https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&user=Onurk&feedformat=atomICO wiki - User contributions [en]2024-03-29T14:20:25ZUser contributionsMediaWiki 1.41.0https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=MacOSi_surmak%C3%A4sud&diff=126153MacOSi surmakäsud2017-11-06T11:02:36Z<p>Onurk: Created page with "= Autor = Oliver Nurk A21 06/11/2017 =MacOSi surmakäsud= Järgnevas artiklis on välja toodud käsud mida MacOSi terminalis kunagi jooksutada ei tohiks. Tegemist on käs..."</p>
<hr />
<div>= Autor =<br />
<br />
Oliver Nurk<br />
<br />
A21<br />
<br />
06/11/2017<br />
<br />
=MacOSi surmakäsud=<br />
<br />
Järgnevas artiklis on välja toodud käsud mida MacOSi terminalis kunagi jooksutada ei tohiks. Tegemist on käskudega mis eeldavad kasutajalt, et ta teab täpselt millega tegeleb. Internetiavarustes on palju võltsõpetusi ning videoid millega üritatakse kogenematutele kasutajatele vingerpussi mängida järgnevate käskude abil. Mõned neist võivad aga kasutaja süsteemi kiirelt kasutuskõlbmatuks muuta. Paljud MacOSi surmakäsud sarnanevad Linuxi surmakäskudega kuid kokkuvõttes on neid siiski vähem. <br />
<br />
=Kustuta kõik failid ilma hoiatuseta=<br />
<br />
<code> rm -rf / </code><br />
<code> rm -rf * </code><br />
<br />
- Need käsud kustutavad ära kõik failid ilma eelneva hoiatuseta muutes kasutaja süsteemi töökõlbmatuks.<br />
<br />
<code> rm -rf ~/ </code><br />
<br />
- See käsk kustutab kogu "Home" kausta sisu ilma eelneva hoiatuseta<br />
<br />
<br />
= Käesoleva ketta format =<br />
<br />
<code> mkfs.(anything) </code> <br />
<br />
- Käesolev käsk formatib ära ettesöödetava ketta. <br />
<br />
= Kahvelpomm (Forkbomb) = <br />
<br />
<code> :(){:|:&};: </code><br />
<br />
- Antud käsk töötab kõigil UNIX süsteemidel ning käivitab protsesse nii kaua kuni süsteem kokku jookseb. Õnneks võrreldes eelmiste käskudega on kahvlipommi mõju parandatav lihtsa taakäivitusega :) <br />
<br />
= Ava kõik applicationid =<br />
<br />
<code> open /Applications/* </code> <br />
<br />
- Antud kood avab kõik arvutis olevad applicationid üheaegselt ning sellel on suur tõenäosus arvuti totaalselt kokku jooksutada.<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Onurkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Osadmin_referaadi_teemad&diff=126152Osadmin referaadi teemad2017-11-06T10:38:52Z<p>Onurk: </p>
<hr />
<div>=Artikli kondikava=<br />
.. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].<br />
<br />
=Artikli teema valimine=<br />
<br />
* Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is) jt operatsioonisüsteemides. Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.<br />
*Teema valimiseks on erinevaid võimalusi: käesoleva viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast ja ka Linuxi käsureal kui sisestada mistahes esimene täht ja 2x kiirelt TAB'i vajutades.<br />
* Kindlasti tuleb viki otsinguaknasse sisestades veenduda, et valitud teemat juba kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada.<br />
*Kui teema kohta artiklit ei ole või annab olemasolevat oluliselt täiendada siis saab selle valida ja siia artiklisse kirja panna.<br />
* kui soovitakse kirjutada inglise keeles siis see on lubatud kuigi eestikeelse aine puhul on ka artikkel oodatud eesti keeles<br />
*Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]<br />
*Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati<br />
*Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata. Ilmselt kõige mõistlikum on kiirsuhtluse kaudu kuid võib ka e-postiga.<br />
* Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.<br />
* Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada && suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].<br />
<br />
'''<span style="color:#FF0000">NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</nowiki></span>'''<br />
<br />
=Valitud teemad=<br />
* [[Teema]], nimi, grupp<br />
* [[Head]], Andrek Laanemets, A21<br />
* [[More]], Martin Tammai, A21<br />
* [[Whatis]], Martin Erik Pille, A21<br />
* [[Seadmed Linuxis]], Alexander Teder D21<br />
* [[photorec]], Erki Aas, A21<br />
* [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command, Andres Kalavus<br />
* [[Apropos]], Daniel Liik, A21<br />
* [[lsb_release]], Elizaveta Romanova, A21<br />
* [[Debiani varamu loomine]], Marko Esna A21<br />
* [[Windowsi surmakäsud]], Siim Salla, A21<br />
* [[Tr]], Vladimir Nitsenko IADB10<br />
* [[APFS]], Madis Võrklaev AK21<br />
* [[Mcedit + Mcview]], Meelis Mikk, A21<br />
* [[Grep kasutamine]], Filip Fjodorov AK21<br />
* [[wget]], Kristo Tero AK21<br />
* [[Signaalid_ja_kill]], Henri Paves AK21<br />
* [[Findmnt kasutamine]], Dmitri Kiriljuk AK21<br />
* [[Android Open Source Project Oreo]], Indrek Pruul, AK31<br />
* [[Linuxi surmakäsud]], Jaan Veikesaar, A21<br />
* [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine) Rudolf Purge, AK21<br />
* [[Debiani varamu loomine]], Toel Teemaa, AK31<br />
* [[Nutiseadme op.süsteemi vahetus]], Annely Vattis, AK21<br />
* [[saned]], Eduard Kõre, AK21<br />
* [[Linuxi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Sirli Mürk AK21<br />
* [[Raspberry Pi valvekaamera]], Evelin Padjus, AK31<br />
* [[HTC One M8]], Martin Kokk, A21<br />
* [[Windowsi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Annika Kask, AK21<br />
* [[last, lastb]], Kuldar Teinmann, AK21<br />
* [[HTC One M7 ]], Rait Rand, A21<br />
* [[Terminali sessioonide salvestus ja jagamine]], Aleksandra Sepp, AK21<br />
* [[Sony Xperia V]], Siim Oselein, A21<br />
* [[cmp]], Mari-Liis Põrk, A21<br />
* [[cd]], Seim, AK21<br />
* [[macOSi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Oliver Nurk, A21<br />
<br />
=Vabad teemad=<br />
* [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)<br />
* [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine<br />
* [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)<br />
* [[Debiani varamu loomine]]<br />
* [[Whatis]]<br />
* [[APFS]] - Apple File System<br />
* [[Arvutiklassi Linux]] - oleks vaja kaasajastada ja täiendada<br />
* see ei ole kindlasti kogu valik - kõiki Linuxi käske ei ole mõistlik siia kirja panna. Kui avada Linuxi käsurida ja sisestada mistahes esimene täht ja vajutada 2x kiirelt TAB siis näeb saadaolevaid käske. Edasi tasub otsida käesolevast vikist ega selle kohta juba artiklit kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast.<br />
* [[shebang]] - vt [https://en.wikipedia.org/wiki/Shebang_(Unix) Shebang (UNIX)]<br />
<br />
==Mahukamad teemad==<br />
* [[remote-sudo-command-without-password]]<br />
** käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna)<br />
*** tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile<br />
*** käivitusfaili nimeks panna nt timefix-server1.desktop ja määrata ka miski ikoon<br />
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus<br />
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis avab terminaliakna pealkirjaga "Server1 timefix"<br />
*** avanenud terminaliaknas käivitatakse skript, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse tavakasutajana üle SSH<br />
*** eemalasuvas serveris käivitatakse omakorda skript, mis sünkroniseerib serveri kella selliselt, et salasõna ei küsita<br />
*** skripti lõppu lisada paus 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte<br />
*** seejärel logitakse serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)<br />
**** ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad organisatsiooni võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust<br />
** ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette graafiliselt hallata):<br />
*** tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile - eriti mugav on see siis kui vaja üksikuid erinevates organisatsioonides tööjaamu hallata (kus keskhaldust rakendada ei saa)<br />
*** käivitusfaili nimeks panna nt software-management-desktop1.desktop ja määrata ka miski ikoon<br />
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus<br />
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis logib salasõna küsimata üle SSH teise desktop-masinasse<br />
*** peale sisselogimist käivitab eemalasuvas desktop-masinas tavakasutaja õigustes juurkasutaja õigusi nõudva GUI-rakenduse selliselt, et aken avaneb kohalikus sysadminni masinas<br />
*** seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see õigus tohib olla lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellena SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti<br />
*** peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida<br />
*** selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.<br />
** teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis<br />
** NB! Kõikide tegevuste juures pidada silmas ka turvalisust ja kirjutada artiklis ka lühidalt, milline tegevus/lahendus ning mil viisil turvalisusega arvestab.<br />
* [[Bash]] <br />
** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.<br />
* [[Bash-builtins]]<br />
** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -> üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -> ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki>, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki> kategooria sinna lõppu lisada.<br />
** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.<br />
* [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.<br />
** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-<hash>).<br />
** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.<br />
** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.<br />
** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.<br />
** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.<br />
** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.<br />
** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.<br />
** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.<br />
** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.<br />
<br />
=Viiteid=<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_wiki_article käesolev artikkel inglisekeelsele õppele]<br />
* http://manpage.io<br />
* https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud<br />
* https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel<br />
* https://linuxjourney.com/<br />
* [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]<br />
* [https://linux.die.net Linux docs]<br />
* http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/<br />
* http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/<br />
* http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html<br />
* http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials<br />
<br />
=Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=<br />
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2016 Sügis]]<br />
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis]]<br />
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]<br />
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis]]<br />
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis]]<br />
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Onurkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=119333I027 iseseisvad tööd2017-03-23T09:01:59Z<p>Onurk: </p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br />
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Vari, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br />
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br />
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Anton Kuksov, 12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br />
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br />
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Tanel Vari, DK 13 - Teine GUI Windowsile<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br />
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br />
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br />
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br />
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br />
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br />
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br />
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br />
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Onurkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(Oliver_Nurk)&diff=117760GitHub tudengipaketi taotlemine (Oliver Nurk)2017-02-15T15:50:39Z<p>Onurk: /* Õpetus */</p>
<hr />
<div>Sellel wiki lehel olev juhend selgitab piltide abil kuidas taotleda GitHubi tudengipaketti kasutades @itcollege.ee meiliaadressi. <br />
<br />
===Õpetus===<br />
1. Avage veebileht https://education.github.com/pack<br />
<br />
2. Klikkige nupule "Get your pack"<br />
<br />
[[File:Riistvara1.PNG]]<br />
<br />
3. Järgnevalt tuleb luua omale githubis konto. Klõpsake valiku "Create an account" peale.<br />
<br />
[[File:Riistvara2.PNG]]<br />
<br />
4. Järgnevalt tuleb täita nõutud väljad. Meiliaadressi kohal kasutage @itcollege.ee lõpuga meiliaadressi. Edasi klikkige "Create an account"<br />
<br />
[[File:Riistvara3.PNG]]<br />
<br />
5. Edasi tuleb valida tasuta ning tasulise liikmeplaani vahel. Tudengeid silmas pidades valige esimene variant. Organisatsioonide lahter jätke tühjaks. Klikime "Continue"<br />
<br />
[[File:Riistvara4.PNG]]<br />
<br />
6.Kinnitame, et oleme õpilased. Selleks vajutage "Yes, I'm a student".<br />
<br />
[[File:Riistvara5.PNG]]<br />
<br />
7.Sellel lehel soovitakse, et kinnitaksite oma meiliaadressi. Ärge seda lehte sulgege.<br />
<br />
[[File:Riistvara6.PNG]]<br />
<br />
8. Avage uus aken ning logige sisse oma koolimeilile. http://www.outlook.com/itcollege.ee<br />
<br />
[[File:Riistvara7.PNG]]<br />
<br />
9. Avage GitHubilt saadud meil ning klikake "Verify e-mail address"<br />
<br />
[[File:Riistvara11.PNG]]<br />
<br />
10. Liikuge tagasi eelnevalt lahti jäänud lehele. Refreshige seda(F5). Täitke kõik väljad ja vajutage "Submit Request"<br />
<br />
[[File:Riistvara8.PNG]]<br />
<br />
11. Teie konto on loodud!<br />
<br />
[[File:Riistvara10.PNG]]<br />
<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Onurkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(Oliver_Nurk)&diff=117759GitHub tudengipaketi taotlemine (Oliver Nurk)2017-02-15T15:46:29Z<p>Onurk: Created page with "Sellel wiki lehel olev juhend selgitab piltide abil kuidas taotleda GitHubi tudengipaketti kasutades @itcollege.ee meiliaadressi. ===Õpetus=== 1. Avage veebileht https://ed..."</p>
<hr />
<div>Sellel wiki lehel olev juhend selgitab piltide abil kuidas taotleda GitHubi tudengipaketti kasutades @itcollege.ee meiliaadressi. <br />
<br />
===Õpetus===<br />
1. Avage veebileht https://education.github.com/pack<br />
<br />
2. Klikkige nupule "Get your pack"<br />
[[File:Riistvara1.PNG]]<br />
<br />
3. Järgnevalt tuleb luua omale githubis konto. Klõpsake valiku "Create an account" peale.<br />
[[File:Riistvara2.PNG]]<br />
<br />
4. Järgnevalt tuleb täita nõutud väljad. Meiliaadressi kohal kasutage @itcollege.ee lõpuga meiliaadressi. Edasi klikkige "Create an account"<br />
[[File:Riistvara3.PNG]]<br />
<br />
5. Edasi tuleb valida tasuta ning tasulise liikmeplaani vahel. Tudengeid silmas pidades valige esimene variant. Organisatsioonide lahter jätke tühjaks. Klikime "Continue"<br />
[[File:Riistvara4.PNG]]<br />
<br />
6.Kinnitame, et oleme õpilased. Selleks vajutage "Yes, I'm a student".<br />
[[File:Riistvara5.PNG]]<br />
<br />
7.Sellel lehel soovitakse, et kinnitaksite oma meiliaadressi. Ärge seda lehte sulgege.<br />
[[File:Riistvara6.PNG]]<br />
<br />
8. Avage uus aken ning logige sisse oma koolimeilile. http://www.outlook.com/itcollege.ee<br />
[[File:Riistvara7.PNG]]<br />
<br />
9. Avage GitHubilt saadud meil ning klikake "Verify e-mail address"<br />
[[File:Riistvara11.PNG]]<br />
<br />
10. Liikuge tagasi eelnevalt lahti jäänud lehele. Refreshige seda(F5). Täitke kõik väljad ja vajutage "Submit Request"<br />
[[File:Riistvara8.PNG]]<br />
<br />
11. Teie konto on loodud!<br />
[[File:Riistvara10.PNG]]<br />
<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Onurkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Riistvara11.PNG&diff=117758File:Riistvara11.PNG2017-02-15T15:45:46Z<p>Onurk: </p>
<hr />
<div></div>Onurkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Riistvara10.PNG&diff=117757File:Riistvara10.PNG2017-02-15T15:41:14Z<p>Onurk: </p>
<hr />
<div></div>Onurkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Riistvara8.PNG&diff=117756File:Riistvara8.PNG2017-02-15T15:40:23Z<p>Onurk: </p>
<hr />
<div></div>Onurkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Riistvara7.PNG&diff=117755File:Riistvara7.PNG2017-02-15T15:40:09Z<p>Onurk: </p>
<hr />
<div></div>Onurkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Riistvara6.PNG&diff=117754File:Riistvara6.PNG2017-02-15T15:39:52Z<p>Onurk: </p>
<hr />
<div></div>Onurkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Riistvara5.PNG&diff=117753File:Riistvara5.PNG2017-02-15T15:39:38Z<p>Onurk: </p>
<hr />
<div></div>Onurkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Riistvara4.PNG&diff=117752File:Riistvara4.PNG2017-02-15T15:39:23Z<p>Onurk: </p>
<hr />
<div></div>Onurkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Riistvara3.PNG&diff=117751File:Riistvara3.PNG2017-02-15T15:39:09Z<p>Onurk: </p>
<hr />
<div></div>Onurkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Riistvara2.PNG&diff=117750File:Riistvara2.PNG2017-02-15T15:38:26Z<p>Onurk: </p>
<hr />
<div></div>Onurkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Riistvara1.PNG&diff=117749File:Riistvara1.PNG2017-02-15T15:09:51Z<p>Onurk: </p>
<hr />
<div></div>Onurkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Onurk&diff=110257User:Onurk2016-10-18T22:23:43Z<p>Onurk: /* Essee */</p>
<hr />
<div><br />
= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
Autor: Oliver Nurk<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]] <br />
== Essee ==<br />
Õpingukorraldus ning Erialatutvustus on aine, mille peamiseks eesmärgiks on avardada õpilaste silmaringi ning anda neile ülevaade sellest kuidas IT valdkonnas tegelikult asjad käivad ja näidata ka erinevaid positsioone kuhu ITs pürgida saab. Aine koosnes ühest informatiivsest tutvustavast loengust ning seitsmest väga huvitavast loengust, mis olid antud oma ala professionaalide poolt. Loengud algasid küll minu maitse jaoks veidi vara - kuid olid seda väärt ja tagasi koju voodisse enamasti ei igatsenud.<br />
<br />
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a "1. Sissejuhatav loeng"]</ref>, mis toimus 24. Augustil rääkisid Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer tudengitele üleüldiselt koolist, õppetöö välistest tegevustest ja stipendiumitest. Loeng andis hea põhja kuna enamus tudengitest reaalsetest kooliga seotud üritustest ja ka kooli eri võimalustest(Videoloengud jne.) ei teadnud.<br />
<br />
Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu."]</ref> tuli meile oma elust rääkima Andres Kütt - Praegune riigi infosüsteemi arhitekt. Tema loeng koosnes enamasti sellest, kuidas ta IT maailma sai ning üleüldiselt tema eluteest. Arvutitega puutus ta kokku juba koolis ning sellest alates hakkas ta aina rohkem ja rohkem aega oma elust sellele pühendama. Tema jutust jäid kõige rohkem kõlama nö "Õppetunnid tudengitele". Nende hulka kuulusid näiteks nii soovitus mõelda ise välja mida me igast ainest saame - isegi neist mida me ise peame mõttetuteks kui ka see, et ainuke isik kes on päriselt huvitatud, et sa hariduse saaksid oled sina ise. Pikemalt peatus ta ka oma ametil. Nimelt seletas ta hästi ära mida teeb Süsteemiarhitekt ning millised on selle eriala igapäevased katsumused ja komistuskivid.<br />
<br />
Kolmas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "3. Testimine ja startupid"]</ref> tulid tudengitele rääkima Kristel ja Marko Kruustük, kes on startupi Testlio loojad. Mõlemad neist on Eesti Infotehnoloogia Kolledži vilistlased ning fakt, et nende loomingust on saanud rahvusvaheline ettevõte oli vägagi inspireeriv. Selline edu aga ei tule päevapealt ning mitte ka ilma raskusteta. Marko ja Kristel rääkisid erinevatest probleemidest millega nad oma karjääri jooksul on pidanud kokku puutuma. Üldkokkuvõttes õppisin, et kui sa oled piisavalt pühendunud oma eesmärkidele on võimalik jõuda väga kaugele. Loeng oli minu jaoks üks huvitavamaid, kuna eduka startupi loomine on üks minu unistusi. Tänu neile sain suurema ülevaate sellest, mida startupi loomine endast kujutab. <br />
<br />
Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "4. Süsadminnimisest"]</ref> ilmus meie ette Lembit Ling(keda huvitaval kombel tuntakse ka nime all Snakeman). Loengu teemaks oli Süsadminnimine. Oma ameti õppis Lembit peamiselt iseseisvalt. Loengu alguses tõi ta ka välja, et üks tema iidoleid IT alal on olnud teist loengut andnud Andres Kütt. Lembit avastas varakult, et koodi kirjutamine tema rida ei ole - samas pani ta südamele, et väga kasulik on see, kui on olemas oskus koodi lugeda ning seda mõista. Ka soovitas ta olla veidikene laisk ning asju automatiseerida nii palju kui võimalik. Loeng pakkus huvi kuna õpin ka ise administreerimist ning see andis suurema kujutluspildi sellest, millega üks korralik süsteemi administraator tegeleb. See oli ka väga teretulnud kuna terve esimene semester eriti admini poole peale õppekavas rõhku pandud eriti ei ole ning ülevaade tulevikust oli vägagi teretulnud.<br />
<br />
Viies loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "5. IT tööturg" "Karjäärikäänakud"]</ref> rääkis meie õppejõud Andres Septer koos Einar Koltšanoviga IT tööturust. Loengu esimeses pooles toodi välja erinevad asjad mida peaks meeles pidama tööd otsides ning toodi ka välja erinevaid kohti kuhu tööle võimalik minna(Startupid, Enterprise, Riigiasutus jne.). Välja toodi iga tüübi head ja vead mis on tulevikus kindlasti kasulik. Huvitav oli ka see, et enamus tööpakkumisi mis tegelikult midagi väärt on liiguvad nii öelda tutvuste kaudu - avalikus konkursis on enamasti aga madalama astme tööotsad. Soovitati ka luua omale juba ülikoolis tutvuste võrgustik, mis kindlasti tulevikus kasuks tuleb. Loengu teises pooles räägiti IT inimeste ja äriinimeste omavahelisest läbikäimisest ning mõistmisest. Selgus, et kuna mõlemal poolel on oma arusaam asjadest, mis enamasti ei ühti on probleemid kerged tekkima. Ideaalses olukorras oleks mõlemal aga ühine visioon ning mõistmine.<br />
<br />
Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "6. Andmed ei allu analüüsile"]</ref> tuli rääkima EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ta rääkis sellest, kuidas analüüs tegelikult meie igapäevaelu mõjutab. Teatud seoseid ning käitumismustreid uurides on võimalik suunata ressursse täpselt sinna, kus neid kõige rohkem vaja on. Räägiti ka täpsemalt andmete analüüsi tähtsusest Maksu- ja Tolliametile. Nimelt koostatakse just analüüside põhjal riskianalüüse. Kuigi ma isiklikult eriti andmete analüüsi vastu huvi ei tunne ei ole ma ka ignorantne ning mõistan seda, kui kasulik on olemasoleva info läbi töötamine. Saadud tulemused võivad tõsiselt kasumit suurendada. <br />
<br />
Eelviimases loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "7. Eesti Vabariigi küberkaitse"]</ref> rääkis Jaan Priisalu meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Tegemist on teemaga, mis mind ennast on isiklikult minevikus vägagi palju huvitanud kuna tegemist on aja kulgedes aina päevakohasema temaatikaga. Arvestades tänapäeva ühiskonna toetumist arvutitele on küberkaitse kindlasti valdkond mida unarusse jätta ei ole mõistlik. Väga huvitav oli täpsemalt teada saada, mis võimalusi küberkaitse pakub - Näiteks suuri sündmusi nagu sõjad saab ennetada just küberkaitse teel. Toonitati palju ka koostöö tähtsust naaberriikidega. Koostöö viib kiiremate lahendusteni ning ka turvalisema lõpptulemuseni. Eesti on endiselt üks juhtivaid riike küberkaitses olenemata meie väiksest rahvaarvust ning asukohast ning arvan, et seda trendi tuleks jätkata.<br />
<br />
Viimases loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "8. IT ja turundus"]</ref> tuli oma kogemusi jagama Starmani turundusjuht Hedi Marasoo. Juttu tuli IT ja turunduse vahelisest suhtest. Hedi ütles, et turundus ning IT käivad käsikäes. Selle väitega nõustun ma 100% kuna ilma turunduseta eisaa IT firma enamus juhtudel läbi lüüa. Peab olema midagi, mis paneb inimesi sinu firmast rääkima ning viib selle avalikkuse ette. Firmal tekib nö brand, mis võiks tähendada siis seda, mida inimesed sinust räägivad kui sind kohal pole. Hea branding aga toob juba firmale tohutu kasu ja eelise. <br />
<br />
Kokkuvõttes olen positiivselt meelestatud kogu õppeaine kohta. Kuigi oli ka loenguid mis minu huvidega nii väga ei haaku, oli sellele vastukaaluks ka palju loenguid mis mind vägagi huvitasid. Kõige enam meelde jäid mulle: Loeng küberkaitsest, kuna tegemist on aina aktuaalsema ja tähtsama teemaga tänapäeval ; Loeng IT tööturust, kuna see tuleb töö otsides kindlasti kasuks ; Loeng startupidest, kuna tunnen, et startup võiks olla midagi, mida kunagi proovida võiks. Aine andis mulle palju uut infot ning oli kasulik kuigi järgneva semestri üritan kolmapäeva hommikul ikkagi magada.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
*Arvestust on võimalik järgi teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>)<br />
<br />
*Et pääseda kordussooritusele on vaja end registreerida ÕIS-i kaudu. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]</ref>)<br />
<br />
*Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8.1<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref>)<br />
<br />
*Kordussooritusel osalemine maksab vaid, kui õpid tasulisel (OF) õppekohal. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.7<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref>)<br />
<br />
*Kordussoorituse tasu tasulisel (OF) õppekohal on 20 €. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5]</ref>)<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Enne punase joone päeva peab:<br />
*Kinnitama individuaalse õpingukava (Õppekorralduse eeskiri 3.2.1<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 3.2.1]</ref>)<br />
<br />
*Esitama avalduse muudel põhjustel akadeemilisele puhkusele minekul (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4]</ref>)<br />
<br />
*Esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks (Õppekorralduse eeskiri 6.1.4<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.4]</ref>)<br />
<br />
*Sooritada akadeemilist liikumist (Õppekorralduse eeskiri 7.1<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 7.1]</ref>)<br />
<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. (Õppekorralduse eeskiri 5.3.10<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.10]</ref>)<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
X=25 EAP, Number 6<br />
<br />
Y=22 EAP, Number 3<br />
<br />
IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform KKK]</ref><br />
<br />
Esimesel semestril kogus tudeng 25 EAP. Kuna nominaalmahust jääb puudu 2 EAP, esitatakse tudengile arve 100€. Teisel semestril kogus õpilane 22 EAP. Talle esitatakse arve 54-(25+22)= 7 EAP eest, milleks on 350€.<br />
<br />
== Viited ==<br />
{{Reflist}}</div>Onurkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Onurk&diff=110255User:Onurk2016-10-18T22:19:18Z<p>Onurk: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p>
<hr />
<div><br />
= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
Autor: Oliver Nurk<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br />
<br />
== Essee ==<br />
Õpingukorraldus ning Erialatutvustus on aine, mille peamiseks eesmärgiks on avardada õpilaste silmaringi ning anda neile ülevaade sellest kuidas IT valdkonnas tegelikult asjad käivad ja näidata ka erinevaid positsioone kuhu ITs pürgida saab. Aine koosnes ühest informatiivsest tutvustavast loengust ning seitsmest väga huvitavast loengust, mis olid antud oma ala professionaalide poolt. Loengud algasid küll minu maitse jaoks veidi vara - kuid olid seda väärt ja tagasi koju voodisse enamasti ei igatsenud.<br />
<br />
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a "1. Sissejuhatav loeng"]</ref>, mis toimus 24. Augustil rääkisid Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer tudengitele üleüldiselt koolist, õppetöö välistest tegevustest ja stipendiumitest. Loeng andis hea põhja tudengitele kuna enamus reaalsetest kooliga seotud üritustest ja ka kooli eri võimalustest(Videoloengud jne.) ei teadnud.<br />
<br />
Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu."]</ref> tuli meile oma elust rääkima Andres Kütt - Praegune riigi infosüsteemi arhitekt. Tema loeng koosnes enamasti sellest, kuidas ta IT maailma sai ning üleüldiselt tema eluteest. Arvutitega puutus ta kokku juba koolis ning sellest alates hakkas ta aina rohkem ja rohkem aega oma elust sellele pühendama. Tema jutust jäid kõige rohkem kõlama nö "Õppetunnid tudengitele". Nende hulka kuulusid näiteks nii soovitus mõelda ise välja mida me igast ainest saame - isegi neist mida me ise peame mõttetuteks kui ka see, et ainuke isik kes on päriselt huvitatud, et sa hariduse saaksid oled sina ise. Pikemalt peatus ta ka oma ametil. Nimelt seletas ta hästi ära mida teeb Süsteemiarhitekt ning millised on selle eriala igapäevased katsumused ja komistuskivid.<br />
<br />
Kolmas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "3. Testimine ja startupid"]</ref> tulid tudengitele rääkima Kristel ja Marko Kruustük, kes on startupi Testlio loojad. Mõlemad neist on Eesti Infotehnoloogia Kolledži vilistlased ning fakt, et nende loomingust on saanud rahvusvaheline ettevõte oli vägagi inspireeriv. Selline edu aga ei tule päevapealt ning mitte ka ilma raskusteta. Marko ja Kristel rääkisid erinevatest probleemidest millega nad oma karjääri jooksul on pidanud kokku puutuma. Üldkokkuvõttes õppisin, et kui sa oled piisavalt pühendunud oma eesmärkidele on võimalik jõuda väga kaugele. Loeng oli minu jaoks üks huvitavamaid, kuna eduka startupi loomine on üks minu unistusi. Tänu neile sain suurema ülevaate sellest, mida startupi loomine endast kujutab. <br />
<br />
Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "4. Süsadminnimisest"]</ref> ilmus meie ette Lembit Ling(keda huvitaval kombel tuntakse ka nime all Snakeman). Loengu teemaks oli Süsadminnimine. Oma ameti õppis Lembit peamiselt iseseisvalt. Loengu alguses tõi ta ka välja, et üks tema iidoleid IT alal on olnud teist loengut andnud Andres Kütt. Lembit avastas varakult, et koodi kirjutamine tema rida ei ole - samas pani ta südamele, et väga kasulik on see, kui on olemas oskus koodi lugeda ning seda mõista. Ka soovitas ta olla veidikene laisk ning asju automatiseerida nii palju kui võimalik. Loeng pakkus huvi kuna õpin ka ise administreerimist ning see andis suurema kujutluspildi sellest, millega üks korralik süsteemi administraator tegeleb. See oli ka väga teretulnud kuna terve esimene semester eriti admini poole peale õppekavas rõhku pandud eriti ei ole ning ülevaade tulevikust oli vägagi teretulnud.<br />
<br />
Viies loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "5. IT tööturg" "Karjäärikäänakud"]</ref> rääkis meie õppejõud Andres Septer koos Einar Koltšanoviga IT tööturust. Loengu esimeses pooles toodi välja erinevad asjad mida peaks meeles pidama tööd otsides ning toodi ka välja erinevaid kohti kuhu tööle võimalik minna(Startupid, Enterprise, Riigiasutus jne.). Välja toodi iga tüübi head ja vead mis on tulevikus kindlasti kasulik. Huvitav oli ka see, et enamus tööpakkumisi mis tegelikult midagi väärt on liiguvad nii öelda tutvuste kaudu - avalikus konkursis on enamasti aga madalama astme tööotsad. Soovitati ka luua omale juba ülikoolis tutvuste võrgustik, mis kindlasti tulevikus kasuks tuleb. Loengu teises pooles räägiti IT inimeste ja äriinimeste omavahelisest läbikäimisest ning mõistmisest. Selgus, et kuna mõlemal poolel on oma arusaam asjadest, mis enamasti ei ühti on probleemid kerged tekkima. Ideaalses olukorras oleks mõlemal aga ühine visioon ning mõistmine.<br />
<br />
Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "6. Andmed ei allu analüüsile"]</ref> tuli rääkima EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ta rääkis sellest, kuidas analüüs tegelikult meie igapäevaelu mõjutab. Teatud seoseid ning käitumismustreid uurides on võimalik suunata ressursse täpselt sinna, kus neid kõige rohkem vaja on. Räägiti ka täpsemalt andmete analüüsi tähtsusest Maksu- ja Tolliametile. Nimelt koostatakse just analüüside põhjal riskianalüüse. Kuigi ma isiklikult eriti andmete analüüsi vastu huvi ei tunne ei ole ma ka ignorantne ning mõistan seda, kui kasulik on olemasoleva info läbi töötamine. Saadud tulemused võivad tõsiselt kasumit suurendada. <br />
<br />
Eelviimases loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "7. Eesti Vabariigi küberkaitse"]</ref> rääkis Jaan Priisalu meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Tegemist on teemaga, mis mind ennast on isiklikult minevikus vägagi palju huvitanud kuna tegemist on aja kulgedes aina päevakohasema temaatikaga. Arvestades tänapäeva ühiskonna toetumist arvutitele on küberkaitse kindlasti valdkond mida unarusse jätta ei ole mõistlik. Väga huvitav oli täpsemalt teada saada, mis võimalusi küberkaitse pakub - Näiteks suuri sündmusi nagu sõjad saab ennetada just küberkaitse teel. Toonitati palju ka koostöö tähtsust naaberriikidega. Koostöö viib kiiremate lahendusteni ning ka turvalisema lõpptulemuseni. Eesti on endiselt üks juhtivaid riike küberkaitses olenemata meie väiksest rahvaarvust ning asukohast ning arvan, et seda trendi tuleks jätkata.<br />
<br />
Viimases loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "8. IT ja turundus"]</ref> tuli oma kogemusi jagama Starmani turundusjuht Hedi Marasoo. Juttu tuli IT ja turunduse vahelisest suhtest. Hedi ütles, et turundus ning IT käivad käsikäes. Selle väitega nõustun ma 100% kuna ilma turunduseta eisaa IT firma enamus juhtudel läbi lüüa. Peab olema midagi, mis paneb inimesi sinu firmast rääkima ning viib selle avalikkuse ette. Firmal tekib nö brand, mis võiks tähendada siis seda, mida inimesed sinust räägivad kui sind kohal pole. Hea branding aga toob juba firmale tohutu kasu ja eelise. <br />
<br />
Kokkuvõttes olen positiivselt meelestatud kogu õppeaine kohta. Kuigi oli ka loenguid mis minu huvidega nii väga ei haaku oli sellele vastukaaluks ka palju loenguid mis mind vägagi huvitasid. Kõige enam meelde jäid mulle: Loeng küberkaitsest, kuna tegemist on aina aktuaalsema ja tähtsama teemaga tänapäeval ; Loeng IT tööturust, kuna see tuleb töö otsides kindlasti kasuks ; Loeng startupidest, kuna tunnen, et startup võiks olla midagi, mida kunagi proovida võiks. Aine andis mulle palju uut infot ning oli kasulik kuigi järgneva semestri üritan kolmapäeva hommikul ikkagi magada.<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
*Arvestust on võimalik järgi teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>)<br />
<br />
*Et pääseda kordussooritusele on vaja end registreerida ÕIS-i kaudu. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]</ref>)<br />
<br />
*Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8.1<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref>)<br />
<br />
*Kordussooritusel osalemine maksab vaid, kui õpid tasulisel (OF) õppekohal. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.7<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref>)<br />
<br />
*Kordussoorituse tasu tasulisel (OF) õppekohal on 20 €. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5]</ref>)<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Enne punase joone päeva peab:<br />
*Kinnitama individuaalse õpingukava (Õppekorralduse eeskiri 3.2.1<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 3.2.1]</ref>)<br />
<br />
*Esitama avalduse muudel põhjustel akadeemilisele puhkusele minekul (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4]</ref>)<br />
<br />
*Esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks (Õppekorralduse eeskiri 6.1.4<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.4]</ref>)<br />
<br />
*Sooritada akadeemilist liikumist (Õppekorralduse eeskiri 7.1<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 7.1]</ref>)<br />
<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. (Õppekorralduse eeskiri 5.3.10<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.10]</ref>)<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
X=25 EAP, Number 6<br />
<br />
Y=22 EAP, Number 3<br />
<br />
IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform KKK]</ref><br />
<br />
Esimesel semestril kogus tudeng 25 EAP. Kuna nominaalmahust jääb puudu 2 EAP, esitatakse tudengile arve 100€. Teisel semestril kogus õpilane 22 EAP. Talle esitatakse arve 54-(25+22)= 7 EAP eest, milleks on 350€.<br />
<br />
== Viited ==<br />
{{Reflist}}</div>Onurkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Onurk&diff=110232User:Onurk2016-10-18T21:46:50Z<p>Onurk: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p>
<hr />
<div><br />
= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
Autor: Oliver Nurk<br />
<br />
Esitamise kuupäev: TBD<br />
<br />
== Essee ==<br />
Õpingukorraldus ning Erialatutvustus on aine, mille peamiseks eesmärgiks on avardada õpilaste silmaringi ning anda neile ülevaade sellest kuidas IT valdkonnas tegelikult asjad käivad ning näidata ka erinevaid positsioone kuhu ITs pürgida saab. Aine koosnes ühest informatiivsest tutvustavast loengust ning seitsmest väga huvitavast loengust, mis olid antud oma ala professionaalide poolt. Loengud algasid küll minu maitse jaoks veidi vara - kuid olid seda väärt ja tagasi koju voodisse enamasti ei igatsenud.<br />
<br />
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a "1. Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) sissejuhatav loeng"]</ref>, mis toimus 24. Augustil rääkisid Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer tudengitele üleüldiselt koolist, õppetöö välistest tegevustest ja stipendiumitest. Loeng andis hea põhja tudengitele kuna enamus reaalsetest kooliga seotud üritustest ja ka kooli eri võimalustest(Videoloengud jne.) ei teadnud.<br />
<br />
Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu."]</ref> tuli meile oma elust rääkima Andres Kütt - Praegune riigi infosüsteemi arhitekt. Tema loeng koosnes enamasti sellest, kuidas ta IT maailma sai ning üleüldiselt tema eluteest. Arvutitega puutus ta kokku juba koolis ning sellest alates hakkas ta aina rohkem ja rohkem aega oma elust sellele pühendama. Tema jutust jäid kõige rohkem kõlama nö "Õppetunnid tudengitele". Nende hulka kuulusid näiteks nii soovitus mõelda ise välja mida me igast ainest saame - isegi neist mida me ise peame mõttetuteks kui ka see, et ainuke isik kes on päriselt huvitatud, et sa hariduse saaksid oled sina ise. Pikemalt peatus ta ka oma ametil. Nimelt seletas ta hästi ära mida teeb Süsteemiarhitekt ning millised on selle eriala igapäevased katsumused ja komistuskivid.<br />
<br />
Kolmas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "3. Testimine ja startupid"]</ref> tulid tudengitele rääkima Kristel ja Marko Kruustük, kes on startupi Testlio loojad. Mõlemad neist on Eesti Infotehnoloogia Kolledži vilistlased ning fakt, et nende loomingust on saanud rahvusvaheline ettevõte oli vägagi inspireeriv. Selline edu aga ei tule päevapealt ning mitte ka ilma raskusteta. Marko ja Kristel rääkisid erinevatest probleemidest millega nad oma karjääri jooksul on pidanud kokku puutuma. Üldkokkuvõttes õppisin, et kui sa oled piisavalt pühendunud oma eesmärkidele on võimalik jõuda väga kaugele. Loeng oli minu jaoks üks huvitavamaid, kuna eduka startupi loomine on üks minu unistusi. Tänu neile sain suurema ülevaate sellest, mida startupi loomine endast kujutab. <br />
<br />
Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "4. Süsadminnimisest"]</ref> ilmus meie ette Lembit Ling(keda huvitaval kombel tuntakse ka nime all Snakeman). Loengu teemaks oli Süsadminnimine. Oma ameti õppis Lembit peamiselt iseseisvalt. Loengu alguses tõi ta ka välja, et üks tema iidoleid IT alal on olnud teist loengut andnud Andres Kütt. Lembit avastas varakult, et koodi kirjutamine tema rida ei ole - samas pani ta südamele, et väga kasulik on see, kui on olemas oskus koodi lugeda ning seda mõista. Ka soovitas ta olla veidikene laisk ning asju automatiseerida nii palju kui võimalik. Loeng pakkus huvi kuna õpin ka ise administreerimist ning see andis suurema kujutluspildi sellest, millega üks korralik süsteemi administraator tegeleb. See oli ka väga teretulnud kuna terve esimene semester eriti admini poole peale õppekavas rõhku pandud eriti ei ole ning ülevaade tulevikust oli vägagi teretulnud.<br />
<br />
Viies loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "5. IT tööturg" "Karjäärikäänakud"]</ref> rääkis meie õppejõud Andres Septer koos Einar Koltšanoviga IT tööturust. Loengu esimeses pooles toodi välja erinevad asjad mida peaks meeles pidama tööd otsides ning toodi ka välja erinevaid kohti kuhu tööle võimalik minna(Startupid, Enterprise, Riigiasutus jne.). Välja toodi iga tüübi head ja vead mis on tulevikus kindlasti kasulik. Huvitav oli ka see, et enamus tööpakkumisi mis tegelikult midagi väärt on liiguvad nii öelda tutvuste kaudu - avalikus konkursis on enamasti aga madalama astme tööotsad. Soovitati ka luua omale juba ülikoolis tutvuste võrgustik, mis kindlasti tulevikus kasuks tuleb. Loengu teises pooles räägiti IT inimeste ja äriinimeste omavahelisest läbikäimisest ning mõistmisest. Selgus, et kuna mõlemal poolel on oma arusaam asjadest, mis enamasti ei ühti on probleemid kerged tekkima. Ideaalses olukorras oleks mõlemal aga ühine visioon ning mõistmine.<br />
<br />
Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "6. Andmed ei allu analüüsile"]</ref> tuli rääkima EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Ta rääkis sellest, kuidas analüüs tegelikult meie igapäevaelu mõjutab. Teatud seoseid ning käitumismustreid uurides on võimalik suunata ressursse täpselt sinna, kus neid kõige rohkem vaja on. Räägiti ka täpsemalt andmete analüüsi tähtsusest Maksu- ja Tolliametile. Nimelt koostatakse just analüüside põhjal riskianalüüse. Kuigi ma isiklikult eriti andmete analüüsi vastu huvi ei tunne ei ole ma ka ignorantne ning mõistan seda, kui kasulik on olemasoleva info läbi töötamine. Saadud tulemused võivad tõsiselt kasumit suurendada. <br />
<br />
Eelviimases loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 "7. Eesti Vabariigi küberkaitse"]</ref> rääkis Jaan Priisalu meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Tegemist on teemaga, mis mind ennast on isiklikult minevikus vägagi palju huvitanud kuna tegemist on aja kulgedes aina päevakohasema temaatikaga. Arvestades tänapäeva ühiskonna toetumist arvutitele on küberkaitse kindlasti valdkond mida unarusse jätta ei ole mõistlik. Väga huvitav oli täpsemalt teada saada, mis võimalusi küberkaitse pakub - Näiteks suuri sündmusi nagu sõjad saab ennustada just küberkaitse teel. Toonitati palju ka koostöö tähtsust naaberriikidega. Koostöö viib kiiremate lahendusteni ning ka turvalisema lõpptulemuseni. <br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
*Arvestust on võimalik järgi teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>)<br />
<br />
*Et pääseda kordussooritusele on vaja end registreerida ÕIS-i kaudu. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]</ref>)<br />
<br />
*Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8.1<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref>)<br />
<br />
*Kordussooritusel osalemine maksab vaid, kui õpid tasulisel (OF) õppekohal. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.7<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref>)<br />
<br />
*Kordussoorituse tasu tasulisel (OF) õppekohal on 20 €. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5]</ref>)<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Enne punase joone päeva peab:<br />
*Kinnitama individuaalse õpingukava (Õppekorralduse eeskiri 3.2.1<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 3.2.1]</ref>)<br />
<br />
*Esitama avalduse muudel põhjustel akadeemilisele puhkusele minekul (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4]</ref>)<br />
<br />
*Esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks (Õppekorralduse eeskiri 6.1.4<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.4]</ref>)<br />
<br />
*Sooritada akadeemilist liikumist (Õppekorralduse eeskiri 7.1<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 7.1]</ref>)<br />
<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. (Õppekorralduse eeskiri 5.3.10<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.10]</ref>)<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
X=25 EAP, Number 6<br />
<br />
Y=22 EAP, Number 3<br />
<br />
IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform KKK]</ref><br />
<br />
Esimesel semestril kogus tudeng 25 EAP. Kuna nominaalmahust jääb puudu 2 EAP, esitatakse tudengile arve 100€. Teisel semestril kogus õpilane 22 EAP. Talle esitatakse arve 54-(25+22)= 7 EAP eest, milleks on 350€.<br />
<br />
== Viited ==<br />
{{Reflist}}</div>Onurkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Onurk&diff=110153User:Onurk2016-10-18T20:23:35Z<p>Onurk: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p>
<hr />
<div><br />
= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
Autor: Oliver Nurk<br />
<br />
Esitamise kuupäev: TBD<br />
<br />
== Essee ==<br />
Õpingukorraldus ning Erialatutvustus on aine, mille peamiseks eesmärgiks on avardada õpilaste silmaringi ning anda neile ülevaade sellest kuidas IT valdkonnas tegelikult asjad käivad ning näidata ka erinevaid positsioone kuhu ITs pürgida saab. Aine koosnes ühest informatiivsest tutvustavast loengust ning seitsmest väga huvitavast loengust, mis olid antud oma ala professionaalide poolt. Loengud algasid küll minu maitse jaoks veidi vara - kuid olid seda väärt ja tagasi koju voodisse enamasti ei igatsenud.<br />
<br />
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a "1. Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) sissejuhatav loeng"]</ref>, mis toimus 24. Augustil rääkisid Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer tudengitele üleüldiselt koolist, õppetöö välistest tegevustest ja stipendiumitest. Loeng andis hea põhja tudengitele kuna enamus reaalsetest kooliga seotud üritustest ja ka kooli eri võimalustest(Videoloengud jne.) ei teadnud.<br />
<br />
Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu."]</ref> tuli meile oma elust rääkima Andres Kütt - Praegune riigi infosüsteemi arhitekt. Tema loeng koosnes enamasti sellest, kuidas ta IT maailma sai ning üleüldiselt tema eluteest. Arvutitega puutus ta kokku juba koolis ning sellest alates hakkas ta aina rohkem ja rohkem aega oma elust sellele pühendama. Tema jutust jäid kõige rohkem kõlama nö "Õppetunnid tudengitele". Nende hulka kuulusid näiteks nii soovitus mõelda ise välja mida me igast ainest saame - isegi neist mida me ise peame mõttetuteks kui ka see, et ainuke isik kes on päriselt huvitatud, et sa hariduse saaksid oled sina ise. Pikemalt peatus ta ka oma ametil. Nimelt seletas ta hästi ära mida teeb Süsteemiarhitekt ning millised on selle eriala igapäevased katsumused ja komistuskivid.<br />
<br />
Kolmas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "3. Testimine ja startupid"]</ref> tulid tudengitele rääkima Kristel ja Marko Kruustük, kes on startupi Testlio loojad. Mõlemad neist on Eesti Infotehnoloogia Kolledži vilistlased ning fakt, et nende loomingust on saanud rahvusvaheline ettevõte oli vägagi inspireeriv. Selline edu aga ei tule päevapealt ning mitte ka ilma raskusteta. Marko ja Kristel rääkisid erinevatest probleemidest millega nad oma karjääri jooksul on pidanud kokku puutuma. Üldkokkuvõttes õppisin, et kui sa oled piisavalt pühendunud oma eesmärkidele on võimalik jõuda väga kaugele. Loeng oli minu jaoks üks huvitavamaid, kuna eduka startupi loomine on üks minu unistusi. Tänu neile sain suurema ülevaate sellest, mida startupi loomine endast kujutab. <br />
<br />
Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "4. Süsadminnimisest"]</ref> ilmus meie ette Lembit Ling(keda huvitaval kombel tuntakse ka nime all Snakeman). Loengu teemaks oli Süsadminnimine. Oma ameti õppis Lembit peamiselt iseseisvalt. Loengu alguses tõi ta ka välja, et üks tema iidoleid IT alal on olnud teist loengut andnud Andres Kütt. Lembit avastas varakult, et koodi kirjutamine tema rida ei ole - samas pani ta südamele, et väga kasulik on see, kui on olemas oskus koodi lugeda ning seda mõista. Ka soovitas ta olla veidikene laisk ning asju automatiseerida nii palju kui võimalik. Loeng pakkus huvi kuna õpin ka ise administreerimist ning see andis suurema kujutluspildi sellest, millega üks korralik süsteemi administraator tegeleb. See oli ka väga teretulnud kuna terve esimene semester eriti admini poole peale õppekavas rõhku pandud eriti ei ole ning ülevaade tulevikust oli vägagi teretulnud.<br />
<br />
Viies loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "5. IT tööturg" "Karjäärikäänakud"]</ref><br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
*Arvestust on võimalik järgi teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>)<br />
<br />
*Et pääseda kordussooritusele on vaja end registreerida ÕIS-i kaudu. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]</ref>)<br />
<br />
*Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8.1<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref>)<br />
<br />
*Kordussooritusel osalemine maksab vaid, kui õpid tasulisel (OF) õppekohal. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.7<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref>)<br />
<br />
*Kordussoorituse tasu tasulisel (OF) õppekohal on 20 €. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5]</ref>)<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Enne punase joone päeva peab:<br />
*Kinnitama individuaalse õpingukava (Õppekorralduse eeskiri 3.2.1<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 3.2.1]</ref>)<br />
<br />
*Esitama avalduse muudel põhjustel akadeemilisele puhkusele minekul (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4]</ref>)<br />
<br />
*Esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks (Õppekorralduse eeskiri 6.1.4<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.4]</ref>)<br />
<br />
*Sooritada akadeemilist liikumist (Õppekorralduse eeskiri 7.1<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 7.1]</ref>)<br />
<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. (Õppekorralduse eeskiri 5.3.10<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.10]</ref>)<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
X=25 EAP, Number 6<br />
<br />
Y=22 EAP, Number 3<br />
<br />
IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform KKK]</ref><br />
<br />
Esimesel semestril kogus tudeng 25 EAP. Kuna nominaalmahust jääb puudu 2 EAP, esitatakse tudengile arve 100€. Teisel semestril kogus õpilane 22 EAP. Talle esitatakse arve 54-(25+22)= 7 EAP eest, milleks on 350€.<br />
<br />
== Viited ==<br />
{{Reflist}}</div>Onurkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Onurk&diff=108423User:Onurk2016-10-16T17:53:15Z<p>Onurk: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div><br />
= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
Autor: Oliver Nurk<br />
<br />
Esitamise kuupäev: TBD<br />
<br />
== Essee ==<br />
Õpingukorraldus ning Erialatutvustus on aine, mille peamiseks eesmärgiks on avardada õpilaste silmaringi ning anda neile ülevaade sellest kuidas IT valdkonnas tegelikult asjad käivad ning näidata ka erinevaid positsioone kuhu ITs pürgida saab. Aine koosnes ühest informatiivsest tutvustavast loengust ning seitsmest väga huvitavast loengust, mis olid antud oma ala professionaalide poolt. Loengud algasid küll minu maitse jaoks veidi vara - kuid olid seda väärt ja tagasi koju voodisse enamasti ei igatsenud.<br />
<br />
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a "1. Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) sissejuhatav loeng"]</ref>, mis toimus 24. Augustil rääkisid Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer tudengitele üleüldiselt koolist, õppetöö välistest tegevustest ja stipendiumitest. Loeng andis hea põhja tudengitele kuna enamus reaalsetest kooliga seotud üritustest ja ka kooli eri võimalustest(Videoloengud jne.) ei teadnud.<br />
<br />
Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu."]</ref> tuli meile oma elust rääkima Andres Kütt - Praegune riigi infosüsteemi arhitekt. Tema loeng koosnes enamasti sellest, kuidas ta IT maailma sai ning üleüldiselt tema eluteest. Arvutitega puutus ta kokku juba koolis ning sellest alates hakkas ta aina rohkem ja rohkem aega oma elust sellele pühendama. Tema jutust jäid kõige rohkem kõlama nö "Õppetunnid tudengitele". Nende hulka kuulusid näiteks nii soovitus mõelda ise välja mida me igast ainest saame - isegi neist mida me ise peame mõttetuteks kui ka see, et ainuke isik kes on päriselt huvitatud, et sa hariduse saaksid oled sina ise. Pikemalt peatus ta ka oma ametil. Nimelt seletas ta hästi ära mida teeb Süsteemiarhitekt ning millised on selle eriala igapäevased katsumused ja komistuskivid.<br />
<br />
Kolmas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "3. Testimine ja startupid"]</ref> tulid tudengitele rääkima Kristel ja Marko Kruustük, kes on startupi Testlio loojad.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
*Arvestust on võimalik järgi teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>)<br />
<br />
*Et pääseda kordussooritusele on vaja end registreerida ÕIS-i kaudu. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]</ref>)<br />
<br />
*Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8.1<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref>)<br />
<br />
*Kordussooritusel osalemine maksab vaid, kui õpid tasulisel (OF) õppekohal. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.7<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref>)<br />
<br />
*Kordussoorituse tasu tasulisel (OF) õppekohal on 20 €. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5]</ref>)<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Enne punase joone päeva peab:<br />
*Kinnitama individuaalse õpingukava (Õppekorralduse eeskiri 3.2.1<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 3.2.1]</ref>)<br />
<br />
*Esitama avalduse muudel põhjustel akadeemilisele puhkusele minekul (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4]</ref>)<br />
<br />
*Esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks (Õppekorralduse eeskiri 6.1.4<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.4]</ref>)<br />
<br />
*Sooritada akadeemilist liikumist (Õppekorralduse eeskiri 7.1<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 7.1]</ref>)<br />
<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. (Õppekorralduse eeskiri 5.3.10<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.10]</ref>)<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
X=25 EAP, Number 6<br />
<br />
Y=22 EAP, Number 3<br />
<br />
IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform KKK]</ref><br />
<br />
Esimesel semestril kogus tudeng 25 EAP. Kuna nominaalmahust jääb puudu 2 EAP, esitatakse tudengile arve 100€. Teisel semestril kogus õpilane 22 EAP. Talle esitatakse arve 54-(25+22)= 7 EAP eest, milleks on 350€.<br />
<br />
== Viited ==<br />
{{Reflist}}</div>Onurkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Onurk&diff=108422User:Onurk2016-10-16T17:52:39Z<p>Onurk: /* Küsimus 2 */</p>
<hr />
<div><br />
= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
Autor: Oliver Nurk<br />
<br />
Esitamise kuupäev: TBD<br />
<br />
== Essee ==<br />
Õpingukorraldus ning Erialatutvustus on aine, mille peamiseks eesmärgiks on avardada õpilaste silmaringi ning anda neile ülevaade sellest kuidas IT valdkonnas tegelikult asjad käivad ning näidata ka erinevaid positsioone kuhu ITs pürgida saab. Aine koosnes ühest informatiivsest tutvustavast loengust ning seitsmest väga huvitavast loengust, mis olid antud oma ala professionaalide poolt. Loengud algasid küll minu maitse jaoks veidi vara - kuid olid seda väärt ja tagasi koju voodisse enamasti ei igatsenud.<br />
<br />
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a "1. Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) sissejuhatav loeng"]</ref>, mis toimus 24. Augustil rääkisid Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer tudengitele üleüldiselt koolist, õppetöö välistest tegevustest ja stipendiumitest. Loeng andis hea põhja tudengitele kuna enamus reaalsetest kooliga seotud üritustest ja ka kooli eri võimalustest(Videoloengud jne.) ei teadnud.<br />
<br />
Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu."]</ref> tuli meile oma elust rääkima Andres Kütt - Praegune riigi infosüsteemi arhitekt. Tema loeng koosnes enamasti sellest, kuidas ta IT maailma sai ning üleüldiselt tema eluteest. Arvutitega puutus ta kokku juba koolis ning sellest alates hakkas ta aina rohkem ja rohkem aega oma elust sellele pühendama. Tema jutust jäid kõige rohkem kõlama nö "Õppetunnid tudengitele". Nende hulka kuulusid näiteks nii soovitus mõelda ise välja mida me igast ainest saame - isegi neist mida me ise peame mõttetuteks kui ka see, et ainuke isik kes on päriselt huvitatud, et sa hariduse saaksid oled sina ise. Pikemalt peatus ta ka oma ametil. Nimelt seletas ta hästi ära mida teeb Süsteemiarhitekt ning millised on selle eriala igapäevased katsumused ja komistuskivid.<br />
<br />
Kolmas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "3. Testimine ja startupid"]</ref> tulid tudengitele rääkima Kristel ja Marko Kruustük, kes on startupi Testlio loojad.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
*Arvestust on võimalik järgi teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>)<br />
<br />
*Et pääseda kordussooritusele on vaja end registreerida ÕIS-i kaudu. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]</ref>)<br />
<br />
*Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8.1<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref>)<br />
<br />
*Kordussooritusel osalemine maksab vaid, kui õpid tasulisel (OF) õppekohal. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.7<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref>)<br />
<br />
*Kordussoorituse tasu tasulisel (OF) õppekohal on 20 €. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5]</ref>)<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Enne punase joone päeva peab:<br />
*Kinnitama individuaalse õpingukava (Õppekorralduse eeskiri 3.2.1<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri kohustused Õppekorralduse eeskiri 3.2.1]</ref>)<br />
<br />
*Esitama avalduse muudel põhjustel akadeemilisele puhkusele minekul (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4]</ref>)<br />
<br />
*Esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks (Õppekorralduse eeskiri 6.1.4<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 6.1.4]</ref>)<br />
<br />
*Sooritada akadeemilist liikumist (Õppekorralduse eeskiri 7.1<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 7.1]</ref>)<br />
<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. (Õppekorralduse eeskiri 5.3.10<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.10]</ref>)<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
X=25 EAP, Number 6<br />
<br />
Y=22 EAP, Number 3<br />
<br />
IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform KKK]</ref><br />
<br />
Esimesel semestril kogus tudeng 25 EAP. Kuna nominaalmahust jääb puudu 2 EAP, esitatakse tudengile arve 100€. Teisel semestril kogus õpilane 22 EAP. Talle esitatakse arve 54-(25+22)= 7 EAP eest, milleks on 350€.<br />
<br />
== Viited ==<br />
{{Reflist}}</div>Onurkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Onurk&diff=108340User:Onurk2016-10-16T16:33:07Z<p>Onurk: Created page with " = Erialatutvustuse aine arvestustöö = Autor: Oliver Nurk Esitamise kuupäev: TBD == Essee == Õpingukorraldus ning Erialatutvustus on aine, mille peamiseks eesmärgiks on..."</p>
<hr />
<div><br />
= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
Autor: Oliver Nurk<br />
<br />
Esitamise kuupäev: TBD<br />
<br />
== Essee ==<br />
Õpingukorraldus ning Erialatutvustus on aine, mille peamiseks eesmärgiks on avardada õpilaste silmaringi ning anda neile ülevaade sellest kuidas IT valdkonnas tegelikult asjad käivad ning näidata ka erinevaid positsioone kuhu ITs pürgida saab. Aine koosnes ühest informatiivsest tutvustavast loengust ning seitsmest väga huvitavast loengust, mis olid antud oma ala professionaalide poolt. Loengud algasid küll minu maitse jaoks veidi vara - kuid olid seda väärt ja tagasi koju voodisse enamasti ei igatsenud.<br />
<br />
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a "1. Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) sissejuhatav loeng"]</ref>, mis toimus 24. Augustil rääkisid Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer tudengitele üleüldiselt koolist, õppetöö välistest tegevustest ja stipendiumitest. Loeng andis hea põhja tudengitele kuna enamus reaalsetest kooliga seotud üritustest ja ka kooli eri võimalustest(Videoloengud jne.) ei teadnud.<br />
<br />
Teises loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f "2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu."]</ref> tuli meile oma elust rääkima Andres Kütt - Praegune riigi infosüsteemi arhitekt. Tema loeng koosnes enamasti sellest, kuidas ta IT maailma sai ning üleüldiselt tema eluteest. Arvutitega puutus ta kokku juba koolis ning sellest alates hakkas ta aina rohkem ja rohkem aega oma elust sellele pühendama. Tema jutust jäid kõige rohkem kõlama nö "Õppetunnid tudengitele". Nende hulka kuulusid näiteks nii soovitus mõelda ise välja mida me igast ainest saame - isegi neist mida me ise peame mõttetuteks kui ka see, et ainuke isik kes on päriselt huvitatud, et sa hariduse saaksid oled sina ise. Pikemalt peatus ta ka oma ametil. Nimelt seletas ta hästi ära mida teeb Süsteemiarhitekt ning millised on selle eriala igapäevased katsumused ja komistuskivid.<br />
<br />
Kolmas loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true "3. Testimine ja startupid"]</ref> tulid tudengitele rääkima Kristel ja Marko Kruustük, kes on startupi Testlio loojad.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
*Arvestust on võimalik järgi teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>)<br />
<br />
*Et pääseda kordussooritusele on vaja end registreerida ÕIS-i kaudu. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]</ref>)<br />
<br />
*Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8.1<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref>)<br />
<br />
*Kordussooritusel osalemine maksab vaid, kui õpid tasulisel (OF) õppekohal. (Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.7<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref>)<br />
<br />
*Kordussoorituse tasu tasulisel (OF) õppekohal on 20 €. (Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5]</ref>)<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Enne punase joone päeva peab:<br />
*Kinnitama individuaalse õpingukava (Õppekorralduse eeskiri 3.2.1<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri kohustused Õppekorralduse eeskiri 3.2.1]</ref>)<br />
<br />
*Esitama avalduse muudel põhjustel akadeemilisele puhkusele minekul (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri kohustused Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4]</ref>)<br />
<br />
*Esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks (Õppekorralduse eeskiri 6.1.4<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri kohustused Õppekorralduse eeskiri 6.1.4]</ref>)<br />
<br />
*Sooritada akadeemilist liikumist (Õppekorralduse eeskiri 7.1<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri kohustused Õppekorralduse eeskiri 7.1]</ref>)<br />
<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. (Õppekorralduse eeskiri 5.3.10<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri kohustused Õppekorralduse eeskiri 5.3.10]</ref>)<br />
<br />
<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
X=25 EAP, Number 6<br />
<br />
Y=22 EAP, Number 3<br />
<br />
IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform KKK]</ref><br />
<br />
Esimesel semestril kogus tudeng 25 EAP. Kuna nominaalmahust jääb puudu 2 EAP, esitatakse tudengile arve 100€. Teisel semestril kogus õpilane 22 EAP. Talle esitatakse arve 54-(25+22)= 7 EAP eest, milleks on 350€.<br />
<br />
== Viited ==<br />
{{Reflist}}</div>Onurk