https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&user=Kalillem&feedformat=atomICO wiki - User contributions [en]2024-03-29T15:09:09ZUser contributionsMediaWiki 1.41.0https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis&diff=126737Talk:Meeskond: ÄraSööKüpsiseidVoodis2017-11-13T01:05:19Z<p>Kalillem: /* Analüüsi Retsensioon */</p>
<hr />
<div>=Analüüsi Retsensioon=<br />
<br />
Analüüs ei asetse kahjuks meeskonna wikilehel ja sellest tulenevalt ei saa analüüsi õigeaegsuse kohta hinnangut anda, kuna ei ole faili muudatuste ajalugu võimalik jälgida. Lisaks ei ole kerge ülevaadet saada esmapilgul meeskonna suurusest või algsest ideest. Positiivne on, et funktsionaalsused on jagatud vastavalt Must have ning Nice to have omadeks ning eraldi ka välja toodud.<br />
<br />
Eesmärgid on küll õilsad, kuid meeskond pole arvestanud meditsiiniliste isikuandmete käsitluse keerdkäikudega. Näiteks doonorite andmeid küll isikustatakse, kuid salastatakse ehk arstid ei saa neile ligi. Sääraste delikaatsete ülesannete püstitamisel peab vastavaid seaduseid uurima.[[https://www.riigiteataja.ee/akt/1038440?leiaKehtiv Vereseadus]]<br />
<br />
Meeskonna poolt pakutav funktsionaalsus ei sobi sama tüüpi kasutajatele. Sihtkasutajaks sobiks doonor, verekeskus või haigla. Doonor sisestab ise enda isikuandmed, mida hiljem töödeldakse ja andmebaasi kantakse. Samuti saab doonor ülevaate oma isiklikest andmetest, kuid tal puudub informatsioon vere kohta peale vere kõlblikuks tunnistamist. Verekeskusel on ligipääs doonori andmetele ja veregruppide laoseisule, seega jääb doonorite kutsumine nende pädevusse. Haigla esitab tellimuse verekeskusele.<br />
<br />
<br />
Must Have:<br />
*Kasutatavus on väärt pingutusi.<br />
*Doonorite registreerimine on tõesti 'must have'<br />
*Veregruppide lisamiseks ei ole eraldi funktsionaalust vaja, kuna neid on piiratud ja teada olev kogus. Seega on nende lisamine Veregrupi klassi loomise loomulik osa, näiteks Enum kujul.<br />
*Andmebaas on hea algus.<br />
*Andmebaasist ei eemaldata kunagi midagi. Asjad ainult aeguvad [alates, kuni] Kui teie andmebaas tõesti nõretab verest, oleks HazMat meeskonda või Exorcist'i vaja :D<br />
*Veregrupi laojääki võiks kuvada ka graafiliselt näiteks tulpdiagrammina või arvukastidena. Selle kõrval on otsing üleliigne.<br />
*Sorteeritavad kategooriad ebaselged, palun täpsustada mis andmeid, mis kategooriate järgi, mis kasutajatele.<br />
<br />
<br />
Nice To Have:<br />
*Pole võimalik silma peal hoida. Inimesi ei ole õigus kellelgi teisel nõnda jälitada konfidentsiaalsuse nõuete tõttu. Lisaks analüüsitakse veri peale annetamist laboris läbi enne kasutusele võttu.<br />
*Automaatne teavitamine täiesti teostatav ja hea idee.<br />
*Doonori vaade samuti suurepärane, kuna doonor on ainuke, kes oma andmeid salastamata kujul jälgida tohib.<br />
*Lisamärkused liiga üldine, ei ole arusaadav, mis informatsiooni selle all mõeldakse.<br />
*Ka aeguva vere puhul ei ole tarvis midagi kustutada, vaid märkida aegumiskuupäev, nagu piimapakil.<br />
<br />
Kuna tegu on huvitava projektiga, püüdsime oma kriitikas jääda konstruktiivsuse raamidesse, mitte ideed lihtsalt maha teha.<br />
<br />
Retsenseeris Meeskond Lill</div>Kalillemhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:Lill&diff=126062Meeskond:Lill2017-11-05T21:30:20Z<p>Kalillem: /* Analüüs */</p>
<hr />
<div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br />
<br />
= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br />
<br />
== Meeskond ==<br />
* '''Alo Avi''' - ''projektijuht''<br />
* Arnika Rästa<br />
* Sven Veelaid<br />
* Karmen Lillemets<br />
* Marite Rammo<br />
<br />
== Tehnoloogia ==<br />
<br />
* C#<br />
* WPF<br />
* SQL<br />
<br />
== Idee ==<br />
<br />
Projekti eesmärk on teha kooli infosüsteem. Alustame põhilistest asjadest ja lisame hiljem erinevaid funktsionaalsusi juurde. Teeme lille, mis on parem kui ÕIS. Esialgne projekti skelett on töölaua-põhine.<br />
<br />
<br />
''' Must have funktsionaalsus '''<br />
<br />
*Ajakohane ja rühmapõhine maja/klasside tunniplaan. <br />
*Ainetepõhine hinnete (k.a. jooksvad hinded) sisestamine. <br />
*Õppejõud peab saama vastavalt enda vajadustele muudatusi sisse viia - programmi funktsionaalsus õppejõu seisukohalt. <br />
*Tööde tähtaegade lisamine, õppematerjalid koondatud ühte kohta.<br />
*Sisselogimine kasutaja ja parooliga.<br />
*Õiguste jagamine (näiteks õppejõud saab vaadata ja muuta ainult oma aine(te) hindeid).<br />
<br />
<br />
''' Nice to have funktsionaalsus '''<br />
<br />
*Programmi funktsionaalsus õpilase seisukohalt (vaadata enda hindeid, kodutööde tähtaegu ja tunniplaani).<br />
*ID-kaardi, Smart-ID, Mobiil-ID põhine autentimine.<br />
*Ainetele registreerimise võimalus.<br />
*Kasutaja andmete kuvamine ja muutmine<br />
<br />
<br />
'''Versioonihaldus:'''<br />
*https://lill.visualstudio.com/Lill<br />
<br />
= Analüüs =<br />
<br />
''' Mida meie projekt endas sisaldab? '''<br />
<br />
Kuna TTÜ Õppeinfosüsteem jätab soovida, tuli idee ise midagi paremat teha. Meie õppeinfosüsteemi põhikomponentideks on ajakohane ja informatiivne tunniplaan, õppematerjalide lisamise ja vaatamise võimalus ning jooksvate hinnete kuvamine. Ideaalis teeme nii tudengi kui õppejõu tüüpi kontodele vaated, kuid otsustasime põhirõhu õppejõu funktsionaalsusele seada.<br />
<br />
''' Mis on meie rakenduse eesmärk? '''<br />
<br />
Eesmärk on koondada õppetööga seotud informatsioon ühte kohta ja teha see ligipääsetavaks nii õppejõule kui ka tudengile, lihtsustada õppejõu tööd ning koondada õppetööga seonduvate andmete jälgimine ning informatsiooni vahetamine tudengitega ühte keskkonda.<br />
<br />
''' Mida tavakasutaja sellega teha saaks? '''<br />
<br />
Meie rakenduse sihtkasutajateks on õppejõud ning tudengid. Tudengid saavad vaadata tunniplaani, tulevate kodutööde, kontrolltööde, eksamite ja ülesannete kuupäevi ning jooksvaid hindeid. Õppejõud saab lisaks vaatamisele teha vajalikke muudatusi.<br />
<br />
''' Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks? '''<br />
<br />
Kõige problemaatilisemaks võib osutuda tunniplaani realiseerimine, kuna seal on väga palju erinevaid osi ning tegemist on meie rakenduse kõige mahukama osaga. Kalendri funktsionaalsus täies ulatuses, nii nagu meie seda ette kujutame, pakub kindlasti mitmekesiseid ja huvitavaid väljakutseid. Eriti raskeks võib osutuda sündmuste lisamine ja muutmine otse kalendrist.<br />
<br />
''' Milline meie rakendus „välja näeb“? '''<br />
<br />
Meie esileheks on üsna lihtsustatud sisselogimise leht. Seal on kasutajanime ja parooli lahter ning sisene nupp. Sisse logides suunatakse kasutaja tema tunniplaani lehele. Üleval ääres on menüü, kust saab valida tunniplaani, õppematerjalide ja hinnete vaatamise lehtede vahel.<br />
<br />
''' Must have funktsionaalsus: '''<br />
<br />
*Sisselogimine: Kontrollib, kas andmebaasis on vastav kasutaja, arvutab parooli räsi ja vaatab, kas sisestatud parooli räsi on õige või mitte. Taustal toimub kasutajagruppide ning õiguste majandus. Kui parool ja kasutajanimi ei klap, kuvatakse teade vastava sõnumiga.<br />
*Tunniplaan: Vaikimisi kuvatakse kasutajaga seotud tunniplaani. Tunniplaani on võimalik vaadata nii kuu kui ka nädala lõikes ning kiirest saab valida soovitavat nädalat või kuud. Samuti on võimalik tunniplaani filtreerida kindlate tingimuste alusel (õppejõud, rühm, ruum jne). Õppejõul on lisaks vaatamisele ka õigus kalendrisse lisada, muuta ja kustutada erinevaid sündmusi. Süsteem kontrollib, kas antud ajal soovitud ruum on vaba, kui on tegu vastavat tüüpi sündmusega. Sündmustel on tüübid: Loeng, Praktikum, Harjutus, Konsultatsioon jne. Kalender kuvab samaaegselt ka koduste ülesannete ja tööde tähtaegu, mis ei pea omama kindlat kohta ja võivad kattuda teiste sündmustega. <br />
*Õppematerjalid: Võimaldab õppejõul näha ning lisada, muuta ja kustutada õppematerjale failide või linkidena. Samuti on võimalik muuta materjalidele ligipääsemise õigusi kasutajagruppide kaupa (rühmad, õppeained jne). <br />
*Hinded: Õppejõul võimalik valida vastav aine ning näha kõiki antud ainet õppivaid tudengeid ja nende jooksvaid hindeid. Peab olema võimalik lisada, muuta ja kustutada hinnete tulpasi (kontrolltööd, referaadid, laborid jne), [võimaluse korral ka VarChar tüüpi tulbad]. Lisaks sellele saab ridu nimede või hinnete (ka null) järgi filtreerida ning tudengitele hindeid määrata ja muuta. Kus sobilik, seal arvutatakse tudengi jooksvat seisu vastavalt õppejõu määratud kaaludele (protsentidele).<br />
<br />
''' Nice to have funktsionaalsus: '''<br />
<br />
*Ligipääs õpilase tüüpi kontole: Kogu funktsionaalsus piiratud kujul ka tudengi tüüpi kontodele. Tudeng saab näha oma jooksvaid hindeid, registreeritud ainetega täidetud tunniplaani ning tunniplaanis on näha ka ülesannete tähtajad. Tudengil on ligipääs lubatud õppematerjalidele, ainult vaatamisõigus.<br />
**Tudengi õppesoorituste info: Tudeng saab vaadata oma seni läbitud aineid ja nendes saadud hindeid. Lisaks näeb ka keskmist hinnet ning kogutud EAPsid.<br />
*Kasutaja andmete kuvamine ja muutmine: Igal kasutajal on infosüsteemis olemas „Minu andmed“ leht, kust saab muuta oma isikuandmeid (parooli, meiliaadressi, kodust aadressi, pilti jne) ning vaadata õpinguga seotud andmeid (õppekava, õppeaastat, rühma jne).<br />
*Teated: Teadete alt saab kasutaja saata kirja enda kooliga seotud inimestele. Võimalik saata ka õppeaasta või rühma alusel. Sealt alt näeb ka kõiki kasutajale saadetud teateid ning on võimalik neile vastata.<br />
*Admin kasutaja liides: Kasutajaliides üldiste admin ülesannete tarbeks, nagu:<br />
**Uute kasutajate lisamine: Admini kasutaja alt on võimalik tudengeid ja õppejõude juurde lisada.<br />
**Ainete lisamine: Uute õppeaindete lisamine süsteemi ning nende sidumine vastavate õppejõududega.<br />
*Ainetele registreerimine: Tudeng saab registreerida ennast õppeainetele ning näeb, palju EAPsid kokku valitud on. (Esialgu määrame tudengile ise tema õppeained ning õppejõule tema õpetatavad ained, tudeng ega õppejõud ise midagi kuskilt valida ei saa.)<br />
*Ühtse disainiga UI: Kasutatavuse eesmärgil oleks hea kui kõik erinevad alam-rakendused oleks sarnase stiili ja kujundusega.<br />
*ID-kaardi, Smart-ID, Mobiil-ID põhine autentimine: Lisaks parooliga sisenemisele on kasutajal võimalik sisse logida ka ID-kaardi, Smart-ID või Mobiil-ID-ga. Tegemist pigem „Dream to have“ funktsionaalsusega ehk teeme selle, kui kõik muu on tehtud.<br />
<br />
'''Tööjaotus'''<br />
<br />
Esialgu jagame ära must have funktsionaalsuste tegemised. Tunniplaan on rakenduse kõige mahukam osa, seega tegelevad sellega kaks inimest – Alo ja Arnika, hinnete lehte teeb Marite, õppematerjalide lehte Sven ja sisselogimise leht on esialgu Karmeni teha. Kui tundub, et kellegi töömaht jääb teiste omast väiksemaks, siis saab alati tööjaotuse ümber teha nii, et aidatakse mahukamaid ülesandeid täitvaid meeskonnaliikmeid või otsustame lisada rakendusele mõne nice to have funktsionaalsustest.<br />
<br />
= Ajalogi =<br />
<br />
* 11.09.2017 - meeskonna kokkupanek<br />
* 19.10.2017 - esimene kohtumine ja idee paika panemine, Wiki lehe tegemine<br />
* 02.11.2017 - projekti analüüsi koostamine<br />
*</div>Kalillemhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:Lill&diff=126059Meeskond:Lill2017-11-05T21:28:30Z<p>Kalillem: /* Analüüs */</p>
<hr />
<div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br />
<br />
= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br />
<br />
== Meeskond ==<br />
* '''Alo Avi''' - ''projektijuht''<br />
* Arnika Rästa<br />
* Sven Veelaid<br />
* Karmen Lillemets<br />
* Marite Rammo<br />
<br />
== Tehnoloogia ==<br />
<br />
* C#<br />
* WPF<br />
* SQL<br />
<br />
== Idee ==<br />
<br />
Projekti eesmärk on teha kooli infosüsteem. Alustame põhilistest asjadest ja lisame hiljem erinevaid funktsionaalsusi juurde. Teeme lille, mis on parem kui ÕIS. Esialgne projekti skelett on töölaua-põhine.<br />
<br />
<br />
''' Must have funktsionaalsus '''<br />
<br />
*Ajakohane ja rühmapõhine maja/klasside tunniplaan. <br />
*Ainetepõhine hinnete (k.a. jooksvad hinded) sisestamine. <br />
*Õppejõud peab saama vastavalt enda vajadustele muudatusi sisse viia - programmi funktsionaalsus õppejõu seisukohalt. <br />
*Tööde tähtaegade lisamine, õppematerjalid koondatud ühte kohta.<br />
*Sisselogimine kasutaja ja parooliga.<br />
*Õiguste jagamine (näiteks õppejõud saab vaadata ja muuta ainult oma aine(te) hindeid).<br />
<br />
<br />
''' Nice to have funktsionaalsus '''<br />
<br />
*Programmi funktsionaalsus õpilase seisukohalt (vaadata enda hindeid, kodutööde tähtaegu ja tunniplaani).<br />
*ID-kaardi, Smart-ID, Mobiil-ID põhine autentimine.<br />
*Ainetele registreerimise võimalus.<br />
*Kasutaja andmete kuvamine ja muutmine<br />
<br />
<br />
'''Versioonihaldus:'''<br />
*https://lill.visualstudio.com/Lill<br />
<br />
= Analüüs =<br />
<br />
''' Mida meie projekt endas sisaldab? '''<br />
<br />
Kuna TTÜ Õppeinfosüsteem jätab soovida, tuli idee ise midagi paremat teha. Meie õppeinfosüsteemi põhikomponentideks on ajakohane ja informatiivne tunniplaan, õppematerjalide lisamise ja vaatamise võimalus ning jooksvate hinnete kuvamine. Ideaalis teeme nii tudengi kui õppejõu tüüpi kontodele vaated, kuid otsustasime põhirõhu õppejõu funktsionaalsusele seada.<br />
<br />
''' Mis on meie rakenduse eesmärk? '''<br />
<br />
Eesmärk on koondada õppetööga seotud informatsioon ühte kohta ja teha see ligipääsetavaks nii õppejõule kui ka tudengile, lihtsustada õppejõu tööd ning koondada õppetööga seonduvate andmete jälgimine ning informatsiooni vahetamine tudengitega ühte keskkonda.<br />
<br />
''' Mida tavakasutaja sellega teha saaks? '''<br />
<br />
Meie rakenduse sihtkasutajateks on õppejõud ning tudengid. Tudengid saavad vaadata tunniplaani, tulevate kodutööde, kontrolltööde, eksamite ja ülesannete kuupäevi ning jooksvaid hindeid. Õppejõud saab lisaks vaatamisele teha vajalikke muudatusi.<br />
<br />
''' Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks? '''<br />
<br />
Kõige problemaatilisemaks võib osutuda tunniplaani realiseerimine, kuna seal on väga palju erinevaid osi ning tegemist on meie rakenduse kõige mahukama osaga. Kalendri funktsionaalsus täies ulatuses, nii nagu meie seda ette kujutame, pakub kindlasti mitmekesiseid ja huvitavaid väljakutseid. Eriti raskeks võib osutuda sündmuste lisamine ja muutmine otse kalendrist.<br />
<br />
''' Milline meie rakendus „välja näeb“? '''<br />
<br />
Meie esileheks on üsna lihtsustatud sisselogimise leht. Seal on kasutajanime ja parooli lahter ning sisene nupp. Sisse logides suunatakse kasutaja tema tunniplaani lehele. Üleval ääres on menüü, kust saab valida tunniplaani, õppematerjalide ja hinnete vaatamise lehtede vahel.<br />
<br />
''' Must have funktsionaalsus: '''<br />
<br />
*Sisselogimine: Kontrollib, kas andmebaasis on vastav kasutaja, arvutab parooli räsi ja vaatab, kas sisestatud parooli räsi on õige või mitte. Taustal toimub kasutajagruppide ning õiguste majandus. Kui parool ja kasutajanimi ei klap, kuvatakse teade vastava sõnumiga.<br />
*Tunniplaan: Vaikimisi kuvatakse kasutajaga seotud tunniplaani. Tunniplaani on võimalik vaadata nii kuu kui ka nädala lõikes ning kiirest saab valida soovitavat nädalat või kuud. Samuti on võimalik tunniplaani filtreerida kindlate tingimuste alusel (õppejõud, rühm, ruum jne). Õppejõul on lisaks vaatamisele ka õigus kalendrisse lisada, muuta ja kustutada erinevaid sündmusi. Süsteem kontrollib, kas antud ajal soovitud ruum on vaba, kui on tegu vastavat tüüpi sündmusega. Sündmustel on tüübid: Loeng, Praktikum, Harjutus, Konsultatsioon jne. Kalender kuvab samaaegselt ka koduste ülesannete ja tööde tähtaegu, mis ei pea omama kindlat kohta ja võivad kattuda teiste sündmustega. <br />
*Õppematerjalid: Võimaldab õppejõul näha ning lisada, muuta ja kustutada õppematerjale failide või linkidena. Samuti on võimalik muuta materjalidele ligipääsemise õigusi kasutajagruppide kaupa (rühmad, õppeained jne). <br />
*Hinded: Õppejõul võimalik valida vastav aine ning näha kõiki antud ainet õppivaid tudengeid ja nende jooksvaid hindeid. Peab olema võimalik lisada, muuta ja kustutada hinnete tulpasi (kontrolltööd, referaadid, laborid jne), [võimaluse korral ka VarChar tüüpi tulbad]. Lisaks sellele saab ridu nimede või hinnete (ka null) järgi filtreerida ning tudengitele hindeid määrata ja muuta. Kus sobilik, seal arvutatakse tudengi jooksvat seisu vastavalt õppejõu määratud kaaludele (protsentidele).<br />
<br />
''' Nice to have funktsionaalsus: '''<br />
<br />
*Ligipääs õpilase tüüpi kontole: Kogu funktsionaalsus piiratud kujul ka tudengi tüüpi kontodele. Tudeng saab näha oma jooksvaid hindeid, registreeritud ainetega täidetud tunniplaani ning tunniplaanis on näha ka ülesannete tähtajad. Tudengil on ligipääs lubatud õppematerjalidele, ainult vaatamisõigus.<br />
**Tudengi õppesoorituste info: Tudeng saab vaadata oma seni läbitud aineid ja nendes saadud hindeid. Lisaks näeb ka keskmist hinnet ning kogutud EAPsid.<br />
*Kasutaja andmete kuvamine ja muutmine: Igal kasutajal on infosüsteemis olemas „Minu andmed“ leht, kust saab muuta oma isikuandmeid (parooli, meiliaadressi, kodust aadressi, pilti jne) ning vaadata õpinguga seotud andmeid (õppekava, õppeaastat, rühma jne).<br />
*Teated: Teadete alt saab kasutaja saata kirja enda kooliga seotud inimestele. Võimalik saata ka õppeaasta või rühma alusel. Sealt alt näeb ka kõiki kasutajale saadetud teateid ning on võimalik neile vastata.<br />
*Admin kasutaja liides: Kasutajaliides üldiste admin ülesannete tarbeks, nagu:<br />
**Uute kasutajate lisamine: Admini kasutaja alt on võimalik tudengeid ja õppejõude juurde lisada.<br />
**Ainete lisamine: Uute õppeaindete lisamine süsteemi ning nende sidumine vastavate õppejõududega.<br />
*Ainetele registreerimine: Tudeng saab registreerida ennast õppeainetele ning näeb, palju EAPsid kokku valitud on. (Esialgu määrame tudengile ise tema õppeained ning õppejõule tema õpetatavad ained, tudeng ega õppejõud ise midagi kuskilt valida ei saa.)<br />
*Ühtse disainiga UI: Kasutatavuse eesmärgil oleks hea kui kõik erinevad alam-rakendused oleks sarnase stiili ja kujundusega.<br />
*ID-kaardi, Smart-ID, Mobiil-ID põhine autentimine: Lisaks parooliga sisenemisele on kasutajal võimalik sisse logida ka ID-kaardi, Smart-ID või Mobiil-ID-ga. Tegemist pigem „Dream to have“ funktsionaalsusega ehk teeme selle, kui kõik muu on tehtud.<br />
<br />
'''Tööjaotus'''<br />
<br />
Esialgu jagame ära must have funktsionaalsuste tegemised. Tunniplaani tegemine on rakenduse kõige mahukam osa, seega teevad seda kaks inimest – Alo ja Arnika, hinnete lehte teeb Marite, õppematerjalide lehte Sven ja sisselogimise leht on esialgu Karmeni teha. Kui tundub, et kellegi töömaht jääb teiste omast väiksemaks, siis saab alati tööjaotuse ümber teha nii, et aidatakse mahukamaid ülesandeid täitvaid meeskonnaliikmeid või otsustame lisada rakendusele mõne nice to have funktsionaalsustest.<br />
<br />
= Ajalogi =<br />
<br />
* 11.09.2017 - meeskonna kokkupanek<br />
* 19.10.2017 - esimene kohtumine ja idee paika panemine, Wiki lehe tegemine<br />
* 02.11.2017 - projekti analüüsi koostamine<br />
*</div>Kalillemhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:Lill&diff=126052Meeskond:Lill2017-11-05T21:24:21Z<p>Kalillem: /* Analüüs */</p>
<hr />
<div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br />
<br />
= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br />
<br />
== Meeskond ==<br />
* '''Alo Avi''' - ''projektijuht''<br />
* Arnika Rästa<br />
* Sven Veelaid<br />
* Karmen Lillemets<br />
* Marite Rammo<br />
<br />
== Tehnoloogia ==<br />
<br />
* C#<br />
* WPF<br />
* SQL<br />
<br />
== Idee ==<br />
<br />
Projekti eesmärk on teha kooli infosüsteem. Alustame põhilistest asjadest ja lisame hiljem erinevaid funktsionaalsusi juurde. Teeme lille, mis on parem kui ÕIS. Esialgne projekti skelett on töölaua-põhine.<br />
<br />
<br />
''' Must have funktsionaalsus '''<br />
<br />
*Ajakohane ja rühmapõhine maja/klasside tunniplaan. <br />
*Ainetepõhine hinnete (k.a. jooksvad hinded) sisestamine. <br />
*Õppejõud peab saama vastavalt enda vajadustele muudatusi sisse viia - programmi funktsionaalsus õppejõu seisukohalt. <br />
*Tööde tähtaegade lisamine, õppematerjalid koondatud ühte kohta.<br />
*Sisselogimine kasutaja ja parooliga.<br />
*Õiguste jagamine (näiteks õppejõud saab vaadata ja muuta ainult oma aine(te) hindeid).<br />
<br />
<br />
''' Nice to have funktsionaalsus '''<br />
<br />
*Programmi funktsionaalsus õpilase seisukohalt (vaadata enda hindeid, kodutööde tähtaegu ja tunniplaani).<br />
*ID-kaardi, Smart-ID, Mobiil-ID põhine autentimine.<br />
*Ainetele registreerimise võimalus.<br />
*Kasutaja andmete kuvamine ja muutmine<br />
<br />
<br />
'''Versioonihaldus:'''<br />
*https://lill.visualstudio.com/Lill<br />
<br />
= Analüüs =<br />
<br />
''' Mida meie projekt endas sisaldab? '''<br />
<br />
Kuna TTÜ Õppeinfosüsteem jätab soovida, tuli idee ise midagi paremat teha. Meie õppeinfosüsteemi põhikomponentideks on ajakohane ja informatiivne tunniplaan, õppematerjalide lisamise ja vaatamise võimalus ning jooksvate hinnete kuvamine. Ideaalis teeme nii tudengi kui õppejõu tüüpi kontodele vaated, kuid otsustasime põhirõhu õppejõu funktsionaalsusele seada.<br />
<br />
''' Mis on meie rakenduse eesmärk? '''<br />
<br />
Eesmärk on koondada õppetööga seotud informatsioon ühte kohta ja teha see ligipääsetavaks nii õppejõule kui ka tudengile, lihtsustada õppejõu tööd ning koondada õppetööga seonduvate andmete jälgimine ning informatsiooni vahetamine tudengitega ühte keskkonda.<br />
<br />
''' Mida tavakasutaja sellega teha saaks? '''<br />
<br />
Meie rakenduse sihtkasutajateks on õppejõud ning tudengid. Tudengid saavad vaadata tunniplaani, tulevate kodutööde, kontrolltööde, eksamite ja ülesannete kuupäevi ning jooksvaid hindeid. Õppejõud saab lisaks vaatamisele teha vajalikke muudatusi.<br />
<br />
''' Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks? '''<br />
<br />
Kõige problemaatilisemaks võib osutuda tunniplaani realiseerimine, kuna seal on väga palju erinevaid osi ning tegemist on meie rakenduse kõige mahukama osaga. Kalendri funktsionaalsus täies ulatuses, nii nagu meie seda ette kujutame, pakub kindlasti mitmekesiseid ja huvitavaid väljakutseid. Eriti raskeks võib osutuda sündmuste lisamine ja muutmine otse kalendrist.<br />
<br />
''' Milline meie rakendus „välja näeb“? '''<br />
<br />
Meie esileheks on üsna lihtsustatud sisselogimise leht. Seal on kasutajanime ja parooli lahter ning sisene nupp. Sisse logides suunatakse kasutaja tema tunniplaani lehele. Üleval ääres on menüü, kust saab valida tunniplaani, õppematerjalide ja hinnete vaatamise lehtede vahel.<br />
<br />
''' Must have funktsionaalsus: '''<br />
<br />
*Sisselogimine: Kontrollib, kas andmebaasis on vastav kasutaja, arvutab parooli räsi ja vaatab, kas sisestatud parooli räsi on õige või mitte. Taustal toimub kasutajagruppide ning õiguste majandus. Kui parool ja kasutajanimi ei klap, kuvatakse teade vastava sõnumiga.<br />
*Tunniplaan: Vaikimisi kuvatakse kasutajaga seotud tunniplaani. Tunniplaani on võimalik vaadata nii kuu kui ka nädala lõikes ning kiirest saab valida soovitavat nädalat või kuud. Samuti on võimalik tunniplaani filtreerida kindlate tingimuste alusel (õppejõud, rühm, ruum jne). Õppejõul on lisaks vaatamisele ka õigus kalendrisse lisada, muuta ja kustutada erinevaid sündmusi. Süsteem kontrollib, kas antud ajal soovitud ruum on vaba, kui on tegu vastavat tüüpi sündmusega. Sündmustel on tüübid: Loeng, Praktikum, Harjutus, Konsultatsioon jne. Kalender kuvab samaaegselt ka koduste ülesannete ja tööde tähtaegu, mis ei pea omama kindlat kohta ja võivad kattuda teiste sündmustega. <br />
*Õppematerjalid: Võimaldab õppejõul näha ning lisada, muuta ja kustutada õppematerjale failide või linkidena. Samuti on võimalik muuta materjalidele ligipääsemise õigusi kasutajagruppide kaupa (rühmad, õppeained jne). <br />
*Hinded: Õppejõul võimalik valida vastav aine ning näha kõiki antud ainet õppivaid tudengeid ja nende jooksvaid hindeid. Peab olema võimalik lisada, muuta ja kustutada hinnete tulpasi (kontrolltööd, referaadid, laborid jne), [võimaluse korral ka VarChar tüüpi tulbad]. Lisaks sellele saab ridu nimede või hinnete (ka null) järgi filtreerida ning tudengitele hindeid määrata ja muuta. Kus sobilik, seal arvutatakse tudengi jooksvat seisu vastavalt õppejõu määratud kaaludele (protsentidele).<br />
<br />
''' Nice to have funktsionaalsus: '''<br />
<br />
*Ligipääs õpilase tüüpi kontole: Kogu funktsionaalsus piiratud kujul ka tudengi tüüpi kontodele. Tudeng saab näha oma jooksvaid hindeid, registreeritud ainetega täidetud tunniplaani ning tunniplaanis on näha ka ülesannete tähtajad. Tudengil on ligipääs lubatud õppematerjalidele, ainult vaatamisõigus.<br />
**Tudengi õppesoorituste info: Tudeng saab vaadata oma seni läbitud aineid ja nendes saadud hindeid. Lisaks näeb ka keskmist hinnet ning kogutud EAPsid.<br />
*Kasutaja andmete kuvamine ja muutmine: Igal kasutajal on infosüsteemis olemas „Minu andmed“ leht, kust saab muuta oma isikuandmeid (parooli, meiliaadressi, kodust aadressi, pilti jne) ning vaadata õpinguga seotud andmeid (õppekava, õppeaastat, rühma jne).<br />
*Teated: Teadete alt saab kasutaja saata kirja enda kooliga seotud inimestele. Võimalik saata ka õppeaasta või rühma alusel. Sealt alt näeb ka kõiki kasutajale saadetud teateid ning on võimalik neile vastata.<br />
*Admin kasutaja liides: Kasutajaliides üldiste admin ülesannete tarbeks, nagu:<br />
**Uute kasutajate lisamine: Admini kasutaja alt on võimalik tudengeid ja õppejõude juurde lisada.<br />
**Ainete lisamine: Uute õppeaindete lisamine süsteemi ning nende sidumine vastavate õppejõududega.<br />
*Ainetele registreerimine: Tudeng saab registreerida ennast õppeainetele ning näeb, palju EAPsid kokku valitud on. (Esialgu määrame tudengile ise tema õppeained ning õppejõule tema õpetatavad ained, tudeng ega õppejõud ise midagi kuskilt valida ei saa.)<br />
*Ühtse disainiga UI: Kasutatavuse eesmärgil oleks hea kui kõik erinevad alam-rakendused oleks sarnase stiili ja kujundusega.<br />
*ID-kaardi, Smart-ID, Mobiil-ID põhine autentimine: Lisaks parooliga sisenemisele on kasutajal võimalik sisse logida ka ID-kaardi, Smart-ID või Mobiil-ID-ga. Tegemist pigem „Dream to have“ funktsionaalsusega ehk teeme selle, kui kõik muu on tehtud.<br />
<br />
'''Tööjaotus'''<br />
<br />
Esialgu jagame ära must have funktsionaalsuste tegemised. Tunniplaani tegemine on kõige mahukam, seda teevad kaks inimest – Alo ja Arnika, hinnete leht – Marite, õppematerjalide leht – Sven, sisselogimise leht – Karmen. Kui tundub, et kellegi töömaht jääb teisteks väiksemaks, siis saab alati ülesandeid juurde leida nice to have funktsionaalsuste hulgast.<br />
<br />
= Ajalogi =<br />
<br />
* 11.09.2017 - meeskonna kokkupanek<br />
* 19.10.2017 - esimene kohtumine ja idee paika panemine, Wiki lehe tegemine<br />
* 02.11.2017 - projekti analüüsi koostamine<br />
*</div>Kalillemhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:Lill&diff=126050Meeskond:Lill2017-11-05T21:23:07Z<p>Kalillem: /* Analüüs */</p>
<hr />
<div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br />
<br />
= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br />
<br />
== Meeskond ==<br />
* '''Alo Avi''' - ''projektijuht''<br />
* Arnika Rästa<br />
* Sven Veelaid<br />
* Karmen Lillemets<br />
* Marite Rammo<br />
<br />
== Tehnoloogia ==<br />
<br />
* C#<br />
* WPF<br />
* SQL<br />
<br />
== Idee ==<br />
<br />
Projekti eesmärk on teha kooli infosüsteem. Alustame põhilistest asjadest ja lisame hiljem erinevaid funktsionaalsusi juurde. Teeme lille, mis on parem kui ÕIS. Esialgne projekti skelett on töölaua-põhine.<br />
<br />
<br />
''' Must have funktsionaalsus '''<br />
<br />
*Ajakohane ja rühmapõhine maja/klasside tunniplaan. <br />
*Ainetepõhine hinnete (k.a. jooksvad hinded) sisestamine. <br />
*Õppejõud peab saama vastavalt enda vajadustele muudatusi sisse viia - programmi funktsionaalsus õppejõu seisukohalt. <br />
*Tööde tähtaegade lisamine, õppematerjalid koondatud ühte kohta.<br />
*Sisselogimine kasutaja ja parooliga.<br />
*Õiguste jagamine (näiteks õppejõud saab vaadata ja muuta ainult oma aine(te) hindeid).<br />
<br />
<br />
''' Nice to have funktsionaalsus '''<br />
<br />
*Programmi funktsionaalsus õpilase seisukohalt (vaadata enda hindeid, kodutööde tähtaegu ja tunniplaani).<br />
*ID-kaardi, Smart-ID, Mobiil-ID põhine autentimine.<br />
*Ainetele registreerimise võimalus.<br />
*Kasutaja andmete kuvamine ja muutmine<br />
<br />
<br />
'''Versioonihaldus:'''<br />
*https://lill.visualstudio.com/Lill<br />
<br />
= Analüüs =<br />
<br />
''' Mida meie projekt endas sisaldab? '''<br />
<br />
Kuna TTÜ Õppeinfosüsteem jätab soovida, tuli idee ise midagi paremat teha. Meie õppeinfosüsteemi põhikomponentideks on ajakohane ja informatiivne tunniplaan, õppematerjalide lisamise ja vaatamise võimalus ning jooksvate hinnete kuvamine. Ideaalis teeme nii tudengi kui õppejõu tüüpi kontodele vaated, kuid otsustasime põhirõhu õppejõu funktsionaalsusele seada.<br />
<br />
''' Mis on meie rakenduse eesmärk? '''<br />
<br />
Eesmärk on koondada õppetööga seotud informatsioon ühte kohta ja teha see ligipääsetavaks nii õppejõule kui ka tudengile, lihtsustada õppejõu tööd ning koondada õppetööga seonduvate andmete jälgimine ning informatsiooni vahetamine tudengitega ühte keskkonda.<br />
<br />
''' Mida tavakasutaja sellega teha saaks? '''<br />
<br />
Meie rakenduse sihtkasutajateks on õppejõud ning tudengid. Tudengid saavad vaadata tunniplaani, tulevate kodutööde, kontrolltööde, eksamite ja ülesannete kuupäevi ning jooksvaid hindeid. Õppejõud saab lisaks vaatamisele teha vajalikke muudatusi.<br />
<br />
''' Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks? '''<br />
<br />
Kõige problemaatilisemaks võib osutuda tunniplaani realiseerimine, kuna seal on väga palju erinevaid osi ning tegemist on meie rakenduse kõige mahukama osaga. Kalendri funktsionaalsus täies ulatuses, nii nagu meie seda ette kujutame, pakub kindlasti mitmekesiseid ja huvitavaid väljakutseid. Eriti raskeks võib osutuda sündmuste lisamine ja muutmine otse kalendrist.<br />
<br />
''' Milline meie rakendus „välja näeb“? '''<br />
<br />
Meie esileheks on üsna lihtsustatud sisselogimise leht. Seal on kasutajanime ja parooli lahter ning sisene nupp. Sisse logides suunatakse kasutaja tema tunniplaani lehele. Üleval ääres on menüü, kust saab valida tunniplaani, õppematerjalide ja hinnete vaatamise lehtede vahel.<br />
<br />
''' Must have funktsionaalsus: '''<br />
<br />
*Sisselogimine: Kontrollib, kas andmebaasis on vastav kasutaja, arvutab parooli räsi ja vaatab, kas sisestatud parooli räsi on õige või mitte. Taustal toimub kasutajagruppide ning õiguste majandus. Kui parool ja kasutajanimi ei klap, kuvatakse teade vastava sõnumiga.<br />
*Tunniplaan: Vaikimisi kuvatakse kasutajaga seotud tunniplaani. Tunniplaani on võimalik vaadata nii kuu kui ka nädala lõikes ning kiirest saab valida soovitavat nädalat või kuud. Samuti on võimalik tunniplaani filtreerida kindlate tingimuste alusel (õppejõud, rühm, ruum jne). Õppejõul on lisaks vaatamisele ka õigus kalendrisse lisada, muuta ja kustutada erinevaid sündmusi. Süsteem kontrollib, kas antud ajal soovitud ruum on vaba, kui on tegu vastavat tüüpi sündmusega. Sündmustel on tüübid: Loeng, Praktikum, Harjutus, Konsultatsioon jne. Kalender kuvab samaaegselt ka koduste ülesannete ja tööde tähtaegu, mis ei pea omama kindlat kohta ja võivad kattuda teiste sündmustega. <br />
*Õppematerjalid: Võimaldab õppejõul näha ning lisada, muuta ja kustutada õppematerjale failide või linkidena. Samuti on võimalik muuta materjalidele ligipääsemise õigusi kasutajagruppide kaupa (rühmad, õppeained jne). <br />
*Hinded: Õppejõul võimalik valida vastav aine ning näha kõiki antud ainet õppivaid tudengeid ja nende jooksvaid hindeid. Peab olema võimalik lisada, muuta ja kustutada hinnete tulpasi (kontrolltööd, referaadid, laborid jne), [võimaluse korral ka VarChar tüüpi tulbad]. Lisaks sellele saab ridu nimede või hinnete (ka null) järgi filtreerida ning tudengitele hindeid määrata ja muuta. Kus sobilik, seal arvutatakse tudengi jooksvat seisu vastavalt õppejõu määratud kaaludele (protsentidele).<br />
<br />
''' Nice to have funktsionaalsus: '''<br />
<br />
*Ligipääs õpilase tüüpi kontole: Kogu funktsionaalsus piiratud kujul ka tudengi tüüpi kontodele. Tudeng saab näha oma jooksvaid hindeid, registreeritud ainetega täidetud tunniplaani ning tunniplaanis on näha ka ülesannete tähtajad. Tudengil on ligipääs lubatud õppematerjalidele, ainult vaatamisõigus.<br />
**Tudengi õppesoorituste info: Tudeng saab vaadata oma seni läbitud aineid ja nendes saadud hindeid. Lisaks näeb ka keskmist hinnet ning kogutud EAPsid.<br />
*Kasutaja andmete kuvamine ja muutmine: Igal kasutajal on infosüsteemis olemas „Minu andmed“ leht, kust saab muuta oma isikuandmeid (parooli, meiliaadressi, kodust aadressi, pilti jne) ning vaadata õpinguga seotud andmeid (õppekava, õppeaastat, rühma jne).<br />
*Teated: Teadete alt saab kasutaja saata kirja enda kooliga seotud inimestele. Võimalik saata ka õppeaasta või rühma alusel. Sealt alt näeb ka kõiki sulle saadetud teateid ning saab neile vastata.<br />
*Admin kasutaja liides: Kasutajaliides üldiste admin ülesannete tarbeks, nagu:<br />
**Uute kasutajate lisamine: Admini kasutaja alt on võimalik tudengeid ja õppejõude juurde lisada.<br />
**Ainete lisamine: Uute õppeaindete lisamine süsteemi ning nende sidumine vastavate õppejõududega.<br />
*Ainetele registreerimine: Tudeng saab registreerida ennast õppeainetele ning näeb, palju EAPsid kokku valitud on. (Esialgu määrame tudengile ise tema õppeained ning õppejõule tema õpetatavad ained, tudeng ega õppejõud ise midagi kuskilt valida ei saa.)<br />
*Ühtse disainiga UI: Kasutatavuse eesmärgil oleks hea kui kõik erinevad alam-rakendused oleks sarnase stiili ja kujundusega.<br />
*ID-kaardi, Smart-ID, Mobiil-ID põhine autentimine: Lisaks parooliga sisenemisele on kasutajal võimalik sisse logida ka ID-kaardi, Smart-ID või Mobiil-ID-ga. Tegemist pigem „Dream to have“ funktsionaalsusega ehk teeme selle, kui kõik muu on tehtud.<br />
<br />
'''Tööjaotus'''<br />
<br />
Esialgu jagame ära must have funktsionaalsuste tegemised. Tunniplaani tegemine on kõige mahukam, seda teevad kaks inimest – Alo ja Arnika, hinnete leht – Marite, õppematerjalide leht – Sven, sisselogimise leht – Karmen. Kui tundub, et kellegi töömaht jääb teisteks väiksemaks, siis saab alati ülesandeid juurde leida nice to have funktsionaalsuste hulgast.<br />
<br />
= Ajalogi =<br />
<br />
* 11.09.2017 - meeskonna kokkupanek<br />
* 19.10.2017 - esimene kohtumine ja idee paika panemine, Wiki lehe tegemine<br />
* 02.11.2017 - projekti analüüsi koostamine<br />
*</div>Kalillemhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:Lill&diff=125974Meeskond:Lill2017-11-05T19:58:16Z<p>Kalillem: /* Analüüs */</p>
<hr />
<div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br />
<br />
= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br />
<br />
== Meeskond ==<br />
* '''Alo Avi''' - ''projektijuht''<br />
* Arnika Rästa<br />
* Sven Veelaid<br />
* Karmen Lillemets<br />
* Marite Rammo<br />
<br />
== Tehnoloogia ==<br />
<br />
* C#<br />
* WPF<br />
* SQL<br />
<br />
== Idee ==<br />
<br />
Projekti eesmärk on teha kooli infosüsteem. Alustame põhilistest asjadest ja lisame hiljem erinevaid funktsionaalsusi juurde. Teeme lille, mis on parem kui ÕIS. Esialgne projekti skelett on töölaua-põhine.<br />
<br />
<br />
''' Must have funktsionaalsus '''<br />
<br />
*Ajakohane ja rühmapõhine maja/klasside tunniplaan. <br />
*Ainetepõhine hinnete (k.a. jooksvad hinded) sisestamine. <br />
*Õppejõud peab saama vastavalt enda vajadustele muudatusi sisse viia - programmi funktsionaalsus õppejõu seisukohalt. <br />
*Tööde tähtaegade lisamine, õppematerjalid koondatud ühte kohta.<br />
*Sisselogimine kasutaja ja parooliga.<br />
*Õiguste jagamine (näiteks õppejõud saab vaadata ja muuta ainult oma aine(te) hindeid).<br />
<br />
<br />
''' Nice to have funktsionaalsus '''<br />
<br />
*Programmi funktsionaalsus õpilase seisukohalt (vaadata enda hindeid, kodutööde tähtaegu ja tunniplaani).<br />
*ID-kaardi, Smart-ID, Mobiil-ID põhine autentimine.<br />
*Ainetele registreerimise võimalus.<br />
*Kasutaja andmete kuvamine ja muutmine<br />
<br />
<br />
'''Versioonihaldus:'''<br />
*https://lill.visualstudio.com/Lill<br />
<br />
= Analüüs =<br />
<br />
''' Mida meie projekt endas sisaldab? '''<br />
<br />
Kuna TTÜ Õppeinfosüsteem jätab soovida, tuli idee ise midagi paremat teha. Meie õppeinfosüsteemi põhikomponentideks on ajakohane ja informatiivne tunniplaan, õppematerjalide lisamise ja vaatamise võimalus ning jooksvate hinnete kuvamine. Ideaalis teeme nii tudengi kui õppejõu tüüpi kontodele vaated, kuid otsustasime põhirõhu õppejõu funktsionaalsusele seada.<br />
<br />
''' Mis on projekti eesmärk? '''<br />
<br />
Eesmärk on koondada õppetööga seotud informatsioon ühte kohta ja teha see ligipääsetavaks nii õppejõule kui ka tudengile, lihtsustada õppejõu tööd ning koondada õppetööga seonduvate andmete jälgimine ning informatsiooni vahetamine tudengitega ühte keskkonda.<br />
<br />
''' Mida tavakasutaja sellega teha saaks? '''<br />
<br />
Meie rakenduse sihtkasutajateks on õppejõud ning tudengid. Tudengid saavad vaadata tunniplaani, tulevate kodutööde, kontrolltööde, eksamite ja ülesannete kuupäevi ning jooksvaid hindeid. Õppejõud saab lisaks vaatamisele teha vajalikke muudatusi.<br />
<br />
''' Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks? '''<br />
<br />
Kõige problemaatilisemaks võib osutuda tunniplaani realiseerimise osa, sest seal on väga palju erinevaid osi. Näiteks kalendri funktsionaalsus täies ulatuses, nii nagu meie seda ette kujutame, pakub kindlasti mitmekesiseid ja huvitavaid väljakutseid. Eriti raskeks võib osutuda sündmuste lisamine ja muutmine otse kalendrist.<br />
<br />
''' Milline meie rakendus „välja näeb“? '''<br />
<br />
Meie esileheks on sisselogimise leht. Seal on kasutajanime ja parooli lahter ning sisene nupp. Sisse logides suunatakse kasutaja tema tunniplaani lehele. Üleval ääres on menüü, kust saab valida tunniplaani, õppematerjalide ja hinnete vaatamise lehtede vahel.<br />
<br />
<br />
''' Must have funktsionaalsus: '''<br />
<br />
*Sisselogimine: Kontrollib, kas andmebaasis on vastav kasutaja, arvutab parooli räsi ja vaatab, kas sisestatud parooli räsi on õige või mitte. Taustal toimub kasutajagruppide ning õiguste majandus.<br />
*Tunniplaan: Vaikimisi kuvab kasutajaga seotud tunniplaani. Tunniplaani on võimalik vaadata nii kuu kui ka nädala lõikes ning kiirest saab valida soovitavat nädalat või kuud. Samuti on võimalik tunniplaani filtreerida kindlate tingimuste alusel (õppejõud, rühm, ruum jne). Õppejõul on lisaks vaatamisele ka õigus kalendrisse lisada, muuta ja kustutada erinevaid sündmusi. Kontrollib, kas antud ajal antud ruum on vaba, kui on tegu vastavat tüüpi sündmusega. Sündmustel on tüübid: Loeng, Praktikum, Harjutus, Konsultatsioon jne. Kalender kuvab samaaegselt ka koduste ülesannete ja tööde tähtaegu, mis ei pea omama kindlat kohta ja võivad kattuda teiste sündmustega. <br />
*Õppematerjalid: Võimaldab õppejõul näha ning lisada, muuta ja kustutada õppematerjale failide või linkidena. Samuti on võimalik muuta materjalidele ligipääsemise õigusi kasutajagruppide kaupa (rühmad, õppeained jne). <br />
*Hinded: Õppejõul võimalik valida aine ja näha kõiki antud ainet õppivaid tudengeid ning nende jooksvaid hindeid. Peab olema võimalik lisada, muuta ja kustutada hinde tulpasi (kontrolltööd, referaadid, laborid jne), [võimaluse korral ka VarChar tüüpi tulbad]. Lisaks saab ridu nimede või hinnete (ka null) järgi filtreerida ja tudengitele hindeid määrata või muuta. Kus sobilik, arvutab tudengi jooksvat seisu vastavalt õppejõu määratud kaaludele (protsentidele).<br />
<br />
''' Nice to have funktsionaalsus: '''<br />
<br />
*Ligipääs õpilase tüüpi kontole: Kogu funktsionaalsus piiratud kujul ka tudengi tüüpi kontodele. Tudeng saab näha oma jooksvaid hindeid, registreeritud ainetega täidetud tunniplaani ning tunniplaanis on näha ka ülesannete tähtajad. Tudengil on ligipääs lubatud õppematerjalidele, ainult vaatamisõigus.<br />
**Tudengi õppesoorituste info: Tudeng saab vaadata oma seni läbitud aineid ja nendes saadud hindeid. Lisaks näeb ka keskmist hinnet ning kogutud EAPsid.<br />
*Kasutaja andmete kuvamine ja muutmine: Igal kasutajal on infosüsteemis olemas „Minu andmed“ leht, kust saab muuta oma isikuandmeid (parooli, meiliaadressi, kodust aadressi, pilti jne) ning vaadata õpinguga seotud andmeid (õppekava, õppeaastat, rühma jne).<br />
*Teated: Teadete alt saab kasutaja saata kirja enda kooliga seotud inimestele. Võimalik saata ka õppeaasta või rühma alusel. Sealt alt näeb ka kõiki sulle saadetud teateid ning saab neile vastata.<br />
*Admin kasutaja liides: Kasutajaliides üldiste admin ülesannete tarbeks. Nagu.:<br />
**Uute kasutajate lisamine: Admini kasutaja alt on võimalik tudengeid ja õppejõude juurde lisada.<br />
**Ainete lisamine: Uute õppeaindete lisamine süsteemi ning nende sidumine vastavate õppejõududega.<br />
*Ainetele registreerimine: Tudeng saab registreerida ennast õppeainetele ning näeb, palju kokku EAPsid valitud on. (Esialgu määrame tudengile ise tema õppeained ning õppejõule tema õpetatavad ained, tudeng ega õppejõud ise midagi kuskilt valida ei saa.)<br />
*Ühtse disainiga UI: Kasutatavuse eesmärgil oleks hea kui kõik erinevad alam-rakendused oleks sarnase stiili ja kujundusega.<br />
*ID-kaardi, Smart-ID, Mobiil-ID põhine autentimine: Lisaks parooliga sisenemisele on kasutajal võimalik sisse logida ka ID-kaardi, Smart-ID või Mobiil-ID-ga. Tegemist pigem „Dream to have“ funktsionaalsusega ehk teeme selle, kui kõik muu on tehtud.<br />
<br />
= Ajalogi =<br />
<br />
* 11.09.2017 - meeskonna kokkupanek<br />
* 19.10.2017 - esimene kohtumine ja idee paika panemine, Wiki lehe tegemine<br />
* 02.11.2017 - projekti analüüsi koostamine<br />
*</div>Kalillemhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:Lill&diff=125972Meeskond:Lill2017-11-05T19:51:06Z<p>Kalillem: /* Analüüs */</p>
<hr />
<div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br />
<br />
= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br />
<br />
== Meeskond ==<br />
* '''Alo Avi''' - ''projektijuht''<br />
* Arnika Rästa<br />
* Sven Veelaid<br />
* Karmen Lillemets<br />
* Marite Rammo<br />
<br />
== Tehnoloogia ==<br />
<br />
* C#<br />
* WPF<br />
* SQL<br />
<br />
== Idee ==<br />
<br />
Projekti eesmärk on teha kooli infosüsteem. Alustame põhilistest asjadest ja lisame hiljem erinevaid funktsionaalsusi juurde. Teeme lille, mis on parem kui ÕIS. Esialgne projekti skelett on töölaua-põhine.<br />
<br />
<br />
''' Must have funktsionaalsus '''<br />
<br />
*Ajakohane ja rühmapõhine maja/klasside tunniplaan. <br />
*Ainetepõhine hinnete (k.a. jooksvad hinded) sisestamine. <br />
*Õppejõud peab saama vastavalt enda vajadustele muudatusi sisse viia - programmi funktsionaalsus õppejõu seisukohalt. <br />
*Tööde tähtaegade lisamine, õppematerjalid koondatud ühte kohta.<br />
*Sisselogimine kasutaja ja parooliga.<br />
*Õiguste jagamine (näiteks õppejõud saab vaadata ja muuta ainult oma aine(te) hindeid).<br />
<br />
<br />
''' Nice to have funktsionaalsus '''<br />
<br />
*Programmi funktsionaalsus õpilase seisukohalt (vaadata enda hindeid, kodutööde tähtaegu ja tunniplaani).<br />
*ID-kaardi, Smart-ID, Mobiil-ID põhine autentimine.<br />
*Ainetele registreerimise võimalus.<br />
*Kasutaja andmete kuvamine ja muutmine<br />
<br />
<br />
'''Versioonihaldus:'''<br />
*https://lill.visualstudio.com/Lill<br />
<br />
= Analüüs =<br />
<br />
''' Mida meie projekt endas sisaldab? '''<br />
<br />
Kuna TTÜ Õppeinfosüsteem jätab soovida, tuli idee ise midagi paremat teha. Meie õppeinfosüsteemi põhikomponentideks on ajakohane ja informatiivne tunniplaan, õppematerjalide lisamise ja vaatamise võimalus ning jooksvate hinnete kuvamine. Ideaalis teeme nii tudengi kui õppejõu tüüpi kontodele vaated, kuid otsustasime põhirõhu õppejõu funktsionaalsusele seada.<br />
<br />
''' Mis on projekti eesmärk? '''<br />
<br />
Eesmärk on koondada õppetööga seotud informatsioon ühte kohta ja teha see ligipääsetavaks nii õppejõule kui ka tudengile, lihtsustada õppejõu tööd ning koondada õppetööga seonduvate andmete jälgimine ning informatsiooni vahetamine tudengitega ühte keskkonda.<br />
<br />
''' Mida tavakasutaja sellega teha saaks? '''<br />
<br />
Meie rakenduse sihtkasutajateks on õppejõud ning tudengid. Tudengid saavad vaadata tunniplaani, tulevate kodutööde, kontrolltööde, eksamite ja ülesannete kuupäevi ning jooksvaid hindeid. Õppejõud saab lisaks vaatamisele teha vajalikke muudatusi.<br />
<br />
''' Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks? '''<br />
<br />
Kõige problemaatilisemaks võib osutuda tunniplaani realiseerimise osa, sest seal on väga palju erinevaid osi. Näiteks kalendri funktsionaalsus täies ulatuses, nii nagu meie seda ette kujutame, pakub kindlasti mitmekesiseid ja huvitavaid väljakutseid. Eriti raskeks võib osutuda sündmuste lisamine ja muutmine otse kalendrist.<br />
<br />
''' Milline meie rakendus „välja näeb“? '''<br />
<br />
Meie esileheks on sisselogimise leht. Seal on kasutajanime ja parooli lahter ning sisene nupp. Sisse logides suunatakse kasutaja tema tunniplaani lehele. Üleval ääres on menüü, kust saab valida tunniplaani, õppematerjalide ja hinnete vaatamise lehtede vahel.<br />
<br />
<br />
''' Must have funktsionaalsus: '''<br />
<br />
*Sisselogimine: Kontrollib, kas andmebaasis on vastav kasutaja, arvutab parooli räsi ja vaatab, kas sisestatud parooli räsi on õige või mitte. Taustal toimub kasutajagruppide ning õiguste majandus.<br />
*Tunniplaan: Vaikimisi kuvab kasutajaga seotud tunniplaani. Võimalik vaadata tunniplaani, nii kuu kui ka nädala lõikes, ning valida kiiresti soovitavat nädalat või kuud. Võimalik filtreerida tingimuste alusel (õppejõud, rühm, ruum jne). Võimaldab õppejõul kalendrisse sündmuste lisamist, muutmist, kustutamist. Kontrollib, kas antud ajal antud ruum on vaba, kui on tegu vastavat tüüpi sündmusega. Sündmustel on tüübid: Loeng, Praktikum, Harjutus, Konsultatsioon jne. Kalender kuvab samaaegselt ka koduste ülesannete ja tööde tähtaegu, mis ei pea omama kindlat kohta ja võivad kattuda teiste sündmustega. <br />
*Õppematerjalid: Võimaldab õppejõul näha ning lisada, muuta ja kustutada õppematerjale failide või linkidena. Samuti on võimalik muuta materjalidele ligipääsemise õigusi kasutajagruppide kaupa (rühmad, õppeained jne). <br />
*Hinded: Õppejõul võimalik valida aine ja näha kõiki antud ainet õppivaid tudengeid ning nende jooksvaid hindeid. Peab olema võimalik lisada, muuta ja kustutada hinde tulpasi (kontrolltööd, referaadid, laborid jne), [võimaluse korral ka VarChar tüüpi tulbad]. Lisaks saab ridu nimede või hinnete (ka null) järgi filtreerida ja tudengitele hindeid määrata või muuta. Kus sobilik, arvutab tudengi jooksvat seisu vastavalt õppejõu määratud kaaludele (protsentidele).<br />
<br />
''' Nice to have funktsionaalsus: '''<br />
<br />
*Ligipääs õpilase tüüpi kontole: Kogu funktsionaalsus piiratud kujul ka tudengi tüüpi kontodele. Tudeng saab näha oma jooksvaid hindeid, registreeritud ainetega täidetud tunniplaani ning tunniplaanis on näha ka ülesannete tähtajad. Tudengil on ligipääs lubatud õppematerjalidele, ainult vaatamisõigus.<br />
**Tudengi õppesoorituste info: Tudeng saab vaadata oma seni läbitud aineid ja nendes saadud hindeid. Lisaks näeb ka keskmist hinnet ning kogutud EAPsid.<br />
*Kasutaja andmete kuvamine ja muutmine: Igal kasutajal on infosüsteemis olemas „Minu andmed“ leht, kust saab muuta oma isikuandmeid (parooli, meiliaadressi, kodust aadressi, pilti jne) ning vaadata õpinguga seotud andmeid (õppekava, õppeaastat, rühma jne).<br />
*Teated: Teadete alt saab kasutaja saata kirja enda kooliga seotud inimestele. Võimalik saata ka õppeaasta või rühma alusel. Sealt alt näeb ka kõiki sulle saadetud teateid ning saab neile vastata.<br />
*Admin kasutaja liides: Kasutajaliides üldiste admin ülesannete tarbeks. Nagu.:<br />
**Uute kasutajate lisamine: Admini kasutaja alt on võimalik tudengeid ja õppejõude juurde lisada.<br />
**Ainete lisamine: Uute õppeaindete lisamine süsteemi ning nende sidumine vastavate õppejõududega.<br />
*Ainetele registreerimine: Tudeng saab registreerida ennast õppeainetele ning näeb, palju kokku EAPsid valitud on. (Esialgu määrame tudengile ise tema õppeained ning õppejõule tema õpetatavad ained, tudeng ega õppejõud ise midagi kuskilt valida ei saa.)<br />
*Ühtse disainiga UI: Kasutatavuse eesmärgil oleks hea kui kõik erinevad alam-rakendused oleks sarnase stiili ja kujundusega.<br />
*ID-kaardi, Smart-ID, Mobiil-ID põhine autentimine: Lisaks parooliga sisenemisele on kasutajal võimalik sisse logida ka ID-kaardi, Smart-ID või Mobiil-ID-ga. Tegemist pigem „Dream to have“ funktsionaalsusega ehk teeme selle, kui kõik muu on tehtud.<br />
<br />
= Ajalogi =<br />
<br />
* 11.09.2017 - meeskonna kokkupanek<br />
* 19.10.2017 - esimene kohtumine ja idee paika panemine, Wiki lehe tegemine<br />
* 02.11.2017 - projekti analüüsi koostamine<br />
*</div>Kalillemhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:Lill&diff=125964Meeskond:Lill2017-11-05T19:37:18Z<p>Kalillem: /* Analüüs */</p>
<hr />
<div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br />
<br />
= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br />
<br />
== Meeskond ==<br />
* '''Alo Avi''' - ''projektijuht''<br />
* Arnika Rästa<br />
* Sven Veelaid<br />
* Karmen Lillemets<br />
* Marite Rammo<br />
<br />
== Tehnoloogia ==<br />
<br />
* C#<br />
* WPF<br />
* SQL<br />
<br />
== Idee ==<br />
<br />
Projekti eesmärk on teha kooli infosüsteem. Alustame põhilistest asjadest ja lisame hiljem erinevaid funktsionaalsusi juurde. Teeme lille, mis on parem kui ÕIS. Esialgne projekti skelett on töölaua-põhine.<br />
<br />
<br />
''' Must have funktsionaalsus '''<br />
<br />
*Ajakohane ja rühmapõhine maja/klasside tunniplaan. <br />
*Ainetepõhine hinnete (k.a. jooksvad hinded) sisestamine. <br />
*Õppejõud peab saama vastavalt enda vajadustele muudatusi sisse viia - programmi funktsionaalsus õppejõu seisukohalt. <br />
*Tööde tähtaegade lisamine, õppematerjalid koondatud ühte kohta.<br />
*Sisselogimine kasutaja ja parooliga.<br />
*Õiguste jagamine (näiteks õppejõud saab vaadata ja muuta ainult oma aine(te) hindeid).<br />
<br />
<br />
''' Nice to have funktsionaalsus '''<br />
<br />
*Programmi funktsionaalsus õpilase seisukohalt (vaadata enda hindeid, kodutööde tähtaegu ja tunniplaani).<br />
*ID-kaardi, Smart-ID, Mobiil-ID põhine autentimine.<br />
*Ainetele registreerimise võimalus.<br />
*Kasutaja andmete kuvamine ja muutmine<br />
<br />
<br />
'''Versioonihaldus:'''<br />
*https://lill.visualstudio.com/Lill<br />
<br />
= Analüüs =<br />
<br />
''' Mida meie projekt endas sisaldab? '''<br />
<br />
Kuna TTÜ Õppeinfosüsteem jätab soovida, tuli idee ise midagi paremat teha. Meie õppeinfosüsteemi põhikomponentideks on ajakohane ja informatiivne tunniplaan, õppematerjalide lisamise ja vaatamise võimalus ning jooksvate hinnete kuvamine. Ideaalis teeme nii tudengi kui õppejõu tüüpi kontodele vaated, kuid otsustasime põhirõhu õppejõu funktsionaalsusele seada.<br />
<br />
''' Mis on eesmärk? '''<br />
<br />
Eesmärk on koondada õppetööga seotud informatsioon ühte kohta ja teha see ligipääsetavaks nii õppejõule kui ka tudengile, lihtsustada õppejõu tööd ning koondada õppetööga seonduvate andmete jälgimine ning informatsiooni vahetamine tudengitega ühte keskkonda.<br />
<br />
''' Mida tavakasutaja sellega teha saaks? '''<br />
<br />
Meie rakenduse sihtkasutajateks on õppejõud ning tudengid. Tudengid saavad vaadata tunniplaani, tulevate kodutööde, kontrolltööde, eksamite ja ülesannete kuupäevi ning jooksvaid hindeid. Õppejõud saab lisaks vaatamisele teha vajalikke muudatusi.<br />
<br />
''' Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks? '''<br />
<br />
Kõige problemaatilisemaks võib osutuda tunniplaani realiseerimise osa, sest seal on väga palju erinevaid osi. Näiteks kalendri funktsionaalsus täies ulatuses, nii nagu me seda ette kujutame, pakub kindlasti mitmekesiseid ja huvitavaid väljakutseid. Eriti raskeks võib osutuda sündmuste lisamine ja muutmine otse kalendrist.<br />
<br />
''' Milline meie rakendus „välja näeb“? '''<br />
<br />
Meie esileht on sisselogimise leht. Seal on kasutajanime ja parooli lahter ning sisene nupp. Sisse logides suunatakse kasutaja tema tunniplaani lehele. Üleval ääres on menüü, kust saab valida tunniplaani, õppematerjalide, hinnete vaatamise lehtede vahel.<br />
<br />
<br />
''' Must have: '''<br />
<br />
*Sisselogimine: Kontrollib, kas andmebaasis on vastav kasutaja, arvutab parooli räsi ja vaatab, kas sisestatud parooli räsi on õige. Kasutajagruppide ning õiguste majandus taustal.<br />
*Tunniplaan: Vaikimisi kuvab kasutajaga seotud tunniplaani. Võimalik vaadata tunniplaani, nii kuu kui ka nädala lõikes, ning valida kiiresti soovitavat nädalat või kuud. Võimalik filtreerida tingimuste alusel (õppejõud, rühm, ruum jne). Võimaldab õppejõul kalendrisse sündmuste lisamist, muutmist, kustutamist. Kontrollib, kas antud ajal antud ruum on vaba, kui on tegu vastavat tüüpi sündmusega. Sündmustel on tüübid: Loeng, Praktikum, Harjutus, Konsultatsioon jne. Kalender kuvab samaaegselt ka koduste ülesannete ja tööde tähtaegu, mis ei pea omama kindlat kohta ja võivad kattuda teiste sündmustega. <br />
*Õppematerjalid: Võimaldab õppejõul näha ning lisada, muuta ja kustutada õppematerjale failide või linkidena. Samuti on võimalik muuta materjalidele ligipääsemise õigusi kasutajagruppide kaupa (rühmad, õppeained jne). <br />
*Hinded: Õppejõul võimalik valida aine ja näha kõiki antud ainet õppivaid tudengeid ning nende jooksvaid hindeid. Peab olema võimalik lisada, muuta ja kustutada hinde tulpasi (kontrolltööd, referaadid, laborid jne), [võimaluse korral ka VarChar tüüpi tulbad]. Lisaks saab ridu nimede või hinnete (ka null) järgi filtreerida ja tudengitele hindeid määrata või muuta. Kus sobilik, arvutab tudengi jooksvat seisu vastavalt õppejõu määratud kaaludele (protsentidele).<br />
<br />
''' Nice to have: '''<br />
<br />
*Ligipääs õpilase tüüpi kontole: Kogu funktsionaalsus piiratud kujul ka tudengi tüüpi kontodele. Tudeng saab näha oma jooksvaid hindeid, registreeritud ainetega täidetud tunniplaani ning tunniplaanis on näha ka ülesannete tähtajad. Tudengil on ligipääs lubatud õppematerjalidele, ainult vaatamisõigus.<br />
**Tudengi õppesoorituste info: Tudeng saab vaadata oma seni läbitud aineid ja nendes saadud hindeid. Lisaks näeb ka keskmist hinnet ning kogutud EAPsid.<br />
*Kasutaja andmete kuvamine ja muutmine: Igal kasutajal on infosüsteemis olemas „Minu andmed“ leht, kust saab muuta oma isikuandmeid (parooli, meiliaadressi, kodust aadressi, pilti jne) ning vaadata õpinguga seotud andmeid (õppekava, õppeaastat, rühma jne).<br />
*Teated: Teadete alt saab kasutaja saata kirja enda kooliga seotud inimestele. Võimalik saata ka õppeaasta või rühma alusel. Sealt alt näeb ka kõiki sulle saadetud teateid ning saab neile vastata.<br />
*Admin kasutaja liides: Kasutajaliides üldiste admin ülesannete tarbeks. Nagu.:<br />
**Uute kasutajate lisamine: Admini kasutaja alt on võimalik tudengeid ja õppejõude juurde lisada.<br />
**Ainete lisamine: Uute õppeaindete lisamine süsteemi ning nende sidumine vastavate õppejõududega.<br />
*Ainetele registreerimine: Tudeng saab registreerida ennast õppeainetele ning näeb, palju kokku EAPsid valitud on. (Esialgu määrame tudengile ise tema õppeained ning õppejõule tema õpetatavad ained, tudeng ega õppejõud ise midagi kuskilt valida ei saa.)<br />
*Ühtse disainiga UI: Kasutatavuse eesmärgil oleks hea kui kõik erinevad alam-rakendused oleks sarnase stiili ja kujundusega.<br />
*ID-kaardi, Smart-ID, Mobiil-ID põhine autentimine: Lisaks parooliga sisenemisele on kasutajal võimalik sisse logida ka ID-kaardi, Smart-ID või Mobiil-ID-ga. Tegemist pigem „Dream to have“ funktsionaalsusega ehk teeme selle, kui kõik muu on tehtud.<br />
<br />
//640 words hetkel<br />
<br />
= Ajalogi =<br />
<br />
* 11.09.2017 - meeskonna kokkupanek<br />
* 19.10.2017 - esimene kohtumine ja idee paika panemine, Wiki lehe tegemine<br />
* 02.11.2017 - projekti analüüsi koostamine<br />
*</div>Kalillemhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122925I027 iseseisvad tööd2017-05-25T18:15:39Z<p>Kalillem: /* 1.praktikum */</p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br />
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br />
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br />
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br />
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br />
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br />
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br />
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br />
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br />
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br />
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br />
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br />
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br />
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br />
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br />
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br />
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus<br />
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus<br />
* Marek Skorohhodov, AK11 - Info riistvara kohta + Linux serveri paigaldus<br />
* Karmen Lillemets, 14 - Info riistvara kohta<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br />
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto<br />
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br />
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus<br />
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br />
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br />
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br />
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br />
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux<br />
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI<br />
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus<br />
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus<br />
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto<br />
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Alo Avi, 14 - E-posti krüpto<br />
* Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus<br />
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto<br />
* Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto<br />
* Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto<br />
* Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Egert Loss, DK14, MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Rene Väli, DK13 - LAMP Paigaldus<br />
* Katrin Kello 12- LAMP paigaldus<br />
*Alvar Suun DK13- SSH Windows+Linux<br />
* Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. <br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br />
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br />
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br />
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br />
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br />
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br />
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br />
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br />
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br />
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br />
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br />
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br />
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis<br />
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br />
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi<br />
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile <br />
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas<br />
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile<br />
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis<br />
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. <br />
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine<br />
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP<br />
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis<br />
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim<br />
* Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br />
* Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim<br />
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis<br />
* Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine<br />
* Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis<br />
* Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Tõnis Prants, 15, Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br />
* Henri ANnilo, DK13, QR kood Windowsis<br />
* Rene Väli, DK13 - Sügavkülmutus Windowsis<br />
* Edgar Tereping, 14 - EPUB loomine Windowsis<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Kalillemhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122924I027 iseseisvad tööd2017-05-25T18:15:12Z<p>Kalillem: /* 1.praktikum */</p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br />
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br />
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br />
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br />
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br />
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br />
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br />
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br />
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br />
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br />
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br />
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br />
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br />
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br />
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br />
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br />
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus<br />
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus<br />
* Marek Skorohhodov, AK11 - Info riistvara kohta + Linux serveri paigaldus<br />
* Karmen Lillemets - Info riistvara kohta<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br />
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto<br />
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br />
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus<br />
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br />
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br />
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br />
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br />
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux<br />
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI<br />
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus<br />
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus<br />
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto<br />
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Alo Avi, 14 - E-posti krüpto<br />
* Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus<br />
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto<br />
* Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto<br />
* Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto<br />
* Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Egert Loss, DK14, MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Rene Väli, DK13 - LAMP Paigaldus<br />
* Katrin Kello 12- LAMP paigaldus<br />
*Alvar Suun DK13- SSH Windows+Linux<br />
* Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. <br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br />
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br />
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br />
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br />
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br />
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br />
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br />
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br />
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br />
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br />
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br />
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br />
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis<br />
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br />
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi<br />
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile <br />
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas<br />
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile<br />
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis<br />
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. <br />
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine<br />
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP<br />
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis<br />
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim<br />
* Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br />
* Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim<br />
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis<br />
* Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine<br />
* Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis<br />
* Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Tõnis Prants, 15, Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br />
* Henri ANnilo, DK13, QR kood Windowsis<br />
* Rene Väli, DK13 - Sügavkülmutus Windowsis<br />
* Edgar Tereping, 14 - EPUB loomine Windowsis<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Kalillemhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kalillem&diff=110425User:Kalillem2016-10-19T06:03:11Z<p>Kalillem: /* Essee */</p>
<hr />
<div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
Autor: Karmen Lillemets<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br />
<br />
== Essee ==<br />
Antud aine loengutes käisid esinemas IT-valdkonnaga seotud inimesed, kellel kõigil on omad kogemused ja lood rääkida. Juttu tuli nii testimisest kui turundusest, nii andmetest kui ka küberturbest. Teemad olid väga erinevad ning katsid mitmeid IT-ga seotuid alasid. <br />
<br />
Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]</ref> olid esinejateks Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer. Nad rääkisid nii antud aine ülesehitusest kui ka tegelikust koolielust ja -korraldusest. Kuigi palju tudengid peavad esimest loengut tühiseks (arvatakse, et midagi uut seal niikuinii väga ei õpetata), on seal osalemine siiski üsna kasulik. Nii oli ka selle aine puhul. See loeng seletas nii kooli õppekorraldust – kuidas õpe on ülesehitatud ning mismoodi toimub õppetöö – kui ka antud aine läbimise tingimusi ja korraldust. Esimese aasta tudengi jaoks oli see loeng väga informatsioonirikas ja vajalik. Kes esimesse loengusse jõudsid, said väga hea ülevaate sellest, kuidas kõrgkoolis õpe toimub ning millele peaks õppides tähelepanu pöörama. Räägiti ka õppetöö välistest tegevustest, millest saab soovi korral osa võtta. Loengust ei puudunud ka soovitused uutele tudengitele, kuidas koolielu enda jaoks lihtsamaks teha. Näiteks on kasulik teha teiste üliõpilastega koostööd ning kui tekivad küsimused, ei ole tark need enda teada jätta, vaid tuleb julgelt küsida.<br />
<br />
Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]</ref> esines meile IT-arhitekt Andres Kütt. Tegemist on väga haritud inimesega, kes on lõpetanud mitu erinevat kõrgkooli. Ka meile tõi ta loengus välja, et ülikoolidevahelised erinevused on kohati väga suured. Nii on lood ka Eestis, kus Tartu Ülikool ja EBS on tema sõnul spektrumi eri otsades. Tema sõnul ei loo arhitekt iseseisvat väärtust, vaid arhitekt peab juhtima keerukust. Ärilistele otsustele tuleb juurde panna keerukuse tähendus. Iga otsuse puhul tuleks läbi mõelda, mida see tähendab ning mida ta endaga kaasa võib tuua. Arhitekti ülesandeks on hoida organisatsiooni keerukus mõistuse piires ning kontrolli all. Arhitekti hästi tehtud töö ei paista välja, seega võib tihti jõuda eksiarvamusele, et IT-arhitekt ei tee mitte midagi. Arhitekti olulisus saab selgeks aga siis, kui ta puudub või ta ei saa oma tööga väga hästi hakkama – tekivad probleemid. Arhitekti kogemus ja pagas tekibki sassiläinud projektidest ning seega ei tohiks ebaõnnestumist halva asjana võtta, vaid tuleks enda vigadest õppida. IT-arhitekti puhul on kommunikatsioonioskus äärmiselt oluline ning tal peaks olema piisavalt kapitali ja autoriteeti ilma mingisuguse võimuta. Nagu Andres Kütt loengus ütles, siis „arhitekti töö on kui hobuse liigutamine saba alla puhumisega“.<br />
<br />
Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]</ref> olid esinejateks Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük ning nad rääkisid testimisest ning startupidest. Nad on mõlemad lõpetanud Infotehnoloogia Kolledži ning osalesid koos Londonis ''hackathon''il, kus nad esitasid Testlio idee. Testlio asutamine ei tulnud neil kergelt, vaid tuli mitu aastat vaeva näha. Marko oli varasemalt oma elus teinud mitmeid startupe ning soovitas meil enda kogemuse põhjal keskenduda ainult ühe asja tegemisele. Mitut asja ei tasu korraga teha. Kui luua startup, tuleks sellele kogu oma tähelepanu pöörata. Startupi loomisel on oluline aru saada, mida klient tahab. Kuna startupid on kiire kasvuga ettevõtted, siis püstitatakse endale suured eesmärgid, milleni peaks paari aastaga jõudma. Startupi loomisel on oluline kaua aega võttev eeltöö. Näidetena töid nad välja Transferwise’i ja Pipedrive’i. Esinejad olid väga energilised ning kuigi startupide loomine võib olla stressirohke ja aeganõudev, rääkisid nad ka hetkedest, mil sai nalja. Siiski on hea startupi loomisel vajalik idee, mis ellu viia. Kui ei ole olemas head ideed, ei saa ka edukat startupi luua.<br />
<br />
Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]</ref> tutvustas Lembitu Ling meile lähemalt süsteemiadministraatori tööd. Tema esimene kokkupuude arvutitega oli keskkoolis, kui klassivend sai koju arvuti. Teda huvitas see, kuidas asjad töötavad ning on Soomest ja Rootsist tulnud tehnikaprahist kokku pannud arvuteid. IT-valdkonnas on ta üritanud arendusest välja jääda – tema ala on pigem administreerimine, süsteemi hästi haldamine. Ta ütles ka, et tema eelistab pigem Linuxit ning Microsofti servereid on ta hallanud pigem vaid sundkorral. Ta rõhutas, et süsteemiadministreerijate vastutusvaldkonnad tuleb panna paika. Vastasel korral ei tule miskit väga välja. Ta ütles ka, et hea süsteemi administraator peab olema nähtamatu ning on siis olemas ja nähtav, kui teda vaja on. Süsteemiadministraatori töö on siis hästi tehtud, kui keegi seda ei märka. Võib küll tekkida tunne, et süsteemiadministraator ei teegi mingit tööd, kui kõik hästi jookseb, kuid tema olulisus tõuseb siis esile, kui süsteemis probleem tekib. Samuti ei tohi süsteemiadministraator lasta endale pähe istuda. Ühest administraatorist ei piisa 24/7 süsteemi haldamiseks. Hea süsteemiadministraator teeb ''script''i tegevuse jaoks, mida ta peab mitu korda tegema. Ei ole ju mõtet ühte ja sama tegevust kogu aeg korrata. ''Script''iga saab ressursse kokku hoida. Kuid sel juhul peab veenduma, et ''script'' on töökoha reeglitega kooskõlas. <br />
<br />
Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]</ref> oli kaks esinejat. Andres Septer rääkis IT tööturust. Antud esitlusest on väga kasulik kõrva taha panna mõned soovitused, mis kehtivad justnimelt töö otsimisel. Oluline on luua enda ümber võrgustik inimestest. Parimad töökohad liiguvad tegelikult suust-suhu ning töökuulutusportaalidesse jõuavad ülejäägid. Lisaks on Eesti tööturule omane sunnitud mobiilsus – ametikõrgenduse saamiseks tuleb vahetada töökohta. Ametikõrgendust ei taheta Eestis väga anda – ollakse ju rahul sinu tööga, miks peaks hea töötaja asemele uut hakkama otsima? Samuti hoiatas Septer, et enne kui minna kuskile ettevõttesse tööle, tuleks uurida selle tausta. Võib juhtuda, et ettevõte näitab end paremini kui nad tegelikult on. Ka startupi loomine on üks võimalustest tööd saada. Seda soovitab Septer teha koos sõbraga – üksi ei tasu olla ning sõbraga sujub koostöö ehk paremini. Ka hoiatas ta meid, et ei tasu riiki tüssata ning käibemaks tuleks riigile ikka ära maksta. Teise esinejana oli selles loengus Einar Koltšanov, kes tutvustas ''scrum-master''i tööd. Enne seda loengut ei olnud ma kuulnudki, mis või kes ''scrum-master'' on. ''Scrum-master'' ei ole sama, mis projektijuht. ''Scrum-master''i ülesandeks on koristada eest takistusi, mis arendajale ette võivad jääda (v.a. tehnilised), näiteks kommunikatsioon. Tihti ei saa IT ja äripool teineteisest aru, ei suudeta saada aru, mida teine tahab või vajab. Omavaheline dialoog peab toimima ning asjad peavad olema tasakaalus. Vajalik on koostöö ning vastastikune austus. Mõlemad osapooled peavad muutuma, et koostöö oleks võimalik. Äripool peab mõistma IT piiranguid ja võimekust ning seletama, mida ta tahab/vajab. IT-pool peab aga mõistma ärikeelt ja -protsesse, rääkima kuludest ja tasudest ning pakkuma proaktiivselt äripoolele innovaatilisi lahendusi. Oma esitluse lõpus rõhutas Koltšanov, et firma peab teenima raha. Sa müüd oma tööjõudu ning saad selle eest raha vastu. Lojaalne tuleks olla nii palju kui reeglites kirjas, kuid end täielikult firmale ei tohiks pühendada (tegemist ei ole ju abieluga).<br />
<br />
Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur andmete analüüsimisest. Andmetega uuringute puhul peab silmas pidama, et need on tihti reaalsusest erinevad, puudulikud. Andmete analüüsi puhul tuleb küsida mitmeid küsimusi: kas ja kuidas andmeid kasutatakse; kas üldse osatakse andmeid kasutada; kas andmeid on piisavalt; kas andmed on struktureeritud formaadis jne. Oluline on osata ka andmeid õigesti tõlgendada. Andmete valesti tõlgendamine ei anna meile mitte midagi juurde. Probleemiks võivad olla inimeste ning vahendite puudus või ei mõelda andmebaasi ehitamisel tulevikus tekkivatele kasutusvajadustele. Andmeanalüüs aitab teha objektiivseid otsuseid, näiteks ressursside (raha, inimesed) õigesse kohta suunamiseks ning prioriteetide määramiseks (mida teha, mida mitte), kuid seda juhul, kui andmeid on õigesti ja piisavalt analüüsitud. Andmeanalüüsi puhul ei saa Lauri sõnul lähtuda emotsioonist. <br />
<br />
Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Tegemist oli minu jaoks väga huvitava loenguga. Esimese asjana jäi meelde, et Priisalule ei meeldi startupid. Nagu ta loengus ütles, siis „startup on väga õudne koht“. Ta rääkis, et töötavad asjad peavad olema võimalikult lihtsad. Mida lihtsamad nad on, seda kergem on neist ülevaade saada. Mida keerulisemad asjad on, seda raskem on probleemi korral viga üles leida. Ta tõi välja ka huvitava asjaolu, et kui rahvusvaheliselt toimuvad mitmed asjad valdavalt siiski inglise keeles, siis küberkuritegevus on enamasti endiselt vene keeles. Samuti juhtis ta tähelepanu sellele, et kui varasemal ajal tegutsesid pigem üksikkurjategijad, siis tänapäeval on kübertegevus enamasti organiseerunud. Küberkaitse missioon on eluviisi kaitse ning eesmärgiks ei ole mitte infosüsteemide kaitse, vaid need on vahendid protsesside kaitsmiseks ühiskonnas. Kollektiivne töö on parem ja efektiivsem kui üksi midagi tehes. Lisaks jäi meelde ka see, et Priisalu arvates on maailma parim kübertarkvara Skype.<br />
<br />
Kaheksas ja ühtlasi ka aine viimane loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref> oli turundusest ITs. Esinejaks oli Starmanis töötav Hedi Mardisoo, kes on peaaegu terve oma elu olnud IT-valdkonna sees. Oma esitluse alguses tõi ta välja kolm põhiküsimust: miks, kuidas ja mida. Miks sa teed seda,kuidas sa seda teed ning mida sa teed? Nende küsimuste vastused peaksid olema toote pakkujal läbi mõeldud. Turunduses on olulised toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Igal tootel on enamasti ka oma sihtgrupp ja kasutusvaldkond, kuigi tänapäeval ei ole enam nii lihtne stereotüüpe seada. Mardisoo tõi loengus selle kohta näite mehe kirjeldusest, kelleks võib olla nii prints Charles kui ka Ozzy Osbourne. Toote puhul on oluline ka välja selgitada, mis hinnaga seda müüa võiks. Kui on hea toode, kuid kallis hind, siis ei pruugi inimesed seda väga osta. Samuti tuleb tegeleda müügitoetusega. Ei saa väga toodet müüa, kui inimesed ei tea sellest midagi. IT ja turundus peavad tegema koostööd ning neil peab olema ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Ettevõte ilma IT või turunduseta tänapäeval läbi ei löö.<br />
<br />
Mitmest loengust tuli välja see, et IT-valdkonnas töötavad inimesed ei ole alati IT-taustaga. Kuna ka minul hetkel IT-alane taust puudub, andsid mitmed esinejad mulle kindlust, et ehk ei ole siiski tegemist vale valikuga. Samuti rõhutati mitmel pool koostöö olulisust. Ilma koostööta lagunevad töötavad süsteemid paraku laiali, mistõttu on oluline osata inimestega suhelda ning vajadusel ka kompromissile jõuda. Vastaspoolest tuleb aru saada ning koos töötades jõuda ühiste eesmärkideni. See loenguseeria avardas mu silmaringi just IT-alaselt ning sain teada palju uut.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus:''' Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: 5.2.12]</ref>. Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida antud aine õppejõuga ning läbiviimise viis sisaldub aineprogrammis <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: 5.4.2]</ref>. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis ning registreerumise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: 5.2.8.1]</ref>. Kordusarvestused on RF õppekohal õppijale tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: 5.2.7]</ref>. Kordussooritus maksab tasulisel (OF) õppekohal õppijal 20€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal: punkt 5]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 4===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus:'''<br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord: II punkt 1]</ref>. Taotluse läbivaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord: IV punkt 1]</ref>. Õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord: III punkt 9]</ref>.<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus:''' Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]</ref>.<br />
<br />
Esimesel semestril on sooritatud nõutud 27 EAP ning selle semestri eest ei pea midagi hüvitama. Teisel semestril on sooritatud 26 EAP, mis on 1 EAP vähem nõutud EAP arvust. Seega tuleb aasta lõpuks hüvitada õppekulud 1 EAP ulatuses ning makstav summa on 50€.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /><br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>Kalillemhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kalillem&diff=110424User:Kalillem2016-10-19T05:50:53Z<p>Kalillem: /* Essee */</p>
<hr />
<div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
Autor: Karmen Lillemets<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br />
<br />
== Essee ==<br />
Antud aine loengutes käisid esinemas IT-valdkonnaga seotud inimesed, kellel kõigil on omad kogemused ja lood rääkida. Juttu tuli nii testimisest kui turundusest, nii andmetest kui ka küberturbest. Teemad olid väga erinevad ning katsid mitmeid IT-ga seotuid alasid. <br />
<br />
Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]</ref> olid esinejateks Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer. Nad rääkisid nii antud aine ülesehitusest kui ka tegelikust koolielust ja -korraldusest. Kuigi palju tudengid peavad esimest loengut tühiseks (arvatakse, et midagi uut seal niikuinii väga ei õpetata), on seal osalemine siiski üsna kasulik. Nii oli ka selle aine puhul. See loeng seletas nii kooli õppekorraldust – kuidas õpe on ülesehitatud ning mismoodi toimub õppetöö – kui ka antud aine läbimise tingimusi ja korraldust. Esimese aasta tudengi jaoks oli see loeng väga informatsioonirikas ja vajalik. Kes esimesse loengusse jõudsid, said väga hea ülevaate sellest, kuidas kõrgkoolis õpe toimub ning millele peaks õppides tähelepanu pöörama. Räägiti ka õppetöö välistest tegevustest, millest saab soovi korral osa võtta. Loengust ei puudunud ka soovitused uutele tudengitele, kuidas koolielu enda jaoks lihtsamaks teha. Näiteks on kasulik teha teiste üliõpilastega koostööd ning kui tekivad küsimused, ei ole tark need enda teada jätta, vaid tuleb julgelt küsida.<br />
<br />
Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]</ref> esines meile IT-arhitekt Andres Kütt. Tegemist on väga haritud inimesega, kes on lõpetanud mitu erinevat kõrgkooli. Ka meile tõi ta loengus välja, et ülikoolidevahelised erinevused on kohati väga suured. Nii on lood ka Eestis, kus Tartu Ülikool ja EBS on tema sõnul spektrumi eri otsades. Tema sõnul ei loo arhitekt iseseisvat väärtust, vaid arhitekt peab juhtima keerukust. Ärilistele otsustele tuleb juurde panna keerukuse tähendus. Iga otsuse puhul tuleks läbi mõelda, mida see tähendab ning mida ta endaga kaasa võib tuua. Arhitekti ülesandeks on hoida organisatsiooni keerukus mõistuse piires ning kontrolli all. Arhitekti hästi tehtud töö ei paista välja, seega võib tihti jüuda eksiarvamusele, et IT-arhitekt ei tee mitte midagi. Arhitekti olulisus saab selgeks aga siis, kui ta puudub või ta ei saa oma tööga väga hästi hakkama – tekivad probleemid. Arhitekti kogemus ja pagas tekibki sassiäinud projektidest ning seega ei tohiks ebaõnnestumist halva asjana võtta, vaid tuleks enda vigadest õppida. IT-arhitekti puhul on kommunikatsioonioskus äärmiselt oluline ning tal peaks olema piisavalt kapitali ja autoriteeti ilma mingisuguse võimuta. Nagu Andres Kütt loengus ütles, siis „arhitekti töö on kui hobuse liigutamine saba alla puhumisega“.<br />
<br />
Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]</ref> olid esinejateks Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük ning nad rääkisid testimisest ning startupidest. Nad on mõlemad lõpetanud Infotehnoloogia Kolledži ning osalesid koos Londonis hackathonil, kus nad esitasid Testlio idee. Testlio asutamine ei tulnud neil kergelt, vaid tuli mitu aastat vaeva näha. Marko oli varasemalt oma elus teinud mitmeid startupe ning soovitas meil enda kogemuse põhjal keskenduda ainult ühe asja tegemisele. Mitut asja ei tasu korraga teha. Kui luua startup, tuleks sellele kogu oma tähelepanu pöörata. Startupi loomisel on oluline aru saada, mida klient tahab. Kuna startupid on kiire kasvuga ettevõtted, siis püstitatakse endale suured eesmärgid, milleni paari aastaga jõuda. Startupi loomisel on oluline kaua aega võttev eeltöö. Näidetena töid nad välja Transferwise’i ja Pipedrive’i. Esinejad olid väga energilised ning kuigi startupide loomine võib olla stressirohke ja aeganõudev, rääkisid nad ka hetkedest, mil sai nalja. Siiski on hea startupi loomisel vajalik idee, mis ellu viia. Kui ei ole olemas head ideed, ei saa ka edukat startupi luua.<br />
<br />
Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]</ref> tutvustas Lembitu Ling meile lähemalt süsteemiadministraatori tööd. Tema esimene kokkupuude arvutitega oli keskkoolis, kui klassivend sai koju arvuti. Teda huvitas see, kuidas asjad töötavad ning on Soomest ja Rootsist tulnud tehnikaprahist kokku pannud arvuteid. IT-valdkonnas on ta üritanud arendusest välja jääda – tema ala on pigem administreerimine, süsteemi hästi haldamine. Ta ütles ka, et tema eelistab pigem Linuxit ning Microsofti servereid on ta hallanud pigem vaid sunni korral. Ta rõhutas, et süsteemiadministreerijate vastutusvaldkonnad tuleb panna paika. Vastasel korral ei tule miskit väga välja. Ta ütles ka, et hea süsteemi administraator peab olema nähtamatu ning on siis olemas ja nähtav, kui teda vaja on. Süsteemiadministraatori töö on siis hästi tehtud, kui keegi seda ei märka. Võib küll tekkida tunne, et süsteemiadministraator ei teegi mingit tööd, kui kõik hästi jookseb, kuid tema olulisus tuleb siis esile, kui süsteemis probleem tekib. Samuti ei tohi süsteemiadministraator lasta endale pähe istuda. Ühest administraatorist ei piisa 24/7 süsteemi haldamiseks. Hea süsteemiadministraator teeb scripti tegevuse jaoks, mida ta peab mitu korda tegema. Ei ole ju mõtet ühte ja sama tegevust kogu aeg korrata. Scriptiga saab ressursse kokku hoida. Kuid sel puhul peab veenduma, et script on töökoha reeglitega kooskõlas. <br />
<br />
Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]</ref> oli kaks esinejat. Andres Septer rääkis IT tööturust. Antud esitlusest on väga kasulik kõrva taha panna mõned soovitused, mis kehtivad justnimelt töö otsimisel. Oluline on luua enda ümber võrgustik inimestest. Parimad töökohad liiguvad tegelikult suust-suhu ning töökuulutusportaalidesse jõuavad ülejäägid. Lisaks on Eesti tööturule omane sunnitud mobiilsus – ametikõrgenduse saamiseks tuleb vahetada töökohta. Ametikõrgendust ei taheta Eestis väga anda – ollakse ju rahul sinu tööga, miks peaks hea töötaja asemele uut hakkama otsima? Samuti hoiatas Septer, et enne kui minna kuskile ettevõttesse tööle, tuleks uurida selle tausta. Võib juhtuda, et ettevõte näitab end paremini kui nad tegelikult on. Ka startupi loomine on üks võimalustest tööd saada. Seda soovitab Septer teha koos sõbraga – üksi ei tasu olla ning sõbraga sujub koostöö ehk paremini. Ka hoiatas ta meid, et ei tasu riiki tüssata ning käibemaks tuleks riigile ikka ära maksta. Teise esinejana oli selles loengus Einar Koltšanov, kes tutvustas scrum-master’i tööd. Enne seda loengut ei olnud ma kuulnudki, mis või kes scrum-master on. Scrum-master ei ole sama, mis projektijuht. Scrum-masteri ülesandeks on koristada eest takistusi, mis arendajale ette võivad jääda (v.a. tehnilised), näiteks kommuikatsioon. Tihti ei saa IT ja äripool teineteisest aru, ei suudeta saada aru, mida teine tahab või vajab. Omavaheline dialoog peab toimima ning asjad peavad olema tasakaalus. Vajalik on koostöö ning vastastikune austus. Mõlemad osapooled peavad muutuma, et koostöö oleks võimalik. Äripool peab mõistma IT piiranguid ja võimekust ning seletama, mida ta tahab/vajab. IT-pool peab aga mõistma ärikeelt ja -protsesse , rääkima kuludest ja tasudest ning pakkuma proaktiivselt äripoolele innovaatilisi lahendusi. Oma esitluse lõpus rõhutas Koltšanov, et firma peab teenima raha. Sa müüd oma tööjõudu ning saad selle eest raha vastu. Lojaalne tuleks olla nii palju kui reeglites kirjas, kuid end täielikult firmale ei tohiks pühendada (tegemist ei ole ju abieluga).<br />
<br />
Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur andmete analüüsimisest. Andmetega uuringute puhul peab silmas pidama, et need on tihti reaalsusest erinevad, puudulikud. Andmete analüüsi puhul tuleb küsida mitmeid küsimusi: kas ja kuidas andmeid kasutatakse; kas üldse osatakse andmeid kasutada; kas andmeid on piisavalt; kas andmed on struktureeritud formaadis jne. Oluline on osata ka andmeid õigesti tõlgendada. Andmete valesti tõlgendamine ei anna meile mitte midagi juurde. Probleemiks võivad olla inimeste ning vahendite puudus või ei mõelda andmebaasi ehitamisel tulevikus tekkivatele kasutusvajadustele. Andmeanalüüs aitab teha objektiivseid otsuseid, näiteks ressursside (raha, inimesed) õigesse kohta suunamiseks ning prioriteetide määramiseks (mida teha, mida mitte), kuid seda juhul, kui andmeid on õigesti ja piisavalt analüüsitud. Andmeanalüüsi puhul ei saa Lauri sõnul lähtuda emotsioonist. <br />
<br />
Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Tegemist oli minu jaoks väga huvitava loenguga. Esimese asjana jäi meelde, et Priisalule ei meeldi startupid. Nagu ta loengus ütles, siis „startup on väga õudne koht“. Ta rääkis, et töötavad asjad peavad olema võimalikult lihtsad. Mida lihtsamad nad on, seda kergem on neist ülevaade saada. Mida keerulisemad asjad on, seda raskem on probleemi korral viga üles leida. Ta tõi välja ka huvitava asjaolu, et kui rahvusvaheliselt toimuvad mitmed asjad valdavalt siiski inglise keeles, siis küberkuritegevus on enamasti endiselt vene keeles. Samuti tõi ta välja, et kui varasemal ajal tegutsesid pigem üksikurjategijad, siis tänapäeval on kübertegevus enamasti organiseerunud. Küberkaitse missioon on eluviisi kaitse ning eesmärgiks ei ole mitte infosüsteemide kaitse, vaid need on vahendid protsesside kaitsmiseks ühiskonnas. Kollektiivne töö on parem ja efektiivsem kui üksi midagi tehes. Lisaks jäi meelde ka see, et Priisalu arvates on maailma parim kübertarkvara Skype.<br />
<br />
Kaheksas ja ühtlasi ka aine viimane loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref> oli turundusest ITs. Esinejaks oli Starmanis töötav Hedi Mardisoo, kes on peaaegu terve oma elu olnud IT-valdkonna sees. Oma esitluse alguses tõi ta välja kolm põhiküsimus: miks, kuidas ja mida. Miks sa teed seda, mis sa teed, kuidas sa seda teed ning mida sa teed? Nende küsimuste vastused peaksid olema toote pakkujal läbi mõeldud. Turunduses on olulised toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Igal tootel on enamasti ka oma sihtgrupp ja kasutusvaldkond, kuigi tänapäeval ei ole enam nii lihtne stereotüüpe seada. Mardisoo tõi loengus selle kohta näite mehe kirjeldusest, kelleks võib olla nii prints Charles kui ka Ozzy Osbourne. Toote puhul on oluline ka välja selgitada, mis hinnaga seda müüa võiks. Kui on hea toode, kuid kallis hind, siis ei pruugi inimesed seda väga osta. Samuti tuleb tegeleda müügitoetusega. Ei saa väga toodet müüa, kui inimesed ei tea sellest. IT ja turundus peavad tegema koostööd ning neil peab olema ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Ettevõte ilma IT või turunduseta tänapäeval läbi ei löö.<br />
<br />
Mitmest loengust tuli välja see, et IT-valdkonnas töötavad inimesed ei ole alati IT-taustaga. Kuna ka minul hetkel IT-alane taust puudub, andsid mitmed esinejad mulle kindlust, et ehk ei ole siiski tegemist vale valikuga. Samuti rõhutati mitmel pool koostöö olulisust. Ilma koostööta lagunevad töötavad süsteemid paraku laiali, mistõttu on oluline osata inimestega suhelda ning vajadusel ka kompromissile jõuda. Vastaspoolest tuleb aru saada ning koos töötades jõuda ühiste eesmärkideni. See loenguseeria avardas mu silmaringi just IT-alaselt ning sain teada palju uut.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus:''' Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: 5.2.12]</ref>. Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida antud aine õppejõuga ning läbiviimise viis sisaldub aineprogrammis <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: 5.4.2]</ref>. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis ning registreerumise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: 5.2.8.1]</ref>. Kordusarvestused on RF õppekohal õppijale tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: 5.2.7]</ref>. Kordussooritus maksab tasulisel (OF) õppekohal õppijal 20€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal: punkt 5]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 4===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus:'''<br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord: II punkt 1]</ref>. Taotluse läbivaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord: IV punkt 1]</ref>. Õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord: III punkt 9]</ref>.<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus:''' Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]</ref>.<br />
<br />
Esimesel semestril on sooritatud nõutud 27 EAP ning selle semestri eest ei pea midagi hüvitama. Teisel semestril on sooritatud 26 EAP, mis on 1 EAP vähem nõutud EAP arvust. Seega tuleb aasta lõpuks hüvitada õppekulud 1 EAP ulatuses ning makstav summa on 50€.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /><br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>Kalillemhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kalillem&diff=110423User:Kalillem2016-10-19T05:49:01Z<p>Kalillem: /* Essee */</p>
<hr />
<div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
Autor: Karmen Lillemets<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br />
<br />
== Essee ==<br />
Antud aine loengutes käisid esinemas IT-valdkonnaga seotud inimesed, kellel kõigil on omad kogemused ja lood rääkida. Juttu tuli nii testimisest kui turundusest, nii andmetest kui ka küberturbest. Teemad olid väga erinevad ning katsid mitmeid IT-ga seotuid alasid. <br />
<br />
Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]</ref> olid esinejateks Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer. Nad rääkisid nii antud aine ülesehitusest kui ka tegelikust koolielust ja -korraldusest. Kuigi palju tudengid peavad esimest loengut tühiseks (arvatakse, et midagi uut seal niikuinii väga ei õpetata), on seal osalemine siiski üsna kasulik. Nii oli ka selle aine puhul. See loeng seletas nii kooli õppekorraldust – kuidas õpe on ülesehitatud ning mismoodi toimub õppetöö – kui ka antud aine läbimise tingimusi ja korraldust. Esimese aasta tudengi jaoks oli see loeng väga informatsioonirikas ja vajalik. Kes esimesse loengusse jõudsid, said väga hea ülevaate sellest, kuidas kõrgkoolis õpe toimub ning millele peaks õppides tähelepanu pöörama. Räägiti ka õppetöö välistest tegevustest, millest saab soovi korral osa võtta. Loengust ei puudunud ka soovitused uutele tudengitele, kuidas koolielu enda jaoks lihtsamaks teha. Näiteks on kasulik teha teiste üliõpilastega koostööd ning kui tekivad küsimused, ei ole tark need enda teada jätta, vaid tuleb julgelt küsida.<br />
<br />
Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]</ref> esines meile IT-arhitekt Andres Kütt. Tegemist on väga haritud inimesega, kes on lõpetanud mitu erinevat kõrgkooli. Ka meile tõi ta loengus välja, et ülikoolide vahelised erinevused on kohati väga suured. Nii on lood ka Eestis, kus Tartu Ülikool ja EBS on tema sõnul spektrumi eri otsades. Tema sõnul ei loo arhitekt iseseisvat väärtust, vaid arhitekt peab juhtima keerukust. Ärilistele otsustele tuleb juurde panna keerukuse tähendus. Iga otsuse puhul tuleks läbi mõelda, mida see tähendab ning mida ta endaga kaasa võib tuua. Arhitekti ülesandeks on hoida organisatsiooni keerukus mõistuse piires ning kontrolli all. Arhitekti hästi tehtud töö ei paista välja, seega võib tihti jüuda eksiarvamusele, et IT-arhitekt ei tee mitte midagi. Arhitekti olulisus saab selgeks aga siis, kui ta puudub või ta ei saa oma tööga väga hästi hakkama – tekivad probleemid. Arhitekti kogemus ja pagas tekibki sassiäinud projektidest ning seega ei tohiks ebaõnnestumist halva asjana võtta, vaid tuleks enda vigadest õppida. IT-arhitekti puhul on kommunikatsioonioskus äärmiselt oluline ning tal peaks olema piisavalt kapitali ja autoriteeti ilma mingisuguse võimuta. Nagu Andres Kütt loengus ütles, siis „arhitekti töö on kui hobuse liigutamine saba alla puhumisega“.<br />
<br />
Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]</ref> olid esinejateks Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük ning nad rääkisid testimisest ning startupidest. Nad on mõlemad lõpetanud Infotehnoloogia Kolledži ning osalesid koos Londonis hackathonil, kus nad esitasid Testlio idee. Testlio asutamine ei tulnud neil kergelt, vaid tuli mitu aastat vaeva näha. Marko oli varasemalt oma elus teinud mitmeid startupe ning soovitas meil enda kogemuse põhjal keskenduda ainult ühe asja tegemisele. Mitut asja ei tasu korraga teha. Kui luua startup, tuleks sellele kogu oma tähelepanu pöörata. Startupi loomisel on oluline aru saada, mida klient tahab. Kuna startupid on kiire kasvuga ettevõtted, siis püstitatakse endale suured eesmärgid, milleni paari aastaga jõuda. Startupi loomisel on oluline kaua aega võttev eeltöö. Näidetena töid nad välja Transferwise’i ja Pipedrive’i. Esinejad olid väga energilised ning kuigi startupide loomine võib olla stressirohke ja aeganõudev, rääkisid nad ka hetkedest, mil sai nalja. Siiski on hea startupi loomisel vajalik idee, mis ellu viia. Kui ei ole olemas head ideed, ei saa ka edukat startupi luua.<br />
<br />
Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]</ref> tutvustas Lembitu Ling meile lähemalt süsteemiadministraatori tööd. Tema esimene kokkupuude arvutitega oli keskkoolis, kui klassivend sai koju arvuti. Teda huvitas see, kuidas asjad töötavad ning on Soomest ja Rootsist tulnud tehnikaprahist kokku pannud arvuteid. IT-valdkonnas on ta üritanud arendusest välja jääda – tema ala on pigem administreerimine, süsteemi hästi haldamine. Ta ütles ka, et tema eelistab pigem Linuxit ning Microsofti servereid on ta hallanud pigem vaid sunni korral. Ta rõhutas, et süsteemiadministreerijate vastutusvaldkonnad tuleb panna paika. Vastasel korral ei tule miskit väga välja. Ta ütles ka, et hea süsteemi administraator peab olema nähtamatu ning on siis olemas ja nähtav, kui teda vaja on. Süsteemiadministraatori töö on siis hästi tehtud, kui keegi seda ei märka. Võib küll tekkida tunne, et süsteemiadministraator ei teegi mingit tööd, kui kõik hästi jookseb, kuid tema olulisus tuleb siis esile, kui süsteemis probleem tekib. Samuti ei tohi süsteemiadministraator lasta endale pähe istuda. Ühest administraatorist ei piisa 24/7 süsteemi haldamiseks. Hea süsteemiadministraator teeb scripti tegevuse jaoks, mida ta peab mitu korda tegema. Ei ole ju mõtet ühte ja sama tegevust kogu aeg korrata. Scriptiga saab ressursse kokku hoida. Kuid sel puhul peab veenduma, et script on töökoha reeglitega kooskõlas. <br />
<br />
Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]</ref> oli kaks esinejat. Andres Septer rääkis IT tööturust. Antud esitlusest on väga kasulik kõrva taha panna mõned soovitused, mis kehtivad justnimelt töö otsimisel. Oluline on luua enda ümber võrgustik inimestest. Parimad töökohad liiguvad tegelikult suust-suhu ning töökuulutusportaalidesse jõuavad ülejäägid. Lisaks on Eesti tööturule omane sunnitud mobiilsus – ametikõrgenduse saamiseks tuleb vahetada töökohta. Ametikõrgendust ei taheta Eestis väga anda – ollakse ju rahul sinu tööga, miks peaks hea töötaja asemele uut hakkama otsima? Samuti hoiatas Septer, et enne kui minna kuskile ettevõttesse tööle, tuleks uurida selle tausta. Võib juhtuda, et ettevõte näitab end paremini kui nad tegelikult on. Ka startupi loomine on üks võimalustest tööd saada. Seda soovitab Septer teha koos sõbraga – üksi ei tasu olla ning sõbraga sujub koostöö ehk paremini. Ka hoiatas ta meid, et ei tasu riiki tüssata ning käibemaks tuleks riigile ikka ära maksta. Teise esinejana oli selles loengus Einar Koltšanov, kes tutvustas scrum-master’i tööd. Enne seda loengut ei olnud ma kuulnudki, mis või kes scrum-master on. Scrum-master ei ole sama, mis projektijuht. Scrum-masteri ülesandeks on koristada eest takistusi, mis arendajale ette võivad jääda (v.a. tehnilised), näiteks kommuikatsioon. Tihti ei saa IT ja äripool teineteisest aru, ei suudeta saada aru, mida teine tahab või vajab. Omavaheline dialoog peab toimima ning asjad peavad olema tasakaalus. Vajalik on koostöö ning vastastikune austus. Mõlemad osapooled peavad muutuma, et koostöö oleks võimalik. Äripool peab mõistma IT piiranguid ja võimekust ning seletama, mida ta tahab/vajab. IT-pool peab aga mõistma ärikeelt ja -protsesse , rääkima kuludest ja tasudest ning pakkuma proaktiivselt äripoolele innovaatilisi lahendusi. Oma esitluse lõpus rõhutas Koltšanov, et firma peab teenima raha. Sa müüd oma tööjõudu ning saad selle eest raha vastu. Lojaalne tuleks olla nii palju kui reeglites kirjas, kuid end täielikult firmale ei tohiks pühendada (tegemist ei ole ju abieluga).<br />
<br />
Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur andmete analüüsimisest. Andmetega uuringute puhul peab silmas pidama, et need on tihti reaalsusest erinevad, puudulikud. Andmete analüüsi puhul tuleb küsida mitmeid küsimusi: kas ja kuidas andmeid kasutatakse; kas üldse osatakse andmeid kasutada; kas andmeid on piisavalt; kas andmed on struktureeritud formaadis jne. Oluline on osata ka andmeid õigesti tõlgendada. Andmete valesti tõlgendamine ei anna meile mitte midagi juurde. Probleemiks võivad olla inimeste ning vahendite puudus või ei mõelda andmebaasi ehitamisel tulevikus tekkivatele kasutusvajadustele. Andmeanalüüs aitab teha objektiivseid otsuseid, näiteks ressursside (raha, inimesed) õigesse kohta suunamiseks ning prioriteetide määramiseks (mida teha, mida mitte), kuid seda juhul, kui andmeid on õigesti ja piisavalt analüüsitud. Andmeanalüüsi puhul ei saa Lauri sõnul lähtuda emotsioonist. <br />
<br />
Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Tegemist oli minu jaoks väga huvitava loenguga. Esimese asjana jäi meelde, et Priisalule ei meeldi startupid. Nagu ta loengus ütles, siis „startup on väga õudne koht“. Ta rääkis, et töötavad asjad peavad olema võimalikult lihtsad. Mida lihtsamad nad on, seda kergem on neist ülevaade saada. Mida keerulisemad asjad on, seda raskem on probleemi korral viga üles leida. Ta tõi välja ka huvitava asjaolu, et kui rahvusvaheliselt toimuvad mitmed asjad valdavalt siiski inglise keeles, siis küberkuritegevus on enamasti endiselt vene keeles. Samuti tõi ta välja, et kui varasemal ajal tegutsesid pigem üksikurjategijad, siis tänapäeval on kübertegevus enamasti organiseerunud. Küberkaitse missioon on eluviisi kaitse ning eesmärgiks ei ole mitte infosüsteemide kaitse, vaid need on vahendid protsesside kaitsmiseks ühiskonnas. Kollektiivne töö on parem ja efektiivsem kui üksi midagi tehes. Lisaks jäi meelde ka see, et Priisalu arvates on maailma parim kübertarkvara Skype.<br />
<br />
Kaheksas ja ühtlasi ka aine viimane loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref> oli turundusest ITs. Esinejaks oli Starmanis töötav Hedi Mardisoo, kes on peaaegu terve oma elu olnud IT-valdkonna sees. Oma esitluse alguses tõi ta välja kolm põhiküsimus: miks, kuidas ja mida. Miks sa teed seda, mis sa teed, kuidas sa seda teed ning mida sa teed? Nende küsimuste vastused peaksid olema toote pakkujal läbi mõeldud. Turunduses on olulised toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Igal tootel on enamasti ka oma sihtgrupp ja kasutusvaldkond, kuigi tänapäeval ei ole enam nii lihtne stereotüüpe seada. Mardisoo tõi loengus selle kohta näite mehe kirjeldusest, kelleks võib olla nii prints Charles kui ka Ozzy Osbourne. Toote puhul on oluline ka välja selgitada, mis hinnaga seda müüa võiks. Kui on hea toode, kuid kallis hind, siis ei pruugi inimesed seda väga osta. Samuti tuleb tegeleda müügitoetusega. Ei saa väga toodet müüa, kui inimesed ei tea sellest. IT ja turundus peavad tegema koostööd ning neil peab olema ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Ettevõte ilma IT või turunduseta tänapäeval läbi ei löö.<br />
<br />
Mitmest loengust tuli välja see, et IT-valdkonnas töötavad inimesed ei ole alati IT-taustaga. Kuna ka minul hetkel IT-alane taust puudub, andsid mitmed esinejad mulle kindlust, et ehk ei ole siiski tegemist vale valikuga. Samuti rõhutati mitmel pool koostöö olulisust. Ilma koostööta lagunevad töötavad süsteemid paraku laiali, mistõttu on oluline osata inimestega suhelda ning vajadusel ka kompromissile jõuda. Vastaspoolest tuleb aru saada ning koos töötades jõuda ühiste eesmärkideni. See loenguseeria avardas mu silmaringi just IT-alaselt ning sain teada palju uut.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus:''' Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: 5.2.12]</ref>. Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida antud aine õppejõuga ning läbiviimise viis sisaldub aineprogrammis <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: 5.4.2]</ref>. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis ning registreerumise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: 5.2.8.1]</ref>. Kordusarvestused on RF õppekohal õppijale tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: 5.2.7]</ref>. Kordussooritus maksab tasulisel (OF) õppekohal õppijal 20€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal: punkt 5]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 4===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus:'''<br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord: II punkt 1]</ref>. Taotluse läbivaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord: IV punkt 1]</ref>. Õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord: III punkt 9]</ref>.<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus:''' Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]</ref>.<br />
<br />
Esimesel semestril on sooritatud nõutud 27 EAP ning selle semestri eest ei pea midagi hüvitama. Teisel semestril on sooritatud 26 EAP, mis on 1 EAP vähem nõutud EAP arvust. Seega tuleb aasta lõpuks hüvitada õppekulud 1 EAP ulatuses ning makstav summa on 50€.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /><br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>Kalillemhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kalillem&diff=110422User:Kalillem2016-10-19T05:48:29Z<p>Kalillem: /* Essee */</p>
<hr />
<div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
Autor: Karmen Lillemets<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br />
<br />
== Essee ==<br />
Antud aine loengutes käisid esinemas IT-valdkonnaga seotud inimesed, kellel kõigil on omad kogemused ja lood rääkida. Juttu tuli nii testimisest kui turundusest, nii andmetest kui ka küberturbest. Teemad olid väga erinevad ning katsid mitmeid IT-ga seotuid alasid. <br />
<br />
Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]</ref> olid esinejateks Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer. Nad rääkisid nii antud aine ülesehitusest kui ka tegelikust koolielust ja -korraldusest. Kuigi palju õpilased peavad esimest loengut tühiseks (arvatakse, et midagi uut seal niikuinii väga ei õpetata), on seal osalemine siiski üsna kasulik. Nii oli ka selle aine puhul. See loeng seletas nii kooli õppekorraldust – kuidas õpe on ülesehitatud ning mismoodi toimub õppetöö – kui ka antud aine läbimise tingimusi ja korraldust. Esimese aasta tudengi jaoks oli see loeng väga informatsioonirikas ja vajalik. Kes esimesse loengusse jõudsid, said väga hea ülevaate sellest, kuidas kõrgkoolis õpe toimub ning millele peaks õppides tähelepanu pöörama. Räägiti ka õppetöö välistest tegevustest, millest saab soovi korral osa võtta. Loengust ei puudunud ka soovitused uutele tudengitele, kuidas koolielu enda jaoks lihtsamaks teha. Näiteks on kasulik teha teiste üliõpilastega koostööd ning kui tekivad küsimused, ei ole tark need enda teada jätta, vaid tuleb julgelt küsida.<br />
<br />
Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]</ref> esines meile IT-arhitekt Andres Kütt. Tegemist on väga haritud inimesega, kes on lõpetanud mitu erinevat kõrgkooli. Ka meile tõi ta loengus välja, et ülikoolide vahelised erinevused on kohati väga suured. Nii on lood ka Eestis, kus Tartu Ülikool ja EBS on tema sõnul spektrumi eri otsades. Tema sõnul ei loo arhitekt iseseisvat väärtust, vaid arhitekt peab juhtima keerukust. Ärilistele otsustele tuleb juurde panna keerukuse tähendus. Iga otsuse puhul tuleks läbi mõelda, mida see tähendab ning mida ta endaga kaasa võib tuua. Arhitekti ülesandeks on hoida organisatsiooni keerukus mõistuse piires ning kontrolli all. Arhitekti hästi tehtud töö ei paista välja, seega võib tihti jüuda eksiarvamusele, et IT-arhitekt ei tee mitte midagi. Arhitekti olulisus saab selgeks aga siis, kui ta puudub või ta ei saa oma tööga väga hästi hakkama – tekivad probleemid. Arhitekti kogemus ja pagas tekibki sassiäinud projektidest ning seega ei tohiks ebaõnnestumist halva asjana võtta, vaid tuleks enda vigadest õppida. IT-arhitekti puhul on kommunikatsioonioskus äärmiselt oluline ning tal peaks olema piisavalt kapitali ja autoriteeti ilma mingisuguse võimuta. Nagu Andres Kütt loengus ütles, siis „arhitekti töö on kui hobuse liigutamine saba alla puhumisega“.<br />
<br />
Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]</ref> olid esinejateks Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük ning nad rääkisid testimisest ning startupidest. Nad on mõlemad lõpetanud Infotehnoloogia Kolledži ning osalesid koos Londonis hackathonil, kus nad esitasid Testlio idee. Testlio asutamine ei tulnud neil kergelt, vaid tuli mitu aastat vaeva näha. Marko oli varasemalt oma elus teinud mitmeid startupe ning soovitas meil enda kogemuse põhjal keskenduda ainult ühe asja tegemisele. Mitut asja ei tasu korraga teha. Kui luua startup, tuleks sellele kogu oma tähelepanu pöörata. Startupi loomisel on oluline aru saada, mida klient tahab. Kuna startupid on kiire kasvuga ettevõtted, siis püstitatakse endale suured eesmärgid, milleni paari aastaga jõuda. Startupi loomisel on oluline kaua aega võttev eeltöö. Näidetena töid nad välja Transferwise’i ja Pipedrive’i. Esinejad olid väga energilised ning kuigi startupide loomine võib olla stressirohke ja aeganõudev, rääkisid nad ka hetkedest, mil sai nalja. Siiski on hea startupi loomisel vajalik idee, mis ellu viia. Kui ei ole olemas head ideed, ei saa ka edukat startupi luua.<br />
<br />
Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]</ref> tutvustas Lembitu Ling meile lähemalt süsteemiadministraatori tööd. Tema esimene kokkupuude arvutitega oli keskkoolis, kui klassivend sai koju arvuti. Teda huvitas see, kuidas asjad töötavad ning on Soomest ja Rootsist tulnud tehnikaprahist kokku pannud arvuteid. IT-valdkonnas on ta üritanud arendusest välja jääda – tema ala on pigem administreerimine, süsteemi hästi haldamine. Ta ütles ka, et tema eelistab pigem Linuxit ning Microsofti servereid on ta hallanud pigem vaid sunni korral. Ta rõhutas, et süsteemiadministreerijate vastutusvaldkonnad tuleb panna paika. Vastasel korral ei tule miskit väga välja. Ta ütles ka, et hea süsteemi administraator peab olema nähtamatu ning on siis olemas ja nähtav, kui teda vaja on. Süsteemiadministraatori töö on siis hästi tehtud, kui keegi seda ei märka. Võib küll tekkida tunne, et süsteemiadministraator ei teegi mingit tööd, kui kõik hästi jookseb, kuid tema olulisus tuleb siis esile, kui süsteemis probleem tekib. Samuti ei tohi süsteemiadministraator lasta endale pähe istuda. Ühest administraatorist ei piisa 24/7 süsteemi haldamiseks. Hea süsteemiadministraator teeb scripti tegevuse jaoks, mida ta peab mitu korda tegema. Ei ole ju mõtet ühte ja sama tegevust kogu aeg korrata. Scriptiga saab ressursse kokku hoida. Kuid sel puhul peab veenduma, et script on töökoha reeglitega kooskõlas. <br />
<br />
Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]</ref> oli kaks esinejat. Andres Septer rääkis IT tööturust. Antud esitlusest on väga kasulik kõrva taha panna mõned soovitused, mis kehtivad justnimelt töö otsimisel. Oluline on luua enda ümber võrgustik inimestest. Parimad töökohad liiguvad tegelikult suust-suhu ning töökuulutusportaalidesse jõuavad ülejäägid. Lisaks on Eesti tööturule omane sunnitud mobiilsus – ametikõrgenduse saamiseks tuleb vahetada töökohta. Ametikõrgendust ei taheta Eestis väga anda – ollakse ju rahul sinu tööga, miks peaks hea töötaja asemele uut hakkama otsima? Samuti hoiatas Septer, et enne kui minna kuskile ettevõttesse tööle, tuleks uurida selle tausta. Võib juhtuda, et ettevõte näitab end paremini kui nad tegelikult on. Ka startupi loomine on üks võimalustest tööd saada. Seda soovitab Septer teha koos sõbraga – üksi ei tasu olla ning sõbraga sujub koostöö ehk paremini. Ka hoiatas ta meid, et ei tasu riiki tüssata ning käibemaks tuleks riigile ikka ära maksta. Teise esinejana oli selles loengus Einar Koltšanov, kes tutvustas scrum-master’i tööd. Enne seda loengut ei olnud ma kuulnudki, mis või kes scrum-master on. Scrum-master ei ole sama, mis projektijuht. Scrum-masteri ülesandeks on koristada eest takistusi, mis arendajale ette võivad jääda (v.a. tehnilised), näiteks kommuikatsioon. Tihti ei saa IT ja äripool teineteisest aru, ei suudeta saada aru, mida teine tahab või vajab. Omavaheline dialoog peab toimima ning asjad peavad olema tasakaalus. Vajalik on koostöö ning vastastikune austus. Mõlemad osapooled peavad muutuma, et koostöö oleks võimalik. Äripool peab mõistma IT piiranguid ja võimekust ning seletama, mida ta tahab/vajab. IT-pool peab aga mõistma ärikeelt ja -protsesse , rääkima kuludest ja tasudest ning pakkuma proaktiivselt äripoolele innovaatilisi lahendusi. Oma esitluse lõpus rõhutas Koltšanov, et firma peab teenima raha. Sa müüd oma tööjõudu ning saad selle eest raha vastu. Lojaalne tuleks olla nii palju kui reeglites kirjas, kuid end täielikult firmale ei tohiks pühendada (tegemist ei ole ju abieluga).<br />
<br />
Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur andmete analüüsimisest. Andmetega uuringute puhul peab silmas pidama, et need on tihti reaalsusest erinevad, puudulikud. Andmete analüüsi puhul tuleb küsida mitmeid küsimusi: kas ja kuidas andmeid kasutatakse; kas üldse osatakse andmeid kasutada; kas andmeid on piisavalt; kas andmed on struktureeritud formaadis jne. Oluline on osata ka andmeid õigesti tõlgendada. Andmete valesti tõlgendamine ei anna meile mitte midagi juurde. Probleemiks võivad olla inimeste ning vahendite puudus või ei mõelda andmebaasi ehitamisel tulevikus tekkivatele kasutusvajadustele. Andmeanalüüs aitab teha objektiivseid otsuseid, näiteks ressursside (raha, inimesed) õigesse kohta suunamiseks ning prioriteetide määramiseks (mida teha, mida mitte), kuid seda juhul, kui andmeid on õigesti ja piisavalt analüüsitud. Andmeanalüüsi puhul ei saa Lauri sõnul lähtuda emotsioonist. <br />
<br />
Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Tegemist oli minu jaoks väga huvitava loenguga. Esimese asjana jäi meelde, et Priisalule ei meeldi startupid. Nagu ta loengus ütles, siis „startup on väga õudne koht“. Ta rääkis, et töötavad asjad peavad olema võimalikult lihtsad. Mida lihtsamad nad on, seda kergem on neist ülevaade saada. Mida keerulisemad asjad on, seda raskem on probleemi korral viga üles leida. Ta tõi välja ka huvitava asjaolu, et kui rahvusvaheliselt toimuvad mitmed asjad valdavalt siiski inglise keeles, siis küberkuritegevus on enamasti endiselt vene keeles. Samuti tõi ta välja, et kui varasemal ajal tegutsesid pigem üksikurjategijad, siis tänapäeval on kübertegevus enamasti organiseerunud. Küberkaitse missioon on eluviisi kaitse ning eesmärgiks ei ole mitte infosüsteemide kaitse, vaid need on vahendid protsesside kaitsmiseks ühiskonnas. Kollektiivne töö on parem ja efektiivsem kui üksi midagi tehes. Lisaks jäi meelde ka see, et Priisalu arvates on maailma parim kübertarkvara Skype.<br />
<br />
Kaheksas ja ühtlasi ka aine viimane loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref> oli turundusest ITs. Esinejaks oli Starmanis töötav Hedi Mardisoo, kes on peaaegu terve oma elu olnud IT-valdkonna sees. Oma esitluse alguses tõi ta välja kolm põhiküsimus: miks, kuidas ja mida. Miks sa teed seda, mis sa teed, kuidas sa seda teed ning mida sa teed? Nende küsimuste vastused peaksid olema toote pakkujal läbi mõeldud. Turunduses on olulised toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Igal tootel on enamasti ka oma sihtgrupp ja kasutusvaldkond, kuigi tänapäeval ei ole enam nii lihtne stereotüüpe seada. Mardisoo tõi loengus selle kohta näite mehe kirjeldusest, kelleks võib olla nii prints Charles kui ka Ozzy Osbourne. Toote puhul on oluline ka välja selgitada, mis hinnaga seda müüa võiks. Kui on hea toode, kuid kallis hind, siis ei pruugi inimesed seda väga osta. Samuti tuleb tegeleda müügitoetusega. Ei saa väga toodet müüa, kui inimesed ei tea sellest. IT ja turundus peavad tegema koostööd ning neil peab olema ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Ettevõte ilma IT või turunduseta tänapäeval läbi ei löö.<br />
<br />
Mitmest loengust tuli välja see, et IT-valdkonnas töötavad inimesed ei ole alati IT-taustaga. Kuna ka minul hetkel IT-alane taust puudub, andsid mitmed esinejad mulle kindlust, et ehk ei ole siiski tegemist vale valikuga. Samuti rõhutati mitmel pool koostöö olulisust. Ilma koostööta lagunevad töötavad süsteemid paraku laiali, mistõttu on oluline osata inimestega suhelda ning vajadusel ka kompromissile jõuda. Vastaspoolest tuleb aru saada ning koos töötades jõuda ühiste eesmärkideni. See loenguseeria avardas mu silmaringi just IT-alaselt ning sain teada palju uut.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus:''' Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: 5.2.12]</ref>. Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida antud aine õppejõuga ning läbiviimise viis sisaldub aineprogrammis <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: 5.4.2]</ref>. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis ning registreerumise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: 5.2.8.1]</ref>. Kordusarvestused on RF õppekohal õppijale tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: 5.2.7]</ref>. Kordussooritus maksab tasulisel (OF) õppekohal õppijal 20€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal: punkt 5]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 4===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus:'''<br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord: II punkt 1]</ref>. Taotluse läbivaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord: IV punkt 1]</ref>. Õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord: III punkt 9]</ref>.<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus:''' Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]</ref>.<br />
<br />
Esimesel semestril on sooritatud nõutud 27 EAP ning selle semestri eest ei pea midagi hüvitama. Teisel semestril on sooritatud 26 EAP, mis on 1 EAP vähem nõutud EAP arvust. Seega tuleb aasta lõpuks hüvitada õppekulud 1 EAP ulatuses ning makstav summa on 50€.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /><br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>Kalillemhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kalillem&diff=110421User:Kalillem2016-10-19T05:47:31Z<p>Kalillem: /* Essee */</p>
<hr />
<div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
Autor: Karmen Lillemets<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br />
<br />
== Essee ==<br />
Antud aine loengutes käisid esinemas IT-valdkonnaga seotud inimesed, kellel kõigil on omad kogemused ja lood rääkida. Juttu tuli nii testimisest kui turundusest, nii andmetest kui ka küberturbest. Teemad olid väga erinevad ning katsid mitmeid valdkondi. <br />
<br />
Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]</ref> olid esinejateks Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer. Nad rääkisid nii antud aine ülesehitusest kui ka tegelikust koolielust ja -korraldusest. Kuigi palju õpilased peavad esimest loengut tühiseks (arvatakse, et midagi uut seal niikuinii väga ei õpetata), on seal osalemine siiski üsna kasulik. Nii oli ka selle aine puhul. See loeng seletas nii kooli õppekorraldust – kuidas õpe on ülesehitatud ning mismoodi toimub õppetöö – kui ka antud aine läbimise tingimusi ja korraldust. Esimese aasta tudengi jaoks oli see loeng väga informatsioonirikas ja vajalik. Kes esimesse loengusse jõudsid, said väga hea ülevaate sellest, kuidas kõrgkoolis õpe toimub ning millele peaks õppides tähelepanu pöörama. Räägiti ka õppetöö välistest tegevustest, millest saab soovi korral osa võtta. Loengust ei puudunud ka soovitused uutele tudengitele, kuidas koolielu enda jaoks lihtsamaks teha. Näiteks on kasulik teha teiste üliõpilastega koostööd ning kui tekivad küsimused, ei ole tark need enda teada jätta, vaid tuleb julgelt küsida.<br />
<br />
Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]</ref> esines meile IT-arhitekt Andres Kütt. Tegemist on väga haritud inimesega, kes on lõpetanud mitu erinevat kõrgkooli. Ka meile tõi ta loengus välja, et ülikoolide vahelised erinevused on kohati väga suured. Nii on lood ka Eestis, kus Tartu Ülikool ja EBS on tema sõnul spektrumi eri otsades. Tema sõnul ei loo arhitekt iseseisvat väärtust, vaid arhitekt peab juhtima keerukust. Ärilistele otsustele tuleb juurde panna keerukuse tähendus. Iga otsuse puhul tuleks läbi mõelda, mida see tähendab ning mida ta endaga kaasa võib tuua. Arhitekti ülesandeks on hoida organisatsiooni keerukus mõistuse piires ning kontrolli all. Arhitekti hästi tehtud töö ei paista välja, seega võib tihti jüuda eksiarvamusele, et IT-arhitekt ei tee mitte midagi. Arhitekti olulisus saab selgeks aga siis, kui ta puudub või ta ei saa oma tööga väga hästi hakkama – tekivad probleemid. Arhitekti kogemus ja pagas tekibki sassiäinud projektidest ning seega ei tohiks ebaõnnestumist halva asjana võtta, vaid tuleks enda vigadest õppida. IT-arhitekti puhul on kommunikatsioonioskus äärmiselt oluline ning tal peaks olema piisavalt kapitali ja autoriteeti ilma mingisuguse võimuta. Nagu Andres Kütt loengus ütles, siis „arhitekti töö on kui hobuse liigutamine saba alla puhumisega“.<br />
<br />
Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]</ref> olid esinejateks Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük ning nad rääkisid testimisest ning startupidest. Nad on mõlemad lõpetanud Infotehnoloogia Kolledži ning osalesid koos Londonis hackathonil, kus nad esitasid Testlio idee. Testlio asutamine ei tulnud neil kergelt, vaid tuli mitu aastat vaeva näha. Marko oli varasemalt oma elus teinud mitmeid startupe ning soovitas meil enda kogemuse põhjal keskenduda ainult ühe asja tegemisele. Mitut asja ei tasu korraga teha. Kui luua startup, tuleks sellele kogu oma tähelepanu pöörata. Startupi loomisel on oluline aru saada, mida klient tahab. Kuna startupid on kiire kasvuga ettevõtted, siis püstitatakse endale suured eesmärgid, milleni paari aastaga jõuda. Startupi loomisel on oluline kaua aega võttev eeltöö. Näidetena töid nad välja Transferwise’i ja Pipedrive’i. Esinejad olid väga energilised ning kuigi startupide loomine võib olla stressirohke ja aeganõudev, rääkisid nad ka hetkedest, mil sai nalja. Siiski on hea startupi loomisel vajalik idee, mis ellu viia. Kui ei ole olemas head ideed, ei saa ka edukat startupi luua.<br />
<br />
Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]</ref> tutvustas Lembitu Ling meile lähemalt süsteemiadministraatori tööd. Tema esimene kokkupuude arvutitega oli keskkoolis, kui klassivend sai koju arvuti. Teda huvitas see, kuidas asjad töötavad ning on Soomest ja Rootsist tulnud tehnikaprahist kokku pannud arvuteid. IT-valdkonnas on ta üritanud arendusest välja jääda – tema ala on pigem administreerimine, süsteemi hästi haldamine. Ta ütles ka, et tema eelistab pigem Linuxit ning Microsofti servereid on ta hallanud pigem vaid sunni korral. Ta rõhutas, et süsteemiadministreerijate vastutusvaldkonnad tuleb panna paika. Vastasel korral ei tule miskit väga välja. Ta ütles ka, et hea süsteemi administraator peab olema nähtamatu ning on siis olemas ja nähtav, kui teda vaja on. Süsteemiadministraatori töö on siis hästi tehtud, kui keegi seda ei märka. Võib küll tekkida tunne, et süsteemiadministraator ei teegi mingit tööd, kui kõik hästi jookseb, kuid tema olulisus tuleb siis esile, kui süsteemis probleem tekib. Samuti ei tohi süsteemiadministraator lasta endale pähe istuda. Ühest administraatorist ei piisa 24/7 süsteemi haldamiseks. Hea süsteemiadministraator teeb scripti tegevuse jaoks, mida ta peab mitu korda tegema. Ei ole ju mõtet ühte ja sama tegevust kogu aeg korrata. Scriptiga saab ressursse kokku hoida. Kuid sel puhul peab veenduma, et script on töökoha reeglitega kooskõlas. <br />
<br />
Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]</ref> oli kaks esinejat. Andres Septer rääkis IT tööturust. Antud esitlusest on väga kasulik kõrva taha panna mõned soovitused, mis kehtivad justnimelt töö otsimisel. Oluline on luua enda ümber võrgustik inimestest. Parimad töökohad liiguvad tegelikult suust-suhu ning töökuulutusportaalidesse jõuavad ülejäägid. Lisaks on Eesti tööturule omane sunnitud mobiilsus – ametikõrgenduse saamiseks tuleb vahetada töökohta. Ametikõrgendust ei taheta Eestis väga anda – ollakse ju rahul sinu tööga, miks peaks hea töötaja asemele uut hakkama otsima? Samuti hoiatas Septer, et enne kui minna kuskile ettevõttesse tööle, tuleks uurida selle tausta. Võib juhtuda, et ettevõte näitab end paremini kui nad tegelikult on. Ka startupi loomine on üks võimalustest tööd saada. Seda soovitab Septer teha koos sõbraga – üksi ei tasu olla ning sõbraga sujub koostöö ehk paremini. Ka hoiatas ta meid, et ei tasu riiki tüssata ning käibemaks tuleks riigile ikka ära maksta. Teise esinejana oli selles loengus Einar Koltšanov, kes tutvustas scrum-master’i tööd. Enne seda loengut ei olnud ma kuulnudki, mis või kes scrum-master on. Scrum-master ei ole sama, mis projektijuht. Scrum-masteri ülesandeks on koristada eest takistusi, mis arendajale ette võivad jääda (v.a. tehnilised), näiteks kommuikatsioon. Tihti ei saa IT ja äripool teineteisest aru, ei suudeta saada aru, mida teine tahab või vajab. Omavaheline dialoog peab toimima ning asjad peavad olema tasakaalus. Vajalik on koostöö ning vastastikune austus. Mõlemad osapooled peavad muutuma, et koostöö oleks võimalik. Äripool peab mõistma IT piiranguid ja võimekust ning seletama, mida ta tahab/vajab. IT-pool peab aga mõistma ärikeelt ja -protsesse , rääkima kuludest ja tasudest ning pakkuma proaktiivselt äripoolele innovaatilisi lahendusi. Oma esitluse lõpus rõhutas Koltšanov, et firma peab teenima raha. Sa müüd oma tööjõudu ning saad selle eest raha vastu. Lojaalne tuleks olla nii palju kui reeglites kirjas, kuid end täielikult firmale ei tohiks pühendada (tegemist ei ole ju abieluga).<br />
<br />
Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur andmete analüüsimisest. Andmetega uuringute puhul peab silmas pidama, et need on tihti reaalsusest erinevad, puudulikud. Andmete analüüsi puhul tuleb küsida mitmeid küsimusi: kas ja kuidas andmeid kasutatakse; kas üldse osatakse andmeid kasutada; kas andmeid on piisavalt; kas andmed on struktureeritud formaadis jne. Oluline on osata ka andmeid õigesti tõlgendada. Andmete valesti tõlgendamine ei anna meile mitte midagi juurde. Probleemiks võivad olla inimeste ning vahendite puudus või ei mõelda andmebaasi ehitamisel tulevikus tekkivatele kasutusvajadustele. Andmeanalüüs aitab teha objektiivseid otsuseid, näiteks ressursside (raha, inimesed) õigesse kohta suunamiseks ning prioriteetide määramiseks (mida teha, mida mitte), kuid seda juhul, kui andmeid on õigesti ja piisavalt analüüsitud. Andmeanalüüsi puhul ei saa Lauri sõnul lähtuda emotsioonist. <br />
<br />
Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Tegemist oli minu jaoks väga huvitava loenguga. Esimese asjana jäi meelde, et Priisalule ei meeldi startupid. Nagu ta loengus ütles, siis „startup on väga õudne koht“. Ta rääkis, et töötavad asjad peavad olema võimalikult lihtsad. Mida lihtsamad nad on, seda kergem on neist ülevaade saada. Mida keerulisemad asjad on, seda raskem on probleemi korral viga üles leida. Ta tõi välja ka huvitava asjaolu, et kui rahvusvaheliselt toimuvad mitmed asjad valdavalt siiski inglise keeles, siis küberkuritegevus on enamasti endiselt vene keeles. Samuti tõi ta välja, et kui varasemal ajal tegutsesid pigem üksikurjategijad, siis tänapäeval on kübertegevus enamasti organiseerunud. Küberkaitse missioon on eluviisi kaitse ning eesmärgiks ei ole mitte infosüsteemide kaitse, vaid need on vahendid protsesside kaitsmiseks ühiskonnas. Kollektiivne töö on parem ja efektiivsem kui üksi midagi tehes. Lisaks jäi meelde ka see, et Priisalu arvates on maailma parim kübertarkvara Skype.<br />
<br />
Kaheksas ja ühtlasi ka aine viimane loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref> oli turundusest ITs. Esinejaks oli Starmanis töötav Hedi Mardisoo, kes on peaaegu terve oma elu olnud IT-valdkonna sees. Oma esitluse alguses tõi ta välja kolm põhiküsimus: miks, kuidas ja mida. Miks sa teed seda, mis sa teed, kuidas sa seda teed ning mida sa teed? Nende küsimuste vastused peaksid olema toote pakkujal läbi mõeldud. Turunduses on olulised toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Igal tootel on enamasti ka oma sihtgrupp ja kasutusvaldkond, kuigi tänapäeval ei ole enam nii lihtne stereotüüpe seada. Mardisoo tõi loengus selle kohta näite mehe kirjeldusest, kelleks võib olla nii prints Charles kui ka Ozzy Osbourne. Toote puhul on oluline ka välja selgitada, mis hinnaga seda müüa võiks. Kui on hea toode, kuid kallis hind, siis ei pruugi inimesed seda väga osta. Samuti tuleb tegeleda müügitoetusega. Ei saa väga toodet müüa, kui inimesed ei tea sellest. IT ja turundus peavad tegema koostööd ning neil peab olema ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Ettevõte ilma IT või turunduseta tänapäeval läbi ei löö.<br />
<br />
Mitmest loengust tuli välja see, et IT-valdkonnas töötavad inimesed ei ole alati IT-taustaga. Kuna ka minul hetkel IT-alane taust puudub, andsid mitmed esinejad mulle kindlust, et ehk ei ole siiski tegemist vale valikuga. Samuti rõhutati mitmel pool koostöö olulisust. Ilma koostööta lagunevad töötavad süsteemid paraku laiali, mistõttu on oluline osata inimestega suhelda ning vajadusel ka kompromissile jõuda. Vastaspoolest tuleb aru saada ning koos töötades jõuda ühiste eesmärkideni. See loenguseeria avardas mu silmaringi just IT-alaselt ning sain teada palju uut.<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus:''' Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: 5.2.12]</ref>. Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida antud aine õppejõuga ning läbiviimise viis sisaldub aineprogrammis <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: 5.4.2]</ref>. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis ning registreerumise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: 5.2.8.1]</ref>. Kordusarvestused on RF õppekohal õppijale tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: 5.2.7]</ref>. Kordussooritus maksab tasulisel (OF) õppekohal õppijal 20€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal: punkt 5]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 4===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus:'''<br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord: II punkt 1]</ref>. Taotluse läbivaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord: IV punkt 1]</ref>. Õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord: III punkt 9]</ref>.<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus:''' Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]</ref>.<br />
<br />
Esimesel semestril on sooritatud nõutud 27 EAP ning selle semestri eest ei pea midagi hüvitama. Teisel semestril on sooritatud 26 EAP, mis on 1 EAP vähem nõutud EAP arvust. Seega tuleb aasta lõpuks hüvitada õppekulud 1 EAP ulatuses ning makstav summa on 50€.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /><br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>Kalillemhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kalillem&diff=110420User:Kalillem2016-10-19T05:46:33Z<p>Kalillem: /* Ülesanne */</p>
<hr />
<div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
Autor: Karmen Lillemets<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br />
<br />
== Essee ==<br />
Antud aine loengutes käisid esinemas inimesed, kellel kõigil on omad kogemused ja lood rääkida. Juttu tuli nii testimisest kui turundusest, nii andmetest kui ka küberturbest. Teemad olid väga erinevad ning katsid mitmeid valdkondi. <br />
<br />
Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]</ref> olid esinejateks Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer. Nad rääkisid nii antud aine ülesehitusest kui ka tegelikust koolielust ja -korraldusest. Kuigi palju õpilased peavad esimest loengut tühiseks (arvatakse, et midagi uut seal niikuinii väga ei õpetata), on seal osalemine siiski üsna kasulik. Nii oli ka selle aine puhul. See loeng seletas nii kooli õppekorraldust – kuidas õpe on ülesehitatud ning mismoodi toimub õppetöö – kui ka antud aine läbimise tingimusi ja korraldust. Esimese aasta tudengi jaoks oli see loeng väga informatsioonirikas ja vajalik. Kes esimesse loengusse jõudsid, said väga hea ülevaate sellest, kuidas kõrgkoolis õpe toimub ning millele peaks õppides tähelepanu pöörama. Räägiti ka õppetöö välistest tegevustest, millest saab soovi korral osa võtta. Loengust ei puudunud ka soovitused uutele tudengitele, kuidas koolielu enda jaoks lihtsamaks teha. Näiteks on kasulik teha teiste üliõpilastega koostööd ning kui tekivad küsimused, ei ole tark need enda teada jätta, vaid tuleb julgelt küsida.<br />
<br />
Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]</ref> esines meile IT-arhitekt Andres Kütt. Tegemist on väga haritud inimesega, kes on lõpetanud mitu erinevat kõrgkooli. Ka meile tõi ta loengus välja, et ülikoolide vahelised erinevused on kohati väga suured. Nii on lood ka Eestis, kus Tartu Ülikool ja EBS on tema sõnul spektrumi eri otsades. Tema sõnul ei loo arhitekt iseseisvat väärtust, vaid arhitekt peab juhtima keerukust. Ärilistele otsustele tuleb juurde panna keerukuse tähendus. Iga otsuse puhul tuleks läbi mõelda, mida see tähendab ning mida ta endaga kaasa võib tuua. Arhitekti ülesandeks on hoida organisatsiooni keerukus mõistuse piires ning kontrolli all. Arhitekti hästi tehtud töö ei paista välja, seega võib tihti jüuda eksiarvamusele, et IT-arhitekt ei tee mitte midagi. Arhitekti olulisus saab selgeks aga siis, kui ta puudub või ta ei saa oma tööga väga hästi hakkama – tekivad probleemid. Arhitekti kogemus ja pagas tekibki sassiäinud projektidest ning seega ei tohiks ebaõnnestumist halva asjana võtta, vaid tuleks enda vigadest õppida. IT-arhitekti puhul on kommunikatsioonioskus äärmiselt oluline ning tal peaks olema piisavalt kapitali ja autoriteeti ilma mingisuguse võimuta. Nagu Andres Kütt loengus ütles, siis „arhitekti töö on kui hobuse liigutamine saba alla puhumisega“.<br />
<br />
Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]</ref> olid esinejateks Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük ning nad rääkisid testimisest ning startupidest. Nad on mõlemad lõpetanud Infotehnoloogia Kolledži ning osalesid koos Londonis hackathonil, kus nad esitasid Testlio idee. Testlio asutamine ei tulnud neil kergelt, vaid tuli mitu aastat vaeva näha. Marko oli varasemalt oma elus teinud mitmeid startupe ning soovitas meil enda kogemuse põhjal keskenduda ainult ühe asja tegemisele. Mitut asja ei tasu korraga teha. Kui luua startup, tuleks sellele kogu oma tähelepanu pöörata. Startupi loomisel on oluline aru saada, mida klient tahab. Kuna startupid on kiire kasvuga ettevõtted, siis püstitatakse endale suured eesmärgid, milleni paari aastaga jõuda. Startupi loomisel on oluline kaua aega võttev eeltöö. Näidetena töid nad välja Transferwise’i ja Pipedrive’i. Esinejad olid väga energilised ning kuigi startupide loomine võib olla stressirohke ja aeganõudev, rääkisid nad ka hetkedest, mil sai nalja. Siiski on hea startupi loomisel vajalik idee, mis ellu viia. Kui ei ole olemas head ideed, ei saa ka edukat startupi luua.<br />
<br />
Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]</ref> tutvustas Lembitu Ling meile lähemalt süsteemiadministraatori tööd. Tema esimene kokkupuude arvutitega oli keskkoolis, kui klassivend sai koju arvuti. Teda huvitas see, kuidas asjad töötavad ning on Soomest ja Rootsist tulnud tehnikaprahist kokku pannud arvuteid. IT-valdkonnas on ta üritanud arendusest välja jääda – tema ala on pigem administreerimine, süsteemi hästi haldamine. Ta ütles ka, et tema eelistab pigem Linuxit ning Microsofti servereid on ta hallanud pigem vaid sunni korral. Ta rõhutas, et süsteemiadministreerijate vastutusvaldkonnad tuleb panna paika. Vastasel korral ei tule miskit väga välja. Ta ütles ka, et hea süsteemi administraator peab olema nähtamatu ning on siis olemas ja nähtav, kui teda vaja on. Süsteemiadministraatori töö on siis hästi tehtud, kui keegi seda ei märka. Võib küll tekkida tunne, et süsteemiadministraator ei teegi mingit tööd, kui kõik hästi jookseb, kuid tema olulisus tuleb siis esile, kui süsteemis probleem tekib. Samuti ei tohi süsteemiadministraator lasta endale pähe istuda. Ühest administraatorist ei piisa 24/7 süsteemi haldamiseks. Hea süsteemiadministraator teeb scripti tegevuse jaoks, mida ta peab mitu korda tegema. Ei ole ju mõtet ühte ja sama tegevust kogu aeg korrata. Scriptiga saab ressursse kokku hoida. Kuid sel puhul peab veenduma, et script on töökoha reeglitega kooskõlas. <br />
<br />
Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]</ref> oli kaks esinejat. Andres Septer rääkis IT tööturust. Antud esitlusest on väga kasulik kõrva taha panna mõned soovitused, mis kehtivad justnimelt töö otsimisel. Oluline on luua enda ümber võrgustik inimestest. Parimad töökohad liiguvad tegelikult suust-suhu ning töökuulutusportaalidesse jõuavad ülejäägid. Lisaks on Eesti tööturule omane sunnitud mobiilsus – ametikõrgenduse saamiseks tuleb vahetada töökohta. Ametikõrgendust ei taheta Eestis väga anda – ollakse ju rahul sinu tööga, miks peaks hea töötaja asemele uut hakkama otsima? Samuti hoiatas Septer, et enne kui minna kuskile ettevõttesse tööle, tuleks uurida selle tausta. Võib juhtuda, et ettevõte näitab end paremini kui nad tegelikult on. Ka startupi loomine on üks võimalustest tööd saada. Seda soovitab Septer teha koos sõbraga – üksi ei tasu olla ning sõbraga sujub koostöö ehk paremini. Ka hoiatas ta meid, et ei tasu riiki tüssata ning käibemaks tuleks riigile ikka ära maksta. Teise esinejana oli selles loengus Einar Koltšanov, kes tutvustas scrum-master’i tööd. Enne seda loengut ei olnud ma kuulnudki, mis või kes scrum-master on. Scrum-master ei ole sama, mis projektijuht. Scrum-masteri ülesandeks on koristada eest takistusi, mis arendajale ette võivad jääda (v.a. tehnilised), näiteks kommuikatsioon. Tihti ei saa IT ja äripool teineteisest aru, ei suudeta saada aru, mida teine tahab või vajab. Omavaheline dialoog peab toimima ning asjad peavad olema tasakaalus. Vajalik on koostöö ning vastastikune austus. Mõlemad osapooled peavad muutuma, et koostöö oleks võimalik. Äripool peab mõistma IT piiranguid ja võimekust ning seletama, mida ta tahab/vajab. IT-pool peab aga mõistma ärikeelt ja -protsesse , rääkima kuludest ja tasudest ning pakkuma proaktiivselt äripoolele innovaatilisi lahendusi. Oma esitluse lõpus rõhutas Koltšanov, et firma peab teenima raha. Sa müüd oma tööjõudu ning saad selle eest raha vastu. Lojaalne tuleks olla nii palju kui reeglites kirjas, kuid end täielikult firmale ei tohiks pühendada (tegemist ei ole ju abieluga).<br />
<br />
Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur andmete analüüsimisest. Andmetega uuringute puhul peab silmas pidama, et need on tihti reaalsusest erinevad, puudulikud. Andmete analüüsi puhul tuleb küsida mitmeid küsimusi: kas ja kuidas andmeid kasutatakse; kas üldse osatakse andmeid kasutada; kas andmeid on piisavalt; kas andmed on struktureeritud formaadis jne. Oluline on osata ka andmeid õigesti tõlgendada. Andmete valesti tõlgendamine ei anna meile mitte midagi juurde. Probleemiks võivad olla inimeste ning vahendite puudus või ei mõelda andmebaasi ehitamisel tulevikus tekkivatele kasutusvajadustele. Andmeanalüüs aitab teha objektiivseid otsuseid, näiteks ressursside (raha, inimesed) õigesse kohta suunamiseks ning prioriteetide määramiseks (mida teha, mida mitte), kuid seda juhul, kui andmeid on õigesti ja piisavalt analüüsitud. Andmeanalüüsi puhul ei saa Lauri sõnul lähtuda emotsioonist. <br />
<br />
Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Tegemist oli minu jaoks väga huvitava loenguga. Esimese asjana jäi meelde, et Priisalule ei meeldi startupid. Nagu ta loengus ütles, siis „startup on väga õudne koht“. Ta rääkis, et töötavad asjad peavad olema võimalikult lihtsad. Mida lihtsamad nad on, seda kergem on neist ülevaade saada. Mida keerulisemad asjad on, seda raskem on probleemi korral viga üles leida. Ta tõi välja ka huvitava asjaolu, et kui rahvusvaheliselt toimuvad mitmed asjad valdavalt siiski inglise keeles, siis küberkuritegevus on enamasti endiselt vene keeles. Samuti tõi ta välja, et kui varasemal ajal tegutsesid pigem üksikurjategijad, siis tänapäeval on kübertegevus enamasti organiseerunud. Küberkaitse missioon on eluviisi kaitse ning eesmärgiks ei ole mitte infosüsteemide kaitse, vaid need on vahendid protsesside kaitsmiseks ühiskonnas. Kollektiivne töö on parem ja efektiivsem kui üksi midagi tehes. Lisaks jäi meelde ka see, et Priisalu arvates on maailma parim kübertarkvara Skype.<br />
<br />
Kaheksas ja ühtlasi ka aine viimane loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref> oli turundusest ITs. Esinejaks oli Starmanis töötav Hedi Mardisoo, kes on peaaegu terve oma elu olnud IT-valdkonna sees. Oma esitluse alguses tõi ta välja kolm põhiküsimus: miks, kuidas ja mida. Miks sa teed seda, mis sa teed, kuidas sa seda teed ning mida sa teed? Nende küsimuste vastused peaksid olema toote pakkujal läbi mõeldud. Turunduses on olulised toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Igal tootel on enamasti ka oma sihtgrupp ja kasutusvaldkond, kuigi tänapäeval ei ole enam nii lihtne stereotüüpe seada. Mardisoo tõi loengus selle kohta näite mehe kirjeldusest, kelleks võib olla nii prints Charles kui ka Ozzy Osbourne. Toote puhul on oluline ka välja selgitada, mis hinnaga seda müüa võiks. Kui on hea toode, kuid kallis hind, siis ei pruugi inimesed seda väga osta. Samuti tuleb tegeleda müügitoetusega. Ei saa väga toodet müüa, kui inimesed ei tea sellest. IT ja turundus peavad tegema koostööd ning neil peab olema ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Ettevõte ilma IT või turunduseta tänapäeval läbi ei löö.<br />
<br />
Mitmest loengust tuli välja see, et IT-valdkonnas töötavad inimesed ei ole alati IT-taustaga. Kuna ka minul hetkel IT-alane taust puudub, andsid mitmed esinejad mulle kindlust, et ehk ei ole siiski tegemist vale valikuga. Samuti rõhutati mitmel pool koostöö olulisust. Ilma koostööta lagunevad töötavad süsteemid paraku laiali, mistõttu on oluline osata inimestega suhelda ning vajadusel ka kompromissile jõuda. Vastaspoolest tuleb aru saada ning koos töötades jõuda ühiste eesmärkideni. See loenguseeria avardas mu silmaringi just IT-alaselt ning sain teada palju uut. <br />
<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus:''' Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: 5.2.12]</ref>. Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida antud aine õppejõuga ning läbiviimise viis sisaldub aineprogrammis <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: 5.4.2]</ref>. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis ning registreerumise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: 5.2.8.1]</ref>. Kordusarvestused on RF õppekohal õppijale tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: 5.2.7]</ref>. Kordussooritus maksab tasulisel (OF) õppekohal õppijal 20€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal: punkt 5]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 4===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus:'''<br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord: II punkt 1]</ref>. Taotluse läbivaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord: IV punkt 1]</ref>. Õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord: III punkt 9]</ref>.<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus:''' Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]</ref>.<br />
<br />
Esimesel semestril on sooritatud nõutud 27 EAP ning selle semestri eest ei pea midagi hüvitama. Teisel semestril on sooritatud 26 EAP, mis on 1 EAP vähem nõutud EAP arvust. Seega tuleb aasta lõpuks hüvitada õppekulud 1 EAP ulatuses ning makstav summa on 50€.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /><br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>Kalillemhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kalillem&diff=110417User:Kalillem2016-10-19T05:43:40Z<p>Kalillem: </p>
<hr />
<div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
Autor: Karmen Lillemets<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br />
<br />
== Essee ==<br />
Antud aine loengutes käisid esinemas inimesed, kellel kõigil on omad kogemused ja lood rääkida. Juttu tuli nii testimisest kui turundusest, nii andmetest kui ka küberturbest. Teemad olid väga erinevad ning katsid mitmeid valdkondi. <br />
<br />
Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]</ref> olid esinejateks Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer. Nad rääkisid nii antud aine ülesehitusest kui ka tegelikust koolielust ja -korraldusest. Kuigi palju õpilased peavad esimest loengut tühiseks (arvatakse, et midagi uut seal niikuinii väga ei õpetata), on seal osalemine siiski üsna kasulik. Nii oli ka selle aine puhul. See loeng seletas nii kooli õppekorraldust – kuidas õpe on ülesehitatud ning mismoodi toimub õppetöö – kui ka antud aine läbimise tingimusi ja korraldust. Esimese aasta tudengi jaoks oli see loeng väga informatsioonirikas ja vajalik. Kes esimesse loengusse jõudsid, said väga hea ülevaate sellest, kuidas kõrgkoolis õpe toimub ning millele peaks õppides tähelepanu pöörama. Räägiti ka õppetöö välistest tegevustest, millest saab soovi korral osa võtta. Loengust ei puudunud ka soovitused uutele tudengitele, kuidas koolielu enda jaoks lihtsamaks teha. Näiteks on kasulik teha teiste üliõpilastega koostööd ning kui tekivad küsimused, ei ole tark need enda teada jätta, vaid tuleb julgelt küsida.<br />
<br />
Teises loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]</ref> esines meile IT-arhitekt Andres Kütt. Tegemist on väga haritud inimesega, kes on lõpetanud mitu erinevat kõrgkooli. Ka meile tõi ta loengus välja, et ülikoolide vahelised erinevused on kohati väga suured. Nii on lood ka Eestis, kus Tartu Ülikool ja EBS on tema sõnul spektrumi eri otsades. Tema sõnul ei loo arhitekt iseseisvat väärtust, vaid arhitekt peab juhtima keerukust. Ärilistele otsustele tuleb juurde panna keerukuse tähendus. Iga otsuse puhul tuleks läbi mõelda, mida see tähendab ning mida ta endaga kaasa võib tuua. Arhitekti ülesandeks on hoida organisatsiooni keerukus mõistuse piires ning kontrolli all. Arhitekti hästi tehtud töö ei paista välja, seega võib tihti jüuda eksiarvamusele, et IT-arhitekt ei tee mitte midagi. Arhitekti olulisus saab selgeks aga siis, kui ta puudub või ta ei saa oma tööga väga hästi hakkama – tekivad probleemid. Arhitekti kogemus ja pagas tekibki sassiäinud projektidest ning seega ei tohiks ebaõnnestumist halva asjana võtta, vaid tuleks enda vigadest õppida. IT-arhitekti puhul on kommunikatsioonioskus äärmiselt oluline ning tal peaks olema piisavalt kapitali ja autoriteeti ilma mingisuguse võimuta. Nagu Andres Kütt loengus ütles, siis „arhitekti töö on kui hobuse liigutamine saba alla puhumisega“.<br />
<br />
Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]</ref> olid esinejateks Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük ning nad rääkisid testimisest ning startupidest. Nad on mõlemad lõpetanud Infotehnoloogia Kolledži ning osalesid koos Londonis hackathonil, kus nad esitasid Testlio idee. Testlio asutamine ei tulnud neil kergelt, vaid tuli mitu aastat vaeva näha. Marko oli varasemalt oma elus teinud mitmeid startupe ning soovitas meil enda kogemuse põhjal keskenduda ainult ühe asja tegemisele. Mitut asja ei tasu korraga teha. Kui luua startup, tuleks sellele kogu oma tähelepanu pöörata. Startupi loomisel on oluline aru saada, mida klient tahab. Kuna startupid on kiire kasvuga ettevõtted, siis püstitatakse endale suured eesmärgid, milleni paari aastaga jõuda. Startupi loomisel on oluline kaua aega võttev eeltöö. Näidetena töid nad välja Transferwise’i ja Pipedrive’i. Esinejad olid väga energilised ning kuigi startupide loomine võib olla stressirohke ja aeganõudev, rääkisid nad ka hetkedest, mil sai nalja. Siiski on hea startupi loomisel vajalik idee, mis ellu viia. Kui ei ole olemas head ideed, ei saa ka edukat startupi luua.<br />
<br />
Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]</ref> tutvustas Lembitu Ling meile lähemalt süsteemiadministraatori tööd. Tema esimene kokkupuude arvutitega oli keskkoolis, kui klassivend sai koju arvuti. Teda huvitas see, kuidas asjad töötavad ning on Soomest ja Rootsist tulnud tehnikaprahist kokku pannud arvuteid. IT-valdkonnas on ta üritanud arendusest välja jääda – tema ala on pigem administreerimine, süsteemi hästi haldamine. Ta ütles ka, et tema eelistab pigem Linuxit ning Microsofti servereid on ta hallanud pigem vaid sunni korral. Ta rõhutas, et süsteemiadministreerijate vastutusvaldkonnad tuleb panna paika. Vastasel korral ei tule miskit väga välja. Ta ütles ka, et hea süsteemi administraator peab olema nähtamatu ning on siis olemas ja nähtav, kui teda vaja on. Süsteemiadministraatori töö on siis hästi tehtud, kui keegi seda ei märka. Võib küll tekkida tunne, et süsteemiadministraator ei teegi mingit tööd, kui kõik hästi jookseb, kuid tema olulisus tuleb siis esile, kui süsteemis probleem tekib. Samuti ei tohi süsteemiadministraator lasta endale pähe istuda. Ühest administraatorist ei piisa 24/7 süsteemi haldamiseks. Hea süsteemiadministraator teeb scripti tegevuse jaoks, mida ta peab mitu korda tegema. Ei ole ju mõtet ühte ja sama tegevust kogu aeg korrata. Scriptiga saab ressursse kokku hoida. Kuid sel puhul peab veenduma, et script on töökoha reeglitega kooskõlas. <br />
<br />
Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" ja "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]</ref> oli kaks esinejat. Andres Septer rääkis IT tööturust. Antud esitlusest on väga kasulik kõrva taha panna mõned soovitused, mis kehtivad justnimelt töö otsimisel. Oluline on luua enda ümber võrgustik inimestest. Parimad töökohad liiguvad tegelikult suust-suhu ning töökuulutusportaalidesse jõuavad ülejäägid. Lisaks on Eesti tööturule omane sunnitud mobiilsus – ametikõrgenduse saamiseks tuleb vahetada töökohta. Ametikõrgendust ei taheta Eestis väga anda – ollakse ju rahul sinu tööga, miks peaks hea töötaja asemele uut hakkama otsima? Samuti hoiatas Septer, et enne kui minna kuskile ettevõttesse tööle, tuleks uurida selle tausta. Võib juhtuda, et ettevõte näitab end paremini kui nad tegelikult on. Ka startupi loomine on üks võimalustest tööd saada. Seda soovitab Septer teha koos sõbraga – üksi ei tasu olla ning sõbraga sujub koostöö ehk paremini. Ka hoiatas ta meid, et ei tasu riiki tüssata ning käibemaks tuleks riigile ikka ära maksta. Teise esinejana oli selles loengus Einar Koltšanov, kes tutvustas scrum-master’i tööd. Enne seda loengut ei olnud ma kuulnudki, mis või kes scrum-master on. Scrum-master ei ole sama, mis projektijuht. Scrum-masteri ülesandeks on koristada eest takistusi, mis arendajale ette võivad jääda (v.a. tehnilised), näiteks kommuikatsioon. Tihti ei saa IT ja äripool teineteisest aru, ei suudeta saada aru, mida teine tahab või vajab. Omavaheline dialoog peab toimima ning asjad peavad olema tasakaalus. Vajalik on koostöö ning vastastikune austus. Mõlemad osapooled peavad muutuma, et koostöö oleks võimalik. Äripool peab mõistma IT piiranguid ja võimekust ning seletama, mida ta tahab/vajab. IT-pool peab aga mõistma ärikeelt ja -protsesse , rääkima kuludest ja tasudest ning pakkuma proaktiivselt äripoolele innovaatilisi lahendusi. Oma esitluse lõpus rõhutas Koltšanov, et firma peab teenima raha. Sa müüd oma tööjõudu ning saad selle eest raha vastu. Lojaalne tuleks olla nii palju kui reeglites kirjas, kuid end täielikult firmale ei tohiks pühendada (tegemist ei ole ju abieluga).<br />
<br />
Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur andmete analüüsimisest. Andmetega uuringute puhul peab silmas pidama, et need on tihti reaalsusest erinevad, puudulikud. Andmete analüüsi puhul tuleb küsida mitmeid küsimusi: kas ja kuidas andmeid kasutatakse; kas üldse osatakse andmeid kasutada; kas andmeid on piisavalt; kas andmed on struktureeritud formaadis jne. Oluline on osata ka andmeid õigesti tõlgendada. Andmete valesti tõlgendamine ei anna meile mitte midagi juurde. Probleemiks võivad olla inimeste ning vahendite puudus või ei mõelda andmebaasi ehitamisel tulevikus tekkivatele kasutusvajadustele. Andmeanalüüs aitab teha objektiivseid otsuseid, näiteks ressursside (raha, inimesed) õigesse kohta suunamiseks ning prioriteetide määramiseks (mida teha, mida mitte), kuid seda juhul, kui andmeid on õigesti ja piisavalt analüüsitud. Andmeanalüüsi puhul ei saa Lauri sõnul lähtuda emotsioonist. <br />
<br />
Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]</ref> rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Tegemist oli minu jaoks väga huvitava loenguga. Esimese asjana jäi meelde, et Priisalule ei meeldi startupid. Nagu ta loengus ütles, siis „startup on väga õudne koht“. Ta rääkis, et töötavad asjad peavad olema võimalikult lihtsad. Mida lihtsamad nad on, seda kergem on neist ülevaade saada. Mida keerulisemad asjad on, seda raskem on probleemi korral viga üles leida. Ta tõi välja ka huvitava asjaolu, et kui rahvusvaheliselt toimuvad mitmed asjad valdavalt siiski inglise keeles, siis küberkuritegevus on enamasti endiselt vene keeles. Samuti tõi ta välja, et kui varasemal ajal tegutsesid pigem üksikurjategijad, siis tänapäeval on kübertegevus enamasti organiseerunud. Küberkaitse missioon on eluviisi kaitse ning eesmärgiks ei ole mitte infosüsteemide kaitse, vaid need on vahendid protsesside kaitsmiseks ühiskonnas. Kollektiivne töö on parem ja efektiivsem kui üksi midagi tehes. Lisaks jäi meelde ka see, et Priisalu arvates on maailma parim kübertarkvara Skype.<br />
<br />
Kaheksas ja ühtlasi ka aine viimane loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]</ref> oli turundusest ITs. Esinejaks oli Starmanis töötav Hedi Mardisoo, kes on peaaegu terve oma elu olnud IT-valdkonna sees. Oma esitluse alguses tõi ta välja kolm põhiküsimus: miks, kuidas ja mida. Miks sa teed seda, mis sa teed, kuidas sa seda teed ning mida sa teed? Nende küsimuste vastused peaksid olema toote pakkujal läbi mõeldud. Turunduses on olulised toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Igal tootel on enamasti ka oma sihtgrupp ja kasutusvaldkond, kuigi tänapäeval ei ole enam nii lihtne stereotüüpe seada. Mardisoo tõi loengus selle kohta näite mehe kirjeldusest, kelleks võib olla nii prints Charles kui ka Ozzy Osbourne. Toote puhul on oluline ka välja selgitada, mis hinnaga seda müüa võiks. Kui on hea toode, kuid kallis hind, siis ei pruugi inimesed seda väga osta. Samuti tuleb tegeleda müügitoetusega. Ei saa väga toodet müüa, kui inimesed ei tea sellest. IT ja turundus peavad tegema koostööd ning neil peab olema ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Ettevõte ilma IT või turunduseta tänapäeval läbi ei löö.<br />
<br />
Mitmest loengust tuli välja see, et IT-valdkonnas töötavad inimesed ei ole alati IT-taustaga. Kuna ka minul hetkel IT-alane taust puudub, andsid mitmed esinejad mulle kindlust, et ehk ei ole siiski tegemist vale valikuga. Samuti rõhutati mitmel pool koostöö olulisust. Ilma koostööta lagunevad töötavad süsteemid paraku laiali, mistõttu on oluline osata inimestega suhelda ning vajadusel ka kompromissile jõuda. Vastaspoolest tuleb aru saada ning koos töötades jõuda ühiste eesmärkideni. See loenguseeria avardas mu silmaringi just IT-alaselt ning sain teada palju uut. <br />
<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus:''' Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: 5.2.12]</ref>. Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida antud aine õppejõuga ning läbiviimise viis sisaldub aineprogrammis <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: 5.4.2]</ref>. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis ning registreerumise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: 5.2.8.1]</ref>. Kordusarvestused on RF õppekohal õppijale tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: 5.2.7]</ref>. Kordussooritus maksab tasulisel (OF) õppekohal õppijal 20€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal: punkt 5]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 4===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus:'''<br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord: II punkt 1]</ref>. Taotluse läbivaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord: IV punkt 1]</ref>. Õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord: III punkt 9]</ref>.<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus:''' Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]</ref>.<br />
<br />
Esimesel semestril on sooritatud nõutud 27 EAP ning selle semestri eest ei pea midagi hüvitama. Teisel semestril on sooritatud 26 EAP, mis on 1 EAP vähem nõutud EAP arvust. Seega tuleb aasta lõpuks hüvitada õppekulud 1 EAP ulatuses ning makstav summa on 50€.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /><br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>Kalillemhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kalillem&diff=110415User:Kalillem2016-10-19T05:33:02Z<p>Kalillem: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p>
<hr />
<div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
Autor: Karmen Lillemets<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br />
<br />
== Essee ==<br />
Antud aine loengutes käisid esinemas inimesed, kellel kõigil on omad kogemused ja lood rääkida. Juttu tuli nii testimisest kui turundusest, nii andmetest kui ka küberturbest. Teemad olid väga erinevad ning katsid mitmeid valdkondi. <br />
<br />
Esimeses loengus (VIIDE) olid esinejateks Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer. Nad rääkisid nii antud aine ülesehitusest kui ka tegelikust koolielust ja -korraldusest. Kuigi palju õpilased peavad esimest loengut tühiseks (arvatakse, et midagi uut seal niikuinii väga ei õpetata), on seal osalemine siiski üsna kasulik. Nii oli ka selle aine puhul. See loeng seletas nii kooli õppekorraldust – kuidas õpe on ülesehitatud ning mismoodi toimub õppetöö – kui ka antud aine läbimise tingimusi ja korraldust. Esimese aasta tudengi jaoks oli see loeng väga informatsioonirikas ja vajalik. Kes esimesse loengusse jõudsid, said väga hea ülevaate sellest, kuidas kõrgkoolis õpe toimub ning millele peaks õppides tähelepanu pöörama. Räägiti ka õppetöö välistest tegevustest, millest saab soovi korral osa võtta. Loengust ei puudunud ka soovitused uutele tudengitele, kuidas koolielu enda jaoks lihtsamaks teha. Näiteks on kasulik teha teiste üliõpilastega koostööd ning kui tekivad küsimused, ei ole tark need enda teada jätta, vaid tuleb julgelt küsida.<br />
<br />
Teises loengus (VIIDE) esines meile IT-arhitekt Andres Kütt. Tegemist on väga haritud inimesega, kes on lõpetanud mitu erinevat kõrgkooli. Ka meile tõi ta loengus välja, et ülikoolide vahelised erinevused on kohati väga suured. Nii on lood ka Eestis, kus Tartu Ülikool ja EBS on tema sõnul spektrumi eri otsades. Tema sõnul ei loo arhitekt iseseisvat väärtust, vaid arhitekt peab juhtima keerukust. Ärilistele otsustele tuleb juurde panna keerukuse tähendus. Iga otsuse puhul tuleks läbi mõelda, mida see tähendab ning mida ta endaga kaasa võib tuua. Arhitekti ülesandeks on hoida organisatsiooni keerukus mõistuse piires ning kontrolli all. Arhitekti hästi tehtud töö ei paista välja, seega võib tihti jüuda eksiarvamusele, et IT-arhitekt ei tee mitte midagi. Arhitekti olulisus saab selgeks aga siis, kui ta puudub või ta ei saa oma tööga väga hästi hakkama – tekivad probleemid. Arhitekti kogemus ja pagas tekibki sassiäinud projektidest ning seega ei tohiks ebaõnnestumist halva asjana võtta, vaid tuleks enda vigadest õppida. IT-arhitekti puhul on kommunikatsioonioskus äärmiselt oluline ning tal peaks olema piisavalt kapitali ja autoriteeti ilma mingisuguse võimuta. Nagu Andres Kütt loengus ütles, siis „arhitekti töö on kui hobuse liigutamine saba alla puhumisega“.<br />
<br />
Kolmandas loengus (VIIDE) olid esinejateks Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük ning nad rääkisid testimisest ning startupidest. Nad on mõlemad lõpetanud Infotehnoloogia Kolledži ning osalesid koos Londonis hackathonil, kus nad esitasid Testlio idee. Testlio asutamine ei tulnud neil kergelt, vaid tuli mitu aastat vaeva näha. Marko oli varasemalt oma elus teinud mitmeid startupe ning soovitas meil enda kogemuse põhjal keskenduda ainult ühe asja tegemisele. Mitut asja ei tasu korraga teha. Kui luua startup, tuleks sellele kogu oma tähelepanu pöörata. Startupi loomisel on oluline aru saada, mida klient tahab. Kuna startupid on kiire kasvuga ettevõtted, siis püstitatakse endale suured eesmärgid, milleni paari aastaga jõuda. Startupi loomisel on oluline kaua aega võttev eeltöö. Näidetena töid nad välja Transferwise’i ja Pipedrive’i. Esinejad olid väga energilised ning kuigi startupide loomine võib olla stressirohke ja aeganõudev, rääkisid nad ka hetkedest, mil sai nalja. Siiski on hea startupi loomisel vajalik idee, mis ellu viia. Kui ei ole olemas head ideed, ei saa ka edukat startupi luua.<br />
<br />
Neljandas loengus (VIIDE) tutvustas Lembitu Ling meile lähemalt süsteemiadministraatori tööd. Tema esimene kokkupuude arvutitega oli keskkoolis, kui klassivend sai koju arvuti. Teda huvitas see, kuidas asjad töötavad ning on Soomest ja Rootsist tulnud tehnikaprahist kokku pannud arvuteid. IT-valdkonnas on ta üritanud arendusest välja jääda – tema ala on pigem administreerimine, süsteemi hästi haldamine. Ta ütles ka, et tema eelistab pigem Linuxit ning Microsofti servereid on ta hallanud pigem vaid sunni korral. Ta rõhutas, et süsteemiadministreerijate vastutusvaldkonnad tuleb panna paika. Vastasel korral ei tule miskit väga välja. Ta ütles ka, et hea süsteemi administraator peab olema nähtamatu ning on siis olemas ja nähtav, kui teda vaja on. Süsteemiadministraatori töö on siis hästi tehtud, kui keegi seda ei märka. Võib küll tekkida tunne, et süsteemiadministraator ei teegi mingit tööd, kui kõik hästi jookseb, kuid tema olulisus tuleb siis esile, kui süsteemis probleem tekib. Samuti ei tohi süsteemiadministraator lasta endale pähe istuda. Ühest administraatorist ei piisa 24/7 süsteemi haldamiseks. Hea süsteemiadministraator teeb scripti tegevuse jaoks, mida ta peab mitu korda tegema. Ei ole ju mõtet ühte ja sama tegevust kogu aeg korrata. Scriptiga saab ressursse kokku hoida. Kuid sel puhul peab veenduma, et script on töökoha reeglitega kooskõlas. <br />
<br />
Viiendas loengus (VIIDE) oli kaks esinejat. Andres Septer rääkis IT tööturust. Antud esitlusest on väga kasulik kõrva taha panna mõned soovitused, mis kehtivad justnimelt töö otsimisel. Oluline on luua enda ümber võrgustik inimestest. Parimad töökohad liiguvad tegelikult suust-suhu ning töökuulutusportaalidesse jõuavad ülejäägid. Lisaks on Eesti tööturule omane sunnitud mobiilsus – ametikõrgenduse saamiseks tuleb vahetada töökohta. Ametikõrgendust ei taheta Eestis väga anda – ollakse ju rahul sinu tööga, miks peaks hea töötaja asemele uut hakkama otsima? Samuti hoiatas Septer, et enne kui minna kuskile ettevõttesse tööle, tuleks uurida selle tausta. Võib juhtuda, et ettevõte näitab end paremini kui nad tegelikult on. Ka startupi loomine on üks võimalustest tööd saada. Seda soovitab Septer teha koos sõbraga – üksi ei tasu olla ning sõbraga sujub koostöö ehk paremini. Ka hoiatas ta meid, et ei tasu riiki tüssata ning käibemaks tuleks riigile ikka ära maksta. Teise esinejana oli selles loengus Einar Koltšanov, kes tutvustas scrum-master’i tööd. Enne seda loengut ei olnud ma kuulnudki, mis või kes scrum-master on. Scrum-master ei ole sama, mis projektijuht. Scrum-masteri ülesandeks on koristada eest takistusi, mis arendajale ette võivad jääda (v.a. tehnilised), näiteks kommuikatsioon. Tihti ei saa IT ja äripool teineteisest aru, ei suudeta saada aru, mida teine tahab või vajab. Omavaheline dialoog peab toimima ning asjad peavad olema tasakaalus. Vajalik on koostöö ning vastastikune austus. Mõlemad osapooled peavad muutuma, et koostöö oleks võimalik. Äripool peab mõistma IT piiranguid ja võimekust ning seletama, mida ta tahab/vajab. IT-pool peab aga mõistma ärikeelt ja -protsesse , rääkima kuludest ja tasudest ning pakkuma proaktiivselt äripoolele innovaatilisi lahendusi. Oma esitluse lõpus rõhutas Koltšanov, et firma peab teenima raha. Sa müüd oma tööjõudu ning saad selle eest raha vastu. Lojaalne tuleks olla nii palju kui reeglites kirjas, kuid end täielikult firmale ei tohiks pühendada (tegemist ei ole ju abieluga).<br />
<br />
Kuuendas loengus (VIIDE) rääkis EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur andmete analüüsimisest. Andmetega uuringute puhul peab silmas pidama, et need on tihti reaalsusest erinevad, puudulikud. Andmete analüüsi puhul tuleb küsida mitmeid küsimusi: kas ja kuidas andmeid kasutatakse; kas üldse osatakse andmeid kasutada; kas andmeid on piisavalt; kas andmed on struktureeritud formaadis jne. Oluline on osata ka andmeid õigesti tõlgendada. Andmete valesti tõlgendamine ei anna meile mitte midagi juurde. Probleemiks võivad olla inimeste ning vahendite puudus või ei mõelda andmebaasi ehitamisel tulevikus tekkivatele kasutusvajadustele. Andmeanalüüs aitab teha objektiivseid otsuseid, näiteks ressursside (raha, inimesed) õigesse kohta suunamiseks ning prioriteetide määramiseks (mida teha, mida mitte), kuid seda juhul, kui andmeid on õigesti ja piisavalt analüüsitud. Andmeanalüüsi puhul ei saa Lauri sõnul lähtuda emotsioonist. <br />
<br />
Seitsmendas loengus (VIIDE) rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Tegemist oli minu jaoks väga huvitava loenguga. Esimese asjana jäi meelde, et Priisalule ei meeldi startupid. Nagu ta loengus ütles, siis „startup on väga õudne koht“. Ta rääkis, et töötavad asjad peavad olema võimalikult lihtsad. Mida lihtsamad nad on, seda kergem on neist ülevaade saada. Mida keerulisemad asjad on, seda raskem on probleemi korral viga üles leida. Ta tõi välja ka huvitava asjaolu, et kui rahvusvaheliselt toimuvad mitmed asjad valdavalt siiski inglise keeles, siis küberkuritegevus on enamasti endiselt vene keeles. Samuti tõi ta välja, et kui varasemal ajal tegutsesid pigem üksikurjategijad, siis tänapäeval on kübertegevus enamasti organiseerunud. Küberkaitse missioon on eluviisi kaitse ning eesmärgiks ei ole mitte infosüsteemide kaitse, vaid need on vahendid protsesside kaitsmiseks ühiskonnas. Kollektiivne töö on parem ja efektiivsem kui üksi midagi tehes. Lisaks jäi meelde ka see, et Priisalu arvates on maailma parim kübertarkvara Skype.<br />
<br />
Kaheksas ja ühtlasi ka aine viimane loeng (VIIDE) oli turundusest ITs. Esinejaks oli Starmanis töötav Hedi Mardisoo, kes on peaaegu terve oma elu olnud IT-valdkonna sees. Oma esitluse alguses tõi ta välja kolm põhiküsimus: miks, kuidas ja mida. Miks sa teed seda, mis sa teed, kuidas sa seda teed ning mida sa teed? Nende küsimuste vastused peaksid olema toote pakkujal läbi mõeldud. Turunduses on olulised toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed. Igal tootel on enamasti ka oma sihtgrupp ja kasutusvaldkond, kuigi tänapäeval ei ole enam nii lihtne stereotüüpe seada. Mardisoo tõi loengus selle kohta näite mehe kirjeldusest, kelleks võib olla nii prints Charles kui ka Ozzy Osbourne. Toote puhul on oluline ka välja selgitada, mis hinnaga seda müüa võiks. Kui on hea toode, kuid kallis hind, siis ei pruugi inimesed seda väga osta. Samuti tuleb tegeleda müügitoetusega. Ei saa väga toodet müüa, kui inimesed ei tea sellest. IT ja turundus peavad tegema koostööd ning neil peab olema ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Ettevõte ilma IT või turunduseta tänapäeval läbi ei löö.<br />
<br />
Mitmest loengust tuli välja see, et IT-valdkonnas töötavad inimesed ei ole alati IT-taustaga. Kuna ka minul hetkel IT-alane taust puudub, andsid mitmed esinejad mulle kindlust, et ehk ei ole siiski tegemist vale valikuga. Samuti rõhutati mitmel pool koostöö olulisust. Ilma koostööta lagunevad töötavad süsteemid paraku laiali, mistõttu on oluline osata inimestega suhelda ning vajadusel ka kompromissile jõuda. Vastaspoolest tuleb aru saada ning koos töötades jõuda ühiste eesmärkideni. See loenguseeria avardas mu silmaringi just IT-alaselt ning sain teada palju uut. <br />
<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus:''' Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: 5.2.12]</ref>. Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida antud aine õppejõuga ning läbiviimise viis sisaldub aineprogrammis <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: 5.4.2]</ref>. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis ning registreerumise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: 5.2.8.1]</ref>. Kordusarvestused on RF õppekohal õppijale tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri: 5.2.7]</ref>. Kordussooritus maksab tasulisel (OF) õppekohal õppijal 20€ <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal: punkt 5]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 4===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus:'''<br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord: II punkt 1]</ref>. Taotluse läbivaatamine ja tunnustamisotsuse tegemine on tasuline <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord: IV punkt 1]</ref>. Õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord: III punkt 9]</ref>.<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus:''' Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]</ref>.<br />
<br />
Esimesel semestril on sooritatud nõutud 27 EAP ning selle semestri eest ei pea midagi hüvitama. Teisel semestril on sooritatud 26 EAP, mis on 1 EAP vähem nõutud EAP arvust. Seega tuleb aasta lõpuks hüvitada õppekulud 1 EAP ulatuses ning makstav summa on 50€.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /><br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>Kalillemhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Kalillem&diff=110351User:Kalillem2016-10-19T01:03:48Z<p>Kalillem: Created page with "= Erialatutvustuse aine arvestustöö = Autor: Karmen Lillemets Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016 == Essee == Essee tekst == Õpingukorralduse küsimused == Küsimus B..."</p>
<hr />
<div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
Autor: Karmen Lillemets<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br />
<br />
== Essee ==<br />
Essee tekst<br />
<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
Küsimus B<br />
<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''</div>Kalillem