrguprotokoll, mis lubab andmeid vahendada turvalist kanalit pidi kahe masina vahel. SSH on disainitud asendamaks Telneti ja muid sarnaseid ebaturvalisi vahendeid, mis saadavad andmeid puhta tekstina üle võrgu. Kui soovida käitada SSH serverit, peab muutma juurkasutaja parooli.<br> <br />
Ssh server käivitub automaatselt, kuid võib kasutada ka järgmist käsku: <br />
/etc/init.d/sshd restart<br />
Peatada saab käsuga:<br />
/etc/init.d/sshd stop<br />
Samuti saab kasutada SystemRescueCd SSH kliendina, et ühenduda SSH serveriga. Selleks kasuta käsku: <br />
ssh login@ssh.server.org<br />
Kaugfailide jaoks kasuta käsku: <br />
login@ssh.server.org:/path/filename<br />
<br />
== Ligipääs jagatud kaustadele Windows masinal CIFS abil ==<br />
<br />
SystemRescueCd on kaasas smbfs/cifs kliendi pakett, mis võimaldab ühendada Windows masinaga, millel on jagatud kettaseade.<br> <br />
Uuemates kernelites, on smbfs toetus asendatud cifs-ga. Mount-cifs pakk lubab ligi pääseda Windows arvutile võrgu kaudu.<br> <br />
<br />
Siin on näide, et seletada kuidas pääseda ligi Windows jagatud kaustadele. Oletame, et on Windows masin 192.168.10.3 ja sellel on jagatud kataloog nimega mydata, millele pääseb ligi kasutaja robert. Peaks kasutama käske:<br />
mkdir /mnt/windows<br />
mount -t cifs //192.168.10.3/mydata /mnt/windows -o username=robert,MyPaSsWoRd=root -o lfs<br />
cd /mnt/windows<br />
Nüüd peaks olema võimalik näha faile asukohas /mnt/windows. Ei tohiks unustada kataloogi lahti ühendada, kui soovitud toimingud jagatud kataloogis on lõpule viidud:<br />
umount /mnt/windows<br />
On oluline mitte unustada valikut "lfs" (Large File Support), sest see võimaldab tegeleda failidega, mis on suuremad kui 2 GB. Suuri faile kasutatakse tihi varundamisel või kujutisfaili loomisel. Ilma selle valikuta, koopia ebaõnnestuks.<br />
<br />
== FTP/SSH ühiskasutatava ressursi ühendamine kohalike failisüsteemidena ==<br />
<br />
Kui soovitakse pääseda ligi failidele, mis asuvad FTP serveril, on selleks võimalik kasutada "Userland FileSystem-it". See lubab ühendada ühiskasutatavat ressurssi ja töötada kaugfailidega samamoodi, nagu töödatakse kõigi kohalike failidega. Kõigi failisüteemidega saab ühenduse lõpetada standartse umount käsuga.<br><br />
Siin on näide FTP failisüsteemi ühendamisest /mnt/ftp anonüümsena (ainult lugemiseks): <br />
mkdir /mnt/ftp<br />
lufis fs=ftpfs,host=ftp.kernel.org /mnt/ftp -s <br />
cd /mnt/ftp<br />
umount /mnt/ftp<br />
Siin on näide kuidas ühendada SSH failisüsteemi /mnt/ssh anonüümsena (ainult lugemiseks): <br />
mkdir /mnt/ssh<br />
passwd root<br />
sshfs login@ssh.server.org:/path/to/dir /mnt/ssh<br />
cd /mnt/ssh<br />
umount /mnt/ssh<br />
<br />
=Süsteemitarkvara=<br />
<br />
==Partitsiooni tabeli varundamine==<br />
<br />
Sfdisk on väike programm, mis salvestab partitsiooni tabeli tavalisse faili ning see võtab ainult mõned sekundid aega.<br><br />
<br />
Naiteks:<br />
sfdisk -d /dev/hda > hda.081231.2359.partTable <br />
Varukoopia peaks kopeerima teisele kõvakettale, eemaldatavale meediale (näiteks CD).<br><br />
<br />
Partitsioonitabeli taastamiseks tuleb sisestada käsk:<br />
cat hda.081231.2359.partTable | sfdisk /dev/hda <br />
See käsk on väga ohtlik, sest see kirjutab üle olemasoleva partitsooni tabeli!<br> <br />
Enne taastamise, peaks varundama olemasoleva versiooni, isegi kui see paistab olevat vigane. See võimaldab taastamise tagasi võtta.<br />
<br />
==Partitsiooni sisu varundamine==<br />
<br />
Partimage lubab salvestata olemasolevat partitsiooni faili. Kui miski läheb valesti, saab partitsiooni kettakujutise abil taastada. Vaja on partitsiooni, millel on vaba ruumi, kuhu salvestada koopiat.<br><br />
Alatest SysRescCd versioonist 0.2.14 on saadaval kaks partimage versiooni:<br><br />
<br />
- Vaikimisi versioonil puudub SSL ja sisselogimise tugi. Kliendi kasutamiseks kirjutage sisse “partimage“ ja serveri kasutamiseks „partimaged“. Seda versiooni peaks kasutama enamikul juhtudel ning siis, kui soovitakse ühenduda partimaged serveriga, millel puudub SSL tugi.<br><br />
<br />
- Turvalisel versioonil on olemas SSL sisselogimise tugi. Kliendi kasutamiseks sisestage „partimagessl" ja serveri kasutamiseks "partimagedssl". See versioon sobib kasutamiseks , kui ühendutakse partimaged serveriga, mis eeldab SSL krüpteeritud ühendust koos sisselogimisega. <br />
<br />
==Arhiveerijad==<br />
<br />
SystemRescueCd-ga on kaasas palju arhiveerimise programme. Saab kasutada zip/unzip-i ZIP formaadi jaoks ja rar/unrar-i RAR formaadi jaoks. Ka 7zip käsuga p7zip on toetatud.<br><br />
<br />
Dar on tar sarnane arhiveerija, kuid võimsam. Isegi kasutades andmete pakkimist, dar ei pea lugema läbi tervet varukoopiat, et ekstraktida ühte faili. Seeläbi, kui on vaja taastada ainult ühe faili suurest varukoopiast, on protsess palju kiirem kui kasutades tar-i. Dar loeb kõigepeat kataloogi, siis läheb see otse salvestatud faili asukohta, mida soovitakse taastada ja toimubki taastamine. Samuti on võimalik taastada ka kõiki faile arhiivis, sellisel juhul loeb dar kõike järjest.<br />
<br />
==Clam AntiVirus==<br />
<br />
Clam AntiVirus on tasuta viirusetõrje tarkvara, mis on olemas alates 0.2.3 SystemRescueCd versioonil.<br><br />
See pakub selliseid olulisi käske nagu:<br><br />
<br />
- '''freshclam:''' See käsk uuendab viiruse määratlusi. Selle jaoks peab olemas olema internetiühendus.<br><br />
- '''clamscan -r /path/to/dir:''' Skaneerib kõiki faile kataloogis ja otsib viiruseid.<br><br />
<br />
Enne skaneerimist, peaks uuendama viiruste määratlusi. Kuna see käivitatakse CD-ROMi pealt, võib tekkida kataloogi lugemisõigusega seotud probleeme. Seepärast peaks täpsustama määratluste uuendamise jaoks kirjutamise-lugemise kataloogi. '''Määratluste uuendamine ja skaneeringu käivitamine toimub nii:'''<br><br />
<br />
1. Kontrolli, kas on olemas internetiühendus<br><br />
2. Lae alla uusimad viiruse määratlused sisestades järgmised käsud: <br />
chown clamav:clamav /var/lib/clamav<br />
chown clamav:clamav /var/lib/clamav/*<br />
freshclam<br />
3. Ühenda skaneeritav partitsioon: <br />
mkdir -p /mnt/testpart<br />
mount /dev/hda1 /mnt/testpart<br />
4. Vii läbi failide skaneering: <br />
clamscan -r /mnt/testpart<br />
<br />
Kui interneti ühendust pole tõesti võimalik saada,võib skaneerida ka ilma viiruse määratluste uuendamist. Muidugi on see vähem turvaline, sest avastada saab ainult vanemaid viiruseid.<br />
<br />
==Graafilised partitsioneerimise tööriistad==<br />
<br />
Kui on vaja kasutada graafilisi tööriistu (nagu Gparted), peab minema graafilisse keskkonda. Kontrolli, et kasutad SystemRescueCd-1.0.0 või uuemat versiooni ja lihtsalt kirjuta konsooli wizard.<br><br />
Saab valida kahe graafilise keskkonna vahel: Xorg and Xvesa. Soovitatav on kõigepealt proovida Xorg. Kui Xorg ei käivitu, proovi käivitada uuesti ja vali Xvesa. Xvesa peaks toimima alati, kuid miinuseks on see, et Xvesa pole riistvara jaoks optimeeritud. Xvesa ei tööta 64bit tuumal (rescue64 ja altker64).<br><br />
GParted saab käivitada kasutades käsku: '''gparted''' või kasutades töölaual olevat menüüd.<br />
<br />
=NTFS partitsiooni ühendamine täieliku kirjutamise-lugemise toega=<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
NTFS (New Technology File System) Windowsi kasutatav failisüsteem. Isegi kui Windows toetab veel FAT süsteemi, on Windowsi süsteem tihti NTFS formaadis. Enamik Linux distributsioone pakuvad NTFS partitsioonidele kirjutamise-lugemise tuge. Kui soovitakse täielikku kirjutamise-lugemise tuge NTFS ketastele, peab kasutama Ntfs-3g (Ntfs kolmanda põlvkonna draiver) draiverit. <br />
<br />
==Ainult kirjutamise tugi==<br />
<br />
Kui soovitakse ainult lugemise tuge NTFS ketastel, peab lihtslt ühendama need järgmise käsuga (xxx peab asendama kettaseadme nimega): <br />
mount -t ntfs /dev/xxx /mnt/windows -o ro<br />
Ainult lugemisõiguse tugi on turvaline (andmeid ei saa muuda ega rikkuda) ja seda võib kasutada näiteks kui soovitakse varundada mõned failid või lugeda dokumenti.<br />
<br />
==Täielik kirjutamise-lugemise tugi==<br />
<br />
Kui on vaja täielikku NTFS kirjutamise-lugemise tuge, peab kasutama Ntfs-3g draiverit. Selle näiteks me oletame, et NTFS partitsiooni seadme nimi on /dev/sda1 ja ühenduskoht on /mnt/windows:<br />
ntfs-3g /dev/sda1 /mnt/windows<br />
Kui seadme nimi pole teada, peaks kuvama nimekirja partitsioonidest kasutades käsku:<br />
cat /proc/partitions <br />
Samuti võib kasutada Gparted.<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Kokkuvõtvalt võin öelda, et minu arvates on tegemist väga kasuliku distributsiooniga, sest kuigi tihti arvavad inimesed, et neil midagi arvutiga ei juhtu, tabab selline õnnetus tavaliselt väga ootamatult. Niiet väga hea, et on loodud võimalus parandada, mida parandada annab. Mulle tundub, et SystemRescueCd pole ka õnneks väga keeruline kasutada, niiet sellega peaks hakkama saama ka inimene, kes pole antud valdkonnas väga suurte kogemustega, kuid kindlasti on algteadmised ikkagi vajalikud. Hea, et SystemRescueCd-ga on kaasas ka erinevaid programme nagu viirusetõrje ja arhiveerijad. Ta toetab enamikku failisüsteeme ning sisaldab mitmeid kasulikke tööriistu. On on mugav, et seda saab buutida nii CD kui ka mälupulga pealt.<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
http://www.sysresccd.org/Main_Page<br><br />
http://en.wikipedia.org/wiki/SystemRescueCD<br><br />
http://distrowatch.com/table.php?distribution=systemrescue<br><br />
<br />
=Autor=<br />
<br />
Inger Romanenko A31</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SystemRescueCd&diff=45574SystemRescueCd2012-01-09T13:27:29Z<p>Iromanen: /* Võrgu seadistamine käsitsi */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus=<br />
<br />
Artiklist saab ülevaate SystemRescueCd funktsonaalsusest ja tutvuda näidetega selle kasutamiseks. Artikkel on mõeldud kasutajatele, kes pole varem selle süsteemiga kokku puutunud, kuid omavad põhilisi teadmisi Linuxi operatsioonisüsteemide kohta ning teavad Linuxi shelli peamisi käske. <br />
Töö tegemisel on kasutatud SystemRescueCd kodulehelt võetud materjale 15. oktoobri 2011. aasta seisuga. Värskeim versioon SystemRescueCd-st kannab hetkel (15.10.2011) versiooninumbrit "2.4.0".<br />
<br />
=Tutvustus=<br />
<br />
SystemRescueCd on Linuxi distributsioon, mida on võimalik üles buutida CD või USB pulga pealt. Selle abil on võimalik parandada/taastada süsteemi ja seal olevaid andmeid peale süsteemi kokkujooksmist (ülesütlemist). Samuti on selle eesmärk pakkuda lihtsat viisi administratiivsete ülesannete läbiviimiseks arvutis, nagu näiteks kõvaketta partitsioonide loomine ja muutmine. Süsteem on disainitud François Dupoux juhitud meeskonna poolt ning see põhineb Gentoo Linux distributsioonil. Windowsi kasutajate jaoks, kellel ei ole installeeritud Linuxit, pakub SystemRescueCd võimalust kasutada mini-Linuxit, sisaldades kõige olulisemaid süsteemi tööriistu. Süsteemi tuum toetab enimlevinud failisüsteeme (ext2/ext3, reiserfs, reiser4, xfs, jfs, vfat, ntfs, iso9660) ja võrgu omi (samba ja nfs).<br />
SystemRescueCD ei ole mõeldud püsiva operatsioonisüsteemina kasutamiseks.<br />
<br />
=Süsteemitööriistad=<br />
<br />
Tähtsamateks süsteemitööriistadeks on:<br />
<br />
<br />
- '''GNU Parted ja GParted:''' loob, liigutab, kopeerib partitsioone, muudab partitsioone, failisüsteeme jne<br><br />
- '''Partimage:''' populaarne vabatarkvaraline ketaste kloonimise tarkvara<br><br />
- '''Ddrescue:''' tööriist riistavaralise probeemiga partitsioonist või kõvakettast/CD-st/DVD-st, koopia tegemiseks<br><br />
- '''FSArchiver:''' paindlik arhiveerija, mida saab kasutada nii süsteemi kui andmete taastamise tarkvarana<br> <br />
- '''Faili süsteemise tööriistad:''' (Linux ja Windows failisüsteemide jaoks)<br><br />
- '''Ntfs3g:''' lubab kirjutamise/lugemise ligipääsu MS Windows NTFS partitsioonidele<br> <br />
- '''Sfdisk:''' salvestab / taastab partitsioonitabelit<br> <br />
- '''Test-disk:''' tööriist, millega kontrollida ning taastada partitsioone, toetab failisüsteeme reiserfs, ntfs, fat32, ext2/3 ja teisi<br> <br />
- '''Memtest+:''' arvuti mälu testimiseks (esimene asi, mida testida, kui puutud kokku ootamatute probleemidega)<br><br />
- '''Rsync:''' väga effektiivne ja usaldusväärne programm, mida saab kasutada kaug-varundamise jaoks<br><br />
- '''Võrgutööriistad (Samba, NFS, ping, nslookup, ...):''' et varundada andmeid üle võrgu<br><br />
<br />
<br />
Ülejäänud süsteemitööriistade kohta saab lugeda siit: http://www.sysresccd.org/System-tools<br />
<br />
=Allalaadimine ja plaadile kirjutamine=<br />
==Allalaadimine==<br />
<br />
SystemRescueCd on saadaval ISO failina, mida saab kõrvetada CD peale, mille tulemusena saadakse ülesbuuditav CD.<br><br />
SystemRescueCd on võimalik alla laadida siit: http://www.sysresccd.org/Download<br><br />
Teine võimalus on laadida süsteem alla kasutades wget allalaadimise tööriista. Enamasti on wget Linuxis vaikimisi installeeritud.<br><br />
Windowsi jaoks saab wget siit: http://users.ugent.be/~bpuype/wget/<br />
<br />
<br />
Wget abil allalaadimiseks on käsk: <br />
wget <iso_faili_aadress> <br />
<br />
Kui fail on alla laetud, peaks kontrollima faili [[md5sum]]-i. Selle toimingu abil on võimalik kindlaks teha, kas failiga on kõik korras ning kas seda on turvaline kasutada.<br><br />
Saadud tulemus peaks ühtima md5sum-iga, mis on kirjas siin: http://www.sysresccd.org/Download<br />
<br />
==ISO image faili kirjutamine CD-plaadile== <br />
<br />
ISO image faili saab kirjutada plaadile enamiku kirjutamistarkvaraga. Kasutades Windowsit sobib näiteks Nero. Kasutades Linuxit võib kasutada wodim (alternatiiv cdrecord-ile).<br><br />
<br />
Wodimiga kirjutamiseks on kõigepealt vaja sisestada käsk, et saada CD kirjutaja tunnus: <br />
wodim --devices <br />
<br />
Seejärel peab kirjutama järgmise käsu, et kirjutada kujutis plaadile: <br />
wodim dev=/dev/scXX -v systemrescuecd-x86-x.y.z.iso <br />
<br />
==Installeerimine USB pulgale==<br />
<br />
Juhendi SystemRescueCd installimiseks USB pulgale leiab siit: http://www.sysresccd.org/Sysresccd-manual-en_How_to_install_SystemRescueCd_on_an_USB-stick<br />
<br />
=SystemRescueCd ülesbuutimine=<br />
<br />
Arvutisse peab sisestama SystemRescueCd plaadi ja buutima süsteemi.<br> <br />
Tuleb vajutada F2/F3/F4/F5/F6 ja lugeda boot juhendit.<br> <br />
Bootimiseks vaikimisi valikutega tuleb vajutada Enter.<br><br />
<br />
Boot käsul on kaks osa: <br />
<buutimise-kujutis> <buutimise-valikud> <br />
Kasuta space nuppu valikute eraldamiseks.<br> <br />
Täpsem juhend CD-ROMi buutimiseks on leitav siit: http://www.sysresccd.org/Sysresccd-manual-en_Booting_the_CD-ROM<br />
<br />
==Põhilised kettakujutised==<br />
<br />
On olemas neli põhilist kettakujutist:<br />
<br />
- '''rescuecd''' 32bit süsteemi jaoks.<br> <br />
- '''rescue64''' 64bitsüsteemi jaoks.<br><br />
- '''altker32''' Alternatiivne 32bit süsteemi tuum. Kasuta seda, kui on proleem standartse kerneliga.<br> <br />
- '''altker64''' Alternatiivne 64bit süsteemi tuum. Kasuta seda probleemi korral rescue64-ga.<br><br />
<br />
== Põhilised buutimise valikud ==<br />
<br />
- '''docache:''' kopeerib failid täielikult mälusse. Seeläbi on võimalik SystemRescueCd plaat eemaldada ning kasutada teisi CD-sid. Programmid laevad kiiremini.<br><br />
- '''setkmap=cc:''' Klaviatuuri määramine: 'us' on USA, 'uk' on briti, 'de' on saksa jne.<br> <br />
- '''root=/dev/idxn:''' root=<device> option boodib olemas olevat Linuxi süsteemi. Näiteks kui sul on installeeritud Linux Gentoo partitsioonil /dev/sda6, kasuta valikut root=/dev/sda6.<br> <br />
- '''doxdetect või forcevesa:''' kasuta seda valikut, kui on probleeme graafilise keskkonna töölesaamisega.<br> <br />
- '''acpi-off/noapic/irqpool:''' kasuta neid valikuid kui sul on probleem kerneli buutumisel.<br><br />
<br />
=Võrgu konfigureerimine=<br />
<br />
<br />
== Konfigureerimise tööriistad ==<br />
<br />
Kui süsteemil on toetatud riistvara, peaks intraneti või wifi võrgu adapter (NIC) olema automaatselt tuvastatud ja draiver laetud. Liidesele peab olema seatud Ip aadress ja väikelüüs.<br><br />
SystemRescueCd-1.5.2 ja uuemate versioonidega on kaasas Network-Manager. See pakub väga kasutajasõbralikku graafilist liidest võrgu konfigureerimiseks. Eriti lihtsustab see traadita võrgu seadistamist. Traadita võrgud avastatakse automaatselt ning nendega ühendamine on lihtne. Network-Manager on saadaval väikse ikoonina tegumireal, kella kõrval.The Network-Manager on saadaval ainult graafilise kasutajaliidesega (käsurel peaks kasutama net-setup eth).<br><br />
Võrku saab konfigureerida ka teiste tööriistadega nagu standartne ifconfig. Sellisel juhul peab kõigepealt peatama Network-Manageri. Vastasel juhul tekib konflikt ning sätted kaovad.<br><br />
Peatamiseks kirjuta:<br />
/etc/init.d/NetworkManager stop<br />
Või buuti SystemRescueCd-d kasutades nonm bootimise valikut. Seda valikut toetab SystemRescueCd-1.5.5 ja uuemad versioonid.<br> <br />
Kui booditakse SystemRescueCd võrgust või kui kasutatakse bootimise valikuid nagu ethx või dodhcp, peatub Network-Manager teenus automaatselt. <br />
<br />
== Võrgu seadistamine käsitsi==<br />
<br />
Dünaamilise konfiguratsiooni kasutamiseks kasuta käsku:<br />
dhcpcd eth0<br />
Kasuta sellist käsku, et kuvada IP aadress, mille DHCP server väljastab liidesele: <br />
ifconfig -a<br />
Selleks, et määrata kindel staatiline IP aadress, sisesta midagi sellist: <br />
ifconfig eth0 192.168.10.17 <br />
Järgmiseks konfigureeritakse vaikimisi marsruuti. Näiteks liidese jaoks aadressiga 192.168.10.17, mis on ühendatud väikelüüsiga 192.168.10.2 sisesta:<br />
route add default gw 192.168.10.2<br />
SystemRescueCd pakub võrgu buutimise valikuid nagu ethx, dns, gateway, dodhcp, mis võimaldavad automaatselt konfigureerida võrku SystemRescueCd käivitamisel.<br />
<br />
== SSH Serveri käivitamine ==<br />
<br />
SSH (Secure Shell) on võrguprotokoll, mis lubab andmeid vahendada turvalist kanalit pidi kahe masina vahel. SSH on disainitud asendamaks Telneti ja muid sarnaseid ebaturvalisi vahendeid, mis saadavad andmeid puhta tekstina üle võrgu. Kui soovida käitada SSH serverit, peab muutma juurkasutaja parooli.<br> <br />
Ssh server käivitub automaatselt, kuid võib kasutada ka järgmist käsku: <br />
/etc/init.d/sshd restart<br />
Peatada saab käsuga:<br />
/etc/init.d/sshd stop<br />
Samuti saab kasutada SystemRescueCd SSH kliendina, et ühenduda SSH serveriga. Selleks kasuta käsku: <br />
ssh login@ssh.server.org<br />
Kaugfailide jaoks kasuta käsku: <br />
login@ssh.server.org:/path/filename. <br />
<br />
== Ligipääs jagatud kaustadele Windows masinal CIFS abil ==<br />
<br />
SystemRescueCd on kaasas smbfs/cifs kliendi pakett, mis võimaldab ühendada Windows masinaga, millel on jagatud kettaseade.<br> <br />
Uuemates kernelites, on smbfs toetus asendatud cifs-ga. Mount-cifs pakk lubab ligi pääseda Windows arvutile võrgu kaudu.<br> <br />
<br />
Siin on näide, et seletada kuidas pääseda ligi Windows jagatud kaustadele. Oletame, et on Windows masin 192.168.10.3 ja sellel on jagatud kataloog nimega mydata, millele pääseb ligi kasutaja robert. Peaks kasutama käske:<br />
mkdir /mnt/windows<br />
mount -t cifs //192.168.10.3/mydata /mnt/windows -o username=robert,MyPaSsWoRd=root -o lfs<br />
cd /mnt/windows<br />
Nüüd peaks olema võimalik näha faile asukohas /mnt/windows. Ei tohiks unustada kataloogi lahti ühendada, kui soovitud toimingud jagatud kataloogis on lõpule viidud:<br />
umount /mnt/windows<br />
On oluline mitte unustada valikut "lfs" (Large File Support), sest see võimaldab tegeleda failidega, mis on suuremad kui 2 GB. Suuri faile kasutatakse tihi varundamisel või kujutisfaili loomisel. Ilma selle valikuta, koopia ebaõnnestuks.<br />
<br />
== FTP/SSH ühiskasutatava ressursi ühendamine kohalike failisüsteemidena ==<br />
<br />
Kui soovitakse pääseda ligi failidele, mis asuvad FTP serveril, on selleks võimalik kasutada "Userland FileSystem-it". See lubab ühendada ühiskasutatavat ressurssi ja töötada kaugfailidega samamoodi, nagu töödatakse kõigi kohalike failidega. Kõigi failisüteemidega saab ühenduse lõpetada standartse umount käsuga.<br><br />
Siin on näide FTP failisüsteemi ühendamisest /mnt/ftp anonüümsena (ainult lugemiseks): <br />
mkdir /mnt/ftp<br />
lufis fs=ftpfs,host=ftp.kernel.org /mnt/ftp -s <br />
cd /mnt/ftp<br />
umount /mnt/ftp<br />
Siin on näide kuidas ühendada SSH failisüsteemi /mnt/ssh anonüümsena (ainult lugemiseks): <br />
mkdir /mnt/ssh<br />
passwd root<br />
sshfs login@ssh.server.org:/path/to/dir /mnt/ssh<br />
cd /mnt/ssh<br />
umount /mnt/ssh<br />
<br />
=Süsteemitarkvara=<br />
<br />
==Partitsiooni tabeli varundamine==<br />
<br />
Sfdisk on väike programm, mis salvestab partitsiooni tabeli tavalisse faili ning see võtab ainult mõned sekundid aega.<br><br />
<br />
Naiteks:<br />
sfdisk -d /dev/hda > hda.081231.2359.partTable <br />
Varukoopia peaks kopeerima teisele kõvakettale, eemaldatavale meediale (näiteks CD).<br><br />
<br />
Partitsioonitabeli taastamiseks tuleb sisestada käsk:<br />
cat hda.081231.2359.partTable | sfdisk /dev/hda <br />
See käsk on väga ohtlik, sest see kirjutab üle olemasoleva partitsooni tabeli!<br> <br />
Enne taastamise, peaks varundama olemasoleva versiooni, isegi kui see paistab olevat vigane. See võimaldab taastamise tagasi võtta.<br />
<br />
==Partitsiooni sisu varundamine==<br />
<br />
Partimage lubab salvestata olemasolevat partitsiooni faili. Kui miski läheb valesti, saab partitsiooni kettakujutise abil taastada. Vaja on partitsiooni, millel on vaba ruumi, kuhu salvestada koopiat.<br><br />
Alatest SysRescCd versioonist 0.2.14 on saadaval kaks partimage versiooni:<br><br />
<br />
- Vaikimisi versioonil puudub SSL ja sisselogimise tugi. Kliendi kasutamiseks kirjutage sisse “partimage“ ja serveri kasutamiseks „partimaged“. Seda versiooni peaks kasutama enamikul juhtudel ning siis, kui soovitakse ühenduda partimaged serveriga, millel puudub SSL tugi.<br><br />
<br />
- Turvalisel versioonil on olemas SSL sisselogimise tugi. Kliendi kasutamiseks sisestage „partimagessl" ja serveri kasutamiseks "partimagedssl". See versioon sobib kasutamiseks , kui ühendutakse partimaged serveriga, mis eeldab SSL krüpteeritud ühendust koos sisselogimisega. <br />
<br />
==Arhiveerijad==<br />
<br />
SystemRescueCd-ga on kaasas palju arhiveerimise programme. Saab kasutada zip/unzip-i ZIP formaadi jaoks ja rar/unrar-i RAR formaadi jaoks. Ka 7zip käsuga p7zip on toetatud.<br><br />
<br />
Dar on tar sarnane arhiveerija, kuid võimsam. Isegi kasutades andmete pakkimist, dar ei pea lugema läbi tervet varukoopiat, et ekstraktida ühte faili. Seeläbi, kui on vaja taastada ainult ühe faili suurest varukoopiast, on protsess palju kiirem kui kasutades tar-i. Dar loeb kõigepeat kataloogi, siis läheb see otse salvestatud faili asukohta, mida soovitakse taastada ja toimubki taastamine. Samuti on võimalik taastada ka kõiki faile arhiivis, sellisel juhul loeb dar kõike järjest.<br />
<br />
==Clam AntiVirus==<br />
<br />
Clam AntiVirus on tasuta viirusetõrje tarkvara, mis on olemas alates 0.2.3 SystemRescueCd versioonil.<br><br />
See pakub selliseid olulisi käske nagu:<br><br />
<br />
- '''freshclam:''' See käsk uuendab viiruse määratlusi. Selle jaoks peab olemas olema internetiühendus.<br><br />
- '''clamscan -r /path/to/dir:''' Skaneerib kõiki faile kataloogis ja otsib viiruseid.<br><br />
<br />
Enne skaneerimist, peaks uuendama viiruste määratlusi. Kuna see käivitatakse CD-ROMi pealt, võib tekkida kataloogi lugemisõigusega seotud probleeme. Seepärast peaks täpsustama määratluste uuendamise jaoks kirjutamise-lugemise kataloogi. '''Määratluste uuendamine ja skaneeringu käivitamine toimub nii:'''<br><br />
<br />
1. Kontrolli, kas on olemas internetiühendus<br><br />
2. Lae alla uusimad viiruse määratlused sisestades järgmised käsud: <br />
chown clamav:clamav /var/lib/clamav<br />
chown clamav:clamav /var/lib/clamav/*<br />
freshclam<br />
3. Ühenda skaneeritav partitsioon: <br />
mkdir -p /mnt/testpart<br />
mount /dev/hda1 /mnt/testpart<br />
4. Vii läbi failide skaneering: <br />
clamscan -r /mnt/testpart<br />
<br />
Kui interneti ühendust pole tõesti võimalik saada,võib skaneerida ka ilma viiruse määratluste uuendamist. Muidugi on see vähem turvaline, sest avastada saab ainult vanemaid viiruseid.<br />
<br />
==Graafilised partitsioneerimise tööriistad==<br />
<br />
Kui on vaja kasutada graafilisi tööriistu (nagu Gparted), peab minema graafilisse keskkonda. Kontrolli, et kasutad SystemRescueCd-1.0.0 või uuemat versiooni ja lihtsalt kirjuta konsooli wizard.<br><br />
Saab valida kahe graafilise keskkonna vahel: Xorg and Xvesa. Soovitatav on kõigepealt proovida Xorg. Kui Xorg ei käivitu, proovi käivitada uuesti ja vali Xvesa. Xvesa peaks toimima alati, kuid miinuseks on see, et Xvesa pole riistvara jaoks optimeeritud. Xvesa ei tööta 64bit tuumal (rescue64 ja altker64).<br><br />
GParted saab käivitada kasutades käsku: '''gparted''' või kasutades töölaual olevat menüüd.<br />
<br />
=NTFS partitsiooni ühendamine täieliku kirjutamise-lugemise toega=<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
NTFS (New Technology File System) Windowsi kasutatav failisüsteem. Isegi kui Windows toetab veel FAT süsteemi, on Windowsi süsteem tihti NTFS formaadis. Enamik Linux distributsioone pakuvad NTFS partitsioonidele kirjutamise-lugemise tuge. Kui soovitakse täielikku kirjutamise-lugemise tuge NTFS ketastele, peab kasutama Ntfs-3g (Ntfs kolmanda põlvkonna draiver) draiverit. <br />
<br />
==Ainult kirjutamise tugi==<br />
<br />
Kui soovitakse ainult lugemise tuge NTFS ketastel, peab lihtslt ühendama need järgmise käsuga (xxx peab asendama kettaseadme nimega): <br />
mount -t ntfs /dev/xxx /mnt/windows -o ro<br />
Ainult lugemisõiguse tugi on turvaline (andmeid ei saa muuda ega rikkuda) ja seda võib kasutada näiteks kui soovitakse varundada mõned failid või lugeda dokumenti.<br />
<br />
==Täielik kirjutamise-lugemise tugi==<br />
<br />
Kui on vaja täielikku NTFS kirjutamise-lugemise tuge, peab kasutama Ntfs-3g draiverit. Selle näiteks me oletame, et NTFS partitsiooni seadme nimi on /dev/sda1 ja ühenduskoht on /mnt/windows:<br />
ntfs-3g /dev/sda1 /mnt/windows<br />
Kui seadme nimi pole teada, peaks kuvama nimekirja partitsioonidest kasutades käsku:<br />
cat /proc/partitions <br />
Samuti võib kasutada Gparted.<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Kokkuvõtvalt võin öelda, et minu arvates on tegemist väga kasuliku distributsiooniga, sest kuigi tihti arvavad inimesed, et neil midagi arvutiga ei juhtu, tabab selline õnnetus tavaliselt väga ootamatult. Niiet väga hea, et on loodud võimalus parandada, mida parandada annab. Mulle tundub, et SystemRescueCd pole ka õnneks väga keeruline kasutada, niiet sellega peaks hakkama saama ka inimene, kes pole antud valdkonnas väga suurte kogemustega, kuid kindlasti on algteadmised ikkagi vajalikud. Hea, et SystemRescueCd-ga on kaasas ka erinevaid programme nagu viirusetõrje ja arhiveerijad. Ta toetab enamikku failisüsteeme ning sisaldab mitmeid kasulikke tööriistu. On on mugav, et seda saab buutida nii CD kui ka mälupulga pealt.<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
http://www.sysresccd.org/Main_Page<br><br />
http://en.wikipedia.org/wiki/SystemRescueCD<br><br />
http://distrowatch.com/table.php?distribution=systemrescue<br><br />
<br />
=Autor=<br />
<br />
Inger Romanenko A31</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SystemRescueCd&diff=45573SystemRescueCd2012-01-09T13:27:14Z<p>Iromanen: /* SystemRescueCd ülesbuutimine */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus=<br />
<br />
Artiklist saab ülevaate SystemRescueCd funktsonaalsusest ja tutvuda näidetega selle kasutamiseks. Artikkel on mõeldud kasutajatele, kes pole varem selle süsteemiga kokku puutunud, kuid omavad põhilisi teadmisi Linuxi operatsioonisüsteemide kohta ning teavad Linuxi shelli peamisi käske. <br />
Töö tegemisel on kasutatud SystemRescueCd kodulehelt võetud materjale 15. oktoobri 2011. aasta seisuga. Värskeim versioon SystemRescueCd-st kannab hetkel (15.10.2011) versiooninumbrit "2.4.0".<br />
<br />
=Tutvustus=<br />
<br />
SystemRescueCd on Linuxi distributsioon, mida on võimalik üles buutida CD või USB pulga pealt. Selle abil on võimalik parandada/taastada süsteemi ja seal olevaid andmeid peale süsteemi kokkujooksmist (ülesütlemist). Samuti on selle eesmärk pakkuda lihtsat viisi administratiivsete ülesannete läbiviimiseks arvutis, nagu näiteks kõvaketta partitsioonide loomine ja muutmine. Süsteem on disainitud François Dupoux juhitud meeskonna poolt ning see põhineb Gentoo Linux distributsioonil. Windowsi kasutajate jaoks, kellel ei ole installeeritud Linuxit, pakub SystemRescueCd võimalust kasutada mini-Linuxit, sisaldades kõige olulisemaid süsteemi tööriistu. Süsteemi tuum toetab enimlevinud failisüsteeme (ext2/ext3, reiserfs, reiser4, xfs, jfs, vfat, ntfs, iso9660) ja võrgu omi (samba ja nfs).<br />
SystemRescueCD ei ole mõeldud püsiva operatsioonisüsteemina kasutamiseks.<br />
<br />
=Süsteemitööriistad=<br />
<br />
Tähtsamateks süsteemitööriistadeks on:<br />
<br />
<br />
- '''GNU Parted ja GParted:''' loob, liigutab, kopeerib partitsioone, muudab partitsioone, failisüsteeme jne<br><br />
- '''Partimage:''' populaarne vabatarkvaraline ketaste kloonimise tarkvara<br><br />
- '''Ddrescue:''' tööriist riistavaralise probeemiga partitsioonist või kõvakettast/CD-st/DVD-st, koopia tegemiseks<br><br />
- '''FSArchiver:''' paindlik arhiveerija, mida saab kasutada nii süsteemi kui andmete taastamise tarkvarana<br> <br />
- '''Faili süsteemise tööriistad:''' (Linux ja Windows failisüsteemide jaoks)<br><br />
- '''Ntfs3g:''' lubab kirjutamise/lugemise ligipääsu MS Windows NTFS partitsioonidele<br> <br />
- '''Sfdisk:''' salvestab / taastab partitsioonitabelit<br> <br />
- '''Test-disk:''' tööriist, millega kontrollida ning taastada partitsioone, toetab failisüsteeme reiserfs, ntfs, fat32, ext2/3 ja teisi<br> <br />
- '''Memtest+:''' arvuti mälu testimiseks (esimene asi, mida testida, kui puutud kokku ootamatute probleemidega)<br><br />
- '''Rsync:''' väga effektiivne ja usaldusväärne programm, mida saab kasutada kaug-varundamise jaoks<br><br />
- '''Võrgutööriistad (Samba, NFS, ping, nslookup, ...):''' et varundada andmeid üle võrgu<br><br />
<br />
<br />
Ülejäänud süsteemitööriistade kohta saab lugeda siit: http://www.sysresccd.org/System-tools<br />
<br />
=Allalaadimine ja plaadile kirjutamine=<br />
==Allalaadimine==<br />
<br />
SystemRescueCd on saadaval ISO failina, mida saab kõrvetada CD peale, mille tulemusena saadakse ülesbuuditav CD.<br><br />
SystemRescueCd on võimalik alla laadida siit: http://www.sysresccd.org/Download<br><br />
Teine võimalus on laadida süsteem alla kasutades wget allalaadimise tööriista. Enamasti on wget Linuxis vaikimisi installeeritud.<br><br />
Windowsi jaoks saab wget siit: http://users.ugent.be/~bpuype/wget/<br />
<br />
<br />
Wget abil allalaadimiseks on käsk: <br />
wget <iso_faili_aadress> <br />
<br />
Kui fail on alla laetud, peaks kontrollima faili [[md5sum]]-i. Selle toimingu abil on võimalik kindlaks teha, kas failiga on kõik korras ning kas seda on turvaline kasutada.<br><br />
Saadud tulemus peaks ühtima md5sum-iga, mis on kirjas siin: http://www.sysresccd.org/Download<br />
<br />
==ISO image faili kirjutamine CD-plaadile== <br />
<br />
ISO image faili saab kirjutada plaadile enamiku kirjutamistarkvaraga. Kasutades Windowsit sobib näiteks Nero. Kasutades Linuxit võib kasutada wodim (alternatiiv cdrecord-ile).<br><br />
<br />
Wodimiga kirjutamiseks on kõigepealt vaja sisestada käsk, et saada CD kirjutaja tunnus: <br />
wodim --devices <br />
<br />
Seejärel peab kirjutama järgmise käsu, et kirjutada kujutis plaadile: <br />
wodim dev=/dev/scXX -v systemrescuecd-x86-x.y.z.iso <br />
<br />
==Installeerimine USB pulgale==<br />
<br />
Juhendi SystemRescueCd installimiseks USB pulgale leiab siit: http://www.sysresccd.org/Sysresccd-manual-en_How_to_install_SystemRescueCd_on_an_USB-stick<br />
<br />
=SystemRescueCd ülesbuutimine=<br />
<br />
Arvutisse peab sisestama SystemRescueCd plaadi ja buutima süsteemi.<br> <br />
Tuleb vajutada F2/F3/F4/F5/F6 ja lugeda boot juhendit.<br> <br />
Bootimiseks vaikimisi valikutega tuleb vajutada Enter.<br><br />
<br />
Boot käsul on kaks osa: <br />
<buutimise-kujutis> <buutimise-valikud> <br />
Kasuta space nuppu valikute eraldamiseks.<br> <br />
Täpsem juhend CD-ROMi buutimiseks on leitav siit: http://www.sysresccd.org/Sysresccd-manual-en_Booting_the_CD-ROM<br />
<br />
==Põhilised kettakujutised==<br />
<br />
On olemas neli põhilist kettakujutist:<br />
<br />
- '''rescuecd''' 32bit süsteemi jaoks.<br> <br />
- '''rescue64''' 64bitsüsteemi jaoks.<br><br />
- '''altker32''' Alternatiivne 32bit süsteemi tuum. Kasuta seda, kui on proleem standartse kerneliga.<br> <br />
- '''altker64''' Alternatiivne 64bit süsteemi tuum. Kasuta seda probleemi korral rescue64-ga.<br><br />
<br />
== Põhilised buutimise valikud ==<br />
<br />
- '''docache:''' kopeerib failid täielikult mälusse. Seeläbi on võimalik SystemRescueCd plaat eemaldada ning kasutada teisi CD-sid. Programmid laevad kiiremini.<br><br />
- '''setkmap=cc:''' Klaviatuuri määramine: 'us' on USA, 'uk' on briti, 'de' on saksa jne.<br> <br />
- '''root=/dev/idxn:''' root=<device> option boodib olemas olevat Linuxi süsteemi. Näiteks kui sul on installeeritud Linux Gentoo partitsioonil /dev/sda6, kasuta valikut root=/dev/sda6.<br> <br />
- '''doxdetect või forcevesa:''' kasuta seda valikut, kui on probleeme graafilise keskkonna töölesaamisega.<br> <br />
- '''acpi-off/noapic/irqpool:''' kasuta neid valikuid kui sul on probleem kerneli buutumisel.<br><br />
<br />
=Võrgu konfigureerimine=<br />
<br />
<br />
== Konfigureerimise tööriistad ==<br />
<br />
Kui süsteemil on toetatud riistvara, peaks intraneti või wifi võrgu adapter (NIC) olema automaatselt tuvastatud ja draiver laetud. Liidesele peab olema seatud Ip aadress ja väikelüüs.<br><br />
SystemRescueCd-1.5.2 ja uuemate versioonidega on kaasas Network-Manager. See pakub väga kasutajasõbralikku graafilist liidest võrgu konfigureerimiseks. Eriti lihtsustab see traadita võrgu seadistamist. Traadita võrgud avastatakse automaatselt ning nendega ühendamine on lihtne. Network-Manager on saadaval väikse ikoonina tegumireal, kella kõrval.The Network-Manager on saadaval ainult graafilise kasutajaliidesega (käsurel peaks kasutama net-setup eth).<br><br />
Võrku saab konfigureerida ka teiste tööriistadega nagu standartne ifconfig. Sellisel juhul peab kõigepealt peatama Network-Manageri. Vastasel juhul tekib konflikt ning sätted kaovad.<br><br />
Peatamiseks kirjuta:<br />
/etc/init.d/NetworkManager stop<br />
Või buuti SystemRescueCd-d kasutades nonm bootimise valikut. Seda valikut toetab SystemRescueCd-1.5.5 ja uuemad versioonid.<br> <br />
Kui booditakse SystemRescueCd võrgust või kui kasutatakse bootimise valikuid nagu ethx või dodhcp, peatub Network-Manager teenus automaatselt. <br />
<br />
== Võrgu seadistamine käsitsi==<br />
<br />
Dünaamilise konfiguratsiooni kasutamiseks kasuta käsku:<br />
dhcpcd eth0. <br />
Kasuta sellist käsku, et kuvada IP aadress, mille DHCP server väljastab liidesele: <br />
ifconfig -a, <br />
Selleks, et määrata kindel staatiline IP aadress, sisesta midagi sellist: <br />
ifconfig eth0 192.168.10.17 <br />
Järgmiseks konfigureeritakse vaikimisi marsruuti. Näiteks liidese jaoks aadressiga 192.168.10.17, mis on ühendatud väikelüüsiga 192.168.10.2 sisesta:<br />
route add default gw 192.168.10.2. <br />
SystemRescueCd pakub võrgu buutimise valikuid nagu ethx, dns, gateway, dodhcp, mis võimaldavad automaatselt konfigureerida võrku SystemRescueCd käivitamisel. <br />
<br />
== SSH Serveri käivitamine ==<br />
<br />
SSH (Secure Shell) on võrguprotokoll, mis lubab andmeid vahendada turvalist kanalit pidi kahe masina vahel. SSH on disainitud asendamaks Telneti ja muid sarnaseid ebaturvalisi vahendeid, mis saadavad andmeid puhta tekstina üle võrgu. Kui soovida käitada SSH serverit, peab muutma juurkasutaja parooli.<br> <br />
Ssh server käivitub automaatselt, kuid võib kasutada ka järgmist käsku: <br />
/etc/init.d/sshd restart<br />
Peatada saab käsuga:<br />
/etc/init.d/sshd stop<br />
Samuti saab kasutada SystemRescueCd SSH kliendina, et ühenduda SSH serveriga. Selleks kasuta käsku: <br />
ssh login@ssh.server.org<br />
Kaugfailide jaoks kasuta käsku: <br />
login@ssh.server.org:/path/filename. <br />
<br />
== Ligipääs jagatud kaustadele Windows masinal CIFS abil ==<br />
<br />
SystemRescueCd on kaasas smbfs/cifs kliendi pakett, mis võimaldab ühendada Windows masinaga, millel on jagatud kettaseade.<br> <br />
Uuemates kernelites, on smbfs toetus asendatud cifs-ga. Mount-cifs pakk lubab ligi pääseda Windows arvutile võrgu kaudu.<br> <br />
<br />
Siin on näide, et seletada kuidas pääseda ligi Windows jagatud kaustadele. Oletame, et on Windows masin 192.168.10.3 ja sellel on jagatud kataloog nimega mydata, millele pääseb ligi kasutaja robert. Peaks kasutama käske:<br />
mkdir /mnt/windows<br />
mount -t cifs //192.168.10.3/mydata /mnt/windows -o username=robert,MyPaSsWoRd=root -o lfs<br />
cd /mnt/windows<br />
Nüüd peaks olema võimalik näha faile asukohas /mnt/windows. Ei tohiks unustada kataloogi lahti ühendada, kui soovitud toimingud jagatud kataloogis on lõpule viidud:<br />
umount /mnt/windows<br />
On oluline mitte unustada valikut "lfs" (Large File Support), sest see võimaldab tegeleda failidega, mis on suuremad kui 2 GB. Suuri faile kasutatakse tihi varundamisel või kujutisfaili loomisel. Ilma selle valikuta, koopia ebaõnnestuks.<br />
<br />
== FTP/SSH ühiskasutatava ressursi ühendamine kohalike failisüsteemidena ==<br />
<br />
Kui soovitakse pääseda ligi failidele, mis asuvad FTP serveril, on selleks võimalik kasutada "Userland FileSystem-it". See lubab ühendada ühiskasutatavat ressurssi ja töötada kaugfailidega samamoodi, nagu töödatakse kõigi kohalike failidega. Kõigi failisüteemidega saab ühenduse lõpetada standartse umount käsuga.<br><br />
Siin on näide FTP failisüsteemi ühendamisest /mnt/ftp anonüümsena (ainult lugemiseks): <br />
mkdir /mnt/ftp<br />
lufis fs=ftpfs,host=ftp.kernel.org /mnt/ftp -s <br />
cd /mnt/ftp<br />
umount /mnt/ftp<br />
Siin on näide kuidas ühendada SSH failisüsteemi /mnt/ssh anonüümsena (ainult lugemiseks): <br />
mkdir /mnt/ssh<br />
passwd root<br />
sshfs login@ssh.server.org:/path/to/dir /mnt/ssh<br />
cd /mnt/ssh<br />
umount /mnt/ssh<br />
<br />
=Süsteemitarkvara=<br />
<br />
==Partitsiooni tabeli varundamine==<br />
<br />
Sfdisk on väike programm, mis salvestab partitsiooni tabeli tavalisse faili ning see võtab ainult mõned sekundid aega.<br><br />
<br />
Naiteks:<br />
sfdisk -d /dev/hda > hda.081231.2359.partTable <br />
Varukoopia peaks kopeerima teisele kõvakettale, eemaldatavale meediale (näiteks CD).<br><br />
<br />
Partitsioonitabeli taastamiseks tuleb sisestada käsk:<br />
cat hda.081231.2359.partTable | sfdisk /dev/hda <br />
See käsk on väga ohtlik, sest see kirjutab üle olemasoleva partitsooni tabeli!<br> <br />
Enne taastamise, peaks varundama olemasoleva versiooni, isegi kui see paistab olevat vigane. See võimaldab taastamise tagasi võtta.<br />
<br />
==Partitsiooni sisu varundamine==<br />
<br />
Partimage lubab salvestata olemasolevat partitsiooni faili. Kui miski läheb valesti, saab partitsiooni kettakujutise abil taastada. Vaja on partitsiooni, millel on vaba ruumi, kuhu salvestada koopiat.<br><br />
Alatest SysRescCd versioonist 0.2.14 on saadaval kaks partimage versiooni:<br><br />
<br />
- Vaikimisi versioonil puudub SSL ja sisselogimise tugi. Kliendi kasutamiseks kirjutage sisse “partimage“ ja serveri kasutamiseks „partimaged“. Seda versiooni peaks kasutama enamikul juhtudel ning siis, kui soovitakse ühenduda partimaged serveriga, millel puudub SSL tugi.<br><br />
<br />
- Turvalisel versioonil on olemas SSL sisselogimise tugi. Kliendi kasutamiseks sisestage „partimagessl" ja serveri kasutamiseks "partimagedssl". See versioon sobib kasutamiseks , kui ühendutakse partimaged serveriga, mis eeldab SSL krüpteeritud ühendust koos sisselogimisega. <br />
<br />
==Arhiveerijad==<br />
<br />
SystemRescueCd-ga on kaasas palju arhiveerimise programme. Saab kasutada zip/unzip-i ZIP formaadi jaoks ja rar/unrar-i RAR formaadi jaoks. Ka 7zip käsuga p7zip on toetatud.<br><br />
<br />
Dar on tar sarnane arhiveerija, kuid võimsam. Isegi kasutades andmete pakkimist, dar ei pea lugema läbi tervet varukoopiat, et ekstraktida ühte faili. Seeläbi, kui on vaja taastada ainult ühe faili suurest varukoopiast, on protsess palju kiirem kui kasutades tar-i. Dar loeb kõigepeat kataloogi, siis läheb see otse salvestatud faili asukohta, mida soovitakse taastada ja toimubki taastamine. Samuti on võimalik taastada ka kõiki faile arhiivis, sellisel juhul loeb dar kõike järjest.<br />
<br />
==Clam AntiVirus==<br />
<br />
Clam AntiVirus on tasuta viirusetõrje tarkvara, mis on olemas alates 0.2.3 SystemRescueCd versioonil.<br><br />
See pakub selliseid olulisi käske nagu:<br><br />
<br />
- '''freshclam:''' See käsk uuendab viiruse määratlusi. Selle jaoks peab olemas olema internetiühendus.<br><br />
- '''clamscan -r /path/to/dir:''' Skaneerib kõiki faile kataloogis ja otsib viiruseid.<br><br />
<br />
Enne skaneerimist, peaks uuendama viiruste määratlusi. Kuna see käivitatakse CD-ROMi pealt, võib tekkida kataloogi lugemisõigusega seotud probleeme. Seepärast peaks täpsustama määratluste uuendamise jaoks kirjutamise-lugemise kataloogi. '''Määratluste uuendamine ja skaneeringu käivitamine toimub nii:'''<br><br />
<br />
1. Kontrolli, kas on olemas internetiühendus<br><br />
2. Lae alla uusimad viiruse määratlused sisestades järgmised käsud: <br />
chown clamav:clamav /var/lib/clamav<br />
chown clamav:clamav /var/lib/clamav/*<br />
freshclam<br />
3. Ühenda skaneeritav partitsioon: <br />
mkdir -p /mnt/testpart<br />
mount /dev/hda1 /mnt/testpart<br />
4. Vii läbi failide skaneering: <br />
clamscan -r /mnt/testpart<br />
<br />
Kui interneti ühendust pole tõesti võimalik saada,võib skaneerida ka ilma viiruse määratluste uuendamist. Muidugi on see vähem turvaline, sest avastada saab ainult vanemaid viiruseid.<br />
<br />
==Graafilised partitsioneerimise tööriistad==<br />
<br />
Kui on vaja kasutada graafilisi tööriistu (nagu Gparted), peab minema graafilisse keskkonda. Kontrolli, et kasutad SystemRescueCd-1.0.0 või uuemat versiooni ja lihtsalt kirjuta konsooli wizard.<br><br />
Saab valida kahe graafilise keskkonna vahel: Xorg and Xvesa. Soovitatav on kõigepealt proovida Xorg. Kui Xorg ei käivitu, proovi käivitada uuesti ja vali Xvesa. Xvesa peaks toimima alati, kuid miinuseks on see, et Xvesa pole riistvara jaoks optimeeritud. Xvesa ei tööta 64bit tuumal (rescue64 ja altker64).<br><br />
GParted saab käivitada kasutades käsku: '''gparted''' või kasutades töölaual olevat menüüd.<br />
<br />
=NTFS partitsiooni ühendamine täieliku kirjutamise-lugemise toega=<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
NTFS (New Technology File System) Windowsi kasutatav failisüsteem. Isegi kui Windows toetab veel FAT süsteemi, on Windowsi süsteem tihti NTFS formaadis. Enamik Linux distributsioone pakuvad NTFS partitsioonidele kirjutamise-lugemise tuge. Kui soovitakse täielikku kirjutamise-lugemise tuge NTFS ketastele, peab kasutama Ntfs-3g (Ntfs kolmanda põlvkonna draiver) draiverit. <br />
<br />
==Ainult kirjutamise tugi==<br />
<br />
Kui soovitakse ainult lugemise tuge NTFS ketastel, peab lihtslt ühendama need järgmise käsuga (xxx peab asendama kettaseadme nimega): <br />
mount -t ntfs /dev/xxx /mnt/windows -o ro<br />
Ainult lugemisõiguse tugi on turvaline (andmeid ei saa muuda ega rikkuda) ja seda võib kasutada näiteks kui soovitakse varundada mõned failid või lugeda dokumenti.<br />
<br />
==Täielik kirjutamise-lugemise tugi==<br />
<br />
Kui on vaja täielikku NTFS kirjutamise-lugemise tuge, peab kasutama Ntfs-3g draiverit. Selle näiteks me oletame, et NTFS partitsiooni seadme nimi on /dev/sda1 ja ühenduskoht on /mnt/windows:<br />
ntfs-3g /dev/sda1 /mnt/windows<br />
Kui seadme nimi pole teada, peaks kuvama nimekirja partitsioonidest kasutades käsku:<br />
cat /proc/partitions <br />
Samuti võib kasutada Gparted.<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Kokkuvõtvalt võin öelda, et minu arvates on tegemist väga kasuliku distributsiooniga, sest kuigi tihti arvavad inimesed, et neil midagi arvutiga ei juhtu, tabab selline õnnetus tavaliselt väga ootamatult. Niiet väga hea, et on loodud võimalus parandada, mida parandada annab. Mulle tundub, et SystemRescueCd pole ka õnneks väga keeruline kasutada, niiet sellega peaks hakkama saama ka inimene, kes pole antud valdkonnas väga suurte kogemustega, kuid kindlasti on algteadmised ikkagi vajalikud. Hea, et SystemRescueCd-ga on kaasas ka erinevaid programme nagu viirusetõrje ja arhiveerijad. Ta toetab enamikku failisüsteeme ning sisaldab mitmeid kasulikke tööriistu. On on mugav, et seda saab buutida nii CD kui ka mälupulga pealt.<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
http://www.sysresccd.org/Main_Page<br><br />
http://en.wikipedia.org/wiki/SystemRescueCD<br><br />
http://distrowatch.com/table.php?distribution=systemrescue<br><br />
<br />
=Autor=<br />
<br />
Inger Romanenko A31</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SystemRescueCd&diff=45488SystemRescueCd2012-01-08T20:00:35Z<p>Iromanen: </p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus=<br />
<br />
Artiklist saab ülevaate SystemRescueCd funktsonaalsusest ja tutvuda näidetega selle kasutamiseks. Artikkel on mõeldud kasutajatele, kes pole varem selle süsteemiga kokku puutunud, kuid omavad põhilisi teadmisi Linuxi operatsioonisüsteemide kohta ning teavad Linuxi shelli peamisi käske. <br />
Töö tegemisel on kasutatud SystemRescueCd kodulehelt võetud materjale 15. oktoobri 2011. aasta seisuga. Värskeim versioon SystemRescueCd-st kannab hetkel (15.10.2011) versiooninumbrit "2.4.0".<br />
<br />
=Tutvustus=<br />
<br />
SystemRescueCd on Linuxi distributsioon, mida on võimalik üles buutida CD või USB pulga pealt. Selle abil on võimalik parandada/taastada süsteemi ja seal olevaid andmeid peale süsteemi kokkujooksmist (ülesütlemist). Samuti on selle eesmärk pakkuda lihtsat viisi administratiivsete ülesannete läbiviimiseks arvutis, nagu näiteks kõvaketta partitsioonide loomine ja muutmine. Süsteem on disainitud François Dupoux juhitud meeskonna poolt ning see põhineb Gentoo Linux distributsioonil. Windowsi kasutajate jaoks, kellel ei ole installeeritud Linuxit, pakub SystemRescueCd võimalust kasutada mini-Linuxit, sisaldades kõige olulisemaid süsteemi tööriistu. Süsteemi tuum toetab enimlevinud failisüsteeme (ext2/ext3, reiserfs, reiser4, xfs, jfs, vfat, ntfs, iso9660) ja võrgu omi (samba ja nfs).<br />
SystemRescueCD ei ole mõeldud püsiva operatsioonisüsteemina kasutamiseks.<br />
<br />
=Süsteemitööriistad=<br />
<br />
Tähtsamateks süsteemitööriistadeks on:<br />
<br />
<br />
- '''GNU Parted ja GParted:''' loob, liigutab, kopeerib partitsioone, muudab partitsioone, failisüsteeme jne<br><br />
- '''Partimage:''' populaarne vabatarkvaraline ketaste kloonimise tarkvara<br><br />
- '''Ddrescue:''' tööriist riistavaralise probeemiga partitsioonist või kõvakettast/CD-st/DVD-st, koopia tegemiseks<br><br />
- '''FSArchiver:''' paindlik arhiveerija, mida saab kasutada nii süsteemi kui andmete taastamise tarkvarana<br> <br />
- '''Faili süsteemise tööriistad:''' (Linux ja Windows failisüsteemide jaoks)<br><br />
- '''Ntfs3g:''' lubab kirjutamise/lugemise ligipääsu MS Windows NTFS partitsioonidele<br> <br />
- '''Sfdisk:''' salvestab / taastab partitsioonitabelit<br> <br />
- '''Test-disk:''' tööriist, millega kontrollida ning taastada partitsioone, toetab failisüsteeme reiserfs, ntfs, fat32, ext2/3 ja teisi<br> <br />
- '''Memtest+:''' arvuti mälu testimiseks (esimene asi, mida testida, kui puutud kokku ootamatute probleemidega)<br><br />
- '''Rsync:''' väga effektiivne ja usaldusväärne programm, mida saab kasutada kaug-varundamise jaoks<br><br />
- '''Võrgutööriistad (Samba, NFS, ping, nslookup, ...):''' et varundada andmeid üle võrgu<br><br />
<br />
<br />
Ülejäänud süsteemitööriistade kohta saab lugeda siit: http://www.sysresccd.org/System-tools<br />
<br />
=Allalaadimine ja plaadile kirjutamine=<br />
==Allalaadimine==<br />
<br />
SystemRescueCd on saadaval ISO failina, mida saab kõrvetada CD peale, mille tulemusena saadakse ülesbuuditav CD.<br><br />
SystemRescueCd on võimalik alla laadida siit: http://www.sysresccd.org/Download<br><br />
Teine võimalus on laadida süsteem alla kasutades wget allalaadimise tööriista. Enamasti on wget Linuxis vaikimisi installeeritud.<br><br />
Windowsi jaoks saab wget siit: http://users.ugent.be/~bpuype/wget/<br />
<br />
<br />
Wget abil allalaadimiseks on käsk: <br />
wget <iso_faili_aadress> <br />
<br />
Kui fail on alla laetud, peaks kontrollima faili [[md5sum]]-i. Selle toimingu abil on võimalik kindlaks teha, kas failiga on kõik korras ning kas seda on turvaline kasutada.<br><br />
Saadud tulemus peaks ühtima md5sum-iga, mis on kirjas siin: http://www.sysresccd.org/Download<br />
<br />
==ISO image faili kirjutamine CD-plaadile== <br />
<br />
ISO image faili saab kirjutada plaadile enamiku kirjutamistarkvaraga. Kasutades Windowsit sobib näiteks Nero. Kasutades Linuxit võib kasutada wodim (alternatiiv cdrecord-ile).<br><br />
<br />
Wodimiga kirjutamiseks on kõigepealt vaja sisestada käsk, et saada CD kirjutaja tunnus: <br />
wodim --devices <br />
<br />
Seejärel peab kirjutama järgmise käsu, et kirjutada kujutis plaadile: <br />
wodim dev=/dev/scXX -v systemrescuecd-x86-x.y.z.iso <br />
<br />
==Installeerimine USB pulgale==<br />
<br />
Juhendi SystemRescueCd installimiseks USB pulgale leiab siit: http://www.sysresccd.org/Sysresccd-manual-en_How_to_install_SystemRescueCd_on_an_USB-stick<br />
<br />
=SystemRescueCd ülesbuutimine=<br />
<br />
Arvutisse peab sisestama SystemRescueCd plaadi ja buutima süsteemi.<br> <br />
Tuleb vajutada F2/F3/F4/F5/F6 ja lugeda boot juhendit.<br> <br />
Bootimiseks vaikimisi valikutega tuleb vajutada Enter.<br><br />
<br />
Boot käsul on kaks osa: <br />
<buutimise-kujutis> <buutimise-valikud>. <br />
Kasuta space nuppu valikute eraldamiseks.<br> <br />
Täpsem juhend CD-ROMi buutimiseks on leitav siit: http://www.sysresccd.org/Sysresccd-manual-en_Booting_the_CD-ROM<br />
<br />
==Põhilised kettakujutised==<br />
<br />
On olemas neli põhilist kettakujutist:<br />
<br />
- '''rescuecd''' 32bit süsteemi jaoks.<br> <br />
- '''rescue64''' 64bitsüsteemi jaoks.<br><br />
- '''altker32''' Alternatiivne 32bit süsteemi tuum. Kasuta seda, kui on proleem standartse kerneliga.<br> <br />
- '''altker64''' Alternatiivne 64bit süsteemi tuum. Kasuta seda probleemi korral rescue64-ga.<br><br />
<br />
== Põhilised buutimise valikud ==<br />
<br />
- '''docache:''' kopeerib failid täielikult mälusse. Seeläbi on võimalik SystemRescueCd plaat eemaldada ning kasutada teisi CD-sid. Programmid laevad kiiremini.<br><br />
- '''setkmap=cc:''' Klaviatuuri määramine: 'us' on USA, 'uk' on briti, 'de' on saksa jne.<br> <br />
- '''root=/dev/idxn:''' root=<device> option boodib olemas olevat Linuxi süsteemi. Näiteks kui sul on installeeritud Linux Gentoo partitsioonil /dev/sda6, kasuta valikut root=/dev/sda6.<br> <br />
- '''doxdetect või forcevesa:''' kasuta seda valikut, kui on probleeme graafilise keskkonna töölesaamisega.<br> <br />
- '''acpi-off/noapic/irqpool:''' kasuta neid valikuid kui sul on probleem kerneli buutumisel.<br><br />
<br />
=Võrgu konfigureerimine=<br />
<br />
<br />
== Konfigureerimise tööriistad ==<br />
<br />
Kui süsteemil on toetatud riistvara, peaks intraneti või wifi võrgu adapter (NIC) olema automaatselt tuvastatud ja draiver laetud. Liidesele peab olema seatud Ip aadress ja väikelüüs.<br><br />
SystemRescueCd-1.5.2 ja uuemate versioonidega on kaasas Network-Manager. See pakub väga kasutajasõbralikku graafilist liidest võrgu konfigureerimiseks. Eriti lihtsustab see traadita võrgu seadistamist. Traadita võrgud avastatakse automaatselt ning nendega ühendamine on lihtne. Network-Manager on saadaval väikse ikoonina tegumireal, kella kõrval.The Network-Manager on saadaval ainult graafilise kasutajaliidesega (käsurel peaks kasutama net-setup eth).<br><br />
Võrku saab konfigureerida ka teiste tööriistadega nagu standartne ifconfig. Sellisel juhul peab kõigepealt peatama Network-Manageri. Vastasel juhul tekib konflikt ning sätted kaovad.<br><br />
Peatamiseks kirjuta:<br />
/etc/init.d/NetworkManager stop<br />
Või buuti SystemRescueCd-d kasutades nonm bootimise valikut. Seda valikut toetab SystemRescueCd-1.5.5 ja uuemad versioonid.<br> <br />
Kui booditakse SystemRescueCd võrgust või kui kasutatakse bootimise valikuid nagu ethx või dodhcp, peatub Network-Manager teenus automaatselt. <br />
<br />
== Võrgu seadistamine käsitsi==<br />
<br />
Dünaamilise konfiguratsiooni kasutamiseks kasuta käsku:<br />
dhcpcd eth0. <br />
Kasuta sellist käsku, et kuvada IP aadress, mille DHCP server väljastab liidesele: <br />
ifconfig -a, <br />
Selleks, et määrata kindel staatiline IP aadress, sisesta midagi sellist: <br />
ifconfig eth0 192.168.10.17 <br />
Järgmiseks konfigureeritakse vaikimisi marsruuti. Näiteks liidese jaoks aadressiga 192.168.10.17, mis on ühendatud väikelüüsiga 192.168.10.2 sisesta:<br />
route add default gw 192.168.10.2. <br />
SystemRescueCd pakub võrgu buutimise valikuid nagu ethx, dns, gateway, dodhcp, mis võimaldavad automaatselt konfigureerida võrku SystemRescueCd käivitamisel. <br />
<br />
== SSH Serveri käivitamine ==<br />
<br />
SSH (Secure Shell) on võrguprotokoll, mis lubab andmeid vahendada turvalist kanalit pidi kahe masina vahel. SSH on disainitud asendamaks Telneti ja muid sarnaseid ebaturvalisi vahendeid, mis saadavad andmeid puhta tekstina üle võrgu. Kui soovida käitada SSH serverit, peab muutma juurkasutaja parooli.<br> <br />
Ssh server käivitub automaatselt, kuid võib kasutada ka järgmist käsku: <br />
/etc/init.d/sshd restart<br />
Peatada saab käsuga:<br />
/etc/init.d/sshd stop<br />
Samuti saab kasutada SystemRescueCd SSH kliendina, et ühenduda SSH serveriga. Selleks kasuta käsku: <br />
ssh login@ssh.server.org<br />
Kaugfailide jaoks kasuta käsku: <br />
login@ssh.server.org:/path/filename. <br />
<br />
== Ligipääs jagatud kaustadele Windows masinal CIFS abil ==<br />
<br />
SystemRescueCd on kaasas smbfs/cifs kliendi pakett, mis võimaldab ühendada Windows masinaga, millel on jagatud kettaseade.<br> <br />
Uuemates kernelites, on smbfs toetus asendatud cifs-ga. Mount-cifs pakk lubab ligi pääseda Windows arvutile võrgu kaudu.<br> <br />
<br />
Siin on näide, et seletada kuidas pääseda ligi Windows jagatud kaustadele. Oletame, et on Windows masin 192.168.10.3 ja sellel on jagatud kataloog nimega mydata, millele pääseb ligi kasutaja robert. Peaks kasutama käske:<br />
mkdir /mnt/windows<br />
mount -t cifs //192.168.10.3/mydata /mnt/windows -o username=robert,MyPaSsWoRd=root -o lfs<br />
cd /mnt/windows<br />
Nüüd peaks olema võimalik näha faile asukohas /mnt/windows. Ei tohiks unustada kataloogi lahti ühendada, kui soovitud toimingud jagatud kataloogis on lõpule viidud:<br />
umount /mnt/windows<br />
On oluline mitte unustada valikut "lfs" (Large File Support), sest see võimaldab tegeleda failidega, mis on suuremad kui 2 GB. Suuri faile kasutatakse tihi varundamisel või kujutisfaili loomisel. Ilma selle valikuta, koopia ebaõnnestuks.<br />
<br />
== FTP/SSH ühiskasutatava ressursi ühendamine kohalike failisüsteemidena ==<br />
<br />
Kui soovitakse pääseda ligi failidele, mis asuvad FTP serveril, on selleks võimalik kasutada "Userland FileSystem-it". See lubab ühendada ühiskasutatavat ressurssi ja töötada kaugfailidega samamoodi, nagu töödatakse kõigi kohalike failidega. Kõigi failisüteemidega saab ühenduse lõpetada standartse umount käsuga.<br><br />
Siin on näide FTP failisüsteemi ühendamisest /mnt/ftp anonüümsena (ainult lugemiseks): <br />
mkdir /mnt/ftp<br />
lufis fs=ftpfs,host=ftp.kernel.org /mnt/ftp -s <br />
cd /mnt/ftp<br />
umount /mnt/ftp<br />
Siin on näide kuidas ühendada SSH failisüsteemi /mnt/ssh anonüümsena (ainult lugemiseks): <br />
mkdir /mnt/ssh<br />
passwd root<br />
sshfs login@ssh.server.org:/path/to/dir /mnt/ssh<br />
cd /mnt/ssh<br />
umount /mnt/ssh<br />
<br />
=Süsteemitarkvara=<br />
<br />
==Partitsiooni tabeli varundamine==<br />
<br />
Sfdisk on väike programm, mis salvestab partitsiooni tabeli tavalisse faili ning see võtab ainult mõned sekundid aega.<br><br />
<br />
Naiteks:<br />
sfdisk -d /dev/hda > hda.081231.2359.partTable <br />
Varukoopia peaks kopeerima teisele kõvakettale, eemaldatavale meediale (näiteks CD).<br><br />
<br />
Partitsioonitabeli taastamiseks tuleb sisestada käsk:<br />
cat hda.081231.2359.partTable | sfdisk /dev/hda <br />
See käsk on väga ohtlik, sest see kirjutab üle olemasoleva partitsooni tabeli!<br> <br />
Enne taastamise, peaks varundama olemasoleva versiooni, isegi kui see paistab olevat vigane. See võimaldab taastamise tagasi võtta.<br />
<br />
==Partitsiooni sisu varundamine==<br />
<br />
Partimage lubab salvestata olemasolevat partitsiooni faili. Kui miski läheb valesti, saab partitsiooni kettakujutise abil taastada. Vaja on partitsiooni, millel on vaba ruumi, kuhu salvestada koopiat.<br><br />
Alatest SysRescCd versioonist 0.2.14 on saadaval kaks partimage versiooni:<br><br />
<br />
- Vaikimisi versioonil puudub SSL ja sisselogimise tugi. Kliendi kasutamiseks kirjutage sisse “partimage“ ja serveri kasutamiseks „partimaged“. Seda versiooni peaks kasutama enamikul juhtudel ning siis, kui soovitakse ühenduda partimaged serveriga, millel puudub SSL tugi.<br><br />
<br />
- Turvalisel versioonil on olemas SSL sisselogimise tugi. Kliendi kasutamiseks sisestage „partimagessl" ja serveri kasutamiseks "partimagedssl". See versioon sobib kasutamiseks , kui ühendutakse partimaged serveriga, mis eeldab SSL krüpteeritud ühendust koos sisselogimisega. <br />
<br />
==Arhiveerijad==<br />
<br />
SystemRescueCd-ga on kaasas palju arhiveerimise programme. Saab kasutada zip/unzip-i ZIP formaadi jaoks ja rar/unrar-i RAR formaadi jaoks. Ka 7zip käsuga p7zip on toetatud.<br><br />
<br />
Dar on tar sarnane arhiveerija, kuid võimsam. Isegi kasutades andmete pakkimist, dar ei pea lugema läbi tervet varukoopiat, et ekstraktida ühte faili. Seeläbi, kui on vaja taastada ainult ühe faili suurest varukoopiast, on protsess palju kiirem kui kasutades tar-i. Dar loeb kõigepeat kataloogi, siis läheb see otse salvestatud faili asukohta, mida soovitakse taastada ja toimubki taastamine. Samuti on võimalik taastada ka kõiki faile arhiivis, sellisel juhul loeb dar kõike järjest.<br />
<br />
==Clam AntiVirus==<br />
<br />
Clam AntiVirus on tasuta viirusetõrje tarkvara, mis on olemas alates 0.2.3 SystemRescueCd versioonil.<br><br />
See pakub selliseid olulisi käske nagu:<br><br />
<br />
- '''freshclam:''' See käsk uuendab viiruse määratlusi. Selle jaoks peab olemas olema internetiühendus.<br><br />
- '''clamscan -r /path/to/dir:''' Skaneerib kõiki faile kataloogis ja otsib viiruseid.<br><br />
<br />
Enne skaneerimist, peaks uuendama viiruste määratlusi. Kuna see käivitatakse CD-ROMi pealt, võib tekkida kataloogi lugemisõigusega seotud probleeme. Seepärast peaks täpsustama määratluste uuendamise jaoks kirjutamise-lugemise kataloogi. '''Määratluste uuendamine ja skaneeringu käivitamine toimub nii:'''<br><br />
<br />
1. Kontrolli, kas on olemas internetiühendus<br><br />
2. Lae alla uusimad viiruse määratlused sisestades järgmised käsud: <br />
chown clamav:clamav /var/lib/clamav<br />
chown clamav:clamav /var/lib/clamav/*<br />
freshclam<br />
3. Ühenda skaneeritav partitsioon: <br />
mkdir -p /mnt/testpart<br />
mount /dev/hda1 /mnt/testpart<br />
4. Vii läbi failide skaneering: <br />
clamscan -r /mnt/testpart<br />
<br />
Kui interneti ühendust pole tõesti võimalik saada,võib skaneerida ka ilma viiruse määratluste uuendamist. Muidugi on see vähem turvaline, sest avastada saab ainult vanemaid viiruseid.<br />
<br />
==Graafilised partitsioneerimise tööriistad==<br />
<br />
Kui on vaja kasutada graafilisi tööriistu (nagu Gparted), peab minema graafilisse keskkonda. Kontrolli, et kasutad SystemRescueCd-1.0.0 või uuemat versiooni ja lihtsalt kirjuta konsooli wizard.<br><br />
Saab valida kahe graafilise keskkonna vahel: Xorg and Xvesa. Soovitatav on kõigepealt proovida Xorg. Kui Xorg ei käivitu, proovi käivitada uuesti ja vali Xvesa. Xvesa peaks toimima alati, kuid miinuseks on see, et Xvesa pole riistvara jaoks optimeeritud. Xvesa ei tööta 64bit tuumal (rescue64 ja altker64).<br><br />
GParted saab käivitada kasutades käsku: '''gparted''' või kasutades töölaual olevat menüüd.<br />
<br />
=NTFS partitsiooni ühendamine täieliku kirjutamise-lugemise toega=<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
NTFS (New Technology File System) Windowsi kasutatav failisüsteem. Isegi kui Windows toetab veel FAT süsteemi, on Windowsi süsteem tihti NTFS formaadis. Enamik Linux distributsioone pakuvad NTFS partitsioonidele kirjutamise-lugemise tuge. Kui soovitakse täielikku kirjutamise-lugemise tuge NTFS ketastele, peab kasutama Ntfs-3g (Ntfs kolmanda põlvkonna draiver) draiverit. <br />
<br />
==Ainult kirjutamise tugi==<br />
<br />
Kui soovitakse ainult lugemise tuge NTFS ketastel, peab lihtslt ühendama need järgmise käsuga (xxx peab asendama kettaseadme nimega): <br />
mount -t ntfs /dev/xxx /mnt/windows -o ro<br />
Ainult lugemisõiguse tugi on turvaline (andmeid ei saa muuda ega rikkuda) ja seda võib kasutada näiteks kui soovitakse varundada mõned failid või lugeda dokumenti.<br />
<br />
==Täielik kirjutamise-lugemise tugi==<br />
<br />
Kui on vaja täielikku NTFS kirjutamise-lugemise tuge, peab kasutama Ntfs-3g draiverit. Selle näiteks me oletame, et NTFS partitsiooni seadme nimi on /dev/sda1 ja ühenduskoht on /mnt/windows:<br />
ntfs-3g /dev/sda1 /mnt/windows<br />
Kui seadme nimi pole teada, peaks kuvama nimekirja partitsioonidest kasutades käsku:<br />
cat /proc/partitions <br />
Samuti võib kasutada Gparted.<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
Kokkuvõtvalt võin öelda, et minu arvates on tegemist väga kasuliku distributsiooniga, sest kuigi tihti arvavad inimesed, et neil midagi arvutiga ei juhtu, tabab selline õnnetus tavaliselt väga ootamatult. Niiet väga hea, et on loodud võimalus parandada, mida parandada annab. Mulle tundub, et SystemRescueCd pole ka õnneks väga keeruline kasutada, niiet sellega peaks hakkama saama ka inimene, kes pole antud valdkonnas väga suurte kogemustega, kuid kindlasti on algteadmised ikkagi vajalikud. Hea, et SystemRescueCd-ga on kaasas ka erinevaid programme nagu viirusetõrje ja arhiveerijad. Ta toetab enamikku failisüsteeme ning sisaldab mitmeid kasulikke tööriistu. On on mugav, et seda saab buutida nii CD kui ka mälupulga pealt.<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
http://www.sysresccd.org/Main_Page<br><br />
http://en.wikipedia.org/wiki/SystemRescueCD<br><br />
http://distrowatch.com/table.php?distribution=systemrescue<br><br />
<br />
=Autor=<br />
<br />
Inger Romanenko A31</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_S%C3%BCgis&diff=45483Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis2012-01-08T15:18:32Z<p>Iromanen: /* Inger Romanenko A31 */</p>
<hr />
<div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
=Päevaõpe=<br />
==Raido Aarop A21==<br />
<br />
==Sander Arnus A22== <br />
[[Apt-key]] <br />
<br />
==Kullo-Kalev Aru A21== <br />
==Kalju Hõbemäe A22==<br />
[[Httperf]]<br />
<br />
[[Talk:PAM]] - Arvustus <br />
<br />
==Carolys Kallas A22==<br />
[[Regulaaravaldis]]<br />
<br />
[[Talk:/etc/passwd]] - Arvustus<br />
<br />
==Kristo Kapten A22==<br />
[[Ubuntu Rescue Remix]]<br />
<br />
[[Talk:Ab]] - Arvustus<br />
<br />
==Nele Kiigemägi A21==<br />
[[Vmstat]] <br />
[[Talk:Apt pinning]] - arvustus<br />
<br />
==Kersti Lang A21==<br />
[[AppArmor]]<br /><br />
[[Talk:Regulaaravaldis]]<br />
<br />
==Rauno Lehiste A22==<br />
[[Nmap]]<br />
<br />
[[Talk:Vmstat]] - arvustus<br />
<br />
==Urmo Lihten A21==<br />
[[Metasploit]]<br />
<br />
Arvustus - [[Talk: Apt-key]]<br />
<br />
==Tambet Liiv A22==<br />
[[Ab]]<br />
<br />
==Iti Liivik A22==<br />
[[PAM]]<br />
<br />
[[Talk:logger]] - arvustus<br />
<br />
==Priit Lilleleht A21== <br />
==Oliver Naaris A21==<br />
[[Minix]]<br />
<br />
[[Talk:Nmap]] - arvustus<br />
==Kairo Ostapenko A41== <br />
==Kermo Pajula A22== <br />
==Kristjan Pajumaa A32== <br />
==Andres Pihlak A22==<br />
[[Kustutatud failide taastamine Ubuntus]] <br />
==Robert Pärn A21 ==<br />
[[kill]]<br />
<br />
[[Talk:Minix]]<br />
<br />
==Inger Romanenko A31== <br />
[[SystemRescueCd]]<br><br />
[[Md5sum]]<br><br />
Retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Minix<br />
<br />
==Gertti-Vena Rätsep A21==<br />
<br />
[[Ubuntu 11.10]]<br />
<br />
Retsensioon:<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kustutatud_failide_taastamine_Ubuntus<br />
<br />
==Lauri Rüütli A21==<br />
* Arvustus : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ubuntu_11.10<br />
<br />
==Teet Saar A22==<br />
<br />
[[Linux/Unix protsessid]]<br />
<br />
[[Talk:Sshguard]] - Retsensioon<br />
<br />
==Heiki Saaver A31==<br />
<br />
[[ Zip ]]<br />
<br />
==Taavi Sannik A21==<br />
<br />
[[ Apt pinning ]]<br />
<br />
==Sander Saveli A22==<br />
[[Grub2]]<br />
<br />
==Rene Sepp A31== <br />
==Aare Song A22== <br />
==Tarmo Suurmägi A21== <br />
<br />
[[/etc/passwd]] - valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
[[Talk:Ubuntu_11.10]] - retsensioon<br />
<br />
==Taavi Zeiger A21== <br />
==Ott Telga A22== <br />
==Raigo Trei A21==<br />
[[logger]]<br />
<br />
[[Talk:Ubuntu_Rescue_Remix]] - Arvustus<br />
<br />
==Robert Vane A21==<br />
[[Sshguard]]<br />
<br />
=Kaugõpe=<br />
==Uuve Maikov AK21==<br />
[[lshw]] <br />
<br />
Koostamisel<br />
==Risto Bristol AK31==<br />
[[Nagios]]<br />
<br><br />
Retsensioon [[Talk:Expect]]<br />
<br />
==Andrus Dei AK31==<br />
[[lspci]]<br/><br />
[[Talk:Identity Management]]<br />
<br />
==Aive Haavel AK21==<br />
[[Dmidecode]]<br />
<br />
Retsensioon: [[Talk:lshw]]<br />
<br />
==Jüri Kalbin AK21==<br />
[[OpenVZ]]<br />
<br />
==Meelis Kurnikov AK21==<br />
[[Expect]]<br><br />
Retsensioon: [[Talk:Nagios]]<br />
<br />
==Erki Marmor AK11==<br />
[[DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]]<br/><br />
[[Talk:OpenNMS installeerimine Debianile]] - Retsensioon<br />
<br />
==Klaid Mägi AK21==<br />
[[OpenNMS installeerimine Debianile]]<br/><br />
[[Talk:E-posti serveri paigaldus]]<br />
<br />
==Rünno Reinu AK31== <br />
<br />
Rünno hindab teiste töid.<br />
<br />
==Taavo Siimer AK41==<br />
<br />
[[Softi RAID Ubuntu baasil.]]<br />
<br />
[[Talk:DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]] - retsensioon<br />
<br />
==Mihkel Soomere AK41==<br />
[[Identity Management]]<br/><br />
[[Talk:Lspci]]</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_S%C3%BCgis&diff=45482Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis2012-01-08T15:17:57Z<p>Iromanen: /* Inger Romanenko A31 */</p>
<hr />
<div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
=Päevaõpe=<br />
==Raido Aarop A21==<br />
<br />
==Sander Arnus A22== <br />
[[Apt-key]] <br />
<br />
==Kullo-Kalev Aru A21== <br />
==Kalju Hõbemäe A22==<br />
[[Httperf]]<br />
<br />
[[Talk:PAM]] - Arvustus <br />
<br />
==Carolys Kallas A22==<br />
[[Regulaaravaldis]]<br />
<br />
[[Talk:/etc/passwd]] - Arvustus<br />
<br />
==Kristo Kapten A22==<br />
[[Ubuntu Rescue Remix]]<br />
<br />
[[Talk:Ab]] - Arvustus<br />
<br />
==Nele Kiigemägi A21==<br />
[[Vmstat]] <br />
[[Talk:Apt pinning]] - arvustus<br />
<br />
==Kersti Lang A21==<br />
[[AppArmor]]<br /><br />
[[Talk:Regulaaravaldis]]<br />
<br />
==Rauno Lehiste A22==<br />
[[Nmap]]<br />
<br />
[[Talk:Vmstat]] - arvustus<br />
<br />
==Urmo Lihten A21==<br />
[[Metasploit]]<br />
<br />
Arvustus - [[Talk: Apt-key]]<br />
<br />
==Tambet Liiv A22==<br />
[[Ab]]<br />
<br />
==Iti Liivik A22==<br />
[[PAM]]<br />
<br />
[[Talk:logger]] - arvustus<br />
<br />
==Priit Lilleleht A21== <br />
==Oliver Naaris A21==<br />
[[Minix]]<br />
<br />
[[Talk:Nmap]] - arvustus<br />
==Kairo Ostapenko A41== <br />
==Kermo Pajula A22== <br />
==Kristjan Pajumaa A32== <br />
==Andres Pihlak A22==<br />
[[Kustutatud failide taastamine Ubuntus]] <br />
==Robert Pärn A21 ==<br />
[[kill]]<br />
<br />
[[Talk:Minix]]<br />
<br />
==Inger Romanenko A31== <br />
[[SystemRescueCd]]<br><br />
[[Md5sum]]<br />
Retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Minix<br />
<br />
==Gertti-Vena Rätsep A21==<br />
<br />
[[Ubuntu 11.10]]<br />
<br />
Retsensioon:<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kustutatud_failide_taastamine_Ubuntus<br />
<br />
==Lauri Rüütli A21==<br />
* Arvustus : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ubuntu_11.10<br />
<br />
==Teet Saar A22==<br />
<br />
[[Linux/Unix protsessid]]<br />
<br />
[[Talk:Sshguard]] - Retsensioon<br />
<br />
==Heiki Saaver A31==<br />
<br />
[[ Zip ]]<br />
<br />
==Taavi Sannik A21==<br />
<br />
[[ Apt pinning ]]<br />
<br />
==Sander Saveli A22==<br />
[[Grub2]]<br />
<br />
==Rene Sepp A31== <br />
==Aare Song A22== <br />
==Tarmo Suurmägi A21== <br />
<br />
[[/etc/passwd]] - valmis ülevaatamiseks<br />
<br />
[[Talk:Ubuntu_11.10]] - retsensioon<br />
<br />
==Taavi Zeiger A21== <br />
==Ott Telga A22== <br />
==Raigo Trei A21==<br />
[[logger]]<br />
<br />
[[Talk:Ubuntu_Rescue_Remix]] - Arvustus<br />
<br />
==Robert Vane A21==<br />
[[Sshguard]]<br />
<br />
=Kaugõpe=<br />
==Uuve Maikov AK21==<br />
[[lshw]] <br />
<br />
Koostamisel<br />
==Risto Bristol AK31==<br />
[[Nagios]]<br />
<br><br />
Retsensioon [[Talk:Expect]]<br />
<br />
==Andrus Dei AK31==<br />
[[lspci]]<br/><br />
[[Talk:Identity Management]]<br />
<br />
==Aive Haavel AK21==<br />
[[Dmidecode]]<br />
<br />
Retsensioon: [[Talk:lshw]]<br />
<br />
==Jüri Kalbin AK21==<br />
[[OpenVZ]]<br />
<br />
==Meelis Kurnikov AK21==<br />
[[Expect]]<br><br />
Retsensioon: [[Talk:Nagios]]<br />
<br />
==Erki Marmor AK11==<br />
[[DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]]<br/><br />
[[Talk:OpenNMS installeerimine Debianile]] - Retsensioon<br />
<br />
==Klaid Mägi AK21==<br />
[[OpenNMS installeerimine Debianile]]<br/><br />
[[Talk:E-posti serveri paigaldus]]<br />
<br />
==Rünno Reinu AK31== <br />
<br />
Rünno hindab teiste töid.<br />
<br />
==Taavo Siimer AK41==<br />
<br />
[[Softi RAID Ubuntu baasil.]]<br />
<br />
[[Talk:DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]] - retsensioon<br />
<br />
==Mihkel Soomere AK41==<br />
[[Identity Management]]<br/><br />
[[Talk:Lspci]]</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=SystemRescueCd&diff=45481SystemRescueCd2012-01-08T14:26:12Z<p>Iromanen: </p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus=<br />
<br />
Artiklist saab ülevaate SystemRescueCd funktsonaalsusest ja tutvuda näidetega selle kasutamiseks. Artikkel on mõeldud kasutajatele, kes pole varem selle süsteemiga kokku puutunud, kuid omavad põhilisi teadmisi Linuxi operatsioonisüsteemide kohta ning teavad Linuxi shelli peamisi käske. <br />
Töö tegemisel on kasutatud SystemRescueCd kodulehelt võetud materjale 15. oktoobri 2011. aasta seisuga. Värskeim versioon SystemRescueCd-st kannab hetkel (15.10.2011) versiooninumbrit "2.4.0".<br />
<br />
=Tutvustus=<br />
<br />
SystemRescueCd on Linuxi distributsioon, mida on võimalik üles buutida CD või USB pulga pealt. Selle abil on võimalik parandada/taastada süsteemi ja seal olevaid andmeid peale süsteemi kokkujooksmist (ülesütlemist). Samuti on selle eesmärk pakkuda lihtsat viisi administratiivsete ülesannete läbiviimiseks arvutis, nagu näiteks kõvaketta partitsioonide loomine ja muutmine. Süsteem on disainitud François Dupoux juhitud meeskonna poolt ning see põhineb Gentoo Linux distributsioonil. Windowsi kasutajate jaoks, kellel ei ole installeeritud Linuxit, pakub SystemRescueCd võimalust kasutada mini-Linuxit, sisaldades kõige olulisemaid süsteemi tööriistu. Süsteemi tuum toetab enimlevinud failisüsteeme (ext2/ext3, reiserfs, reiser4, xfs, jfs, vfat, ntfs, iso9660) ja võrgu omi (samba ja nfs).<br />
SystemRescueCD ei ole mõeldud püsiva operatsioonisüsteemina kasutamiseks.<br />
<br />
=Süsteemitööriistad=<br />
<br />
Tähtsamateks süsteemitööriistadeks on:<br />
<br />
<br />
- '''GNU Parted ja GParted:''' loob, liigutab, kopeerib partitsioone, muudab partitsioone, failisüsteeme jne<br><br />
- '''Partimage:''' populaarne vabatarkvaraline ketaste kloonimise tarkvara<br><br />
- '''Ddrescue:''' tööriist riistavaralise probeemiga partitsioonist või kõvakettast/CD-st/DVD-st, koopia tegemiseks<br><br />
- '''FSArchiver:''' paindlik arhiveerija, mida saab kasutada nii süsteemi kui andmete taastamise tarkvarana<br> <br />
- '''Faili süsteemise tööriistad:''' (Linux ja Windows failisüsteemide jaoks)<br><br />
- '''Ntfs3g:''' lubab kirjutamise/lugemise ligipääsu MS Windows NTFS partitsioonidele<br> <br />
- '''Sfdisk:''' salvestab / taastab partitsioonitabelit<br> <br />
- '''Test-disk:''' tööriist, millega kontrollida ning taastada partitsioone, toetab failisüsteeme reiserfs, ntfs, fat32, ext2/3 ja teisi<br> <br />
- '''Memtest+:''' arvuti mälu testimiseks (esimene asi, mida testida, kui puutud kokku ootamatute probleemidega)<br><br />
- '''Rsync:''' väga effektiivne ja usaldusväärne programm, mida saab kasutada kaug-varundamise jaoks<br><br />
- '''Võrgutööriistad (Samba, NFS, ping, nslookup, ...):''' et varundada andmeid üle võrgu<br><br />
<br />
<br />
Ülejäänud süsteemitööriistade kohta saab lugeda siit: http://www.sysresccd.org/System-tools<br />
<br />
=Allalaadimine ja plaadile kirjutamine=<br />
==Allalaadimine==<br />
<br />
SystemRescueCd on saadaval ISO failina, mida saab kõrvetada CD peale, mille tulemusena saadakse ülesbuuditav CD.<br><br />
SystemRescueCd on võimalik alla laadida siit: http://www.sysresccd.org/Download<br><br />
Teine võimalus on laadida süsteem alla kasutades wget allalaadimise tööriista. Enamasti on wget Linuxis vaikimisi installeeritud.<br><br />
Windowsi jaoks saab wget siit: http://users.ugent.be/~bpuype/wget/<br />
<br />
<br />
Wget abil allalaadimiseks on käsk: <br />
wget <iso_faili_aadress> <br />
<br />
Kui fail on alla laetud, peaks kontrollima faili [[md5sum]]-i. Selle toimingu abil on võimalik kindlaks teha, kas failiga on kõik korras ning kas seda on turvaline kasutada.<br><br />
Saadud tulemus peaks ühtima md5sum-iga, mis on kirjas siin: http://www.sysresccd.org/Download<br />
<br />
==ISO image faili kirjutamine CD-plaadile== <br />
<br />
ISO image faili saab kirjutada plaadile enamiku kirjutamistarkvaraga. Kasutades Windowsit sobib näiteks Nero. Kasutades Linuxit võib kasutada wodim (alternatiiv cdrecord-ile).<br><br />
<br />
Wodimiga kirjutamiseks on kõigepealt vaja sisestada käsk, et saada CD kirjutaja tunnus: <br />
wodim --devices <br />
<br />
Seejärel peab kirjutama järgmise käsu, et kirjutada kujutis plaadile: <br />
wodim dev=/dev/scXX -v systemrescuecd-x86-x.y.z.iso <br />
<br />
==Installeerimine USB pulgale==<br />
<br />
Juhendi SystemRescueCd installimiseks USB pulgale leiab siit: http://www.sysresccd.org/Sysresccd-manual-en_How_to_install_SystemRescueCd_on_an_USB-stick<br />
<br />
=SystemRescueCd ülesbuutimine=<br />
<br />
Arvutisse peab sisestama SystemRescueCd plaadi ja buutima süsteemi.<br> <br />
Tuleb vajutada F2/F3/F4/F5/F6 ja lugeda boot juhendit.<br> <br />
Bootimiseks vaikimisi valikutega tuleb vajutada Enter.<br><br />
<br />
Boot käsul on kaks osa: <br />
<buutimise-kujutis> <buutimise-valikud>. <br />
Kasuta space nuppu valikute eraldamiseks.<br> <br />
Täpsem juhend CD-ROMi buutimiseks on leitav siit: http://www.sysresccd.org/Sysresccd-manual-en_Booting_the_CD-ROM<br />
<br />
==Põhilised kettakujutised==<br />
<br />
On olemas neli põhilist kettakujutist:<br />
<br />
- '''rescuecd''' 32bit süsteemi jaoks.<br> <br />
- '''rescue64''' 64bitsüsteemi jaoks.<br><br />
- '''altker32''' Alternatiivne 32bit süsteemi tuum. Kasuta seda, kui on proleem standartse kerneliga.<br> <br />
- '''altker64''' Alternatiivne 64bit süsteemi tuum. Kasuta seda probleemi korral rescue64-ga.<br><br />
<br />
== Põhilised buutimise valikud ==<br />
<br />
- '''docache:''' kopeerib failid täielikult mälusse. Seeläbi on võimalik SystemRescueCd plaat eemaldada ning kasutada teisi CD-sid. Programmid laevad kiiremini.<br><br />
- '''setkmap=cc:''' Klaviatuuri määramine: 'us' on USA, 'uk' on briti, 'de' on saksa jne.<br> <br />
- '''root=/dev/idxn:''' root=<device> option boodib olemas olevat Linuxi süsteemi. Näiteks kui sul on installeeritud Linux Gentoo partitsioonil /dev/sda6, kasuta valikut root=/dev/sda6.<br> <br />
- '''doxdetect või forcevesa:''' kasuta seda valikut, kui on probleeme graafilise keskkonna töölesaamisega.<br> <br />
- '''acpi-off/noapic/irqpool:''' kasuta neid valikuid kui sul on probleem kerneli buutumisel.<br><br />
<br />
=Võrgu konfigureerimine=<br />
<br />
<br />
== Konfigureerimise tööriistad ==<br />
<br />
Kui süsteemil on toetatud riistvara, peaks intraneti või wifi võrgu adapter (NIC) olema automaatselt tuvastatud ja draiver laetud. Liidesele peab olema seatud Ip aadress ja väikelüüs.<br><br />
SystemRescueCd-1.5.2 ja uuemate versioonidega on kaasas Network-Manager. See pakub väga kasutajasõbralikku graafilist liidest võrgu konfigureerimiseks. Eriti lihtsustab see traadita võrgu seadistamist. Traadita võrgud avastatakse automaatselt ning nendega ühendamine on lihtne. Network-Manager on saadaval väikse ikoonina tegumireal, kella kõrval.The Network-Manager on saadaval ainult graafilise kasutajaliidesega (käsurel peaks kasutama net-setup eth).<br><br />
Võrku saab konfigureerida ka teiste tööriistadega nagu standartne ifconfig. Sellisel juhul peab kõigepealt peatama Network-Manageri. Vastasel juhul tekib konflikt ning sätted kaovad.<br><br />
Peatamiseks kirjuta:<br />
/etc/init.d/NetworkManager stop<br />
Või buuti SystemRescueCd-d kasutades nonm bootimise valikut. Seda valikut toetab SystemRescueCd-1.5.5 ja uuemad versioonid.<br> <br />
Kui booditakse SystemRescueCd võrgust või kui kasutatakse bootimise valikuid nagu ethx või dodhcp, peatub Network-Manager teenus automaatselt. <br />
<br />
== Võrgu seadistamine käsitsi==<br />
<br />
Dünaamilise konfiguratsiooni kasutamiseks kasuta käsku:<br />
dhcpcd eth0. <br />
Kasuta sellist käsku, et kuvada IP aadress, mille DHCP server väljastab liidesele: <br />
ifconfig -a, <br />
Selleks, et määrata kindel staatiline IP aadress, sisesta midagi sellist: <br />
ifconfig eth0 192.168.10.17 <br />
Järgmiseks konfigureeritakse vaikimisi marsruuti. Näiteks liidese jaoks aadressiga 192.168.10.17, mis on ühendatud väikelüüsiga 192.168.10.2 sisesta:<br />
route add default gw 192.168.10.2. <br />
SystemRescueCd pakub võrgu buutimise valikuid nagu ethx, dns, gateway, dodhcp, mis võimaldavad automaatselt konfigureerida võrku SystemRescueCd käivitamisel. <br />
<br />
== SSH Serveri käivitamine ==<br />
<br />
SSH (Secure Shell) on võrguprotokoll, mis lubab andmeid vahendada turvalist kanalit pidi kahe masina vahel. SSH on disainitud asendamaks Telneti ja muid sarnaseid ebaturvalisi vahendeid, mis saadavad andmeid puhta tekstina üle võrgu. Kui soovida käitada SSH serverit, peab muutma juurkasutaja parooli.<br> <br />
Ssh server käivitub automaatselt, kuid võib kasutada ka järgmist käsku: <br />
/etc/init.d/sshd restart<br />
Peatada saab käsuga:<br />
/etc/init.d/sshd stop<br />
Samuti saab kasutada SystemRescueCd SSH kliendina, et ühenduda SSH serveriga. Selleks kasuta käsku: <br />
ssh login@ssh.server.org<br />
Kaugfailide jaoks kasuta käsku: <br />
login@ssh.server.org:/path/filename. <br />
<br />
== Ligipääs jagatud kaustadele Windows masinal CIFS abil ==<br />
<br />
SystemRescueCd on kaasas smbfs/cifs kliendi pakett, mis võimaldab ühendada Windows masinaga, millel on jagatud kettaseade.<br> <br />
Uuemates kernelites, on smbfs toetus asendatud cifs-ga. Mount-cifs pakk lubab ligi pääseda Windows arvutile võrgu kaudu.<br> <br />
<br />
Siin on näide, et seletada kuidas pääseda ligi Windows jagatud kaustadele. Oletame, et on Windows masin 192.168.10.3 ja sellel on jagatud kataloog nimega mydata, millele pääseb ligi kasutaja robert. Peaks kasutama käske:<br />
mkdir /mnt/windows<br />
mount -t cifs //192.168.10.3/mydata /mnt/windows -o username=robert,MyPaSsWoRd=root -o lfs<br />
cd /mnt/windows<br />
Nüüd peaks olema võimalik näha faile asukohas /mnt/windows. Ei tohiks unustada kataloogi lahti ühendada, kui soovitud toimingud jagatud kataloogis on lõpule viidud:<br />
umount /mnt/windows<br />
On oluline mitte unustada valikut "lfs" (Large File Support), sest see võimaldab tegeleda failidega, mis on suuremad kui 2 GB. Suuri faile kasutatakse tihi varundamisel või kujutisfaili loomisel. Ilma selle valikuta, koopia ebaõnnestuks.<br />
<br />
== FTP/SSH ühiskasutatava ressursi ühendamine kohalike failisüsteemidena ==<br />
<br />
Kui soovitakse pääseda ligi failidele, mis asuvad FTP serveril, on selleks võimalik kasutada "Userland FileSystem-it". See lubab ühendada ühiskasutatavat ressurssi ja töötada kaugfailidega samamoodi, nagu töödatakse kõigi kohalike failidega. Kõigi failisüteemidega saab ühenduse lõpetada standartse umount käsuga.<br><br />
Siin on näide FTP failisüsteemi ühendamisest /mnt/ftp anonüümsena (ainult lugemiseks): <br />
mkdir /mnt/ftp<br />
lufis fs=ftpfs,host=ftp.kernel.org /mnt/ftp -s <br />
cd /mnt/ftp<br />
umount /mnt/ftp<br />
Siin on näide kuidas ühendada SSH failisüsteemi /mnt/ssh anonüümsena (ainult lugemiseks): <br />
mkdir /mnt/ssh<br />
passwd root<br />
sshfs login@ssh.server.org:/path/to/dir /mnt/ssh<br />
cd /mnt/ssh<br />
umount /mnt/ssh<br />
<br />
=Süsteemitarkvara=<br />
<br />
==Partitsiooni tabeli varundamine==<br />
<br />
Sfdisk on väike programm, mis salvestab partitsiooni tabeli tavalisse faili ning see võtab ainult mõned sekundid aega.<br><br />
<br />
Naiteks:<br />
sfdisk -d /dev/hda > hda.081231.2359.partTable <br />
Varukoopia peaks kopeerima teisele kõvakettale, eemaldatavale meediale (näiteks CD).<br><br />
<br />
Partitsioonitabeli taastamiseks tuleb sisestada käsk:<br />
cat hda.081231.2359.partTable | sfdisk /dev/hda <br />
See käsk on väga ohtlik, sest see kirjutab üle olemasoleva partitsooni tabeli!<br> <br />
Enne taastamise, peaks varundama olemasoleva versiooni, isegi kui see paistab olevat vigane. See võimaldab taastamise tagasi võtta.<br />
<br />
==Partitsiooni sisu varundamine==<br />
<br />
Partimage lubab salvestata olemasolevat partitsiooni faili. Kui miski läheb valesti, saab partitsiooni kettakujutise abil taastada. Vaja on partitsiooni, millel on vaba ruumi, kuhu salvestada koopiat.<br><br />
Alatest SysRescCd versioonist 0.2.14 on saadaval kaks partimage versiooni:<br><br />
<br />
- Vaikimisi versioonil puudub SSL ja sisselogimise tugi. Kliendi kasutamiseks kirjutage sisse “partimage“ ja serveri kasutamiseks „partimaged“. Seda versiooni peaks kasutama enamikul juhtudel ning siis, kui soovitakse ühenduda partimaged serveriga, millel puudub SSL tugi.<br><br />
<br />
- Turvalisel versioonil on olemas SSL sisselogimise tugi. Kliendi kasutamiseks sisestage „partimagessl" ja serveri kasutamiseks "partimagedssl". See versioon sobib kasutamiseks , kui ühendutakse partimaged serveriga, mis eeldab SSL krüpteeritud ühendust koos sisselogimisega. <br />
<br />
==Arhiveerijad==<br />
<br />
SystemRescueCd-ga on kaasas palju arhiveerimise programme. Saab kasutada zip/unzip-i ZIP formaadi jaoks ja rar/unrar-i RAR formaadi jaoks. Ka 7zip käsuga p7zip on toetatud.<br><br />
<br />
Dar on tar sarnane arhiveerija, kuid võimsam. Isegi kasutades andmete pakkimist, dar ei pea lugema läbi tervet varukoopiat, et ekstraktida ühte faili. Seeläbi, kui on vaja taastada ainult ühe faili suurest varukoopiast, on protsess palju kiirem kui kasutades tar-i. Dar loeb kõigepeat kataloogi, siis läheb see otse salvestatud faili asukohta, mida soovitakse taastada ja toimubki taastamine. Samuti on võimalik taastada ka kõiki faile arhiivis, sellisel juhul loeb dar kõike järjest.<br />
<br />
==Clam AntiVirus==<br />
<br />
Clam AntiVirus on tasuta viirusetõrje tarkvara, mis on olemas alates 0.2.3 SystemRescueCd versioonil.<br><br />
See pakub selliseid olulisi käske nagu:<br><br />
<br />
- '''freshclam:''' See käsk uuendab viiruse määratlusi. Selle jaoks peab olemas olema internetiühendus.<br><br />
- '''clamscan -r /path/to/dir:''' Skaneerib kõiki faile kataloogis ja otsib viiruseid.<br><br />
<br />
Enne skaneerimist, peaks uuendama viiruste määratlusi. Kuna see käivitatakse CD-ROMi pealt, võib tekkida kataloogi lugemisõigusega seotud probleeme. Seepärast peaks täpsustama määratluste uuendamise jaoks kirjutamise-lugemise kataloogi. '''Määratluste uuendamine ja skaneeringu käivitamine toimub nii:'''<br><br />
<br />
1. Kontrolli, kas on olemas internetiühendus<br><br />
2. Lae alla uusimad viiruse määratlused sisestades järgmised käsud: <br />
chown clamav:clamav /var/lib/clamav<br />
chown clamav:clamav /var/lib/clamav/*<br />
freshclam<br />
3. Ühenda skaneeritav partitsioon: <br />
mkdir -p /mnt/testpart<br />
mount /dev/hda1 /mnt/testpart<br />
4. Vii läbi failide skaneering: <br />
clamscan -r /mnt/testpart<br />
<br />
Kui interneti ühendust pole tõesti võimalik saada,võib skaneerida ka ilma viiruse määratluste uuendamist. Muidugi on see vähem turvaline, sest avastada saab ainult vanemaid viiruseid.<br />
<br />
==Graafilised partitsioneerimise tööriistad==<br />
<br />
Kui on vaja kasutada graafilisi tööriistu (nagu Gparted), peab minema graafilisse keskkonda. Kontrolli, et kasutad SystemRescueCd-1.0.0 või uuemat versiooni ja lihtsalt kirjuta konsooli wizard.<br><br />
Saab valida kahe graafilise keskkonna vahel: Xorg and Xvesa. Soovitatav on kõigepealt proovida Xorg. Kui Xorg ei käivitu, proovi käivitada uuesti ja vali Xvesa. Xvesa peaks toimima alati, kuid miinuseks on see, et Xvesa pole riistvara jaoks optimeeritud. Xvesa ei tööta 64bit tuumal (rescue64 ja altker64).<br><br />
GParted saab käivitada kasutades käsku: '''gparted''' või kasutades töölaual olevat menüüd.<br />
<br />
=NTFS partitsiooni ühendamine täieliku kirjutamise-lugemise toega=<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
NTFS (New Technology File System) Windowsi kasutatav failisüsteem. Isegi kui Windows toetab veel FAT süsteemi, on Windowsi süsteem tihti NTFS formaadis. Enamik Linux distributsioone pakuvad NTFS partitsioonidele kirjutamise-lugemise tuge. Kui soovitakse täielikku kirjutamise-lugemise tuge NTFS ketastele, peab kasutama Ntfs-3g (Ntfs kolmanda põlvkonna draiver) draiverit. <br />
<br />
==Ainult kirjutamise tugi==<br />
<br />
Kui soovitakse ainult lugemise tuge NTFS ketastel, peab lihtslt ühendama need järgmise käsuga (xxx peab asendama kettaseadme nimega): <br />
mount -t ntfs /dev/xxx /mnt/windows -o ro<br />
Ainult lugemisõiguse tugi on turvaline (andmeid ei saa muuda ega rikkuda) ja seda võib kasutada näiteks kui soovitakse varundada mõned failid või lugeda dokumenti.<br />
<br />
==Täielik kirjutamise-lugemise tugi==<br />
<br />
Kui on vaja täielikku NTFS kirjutamise-lugemise tuge, peab kasutama Ntfs-3g draiverit. Selle näiteks me oletame, et NTFS partitsiooni seadme nimi on /dev/sda1 ja ühenduskoht on /mnt/windows:<br />
ntfs-3g /dev/sda1 /mnt/windows<br />
Kui seadme nimi pole teada, peaks kuvama nimekirja partitsioonidest kasutades käsku:<br />
cat /proc/partitions <br />
Samuti võib kasutada Gparted.<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Kokkuvõtvalt võin öelda, et minu arvates on tegemist väga kasuliku distributsiooniga, sest kuigi tihti arvavad inimesed, et neil midagi arvutiga ei juhtu, tabab selline õnnetus tavaliselt väga ootamatult. Niiet väga hea, et on loodud võimalus parandada, mida parandada annab. Mulle tundub, et SystemRescueCd pole ka õnneks väga keeruline kasutada, niiet sellega peaks hakkama saama ka inimene, kes pole antud valdkonnas väga suurte kogemustega, kuid kindlasti on algteadmised ikkagi vajalikud. <br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
http://www.sysresccd.org/Main_Page<br><br />
http://en.wikipedia.org/wiki/SystemRescueCD<br><br />
http://distrowatch.com/table.php?distribution=systemrescue<br><br />
<br />
=Autor=<br />
<br />
Inger Romanenko A31</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Minix&diff=45322Talk:Minix2012-01-04T19:43:20Z<p>Iromanen: </p>
<hr />
<div>Artikkel annab ülevaate erinevatest Minix versioonidest ning on ka lühidalt öeldud, mille jaoks Minixit kasutada võiks.<br />
Grammatiliselt, keeleliselt ja ülesehituselt on artikkel korrektne. Hea, et on ära märgitud ka praegune kehtiv versioon.<br />
<br />
Minu arvates on õige, et ei ole väga pikalt räägitud vanadest versioonidest, kuid kahjuks ei ole antud artikli puhul<br />
millestki muust ka eriti räägitud. Arvestades sellega, et lühikese googledamise peale leidsin <br />
Minixi kohta üsna palju informatsiooni ja kirjandust, arvan, et artikkel sellel teemal võiks olla märksa sisukam ja<br />
praktilisem.<br />
<br />
Esimene asi, mis minu arvates kindlasti selles artiklis puudu on, on viide leheküljele, kust oleks võimalik<br />
Minix uusimat ehk 3. versiooni alla laadida. Samuti on minu meelest oluline, et oleks ka juhend ja info selle<br />
kohta, kuidas Minixit intalleerida ning buutida. Selle kohta on korralik juhend Minix 3 kodulehel, millest vähemalt<br />
kõige olulisema osa oleks võinud siia ariklisse panna. <br />
<br />
Veel leian, et artiklis võiks olla kirjutatud ka mis on selle artikli eesmärk ning kellele ta on mõeldud ning<br />
kas on vaja mingisuguseid eelteadmisi artikli lugemiseks. <br />
<br />
Artiklis on mainitud, et Minixit kasutati Linux kerneli loomisel, kuid Linuxi ja Minixi seosest võis natuke täpsemalt kirjutada. <br />
<br />
Arvan, et kuna ITK wikisid kasutavad õpilased, võiks üks osa artiklist olla juhend või kasulikke näpunäiteid Minixi kasutamise kohta.<br />
<br />
Artiklis on küll öeldud, et Minix 3 toetab teatud arhiterktuuriga PC süsteeme, kuid riistvaraliste nõuete kohta oleks võinud olla rohkem infot.<br />
<br />
Kui autor mainis, et Minixit kasutatakse ka näiteks hea töökindluse tõttu, oleks võinud selgitada ka miks see nii on (cage the bugs, time infinite loops jne) kogu see info on olemas wikipedias. Hetkel on minu meelest räägitud ainult mõnest üksikust omadusest (nagu hangumatus).<br />
<br />
Artiklisse on lisatud pildid, kuid pole viiteid kust need saadud on. Inglisekeelseid väljendeid võiks olla tõlgitud<br />
eesti keelde (draiver, restart, kernel). Sissejuhatus, ehk üldine Minix tutvustus võiks olla veidi pikem kui 3 lauset. <br />
<br />
Kokkuvõtvalt võin öelda, et sellel teemal ootaks kindlasti sisukamat artiklit, ülevaate selles, mis Minix üleüldse on saab<br />
aga artiklist küll.<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! KRITEERIUM<br />
! KAAL<br />
! HINNANG<br />
! SELGITUS<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Skoop<br />
| 0,5<br />
| 0<br />
| Puudub info selle kohta, kellele artikkel on mõeldud ning mis eelteadmisi on vaja.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Artikli tutvustus ja versioon<br />
| 0,5<br />
| 0,25<br />
| On öeldud mis on uusim versioon, kuid puudub üldine info artikli kohta (mis infot peaks artikkel andma)<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Sissejuhatus<br />
| 0,5<br />
| 0,25<br />
| Liiga lühike sissejuhatus.<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Tehniliselt korrektne<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Tehniliselt on korras.<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Kasutatud kirjandus<br />
| 0,5<br />
| 0,5<br />
| Olemas. <br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Näited kasutamiseks/käsud<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Praktilised näited puuduvad.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Sisu<br />
| 4<br />
| 2<br />
| Sisu on natuke vähe. Täpsem arvamus kirjas üleval.<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Ülesehitus<br />
| 1<br />
| 0,5<br />
| Üsna loogiline ülesehitus. Teisiti võiks olla näiteks see, et on suurem pealkiri minix versioonid ja selle all punktid erinevatest versioonidest.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Kirjavead ja õigekiri<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Grammatika ja õigekiri korrektne. <br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Kokku<br />
| 10<br />
| 5.5<br />
| <br />
|-<br />
|}<br />
<br />
Lisa (4.01.12) Peale artikli parandamist autori poolt on lisatud buutimise osa ning süsteeminõuded. Seega paneksin nüüd 7.5 punkti.<br />
<br />
<br />
'''Retsenseeris Inger Romanenko A31 (8.12.11)'''<br><br />
<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! KRITEERIUM<br />
! KAAL<br />
! HINNANG<br />
! SELGITUS<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Skoop<br />
| 0,5<br />
| 0<br />
| Pole väga põhjalikult välja toodud, kellele see artikkel mõeldud on.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Artikli tutvustus ja versioon<br />
| 0,5<br />
| 0,5<br />
| Kõik versioonid on esindatud ja tehtud näide ka (antud hetkel) uusima versiooniga.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Sissejuhatus<br />
| 0,5<br />
| 0,25<br />
| Sissejuhatus oleks võinud pikem olla, kuigi osa sellest on nihutatud Minix 1.0 sektsiooni alla.<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Tehniliselt korrektne<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Tehniliselt on tegu korrektse tööga.<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Kasutatud kirjandus<br />
| 0,5<br />
| 0,5<br />
| Olemas. <br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Näited kasutamiseks/käsud<br />
| 1<br />
| 0,5<br />
| Näiteid on vähevõitu, oleks tahtnud näha Minixi shelli ja võib-olla ka mõnda üldtuntud Unixi käsu kasutamist. Samuti oleks oodanud ka konkreetset näidet, kus Minixit kasutatakse.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Sisu<br />
| 4<br />
| 3<br />
| Sisu on vähevõitu, kuid vähemalt on olemasolev sisu informatiivne.<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Ülesehitus<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Ülesehituse kohta pretensioonid puuduvad.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Kirjavead ja õigekiri<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Grammatika ja õigekiri korrektne. <br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Kokku<br />
| 10<br />
| 7.75<br />
| <br />
|-<br />
|}<br />
<br />
'''Retsenseeris Robert Pärn'''</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Minix&diff=45321Talk:Minix2012-01-04T19:43:05Z<p>Iromanen: </p>
<hr />
<div>Artikkel annab ülevaate erinevatest Minix versioonidest ning on ka lühidalt öeldud, mille jaoks Minixit kasutada võiks.<br />
Grammatiliselt, keeleliselt ja ülesehituselt on artikkel korrektne. Hea, et on ära märgitud ka praegune kehtiv versioon.<br />
<br />
Minu arvates on õige, et ei ole väga pikalt räägitud vanadest versioonidest, kuid kahjuks ei ole antud artikli puhul<br />
millestki muust ka eriti räägitud. Arvestades sellega, et lühikese googledamise peale leidsin <br />
Minixi kohta üsna palju informatsiooni ja kirjandust, arvan, et artikkel sellel teemal võiks olla märksa sisukam ja<br />
praktilisem.<br />
<br />
Esimene asi, mis minu arvates kindlasti selles artiklis puudu on, on viide leheküljele, kust oleks võimalik<br />
Minix uusimat ehk 3. versiooni alla laadida. Samuti on minu meelest oluline, et oleks ka juhend ja info selle<br />
kohta, kuidas Minixit intalleerida ning buutida. Selle kohta on korralik juhend Minix 3 kodulehel, millest vähemalt<br />
kõige olulisema osa oleks võinud siia ariklisse panna. <br />
<br />
Veel leian, et artiklis võiks olla kirjutatud ka mis on selle artikli eesmärk ning kellele ta on mõeldud ning<br />
kas on vaja mingisuguseid eelteadmisi artikli lugemiseks. <br />
<br />
Artiklis on mainitud, et Minixit kasutati Linux kerneli loomisel, kuid Linuxi ja Minixi seosest võis natuke täpsemalt kirjutada. <br />
<br />
Arvan, et kuna ITK wikisid kasutavad õpilased, võiks üks osa artiklist olla juhend või kasulikke näpunäiteid Minixi kasutamise kohta.<br />
<br />
Artiklis on küll öeldud, et Minix 3 toetab teatud arhiterktuuriga PC süsteeme, kuid riistvaraliste nõuete kohta oleks võinud olla rohkem infot.<br />
<br />
Kui autor mainis, et Minixit kasutatakse ka näiteks hea töökindluse tõttu, oleks võinud selgitada ka miks see nii on (cage the bugs, time infinite loops jne) kogu see info on olemas wikipedias. Hetkel on minu meelest räägitud ainult mõnest üksikust omadusest (nagu hangumatus).<br />
<br />
Artiklisse on lisatud pildid, kuid pole viiteid kust need saadud on. Inglisekeelseid väljendeid võiks olla tõlgitud<br />
eesti keelde (draiver, restart, kernel). Sissejuhatus, ehk üldine Minix tutvustus võiks olla veidi pikem kui 3 lauset. <br />
<br />
Kokkuvõtvalt võin öelda, et sellel teemal ootaks kindlasti sisukamat artiklit, ülevaate selles, mis Minix üleüldse on saab<br />
aga artiklist küll.<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! KRITEERIUM<br />
! KAAL<br />
! HINNANG<br />
! SELGITUS<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Skoop<br />
| 0,5<br />
| 0<br />
| Puudub info selle kohta, kellele artikkel on mõeldud ning mis eelteadmisi on vaja.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Artikli tutvustus ja versioon<br />
| 0,5<br />
| 0,25<br />
| On öeldud mis on uusim versioon, kuid puudub üldine info artikli kohta (mis infot peaks artikkel andma)<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Sissejuhatus<br />
| 0,5<br />
| 0,25<br />
| Liiga lühike sissejuhatus.<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Tehniliselt korrektne<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Tehniliselt on korras.<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Kasutatud kirjandus<br />
| 0,5<br />
| 0,5<br />
| Olemas. <br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Näited kasutamiseks/käsud<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Praktilised näited puuduvad.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Sisu<br />
| 4<br />
| 2<br />
| Sisu on natuke vähe. Täpsem arvamus kirjas üleval.<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Ülesehitus<br />
| 1<br />
| 0,5<br />
| Üsna loogiline ülesehitus. Teisiti võiks olla näiteks see, et on suurem pealkiri minix versioonid ja selle all punktid erinevatest versioonidest.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Kirjavead ja õigekiri<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Grammatika ja õigekiri korrektne. <br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Kokku<br />
| 10<br />
| 5.5<br />
| <br />
|-<br />
|}<br />
<br />
Lisa (4.01.12) Peale artikli parandamist autori poolt on lisatud buutimise osa ning süsteeminõuded. Seega paneksin nüüd 7.5 punkti.<br />
<br />
<br />
'''Retsenseeris Inger Romanenko A31 (8.12.11)'''<br><br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! KRITEERIUM<br />
! KAAL<br />
! HINNANG<br />
! SELGITUS<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Skoop<br />
| 0,5<br />
| 0<br />
| Pole väga põhjalikult välja toodud, kellele see artikkel mõeldud on.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Artikli tutvustus ja versioon<br />
| 0,5<br />
| 0,5<br />
| Kõik versioonid on esindatud ja tehtud näide ka (antud hetkel) uusima versiooniga.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Sissejuhatus<br />
| 0,5<br />
| 0,25<br />
| Sissejuhatus oleks võinud pikem olla, kuigi osa sellest on nihutatud Minix 1.0 sektsiooni alla.<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Tehniliselt korrektne<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Tehniliselt on tegu korrektse tööga.<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Kasutatud kirjandus<br />
| 0,5<br />
| 0,5<br />
| Olemas. <br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Näited kasutamiseks/käsud<br />
| 1<br />
| 0,5<br />
| Näiteid on vähevõitu, oleks tahtnud näha Minixi shelli ja võib-olla ka mõnda üldtuntud Unixi käsu kasutamist. Samuti oleks oodanud ka konkreetset näidet, kus Minixit kasutatakse.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Sisu<br />
| 4<br />
| 3<br />
| Sisu on vähevõitu, kuid vähemalt on olemasolev sisu informatiivne.<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Ülesehitus<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Ülesehituse kohta pretensioonid puuduvad.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Kirjavead ja õigekiri<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Grammatika ja õigekiri korrektne. <br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Kokku<br />
| 10<br />
| 7.75<br />
| <br />
|-<br />
|}<br />
<br />
'''Retsenseeris Robert Pärn'''</div>Iromanenhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Minix&diff=45320Talk:Minix2012-01-04T19:42:37Z<p>Iromanen: </p>
<hr />
<div>Artikkel annab ülevaate erinevatest Minix versioonidest ning on ka lühidalt öeldud, mille jaoks Minixit kasutada võiks.<br />
Grammatiliselt, keeleliselt ja ülesehituselt on artikkel korrektne. Hea, et on ära märgitud ka praegune kehtiv versioon.<br />
<br />
Minu arvates on õige, et ei ole väga pikalt räägitud vanadest versioonidest, kuid kahjuks ei ole antud artikli puhul<br />
millestki muust ka eriti räägitud. Arvestades sellega, et lühikese googledamise peale leidsin <br />
Minixi kohta üsna palju informatsiooni ja kirjandust, arvan, et artikkel sellel teemal võiks olla märksa sisukam ja<br />
praktilisem.<br />
<br />
Esimene asi, mis minu arvates kindlasti selles artiklis puudu on, on viide leheküljele, kust oleks võimalik<br />
Minix uusimat ehk 3. versiooni alla laadida. Samuti on minu meelest oluline, et oleks ka juhend ja info selle<br />
kohta, kuidas Minixit intalleerida ning buutida. Selle kohta on korralik juhend Minix 3 kodulehel, millest vähemalt<br />
kõige olulisema osa oleks võinud siia ariklisse panna. <br />
<br />
Veel leian, et artiklis võiks olla kirjutatud ka mis on selle artikli eesmärk ning kellele ta on mõeldud ning<br />
kas on vaja mingisuguseid eelteadmisi artikli lugemiseks. <br />
<br />
Artiklis on mainitud, et Minixit kasutati Linux kerneli loomisel, kuid Linuxi ja Minixi seosest võis natuke täpsemalt kirjutada. <br />
<br />
Arvan, et kuna ITK wikisid kasutavad õpilased, võiks üks osa artiklist olla juhend või kasulikke näpunäiteid Minixi kasutamise kohta.<br />
<br />
Artiklis on küll öeldud, et Minix 3 toetab teatud arhiterktuuriga PC süsteeme, kuid riistvaraliste nõuete kohta oleks võinud olla rohkem infot.<br />
<br />
Kui autor mainis, et Minixit kasutatakse ka näiteks hea töökindluse tõttu, oleks võinud selgitada ka miks see nii on (cage the bugs, time infinite loops jne) kogu see info on olemas wikipedias. Hetkel on minu meelest räägitud ainult mõnest üksikust omadusest (nagu hangumatus).<br />
<br />
Artiklisse on lisatud pildid, kuid pole viiteid kust need saadud on. Inglisekeelseid väljendeid võiks olla tõlgitud<br />
eesti keelde (draiver, restart, kernel). Sissejuhatus, ehk üldine Minix tutvustus võiks olla veidi pikem kui 3 lauset. <br />
<br />
Kokkuvõtvalt võin öelda, et sellel teemal ootaks kindlasti sisukamat artiklit, ülevaate selles, mis Minix üleüldse on saab<br />
aga artiklist küll.<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! KRITEERIUM<br />
! KAAL<br />
! HINNANG<br />
! SELGITUS<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Skoop<br />
| 0,5<br />
| 0<br />
| Puudub info selle kohta, kellele artikkel on mõeldud ning mis eelteadmisi on vaja.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Artikli tutvustus ja versioon<br />
| 0,5<br />
| 0,25<br />
| On öeldud mis on uusim versioon, kuid puudub üldine info artikli kohta (mis infot peaks artikkel andma)<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Sissejuhatus<br />
| 0,5<br />
| 0,25<br />
| Liiga lühike sissejuhatus.<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Tehniliselt korrektne<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Tehniliselt on korras.<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Kasutatud kirjandus<br />
| 0,5<br />
| 0,5<br />
| Olemas. <br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Näited kasutamiseks/käsud<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Praktilised näited puuduvad.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Sisu<br />
| 4<br />
| 2<br />
| Sisu on natuke vähe. Täpsem arvamus kirjas üleval.<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Ülesehitus<br />
| 1<br />
| 0,5<br />
| Üsna loogiline ülesehitus. Teisiti võiks olla näiteks see, et on suurem pealkiri minix versioonid ja selle all punktid erinevatest versioonidest.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Kirjavead ja õigekiri<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Grammatika ja õigekiri korrektne. <br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Kokku<br />
| 10<br />
| 5.5<br />
| <br />
|-<br />
|}<br />
<br />
Lisa (4.01.12) Peale artikli parandamist autori poolt on lisatud buutimise osa ning süsteeminõuded. Seega paneksin nüüd 7.5 punkti.<br />
<br />
<br />
'''Retsenseeris Inger Romanenko A31 (8.12.11)'''<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! KRITEERIUM<br />
! KAAL<br />
! HINNANG<br />
! SELGITUS<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Skoop<br />
| 0,5<br />
| 0<br />
| Pole väga põhjalikult välja toodud, kellele see artikkel mõeldud on.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Artikli tutvustus ja versioon<br />
| 0,5<br />
| 0,5<br />
| Kõik versioonid on esindatud ja tehtud näide ka (antud hetkel) uusima versiooniga.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Sissejuhatus<br />
| 0,5<br />
| 0,25<br />
| Sissejuhatus oleks võinud pikem olla, kuigi osa sellest on nihutatud Minix 1.0 sektsiooni alla.<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Tehniliselt korrektne<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Tehniliselt on tegu korrektse tööga.<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Kasutatud kirjandus<br />
| 0,5<br />
| 0,5<br />
| Olemas. <br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Näited kasutamiseks/käsud<br />
| 1<br />
| 0,5<br />
| Näiteid on vähevõitu, oleks tahtnud näha Minixi shelli ja võib-olla ka mõnda üldtuntud Unixi käsu kasutamist. Samuti oleks oodanud ka konkreetset näidet, kus Minixit kasutatakse.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Sisu<br />
| 4<br />
| 3<br />
| Sisu on vähevõitu, kuid vähemalt on olemasolev sisu informatiivne.<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Ülesehitus<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Ülesehituse kohta pretensioonid puuduvad.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Kirjavead ja õigekiri<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Grammatika ja õigekiri korrektne. <br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Kokku<br />
| 10<br />
| 7.75<br />
| <br />
|-<br />
|}<br />
<br />
'''Retsenseeris Robert Pärn'''</div>Iromanen