https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&user=Mosi&feedformat=atomICO wiki - User contributions [en]2024-03-29T01:13:50ZUser contributionsMediaWiki 1.41.0https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=123835User:Mosi2017-07-10T07:22:18Z<p>Mosi: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: M Osi<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendivalimisi, on teema väga päevakohane. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean õpetlikuks tema veendumust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole tuhkagi kasu. IT teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale IT-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br />
* Deklareerida õpingukava.<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust.<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
* Käia kalal, pärast punast joont pole selleks, ega ka paljudeks teisteks huvitavateks üritusteks, enam aega.<br />
<br />
'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?'''<br />
<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.3.10]</ref>.<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAPd.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3 EAPd. Teises semestris peab sooritama aineid samuti vähemalt 27 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 - 3 =24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p.3.2.1]</ref><br />
<br />
==Viited==</div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Cloud_storage&diff=123212Cloud storage2017-06-06T15:39:52Z<p>Mosi: Created page with "Koostamisel 06.06.2017"</p>
<hr />
<div>Koostamisel 06.06.2017</div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=AST-artiklid&diff=123211AST-artiklid2017-06-06T15:39:35Z<p>Mosi: </p>
<hr />
<div>Andmesalvestustehnoloogia aines valitud viki artiklite teemad.<br />
<br />
Artikli lõppu lisada kindlasti ka aine kategooria:<br />
<br />
'''<span style="color:#FF0000">NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</nowiki></span>'''<br />
<br />
<br />
<br />
''teema - nimi, grupp''<br />
<br />
[[LVM + snapshot + andmebaas]]<br />
<br />
[[EXT4 Linuxis & NTFS MS Windowsis]] - Kätlin Nõgols, AK21<br><br />
[[Kettajagude tabelite võrdlus]] - Ott Telga, AK31<br><br />
[[IP SAN]] - Kristiina Sikkar, AK21 <br><br />
[[exFAT]] - Rene Eller , AK21<br><br />
[[RAM drive]] - Vahur Lepvalts, AK21<br><br />
[[Cloud storage]] - Meelis Osi, AK11<br><br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=AST-artiklid&diff=123210AST-artiklid2017-06-06T15:35:28Z<p>Mosi: </p>
<hr />
<div>Andmesalvestustehnoloogia aines valitud viki artiklite teemad.<br />
<br />
Artikli lõppu lisada kindlasti ka aine kategooria:<br />
<br />
'''<span style="color:#FF0000">NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</nowiki></span>'''<br />
<br />
<br />
<br />
''teema - nimi, grupp''<br />
<br />
[[LVM + snapshot + andmebaas]]<br />
<br />
[[EXT4 Linuxis & NTFS MS Windowsis]] - Kätlin Nõgols, AK21<br><br />
[[Kettajagude tabelite võrdlus]] - Ott Telga, AK31<br><br />
[[IP SAN]] - Kristiina Sikkar, AK21 <br><br />
[[exFAT]] - Rene Eller , AK21<br><br />
[[RAM drive]] - Vahur Lepvalts, AK21<br><br />
[[Cloud Storage]] - Meelis Osi, AK11<br><br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=AST-artiklid&diff=123209AST-artiklid2017-06-06T15:34:51Z<p>Mosi: </p>
<hr />
<div>Andmesalvestustehnoloogia aines valitud viki artiklite teemad.<br />
<br />
Artikli lõppu lisada kindlasti ka aine kategooria:<br />
<br />
'''<span style="color:#FF0000">NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</nowiki></span>'''<br />
<br />
<br />
<br />
''teema - nimi, grupp''<br />
<br />
[[LVM + snapshot + andmebaas]]<br />
<br />
[[EXT4 Linuxis & NTFS MS Windowsis]] - Kätlin Nõgols, AK21<br><br />
[[Kettajagude tabelite võrdlus]] - Ott Telga, AK31<br><br />
[[IP SAN]] - Kristiina Sikkar, AK21 <br><br />
[[exFAT]] - Rene Eller , AK21<br><br />
[[RAM drive]] - Vahur Lepvalts, AK21<br />
[[Cloud Storage]] - Meelis Osi, AK11<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122793I027 iseseisvad tööd2017-05-25T02:48:34Z<p>Mosi: /* 2.praktikum */</p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br />
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br />
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br />
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br />
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br />
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br />
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br />
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br />
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br />
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br />
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br />
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br />
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br />
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br />
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br />
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br />
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus<br />
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br />
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto<br />
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br />
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br />
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus<br />
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br />
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br />
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br />
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br />
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux<br />
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI<br />
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus<br />
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus<br />
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto<br />
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. <br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br />
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br />
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br />
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br />
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br />
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br />
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br />
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br />
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br />
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br />
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br />
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br />
* Radne Kaal, IA18 - Automaatne privaatne veebilehtisemine Windowsis.<br />
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis<br />
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br />
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi<br />
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile <br />
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas<br />
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile<br />
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis<br />
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. <br />
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine<br />
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122792I027 iseseisvad tööd2017-05-25T02:40:48Z<p>Mosi: /* 1.praktikum */</p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br />
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br />
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br />
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br />
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br />
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br />
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br />
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br />
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br />
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br />
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br />
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br />
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br />
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br />
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br />
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br />
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus<br />
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br />
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto<br />
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br />
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br />
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus<br />
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br />
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br />
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br />
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br />
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux<br />
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI<br />
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus<br />
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus<br />
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. <br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br />
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br />
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br />
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br />
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br />
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br />
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br />
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br />
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br />
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br />
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br />
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br />
* Radne Kaal, IA18 - Automaatne privaatne veebilehtisemine Windowsis.<br />
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis<br />
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br />
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi<br />
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile <br />
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas<br />
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile<br />
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis<br />
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. <br />
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine<br />
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122766I027 iseseisvad tööd2017-05-24T10:27:00Z<p>Mosi: /* Probleemilahendus */</p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br />
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br />
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br />
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br />
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br />
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br />
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br />
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br />
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br />
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br />
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br />
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br />
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br />
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br />
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br />
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br />
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br />
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto<br />
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br />
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br />
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus<br />
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br />
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br />
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br />
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br />
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandra Sepp, AK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. <br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br />
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br />
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br />
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br />
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br />
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br />
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br />
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br />
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br />
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br />
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br />
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br />
* Radne Kaal, IA18 - Automaatne privaatne veebilehtisemine Windowsis.<br />
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis<br />
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br />
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi<br />
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile <br />
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Industry_4.0&diff=120916I026 - Kevad 2017 - Industry 4.02017-05-02T09:50:57Z<p>Mosi: </p>
<hr />
<div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br />
=Industry 4.0=<br />
----<br />
----<br />
Autorid: Meelis Osi, Liis Talimaa, Sander Pihelgas, Aare Taveter<br />
<br />
==Ajalugu ja eeldused mis viisid...==<br />
----<br />
----<br />
<br />
===Alapealkiri ===<br />
----<br />
<br />
==Millega tegemist....==<br />
----<br />
----<br />
===Alapealkiri ===<br />
----<br />
<br />
==Viited==<br />
<br />
=The site is Under Construction=</div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Industry_4.0&diff=120915I026 - Kevad 2017 - Industry 4.02017-05-02T09:36:19Z<p>Mosi: Created page with "Category:ITSPEA 2016 kaugõpe =Industry 4.0= ---- ---- Autorid: Meelis Osi, Liis Talimaa, Sander Pihelgas, Aare Taveter ==Ajalugu ja eeldused mis viisid...== ---- ---- =..."</p>
<hr />
<div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br />
=Industry 4.0=<br />
----<br />
----<br />
Autorid: Meelis Osi, Liis Talimaa, Sander Pihelgas, Aare Taveter<br />
<br />
==Ajalugu ja eeldused mis viisid...==<br />
----<br />
----<br />
<br />
===Alapealkiri ===<br />
----<br />
<br />
==Millega tegemist....==<br />
----<br />
----<br />
===Alapealkiri ===<br />
----<br />
<br />
==Viited==</div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid&diff=120914IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid2017-05-02T09:35:52Z<p>Mosi: </p>
<hr />
<div>See sektsioon on mõeldud neile, kes tahavad enda [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] kirjatööd wiki kujul esitada.<br />
<br />
== sügis 2012 ==<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]<br />
<br />
== sügis 2013 ==<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]<br />
<br />
== sügis 2015 ==<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Mina_ja_Linux Arti Zirk - Mina ja Linux]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Syncly_MusicSync Arti Zirk - Syncly MusicSync]<br />
<br />
== kevad 2017 (rühmatööd) ==<br />
[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas - Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F "Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?" - Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_valdkonna_kujutamine_kaasaja_filmikunstis "IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis" - Anna Amelkina, Kadi Koppelmann, Maie Palmeos, Marie Udam, Marilyn Võsu]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Privaatsus_internetis_-_kas_võimatu_missioon_"Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?" - Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Nutiseadmete_mõju_algkooliealiste_laste_arengule_"Nutiseadmete mõju algkooliealiste laste arengule" - Anni-Bessie Kitt, Jaan Koolmeister, Jan Pentshuk, Andreas Porman, Pille Ulmas]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Industry_4.0_"Industry 4.0" - Autorid: Meelis Osi, Liis Talimaa, Sander Pihelgas, Aare Taveter]</div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid&diff=120913IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid2017-05-02T09:35:00Z<p>Mosi: /* kevad 2017 (rühmatööd) */</p>
<hr />
<div>See sektsioon on mõeldud neile, kes tahavad enda [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] kirjatööd wiki kujul esitada.<br />
<br />
== sügis 2012 ==<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]<br />
<br />
== sügis 2013 ==<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]<br />
<br />
== sügis 2015 ==<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Mina_ja_Linux Arti Zirk - Mina ja Linux]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Syncly_MusicSync Arti Zirk - Syncly MusicSync]<br />
<br />
== kevad 2017 (rühmatööd) ==<br />
[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas - Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F "Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?" - Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_valdkonna_kujutamine_kaasaja_filmikunstis "IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis" - Anna Amelkina, Kadi Koppelmann, Maie Palmeos, Marie Udam, Marilyn Võsu]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Privaatsus_internetis_-_kas_võimatu_missioon_"Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?" - Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Nutiseadmete_mõju_algkooliealiste_laste_arengule_"Nutiseadmete mõju algkooliealiste laste arengule" - Anni-Bessie Kitt, Jaan Koolmeister, Jan Pentshuk, Andreas Porman, Pille Ulmas]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Industry 4.0_"Industry 4.0" - Autorid: Meelis Osi, Liis Talimaa, Sander Pihelgas, Aare Taveter]</div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=112008User:Mosi2016-10-25T08:11:06Z<p>Mosi: /* Viited */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Meelis Osi<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendivalimisi, on teema väga päevakohane. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean õpetlikuks tema veendumust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole tuhkagi kasu. IT teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale IT-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br />
* Deklareerida õpingukava.<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust.<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
* Käia kalal, pärast punast joont pole selleks, ega ka paljudeks teisteks huvitavateks üritusteks, enam aega.<br />
<br />
'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?'''<br />
<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.3.10]</ref>.<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAPd.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3 EAPd. Teises semestris peab sooritama aineid samuti vähemalt 27 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 - 3 =24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p.3.2.1]</ref><br />
<br />
==Viited==</div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=112005User:Mosi2016-10-25T08:10:34Z<p>Mosi: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Meelis Osi<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendivalimisi, on teema väga päevakohane. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean õpetlikuks tema veendumust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole tuhkagi kasu. IT teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale IT-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br />
* Deklareerida õpingukava.<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust.<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
* Käia kalal, pärast punast joont pole selleks, ega ka paljudeks teisteks huvitavateks üritusteks, enam aega.<br />
<br />
'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?'''<br />
<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.3.10]</ref>.<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAPd.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3 EAPd. Teises semestris peab sooritama aineid samuti vähemalt 27 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 - 3 =24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p.3.2.1]</ref><br />
<br />
==Viited==<br />
<references /></div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=111661User:Mosi2016-10-24T08:44:33Z<p>Mosi: /* Referaat */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Meelis Osi<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendivalimisi, on teema väga päevakohane. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean õpetlikuks tema veendumust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole tuhkagi kasu. IT teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale IT-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br />
* Deklareerida õpingukava.<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust.<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
* Käia kalal, pärast punast joont pole selleks, ega ka paljudeks teisteks huvitavateks üritusteks, enam aega.<br />
<br />
'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?'''<br />
<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.3.10]</ref>.<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAPd.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3 EAPd. Teises semestris peab sooritama aineid samuti vähemalt 27 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 - 3 =24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p.3.2.1]</ref><br />
<br />
==Viited==</div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=111658User:Mosi2016-10-24T08:32:43Z<p>Mosi: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Meelis Osi<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendivalimisi, on teema väga päevakohane. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean õpetlikuks tema veendumust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole tuhkagi kasu. IT teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale it-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br />
* Deklareerida õpingukava.<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust.<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
* Käia kalal, pärast punast joont pole selleks, ega ka paljudeks teisteks huvitavateks üritusteks, enam aega.<br />
<br />
'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?'''<br />
<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.3.10]</ref>.<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAPd.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3 EAPd. Teises semestris peab sooritama aineid samuti vähemalt 27 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 - 3 =24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p.3.2.1]</ref><br />
<br />
==Viited==</div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=111656User:Mosi2016-10-24T08:28:16Z<p>Mosi: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Meelis Osi<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendivalimisi, on teema väga päevakohane. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean õpetlikuks tema veendumust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole tuhkagi kasu. IT teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale it-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br />
* Deklareerida õpingukava.<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust.<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
* Käia kalal, pärast punast joont pole selleks, ega ka paljudeks teisteks huvitavateks üritusteks, enam aega.<br />
<br />
'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?'''<br />
<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.3.10]</ref>.<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAPd.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3 EAPd. Teises semestris peab sooritama aineid samuti vähemalt 27 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 - 3 =24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p.3.2.1]</ref></div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=111655User:Mosi2016-10-24T08:28:06Z<p>Mosi: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Meelis Osi<br />
Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendivalimisi, on teema väga päevakohane. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean õpetlikuks tema veendumust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole tuhkagi kasu. IT teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale it-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br />
* Deklareerida õpingukava.<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust.<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
* Käia kalal, pärast punast joont pole selleks, ega ka paljudeks teisteks huvitavateks üritusteks, enam aega.<br />
<br />
'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?'''<br />
<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.3.10]</ref>.<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAPd.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3 EAPd. Teises semestris peab sooritama aineid samuti vähemalt 27 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 - 3 =24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p.3.2.1]</ref></div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=111654User:Mosi2016-10-24T08:25:24Z<p>Mosi: /* Küsimus 2 */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
:Autor: Meelis Osi<br />
:Kood: 10160503<br />
:Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendivalimisi, on teema väga päevakohane. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean õpetlikuks tema veendumust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole tuhkagi kasu. IT teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale it-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br />
* Deklareerida õpingukava.<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust.<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
* Käia kalal, pärast punast joont pole selleks, ega ka paljudeks teisteks huvitavateks üritusteks, enam aega.<br />
<br />
'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?'''<br />
<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.3.10]</ref>.<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAPd.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3 EAPd. Teises semestris peab sooritama aineid samuti vähemalt 27 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 - 3 =24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p.3.2.1]</ref></div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=111653User:Mosi2016-10-24T08:24:59Z<p>Mosi: /* Küsimus 2 */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
:Autor: Meelis Osi<br />
:Kood: 10160503<br />
:Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendivalimisi, on teema väga päevakohane. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean õpetlikuks tema veendumust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole tuhkagi kasu. IT teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale it-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br />
* Deklareerida õpingukava.<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust.<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
* Käia kalal, pärast punast joont pole selleks, ega ka paljudekks teiteks huvitavateks üritusteks, enam aega.<br />
<br />
'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?'''<br />
<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.3.10]</ref>.<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAPd.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3 EAPd. Teises semestris peab sooritama aineid samuti vähemalt 27 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 - 3 =24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p.3.2.1]</ref></div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=111652User:Mosi2016-10-24T08:24:40Z<p>Mosi: /* Küsimus 2 */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
:Autor: Meelis Osi<br />
:Kood: 10160503<br />
:Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendivalimisi, on teema väga päevakohane. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean õpetlikuks tema veendumust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole tuhkagi kasu. IT teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale it-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br />
* Deklareerida õpingukava.<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust.<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
* Käia kalal, pärast punast joont pole enam selleks, ega ka paljudekks teiteks huvitavateks üritusteks, enam aega.<br />
<br />
'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?'''<br />
<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.3.10]</ref>.<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAPd.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3 EAPd. Teises semestris peab sooritama aineid samuti vähemalt 27 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 - 3 =24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p.3.2.1]</ref></div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=111651User:Mosi2016-10-24T08:24:13Z<p>Mosi: /* Küsimus 2 */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
:Autor: Meelis Osi<br />
:Kood: 10160503<br />
:Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendivalimisi, on teema väga päevakohane. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean õpetlikuks tema veendumust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole tuhkagi kasu. IT teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale it-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br />
* Deklareerida õpingukava.<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust.<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
* Käia kalal, pärast punast joont pole enam selleks, ega ka paljuks muudeks huvitavateks üritusteks, enam aega.<br />
<br />
'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?'''<br />
<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.3.10]</ref>.<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAPd.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3 EAPd. Teises semestris peab sooritama aineid samuti vähemalt 27 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 - 3 =24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p.3.2.1]</ref></div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=111650User:Mosi2016-10-24T08:23:22Z<p>Mosi: /* Küsimus 2 */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
:Autor: Meelis Osi<br />
:Kood: 10160503<br />
:Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendivalimisi, on teema väga päevakohane. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean õpetlikuks tema veendumust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole tuhkagi kasu. IT teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale it-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br />
* Deklareerida õpingukava.<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust.<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
* Käia kalal, pärast punast joont pole enam selleks, ega ka paljuks muudeks huvitavateks üritusteks, lihtsalt enam aega.<br />
<br />
'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?'''<br />
<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.3.10]</ref>.<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAPd.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3 EAPd. Teises semestris peab sooritama aineid samuti vähemalt 27 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 - 3 =24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p.3.2.1]</ref></div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=111648User:Mosi2016-10-24T08:21:35Z<p>Mosi: /* Küsimus B */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
:Autor: Meelis Osi<br />
:Kood: 10160503<br />
:Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendivalimisi, on teema väga päevakohane. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean õpetlikuks tema veendumust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole tuhkagi kasu. IT teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale it-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br />
* Deklareerida õpingukava.<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust.<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
* Käia kalal, pärast punast joont pole enam selleks aega.<br />
<br />
'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?'''<br />
<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.3.10]</ref>.<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAPd.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3 EAPd. Teises semestris peab sooritama aineid samuti vähemalt 27 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 - 3 =24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p.3.2.1]</ref></div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=111646User:Mosi2016-10-24T08:20:29Z<p>Mosi: /* Referaat */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
:Autor: Meelis Osi<br />
:Kood: 10160503<br />
:Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendivalimisi, on teema väga päevakohane. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean õpetlikuks tema veendumust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole tuhkagi kasu. IT teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale it-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on Korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br />
* Deklareerida õpingukava.<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust.<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
* Käia kalal, pärast punast joont pole enam selleks aega.<br />
<br />
'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?'''<br />
<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.3.10]</ref>.<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAPd.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3 EAPd. Teises semestris peab sooritama aineid samuti vähemalt 27 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 - 3 =24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p.3.2.1]</ref></div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=111643User:Mosi2016-10-24T08:18:47Z<p>Mosi: /* Referaat */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
:Autor: Meelis Osi<br />
:Kood: 10160503<br />
:Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendivalimisi, on teema väga päevakohane. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean õpetlikuks tema veendumust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole vähimatki kasu. It teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale it-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on Korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br />
* Deklareerida õpingukava.<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust.<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
* Käia kalal, pärast punast joont pole enam selleks aega.<br />
<br />
'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?'''<br />
<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.3.10]</ref>.<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAPd.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3 EAPd. Teises semestris peab sooritama aineid samuti vähemalt 27 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 - 3 =24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p.3.2.1]</ref></div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=111642User:Mosi2016-10-24T08:17:18Z<p>Mosi: /* Referaat */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
:Autor: Meelis Osi<br />
:Kood: 10160503<br />
:Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendivalimisi, on teema väga päevakohane. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean tähtsaks tema arvamust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole vähimatki kasu. It teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale it-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on Korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br />
* Deklareerida õpingukava.<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust.<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
* Käia kalal, pärast punast joont pole enam selleks aega.<br />
<br />
'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?'''<br />
<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.3.10]</ref>.<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAPd.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3 EAPd. Teises semestris peab sooritama aineid samuti vähemalt 27 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 - 3 =24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p.3.2.1]</ref></div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=111641User:Mosi2016-10-24T08:16:12Z<p>Mosi: /* Referaat */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
:Autor: Meelis Osi<br />
:Kood: 10160503<br />
:Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendi valimisi, on teema väga päevakohane. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean tähtsaks tema arvamust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole vähimatki kasu. It teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale it-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on Korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br />
* Deklareerida õpingukava.<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust.<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
* Käia kalal, pärast punast joont pole enam selleks aega.<br />
<br />
'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?'''<br />
<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.3.10]</ref>.<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAPd.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3 EAPd. Teises semestris peab sooritama aineid samuti vähemalt 27 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 - 3 =24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p.3.2.1]</ref></div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=111636User:Mosi2016-10-24T08:09:10Z<p>Mosi: /* Küsimus 2 */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
:Autor: Meelis Osi<br />
:Kood: 10160503<br />
:Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendi valimisi, on teema aktuaalne. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean tähtsaks tema arvamust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole vähimatki kasu. It teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale it-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on Korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br />
* Deklareerida õpingukava.<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust.<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
* Käia kalal, pärast punast joont pole enam selleks aega.<br />
<br />
'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?'''<br />
<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.3.10]</ref>.<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAPd.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3 EAPd. Teises semestris peab sooritama aineid samuti vähemalt 27 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 - 3 =24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p.3.2.1]</ref></div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=111634User:Mosi2016-10-24T08:07:30Z<p>Mosi: /* Küsimus 2 */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
:Autor: Meelis Osi<br />
:Kood: 10160503<br />
:Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendi valimisi, on teema aktuaalne. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean tähtsaks tema arvamust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole vähimatki kasu. It teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale it-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on Korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br />
* Deklareerida õpingukava.<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust.<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
* Käia kalal, pärast punast joont pole enam selleks aega.<br />
<br />
'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?'''<br />
<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAPd.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3 EAPd. Teises semestris peab sooritama aineid samuti vähemalt 27 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 - 3 =24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p.3.2.1]</ref></div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=111632User:Mosi2016-10-24T08:04:24Z<p>Mosi: /* Küsimus 2 */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
:Autor: Meelis Osi<br />
:Kood: 10160503<br />
:Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendi valimisi, on teema aktuaalne. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean tähtsaks tema arvamust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole vähimatki kasu. It teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale it-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on Korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br />
* Deklareerida õpingukava.<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust.<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
* Käia kalal, pärast punast joont pole enam selleks aega.<br />
<br />
'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?'''<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAPd.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3 EAPd. Teises semestris peab sooritama aineid samuti vähemalt 27 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 - 3 =24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p.3.2.1]</ref></div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=111631User:Mosi2016-10-24T08:03:53Z<p>Mosi: /* Küsimus 2 */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
:Autor: Meelis Osi<br />
:Kood: 10160503<br />
:Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendi valimisi, on teema aktuaalne. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean tähtsaks tema arvamust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole vähimatki kasu. It teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale it-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on Korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br />
* Deklareerida õpingukava.<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust.<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
* Käia kalal, pärast punast joont pole enam selleks aega.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?'''<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAPd.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3 EAPd. Teises semestris peab sooritama aineid samuti vähemalt 27 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 - 3 =24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p.3.2.1]</ref></div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=111630User:Mosi2016-10-24T08:03:30Z<p>Mosi: /* Küsimus 2 */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
:Autor: Meelis Osi<br />
:Kood: 10160503<br />
:Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendi valimisi, on teema aktuaalne. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean tähtsaks tema arvamust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole vähimatki kasu. It teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale it-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on Korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br />
* Deklareerida õpingukava<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
* Käia kalal, pärast punast joont pole enam selleks aega<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?'''<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAPd.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3 EAPd. Teises semestris peab sooritama aineid samuti vähemalt 27 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 - 3 =24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p.3.2.1]</ref></div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=111629User:Mosi2016-10-24T08:02:20Z<p>Mosi: /* Küsimus 2 */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
:Autor: Meelis Osi<br />
:Kood: 10160503<br />
:Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendi valimisi, on teema aktuaalne. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean tähtsaks tema arvamust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole vähimatki kasu. It teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale it-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on Korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br />
* Deklareerida õpingukava<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?'''<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAPd.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3 EAPd. Teises semestris peab sooritama aineid samuti vähemalt 27 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 - 3 =24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p.3.2.1]</ref></div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=111628User:Mosi2016-10-24T08:01:27Z<p>Mosi: /* Küsimus 2 */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
:Autor: Meelis Osi<br />
:Kood: 10160503<br />
:Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendi valimisi, on teema aktuaalne. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean tähtsaks tema arvamust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole vähimatki kasu. It teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale it-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on Korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.''<br />
* Deklareerida õpingukava<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?''<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAPd.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3 EAPd. Teises semestris peab sooritama aineid samuti vähemalt 27 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 - 3 =24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p.3.2.1]</ref></div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=111627User:Mosi2016-10-24T07:58:59Z<p>Mosi: /* Ülesanne */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
:Autor: Meelis Osi<br />
:Kood: 10160503<br />
:Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendi valimisi, on teema aktuaalne. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean tähtsaks tema arvamust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole vähimatki kasu. It teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale it-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on Korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
: Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
* Deklareerida õpingukava<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
*<br />
<br />
<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAPd.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3 EAPd. Teises semestris peab sooritama aineid samuti vähemalt 27 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 - 3 =24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p.3.2.1]</ref></div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=111626User:Mosi2016-10-24T07:56:02Z<p>Mosi: /* Ülesanne */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
:Autor: Meelis Osi<br />
:Kood: 10160503<br />
:Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendi valimisi, on teema aktuaalne. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean tähtsaks tema arvamust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole vähimatki kasu. It teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale it-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on Korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
: Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
* Deklareerida õpingukava<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
*<br />
<br />
<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAPd.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3 EAPd. Teises semestris peab sooritama samuti vähemalt 27 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 - 3 =24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p.3.2.1]</ref></div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=111625User:Mosi2016-10-24T07:54:55Z<p>Mosi: /* Ülesanne */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
:Autor: Meelis Osi<br />
:Kood: 10160503<br />
:Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendi valimisi, on teema aktuaalne. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean tähtsaks tema arvamust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole vähimatki kasu. It teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale it-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on Korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
: Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
* Deklareerida õpingukava<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
*<br />
<br />
<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAP-d.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3 EAP. Teises semestris peab sooritama samuti vähemalt 27 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 - 3 =24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p.3.2.1]</ref></div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=111624User:Mosi2016-10-24T07:54:12Z<p>Mosi: /* Ülesanne */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
:Autor: Meelis Osi<br />
:Kood: 10160503<br />
:Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendi valimisi, on teema aktuaalne. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean tähtsaks tema arvamust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole vähimatki kasu. It teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale it-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on Korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
: Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
* Deklareerida õpingukava<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
*<br />
<br />
<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAP-d.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3EAP. Teises semestris peab sooritama samuti vähemalt 27 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 - 3 =24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p.3.2.1]</ref></div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=111622User:Mosi2016-10-24T07:49:06Z<p>Mosi: /* Ülesanne */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
:Autor: Meelis Osi<br />
:Kood: 10160503<br />
:Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendi valimisi, on teema aktuaalne. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean tähtsaks tema arvamust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole vähimatki kasu. It teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale it-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on Korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
: Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
* Deklareerida õpingukava<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
*<br />
<br />
<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAP-d.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3EAP. Teise semestri lõpuks peab olema sooritatud aineid vähemalt 54 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 - 3 =24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p.3.2.1]</ref></div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=111620User:Mosi2016-10-24T07:48:59Z<p>Mosi: /* Ülesanne */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
:Autor: Meelis Osi<br />
:Kood: 10160503<br />
:Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendi valimisi, on teema aktuaalne. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean tähtsaks tema arvamust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole vähimatki kasu. It teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale it-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on Korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
: Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
* Deklareerida õpingukava<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
*<br />
<br />
<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAP-d.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3EAP. Teise semestri lõpuks peab olema sooritatud aineid vähemalt 54 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 -3 =24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p.3.2.1]</ref></div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=111618User:Mosi2016-10-24T07:46:24Z<p>Mosi: /* Ülesanne */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
:Autor: Meelis Osi<br />
:Kood: 10160503<br />
:Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendi valimisi, on teema aktuaalne. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean tähtsaks tema arvamust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole vähimatki kasu. It teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale it-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on Korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
: Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
* Deklareerida õpingukava<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
*<br />
<br />
<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAP-d.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3EAP. Teise semestri lõpuks peab olema sooritatud aineid vähemalt 54 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 – 3 = 24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p.3.2.1]</ref></div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=111617User:Mosi2016-10-24T07:45:58Z<p>Mosi: /* Ülesanne */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
:Autor: Meelis Osi<br />
:Kood: 10160503<br />
:Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendi valimisi, on teema aktuaalne. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean tähtsaks tema arvamust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole vähimatki kasu. It teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale it-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on Korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
: Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
* Deklareerida õpingukava<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
*<br />
<br />
<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAP-d.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3EAP. Teise semestri lõpuks peab olema sooritatud aineid vähemalt 54 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 – 3 = 24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/Õppekorralduse eeskiri p.3.2.1]</ref></div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=111615User:Mosi2016-10-24T07:43:55Z<p>Mosi: /* Ülesanne */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
:Autor: Meelis Osi<br />
:Kood: 10160503<br />
:Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendi valimisi, on teema aktuaalne. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean tähtsaks tema arvamust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole vähimatki kasu. It teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale it-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on Korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
: Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
* Deklareerida õpingukava<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
*<br />
<br />
<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAP-d.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3EAP. Teise semestri lõpuks peab olema sooritatud aineid vähemalt 54 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 – 3 = 24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>Õppekorralduse eeskiri p.3.2.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/</ref></div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=111614User:Mosi2016-10-24T07:43:36Z<p>Mosi: /* Ülesanne */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
:Autor: Meelis Osi<br />
:Kood: 10160503<br />
:Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendi valimisi, on teema aktuaalne. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean tähtsaks tema arvamust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole vähimatki kasu. It teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale it-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on Korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
: Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
* Deklareerida õpingukava<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
*<br />
<br />
<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAP-d.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3EAP. Teise semestri lõpuks peab olema sooritatud aineid vähemalt 54 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 – 3 = 24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>Õppekorralduse eeskiri p3.2.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/</ref></div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=111612User:Mosi2016-10-24T07:42:06Z<p>Mosi: /* Ülesanne */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
:Autor: Meelis Osi<br />
:Kood: 10160503<br />
:Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendi valimisi, on teema aktuaalne. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean tähtsaks tema arvamust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole vähimatki kasu. It teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale it-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on Korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
: Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
* Deklareerida õpingukava<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
*<br />
<br />
<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAP-d.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3EAP. Teise semestri lõpuks peab olema sooritatud aineid vähemalt 54 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 – 3 = 24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>Õppekorralduse eeskiri http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/</ref></div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=111611User:Mosi2016-10-24T07:40:58Z<p>Mosi: /* Ülesanne */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
:Autor: Meelis Osi<br />
:Kood: 10160503<br />
:Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendi valimisi, on teema aktuaalne. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean tähtsaks tema arvamust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole vähimatki kasu. It teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale it-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on Korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
: Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
* Deklareerida õpingukava<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
*<br />
<br />
<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAP-d.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3EAP. Teise semestri lõpuks peab olema sooritatud aineid vähemalt 54 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 – 3 = 24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>Õppekorralduse eeskiri 4. KOLLEDŽI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 4.1. KOLLEDŽIL ON ÕIGUS 4.1.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (18.10.2016)</ref></div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=111610User:Mosi2016-10-24T07:40:18Z<p>Mosi: /* Küsimus B */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
:Autor: Meelis Osi<br />
:Kood: 10160503<br />
:Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendi valimisi, on teema aktuaalne. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean tähtsaks tema arvamust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole vähimatki kasu. It teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale it-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on Korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
: Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
* Deklareerida õpingukava<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
*<br />
<br />
<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAP-d.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3EAP. Teise semestri lõpuks peab olema sooritatud aineid vähemalt 54 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 – 3 = 24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>Õppekorralduse eeskiri 4. KOLLEDŽI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 4.1. KOLLEDŽIL ON ÕIGUS 4.1.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (18.10.2016)</ref></div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=111609User:Mosi2016-10-24T07:38:57Z<p>Mosi: /* Ülesanne */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
:Autor: Meelis Osi<br />
:Kood: 10160503<br />
:Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendi valimisi, on teema aktuaalne. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean tähtsaks tema arvamust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole vähimatki kasu. It teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale it-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on Korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
: Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
* Deklareerida õpingukava<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
*<br />
<br />
<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAP-d.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3EAP. Teise semestri lõpuks peab olema sooritatud aineid vähemalt 54 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 – 3 = 24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>Õppekorralduse eeskiri 4. KOLLEDŽI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 4.1. KOLLEDŽIL ON ÕIGUS 4.1.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (18.10.2016)</ref></div>Mosihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&diff=111608User:Mosi2016-10-24T07:37:45Z<p>Mosi: /* Ülesanne */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
:Autor: Meelis Osi<br />
:Kood: 10160503<br />
:Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016<br />
<br />
==Referaat==<br />
<br />
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. <br />
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.<br />
<br><br><br />
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.<br />
<br><br><br />
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!<br />
<br><br><br />
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendi valimisi, on teema aktuaalne. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.<br />
<br><br><br />
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean tähtsaks tema arvamust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref><br />
<br><br><br />
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada. <br />
<br><br><br />
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole vähimatki kasu. It teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.<br />
<br><br><br />
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale it-sektoris alustajale.<br />
<br />
==Küsimused & Vastused==<br />
<br />
<br />
===Küsimus B===<br />
<br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br />
<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''<br />
<br />
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''<br />
<br />
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>. <br />
<br><br><br />
'''Mis on tähtajad?'''<br />
<br />
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.<br />
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br />
<br />
Riigi finantseeritaval õppekohal on Korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref><br />
<br><br><br />
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br />
<br />
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.<br />
<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
: Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
* Deklareerida õpingukava<br />
* Pikendada akadeemilist puhkust<br />
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.<br />
*<br />
<br />
<br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>Finantsinfo. Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal. http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ (18.10.2016)</ref><br />
<br />
'''I semester'''<br />
<br />
27 – 19 = 8 EAP<br />
<br />
8 * 50 = 400€.<br />
<br />
'''II semester'''<br />
<br />
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAP-d.<br />
<br />
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3EAP. Teise semestri lõpuks peab olema sooritatud aineid vähemalt 54 EAP väärtuses.<br />
<br />
27 – 3 = 24 EAP<br />
<br />
24 * 50 = 1200€<br />
<br />
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.<br />
<br />
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>Õppekorralduse eeskiri 4. KOLLEDŽI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 4.1. KOLLEDŽIL ON ÕIGUS 4.1.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (18.10.2016)</ref></div>Mosi