https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&user=Mmeizner&feedformat=atomICO wiki - User contributions [en]2024-03-28T19:09:12ZUser contributionsMediaWiki 1.41.0https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=MOT&diff=131235MOT2018-06-04T13:02:22Z<p>Mmeizner: </p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
*Merike Meizner<br />
*Helen Oppar (loobus)<br />
*Hardi Tiitus<br />
<br />
=Veebiteenus ja klientrakendus=<br />
Veebiteenus ja klientrakendus on saadavad aadressilt: http://enos.itcollege.ee/~mmeizner/MOT/<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
MOT on võistluste infosüsteem, kust saab infot võistluste kohta ja neile registeerida. Kasutajad saavad süsteemi registreeruda kahes rollis: korraldajana või osalejana. Korraldajad saavad lisada süsteemi uusi spordialasid, võistlusi, toimumiskohti, neid hallata, vaadata infot enda korraldatavale võistlusele registreerunud kasutajate kohta ning pärast võistlust lisada tulemusi. Tulemusi saab sisestada ka võistlejate kohta, kes ei ole võistlusele eelregistreerinud, vaid registreerivad võistlusel kohapeal. Osaleja rollis kasutaja saab ennast võistlustele kirja panna. Võistlusele registreeruda on võimalik nii üksikvõistleja kui meeskonnana. Meeskonna registreerimisel registreerib üks kasutaja terve meeskonna. Kasutaja võib võistlusele registreerida ka teise inimese, sisestades tema andmed. Meeskonna andmeid saavad hallata kõik meeskonna liikmed. Võistluste üldinfo (toimumisaeg, -koht jms) on kättesaadav kõigile. Lisaks on süsteemi peale üks administraatori õigustega kasutaja, kes saab hallata kõiki võistlusi ja kasutajaid.<br />
<br />
Korraldajad saavad vaadata enda korraldatud ürituste statistikat: kui palju on mingil võistlusel osalejaid, millistes vanusegruppides on osalejad jms. Osalejad näevad statistikat enda osalemiste kohta: kui palju nad on võistlustel osalenud, milliseid tulemusi nad on saavutanud. Administraator näeb eelnevale lisaks ka üldist kasutusstatistikat: kui palju on registreeritud korraldajaid, kui palju osalejaid, kui palju on mingil ajaperioodil tehtud võistlustele registreeringuid.<br />
<br />
==Kasutajad==<br />
<br />
* Administraator<br />
* Korraldajad<br />
* Osalejad<br />
* Registeerimata kasutaja<br />
<br />
==Infosüsteemi funktsionaalsus==<br />
===Must have===<br />
<br />
* Peab saama registreerida kasutajaid korraldaja või osaleja rollis <br><br><br />
<br />
* Korraldaja saab lisada võistluse toimumiskohti<br />
* Korraldaja saab lisada võistlusi<br />
* Korraldaja saab muuta enda lisatud võistluse andmeid<br />
* Korraldaja saab kustutada enda lisatud võistlusi<br />
* Korraldaja näeb võistlejate nimekirja ja nende andmeid<br />
* Korraldaja saab muuta enda kui kasutaja andmeid<br />
* Korraldaja saab lisada uusi spordialasid <br><br><br />
<br />
* Osaleja näeb sisestatud võistlusi<br />
* Osaleja näeb, kui palju on mingile võistlusele osalejaid registreeritud<br />
* Osaleja saab otsida võistlusi toimumiskoha ja -aja järgi<br />
* Osaleja saab registreeruda võistlustele<br />
* Osaleja näeb võistlusi, kuhu ta on registreerunud<br />
* Osaleja saab oma registreeringu tühistada<br />
* Osaleja saab muuta enda kui kasutaja andmeid<br />
* Osaleja saab registreerida võistlusele meeskonda<br />
* Osaleja saab registreerida võistlusele teise isiku <br><br><br />
<br />
* Meeskonna liige saab muuta meeskonna liikmeid<br />
* Meeskonna liige saab muuta meeskonna andmeid<br />
* Meeskonna liige saab vaadata meeskonna tulemusi <br><br><br />
<br />
* Registeerimata kasutaja näeb sisestatud võistlusi<br />
* Registeerimata kasutaja näeb, kui palju on mingile võistlusele osalejaid registreeritud<br />
* Registeerimata kasutaja saab otsida võistlusi toimumiskoha ja -aja järgi <br><br><br />
<br />
* Administraator saab teha kõike eelnevat<br />
* Administraator saab kustutada/muuta/lisada kasutajaid<br />
<br />
===Nice to have===<br />
<br />
* Kasutaja näeb statistikat enda möödunud võistluste tulemuste kohta<br />
* Võistluste eest on võimalik läbi süsteemi tasuda<br />
* Korraldaja saab lisada võistluse tulemusi<br />
<br />
==Andmemudeli kirjeldus==<br />
* Isik - hoitakse isikute andmeid<br />
* Kasutaja - hoitakse kasutajate andmeid<br />
* Kasutajagrupp - sõnastik erinevatest rollidest (admin, korraldaja, osaleja)<br />
* Meeskond - hoitakse meeskonna andmeid<br />
* Isik meeskonnas - hoitakse andmeid isikute kuulumisest meeskonda<br />
* Võistlus - hoitakse andmeid võistluste kohta<br />
* Registreerimine - hoitakse andmeid isikute/meeskondade võistlusele registreerumise kohta<br />
* Osalemine - hoitakse andmeid võistlustel osalemise kohta (sh tulemused)<br />
* Võistluse tüüp - hoitakse andmeid erinevate võistlusalade kohta<br />
* Võistluskoht - hoitakse andmeid võistluskohtade kohta<br />
* Võistlus võistluskohas - hoitakse andmeid võistluste toimumise kohta võistluskohtades<br />
* Maakond - sõnastik maakondadest, kus asuvad võistluskohad<br />
<br />
=XML=<br />
==XML==<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?><br />
<competitions><br />
<competition id="1"><br />
<name><![CDATA[SEB maraton]]></name><br />
<competitionType id="3" hasPoints="false" hasTime="true" isIndividual="true"><br />
<name><![CDATA[jooksmine]]></name><br />
</competitionType><br />
<competitionPlace id="2" county="Harjumaa"><br />
<name><![CDATA[vanalinn]]></name><br />
<address><![CDATA[Vabaduse väljak, kesklinn, Tallinn]]></address><br />
<comment><![CDATA[Tulge soovitatavalt ühistranspordiga]]></comment><br />
</competitionPlace><br />
<time>2018-05-12</time><br />
<comment><![CDATA[Numbri kätte saamine kiriku kõrvalt]]></comment><br />
<registrations><br />
<person id="3" personalIdCode="38712098765"><br />
<firstName><![CDATA[Peeter]]></firstName><br />
<lastName><![CDATA[Pihlakas]]></lastName><br />
</person><br />
<person id="4" personalIdCode="38712568754"><br />
<firstName><![CDATA[Jaan]]></firstName><br />
<lastName><![CDATA[Jalakas]]></lastName><br />
</person><br />
<person id="5"><br />
<firstName><![CDATA[Jüri]]></firstName><br />
<lastName><![CDATA[Juurikas]]></lastName><br />
</person><br />
</registrations><br />
</competition><br />
<competition id="2"><br />
<name><![CDATA[Pärnu volley]]></name><br />
<competitionType id="3" hasPoints="true" hasTime="false" isIndividual="false"><br />
<name><![CDATA[võrkpall]]></name><br />
</competitionType><br />
<competitionPlace id="4" county="Pärnumaa"><br />
<name><![CDATA[Pärnu rand]]></name><br />
<address><![CDATA[Pärnu linn, Pärnu rand]]></address><br />
</competitionPlace><br />
<time>2018-07-17</time><br />
<registrations><br />
<team id="1"><br />
<name><![CDATA[Mõmmikud]]></name><br />
<people><br />
<person id="6" personalIdCode="38909127865"><br />
<firstName><![CDATA[Volli]]></firstName><br />
<lastName><![CDATA[Mõmmik]]></lastName><br />
</person><br />
<person id="7" personalIdCode="38506126787"><br />
<firstName><![CDATA[Sulev]]></firstName><br />
<lastName><![CDATA[Mõmmik]]></lastName><br />
</person><br />
</people><br />
</team><br />
<team id="2"><br />
<name><![CDATA[Karvikud]]></name><br />
<people><br />
<person id="8" personalIdCode="38212097854"><br />
<firstName><![CDATA[Kalle]]></firstName><br />
<lastName><![CDATA[Karvik]]></lastName><br />
</person><br />
<person id="9" personalIdCode="48504128854"><br />
<firstName><![CDATA[Malle]]></firstName><br />
<lastName><![CDATA[Karvik]]></lastName><br />
</person><br />
</people><br />
</team><br />
</registrations><br />
</competition><br />
</competitions><br />
</source><br />
==XML skeem==<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"><br />
<xs:element name="competitions"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="competition"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="name" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="competitionType"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="name" type="xs:string" /><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:int" use="required" /><br />
<xs:attribute name="hasPoints" type="xs:boolean" use="required" /><br />
<xs:attribute name="hasTime" type="xs:boolean" use="required" /><br />
<xs:attribute name="isIndividual" type="xs:boolean" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="competitionPlace"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="name" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="address" type="xs:string" /><br />
<xs:element minOccurs="0" name="comment" type="xs:string" /><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:int" use="required" /><br />
<xs:attribute name="county" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="time" type="xs:date" /><br />
<xs:element minOccurs="0" name="comment" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="registrations"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element minOccurs="0" maxOccurs="unbounded" name="team"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="name" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="people"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="person"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="firstName" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="lastName" type="xs:string" /><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:int" use="required" /><br />
<xs:attribute name="personalIdCode" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:int" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element minOccurs="0" maxOccurs="unbounded" name="person"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="firstName" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="lastName" type="xs:string" /><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:int" use="required" /><br />
<xs:attribute name="personalIdCode" type="xs:string" use="optional" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:int" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:schema><br />
</source><br />
==XLS to HTML==<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<xsl:template match="/competitions"><br />
<html><br />
<head><br />
<title>Competitions</title><br />
</head><br />
<body><br />
<h1>Võistlused</h1><br />
<xsl:for-each select="competition"><br />
<h2><br />
<xsl:value-of select="name" /><br />
</h2><br />
<br />
<b>Võistlustüüp: </b><br />
<xsl:value-of select="competitionType/name"/><br />
<br />
<h4>Asukoht</h4><br />
<ul><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="competitionPlace/name"/><br />
</li><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="competitionPlace/address"/><br />
</li><br />
<xsl:if test="competitionPlace/comment"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="competitionPlace/comment"/><br />
</li><br />
</xsl:if><br />
</ul><br />
<br />
<h4>Osalejad</h4><br />
<xsl:choose><br />
<xsl:when test="competitionType/@isIndividual='true'"><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="registrations/person"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="firstName"/><br />
<xsl:text> </xsl:text><br />
<xsl:value-of select="lastName"/><br />
</li><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
</xsl:when><br />
<xsl:otherwise><br />
<ul><br />
<xsl:for-each select="registrations/team"><br />
<li><br />
<xsl:value-of select="name"/><br />
</li><br />
</xsl:for-each><br />
</ul><br />
</xsl:otherwise><br />
</xsl:choose><br />
</xsl:for-each><br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</source><br />
==XLS to XML==<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"><br />
<xsl:output method="xml" indent="yes"/><br />
<xsl:template match="/competitions"><br />
<xsl:element name="competitions"><br />
<xsl:element name="individual"><br />
<xsl:for-each select="competition"><br />
<xsl:if test="competitionType/@isIndividual='true'"><br />
<xsl:element name="competition"><br />
<xsl:attribute name="id"><br />
<xsl:value-of select="@id"/><br />
</xsl:attribute><br />
<xsl:attribute name="hasPoints"><br />
<xsl:value-of select="competitionType/@hasPoints"/><br />
</xsl:attribute><br />
<xsl:attribute name="hasTime"><br />
<xsl:value-of select="competitionType/@hasTime"/><br />
</xsl:attribute><br />
<xsl:element name="name"><br />
<xsl:value-of select="name"/><br />
</xsl:element><br />
<xsl:element name="place"><br />
<xsl:value-of select="competitionPlace/name"/><br />
<xsl:text>, </xsl:text><br />
<xsl:value-of select="competitionPlace/address"/><br />
</xsl:element><br />
<xsl:element name="comment"><br />
<xsl:value-of select="comment"/><br />
</xsl:element><br />
</xsl:element><br />
</xsl:if><br />
</xsl:for-each><br />
</xsl:element><br />
<xsl:element name="team"><br />
<xsl:for-each select="competition"><br />
<xsl:if test="competitionType/@isIndividual='false'"><br />
<xsl:element name="competition"><br />
<xsl:attribute name="id"><br />
<xsl:value-of select="@id"/><br />
</xsl:attribute><br />
<xsl:attribute name="hasPoints"><br />
<xsl:value-of select="competitionType/@hasPoints"/><br />
</xsl:attribute><br />
<xsl:attribute name="hasTime"><br />
<xsl:value-of select="competitionType/@hasTime"/><br />
</xsl:attribute><br />
<xsl:element name="name"><br />
<xsl:value-of select="name"/><br />
</xsl:element><br />
<xsl:element name="place"><br />
<xsl:value-of select="competitionPlace/name"/><br />
<xsl:text>, </xsl:text><br />
<xsl:value-of select="competitionPlace/address"/><br />
</xsl:element><br />
<xsl:element name="comment"><br />
<xsl:value-of select="comment"/><br />
</xsl:element><br />
</xsl:element><br />
</xsl:if><br />
</xsl:for-each><br />
</xsl:element><br />
</xsl:element><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</source><br />
<br />
<br />
==Retsensioonid==<br />
'''Meie kirjutatud veebiteenuse ja klientrakenduse retsensioon:''' [https://docs.google.com/document/d/16WL12wmvQ_TPcY_-4pG_kjwtstQoX5meEYcigE4Febw/edit?usp=sharing: Team Raavo V2]<br />
<br />
==Tegevuste logi==<br />
<br />
11.02.2018 Meeskonna moodustamine.<br><br />
29.03.2018 Projekti teemas kokku leppimine, analüüsiga alustamine, wiki-lehe loomine.<br><br />
31.03.2018 Analüüsi lõpetamine, andmemudeli kirjelduse koostamine.</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=MOT&diff=131233MOT2018-06-04T12:40:07Z<p>Mmeizner: </p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
*Merike Meizner<br />
*Helen Oppar (loobus)<br />
*Hardi Tiitus<br />
<br />
=Veebiteenus ja klientrakendus=<br />
Veebiteenus ja klientrakendus on saadavad aadressilt: http://enos.itcollege.ee/~mmeizner/MOT/<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
MOT on võistluste infosüsteem, kust saab infot võistluste kohta ja neile registeerida. Kasutajad saavad süsteemi registreeruda kahes rollis: korraldajana või osalejana. Korraldajad saavad lisada süsteemi uusi spordialasid, võistlusi, toimumiskohti, neid hallata, vaadata infot enda korraldatavale võistlusele registreerunud kasutajate kohta ning pärast võistlust lisada tulemusi. Tulemusi saab sisestada ka võistlejate kohta, kes ei ole võistlusele eelregistreerinud, vaid registreerivad võistlusel kohapeal. Osaleja rollis kasutaja saab ennast võistlustele kirja panna. Võistlusele registreeruda on võimalik nii üksikvõistleja kui meeskonnana. Meeskonna registreerimisel registreerib üks kasutaja terve meeskonna. Kasutaja võib võistlusele registreerida ka teise inimese, sisestades tema andmed. Meeskonna andmeid saavad hallata kõik meeskonna liikmed. Võistluste üldinfo (toimumisaeg, -koht jms) on kättesaadav kõigile. Lisaks on süsteemi peale üks administraatori õigustega kasutaja, kes saab hallata kõiki võistlusi ja kasutajaid.<br />
<br />
Korraldajad saavad vaadata enda korraldatud ürituste statistikat: kui palju on mingil võistlusel osalejaid, millistes vanusegruppides on osalejad jms. Osalejad näevad statistikat enda osalemiste kohta: kui palju nad on võistlustel osalenud, milliseid tulemusi nad on saavutanud. Administraator näeb eelnevale lisaks ka üldist kasutusstatistikat: kui palju on registreeritud korraldajaid, kui palju osalejaid, kui palju on mingil ajaperioodil tehtud võistlustele registreeringuid.<br />
<br />
==Kasutajad==<br />
<br />
* Administraator<br />
* Korraldajad<br />
* Osalejad<br />
* Registeerimata kasutaja<br />
<br />
==Infosüsteemi funktsionaalsus==<br />
===Must have===<br />
<br />
* Peab saama registreerida kasutajaid korraldaja või osaleja rollis <br><br><br />
<br />
* Korraldaja saab lisada võistluse toimumiskohti<br />
* Korraldaja saab lisada võistlusi<br />
* Korraldaja saab muuta enda lisatud võistluse andmeid<br />
* Korraldaja saab kustutada enda lisatud võistlusi<br />
* Korraldaja näeb võistlejate nimekirja ja nende andmeid<br />
* Korraldaja saab muuta enda kui kasutaja andmeid<br />
* Korraldaja saab lisada uusi spordialasid <br><br><br />
<br />
* Osaleja näeb sisestatud võistlusi<br />
* Osaleja näeb, kui palju on mingile võistlusele osalejaid registreeritud<br />
* Osaleja saab otsida võistlusi toimumiskoha ja -aja järgi<br />
* Osaleja saab registreeruda võistlustele<br />
* Osaleja näeb võistlusi, kuhu ta on registreerunud<br />
* Osaleja saab oma registreeringu tühistada<br />
* Osaleja saab muuta enda kui kasutaja andmeid<br />
* Osaleja saab registreerida võistlusele meeskonda<br />
* Osaleja saab registreerida võistlusele teise isiku <br><br><br />
<br />
* Meeskonna liige saab muuta meeskonna liikmeid<br />
* Meeskonna liige saab muuta meeskonna andmeid<br />
* Meeskonna liige saab vaadata meeskonna tulemusi <br><br><br />
<br />
* Registeerimata kasutaja näeb sisestatud võistlusi<br />
* Registeerimata kasutaja näeb, kui palju on mingile võistlusele osalejaid registreeritud<br />
* Registeerimata kasutaja saab otsida võistlusi toimumiskoha ja -aja järgi <br><br><br />
<br />
* Administraator saab teha kõike eelnevat<br />
* Administraator saab kustutada/muuta/lisada kasutajaid<br />
<br />
===Nice to have===<br />
<br />
* Kasutaja näeb statistikat enda möödunud võistluste tulemuste kohta<br />
* Võistluste eest on võimalik läbi süsteemi tasuda<br />
* Korraldaja saab lisada võistluse tulemusi<br />
<br />
==Andmemudeli kirjeldus==<br />
* Isik - hoitakse isikute andmeid<br />
* Kasutaja - hoitakse kasutajate andmeid<br />
* Kasutajagrupp - sõnastik erinevatest rollidest (admin, korraldaja, osaleja)<br />
* Meeskond - hoitakse meeskonna andmeid<br />
* Isik meeskonnas - hoitakse andmeid isikute kuulumisest meeskonda<br />
* Võistlus - hoitakse andmeid võistluste kohta<br />
* Registreerimine - hoitakse andmeid isikute/meeskondade võistlusele registreerumise kohta<br />
* Osalemine - hoitakse andmeid võistlustel osalemise kohta (sh tulemused)<br />
* Võistluse tüüp - hoitakse andmeid erinevate võistlusalade kohta<br />
* Võistluskoht - hoitakse andmeid võistluskohtade kohta<br />
* Võistlus võistluskohas - hoitakse andmeid võistluste toimumise kohta võistluskohtades<br />
* Maakond - sõnastik maakondadest, kus asuvad võistluskohad<br />
<br />
==Retsensioonid==<br />
'''Meie kirjutatud veebiteenuse ja klientrakenduse retsensioon:''' [https://docs.google.com/document/d/16WL12wmvQ_TPcY_-4pG_kjwtstQoX5meEYcigE4Febw/edit?usp=sharing: Team Raavo V2]<br />
<br />
==Tegevuste logi==<br />
<br />
11.02.2018 Meeskonna moodustamine.<br><br />
29.03.2018 Projekti teemas kokku leppimine, analüüsiga alustamine, wiki-lehe loomine.<br><br />
31.03.2018 Analüüsi lõpetamine, andmemudeli kirjelduse koostamine.</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Miisiiks&diff=131215Talk:Miisiiks2018-06-03T22:17:54Z<p>Mmeizner: </p>
<hr />
<div>=Veebiteenuse retsensioon meeskonnalt RaamatuRiiul=<br />
<br />
Meeskond Miisiiks on teinud projekti juhutööde pakkumise ja otsimise jaoks. Inimesed saavad vaadata ja lisada juhutöö otsimise ning pakkumise kuulutusi.<br />
<br />
Esimese asjana panime tähele, et puudub README fail, kust saaks lugeda tutvustust projekti kohta ja seda, kuidas projekti tööle panna ning mida projekti tööle panemiseks vaja on. Antud aine kontekstis on küllaltki selge, kuidas midagi kasutada, aga laiemas plaanis vaadates oleks oluline see kirja panna.<br />
<br />
Domeenimudelis on piisav arv olemeid, et täita kodutööks ettenähtud tingimused. Domeeni klassid on selged, hea ülesehitusega, väga põhjalikult kommenteeritud (millegi pärast on küll jäänud JobCategory kommenteerimata). Mudelite puhul on kasutatud korrektselt annotatsioone - enamik väljadele määratud korrektselt pikkused, kuid on ka mõned, millele on pikkus määramata jäänud, näiteks ContactType puhul string ContactTypeName on ilma pikkuse määranguta. Paika on pandud ka kohustuslikud väljad ja välisvõtmed. Meeldib, et osa domeeni klasside puhul on jagatud klass regioonide abil mitmeks osaks. Domeenimudelites on selgelt näha olemite vahelised seosed. Mudelites ühtegi sisulist viga ei leidnud.<br />
<br />
Projekt on hästi struktureeritud, arhitektuuriliselt on kasutatud kihte. Kood on jaotatud eraldi BL, DAL, Domain ja WebAppi vahel. Kogu projektis on läbivalt klassidel ühtne kirjutamisstiil ja kaustade jaotus on loogiline ja kood on lihtsasti hoomatav.<br />
<br />
DAL on jagatud neljaks erinevaks osaks ja need on tehtud väga põhjalikult. DAL’is on kasutatud repositooriume ja Unit Of Worki. Repositooriumite puhul on hea, et on tehtud universaalne repositoorium, mida teised kasutavad ja sellega lihtsustatakse oluliselt koodi. BL all asuvad DTO’d, Factorie’d, Interface’d, Service’d. Service’te puhul on kasutatud Unit Of Worki ja Factory’eid.<br />
<br />
Veebiteenust käima pannes ja toimimist katsetades märkasime, et niisama ei saa ligi kõikidele api kontrolleritele. Uurisime api kontrollerite koodi lähemalt ja nägime, et osa neist on kaitstud kasutaja autentimisega. Kuna README fail on puudu, siis ei leidnud ka infot, mismoodi neid kasutada üldse saaks. Võtsime ühendust projekti autoritega ja saime teada, et tuleb kasutajaga sisse logida ja siis saab nendele apidele ka ligi.<br />
<br />
API puhul leidsime mitmeid asju, mis ei tööta ootuspäraselt. Post on ainult asünkroonne, Get ja GetById on mingil põhjusel mitte asünkroonsed. Hetkel saab mitmeid asju lisada suvaliselt, näiteks kui reklaami lisada, siis saab suvalist kasutajanime panna, kui just ei ole sisse logitud mõne teisega. Muutmise puhul on jällegi ilusti kontrollitud, kas on ikka õige kasutaja. Sama probleem on ka AdvertisementPicture puhul – saab lisada suvalise kasutaja reklaamile pilte. Järgmiseks avastasime, et AdvertisementDTO sees on UserName ja seda saab täiesti avalikult GetAll’ida, mis ei tohiks aga nii olla. Segaseks jäi ka see, et miks on reklaamide saamine ApplicationUser kontrolleris.<br />
Täitsa hästi on tehtud Contacts kontroller, eriti GetAllContacts. Seal tagastab automaatselt ainult need kontaktid, mis kuuluvad hetkel autoriseeritud kasutajale ja see on väga hea. Id järgi ei kontrollita aga, et kontakt, mida küsitakse, kuuluks kasutajale. Samuti probleemne koht on see, et lisada saab kontakti suvalisele kasutajale.<br />
<br />
Projekti visioon on kergelt segane, ei tule hästi välja. Vaatasime, et JobCategory vajalikkust me ei mõista, seda ei kasutata justkui kuskil. Sõnumite kohta võib positiivsest küljest öelda, et saadetud ja kätte saadud sõnumid on ilusti turvaliseks tehtud, aga halb on jälle see, et Id järgi turvalisust tehtud ei ole. Sõnumeid saab millegi pärast lisada suvaliste inimeste vahele. Kui sõnumeid kustutada, siis sõnum kustub ära nii sõnumi saatjalt kui saajalt, võimalik, et see ongi tahetud nii teha, aga tasuks võib-olla üle mõelda. Lisaks vaatasime, et IDE ütleb, et Message Delete ei kontrolli tegelikult kasutaja identiteeti. Konto loojal on ebapiisav tagasiside, vähemalt parooli keerukuse kohapealt.<br />
<br />
Meie meelest oleks võinud Security kontrolleri sisu Service’i all olla, aga see pigem maitse küsimus. Projektile on lisatud Swagger. Muidu kõik töötab ilusti, aga Swagger on täielikult kommenteerimata.<br />
Paremaks testimiseks oleks meeldinud, et programmi esmasel käivitusel ka mõned andmed andmebaasi juba lisataks. See pole aga otseselt vajalik, igaüks saab ka ise lisada ja siis testida. Põhilised ContactType’d oleks võinud juba näiteks lisatud olla.<br />
<br />
Kokkuvõtvalt jäi meile tööst üsna hea mulje, vaeva on nähtud, kuid tundub, et tööde jaotusega on osa meetodid poolikuks jäänud. Paljud asjad on aga väga hästi ja korralikult tehtud.<br />
<br />
<br />
Retsenseeris meeskond: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RaamatuRiiul RaamatuRiiul]<br />
<br />
<br />
=Klientrakenduse retsensioon meeskonnalt RaamatuRiiul=<br />
<br />
Meeskond Miisiiks on teinud projekti juhutööde pakkumise ja otsimise jaoks. Inimesed peaksid saama vaadata ja lisada juhutöö otsimise ning pakkumise kuulutusi. Eesmärk oli, et kuulutustel oleks võimalik ära märkida piirkond, kus otsitakse tööd/töötajat. Kuid veebilehel puuduvad APIs loodud võimalused hinnata kasutajakontosid ja lisada kommentaare. Samuti puudub võimalus kuulutuse lisamise märkida ära, kas antud töö eest pakutakse tasu või mitte. Kuulutuse vastuvõtmise vastuvõtmiseks peaks saatma kuulutuse loojale teade kontaktandmetega.<br />
<br />
Erinevalt veebiteenusest, on siin README fail olemas, kuid see piirdub Angulari standard loominguga. Seega ei ole õpetust, kuidas rakenduse API aadressi muuta ja tööle panna kui Visual Studio ei käivita APIt täpselt sama pordiga juhtumisi. See tuleks kindlasti juurde lisada. Klientrakendus on tehtud Angulari peal ning kliendis on kasutatud korralikult MVC arhitektuurilist ülesehitust.<br />
<br />
Realiseeritud on sõnumite saatmine, kontaktid, reklaamid, kasutajate registreerimine ja sisse logimine. Avastasime, et andmebaasi loomata jätmise korral on status 500 „handlimata“, selle errori tekitamisel tuli välja lehetäis „undefined“ teksti. Kuid muus osas oli uute kontode registreerimine ja sisse logimine kõige täielikumad osad antud klientrakenduses.<br />
<br />
Reklaamide lisamise juures meeldib meile see, et reklaami sisu kontrollitakse ja näitab selle järgi, mitu tähte saab sisestada. Nagu ka veebiteenuse retsensioonis mainisime, et puudub andmebaasi initsialiseerimine ning see annab tunda ka klientrakenduse juures. Selle tõttu on näiteks reklaami kategooria drop-down list algselt tühi. Lisasime testimiseks manuaalselt kategooriaid ja sel juhul töötab ilusti, mis on vähemalt hea. Aga enne kaitsmist oleks niikuinii hea lisada andmebaasi juba mõned andmed ja miks mitte teha seda andmebaasi initsialiseerimise kaudu.<br />
<br />
Mitmed asjad, mida veebiteenust vaadates segaseks jäid, said nüüd seletuse. Näiteks oli meil segane, kuidas ja milleks JobCategory kasutatakse. Nüüd nägime, et see käib Advertisement’i külge ja see on siiski vajalik, kuigi meie oleks pannud sellele nime, mis paremini teda Advertisement’iga seoks.<br />
<br />
Mitmed probleemsed kohad saavad alguse juba veebiteenuse poolest. Näiteks kuna domeenis mõnel väljal olid jäänud pikkused määramata, siis ka klientrakenduses saab neid lõputu pikkusega sisestada. Selliseks näiteks on string kujul reklaami asukoht, mille saab lisada lõputu pikkusega.<br />
<br />
Kontakti puhul muutmine (edit) ei tööta, kuid kustutada (delete) saab. Katsetasime enda kasutaja meili ära kustutamist, aga seda ei lasknud, mis on hästi, kuid siis ei tohiks seda nuppu seal samuti olla. Kontakte saab ilusti lisada, aga näiteks ainus kontaktitüüp on e-mail ja kliendi kaudu puudub võimalus teiste kontaktitüüpide juurde lisamiseks.<br />
<br />
Kui sõnumi lehele hakata sõnumit saatma, siis lubatakse kirjutada pikemat pealkirja, kui tegelikult aktsepteeritud on. Saadetud kirjadele saab vastata ehk iseendale kirjutada.<br />
<br />
Kui reklaami tahta muuta (edit), siis väljad ei ole juba automaatselt olemasoleva infoga täidetud. Proovisime ka muuta teise lisatud reklaami. Reklaami muuta justkui saab, aga õnneks andmebaasi see siiski ei salvestu, aga muutmise koht teise inimese reklaamil tuleks ikkagi ära võtta. Reklaami otsimine (search) töötab väga hästi ja lahedalt, dünaamiliselt ilma nuputa. Reklaamile vajutades sõnumi saatmine ei tööta, klientrakendus ise midagi ei ütle ega kuva, aga konsoolis annab tagasi 500 errorit. Enda kuulutuse muutmine kahjuks samuti ei tööta, võimalik, et selletõttu, et ei anta kaasa kasutajanime. Kuigi see meie arvates halva API kasutaja kontrolli mehhanismide süü rohkem. Enda lisatud reklaame hetkel kustutada ei saa, arvatavasti on see API poolne probleem.<br />
<br />
Suurim kahtlusi tekitav funktsionaalsus on meie jaoks see, et MyContacts on minuga kontakteerumise vahendite jaoks, aga meil pole õrna aimugi, kuidas ja kust kaudu teised kasutajad neid nägema peaks.<br />
<br />
Kokkuvõttes võib öelda, et ükski edit hetkel ei tööta. Delete töötab ainult ise lisatud kontaktidele ja lisamine töötab kõigele. Väga hästi on tehtud registreerimine ja sisselogimine, need töötavad ilusti. Seega klient loob API teel uue kasutaja ja saab sisse logides vastava tokeni, millega ligi pääseda API’le.<br />
<br />
Üldiselt näeb klientrakendus välja kena ja täitsa responsive, aga mõni osa on siiski katki ja oleks hea, kui neid veel veidi täiustaks ja parandaks. Loodetavasti meie retsensioonist on ka selles osas abi. Lisaks puudub klientrakendusel ka dokumentatsioon, aga selle jõuab veel enne kaitsmist lisada. Kasutaja mugavuse pool tundub rakendusel täitsa hea.<br />
<br />
<br />
Retsenseeris meeskond: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RaamatuRiiul RaamatuRiiul]</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:VR2_div&diff=131214Talk:VR2 div2018-06-03T22:16:53Z<p>Mmeizner: Blanked the page</p>
<hr />
<div></div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018&diff=131129Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 20182018-06-03T18:24:54Z<p>Mmeizner: /* Meeskond: MOT */</p>
<hr />
<div>[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br />
__NOINDEX__<br />
<br />
=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2018=<br />
==Eesmärk==<br />
Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele klientrakenduse loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. <br />
*SOAP veebiteenuse puhul eeldatakse WCF tehnoloogia kasutamist. Vanema põlvkonna ASP.NET veebiteenuse loomine ei ole lubatud, kuna seda ei toeta ka Microsoft enam tänasel päeval.<br />
*REST teenuste loomisel tuleks kasutada ASP.NET Web API2/ASP.NET Core 2.0/WCF võimalusi.<br />
<br />
Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).<br />
<br />
==Reeglid==<br />
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br />
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br />
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br />
* Luua klientrakendus<br />
<br />
Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda. 1,2 ja viie liikmelised meeskonnad tuleks õppejõuga eraldi kooskõlastada.<br />
<br />
Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.<br />
<br />
==Tähtajad==<br />
<br />
<br />
* '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#Veebiteenus NB! Täpsem info]<br />
** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt: '''01.aprill 2018'''. Lisaks on '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. <ins>Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.</ins>'''<br />
** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''27. mai 2018'''.<br />
** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''03. juuni 2018'''.<br />
<br />
<br />
* '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#Klientrakendus NB! Täpsem info]<br />
** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''27. mai 2018'''.<br />
** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''03. juuni 2018'''.<br />
<br />
<br />
* '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#XML_andmefail NB! Täpsem info]<br />
** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''01. juuni 2018'''.<br />
** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''05.juuni 2018'''.<br />
<br />
==Hindamine==<br />
===Üldised kriteeriumid===<br />
<br />
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br />
<br />
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), paigaldusjuhend ning lahenduse kirjeldus. <br />
<br />
'''Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/7):'''<br />
<br />
* Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)<br />
* Mobiilirakendused/Angularis/reactis loodud klientrakendus<br />
* Kogukondade kaasamine<br />
* Kasutajamugavus<br />
* Läbimõeldud töökorraldus<br />
* Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)<br />
* Korraliku arhitektuuriga kirjutatud kood<br />
<br />
===XML andmefail===<br />
Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning minimaalselt kaks sobivat XSL transformatsiooni faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks. Transformatsioonid peavad sisaldama midagi enamat, kui ainult üks for-each klausel. Transformatsiooni käigus peaks kasutama vajadusel parameetreid ning kindlasti ka erinevaid tingimuste kontrolle.<br />
<br />
XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.<br />
<dim1><br />
<dim2><br />
<dim3><br />
<dim4><br />
</dim4><br />
</dim3><br />
</dim2><br />
</dim1><br />
Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.<br />
<br />
===Veebiteenus===<br />
Loodav veebiteenus peab võimaldama:<br />
* Teenuse pakkumist<br />
* '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''<br />
* Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes<br />
* Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.<br />
<br />
Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.<br />
<br />
Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat<br />
<br />
Andmebaasis peab olema vähemalt 9 olemit ehk andmebaas on eeldus,<br />
<br />
<br />
Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).<br />
<br />
===Klientrakendus===<br />
Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena(ASP.NET veebirakendus või hoopis Angulari või Reacti baasil), töölauarakendusena(WPF) või mobiilse rakendusena(Xamarin)<br />
<br />
Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele <br />
<br />
Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.<br />
Näiteks: <br />
* http://www.bing.com/developer<br />
* http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html<br />
* http://developer.ebay.com/developercenter/windows/<br />
* http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started<br />
<br />
===Retsensioonid===<br />
Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.<br />
<br />
Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...<br />
* XML - ...200 sõna.<br />
* Veebiteenus - ...600 sõna.<br />
* Klientrakendus - ...600 sõna.<br />
<br />
Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.<br />
<br />
==Konsultatsioonid==<br />
Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br />
töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br />
õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel<br />
mait.poska [ät] itcollege.ee või (+372 53 469 734)<br />
(teksti originaalautor Priit Raspel)<br />
<br />
==Kaitsmisele registreerumine==<br />
Kaitsmisele tuleks registreerida järjest(st iga järgmine lisab vajaliku 15min ajaakna) ja suvalisis kellaaegasid ei hakka kuhugi vahele kirjutama<br />
<br />
'''05.06.2018'''<br />
*15:00 - Miisiks<br />
*15:15 - ..<br />
*15:30 - ..<br />
*15:45 - ..<br />
<br />
=Teemad 2018 kevad=<br />
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br />
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br />
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br />
* Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele<br />
<br />
NB! XML andmefail ja veebiteenus ei pea olema omavahel seotud.<br />
<br />
<br />
==Näidisteemad==<br />
<br />
<br />
====Ülesanne====<br />
Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:<br />
* alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid<br />
* luua võimalus kasutajatel nimesid lisada<br />
* luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada<br />
* meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad<br />
* luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid<br />
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br />
* luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud<br />
<br />
===Külastusstatistika teenus===<br />
Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.<br />
<br />
====Ülesanne====<br />
Luua külastusstatistika teenus:<br />
* kasutaja saab teenuses registreerida külastusi<br />
* kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes<br />
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br />
<br />
Lisavõimalused:<br />
* luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat<br />
* luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)<br />
<br />
===Telefoniraamatu teenus===<br />
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida<br />
<br />
====Ülesanne====<br />
Luua telefoniraamatu teenus:<br />
* kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada<br />
* kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida<br />
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br />
* kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse<br />
* kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike<br />
* kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper<br />
<br />
===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===<br />
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda<br />
<br />
====Ülesanne====<br />
Luua RSS voogude haldusteenus:<br />
* kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada<br />
* kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid<br />
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br />
* kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult<br />
* vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega <br />
*<br />
<br />
= Meeskonnad 2018=<br />
==Päevaõpe==<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/HairSaloon Meeskond: HairSaloon]===<br />
Liikmed:<br />
* Kaido Henrik Elias<br />
* Arvo Paomees<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VariousArtists Meeskond: VariousArtists]===<br />
Liikmed:<br />
* Ruudi Vinter<br />
* Madis Roosioks<br />
* Madis Heinsoo<br />
* Pavel Fleišer<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Maagikud Meeskond: Maagikud]===<br />
Liikmed:<br />
*Kristina Rästas<br />
*Simo Jaanus<br />
*Artur Tammiste<br />
*Rauno Lõhmus<br />
Lõpptoote [http://enos.itcollege.ee/~sjaanus/c/Airport_solution.zip link]<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RaamatuRiiul Meeskond: RaamatuRiiul]===<br />
Liikmed:<br />
* Alo Avi<br />
* Arnika Rästa<br />
* Marite Rammo<br />
'''Meie XML:''' https://wiki.itcollege.ee/index.php/RaamatuRiiul#XML<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Autolugu Meeskond: Autolugu]===<br />
Liikmed:<br />
* Margus Põlma<br />
* Karl Erik Õunapuu<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VRII2018 Meeskond: VRII2018]===<br />
Liikmed:<br />
* Kaspar Kaal<br />
* Teet Adamson<br />
* Rahel Kangur<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo_V2%E2%84%A2 Meeskond: Raavo V2™]===<br />
Liikmed:<br />
* Peeter Fridolin<br />
* Kristo Leesmann<br />
* Rando Rommot<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pillarofautumn Meeskond: Pillar of Autumn ]===<br />
Liikmed:<br />
* Taavi Põder<br />
* Taavi Vesinurm<br />
* Raido Vell<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/jaatuli Meeskond: JääTuli]===<br />
Liikmed:<br />
*Tarmo Luugus<br />
*Leho Kivistik<br />
*Hannes Mäeorg<br />
*Marten Tammeleht<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/JustABot Meeskond: JustABot]===<br />
Liikmed:<br />
*Argo Hansen<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Pakiraam Meeskond: Pakiraam]===<br />
Liikmed:<br />
*Kristo Naeris<br />
*Margus Kildemaa<br />
*Indro Kottise<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/GoFood Meeskond: GoFood]===<br />
Liikmed: <br />
<br />
* Rando Kurel<br />
* Henrik Prangel<br />
* Markus Mänd<br />
* Edgar Tereping<br />
* Jane Kaldma<br />
<br />
Lõpptoode: TODO<br />
<br />
Meie rühma kirjutatud retsentsioonid rühmale Maagikud: tegemisel<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD Meeskond: LearnToDrive]===<br />
'''Liikmed:'''<br />
*Eve Ormisson<br />
*Carlos Kirtsi<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks Meeskond: Miisiiks]===<br />
Liikmed:<br />
*Christo Aruste<br />
*Heleriin Malkov<br />
*Tõnis Prants<br />
<br />
[https://www.dropbox.com/s/e2vu3ukgckyc2x5/MiisiiksWS.zip?dl=0 Veebiteenus]<br />
<br />
[https://www.dropbox.com/s/iwtheohp5mn0lek/MiisiiksC.zip?dl=0 Klientrakendus]<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks#XML XML]<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VR2_div Meeskond: &lt;div&gt;]===<br />
Liikmed:<br />
*Kaarel Pärtel<br />
*Marek Juhanson<br />
*Kai Kallastu<br />
<br />
==Kaugõpe==<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BestInShow Meeskond: BestInShow]===<br />
Liikmed:<br />
* Liina Abner<br />
* Marju Pütsepp<br />
* Liisi Taimre<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/WatchWinders Meeskond: WatchWinders]===<br />
Liikmed:<br />
* Toomas Juhkov<br />
* Kunnar Kukk<br />
* Tiit Kuuskmäe<br />
<br />
===[[ Kuldneloojang | Meeskond: Kuldne loojang]]===<br />
'''Liikmed''':<br />
* Andrus Seiman<br />
* Marko Belzetski<br />
* Priit Tiganik<br />
* Kristjan Peterson (loobus)<br />
<br />
<br />
'''Lõpptoode''' (seisuga 2. juuni 2018)''':'''<br />
* .zip fail rakendus ja klient koos: https://www.dropbox.com/s/0qs4zcon2bsnr72/loojang.zip?dl=0<br />
* veebirakenduse repo: https://bitbucket.org/itcollegeprojects/loojang-app<br />
* klientrakenduse repo: https://bitbucket.org/itcollegeprojects/loojang-client<br />
* XML: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kuldneloojang#XML_.C3.BClesande_kirjeldus link meie Wiki lehele]<br />
<br />
<br />
'''Retsensioonid:'''<br />
* TODO<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ophelia Meeskond: Ophelia]===<br />
Liikmed:<br />
* Siim Kallari<br />
* Andres Kepler (loobus)<br />
* Jorma Rebane<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpRestoVRII Meeskond: SharpRestoVRII]===<br />
Liikmed:<br />
* Andres Aava (lahkunud liige)<br />
* Henri Annilo<br />
* Jaan Koolmeister<br />
* Lauri Üksti<br />
<br />
Lähtekood: [http://enos.itcollege.ee/~luksti/CSharp/CSharpResto.zip CSharpResto]<br />
<br />
Retsensioonid:<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BeerPressure Meeskond: BeerPressure]===<br />
Liikmed:<br />
* Sigrid Aasma<br />
* Evelin Jõgi<br />
* Martin Kask<br />
* Marko Nõu<br />
'''Projekt:''' [https://github.com/sikumiku/TaisKohtApi TaisKohtApi]<br />
<br />
'''Lõpptoode:''' [https://github.com/sikumiku/TaisKohtApi/archive/61438e187a1a972410c8a3bc6274d69489d00aa6.zip GitHub commit]<br />
<br />
'''XML:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/BeerPressure#XML.2FXSD.2FXSLT Beer Pressure XML/XSD/XSLT]<br />
<br />
'''Meie kirjutatud XML retsensioon:''' TODO <br />
<br />
'''Meie kirjutatud veebiteenuse ja klientrakenduse retsensioon:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MOT Team MOT retsensioon], TODO<br />
<br />
===[[ Memorize | Meeskond: Memorize]]===<br />
Liikmed:<br />
* Madis Uudam<br />
* Olle Mikk<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/UCanDo Meeskond: UCanDo]===<br />
Liikmed:<br />
* Mart Raus<br />
* Ando Kiidron<br />
* Liina Saar<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MOT Meeskond: MOT]===<br />
Liikmed:<br />
* Merike Meizner<br />
* Helen Oppar (loobus)<br />
* Hardi Tiitus<br />
<br />
'''Lõpptoode: ''' http://enos.itcollege.ee/~mmeizner/MOT/ <br><br />
'''Meie kirjutatud veebiteenuse ja klientrakenduse retsensioon:''' [https://docs.google.com/document/d/16WL12wmvQ_TPcY_-4pG_kjwtstQoX5meEYcigE4Febw/edit?usp=sharing: Team Raavo V2]<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_MealPlanner Meeskond: MealPlanner]===<br />
Liikmed:<br />
*Triin Oja<br />
*Rein Remsu<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry Meeskond: Curry]===<br />
Liikmed:<br />
* Rain Elken<br />
* Peeter Ploom<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hammas Meeskond: Hammas]===<br />
Liikmed:<br />
* Sten Lunden<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/LabLite Meeskond: LabLite]===<br />
Liikmed:<br />
* Alex Kaska<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/AmateurBB Meeskond: AmateurBB]===<br />
Liikmed:<br />
*Taavi Kivimaa<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MealPlannerSolo Meeskond: MealPlannerSolo]===<br />
Liikmed:<br />
*Triin Oja<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NutriCheck Meeskond: NutriCheck]===<br />
Liikmed:<br />
*Artyom Likhachev</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_Raavo_V2%E2%84%A2&diff=131128Talk:Meeskond Raavo V2™2018-06-03T18:22:21Z<p>Mmeizner: </p>
<hr />
<div>Retsensioon meeskonnalt MOT: https://docs.google.com/document/d/16WL12wmvQ_TPcY_-4pG_kjwtstQoX5meEYcigE4Febw/edit?usp=sharing</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_Raavo_V2%E2%84%A2&diff=131127Talk:Meeskond Raavo V2™2018-06-03T18:09:35Z<p>Mmeizner: Created page with "Klientrakendust ja veebiteenust retsenseerib meeskond MOT"</p>
<hr />
<div>Klientrakendust ja veebiteenust retsenseerib meeskond MOT</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Maagikud&diff=131119Talk:Maagikud2018-06-03T16:26:33Z<p>Mmeizner: Blanked the page</p>
<hr />
<div></div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:VR2_div&diff=131118Talk:VR2 div2018-06-03T16:18:01Z<p>Mmeizner: Created page with "Klientrakendust ja veebiteenust retsenseerib meeskond MOT"</p>
<hr />
<div>Klientrakendust ja veebiteenust retsenseerib meeskond MOT</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Miisiiks&diff=131117Talk:Miisiiks2018-06-03T16:17:46Z<p>Mmeizner: Created page with "Klientrakendust ja veebiteenust retsenseerib meeskond MOT"</p>
<hr />
<div>Klientrakendust ja veebiteenust retsenseerib meeskond MOT</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Maagikud&diff=131116Talk:Maagikud2018-06-03T16:17:25Z<p>Mmeizner: Created page with "Klientrakendust ja veebiteenust retsenseerib meeskond MOT"</p>
<hr />
<div>Klientrakendust ja veebiteenust retsenseerib meeskond MOT</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=MOT&diff=131113MOT2018-06-03T10:40:55Z<p>Mmeizner: /* Meeskond */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
*Merike Meizner<br />
*Helen Oppar (loobus)<br />
*Hardi Tiitus<br />
<br />
=Veebiteenus ja klientrakendus=<br />
Veebiteenus ja klientrakendus on saadavad aadressilt: http://enos.itcollege.ee/~mmeizner/MOT/<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
MOT on võistluste infosüsteem, kust saab infot võistluste kohta ja neile registeerida. Kasutajad saavad süsteemi registreeruda kahes rollis: korraldajana või osalejana. Korraldajad saavad lisada süsteemi uusi spordialasid, võistlusi, toimumiskohti, neid hallata, vaadata infot enda korraldatavale võistlusele registreerunud kasutajate kohta ning pärast võistlust lisada tulemusi. Tulemusi saab sisestada ka võistlejate kohta, kes ei ole võistlusele eelregistreerinud, vaid registreerivad võistlusel kohapeal. Osaleja rollis kasutaja saab ennast võistlustele kirja panna. Võistlusele registreeruda on võimalik nii üksikvõistleja kui meeskonnana. Meeskonna registreerimisel registreerib üks kasutaja terve meeskonna. Kasutaja võib võistlusele registreerida ka teise inimese, sisestades tema andmed. Meeskonna andmeid saavad hallata kõik meeskonna liikmed. Võistluste üldinfo (toimumisaeg, -koht jms) on kättesaadav kõigile. Lisaks on süsteemi peale üks administraatori õigustega kasutaja, kes saab hallata kõiki võistlusi ja kasutajaid.<br />
<br />
Korraldajad saavad vaadata enda korraldatud ürituste statistikat: kui palju on mingil võistlusel osalejaid, millistes vanusegruppides on osalejad jms. Osalejad näevad statistikat enda osalemiste kohta: kui palju nad on võistlustel osalenud, milliseid tulemusi nad on saavutanud. Administraator näeb eelnevale lisaks ka üldist kasutusstatistikat: kui palju on registreeritud korraldajaid, kui palju osalejaid, kui palju on mingil ajaperioodil tehtud võistlustele registreeringuid.<br />
<br />
==Kasutajad==<br />
<br />
* Administraator<br />
* Korraldajad<br />
* Osalejad<br />
* Registeerimata kasutaja<br />
<br />
==Infosüsteemi funktsionaalsus==<br />
===Must have===<br />
<br />
* Peab saama registreerida kasutajaid korraldaja või osaleja rollis <br><br><br />
<br />
* Korraldaja saab lisada võistluse toimumiskohti<br />
* Korraldaja saab lisada võistlusi<br />
* Korraldaja saab muuta enda lisatud võistluse andmeid<br />
* Korraldaja saab kustutada enda lisatud võistlusi<br />
* Korraldaja näeb võistlejate nimekirja ja nende andmeid<br />
* Korraldaja saab muuta enda kui kasutaja andmeid<br />
* Korraldaja saab lisada uusi spordialasid <br><br><br />
<br />
* Osaleja näeb sisestatud võistlusi<br />
* Osaleja näeb, kui palju on mingile võistlusele osalejaid registreeritud<br />
* Osaleja saab otsida võistlusi toimumiskoha ja -aja järgi<br />
* Osaleja saab registreeruda võistlustele<br />
* Osaleja näeb võistlusi, kuhu ta on registreerunud<br />
* Osaleja saab oma registreeringu tühistada<br />
* Osaleja saab muuta enda kui kasutaja andmeid<br />
* Osaleja saab registreerida võistlusele meeskonda<br />
* Osaleja saab registreerida võistlusele teise isiku <br><br><br />
<br />
* Meeskonna liige saab muuta meeskonna liikmeid<br />
* Meeskonna liige saab muuta meeskonna andmeid<br />
* Meeskonna liige saab vaadata meeskonna tulemusi <br><br><br />
<br />
* Registeerimata kasutaja näeb sisestatud võistlusi<br />
* Registeerimata kasutaja näeb, kui palju on mingile võistlusele osalejaid registreeritud<br />
* Registeerimata kasutaja saab otsida võistlusi toimumiskoha ja -aja järgi <br><br><br />
<br />
* Administraator saab teha kõike eelnevat<br />
* Administraator saab kustutada/muuta/lisada kasutajaid<br />
<br />
===Nice to have===<br />
<br />
* Kasutaja näeb statistikat enda möödunud võistluste tulemuste kohta<br />
* Võistluste eest on võimalik läbi süsteemi tasuda<br />
* Korraldaja saab lisada võistluse tulemusi<br />
<br />
==Andmemudeli kirjeldus==<br />
* Isik - hoitakse isikute andmeid<br />
* Kasutaja - hoitakse kasutajate andmeid<br />
* Kasutajagrupp - sõnastik erinevatest rollidest (admin, korraldaja, osaleja)<br />
* Meeskond - hoitakse meeskonna andmeid<br />
* Isik meeskonnas - hoitakse andmeid isikute kuulumisest meeskonda<br />
* Võistlus - hoitakse andmeid võistluste kohta<br />
* Registreerimine - hoitakse andmeid isikute/meeskondade võistlusele registreerumise kohta<br />
* Osalemine - hoitakse andmeid võistlustel osalemise kohta (sh tulemused)<br />
* Võistluse tüüp - hoitakse andmeid erinevate võistlusalade kohta<br />
* Võistluskoht - hoitakse andmeid võistluskohtade kohta<br />
* Võistlus võistluskohas - hoitakse andmeid võistluste toimumise kohta võistluskohtades<br />
* Maakond - sõnastik maakondadest, kus asuvad võistluskohad<br />
<br />
==Tegevuste logi==<br />
<br />
11.02.2018 Meeskonna moodustamine.<br><br />
29.03.2018 Projekti teemas kokku leppimine, analüüsiga alustamine, wiki-lehe loomine.<br><br />
31.03.2018 Analüüsi lõpetamine, andmemudeli kirjelduse koostamine.</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018&diff=131112Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 20182018-06-03T10:07:34Z<p>Mmeizner: /* Meeskond: MOT */</p>
<hr />
<div>[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br />
__NOINDEX__<br />
<br />
=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2018=<br />
==Eesmärk==<br />
Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele klientrakenduse loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. <br />
*SOAP veebiteenuse puhul eeldatakse WCF tehnoloogia kasutamist. Vanema põlvkonna ASP.NET veebiteenuse loomine ei ole lubatud, kuna seda ei toeta ka Microsoft enam tänasel päeval.<br />
*REST teenuste loomisel tuleks kasutada ASP.NET Web API2/ASP.NET Core 2.0/WCF võimalusi.<br />
<br />
Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).<br />
<br />
==Reeglid==<br />
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br />
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br />
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br />
* Luua klientrakendus<br />
<br />
Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda. 1,2 ja viie liikmelised meeskonnad tuleks õppejõuga eraldi kooskõlastada.<br />
<br />
Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.<br />
<br />
==Tähtajad==<br />
<br />
<br />
* '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#Veebiteenus NB! Täpsem info]<br />
** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt: '''01.aprill 2018'''. Lisaks on '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. <ins>Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.</ins>'''<br />
** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''27. mai 2018'''.<br />
** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''03. juuni 2018'''.<br />
<br />
<br />
* '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#Klientrakendus NB! Täpsem info]<br />
** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''27. mai 2018'''.<br />
** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''03. juuni 2018'''.<br />
<br />
<br />
* '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#XML_andmefail NB! Täpsem info]<br />
** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''01. juuni 2018'''.<br />
** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''05.juuni 2018'''.<br />
<br />
==Hindamine==<br />
===Üldised kriteeriumid===<br />
<br />
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br />
<br />
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), paigaldusjuhend ning lahenduse kirjeldus. <br />
<br />
'''Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/7):'''<br />
<br />
* Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)<br />
* Mobiilirakendused/Angularis/reactis loodud klientrakendus<br />
* Kogukondade kaasamine<br />
* Kasutajamugavus<br />
* Läbimõeldud töökorraldus<br />
* Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)<br />
* Korraliku arhitektuuriga kirjutatud kood<br />
<br />
===XML andmefail===<br />
Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning minimaalselt kaks sobivat XSL transformatsiooni faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks. Transformatsioonid peavad sisaldama midagi enamat, kui ainult üks for-each klausel. Transformatsiooni käigus peaks kasutama vajadusel parameetreid ning kindlasti ka erinevaid tingimuste kontrolle.<br />
<br />
XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.<br />
<dim1><br />
<dim2><br />
<dim3><br />
<dim4><br />
</dim4><br />
</dim3><br />
</dim2><br />
</dim1><br />
Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.<br />
<br />
===Veebiteenus===<br />
Loodav veebiteenus peab võimaldama:<br />
* Teenuse pakkumist<br />
* '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''<br />
* Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes<br />
* Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.<br />
<br />
Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.<br />
<br />
Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat<br />
<br />
Andmebaasis peab olema vähemalt 9 olemit ehk andmebaas on eeldus,<br />
<br />
<br />
Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).<br />
<br />
===Klientrakendus===<br />
Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena(ASP.NET veebirakendus või hoopis Angulari või Reacti baasil), töölauarakendusena(WPF) või mobiilse rakendusena(Xamarin)<br />
<br />
Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele <br />
<br />
Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.<br />
Näiteks: <br />
* http://www.bing.com/developer<br />
* http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html<br />
* http://developer.ebay.com/developercenter/windows/<br />
* http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started<br />
<br />
===Retsensioonid===<br />
Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.<br />
<br />
Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...<br />
* XML - ...200 sõna.<br />
* Veebiteenus - ...600 sõna.<br />
* Klientrakendus - ...600 sõna.<br />
<br />
Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.<br />
<br />
==Konsultatsioonid==<br />
Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br />
töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br />
õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel<br />
mait.poska [ät] itcollege.ee või (+372 53 469 734)<br />
(teksti originaalautor Priit Raspel)<br />
<br />
==Kaitsmisele registreerumine==<br />
Kaitsmisele tuleks registreerida järjest(st iga järgmine lisab vajaliku 15min ajaakna) ja suvalisis kellaaegasid ei hakka kuhugi vahele kirjutama<br />
<br />
'''05.06.2018'''<br />
*15:00 - Miisiks<br />
*15:15 - ..<br />
*15:30 - ..<br />
*15:45 - ..<br />
<br />
=Teemad 2018 kevad=<br />
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br />
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br />
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br />
* Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele<br />
<br />
NB! XML andmefail ja veebiteenus ei pea olema omavahel seotud.<br />
<br />
<br />
==Näidisteemad==<br />
<br />
<br />
====Ülesanne====<br />
Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:<br />
* alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid<br />
* luua võimalus kasutajatel nimesid lisada<br />
* luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada<br />
* meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad<br />
* luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid<br />
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br />
* luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud<br />
<br />
===Külastusstatistika teenus===<br />
Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.<br />
<br />
====Ülesanne====<br />
Luua külastusstatistika teenus:<br />
* kasutaja saab teenuses registreerida külastusi<br />
* kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes<br />
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br />
<br />
Lisavõimalused:<br />
* luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat<br />
* luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)<br />
<br />
===Telefoniraamatu teenus===<br />
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida<br />
<br />
====Ülesanne====<br />
Luua telefoniraamatu teenus:<br />
* kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada<br />
* kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida<br />
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br />
* kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse<br />
* kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike<br />
* kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper<br />
<br />
===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===<br />
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda<br />
<br />
====Ülesanne====<br />
Luua RSS voogude haldusteenus:<br />
* kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada<br />
* kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid<br />
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br />
* kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult<br />
* vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega <br />
*<br />
<br />
= Meeskonnad 2018=<br />
==Päevaõpe==<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/HairSaloon Meeskond: HairSaloon]===<br />
Liikmed:<br />
* Kaido Henrik Elias<br />
* Arvo Paomees<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VariousArtists Meeskond: VariousArtists]===<br />
Liikmed:<br />
* Ruudi Vinter<br />
* Madis Roosioks<br />
* Madis Heinsoo<br />
* Pavel Fleišer<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Maagikud Meeskond: Maagikud]===<br />
Liikmed:<br />
*Kristina Rästas<br />
*Simo Jaanus<br />
*Artur Tammiste<br />
*Rauno Lõhmus<br />
Lõpptoote [http://enos.itcollege.ee/~sjaanus/c/Airport_solution.zip link]<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RaamatuRiiul Meeskond: RaamatuRiiul]===<br />
Liikmed:<br />
* Alo Avi<br />
* Arnika Rästa<br />
* Marite Rammo<br />
'''Meie XML:''' https://wiki.itcollege.ee/index.php/RaamatuRiiul#XML<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Autolugu Meeskond: Autolugu]===<br />
Liikmed:<br />
* Margus Põlma<br />
* Karl Erik Õunapuu<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VRII2018 Meeskond: VRII2018]===<br />
Liikmed:<br />
* Kaspar Kaal<br />
* Teet Adamson<br />
* Rahel Kangur<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo_V2%E2%84%A2 Meeskond: Raavo V2™]===<br />
Liikmed:<br />
* Peeter Fridolin<br />
* Kristo Leesmann<br />
* Rando Rommot<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pillarofautumn Meeskond: Pillar of Autumn ]===<br />
Liikmed:<br />
* Taavi Põder<br />
* Taavi Vesinurm<br />
* Raido Vell<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/jaatuli Meeskond: JääTuli]===<br />
Liikmed:<br />
*Tarmo Luugus<br />
*Leho Kivistik<br />
*Hannes Mäeorg<br />
*Marten Tammeleht<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/JustABot Meeskond: JustABot]===<br />
Liikmed:<br />
*Argo Hansen<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Pakiraam Meeskond: Pakiraam]===<br />
Liikmed:<br />
*Kristo Naeris<br />
*Margus Kildemaa<br />
*Indro Kottise<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/GoFood Meeskond: GoFood]===<br />
Liikmed: <br />
<br />
* Rando Kurel<br />
* Henrik Prangel<br />
* Markus Mänd<br />
* Edgar Tereping<br />
* Jane Kaldma<br />
<br />
Lõpptoode: TODO<br />
<br />
Meie rühma kirjutatud retsentsioonid rühmale Maagikud: tegemisel<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD Meeskond: LearnToDrive]===<br />
'''Liikmed:'''<br />
*Eve Ormisson<br />
*Carlos Kirtsi<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks Meeskond: Miisiiks]===<br />
Liikmed:<br />
*Christo Aruste<br />
*Heleriin Malkov<br />
*Tõnis Prants<br />
<br />
[https://www.dropbox.com/s/e2vu3ukgckyc2x5/MiisiiksWS.zip?dl=0 Veebiteenus]<br />
<br />
[https://www.dropbox.com/s/iwtheohp5mn0lek/MiisiiksC.zip?dl=0 Klientrakendus]<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks#XML XML]<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VR2_div Meeskond: &lt;div&gt;]===<br />
Liikmed:<br />
*Kaarel Pärtel<br />
*Marek Juhanson<br />
*Kai Kallastu<br />
<br />
==Kaugõpe==<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BestInShow Meeskond: BestInShow]===<br />
Liikmed:<br />
* Liina Abner<br />
* Marju Pütsepp<br />
* Liisi Taimre<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/WatchWinders Meeskond: WatchWinders]===<br />
Liikmed:<br />
* Toomas Juhkov<br />
* Kunnar Kukk<br />
* Tiit Kuuskmäe<br />
<br />
===[[ Kuldneloojang | Meeskond: Kuldne loojang]]===<br />
'''Liikmed''':<br />
* Andrus Seiman<br />
* Marko Belzetski<br />
* Priit Tiganik<br />
* Kristjan Peterson (loobus)<br />
<br />
<br />
'''Lõpptoode''' (seisuga 2. juuni 2018)''':'''<br />
* .zip fail rakendus ja klient koos: https://www.dropbox.com/s/0qs4zcon2bsnr72/loojang.zip?dl=0<br />
* veebirakenduse repo: https://bitbucket.org/itcollegeprojects/loojang-app<br />
* klientrakenduse repo: https://bitbucket.org/itcollegeprojects/loojang-client<br />
* XML: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kuldneloojang#XML_.C3.BClesande_kirjeldus link meie Wiki lehele]<br />
<br />
<br />
'''Retsensioonid:'''<br />
* TODO<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ophelia Meeskond: Ophelia]===<br />
Liikmed:<br />
* Siim Kallari<br />
* Andres Kepler (loobus)<br />
* Jorma Rebane<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpRestoVRII Meeskond: SharpRestoVRII]===<br />
Liikmed:<br />
* Andres Aava (lahkunud liige)<br />
* Henri Annilo<br />
* Jaan Koolmeister<br />
* Lauri Üksti<br />
<br />
Lähtekood: [http://enos.itcollege.ee/~luksti/CSharp/CSharpResto.zip CSharpResto]<br />
<br />
Retsensioonid:<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BeerPressure Meeskond: BeerPressure]===<br />
Liikmed:<br />
* Sigrid Aasma<br />
* Evelin Jõgi<br />
* Martin Kask<br />
* Marko Nõu<br />
'''Projekt:''' [https://github.com/sikumiku/TaisKohtApi TaisKohtApi]<br />
<br />
'''Lõpptoode:''' [https://github.com/sikumiku/TaisKohtApi/archive/61438e187a1a972410c8a3bc6274d69489d00aa6.zip GitHub commit]<br />
<br />
'''XML:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/BeerPressure#XML.2FXSD.2FXSLT Beer Pressure XML/XSD/XSLT]<br />
<br />
'''Meie kirjutatud XML retsensioon:''' TODO <br />
<br />
'''Meie kirjutatud veebiteenuse ja klientrakenduse retsensioon:''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MOT Team MOT retsensioon], TODO<br />
<br />
===[[ Memorize | Meeskond: Memorize]]===<br />
Liikmed:<br />
* Madis Uudam<br />
* Olle Mikk<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/UCanDo Meeskond: UCanDo]===<br />
Liikmed:<br />
* Mart Raus<br />
* Ando Kiidron<br />
* Liina Saar<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MOT Meeskond: MOT]===<br />
Liikmed:<br />
* Merike Meizner<br />
* Helen Oppar (loobus)<br />
* Hardi Tiitus<br />
<br />
'''Lõpptoode: ''' http://enos.itcollege.ee/~mmeizner/MOT/<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_MealPlanner Meeskond: MealPlanner]===<br />
Liikmed:<br />
*Triin Oja<br />
*Rein Remsu<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry Meeskond: Curry]===<br />
Liikmed:<br />
* Rain Elken<br />
* Peeter Ploom<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hammas Meeskond: Hammas]===<br />
Liikmed:<br />
* Sten Lunden<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/LabLite Meeskond: LabLite]===<br />
Liikmed:<br />
* Alex Kaska<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/AmateurBB Meeskond: AmateurBB]===<br />
Liikmed:<br />
*Taavi Kivimaa<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MealPlannerSolo Meeskond: MealPlannerSolo]===<br />
Liikmed:<br />
*Triin Oja<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NutriCheck Meeskond: NutriCheck]===<br />
Liikmed:<br />
*Artyom Likhachev</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018&diff=130925Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 20182018-05-28T14:06:23Z<p>Mmeizner: /* Meeskond: MOT */</p>
<hr />
<div>[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br />
__NOINDEX__<br />
<br />
=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2018=<br />
==Eesmärk==<br />
Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele klientrakenduse loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. <br />
*SOAP veebiteenuse puhul eeldatakse WCF tehnoloogia kasutamist. Vanema põlvkonna ASP.NET veebiteenuse loomine ei ole lubatud, kuna seda ei toeta ka Microsoft enam tänasel päeval.<br />
*REST teenuste loomisel tuleks kasutada ASP.NET Web API2/ASP.NET Core 2.0/WCF võimalusi.<br />
<br />
Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).<br />
<br />
==Reeglid==<br />
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br />
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br />
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br />
* Luua klientrakendus<br />
<br />
Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda. 1,2 ja viie liikmelised meeskonnad tuleks õppejõuga eraldi kooskõlastada.<br />
<br />
Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.<br />
<br />
==Tähtajad==<br />
<br />
<br />
* '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#Veebiteenus NB! Täpsem info]<br />
** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt: '''01.aprill 2018'''. Lisaks on '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. <ins>Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.</ins>'''<br />
** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''27. mai 2018'''.<br />
** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''03. juuni 2018'''.<br />
<br />
<br />
* '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#Klientrakendus NB! Täpsem info]<br />
** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''27. mai 2018'''.<br />
** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''03. juuni 2018'''.<br />
<br />
<br />
* '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2018#XML_andmefail NB! Täpsem info]<br />
** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''01. juuni 2018'''.<br />
** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''05.juuni 2018'''.<br />
<br />
==Hindamine==<br />
===Üldised kriteeriumid===<br />
<br />
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br />
<br />
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), paigaldusjuhend ning lahenduse kirjeldus. <br />
<br />
'''Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/7):'''<br />
<br />
* Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)<br />
* Mobiilirakendused/Angularis/reactis loodud klientrakendus<br />
* Kogukondade kaasamine<br />
* Kasutajamugavus<br />
* Läbimõeldud töökorraldus<br />
* Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)<br />
* Korraliku arhitektuuriga kirjutatud kood<br />
<br />
===XML andmefail===<br />
Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning minimaalselt kaks sobivat XSL transformatsiooni faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks. Transformatsioonid peavad sisaldama midagi enamat, kui ainult üks for-each klausel. Transformatsiooni käigus peaks kasutama vajadusel parameetreid ning kindlasti ka erinevaid tingimuste kontrolle.<br />
<br />
XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.<br />
<dim1><br />
<dim2><br />
<dim3><br />
<dim4><br />
</dim4><br />
</dim3><br />
</dim2><br />
</dim1><br />
Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.<br />
<br />
===Veebiteenus===<br />
Loodav veebiteenus peab võimaldama:<br />
* Teenuse pakkumist<br />
* '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''<br />
* Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes<br />
* Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.<br />
<br />
Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.<br />
<br />
Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat<br />
<br />
Andmebaasis peab olema vähemalt 9 olemit ehk andmebaas on eeldus,<br />
<br />
<br />
Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).<br />
<br />
===Klientrakendus===<br />
Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena(ASP.NET veebirakendus või hoopis Angulari või Reacti baasil), töölauarakendusena(WPF) või mobiilse rakendusena(Xamarin)<br />
<br />
Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele <br />
<br />
Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.<br />
Näiteks: <br />
* http://www.bing.com/developer<br />
* http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html<br />
* http://developer.ebay.com/developercenter/windows/<br />
* http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started<br />
<br />
===Retsensioonid===<br />
Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.<br />
<br />
Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...<br />
* XML - ...200 sõna.<br />
* Veebiteenus - ...600 sõna.<br />
* Klientrakendus - ...600 sõna.<br />
<br />
Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.<br />
<br />
==Konsultatsioonid==<br />
Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br />
töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br />
õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel<br />
mait.poska [ät] itcollege.ee või (+372 53 469 734)<br />
(teksti originaalautor Priit Raspel)<br />
<br />
==Kaitsmisele registreerumine==<br />
Kaitsmisele tuleks registreerida järjest(st iga järgmine lisab vajaliku 15min ajaakna) ja suvalisis kellaaegasid ei hakka kuhugi vahele kirjutama<br />
<br />
'''05.06.2018'''<br />
*15:00 - ..<br />
*15:15 - ..<br />
*15:30 - ..<br />
<br />
=Teemad 2018 kevad=<br />
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br />
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br />
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br />
* Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele<br />
<br />
NB! XML andmefail ja veebiteenus ei pea olema omavahel seotud.<br />
<br />
<br />
==Näidisteemad==<br />
<br />
<br />
====Ülesanne====<br />
Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:<br />
* alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid<br />
* luua võimalus kasutajatel nimesid lisada<br />
* luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada<br />
* meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad<br />
* luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid<br />
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br />
* luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud<br />
<br />
===Külastusstatistika teenus===<br />
Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.<br />
<br />
====Ülesanne====<br />
Luua külastusstatistika teenus:<br />
* kasutaja saab teenuses registreerida külastusi<br />
* kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes<br />
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br />
<br />
Lisavõimalused:<br />
* luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat<br />
* luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)<br />
<br />
===Telefoniraamatu teenus===<br />
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida<br />
<br />
====Ülesanne====<br />
Luua telefoniraamatu teenus:<br />
* kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada<br />
* kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida<br />
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br />
* kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse<br />
* kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike<br />
* kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper<br />
<br />
===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===<br />
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda<br />
<br />
====Ülesanne====<br />
Luua RSS voogude haldusteenus:<br />
* kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada<br />
* kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid<br />
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br />
* kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult<br />
* vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega <br />
*<br />
<br />
= Meeskonnad 2018=<br />
==Päevaõpe==<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/HairSaloon Meeskond: HairSaloon]===<br />
Liikmed:<br />
* Kaido Henrik Elias<br />
* Arvo Paomees<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VariousArtists Meeskond: VariousArtists]===<br />
Liikmed:<br />
* Ruudi Vinter<br />
* Madis Roosioks<br />
* Madis Heinsoo<br />
* Pavel Fleišer<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Maagikud Meeskond: Maagikud]===<br />
Liikmed:<br />
*Kristina Rästas<br />
*Simo Jaanus<br />
*Artur Tammiste<br />
*Rauno Lõhmus<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RaamatuRiiul Meeskond: RaamatuRiiul]===<br />
Liikmed:<br />
* Alo Avi<br />
* Arnika Rästa<br />
* Marite Rammo<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Autolugu Meeskond: Autolugu]===<br />
Liikmed:<br />
* Margus Põlma<br />
* Karl Erik Õunapuu<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VRII2018 Meeskond: VRII2018]===<br />
Liikmed:<br />
* Kaspar Kaal<br />
* Teet Adamson<br />
* Rahel Kangur<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo_V2%E2%84%A2 Meeskond: Raavo V2™]===<br />
Liikmed:<br />
* Peeter Fridolin<br />
* Kristo Leesmann<br />
* Rando Rommot<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pillarofautumn Meeskond: Pillar of Autumn ]===<br />
Liikmed:<br />
* Taavi Põder<br />
* Taavi Vesinurm<br />
* Raido Vell<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/jaatuli Meeskond: JääTuli]===<br />
Liikmed:<br />
*Tarmo Luugus<br />
*Leho Kivistik<br />
*Hannes Mäeorg<br />
*Marten Tammeleht<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/JustABot Meeskond: JustABot]===<br />
Liikmed:<br />
*Argo Hansen<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Pakiraam Meeskond: Pakiraam]===<br />
Liikmed:<br />
*Kristo Naeris<br />
*Margus Kildemaa<br />
*Indro Kottise<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/GoFood Meeskond: GoFood]===<br />
Liikmed: <br />
<br />
* Rando Kurel<br />
* Henrik Prangel<br />
* Markus Mänd<br />
* Edgar Tereping<br />
* Jane Kaldma<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/LTD Meeskond: LearnToDrive]===<br />
'''Liikmed:'''<br />
*Kert Saarma<br />
*Eve Ormisson<br />
*Villem Markus Loigom<br />
*Carlos Kirtsi<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miisiiks Meeskond: Miisiiks]===<br />
Liikmed:<br />
*Christo Aruste<br />
*Heleriin Malkov<br />
*Tõnis Prants<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/VR2_div Meeskond: &lt;div&gt;]===<br />
Liikmed:<br />
*Kaarel Pärtel<br />
*Marek Juhanson<br />
*Kai Kallastu<br />
<br />
==Kaugõpe==<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BestInShow Meeskond: BestInShow]===<br />
Liikmed:<br />
* Liina Abner<br />
* Marju Pütsepp<br />
* Liisi Taimre<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/WatchWinders Meeskond: WatchWinders]===<br />
Liikmed:<br />
* Toomas Juhkov<br />
* Kunnar Kukk<br />
* Tiit Kuuskmäe<br />
<br />
===[[ Kuldneloojang | Meeskond: Kuldne loojang]]===<br />
Liikmed:<br />
* Andrus Seiman<br />
* Marko Belzetski<br />
* Priit Tiganik<br />
* Kristjan Peterson<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ophelia Meeskond: Ophelia]===<br />
Liikmed:<br />
* Siim Kallari<br />
* Andres Kepler<br />
* Jorma Rebane<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpRestoVRII Meeskond: SharpRestoVRII]===<br />
Liikmed:<br />
* Andres Aava (lahkunud liige)<br />
* Henri Annilo<br />
* Jaan Koolmeister<br />
* Lauri Üksti<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/BeerPressure Meeskond: BeerPressure]===<br />
Liikmed:<br />
* Sigrid Aasma<br />
* Evelin Jõgi<br />
* Martin Kask<br />
* Marko Nõu<br />
'''Projekt:''' https://github.com/sikumiku/TaisKohtApi <br />
<br />
'''Lõpptoode:''' https://github.com/sikumiku/TaisKohtApi/archive/61438e187a1a972410c8a3bc6274d69489d00aa6.zip<br />
<br />
'''Meie kirjutatud XML retsensioon:''' TODO <br />
<br />
'''Meie kirjutatud veebiteenuse ja klientrakenduse retsensioon:''' https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MOT, TODO<br />
<br />
===[[ Memorize | Meeskond: Memorize]]===<br />
Liikmed:<br />
* Madis Uudam<br />
* Olle Mikk<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/UCanDo Meeskond: UCanDo]===<br />
Liikmed:<br />
* Mart Raus<br />
* Ando Kiidron<br />
* Liina Saar<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MOT Meeskond: MOT]===<br />
Liikmed:<br />
* Merike Meizner<br />
* Helen Oppar<br />
* Hardi Tiitus<br />
<br />
'''Lõpptoode: ''' http://enos.itcollege.ee/~mmeizner/MOT/<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_MealPlanner Meeskond: MealPlanner]===<br />
Liikmed:<br />
*Triin Oja<br />
*Rein Remsu<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Curry Meeskond: Curry]===<br />
Liikmed:<br />
* Rain Elken<br />
* Peeter Ploom<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hammas Meeskond: Hammas]===<br />
Liikmed:<br />
* Sten Lunden<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/LabLite Meeskond: LabLite]===<br />
Liikmed:<br />
* Alex Kaska<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/AmateurBB Meeskond: AmateurBB]===<br />
Liikmed:<br />
*Taavi Kivimaa<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/MealPlannerSolo Meeskond: MealPlannerSolo]===<br />
Liikmed:<br />
*Triin Oja<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NutriCheck Meeskond: NutriCheck]===<br />
Liikmed:<br />
*Artyom Likhachev<br />
<br />
===[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_HomeLibrary Meeskond HomeLibrary]===<br />
Liikmed:<br />
*Karit Kilgi</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=MOT&diff=130897MOT2018-05-27T20:56:33Z<p>Mmeizner: </p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
*Merike Meizner<br />
*Helen Oppar<br />
*Hardi Tiitus<br />
<br />
=Veebiteenus ja klientrakendus=<br />
Veebiteenus ja klientrakendus on saadavad aadressilt: http://enos.itcollege.ee/~mmeizner/MOT/<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
MOT on võistluste infosüsteem, kust saab infot võistluste kohta ja neile registeerida. Kasutajad saavad süsteemi registreeruda kahes rollis: korraldajana või osalejana. Korraldajad saavad lisada süsteemi uusi spordialasid, võistlusi, toimumiskohti, neid hallata, vaadata infot enda korraldatavale võistlusele registreerunud kasutajate kohta ning pärast võistlust lisada tulemusi. Tulemusi saab sisestada ka võistlejate kohta, kes ei ole võistlusele eelregistreerinud, vaid registreerivad võistlusel kohapeal. Osaleja rollis kasutaja saab ennast võistlustele kirja panna. Võistlusele registreeruda on võimalik nii üksikvõistleja kui meeskonnana. Meeskonna registreerimisel registreerib üks kasutaja terve meeskonna. Kasutaja võib võistlusele registreerida ka teise inimese, sisestades tema andmed. Meeskonna andmeid saavad hallata kõik meeskonna liikmed. Võistluste üldinfo (toimumisaeg, -koht jms) on kättesaadav kõigile. Lisaks on süsteemi peale üks administraatori õigustega kasutaja, kes saab hallata kõiki võistlusi ja kasutajaid.<br />
<br />
Korraldajad saavad vaadata enda korraldatud ürituste statistikat: kui palju on mingil võistlusel osalejaid, millistes vanusegruppides on osalejad jms. Osalejad näevad statistikat enda osalemiste kohta: kui palju nad on võistlustel osalenud, milliseid tulemusi nad on saavutanud. Administraator näeb eelnevale lisaks ka üldist kasutusstatistikat: kui palju on registreeritud korraldajaid, kui palju osalejaid, kui palju on mingil ajaperioodil tehtud võistlustele registreeringuid.<br />
<br />
==Kasutajad==<br />
<br />
* Administraator<br />
* Korraldajad<br />
* Osalejad<br />
* Registeerimata kasutaja<br />
<br />
==Infosüsteemi funktsionaalsus==<br />
===Must have===<br />
<br />
* Peab saama registreerida kasutajaid korraldaja või osaleja rollis <br><br><br />
<br />
* Korraldaja saab lisada võistluse toimumiskohti<br />
* Korraldaja saab lisada võistlusi<br />
* Korraldaja saab muuta enda lisatud võistluse andmeid<br />
* Korraldaja saab kustutada enda lisatud võistlusi<br />
* Korraldaja näeb võistlejate nimekirja ja nende andmeid<br />
* Korraldaja saab muuta enda kui kasutaja andmeid<br />
* Korraldaja saab lisada uusi spordialasid <br><br><br />
<br />
* Osaleja näeb sisestatud võistlusi<br />
* Osaleja näeb, kui palju on mingile võistlusele osalejaid registreeritud<br />
* Osaleja saab otsida võistlusi toimumiskoha ja -aja järgi<br />
* Osaleja saab registreeruda võistlustele<br />
* Osaleja näeb võistlusi, kuhu ta on registreerunud<br />
* Osaleja saab oma registreeringu tühistada<br />
* Osaleja saab muuta enda kui kasutaja andmeid<br />
* Osaleja saab registreerida võistlusele meeskonda<br />
* Osaleja saab registreerida võistlusele teise isiku <br><br><br />
<br />
* Meeskonna liige saab muuta meeskonna liikmeid<br />
* Meeskonna liige saab muuta meeskonna andmeid<br />
* Meeskonna liige saab vaadata meeskonna tulemusi <br><br><br />
<br />
* Registeerimata kasutaja näeb sisestatud võistlusi<br />
* Registeerimata kasutaja näeb, kui palju on mingile võistlusele osalejaid registreeritud<br />
* Registeerimata kasutaja saab otsida võistlusi toimumiskoha ja -aja järgi <br><br><br />
<br />
* Administraator saab teha kõike eelnevat<br />
* Administraator saab kustutada/muuta/lisada kasutajaid<br />
<br />
===Nice to have===<br />
<br />
* Kasutaja näeb statistikat enda möödunud võistluste tulemuste kohta<br />
* Võistluste eest on võimalik läbi süsteemi tasuda<br />
* Korraldaja saab lisada võistluse tulemusi<br />
<br />
==Andmemudeli kirjeldus==<br />
* Isik - hoitakse isikute andmeid<br />
* Kasutaja - hoitakse kasutajate andmeid<br />
* Kasutajagrupp - sõnastik erinevatest rollidest (admin, korraldaja, osaleja)<br />
* Meeskond - hoitakse meeskonna andmeid<br />
* Isik meeskonnas - hoitakse andmeid isikute kuulumisest meeskonda<br />
* Võistlus - hoitakse andmeid võistluste kohta<br />
* Registreerimine - hoitakse andmeid isikute/meeskondade võistlusele registreerumise kohta<br />
* Osalemine - hoitakse andmeid võistlustel osalemise kohta (sh tulemused)<br />
* Võistluse tüüp - hoitakse andmeid erinevate võistlusalade kohta<br />
* Võistluskoht - hoitakse andmeid võistluskohtade kohta<br />
* Võistlus võistluskohas - hoitakse andmeid võistluste toimumise kohta võistluskohtades<br />
* Maakond - sõnastik maakondadest, kus asuvad võistluskohad<br />
<br />
==Tegevuste logi==<br />
<br />
11.02.2018 Meeskonna moodustamine.<br><br />
29.03.2018 Projekti teemas kokku leppimine, analüüsiga alustamine, wiki-lehe loomine.<br><br />
31.03.2018 Analüüsi lõpetamine, andmemudeli kirjelduse koostamine.</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=MOT&diff=130103MOT2018-03-31T12:06:29Z<p>Mmeizner: /* Andmemudel */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
*Merike Meizner<br />
*Helen Oppar<br />
*Hardi Tiitus<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
MOT on võistluste infosüsteem, kust saab infot võistluste kohta ja neile registeerida. Kasutajad saavad süsteemi registreeruda kahes rollis: korraldajana või osalejana. Korraldajad saavad lisada süsteemi uusi spordialasid, võistlusi, toimumiskohti, neid hallata, vaadata infot enda korraldatavale võistlusele registreerunud kasutajate kohta ning pärast võistlust lisada tulemusi. Tulemusi saab sisestada ka võistlejate kohta, kes ei ole võistlusele eelregistreerinud, vaid registreerivad võistlusel kohapeal. Osaleja rollis kasutaja saab ennast võistlustele kirja panna. Võistlusele registreeruda on võimalik nii üksikvõistleja kui meeskonnana. Meeskonna registreerimisel registreerib üks kasutaja terve meeskonna. Kasutaja võib võistlusele registreerida ka teise inimese, sisestades tema andmed. Meeskonna andmeid saavad hallata kõik meeskonna liikmed. Võistluste üldinfo (toimumisaeg, -koht jms) on kättesaadav kõigile. Lisaks on süsteemi peale üks administraatori õigustega kasutaja, kes saab hallata kõiki võistlusi ja kasutajaid.<br />
<br />
Korraldajad saavad vaadata enda korraldatud ürituste statistikat: kui palju on mingil võistlusel osalejaid, millistes vanusegruppides on osalejad jms. Osalejad näevad statistikat enda osalemiste kohta: kui palju nad on võistlustel osalenud, milliseid tulemusi nad on saavutanud. Administraator näeb eelnevale lisaks ka üldist kasutusstatistikat: kui palju on registreeritud korraldajaid, kui palju osalejaid, kui palju on mingil ajaperioodil tehtud võistlustele registreeringuid.<br />
<br />
==Kasutajad==<br />
<br />
* Administraator<br />
* Korraldajad<br />
* Osalejad<br />
* Registeerimata kasutaja<br />
<br />
==Infosüsteemi funktsionaalsus==<br />
===Must have===<br />
<br />
* Peab saama registreerida kasutajaid korraldaja või osaleja rollis <br><br><br />
<br />
* Korraldaja saab lisada võistluse toimumiskohti<br />
* Korraldaja saab lisada võistlusi<br />
* Korraldaja saab muuta enda lisatud võistluse andmeid<br />
* Korraldaja saab kustutada enda lisatud võistlusi<br />
* Korraldaja näeb võistlejate nimekirja ja nende andmeid<br />
* Korraldaja saab muuta enda kui kasutaja andmeid<br />
* Korraldaja saab lisada uusi spordialasid <br><br><br />
<br />
* Osaleja näeb sisestatud võistlusi<br />
* Osaleja näeb, kui palju on mingile võistlusele osalejaid registreeritud<br />
* Osaleja saab otsida võistlusi toimumiskoha ja -aja järgi<br />
* Osaleja saab registreeruda võistlustele<br />
* Osaleja näeb võistlusi, kuhu ta on registreerunud<br />
* Osaleja saab oma registreeringu tühistada<br />
* Osaleja saab muuta enda kui kasutaja andmeid<br />
* Osaleja saab registreerida võistlusele meeskonda<br />
* Osaleja saab registreerida võistlusele teise isiku <br><br><br />
<br />
* Meeskonna liige saab muuta meeskonna liikmeid<br />
* Meeskonna liige saab muuta meeskonna andmeid<br />
* Meeskonna liige saab vaadata meeskonna tulemusi <br><br><br />
<br />
* Registeerimata kasutaja näeb sisestatud võistlusi<br />
* Registeerimata kasutaja näeb, kui palju on mingile võistlusele osalejaid registreeritud<br />
* Registeerimata kasutaja saab otsida võistlusi toimumiskoha ja -aja järgi <br><br><br />
<br />
* Administraator saab teha kõike eelnevat<br />
* Administraator saab kustutada/muuta/lisada kasutajaid<br />
<br />
===Nice to have===<br />
<br />
* Kasutaja näeb statistikat enda möödunud võistluste tulemuste kohta<br />
* Võistluste eest on võimalik läbi süsteemi tasuda<br />
* Korraldaja saab lisada võistluse tulemusi<br />
<br />
==Andmemudel==<br />
* Isik - hoitakse isikute andmeid<br />
* Kasutaja - hoitakse kasutajate andmeid<br />
* Kasutajagrupp - sõnastik erinevatest rollidest (admin, korraldaja, osaleja)<br />
* Meeskonnas - hoitakse meeskonna andmeid<br />
* Isik meeskonnas - hoitakse andmeid isikute kuulumisest meeskonda<br />
* Võistlus - hoitakse andmeid võistluste kohta<br />
* Registreerimine - hoitakse andmeid isikute/meeskondade võistlusele registreerumise kohta<br />
* Osalemine - hoitakse andmeid võistlustel osalemise kohta (sh tulemused)<br />
* Võistluse tüüp - hoitakse andmeid erinevate võistlusalade kohta<br />
* Võistluskoht - hoitakse andmeid võistluskohtade kohta<br />
* Võistlus võistluskohas - hoitakse andmeid võistluste toimumise kohta võistluskohtades<br />
* Maakond - sõnastik maakondadest, kus asuvad võistluskohad<br />
<br />
==Tegevuste logi==<br />
<br />
11.02.2018 Meeskonna moodustamine.<br><br />
29.03.2018 Projekti teemas kokku leppimine, analüüsiga alustamine, wiki-lehe loomine.<br><br />
31.03.2018 Analüüsi lõpetamine, andmemudeli valmimine.</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=MOT&diff=130102MOT2018-03-31T12:06:04Z<p>Mmeizner: /* Andmemudel */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
*Merike Meizner<br />
*Helen Oppar<br />
*Hardi Tiitus<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
MOT on võistluste infosüsteem, kust saab infot võistluste kohta ja neile registeerida. Kasutajad saavad süsteemi registreeruda kahes rollis: korraldajana või osalejana. Korraldajad saavad lisada süsteemi uusi spordialasid, võistlusi, toimumiskohti, neid hallata, vaadata infot enda korraldatavale võistlusele registreerunud kasutajate kohta ning pärast võistlust lisada tulemusi. Tulemusi saab sisestada ka võistlejate kohta, kes ei ole võistlusele eelregistreerinud, vaid registreerivad võistlusel kohapeal. Osaleja rollis kasutaja saab ennast võistlustele kirja panna. Võistlusele registreeruda on võimalik nii üksikvõistleja kui meeskonnana. Meeskonna registreerimisel registreerib üks kasutaja terve meeskonna. Kasutaja võib võistlusele registreerida ka teise inimese, sisestades tema andmed. Meeskonna andmeid saavad hallata kõik meeskonna liikmed. Võistluste üldinfo (toimumisaeg, -koht jms) on kättesaadav kõigile. Lisaks on süsteemi peale üks administraatori õigustega kasutaja, kes saab hallata kõiki võistlusi ja kasutajaid.<br />
<br />
Korraldajad saavad vaadata enda korraldatud ürituste statistikat: kui palju on mingil võistlusel osalejaid, millistes vanusegruppides on osalejad jms. Osalejad näevad statistikat enda osalemiste kohta: kui palju nad on võistlustel osalenud, milliseid tulemusi nad on saavutanud. Administraator näeb eelnevale lisaks ka üldist kasutusstatistikat: kui palju on registreeritud korraldajaid, kui palju osalejaid, kui palju on mingil ajaperioodil tehtud võistlustele registreeringuid.<br />
<br />
==Kasutajad==<br />
<br />
* Administraator<br />
* Korraldajad<br />
* Osalejad<br />
* Registeerimata kasutaja<br />
<br />
==Infosüsteemi funktsionaalsus==<br />
===Must have===<br />
<br />
* Peab saama registreerida kasutajaid korraldaja või osaleja rollis <br><br><br />
<br />
* Korraldaja saab lisada võistluse toimumiskohti<br />
* Korraldaja saab lisada võistlusi<br />
* Korraldaja saab muuta enda lisatud võistluse andmeid<br />
* Korraldaja saab kustutada enda lisatud võistlusi<br />
* Korraldaja näeb võistlejate nimekirja ja nende andmeid<br />
* Korraldaja saab muuta enda kui kasutaja andmeid<br />
* Korraldaja saab lisada uusi spordialasid <br><br><br />
<br />
* Osaleja näeb sisestatud võistlusi<br />
* Osaleja näeb, kui palju on mingile võistlusele osalejaid registreeritud<br />
* Osaleja saab otsida võistlusi toimumiskoha ja -aja järgi<br />
* Osaleja saab registreeruda võistlustele<br />
* Osaleja näeb võistlusi, kuhu ta on registreerunud<br />
* Osaleja saab oma registreeringu tühistada<br />
* Osaleja saab muuta enda kui kasutaja andmeid<br />
* Osaleja saab registreerida võistlusele meeskonda<br />
* Osaleja saab registreerida võistlusele teise isiku <br><br><br />
<br />
* Meeskonna liige saab muuta meeskonna liikmeid<br />
* Meeskonna liige saab muuta meeskonna andmeid<br />
* Meeskonna liige saab vaadata meeskonna tulemusi <br><br><br />
<br />
* Registeerimata kasutaja näeb sisestatud võistlusi<br />
* Registeerimata kasutaja näeb, kui palju on mingile võistlusele osalejaid registreeritud<br />
* Registeerimata kasutaja saab otsida võistlusi toimumiskoha ja -aja järgi <br><br><br />
<br />
* Administraator saab teha kõike eelnevat<br />
* Administraator saab kustutada/muuta/lisada kasutajaid<br />
<br />
===Nice to have===<br />
<br />
* Kasutaja näeb statistikat enda möödunud võistluste tulemuste kohta<br />
* Võistluste eest on võimalik läbi süsteemi tasuda<br />
* Korraldaja saab lisada võistluse tulemusi<br />
<br />
==Andmemudel==<br />
* Isik - hoitakse isikute andmeid<br />
* Kasutaja - hoitakse kasutajate andmeid<br />
* Kasutajagrupp - sõnastik erinevatest rollidest (admin, korraldaja, osaleja)<br />
* Meeskonnas - hoitakse meeskonna andmeid<br />
* Isik meeskonnas - hoitakse andmeid isikute kuulumisest meeskonda<br />
* Võistlus - hoitakse andmeid võistluste kohta<br />
* Registreerimine - hoitakse andmeid isikute/meeskondade võistlusele registreerumise kohta<br />
* Osalemine - hoitakse andmeid võistlustel osalemise kohta (sh tulemused)<br />
* Võistluse tüüp - hoitakse andmeid erinevate võistlusalade kohta<br />
* Võistluskoht - hoitakse andmeid võistluskohtade kohta<br />
* Võistlus võistluskohas - hoitakse andmeid võistluste toimumise kohta võistluskohtades<br />
* Maakond - sõnastik maakondades, kus asuvad võistluskohad<br />
<br />
==Tegevuste logi==<br />
<br />
11.02.2018 Meeskonna moodustamine.<br><br />
29.03.2018 Projekti teemas kokku leppimine, analüüsiga alustamine, wiki-lehe loomine.<br><br />
31.03.2018 Analüüsi lõpetamine, andmemudeli valmimine.</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=MOT&diff=130101MOT2018-03-31T12:01:52Z<p>Mmeizner: /* Andmemudel */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
*Merike Meizner<br />
*Helen Oppar<br />
*Hardi Tiitus<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
MOT on võistluste infosüsteem, kust saab infot võistluste kohta ja neile registeerida. Kasutajad saavad süsteemi registreeruda kahes rollis: korraldajana või osalejana. Korraldajad saavad lisada süsteemi uusi spordialasid, võistlusi, toimumiskohti, neid hallata, vaadata infot enda korraldatavale võistlusele registreerunud kasutajate kohta ning pärast võistlust lisada tulemusi. Tulemusi saab sisestada ka võistlejate kohta, kes ei ole võistlusele eelregistreerinud, vaid registreerivad võistlusel kohapeal. Osaleja rollis kasutaja saab ennast võistlustele kirja panna. Võistlusele registreeruda on võimalik nii üksikvõistleja kui meeskonnana. Meeskonna registreerimisel registreerib üks kasutaja terve meeskonna. Kasutaja võib võistlusele registreerida ka teise inimese, sisestades tema andmed. Meeskonna andmeid saavad hallata kõik meeskonna liikmed. Võistluste üldinfo (toimumisaeg, -koht jms) on kättesaadav kõigile. Lisaks on süsteemi peale üks administraatori õigustega kasutaja, kes saab hallata kõiki võistlusi ja kasutajaid.<br />
<br />
Korraldajad saavad vaadata enda korraldatud ürituste statistikat: kui palju on mingil võistlusel osalejaid, millistes vanusegruppides on osalejad jms. Osalejad näevad statistikat enda osalemiste kohta: kui palju nad on võistlustel osalenud, milliseid tulemusi nad on saavutanud. Administraator näeb eelnevale lisaks ka üldist kasutusstatistikat: kui palju on registreeritud korraldajaid, kui palju osalejaid, kui palju on mingil ajaperioodil tehtud võistlustele registreeringuid.<br />
<br />
==Kasutajad==<br />
<br />
* Administraator<br />
* Korraldajad<br />
* Osalejad<br />
* Registeerimata kasutaja<br />
<br />
==Infosüsteemi funktsionaalsus==<br />
===Must have===<br />
<br />
* Peab saama registreerida kasutajaid korraldaja või osaleja rollis <br><br><br />
<br />
* Korraldaja saab lisada võistluse toimumiskohti<br />
* Korraldaja saab lisada võistlusi<br />
* Korraldaja saab muuta enda lisatud võistluse andmeid<br />
* Korraldaja saab kustutada enda lisatud võistlusi<br />
* Korraldaja näeb võistlejate nimekirja ja nende andmeid<br />
* Korraldaja saab muuta enda kui kasutaja andmeid<br />
* Korraldaja saab lisada uusi spordialasid <br><br><br />
<br />
* Osaleja näeb sisestatud võistlusi<br />
* Osaleja näeb, kui palju on mingile võistlusele osalejaid registreeritud<br />
* Osaleja saab otsida võistlusi toimumiskoha ja -aja järgi<br />
* Osaleja saab registreeruda võistlustele<br />
* Osaleja näeb võistlusi, kuhu ta on registreerunud<br />
* Osaleja saab oma registreeringu tühistada<br />
* Osaleja saab muuta enda kui kasutaja andmeid<br />
* Osaleja saab registreerida võistlusele meeskonda<br />
* Osaleja saab registreerida võistlusele teise isiku <br><br><br />
<br />
* Meeskonna liige saab muuta meeskonna liikmeid<br />
* Meeskonna liige saab muuta meeskonna andmeid<br />
* Meeskonna liige saab vaadata meeskonna tulemusi <br><br><br />
<br />
* Registeerimata kasutaja näeb sisestatud võistlusi<br />
* Registeerimata kasutaja näeb, kui palju on mingile võistlusele osalejaid registreeritud<br />
* Registeerimata kasutaja saab otsida võistlusi toimumiskoha ja -aja järgi <br><br><br />
<br />
* Administraator saab teha kõike eelnevat<br />
* Administraator saab kustutada/muuta/lisada kasutajaid<br />
<br />
===Nice to have===<br />
<br />
* Kasutaja näeb statistikat enda möödunud võistluste tulemuste kohta<br />
* Võistluste eest on võimalik läbi süsteemi tasuda<br />
* Korraldaja saab lisada võistluse tulemusi<br />
<br />
==Andmemudel==<br />
Isik - hoitakse isikute andmeid <br><br />
Kasutaja - hoitakse kasutajate andmeid <br><br />
Kasutajagrupp - sõnastik erinevatest rollidest (admin, korraldaja, osaleja) <br><br />
<br />
==Tegevuste logi==<br />
<br />
11.02.2018 Meeskonna moodustamine.<br><br />
29.03.2018 Projekti teemas kokku leppimine, analüüsiga alustamine, wiki-lehe loomine.<br><br />
31.03.2018 Analüüsi lõpetamine, andmemudeli valmimine.</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=MOT&diff=130100MOT2018-03-31T12:01:39Z<p>Mmeizner: /* Andmemudel */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
*Merike Meizner<br />
*Helen Oppar<br />
*Hardi Tiitus<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
MOT on võistluste infosüsteem, kust saab infot võistluste kohta ja neile registeerida. Kasutajad saavad süsteemi registreeruda kahes rollis: korraldajana või osalejana. Korraldajad saavad lisada süsteemi uusi spordialasid, võistlusi, toimumiskohti, neid hallata, vaadata infot enda korraldatavale võistlusele registreerunud kasutajate kohta ning pärast võistlust lisada tulemusi. Tulemusi saab sisestada ka võistlejate kohta, kes ei ole võistlusele eelregistreerinud, vaid registreerivad võistlusel kohapeal. Osaleja rollis kasutaja saab ennast võistlustele kirja panna. Võistlusele registreeruda on võimalik nii üksikvõistleja kui meeskonnana. Meeskonna registreerimisel registreerib üks kasutaja terve meeskonna. Kasutaja võib võistlusele registreerida ka teise inimese, sisestades tema andmed. Meeskonna andmeid saavad hallata kõik meeskonna liikmed. Võistluste üldinfo (toimumisaeg, -koht jms) on kättesaadav kõigile. Lisaks on süsteemi peale üks administraatori õigustega kasutaja, kes saab hallata kõiki võistlusi ja kasutajaid.<br />
<br />
Korraldajad saavad vaadata enda korraldatud ürituste statistikat: kui palju on mingil võistlusel osalejaid, millistes vanusegruppides on osalejad jms. Osalejad näevad statistikat enda osalemiste kohta: kui palju nad on võistlustel osalenud, milliseid tulemusi nad on saavutanud. Administraator näeb eelnevale lisaks ka üldist kasutusstatistikat: kui palju on registreeritud korraldajaid, kui palju osalejaid, kui palju on mingil ajaperioodil tehtud võistlustele registreeringuid.<br />
<br />
==Kasutajad==<br />
<br />
* Administraator<br />
* Korraldajad<br />
* Osalejad<br />
* Registeerimata kasutaja<br />
<br />
==Infosüsteemi funktsionaalsus==<br />
===Must have===<br />
<br />
* Peab saama registreerida kasutajaid korraldaja või osaleja rollis <br><br><br />
<br />
* Korraldaja saab lisada võistluse toimumiskohti<br />
* Korraldaja saab lisada võistlusi<br />
* Korraldaja saab muuta enda lisatud võistluse andmeid<br />
* Korraldaja saab kustutada enda lisatud võistlusi<br />
* Korraldaja näeb võistlejate nimekirja ja nende andmeid<br />
* Korraldaja saab muuta enda kui kasutaja andmeid<br />
* Korraldaja saab lisada uusi spordialasid <br><br><br />
<br />
* Osaleja näeb sisestatud võistlusi<br />
* Osaleja näeb, kui palju on mingile võistlusele osalejaid registreeritud<br />
* Osaleja saab otsida võistlusi toimumiskoha ja -aja järgi<br />
* Osaleja saab registreeruda võistlustele<br />
* Osaleja näeb võistlusi, kuhu ta on registreerunud<br />
* Osaleja saab oma registreeringu tühistada<br />
* Osaleja saab muuta enda kui kasutaja andmeid<br />
* Osaleja saab registreerida võistlusele meeskonda<br />
* Osaleja saab registreerida võistlusele teise isiku <br><br><br />
<br />
* Meeskonna liige saab muuta meeskonna liikmeid<br />
* Meeskonna liige saab muuta meeskonna andmeid<br />
* Meeskonna liige saab vaadata meeskonna tulemusi <br><br><br />
<br />
* Registeerimata kasutaja näeb sisestatud võistlusi<br />
* Registeerimata kasutaja näeb, kui palju on mingile võistlusele osalejaid registreeritud<br />
* Registeerimata kasutaja saab otsida võistlusi toimumiskoha ja -aja järgi <br><br><br />
<br />
* Administraator saab teha kõike eelnevat<br />
* Administraator saab kustutada/muuta/lisada kasutajaid<br />
<br />
===Nice to have===<br />
<br />
* Kasutaja näeb statistikat enda möödunud võistluste tulemuste kohta<br />
* Võistluste eest on võimalik läbi süsteemi tasuda<br />
* Korraldaja saab lisada võistluse tulemusi<br />
<br />
==Andmemudel==<br />
Isik - hoitakse isikute andmeid<br />
Kasutaja - hoitakse kasutajate andmeid<br />
Kasutajagrupp - sõnastik erinevatest rollidest (admin, korraldaja, osaleja)<br />
<br />
==Tegevuste logi==<br />
<br />
11.02.2018 Meeskonna moodustamine.<br><br />
29.03.2018 Projekti teemas kokku leppimine, analüüsiga alustamine, wiki-lehe loomine.<br><br />
31.03.2018 Analüüsi lõpetamine, andmemudeli valmimine.</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=MOT&diff=130099MOT2018-03-31T11:54:48Z<p>Mmeizner: /* Kirjeldus */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
*Merike Meizner<br />
*Helen Oppar<br />
*Hardi Tiitus<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
MOT on võistluste infosüsteem, kust saab infot võistluste kohta ja neile registeerida. Kasutajad saavad süsteemi registreeruda kahes rollis: korraldajana või osalejana. Korraldajad saavad lisada süsteemi uusi spordialasid, võistlusi, toimumiskohti, neid hallata, vaadata infot enda korraldatavale võistlusele registreerunud kasutajate kohta ning pärast võistlust lisada tulemusi. Tulemusi saab sisestada ka võistlejate kohta, kes ei ole võistlusele eelregistreerinud, vaid registreerivad võistlusel kohapeal. Osaleja rollis kasutaja saab ennast võistlustele kirja panna. Võistlusele registreeruda on võimalik nii üksikvõistleja kui meeskonnana. Meeskonna registreerimisel registreerib üks kasutaja terve meeskonna. Kasutaja võib võistlusele registreerida ka teise inimese, sisestades tema andmed. Meeskonna andmeid saavad hallata kõik meeskonna liikmed. Võistluste üldinfo (toimumisaeg, -koht jms) on kättesaadav kõigile. Lisaks on süsteemi peale üks administraatori õigustega kasutaja, kes saab hallata kõiki võistlusi ja kasutajaid.<br />
<br />
Korraldajad saavad vaadata enda korraldatud ürituste statistikat: kui palju on mingil võistlusel osalejaid, millistes vanusegruppides on osalejad jms. Osalejad näevad statistikat enda osalemiste kohta: kui palju nad on võistlustel osalenud, milliseid tulemusi nad on saavutanud. Administraator näeb eelnevale lisaks ka üldist kasutusstatistikat: kui palju on registreeritud korraldajaid, kui palju osalejaid, kui palju on mingil ajaperioodil tehtud võistlustele registreeringuid.<br />
<br />
==Kasutajad==<br />
<br />
* Administraator<br />
* Korraldajad<br />
* Osalejad<br />
* Registeerimata kasutaja<br />
<br />
==Infosüsteemi funktsionaalsus==<br />
===Must have===<br />
<br />
* Peab saama registreerida kasutajaid korraldaja või osaleja rollis <br><br><br />
<br />
* Korraldaja saab lisada võistluse toimumiskohti<br />
* Korraldaja saab lisada võistlusi<br />
* Korraldaja saab muuta enda lisatud võistluse andmeid<br />
* Korraldaja saab kustutada enda lisatud võistlusi<br />
* Korraldaja näeb võistlejate nimekirja ja nende andmeid<br />
* Korraldaja saab muuta enda kui kasutaja andmeid<br />
* Korraldaja saab lisada uusi spordialasid <br><br><br />
<br />
* Osaleja näeb sisestatud võistlusi<br />
* Osaleja näeb, kui palju on mingile võistlusele osalejaid registreeritud<br />
* Osaleja saab otsida võistlusi toimumiskoha ja -aja järgi<br />
* Osaleja saab registreeruda võistlustele<br />
* Osaleja näeb võistlusi, kuhu ta on registreerunud<br />
* Osaleja saab oma registreeringu tühistada<br />
* Osaleja saab muuta enda kui kasutaja andmeid<br />
* Osaleja saab registreerida võistlusele meeskonda<br />
* Osaleja saab registreerida võistlusele teise isiku <br><br><br />
<br />
* Meeskonna liige saab muuta meeskonna liikmeid<br />
* Meeskonna liige saab muuta meeskonna andmeid<br />
* Meeskonna liige saab vaadata meeskonna tulemusi <br><br><br />
<br />
* Registeerimata kasutaja näeb sisestatud võistlusi<br />
* Registeerimata kasutaja näeb, kui palju on mingile võistlusele osalejaid registreeritud<br />
* Registeerimata kasutaja saab otsida võistlusi toimumiskoha ja -aja järgi <br><br><br />
<br />
* Administraator saab teha kõike eelnevat<br />
* Administraator saab kustutada/muuta/lisada kasutajaid<br />
<br />
===Nice to have===<br />
<br />
* Kasutaja näeb statistikat enda möödunud võistluste tulemuste kohta<br />
* Võistluste eest on võimalik läbi süsteemi tasuda<br />
* Korraldaja saab lisada võistluse tulemusi<br />
<br />
==Andmemudel==<br />
TODO<br />
<br />
==Tegevuste logi==<br />
<br />
11.02.2018 Meeskonna moodustamine.<br><br />
29.03.2018 Projekti teemas kokku leppimine, analüüsiga alustamine, wiki-lehe loomine.<br><br />
31.03.2018 Analüüsi lõpetamine, andmemudeli valmimine.</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=MOT&diff=130098MOT2018-03-31T11:53:14Z<p>Mmeizner: /* Infosüsteemi funktsionaalsus */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
*Merike Meizner<br />
*Helen Oppar<br />
*Hardi Tiitus<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
MOT on võistluste infosüsteem, kust saab infot võistluste kohta ja neile registeerida. Kasutajad saavad süsteemi registreeruda kahes rollis: korraldajana või osalejana. Korraldajad saavad lisada süsteemi uusi võistlusi, toimumiskohti, neid hallata, vaadata infot enda korraldatavale võistlusele registreerunud kasutajate kohta ning pärast võistlust lisada tulemusi. Tulemusi saab sisestada ka võistlejate kohta, kes ei ole võistlusele eelregistreerinud, vaid registreerivad võistlusel kohapeal. Osaleja rollis kasutaja saab ennast võistlustele kirja panna. Võistlusele registreeruda on võimalik nii üksikvõistleja kui meeskonnana. Meeskonna registreerimisel registreerib üks kasutaja terve meeskonna. Kasutaja võib võistlusele registreerida ka teise inimese, sisestades tema andmed. Võistluste üldinfo (toimumisaeg, -koht jms) on kättesaadav kõigile. Lisaks on süsteemi peale üks administraatori õigustega kasutaja, kes saab hallata kõiki võistlusi ja kasutajaid.<br />
<br />
Korraldajad saavad vaadata enda korraldatud ürituste statistikat: kui palju on mingil võistlusel osalejaid, millistes vanusegruppides on osalejad jms. Osalejad näevad statistikat enda osalemiste kohta: kui palju nad on võistlustel osalenud, milliseid tulemusi nad on saavutanud. Administraator näeb eelnevale lisaks ka üldist kasutusstatistikat: kui palju on registreeritud korraldajaid, kui palju osalejaid, kui palju on mingil ajaperioodil tehtud võistlustele registreeringuid.<br />
<br />
==Kasutajad==<br />
<br />
* Administraator<br />
* Korraldajad<br />
* Osalejad<br />
* Registeerimata kasutaja<br />
<br />
==Infosüsteemi funktsionaalsus==<br />
===Must have===<br />
<br />
* Peab saama registreerida kasutajaid korraldaja või osaleja rollis <br><br><br />
<br />
* Korraldaja saab lisada võistluse toimumiskohti<br />
* Korraldaja saab lisada võistlusi<br />
* Korraldaja saab muuta enda lisatud võistluse andmeid<br />
* Korraldaja saab kustutada enda lisatud võistlusi<br />
* Korraldaja näeb võistlejate nimekirja ja nende andmeid<br />
* Korraldaja saab muuta enda kui kasutaja andmeid<br />
* Korraldaja saab lisada uusi spordialasid <br><br><br />
<br />
* Osaleja näeb sisestatud võistlusi<br />
* Osaleja näeb, kui palju on mingile võistlusele osalejaid registreeritud<br />
* Osaleja saab otsida võistlusi toimumiskoha ja -aja järgi<br />
* Osaleja saab registreeruda võistlustele<br />
* Osaleja näeb võistlusi, kuhu ta on registreerunud<br />
* Osaleja saab oma registreeringu tühistada<br />
* Osaleja saab muuta enda kui kasutaja andmeid<br />
* Osaleja saab registreerida võistlusele meeskonda<br />
* Osaleja saab registreerida võistlusele teise isiku <br><br><br />
<br />
* Meeskonna liige saab muuta meeskonna liikmeid<br />
* Meeskonna liige saab muuta meeskonna andmeid<br />
* Meeskonna liige saab vaadata meeskonna tulemusi <br><br><br />
<br />
* Registeerimata kasutaja näeb sisestatud võistlusi<br />
* Registeerimata kasutaja näeb, kui palju on mingile võistlusele osalejaid registreeritud<br />
* Registeerimata kasutaja saab otsida võistlusi toimumiskoha ja -aja järgi <br><br><br />
<br />
* Administraator saab teha kõike eelnevat<br />
* Administraator saab kustutada/muuta/lisada kasutajaid<br />
<br />
===Nice to have===<br />
<br />
* Kasutaja näeb statistikat enda möödunud võistluste tulemuste kohta<br />
* Võistluste eest on võimalik läbi süsteemi tasuda<br />
* Korraldaja saab lisada võistluse tulemusi<br />
<br />
==Andmemudel==<br />
TODO<br />
<br />
==Tegevuste logi==<br />
<br />
11.02.2018 Meeskonna moodustamine.<br><br />
29.03.2018 Projekti teemas kokku leppimine, analüüsiga alustamine, wiki-lehe loomine.<br><br />
31.03.2018 Analüüsi lõpetamine, andmemudeli valmimine.</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=MOT&diff=130097MOT2018-03-31T11:30:03Z<p>Mmeizner: /* Must have */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
*Merike Meizner<br />
*Helen Oppar<br />
*Hardi Tiitus<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
MOT on võistluste infosüsteem, kust saab infot võistluste kohta ja neile registeerida. Kasutajad saavad süsteemi registreeruda kahes rollis: korraldajana või osalejana. Korraldajad saavad lisada süsteemi uusi võistlusi, toimumiskohti, neid hallata, vaadata infot enda korraldatavale võistlusele registreerunud kasutajate kohta ning pärast võistlust lisada tulemusi. Tulemusi saab sisestada ka võistlejate kohta, kes ei ole võistlusele eelregistreerinud, vaid registreerivad võistlusel kohapeal. Osaleja rollis kasutaja saab ennast võistlustele kirja panna. Võistlusele registreeruda on võimalik nii üksikvõistleja kui meeskonnana. Meeskonna registreerimisel registreerib üks kasutaja terve meeskonna. Kasutaja võib võistlusele registreerida ka teise inimese, sisestades tema andmed. Võistluste üldinfo (toimumisaeg, -koht jms) on kättesaadav kõigile. Lisaks on süsteemi peale üks administraatori õigustega kasutaja, kes saab hallata kõiki võistlusi ja kasutajaid.<br />
<br />
Korraldajad saavad vaadata enda korraldatud ürituste statistikat: kui palju on mingil võistlusel osalejaid, millistes vanusegruppides on osalejad jms. Osalejad näevad statistikat enda osalemiste kohta: kui palju nad on võistlustel osalenud, milliseid tulemusi nad on saavutanud. Administraator näeb eelnevale lisaks ka üldist kasutusstatistikat: kui palju on registreeritud korraldajaid, kui palju osalejaid, kui palju on mingil ajaperioodil tehtud võistlustele registreeringuid.<br />
<br />
==Kasutajad==<br />
<br />
* Administraator<br />
* Korraldajad<br />
* Osalejad<br />
* Registeerimata kasutaja<br />
<br />
==Infosüsteemi funktsionaalsus==<br />
===Must have===<br />
<br />
* Peab saama registreerida kasutajaid korraldaja või osaleja rollis <br><br><br />
<br />
* Korraldaja saab lisada võistluse toimumiskohti<br />
* Korraldaja saab lisada võistlusi<br />
* Korraldaja saab muuta enda lisatud võistluse andmeid<br />
* Korraldaja saab kustutada enda lisatud võistlusi<br />
* Korraldaja näeb võistlejate nimekirja ja nende andmeid<br />
* Korraldaja saab muuta enda kui kasutaja andmeid<br />
* Korraldaja saab lisada uusi spordialasid <br><br><br />
<br />
* Osaleja näeb sisestatud võistlusi<br />
* Osaleja näeb, kui palju on mingile võistlusele osalejaid registreeritud<br />
* Osaleja saab otsida võistlusi toimumiskoha ja -aja järgi<br />
* Osaleja saab registreeruda võistlustele<br />
* Osaleja näeb võistlusi, kuhu ta on registreerunud<br />
* Osaleja saab oma registreeringu tühistada<br />
* Osaleja saab muuta enda kui kasutaja andmeid <br><br><br />
<br />
* Registeerimata kasutaja näeb sisestatud võistlusi<br />
* Registeerimata kasutaja näeb, kui palju on mingile võistlusele osalejaid registreeritud<br />
* Registeerimata kasutaja saab otsida võistlusi toimumiskoha ja -aja järgi <br><br><br />
<br />
* Administraator saab teha kõike eelnevat<br />
* Administraator saab kustutada/muuta/lisada kasutajaid<br />
<br />
===Nice to have===<br />
<br />
* Kasutaja näeb statistikat enda möödunud võistluste tulemuste kohta<br />
* Võistluste eest on võimalik läbi süsteemi tasuda<br />
* Korraldaja saab lisada võistluse tulemusi<br />
<br />
==Andmemudel==<br />
TODO<br />
<br />
==Tegevuste logi==<br />
<br />
11.02.2018 Meeskonna moodustamine.<br><br />
29.03.2018 Projekti teemas kokku leppimine, analüüsiga alustamine, wiki-lehe loomine.<br><br />
31.03.2018 Analüüsi lõpetamine, andmemudeli valmimine.</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=MOT&diff=130096MOT2018-03-31T11:29:37Z<p>Mmeizner: /* Nice to have */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
*Merike Meizner<br />
*Helen Oppar<br />
*Hardi Tiitus<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
MOT on võistluste infosüsteem, kust saab infot võistluste kohta ja neile registeerida. Kasutajad saavad süsteemi registreeruda kahes rollis: korraldajana või osalejana. Korraldajad saavad lisada süsteemi uusi võistlusi, toimumiskohti, neid hallata, vaadata infot enda korraldatavale võistlusele registreerunud kasutajate kohta ning pärast võistlust lisada tulemusi. Tulemusi saab sisestada ka võistlejate kohta, kes ei ole võistlusele eelregistreerinud, vaid registreerivad võistlusel kohapeal. Osaleja rollis kasutaja saab ennast võistlustele kirja panna. Võistlusele registreeruda on võimalik nii üksikvõistleja kui meeskonnana. Meeskonna registreerimisel registreerib üks kasutaja terve meeskonna. Kasutaja võib võistlusele registreerida ka teise inimese, sisestades tema andmed. Võistluste üldinfo (toimumisaeg, -koht jms) on kättesaadav kõigile. Lisaks on süsteemi peale üks administraatori õigustega kasutaja, kes saab hallata kõiki võistlusi ja kasutajaid.<br />
<br />
Korraldajad saavad vaadata enda korraldatud ürituste statistikat: kui palju on mingil võistlusel osalejaid, millistes vanusegruppides on osalejad jms. Osalejad näevad statistikat enda osalemiste kohta: kui palju nad on võistlustel osalenud, milliseid tulemusi nad on saavutanud. Administraator näeb eelnevale lisaks ka üldist kasutusstatistikat: kui palju on registreeritud korraldajaid, kui palju osalejaid, kui palju on mingil ajaperioodil tehtud võistlustele registreeringuid.<br />
<br />
==Kasutajad==<br />
<br />
* Administraator<br />
* Korraldajad<br />
* Osalejad<br />
* Registeerimata kasutaja<br />
<br />
==Infosüsteemi funktsionaalsus==<br />
===Must have===<br />
<br />
* Peab saama registreerida kasutajaid korraldaja või osaleja rollis <br><br><br />
<br />
* Korraldaja saab lisada võistluse toimumiskohti<br />
* Korraldaja saab lisada võistlusi<br />
* Korraldaja saab muuta enda lisatud võistluse andmeid<br />
* Korraldaja saab kustutada enda lisatud võistlusi<br />
* Korraldaja näeb võistlejate nimekirja ja nende andmeid<br />
* Korraldaja saab muuta enda kui kasutaja andmeid <br><br><br />
<br />
* Osaleja näeb sisestatud võistlusi<br />
* Osaleja näeb, kui palju on mingile võistlusele osalejaid registreeritud<br />
* Osaleja saab otsida võistlusi toimumiskoha ja -aja järgi<br />
* Osaleja saab registreeruda võistlustele<br />
* Osaleja näeb võistlusi, kuhu ta on registreerunud<br />
* Osaleja saab oma registreeringu tühistada<br />
* Osaleja saab muuta enda kui kasutaja andmeid <br><br><br />
<br />
* Registeerimata kasutaja näeb sisestatud võistlusi<br />
* Registeerimata kasutaja näeb, kui palju on mingile võistlusele osalejaid registreeritud<br />
* Registeerimata kasutaja saab otsida võistlusi toimumiskoha ja -aja järgi <br><br><br />
<br />
* Administraator saab teha kõike eelnevat<br />
* Administraator saab kustutada/muuta/lisada kasutajaid<br />
<br />
===Nice to have===<br />
<br />
* Kasutaja näeb statistikat enda möödunud võistluste tulemuste kohta<br />
* Võistluste eest on võimalik läbi süsteemi tasuda<br />
* Korraldaja saab lisada võistluse tulemusi<br />
<br />
==Andmemudel==<br />
TODO<br />
<br />
==Tegevuste logi==<br />
<br />
11.02.2018 Meeskonna moodustamine.<br><br />
29.03.2018 Projekti teemas kokku leppimine, analüüsiga alustamine, wiki-lehe loomine.<br><br />
31.03.2018 Analüüsi lõpetamine, andmemudeli valmimine.</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=MOT&diff=130093MOT2018-03-31T11:23:45Z<p>Mmeizner: /* Kirjeldus */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
*Merike Meizner<br />
*Helen Oppar<br />
*Hardi Tiitus<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
MOT on võistluste infosüsteem, kust saab infot võistluste kohta ja neile registeerida. Kasutajad saavad süsteemi registreeruda kahes rollis: korraldajana või osalejana. Korraldajad saavad lisada süsteemi uusi võistlusi, toimumiskohti, neid hallata, vaadata infot enda korraldatavale võistlusele registreerunud kasutajate kohta ning pärast võistlust lisada tulemusi. Tulemusi saab sisestada ka võistlejate kohta, kes ei ole võistlusele eelregistreerinud, vaid registreerivad võistlusel kohapeal. Osaleja rollis kasutaja saab ennast võistlustele kirja panna. Võistlusele registreeruda on võimalik nii üksikvõistleja kui meeskonnana. Meeskonna registreerimisel registreerib üks kasutaja terve meeskonna. Kasutaja võib võistlusele registreerida ka teise inimese, sisestades tema andmed. Võistluste üldinfo (toimumisaeg, -koht jms) on kättesaadav kõigile. Lisaks on süsteemi peale üks administraatori õigustega kasutaja, kes saab hallata kõiki võistlusi ja kasutajaid.<br />
<br />
Korraldajad saavad vaadata enda korraldatud ürituste statistikat: kui palju on mingil võistlusel osalejaid, millistes vanusegruppides on osalejad jms. Osalejad näevad statistikat enda osalemiste kohta: kui palju nad on võistlustel osalenud, milliseid tulemusi nad on saavutanud. Administraator näeb eelnevale lisaks ka üldist kasutusstatistikat: kui palju on registreeritud korraldajaid, kui palju osalejaid, kui palju on mingil ajaperioodil tehtud võistlustele registreeringuid.<br />
<br />
==Kasutajad==<br />
<br />
* Administraator<br />
* Korraldajad<br />
* Osalejad<br />
* Registeerimata kasutaja<br />
<br />
==Infosüsteemi funktsionaalsus==<br />
===Must have===<br />
<br />
* Peab saama registreerida kasutajaid korraldaja või osaleja rollis <br><br><br />
<br />
* Korraldaja saab lisada võistluse toimumiskohti<br />
* Korraldaja saab lisada võistlusi<br />
* Korraldaja saab muuta enda lisatud võistluse andmeid<br />
* Korraldaja saab kustutada enda lisatud võistlusi<br />
* Korraldaja näeb võistlejate nimekirja ja nende andmeid<br />
* Korraldaja saab muuta enda kui kasutaja andmeid <br><br><br />
<br />
* Osaleja näeb sisestatud võistlusi<br />
* Osaleja näeb, kui palju on mingile võistlusele osalejaid registreeritud<br />
* Osaleja saab otsida võistlusi toimumiskoha ja -aja järgi<br />
* Osaleja saab registreeruda võistlustele<br />
* Osaleja näeb võistlusi, kuhu ta on registreerunud<br />
* Osaleja saab oma registreeringu tühistada<br />
* Osaleja saab muuta enda kui kasutaja andmeid <br><br><br />
<br />
* Registeerimata kasutaja näeb sisestatud võistlusi<br />
* Registeerimata kasutaja näeb, kui palju on mingile võistlusele osalejaid registreeritud<br />
* Registeerimata kasutaja saab otsida võistlusi toimumiskoha ja -aja järgi <br><br><br />
<br />
* Administraator saab teha kõike eelnevat<br />
* Administraator saab kustutada/muuta/lisada kasutajaid<br />
<br />
===Nice to have===<br />
<br />
* Kasutaja näeb statistikat enda möödunud võistluste tulemuste kohta<br />
* Võistluste eest on võimalik läbi süsteemi tasuda<br />
* Korraldaja saab lisada võistluse tulemusi<br />
* On võimalik lisada võistlusi erinevatel spordialadel<br />
<br />
==Andmemudel==<br />
TODO<br />
<br />
==Tegevuste logi==<br />
<br />
11.02.2018 Meeskonna moodustamine.<br><br />
29.03.2018 Projekti teemas kokku leppimine, analüüsiga alustamine, wiki-lehe loomine.</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=MOT&diff=129953MOT2018-03-29T11:56:35Z<p>Mmeizner: /* Nice to have */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
*Merike Meizner<br />
*Helen Oppar<br />
*Hardi Tiitus<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
MOT on võistluste infosüsteem, kust saab infot võistluste kohta ja neile registeerida. Kasutajad saavad süsteemi registreeruda kahes rollis: korraldajana või osalejana. Korraldajad saavad lisada süsteemi uusi võistlusi, toimumiskohti, neid hallata, vaadata infot enda korraldatavale võistlusele registreerunud kasutajate kohta ning pärast võistlust lisada tulemusi. Osaleja rollis kasutaja saab ennast võistlustele kirja panna. Võistluste üldinfo (toimumisaeg, -koht jms) on kättesaadav kõigile. Lisaks on süsteemi peale üks administraator kasutaja, kes saab hallata kõiki võistlusi ja kasutajaid.<br />
Korraldajad saavad vaadata enda korraldatud ürituste statistikat: kui palju on mingil võistlusel osalejaid, millistes vanusegruppides on osalejad jms. Osalejad näevad statistikat enda osalemiste kohta: kui palju nad on võistlustel osalenud, milliseid tulemusi nad on saavutanud. Administraator näeb eelnevale lisaks ka üldist kasutusstatistikat: kui palju on registreeritud korraldajaid, kui palju osalejaid, kui palju on mingil ajaperioodil tehtud võistlustele registreeringuid.<br />
<br />
==Kasutajad==<br />
<br />
* Administraator<br />
* Korraldajad<br />
* Osalejad<br />
<br />
==Infosüsteemi funktsionaalsus==<br />
<br />
* Peab saama registreerida kasutajaid korraldaja või osaleja rollis<br />
<br />
* Korraldaja saab lisada võistluse toimumiskohti<br />
* Korraldaja saab lisada võistlusi<br />
* Korraldaja saab muuta enda lisatud võistluse andmeid<br />
* Korraldaja saab kustutada enda lisatud võistlusi<br />
* Korraldaja näeb võistlejate nimekirja ja nende andmeid<br />
<br />
* Osaleja näeb sisestatud võistlusi<br />
* Osaleja näeb, kui palju on mingile võistlusele osalejaid registreeritud<br />
* Osaleja saab otsida võistlusi toimumiskoha ja -aja järgi<br />
* Osaleja saab registreeruda võistlustele<br />
* Osaleja näeb võistlusi, kuhu ta on registreerunud<br />
* Osaleja saab oma registreeringu tühistada<br />
<br />
* Administraator saab teha kõike eelnevat<br />
* Administraator saab kustutada/muuta/lisada kasutajaid<br />
<br />
==Nice to have==<br />
<br />
* Kasutaja näeb statistikat enda möödunud võistluste tulemuste kohta<br />
* Võistluste eest on võimalik läbi süsteemi tasuda<br />
* Korraldaja saab lisada võistluse tulemusi<br />
* On võimalik lisada võistlusi erinevatel spordialadel<br />
<br />
==Andmemudel==<br />
TODO</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=MOT&diff=129952MOT2018-03-29T11:54:22Z<p>Mmeizner: /* Infosüsteemi funktsionaalsus */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
*Merike Meizner<br />
*Helen Oppar<br />
*Hardi Tiitus<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
MOT on võistluste infosüsteem, kust saab infot võistluste kohta ja neile registeerida. Kasutajad saavad süsteemi registreeruda kahes rollis: korraldajana või osalejana. Korraldajad saavad lisada süsteemi uusi võistlusi, toimumiskohti, neid hallata, vaadata infot enda korraldatavale võistlusele registreerunud kasutajate kohta ning pärast võistlust lisada tulemusi. Osaleja rollis kasutaja saab ennast võistlustele kirja panna. Võistluste üldinfo (toimumisaeg, -koht jms) on kättesaadav kõigile. Lisaks on süsteemi peale üks administraator kasutaja, kes saab hallata kõiki võistlusi ja kasutajaid.<br />
Korraldajad saavad vaadata enda korraldatud ürituste statistikat: kui palju on mingil võistlusel osalejaid, millistes vanusegruppides on osalejad jms. Osalejad näevad statistikat enda osalemiste kohta: kui palju nad on võistlustel osalenud, milliseid tulemusi nad on saavutanud. Administraator näeb eelnevale lisaks ka üldist kasutusstatistikat: kui palju on registreeritud korraldajaid, kui palju osalejaid, kui palju on mingil ajaperioodil tehtud võistlustele registreeringuid.<br />
<br />
==Kasutajad==<br />
<br />
* Administraator<br />
* Korraldajad<br />
* Osalejad<br />
<br />
==Infosüsteemi funktsionaalsus==<br />
<br />
* Peab saama registreerida kasutajaid korraldaja või osaleja rollis<br />
<br />
* Korraldaja saab lisada võistluse toimumiskohti<br />
* Korraldaja saab lisada võistlusi<br />
* Korraldaja saab muuta enda lisatud võistluse andmeid<br />
* Korraldaja saab kustutada enda lisatud võistlusi<br />
* Korraldaja näeb võistlejate nimekirja ja nende andmeid<br />
<br />
* Osaleja näeb sisestatud võistlusi<br />
* Osaleja näeb, kui palju on mingile võistlusele osalejaid registreeritud<br />
* Osaleja saab otsida võistlusi toimumiskoha ja -aja järgi<br />
* Osaleja saab registreeruda võistlustele<br />
* Osaleja näeb võistlusi, kuhu ta on registreerunud<br />
* Osaleja saab oma registreeringu tühistada<br />
<br />
* Administraator saab teha kõike eelnevat<br />
* Administraator saab kustutada/muuta/lisada kasutajaid<br />
<br />
==Nice to have==<br />
<br />
* Kasutaja näeb statistikat enda möödunud võistluste tulemuste kohta<br />
<br />
==Andmemudel==<br />
TODO</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=MOT&diff=129951MOT2018-03-29T11:53:49Z<p>Mmeizner: /* Infosüsteemi funktsionaalsus */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
*Merike Meizner<br />
*Helen Oppar<br />
*Hardi Tiitus<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
MOT on võistluste infosüsteem, kust saab infot võistluste kohta ja neile registeerida. Kasutajad saavad süsteemi registreeruda kahes rollis: korraldajana või osalejana. Korraldajad saavad lisada süsteemi uusi võistlusi, toimumiskohti, neid hallata, vaadata infot enda korraldatavale võistlusele registreerunud kasutajate kohta ning pärast võistlust lisada tulemusi. Osaleja rollis kasutaja saab ennast võistlustele kirja panna. Võistluste üldinfo (toimumisaeg, -koht jms) on kättesaadav kõigile. Lisaks on süsteemi peale üks administraator kasutaja, kes saab hallata kõiki võistlusi ja kasutajaid.<br />
Korraldajad saavad vaadata enda korraldatud ürituste statistikat: kui palju on mingil võistlusel osalejaid, millistes vanusegruppides on osalejad jms. Osalejad näevad statistikat enda osalemiste kohta: kui palju nad on võistlustel osalenud, milliseid tulemusi nad on saavutanud. Administraator näeb eelnevale lisaks ka üldist kasutusstatistikat: kui palju on registreeritud korraldajaid, kui palju osalejaid, kui palju on mingil ajaperioodil tehtud võistlustele registreeringuid.<br />
<br />
==Kasutajad==<br />
<br />
* Administraator<br />
* Korraldajad<br />
* Osalejad<br />
<br />
==Infosüsteemi funktsionaalsus==<br />
<br />
* Peab saama registreerida kasutajaid korraldaja või osaleja rollis<br />
<br />
* Korraldaja saab lisada võistluse toimumiskohti<br />
* Korraldaja saab lisada võistlusi<br />
* Korraldaja saab muuta enda lisatud võistluse andmeid<br />
* Korraldaja saab kustutada enda lisatud võistlusi<br />
* Korraldaja näeb võistlejate nimekirja ja nende andmeid<br />
<br />
* Osaleja näeb sisestatud võistlusi<br />
* Osaleja näeb, kui palju on mingile võistlusele osalejaid registreeritud<br />
* Osaleja saab otsida võistlusi toimumiskoha ja -aja järgi<br />
* Osaleja saab registreeruda võistlustele<br />
* Osaleja näeb võistlusi, kuhu ta on registreerunud<br />
* Osaleja saab oma registreeringu tühistada<br />
<br />
* Administraator saab teha kõike eelnevat<br />
* Administraator saab kustutada/muuta/lisada kasutajaid<br />
*<br />
<br />
==Nice to have==<br />
<br />
* Kasutaja näeb statistikat enda möödunud võistluste tulemuste kohta<br />
<br />
==Andmemudel==<br />
TODO</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=MOT&diff=129950MOT2018-03-29T11:52:38Z<p>Mmeizner: /* Infosüsteemi funktsionaalsus */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
*Merike Meizner<br />
*Helen Oppar<br />
*Hardi Tiitus<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
MOT on võistluste infosüsteem, kust saab infot võistluste kohta ja neile registeerida. Kasutajad saavad süsteemi registreeruda kahes rollis: korraldajana või osalejana. Korraldajad saavad lisada süsteemi uusi võistlusi, toimumiskohti, neid hallata, vaadata infot enda korraldatavale võistlusele registreerunud kasutajate kohta ning pärast võistlust lisada tulemusi. Osaleja rollis kasutaja saab ennast võistlustele kirja panna. Võistluste üldinfo (toimumisaeg, -koht jms) on kättesaadav kõigile. Lisaks on süsteemi peale üks administraator kasutaja, kes saab hallata kõiki võistlusi ja kasutajaid.<br />
Korraldajad saavad vaadata enda korraldatud ürituste statistikat: kui palju on mingil võistlusel osalejaid, millistes vanusegruppides on osalejad jms. Osalejad näevad statistikat enda osalemiste kohta: kui palju nad on võistlustel osalenud, milliseid tulemusi nad on saavutanud. Administraator näeb eelnevale lisaks ka üldist kasutusstatistikat: kui palju on registreeritud korraldajaid, kui palju osalejaid, kui palju on mingil ajaperioodil tehtud võistlustele registreeringuid.<br />
<br />
==Kasutajad==<br />
<br />
* Administraator<br />
* Korraldajad<br />
* Osalejad<br />
<br />
==Infosüsteemi funktsionaalsus==<br />
<br />
* Peab saama registreerida kasutajaid korraldaja või osaleja rollis<br />
<br />
* Korraldaja saab lisada võistluse toimumiskohti<br />
* Korraldaja saab lisada võistlusi<br />
* Korraldaja saab muuta enda lisatud võistluse andmeid<br />
* Korraldaja saab kustutada enda lisatud võistlusi<br />
* Korraldaja näeb võistlejate nimekirja ja nende andmeid<br />
<br />
* Osaleja näeb sisestatud võistlusi<br />
* Osaleja näeb, kui palju on mingile võistlusele osalejaid registreeritud<br />
* Osaleja saab otsida võistlusi toimumiskoha ja -aja järgi<br />
* Osaleja saab registreeruda võistlustele<br />
* Osaleja näeb võistlusi, kuhu ta on registreerunud<br />
* Osaleja saab oma registreeringu tühistada<br />
<br />
==Nice to have==<br />
<br />
* Kasutaja näeb statistikat enda möödunud võistluste tulemuste kohta<br />
<br />
==Andmemudel==<br />
TODO</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=MOT&diff=129949MOT2018-03-29T11:52:27Z<p>Mmeizner: /* Nice to have */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
*Merike Meizner<br />
*Helen Oppar<br />
*Hardi Tiitus<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
MOT on võistluste infosüsteem, kust saab infot võistluste kohta ja neile registeerida. Kasutajad saavad süsteemi registreeruda kahes rollis: korraldajana või osalejana. Korraldajad saavad lisada süsteemi uusi võistlusi, toimumiskohti, neid hallata, vaadata infot enda korraldatavale võistlusele registreerunud kasutajate kohta ning pärast võistlust lisada tulemusi. Osaleja rollis kasutaja saab ennast võistlustele kirja panna. Võistluste üldinfo (toimumisaeg, -koht jms) on kättesaadav kõigile. Lisaks on süsteemi peale üks administraator kasutaja, kes saab hallata kõiki võistlusi ja kasutajaid.<br />
Korraldajad saavad vaadata enda korraldatud ürituste statistikat: kui palju on mingil võistlusel osalejaid, millistes vanusegruppides on osalejad jms. Osalejad näevad statistikat enda osalemiste kohta: kui palju nad on võistlustel osalenud, milliseid tulemusi nad on saavutanud. Administraator näeb eelnevale lisaks ka üldist kasutusstatistikat: kui palju on registreeritud korraldajaid, kui palju osalejaid, kui palju on mingil ajaperioodil tehtud võistlustele registreeringuid.<br />
<br />
==Kasutajad==<br />
<br />
* Administraator<br />
* Korraldajad<br />
* Osalejad<br />
<br />
==Infosüsteemi funktsionaalsus==<br />
<br />
* Peab saama registreerida kasutajaid korraldaja või osaleja rollis<br />
<br />
* Korraldaja saab lisada võistluse toimumiskohti<br />
* Korraldaja saab lisada võistlusi<br />
* Korraldaja saab muuta enda lisatud võistluse andmeid<br />
* Korraldaja saab kustutada enda lisatud võistlusi<br />
* Korraldaja näeb võistlejate nimekirja ja nende andmeid<br />
<br />
* Osaleja näeb sisestatud võistlusi<br />
* Osaleja näeb, kui palju on mingile võistlusele osalejaid registreeritud<br />
* Osaleja saab otsida võistlusi toimumiskoha ja -aja järgi<br />
* Osaleja saab registreeruda võistlustele<br />
* Osaleja näeb võistlusi, kuhu ta on registreerunud<br />
<br />
==Nice to have==<br />
<br />
* Kasutaja näeb statistikat enda möödunud võistluste tulemuste kohta<br />
<br />
==Andmemudel==<br />
TODO</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=MOT&diff=129948MOT2018-03-29T11:51:47Z<p>Mmeizner: /* Infosüsteemi funktsionaalsus */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
*Merike Meizner<br />
*Helen Oppar<br />
*Hardi Tiitus<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
MOT on võistluste infosüsteem, kust saab infot võistluste kohta ja neile registeerida. Kasutajad saavad süsteemi registreeruda kahes rollis: korraldajana või osalejana. Korraldajad saavad lisada süsteemi uusi võistlusi, toimumiskohti, neid hallata, vaadata infot enda korraldatavale võistlusele registreerunud kasutajate kohta ning pärast võistlust lisada tulemusi. Osaleja rollis kasutaja saab ennast võistlustele kirja panna. Võistluste üldinfo (toimumisaeg, -koht jms) on kättesaadav kõigile. Lisaks on süsteemi peale üks administraator kasutaja, kes saab hallata kõiki võistlusi ja kasutajaid.<br />
Korraldajad saavad vaadata enda korraldatud ürituste statistikat: kui palju on mingil võistlusel osalejaid, millistes vanusegruppides on osalejad jms. Osalejad näevad statistikat enda osalemiste kohta: kui palju nad on võistlustel osalenud, milliseid tulemusi nad on saavutanud. Administraator näeb eelnevale lisaks ka üldist kasutusstatistikat: kui palju on registreeritud korraldajaid, kui palju osalejaid, kui palju on mingil ajaperioodil tehtud võistlustele registreeringuid.<br />
<br />
==Kasutajad==<br />
<br />
* Administraator<br />
* Korraldajad<br />
* Osalejad<br />
<br />
==Infosüsteemi funktsionaalsus==<br />
<br />
* Peab saama registreerida kasutajaid korraldaja või osaleja rollis<br />
<br />
* Korraldaja saab lisada võistluse toimumiskohti<br />
* Korraldaja saab lisada võistlusi<br />
* Korraldaja saab muuta enda lisatud võistluse andmeid<br />
* Korraldaja saab kustutada enda lisatud võistlusi<br />
* Korraldaja näeb võistlejate nimekirja ja nende andmeid<br />
<br />
* Osaleja näeb sisestatud võistlusi<br />
* Osaleja näeb, kui palju on mingile võistlusele osalejaid registreeritud<br />
* Osaleja saab otsida võistlusi toimumiskoha ja -aja järgi<br />
* Osaleja saab registreeruda võistlustele<br />
* Osaleja näeb võistlusi, kuhu ta on registreerunud<br />
<br />
==Nice to have==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Andmemudel==<br />
TODO</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=MOT&diff=129947MOT2018-03-29T11:46:48Z<p>Mmeizner: /* Infosüsteemi funktsionaalsus */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
*Merike Meizner<br />
*Helen Oppar<br />
*Hardi Tiitus<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
MOT on võistluste infosüsteem, kust saab infot võistluste kohta ja neile registeerida. Kasutajad saavad süsteemi registreeruda kahes rollis: korraldajana või osalejana. Korraldajad saavad lisada süsteemi uusi võistlusi, toimumiskohti, neid hallata, vaadata infot enda korraldatavale võistlusele registreerunud kasutajate kohta ning pärast võistlust lisada tulemusi. Osaleja rollis kasutaja saab ennast võistlustele kirja panna. Võistluste üldinfo (toimumisaeg, -koht jms) on kättesaadav kõigile. Lisaks on süsteemi peale üks administraator kasutaja, kes saab hallata kõiki võistlusi ja kasutajaid.<br />
Korraldajad saavad vaadata enda korraldatud ürituste statistikat: kui palju on mingil võistlusel osalejaid, millistes vanusegruppides on osalejad jms. Osalejad näevad statistikat enda osalemiste kohta: kui palju nad on võistlustel osalenud, milliseid tulemusi nad on saavutanud. Administraator näeb eelnevale lisaks ka üldist kasutusstatistikat: kui palju on registreeritud korraldajaid, kui palju osalejaid, kui palju on mingil ajaperioodil tehtud võistlustele registreeringuid.<br />
<br />
==Kasutajad==<br />
<br />
* Administraator<br />
* Korraldajad<br />
* Osalejad<br />
<br />
==Infosüsteemi funktsionaalsus==<br />
<br />
* Peab saama registreerida kasutajaid korraldaja või osaleja rollis<br />
* Korraldaja saab lisada võistluse toimumiskohti<br />
* Korraldaja saab lisada võistlusi<br />
* Korraldaja saab muuta enda lisatud võistluse andmeid<br />
* Korraldaja saab kustutada enda lisatud võistlusi<br />
* Korraldaja näeb võistlejate nimekirja ja nende andmeid<br />
* Osaleja näeb sisestatud võistlusi<br />
* Osaleja saab otsida võistlusi toimumiskoha ja -aja järgi<br />
* Osaleja saab registreeruda võistlustele<br />
<br />
==Nice to have==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Andmemudel==<br />
TODO</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=MOT&diff=129946MOT2018-03-29T11:45:03Z<p>Mmeizner: /* Infosüsteemi funktsionaalsus */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
*Merike Meizner<br />
*Helen Oppar<br />
*Hardi Tiitus<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
MOT on võistluste infosüsteem, kust saab infot võistluste kohta ja neile registeerida. Kasutajad saavad süsteemi registreeruda kahes rollis: korraldajana või osalejana. Korraldajad saavad lisada süsteemi uusi võistlusi, toimumiskohti, neid hallata, vaadata infot enda korraldatavale võistlusele registreerunud kasutajate kohta ning pärast võistlust lisada tulemusi. Osaleja rollis kasutaja saab ennast võistlustele kirja panna. Võistluste üldinfo (toimumisaeg, -koht jms) on kättesaadav kõigile. Lisaks on süsteemi peale üks administraator kasutaja, kes saab hallata kõiki võistlusi ja kasutajaid.<br />
Korraldajad saavad vaadata enda korraldatud ürituste statistikat: kui palju on mingil võistlusel osalejaid, millistes vanusegruppides on osalejad jms. Osalejad näevad statistikat enda osalemiste kohta: kui palju nad on võistlustel osalenud, milliseid tulemusi nad on saavutanud. Administraator näeb eelnevale lisaks ka üldist kasutusstatistikat: kui palju on registreeritud korraldajaid, kui palju osalejaid, kui palju on mingil ajaperioodil tehtud võistlustele registreeringuid.<br />
<br />
==Kasutajad==<br />
<br />
* Administraator<br />
* Korraldajad<br />
* Osalejad<br />
<br />
==Infosüsteemi funktsionaalsus==<br />
<br />
* Peab saama registreerida kasutajaid korraldaja või osaleja rollis<br />
* Korraldaja saab lisada võistluse toimumiskohti<br />
* Korraldaja saab lisada võistlusi<br />
* Korraldaja saab muuta enda lisatud võistluse andmeid<br />
* Korraldaja saab kustutada enda lisatud võistlusi<br />
* Korraldaja näeb võistlejate nimekirja ja nende andmeid<br />
*<br />
<br />
==Nice to have==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Andmemudel==<br />
TODO</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=MOT&diff=129945MOT2018-03-29T11:41:27Z<p>Mmeizner: /* Infosüsteemi funktsionaalsus */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
*Merike Meizner<br />
*Helen Oppar<br />
*Hardi Tiitus<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
MOT on võistluste infosüsteem, kust saab infot võistluste kohta ja neile registeerida. Kasutajad saavad süsteemi registreeruda kahes rollis: korraldajana või osalejana. Korraldajad saavad lisada süsteemi uusi võistlusi, toimumiskohti, neid hallata, vaadata infot enda korraldatavale võistlusele registreerunud kasutajate kohta ning pärast võistlust lisada tulemusi. Osaleja rollis kasutaja saab ennast võistlustele kirja panna. Võistluste üldinfo (toimumisaeg, -koht jms) on kättesaadav kõigile. Lisaks on süsteemi peale üks administraator kasutaja, kes saab hallata kõiki võistlusi ja kasutajaid.<br />
Korraldajad saavad vaadata enda korraldatud ürituste statistikat: kui palju on mingil võistlusel osalejaid, millistes vanusegruppides on osalejad jms. Osalejad näevad statistikat enda osalemiste kohta: kui palju nad on võistlustel osalenud, milliseid tulemusi nad on saavutanud. Administraator näeb eelnevale lisaks ka üldist kasutusstatistikat: kui palju on registreeritud korraldajaid, kui palju osalejaid, kui palju on mingil ajaperioodil tehtud võistlustele registreeringuid.<br />
<br />
==Kasutajad==<br />
<br />
* Administraator<br />
* Korraldajad<br />
* Osalejad<br />
<br />
==Infosüsteemi funktsionaalsus==<br />
<br />
* Peab saama registreerida kasutajaid korraldaja või osaleja rollis<br />
* Korraldaja saab lisada võistluse toimumiskohti<br />
* Korraldaja peab saama lisada võistlusi<br />
* Korraldaja saab muuta enda lisatud võistluse andmeid<br />
* Korraldaja saab kustutada enda lisatud võistlusi<br />
<br />
==Nice to have==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Andmemudel==<br />
TODO</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=MOT&diff=129944MOT2018-03-29T11:39:40Z<p>Mmeizner: /* Infosüsteemi funktsionaalsus */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
*Merike Meizner<br />
*Helen Oppar<br />
*Hardi Tiitus<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
MOT on võistluste infosüsteem, kust saab infot võistluste kohta ja neile registeerida. Kasutajad saavad süsteemi registreeruda kahes rollis: korraldajana või osalejana. Korraldajad saavad lisada süsteemi uusi võistlusi, toimumiskohti, neid hallata, vaadata infot enda korraldatavale võistlusele registreerunud kasutajate kohta ning pärast võistlust lisada tulemusi. Osaleja rollis kasutaja saab ennast võistlustele kirja panna. Võistluste üldinfo (toimumisaeg, -koht jms) on kättesaadav kõigile. Lisaks on süsteemi peale üks administraator kasutaja, kes saab hallata kõiki võistlusi ja kasutajaid.<br />
Korraldajad saavad vaadata enda korraldatud ürituste statistikat: kui palju on mingil võistlusel osalejaid, millistes vanusegruppides on osalejad jms. Osalejad näevad statistikat enda osalemiste kohta: kui palju nad on võistlustel osalenud, milliseid tulemusi nad on saavutanud. Administraator näeb eelnevale lisaks ka üldist kasutusstatistikat: kui palju on registreeritud korraldajaid, kui palju osalejaid, kui palju on mingil ajaperioodil tehtud võistlustele registreeringuid.<br />
<br />
==Kasutajad==<br />
<br />
* Administraator<br />
* Korraldajad<br />
* Osalejad<br />
<br />
==Infosüsteemi funktsionaalsus==<br />
<br />
* Peab saama registreerida kasutajaid korraldaja või osaleja rollis<br />
* Korraldaja saab lisada ürituste toimumiskohti<br />
* Korraldaja peab saama lisada üritusi<br />
<br />
==Nice to have==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Andmemudel==<br />
TODO</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=MOT&diff=129943MOT2018-03-29T10:40:20Z<p>Mmeizner: /* Kirjeldus */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
*Merike Meizner<br />
*Helen Oppar<br />
*Hardi Tiitus<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
MOT on võistluste infosüsteem, kust saab infot võistluste kohta ja neile registeerida. Kasutajad saavad süsteemi registreeruda kahes rollis: korraldajana või osalejana. Korraldajad saavad lisada süsteemi uusi võistlusi, toimumiskohti, neid hallata, vaadata infot enda korraldatavale võistlusele registreerunud kasutajate kohta ning pärast võistlust lisada tulemusi. Osaleja rollis kasutaja saab ennast võistlustele kirja panna. Võistluste üldinfo (toimumisaeg, -koht jms) on kättesaadav kõigile. Lisaks on süsteemi peale üks administraator kasutaja, kes saab hallata kõiki võistlusi ja kasutajaid.<br />
Korraldajad saavad vaadata enda korraldatud ürituste statistikat: kui palju on mingil võistlusel osalejaid, millistes vanusegruppides on osalejad jms. Osalejad näevad statistikat enda osalemiste kohta: kui palju nad on võistlustel osalenud, milliseid tulemusi nad on saavutanud. Administraator näeb eelnevale lisaks ka üldist kasutusstatistikat: kui palju on registreeritud korraldajaid, kui palju osalejaid, kui palju on mingil ajaperioodil tehtud võistlustele registreeringuid.<br />
<br />
==Kasutajad==<br />
<br />
* Administraator<br />
* Korraldajad<br />
* Osalejad<br />
<br />
==Infosüsteemi funktsionaalsus==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Nice to have==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Andmemudel==<br />
TODO</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=MOT&diff=129942MOT2018-03-29T10:37:40Z<p>Mmeizner: /* Kasutajad */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
*Merike Meizner<br />
*Helen Oppar<br />
*Hardi Tiitus<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
MOT on võistluste infosüsteem, kust saab infot võistluste kohta ja neile registeerida. Kasutajad saavad süsteemi registreeruda kahes rollis: korraldajana või osalejana. Korraldajad saavad lisada süsteemi uusi võistlusi, toimumiskohti, neid hallata, vaadata infot enda korraldatavale võistlusele registreerunud kasutajate kohta ning pärast võistlust lisada tulemusi. Osaleja rollis kasutaja saab ennast võistlustele kirja panna. Võistluste üldinfo (toimumisaeg, -koht jms) on kättesaadav kõigile. Lisaks on süsteemi peale üks administraator kasutaja, kes saab hallata kõiki võistlusi ja kasutajaid.<br />
Korraldajad saavad vaadata enda korraldatud ürituste statistikat: kui palju on mingil võistlusel osalejaid olnud, millistes vanusegruppides on osalejad jms. Osalejad näevad statistikat enda osalemiste kohta: kui palju nad on võistlustel osalenud, milliseid tulemusi nad on saavutanud. Administraator näeb eelnevale lisaks ka üldist kasutusstatistikat: kui palju on registreeritud korraldajaid, kui palju osalejaid, kui palju on mingil ajaperioodil tehtud võistlustele registreeringuid.<br />
<br />
==Kasutajad==<br />
<br />
* Administraator<br />
* Korraldajad<br />
* Osalejad<br />
<br />
==Infosüsteemi funktsionaalsus==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Nice to have==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Andmemudel==<br />
TODO</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=MOT&diff=129941MOT2018-03-29T10:37:01Z<p>Mmeizner: /* Kirjeldus */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
*Merike Meizner<br />
*Helen Oppar<br />
*Hardi Tiitus<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
MOT on võistluste infosüsteem, kust saab infot võistluste kohta ja neile registeerida. Kasutajad saavad süsteemi registreeruda kahes rollis: korraldajana või osalejana. Korraldajad saavad lisada süsteemi uusi võistlusi, toimumiskohti, neid hallata, vaadata infot enda korraldatavale võistlusele registreerunud kasutajate kohta ning pärast võistlust lisada tulemusi. Osaleja rollis kasutaja saab ennast võistlustele kirja panna. Võistluste üldinfo (toimumisaeg, -koht jms) on kättesaadav kõigile. Lisaks on süsteemi peale üks administraator kasutaja, kes saab hallata kõiki võistlusi ja kasutajaid.<br />
Korraldajad saavad vaadata enda korraldatud ürituste statistikat: kui palju on mingil võistlusel osalejaid olnud, millistes vanusegruppides on osalejad jms. Osalejad näevad statistikat enda osalemiste kohta: kui palju nad on võistlustel osalenud, milliseid tulemusi nad on saavutanud. Administraator näeb eelnevale lisaks ka üldist kasutusstatistikat: kui palju on registreeritud korraldajaid, kui palju osalejaid, kui palju on mingil ajaperioodil tehtud võistlustele registreeringuid.<br />
<br />
==Kasutajad==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Infosüsteemi funktsionaalsus==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Nice to have==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Andmemudel==<br />
TODO</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=MOT&diff=129940MOT2018-03-29T10:32:32Z<p>Mmeizner: /* Kirjeldus */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
*Merike Meizner<br />
*Helen Oppar<br />
*Hardi Tiitus<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
MOT on võistluste infosüsteem, kust saab infot võistluste kohta ja neile registeerida. Kasutajad saavad süsteemi registreeruda kahes rollis: korraldajana või osalejana. Korraldajad saavad lisada süsteemi uusi võistlusi, toimumiskohti, neid hallata ning vaadata infot enda korraldatavale võistlusele registreerunud kasutajate kohta. Osaleja rollis kasutaja saab ennast võistlustele kirja panna. Võistluste üldinfo (toimumisaeg, -koht jms) on kättesaadav kõigile. Lisaks on süsteemi peale üks administraator kasutaja, kes saab hallata kõiki võistlusi ja kasutajaid.<br />
<br />
==Kasutajad==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Infosüsteemi funktsionaalsus==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Nice to have==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Andmemudel==<br />
TODO</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=MOT&diff=129939MOT2018-03-29T10:27:52Z<p>Mmeizner: /* Kirjeldus */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
*Merike Meizner<br />
*Helen Oppar<br />
*Hardi Tiitus<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
MOT on võistluste infosüsteem, kust saab infot võistluste kohta ja neile registeerida. Kasutajad saavad süsteemi registreeruda kahes rollis: korraldajana või osalejana. Korraldajad saavad lisada süsteemi uusi võistlusi, enda loodud võistlusi hallata ning vaadata infot enda korraldatavale võistlusele registreerunud kasutajate kohta. Osaleja rollis kasutaja saab ennast võistlustele kirja panna. Võistluste üldinfo (toimumisaeg, -koht jms) on kättesaadav kõigile. Lisaks on süsteemi peale üks administraator kasutaja, kes saab hallata kõiki võistlusi ja kasutajaid.<br />
<br />
==Kasutajad==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Infosüsteemi funktsionaalsus==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Nice to have==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Andmemudel==<br />
TODO</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=MOT&diff=129938MOT2018-03-29T10:27:10Z<p>Mmeizner: /* Kirjeldus */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
*Merike Meizner<br />
*Helen Oppar<br />
*Hardi Tiitus<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
==Kirjeldus==<br />
<br />
MOT on võistluste infosüsteem, kust saab infot võistluste kohta ja neile registeerida. Kasutajad saavad süsteemi registreeruda kahes rollis: korraldajana või osalejana. Korraldajad saavad lisada süsteemi uusi võistlusi, enda loodud võistlusi hallata ning vaadata infot enda korraldatavale võistlusele registreerunud kasutajate kohta. Osaleja rollis kasutaja saab ennast võistlustele kirja panna. Võistluste üldinfo (toimumisaeg, -koht jms) on kättesaadav kõigile.<br />
<br />
==Kasutajad==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Infosüsteemi funktsionaalsus==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Nice to have==<br />
<br />
TODO<br />
<br />
==Andmemudel==<br />
TODO</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=2Do&diff=1260632Do2017-11-05T21:30:20Z<p>Mmeizner: </p>
<hr />
<div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br />
<br />
== Liikmed ==<br />
* Merike Meizner<br />
* Egert Närep<br />
* Kirstin Saluveer<br />
* Jaak Vaher<br />
<br />
<br />
== Idee ==<br />
Luua “To-Do-list” tüüpi rakendus, mis aitab ülesandeid meeles hoida ja tähtaegadest kinni pidada. Võimalik on ülesandeid ja kohustusi lisada ning muuta. Samuti võimaldab see rakendus saada ülevaateid ülesannetest eri kategooriate, prioriteetsuse astmete ja perioodide lõikes ning teavitab lähenevatest tähtaegadest.<br />
<br />
== Rakenduse analüüs ==<br />
=== Rakenduse eesmärk ja lühikirjeldus ===<br />
2Do on rakendus tegevuste meelespidamiseks. Tihtilugu on eri ülesandeid ja kohustusi nõnda palju, et kõikide nende meelespidamine võib osutuda keeruliseks. Selleks, et olulised tähtajad ei ununeks, on abiks tegevuste ning ülesannete üles kirjutamine. 2Do abil saab luua nimekirja tegevustest, mis on vaja ära teha. Tegevuste loetelu juurde saab lisada muu vajaliku informatsiooni, nagu näiteks tähtaja, prioriteetsuse, töö eeldatava mahu/ajakulu ja kategooria. 2Do rakenduse eesmärk on seega aidata selle kasutajatel oma elu ja tegevusi paremini organiseerida. Ülesannetele prioriteetsuse ja tähtaja seadmine aitab suunata fookust ning otsustada, millise ülesande täitmise kallale peaks esmajärjekorras asuma. Nähes, kuidas ülesandeid sooritatuks märkides väheneb ootel ülesannete nimekiri, suureneb ka motivatsioon oma kohustused õigeaegselt ära teha.<br />
<br />
Selleks et ülesanded oleksid silme ees, sisaldab rakenduse põhivaade ülesannete loetelu. Ülesandeid on võimalik sorteerida vastavalt eelistustele. Kriteeriumeid, mille järgi on võimalik ülesandeid kuvada ning järjekorda seada, võib olla rohkem kui üks. Näiteks, on võimalik ülesandeid kuvada ühe päeva piires tähtsuse järjekorras ning need võivad olla grupeeritud kategooriate kaupa. Ülesannetest parema ülevaate saamiseks oleks hea, kui peale põhivaate oleks rakenduses võimalik vaadata ülesandeid ka kalendervaates. Kohustuste ja ülesannete rägastikus orienteerumiseks oleks abiks ka otsingufunktsioon, mis annaks võimaluse otsida ülesandeid märksõna järgi. Otsingut võiks soovi korral saada piirata ka muude kriteeriumite nagu näiteks ajaperioodi või prioriteetsuse alusel. <br />
<br />
Oma olemuselt on 2Do lihtne rakendus. Selle põhifunktsionaalsus seisnebki tegevuste lisamises, nende kuvamises ja sooritatud ülesannete maha kriipsutamises. Seatud tähtaegadest oleks kindlasti lihtsam kinni pidada, kui rakendus võimaldaks vajadusel ka meeldetuletusi seada. Rakenduse kasutaja saaks valida, kuid palju enne ülesande tähtaega ta meeldetuletust saada soovib. Selleks, et kasutajad ei seaks endale liiga utoopilisi päevade eesmärke tuleks kasuks ka, kui rakendus hoiataks, kui üheks päevaks planeeritud tegevuste ajakulu ületab kindlaks määratud tundide arvu ehk nii öelda paika pandud normi. Ajakulu andmeid võiks kasutada ka selleks, et näidata, kui suur protsent ülesannetest on juba sooritatud. Kuna 2Do on ajaplaneerimise abivahend, oleks hea, kui selle rakenduse juurde funktsionaalsuste hulka kuuluks ka varasemate ülesannete soorituste analüüs. Kui täitmata jäänud ülesannete osatähtsus on suur, on see märk, et midagi tuleks päevade planeerimises muuta. Ka varasemate soorituste analüüsi võiks olla võimalik sorteerida näiteks ajaperioodi või kategooria kaupa.<br />
<br />
=== Must have funktsionaalsus ===<br />
* Ülesandeid saab lisada, muuta ja kustutada.<br />
* Ülesandele saab määrata tähtaja, kategooria, eeldatava ajakulu/mahukuse.<br />
* Ülesande juurde on võimalik lisada täiendavaid kommentaare. <br />
* Ülesandele määratud prioriteetsust, mahukust, kommentaare saab vajadusel muuta. <br />
* Ülesande saab vajadusel märkida sooritatuks.<br />
* Ülesande tähtaegu saab vajadusel edasi lükata.<br />
* Ülesannete loetelu saab kuvada.<br />
* Ülesannete ajalugu saab kuvada, s.t võimalik on saada ka ülevaadet sooritatud ja/või ülesannetest, mis jäid sooritamata, kuid mille tähtaeg on möödunud.<br />
* Ülesannete loetelu on võimalik sorteerida ja filtreerida erinevate kriteeriumite alusel.<br />
<br />
=== Nice to have funktsionaalsus ===<br />
* Ülesandele on võimalik lisada meeldetuletus, näiteks saadetakse ülesande tähtaja lähenemisel e-mail või „hüppab“ meeldetuletus ekraanile.<br />
* Teavitused sooritamata ja tähtaja ületanud ülesannetest rakenduse avamisel. Võimalik on lükata selliste ülesannete tähtaegu edasi või märkida need mittesooritatuteks. <br />
* Võimalik on kasutada otsingufunktsiooni, et leida märksõna alusel üles konkreetne ülesanne. <br />
* Kalendervaade<br />
* Ülesannete eksportimise võimalus.<br />
* Rakendus teavitab, kui üheks päevaks planeeritakse liiga palju tegevusi. Teavitus ilmub, kui ühele päevale planeeritud tegevuste ajakulu ületab paika pandud normi.<br />
* Ülesannete soorituste analüüs ehk statistika selle kohta, kui palju ülesandeid on täidetud tähtaegselt, kui suur on täitmata või edasi lükatud ülesannete osatähtsus.<br />
<br />
=== Võimalikud probleemkohad ===<br />
Projekti praeguses staadiumis on üpris keeruline ette ennustada, mis võivad osutuda selle teostamisel suurimateks proovikivideks. Eelkõige tunduvad just ''nice-to-have'' nimekirjas loetletud funktsionaalsused olevat need, mille realiseerimisel võib komistada erisuguste probleemide otsa.<br />
<br />
==Tehnoloogiad==<br />
*C#<br />
*SQL<br />
*Windows Presentation Foundation<br />
<br />
<br />
== Blogi ==<br />
*'''19.09.17''' Meeskonna moodustamine <br />
*'''22.10.17''' Idee väljavalimine, wiki lehe ja TFS konto loomine<br />
*'''05.11.17''' Must have ja nice to have funktsionaalsuste lisamine</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Privaatsus_internetis_kas_v%C3%B5imatu_missioon&diff=122473I026 - Kevad 2017 - Privaatsus internetis kas võimatu missioon2017-05-13T08:45:31Z<p>Mmeizner: /* The Onion Router ehk Tor */</p>
<hr />
<div>=Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?=<br />
Autorid: Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek<br />
https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br />
<br />
<br />
Aastaid tagasi inimesed pelgalt tajusid teatavaid ohtusid interneti kasutamisel ja olid häiritud võimalusest, et keegi „suur vend“ teab, mida nad internetis teevad, millest huvituvad ja halvemal juhul ehk püütakse seda infot nende vastu ära kasutada. Tänapäeval on privaatsuse puudumist internetis hakatud käsitlema kui uut reaalsust. Õigemini on hakatud inimeste tunnetust reaalsusest pealtnäha muuseas ümber kirjutama. On juba avalikult välja öeldud, et internet ongi avalik. See on uus reaalsus ja kui see ei meeldi, siis tasub interneti kasutamisest hoiduda. Privaatsuse kadumise õigustamiseks on üheltpoolt välja toodud inimeste enda käitumismustri muutumist viimastel aastakümnetel. Teisalt õigustatakse tekkinud olukorda kasulike teenustega, mida selline andmekogumine võimaldab välja töötada.<br />
<br />
2012. aastal on Mark Zuckerberg öelnud <ref>[https://www.theguardian.com/technology/2010/jan/11/facebook-privacy/"Privacy no longer a social norm, says Facebook founder"]</ref>:<br />
{| class="wikitable"<br />
| „Kui Harvardi ühikatoas oma ettevõtmisega alustasime, küsiti meilt palju ’miks ma peaksin tahtma enda kohta käivat infot veebi riputada? Miks ma peaksin üldse endale veebilehte tahtma?’ Järgneval 5-6 aastal sai hoo sisse blogimine ja edukaks osutusid erinevad internetiteenused, mis võimaldasid kasutajatel erineva sisuga info jagamist. Peale sotsiaalvõrgustike võidukäiku, inimestel lihtsalt puudub ootus privaatsusele. Privaatsus ei ole enam sotsiaalne norm.“<br />
|}<br />
Talle sekundeerib Larri Page <ref>[https://www.recode.net/2014/3/19/11624738/googles-larry-page-on-internet-privacy-dont-throw-the-baby-out-with/"Google's Larry Page on Internet Privacy: Don't Throw the Baby Out With the Bathwater"]</ref>:<br />
{| class="wikitable"<br />
| „Maailm on muutumas. Telefoni kaasas kandes, see teab kus sa oled. Sinu kohta on ka palju muud infot. On arusaadav, miks inimesed küsivad keerulisi küsimusi. Minu arvates on meie ülesandeks pakkuda inimestele valikuid. Näidata neile kogutavaid andmeid, otsingu ajalugu, asukohateavet. Me oleme vaimustuses Chrome pakutavast incognito-režiimist ja pakume ka muid võimalusi. Meie ülesanne ongi anda inimestele valikuid ja infot nende ümber toimuva kohta.“<br />
|}<br />
2012. aastal lisas Page täiendava mõttekäigu <ref>[https://bits.blogs.nytimes.com/2012/10/17/larry-page-defends-googles-privacy-policy/"Larry Page Defends Google’s Privacy Policy"]</ref>:<br />
{| class="wikitable"<br />
| „Sisuliselt kõik, mida me teha tahame, on andmete kogumise piiramisega vastuolus. Paljud teenused, millest Google kliendid veel mõelnudki pole, jääksid tulemata.“ <br />
|}<br />
Seega nii Zuckerberg kui Page lükkavad vastutuse probleemi eest pigem interneti kasutajatele. Mida ja kuidas inimene internetis teeb, on nende enda valik - meie asi on pakkuda võimalusi. Kui meile seatakse andmete kogumisel piirangud, jäävad paljud kasulikud teenused olemata.<br />
Miks olukord selliseks on kujunenud? Kas indiviidi püüdlus privaatsuse poole on täiesti otstarbetu ja kokkuvõttes kahjulik. Ühest küljest Facebooki kasutades, me ei anna häiret, justkui oleks meie privaatsust kuidagi kahjustatud. Tahame ju ilmtingimata uurida ja vaadata, kuidas teistel läheb ning ühtlasi jagada oma tegemisi, kuid samas nõuame privaatsust? Võibolla vajame hoopis kaitset iseenda vastu? Teisalt Google põhjendused, et privaatsusest loobumine on pigem teoreetiline ja võimaldades Google-i enda tegevusi jälgida, aitame pigem luua uusi kasulikke teenuseid. Vahest on privaatsuse riivamine tõesti pigem tühja koha pealt produtseeritud pseudoprobleem?<br />
<br />
= Kas privaatsus vajab kaitset? =<br />
Nagu iga teema üle otsustamiseks, on vaja siinkohal kokku liita plussid ja miinused. Internetiprivaatsuse vähenemisel on lisaks negatiivsetele aspektidele olemas ka omad positiivsed küljed.<br />
<br />
== Internetiprivaatsuse positiivsed küljed <ref>[http://brandongaille.com/12-internet-privacy-pros-and-cons/"12 Internet Privacy Pros and Cons"]</ref> ==<br />
# '''Inimesele jääb valikuvõimalus jääda anonüümseks.''' Tehnilised võimalused on tänapäeval piisavad inimese identifitseerimiseks ainuüksi internetti sisenemise käigus. Internetiteenuse pakkujatel on selge ülevaade, mida nende kliendid internetis teevad. Iseasi, kui palju neil on huvi ja ressurssi oma klientide järele luuramiseks. Seega reaalselt interneti privaatsust täna rangelt võttes ei esinegi. Samas, kujutades end ette teoreetilisse ruumi, kus privaatsus siiski eksisteeriks, võimaldaks see internetikasutajatel vabalt toimetada, kartmata hukkamõistu isegi juhul, kui nende tegevuses pole midagi seadusevastast. <br />
# '''Ärakasutamisaltite interneti kasutajate kaitstus.''' Olukorras, kus internetikasutajate privaatsus on kaitstud, on komplitseeritud ka teiste internetikasutajate ärakasutamine, olgu siin siis mõeldud lapsi, vanureid, ebapädevaid arvutikasutajaid või miks mitte iga interneti kasutajat, sest vahel tundub, et suur hulk inimesi vajab kaitset ka iseenda eest. Inimestel, kes soovivad selliseid inimesi ära kasutada, oleks internetiprivaatsuse tingimustes keeruline oma sihtmärke üles leida. Samas peab tunnistama, et see positiivne argument on tänasel päeval taaskord pigem teoreetiline, kuna täielikku internetiprivaatsust ei esine.<br />
# '''Sõnavabaduse soodustamine.''' Internet pakub võimalusi vabaks infovahetuseks läbi foorumite, suhtlusgruppide, kommentaariumite, sotsiaalmeedia, kus sisuliselt kõigil teemadel võib vabalt debateerida ja esitada ka peavoolust erinevaid arusaamu. Internetiprivaatsuse tingimustes on inimestel võimalus seda teha oma identiteeti avaldamata ja kartmata teiste osapoolte hinnanguid, hukkamõistu, kriitikat ja naeruvääristamist.<br />
# '''Pressivabaduse soodustamine.''' Meedia on suuresti koondunud suurfirmade kätte, kes produtseerivad suurema osa infost, mida tavainimene igapäevaselt kasutab. Internetiprivaatsus võimaldab ühiskonnaliikmetel kasutada ka alternatiivseid viise oma vaadete levitamiseks, vältimaks suurkorporatsioonide huve info levitamisel. Kallutatud ühe poole seisukohti kajastava teabe asemel jõuab inforuumi sel moel tasakaalustatud infovoog.<br />
# '''Innovatsioonile kaasaaitamine.''' Internetis levivad õppekeskkonnad ja temaatilised foorumid võimaldavad tänapäeval igaühel saada innovaatoriks, ettevõtjaks ja vabakutseliseks freelanceriks. Internetiprivaatsuse puudumine pidurdaks innovatsiooni, kuna info on kõigile vabalt kättesaadav ja kasutatav. Sel moel võib innovaatiline idee hääbuda juba enne, kui selle potentsiaal on saavutatud.<br />
# '''Tülika infotulva vältimine.''' Interneti privaatsuse aspektist on oluline võimalus kasutajat mitte huvitav temaatika internetist välja lülitada. Näideteks võib tuua sotsiaalmeedias erinevate uudisvoogude ignoreerimise funktsionaalsused või teatud kasutajate blokeerimine/ignoreerimine, samuti reklaamiblokeerijad.<br />
# '''Internetiprivaatsus ühiskonna tasakaalustajana.''' Ei pea olema vandenõuteoreetik tulemaks selle peale, et ühiskonnas on huvigruppe, kes pooldavad ühiskonnaliikmete igapäevaelu jälgimist valitsuse tasandil. Internetiprivaatsus toimib loomuliku regulatsioonina ja tasakaalustajana, et sellist süsteemi ei tekiks ja halbade kavatsustega huvigrupid ei saaks sellist infot kuritarvitada.<br />
<br />
== Internetiprivaatsuse negatiivsed küljed <ref>[http://brandongaille.com/12-internet-privacy-pros-and-cons/"12 Internet Privacy Pros and Cons"]</ref> ==<br />
<br />
# '''Võimaldab varastada teiste intellektuaalset omandit.''' Kellegi intellektuaalset omandit on internetiprivaatsuse tingimustes lihtne omandada ja edasi levitada. Piisab kopeerimisest/allalaadimisest ja uuesti netis üles riputamisest.<br />
# '''Võimaldab teisi teotada sõnakasutust valimata'''. Heaks näiteks on internetikommentaariumid kus kommenteerijad karistamatuse tingimustes käituvad viisil, mis päris elus ei tuleks kõne alla. Karistamatuse kontekst ja anonüümne ruum võivad kaasa aidata ka omamoodi kambavaimule, kus teineteist tegelikult mittetundvad inimesed koonduvad kaasajooksu efekti toimel ühise maski taha. Kriitika kipub sellistes tingimustes olema pahatihti lahmiv ja pahatahtlik. <br />
# '''Raskemini kontrollitav algandmete autentsus.''' Anonüümsuse kontekst soodustab „alternatiivsete faktide“ vohamist. Olukorras, kus postitusele pole tarvis oma nime alla kirjutada on loomulik filter palju hapram – faktidena esitatakse oma nägemust või halvemal juhul genereeritakse lihtsalt pseudofakte nalja, propaganda või segaduse tekitamise eesmärgil.<br />
# '''Tutvumine teiste inimestega on raskendatud.''' Internetiprivaatsuse kontekstis puudub meil reaalne info interneti avarustes „kohatud“ inimese kohta. See kuidas inimene käitub internetis ja päriselus võib suurel määral anonüümsuse tingimustes erineda. Samuti on keeruline teha taustakontrolli, kui meil on inimesest teada ainult nimi. Selles valguses tunduvad erinevad suhtlusportaalid võrdlemisi praktilist funktsiooni täitvad.<br />
# '''Soodustab identiteedivargust.''' Sõrmejälje puudumine võimaldab inimesel internetis tegutseda ükskõik millise nime all – ka reaalselt eksisteeriva teise isikuna. Põhjuseid, sh kriminaalseid, võib leiutada niipalju kui fantaasia lubab. Teo motiiviks võib olla nt rikastumine, meelelahutus, kättemaks, mõjuvõim. Loetelu pole lõplik. Ühtlasi võivad identiteedid segi minna ka puht elulises olukorras, kus sama nimega isikuid eksisteerib rohkem kui üks.<br />
# '''Takistab kommertseesmärkidel su „jäljeajamist“.''' Internetis oleme kõik tähele pannud maagilist nähtust, kus mingi toote/teenuse vastu kasvõi ühekordne huvitundmine võib muuta meie internetibrauseris kuvatavate bännerite sisu vastavalt meie huvile. Nii tagastavad otsingumootorid meile otsingutulemusi vastavalt meie isiklikule internetikasutuse profiilile, samuti võtab igaühe Facebook oma näo vastavalt meeldimistele ja linkide jagamisele. Kui internetiprivaatsus oleks täielikult tagatud, puuduks ka suurkorporatsioonide(võrgustike)l vastav andmebaas internetikasutajatega manipuleerimiseks.<br />
<br />
=Erinevad riskid privaatsusele=<br />
<br />
Tavaelus me ei jaga oma privaatset infot võõrastega. Me valime mida avaldame erinevatele inimestele valikuliselt. Samamoodi on tähtis kaaluda sama tehes erinevaid toiminguid internetis. Tuleb meeles pidada, et arvutite ja ka mobiilsete seadmete taga asuvad reaalsed inimesed ja kuna internet on järjest enam kättesaadav ja kasutatav, tuleb teada esinevaid riskitegureid.<br />
<br />
Kuigi arvuti ise võib olla kaitstud antiviiruse ja tulemüüriga, postitavad inimesed ise erinevatesse keskkondadesse ja sotsiaalvõrgustikesse pilte endast ja oma lastest, infot millal ja kellega puhkusele minnakse ja taaskasutavad vanu paroole. Seda vaatamata sellele, et suurimad internetist tulenevad riskid ei ole mitte häkitud saamine, vaid hoopis meie privaatsuse rikkumine. Netis surfates mööda Facebooki, Googeldades või muudel lehtedel, jätame maha informatsiooniraja, mida ettevõtted ja ka valitsused saavad hiljem ära kasutada.<br />
<br />
==Privaatsuse I risk: kasutaja==<br />
Üheks suurimaks privaatsusriskiks peetakse kasutajat ennast, kuna kättesaadav info on korrelatsioonis kasutaja enda poolt jagatava infoga. IT integreerumisega erinevatesse valdkondadesse on oluliselt suurendanud kättesaadava informatsiooni hulka. Viimastel aastatel on palju räägitud '''küberhügieenist''', mis peaks inimese privaatsust kaitstuna hoidma. Kuid nutiseadmete ( eelkõige mõeldakse siin kaasaskantavaid seadmeid, nt nutitelefon, tahvelarvuti, aktiivsusmonitorid jne) suurenev turuosa ja populaarsus sunnib privaatsuse säilitamise seisukohalt lisameetmete tarvitusele võtu.<br />
<br />
==Privaatsuse II risk: Suurfirmad==<br />
Levinuma nutiseadme operatsioonisüsteemina tuntud Android (üle 85% turuosast <ref>[http://www.idc.com/promo/smartphone-market-share/os/"Smartphone OS Market Share, 2016 Q3"]</ref>) on ka tuntud kasutaja kohta rohkete andmete kogumisega. Levinud ütlus„'''If you do not pay for the product you are the product'''“ tundub siinkohal paika pidavat. Tasuta Google’i erinevaid teenuseid kasutades saavad kasutajad suunatud reklaame ja jagavad ümbritseva kohta palju informatsiooni, nt:<br />
* Vastavalt kasutaja otsingutele, Gmaili sisule, youtube’i otsingutele saab kasutajale suunata ka vastavasisulist reklaami. Vaikimisi on selline funktsioon sisse lülitatud ja peidus, kuid seda annab ka välja lülitada.<ref>[https://www.google.com/settings/ads/"Google ads settings"]</ref><br />
* Otsingumootor salvestab lisaks otsingu sisule ka kaardirakenduses tehtud toimingud, täpse statistika otsingute kohta (nt mis päeval ja kellaajal kasutatakse teenuseid kõige tihemini).<br />
* Asukoha andmed - Androidi seadmed lülitavad vaikimisi aegajalt GPSi sisse, et kasutaja asukohta määrata. Läbi selle saab Google Maps ka liiklusinfo.<ref>[https://maps.google.com/locationhistory"Google location history"]</ref><br />
* Seade salvestab ka Youtube’i otsingud , mille järgi hakatakse hilisemalt pakkuma soovituslikke videosid. Esmaslt tundub kasulik omadus, kuid paljud inimesed, kes kasutavad youtube’i põhiliselt muusika kuulamiseks, leiavad, et nad on lootusetult kasti jäänud, kuna soovituste algoritm ei ole piisavalt hea. <ref>[https://www.youtube.com/feed/history/search_history"Youtube search history"]</ref><br />
* Fotode asukoha sildistamine, geotaging<br />
* Kõik kontoga seotud seadmed salvestatakse, lisaks sellele saab Google Dashboardiga muuta seotud rakenduste sätteid ja raporteid koostada. Kõik seadmed, millega on kasutaja kontoga sisse logitud . Kasulik omadus, kui seade peaks ära kaduma või kui tekkib kahtlus, et kontosid kasutab võõras isik.<ref>[https://myaccount.google.com/device-activity?pli=1"Google Device Activity"]</ref><br />
* Kogu enda kohta kogutud info on võimalik alla laadida Google Takeouti kaudu.<ref>[https://myaccount.google.com/intro/privacy"Google privacy intro"]</ref><br />
Kohustuslik kirjandus nutiseadmete kasutajatele <ref>[https://www.privacyrights.org/consumer-guides/privacy-age-smartphone"Privacy in the age of smartphone"]</ref><br />
<br />
Sotsiaalmeediakanalite rohkuse tõttu paisatakse enda kohta järjest rohkem informatsiooni interneti- Instagram (erinevad pildid, postitused, tegevused), Snapchat (lühivideod), Twitter (maailmavaatelised jms „säutsud“), Facebook (pildid, videod, huvid jne). Eelmainitud informatsiooni kättesaadavust saab inimene ise reguleerida, kuna ta ei kohustu neid kanaleid kasutama ja infohulk mida interneti paisata on vaba valik. <br />
Kohati võib aga tunduda, et tegemist on kohustuslikult vabatahtliku tegevusega, kuna järjest enamate tegevuste jaoks on see kas vajalik või protsessi kulgu soodustav osa:<br />
* LinkedIn- nö „professionaalne facebook“, kus saab jagada oma karjääri ja haridusinfot teistega, et ennast tööandjatele nähtavaks teha ja leida uusi tööalaseid kontakte.<br />
* 2014 aastal teatas Big Bank, et testib uut süsteemi, kus kontrollitakse laenutaotleja tausta ka facebookist, et analüüsida kliendi finantskäitumist. Selleks on vaja pangale võimaldada ühekordne juurdepääs Facebooki profiili andmetele.<br />
* 2016 aastal viis CareerBuilder läbi uuringu, kus küsitleti 2100 personalitöötajat, kellest 39% tunnistasid, et kasutavad sotsiaalmeediat uurimaks kandidaatide tausta. 50% vastanutest vastasid, et provokatiivsed ja sobimatud fotod võivad saada määravaks ka eduka töövestluse läbinud kandidaadi tööotsingul. 48% teatas, et ebameeldivaks teeb kandidaadi alkoholi või narkootikumide tarbimine. Ülejäänud tulemused()<ref>[https://www.stardiplats.ee/uudised/eputad-facebookis-peopiltidega-ettevaatust-tooandjad-vaatavad-sellele-vaga-viltu"Stardiplats- eputad facebookis peopiltidega, ettevaatust tööandjad vaatavad sellele väga viltu"]</ref>. <br />
* Massiefekt seab ootused, kasutamaks erinevaid sotsiaalmeedia kanaleid nt, <br />
** kooligrupid (nt ITK kursuse grupid Facebookis), <br />
** koolitöödega seotud kommuunid ja blogid (nt ITSPEA)<br />
** sõpruskonna sündmustega kursis olemine (erinevate ürituste- sünnipäevade, pulmade jms kursis olemine),<br />
** Avalike ürituste piletite soodsamalt saamine (väga levinud turundusvõte ürituse jaoks- peab attendima, et pilet odavamalt saada). Soovimatu tagajärg selle punkti osas tekkib veebilehe pidu.eu poolt tekitatav automaatne konto, kuhu tekkib kasutaja facebooki konto link, profiilipilt ja peod, kuhu kasutaja on märkinud ennast minema. See loob aga üksluise ja tihtipeale negatiivse kuvandi kasutajast (vt eelmist punkti).<br />
* Turunduse lahutamatu osa- järjest enam turundatakse erinevaid üritusi läbi sotsiaalmeedia, kuna see on odav ja efektiivne. Tihtipeale on sellised kanalid ka ainsad, kust leida infot huvipakkuvate ürituste kohta.<br />
<br />
==Privaatsuse III risk: Häkkerid==<br />
Lisaks eelnevatele näidetele lisanduvad siia ka teised erinevad veebilehed, kuhu kasutaja ennast registreerima peab, et vastavat teenust kasutada. Kuna internetis pakutavate teenuste hulk on suhteliselt suur siis integreeritakse tihtipeale erinevad kontod omavahel, kuna usaldatakse küberturbe probleemid teenusepakkujatele (tavaliselt Facebook ja Google). Kuigi väiksematele kräkkeritele jäävad suurkorporatsioonid tihtipeale liiga suureks tükiks, on viimased aga kogenumate rühmituste tavapärased sihtmärgid. All toodud näited kirjeldavad väga värvikalt, et tavakasutaja ei saa 100% oma privaatsuse eest vastutada, kuna tihtipeale sattuvad andmed häkkerite kätte poliitilistel ajenditel. <br />
* 2012 aastal tuli avalikuks Nasdaq, Heartland payment system, global payment system ja 7-eleveni vastu suunatud rünnak, kus 6 liikmeline häkkerirühmitus röövis infosüsteemist üle 160 mln kasutaja deebet- ja krediitkaardide numbrid ja paroolid. Info müüdi edasi mustal turul ( USA konto andmed 10$/konto, Kanada 15$/konto ja Euroopa 50$/konto).<ref>[http://www.nydailynews.com/news/national/russians-ukrainian-charged-largest-hacking-spree-u-s-history-article-1.1408948"NYDaily- Russian-ukraine charged largest hacking spree us history"]</ref><br />
* Samal aastal leidis Khosrow Zarefarid (Iraani tarkvara insener) Iraani pangandussüsteemist suure turvaaugu, millest ta ka ametliku raporti kirjutas, kuid millele reageerimata jäeti. Protestimärgiks ründas ta kohalikku pangandussüsteemi ja postitas saadud info ( 3mln klienti ,üle 22 panka) oma blogisse (mille kõrvaldas google), kust võis leida konto numbri, parooli, omaniku nime .<ref>[http://www.zdnet.com/article/3-million-bank-accounts-hacked-in-iran/"ZDnet- 3-million bank accounts hacked in iran"]</ref><br />
* 2013 aastal rööviti Adobe’i andmebaasidest üle 38 mln kasutaja andmed- kasutajanimi, parool, e-mail, krediitkaardi andmed.<ref>[http://krebsonsecurity.com/2013/10/adobe-breach-impacted-at-least-38-million-users/"Krebson Security- adobe breach impacted at least 38 million users"]</ref><br />
* Samal aastal rünnati „US Office of Personnel management“ , mille käigus rööviti üle 21 mln riigitöötaja andmed. Rünnaku käigus saadi tõenäoliselt isiklikumat infot, kui ühestki sotsiaalmeediast saada võimalik- alustades inimese isikukoodist ja silmavärvist lõpetades registreeritud ajalooga- sõltuvused, finantskäitumine jne). Rünnakus kahtlustatakse Hiina häkkereid.<ref>[http://www.reuters.com/article/us-cybersecurity-usa-idUSKCN0PJ2M420150709?feedType=RSS&feedName=topNews&utm_source=twitter"Reuters- Millions more Americans hit by government personnel data hack"]</ref><br />
* 2015 aastal rünnati Itaalia küberturbe firma Hacking Team’i, protestimärgiks, kuna viimaste klientide seas olid repressiivsed valitsused (Nigeeria, Etioopia, Kashastan, Usbekistan, Saudi Araabia, Venemaa jt), kes on rikkunud inimõigusi. Firma müüs erinevat nuhkvara ja sarnaseid teenuseid. <ref>[https://www.theguardian.com/technology/2015/jul/06/hacking-team-hacked-firm-sold-spying-tools-to-repressive-regimes-documents-claim"The guardian-Hacking Team hacked: firm sold spying tools to repressive regimes, documents claim"]</ref><br />
* Samal aastal rünnati Tesco Banka, kus varastati 9000 kliendi kontodelt üle 2,5 mln £.<ref>[http://www.theregister.co.uk/2016/11/30/tesco_bank_breach_former_insider_breach_theory/"The register- Tesco bank breach: former insider breach theory"]</ref><br />
* Lisaks ründas häkkerite rühmitu Anonymous Filipiinide valimiskomissiooni , protestimärgiks, kuna eeldatati, et valimistulemusi manipuleeritakse. Rünnaku tulemusena avalikustati kõikide valijate andmed (55 mln inimese).<ref>[http://blog.trendmicro.com/trendlabs-security-intelligence/55m-registered-voters-risk-philippine-commission-elections-hacked/"TrendMicro-Data Protection Mishap Leaves 55M Philippine Voters at Risk"]</ref><br />
* 2016 aastal rünnati ClixSense’i, mille käigus varastati üle 6,6 mln kasutaja andmed, mille seas olid nimed, isikukoodid, elukoha aadressid ja finantsandmed. Rünnaku eesmärgiks oli kasumi teenimine, häkkerid postitasid osa andmetest veebi ja lubasid ülejäänud maha müüa.<ref>[https://www.digitaltrends.com/computing/clixsense-hacked/"Digital trends- Clixsense hacked"]</ref><br />
<br />
== Privaatsuse IV risk: Käitumismustrid ==<br />
<br />
On teada, et igale isikule on omane tema profiiliga sobituv sotsiaalne võrgustik ning seega ka tema kasutuses olevate linkide kogum on samuti unikaalne. Eeldades, et kasutajad külastavad linke oma rakendustes sagedamini kui mõni juhuslik surfaja, sisaldab surfamise ajalugu kindlaid mustreid, mis omakorda võivad viidata identiteedile. Et testida antud teoriat reaalsuses oli läbiviidud järgmine eksperiment: 400 vabatahtlikul paluti jagada enda netikülastuste ajalugu. Töögrupp oli võimeline tuvastama 70% kasutajatest. Kuidas asi toimib? <br />
<br />
Inimesed on oma harjumuste orjad. Inimese nägu / IP aadress / telefoninumber / kliendiprogrammid / jne. võivad olla muudetud, kuid inimeste käitumine sageli jääb samaks.<br />
<br />
Mõned aastad tagasi tegid kaitseorganid suuri edusamme, tabades kahtlusalust tema poe ostukorvi mustri alusel. Ning see toimis hästi. Oletame, et teil on tarvis tabada kurjategija, kes enne kuritegu toimepanemist kasutas pangakaarte, poodide lojaalsusprogrammi kaarte ning teisi kliendikaarte. Peale kuriteo teostamist isik otsustas ennast varjata, tühjendades enda kontot ning kolides teise kohta elama. Kasutades sularaha ning võltsitud dokumente.<br />
<br />
Korrakaitsjad, kes on varustatud aastatepikkuse kliendi ajalooga tuvastavad kindlaid mustreid inimese käitumises. Milliseid puuvilju ta ostab, millised on tema maitse ja toodete eelistused ning milliseid jooke eelistab. Arvatavasti kurjategija ei liitu uuesti kliendiprogrammiga, et käitumis muster poleks ka edaspidi jälgitav. Kuid korrakaitsjad palusid riigipoekettidel analüüsida ostukorve vastu mustreid, mida on nad kogunud kurjategija varasemast ostu ajaloost, ning pidid tõdema, et tulemused olid üpris täpsed ning võimaldasid tabada kurjategija. Ning isegi kui kurjategija suudaks vältida enda ostukorvi mustreid, kas ta oleks piisavalt arukas ning võimeline muutma kõiki oma harjumusi? <br />
<br />
Antud näide on küll füüsilisest maailmast. Aga idee jääb samaks ka võrgumaailmas. Me tavaliselt külastame samu saite, loeme artikleid sama palju aega ning meil on kalduvus läbi vaadata postitusi oma sõpruskonnast. Ükski tehniline meede, nagu IP-varjamist võimaldav VPN, ei muuda meie harjumisi.<br />
<br />
On palju räägitud, et privaatsust enam ei eksisteeri, kuigi see ei pruugi olla veel nii hull. Tõde on see, et tarbijad ei saa loota anonüümsust pakutavatele toodetele, niikaua, kui nende käitumist, kalduvusi, sõpru, nende käitumismustreid jälgidatakse. Privaatsuse äppid ja inkognito režiimid on maadalama astme kaitsed, mis raskendab üldiselt inimese tegevuse jälgimist, tavapäraseid lahendusi kasutades. Aga kõik sõltub eesmärkidest. Tuleb alati silmas pidada, et kõik need äppid ja kaitsed hoiavad anult keskpärast kurjategijat eemal, kuid mitte oma ala professionaale <ref>[http://www.computerworld.com/article/3171669/data-privacy/true-privacy-online-is-not-viable.html "True privacy online is not viable" By By Evan Schuman, Computerworld |FEB 21, 2017 3:00 AM PT]</ref><br />
<br />
==Privaatsuse V risk: Suur Vend==<br />
1946 aastal sõlmiti kokkulepe Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Austraalia, Kanada ja Uus-Meremaa vahel koguda, analüüsida ja jagada informatsioon. Selle grupi liikmeid tuntakse nüüd, kui Viite Silma. Koos kogutakse ja analüüsitakse infot kõigi maailma osade kohta ja tegemist on nagu optimeeritud luureagentuuriga, mis töötab väljaspool rahvusvahelisi seadusi ja regulatsioone. <br />
<br />
Kuigi liikmesriigid lubasid üksteise järele mitte luurata, avalikustas Edward Snowden 2013 aastal, et see ei ole nii ja osad leppega liitunud riigid luurasid teise liikmesriigi kodanike järele ja seejärel jagasid saadud infot, et mööda hiilida oma kodanike järele luuramise keelust, mis on rakendatud kohalike seadustega.<br />
<br />
Nüüdseks on Viie silma grupp laienenud ja informatsiooni jagavate riikide ringiga on liitunud uusi maid. Tekkinud on Üheksa silam, mille liige on ka näiteks Prantsusmaa ja ka Neliteist silma.<br />
<br />
= Privaatsuse saavutamise tööriistad=<br />
<br />
Nüüdseks peaks kõik inimesed teadma, et internetiprivaatsus on oluline aga ehk ei teata kuidas alustada. Vaatame järgnevalt paari vahendit selle saavutamiseks.<br />
<br />
== Incognito režiim veebilehitsejatel ==<br />
Kaasaaegsed brauserid pakuvad tänapäeval üsna tõhusaid privaatsust tagavaid võimalusi, mis on tuntud erinevate nimede alt: Incognito Mode in Chrome, Private Browsing in Firefox and Opera, InPrivate Browsing in Internet Explorer and Microsoft Edge, and Private Window in Safari. <br />
Kuna kõik need lahendused pakuvad üsna sarnast teenust, siis võib analüüsida seda Incognito Mode’i näitel. Avades Chrome’is akent inkognito režiimis, näeb kasutaja täpsemat kirjeldust, mis seletab lahti võimalusi ja piire sellest, millist infot kaitseb antud lahendus võõraste silmade eest.<br />
<br />
Peab ausalt tunnistama seda, et isegi kasutades antud lahendust, pole ma kunagi lõpuni või põhjalikult tutvustavat teksti lugenud. Julgen oletada, et suure tõenäosusega sama moodi käitub ka valdav enamus basic - level kasutajaid. Huvitava faktina tahaks siin välja tuua seda, et päris suur inimeste hulk on arvamusel, et kasutades inkognito-režiimi peidavad nad täielikult oma tegevusi internetis võõraste silmade eest. Olles nad tervitusinfot läbi lugenud, teaksid, et päris nii see paraku ei toimi.<br />
<br />
On olemas kahte tüüpi privaatsust: lokaalne ja onlain privaatsus. Brauseri ajalugu valguses on mõistlik kasutada inkognito moodi. Teie onlain turvalisusega pole see paraku seotud mitte kuidagi... <br />
<br />
Põhimõtteliselt, inkognito tähendab seda, et brauser ei salvesta cookie’sid, ajutisi faile internetist või otsingute ajalugu, kui kasutaja on inkognito režiimis. Põhiline asi, mida antud lahendus teeb, on kasutaja otsingu ajalugu peitmine inimestelt, kes kasutavad koos teiega sama arvutit. Kuid antud sorti info varjamine ei pruugi olla pahatahtlik - inimesed tihti soovivad oma pereliikmetele jõulukinke tellida internetipoodidest selliselt, et sellest saaks üllatuskink. Kui ühisarvuti brauseris niisama google’dada ja asju vaadata, siis järgmisel internetikülastusel rõõmsalt näeb arvutikasutaja erinevaid “parimaid pakkumisi” viimati otsitud toodetega või teenustega. Inkognito režiimi abil aga sellist olukorda saab vältida.<br />
<br />
Enamus kasutajaid eksivad oma arusaamisel inkognito võimalike piiride osas. Vaatamata inkognito tab’i avamisel selgelt lahtikirjutatud optsioonidele, mõned ikka arvavad, et absoluutselt kõik nende andmed on kaitstud ja teistele nähtamatud (kaasarvatud tööandjale), kuid eeldades seda võib sattuda piinlikule olukorrale, mis viib selgituste andmiseni juhatuse kabinettis. Lisaks sellele, tarkvara, mis on installeeritud teie arvutisse võib samuti mööda hiilida privaatsuse kaitsetest inkognito peale üleminekul.<br />
<br />
Ei saa väita, et inkognito mood on kasutu, sest ta ikkagi tagab lokaalset privaatsust. Niikaua, kui kasutajad peavad meeles, mida täpsemalt võimaldab antud lahendus ning ei oota sellelt abivahendilt võluvitsa effekti, mis peaks tagama totaalset kaiset ning personaalsete andmete puutumatust, see võibki jääda kasulikuks tööristaks, mida on lihtne kasutada.<br />
Kuid aga kasutaja tahab suuremat kaitset – peab ta kasutama teisi meetmeid. Sest osava „varga“ jaoks pole see üldse mingi takistus.<ref>[http://www.computerworld.com/article/3186941/web-browsers/you-are-not-very-incognito-in-incognito-mode.html"You are not very incognito in incognito mode" By Michael Connell, Computerworld | APR 4, 2017 10:42 AM PT]</ref><br />
<br />
== The Onion Router ehk Tor ==<br />
<br />
Üks populaarsemaid privaatsustööriistu on The Onion Router ehk Tor. Kuna kõik andmepaketid koosnevad kahest osast: päisest ja andmetest endist, siis tavapärasel viisil edastatavate andmete puhul on isegi krüpteerimisel võimalik päise abil tuvastada, millal, kust ja kuhu on infot saadetud. Salastatuks jääb heal juhul vaid info sisu. Niimoodi saab andmete saaja tuvastada, kes on saatja, interneti teenusepakkuja näeb, millal ja kellele andmeid on saadetud ja samuti võib juhtuda, et päiseid saavad lugeda kolmandad osapooled. Tor lahendab selle probleemi, saates andmepakette suvalisi teid pidi läbi mitmete arvutite, nii et lõpptulemusena on võimatu tuvastada, kellelt ja kellele andmed tegelikult liikusid. Igal sammul kasutatakse erinevaid krüpteerimisvõtmeid, nii et iga lüli teab ainult seda, kellelt andmed tulid ja kellele ta need saatma peab. Kuna samast sõlmpunktist liigub läbi erinevate kasutajate andmeid, siis ei ole võimalik kogu andmete liikumsiteed kokku panna.<ref>[https://www.torproject.org/about/overview.html.en"Tor: Overview"]</ref><br />
<br />
Ehkki Tor-i sisene liikumine on kaitstud, võib tekkida oht privaatsusele viimases etapis, kui andmed peavad Tor-i võrgust väljuma. Krüpteeritud veebilehtede (HTTPS) külastamisel ei ole erilist ohtu, sel juhul näeb viimane lüli vaid seda, millist lehte külastatakse, saadetud info sisu või seda, kes tegelikult antud lehte külastas, pole vähemalt teoorias võimalik tuvastada. Krüpteerimata lehtede puhul on aga näha kogu saadetav info.<ref>[https://www.howtogeek.com/142380/htg-explains-is-tor-really-anonymous-and-secure/"Is Tor Really Anonymous and Secure?"]</ref> Näiteks 2007. aastal avaldati sellisel teel saadud ligi 100 saatkonna kasutajanimed ja paroolid. Samuti oli pealkuulatav nende e-mailide sisu. Neid andmeid kogunud Dan Egerstad’i sõnul oli 99% Tor-ist väljuvast infost krüpteerimata ja seega pealkuulatav. Ka paljude suurfirmade tundlikud andmed olid samal viisil jälgitavad. Siinkohal on tavakasutaja, kes soovib säilitada anonüümsust, küllaltki raskes olukorras. Kui veebileht, mida ta külastada soovib, ei võimalda krüpteerimist, siis on ainsateks valikuteks kas selle lehe külastamata järmine või riskimine võimaliku ohuga privaatsusele. Tihti liiguvad Tor-i sõlmedest läbi väga suured andmemahud. Mitmed punktid suudavad kuus läbi lasta kuni 10TB infot, mis läheks maksma umbes 5000 dollarit kuus. Võib eeldada, et lihtsalt vabatahtlikuse alusel keegi sellist summat välja ei käi. Järelikult on selle pealt võimalik mingil viisil teenida ja andmete müük on seejuures küllaltki tõenäoline.<ref>[http://www.infoworld.com/article/2649832/security/security-researcher-intercepts-embassy-passwords-from-tor.html"Security researcher intercepts embassy passwords from Tor"]</ref><br />
<br />
Kasutades samaaegselt turvalisi ja ebaturvalisi rakendusi, on võimalik identifitseerida ka Tor-is läbi turvaliste rakenduste tehtud andmevahetusi. BitTorrenti kui ebaturvalise rakenduse ja Tor-i võrgust väljuvate andmete abil suudeti katse käigus 23 päeva jooksul tuvastada 10 000 Tor-i kasutaja IP-aadressid. Lisaks BitTorrenti andmevoogudele suudeti jälgida ka muid andmeid, mida oli 1,93 korda rohkem kui BitTorrentiga seotud andmeid. Sealhulgas 23% nendest andmetest pärinesid tõenäoliselt turvalistest brauseritest.<ref>[http://static.usenix.org/events/leet11/tech/full_papers/LeBlond.pdf"One Bad Apple Spoils the Bunch: Exploiting P2P Applications to Trace and Profile Tor Users"]</ref> <br />
<br />
Selleks, et teistel kasutajatel oleks võimalik privaatsust saavutada, peab olema ka neid, kes haldavad Tor-i ahela viimaseid lülisid, kust kaudu andmed Tor-i võrgust väljuvad. Kuna nemad on väljastpoolt identifitseeritavad, siis panevad nad ennast seeläbi vabatahtlikult ohtlikkusse olukorda. Anonüümsus saavutataksegi tegelikult ennast nende lõpplülide selja taha peites. Kui Tor-i võrku on kasutatud kuritegelikel eesmärkidel, siis viivad jäljed selle inimeseni, kelle arvutist andmed Tor-i võrgust väljusid. Leebematel juhtudel piirdub asi süüdistusega autroriõiguste rikkumises,<ref>[https://blog.torproject.org/blog/five-years-exit-node-operator"Five Years as an Exit Node Operator"]</ref> kuid inimesi on arreteeritud ka näiteks lapsporno levitamise<ref>[https://arstechnica.com/tech-policy/2012/11/tor-operator-charged-for-child-porn-transmitted-over-his-servers/"Tor operator charged for child porn transmitted over his servers"]</ref> või pommiähvarduste tegemise<ref>[http://www.theregister.co.uk/2007/09/16/bomb_threat_leads_police_to_raid_tor_operator/"German police raid home of man who operated Tor server"]</ref> eest. Sellised ohud vähendavad paratamatult Tori-i laadsete võrkude lõpp-punktide arvu, kuna võimalike süüdistustega on valmis riskima vaid tõelised entusiastid.<br />
<br />
Lisaks otseselt IP-aadressi järgi kasutajate tuvastamisele, on võimalik neid tuvastada ka nn sõrmejälgede abil. Üheks selliseks vahendiks on Ubercookie. See eeldab küll brauseris JavaScripti lubamist, kuid suudab küllaltki täpselt kasutajat identifitseerida isegi juhul, kui IP-aadress on kättesaamatu. Kasutaja sõrmejälg koostatakse tema arvuti audio stack’i andmete ja DOM elementide suuruse, paigutuse jms järgi. Kuna elementide suurus sõltub resolutsioonist, kasutatavatest fontidest ja veel paljustki muust, siis on täpne elementide paigutus iga kasutaja jaoks praktiliselt unikaalne. Nende andmete põhjal koostatakse kasutajale kood, mille abil on võimalik teda identifitseerida ja sama kasutaja erinevaid tegevusi omavahel siduda. Iga sõrmejälg ei pruugi olla küll päris unikaalne, kuid need annavad siiski küllaltki täpseid võimalusi isiku identifitseerimiseks. On võimalik isegi kokku viia sama kasutaja sõrmjälg Tor brauseris ja mõnes tavalises brauseris.<ref>[http://ubercookie.robinlinus.com/faq.html"Ubercookie FAQ"]</ref> <br />
<br />
Kasutaja identifitseerimiseks vajalikku infot võib anda ka hiire kerimismuster. Tavalise hiirega kettaga kerimisel on see info küll liialt ühetaoline, kuid puuteplaadi kasutajate puhul on võimalik tuvastada inimesele iseloomulik kerimismuster. Analoogset infot annab ka kursori liikumiskiirus.<ref>[http://jcarlosnorte.com/security/2016/03/06/advanced-tor-browser-fingerprinting.html"Advanced Tor Browser Fingerprinting"]</ref> <br />
<br />
Eelnevalt kirjeldatud identifitseerimisvõimalustest on võimalik mööda hiilida, kui keelata brauseris JavaScript. See-eest klahvivajutuste põhjal kasutajate identifitseerimisel on see takistus suudetud kõrvaldada. Selle meetodi puhul jälgitakse klahvivajutuste vahelist aega ja seda, kui kaua klahvi korraga all hoitakse. Need mustrid on iga inimese puhul unikaalsed. Iseenesest on võimalik ka sellist identifitseerimist takistada: näiteks Chromele on olemas laiendus<ref>[https://chrome.google.com/webstore/detail/keyboard-privacy/aoeboeflhhnobfjkafamelopfeojdohk"Keyboard Privacy"]</ref>, mis talletab kasutaja klahvivajutused mällu ja edastab need seejärel juhusliku intervalliga. Sama meetodit kasutatakse ka heal eesmärgil, näiteks on analüüsivad mitmed pangad lisaturvalisuse tagamiseks kasutaja klahvivajutusi parooli ja kasutajanime sisestamisel, et tuvastada olukorda, kui tõenäoliselt on sisselogijaks keegi teine.<ref>[https://arstechnica.com/security/2015/07/how-the-way-you-type-can-shatter-anonymity-even-on-tor/"How the way you type can shatter anonymity—even on Tor"]</ref> <br />
<br />
Teoreetiline võimalus on veel kasutada veebilehe külastajate identifitseerimiseks ultrahelisignaale, mida inimkõrv ei kuule, kuid mida näiteks nutitelefonid, arvutid ja muud taolised seadmed on võimelised vastu võtma. See eeldab küll teises seadmed vastava rakenduse olemasolu. Veebileht edastab vastava helisignaali, mille peale võib näiteks nutitelefon saata veebisaidi haldajale kasutaja andmed (nt IP-aadress, GPS-kooridnaadid, telefoninumber, IMEI kood jms). Ühelt poolt teeb selle meetodi praktikas kasutamise raskeks see, et teises seadmed peab olema installitud vastav rakendus, mis infot edastaks. Samas on võrreldes teiste meetoditega seda raskem brauseri seadete abil vältida, kuna ultrahelisignaali võib edastada ka mõne muu helifaili või video taustal. Lahenduseks oleks muidugi ka kõlarite väljalülitamine, kuid kas see alati meeles püsib. Siiani on seda meetodit teadaolevalt kasutatud vaid turunduslikel eesmärkidel.<ref>[https://themerkle.com/tor-users-at-risk-of-being-deanonymized-by-ultrasound-cross-device-tracking/"Tor Users at Risk of Being Deanonymized by Ultrasound Cross-Device Tracking"]</ref> Oht privaatsusele on isegi laiem kui ainult külastatavate veebilehtede tuvastamine. Selliseid ultrahelisignaale on võimalik edastada ka televisioonis, raadios või mõnes füüsilises kohas (nt poes), mille külastajate kohta tahetakse andmeid koguda. Hääljuhitavad telefonid, mis koguaeg ümbritsevad „kuulavad” muudavad selle tehnoloogia kasutamise veelgi lihtsamaks.<ref>[https://www.wired.com/2016/11/block-ultrasonic-signals-didnt-know-tracking/"How to block the ultrasonic signals you didn't know were tracking you"]</ref> <br />
<br />
Eelnevast on näha, et oht privaatsusele võib ähvardada ootamatutest olukordadest. Enamik väljatoodud võimalusi on arendatud pigem teaduslikel eesmärkidel, et teha selgeks millisel tasemel on võimalik internetikasutajate privaatsust ohustada. Võib aga eeldada, et need, kes on päriselt huvitatud veebilehe külastajate isikute tuvastamisest, ei avalda oma meetodeid. Vastasel juhul on oht, et peagi suudetakse sellele mingi vastumeede leida ja kogu eelnev töö on praktiliselt asjata olnud.<br />
<br />
=Viited=<br />
<br />
<references /><br />
https://www.privacyrights.org/consumer-guides/privacy-age-smartphone</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Privaatsus_internetis_kas_v%C3%B5imatu_missioon&diff=122469I026 - Kevad 2017 - Privaatsus internetis kas võimatu missioon2017-05-13T08:23:49Z<p>Mmeizner: /* The Onion Router ehk Tor */</p>
<hr />
<div>=Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?=<br />
Autorid: Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek<br />
https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br />
<br />
<br />
Aastaid tagasi inimesed pelgalt tajusid teatavaid ohtusid interneti kasutamisel ja olid häiritud võimalusest, et keegi „suur vend“ teab, mida nad internetis teevad, millest huvituvad ja halvemal juhul ehk püütakse seda infot nende vastu ära kasutada. Tänapäeval on privaatsuse puudumist internetis hakatud käsitlema kui uut reaalsust. Õigemini on hakatud inimeste tunnetust reaalsusest pealtnäha muuseas ümber kirjutama. On juba avalikult välja öeldud, et internet ongi avalik. See on uus reaalsus ja kui see ei meeldi, siis tasub interneti kasutamisest hoiduda. Privaatsuse kadumise õigustamiseks on üheltpoolt välja toodud inimeste enda käitumismustri muutumist viimastel aastakümnetel. Teisalt õigustatakse tekkinud olukorda kasulike teenustega, mida selline andmekogumine võimaldab välja töötada.<br />
<br />
2012. aastal on Mark Zuckerberg öelnud <ref>[https://www.theguardian.com/technology/2010/jan/11/facebook-privacy/"Privacy no longer a social norm, says Facebook founder"]</ref>:<br />
{| class="wikitable"<br />
| „Kui Harvardi ühikatoas oma ettevõtmisega alustasime, küsiti meilt palju ’miks ma peaksin tahtma enda kohta käivat infot veebi riputada? Miks ma peaksin üldse endale veebilehte tahtma?’ Järgneval 5-6 aastal sai hoo sisse blogimine ja edukaks osutusid erinevad internetiteenused, mis võimaldasid kasutajatel erineva sisuga info jagamist. Peale sotsiaalvõrgustike võidukäiku, inimestel lihtsalt puudub ootus privaatsusele. Privaatsus ei ole enam sotsiaalne norm.“<br />
|}<br />
Talle sekundeerib Larri Page <ref>[https://www.recode.net/2014/3/19/11624738/googles-larry-page-on-internet-privacy-dont-throw-the-baby-out-with/"Google's Larry Page on Internet Privacy: Don't Throw the Baby Out With the Bathwater"]</ref>:<br />
{| class="wikitable"<br />
| „Maailm on muutumas. Telefoni kaasas kandes, see teab kus sa oled. Sinu kohta on ka palju muud infot. On arusaadav, miks inimesed küsivad keerulisi küsimusi. Minu arvates on meie ülesandeks pakkuda inimestele valikuid. Näidata neile kogutavaid andmeid, otsingu ajalugu, asukohateavet. Me oleme vaimustuses Chrome pakutavast incognito-režiimist ja pakume ka muid võimalusi. Meie ülesanne ongi anda inimestele valikuid ja infot nende ümber toimuva kohta.“<br />
|}<br />
2012. aastal lisas Page täiendava mõttekäigu <ref>[https://bits.blogs.nytimes.com/2012/10/17/larry-page-defends-googles-privacy-policy/"Larry Page Defends Google’s Privacy Policy"]</ref>:<br />
{| class="wikitable"<br />
| „Sisuliselt kõik, mida me teha tahame, on andmete kogumise piiramisega vastuolus. Paljud teenused, millest Google kliendid veel mõelnudki pole, jääksid tulemata.“ <br />
|}<br />
Seega nii Zuckerberg kui Page lükkavad vastutuse probleemi eest pigem interneti kasutajatele. Mida ja kuidas inimene internetis teeb, on nende enda valik - meie asi on pakkuda võimalusi. Kui meile seatakse andmete kogumisel piirangud, jäävad paljud kasulikud teenused olemata.<br />
Miks olukord selliseks on kujunenud? Kas indiviidi püüdlus privaatsuse poole on täiesti otstarbetu ja kokkuvõttes kahjulik. Ühest küljest Facebooki kasutades, me ei anna häiret, justkui oleks meie privaatsust kuidagi kahjustatud. Tahame ju ilmtingimata uurida ja vaadata, kuidas teistel läheb ning ühtlasi jagada oma tegemisi, kuid samas nõuame privaatsust? Võibolla vajame hoopis kaitset iseenda vastu? Teisalt Google põhjendused, et privaatsusest loobumine on pigem teoreetiline ja võimaldades Google-i enda tegevusi jälgida, aitame pigem luua uusi kasulikke teenuseid. Vahest on privaatsuse riivamine tõesti pigem tühja koha pealt produtseeritud pseudoprobleem?<br />
<br />
= Kas privaatsus vajab kaitset? =<br />
Nagu iga teema üle otsustamiseks, on vaja siinkohal kokku liita plussid ja miinused. Internetiprivaatsuse vähenemisel on lisaks negatiivsetele aspektidele olemas ka omad positiivsed küljed.<br />
<br />
== Internetiprivaatsuse positiivsed küljed <ref>[http://brandongaille.com/12-internet-privacy-pros-and-cons/"12 Internet Privacy Pros and Cons"]</ref> ==<br />
# '''Inimesele jääb valikuvõimalus jääda anonüümseks.''' Tehnilised võimalused on tänapäeval piisavad inimese identifitseerimiseks ainuüksi internetti sisenemise käigus. Internetiteenuse pakkujatel on selge ülevaade, mida nende kliendid internetis teevad. Iseasi, kui palju neil on huvi ja ressurssi oma klientide järele luuramiseks. Seega reaalselt interneti privaatsust täna rangelt võttes ei esinegi. Samas, kujutades end ette teoreetilisse ruumi, kus privaatsus siiski eksisteeriks, võimaldaks see internetikasutajatel vabalt toimetada, kartmata hukkamõistu isegi juhul, kui nende tegevuses pole midagi seadusevastast. <br />
# '''Ärakasutamisaltite interneti kasutajate kaitstus.''' Olukorras, kus internetikasutajate privaatsus on kaitstud, on komplitseeritud ka teiste internetikasutajate ärakasutamine, olgu siin siis mõeldud lapsi, vanureid, ebapädevaid arvutikasutajaid või miks mitte iga interneti kasutajat, sest vahel tundub, et suur hulk inimesi vajab kaitset ka iseenda eest. Inimestel, kes soovivad selliseid inimesi ära kasutada, oleks internetiprivaatsuse tingimustes keeruline oma sihtmärke üles leida. Samas peab tunnistama, et see positiivne argument on tänasel päeval taaskord pigem teoreetiline, kuna täielikku internetiprivaatsust ei esine.<br />
# '''Sõnavabaduse soodustamine.''' Internet pakub võimalusi vabaks infovahetuseks läbi foorumite, suhtlusgruppide, kommentaariumite, sotsiaalmeedia, kus sisuliselt kõigil teemadel võib vabalt debateerida ja esitada ka peavoolust erinevaid arusaamu. Internetiprivaatsuse tingimustes on inimestel võimalus seda teha oma identiteeti avaldamata ja kartmata teiste osapoolte hinnanguid, hukkamõistu, kriitikat ja naeruvääristamist.<br />
# '''Pressivabaduse soodustamine.''' Meedia on suuresti koondunud suurfirmade kätte, kes produtseerivad suurema osa infost, mida tavainimene igapäevaselt kasutab. Internetiprivaatsus võimaldab ühiskonnaliikmetel kasutada ka alternatiivseid viise oma vaadete levitamiseks, vältimaks suurkorporatsioonide huve info levitamisel. Kallutatud ühe poole seisukohti kajastava teabe asemel jõuab inforuumi sel moel tasakaalustatud infovoog.<br />
# '''Innovatsioonile kaasaaitamine.''' Internetis levivad õppekeskkonnad ja temaatilised foorumid võimaldavad tänapäeval igaühel saada innovaatoriks, ettevõtjaks ja vabakutseliseks freelanceriks. Internetiprivaatsuse puudumine pidurdaks innovatsiooni, kuna info on kõigile vabalt kättesaadav ja kasutatav. Sel moel võib innovaatiline idee hääbuda juba enne, kui selle potentsiaal on saavutatud.<br />
# '''Tülika infotulva vältimine.''' Interneti privaatsuse aspektist on oluline võimalus kasutajat mitte huvitav temaatika internetist välja lülitada. Näideteks võib tuua sotsiaalmeedias erinevate uudisvoogude ignoreerimise funktsionaalsused või teatud kasutajate blokeerimine/ignoreerimine, samuti reklaamiblokeerijad.<br />
# '''Internetiprivaatsus ühiskonna tasakaalustajana.''' Ei pea olema vandenõuteoreetik tulemaks selle peale, et ühiskonnas on huvigruppe, kes pooldavad ühiskonnaliikmete igapäevaelu jälgimist valitsuse tasandil. Internetiprivaatsus toimib loomuliku regulatsioonina ja tasakaalustajana, et sellist süsteemi ei tekiks ja halbade kavatsustega huvigrupid ei saaks sellist infot kuritarvitada.<br />
<br />
== Internetiprivaatsuse negatiivsed küljed <ref>[http://brandongaille.com/12-internet-privacy-pros-and-cons/"12 Internet Privacy Pros and Cons"]</ref> ==<br />
<br />
# '''Võimaldab varastada teiste intellektuaalset omandit.''' Kellegi intellektuaalset omandit on internetiprivaatsuse tingimustes lihtne omandada ja edasi levitada. Piisab kopeerimisest/allalaadimisest ja uuesti netis üles riputamisest.<br />
# '''Võimaldab teisi teotada sõnakasutust valimata'''. Heaks näiteks on internetikommentaariumid kus kommenteerijad karistamatuse tingimustes käituvad viisil, mis päris elus ei tuleks kõne alla. Karistamatuse kontekst ja anonüümne ruum võivad kaasa aidata ka omamoodi kambavaimule, kus teineteist tegelikult mittetundvad inimesed koonduvad kaasajooksu efekti toimel ühise maski taha. Kriitika kipub sellistes tingimustes olema pahatihti lahmiv ja pahatahtlik. <br />
# '''Raskemini kontrollitav algandmete autentsus.''' Anonüümsuse kontekst soodustab „alternatiivsete faktide“ vohamist. Olukorras, kus postitusele pole tarvis oma nime alla kirjutada on loomulik filter palju hapram – faktidena esitatakse oma nägemust või halvemal juhul genereeritakse lihtsalt pseudofakte nalja, propaganda või segaduse tekitamise eesmärgil.<br />
# '''Tutvumine teiste inimestega on raskendatud.''' Internetiprivaatsuse kontekstis puudub meil reaalne info interneti avarustes „kohatud“ inimese kohta. See kuidas inimene käitub internetis ja päriselus võib suurel määral anonüümsuse tingimustes erineda. Samuti on keeruline teha taustakontrolli, kui meil on inimesest teada ainult nimi. Selles valguses tunduvad erinevad suhtlusportaalid võrdlemisi praktilist funktsiooni täitvad.<br />
# '''Soodustab identiteedivargust.''' Sõrmejälje puudumine võimaldab inimesel internetis tegutseda ükskõik millise nime all – ka reaalselt eksisteeriva teise isikuna. Põhjuseid, sh kriminaalseid, võib leiutada niipalju kui fantaasia lubab. Teo motiiviks võib olla nt rikastumine, meelelahutus, kättemaks, mõjuvõim. Loetelu pole lõplik. Ühtlasi võivad identiteedid segi minna ka puht elulises olukorras, kus sama nimega isikuid eksisteerib rohkem kui üks.<br />
# '''Takistab kommertseesmärkidel su „jäljeajamist“.''' Internetis oleme kõik tähele pannud maagilist nähtust, kus mingi toote/teenuse vastu kasvõi ühekordne huvitundmine võib muuta meie internetibrauseris kuvatavate bännerite sisu vastavalt meie huvile. Nii tagastavad otsingumootorid meile otsingutulemusi vastavalt meie isiklikule internetikasutuse profiilile, samuti võtab igaühe Facebook oma näo vastavalt meeldimistele ja linkide jagamisele. Kui internetiprivaatsus oleks täielikult tagatud, puuduks ka suurkorporatsioonide(võrgustike)l vastav andmebaas internetikasutajatega manipuleerimiseks.<br />
<br />
=Erinevad riskid privaatsusele=<br />
<br />
Tavaelus me ei jaga oma privaatset infot võõrastega. Me valime mida avaldame erinevatele inimestele valikuliselt. Samamoodi on tähtis kaaluda sama tehes erinevaid toiminguid internetis. Tuleb meeles pidada, et arvutite ja ka mobiilsete seadmete taga asuvad reaalsed inimesed ja kuna internet on järjest enam kättesaadav ja kasutatav, tuleb teada esinevaid riskitegureid.<br />
<br />
Kuigi arvuti ise võib olla kaitstud antiviiruse ja tulemüüriga, postitavad inimesed ise erinevatesse keskkondadesse ja sotsiaalvõrgustikesse pilte endast ja oma lastest, infot millal ja kellega puhkusele minnakse ja taaskasutavad vanu paroole. Seda vaatamata sellele, et suurimad internetist tulenevad riskid ei ole mitte häkitud saamine, vaid hoopis meie privaatsuse rikkumine. Netis surfates mööda Facebooki, Googeldades või muudel lehtedel, jätame maha informatsiooniraja, mida ettevõtted ja ka valitsused saavad hiljem ära kasutada.<br />
<br />
==Privaatsuse I risk: kasutaja==<br />
Üheks suurimaks privaatsusriskiks peetakse kasutajat ennast, kuna kättesaadav info on korrelatsioonis kasutaja enda poolt jagatava infoga. IT integreerumisega erinevatesse valdkondadesse on oluliselt suurendanud kättesaadava informatsiooni hulka. Viimastel aastatel on palju räägitud '''küberhügieenist''', mis peaks inimese privaatsust kaitstuna hoidma. Kuid nutiseadmete ( eelkõige mõeldakse siin kaasaskantavaid seadmeid, nt nutitelefon, tahvelarvuti, aktiivsusmonitorid jne) suurenev turuosa ja populaarsus sunnib privaatsuse säilitamise seisukohalt lisameetmete tarvitusele võtu.<br />
<br />
==Privaatsuse II risk: Suurfirmad==<br />
Levinuma nutiseadme operatsioonisüsteemina tuntud Android (üle 85% turuosast <ref>[http://www.idc.com/promo/smartphone-market-share/os/"Smartphone OS Market Share, 2016 Q3"]</ref>) on ka tuntud kasutaja kohta rohkete andmete kogumisega. Levinud ütlus„'''If you do not pay for the product you are the product'''“ tundub siinkohal paika pidavat. Tasuta Google’i erinevaid teenuseid kasutades saavad kasutajad suunatud reklaame ja jagavad ümbritseva kohta palju informatsiooni, nt:<br />
* Vastavalt kasutaja otsingutele, Gmaili sisule, youtube’i otsingutele saab kasutajale suunata ka vastavasisulist reklaami. Vaikimisi on selline funktsioon sisse lülitatud ja peidus, kuid seda annab ka välja lülitada.<ref>[https://www.google.com/settings/ads/"Smartphone OS Market Share, 2016 Q3"]</ref><br />
* Otsingumootor salvestab lisaks otsingu sisule ka kaardirakenduses tehtud toimingud, täpse statistika otsingute kohta (nt mis päeval ja kellaajal kasutatakse teenuseid kõige tihemini).<br />
* Asukoha andmed - Androidi seadmed lülitavad vaikimisi aegajalt GPSi sisse, et kasutaja asukohta määrata. Läbi selle saab Google Maps ka liiklusinfo.<br />
* Seade salvestab ka Youtube’i otsingud , mille järgi hakatakse hilisemalt pakkuma soovituslikke videosid. Esmaslt tundub kasulik omadus, kuid paljud inimesed, kes kasutavad youtube’i põhiliselt muusika kuulamiseks, leiavad, et nad on lootusetult kasti jäänud, kuna soovituste algoritm ei ole piisavalt hea.<br />
* Fotode asukoha sildistamine, geotaging<br />
* Kõik kontoga seotud seadmed salvestatakse, lisaks sellele saab Google Dashboardiga muuta seotud rakenduste sätteid ja raporteid koostada. Kõik seadmed, millega on kasutaja kontoga sisse logitud . Kasulik omadus, kui seade peaks ära kaduma või kui tekkib kahtlus, et kontosid kasutab võõras isik.<br />
* Kogu enda kohta kogutud info on võimalik alla laadida Google Takeouti kaudu.<br />
Sotsiaalmeediakanalite rohkuse tõttu paisatakse enda kohta järjest rohkem informatsiooni interneti- Instagram (erinevad pildid, postitused, tegevused), Snapchat (lühivideod), Twitter (maailmavaatelised jms „säutsud“), Facebook (pildid, videod, huvid jne). Eelmainitud informatsiooni kättesaadavust saab inimene ise reguleerida, kuna ta ei kohustu neid kanaleid kasutama ja infohulk mida interneti paisata on vaba valik. <br />
Kohati võib aga tunduda, et tegemist on kohustuslikult vabatahtliku tegevusega, kuna järjest enamate tegevuste jaoks on see kas vajalik või protsessi kulgu soodustav osa:<br />
* LinkedIn- nö „professionaalne facebook“, kus saab jagada oma karjääri ja haridusinfot teistega, et ennast tööandjatele nähtavaks teha ja leida uusi tööalaseid kontakte.<br />
* 2014 aastal teatas Big Bank, et testib uut süsteemi, kus kontrollitakse laenutaotleja tausta ka facebookist, et analüüsida kliendi finantskäitumist. Selleks on vaja pangale võimaldada ühekordne juurdepääs Facebooki profiili andmetele.<br />
* 2016 aastal viis CareerBuilder läbi uuringu, kus küsitleti 2100 personalitöötajat, kellest 39% tunnistasid, et kasutavad sotsiaalmeediat uurimaks kandidaatide tausta. 50% vastanutest vastasid, et provokatiivsed ja sobimatud fotod võivad saada määravaks ka eduka töövestluse läbinud kandidaadi tööotsingul. 48% teatas, et ebameeldivaks teeb kandidaadi alkoholi või narkootikumide tarbimine. Ülejäänud tulemused(). <br />
* Massiefekt seab ootused, kasutamaks erinevaid sotsiaalmeedia kanaleid nt, <br />
** kooligrupid (nt ITK kursuse grupid Facebookis), <br />
** koolitöödega seotud kommuunid ja blogid (nt ITSPEA)<br />
** sõpruskonna sündmustega kursis olemine (erinevate ürituste- sünnipäevade, pulmade jms kursis olemine),<br />
** Avalike ürituste piletite soodsamalt saamine (väga levinud turundusvõte ürituse jaoks- peab attendima, et pilet odavamalt saada). Soovimatu tagajärg selle punkti osas tekkib veebilehe pidu.eu poolt tekitatav automaatne konto, kuhu tekkib kasutaja facebooki konto link, profiilipilt ja peod, kuhu kasutaja on märkinud ennast minema. See loob aga üksluise ja tihtipeale negatiivse kuvandi kasutajast (vt eelmist punkti).<br />
* Turunduse lahutamatu osa- järjest enam turundatakse erinevaid üritusi läbi sotsiaalmeedia, kuna see on odav ja efektiivne. Tihtipeale on sellised kanalid ka ainsad, kust leida infot huvipakkuvate ürituste kohta.<br />
<br />
==Privaatsuse III risk: Häkkerid==<br />
Lisaks eelnevatele näidetele lisanduvad siia ka teised erinevad veebilehed, kuhu kasutaja ennast registreerima peab, et vastavat teenust kasutada. Kuna internetis pakutavate teenuste hulk on suhteliselt suur siis integreeritakse tihtipeale erinevad kontod omavahel, kuna usaldatakse küberturbe probleemid teenusepakkujatele (tavaliselt Facebook ja Google). Kuigi väiksematele kräkkeritele jäävad suurkorporatsioonid tihtipeale liiga suureks tükiks, on viimased aga kogenumate rühmituste tavapärased sihtmärgid. All toodud näited kirjeldavad väga värvikalt, et tavakasutaja ei saa 100% oma privaatsuse eest vastutada, kuna tihtipeale sattuvad andmed häkkerite kätte poliitilistel ajenditel. <br />
* 2012 aastal tuli avalikuks Nasdaq, Heartland payment system, global payment system ja 7-eleveni vastu suunatud rünnak, kus 6 liikmeline häkkerirühmitus röövis infosüsteemist üle 160 mln kasutaja deebet- ja krediitkaardide numbrid ja paroolid. Info müüdi edasi mustal turul ( USA konto andmed 10$/konto, Kanada 15$/konto ja Euroopa 50$/konto).<br />
* Samal aastal leidis Khosrow Zarefarid (Iraani tarkvara insener) Iraani pangandussüsteemist suure turvaaugu, millest ta ka ametliku raporti kirjutas, kuid millele reageerimata jäeti. Protestimärgiks ründas ta kohalikku pangandussüsteemi ja postitas saadud info ( 3mln klienti ,üle 22 panka) oma blogisse (mille kõrvaldas google), kust võis leida konto numbri, parooli, omaniku nime .<br />
* 2013 aastal rööviti Adobe’i andmebaasidest üle 38 mln kasutaja andmed- kasutajanimi, parool, e-mail, krediitkaardi andmed.<br />
* Samal aastal rünnati „US Office of Personnel management“ , mille käigus rööviti üle 21 mln riigitöötaja andmed. Rünnaku käigus saadi tõenäoliselt isiklikumat infot, kui ühestki sotsiaalmeediast saada võimalik- alustades inimese isikukoodist ja silmavärvist lõpetades registreeritud ajalooga- sõltuvused, finantskäitumine jne). Rünnakus kahtlustatakse Hiina häkkereid.<br />
* 2015 aastal rünnati Itaalia küberturbe firma Hacking Team’i, protestimärgiks, kuna viimaste klientide seas olid repressiivsed valitsused (Nigeeria, Etioopia, Kashastan, Usbekistan, Saudi Araabia, Venemaa jt), kes on rikkunud inimõigusi. Firma müüs erinevat nuhkvara ja sarnaseid teenuseid. <br />
* Samal aastal rünnati Tesco Banka, kus varastati 9000 kliendi kontodelt üle 2,5 mln £.<br />
* Lisaks ründas häkkerite rühmitu Anonymous Filipiinide valimiskomissiooni , protestimärgiks, kuna eeldatati, et valimistulemusi manipuleeritakse. Rünnaku tulemusena avalikustati kõikide valijate andmed (55 mln inimese).<br />
* 2016 aastal rünnati ClixSense’i, mille käigus varastati üle 6,6 mln kasutaja andmed, mille seas olid nimed, isikukoodid, elukoha aadressid ja finantsandmed. Rünnaku eesmärgiks oli kasumi teenimine, häkkerid postitasid osa andmetest veebi ja lubasid ülejäänud maha müüa.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
== Privaatsuse IV risk: Käitumismustrid ==<br />
<br />
On teada, et igale isikule on omane tema profiiliga sobituv sotsiaalne võrgustik ning seega ka tema kasutuses olevate linkide kogum on samuti unikaalne. Eeldades, et kasutajad külastavad linke oma rakendustes sagedamini kui mõni juhuslik surfaja, sisaldab surfamise ajalugu kindlaid mustreid, mis omakorda võivad viidata identiteedile. Et testida antud teoriat reaalsuses oli läbiviidud järgmine eksperiment: 400 vabatahtlikul paluti jagada enda netikülastuste ajalugu. Töögrupp oli võimeline tuvastama 70% kasutajatest. Kuidas asi toimib? <br />
<br />
Inimesed on oma harjumuste orjad. Inimese nägu / IP aadress / telefoninumber / kliendiprogrammid / jne. võivad olla muudetud, kuid inimeste käitumine sageli jääb samaks.<br />
<br />
Mõned aastad tagasi tegid kaitseorganid suuri edusamme, tabades kahtlusalust tema poe ostukorvi mustri alusel. Ning see toimis hästi. Oletame, et teil on tarvis tabada kurjategija, kes enne kuritegu toimepanemist kasutas pangakaarte, poodide lojaalsusprogrammi kaarte ning teisi kliendikaarte. Peale kuriteo teostamist isik otsustas ennast varjata, tühjendades enda kontot ning kolides teise kohta elama. Kasutades sularaha ning võltsitud dokumente.<br />
<br />
Korrakaitsjad, kes on varustatud aastatepikkuse kliendi ajalooga tuvastavad kindlaid mustreid inimese käitumises. Milliseid puuvilju ta ostab, millised on tema maitse ja toodete eelistused ning milliseid jooke eelistab. Arvatavasti kurjategija ei liitu uuesti kliendiprogrammiga, et käitumis muster poleks ka edaspidi jälgitav. Kuid korrakaitsjad palusid riigipoekettidel analüüsida ostukorve vastu mustreid, mida on nad kogunud kurjategija varasemast ostu ajaloost, ning pidid tõdema, et tulemused olid üpris täpsed ning võimaldasid tabada kurjategija. Ning isegi kui kurjategija suudaks vältida enda ostukorvi mustreid, kas ta oleks piisavalt arukas ning võimeline muutma kõiki oma harjumusi? <br />
<br />
Antud näide on küll füüsilisest maailmast. Aga idee jääb samaks ka võrgumaailmas. Me tavaliselt külastame samu saite, loeme artikleid sama palju aega ning meil on kalduvus läbi vaadata postitusi oma sõpruskonnast. Ükski tehniline meede, nagu IP-varjamist võimaldav VPN, ei muuda meie harjumisi.<br />
<br />
On palju räägitud, et privaatsust enam ei eksisteeri, kuigi see ei pruugi olla veel nii hull. Tõde on see, et tarbijad ei saa loota anonüümsust pakutavatele toodetele, niikaua, kui nende käitumist, kalduvusi, sõpru, nende käitumismustreid jälgidatakse. Privaatsuse äppid ja inkognito režiimid on maadalama astme kaitsed, mis raskendab üldiselt inimese tegevuse jälgimist, tavapäraseid lahendusi kasutades. Aga kõik sõltub eesmärkidest. Tuleb alati silmas pidada, et kõik need äppid ja kaitsed hoiavad anult keskpärast kurjategijat eemal, kuid mitte oma ala professionaale <ref>[http://www.computerworld.com/article/3171669/data-privacy/true-privacy-online-is-not-viable.html "True privacy online is not viable" By By Evan Schuman, Computerworld |FEB 21, 2017 3:00 AM PT]</ref><br />
<br />
==Privaatsuse V risk: Suur Vend==<br />
1946 aastal sõlmiti kokkulepe Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Austraalia, Kanada ja Uus-Meremaa vahel koguda, analüüsida ja jagada informatsioon. Selle grupi liikmeid tuntakse nüüd, kui Viite Silma. Koos kogutakse ja analüüsitakse infot kõigi maailma osade kohta ja tegemist on nagu optimeeritud luureagentuuriga, mis töötab väljaspool rahvusvahelisi seadusi ja regulatsioone. <br />
<br />
Kuigi liikmesriigid lubasid üksteise järele mitte luurata, avalikustas Edward Snowden 2013 aastal, et see ei ole nii ja osad leppega liitunud riigid luurasid teise liikmesriigi kodanike järele ja seejärel jagasid saadud infot, et mööda hiilida oma kodanike järele luuramise keelust, mis on rakendatud kohalike seadustega.<br />
<br />
Nüüdseks on Viie silma grupp laienenud ja informatsiooni jagavate riikide ringiga on liitunud uusi maid. Tekkinud on Üheksa silam, mille liige on ka näiteks Prantsusmaa ja ka Neliteist silma.<br />
<br />
= Privaatsuse saavutamise tööriistad=<br />
<br />
Nüüdseks peaks kõik inimesed teadma, et internetiprivaatsus on oluline aga ehk ei teata kuidas alustada. Vaatame järgnevalt paari vahendit selle saavutamiseks.<br />
<br />
== Incognito režiim veebilehitsejatel ==<br />
Kaasaaegsed brauserid pakuvad tänapäeval üsna tõhusaid privaatsust tagavaid võimalusi, mis on tuntud erinevate nimede alt: Incognito Mode in Chrome, Private Browsing in Firefox and Opera, InPrivate Browsing in Internet Explorer and Microsoft Edge, and Private Window in Safari. <br />
Kuna kõik need lahendused pakuvad üsna sarnast teenust, siis võib analüüsida seda Incognito Mode’i näitel. Avades Chrome’is akent inkognito režiimis, näeb kasutaja täpsemat kirjeldust, mis seletab lahti võimalusi ja piire sellest, millist infot kaitseb antud lahendus võõraste silmade eest.<br />
<br />
Peab ausalt tunnistama seda, et isegi kasutades antud lahendust, pole ma kunagi lõpuni või põhjalikult tutvustavat teksti lugenud. Julgen oletada, et suure tõenäosusega sama moodi käitub ka valdav enamus basic - level kasutajaid. Huvitava faktina tahaks siin välja tuua seda, et päris suur inimeste hulk on arvamusel, et kasutades inkognito-režiimi peidavad nad täielikult oma tegevusi internetis võõraste silmade eest. Olles nad tervitusinfot läbi lugenud, teaksid, et päris nii see paraku ei toimi.<br />
<br />
On olemas kahte tüüpi privaatsust: lokaalne ja onlain privaatsus. Brauseri ajalugu valguses on mõistlik kasutada inkognito moodi. Teie onlain turvalisusega pole see paraku seotud mitte kuidagi... <br />
<br />
Põhimõtteliselt, inkognito tähendab seda, et brauser ei salvesta cookie’sid, ajutisi faile internetist või otsingute ajalugu, kui kasutaja on inkognito režiimis. Põhiline asi, mida antud lahendus teeb, on kasutaja otsingu ajalugu peitmine inimestelt, kes kasutavad koos teiega sama arvutit. Kuid antud sorti info varjamine ei pruugi olla pahatahtlik - inimesed tihti soovivad oma pereliikmetele jõulukinke tellida internetipoodidest selliselt, et sellest saaks üllatuskink. Kui ühisarvuti brauseris niisama google’dada ja asju vaadata, siis järgmisel internetikülastusel rõõmsalt näeb arvutikasutaja erinevaid “parimaid pakkumisi” viimati otsitud toodetega või teenustega. Inkognito režiimi abil aga sellist olukorda saab vältida.<br />
<br />
Enamus kasutajaid eksivad oma arusaamisel inkognito võimalike piiride osas. Vaatamata inkognito tab’i avamisel selgelt lahtikirjutatud optsioonidele, mõned ikka arvavad, et absoluutselt kõik nende andmed on kaitstud ja teistele nähtamatud (kaasarvatud tööandjale), kuid eeldades seda võib sattuda piinlikule olukorrale, mis viib selgituste andmiseni juhatuse kabinettis. Lisaks sellele, tarkvara, mis on installeeritud teie arvutisse võib samuti mööda hiilida privaatsuse kaitsetest inkognito peale üleminekul.<br />
<br />
Ei saa väita, et inkognito mood on kasutu, sest ta ikkagi tagab lokaalset privaatsust. Niikaua, kui kasutajad peavad meeles, mida täpsemalt võimaldab antud lahendus ning ei oota sellelt abivahendilt võluvitsa effekti, mis peaks tagama totaalset kaiset ning personaalsete andmete puutumatust, see võibki jääda kasulikuks tööristaks, mida on lihtne kasutada.<br />
Kuid aga kasutaja tahab suuremat kaitset – peab ta kasutama teisi meetmeid. Sest osava „varga“ jaoks pole see üldse mingi takistus.<ref>[http://www.computerworld.com/article/3186941/web-browsers/you-are-not-very-incognito-in-incognito-mode.html"You are not very incognito in incognito mode" By Michael Connell, Computerworld | APR 4, 2017 10:42 AM PT]</ref><br />
<br />
== The Onion Router ehk Tor ==<br />
<br />
Üks populaarsemaid privaatsustööriistu on The Onion Router ehk Tor. Kuna kõik andmepaketid koosnevad kahest osast: päisest ja andmetest endist, siis tavapärasel viisil edastatavate andmete puhul on isegi krüpteerimisel võimalik päise abil tuvastada, millal, kust ja kuhu on infot saadetud. Salastatuks jääb heal juhul vaid info sisu. Niimoodi saab andmete saaja tuvastada, kes on saatja, interneti teenusepakkuja näeb, millal ja kellele andmeid on saadetud ja samuti võib juhtuda, et päiseid saavad lugeda kolmandad osapooled. Tor lahendab selle probleemi, saates andmepakette suvalisi teid pidi läbi mitmete arvutite, nii et lõpptulemusena on võimatu tuvastada, kellelt ja kellele andmed tegelikult liikusid. Igal sammul kasutatakse erinevaid krüpteerimisvõtmeid, nii et iga lüli teab ainult seda, kellelt andmed tulid ja kellele ta need saatma peab. Kuna samast sõlmpunktist liigub läbi erinevate kasutajate andmeid, siis ei ole võimalik kogu andmete liikumsiteed kokku panna.<ref>[https://www.torproject.org/about/overview.html.en"Tor: Overview"]</ref><br />
<br />
Ehkki Tor-i sisene liikumine on kaitstud, võib tekkida oht privaatsusele viimases etapis, kui andmed peavad Tor-i võrgust väljuma. Krüpteeritud veebilehtede (HTTPS) külastamisel ei ole erilist ohtu, sel juhul näeb viimane lüli vaid seda, millist lehte külastatakse, saadetud info sisu või seda, kes tegelikult antud lehte külastas, pole vähemalt teoorias võimalik tuvastada. Krüpteerimata lehtede puhul on aga näha kogu saadetav info.<ref>[https://www.howtogeek.com/142380/htg-explains-is-tor-really-anonymous-and-secure/"Is Tor Really Anonymous and Secure?"]</ref> Näiteks 2007. aastal avaldati sellisel teel saadud ligi 100 saatkonna kasutajanimed ja paroolid. Samuti oli pealkuulatav nende e-mailide sisu. Neid andmeid kogunud Dan Egerstad’i sõnul oli 99% Tor-ist väljuvast infost krüpteerimata ja seega pealkuulatav. Ka paljude suurfirmade tundlikud andmed olid samal viisil jälgitavad. Siinkohal on tavakasutaja, kes soovib säilitada anonüümsust, küllaltki raskes olukorras. Kui veebileht, mida ta külastada soovib, ei võimalda krüpteerimist, siis on ainsateks valikuteks kas selle lehe külastamata järmine või riskimine võimaliku ohuga privaatsusele. Tihti liiguvad Tor-i sõlmedest läbi väga suured andmemahud. Mitmed punktid suudavad kuus läbi lasta kuni 10TB infot, mis läheks maksma umbes 5000 dollarit kuus. Võib eeldada, et lihtsalt vabatahtlikuse alusel keegi sellist summat välja ei käi. Järelikult on selle pealt võimalik mingil viisil teenida ja andmete müük on seejuures küllaltki tõenäoline.<ref>[http://www.infoworld.com/article/2649832/security/security-researcher-intercepts-embassy-passwords-from-tor.html"Security researcher intercepts embassy passwords from Tor"]</ref><br />
<br />
Kasutades samaaegselt turvalisi ja ebaturvalisi rakendusi, on võimalik identifitseerida ka Tor-is läbi turvaliste rakenduste tehtud andmevahetusi. BitTorrenti kui ebaturvalise rakenduse ja Tor-i võrgust väljuvate andmete abil suudeti katse käigus 23 päeva jooksul tuvastada 10 000 Tor-i kasutaja IP-aadressid. Lisaks BitTorrenti andmevoogudele suudeti jälgida ka muid andmeid, mida oli 1,93 korda rohkem kui BitTorrentiga seotud andmeid. Sealhulgas 23% nendest andmetest pärinesid tõenäoliselt turvalistest brauseritest.<ref>[http://static.usenix.org/events/leet11/tech/full_papers/LeBlond.pdf"One Bad Apple Spoils the Bunch: Exploiting P2P Applications to Trace and Profile Tor Users"]</ref> <br />
<br />
Selleks, et teistel kasutajatel oleks võimalik privaatsust saavutada, peab olema ka neid, kes haldavad Tor-i ahela viimaseid lülisid, kust kaudu andmed Tor-i võrgust väljuvad. Kuna nemad on väljastpoolt identifitseeritavad, siis panevad nad ennast seeläbi vabatahtlikult ohtlikkusse olukorda. Anonüümsus saavutataksegi tegelikult ennast nende lõpplülide selja taha peites. Kui Tor-i võrku on kasutatud kuritegelikel eesmärkidel, siis viivad jäljed selle inimeseni, kelle arvutist andmed Tor-i võrgust väljusid. Leebematel juhtudel piirdub asi süüdistusega autroriõiguste rikkumises,<ref>[https://blog.torproject.org/blog/five-years-exit-node-operator"Five Years as an Exit Node Operator"]</ref> kuid inimesi on arreteeritud ka näiteks lapsporno levitamise<ref>[https://arstechnica.com/tech-policy/2012/11/tor-operator-charged-for-child-porn-transmitted-over-his-servers/"Tor operator charged for child porn transmitted over his servers"]</ref> või pommiähvarduste tegemise<ref>[http://www.theregister.co.uk/2007/09/16/bomb_threat_leads_police_to_raid_tor_operator/"German police raid home of man who operated Tor server"]</ref> eest. Sellised ohud vähendavad paratamatult Tori-i laadsete võrkude lõpp-punktide arvu, kuna võimalike süüdistustega on valmis riskima vaid tõelised entusiastid.<br />
<br />
Lisaks otseselt IP-aadressi järgi kasutajate tuvastamisele, on võimalik neid tuvastada ka nn sõrmejälgede abil. Üheks selliseks vahendiks on Ubercookie. See eeldab küll brauseris JavaScripti lubamist, kuid suudab küllaltki täpselt kasutajat identifitseerida isegi juhul, kui IP-aadress on kättesaamatu. Kasutaja sõrmejälg koostatakse tema arvuti audio stack’i andmete ja DOM elementide suuruse, paigutuse jms järgi. Kuna elementide suurus sõltub resolutsioonist, kasutatavatest fontidest ja veel paljustki muust, siis on täpne elementide paigutus iga kasutaja jaoks praktiliselt unikaalne. Nende andmete põhjal koostatakse kasutajale kood, mille abil on võimalik teda identifitseerida ja sama kasutaja erinevaid tegevusi omavahel siduda. Iga sõrmejälg ei pruugi olla küll päris unikaalne, kuid need annavad siiski küllaltki täpseid võimalusi isiku identifitseerimiseks. On võimalik isegi kokku viia sama kasutaja sõrmjälg Tor brauseris ja mõnes tavalises brauseris.<ref>[http://ubercookie.robinlinus.com/faq.html"Ubercookie FAQ]</ref> <br />
<br />
Kasutaja identifitseerimiseks vajalikku infot võib anda ka hiire kerimismuster. Tavalise hiirega kettaga kerimisel on see info küll liialt ühetaoline, kuid puuteplaadi kasutajate puhul on võimalik tuvastada inimesele iseloomulik kerimismuster. Analoogset infot annab ka kursori liikumiskiirus.<ref>[http://jcarlosnorte.com/security/2016/03/06/advanced-tor-browser-fingerprinting.html"Advanced Tor Browser Fingerprinting]</ref> <br />
<br />
Eelnevalt kirjeldatud identifitseerimisvõimalustest on võimalik mööda hiilida, kui keelata brauseris JavaScript. See-eest klahvivajutuste põhjal kasutajate identifitseerimisel on see takistus suudetud kõrvaldada. Selle meetodi puhul jälgitakse klahvivajutuste vahelist aega ja seda, kui kaua klahvi korraga all hoitakse. Need mustrid on iga inimese puhul unikaalsed. Iseenesest on võimalik ka sellist identifitseerimist takistada: näiteks Chromele on olemas laiendus<ref>[https://chrome.google.com/webstore/detail/keyboard-privacy/aoeboeflhhnobfjkafamelopfeojdohk"Keyboard Privacy]</ref>, mis talletab kasutaja klahvivajutused mällu ja edastab need seejärel juhusliku intervalliga. Sama meetodit kasutatakse ka heal eesmärgil, näiteks on analüüsivad mitmed pangad lisaturvalisuse tagamiseks kasutaja klahvivajutusi parooli ja kasutajanime sisestamisel, et tuvastada olukorda, kui tõenäoliselt on sisselogijaks keegi teine.<ref>[https://arstechnica.com/security/2015/07/how-the-way-you-type-can-shatter-anonymity-even-on-tor/"How the way you type can shatter anonymity—even on Tor]</ref> <br />
<br />
Teoreetiline võimalus on veel kasutada veebilehe külastajate identifitseerimiseks ultrahelisignaale, mida inimkõrv ei kuule, kuid mida näiteks nutitelefonid, arvutid ja muud taolised seadmed on võimelised vastu võtma. See eeldab küll teises seadmed vastava rakenduse olemasolu. Veebileht edastab vastava helisignaali, mille peale võib näiteks nutitelefon saata veebisaidi haldajale kasutaja andmed (nt IP-aadress, GPS-kooridnaadid, telefoninumber, IMEI kood jms). Ühelt poolt teeb selle meetodi praktikas kasutamise raskeks see, et teises seadmed peab olema installitud vastav rakendus, mis infot edastaks. Samas on võrreldes teiste meetoditega seda raskem brauseri seadete abil vältida, kuna ultrahelisignaali võib edastada ka mõne muu helifaili või video taustal. Lahenduseks oleks muidugi ka kõlarite väljalülitamine, kuid kas see alati meeles püsib. Siiani on seda meetodit teadaolevalt kasutatud vaid turunduslikel eesmärkidel.<ref>[https://themerkle.com/tor-users-at-risk-of-being-deanonymized-by-ultrasound-cross-device-tracking/"Tor Users at Risk of Being Deanonymized by Ultrasound Cross-Device Tracking]</ref> Oht privaatsusele on isegi laiem kui ainult külastatavate veebilehtede tuvastamine. Selliseid ultrahelisignaale on võimalik edastada ka televisioonis, raadios või mõnes füüsilises kohas (nt poes), mille külastajate kohta tahetakse andmeid koguda. Hääljuhitavad telefonid, mis koguaeg ümbritsevad „kuulavad” muudavad selle tehnoloogia kasutamise veelgi lihtsamaks.<ref>[https://www.wired.com/2016/11/block-ultrasonic-signals-didnt-know-tracking/"How to block the ultrasonic signals you didn't know were tracking you"]</ref> <br />
<br />
Eelnevast on näha, et oht privaatsusele võib ähvardada ootamatutest olukordadest. Enamik väljatoodud võimalusi on arendatud pigem teaduslikel eesmärkidel, et teha selgeks millisel tasemel on võimalik internetikasutajate privaatsust ohustada. Võib aga eeldada, et need, kes on päriselt huvitatud veebilehe külastajate isikute tuvastamisest, ei avalda oma meetodeid. Vastasel juhul on oht, et peagi suudetakse sellele mingi vastumeede leida ja kogu eelnev töö on praktiliselt asjata olnud.<br />
<br />
=Viited=<br />
<br />
<references /><br />
https://www.privacyrights.org/consumer-guides/privacy-age-smartphone</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=121316I027 iseseisvad tööd2017-05-07T16:30:44Z<p>Mmeizner: /* Probleemilahendus */</p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br />
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br />
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br />
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br />
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br />
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br />
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br />
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br />
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br />
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br />
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br />
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br />
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br />
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br />
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br />
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br />
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br />
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br />
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br />
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br />
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi<br />
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br />
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br />
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br />
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br />
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br />
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br />
* Joonas Ervald, DK11 - CPU üle kellamine<br />
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=121082I027 iseseisvad tööd2017-05-06T12:44:25Z<p>Mmeizner: </p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br />
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br />
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br />
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br />
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br />
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br />
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br />
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br />
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br />
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br />
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br />
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br />
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br />
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br />
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br />
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br />
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br />
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br />
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br />
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br />
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi<br />
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br />
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br />
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br />
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br />
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br />
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=119310I027 iseseisvad tööd2017-03-21T16:42:28Z<p>Mmeizner: /* 1.praktikum */</p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br />
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Vari, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kreet Solnask, IA17 - MSO ->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br />
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br />
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Anton Kuksov, 12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br />
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br />
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Tanel Vari, DK 13 - Teine GUI Windowsile<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br />
* Kreet Solnask, IA17 - LAMP paigaldus<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br />
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br />
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br />
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br />
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br />
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br />
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br />
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmeizner&diff=108495User:Mmeizner2016-10-16T19:06:36Z<p>Mmeizner: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Merike Meizner<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016<br />
<br />
==Essee==<br />
Esimene loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 24.august 2016 loengusalvestus]</ref> andis ülevaate õppetöö korraldusest ja koolis toimuvast. Tutvustati võimalusi õppetöö väliseks tegevuseks, mis tunduvad küll väga huvitavad, kuid millest osavõtt võib paraku kauguõppijate jaoks keeruliseks osutuda. Palju kasu oli ka õppetöö reeglite tutvustamisest, nagu näiteks nõuded ainete deklareerimisele ja stipendiumite saamise tingimused.<br />
<br />
Teise loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus] </ref> pidas Andres Kütt, kes rääkis oma teekonnast IT juurde ja arhitekti tööst. Muuhulgas tuli ka välja kui oluline on laiapõhjaline haridus. Hoolimata sellest, et ta töötas IT alal, tuli ühel hetkel välja, et vaja on ka suurendada oma teadmisi majandusalal, mistõttu Andres Kütt läks vahepeal ka EBS-i õppima. Veel üks mõte seoses õppimisega, mis mulle sellest loengust väga meelde jäi, on see, et igal õppeainel on ka sügavam sisu. Aine nimetus ei pruugi alati peegeldada selle sügavamat sisu, vaid on nö "silt". Selleks, et õppimine enda jaoks huvitavamaks teha, tulebki leida igast õppeainest see sügavam sisu. Huvitav oli kuulda ka arhitekti tööst ja tööülesannetest. Nagu ka loengus öeldi, on see töö, mis tavaliselt välja ei paista ja seetõttu keegi ei mõtle, et kusagil on ka arhitekt olemas. Loeng pani aga ka selle peale mõtlema.<br />
<br />
Kolmas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref> oli teemal testimine ja startupid. Nad rääkisid nii enda ettevõttest Testlio kui ka üldisemalt startupidest. Väga positiivne on kuulda nende kiirest eduloost. Aga nagu ka loengus välja tuli, siis kõigi startupide edulugude taga peitub palju rasket tööd, mis tavaliselt välja ei paista. <br />
<br />
Neljanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemaks oli süsteemiadministraatorite töö. Uudne oli ka see, et loengu pidajal Lembitu Lingil ei ole sel alal ametlikku haridust, vaid on iseõppija, kuid hoolimata sellest kaugele jõudnud. Loengust jäi kõlama mõte, et õiget süsadminni ei ole näha. Ehk siis kui asjad toimivad, ei pandagi teda tähele. Paralleele võib tuua varasematest loengutest arhitekti tööga või suure tööga, mis tuleb teha enne startupi käimasaamist. Huvitav oli kuulda ka adminnide, arendajate ja arhitektide omavahelisest koostööst.<br />
<br />
Tööturu teemaline loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg. Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref> oli minuarvates üks kasulikemaid. See andis hea ülevaate, mida pärast kooli lõppu tööturult oodata, millega arvestada ja kuidas paremaid valikuid teha. Väga oluline on luua endale suhtevõrgustik, sest kõik paremad töökohal liiguvad nö tagatubades ja avalikesse tööportaalidesse jõuavad alles need tööpakkumised, kuhu keegi muidu minna ei taha. Sellise võrgustiku loomist on hea alustada juba praegu koolis olles. Erinevatel ettevõtte vormidel (riigiettevõte, suuretevõte, väikeettevõte, startup) on omad head ja vead, mida ka loengus tutvustati. Selle põhjal saab igaüks ise endale sobiva valiku teha.<br />
<br />
Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist pidas loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> andmeanalüüsist. Loengu pealkirjaks oli küll "Andmed ei allu analüüsile", kuid nagu välja tuli, siis alluvad küll. Probleemiks on ainult see, et tihtipeale ei ole andmeid piisavalt, need ei ole sobival kujul või neid ei saa või ei osata õigesti kasutada. <br />
<br />
Küberkaitse teemalises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref> räägiti nii ID-kaardi loomisest, küberkuritööstusest kui ka Eesti vastu toimunud küberrünnakutest ja küberjulgeolekust. ID-kaardi puhul pole nii oluline mitte selle funktsioon isikut tõendava dokumendina, vaid võimalus anda digiallkirju. Sarnased küberrünnakud nagu meil Pronksöö ajal hakkasid hiljem toimuma teistes riikides organiseeritult koos sõjategevusega. Praeguseks suudetakse juba küberrünnakute põhjal päris sõdu ette ennustada.<br />
<br />
Viimases loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref> tutvustati turunduse põhitõdesid ja räägiti turunduse ja IT seostest. Turunduses on kõige olulisem endalt küsida "Miks?". Läbi selle pannakse paika bränd, eesmärk ja väärtused. Sellele järgneb "Kuidas?" ehk müük, turundus ja organisatsioon. Alles viimasena tuleb "Mida?" ehk toode ise. Huvitava valdkonnana tutvustati ka ''Growth hacking''ut, mis on kombinatsioon turundusest, programmeerimisest ja andmeanalüüsist.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks on kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<ref name="ÕKE">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž. Õppekorralduse eeskiri]</ref> Kordussooritused toimuvad esimesel õppeaastal aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal vähemalt kahel korral. Teisest õppeaastast alates toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal, kokku kohal korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused]</ref> Kordussooritus sooritatakse kokkuleppel õppejõuga, registreerumine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta, omafinantseeritaval tasuline.<ref name="ÕKE"/> 2016/2017. õppeaastal on tasulisel kohal õppijale kordussoorituse hind 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ IT Kolledž. Õppeteenused]</ref><br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Enne punase joone päeva tuleb:<br />
* Kinnitada ÕIS-is individuaalne õppekava,<br />
* Akadeemilise puhuse avaldus (muudel põhjustel) tuleb esitada hiljemalt punase joone päevaks,<br />
* Kui akadeemilisel puhkusel viibimise ajal on lubatud osaleda õppetöös, tuleb enne punase joone päeva esitada õppeosakonda kirjalik avaldus ainete deklareerimiseks,<br />
* Akadeemilised liikumised (õppekava või õppevormi vahetamine, külalisõpingute sooritamine EIK-is). Avaldus tuleb esitada 1 tööpäev enne punase joone päeva.<ref name="ÕKE"/><br />
<br />
Positiivset hinnet on võimalik parandada üks kord. Arvesse läheb kõrgem hinne.<ref name="ÕKE"/><br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP-d semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr 50 eurot 1 EAP kohta<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledž. Finantsinfo]</ref>. Kahe semestri kohta tuleks seega sooritada 2*27=54 EAP. Tegelik sooritus on 19+21=40 EAP. Seega on täitmata 54-40=14 EAP ja aasta lõpus tuleb maksta 14*50=700 eurot.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmeizner&diff=108486User:Mmeizner2016-10-16T18:58:57Z<p>Mmeizner: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Merike Meizner<br />
<br />
Esitamise kuupäev:<br />
<br />
==Essee==<br />
Esimene loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 24.august 2016 loengusalvestus]</ref> andis ülevaate õppetöö korraldusest ja koolis toimuvast. Tutvustati võimalusi õppetöö väliseks tegevuseks, mis tunduvad küll väga huvitavad, kuid millest osavõtt võib paraku kauguõppijate jaoks keeruliseks osutuda. Palju kasu oli ka õppetöö reeglite tutvustamisest, nagu näiteks nõuded ainete deklareerimisele ja stipendiumite saamise tingimused.<br />
<br />
Teise loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus] </ref> pidas Andres Kütt, kes rääkis oma teekonnast IT juurde ja arhitekti tööst. Muuhulgas tuli ka välja kui oluline on laiapõhjaline haridus. Hoolimata sellest, et ta töötas IT alal, tuli ühel hetkel välja, et vaja on ka suurendada oma teadmisi majandusalal, mistõttu Andres Kütt läks vahepeal ka EBS-i õppima. Veel üks mõte seoses õppimisega, mis mulle sellest loengust väga meelde jäi, on see, et igal õppeainel on ka sügavam sisu. Aine nimetus ei pruugi alati peegeldada selle sügavamat sisu, vaid on nö "silt". Selleks, et õppimine enda jaoks huvitavamaks teha, tulebki leida igast õppeainest see sügavam sisu. Huvitav oli kuulda ka arhitekti tööst ja tööülesannetest. Nagu ka loengus öeldi, on see töö, mis tavaliselt välja ei paista ja seetõttu keegi ei mõtle, et kusagil on ka arhitekt olemas. Loeng pani aga ka selle peale mõtlema.<br />
<br />
Kolmas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref> oli teemal testimine ja startupid. Nad rääkisid nii enda ettevõttest Testlio kui ka üldisemalt startupidest. Väga positiivne on kuulda nende kiirest eduloost. Aga nagu ka loengus välja tuli, siis kõigi startupide edulugude taga peitub palju rasket tööd, mis tavaliselt välja ei paista. <br />
<br />
Neljanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemaks oli süsteemiadministraatorite töö. Uudne oli ka see, et loengu pidajal Lembitu Lingil ei ole sel alal ametlikku haridust, vaid on iseõppija, kuid hoolimata sellest kaugele jõudnud. Loengust jäi kõlama mõte, et õiget süsadminni ei ole näha. Ehk siis kui asjad toimivad, ei pandagi teda tähele. Paralleele võib tuua varasematest loengutest arhitekti tööga või suure tööga, mis tuleb teha enne startupi käimasaamist. Huvitav oli kuulda ka adminnide, arendajate ja arhitektide omavahelisest koostööst.<br />
<br />
Tööturu teemaline loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg. Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref> oli minuarvates üks kasulikemaid. See andis hea ülevaate, mida pärast kooli lõppu tööturult oodata, millega arvestada ja kuidas paremaid valikuid teha. Väga oluline on luua endale suhtevõrgustik, sest kõik paremad töökohal liiguvad nö tagatubades ja avalikesse tööportaalidesse jõuavad alles need tööpakkumised, kuhu keegi muidu minna ei taha. Sellise võrgustiku loomist on hea alustada juba praegu koolis olles. Erinevatel ettevõtte vormidel (riigiettevõte, suuretevõte, väikeettevõte, startup) on omad head ja vead, mida ka loengus tutvustati. Selle põhjal saab igaüks ise endale sobiva valiku teha.<br />
<br />
Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist pidas loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> andmeanalüüsist. Loengu pealkirjaks oli küll "Andmed ei allu analüüsile", kuid nagu välja tuli, siis alluvad küll. Probleemiks on ainult see, et tihtipeale ei ole andmeid piisavalt, need ei ole sobival kujul või neid ei saa või ei osata õigesti kasutada. <br />
<br />
Küberkaitse teemalises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref> räägiti nii ID-kaardi loomisest, küberkuritööstusest kui ka Eesti vastu toimunud küberrünnakutest ja küberjulgeolekust. ID-kaardi puhul pole nii oluline mitte selle funktsioon isikut tõendava dokumendina, vaid võimalus anda digiallkirju. Sarnased küberrünnakud nagu meil Pronksöö ajal hakkasid hiljem toimuma teistes riikides organiseeritult koos sõjategevusega. Praeguseks suudetakse juba küberrünnakute põhjal päris sõdu ette ennustada.<br />
<br />
Viimases loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref> tutvustati turunduse põhitõdesid ja räägiti turunduse ja IT seostest. Turunduses on kõige olulisem endalt küsida "Miks?". Läbi selle pannakse paika bränd, eesmärk ja väärtused. Sellele järgneb "Kuidas?" ehk müük, turundus ja organisatsioon. Alles viimasena tuleb "Mida?" ehk toode ise. Huvitava valdkonnana tutvustati ka ''Growth hacking''ut, mis on kombinatsioon turundusest, programmeerimisest ja andmeanalüüsist.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
Õigus kordussoorituseks on kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<ref name="ÕKE">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž. Õppekorralduse eeskiri]</ref> Kordussooritused toimuvad esimesel õppeaastal aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal vähemalt kahel korral. Teisest õppeaastast alates toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal, kokku kohal korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused]</ref> Kordussooritus sooritatakse kokkuleppel õppejõuga, registreerumine toimub ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta, omafinantseeritaval tasuline<ref name="ÕKE"/> 2016/2017. õppeaastal on tasulisel kohal õppijale kordussoorituse hind 20 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ IT Kolledž. Õppeteenused]</ref><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmeizner&diff=108462User:Mmeizner2016-10-16T18:44:54Z<p>Mmeizner: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Merike Meizner<br />
<br />
Esitamise kuupäev:<br />
<br />
==Essee==<br />
Esimene loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 24.august 2016 loengusalvestus]</ref> andis ülevaate õppetöö korraldusest ja koolis toimuvast. Tutvustati võimalusi õppetöö väliseks tegevuseks, mis tunduvad küll väga huvitavad, kuid millest osavõtt võib paraku kauguõppijate jaoks keeruliseks osutuda. Palju kasu oli ka õppetöö reeglite tutvustamisest, nagu näiteks nõuded ainete deklareerimisele ja stipendiumite saamise tingimused.<br />
<br />
Teise loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus] </ref> pidas Andres Kütt, kes rääkis oma teekonnast IT juurde ja arhitekti tööst. Muuhulgas tuli ka välja kui oluline on laiapõhjaline haridus. Hoolimata sellest, et ta töötas IT alal, tuli ühel hetkel välja, et vaja on ka suurendada oma teadmisi majandusalal, mistõttu Andres Kütt läks vahepeal ka EBS-i õppima. Veel üks mõte seoses õppimisega, mis mulle sellest loengust väga meelde jäi, on see, et igal õppeainel on ka sügavam sisu. Aine nimetus ei pruugi alati peegeldada selle sügavamat sisu, vaid on nö "silt". Selleks, et õppimine enda jaoks huvitavamaks teha, tulebki leida igast õppeainest see sügavam sisu. Huvitav oli kuulda ka arhitekti tööst ja tööülesannetest. Nagu ka loengus öeldi, on see töö, mis tavaliselt välja ei paista ja seetõttu keegi ei mõtle, et kusagil on ka arhitekt olemas. Loeng pani aga ka selle peale mõtlema.<br />
<br />
Kolmas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref> oli teemal testimine ja startupid. Nad rääkisid nii enda ettevõttest Testlio kui ka üldisemalt startupidest. Väga positiivne on kuulda nende kiirest eduloost. Aga nagu ka loengus välja tuli, siis kõigi startupide edulugude taga peitub palju rasket tööd, mis tavaliselt välja ei paista. <br />
<br />
Neljanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemaks oli süsteemiadministraatorite töö. Uudne oli ka see, et loengu pidajal Lembitu Lingil ei ole sel alal ametlikku haridust, vaid on iseõppija, kuid hoolimata sellest kaugele jõudnud. Loengust jäi kõlama mõte, et õiget süsadminni ei ole näha. Ehk siis kui asjad toimivad, ei pandagi teda tähele. Paralleele võib tuua varasematest loengutest arhitekti tööga või suure tööga, mis tuleb teha enne startupi käimasaamist. Huvitav oli kuulda ka adminnide, arendajate ja arhitektide omavahelisest koostööst.<br />
<br />
Tööturu teemaline loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg. Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref> oli minuarvates üks kasulikemaid. See andis hea ülevaate, mida pärast kooli lõppu tööturult oodata, millega arvestada ja kuidas paremaid valikuid teha. Väga oluline on luua endale suhtevõrgustik, sest kõik paremad töökohal liiguvad nö tagatubades ja avalikesse tööportaalidesse jõuavad alles need tööpakkumised, kuhu keegi muidu minna ei taha. Sellise võrgustiku loomist on hea alustada juba praegu koolis olles. Erinevatel ettevõtte vormidel (riigiettevõte, suuretevõte, väikeettevõte, startup) on omad head ja vead, mida ka loengus tutvustati. Selle põhjal saab igaüks ise endale sobiva valiku teha.<br />
<br />
Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist pidas loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> andmeanalüüsist. Loengu pealkirjaks oli küll "Andmed ei allu analüüsile", kuid nagu välja tuli, siis alluvad küll. Probleemiks on ainult see, et tihtipeale ei ole andmeid piisavalt, need ei ole sobival kujul või neid ei saa või ei osata õigesti kasutada. <br />
<br />
Küberkaitse teemalises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref> räägiti nii ID-kaardi loomisest, küberkuritööstusest kui ka Eesti vastu toimunud küberrünnakutest ja küberjulgeolekust. ID-kaardi puhul pole nii oluline mitte selle funktsioon isikut tõendava dokumendina, vaid võimalus anda digiallkirju. Sarnased küberrünnakud nagu meil Pronksöö ajal hakkasid hiljem toimuma teistes riikides organiseeritult koos sõjategevusega. Praeguseks suudetakse juba küberrünnakute põhjal päris sõdu ette ennustada.<br />
<br />
Viimases loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref> tutvustati turunduse põhitõdesid ja räägiti turunduse ja IT seostest. Turunduses on kõige olulisem endalt küsida "Miks?". Läbi selle pannakse paika bränd, eesmärk ja väärtused. Sellele järgneb "Kuidas?" ehk müük, turundus ja organisatsioon. Alles viimasena tuleb "Mida?" ehk toode ise. Huvitava valdkonnana tutvustati ka ''Growth hacking''ut, mis on kombinatsioon turundusest, programmeerimisest ja andmeanalüüsist.</div>Mmeiznerhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mmeizner&diff=108458User:Mmeizner2016-10-16T18:39:55Z<p>Mmeizner: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Merike Meizner<br />
<br />
Esitamise kuupäev:<br />
<br />
==Essee==<br />
Esimene loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 24.august 2016 loengusalvestus]</ref> andis ülevaate õppetöö korraldusest ja koolis toimuvast. Tutvustati võimalusi õppetöö väliseks tegevuseks, mis tunduvad küll väga huvitavad, kuid millest osavõtt võib paraku kauguõppijate jaoks keeruliseks osutuda. Palju kasu oli ka õppetöö reeglite tutvustamisest, nagu näiteks nõuded ainete deklareerimisele ja stipendiumite saamise tingimused.<br />
<br />
Teise loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus] </ref> pidas Andres Kütt, kes rääkis oma teekonnast IT juurde ja arhitekti tööst. Muuhulgas tuli ka välja kui oluline on laiapõhjaline haridus. Hoolimata sellest, et ta töötas IT alal, tuli ühel hetkel välja, et vaja on ka suurendada oma teadmisi majandusalal, mistõttu Andres Kütt läks vahepeal ka EBS-i õppima. Veel üks mõte seoses õppimisega, mis mulle sellest loengust väga meelde jäi, on see, et igal õppeainel on ka sügavam sisu. Aine nimetus ei pruugi alati peegeldada selle sügavamat sisu, vaid on nö "silt". Selleks, et õppimine enda jaoks huvitavamaks teha, tulebki leida igast õppeainest see sügavam sisu. Huvitav oli kuulda ka arhitekti tööst ja tööülesannetest. Nagu ka loengus öeldi, on see töö, mis tavaliselt välja ei paista ja seetõttu keegi ei mõtle, et kusagil on ka arhitekt olemas. Loeng pani aga ka selle peale mõtlema.<br />
<br />
Kolmas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref> oli teemal testimine ja startupid. Nad rääkisid nii enda ettevõttest Testlio kui ka üldisemalt startupidest. Väga positiivne on kuulda nende kiirest eduloost. Aga nagu ka loengus välja tuli, siis kõigi startupide edulugude taga peitub palju rasket tööd, mis tavaliselt välja ei paista. <br />
<br />
Neljanda loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemaks oli süsteemiadministraatorite töö. Uudne oli ka see, et loengu pidajal Lembitu Lingil ei ole sel alal ametlikku haridust, vaid on iseõppija, kuid hoolimata sellest kaugele jõudnud. Loengust jäi kõlama mõte, et õiget süsadminni ei ole näha. Ehk siis kui asjad toimivad, ei pandagi teda tähele. Paralleele võib tuua varasematest loengutest arhitekti tööga või suure tööga, mis tuleb teha enne startupi käimasaamist. Huvitav oli kuulda ka adminnide, arendajate ja arhitektide omavahelisest koostööst.<br />
<br />
Tööturu teemaline loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg. Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref> oli minuarvates üks kasulikemaid. See andis hea ülevaate, mida pärast kooli lõppu tööturult oodata, millega arvestada ja kuidas paremaid valikuid teha. Väga oluline on luua endale suhtevõrgustik, sest kõik paremad töökohal liiguvad nö tagatubades ja avalikesse tööportaalidesse jõuavad alles need tööpakkumised, kuhu keegi muidu minna ei taha. Sellise võrgustiku loomist on hea alustada juba praegu koolis olles. Erinevatel ettevõtte vormidel (riigiettevõte, suuretevõte, väikeettevõte, startup) on omad head ja vead, mida ka loengus tutvustati. Selle põhjal saab igaüks ise endale sobiva valiku teha.<br />
<br />
Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist pidas loengu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> andmeanalüüsist. Loengu pealkirjaks oli küll "Andmed ei allu analüüsile", kuid nagu välja tuli, siis alluvad küll. Probleemiks on ainult see, et tihtipeale ei ole andmeid piisavalt, need ei ole sobival kujul või neid ei saa või ei osata õigesti kasutada. <br />
<br />
Küberkaitse teemalises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref> räägiti nii ID-kaardi loomisest, küberkuritööstusest kui ka Eesti vastu toimunud küberrünnakutest ja küberjulgeolekust. ID-kaardi puhul pole nii oluline mitte selle funktsioon isikut tõendava dokumendina, vaid võimalus anda digiallkirju. Sarnased küberrünnakud nagu meil Pronksöö ajal hakkasid hiljem toimuma teistes riikides organiseeritult koos sõjategevusega. Praeguseks suudetakse juba küberrünnakute põhjal päris sõdu ette ennustada.</div>Mmeizner