https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&user=Isuur&feedformat=atomICO wiki - User contributions [en]2024-03-29T10:21:39ZUser contributionsMediaWiki 1.41.0https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Uname&diff=82567Uname2014-11-13T13:54:45Z<p>Isuur: </p>
<hr />
<div>=Artiklist=<br />
'''Autor''': Ivo Suur<br/><br />
'''Rühm''': A31 2014<br/><br />
Antud artikkel on kirjutatud aine Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine raames. Tegemist on iseseisva tööga mille eesmärk on anda lugejale ülevaade Linux/Unix süsteemides eksisteeriva käsu <b>uname</b> olemusest, parameetritest ja kasutatavusest. Uname tähendab pikalt kirjutatuna "Unix name".<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Selleks, et mõista artiklis kirjeldatut, ei pea kohe kindlasti olema Linuxi guru. Piisab mõningate algtõdede ja mõistete tundmisest, et aru saada millest juttu tehakse. Käsu <b>uname</b> kasutatavusest ja vajalikkusest üritan teile tuua mõne näite ning seejärel asume juba täpsema sisu ning parameetrite kirjeldamise juurde. Oletame, et teil on mingeid probleeme või küsimusi mis on seotud mõne tarkvara või riistvaralise komponendiga teie Linux operatsioonisüsteemiga masinal. Et neid küsimusi lahedama hakata, oleks hea teada milline kerneli (Kernel ehk tuum on operatsioonisüsteemi keskne osa, mis suhtleb vahetult riistvaraga, eraldab erinevatele protsessidele<br />
ressursse ja haldab rakenduste tööd) väljaanne teie süsteemil on või mis versiooniga kernel teil on. Või lähete sõbra/tuttava juurde, et aidata tal Linux OP-süsteemiga arvutisse uusi programme installeerida ja kasulik oleks teada kas installeerida 32bit või 64bit versioon (tegemist on väga lihtsate näidetega, kuid tegelikkuses on uname käsust abi ka keerulistes olukordades). Kui te ei tea kust seda infot lihtsasti leida (tegelikult on see leitav ka ühest süsteemis olevast kaustast - /proc/sys/kernel/ ja sealt leiab erinevad failid nagu nt ostype, hostname, osrelease, version, domainname, mis annavad sama infot, mida on võimalik uname käsuga saada.), siis õnneks ongi olemas <b>uname</b> käsklus, mis seda kiirelt ja mugavalt teha võimaldab. See aitab kindlasti probleemi lahendamist kiirendada. Lisades juurde vajalikud parameetrid, on meil võimalik saada süsteemi kohta veelgi rohkem informatsiooni.<br />
<br />
=Süntaks=<br />
Konkreetsed näited on simuleeritud autori enda arvutis, kus loodi ühendus Itcollege võrku doris@itcollege.ee. Vahet ei ole kas me oleme tavakasutaja või juurkasutaja, tulemused on samad.<br />
'''uname --help<br />
Usage: uname [OPTION]...<br />
Print certain system information. With no OPTION, same as -s.<br />
-a, --all print all information, in the following order,<br />
except omit -p and -i if unknown:<br />
-s, --kernel-name print the kernel name<br />
-n, --nodename print the network node hostname<br />
-r, --kernel-release print the kernel release<br />
-v, --kernel-version print the kernel version<br />
-m, --machine print the machine hardware name<br />
-p, --processor print the processor type or "unknown"<br />
-i, --hardware-platform print the hardware platform or "unknown"<br />
-o, --operating-system print the operating system<br />
--help display this help and exit<br />
--version output version information and exit'''<br />
<br />
Kogu süsteemi info väljastamine<br />
'''uname -a või uname --all<br />
Linux doris 3.0.101-0.35-default #1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d) x86_64 x86_64 x86_64 GNU/Linux<br />
Kus siis järjest lahti seletatuna: Linux - masina kerneli nimi, doris - masina hostname,<br />
3.0.101-0.35-default - kerneli väljaanne, #1 SMP - kerneli versioon, x86_64 - protsessori arhitektuur, GNU/Linux - Operatsioonisüsteemi nimi '''<br />
<br />
Järgnev käsk <b>uname</b> (ilma lisaparameetriteta/võtmeteta) väljastab meile kerneli nime.Täpselt sama<br />
resultaadi saame ka siis kui lisame uname`ile parameetrid -s või --kernel-name<br />
'''uname<br />
Linux'''<br />
'''uname -s<br />
Linux'''<br />
'''uname --kernel-name<br />
Linux'''<br />
<br />
Operatsioonisüsteemi nime väljastamine<br />
'''uname -o<br />
GNU/Linux'''<br />
'''uname -operating-system<br />
GNU/Linux'''<br />
<br />
Kerneli versiooni info väljastamine<br />
'''uname -v<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
'''uname --kernel-version<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
<br />
Mis väljaandega (inglise keeles ''release'') kernelit meie süsteem kasutab<br />
'''uname -r<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
'''uname --kernel-release<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
<br />
Millist arhitektuuri süsteem kasutab (''mõtleme siinjuhul emaplaati ennast'')<br />
'''uname -m<br />
x86_64'''<br />
'''uname --machine<br />
X86_64 <br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et teie süsteemi arhitektuur on 64bitine. i386 osutaks aga 32bitisele arhitektuurile.'''<br />
<br />
Millise arhitektuuriga protsessorit süsteem kasutab (''CPU'')<br />
'''uname -p<br />
x86_64'''<br />
'''uname --processor<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et protsessor on 64bitine. i686 osutaks aga 32bitisele protsessorile.'''<br />
<br />
Mis tüüpi arhitektuuril tarkvara kompileeritakse ('' tells us what architecture the software is compiled for'')[http://unix.stackexchange.com/questions/124480/machine-hardware-name-processor-type-and-hardware-platform 1]<br />
'''uname -i<br />
x86_64'''<br />
'''uname --hardware-platform<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab 64bitisele süsteemile. i386 osutaks aga 32bitisele.'''<br />
<br />
Võrgus oleva masina hostname <br />
'''uname -n<br />
doris'''<br />
'''uname --nodename<br />
doris<br />
olles loginud sisse doris@itcollege.ee'''<br />
<br />
uname versiooniinfo väljastamine<br />
'''uname --version<br />
uname (GNU coreutils) 8.12<br />
Copyright (C) 2011 Free Software Foundation, Inc.<br />
License GPLv3+: GNU GPL version 3 or later <http://gnu.org/licenses/gpl.html>.<br />
This is free software: you are free to change and redistribute it.<br />
There is NO WARRANTY, to the extent permitted by law.<br />
Written by David MacKenzie.'''<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Seega kokkuvõtvalt võiks öelda, et uname on üks kõige lihtsamaid ja efektiivsemaid käsklusi saamaks põhiinfot oma operatsioonisüsteemi ja kerneli kohta. Selleks pole vaja Internetis spetsiaalset infot otsida, piisab teadmisest, et on olemas uname käsklus. <br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
Pealkirja all Süntaks esitatud näited ja sisu on kokku kogutud järgnevatest allikatest (Otseselt teiste autorite materjali kasutatud pole, pigem on võetud need näiteks mille alusel enda tööd teha):<br />
<br />
http://unix.stackexchange.com/questions/124480/machine-hardware-name-processor-type-and-hardware-platform<br><br />
https://www.ibm.com/developerworks/community/blogs/58e72888-6340-46ac-b488-d31aa4058e9c/entry/know_about_your_linux_system_using_uname_command77?lang=en<br><br />
http://www.thegeekstuff.com/2012/09/uname-command-examples/<br><br />
http://linoxide.com/linux-command/uname-command/<br><br />
http://www.sbras.ru/cgi-bin/www/unix_help/unix-man?uname+3<br><br />
http://www.delorie.com/gnu/docs/textutils/coreutils_141.html<br><br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Uname&diff=82566Uname2014-11-13T13:53:02Z<p>Isuur: </p>
<hr />
<div>=Artiklist=<br />
'''Autor''': Ivo Suur<br/><br />
'''Rühm''': A31 2014<br/><br />
Antud artikkel on kirjutatud aine Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine raames. Tegemist on iseseisva tööga mille eesmärk on anda lugejale ülevaade Linux/Unix süsteemides eksisteeriva käsu <b>uname</b> olemusest, parameetritest ja kasutatavusest. Uname tähendab pikalt kirjutatuna "Unix name".<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Selleks, et mõista artiklis kirjeldatut, ei pea kohe kindlasti olema Linuxi guru. Piisab mõningate algtõdede ja mõistete tundmisest, et aru saada millest juttu tehakse. Käsu <b>uname</b> kasutatavusest ja vajalikkusest üritan teile tuua mõne näite ning seejärel asume juba täpsema sisu ning parameetrite kirjeldamise juurde. Oletame, et teil on mingeid probleeme või küsimusi mis on seotud mõne tarkvara või riistvaralise komponendiga teie Linux operatsioonisüsteemiga masinal. Et neid küsimusi lahedama hakata, oleks hea teada milline kerneli (Kernel ehk tuum on operatsioonisüsteemi keskne osa, mis suhtleb vahetult riistvaraga, eraldab erinevatele protsessidele<br />
ressursse ja haldab rakenduste tööd) väljaanne teie süsteemil on või mis versiooniga kernel teil on. Või lähete sõbra/tuttava juurde, et aidata tal Linux OP-süsteemiga arvutisse uusi programme installeerida ja kasulik oleks teada kas installeerida 32bit või 64bit versioon (tegemist on väga lihtsate näidetega, kuid tegelikkuses on uname käsust abi ka keerulistes olukordades). Kui te ei tea kust seda infot lihtsasti leida (tegelikult on see leitav ka ühest süsteemis olevast kaustast - /proc/sys/kernel ja sealt leiab erinevad failid nagu nt ostype, hostname, osrelease, version, domainname, mis annavad sama infot, mida on võimalik uname käsuga saada.), siis õnneks ongi olemas <b>uname</b> käsklus, mis seda kiirelt ja mugavalt teha võimaldab. See aitab kindlasti probleemi lahendamist kiirendada. Lisades juurde vajalikud parameetrid, on meil võimalik saada süsteemi kohta veelgi rohkem informatsiooni.<br />
<br />
=Süntaks=<br />
Konkreetsed näited on simuleeritud autori enda arvutis, kus loodi ühendus Itcollege võrku doris@itcollege.ee. Vahet ei ole kas me oleme tavakasutaja või juurkasutaja, tulemused on samad.<br />
'''uname --help<br />
Usage: uname [OPTION]...<br />
Print certain system information. With no OPTION, same as -s.<br />
-a, --all print all information, in the following order,<br />
except omit -p and -i if unknown:<br />
-s, --kernel-name print the kernel name<br />
-n, --nodename print the network node hostname<br />
-r, --kernel-release print the kernel release<br />
-v, --kernel-version print the kernel version<br />
-m, --machine print the machine hardware name<br />
-p, --processor print the processor type or "unknown"<br />
-i, --hardware-platform print the hardware platform or "unknown"<br />
-o, --operating-system print the operating system<br />
--help display this help and exit<br />
--version output version information and exit'''<br />
<br />
Kogu süsteemi info väljastamine<br />
'''uname -a või uname --all<br />
Linux doris 3.0.101-0.35-default #1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d) x86_64 x86_64 x86_64 GNU/Linux<br />
Kus siis järjest lahti seletatuna: Linux - masina kerneli nimi, doris - masina hostname,<br />
3.0.101-0.35-default - kerneli väljaanne, #1 SMP - kerneli versioon, x86_64 - protsessori arhitektuur, GNU/Linux - Operatsioonisüsteemi nimi '''<br />
<br />
Järgnev käsk <b>uname</b> (ilma lisaparameetriteta/võtmeteta) väljastab meile kerneli nime.Täpselt sama<br />
resultaadi saame ka siis kui lisame uname`ile parameetrid -s või --kernel-name<br />
'''uname<br />
Linux'''<br />
'''uname -s<br />
Linux'''<br />
'''uname --kernel-name<br />
Linux'''<br />
<br />
Operatsioonisüsteemi nime väljastamine<br />
'''uname -o<br />
GNU/Linux'''<br />
'''uname -operating-system<br />
GNU/Linux'''<br />
<br />
Kerneli versiooni info väljastamine<br />
'''uname -v<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
'''uname --kernel-version<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
<br />
Mis väljaandega (inglise keeles ''release'') kernelit meie süsteem kasutab<br />
'''uname -r<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
'''uname --kernel-release<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
<br />
Millist arhitektuuri süsteem kasutab (''mõtleme siinjuhul emaplaati ennast'')<br />
'''uname -m<br />
x86_64'''<br />
'''uname --machine<br />
X86_64 <br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et teie süsteemi arhitektuur on 64bitine. i386 osutaks aga 32bitisele arhitektuurile.'''<br />
<br />
Millise arhitektuuriga protsessorit süsteem kasutab (''CPU'')<br />
'''uname -p<br />
x86_64'''<br />
'''uname --processor<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et protsessor on 64bitine. i686 osutaks aga 32bitisele protsessorile.'''<br />
<br />
Mis tüüpi arhitektuuril tarkvara kompileeritakse ('' tells us what architecture the software is compiled for'')[http://unix.stackexchange.com/questions/124480/machine-hardware-name-processor-type-and-hardware-platform 1]<br />
'''uname -i<br />
x86_64'''<br />
'''uname --hardware-platform<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab 64bitisele süsteemile. i386 osutaks aga 32bitisele.'''<br />
<br />
Võrgus oleva masina hostname <br />
'''uname -n<br />
doris'''<br />
'''uname --nodename<br />
doris<br />
olles loginud sisse doris@itcollege.ee'''<br />
<br />
uname versiooniinfo väljastamine<br />
'''uname --version<br />
uname (GNU coreutils) 8.12<br />
Copyright (C) 2011 Free Software Foundation, Inc.<br />
License GPLv3+: GNU GPL version 3 or later <http://gnu.org/licenses/gpl.html>.<br />
This is free software: you are free to change and redistribute it.<br />
There is NO WARRANTY, to the extent permitted by law.<br />
Written by David MacKenzie.'''<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Seega kokkuvõtvalt võiks öelda, et uname on üks kõige lihtsamaid ja efektiivsemaid käsklusi saamaks põhiinfot oma operatsioonisüsteemi ja kerneli kohta. Selleks pole vaja Internetis spetsiaalset infot otsida, piisab teadmisest, et on olemas uname käsklus. <br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
Pealkirja all Süntaks esitatud näited ja sisu on kokku kogutud järgnevatest allikatest (Otseselt teiste autorite materjali kasutatud pole, pigem on võetud need näiteks mille alusel enda tööd teha):<br />
<br />
http://unix.stackexchange.com/questions/124480/machine-hardware-name-processor-type-and-hardware-platform<br><br />
https://www.ibm.com/developerworks/community/blogs/58e72888-6340-46ac-b488-d31aa4058e9c/entry/know_about_your_linux_system_using_uname_command77?lang=en<br><br />
http://www.thegeekstuff.com/2012/09/uname-command-examples/<br><br />
http://linoxide.com/linux-command/uname-command/<br><br />
http://www.sbras.ru/cgi-bin/www/unix_help/unix-man?uname+3<br><br />
http://www.delorie.com/gnu/docs/textutils/coreutils_141.html<br><br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Uname&diff=82565Uname2014-11-13T13:38:51Z<p>Isuur: </p>
<hr />
<div>=Artiklist=<br />
'''Autor''': Ivo Suur<br/><br />
'''Rühm''': A31 2014<br/><br />
Antud artikkel on kirjutatud aine Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine raames. Tegemist on iseseisva tööga mille eesmärk on anda lugejale ülevaade Linux/Unix süsteemides eksisteeriva käsu <b>uname</b> olemusest, parameetritest ja kasutatavusest. Uname tähendab pikalt kirjutatuna "Unix name".<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Selleks, et mõista artiklis kirjeldatut, ei pea kohe kindlasti olema Linuxi guru. Piisab mõningate algtõdede ja mõistete tundmisest, et aru saada millest juttu tehakse. Käsu <b>uname</b> kasutatavusest ja vajalikkusest üritan teile tuua mõne näite ning seejärel asume juba täpsema sisu ning parameetrite kirjeldamise juurde. Oletame, et teil on mingeid probleeme või küsimusi mis on seotud mõne tarkvara või riistvaralise komponendiga teie Linux operatsioonisüsteemiga masinal. Et neid küsimusi lahedama hakata, oleks hea teada milline kerneli (Kernel ehk tuum on operatsioonisüsteemi keskne osa, mis suhtleb vahetult riistvaraga, eraldab erinevatele protsessidele<br />
ressursse ja haldab rakenduste tööd) väljaanne teie süsteemil on või mis versiooniga kernel teil on. Või lähete sõbra/tuttava juurde, et aidata tal Linux OP-süsteemiga arvutisse uusi programme installeerida ja kasulik oleks teada kas installeerida 32bit või 64bit versioon (tegemist on väga lihtsate näidetega, kuid tegelikkuses on uname käsust abi ka keerulistes olukordades). Kui te ei tea kust seda infot lihtsasti leida (tegelikult on see leitav ka ühest süsteemis olevast kaustast), siis õnneks ongi olemas <b>uname</b> käsklus, mis seda kiirelt ja mugavalt teha võimaldab. See aitab kindlasti probleemi lahendamist kiirendada. Lisades juurde vajalikud parameetrid, on meil võimalik saada süsteemi kohta veelgi rohkem informatsiooni.<br />
<br />
=Süntaks=<br />
Konkreetsed näited on simuleeritud autori enda arvutis, kus loodi ühendus Itcollege võrku doris@itcollege.ee. Vahet ei ole kas me oleme tavakasutaja või juurkasutaja, tulemused on samad.<br />
'''uname --help<br />
Usage: uname [OPTION]...<br />
Print certain system information. With no OPTION, same as -s.<br />
-a, --all print all information, in the following order,<br />
except omit -p and -i if unknown:<br />
-s, --kernel-name print the kernel name<br />
-n, --nodename print the network node hostname<br />
-r, --kernel-release print the kernel release<br />
-v, --kernel-version print the kernel version<br />
-m, --machine print the machine hardware name<br />
-p, --processor print the processor type or "unknown"<br />
-i, --hardware-platform print the hardware platform or "unknown"<br />
-o, --operating-system print the operating system<br />
--help display this help and exit<br />
--version output version information and exit'''<br />
<br />
Kogu süsteemi info väljastamine<br />
'''uname -a või uname --all<br />
Linux doris 3.0.101-0.35-default #1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d) x86_64 x86_64 x86_64 GNU/Linux<br />
Kus siis järjest lahti seletatuna: Linux - masina kerneli nimi, doris - masina hostname,<br />
3.0.101-0.35-default - kerneli väljaanne, #1 SMP - kerneli versioon, x86_64 - protsessori arhitektuur, GNU/Linux - Operatsioonisüsteemi nimi '''<br />
<br />
Järgnev käsk <b>uname</b> (ilma lisaparameetriteta/võtmeteta) väljastab meile kerneli nime.Täpselt sama<br />
resultaadi saame ka siis kui lisame uname`ile parameetrid -s või --kernel-name<br />
'''uname<br />
Linux'''<br />
'''uname -s<br />
Linux'''<br />
'''uname --kernel-name<br />
Linux'''<br />
<br />
Operatsioonisüsteemi nime väljastamine<br />
'''uname -o<br />
GNU/Linux'''<br />
'''uname -operating-system<br />
GNU/Linux'''<br />
<br />
Kerneli versiooni info väljastamine<br />
'''uname -v<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
'''uname --kernel-version<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
<br />
Mis väljaandega (inglise keeles ''release'') kernelit meie süsteem kasutab<br />
'''uname -r<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
'''uname --kernel-release<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
<br />
Millist arhitektuuri süsteem kasutab (''mõtleme siinjuhul emaplaati ennast'')<br />
'''uname -m<br />
x86_64'''<br />
'''uname --machine<br />
X86_64 <br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et teie süsteemi arhitektuur on 64bitine. i386 osutaks aga 32bitisele arhitektuurile.'''<br />
<br />
Millise arhitektuuriga protsessorit süsteem kasutab (''CPU'')<br />
'''uname -p<br />
x86_64'''<br />
'''uname --processor<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et protsessor on 64bitine. i686 osutaks aga 32bitisele protsessorile.'''<br />
<br />
Mis tüüpi arhitektuuril tarkvara kompileeritakse ('' tells us what architecture the software is compiled for'')[http://unix.stackexchange.com/questions/124480/machine-hardware-name-processor-type-and-hardware-platform 1]<br />
'''uname -i<br />
x86_64'''<br />
'''uname --hardware-platform<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab 64bitisele süsteemile. i386 osutaks aga 32bitisele.'''<br />
<br />
Võrgus oleva masina hostname <br />
'''uname -n<br />
doris'''<br />
'''uname --nodename<br />
doris<br />
olles loginud sisse doris@itcollege.ee'''<br />
<br />
uname versiooniinfo väljastamine<br />
'''uname --version<br />
uname (GNU coreutils) 8.12<br />
Copyright (C) 2011 Free Software Foundation, Inc.<br />
License GPLv3+: GNU GPL version 3 or later <http://gnu.org/licenses/gpl.html>.<br />
This is free software: you are free to change and redistribute it.<br />
There is NO WARRANTY, to the extent permitted by law.<br />
Written by David MacKenzie.'''<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Seega kokkuvõtvalt võiks öelda, et uname on üks kõige lihtsamaid ja efektiivsemaid käsklusi saamaks põhiinfot oma operatsioonisüsteemi ja kerneli kohta. Selleks pole vaja Internetis spetsiaalset infot otsida, piisab teadmisest, et on olemas uname käsklus. <br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
Pealkirja all Süntaks esitatud näited ja sisu on kokku kogutud järgnevatest allikatest (Otseselt teiste autorite materjali kasutatud pole, pigem on võetud need näiteks mille alusel enda tööd teha):<br />
<br />
http://unix.stackexchange.com/questions/124480/machine-hardware-name-processor-type-and-hardware-platform<br><br />
https://www.ibm.com/developerworks/community/blogs/58e72888-6340-46ac-b488-d31aa4058e9c/entry/know_about_your_linux_system_using_uname_command77?lang=en<br><br />
http://www.thegeekstuff.com/2012/09/uname-command-examples/<br><br />
http://linoxide.com/linux-command/uname-command/<br><br />
http://www.sbras.ru/cgi-bin/www/unix_help/unix-man?uname+3<br><br />
http://www.delorie.com/gnu/docs/textutils/coreutils_141.html<br><br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Uname&diff=82564Uname2014-11-13T13:32:55Z<p>Isuur: </p>
<hr />
<div>=Artiklist=<br />
'''Autor''': Ivo Suur<br/><br />
'''Rühm''': A31 2014<br/><br />
Antud artikkel on kirjutatud aine Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine raames. Tegemist on iseseisva tööga mille eesmärk on anda lugejale ülevaade Linux/Unix süsteemides eksisteeriva käsu <b>uname</b> olemusest, parameetritest ja kasutatavusest. Uname tähendab pikalt kirjutatuna "Unix name".<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Selleks, et mõista artiklis kirjeldatut, ei pea kohe kindlasti olema Linuxi guru. Piisab mõningate algtõdede ja mõistete tundmisest, et aru saada millest juttu tehakse. Käsu <b>uname</b> kasutatavusest ja vajalikkusest üritan teile tuua mõne näite ning seejärel asume juba täpsema sisu ning parameetrite kirjeldamise juurde. Oletame, et teil on mingeid probleeme või küsimusi mis on seotud mõne tarkvara või riistvaralise komponendiga teie Linux operatsioonisüsteemiga masinal. Et neid küsimusi lahedama hakata, oleks hea teada milline kerneli (Kernel ehk tuum on operatsioonisüsteemi keskne osa, mis suhtleb vahetult riistvaraga, eraldab erinevatele protsessidele<br />
ressursse ja haldab rakenduste tööd) väljaanne teie süsteemil on või mis versiooniga kernel teil on. Või lähete sõbra/tuttava juurde, et aidata tal Linux OP-süsteemiga arvutisse uusi programme installeerida ja kasulik oleks teada kas installeerida 32bit või 64bit versioon (tegemist on väga lihtsate näidetega, kuid tegelikkuses on uname käsust abi ka keerulistes olukordades). Kui te ei tea kust seda infot lihtsasti leida (tegelikult on see leitav ka ühest süsteemis olevast kaustast), siis õnneks ongi olemas <b>uname</b> käsklus, mis seda kiirelt ja mugavalt teha võimaldab. See aitab kindlasti probleemi lahendamist kiirendada. Lisades juurde vajalikud parameetrid, on meil võimalik saada süsteemi kohta veelgi rohkem informatsiooni.<br />
<br />
=Süntaks=<br />
Konkreetsed näited on simuleeritud autori enda arvutis, kus loodi ühendus Itcollege võrku doris@itcollege.ee. Vahet ei ole kas me oleme tavakasutaja või juurkasutaja, tulemused on samad.<br />
'''uname --help<br />
Usage: uname [OPTION]...<br />
Print certain system information. With no OPTION, same as -s.<br />
-a, --all print all information, in the following order,<br />
except omit -p and -i if unknown:<br />
-s, --kernel-name print the kernel name<br />
-n, --nodename print the network node hostname<br />
-r, --kernel-release print the kernel release<br />
-v, --kernel-version print the kernel version<br />
-m, --machine print the machine hardware name<br />
-p, --processor print the processor type or "unknown"<br />
-i, --hardware-platform print the hardware platform or "unknown"<br />
-o, --operating-system print the operating system<br />
--help display this help and exit<br />
--version output version information and exit'''<br />
<br />
Kogu süsteemi info väljastamine<br />
'''uname -a või uname --all<br />
Linux doris 3.0.101-0.35-default #1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d) x86_64 x86_64 x86_64 GNU/Linux<br />
Kus siis järjest lahti seletatuna: Linux - masina kerneli nimi, doris - masina hostname,<br />
3.0.101-0.35-default - kerneli väljaanne, #1 SMP - kerneli versioon, x86_64 - protsessori arhitektuur, GNU/Linux - Operatsioonisüsteemi nimi '''<br />
<br />
Järgnev käsk <b>uname</b> (ilma lisaparameetriteta/võtmeteta) väljastab meile kerneli nime.Täpselt sama<br />
resultaadi saame ka siis kui lisame uname`ile parameetrid -s või --kernel-name<br />
'''uname<br />
Linux'''<br />
'''#uname -s<br />
Linux'''<br />
'''uname --kernel-name<br />
Linux'''<br />
<br />
Operatsioonisüsteemi nime väljastamine<br />
'''uname -o<br />
GNU/Linux'''<br />
'''uname -operating-system<br />
GNU/Linux'''<br />
<br />
Kerneli versiooni info väljastamine<br />
'''uname -v<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
'''uname --kernel-version<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
<br />
Mis väljaandega (inglise keeles ''release'') kernelit meie süsteem kasutab<br />
'''uname -r<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
'''uname --kernel-release<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
<br />
Millist arhitektuuri süsteem kasutab (''mõtleme siinjuhul emaplaati ennast'')<br />
'''uname -m<br />
x86_64'''<br />
'''uname --machine<br />
X86_64 <br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et teie süsteemi arhitektuur on 64bitine. i386 osutaks aga 32bitisele arhitektuurile.'''<br />
<br />
Millise arhitektuuriga protsessorit süsteem kasutab (''CPU'')<br />
'''uname -p<br />
x86_64'''<br />
'''uname --processor<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et protsessor on 64bitine. i686 osutaks aga 32bitisele protsessorile.'''<br />
<br />
Mis tüüpi arhitektuuril tarkvara kompileeritakse ('' tells us what architecture the software is compiled for'')[http://unix.stackexchange.com/questions/124480/machine-hardware-name-processor-type-and-hardware-platform 1]<br />
'''uname -i<br />
x86_64'''<br />
'''uname --hardware-platform<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab 64bitisele süsteemile. i386 osutaks aga 32bitisele.'''<br />
<br />
Võrgus oleva masina hostname <br />
'''uname -n<br />
doris'''<br />
'''uname --nodename<br />
doris<br />
olles loginud sisse doris@itcollege.ee'''<br />
<br />
uname versiooniinfo väljastamine<br />
'''uname --version<br />
uname (GNU coreutils) 8.12<br />
Copyright (C) 2011 Free Software Foundation, Inc.<br />
License GPLv3+: GNU GPL version 3 or later <http://gnu.org/licenses/gpl.html>.<br />
This is free software: you are free to change and redistribute it.<br />
There is NO WARRANTY, to the extent permitted by law.<br />
Written by David MacKenzie.'''<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Seega kokkuvõtvalt võiks öelda, et uname on üks kõige lihtsamaid ja efektiivsemaid käsklusi saamaks põhiinfot oma operatsioonisüsteemi ja kerneli kohta. Selleks pole vaja Internetis spetsiaalset infot otsida, piisab teadmisest, et on olemas uname käsklus. <br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
Pealkirja all Süntaks esitatud näited ja sisu on kokku kogutud järgnevatest allikatest (Otseselt teiste autorite materjali kasutatud pole, pigem on võetud need näiteks mille alusel enda tööd teha):<br />
<br />
http://unix.stackexchange.com/questions/124480/machine-hardware-name-processor-type-and-hardware-platform<br><br />
https://www.ibm.com/developerworks/community/blogs/58e72888-6340-46ac-b488-d31aa4058e9c/entry/know_about_your_linux_system_using_uname_command77?lang=en<br><br />
http://www.thegeekstuff.com/2012/09/uname-command-examples/<br><br />
http://linoxide.com/linux-command/uname-command/<br><br />
http://www.sbras.ru/cgi-bin/www/unix_help/unix-man?uname+3<br><br />
http://www.delorie.com/gnu/docs/textutils/coreutils_141.html<br><br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Uname&diff=82433Uname2014-11-10T15:26:15Z<p>Isuur: </p>
<hr />
<div>=Artiklist=<br />
'''Autor''': Ivo Suur<br/><br />
'''Rühm''': A31 2014<br/><br />
Antud artikkel on kirjutatud aine Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine raames. Tegemist on iseseisva tööga mille eesmärk on anda lugejale ülevaade Linux/Unix süsteemides eksisteeriva käsu <b>uname</b> olemusest, parameetritest ja kasutatavusest. Uname tähendab pikalt kirjutatuna "Unix name".<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Selleks, et mõista artiklis kirjeldatut, ei pea kohe kindlasti olema Linuxi guru. Piisab mõningate algtõdede ja mõistete tundmisest, et aru saada millest juttu tehakse. Käsu <b>uname</b> kasutatavusest ja vajalikkusest üritan teile tuua mõne näite ning seejärel asume juba täpsema sisu ning parameetrite kirjeldamise juurde. Oletame, et teil on mingeid probleeme või küsimusi mis on seotud mõne tarkvara või riistvaralise komponendiga teie Linux operatsioonisüsteemiga masinal. Et neid küsimusi lahedama hakata, oleks hea teada milline kerneli (Kernel ehk tuum on operatsioonisüsteemi keskne osa, mis suhtleb vahetult riistvaraga, eraldab erinevatele protsessidele<br />
ressursse ja haldab rakenduste tööd) väljaanne teie süsteemil on või mis versiooniga kernel teil on. Või lähete sõbra/tuttava juurde, et aidata tal Linux OP-süsteemiga arvutisse uusi programme installeerida ja kasulik oleks teada kas installeerida 32bit või 64bit versioon (tegemist on väga lihtsate näidetega, kuid tegelikkuses on uname käsust abi ka keerulistes olukordades). Kui te ei tea kust seda infot lihtsasti leida (tegelikult on see leitav ka ühest süsteemis olevast kaustast), siis õnneks ongi olemas <b>uname</b> käsklus, mis seda kiirelt ja mugavalt teha võimaldab. See aitab kindlasti probleemi lahendamist kiirendada. Lisades juurde vajalikud parameetrid, on meil võimalik saada süsteemi kohta veelgi rohkem informatsiooni.<br />
<br />
=Süntaks=<br />
Konkreetsed näited on simuleeritud autori enda arvutis, kus loodi ühendus Itcollege võrku doris@itcollege.ee. Vahet ei ole kas me oleme tavakasutaja või juurkasutaja, tulemused on samad.<br />
'''#uname --help<br />
Usage: uname [OPTION]...<br />
Print certain system information. With no OPTION, same as -s.<br />
-a, --all print all information, in the following order,<br />
except omit -p and -i if unknown:<br />
-s, --kernel-name print the kernel name<br />
-n, --nodename print the network node hostname<br />
-r, --kernel-release print the kernel release<br />
-v, --kernel-version print the kernel version<br />
-m, --machine print the machine hardware name<br />
-p, --processor print the processor type or "unknown"<br />
-i, --hardware-platform print the hardware platform or "unknown"<br />
-o, --operating-system print the operating system<br />
--help display this help and exit<br />
--version output version information and exit'''<br />
<br />
Kogu süsteemi info väljastamine<br />
'''#uname -a või uname --all<br />
Linux doris 3.0.101-0.35-default #1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d) x86_64 x86_64 x86_64 GNU/Linux<br />
Kus siis järjest lahti seletatuna: Linux - masina kerneli nimi, doris - masina hostname,<br />
3.0.101-0.35-default - kerneli väljaanne, #1 SMP - kerneli versioon, x86_64 - protsessori arhitektuur, GNU/Linux - Operatsioonisüsteemi nimi '''<br />
<br />
Järgnev käsk <b>uname</b> (ilma lisaparameetriteta/võtmeteta) väljastab meile kerneli nime.Täpselt sama<br />
resultaadi saame ka siis kui lisame uname`ile parameetrid -s või --kernel-name<br />
'''#uname<br />
Linux'''<br />
'''#uname -s<br />
Linux'''<br />
'''#uname --kernel-name<br />
Linux'''<br />
<br />
Operatsioonisüsteemi nime väljastamine<br />
'''#uname -o<br />
GNU/Linux'''<br />
'''#uname -operating-system<br />
GNU/Linux'''<br />
<br />
Kerneli versiooni info väljastamine<br />
'''#uname -v<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
'''#uname --kernel-version<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
<br />
Mis väljaandega (inglise keeles ''release'') kernelit meie süsteem kasutab<br />
'''#uname -r<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
'''#uname --kernel-release<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
<br />
Millist arhitektuuri süsteem kasutab (''mõtleme siinjuhul emaplaati ennast'')<br />
'''#uname -m<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --machine<br />
X86_64 <br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et teie süsteemi arhitektuur on 64bitine. i386 osutaks aga 32bitisele arhitektuurile.'''<br />
<br />
Millise arhitektuuriga protsessorit süsteem kasutab (''CPU'')<br />
'''#uname -p<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --processor<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et protsessor on 64bitine. i686 osutaks aga 32bitisele protsessorile.'''<br />
<br />
Mis tüüpi arhitektuuril tarkvara kompileeritakse ('' tells us what architecture the software is compiled for'')[http://unix.stackexchange.com/questions/124480/machine-hardware-name-processor-type-and-hardware-platform 1]<br />
'''#uname -i<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --hardware-platform<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab 64bitisele süsteemile. i386 osutaks aga 32bitisele.'''<br />
<br />
Võrgus oleva masina hostname <br />
'''#uname -n<br />
doris'''<br />
'''#uname --nodename<br />
doris<br />
olles loginud sisse doris@itcollege.ee'''<br />
<br />
uname versiooniinfo väljastamine<br />
'''#uname --version<br />
uname (GNU coreutils) 8.12<br />
Copyright (C) 2011 Free Software Foundation, Inc.<br />
License GPLv3+: GNU GPL version 3 or later <http://gnu.org/licenses/gpl.html>.<br />
This is free software: you are free to change and redistribute it.<br />
There is NO WARRANTY, to the extent permitted by law.<br />
Written by David MacKenzie.'''<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Seega kokkuvõtvalt võiks öelda, et uname on üks kõige lihtsamaid ja efektiivsemaid käsklusi saamaks põhiinfot oma operatsioonisüsteemi ja kerneli kohta. Selleks pole vaja Internetis spetsiaalset infot otsida, piisab teadmisest, et on olemas uname käsklus. <br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
Pealkirja all Süntaks esitatud näited ja sisu on kokku kogutud järgnevatest allikatest (Otseselt teiste autorite materjali kasutatud pole, pigem on võetud need näiteks mille alusel enda tööd teha):<br />
<br />
http://unix.stackexchange.com/questions/124480/machine-hardware-name-processor-type-and-hardware-platform<br><br />
https://www.ibm.com/developerworks/community/blogs/58e72888-6340-46ac-b488-d31aa4058e9c/entry/know_about_your_linux_system_using_uname_command77?lang=en<br><br />
http://www.thegeekstuff.com/2012/09/uname-command-examples/<br><br />
http://linoxide.com/linux-command/uname-command/<br><br />
http://www.sbras.ru/cgi-bin/www/unix_help/unix-man?uname+3<br><br />
http://www.delorie.com/gnu/docs/textutils/coreutils_141.html<br><br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Uname&diff=82327Uname2014-11-08T13:43:21Z<p>Isuur: </p>
<hr />
<div>=Artiklist=<br />
'''Autor''': Ivo Suur<br/><br />
'''Rühm''': A31 2014<br/><br />
Antud artikkel on kirjutatud aine Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine raames. Tegemist on iseseisva tööga mille eesmärk on anda lugejale ülevaade Linux/Unix süsteemides eksisteeriva käsu <b>uname</b> olemusest, parameetritest ja kasutatavusest. Uname tähendab pikalt kirjutatuna "Unix name".<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Selleks, et mõista artiklis kirjeldatut, ei pea kohe kindlasti olema Linuxi guru. Piisab mõningate algtõdede ja mõistete tundmisest, et aru saada millest juttu tehakse. Käsu <b>uname</b> kasutatavusest ja vajalikkusest üritan teile tuua mõne näite ning seejärel asume juba täpsema sisu ning parameetrite kirjeldamise juurde. Oletame, et teil on mingeid probleeme või küsimusi mis on seotud mõne tarkvara või riistvaralise komponendiga teie Linux operatsioonisüsteemiga masinal. Et neid küsimusi lahedama hakata, oleks hea teada milline kerneli (Kernel ehk tuum on operatsioonisüsteemi keskne osa, mis suhtleb vahetult riistvaraga, eraldab erinevatele protsessidele<br />
ressursse ja haldab rakenduste tööd) väljaanne teie süsteemil on või mis versiooniga kernel teil on. Või lähete sõbra/tuttava juurde, et aidata tal Linux OP-süsteemiga arvutisse uusi programme installeerida ja kasulik oleks teada kas installeerida 32bit või 64bit versioon (tegemist on väga lihtsate näidetega, kuid tegelikkuses on uname käsust abi ka keerulistes olukordades). Kui te ei tea kust seda infot lihtsasti leida (tegelikult on see leitav ka ühest süsteemis olevast kaustast), siis õnneks ongi olemas <b>uname</b> käsklus, mis seda kiirelt ja mugavalt teha võimaldab. See aitab kindlasti probleemi lahendamist kiirendada. Lisades juurde vajalikud parameetrid, on meil võimalik saada süsteemi kohta veelgi rohkem informatsiooni.<br />
<br />
=Süntaks=<br />
Konkreetsed näited on simuleeritud autori enda arvutis, kus loodi ühendus Itcollege võrku doris@itcollege.ee. Vahet ei ole kas me oleme tavakasutaja või juurkasutaja, tulemused on samad.<br />
'''#uname --help<br />
Usage: uname [OPTION]...<br />
Print certain system information. With no OPTION, same as -s.<br />
-a, --all print all information, in the following order,<br />
except omit -p and -i if unknown:<br />
-s, --kernel-name print the kernel name<br />
-n, --nodename print the network node hostname<br />
-r, --kernel-release print the kernel release<br />
-v, --kernel-version print the kernel version<br />
-m, --machine print the machine hardware name<br />
-p, --processor print the processor type or "unknown"<br />
-i, --hardware-platform print the hardware platform or "unknown"<br />
-o, --operating-system print the operating system<br />
--help display this help and exit<br />
--version output version information and exit'''<br />
<br />
Kogu süsteemi info väljastamine<br />
'''#uname -a või uname --all<br />
Linux doris 3.0.101-0.35-default #1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d) x86_64 x86_64 x86_64 GNU/Linux<br />
Kus siis järjest lahti seletatuna: Linux - masina kerneli nimi, doris - masina hostname,<br />
3.0.101-0.35-default - kerneli väljaanne, #1 SMP - kerneli versioon, x86_64 - protsessori arhitektuur, GNU/Linux - Operatsioonisüsteemi nimi '''<br />
<br />
Järgnev käsk <b>uname</b> (ilma lisaparameetriteta/võtmeteta) väljastab meile kerneli nime.Täpselt sama<br />
resultaadi saame ka siis kui lisame uname`ile parameetrid -s või --kernel-name<br />
'''#uname<br />
Linux'''<br />
'''#uname -s<br />
Linux'''<br />
'''#uname --kernel-name<br />
Linux'''<br />
<br />
Operatsioonisüsteemi nime väljastamine<br />
'''#uname -o<br />
GNU/Linux'''<br />
'''#uname -operating-system<br />
GNU/Linux'''<br />
<br />
Kerneli versiooni info väljastamine<br />
'''#uname -v<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
'''#uname --kernel-version<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
<br />
Mis väljaandega (inglise keeles ''release'') kernelit meie süsteem kasutab<br />
'''#uname -r<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
'''#uname --kernel-release<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
<br />
Millist arhitektuuri süsteem kasutab (''mõtleme siinjuhul emaplaati ennast'')<br />
'''#uname -m<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --machine<br />
X86_64 <br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et teie süsteemi arhitektuur on 64bitine. i386 osutaks aga 32bitisele arhitektuurile.'''<br />
<br />
Millise arhitektuuriga protsessorit süsteem kasutab (''CPU'')<br />
'''#uname -p<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --processor<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et protsessor on 64bitine. i686 osutaks aga 32bitisele protsessorile.'''<br />
<br />
Mis tüüpi arhitektuuril tarkvara kompileeritakse ('' tells us what architecture the software is compiled for'')[http://unix.stackexchange.com/questions/124480/machine-hardware-name-processor-type-and-hardware-platform 1]<br />
'''#uname -i<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --hardware-platform<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab 64bitisele süsteemile. i386 osutaks aga 32bitisele.'''<br />
<br />
Võrgus oleva masina hostname <br />
'''#uname -n<br />
doris'''<br />
'''#uname --nodename<br />
doris<br />
olles loginud sisse doris@itcolleg.ee'''<br />
<br />
uname versiooniinfo väljastamine<br />
'''#uname --version<br />
uname (GNU coreutils) 8.12<br />
Copyright (C) 2011 Free Software Foundation, Inc.<br />
License GPLv3+: GNU GPL version 3 or later <http://gnu.org/licenses/gpl.html>.<br />
This is free software: you are free to change and redistribute it.<br />
There is NO WARRANTY, to the extent permitted by law.<br />
Written by David MacKenzie.'''<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Seega kokkuvõtvalt võiks öelda, et uname on üks kõige lihtsamaid ja efektiivsemaid käsklusi saamaks põhiinfot oma operatsioonisüsteemi ja kerneli kohta. Selleks pole vaja Internetis spetsiaalset infot otsida, piisab teadmisest, et on olemas uname käsklus. <br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
Pealkirja all Süntaks esitatud näited ja sisu on kokku kogutud järgnevatest allikatest (Otseselt teiste autorite materjali kasutatud pole, pigem on võetud need näiteks mille alusel enda tööd teha):<br />
<br />
http://unix.stackexchange.com/questions/124480/machine-hardware-name-processor-type-and-hardware-platform<br><br />
https://www.ibm.com/developerworks/community/blogs/58e72888-6340-46ac-b488-d31aa4058e9c/entry/know_about_your_linux_system_using_uname_command77?lang=en<br><br />
http://www.thegeekstuff.com/2012/09/uname-command-examples/<br><br />
http://linoxide.com/linux-command/uname-command/<br><br />
http://www.sbras.ru/cgi-bin/www/unix_help/unix-man?uname+3<br><br />
http://www.delorie.com/gnu/docs/textutils/coreutils_141.html<br><br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Uname&diff=82324Uname2014-11-08T13:34:46Z<p>Isuur: </p>
<hr />
<div>=Artiklist=<br />
'''Autor''': Ivo Suur<br/><br />
'''Rühm''': A31 2014<br/><br />
Antud artikkel on kirjutatud aine Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine raames. Tegemist on iseseisva tööga mille eesmärk on anda lugejale ülevaade Linux/Unix süsteemides eksisteeriva käsu <b>uname</b> olemusest, parameetritest ja kasutatavusest. Uname tähendab pikalt kirjutatuna "Unix name".<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Selleks, et mõista artiklis kirjeldatut, ei pea kohe kindlasti olema Linuxi guru. Piisab mõningate algtõdede ja mõistete tundmisest, et aru saada millest juttu tehakse. Käsu <b>uname</b> kasutatavusest ja vajalikkusest üritan teile tuua mõne näite ning seejärel asume juba täpsema sisu ning parameetrite kirjeldamise juurde. Oletame, et teil on mingeid probleeme või küsimusi mis on seotud mõne tarkvara või riistvaralise komponendiga teie Linux operatsioonisüsteemiga masinal. Et neid küsimusi lahedama hakata, oleks hea teada milline kerneli (Kernel ehk tuum on operatsioonisüsteemi keskne osa, mis suhtleb vahetult riistvaraga, eraldab erinevatele protsessidele<br />
ressursse ja haldab rakenduste tööd) väljaanne teie süsteemil on või mis versiooniga kernel teil on. Või lähete sõbra/tuttava juurde, et aidata tal Linux OP-süsteemiga arvutisse uusi programme installeerida ja kasulik oleks teada kas installeerida 32bit või 64bit versioon (tegemist on väga lihtsate näidetega, kuid tegelikkuses on uname käsust abi ka keerulistes olukordades). Kui te ei tea kust seda infot lihtsasti leida (tegelikult on see leitav ka ühest süsteemis olevast kaustast), siis õnneks ongi olemas <b>uname</b> käsklus, mis seda kiirelt ja mugavalt teha võimaldab. See aitab kindlasti probleemi lahendamist kiirendada. Lisades juurde vajalikud parameetrid, on meil võimalik saada süsteemi kohta veelgi rohkem informatsiooni.<br />
<br />
=Süntaks=<br />
Konkreetsed näited on simuleeritud autori enda arvutis, kus loodi ühendus Itcollege võrku doris@itcollege.ee. Vahet ei ole kas me oleme tavakasutaja või juurkasutaja, tulemused on samad.<br />
'''#uname --help<br />
Usage: uname [OPTION]...<br />
Print certain system information. With no OPTION, same as -s.<br />
-a, --all print all information, in the following order,<br />
except omit -p and -i if unknown:<br />
-s, --kernel-name print the kernel name<br />
-n, --nodename print the network node hostname<br />
-r, --kernel-release print the kernel release<br />
-v, --kernel-version print the kernel version<br />
-m, --machine print the machine hardware name<br />
-p, --processor print the processor type or "unknown"<br />
-i, --hardware-platform print the hardware platform or "unknown"<br />
-o, --operating-system print the operating system<br />
--help display this help and exit<br />
--version output version information and exit'''<br />
<br />
Kogu süsteemi info väljastamine<br />
'''#uname -a või uname --all<br />
Linux doris 3.0.101-0.35-default #1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d) x86_64 x86_64 x86_64 GNU/Linux<br />
Kus siis järjest lahti seletatuna: Linux - masina kerneli nimi, doris - masina hostname,<br />
3.0.101-0.35-default - kerneli väljaanne, #1 SMP - kerneli versioon, x86_64 - protsessori arhitektuur, GNU/Linux - Operatsioonisüsteemi nimi '''<br />
<br />
Järgnev käsk <b>uname</b> (ilma lisaparameetriteta/võtmeteta) väljastab meile kerneli nime.Täpselt sama<br />
resultaadi saame ka siis kui lisame uname`ile parameetrid -s või --kernel-name<br />
'''#uname<br />
Linux'''<br />
'''#uname -s<br />
Linux'''<br />
'''#uname --kernel-name<br />
Linux'''<br />
<br />
Operatsioonisüsteemi nime väljastamine<br />
'''#uname -o<br />
GNU/Linux'''<br />
'''#uname -operating-system<br />
GNU/Linux'''<br />
<br />
Kerneli versiooni info väljastamine<br />
'''#uname -v<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
'''#uname --kernel-version<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
<br />
Mis väljaandega (inglise keeles ''release'') kernelit meie süsteem kasutab<br />
'''#uname -r<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
'''#uname --kernel-release<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
<br />
Millist arhitektuuri süsteem kasutab (''mõtleme siinjuhul emaplaati ennast'')<br />
'''#uname -m<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --machine<br />
X86_64 <br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et teie süsteemi arhitektuur on 64bitine. i386 osutaks aga 32bitisele arhitektuurile.'''<br />
<br />
Millise arhitektuuriga protsessorit süsteem kasutab (''CPU'')<br />
'''#uname -p<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --processor<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et protsessor on 64bitine. i686 osutaks aga 32bitisele protsessorile.'''<br />
<br />
Mis tüüpi arhitektuuril tarkvara kompileeritakse (''tells us what architecture the software is compiled for'')<br />
'''#uname -i<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --hardware-platform<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab 64bitisele süsteemile. i386 osutaks aga 32bitisele.'''<br />
<br />
Võrgus oleva masina hostname <br />
'''#uname -n<br />
doris'''<br />
'''#uname --nodename<br />
doris<br />
olles loginud sisse doris@itcolleg.ee'''<br />
<br />
uname versiooniinfo väljastamine<br />
'''#uname --version<br />
uname (GNU coreutils) 8.12<br />
Copyright (C) 2011 Free Software Foundation, Inc.<br />
License GPLv3+: GNU GPL version 3 or later <http://gnu.org/licenses/gpl.html>.<br />
This is free software: you are free to change and redistribute it.<br />
There is NO WARRANTY, to the extent permitted by law.<br />
Written by David MacKenzie.'''<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Seega kokkuvõtvalt võiks öelda, et uname on üks kõige lihtsamaid ja efektiivsemaid käsklusi saamaks põhiinfot oma operatsioonisüsteemi ja kerneli kohta. Selleks pole vaja Internetis spetsiaalset infot otsida, piisab teadmisest, et on olemas uname käsklus. <br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
Pealkirja all Süntaks esitatud näited ja sisu on kokku kogutud järgnevatest allikatest (Otseselt teiste autorite materjali kasutatud pole, pigem on võetud need näiteks mille alusel enda tööd teha):<br />
<br />
https://www.ibm.com/developerworks/community/blogs/58e72888-6340-46ac-b488-d31aa4058e9c/entry/know_about_your_linux_system_using_uname_command77?lang=en<br><br />
http://www.thegeekstuff.com/2012/09/uname-command-examples/<br><br />
http://linoxide.com/linux-command/uname-command/<br><br />
http://www.sbras.ru/cgi-bin/www/unix_help/unix-man?uname+3<br><br />
http://www.delorie.com/gnu/docs/textutils/coreutils_141.html<br><br />
http://unix.stackexchange.com/questions/124480/machine-hardware-name-processor-type-and-hardware-platform<br><br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Uname&diff=82323Uname2014-11-08T13:34:33Z<p>Isuur: /* Süntaks */</p>
<hr />
<div>=Artiklist=<br />
'''Autor''': Ivo Suur<br/><br />
'''Rühm''': A31 2014<br/><br />
Antud artikkel on kirjutatud aine Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine raames. Tegemist on iseseisva tööga mille eesmärk on anda lugejale ülevaade Linux/Unix süsteemides eksisteeriva käsu <b>uname</b> olemusest, parameetritest ja kasutatavusest. Uname tähendab pikalt kirjutatuna "Unix name".<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Selleks, et mõista artiklis kirjeldatut, ei pea kohe kindlasti olema Linuxi guru. Piisab mõningate algtõdede ja mõistete tundmisest, et aru saada millest juttu tehakse. Käsu <b>uname</b> kasutatavusest ja vajalikkusest üritan teile tuua mõne näite ning seejärel asume juba täpsema sisu ning parameetrite kirjeldamise juurde. Oletame, et teil on mingeid probleeme või küsimusi mis on seotud mõne tarkvara või riistvaralise komponendiga teie Linux operatsioonisüsteemiga arvutil. Et neid küsimusi lahedama hakata, oleks hea teada milline kerneli (Kernel ehk tuum on operatsioonisüsteemi keskne osa, mis suhtleb vahetult riistvaraga, eraldab erinevatele protsessidele<br />
ressursse ja haldab rakenduste tööd) väljaanne teie süsteemil on või mis versiooniga kernel teil on. Või lähete sõbra/tuttava juurde, et aidata tal Linux OP-süsteemiga arvutisse uusi programme installeerida ja kasulik oleks teada kas installeerida 32bit või 64bit versioon (tegemist on väga lihtsate näidetega, kuid tegelikkuses on uname käsust abi ka keerulistes olukordades). Kui te ei tea kust seda infot lihtsasti leida (tegelikult on see leitav ka ühest süsteemis olevast kaustast), siis õnneks ongi olemas <b>uname</b> käsklus, mis seda kiirelt ja mugavalt teha võimaldab. See aitab kindlasti probleemi lahendamist kiirendada. Lisades juurde vajalikud parameetrid, on meil võimalik saada süsteemi kohta veelgi rohkem informatsiooni.<br />
<br />
=Süntaks=<br />
Konkreetsed näited on simuleeritud autori enda arvutis, kus loodi ühendus Itcollege võrku doris@itcollege.ee. Vahet ei ole kas me oleme tavakasutaja või juurkasutaja, tulemused on samad.<br />
'''#uname --help<br />
Usage: uname [OPTION]...<br />
Print certain system information. With no OPTION, same as -s.<br />
-a, --all print all information, in the following order,<br />
except omit -p and -i if unknown:<br />
-s, --kernel-name print the kernel name<br />
-n, --nodename print the network node hostname<br />
-r, --kernel-release print the kernel release<br />
-v, --kernel-version print the kernel version<br />
-m, --machine print the machine hardware name<br />
-p, --processor print the processor type or "unknown"<br />
-i, --hardware-platform print the hardware platform or "unknown"<br />
-o, --operating-system print the operating system<br />
--help display this help and exit<br />
--version output version information and exit'''<br />
<br />
Kogu süsteemi info väljastamine<br />
'''#uname -a või uname --all<br />
Linux doris 3.0.101-0.35-default #1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d) x86_64 x86_64 x86_64 GNU/Linux<br />
Kus siis järjest lahti seletatuna: Linux - masina kerneli nimi, doris - masina hostname,<br />
3.0.101-0.35-default - kerneli väljaanne, #1 SMP - kerneli versioon, x86_64 - protsessori arhitektuur, GNU/Linux - Operatsioonisüsteemi nimi '''<br />
<br />
Järgnev käsk <b>uname</b> (ilma lisaparameetriteta/võtmeteta) väljastab meile kerneli nime.Täpselt sama<br />
resultaadi saame ka siis kui lisame uname`ile parameetrid -s või --kernel-name<br />
'''#uname<br />
Linux'''<br />
'''#uname -s<br />
Linux'''<br />
'''#uname --kernel-name<br />
Linux'''<br />
<br />
Operatsioonisüsteemi nime väljastamine<br />
'''#uname -o<br />
GNU/Linux'''<br />
'''#uname -operating-system<br />
GNU/Linux'''<br />
<br />
Kerneli versiooni info väljastamine<br />
'''#uname -v<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
'''#uname --kernel-version<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
<br />
Mis väljaandega (inglise keeles ''release'') kernelit meie süsteem kasutab<br />
'''#uname -r<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
'''#uname --kernel-release<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
<br />
Millist arhitektuuri süsteem kasutab (''mõtleme siinjuhul emaplaati ennast'')<br />
'''#uname -m<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --machine<br />
X86_64 <br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et teie süsteemi arhitektuur on 64bitine. i386 osutaks aga 32bitisele arhitektuurile.'''<br />
<br />
Millise arhitektuuriga protsessorit süsteem kasutab (''CPU'')<br />
'''#uname -p<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --processor<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et protsessor on 64bitine. i686 osutaks aga 32bitisele protsessorile.'''<br />
<br />
Mis tüüpi arhitektuuril tarkvara kompileeritakse (''tells us what architecture the software is compiled for'')<br />
'''#uname -i<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --hardware-platform<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab 64bitisele süsteemile. i386 osutaks aga 32bitisele.'''<br />
<br />
Võrgus oleva masina hostname <br />
'''#uname -n<br />
doris'''<br />
'''#uname --nodename<br />
doris<br />
olles loginud sisse doris@itcolleg.ee'''<br />
<br />
uname versiooniinfo väljastamine<br />
'''#uname --version<br />
uname (GNU coreutils) 8.12<br />
Copyright (C) 2011 Free Software Foundation, Inc.<br />
License GPLv3+: GNU GPL version 3 or later <http://gnu.org/licenses/gpl.html>.<br />
This is free software: you are free to change and redistribute it.<br />
There is NO WARRANTY, to the extent permitted by law.<br />
Written by David MacKenzie.'''<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Seega kokkuvõtvalt võiks öelda, et uname on üks kõige lihtsamaid ja efektiivsemaid käsklusi saamaks põhiinfot oma operatsioonisüsteemi ja kerneli kohta. Selleks pole vaja Internetis spetsiaalset infot otsida, piisab teadmisest, et on olemas uname käsklus. <br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
Pealkirja all Süntaks esitatud näited ja sisu on kokku kogutud järgnevatest allikatest (Otseselt teiste autorite materjali kasutatud pole, pigem on võetud need näiteks mille alusel enda tööd teha):<br />
<br />
https://www.ibm.com/developerworks/community/blogs/58e72888-6340-46ac-b488-d31aa4058e9c/entry/know_about_your_linux_system_using_uname_command77?lang=en<br><br />
http://www.thegeekstuff.com/2012/09/uname-command-examples/<br><br />
http://linoxide.com/linux-command/uname-command/<br><br />
http://www.sbras.ru/cgi-bin/www/unix_help/unix-man?uname+3<br><br />
http://www.delorie.com/gnu/docs/textutils/coreutils_141.html<br><br />
http://unix.stackexchange.com/questions/124480/machine-hardware-name-processor-type-and-hardware-platform<br><br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Uname&diff=82322Uname2014-11-08T13:33:55Z<p>Isuur: </p>
<hr />
<div>=Artiklist=<br />
'''Autor''': Ivo Suur<br/><br />
'''Rühm''': A31 2014<br/><br />
Antud artikkel on kirjutatud aine Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine raames. Tegemist on iseseisva tööga mille eesmärk on anda lugejale ülevaade Linux/Unix süsteemides eksisteeriva käsu <b>uname</b> olemusest, parameetritest ja kasutatavusest. Uname tähendab pikalt kirjutatuna "Unix name".<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Selleks, et mõista artiklis kirjeldatut, ei pea kohe kindlasti olema Linuxi guru. Piisab mõningate algtõdede ja mõistete tundmisest, et aru saada millest juttu tehakse. Käsu <b>uname</b> kasutatavusest ja vajalikkusest üritan teile tuua mõne näite ning seejärel asume juba täpsema sisu ning parameetrite kirjeldamise juurde. Oletame, et teil on mingeid probleeme või küsimusi mis on seotud mõne tarkvara või riistvaralise komponendiga teie Linux operatsioonisüsteemiga arvutil. Et neid küsimusi lahedama hakata, oleks hea teada milline kerneli (Kernel ehk tuum on operatsioonisüsteemi keskne osa, mis suhtleb vahetult riistvaraga, eraldab erinevatele protsessidele<br />
ressursse ja haldab rakenduste tööd) väljaanne teie süsteemil on või mis versiooniga kernel teil on. Või lähete sõbra/tuttava juurde, et aidata tal Linux OP-süsteemiga arvutisse uusi programme installeerida ja kasulik oleks teada kas installeerida 32bit või 64bit versioon (tegemist on väga lihtsate näidetega, kuid tegelikkuses on uname käsust abi ka keerulistes olukordades). Kui te ei tea kust seda infot lihtsasti leida (tegelikult on see leitav ka ühest süsteemis olevast kaustast), siis õnneks ongi olemas <b>uname</b> käsklus, mis seda kiirelt ja mugavalt teha võimaldab. See aitab kindlasti probleemi lahendamist kiirendada. Lisades juurde vajalikud parameetrid, on meil võimalik saada süsteemi kohta veelgi rohkem informatsiooni.<br />
<br />
=Süntaks=<br />
Konkreetsed näited on simuleeritud autori enda arvutis, kus loodi ühendus Itcollege võrku doris@itcollege.ee. Vahet ei ole kas me oleme tavakasutaja või juurkasutaja, tulemused on samad.<br />
'''#uname --help<br />
Usage: uname [OPTION]...<br />
Print certain system information. With no OPTION, same as -s.<br />
-a, --all print all information, in the following order,<br />
except omit -p and -i if unknown:<br />
-s, --kernel-name print the kernel name<br />
-n, --nodename print the network node hostname<br />
-r, --kernel-release print the kernel release<br />
-v, --kernel-version print the kernel version<br />
-m, --machine print the machine hardware name<br />
-p, --processor print the processor type or "unknown"<br />
-i, --hardware-platform print the hardware platform or "unknown"<br />
-o, --operating-system print the operating system<br />
--help display this help and exit<br />
--version output version information and exit'''<br />
<br />
Kogu süsteemi info väljastamine<br />
'''#uname -a või uname --all<br />
Linux doris 3.0.101-0.35-default #1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d) x86_64 x86_64 x86_64 GNU/Linux<br />
Kus siis järjest lahti seletatuna: Linux - masina kerneli nimi, doris - masina hostname,<br />
3.0.101-0.35-default - kerneli väljaanne, #1 SMP - kerneli versioon, x86_64 - protsessori arhitektuur, GNU/Linux - Operatsioonisüsteemi nimi '''<br />
<br />
Järgnev käsk <b>uname</b> (ilma lisaparameetriteta/võtmeteta) väljastab meile kerneli nime.Täpselt sama<br />
resultaadi saame ka siis kui lisame uname`ile parameetrid -s või --kernel-name<br />
'''#uname<br />
Linux'''<br />
'''#uname -s<br />
Linux'''<br />
'''#uname --kernel-name<br />
Linux'''<br />
<br />
Operatsioonisüsteemi nime väljastamine<br />
'''#uname -o<br />
GNU/Linux'''<br />
'''#uname -operating-system<br />
GNU/Linux'''<br />
<br />
Kerneli versiooni info väljastamine<br />
'''#uname -v<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
'''#uname --kernel-version<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
<br />
Mis väljaandega (inglise keeles ''release'') kernelit meie süsteem kasutab<br />
'''#uname -r<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
'''#uname --kernel-release<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
<br />
Millist arhitektuuri süsteem kasutab (''mõtleme siinjuhul emaplaati ennast'')<br />
'''#uname -m<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --machine<br />
X86_64 <br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et teie süsteemi arhitektuur on 64bitine. i386 osutaks aga 32bitisele arhitektuurile.'''<br />
<br />
Millise arhitektuuriga protsessorit süsteem kasutab (''CPU'')<br />
'''#uname -p<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --processor<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et protsessor on 64bitine. i686 osutaks aga 32bitisele protsessorile.'''<br />
<br />
Mis tüüpi arhitektuuril tarkvara kompileeritakse (''tells us what architecture the software is compiled for'')<br />
'''#uname -i<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --hardware-platform<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab 64bitisele süsteemile. i386 osutaks aga 32bitisele.'''<br />
<br />
Võrgus oleva masina hostname <br />
'''#uname -n<br />
doris'''<br />
'''#uname --nodename<br />
doris<br />
olles loginud sisse doris@itcolleg.ee'''<br />
<br />
uname versiooniinfo väljastamine<br />
'''#uname --version<br />
uname (GNU coreutils) 8.12<br />
Copyright (C) 2011 Free Software Foundation, Inc.<br />
License GPLv3+: GNU GPL version 3 or later <http://gnu.org/licenses/gpl.html>.<br />
This is free software: you are free to change and redistribute it.<br />
There is NO WARRANTY, to the extent permitted by law.<br />
Written by David MacKenzie.'''<br />
<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Seega kokkuvõtvalt võiks öelda, et uname on üks kõige lihtsamaid ja efektiivsemaid käsklusi saamaks põhiinfot oma operatsioonisüsteemi ja kerneli kohta. Selleks pole vaja Internetis spetsiaalset infot otsida, piisab teadmisest, et on olemas uname käsklus. <br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
Pealkirja all Süntaks esitatud näited ja sisu on kokku kogutud järgnevatest allikatest (Otseselt teiste autorite materjali kasutatud pole, pigem on võetud need näiteks mille alusel enda tööd teha):<br />
<br />
https://www.ibm.com/developerworks/community/blogs/58e72888-6340-46ac-b488-d31aa4058e9c/entry/know_about_your_linux_system_using_uname_command77?lang=en<br><br />
http://www.thegeekstuff.com/2012/09/uname-command-examples/<br><br />
http://linoxide.com/linux-command/uname-command/<br><br />
http://www.sbras.ru/cgi-bin/www/unix_help/unix-man?uname+3<br><br />
http://www.delorie.com/gnu/docs/textutils/coreutils_141.html<br><br />
http://unix.stackexchange.com/questions/124480/machine-hardware-name-processor-type-and-hardware-platform<br><br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Uname&diff=82321Uname2014-11-08T13:32:41Z<p>Isuur: </p>
<hr />
<div>=Artiklist=<br />
'''Autor''': Ivo Suur<br/><br />
'''Rühm''': A31 2014<br/><br />
Antud artikkel on kirjutatud aine Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine raames. Tegemist on iseseisva tööga mille eesmärk on anda lugejale ülevaade Linux/Unix süsteemides eksisteeriva käsu <b>uname</b> olemusest, parameetritest ja kasutatavusest. Uname tähendab pikalt kirjutatuna "Unix name".<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Selleks, et mõista artiklis kirjeldatut, ei pea kohe kindlasti olema Linuxi guru. Piisab mõningate algtõdede ja mõistete tundmisest, et aru saada millest juttu tehakse. Käsu <b>uname</b> kasutatavusest ja vajalikkusest üritan teile tuua mõne näite ning seejärel asume juba täpsema sisu ning parameetrite kirjeldamise juurde. Oletame, et teil on mingeid probleeme või küsimusi mis on seotud mõne tarkvara või riistvaralise komponendiga teie Linux operatsioonisüsteemil. Et neid küsimusi lahedama hakata, oleks hea teada milline kerneli (Kernel ehk tuum on operatsioonisüsteemi keskne osa, mis suhtleb vahetult riistvaraga, eraldab erinevatele protsessidele<br />
ressursse ja haldab rakenduste tööd) väljaanne teie süsteemil on või mis versiooniga kernel teil on. Või lähete sõbra/tuttava juurde, et aidata tal Linux OP-süsteemiga arvutisse uusi programme installeerida ja kasulik oleks teada kas installeerida 32bit või 64bit versioon (tegemist on väga lihtsate näidetega, kuid tegelikkuses on uname käsust abi ka keerulistes olukordades). Kui te ei tea kust seda infot lihtsasti leida (tegelikult on see leitav ka ühest süsteemis olevast kaustast), siis õnneks ongi olemas <b>uname</b> käsklus, mis seda kiirelt ja mugavalt teha võimaldab. See aitab kindlasti probleemi lahendamist kiirendada. Lisades juurde vajalikud parameetrid, on meil võimalik saada süsteemi kohta veelgi rohkem informatsiooni.<br />
<br />
=Süntaks=<br />
Konkreetsed näited on simuleeritud autori enda arvutis, kus loodi ühendus Itcollege võrku doris@itcollege.ee. Vahet ei ole kas me oleme tavakasutaja või juurkasutaja, tulemused on samad.<br />
'''#uname --help<br />
Usage: uname [OPTION]...<br />
Print certain system information. With no OPTION, same as -s.<br />
-a, --all print all information, in the following order,<br />
except omit -p and -i if unknown:<br />
-s, --kernel-name print the kernel name<br />
-n, --nodename print the network node hostname<br />
-r, --kernel-release print the kernel release<br />
-v, --kernel-version print the kernel version<br />
-m, --machine print the machine hardware name<br />
-p, --processor print the processor type or "unknown"<br />
-i, --hardware-platform print the hardware platform or "unknown"<br />
-o, --operating-system print the operating system<br />
--help display this help and exit<br />
--version output version information and exit'''<br />
<br />
Kogu süsteemi info väljastamine<br />
'''#uname -a või uname --all<br />
Linux doris 3.0.101-0.35-default #1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d) x86_64 x86_64 x86_64 GNU/Linux<br />
Kus siis järjest lahti seletatuna: Linux - masina kerneli nimi, doris - masina hostname,<br />
3.0.101-0.35-default - kerneli väljaanne, #1 SMP - kerneli versioon, x86_64 - protsessori arhitektuur, GNU/Linux - Operatsioonisüsteemi nimi '''<br />
<br />
Järgnev käsk <b>uname</b> (ilma lisaparameetriteta/võtmeteta) väljastab meile kerneli nime.Täpselt sama<br />
resultaadi saame ka siis kui lisame uname`ile parameetrid -s või --kernel-name<br />
'''#uname<br />
Linux'''<br />
'''#uname -s<br />
Linux'''<br />
'''#uname --kernel-name<br />
Linux'''<br />
<br />
Operatsioonisüsteemi nime väljastamine<br />
'''#uname -o<br />
GNU/Linux'''<br />
'''#uname -operating-system<br />
GNU/Linux'''<br />
<br />
Kerneli versiooni info väljastamine<br />
'''#uname -v<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
'''#uname --kernel-version<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
<br />
Mis väljaandega (inglise keeles ''release'') kernelit meie süsteem kasutab<br />
'''#uname -r<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
'''#uname --kernel-release<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
<br />
Millist arhitektuuri süsteem kasutab (''mõtleme siinjuhul emaplaati ennast'')<br />
'''#uname -m<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --machine<br />
X86_64 <br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et teie süsteemi arhitektuur on 64bitine. i386 osutaks aga 32bitisele arhitektuurile.'''<br />
<br />
Millise arhitektuuriga protsessorit süsteem kasutab (''CPU'')<br />
'''#uname -p<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --processor<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et protsessor on 64bitine. i686 osutaks aga 32bitisele protsessorile.'''<br />
<br />
Mis tüüpi arhitektuuril tarkvara kompileeritakse (''tells us what architecture the software is compiled for'')<br />
'''#uname -i<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --hardware-platform<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab 64bitisele süsteemile. i386 osutaks aga 32bitisele.'''<br />
<br />
Võrgus oleva masina hostname <br />
'''#uname -n<br />
doris'''<br />
'''#uname --nodename<br />
doris<br />
olles loginud sisse doris@itcolleg.ee'''<br />
<br />
uname versiooniinfo väljastamine<br />
'''#uname --version<br />
uname (GNU coreutils) 8.12<br />
Copyright (C) 2011 Free Software Foundation, Inc.<br />
License GPLv3+: GNU GPL version 3 or later <http://gnu.org/licenses/gpl.html>.<br />
This is free software: you are free to change and redistribute it.<br />
There is NO WARRANTY, to the extent permitted by law.<br />
Written by David MacKenzie.'''<br />
<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Seega kokkuvõtvalt võiks öelda, et uname on üks kõige lihtsamaid ja efektiivsemaid käsklusi saamaks põhiinfot oma operatsioonisüsteemi ja kerneli kohta. Selleks pole vaja Internetis spetsiaalset infot otsida, piisab teadmisest, et on olemas uname käsklus. <br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
Pealkirja all Süntaks esitatud näited ja sisu on kokku kogutud järgnevatest allikatest (Otseselt teiste autorite materjali kasutatud pole, pigem on võetud need näiteks mille alusel enda tööd teha):<br />
<br />
https://www.ibm.com/developerworks/community/blogs/58e72888-6340-46ac-b488-d31aa4058e9c/entry/know_about_your_linux_system_using_uname_command77?lang=en<br><br />
http://www.thegeekstuff.com/2012/09/uname-command-examples/<br><br />
http://linoxide.com/linux-command/uname-command/<br><br />
http://www.sbras.ru/cgi-bin/www/unix_help/unix-man?uname+3<br><br />
http://www.delorie.com/gnu/docs/textutils/coreutils_141.html<br><br />
http://unix.stackexchange.com/questions/124480/machine-hardware-name-processor-type-and-hardware-platform<br><br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Uname&diff=82223Uname2014-11-07T19:47:15Z<p>Isuur: </p>
<hr />
<div>=Artiklist=<br />
'''Autor''': Ivo Suur<br/><br />
'''Rühm''': A31 2014<br/><br />
Antud artikkel on kirjutatud aine Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine raames. Tegemist on iseseisva tööga mille eesmärk on anda lugejale ülevaade Linux/Unix süsteemides eksisteeriva käsu <b>uname</b> olemusest, parameetritest ja kasutatavusest.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Selleks, et mõista artiklis kirjeldatut, ei pea kohe kindlasti olema Linuxi guru. Piisab mõningate algtõdede ja mõistete tundmisest, et aru saada millest juttu tehakse. Käsu <b>uname</b> kasutatavusest ja vajalikkusest üritan teile tuua mõne näite ning seejärel asume juba täpsema sisu ning parameetrite kirjeldamise juurde. Oletame, et teil on mingeid probleeme või küsimusi mis on seotud mõne tarkvara või riistvaralise komponendiga teie Linux operatsioonisüsteemil. Et neid küsimusi lahedama hakata, oleks hea teada milline kerneli (Kernel ehk tuum on operatsioonisüsteemi keskne osa, mis suhtleb vahetult riistvaraga, eraldab erinevatele protsessidele<br />
ressursse ja haldab rakenduste tööd) väljaanne teie süsteemil on või mis versiooniga kernel teil on. Või lähete sõbra/tuttava juurde, et aidata tal Linux OP-süsteemiga arvutisse uusi programme installeerida ja kasulik oleks teada kas installeerida 32bit või 64bit versioon (tegemist on väga lihtsate näidetega, kuid tegelikkuses on uname käsust abi ka keerulistes olukordades). Kui te ei tea kust seda infot lihtsasti leida (tegelikult on see leitav ka ühest süsteemis olevast kaustast), siis õnneks ongi olemas <b>uname</b> käsklus, mis seda kiirelt ja mugavalt teha võimaldab. See aitab kindlasti probleemi lahendamist kiirendada. Lisades juurde vajalikud parameetrid, on meil võimalik saada süsteemi kohta veelgi rohkem informatsiooni.<br />
<br />
=Süntaks=<br />
Konkreetsed näited on simuleeritud autori enda arvutis, kus loodi ühendus Itcollege võrku doris@itcollege.ee. Vahet ei ole kas me oleme tavakasutaja või juurkasutaja, tulemused on samad.<br />
'''#uname --help<br />
Usage: uname [OPTION]...<br />
Print certain system information. With no OPTION, same as -s.<br />
-a, --all print all information, in the following order,<br />
except omit -p and -i if unknown:<br />
-s, --kernel-name print the kernel name<br />
-n, --nodename print the network node hostname<br />
-r, --kernel-release print the kernel release<br />
-v, --kernel-version print the kernel version<br />
-m, --machine print the machine hardware name<br />
-p, --processor print the processor type or "unknown"<br />
-i, --hardware-platform print the hardware platform or "unknown"<br />
-o, --operating-system print the operating system<br />
--help display this help and exit<br />
--version output version information and exit'''<br />
<br />
Kogu süsteemi info väljastamine<br />
'''#uname -a või uname --all<br />
Linux doris 3.0.101-0.35-default #1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d) x86_64 x86_64 x86_64 GNU/Linux'''<br />
<br />
Järgnev käsk <b>uname</b> (ilma lisaparameetriteta/võtmeteta) väljastab meile kerneli nime.Täpselt sama<br />
resultaadi saame ka siis kui lisame uname`ile parameetrid -s või --kernel-name<br />
'''#uname<br />
Linux'''<br />
'''#uname -s<br />
Linux'''<br />
'''#uname --kernel-name<br />
Linux'''<br />
<br />
Operatsioonisüsteemi nime väljastamine<br />
'''#uname -o<br />
GNU/Linux'''<br />
'''#uname -operating-system<br />
GNU/Linux'''<br />
<br />
Kerneli versiooni info väljastamine<br />
'''#uname -v<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
'''#uname --kernel-version<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
<br />
Mis väljaandega (inglise keeles ''release'') kernelit meie süsteem kasutab<br />
'''#uname -r<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
'''#uname --kernel-release<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
<br />
Millist arhitektuuri süsteem kasutab (''mõtleme siinjuhul emaplaati ennast'')<br />
'''#uname -m<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --machine<br />
X86_64 <br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et teie süsteemi arhitektuur on 64bitine. i386 osutaks aga 32bitisele arhitektuurile.'''<br />
<br />
Millise arhitektuuriga protsessorit süsteem kasutab (''CPU'')<br />
'''#uname -p<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --processor<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et protsessor on 64bitine. i686 osutaks aga 32bitisele protsessorile.'''<br />
<br />
Mis tüüpi arhitektuuril tarkvara kompileeritakse (''tells us what architecture the software is compiled for'')<br />
'''#uname -i<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --hardware-platform<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab 64bitisele süsteemile. i386 osutaks aga 32bitisele.'''<br />
<br />
Võrgus oleva masina hostname <br />
'''#uname -n<br />
doris'''<br />
'''#uname --nodename<br />
doris<br />
olles loginud sisse doris@itcolleg.ee'''<br />
<br />
uname versiooniinfo väljastamine<br />
'''#uname --version<br />
uname (GNU coreutils) 8.12<br />
Copyright (C) 2011 Free Software Foundation, Inc.<br />
License GPLv3+: GNU GPL version 3 or later <http://gnu.org/licenses/gpl.html>.<br />
This is free software: you are free to change and redistribute it.<br />
There is NO WARRANTY, to the extent permitted by law.<br />
Written by David MacKenzie.'''<br />
<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Seega kokkuvõtvalt võiks öelda, et uname on üks kõige lihtsamaid ja efektiivsemaid käsklusi saamaks põhiinfot oma operatsioonisüsteemi ja kerneli kohta. Selleks pole vaja Internetis spetsiaalset infot otsida, piisab teadmisest, et on olemas uname käsklus. <br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
Pealkirja all Süntaks esitatud näited ja sisu on kokku kogutud järgnevatest allikatest (Otseselt teiste autorite materjali kasutatud pole, pigem on võetud need näiteks mille alusel enda tööd teha):<br />
<br />
https://www.ibm.com/developerworks/community/blogs/58e72888-6340-46ac-b488-d31aa4058e9c/entry/know_about_your_linux_system_using_uname_command77?lang=en<br><br />
http://www.thegeekstuff.com/2012/09/uname-command-examples/<br><br />
http://linoxide.com/linux-command/uname-command/<br><br />
http://www.sbras.ru/cgi-bin/www/unix_help/unix-man?uname+3<br><br />
http://www.delorie.com/gnu/docs/textutils/coreutils_141.html<br><br />
http://unix.stackexchange.com/questions/124480/machine-hardware-name-processor-type-and-hardware-platform<br><br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Uname&diff=82222Uname2014-11-07T19:46:55Z<p>Isuur: </p>
<hr />
<div>=Artiklist=<br />
Autor: Ivo Suur<br/><br />
Rühm: A31 2014<br/><br />
Antud artikkel on kirjutatud aine Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine raames. Tegemist on iseseisva tööga mille eesmärk on anda lugejale ülevaade Linux/Unix süsteemides eksisteeriva käsu <b>uname</b> olemusest, parameetritest ja kasutatavusest.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Selleks, et mõista artiklis kirjeldatut, ei pea kohe kindlasti olema Linuxi guru. Piisab mõningate algtõdede ja mõistete tundmisest, et aru saada millest juttu tehakse. Käsu <b>uname</b> kasutatavusest ja vajalikkusest üritan teile tuua mõne näite ning seejärel asume juba täpsema sisu ning parameetrite kirjeldamise juurde. Oletame, et teil on mingeid probleeme või küsimusi mis on seotud mõne tarkvara või riistvaralise komponendiga teie Linux operatsioonisüsteemil. Et neid küsimusi lahedama hakata, oleks hea teada milline kerneli (Kernel ehk tuum on operatsioonisüsteemi keskne osa, mis suhtleb vahetult riistvaraga, eraldab erinevatele protsessidele<br />
ressursse ja haldab rakenduste tööd) väljaanne teie süsteemil on või mis versiooniga kernel teil on. Või lähete sõbra/tuttava juurde, et aidata tal Linux OP-süsteemiga arvutisse uusi programme installeerida ja kasulik oleks teada kas installeerida 32bit või 64bit versioon (tegemist on väga lihtsate näidetega, kuid tegelikkuses on uname käsust abi ka keerulistes olukordades). Kui te ei tea kust seda infot lihtsasti leida (tegelikult on see leitav ka ühest süsteemis olevast kaustast), siis õnneks ongi olemas <b>uname</b> käsklus, mis seda kiirelt ja mugavalt teha võimaldab. See aitab kindlasti probleemi lahendamist kiirendada. Lisades juurde vajalikud parameetrid, on meil võimalik saada süsteemi kohta veelgi rohkem informatsiooni.<br />
<br />
=Süntaks=<br />
Konkreetsed näited on simuleeritud autori enda arvutis, kus loodi ühendus Itcollege võrku doris@itcollege.ee. Vahet ei ole kas me oleme tavakasutaja või juurkasutaja, tulemused on samad.<br />
'''#uname --help<br />
Usage: uname [OPTION]...<br />
Print certain system information. With no OPTION, same as -s.<br />
-a, --all print all information, in the following order,<br />
except omit -p and -i if unknown:<br />
-s, --kernel-name print the kernel name<br />
-n, --nodename print the network node hostname<br />
-r, --kernel-release print the kernel release<br />
-v, --kernel-version print the kernel version<br />
-m, --machine print the machine hardware name<br />
-p, --processor print the processor type or "unknown"<br />
-i, --hardware-platform print the hardware platform or "unknown"<br />
-o, --operating-system print the operating system<br />
--help display this help and exit<br />
--version output version information and exit'''<br />
<br />
Kogu süsteemi info väljastamine<br />
'''#uname -a või uname --all<br />
Linux doris 3.0.101-0.35-default #1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d) x86_64 x86_64 x86_64 GNU/Linux'''<br />
<br />
Järgnev käsk <b>uname</b> (ilma lisaparameetriteta/võtmeteta) väljastab meile kerneli nime.Täpselt sama<br />
resultaadi saame ka siis kui lisame uname`ile parameetrid -s või --kernel-name<br />
'''#uname<br />
Linux'''<br />
'''#uname -s<br />
Linux'''<br />
'''#uname --kernel-name<br />
Linux'''<br />
<br />
Operatsioonisüsteemi nime väljastamine<br />
'''#uname -o<br />
GNU/Linux'''<br />
'''#uname -operating-system<br />
GNU/Linux'''<br />
<br />
Kerneli versiooni info väljastamine<br />
'''#uname -v<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
'''#uname --kernel-version<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
<br />
Mis väljaandega (inglise keeles ''release'') kernelit meie süsteem kasutab<br />
'''#uname -r<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
'''#uname --kernel-release<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
<br />
Millist arhitektuuri süsteem kasutab (''mõtleme siinjuhul emaplaati ennast'')<br />
'''#uname -m<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --machine<br />
X86_64 <br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et teie süsteemi arhitektuur on 64bitine. i386 osutaks aga 32bitisele arhitektuurile.'''<br />
<br />
Millise arhitektuuriga protsessorit süsteem kasutab (''CPU'')<br />
'''#uname -p<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --processor<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et protsessor on 64bitine. i686 osutaks aga 32bitisele protsessorile.'''<br />
<br />
Mis tüüpi arhitektuuril tarkvara kompileeritakse (''tells us what architecture the software is compiled for'')<br />
'''#uname -i<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --hardware-platform<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab 64bitisele süsteemile. i386 osutaks aga 32bitisele.'''<br />
<br />
Võrgus oleva masina hostname <br />
'''#uname -n<br />
doris'''<br />
'''#uname --nodename<br />
doris<br />
olles loginud sisse doris@itcolleg.ee'''<br />
<br />
uname versiooniinfo väljastamine<br />
'''#uname --version<br />
uname (GNU coreutils) 8.12<br />
Copyright (C) 2011 Free Software Foundation, Inc.<br />
License GPLv3+: GNU GPL version 3 or later <http://gnu.org/licenses/gpl.html>.<br />
This is free software: you are free to change and redistribute it.<br />
There is NO WARRANTY, to the extent permitted by law.<br />
Written by David MacKenzie.'''<br />
<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Seega kokkuvõtvalt võiks öelda, et uname on üks kõige lihtsamaid ja efektiivsemaid käsklusi saamaks põhiinfot oma operatsioonisüsteemi ja kerneli kohta. Selleks pole vaja Internetis spetsiaalset infot otsida, piisab teadmisest, et on olemas uname käsklus. <br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
Pealkirja all Süntaks esitatud näited ja sisu on kokku kogutud järgnevatest allikatest (Otseselt teiste autorite materjali kasutatud pole, pigem on võetud need näiteks mille alusel enda tööd teha):<br />
<br />
https://www.ibm.com/developerworks/community/blogs/58e72888-6340-46ac-b488-d31aa4058e9c/entry/know_about_your_linux_system_using_uname_command77?lang=en<br><br />
http://www.thegeekstuff.com/2012/09/uname-command-examples/<br><br />
http://linoxide.com/linux-command/uname-command/<br><br />
http://www.sbras.ru/cgi-bin/www/unix_help/unix-man?uname+3<br><br />
http://www.delorie.com/gnu/docs/textutils/coreutils_141.html<br><br />
http://unix.stackexchange.com/questions/124480/machine-hardware-name-processor-type-and-hardware-platform<br><br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Uname&diff=82221Uname2014-11-07T19:46:27Z<p>Isuur: </p>
<hr />
<div>=Artiklist=<br />
Autor: Ivo Suur<br/><br />
Rühm: A31 2014<br/><br />
Antud artikkel on kirjutatud aine Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine raames. Tegemist on iseseisva tööga mille eesmärk on anda lugejale ülevaade Linux/Unix süsteemides eksisteeriva käsu <b>uname</b> olemusest, parameetritest ja kasutatavusest.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Selleks, et mõista artiklis kirjeldatut, ei pea kohe kindlasti olema Linuxi guru. Piisab mõningate algtõdede ja mõistete tundmisest, et aru saada millest juttu tehakse. Käsu <b>uname</b> kasutatavusest ja vajalikkusest üritan teile tuua mõne näite ning seejärel asume juba täpsema sisu ning parameetrite kirjeldamise juurde. Oletame, et teil on mingeid probleeme või küsimusi mis on seotud mõne tarkvara või riistvaralise komponendiga teie Linux operatsioonisüsteemil. Et neid küsimusi lahedama hakata, oleks hea teada milline kerneli (Kernel ehk tuum on operatsioonisüsteemi keskne osa, mis suhtleb vahetult riistvaraga, eraldab erinevatele protsessidele<br />
ressursse ja haldab rakenduste tööd) väljaanne teie süsteemil on või mis versiooniga kernel teil on. Või lähete sõbra/tuttava juurde, et aidata tal Linux OP-süsteemiga arvutisse uusi programme installeerida ja kasulik oleks teada kas installeerida 32bit või 64bit versioon (tegemist on väga lihtsate näidetega, kuid tegelikkuses on uname käsust abi ka keerulistes olukordades). Kui te ei tea kust seda infot lihtsasti leida (tegelikult on see leitav ka ühest süsteemis olevast kaustast), siis õnneks ongi olemas <b>uname</b> käsklus, mis seda kiirelt ja mugavalt teha võimaldab. See aitab kindlasti probleemi lahendamist kiirendada. Lisades juurde vajalikud parameetrid, on meil võimalik saada süsteemi kohta veelgi rohkem informatsiooni.<br />
<br />
=Süntaks=<br />
Konkreetsed näited on simuleeritud autori enda arvutis, kus loodi ühendus Itcollege võrku doris@itcollege.ee Vahet ei ole kas me oleme tavakasutaja või juurkasutaja, tulemused on samad.<br />
'''#uname --help<br />
Usage: uname [OPTION]...<br />
Print certain system information. With no OPTION, same as -s.<br />
-a, --all print all information, in the following order,<br />
except omit -p and -i if unknown:<br />
-s, --kernel-name print the kernel name<br />
-n, --nodename print the network node hostname<br />
-r, --kernel-release print the kernel release<br />
-v, --kernel-version print the kernel version<br />
-m, --machine print the machine hardware name<br />
-p, --processor print the processor type or "unknown"<br />
-i, --hardware-platform print the hardware platform or "unknown"<br />
-o, --operating-system print the operating system<br />
--help display this help and exit<br />
--version output version information and exit'''<br />
<br />
Kogu süsteemi info väljastamine<br />
'''#uname -a või uname --all<br />
Linux doris 3.0.101-0.35-default #1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d) x86_64 x86_64 x86_64 GNU/Linux'''<br />
<br />
Järgnev käsk <b>uname</b> (ilma lisaparameetriteta/võtmeteta) väljastab meile kerneli nime.Täpselt sama<br />
resultaadi saame ka siis kui lisame uname`ile parameetrid -s või --kernel-name<br />
'''#uname<br />
Linux'''<br />
'''#uname -s<br />
Linux'''<br />
'''#uname --kernel-name<br />
Linux'''<br />
<br />
Operatsioonisüsteemi nime väljastamine<br />
'''#uname -o<br />
GNU/Linux'''<br />
'''#uname -operating-system<br />
GNU/Linux'''<br />
<br />
Kerneli versiooni info väljastamine<br />
'''#uname -v<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
'''#uname --kernel-version<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
<br />
Mis väljaandega (inglise keeles ''release'') kernelit meie süsteem kasutab<br />
'''#uname -r<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
'''#uname --kernel-release<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
<br />
Millist arhitektuuri süsteem kasutab (''mõtleme siinjuhul emaplaati ennast'')<br />
'''#uname -m<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --machine<br />
X86_64 <br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et teie süsteemi arhitektuur on 64bitine. i386 osutaks aga 32bitisele arhitektuurile.'''<br />
<br />
Millise arhitektuuriga protsessorit süsteem kasutab (''CPU'')<br />
'''#uname -p<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --processor<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et protsessor on 64bitine. i686 osutaks aga 32bitisele protsessorile.'''<br />
<br />
Mis tüüpi arhitektuuril tarkvara kompileeritakse (''tells us what architecture the software is compiled for'')<br />
'''#uname -i<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --hardware-platform<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab 64bitisele süsteemile. i386 osutaks aga 32bitisele.'''<br />
<br />
Võrgus oleva masina hostname <br />
'''#uname -n<br />
doris'''<br />
'''#uname --nodename<br />
doris<br />
olles loginud sisse doris@itcolleg.ee'''<br />
<br />
uname versiooniinfo väljastamine<br />
'''#uname --version<br />
uname (GNU coreutils) 8.12<br />
Copyright (C) 2011 Free Software Foundation, Inc.<br />
License GPLv3+: GNU GPL version 3 or later <http://gnu.org/licenses/gpl.html>.<br />
This is free software: you are free to change and redistribute it.<br />
There is NO WARRANTY, to the extent permitted by law.<br />
Written by David MacKenzie.'''<br />
<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Seega kokkuvõtvalt võiks öelda, et uname on üks kõige lihtsamaid ja efektiivsemaid käsklusi saamaks põhiinfot oma operatsioonisüsteemi ja kerneli kohta. Selleks pole vaja Internetis spetsiaalset infot otsida, piisab teadmisest, et on olemas uname käsklus. <br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
Pealkirja all Süntaks esitatud näited ja sisu on kokku kogutud järgnevatest allikatest (Otseselt teiste autorite materjali kasutatud pole, pigem on võetud need näiteks mille alusel enda tööd teha):<br />
<br />
https://www.ibm.com/developerworks/community/blogs/58e72888-6340-46ac-b488-d31aa4058e9c/entry/know_about_your_linux_system_using_uname_command77?lang=en<br><br />
http://www.thegeekstuff.com/2012/09/uname-command-examples/<br><br />
http://linoxide.com/linux-command/uname-command/<br><br />
http://www.sbras.ru/cgi-bin/www/unix_help/unix-man?uname+3<br><br />
http://www.delorie.com/gnu/docs/textutils/coreutils_141.html<br><br />
http://unix.stackexchange.com/questions/124480/machine-hardware-name-processor-type-and-hardware-platform<br><br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Uname&diff=82220Uname2014-11-07T19:43:16Z<p>Isuur: Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine</p>
<hr />
<div>=Artiklist=<br />
Autor: Ivo Suur<br/><br />
Rühm: A31 2014<br/><br />
Antud artikkel on kirjutatud aine Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine raames. Tegemist on iseseisva tööga mille eesmärk on anda lugejale ülevaade Linux/Unix süsteemides eksisteeriva käsu <b>uname</b> olemusest, parameetritest ja kasutatavusest.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Selleks, et mõista artiklis kirjeldatut, ei pea kohe kindlasti olema Linuxi guru. Piisab mõningate algtõdede ja mõistete tundmisest, et aru saada millest juttu tehakse. Käsu <b>uname</b> kasutatavusest ja vajalikkusest üritan teile tuua mõne näite ning seejärel asume juba täpsema sisu ning parameetrite kirjeldamise juurde. Oletame, et teil on mingeid probleeme või küsimusi mis on seotud mõne tarkvara või riistvaralise komponendiga teie Linux operatsioonisüsteemil. Et neid küsimusi lahedama hakata, oleks hea teada milline kerneli (Kernel ehk tuum on operatsioonisüsteemi keskne osa, mis suhtleb vahetult riistvaraga, eraldab erinevatele protsessidele<br />
ressursse ja haldab rakenduste tööd) väljaanne teie süsteemil on või mis versiooniga kernel teil on. Või lähete sõbra/tuttava juurde, et aidata tal Linux OP-süsteemiga arvutisse uusi programme installeerida ja kasulik oleks teada kas installeerida 32bit või 64bit versioon (tegemist on väga lihtsate näidetega, kuid tegelikkuses on uname käsust abi ka keerulistes olukordades). Kui te ei tea kust seda infot lihtsasti leida (tegelikult on see leitav ka ühest süsteemis olevast kaustast), siis õnneks ongi olemas <b>uname</b> käsklus, mis seda kiirelt ja mugavalt teha võimaldab. See aitab kindlasti probleemi lahendamist kiirendada. Lisades juurde vajalikud parameetrid, on meil võimalik saada süsteemi kohta veelgi rohkem informatsiooni.<br />
<br />
=Süntaks=<br />
Konkreetsed näited on simuleeritud autori enda arvutis, kus loodi ühendus Itcollege võrku doris@itcollege.ee<br />
'''#uname --help<br />
Usage: uname [OPTION]...<br />
Print certain system information. With no OPTION, same as -s.<br />
-a, --all print all information, in the following order,<br />
except omit -p and -i if unknown:<br />
-s, --kernel-name print the kernel name<br />
-n, --nodename print the network node hostname<br />
-r, --kernel-release print the kernel release<br />
-v, --kernel-version print the kernel version<br />
-m, --machine print the machine hardware name<br />
-p, --processor print the processor type or "unknown"<br />
-i, --hardware-platform print the hardware platform or "unknown"<br />
-o, --operating-system print the operating system<br />
--help display this help and exit<br />
--version output version information and exit'''<br />
<br />
Kogu süsteemi info väljastamine<br />
'''#uname -a või uname --all<br />
Linux doris 3.0.101-0.35-default #1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d) x86_64 x86_64 x86_64 GNU/Linux'''<br />
<br />
Järgnev käsk <b>uname</b> (ilma lisaparameetriteta/võtmeteta) väljastab meile kerneli nime. Vahet ei ole kas me oleme tavakasutaja või juurkasutaja, tulemus on sama. Täpselt sama<br />
resultaadi saame ka siis kui lisame uname`ile parameetrid -s või --kernel-name<br />
'''#uname<br />
Linux'''<br />
'''#uname -s<br />
Linux'''<br />
'''#uname --kernel-name<br />
Linux'''<br />
<br />
Operatsioonisüsteemi nime väljastamine<br />
'''#uname -o<br />
GNU/Linux'''<br />
'''#uname -operating-system<br />
GNU/Linux'''<br />
<br />
Kerneli versiooni info väljastamine<br />
'''#uname -v<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
'''#uname --kernel-version<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
<br />
Mis väljaandega (inglise keeles ''release'') kernelit meie süsteem kasutab<br />
'''#uname -r<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
'''#uname --kernel-release<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
<br />
Millist arhitektuuri süsteem kasutab (''mõtleme siinjuhul emaplaati ennast'')<br />
'''#uname -m<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --machine<br />
X86_64 <br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et teie süsteemi arhitektuur on 64bitine. i386 osutaks aga 32bitisele arhitektuurile.'''<br />
<br />
Millise arhitektuuriga protsessorit süsteem kasutab (''CPU'')<br />
'''#uname -p<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --processor<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et protsessor on 64bitine. i686 osutaks aga 32bitisele protsessorile.'''<br />
<br />
Mis tüüpi arhitektuuril tarkvara kompileeritakse (''tells us what architecture the software is compiled for'')<br />
'''#uname -i<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --hardware-platform<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab 64bitisele süsteemile. i386 osutaks aga 32bitisele.'''<br />
<br />
Võrgus oleva masina hostname <br />
'''#uname -n<br />
doris'''<br />
'''#uname --nodename<br />
doris<br />
olles loginud sisse doris@itcolleg.ee'''<br />
<br />
uname versiooniinfo väljastamine<br />
'''#uname --version<br />
uname (GNU coreutils) 8.12<br />
Copyright (C) 2011 Free Software Foundation, Inc.<br />
License GPLv3+: GNU GPL version 3 or later <http://gnu.org/licenses/gpl.html>.<br />
This is free software: you are free to change and redistribute it.<br />
There is NO WARRANTY, to the extent permitted by law.<br />
Written by David MacKenzie.'''<br />
<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Seega kokkuvõtvalt võiks öelda, et uname on üks kõige lihtsamaid ja efektiivsemaid käsklusi saamaks põhiinfot oma operatsioonisüsteemi ja kerneli kohta. Selleks pole vaja Internetis spetsiaalset infot otsida, piisab teadmisest, et on olemas uname käsklus. <br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
Pealkirja all Süntaks esitatud näited ja sisu on kokku kogutud järgnevatest allikatest (Otseselt teiste autorite materjali kasutatud pole, pigem on võetud need näiteks mille alusel enda tööd teha):<br />
<br />
https://www.ibm.com/developerworks/community/blogs/58e72888-6340-46ac-b488-d31aa4058e9c/entry/know_about_your_linux_system_using_uname_command77?lang=en<br><br />
http://www.thegeekstuff.com/2012/09/uname-command-examples/<br><br />
http://linoxide.com/linux-command/uname-command/<br><br />
http://www.sbras.ru/cgi-bin/www/unix_help/unix-man?uname+3<br><br />
http://www.delorie.com/gnu/docs/textutils/coreutils_141.html<br><br />
http://unix.stackexchange.com/questions/124480/machine-hardware-name-processor-type-and-hardware-platform<br><br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Uname&diff=82219Uname2014-11-07T19:03:17Z<p>Isuur: </p>
<hr />
<div>'''Hei-hei! Ivo Suur kirjutab uname`ist'''.<br />
<br />
''' under construction'''<br />
<br />
=Artiklist=<br />
Autor: Ivo Suur<br/><br />
Rühm: A31 2014<br/><br />
Antud artikkel on kirjutatud aine Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine raames. Tegemist on iseseisva tööga mille eesmärk on anda lugejale ülevaade Linux/Unix süsteemides eksisteeriva käsu <b>uname</b> olemusest, parameetritest ja kasutatavusest.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Selleks, et mõista artiklis kirjeldatut, ei pea kohe kindlasti olema Linuxi guru. Piisab mõningate algtõdede ja mõistete tundmisest, et aru saada millest juttu tehakse. Käsu <b>uname</b> kasutatavusest ja vajalikkusest üritan teile tuua mõne näite ning seejärel asume juba täpsema sisu ning parameetrite kirjeldamise juurde. Oletame, et teil on mingeid probleeme või küsimusi mis on seotud mõne tarkvara või riistvaralise komponendiga teie Linux operatsioonisüsteemil. Et neid küsimusi lahedama hakata, oleks hea teada milline kerneli (Kernel ehk tuum on operatsioonisüsteemi keskne osa, mis suhtleb vahetult riistvaraga, eraldab erinevatele protsessidele<br />
ressursse ja haldab rakenduste tööd) väljaanne teie süsteemil on või mis versiooniga kernel teil on. Või lähete sõbra/tuttava juurde, et aidata tal Linux OP-süsteemiga arvutisse uusi programme installeerida ja kasulik oleks teada kas installeerida 32bit või 64bit versioon (tegemist on väga lihtsate näidetega, kuid tegelikkuses on uname käsust abi ka keerulistes olukordades). Kui te ei tea kust seda infot lihtsasti leida (tegelikult on see leitav ka ühest süsteemis olevast kaustast), siis õnneks ongi olemas <b>uname</b> käsklus, mis seda kiirelt ja mugavalt teha võimaldab. See aitab kindlasti probleemi lahendamist kiirendada. Lisades juurde vajalikud parameetrid, on meil võimalik saada süsteemi kohta veelgi rohkem informatsiooni.<br />
<br />
=Süntaks=<br />
Konkreetsed näited on simuleeritud autori enda arvutis, kus loodi ühendus Itcollege võrku doris@itcollege.ee<br />
'''#uname --help<br />
Usage: uname [OPTION]...<br />
Print certain system information. With no OPTION, same as -s.<br />
-a, --all print all information, in the following order,<br />
except omit -p and -i if unknown:<br />
-s, --kernel-name print the kernel name<br />
-n, --nodename print the network node hostname<br />
-r, --kernel-release print the kernel release<br />
-v, --kernel-version print the kernel version<br />
-m, --machine print the machine hardware name<br />
-p, --processor print the processor type or "unknown"<br />
-i, --hardware-platform print the hardware platform or "unknown"<br />
-o, --operating-system print the operating system<br />
--help display this help and exit<br />
--version output version information and exit'''<br />
<br />
Kogu süsteemi info väljastamine<br />
'''#uname -a või uname --all<br />
Linux doris 3.0.101-0.35-default #1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d) x86_64 x86_64 x86_64 GNU/Linux'''<br />
<br />
Järgnev käsk <b>uname</b> (ilma lisaparameetriteta/võtmeteta) väljastab meile kerneli nime. Vahet ei ole kas me oleme tavakasutaja või juurkasutaja, tulemus on sama. Täpselt sama<br />
resultaadi saame ka siis kui lisame uname`ile parameetrid -s või --kernel-name<br />
'''#uname<br />
Linux'''<br />
'''#uname -s<br />
Linux'''<br />
'''#uname --kernel-name<br />
Linux'''<br />
<br />
Operatsioonisüsteemi nime väljastamine<br />
'''#uname -o<br />
GNU/Linux'''<br />
'''#uname -operating-system<br />
GNU/Linux'''<br />
<br />
Kerneli versiooni info väljastamine<br />
'''#uname -v<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
'''#uname --kernel-version<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
<br />
Mis väljaandega (inglise keeles ''release'') kernelit meie süsteem kasutab<br />
'''#uname -r<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
'''#uname --kernel-release<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
<br />
Millist arhitektuuri süsteem kasutab (''mõtleme siinjuhul emaplaati ennast'')<br />
'''#uname -m<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --machine<br />
X86_64 <br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et teie süsteemi arhitektuur on 64bitine. i386 osutaks aga 32bitisele arhitektuurile.'''<br />
<br />
Millise arhitektuuriga protsessorit süsteem kasutab (''CPU'')<br />
'''#uname -p<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --processor<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et protsessor on 64bitine. i686 osutaks aga 32bitisele protsessorile.'''<br />
<br />
Mis tüüpi arhitektuuril tarkvara kompileeritakse (''tells us what architecture the software is compiled for'')<br />
'''#uname -i<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --hardware-platform<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab 64bitisele süsteemile. i386 osutaks aga 32bitisele.'''<br />
<br />
Võrgus oleva masina hostname <br />
'''#uname -n<br />
doris'''<br />
'''#uname --nodename<br />
doris<br />
olles loginud sisse doris@itcolleg.ee'''<br />
<br />
uname versiooniinfo väljastamine<br />
'''#uname --version<br />
uname (GNU coreutils) 8.12<br />
Copyright (C) 2011 Free Software Foundation, Inc.<br />
License GPLv3+: GNU GPL version 3 or later <http://gnu.org/licenses/gpl.html>.<br />
This is free software: you are free to change and redistribute it.<br />
There is NO WARRANTY, to the extent permitted by law.<br />
Written by David MacKenzie.'''<br />
<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Seega kokkuvõtvalt võiks öelda, et uname on üks kõige lihtsamaid ja efektiivsemaid käsklusi saamaks põhiinfot oma operatsioonisüsteemi ja kerneli kohta. Selleks pole vaja Internetis spetsiaalset infot otsida, piisab teadmisest, et on olemas uname käsklus. <br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
Pealkirja all Süntaks esitatud näited ja sisu on kokku kogutud järgnevatest allikatest (Otseselt teiste autorite materjali kasutatud pole, pigem on võetud need näiteks mille alusel enda tööd teha):<br />
<br />
https://www.ibm.com/developerworks/community/blogs/58e72888-6340-46ac-b488-d31aa4058e9c/entry/know_about_your_linux_system_using_uname_command77?lang=en<br><br />
http://www.thegeekstuff.com/2012/09/uname-command-examples/<br><br />
http://linoxide.com/linux-command/uname-command/<br><br />
http://www.sbras.ru/cgi-bin/www/unix_help/unix-man?uname+3<br><br />
http://www.delorie.com/gnu/docs/textutils/coreutils_141.html<br><br />
http://unix.stackexchange.com/questions/124480/machine-hardware-name-processor-type-and-hardware-platform<br><br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Uname&diff=82218Uname2014-11-07T19:01:24Z<p>Isuur: </p>
<hr />
<div>'''Hei-hei! Ivo Suur kirjutab uname`ist'''.<br />
<br />
''' under construction'''<br />
<br />
=Artiklist=<br />
Autor: Ivo Suur<br/><br />
Rühm: A31 2014<br/><br />
Antud artikkel on kirjutatud aine Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine raames. Tegemist on iseseisva tööga mille eesmärk on anda lugejale ülevaade Linux/Unix süsteemides eksisteeriva käsu <b>uname</b> olemusest, parameetritest ja kasutatavusest.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Selleks, et mõista artiklis kirjeldatut, ei pea kohe kindlasti olema Linuxi guru. Piisab mõningate algtõdede ja mõistete tundmisest, et aru saada millest juttu tehakse. Käsu <b>uname</b> kasutatavusest ja vajalikkusest üritan teile tuua mõne näite ning seejärel asume juba täpsema sisu ning parameetrite kirjeldamise juurde. Oletame, et teil on mingeid probleeme või küsimusi mis on seotud mõne tarkvara või riistvaralise komponendiga teie Linux operatsioonisüsteemil. Et neid küsimusi lahedama hakata, oleks hea teada milline kerneli (Kernel ehk tuum on operatsioonisüsteemi keskne osa, mis suhtleb vahetult riistvaraga, eraldab erinevatele protsessidele<br />
ressursse ja haldab rakenduste tööd) väljaanne teie süsteemil on või mis versiooniga kernel teil on. Või lähete sõbra/tuttava juurde, et aidata tal Linux OP-süsteemiga arvutisse uusi programme installeerida ja kasulik oleks teada kas installeerida 32bit või 64bit versioon (tegemist on väga lihtsate näidetega, kuid tegelikkuses on uname käsust abi ka keerulistes olukordades). Kui te ei tea kust seda infot lihtsasti leida (tegelikult on see leitav ka ühest süsteemis olevast kaustast), siis õnneks ongi olemas <b>uname</b> käsklus, mis seda kiirelt ja mugavalt teha võimaldab. See aitab kindlasti probleemi lahendamist kiirendada. Lisades juurde vajalikud parameetrid, on meil võimalik saada süsteemi kohta veelgi rohkem informatsiooni.<br />
<br />
=Süntaks=<br />
Konkreetsed näited on simuleeritud autori enda arvutis, kus loodi ühendus Itcollege võrku doris@itcollege.ee<br />
'''#uname --help<br />
Usage: uname [OPTION]...<br />
Print certain system information. With no OPTION, same as -s.<br />
-a, --all print all information, in the following order,<br />
except omit -p and -i if unknown:<br />
-s, --kernel-name print the kernel name<br />
-n, --nodename print the network node hostname<br />
-r, --kernel-release print the kernel release<br />
-v, --kernel-version print the kernel version<br />
-m, --machine print the machine hardware name<br />
-p, --processor print the processor type or "unknown"<br />
-i, --hardware-platform print the hardware platform or "unknown"<br />
-o, --operating-system print the operating system<br />
--help display this help and exit<br />
--version output version information and exit'''<br />
<br />
Kogu süsteemi info väljastamine<br />
'''#uname -a või uname --all<br />
Linux doris 3.0.101-0.35-default #1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d) x86_64 x86_64 x86_64 GNU/Linux'''<br />
<br />
Järgnev käsk <b>uname</b> (ilma lisaparameetriteta/võtmeteta) väljastab meile kerneli nime. Vahet ei ole kas me oleme tavakasutaja või juurkasutaja, tulemus on sama. Täpselt sama<br />
resultaadi saame ka siis kui lisame uname`ile parameetrid -s või --kernel-name<br />
'''#uname<br />
Linux'''<br />
'''#uname -s<br />
Linux'''<br />
'''#uname --kernel-name<br />
Linux'''<br />
<br />
Operatsioonisüsteemi nime väljastamine<br />
'''#uname -o<br />
GNU/Linux'''<br />
'''#uname -operating-system<br />
GNU/Linux'''<br />
<br />
Kerneli versiooni info väljastamine<br />
'''#uname -v<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
'''#uname --kernel-version<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
<br />
Mis väljaandega (inglise keeles ''release'') kernelit meie süsteem kasutab<br />
'''#uname -r<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
'''#uname --kernel-release<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
<br />
Millist arhitektuuri süsteem kasutab (''mõtleme siinjuhul emaplaati ennast'')<br />
'''#uname -m<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --machine<br />
X86_64 <br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et teie süsteemi arhitektuur on 64bitine. i386 osutaks aga 32bitisele arhitektuurile.'''<br />
<br />
Millise arhitektuuriga protsessorit süsteem kasutab (''CPU'')<br />
'''#uname -p<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --processor<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et protsessor on 64bitine. i686 osutaks aga 32bitisele protsessorile.'''<br />
<br />
Mis tüüpi arhitektuuril tarkvara kompileeritakse (''tells us what architecture the software is compiled for'')<br />
'''#uname -i<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --hardware-platform<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab 64bitisele süsteemile. i386 osutaks aga 32bitisele.'''<br />
<br />
Võrgus oleva masina hostname <br />
'''#uname -n<br />
doris'''<br />
'''#uname --nodename<br />
doris<br />
olles loginud sisse doris@itcolleg.ee'''<br />
<br />
uname versiooniinfo väljastamine<br />
'''#uname --version<br />
uname (GNU coreutils) 8.12<br />
Copyright (C) 2011 Free Software Foundation, Inc.<br />
License GPLv3+: GNU GPL version 3 or later <http://gnu.org/licenses/gpl.html>.<br />
This is free software: you are free to change and redistribute it.<br />
There is NO WARRANTY, to the extent permitted by law.<br />
Written by David MacKenzie.'''<br />
<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Seega kokkuvõtvalt võiks öelda, et uname on üks kõige lihtsamaid ja efektiivsemaid käsklusi saamaks põhiinfot oma operatsioonisüsteemi ja kerneli kohta. Selleks pole vaja Internetis spetsiaalset infot otsida, piisab teadmisest, et on olemas uname käsklus. <br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
Pealkirja all Süntaks esitatud näited ja sisu on kokku kogutud järgnevatest allikatest (Otseselt teiste autorite materjali kasutatud pole, pigem on võetud need näiteks, mille alusel enda tööd teha):<br />
<br />
https://www.ibm.com/developerworks/community/blogs/58e72888-6340-46ac-b488-d31aa4058e9c/entry/know_about_your_linux_system_using_uname_command77?lang=en<br><br />
http://www.thegeekstuff.com/2012/09/uname-command-examples/<br><br />
http://linoxide.com/linux-command/uname-command/<br><br />
http://www.sbras.ru/cgi-bin/www/unix_help/unix-man?uname+3<br><br />
http://www.delorie.com/gnu/docs/textutils/coreutils_141.html<br><br />
http://unix.stackexchange.com/questions/124480/machine-hardware-name-processor-type-and-hardware-platform<br><br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Uname&diff=82217Uname2014-11-07T18:39:02Z<p>Isuur: </p>
<hr />
<div>'''Hei-hei! Ivo Suur kirjutab uname`ist'''.<br />
<br />
''' under construction'''<br />
<br />
=Artiklist=<br />
Autor: Ivo Suur<br/><br />
Rühm: A31 2014<br/><br />
Antud artikkel on kirjutatud aine Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine raames. Tegemist on iseseisva tööga mille eesmärk on anda lugejale ülevaade Linux/Unix süsteemides eksisteeriva käsu <b>uname</b> olemusest, parameetritest ja kasutatavusest.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Selleks, et mõista artiklis kirjeldatut, ei pea kohe kindlasti olema Linuxi guru. Piisab mõningate algtõdede ja mõistete tundmisest, et aru saada millest juttu tehakse. Käsu <b>uname</b> kasutatavusest ja vajalikkusest üritan teile tuua mõne näite ning seejärel asume juba täpsema sisu ning parameetrite kirjeldamise juurde. Oletame, et teil on mingeid probleeme või küsimusi mis on seotud mõne tarkvara või riistvaralise komponendiga teie Linux operatsioonisüsteemil. Et neid küsimusi lahedama hakata, oleks hea teada milline kerneli (Kernel ehk tuum on operatsioonisüsteemi keskne osa, mis suhtleb vahetult riistvaraga, eraldab erinevatele protsessidele<br />
ressursse ja haldab rakenduste tööd) väljaanne teie süsteemil on või mis versiooniga kernel teil on. Või lähete sõbra/tuttava juurde, et aidata tal Linux OP-süsteemiga arvutisse uusi programme installeerida ja kasulik oleks teada kas installeerida 32bit või 64bit versioon (tegemist on väga lihtsate näidetega, kuid tegelikkuses on uname käsust abi ka keerulistes olukordades). Kui te ei tea kust seda infot lihtsasti leida (tegelikult on see leitav ka ühest süsteemis olevast kaustast), siis õnneks ongi olemas <b>uname</b> käsklus, mis seda kiirelt ja mugavalt teha võimaldab. See aitab kindlasti probleemi lahendamist kiirendada. Lisades juurde vajalikud parameetrid, on meil võimalik saada süsteemi kohta veelgi rohkem informatsiooni.<br />
<br />
=Süntaks=<br />
'''#uname --help<br />
Usage: uname [OPTION]...<br />
Print certain system information. With no OPTION, same as -s.<br />
-a, --all print all information, in the following order,<br />
except omit -p and -i if unknown:<br />
-s, --kernel-name print the kernel name<br />
-n, --nodename print the network node hostname<br />
-r, --kernel-release print the kernel release<br />
-v, --kernel-version print the kernel version<br />
-m, --machine print the machine hardware name<br />
-p, --processor print the processor type or "unknown"<br />
-i, --hardware-platform print the hardware platform or "unknown"<br />
-o, --operating-system print the operating system<br />
--help display this help and exit<br />
--version output version information and exit'''<br />
<br />
Kogu süsteemi info väljastamine<br />
'''#uname -a või uname --all<br />
Linux doris 3.0.101-0.35-default #1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d) x86_64 x86_64 x86_64 GNU/Linux'''<br />
<br />
Järgnev käsk <b>uname</b> (ilma lisaparameetriteta/võtmeteta) väljastab meile kerneli nime. Vahet ei ole kas me oleme tavakasutaja või juurkasutaja, tulemus on sama. Täpselt sama<br />
resultaadi saame ka siis kui lisame uname`ile parameetrid -s või --kernel-name<br />
'''#uname<br />
Linux'''<br />
'''#uname -s<br />
Linux'''<br />
'''#uname --kernel-name<br />
Linux'''<br />
<br />
Operatsioonisüsteemi nime väljastamine<br />
'''#uname -o<br />
GNU/Linux'''<br />
'''#uname -operating-system<br />
GNU/Linux'''<br />
<br />
Kerneli versiooni info väljastamine<br />
'''#uname -v<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
'''#uname --kernel-version<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
<br />
Mis väljaandega (inglise keeles ''release'') kernelit meie süsteem kasutab<br />
'''#uname -r<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
'''#uname --kernel-release<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
<br />
Millist arhitektuuri süsteem kasutab (''mõtleme siinjuhul emaplaati ennast'')<br />
'''#uname -m<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --machine<br />
X86_64 <br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et teie süsteemi arhitektuur on 64bitine. i386 osutaks aga 32bitisele arhitektuurile.'''<br />
<br />
Millise arhitektuuriga protsessorit süsteem kasutab (''CPU'')<br />
'''#uname -p<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --processor<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et protsessor on 64bitine. i686 osutaks aga 32bitisele protsessorile.'''<br />
<br />
Mis tüüpi arhitektuuril tarkvara kompileeritakse (''tells us what architecture the software is compiled for'')<br />
'''#uname -i<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --hardware-platform<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab 64bitisele süsteemile. i386 osutaks aga 32bitisele.'''<br />
<br />
Võrgus oleva masina hostname <br />
'''#uname -n<br />
doris'''<br />
'''#uname --nodename<br />
doris<br />
olles loginud sisse doris@itcolleg.ee'''<br />
<br />
uname versiooniinfo väljastamine<br />
'''#uname --version<br />
uname (GNU coreutils) 8.12<br />
Copyright (C) 2011 Free Software Foundation, Inc.<br />
License GPLv3+: GNU GPL version 3 or later <http://gnu.org/licenses/gpl.html>.<br />
This is free software: you are free to change and redistribute it.<br />
There is NO WARRANTY, to the extent permitted by law.<br />
Written by David MacKenzie.'''<br />
<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Seega kokkuvõtvalt võiks öelda, et uname on üks kõige lihtsamaid ja efektiivsemaid käsklusi saamaks põhiinfot oma operatsioonisüsteemi ja kerneli kohta. Selleks pole vaja Internetis spetsiaalset infot otsida, piisab teadmisest, et on olemas uname käsklus. <br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Uname&diff=82213Uname2014-11-07T17:59:48Z<p>Isuur: </p>
<hr />
<div>'''Hei-hei! Ivo Suur kirjutab uname`ist'''.<br />
<br />
''' under construction'''<br />
<br />
=Artiklist=<br />
Autor: Ivo Suur<br/><br />
Rühm: A31 2014<br/><br />
Antud artikkel on kirjutatud aine Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine raames. Tegemist on iseseisva tööga mille eesmärk on anda lugejale ülevaade Linux/Unix süsteemides eksisteeriva käsu <b>uname</b> olemusest, parameetritest ja kasutatavusest.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Selleks, et mõista artiklis kirjeldatut, ei pea kohe kindlasti olema Linuxi guru. Piisab mõningate algtõdede ja mõistete tundmisest, et aru saada millest juttu tehakse. Käsu <b>uname</b> kasutatavusest ja vajalikkusest üritan teile tuua ühe näite ning seejärel asume juba täpsema sisu ning parameetrite kirjeldamise juurde. Oletame, et teil on mingeid probleeme või küsimusi mis on seotud mõne tarkvara või riistvaralise komponendiga teie Linux operatsioonisüsteemil. Et neid küsimusi lahedama hakata, oleks hea teada milline kerneli (Kernel ehk tuum on operatsioonisüsteemi keskne osa, mis suhtleb vahetult riistvaraga, eraldab erinevatele protsessidele<br />
ressursse ja haldab rakenduste tööd) väljaanne teie süsteemil on või mis versiooniga kernel teil on. See aitab kindlasti probleemi lahendamist kiirendada. Kui te ei tea kust seda infot lihtsasti leida (tegelikult on see leitav ka ühest süsteemis olevast kaustast), siis õnneks ongi olemas <b>uname</b> käsklus, mis seda kiirelt ja mugavalt teha võimaldab. Lisades juurde vajalikud parameetrid, on meil võimalik saada süsteemi kohta veelgi rohkem informatsiooni.<br />
<br />
=Süntaks=<br />
'''#uname --help<br />
Usage: uname [OPTION]...<br />
Print certain system information. With no OPTION, same as -s.<br />
-a, --all print all information, in the following order,<br />
except omit -p and -i if unknown:<br />
-s, --kernel-name print the kernel name<br />
-n, --nodename print the network node hostname<br />
-r, --kernel-release print the kernel release<br />
-v, --kernel-version print the kernel version<br />
-m, --machine print the machine hardware name<br />
-p, --processor print the processor type or "unknown"<br />
-i, --hardware-platform print the hardware platform or "unknown"<br />
-o, --operating-system print the operating system<br />
--help display this help and exit<br />
--version output version information and exit'''<br />
<br />
Kogu süsteemi info väljastamine<br />
'''#uname -a või uname --all<br />
Linux doris 3.0.101-0.35-default #1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d) x86_64 x86_64 x86_64 GNU/Linux'''<br />
<br />
Järgnev käsk <b>uname</b> (ilma lisaparameetriteta/võtmeteta) väljastab meile kerneli nime. Vahet ei ole kas me oleme tavakasutaja või juurkasutaja, tulemus on sama. Täpselt sama<br />
resultaadi saame ka siis kui lisame uname`ile parameetrid -s või --kernel-name<br />
'''#uname<br />
Linux'''<br />
'''#uname -s<br />
Linux'''<br />
'''#uname --kernel-name<br />
Linux'''<br />
<br />
Operatsioonisüsteemi nime väljastamine<br />
'''#uname -o<br />
GNU/Linux'''<br />
'''#uname -operating-system<br />
GNU/Linux'''<br />
<br />
Kerneli versiooni info väljastamine<br />
'''#uname -v<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
'''#uname --kernel-version<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
<br />
Mis väljaandega (inglise keeles ''release'') kernelit meie süsteem kasutab<br />
'''#uname -r<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
'''#uname --kernel-release<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
<br />
Millist arhitektuuri süsteem kasutab (''mõtleme siinjuhul emaplaati ennast'')<br />
'''#uname -m<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --machine<br />
X86_64 <br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et teie süsteemi arhitektuur on 64bitine. i386 osutaks aga 32bitisele arhitektuurile.'''<br />
<br />
Millise arhitektuuriga protsessorit süsteem kasutab (''CPU'')<br />
'''#uname -p<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --processor<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et protsessor on 64bitine. i686 osutaks aga 32bitisele protsessorile.'''<br />
<br />
Mis tüüpi arhitektuuril tarkvara kompileeritakse (''tells us what architecture the software is compiled for'')<br />
'''#uname -i<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --hardware-platform<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab 64bitisele süsteemile. i386 osutaks aga 32bitisele.'''<br />
<br />
Millises võrgus (''Network'') teie masin asub<br />
'''#uname -n<br />
doris'''<br />
'''#uname --nodename<br />
doris<br />
olles loginud sisse doris@itcolleg.ee'''<br />
<br />
uname versiooniinfo väljastamine<br />
'''#uname --version<br />
uname (GNU coreutils) 8.12<br />
Copyright (C) 2011 Free Software Foundation, Inc.<br />
License GPLv3+: GNU GPL version 3 or later <http://gnu.org/licenses/gpl.html>.<br />
This is free software: you are free to change and redistribute it.<br />
There is NO WARRANTY, to the extent permitted by law.<br />
Written by David MacKenzie.'''<br />
<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Uname&diff=82212Uname2014-11-07T17:54:37Z<p>Isuur: </p>
<hr />
<div>'''Hei-hei! Ivo Suur kirjutab uname`ist'''.<br />
<br />
''' under construction'''<br />
<br />
=Artiklist=<br />
Autor: Ivo Suur<br/><br />
Rühm: A31<br/><br />
Antud artikkel on kirjutatud aine Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine raames. Tegemist on iseseisva tööga mille eesmärk on anda lugejale ülevaade Linux/Unix süsteemides eksisteeriva käsu <b>uname</b> olemusest, parameetritest ja kasutatavusest.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Selleks, et mõista artiklis kirjeldatut, ei pea kohe kindlasti olema Linuxi guru. Piisab mõningate algtõdede ja mõistete tundmisest, et aru saada millest juttu tehakse. Käsu <b>uname</b> kasutatavusest ja vajalikkusest üritan teile tuua ühe näite ning seejärel asume juba täpsema sisu ning parameetrite kirjeldamise juurde. Oletame, et teil on mingeid probleeme või küsimusi mis on seotud mõne tarkvara või riistvaralise komponendiga teie Linux operatsioonisüsteemil. Et neid küsimusi lahedama hakata, oleks hea teada milline kerneli (Kernel ehk tuum on operatsioonisüsteemi keskne osa, mis suhtleb vahetult riistvaraga, eraldab erinevatele protsessidele<br />
ressursse ja haldab rakenduste tööd) väljaanne teie süsteemil on või mis versiooniga kernel teil on. See aitab kindlasti probleemi lahendamist kiirendada. Kui te ei tea kust seda infot lihtsasti leida (tegelikult on see leitav ka ühest süsteemis olevast kaustast), siis õnneks ongi olemas <b>uname</b> käsklus, mis seda kiirelt ja mugavalt teha võimaldab. Lisades juurde vajalikud parameetrid, on meil võimalik saada süsteemi kohta veelgi rohkem informatsiooni.<br />
<br />
=Süntaks=<br />
'''#uname --help<br />
Usage: uname [OPTION]...<br />
Print certain system information. With no OPTION, same as -s.<br />
-a, --all print all information, in the following order,<br />
except omit -p and -i if unknown:<br />
-s, --kernel-name print the kernel name<br />
-n, --nodename print the network node hostname<br />
-r, --kernel-release print the kernel release<br />
-v, --kernel-version print the kernel version<br />
-m, --machine print the machine hardware name<br />
-p, --processor print the processor type or "unknown"<br />
-i, --hardware-platform print the hardware platform or "unknown"<br />
-o, --operating-system print the operating system<br />
--help display this help and exit<br />
--version output version information and exit'''<br />
<br />
Kogu süsteemi info väljastamine<br />
'''#uname -a või uname --all<br />
Linux doris 3.0.101-0.35-default #1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d) x86_64 x86_64 x86_64 GNU/Linux'''<br />
<br />
Järgnev käsk <b>uname</b> (ilma lisaparameetriteta/võtmeteta) väljastab meile kerneli nime. Vahet ei ole kas me oleme tavakasutaja või juurkasutaja, tulemus on sama. Täpselt sama<br />
resultaadi saame ka siis kui lisame uname`ile parameetrid -s või --kernel-name<br />
'''#uname<br />
Linux'''<br />
'''#uname -s<br />
Linux'''<br />
'''#uname --kernel-name<br />
Linux'''<br />
<br />
Operatsioonisüsteemi nime väljastamine<br />
'''#uname -o<br />
GNU/Linux'''<br />
'''#uname -operating-system<br />
GNU/Linux'''<br />
<br />
Kerneli versiooni info väljastamine<br />
'''#uname -v<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
'''#uname --kernel-version<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
<br />
Mis väljaandega (inglise keeles ''release'') kernelit meie süsteem kasutab<br />
'''#uname -r<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
'''#uname --kernel-release<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
<br />
Millist arhitektuuri süsteem kasutab (''mõtleme siinjuhul emaplaati ennast'')<br />
'''#uname -m<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --machine<br />
X86_64 <br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et teie süsteemi arhitektuur on 64bitine. i386 osutaks aga 32bitisele arhitektuurile.'''<br />
<br />
Millise arhitektuuriga protsessorit süsteem kasutab (''CPU'')<br />
'''#uname -p<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --processor<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et protsessor on 64bitine. i686 osutaks aga 32bitisele protsessorile.'''<br />
<br />
Mis tüüpi arhitektuuril tarkvara kompileeritakse (''tells us what architecture the software is compiled for'')<br />
'''#uname -i<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --hardware-platform<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab 64bitisele süsteemile. i386 osutaks aga 32bitisele.'''<br />
<br />
Millises võrgus (''Network'') teie masin asub<br />
'''#uname -n<br />
doris'''<br />
'''#uname --nodename<br />
doris<br />
olles loginud sisse doris@itcolleg.ee'''<br />
<br />
uname versiooniinfo väljastamine<br />
'''#uname --version<br />
uname (GNU coreutils) 8.12<br />
Copyright (C) 2011 Free Software Foundation, Inc.<br />
License GPLv3+: GNU GPL version 3 or later <http://gnu.org/licenses/gpl.html>.<br />
This is free software: you are free to change and redistribute it.<br />
There is NO WARRANTY, to the extent permitted by law.<br />
Written by David MacKenzie.'''<br />
<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Uname&diff=82211Uname2014-11-07T17:52:46Z<p>Isuur: </p>
<hr />
<div>'''Hei-hei! Ivo Suur kirjutab uname`ist'''.<br />
<br />
''' under construction'''<br />
<br />
=Artiklist=<br />
Autor: Ivo Suur<br/><br />
Rühm: A31<br/><br />
Antud artikkel on kirjutatud aine Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine raames. Tegemist on iseseisva tööga mille eesmärk on anda lugejale ülevaade Linux/Unix süsteemides eksisteeriva käsu <b>uname</b> olemusest, parameetritest ja kasutatavusest.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Selleks, et mõista artiklis kirjeldatut, ei pea kohe kindlasti olema Linuxi guru. Piisab mõningate algtõdede ja mõistete tundmisest, et aru saada millest juttu tehakse. Käsu <b>uname</b> kasutatavusest ja vajalikkusest üritan teile tuua ühe näite ning seejärel asume juba täpsema sisu ning parameetrite kirjeldamise juurde. Oletame, et teil on mingeid probleeme või küsimusi mis on seotud mõne tarkvara või riistvaralise komponendiga teie Linux operatsioonisüsteemil. Et neid küsimusi lahedama hakata, oleks hea teada milline kerneli (Kernel ehk tuum on operatsioonisüsteemi keskne osa, mis suhtleb vahetult riistvaraga, eraldab erinevatele protsessidele<br />
ressursse ja haldab rakenduste tööd) väljaanne teie süsteemil on või mis versiooniga kernel teil on. See aitab kindlasti probleemi lahendamist kiirendada. Kui te ei tea kust seda infot lihtsasti leida (tegelikult on see leitav ka ühest süsteemis olevast kaustast), siis õnneks ongi olemas <b>uname</b> käsklus, mis seda kiirelt ja mugavalt teha võimaldab. Lisades juurde vajalikud parameetrid, on meil võimalik saada süsteemi kohta veelgi rohkem informatsiooni.<br />
<br />
=Süntaks=<br />
'''#uname --help<br />
Usage: uname [OPTION]...<br />
Print certain system information. With no OPTION, same as -s.<br />
-a, --all print all information, in the following order,<br />
except omit -p and -i if unknown:<br />
-s, --kernel-name print the kernel name<br />
-n, --nodename print the network node hostname<br />
-r, --kernel-release print the kernel release<br />
-v, --kernel-version print the kernel version<br />
-m, --machine print the machine hardware name<br />
-p, --processor print the processor type or "unknown"<br />
-i, --hardware-platform print the hardware platform or "unknown"<br />
-o, --operating-system print the operating system<br />
--help display this help and exit<br />
--version output version information and exit'''<br />
<br />
Kogu süsteemi info väljastamine<br />
'''#uname -a või uname --all<br />
Linux doris 3.0.101-0.35-default #1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d) x86_64 x86_64 x86_64 GNU/Linux'''<br />
<br />
Järgnev käsk <b>uname</b> (ilma lisaparameetriteta/võtmeteta) väljastab meile kerneli nime. Vahet ei ole kas me oleme tavakasutaja või juurkasutaja, tulemus on sama. Täpselt sama<br />
resultaadi saame ka siis kui lisame uname`ile parameetrid -s või --kernel-name<br />
'''#uname<br />
Linux'''<br />
'''#uname -s<br />
Linux'''<br />
'''#uname --kernel-name<br />
Linux'''<br />
<br />
Operatsioonisüsteemi nime väljastamine<br />
'''#uname -o<br />
GNU/Linux'''<br />
'''#uname -operating-system<br />
GNU/Linux'''<br />
<br />
Kerneli versiooni info väljastamine<br />
'''#uname -v<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
'''#uname --kernel-version<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
<br />
Mis väljaandega (inglise keeles ''release'') kernelit meie süsteem kasutab<br />
'''#uname -r<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
'''#uname --kernel-release<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
<br />
Millist arhitektuuri süsteem kasutab (''mõtleme siinjuhul emaplaati ennast'')<br />
'''#uname -m<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --machine<br />
X86_64 <br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et teie süsteemi arhitektuur on 64bitine. i386 osutaks aga 32bitisele arhitektuurile.'''<br />
<br />
Millise arhitektuuriga protsessorit süsteem kasutab (''CPU'')<br />
'''#uname -p<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --processor<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et protsessor on 64bitine. i686 osutaks aga 32bitisele protsessorile.'''<br />
<br />
Mis tüüpi arhitektuuril tarkvara kompileeritakse (''tells us what architecture the software is compiled for'')<br />
'''#uname -i<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --hardware-platform<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab 64bitisele süsteemile. i386 osutaks aga 32bitisele.'''<br />
<br />
Millises võrgus (''Network'') teie masin asub<br />
'''#uname -n<br />
doris'''<br />
'''#uname --nodename<br />
doris<br />
olles loginud sisse doris@itcolleg.ee'''<br />
<br />
uname versiooniinfo väljastamine<br />
'''#uname --version<br />
uname (GNU coreutils) 8.12<br />
Copyright (C) 2011 Free Software Foundation, Inc.<br />
License GPLv3+: GNU GPL version 3 or later <http://gnu.org/licenses/gpl.html>.<br />
This is free software: you are free to change and redistribute it.<br />
There is NO WARRANTY, to the extent permitted by law.<br />
Written by David MacKenzie.'''<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Uname&diff=82210Uname2014-11-07T17:38:03Z<p>Isuur: </p>
<hr />
<div>'''Hei-hei! Ivo Suur kirjutab uname`ist'''.<br />
<br />
''' under construction'''<br />
<br />
=Artiklist=<br />
Autor: Ivo Suur<br/><br />
Rühm: A31<br/><br />
Antud artikkel on kirjutatud aine Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine raames. Tegemist on iseseisva tööga mille eesmärk on anda lugejale ülevaade Linux/Unix süsteemides eksisteeriva käsu <b>uname</b> olemusest, parameetritest ja kasutatavusest.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Selleks, et mõista artiklis kirjeldatut, ei pea kohe kindlasti olema Linuxi guru. Piisab mõningate algtõdede ja mõistete tundmisest, et aru saada millest juttu tehakse. Käsu <b>uname</b> kasutatavusest ja vajalikkusest üritan teile tuua ühe näite ning seejärel asume juba täpsema sisu ning parameetrite kirjeldamise juurde. Oletame, et teil on mingeid probleeme või küsimusi mis on seotud mõne tarkvara või riistvaralise komponendiga teie Linux operatsioonisüsteemil. Et neid küsimusi lahedama hakata, oleks hea teada milline kerneli (Kernel ehk tuum on operatsioonisüsteemi keskne osa, mis suhtleb vahetult riistvaraga, eraldab erinevatele protsessidele<br />
ressursse ja haldab rakenduste tööd) väljaanne teie süsteemil on või mis versiooniga kernel teil on. See aitab kindlasti probleemi lahendamist kiirendada. Kui te ei tea kust seda infot lihtsasti leida (tegelikult on see leitav ka ühest süsteemis olevast kaustast), siis õnneks ongi olemas <b>uname</b> käsklus, mis seda kiirelt ja mugavalt teha võimaldab. Lisades juurde vajalikud parameetrid, on meil võimalik saada süsteemi kohta veelgi rohkem informatsiooni.<br />
<br />
=Süntaks=<br />
Järgnev käsk <b>uname</b> (ilma lisaparameetriteta/võtmeteta) väljastab meile kerneli nime. Vahet ei ole kas me oleme tavakasutaja või juurkasutaja, tulemus on sama. Täpselt sama<br />
resultaadi saame ka siis kui lisame uname`ile parameetrid -s või --kernel-name<br />
'''#uname<br />
Linux'''<br />
'''#uname -s<br />
Linux'''<br />
'''#uname --kernel-name<br />
Linux'''<br />
<br />
Operatsioonisüsteemi nime väljastamine<br />
'''#uname -o<br />
GNU/Linux'''<br />
'''#uname -operating-system<br />
GNU/Linux'''<br />
<br />
Kerneli versiooni info väljastamine<br />
'''#uname -v<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
'''#uname --kernel-version<br />
#1 SMP Wed Jul 9 11:43:04 UTC 2014 (c36987d)'''<br />
<br />
Mis väljaandega (inglise keeles ''release'') kernelit meie süsteem kasutab<br />
'''#uname -r<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
'''#uname --kernel-release<br />
3.0.101-0.35-default'''<br />
<br />
Millist arhitektuuri süsteem kasutab (''mõtleme siinjuhul emaplaati ennast'')<br />
'''#uname -m<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --machine<br />
X86_64 <br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et teie süsteemi arhitektuur on 64bitine. i386 osutaks aga 32bitisele arhitektuurile.'''<br />
<br />
Millise arhitektuuriga protsessorit süsteem kasutab (''CPU'')<br />
'''#uname -p<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --processor<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab sellele, et protsessor on 64bitine. i686 osutaks aga 32bitisele protsessorile.'''<br />
<br />
Mis tüüpi arhitektuuril tarkvara kompileeritakse (''tells us what architecture the software is compiled for'')<br />
'''#uname -i<br />
x86_64'''<br />
'''#uname --hardware-platform<br />
x86_64<br />
Tulemus x86_64 osutab 64bitisele süsteemile. i386 osutaks aga 32bitisele.'''<br />
<br />
Millises võrgus (''Network'') teie masin asub<br />
'''#uname -n<br />
doris'''<br />
'''#uname --nodename<br />
doris<br />
olles loginud sisse doris@itcolleg.ee'''<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Uname&diff=82200Uname2014-11-07T16:14:45Z<p>Isuur: </p>
<hr />
<div>'''Hei-hei! Ivo Suur kirjutab uname`ist'''.<br />
<br />
''' under construction'''</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Uname&diff=82199Uname2014-11-07T16:14:22Z<p>Isuur: </p>
<hr />
<div>'''Hei-hei! Ivo Suur kirjutab uname`ist'''.<br />
<br />
''' under construction'''</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Uname&diff=80888Uname2014-11-01T09:00:01Z<p>Isuur: Created page with "'''Hei-hei! Ivo Suur kirjutab uname`ist'''."</p>
<hr />
<div>'''Hei-hei! Ivo Suur kirjutab uname`ist'''.</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:W2012SDynamic_Access_Control&diff=70351Talk:W2012SDynamic Access Control2013-12-17T16:55:42Z<p>Isuur: /* Ivo Suur */</p>
<hr />
<div>== Ivo Suur ==<br />
<br />
'''Sisu''' : Üldiselt on sisu hästi ja lihtsasti jälgitav ning loetav. Arvan, et töö autor on kõik tähtsa välja toonud ja selle lugejatele selgesti ette kandnud. On räägitud Dynamic Access Controli üldisest võimekusest, võimalustest ja ka tarkvaralistest nõuetest. Teema on hästi seostatav ka antud õppeaine sisuga.<br />
<br><br />
'''Kujundus''' : Oleks võinud kasutada ka ''bold'' stiili ja suuremat fonti, et uued lõigud või pealkirjad paremini esile tuua ja seeläbi ka üldist loetavust parandada. Hetkel tundub tekstiosa kuidagi laialivalguv ja ebaühtlane. Seda saaks joondamisega paremaks. Aga üldjoontes okei.<br />
<br><br />
'''Viitamine''' : Kahjuks ei leidnud tööst kasutatud kirjanduse osa ega viiteid.<br />
<br><br />
'''Kokkuvõte''' : Töö sisuline pool on hea, kuid vormistamise saaks kindlasti paremini teha ja seeläbi on ka töö üldist pilti võimalik palju paremaks muuta.<br />
<br><br />
'''Punktisumma''' : 75/100</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:W2012SDynamic_Access_Control&diff=70350Talk:W2012SDynamic Access Control2013-12-17T16:55:05Z<p>Isuur: /* Ivo Suur */</p>
<hr />
<div>== Ivo Suur ==<br />
<br />
'''Sisu''' : Üldiselt on sisu hästi ja lihtsasti jälgitav ning loetav. Arvan, et töö autor on kõik tähtsa välja toonud ja selle lugejatele selgesti ette kandnud. On räägitud Dynamic Access Controli üldisest võimekusest, võimalustest ja ka tarkvaralistest nõuetest. Teema on hästi seostatav ka antud õppeaine sisuga.<br />
'''Kujundus''' : Oleks võinud kasutada ka ''bold'' stiili ja suuremat fonti, et uued lõigud või pealkirjad paremini esile tuua ja seeläbi ka üldist loetavust parandada. Hetkel tundub tekstiosa kuidagi laialivalguv ja ebaühtlane. Seda saaks joondamisega paremaks. Aga üldjoontes okei.<br />
<br />
'''Viitamine''' : Kahjuks ei leidnud tööst kasutatud kirjanduse osa ega viiteid.<br />
'''Kokkuvõte''' : Töö sisuline pool on hea, kuid vormistamise saaks kindlasti paremini teha ja seeläbi on ka töö üldist pilti võimalik palju paremaks muuta.<br />
<br />
'''Punktisumma''' : 75/100</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Windows_Server_administreerimine:Referaat:2013&diff=70348Category:Windows Server administreerimine:Referaat:20132013-12-17T16:38:27Z<p>Isuur: /* Ivo Suur */</p>
<hr />
<div>=Valminud referaadid ja retsensioonid=<br />
<br />
(Näide)<br />
<br />
==Kristiina Kaarna==<br />
*Referaat : Sync Center kasutamine üle VPN-i [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sync_Center_kasutamine_%C3%BCle_VPN-i]]<br />
**Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:*.VHD<br />
**Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART<br />
<br />
<br />
(/Näide)<br />
<br />
== Hindamise juures paluks arvesse võtta ==<br />
<br />
Sisu <br />
<br />
allikate arvu (minim 3) <br />
<br />
allikatele ja wiki.itcollege.ee -le viitamist !<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Jüri Olevsoo ==<br />
<br />
* Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:WINDOWS_SERVER_2012_TURVAMEETMETE_RAKENDUS_KORPORATIIVV%C3%95RGUS.pdf windowssever 2012 turvameetmet rakendamine firma võrgus ]<br />
** Arvustus1 : <br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
==Üllar Seerme==<br />
* Referaat: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/ReFS ReFS ]<br />
** Arvustus 1: <br />
** Arvustus2:<br />
<br />
==Rene Juhani==<br />
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:W2012SDynamic_Access_Control.doc windows server dynamic assess control]<br />
** Arvustus1 : <br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
== Silver Viljaste ==<br />
<br />
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 IIS 8.0 ]<br />
** Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Internet_Information_Service_8.0 ]<br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
== Gert Vaikre ==<br />
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Parooli_taastamine_Windowsis Parooli taastamine Windowsis]<br />
** Arvustus1 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Bitlocker Bitlocker]<br />
** Arvustus2 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]<br />
<br />
== Imre Lebedev ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Simple_mail_transfer_protocol SMTP Ja selle seaditamine]<br />
** Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis#Imre_Lebedev Parooli Taastamine Windowsis]<br />
** Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga#Imre_Lebedev IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]<br />
<br />
== Madis Mark ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_optimiseerimine Veebiserveri optimiseerimine]<br />
** Arvustus1:<br />
** Arvustus2:<br />
<br />
== Marti Reinsaar ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]<br />
** Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis Parooli Taastamine Windowsis]<br />
** Arvustus2:<br />
<br />
== Maarja-Liisa Tammepõld ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]<br />
** Arvustus1:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bitlocker<br />
** Arvustus2:<br />
<br />
== Tiina Ollema ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]<br />
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]<br />
**Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server:Talk<br />
<br />
== Karl-Martin Karlson ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_failis%C3%BCsteemi_kasutamine_linuxis_v%C3%B5i_macis NTFS failisüsteemi kasutamine linuxis või macis]<br />
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol Simple_mail_transfer_protocol]<br />
**Arvustus2:<br />
<br />
==Marten Mattisen==<br />
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]<br />
**Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol#Marten_Mattisen Simple mail transfer protocol]<br />
**Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]<br />
<br />
==Henri Ots==<br />
*Referaat : Windows Server 2012 Core, GUI ja Minimal Server Interface[[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Server_2012_GUI_CORE_MSI]]<br />
**Arvustus1<br />
**Arvustus2<br />
<br />
<br />
==Andres Ivanov==<br />
*Referaat: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Vritual_smart_card Virtual Smart Card Installation]<br />
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Vritual_smart_card]<br />
**Arvustus2:<br />
<br />
==Ivo Suur==<br />
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_olemus_ja_sisu NTFS olemus ja sisu]<br />
**Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ReFS ReFS ]<br />
**Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:W2012SDynamic_Access_Control Dynamic Access Control ]</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:W2012SDynamic_Access_Control&diff=70347Talk:W2012SDynamic Access Control2013-12-17T16:37:37Z<p>Isuur: /* Ivo Suur */</p>
<hr />
<div>== Ivo Suur ==<br />
<br />
'''Sisu''' : ssss<br />
'''Kujundus''' : ssss<br />
<br />
'''Viitamine''' : ssss<br />
'''Kokkuvõte''' : sss<br />
<br />
'''Punktisumma''' : sss</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:ReFS&diff=70339Talk:ReFS2013-12-17T15:50:01Z<p>Isuur: /* Ivo Suur */</p>
<hr />
<div>== Ivo Suur ==<br />
<br />
'''Sisu''' : Põgus ülevaade ReFS-i olemusest. Kirjeldatud on ka ReFS-i tehnilisi andmeid. Kuna ReFS pole veel nii levinud, siis on toodud asjakohaseid võrdluseid NTFS-iga. Lisaks on toodud ka selgesti loetavad käsud kuidas failisüsteemi kohta infot saada ja vajadusel seda ka muuta.<br />
<br />
'''Kujundus''' : Kõik on korrektselt üles ehitatud, loogiliselt järjestatud ja sätitud. Vormistus on ladus ja korrektne.<br />
<br />
'''Viitamine''' : On kasutatud piisavalt palju erinevaid allikaid ja kõigile on ka eeskujulikult viidatud.<br />
<br />
'''Kokkuvõte''' : Kõik referaadi komponendid on olemas (sissejuhatus, sisu, kokkuvõte). Töö sisu oli selgesti mõistetav ning loetav. Kuna ise tegin referaadi NTFS-ist ja selle käigus lugesin ka natuke ReFS kohta, siis oligi huvitav sellest natukene põhjalikumalt teada saada.<br />
<br />
'''Punktisumma''' : 90 /100. Alati saab paremini ja mahukamalt</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:ReFS&diff=70338Talk:ReFS2013-12-17T15:49:04Z<p>Isuur: /* Ivo Suur */</p>
<hr />
<div>== Ivo Suur ==<br />
<br />
'''Sisu''' : Põgus ülevaade ReFS-i olemusest. Kirjeldatud on ka ReFS-i tehnilisi andmeid. Kuna ReFS pole veel nii levinud, siis on toodud asjakohaseid võrdluseid NTFS-iga. Lisaks on toodud ka selgesti loetavad käsud kuidas failisüsteemi kohta infot saada ja vajadusel seda ka muuta.<br />
<br />
'''Kujundus''' : Kõik on korrektselt üles ehitatud, loogiliselt järjestatud ja sätitud. Vormistus on ladus ja korrektne.<br />
<br />
'''Viitamine''' : On kasutatud piisavalt palju erinevaid allikaid ja kõigile on ka eeskujulikult viidatud.<br />
<br />
'''Kokkuvõte''' : Kõik referaadi komponendid on olemas (sissejuhatus, sisu, kokkuvõte). Töö sisu oli selgesti mõistetav ning loetav. Kuna ise tegin referaadi NTFS-ist ja selle käigus lugesin ka natuke ReFS kohta, siis oligi huvitav sellest natukene põhjalikumalt lugeda.<br />
<br />
'''Punktisumma''' : 90 /100. Alati saab paremini ja mahukamalt</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Windows_Server_administreerimine:Referaat:2013&diff=70337Category:Windows Server administreerimine:Referaat:20132013-12-17T15:36:29Z<p>Isuur: /* Ivo Suur */</p>
<hr />
<div>=Valminud referaadid ja retsensioonid=<br />
<br />
(Näide)<br />
<br />
==Kristiina Kaarna==<br />
*Referaat : Sync Center kasutamine üle VPN-i [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sync_Center_kasutamine_%C3%BCle_VPN-i]]<br />
**Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:*.VHD<br />
**Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART<br />
<br />
<br />
(/Näide)<br />
<br />
== Hindamise juures paluks arvesse võtta ==<br />
<br />
Sisu <br />
<br />
allikate arvu (minim 3) <br />
<br />
allikatele ja wiki.itcollege.ee -le viitamist !<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Jüri Olevsoo ==<br />
<br />
* Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:WINDOWS_SERVER_2012_TURVAMEETMETE_RAKENDUS_KORPORATIIVV%C3%95RGUS.pdf windowssever 2012 turvameetmet rakendamine firma võrgus ]<br />
** Arvustus1 : <br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
==Üllar Seerme==<br />
* Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/ReFS. ReFS ]<br />
** Arvustus1 : <br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
==Rene Juhani==<br />
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:W2012SDynamic_Access_Control.doc windows server dynamic assess control]<br />
** Arvustus1 : <br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
== Silver Viljaste ==<br />
<br />
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 IIS 8.0 ]<br />
** Arvustus1 : <br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
== Gert Vaikre ==<br />
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Parooli_taastamine_Windowsis Parooli taastamine Windowsis]<br />
** Arvustus1 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Bitlocker Bitlocker]<br />
** Arvustus2 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]<br />
<br />
== Imre Lebedev ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Simple_mail_transfer_protocol SMTP Ja selle seaditamine]<br />
** Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis#Imre_Lebedev Parooli Taastamine Windowsis]<br />
** Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga#Imre_Lebedev IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]<br />
<br />
== Madis Mark ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_optimiseerimine Veebiserveri optimiseerimine]<br />
** Arvustus1:<br />
** Arvustus2:<br />
<br />
== Marti Reinsaar ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]<br />
** Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis Parooli Taastamine Windowsis]<br />
** Arvustus2:<br />
<br />
== Maarja-Liisa Tammepõld ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]<br />
** Arvustus1:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bitlocker<br />
** Arvustus2:<br />
<br />
== Tiina Ollema ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]<br />
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]<br />
**Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server:Talk<br />
<br />
== Karl-Martin Karlson ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_failis%C3%BCsteemi_kasutamine_linuxis_v%C3%B5i_macis NTFS failisüsteemi kasutamine linuxis või macis]<br />
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol Simple_mail_transfer_protocol]<br />
**Arvustus2:<br />
<br />
==Marten Mattisen==<br />
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]<br />
**Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol#Marten_Mattisen Simple mail transfer protocol]<br />
**Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]<br />
<br />
==Henri Ots==<br />
*Referaat : Windows Server 2012 Core, GUI ja Minimal Server Interface[[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Server_2012_GUI_CORE_MSI]]<br />
**Arvustus1<br />
**Arvustus2<br />
<br />
<br />
==Andres Ivanov==<br />
*Referaat: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Vritual_smart_card Virtual Smart Card Installation]<br />
**Arvustus1:<br />
**Arvustus2:<br />
<br />
<br />
==Ivo Suur==<br />
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_olemus_ja_sisu NTFS olemus ja sisu]<br />
**Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ReFS ReFS ]<br />
**Arvustus2 :</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:ReFS&diff=70336Talk:ReFS2013-12-17T15:35:51Z<p>Isuur: /* Ivo Suur */</p>
<hr />
<div>== Ivo Suur ==<br />
<br />
'''Sisu''' : siia tuleb sisu<br />
<br />
'''Kujundus''' : Kõik on korrektselt üles ehitatud, loogiliselt järjestatud ja sätitud. Vormistus on ladus ja korrektne.<br />
<br />
'''Viitamine''' : On kasutatud piisavalt palju erinevaid allikaid ja kõigile on ka eeskujulikult viidatud.<br />
<br />
'''Kokkuvõte''' : sisu<br />
<br />
'''Punktisumma''' : punnid..</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Windows_Server_administreerimine:Referaat:2013&diff=70333Category:Windows Server administreerimine:Referaat:20132013-12-17T15:21:27Z<p>Isuur: /* Ivo Suur */</p>
<hr />
<div>=Valminud referaadid ja retsensioonid=<br />
<br />
(Näide)<br />
<br />
==Kristiina Kaarna==<br />
*Referaat : Sync Center kasutamine üle VPN-i [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sync_Center_kasutamine_%C3%BCle_VPN-i]]<br />
**Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:*.VHD<br />
**Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART<br />
<br />
<br />
(/Näide)<br />
<br />
== Hindamise juures paluks arvesse võtta ==<br />
<br />
Sisu <br />
<br />
allikate arvu (minim 3) <br />
<br />
allikatele ja wiki.itcollege.ee -le viitamist !<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Jüri Olevsoo ==<br />
<br />
* Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:WINDOWS_SERVER_2012_TURVAMEETMETE_RAKENDUS_KORPORATIIVV%C3%95RGUS.pdf windowssever 2012 turvameetmet rakendamine firma võrgus ]<br />
** Arvustus1 : <br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
==Üllar Seerme==<br />
* Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/ReFS. ReFS ]<br />
** Arvustus1 : <br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
==Rene Juhani==<br />
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:W2012SDynamic_Access_Control.doc windows server dynamic assess control]<br />
** Arvustus1 : <br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
== Silver Viljaste ==<br />
<br />
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 IIS 8.0 ]<br />
** Arvustus1 : <br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
== Gert Vaikre ==<br />
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Parooli_taastamine_Windowsis Parooli taastamine Windowsis]<br />
** Arvustus1 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Bitlocker Bitlocker]<br />
** Arvustus2 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]<br />
<br />
== Imre Lebedev ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Simple_mail_transfer_protocol SMTP Ja selle seaditamine]<br />
** Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis#Imre_Lebedev Parooli Taastamine Windowsis]<br />
** Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga#Imre_Lebedev IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]<br />
<br />
== Madis Mark ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_optimiseerimine Veebiserveri optimiseerimine]<br />
** Arvustus1:<br />
** Arvustus2:<br />
<br />
== Marti Reinsaar ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]<br />
** Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis Parooli Taastamine Windowsis]<br />
** Arvustus2:<br />
<br />
== Maarja-Liisa Tammepõld ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]<br />
** Arvustus1:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bitlocker<br />
** Arvustus2:<br />
<br />
== Tiina Ollema ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]<br />
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]<br />
**Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server:Talk<br />
<br />
== Karl-Martin Karlson ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_failis%C3%BCsteemi_kasutamine_linuxis_v%C3%B5i_macis NTFS failisüsteemi kasutamine linuxis või macis]<br />
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol Simple_mail_transfer_protocol]<br />
**Arvustus2:<br />
<br />
==Marten Mattisen==<br />
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]<br />
**Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol#Marten_Mattisen Simple mail transfer protocol]<br />
**Arvustus2<br />
<br />
==Henri Ots==<br />
*Referaat : Windows Server 2012 Core, GUI ja Minimal Server Interface[[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Server_2012_GUI_CORE_MSI]]<br />
**Arvustus1<br />
**Arvustus2<br />
<br />
<br />
==Andres Ivanov==<br />
*Referaat: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Vritual_smart_card Virtual Smart Card Installation]<br />
**Arvustus1:<br />
**Arvustus2:<br />
<br />
<br />
==Ivo Suur==<br />
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_olemus_ja_sisu NTFS olemus ja sisu]<br />
**Arvustus1 <br />
**Arvustus2</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Windows_Server_administreerimine:Referaat:2013&diff=70332Category:Windows Server administreerimine:Referaat:20132013-12-17T15:20:26Z<p>Isuur: </p>
<hr />
<div>=Valminud referaadid ja retsensioonid=<br />
<br />
(Näide)<br />
<br />
==Kristiina Kaarna==<br />
*Referaat : Sync Center kasutamine üle VPN-i [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sync_Center_kasutamine_%C3%BCle_VPN-i]]<br />
**Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:*.VHD<br />
**Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART<br />
<br />
<br />
(/Näide)<br />
<br />
== Hindamise juures paluks arvesse võtta ==<br />
<br />
Sisu <br />
<br />
allikate arvu (minim 3) <br />
<br />
allikatele ja wiki.itcollege.ee -le viitamist !<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Jüri Olevsoo ==<br />
<br />
* Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:WINDOWS_SERVER_2012_TURVAMEETMETE_RAKENDUS_KORPORATIIVV%C3%95RGUS.pdf windowssever 2012 turvameetmet rakendamine firma võrgus ]<br />
** Arvustus1 : <br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
==Üllar Seerme==<br />
* Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/ReFS. ReFS ]<br />
** Arvustus1 : <br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
==Rene Juhani==<br />
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:W2012SDynamic_Access_Control.doc windows server dynamic assess control]<br />
** Arvustus1 : <br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
== Silver Viljaste ==<br />
<br />
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 IIS 8.0 ]<br />
** Arvustus1 : <br />
** Arvustus2 :<br />
<br />
== Gert Vaikre ==<br />
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Parooli_taastamine_Windowsis Parooli taastamine Windowsis]<br />
** Arvustus1 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Bitlocker Bitlocker]<br />
** Arvustus2 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]<br />
<br />
== Imre Lebedev ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Simple_mail_transfer_protocol SMTP Ja selle seaditamine]<br />
** Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis#Imre_Lebedev Parooli Taastamine Windowsis]<br />
** Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga#Imre_Lebedev IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]<br />
<br />
== Madis Mark ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_optimiseerimine Veebiserveri optimiseerimine]<br />
** Arvustus1:<br />
** Arvustus2:<br />
<br />
== Marti Reinsaar ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]<br />
** Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis Parooli Taastamine Windowsis]<br />
** Arvustus2:<br />
<br />
== Maarja-Liisa Tammepõld ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]<br />
** Arvustus1:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bitlocker<br />
** Arvustus2:<br />
<br />
== Tiina Ollema ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]<br />
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]<br />
**Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server:Talk<br />
<br />
== Karl-Martin Karlson ==<br />
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_failis%C3%BCsteemi_kasutamine_linuxis_v%C3%B5i_macis NTFS failisüsteemi kasutamine linuxis või macis]<br />
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol Simple_mail_transfer_protocol]<br />
**Arvustus2:<br />
<br />
==Marten Mattisen==<br />
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]<br />
**Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol#Marten_Mattisen Simple mail transfer protocol]<br />
**Arvustus2<br />
<br />
==Henri Ots==<br />
*Referaat : Windows Server 2012 Core, GUI ja Minimal Server Interface[[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Server_2012_GUI_CORE_MSI]]<br />
**Arvustus1<br />
**Arvustus2<br />
<br />
<br />
==Andres Ivanov==<br />
*Referaat: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Vritual_smart_card Virtual Smart Card Installation]<br />
**Arvustus1:<br />
**Arvustus2:<br />
<br />
<br />
==Ivo Suur==<br />
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_olemus_ja_sisu]<br />
**Arvustus1 <br />
**Arvustus2</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=NTFS_olemus_ja_sisu&diff=69705NTFS olemus ja sisu2013-12-09T15:00:34Z<p>Isuur: Created page with "= Sissejuhatus = Keskmise arvutikasutaja jaoks ei ütle kombinatsioon NTFS võib-olla midagi, kuid igapäevaselt infotehnoloogia valdkonnas tegutsevad inimesed peaksid teadma mid…"</p>
<hr />
<div>= Sissejuhatus =<br />
Keskmise arvutikasutaja jaoks ei ütle kombinatsioon NTFS võib-olla midagi, kuid igapäevaselt infotehnoloogia valdkonnas tegutsevad inimesed peaksid teadma mida see tähendab ja kus seda kasutatakse. Kunagi oli ka minu enda jaoks NTFS täiesti tundmatu mõiste, kuid tänaseks päevaks on mingi teadlikus sellest süsteemist tekkinud. Siiski sooviksin antud tehnoloogiast rohkem teada saada ja sel põhjusel otsustasingi NTFS-i referaadi teemaks valida. Enne NTFS-i oli populaarseim failisüsteem FAT32 ja ka FAT. Süsteeme FAT32 ja vähemkasutatud FAT kasutati vanemate Windows'i operatsioonisüsteemidega, kaasa arvatud Windows 95, Windows 98 ja Windows Millennium versioon. Mõlemal failisüsteemil olid omad piirangud ja puudused ning kuna infohulk ja muud teenused ning vajadused erinevate infotehnoloogiliste protsesside juures pidevalt kasvasid, oli vajadust uuema ja võimsama failisüsteemi järele. NTFS-i kaks kõige tähtsamat uuendust või parandust olid suurenenud turvalisus ja toetus suurematele kõvaketastele. Tänaseks päevaks on Microsoft välja arendanud ka juba uuema failisüsteemi ReFS (Resilient File System), mida kasutatakse näiteks Windows Server 2012 kooseisus. ReFS lubab kasutada suuremaid volume ja palju muud. Siiski üritan järgneva materjaliga anda pildi NTFS-i olemusest ja sisust ning teha selle süsteemi toimimise nii endale kui ka lugejale natukene selgemaks.<br />
<br />
= Mis on failisüsteem? = <br />
<br />
Failisüsteem on operatsioonisüsteemi (OS`i) komponent, mis vastutab andmete salvestamise eest massmäluseadmetes (kõvakettad, välkmälud, optilised kettad, jne.).<br />
<br />
===Failisüsteemi peamised ülesanded on: ===<br />
* Info talletamine<br />
* Failide struktureerimine<br />
* Andmetele õigustekohase ligipääsu tagamine<br />
* Andmete kaitse<br />
* Erinevatest andmekandjatest ühetaolise keskkonna loomine<br />
Failisüsteemi objektid on failid ja kaustad. '''Fail''' talletab infot ja on mugav objekt kasutamiseks programmeerija poolt ning ka üksus, millele saab OS'i poolt määrata juurdepääsuõiguseid. '''Kataloogid''' on kaustad, mis sisaldavad faile ja alamkatalooge ning nende ülesandeks on võimaldada OS'il ja kasutajatel efektiivselt faile hierarhilistesse struktuuridesse paigutada. Kataloogid on üldiselt korraldatud puukujulisse struktuuri. Puul on juurkataloog ja teised kataloogid on juurkataloogi harud.<br><br />
[[File:KataloogipuuPilt.jpg]]<br />
<br><br />
Failisüsteem haldab vastavust failide ja kataloogide abstraktse mudeli ja nende tegeliku kettal oleva paigutuse vahel, hoides kettal vastavat infostruktuuri. Need struktuurid sisaldavad informatsiooni, mis on vajalik failide ja kataloogide leidmiseks kettalt. Info on massmäluseadmetel salvestatud '''sektoritena''', mis sisaldavad teatud hulga andmeid ja failisüsteemi roll on organiseerida need sektorid failideks ja kataloogideks ning hallata millised sektorid kuuluvad mingite failide juurde ning millised sektorid on vabad kasutamiseks.<br />
<br />
= NTFS - New Technology File System =<br />
[[File:NtfssysPilt.jpg|400px|thumb|right]]<br />
NTFS on Microsofti poolt välja töötatud failisüsteem. NTFS vahetas välja Microsofti eelmise FAT (''File Allocation Table'') failisüsteemi, mis oli kasutuses MS-DOSis ja eelmistes Windowsi versioonides. Võrreldes FAT-iga on NTFS-il täiustatud metaandmete tugi ja edasiarendatud andmestruktuuride kasutus, parandamaks sooritusvõimet, vastupidavust ja kettamahu ärakasutamist. Lisatud on turvalisusastmed (''access control lists'') ja failisüsteemi päevikupidamine (''file system journaling''). NTFS on kasutuses alates Windows NTst ning on toetatud kõigi sellest uuemate Windowsi versioonide poolt (XP, Vista, Windows 7, 8 , Windows Server). Windows Server 2012 koosseisus kasutatakse veelgi uuemat failisüsteemi ReFS, aga see on juba omaette teema.<br />
Vormindamist NTFS-i keskkonnas võib vaadata läbi kahe mõiste – partitsioneerimine ehk kettaseadme tükeldamine ja formateerimine ehk failisüsteemi loomine kettaseadmele. Kui ei ole vaja täita erinõudeid, pole tihtipeale vajadust rohkema kui ühe partitsiooni järele. Erinõuded võivad olla tingitud väga paljudest asjaoludest, näiteks kasutaja andmete hoidmine eraldi süsteemile tähtsatest andmetest. Mitut partitsiooni võib minna vaja ka juhul, kui on soovi arvutis kasutada rohkem kui ühte operatsioonisüsteemi. NTFS-i failisüsteemi kasutades võib maksimaalne partitsiooni suurus ulatuda kaks astmes 64 baidini (16 eksabaiti) . Kettaseadme pind jaotatakse omakorda väiksemateks osadeks – klastriteks. Klaster on väikseim suurusühik, mida kasutatakse andmete salvestamiseks. NTFS-is kasutatakse klastrisuurusi alates 512 B, üks sektor ja kuni 64 kB. Kõige optimaalsem valik on 4 kB suurune klaster, sellisel juhul tundub tasakaal väikeste ja suurte failide vahel balansis olevat. Kuid see, kui suurt klastrit on vaja, sõltub põhiliselt kettaseadme kasutusest.<br />
<br />
= MFT – Master File Table =<br />
Kettaseade jaotatakse NTFSis kahte ossa – Master File Table (MFT) piirkond (~12%) ja andmete piirkond (~88%). MFT piirkonda luuakse MFT tabel. MFT on oma olemuselt spetsiaalne fail. See fail sisaldab 1 KB suuruseid kirjeid ning iga kirje identifitseerib üheselt ühe kettaseadmele salvestatud faili. MFT tabelis 16. esimest faili nimetatakse metafailideks. Metafailide asukohaks on juurkataloog ja nende tunnuseks on $-sümbol failinime ees.<br />
MFT piirkond on süsteemile peaaegu et ligipääsematu. Ainult erandjuhtumil võib süsteem saada luba sinna tavaandmeid kirjutada. See võib juhtuda sellisel puhul, kui andmete osa on täis saanud, siis vähendatakse MFT piirkonda ja kirjutatakse ka sinna andmeid. See, kui suure osa võrra seda vähendatakse, oleneb süsteemist.<br />
<br />
== Failid ja kataloogid ==<br />
NTFS-i jaoks on kõik süsteemi komponendid failid. Iga fail on identifitseeritud kirjena MFT tabelis. Seetõttu, kui MFT tabelis on kirje faili kohta, siis see fail eksisteerib. Ülejäänud info, mis käib faili kohta, on mittekohustuslik. Kataloogifail NTFS-is on eriline fail, milles on salvestatud viited failidele ja alamkataloogidele. Niimoodi luuakse hierarhiline struktuur. Kataloogifail on jagatud plokkideks, millest igaüks sisaldab failinime, faili põhiatribuute ja viiteid MFT tabelisse.<br />
Kirjed on kataloogifailis sorteeritud tähestiku järjekorras ja hoitakse B+ puu kujul. B+ puu on üks kahendpuu vormidest – igas puu sõlmpunktis hoitakse mitmeid kirjeid. Kuna on alust arvata, et kõik kirjed kataloogifaili ära ei mahu, siis paigutatakse kirjed indeksite puhvrisse (''index allocation buffer''). Kataloogifaili jääb märge selle kohta, kus neid kirjeid tuleb otsida.<br />
<br />
== Faili atribuudid ==<br />
*Standardinformatsioon – tavalised failiatribuudid, nagu read-only, hidden, system, ajatempel.<br />
*Nimi – faili või katalooginimi Unicode-is (rahvusvaheline standard arvutites kirjasüsteemide kodeerimiseks).<br />
*Security descriptor – andmestruktuur, mis kirjeldab kasutajate õigusi.<br />
*Andmed – faili sisu. Täpsemalt on tegu nimetu andmevooga, mida NTFS käsitleb tavalise failiatribuudina. Kataloogifailidel see atribuut puudub.<br />
*Nimeline andmevoog – mittekohustuslik faili atribuut, mis identifitseerib teised andmevood. Sellised vood võivad olla suunatud ka kataloogifailidesse.<br />
*Index Root, index allocation, bitmap – kasutusel suurte kataloogifailide puhul failinimede indekseerimisel;<br />
Faili NTFS-s võib tinglikult vaadata kui kanalite süsteemi. Vaikimisi on failil ainult üks kanal. Igas sellises kanalis talletatakse andmeid ning selliseid kanaleid nimetatakse voogudeks (''streams''). Uue faili loomisel võetakse kasutusele üks kanal – nimetu voog (''unnamed strea''m). Nimetu voog sisaldab andmeid, millest saab aru enamus programmidest ning soovi korral on neid võimalus transportida teistesse failisüsteemidesse. Ülejäänud voogude loomine ja kasutamine on konkreetsete programmide ülesanne. Need vood on kindlate nimedega, et rakendusprogrammid neid ära tunneksid. Kuna enamus programme neid kasutada ei oska, on nimega vood (''named streams'') väljaspool NTFS-i kasutud. Kui transportida faili, mis omab peale nimetu voo veel teisigi voogusid, siis ühest süsteemist üleminekul teise jäetakse alles info ainult nimetu voo kohta.<br />
<br />
== Pakkimine (Compression) ==<br />
Pakkimine (''compression'') on NTFS-i osa olnud juba algusest peale. Kui pakkimisel poleks omi nõrku külgi, siis võiks NTFS-is kõik andmed eksisteerida pakitud kujul. Nõrgaks küljeks ja suureks miinuseks on see, et selliste algoritmide täitmised kasutavad palju protsessori aega ja ressurssi. Enne pakkimist jaotatakse voog loogilisteks osadeks. Selliste osade pikkuseks on 16 klastrit (suuruseks 64 KB, juhul kui klastri suuruseks on 4 KB). Iga tükk loetakse eraldi mällu, kasutatakse pakkimisalgoritme ja saadud tulemus kirjutatakse tagasi kettaseadmele. Kui pakkimine õnnestus ja tagasikirjutatav osa hõlmab vähem kettapinda, siis tagastatakse vabaks jäänud klastrid süsteemile. Võib juhtuda, et ühte osa polnudki võimalik pakkida. Sellisel juhul kirjutatakse see osa samamoodi kettaseadmele tagasi. Kui fail oli sellise pikkusega, et jaotatud tükkidest viimane ei andnud 16 klastri mõõtu, siis seda osa mällu ei loeta ja pakkimist selle osa puhul ette ei võeta.<br />
<br />
== Kvoot ==<br />
Kvoodi tugi NTFS-is aitab administraatoril jälgida ja piirata kasutajatele määratud kettaseadmel salvestatava pinna suurust. Kvootide toetuse tõttu on administraatoril parem ülevaade kettaseadme kasutatavusest. Administraator võib lihtsalt jälgida kasutajate kvoote, aga ta võib ka neid piirata. Kui kasutaja püüab ületada talle määratud pinda, siis süsteem teatab, et ketas on täis. Kvootide puhul arvestatakse faili loogilist suurust. Kui faili tegelik suurus on 10 MB, aga ta on kokku pakitud 8 MB peale, siis loetakse kvoodi poolt faili suuruseks 10 MB. Kui faili suurus on 0 B, aga sinna on suunatud voog, mille suurus on 10 MB, siis kvoot arvestab faili suuruseks 10 MB. Selline suuruse arvestus on loodud selleks, et saaks võrrelda erinevate kettaseadmete kvoote võrdsetel alustel.<br />
<br />
= Krüpteerimine NTFS-is =<br />
Krüpteerimine (''encryption'') võimaldab oma andmeid kaitsta teiste kasutajate eest. See ei kaitse faile, aga kaitseb sisu. Krüpteeritud faile on võimalik avada, aga midagi arusaadavat ei ole võimalik sealt välja lugeda. NTFS kasutab võtmepaaride loomiseks CryptoAPI-t (''Cryptographic Application Programming Interface''). Võtmeid säilitatakse arvutis, aga neid ei kirjutata füüsiliselt kettaseadmele, seetõttu ei ole võimalik neid kettalt varastamise eesmärgil välja lugeda. Loomulikult võib kasutada spetsiaalseid kiipkaarte krüpteerimisvõtmete hoidmiseks. Antud juhul on võimalus, et võtmed kaotatakse ja pärast on ligipääsemine failidele võimatu. Selliseks juhuks on välja mõeldud tagavara võtmesüsteem. NTFS ei luba kasutada krüpteerimist, kui taoline süsteem puudub. Tagavaravõtmed genereeritakse automaatselt. Domeenis defineeritakse need võtmed domeeni kontrollerisse ja nendele võtmetele pääseb ligi ainult administraatori õigustega isik.<br />
Krüpteerimine EFS(''Encrypting File System'') abil välistab kurikaelte pahateod, sest faili suudab dekrüpteerida ainult volitatud isikud. Paljud arvutikasutajad ei tea, et ka siis kui fail on tavavahenditega kustutatud või isegi ketas formaaditud, on ikkagi võimalik vabalt kättesaadavate vahenditega faili sisu taastada. Seega, kui me kustutame faili, ei kao see fail füüsiliselt kuhugi, me oleme vastava kettaruumi vaid vabastanud, et võimaldada uute failide salvestamist vanade ülekirjutamise teel.<br />
Failidega opereerimisel on krüpteerimisprotsess läbipaistev (kui omatakse operatsioonideks õigusi), kui õigusi pole, kuvatakse teade "Access denied".<br />
Samuti võimaldab NTFS failisüsteem kaitsta andmete kadumise eest juhul kui näiteks arvuti jookseb kokku, sest NTFS salvestab automaatselt lahtiolevate failide sisu transaktsioonide tabelisse, kust seda hiljem on võimalik taastada (''system recovery'').<br />
NTFS kindlustab seega andmete integreerituse kõikidel tema poolt hallatavates kettajagudes, käivitades automaatselt kõvaketta taastamisprotseduuri (''HDD recovery'') peale esimest restarti esinenud kettaprobleemi järel.<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
<br />
Tänases maailmas on info kaitsmisel ja turvamisel suur tähtsus ning samuti mängib olulist rolli andmemahtude kasv. Et nende muutujatega edukalt toime tulla peab ka operatsioonisüsteemi üks olulisi komponente, failisüsteem, sellistele nõudmistele vastama. Kindlasti on failisüsteemidel FAT ja FAT32 oma koht olemas ja nende roll mingites olukordades on vajalik, kuid siiski on NTFS praegusel hetkel domineeriv pool. Microsofti uus arendus ReFS on kindlasti põnev, kuid minu jaoks hetkel veel kogemus puudub. Ka NTFS failisüsteemile tehakse pidevalt parendusi ja uuendusi ning ka Windows Server 2012 juures tehti NTFS-i mõningaid Update´e.<br />
NTFS failisüsteemi on tõhustatud nii, et see pakub ka online skanneeringut failide tõrgete korral ja vähendab vajadust probleemide kõrvaldamiseks lülituda offline´i. Märksõnad on Online Scanning ja Self-Healing, mis kokkuvõtvalt tähendab kiirendatud ja probleemivabat tõrgete eemaldamist ning paremat andmete terviklikkust ja kättesaadavust.<br />
Arvan, et suutsin failisüsteemi NTFS olemust ja sisu natukene selgemaks muuta ja anda ettekujutuse, mis protsesse ja võimalusi see endas sisaldab. Leidus ka materjale, mis seletasid süsteemi väga põhjalikult, kuid samas keeruliselt ning pidasin mõistlikus seda antud töösse mitte panna kuna liigne keerukus ja tehnilisus muudaks minu arvates töö olemuse hoopiski raskemini arusaadavaks.<br />
<br />
<br />
<br />
= Kasutatud materjalid = <br />
<br />
*http://www.vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=1723<br />
<br />
*http://4sysops.com/archives/resilient-file-system-refs-in-windows-server-2012/<br />
<br />
*http://www.microsoftvirtualacademy.com/training-courses/windows-server-2012-storage#?fbid=A8UedKI1U5Y (file system enhancements: pdf tekstid)<br />
<br />
*http://www.petri.co.il/windows-server-2012-refs-ntfs-updates-smb-3-0.htm<br />
<br />
*http://puhang.tpt.edu.ee/materjalid/Diplomitood_TLU_/Kalle_Tabur_Proseminari_Too_failisysteemid.pdf<br />
<br />
*http://windows.microsoft.com/et-ee/windows-vista/comparing-ntfs-and-fat-file-systems<br />
<br />
*http://ixbtlabs.com/articles/ntfs/<br />
<br />
*http://kodu.ut.ee/~raivoa/NTFS.rtf<br />
<br />
*http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/haldus/235_failissteemi_funktsioonid.html<br />
<br />
<br />
= Autor =<br />
'''Ivo Suur''' <br /><br />
'''A22 - 2013'''<br />
<br />
<br />
[[Category: Windows Server administreerimine]]</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:NtfssysPilt.jpg&diff=69704File:NtfssysPilt.jpg2013-12-09T14:56:24Z<p>Isuur: </p>
<hr />
<div></div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:KataloogipuuPilt.jpg&diff=69703File:KataloogipuuPilt.jpg2013-12-09T14:53:15Z<p>Isuur: </p>
<hr />
<div></div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Isuur&diff=53173User:Isuur2012-10-19T18:31:13Z<p>Isuur: </p>
<hr />
<div>==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
<br />
Autor: Ivo Suur<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2012<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
Õppeaine programmist saame lugeda, et kursuse põhirõhk on pandud IKT valdkonna erinevate erialade esindajatega kohtumistele, andmaks selgemat ettekujutust IKT maailma olemusest, tulevasest töökultuurist ja samas ka motiveerida tudengeid [1]. Tänaseks päevaks saan kindlalt väita, et just nii on ka läinud ja programm on oma tööeesmärgi kindlasti täitnud. Erinevalt nii mõnestki teisest õppeainest oli antud aine puhul alati tahtmist loengusse kohale tulla, vaatamata sellele, et võib-olla olnuks mõnusam kodus edasi magada. Kõik loengud olid omamoodi huvitavad, motiveerivad ja tähtsad. Oli väga lahedaid, natuke igavamaid, sisutihedamaid ja lühemaid loenguid, kuid tarkuseteri võis kõrva taha panna neist kõigist. Järgnevalt üritangi analüüsida igat loengut eraldi ja hiljem siis välja tuua ka ühiseid jooni.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti õpingukorraldusest ja sisekorrast ehk siis üleüldiselt kuidas asjad IT Kolledžis käivad. Sai ka lühiülevaate Eesti riigi haridussüsteemist, kuid siin polnud minu jaoks midagi uut ja huvitavat. Õpingukorraldust ja erinevaid eeskirju puudutav jutt oli samuti suhteliselt igav, sest olin eelnevalt IT Kolledži kodulehel olevate materjalidega tutvunud ja enamik loengus käsitletust oli äratuntav. Esinejatele midagi ette heita ei ole, kõik toimis väga ladusalt ja sujuvalt ning see mida taheti öelda, jõudis kindlasti lugejate mõtetesse. Olenemata sellest, et minule see loeng midagi eriliselt uut ei pakkunud, pean seda kindlasti vajalikuks, sest arvatavasti jõudis loengus kuuldud materjal päris paljude inimeste kõrvusse esimest korda.<br />
<br />
Teine loeng oli minu jaoks selle õppeaine üks lahedamaid. Esinejateks kaks Peetrit (Peeter Uustal: helpdesk suunaga välja ja Peeter Raielo: organisatsioonisisene helpdesk) kes töötavad Eesti ühes edukamas ja ihaldusväärsemas IT ettevõttes Skype. Loeng algas väga huvitavalt: auditooriumis mängis mõnus muusika, mis sellisel kellaajal kuulates võrdus ühe kofeiinirikka kohviga ja see oli lahe. Mehed olid väga vaba suhtlemisega ning kindlasti teadsid millest nad räägivad. Nende igapäevaseks tööks on Skype helpdesk ehk siis erinevate probleemide lahendamine ja inimestele IT alase abi andmine. Räägiti erinevatest ettetulevatest probleemidest, töömeetoditest ja töökeskkonnast. Näidati õpetlikke ja samas humoorikaid videosid. Tutvustati põgusalt Skype tööstruktuuri ja Tallinna kontori elu ning melu, mis jällegi oli väga fun. Mul oli aimdus milline see helpdeski töö üldjoontes välja võiks näha ja see loeng kinnitas neid mõtteid. Kindlasti sain ma siit motivatsiooni juurde, et korralikult pingutada ja vajalikud teadmised omandada, et tulevikus vähemalt sama „ ägedal “ töökohal figureerida.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Janika Liiv sellisest asutusest nagu Toggle. Ta rääkis programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Janika ütles, et IT Kolledžisse õppima tulles ei teadnud ta arvutitest, veel vähem programmeerimisest mitte kui midagi. Ta hüppas pea ees tundmatusse vette, kuid tänaseks päevaks on see ennast täielikult ära õigustanud – ta lõpetas edukalt kooli ja nüüdseks töötab väga lahedal, sisurohkel ja huvitavatest inimestest ümbritsetud tööpostil. Ta rääkis, et tegelikult soovis saada kirjanikuks ja oli rohkem humanitaaralaste teadmistega õpilane, kuid elu läks hoopis teises suunas ja on sellega väga rahul. Tegelikkuses arvab ta, et on ikkagi omamoodi kirjanik, sest programmeerimine on ka omamoodi loo kirjutamine. Ta kasutab peamiselt Ruby programmeerimiskeelt. Ta arvab, et see keel on lihtne ja soovitab seda kindlasti õppida. Kusjuures proovisingi loengus soovitatud netilehtede (http://tryruby.org/levels/1/challenges/0, http://hackety.com/) materjaliga tutvuda ja kindlasti üritan vaba aja tekkides seda teemat rohkem uurida. Kui programmeerimisest veel rääkida, siis Janika arvas, et see on nagu loovkirjutamine. Sa sätestad stsenaariumi, mõtestad sisu, teed selle väikesteks kildudeks ja töötad siit edasi lõpliku tulemuse ja terviku nimel. Tulemuseks on programm, mis peab olema lihtne, kergesti kasutatav ja nauditav, sest inimestel ei ole aega süveneda leheküljepikkustesse manuaalidesse. Käsitleti veel stereotüüpide teemat ja kuna Janika ise on naine, siis oskas ta oma tundeid selles valdkonnas hästi kirjeldada. Lõplik seisukoht oli ikkagi see, et ka naised saavad IT-s väga edukat ja kompetentsed olla. Janika esitlus oli täitsa normaalne, kuid millegipärast mitte nii kaasahaarav. Samas tema lugu ja visoon mulle meeldisid.<br />
<br />
20. septembril toimus neljas loeng ja esinejaks oli Andres Septer. Andres on lõpetanud meie kooli ja töötab Playtech`is. Ta rääkis IT valdkonna tööturust. Esimese asjana tõi ta välja, et kui tahate edasi areneda ja oma tööst tõesti rõõmu tunda siis avalikku sektorisse ta minna ei soovitaks. Mina nii radikaalne ei oleks ja seda arvamust üldiselt ei toeta, sest pole ise antud valdkonna tööga kokku puutnud ja ei oska seisukohta võtta. Tean tuttavaid kes antud alal töötavad ja just avaliku sektori sfääris ja neile meeldib väga. Andres soovitas alguses minna kuhugi väikesesse ettevõttesse, saada kogemuse kõigist teemadest ja siis edasi liikuda. Edasi liikuda äriinfotehnoloogiaga tegelevasse sektorisse, sest see on koht kus teenitakse raha. Tema väitel teenitakse raha Unixi keskkonnas. Ta soovitas minna välismaale, et näha erinevaid töökultuure ja siis Eestisse naasta.<br />
<br />
Viiendas loengus käis meil külas Martin Paljak. Martin on 30a, tal ei ole IT alast kõrgharidust, kuid seda kompenseerib 12 aastat freelanceri tööd ja pool elu arvutitega tegelemist. Ta on ametlikult töötanud väga vähe, kuid hiljuti asus uuesti niiöelda palgatööd tegema. Tema väitel oli freelanceri elu küll mõnus, sest sai teha seda mis meeldis ja oma aega ise planeerida, kuid miinusena tõi ta välja teadmatuse ja ebakindluse tuleviku ning töötasu suhtes. Ta soovitas proovida erinevaid töötegemise võimalusi ja leida enda jaoks see sobiv. Mõnele sobib vabakutselise tee, teisele jällegi kindel töökoht kontoris. Samuti tõi ta mõningaid võrdlusi süsteemide administraatorite ja arendajate vahel. Ta tegeleb ka kiipkaartide tehnoloogia edendamisega ning see arenes välja puhtast vajadusest enda arvutis (Linux op-süsteem) ID-kaart tööle saada. Üldine teema jäi minu jaoks natuke ebaselgeks ja hägusaks, kuid nagu eelnevalt mainisin, siis igast loengust leiab mõne idee või tarkusetera.<br />
<br />
Mäletan, et kuuenda loengu päeval polnud mul mingit tahtmist voodist välja kebida. Ometi see õnnestus ja ma ei pidanud pettuma. Paigutaks selle loengu huvitavuse poolest teiseks-kolmandaks, seda siis Skype järel. Inimesi oli neli: Dea, Mihhail, Rene, Stanislav. Nad töötavad ettevõttes nimega Ignite. Dea, kes on Ignite juhataja andis ülevaate firma tegevusest. Nad pakuvad kvaliteetseid tarkvaralahendusi. Nende eesmärk on kliendi ärivajadused kaartistada, viia läbi analüüs ja otsida lisandväärtus konkurentide ees ja sedasi jõuda välja tulemuseni. Räägiti ka kontoris toimuvast. Inimesed on mõnusad ja avatud mõtteviisiga, üksteisega arvestavad ja tulemustele suunatud. Hinnatakse meeskonnatööd ja sel teemal tehti ka mitu õpetlikku mängu, mis muutsid loengu kindlasti palju kaasahaaravamaks. Rene, kes töötab Ignite`s testijana, rääkis, et kui tarkvaraarendusega tegeletakse, siis keskendutakse korraga ühele asjale, liigutakse edasi järk-järgult. Mihhail, kes on arendaja, rääkis, et kindlasti õppige matemaatikat ja füüsikat hoolega, sest need aitavad teie mõtteviisi ja maailmapilti avardada ja analüütilist mõtlemist läheb tulevikus kindlasti IT inimestel vaja. Loeng oli väga sisutihe ning huvitav. Esitlus oli professionaalselt ette valmistatud ja presenteeritud.<br />
<br />
Seitsmendas loengus oli meil külas IT Kolledži värske vilistlane, X lennu tudeng Kristjan Karmo, kes tänasel päeval töötab OÜ ASA Quality Services. Kristjan rääkis meile, et on töötanud väga erinevatel positsioonidel alustades projektijuhtimisest kuni praeguse kohani välja (testija). Töötatud aastate jooksul on ta kogemusi saanud paljudest valdkondadest ning kindlasti on kõigist teemadest midagi õpitud. Tema arvates ongi nii kõige parem. Kuna Kristjan on testija, siis peamiselt kõneleski ta testimisega seotud teemadel, eelarvamustel, müütidel jne. Oli näha ja ka kuulda, et ta valdas antud teemat hästi. Tõi väga palju huvitavaid ja müüte murdvaid näiteid. Kõige suurem müüt pidi olema see, et testimine on igav, kuid väidetavalt see nii ei ole. Ta rääkis ühest tuttavast, kes esmalt testijaks tööle minnes oli skeptiline, kuid asja edenedes muutus suhtumine paremaks ja tänaseks päevaks on sõber oma töökohaga väga rahul. Kristjan tõi näiteid testijate töö tähtsusest, et mis siis võib juhtuda, kui testija oma tööd hästi ei tee või kui testija tööd üldse ei hinnata. Tulemused võivad olla väga kallid ja järgnevalt tõigi ta paar näidet, kus testmise käigus jäi midagi kahe silma vahele ja hilisemalt maksis see väga kallilt kätte. Näidetes esinenud kahjumid olid mõnikord lausa miljardites dollarites. Aga mida üldse heaks testijaks saamine võiks nõuda? Kristjani arvates peaks oskama näha „ suurt pilti “, tervikut ja tulemust. Testijal peab olema hea närvikava, keskendumisvõime ja seletusvõime. Loengus käsitleti ka testimise erinevaid liike ja nende omadusi ja kasutusvaldkondi. Räägiti testija töös ette tulevatest olukordadest ja testija töö plussidest ning miinustest (plussid: võimalus IT maailmast ülevaade saada, kõige uuemate lahendustega kursis olla, lõhumise eest palka saada. Miinused: tihtipeale ebarealistlik ajakava, ülekohtused süüdistused.). Teema oli kindlasti huvitav ja andis ülevaate IT maailma ühest konkreetsest tööharust. Olin varasemalt testimisest väga minimaalselt kuulnud ja antud loeng andis kindlasti mõtteainet juurde.<br />
<br />
Kaheksandas ja ühtlasi ka viimases loengus käis rääkimas Siim Vene, kes on IT Kolledži esimese lennu lõpetaja ja tänasel päeval töötab Põhja Regionaalhaigla infoturbe/ tehnilise valdkonna juhina. Olen Siimuga varasemalt kokku puutunud (Siimul on hobiks jalgrattaga sõitmine ja samuti ka mul) ja teadsin kus ta töötab, aga mida ta täpsemalt teeb, kuidas süsteemid toimivad, kuidas töökorraldus on jne, sellest ma teadlik polnud ning seetõttu oli huvitav tema juttu kuulata. Tegelikult oli loeng väga lihtsalt üles ehitatud. Kui eelnevad inimesed olid päris suurt rõhku pannud slaididele, siis Siimu puhul oli see vastupidine ja mulle see meeldis. Mees teadis millest ta räägib. Ta oskas tuua tabavaid näiteid ja teema vajalikus ulatuses selgeks rääkida. Paar nädalat tagasi tegin ühes teises õppeaines referaadi ja kirjeldasin IT kasutust meditsiinisüsteemides ja konkreetsemalt Eesti tervishoiusüsteemis ning oli huvitav kuulata kas ja kuidas neid lahendusi ka Põhja Regionaalhaiglas kasutatakse. Siim oli loengu jaganud kahte osasse, kus siis esimeses pooles ta rääkis tehnoloogia vajalikkusest ja olemusest üldiselt ning ka Põhja Regionaalhaiglas ning teises osas andis ta ülevaate sellest, mida ühelt tulevaselt IT spetsialistilt/ arendajalt oodatakse. Tehnoloogia poolelt ma midagi eriliselt uut teada ei saanud. Mainiti seda, et tihtipeale on mõistlik teha kulukam investeering ja hiljem siis madalamate kuludega edasi majandada, kui investeeringu pealt kokku hoida või seda üldse mitte teha ja hiljem selle arvelt lõivu maksata. Toodi hea näide, kus siis Põhja Regionaalhaiglas viidi paljud serverid üle nn virtuaalmaailma ja selle tulemusel saavutati ruumi ja ka elektri kokkuhoid ning tänaseks päevaks on see juba ennast igati õigustanud. Kui rääkida nüüd teisest loengu osast ehk siis tööandja ootustest töötaja suhtes, siis ega siingi suurt üllatust minu jaoks ei olnud. Nädalapäevad tagasi osalesin väikesel seminaril, kus Eesti suurimate IT ettevõtete juhid käisid rääkimas mida nad tulevaselt kõrgkooli lõpetajalt ootavad ning enamasti samad tingimused tõi välja ka Siim. Keegi ei oota sinult ülihäid hindeid ja kiitusi. Inimestes tahetakse näha motivatsiooni ja sära ning arengupotensiaali. Inimene peab teadma mida ta teeb ja kuidas ta seda teeb. Kellegile ei meeldi töötaja kes kobab pimeduses ja tekitab ettevõttele kahjumit. Et töökeskkonnas läbi lüüa ei piisa ainult kooliteadmistest. Tihtipeale läheb lisaks erialastele oskustele vaja ka muid teadmisi ja seetõttu tasub olla aktiivne võimalikult paljudes eluvaldkondades.<br />
<br />
Teemat kokkuvõtvalt ütles, et kõik loengud olid väga huvitavad. Tänaseks päevaks olen tähele pannud, et kõik esinejad kes meil käisid olid väga avatud suhtlemisega, julged ja jutukad. Nohikutest ja äärmiselt introvertsetest inimestest polnud haisugi! Ma pole kindel kas see enam on nii, aga head 10 a tagasi oli kindlasti inimeste seas eelarvamus, et IT rahvas on enamjaolt nohikud, tuupurid, ülimad matemaatikud ja puuduliku suhtlemisoskusega. Nii see kindlasti ei ole. Kirjeldatud loengutes käisid esinemas ainult väga lahedad inimsed. Neil kõigil oli äärmiselt hea suhtlemisoskus, nad tundsid end vabalt ja oskasid end hästi väljendada. Rääkides matemaatikast, siis kindlasti on see vajalik, aga mitte määrav. Nii mõningi edukas arendaja on programmeerimisega alustanud lihtsalt puhtast huvist ja tahtest ning tihtipeale ei ole siin kõrgema matemaatikaga midagi pistmist. Huvil ja motivatsioonil on suur roll [2]!. Et mingis valdkonnas edukaks saada, on inimesel vaja huvi ja motivatsiooni ja loengutes esinenud inimestes peitus seda kõvasti. Nad on fanatid. Panin tähele ka seda, et päris paljusid loengupidajaid ühendas see, et suurem osa neist oli lõpetanud just IT Kolledži ja neist kõigist on asja saanud. See näitab, et IT Kolledžis pakutav haridus on kindlasti väga kompetentne ja konkurentsivõimeline. Minu jaoks kõige huvitavamad ja motiveerivamad loengud olid Skype meeste, Siim Vene ja Ignite tiimi esitlused. Selliseid otseselt igavaid loenguid ei olnud, aga oleks tahtnud kuulda ka mõne avaliku sektori asutuse nägemust ning arvamust IT maailmast ja töökultuurist. Edaspidiselt võiks loengutesse kaasata ka mingit sorti praktilist või interaktiivset tegevust, et õpilasi paremini kaasata ja asja veelgi huvitavamaks teha.<br />
<br />
[1]https://itcollege.ois.ee/et/curriculum-subject/view?curriculum_id=2&subject_id=173&year=2012 (kategooria üldkirjeldus)<br />
<br />
[2] http://www.ted.com/talks/thomas_suarez_a_12_year_old_app_developer.html<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==<br />
<br />
===Küsimus B Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi?===<br />
<br />
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu [1]. Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse teadetetahvlil [2]. Kordussooritusele saad registreerida end õppeosakonnas. Soovi korral saad end kordussooritusele registreerida ka e-posti teel, saates e-kirjaga (“Subject”-reale “Kordussooritusele registreerumine” + märge “High Importance”) digitaalselt allkirjastatud avalduse (REV tudengid lisaks koopia maksekorraldusest) õppekonsultandi (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti) e-posti aadressile või “Out of Office”-teate korral asendajale. Kordussooritusele on võimalik registreeruda kordussooritusest üle-eelmise tööpäeva lõpuni vastavalt õppeosakonna vastuvõtuaegadele [3].<br />
<br />
===Kaua on võimalik eksamit teha?===<br />
<br />
Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on õppeprorektoril õigus oma korraldusega pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka [4]. Kui kukud eksamil läbi, saad vajadusel teha kuni 2 kordussooritust [5].<br />
<br />
===Kellega kokku leppida, et eksamit teha?===<br />
<br />
Korduseksami tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga [6].<br />
<br />
===Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?===<br />
<br />
Kordussooritusele/ järeleksamile saad registreerida end õppeosakonnas. Soovi korral saad end kordussooritusele registreerida ka e-posti teel, saates e-kirjaga (“Subject”-reale “Kordussooritusele registreerumine” + märge “High Importance”) digitaalselt allkirjastatud avalduse (REV tudengid lisaks koopia maksekorraldusest) õppekonsultandi (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti) e-posti aadressile või “Out of Office”-teate korral asendajale [7].<br />
<br />
===Mis on tähtajad?===<br />
<br />
Korduseksami õigus kehtib 2 semestri jooksul (vastava semestri lõpuni) pärast aine õpetamissemestri lõppu [8]. Registreerimise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 1 tööpäev! [9].<br />
<br />
===Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?===<br />
<br />
RE tudengile on kordussooritused tasuta [10].<br />
<br />
===Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?===<br />
<br />
Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 14,2 € EITSA kontole [11].<br />
<br />
===Küsimus 1===<br />
<br />
===Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?===<br />
<br />
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Avaldusele lisatakse nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse [12].<br />
<br />
===Vastuste allikad===<br />
<br />
[1]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid punkt 5.3.6<br />
<br />
[2]http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punkt 8<br />
<br />
[3]http://willie.itcollege.ee/?url=kkk#kordussooritusele_registreerimine pealkiri: kuidas pääsen kordussooritusele?<br />
<br />
[4]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid punkt 5.2.1<br />
<br />
[5]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/# Eksamid punkt 5.2.12<br />
<br />
[6]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid punkt 5.3.6<br />
<br />
[7]http://willie.itcollege.ee/?url=kkk küsimus: kuidas pääsen kordussooritusele? (seitsmendast reast alates)<br />
<br />
[8]http://willie.itcollege.ee/?url=kkk#kordussooritusele_registreerimine eksam/ arvestus ebaõnnestus: kas saan järgi teha?<br />
<br />
[9]http://willie.itcollege.ee/?url=kkk küsimus: kuidas pääsen kordussooritusele? (viimane lause)<br />
<br />
[10]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/# Eksamid punkt 5.2.7<br />
<br />
[11]http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 8<br />
<br />
[12]http://www.itcollege.ee/sisseastujale/sisseastumistingimused/vastuvotueeskiri/#Akad%20liikumine punkt 5.2.1<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2012]]</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User_talk:Isuur&diff=53172User talk:Isuur2012-10-19T18:07:59Z<p>Isuur: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
Autor: Ivo Suur<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2012<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
Õppeaine programmist saame lugeda, et kursuse põhirõhk on pandud IKT valdkonna erinevate erialade esindajatega kohtumistele, andmaks selgemat ettekujutust IKT maailma olemusest, tulevasest töökultuurist ja samas ka motiveerida tudengeid [1]. Tänaseks päevaks saan kindlalt väita, et just nii on ka läinud ja programm on oma tööeesmärgi kindlasti täitnud. Erinevalt nii mõnestki teisest õppeainest oli antud aine puhul alati tahtmist loengusse kohale tulla, vaatamata sellele, et võib-olla olnuks mõnusam kodus edasi magada. Kõik loengud olid omamoodi huvitavad, motiveerivad ja tähtsad. Oli väga lahedaid, natuke igavamaid, sisutihedamaid ja lühemaid loenguid, kuid tarkuseteri võis kõrva taha panna neist kõigist. Järgnevalt üritangi analüüsida igat loengut eraldi ja hiljem siis välja tuua ka ühiseid jooni.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti õpingukorraldusest ja sisekorrast ehk siis üleüldiselt kuidas asjad IT Kolledžis käivad. Sai ka lühiülevaate Eesti riigi haridussüsteemist, kuid siin polnud minu jaoks midagi uut ja huvitavat. Õpingukorraldust ja erinevaid eeskirju puudutav jutt oli samuti suhteliselt igav, sest olin eelnevalt IT Kolledži kodulehel olevate materjalidega tutvunud ja enamik loengus käsitletust oli äratuntav. Esinejatele midagi ette heita ei ole, kõik toimis väga ladusalt ja sujuvalt ning see mida taheti öelda, jõudis kindlasti lugejate mõtetesse. Olenemata sellest, et minule see loeng midagi eriliselt uut ei pakkunud, pean seda kindlasti vajalikuks, sest arvatavasti jõudis loengus kuuldud materjal päris paljude inimeste kõrvusse esimest korda.<br />
<br />
Teine loeng oli minu jaoks selle õppeaine üks lahedamaid. Esinejateks kaks Peetrit (Peeter Uustal: helpdesk suunaga välja ja Peeter Raielo: organisatsioonisisene helpdesk) kes töötavad Eesti ühes edukamas ja ihaldusväärsemas IT ettevõttes Skype. Loeng algas väga huvitavalt: auditooriumis mängis mõnus muusika, mis sellisel kellaajal kuulates võrdus ühe kofeiinirikka kohviga ja see oli lahe. Mehed olid väga vaba suhtlemisega ning kindlasti teadsid millest nad räägivad. Nende igapäevaseks tööks on Skype helpdesk ehk siis erinevate probleemide lahendamine ja inimestele IT alase abi andmine. Räägiti erinevatest ettetulevatest probleemidest, töömeetoditest ja töökeskkonnast. Näidati õpetlikke ja samas humoorikaid videosid. Tutvustati põgusalt Skype tööstruktuuri ja Tallinna kontori elu ning melu, mis jällegi oli väga fun. Mul oli aimdus milline see helpdeski töö üldjoontes välja võiks näha ja see loeng kinnitas neid mõtteid. Kindlasti sain ma siit motivatsiooni juurde, et korralikult pingutada ja vajalikud teadmised omandada, et tulevikus vähemalt sama „ ägedal “ töökohal figureerida.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Janika Liiv sellisest asutusest nagu Toggle. Ta rääkis programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Janika ütles, et IT Kolledžisse õppima tulles ei teadnud ta arvutitest, veel vähem programmeerimisest mitte kui midagi. Ta hüppas pea ees tundmatusse vette, kuid tänaseks päevaks on see ennast täielikult ära õigustanud – ta lõpetas edukalt kooli ja nüüdseks töötab väga lahedal, sisurohkel ja huvitavatest inimestest ümbritsetud tööpostil. Ta rääkis, et tegelikult soovis saada kirjanikuks ja oli rohkem humanitaaralaste teadmistega õpilane, kuid elu läks hoopis teises suunas ja on sellega väga rahul. Tegelikkuses arvab ta, et on ikkagi omamoodi kirjanik, sest programmeerimine on ka omamoodi loo kirjutamine. Ta kasutab peamiselt Ruby programmeerimiskeelt. Ta arvab, et see keel on lihtne ja soovitab seda kindlasti õppida. Kusjuures proovisingi loengus soovitatud netilehtede (http://tryruby.org/levels/1/challenges/0, http://hackety.com/) materjaliga tutvuda ja kindlasti üritan vaba aja tekkides seda teemat rohkem uurida. Kui programmeerimisest veel rääkida, siis Janika arvas, et see on nagu loovkirjutamine. Sa sätestad stsenaariumi, mõtestad sisu, teed selle väikesteks kildudeks ja töötad siit edasi lõpliku tulemuse ja terviku nimel. Tulemuseks on programm, mis peab olema lihtne, kergesti kasutatav ja nauditav, sest inimestel ei ole aega süveneda leheküljepikkustesse manuaalidesse. Käsitleti veel stereotüüpide teemat ja kuna Janika ise on naine, siis oskas ta oma tundeid selles valdkonnas hästi kirjeldada. Lõplik seisukoht oli ikkagi see, et ka naised saavad IT-s väga edukat ja kompetentsed olla. Janika esitlus oli täitsa normaalne, kuid millegipärast mitte nii kaasahaarav. Samas tema lugu ja visoon mulle meeldisid.<br />
<br />
20. septembril toimus neljas loeng ja esinejaks oli Andres Septer. Andres on lõpetanud meie kooli ja töötab Playtech`is. Ta rääkis IT valdkonna tööturust. Esimese asjana tõi ta välja, et kui tahate edasi areneda ja oma tööst tõesti rõõmu tunda siis avalikku sektorisse ta minna ei soovitaks. Mina nii radikaalne ei oleks ja seda arvamust üldiselt ei toeta, sest pole ise antud valdkonna tööga kokku puutnud ja ei oska seisukohta võtta. Tean tuttavaid kes antud alal töötavad ja just avaliku sektori sfääris ja neile meeldib väga. Andres soovitas alguses minna kuhugi väikesesse ettevõttesse, saada kogemuse kõigist teemadest ja siis edasi liikuda. Edasi liikuda äriinfotehnoloogiaga tegelevasse sektorisse, sest see on koht kus teenitakse raha. Tema väitel teenitakse raha Unixi keskkonnas. Ta soovitas minna välismaale, et näha erinevaid töökultuure ja siis Eestisse naasta.<br />
<br />
Viiendas loengus käis meil külas Martin Paljak. Martin on 30a, tal ei ole IT alast kõrgharidust, kuid seda kompenseerib 12 aastat freelanceri tööd ja pool elu arvutitega tegelemist. Ta on ametlikult töötanud väga vähe, kuid hiljuti asus uuesti niiöelda palgatööd tegema. Tema väitel oli freelanceri elu küll mõnus, sest sai teha seda mis meeldis ja oma aega ise planeerida, kuid miinusena tõi ta välja teadmatuse ja ebakindluse tuleviku ning töötasu suhtes. Ta soovitas proovida erinevaid töötegemise võimalusi ja leida enda jaoks see sobiv. Mõnele sobib vabakutselise tee, teisele jällegi kindel töökoht kontoris. Samuti tõi ta mõningaid võrdlusi süsteemide administraatorite ja arendajate vahel. Ta tegeleb ka kiipkaartide tehnoloogia edendamisega ning see arenes välja puhtast vajadusest enda arvutis (Linux op-süsteem) ID-kaart tööle saada. Üldine teema jäi minu jaoks natuke ebaselgeks ja hägusaks, kuid nagu eelnevalt mainisin, siis igast loengust leiab mõne idee või tarkusetera.<br />
<br />
Mäletan, et kuuenda loengu päeval polnud mul mingit tahtmist voodist välja kebida. Ometi see õnnestus ja ma ei pidanud pettuma. Paigutaks selle loengu huvitavuse poolest teiseks-kolmandaks, seda siis Skype järel. Inimesi oli neli: Dea, Mihhail, Rene, Stanislav. Nad töötavad ettevõttes nimega Ignite. Dea, kes on Ignite juhataja andis ülevaate firma tegevusest. Nad pakuvad kvaliteetseid tarkvaralahendusi. Nende eesmärk on kliendi ärivajadused kaartistada, viia läbi analüüs ja otsida lisandväärtus konkurentide ees ja sedasi jõuda välja tulemuseni. Räägiti ka kontoris toimuvast. Inimesed on mõnusad ja avatud mõtteviisiga, üksteisega arvestavad ja tulemustele suunatud. Hinnatakse meeskonnatööd ja sel teemal tehti ka mitu õpetlikku mängu, mis muutsid loengu kindlasti palju kaasahaaravamaks. Rene, kes töötab Ignite`s testijana, rääkis, et kui tarkvaraarendusega tegeletakse, siis keskendutakse korraga ühele asjale, liigutakse edasi järk-järgult. Mihhail, kes on arendaja, rääkis, et kindlasti õppige matemaatikat ja füüsikat hoolega, sest need aitavad teie mõtteviisi ja maailmapilti avardada ja analüütilist mõtlemist läheb tulevikus kindlasti IT inimestel vaja. Loeng oli väga sisutihe ning huvitav. Esitlus oli professionaalselt ette valmistatud ja presenteeritud.<br />
<br />
Seitsmendas loengus oli meil külas IT Kolledži värske vilistlane, X lennu tudeng Kristjan Karmo, kes tänasel päeval töötab OÜ ASA Quality Services. Kristjan rääkis meile, et on töötanud väga erinevatel positsioonidel alustades projektijuhtimisest kuni praeguse kohani välja (testija). Töötatud aastate jooksul on ta kogemusi saanud paljudest valdkondadest ning kindlasti on kõigist teemadest midagi õpitud. Tema arvates ongi nii kõige parem. Kuna Kristjan on testija, siis peamiselt kõneleski ta testimisega seotud teemadel, eelarvamustel, müütidel jne. Oli näha ja ka kuulda, et ta valdas antud teemat hästi. Tõi väga palju huvitavaid ja müüte murdvaid näiteid. Kõige suurem müüt pidi olema see, et testimine on igav, kuid väidetavalt see nii ei ole. Ta rääkis ühest tuttavast, kes esmalt testijaks tööle minnes oli skeptiline, kuid asja edenedes muutus suhtumine paremaks ja tänaseks päevaks on sõber oma töökohaga väga rahul. Kristjan tõi näiteid testijate töö tähtsusest, et mis siis võib juhtuda, kui testija oma tööd hästi ei tee või kui testija tööd üldse ei hinnata. Tulemused võivad olla väga kallid ja järgnevalt tõigi ta paar näidet, kus testmise käigus jäi midagi kahe silma vahele ja hilisemalt maksis see väga kallilt kätte. Näidetes esinenud kahjumid olid mõnikord lausa miljardites dollarites. Aga mida üldse heaks testijaks saamine võiks nõuda? Kristjani arvates peaks oskama näha „ suurt pilti “, tervikut ja tulemust. Testijal peab olema hea närvikava, keskendumisvõime ja seletusvõime. Loengus käsitleti ka testimise erinevaid liike ja nende omadusi ja kasutusvaldkondi. Räägiti testija töös ette tulevatest olukordadest ja testija töö plussidest ning miinustest (plussid: võimalus IT maailmast ülevaade saada, kõige uuemate lahendustega kursis olla, lõhumise eest palka saada. Miinused: tihtipeale ebarealistlik ajakava, ülekohtused süüdistused.). Teema oli kindlasti huvitav ja andis ülevaate IT maailma ühest konkreetsest tööharust. Olin varasemalt testimisest väga minimaalselt kuulnud ja antud loeng andis kindlasti mõtteainet juurde.<br />
<br />
Kaheksandas ja ühtlasi ka viimases loengus käis rääkimas Siim Vene, kes on IT Kolledži esimese lennu lõpetaja ja tänasel päeval töötab Põhja Regionaalhaigla infoturbe/ tehnilise valdkonna juhina. Olen Siimuga varasemalt kokku puutunud (Siimul on hobiks jalgrattaga sõitmine ja samuti ka mul) ja teadsin kus ta töötab, aga mida ta täpsemalt teeb, kuidas süsteemid toimivad, kuidas töökorraldus on jne, sellest ma teadlik polnud ning seetõttu oli huvitav tema juttu kuulata. Tegelikult oli loeng väga lihtsalt üles ehitatud. Kui eelnevad inimesed olid päris suurt rõhku pannud slaididele, siis Siimu puhul oli see vastupidine ja mulle see meeldis. Mees teadis millest ta räägib. Ta oskas tuua tabavaid näiteid ja teema vajalikus ulatuses selgeks rääkida. Paar nädalat tagasi tegin ühes teises õppeaines referaadi ja kirjeldasin IT kasutust meditsiinisüsteemides ja konkreetsemalt Eesti tervishoiusüsteemis ning oli huvitav kuulata kas ja kuidas neid lahendusi ka Põhja Regionaalhaiglas kasutatakse. Siim oli loengu jaganud kahte osasse, kus siis esimeses pooles ta rääkis tehnoloogia vajalikkusest ja olemusest üldiselt ning ka Põhja Regionaalhaiglas ning teises osas andis ta ülevaate sellest, mida ühelt tulevaselt IT spetsialistilt/ arendajalt oodatakse. Tehnoloogia poolelt ma midagi eriliselt uut teada ei saanud. Mainiti seda, et tihtipeale on mõistlik teha kulukam investeering ja hiljem siis madalamate kuludega edasi majandada, kui investeeringu pealt kokku hoida või seda üldse mitte teha ja hiljem selle arvelt lõivu maksata. Toodi hea näide, kus siis Põhja Regionaalhaiglas viidi paljud serverid üle nn virtuaalmaailma ja selle tulemusel saavutati ruumi ja ka elektri kokkuhoid ning tänaseks päevaks on see juba ennast igati õigustanud. Kui rääkida nüüd teisest loengu osast ehk siis tööandja ootustest töötaja suhtes, siis ega siingi suurt üllatust minu jaoks ei olnud. Nädalapäevad tagasi osalesin väikesel seminaril, kus Eesti suurimate IT ettevõtete juhid käisid rääkimas mida nad tulevaselt kõrgkooli lõpetajalt ootavad ning enamasti samad tingimused tõi välja ka Siim. Keegi ei oota sinult ülihäid hindeid ja kiitusi. Inimestes tahetakse näha motivatsiooni ja sära ning arengupotensiaali. Inimene peab teadma mida ta teeb ja kuidas ta seda teeb. Kellegile ei meeldi töötaja kes kobab pimeduses ja tekitab ettevõttele kahjumit. Et töökeskkonnas läbi lüüa ei piisa ainult kooliteadmistest. Tihtipeale läheb lisaks erialastele oskustele vaja ka muid teadmisi ja seetõttu tasub olla aktiivne võimalikult paljudes eluvaldkondades.<br />
<br />
Teemat kokkuvõtvalt ütles, et kõik loengud olid väga huvitavad. Tänaseks päevaks olen tähele pannud, et kõik esinejad kes meil käisid olid väga avatud suhtlemisega, julged ja jutukad. Nohikutest ja äärmiselt introvertsetest inimestest polnud haisugi! Ma pole kindel kas see enam on nii, aga head 10 a tagasi oli kindlasti inimeste seas eelarvamus, et IT rahvas on enamjaolt nohikud, tuupurid, ülimad matemaatikud ja puuduliku suhtlemisoskusega. Nii see kindlasti ei ole. Kirjeldatud loengutes käisid esinemas ainult väga lahedad inimsed. Neil kõigil oli äärmiselt hea suhtlemisoskus, nad tundsid end vabalt ja oskasid end hästi väljendada. Rääkides matemaatikast, siis kindlasti on see vajalik, aga mitte määrav. Nii mõningi edukas arendaja on programmeerimisega alustanud lihtsalt puhtast huvist ja tahtest ning tihtipeale ei ole siin kõrgema matemaatikaga midagi pistmist. Huvil ja motivatsioonil on suur roll [2]!. Et mingis valdkonnas edukaks saada, on inimesel vaja huvi ja motivatsiooni ja loengutes esinenud inimestes peitus seda kõvasti. Nad on fanatid. Panin tähele ka seda, et päris paljusid loengupidajaid ühendas see, et suurem osa neist oli lõpetanud just IT Kolledži ja neist kõigist on asja saanud. See näitab, et IT Kolledžis pakutav haridus on kindlasti väga kompetentne ja konkurentsivõimeline. Minu jaoks kõige huvitavamad ja motiveerivamad loengud olid Skype meeste, Siim Vene ja Ignite tiimi esitlused. Selliseid otseselt igavaid loenguid ei olnud, aga oleks tahtnud kuulda ka mõne avaliku sektori asutuse nägemust ning arvamust IT maailmast ja töökultuurist. Edaspidiselt võiks loengutesse kaasata ka mingit sorti praktilist või interaktiivset tegevust, et õpilasi paremini kaasata ja asja veelgi huvitavamaks teha. <br />
<br />
[1]https://itcollege.ois.ee/et/curriculum-subject/view?curriculum_id=2&subject_id=173&year=2012 (kategooria üldkirjeldus)<br />
<br />
[2] http://www.ted.com/talks/thomas_suarez_a_12_year_old_app_developer.html<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==<br />
<br />
===Küsimus B Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi?===<br />
<br />
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu [1]. Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse teadetetahvlil [2]. Kordussooritusele saad registreerida end õppeosakonnas. Soovi korral saad end kordussooritusele registreerida ka e-posti teel, saates e-kirjaga (“Subject”-reale “Kordussooritusele registreerumine” + märge “High Importance”) digitaalselt allkirjastatud avalduse (REV tudengid lisaks koopia maksekorraldusest) õppekonsultandi (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti) e-posti aadressile või “Out of Office”-teate korral asendajale. Kordussooritusele on võimalik registreeruda kordussooritusest üle-eelmise tööpäeva lõpuni vastavalt õppeosakonna vastuvõtuaegadele [3].<br />
<br />
===Kaua on võimalik eksamit teha?===<br />
<br />
Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on õppeprorektoril õigus oma korraldusega pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka [4]. Kui kukud eksamil läbi, saad vajadusel teha kuni 2 kordussooritust [5].<br />
<br />
===Kellega kokku leppida, et eksamit teha?===<br />
<br />
Korduseksami tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga [6].<br />
<br />
===Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?===<br />
<br />
Kordussooritusele/ järeleksamile saad registreerida end õppeosakonnas. Soovi korral saad end kordussooritusele registreerida ka e-posti teel, saates e-kirjaga (“Subject”-reale “Kordussooritusele registreerumine” + märge “High Importance”) digitaalselt allkirjastatud avalduse (REV tudengid lisaks koopia maksekorraldusest) õppekonsultandi (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti) e-posti aadressile või “Out of Office”-teate korral asendajale [7].<br />
<br />
===Mis on tähtajad?===<br />
<br />
Korduseksami õigus kehtib 2 semestri jooksul (vastava semestri lõpuni) pärast aine õpetamissemestri lõppu [8]. Registreerimise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 1 tööpäev! [9].<br />
<br />
===Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?===<br />
<br />
RE tudengile on kordussooritused tasuta [10].<br />
<br />
===Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?===<br />
<br />
Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 14,2 € EITSA kontole [11].<br />
<br />
===Küsimus 1===<br />
<br />
===Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?===<br />
<br />
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Avaldusele lisatakse nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse [12].<br />
<br />
<br />
===Vastuste allikad===<br />
<br />
[1]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid punkt 5.3.6<br />
<br />
[2]http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punkt 8<br />
<br />
[3]http://willie.itcollege.ee/?url=kkk#kordussooritusele_registreerimine pealkiri: kuidas pääsen kordussooritusele?<br />
<br />
[4]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid punkt 5.2.1<br />
<br />
[5]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/# Eksamid punkt 5.2.12<br />
<br />
[6]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid punkt 5.3.6<br />
<br />
[7]http://willie.itcollege.ee/?url=kkk küsimus: kuidas pääsen kordussooritusele? (seitsmendast reast alates)<br />
<br />
[8]http://willie.itcollege.ee/?url=kkk#kordussooritusele_registreerimine eksam/ arvestus ebaõnnestus: kas saan järgi teha?<br />
<br />
[9]http://willie.itcollege.ee/?url=kkk küsimus: kuidas pääsen kordussooritusele? (viimane lause)<br />
<br />
[10]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/# Eksamid punkt 5.2.7<br />
<br />
[11]http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 8<br />
<br />
[12]http://www.itcollege.ee/sisseastujale/sisseastumistingimused/vastuvotueeskiri/#Akad%20liikumine punkt 5.2.1</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User_talk:Isuur&diff=53171User talk:Isuur2012-10-19T18:06:55Z<p>Isuur: /* Vastuste allikad */</p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
Autor: Ivo Suur<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2012<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
Õppeaine programmist saame lugeda, et kursuse põhirõhk on pandud IKT valdkonna erinevate erialade esindajatega kohtumistele, andmaks selgemat ettekujutust IKT maailma olemusest, tulevasest töökultuurist ja samas ka motiveerida tudengeid [1]. Tänaseks päevaks saan kindlalt väita, et just nii on ka läinud ja programm on oma tööeesmärgi kindlasti täitnud. Erinevalt nii mõnestki teisest õppeainest oli antud aine puhul alati tahtmist loengusse kohale tulla, vaatamata sellele, et võib-olla olnuks mõnusam kodus edasi magada. Kõik loengud olid omamoodi huvitavad, motiveerivad ja tähtsad. Oli väga lahedaid, natuke igavamaid, sisutihedamaid ja lühemaid loenguid, kuid tarkuseteri võis kõrva taha panna neist kõigist. Järgnevalt üritangi analüüsida igat loengut eraldi ja hiljem siis välja tuua ka ühiseid jooni.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti õpingukorraldusest ja sisekorrast ehk siis üleüldiselt kuidas asjad IT Kolledžis käivad. Sai ka lühiülevaate Eesti riigi haridussüsteemist, kuid siin polnud minu jaoks midagi uut ja huvitavat. Õpingukorraldust ja erinevaid eeskirju puudutav jutt oli samuti suhteliselt igav, sest olin eelnevalt IT Kolledži kodulehel olevate materjalidega tutvunud ja enamik loengus käsitletust oli äratuntav. Esinejatele midagi ette heita ei ole, kõik toimis väga ladusalt ja sujuvalt ning see mida taheti öelda, jõudis kindlasti lugejate mõtetesse. Olenemata sellest, et minule see loeng midagi eriliselt uut ei pakkunud, pean seda kindlasti vajalikuks, sest arvatavasti jõudis loengus kuuldud materjal päris paljude inimeste kõrvusse esimest korda.<br />
<br />
Teine loeng oli minu jaoks selle õppeaine üks lahedamaid. Esinejateks kaks Peetrit (Peeter Uustal: helpdesk suunaga välja ja Peeter Raielo: organisatsioonisisene helpdesk) kes töötavad Eesti ühes edukamas ja ihaldusväärsemas IT ettevõttes Skype. Loeng algas väga huvitavalt: auditooriumis mängis mõnus muusika, mis sellisel kellaajal kuulates võrdus ühe kofeiinirikka kohviga ja see oli lahe. Mehed olid väga vaba suhtlemisega ning kindlasti teadsid millest nad räägivad. Nende igapäevaseks tööks on Skype helpdesk ehk siis erinevate probleemide lahendamine ja inimestele IT alase abi andmine. Räägiti erinevatest ettetulevatest probleemidest, töömeetoditest ja töökeskkonnast. Näidati õpetlikke ja samas humoorikaid videosid. Tutvustati põgusalt Skype tööstruktuuri ja Tallinna kontori elu ning melu, mis jällegi oli väga fun. Mul oli aimdus milline see helpdeski töö üldjoontes välja võiks näha ja see loeng kinnitas neid mõtteid. Kindlasti sain ma siit motivatsiooni juurde, et korralikult pingutada ja vajalikud teadmised omandada, et tulevikus vähemalt sama „ ägedal “ töökohal figureerida.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Janika Liiv sellisest asutusest nagu Toggle. Ta rääkis programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Janika ütles, et IT Kolledžisse õppima tulles ei teadnud ta arvutitest, veel vähem programmeerimisest mitte kui midagi. Ta hüppas pea ees tundmatusse vette, kuid tänaseks päevaks on see ennast täielikult ära õigustanud – ta lõpetas edukalt kooli ja nüüdseks töötab väga lahedal, sisurohkel ja huvitavatest inimestest ümbritsetud tööpostil. Ta rääkis, et tegelikult soovis saada kirjanikuks ja oli rohkem humanitaaralaste teadmistega õpilane, kuid elu läks hoopis teises suunas ja on sellega väga rahul. Tegelikkuses arvab ta, et on ikkagi omamoodi kirjanik, sest programmeerimine on ka omamoodi loo kirjutamine. Ta kasutab peamiselt Ruby programmeerimiskeelt. Ta arvab, et see keel on lihtne ja soovitab seda kindlasti õppida. Kusjuures proovisingi loengus soovitatud netilehtede (http://tryruby.org/levels/1/challenges/0, http://hackety.com/) materjaliga tutvuda ja kindlasti üritan vaba aja tekkides seda teemat rohkem uurida. Kui programmeerimisest veel rääkida, siis Janika arvas, et see on nagu loovkirjutamine. Sa sätestad stsenaariumi, mõtestad sisu, teed selle väikesteks kildudeks ja töötad siit edasi lõpliku tulemuse ja terviku nimel. Tulemuseks on programm, mis peab olema lihtne, kergesti kasutatav ja nauditav, sest inimestel ei ole aega süveneda leheküljepikkustesse manuaalidesse. Käsitleti veel stereotüüpide teemat ja kuna Janika ise on naine, siis oskas ta oma tundeid selles valdkonnas hästi kirjeldada. Lõplik seisukoht oli ikkagi see, et ka naised saavad IT-s väga edukat ja kompetentsed olla. Janika esitlus oli täitsa normaalne, kuid millegipärast mitte nii kaasahaarav. Samas tema lugu ja visoon mulle meeldisid.<br />
<br />
20. septembril toimus neljas loeng ja esinejaks oli Andres Septer. Andres on lõpetanud meie kooli ja töötab Playtech`is. Ta rääkis IT valdkonna tööturust. Esimese asjana tõi ta välja, et kui tahate edasi areneda ja oma tööst tõesti rõõmu tunda siis avalikku sektorisse ta minna ei soovitaks. Mina nii radikaalne ei oleks ja seda arvamust üldiselt ei toeta, sest pole ise antud valdkonna tööga kokku puutnud ja ei oska seisukohta võtta. Tean tuttavaid kes antud alal töötavad ja just avaliku sektori sfääris ja neile meeldib väga. Andres soovitas alguses minna kuhugi väikesesse ettevõttesse, saada kogemuse kõigist teemadest ja siis edasi liikuda. Edasi liikuda äriinfotehnoloogiaga tegelevasse sektorisse, sest see on koht kus teenitakse raha. Tema väitel teenitakse raha Unixi keskkonnas. Ta soovitas minna välismaale, et näha erinevaid töökultuure ja siis Eestisse naasta.<br />
<br />
Viiendas loengus käis meil külas Martin Paljak. Martin on 30a, tal ei ole IT alast kõrgharidust, kuid seda kompenseerib 12 aastat freelanceri tööd ja pool elu arvutitega tegelemist. Ta on ametlikult töötanud väga vähe, kuid hiljuti asus uuesti niiöelda palgatööd tegema. Tema väitel oli freelanceri elu küll mõnus, sest sai teha seda mis meeldis ja oma aega ise planeerida, kuid miinusena tõi ta välja teadmatuse ja ebakindluse tuleviku ning töötasu suhtes. Ta soovitas proovida erinevaid töötegemise võimalusi ja leida enda jaoks see sobiv. Mõnele sobib vabakutselise tee, teisele jällegi kindel töökoht kontoris. Samuti tõi ta mõningaid võrdlusi süsteemide administraatorite ja arendajate vahel. Ta tegeleb ka kiipkaartide tehnoloogia edendamisega ning see arenes välja puhtast vajadusest enda arvutis (Linux op-süsteem) ID-kaart tööle saada. Üldine teema jäi minu jaoks natuke ebaselgeks ja hägusaks, kuid nagu eelnevalt mainisin, siis igast loengust leiab mõne idee või tarkusetera.<br />
<br />
Mäletan, et kuuenda loengu päeval polnud mul mingit tahtmist voodist välja kebida. Ometi see õnnestus ja ma ei pidanud pettuma. Paigutaks selle loengu huvitavuse poolest teiseks-kolmandaks, seda siis Skype järel. Inimesi oli neli: Dea, Mihhail, Rene, Stanislav. Nad töötavad ettevõttes nimega Ignite. Dea, kes on Ignite juhataja andis ülevaate firma tegevusest. Nad pakuvad kvaliteetseid tarkvaralahendusi. Nende eesmärk on kliendi ärivajadused kaartistada, viia läbi analüüs ja otsida lisandväärtus konkurentide ees ja sedasi jõuda välja tulemuseni. Räägiti ka kontoris toimuvast. Inimesed on mõnusad ja avatud mõtteviisiga, üksteisega arvestavad ja tulemustele suunatud. Hinnatakse meeskonnatööd ja sel teemal tehti ka mitu õpetlikku mängu, mis muutsid loengu kindlasti palju kaasahaaravamaks. Rene, kes töötab Ignite`s testijana, rääkis, et kui tarkvaraarendusega tegeletakse, siis keskendutakse korraga ühele asjale, liigutakse edasi järk-järgult. Mihhail, kes on arendaja, rääkis, et kindlasti õppige matemaatikat ja füüsikat hoolega, sest need aitavad teie mõtteviisi ja maailmapilti avardada ja analüütilist mõtlemist läheb tulevikus kindlasti IT inimestel vaja. Loeng oli väga sisutihe ning huvitav. Esitlus oli professionaalselt ette valmistatud ja presenteeritud.<br />
<br />
Seitsmendas loengus oli meil külas IT Kolledži värske vilistlane, X lennu tudeng Kristjan Karmo, kes tänasel päeval töötab OÜ ASA Quality Services. Kristjan rääkis meile, et on töötanud väga erinevatel positsioonidel alustades projektijuhtimisest kuni praeguse kohani välja (testija). Töötatud aastate jooksul on ta kogemusi saanud paljudest valdkondadest ning kindlasti on kõigist teemadest midagi õpitud. Tema arvates ongi nii kõige parem. Kuna Kristjan on testija, siis peamiselt kõneleski ta testimisega seotud teemadel, eelarvamustel, müütidel jne. Oli näha ja ka kuulda, et ta valdas antud teemat hästi. Tõi väga palju huvitavaid ja müüte murdvaid näiteid. Kõige suurem müüt pidi olema see, et testimine on igav, kuid väidetavalt see nii ei ole. Ta rääkis ühest tuttavast, kes esmalt testijaks tööle minnes oli skeptiline, kuid asja edenedes muutus suhtumine paremaks ja tänaseks päevaks on sõber oma töökohaga väga rahul. Kristjan tõi näiteid testijate töö tähtsusest, et mis siis võib juhtuda, kui testija oma tööd hästi ei tee või kui testija tööd üldse ei hinnata. Tulemused võivad olla väga kallid ja järgnevalt tõigi ta paar näidet, kus testmise käigus jäi midagi kahe silma vahele ja hilisemalt maksis see väga kallilt kätte. Näidetes esinenud kahjumid olid mõnikord lausa miljardites dollarites. Aga mida üldse heaks testijaks saamine võiks nõuda? Kristjani arvates peaks oskama näha „ suurt pilti “, tervikut ja tulemust. Testijal peab olema hea närvikava, keskendumisvõime ja seletusvõime. Loengus käsitleti ka testimise erinevaid liike ja nende omadusi ja kasutusvaldkondi. Räägiti testija töös ette tulevatest olukordadest ja testija töö plussidest ning miinustest (plussid: võimalus IT maailmast ülevaade saada, kõige uuemate lahendustega kursis olla, lõhumise eest palka saada. Miinused: tihtipeale ebarealistlik ajakava, ülekohtused süüdistused.). Teema oli kindlasti huvitav ja andis ülevaate IT maailma ühest konkreetsest tööharust. Olin varasemalt testimisest väga minimaalselt kuulnud ja antud loeng andis kindlasti mõtteainet juurde.<br />
<br />
Kaheksandas ja ühtlasi ka viimases loengus käis rääkimas Siim Vene, kes on IT Kolledži esimese lennu lõpetaja ja tänasel päeval töötab Põhja Regionaalhaigla infoturbe/ tehnilise valdkonna juhina. Olen Siimuga varasemalt kokku puutunud (Siimul on hobiks jalgrattaga sõitmine ja samuti ka mul) ja teadsin kus ta töötab, aga mida ta täpsemalt teeb, kuidas süsteemid toimivad, kuidas töökorraldus on jne, sellest ma teadlik polnud ning seetõttu oli huvitav tema juttu kuulata. Tegelikult oli loeng väga lihtsalt üles ehitatud. Kui eelnevad inimesed olid päris suurt rõhku pannud slaididele, siis Siimu puhul oli see vastupidine ja mulle see meeldis. Mees teadis millest ta räägib. Ta oskas tuua tabavaid näiteid ja teema vajalikus ulatuses selgeks rääkida. Paar nädalat tagasi tegin ühes teises õppeaines referaadi ja kirjeldasin IT kasutust meditsiinisüsteemides ja konkreetsemalt Eesti tervishoiusüsteemis ning oli huvitav kuulata kas ja kuidas neid lahendusi ka Põhja Regionaalhaiglas kasutatakse. Siim oli loengu jaganud kahte osasse, kus siis esimeses pooles ta rääkis tehnoloogia vajalikkusest ja olemusest üldiselt ning ka Põhja Regionaalhaiglas ning teises osas andis ta ülevaate sellest, mida ühelt tulevaselt IT spetsialistilt/ arendajalt oodatakse. Tehnoloogia poolelt ma midagi eriliselt uut teada ei saanud. Mainiti seda, et tihtipeale on mõistlik teha kulukam investeering ja hiljem siis madalamate kuludega edasi majandada, kui investeeringu pealt kokku hoida või seda üldse mitte teha ja hiljem selle arvelt lõivu maksata. Toodi hea näide, kus siis Põhja Regionaalhaiglas viidi paljud serverid üle nn virtuaalmaailma ja selle tulemusel saavutati ruumi ja ka elektri kokkuhoid ning tänaseks päevaks on see juba ennast igati õigustanud. Kui rääkida nüüd teisest loengu osast ehk siis tööandja ootustest töötaja suhtes, siis ega siingi suurt üllatust minu jaoks ei olnud. Nädalapäevad tagasi osalesin väikesel seminaril, kus Eesti suurimate IT ettevõtete juhid käisid rääkimas mida nad tulevaselt kõrgkooli lõpetajalt ootavad ning enamasti samad tingimused tõi välja ka Siim. Keegi ei oota sinult ülihäid hindeid ja kiitusi. Inimestes tahetakse näha motivatsiooni ja sära ning arengupotensiaali. Inimene peab teadma mida ta teeb ja kuidas ta seda teeb. Kellegile ei meeldi töötaja kes kobab pimeduses ja tekitab ettevõttele kahjumit. Et töökeskkonnas läbi lüüa ei piisa ainult kooliteadmistest. Tihtipeale läheb lisaks erialastele oskustele vaja ka muid teadmisi ja seetõttu tasub olla aktiivne võimalikult paljudes eluvaldkondades.<br />
<br />
Teemat kokkuvõtvalt ütles, et kõik loengud olid väga huvitavad. Tänaseks päevaks olen tähele pannud, et kõik esinejad kes meil käisid olid väga avatud suhtlemisega, julged ja jutukad. Nohikutest ja äärmiselt introvertsetest inimestest polnud haisugi! Ma pole kindel kas see enam on nii, aga head 10 a tagasi oli kindlasti inimeste seas eelarvamus, et IT rahvas on enamjaolt nohikud, tuupurid, ülimad matemaatikud ja puuduliku suhtlemisoskusega. Nii see kindlasti ei ole. Kirjeldatud loengutes käisid esinemas ainult väga lahedad inimsed. Neil kõigil oli äärmiselt hea suhtlemisoskus, nad tundsid end vabalt ja oskasid end hästi väljendada. Rääkides matemaatikast, siis kindlasti on see vajalik, aga mitte määrav. Nii mõningi edukas arendaja on programmeerimisega alustanud lihtsalt puhtast huvist ja tahtest ning tihtipeale ei ole siin kõrgema matemaatikaga midagi pistmist. Huvil ja motivatsioonil on suur roll [2]!. Et mingis valdkonnas edukaks saada, on inimesel vaja huvi ja motivatsiooni ja loengutes esinenud inimestes peitus seda kõvasti. Nad on fanatid. Panin tähele ka seda, et päris paljusid loengupidajaid ühendas see, et suurem osa neist oli lõpetanud just IT Kolledži ja neist kõigist on asja saanud. See näitab, et IT Kolledžis pakutav haridus on kindlasti väga kompetentne ja konkurentsivõimeline. Minu jaoks kõige huvitavamad ja motiveerivamad loengud olid Skype meeste, Siim Vene ja Ignite tiimi esitlused. Selliseid otseselt igavaid loenguid ei olnud, aga oleks tahtnud kuulda ka mõne avaliku sektori asutuse nägemust ning arvamust IT maailmast ja töökultuurist. Edaspidiselt võiks loengutesse kaasata ka mingit sorti praktilist või interaktiivset tegevust, et õpilasi paremini kaasata ja asja veelgi huvitavamaks teha. <br />
<br />
[1]https://itcollege.ois.ee/et/curriculum-subject/view?curriculum_id=2&subject_id=173&year=2012 (kategooria üldkirjeldus)<br />
<br />
[2] http://www.ted.com/talks/thomas_suarez_a_12_year_old_app_developer.html<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==<br />
<br />
===Küsimus B Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi?===<br />
<br />
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu [1]. Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse teadetetahvlil [2]. Kordussooritusele saad registreerida end õppeosakonnas. Soovi korral saad end kordussooritusele registreerida ka e-posti teel, saates e-kirjaga (“Subject”-reale “Kordussooritusele registreerumine” + märge “High Importance”) digitaalselt allkirjastatud avalduse (REV tudengid lisaks koopia maksekorraldusest) õppekonsultandi (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti) e-posti aadressile või “Out of Office”-teate korral asendajale. Kordussooritusele on võimalik registreeruda kordussooritusest üle-eelmise tööpäeva lõpuni vastavalt õppeosakonna vastuvõtuaegadele [3].<br />
<br />
===Kaua on võimalik eksamit teha?===<br />
<br />
Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on õppeprorektoril õigus oma korraldusega pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka [4]. Kui kukud eksamil läbi, saad vajadusel teha kuni 2 kordussooritust [5].<br />
<br />
===Kellega kokku leppida, et eksamit teha?===<br />
<br />
Korduseksami tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga [6].<br />
<br />
===Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?===<br />
<br />
Kordussooritusele/ järeleksamile saad registreerida end õppeosakonnas. Soovi korral saad end kordussooritusele registreerida ka e-posti teel, saates e-kirjaga (“Subject”-reale “Kordussooritusele registreerumine” + märge “High Importance”) digitaalselt allkirjastatud avalduse (REV tudengid lisaks koopia maksekorraldusest) õppekonsultandi (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti) e-posti aadressile või “Out of Office”-teate korral asendajale [7].<br />
<br />
===Mis on tähtajad?===<br />
<br />
Korduseksami õigus kehtib 2 semestri jooksul (vastava semestri lõpuni) pärast aine õpetamissemestri lõppu [8]. Registreerimise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 1 tööpäev! [9].<br />
<br />
===Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?===<br />
<br />
RE tudengile on kordussooritused tasuta [10].<br />
<br />
===Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?===<br />
<br />
Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 14,2 € EITSA kontole [11].<br />
<br />
===Küsimus 1===<br />
<br />
===Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?===<br />
<br />
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Avaldusele lisatakse nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse [12].<br />
<br />
<br />
===Vastuste allikad===<br />
<br />
[1]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid punkt 5.3.6<br />
<br />
[2]http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punkt 8<br />
<br />
[3]http://willie.itcollege.ee/?url=kkk#kordussooritusele_registreerimine pealkiri: kuidas pääsen kordussooritusele?<br />
<br />
[4]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid punkt 5.2.1<br />
<br />
[5]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/# Eksamid punkt 5.2.12<br />
<br />
[6]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid punkt 5.3.6<br />
<br />
[7]http://willie.itcollege.ee/?url=kkk küsimus: kuidas pääsen kordussooritusele? (seitsmendast reast alates)<br />
<br />
[8]http://willie.itcollege.ee/?url=kkk#kordussooritusele_registreerimine eksam/ arvestus ebaõnnestus: kas saan järgi teha?<br />
<br />
[9]http://willie.itcollege.ee/?url=kkk küsimus: kuidas pääsen kordussooritusele? (viimane lause)<br />
<br />
[10]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/# Eksamid punkt 5.2.7<br />
<br />
[11]http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 8<br />
<br />
[12]http://www.itcollege.ee/sisseastujale/sisseastumistingimused/vastuvotueeskiri/#Akad%20liikumine punkt 5.2.1</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User_talk:Isuur&diff=53170User talk:Isuur2012-10-19T18:06:22Z<p>Isuur: /* Õpingukorralduse küsimused ja vastused */ new section</p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
Autor: Ivo Suur<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2012<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
Õppeaine programmist saame lugeda, et kursuse põhirõhk on pandud IKT valdkonna erinevate erialade esindajatega kohtumistele, andmaks selgemat ettekujutust IKT maailma olemusest, tulevasest töökultuurist ja samas ka motiveerida tudengeid [1]. Tänaseks päevaks saan kindlalt väita, et just nii on ka läinud ja programm on oma tööeesmärgi kindlasti täitnud. Erinevalt nii mõnestki teisest õppeainest oli antud aine puhul alati tahtmist loengusse kohale tulla, vaatamata sellele, et võib-olla olnuks mõnusam kodus edasi magada. Kõik loengud olid omamoodi huvitavad, motiveerivad ja tähtsad. Oli väga lahedaid, natuke igavamaid, sisutihedamaid ja lühemaid loenguid, kuid tarkuseteri võis kõrva taha panna neist kõigist. Järgnevalt üritangi analüüsida igat loengut eraldi ja hiljem siis välja tuua ka ühiseid jooni.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti õpingukorraldusest ja sisekorrast ehk siis üleüldiselt kuidas asjad IT Kolledžis käivad. Sai ka lühiülevaate Eesti riigi haridussüsteemist, kuid siin polnud minu jaoks midagi uut ja huvitavat. Õpingukorraldust ja erinevaid eeskirju puudutav jutt oli samuti suhteliselt igav, sest olin eelnevalt IT Kolledži kodulehel olevate materjalidega tutvunud ja enamik loengus käsitletust oli äratuntav. Esinejatele midagi ette heita ei ole, kõik toimis väga ladusalt ja sujuvalt ning see mida taheti öelda, jõudis kindlasti lugejate mõtetesse. Olenemata sellest, et minule see loeng midagi eriliselt uut ei pakkunud, pean seda kindlasti vajalikuks, sest arvatavasti jõudis loengus kuuldud materjal päris paljude inimeste kõrvusse esimest korda.<br />
<br />
Teine loeng oli minu jaoks selle õppeaine üks lahedamaid. Esinejateks kaks Peetrit (Peeter Uustal: helpdesk suunaga välja ja Peeter Raielo: organisatsioonisisene helpdesk) kes töötavad Eesti ühes edukamas ja ihaldusväärsemas IT ettevõttes Skype. Loeng algas väga huvitavalt: auditooriumis mängis mõnus muusika, mis sellisel kellaajal kuulates võrdus ühe kofeiinirikka kohviga ja see oli lahe. Mehed olid väga vaba suhtlemisega ning kindlasti teadsid millest nad räägivad. Nende igapäevaseks tööks on Skype helpdesk ehk siis erinevate probleemide lahendamine ja inimestele IT alase abi andmine. Räägiti erinevatest ettetulevatest probleemidest, töömeetoditest ja töökeskkonnast. Näidati õpetlikke ja samas humoorikaid videosid. Tutvustati põgusalt Skype tööstruktuuri ja Tallinna kontori elu ning melu, mis jällegi oli väga fun. Mul oli aimdus milline see helpdeski töö üldjoontes välja võiks näha ja see loeng kinnitas neid mõtteid. Kindlasti sain ma siit motivatsiooni juurde, et korralikult pingutada ja vajalikud teadmised omandada, et tulevikus vähemalt sama „ ägedal “ töökohal figureerida.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Janika Liiv sellisest asutusest nagu Toggle. Ta rääkis programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Janika ütles, et IT Kolledžisse õppima tulles ei teadnud ta arvutitest, veel vähem programmeerimisest mitte kui midagi. Ta hüppas pea ees tundmatusse vette, kuid tänaseks päevaks on see ennast täielikult ära õigustanud – ta lõpetas edukalt kooli ja nüüdseks töötab väga lahedal, sisurohkel ja huvitavatest inimestest ümbritsetud tööpostil. Ta rääkis, et tegelikult soovis saada kirjanikuks ja oli rohkem humanitaaralaste teadmistega õpilane, kuid elu läks hoopis teises suunas ja on sellega väga rahul. Tegelikkuses arvab ta, et on ikkagi omamoodi kirjanik, sest programmeerimine on ka omamoodi loo kirjutamine. Ta kasutab peamiselt Ruby programmeerimiskeelt. Ta arvab, et see keel on lihtne ja soovitab seda kindlasti õppida. Kusjuures proovisingi loengus soovitatud netilehtede (http://tryruby.org/levels/1/challenges/0, http://hackety.com/) materjaliga tutvuda ja kindlasti üritan vaba aja tekkides seda teemat rohkem uurida. Kui programmeerimisest veel rääkida, siis Janika arvas, et see on nagu loovkirjutamine. Sa sätestad stsenaariumi, mõtestad sisu, teed selle väikesteks kildudeks ja töötad siit edasi lõpliku tulemuse ja terviku nimel. Tulemuseks on programm, mis peab olema lihtne, kergesti kasutatav ja nauditav, sest inimestel ei ole aega süveneda leheküljepikkustesse manuaalidesse. Käsitleti veel stereotüüpide teemat ja kuna Janika ise on naine, siis oskas ta oma tundeid selles valdkonnas hästi kirjeldada. Lõplik seisukoht oli ikkagi see, et ka naised saavad IT-s väga edukat ja kompetentsed olla. Janika esitlus oli täitsa normaalne, kuid millegipärast mitte nii kaasahaarav. Samas tema lugu ja visoon mulle meeldisid.<br />
<br />
20. septembril toimus neljas loeng ja esinejaks oli Andres Septer. Andres on lõpetanud meie kooli ja töötab Playtech`is. Ta rääkis IT valdkonna tööturust. Esimese asjana tõi ta välja, et kui tahate edasi areneda ja oma tööst tõesti rõõmu tunda siis avalikku sektorisse ta minna ei soovitaks. Mina nii radikaalne ei oleks ja seda arvamust üldiselt ei toeta, sest pole ise antud valdkonna tööga kokku puutnud ja ei oska seisukohta võtta. Tean tuttavaid kes antud alal töötavad ja just avaliku sektori sfääris ja neile meeldib väga. Andres soovitas alguses minna kuhugi väikesesse ettevõttesse, saada kogemuse kõigist teemadest ja siis edasi liikuda. Edasi liikuda äriinfotehnoloogiaga tegelevasse sektorisse, sest see on koht kus teenitakse raha. Tema väitel teenitakse raha Unixi keskkonnas. Ta soovitas minna välismaale, et näha erinevaid töökultuure ja siis Eestisse naasta.<br />
<br />
Viiendas loengus käis meil külas Martin Paljak. Martin on 30a, tal ei ole IT alast kõrgharidust, kuid seda kompenseerib 12 aastat freelanceri tööd ja pool elu arvutitega tegelemist. Ta on ametlikult töötanud väga vähe, kuid hiljuti asus uuesti niiöelda palgatööd tegema. Tema väitel oli freelanceri elu küll mõnus, sest sai teha seda mis meeldis ja oma aega ise planeerida, kuid miinusena tõi ta välja teadmatuse ja ebakindluse tuleviku ning töötasu suhtes. Ta soovitas proovida erinevaid töötegemise võimalusi ja leida enda jaoks see sobiv. Mõnele sobib vabakutselise tee, teisele jällegi kindel töökoht kontoris. Samuti tõi ta mõningaid võrdlusi süsteemide administraatorite ja arendajate vahel. Ta tegeleb ka kiipkaartide tehnoloogia edendamisega ning see arenes välja puhtast vajadusest enda arvutis (Linux op-süsteem) ID-kaart tööle saada. Üldine teema jäi minu jaoks natuke ebaselgeks ja hägusaks, kuid nagu eelnevalt mainisin, siis igast loengust leiab mõne idee või tarkusetera.<br />
<br />
Mäletan, et kuuenda loengu päeval polnud mul mingit tahtmist voodist välja kebida. Ometi see õnnestus ja ma ei pidanud pettuma. Paigutaks selle loengu huvitavuse poolest teiseks-kolmandaks, seda siis Skype järel. Inimesi oli neli: Dea, Mihhail, Rene, Stanislav. Nad töötavad ettevõttes nimega Ignite. Dea, kes on Ignite juhataja andis ülevaate firma tegevusest. Nad pakuvad kvaliteetseid tarkvaralahendusi. Nende eesmärk on kliendi ärivajadused kaartistada, viia läbi analüüs ja otsida lisandväärtus konkurentide ees ja sedasi jõuda välja tulemuseni. Räägiti ka kontoris toimuvast. Inimesed on mõnusad ja avatud mõtteviisiga, üksteisega arvestavad ja tulemustele suunatud. Hinnatakse meeskonnatööd ja sel teemal tehti ka mitu õpetlikku mängu, mis muutsid loengu kindlasti palju kaasahaaravamaks. Rene, kes töötab Ignite`s testijana, rääkis, et kui tarkvaraarendusega tegeletakse, siis keskendutakse korraga ühele asjale, liigutakse edasi järk-järgult. Mihhail, kes on arendaja, rääkis, et kindlasti õppige matemaatikat ja füüsikat hoolega, sest need aitavad teie mõtteviisi ja maailmapilti avardada ja analüütilist mõtlemist läheb tulevikus kindlasti IT inimestel vaja. Loeng oli väga sisutihe ning huvitav. Esitlus oli professionaalselt ette valmistatud ja presenteeritud.<br />
<br />
Seitsmendas loengus oli meil külas IT Kolledži värske vilistlane, X lennu tudeng Kristjan Karmo, kes tänasel päeval töötab OÜ ASA Quality Services. Kristjan rääkis meile, et on töötanud väga erinevatel positsioonidel alustades projektijuhtimisest kuni praeguse kohani välja (testija). Töötatud aastate jooksul on ta kogemusi saanud paljudest valdkondadest ning kindlasti on kõigist teemadest midagi õpitud. Tema arvates ongi nii kõige parem. Kuna Kristjan on testija, siis peamiselt kõneleski ta testimisega seotud teemadel, eelarvamustel, müütidel jne. Oli näha ja ka kuulda, et ta valdas antud teemat hästi. Tõi väga palju huvitavaid ja müüte murdvaid näiteid. Kõige suurem müüt pidi olema see, et testimine on igav, kuid väidetavalt see nii ei ole. Ta rääkis ühest tuttavast, kes esmalt testijaks tööle minnes oli skeptiline, kuid asja edenedes muutus suhtumine paremaks ja tänaseks päevaks on sõber oma töökohaga väga rahul. Kristjan tõi näiteid testijate töö tähtsusest, et mis siis võib juhtuda, kui testija oma tööd hästi ei tee või kui testija tööd üldse ei hinnata. Tulemused võivad olla väga kallid ja järgnevalt tõigi ta paar näidet, kus testmise käigus jäi midagi kahe silma vahele ja hilisemalt maksis see väga kallilt kätte. Näidetes esinenud kahjumid olid mõnikord lausa miljardites dollarites. Aga mida üldse heaks testijaks saamine võiks nõuda? Kristjani arvates peaks oskama näha „ suurt pilti “, tervikut ja tulemust. Testijal peab olema hea närvikava, keskendumisvõime ja seletusvõime. Loengus käsitleti ka testimise erinevaid liike ja nende omadusi ja kasutusvaldkondi. Räägiti testija töös ette tulevatest olukordadest ja testija töö plussidest ning miinustest (plussid: võimalus IT maailmast ülevaade saada, kõige uuemate lahendustega kursis olla, lõhumise eest palka saada. Miinused: tihtipeale ebarealistlik ajakava, ülekohtused süüdistused.). Teema oli kindlasti huvitav ja andis ülevaate IT maailma ühest konkreetsest tööharust. Olin varasemalt testimisest väga minimaalselt kuulnud ja antud loeng andis kindlasti mõtteainet juurde.<br />
<br />
Kaheksandas ja ühtlasi ka viimases loengus käis rääkimas Siim Vene, kes on IT Kolledži esimese lennu lõpetaja ja tänasel päeval töötab Põhja Regionaalhaigla infoturbe/ tehnilise valdkonna juhina. Olen Siimuga varasemalt kokku puutunud (Siimul on hobiks jalgrattaga sõitmine ja samuti ka mul) ja teadsin kus ta töötab, aga mida ta täpsemalt teeb, kuidas süsteemid toimivad, kuidas töökorraldus on jne, sellest ma teadlik polnud ning seetõttu oli huvitav tema juttu kuulata. Tegelikult oli loeng väga lihtsalt üles ehitatud. Kui eelnevad inimesed olid päris suurt rõhku pannud slaididele, siis Siimu puhul oli see vastupidine ja mulle see meeldis. Mees teadis millest ta räägib. Ta oskas tuua tabavaid näiteid ja teema vajalikus ulatuses selgeks rääkida. Paar nädalat tagasi tegin ühes teises õppeaines referaadi ja kirjeldasin IT kasutust meditsiinisüsteemides ja konkreetsemalt Eesti tervishoiusüsteemis ning oli huvitav kuulata kas ja kuidas neid lahendusi ka Põhja Regionaalhaiglas kasutatakse. Siim oli loengu jaganud kahte osasse, kus siis esimeses pooles ta rääkis tehnoloogia vajalikkusest ja olemusest üldiselt ning ka Põhja Regionaalhaiglas ning teises osas andis ta ülevaate sellest, mida ühelt tulevaselt IT spetsialistilt/ arendajalt oodatakse. Tehnoloogia poolelt ma midagi eriliselt uut teada ei saanud. Mainiti seda, et tihtipeale on mõistlik teha kulukam investeering ja hiljem siis madalamate kuludega edasi majandada, kui investeeringu pealt kokku hoida või seda üldse mitte teha ja hiljem selle arvelt lõivu maksata. Toodi hea näide, kus siis Põhja Regionaalhaiglas viidi paljud serverid üle nn virtuaalmaailma ja selle tulemusel saavutati ruumi ja ka elektri kokkuhoid ning tänaseks päevaks on see juba ennast igati õigustanud. Kui rääkida nüüd teisest loengu osast ehk siis tööandja ootustest töötaja suhtes, siis ega siingi suurt üllatust minu jaoks ei olnud. Nädalapäevad tagasi osalesin väikesel seminaril, kus Eesti suurimate IT ettevõtete juhid käisid rääkimas mida nad tulevaselt kõrgkooli lõpetajalt ootavad ning enamasti samad tingimused tõi välja ka Siim. Keegi ei oota sinult ülihäid hindeid ja kiitusi. Inimestes tahetakse näha motivatsiooni ja sära ning arengupotensiaali. Inimene peab teadma mida ta teeb ja kuidas ta seda teeb. Kellegile ei meeldi töötaja kes kobab pimeduses ja tekitab ettevõttele kahjumit. Et töökeskkonnas läbi lüüa ei piisa ainult kooliteadmistest. Tihtipeale läheb lisaks erialastele oskustele vaja ka muid teadmisi ja seetõttu tasub olla aktiivne võimalikult paljudes eluvaldkondades.<br />
<br />
Teemat kokkuvõtvalt ütles, et kõik loengud olid väga huvitavad. Tänaseks päevaks olen tähele pannud, et kõik esinejad kes meil käisid olid väga avatud suhtlemisega, julged ja jutukad. Nohikutest ja äärmiselt introvertsetest inimestest polnud haisugi! Ma pole kindel kas see enam on nii, aga head 10 a tagasi oli kindlasti inimeste seas eelarvamus, et IT rahvas on enamjaolt nohikud, tuupurid, ülimad matemaatikud ja puuduliku suhtlemisoskusega. Nii see kindlasti ei ole. Kirjeldatud loengutes käisid esinemas ainult väga lahedad inimsed. Neil kõigil oli äärmiselt hea suhtlemisoskus, nad tundsid end vabalt ja oskasid end hästi väljendada. Rääkides matemaatikast, siis kindlasti on see vajalik, aga mitte määrav. Nii mõningi edukas arendaja on programmeerimisega alustanud lihtsalt puhtast huvist ja tahtest ning tihtipeale ei ole siin kõrgema matemaatikaga midagi pistmist. Huvil ja motivatsioonil on suur roll [2]!. Et mingis valdkonnas edukaks saada, on inimesel vaja huvi ja motivatsiooni ja loengutes esinenud inimestes peitus seda kõvasti. Nad on fanatid. Panin tähele ka seda, et päris paljusid loengupidajaid ühendas see, et suurem osa neist oli lõpetanud just IT Kolledži ja neist kõigist on asja saanud. See näitab, et IT Kolledžis pakutav haridus on kindlasti väga kompetentne ja konkurentsivõimeline. Minu jaoks kõige huvitavamad ja motiveerivamad loengud olid Skype meeste, Siim Vene ja Ignite tiimi esitlused. Selliseid otseselt igavaid loenguid ei olnud, aga oleks tahtnud kuulda ka mõne avaliku sektori asutuse nägemust ning arvamust IT maailmast ja töökultuurist. Edaspidiselt võiks loengutesse kaasata ka mingit sorti praktilist või interaktiivset tegevust, et õpilasi paremini kaasata ja asja veelgi huvitavamaks teha. <br />
<br />
[1]https://itcollege.ois.ee/et/curriculum-subject/view?curriculum_id=2&subject_id=173&year=2012 (kategooria üldkirjeldus)<br />
<br />
[2] http://www.ted.com/talks/thomas_suarez_a_12_year_old_app_developer.html<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==<br />
<br />
===Küsimus B Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi?===<br />
<br />
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu [1]. Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse teadetetahvlil [2]. Kordussooritusele saad registreerida end õppeosakonnas. Soovi korral saad end kordussooritusele registreerida ka e-posti teel, saates e-kirjaga (“Subject”-reale “Kordussooritusele registreerumine” + märge “High Importance”) digitaalselt allkirjastatud avalduse (REV tudengid lisaks koopia maksekorraldusest) õppekonsultandi (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti) e-posti aadressile või “Out of Office”-teate korral asendajale. Kordussooritusele on võimalik registreeruda kordussooritusest üle-eelmise tööpäeva lõpuni vastavalt õppeosakonna vastuvõtuaegadele [3].<br />
<br />
===Kaua on võimalik eksamit teha?===<br />
<br />
Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on õppeprorektoril õigus oma korraldusega pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka [4]. Kui kukud eksamil läbi, saad vajadusel teha kuni 2 kordussooritust [5].<br />
<br />
===Kellega kokku leppida, et eksamit teha?===<br />
<br />
Korduseksami tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga [6].<br />
<br />
===Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?===<br />
<br />
Kordussooritusele/ järeleksamile saad registreerida end õppeosakonnas. Soovi korral saad end kordussooritusele registreerida ka e-posti teel, saates e-kirjaga (“Subject”-reale “Kordussooritusele registreerumine” + märge “High Importance”) digitaalselt allkirjastatud avalduse (REV tudengid lisaks koopia maksekorraldusest) õppekonsultandi (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti) e-posti aadressile või “Out of Office”-teate korral asendajale [7].<br />
<br />
===Mis on tähtajad?===<br />
<br />
Korduseksami õigus kehtib 2 semestri jooksul (vastava semestri lõpuni) pärast aine õpetamissemestri lõppu [8]. Registreerimise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 1 tööpäev! [9].<br />
<br />
===Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?===<br />
<br />
RE tudengile on kordussooritused tasuta [10].<br />
<br />
===Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?===<br />
<br />
Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 14,2 € EITSA kontole [11].<br />
<br />
===Küsimus 1===<br />
<br />
===Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?===<br />
<br />
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Avaldusele lisatakse nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse [12].<br />
<br />
<br />
===Vastuste allikad===<br />
<br />
[1]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid punkt 5.3.6<br />
<br />
[2]http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punkt 8<br />
<br />
[3]http://willie.itcollege.ee/?url=kkk#kordussooritusele_registreerimine pealkiri: kuidas pääsen kordussooritusele?<br />
<br />
[4]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid punkt 5.2.1 [5]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/# Eksamid punkt 5.2.12<br />
<br />
[6]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid punkt 5.3.6<br />
<br />
[7]http://willie.itcollege.ee/?url=kkk küsimus: kuidas pääsen kordussooritusele? (seitsmendast reast alates)<br />
<br />
[8]http://willie.itcollege.ee/?url=kkk#kordussooritusele_registreerimine eksam/ arvestus ebaõnnestus: kas saan järgi teha?<br />
<br />
[9]http://willie.itcollege.ee/?url=kkk küsimus: kuidas pääsen kordussooritusele? (viimane lause)<br />
<br />
[10]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/# Eksamid punkt 5.2.7<br />
<br />
[11]http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 8<br />
<br />
[12]http://www.itcollege.ee/sisseastujale/sisseastumistingimused/vastuvotueeskiri/#Akad%20liikumine punkt 5.2.1</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User_talk:Isuur&diff=53169User talk:Isuur2012-10-19T17:58:09Z<p>Isuur: /* Essee */ new section</p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
Autor: Ivo Suur<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2012<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
Õppeaine programmist saame lugeda, et kursuse põhirõhk on pandud IKT valdkonna erinevate erialade esindajatega kohtumistele, andmaks selgemat ettekujutust IKT maailma olemusest, tulevasest töökultuurist ja samas ka motiveerida tudengeid [1]. Tänaseks päevaks saan kindlalt väita, et just nii on ka läinud ja programm on oma tööeesmärgi kindlasti täitnud. Erinevalt nii mõnestki teisest õppeainest oli antud aine puhul alati tahtmist loengusse kohale tulla, vaatamata sellele, et võib-olla olnuks mõnusam kodus edasi magada. Kõik loengud olid omamoodi huvitavad, motiveerivad ja tähtsad. Oli väga lahedaid, natuke igavamaid, sisutihedamaid ja lühemaid loenguid, kuid tarkuseteri võis kõrva taha panna neist kõigist. Järgnevalt üritangi analüüsida igat loengut eraldi ja hiljem siis välja tuua ka ühiseid jooni.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti õpingukorraldusest ja sisekorrast ehk siis üleüldiselt kuidas asjad IT Kolledžis käivad. Sai ka lühiülevaate Eesti riigi haridussüsteemist, kuid siin polnud minu jaoks midagi uut ja huvitavat. Õpingukorraldust ja erinevaid eeskirju puudutav jutt oli samuti suhteliselt igav, sest olin eelnevalt IT Kolledži kodulehel olevate materjalidega tutvunud ja enamik loengus käsitletust oli äratuntav. Esinejatele midagi ette heita ei ole, kõik toimis väga ladusalt ja sujuvalt ning see mida taheti öelda, jõudis kindlasti lugejate mõtetesse. Olenemata sellest, et minule see loeng midagi eriliselt uut ei pakkunud, pean seda kindlasti vajalikuks, sest arvatavasti jõudis loengus kuuldud materjal päris paljude inimeste kõrvusse esimest korda.<br />
<br />
Teine loeng oli minu jaoks selle õppeaine üks lahedamaid. Esinejateks kaks Peetrit (Peeter Uustal: helpdesk suunaga välja ja Peeter Raielo: organisatsioonisisene helpdesk) kes töötavad Eesti ühes edukamas ja ihaldusväärsemas IT ettevõttes Skype. Loeng algas väga huvitavalt: auditooriumis mängis mõnus muusika, mis sellisel kellaajal kuulates võrdus ühe kofeiinirikka kohviga ja see oli lahe. Mehed olid väga vaba suhtlemisega ning kindlasti teadsid millest nad räägivad. Nende igapäevaseks tööks on Skype helpdesk ehk siis erinevate probleemide lahendamine ja inimestele IT alase abi andmine. Räägiti erinevatest ettetulevatest probleemidest, töömeetoditest ja töökeskkonnast. Näidati õpetlikke ja samas humoorikaid videosid. Tutvustati põgusalt Skype tööstruktuuri ja Tallinna kontori elu ning melu, mis jällegi oli väga fun. Mul oli aimdus milline see helpdeski töö üldjoontes välja võiks näha ja see loeng kinnitas neid mõtteid. Kindlasti sain ma siit motivatsiooni juurde, et korralikult pingutada ja vajalikud teadmised omandada, et tulevikus vähemalt sama „ ägedal “ töökohal figureerida.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Janika Liiv sellisest asutusest nagu Toggle. Ta rääkis programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Janika ütles, et IT Kolledžisse õppima tulles ei teadnud ta arvutitest, veel vähem programmeerimisest mitte kui midagi. Ta hüppas pea ees tundmatusse vette, kuid tänaseks päevaks on see ennast täielikult ära õigustanud – ta lõpetas edukalt kooli ja nüüdseks töötab väga lahedal, sisurohkel ja huvitavatest inimestest ümbritsetud tööpostil. Ta rääkis, et tegelikult soovis saada kirjanikuks ja oli rohkem humanitaaralaste teadmistega õpilane, kuid elu läks hoopis teises suunas ja on sellega väga rahul. Tegelikkuses arvab ta, et on ikkagi omamoodi kirjanik, sest programmeerimine on ka omamoodi loo kirjutamine. Ta kasutab peamiselt Ruby programmeerimiskeelt. Ta arvab, et see keel on lihtne ja soovitab seda kindlasti õppida. Kusjuures proovisingi loengus soovitatud netilehtede (http://tryruby.org/levels/1/challenges/0, http://hackety.com/) materjaliga tutvuda ja kindlasti üritan vaba aja tekkides seda teemat rohkem uurida. Kui programmeerimisest veel rääkida, siis Janika arvas, et see on nagu loovkirjutamine. Sa sätestad stsenaariumi, mõtestad sisu, teed selle väikesteks kildudeks ja töötad siit edasi lõpliku tulemuse ja terviku nimel. Tulemuseks on programm, mis peab olema lihtne, kergesti kasutatav ja nauditav, sest inimestel ei ole aega süveneda leheküljepikkustesse manuaalidesse. Käsitleti veel stereotüüpide teemat ja kuna Janika ise on naine, siis oskas ta oma tundeid selles valdkonnas hästi kirjeldada. Lõplik seisukoht oli ikkagi see, et ka naised saavad IT-s väga edukat ja kompetentsed olla. Janika esitlus oli täitsa normaalne, kuid millegipärast mitte nii kaasahaarav. Samas tema lugu ja visoon mulle meeldisid.<br />
<br />
20. septembril toimus neljas loeng ja esinejaks oli Andres Septer. Andres on lõpetanud meie kooli ja töötab Playtech`is. Ta rääkis IT valdkonna tööturust. Esimese asjana tõi ta välja, et kui tahate edasi areneda ja oma tööst tõesti rõõmu tunda siis avalikku sektorisse ta minna ei soovitaks. Mina nii radikaalne ei oleks ja seda arvamust üldiselt ei toeta, sest pole ise antud valdkonna tööga kokku puutnud ja ei oska seisukohta võtta. Tean tuttavaid kes antud alal töötavad ja just avaliku sektori sfääris ja neile meeldib väga. Andres soovitas alguses minna kuhugi väikesesse ettevõttesse, saada kogemuse kõigist teemadest ja siis edasi liikuda. Edasi liikuda äriinfotehnoloogiaga tegelevasse sektorisse, sest see on koht kus teenitakse raha. Tema väitel teenitakse raha Unixi keskkonnas. Ta soovitas minna välismaale, et näha erinevaid töökultuure ja siis Eestisse naasta.<br />
<br />
Viiendas loengus käis meil külas Martin Paljak. Martin on 30a, tal ei ole IT alast kõrgharidust, kuid seda kompenseerib 12 aastat freelanceri tööd ja pool elu arvutitega tegelemist. Ta on ametlikult töötanud väga vähe, kuid hiljuti asus uuesti niiöelda palgatööd tegema. Tema väitel oli freelanceri elu küll mõnus, sest sai teha seda mis meeldis ja oma aega ise planeerida, kuid miinusena tõi ta välja teadmatuse ja ebakindluse tuleviku ning töötasu suhtes. Ta soovitas proovida erinevaid töötegemise võimalusi ja leida enda jaoks see sobiv. Mõnele sobib vabakutselise tee, teisele jällegi kindel töökoht kontoris. Samuti tõi ta mõningaid võrdlusi süsteemide administraatorite ja arendajate vahel. Ta tegeleb ka kiipkaartide tehnoloogia edendamisega ning see arenes välja puhtast vajadusest enda arvutis (Linux op-süsteem) ID-kaart tööle saada. Üldine teema jäi minu jaoks natuke ebaselgeks ja hägusaks, kuid nagu eelnevalt mainisin, siis igast loengust leiab mõne idee või tarkusetera.<br />
<br />
Mäletan, et kuuenda loengu päeval polnud mul mingit tahtmist voodist välja kebida. Ometi see õnnestus ja ma ei pidanud pettuma. Paigutaks selle loengu huvitavuse poolest teiseks-kolmandaks, seda siis Skype järel. Inimesi oli neli: Dea, Mihhail, Rene, Stanislav. Nad töötavad ettevõttes nimega Ignite. Dea, kes on Ignite juhataja andis ülevaate firma tegevusest. Nad pakuvad kvaliteetseid tarkvaralahendusi. Nende eesmärk on kliendi ärivajadused kaartistada, viia läbi analüüs ja otsida lisandväärtus konkurentide ees ja sedasi jõuda välja tulemuseni. Räägiti ka kontoris toimuvast. Inimesed on mõnusad ja avatud mõtteviisiga, üksteisega arvestavad ja tulemustele suunatud. Hinnatakse meeskonnatööd ja sel teemal tehti ka mitu õpetlikku mängu, mis muutsid loengu kindlasti palju kaasahaaravamaks. Rene, kes töötab Ignite`s testijana, rääkis, et kui tarkvaraarendusega tegeletakse, siis keskendutakse korraga ühele asjale, liigutakse edasi järk-järgult. Mihhail, kes on arendaja, rääkis, et kindlasti õppige matemaatikat ja füüsikat hoolega, sest need aitavad teie mõtteviisi ja maailmapilti avardada ja analüütilist mõtlemist läheb tulevikus kindlasti IT inimestel vaja. Loeng oli väga sisutihe ning huvitav. Esitlus oli professionaalselt ette valmistatud ja presenteeritud.<br />
<br />
Seitsmendas loengus oli meil külas IT Kolledži värske vilistlane, X lennu tudeng Kristjan Karmo, kes tänasel päeval töötab OÜ ASA Quality Services. Kristjan rääkis meile, et on töötanud väga erinevatel positsioonidel alustades projektijuhtimisest kuni praeguse kohani välja (testija). Töötatud aastate jooksul on ta kogemusi saanud paljudest valdkondadest ning kindlasti on kõigist teemadest midagi õpitud. Tema arvates ongi nii kõige parem. Kuna Kristjan on testija, siis peamiselt kõneleski ta testimisega seotud teemadel, eelarvamustel, müütidel jne. Oli näha ja ka kuulda, et ta valdas antud teemat hästi. Tõi väga palju huvitavaid ja müüte murdvaid näiteid. Kõige suurem müüt pidi olema see, et testimine on igav, kuid väidetavalt see nii ei ole. Ta rääkis ühest tuttavast, kes esmalt testijaks tööle minnes oli skeptiline, kuid asja edenedes muutus suhtumine paremaks ja tänaseks päevaks on sõber oma töökohaga väga rahul. Kristjan tõi näiteid testijate töö tähtsusest, et mis siis võib juhtuda, kui testija oma tööd hästi ei tee või kui testija tööd üldse ei hinnata. Tulemused võivad olla väga kallid ja järgnevalt tõigi ta paar näidet, kus testmise käigus jäi midagi kahe silma vahele ja hilisemalt maksis see väga kallilt kätte. Näidetes esinenud kahjumid olid mõnikord lausa miljardites dollarites. Aga mida üldse heaks testijaks saamine võiks nõuda? Kristjani arvates peaks oskama näha „ suurt pilti “, tervikut ja tulemust. Testijal peab olema hea närvikava, keskendumisvõime ja seletusvõime. Loengus käsitleti ka testimise erinevaid liike ja nende omadusi ja kasutusvaldkondi. Räägiti testija töös ette tulevatest olukordadest ja testija töö plussidest ning miinustest (plussid: võimalus IT maailmast ülevaade saada, kõige uuemate lahendustega kursis olla, lõhumise eest palka saada. Miinused: tihtipeale ebarealistlik ajakava, ülekohtused süüdistused.). Teema oli kindlasti huvitav ja andis ülevaate IT maailma ühest konkreetsest tööharust. Olin varasemalt testimisest väga minimaalselt kuulnud ja antud loeng andis kindlasti mõtteainet juurde.<br />
<br />
Kaheksandas ja ühtlasi ka viimases loengus käis rääkimas Siim Vene, kes on IT Kolledži esimese lennu lõpetaja ja tänasel päeval töötab Põhja Regionaalhaigla infoturbe/ tehnilise valdkonna juhina. Olen Siimuga varasemalt kokku puutunud (Siimul on hobiks jalgrattaga sõitmine ja samuti ka mul) ja teadsin kus ta töötab, aga mida ta täpsemalt teeb, kuidas süsteemid toimivad, kuidas töökorraldus on jne, sellest ma teadlik polnud ning seetõttu oli huvitav tema juttu kuulata. Tegelikult oli loeng väga lihtsalt üles ehitatud. Kui eelnevad inimesed olid päris suurt rõhku pannud slaididele, siis Siimu puhul oli see vastupidine ja mulle see meeldis. Mees teadis millest ta räägib. Ta oskas tuua tabavaid näiteid ja teema vajalikus ulatuses selgeks rääkida. Paar nädalat tagasi tegin ühes teises õppeaines referaadi ja kirjeldasin IT kasutust meditsiinisüsteemides ja konkreetsemalt Eesti tervishoiusüsteemis ning oli huvitav kuulata kas ja kuidas neid lahendusi ka Põhja Regionaalhaiglas kasutatakse. Siim oli loengu jaganud kahte osasse, kus siis esimeses pooles ta rääkis tehnoloogia vajalikkusest ja olemusest üldiselt ning ka Põhja Regionaalhaiglas ning teises osas andis ta ülevaate sellest, mida ühelt tulevaselt IT spetsialistilt/ arendajalt oodatakse. Tehnoloogia poolelt ma midagi eriliselt uut teada ei saanud. Mainiti seda, et tihtipeale on mõistlik teha kulukam investeering ja hiljem siis madalamate kuludega edasi majandada, kui investeeringu pealt kokku hoida või seda üldse mitte teha ja hiljem selle arvelt lõivu maksata. Toodi hea näide, kus siis Põhja Regionaalhaiglas viidi paljud serverid üle nn virtuaalmaailma ja selle tulemusel saavutati ruumi ja ka elektri kokkuhoid ning tänaseks päevaks on see juba ennast igati õigustanud. Kui rääkida nüüd teisest loengu osast ehk siis tööandja ootustest töötaja suhtes, siis ega siingi suurt üllatust minu jaoks ei olnud. Nädalapäevad tagasi osalesin väikesel seminaril, kus Eesti suurimate IT ettevõtete juhid käisid rääkimas mida nad tulevaselt kõrgkooli lõpetajalt ootavad ning enamasti samad tingimused tõi välja ka Siim. Keegi ei oota sinult ülihäid hindeid ja kiitusi. Inimestes tahetakse näha motivatsiooni ja sära ning arengupotensiaali. Inimene peab teadma mida ta teeb ja kuidas ta seda teeb. Kellegile ei meeldi töötaja kes kobab pimeduses ja tekitab ettevõttele kahjumit. Et töökeskkonnas läbi lüüa ei piisa ainult kooliteadmistest. Tihtipeale läheb lisaks erialastele oskustele vaja ka muid teadmisi ja seetõttu tasub olla aktiivne võimalikult paljudes eluvaldkondades.<br />
<br />
Teemat kokkuvõtvalt ütles, et kõik loengud olid väga huvitavad. Tänaseks päevaks olen tähele pannud, et kõik esinejad kes meil käisid olid väga avatud suhtlemisega, julged ja jutukad. Nohikutest ja äärmiselt introvertsetest inimestest polnud haisugi! Ma pole kindel kas see enam on nii, aga head 10 a tagasi oli kindlasti inimeste seas eelarvamus, et IT rahvas on enamjaolt nohikud, tuupurid, ülimad matemaatikud ja puuduliku suhtlemisoskusega. Nii see kindlasti ei ole. Kirjeldatud loengutes käisid esinemas ainult väga lahedad inimsed. Neil kõigil oli äärmiselt hea suhtlemisoskus, nad tundsid end vabalt ja oskasid end hästi väljendada. Rääkides matemaatikast, siis kindlasti on see vajalik, aga mitte määrav. Nii mõningi edukas arendaja on programmeerimisega alustanud lihtsalt puhtast huvist ja tahtest ning tihtipeale ei ole siin kõrgema matemaatikaga midagi pistmist. Huvil ja motivatsioonil on suur roll [2]!. Et mingis valdkonnas edukaks saada, on inimesel vaja huvi ja motivatsiooni ja loengutes esinenud inimestes peitus seda kõvasti. Nad on fanatid. Panin tähele ka seda, et päris paljusid loengupidajaid ühendas see, et suurem osa neist oli lõpetanud just IT Kolledži ja neist kõigist on asja saanud. See näitab, et IT Kolledžis pakutav haridus on kindlasti väga kompetentne ja konkurentsivõimeline. Minu jaoks kõige huvitavamad ja motiveerivamad loengud olid Skype meeste, Siim Vene ja Ignite tiimi esitlused. Selliseid otseselt igavaid loenguid ei olnud, aga oleks tahtnud kuulda ka mõne avaliku sektori asutuse nägemust ning arvamust IT maailmast ja töökultuurist. Edaspidiselt võiks loengutesse kaasata ka mingit sorti praktilist või interaktiivset tegevust, et õpilasi paremini kaasata ja asja veelgi huvitavamaks teha. <br />
<br />
[1]https://itcollege.ois.ee/et/curriculum-subject/view?curriculum_id=2&subject_id=173&year=2012 (kategooria üldkirjeldus)<br />
<br />
[2] http://www.ted.com/talks/thomas_suarez_a_12_year_old_app_developer.html</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User_talk:Isuur&diff=53168User talk:Isuur2012-10-19T17:56:47Z<p>Isuur: Erialatutvustuse aine arvestustöö</p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
Autor: Ivo Suur<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2012</div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Isuur&diff=53167User:Isuur2012-10-19T16:54:17Z<p>Isuur: Blanked the page</p>
<hr />
<div></div>Isuurhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Isuur&diff=53166User:Isuur2012-10-19T16:47:45Z<p>Isuur: "Erialatutvustus 2012"</p>
<hr />
<div>Õpingukorraldus ja erialatutvustus<br />
<br />
Essee<br />
<br />
<br />
Õppeaine programmist saame lugeda, et kursuse põhirõhk on pandud IKT valdkonna erinevate erialade esindajatega kohtumistele, andmaks selgemat ettekujutust IKT maailma olemusest, tulevasest töökultuurist ja samas ka motiveerida tudengeid [1]. Tänaseks päevaks saan kindlalt väita, et just nii on ka läinud ja programm on oma tööeesmärgi kindlasti täitnud. Erinevalt nii mõnestki teisest õppeainest oli antud aine puhul alati tahtmist loengusse kohale tulla, vaatamata sellele, et võib-olla olnuks mõnusam kodus edasi magada. Kõik loengud olid omamoodi huvitavad, motiveerivad ja tähtsad. Oli väga lahedaid, natuke igavamaid, sisutihedamaid ja lühemaid loenguid, kuid tarkuseteri võis kõrva taha panna neist kõigist. Järgnevalt üritangi analüüsida igat loengut eraldi ja hiljem siis välja tuua ka ühiseid jooni.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti õpingukorraldusest ja sisekorrast ehk siis üleüldiselt kuidas asjad IT Kolledžis käivad. Sai ka lühiülevaate Eesti riigi haridussüsteemist, kuid siin polnud minu jaoks midagi uut ja huvitavat. Õpingukorraldust ja erinevaid eeskirju puudutav jutt oli samuti suhteliselt igav, sest olin eelnevalt IT Kolledži kodulehel olevate materjalidega tutvunud ja enamik loengus käsitletust oli äratuntav. Esinejatele midagi ette heita ei ole, kõik toimis väga ladusalt ja sujuvalt ning see mida taheti öelda, jõudis kindlasti lugejate mõtetesse. Olenemata sellest, et minule see loeng midagi eriliselt uut ei pakkunud, pean seda kindlasti vajalikuks, sest arvatavasti jõudis loengus kuuldud materjal päris paljude inimeste kõrvusse esimest korda.<br />
<br />
Teine loeng oli minu jaoks selle õppeaine üks lahedamaid. Esinejateks kaks Peetrit (Peeter Uustal: helpdesk suunaga välja ja Peeter Raielo: organisatsioonisisene helpdesk) kes töötavad Eesti ühes edukamas ja ihaldusväärsemas IT ettevõttes Skype. Loeng algas väga huvitavalt: auditooriumis mängis mõnus muusika, mis sellisel kellaajal kuulates võrdus ühe kofeiinirikka kohviga ja see oli lahe. Mehed olid väga vaba suhtlemisega ning kindlasti teadsid millest nad räägivad. Nende igapäevaseks tööks on Skype helpdesk ehk siis erinevate probleemide lahendamine ja inimestele IT alase abi andmine. Räägiti erinevatest ettetulevatest probleemidest, töömeetoditest ja töökeskkonnast. Näidati õpetlikke ja samas humoorikaid videosid. Tutvustati põgusalt Skype tööstruktuuri ja Tallinna kontori elu ning melu, mis jällegi oli väga fun. Mul oli aimdus milline see helpdeski töö üldjoontes välja võiks näha ja see loeng kinnitas neid mõtteid. Kindlasti sain ma siit motivatsiooni juurde, et korralikult pingutada ja vajalikud teadmised omandada, et tulevikus vähemalt sama „ ägedal “ töökohal figureerida.<br />
<br />
Kolmandas loengus esines Janika Liiv sellisest asutusest nagu Toggle. Ta rääkis programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Janika ütles, et IT Kolledžisse õppima tulles ei teadnud ta arvutitest, veel vähem programmeerimisest mitte kui midagi. Ta hüppas pea ees tundmatusse vette, kuid tänaseks päevaks on see ennast täielikult ära õigustanud – ta lõpetas edukalt kooli ja nüüdseks töötab väga lahedal, sisurohkel ja huvitavatest inimestest ümbritsetud tööpostil. Ta rääkis, et tegelikult soovis saada kirjanikuks ja oli rohkem humanitaaralaste teadmistega õpilane, kuid elu läks hoopis teises suunas ja on sellega väga rahul. Tegelikkuses arvab ta, et on ikkagi omamoodi kirjanik, sest programmeerimine on ka omamoodi loo kirjutamine. Ta kasutab peamiselt Ruby programmeerimiskeelt. Ta arvab, et see keel on lihtne ja soovitab seda kindlasti õppida. Kusjuures proovisingi loengus soovitatud netilehtede (http://tryruby.org/levels/1/challenges/0, http://hackety.com/) materjaliga tutvuda ja kindlasti üritan vaba aja tekkides seda teemat rohkem uurida. Kui programmeerimisest veel rääkida, siis Janika arvas, et see on nagu loovkirjutamine. Sa sätestad stsenaariumi, mõtestad sisu, teed selle väikesteks kildudeks ja töötad siit edasi lõpliku tulemuse ja terviku nimel. Tulemuseks on programm, mis peab olema lihtne, kergesti kasutatav ja nauditav, sest inimestel ei ole aega süveneda leheküljepikkustesse manuaalidesse. Käsitleti veel stereotüüpide teemat ja kuna Janika ise on naine, siis oskas ta oma tundeid selles valdkonnas hästi kirjeldada. Lõplik seisukoht oli ikkagi see, et ka naised saavad IT-s väga edukat ja kompetentsed olla. Janika esitlus oli täitsa normaalne, kuid millegipärast mitte nii kaasahaarav. Samas tema lugu ja visoon mulle meeldisid.<br />
<br />
20. septembril toimus neljas loeng ja esinejaks oli Andres Septer. Andres on lõpetanud meie kooli ja töötab Playtech`is. Ta rääkis IT valdkonna tööturust. Esimese asjana tõi ta välja, et kui tahate edasi areneda ja oma tööst tõesti rõõmu tunda siis avalikku sektorisse ta minna ei soovitaks. Mina nii radikaalne ei oleks ja seda arvamust üldiselt ei toeta, sest pole ise antud valdkonna tööga kokku puutnud ja ei oska seisukohta võtta. Tean tuttavaid kes antud alal töötavad ja just avaliku sektori sfääris ja neile meeldib väga. Andres soovitas alguses minna kuhugi väikesesse ettevõttesse, saada kogemuse kõigist teemadest ja siis edasi liikuda. Edasi liikuda äriinfotehnoloogiaga tegelevasse sektorisse, sest see on koht kus teenitakse raha. Tema väitel teenitakse raha Unixi keskkonnas. Ta soovitas minna välismaale, et näha erinevaid töökultuure ja siis Eestisse naasta.<br />
<br />
Viiendas loengus käis meil külas Martin Paljak. Martin on 30a, tal ei ole IT alast kõrgharidust, kuid seda kompenseerib 12 aastat freelanceri tööd ja pool elu arvutitega tegelemist. Ta on ametlikult töötanud väga vähe, kuid hiljuti asus uuesti niiöelda palgatööd tegema. Tema väitel oli freelanceri elu küll mõnus, sest sai teha seda mis meeldis ja oma aega ise planeerida, kuid miinusena tõi ta välja teadmatuse ja ebakindluse tuleviku ning töötasu suhtes. Ta soovitas proovida erinevaid töötegemise võimalusi ja leida enda jaoks see sobiv. Mõnele sobib vabakutselise tee, teisele jällegi kindel töökoht kontoris. Samuti tõi ta mõningaid võrdlusi süsteemide administraatorite ja arendajate vahel. Ta tegeleb ka kiipkaartide tehnoloogia edendamisega ning see arenes välja puhtast vajadusest enda arvutis (Linux op-süsteem) ID-kaart tööle saada. Üldine teema jäi minu jaoks natuke ebaselgeks ja hägusaks, kuid nagu eelnevalt mainisin, siis igast loengust leiab mõne idee või tarkusetera.<br />
<br />
Mäletan, et kuuenda loengu päeval polnud mul mingit tahtmist voodist välja kebida. Ometi see õnnestus ja ma ei pidanud pettuma. Paigutaks selle loengu huvitavuse poolest teiseks-kolmandaks, seda siis Skype järel. Inimesi oli neli: Dea, Mihhail, Rene, Stanislav. Nad töötavad ettevõttes nimega Ignite. Dea, kes on Ignite juhataja andis ülevaate firma tegevusest. Nad pakuvad kvaliteetseid tarkvaralahendusi. Nende eesmärk on kliendi ärivajadused kaartistada, viia läbi analüüs ja otsida lisandväärtus konkurentide ees ja sedasi jõuda välja tulemuseni. Räägiti ka kontoris toimuvast. Inimesed on mõnusad ja avatud mõtteviisiga, üksteisega arvestavad ja tulemustele suunatud. Hinnatakse meeskonnatööd ja sel teemal tehti ka mitu õpetlikku mängu, mis muutsid loengu kindlasti palju kaasahaaravamaks. Rene, kes töötab Ignite`s testijana, rääkis, et kui tarkvaraarendusega tegeletakse, siis keskendutakse korraga ühele asjale, liigutakse edasi järk-järgult. Mihhail, kes on arendaja, rääkis, et kindlasti õppige matemaatikat ja füüsikat hoolega, sest need aitavad teie mõtteviisi ja maailmapilti avardada ja analüütilist mõtlemist läheb tulevikus kindlasti IT inimestel vaja. Loeng oli väga sisutihe ning huvitav. Esitlus oli professionaalselt ette valmistatud ja presenteeritud.<br />
<br />
Seitsmendas loengus oli meil külas IT Kolledži värske vilistlane, X lennu tudeng Kristjan Karmo, kes tänasel päeval töötab OÜ ASA Quality Services. Kristjan rääkis meile, et on töötanud väga erinevatel positsioonidel alustades projektijuhtimisest kuni praeguse kohani välja (testija). Töötatud aastate jooksul on ta kogemusi saanud paljudest valdkondadest ning kindlasti on kõigist teemadest midagi õpitud. Tema arvates ongi nii kõige parem. Kuna Kristjan on testija, siis peamiselt kõneleski ta testimisega seotud teemadel, eelarvamustel, müütidel jne. Oli näha ja ka kuulda, et ta valdas antud teemat hästi. Tõi väga palju huvitavaid ja müüte murdvaid näiteid. Kõige suurem müüt pidi olema see, et testimine on igav, kuid väidetavalt see nii ei ole. Ta rääkis ühest tuttavast, kes esmalt testijaks tööle minnes oli skeptiline, kuid asja edenedes muutus suhtumine paremaks ja tänaseks päevaks on sõber oma töökohaga väga rahul. Kristjan tõi näiteid testijate töö tähtsusest, et mis siis võib juhtuda, kui testija oma tööd hästi ei tee või kui testija tööd üldse ei hinnata. Tulemused võivad olla väga kallid ja järgnevalt tõigi ta paar näidet, kus testmise käigus jäi midagi kahe silma vahele ja hilisemalt maksis see väga kallilt kätte. Näidetes esinenud kahjumid olid mõnikord lausa miljardites dollarites. Aga mida üldse heaks testijaks saamine võiks nõuda? Kristjani arvates peaks oskama näha „ suurt pilti “, tervikut ja tulemust. Testijal peab olema hea närvikava, keskendumisvõime ja seletusvõime. Loengus käsitleti ka testimise erinevaid liike ja nende omadusi ja kasutusvaldkondi. Räägiti testija töös ette tulevatest olukordadest ja testija töö plussidest ning miinustest (plussid: võimalus IT maailmast ülevaade saada, kõige uuemate lahendustega kursis olla, lõhumise eest palka saada. Miinused: tihtipeale ebarealistlik ajakava, ülekohtused süüdistused.). Teema oli kindlasti huvitav ja andis ülevaate IT maailma ühest konkreetsest tööharust. Olin varasemalt testimisest väga minimaalselt kuulnud ja antud loeng andis kindlasti mõtteainet juurde.<br />
<br />
Kaheksandas ja ühtlasi ka viimases loengus käis rääkimas Siim Vene, kes on IT Kolledži esimese lennu lõpetaja ja tänasel päeval töötab Põhja Regionaalhaigla infoturbe/ tehnilise valdkonna juhina. Olen Siimuga varasemalt kokku puutunud (Siimul on hobiks jalgrattaga sõitmine ja samuti ka mul) ja teadsin kus ta töötab, aga mida ta täpsemalt teeb, kuidas süsteemid toimivad, kuidas töökorraldus on jne, sellest ma teadlik polnud ning seetõttu oli huvitav tema juttu kuulata. Tegelikult oli loeng väga lihtsalt üles ehitatud. Kui eelnevad inimesed olid päris suurt rõhku pannud slaididele, siis Siimu puhul oli see vastupidine ja mulle see meeldis. Mees teadis millest ta räägib. Ta oskas tuua tabavaid näiteid ja teema vajalikus ulatuses selgeks rääkida. Paar nädalat tagasi tegin ühes teises õppeaines referaadi ja kirjeldasin IT kasutust meditsiinisüsteemides ja konkreetsemalt Eesti tervishoiusüsteemis ning oli huvitav kuulata kas ja kuidas neid lahendusi ka Põhja Regionaalhaiglas kasutatakse. Siim oli loengu jaganud kahte osasse, kus siis esimeses pooles ta rääkis tehnoloogia vajalikkusest ja olemusest üldiselt ning ka Põhja Regionaalhaiglas ning teises osas andis ta ülevaate sellest, mida ühelt tulevaselt IT spetsialistilt/ arendajalt oodatakse. Tehnoloogia poolelt ma midagi eriliselt uut teada ei saanud. Mainiti seda, et tihtipeale on mõistlik teha kulukam investeering ja hiljem siis madalamate kuludega edasi majandada, kui investeeringu pealt kokku hoida või seda üldse mitte teha ja hiljem selle arvelt lõivu maksata. Toodi hea näide, kus siis Põhja Regionaalhaiglas viidi paljud serverid üle nn virtuaalmaailma ja selle tulemusel saavutati ruumi ja ka elektri kokkuhoid ning tänaseks päevaks on see juba ennast igati õigustanud. Kui rääkida nüüd teisest loengu osast ehk siis tööandja ootustest töötaja suhtes, siis ega siingi suurt üllatust minu jaoks ei olnud. Nädalapäevad tagasi osalesin väikesel seminaril, kus Eesti suurimate IT ettevõtete juhid käisid rääkimas mida nad tulevaselt kõrgkooli lõpetajalt ootavad ning enamasti samad tingimused tõi välja ka Siim. Keegi ei oota sinult ülihäid hindeid ja kiitusi. Inimestes tahetakse näha motivatsiooni ja sära ning arengupotensiaali. Inimene peab teadma mida ta teeb ja kuidas ta seda teeb. Kellegile ei meeldi töötaja kes kobab pimeduses ja tekitab ettevõttele kahjumit. Et töökeskkonnas läbi lüüa ei piisa ainult kooliteadmistest. Tihtipeale läheb lisaks erialastele oskustele vaja ka muid teadmisi ja seetõttu tasub olla aktiivne võimalikult paljudes eluvaldkondades.<br />
<br />
Teemat kokkuvõtvalt ütles, et kõik loengud olid väga huvitavad. Tänaseks päevaks olen tähele pannud, et kõik esinejad kes meil käisid olid väga avatud suhtlemisega, julged ja jutukad. Nohikutest ja äärmiselt introvertsetest inimestest polnud haisugi! Ma pole kindel kas see enam on nii, aga head 10 a tagasi oli kindlasti inimeste seas eelarvamus, et IT rahvas on enamjaolt nohikud, tuupurid, ülimad matemaatikud ja puuduliku suhtlemisoskusega. Nii see kindlasti ei ole. Kirjeldatud loengutes käisid esinemas ainult väga lahedad inimsed. Neil kõigil oli äärmiselt hea suhtlemisoskus, nad tundsid end vabalt ja oskasid end hästi väljendada. Rääkides matemaatikast, siis kindlasti on see vajalik, aga mitte määrav. Nii mõningi edukas arendaja on programmeerimisega alustanud lihtsalt puhtast huvist ja tahtest ning tihtipeale ei ole siin kõrgema matemaatikaga midagi pistmist. Huvil ja motivatsioonil on suur roll [2]!. Et mingis valdkonnas edukaks saada, on inimesel vaja huvi ja motivatsiooni ja loengutes esinenud inimestes peitus seda kõvasti. Nad on fanatid. Panin tähele ka seda, et päris paljusid loengupidajaid ühendas see, et suurem osa neist oli lõpetanud just IT Kolledži ja neist kõigist on asja saanud. See näitab, et IT Kolledžis pakutav haridus on kindlasti väga kompetentne ja konkurentsivõimeline. Minu jaoks kõige huvitavamad ja motiveerivamad loengud olid Skype meeste, Siim Vene ja Ignite tiimi esitlused. Selliseid otseselt igavaid loenguid ei olnud, aga oleks tahtnud kuulda ka mõne avaliku sektori asutuse nägemust ning arvamust IT maailmast ja töökultuurist. Edaspidiselt võiks loengutesse kaasata ka mingit sorti praktilist või interaktiivset tegevust, et õpilasi paremini kaasata ja asja veelgi huvitavamaks teha.<br />
[1]https://itcollege.ois.ee/et/curriculum-subject/view?curriculum_id=2&subject_id=173&year=2012 (kategooria üldkirjeldus)<br />
[2] http://www.ted.com/talks/thomas_suarez_a_12_year_old_app_developer.html<br />
<br />
<br />
Küsimused ja vastused<br />
<br />
Küsimus B<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi?<br />
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu [1]. Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse teadetetahvlil [2]. Kordussooritusele saad registreerida end õppeosakonnas. Soovi korral saad end kordussooritusele registreerida ka e-posti teel, saates e-kirjaga (“Subject”-reale “Kordussooritusele registreerumine” + märge “High Importance”) digitaalselt allkirjastatud avalduse (REV tudengid lisaks koopia maksekorraldusest) õppekonsultandi (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti) e-posti aadressile või “Out of Office”-teate korral asendajale. Kordussooritusele on võimalik registreeruda kordussooritusest üle-eelmise tööpäeva lõpuni vastavalt õppeosakonna vastuvõtuaegadele [3].<br />
<br />
Kaua on võimalik eksamit teha? <br />
Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on õppeprorektoril õigus oma korraldusega pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka [4]. Kui kukud eksamil läbi, saad vajadusel teha kuni 2 kordussooritust [5].<br />
<br />
Kellega kokku leppida, et eksamit teha?<br />
Korduseksami tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga [6].<br />
<br />
Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? <br />
Kordussooritusele/ järeleksamile saad registreerida end õppeosakonnas. Soovi korral saad end kordussooritusele registreerida ka e-posti teel, saates e-kirjaga (“Subject”-reale “Kordussooritusele registreerumine” + märge “High Importance”) digitaalselt allkirjastatud avalduse (REV tudengid lisaks koopia maksekorraldusest) õppekonsultandi (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti) e-posti aadressile või “Out of Office”-teate korral asendajale [7].<br />
<br />
Mis on tähtajad?<br />
Korduseksami õigus kehtib 2 semestri jooksul (vastava semestri lõpuni) pärast aine õpetamissemestri lõppu [8]. Registreerimise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 1 tööpäev! [9].<br />
<br />
Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?<br />
RE tudengile on kordussooritused tasuta [10].<br />
<br />
Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 14,2 € EITSA kontole [11].<br />
<br />
Küsimus 1<br />
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?<br />
<br />
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Avaldusele lisatakse nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse [12].<br />
<br />
Vastuste allikad<br />
[1]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid punkt 5.3.6<br />
<br />
[2]http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punkt 8<br />
<br />
[3]http://willie.itcollege.ee/?url=kkk#kordussooritusele_registreerimine pealkiri: kuidas pääsen kordussooritusele?<br />
<br />
[4]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid punkt 5.2.1 [5]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid punkt 5.2.12<br />
<br />
[6]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid punkt 5.3.6<br />
<br />
[7]http://willie.itcollege.ee/?url=kkk küsimus: kuidas pääsen kordussooritusele? (seitsmendast reast alates)<br />
<br />
[8]http://willie.itcollege.ee/?url=kkk#kordussooritusele_registreerimine eksam/ arvestus ebaõnnestus: kas saan järgi teha?<br />
<br />
[9]http://willie.itcollege.ee/?url=kkk küsimus: kuidas pääsen kordussooritusele? (viimane lause)<br />
<br />
[10]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid punkt 5.2.7<br />
<br />
[11]http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 8<br />
<br />
[12]http://www.itcollege.ee/sisseastujale/sisseastumistingimused/vastuvotueeskiri/#Akad%20liikumine punkt 5.2.1</div>Isuur