https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&user=Rkaal&feedformat=atomICO wiki - User contributions [en]2024-03-29T06:24:32ZUser contributionsMediaWiki 1.41.0https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(RK)&diff=132385GitHub tudengipaketi taotlemine (RK)2019-07-08T10:52:46Z<p>Rkaal: Blanked the page</p>
<hr />
<div></div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(Radne_Kaal)&diff=132384GitHub tudengipaketi taotlemine (Radne Kaal)2019-07-08T10:47:39Z<p>Rkaal: Blanked the page</p>
<hr />
<div></div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(Radne_Kaal)&diff=132382GitHub tudengipaketi taotlemine (Radne Kaal)2019-07-08T10:40:26Z<p>Rkaal: Rkaal moved page GitHub tudengipaketi taotlemine (Radne Kaal) to GitHub tudengipaketi taotlemine (RK)</p>
<hr />
<div>#REDIRECT [[GitHub tudengipaketi taotlemine (RK)]]</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(RK)&diff=132381GitHub tudengipaketi taotlemine (RK)2019-07-08T10:40:26Z<p>Rkaal: Rkaal moved page GitHub tudengipaketi taotlemine (Radne Kaal) to GitHub tudengipaketi taotlemine (RK)</p>
<hr />
<div>See on juhend GitHub tudengipaketi <ref>[https://education.github.com/pack GitHub Student Developer Pack]</ref>, millega ühtlasi kaasnevad erinevad soodustused, taotlemiseks. Taotlemisel on hea, kui on olemas juba GitHub'i <ref>[https://github.com/ "GitHub"]</ref> konto, kuid see ei ole kohustuslik eeldus - konto võib luua ka taotlemise ajal. <br />
<br />
<br />
== 1. samm: mine lehele ==<br />
<br />
<br />
<br />
== 2. samm: alusta taotlemist ==<br />
<br />
<br />
<br />
== 3. samm: logi sisse GitHub'i kontoga ==<br />
<br />
<br />
== 4. samm: Kas oled tudeng? ==<br />
<br />
<br />
== 5. samm: õppe-andmed ==<br />
<br />
<br />
== 6. samm: lõpetamine ==<br />
<br />
== 7. samm: kinnitus e-posti aadrssile ==<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(RK)&diff=132380GitHub tudengipaketi taotlemine (RK)2019-07-08T10:39:58Z<p>Rkaal: </p>
<hr />
<div>See on juhend GitHub tudengipaketi <ref>[https://education.github.com/pack GitHub Student Developer Pack]</ref>, millega ühtlasi kaasnevad erinevad soodustused, taotlemiseks. Taotlemisel on hea, kui on olemas juba GitHub'i <ref>[https://github.com/ "GitHub"]</ref> konto, kuid see ei ole kohustuslik eeldus - konto võib luua ka taotlemise ajal. <br />
<br />
<br />
== 1. samm: mine lehele ==<br />
<br />
<br />
<br />
== 2. samm: alusta taotlemist ==<br />
<br />
<br />
<br />
== 3. samm: logi sisse GitHub'i kontoga ==<br />
<br />
<br />
== 4. samm: Kas oled tudeng? ==<br />
<br />
<br />
== 5. samm: õppe-andmed ==<br />
<br />
<br />
== 6. samm: lõpetamine ==<br />
<br />
== 7. samm: kinnitus e-posti aadrssile ==<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122794I027 iseseisvad tööd2017-05-25T04:48:16Z<p>Rkaal: </p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br />
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br />
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br />
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br />
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br />
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br />
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br />
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br />
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br />
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br />
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br />
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br />
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br />
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br />
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br />
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br />
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus<br />
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br />
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto<br />
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br />
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br />
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus<br />
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br />
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br />
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br />
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br />
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux<br />
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI<br />
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus<br />
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus<br />
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto<br />
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. <br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br />
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br />
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br />
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br />
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br />
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br />
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br />
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br />
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br />
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br />
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br />
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br />
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis<br />
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br />
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi<br />
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile <br />
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas<br />
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile<br />
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis<br />
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. <br />
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine<br />
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122728I027 iseseisvad tööd2017-05-22T21:14:41Z<p>Rkaal: </p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br />
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br />
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br />
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br />
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br />
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br />
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br />
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br />
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br />
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br />
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br />
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br />
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br />
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br />
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br />
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br />
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br />
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br />
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br />
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br />
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi<br />
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br />
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br />
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br />
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br />
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br />
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br />
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br />
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br />
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br />
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br />
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br />
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br />
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br />
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br />
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br />
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br />
* Radne Kaal, IA18 - Automaatne privaatne veebilehtisemine Windowsis.<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(RK)&diff=122727GitHub tudengipaketi taotlemine (RK)2017-05-22T21:03:05Z<p>Rkaal: </p>
<hr />
<div>See on juhend GitHub tudengipaketi <ref>[https://education.github.com/pack GitHub Student Developer Pack]</ref>, millega ühtlasi kaasnevad erinevad soodustused, taotlemiseks. Taotlemisel on hea, kui on olemas juba GitHub'i <ref>[https://github.com/ "GitHub"]</ref> konto, kuid see ei ole kohustuslik eeldus - konto võib luua ka taotlemise ajal. <br />
<br />
<br />
== 1. samm: mine lehele ==<br />
<br />
Ava endale sobivas veebilehitsejas aadress: https://education.github.com/pack. <br />
<br />
== 2. samm: alusta taotlemist ==<br />
<br />
Vajuta keset ekraani olevale "Get Your pack":<br />
<br />
[[File:RKpilt_2.jpg]]<br />
<br />
== 3. samm: logi sisse GitHub'i kontoga ==<br />
<br />
Avaneb aken, kus tuleks sisse logida GitHubi kontoga. On hea, kui konto on eelnevalt olemas, kuid kui seda ei ole, siis tuleb see luua vajutades "Create account" ning täites samm-sammust järgnevaid juhised. Kui konto on olemas, tuleb täita lahtrid juba olemas olevate andmetega ja vajutada "Sign in".<br />
<br />
[[File:RKpilt_3.jpg]]<br />
<br />
== 4. samm: Kas oled tudeng? ==<br />
<br />
Selle peale avaneb aken, kus küsitakse sinult, et "Are You a Student?". Selle peale tuleb ausalt vastata "Yes, I am a student", sest vastasel juhul seda paketti taotleda õigust ei ole.<br />
<br />
[[File:RKpilt_4.JPG]]<br />
<br />
== 5. samm: õppe-andmed ==<br />
<br />
Pärast seda kinnitust avaneb järjekordne vorm, kuhu on üle kandunud juba sinu andmed, kuid tuleb lisada kool, lõpetamise aasta ja eesmärk, milleks kavatsed tudengipaketti kasutada<br />
<br />
[[File:RKpilt_5.JPG]]<br />
<br />
Kui kõik lahtrid korralikult täidetud, vajuta all olevat nuppu "Submit request".<br />
<br />
[[File:RKpilt_6.JPG]]<br />
<br />
== 6. samm: lõpetamine ==<br />
<br />
Ja ongi selle osaga kõik. Nüüd tuleb oodata oma postkasti kinnituskirja.<br />
<br />
[[File:RKpilt_7.JPG]]<br />
<br />
== 7. samm: kinnitus e-posti aadrssile ==<br />
<br />
Praktiliselt sekunditega saabub varasemalt taotlusesse märgitud e-post aadressile kinnituskiri. Ja oledki valmis kasutama GitHub tudengipaketti! Palju õnne!<br />
<br />
[[File:RKpilt_8.JPG]]<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(RK)&diff=122726GitHub tudengipaketi taotlemine (RK)2017-05-22T21:02:39Z<p>Rkaal: </p>
<hr />
<div>See on juhend GitHub tudengipaketi <ref>[https://education.github.com/pack GitHub Student Developer Pack]</ref>, millega ühtlasi kaasnevad erinevad soodustused, taotlemiseks. Taotlemisel on hea, kui on olemas juba GitHub'i <ref>[https://github.com/ "GitHub"]</ref> konto, kuid see ei ole kohustuslik eeldus - konto võib luua ka taotlemise ajal. <br />
<br />
<br />
== 1. samm: mine lehele ==<br />
<br />
Ava endale sobivas veebilehitsejas aadress: https://education.github.com/pack. <br />
<br />
== 2.samm: alusta taotlemist ==<br />
<br />
Vajuta keset ekraani olevale "Get Your pack":<br />
<br />
[[File:RKpilt_2.jpg]]<br />
<br />
== 3.samm: logi sisse GitHub'i kontoga ==<br />
<br />
Avaneb aken, kus tuleks sisse logida GitHubi kontoga. On hea, kui konto on eelnevalt olemas, kuid kui seda ei ole, siis tuleb see luua vajutades "Create account" ning täites samm-sammust järgnevaid juhised. Kui konto on olemas, tuleb täita lahtrid juba olemas olevate andmetega ja vajutada "Sign in".<br />
<br />
[[File:RKpilt_3.jpg]]<br />
<br />
== 4.samm: Kas oled tudeng? ==<br />
<br />
Selle peale avaneb aken, kus küsitakse sinult, et "Are You a Student?". Selle peale tuleb ausalt vastata "Yes, I am a student", sest vastasel juhul seda paketti taotleda õigust ei ole.<br />
<br />
[[File:RKpilt_4.JPG]]<br />
<br />
== 5.samm: õppe-andmed ==<br />
<br />
Pärast seda kinnitust avaneb järjekordne vorm, kuhu on üle kandunud juba sinu andmed, kuid tuleb lisada kool, lõpetamise aasta ja eesmärk, milleks kavatsed tudengipaketti kasutada<br />
<br />
[[File:RKpilt_5.JPG]]<br />
<br />
Kui kõik lahtrid korralikult täidetud, vajuta all olevat nuppu "Submit request".<br />
<br />
[[File:RKpilt_6.JPG]]<br />
<br />
== 6.samm: lõpetamine ==<br />
<br />
Ja ongi selle osaga kõik. Nüüd tuleb oodata oma postkasti kinnituskirja.<br />
<br />
[[File:RKpilt_7.JPG]]<br />
<br />
== 7.samm: kinnitus e-posti aadrssile ==<br />
<br />
Praktiliselt sekunditega saabub varasemalt taotlusesse märgitud e-post aadressile kinnituskiri. Ja oledki valmis kasutama GitHub tudengipaketti! Palju õnne!<br />
<br />
[[File:RKpilt_8.JPG]]<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(RK)&diff=122725GitHub tudengipaketi taotlemine (RK)2017-05-22T20:59:21Z<p>Rkaal: </p>
<hr />
<div>See on juhend GitHub tudengipaketi <ref>[https://education.github.com/pack GitHub Student Developer Pack]</ref>, millega ühtlasi kaasnevad erinevad soodustused, taotlemiseks. Taotlemisel on hea, kui on olemas juba GitHub'i <ref>[https://github.com/ "GitHub"]</ref> konto, kuid see ei ole kohustuslik eeldus - konto võib luua ka taotlemise ajal. <br />
<br />
<br />
== 1. samm ==<br />
<br />
Ava endale sobivas veebilehitsejas aadress: https://education.github.com/pack. <br />
<br />
== 2.samm ==<br />
<br />
Vajuta keset ekraani olevale "Get Your pack":<br />
<br />
[[File:RKpilt_2.jpg]]<br />
<br />
== 3.samm ==<br />
<br />
Avaneb aken, kus tuleks sisse logida GitHubi kontoga. On hea, kui konto on eelnevalt olemas, kuid kui seda ei ole, siis tuleb see luua vajutades "Create account" ning täites samm-sammust järgnevaid juhised. Kui konto on olemas, tuleb täita lahtrid juba olemas olevate andmetega ja vajutada "Sign in".<br />
<br />
[[File:RKpilt_3.jpg]]<br />
<br />
== 4.samm ==<br />
<br />
Selle peale avaneb aken, kus küsitakse sinult, et "Are You a Student?". Selle peale tuleb ausalt vastata "Yes, I am a student", sest vastasel juhul seda paketti taotleda õigust ei ole.<br />
<br />
[[File:RKpilt_4.JPG]]<br />
<br />
== 5.samm ==<br />
<br />
Pärast seda kinnitust avaneb järjekordne vorm, kuhu on üle kandunud juba sinu andmed, kuid tuleb lisada kool, lõpetamise aasta ja eesmärk, milleks kavatsed tudengipaketti kasutada<br />
<br />
[[File:RKpilt_5.JPG]]<br />
<br />
Kui kõik lahtrid korralikult täidetud, vajuta all olevat nuppu "Submit request".<br />
<br />
[[File:RKpilt_6.JPG]]<br />
<br />
== 6.samm ==<br />
<br />
Ja ongi selle osaga kõik. Nüüd tuleb oodata oma postkasti kinnituskirja.<br />
<br />
[[File:RKpilt_7.JPG]]<br />
<br />
== 7.samm ==<br />
<br />
Praktiliselt sekunditega saabub varasemalt taotlusesse märgitud e-post aadressile kinnituskiri. Ja oledki valmis kasutama GitHub tudengipaketti! Palju õnne!<br />
<br />
[[File:RKpilt_8.JPG]]<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:RKpilt_3.jpg&diff=122724File:RKpilt 3.jpg2017-05-22T20:58:42Z<p>Rkaal: </p>
<hr />
<div></div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:RKpilt_5.JPG&diff=122723File:RKpilt 5.JPG2017-05-22T20:57:34Z<p>Rkaal: Rkaal uploaded a new version of File:RKpilt 5.JPG</p>
<hr />
<div></div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(RK)&diff=122722GitHub tudengipaketi taotlemine (RK)2017-05-22T20:53:03Z<p>Rkaal: </p>
<hr />
<div>See on juhend GitHub tudengipaketi <ref>[https://education.github.com/pack GitHub Student Developer Pack]</ref>, millega ühtlasi kaasnevad erinevad soodustused, taotlemiseks. Taotlemisel on hea, kui on olemas juba GitHub'i <ref>[https://github.com/ "GitHub"]</ref> konto, kuid see ei ole kohustuslik eeldus - konto võib luua ka taotlemise ajal. <br />
<br />
<br />
== 1. samm ==<br />
<br />
Ava endale sobivas veebilehitsejas aadress: https://education.github.com/pack. <br />
<br />
== 2.samm ==<br />
<br />
Vajuta keset ekraani olevale "Get Your pack":<br />
<br />
[[File:RKpilt_2.jpg]]<br />
<br />
== 3.samm ==<br />
<br />
Avaneb aken, kus tuleks sisse logida GitHubi kontoga. On hea, kui konto on eelnevalt olemas, kuid kui seda ei ole, siis tuleb see luua vajutades "Create account" ning täites samm-sammust järgnevaid juhised. Kui konto on olemas, tuleb täita lahtrid juba olemas olevate andmetega ja vajutada "Sign in".<br />
<br />
[[File:RKpilt_3.jpg]]<br />
<br />
== 4.samm ==<br />
<br />
Selle peale avaneb aken, kus küsitakse sinult, et "Are You a Student?". Selle peale tuleb ausalt vastata "Yes, I am a student", sest vastasel juhul seda paketti taotleda õigust ei ole.<br />
<br />
[[File:RKpilt_4.jpg]]<br />
<br />
== 5.samm ==<br />
<br />
Pärast seda kinnitust avaneb järjekordne vorm, kuhu on üle kandunud juba sinu andmed, kuid tuleb lisada kool, lõpetamise aasta ja eesmärk, milleks kavatsed tudengipaketti kasutada<br />
<br />
[[File:RKpilt_5.jpg]]<br />
<br />
Kui kõik lahtrid korralikult täidetud, vajuta all olevat nuppu "Submit request".<br />
<br />
[[File:RKpilt_6.jpg]]<br />
<br />
== 6.samm ==<br />
<br />
Ja ongi selle osaga kõik. Nüüd tuleb oodata oma postkasti kinnituskirja.<br />
<br />
[[File:RKpilt_7.jpg]]<br />
<br />
== 7.samm ==<br />
<br />
Praktiliselt sekunditega saabub varasemalt taotlusesse märgitud e-post aadressile kinnituskiri. Ja oledki valmis kasutama GitHub tudengipaketti! Palju õnne!<br />
<br />
[[File:RKpilt_8.jpg]]<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:RKpilt_8.JPG&diff=122721File:RKpilt 8.JPG2017-05-22T20:46:42Z<p>Rkaal: </p>
<hr />
<div></div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:RKpilt_7.JPG&diff=122720File:RKpilt 7.JPG2017-05-22T20:46:33Z<p>Rkaal: </p>
<hr />
<div></div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:RKpilt_6.JPG&diff=122719File:RKpilt 6.JPG2017-05-22T20:46:20Z<p>Rkaal: </p>
<hr />
<div></div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:RKpilt_5.JPG&diff=122718File:RKpilt 5.JPG2017-05-22T20:46:11Z<p>Rkaal: </p>
<hr />
<div></div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:RKpilt_4.JPG&diff=122717File:RKpilt 4.JPG2017-05-22T20:46:01Z<p>Rkaal: </p>
<hr />
<div></div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:RKpilt_3.JPG&diff=122716File:RKpilt 3.JPG2017-05-22T20:45:47Z<p>Rkaal: </p>
<hr />
<div></div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(RK)&diff=122715GitHub tudengipaketi taotlemine (RK)2017-05-22T20:45:06Z<p>Rkaal: </p>
<hr />
<div>See on juhend GitHub tudengipaketi <ref>[https://education.github.com/pack GitHub Student Developer Pack]</ref>, millega ühtlasi kaasnevad erinevad soodustused, taotlemiseks. Taotlemisel on hea, kui on olemas juba GitHub'i <ref>[https://github.com/ "GitHub"]</ref> konto, kuid see ei ole kohustuslik eeldus - konto võib luua ka taotlemise ajal. <br />
<br />
<br />
== 1. samm ==<br />
<br />
Ava endale sobivas veebilehitsejas aadress: https://education.github.com/pack. <br />
<br />
== 2.samm ==<br />
<br />
Vajuta keset ekraani olevale "Get Your pack":<br />
<br />
[[File:RKpilt_2.jpg]]<br />
<br />
== 3.samm ==<br />
<br />
Avaneb aken, kus tuleks sisse logida GitHubi kontoga. On hea, kui konto on eelnevalt olemas, kuid kui seda ei ole, siis tuleb see luua vajutades "Create account" ning täites samm-sammust järgnevaid juhised. Kui konto on olemas, tuleb täita lahtrid juba olemas olevate andmetega ja vajutada "Sign in".<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(RK)&diff=122714GitHub tudengipaketi taotlemine (RK)2017-05-22T20:38:49Z<p>Rkaal: </p>
<hr />
<div>See on juhend GitHub tudengipaketi <ref>[https://education.github.com/pack GitHub Student Developer Pack]</ref>, millega ühtlasi kaasnevad erinevad soodustused, taotlemiseks.<br />
<br />
<br />
== 1. samm ==<br />
<br />
Ava endale sobivas veebilehitsejas aadress: https://education.github.com/pack. <br />
<br />
== 2.samm ==<br />
<br />
Vajuta keset ekraani olevale "Get Your pack":<br />
<br />
[[File:RKpilt_2.jpg]]<br />
<br />
== 3.samm ==<br />
<br />
Vajuta keset ekraani olevale "Get Your pack":<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(RK)&diff=122713GitHub tudengipaketi taotlemine (RK)2017-05-22T20:37:35Z<p>Rkaal: </p>
<hr />
<div>See on juhend loomaks leheküljele https://education.github.com/pack endale tudengi konto, millega ühtlasi kaasnevad erinevad soodustused.<br />
<br />
<br />
== 1. samm ==<br />
<br />
Ava endale sobivas veebilehitsejas aadress: https://education.github.com/pack <ref>[https://education.github.com/pack GitHub Student Developer Pack]</ref>. <br />
<br />
== 2.samm ==<br />
<br />
Vajuta keset ekraani olevale "Get Your pack":<br />
<br />
[[File:RKpilt_2.jpg]]<br />
<br />
== 3.samm ==<br />
<br />
Vajuta keset ekraani olevale "Get Your pack":<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(RK)&diff=122712GitHub tudengipaketi taotlemine (RK)2017-05-22T20:15:55Z<p>Rkaal: </p>
<hr />
<div>See on juhend loomaks leheküljele https://education.github.com/pack endale tudengi konto, millega ühtlasi kaasnevad erinevad soodustused.<br />
<br />
<br />
== 1. samm ==<br />
<br />
Ava endale sobivas veebilehitsejas aadress: https://education.github.com/pack. <br />
<br />
== 2.samm ==<br />
<br />
Vajuta keset ekraani olevale "Get Your pack":<br />
<br />
[[File:RKpilt_2.jpg]]<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:RKpilt_2.jpg&diff=122711File:RKpilt 2.jpg2017-05-22T20:14:42Z<p>Rkaal: </p>
<hr />
<div></div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:RKpilt_1.jpg&diff=122710File:RKpilt 1.jpg2017-05-22T20:10:09Z<p>Rkaal: </p>
<hr />
<div></div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(RK)&diff=122707GitHub tudengipaketi taotlemine (RK)2017-05-22T19:54:48Z<p>Rkaal: Created page with "See on juhend loomaks leheküljele https://education.github.com/pack endale tudengi konto, millega ühtlasi kaasnevad erinevad soodustused. == 1. samm == Ava endale sobivas..."</p>
<hr />
<div>See on juhend loomaks leheküljele https://education.github.com/pack endale tudengi konto, millega ühtlasi kaasnevad erinevad soodustused.<br />
<br />
<br />
== 1. samm ==<br />
<br />
Ava endale sobivas veebilehitsejas aadress: https://education.github.com/pack. <br />
<br />
== 2.samm ==<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid&diff=122227IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid2017-05-12T07:40:36Z<p>Rkaal: /* kevad 2017 (rühmatööd) */</p>
<hr />
<div>See sektsioon on mõeldud neile, kes tahavad enda [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] kirjatööd wiki kujul esitada.<br />
<br />
== sügis 2012 ==<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]<br />
<br />
== sügis 2013 ==<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]<br />
<br />
== sügis 2015 ==<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Mina_ja_Linux Arti Zirk - Mina ja Linux]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Syncly_MusicSync Arti Zirk - Syncly MusicSync]<br />
<br />
== kevad 2017 (rühmatööd) ==<br />
[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas - Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F "Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?" - Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_valdkonna_kujutamine_kaasaja_filmikunstis "IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis" - Anna Amelkina, Kadi Koppelmann, Maie Palmeos, Marie Udam, Marilyn Võsu]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Privaatsus_internetis_-_kas_võimatu_missioon_"Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?" - Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Nutiseadmete_mõju_algkooliealiste_laste_arengule_"Nutiseadmete mõju algkooliealiste laste arengule" - Anni-Bessie Kitt, Jaan Koolmeister, Jan Pentshuk, Andreas Porman, Pille Ulmas]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Industry_4.0_"Industry 4.0" - Autorid: Meelis Osi, Liis Talimaa, Sander Pihelgas, Aare Taveter]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed "Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu"- Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ja_terrorism "IT ja terrorism" - Madli Mirme, Joonas Rihma, Peeter Stamberg, Ave-Liis Saluveer]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_arendajate_töökoha_vahetamise_põhjused "Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused" - Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Dtsurjum "Elektrooniline raha, olevik ja tulevik.”] - ''Dmitri Tšurjumov, Mark Selezenev, Igor Budnitski, Leonid Grigorjevski, Jakov Kanyuchka''<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Ärimudelid_muutuvas_tehnomaailmas_"Ärimudelid muutuvas tehnomaailmas" - Henri Paves, Madis Võrklaev, Rudolf Purge, Ruudi Vinter]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_X-tee_-_kodanik_kohtub_riigiga "X-tee - kodanik kohtub riigiga" - Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla ]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks "E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks" - Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko, Pavel Abin, Boris Brokan ]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_-_haridus_ja_-_haritus "IT - haridus ja - haritus"] - ''Radne Kaal, Kreet Solnask, Laura Lenbaum, Jooni Soots''</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid&diff=122226IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid2017-05-12T07:39:37Z<p>Rkaal: /* kevad 2017 (rühmatööd) */</p>
<hr />
<div>See sektsioon on mõeldud neile, kes tahavad enda [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] kirjatööd wiki kujul esitada.<br />
<br />
== sügis 2012 ==<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]<br />
<br />
== sügis 2013 ==<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]<br />
<br />
== sügis 2015 ==<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Mina_ja_Linux Arti Zirk - Mina ja Linux]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Syncly_MusicSync Arti Zirk - Syncly MusicSync]<br />
<br />
== kevad 2017 (rühmatööd) ==<br />
[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas - Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F "Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?" - Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_valdkonna_kujutamine_kaasaja_filmikunstis "IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis" - Anna Amelkina, Kadi Koppelmann, Maie Palmeos, Marie Udam, Marilyn Võsu]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Privaatsus_internetis_-_kas_võimatu_missioon_"Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?" - Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Nutiseadmete_mõju_algkooliealiste_laste_arengule_"Nutiseadmete mõju algkooliealiste laste arengule" - Anni-Bessie Kitt, Jaan Koolmeister, Jan Pentshuk, Andreas Porman, Pille Ulmas]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Industry_4.0_"Industry 4.0" - Autorid: Meelis Osi, Liis Talimaa, Sander Pihelgas, Aare Taveter]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed "Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu"- Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ja_terrorism "IT ja terrorism" - Madli Mirme, Joonas Rihma, Peeter Stamberg, Ave-Liis Saluveer]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_arendajate_töökoha_vahetamise_põhjused "Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused" - Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Dtsurjum "Elektrooniline raha, olevik ja tulevik.”] - ''Dmitri Tšurjumov, Mark Selezenev, Igor Budnitski, Leonid Grigorjevski, Jakov Kanyuchka''<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Ärimudelid_muutuvas_tehnomaailmas_"Ärimudelid muutuvas tehnomaailmas" - Henri Paves, Madis Võrklaev, Rudolf Purge, Ruudi Vinter]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_X-tee_-_kodanik_kohtub_riigiga "X-tee - kodanik kohtub riigiga" - Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla ]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks "E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks" - Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko, Pavel Abin, Boris Brokan ]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_-_haridus_ja_-_haritus "IT - haridus ja - haritus" - Radne Kaal, Kreet Solnask, Laura Lenbaum, Jooni Soots ]</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_-_haridus_ja_-_haritus&diff=122225IT - haridus ja - haritus2017-05-12T07:34:06Z<p>Rkaal: </p>
<hr />
<div><br />
<br />
Autorid: Laura Lenbaum, Jooni Soots, Radne Kaal, Kreet Solnask<br />
<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Käesolevas artiklis kirjutame haridusest Eestis, haritusest, nende suhtest ning reaalsest olukorrast tööturul IT-eriala näitel. Lahkame enese harimise võimalusi, arutleme veidi IT-ametite teemal ning analüüsime tööturgu ja nõudmisi otsitavale IT-töötajale.<br />
<br />
== '''IT-haridus Eestis''' ==<br />
<br />
Alustame haridusest. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib <ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Haridus "Vikipedia: Haridus"]</ref>. Eestis on võimalik õppida IT mitmel tasemel, täiesti olenemata vanusest. Juba lasteaias tutvustakse lastele programmeerimist, algklassilapsed panevad kokku roboteid ning vanemad lapsed saadavad kaasa lüüa ESTCube satelliidi ehitamises.<br />
<br />
===Kõrgharidus===<br />
<br />
Pärast keskkooli on kolm IT edasiõppimise <ref>[http://startit.ee/koolid/ "StartIT koolide nimekiri"]</ref> võimalust.<br />
*Ülikoolid:<br />
**Tallinna Tehnikaülikool. Bakalaureuseõppes: arvutisüsteemind, informaatika, IT süsteemide administreerimine, IT-süsteemide arendus, küberturbe tehnoloogiad, äriinfotehnoloogia. Magistriõppes: Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika, Elektroonika ja kommunikatsioon, arvutisüsteemid, küberkaitse, E-riigi tehnoloogiad ja teenused, tervishoiutehnoloogiad, informaatika, infosüsteemide analüüs ja kavandamine, telekommunikatsioon, äriinfotehnoloogia. <ref>[https://www.ttu.ee/teaduskond/infotehnoloogia-teaduskond/it-tudengile/ "TTÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tallinna Ülikool. Bakalaureuseõppes: infoteadus. Magistriõppes: infoteadus, infotehnoloogia juhtimine, inimese ja arvuti interaktsioon <ref>[http://www.tlu.ee/et/sisseastuja/bakalaureuseope "TLÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tartu Ülikool. Bakalaureuseõppes: arvutitehnika, informaatika. Magistriõppes: arvutitehnika ja robootika, informaatika, infotehnoloogia mitteinformaatikutele <ref>[http://www.ut.ee/et/ut-oppekavad "TU IT õppekavad"]</ref><br />
<br />
*Rakenduslikud kõrgkoolid:<br />
**Eesti Infotehnoloogia Kolledž (alates 01.08.2017 Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia Kolledž)<br />
**Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž<br />
**Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor<br />
**Lääne-Viru Rakenduskõrgkool<br />
**Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž<br />
<br />
*Kutseõppeasutused, mida on Eesti 18 tükki.<br />
<br />
===Lisakursused===<br />
See on hea võimalus õppida juurde IT-alaseid oskusi ja teadmisi.<br />
<br />
'''Tartu Ülikool''' teeb tasuta e-õppena kursusi täiskasvanutele, mis on väga populaarsed. 2016. aastal osales aines Programmeerimise alused 1770 inimest ja Programmeerimisest maalähedaselt 1430 inimest. Nende kursuste läbimine on ideaalne neile, kes soovivad programmeerimisest rohkem teada saada ning kellel puudub eelnev kokkupuude programmeerimisega. Lisaks sellele 2017. aasta kevadel toimunud Programmeerimise alused andis võimaluse läbida pärast e-kursuse lõpetamist ka kontrollitud oludes arvestustöö lahendamist, mille positiivse soorituse korral oli tagatud vastuvõtt informaatika bakalaureuseõppesse.<ref>[http://programmeerimine.ut.ee "TÜ IT lisakursused"]</ref><br />
<br />
===Täiend- ja ümberõpe===<br />
See on hea valik neile, kel on eelnevalt mingi teise eriala haridus olemas ning soovivad kas täiesti uuele erialale minna või integreerida seda oma olemasoleva haridusega.<br />
<br />
2017. aasta jaanuaris alustas pilootprojekt '''Vali IT''', mille käigus koolitatakse 32 inimest. 4 aasta jooksul on plaanis välja koolitada ja õpetada 500 uut tarvaraarendajat.<ref>[http://vali-it.ee "Vali IT koduleht"]</ref> : „Vali IT!“ on täiskasvanute ümberõppeprogramm, mille eesmärgiks on anda osalejatele tarkvaraarendaja algoskused. Programmis osalejad läbivad 6-nädalase täismahus õppe (5 päeva nädalas, kuni 8 tundi päevas) BCS Koolituse ja IT Koolituse koolituskeskustes. Sellele järgneb 8-nädalane (40 tööpäeva, kuni 8 tundi päevas) praktika ettevõtetes. Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ rahastatud „Vali IT!“ programmi õpe kestab kokku ligi 3,5 kuud.“<br />
<br />
===Huviringid===<br />
<br />
Eri vanuses lastele korraldab Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituut erinevaid IT-huvilaagreid teemadel <ref>[https://courses.cs.ut.ee/kids "TU huviringid lastele"]</ref> :<br />
*Praktiline küberturvalisus kooliõpilase seisukohast<br />
*Mänguline Python mängu programmeerimine<br />
*Ubuntu paigaldamine ja kasutamine<br />
*Miniarvuti Raspberry Pi abil arvutusklastri ehitamine<br />
*Nutitelefonist kaugjuhitava roboti ehitamine Raspberry Pi baasil<br />
*Veebilehtede loomine: HTML ja CSS<br />
*Mobiilimängude loomine App Inventoriga<br />
*Windows 10 IoT<br />
*Andmebaasid<br />
*Scratch mängu koostamine ja Näidiskood<br />
*Arduino roboti ehitamise juhend<br />
*Trollimise töötuba<br />
*DigiSpark - programmeeritav USB seade<br />
*RGB LEDi programmeerimine Arduino näitel<br />
*Temperatuur ja niiskus Raspberry Pi-ga<br />
<br />
Eestis leidis aset oktoobris neljandat korda üleeuroopaline programmeerimisnädal '''Code Week''', mis on põhiliselt suunatud noortele, et tekitada neis huvi IT ja programmeerimise vastu. HITSA toetusel korraldavad koolid ja lasteaiad üle kogu Eesti sadakond ProgeTiigri õpituba, kus luuakse animatsioone, ehitatakse ja programmeeritakse roboteid. <ref>[https://digitark.ee/code-week-ehk-programmeerimine-mis-vallutab-nadalaks-terve-eesti/ "Code Week Eestis"]</ref><br />
<br />
2017. aastal alustas Erasmus+ programm '''„Programmeerimine kui innovaatiline õppimine ja õpetamine Euroopa koolis“''', mis on planeeritud kestma kaks aastat. Programmis osalevad Poola, Prantsusmaa, Itaalia ja Eesti. Igas riigis toimub üks kohtumine. Eesti lapsed käisid juba Poolas, kus tegevuskava nägi ette Scratchi keskkonnas programmerimist.<ref>[http://parnu.postimees.ee/4074567/audru-kooli-lapsed-kaisid-poolas-programmeerimas/ "Audru lapsedPoolas programmeerimas"]</ref> <br />
<br />
Lisaks on koolides programmeerimise huviringid eri vanuses õpilastele. Näiteks Viimsi kool, kus on huviringides valikuks „Programmeerimine algajatele“, „Robootika“ ning „Programmeerimisring „Püüton“, <ref>[http://www.viimsi.edu.ee/index.php?id=76445 "Viimsi kooli IT ringid"]</ref> <br />
Jüri Gümnaasiumis on valikus „LEGO robootika“, „Robootika“ ning 2016. aastal alustas oma tegevusega ka „Mängude programmeerimise huviring“.<ref>[http://www.jyri.edu.ee/index.php/aine-ja-huviringid-2016-2017-oa "Jüri Gümnaasiumi IT ringid"]</ref><br />
Iseseisvalt saab veebikeskkonnas Codeacademy.com õppida erinevaid programmeerimiskeeli. Kuigi inglise keele oskus on praktiliselt kohustuslik, kui tahad tõsiselt õppida IT-d, siis alates 2014. aastast saab koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse osakonnaga õppida lisaks eesti keeles HTML/CSS ja JavaScripti.<ref>[ https://digitark.ee/codeacademy-abil-vib-igaks-programmeerimist-ppida/ "CodeAcademy eesti keeles"]</ref><br />
<br />
<br />
== '''IT-haritus''' ==<br />
<br />
Õppimisvõimalused on laiad, kuid just IT-s paistab eriti hästi välja, et haridus diplomi mõttes ei ole määrav. Haritus tähendab teadmisi, oskusi, kogemust, laia silmaringi. IT-alal saab särasilmne huviline leida piiramatul hulgal iseseisva õppe vorme, uurida Internetist ja töö käigus juurde õppida ja omandada vajaminev kogemus ja teadmised.<br />
<br />
=== Iseseisev õpe ===<br />
<br />
IT-alast haridust on veebis saadaval väga laialdastes vormides. Alates algajatele mõeldud kursustest nagu näiteks juba mainitud https://www.codecademy.com ja lõputu valik videoõpetusi (https://thenewboston.com) kuni online-kõrgharidusplatvormideni. [https://en.wikipedia.org/wiki/Massive_open_online_course/ MOOC] - '''massive open online course''' – kaudu saavad huvilised osa MIT-i, Stanfordi, Berkeley ja teiste tippülikoolide kursustest. Juhtivad ülikoolid Eestis pakuvad samuti MOOC -e erinevatel teemadel. Tartu Ülikoolil on väga populaarsed samuti juba eespool välja toodud avatud programmeerimiskursused [https://courses.cs.ut.ee/2016/progmaa/fall/Main/HomePage/ Programmeerimisest maalähedaselt] ja [https://courses.cs.ut.ee/2017/eprogalused/spring/ Programmeerimise alused]. TÜ kursuste eripäraks on suur lõpetajate protsent (maailma näitel on tavaline 5-15% alustajatest). [''Käesoleva töö autorid on läbinud kursuse „Programmeerimise alused“ ning see oli igati jõukohane lisapingutus ITK õppe kõrval''].<br />
<br />
=== Õppimine töö käigus ===<br />
<br />
IT-alane haritus sõltub huvist ja vajadusest. Infotehnoloogia kiire arengu algusaastatel ei jõudnud IT-haridus sammu pidada tekkinud plahvatuslikule nõudmisele IT-spetsialistide järele. Niinimetatud 'patsiga poisid', kes saavad hobi eest väärt palka, ei ole siiani olnud motiveeritud õppimisvõimalusi otsima. Võis tunduda, et kooliskäimine on mahavisatud aeg, muidu jääd IT-rongist lootusetult maha, ja tegeliku elu nõudmised on hoopis teised. Kuigi aastatega on mõtteviis hakanud muutuma, on praegugi keskharidusele järgnevatest haridusastmetest väljalangemise põhjuseks tihti sukeldumine tööellu.<br />
<br />
Üks viis omandada ja tõestada IT-alast haritust on '''kutsesertifikaadid'''. Erinevatel suurfirmadel ja mittetulundusühingutel on laialdased sertifikaadiprogrammid. Omandatud sertifikaadid aitavad rahvusvaheliselt kvalifikatsiooni tõestada mõnikord edukamalt, kui erinevad riigisisesed koolidiplomid. Tuntumaid sertifikaadiprogramme pakuvad [https://www.microsoft.com/en-us/learning/certification-overview.aspx/ Microsoft], [http://www.cisco.com/c/en/us/training-events/training-certifications/certifications.html/ Cisco], [http://education.oracle.com/pls/web_prod-plq-dad/db_pages.getpage?page_id=39/ Oracle], [https://www.lpi.org/ Linux Professional Institute], [https://www.novell.com/training/certinfo/ Novell], [https://www.redhat.com/en/services/certification/ Red Hat], [https://certification.canonical.com/ Canonical]. Eestis ei ole sertifikaadi omandamine veel suurt hoogu sisse saanud, kuid liigutakse üha enam selles suunas.<br />
<br />
IT-ettevõtetes töö leidmiseks on oluline lisaks teadmistele (diplomiga või ilma), laiale silmaringile ja uudishimule, sobitumine meeskonda ning isikuomadused. Vestlused ja proovitööd aitavad teha esmase valiku, kas kandidaat suudab ettevõttesse vajadustele vastavalt panustada. <br />
Palju on näiteid inimestest, kes on teinud edukat karjääri, omamata lõpudiplomit, ja juhivad diplomeeritud spetsialiste. Näiteid on muidugi erinevaid. Ka siin tuleb üha enam juba ette, et juhtival positsioonil hakatakse nõudma teadmisi kinnitavat dokumenti. Avaliku sektori töökuulutustes on nõue omandatud või omandamisel kõrgharidusele. IT-firma osalemisel riigihangetes on samuti nõue teatud ametipositsioonidel olevate spetsialistide haridustasemele.<br />
<br />
=== Teiste erialade sidumine IT-ga ===<br />
<br />
OSKA 2016. aasta info-ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) raportis <ref>[http://oska.kutsekoda.ee/field/info-ja-kommunikatsioonitehnoloogia/ "Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia"]</ref> öeldakse <ref>[http://arvamus.postimees.ee/4017087/ants-sild-heal-lapsel-mitu-nime-ehk-vajame-analuusivoimelisi-it-rakendamise-spetsialiste?_ga=2.136060600.801716676.1494010871-521425517.1475078547 "Ants Sild: heal lapsel mitu nime ehk Vajame analüüsivõimelisi IT rakendamise spetsialiste" ]</ref> , et Eesti majandus vajab 2020, aastaks 37000 IKT-spetsialisti, samas kui nende oskustöötajate tegelik hõive aastal 2015 oli 22970. Vahe on 14030 viie aasta peale, st vaja on juurde umbes 2800 IKT spetsialisti aastas. Koolid seda arvu ei suuda pakkuda, sest pole nii palju lõpetajaid. Ainus võimalus on ümberõpe ning mõistlikus koguses välismaiste ekspertide siiameelitamine. Jätkuvalt kasvab vajadus suuremat lisaväärtust loovate IKT rakendamise spetsialistide järele. Eesmärk on majanduse arukas areng IT rakendamise abil. Seda saab teha vaid tehnikaspetsialistide, programmeerijate ja analüütikute koostöös. Praktilise innovatsiooni teevad ära valdkonda sügavalt tunnetavad spetsialistid. IT-harituse mõttes peavad erinevate erialade spetsialistid end täiendama ka IT-alal, kas siis iseseisvalt või täiendõppe teel, et nad suudaksid mõista IT-arendust analüüsist tarkvaraarendusteni.<br />
<br />
=== Üldiselt ===<br />
<br />
Mart Noorma oma intervjuus <ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/noorma-usutluses-reinkubjasele-meil-ei-ole-tarvis-koolitada-pisa-teste-suureparaselt-tegevaid-roboteid-vaid-motlevaid-inimesi?id=77915064 "Noorma usutluses Reinkubjasele: meil ei ole tarvis koolitada PISA teste suurepäraselt tegevaid roboteid, vaid mõtlevaid inimesi" ]</ref> märkis tabavalt, et ülikooli rolliks infokülluse maailmas on olla raamistikuks, tähtaegade ja eesmärkide seadjaks, et suuta saavutada seatud sihte. Kooli asemel võib arengut stimuleerida töökoht, aga töö kõrvalt õppimise juures jääb kõige heade mõjude kõrval puuduseks see, et väga kitsaste igapäevatöö jaoks oluliste oskuste kõrval pole enam aega laiemat maailmapilti ega valdkonna süvateadmisi omandada.<br />
Kuigi ei tasu alahinnata iseõppimise jõudu, on õppetsükli lõpus omandatud dokument siiski vajalik tõestamaks, et suudetakse alustatu süstemaatiliselt lõpule viia.<br />
<br />
== '''Haridus versus haritus''' ==<br />
<br />
'''Skaala'''. Selle peatüki pealkiri on veidi eksitav, kuna tegelikult ei saa panna haridust ja haritust ühe skaala erinevatele otstele ning hakata võrdlema, kas pigem üks või teine. <br />
<br />
[[File:Skaala1.jpg]]<br />
<br />
Haridus ja haritus on kumbki omaette väärtused ning saab rääkida vaid nendevahelisest mõistlikust kombinatsioonist.<br />
<br />
[[File:Skaala2.jpg]]<br />
<br />
Laiast maailmast leiab igasugu näiteid. Kirurgi puhul ei tule kõne allagi hariduse puudumine ning mida rohkem kogemusi, seda paremaks kirurg saab. Teisest küljest viimaste poliitiliste manööverduste valguses pole ministritel nähtavasti haridus üldse kõige prioriteetsem, elu nagu Ameerikas, unistuste maal, et iga „kitsekarjus“ võib saada ministriks. Vastupidiselt arstile ei ole näiteks ise end üles töötanud ärimehel üldse kõige olulisem haridus vaid pigem ongi määrav haritus ja lai maailmapilt. <br />
<br />
Aga kuidas võiks olla lood IT-maailmas?<br />
<br />
Siin ei tooks välja vajalikkuse hinnanguid ei ülemuse ega kaastöötaja vaid pigem töökohustustelt lähtuvast vaatepunktist. Nii ülemusel kui kaastöötajatel võivad töökeskkonnast olenevalt olla palju erinevamad ootused ja neid puudutame järgmises peatükis, „tööjõuturg“. Lisaks võtame eelduseks, et tegemist on oma eriala „puhaste“ esindajatega, mida reaalses elus tihti ette tulla ei pruugi. <br />
<br />
===Arendajate=== <br />
puhul ei tohiks väga vahet olla, et kas tegemist on ise-õppinud või süsteemi poolt haritud töötajaga, loeb huvi. Arendajate puhul on edu aluseks soov ise õppida ja edasi areneda, suurepärasteks arendajaks ainult kooliharidusega ei saa <ref>[https://www.scalablepath.com/blog/7-qualities-that-differentiate-a-good-programmer-from-a-great-programmer/ "7 qualities that differentiate a good programmer from a great programmer"]</ref>, palju olulisemad on isikuomadused ja kogemused. <br />
<br />
===Süsteemiadministraatorid===<br />
seevastu võiks siiski omada mingit struktureeritud õppega tausta, vaid ise õppimisest ei pruugi suuremate arvutisüsteemide puhul piisata. Väga tähtsad süsteemiadministraatori puhul on tema tehnilised teadmised <ref>[http://www.breakingnewsroll.com/bn/2013/02/24/attributes-of-a-good-system-analyst/ "Attributes of a good system analyst"]</ref> <ref>[http://www.jobawareness.com/four-skills-systems-analyst "Four skills of systemsa nalyst"]</ref>. Ei saa vastu vaielda, et ka need on võimalik kokku koguda vaid ise õppides, kuid haridus annab asjale palju juurde.<br />
<br />
===Testija=== <br />
puhul on loomulikult kasu haridusest, kuid samas ei ole see kõige suurem eeldus. Heaks testijaks, nagu arendajakski, saab aja ja kogemusega. Suurepäraseks testijaks saamise eeldusteks on eelkõige isikuomadused – loovus, uudishimu, analüütilised oskused, skeptilisus, järjekindlus, tehnilised teadmised, oskus end kasutaja kingadesse panna – peaaegu kõik sellised asjad, mida koolist ei õpi <ref>[http://searchsoftwarequality.techtarget.com/opinion/Five-qualities-of-a-good-software-tester-hint-its-not-tech-skills "Five qualities of a good software tester"]</ref> <ref>[http://istqbexamcertification.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/10-qualities-that-can-make-you-a-good-tester/ "10 qualities that can make you a good tester"]</ref>. <br />
<br />
===Analüütiku=== <br />
puhul on hea eelnev struktuureeritum õpe, kuid samuti on väga oluline lai maailmapilt, ehk siis on olulised mõlemad – nii hariduse kui harituse olemasolu. Ja mis kõige olulisem – isikuomadused. Analüütiku töö võib viia kokku paljude erinevate elu valdkondadega ning neist midagi teadmata võib töö tulemus olla päris kehvake. Hea analüütiku võtmeks võib lugeda mitte haridust ega haritust vaid hoopis kommunikeerimisoskust <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/ "IKT Ametid"]</ref>.<br />
<br />
===Küberkaitse/turvalisuse tehnoloogil=== <br />
samas peaks olema nii hea haridus kui ka lai maailmapilt, et osata ette aimata ohte, ning teada, et kuidas neid parandada ja ennetada. Eesti on selles suhtes olnud väga eesrindlik, arvestades juba 10 aasta tagust võimekust tagasi lüüa küber-rünnakuid <ref>[http://www.cyberdegrees.org/jobs/security-specialist/ "Security Specialist"] </ref>. <br />
<br />
===Õppejõu=== <br />
puhul oleneb kõik sellest, et mis kooli-astmele õpetust antakse. Korrelleeruvalt peaks olema oluline ka iseenda haridustase. Kui kuni keskkoolini on õpetajal pigem olulisemad teadmised laste õpetamisest, kui infotehnoloogiast seetõttu, et õpetatav materjal on lihtsam ning täiesti edastatav vaid harituse taseme pealt, siis keskkoolis peaks õpetajal juba olema parem ettevalmistus. Noorukid on väga teadmisjanulised ning õpetaja peaks olema võimeline vastama kõigile nende küsimustele ning lisaks sütitama huvi aine vastu. Siin on hea haritus, kuid tuleb kasuks IT-alane haridus. Põhiliselt selleks, et luua õppes struktuuri. Ülikoolis õpetamiseks on hädavajalik lai maailmapilt, sest seal tuleb lisaks teadmiste edastamisele laiendada ka üliõpilaste maailmapilti ja rohkem kui varem õpetada neid mõtlema. See aga eeldab juba õppejõult laia maailmapilti ja kogemust. Kogemust nii õpetatavas aines kui õpetamises.<br />
<br />
===Muu=== <br />
Samas ei ole harv juhus, et IT-töötajalt eeldatakse hunt-Kriimsilmalikku „teab-kõike-oskab-kõike“. Koolis pööratakse suuremat tähelepanu põhiliselt ühe eriala selgekstegemisele. On ilmne, et kõik muu tuleb sellisel juhul ise selgeks teha ning selles mõttes ongi just sellised IT-töötajad kõige imetlusväärsemad – ükski probleem ei ole liiga suur või väike nende jaoks. Nad ei pruugi olla igas ala spetsialistid, kuid nende maailmapilt on vaieldamatult ajapikku üks laiemaid. <br />
<br />
Mitte just töökohana, kuid pigem täpsustatud kutsumusena tooksin ära ka '''häkkeri''', kelle puhul mängib väga suurt rolli just maailmapildi suurus ja haritus. Haridus loomulikult laiendab maailmapilti, kuid ei ole üldse kohustuslik. Arvestades nende panust, ei saa neid "ametina" kuidagi alahinnata. <br />
<br />
Samalaadne, arenduse alla käiv, amet on ka '''arhitektid''', kelle puhul on kindlasti oluline mõtteviis ja haridus, lisaks haritusele. Teisest küljest läheneb nende töö juba pigem juhtivamal positsioonil töötajale. <br />
<br />
Kui tulla kaugemale töö iseloomust, siis väga palju määrab just ametiposti „kõrgus“. '''Juhtivamatel positsioonidel''' võiks olla lisaks haritusele olemas ja haridus, samas kui väga heaks spetsialistiks saab piisava huvi korral ka vaid harituse pealt.<br />
<br />
== '''Tööjõuturg''' ==<br />
<br />
Selleks, et hinnata tööjõuturu olukorda ja leida sealt vastuseid küsimusele, kumb on eelistatum, kas haridus või haritus, viisime läbi uuringu. Selle valimiks oli CV Online <ref>[http://www.cvonline.com "CV Online portaal"]</ref> portaali 5.mai seis kõigist Harjumaa IT-valdkonna tööpakkumistest. Vaatluse all olid ainult sellised tööpakkumised, mille põhivaldkond oli seotud IT-ga - näiteks välja jäid tööpakkumised, mille puhul oli lihtsalt mainitud, et võiks olla huvi IT vastu.<br />
<br />
Kokku kaardistasime 168 erinevat tööpakkumist ning analüüsisime neid moodustamaks enamlevinud ametite kohta profiilid. <br />
<br />
===IT-ametid===<br />
<br />
Erinevate ametite liigitamisel kasutasime Start IT lehel välja toodud ametite liigitusi ja kirjeldusi <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/"Start IT ametite liigitus"]</ref> :<br />
<br />
'''Tehnilise toe spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: võrguhaldusspetsialist, testija, klienditoe spetsialist, tugiteenuse analüütik<br />
<br />
''Tehnilise toe spetsialist on tark abiline side ja infotehnoloogiliste igapäevamurede lahendamisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tehnilise-toe-spetsialist/ "Tehnilise toe spetsialistide töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT-testija'''<br />
<br />
''Tõe kriteerium on praktika ning infotehnoloogias määravad toodete ja teenuste edasise saatuse testijad. IT testijad on esimesed, kes võtavad kasutusele alles väljatöötamisel olevad riist- ja tarkvaralahendused'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-testija/ "IT testijate töökirjeldus"]</ref> .<br />
<br />
'''Multimeediumi spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: multimeediumi programmeerija, multimeedia toetusspetsialist, veebidisainer, kasutajaliidese disainer, veebisisu programmeerija, veebisisu toimetaja<br />
<br />
''Inimesed saavad infotehnoloogia võimalustest üldjuhul osa meediat vahendavate vidinate abil (arvuti, telefon, telekas, mängukonsool jne). Seega on multimeediumi spetsialistil keskne roll IT -võimaluste lihtsaks ja mugavaks tegemisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/multimeediumi-spetsialist/ "Multimeediumi spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Arvutisüsteemide spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: süsteemiinsener, integratsiooniinsener, rakendusinsener<br />
<br />
''Arvutisüsteemide spetsialist on nagu dirigent, kes peab osavalt orkestreerima erinevaid IT-süsteeme'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/arvutisusteemide-spetsialist/ "Arvutisüsteemide spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara programmeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvara insener, tarkvaraarhitekt, kasutajatoe spetsialist, tarkvara arendaja, tarkvara administraator, kasutaja liidese spetsialist<br />
<br />
''Programmeerija on sageli insenerist kunstnik, keda kannustab suuresti loomisvajadus'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-programmeerija/ "IT tarkvara programmeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara planeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvaraarhitekt, juhtivprogrammeerija, kasutajaliidese spetsialist, kujundaja/disainer, tehnoloogiajuht, analüütik<br />
<br />
''Nii nagu ehituse puhul loob esmase visiooni arhitekt, kavandab infotehnoloogias uusi süsteeme tarkvara planeerija'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/"IT tarkvara planeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT-ärikonsultant''' - alternatiivsed ametinimetused: e-äri konsultant, ärianalüütik, konsultant, analüütik, tarkvaraarenduse projektijuht, IT projektijuht<br />
<br />
''IT ärikonsultant on justkui moodne alkeemik, kes muudab pidevalt uusi tehnoloogilisi võimalusi rahaks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-arikonsultant/ "IT ärikonsultandi töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT-projektijuht''' - alternatiivsed ametinimetused: toote planeerija, tiimijuht<br />
<br />
''IT projektijuht on nagu bändi liider, kelle oskused ja karisma vormistavad kogu tiimi pingutused eduks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-projektijuht/"IT projektijuhi töökirjeldus"]</ref>. <br />
<br />
'''IT-juht''' - alternatiivsed ametinimetused: osakonna juhataja, tiimijuht, kvaliteedijuht<br />
<br />
''IT juht on nagu spordivõistkonna peatreener, kes paneb kõik tiimi staarid õigel ajal ja maksimaalse panusega tööle'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-juht/"IT juhi töökirjeldus"]</ref>.<br />
<br />
===Tööjõuturu uuring===<br />
<br />
[[File:Ametid_osakaal.png|pisi|700px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Erinevate ametite esinemise sageduse põhjal selgub, et ligi pooled töökuulutused olid suunatud tarkvara '''programmeerijate''' leidmiseks. Teise suurema grupi (17%) moodustasid tarkavara '''planeerijate''' leidmiseks suunatud kuulutused.<br />
<br />
Haridus vs harituse debatis on üks olulisemaid määrajaid see, kas üldse ja kui suurt rolli mängib uuele töökohale kandideerimisel ülikooli/kutseasutuse kraad/diplom. Analüüsitud töökuulutuste põhjal on näha, et ligi pooltel juhtudel on kraad/diplom oluline. Sama trend jätkub ka tarkvara planeerijate ja tarkvara programmeerijate puhul. Arvutisüsteemide spetsialistide, IT-projektijuhtide, IT-testijate ja IT-ärikonsultantide puhul oli selgelt neid töökuulutusi, milles nõuti kõrghariduse olemasolu, rohkem. Silma jäi see, et paljudel juhtudel oli eraldi märgitud, et sobib nii kõrgharidust tõendav diplom kui ka arvestatav töökogemus.<br />
<br />
Eelnevalt toodud ametite kirjeldustest võib lugeda, et sama ametinimetuse taga peitub tegelikult palju erinevaid nö alamameteid, mis erinevadki üksteisest töö iseloomu ja kogemustepagasi poolest. Näiteks tarkvara programmeerijate töökuulutuste seas oli selliseid, kus kandideerimise nõuded olid üsna madalad (ei nõutud kõrgharidust ega arvestatavat töökogemust) kui ka neid, kus otsitigi nö “häkkerlikke tegelasi”, kes valdaks viite erinevat programmeerimise keelt, omaks 7+ aastat erialast töökogemust ning suudaks erinevaid probleeme mängeldes lahendada. Kõrghariduse nõue esines rohkem riigisektori töökuulutustes või juhi-töökuulutustes, näiteks IT-juht, IT-projektijuht või arenduse tiimijuht.<br />
<br />
[[File:Kraad_diplom.png|pisi|750px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Keskmiselt oodatakse kõige suuremat eelnevat töökogemust IT-juhtidelt ja peaaegu sama palju IT-testijatelt. Nii IT-juhtide, tarkvara planeerijate kui ka tarkvara programmeerijate puhul oli töökogemuse maksimum 7 aastat.<br />
<br />
[[File:Tookogemus_ametid.png|pisi|400px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Kui kõrvale jätta spetsiifilised tehnilised nõuded ja üldistatult kokku võtta muud töökuulutustes esinenud nõuded, siis võib välja tuua kolm peamist omadust, mis esinesid enamustes töökuulutustes: '''hea meeskonnatöö oskus, hea esinemisoskus ja analüütiline/süsteemne mõtlemine'''. Lisaks oli näha, et üha enam hakkavad piirid klassikaliste ametite jaotuse vahel hägustuma ehk siis näiteks paljudel juhtudel ei otsitud programmeerijat, kes kusagil üksi nina arvutis pusib, vaid pigem analüütik-programmeerijat, kes oskab ise kliendiga suhelda, tema vajadused välja selgitada ning need seejärel realiseerida. Äärmisel juhul isegi realisatsiooni ise testida! Sellest võib järeldada, et hakkavad lõimuma erinevate ametite tööülesanded nii, et võrdväärselt oluliseks muutuvad nii hariduse olemasolu kui ka harituse tase.<br />
<br />
== '''Kasutatud allikad''' ==</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_-_haridus_ja_-_haritus&diff=122224IT - haridus ja - haritus2017-05-12T07:30:36Z<p>Rkaal: /* Tööjõuturu uuring */</p>
<hr />
<div><br />
<br />
Autorid: Laura Lenbaum, Jooni Soots, Radne Kaal, Kreet Solnask<br />
<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Käesolevas artiklis kirjutame haridusest Eestis, haritusest, nende suhtest ning reaalsest olukorrast tööturul IT-eriala näitel. Lahkame enese harimise võimalusi, arutleme veidi IT-ametite teemal ning analüüsime tööturgu ja nõudmisi otsitavale IT-töötajale.<br />
<br />
== '''IT-haridus Eestis''' ==<br />
<br />
Alustame haridusest. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib <ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Haridus "Vikipedia: Haridus"]</ref>. Eestis on võimalik õppida IT mitmel tasemel, täiesti olenemata vanusest. Juba lasteaias tutvustakse lastele programmeerimist, algklassilapsed panevad kokku roboteid ning vanemad lapsed saadavad kaasa lüüa ESTCube satelliidi ehitamises.<br />
<br />
===Kõrgharidus===<br />
<br />
Pärast keskkooli on kolm IT edasiõppimise <ref>[http://startit.ee/koolid/ "StartIT koolide nimekiri"]</ref> võimalust.<br />
*Ülikoolid:<br />
**Tallinna Tehnikaülikool. Bakalaureuseõppes: arvutisüsteemind, informaatika, IT süsteemide administreerimine, IT süsteemide arendus, küberturbe tehnoloogiad, äriinfotehnoloogia. Magistriõppes: Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika, Elektroonika ja kommunikatsioon, arvutisüsteemid, küberkaitse, E-riigi tehnoloogiad ja teenused, tervishoiutehnoloogiad, informaatika, infosüsteemide analüüs ja kavandamine, telekommunikatsioon, äriinfotehnoloogia. <ref>[https://www.ttu.ee/teaduskond/infotehnoloogia-teaduskond/it-tudengile/ "TTÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tallinna Ülikool. Bakalaureuseõppes: infoteadus. Magistriõppes: infoteadus, infotehnoloogia juhtimine, inimese ja arvuti interaktsioon <ref>[http://www.tlu.ee/et/sisseastuja/bakalaureuseope "TLÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tartu Ülikool. Bakalaureuseõppes: arvutitehnika, informaatika. Magistriõppes: arvutitehnika ja robootika, informaatika, infotehnoloogia mitteinformaatikutele <ref>[http://www.ut.ee/et/ut-oppekavad "TU IT õppekavad"]</ref><br />
<br />
*Rakenduslikud kõrgkoolid:<br />
**Eesti Infotehnoloogia Kolledž (alates 01.08.2017 Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia Kolledž)<br />
**Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž<br />
**Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor<br />
**Lääne-Viru Rakenduskõrgkool<br />
**Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž<br />
<br />
*Kutseõppeasutused, mida on Eesti 18 tükki.<br />
<br />
===Lisakursused===<br />
See on hea võimalus õppida juurde IT-alaseid oskusi ja teadmisi.<br />
<br />
'''Tartu Ülikool''' teeb tasuta e-õppena kursusi täiskasvanutele, mis on väga populaarsed. 2016. aastal osales aines Programmeerimise alused 1770 inimest ja Programmeerimisest maalähedaselt 1430 inimest. Nende kursuste läbimine on ideaalne neile, kes soovivad programmeerimisest rohkem teada saada ning kellel puudub eelnev kokkupuude programmeerimisega. Lisaks sellele 2017. aasta kevadel toimunud Programmeerimise alused andis võimaluse läbida pärast e-kursuse lõpetamist ka kontrollitud oludes arvestustöö lahendamist, mille positiivse soorituse korral oli tagatud vastuvõtt informaatika bakalaureuseõppesse.<ref>[http://programmeerimine.ut.ee "TÜ IT lisakursused"]</ref><br />
<br />
===Täiend- ja ümberõpe===<br />
See on hea valik neile, kel on eelnevalt mingi teise eriala haridus olemas ning soovivad kas täiesti uuele erialale minna või integreerida seda oma olemasoleva haridusega.<br />
<br />
2017. aasta jaanuaris alustas pilootprojekt '''Vali IT''', mille käigus koolitatakse 32 inimest. 4 aasta jooksul on plaanis välja koolitada ja õpetada 500 uut tarvaraarendajat.<ref>[http://vali-it.ee "Vali IT koduleht"]</ref> : „Vali IT!“ on täiskasvanute ümberõppeprogramm, mille eesmärgiks on anda osalejatele tarkvaraarendaja algoskused. Programmis osalejad läbivad 6-nädalase täismahus õppe (5 päeva nädalas, kuni 8 tundi päevas) BCS Koolituse ja IT Koolituse koolituskeskustes. Sellele järgneb 8-nädalane (40 tööpäeva, kuni 8 tundi päevas) praktika ettevõtetes. Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ rahastatud „Vali IT!“ programmi õpe kestab kokku ligi 3,5 kuud.“<br />
<br />
===Huviringid===<br />
<br />
Eri vanuses lastele korraldab Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituut erinevaid IT huvilaagreid teemadel <ref>[https://courses.cs.ut.ee/kids "TU huviringid lastele"]</ref> :<br />
*Praktiline küberturvalisus kooliõpilase seisukohast<br />
*Mänguline Python mängu programmeerimine<br />
*Ubuntu paigaldamine ja kasutamine<br />
*Miniarvuti Raspberry Pi abil arvutusklastri ehitamine<br />
*Nutitelefonist kaugjuhitava roboti ehitamine Raspberry Pi baasil<br />
*Veebilehtede loomine: HTML ja CSS<br />
*Mobiilimängude loomine App Inventoriga<br />
*Windows 10 IoT<br />
*Andmebaasid<br />
*Scratch mängu koostamine ja Näidiskood<br />
*Arduino roboti ehitamise juhend<br />
*Trollimise töötuba<br />
*DigiSpark - programmeeritav USB seade<br />
*RGB LEDi programmeerimine Arduino näitel<br />
*Temperatuur ja niiskus Raspberry Pi-ga<br />
<br />
Eestis leidis aset oktoobris neljandat korda üleeuroopaline programmeerimisnädal '''Code Week''', mis on põhiliselt suunatud noortele, et tekitada neis huvi IT ja programmeerimise vastu. HITSA toetusel korraldavad koolid ja lasteaiad üle kogu Eesti sadakond ProgeTiigri õpituba, kus luuakse animatsioone, ehitatakse ja programmeeritakse roboteid. <ref>[https://digitark.ee/code-week-ehk-programmeerimine-mis-vallutab-nadalaks-terve-eesti/ "Code Week Eestis"]</ref><br />
<br />
2017. aastal alustas Erasmus+ programm '''„Programmeerimine kui innovaatiline õppimine ja õpetamine Euroopa koolis“''', mis on planeeritud kestma kaks aastat. Programmis osalevad Poola, Prantsusmaa, Itaalia ja Eesti. Igas riigis toimub üks kohtumine. Eesti lapsed käisid juba Poolas, kus tegevuskava nägi ette Scratchi keskkonnas programmerimist.<ref>[http://parnu.postimees.ee/4074567/audru-kooli-lapsed-kaisid-poolas-programmeerimas/ "Audru lapsedPoolas programmeerimas"]</ref> <br />
<br />
Lisaks on koolides programmeerimise huviringid eri vanuses õpilastele. Näiteks Viimsi kool, kus on huviringides valikuks „Programmeerimine algajatele“, „Robootika“ ning „Programmeerimisring „Püüton“, <ref>[http://www.viimsi.edu.ee/index.php?id=76445 "Viimsi kooli IT ringid"]</ref> <br />
Jüri Gümnaasiumis on valikus „LEGO robootika“, „Robootika“ ning 2016. aastal alustas oma tegevusega ka „Mängude programmeerimise huviring“.<ref>[http://www.jyri.edu.ee/index.php/aine-ja-huviringid-2016-2017-oa "Jüri Gümnaasiumi IT ringid"]</ref><br />
Iseseisvalt saab veebikeskkonnas Codeacademy.com õppida erinevaid programmeerimiskeeli. Kuigi inglise keele oskus on praktiliselt kohustuslik, kui tahad tõsiselt õppida IT-d, siis alates 2014. aastast saab koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse osakonnaga õppida lisaks eesti keeles HTML/CSS ja JavaScripti.<ref>[ https://digitark.ee/codeacademy-abil-vib-igaks-programmeerimist-ppida/ "CodeAcademy eesti keeles"]</ref><br />
<br />
<br />
== '''IT-haritus''' ==<br />
<br />
Õppimisvõimalused on laiad, kuid just IT-s paistab eriti hästi välja, et haridus diplomi mõttes ei ole määrav. Haritus tähendab teadmisi, oskusi, kogemust, laia silmaringi. IT alal saab särasilmne huviline leida piiramatul hulgal iseseisva õppe vorme, uurida Internetist ja töö käigus juurde õppida ja omandada vajaminev kogemus ja teadmised.<br />
<br />
=== Iseseisev õpe ===<br />
<br />
IT-alast haridust on veebis saadaval väga laialdastes vormides. Alates algajatele mõeldud kursustest nagu näiteks juba mainitud https://www.codecademy.com ja lõputu valik videoõpetusi (https://thenewboston.com) kuni online-kõrgharidusplatvormideni. [https://en.wikipedia.org/wiki/Massive_open_online_course/ MOOC] - '''massive open online course''' – kaudu saavad huvilised osa MIT-i, Stanfordi, Berkeley ja teiste tippülikoolide kursustest. Juhtivad ülikoolid Eestis pakuvad samuti MOOC -e erinevatel teemadel. Tartu Ülikoolil on väga populaarsed samuti juba eespool välja toodud avatud programmeerimiskursused [https://courses.cs.ut.ee/2016/progmaa/fall/Main/HomePage/ Programmeerimisest maalähedaselt] ja [https://courses.cs.ut.ee/2017/eprogalused/spring/ Programmeerimise alused]. TÜ kursuste eripäraks on suur lõpetajate protsent (maailma näitel on tavaline 5-15% alustajatest). [''Käesoleva töö autorid on läbinud kursuse „Programmeerimise alused“ ning see oli igati jõukohane lisapingutus ITK õppe kõrval''].<br />
<br />
=== Õppimine töö käigus ===<br />
<br />
IT-alane haritus sõltub huvist ja vajadusest. Infotehnoloogia kiire arengu algusaastatel ei jõudnud IT-haridus sammu pidada tekkinud plahvatuslikule nõudmisele IT-spetsialistide järele. Niinimetatud 'patsiga poisid', kes saavad hobi eest väärt palka, ei ole siiani olnud motiveeritud õppimisvõimalusi otsima. Võis tunduda, et kooliskäimine on mahavisatud aeg, muidu jääd IT rongist lootusetult maha, ja tegeliku elu nõudmised on hoopis teised. Kuigi aastatega on mõtteviis hakanud muutuma, on praegugi keskharidusele järgnevatest haridusastmetest väljalangemise põhjuseks tihti sukeldumine tööellu.<br />
<br />
Üks viis omandada ja tõestada IT-alast haritust on '''kutsesertifikaadid'''. Erinevatel suurfirmadel ja mittetulundusühingutel on laialdased sertifikaadiprogrammid. Omandatud sertifikaadid aitavad rahvusvaheliselt kvalifikatsiooni tõestada mõnikord edukamalt, kui erinevad riigisisesed koolidiplomid. Tuntumaid sertifikaadiprogramme pakuvad [https://www.microsoft.com/en-us/learning/certification-overview.aspx/ Microsoft], [http://www.cisco.com/c/en/us/training-events/training-certifications/certifications.html/ Cisco], [http://education.oracle.com/pls/web_prod-plq-dad/db_pages.getpage?page_id=39/ Oracle], [https://www.lpi.org/ Linux Professional Institute], [https://www.novell.com/training/certinfo/ Novell], [https://www.redhat.com/en/services/certification/ Red Hat], [https://certification.canonical.com/ Canonical]. Eestis ei ole sertifikaadi omandamine veel suurt hoogu sisse saanud, kuid liigutakse üha enam selles suunas.<br />
<br />
IT ettevõtetes töö leidmiseks on oluline lisaks teadmistele (diplomiga või ilma), laiale silmaringile ja uudishimule, sobitumine meeskonda ning isikuomadused. Vestlused ja proovitööd aitavad teha esmase valiku, kas kandidaat suudab ettevõttesse vajadustele vastavalt panustada. <br />
Palju on näiteid inimestest, kes on teinud edukat karjääri, omamata lõpudiplomit, ja juhivad diplomeeritud spetsialiste. Näiteid on muidugi erinevaid. Ka siin tuleb üha enam juba ette, et juhtival positsioonil hakatakse nõudma teadmisi kinnitavat dokumenti. Avaliku sektori töökuulutustes on nõue omandatud või omandamisel kõrgharidusele. IT-firma osalemisel riigihangetes on samuti nõue teatud ametipositsioonidel olevate spetsialistide haridustasemele.<br />
<br />
=== Teiste erialade sidumine IT-ga ===<br />
<br />
OSKA 2016. aasta info-ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) raportis <ref>[http://oska.kutsekoda.ee/field/info-ja-kommunikatsioonitehnoloogia/ "Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia"]</ref> öeldakse <ref>[http://arvamus.postimees.ee/4017087/ants-sild-heal-lapsel-mitu-nime-ehk-vajame-analuusivoimelisi-it-rakendamise-spetsialiste?_ga=2.136060600.801716676.1494010871-521425517.1475078547 "Ants Sild: heal lapsel mitu nime ehk Vajame analüüsivõimelisi IT rakendamise spetsialiste" ]</ref> , et Eesti majandus vajab 2020, aastaks 37000 IKT-spetsialisti, samas kui nende oskustöötajate tegelik hõive aastal 2015 oli 22970. Vahe on 14030 viie aasta peale, st vaja on juurde umbes 2800 IKT spetsialisti aastas. Koolid seda arvu ei suuda pakkuda, sest pole nii palju lõpetajaid. Ainus võimalus on ümberõpe ning mõistlikus koguses välismaiste ekspertide siiameelitamine. Jätkuvalt kasvab vajadus suuremat lisaväärtust loovate IKT rakendamise spetsialistide järele. Eesmärk on majanduse arukas areng IT rakendamise abil. Seda saab teha vaid tehnikaspetsialistide, programmeerijate ja analüütikute koostöös. Praktilise innovatsiooni teevad ära valdkonda sügavalt tunnetavad spetsialistid. IT-harituse mõttes peavad erinevate erialade spetsialistid end täiendama ka IT-alal, kas siis iseseisvalt või täiendõppe teel, et nad suudaksid mõista IT-arendust analüüsist tarkvaraarendusteni.<br />
<br />
=== Üldiselt ===<br />
<br />
Mart Noorma oma intervjuus <ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/noorma-usutluses-reinkubjasele-meil-ei-ole-tarvis-koolitada-pisa-teste-suureparaselt-tegevaid-roboteid-vaid-motlevaid-inimesi?id=77915064 "Noorma usutluses Reinkubjasele: meil ei ole tarvis koolitada PISA teste suurepäraselt tegevaid roboteid, vaid mõtlevaid inimesi" ]</ref> märkis tabavalt, et ülikooli rolliks infokülluse maailmas on olla raamistikuks, tähtaegade ja eesmärkide seadjaks, et suuta saavutada seatud sihte. Kooli asemel võib arengut stimuleerida töökoht, aga töö kõrvalt õppimise juures jääb kõige heade mõjude kõrval puuduseks see, et väga kitsaste igapäevatöö jaoks oluliste oskuste kõrval pole enam aega laiemat maailmapilti ega valdkonna süvateadmisi omandada.<br />
Kuigi ei tasu alahinnata iseõppimise jõudu, on õppetsükli lõpus omandatud dokument siiski vajalik tõestamaks, et suudetakse alustatu süstemaatiliselt lõpule viia.<br />
<br />
== '''Haridus versus haritus''' ==<br />
<br />
'''Skaala'''. Selle peatüki pealkiri on veidi eksitav, kuna tegelikult ei saa panna haridust ja haritust ühe skaala erinevatele otstele ning hakata võrdlema, kas pigem üks või teine. <br />
<br />
[[File:Skaala1.jpg]]<br />
<br />
Haridus ja haritus on kumbki omaette väärtused ning saab rääkida vaid nendevahelisest mõistlikust kombinatsioonist.<br />
<br />
[[File:Skaala2.jpg]]<br />
<br />
Laiast maailmast leiab igasugu näiteid. Kirurgi puhul ei tule kõne allagi hariduse puudumine ning mida rohkem kogemusi, seda paremaks kirurg saab. Teisest küljest viimaste poliitiliste manööverduste valguses pole ministritel nähtavasti haridus üldse kõige prioriteetsem, elu nagu Ameerikas, unistuste maal, et iga „kitsekarjus“ võib saada ministriks. Vastupidiselt arstile ei ole näiteks ise end üles töötanud ärimehel üldse kõige olulisem haridus vaid pigem ongi määrav haritus ja lai maailmapilt. <br />
<br />
Aga kuidas võiks olla lood IT-maailmas?<br />
<br />
Siin ei tooks välja vajalikkuse hinnanguid ei ülemuse ega kaastöötaja vaid pigem töökohustustelt lähtuvast vaatepunktist. Nii ülemusel kui kaastöötajatel võivad töökeskkonnast olenevalt olla palju erinevamad ootused ja neid puudutame järgmises peatükis, „tööjõuturg“. Lisaks võtame eelduseks, et tegemist on oma eriala „puhaste“ esindajatega, mida reaalses elus tihti ette tulla ei pruugi. <br />
<br />
===Arendajate=== <br />
puhul ei tohiks väga vahet olla, et kas tegemist on ise-õppinud või süsteemi poolt haritud töötajaga, loeb huvi. Arendajate puhul on edu aluseks soov ise õppida ja edasi areneda, suurepärasteks arendajaks ainult kooliharidusega ei saa <ref>[https://www.scalablepath.com/blog/7-qualities-that-differentiate-a-good-programmer-from-a-great-programmer/ "7 qualities that differentiate a good programmer from a great programmer"]</ref>, palju olulisemad on isikuomadused ja kogemused. <br />
<br />
===Süsteemiadministraatorid===<br />
seevastu võiks siiski omada mingit struktureeritud õppega tausta, vaid ise õppimisest ei pruugi suuremate arvutisüsteemide puhul piisata. Väga tähtsad süsteemiadministraatori puhul on tema tehnilised teadmised <ref>[http://www.breakingnewsroll.com/bn/2013/02/24/attributes-of-a-good-system-analyst/ "Attributes of a good system analyst"]</ref> <ref>[http://www.jobawareness.com/four-skills-systems-analyst "Four skills of systemsa nalyst"]</ref>. Ei saa vastu vaielda, et ka need on võimalik kokku koguda vaid ise õppides, kuid haridus annab asjale palju juurde.<br />
<br />
===Testija=== <br />
puhul on loomulikult kasu haridusest, kuid samas ei ole see kõige suurem eeldus. Heaks testijaks, nagu arendajakski, saab aja ja kogemusega. Suurepäraseks testijaks saamise eeldusteks on eelkõige isikuomadused – loovus, uudishimu, analüütilised oskused, skeptilisus, järjekindlus, tehnilised teadmised, oskus end kasutaja kingadesse panna – peaaegu kõik sellised asjad, mida koolist ei õpi <ref>[http://searchsoftwarequality.techtarget.com/opinion/Five-qualities-of-a-good-software-tester-hint-its-not-tech-skills "Five qualities of a good software tester"]</ref> <ref>[http://istqbexamcertification.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/10-qualities-that-can-make-you-a-good-tester/ "10 qualities that can make you a good tester"]</ref>. <br />
<br />
===Analüütiku=== <br />
puhul on hea eelnev struktuureeritum õpe, kuid samuti on väga oluline lai maailmapilt, ehk siis on olulised mõlemad – nii hariduse kui harituse olemasolu. Ja mis kõige olulisem – isikuomadused. Analüütiku töö võib viia kokku paljude erinevate elu valdkondadega ning neist midagi teadmata võib töö tulemus olla päris kehvake. Hea analüütiku võtmeks võib lugeda mitte haridust ega haritust vaid hoopis kommunikeerimisoskust <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/ "IKT Ametid"]</ref>.<br />
<br />
===Küberkaitse/turvalisuse tehnoloogil=== <br />
samas peaks olema nii hea haridus kui ka lai maailmapilt, et osata ette aimata ohte, ning teada, et kuidas neid parandada ja ennetada. Eesti on selles suhtes olnud väga eesrindlik, arvestades juba 10 aasta tagust võimekust tagasi lüüa küber-rünnakuid <ref>[http://www.cyberdegrees.org/jobs/security-specialist/ "Security Specialist"] </ref>. <br />
<br />
===Õppejõu=== <br />
puhul oleneb kõik sellest, et mis kooli-astmele õpetust antakse. Korrelleeruvalt peaks olema oluline ka iseenda haridustase. Kui kuni keskkoolini on õpetajal pigem olulisemad teadmised laste õpetamisest, kui infotehnoloogiast seetõttu, et õpetatav materjal on lihtsam ning täiesti edastatav vaid harituse taseme pealt, siis keskkoolis peaks õpetajal juba olema parem ettevalmistus. Noorukid on väga teadmisjanulised ning õpetaja peaks olema võimeline vastama kõigile nende küsimustele ning lisaks sütitama huvi aine vastu. Siin on hea haritus, kuid tuleb kasuks IT-alane haridus. Põhiliselt selleks, et luua õppes struktuuri. Ülikoolis õpetamiseks on hädavajalik lai maailmapilt, sest seal tuleb lisaks teadmiste edastamisele laiendada ka üliõpilaste maailmapilti ja rohkem kui varem õpetada neid mõtlema. See aga eeldab juba õppejõult laia maailmapilti ja kogemust. Kogemust nii õpetatavas aines kui õpetamises.<br />
<br />
===Muu=== <br />
Samas ei ole harv juhus, et IT-töötajalt eeldatakse hunt-Kriimsilmalikku „teab-kõike-oskab-kõike“. Koolis pööratakse suuremat tähelepanu põhiliselt ühe eriala selgekstegemisele. On ilmne, et kõik muu tuleb sellisel juhul ise selgeks teha ning selles mõttes ongi just sellised IT-töötajad kõige imetlusväärsemad – ükski probleem ei ole liiga suur või väike nende jaoks. Nad ei pruugi olla igas ala spetsialistid, kuid nende maailmapilt on vaieldamatult ajapikku üks laiemaid. <br />
<br />
Mitte just töökohana, kuid pigem täpsustatud kutsumusena tooksin ära ka '''häkkeri''', kelle puhul mängib väga suurt rolli just maailmapildi suurus ja haritus. Haridus loomulikult laiendab maailmapilti, kuid ei ole üldse kohustuslik. Arvestades nende panust, ei saa neid "ametina" kuidagi alahinnata. <br />
<br />
Samalaadne, arenduse alla käiv, amet on ka '''arhitektid''', kelle puhul on kindlasti oluline mõtteviis ja haridus, lisaks haritusele. Teisest küljest läheneb nende töö juba pigem juhtivamal positsioonil töötajale. <br />
<br />
Kui tulla kaugemale töö iseloomust, siis väga palju määrab just ametiposti „kõrgus“. '''Juhtivamatel positsioonidel''' võiks olla lisaks haritusele olemas ja haridus, samas kui väga heaks spetsialistiks saab piisava huvi korral ka vaid harituse pealt.<br />
<br />
== '''Tööjõuturg''' ==<br />
<br />
Selleks, et hinnata tööjõuturu olukorda ja leida sealt vastuseid küsimusele, kumb on eelistatum, kas haridus või haritus, viisime läbi uuringu. Selle valimiks oli CV Online <ref>[http://www.cvonline.com "CV Online portaal"]</ref> portaali 5.mai seis kõigist Harjumaa IT-valdkonna tööpakkumistest. Vaatluse all olid ainult sellised tööpakkumised, mille põhivaldkond oli seotud IT-ga - näiteks välja jäid tööpakkumised, mille puhul oli lihtsalt mainitud, et võiks olla huvi IT vastu.<br />
<br />
Kokku kaardistasime 168 erinevat tööpakkumist ning analüüsisime neid moodustamaks enamlevinud ametite kohta profiilid. <br />
<br />
===IT ametid===<br />
<br />
Erinevate ametite liigitamisel kasutasime Start IT lehel välja toodud ametite liigitusi ja kirjeldusi <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/"Start IT ametite liigitus"]</ref> :<br />
<br />
'''Tehnilise toe spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: võrguhaldusspetsialist, testija, klienditoe spetsialist, tugiteenuse analüütik<br />
<br />
''Tehnilise toe spetsialist on tark abiline side ja infotehnoloogiliste igapäevamurede lahendamisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tehnilise-toe-spetsialist/ "Tehnilise toe spetsialistide töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT testija'''<br />
<br />
''Tõe kriteerium on praktika ning infotehnoloogias määravad toodete ja teenuste edasise saatuse testijad. IT testijad on esimesed, kes võtavad kasutusele alles väljatöötamisel olevad riist- ja tarkvaralahendused'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-testija/ "IT testijate töökirjeldus"]</ref> .<br />
<br />
'''Multimeediumi spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: multimeediumi programmeerija, multimeedia toetusspetsialist, veebidisainer, kasutajaliidese disainer, veebisisu programmeerija, veebisisu toimetaja<br />
<br />
''Inimesed saavad infotehnoloogia võimalustest üldjuhul osa meediat vahendavate vidinate abil (arvuti, telefon, telekas, mängukonsool jne). Seega on multimeediumi spetsialistil keskne roll IT võimaluste lihtsaks ja mugavaks tegemisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/multimeediumi-spetsialist/ "Multimeediumi spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Arvutisüsteemide spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: süsteemiinsener, integratsiooniinsener, rakendusinsener<br />
<br />
''Arvutisüsteemide spetsialist on nagu dirigent, kes peab osavalt orkestreerima erinevaid IT-süsteeme'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/arvutisusteemide-spetsialist/ "Arvutisüsteemide spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara programmeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvara insener, tarkvaraarhitekt, kasutajatoe spetsialist, tarkvara arendaja, tarkvara administraator, kasutaja liidese spetsialist<br />
<br />
''Programmeerija on sageli insenerist kunstnik, keda kannustab suuresti loomisvajadus'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-programmeerija/ "IT tarkvara programmeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara planeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvaraarhitekt, juhtivprogrammeerija, kasutajaliidese spetsialist, kujundaja/disainer, tehnoloogiajuht, analüütik<br />
<br />
''Nii nagu ehituse puhul loob esmase visiooni arhitekt, kavandab infotehnoloogias uusi süsteeme tarkvara planeerija'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/"IT tarkvara planeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT ärikonsultant''' - alternatiivsed ametinimetused: e-äri konsultant, ärianalüütik, konsultant, analüütik, tarkvaraarenduse projektijuht, IT projektijuht<br />
<br />
''IT ärikonsultant on justkui moodne alkeemik, kes muudab pidevalt uusi tehnoloogilisi võimalusi rahaks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-arikonsultant/ "IT ärikonsultandi töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT projektijuht''' - alternatiivsed ametinimetused: toote planeerija, tiimijuht<br />
<br />
''IT projektijuht on nagu bändi liider, kelle oskused ja karisma vormistavad kogu tiimi pingutused eduks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-projektijuht/"IT projektijuhi töökirjeldus"]</ref>. <br />
<br />
'''IT juht''' - alternatiivsed ametinimetused: osakonna juhataja, tiimijuht, kvaliteedijuht<br />
<br />
''IT juht on nagu spordivõistkonna peatreener, kes paneb kõik tiimi staarid õigel ajal ja maksimaalse panusega tööle'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-juht/"IT juhi töökirjeldus"]</ref>.<br />
<br />
===Tööjõuturu uuring===<br />
<br />
[[File:Ametid_osakaal.png|pisi|700px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Erinevate ametite esinemise sageduse põhjal selgub, et ligi pooled töökuulutused olid suunatud tarkvara '''programmeerijate''' leidmiseks. Teise suurema grupi (17%) moodustasid tarkavara '''planeerijate''' leidmiseks suunatud kuulutused.<br />
<br />
Haridus vs harituse debatis on üks olulisemaid määrajaid see, kas üldse ja kui suurt rolli mängib uuele töökohale kandideerimisel ülikooli/kutseasutuse kraad/diplom. Analüüsitud töökuulutuste põhjal on näha, et ligi pooltel juhtudel on kraad/diplom oluline. Sama trend jätkub ka tarkvara planeerijate ja tarkvara programmeerijate puhul. Arvutisüsteemide spetsialistide, IT-projektijuhtide, IT-testijate ja IT-ärikonsultantide puhul oli selgelt neid töökuulutusi, milles nõuti kõrghariduse olemasolu, rohkem. Silma jäi see, et paljudel juhtudel oli eraldi märgitud, et sobib nii kõrgharidust tõendav diplom kui ka arvestatav töökogemus.<br />
<br />
Eelnevalt toodud ametite kirjeldustest võib lugeda, et sama ametinimetuse taga peitub tegelikult palju erinevaid nö alamameteid, mis erinevadki üksteisest töö iseloomu ja kogemustepagasi poolest. Näiteks tarkvara programmeerijate töökuulutuste seas oli selliseid, kus kandideerimise nõuded olid üsna madalad (ei nõutud kõrgharidust ega arvestatavat töökogemust) kui ka neid, kus otsitigi nö “häkkerlikke tegelasi”, kes valdaks viite erinevat programmeerimise keelt, omaks 7+ aastat erialast töökogemust ning suudaks erinevaid probleeme mängeldes lahendada. Kõrghariduse nõue esines rohkem riigisektori töökuulutustes või juhi-töökuulutustes, näiteks IT-juht, IT-projektijuht või arenduse tiimijuht.<br />
<br />
[[File:Kraad_diplom.png|pisi|750px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Keskmiselt oodatakse kõige suuremat eelnevat töökogemust IT-juhtidelt ja peaaegu sama palju IT-testijatelt. Nii IT-juhtide, tarkvara planeerijate kui ka tarkvara programmeerijate puhul oli töökogemuse maksimum 7 aastat.<br />
<br />
[[File:Tookogemus_ametid.png|pisi|400px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Kui kõrvale jätta spetsiifilised tehnilised nõuded ja üldistatult kokku võtta muud töökuulutustes esinenud nõuded, siis võib välja tuua kolm peamist omadust, mis esinesid enamustes töökuulutustes: '''hea meeskonnatöö oskus, hea esinemisoskus ja analüütiline/süsteemne mõtlemine'''. Lisaks oli näha, et üha enam hakkavad piirid klassikaliste ametite jaotuse vahel hägustuma ehk siis näiteks paljudel juhtudel ei otsitud programmeerijat, kes kusagil üksi nina arvutis pusib, vaid pigem analüütik-programmeerijat, kes oskab ise kliendiga suhelda, tema vajadused välja selgitada ning need seejärel realiseerida. Äärmisel juhul isegi realisatsiooni ise testida! Sellest võib järeldada, et hakkavad lõimuma erinevate ametite tööülesanded nii, et võrdväärselt oluliseks muutuvad nii hariduse olemasolu kui ka harituse tase.<br />
<br />
== '''Kasutatud allikad''' ==</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_-_haridus_ja_-_haritus&diff=122223IT - haridus ja - haritus2017-05-12T07:28:49Z<p>Rkaal: /* Tööjõuturu uuring */</p>
<hr />
<div><br />
<br />
Autorid: Laura Lenbaum, Jooni Soots, Radne Kaal, Kreet Solnask<br />
<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Käesolevas artiklis kirjutame haridusest Eestis, haritusest, nende suhtest ning reaalsest olukorrast tööturul IT-eriala näitel. Lahkame enese harimise võimalusi, arutleme veidi IT-ametite teemal ning analüüsime tööturgu ja nõudmisi otsitavale IT-töötajale.<br />
<br />
== '''IT-haridus Eestis''' ==<br />
<br />
Alustame haridusest. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib <ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Haridus "Vikipedia: Haridus"]</ref>. Eestis on võimalik õppida IT mitmel tasemel, täiesti olenemata vanusest. Juba lasteaias tutvustakse lastele programmeerimist, algklassilapsed panevad kokku roboteid ning vanemad lapsed saadavad kaasa lüüa ESTCube satelliidi ehitamises.<br />
<br />
===Kõrgharidus===<br />
<br />
Pärast keskkooli on kolm IT edasiõppimise <ref>[http://startit.ee/koolid/ "StartIT koolide nimekiri"]</ref> võimalust.<br />
*Ülikoolid:<br />
**Tallinna Tehnikaülikool. Bakalaureuseõppes: arvutisüsteemind, informaatika, IT süsteemide administreerimine, IT süsteemide arendus, küberturbe tehnoloogiad, äriinfotehnoloogia. Magistriõppes: Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika, Elektroonika ja kommunikatsioon, arvutisüsteemid, küberkaitse, E-riigi tehnoloogiad ja teenused, tervishoiutehnoloogiad, informaatika, infosüsteemide analüüs ja kavandamine, telekommunikatsioon, äriinfotehnoloogia. <ref>[https://www.ttu.ee/teaduskond/infotehnoloogia-teaduskond/it-tudengile/ "TTÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tallinna Ülikool. Bakalaureuseõppes: infoteadus. Magistriõppes: infoteadus, infotehnoloogia juhtimine, inimese ja arvuti interaktsioon <ref>[http://www.tlu.ee/et/sisseastuja/bakalaureuseope "TLÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tartu Ülikool. Bakalaureuseõppes: arvutitehnika, informaatika. Magistriõppes: arvutitehnika ja robootika, informaatika, infotehnoloogia mitteinformaatikutele <ref>[http://www.ut.ee/et/ut-oppekavad "TU IT õppekavad"]</ref><br />
<br />
*Rakenduslikud kõrgkoolid:<br />
**Eesti Infotehnoloogia Kolledž (alates 01.08.2017 Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia Kolledž)<br />
**Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž<br />
**Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor<br />
**Lääne-Viru Rakenduskõrgkool<br />
**Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž<br />
<br />
*Kutseõppeasutused, mida on Eesti 18 tükki.<br />
<br />
===Lisakursused===<br />
See on hea võimalus õppida juurde IT-alaseid oskusi ja teadmisi.<br />
<br />
'''Tartu Ülikool''' teeb tasuta e-õppena kursusi täiskasvanutele, mis on väga populaarsed. 2016. aastal osales aines Programmeerimise alused 1770 inimest ja Programmeerimisest maalähedaselt 1430 inimest. Nende kursuste läbimine on ideaalne neile, kes soovivad programmeerimisest rohkem teada saada ning kellel puudub eelnev kokkupuude programmeerimisega. Lisaks sellele 2017. aasta kevadel toimunud Programmeerimise alused andis võimaluse läbida pärast e-kursuse lõpetamist ka kontrollitud oludes arvestustöö lahendamist, mille positiivse soorituse korral oli tagatud vastuvõtt informaatika bakalaureuseõppesse.<ref>[http://programmeerimine.ut.ee "TÜ IT lisakursused"]</ref><br />
<br />
===Täiend- ja ümberõpe===<br />
See on hea valik neile, kel on eelnevalt mingi teise eriala haridus olemas ning soovivad kas täiesti uuele erialale minna või integreerida seda oma olemasoleva haridusega.<br />
<br />
2017. aasta jaanuaris alustas pilootprojekt '''Vali IT''', mille käigus koolitatakse 32 inimest. 4 aasta jooksul on plaanis välja koolitada ja õpetada 500 uut tarvaraarendajat.<ref>[http://vali-it.ee "Vali IT koduleht"]</ref> : „Vali IT!“ on täiskasvanute ümberõppeprogramm, mille eesmärgiks on anda osalejatele tarkvaraarendaja algoskused. Programmis osalejad läbivad 6-nädalase täismahus õppe (5 päeva nädalas, kuni 8 tundi päevas) BCS Koolituse ja IT Koolituse koolituskeskustes. Sellele järgneb 8-nädalane (40 tööpäeva, kuni 8 tundi päevas) praktika ettevõtetes. Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ rahastatud „Vali IT!“ programmi õpe kestab kokku ligi 3,5 kuud.“<br />
<br />
===Huviringid===<br />
<br />
Eri vanuses lastele korraldab Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituut erinevaid IT huvilaagreid teemadel <ref>[https://courses.cs.ut.ee/kids "TU huviringid lastele"]</ref> :<br />
*Praktiline küberturvalisus kooliõpilase seisukohast<br />
*Mänguline Python mängu programmeerimine<br />
*Ubuntu paigaldamine ja kasutamine<br />
*Miniarvuti Raspberry Pi abil arvutusklastri ehitamine<br />
*Nutitelefonist kaugjuhitava roboti ehitamine Raspberry Pi baasil<br />
*Veebilehtede loomine: HTML ja CSS<br />
*Mobiilimängude loomine App Inventoriga<br />
*Windows 10 IoT<br />
*Andmebaasid<br />
*Scratch mängu koostamine ja Näidiskood<br />
*Arduino roboti ehitamise juhend<br />
*Trollimise töötuba<br />
*DigiSpark - programmeeritav USB seade<br />
*RGB LEDi programmeerimine Arduino näitel<br />
*Temperatuur ja niiskus Raspberry Pi-ga<br />
<br />
Eestis leidis aset oktoobris neljandat korda üleeuroopaline programmeerimisnädal '''Code Week''', mis on põhiliselt suunatud noortele, et tekitada neis huvi IT ja programmeerimise vastu. HITSA toetusel korraldavad koolid ja lasteaiad üle kogu Eesti sadakond ProgeTiigri õpituba, kus luuakse animatsioone, ehitatakse ja programmeeritakse roboteid. <ref>[https://digitark.ee/code-week-ehk-programmeerimine-mis-vallutab-nadalaks-terve-eesti/ "Code Week Eestis"]</ref><br />
<br />
2017. aastal alustas Erasmus+ programm '''„Programmeerimine kui innovaatiline õppimine ja õpetamine Euroopa koolis“''', mis on planeeritud kestma kaks aastat. Programmis osalevad Poola, Prantsusmaa, Itaalia ja Eesti. Igas riigis toimub üks kohtumine. Eesti lapsed käisid juba Poolas, kus tegevuskava nägi ette Scratchi keskkonnas programmerimist.<ref>[http://parnu.postimees.ee/4074567/audru-kooli-lapsed-kaisid-poolas-programmeerimas/ "Audru lapsedPoolas programmeerimas"]</ref> <br />
<br />
Lisaks on koolides programmeerimise huviringid eri vanuses õpilastele. Näiteks Viimsi kool, kus on huviringides valikuks „Programmeerimine algajatele“, „Robootika“ ning „Programmeerimisring „Püüton“, <ref>[http://www.viimsi.edu.ee/index.php?id=76445 "Viimsi kooli IT ringid"]</ref> <br />
Jüri Gümnaasiumis on valikus „LEGO robootika“, „Robootika“ ning 2016. aastal alustas oma tegevusega ka „Mängude programmeerimise huviring“.<ref>[http://www.jyri.edu.ee/index.php/aine-ja-huviringid-2016-2017-oa "Jüri Gümnaasiumi IT ringid"]</ref><br />
Iseseisvalt saab veebikeskkonnas Codeacademy.com õppida erinevaid programmeerimiskeeli. Kuigi inglise keele oskus on praktiliselt kohustuslik, kui tahad tõsiselt õppida IT-d, siis alates 2014. aastast saab koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse osakonnaga õppida lisaks eesti keeles HTML/CSS ja JavaScripti.<ref>[ https://digitark.ee/codeacademy-abil-vib-igaks-programmeerimist-ppida/ "CodeAcademy eesti keeles"]</ref><br />
<br />
<br />
== '''IT-haritus''' ==<br />
<br />
Õppimisvõimalused on laiad, kuid just IT-s paistab eriti hästi välja, et haridus diplomi mõttes ei ole määrav. Haritus tähendab teadmisi, oskusi, kogemust, laia silmaringi. IT alal saab särasilmne huviline leida piiramatul hulgal iseseisva õppe vorme, uurida Internetist ja töö käigus juurde õppida ja omandada vajaminev kogemus ja teadmised.<br />
<br />
=== Iseseisev õpe ===<br />
<br />
IT-alast haridust on veebis saadaval väga laialdastes vormides. Alates algajatele mõeldud kursustest nagu näiteks juba mainitud https://www.codecademy.com ja lõputu valik videoõpetusi (https://thenewboston.com) kuni online-kõrgharidusplatvormideni. [https://en.wikipedia.org/wiki/Massive_open_online_course/ MOOC] - '''massive open online course''' – kaudu saavad huvilised osa MIT-i, Stanfordi, Berkeley ja teiste tippülikoolide kursustest. Juhtivad ülikoolid Eestis pakuvad samuti MOOC -e erinevatel teemadel. Tartu Ülikoolil on väga populaarsed samuti juba eespool välja toodud avatud programmeerimiskursused [https://courses.cs.ut.ee/2016/progmaa/fall/Main/HomePage/ Programmeerimisest maalähedaselt] ja [https://courses.cs.ut.ee/2017/eprogalused/spring/ Programmeerimise alused]. TÜ kursuste eripäraks on suur lõpetajate protsent (maailma näitel on tavaline 5-15% alustajatest). [''Käesoleva töö autorid on läbinud kursuse „Programmeerimise alused“ ning see oli igati jõukohane lisapingutus ITK õppe kõrval''].<br />
<br />
=== Õppimine töö käigus ===<br />
<br />
IT-alane haritus sõltub huvist ja vajadusest. Infotehnoloogia kiire arengu algusaastatel ei jõudnud IT-haridus sammu pidada tekkinud plahvatuslikule nõudmisele IT-spetsialistide järele. Niinimetatud 'patsiga poisid', kes saavad hobi eest väärt palka, ei ole siiani olnud motiveeritud õppimisvõimalusi otsima. Võis tunduda, et kooliskäimine on mahavisatud aeg, muidu jääd IT rongist lootusetult maha, ja tegeliku elu nõudmised on hoopis teised. Kuigi aastatega on mõtteviis hakanud muutuma, on praegugi keskharidusele järgnevatest haridusastmetest väljalangemise põhjuseks tihti sukeldumine tööellu.<br />
<br />
Üks viis omandada ja tõestada IT-alast haritust on '''kutsesertifikaadid'''. Erinevatel suurfirmadel ja mittetulundusühingutel on laialdased sertifikaadiprogrammid. Omandatud sertifikaadid aitavad rahvusvaheliselt kvalifikatsiooni tõestada mõnikord edukamalt, kui erinevad riigisisesed koolidiplomid. Tuntumaid sertifikaadiprogramme pakuvad [https://www.microsoft.com/en-us/learning/certification-overview.aspx/ Microsoft], [http://www.cisco.com/c/en/us/training-events/training-certifications/certifications.html/ Cisco], [http://education.oracle.com/pls/web_prod-plq-dad/db_pages.getpage?page_id=39/ Oracle], [https://www.lpi.org/ Linux Professional Institute], [https://www.novell.com/training/certinfo/ Novell], [https://www.redhat.com/en/services/certification/ Red Hat], [https://certification.canonical.com/ Canonical]. Eestis ei ole sertifikaadi omandamine veel suurt hoogu sisse saanud, kuid liigutakse üha enam selles suunas.<br />
<br />
IT ettevõtetes töö leidmiseks on oluline lisaks teadmistele (diplomiga või ilma), laiale silmaringile ja uudishimule, sobitumine meeskonda ning isikuomadused. Vestlused ja proovitööd aitavad teha esmase valiku, kas kandidaat suudab ettevõttesse vajadustele vastavalt panustada. <br />
Palju on näiteid inimestest, kes on teinud edukat karjääri, omamata lõpudiplomit, ja juhivad diplomeeritud spetsialiste. Näiteid on muidugi erinevaid. Ka siin tuleb üha enam juba ette, et juhtival positsioonil hakatakse nõudma teadmisi kinnitavat dokumenti. Avaliku sektori töökuulutustes on nõue omandatud või omandamisel kõrgharidusele. IT-firma osalemisel riigihangetes on samuti nõue teatud ametipositsioonidel olevate spetsialistide haridustasemele.<br />
<br />
=== Teiste erialade sidumine IT-ga ===<br />
<br />
OSKA 2016. aasta info-ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) raportis <ref>[http://oska.kutsekoda.ee/field/info-ja-kommunikatsioonitehnoloogia/ "Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia"]</ref> öeldakse <ref>[http://arvamus.postimees.ee/4017087/ants-sild-heal-lapsel-mitu-nime-ehk-vajame-analuusivoimelisi-it-rakendamise-spetsialiste?_ga=2.136060600.801716676.1494010871-521425517.1475078547 "Ants Sild: heal lapsel mitu nime ehk Vajame analüüsivõimelisi IT rakendamise spetsialiste" ]</ref> , et Eesti majandus vajab 2020, aastaks 37000 IKT-spetsialisti, samas kui nende oskustöötajate tegelik hõive aastal 2015 oli 22970. Vahe on 14030 viie aasta peale, st vaja on juurde umbes 2800 IKT spetsialisti aastas. Koolid seda arvu ei suuda pakkuda, sest pole nii palju lõpetajaid. Ainus võimalus on ümberõpe ning mõistlikus koguses välismaiste ekspertide siiameelitamine. Jätkuvalt kasvab vajadus suuremat lisaväärtust loovate IKT rakendamise spetsialistide järele. Eesmärk on majanduse arukas areng IT rakendamise abil. Seda saab teha vaid tehnikaspetsialistide, programmeerijate ja analüütikute koostöös. Praktilise innovatsiooni teevad ära valdkonda sügavalt tunnetavad spetsialistid. IT-harituse mõttes peavad erinevate erialade spetsialistid end täiendama ka IT-alal, kas siis iseseisvalt või täiendõppe teel, et nad suudaksid mõista IT-arendust analüüsist tarkvaraarendusteni.<br />
<br />
=== Üldiselt ===<br />
<br />
Mart Noorma oma intervjuus <ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/noorma-usutluses-reinkubjasele-meil-ei-ole-tarvis-koolitada-pisa-teste-suureparaselt-tegevaid-roboteid-vaid-motlevaid-inimesi?id=77915064 "Noorma usutluses Reinkubjasele: meil ei ole tarvis koolitada PISA teste suurepäraselt tegevaid roboteid, vaid mõtlevaid inimesi" ]</ref> märkis tabavalt, et ülikooli rolliks infokülluse maailmas on olla raamistikuks, tähtaegade ja eesmärkide seadjaks, et suuta saavutada seatud sihte. Kooli asemel võib arengut stimuleerida töökoht, aga töö kõrvalt õppimise juures jääb kõige heade mõjude kõrval puuduseks see, et väga kitsaste igapäevatöö jaoks oluliste oskuste kõrval pole enam aega laiemat maailmapilti ega valdkonna süvateadmisi omandada.<br />
Kuigi ei tasu alahinnata iseõppimise jõudu, on õppetsükli lõpus omandatud dokument siiski vajalik tõestamaks, et suudetakse alustatu süstemaatiliselt lõpule viia.<br />
<br />
== '''Haridus versus haritus''' ==<br />
<br />
'''Skaala'''. Selle peatüki pealkiri on veidi eksitav, kuna tegelikult ei saa panna haridust ja haritust ühe skaala erinevatele otstele ning hakata võrdlema, kas pigem üks või teine. <br />
<br />
[[File:Skaala1.jpg]]<br />
<br />
Haridus ja haritus on kumbki omaette väärtused ning saab rääkida vaid nendevahelisest mõistlikust kombinatsioonist.<br />
<br />
[[File:Skaala2.jpg]]<br />
<br />
Laiast maailmast leiab igasugu näiteid. Kirurgi puhul ei tule kõne allagi hariduse puudumine ning mida rohkem kogemusi, seda paremaks kirurg saab. Teisest küljest viimaste poliitiliste manööverduste valguses pole ministritel nähtavasti haridus üldse kõige prioriteetsem, elu nagu Ameerikas, unistuste maal, et iga „kitsekarjus“ võib saada ministriks. Vastupidiselt arstile ei ole näiteks ise end üles töötanud ärimehel üldse kõige olulisem haridus vaid pigem ongi määrav haritus ja lai maailmapilt. <br />
<br />
Aga kuidas võiks olla lood IT-maailmas?<br />
<br />
Siin ei tooks välja vajalikkuse hinnanguid ei ülemuse ega kaastöötaja vaid pigem töökohustustelt lähtuvast vaatepunktist. Nii ülemusel kui kaastöötajatel võivad töökeskkonnast olenevalt olla palju erinevamad ootused ja neid puudutame järgmises peatükis, „tööjõuturg“. Lisaks võtame eelduseks, et tegemist on oma eriala „puhaste“ esindajatega, mida reaalses elus tihti ette tulla ei pruugi. <br />
<br />
===Arendajate=== <br />
puhul ei tohiks väga vahet olla, et kas tegemist on ise-õppinud või süsteemi poolt haritud töötajaga, loeb huvi. Arendajate puhul on edu aluseks soov ise õppida ja edasi areneda, suurepärasteks arendajaks ainult kooliharidusega ei saa <ref>[https://www.scalablepath.com/blog/7-qualities-that-differentiate-a-good-programmer-from-a-great-programmer/ "7 qualities that differentiate a good programmer from a great programmer"]</ref>, palju olulisemad on isikuomadused ja kogemused. <br />
<br />
===Süsteemiadministraatorid===<br />
seevastu võiks siiski omada mingit struktureeritud õppega tausta, vaid ise õppimisest ei pruugi suuremate arvutisüsteemide puhul piisata. Väga tähtsad süsteemiadministraatori puhul on tema tehnilised teadmised <ref>[http://www.breakingnewsroll.com/bn/2013/02/24/attributes-of-a-good-system-analyst/ "Attributes of a good system analyst"]</ref> <ref>[http://www.jobawareness.com/four-skills-systems-analyst "Four skills of systemsa nalyst"]</ref>. Ei saa vastu vaielda, et ka need on võimalik kokku koguda vaid ise õppides, kuid haridus annab asjale palju juurde.<br />
<br />
===Testija=== <br />
puhul on loomulikult kasu haridusest, kuid samas ei ole see kõige suurem eeldus. Heaks testijaks, nagu arendajakski, saab aja ja kogemusega. Suurepäraseks testijaks saamise eeldusteks on eelkõige isikuomadused – loovus, uudishimu, analüütilised oskused, skeptilisus, järjekindlus, tehnilised teadmised, oskus end kasutaja kingadesse panna – peaaegu kõik sellised asjad, mida koolist ei õpi <ref>[http://searchsoftwarequality.techtarget.com/opinion/Five-qualities-of-a-good-software-tester-hint-its-not-tech-skills "Five qualities of a good software tester"]</ref> <ref>[http://istqbexamcertification.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/10-qualities-that-can-make-you-a-good-tester/ "10 qualities that can make you a good tester"]</ref>. <br />
<br />
===Analüütiku=== <br />
puhul on hea eelnev struktuureeritum õpe, kuid samuti on väga oluline lai maailmapilt, ehk siis on olulised mõlemad – nii hariduse kui harituse olemasolu. Ja mis kõige olulisem – isikuomadused. Analüütiku töö võib viia kokku paljude erinevate elu valdkondadega ning neist midagi teadmata võib töö tulemus olla päris kehvake. Hea analüütiku võtmeks võib lugeda mitte haridust ega haritust vaid hoopis kommunikeerimisoskust <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/ "IKT Ametid"]</ref>.<br />
<br />
===Küberkaitse/turvalisuse tehnoloogil=== <br />
samas peaks olema nii hea haridus kui ka lai maailmapilt, et osata ette aimata ohte, ning teada, et kuidas neid parandada ja ennetada. Eesti on selles suhtes olnud väga eesrindlik, arvestades juba 10 aasta tagust võimekust tagasi lüüa küber-rünnakuid <ref>[http://www.cyberdegrees.org/jobs/security-specialist/ "Security Specialist"] </ref>. <br />
<br />
===Õppejõu=== <br />
puhul oleneb kõik sellest, et mis kooli-astmele õpetust antakse. Korrelleeruvalt peaks olema oluline ka iseenda haridustase. Kui kuni keskkoolini on õpetajal pigem olulisemad teadmised laste õpetamisest, kui infotehnoloogiast seetõttu, et õpetatav materjal on lihtsam ning täiesti edastatav vaid harituse taseme pealt, siis keskkoolis peaks õpetajal juba olema parem ettevalmistus. Noorukid on väga teadmisjanulised ning õpetaja peaks olema võimeline vastama kõigile nende küsimustele ning lisaks sütitama huvi aine vastu. Siin on hea haritus, kuid tuleb kasuks IT-alane haridus. Põhiliselt selleks, et luua õppes struktuuri. Ülikoolis õpetamiseks on hädavajalik lai maailmapilt, sest seal tuleb lisaks teadmiste edastamisele laiendada ka üliõpilaste maailmapilti ja rohkem kui varem õpetada neid mõtlema. See aga eeldab juba õppejõult laia maailmapilti ja kogemust. Kogemust nii õpetatavas aines kui õpetamises.<br />
<br />
===Muu=== <br />
Samas ei ole harv juhus, et IT-töötajalt eeldatakse hunt-Kriimsilmalikku „teab-kõike-oskab-kõike“. Koolis pööratakse suuremat tähelepanu põhiliselt ühe eriala selgekstegemisele. On ilmne, et kõik muu tuleb sellisel juhul ise selgeks teha ning selles mõttes ongi just sellised IT-töötajad kõige imetlusväärsemad – ükski probleem ei ole liiga suur või väike nende jaoks. Nad ei pruugi olla igas ala spetsialistid, kuid nende maailmapilt on vaieldamatult ajapikku üks laiemaid. <br />
<br />
Mitte just töökohana, kuid pigem täpsustatud kutsumusena tooksin ära ka '''häkkeri''', kelle puhul mängib väga suurt rolli just maailmapildi suurus ja haritus. Haridus loomulikult laiendab maailmapilti, kuid ei ole üldse kohustuslik. Arvestades nende panust, ei saa neid "ametina" kuidagi alahinnata. <br />
<br />
Samalaadne, arenduse alla käiv, amet on ka '''arhitektid''', kelle puhul on kindlasti oluline mõtteviis ja haridus, lisaks haritusele. Teisest küljest läheneb nende töö juba pigem juhtivamal positsioonil töötajale. <br />
<br />
Kui tulla kaugemale töö iseloomust, siis väga palju määrab just ametiposti „kõrgus“. '''Juhtivamatel positsioonidel''' võiks olla lisaks haritusele olemas ja haridus, samas kui väga heaks spetsialistiks saab piisava huvi korral ka vaid harituse pealt.<br />
<br />
== '''Tööjõuturg''' ==<br />
<br />
Selleks, et hinnata tööjõuturu olukorda ja leida sealt vastuseid küsimusele, kumb on eelistatum, kas haridus või haritus, viisime läbi uuringu. Selle valimiks oli CV Online <ref>[http://www.cvonline.com "CV Online portaal"]</ref> portaali 5.mai seis kõigist Harjumaa IT-valdkonna tööpakkumistest. Vaatluse all olid ainult sellised tööpakkumised, mille põhivaldkond oli seotud IT-ga - näiteks välja jäid tööpakkumised, mille puhul oli lihtsalt mainitud, et võiks olla huvi IT vastu.<br />
<br />
Kokku kaardistasime 168 erinevat tööpakkumist ning analüüsisime neid moodustamaks enamlevinud ametite kohta profiilid. <br />
<br />
===IT ametid===<br />
<br />
Erinevate ametite liigitamisel kasutasime Start IT lehel välja toodud ametite liigitusi ja kirjeldusi <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/"Start IT ametite liigitus"]</ref> :<br />
<br />
'''Tehnilise toe spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: võrguhaldusspetsialist, testija, klienditoe spetsialist, tugiteenuse analüütik<br />
<br />
''Tehnilise toe spetsialist on tark abiline side ja infotehnoloogiliste igapäevamurede lahendamisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tehnilise-toe-spetsialist/ "Tehnilise toe spetsialistide töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT testija'''<br />
<br />
''Tõe kriteerium on praktika ning infotehnoloogias määravad toodete ja teenuste edasise saatuse testijad. IT testijad on esimesed, kes võtavad kasutusele alles väljatöötamisel olevad riist- ja tarkvaralahendused'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-testija/ "IT testijate töökirjeldus"]</ref> .<br />
<br />
'''Multimeediumi spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: multimeediumi programmeerija, multimeedia toetusspetsialist, veebidisainer, kasutajaliidese disainer, veebisisu programmeerija, veebisisu toimetaja<br />
<br />
''Inimesed saavad infotehnoloogia võimalustest üldjuhul osa meediat vahendavate vidinate abil (arvuti, telefon, telekas, mängukonsool jne). Seega on multimeediumi spetsialistil keskne roll IT võimaluste lihtsaks ja mugavaks tegemisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/multimeediumi-spetsialist/ "Multimeediumi spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Arvutisüsteemide spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: süsteemiinsener, integratsiooniinsener, rakendusinsener<br />
<br />
''Arvutisüsteemide spetsialist on nagu dirigent, kes peab osavalt orkestreerima erinevaid IT-süsteeme'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/arvutisusteemide-spetsialist/ "Arvutisüsteemide spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara programmeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvara insener, tarkvaraarhitekt, kasutajatoe spetsialist, tarkvara arendaja, tarkvara administraator, kasutaja liidese spetsialist<br />
<br />
''Programmeerija on sageli insenerist kunstnik, keda kannustab suuresti loomisvajadus'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-programmeerija/ "IT tarkvara programmeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara planeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvaraarhitekt, juhtivprogrammeerija, kasutajaliidese spetsialist, kujundaja/disainer, tehnoloogiajuht, analüütik<br />
<br />
''Nii nagu ehituse puhul loob esmase visiooni arhitekt, kavandab infotehnoloogias uusi süsteeme tarkvara planeerija'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/"IT tarkvara planeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT ärikonsultant''' - alternatiivsed ametinimetused: e-äri konsultant, ärianalüütik, konsultant, analüütik, tarkvaraarenduse projektijuht, IT projektijuht<br />
<br />
''IT ärikonsultant on justkui moodne alkeemik, kes muudab pidevalt uusi tehnoloogilisi võimalusi rahaks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-arikonsultant/ "IT ärikonsultandi töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT projektijuht''' - alternatiivsed ametinimetused: toote planeerija, tiimijuht<br />
<br />
''IT projektijuht on nagu bändi liider, kelle oskused ja karisma vormistavad kogu tiimi pingutused eduks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-projektijuht/"IT projektijuhi töökirjeldus"]</ref>. <br />
<br />
'''IT juht''' - alternatiivsed ametinimetused: osakonna juhataja, tiimijuht, kvaliteedijuht<br />
<br />
''IT juht on nagu spordivõistkonna peatreener, kes paneb kõik tiimi staarid õigel ajal ja maksimaalse panusega tööle'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-juht/"IT juhi töökirjeldus"]</ref>.<br />
<br />
===Tööjõuturu uuring===<br />
<br />
[[File:Ametid_osakaal.png|pisi|700px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Erinevate ametite esinemise sageduse põhjal selgub, et ligi pooled töökuulutused olid suunatud tarkvara '''programmeerijate''' leidmiseks. Teise suurema grupi (17%) moodustasid tarkavara '''planeerijate''' leidmiseks suunatud kuulutused.<br />
<br />
Haridus vs harituse debatis on üks olulisemaid määrajaid see, kas üldse ja kui suurt rolli mängib uuele töökohale kandideerimisel ülikooli/kutseasutuse kraad/diplom. Analüüsitud töökuulutuste põhjal on näha, et ligi pooltel juhtudel on kraad/diplom oluline. Sama trend jätkub ka tarkvara planeerijate ja tarkvara programmeerijate puhul. Arvutisüsteemide spetsialistide, IT-projektijuhtide, IT-testijate ja IT-ärikonsultantide puhul oli selgelt neid töökuulutusi, milles nõuti kõrghariduse olemasolu, rohkem. Silma jäi see, et paljudel juhtudel oli eraldi märgitud, et sobib nii kõrgharidust tõendav diplom kui ka arvestatav töökogemus.<br />
<br />
Eelnevalt toodud ametite kirjeldustest võib lugeda, et sama ametinimetuse taga peitub tegelikult palju erinevaid nö alamameteid, mis erinevadki üksteisest töö iseloomu ja kogemustepagasi poolest. Näiteks tarkvara programmeerijate töökuulutuste seas oli selliseid, kus kandideerimise nõuded olid üsna madalad (ei nõutud kõrgharidust ega arvestatavat töökogemust) kui ka neid, kus otsitigi nö “häkkerlikke tegelasi”, kes valdaks viite erinevat programmeerimise keelt, omaks 7+ aastat erialast töökogemust ning suudaks erinevaid probleeme mängeldes lahendada. Kõrghariduse nõue esines rohkem riigisektori töökuulutustes või juhi-töökuulutustes, näiteks IT-juht, IT-projektijuht või arenduse tiimijuht.<br />
<br />
[[File:Kraad_diplom.png|pisi|750px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Keskmiselt oodatakse kõige suuremat eelnevat töökogemust IT-juhtidelt, samuti on IT-testijate puhul pikaajalisem töökogemus oluline. Nii IT-juhtide, tarkvara planeerijate kui ka tarkvara programmeerijate puhul oli töökogemuse maksimum 7 aastat.<br />
<br />
[[File:Tookogemus_ametid.png|pisi|400px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Kui kõrvale jätta spetsiifilised tehnilised nõuded ja üldistatult kokku võtta muud töökuulutustes esinenud nõuded, siis võib välja tuua kolm peamist omadust, mis esinesid enamustes töökuulutustes: '''hea meeskonnatöö oskus, hea esinemisoskus ja analüütiline/süsteemne mõtlemine'''. Lisaks oli näha, et üha enam hakkavad piirid klassikaliste ametite jaotuse vahel hägustuma ehk siis näiteks paljudel juhtudel ei otsitud programmeerijat, kes kusagil üksi nina arvutis pusib, vaid pigem analüütik-programmeerijat, kes oskab ise kliendiga suhelda, tema vajadused välja selgitada ning need seejärel realiseerida. Äärmisel juhul isegi realisatsiooni ise testida! Sellest võib järeldada, et hakkavad lõimuma erinevate ametite tööülesanded nii, et võrdväärselt oluliseks muutuvad nii hariduse olemasolu kui ka harituse tase.<br />
<br />
== '''Kasutatud allikad''' ==</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_-_haridus_ja_-_haritus&diff=122222IT - haridus ja - haritus2017-05-12T07:27:54Z<p>Rkaal: /* Tööjõuturu uuring */</p>
<hr />
<div><br />
<br />
Autorid: Laura Lenbaum, Jooni Soots, Radne Kaal, Kreet Solnask<br />
<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Käesolevas artiklis kirjutame haridusest Eestis, haritusest, nende suhtest ning reaalsest olukorrast tööturul IT-eriala näitel. Lahkame enese harimise võimalusi, arutleme veidi IT-ametite teemal ning analüüsime tööturgu ja nõudmisi otsitavale IT-töötajale.<br />
<br />
== '''IT-haridus Eestis''' ==<br />
<br />
Alustame haridusest. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib <ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Haridus "Vikipedia: Haridus"]</ref>. Eestis on võimalik õppida IT mitmel tasemel, täiesti olenemata vanusest. Juba lasteaias tutvustakse lastele programmeerimist, algklassilapsed panevad kokku roboteid ning vanemad lapsed saadavad kaasa lüüa ESTCube satelliidi ehitamises.<br />
<br />
===Kõrgharidus===<br />
<br />
Pärast keskkooli on kolm IT edasiõppimise <ref>[http://startit.ee/koolid/ "StartIT koolide nimekiri"]</ref> võimalust.<br />
*Ülikoolid:<br />
**Tallinna Tehnikaülikool. Bakalaureuseõppes: arvutisüsteemind, informaatika, IT süsteemide administreerimine, IT süsteemide arendus, küberturbe tehnoloogiad, äriinfotehnoloogia. Magistriõppes: Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika, Elektroonika ja kommunikatsioon, arvutisüsteemid, küberkaitse, E-riigi tehnoloogiad ja teenused, tervishoiutehnoloogiad, informaatika, infosüsteemide analüüs ja kavandamine, telekommunikatsioon, äriinfotehnoloogia. <ref>[https://www.ttu.ee/teaduskond/infotehnoloogia-teaduskond/it-tudengile/ "TTÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tallinna Ülikool. Bakalaureuseõppes: infoteadus. Magistriõppes: infoteadus, infotehnoloogia juhtimine, inimese ja arvuti interaktsioon <ref>[http://www.tlu.ee/et/sisseastuja/bakalaureuseope "TLÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tartu Ülikool. Bakalaureuseõppes: arvutitehnika, informaatika. Magistriõppes: arvutitehnika ja robootika, informaatika, infotehnoloogia mitteinformaatikutele <ref>[http://www.ut.ee/et/ut-oppekavad "TU IT õppekavad"]</ref><br />
<br />
*Rakenduslikud kõrgkoolid:<br />
**Eesti Infotehnoloogia Kolledž (alates 01.08.2017 Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia Kolledž)<br />
**Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž<br />
**Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor<br />
**Lääne-Viru Rakenduskõrgkool<br />
**Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž<br />
<br />
*Kutseõppeasutused, mida on Eesti 18 tükki.<br />
<br />
===Lisakursused===<br />
See on hea võimalus õppida juurde IT-alaseid oskusi ja teadmisi.<br />
<br />
'''Tartu Ülikool''' teeb tasuta e-õppena kursusi täiskasvanutele, mis on väga populaarsed. 2016. aastal osales aines Programmeerimise alused 1770 inimest ja Programmeerimisest maalähedaselt 1430 inimest. Nende kursuste läbimine on ideaalne neile, kes soovivad programmeerimisest rohkem teada saada ning kellel puudub eelnev kokkupuude programmeerimisega. Lisaks sellele 2017. aasta kevadel toimunud Programmeerimise alused andis võimaluse läbida pärast e-kursuse lõpetamist ka kontrollitud oludes arvestustöö lahendamist, mille positiivse soorituse korral oli tagatud vastuvõtt informaatika bakalaureuseõppesse.<ref>[http://programmeerimine.ut.ee "TÜ IT lisakursused"]</ref><br />
<br />
===Täiend- ja ümberõpe===<br />
See on hea valik neile, kel on eelnevalt mingi teise eriala haridus olemas ning soovivad kas täiesti uuele erialale minna või integreerida seda oma olemasoleva haridusega.<br />
<br />
2017. aasta jaanuaris alustas pilootprojekt '''Vali IT''', mille käigus koolitatakse 32 inimest. 4 aasta jooksul on plaanis välja koolitada ja õpetada 500 uut tarvaraarendajat.<ref>[http://vali-it.ee "Vali IT koduleht"]</ref> : „Vali IT!“ on täiskasvanute ümberõppeprogramm, mille eesmärgiks on anda osalejatele tarkvaraarendaja algoskused. Programmis osalejad läbivad 6-nädalase täismahus õppe (5 päeva nädalas, kuni 8 tundi päevas) BCS Koolituse ja IT Koolituse koolituskeskustes. Sellele järgneb 8-nädalane (40 tööpäeva, kuni 8 tundi päevas) praktika ettevõtetes. Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ rahastatud „Vali IT!“ programmi õpe kestab kokku ligi 3,5 kuud.“<br />
<br />
===Huviringid===<br />
<br />
Eri vanuses lastele korraldab Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituut erinevaid IT huvilaagreid teemadel <ref>[https://courses.cs.ut.ee/kids "TU huviringid lastele"]</ref> :<br />
*Praktiline küberturvalisus kooliõpilase seisukohast<br />
*Mänguline Python mängu programmeerimine<br />
*Ubuntu paigaldamine ja kasutamine<br />
*Miniarvuti Raspberry Pi abil arvutusklastri ehitamine<br />
*Nutitelefonist kaugjuhitava roboti ehitamine Raspberry Pi baasil<br />
*Veebilehtede loomine: HTML ja CSS<br />
*Mobiilimängude loomine App Inventoriga<br />
*Windows 10 IoT<br />
*Andmebaasid<br />
*Scratch mängu koostamine ja Näidiskood<br />
*Arduino roboti ehitamise juhend<br />
*Trollimise töötuba<br />
*DigiSpark - programmeeritav USB seade<br />
*RGB LEDi programmeerimine Arduino näitel<br />
*Temperatuur ja niiskus Raspberry Pi-ga<br />
<br />
Eestis leidis aset oktoobris neljandat korda üleeuroopaline programmeerimisnädal '''Code Week''', mis on põhiliselt suunatud noortele, et tekitada neis huvi IT ja programmeerimise vastu. HITSA toetusel korraldavad koolid ja lasteaiad üle kogu Eesti sadakond ProgeTiigri õpituba, kus luuakse animatsioone, ehitatakse ja programmeeritakse roboteid. <ref>[https://digitark.ee/code-week-ehk-programmeerimine-mis-vallutab-nadalaks-terve-eesti/ "Code Week Eestis"]</ref><br />
<br />
2017. aastal alustas Erasmus+ programm '''„Programmeerimine kui innovaatiline õppimine ja õpetamine Euroopa koolis“''', mis on planeeritud kestma kaks aastat. Programmis osalevad Poola, Prantsusmaa, Itaalia ja Eesti. Igas riigis toimub üks kohtumine. Eesti lapsed käisid juba Poolas, kus tegevuskava nägi ette Scratchi keskkonnas programmerimist.<ref>[http://parnu.postimees.ee/4074567/audru-kooli-lapsed-kaisid-poolas-programmeerimas/ "Audru lapsedPoolas programmeerimas"]</ref> <br />
<br />
Lisaks on koolides programmeerimise huviringid eri vanuses õpilastele. Näiteks Viimsi kool, kus on huviringides valikuks „Programmeerimine algajatele“, „Robootika“ ning „Programmeerimisring „Püüton“, <ref>[http://www.viimsi.edu.ee/index.php?id=76445 "Viimsi kooli IT ringid"]</ref> <br />
Jüri Gümnaasiumis on valikus „LEGO robootika“, „Robootika“ ning 2016. aastal alustas oma tegevusega ka „Mängude programmeerimise huviring“.<ref>[http://www.jyri.edu.ee/index.php/aine-ja-huviringid-2016-2017-oa "Jüri Gümnaasiumi IT ringid"]</ref><br />
Iseseisvalt saab veebikeskkonnas Codeacademy.com õppida erinevaid programmeerimiskeeli. Kuigi inglise keele oskus on praktiliselt kohustuslik, kui tahad tõsiselt õppida IT-d, siis alates 2014. aastast saab koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse osakonnaga õppida lisaks eesti keeles HTML/CSS ja JavaScripti.<ref>[ https://digitark.ee/codeacademy-abil-vib-igaks-programmeerimist-ppida/ "CodeAcademy eesti keeles"]</ref><br />
<br />
<br />
== '''IT-haritus''' ==<br />
<br />
Õppimisvõimalused on laiad, kuid just IT-s paistab eriti hästi välja, et haridus diplomi mõttes ei ole määrav. Haritus tähendab teadmisi, oskusi, kogemust, laia silmaringi. IT alal saab särasilmne huviline leida piiramatul hulgal iseseisva õppe vorme, uurida Internetist ja töö käigus juurde õppida ja omandada vajaminev kogemus ja teadmised.<br />
<br />
=== Iseseisev õpe ===<br />
<br />
IT-alast haridust on veebis saadaval väga laialdastes vormides. Alates algajatele mõeldud kursustest nagu näiteks juba mainitud https://www.codecademy.com ja lõputu valik videoõpetusi (https://thenewboston.com) kuni online-kõrgharidusplatvormideni. [https://en.wikipedia.org/wiki/Massive_open_online_course/ MOOC] - '''massive open online course''' – kaudu saavad huvilised osa MIT-i, Stanfordi, Berkeley ja teiste tippülikoolide kursustest. Juhtivad ülikoolid Eestis pakuvad samuti MOOC -e erinevatel teemadel. Tartu Ülikoolil on väga populaarsed samuti juba eespool välja toodud avatud programmeerimiskursused [https://courses.cs.ut.ee/2016/progmaa/fall/Main/HomePage/ Programmeerimisest maalähedaselt] ja [https://courses.cs.ut.ee/2017/eprogalused/spring/ Programmeerimise alused]. TÜ kursuste eripäraks on suur lõpetajate protsent (maailma näitel on tavaline 5-15% alustajatest). [''Käesoleva töö autorid on läbinud kursuse „Programmeerimise alused“ ning see oli igati jõukohane lisapingutus ITK õppe kõrval''].<br />
<br />
=== Õppimine töö käigus ===<br />
<br />
IT-alane haritus sõltub huvist ja vajadusest. Infotehnoloogia kiire arengu algusaastatel ei jõudnud IT-haridus sammu pidada tekkinud plahvatuslikule nõudmisele IT-spetsialistide järele. Niinimetatud 'patsiga poisid', kes saavad hobi eest väärt palka, ei ole siiani olnud motiveeritud õppimisvõimalusi otsima. Võis tunduda, et kooliskäimine on mahavisatud aeg, muidu jääd IT rongist lootusetult maha, ja tegeliku elu nõudmised on hoopis teised. Kuigi aastatega on mõtteviis hakanud muutuma, on praegugi keskharidusele järgnevatest haridusastmetest väljalangemise põhjuseks tihti sukeldumine tööellu.<br />
<br />
Üks viis omandada ja tõestada IT-alast haritust on '''kutsesertifikaadid'''. Erinevatel suurfirmadel ja mittetulundusühingutel on laialdased sertifikaadiprogrammid. Omandatud sertifikaadid aitavad rahvusvaheliselt kvalifikatsiooni tõestada mõnikord edukamalt, kui erinevad riigisisesed koolidiplomid. Tuntumaid sertifikaadiprogramme pakuvad [https://www.microsoft.com/en-us/learning/certification-overview.aspx/ Microsoft], [http://www.cisco.com/c/en/us/training-events/training-certifications/certifications.html/ Cisco], [http://education.oracle.com/pls/web_prod-plq-dad/db_pages.getpage?page_id=39/ Oracle], [https://www.lpi.org/ Linux Professional Institute], [https://www.novell.com/training/certinfo/ Novell], [https://www.redhat.com/en/services/certification/ Red Hat], [https://certification.canonical.com/ Canonical]. Eestis ei ole sertifikaadi omandamine veel suurt hoogu sisse saanud, kuid liigutakse üha enam selles suunas.<br />
<br />
IT ettevõtetes töö leidmiseks on oluline lisaks teadmistele (diplomiga või ilma), laiale silmaringile ja uudishimule, sobitumine meeskonda ning isikuomadused. Vestlused ja proovitööd aitavad teha esmase valiku, kas kandidaat suudab ettevõttesse vajadustele vastavalt panustada. <br />
Palju on näiteid inimestest, kes on teinud edukat karjääri, omamata lõpudiplomit, ja juhivad diplomeeritud spetsialiste. Näiteid on muidugi erinevaid. Ka siin tuleb üha enam juba ette, et juhtival positsioonil hakatakse nõudma teadmisi kinnitavat dokumenti. Avaliku sektori töökuulutustes on nõue omandatud või omandamisel kõrgharidusele. IT-firma osalemisel riigihangetes on samuti nõue teatud ametipositsioonidel olevate spetsialistide haridustasemele.<br />
<br />
=== Teiste erialade sidumine IT-ga ===<br />
<br />
OSKA 2016. aasta info-ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) raportis <ref>[http://oska.kutsekoda.ee/field/info-ja-kommunikatsioonitehnoloogia/ "Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia"]</ref> öeldakse <ref>[http://arvamus.postimees.ee/4017087/ants-sild-heal-lapsel-mitu-nime-ehk-vajame-analuusivoimelisi-it-rakendamise-spetsialiste?_ga=2.136060600.801716676.1494010871-521425517.1475078547 "Ants Sild: heal lapsel mitu nime ehk Vajame analüüsivõimelisi IT rakendamise spetsialiste" ]</ref> , et Eesti majandus vajab 2020, aastaks 37000 IKT-spetsialisti, samas kui nende oskustöötajate tegelik hõive aastal 2015 oli 22970. Vahe on 14030 viie aasta peale, st vaja on juurde umbes 2800 IKT spetsialisti aastas. Koolid seda arvu ei suuda pakkuda, sest pole nii palju lõpetajaid. Ainus võimalus on ümberõpe ning mõistlikus koguses välismaiste ekspertide siiameelitamine. Jätkuvalt kasvab vajadus suuremat lisaväärtust loovate IKT rakendamise spetsialistide järele. Eesmärk on majanduse arukas areng IT rakendamise abil. Seda saab teha vaid tehnikaspetsialistide, programmeerijate ja analüütikute koostöös. Praktilise innovatsiooni teevad ära valdkonda sügavalt tunnetavad spetsialistid. IT-harituse mõttes peavad erinevate erialade spetsialistid end täiendama ka IT-alal, kas siis iseseisvalt või täiendõppe teel, et nad suudaksid mõista IT-arendust analüüsist tarkvaraarendusteni.<br />
<br />
=== Üldiselt ===<br />
<br />
Mart Noorma oma intervjuus <ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/noorma-usutluses-reinkubjasele-meil-ei-ole-tarvis-koolitada-pisa-teste-suureparaselt-tegevaid-roboteid-vaid-motlevaid-inimesi?id=77915064 "Noorma usutluses Reinkubjasele: meil ei ole tarvis koolitada PISA teste suurepäraselt tegevaid roboteid, vaid mõtlevaid inimesi" ]</ref> märkis tabavalt, et ülikooli rolliks infokülluse maailmas on olla raamistikuks, tähtaegade ja eesmärkide seadjaks, et suuta saavutada seatud sihte. Kooli asemel võib arengut stimuleerida töökoht, aga töö kõrvalt õppimise juures jääb kõige heade mõjude kõrval puuduseks see, et väga kitsaste igapäevatöö jaoks oluliste oskuste kõrval pole enam aega laiemat maailmapilti ega valdkonna süvateadmisi omandada.<br />
Kuigi ei tasu alahinnata iseõppimise jõudu, on õppetsükli lõpus omandatud dokument siiski vajalik tõestamaks, et suudetakse alustatu süstemaatiliselt lõpule viia.<br />
<br />
== '''Haridus versus haritus''' ==<br />
<br />
'''Skaala'''. Selle peatüki pealkiri on veidi eksitav, kuna tegelikult ei saa panna haridust ja haritust ühe skaala erinevatele otstele ning hakata võrdlema, kas pigem üks või teine. <br />
<br />
[[File:Skaala1.jpg]]<br />
<br />
Haridus ja haritus on kumbki omaette väärtused ning saab rääkida vaid nendevahelisest mõistlikust kombinatsioonist.<br />
<br />
[[File:Skaala2.jpg]]<br />
<br />
Laiast maailmast leiab igasugu näiteid. Kirurgi puhul ei tule kõne allagi hariduse puudumine ning mida rohkem kogemusi, seda paremaks kirurg saab. Teisest küljest viimaste poliitiliste manööverduste valguses pole ministritel nähtavasti haridus üldse kõige prioriteetsem, elu nagu Ameerikas, unistuste maal, et iga „kitsekarjus“ võib saada ministriks. Vastupidiselt arstile ei ole näiteks ise end üles töötanud ärimehel üldse kõige olulisem haridus vaid pigem ongi määrav haritus ja lai maailmapilt. <br />
<br />
Aga kuidas võiks olla lood IT-maailmas?<br />
<br />
Siin ei tooks välja vajalikkuse hinnanguid ei ülemuse ega kaastöötaja vaid pigem töökohustustelt lähtuvast vaatepunktist. Nii ülemusel kui kaastöötajatel võivad töökeskkonnast olenevalt olla palju erinevamad ootused ja neid puudutame järgmises peatükis, „tööjõuturg“. Lisaks võtame eelduseks, et tegemist on oma eriala „puhaste“ esindajatega, mida reaalses elus tihti ette tulla ei pruugi. <br />
<br />
===Arendajate=== <br />
puhul ei tohiks väga vahet olla, et kas tegemist on ise-õppinud või süsteemi poolt haritud töötajaga, loeb huvi. Arendajate puhul on edu aluseks soov ise õppida ja edasi areneda, suurepärasteks arendajaks ainult kooliharidusega ei saa <ref>[https://www.scalablepath.com/blog/7-qualities-that-differentiate-a-good-programmer-from-a-great-programmer/ "7 qualities that differentiate a good programmer from a great programmer"]</ref>, palju olulisemad on isikuomadused ja kogemused. <br />
<br />
===Süsteemiadministraatorid===<br />
seevastu võiks siiski omada mingit struktureeritud õppega tausta, vaid ise õppimisest ei pruugi suuremate arvutisüsteemide puhul piisata. Väga tähtsad süsteemiadministraatori puhul on tema tehnilised teadmised <ref>[http://www.breakingnewsroll.com/bn/2013/02/24/attributes-of-a-good-system-analyst/ "Attributes of a good system analyst"]</ref> <ref>[http://www.jobawareness.com/four-skills-systems-analyst "Four skills of systemsa nalyst"]</ref>. Ei saa vastu vaielda, et ka need on võimalik kokku koguda vaid ise õppides, kuid haridus annab asjale palju juurde.<br />
<br />
===Testija=== <br />
puhul on loomulikult kasu haridusest, kuid samas ei ole see kõige suurem eeldus. Heaks testijaks, nagu arendajakski, saab aja ja kogemusega. Suurepäraseks testijaks saamise eeldusteks on eelkõige isikuomadused – loovus, uudishimu, analüütilised oskused, skeptilisus, järjekindlus, tehnilised teadmised, oskus end kasutaja kingadesse panna – peaaegu kõik sellised asjad, mida koolist ei õpi <ref>[http://searchsoftwarequality.techtarget.com/opinion/Five-qualities-of-a-good-software-tester-hint-its-not-tech-skills "Five qualities of a good software tester"]</ref> <ref>[http://istqbexamcertification.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/10-qualities-that-can-make-you-a-good-tester/ "10 qualities that can make you a good tester"]</ref>. <br />
<br />
===Analüütiku=== <br />
puhul on hea eelnev struktuureeritum õpe, kuid samuti on väga oluline lai maailmapilt, ehk siis on olulised mõlemad – nii hariduse kui harituse olemasolu. Ja mis kõige olulisem – isikuomadused. Analüütiku töö võib viia kokku paljude erinevate elu valdkondadega ning neist midagi teadmata võib töö tulemus olla päris kehvake. Hea analüütiku võtmeks võib lugeda mitte haridust ega haritust vaid hoopis kommunikeerimisoskust <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/ "IKT Ametid"]</ref>.<br />
<br />
===Küberkaitse/turvalisuse tehnoloogil=== <br />
samas peaks olema nii hea haridus kui ka lai maailmapilt, et osata ette aimata ohte, ning teada, et kuidas neid parandada ja ennetada. Eesti on selles suhtes olnud väga eesrindlik, arvestades juba 10 aasta tagust võimekust tagasi lüüa küber-rünnakuid <ref>[http://www.cyberdegrees.org/jobs/security-specialist/ "Security Specialist"] </ref>. <br />
<br />
===Õppejõu=== <br />
puhul oleneb kõik sellest, et mis kooli-astmele õpetust antakse. Korrelleeruvalt peaks olema oluline ka iseenda haridustase. Kui kuni keskkoolini on õpetajal pigem olulisemad teadmised laste õpetamisest, kui infotehnoloogiast seetõttu, et õpetatav materjal on lihtsam ning täiesti edastatav vaid harituse taseme pealt, siis keskkoolis peaks õpetajal juba olema parem ettevalmistus. Noorukid on väga teadmisjanulised ning õpetaja peaks olema võimeline vastama kõigile nende küsimustele ning lisaks sütitama huvi aine vastu. Siin on hea haritus, kuid tuleb kasuks IT-alane haridus. Põhiliselt selleks, et luua õppes struktuuri. Ülikoolis õpetamiseks on hädavajalik lai maailmapilt, sest seal tuleb lisaks teadmiste edastamisele laiendada ka üliõpilaste maailmapilti ja rohkem kui varem õpetada neid mõtlema. See aga eeldab juba õppejõult laia maailmapilti ja kogemust. Kogemust nii õpetatavas aines kui õpetamises.<br />
<br />
===Muu=== <br />
Samas ei ole harv juhus, et IT-töötajalt eeldatakse hunt-Kriimsilmalikku „teab-kõike-oskab-kõike“. Koolis pööratakse suuremat tähelepanu põhiliselt ühe eriala selgekstegemisele. On ilmne, et kõik muu tuleb sellisel juhul ise selgeks teha ning selles mõttes ongi just sellised IT-töötajad kõige imetlusväärsemad – ükski probleem ei ole liiga suur või väike nende jaoks. Nad ei pruugi olla igas ala spetsialistid, kuid nende maailmapilt on vaieldamatult ajapikku üks laiemaid. <br />
<br />
Mitte just töökohana, kuid pigem täpsustatud kutsumusena tooksin ära ka '''häkkeri''', kelle puhul mängib väga suurt rolli just maailmapildi suurus ja haritus. Haridus loomulikult laiendab maailmapilti, kuid ei ole üldse kohustuslik. Arvestades nende panust, ei saa neid "ametina" kuidagi alahinnata. <br />
<br />
Samalaadne, arenduse alla käiv, amet on ka '''arhitektid''', kelle puhul on kindlasti oluline mõtteviis ja haridus, lisaks haritusele. Teisest küljest läheneb nende töö juba pigem juhtivamal positsioonil töötajale. <br />
<br />
Kui tulla kaugemale töö iseloomust, siis väga palju määrab just ametiposti „kõrgus“. '''Juhtivamatel positsioonidel''' võiks olla lisaks haritusele olemas ja haridus, samas kui väga heaks spetsialistiks saab piisava huvi korral ka vaid harituse pealt.<br />
<br />
== '''Tööjõuturg''' ==<br />
<br />
Selleks, et hinnata tööjõuturu olukorda ja leida sealt vastuseid küsimusele, kumb on eelistatum, kas haridus või haritus, viisime läbi uuringu. Selle valimiks oli CV Online <ref>[http://www.cvonline.com "CV Online portaal"]</ref> portaali 5.mai seis kõigist Harjumaa IT-valdkonna tööpakkumistest. Vaatluse all olid ainult sellised tööpakkumised, mille põhivaldkond oli seotud IT-ga - näiteks välja jäid tööpakkumised, mille puhul oli lihtsalt mainitud, et võiks olla huvi IT vastu.<br />
<br />
Kokku kaardistasime 168 erinevat tööpakkumist ning analüüsisime neid moodustamaks enamlevinud ametite kohta profiilid. <br />
<br />
===IT ametid===<br />
<br />
Erinevate ametite liigitamisel kasutasime Start IT lehel välja toodud ametite liigitusi ja kirjeldusi <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/"Start IT ametite liigitus"]</ref> :<br />
<br />
'''Tehnilise toe spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: võrguhaldusspetsialist, testija, klienditoe spetsialist, tugiteenuse analüütik<br />
<br />
''Tehnilise toe spetsialist on tark abiline side ja infotehnoloogiliste igapäevamurede lahendamisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tehnilise-toe-spetsialist/ "Tehnilise toe spetsialistide töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT testija'''<br />
<br />
''Tõe kriteerium on praktika ning infotehnoloogias määravad toodete ja teenuste edasise saatuse testijad. IT testijad on esimesed, kes võtavad kasutusele alles väljatöötamisel olevad riist- ja tarkvaralahendused'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-testija/ "IT testijate töökirjeldus"]</ref> .<br />
<br />
'''Multimeediumi spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: multimeediumi programmeerija, multimeedia toetusspetsialist, veebidisainer, kasutajaliidese disainer, veebisisu programmeerija, veebisisu toimetaja<br />
<br />
''Inimesed saavad infotehnoloogia võimalustest üldjuhul osa meediat vahendavate vidinate abil (arvuti, telefon, telekas, mängukonsool jne). Seega on multimeediumi spetsialistil keskne roll IT võimaluste lihtsaks ja mugavaks tegemisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/multimeediumi-spetsialist/ "Multimeediumi spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Arvutisüsteemide spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: süsteemiinsener, integratsiooniinsener, rakendusinsener<br />
<br />
''Arvutisüsteemide spetsialist on nagu dirigent, kes peab osavalt orkestreerima erinevaid IT-süsteeme'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/arvutisusteemide-spetsialist/ "Arvutisüsteemide spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara programmeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvara insener, tarkvaraarhitekt, kasutajatoe spetsialist, tarkvara arendaja, tarkvara administraator, kasutaja liidese spetsialist<br />
<br />
''Programmeerija on sageli insenerist kunstnik, keda kannustab suuresti loomisvajadus'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-programmeerija/ "IT tarkvara programmeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara planeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvaraarhitekt, juhtivprogrammeerija, kasutajaliidese spetsialist, kujundaja/disainer, tehnoloogiajuht, analüütik<br />
<br />
''Nii nagu ehituse puhul loob esmase visiooni arhitekt, kavandab infotehnoloogias uusi süsteeme tarkvara planeerija'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/"IT tarkvara planeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT ärikonsultant''' - alternatiivsed ametinimetused: e-äri konsultant, ärianalüütik, konsultant, analüütik, tarkvaraarenduse projektijuht, IT projektijuht<br />
<br />
''IT ärikonsultant on justkui moodne alkeemik, kes muudab pidevalt uusi tehnoloogilisi võimalusi rahaks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-arikonsultant/ "IT ärikonsultandi töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT projektijuht''' - alternatiivsed ametinimetused: toote planeerija, tiimijuht<br />
<br />
''IT projektijuht on nagu bändi liider, kelle oskused ja karisma vormistavad kogu tiimi pingutused eduks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-projektijuht/"IT projektijuhi töökirjeldus"]</ref>. <br />
<br />
'''IT juht''' - alternatiivsed ametinimetused: osakonna juhataja, tiimijuht, kvaliteedijuht<br />
<br />
''IT juht on nagu spordivõistkonna peatreener, kes paneb kõik tiimi staarid õigel ajal ja maksimaalse panusega tööle'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-juht/"IT juhi töökirjeldus"]</ref>.<br />
<br />
===Tööjõuturu uuring===<br />
<br />
[[File:Ametid_osakaal.png|pisi|700px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Erinevate ametite esinemise sageduse põhjal selgub, et ligi pooled töökuulutused olid suunatud tarkvara '''programmeerijate''' leidmiseks. Teise suurema grupi (17%) moodustasid tarkavara '''planeerijate''' leidmiseks suunatud kuulutused.<br />
<br />
Haridus vs harituse debatis on üks olulisemaid määrajaid see, kas üldse ja kui suurt rolli mängib uuele töökohale kandideerimisel ülikooli/kutseasutuse kraad/diplom. Analüüsitud töökuulutuste põhjal on näha, et ligi pooltel juhtudel on kraad/diplom oluline. Sama trend jätkub ka tarkvara planeerijate ja tarkvara programmeerijate puhul. Arvutisüsteemide spetsialistide, IT projektijuhtide, IT testijate ja IT ärikonsultantide puhul oli selgelt neid töökuulutusi, milles nõuti kõrghariduse olemasolu, rohkem. Silma jäi see, et paljudel juhtudel oli eraldi märgitud, et sobib nii kõrgharidust tõendav diplom kui ka arvestatav töökogemus.<br />
<br />
Eelnevalt toodud ametite kirjeldustest võib lugeda, et sama ametinimetuse taga peitub tegelikult palju erinevaid nö alamameteid, mis erinevadki üksteisest töö iseloomu ja kogemustepagasi poolest. Näiteks tarkvara programmeerijate töökuulutuste seas oli selliseid, kus kandideerimise nõuded olid üsna madalad (ei nõutud kõrgharidust ega arvestatavat töökogemust) kui ka neid, kus otsitigi nö “häkkerlikke tegelasi”, kes valdaks viite erinevat programmeerimise keelt, omaks 7+ aastat erialast töökogemust ning suudaks erinevaid probleeme mängeldes lahendada. Kõrghariduse nõue esines rohkem riigisektori töökuulutustes või juhi-töökuulutustes, näiteks IT juht, IT projektijuht või arenduse tiimijuht.<br />
<br />
[[File:Kraad_diplom.png|pisi|750px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Keskmiselt oodatakse kõige suuremat eelnevat töökogemust IT juhtidelt, samuti on IT testijate puhul pikaajalisem töökogemus oluline. Nii IT juhtide, tarkvara planeerijate kui ka tarkvara programmeerijate puhul oli töökogemuse maksimum 7 aastat.<br />
<br />
[[File:Tookogemus_ametid.png|pisi|400px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Kui kõrvale jätta spetsiifilised tehnilised nõuded ja üldistatult kokku võtta muud töökuulutustes esinenud nõuded, siis võib välja tuua kolm peamist omadust, mis esinesid enamustes töökuulutustes: '''hea meeskonnatöö oskus, hea esinemisoskus ja analüütiline/süsteemne mõtlemine'''. Lisaks oli näha, et üha enam hakkavad piirid klassikaliste ametite jaotuse vahel hägustuma ehk siis näiteks paljudel juhtudel ei otsitud programmeerijat, kes kusagil üksi nina arvutis pusib, vaid pigem analüütik-programmeerijat, kes oskab ise kliendiga suhelda, tema vajadused välja selgitada ning need seejärel realiseerida. Äärmisel juhul isegi realisatsiooni ise testida! Sellest võib järeldada, et hakkavad lõimuma erinevate ametite tööülesanded nii, et võrdväärselt oluliseks muutuvad nii hariduse olemasolu kui ka harituse tase.<br />
<br />
== '''Kasutatud allikad''' ==</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_-_haridus_ja_-_haritus&diff=122221IT - haridus ja - haritus2017-05-12T07:27:21Z<p>Rkaal: /* Tööjõuturu uuring */</p>
<hr />
<div><br />
<br />
Autorid: Laura Lenbaum, Jooni Soots, Radne Kaal, Kreet Solnask<br />
<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Käesolevas artiklis kirjutame haridusest Eestis, haritusest, nende suhtest ning reaalsest olukorrast tööturul IT-eriala näitel. Lahkame enese harimise võimalusi, arutleme veidi IT-ametite teemal ning analüüsime tööturgu ja nõudmisi otsitavale IT-töötajale.<br />
<br />
== '''IT-haridus Eestis''' ==<br />
<br />
Alustame haridusest. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib <ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Haridus "Vikipedia: Haridus"]</ref>. Eestis on võimalik õppida IT mitmel tasemel, täiesti olenemata vanusest. Juba lasteaias tutvustakse lastele programmeerimist, algklassilapsed panevad kokku roboteid ning vanemad lapsed saadavad kaasa lüüa ESTCube satelliidi ehitamises.<br />
<br />
===Kõrgharidus===<br />
<br />
Pärast keskkooli on kolm IT edasiõppimise <ref>[http://startit.ee/koolid/ "StartIT koolide nimekiri"]</ref> võimalust.<br />
*Ülikoolid:<br />
**Tallinna Tehnikaülikool. Bakalaureuseõppes: arvutisüsteemind, informaatika, IT süsteemide administreerimine, IT süsteemide arendus, küberturbe tehnoloogiad, äriinfotehnoloogia. Magistriõppes: Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika, Elektroonika ja kommunikatsioon, arvutisüsteemid, küberkaitse, E-riigi tehnoloogiad ja teenused, tervishoiutehnoloogiad, informaatika, infosüsteemide analüüs ja kavandamine, telekommunikatsioon, äriinfotehnoloogia. <ref>[https://www.ttu.ee/teaduskond/infotehnoloogia-teaduskond/it-tudengile/ "TTÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tallinna Ülikool. Bakalaureuseõppes: infoteadus. Magistriõppes: infoteadus, infotehnoloogia juhtimine, inimese ja arvuti interaktsioon <ref>[http://www.tlu.ee/et/sisseastuja/bakalaureuseope "TLÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tartu Ülikool. Bakalaureuseõppes: arvutitehnika, informaatika. Magistriõppes: arvutitehnika ja robootika, informaatika, infotehnoloogia mitteinformaatikutele <ref>[http://www.ut.ee/et/ut-oppekavad "TU IT õppekavad"]</ref><br />
<br />
*Rakenduslikud kõrgkoolid:<br />
**Eesti Infotehnoloogia Kolledž (alates 01.08.2017 Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia Kolledž)<br />
**Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž<br />
**Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor<br />
**Lääne-Viru Rakenduskõrgkool<br />
**Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž<br />
<br />
*Kutseõppeasutused, mida on Eesti 18 tükki.<br />
<br />
===Lisakursused===<br />
See on hea võimalus õppida juurde IT-alaseid oskusi ja teadmisi.<br />
<br />
'''Tartu Ülikool''' teeb tasuta e-õppena kursusi täiskasvanutele, mis on väga populaarsed. 2016. aastal osales aines Programmeerimise alused 1770 inimest ja Programmeerimisest maalähedaselt 1430 inimest. Nende kursuste läbimine on ideaalne neile, kes soovivad programmeerimisest rohkem teada saada ning kellel puudub eelnev kokkupuude programmeerimisega. Lisaks sellele 2017. aasta kevadel toimunud Programmeerimise alused andis võimaluse läbida pärast e-kursuse lõpetamist ka kontrollitud oludes arvestustöö lahendamist, mille positiivse soorituse korral oli tagatud vastuvõtt informaatika bakalaureuseõppesse.<ref>[http://programmeerimine.ut.ee "TÜ IT lisakursused"]</ref><br />
<br />
===Täiend- ja ümberõpe===<br />
See on hea valik neile, kel on eelnevalt mingi teise eriala haridus olemas ning soovivad kas täiesti uuele erialale minna või integreerida seda oma olemasoleva haridusega.<br />
<br />
2017. aasta jaanuaris alustas pilootprojekt '''Vali IT''', mille käigus koolitatakse 32 inimest. 4 aasta jooksul on plaanis välja koolitada ja õpetada 500 uut tarvaraarendajat.<ref>[http://vali-it.ee "Vali IT koduleht"]</ref> : „Vali IT!“ on täiskasvanute ümberõppeprogramm, mille eesmärgiks on anda osalejatele tarkvaraarendaja algoskused. Programmis osalejad läbivad 6-nädalase täismahus õppe (5 päeva nädalas, kuni 8 tundi päevas) BCS Koolituse ja IT Koolituse koolituskeskustes. Sellele järgneb 8-nädalane (40 tööpäeva, kuni 8 tundi päevas) praktika ettevõtetes. Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ rahastatud „Vali IT!“ programmi õpe kestab kokku ligi 3,5 kuud.“<br />
<br />
===Huviringid===<br />
<br />
Eri vanuses lastele korraldab Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituut erinevaid IT huvilaagreid teemadel <ref>[https://courses.cs.ut.ee/kids "TU huviringid lastele"]</ref> :<br />
*Praktiline küberturvalisus kooliõpilase seisukohast<br />
*Mänguline Python mängu programmeerimine<br />
*Ubuntu paigaldamine ja kasutamine<br />
*Miniarvuti Raspberry Pi abil arvutusklastri ehitamine<br />
*Nutitelefonist kaugjuhitava roboti ehitamine Raspberry Pi baasil<br />
*Veebilehtede loomine: HTML ja CSS<br />
*Mobiilimängude loomine App Inventoriga<br />
*Windows 10 IoT<br />
*Andmebaasid<br />
*Scratch mängu koostamine ja Näidiskood<br />
*Arduino roboti ehitamise juhend<br />
*Trollimise töötuba<br />
*DigiSpark - programmeeritav USB seade<br />
*RGB LEDi programmeerimine Arduino näitel<br />
*Temperatuur ja niiskus Raspberry Pi-ga<br />
<br />
Eestis leidis aset oktoobris neljandat korda üleeuroopaline programmeerimisnädal '''Code Week''', mis on põhiliselt suunatud noortele, et tekitada neis huvi IT ja programmeerimise vastu. HITSA toetusel korraldavad koolid ja lasteaiad üle kogu Eesti sadakond ProgeTiigri õpituba, kus luuakse animatsioone, ehitatakse ja programmeeritakse roboteid. <ref>[https://digitark.ee/code-week-ehk-programmeerimine-mis-vallutab-nadalaks-terve-eesti/ "Code Week Eestis"]</ref><br />
<br />
2017. aastal alustas Erasmus+ programm '''„Programmeerimine kui innovaatiline õppimine ja õpetamine Euroopa koolis“''', mis on planeeritud kestma kaks aastat. Programmis osalevad Poola, Prantsusmaa, Itaalia ja Eesti. Igas riigis toimub üks kohtumine. Eesti lapsed käisid juba Poolas, kus tegevuskava nägi ette Scratchi keskkonnas programmerimist.<ref>[http://parnu.postimees.ee/4074567/audru-kooli-lapsed-kaisid-poolas-programmeerimas/ "Audru lapsedPoolas programmeerimas"]</ref> <br />
<br />
Lisaks on koolides programmeerimise huviringid eri vanuses õpilastele. Näiteks Viimsi kool, kus on huviringides valikuks „Programmeerimine algajatele“, „Robootika“ ning „Programmeerimisring „Püüton“, <ref>[http://www.viimsi.edu.ee/index.php?id=76445 "Viimsi kooli IT ringid"]</ref> <br />
Jüri Gümnaasiumis on valikus „LEGO robootika“, „Robootika“ ning 2016. aastal alustas oma tegevusega ka „Mängude programmeerimise huviring“.<ref>[http://www.jyri.edu.ee/index.php/aine-ja-huviringid-2016-2017-oa "Jüri Gümnaasiumi IT ringid"]</ref><br />
Iseseisvalt saab veebikeskkonnas Codeacademy.com õppida erinevaid programmeerimiskeeli. Kuigi inglise keele oskus on praktiliselt kohustuslik, kui tahad tõsiselt õppida IT-d, siis alates 2014. aastast saab koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse osakonnaga õppida lisaks eesti keeles HTML/CSS ja JavaScripti.<ref>[ https://digitark.ee/codeacademy-abil-vib-igaks-programmeerimist-ppida/ "CodeAcademy eesti keeles"]</ref><br />
<br />
<br />
== '''IT-haritus''' ==<br />
<br />
Õppimisvõimalused on laiad, kuid just IT-s paistab eriti hästi välja, et haridus diplomi mõttes ei ole määrav. Haritus tähendab teadmisi, oskusi, kogemust, laia silmaringi. IT alal saab särasilmne huviline leida piiramatul hulgal iseseisva õppe vorme, uurida Internetist ja töö käigus juurde õppida ja omandada vajaminev kogemus ja teadmised.<br />
<br />
=== Iseseisev õpe ===<br />
<br />
IT-alast haridust on veebis saadaval väga laialdastes vormides. Alates algajatele mõeldud kursustest nagu näiteks juba mainitud https://www.codecademy.com ja lõputu valik videoõpetusi (https://thenewboston.com) kuni online-kõrgharidusplatvormideni. [https://en.wikipedia.org/wiki/Massive_open_online_course/ MOOC] - '''massive open online course''' – kaudu saavad huvilised osa MIT-i, Stanfordi, Berkeley ja teiste tippülikoolide kursustest. Juhtivad ülikoolid Eestis pakuvad samuti MOOC -e erinevatel teemadel. Tartu Ülikoolil on väga populaarsed samuti juba eespool välja toodud avatud programmeerimiskursused [https://courses.cs.ut.ee/2016/progmaa/fall/Main/HomePage/ Programmeerimisest maalähedaselt] ja [https://courses.cs.ut.ee/2017/eprogalused/spring/ Programmeerimise alused]. TÜ kursuste eripäraks on suur lõpetajate protsent (maailma näitel on tavaline 5-15% alustajatest). [''Käesoleva töö autorid on läbinud kursuse „Programmeerimise alused“ ning see oli igati jõukohane lisapingutus ITK õppe kõrval''].<br />
<br />
=== Õppimine töö käigus ===<br />
<br />
IT-alane haritus sõltub huvist ja vajadusest. Infotehnoloogia kiire arengu algusaastatel ei jõudnud IT-haridus sammu pidada tekkinud plahvatuslikule nõudmisele IT-spetsialistide järele. Niinimetatud 'patsiga poisid', kes saavad hobi eest väärt palka, ei ole siiani olnud motiveeritud õppimisvõimalusi otsima. Võis tunduda, et kooliskäimine on mahavisatud aeg, muidu jääd IT rongist lootusetult maha, ja tegeliku elu nõudmised on hoopis teised. Kuigi aastatega on mõtteviis hakanud muutuma, on praegugi keskharidusele järgnevatest haridusastmetest väljalangemise põhjuseks tihti sukeldumine tööellu.<br />
<br />
Üks viis omandada ja tõestada IT-alast haritust on '''kutsesertifikaadid'''. Erinevatel suurfirmadel ja mittetulundusühingutel on laialdased sertifikaadiprogrammid. Omandatud sertifikaadid aitavad rahvusvaheliselt kvalifikatsiooni tõestada mõnikord edukamalt, kui erinevad riigisisesed koolidiplomid. Tuntumaid sertifikaadiprogramme pakuvad [https://www.microsoft.com/en-us/learning/certification-overview.aspx/ Microsoft], [http://www.cisco.com/c/en/us/training-events/training-certifications/certifications.html/ Cisco], [http://education.oracle.com/pls/web_prod-plq-dad/db_pages.getpage?page_id=39/ Oracle], [https://www.lpi.org/ Linux Professional Institute], [https://www.novell.com/training/certinfo/ Novell], [https://www.redhat.com/en/services/certification/ Red Hat], [https://certification.canonical.com/ Canonical]. Eestis ei ole sertifikaadi omandamine veel suurt hoogu sisse saanud, kuid liigutakse üha enam selles suunas.<br />
<br />
IT ettevõtetes töö leidmiseks on oluline lisaks teadmistele (diplomiga või ilma), laiale silmaringile ja uudishimule, sobitumine meeskonda ning isikuomadused. Vestlused ja proovitööd aitavad teha esmase valiku, kas kandidaat suudab ettevõttesse vajadustele vastavalt panustada. <br />
Palju on näiteid inimestest, kes on teinud edukat karjääri, omamata lõpudiplomit, ja juhivad diplomeeritud spetsialiste. Näiteid on muidugi erinevaid. Ka siin tuleb üha enam juba ette, et juhtival positsioonil hakatakse nõudma teadmisi kinnitavat dokumenti. Avaliku sektori töökuulutustes on nõue omandatud või omandamisel kõrgharidusele. IT-firma osalemisel riigihangetes on samuti nõue teatud ametipositsioonidel olevate spetsialistide haridustasemele.<br />
<br />
=== Teiste erialade sidumine IT-ga ===<br />
<br />
OSKA 2016. aasta info-ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) raportis <ref>[http://oska.kutsekoda.ee/field/info-ja-kommunikatsioonitehnoloogia/ "Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia"]</ref> öeldakse <ref>[http://arvamus.postimees.ee/4017087/ants-sild-heal-lapsel-mitu-nime-ehk-vajame-analuusivoimelisi-it-rakendamise-spetsialiste?_ga=2.136060600.801716676.1494010871-521425517.1475078547 "Ants Sild: heal lapsel mitu nime ehk Vajame analüüsivõimelisi IT rakendamise spetsialiste" ]</ref> , et Eesti majandus vajab 2020, aastaks 37000 IKT-spetsialisti, samas kui nende oskustöötajate tegelik hõive aastal 2015 oli 22970. Vahe on 14030 viie aasta peale, st vaja on juurde umbes 2800 IKT spetsialisti aastas. Koolid seda arvu ei suuda pakkuda, sest pole nii palju lõpetajaid. Ainus võimalus on ümberõpe ning mõistlikus koguses välismaiste ekspertide siiameelitamine. Jätkuvalt kasvab vajadus suuremat lisaväärtust loovate IKT rakendamise spetsialistide järele. Eesmärk on majanduse arukas areng IT rakendamise abil. Seda saab teha vaid tehnikaspetsialistide, programmeerijate ja analüütikute koostöös. Praktilise innovatsiooni teevad ära valdkonda sügavalt tunnetavad spetsialistid. IT-harituse mõttes peavad erinevate erialade spetsialistid end täiendama ka IT-alal, kas siis iseseisvalt või täiendõppe teel, et nad suudaksid mõista IT-arendust analüüsist tarkvaraarendusteni.<br />
<br />
=== Üldiselt ===<br />
<br />
Mart Noorma oma intervjuus <ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/noorma-usutluses-reinkubjasele-meil-ei-ole-tarvis-koolitada-pisa-teste-suureparaselt-tegevaid-roboteid-vaid-motlevaid-inimesi?id=77915064 "Noorma usutluses Reinkubjasele: meil ei ole tarvis koolitada PISA teste suurepäraselt tegevaid roboteid, vaid mõtlevaid inimesi" ]</ref> märkis tabavalt, et ülikooli rolliks infokülluse maailmas on olla raamistikuks, tähtaegade ja eesmärkide seadjaks, et suuta saavutada seatud sihte. Kooli asemel võib arengut stimuleerida töökoht, aga töö kõrvalt õppimise juures jääb kõige heade mõjude kõrval puuduseks see, et väga kitsaste igapäevatöö jaoks oluliste oskuste kõrval pole enam aega laiemat maailmapilti ega valdkonna süvateadmisi omandada.<br />
Kuigi ei tasu alahinnata iseõppimise jõudu, on õppetsükli lõpus omandatud dokument siiski vajalik tõestamaks, et suudetakse alustatu süstemaatiliselt lõpule viia.<br />
<br />
== '''Haridus versus haritus''' ==<br />
<br />
'''Skaala'''. Selle peatüki pealkiri on veidi eksitav, kuna tegelikult ei saa panna haridust ja haritust ühe skaala erinevatele otstele ning hakata võrdlema, kas pigem üks või teine. <br />
<br />
[[File:Skaala1.jpg]]<br />
<br />
Haridus ja haritus on kumbki omaette väärtused ning saab rääkida vaid nendevahelisest mõistlikust kombinatsioonist.<br />
<br />
[[File:Skaala2.jpg]]<br />
<br />
Laiast maailmast leiab igasugu näiteid. Kirurgi puhul ei tule kõne allagi hariduse puudumine ning mida rohkem kogemusi, seda paremaks kirurg saab. Teisest küljest viimaste poliitiliste manööverduste valguses pole ministritel nähtavasti haridus üldse kõige prioriteetsem, elu nagu Ameerikas, unistuste maal, et iga „kitsekarjus“ võib saada ministriks. Vastupidiselt arstile ei ole näiteks ise end üles töötanud ärimehel üldse kõige olulisem haridus vaid pigem ongi määrav haritus ja lai maailmapilt. <br />
<br />
Aga kuidas võiks olla lood IT-maailmas?<br />
<br />
Siin ei tooks välja vajalikkuse hinnanguid ei ülemuse ega kaastöötaja vaid pigem töökohustustelt lähtuvast vaatepunktist. Nii ülemusel kui kaastöötajatel võivad töökeskkonnast olenevalt olla palju erinevamad ootused ja neid puudutame järgmises peatükis, „tööjõuturg“. Lisaks võtame eelduseks, et tegemist on oma eriala „puhaste“ esindajatega, mida reaalses elus tihti ette tulla ei pruugi. <br />
<br />
===Arendajate=== <br />
puhul ei tohiks väga vahet olla, et kas tegemist on ise-õppinud või süsteemi poolt haritud töötajaga, loeb huvi. Arendajate puhul on edu aluseks soov ise õppida ja edasi areneda, suurepärasteks arendajaks ainult kooliharidusega ei saa <ref>[https://www.scalablepath.com/blog/7-qualities-that-differentiate-a-good-programmer-from-a-great-programmer/ "7 qualities that differentiate a good programmer from a great programmer"]</ref>, palju olulisemad on isikuomadused ja kogemused. <br />
<br />
===Süsteemiadministraatorid===<br />
seevastu võiks siiski omada mingit struktureeritud õppega tausta, vaid ise õppimisest ei pruugi suuremate arvutisüsteemide puhul piisata. Väga tähtsad süsteemiadministraatori puhul on tema tehnilised teadmised <ref>[http://www.breakingnewsroll.com/bn/2013/02/24/attributes-of-a-good-system-analyst/ "Attributes of a good system analyst"]</ref> <ref>[http://www.jobawareness.com/four-skills-systems-analyst "Four skills of systemsa nalyst"]</ref>. Ei saa vastu vaielda, et ka need on võimalik kokku koguda vaid ise õppides, kuid haridus annab asjale palju juurde.<br />
<br />
===Testija=== <br />
puhul on loomulikult kasu haridusest, kuid samas ei ole see kõige suurem eeldus. Heaks testijaks, nagu arendajakski, saab aja ja kogemusega. Suurepäraseks testijaks saamise eeldusteks on eelkõige isikuomadused – loovus, uudishimu, analüütilised oskused, skeptilisus, järjekindlus, tehnilised teadmised, oskus end kasutaja kingadesse panna – peaaegu kõik sellised asjad, mida koolist ei õpi <ref>[http://searchsoftwarequality.techtarget.com/opinion/Five-qualities-of-a-good-software-tester-hint-its-not-tech-skills "Five qualities of a good software tester"]</ref> <ref>[http://istqbexamcertification.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/10-qualities-that-can-make-you-a-good-tester/ "10 qualities that can make you a good tester"]</ref>. <br />
<br />
===Analüütiku=== <br />
puhul on hea eelnev struktuureeritum õpe, kuid samuti on väga oluline lai maailmapilt, ehk siis on olulised mõlemad – nii hariduse kui harituse olemasolu. Ja mis kõige olulisem – isikuomadused. Analüütiku töö võib viia kokku paljude erinevate elu valdkondadega ning neist midagi teadmata võib töö tulemus olla päris kehvake. Hea analüütiku võtmeks võib lugeda mitte haridust ega haritust vaid hoopis kommunikeerimisoskust <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/ "IKT Ametid"]</ref>.<br />
<br />
===Küberkaitse/turvalisuse tehnoloogil=== <br />
samas peaks olema nii hea haridus kui ka lai maailmapilt, et osata ette aimata ohte, ning teada, et kuidas neid parandada ja ennetada. Eesti on selles suhtes olnud väga eesrindlik, arvestades juba 10 aasta tagust võimekust tagasi lüüa küber-rünnakuid <ref>[http://www.cyberdegrees.org/jobs/security-specialist/ "Security Specialist"] </ref>. <br />
<br />
===Õppejõu=== <br />
puhul oleneb kõik sellest, et mis kooli-astmele õpetust antakse. Korrelleeruvalt peaks olema oluline ka iseenda haridustase. Kui kuni keskkoolini on õpetajal pigem olulisemad teadmised laste õpetamisest, kui infotehnoloogiast seetõttu, et õpetatav materjal on lihtsam ning täiesti edastatav vaid harituse taseme pealt, siis keskkoolis peaks õpetajal juba olema parem ettevalmistus. Noorukid on väga teadmisjanulised ning õpetaja peaks olema võimeline vastama kõigile nende küsimustele ning lisaks sütitama huvi aine vastu. Siin on hea haritus, kuid tuleb kasuks IT-alane haridus. Põhiliselt selleks, et luua õppes struktuuri. Ülikoolis õpetamiseks on hädavajalik lai maailmapilt, sest seal tuleb lisaks teadmiste edastamisele laiendada ka üliõpilaste maailmapilti ja rohkem kui varem õpetada neid mõtlema. See aga eeldab juba õppejõult laia maailmapilti ja kogemust. Kogemust nii õpetatavas aines kui õpetamises.<br />
<br />
===Muu=== <br />
Samas ei ole harv juhus, et IT-töötajalt eeldatakse hunt-Kriimsilmalikku „teab-kõike-oskab-kõike“. Koolis pööratakse suuremat tähelepanu põhiliselt ühe eriala selgekstegemisele. On ilmne, et kõik muu tuleb sellisel juhul ise selgeks teha ning selles mõttes ongi just sellised IT-töötajad kõige imetlusväärsemad – ükski probleem ei ole liiga suur või väike nende jaoks. Nad ei pruugi olla igas ala spetsialistid, kuid nende maailmapilt on vaieldamatult ajapikku üks laiemaid. <br />
<br />
Mitte just töökohana, kuid pigem täpsustatud kutsumusena tooksin ära ka '''häkkeri''', kelle puhul mängib väga suurt rolli just maailmapildi suurus ja haritus. Haridus loomulikult laiendab maailmapilti, kuid ei ole üldse kohustuslik. Arvestades nende panust, ei saa neid "ametina" kuidagi alahinnata. <br />
<br />
Samalaadne, arenduse alla käiv, amet on ka '''arhitektid''', kelle puhul on kindlasti oluline mõtteviis ja haridus, lisaks haritusele. Teisest küljest läheneb nende töö juba pigem juhtivamal positsioonil töötajale. <br />
<br />
Kui tulla kaugemale töö iseloomust, siis väga palju määrab just ametiposti „kõrgus“. '''Juhtivamatel positsioonidel''' võiks olla lisaks haritusele olemas ja haridus, samas kui väga heaks spetsialistiks saab piisava huvi korral ka vaid harituse pealt.<br />
<br />
== '''Tööjõuturg''' ==<br />
<br />
Selleks, et hinnata tööjõuturu olukorda ja leida sealt vastuseid küsimusele, kumb on eelistatum, kas haridus või haritus, viisime läbi uuringu. Selle valimiks oli CV Online <ref>[http://www.cvonline.com "CV Online portaal"]</ref> portaali 5.mai seis kõigist Harjumaa IT-valdkonna tööpakkumistest. Vaatluse all olid ainult sellised tööpakkumised, mille põhivaldkond oli seotud IT-ga - näiteks välja jäid tööpakkumised, mille puhul oli lihtsalt mainitud, et võiks olla huvi IT vastu.<br />
<br />
Kokku kaardistasime 168 erinevat tööpakkumist ning analüüsisime neid moodustamaks enamlevinud ametite kohta profiilid. <br />
<br />
===IT ametid===<br />
<br />
Erinevate ametite liigitamisel kasutasime Start IT lehel välja toodud ametite liigitusi ja kirjeldusi <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/"Start IT ametite liigitus"]</ref> :<br />
<br />
'''Tehnilise toe spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: võrguhaldusspetsialist, testija, klienditoe spetsialist, tugiteenuse analüütik<br />
<br />
''Tehnilise toe spetsialist on tark abiline side ja infotehnoloogiliste igapäevamurede lahendamisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tehnilise-toe-spetsialist/ "Tehnilise toe spetsialistide töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT testija'''<br />
<br />
''Tõe kriteerium on praktika ning infotehnoloogias määravad toodete ja teenuste edasise saatuse testijad. IT testijad on esimesed, kes võtavad kasutusele alles väljatöötamisel olevad riist- ja tarkvaralahendused'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-testija/ "IT testijate töökirjeldus"]</ref> .<br />
<br />
'''Multimeediumi spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: multimeediumi programmeerija, multimeedia toetusspetsialist, veebidisainer, kasutajaliidese disainer, veebisisu programmeerija, veebisisu toimetaja<br />
<br />
''Inimesed saavad infotehnoloogia võimalustest üldjuhul osa meediat vahendavate vidinate abil (arvuti, telefon, telekas, mängukonsool jne). Seega on multimeediumi spetsialistil keskne roll IT võimaluste lihtsaks ja mugavaks tegemisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/multimeediumi-spetsialist/ "Multimeediumi spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Arvutisüsteemide spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: süsteemiinsener, integratsiooniinsener, rakendusinsener<br />
<br />
''Arvutisüsteemide spetsialist on nagu dirigent, kes peab osavalt orkestreerima erinevaid IT-süsteeme'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/arvutisusteemide-spetsialist/ "Arvutisüsteemide spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara programmeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvara insener, tarkvaraarhitekt, kasutajatoe spetsialist, tarkvara arendaja, tarkvara administraator, kasutaja liidese spetsialist<br />
<br />
''Programmeerija on sageli insenerist kunstnik, keda kannustab suuresti loomisvajadus'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-programmeerija/ "IT tarkvara programmeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara planeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvaraarhitekt, juhtivprogrammeerija, kasutajaliidese spetsialist, kujundaja/disainer, tehnoloogiajuht, analüütik<br />
<br />
''Nii nagu ehituse puhul loob esmase visiooni arhitekt, kavandab infotehnoloogias uusi süsteeme tarkvara planeerija'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/"IT tarkvara planeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT ärikonsultant''' - alternatiivsed ametinimetused: e-äri konsultant, ärianalüütik, konsultant, analüütik, tarkvaraarenduse projektijuht, IT projektijuht<br />
<br />
''IT ärikonsultant on justkui moodne alkeemik, kes muudab pidevalt uusi tehnoloogilisi võimalusi rahaks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-arikonsultant/ "IT ärikonsultandi töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT projektijuht''' - alternatiivsed ametinimetused: toote planeerija, tiimijuht<br />
<br />
''IT projektijuht on nagu bändi liider, kelle oskused ja karisma vormistavad kogu tiimi pingutused eduks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-projektijuht/"IT projektijuhi töökirjeldus"]</ref>. <br />
<br />
'''IT juht''' - alternatiivsed ametinimetused: osakonna juhataja, tiimijuht, kvaliteedijuht<br />
<br />
''IT juht on nagu spordivõistkonna peatreener, kes paneb kõik tiimi staarid õigel ajal ja maksimaalse panusega tööle'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-juht/"IT juhi töökirjeldus"]</ref>.<br />
<br />
===Tööjõuturu uuring===<br />
<br />
[[File:Ametid_osakaal.png|pisi|700px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Erinevate ametite esinemise sageduse põhjal selgub, et ligi pooled töökuulutused olid suunatud tarkvara '''programmeerijate''' leidmiseks. Teise suurema grupi (17%) moodustasid tarkavara '''planeerijate''' leidmiseks suunatud kuulutused.<br />
<br />
Haridus vs harituse debatis on üks olulisemaid määrajaid see, kas üldse ja kui suurt rolli mängib uuele töökohale kandideerimisel ülikooli/kutseasutuse kraad/diplom. Analüüsitud töökuulutuste põhjal on näha, et ligi pooltel juhtudel on kraad/diplom oluline. Sama trend jätkub ka tarkvara planeerijate ja tarkvara programmeerijate puhul. Arvutisüsteemide spetsialistide, IT projektijuhtide, IT testijate ja IT ärikonsultantide puhul oli selgelt neid töökuulutusi, milles nõuti kõrghariduse olemasolu, rohkem. Silma jäi see, et paljudel juhtudel oli eraldi märgitud, et sobib nii kõrgharidust tõendav diplom kui ka arvestatav töökogemus.<br />
Eelnevalt toodud ametite kirjeldustest võib lugeda, et sama ametinimetuse taga peitub tegelikult palju erinevaid nö alamameteid, mis erinevadki üksteisest töö iseloomu ja kogemustepagasi poolest. Näiteks tarkvara programmeerijate töökuulutuste seas oli selliseid, kus kandideerimise nõuded olid üsna madalad (ei nõutud kõrgharidust ega arvestatavat töökogemust) kui ka neid, kus otsitigi nö “häkkerlikke tegelasi”, kes valdaks viite erinevat programmeerimise keelt, omaks 7+ aastat erialast töökogemust ning suudaks erinevaid probleeme mängeldes lahendada. Kõrghariduse nõue esines rohkem riigisektori töökuulutustes või juhi-töökuulutustes, näiteks IT juht, IT projektijuht või arenduse tiimijuht.<br />
<br />
[[File:Kraad_diplom.png|pisi|750px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Keskmiselt oodatakse kõige suuremat eelnevat töökogemust IT juhtidelt, samuti on IT testijate puhul pikaajalisem töökogemus oluline. Nii IT juhtide, tarkvara planeerijate kui ka tarkvara programmeerijate puhul oli töökogemuse maksimum 7 aastat.<br />
<br />
[[File:Tookogemus_ametid.png|pisi|400px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Kui kõrvale jätta spetsiifilised tehnilised nõuded ja üldistatult kokku võtta muud töökuulutustes esinenud nõuded, siis võib välja tuua kolm peamist omadust, mis esinesid enamustes töökuulutustes: '''hea meeskonnatöö oskus, hea esinemisoskus ja analüütiline/süsteemne mõtlemine'''. Lisaks oli näha, et üha enam hakkavad piirid klassikaliste ametite jaotuse vahel hägustuma ehk siis näiteks paljudel juhtudel ei otsitud programmeerijat, kes kusagil üksi nina arvutis pusib, vaid pigem analüütik-programmeerijat, kes oskab ise kliendiga suhelda, tema vajadused välja selgitada ning need seejärel realiseerida. Äärmisel juhul isegi realisatsiooni ise testida! Sellest võib järeldada, et hakkavad lõimuma erinevate ametite tööülesanded nii, et võrdväärselt oluliseks muutuvad nii hariduse olemasolu kui ka harituse tase.<br />
<br />
== '''Kasutatud allikad''' ==</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_-_haridus_ja_-_haritus&diff=122220IT - haridus ja - haritus2017-05-12T07:24:18Z<p>Rkaal: /* Tööjõuturu uuring */</p>
<hr />
<div><br />
<br />
Autorid: Laura Lenbaum, Jooni Soots, Radne Kaal, Kreet Solnask<br />
<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Käesolevas artiklis kirjutame haridusest Eestis, haritusest, nende suhtest ning reaalsest olukorrast tööturul IT-eriala näitel. Lahkame enese harimise võimalusi, arutleme veidi IT-ametite teemal ning analüüsime tööturgu ja nõudmisi otsitavale IT-töötajale.<br />
<br />
== '''IT-haridus Eestis''' ==<br />
<br />
Alustame haridusest. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib <ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Haridus "Vikipedia: Haridus"]</ref>. Eestis on võimalik õppida IT mitmel tasemel, täiesti olenemata vanusest. Juba lasteaias tutvustakse lastele programmeerimist, algklassilapsed panevad kokku roboteid ning vanemad lapsed saadavad kaasa lüüa ESTCube satelliidi ehitamises.<br />
<br />
===Kõrgharidus===<br />
<br />
Pärast keskkooli on kolm IT edasiõppimise <ref>[http://startit.ee/koolid/ "StartIT koolide nimekiri"]</ref> võimalust.<br />
*Ülikoolid:<br />
**Tallinna Tehnikaülikool. Bakalaureuseõppes: arvutisüsteemind, informaatika, IT süsteemide administreerimine, IT süsteemide arendus, küberturbe tehnoloogiad, äriinfotehnoloogia. Magistriõppes: Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika, Elektroonika ja kommunikatsioon, arvutisüsteemid, küberkaitse, E-riigi tehnoloogiad ja teenused, tervishoiutehnoloogiad, informaatika, infosüsteemide analüüs ja kavandamine, telekommunikatsioon, äriinfotehnoloogia. <ref>[https://www.ttu.ee/teaduskond/infotehnoloogia-teaduskond/it-tudengile/ "TTÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tallinna Ülikool. Bakalaureuseõppes: infoteadus. Magistriõppes: infoteadus, infotehnoloogia juhtimine, inimese ja arvuti interaktsioon <ref>[http://www.tlu.ee/et/sisseastuja/bakalaureuseope "TLÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tartu Ülikool. Bakalaureuseõppes: arvutitehnika, informaatika. Magistriõppes: arvutitehnika ja robootika, informaatika, infotehnoloogia mitteinformaatikutele <ref>[http://www.ut.ee/et/ut-oppekavad "TU IT õppekavad"]</ref><br />
<br />
*Rakenduslikud kõrgkoolid:<br />
**Eesti Infotehnoloogia Kolledž (alates 01.08.2017 Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia Kolledž)<br />
**Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž<br />
**Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor<br />
**Lääne-Viru Rakenduskõrgkool<br />
**Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž<br />
<br />
*Kutseõppeasutused, mida on Eesti 18 tükki.<br />
<br />
===Lisakursused===<br />
See on hea võimalus õppida juurde IT-alaseid oskusi ja teadmisi.<br />
<br />
'''Tartu Ülikool''' teeb tasuta e-õppena kursusi täiskasvanutele, mis on väga populaarsed. 2016. aastal osales aines Programmeerimise alused 1770 inimest ja Programmeerimisest maalähedaselt 1430 inimest. Nende kursuste läbimine on ideaalne neile, kes soovivad programmeerimisest rohkem teada saada ning kellel puudub eelnev kokkupuude programmeerimisega. Lisaks sellele 2017. aasta kevadel toimunud Programmeerimise alused andis võimaluse läbida pärast e-kursuse lõpetamist ka kontrollitud oludes arvestustöö lahendamist, mille positiivse soorituse korral oli tagatud vastuvõtt informaatika bakalaureuseõppesse.<ref>[http://programmeerimine.ut.ee "TÜ IT lisakursused"]</ref><br />
<br />
===Täiend- ja ümberõpe===<br />
See on hea valik neile, kel on eelnevalt mingi teise eriala haridus olemas ning soovivad kas täiesti uuele erialale minna või integreerida seda oma olemasoleva haridusega.<br />
<br />
2017. aasta jaanuaris alustas pilootprojekt '''Vali IT''', mille käigus koolitatakse 32 inimest. 4 aasta jooksul on plaanis välja koolitada ja õpetada 500 uut tarvaraarendajat.<ref>[http://vali-it.ee "Vali IT koduleht"]</ref> : „Vali IT!“ on täiskasvanute ümberõppeprogramm, mille eesmärgiks on anda osalejatele tarkvaraarendaja algoskused. Programmis osalejad läbivad 6-nädalase täismahus õppe (5 päeva nädalas, kuni 8 tundi päevas) BCS Koolituse ja IT Koolituse koolituskeskustes. Sellele järgneb 8-nädalane (40 tööpäeva, kuni 8 tundi päevas) praktika ettevõtetes. Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ rahastatud „Vali IT!“ programmi õpe kestab kokku ligi 3,5 kuud.“<br />
<br />
===Huviringid===<br />
<br />
Eri vanuses lastele korraldab Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituut erinevaid IT huvilaagreid teemadel <ref>[https://courses.cs.ut.ee/kids "TU huviringid lastele"]</ref> :<br />
*Praktiline küberturvalisus kooliõpilase seisukohast<br />
*Mänguline Python mängu programmeerimine<br />
*Ubuntu paigaldamine ja kasutamine<br />
*Miniarvuti Raspberry Pi abil arvutusklastri ehitamine<br />
*Nutitelefonist kaugjuhitava roboti ehitamine Raspberry Pi baasil<br />
*Veebilehtede loomine: HTML ja CSS<br />
*Mobiilimängude loomine App Inventoriga<br />
*Windows 10 IoT<br />
*Andmebaasid<br />
*Scratch mängu koostamine ja Näidiskood<br />
*Arduino roboti ehitamise juhend<br />
*Trollimise töötuba<br />
*DigiSpark - programmeeritav USB seade<br />
*RGB LEDi programmeerimine Arduino näitel<br />
*Temperatuur ja niiskus Raspberry Pi-ga<br />
<br />
Eestis leidis aset oktoobris neljandat korda üleeuroopaline programmeerimisnädal '''Code Week''', mis on põhiliselt suunatud noortele, et tekitada neis huvi IT ja programmeerimise vastu. HITSA toetusel korraldavad koolid ja lasteaiad üle kogu Eesti sadakond ProgeTiigri õpituba, kus luuakse animatsioone, ehitatakse ja programmeeritakse roboteid. <ref>[https://digitark.ee/code-week-ehk-programmeerimine-mis-vallutab-nadalaks-terve-eesti/ "Code Week Eestis"]</ref><br />
<br />
2017. aastal alustas Erasmus+ programm '''„Programmeerimine kui innovaatiline õppimine ja õpetamine Euroopa koolis“''', mis on planeeritud kestma kaks aastat. Programmis osalevad Poola, Prantsusmaa, Itaalia ja Eesti. Igas riigis toimub üks kohtumine. Eesti lapsed käisid juba Poolas, kus tegevuskava nägi ette Scratchi keskkonnas programmerimist.<ref>[http://parnu.postimees.ee/4074567/audru-kooli-lapsed-kaisid-poolas-programmeerimas/ "Audru lapsedPoolas programmeerimas"]</ref> <br />
<br />
Lisaks on koolides programmeerimise huviringid eri vanuses õpilastele. Näiteks Viimsi kool, kus on huviringides valikuks „Programmeerimine algajatele“, „Robootika“ ning „Programmeerimisring „Püüton“, <ref>[http://www.viimsi.edu.ee/index.php?id=76445 "Viimsi kooli IT ringid"]</ref> <br />
Jüri Gümnaasiumis on valikus „LEGO robootika“, „Robootika“ ning 2016. aastal alustas oma tegevusega ka „Mängude programmeerimise huviring“.<ref>[http://www.jyri.edu.ee/index.php/aine-ja-huviringid-2016-2017-oa "Jüri Gümnaasiumi IT ringid"]</ref><br />
Iseseisvalt saab veebikeskkonnas Codeacademy.com õppida erinevaid programmeerimiskeeli. Kuigi inglise keele oskus on praktiliselt kohustuslik, kui tahad tõsiselt õppida IT-d, siis alates 2014. aastast saab koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse osakonnaga õppida lisaks eesti keeles HTML/CSS ja JavaScripti.<ref>[ https://digitark.ee/codeacademy-abil-vib-igaks-programmeerimist-ppida/ "CodeAcademy eesti keeles"]</ref><br />
<br />
<br />
== '''IT-haritus''' ==<br />
<br />
Õppimisvõimalused on laiad, kuid just IT-s paistab eriti hästi välja, et haridus diplomi mõttes ei ole määrav. Haritus tähendab teadmisi, oskusi, kogemust, laia silmaringi. IT alal saab särasilmne huviline leida piiramatul hulgal iseseisva õppe vorme, uurida Internetist ja töö käigus juurde õppida ja omandada vajaminev kogemus ja teadmised.<br />
<br />
=== Iseseisev õpe ===<br />
<br />
IT-alast haridust on veebis saadaval väga laialdastes vormides. Alates algajatele mõeldud kursustest nagu näiteks juba mainitud https://www.codecademy.com ja lõputu valik videoõpetusi (https://thenewboston.com) kuni online-kõrgharidusplatvormideni. [https://en.wikipedia.org/wiki/Massive_open_online_course/ MOOC] - '''massive open online course''' – kaudu saavad huvilised osa MIT-i, Stanfordi, Berkeley ja teiste tippülikoolide kursustest. Juhtivad ülikoolid Eestis pakuvad samuti MOOC -e erinevatel teemadel. Tartu Ülikoolil on väga populaarsed samuti juba eespool välja toodud avatud programmeerimiskursused [https://courses.cs.ut.ee/2016/progmaa/fall/Main/HomePage/ Programmeerimisest maalähedaselt] ja [https://courses.cs.ut.ee/2017/eprogalused/spring/ Programmeerimise alused]. TÜ kursuste eripäraks on suur lõpetajate protsent (maailma näitel on tavaline 5-15% alustajatest). [''Käesoleva töö autorid on läbinud kursuse „Programmeerimise alused“ ning see oli igati jõukohane lisapingutus ITK õppe kõrval''].<br />
<br />
=== Õppimine töö käigus ===<br />
<br />
IT-alane haritus sõltub huvist ja vajadusest. Infotehnoloogia kiire arengu algusaastatel ei jõudnud IT-haridus sammu pidada tekkinud plahvatuslikule nõudmisele IT-spetsialistide järele. Niinimetatud 'patsiga poisid', kes saavad hobi eest väärt palka, ei ole siiani olnud motiveeritud õppimisvõimalusi otsima. Võis tunduda, et kooliskäimine on mahavisatud aeg, muidu jääd IT rongist lootusetult maha, ja tegeliku elu nõudmised on hoopis teised. Kuigi aastatega on mõtteviis hakanud muutuma, on praegugi keskharidusele järgnevatest haridusastmetest väljalangemise põhjuseks tihti sukeldumine tööellu.<br />
<br />
Üks viis omandada ja tõestada IT-alast haritust on '''kutsesertifikaadid'''. Erinevatel suurfirmadel ja mittetulundusühingutel on laialdased sertifikaadiprogrammid. Omandatud sertifikaadid aitavad rahvusvaheliselt kvalifikatsiooni tõestada mõnikord edukamalt, kui erinevad riigisisesed koolidiplomid. Tuntumaid sertifikaadiprogramme pakuvad [https://www.microsoft.com/en-us/learning/certification-overview.aspx/ Microsoft], [http://www.cisco.com/c/en/us/training-events/training-certifications/certifications.html/ Cisco], [http://education.oracle.com/pls/web_prod-plq-dad/db_pages.getpage?page_id=39/ Oracle], [https://www.lpi.org/ Linux Professional Institute], [https://www.novell.com/training/certinfo/ Novell], [https://www.redhat.com/en/services/certification/ Red Hat], [https://certification.canonical.com/ Canonical]. Eestis ei ole sertifikaadi omandamine veel suurt hoogu sisse saanud, kuid liigutakse üha enam selles suunas.<br />
<br />
IT ettevõtetes töö leidmiseks on oluline lisaks teadmistele (diplomiga või ilma), laiale silmaringile ja uudishimule, sobitumine meeskonda ning isikuomadused. Vestlused ja proovitööd aitavad teha esmase valiku, kas kandidaat suudab ettevõttesse vajadustele vastavalt panustada. <br />
Palju on näiteid inimestest, kes on teinud edukat karjääri, omamata lõpudiplomit, ja juhivad diplomeeritud spetsialiste. Näiteid on muidugi erinevaid. Ka siin tuleb üha enam juba ette, et juhtival positsioonil hakatakse nõudma teadmisi kinnitavat dokumenti. Avaliku sektori töökuulutustes on nõue omandatud või omandamisel kõrgharidusele. IT-firma osalemisel riigihangetes on samuti nõue teatud ametipositsioonidel olevate spetsialistide haridustasemele.<br />
<br />
=== Teiste erialade sidumine IT-ga ===<br />
<br />
OSKA 2016. aasta info-ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) raportis <ref>[http://oska.kutsekoda.ee/field/info-ja-kommunikatsioonitehnoloogia/ "Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia"]</ref> öeldakse <ref>[http://arvamus.postimees.ee/4017087/ants-sild-heal-lapsel-mitu-nime-ehk-vajame-analuusivoimelisi-it-rakendamise-spetsialiste?_ga=2.136060600.801716676.1494010871-521425517.1475078547 "Ants Sild: heal lapsel mitu nime ehk Vajame analüüsivõimelisi IT rakendamise spetsialiste" ]</ref> , et Eesti majandus vajab 2020, aastaks 37000 IKT-spetsialisti, samas kui nende oskustöötajate tegelik hõive aastal 2015 oli 22970. Vahe on 14030 viie aasta peale, st vaja on juurde umbes 2800 IKT spetsialisti aastas. Koolid seda arvu ei suuda pakkuda, sest pole nii palju lõpetajaid. Ainus võimalus on ümberõpe ning mõistlikus koguses välismaiste ekspertide siiameelitamine. Jätkuvalt kasvab vajadus suuremat lisaväärtust loovate IKT rakendamise spetsialistide järele. Eesmärk on majanduse arukas areng IT rakendamise abil. Seda saab teha vaid tehnikaspetsialistide, programmeerijate ja analüütikute koostöös. Praktilise innovatsiooni teevad ära valdkonda sügavalt tunnetavad spetsialistid. IT-harituse mõttes peavad erinevate erialade spetsialistid end täiendama ka IT-alal, kas siis iseseisvalt või täiendõppe teel, et nad suudaksid mõista IT-arendust analüüsist tarkvaraarendusteni.<br />
<br />
=== Üldiselt ===<br />
<br />
Mart Noorma oma intervjuus <ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/noorma-usutluses-reinkubjasele-meil-ei-ole-tarvis-koolitada-pisa-teste-suureparaselt-tegevaid-roboteid-vaid-motlevaid-inimesi?id=77915064 "Noorma usutluses Reinkubjasele: meil ei ole tarvis koolitada PISA teste suurepäraselt tegevaid roboteid, vaid mõtlevaid inimesi" ]</ref> märkis tabavalt, et ülikooli rolliks infokülluse maailmas on olla raamistikuks, tähtaegade ja eesmärkide seadjaks, et suuta saavutada seatud sihte. Kooli asemel võib arengut stimuleerida töökoht, aga töö kõrvalt õppimise juures jääb kõige heade mõjude kõrval puuduseks see, et väga kitsaste igapäevatöö jaoks oluliste oskuste kõrval pole enam aega laiemat maailmapilti ega valdkonna süvateadmisi omandada.<br />
Kuigi ei tasu alahinnata iseõppimise jõudu, on õppetsükli lõpus omandatud dokument siiski vajalik tõestamaks, et suudetakse alustatu süstemaatiliselt lõpule viia.<br />
<br />
== '''Haridus versus haritus''' ==<br />
<br />
'''Skaala'''. Selle peatüki pealkiri on veidi eksitav, kuna tegelikult ei saa panna haridust ja haritust ühe skaala erinevatele otstele ning hakata võrdlema, kas pigem üks või teine. <br />
<br />
[[File:Skaala1.jpg]]<br />
<br />
Haridus ja haritus on kumbki omaette väärtused ning saab rääkida vaid nendevahelisest mõistlikust kombinatsioonist.<br />
<br />
[[File:Skaala2.jpg]]<br />
<br />
Laiast maailmast leiab igasugu näiteid. Kirurgi puhul ei tule kõne allagi hariduse puudumine ning mida rohkem kogemusi, seda paremaks kirurg saab. Teisest küljest viimaste poliitiliste manööverduste valguses pole ministritel nähtavasti haridus üldse kõige prioriteetsem, elu nagu Ameerikas, unistuste maal, et iga „kitsekarjus“ võib saada ministriks. Vastupidiselt arstile ei ole näiteks ise end üles töötanud ärimehel üldse kõige olulisem haridus vaid pigem ongi määrav haritus ja lai maailmapilt. <br />
<br />
Aga kuidas võiks olla lood IT-maailmas?<br />
<br />
Siin ei tooks välja vajalikkuse hinnanguid ei ülemuse ega kaastöötaja vaid pigem töökohustustelt lähtuvast vaatepunktist. Nii ülemusel kui kaastöötajatel võivad töökeskkonnast olenevalt olla palju erinevamad ootused ja neid puudutame järgmises peatükis, „tööjõuturg“. Lisaks võtame eelduseks, et tegemist on oma eriala „puhaste“ esindajatega, mida reaalses elus tihti ette tulla ei pruugi. <br />
<br />
===Arendajate=== <br />
puhul ei tohiks väga vahet olla, et kas tegemist on ise-õppinud või süsteemi poolt haritud töötajaga, loeb huvi. Arendajate puhul on edu aluseks soov ise õppida ja edasi areneda, suurepärasteks arendajaks ainult kooliharidusega ei saa <ref>[https://www.scalablepath.com/blog/7-qualities-that-differentiate-a-good-programmer-from-a-great-programmer/ "7 qualities that differentiate a good programmer from a great programmer"]</ref>, palju olulisemad on isikuomadused ja kogemused. <br />
<br />
===Süsteemiadministraatorid===<br />
seevastu võiks siiski omada mingit struktureeritud õppega tausta, vaid ise õppimisest ei pruugi suuremate arvutisüsteemide puhul piisata. Väga tähtsad süsteemiadministraatori puhul on tema tehnilised teadmised <ref>[http://www.breakingnewsroll.com/bn/2013/02/24/attributes-of-a-good-system-analyst/ "Attributes of a good system analyst"]</ref> <ref>[http://www.jobawareness.com/four-skills-systems-analyst "Four skills of systemsa nalyst"]</ref>. Ei saa vastu vaielda, et ka need on võimalik kokku koguda vaid ise õppides, kuid haridus annab asjale palju juurde.<br />
<br />
===Testija=== <br />
puhul on loomulikult kasu haridusest, kuid samas ei ole see kõige suurem eeldus. Heaks testijaks, nagu arendajakski, saab aja ja kogemusega. Suurepäraseks testijaks saamise eeldusteks on eelkõige isikuomadused – loovus, uudishimu, analüütilised oskused, skeptilisus, järjekindlus, tehnilised teadmised, oskus end kasutaja kingadesse panna – peaaegu kõik sellised asjad, mida koolist ei õpi <ref>[http://searchsoftwarequality.techtarget.com/opinion/Five-qualities-of-a-good-software-tester-hint-its-not-tech-skills "Five qualities of a good software tester"]</ref> <ref>[http://istqbexamcertification.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/10-qualities-that-can-make-you-a-good-tester/ "10 qualities that can make you a good tester"]</ref>. <br />
<br />
===Analüütiku=== <br />
puhul on hea eelnev struktuureeritum õpe, kuid samuti on väga oluline lai maailmapilt, ehk siis on olulised mõlemad – nii hariduse kui harituse olemasolu. Ja mis kõige olulisem – isikuomadused. Analüütiku töö võib viia kokku paljude erinevate elu valdkondadega ning neist midagi teadmata võib töö tulemus olla päris kehvake. Hea analüütiku võtmeks võib lugeda mitte haridust ega haritust vaid hoopis kommunikeerimisoskust <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/ "IKT Ametid"]</ref>.<br />
<br />
===Küberkaitse/turvalisuse tehnoloogil=== <br />
samas peaks olema nii hea haridus kui ka lai maailmapilt, et osata ette aimata ohte, ning teada, et kuidas neid parandada ja ennetada. Eesti on selles suhtes olnud väga eesrindlik, arvestades juba 10 aasta tagust võimekust tagasi lüüa küber-rünnakuid <ref>[http://www.cyberdegrees.org/jobs/security-specialist/ "Security Specialist"] </ref>. <br />
<br />
===Õppejõu=== <br />
puhul oleneb kõik sellest, et mis kooli-astmele õpetust antakse. Korrelleeruvalt peaks olema oluline ka iseenda haridustase. Kui kuni keskkoolini on õpetajal pigem olulisemad teadmised laste õpetamisest, kui infotehnoloogiast seetõttu, et õpetatav materjal on lihtsam ning täiesti edastatav vaid harituse taseme pealt, siis keskkoolis peaks õpetajal juba olema parem ettevalmistus. Noorukid on väga teadmisjanulised ning õpetaja peaks olema võimeline vastama kõigile nende küsimustele ning lisaks sütitama huvi aine vastu. Siin on hea haritus, kuid tuleb kasuks IT-alane haridus. Põhiliselt selleks, et luua õppes struktuuri. Ülikoolis õpetamiseks on hädavajalik lai maailmapilt, sest seal tuleb lisaks teadmiste edastamisele laiendada ka üliõpilaste maailmapilti ja rohkem kui varem õpetada neid mõtlema. See aga eeldab juba õppejõult laia maailmapilti ja kogemust. Kogemust nii õpetatavas aines kui õpetamises.<br />
<br />
===Muu=== <br />
Samas ei ole harv juhus, et IT-töötajalt eeldatakse hunt-Kriimsilmalikku „teab-kõike-oskab-kõike“. Koolis pööratakse suuremat tähelepanu põhiliselt ühe eriala selgekstegemisele. On ilmne, et kõik muu tuleb sellisel juhul ise selgeks teha ning selles mõttes ongi just sellised IT-töötajad kõige imetlusväärsemad – ükski probleem ei ole liiga suur või väike nende jaoks. Nad ei pruugi olla igas ala spetsialistid, kuid nende maailmapilt on vaieldamatult ajapikku üks laiemaid. <br />
<br />
Mitte just töökohana, kuid pigem täpsustatud kutsumusena tooksin ära ka '''häkkeri''', kelle puhul mängib väga suurt rolli just maailmapildi suurus ja haritus. Haridus loomulikult laiendab maailmapilti, kuid ei ole üldse kohustuslik. Arvestades nende panust, ei saa neid "ametina" kuidagi alahinnata. <br />
<br />
Samalaadne, arenduse alla käiv, amet on ka '''arhitektid''', kelle puhul on kindlasti oluline mõtteviis ja haridus, lisaks haritusele. Teisest küljest läheneb nende töö juba pigem juhtivamal positsioonil töötajale. <br />
<br />
Kui tulla kaugemale töö iseloomust, siis väga palju määrab just ametiposti „kõrgus“. '''Juhtivamatel positsioonidel''' võiks olla lisaks haritusele olemas ja haridus, samas kui väga heaks spetsialistiks saab piisava huvi korral ka vaid harituse pealt.<br />
<br />
== '''Tööjõuturg''' ==<br />
<br />
Selleks, et hinnata tööjõuturu olukorda ja leida sealt vastuseid küsimusele, kumb on eelistatum, kas haridus või haritus, viisime läbi uuringu. Selle valimiks oli CV Online <ref>[http://www.cvonline.com "CV Online portaal"]</ref> portaali 5.mai seis kõigist Harjumaa IT-valdkonna tööpakkumistest. Vaatluse all olid ainult sellised tööpakkumised, mille põhivaldkond oli seotud IT-ga - näiteks välja jäid tööpakkumised, mille puhul oli lihtsalt mainitud, et võiks olla huvi IT vastu.<br />
<br />
Kokku kaardistasime 168 erinevat tööpakkumist ning analüüsisime neid moodustamaks enamlevinud ametite kohta profiilid. <br />
<br />
===IT ametid===<br />
<br />
Erinevate ametite liigitamisel kasutasime Start IT lehel välja toodud ametite liigitusi ja kirjeldusi <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/"Start IT ametite liigitus"]</ref> :<br />
<br />
'''Tehnilise toe spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: võrguhaldusspetsialist, testija, klienditoe spetsialist, tugiteenuse analüütik<br />
<br />
''Tehnilise toe spetsialist on tark abiline side ja infotehnoloogiliste igapäevamurede lahendamisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tehnilise-toe-spetsialist/ "Tehnilise toe spetsialistide töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT testija'''<br />
<br />
''Tõe kriteerium on praktika ning infotehnoloogias määravad toodete ja teenuste edasise saatuse testijad. IT testijad on esimesed, kes võtavad kasutusele alles väljatöötamisel olevad riist- ja tarkvaralahendused'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-testija/ "IT testijate töökirjeldus"]</ref> .<br />
<br />
'''Multimeediumi spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: multimeediumi programmeerija, multimeedia toetusspetsialist, veebidisainer, kasutajaliidese disainer, veebisisu programmeerija, veebisisu toimetaja<br />
<br />
''Inimesed saavad infotehnoloogia võimalustest üldjuhul osa meediat vahendavate vidinate abil (arvuti, telefon, telekas, mängukonsool jne). Seega on multimeediumi spetsialistil keskne roll IT võimaluste lihtsaks ja mugavaks tegemisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/multimeediumi-spetsialist/ "Multimeediumi spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Arvutisüsteemide spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: süsteemiinsener, integratsiooniinsener, rakendusinsener<br />
<br />
''Arvutisüsteemide spetsialist on nagu dirigent, kes peab osavalt orkestreerima erinevaid IT-süsteeme'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/arvutisusteemide-spetsialist/ "Arvutisüsteemide spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara programmeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvara insener, tarkvaraarhitekt, kasutajatoe spetsialist, tarkvara arendaja, tarkvara administraator, kasutaja liidese spetsialist<br />
<br />
''Programmeerija on sageli insenerist kunstnik, keda kannustab suuresti loomisvajadus'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-programmeerija/ "IT tarkvara programmeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara planeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvaraarhitekt, juhtivprogrammeerija, kasutajaliidese spetsialist, kujundaja/disainer, tehnoloogiajuht, analüütik<br />
<br />
''Nii nagu ehituse puhul loob esmase visiooni arhitekt, kavandab infotehnoloogias uusi süsteeme tarkvara planeerija'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/"IT tarkvara planeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT ärikonsultant''' - alternatiivsed ametinimetused: e-äri konsultant, ärianalüütik, konsultant, analüütik, tarkvaraarenduse projektijuht, IT projektijuht<br />
<br />
''IT ärikonsultant on justkui moodne alkeemik, kes muudab pidevalt uusi tehnoloogilisi võimalusi rahaks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-arikonsultant/ "IT ärikonsultandi töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT projektijuht''' - alternatiivsed ametinimetused: toote planeerija, tiimijuht<br />
<br />
''IT projektijuht on nagu bändi liider, kelle oskused ja karisma vormistavad kogu tiimi pingutused eduks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-projektijuht/"IT projektijuhi töökirjeldus"]</ref>. <br />
<br />
'''IT juht''' - alternatiivsed ametinimetused: osakonna juhataja, tiimijuht, kvaliteedijuht<br />
<br />
''IT juht on nagu spordivõistkonna peatreener, kes paneb kõik tiimi staarid õigel ajal ja maksimaalse panusega tööle'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-juht/"IT juhi töökirjeldus"]</ref>.<br />
<br />
===Tööjõuturu uuring===<br />
<br />
[[File:Ametid_osakaal.png|pisi|700px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Erinevate ametite esinemise sageduse põhjal selgub, et ligi pooled töökuulutused olid suunatud tarkvara '''programmeerijate''' leidmiseks. Teise suurema grupi (17%) moodustasid tarkavara '''planeerijate''' leidmiseks suunatud kuulutused.<br />
<br />
Haridus vs harituse debatis on üks olulisemaid määrajaid see, kas üldse ja kui suurt rolli mängib uuele töökohale kandideerimisel ülikooli/kutseasutuse kraad/diplom. Analüüsitud töökuulutuste põhjal on näha, et ligi pooltel juhtudel on kraad/diplom oluline. Sama trend jätkub ka tarkvara planeerijate ja tarkvara programmeerijate puhul. Arvutisüsteemide spetsialistide, IT projektijuhtide, IT testijate ja IT ärikonsultantide puhul oli selgelt neid töökuulutusi, milles nõuti kõrghariduse olemasolu, rohkem. Silma jäi see, et paljudel juhtudel oli eraldi märgitud, et sobib nii kõrgharidust tõendav diplom kui ka arvestatav töökogemus.<br />
Eelnevalt toodud ametite kirjeldustest võib lugeda, et sama ametinimetuse taga peitub tegelikult palju erinevaid nö alamameteid, mis erinevadki üksteisest töö iseloomu ja kogemustepagasi poolest. Näiteks tarkvara programmeerijate töökuulutuste seas oli selliseid, kus kandideerimise nõuded olid üsna madalad (ei nõutud kõrgharidust ega arvestatavat töökogemust) kui ka neid, kus otsitigi nö “häkkerlikke tegelasi”, kes valdaks viite erinevat programmeerimise keelt, omaks 7+ aastat erialast töökogemust ning suudaks erinevaid probleeme mängeldes lahendada. Kõrghariduse nõue esines rohkem, kas riigisektori töökuulutustest või juhi-töökuulutustes - kas siis IT juht, IT projektijuht või arenduse tiimijuht.<br />
<br />
[[File:Kraad_diplom.png|pisi|750px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Keskmiselt oodatakse kõige suuremat eelnevat töökogemust IT juhtidelt, samuti on IT testijate puhul pikaajalisem töökogemus oluline. Nii IT juhtide, tarkvara planeerijate kui ka tarkvara programmeerijate puhul oli töökogemuse maksimum 7 aastat.<br />
<br />
[[File:Tookogemus_ametid.png|pisi|400px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Kui kõrvale jätta spetsiifilised tehnilised nõuded ja üldistatult kokku võtta muud töökuulutustes esinenud nõuded, siis võib välja tuua kolm peamist omadust, mis esinesid enamustes töökuulutustes: '''hea meeskonnatöö oskus, hea esinemisoskus ja analüütiline/süsteemne mõtlemine'''. Lisaks oli näha, et üha enam hakkavad piirid klassikaliste ametite jaotuse vahel hägustuma ehk siis näiteks paljudel juhtudel ei otsitud programmeerijat, kes kusagil üksi nina arvutis pusib, vaid pigem analüütik-programmeerijat, kes oskab ise kliendiga suhelda, tema vajadused välja selgitada ning need seejärel realiseerida. Äärmisel juhul isegi realisatsiooni ise testida! Sellest võib järeldada, et hakkavad lõimuma erinevate ametite tööülesanded nii, et võrdväärselt oluliseks muutuvad nii hariduse olemasolu kui ka harituse tase.<br />
<br />
== '''Kasutatud allikad''' ==</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_-_haridus_ja_-_haritus&diff=122219IT - haridus ja - haritus2017-05-12T07:23:59Z<p>Rkaal: /* Tööjõuturu uuring */</p>
<hr />
<div><br />
<br />
Autorid: Laura Lenbaum, Jooni Soots, Radne Kaal, Kreet Solnask<br />
<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Käesolevas artiklis kirjutame haridusest Eestis, haritusest, nende suhtest ning reaalsest olukorrast tööturul IT-eriala näitel. Lahkame enese harimise võimalusi, arutleme veidi IT-ametite teemal ning analüüsime tööturgu ja nõudmisi otsitavale IT-töötajale.<br />
<br />
== '''IT-haridus Eestis''' ==<br />
<br />
Alustame haridusest. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib <ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Haridus "Vikipedia: Haridus"]</ref>. Eestis on võimalik õppida IT mitmel tasemel, täiesti olenemata vanusest. Juba lasteaias tutvustakse lastele programmeerimist, algklassilapsed panevad kokku roboteid ning vanemad lapsed saadavad kaasa lüüa ESTCube satelliidi ehitamises.<br />
<br />
===Kõrgharidus===<br />
<br />
Pärast keskkooli on kolm IT edasiõppimise <ref>[http://startit.ee/koolid/ "StartIT koolide nimekiri"]</ref> võimalust.<br />
*Ülikoolid:<br />
**Tallinna Tehnikaülikool. Bakalaureuseõppes: arvutisüsteemind, informaatika, IT süsteemide administreerimine, IT süsteemide arendus, küberturbe tehnoloogiad, äriinfotehnoloogia. Magistriõppes: Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika, Elektroonika ja kommunikatsioon, arvutisüsteemid, küberkaitse, E-riigi tehnoloogiad ja teenused, tervishoiutehnoloogiad, informaatika, infosüsteemide analüüs ja kavandamine, telekommunikatsioon, äriinfotehnoloogia. <ref>[https://www.ttu.ee/teaduskond/infotehnoloogia-teaduskond/it-tudengile/ "TTÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tallinna Ülikool. Bakalaureuseõppes: infoteadus. Magistriõppes: infoteadus, infotehnoloogia juhtimine, inimese ja arvuti interaktsioon <ref>[http://www.tlu.ee/et/sisseastuja/bakalaureuseope "TLÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tartu Ülikool. Bakalaureuseõppes: arvutitehnika, informaatika. Magistriõppes: arvutitehnika ja robootika, informaatika, infotehnoloogia mitteinformaatikutele <ref>[http://www.ut.ee/et/ut-oppekavad "TU IT õppekavad"]</ref><br />
<br />
*Rakenduslikud kõrgkoolid:<br />
**Eesti Infotehnoloogia Kolledž (alates 01.08.2017 Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia Kolledž)<br />
**Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž<br />
**Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor<br />
**Lääne-Viru Rakenduskõrgkool<br />
**Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž<br />
<br />
*Kutseõppeasutused, mida on Eesti 18 tükki.<br />
<br />
===Lisakursused===<br />
See on hea võimalus õppida juurde IT-alaseid oskusi ja teadmisi.<br />
<br />
'''Tartu Ülikool''' teeb tasuta e-õppena kursusi täiskasvanutele, mis on väga populaarsed. 2016. aastal osales aines Programmeerimise alused 1770 inimest ja Programmeerimisest maalähedaselt 1430 inimest. Nende kursuste läbimine on ideaalne neile, kes soovivad programmeerimisest rohkem teada saada ning kellel puudub eelnev kokkupuude programmeerimisega. Lisaks sellele 2017. aasta kevadel toimunud Programmeerimise alused andis võimaluse läbida pärast e-kursuse lõpetamist ka kontrollitud oludes arvestustöö lahendamist, mille positiivse soorituse korral oli tagatud vastuvõtt informaatika bakalaureuseõppesse.<ref>[http://programmeerimine.ut.ee "TÜ IT lisakursused"]</ref><br />
<br />
===Täiend- ja ümberõpe===<br />
See on hea valik neile, kel on eelnevalt mingi teise eriala haridus olemas ning soovivad kas täiesti uuele erialale minna või integreerida seda oma olemasoleva haridusega.<br />
<br />
2017. aasta jaanuaris alustas pilootprojekt '''Vali IT''', mille käigus koolitatakse 32 inimest. 4 aasta jooksul on plaanis välja koolitada ja õpetada 500 uut tarvaraarendajat.<ref>[http://vali-it.ee "Vali IT koduleht"]</ref> : „Vali IT!“ on täiskasvanute ümberõppeprogramm, mille eesmärgiks on anda osalejatele tarkvaraarendaja algoskused. Programmis osalejad läbivad 6-nädalase täismahus õppe (5 päeva nädalas, kuni 8 tundi päevas) BCS Koolituse ja IT Koolituse koolituskeskustes. Sellele järgneb 8-nädalane (40 tööpäeva, kuni 8 tundi päevas) praktika ettevõtetes. Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ rahastatud „Vali IT!“ programmi õpe kestab kokku ligi 3,5 kuud.“<br />
<br />
===Huviringid===<br />
<br />
Eri vanuses lastele korraldab Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituut erinevaid IT huvilaagreid teemadel <ref>[https://courses.cs.ut.ee/kids "TU huviringid lastele"]</ref> :<br />
*Praktiline küberturvalisus kooliõpilase seisukohast<br />
*Mänguline Python mängu programmeerimine<br />
*Ubuntu paigaldamine ja kasutamine<br />
*Miniarvuti Raspberry Pi abil arvutusklastri ehitamine<br />
*Nutitelefonist kaugjuhitava roboti ehitamine Raspberry Pi baasil<br />
*Veebilehtede loomine: HTML ja CSS<br />
*Mobiilimängude loomine App Inventoriga<br />
*Windows 10 IoT<br />
*Andmebaasid<br />
*Scratch mängu koostamine ja Näidiskood<br />
*Arduino roboti ehitamise juhend<br />
*Trollimise töötuba<br />
*DigiSpark - programmeeritav USB seade<br />
*RGB LEDi programmeerimine Arduino näitel<br />
*Temperatuur ja niiskus Raspberry Pi-ga<br />
<br />
Eestis leidis aset oktoobris neljandat korda üleeuroopaline programmeerimisnädal '''Code Week''', mis on põhiliselt suunatud noortele, et tekitada neis huvi IT ja programmeerimise vastu. HITSA toetusel korraldavad koolid ja lasteaiad üle kogu Eesti sadakond ProgeTiigri õpituba, kus luuakse animatsioone, ehitatakse ja programmeeritakse roboteid. <ref>[https://digitark.ee/code-week-ehk-programmeerimine-mis-vallutab-nadalaks-terve-eesti/ "Code Week Eestis"]</ref><br />
<br />
2017. aastal alustas Erasmus+ programm '''„Programmeerimine kui innovaatiline õppimine ja õpetamine Euroopa koolis“''', mis on planeeritud kestma kaks aastat. Programmis osalevad Poola, Prantsusmaa, Itaalia ja Eesti. Igas riigis toimub üks kohtumine. Eesti lapsed käisid juba Poolas, kus tegevuskava nägi ette Scratchi keskkonnas programmerimist.<ref>[http://parnu.postimees.ee/4074567/audru-kooli-lapsed-kaisid-poolas-programmeerimas/ "Audru lapsedPoolas programmeerimas"]</ref> <br />
<br />
Lisaks on koolides programmeerimise huviringid eri vanuses õpilastele. Näiteks Viimsi kool, kus on huviringides valikuks „Programmeerimine algajatele“, „Robootika“ ning „Programmeerimisring „Püüton“, <ref>[http://www.viimsi.edu.ee/index.php?id=76445 "Viimsi kooli IT ringid"]</ref> <br />
Jüri Gümnaasiumis on valikus „LEGO robootika“, „Robootika“ ning 2016. aastal alustas oma tegevusega ka „Mängude programmeerimise huviring“.<ref>[http://www.jyri.edu.ee/index.php/aine-ja-huviringid-2016-2017-oa "Jüri Gümnaasiumi IT ringid"]</ref><br />
Iseseisvalt saab veebikeskkonnas Codeacademy.com õppida erinevaid programmeerimiskeeli. Kuigi inglise keele oskus on praktiliselt kohustuslik, kui tahad tõsiselt õppida IT-d, siis alates 2014. aastast saab koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse osakonnaga õppida lisaks eesti keeles HTML/CSS ja JavaScripti.<ref>[ https://digitark.ee/codeacademy-abil-vib-igaks-programmeerimist-ppida/ "CodeAcademy eesti keeles"]</ref><br />
<br />
<br />
== '''IT-haritus''' ==<br />
<br />
Õppimisvõimalused on laiad, kuid just IT-s paistab eriti hästi välja, et haridus diplomi mõttes ei ole määrav. Haritus tähendab teadmisi, oskusi, kogemust, laia silmaringi. IT alal saab särasilmne huviline leida piiramatul hulgal iseseisva õppe vorme, uurida Internetist ja töö käigus juurde õppida ja omandada vajaminev kogemus ja teadmised.<br />
<br />
=== Iseseisev õpe ===<br />
<br />
IT-alast haridust on veebis saadaval väga laialdastes vormides. Alates algajatele mõeldud kursustest nagu näiteks juba mainitud https://www.codecademy.com ja lõputu valik videoõpetusi (https://thenewboston.com) kuni online-kõrgharidusplatvormideni. [https://en.wikipedia.org/wiki/Massive_open_online_course/ MOOC] - '''massive open online course''' – kaudu saavad huvilised osa MIT-i, Stanfordi, Berkeley ja teiste tippülikoolide kursustest. Juhtivad ülikoolid Eestis pakuvad samuti MOOC -e erinevatel teemadel. Tartu Ülikoolil on väga populaarsed samuti juba eespool välja toodud avatud programmeerimiskursused [https://courses.cs.ut.ee/2016/progmaa/fall/Main/HomePage/ Programmeerimisest maalähedaselt] ja [https://courses.cs.ut.ee/2017/eprogalused/spring/ Programmeerimise alused]. TÜ kursuste eripäraks on suur lõpetajate protsent (maailma näitel on tavaline 5-15% alustajatest). [''Käesoleva töö autorid on läbinud kursuse „Programmeerimise alused“ ning see oli igati jõukohane lisapingutus ITK õppe kõrval''].<br />
<br />
=== Õppimine töö käigus ===<br />
<br />
IT-alane haritus sõltub huvist ja vajadusest. Infotehnoloogia kiire arengu algusaastatel ei jõudnud IT-haridus sammu pidada tekkinud plahvatuslikule nõudmisele IT-spetsialistide järele. Niinimetatud 'patsiga poisid', kes saavad hobi eest väärt palka, ei ole siiani olnud motiveeritud õppimisvõimalusi otsima. Võis tunduda, et kooliskäimine on mahavisatud aeg, muidu jääd IT rongist lootusetult maha, ja tegeliku elu nõudmised on hoopis teised. Kuigi aastatega on mõtteviis hakanud muutuma, on praegugi keskharidusele järgnevatest haridusastmetest väljalangemise põhjuseks tihti sukeldumine tööellu.<br />
<br />
Üks viis omandada ja tõestada IT-alast haritust on '''kutsesertifikaadid'''. Erinevatel suurfirmadel ja mittetulundusühingutel on laialdased sertifikaadiprogrammid. Omandatud sertifikaadid aitavad rahvusvaheliselt kvalifikatsiooni tõestada mõnikord edukamalt, kui erinevad riigisisesed koolidiplomid. Tuntumaid sertifikaadiprogramme pakuvad [https://www.microsoft.com/en-us/learning/certification-overview.aspx/ Microsoft], [http://www.cisco.com/c/en/us/training-events/training-certifications/certifications.html/ Cisco], [http://education.oracle.com/pls/web_prod-plq-dad/db_pages.getpage?page_id=39/ Oracle], [https://www.lpi.org/ Linux Professional Institute], [https://www.novell.com/training/certinfo/ Novell], [https://www.redhat.com/en/services/certification/ Red Hat], [https://certification.canonical.com/ Canonical]. Eestis ei ole sertifikaadi omandamine veel suurt hoogu sisse saanud, kuid liigutakse üha enam selles suunas.<br />
<br />
IT ettevõtetes töö leidmiseks on oluline lisaks teadmistele (diplomiga või ilma), laiale silmaringile ja uudishimule, sobitumine meeskonda ning isikuomadused. Vestlused ja proovitööd aitavad teha esmase valiku, kas kandidaat suudab ettevõttesse vajadustele vastavalt panustada. <br />
Palju on näiteid inimestest, kes on teinud edukat karjääri, omamata lõpudiplomit, ja juhivad diplomeeritud spetsialiste. Näiteid on muidugi erinevaid. Ka siin tuleb üha enam juba ette, et juhtival positsioonil hakatakse nõudma teadmisi kinnitavat dokumenti. Avaliku sektori töökuulutustes on nõue omandatud või omandamisel kõrgharidusele. IT-firma osalemisel riigihangetes on samuti nõue teatud ametipositsioonidel olevate spetsialistide haridustasemele.<br />
<br />
=== Teiste erialade sidumine IT-ga ===<br />
<br />
OSKA 2016. aasta info-ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) raportis <ref>[http://oska.kutsekoda.ee/field/info-ja-kommunikatsioonitehnoloogia/ "Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia"]</ref> öeldakse <ref>[http://arvamus.postimees.ee/4017087/ants-sild-heal-lapsel-mitu-nime-ehk-vajame-analuusivoimelisi-it-rakendamise-spetsialiste?_ga=2.136060600.801716676.1494010871-521425517.1475078547 "Ants Sild: heal lapsel mitu nime ehk Vajame analüüsivõimelisi IT rakendamise spetsialiste" ]</ref> , et Eesti majandus vajab 2020, aastaks 37000 IKT-spetsialisti, samas kui nende oskustöötajate tegelik hõive aastal 2015 oli 22970. Vahe on 14030 viie aasta peale, st vaja on juurde umbes 2800 IKT spetsialisti aastas. Koolid seda arvu ei suuda pakkuda, sest pole nii palju lõpetajaid. Ainus võimalus on ümberõpe ning mõistlikus koguses välismaiste ekspertide siiameelitamine. Jätkuvalt kasvab vajadus suuremat lisaväärtust loovate IKT rakendamise spetsialistide järele. Eesmärk on majanduse arukas areng IT rakendamise abil. Seda saab teha vaid tehnikaspetsialistide, programmeerijate ja analüütikute koostöös. Praktilise innovatsiooni teevad ära valdkonda sügavalt tunnetavad spetsialistid. IT-harituse mõttes peavad erinevate erialade spetsialistid end täiendama ka IT-alal, kas siis iseseisvalt või täiendõppe teel, et nad suudaksid mõista IT-arendust analüüsist tarkvaraarendusteni.<br />
<br />
=== Üldiselt ===<br />
<br />
Mart Noorma oma intervjuus <ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/noorma-usutluses-reinkubjasele-meil-ei-ole-tarvis-koolitada-pisa-teste-suureparaselt-tegevaid-roboteid-vaid-motlevaid-inimesi?id=77915064 "Noorma usutluses Reinkubjasele: meil ei ole tarvis koolitada PISA teste suurepäraselt tegevaid roboteid, vaid mõtlevaid inimesi" ]</ref> märkis tabavalt, et ülikooli rolliks infokülluse maailmas on olla raamistikuks, tähtaegade ja eesmärkide seadjaks, et suuta saavutada seatud sihte. Kooli asemel võib arengut stimuleerida töökoht, aga töö kõrvalt õppimise juures jääb kõige heade mõjude kõrval puuduseks see, et väga kitsaste igapäevatöö jaoks oluliste oskuste kõrval pole enam aega laiemat maailmapilti ega valdkonna süvateadmisi omandada.<br />
Kuigi ei tasu alahinnata iseõppimise jõudu, on õppetsükli lõpus omandatud dokument siiski vajalik tõestamaks, et suudetakse alustatu süstemaatiliselt lõpule viia.<br />
<br />
== '''Haridus versus haritus''' ==<br />
<br />
'''Skaala'''. Selle peatüki pealkiri on veidi eksitav, kuna tegelikult ei saa panna haridust ja haritust ühe skaala erinevatele otstele ning hakata võrdlema, kas pigem üks või teine. <br />
<br />
[[File:Skaala1.jpg]]<br />
<br />
Haridus ja haritus on kumbki omaette väärtused ning saab rääkida vaid nendevahelisest mõistlikust kombinatsioonist.<br />
<br />
[[File:Skaala2.jpg]]<br />
<br />
Laiast maailmast leiab igasugu näiteid. Kirurgi puhul ei tule kõne allagi hariduse puudumine ning mida rohkem kogemusi, seda paremaks kirurg saab. Teisest küljest viimaste poliitiliste manööverduste valguses pole ministritel nähtavasti haridus üldse kõige prioriteetsem, elu nagu Ameerikas, unistuste maal, et iga „kitsekarjus“ võib saada ministriks. Vastupidiselt arstile ei ole näiteks ise end üles töötanud ärimehel üldse kõige olulisem haridus vaid pigem ongi määrav haritus ja lai maailmapilt. <br />
<br />
Aga kuidas võiks olla lood IT-maailmas?<br />
<br />
Siin ei tooks välja vajalikkuse hinnanguid ei ülemuse ega kaastöötaja vaid pigem töökohustustelt lähtuvast vaatepunktist. Nii ülemusel kui kaastöötajatel võivad töökeskkonnast olenevalt olla palju erinevamad ootused ja neid puudutame järgmises peatükis, „tööjõuturg“. Lisaks võtame eelduseks, et tegemist on oma eriala „puhaste“ esindajatega, mida reaalses elus tihti ette tulla ei pruugi. <br />
<br />
===Arendajate=== <br />
puhul ei tohiks väga vahet olla, et kas tegemist on ise-õppinud või süsteemi poolt haritud töötajaga, loeb huvi. Arendajate puhul on edu aluseks soov ise õppida ja edasi areneda, suurepärasteks arendajaks ainult kooliharidusega ei saa <ref>[https://www.scalablepath.com/blog/7-qualities-that-differentiate-a-good-programmer-from-a-great-programmer/ "7 qualities that differentiate a good programmer from a great programmer"]</ref>, palju olulisemad on isikuomadused ja kogemused. <br />
<br />
===Süsteemiadministraatorid===<br />
seevastu võiks siiski omada mingit struktureeritud õppega tausta, vaid ise õppimisest ei pruugi suuremate arvutisüsteemide puhul piisata. Väga tähtsad süsteemiadministraatori puhul on tema tehnilised teadmised <ref>[http://www.breakingnewsroll.com/bn/2013/02/24/attributes-of-a-good-system-analyst/ "Attributes of a good system analyst"]</ref> <ref>[http://www.jobawareness.com/four-skills-systems-analyst "Four skills of systemsa nalyst"]</ref>. Ei saa vastu vaielda, et ka need on võimalik kokku koguda vaid ise õppides, kuid haridus annab asjale palju juurde.<br />
<br />
===Testija=== <br />
puhul on loomulikult kasu haridusest, kuid samas ei ole see kõige suurem eeldus. Heaks testijaks, nagu arendajakski, saab aja ja kogemusega. Suurepäraseks testijaks saamise eeldusteks on eelkõige isikuomadused – loovus, uudishimu, analüütilised oskused, skeptilisus, järjekindlus, tehnilised teadmised, oskus end kasutaja kingadesse panna – peaaegu kõik sellised asjad, mida koolist ei õpi <ref>[http://searchsoftwarequality.techtarget.com/opinion/Five-qualities-of-a-good-software-tester-hint-its-not-tech-skills "Five qualities of a good software tester"]</ref> <ref>[http://istqbexamcertification.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/10-qualities-that-can-make-you-a-good-tester/ "10 qualities that can make you a good tester"]</ref>. <br />
<br />
===Analüütiku=== <br />
puhul on hea eelnev struktuureeritum õpe, kuid samuti on väga oluline lai maailmapilt, ehk siis on olulised mõlemad – nii hariduse kui harituse olemasolu. Ja mis kõige olulisem – isikuomadused. Analüütiku töö võib viia kokku paljude erinevate elu valdkondadega ning neist midagi teadmata võib töö tulemus olla päris kehvake. Hea analüütiku võtmeks võib lugeda mitte haridust ega haritust vaid hoopis kommunikeerimisoskust <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/ "IKT Ametid"]</ref>.<br />
<br />
===Küberkaitse/turvalisuse tehnoloogil=== <br />
samas peaks olema nii hea haridus kui ka lai maailmapilt, et osata ette aimata ohte, ning teada, et kuidas neid parandada ja ennetada. Eesti on selles suhtes olnud väga eesrindlik, arvestades juba 10 aasta tagust võimekust tagasi lüüa küber-rünnakuid <ref>[http://www.cyberdegrees.org/jobs/security-specialist/ "Security Specialist"] </ref>. <br />
<br />
===Õppejõu=== <br />
puhul oleneb kõik sellest, et mis kooli-astmele õpetust antakse. Korrelleeruvalt peaks olema oluline ka iseenda haridustase. Kui kuni keskkoolini on õpetajal pigem olulisemad teadmised laste õpetamisest, kui infotehnoloogiast seetõttu, et õpetatav materjal on lihtsam ning täiesti edastatav vaid harituse taseme pealt, siis keskkoolis peaks õpetajal juba olema parem ettevalmistus. Noorukid on väga teadmisjanulised ning õpetaja peaks olema võimeline vastama kõigile nende küsimustele ning lisaks sütitama huvi aine vastu. Siin on hea haritus, kuid tuleb kasuks IT-alane haridus. Põhiliselt selleks, et luua õppes struktuuri. Ülikoolis õpetamiseks on hädavajalik lai maailmapilt, sest seal tuleb lisaks teadmiste edastamisele laiendada ka üliõpilaste maailmapilti ja rohkem kui varem õpetada neid mõtlema. See aga eeldab juba õppejõult laia maailmapilti ja kogemust. Kogemust nii õpetatavas aines kui õpetamises.<br />
<br />
===Muu=== <br />
Samas ei ole harv juhus, et IT-töötajalt eeldatakse hunt-Kriimsilmalikku „teab-kõike-oskab-kõike“. Koolis pööratakse suuremat tähelepanu põhiliselt ühe eriala selgekstegemisele. On ilmne, et kõik muu tuleb sellisel juhul ise selgeks teha ning selles mõttes ongi just sellised IT-töötajad kõige imetlusväärsemad – ükski probleem ei ole liiga suur või väike nende jaoks. Nad ei pruugi olla igas ala spetsialistid, kuid nende maailmapilt on vaieldamatult ajapikku üks laiemaid. <br />
<br />
Mitte just töökohana, kuid pigem täpsustatud kutsumusena tooksin ära ka '''häkkeri''', kelle puhul mängib väga suurt rolli just maailmapildi suurus ja haritus. Haridus loomulikult laiendab maailmapilti, kuid ei ole üldse kohustuslik. Arvestades nende panust, ei saa neid "ametina" kuidagi alahinnata. <br />
<br />
Samalaadne, arenduse alla käiv, amet on ka '''arhitektid''', kelle puhul on kindlasti oluline mõtteviis ja haridus, lisaks haritusele. Teisest küljest läheneb nende töö juba pigem juhtivamal positsioonil töötajale. <br />
<br />
Kui tulla kaugemale töö iseloomust, siis väga palju määrab just ametiposti „kõrgus“. '''Juhtivamatel positsioonidel''' võiks olla lisaks haritusele olemas ja haridus, samas kui väga heaks spetsialistiks saab piisava huvi korral ka vaid harituse pealt.<br />
<br />
== '''Tööjõuturg''' ==<br />
<br />
Selleks, et hinnata tööjõuturu olukorda ja leida sealt vastuseid küsimusele, kumb on eelistatum, kas haridus või haritus, viisime läbi uuringu. Selle valimiks oli CV Online <ref>[http://www.cvonline.com "CV Online portaal"]</ref> portaali 5.mai seis kõigist Harjumaa IT-valdkonna tööpakkumistest. Vaatluse all olid ainult sellised tööpakkumised, mille põhivaldkond oli seotud IT-ga - näiteks välja jäid tööpakkumised, mille puhul oli lihtsalt mainitud, et võiks olla huvi IT vastu.<br />
<br />
Kokku kaardistasime 168 erinevat tööpakkumist ning analüüsisime neid moodustamaks enamlevinud ametite kohta profiilid. <br />
<br />
===IT ametid===<br />
<br />
Erinevate ametite liigitamisel kasutasime Start IT lehel välja toodud ametite liigitusi ja kirjeldusi <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/"Start IT ametite liigitus"]</ref> :<br />
<br />
'''Tehnilise toe spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: võrguhaldusspetsialist, testija, klienditoe spetsialist, tugiteenuse analüütik<br />
<br />
''Tehnilise toe spetsialist on tark abiline side ja infotehnoloogiliste igapäevamurede lahendamisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tehnilise-toe-spetsialist/ "Tehnilise toe spetsialistide töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT testija'''<br />
<br />
''Tõe kriteerium on praktika ning infotehnoloogias määravad toodete ja teenuste edasise saatuse testijad. IT testijad on esimesed, kes võtavad kasutusele alles väljatöötamisel olevad riist- ja tarkvaralahendused'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-testija/ "IT testijate töökirjeldus"]</ref> .<br />
<br />
'''Multimeediumi spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: multimeediumi programmeerija, multimeedia toetusspetsialist, veebidisainer, kasutajaliidese disainer, veebisisu programmeerija, veebisisu toimetaja<br />
<br />
''Inimesed saavad infotehnoloogia võimalustest üldjuhul osa meediat vahendavate vidinate abil (arvuti, telefon, telekas, mängukonsool jne). Seega on multimeediumi spetsialistil keskne roll IT võimaluste lihtsaks ja mugavaks tegemisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/multimeediumi-spetsialist/ "Multimeediumi spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Arvutisüsteemide spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: süsteemiinsener, integratsiooniinsener, rakendusinsener<br />
<br />
''Arvutisüsteemide spetsialist on nagu dirigent, kes peab osavalt orkestreerima erinevaid IT-süsteeme'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/arvutisusteemide-spetsialist/ "Arvutisüsteemide spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara programmeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvara insener, tarkvaraarhitekt, kasutajatoe spetsialist, tarkvara arendaja, tarkvara administraator, kasutaja liidese spetsialist<br />
<br />
''Programmeerija on sageli insenerist kunstnik, keda kannustab suuresti loomisvajadus'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-programmeerija/ "IT tarkvara programmeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara planeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvaraarhitekt, juhtivprogrammeerija, kasutajaliidese spetsialist, kujundaja/disainer, tehnoloogiajuht, analüütik<br />
<br />
''Nii nagu ehituse puhul loob esmase visiooni arhitekt, kavandab infotehnoloogias uusi süsteeme tarkvara planeerija'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/"IT tarkvara planeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT ärikonsultant''' - alternatiivsed ametinimetused: e-äri konsultant, ärianalüütik, konsultant, analüütik, tarkvaraarenduse projektijuht, IT projektijuht<br />
<br />
''IT ärikonsultant on justkui moodne alkeemik, kes muudab pidevalt uusi tehnoloogilisi võimalusi rahaks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-arikonsultant/ "IT ärikonsultandi töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT projektijuht''' - alternatiivsed ametinimetused: toote planeerija, tiimijuht<br />
<br />
''IT projektijuht on nagu bändi liider, kelle oskused ja karisma vormistavad kogu tiimi pingutused eduks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-projektijuht/"IT projektijuhi töökirjeldus"]</ref>. <br />
<br />
'''IT juht''' - alternatiivsed ametinimetused: osakonna juhataja, tiimijuht, kvaliteedijuht<br />
<br />
''IT juht on nagu spordivõistkonna peatreener, kes paneb kõik tiimi staarid õigel ajal ja maksimaalse panusega tööle'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-juht/"IT juhi töökirjeldus"]</ref>.<br />
<br />
===Tööjõuturu uuring===<br />
<br />
[[File:Ametid_osakaal.png|pisi|700px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Erinevate ametite esinemise sageduse põhjal selgub, et ligi pooled töökuulutused olid suunatud tarkvara '''programmeerijate''' leidmiseks. Teise suurema grupi (17%) moodustasid tarkavara '''planeerijate''' leidmiseks suunatud kuulutused.<br />
<br />
Hariduse vs harituse debatis on üks olulisemaid määrajaid see, kas üldse ja kui suurt rolli mängib uuele töökohale kandideerimisel ülikooli/kutseasutuse kraad/diplom. Analüüsitud töökuulutuste põhjal on näha, et ligi pooltel juhtudel on kraad/diplom oluline. Sama trend jätkub ka tarkvara planeerijate ja tarkvara programmeerijate puhul. Arvutisüsteemide spetsialistide, IT projektijuhtide, IT testijate ja IT ärikonsultantide puhul oli selgelt neid töökuulutusi, milles nõuti kõrghariduse olemasolu, rohkem. Silma jäi see, et paljudel juhtudel oli eraldi märgitud, et sobib nii kõrgharidust tõendav diplom kui ka arvestatav töökogemus.<br />
Eelnevalt toodud ametite kirjeldustest võib lugeda, et sama ametinimetuse taga peitub tegelikult palju erinevaid nö alamameteid, mis erinevadki üksteisest töö iseloomu ja kogemustepagasi poolest. Näiteks tarkvara programmeerijate töökuulutuste seas oli selliseid, kus kandideerimise nõuded olid üsna madalad (ei nõutud kõrgharidust ega arvestatavat töökogemust) kui ka neid, kus otsitigi nö “häkkerlikke tegelasi”, kes valdaks viite erinevat programmeerimise keelt, omaks 7+ aastat erialast töökogemust ning suudaks erinevaid probleeme mängeldes lahendada. Kõrghariduse nõue esines rohkem, kas riigisektori töökuulutustest või juhi-töökuulutustes - kas siis IT juht, IT projektijuht või arenduse tiimijuht.<br />
<br />
[[File:Kraad_diplom.png|pisi|750px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Keskmiselt oodatakse kõige suuremat eelnevat töökogemust IT juhtidelt, samuti on IT testijate puhul pikaajalisem töökogemus oluline. Nii IT juhtide, tarkvara planeerijate kui ka tarkvara programmeerijate puhul oli töökogemuse maksimum 7 aastat.<br />
<br />
[[File:Tookogemus_ametid.png|pisi|400px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Kui kõrvale jätta spetsiifilised tehnilised nõuded ja üldistatult kokku võtta muud töökuulutustes esinenud nõuded, siis võib välja tuua kolm peamist omadust, mis esinesid enamustes töökuulutustes: '''hea meeskonnatöö oskus, hea esinemisoskus ja analüütiline/süsteemne mõtlemine'''. Lisaks oli näha, et üha enam hakkavad piirid klassikaliste ametite jaotuse vahel hägustuma ehk siis näiteks paljudel juhtudel ei otsitud programmeerijat, kes kusagil üksi nina arvutis pusib, vaid pigem analüütik-programmeerijat, kes oskab ise kliendiga suhelda, tema vajadused välja selgitada ning need seejärel realiseerida. Äärmisel juhul isegi realisatsiooni ise testida! Sellest võib järeldada, et hakkavad lõimuma erinevate ametite tööülesanded nii, et võrdväärselt oluliseks muutuvad nii hariduse olemasolu kui ka harituse tase.<br />
<br />
== '''Kasutatud allikad''' ==</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_-_haridus_ja_-_haritus&diff=122218IT - haridus ja - haritus2017-05-12T07:23:42Z<p>Rkaal: /* IT ametid */</p>
<hr />
<div><br />
<br />
Autorid: Laura Lenbaum, Jooni Soots, Radne Kaal, Kreet Solnask<br />
<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Käesolevas artiklis kirjutame haridusest Eestis, haritusest, nende suhtest ning reaalsest olukorrast tööturul IT-eriala näitel. Lahkame enese harimise võimalusi, arutleme veidi IT-ametite teemal ning analüüsime tööturgu ja nõudmisi otsitavale IT-töötajale.<br />
<br />
== '''IT-haridus Eestis''' ==<br />
<br />
Alustame haridusest. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib <ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Haridus "Vikipedia: Haridus"]</ref>. Eestis on võimalik õppida IT mitmel tasemel, täiesti olenemata vanusest. Juba lasteaias tutvustakse lastele programmeerimist, algklassilapsed panevad kokku roboteid ning vanemad lapsed saadavad kaasa lüüa ESTCube satelliidi ehitamises.<br />
<br />
===Kõrgharidus===<br />
<br />
Pärast keskkooli on kolm IT edasiõppimise <ref>[http://startit.ee/koolid/ "StartIT koolide nimekiri"]</ref> võimalust.<br />
*Ülikoolid:<br />
**Tallinna Tehnikaülikool. Bakalaureuseõppes: arvutisüsteemind, informaatika, IT süsteemide administreerimine, IT süsteemide arendus, küberturbe tehnoloogiad, äriinfotehnoloogia. Magistriõppes: Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika, Elektroonika ja kommunikatsioon, arvutisüsteemid, küberkaitse, E-riigi tehnoloogiad ja teenused, tervishoiutehnoloogiad, informaatika, infosüsteemide analüüs ja kavandamine, telekommunikatsioon, äriinfotehnoloogia. <ref>[https://www.ttu.ee/teaduskond/infotehnoloogia-teaduskond/it-tudengile/ "TTÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tallinna Ülikool. Bakalaureuseõppes: infoteadus. Magistriõppes: infoteadus, infotehnoloogia juhtimine, inimese ja arvuti interaktsioon <ref>[http://www.tlu.ee/et/sisseastuja/bakalaureuseope "TLÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tartu Ülikool. Bakalaureuseõppes: arvutitehnika, informaatika. Magistriõppes: arvutitehnika ja robootika, informaatika, infotehnoloogia mitteinformaatikutele <ref>[http://www.ut.ee/et/ut-oppekavad "TU IT õppekavad"]</ref><br />
<br />
*Rakenduslikud kõrgkoolid:<br />
**Eesti Infotehnoloogia Kolledž (alates 01.08.2017 Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia Kolledž)<br />
**Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž<br />
**Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor<br />
**Lääne-Viru Rakenduskõrgkool<br />
**Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž<br />
<br />
*Kutseõppeasutused, mida on Eesti 18 tükki.<br />
<br />
===Lisakursused===<br />
See on hea võimalus õppida juurde IT-alaseid oskusi ja teadmisi.<br />
<br />
'''Tartu Ülikool''' teeb tasuta e-õppena kursusi täiskasvanutele, mis on väga populaarsed. 2016. aastal osales aines Programmeerimise alused 1770 inimest ja Programmeerimisest maalähedaselt 1430 inimest. Nende kursuste läbimine on ideaalne neile, kes soovivad programmeerimisest rohkem teada saada ning kellel puudub eelnev kokkupuude programmeerimisega. Lisaks sellele 2017. aasta kevadel toimunud Programmeerimise alused andis võimaluse läbida pärast e-kursuse lõpetamist ka kontrollitud oludes arvestustöö lahendamist, mille positiivse soorituse korral oli tagatud vastuvõtt informaatika bakalaureuseõppesse.<ref>[http://programmeerimine.ut.ee "TÜ IT lisakursused"]</ref><br />
<br />
===Täiend- ja ümberõpe===<br />
See on hea valik neile, kel on eelnevalt mingi teise eriala haridus olemas ning soovivad kas täiesti uuele erialale minna või integreerida seda oma olemasoleva haridusega.<br />
<br />
2017. aasta jaanuaris alustas pilootprojekt '''Vali IT''', mille käigus koolitatakse 32 inimest. 4 aasta jooksul on plaanis välja koolitada ja õpetada 500 uut tarvaraarendajat.<ref>[http://vali-it.ee "Vali IT koduleht"]</ref> : „Vali IT!“ on täiskasvanute ümberõppeprogramm, mille eesmärgiks on anda osalejatele tarkvaraarendaja algoskused. Programmis osalejad läbivad 6-nädalase täismahus õppe (5 päeva nädalas, kuni 8 tundi päevas) BCS Koolituse ja IT Koolituse koolituskeskustes. Sellele järgneb 8-nädalane (40 tööpäeva, kuni 8 tundi päevas) praktika ettevõtetes. Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ rahastatud „Vali IT!“ programmi õpe kestab kokku ligi 3,5 kuud.“<br />
<br />
===Huviringid===<br />
<br />
Eri vanuses lastele korraldab Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituut erinevaid IT huvilaagreid teemadel <ref>[https://courses.cs.ut.ee/kids "TU huviringid lastele"]</ref> :<br />
*Praktiline küberturvalisus kooliõpilase seisukohast<br />
*Mänguline Python mängu programmeerimine<br />
*Ubuntu paigaldamine ja kasutamine<br />
*Miniarvuti Raspberry Pi abil arvutusklastri ehitamine<br />
*Nutitelefonist kaugjuhitava roboti ehitamine Raspberry Pi baasil<br />
*Veebilehtede loomine: HTML ja CSS<br />
*Mobiilimängude loomine App Inventoriga<br />
*Windows 10 IoT<br />
*Andmebaasid<br />
*Scratch mängu koostamine ja Näidiskood<br />
*Arduino roboti ehitamise juhend<br />
*Trollimise töötuba<br />
*DigiSpark - programmeeritav USB seade<br />
*RGB LEDi programmeerimine Arduino näitel<br />
*Temperatuur ja niiskus Raspberry Pi-ga<br />
<br />
Eestis leidis aset oktoobris neljandat korda üleeuroopaline programmeerimisnädal '''Code Week''', mis on põhiliselt suunatud noortele, et tekitada neis huvi IT ja programmeerimise vastu. HITSA toetusel korraldavad koolid ja lasteaiad üle kogu Eesti sadakond ProgeTiigri õpituba, kus luuakse animatsioone, ehitatakse ja programmeeritakse roboteid. <ref>[https://digitark.ee/code-week-ehk-programmeerimine-mis-vallutab-nadalaks-terve-eesti/ "Code Week Eestis"]</ref><br />
<br />
2017. aastal alustas Erasmus+ programm '''„Programmeerimine kui innovaatiline õppimine ja õpetamine Euroopa koolis“''', mis on planeeritud kestma kaks aastat. Programmis osalevad Poola, Prantsusmaa, Itaalia ja Eesti. Igas riigis toimub üks kohtumine. Eesti lapsed käisid juba Poolas, kus tegevuskava nägi ette Scratchi keskkonnas programmerimist.<ref>[http://parnu.postimees.ee/4074567/audru-kooli-lapsed-kaisid-poolas-programmeerimas/ "Audru lapsedPoolas programmeerimas"]</ref> <br />
<br />
Lisaks on koolides programmeerimise huviringid eri vanuses õpilastele. Näiteks Viimsi kool, kus on huviringides valikuks „Programmeerimine algajatele“, „Robootika“ ning „Programmeerimisring „Püüton“, <ref>[http://www.viimsi.edu.ee/index.php?id=76445 "Viimsi kooli IT ringid"]</ref> <br />
Jüri Gümnaasiumis on valikus „LEGO robootika“, „Robootika“ ning 2016. aastal alustas oma tegevusega ka „Mängude programmeerimise huviring“.<ref>[http://www.jyri.edu.ee/index.php/aine-ja-huviringid-2016-2017-oa "Jüri Gümnaasiumi IT ringid"]</ref><br />
Iseseisvalt saab veebikeskkonnas Codeacademy.com õppida erinevaid programmeerimiskeeli. Kuigi inglise keele oskus on praktiliselt kohustuslik, kui tahad tõsiselt õppida IT-d, siis alates 2014. aastast saab koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse osakonnaga õppida lisaks eesti keeles HTML/CSS ja JavaScripti.<ref>[ https://digitark.ee/codeacademy-abil-vib-igaks-programmeerimist-ppida/ "CodeAcademy eesti keeles"]</ref><br />
<br />
<br />
== '''IT-haritus''' ==<br />
<br />
Õppimisvõimalused on laiad, kuid just IT-s paistab eriti hästi välja, et haridus diplomi mõttes ei ole määrav. Haritus tähendab teadmisi, oskusi, kogemust, laia silmaringi. IT alal saab särasilmne huviline leida piiramatul hulgal iseseisva õppe vorme, uurida Internetist ja töö käigus juurde õppida ja omandada vajaminev kogemus ja teadmised.<br />
<br />
=== Iseseisev õpe ===<br />
<br />
IT-alast haridust on veebis saadaval väga laialdastes vormides. Alates algajatele mõeldud kursustest nagu näiteks juba mainitud https://www.codecademy.com ja lõputu valik videoõpetusi (https://thenewboston.com) kuni online-kõrgharidusplatvormideni. [https://en.wikipedia.org/wiki/Massive_open_online_course/ MOOC] - '''massive open online course''' – kaudu saavad huvilised osa MIT-i, Stanfordi, Berkeley ja teiste tippülikoolide kursustest. Juhtivad ülikoolid Eestis pakuvad samuti MOOC -e erinevatel teemadel. Tartu Ülikoolil on väga populaarsed samuti juba eespool välja toodud avatud programmeerimiskursused [https://courses.cs.ut.ee/2016/progmaa/fall/Main/HomePage/ Programmeerimisest maalähedaselt] ja [https://courses.cs.ut.ee/2017/eprogalused/spring/ Programmeerimise alused]. TÜ kursuste eripäraks on suur lõpetajate protsent (maailma näitel on tavaline 5-15% alustajatest). [''Käesoleva töö autorid on läbinud kursuse „Programmeerimise alused“ ning see oli igati jõukohane lisapingutus ITK õppe kõrval''].<br />
<br />
=== Õppimine töö käigus ===<br />
<br />
IT-alane haritus sõltub huvist ja vajadusest. Infotehnoloogia kiire arengu algusaastatel ei jõudnud IT-haridus sammu pidada tekkinud plahvatuslikule nõudmisele IT-spetsialistide järele. Niinimetatud 'patsiga poisid', kes saavad hobi eest väärt palka, ei ole siiani olnud motiveeritud õppimisvõimalusi otsima. Võis tunduda, et kooliskäimine on mahavisatud aeg, muidu jääd IT rongist lootusetult maha, ja tegeliku elu nõudmised on hoopis teised. Kuigi aastatega on mõtteviis hakanud muutuma, on praegugi keskharidusele järgnevatest haridusastmetest väljalangemise põhjuseks tihti sukeldumine tööellu.<br />
<br />
Üks viis omandada ja tõestada IT-alast haritust on '''kutsesertifikaadid'''. Erinevatel suurfirmadel ja mittetulundusühingutel on laialdased sertifikaadiprogrammid. Omandatud sertifikaadid aitavad rahvusvaheliselt kvalifikatsiooni tõestada mõnikord edukamalt, kui erinevad riigisisesed koolidiplomid. Tuntumaid sertifikaadiprogramme pakuvad [https://www.microsoft.com/en-us/learning/certification-overview.aspx/ Microsoft], [http://www.cisco.com/c/en/us/training-events/training-certifications/certifications.html/ Cisco], [http://education.oracle.com/pls/web_prod-plq-dad/db_pages.getpage?page_id=39/ Oracle], [https://www.lpi.org/ Linux Professional Institute], [https://www.novell.com/training/certinfo/ Novell], [https://www.redhat.com/en/services/certification/ Red Hat], [https://certification.canonical.com/ Canonical]. Eestis ei ole sertifikaadi omandamine veel suurt hoogu sisse saanud, kuid liigutakse üha enam selles suunas.<br />
<br />
IT ettevõtetes töö leidmiseks on oluline lisaks teadmistele (diplomiga või ilma), laiale silmaringile ja uudishimule, sobitumine meeskonda ning isikuomadused. Vestlused ja proovitööd aitavad teha esmase valiku, kas kandidaat suudab ettevõttesse vajadustele vastavalt panustada. <br />
Palju on näiteid inimestest, kes on teinud edukat karjääri, omamata lõpudiplomit, ja juhivad diplomeeritud spetsialiste. Näiteid on muidugi erinevaid. Ka siin tuleb üha enam juba ette, et juhtival positsioonil hakatakse nõudma teadmisi kinnitavat dokumenti. Avaliku sektori töökuulutustes on nõue omandatud või omandamisel kõrgharidusele. IT-firma osalemisel riigihangetes on samuti nõue teatud ametipositsioonidel olevate spetsialistide haridustasemele.<br />
<br />
=== Teiste erialade sidumine IT-ga ===<br />
<br />
OSKA 2016. aasta info-ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) raportis <ref>[http://oska.kutsekoda.ee/field/info-ja-kommunikatsioonitehnoloogia/ "Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia"]</ref> öeldakse <ref>[http://arvamus.postimees.ee/4017087/ants-sild-heal-lapsel-mitu-nime-ehk-vajame-analuusivoimelisi-it-rakendamise-spetsialiste?_ga=2.136060600.801716676.1494010871-521425517.1475078547 "Ants Sild: heal lapsel mitu nime ehk Vajame analüüsivõimelisi IT rakendamise spetsialiste" ]</ref> , et Eesti majandus vajab 2020, aastaks 37000 IKT-spetsialisti, samas kui nende oskustöötajate tegelik hõive aastal 2015 oli 22970. Vahe on 14030 viie aasta peale, st vaja on juurde umbes 2800 IKT spetsialisti aastas. Koolid seda arvu ei suuda pakkuda, sest pole nii palju lõpetajaid. Ainus võimalus on ümberõpe ning mõistlikus koguses välismaiste ekspertide siiameelitamine. Jätkuvalt kasvab vajadus suuremat lisaväärtust loovate IKT rakendamise spetsialistide järele. Eesmärk on majanduse arukas areng IT rakendamise abil. Seda saab teha vaid tehnikaspetsialistide, programmeerijate ja analüütikute koostöös. Praktilise innovatsiooni teevad ära valdkonda sügavalt tunnetavad spetsialistid. IT-harituse mõttes peavad erinevate erialade spetsialistid end täiendama ka IT-alal, kas siis iseseisvalt või täiendõppe teel, et nad suudaksid mõista IT-arendust analüüsist tarkvaraarendusteni.<br />
<br />
=== Üldiselt ===<br />
<br />
Mart Noorma oma intervjuus <ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/noorma-usutluses-reinkubjasele-meil-ei-ole-tarvis-koolitada-pisa-teste-suureparaselt-tegevaid-roboteid-vaid-motlevaid-inimesi?id=77915064 "Noorma usutluses Reinkubjasele: meil ei ole tarvis koolitada PISA teste suurepäraselt tegevaid roboteid, vaid mõtlevaid inimesi" ]</ref> märkis tabavalt, et ülikooli rolliks infokülluse maailmas on olla raamistikuks, tähtaegade ja eesmärkide seadjaks, et suuta saavutada seatud sihte. Kooli asemel võib arengut stimuleerida töökoht, aga töö kõrvalt õppimise juures jääb kõige heade mõjude kõrval puuduseks see, et väga kitsaste igapäevatöö jaoks oluliste oskuste kõrval pole enam aega laiemat maailmapilti ega valdkonna süvateadmisi omandada.<br />
Kuigi ei tasu alahinnata iseõppimise jõudu, on õppetsükli lõpus omandatud dokument siiski vajalik tõestamaks, et suudetakse alustatu süstemaatiliselt lõpule viia.<br />
<br />
== '''Haridus versus haritus''' ==<br />
<br />
'''Skaala'''. Selle peatüki pealkiri on veidi eksitav, kuna tegelikult ei saa panna haridust ja haritust ühe skaala erinevatele otstele ning hakata võrdlema, kas pigem üks või teine. <br />
<br />
[[File:Skaala1.jpg]]<br />
<br />
Haridus ja haritus on kumbki omaette väärtused ning saab rääkida vaid nendevahelisest mõistlikust kombinatsioonist.<br />
<br />
[[File:Skaala2.jpg]]<br />
<br />
Laiast maailmast leiab igasugu näiteid. Kirurgi puhul ei tule kõne allagi hariduse puudumine ning mida rohkem kogemusi, seda paremaks kirurg saab. Teisest küljest viimaste poliitiliste manööverduste valguses pole ministritel nähtavasti haridus üldse kõige prioriteetsem, elu nagu Ameerikas, unistuste maal, et iga „kitsekarjus“ võib saada ministriks. Vastupidiselt arstile ei ole näiteks ise end üles töötanud ärimehel üldse kõige olulisem haridus vaid pigem ongi määrav haritus ja lai maailmapilt. <br />
<br />
Aga kuidas võiks olla lood IT-maailmas?<br />
<br />
Siin ei tooks välja vajalikkuse hinnanguid ei ülemuse ega kaastöötaja vaid pigem töökohustustelt lähtuvast vaatepunktist. Nii ülemusel kui kaastöötajatel võivad töökeskkonnast olenevalt olla palju erinevamad ootused ja neid puudutame järgmises peatükis, „tööjõuturg“. Lisaks võtame eelduseks, et tegemist on oma eriala „puhaste“ esindajatega, mida reaalses elus tihti ette tulla ei pruugi. <br />
<br />
===Arendajate=== <br />
puhul ei tohiks väga vahet olla, et kas tegemist on ise-õppinud või süsteemi poolt haritud töötajaga, loeb huvi. Arendajate puhul on edu aluseks soov ise õppida ja edasi areneda, suurepärasteks arendajaks ainult kooliharidusega ei saa <ref>[https://www.scalablepath.com/blog/7-qualities-that-differentiate-a-good-programmer-from-a-great-programmer/ "7 qualities that differentiate a good programmer from a great programmer"]</ref>, palju olulisemad on isikuomadused ja kogemused. <br />
<br />
===Süsteemiadministraatorid===<br />
seevastu võiks siiski omada mingit struktureeritud õppega tausta, vaid ise õppimisest ei pruugi suuremate arvutisüsteemide puhul piisata. Väga tähtsad süsteemiadministraatori puhul on tema tehnilised teadmised <ref>[http://www.breakingnewsroll.com/bn/2013/02/24/attributes-of-a-good-system-analyst/ "Attributes of a good system analyst"]</ref> <ref>[http://www.jobawareness.com/four-skills-systems-analyst "Four skills of systemsa nalyst"]</ref>. Ei saa vastu vaielda, et ka need on võimalik kokku koguda vaid ise õppides, kuid haridus annab asjale palju juurde.<br />
<br />
===Testija=== <br />
puhul on loomulikult kasu haridusest, kuid samas ei ole see kõige suurem eeldus. Heaks testijaks, nagu arendajakski, saab aja ja kogemusega. Suurepäraseks testijaks saamise eeldusteks on eelkõige isikuomadused – loovus, uudishimu, analüütilised oskused, skeptilisus, järjekindlus, tehnilised teadmised, oskus end kasutaja kingadesse panna – peaaegu kõik sellised asjad, mida koolist ei õpi <ref>[http://searchsoftwarequality.techtarget.com/opinion/Five-qualities-of-a-good-software-tester-hint-its-not-tech-skills "Five qualities of a good software tester"]</ref> <ref>[http://istqbexamcertification.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/10-qualities-that-can-make-you-a-good-tester/ "10 qualities that can make you a good tester"]</ref>. <br />
<br />
===Analüütiku=== <br />
puhul on hea eelnev struktuureeritum õpe, kuid samuti on väga oluline lai maailmapilt, ehk siis on olulised mõlemad – nii hariduse kui harituse olemasolu. Ja mis kõige olulisem – isikuomadused. Analüütiku töö võib viia kokku paljude erinevate elu valdkondadega ning neist midagi teadmata võib töö tulemus olla päris kehvake. Hea analüütiku võtmeks võib lugeda mitte haridust ega haritust vaid hoopis kommunikeerimisoskust <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/ "IKT Ametid"]</ref>.<br />
<br />
===Küberkaitse/turvalisuse tehnoloogil=== <br />
samas peaks olema nii hea haridus kui ka lai maailmapilt, et osata ette aimata ohte, ning teada, et kuidas neid parandada ja ennetada. Eesti on selles suhtes olnud väga eesrindlik, arvestades juba 10 aasta tagust võimekust tagasi lüüa küber-rünnakuid <ref>[http://www.cyberdegrees.org/jobs/security-specialist/ "Security Specialist"] </ref>. <br />
<br />
===Õppejõu=== <br />
puhul oleneb kõik sellest, et mis kooli-astmele õpetust antakse. Korrelleeruvalt peaks olema oluline ka iseenda haridustase. Kui kuni keskkoolini on õpetajal pigem olulisemad teadmised laste õpetamisest, kui infotehnoloogiast seetõttu, et õpetatav materjal on lihtsam ning täiesti edastatav vaid harituse taseme pealt, siis keskkoolis peaks õpetajal juba olema parem ettevalmistus. Noorukid on väga teadmisjanulised ning õpetaja peaks olema võimeline vastama kõigile nende küsimustele ning lisaks sütitama huvi aine vastu. Siin on hea haritus, kuid tuleb kasuks IT-alane haridus. Põhiliselt selleks, et luua õppes struktuuri. Ülikoolis õpetamiseks on hädavajalik lai maailmapilt, sest seal tuleb lisaks teadmiste edastamisele laiendada ka üliõpilaste maailmapilti ja rohkem kui varem õpetada neid mõtlema. See aga eeldab juba õppejõult laia maailmapilti ja kogemust. Kogemust nii õpetatavas aines kui õpetamises.<br />
<br />
===Muu=== <br />
Samas ei ole harv juhus, et IT-töötajalt eeldatakse hunt-Kriimsilmalikku „teab-kõike-oskab-kõike“. Koolis pööratakse suuremat tähelepanu põhiliselt ühe eriala selgekstegemisele. On ilmne, et kõik muu tuleb sellisel juhul ise selgeks teha ning selles mõttes ongi just sellised IT-töötajad kõige imetlusväärsemad – ükski probleem ei ole liiga suur või väike nende jaoks. Nad ei pruugi olla igas ala spetsialistid, kuid nende maailmapilt on vaieldamatult ajapikku üks laiemaid. <br />
<br />
Mitte just töökohana, kuid pigem täpsustatud kutsumusena tooksin ära ka '''häkkeri''', kelle puhul mängib väga suurt rolli just maailmapildi suurus ja haritus. Haridus loomulikult laiendab maailmapilti, kuid ei ole üldse kohustuslik. Arvestades nende panust, ei saa neid "ametina" kuidagi alahinnata. <br />
<br />
Samalaadne, arenduse alla käiv, amet on ka '''arhitektid''', kelle puhul on kindlasti oluline mõtteviis ja haridus, lisaks haritusele. Teisest küljest läheneb nende töö juba pigem juhtivamal positsioonil töötajale. <br />
<br />
Kui tulla kaugemale töö iseloomust, siis väga palju määrab just ametiposti „kõrgus“. '''Juhtivamatel positsioonidel''' võiks olla lisaks haritusele olemas ja haridus, samas kui väga heaks spetsialistiks saab piisava huvi korral ka vaid harituse pealt.<br />
<br />
== '''Tööjõuturg''' ==<br />
<br />
Selleks, et hinnata tööjõuturu olukorda ja leida sealt vastuseid küsimusele, kumb on eelistatum, kas haridus või haritus, viisime läbi uuringu. Selle valimiks oli CV Online <ref>[http://www.cvonline.com "CV Online portaal"]</ref> portaali 5.mai seis kõigist Harjumaa IT-valdkonna tööpakkumistest. Vaatluse all olid ainult sellised tööpakkumised, mille põhivaldkond oli seotud IT-ga - näiteks välja jäid tööpakkumised, mille puhul oli lihtsalt mainitud, et võiks olla huvi IT vastu.<br />
<br />
Kokku kaardistasime 168 erinevat tööpakkumist ning analüüsisime neid moodustamaks enamlevinud ametite kohta profiilid. <br />
<br />
===IT ametid===<br />
<br />
Erinevate ametite liigitamisel kasutasime Start IT lehel välja toodud ametite liigitusi ja kirjeldusi <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/"Start IT ametite liigitus"]</ref> :<br />
<br />
'''Tehnilise toe spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: võrguhaldusspetsialist, testija, klienditoe spetsialist, tugiteenuse analüütik<br />
<br />
''Tehnilise toe spetsialist on tark abiline side ja infotehnoloogiliste igapäevamurede lahendamisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tehnilise-toe-spetsialist/ "Tehnilise toe spetsialistide töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT testija'''<br />
<br />
''Tõe kriteerium on praktika ning infotehnoloogias määravad toodete ja teenuste edasise saatuse testijad. IT testijad on esimesed, kes võtavad kasutusele alles väljatöötamisel olevad riist- ja tarkvaralahendused'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-testija/ "IT testijate töökirjeldus"]</ref> .<br />
<br />
'''Multimeediumi spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: multimeediumi programmeerija, multimeedia toetusspetsialist, veebidisainer, kasutajaliidese disainer, veebisisu programmeerija, veebisisu toimetaja<br />
<br />
''Inimesed saavad infotehnoloogia võimalustest üldjuhul osa meediat vahendavate vidinate abil (arvuti, telefon, telekas, mängukonsool jne). Seega on multimeediumi spetsialistil keskne roll IT võimaluste lihtsaks ja mugavaks tegemisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/multimeediumi-spetsialist/ "Multimeediumi spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Arvutisüsteemide spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: süsteemiinsener, integratsiooniinsener, rakendusinsener<br />
<br />
''Arvutisüsteemide spetsialist on nagu dirigent, kes peab osavalt orkestreerima erinevaid IT-süsteeme'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/arvutisusteemide-spetsialist/ "Arvutisüsteemide spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara programmeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvara insener, tarkvaraarhitekt, kasutajatoe spetsialist, tarkvara arendaja, tarkvara administraator, kasutaja liidese spetsialist<br />
<br />
''Programmeerija on sageli insenerist kunstnik, keda kannustab suuresti loomisvajadus'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-programmeerija/ "IT tarkvara programmeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara planeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvaraarhitekt, juhtivprogrammeerija, kasutajaliidese spetsialist, kujundaja/disainer, tehnoloogiajuht, analüütik<br />
<br />
''Nii nagu ehituse puhul loob esmase visiooni arhitekt, kavandab infotehnoloogias uusi süsteeme tarkvara planeerija'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/"IT tarkvara planeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT ärikonsultant''' - alternatiivsed ametinimetused: e-äri konsultant, ärianalüütik, konsultant, analüütik, tarkvaraarenduse projektijuht, IT projektijuht<br />
<br />
''IT ärikonsultant on justkui moodne alkeemik, kes muudab pidevalt uusi tehnoloogilisi võimalusi rahaks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-arikonsultant/ "IT ärikonsultandi töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT projektijuht''' - alternatiivsed ametinimetused: toote planeerija, tiimijuht<br />
<br />
''IT projektijuht on nagu bändi liider, kelle oskused ja karisma vormistavad kogu tiimi pingutused eduks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-projektijuht/"IT projektijuhi töökirjeldus"]</ref>. <br />
<br />
'''IT juht''' - alternatiivsed ametinimetused: osakonna juhataja, tiimijuht, kvaliteedijuht<br />
<br />
''IT juht on nagu spordivõistkonna peatreener, kes paneb kõik tiimi staarid õigel ajal ja maksimaalse panusega tööle'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-juht/"IT juhi töökirjeldus"]</ref>.<br />
<br />
===Tööjõuturu uuring===<br />
<br />
[[File:Ametid_osakaal.png|pisi|700px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Erinevate ametite esinemise sageduse põhjal selgub, et ligi pooled töökuulutused olid suunatud tarkvara programmeerijate leidmiseks. Teise suurema grupi (17%) moodustasid tarkavara planeerijate leidmiseks suunatud kuulutused.<br />
<br />
Hariduse vs harituse debatis on üks olulisemaid määrajaid see, kas üldse ja kui suurt rolli mängib uuele töökohale kandideerimisel ülikooli/kutseasutuse kraad/diplom. Analüüsitud töökuulutuste põhjal on näha, et ligi pooltel juhtudel on kraad/diplom oluline. Sama trend jätkub ka tarkvara planeerijate ja tarkvara programmeerijate puhul. Arvutisüsteemide spetsialistide, IT projektijuhtide, IT testijate ja IT ärikonsultantide puhul oli selgelt neid töökuulutusi, milles nõuti kõrghariduse olemasolu, rohkem. Silma jäi see, et paljudel juhtudel oli eraldi märgitud, et sobib nii kõrgharidust tõendav diplom kui ka arvestatav töökogemus.<br />
Eelnevalt toodud ametite kirjeldustest võib lugeda, et sama ametinimetuse taga peitub tegelikult palju erinevaid nö alamameteid, mis erinevadki üksteisest töö iseloomu ja kogemustepagasi poolest. Näiteks tarkvara programmeerijate töökuulutuste seas oli selliseid, kus kandideerimise nõuded olid üsna madalad (ei nõutud kõrgharidust ega arvestatavat töökogemust) kui ka neid, kus otsitigi nö “häkkerlikke tegelasi”, kes valdaks viite erinevat programmeerimise keelt, omaks 7+ aastat erialast töökogemust ning suudaks erinevaid probleeme mängeldes lahendada. Kõrghariduse nõue esines rohkem, kas riigisektori töökuulutustest või juhi-töökuulutustes - kas siis IT juht, IT projektijuht või arenduse tiimijuht.<br />
<br />
[[File:Kraad_diplom.png|pisi|750px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Keskmiselt oodatakse kõige suuremat eelnevat töökogemust IT juhtidelt, samuti on IT testijate puhul pikaajalisem töökogemus oluline. Nii IT juhtide, tarkvara planeerijate kui ka tarkvara programmeerijate puhul oli töökogemuse maksimum 7 aastat.<br />
<br />
[[File:Tookogemus_ametid.png|pisi|400px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Kui kõrvale jätta spetsiifilised tehnilised nõuded ja üldistatult kokku võtta muud töökuulutustes esinenud nõuded, siis võib välja tuua kolm peamist omadust, mis esinesid enamustes töökuulutustes: '''hea meeskonnatöö oskus, hea esinemisoskus ja analüütiline/süsteemne mõtlemine'''. Lisaks oli näha, et üha enam hakkavad piirid klassikaliste ametite jaotuse vahel hägustuma ehk siis näiteks paljudel juhtudel ei otsitud programmeerijat, kes kusagil üksi nina arvutis pusib, vaid pigem analüütik-programmeerijat, kes oskab ise kliendiga suhelda, tema vajadused välja selgitada ning need seejärel realiseerida. Äärmisel juhul isegi realisatsiooni ise testida! Sellest võib järeldada, et hakkavad lõimuma erinevate ametite tööülesanded nii, et võrdväärselt oluliseks muutuvad nii hariduse olemasolu kui ka harituse tase.<br />
<br />
== '''Kasutatud allikad''' ==</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_-_haridus_ja_-_haritus&diff=122217IT - haridus ja - haritus2017-05-12T07:22:33Z<p>Rkaal: /* Tööjõuturg */</p>
<hr />
<div><br />
<br />
Autorid: Laura Lenbaum, Jooni Soots, Radne Kaal, Kreet Solnask<br />
<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Käesolevas artiklis kirjutame haridusest Eestis, haritusest, nende suhtest ning reaalsest olukorrast tööturul IT-eriala näitel. Lahkame enese harimise võimalusi, arutleme veidi IT-ametite teemal ning analüüsime tööturgu ja nõudmisi otsitavale IT-töötajale.<br />
<br />
== '''IT-haridus Eestis''' ==<br />
<br />
Alustame haridusest. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib <ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Haridus "Vikipedia: Haridus"]</ref>. Eestis on võimalik õppida IT mitmel tasemel, täiesti olenemata vanusest. Juba lasteaias tutvustakse lastele programmeerimist, algklassilapsed panevad kokku roboteid ning vanemad lapsed saadavad kaasa lüüa ESTCube satelliidi ehitamises.<br />
<br />
===Kõrgharidus===<br />
<br />
Pärast keskkooli on kolm IT edasiõppimise <ref>[http://startit.ee/koolid/ "StartIT koolide nimekiri"]</ref> võimalust.<br />
*Ülikoolid:<br />
**Tallinna Tehnikaülikool. Bakalaureuseõppes: arvutisüsteemind, informaatika, IT süsteemide administreerimine, IT süsteemide arendus, küberturbe tehnoloogiad, äriinfotehnoloogia. Magistriõppes: Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika, Elektroonika ja kommunikatsioon, arvutisüsteemid, küberkaitse, E-riigi tehnoloogiad ja teenused, tervishoiutehnoloogiad, informaatika, infosüsteemide analüüs ja kavandamine, telekommunikatsioon, äriinfotehnoloogia. <ref>[https://www.ttu.ee/teaduskond/infotehnoloogia-teaduskond/it-tudengile/ "TTÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tallinna Ülikool. Bakalaureuseõppes: infoteadus. Magistriõppes: infoteadus, infotehnoloogia juhtimine, inimese ja arvuti interaktsioon <ref>[http://www.tlu.ee/et/sisseastuja/bakalaureuseope "TLÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tartu Ülikool. Bakalaureuseõppes: arvutitehnika, informaatika. Magistriõppes: arvutitehnika ja robootika, informaatika, infotehnoloogia mitteinformaatikutele <ref>[http://www.ut.ee/et/ut-oppekavad "TU IT õppekavad"]</ref><br />
<br />
*Rakenduslikud kõrgkoolid:<br />
**Eesti Infotehnoloogia Kolledž (alates 01.08.2017 Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia Kolledž)<br />
**Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž<br />
**Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor<br />
**Lääne-Viru Rakenduskõrgkool<br />
**Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž<br />
<br />
*Kutseõppeasutused, mida on Eesti 18 tükki.<br />
<br />
===Lisakursused===<br />
See on hea võimalus õppida juurde IT-alaseid oskusi ja teadmisi.<br />
<br />
'''Tartu Ülikool''' teeb tasuta e-õppena kursusi täiskasvanutele, mis on väga populaarsed. 2016. aastal osales aines Programmeerimise alused 1770 inimest ja Programmeerimisest maalähedaselt 1430 inimest. Nende kursuste läbimine on ideaalne neile, kes soovivad programmeerimisest rohkem teada saada ning kellel puudub eelnev kokkupuude programmeerimisega. Lisaks sellele 2017. aasta kevadel toimunud Programmeerimise alused andis võimaluse läbida pärast e-kursuse lõpetamist ka kontrollitud oludes arvestustöö lahendamist, mille positiivse soorituse korral oli tagatud vastuvõtt informaatika bakalaureuseõppesse.<ref>[http://programmeerimine.ut.ee "TÜ IT lisakursused"]</ref><br />
<br />
===Täiend- ja ümberõpe===<br />
See on hea valik neile, kel on eelnevalt mingi teise eriala haridus olemas ning soovivad kas täiesti uuele erialale minna või integreerida seda oma olemasoleva haridusega.<br />
<br />
2017. aasta jaanuaris alustas pilootprojekt '''Vali IT''', mille käigus koolitatakse 32 inimest. 4 aasta jooksul on plaanis välja koolitada ja õpetada 500 uut tarvaraarendajat.<ref>[http://vali-it.ee "Vali IT koduleht"]</ref> : „Vali IT!“ on täiskasvanute ümberõppeprogramm, mille eesmärgiks on anda osalejatele tarkvaraarendaja algoskused. Programmis osalejad läbivad 6-nädalase täismahus õppe (5 päeva nädalas, kuni 8 tundi päevas) BCS Koolituse ja IT Koolituse koolituskeskustes. Sellele järgneb 8-nädalane (40 tööpäeva, kuni 8 tundi päevas) praktika ettevõtetes. Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ rahastatud „Vali IT!“ programmi õpe kestab kokku ligi 3,5 kuud.“<br />
<br />
===Huviringid===<br />
<br />
Eri vanuses lastele korraldab Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituut erinevaid IT huvilaagreid teemadel <ref>[https://courses.cs.ut.ee/kids "TU huviringid lastele"]</ref> :<br />
*Praktiline küberturvalisus kooliõpilase seisukohast<br />
*Mänguline Python mängu programmeerimine<br />
*Ubuntu paigaldamine ja kasutamine<br />
*Miniarvuti Raspberry Pi abil arvutusklastri ehitamine<br />
*Nutitelefonist kaugjuhitava roboti ehitamine Raspberry Pi baasil<br />
*Veebilehtede loomine: HTML ja CSS<br />
*Mobiilimängude loomine App Inventoriga<br />
*Windows 10 IoT<br />
*Andmebaasid<br />
*Scratch mängu koostamine ja Näidiskood<br />
*Arduino roboti ehitamise juhend<br />
*Trollimise töötuba<br />
*DigiSpark - programmeeritav USB seade<br />
*RGB LEDi programmeerimine Arduino näitel<br />
*Temperatuur ja niiskus Raspberry Pi-ga<br />
<br />
Eestis leidis aset oktoobris neljandat korda üleeuroopaline programmeerimisnädal '''Code Week''', mis on põhiliselt suunatud noortele, et tekitada neis huvi IT ja programmeerimise vastu. HITSA toetusel korraldavad koolid ja lasteaiad üle kogu Eesti sadakond ProgeTiigri õpituba, kus luuakse animatsioone, ehitatakse ja programmeeritakse roboteid. <ref>[https://digitark.ee/code-week-ehk-programmeerimine-mis-vallutab-nadalaks-terve-eesti/ "Code Week Eestis"]</ref><br />
<br />
2017. aastal alustas Erasmus+ programm '''„Programmeerimine kui innovaatiline õppimine ja õpetamine Euroopa koolis“''', mis on planeeritud kestma kaks aastat. Programmis osalevad Poola, Prantsusmaa, Itaalia ja Eesti. Igas riigis toimub üks kohtumine. Eesti lapsed käisid juba Poolas, kus tegevuskava nägi ette Scratchi keskkonnas programmerimist.<ref>[http://parnu.postimees.ee/4074567/audru-kooli-lapsed-kaisid-poolas-programmeerimas/ "Audru lapsedPoolas programmeerimas"]</ref> <br />
<br />
Lisaks on koolides programmeerimise huviringid eri vanuses õpilastele. Näiteks Viimsi kool, kus on huviringides valikuks „Programmeerimine algajatele“, „Robootika“ ning „Programmeerimisring „Püüton“, <ref>[http://www.viimsi.edu.ee/index.php?id=76445 "Viimsi kooli IT ringid"]</ref> <br />
Jüri Gümnaasiumis on valikus „LEGO robootika“, „Robootika“ ning 2016. aastal alustas oma tegevusega ka „Mängude programmeerimise huviring“.<ref>[http://www.jyri.edu.ee/index.php/aine-ja-huviringid-2016-2017-oa "Jüri Gümnaasiumi IT ringid"]</ref><br />
Iseseisvalt saab veebikeskkonnas Codeacademy.com õppida erinevaid programmeerimiskeeli. Kuigi inglise keele oskus on praktiliselt kohustuslik, kui tahad tõsiselt õppida IT-d, siis alates 2014. aastast saab koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse osakonnaga õppida lisaks eesti keeles HTML/CSS ja JavaScripti.<ref>[ https://digitark.ee/codeacademy-abil-vib-igaks-programmeerimist-ppida/ "CodeAcademy eesti keeles"]</ref><br />
<br />
<br />
== '''IT-haritus''' ==<br />
<br />
Õppimisvõimalused on laiad, kuid just IT-s paistab eriti hästi välja, et haridus diplomi mõttes ei ole määrav. Haritus tähendab teadmisi, oskusi, kogemust, laia silmaringi. IT alal saab särasilmne huviline leida piiramatul hulgal iseseisva õppe vorme, uurida Internetist ja töö käigus juurde õppida ja omandada vajaminev kogemus ja teadmised.<br />
<br />
=== Iseseisev õpe ===<br />
<br />
IT-alast haridust on veebis saadaval väga laialdastes vormides. Alates algajatele mõeldud kursustest nagu näiteks juba mainitud https://www.codecademy.com ja lõputu valik videoõpetusi (https://thenewboston.com) kuni online-kõrgharidusplatvormideni. [https://en.wikipedia.org/wiki/Massive_open_online_course/ MOOC] - '''massive open online course''' – kaudu saavad huvilised osa MIT-i, Stanfordi, Berkeley ja teiste tippülikoolide kursustest. Juhtivad ülikoolid Eestis pakuvad samuti MOOC -e erinevatel teemadel. Tartu Ülikoolil on väga populaarsed samuti juba eespool välja toodud avatud programmeerimiskursused [https://courses.cs.ut.ee/2016/progmaa/fall/Main/HomePage/ Programmeerimisest maalähedaselt] ja [https://courses.cs.ut.ee/2017/eprogalused/spring/ Programmeerimise alused]. TÜ kursuste eripäraks on suur lõpetajate protsent (maailma näitel on tavaline 5-15% alustajatest). [''Käesoleva töö autorid on läbinud kursuse „Programmeerimise alused“ ning see oli igati jõukohane lisapingutus ITK õppe kõrval''].<br />
<br />
=== Õppimine töö käigus ===<br />
<br />
IT-alane haritus sõltub huvist ja vajadusest. Infotehnoloogia kiire arengu algusaastatel ei jõudnud IT-haridus sammu pidada tekkinud plahvatuslikule nõudmisele IT-spetsialistide järele. Niinimetatud 'patsiga poisid', kes saavad hobi eest väärt palka, ei ole siiani olnud motiveeritud õppimisvõimalusi otsima. Võis tunduda, et kooliskäimine on mahavisatud aeg, muidu jääd IT rongist lootusetult maha, ja tegeliku elu nõudmised on hoopis teised. Kuigi aastatega on mõtteviis hakanud muutuma, on praegugi keskharidusele järgnevatest haridusastmetest väljalangemise põhjuseks tihti sukeldumine tööellu.<br />
<br />
Üks viis omandada ja tõestada IT-alast haritust on '''kutsesertifikaadid'''. Erinevatel suurfirmadel ja mittetulundusühingutel on laialdased sertifikaadiprogrammid. Omandatud sertifikaadid aitavad rahvusvaheliselt kvalifikatsiooni tõestada mõnikord edukamalt, kui erinevad riigisisesed koolidiplomid. Tuntumaid sertifikaadiprogramme pakuvad [https://www.microsoft.com/en-us/learning/certification-overview.aspx/ Microsoft], [http://www.cisco.com/c/en/us/training-events/training-certifications/certifications.html/ Cisco], [http://education.oracle.com/pls/web_prod-plq-dad/db_pages.getpage?page_id=39/ Oracle], [https://www.lpi.org/ Linux Professional Institute], [https://www.novell.com/training/certinfo/ Novell], [https://www.redhat.com/en/services/certification/ Red Hat], [https://certification.canonical.com/ Canonical]. Eestis ei ole sertifikaadi omandamine veel suurt hoogu sisse saanud, kuid liigutakse üha enam selles suunas.<br />
<br />
IT ettevõtetes töö leidmiseks on oluline lisaks teadmistele (diplomiga või ilma), laiale silmaringile ja uudishimule, sobitumine meeskonda ning isikuomadused. Vestlused ja proovitööd aitavad teha esmase valiku, kas kandidaat suudab ettevõttesse vajadustele vastavalt panustada. <br />
Palju on näiteid inimestest, kes on teinud edukat karjääri, omamata lõpudiplomit, ja juhivad diplomeeritud spetsialiste. Näiteid on muidugi erinevaid. Ka siin tuleb üha enam juba ette, et juhtival positsioonil hakatakse nõudma teadmisi kinnitavat dokumenti. Avaliku sektori töökuulutustes on nõue omandatud või omandamisel kõrgharidusele. IT-firma osalemisel riigihangetes on samuti nõue teatud ametipositsioonidel olevate spetsialistide haridustasemele.<br />
<br />
=== Teiste erialade sidumine IT-ga ===<br />
<br />
OSKA 2016. aasta info-ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) raportis <ref>[http://oska.kutsekoda.ee/field/info-ja-kommunikatsioonitehnoloogia/ "Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia"]</ref> öeldakse <ref>[http://arvamus.postimees.ee/4017087/ants-sild-heal-lapsel-mitu-nime-ehk-vajame-analuusivoimelisi-it-rakendamise-spetsialiste?_ga=2.136060600.801716676.1494010871-521425517.1475078547 "Ants Sild: heal lapsel mitu nime ehk Vajame analüüsivõimelisi IT rakendamise spetsialiste" ]</ref> , et Eesti majandus vajab 2020, aastaks 37000 IKT-spetsialisti, samas kui nende oskustöötajate tegelik hõive aastal 2015 oli 22970. Vahe on 14030 viie aasta peale, st vaja on juurde umbes 2800 IKT spetsialisti aastas. Koolid seda arvu ei suuda pakkuda, sest pole nii palju lõpetajaid. Ainus võimalus on ümberõpe ning mõistlikus koguses välismaiste ekspertide siiameelitamine. Jätkuvalt kasvab vajadus suuremat lisaväärtust loovate IKT rakendamise spetsialistide järele. Eesmärk on majanduse arukas areng IT rakendamise abil. Seda saab teha vaid tehnikaspetsialistide, programmeerijate ja analüütikute koostöös. Praktilise innovatsiooni teevad ära valdkonda sügavalt tunnetavad spetsialistid. IT-harituse mõttes peavad erinevate erialade spetsialistid end täiendama ka IT-alal, kas siis iseseisvalt või täiendõppe teel, et nad suudaksid mõista IT-arendust analüüsist tarkvaraarendusteni.<br />
<br />
=== Üldiselt ===<br />
<br />
Mart Noorma oma intervjuus <ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/noorma-usutluses-reinkubjasele-meil-ei-ole-tarvis-koolitada-pisa-teste-suureparaselt-tegevaid-roboteid-vaid-motlevaid-inimesi?id=77915064 "Noorma usutluses Reinkubjasele: meil ei ole tarvis koolitada PISA teste suurepäraselt tegevaid roboteid, vaid mõtlevaid inimesi" ]</ref> märkis tabavalt, et ülikooli rolliks infokülluse maailmas on olla raamistikuks, tähtaegade ja eesmärkide seadjaks, et suuta saavutada seatud sihte. Kooli asemel võib arengut stimuleerida töökoht, aga töö kõrvalt õppimise juures jääb kõige heade mõjude kõrval puuduseks see, et väga kitsaste igapäevatöö jaoks oluliste oskuste kõrval pole enam aega laiemat maailmapilti ega valdkonna süvateadmisi omandada.<br />
Kuigi ei tasu alahinnata iseõppimise jõudu, on õppetsükli lõpus omandatud dokument siiski vajalik tõestamaks, et suudetakse alustatu süstemaatiliselt lõpule viia.<br />
<br />
== '''Haridus versus haritus''' ==<br />
<br />
'''Skaala'''. Selle peatüki pealkiri on veidi eksitav, kuna tegelikult ei saa panna haridust ja haritust ühe skaala erinevatele otstele ning hakata võrdlema, kas pigem üks või teine. <br />
<br />
[[File:Skaala1.jpg]]<br />
<br />
Haridus ja haritus on kumbki omaette väärtused ning saab rääkida vaid nendevahelisest mõistlikust kombinatsioonist.<br />
<br />
[[File:Skaala2.jpg]]<br />
<br />
Laiast maailmast leiab igasugu näiteid. Kirurgi puhul ei tule kõne allagi hariduse puudumine ning mida rohkem kogemusi, seda paremaks kirurg saab. Teisest küljest viimaste poliitiliste manööverduste valguses pole ministritel nähtavasti haridus üldse kõige prioriteetsem, elu nagu Ameerikas, unistuste maal, et iga „kitsekarjus“ võib saada ministriks. Vastupidiselt arstile ei ole näiteks ise end üles töötanud ärimehel üldse kõige olulisem haridus vaid pigem ongi määrav haritus ja lai maailmapilt. <br />
<br />
Aga kuidas võiks olla lood IT-maailmas?<br />
<br />
Siin ei tooks välja vajalikkuse hinnanguid ei ülemuse ega kaastöötaja vaid pigem töökohustustelt lähtuvast vaatepunktist. Nii ülemusel kui kaastöötajatel võivad töökeskkonnast olenevalt olla palju erinevamad ootused ja neid puudutame järgmises peatükis, „tööjõuturg“. Lisaks võtame eelduseks, et tegemist on oma eriala „puhaste“ esindajatega, mida reaalses elus tihti ette tulla ei pruugi. <br />
<br />
===Arendajate=== <br />
puhul ei tohiks väga vahet olla, et kas tegemist on ise-õppinud või süsteemi poolt haritud töötajaga, loeb huvi. Arendajate puhul on edu aluseks soov ise õppida ja edasi areneda, suurepärasteks arendajaks ainult kooliharidusega ei saa <ref>[https://www.scalablepath.com/blog/7-qualities-that-differentiate-a-good-programmer-from-a-great-programmer/ "7 qualities that differentiate a good programmer from a great programmer"]</ref>, palju olulisemad on isikuomadused ja kogemused. <br />
<br />
===Süsteemiadministraatorid===<br />
seevastu võiks siiski omada mingit struktureeritud õppega tausta, vaid ise õppimisest ei pruugi suuremate arvutisüsteemide puhul piisata. Väga tähtsad süsteemiadministraatori puhul on tema tehnilised teadmised <ref>[http://www.breakingnewsroll.com/bn/2013/02/24/attributes-of-a-good-system-analyst/ "Attributes of a good system analyst"]</ref> <ref>[http://www.jobawareness.com/four-skills-systems-analyst "Four skills of systemsa nalyst"]</ref>. Ei saa vastu vaielda, et ka need on võimalik kokku koguda vaid ise õppides, kuid haridus annab asjale palju juurde.<br />
<br />
===Testija=== <br />
puhul on loomulikult kasu haridusest, kuid samas ei ole see kõige suurem eeldus. Heaks testijaks, nagu arendajakski, saab aja ja kogemusega. Suurepäraseks testijaks saamise eeldusteks on eelkõige isikuomadused – loovus, uudishimu, analüütilised oskused, skeptilisus, järjekindlus, tehnilised teadmised, oskus end kasutaja kingadesse panna – peaaegu kõik sellised asjad, mida koolist ei õpi <ref>[http://searchsoftwarequality.techtarget.com/opinion/Five-qualities-of-a-good-software-tester-hint-its-not-tech-skills "Five qualities of a good software tester"]</ref> <ref>[http://istqbexamcertification.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/10-qualities-that-can-make-you-a-good-tester/ "10 qualities that can make you a good tester"]</ref>. <br />
<br />
===Analüütiku=== <br />
puhul on hea eelnev struktuureeritum õpe, kuid samuti on väga oluline lai maailmapilt, ehk siis on olulised mõlemad – nii hariduse kui harituse olemasolu. Ja mis kõige olulisem – isikuomadused. Analüütiku töö võib viia kokku paljude erinevate elu valdkondadega ning neist midagi teadmata võib töö tulemus olla päris kehvake. Hea analüütiku võtmeks võib lugeda mitte haridust ega haritust vaid hoopis kommunikeerimisoskust <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/ "IKT Ametid"]</ref>.<br />
<br />
===Küberkaitse/turvalisuse tehnoloogil=== <br />
samas peaks olema nii hea haridus kui ka lai maailmapilt, et osata ette aimata ohte, ning teada, et kuidas neid parandada ja ennetada. Eesti on selles suhtes olnud väga eesrindlik, arvestades juba 10 aasta tagust võimekust tagasi lüüa küber-rünnakuid <ref>[http://www.cyberdegrees.org/jobs/security-specialist/ "Security Specialist"] </ref>. <br />
<br />
===Õppejõu=== <br />
puhul oleneb kõik sellest, et mis kooli-astmele õpetust antakse. Korrelleeruvalt peaks olema oluline ka iseenda haridustase. Kui kuni keskkoolini on õpetajal pigem olulisemad teadmised laste õpetamisest, kui infotehnoloogiast seetõttu, et õpetatav materjal on lihtsam ning täiesti edastatav vaid harituse taseme pealt, siis keskkoolis peaks õpetajal juba olema parem ettevalmistus. Noorukid on väga teadmisjanulised ning õpetaja peaks olema võimeline vastama kõigile nende küsimustele ning lisaks sütitama huvi aine vastu. Siin on hea haritus, kuid tuleb kasuks IT-alane haridus. Põhiliselt selleks, et luua õppes struktuuri. Ülikoolis õpetamiseks on hädavajalik lai maailmapilt, sest seal tuleb lisaks teadmiste edastamisele laiendada ka üliõpilaste maailmapilti ja rohkem kui varem õpetada neid mõtlema. See aga eeldab juba õppejõult laia maailmapilti ja kogemust. Kogemust nii õpetatavas aines kui õpetamises.<br />
<br />
===Muu=== <br />
Samas ei ole harv juhus, et IT-töötajalt eeldatakse hunt-Kriimsilmalikku „teab-kõike-oskab-kõike“. Koolis pööratakse suuremat tähelepanu põhiliselt ühe eriala selgekstegemisele. On ilmne, et kõik muu tuleb sellisel juhul ise selgeks teha ning selles mõttes ongi just sellised IT-töötajad kõige imetlusväärsemad – ükski probleem ei ole liiga suur või väike nende jaoks. Nad ei pruugi olla igas ala spetsialistid, kuid nende maailmapilt on vaieldamatult ajapikku üks laiemaid. <br />
<br />
Mitte just töökohana, kuid pigem täpsustatud kutsumusena tooksin ära ka '''häkkeri''', kelle puhul mängib väga suurt rolli just maailmapildi suurus ja haritus. Haridus loomulikult laiendab maailmapilti, kuid ei ole üldse kohustuslik. Arvestades nende panust, ei saa neid "ametina" kuidagi alahinnata. <br />
<br />
Samalaadne, arenduse alla käiv, amet on ka '''arhitektid''', kelle puhul on kindlasti oluline mõtteviis ja haridus, lisaks haritusele. Teisest küljest läheneb nende töö juba pigem juhtivamal positsioonil töötajale. <br />
<br />
Kui tulla kaugemale töö iseloomust, siis väga palju määrab just ametiposti „kõrgus“. '''Juhtivamatel positsioonidel''' võiks olla lisaks haritusele olemas ja haridus, samas kui väga heaks spetsialistiks saab piisava huvi korral ka vaid harituse pealt.<br />
<br />
== '''Tööjõuturg''' ==<br />
<br />
Selleks, et hinnata tööjõuturu olukorda ja leida sealt vastuseid küsimusele, kumb on eelistatum, kas haridus või haritus, viisime läbi uuringu. Selle valimiks oli CV Online <ref>[http://www.cvonline.com "CV Online portaal"]</ref> portaali 5.mai seis kõigist Harjumaa IT-valdkonna tööpakkumistest. Vaatluse all olid ainult sellised tööpakkumised, mille põhivaldkond oli seotud IT-ga - näiteks välja jäid tööpakkumised, mille puhul oli lihtsalt mainitud, et võiks olla huvi IT vastu.<br />
<br />
Kokku kaardistasime 168 erinevat tööpakkumist ning analüüsisime neid moodustamaks enamlevinud ametite kohta profiilid. <br />
<br />
===IT ametid===<br />
<br />
Erinevate ametite liigitamisel kasutasime Start IT lehel välja toodud ametite liigitusi ja kirjeldusi <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/"Start IT ametite liigitus"]</ref> :<br />
<br />
'''Tehnilise toe spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: võrguhaldusspetsialist, testija, klienditoe spetsialist, tugiteenuse analüütik<br />
<br />
''Tehnilise toe spetsialist on tark abiline side ja infotehnoloogiliste igapäevamurede lahendamisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tehnilise-toe-spetsialist/ "Tehnilise toe spetsialistide töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT testija'''<br />
<br />
''Tõe kriteerium on praktika ning infotehnoloogias määravad toodete ja teenuste edasise saatuse testijad. IT testijad on esimesed, kes võtavad kasutusele alles väljatöötamisel olevad riist- ja tarkvaralahendused'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-testija/ "IT testijate töökirjeldus"]</ref> .<br />
<br />
'''Multimeediumi spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: multimeediumi programmeerija, multimeedia toetusspetsialist, veebidisainer, kasutajaliidese disainer, veebisisu programmeerija, veebisisu toimetaja<br />
<br />
''Inimesed saavad infotehnoloogia võimalustest üldjuhul osa meediat vahendavate vidinate abil (arvuti, telefon, telekas, mängukonsool jne). Seega on multimeediumi spetsialistil keskne roll IT võimaluste lihtsaks ja mugavaks tegemisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/multimeediumi-spetsialist/ "Multimeediumi spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Arvutisüsteemide spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: süsteemiinsener, integratsiooniinsener, rakendusinsener<br />
<br />
''Arvutisüsteemide spetsialist on nagu dirigent, kes peab osavalt orkestreerima erinevaid IT-süsteeme'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/arvutisusteemide-spetsialist/ "Arvutisüsteemide spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara programmeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvara insener, tarkvaraarhitekt, kasutajatoe spetsialist, tarkvara arendaja, tarkvara administraator, kasutaja liidese spetsialist<br />
<br />
''Programmeerija on sageli insenerist kunstnik, keda kannustab suuresti loomisvajadus'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-programmeerija/ "IT tarkvara programmeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara planeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvaraarhitekt, juhtivprogrammeerija, kasutajaliidese spetsialist, kujundaja/disainer, tehnoloogiajuht, analüütik<br />
<br />
''Nii nagu ehituse puhul loob esmase visiooni arhitekt, kavandab infotehnoloogias uusi süsteeme tarkvara planeerija'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/"IT tarkvara planeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT ärikonsultant''' - alternatiivsed ametinimetused: e-äri konsultant, ärianalüütik, konsultant, analüütik, tarkvaraarenduse projektijuht, IT projektijuht<br />
<br />
''IT ärikonsultant on justkui moodne alkeemik, kes muudab pidevalt uusi tehnoloogilisi võimalusi rahaks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-arikonsultant/ "IT ärikonsultandi töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT projektijuht''' - alternatiivsed ametinimetused: toote planeerija, tiimijuht<br />
<br />
''IT projektijuht on nagu bändi liider, kelle oskused ja karisma vormistavad kogu tiimi pingutused eduks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-projektijuht/"IT projektijuhi töökirjeldus"]</ref>. <br />
<br />
'''IT juht''' - alternatiivsed ametinimetused: osakonna juhataja, tiimijuht, kvaliteedijuht<br />
<br />
''IT juht on nagu spordivõistkonna peatreener, kes paneb kõik tiimi staarid õigel ajal ja maksimaalse panusega tööle'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-juht/"IT juhi töökirjeldus"]</ref>. <br />
<br />
<br />
===Tööjõuturu uuring===<br />
<br />
[[File:Ametid_osakaal.png|pisi|700px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Erinevate ametite esinemise sageduse põhjal selgub, et ligi pooled töökuulutused olid suunatud tarkvara programmeerijate leidmiseks. Teise suurema grupi (17%) moodustasid tarkavara planeerijate leidmiseks suunatud kuulutused.<br />
<br />
Hariduse vs harituse debatis on üks olulisemaid määrajaid see, kas üldse ja kui suurt rolli mängib uuele töökohale kandideerimisel ülikooli/kutseasutuse kraad/diplom. Analüüsitud töökuulutuste põhjal on näha, et ligi pooltel juhtudel on kraad/diplom oluline. Sama trend jätkub ka tarkvara planeerijate ja tarkvara programmeerijate puhul. Arvutisüsteemide spetsialistide, IT projektijuhtide, IT testijate ja IT ärikonsultantide puhul oli selgelt neid töökuulutusi, milles nõuti kõrghariduse olemasolu, rohkem. Silma jäi see, et paljudel juhtudel oli eraldi märgitud, et sobib nii kõrgharidust tõendav diplom kui ka arvestatav töökogemus.<br />
Eelnevalt toodud ametite kirjeldustest võib lugeda, et sama ametinimetuse taga peitub tegelikult palju erinevaid nö alamameteid, mis erinevadki üksteisest töö iseloomu ja kogemustepagasi poolest. Näiteks tarkvara programmeerijate töökuulutuste seas oli selliseid, kus kandideerimise nõuded olid üsna madalad (ei nõutud kõrgharidust ega arvestatavat töökogemust) kui ka neid, kus otsitigi nö “häkkerlikke tegelasi”, kes valdaks viite erinevat programmeerimise keelt, omaks 7+ aastat erialast töökogemust ning suudaks erinevaid probleeme mängeldes lahendada. Kõrghariduse nõue esines rohkem, kas riigisektori töökuulutustest või juhi-töökuulutustes - kas siis IT juht, IT projektijuht või arenduse tiimijuht.<br />
<br />
[[File:Kraad_diplom.png|pisi|750px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Keskmiselt oodatakse kõige suuremat eelnevat töökogemust IT juhtidelt, samuti on IT testijate puhul pikaajalisem töökogemus oluline. Nii IT juhtide, tarkvara planeerijate kui ka tarkvara programmeerijate puhul oli töökogemuse maksimum 7 aastat.<br />
<br />
[[File:Tookogemus_ametid.png|pisi|400px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Kui kõrvale jätta spetsiifilised tehnilised nõuded ja üldistatult kokku võtta muud töökuulutustes esinenud nõuded, siis võib välja tuua kolm peamist omadust, mis esinesid enamustes töökuulutustes: '''hea meeskonnatöö oskus, hea esinemisoskus ja analüütiline/süsteemne mõtlemine'''. Lisaks oli näha, et üha enam hakkavad piirid klassikaliste ametite jaotuse vahel hägustuma ehk siis näiteks paljudel juhtudel ei otsitud programmeerijat, kes kusagil üksi nina arvutis pusib, vaid pigem analüütik-programmeerijat, kes oskab ise kliendiga suhelda, tema vajadused välja selgitada ning need seejärel realiseerida. Äärmisel juhul isegi realisatsiooni ise testida! Sellest võib järeldada, et hakkavad lõimuma erinevate ametite tööülesanded nii, et võrdväärselt oluliseks muutuvad nii hariduse olemasolu kui ka harituse tase.<br />
<br />
== '''Kasutatud allikad''' ==</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_-_haridus_ja_-_haritus&diff=122216IT - haridus ja - haritus2017-05-12T07:22:05Z<p>Rkaal: /* Tööjõuturg */</p>
<hr />
<div><br />
<br />
Autorid: Laura Lenbaum, Jooni Soots, Radne Kaal, Kreet Solnask<br />
<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Käesolevas artiklis kirjutame haridusest Eestis, haritusest, nende suhtest ning reaalsest olukorrast tööturul IT-eriala näitel. Lahkame enese harimise võimalusi, arutleme veidi IT-ametite teemal ning analüüsime tööturgu ja nõudmisi otsitavale IT-töötajale.<br />
<br />
== '''IT-haridus Eestis''' ==<br />
<br />
Alustame haridusest. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib <ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Haridus "Vikipedia: Haridus"]</ref>. Eestis on võimalik õppida IT mitmel tasemel, täiesti olenemata vanusest. Juba lasteaias tutvustakse lastele programmeerimist, algklassilapsed panevad kokku roboteid ning vanemad lapsed saadavad kaasa lüüa ESTCube satelliidi ehitamises.<br />
<br />
===Kõrgharidus===<br />
<br />
Pärast keskkooli on kolm IT edasiõppimise <ref>[http://startit.ee/koolid/ "StartIT koolide nimekiri"]</ref> võimalust.<br />
*Ülikoolid:<br />
**Tallinna Tehnikaülikool. Bakalaureuseõppes: arvutisüsteemind, informaatika, IT süsteemide administreerimine, IT süsteemide arendus, küberturbe tehnoloogiad, äriinfotehnoloogia. Magistriõppes: Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika, Elektroonika ja kommunikatsioon, arvutisüsteemid, küberkaitse, E-riigi tehnoloogiad ja teenused, tervishoiutehnoloogiad, informaatika, infosüsteemide analüüs ja kavandamine, telekommunikatsioon, äriinfotehnoloogia. <ref>[https://www.ttu.ee/teaduskond/infotehnoloogia-teaduskond/it-tudengile/ "TTÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tallinna Ülikool. Bakalaureuseõppes: infoteadus. Magistriõppes: infoteadus, infotehnoloogia juhtimine, inimese ja arvuti interaktsioon <ref>[http://www.tlu.ee/et/sisseastuja/bakalaureuseope "TLÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tartu Ülikool. Bakalaureuseõppes: arvutitehnika, informaatika. Magistriõppes: arvutitehnika ja robootika, informaatika, infotehnoloogia mitteinformaatikutele <ref>[http://www.ut.ee/et/ut-oppekavad "TU IT õppekavad"]</ref><br />
<br />
*Rakenduslikud kõrgkoolid:<br />
**Eesti Infotehnoloogia Kolledž (alates 01.08.2017 Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia Kolledž)<br />
**Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž<br />
**Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor<br />
**Lääne-Viru Rakenduskõrgkool<br />
**Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž<br />
<br />
*Kutseõppeasutused, mida on Eesti 18 tükki.<br />
<br />
===Lisakursused===<br />
See on hea võimalus õppida juurde IT-alaseid oskusi ja teadmisi.<br />
<br />
'''Tartu Ülikool''' teeb tasuta e-õppena kursusi täiskasvanutele, mis on väga populaarsed. 2016. aastal osales aines Programmeerimise alused 1770 inimest ja Programmeerimisest maalähedaselt 1430 inimest. Nende kursuste läbimine on ideaalne neile, kes soovivad programmeerimisest rohkem teada saada ning kellel puudub eelnev kokkupuude programmeerimisega. Lisaks sellele 2017. aasta kevadel toimunud Programmeerimise alused andis võimaluse läbida pärast e-kursuse lõpetamist ka kontrollitud oludes arvestustöö lahendamist, mille positiivse soorituse korral oli tagatud vastuvõtt informaatika bakalaureuseõppesse.<ref>[http://programmeerimine.ut.ee "TÜ IT lisakursused"]</ref><br />
<br />
===Täiend- ja ümberõpe===<br />
See on hea valik neile, kel on eelnevalt mingi teise eriala haridus olemas ning soovivad kas täiesti uuele erialale minna või integreerida seda oma olemasoleva haridusega.<br />
<br />
2017. aasta jaanuaris alustas pilootprojekt '''Vali IT''', mille käigus koolitatakse 32 inimest. 4 aasta jooksul on plaanis välja koolitada ja õpetada 500 uut tarvaraarendajat.<ref>[http://vali-it.ee "Vali IT koduleht"]</ref> : „Vali IT!“ on täiskasvanute ümberõppeprogramm, mille eesmärgiks on anda osalejatele tarkvaraarendaja algoskused. Programmis osalejad läbivad 6-nädalase täismahus õppe (5 päeva nädalas, kuni 8 tundi päevas) BCS Koolituse ja IT Koolituse koolituskeskustes. Sellele järgneb 8-nädalane (40 tööpäeva, kuni 8 tundi päevas) praktika ettevõtetes. Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ rahastatud „Vali IT!“ programmi õpe kestab kokku ligi 3,5 kuud.“<br />
<br />
===Huviringid===<br />
<br />
Eri vanuses lastele korraldab Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituut erinevaid IT huvilaagreid teemadel <ref>[https://courses.cs.ut.ee/kids "TU huviringid lastele"]</ref> :<br />
*Praktiline küberturvalisus kooliõpilase seisukohast<br />
*Mänguline Python mängu programmeerimine<br />
*Ubuntu paigaldamine ja kasutamine<br />
*Miniarvuti Raspberry Pi abil arvutusklastri ehitamine<br />
*Nutitelefonist kaugjuhitava roboti ehitamine Raspberry Pi baasil<br />
*Veebilehtede loomine: HTML ja CSS<br />
*Mobiilimängude loomine App Inventoriga<br />
*Windows 10 IoT<br />
*Andmebaasid<br />
*Scratch mängu koostamine ja Näidiskood<br />
*Arduino roboti ehitamise juhend<br />
*Trollimise töötuba<br />
*DigiSpark - programmeeritav USB seade<br />
*RGB LEDi programmeerimine Arduino näitel<br />
*Temperatuur ja niiskus Raspberry Pi-ga<br />
<br />
Eestis leidis aset oktoobris neljandat korda üleeuroopaline programmeerimisnädal '''Code Week''', mis on põhiliselt suunatud noortele, et tekitada neis huvi IT ja programmeerimise vastu. HITSA toetusel korraldavad koolid ja lasteaiad üle kogu Eesti sadakond ProgeTiigri õpituba, kus luuakse animatsioone, ehitatakse ja programmeeritakse roboteid. <ref>[https://digitark.ee/code-week-ehk-programmeerimine-mis-vallutab-nadalaks-terve-eesti/ "Code Week Eestis"]</ref><br />
<br />
2017. aastal alustas Erasmus+ programm '''„Programmeerimine kui innovaatiline õppimine ja õpetamine Euroopa koolis“''', mis on planeeritud kestma kaks aastat. Programmis osalevad Poola, Prantsusmaa, Itaalia ja Eesti. Igas riigis toimub üks kohtumine. Eesti lapsed käisid juba Poolas, kus tegevuskava nägi ette Scratchi keskkonnas programmerimist.<ref>[http://parnu.postimees.ee/4074567/audru-kooli-lapsed-kaisid-poolas-programmeerimas/ "Audru lapsedPoolas programmeerimas"]</ref> <br />
<br />
Lisaks on koolides programmeerimise huviringid eri vanuses õpilastele. Näiteks Viimsi kool, kus on huviringides valikuks „Programmeerimine algajatele“, „Robootika“ ning „Programmeerimisring „Püüton“, <ref>[http://www.viimsi.edu.ee/index.php?id=76445 "Viimsi kooli IT ringid"]</ref> <br />
Jüri Gümnaasiumis on valikus „LEGO robootika“, „Robootika“ ning 2016. aastal alustas oma tegevusega ka „Mängude programmeerimise huviring“.<ref>[http://www.jyri.edu.ee/index.php/aine-ja-huviringid-2016-2017-oa "Jüri Gümnaasiumi IT ringid"]</ref><br />
Iseseisvalt saab veebikeskkonnas Codeacademy.com õppida erinevaid programmeerimiskeeli. Kuigi inglise keele oskus on praktiliselt kohustuslik, kui tahad tõsiselt õppida IT-d, siis alates 2014. aastast saab koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse osakonnaga õppida lisaks eesti keeles HTML/CSS ja JavaScripti.<ref>[ https://digitark.ee/codeacademy-abil-vib-igaks-programmeerimist-ppida/ "CodeAcademy eesti keeles"]</ref><br />
<br />
<br />
== '''IT-haritus''' ==<br />
<br />
Õppimisvõimalused on laiad, kuid just IT-s paistab eriti hästi välja, et haridus diplomi mõttes ei ole määrav. Haritus tähendab teadmisi, oskusi, kogemust, laia silmaringi. IT alal saab särasilmne huviline leida piiramatul hulgal iseseisva õppe vorme, uurida Internetist ja töö käigus juurde õppida ja omandada vajaminev kogemus ja teadmised.<br />
<br />
=== Iseseisev õpe ===<br />
<br />
IT-alast haridust on veebis saadaval väga laialdastes vormides. Alates algajatele mõeldud kursustest nagu näiteks juba mainitud https://www.codecademy.com ja lõputu valik videoõpetusi (https://thenewboston.com) kuni online-kõrgharidusplatvormideni. [https://en.wikipedia.org/wiki/Massive_open_online_course/ MOOC] - '''massive open online course''' – kaudu saavad huvilised osa MIT-i, Stanfordi, Berkeley ja teiste tippülikoolide kursustest. Juhtivad ülikoolid Eestis pakuvad samuti MOOC -e erinevatel teemadel. Tartu Ülikoolil on väga populaarsed samuti juba eespool välja toodud avatud programmeerimiskursused [https://courses.cs.ut.ee/2016/progmaa/fall/Main/HomePage/ Programmeerimisest maalähedaselt] ja [https://courses.cs.ut.ee/2017/eprogalused/spring/ Programmeerimise alused]. TÜ kursuste eripäraks on suur lõpetajate protsent (maailma näitel on tavaline 5-15% alustajatest). [''Käesoleva töö autorid on läbinud kursuse „Programmeerimise alused“ ning see oli igati jõukohane lisapingutus ITK õppe kõrval''].<br />
<br />
=== Õppimine töö käigus ===<br />
<br />
IT-alane haritus sõltub huvist ja vajadusest. Infotehnoloogia kiire arengu algusaastatel ei jõudnud IT-haridus sammu pidada tekkinud plahvatuslikule nõudmisele IT-spetsialistide järele. Niinimetatud 'patsiga poisid', kes saavad hobi eest väärt palka, ei ole siiani olnud motiveeritud õppimisvõimalusi otsima. Võis tunduda, et kooliskäimine on mahavisatud aeg, muidu jääd IT rongist lootusetult maha, ja tegeliku elu nõudmised on hoopis teised. Kuigi aastatega on mõtteviis hakanud muutuma, on praegugi keskharidusele järgnevatest haridusastmetest väljalangemise põhjuseks tihti sukeldumine tööellu.<br />
<br />
Üks viis omandada ja tõestada IT-alast haritust on '''kutsesertifikaadid'''. Erinevatel suurfirmadel ja mittetulundusühingutel on laialdased sertifikaadiprogrammid. Omandatud sertifikaadid aitavad rahvusvaheliselt kvalifikatsiooni tõestada mõnikord edukamalt, kui erinevad riigisisesed koolidiplomid. Tuntumaid sertifikaadiprogramme pakuvad [https://www.microsoft.com/en-us/learning/certification-overview.aspx/ Microsoft], [http://www.cisco.com/c/en/us/training-events/training-certifications/certifications.html/ Cisco], [http://education.oracle.com/pls/web_prod-plq-dad/db_pages.getpage?page_id=39/ Oracle], [https://www.lpi.org/ Linux Professional Institute], [https://www.novell.com/training/certinfo/ Novell], [https://www.redhat.com/en/services/certification/ Red Hat], [https://certification.canonical.com/ Canonical]. Eestis ei ole sertifikaadi omandamine veel suurt hoogu sisse saanud, kuid liigutakse üha enam selles suunas.<br />
<br />
IT ettevõtetes töö leidmiseks on oluline lisaks teadmistele (diplomiga või ilma), laiale silmaringile ja uudishimule, sobitumine meeskonda ning isikuomadused. Vestlused ja proovitööd aitavad teha esmase valiku, kas kandidaat suudab ettevõttesse vajadustele vastavalt panustada. <br />
Palju on näiteid inimestest, kes on teinud edukat karjääri, omamata lõpudiplomit, ja juhivad diplomeeritud spetsialiste. Näiteid on muidugi erinevaid. Ka siin tuleb üha enam juba ette, et juhtival positsioonil hakatakse nõudma teadmisi kinnitavat dokumenti. Avaliku sektori töökuulutustes on nõue omandatud või omandamisel kõrgharidusele. IT-firma osalemisel riigihangetes on samuti nõue teatud ametipositsioonidel olevate spetsialistide haridustasemele.<br />
<br />
=== Teiste erialade sidumine IT-ga ===<br />
<br />
OSKA 2016. aasta info-ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) raportis <ref>[http://oska.kutsekoda.ee/field/info-ja-kommunikatsioonitehnoloogia/ "Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia"]</ref> öeldakse <ref>[http://arvamus.postimees.ee/4017087/ants-sild-heal-lapsel-mitu-nime-ehk-vajame-analuusivoimelisi-it-rakendamise-spetsialiste?_ga=2.136060600.801716676.1494010871-521425517.1475078547 "Ants Sild: heal lapsel mitu nime ehk Vajame analüüsivõimelisi IT rakendamise spetsialiste" ]</ref> , et Eesti majandus vajab 2020, aastaks 37000 IKT-spetsialisti, samas kui nende oskustöötajate tegelik hõive aastal 2015 oli 22970. Vahe on 14030 viie aasta peale, st vaja on juurde umbes 2800 IKT spetsialisti aastas. Koolid seda arvu ei suuda pakkuda, sest pole nii palju lõpetajaid. Ainus võimalus on ümberõpe ning mõistlikus koguses välismaiste ekspertide siiameelitamine. Jätkuvalt kasvab vajadus suuremat lisaväärtust loovate IKT rakendamise spetsialistide järele. Eesmärk on majanduse arukas areng IT rakendamise abil. Seda saab teha vaid tehnikaspetsialistide, programmeerijate ja analüütikute koostöös. Praktilise innovatsiooni teevad ära valdkonda sügavalt tunnetavad spetsialistid. IT-harituse mõttes peavad erinevate erialade spetsialistid end täiendama ka IT-alal, kas siis iseseisvalt või täiendõppe teel, et nad suudaksid mõista IT-arendust analüüsist tarkvaraarendusteni.<br />
<br />
=== Üldiselt ===<br />
<br />
Mart Noorma oma intervjuus <ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/noorma-usutluses-reinkubjasele-meil-ei-ole-tarvis-koolitada-pisa-teste-suureparaselt-tegevaid-roboteid-vaid-motlevaid-inimesi?id=77915064 "Noorma usutluses Reinkubjasele: meil ei ole tarvis koolitada PISA teste suurepäraselt tegevaid roboteid, vaid mõtlevaid inimesi" ]</ref> märkis tabavalt, et ülikooli rolliks infokülluse maailmas on olla raamistikuks, tähtaegade ja eesmärkide seadjaks, et suuta saavutada seatud sihte. Kooli asemel võib arengut stimuleerida töökoht, aga töö kõrvalt õppimise juures jääb kõige heade mõjude kõrval puuduseks see, et väga kitsaste igapäevatöö jaoks oluliste oskuste kõrval pole enam aega laiemat maailmapilti ega valdkonna süvateadmisi omandada.<br />
Kuigi ei tasu alahinnata iseõppimise jõudu, on õppetsükli lõpus omandatud dokument siiski vajalik tõestamaks, et suudetakse alustatu süstemaatiliselt lõpule viia.<br />
<br />
== '''Haridus versus haritus''' ==<br />
<br />
'''Skaala'''. Selle peatüki pealkiri on veidi eksitav, kuna tegelikult ei saa panna haridust ja haritust ühe skaala erinevatele otstele ning hakata võrdlema, kas pigem üks või teine. <br />
<br />
[[File:Skaala1.jpg]]<br />
<br />
Haridus ja haritus on kumbki omaette väärtused ning saab rääkida vaid nendevahelisest mõistlikust kombinatsioonist.<br />
<br />
[[File:Skaala2.jpg]]<br />
<br />
Laiast maailmast leiab igasugu näiteid. Kirurgi puhul ei tule kõne allagi hariduse puudumine ning mida rohkem kogemusi, seda paremaks kirurg saab. Teisest küljest viimaste poliitiliste manööverduste valguses pole ministritel nähtavasti haridus üldse kõige prioriteetsem, elu nagu Ameerikas, unistuste maal, et iga „kitsekarjus“ võib saada ministriks. Vastupidiselt arstile ei ole näiteks ise end üles töötanud ärimehel üldse kõige olulisem haridus vaid pigem ongi määrav haritus ja lai maailmapilt. <br />
<br />
Aga kuidas võiks olla lood IT-maailmas?<br />
<br />
Siin ei tooks välja vajalikkuse hinnanguid ei ülemuse ega kaastöötaja vaid pigem töökohustustelt lähtuvast vaatepunktist. Nii ülemusel kui kaastöötajatel võivad töökeskkonnast olenevalt olla palju erinevamad ootused ja neid puudutame järgmises peatükis, „tööjõuturg“. Lisaks võtame eelduseks, et tegemist on oma eriala „puhaste“ esindajatega, mida reaalses elus tihti ette tulla ei pruugi. <br />
<br />
===Arendajate=== <br />
puhul ei tohiks väga vahet olla, et kas tegemist on ise-õppinud või süsteemi poolt haritud töötajaga, loeb huvi. Arendajate puhul on edu aluseks soov ise õppida ja edasi areneda, suurepärasteks arendajaks ainult kooliharidusega ei saa <ref>[https://www.scalablepath.com/blog/7-qualities-that-differentiate-a-good-programmer-from-a-great-programmer/ "7 qualities that differentiate a good programmer from a great programmer"]</ref>, palju olulisemad on isikuomadused ja kogemused. <br />
<br />
===Süsteemiadministraatorid===<br />
seevastu võiks siiski omada mingit struktureeritud õppega tausta, vaid ise õppimisest ei pruugi suuremate arvutisüsteemide puhul piisata. Väga tähtsad süsteemiadministraatori puhul on tema tehnilised teadmised <ref>[http://www.breakingnewsroll.com/bn/2013/02/24/attributes-of-a-good-system-analyst/ "Attributes of a good system analyst"]</ref> <ref>[http://www.jobawareness.com/four-skills-systems-analyst "Four skills of systemsa nalyst"]</ref>. Ei saa vastu vaielda, et ka need on võimalik kokku koguda vaid ise õppides, kuid haridus annab asjale palju juurde.<br />
<br />
===Testija=== <br />
puhul on loomulikult kasu haridusest, kuid samas ei ole see kõige suurem eeldus. Heaks testijaks, nagu arendajakski, saab aja ja kogemusega. Suurepäraseks testijaks saamise eeldusteks on eelkõige isikuomadused – loovus, uudishimu, analüütilised oskused, skeptilisus, järjekindlus, tehnilised teadmised, oskus end kasutaja kingadesse panna – peaaegu kõik sellised asjad, mida koolist ei õpi <ref>[http://searchsoftwarequality.techtarget.com/opinion/Five-qualities-of-a-good-software-tester-hint-its-not-tech-skills "Five qualities of a good software tester"]</ref> <ref>[http://istqbexamcertification.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/10-qualities-that-can-make-you-a-good-tester/ "10 qualities that can make you a good tester"]</ref>. <br />
<br />
===Analüütiku=== <br />
puhul on hea eelnev struktuureeritum õpe, kuid samuti on väga oluline lai maailmapilt, ehk siis on olulised mõlemad – nii hariduse kui harituse olemasolu. Ja mis kõige olulisem – isikuomadused. Analüütiku töö võib viia kokku paljude erinevate elu valdkondadega ning neist midagi teadmata võib töö tulemus olla päris kehvake. Hea analüütiku võtmeks võib lugeda mitte haridust ega haritust vaid hoopis kommunikeerimisoskust <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/ "IKT Ametid"]</ref>.<br />
<br />
===Küberkaitse/turvalisuse tehnoloogil=== <br />
samas peaks olema nii hea haridus kui ka lai maailmapilt, et osata ette aimata ohte, ning teada, et kuidas neid parandada ja ennetada. Eesti on selles suhtes olnud väga eesrindlik, arvestades juba 10 aasta tagust võimekust tagasi lüüa küber-rünnakuid <ref>[http://www.cyberdegrees.org/jobs/security-specialist/ "Security Specialist"] </ref>. <br />
<br />
===Õppejõu=== <br />
puhul oleneb kõik sellest, et mis kooli-astmele õpetust antakse. Korrelleeruvalt peaks olema oluline ka iseenda haridustase. Kui kuni keskkoolini on õpetajal pigem olulisemad teadmised laste õpetamisest, kui infotehnoloogiast seetõttu, et õpetatav materjal on lihtsam ning täiesti edastatav vaid harituse taseme pealt, siis keskkoolis peaks õpetajal juba olema parem ettevalmistus. Noorukid on väga teadmisjanulised ning õpetaja peaks olema võimeline vastama kõigile nende küsimustele ning lisaks sütitama huvi aine vastu. Siin on hea haritus, kuid tuleb kasuks IT-alane haridus. Põhiliselt selleks, et luua õppes struktuuri. Ülikoolis õpetamiseks on hädavajalik lai maailmapilt, sest seal tuleb lisaks teadmiste edastamisele laiendada ka üliõpilaste maailmapilti ja rohkem kui varem õpetada neid mõtlema. See aga eeldab juba õppejõult laia maailmapilti ja kogemust. Kogemust nii õpetatavas aines kui õpetamises.<br />
<br />
===Muu=== <br />
Samas ei ole harv juhus, et IT-töötajalt eeldatakse hunt-Kriimsilmalikku „teab-kõike-oskab-kõike“. Koolis pööratakse suuremat tähelepanu põhiliselt ühe eriala selgekstegemisele. On ilmne, et kõik muu tuleb sellisel juhul ise selgeks teha ning selles mõttes ongi just sellised IT-töötajad kõige imetlusväärsemad – ükski probleem ei ole liiga suur või väike nende jaoks. Nad ei pruugi olla igas ala spetsialistid, kuid nende maailmapilt on vaieldamatult ajapikku üks laiemaid. <br />
<br />
Mitte just töökohana, kuid pigem täpsustatud kutsumusena tooksin ära ka '''häkkeri''', kelle puhul mängib väga suurt rolli just maailmapildi suurus ja haritus. Haridus loomulikult laiendab maailmapilti, kuid ei ole üldse kohustuslik. Arvestades nende panust, ei saa neid "ametina" kuidagi alahinnata. <br />
<br />
Samalaadne, arenduse alla käiv, amet on ka '''arhitektid''', kelle puhul on kindlasti oluline mõtteviis ja haridus, lisaks haritusele. Teisest küljest läheneb nende töö juba pigem juhtivamal positsioonil töötajale. <br />
<br />
Kui tulla kaugemale töö iseloomust, siis väga palju määrab just ametiposti „kõrgus“. '''Juhtivamatel positsioonidel''' võiks olla lisaks haritusele olemas ja haridus, samas kui väga heaks spetsialistiks saab piisava huvi korral ka vaid harituse pealt.<br />
<br />
== '''Tööjõuturg''' ==<br />
<br />
Selleks, et hinnata tööjõuturu olukorda ja leida sealt vastuseid küsimusele, kumb on eelistatum, kas haridus või haritus, viisime läbi uuringu. Selle valimiks oli CV Online <ref>[http://www.cvonline.com "CV Online portaal"]</ref> portaali 5.mai seis kõigist Harjumaa IT-valdkonna tööpakkumistest. Vaatluse all olid ainult sellised tööpakkumised, mille põhivaldkond oli seotud IT-ga - näiteks välja jäid tööpakkumised, mille puhul oli lihtsalt mainitud, et võiks olla huvi IT vastu.<br />
<br />
Kokku kaardistasime 168 erinevat tööpakkumist ning analüüsiti neid moodustamaks enamlevinud ametite kohta profiilid. <br />
<br />
===IT ametid===<br />
<br />
Erinevate ametite liigitamisel kasutasime Start IT lehel välja toodud ametite liigitusi ja kirjeldusi <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/"Start IT ametite liigitus"]</ref> :<br />
<br />
'''Tehnilise toe spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: võrguhaldusspetsialist, testija, klienditoe spetsialist, tugiteenuse analüütik<br />
<br />
''Tehnilise toe spetsialist on tark abiline side ja infotehnoloogiliste igapäevamurede lahendamisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tehnilise-toe-spetsialist/ "Tehnilise toe spetsialistide töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT testija'''<br />
<br />
''Tõe kriteerium on praktika ning infotehnoloogias määravad toodete ja teenuste edasise saatuse testijad. IT testijad on esimesed, kes võtavad kasutusele alles väljatöötamisel olevad riist- ja tarkvaralahendused'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-testija/ "IT testijate töökirjeldus"]</ref> .<br />
<br />
'''Multimeediumi spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: multimeediumi programmeerija, multimeedia toetusspetsialist, veebidisainer, kasutajaliidese disainer, veebisisu programmeerija, veebisisu toimetaja<br />
<br />
''Inimesed saavad infotehnoloogia võimalustest üldjuhul osa meediat vahendavate vidinate abil (arvuti, telefon, telekas, mängukonsool jne). Seega on multimeediumi spetsialistil keskne roll IT võimaluste lihtsaks ja mugavaks tegemisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/multimeediumi-spetsialist/ "Multimeediumi spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Arvutisüsteemide spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: süsteemiinsener, integratsiooniinsener, rakendusinsener<br />
<br />
''Arvutisüsteemide spetsialist on nagu dirigent, kes peab osavalt orkestreerima erinevaid IT-süsteeme'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/arvutisusteemide-spetsialist/ "Arvutisüsteemide spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara programmeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvara insener, tarkvaraarhitekt, kasutajatoe spetsialist, tarkvara arendaja, tarkvara administraator, kasutaja liidese spetsialist<br />
<br />
''Programmeerija on sageli insenerist kunstnik, keda kannustab suuresti loomisvajadus'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-programmeerija/ "IT tarkvara programmeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara planeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvaraarhitekt, juhtivprogrammeerija, kasutajaliidese spetsialist, kujundaja/disainer, tehnoloogiajuht, analüütik<br />
<br />
''Nii nagu ehituse puhul loob esmase visiooni arhitekt, kavandab infotehnoloogias uusi süsteeme tarkvara planeerija'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/"IT tarkvara planeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT ärikonsultant''' - alternatiivsed ametinimetused: e-äri konsultant, ärianalüütik, konsultant, analüütik, tarkvaraarenduse projektijuht, IT projektijuht<br />
<br />
''IT ärikonsultant on justkui moodne alkeemik, kes muudab pidevalt uusi tehnoloogilisi võimalusi rahaks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-arikonsultant/ "IT ärikonsultandi töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT projektijuht''' - alternatiivsed ametinimetused: toote planeerija, tiimijuht<br />
<br />
''IT projektijuht on nagu bändi liider, kelle oskused ja karisma vormistavad kogu tiimi pingutused eduks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-projektijuht/"IT projektijuhi töökirjeldus"]</ref>. <br />
<br />
'''IT juht''' - alternatiivsed ametinimetused: osakonna juhataja, tiimijuht, kvaliteedijuht<br />
<br />
''IT juht on nagu spordivõistkonna peatreener, kes paneb kõik tiimi staarid õigel ajal ja maksimaalse panusega tööle'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-juht/"IT juhi töökirjeldus"]</ref>. <br />
<br />
<br />
===Tööjõuturu uuring===<br />
<br />
[[File:Ametid_osakaal.png|pisi|700px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Erinevate ametite esinemise sageduse põhjal selgub, et ligi pooled töökuulutused olid suunatud tarkvara programmeerijate leidmiseks. Teise suurema grupi (17%) moodustasid tarkavara planeerijate leidmiseks suunatud kuulutused.<br />
<br />
Hariduse vs harituse debatis on üks olulisemaid määrajaid see, kas üldse ja kui suurt rolli mängib uuele töökohale kandideerimisel ülikooli/kutseasutuse kraad/diplom. Analüüsitud töökuulutuste põhjal on näha, et ligi pooltel juhtudel on kraad/diplom oluline. Sama trend jätkub ka tarkvara planeerijate ja tarkvara programmeerijate puhul. Arvutisüsteemide spetsialistide, IT projektijuhtide, IT testijate ja IT ärikonsultantide puhul oli selgelt neid töökuulutusi, milles nõuti kõrghariduse olemasolu, rohkem. Silma jäi see, et paljudel juhtudel oli eraldi märgitud, et sobib nii kõrgharidust tõendav diplom kui ka arvestatav töökogemus.<br />
Eelnevalt toodud ametite kirjeldustest võib lugeda, et sama ametinimetuse taga peitub tegelikult palju erinevaid nö alamameteid, mis erinevadki üksteisest töö iseloomu ja kogemustepagasi poolest. Näiteks tarkvara programmeerijate töökuulutuste seas oli selliseid, kus kandideerimise nõuded olid üsna madalad (ei nõutud kõrgharidust ega arvestatavat töökogemust) kui ka neid, kus otsitigi nö “häkkerlikke tegelasi”, kes valdaks viite erinevat programmeerimise keelt, omaks 7+ aastat erialast töökogemust ning suudaks erinevaid probleeme mängeldes lahendada. Kõrghariduse nõue esines rohkem, kas riigisektori töökuulutustest või juhi-töökuulutustes - kas siis IT juht, IT projektijuht või arenduse tiimijuht.<br />
<br />
[[File:Kraad_diplom.png|pisi|750px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Keskmiselt oodatakse kõige suuremat eelnevat töökogemust IT juhtidelt, samuti on IT testijate puhul pikaajalisem töökogemus oluline. Nii IT juhtide, tarkvara planeerijate kui ka tarkvara programmeerijate puhul oli töökogemuse maksimum 7 aastat.<br />
<br />
[[File:Tookogemus_ametid.png|pisi|400px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Kui kõrvale jätta spetsiifilised tehnilised nõuded ja üldistatult kokku võtta muud töökuulutustes esinenud nõuded, siis võib välja tuua kolm peamist omadust, mis esinesid enamustes töökuulutustes: '''hea meeskonnatöö oskus, hea esinemisoskus ja analüütiline/süsteemne mõtlemine'''. Lisaks oli näha, et üha enam hakkavad piirid klassikaliste ametite jaotuse vahel hägustuma ehk siis näiteks paljudel juhtudel ei otsitud programmeerijat, kes kusagil üksi nina arvutis pusib, vaid pigem analüütik-programmeerijat, kes oskab ise kliendiga suhelda, tema vajadused välja selgitada ning need seejärel realiseerida. Äärmisel juhul isegi realisatsiooni ise testida! Sellest võib järeldada, et hakkavad lõimuma erinevate ametite tööülesanded nii, et võrdväärselt oluliseks muutuvad nii hariduse olemasolu kui ka harituse tase.<br />
<br />
== '''Kasutatud allikad''' ==</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_-_haridus_ja_-_haritus&diff=122215IT - haridus ja - haritus2017-05-12T07:21:03Z<p>Rkaal: /* Tööjõuturg */</p>
<hr />
<div><br />
<br />
Autorid: Laura Lenbaum, Jooni Soots, Radne Kaal, Kreet Solnask<br />
<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Käesolevas artiklis kirjutame haridusest Eestis, haritusest, nende suhtest ning reaalsest olukorrast tööturul IT-eriala näitel. Lahkame enese harimise võimalusi, arutleme veidi IT-ametite teemal ning analüüsime tööturgu ja nõudmisi otsitavale IT-töötajale.<br />
<br />
== '''IT-haridus Eestis''' ==<br />
<br />
Alustame haridusest. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib <ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Haridus "Vikipedia: Haridus"]</ref>. Eestis on võimalik õppida IT mitmel tasemel, täiesti olenemata vanusest. Juba lasteaias tutvustakse lastele programmeerimist, algklassilapsed panevad kokku roboteid ning vanemad lapsed saadavad kaasa lüüa ESTCube satelliidi ehitamises.<br />
<br />
===Kõrgharidus===<br />
<br />
Pärast keskkooli on kolm IT edasiõppimise <ref>[http://startit.ee/koolid/ "StartIT koolide nimekiri"]</ref> võimalust.<br />
*Ülikoolid:<br />
**Tallinna Tehnikaülikool. Bakalaureuseõppes: arvutisüsteemind, informaatika, IT süsteemide administreerimine, IT süsteemide arendus, küberturbe tehnoloogiad, äriinfotehnoloogia. Magistriõppes: Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika, Elektroonika ja kommunikatsioon, arvutisüsteemid, küberkaitse, E-riigi tehnoloogiad ja teenused, tervishoiutehnoloogiad, informaatika, infosüsteemide analüüs ja kavandamine, telekommunikatsioon, äriinfotehnoloogia. <ref>[https://www.ttu.ee/teaduskond/infotehnoloogia-teaduskond/it-tudengile/ "TTÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tallinna Ülikool. Bakalaureuseõppes: infoteadus. Magistriõppes: infoteadus, infotehnoloogia juhtimine, inimese ja arvuti interaktsioon <ref>[http://www.tlu.ee/et/sisseastuja/bakalaureuseope "TLÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tartu Ülikool. Bakalaureuseõppes: arvutitehnika, informaatika. Magistriõppes: arvutitehnika ja robootika, informaatika, infotehnoloogia mitteinformaatikutele <ref>[http://www.ut.ee/et/ut-oppekavad "TU IT õppekavad"]</ref><br />
<br />
*Rakenduslikud kõrgkoolid:<br />
**Eesti Infotehnoloogia Kolledž (alates 01.08.2017 Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia Kolledž)<br />
**Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž<br />
**Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor<br />
**Lääne-Viru Rakenduskõrgkool<br />
**Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž<br />
<br />
*Kutseõppeasutused, mida on Eesti 18 tükki.<br />
<br />
===Lisakursused===<br />
See on hea võimalus õppida juurde IT-alaseid oskusi ja teadmisi.<br />
<br />
'''Tartu Ülikool''' teeb tasuta e-õppena kursusi täiskasvanutele, mis on väga populaarsed. 2016. aastal osales aines Programmeerimise alused 1770 inimest ja Programmeerimisest maalähedaselt 1430 inimest. Nende kursuste läbimine on ideaalne neile, kes soovivad programmeerimisest rohkem teada saada ning kellel puudub eelnev kokkupuude programmeerimisega. Lisaks sellele 2017. aasta kevadel toimunud Programmeerimise alused andis võimaluse läbida pärast e-kursuse lõpetamist ka kontrollitud oludes arvestustöö lahendamist, mille positiivse soorituse korral oli tagatud vastuvõtt informaatika bakalaureuseõppesse.<ref>[http://programmeerimine.ut.ee "TÜ IT lisakursused"]</ref><br />
<br />
===Täiend- ja ümberõpe===<br />
See on hea valik neile, kel on eelnevalt mingi teise eriala haridus olemas ning soovivad kas täiesti uuele erialale minna või integreerida seda oma olemasoleva haridusega.<br />
<br />
2017. aasta jaanuaris alustas pilootprojekt '''Vali IT''', mille käigus koolitatakse 32 inimest. 4 aasta jooksul on plaanis välja koolitada ja õpetada 500 uut tarvaraarendajat.<ref>[http://vali-it.ee "Vali IT koduleht"]</ref> : „Vali IT!“ on täiskasvanute ümberõppeprogramm, mille eesmärgiks on anda osalejatele tarkvaraarendaja algoskused. Programmis osalejad läbivad 6-nädalase täismahus õppe (5 päeva nädalas, kuni 8 tundi päevas) BCS Koolituse ja IT Koolituse koolituskeskustes. Sellele järgneb 8-nädalane (40 tööpäeva, kuni 8 tundi päevas) praktika ettevõtetes. Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ rahastatud „Vali IT!“ programmi õpe kestab kokku ligi 3,5 kuud.“<br />
<br />
===Huviringid===<br />
<br />
Eri vanuses lastele korraldab Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituut erinevaid IT huvilaagreid teemadel <ref>[https://courses.cs.ut.ee/kids "TU huviringid lastele"]</ref> :<br />
*Praktiline küberturvalisus kooliõpilase seisukohast<br />
*Mänguline Python mängu programmeerimine<br />
*Ubuntu paigaldamine ja kasutamine<br />
*Miniarvuti Raspberry Pi abil arvutusklastri ehitamine<br />
*Nutitelefonist kaugjuhitava roboti ehitamine Raspberry Pi baasil<br />
*Veebilehtede loomine: HTML ja CSS<br />
*Mobiilimängude loomine App Inventoriga<br />
*Windows 10 IoT<br />
*Andmebaasid<br />
*Scratch mängu koostamine ja Näidiskood<br />
*Arduino roboti ehitamise juhend<br />
*Trollimise töötuba<br />
*DigiSpark - programmeeritav USB seade<br />
*RGB LEDi programmeerimine Arduino näitel<br />
*Temperatuur ja niiskus Raspberry Pi-ga<br />
<br />
Eestis leidis aset oktoobris neljandat korda üleeuroopaline programmeerimisnädal '''Code Week''', mis on põhiliselt suunatud noortele, et tekitada neis huvi IT ja programmeerimise vastu. HITSA toetusel korraldavad koolid ja lasteaiad üle kogu Eesti sadakond ProgeTiigri õpituba, kus luuakse animatsioone, ehitatakse ja programmeeritakse roboteid. <ref>[https://digitark.ee/code-week-ehk-programmeerimine-mis-vallutab-nadalaks-terve-eesti/ "Code Week Eestis"]</ref><br />
<br />
2017. aastal alustas Erasmus+ programm '''„Programmeerimine kui innovaatiline õppimine ja õpetamine Euroopa koolis“''', mis on planeeritud kestma kaks aastat. Programmis osalevad Poola, Prantsusmaa, Itaalia ja Eesti. Igas riigis toimub üks kohtumine. Eesti lapsed käisid juba Poolas, kus tegevuskava nägi ette Scratchi keskkonnas programmerimist.<ref>[http://parnu.postimees.ee/4074567/audru-kooli-lapsed-kaisid-poolas-programmeerimas/ "Audru lapsedPoolas programmeerimas"]</ref> <br />
<br />
Lisaks on koolides programmeerimise huviringid eri vanuses õpilastele. Näiteks Viimsi kool, kus on huviringides valikuks „Programmeerimine algajatele“, „Robootika“ ning „Programmeerimisring „Püüton“, <ref>[http://www.viimsi.edu.ee/index.php?id=76445 "Viimsi kooli IT ringid"]</ref> <br />
Jüri Gümnaasiumis on valikus „LEGO robootika“, „Robootika“ ning 2016. aastal alustas oma tegevusega ka „Mängude programmeerimise huviring“.<ref>[http://www.jyri.edu.ee/index.php/aine-ja-huviringid-2016-2017-oa "Jüri Gümnaasiumi IT ringid"]</ref><br />
Iseseisvalt saab veebikeskkonnas Codeacademy.com õppida erinevaid programmeerimiskeeli. Kuigi inglise keele oskus on praktiliselt kohustuslik, kui tahad tõsiselt õppida IT-d, siis alates 2014. aastast saab koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse osakonnaga õppida lisaks eesti keeles HTML/CSS ja JavaScripti.<ref>[ https://digitark.ee/codeacademy-abil-vib-igaks-programmeerimist-ppida/ "CodeAcademy eesti keeles"]</ref><br />
<br />
<br />
== '''IT-haritus''' ==<br />
<br />
Õppimisvõimalused on laiad, kuid just IT-s paistab eriti hästi välja, et haridus diplomi mõttes ei ole määrav. Haritus tähendab teadmisi, oskusi, kogemust, laia silmaringi. IT alal saab särasilmne huviline leida piiramatul hulgal iseseisva õppe vorme, uurida Internetist ja töö käigus juurde õppida ja omandada vajaminev kogemus ja teadmised.<br />
<br />
=== Iseseisev õpe ===<br />
<br />
IT-alast haridust on veebis saadaval väga laialdastes vormides. Alates algajatele mõeldud kursustest nagu näiteks juba mainitud https://www.codecademy.com ja lõputu valik videoõpetusi (https://thenewboston.com) kuni online-kõrgharidusplatvormideni. [https://en.wikipedia.org/wiki/Massive_open_online_course/ MOOC] - '''massive open online course''' – kaudu saavad huvilised osa MIT-i, Stanfordi, Berkeley ja teiste tippülikoolide kursustest. Juhtivad ülikoolid Eestis pakuvad samuti MOOC -e erinevatel teemadel. Tartu Ülikoolil on väga populaarsed samuti juba eespool välja toodud avatud programmeerimiskursused [https://courses.cs.ut.ee/2016/progmaa/fall/Main/HomePage/ Programmeerimisest maalähedaselt] ja [https://courses.cs.ut.ee/2017/eprogalused/spring/ Programmeerimise alused]. TÜ kursuste eripäraks on suur lõpetajate protsent (maailma näitel on tavaline 5-15% alustajatest). [''Käesoleva töö autorid on läbinud kursuse „Programmeerimise alused“ ning see oli igati jõukohane lisapingutus ITK õppe kõrval''].<br />
<br />
=== Õppimine töö käigus ===<br />
<br />
IT-alane haritus sõltub huvist ja vajadusest. Infotehnoloogia kiire arengu algusaastatel ei jõudnud IT-haridus sammu pidada tekkinud plahvatuslikule nõudmisele IT-spetsialistide järele. Niinimetatud 'patsiga poisid', kes saavad hobi eest väärt palka, ei ole siiani olnud motiveeritud õppimisvõimalusi otsima. Võis tunduda, et kooliskäimine on mahavisatud aeg, muidu jääd IT rongist lootusetult maha, ja tegeliku elu nõudmised on hoopis teised. Kuigi aastatega on mõtteviis hakanud muutuma, on praegugi keskharidusele järgnevatest haridusastmetest väljalangemise põhjuseks tihti sukeldumine tööellu.<br />
<br />
Üks viis omandada ja tõestada IT-alast haritust on '''kutsesertifikaadid'''. Erinevatel suurfirmadel ja mittetulundusühingutel on laialdased sertifikaadiprogrammid. Omandatud sertifikaadid aitavad rahvusvaheliselt kvalifikatsiooni tõestada mõnikord edukamalt, kui erinevad riigisisesed koolidiplomid. Tuntumaid sertifikaadiprogramme pakuvad [https://www.microsoft.com/en-us/learning/certification-overview.aspx/ Microsoft], [http://www.cisco.com/c/en/us/training-events/training-certifications/certifications.html/ Cisco], [http://education.oracle.com/pls/web_prod-plq-dad/db_pages.getpage?page_id=39/ Oracle], [https://www.lpi.org/ Linux Professional Institute], [https://www.novell.com/training/certinfo/ Novell], [https://www.redhat.com/en/services/certification/ Red Hat], [https://certification.canonical.com/ Canonical]. Eestis ei ole sertifikaadi omandamine veel suurt hoogu sisse saanud, kuid liigutakse üha enam selles suunas.<br />
<br />
IT ettevõtetes töö leidmiseks on oluline lisaks teadmistele (diplomiga või ilma), laiale silmaringile ja uudishimule, sobitumine meeskonda ning isikuomadused. Vestlused ja proovitööd aitavad teha esmase valiku, kas kandidaat suudab ettevõttesse vajadustele vastavalt panustada. <br />
Palju on näiteid inimestest, kes on teinud edukat karjääri, omamata lõpudiplomit, ja juhivad diplomeeritud spetsialiste. Näiteid on muidugi erinevaid. Ka siin tuleb üha enam juba ette, et juhtival positsioonil hakatakse nõudma teadmisi kinnitavat dokumenti. Avaliku sektori töökuulutustes on nõue omandatud või omandamisel kõrgharidusele. IT-firma osalemisel riigihangetes on samuti nõue teatud ametipositsioonidel olevate spetsialistide haridustasemele.<br />
<br />
=== Teiste erialade sidumine IT-ga ===<br />
<br />
OSKA 2016. aasta info-ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) raportis <ref>[http://oska.kutsekoda.ee/field/info-ja-kommunikatsioonitehnoloogia/ "Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia"]</ref> öeldakse <ref>[http://arvamus.postimees.ee/4017087/ants-sild-heal-lapsel-mitu-nime-ehk-vajame-analuusivoimelisi-it-rakendamise-spetsialiste?_ga=2.136060600.801716676.1494010871-521425517.1475078547 "Ants Sild: heal lapsel mitu nime ehk Vajame analüüsivõimelisi IT rakendamise spetsialiste" ]</ref> , et Eesti majandus vajab 2020, aastaks 37000 IKT-spetsialisti, samas kui nende oskustöötajate tegelik hõive aastal 2015 oli 22970. Vahe on 14030 viie aasta peale, st vaja on juurde umbes 2800 IKT spetsialisti aastas. Koolid seda arvu ei suuda pakkuda, sest pole nii palju lõpetajaid. Ainus võimalus on ümberõpe ning mõistlikus koguses välismaiste ekspertide siiameelitamine. Jätkuvalt kasvab vajadus suuremat lisaväärtust loovate IKT rakendamise spetsialistide järele. Eesmärk on majanduse arukas areng IT rakendamise abil. Seda saab teha vaid tehnikaspetsialistide, programmeerijate ja analüütikute koostöös. Praktilise innovatsiooni teevad ära valdkonda sügavalt tunnetavad spetsialistid. IT-harituse mõttes peavad erinevate erialade spetsialistid end täiendama ka IT-alal, kas siis iseseisvalt või täiendõppe teel, et nad suudaksid mõista IT-arendust analüüsist tarkvaraarendusteni.<br />
<br />
=== Üldiselt ===<br />
<br />
Mart Noorma oma intervjuus <ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/noorma-usutluses-reinkubjasele-meil-ei-ole-tarvis-koolitada-pisa-teste-suureparaselt-tegevaid-roboteid-vaid-motlevaid-inimesi?id=77915064 "Noorma usutluses Reinkubjasele: meil ei ole tarvis koolitada PISA teste suurepäraselt tegevaid roboteid, vaid mõtlevaid inimesi" ]</ref> märkis tabavalt, et ülikooli rolliks infokülluse maailmas on olla raamistikuks, tähtaegade ja eesmärkide seadjaks, et suuta saavutada seatud sihte. Kooli asemel võib arengut stimuleerida töökoht, aga töö kõrvalt õppimise juures jääb kõige heade mõjude kõrval puuduseks see, et väga kitsaste igapäevatöö jaoks oluliste oskuste kõrval pole enam aega laiemat maailmapilti ega valdkonna süvateadmisi omandada.<br />
Kuigi ei tasu alahinnata iseõppimise jõudu, on õppetsükli lõpus omandatud dokument siiski vajalik tõestamaks, et suudetakse alustatu süstemaatiliselt lõpule viia.<br />
<br />
== '''Haridus versus haritus''' ==<br />
<br />
'''Skaala'''. Selle peatüki pealkiri on veidi eksitav, kuna tegelikult ei saa panna haridust ja haritust ühe skaala erinevatele otstele ning hakata võrdlema, kas pigem üks või teine. <br />
<br />
[[File:Skaala1.jpg]]<br />
<br />
Haridus ja haritus on kumbki omaette väärtused ning saab rääkida vaid nendevahelisest mõistlikust kombinatsioonist.<br />
<br />
[[File:Skaala2.jpg]]<br />
<br />
Laiast maailmast leiab igasugu näiteid. Kirurgi puhul ei tule kõne allagi hariduse puudumine ning mida rohkem kogemusi, seda paremaks kirurg saab. Teisest küljest viimaste poliitiliste manööverduste valguses pole ministritel nähtavasti haridus üldse kõige prioriteetsem, elu nagu Ameerikas, unistuste maal, et iga „kitsekarjus“ võib saada ministriks. Vastupidiselt arstile ei ole näiteks ise end üles töötanud ärimehel üldse kõige olulisem haridus vaid pigem ongi määrav haritus ja lai maailmapilt. <br />
<br />
Aga kuidas võiks olla lood IT-maailmas?<br />
<br />
Siin ei tooks välja vajalikkuse hinnanguid ei ülemuse ega kaastöötaja vaid pigem töökohustustelt lähtuvast vaatepunktist. Nii ülemusel kui kaastöötajatel võivad töökeskkonnast olenevalt olla palju erinevamad ootused ja neid puudutame järgmises peatükis, „tööjõuturg“. Lisaks võtame eelduseks, et tegemist on oma eriala „puhaste“ esindajatega, mida reaalses elus tihti ette tulla ei pruugi. <br />
<br />
===Arendajate=== <br />
puhul ei tohiks väga vahet olla, et kas tegemist on ise-õppinud või süsteemi poolt haritud töötajaga, loeb huvi. Arendajate puhul on edu aluseks soov ise õppida ja edasi areneda, suurepärasteks arendajaks ainult kooliharidusega ei saa <ref>[https://www.scalablepath.com/blog/7-qualities-that-differentiate-a-good-programmer-from-a-great-programmer/ "7 qualities that differentiate a good programmer from a great programmer"]</ref>, palju olulisemad on isikuomadused ja kogemused. <br />
<br />
===Süsteemiadministraatorid===<br />
seevastu võiks siiski omada mingit struktureeritud õppega tausta, vaid ise õppimisest ei pruugi suuremate arvutisüsteemide puhul piisata. Väga tähtsad süsteemiadministraatori puhul on tema tehnilised teadmised <ref>[http://www.breakingnewsroll.com/bn/2013/02/24/attributes-of-a-good-system-analyst/ "Attributes of a good system analyst"]</ref> <ref>[http://www.jobawareness.com/four-skills-systems-analyst "Four skills of systemsa nalyst"]</ref>. Ei saa vastu vaielda, et ka need on võimalik kokku koguda vaid ise õppides, kuid haridus annab asjale palju juurde.<br />
<br />
===Testija=== <br />
puhul on loomulikult kasu haridusest, kuid samas ei ole see kõige suurem eeldus. Heaks testijaks, nagu arendajakski, saab aja ja kogemusega. Suurepäraseks testijaks saamise eeldusteks on eelkõige isikuomadused – loovus, uudishimu, analüütilised oskused, skeptilisus, järjekindlus, tehnilised teadmised, oskus end kasutaja kingadesse panna – peaaegu kõik sellised asjad, mida koolist ei õpi <ref>[http://searchsoftwarequality.techtarget.com/opinion/Five-qualities-of-a-good-software-tester-hint-its-not-tech-skills "Five qualities of a good software tester"]</ref> <ref>[http://istqbexamcertification.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/10-qualities-that-can-make-you-a-good-tester/ "10 qualities that can make you a good tester"]</ref>. <br />
<br />
===Analüütiku=== <br />
puhul on hea eelnev struktuureeritum õpe, kuid samuti on väga oluline lai maailmapilt, ehk siis on olulised mõlemad – nii hariduse kui harituse olemasolu. Ja mis kõige olulisem – isikuomadused. Analüütiku töö võib viia kokku paljude erinevate elu valdkondadega ning neist midagi teadmata võib töö tulemus olla päris kehvake. Hea analüütiku võtmeks võib lugeda mitte haridust ega haritust vaid hoopis kommunikeerimisoskust <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/ "IKT Ametid"]</ref>.<br />
<br />
===Küberkaitse/turvalisuse tehnoloogil=== <br />
samas peaks olema nii hea haridus kui ka lai maailmapilt, et osata ette aimata ohte, ning teada, et kuidas neid parandada ja ennetada. Eesti on selles suhtes olnud väga eesrindlik, arvestades juba 10 aasta tagust võimekust tagasi lüüa küber-rünnakuid <ref>[http://www.cyberdegrees.org/jobs/security-specialist/ "Security Specialist"] </ref>. <br />
<br />
===Õppejõu=== <br />
puhul oleneb kõik sellest, et mis kooli-astmele õpetust antakse. Korrelleeruvalt peaks olema oluline ka iseenda haridustase. Kui kuni keskkoolini on õpetajal pigem olulisemad teadmised laste õpetamisest, kui infotehnoloogiast seetõttu, et õpetatav materjal on lihtsam ning täiesti edastatav vaid harituse taseme pealt, siis keskkoolis peaks õpetajal juba olema parem ettevalmistus. Noorukid on väga teadmisjanulised ning õpetaja peaks olema võimeline vastama kõigile nende küsimustele ning lisaks sütitama huvi aine vastu. Siin on hea haritus, kuid tuleb kasuks IT-alane haridus. Põhiliselt selleks, et luua õppes struktuuri. Ülikoolis õpetamiseks on hädavajalik lai maailmapilt, sest seal tuleb lisaks teadmiste edastamisele laiendada ka üliõpilaste maailmapilti ja rohkem kui varem õpetada neid mõtlema. See aga eeldab juba õppejõult laia maailmapilti ja kogemust. Kogemust nii õpetatavas aines kui õpetamises.<br />
<br />
===Muu=== <br />
Samas ei ole harv juhus, et IT-töötajalt eeldatakse hunt-Kriimsilmalikku „teab-kõike-oskab-kõike“. Koolis pööratakse suuremat tähelepanu põhiliselt ühe eriala selgekstegemisele. On ilmne, et kõik muu tuleb sellisel juhul ise selgeks teha ning selles mõttes ongi just sellised IT-töötajad kõige imetlusväärsemad – ükski probleem ei ole liiga suur või väike nende jaoks. Nad ei pruugi olla igas ala spetsialistid, kuid nende maailmapilt on vaieldamatult ajapikku üks laiemaid. <br />
<br />
Mitte just töökohana, kuid pigem täpsustatud kutsumusena tooksin ära ka '''häkkeri''', kelle puhul mängib väga suurt rolli just maailmapildi suurus ja haritus. Haridus loomulikult laiendab maailmapilti, kuid ei ole üldse kohustuslik. Arvestades nende panust, ei saa neid "ametina" kuidagi alahinnata. <br />
<br />
Samalaadne, arenduse alla käiv, amet on ka '''arhitektid''', kelle puhul on kindlasti oluline mõtteviis ja haridus, lisaks haritusele. Teisest küljest läheneb nende töö juba pigem juhtivamal positsioonil töötajale. <br />
<br />
Kui tulla kaugemale töö iseloomust, siis väga palju määrab just ametiposti „kõrgus“. '''Juhtivamatel positsioonidel''' võiks olla lisaks haritusele olemas ja haridus, samas kui väga heaks spetsialistiks saab piisava huvi korral ka vaid harituse pealt.<br />
<br />
== '''Tööjõuturg''' ==<br />
<br />
Selleks, et hinnata tööjõuturu olukorda ja leida sealt vastuseid küsimusele, kumb on eelistatum, kas haridus või haritus, viisime läbi uuringu. Selle valimiks oli CV Online <ref>[http://www.cvonline.com "CV Online portaal"]</ref> portaali 5.mai seis kõigist Harjumaa IT valdkonna tööpakkumistest. Vaatluse all olid ainult sellised tööpakkumised, mille põhivaldkond oli seotud IT-ga - näiteks välja jäid tööpakkumised, mille puhul oli lihtsalt mainitud, et võiks olla huvi IT vastu.<br />
<br />
Kokku kaardistati 168 erinevat tööpakkumist ning analüüsiti neid moodustamaks enamlevinud ametite kohta profiilid. <br />
<br />
===IT ametid===<br />
<br />
Erinevate ametite liigitamisel kasutati Start IT lehel välja toodud ametite liigitusi ja kirjeldusi <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/"Start IT ametite liigitus"]</ref> :<br />
<br />
'''Tehnilise toe spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: võrguhaldusspetsialist, testija, klienditoe spetsialist, tugiteenuse analüütik<br />
<br />
''Tehnilise toe spetsialist on tark abiline side ja infotehnoloogiliste igapäevamurede lahendamisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tehnilise-toe-spetsialist/ "Tehnilise toe spetsialistide töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT testija'''<br />
<br />
''Tõe kriteerium on praktika ning infotehnoloogias määravad toodete ja teenuste edasise saatuse testijad. IT testijad on esimesed, kes võtavad kasutusele alles väljatöötamisel olevad riist- ja tarkvaralahendused'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-testija/ "IT testijate töökirjeldus"]</ref> .<br />
<br />
'''Multimeediumi spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: multimeediumi programmeerija, multimeedia toetusspetsialist, veebidisainer, kasutajaliidese disainer, veebisisu programmeerija, veebisisu toimetaja<br />
<br />
''Inimesed saavad infotehnoloogia võimalustest üldjuhul osa meediat vahendavate vidinate abil (arvuti, telefon, telekas, mängukonsool jne). Seega on multimeediumi spetsialistil keskne roll IT võimaluste lihtsaks ja mugavaks tegemisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/multimeediumi-spetsialist/ "Multimeediumi spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Arvutisüsteemide spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: süsteemiinsener, integratsiooniinsener, rakendusinsener<br />
<br />
''Arvutisüsteemide spetsialist on nagu dirigent, kes peab osavalt orkestreerima erinevaid IT-süsteeme'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/arvutisusteemide-spetsialist/ "Arvutisüsteemide spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara programmeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvara insener, tarkvaraarhitekt, kasutajatoe spetsialist, tarkvara arendaja, tarkvara administraator, kasutaja liidese spetsialist<br />
<br />
''Programmeerija on sageli insenerist kunstnik, keda kannustab suuresti loomisvajadus'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-programmeerija/ "IT tarkvara programmeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara planeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvaraarhitekt, juhtivprogrammeerija, kasutajaliidese spetsialist, kujundaja/disainer, tehnoloogiajuht, analüütik<br />
<br />
''Nii nagu ehituse puhul loob esmase visiooni arhitekt, kavandab infotehnoloogias uusi süsteeme tarkvara planeerija'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/"IT tarkvara planeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT ärikonsultant''' - alternatiivsed ametinimetused: e-äri konsultant, ärianalüütik, konsultant, analüütik, tarkvaraarenduse projektijuht, IT projektijuht<br />
<br />
''IT ärikonsultant on justkui moodne alkeemik, kes muudab pidevalt uusi tehnoloogilisi võimalusi rahaks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-arikonsultant/ "IT ärikonsultandi töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT projektijuht''' - alternatiivsed ametinimetused: toote planeerija, tiimijuht<br />
<br />
''IT projektijuht on nagu bändi liider, kelle oskused ja karisma vormistavad kogu tiimi pingutused eduks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-projektijuht/"IT projektijuhi töökirjeldus"]</ref>. <br />
<br />
'''IT juht''' - alternatiivsed ametinimetused: osakonna juhataja, tiimijuht, kvaliteedijuht<br />
<br />
''IT juht on nagu spordivõistkonna peatreener, kes paneb kõik tiimi staarid õigel ajal ja maksimaalse panusega tööle'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-juht/"IT juhi töökirjeldus"]</ref>. <br />
<br />
<br />
===Tööjõuturu uuring===<br />
<br />
[[File:Ametid_osakaal.png|pisi|700px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Erinevate ametite esinemise sageduse põhjal selgub, et ligi pooled töökuulutused olid suunatud tarkvara programmeerijate leidmiseks. Teise suurema grupi (17%) moodustasid tarkavara planeerijate leidmiseks suunatud kuulutused.<br />
<br />
Hariduse vs harituse debatis on üks olulisemaid määrajaid see, kas üldse ja kui suurt rolli mängib uuele töökohale kandideerimisel ülikooli/kutseasutuse kraad/diplom. Analüüsitud töökuulutuste põhjal on näha, et ligi pooltel juhtudel on kraad/diplom oluline. Sama trend jätkub ka tarkvara planeerijate ja tarkvara programmeerijate puhul. Arvutisüsteemide spetsialistide, IT projektijuhtide, IT testijate ja IT ärikonsultantide puhul oli selgelt neid töökuulutusi, milles nõuti kõrghariduse olemasolu, rohkem. Silma jäi see, et paljudel juhtudel oli eraldi märgitud, et sobib nii kõrgharidust tõendav diplom kui ka arvestatav töökogemus.<br />
Eelnevalt toodud ametite kirjeldustest võib lugeda, et sama ametinimetuse taga peitub tegelikult palju erinevaid nö alamameteid, mis erinevadki üksteisest töö iseloomu ja kogemustepagasi poolest. Näiteks tarkvara programmeerijate töökuulutuste seas oli selliseid, kus kandideerimise nõuded olid üsna madalad (ei nõutud kõrgharidust ega arvestatavat töökogemust) kui ka neid, kus otsitigi nö “häkkerlikke tegelasi”, kes valdaks viite erinevat programmeerimise keelt, omaks 7+ aastat erialast töökogemust ning suudaks erinevaid probleeme mängeldes lahendada. Kõrghariduse nõue esines rohkem, kas riigisektori töökuulutustest või juhi-töökuulutustes - kas siis IT juht, IT projektijuht või arenduse tiimijuht.<br />
<br />
[[File:Kraad_diplom.png|pisi|750px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Keskmiselt oodatakse kõige suuremat eelnevat töökogemust IT juhtidelt, samuti on IT testijate puhul pikaajalisem töökogemus oluline. Nii IT juhtide, tarkvara planeerijate kui ka tarkvara programmeerijate puhul oli töökogemuse maksimum 7 aastat.<br />
<br />
[[File:Tookogemus_ametid.png|pisi|400px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Kui kõrvale jätta spetsiifilised tehnilised nõuded ja üldistatult kokku võtta muud töökuulutustes esinenud nõuded, siis võib välja tuua kolm peamist omadust, mis esinesid enamustes töökuulutustes: '''hea meeskonnatöö oskus, hea esinemisoskus ja analüütiline/süsteemne mõtlemine'''. Lisaks oli näha, et üha enam hakkavad piirid klassikaliste ametite jaotuse vahel hägustuma ehk siis näiteks paljudel juhtudel ei otsitud programmeerijat, kes kusagil üksi nina arvutis pusib, vaid pigem analüütik-programmeerijat, kes oskab ise kliendiga suhelda, tema vajadused välja selgitada ning need seejärel realiseerida. Äärmisel juhul isegi realisatsiooni ise testida! Sellest võib järeldada, et hakkavad lõimuma erinevate ametite tööülesanded nii, et võrdväärselt oluliseks muutuvad nii hariduse olemasolu kui ka harituse tase.<br />
<br />
== '''Kasutatud allikad''' ==</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_-_haridus_ja_-_haritus&diff=122214IT - haridus ja - haritus2017-05-12T07:20:35Z<p>Rkaal: /* Tööjõuturg */</p>
<hr />
<div><br />
<br />
Autorid: Laura Lenbaum, Jooni Soots, Radne Kaal, Kreet Solnask<br />
<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Käesolevas artiklis kirjutame haridusest Eestis, haritusest, nende suhtest ning reaalsest olukorrast tööturul IT-eriala näitel. Lahkame enese harimise võimalusi, arutleme veidi IT-ametite teemal ning analüüsime tööturgu ja nõudmisi otsitavale IT-töötajale.<br />
<br />
== '''IT-haridus Eestis''' ==<br />
<br />
Alustame haridusest. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib <ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Haridus "Vikipedia: Haridus"]</ref>. Eestis on võimalik õppida IT mitmel tasemel, täiesti olenemata vanusest. Juba lasteaias tutvustakse lastele programmeerimist, algklassilapsed panevad kokku roboteid ning vanemad lapsed saadavad kaasa lüüa ESTCube satelliidi ehitamises.<br />
<br />
===Kõrgharidus===<br />
<br />
Pärast keskkooli on kolm IT edasiõppimise <ref>[http://startit.ee/koolid/ "StartIT koolide nimekiri"]</ref> võimalust.<br />
*Ülikoolid:<br />
**Tallinna Tehnikaülikool. Bakalaureuseõppes: arvutisüsteemind, informaatika, IT süsteemide administreerimine, IT süsteemide arendus, küberturbe tehnoloogiad, äriinfotehnoloogia. Magistriõppes: Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika, Elektroonika ja kommunikatsioon, arvutisüsteemid, küberkaitse, E-riigi tehnoloogiad ja teenused, tervishoiutehnoloogiad, informaatika, infosüsteemide analüüs ja kavandamine, telekommunikatsioon, äriinfotehnoloogia. <ref>[https://www.ttu.ee/teaduskond/infotehnoloogia-teaduskond/it-tudengile/ "TTÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tallinna Ülikool. Bakalaureuseõppes: infoteadus. Magistriõppes: infoteadus, infotehnoloogia juhtimine, inimese ja arvuti interaktsioon <ref>[http://www.tlu.ee/et/sisseastuja/bakalaureuseope "TLÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tartu Ülikool. Bakalaureuseõppes: arvutitehnika, informaatika. Magistriõppes: arvutitehnika ja robootika, informaatika, infotehnoloogia mitteinformaatikutele <ref>[http://www.ut.ee/et/ut-oppekavad "TU IT õppekavad"]</ref><br />
<br />
*Rakenduslikud kõrgkoolid:<br />
**Eesti Infotehnoloogia Kolledž (alates 01.08.2017 Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia Kolledž)<br />
**Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž<br />
**Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor<br />
**Lääne-Viru Rakenduskõrgkool<br />
**Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž<br />
<br />
*Kutseõppeasutused, mida on Eesti 18 tükki.<br />
<br />
===Lisakursused===<br />
See on hea võimalus õppida juurde IT-alaseid oskusi ja teadmisi.<br />
<br />
'''Tartu Ülikool''' teeb tasuta e-õppena kursusi täiskasvanutele, mis on väga populaarsed. 2016. aastal osales aines Programmeerimise alused 1770 inimest ja Programmeerimisest maalähedaselt 1430 inimest. Nende kursuste läbimine on ideaalne neile, kes soovivad programmeerimisest rohkem teada saada ning kellel puudub eelnev kokkupuude programmeerimisega. Lisaks sellele 2017. aasta kevadel toimunud Programmeerimise alused andis võimaluse läbida pärast e-kursuse lõpetamist ka kontrollitud oludes arvestustöö lahendamist, mille positiivse soorituse korral oli tagatud vastuvõtt informaatika bakalaureuseõppesse.<ref>[http://programmeerimine.ut.ee "TÜ IT lisakursused"]</ref><br />
<br />
===Täiend- ja ümberõpe===<br />
See on hea valik neile, kel on eelnevalt mingi teise eriala haridus olemas ning soovivad kas täiesti uuele erialale minna või integreerida seda oma olemasoleva haridusega.<br />
<br />
2017. aasta jaanuaris alustas pilootprojekt '''Vali IT''', mille käigus koolitatakse 32 inimest. 4 aasta jooksul on plaanis välja koolitada ja õpetada 500 uut tarvaraarendajat.<ref>[http://vali-it.ee "Vali IT koduleht"]</ref> : „Vali IT!“ on täiskasvanute ümberõppeprogramm, mille eesmärgiks on anda osalejatele tarkvaraarendaja algoskused. Programmis osalejad läbivad 6-nädalase täismahus õppe (5 päeva nädalas, kuni 8 tundi päevas) BCS Koolituse ja IT Koolituse koolituskeskustes. Sellele järgneb 8-nädalane (40 tööpäeva, kuni 8 tundi päevas) praktika ettevõtetes. Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ rahastatud „Vali IT!“ programmi õpe kestab kokku ligi 3,5 kuud.“<br />
<br />
===Huviringid===<br />
<br />
Eri vanuses lastele korraldab Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituut erinevaid IT huvilaagreid teemadel <ref>[https://courses.cs.ut.ee/kids "TU huviringid lastele"]</ref> :<br />
*Praktiline küberturvalisus kooliõpilase seisukohast<br />
*Mänguline Python mängu programmeerimine<br />
*Ubuntu paigaldamine ja kasutamine<br />
*Miniarvuti Raspberry Pi abil arvutusklastri ehitamine<br />
*Nutitelefonist kaugjuhitava roboti ehitamine Raspberry Pi baasil<br />
*Veebilehtede loomine: HTML ja CSS<br />
*Mobiilimängude loomine App Inventoriga<br />
*Windows 10 IoT<br />
*Andmebaasid<br />
*Scratch mängu koostamine ja Näidiskood<br />
*Arduino roboti ehitamise juhend<br />
*Trollimise töötuba<br />
*DigiSpark - programmeeritav USB seade<br />
*RGB LEDi programmeerimine Arduino näitel<br />
*Temperatuur ja niiskus Raspberry Pi-ga<br />
<br />
Eestis leidis aset oktoobris neljandat korda üleeuroopaline programmeerimisnädal '''Code Week''', mis on põhiliselt suunatud noortele, et tekitada neis huvi IT ja programmeerimise vastu. HITSA toetusel korraldavad koolid ja lasteaiad üle kogu Eesti sadakond ProgeTiigri õpituba, kus luuakse animatsioone, ehitatakse ja programmeeritakse roboteid. <ref>[https://digitark.ee/code-week-ehk-programmeerimine-mis-vallutab-nadalaks-terve-eesti/ "Code Week Eestis"]</ref><br />
<br />
2017. aastal alustas Erasmus+ programm '''„Programmeerimine kui innovaatiline õppimine ja õpetamine Euroopa koolis“''', mis on planeeritud kestma kaks aastat. Programmis osalevad Poola, Prantsusmaa, Itaalia ja Eesti. Igas riigis toimub üks kohtumine. Eesti lapsed käisid juba Poolas, kus tegevuskava nägi ette Scratchi keskkonnas programmerimist.<ref>[http://parnu.postimees.ee/4074567/audru-kooli-lapsed-kaisid-poolas-programmeerimas/ "Audru lapsedPoolas programmeerimas"]</ref> <br />
<br />
Lisaks on koolides programmeerimise huviringid eri vanuses õpilastele. Näiteks Viimsi kool, kus on huviringides valikuks „Programmeerimine algajatele“, „Robootika“ ning „Programmeerimisring „Püüton“, <ref>[http://www.viimsi.edu.ee/index.php?id=76445 "Viimsi kooli IT ringid"]</ref> <br />
Jüri Gümnaasiumis on valikus „LEGO robootika“, „Robootika“ ning 2016. aastal alustas oma tegevusega ka „Mängude programmeerimise huviring“.<ref>[http://www.jyri.edu.ee/index.php/aine-ja-huviringid-2016-2017-oa "Jüri Gümnaasiumi IT ringid"]</ref><br />
Iseseisvalt saab veebikeskkonnas Codeacademy.com õppida erinevaid programmeerimiskeeli. Kuigi inglise keele oskus on praktiliselt kohustuslik, kui tahad tõsiselt õppida IT-d, siis alates 2014. aastast saab koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse osakonnaga õppida lisaks eesti keeles HTML/CSS ja JavaScripti.<ref>[ https://digitark.ee/codeacademy-abil-vib-igaks-programmeerimist-ppida/ "CodeAcademy eesti keeles"]</ref><br />
<br />
<br />
== '''IT-haritus''' ==<br />
<br />
Õppimisvõimalused on laiad, kuid just IT-s paistab eriti hästi välja, et haridus diplomi mõttes ei ole määrav. Haritus tähendab teadmisi, oskusi, kogemust, laia silmaringi. IT alal saab särasilmne huviline leida piiramatul hulgal iseseisva õppe vorme, uurida Internetist ja töö käigus juurde õppida ja omandada vajaminev kogemus ja teadmised.<br />
<br />
=== Iseseisev õpe ===<br />
<br />
IT-alast haridust on veebis saadaval väga laialdastes vormides. Alates algajatele mõeldud kursustest nagu näiteks juba mainitud https://www.codecademy.com ja lõputu valik videoõpetusi (https://thenewboston.com) kuni online-kõrgharidusplatvormideni. [https://en.wikipedia.org/wiki/Massive_open_online_course/ MOOC] - '''massive open online course''' – kaudu saavad huvilised osa MIT-i, Stanfordi, Berkeley ja teiste tippülikoolide kursustest. Juhtivad ülikoolid Eestis pakuvad samuti MOOC -e erinevatel teemadel. Tartu Ülikoolil on väga populaarsed samuti juba eespool välja toodud avatud programmeerimiskursused [https://courses.cs.ut.ee/2016/progmaa/fall/Main/HomePage/ Programmeerimisest maalähedaselt] ja [https://courses.cs.ut.ee/2017/eprogalused/spring/ Programmeerimise alused]. TÜ kursuste eripäraks on suur lõpetajate protsent (maailma näitel on tavaline 5-15% alustajatest). [''Käesoleva töö autorid on läbinud kursuse „Programmeerimise alused“ ning see oli igati jõukohane lisapingutus ITK õppe kõrval''].<br />
<br />
=== Õppimine töö käigus ===<br />
<br />
IT-alane haritus sõltub huvist ja vajadusest. Infotehnoloogia kiire arengu algusaastatel ei jõudnud IT-haridus sammu pidada tekkinud plahvatuslikule nõudmisele IT-spetsialistide järele. Niinimetatud 'patsiga poisid', kes saavad hobi eest väärt palka, ei ole siiani olnud motiveeritud õppimisvõimalusi otsima. Võis tunduda, et kooliskäimine on mahavisatud aeg, muidu jääd IT rongist lootusetult maha, ja tegeliku elu nõudmised on hoopis teised. Kuigi aastatega on mõtteviis hakanud muutuma, on praegugi keskharidusele järgnevatest haridusastmetest väljalangemise põhjuseks tihti sukeldumine tööellu.<br />
<br />
Üks viis omandada ja tõestada IT-alast haritust on '''kutsesertifikaadid'''. Erinevatel suurfirmadel ja mittetulundusühingutel on laialdased sertifikaadiprogrammid. Omandatud sertifikaadid aitavad rahvusvaheliselt kvalifikatsiooni tõestada mõnikord edukamalt, kui erinevad riigisisesed koolidiplomid. Tuntumaid sertifikaadiprogramme pakuvad [https://www.microsoft.com/en-us/learning/certification-overview.aspx/ Microsoft], [http://www.cisco.com/c/en/us/training-events/training-certifications/certifications.html/ Cisco], [http://education.oracle.com/pls/web_prod-plq-dad/db_pages.getpage?page_id=39/ Oracle], [https://www.lpi.org/ Linux Professional Institute], [https://www.novell.com/training/certinfo/ Novell], [https://www.redhat.com/en/services/certification/ Red Hat], [https://certification.canonical.com/ Canonical]. Eestis ei ole sertifikaadi omandamine veel suurt hoogu sisse saanud, kuid liigutakse üha enam selles suunas.<br />
<br />
IT ettevõtetes töö leidmiseks on oluline lisaks teadmistele (diplomiga või ilma), laiale silmaringile ja uudishimule, sobitumine meeskonda ning isikuomadused. Vestlused ja proovitööd aitavad teha esmase valiku, kas kandidaat suudab ettevõttesse vajadustele vastavalt panustada. <br />
Palju on näiteid inimestest, kes on teinud edukat karjääri, omamata lõpudiplomit, ja juhivad diplomeeritud spetsialiste. Näiteid on muidugi erinevaid. Ka siin tuleb üha enam juba ette, et juhtival positsioonil hakatakse nõudma teadmisi kinnitavat dokumenti. Avaliku sektori töökuulutustes on nõue omandatud või omandamisel kõrgharidusele. IT-firma osalemisel riigihangetes on samuti nõue teatud ametipositsioonidel olevate spetsialistide haridustasemele.<br />
<br />
=== Teiste erialade sidumine IT-ga ===<br />
<br />
OSKA 2016. aasta info-ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) raportis <ref>[http://oska.kutsekoda.ee/field/info-ja-kommunikatsioonitehnoloogia/ "Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia"]</ref> öeldakse <ref>[http://arvamus.postimees.ee/4017087/ants-sild-heal-lapsel-mitu-nime-ehk-vajame-analuusivoimelisi-it-rakendamise-spetsialiste?_ga=2.136060600.801716676.1494010871-521425517.1475078547 "Ants Sild: heal lapsel mitu nime ehk Vajame analüüsivõimelisi IT rakendamise spetsialiste" ]</ref> , et Eesti majandus vajab 2020, aastaks 37000 IKT-spetsialisti, samas kui nende oskustöötajate tegelik hõive aastal 2015 oli 22970. Vahe on 14030 viie aasta peale, st vaja on juurde umbes 2800 IKT spetsialisti aastas. Koolid seda arvu ei suuda pakkuda, sest pole nii palju lõpetajaid. Ainus võimalus on ümberõpe ning mõistlikus koguses välismaiste ekspertide siiameelitamine. Jätkuvalt kasvab vajadus suuremat lisaväärtust loovate IKT rakendamise spetsialistide järele. Eesmärk on majanduse arukas areng IT rakendamise abil. Seda saab teha vaid tehnikaspetsialistide, programmeerijate ja analüütikute koostöös. Praktilise innovatsiooni teevad ära valdkonda sügavalt tunnetavad spetsialistid. IT-harituse mõttes peavad erinevate erialade spetsialistid end täiendama ka IT-alal, kas siis iseseisvalt või täiendõppe teel, et nad suudaksid mõista IT-arendust analüüsist tarkvaraarendusteni.<br />
<br />
=== Üldiselt ===<br />
<br />
Mart Noorma oma intervjuus <ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/noorma-usutluses-reinkubjasele-meil-ei-ole-tarvis-koolitada-pisa-teste-suureparaselt-tegevaid-roboteid-vaid-motlevaid-inimesi?id=77915064 "Noorma usutluses Reinkubjasele: meil ei ole tarvis koolitada PISA teste suurepäraselt tegevaid roboteid, vaid mõtlevaid inimesi" ]</ref> märkis tabavalt, et ülikooli rolliks infokülluse maailmas on olla raamistikuks, tähtaegade ja eesmärkide seadjaks, et suuta saavutada seatud sihte. Kooli asemel võib arengut stimuleerida töökoht, aga töö kõrvalt õppimise juures jääb kõige heade mõjude kõrval puuduseks see, et väga kitsaste igapäevatöö jaoks oluliste oskuste kõrval pole enam aega laiemat maailmapilti ega valdkonna süvateadmisi omandada.<br />
Kuigi ei tasu alahinnata iseõppimise jõudu, on õppetsükli lõpus omandatud dokument siiski vajalik tõestamaks, et suudetakse alustatu süstemaatiliselt lõpule viia.<br />
<br />
== '''Haridus versus haritus''' ==<br />
<br />
'''Skaala'''. Selle peatüki pealkiri on veidi eksitav, kuna tegelikult ei saa panna haridust ja haritust ühe skaala erinevatele otstele ning hakata võrdlema, kas pigem üks või teine. <br />
<br />
[[File:Skaala1.jpg]]<br />
<br />
Haridus ja haritus on kumbki omaette väärtused ning saab rääkida vaid nendevahelisest mõistlikust kombinatsioonist.<br />
<br />
[[File:Skaala2.jpg]]<br />
<br />
Laiast maailmast leiab igasugu näiteid. Kirurgi puhul ei tule kõne allagi hariduse puudumine ning mida rohkem kogemusi, seda paremaks kirurg saab. Teisest küljest viimaste poliitiliste manööverduste valguses pole ministritel nähtavasti haridus üldse kõige prioriteetsem, elu nagu Ameerikas, unistuste maal, et iga „kitsekarjus“ võib saada ministriks. Vastupidiselt arstile ei ole näiteks ise end üles töötanud ärimehel üldse kõige olulisem haridus vaid pigem ongi määrav haritus ja lai maailmapilt. <br />
<br />
Aga kuidas võiks olla lood IT-maailmas?<br />
<br />
Siin ei tooks välja vajalikkuse hinnanguid ei ülemuse ega kaastöötaja vaid pigem töökohustustelt lähtuvast vaatepunktist. Nii ülemusel kui kaastöötajatel võivad töökeskkonnast olenevalt olla palju erinevamad ootused ja neid puudutame järgmises peatükis, „tööjõuturg“. Lisaks võtame eelduseks, et tegemist on oma eriala „puhaste“ esindajatega, mida reaalses elus tihti ette tulla ei pruugi. <br />
<br />
===Arendajate=== <br />
puhul ei tohiks väga vahet olla, et kas tegemist on ise-õppinud või süsteemi poolt haritud töötajaga, loeb huvi. Arendajate puhul on edu aluseks soov ise õppida ja edasi areneda, suurepärasteks arendajaks ainult kooliharidusega ei saa <ref>[https://www.scalablepath.com/blog/7-qualities-that-differentiate-a-good-programmer-from-a-great-programmer/ "7 qualities that differentiate a good programmer from a great programmer"]</ref>, palju olulisemad on isikuomadused ja kogemused. <br />
<br />
===Süsteemiadministraatorid===<br />
seevastu võiks siiski omada mingit struktureeritud õppega tausta, vaid ise õppimisest ei pruugi suuremate arvutisüsteemide puhul piisata. Väga tähtsad süsteemiadministraatori puhul on tema tehnilised teadmised <ref>[http://www.breakingnewsroll.com/bn/2013/02/24/attributes-of-a-good-system-analyst/ "Attributes of a good system analyst"]</ref> <ref>[http://www.jobawareness.com/four-skills-systems-analyst "Four skills of systemsa nalyst"]</ref>. Ei saa vastu vaielda, et ka need on võimalik kokku koguda vaid ise õppides, kuid haridus annab asjale palju juurde.<br />
<br />
===Testija=== <br />
puhul on loomulikult kasu haridusest, kuid samas ei ole see kõige suurem eeldus. Heaks testijaks, nagu arendajakski, saab aja ja kogemusega. Suurepäraseks testijaks saamise eeldusteks on eelkõige isikuomadused – loovus, uudishimu, analüütilised oskused, skeptilisus, järjekindlus, tehnilised teadmised, oskus end kasutaja kingadesse panna – peaaegu kõik sellised asjad, mida koolist ei õpi <ref>[http://searchsoftwarequality.techtarget.com/opinion/Five-qualities-of-a-good-software-tester-hint-its-not-tech-skills "Five qualities of a good software tester"]</ref> <ref>[http://istqbexamcertification.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/10-qualities-that-can-make-you-a-good-tester/ "10 qualities that can make you a good tester"]</ref>. <br />
<br />
===Analüütiku=== <br />
puhul on hea eelnev struktuureeritum õpe, kuid samuti on väga oluline lai maailmapilt, ehk siis on olulised mõlemad – nii hariduse kui harituse olemasolu. Ja mis kõige olulisem – isikuomadused. Analüütiku töö võib viia kokku paljude erinevate elu valdkondadega ning neist midagi teadmata võib töö tulemus olla päris kehvake. Hea analüütiku võtmeks võib lugeda mitte haridust ega haritust vaid hoopis kommunikeerimisoskust <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/ "IKT Ametid"]</ref>.<br />
<br />
===Küberkaitse/turvalisuse tehnoloogil=== <br />
samas peaks olema nii hea haridus kui ka lai maailmapilt, et osata ette aimata ohte, ning teada, et kuidas neid parandada ja ennetada. Eesti on selles suhtes olnud väga eesrindlik, arvestades juba 10 aasta tagust võimekust tagasi lüüa küber-rünnakuid <ref>[http://www.cyberdegrees.org/jobs/security-specialist/ "Security Specialist"] </ref>. <br />
<br />
===Õppejõu=== <br />
puhul oleneb kõik sellest, et mis kooli-astmele õpetust antakse. Korrelleeruvalt peaks olema oluline ka iseenda haridustase. Kui kuni keskkoolini on õpetajal pigem olulisemad teadmised laste õpetamisest, kui infotehnoloogiast seetõttu, et õpetatav materjal on lihtsam ning täiesti edastatav vaid harituse taseme pealt, siis keskkoolis peaks õpetajal juba olema parem ettevalmistus. Noorukid on väga teadmisjanulised ning õpetaja peaks olema võimeline vastama kõigile nende küsimustele ning lisaks sütitama huvi aine vastu. Siin on hea haritus, kuid tuleb kasuks IT-alane haridus. Põhiliselt selleks, et luua õppes struktuuri. Ülikoolis õpetamiseks on hädavajalik lai maailmapilt, sest seal tuleb lisaks teadmiste edastamisele laiendada ka üliõpilaste maailmapilti ja rohkem kui varem õpetada neid mõtlema. See aga eeldab juba õppejõult laia maailmapilti ja kogemust. Kogemust nii õpetatavas aines kui õpetamises.<br />
<br />
===Muu=== <br />
Samas ei ole harv juhus, et IT-töötajalt eeldatakse hunt-Kriimsilmalikku „teab-kõike-oskab-kõike“. Koolis pööratakse suuremat tähelepanu põhiliselt ühe eriala selgekstegemisele. On ilmne, et kõik muu tuleb sellisel juhul ise selgeks teha ning selles mõttes ongi just sellised IT-töötajad kõige imetlusväärsemad – ükski probleem ei ole liiga suur või väike nende jaoks. Nad ei pruugi olla igas ala spetsialistid, kuid nende maailmapilt on vaieldamatult ajapikku üks laiemaid. <br />
<br />
Mitte just töökohana, kuid pigem täpsustatud kutsumusena tooksin ära ka '''häkkeri''', kelle puhul mängib väga suurt rolli just maailmapildi suurus ja haritus. Haridus loomulikult laiendab maailmapilti, kuid ei ole üldse kohustuslik. Arvestades nende panust, ei saa neid "ametina" kuidagi alahinnata. <br />
<br />
Samalaadne, arenduse alla käiv, amet on ka '''arhitektid''', kelle puhul on kindlasti oluline mõtteviis ja haridus, lisaks haritusele. Teisest küljest läheneb nende töö juba pigem juhtivamal positsioonil töötajale. <br />
<br />
Kui tulla kaugemale töö iseloomust, siis väga palju määrab just ametiposti „kõrgus“. '''Juhtivamatel positsioonidel''' võiks olla lisaks haritusele olemas ja haridus, samas kui väga heaks spetsialistiks saab piisava huvi korral ka vaid harituse pealt.<br />
<br />
== '''Tööjõuturg''' ==<br />
<br />
Selleks, et hinnata tööjõuturu olukorda ja leida sealt vastuseid küsimusele, kumb on eelistatum, kas haridus või haritus, viisime läbi uuringu. Selle valimiks oli CV Online <ref>[http://www.cvonline.com "CV Online portaal"]</ref> portaali 5.mai seis kõigist Harjumaa IT valdkonna tööpakkumistest. Vaatluse all olid ainult sellised tööpakkumised, mille põhivaldkond olid seotud IT-ga - näiteks välja jäid tööpakkumised, mille puhul oli lihtsalt mainitud, et võiks olla huvi IT vastu.<br />
<br />
Kokku kaardistati 168 erinevat tööpakkumist ning analüüsiti neid moodustamaks enamlevinud ametite kohta profiilid. <br />
<br />
===IT ametid===<br />
<br />
Erinevate ametite liigitamisel kasutati Start IT lehel välja toodud ametite liigitusi ja kirjeldusi <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/"Start IT ametite liigitus"]</ref> :<br />
<br />
'''Tehnilise toe spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: võrguhaldusspetsialist, testija, klienditoe spetsialist, tugiteenuse analüütik<br />
<br />
''Tehnilise toe spetsialist on tark abiline side ja infotehnoloogiliste igapäevamurede lahendamisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tehnilise-toe-spetsialist/ "Tehnilise toe spetsialistide töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT testija'''<br />
<br />
''Tõe kriteerium on praktika ning infotehnoloogias määravad toodete ja teenuste edasise saatuse testijad. IT testijad on esimesed, kes võtavad kasutusele alles väljatöötamisel olevad riist- ja tarkvaralahendused'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-testija/ "IT testijate töökirjeldus"]</ref> .<br />
<br />
'''Multimeediumi spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: multimeediumi programmeerija, multimeedia toetusspetsialist, veebidisainer, kasutajaliidese disainer, veebisisu programmeerija, veebisisu toimetaja<br />
<br />
''Inimesed saavad infotehnoloogia võimalustest üldjuhul osa meediat vahendavate vidinate abil (arvuti, telefon, telekas, mängukonsool jne). Seega on multimeediumi spetsialistil keskne roll IT võimaluste lihtsaks ja mugavaks tegemisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/multimeediumi-spetsialist/ "Multimeediumi spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Arvutisüsteemide spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: süsteemiinsener, integratsiooniinsener, rakendusinsener<br />
<br />
''Arvutisüsteemide spetsialist on nagu dirigent, kes peab osavalt orkestreerima erinevaid IT-süsteeme'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/arvutisusteemide-spetsialist/ "Arvutisüsteemide spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara programmeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvara insener, tarkvaraarhitekt, kasutajatoe spetsialist, tarkvara arendaja, tarkvara administraator, kasutaja liidese spetsialist<br />
<br />
''Programmeerija on sageli insenerist kunstnik, keda kannustab suuresti loomisvajadus'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-programmeerija/ "IT tarkvara programmeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara planeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvaraarhitekt, juhtivprogrammeerija, kasutajaliidese spetsialist, kujundaja/disainer, tehnoloogiajuht, analüütik<br />
<br />
''Nii nagu ehituse puhul loob esmase visiooni arhitekt, kavandab infotehnoloogias uusi süsteeme tarkvara planeerija'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/"IT tarkvara planeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT ärikonsultant''' - alternatiivsed ametinimetused: e-äri konsultant, ärianalüütik, konsultant, analüütik, tarkvaraarenduse projektijuht, IT projektijuht<br />
<br />
''IT ärikonsultant on justkui moodne alkeemik, kes muudab pidevalt uusi tehnoloogilisi võimalusi rahaks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-arikonsultant/ "IT ärikonsultandi töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT projektijuht''' - alternatiivsed ametinimetused: toote planeerija, tiimijuht<br />
<br />
''IT projektijuht on nagu bändi liider, kelle oskused ja karisma vormistavad kogu tiimi pingutused eduks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-projektijuht/"IT projektijuhi töökirjeldus"]</ref>. <br />
<br />
'''IT juht''' - alternatiivsed ametinimetused: osakonna juhataja, tiimijuht, kvaliteedijuht<br />
<br />
''IT juht on nagu spordivõistkonna peatreener, kes paneb kõik tiimi staarid õigel ajal ja maksimaalse panusega tööle'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-juht/"IT juhi töökirjeldus"]</ref>. <br />
<br />
<br />
===Tööjõuturu uuring===<br />
<br />
[[File:Ametid_osakaal.png|pisi|700px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Erinevate ametite esinemise sageduse põhjal selgub, et ligi pooled töökuulutused olid suunatud tarkvara programmeerijate leidmiseks. Teise suurema grupi (17%) moodustasid tarkavara planeerijate leidmiseks suunatud kuulutused.<br />
<br />
Hariduse vs harituse debatis on üks olulisemaid määrajaid see, kas üldse ja kui suurt rolli mängib uuele töökohale kandideerimisel ülikooli/kutseasutuse kraad/diplom. Analüüsitud töökuulutuste põhjal on näha, et ligi pooltel juhtudel on kraad/diplom oluline. Sama trend jätkub ka tarkvara planeerijate ja tarkvara programmeerijate puhul. Arvutisüsteemide spetsialistide, IT projektijuhtide, IT testijate ja IT ärikonsultantide puhul oli selgelt neid töökuulutusi, milles nõuti kõrghariduse olemasolu, rohkem. Silma jäi see, et paljudel juhtudel oli eraldi märgitud, et sobib nii kõrgharidust tõendav diplom kui ka arvestatav töökogemus.<br />
Eelnevalt toodud ametite kirjeldustest võib lugeda, et sama ametinimetuse taga peitub tegelikult palju erinevaid nö alamameteid, mis erinevadki üksteisest töö iseloomu ja kogemustepagasi poolest. Näiteks tarkvara programmeerijate töökuulutuste seas oli selliseid, kus kandideerimise nõuded olid üsna madalad (ei nõutud kõrgharidust ega arvestatavat töökogemust) kui ka neid, kus otsitigi nö “häkkerlikke tegelasi”, kes valdaks viite erinevat programmeerimise keelt, omaks 7+ aastat erialast töökogemust ning suudaks erinevaid probleeme mängeldes lahendada. Kõrghariduse nõue esines rohkem, kas riigisektori töökuulutustest või juhi-töökuulutustes - kas siis IT juht, IT projektijuht või arenduse tiimijuht.<br />
<br />
[[File:Kraad_diplom.png|pisi|750px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Keskmiselt oodatakse kõige suuremat eelnevat töökogemust IT juhtidelt, samuti on IT testijate puhul pikaajalisem töökogemus oluline. Nii IT juhtide, tarkvara planeerijate kui ka tarkvara programmeerijate puhul oli töökogemuse maksimum 7 aastat.<br />
<br />
[[File:Tookogemus_ametid.png|pisi|400px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Kui kõrvale jätta spetsiifilised tehnilised nõuded ja üldistatult kokku võtta muud töökuulutustes esinenud nõuded, siis võib välja tuua kolm peamist omadust, mis esinesid enamustes töökuulutustes: '''hea meeskonnatöö oskus, hea esinemisoskus ja analüütiline/süsteemne mõtlemine'''. Lisaks oli näha, et üha enam hakkavad piirid klassikaliste ametite jaotuse vahel hägustuma ehk siis näiteks paljudel juhtudel ei otsitud programmeerijat, kes kusagil üksi nina arvutis pusib, vaid pigem analüütik-programmeerijat, kes oskab ise kliendiga suhelda, tema vajadused välja selgitada ning need seejärel realiseerida. Äärmisel juhul isegi realisatsiooni ise testida! Sellest võib järeldada, et hakkavad lõimuma erinevate ametite tööülesanded nii, et võrdväärselt oluliseks muutuvad nii hariduse olemasolu kui ka harituse tase.<br />
<br />
== '''Kasutatud allikad''' ==</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_-_haridus_ja_-_haritus&diff=122213IT - haridus ja - haritus2017-05-12T07:20:12Z<p>Rkaal: /* Muu */</p>
<hr />
<div><br />
<br />
Autorid: Laura Lenbaum, Jooni Soots, Radne Kaal, Kreet Solnask<br />
<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Käesolevas artiklis kirjutame haridusest Eestis, haritusest, nende suhtest ning reaalsest olukorrast tööturul IT-eriala näitel. Lahkame enese harimise võimalusi, arutleme veidi IT-ametite teemal ning analüüsime tööturgu ja nõudmisi otsitavale IT-töötajale.<br />
<br />
== '''IT-haridus Eestis''' ==<br />
<br />
Alustame haridusest. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib <ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Haridus "Vikipedia: Haridus"]</ref>. Eestis on võimalik õppida IT mitmel tasemel, täiesti olenemata vanusest. Juba lasteaias tutvustakse lastele programmeerimist, algklassilapsed panevad kokku roboteid ning vanemad lapsed saadavad kaasa lüüa ESTCube satelliidi ehitamises.<br />
<br />
===Kõrgharidus===<br />
<br />
Pärast keskkooli on kolm IT edasiõppimise <ref>[http://startit.ee/koolid/ "StartIT koolide nimekiri"]</ref> võimalust.<br />
*Ülikoolid:<br />
**Tallinna Tehnikaülikool. Bakalaureuseõppes: arvutisüsteemind, informaatika, IT süsteemide administreerimine, IT süsteemide arendus, küberturbe tehnoloogiad, äriinfotehnoloogia. Magistriõppes: Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika, Elektroonika ja kommunikatsioon, arvutisüsteemid, küberkaitse, E-riigi tehnoloogiad ja teenused, tervishoiutehnoloogiad, informaatika, infosüsteemide analüüs ja kavandamine, telekommunikatsioon, äriinfotehnoloogia. <ref>[https://www.ttu.ee/teaduskond/infotehnoloogia-teaduskond/it-tudengile/ "TTÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tallinna Ülikool. Bakalaureuseõppes: infoteadus. Magistriõppes: infoteadus, infotehnoloogia juhtimine, inimese ja arvuti interaktsioon <ref>[http://www.tlu.ee/et/sisseastuja/bakalaureuseope "TLÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tartu Ülikool. Bakalaureuseõppes: arvutitehnika, informaatika. Magistriõppes: arvutitehnika ja robootika, informaatika, infotehnoloogia mitteinformaatikutele <ref>[http://www.ut.ee/et/ut-oppekavad "TU IT õppekavad"]</ref><br />
<br />
*Rakenduslikud kõrgkoolid:<br />
**Eesti Infotehnoloogia Kolledž (alates 01.08.2017 Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia Kolledž)<br />
**Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž<br />
**Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor<br />
**Lääne-Viru Rakenduskõrgkool<br />
**Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž<br />
<br />
*Kutseõppeasutused, mida on Eesti 18 tükki.<br />
<br />
===Lisakursused===<br />
See on hea võimalus õppida juurde IT-alaseid oskusi ja teadmisi.<br />
<br />
'''Tartu Ülikool''' teeb tasuta e-õppena kursusi täiskasvanutele, mis on väga populaarsed. 2016. aastal osales aines Programmeerimise alused 1770 inimest ja Programmeerimisest maalähedaselt 1430 inimest. Nende kursuste läbimine on ideaalne neile, kes soovivad programmeerimisest rohkem teada saada ning kellel puudub eelnev kokkupuude programmeerimisega. Lisaks sellele 2017. aasta kevadel toimunud Programmeerimise alused andis võimaluse läbida pärast e-kursuse lõpetamist ka kontrollitud oludes arvestustöö lahendamist, mille positiivse soorituse korral oli tagatud vastuvõtt informaatika bakalaureuseõppesse.<ref>[http://programmeerimine.ut.ee "TÜ IT lisakursused"]</ref><br />
<br />
===Täiend- ja ümberõpe===<br />
See on hea valik neile, kel on eelnevalt mingi teise eriala haridus olemas ning soovivad kas täiesti uuele erialale minna või integreerida seda oma olemasoleva haridusega.<br />
<br />
2017. aasta jaanuaris alustas pilootprojekt '''Vali IT''', mille käigus koolitatakse 32 inimest. 4 aasta jooksul on plaanis välja koolitada ja õpetada 500 uut tarvaraarendajat.<ref>[http://vali-it.ee "Vali IT koduleht"]</ref> : „Vali IT!“ on täiskasvanute ümberõppeprogramm, mille eesmärgiks on anda osalejatele tarkvaraarendaja algoskused. Programmis osalejad läbivad 6-nädalase täismahus õppe (5 päeva nädalas, kuni 8 tundi päevas) BCS Koolituse ja IT Koolituse koolituskeskustes. Sellele järgneb 8-nädalane (40 tööpäeva, kuni 8 tundi päevas) praktika ettevõtetes. Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ rahastatud „Vali IT!“ programmi õpe kestab kokku ligi 3,5 kuud.“<br />
<br />
===Huviringid===<br />
<br />
Eri vanuses lastele korraldab Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituut erinevaid IT huvilaagreid teemadel <ref>[https://courses.cs.ut.ee/kids "TU huviringid lastele"]</ref> :<br />
*Praktiline küberturvalisus kooliõpilase seisukohast<br />
*Mänguline Python mängu programmeerimine<br />
*Ubuntu paigaldamine ja kasutamine<br />
*Miniarvuti Raspberry Pi abil arvutusklastri ehitamine<br />
*Nutitelefonist kaugjuhitava roboti ehitamine Raspberry Pi baasil<br />
*Veebilehtede loomine: HTML ja CSS<br />
*Mobiilimängude loomine App Inventoriga<br />
*Windows 10 IoT<br />
*Andmebaasid<br />
*Scratch mängu koostamine ja Näidiskood<br />
*Arduino roboti ehitamise juhend<br />
*Trollimise töötuba<br />
*DigiSpark - programmeeritav USB seade<br />
*RGB LEDi programmeerimine Arduino näitel<br />
*Temperatuur ja niiskus Raspberry Pi-ga<br />
<br />
Eestis leidis aset oktoobris neljandat korda üleeuroopaline programmeerimisnädal '''Code Week''', mis on põhiliselt suunatud noortele, et tekitada neis huvi IT ja programmeerimise vastu. HITSA toetusel korraldavad koolid ja lasteaiad üle kogu Eesti sadakond ProgeTiigri õpituba, kus luuakse animatsioone, ehitatakse ja programmeeritakse roboteid. <ref>[https://digitark.ee/code-week-ehk-programmeerimine-mis-vallutab-nadalaks-terve-eesti/ "Code Week Eestis"]</ref><br />
<br />
2017. aastal alustas Erasmus+ programm '''„Programmeerimine kui innovaatiline õppimine ja õpetamine Euroopa koolis“''', mis on planeeritud kestma kaks aastat. Programmis osalevad Poola, Prantsusmaa, Itaalia ja Eesti. Igas riigis toimub üks kohtumine. Eesti lapsed käisid juba Poolas, kus tegevuskava nägi ette Scratchi keskkonnas programmerimist.<ref>[http://parnu.postimees.ee/4074567/audru-kooli-lapsed-kaisid-poolas-programmeerimas/ "Audru lapsedPoolas programmeerimas"]</ref> <br />
<br />
Lisaks on koolides programmeerimise huviringid eri vanuses õpilastele. Näiteks Viimsi kool, kus on huviringides valikuks „Programmeerimine algajatele“, „Robootika“ ning „Programmeerimisring „Püüton“, <ref>[http://www.viimsi.edu.ee/index.php?id=76445 "Viimsi kooli IT ringid"]</ref> <br />
Jüri Gümnaasiumis on valikus „LEGO robootika“, „Robootika“ ning 2016. aastal alustas oma tegevusega ka „Mängude programmeerimise huviring“.<ref>[http://www.jyri.edu.ee/index.php/aine-ja-huviringid-2016-2017-oa "Jüri Gümnaasiumi IT ringid"]</ref><br />
Iseseisvalt saab veebikeskkonnas Codeacademy.com õppida erinevaid programmeerimiskeeli. Kuigi inglise keele oskus on praktiliselt kohustuslik, kui tahad tõsiselt õppida IT-d, siis alates 2014. aastast saab koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse osakonnaga õppida lisaks eesti keeles HTML/CSS ja JavaScripti.<ref>[ https://digitark.ee/codeacademy-abil-vib-igaks-programmeerimist-ppida/ "CodeAcademy eesti keeles"]</ref><br />
<br />
<br />
== '''IT-haritus''' ==<br />
<br />
Õppimisvõimalused on laiad, kuid just IT-s paistab eriti hästi välja, et haridus diplomi mõttes ei ole määrav. Haritus tähendab teadmisi, oskusi, kogemust, laia silmaringi. IT alal saab särasilmne huviline leida piiramatul hulgal iseseisva õppe vorme, uurida Internetist ja töö käigus juurde õppida ja omandada vajaminev kogemus ja teadmised.<br />
<br />
=== Iseseisev õpe ===<br />
<br />
IT-alast haridust on veebis saadaval väga laialdastes vormides. Alates algajatele mõeldud kursustest nagu näiteks juba mainitud https://www.codecademy.com ja lõputu valik videoõpetusi (https://thenewboston.com) kuni online-kõrgharidusplatvormideni. [https://en.wikipedia.org/wiki/Massive_open_online_course/ MOOC] - '''massive open online course''' – kaudu saavad huvilised osa MIT-i, Stanfordi, Berkeley ja teiste tippülikoolide kursustest. Juhtivad ülikoolid Eestis pakuvad samuti MOOC -e erinevatel teemadel. Tartu Ülikoolil on väga populaarsed samuti juba eespool välja toodud avatud programmeerimiskursused [https://courses.cs.ut.ee/2016/progmaa/fall/Main/HomePage/ Programmeerimisest maalähedaselt] ja [https://courses.cs.ut.ee/2017/eprogalused/spring/ Programmeerimise alused]. TÜ kursuste eripäraks on suur lõpetajate protsent (maailma näitel on tavaline 5-15% alustajatest). [''Käesoleva töö autorid on läbinud kursuse „Programmeerimise alused“ ning see oli igati jõukohane lisapingutus ITK õppe kõrval''].<br />
<br />
=== Õppimine töö käigus ===<br />
<br />
IT-alane haritus sõltub huvist ja vajadusest. Infotehnoloogia kiire arengu algusaastatel ei jõudnud IT-haridus sammu pidada tekkinud plahvatuslikule nõudmisele IT-spetsialistide järele. Niinimetatud 'patsiga poisid', kes saavad hobi eest väärt palka, ei ole siiani olnud motiveeritud õppimisvõimalusi otsima. Võis tunduda, et kooliskäimine on mahavisatud aeg, muidu jääd IT rongist lootusetult maha, ja tegeliku elu nõudmised on hoopis teised. Kuigi aastatega on mõtteviis hakanud muutuma, on praegugi keskharidusele järgnevatest haridusastmetest väljalangemise põhjuseks tihti sukeldumine tööellu.<br />
<br />
Üks viis omandada ja tõestada IT-alast haritust on '''kutsesertifikaadid'''. Erinevatel suurfirmadel ja mittetulundusühingutel on laialdased sertifikaadiprogrammid. Omandatud sertifikaadid aitavad rahvusvaheliselt kvalifikatsiooni tõestada mõnikord edukamalt, kui erinevad riigisisesed koolidiplomid. Tuntumaid sertifikaadiprogramme pakuvad [https://www.microsoft.com/en-us/learning/certification-overview.aspx/ Microsoft], [http://www.cisco.com/c/en/us/training-events/training-certifications/certifications.html/ Cisco], [http://education.oracle.com/pls/web_prod-plq-dad/db_pages.getpage?page_id=39/ Oracle], [https://www.lpi.org/ Linux Professional Institute], [https://www.novell.com/training/certinfo/ Novell], [https://www.redhat.com/en/services/certification/ Red Hat], [https://certification.canonical.com/ Canonical]. Eestis ei ole sertifikaadi omandamine veel suurt hoogu sisse saanud, kuid liigutakse üha enam selles suunas.<br />
<br />
IT ettevõtetes töö leidmiseks on oluline lisaks teadmistele (diplomiga või ilma), laiale silmaringile ja uudishimule, sobitumine meeskonda ning isikuomadused. Vestlused ja proovitööd aitavad teha esmase valiku, kas kandidaat suudab ettevõttesse vajadustele vastavalt panustada. <br />
Palju on näiteid inimestest, kes on teinud edukat karjääri, omamata lõpudiplomit, ja juhivad diplomeeritud spetsialiste. Näiteid on muidugi erinevaid. Ka siin tuleb üha enam juba ette, et juhtival positsioonil hakatakse nõudma teadmisi kinnitavat dokumenti. Avaliku sektori töökuulutustes on nõue omandatud või omandamisel kõrgharidusele. IT-firma osalemisel riigihangetes on samuti nõue teatud ametipositsioonidel olevate spetsialistide haridustasemele.<br />
<br />
=== Teiste erialade sidumine IT-ga ===<br />
<br />
OSKA 2016. aasta info-ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) raportis <ref>[http://oska.kutsekoda.ee/field/info-ja-kommunikatsioonitehnoloogia/ "Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia"]</ref> öeldakse <ref>[http://arvamus.postimees.ee/4017087/ants-sild-heal-lapsel-mitu-nime-ehk-vajame-analuusivoimelisi-it-rakendamise-spetsialiste?_ga=2.136060600.801716676.1494010871-521425517.1475078547 "Ants Sild: heal lapsel mitu nime ehk Vajame analüüsivõimelisi IT rakendamise spetsialiste" ]</ref> , et Eesti majandus vajab 2020, aastaks 37000 IKT-spetsialisti, samas kui nende oskustöötajate tegelik hõive aastal 2015 oli 22970. Vahe on 14030 viie aasta peale, st vaja on juurde umbes 2800 IKT spetsialisti aastas. Koolid seda arvu ei suuda pakkuda, sest pole nii palju lõpetajaid. Ainus võimalus on ümberõpe ning mõistlikus koguses välismaiste ekspertide siiameelitamine. Jätkuvalt kasvab vajadus suuremat lisaväärtust loovate IKT rakendamise spetsialistide järele. Eesmärk on majanduse arukas areng IT rakendamise abil. Seda saab teha vaid tehnikaspetsialistide, programmeerijate ja analüütikute koostöös. Praktilise innovatsiooni teevad ära valdkonda sügavalt tunnetavad spetsialistid. IT-harituse mõttes peavad erinevate erialade spetsialistid end täiendama ka IT-alal, kas siis iseseisvalt või täiendõppe teel, et nad suudaksid mõista IT-arendust analüüsist tarkvaraarendusteni.<br />
<br />
=== Üldiselt ===<br />
<br />
Mart Noorma oma intervjuus <ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/noorma-usutluses-reinkubjasele-meil-ei-ole-tarvis-koolitada-pisa-teste-suureparaselt-tegevaid-roboteid-vaid-motlevaid-inimesi?id=77915064 "Noorma usutluses Reinkubjasele: meil ei ole tarvis koolitada PISA teste suurepäraselt tegevaid roboteid, vaid mõtlevaid inimesi" ]</ref> märkis tabavalt, et ülikooli rolliks infokülluse maailmas on olla raamistikuks, tähtaegade ja eesmärkide seadjaks, et suuta saavutada seatud sihte. Kooli asemel võib arengut stimuleerida töökoht, aga töö kõrvalt õppimise juures jääb kõige heade mõjude kõrval puuduseks see, et väga kitsaste igapäevatöö jaoks oluliste oskuste kõrval pole enam aega laiemat maailmapilti ega valdkonna süvateadmisi omandada.<br />
Kuigi ei tasu alahinnata iseõppimise jõudu, on õppetsükli lõpus omandatud dokument siiski vajalik tõestamaks, et suudetakse alustatu süstemaatiliselt lõpule viia.<br />
<br />
== '''Haridus versus haritus''' ==<br />
<br />
'''Skaala'''. Selle peatüki pealkiri on veidi eksitav, kuna tegelikult ei saa panna haridust ja haritust ühe skaala erinevatele otstele ning hakata võrdlema, kas pigem üks või teine. <br />
<br />
[[File:Skaala1.jpg]]<br />
<br />
Haridus ja haritus on kumbki omaette väärtused ning saab rääkida vaid nendevahelisest mõistlikust kombinatsioonist.<br />
<br />
[[File:Skaala2.jpg]]<br />
<br />
Laiast maailmast leiab igasugu näiteid. Kirurgi puhul ei tule kõne allagi hariduse puudumine ning mida rohkem kogemusi, seda paremaks kirurg saab. Teisest küljest viimaste poliitiliste manööverduste valguses pole ministritel nähtavasti haridus üldse kõige prioriteetsem, elu nagu Ameerikas, unistuste maal, et iga „kitsekarjus“ võib saada ministriks. Vastupidiselt arstile ei ole näiteks ise end üles töötanud ärimehel üldse kõige olulisem haridus vaid pigem ongi määrav haritus ja lai maailmapilt. <br />
<br />
Aga kuidas võiks olla lood IT-maailmas?<br />
<br />
Siin ei tooks välja vajalikkuse hinnanguid ei ülemuse ega kaastöötaja vaid pigem töökohustustelt lähtuvast vaatepunktist. Nii ülemusel kui kaastöötajatel võivad töökeskkonnast olenevalt olla palju erinevamad ootused ja neid puudutame järgmises peatükis, „tööjõuturg“. Lisaks võtame eelduseks, et tegemist on oma eriala „puhaste“ esindajatega, mida reaalses elus tihti ette tulla ei pruugi. <br />
<br />
===Arendajate=== <br />
puhul ei tohiks väga vahet olla, et kas tegemist on ise-õppinud või süsteemi poolt haritud töötajaga, loeb huvi. Arendajate puhul on edu aluseks soov ise õppida ja edasi areneda, suurepärasteks arendajaks ainult kooliharidusega ei saa <ref>[https://www.scalablepath.com/blog/7-qualities-that-differentiate-a-good-programmer-from-a-great-programmer/ "7 qualities that differentiate a good programmer from a great programmer"]</ref>, palju olulisemad on isikuomadused ja kogemused. <br />
<br />
===Süsteemiadministraatorid===<br />
seevastu võiks siiski omada mingit struktureeritud õppega tausta, vaid ise õppimisest ei pruugi suuremate arvutisüsteemide puhul piisata. Väga tähtsad süsteemiadministraatori puhul on tema tehnilised teadmised <ref>[http://www.breakingnewsroll.com/bn/2013/02/24/attributes-of-a-good-system-analyst/ "Attributes of a good system analyst"]</ref> <ref>[http://www.jobawareness.com/four-skills-systems-analyst "Four skills of systemsa nalyst"]</ref>. Ei saa vastu vaielda, et ka need on võimalik kokku koguda vaid ise õppides, kuid haridus annab asjale palju juurde.<br />
<br />
===Testija=== <br />
puhul on loomulikult kasu haridusest, kuid samas ei ole see kõige suurem eeldus. Heaks testijaks, nagu arendajakski, saab aja ja kogemusega. Suurepäraseks testijaks saamise eeldusteks on eelkõige isikuomadused – loovus, uudishimu, analüütilised oskused, skeptilisus, järjekindlus, tehnilised teadmised, oskus end kasutaja kingadesse panna – peaaegu kõik sellised asjad, mida koolist ei õpi <ref>[http://searchsoftwarequality.techtarget.com/opinion/Five-qualities-of-a-good-software-tester-hint-its-not-tech-skills "Five qualities of a good software tester"]</ref> <ref>[http://istqbexamcertification.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/10-qualities-that-can-make-you-a-good-tester/ "10 qualities that can make you a good tester"]</ref>. <br />
<br />
===Analüütiku=== <br />
puhul on hea eelnev struktuureeritum õpe, kuid samuti on väga oluline lai maailmapilt, ehk siis on olulised mõlemad – nii hariduse kui harituse olemasolu. Ja mis kõige olulisem – isikuomadused. Analüütiku töö võib viia kokku paljude erinevate elu valdkondadega ning neist midagi teadmata võib töö tulemus olla päris kehvake. Hea analüütiku võtmeks võib lugeda mitte haridust ega haritust vaid hoopis kommunikeerimisoskust <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/ "IKT Ametid"]</ref>.<br />
<br />
===Küberkaitse/turvalisuse tehnoloogil=== <br />
samas peaks olema nii hea haridus kui ka lai maailmapilt, et osata ette aimata ohte, ning teada, et kuidas neid parandada ja ennetada. Eesti on selles suhtes olnud väga eesrindlik, arvestades juba 10 aasta tagust võimekust tagasi lüüa küber-rünnakuid <ref>[http://www.cyberdegrees.org/jobs/security-specialist/ "Security Specialist"] </ref>. <br />
<br />
===Õppejõu=== <br />
puhul oleneb kõik sellest, et mis kooli-astmele õpetust antakse. Korrelleeruvalt peaks olema oluline ka iseenda haridustase. Kui kuni keskkoolini on õpetajal pigem olulisemad teadmised laste õpetamisest, kui infotehnoloogiast seetõttu, et õpetatav materjal on lihtsam ning täiesti edastatav vaid harituse taseme pealt, siis keskkoolis peaks õpetajal juba olema parem ettevalmistus. Noorukid on väga teadmisjanulised ning õpetaja peaks olema võimeline vastama kõigile nende küsimustele ning lisaks sütitama huvi aine vastu. Siin on hea haritus, kuid tuleb kasuks IT-alane haridus. Põhiliselt selleks, et luua õppes struktuuri. Ülikoolis õpetamiseks on hädavajalik lai maailmapilt, sest seal tuleb lisaks teadmiste edastamisele laiendada ka üliõpilaste maailmapilti ja rohkem kui varem õpetada neid mõtlema. See aga eeldab juba õppejõult laia maailmapilti ja kogemust. Kogemust nii õpetatavas aines kui õpetamises.<br />
<br />
===Muu=== <br />
Samas ei ole harv juhus, et IT-töötajalt eeldatakse hunt-Kriimsilmalikku „teab-kõike-oskab-kõike“. Koolis pööratakse suuremat tähelepanu põhiliselt ühe eriala selgekstegemisele. On ilmne, et kõik muu tuleb sellisel juhul ise selgeks teha ning selles mõttes ongi just sellised IT-töötajad kõige imetlusväärsemad – ükski probleem ei ole liiga suur või väike nende jaoks. Nad ei pruugi olla igas ala spetsialistid, kuid nende maailmapilt on vaieldamatult ajapikku üks laiemaid. <br />
<br />
Mitte just töökohana, kuid pigem täpsustatud kutsumusena tooksin ära ka '''häkkeri''', kelle puhul mängib väga suurt rolli just maailmapildi suurus ja haritus. Haridus loomulikult laiendab maailmapilti, kuid ei ole üldse kohustuslik. Arvestades nende panust, ei saa neid "ametina" kuidagi alahinnata. <br />
<br />
Samalaadne, arenduse alla käiv, amet on ka '''arhitektid''', kelle puhul on kindlasti oluline mõtteviis ja haridus, lisaks haritusele. Teisest küljest läheneb nende töö juba pigem juhtivamal positsioonil töötajale. <br />
<br />
Kui tulla kaugemale töö iseloomust, siis väga palju määrab just ametiposti „kõrgus“. '''Juhtivamatel positsioonidel''' võiks olla lisaks haritusele olemas ja haridus, samas kui väga heaks spetsialistiks saab piisava huvi korral ka vaid harituse pealt.<br />
<br />
== '''Tööjõuturg''' ==<br />
<br />
Selleks, et hinnata tööjõuturu olukorda ja leida sealt vastuseid küsimusele, kumb on eelistatum, kas haridus või haritus, viidi läbi uuringu. Selle valimiks oli CV Online <ref>[http://www.cvonline.com "CV Online portaal"]</ref> portaali 5.mai seis kõigist Harjumaa IT valdkonna tööpakkumistest. Vaatluse all olid ainult sellised tööpakkumised, mille põhivaldkond olid seotud IT-ga - näiteks välja jäid tööpakkumised, mille puhul oli lihtsalt mainitud, et võiks olla huvi IT vastu.<br />
<br />
Kokku kaardistati 168 erinevat tööpakkumist ning analüüsiti neid moodustamaks enamlevinud ametite kohta profiilid. <br />
<br />
===IT ametid===<br />
<br />
Erinevate ametite liigitamisel kasutati Start IT lehel välja toodud ametite liigitusi ja kirjeldusi <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/"Start IT ametite liigitus"]</ref> :<br />
<br />
'''Tehnilise toe spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: võrguhaldusspetsialist, testija, klienditoe spetsialist, tugiteenuse analüütik<br />
<br />
''Tehnilise toe spetsialist on tark abiline side ja infotehnoloogiliste igapäevamurede lahendamisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tehnilise-toe-spetsialist/ "Tehnilise toe spetsialistide töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT testija'''<br />
<br />
''Tõe kriteerium on praktika ning infotehnoloogias määravad toodete ja teenuste edasise saatuse testijad. IT testijad on esimesed, kes võtavad kasutusele alles väljatöötamisel olevad riist- ja tarkvaralahendused'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-testija/ "IT testijate töökirjeldus"]</ref> .<br />
<br />
'''Multimeediumi spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: multimeediumi programmeerija, multimeedia toetusspetsialist, veebidisainer, kasutajaliidese disainer, veebisisu programmeerija, veebisisu toimetaja<br />
<br />
''Inimesed saavad infotehnoloogia võimalustest üldjuhul osa meediat vahendavate vidinate abil (arvuti, telefon, telekas, mängukonsool jne). Seega on multimeediumi spetsialistil keskne roll IT võimaluste lihtsaks ja mugavaks tegemisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/multimeediumi-spetsialist/ "Multimeediumi spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Arvutisüsteemide spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: süsteemiinsener, integratsiooniinsener, rakendusinsener<br />
<br />
''Arvutisüsteemide spetsialist on nagu dirigent, kes peab osavalt orkestreerima erinevaid IT-süsteeme'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/arvutisusteemide-spetsialist/ "Arvutisüsteemide spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara programmeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvara insener, tarkvaraarhitekt, kasutajatoe spetsialist, tarkvara arendaja, tarkvara administraator, kasutaja liidese spetsialist<br />
<br />
''Programmeerija on sageli insenerist kunstnik, keda kannustab suuresti loomisvajadus'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-programmeerija/ "IT tarkvara programmeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara planeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvaraarhitekt, juhtivprogrammeerija, kasutajaliidese spetsialist, kujundaja/disainer, tehnoloogiajuht, analüütik<br />
<br />
''Nii nagu ehituse puhul loob esmase visiooni arhitekt, kavandab infotehnoloogias uusi süsteeme tarkvara planeerija'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/"IT tarkvara planeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT ärikonsultant''' - alternatiivsed ametinimetused: e-äri konsultant, ärianalüütik, konsultant, analüütik, tarkvaraarenduse projektijuht, IT projektijuht<br />
<br />
''IT ärikonsultant on justkui moodne alkeemik, kes muudab pidevalt uusi tehnoloogilisi võimalusi rahaks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-arikonsultant/ "IT ärikonsultandi töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT projektijuht''' - alternatiivsed ametinimetused: toote planeerija, tiimijuht<br />
<br />
''IT projektijuht on nagu bändi liider, kelle oskused ja karisma vormistavad kogu tiimi pingutused eduks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-projektijuht/"IT projektijuhi töökirjeldus"]</ref>. <br />
<br />
'''IT juht''' - alternatiivsed ametinimetused: osakonna juhataja, tiimijuht, kvaliteedijuht<br />
<br />
''IT juht on nagu spordivõistkonna peatreener, kes paneb kõik tiimi staarid õigel ajal ja maksimaalse panusega tööle'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-juht/"IT juhi töökirjeldus"]</ref>. <br />
<br />
<br />
===Tööjõuturu uuring===<br />
<br />
[[File:Ametid_osakaal.png|pisi|700px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Erinevate ametite esinemise sageduse põhjal selgub, et ligi pooled töökuulutused olid suunatud tarkvara programmeerijate leidmiseks. Teise suurema grupi (17%) moodustasid tarkavara planeerijate leidmiseks suunatud kuulutused.<br />
<br />
Hariduse vs harituse debatis on üks olulisemaid määrajaid see, kas üldse ja kui suurt rolli mängib uuele töökohale kandideerimisel ülikooli/kutseasutuse kraad/diplom. Analüüsitud töökuulutuste põhjal on näha, et ligi pooltel juhtudel on kraad/diplom oluline. Sama trend jätkub ka tarkvara planeerijate ja tarkvara programmeerijate puhul. Arvutisüsteemide spetsialistide, IT projektijuhtide, IT testijate ja IT ärikonsultantide puhul oli selgelt neid töökuulutusi, milles nõuti kõrghariduse olemasolu, rohkem. Silma jäi see, et paljudel juhtudel oli eraldi märgitud, et sobib nii kõrgharidust tõendav diplom kui ka arvestatav töökogemus.<br />
Eelnevalt toodud ametite kirjeldustest võib lugeda, et sama ametinimetuse taga peitub tegelikult palju erinevaid nö alamameteid, mis erinevadki üksteisest töö iseloomu ja kogemustepagasi poolest. Näiteks tarkvara programmeerijate töökuulutuste seas oli selliseid, kus kandideerimise nõuded olid üsna madalad (ei nõutud kõrgharidust ega arvestatavat töökogemust) kui ka neid, kus otsitigi nö “häkkerlikke tegelasi”, kes valdaks viite erinevat programmeerimise keelt, omaks 7+ aastat erialast töökogemust ning suudaks erinevaid probleeme mängeldes lahendada. Kõrghariduse nõue esines rohkem, kas riigisektori töökuulutustest või juhi-töökuulutustes - kas siis IT juht, IT projektijuht või arenduse tiimijuht.<br />
<br />
[[File:Kraad_diplom.png|pisi|750px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Keskmiselt oodatakse kõige suuremat eelnevat töökogemust IT juhtidelt, samuti on IT testijate puhul pikaajalisem töökogemus oluline. Nii IT juhtide, tarkvara planeerijate kui ka tarkvara programmeerijate puhul oli töökogemuse maksimum 7 aastat.<br />
<br />
[[File:Tookogemus_ametid.png|pisi|400px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Kui kõrvale jätta spetsiifilised tehnilised nõuded ja üldistatult kokku võtta muud töökuulutustes esinenud nõuded, siis võib välja tuua kolm peamist omadust, mis esinesid enamustes töökuulutustes: '''hea meeskonnatöö oskus, hea esinemisoskus ja analüütiline/süsteemne mõtlemine'''. Lisaks oli näha, et üha enam hakkavad piirid klassikaliste ametite jaotuse vahel hägustuma ehk siis näiteks paljudel juhtudel ei otsitud programmeerijat, kes kusagil üksi nina arvutis pusib, vaid pigem analüütik-programmeerijat, kes oskab ise kliendiga suhelda, tema vajadused välja selgitada ning need seejärel realiseerida. Äärmisel juhul isegi realisatsiooni ise testida! Sellest võib järeldada, et hakkavad lõimuma erinevate ametite tööülesanded nii, et võrdväärselt oluliseks muutuvad nii hariduse olemasolu kui ka harituse tase.<br />
<br />
== '''Kasutatud allikad''' ==</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_-_haridus_ja_-_haritus&diff=122212IT - haridus ja - haritus2017-05-12T07:17:41Z<p>Rkaal: /* Muu */</p>
<hr />
<div><br />
<br />
Autorid: Laura Lenbaum, Jooni Soots, Radne Kaal, Kreet Solnask<br />
<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Käesolevas artiklis kirjutame haridusest Eestis, haritusest, nende suhtest ning reaalsest olukorrast tööturul IT-eriala näitel. Lahkame enese harimise võimalusi, arutleme veidi IT-ametite teemal ning analüüsime tööturgu ja nõudmisi otsitavale IT-töötajale.<br />
<br />
== '''IT-haridus Eestis''' ==<br />
<br />
Alustame haridusest. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib <ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Haridus "Vikipedia: Haridus"]</ref>. Eestis on võimalik õppida IT mitmel tasemel, täiesti olenemata vanusest. Juba lasteaias tutvustakse lastele programmeerimist, algklassilapsed panevad kokku roboteid ning vanemad lapsed saadavad kaasa lüüa ESTCube satelliidi ehitamises.<br />
<br />
===Kõrgharidus===<br />
<br />
Pärast keskkooli on kolm IT edasiõppimise <ref>[http://startit.ee/koolid/ "StartIT koolide nimekiri"]</ref> võimalust.<br />
*Ülikoolid:<br />
**Tallinna Tehnikaülikool. Bakalaureuseõppes: arvutisüsteemind, informaatika, IT süsteemide administreerimine, IT süsteemide arendus, küberturbe tehnoloogiad, äriinfotehnoloogia. Magistriõppes: Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika, Elektroonika ja kommunikatsioon, arvutisüsteemid, küberkaitse, E-riigi tehnoloogiad ja teenused, tervishoiutehnoloogiad, informaatika, infosüsteemide analüüs ja kavandamine, telekommunikatsioon, äriinfotehnoloogia. <ref>[https://www.ttu.ee/teaduskond/infotehnoloogia-teaduskond/it-tudengile/ "TTÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tallinna Ülikool. Bakalaureuseõppes: infoteadus. Magistriõppes: infoteadus, infotehnoloogia juhtimine, inimese ja arvuti interaktsioon <ref>[http://www.tlu.ee/et/sisseastuja/bakalaureuseope "TLÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tartu Ülikool. Bakalaureuseõppes: arvutitehnika, informaatika. Magistriõppes: arvutitehnika ja robootika, informaatika, infotehnoloogia mitteinformaatikutele <ref>[http://www.ut.ee/et/ut-oppekavad "TU IT õppekavad"]</ref><br />
<br />
*Rakenduslikud kõrgkoolid:<br />
**Eesti Infotehnoloogia Kolledž (alates 01.08.2017 Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia Kolledž)<br />
**Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž<br />
**Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor<br />
**Lääne-Viru Rakenduskõrgkool<br />
**Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž<br />
<br />
*Kutseõppeasutused, mida on Eesti 18 tükki.<br />
<br />
===Lisakursused===<br />
See on hea võimalus õppida juurde IT-alaseid oskusi ja teadmisi.<br />
<br />
'''Tartu Ülikool''' teeb tasuta e-õppena kursusi täiskasvanutele, mis on väga populaarsed. 2016. aastal osales aines Programmeerimise alused 1770 inimest ja Programmeerimisest maalähedaselt 1430 inimest. Nende kursuste läbimine on ideaalne neile, kes soovivad programmeerimisest rohkem teada saada ning kellel puudub eelnev kokkupuude programmeerimisega. Lisaks sellele 2017. aasta kevadel toimunud Programmeerimise alused andis võimaluse läbida pärast e-kursuse lõpetamist ka kontrollitud oludes arvestustöö lahendamist, mille positiivse soorituse korral oli tagatud vastuvõtt informaatika bakalaureuseõppesse.<ref>[http://programmeerimine.ut.ee "TÜ IT lisakursused"]</ref><br />
<br />
===Täiend- ja ümberõpe===<br />
See on hea valik neile, kel on eelnevalt mingi teise eriala haridus olemas ning soovivad kas täiesti uuele erialale minna või integreerida seda oma olemasoleva haridusega.<br />
<br />
2017. aasta jaanuaris alustas pilootprojekt '''Vali IT''', mille käigus koolitatakse 32 inimest. 4 aasta jooksul on plaanis välja koolitada ja õpetada 500 uut tarvaraarendajat.<ref>[http://vali-it.ee "Vali IT koduleht"]</ref> : „Vali IT!“ on täiskasvanute ümberõppeprogramm, mille eesmärgiks on anda osalejatele tarkvaraarendaja algoskused. Programmis osalejad läbivad 6-nädalase täismahus õppe (5 päeva nädalas, kuni 8 tundi päevas) BCS Koolituse ja IT Koolituse koolituskeskustes. Sellele järgneb 8-nädalane (40 tööpäeva, kuni 8 tundi päevas) praktika ettevõtetes. Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ rahastatud „Vali IT!“ programmi õpe kestab kokku ligi 3,5 kuud.“<br />
<br />
===Huviringid===<br />
<br />
Eri vanuses lastele korraldab Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituut erinevaid IT huvilaagreid teemadel <ref>[https://courses.cs.ut.ee/kids "TU huviringid lastele"]</ref> :<br />
*Praktiline küberturvalisus kooliõpilase seisukohast<br />
*Mänguline Python mängu programmeerimine<br />
*Ubuntu paigaldamine ja kasutamine<br />
*Miniarvuti Raspberry Pi abil arvutusklastri ehitamine<br />
*Nutitelefonist kaugjuhitava roboti ehitamine Raspberry Pi baasil<br />
*Veebilehtede loomine: HTML ja CSS<br />
*Mobiilimängude loomine App Inventoriga<br />
*Windows 10 IoT<br />
*Andmebaasid<br />
*Scratch mängu koostamine ja Näidiskood<br />
*Arduino roboti ehitamise juhend<br />
*Trollimise töötuba<br />
*DigiSpark - programmeeritav USB seade<br />
*RGB LEDi programmeerimine Arduino näitel<br />
*Temperatuur ja niiskus Raspberry Pi-ga<br />
<br />
Eestis leidis aset oktoobris neljandat korda üleeuroopaline programmeerimisnädal '''Code Week''', mis on põhiliselt suunatud noortele, et tekitada neis huvi IT ja programmeerimise vastu. HITSA toetusel korraldavad koolid ja lasteaiad üle kogu Eesti sadakond ProgeTiigri õpituba, kus luuakse animatsioone, ehitatakse ja programmeeritakse roboteid. <ref>[https://digitark.ee/code-week-ehk-programmeerimine-mis-vallutab-nadalaks-terve-eesti/ "Code Week Eestis"]</ref><br />
<br />
2017. aastal alustas Erasmus+ programm '''„Programmeerimine kui innovaatiline õppimine ja õpetamine Euroopa koolis“''', mis on planeeritud kestma kaks aastat. Programmis osalevad Poola, Prantsusmaa, Itaalia ja Eesti. Igas riigis toimub üks kohtumine. Eesti lapsed käisid juba Poolas, kus tegevuskava nägi ette Scratchi keskkonnas programmerimist.<ref>[http://parnu.postimees.ee/4074567/audru-kooli-lapsed-kaisid-poolas-programmeerimas/ "Audru lapsedPoolas programmeerimas"]</ref> <br />
<br />
Lisaks on koolides programmeerimise huviringid eri vanuses õpilastele. Näiteks Viimsi kool, kus on huviringides valikuks „Programmeerimine algajatele“, „Robootika“ ning „Programmeerimisring „Püüton“, <ref>[http://www.viimsi.edu.ee/index.php?id=76445 "Viimsi kooli IT ringid"]</ref> <br />
Jüri Gümnaasiumis on valikus „LEGO robootika“, „Robootika“ ning 2016. aastal alustas oma tegevusega ka „Mängude programmeerimise huviring“.<ref>[http://www.jyri.edu.ee/index.php/aine-ja-huviringid-2016-2017-oa "Jüri Gümnaasiumi IT ringid"]</ref><br />
Iseseisvalt saab veebikeskkonnas Codeacademy.com õppida erinevaid programmeerimiskeeli. Kuigi inglise keele oskus on praktiliselt kohustuslik, kui tahad tõsiselt õppida IT-d, siis alates 2014. aastast saab koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse osakonnaga õppida lisaks eesti keeles HTML/CSS ja JavaScripti.<ref>[ https://digitark.ee/codeacademy-abil-vib-igaks-programmeerimist-ppida/ "CodeAcademy eesti keeles"]</ref><br />
<br />
<br />
== '''IT-haritus''' ==<br />
<br />
Õppimisvõimalused on laiad, kuid just IT-s paistab eriti hästi välja, et haridus diplomi mõttes ei ole määrav. Haritus tähendab teadmisi, oskusi, kogemust, laia silmaringi. IT alal saab särasilmne huviline leida piiramatul hulgal iseseisva õppe vorme, uurida Internetist ja töö käigus juurde õppida ja omandada vajaminev kogemus ja teadmised.<br />
<br />
=== Iseseisev õpe ===<br />
<br />
IT-alast haridust on veebis saadaval väga laialdastes vormides. Alates algajatele mõeldud kursustest nagu näiteks juba mainitud https://www.codecademy.com ja lõputu valik videoõpetusi (https://thenewboston.com) kuni online-kõrgharidusplatvormideni. [https://en.wikipedia.org/wiki/Massive_open_online_course/ MOOC] - '''massive open online course''' – kaudu saavad huvilised osa MIT-i, Stanfordi, Berkeley ja teiste tippülikoolide kursustest. Juhtivad ülikoolid Eestis pakuvad samuti MOOC -e erinevatel teemadel. Tartu Ülikoolil on väga populaarsed samuti juba eespool välja toodud avatud programmeerimiskursused [https://courses.cs.ut.ee/2016/progmaa/fall/Main/HomePage/ Programmeerimisest maalähedaselt] ja [https://courses.cs.ut.ee/2017/eprogalused/spring/ Programmeerimise alused]. TÜ kursuste eripäraks on suur lõpetajate protsent (maailma näitel on tavaline 5-15% alustajatest). [''Käesoleva töö autorid on läbinud kursuse „Programmeerimise alused“ ning see oli igati jõukohane lisapingutus ITK õppe kõrval''].<br />
<br />
=== Õppimine töö käigus ===<br />
<br />
IT-alane haritus sõltub huvist ja vajadusest. Infotehnoloogia kiire arengu algusaastatel ei jõudnud IT-haridus sammu pidada tekkinud plahvatuslikule nõudmisele IT-spetsialistide järele. Niinimetatud 'patsiga poisid', kes saavad hobi eest väärt palka, ei ole siiani olnud motiveeritud õppimisvõimalusi otsima. Võis tunduda, et kooliskäimine on mahavisatud aeg, muidu jääd IT rongist lootusetult maha, ja tegeliku elu nõudmised on hoopis teised. Kuigi aastatega on mõtteviis hakanud muutuma, on praegugi keskharidusele järgnevatest haridusastmetest väljalangemise põhjuseks tihti sukeldumine tööellu.<br />
<br />
Üks viis omandada ja tõestada IT-alast haritust on '''kutsesertifikaadid'''. Erinevatel suurfirmadel ja mittetulundusühingutel on laialdased sertifikaadiprogrammid. Omandatud sertifikaadid aitavad rahvusvaheliselt kvalifikatsiooni tõestada mõnikord edukamalt, kui erinevad riigisisesed koolidiplomid. Tuntumaid sertifikaadiprogramme pakuvad [https://www.microsoft.com/en-us/learning/certification-overview.aspx/ Microsoft], [http://www.cisco.com/c/en/us/training-events/training-certifications/certifications.html/ Cisco], [http://education.oracle.com/pls/web_prod-plq-dad/db_pages.getpage?page_id=39/ Oracle], [https://www.lpi.org/ Linux Professional Institute], [https://www.novell.com/training/certinfo/ Novell], [https://www.redhat.com/en/services/certification/ Red Hat], [https://certification.canonical.com/ Canonical]. Eestis ei ole sertifikaadi omandamine veel suurt hoogu sisse saanud, kuid liigutakse üha enam selles suunas.<br />
<br />
IT ettevõtetes töö leidmiseks on oluline lisaks teadmistele (diplomiga või ilma), laiale silmaringile ja uudishimule, sobitumine meeskonda ning isikuomadused. Vestlused ja proovitööd aitavad teha esmase valiku, kas kandidaat suudab ettevõttesse vajadustele vastavalt panustada. <br />
Palju on näiteid inimestest, kes on teinud edukat karjääri, omamata lõpudiplomit, ja juhivad diplomeeritud spetsialiste. Näiteid on muidugi erinevaid. Ka siin tuleb üha enam juba ette, et juhtival positsioonil hakatakse nõudma teadmisi kinnitavat dokumenti. Avaliku sektori töökuulutustes on nõue omandatud või omandamisel kõrgharidusele. IT-firma osalemisel riigihangetes on samuti nõue teatud ametipositsioonidel olevate spetsialistide haridustasemele.<br />
<br />
=== Teiste erialade sidumine IT-ga ===<br />
<br />
OSKA 2016. aasta info-ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) raportis <ref>[http://oska.kutsekoda.ee/field/info-ja-kommunikatsioonitehnoloogia/ "Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia"]</ref> öeldakse <ref>[http://arvamus.postimees.ee/4017087/ants-sild-heal-lapsel-mitu-nime-ehk-vajame-analuusivoimelisi-it-rakendamise-spetsialiste?_ga=2.136060600.801716676.1494010871-521425517.1475078547 "Ants Sild: heal lapsel mitu nime ehk Vajame analüüsivõimelisi IT rakendamise spetsialiste" ]</ref> , et Eesti majandus vajab 2020, aastaks 37000 IKT-spetsialisti, samas kui nende oskustöötajate tegelik hõive aastal 2015 oli 22970. Vahe on 14030 viie aasta peale, st vaja on juurde umbes 2800 IKT spetsialisti aastas. Koolid seda arvu ei suuda pakkuda, sest pole nii palju lõpetajaid. Ainus võimalus on ümberõpe ning mõistlikus koguses välismaiste ekspertide siiameelitamine. Jätkuvalt kasvab vajadus suuremat lisaväärtust loovate IKT rakendamise spetsialistide järele. Eesmärk on majanduse arukas areng IT rakendamise abil. Seda saab teha vaid tehnikaspetsialistide, programmeerijate ja analüütikute koostöös. Praktilise innovatsiooni teevad ära valdkonda sügavalt tunnetavad spetsialistid. IT-harituse mõttes peavad erinevate erialade spetsialistid end täiendama ka IT-alal, kas siis iseseisvalt või täiendõppe teel, et nad suudaksid mõista IT-arendust analüüsist tarkvaraarendusteni.<br />
<br />
=== Üldiselt ===<br />
<br />
Mart Noorma oma intervjuus <ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/noorma-usutluses-reinkubjasele-meil-ei-ole-tarvis-koolitada-pisa-teste-suureparaselt-tegevaid-roboteid-vaid-motlevaid-inimesi?id=77915064 "Noorma usutluses Reinkubjasele: meil ei ole tarvis koolitada PISA teste suurepäraselt tegevaid roboteid, vaid mõtlevaid inimesi" ]</ref> märkis tabavalt, et ülikooli rolliks infokülluse maailmas on olla raamistikuks, tähtaegade ja eesmärkide seadjaks, et suuta saavutada seatud sihte. Kooli asemel võib arengut stimuleerida töökoht, aga töö kõrvalt õppimise juures jääb kõige heade mõjude kõrval puuduseks see, et väga kitsaste igapäevatöö jaoks oluliste oskuste kõrval pole enam aega laiemat maailmapilti ega valdkonna süvateadmisi omandada.<br />
Kuigi ei tasu alahinnata iseõppimise jõudu, on õppetsükli lõpus omandatud dokument siiski vajalik tõestamaks, et suudetakse alustatu süstemaatiliselt lõpule viia.<br />
<br />
== '''Haridus versus haritus''' ==<br />
<br />
'''Skaala'''. Selle peatüki pealkiri on veidi eksitav, kuna tegelikult ei saa panna haridust ja haritust ühe skaala erinevatele otstele ning hakata võrdlema, kas pigem üks või teine. <br />
<br />
[[File:Skaala1.jpg]]<br />
<br />
Haridus ja haritus on kumbki omaette väärtused ning saab rääkida vaid nendevahelisest mõistlikust kombinatsioonist.<br />
<br />
[[File:Skaala2.jpg]]<br />
<br />
Laiast maailmast leiab igasugu näiteid. Kirurgi puhul ei tule kõne allagi hariduse puudumine ning mida rohkem kogemusi, seda paremaks kirurg saab. Teisest küljest viimaste poliitiliste manööverduste valguses pole ministritel nähtavasti haridus üldse kõige prioriteetsem, elu nagu Ameerikas, unistuste maal, et iga „kitsekarjus“ võib saada ministriks. Vastupidiselt arstile ei ole näiteks ise end üles töötanud ärimehel üldse kõige olulisem haridus vaid pigem ongi määrav haritus ja lai maailmapilt. <br />
<br />
Aga kuidas võiks olla lood IT-maailmas?<br />
<br />
Siin ei tooks välja vajalikkuse hinnanguid ei ülemuse ega kaastöötaja vaid pigem töökohustustelt lähtuvast vaatepunktist. Nii ülemusel kui kaastöötajatel võivad töökeskkonnast olenevalt olla palju erinevamad ootused ja neid puudutame järgmises peatükis, „tööjõuturg“. Lisaks võtame eelduseks, et tegemist on oma eriala „puhaste“ esindajatega, mida reaalses elus tihti ette tulla ei pruugi. <br />
<br />
===Arendajate=== <br />
puhul ei tohiks väga vahet olla, et kas tegemist on ise-õppinud või süsteemi poolt haritud töötajaga, loeb huvi. Arendajate puhul on edu aluseks soov ise õppida ja edasi areneda, suurepärasteks arendajaks ainult kooliharidusega ei saa <ref>[https://www.scalablepath.com/blog/7-qualities-that-differentiate-a-good-programmer-from-a-great-programmer/ "7 qualities that differentiate a good programmer from a great programmer"]</ref>, palju olulisemad on isikuomadused ja kogemused. <br />
<br />
===Süsteemiadministraatorid===<br />
seevastu võiks siiski omada mingit struktureeritud õppega tausta, vaid ise õppimisest ei pruugi suuremate arvutisüsteemide puhul piisata. Väga tähtsad süsteemiadministraatori puhul on tema tehnilised teadmised <ref>[http://www.breakingnewsroll.com/bn/2013/02/24/attributes-of-a-good-system-analyst/ "Attributes of a good system analyst"]</ref> <ref>[http://www.jobawareness.com/four-skills-systems-analyst "Four skills of systemsa nalyst"]</ref>. Ei saa vastu vaielda, et ka need on võimalik kokku koguda vaid ise õppides, kuid haridus annab asjale palju juurde.<br />
<br />
===Testija=== <br />
puhul on loomulikult kasu haridusest, kuid samas ei ole see kõige suurem eeldus. Heaks testijaks, nagu arendajakski, saab aja ja kogemusega. Suurepäraseks testijaks saamise eeldusteks on eelkõige isikuomadused – loovus, uudishimu, analüütilised oskused, skeptilisus, järjekindlus, tehnilised teadmised, oskus end kasutaja kingadesse panna – peaaegu kõik sellised asjad, mida koolist ei õpi <ref>[http://searchsoftwarequality.techtarget.com/opinion/Five-qualities-of-a-good-software-tester-hint-its-not-tech-skills "Five qualities of a good software tester"]</ref> <ref>[http://istqbexamcertification.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/10-qualities-that-can-make-you-a-good-tester/ "10 qualities that can make you a good tester"]</ref>. <br />
<br />
===Analüütiku=== <br />
puhul on hea eelnev struktuureeritum õpe, kuid samuti on väga oluline lai maailmapilt, ehk siis on olulised mõlemad – nii hariduse kui harituse olemasolu. Ja mis kõige olulisem – isikuomadused. Analüütiku töö võib viia kokku paljude erinevate elu valdkondadega ning neist midagi teadmata võib töö tulemus olla päris kehvake. Hea analüütiku võtmeks võib lugeda mitte haridust ega haritust vaid hoopis kommunikeerimisoskust <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/ "IKT Ametid"]</ref>.<br />
<br />
===Küberkaitse/turvalisuse tehnoloogil=== <br />
samas peaks olema nii hea haridus kui ka lai maailmapilt, et osata ette aimata ohte, ning teada, et kuidas neid parandada ja ennetada. Eesti on selles suhtes olnud väga eesrindlik, arvestades juba 10 aasta tagust võimekust tagasi lüüa küber-rünnakuid <ref>[http://www.cyberdegrees.org/jobs/security-specialist/ "Security Specialist"] </ref>. <br />
<br />
===Õppejõu=== <br />
puhul oleneb kõik sellest, et mis kooli-astmele õpetust antakse. Korrelleeruvalt peaks olema oluline ka iseenda haridustase. Kui kuni keskkoolini on õpetajal pigem olulisemad teadmised laste õpetamisest, kui infotehnoloogiast seetõttu, et õpetatav materjal on lihtsam ning täiesti edastatav vaid harituse taseme pealt, siis keskkoolis peaks õpetajal juba olema parem ettevalmistus. Noorukid on väga teadmisjanulised ning õpetaja peaks olema võimeline vastama kõigile nende küsimustele ning lisaks sütitama huvi aine vastu. Siin on hea haritus, kuid tuleb kasuks IT-alane haridus. Põhiliselt selleks, et luua õppes struktuuri. Ülikoolis õpetamiseks on hädavajalik lai maailmapilt, sest seal tuleb lisaks teadmiste edastamisele laiendada ka üliõpilaste maailmapilti ja rohkem kui varem õpetada neid mõtlema. See aga eeldab juba õppejõult laia maailmapilti ja kogemust. Kogemust nii õpetatavas aines kui õpetamises.<br />
<br />
===Muu=== <br />
Samas ei ole harv juhus, et IT-töötajalt eeldatakse hunt-Kriimsilmalikku „teab-kõike-oskab-kõike“. Koolis pööratakse suuremat tähelepanu põhiliselt ühe eriala selgekstegemisele. On ilmne, et kõik muu tuleb sellisel juhul ise selgeks teha ning selles mõttes ongi just sellised it-töötajad kõige imetlusväärsemad – ükski probleem ei ole liiga suur või väike nende jaoks. Nad ei pruugi olla igas ala spetsialistid, kuid nende maailmapilt on vaieldamatult ajapikku üks laiemaid. <br />
<br />
Mitte just töökohana, kuid pigem täpsustatud kutsumusena tooksin ära ka '''häkkeri''', kelle puhul mängib väga suurt rolli just maailmapildi suurus ja haritus. Haridus loomulikult laiendab maailmapilti, kuid ei ole üldse kohustuslik. Arvestades nende panust maailma vabana hoidmisele, ei tohiks neid kuidagi alahinnata. <br />
<br />
Samalaadne arenduse alla käiksid ka '''arhitektid''', kelle puhul on kindlasti oluline mõtteviis ja haridus, lisaks haritusele. Samas läheneb nende töö juba pigem juhtivamal positsioonil töötajale. <br />
<br />
Kui tulla kaugemale töö iseloomust, siis väga palju määrab ka ametiposti „kõrgus“. '''Juhtivamatel positsioonidel''' võiks olla lisaks haritusele olemas ja haridus, väga heaks spetsialistiks saab piisava huvi korral ka vaid harituse pealt.<br />
<br />
== '''Tööjõuturg''' ==<br />
<br />
Selleks, et hinnata tööjõuturu olukorda ja leida sealt vastuseid küsimusele, kumb on eelistatum, kas haridus või haritus, viidi läbi uuringu. Selle valimiks oli CV Online <ref>[http://www.cvonline.com "CV Online portaal"]</ref> portaali 5.mai seis kõigist Harjumaa IT valdkonna tööpakkumistest. Vaatluse all olid ainult sellised tööpakkumised, mille põhivaldkond olid seotud IT-ga - näiteks välja jäid tööpakkumised, mille puhul oli lihtsalt mainitud, et võiks olla huvi IT vastu.<br />
<br />
Kokku kaardistati 168 erinevat tööpakkumist ning analüüsiti neid moodustamaks enamlevinud ametite kohta profiilid. <br />
<br />
===IT ametid===<br />
<br />
Erinevate ametite liigitamisel kasutati Start IT lehel välja toodud ametite liigitusi ja kirjeldusi <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/"Start IT ametite liigitus"]</ref> :<br />
<br />
'''Tehnilise toe spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: võrguhaldusspetsialist, testija, klienditoe spetsialist, tugiteenuse analüütik<br />
<br />
''Tehnilise toe spetsialist on tark abiline side ja infotehnoloogiliste igapäevamurede lahendamisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tehnilise-toe-spetsialist/ "Tehnilise toe spetsialistide töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT testija'''<br />
<br />
''Tõe kriteerium on praktika ning infotehnoloogias määravad toodete ja teenuste edasise saatuse testijad. IT testijad on esimesed, kes võtavad kasutusele alles väljatöötamisel olevad riist- ja tarkvaralahendused'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-testija/ "IT testijate töökirjeldus"]</ref> .<br />
<br />
'''Multimeediumi spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: multimeediumi programmeerija, multimeedia toetusspetsialist, veebidisainer, kasutajaliidese disainer, veebisisu programmeerija, veebisisu toimetaja<br />
<br />
''Inimesed saavad infotehnoloogia võimalustest üldjuhul osa meediat vahendavate vidinate abil (arvuti, telefon, telekas, mängukonsool jne). Seega on multimeediumi spetsialistil keskne roll IT võimaluste lihtsaks ja mugavaks tegemisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/multimeediumi-spetsialist/ "Multimeediumi spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Arvutisüsteemide spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: süsteemiinsener, integratsiooniinsener, rakendusinsener<br />
<br />
''Arvutisüsteemide spetsialist on nagu dirigent, kes peab osavalt orkestreerima erinevaid IT-süsteeme'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/arvutisusteemide-spetsialist/ "Arvutisüsteemide spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara programmeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvara insener, tarkvaraarhitekt, kasutajatoe spetsialist, tarkvara arendaja, tarkvara administraator, kasutaja liidese spetsialist<br />
<br />
''Programmeerija on sageli insenerist kunstnik, keda kannustab suuresti loomisvajadus'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-programmeerija/ "IT tarkvara programmeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara planeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvaraarhitekt, juhtivprogrammeerija, kasutajaliidese spetsialist, kujundaja/disainer, tehnoloogiajuht, analüütik<br />
<br />
''Nii nagu ehituse puhul loob esmase visiooni arhitekt, kavandab infotehnoloogias uusi süsteeme tarkvara planeerija'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/"IT tarkvara planeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT ärikonsultant''' - alternatiivsed ametinimetused: e-äri konsultant, ärianalüütik, konsultant, analüütik, tarkvaraarenduse projektijuht, IT projektijuht<br />
<br />
''IT ärikonsultant on justkui moodne alkeemik, kes muudab pidevalt uusi tehnoloogilisi võimalusi rahaks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-arikonsultant/ "IT ärikonsultandi töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT projektijuht''' - alternatiivsed ametinimetused: toote planeerija, tiimijuht<br />
<br />
''IT projektijuht on nagu bändi liider, kelle oskused ja karisma vormistavad kogu tiimi pingutused eduks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-projektijuht/"IT projektijuhi töökirjeldus"]</ref>. <br />
<br />
'''IT juht''' - alternatiivsed ametinimetused: osakonna juhataja, tiimijuht, kvaliteedijuht<br />
<br />
''IT juht on nagu spordivõistkonna peatreener, kes paneb kõik tiimi staarid õigel ajal ja maksimaalse panusega tööle'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-juht/"IT juhi töökirjeldus"]</ref>. <br />
<br />
<br />
===Tööjõuturu uuring===<br />
<br />
[[File:Ametid_osakaal.png|pisi|700px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Erinevate ametite esinemise sageduse põhjal selgub, et ligi pooled töökuulutused olid suunatud tarkvara programmeerijate leidmiseks. Teise suurema grupi (17%) moodustasid tarkavara planeerijate leidmiseks suunatud kuulutused.<br />
<br />
Hariduse vs harituse debatis on üks olulisemaid määrajaid see, kas üldse ja kui suurt rolli mängib uuele töökohale kandideerimisel ülikooli/kutseasutuse kraad/diplom. Analüüsitud töökuulutuste põhjal on näha, et ligi pooltel juhtudel on kraad/diplom oluline. Sama trend jätkub ka tarkvara planeerijate ja tarkvara programmeerijate puhul. Arvutisüsteemide spetsialistide, IT projektijuhtide, IT testijate ja IT ärikonsultantide puhul oli selgelt neid töökuulutusi, milles nõuti kõrghariduse olemasolu, rohkem. Silma jäi see, et paljudel juhtudel oli eraldi märgitud, et sobib nii kõrgharidust tõendav diplom kui ka arvestatav töökogemus.<br />
Eelnevalt toodud ametite kirjeldustest võib lugeda, et sama ametinimetuse taga peitub tegelikult palju erinevaid nö alamameteid, mis erinevadki üksteisest töö iseloomu ja kogemustepagasi poolest. Näiteks tarkvara programmeerijate töökuulutuste seas oli selliseid, kus kandideerimise nõuded olid üsna madalad (ei nõutud kõrgharidust ega arvestatavat töökogemust) kui ka neid, kus otsitigi nö “häkkerlikke tegelasi”, kes valdaks viite erinevat programmeerimise keelt, omaks 7+ aastat erialast töökogemust ning suudaks erinevaid probleeme mängeldes lahendada. Kõrghariduse nõue esines rohkem, kas riigisektori töökuulutustest või juhi-töökuulutustes - kas siis IT juht, IT projektijuht või arenduse tiimijuht.<br />
<br />
[[File:Kraad_diplom.png|pisi|750px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Keskmiselt oodatakse kõige suuremat eelnevat töökogemust IT juhtidelt, samuti on IT testijate puhul pikaajalisem töökogemus oluline. Nii IT juhtide, tarkvara planeerijate kui ka tarkvara programmeerijate puhul oli töökogemuse maksimum 7 aastat.<br />
<br />
[[File:Tookogemus_ametid.png|pisi|400px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Kui kõrvale jätta spetsiifilised tehnilised nõuded ja üldistatult kokku võtta muud töökuulutustes esinenud nõuded, siis võib välja tuua kolm peamist omadust, mis esinesid enamustes töökuulutustes: '''hea meeskonnatöö oskus, hea esinemisoskus ja analüütiline/süsteemne mõtlemine'''. Lisaks oli näha, et üha enam hakkavad piirid klassikaliste ametite jaotuse vahel hägustuma ehk siis näiteks paljudel juhtudel ei otsitud programmeerijat, kes kusagil üksi nina arvutis pusib, vaid pigem analüütik-programmeerijat, kes oskab ise kliendiga suhelda, tema vajadused välja selgitada ning need seejärel realiseerida. Äärmisel juhul isegi realisatsiooni ise testida! Sellest võib järeldada, et hakkavad lõimuma erinevate ametite tööülesanded nii, et võrdväärselt oluliseks muutuvad nii hariduse olemasolu kui ka harituse tase.<br />
<br />
== '''Kasutatud allikad''' ==</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_-_haridus_ja_-_haritus&diff=122211IT - haridus ja - haritus2017-05-12T07:17:04Z<p>Rkaal: /* Muu */</p>
<hr />
<div><br />
<br />
Autorid: Laura Lenbaum, Jooni Soots, Radne Kaal, Kreet Solnask<br />
<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Käesolevas artiklis kirjutame haridusest Eestis, haritusest, nende suhtest ning reaalsest olukorrast tööturul IT-eriala näitel. Lahkame enese harimise võimalusi, arutleme veidi IT-ametite teemal ning analüüsime tööturgu ja nõudmisi otsitavale IT-töötajale.<br />
<br />
== '''IT-haridus Eestis''' ==<br />
<br />
Alustame haridusest. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib <ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Haridus "Vikipedia: Haridus"]</ref>. Eestis on võimalik õppida IT mitmel tasemel, täiesti olenemata vanusest. Juba lasteaias tutvustakse lastele programmeerimist, algklassilapsed panevad kokku roboteid ning vanemad lapsed saadavad kaasa lüüa ESTCube satelliidi ehitamises.<br />
<br />
===Kõrgharidus===<br />
<br />
Pärast keskkooli on kolm IT edasiõppimise <ref>[http://startit.ee/koolid/ "StartIT koolide nimekiri"]</ref> võimalust.<br />
*Ülikoolid:<br />
**Tallinna Tehnikaülikool. Bakalaureuseõppes: arvutisüsteemind, informaatika, IT süsteemide administreerimine, IT süsteemide arendus, küberturbe tehnoloogiad, äriinfotehnoloogia. Magistriõppes: Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika, Elektroonika ja kommunikatsioon, arvutisüsteemid, küberkaitse, E-riigi tehnoloogiad ja teenused, tervishoiutehnoloogiad, informaatika, infosüsteemide analüüs ja kavandamine, telekommunikatsioon, äriinfotehnoloogia. <ref>[https://www.ttu.ee/teaduskond/infotehnoloogia-teaduskond/it-tudengile/ "TTÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tallinna Ülikool. Bakalaureuseõppes: infoteadus. Magistriõppes: infoteadus, infotehnoloogia juhtimine, inimese ja arvuti interaktsioon <ref>[http://www.tlu.ee/et/sisseastuja/bakalaureuseope "TLÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tartu Ülikool. Bakalaureuseõppes: arvutitehnika, informaatika. Magistriõppes: arvutitehnika ja robootika, informaatika, infotehnoloogia mitteinformaatikutele <ref>[http://www.ut.ee/et/ut-oppekavad "TU IT õppekavad"]</ref><br />
<br />
*Rakenduslikud kõrgkoolid:<br />
**Eesti Infotehnoloogia Kolledž (alates 01.08.2017 Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia Kolledž)<br />
**Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž<br />
**Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor<br />
**Lääne-Viru Rakenduskõrgkool<br />
**Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž<br />
<br />
*Kutseõppeasutused, mida on Eesti 18 tükki.<br />
<br />
===Lisakursused===<br />
See on hea võimalus õppida juurde IT-alaseid oskusi ja teadmisi.<br />
<br />
'''Tartu Ülikool''' teeb tasuta e-õppena kursusi täiskasvanutele, mis on väga populaarsed. 2016. aastal osales aines Programmeerimise alused 1770 inimest ja Programmeerimisest maalähedaselt 1430 inimest. Nende kursuste läbimine on ideaalne neile, kes soovivad programmeerimisest rohkem teada saada ning kellel puudub eelnev kokkupuude programmeerimisega. Lisaks sellele 2017. aasta kevadel toimunud Programmeerimise alused andis võimaluse läbida pärast e-kursuse lõpetamist ka kontrollitud oludes arvestustöö lahendamist, mille positiivse soorituse korral oli tagatud vastuvõtt informaatika bakalaureuseõppesse.<ref>[http://programmeerimine.ut.ee "TÜ IT lisakursused"]</ref><br />
<br />
===Täiend- ja ümberõpe===<br />
See on hea valik neile, kel on eelnevalt mingi teise eriala haridus olemas ning soovivad kas täiesti uuele erialale minna või integreerida seda oma olemasoleva haridusega.<br />
<br />
2017. aasta jaanuaris alustas pilootprojekt '''Vali IT''', mille käigus koolitatakse 32 inimest. 4 aasta jooksul on plaanis välja koolitada ja õpetada 500 uut tarvaraarendajat.<ref>[http://vali-it.ee "Vali IT koduleht"]</ref> : „Vali IT!“ on täiskasvanute ümberõppeprogramm, mille eesmärgiks on anda osalejatele tarkvaraarendaja algoskused. Programmis osalejad läbivad 6-nädalase täismahus õppe (5 päeva nädalas, kuni 8 tundi päevas) BCS Koolituse ja IT Koolituse koolituskeskustes. Sellele järgneb 8-nädalane (40 tööpäeva, kuni 8 tundi päevas) praktika ettevõtetes. Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ rahastatud „Vali IT!“ programmi õpe kestab kokku ligi 3,5 kuud.“<br />
<br />
===Huviringid===<br />
<br />
Eri vanuses lastele korraldab Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituut erinevaid IT huvilaagreid teemadel <ref>[https://courses.cs.ut.ee/kids "TU huviringid lastele"]</ref> :<br />
*Praktiline küberturvalisus kooliõpilase seisukohast<br />
*Mänguline Python mängu programmeerimine<br />
*Ubuntu paigaldamine ja kasutamine<br />
*Miniarvuti Raspberry Pi abil arvutusklastri ehitamine<br />
*Nutitelefonist kaugjuhitava roboti ehitamine Raspberry Pi baasil<br />
*Veebilehtede loomine: HTML ja CSS<br />
*Mobiilimängude loomine App Inventoriga<br />
*Windows 10 IoT<br />
*Andmebaasid<br />
*Scratch mängu koostamine ja Näidiskood<br />
*Arduino roboti ehitamise juhend<br />
*Trollimise töötuba<br />
*DigiSpark - programmeeritav USB seade<br />
*RGB LEDi programmeerimine Arduino näitel<br />
*Temperatuur ja niiskus Raspberry Pi-ga<br />
<br />
Eestis leidis aset oktoobris neljandat korda üleeuroopaline programmeerimisnädal '''Code Week''', mis on põhiliselt suunatud noortele, et tekitada neis huvi IT ja programmeerimise vastu. HITSA toetusel korraldavad koolid ja lasteaiad üle kogu Eesti sadakond ProgeTiigri õpituba, kus luuakse animatsioone, ehitatakse ja programmeeritakse roboteid. <ref>[https://digitark.ee/code-week-ehk-programmeerimine-mis-vallutab-nadalaks-terve-eesti/ "Code Week Eestis"]</ref><br />
<br />
2017. aastal alustas Erasmus+ programm '''„Programmeerimine kui innovaatiline õppimine ja õpetamine Euroopa koolis“''', mis on planeeritud kestma kaks aastat. Programmis osalevad Poola, Prantsusmaa, Itaalia ja Eesti. Igas riigis toimub üks kohtumine. Eesti lapsed käisid juba Poolas, kus tegevuskava nägi ette Scratchi keskkonnas programmerimist.<ref>[http://parnu.postimees.ee/4074567/audru-kooli-lapsed-kaisid-poolas-programmeerimas/ "Audru lapsedPoolas programmeerimas"]</ref> <br />
<br />
Lisaks on koolides programmeerimise huviringid eri vanuses õpilastele. Näiteks Viimsi kool, kus on huviringides valikuks „Programmeerimine algajatele“, „Robootika“ ning „Programmeerimisring „Püüton“, <ref>[http://www.viimsi.edu.ee/index.php?id=76445 "Viimsi kooli IT ringid"]</ref> <br />
Jüri Gümnaasiumis on valikus „LEGO robootika“, „Robootika“ ning 2016. aastal alustas oma tegevusega ka „Mängude programmeerimise huviring“.<ref>[http://www.jyri.edu.ee/index.php/aine-ja-huviringid-2016-2017-oa "Jüri Gümnaasiumi IT ringid"]</ref><br />
Iseseisvalt saab veebikeskkonnas Codeacademy.com õppida erinevaid programmeerimiskeeli. Kuigi inglise keele oskus on praktiliselt kohustuslik, kui tahad tõsiselt õppida IT-d, siis alates 2014. aastast saab koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse osakonnaga õppida lisaks eesti keeles HTML/CSS ja JavaScripti.<ref>[ https://digitark.ee/codeacademy-abil-vib-igaks-programmeerimist-ppida/ "CodeAcademy eesti keeles"]</ref><br />
<br />
<br />
== '''IT-haritus''' ==<br />
<br />
Õppimisvõimalused on laiad, kuid just IT-s paistab eriti hästi välja, et haridus diplomi mõttes ei ole määrav. Haritus tähendab teadmisi, oskusi, kogemust, laia silmaringi. IT alal saab särasilmne huviline leida piiramatul hulgal iseseisva õppe vorme, uurida Internetist ja töö käigus juurde õppida ja omandada vajaminev kogemus ja teadmised.<br />
<br />
=== Iseseisev õpe ===<br />
<br />
IT-alast haridust on veebis saadaval väga laialdastes vormides. Alates algajatele mõeldud kursustest nagu näiteks juba mainitud https://www.codecademy.com ja lõputu valik videoõpetusi (https://thenewboston.com) kuni online-kõrgharidusplatvormideni. [https://en.wikipedia.org/wiki/Massive_open_online_course/ MOOC] - '''massive open online course''' – kaudu saavad huvilised osa MIT-i, Stanfordi, Berkeley ja teiste tippülikoolide kursustest. Juhtivad ülikoolid Eestis pakuvad samuti MOOC -e erinevatel teemadel. Tartu Ülikoolil on väga populaarsed samuti juba eespool välja toodud avatud programmeerimiskursused [https://courses.cs.ut.ee/2016/progmaa/fall/Main/HomePage/ Programmeerimisest maalähedaselt] ja [https://courses.cs.ut.ee/2017/eprogalused/spring/ Programmeerimise alused]. TÜ kursuste eripäraks on suur lõpetajate protsent (maailma näitel on tavaline 5-15% alustajatest). [''Käesoleva töö autorid on läbinud kursuse „Programmeerimise alused“ ning see oli igati jõukohane lisapingutus ITK õppe kõrval''].<br />
<br />
=== Õppimine töö käigus ===<br />
<br />
IT-alane haritus sõltub huvist ja vajadusest. Infotehnoloogia kiire arengu algusaastatel ei jõudnud IT-haridus sammu pidada tekkinud plahvatuslikule nõudmisele IT-spetsialistide järele. Niinimetatud 'patsiga poisid', kes saavad hobi eest väärt palka, ei ole siiani olnud motiveeritud õppimisvõimalusi otsima. Võis tunduda, et kooliskäimine on mahavisatud aeg, muidu jääd IT rongist lootusetult maha, ja tegeliku elu nõudmised on hoopis teised. Kuigi aastatega on mõtteviis hakanud muutuma, on praegugi keskharidusele järgnevatest haridusastmetest väljalangemise põhjuseks tihti sukeldumine tööellu.<br />
<br />
Üks viis omandada ja tõestada IT-alast haritust on '''kutsesertifikaadid'''. Erinevatel suurfirmadel ja mittetulundusühingutel on laialdased sertifikaadiprogrammid. Omandatud sertifikaadid aitavad rahvusvaheliselt kvalifikatsiooni tõestada mõnikord edukamalt, kui erinevad riigisisesed koolidiplomid. Tuntumaid sertifikaadiprogramme pakuvad [https://www.microsoft.com/en-us/learning/certification-overview.aspx/ Microsoft], [http://www.cisco.com/c/en/us/training-events/training-certifications/certifications.html/ Cisco], [http://education.oracle.com/pls/web_prod-plq-dad/db_pages.getpage?page_id=39/ Oracle], [https://www.lpi.org/ Linux Professional Institute], [https://www.novell.com/training/certinfo/ Novell], [https://www.redhat.com/en/services/certification/ Red Hat], [https://certification.canonical.com/ Canonical]. Eestis ei ole sertifikaadi omandamine veel suurt hoogu sisse saanud, kuid liigutakse üha enam selles suunas.<br />
<br />
IT ettevõtetes töö leidmiseks on oluline lisaks teadmistele (diplomiga või ilma), laiale silmaringile ja uudishimule, sobitumine meeskonda ning isikuomadused. Vestlused ja proovitööd aitavad teha esmase valiku, kas kandidaat suudab ettevõttesse vajadustele vastavalt panustada. <br />
Palju on näiteid inimestest, kes on teinud edukat karjääri, omamata lõpudiplomit, ja juhivad diplomeeritud spetsialiste. Näiteid on muidugi erinevaid. Ka siin tuleb üha enam juba ette, et juhtival positsioonil hakatakse nõudma teadmisi kinnitavat dokumenti. Avaliku sektori töökuulutustes on nõue omandatud või omandamisel kõrgharidusele. IT-firma osalemisel riigihangetes on samuti nõue teatud ametipositsioonidel olevate spetsialistide haridustasemele.<br />
<br />
=== Teiste erialade sidumine IT-ga ===<br />
<br />
OSKA 2016. aasta info-ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) raportis <ref>[http://oska.kutsekoda.ee/field/info-ja-kommunikatsioonitehnoloogia/ "Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia"]</ref> öeldakse <ref>[http://arvamus.postimees.ee/4017087/ants-sild-heal-lapsel-mitu-nime-ehk-vajame-analuusivoimelisi-it-rakendamise-spetsialiste?_ga=2.136060600.801716676.1494010871-521425517.1475078547 "Ants Sild: heal lapsel mitu nime ehk Vajame analüüsivõimelisi IT rakendamise spetsialiste" ]</ref> , et Eesti majandus vajab 2020, aastaks 37000 IKT-spetsialisti, samas kui nende oskustöötajate tegelik hõive aastal 2015 oli 22970. Vahe on 14030 viie aasta peale, st vaja on juurde umbes 2800 IKT spetsialisti aastas. Koolid seda arvu ei suuda pakkuda, sest pole nii palju lõpetajaid. Ainus võimalus on ümberõpe ning mõistlikus koguses välismaiste ekspertide siiameelitamine. Jätkuvalt kasvab vajadus suuremat lisaväärtust loovate IKT rakendamise spetsialistide järele. Eesmärk on majanduse arukas areng IT rakendamise abil. Seda saab teha vaid tehnikaspetsialistide, programmeerijate ja analüütikute koostöös. Praktilise innovatsiooni teevad ära valdkonda sügavalt tunnetavad spetsialistid. IT-harituse mõttes peavad erinevate erialade spetsialistid end täiendama ka IT-alal, kas siis iseseisvalt või täiendõppe teel, et nad suudaksid mõista IT-arendust analüüsist tarkvaraarendusteni.<br />
<br />
=== Üldiselt ===<br />
<br />
Mart Noorma oma intervjuus <ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/noorma-usutluses-reinkubjasele-meil-ei-ole-tarvis-koolitada-pisa-teste-suureparaselt-tegevaid-roboteid-vaid-motlevaid-inimesi?id=77915064 "Noorma usutluses Reinkubjasele: meil ei ole tarvis koolitada PISA teste suurepäraselt tegevaid roboteid, vaid mõtlevaid inimesi" ]</ref> märkis tabavalt, et ülikooli rolliks infokülluse maailmas on olla raamistikuks, tähtaegade ja eesmärkide seadjaks, et suuta saavutada seatud sihte. Kooli asemel võib arengut stimuleerida töökoht, aga töö kõrvalt õppimise juures jääb kõige heade mõjude kõrval puuduseks see, et väga kitsaste igapäevatöö jaoks oluliste oskuste kõrval pole enam aega laiemat maailmapilti ega valdkonna süvateadmisi omandada.<br />
Kuigi ei tasu alahinnata iseõppimise jõudu, on õppetsükli lõpus omandatud dokument siiski vajalik tõestamaks, et suudetakse alustatu süstemaatiliselt lõpule viia.<br />
<br />
== '''Haridus versus haritus''' ==<br />
<br />
'''Skaala'''. Selle peatüki pealkiri on veidi eksitav, kuna tegelikult ei saa panna haridust ja haritust ühe skaala erinevatele otstele ning hakata võrdlema, kas pigem üks või teine. <br />
<br />
[[File:Skaala1.jpg]]<br />
<br />
Haridus ja haritus on kumbki omaette väärtused ning saab rääkida vaid nendevahelisest mõistlikust kombinatsioonist.<br />
<br />
[[File:Skaala2.jpg]]<br />
<br />
Laiast maailmast leiab igasugu näiteid. Kirurgi puhul ei tule kõne allagi hariduse puudumine ning mida rohkem kogemusi, seda paremaks kirurg saab. Teisest küljest viimaste poliitiliste manööverduste valguses pole ministritel nähtavasti haridus üldse kõige prioriteetsem, elu nagu Ameerikas, unistuste maal, et iga „kitsekarjus“ võib saada ministriks. Vastupidiselt arstile ei ole näiteks ise end üles töötanud ärimehel üldse kõige olulisem haridus vaid pigem ongi määrav haritus ja lai maailmapilt. <br />
<br />
Aga kuidas võiks olla lood IT-maailmas?<br />
<br />
Siin ei tooks välja vajalikkuse hinnanguid ei ülemuse ega kaastöötaja vaid pigem töökohustustelt lähtuvast vaatepunktist. Nii ülemusel kui kaastöötajatel võivad töökeskkonnast olenevalt olla palju erinevamad ootused ja neid puudutame järgmises peatükis, „tööjõuturg“. Lisaks võtame eelduseks, et tegemist on oma eriala „puhaste“ esindajatega, mida reaalses elus tihti ette tulla ei pruugi. <br />
<br />
===Arendajate=== <br />
puhul ei tohiks väga vahet olla, et kas tegemist on ise-õppinud või süsteemi poolt haritud töötajaga, loeb huvi. Arendajate puhul on edu aluseks soov ise õppida ja edasi areneda, suurepärasteks arendajaks ainult kooliharidusega ei saa <ref>[https://www.scalablepath.com/blog/7-qualities-that-differentiate-a-good-programmer-from-a-great-programmer/ "7 qualities that differentiate a good programmer from a great programmer"]</ref>, palju olulisemad on isikuomadused ja kogemused. <br />
<br />
===Süsteemiadministraatorid===<br />
seevastu võiks siiski omada mingit struktureeritud õppega tausta, vaid ise õppimisest ei pruugi suuremate arvutisüsteemide puhul piisata. Väga tähtsad süsteemiadministraatori puhul on tema tehnilised teadmised <ref>[http://www.breakingnewsroll.com/bn/2013/02/24/attributes-of-a-good-system-analyst/ "Attributes of a good system analyst"]</ref> <ref>[http://www.jobawareness.com/four-skills-systems-analyst "Four skills of systemsa nalyst"]</ref>. Ei saa vastu vaielda, et ka need on võimalik kokku koguda vaid ise õppides, kuid haridus annab asjale palju juurde.<br />
<br />
===Testija=== <br />
puhul on loomulikult kasu haridusest, kuid samas ei ole see kõige suurem eeldus. Heaks testijaks, nagu arendajakski, saab aja ja kogemusega. Suurepäraseks testijaks saamise eeldusteks on eelkõige isikuomadused – loovus, uudishimu, analüütilised oskused, skeptilisus, järjekindlus, tehnilised teadmised, oskus end kasutaja kingadesse panna – peaaegu kõik sellised asjad, mida koolist ei õpi <ref>[http://searchsoftwarequality.techtarget.com/opinion/Five-qualities-of-a-good-software-tester-hint-its-not-tech-skills "Five qualities of a good software tester"]</ref> <ref>[http://istqbexamcertification.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/10-qualities-that-can-make-you-a-good-tester/ "10 qualities that can make you a good tester"]</ref>. <br />
<br />
===Analüütiku=== <br />
puhul on hea eelnev struktuureeritum õpe, kuid samuti on väga oluline lai maailmapilt, ehk siis on olulised mõlemad – nii hariduse kui harituse olemasolu. Ja mis kõige olulisem – isikuomadused. Analüütiku töö võib viia kokku paljude erinevate elu valdkondadega ning neist midagi teadmata võib töö tulemus olla päris kehvake. Hea analüütiku võtmeks võib lugeda mitte haridust ega haritust vaid hoopis kommunikeerimisoskust <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/ "IKT Ametid"]</ref>.<br />
<br />
===Küberkaitse/turvalisuse tehnoloogil=== <br />
samas peaks olema nii hea haridus kui ka lai maailmapilt, et osata ette aimata ohte, ning teada, et kuidas neid parandada ja ennetada. Eesti on selles suhtes olnud väga eesrindlik, arvestades juba 10 aasta tagust võimekust tagasi lüüa küber-rünnakuid <ref>[http://www.cyberdegrees.org/jobs/security-specialist/ "Security Specialist"] </ref>. <br />
<br />
===Õppejõu=== <br />
puhul oleneb kõik sellest, et mis kooli-astmele õpetust antakse. Korrelleeruvalt peaks olema oluline ka iseenda haridustase. Kui kuni keskkoolini on õpetajal pigem olulisemad teadmised laste õpetamisest, kui infotehnoloogiast seetõttu, et õpetatav materjal on lihtsam ning täiesti edastatav vaid harituse taseme pealt, siis keskkoolis peaks õpetajal juba olema parem ettevalmistus. Noorukid on väga teadmisjanulised ning õpetaja peaks olema võimeline vastama kõigile nende küsimustele ning lisaks sütitama huvi aine vastu. Siin on hea haritus, kuid tuleb kasuks IT-alane haridus. Põhiliselt selleks, et luua õppes struktuuri. Ülikoolis õpetamiseks on hädavajalik lai maailmapilt, sest seal tuleb lisaks teadmiste edastamisele laiendada ka üliõpilaste maailmapilti ja rohkem kui varem õpetada neid mõtlema. See aga eeldab juba õppejõult laia maailmapilti ja kogemust. Kogemust nii õpetatavas aines kui õpetamises.<br />
<br />
===Muu=== <br />
Samas ei ole harv juhus, et IT-töötajalt eeldatakse hunt-Kriimsilmalikku „teab-kõike-oskab-kõike“. Samas kui koolis pööratakse suuremat tähelepanu pigem ühe eriala selgeks tegemisele. On ilmne, et kõik muu tuleb sellisel juhul ise selgeks teha ning selles mõttes ongi just sellised it-töötajad kõige imetlusväärsemad – ükski probleem ei ole liiga suur või väike nende jaoks. Nad ei pruugi olla igas ala spetsialistid, kuid nende maailmapilt on vaieldamatult ajapikku üks laiemaid. <br />
<br />
Mitte just töökohana, kuid pigem täpsustatud kutsumusena tooksin ära ka '''häkkeri''', kelle puhul mängib väga suurt rolli just maailmapildi suurus ja haritus. Haridus loomulikult laiendab maailmapilti, kuid ei ole üldse kohustuslik. Arvestades nende panust maailma vabana hoidmisele, ei tohiks neid kuidagi alahinnata. <br />
<br />
Samalaadne arenduse alla käiksid ka '''arhitektid''', kelle puhul on kindlasti oluline mõtteviis ja haridus, lisaks haritusele. Samas läheneb nende töö juba pigem juhtivamal positsioonil töötajale. <br />
<br />
Kui tulla kaugemale töö iseloomust, siis väga palju määrab ka ametiposti „kõrgus“. '''Juhtivamatel positsioonidel''' võiks olla lisaks haritusele olemas ja haridus, väga heaks spetsialistiks saab piisava huvi korral ka vaid harituse pealt.<br />
<br />
== '''Tööjõuturg''' ==<br />
<br />
Selleks, et hinnata tööjõuturu olukorda ja leida sealt vastuseid küsimusele, kumb on eelistatum, kas haridus või haritus, viidi läbi uuringu. Selle valimiks oli CV Online <ref>[http://www.cvonline.com "CV Online portaal"]</ref> portaali 5.mai seis kõigist Harjumaa IT valdkonna tööpakkumistest. Vaatluse all olid ainult sellised tööpakkumised, mille põhivaldkond olid seotud IT-ga - näiteks välja jäid tööpakkumised, mille puhul oli lihtsalt mainitud, et võiks olla huvi IT vastu.<br />
<br />
Kokku kaardistati 168 erinevat tööpakkumist ning analüüsiti neid moodustamaks enamlevinud ametite kohta profiilid. <br />
<br />
===IT ametid===<br />
<br />
Erinevate ametite liigitamisel kasutati Start IT lehel välja toodud ametite liigitusi ja kirjeldusi <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/"Start IT ametite liigitus"]</ref> :<br />
<br />
'''Tehnilise toe spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: võrguhaldusspetsialist, testija, klienditoe spetsialist, tugiteenuse analüütik<br />
<br />
''Tehnilise toe spetsialist on tark abiline side ja infotehnoloogiliste igapäevamurede lahendamisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tehnilise-toe-spetsialist/ "Tehnilise toe spetsialistide töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT testija'''<br />
<br />
''Tõe kriteerium on praktika ning infotehnoloogias määravad toodete ja teenuste edasise saatuse testijad. IT testijad on esimesed, kes võtavad kasutusele alles väljatöötamisel olevad riist- ja tarkvaralahendused'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-testija/ "IT testijate töökirjeldus"]</ref> .<br />
<br />
'''Multimeediumi spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: multimeediumi programmeerija, multimeedia toetusspetsialist, veebidisainer, kasutajaliidese disainer, veebisisu programmeerija, veebisisu toimetaja<br />
<br />
''Inimesed saavad infotehnoloogia võimalustest üldjuhul osa meediat vahendavate vidinate abil (arvuti, telefon, telekas, mängukonsool jne). Seega on multimeediumi spetsialistil keskne roll IT võimaluste lihtsaks ja mugavaks tegemisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/multimeediumi-spetsialist/ "Multimeediumi spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Arvutisüsteemide spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: süsteemiinsener, integratsiooniinsener, rakendusinsener<br />
<br />
''Arvutisüsteemide spetsialist on nagu dirigent, kes peab osavalt orkestreerima erinevaid IT-süsteeme'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/arvutisusteemide-spetsialist/ "Arvutisüsteemide spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara programmeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvara insener, tarkvaraarhitekt, kasutajatoe spetsialist, tarkvara arendaja, tarkvara administraator, kasutaja liidese spetsialist<br />
<br />
''Programmeerija on sageli insenerist kunstnik, keda kannustab suuresti loomisvajadus'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-programmeerija/ "IT tarkvara programmeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara planeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvaraarhitekt, juhtivprogrammeerija, kasutajaliidese spetsialist, kujundaja/disainer, tehnoloogiajuht, analüütik<br />
<br />
''Nii nagu ehituse puhul loob esmase visiooni arhitekt, kavandab infotehnoloogias uusi süsteeme tarkvara planeerija'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/"IT tarkvara planeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT ärikonsultant''' - alternatiivsed ametinimetused: e-äri konsultant, ärianalüütik, konsultant, analüütik, tarkvaraarenduse projektijuht, IT projektijuht<br />
<br />
''IT ärikonsultant on justkui moodne alkeemik, kes muudab pidevalt uusi tehnoloogilisi võimalusi rahaks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-arikonsultant/ "IT ärikonsultandi töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT projektijuht''' - alternatiivsed ametinimetused: toote planeerija, tiimijuht<br />
<br />
''IT projektijuht on nagu bändi liider, kelle oskused ja karisma vormistavad kogu tiimi pingutused eduks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-projektijuht/"IT projektijuhi töökirjeldus"]</ref>. <br />
<br />
'''IT juht''' - alternatiivsed ametinimetused: osakonna juhataja, tiimijuht, kvaliteedijuht<br />
<br />
''IT juht on nagu spordivõistkonna peatreener, kes paneb kõik tiimi staarid õigel ajal ja maksimaalse panusega tööle'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-juht/"IT juhi töökirjeldus"]</ref>. <br />
<br />
<br />
===Tööjõuturu uuring===<br />
<br />
[[File:Ametid_osakaal.png|pisi|700px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Erinevate ametite esinemise sageduse põhjal selgub, et ligi pooled töökuulutused olid suunatud tarkvara programmeerijate leidmiseks. Teise suurema grupi (17%) moodustasid tarkavara planeerijate leidmiseks suunatud kuulutused.<br />
<br />
Hariduse vs harituse debatis on üks olulisemaid määrajaid see, kas üldse ja kui suurt rolli mängib uuele töökohale kandideerimisel ülikooli/kutseasutuse kraad/diplom. Analüüsitud töökuulutuste põhjal on näha, et ligi pooltel juhtudel on kraad/diplom oluline. Sama trend jätkub ka tarkvara planeerijate ja tarkvara programmeerijate puhul. Arvutisüsteemide spetsialistide, IT projektijuhtide, IT testijate ja IT ärikonsultantide puhul oli selgelt neid töökuulutusi, milles nõuti kõrghariduse olemasolu, rohkem. Silma jäi see, et paljudel juhtudel oli eraldi märgitud, et sobib nii kõrgharidust tõendav diplom kui ka arvestatav töökogemus.<br />
Eelnevalt toodud ametite kirjeldustest võib lugeda, et sama ametinimetuse taga peitub tegelikult palju erinevaid nö alamameteid, mis erinevadki üksteisest töö iseloomu ja kogemustepagasi poolest. Näiteks tarkvara programmeerijate töökuulutuste seas oli selliseid, kus kandideerimise nõuded olid üsna madalad (ei nõutud kõrgharidust ega arvestatavat töökogemust) kui ka neid, kus otsitigi nö “häkkerlikke tegelasi”, kes valdaks viite erinevat programmeerimise keelt, omaks 7+ aastat erialast töökogemust ning suudaks erinevaid probleeme mängeldes lahendada. Kõrghariduse nõue esines rohkem, kas riigisektori töökuulutustest või juhi-töökuulutustes - kas siis IT juht, IT projektijuht või arenduse tiimijuht.<br />
<br />
[[File:Kraad_diplom.png|pisi|750px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Keskmiselt oodatakse kõige suuremat eelnevat töökogemust IT juhtidelt, samuti on IT testijate puhul pikaajalisem töökogemus oluline. Nii IT juhtide, tarkvara planeerijate kui ka tarkvara programmeerijate puhul oli töökogemuse maksimum 7 aastat.<br />
<br />
[[File:Tookogemus_ametid.png|pisi|400px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Kui kõrvale jätta spetsiifilised tehnilised nõuded ja üldistatult kokku võtta muud töökuulutustes esinenud nõuded, siis võib välja tuua kolm peamist omadust, mis esinesid enamustes töökuulutustes: '''hea meeskonnatöö oskus, hea esinemisoskus ja analüütiline/süsteemne mõtlemine'''. Lisaks oli näha, et üha enam hakkavad piirid klassikaliste ametite jaotuse vahel hägustuma ehk siis näiteks paljudel juhtudel ei otsitud programmeerijat, kes kusagil üksi nina arvutis pusib, vaid pigem analüütik-programmeerijat, kes oskab ise kliendiga suhelda, tema vajadused välja selgitada ning need seejärel realiseerida. Äärmisel juhul isegi realisatsiooni ise testida! Sellest võib järeldada, et hakkavad lõimuma erinevate ametite tööülesanded nii, et võrdväärselt oluliseks muutuvad nii hariduse olemasolu kui ka harituse tase.<br />
<br />
== '''Kasutatud allikad''' ==</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_-_haridus_ja_-_haritus&diff=122210IT - haridus ja - haritus2017-05-12T07:16:19Z<p>Rkaal: /* Õppejõu */</p>
<hr />
<div><br />
<br />
Autorid: Laura Lenbaum, Jooni Soots, Radne Kaal, Kreet Solnask<br />
<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Käesolevas artiklis kirjutame haridusest Eestis, haritusest, nende suhtest ning reaalsest olukorrast tööturul IT-eriala näitel. Lahkame enese harimise võimalusi, arutleme veidi IT-ametite teemal ning analüüsime tööturgu ja nõudmisi otsitavale IT-töötajale.<br />
<br />
== '''IT-haridus Eestis''' ==<br />
<br />
Alustame haridusest. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib <ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Haridus "Vikipedia: Haridus"]</ref>. Eestis on võimalik õppida IT mitmel tasemel, täiesti olenemata vanusest. Juba lasteaias tutvustakse lastele programmeerimist, algklassilapsed panevad kokku roboteid ning vanemad lapsed saadavad kaasa lüüa ESTCube satelliidi ehitamises.<br />
<br />
===Kõrgharidus===<br />
<br />
Pärast keskkooli on kolm IT edasiõppimise <ref>[http://startit.ee/koolid/ "StartIT koolide nimekiri"]</ref> võimalust.<br />
*Ülikoolid:<br />
**Tallinna Tehnikaülikool. Bakalaureuseõppes: arvutisüsteemind, informaatika, IT süsteemide administreerimine, IT süsteemide arendus, küberturbe tehnoloogiad, äriinfotehnoloogia. Magistriõppes: Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika, Elektroonika ja kommunikatsioon, arvutisüsteemid, küberkaitse, E-riigi tehnoloogiad ja teenused, tervishoiutehnoloogiad, informaatika, infosüsteemide analüüs ja kavandamine, telekommunikatsioon, äriinfotehnoloogia. <ref>[https://www.ttu.ee/teaduskond/infotehnoloogia-teaduskond/it-tudengile/ "TTÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tallinna Ülikool. Bakalaureuseõppes: infoteadus. Magistriõppes: infoteadus, infotehnoloogia juhtimine, inimese ja arvuti interaktsioon <ref>[http://www.tlu.ee/et/sisseastuja/bakalaureuseope "TLÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tartu Ülikool. Bakalaureuseõppes: arvutitehnika, informaatika. Magistriõppes: arvutitehnika ja robootika, informaatika, infotehnoloogia mitteinformaatikutele <ref>[http://www.ut.ee/et/ut-oppekavad "TU IT õppekavad"]</ref><br />
<br />
*Rakenduslikud kõrgkoolid:<br />
**Eesti Infotehnoloogia Kolledž (alates 01.08.2017 Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia Kolledž)<br />
**Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž<br />
**Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor<br />
**Lääne-Viru Rakenduskõrgkool<br />
**Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž<br />
<br />
*Kutseõppeasutused, mida on Eesti 18 tükki.<br />
<br />
===Lisakursused===<br />
See on hea võimalus õppida juurde IT-alaseid oskusi ja teadmisi.<br />
<br />
'''Tartu Ülikool''' teeb tasuta e-õppena kursusi täiskasvanutele, mis on väga populaarsed. 2016. aastal osales aines Programmeerimise alused 1770 inimest ja Programmeerimisest maalähedaselt 1430 inimest. Nende kursuste läbimine on ideaalne neile, kes soovivad programmeerimisest rohkem teada saada ning kellel puudub eelnev kokkupuude programmeerimisega. Lisaks sellele 2017. aasta kevadel toimunud Programmeerimise alused andis võimaluse läbida pärast e-kursuse lõpetamist ka kontrollitud oludes arvestustöö lahendamist, mille positiivse soorituse korral oli tagatud vastuvõtt informaatika bakalaureuseõppesse.<ref>[http://programmeerimine.ut.ee "TÜ IT lisakursused"]</ref><br />
<br />
===Täiend- ja ümberõpe===<br />
See on hea valik neile, kel on eelnevalt mingi teise eriala haridus olemas ning soovivad kas täiesti uuele erialale minna või integreerida seda oma olemasoleva haridusega.<br />
<br />
2017. aasta jaanuaris alustas pilootprojekt '''Vali IT''', mille käigus koolitatakse 32 inimest. 4 aasta jooksul on plaanis välja koolitada ja õpetada 500 uut tarvaraarendajat.<ref>[http://vali-it.ee "Vali IT koduleht"]</ref> : „Vali IT!“ on täiskasvanute ümberõppeprogramm, mille eesmärgiks on anda osalejatele tarkvaraarendaja algoskused. Programmis osalejad läbivad 6-nädalase täismahus õppe (5 päeva nädalas, kuni 8 tundi päevas) BCS Koolituse ja IT Koolituse koolituskeskustes. Sellele järgneb 8-nädalane (40 tööpäeva, kuni 8 tundi päevas) praktika ettevõtetes. Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ rahastatud „Vali IT!“ programmi õpe kestab kokku ligi 3,5 kuud.“<br />
<br />
===Huviringid===<br />
<br />
Eri vanuses lastele korraldab Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituut erinevaid IT huvilaagreid teemadel <ref>[https://courses.cs.ut.ee/kids "TU huviringid lastele"]</ref> :<br />
*Praktiline küberturvalisus kooliõpilase seisukohast<br />
*Mänguline Python mängu programmeerimine<br />
*Ubuntu paigaldamine ja kasutamine<br />
*Miniarvuti Raspberry Pi abil arvutusklastri ehitamine<br />
*Nutitelefonist kaugjuhitava roboti ehitamine Raspberry Pi baasil<br />
*Veebilehtede loomine: HTML ja CSS<br />
*Mobiilimängude loomine App Inventoriga<br />
*Windows 10 IoT<br />
*Andmebaasid<br />
*Scratch mängu koostamine ja Näidiskood<br />
*Arduino roboti ehitamise juhend<br />
*Trollimise töötuba<br />
*DigiSpark - programmeeritav USB seade<br />
*RGB LEDi programmeerimine Arduino näitel<br />
*Temperatuur ja niiskus Raspberry Pi-ga<br />
<br />
Eestis leidis aset oktoobris neljandat korda üleeuroopaline programmeerimisnädal '''Code Week''', mis on põhiliselt suunatud noortele, et tekitada neis huvi IT ja programmeerimise vastu. HITSA toetusel korraldavad koolid ja lasteaiad üle kogu Eesti sadakond ProgeTiigri õpituba, kus luuakse animatsioone, ehitatakse ja programmeeritakse roboteid. <ref>[https://digitark.ee/code-week-ehk-programmeerimine-mis-vallutab-nadalaks-terve-eesti/ "Code Week Eestis"]</ref><br />
<br />
2017. aastal alustas Erasmus+ programm '''„Programmeerimine kui innovaatiline õppimine ja õpetamine Euroopa koolis“''', mis on planeeritud kestma kaks aastat. Programmis osalevad Poola, Prantsusmaa, Itaalia ja Eesti. Igas riigis toimub üks kohtumine. Eesti lapsed käisid juba Poolas, kus tegevuskava nägi ette Scratchi keskkonnas programmerimist.<ref>[http://parnu.postimees.ee/4074567/audru-kooli-lapsed-kaisid-poolas-programmeerimas/ "Audru lapsedPoolas programmeerimas"]</ref> <br />
<br />
Lisaks on koolides programmeerimise huviringid eri vanuses õpilastele. Näiteks Viimsi kool, kus on huviringides valikuks „Programmeerimine algajatele“, „Robootika“ ning „Programmeerimisring „Püüton“, <ref>[http://www.viimsi.edu.ee/index.php?id=76445 "Viimsi kooli IT ringid"]</ref> <br />
Jüri Gümnaasiumis on valikus „LEGO robootika“, „Robootika“ ning 2016. aastal alustas oma tegevusega ka „Mängude programmeerimise huviring“.<ref>[http://www.jyri.edu.ee/index.php/aine-ja-huviringid-2016-2017-oa "Jüri Gümnaasiumi IT ringid"]</ref><br />
Iseseisvalt saab veebikeskkonnas Codeacademy.com õppida erinevaid programmeerimiskeeli. Kuigi inglise keele oskus on praktiliselt kohustuslik, kui tahad tõsiselt õppida IT-d, siis alates 2014. aastast saab koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse osakonnaga õppida lisaks eesti keeles HTML/CSS ja JavaScripti.<ref>[ https://digitark.ee/codeacademy-abil-vib-igaks-programmeerimist-ppida/ "CodeAcademy eesti keeles"]</ref><br />
<br />
<br />
== '''IT-haritus''' ==<br />
<br />
Õppimisvõimalused on laiad, kuid just IT-s paistab eriti hästi välja, et haridus diplomi mõttes ei ole määrav. Haritus tähendab teadmisi, oskusi, kogemust, laia silmaringi. IT alal saab särasilmne huviline leida piiramatul hulgal iseseisva õppe vorme, uurida Internetist ja töö käigus juurde õppida ja omandada vajaminev kogemus ja teadmised.<br />
<br />
=== Iseseisev õpe ===<br />
<br />
IT-alast haridust on veebis saadaval väga laialdastes vormides. Alates algajatele mõeldud kursustest nagu näiteks juba mainitud https://www.codecademy.com ja lõputu valik videoõpetusi (https://thenewboston.com) kuni online-kõrgharidusplatvormideni. [https://en.wikipedia.org/wiki/Massive_open_online_course/ MOOC] - '''massive open online course''' – kaudu saavad huvilised osa MIT-i, Stanfordi, Berkeley ja teiste tippülikoolide kursustest. Juhtivad ülikoolid Eestis pakuvad samuti MOOC -e erinevatel teemadel. Tartu Ülikoolil on väga populaarsed samuti juba eespool välja toodud avatud programmeerimiskursused [https://courses.cs.ut.ee/2016/progmaa/fall/Main/HomePage/ Programmeerimisest maalähedaselt] ja [https://courses.cs.ut.ee/2017/eprogalused/spring/ Programmeerimise alused]. TÜ kursuste eripäraks on suur lõpetajate protsent (maailma näitel on tavaline 5-15% alustajatest). [''Käesoleva töö autorid on läbinud kursuse „Programmeerimise alused“ ning see oli igati jõukohane lisapingutus ITK õppe kõrval''].<br />
<br />
=== Õppimine töö käigus ===<br />
<br />
IT-alane haritus sõltub huvist ja vajadusest. Infotehnoloogia kiire arengu algusaastatel ei jõudnud IT-haridus sammu pidada tekkinud plahvatuslikule nõudmisele IT-spetsialistide järele. Niinimetatud 'patsiga poisid', kes saavad hobi eest väärt palka, ei ole siiani olnud motiveeritud õppimisvõimalusi otsima. Võis tunduda, et kooliskäimine on mahavisatud aeg, muidu jääd IT rongist lootusetult maha, ja tegeliku elu nõudmised on hoopis teised. Kuigi aastatega on mõtteviis hakanud muutuma, on praegugi keskharidusele järgnevatest haridusastmetest väljalangemise põhjuseks tihti sukeldumine tööellu.<br />
<br />
Üks viis omandada ja tõestada IT-alast haritust on '''kutsesertifikaadid'''. Erinevatel suurfirmadel ja mittetulundusühingutel on laialdased sertifikaadiprogrammid. Omandatud sertifikaadid aitavad rahvusvaheliselt kvalifikatsiooni tõestada mõnikord edukamalt, kui erinevad riigisisesed koolidiplomid. Tuntumaid sertifikaadiprogramme pakuvad [https://www.microsoft.com/en-us/learning/certification-overview.aspx/ Microsoft], [http://www.cisco.com/c/en/us/training-events/training-certifications/certifications.html/ Cisco], [http://education.oracle.com/pls/web_prod-plq-dad/db_pages.getpage?page_id=39/ Oracle], [https://www.lpi.org/ Linux Professional Institute], [https://www.novell.com/training/certinfo/ Novell], [https://www.redhat.com/en/services/certification/ Red Hat], [https://certification.canonical.com/ Canonical]. Eestis ei ole sertifikaadi omandamine veel suurt hoogu sisse saanud, kuid liigutakse üha enam selles suunas.<br />
<br />
IT ettevõtetes töö leidmiseks on oluline lisaks teadmistele (diplomiga või ilma), laiale silmaringile ja uudishimule, sobitumine meeskonda ning isikuomadused. Vestlused ja proovitööd aitavad teha esmase valiku, kas kandidaat suudab ettevõttesse vajadustele vastavalt panustada. <br />
Palju on näiteid inimestest, kes on teinud edukat karjääri, omamata lõpudiplomit, ja juhivad diplomeeritud spetsialiste. Näiteid on muidugi erinevaid. Ka siin tuleb üha enam juba ette, et juhtival positsioonil hakatakse nõudma teadmisi kinnitavat dokumenti. Avaliku sektori töökuulutustes on nõue omandatud või omandamisel kõrgharidusele. IT-firma osalemisel riigihangetes on samuti nõue teatud ametipositsioonidel olevate spetsialistide haridustasemele.<br />
<br />
=== Teiste erialade sidumine IT-ga ===<br />
<br />
OSKA 2016. aasta info-ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) raportis <ref>[http://oska.kutsekoda.ee/field/info-ja-kommunikatsioonitehnoloogia/ "Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia"]</ref> öeldakse <ref>[http://arvamus.postimees.ee/4017087/ants-sild-heal-lapsel-mitu-nime-ehk-vajame-analuusivoimelisi-it-rakendamise-spetsialiste?_ga=2.136060600.801716676.1494010871-521425517.1475078547 "Ants Sild: heal lapsel mitu nime ehk Vajame analüüsivõimelisi IT rakendamise spetsialiste" ]</ref> , et Eesti majandus vajab 2020, aastaks 37000 IKT-spetsialisti, samas kui nende oskustöötajate tegelik hõive aastal 2015 oli 22970. Vahe on 14030 viie aasta peale, st vaja on juurde umbes 2800 IKT spetsialisti aastas. Koolid seda arvu ei suuda pakkuda, sest pole nii palju lõpetajaid. Ainus võimalus on ümberõpe ning mõistlikus koguses välismaiste ekspertide siiameelitamine. Jätkuvalt kasvab vajadus suuremat lisaväärtust loovate IKT rakendamise spetsialistide järele. Eesmärk on majanduse arukas areng IT rakendamise abil. Seda saab teha vaid tehnikaspetsialistide, programmeerijate ja analüütikute koostöös. Praktilise innovatsiooni teevad ära valdkonda sügavalt tunnetavad spetsialistid. IT-harituse mõttes peavad erinevate erialade spetsialistid end täiendama ka IT-alal, kas siis iseseisvalt või täiendõppe teel, et nad suudaksid mõista IT-arendust analüüsist tarkvaraarendusteni.<br />
<br />
=== Üldiselt ===<br />
<br />
Mart Noorma oma intervjuus <ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/noorma-usutluses-reinkubjasele-meil-ei-ole-tarvis-koolitada-pisa-teste-suureparaselt-tegevaid-roboteid-vaid-motlevaid-inimesi?id=77915064 "Noorma usutluses Reinkubjasele: meil ei ole tarvis koolitada PISA teste suurepäraselt tegevaid roboteid, vaid mõtlevaid inimesi" ]</ref> märkis tabavalt, et ülikooli rolliks infokülluse maailmas on olla raamistikuks, tähtaegade ja eesmärkide seadjaks, et suuta saavutada seatud sihte. Kooli asemel võib arengut stimuleerida töökoht, aga töö kõrvalt õppimise juures jääb kõige heade mõjude kõrval puuduseks see, et väga kitsaste igapäevatöö jaoks oluliste oskuste kõrval pole enam aega laiemat maailmapilti ega valdkonna süvateadmisi omandada.<br />
Kuigi ei tasu alahinnata iseõppimise jõudu, on õppetsükli lõpus omandatud dokument siiski vajalik tõestamaks, et suudetakse alustatu süstemaatiliselt lõpule viia.<br />
<br />
== '''Haridus versus haritus''' ==<br />
<br />
'''Skaala'''. Selle peatüki pealkiri on veidi eksitav, kuna tegelikult ei saa panna haridust ja haritust ühe skaala erinevatele otstele ning hakata võrdlema, kas pigem üks või teine. <br />
<br />
[[File:Skaala1.jpg]]<br />
<br />
Haridus ja haritus on kumbki omaette väärtused ning saab rääkida vaid nendevahelisest mõistlikust kombinatsioonist.<br />
<br />
[[File:Skaala2.jpg]]<br />
<br />
Laiast maailmast leiab igasugu näiteid. Kirurgi puhul ei tule kõne allagi hariduse puudumine ning mida rohkem kogemusi, seda paremaks kirurg saab. Teisest küljest viimaste poliitiliste manööverduste valguses pole ministritel nähtavasti haridus üldse kõige prioriteetsem, elu nagu Ameerikas, unistuste maal, et iga „kitsekarjus“ võib saada ministriks. Vastupidiselt arstile ei ole näiteks ise end üles töötanud ärimehel üldse kõige olulisem haridus vaid pigem ongi määrav haritus ja lai maailmapilt. <br />
<br />
Aga kuidas võiks olla lood IT-maailmas?<br />
<br />
Siin ei tooks välja vajalikkuse hinnanguid ei ülemuse ega kaastöötaja vaid pigem töökohustustelt lähtuvast vaatepunktist. Nii ülemusel kui kaastöötajatel võivad töökeskkonnast olenevalt olla palju erinevamad ootused ja neid puudutame järgmises peatükis, „tööjõuturg“. Lisaks võtame eelduseks, et tegemist on oma eriala „puhaste“ esindajatega, mida reaalses elus tihti ette tulla ei pruugi. <br />
<br />
===Arendajate=== <br />
puhul ei tohiks väga vahet olla, et kas tegemist on ise-õppinud või süsteemi poolt haritud töötajaga, loeb huvi. Arendajate puhul on edu aluseks soov ise õppida ja edasi areneda, suurepärasteks arendajaks ainult kooliharidusega ei saa <ref>[https://www.scalablepath.com/blog/7-qualities-that-differentiate-a-good-programmer-from-a-great-programmer/ "7 qualities that differentiate a good programmer from a great programmer"]</ref>, palju olulisemad on isikuomadused ja kogemused. <br />
<br />
===Süsteemiadministraatorid===<br />
seevastu võiks siiski omada mingit struktureeritud õppega tausta, vaid ise õppimisest ei pruugi suuremate arvutisüsteemide puhul piisata. Väga tähtsad süsteemiadministraatori puhul on tema tehnilised teadmised <ref>[http://www.breakingnewsroll.com/bn/2013/02/24/attributes-of-a-good-system-analyst/ "Attributes of a good system analyst"]</ref> <ref>[http://www.jobawareness.com/four-skills-systems-analyst "Four skills of systemsa nalyst"]</ref>. Ei saa vastu vaielda, et ka need on võimalik kokku koguda vaid ise õppides, kuid haridus annab asjale palju juurde.<br />
<br />
===Testija=== <br />
puhul on loomulikult kasu haridusest, kuid samas ei ole see kõige suurem eeldus. Heaks testijaks, nagu arendajakski, saab aja ja kogemusega. Suurepäraseks testijaks saamise eeldusteks on eelkõige isikuomadused – loovus, uudishimu, analüütilised oskused, skeptilisus, järjekindlus, tehnilised teadmised, oskus end kasutaja kingadesse panna – peaaegu kõik sellised asjad, mida koolist ei õpi <ref>[http://searchsoftwarequality.techtarget.com/opinion/Five-qualities-of-a-good-software-tester-hint-its-not-tech-skills "Five qualities of a good software tester"]</ref> <ref>[http://istqbexamcertification.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/10-qualities-that-can-make-you-a-good-tester/ "10 qualities that can make you a good tester"]</ref>. <br />
<br />
===Analüütiku=== <br />
puhul on hea eelnev struktuureeritum õpe, kuid samuti on väga oluline lai maailmapilt, ehk siis on olulised mõlemad – nii hariduse kui harituse olemasolu. Ja mis kõige olulisem – isikuomadused. Analüütiku töö võib viia kokku paljude erinevate elu valdkondadega ning neist midagi teadmata võib töö tulemus olla päris kehvake. Hea analüütiku võtmeks võib lugeda mitte haridust ega haritust vaid hoopis kommunikeerimisoskust <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/ "IKT Ametid"]</ref>.<br />
<br />
===Küberkaitse/turvalisuse tehnoloogil=== <br />
samas peaks olema nii hea haridus kui ka lai maailmapilt, et osata ette aimata ohte, ning teada, et kuidas neid parandada ja ennetada. Eesti on selles suhtes olnud väga eesrindlik, arvestades juba 10 aasta tagust võimekust tagasi lüüa küber-rünnakuid <ref>[http://www.cyberdegrees.org/jobs/security-specialist/ "Security Specialist"] </ref>. <br />
<br />
===Õppejõu=== <br />
puhul oleneb kõik sellest, et mis kooli-astmele õpetust antakse. Korrelleeruvalt peaks olema oluline ka iseenda haridustase. Kui kuni keskkoolini on õpetajal pigem olulisemad teadmised laste õpetamisest, kui infotehnoloogiast seetõttu, et õpetatav materjal on lihtsam ning täiesti edastatav vaid harituse taseme pealt, siis keskkoolis peaks õpetajal juba olema parem ettevalmistus. Noorukid on väga teadmisjanulised ning õpetaja peaks olema võimeline vastama kõigile nende küsimustele ning lisaks sütitama huvi aine vastu. Siin on hea haritus, kuid tuleb kasuks IT-alane haridus. Põhiliselt selleks, et luua õppes struktuuri. Ülikoolis õpetamiseks on hädavajalik lai maailmapilt, sest seal tuleb lisaks teadmiste edastamisele laiendada ka üliõpilaste maailmapilti ja rohkem kui varem õpetada neid mõtlema. See aga eeldab juba õppejõult laia maailmapilti ja kogemust. Kogemust nii õpetatavas aines kui õpetamises.<br />
<br />
===Muu=== <br />
Samas ei ole harv juhus, et it-töötajalt eeldatakse hunt-Kriimsilmalikku „teab-kõike-oskab-kõike“. Samas kui koolis pööratakse suuremat tähelepanu pigem ühe eriala selgeks tegemisele. On ilmne, et kõik muu tuleb sellisel juhul ise selgeks teha ning selles mõttes ongi just sellised it-töötajad kõige imetlusväärsemad – ükski probleem ei ole liiga suur või väike nende jaoks. Nad ei pruugi olla igas ala spetsialistid, kuid nende maailmapilt on vaieldamatult ajapikku üks laiemaid. <br />
<br />
Mitte just töökohana, kuid pigem täpsustatud kutsumusena tooksin ära ka '''häkkeri''', kelle puhul mängib väga suurt rolli just maailmapildi suurus ja haritus. Haridus loomulikult laiendab maailmapilti, kuid ei ole üldse kohustuslik. Arvestades nende panust maailma vabana hoidmisele, ei tohiks neid kuidagi alahinnata. <br />
<br />
Samalaadne arenduse alla käiksid ka '''arhitektid''', kelle puhul on kindlasti oluline mõtteviis ja haridus, lisaks haritusele. Samas läheneb nende töö juba pigem juhtivamal positsioonil töötajale. <br />
<br />
Kui tulla kaugemale töö iseloomust, siis väga palju määrab ka ametiposti „kõrgus“. '''Juhtivamatel positsioonidel''' võiks olla lisaks haritusele olemas ja haridus, väga heaks spetsialistiks saab piisava huvi korral ka vaid harituse pealt.<br />
<br />
<br />
== '''Tööjõuturg''' ==<br />
<br />
Selleks, et hinnata tööjõuturu olukorda ja leida sealt vastuseid küsimusele, kumb on eelistatum, kas haridus või haritus, viidi läbi uuringu. Selle valimiks oli CV Online <ref>[http://www.cvonline.com "CV Online portaal"]</ref> portaali 5.mai seis kõigist Harjumaa IT valdkonna tööpakkumistest. Vaatluse all olid ainult sellised tööpakkumised, mille põhivaldkond olid seotud IT-ga - näiteks välja jäid tööpakkumised, mille puhul oli lihtsalt mainitud, et võiks olla huvi IT vastu.<br />
<br />
Kokku kaardistati 168 erinevat tööpakkumist ning analüüsiti neid moodustamaks enamlevinud ametite kohta profiilid. <br />
<br />
===IT ametid===<br />
<br />
Erinevate ametite liigitamisel kasutati Start IT lehel välja toodud ametite liigitusi ja kirjeldusi <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/"Start IT ametite liigitus"]</ref> :<br />
<br />
'''Tehnilise toe spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: võrguhaldusspetsialist, testija, klienditoe spetsialist, tugiteenuse analüütik<br />
<br />
''Tehnilise toe spetsialist on tark abiline side ja infotehnoloogiliste igapäevamurede lahendamisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tehnilise-toe-spetsialist/ "Tehnilise toe spetsialistide töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT testija'''<br />
<br />
''Tõe kriteerium on praktika ning infotehnoloogias määravad toodete ja teenuste edasise saatuse testijad. IT testijad on esimesed, kes võtavad kasutusele alles väljatöötamisel olevad riist- ja tarkvaralahendused'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-testija/ "IT testijate töökirjeldus"]</ref> .<br />
<br />
'''Multimeediumi spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: multimeediumi programmeerija, multimeedia toetusspetsialist, veebidisainer, kasutajaliidese disainer, veebisisu programmeerija, veebisisu toimetaja<br />
<br />
''Inimesed saavad infotehnoloogia võimalustest üldjuhul osa meediat vahendavate vidinate abil (arvuti, telefon, telekas, mängukonsool jne). Seega on multimeediumi spetsialistil keskne roll IT võimaluste lihtsaks ja mugavaks tegemisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/multimeediumi-spetsialist/ "Multimeediumi spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Arvutisüsteemide spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: süsteemiinsener, integratsiooniinsener, rakendusinsener<br />
<br />
''Arvutisüsteemide spetsialist on nagu dirigent, kes peab osavalt orkestreerima erinevaid IT-süsteeme'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/arvutisusteemide-spetsialist/ "Arvutisüsteemide spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara programmeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvara insener, tarkvaraarhitekt, kasutajatoe spetsialist, tarkvara arendaja, tarkvara administraator, kasutaja liidese spetsialist<br />
<br />
''Programmeerija on sageli insenerist kunstnik, keda kannustab suuresti loomisvajadus'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-programmeerija/ "IT tarkvara programmeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara planeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvaraarhitekt, juhtivprogrammeerija, kasutajaliidese spetsialist, kujundaja/disainer, tehnoloogiajuht, analüütik<br />
<br />
''Nii nagu ehituse puhul loob esmase visiooni arhitekt, kavandab infotehnoloogias uusi süsteeme tarkvara planeerija'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/"IT tarkvara planeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT ärikonsultant''' - alternatiivsed ametinimetused: e-äri konsultant, ärianalüütik, konsultant, analüütik, tarkvaraarenduse projektijuht, IT projektijuht<br />
<br />
''IT ärikonsultant on justkui moodne alkeemik, kes muudab pidevalt uusi tehnoloogilisi võimalusi rahaks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-arikonsultant/ "IT ärikonsultandi töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT projektijuht''' - alternatiivsed ametinimetused: toote planeerija, tiimijuht<br />
<br />
''IT projektijuht on nagu bändi liider, kelle oskused ja karisma vormistavad kogu tiimi pingutused eduks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-projektijuht/"IT projektijuhi töökirjeldus"]</ref>. <br />
<br />
'''IT juht''' - alternatiivsed ametinimetused: osakonna juhataja, tiimijuht, kvaliteedijuht<br />
<br />
''IT juht on nagu spordivõistkonna peatreener, kes paneb kõik tiimi staarid õigel ajal ja maksimaalse panusega tööle'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-juht/"IT juhi töökirjeldus"]</ref>. <br />
<br />
<br />
===Tööjõuturu uuring===<br />
<br />
[[File:Ametid_osakaal.png|pisi|700px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Erinevate ametite esinemise sageduse põhjal selgub, et ligi pooled töökuulutused olid suunatud tarkvara programmeerijate leidmiseks. Teise suurema grupi (17%) moodustasid tarkavara planeerijate leidmiseks suunatud kuulutused.<br />
<br />
Hariduse vs harituse debatis on üks olulisemaid määrajaid see, kas üldse ja kui suurt rolli mängib uuele töökohale kandideerimisel ülikooli/kutseasutuse kraad/diplom. Analüüsitud töökuulutuste põhjal on näha, et ligi pooltel juhtudel on kraad/diplom oluline. Sama trend jätkub ka tarkvara planeerijate ja tarkvara programmeerijate puhul. Arvutisüsteemide spetsialistide, IT projektijuhtide, IT testijate ja IT ärikonsultantide puhul oli selgelt neid töökuulutusi, milles nõuti kõrghariduse olemasolu, rohkem. Silma jäi see, et paljudel juhtudel oli eraldi märgitud, et sobib nii kõrgharidust tõendav diplom kui ka arvestatav töökogemus.<br />
Eelnevalt toodud ametite kirjeldustest võib lugeda, et sama ametinimetuse taga peitub tegelikult palju erinevaid nö alamameteid, mis erinevadki üksteisest töö iseloomu ja kogemustepagasi poolest. Näiteks tarkvara programmeerijate töökuulutuste seas oli selliseid, kus kandideerimise nõuded olid üsna madalad (ei nõutud kõrgharidust ega arvestatavat töökogemust) kui ka neid, kus otsitigi nö “häkkerlikke tegelasi”, kes valdaks viite erinevat programmeerimise keelt, omaks 7+ aastat erialast töökogemust ning suudaks erinevaid probleeme mängeldes lahendada. Kõrghariduse nõue esines rohkem, kas riigisektori töökuulutustest või juhi-töökuulutustes - kas siis IT juht, IT projektijuht või arenduse tiimijuht.<br />
<br />
[[File:Kraad_diplom.png|pisi|750px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Keskmiselt oodatakse kõige suuremat eelnevat töökogemust IT juhtidelt, samuti on IT testijate puhul pikaajalisem töökogemus oluline. Nii IT juhtide, tarkvara planeerijate kui ka tarkvara programmeerijate puhul oli töökogemuse maksimum 7 aastat.<br />
<br />
[[File:Tookogemus_ametid.png|pisi|400px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Kui kõrvale jätta spetsiifilised tehnilised nõuded ja üldistatult kokku võtta muud töökuulutustes esinenud nõuded, siis võib välja tuua kolm peamist omadust, mis esinesid enamustes töökuulutustes: '''hea meeskonnatöö oskus, hea esinemisoskus ja analüütiline/süsteemne mõtlemine'''. Lisaks oli näha, et üha enam hakkavad piirid klassikaliste ametite jaotuse vahel hägustuma ehk siis näiteks paljudel juhtudel ei otsitud programmeerijat, kes kusagil üksi nina arvutis pusib, vaid pigem analüütik-programmeerijat, kes oskab ise kliendiga suhelda, tema vajadused välja selgitada ning need seejärel realiseerida. Äärmisel juhul isegi realisatsiooni ise testida! Sellest võib järeldada, et hakkavad lõimuma erinevate ametite tööülesanded nii, et võrdväärselt oluliseks muutuvad nii hariduse olemasolu kui ka harituse tase.<br />
<br />
== '''Kasutatud allikad''' ==</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_-_haridus_ja_-_haritus&diff=122209IT - haridus ja - haritus2017-05-12T07:15:05Z<p>Rkaal: /* Õppejõu */</p>
<hr />
<div><br />
<br />
Autorid: Laura Lenbaum, Jooni Soots, Radne Kaal, Kreet Solnask<br />
<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Käesolevas artiklis kirjutame haridusest Eestis, haritusest, nende suhtest ning reaalsest olukorrast tööturul IT-eriala näitel. Lahkame enese harimise võimalusi, arutleme veidi IT-ametite teemal ning analüüsime tööturgu ja nõudmisi otsitavale IT-töötajale.<br />
<br />
== '''IT-haridus Eestis''' ==<br />
<br />
Alustame haridusest. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib <ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Haridus "Vikipedia: Haridus"]</ref>. Eestis on võimalik õppida IT mitmel tasemel, täiesti olenemata vanusest. Juba lasteaias tutvustakse lastele programmeerimist, algklassilapsed panevad kokku roboteid ning vanemad lapsed saadavad kaasa lüüa ESTCube satelliidi ehitamises.<br />
<br />
===Kõrgharidus===<br />
<br />
Pärast keskkooli on kolm IT edasiõppimise <ref>[http://startit.ee/koolid/ "StartIT koolide nimekiri"]</ref> võimalust.<br />
*Ülikoolid:<br />
**Tallinna Tehnikaülikool. Bakalaureuseõppes: arvutisüsteemind, informaatika, IT süsteemide administreerimine, IT süsteemide arendus, küberturbe tehnoloogiad, äriinfotehnoloogia. Magistriõppes: Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika, Elektroonika ja kommunikatsioon, arvutisüsteemid, küberkaitse, E-riigi tehnoloogiad ja teenused, tervishoiutehnoloogiad, informaatika, infosüsteemide analüüs ja kavandamine, telekommunikatsioon, äriinfotehnoloogia. <ref>[https://www.ttu.ee/teaduskond/infotehnoloogia-teaduskond/it-tudengile/ "TTÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tallinna Ülikool. Bakalaureuseõppes: infoteadus. Magistriõppes: infoteadus, infotehnoloogia juhtimine, inimese ja arvuti interaktsioon <ref>[http://www.tlu.ee/et/sisseastuja/bakalaureuseope "TLÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tartu Ülikool. Bakalaureuseõppes: arvutitehnika, informaatika. Magistriõppes: arvutitehnika ja robootika, informaatika, infotehnoloogia mitteinformaatikutele <ref>[http://www.ut.ee/et/ut-oppekavad "TU IT õppekavad"]</ref><br />
<br />
*Rakenduslikud kõrgkoolid:<br />
**Eesti Infotehnoloogia Kolledž (alates 01.08.2017 Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia Kolledž)<br />
**Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž<br />
**Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor<br />
**Lääne-Viru Rakenduskõrgkool<br />
**Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž<br />
<br />
*Kutseõppeasutused, mida on Eesti 18 tükki.<br />
<br />
===Lisakursused===<br />
See on hea võimalus õppida juurde IT-alaseid oskusi ja teadmisi.<br />
<br />
'''Tartu Ülikool''' teeb tasuta e-õppena kursusi täiskasvanutele, mis on väga populaarsed. 2016. aastal osales aines Programmeerimise alused 1770 inimest ja Programmeerimisest maalähedaselt 1430 inimest. Nende kursuste läbimine on ideaalne neile, kes soovivad programmeerimisest rohkem teada saada ning kellel puudub eelnev kokkupuude programmeerimisega. Lisaks sellele 2017. aasta kevadel toimunud Programmeerimise alused andis võimaluse läbida pärast e-kursuse lõpetamist ka kontrollitud oludes arvestustöö lahendamist, mille positiivse soorituse korral oli tagatud vastuvõtt informaatika bakalaureuseõppesse.<ref>[http://programmeerimine.ut.ee "TÜ IT lisakursused"]</ref><br />
<br />
===Täiend- ja ümberõpe===<br />
See on hea valik neile, kel on eelnevalt mingi teise eriala haridus olemas ning soovivad kas täiesti uuele erialale minna või integreerida seda oma olemasoleva haridusega.<br />
<br />
2017. aasta jaanuaris alustas pilootprojekt '''Vali IT''', mille käigus koolitatakse 32 inimest. 4 aasta jooksul on plaanis välja koolitada ja õpetada 500 uut tarvaraarendajat.<ref>[http://vali-it.ee "Vali IT koduleht"]</ref> : „Vali IT!“ on täiskasvanute ümberõppeprogramm, mille eesmärgiks on anda osalejatele tarkvaraarendaja algoskused. Programmis osalejad läbivad 6-nädalase täismahus õppe (5 päeva nädalas, kuni 8 tundi päevas) BCS Koolituse ja IT Koolituse koolituskeskustes. Sellele järgneb 8-nädalane (40 tööpäeva, kuni 8 tundi päevas) praktika ettevõtetes. Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ rahastatud „Vali IT!“ programmi õpe kestab kokku ligi 3,5 kuud.“<br />
<br />
===Huviringid===<br />
<br />
Eri vanuses lastele korraldab Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituut erinevaid IT huvilaagreid teemadel <ref>[https://courses.cs.ut.ee/kids "TU huviringid lastele"]</ref> :<br />
*Praktiline küberturvalisus kooliõpilase seisukohast<br />
*Mänguline Python mängu programmeerimine<br />
*Ubuntu paigaldamine ja kasutamine<br />
*Miniarvuti Raspberry Pi abil arvutusklastri ehitamine<br />
*Nutitelefonist kaugjuhitava roboti ehitamine Raspberry Pi baasil<br />
*Veebilehtede loomine: HTML ja CSS<br />
*Mobiilimängude loomine App Inventoriga<br />
*Windows 10 IoT<br />
*Andmebaasid<br />
*Scratch mängu koostamine ja Näidiskood<br />
*Arduino roboti ehitamise juhend<br />
*Trollimise töötuba<br />
*DigiSpark - programmeeritav USB seade<br />
*RGB LEDi programmeerimine Arduino näitel<br />
*Temperatuur ja niiskus Raspberry Pi-ga<br />
<br />
Eestis leidis aset oktoobris neljandat korda üleeuroopaline programmeerimisnädal '''Code Week''', mis on põhiliselt suunatud noortele, et tekitada neis huvi IT ja programmeerimise vastu. HITSA toetusel korraldavad koolid ja lasteaiad üle kogu Eesti sadakond ProgeTiigri õpituba, kus luuakse animatsioone, ehitatakse ja programmeeritakse roboteid. <ref>[https://digitark.ee/code-week-ehk-programmeerimine-mis-vallutab-nadalaks-terve-eesti/ "Code Week Eestis"]</ref><br />
<br />
2017. aastal alustas Erasmus+ programm '''„Programmeerimine kui innovaatiline õppimine ja õpetamine Euroopa koolis“''', mis on planeeritud kestma kaks aastat. Programmis osalevad Poola, Prantsusmaa, Itaalia ja Eesti. Igas riigis toimub üks kohtumine. Eesti lapsed käisid juba Poolas, kus tegevuskava nägi ette Scratchi keskkonnas programmerimist.<ref>[http://parnu.postimees.ee/4074567/audru-kooli-lapsed-kaisid-poolas-programmeerimas/ "Audru lapsedPoolas programmeerimas"]</ref> <br />
<br />
Lisaks on koolides programmeerimise huviringid eri vanuses õpilastele. Näiteks Viimsi kool, kus on huviringides valikuks „Programmeerimine algajatele“, „Robootika“ ning „Programmeerimisring „Püüton“, <ref>[http://www.viimsi.edu.ee/index.php?id=76445 "Viimsi kooli IT ringid"]</ref> <br />
Jüri Gümnaasiumis on valikus „LEGO robootika“, „Robootika“ ning 2016. aastal alustas oma tegevusega ka „Mängude programmeerimise huviring“.<ref>[http://www.jyri.edu.ee/index.php/aine-ja-huviringid-2016-2017-oa "Jüri Gümnaasiumi IT ringid"]</ref><br />
Iseseisvalt saab veebikeskkonnas Codeacademy.com õppida erinevaid programmeerimiskeeli. Kuigi inglise keele oskus on praktiliselt kohustuslik, kui tahad tõsiselt õppida IT-d, siis alates 2014. aastast saab koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse osakonnaga õppida lisaks eesti keeles HTML/CSS ja JavaScripti.<ref>[ https://digitark.ee/codeacademy-abil-vib-igaks-programmeerimist-ppida/ "CodeAcademy eesti keeles"]</ref><br />
<br />
<br />
== '''IT-haritus''' ==<br />
<br />
Õppimisvõimalused on laiad, kuid just IT-s paistab eriti hästi välja, et haridus diplomi mõttes ei ole määrav. Haritus tähendab teadmisi, oskusi, kogemust, laia silmaringi. IT alal saab särasilmne huviline leida piiramatul hulgal iseseisva õppe vorme, uurida Internetist ja töö käigus juurde õppida ja omandada vajaminev kogemus ja teadmised.<br />
<br />
=== Iseseisev õpe ===<br />
<br />
IT-alast haridust on veebis saadaval väga laialdastes vormides. Alates algajatele mõeldud kursustest nagu näiteks juba mainitud https://www.codecademy.com ja lõputu valik videoõpetusi (https://thenewboston.com) kuni online-kõrgharidusplatvormideni. [https://en.wikipedia.org/wiki/Massive_open_online_course/ MOOC] - '''massive open online course''' – kaudu saavad huvilised osa MIT-i, Stanfordi, Berkeley ja teiste tippülikoolide kursustest. Juhtivad ülikoolid Eestis pakuvad samuti MOOC -e erinevatel teemadel. Tartu Ülikoolil on väga populaarsed samuti juba eespool välja toodud avatud programmeerimiskursused [https://courses.cs.ut.ee/2016/progmaa/fall/Main/HomePage/ Programmeerimisest maalähedaselt] ja [https://courses.cs.ut.ee/2017/eprogalused/spring/ Programmeerimise alused]. TÜ kursuste eripäraks on suur lõpetajate protsent (maailma näitel on tavaline 5-15% alustajatest). [''Käesoleva töö autorid on läbinud kursuse „Programmeerimise alused“ ning see oli igati jõukohane lisapingutus ITK õppe kõrval''].<br />
<br />
=== Õppimine töö käigus ===<br />
<br />
IT-alane haritus sõltub huvist ja vajadusest. Infotehnoloogia kiire arengu algusaastatel ei jõudnud IT-haridus sammu pidada tekkinud plahvatuslikule nõudmisele IT-spetsialistide järele. Niinimetatud 'patsiga poisid', kes saavad hobi eest väärt palka, ei ole siiani olnud motiveeritud õppimisvõimalusi otsima. Võis tunduda, et kooliskäimine on mahavisatud aeg, muidu jääd IT rongist lootusetult maha, ja tegeliku elu nõudmised on hoopis teised. Kuigi aastatega on mõtteviis hakanud muutuma, on praegugi keskharidusele järgnevatest haridusastmetest väljalangemise põhjuseks tihti sukeldumine tööellu.<br />
<br />
Üks viis omandada ja tõestada IT-alast haritust on '''kutsesertifikaadid'''. Erinevatel suurfirmadel ja mittetulundusühingutel on laialdased sertifikaadiprogrammid. Omandatud sertifikaadid aitavad rahvusvaheliselt kvalifikatsiooni tõestada mõnikord edukamalt, kui erinevad riigisisesed koolidiplomid. Tuntumaid sertifikaadiprogramme pakuvad [https://www.microsoft.com/en-us/learning/certification-overview.aspx/ Microsoft], [http://www.cisco.com/c/en/us/training-events/training-certifications/certifications.html/ Cisco], [http://education.oracle.com/pls/web_prod-plq-dad/db_pages.getpage?page_id=39/ Oracle], [https://www.lpi.org/ Linux Professional Institute], [https://www.novell.com/training/certinfo/ Novell], [https://www.redhat.com/en/services/certification/ Red Hat], [https://certification.canonical.com/ Canonical]. Eestis ei ole sertifikaadi omandamine veel suurt hoogu sisse saanud, kuid liigutakse üha enam selles suunas.<br />
<br />
IT ettevõtetes töö leidmiseks on oluline lisaks teadmistele (diplomiga või ilma), laiale silmaringile ja uudishimule, sobitumine meeskonda ning isikuomadused. Vestlused ja proovitööd aitavad teha esmase valiku, kas kandidaat suudab ettevõttesse vajadustele vastavalt panustada. <br />
Palju on näiteid inimestest, kes on teinud edukat karjääri, omamata lõpudiplomit, ja juhivad diplomeeritud spetsialiste. Näiteid on muidugi erinevaid. Ka siin tuleb üha enam juba ette, et juhtival positsioonil hakatakse nõudma teadmisi kinnitavat dokumenti. Avaliku sektori töökuulutustes on nõue omandatud või omandamisel kõrgharidusele. IT-firma osalemisel riigihangetes on samuti nõue teatud ametipositsioonidel olevate spetsialistide haridustasemele.<br />
<br />
=== Teiste erialade sidumine IT-ga ===<br />
<br />
OSKA 2016. aasta info-ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) raportis <ref>[http://oska.kutsekoda.ee/field/info-ja-kommunikatsioonitehnoloogia/ "Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia"]</ref> öeldakse <ref>[http://arvamus.postimees.ee/4017087/ants-sild-heal-lapsel-mitu-nime-ehk-vajame-analuusivoimelisi-it-rakendamise-spetsialiste?_ga=2.136060600.801716676.1494010871-521425517.1475078547 "Ants Sild: heal lapsel mitu nime ehk Vajame analüüsivõimelisi IT rakendamise spetsialiste" ]</ref> , et Eesti majandus vajab 2020, aastaks 37000 IKT-spetsialisti, samas kui nende oskustöötajate tegelik hõive aastal 2015 oli 22970. Vahe on 14030 viie aasta peale, st vaja on juurde umbes 2800 IKT spetsialisti aastas. Koolid seda arvu ei suuda pakkuda, sest pole nii palju lõpetajaid. Ainus võimalus on ümberõpe ning mõistlikus koguses välismaiste ekspertide siiameelitamine. Jätkuvalt kasvab vajadus suuremat lisaväärtust loovate IKT rakendamise spetsialistide järele. Eesmärk on majanduse arukas areng IT rakendamise abil. Seda saab teha vaid tehnikaspetsialistide, programmeerijate ja analüütikute koostöös. Praktilise innovatsiooni teevad ära valdkonda sügavalt tunnetavad spetsialistid. IT-harituse mõttes peavad erinevate erialade spetsialistid end täiendama ka IT-alal, kas siis iseseisvalt või täiendõppe teel, et nad suudaksid mõista IT-arendust analüüsist tarkvaraarendusteni.<br />
<br />
=== Üldiselt ===<br />
<br />
Mart Noorma oma intervjuus <ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/noorma-usutluses-reinkubjasele-meil-ei-ole-tarvis-koolitada-pisa-teste-suureparaselt-tegevaid-roboteid-vaid-motlevaid-inimesi?id=77915064 "Noorma usutluses Reinkubjasele: meil ei ole tarvis koolitada PISA teste suurepäraselt tegevaid roboteid, vaid mõtlevaid inimesi" ]</ref> märkis tabavalt, et ülikooli rolliks infokülluse maailmas on olla raamistikuks, tähtaegade ja eesmärkide seadjaks, et suuta saavutada seatud sihte. Kooli asemel võib arengut stimuleerida töökoht, aga töö kõrvalt õppimise juures jääb kõige heade mõjude kõrval puuduseks see, et väga kitsaste igapäevatöö jaoks oluliste oskuste kõrval pole enam aega laiemat maailmapilti ega valdkonna süvateadmisi omandada.<br />
Kuigi ei tasu alahinnata iseõppimise jõudu, on õppetsükli lõpus omandatud dokument siiski vajalik tõestamaks, et suudetakse alustatu süstemaatiliselt lõpule viia.<br />
<br />
== '''Haridus versus haritus''' ==<br />
<br />
'''Skaala'''. Selle peatüki pealkiri on veidi eksitav, kuna tegelikult ei saa panna haridust ja haritust ühe skaala erinevatele otstele ning hakata võrdlema, kas pigem üks või teine. <br />
<br />
[[File:Skaala1.jpg]]<br />
<br />
Haridus ja haritus on kumbki omaette väärtused ning saab rääkida vaid nendevahelisest mõistlikust kombinatsioonist.<br />
<br />
[[File:Skaala2.jpg]]<br />
<br />
Laiast maailmast leiab igasugu näiteid. Kirurgi puhul ei tule kõne allagi hariduse puudumine ning mida rohkem kogemusi, seda paremaks kirurg saab. Teisest küljest viimaste poliitiliste manööverduste valguses pole ministritel nähtavasti haridus üldse kõige prioriteetsem, elu nagu Ameerikas, unistuste maal, et iga „kitsekarjus“ võib saada ministriks. Vastupidiselt arstile ei ole näiteks ise end üles töötanud ärimehel üldse kõige olulisem haridus vaid pigem ongi määrav haritus ja lai maailmapilt. <br />
<br />
Aga kuidas võiks olla lood IT-maailmas?<br />
<br />
Siin ei tooks välja vajalikkuse hinnanguid ei ülemuse ega kaastöötaja vaid pigem töökohustustelt lähtuvast vaatepunktist. Nii ülemusel kui kaastöötajatel võivad töökeskkonnast olenevalt olla palju erinevamad ootused ja neid puudutame järgmises peatükis, „tööjõuturg“. Lisaks võtame eelduseks, et tegemist on oma eriala „puhaste“ esindajatega, mida reaalses elus tihti ette tulla ei pruugi. <br />
<br />
===Arendajate=== <br />
puhul ei tohiks väga vahet olla, et kas tegemist on ise-õppinud või süsteemi poolt haritud töötajaga, loeb huvi. Arendajate puhul on edu aluseks soov ise õppida ja edasi areneda, suurepärasteks arendajaks ainult kooliharidusega ei saa <ref>[https://www.scalablepath.com/blog/7-qualities-that-differentiate-a-good-programmer-from-a-great-programmer/ "7 qualities that differentiate a good programmer from a great programmer"]</ref>, palju olulisemad on isikuomadused ja kogemused. <br />
<br />
===Süsteemiadministraatorid===<br />
seevastu võiks siiski omada mingit struktureeritud õppega tausta, vaid ise õppimisest ei pruugi suuremate arvutisüsteemide puhul piisata. Väga tähtsad süsteemiadministraatori puhul on tema tehnilised teadmised <ref>[http://www.breakingnewsroll.com/bn/2013/02/24/attributes-of-a-good-system-analyst/ "Attributes of a good system analyst"]</ref> <ref>[http://www.jobawareness.com/four-skills-systems-analyst "Four skills of systemsa nalyst"]</ref>. Ei saa vastu vaielda, et ka need on võimalik kokku koguda vaid ise õppides, kuid haridus annab asjale palju juurde.<br />
<br />
===Testija=== <br />
puhul on loomulikult kasu haridusest, kuid samas ei ole see kõige suurem eeldus. Heaks testijaks, nagu arendajakski, saab aja ja kogemusega. Suurepäraseks testijaks saamise eeldusteks on eelkõige isikuomadused – loovus, uudishimu, analüütilised oskused, skeptilisus, järjekindlus, tehnilised teadmised, oskus end kasutaja kingadesse panna – peaaegu kõik sellised asjad, mida koolist ei õpi <ref>[http://searchsoftwarequality.techtarget.com/opinion/Five-qualities-of-a-good-software-tester-hint-its-not-tech-skills "Five qualities of a good software tester"]</ref> <ref>[http://istqbexamcertification.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/10-qualities-that-can-make-you-a-good-tester/ "10 qualities that can make you a good tester"]</ref>. <br />
<br />
===Analüütiku=== <br />
puhul on hea eelnev struktuureeritum õpe, kuid samuti on väga oluline lai maailmapilt, ehk siis on olulised mõlemad – nii hariduse kui harituse olemasolu. Ja mis kõige olulisem – isikuomadused. Analüütiku töö võib viia kokku paljude erinevate elu valdkondadega ning neist midagi teadmata võib töö tulemus olla päris kehvake. Hea analüütiku võtmeks võib lugeda mitte haridust ega haritust vaid hoopis kommunikeerimisoskust <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/ "IKT Ametid"]</ref>.<br />
<br />
===Küberkaitse/turvalisuse tehnoloogil=== <br />
samas peaks olema nii hea haridus kui ka lai maailmapilt, et osata ette aimata ohte, ning teada, et kuidas neid parandada ja ennetada. Eesti on selles suhtes olnud väga eesrindlik, arvestades juba 10 aasta tagust võimekust tagasi lüüa küber-rünnakuid <ref>[http://www.cyberdegrees.org/jobs/security-specialist/ "Security Specialist"] </ref>. <br />
<br />
===Õppejõu=== <br />
puhul oleneb kõik sellest, et mis kooli-astmele õpetust antakse. Korrelleeruvalt peaks olema oluline ka iseenda haridustase. Kui kuni keskkoolini on õpetajal pigem olulisemad teadmised laste õpetamisest, kui infotehnoloogiast seetõttu, et õpetatav on lihtsam ning täiesti edastatav vaid harituse taseme pealt, siis keskkoolis peaks õpetajal juba olema parem ettevalmistus. Noorukid on väga teadmisjanulised ning õpetaja peaks olema võimeline vastama kõigile nende küsimustele ning lisaks sütitama huvi aine vastu. Siin on hea haritus, kuid tuleb kasuks IT-alane haridus. Põhiliselt selleks, et luua õppes struktuuri. Ülikoolis õpetamiseks on hädavajalik lai maailmapilt, sest seal tuleb lisaks teadmiste edastamisele laiendada ka üliõpilaste maailmapilti ja rohkem kui varem õpetada neid mõtlema. See aga eeldab juba õppejõult laia maailmapilti ja kogemust. Kogemust nii õpetatavas aines kui õpetamises.<br />
<br />
===Muu=== <br />
Samas ei ole harv juhus, et it-töötajalt eeldatakse hunt-Kriimsilmalikku „teab-kõike-oskab-kõike“. Samas kui koolis pööratakse suuremat tähelepanu pigem ühe eriala selgeks tegemisele. On ilmne, et kõik muu tuleb sellisel juhul ise selgeks teha ning selles mõttes ongi just sellised it-töötajad kõige imetlusväärsemad – ükski probleem ei ole liiga suur või väike nende jaoks. Nad ei pruugi olla igas ala spetsialistid, kuid nende maailmapilt on vaieldamatult ajapikku üks laiemaid. <br />
<br />
Mitte just töökohana, kuid pigem täpsustatud kutsumusena tooksin ära ka '''häkkeri''', kelle puhul mängib väga suurt rolli just maailmapildi suurus ja haritus. Haridus loomulikult laiendab maailmapilti, kuid ei ole üldse kohustuslik. Arvestades nende panust maailma vabana hoidmisele, ei tohiks neid kuidagi alahinnata. <br />
<br />
Samalaadne arenduse alla käiksid ka '''arhitektid''', kelle puhul on kindlasti oluline mõtteviis ja haridus, lisaks haritusele. Samas läheneb nende töö juba pigem juhtivamal positsioonil töötajale. <br />
<br />
Kui tulla kaugemale töö iseloomust, siis väga palju määrab ka ametiposti „kõrgus“. '''Juhtivamatel positsioonidel''' võiks olla lisaks haritusele olemas ja haridus, väga heaks spetsialistiks saab piisava huvi korral ka vaid harituse pealt.<br />
<br />
<br />
== '''Tööjõuturg''' ==<br />
<br />
Selleks, et hinnata tööjõuturu olukorda ja leida sealt vastuseid küsimusele, kumb on eelistatum, kas haridus või haritus, viidi läbi uuringu. Selle valimiks oli CV Online <ref>[http://www.cvonline.com "CV Online portaal"]</ref> portaali 5.mai seis kõigist Harjumaa IT valdkonna tööpakkumistest. Vaatluse all olid ainult sellised tööpakkumised, mille põhivaldkond olid seotud IT-ga - näiteks välja jäid tööpakkumised, mille puhul oli lihtsalt mainitud, et võiks olla huvi IT vastu.<br />
<br />
Kokku kaardistati 168 erinevat tööpakkumist ning analüüsiti neid moodustamaks enamlevinud ametite kohta profiilid. <br />
<br />
===IT ametid===<br />
<br />
Erinevate ametite liigitamisel kasutati Start IT lehel välja toodud ametite liigitusi ja kirjeldusi <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/"Start IT ametite liigitus"]</ref> :<br />
<br />
'''Tehnilise toe spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: võrguhaldusspetsialist, testija, klienditoe spetsialist, tugiteenuse analüütik<br />
<br />
''Tehnilise toe spetsialist on tark abiline side ja infotehnoloogiliste igapäevamurede lahendamisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tehnilise-toe-spetsialist/ "Tehnilise toe spetsialistide töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT testija'''<br />
<br />
''Tõe kriteerium on praktika ning infotehnoloogias määravad toodete ja teenuste edasise saatuse testijad. IT testijad on esimesed, kes võtavad kasutusele alles väljatöötamisel olevad riist- ja tarkvaralahendused'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-testija/ "IT testijate töökirjeldus"]</ref> .<br />
<br />
'''Multimeediumi spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: multimeediumi programmeerija, multimeedia toetusspetsialist, veebidisainer, kasutajaliidese disainer, veebisisu programmeerija, veebisisu toimetaja<br />
<br />
''Inimesed saavad infotehnoloogia võimalustest üldjuhul osa meediat vahendavate vidinate abil (arvuti, telefon, telekas, mängukonsool jne). Seega on multimeediumi spetsialistil keskne roll IT võimaluste lihtsaks ja mugavaks tegemisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/multimeediumi-spetsialist/ "Multimeediumi spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Arvutisüsteemide spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: süsteemiinsener, integratsiooniinsener, rakendusinsener<br />
<br />
''Arvutisüsteemide spetsialist on nagu dirigent, kes peab osavalt orkestreerima erinevaid IT-süsteeme'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/arvutisusteemide-spetsialist/ "Arvutisüsteemide spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara programmeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvara insener, tarkvaraarhitekt, kasutajatoe spetsialist, tarkvara arendaja, tarkvara administraator, kasutaja liidese spetsialist<br />
<br />
''Programmeerija on sageli insenerist kunstnik, keda kannustab suuresti loomisvajadus'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-programmeerija/ "IT tarkvara programmeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara planeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvaraarhitekt, juhtivprogrammeerija, kasutajaliidese spetsialist, kujundaja/disainer, tehnoloogiajuht, analüütik<br />
<br />
''Nii nagu ehituse puhul loob esmase visiooni arhitekt, kavandab infotehnoloogias uusi süsteeme tarkvara planeerija'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/"IT tarkvara planeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT ärikonsultant''' - alternatiivsed ametinimetused: e-äri konsultant, ärianalüütik, konsultant, analüütik, tarkvaraarenduse projektijuht, IT projektijuht<br />
<br />
''IT ärikonsultant on justkui moodne alkeemik, kes muudab pidevalt uusi tehnoloogilisi võimalusi rahaks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-arikonsultant/ "IT ärikonsultandi töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT projektijuht''' - alternatiivsed ametinimetused: toote planeerija, tiimijuht<br />
<br />
''IT projektijuht on nagu bändi liider, kelle oskused ja karisma vormistavad kogu tiimi pingutused eduks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-projektijuht/"IT projektijuhi töökirjeldus"]</ref>. <br />
<br />
'''IT juht''' - alternatiivsed ametinimetused: osakonna juhataja, tiimijuht, kvaliteedijuht<br />
<br />
''IT juht on nagu spordivõistkonna peatreener, kes paneb kõik tiimi staarid õigel ajal ja maksimaalse panusega tööle'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-juht/"IT juhi töökirjeldus"]</ref>. <br />
<br />
<br />
===Tööjõuturu uuring===<br />
<br />
[[File:Ametid_osakaal.png|pisi|700px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Erinevate ametite esinemise sageduse põhjal selgub, et ligi pooled töökuulutused olid suunatud tarkvara programmeerijate leidmiseks. Teise suurema grupi (17%) moodustasid tarkavara planeerijate leidmiseks suunatud kuulutused.<br />
<br />
Hariduse vs harituse debatis on üks olulisemaid määrajaid see, kas üldse ja kui suurt rolli mängib uuele töökohale kandideerimisel ülikooli/kutseasutuse kraad/diplom. Analüüsitud töökuulutuste põhjal on näha, et ligi pooltel juhtudel on kraad/diplom oluline. Sama trend jätkub ka tarkvara planeerijate ja tarkvara programmeerijate puhul. Arvutisüsteemide spetsialistide, IT projektijuhtide, IT testijate ja IT ärikonsultantide puhul oli selgelt neid töökuulutusi, milles nõuti kõrghariduse olemasolu, rohkem. Silma jäi see, et paljudel juhtudel oli eraldi märgitud, et sobib nii kõrgharidust tõendav diplom kui ka arvestatav töökogemus.<br />
Eelnevalt toodud ametite kirjeldustest võib lugeda, et sama ametinimetuse taga peitub tegelikult palju erinevaid nö alamameteid, mis erinevadki üksteisest töö iseloomu ja kogemustepagasi poolest. Näiteks tarkvara programmeerijate töökuulutuste seas oli selliseid, kus kandideerimise nõuded olid üsna madalad (ei nõutud kõrgharidust ega arvestatavat töökogemust) kui ka neid, kus otsitigi nö “häkkerlikke tegelasi”, kes valdaks viite erinevat programmeerimise keelt, omaks 7+ aastat erialast töökogemust ning suudaks erinevaid probleeme mängeldes lahendada. Kõrghariduse nõue esines rohkem, kas riigisektori töökuulutustest või juhi-töökuulutustes - kas siis IT juht, IT projektijuht või arenduse tiimijuht.<br />
<br />
[[File:Kraad_diplom.png|pisi|750px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Keskmiselt oodatakse kõige suuremat eelnevat töökogemust IT juhtidelt, samuti on IT testijate puhul pikaajalisem töökogemus oluline. Nii IT juhtide, tarkvara planeerijate kui ka tarkvara programmeerijate puhul oli töökogemuse maksimum 7 aastat.<br />
<br />
[[File:Tookogemus_ametid.png|pisi|400px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Kui kõrvale jätta spetsiifilised tehnilised nõuded ja üldistatult kokku võtta muud töökuulutustes esinenud nõuded, siis võib välja tuua kolm peamist omadust, mis esinesid enamustes töökuulutustes: '''hea meeskonnatöö oskus, hea esinemisoskus ja analüütiline/süsteemne mõtlemine'''. Lisaks oli näha, et üha enam hakkavad piirid klassikaliste ametite jaotuse vahel hägustuma ehk siis näiteks paljudel juhtudel ei otsitud programmeerijat, kes kusagil üksi nina arvutis pusib, vaid pigem analüütik-programmeerijat, kes oskab ise kliendiga suhelda, tema vajadused välja selgitada ning need seejärel realiseerida. Äärmisel juhul isegi realisatsiooni ise testida! Sellest võib järeldada, et hakkavad lõimuma erinevate ametite tööülesanded nii, et võrdväärselt oluliseks muutuvad nii hariduse olemasolu kui ka harituse tase.<br />
<br />
== '''Kasutatud allikad''' ==</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_-_haridus_ja_-_haritus&diff=122205IT - haridus ja - haritus2017-05-12T07:11:22Z<p>Rkaal: </p>
<hr />
<div>=IT -haridus ja -haritus=<br />
<br />
Autorid: Laura Lenbaum, Jooni Soots, Radne Kaal, Kreet Solnask<br />
<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Käesolevas artiklis kirjutame haridusest Eestis, haritusest, nende suhtest ning reaalsest olukorrast tööturul IT-eriala näitel. Lahkame enese harimise võimalusi, arutleme veidi IT-ametite teemal ning analüüsime tööturgu ja nõudmisi otsitavale IT-töötajale.<br />
<br />
== '''IT-haridus Eestis''' ==<br />
<br />
Alustame haridusest. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib <ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Haridus "Vikipedia: Haridus"]</ref>. Eestis on võimalik õppida IT mitmel tasemel, täiesti olenemata vanusest. Juba lasteaias tutvustakse lastele programmeerimist, algklassilapsed panevad kokku roboteid ning vanemad lapsed saadavad kaasa lüüa ESTCube satelliidi ehitamises.<br />
<br />
===Kõrgharidus===<br />
<br />
Pärast keskkooli on kolm IT edasiõppimise <ref>[http://startit.ee/koolid/ "StartIT koolide nimekiri"]</ref> võimalust.<br />
*Ülikoolid:<br />
**Tallinna Tehnikaülikool. Bakalaureuseõppes: arvutisüsteemind, informaatika, IT süsteemide administreerimine, IT süsteemide arendus, küberturbe tehnoloogiad, äriinfotehnoloogia. Magistriõppes: Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika, Elektroonika ja kommunikatsioon, arvutisüsteemid, küberkaitse, E-riigi tehnoloogiad ja teenused, tervishoiutehnoloogiad, informaatika, infosüsteemide analüüs ja kavandamine, telekommunikatsioon, äriinfotehnoloogia. <ref>[https://www.ttu.ee/teaduskond/infotehnoloogia-teaduskond/it-tudengile/ "TTÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tallinna Ülikool. Bakalaureuseõppes: infoteadus. Magistriõppes: infoteadus, infotehnoloogia juhtimine, inimese ja arvuti interaktsioon <ref>[http://www.tlu.ee/et/sisseastuja/bakalaureuseope "TLÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tartu Ülikool. Bakalaureuseõppes: arvutitehnika, informaatika. Magistriõppes: arvutitehnika ja robootika, informaatika, infotehnoloogia mitteinformaatikutele <ref>[http://www.ut.ee/et/ut-oppekavad "TU IT õppekavad"]</ref><br />
<br />
*Rakenduslikud kõrgkoolid:<br />
**Eesti Infotehnoloogia Kolledž (alates 01.08.2017 Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia Kolledž)<br />
**Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž<br />
**Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor<br />
**Lääne-Viru Rakenduskõrgkool<br />
**Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž<br />
<br />
*Kutseõppeasutused, mida on Eesti 18 tükki.<br />
<br />
===Lisakursused===<br />
See on hea võimalus õppida juurde IT-alaseid oskusi ja teadmisi.<br />
<br />
'''Tartu Ülikool''' teeb tasuta e-õppena kursusi täiskasvanutele, mis on väga populaarsed. 2016. aastal osales aines Programmeerimise alused 1770 inimest ja Programmeerimisest maalähedaselt 1430 inimest. Nende kursuste läbimine on ideaalne neile, kes soovivad programmeerimisest rohkem teada saada ning kellel puudub eelnev kokkupuude programmeerimisega. Lisaks sellele 2017. aasta kevadel toimunud Programmeerimise alused andis võimaluse läbida pärast e-kursuse lõpetamist ka kontrollitud oludes arvestustöö lahendamist, mille positiivse soorituse korral oli tagatud vastuvõtt informaatika bakalaureuseõppesse.<ref>[http://programmeerimine.ut.ee "TÜ IT lisakursused"]</ref><br />
<br />
===Täiend- ja ümberõpe===<br />
See on hea valik neile, kel on eelnevalt mingi teise eriala haridus olemas ning soovivad kas täiesti uuele erialale minna või integreerida seda oma olemasoleva haridusega.<br />
<br />
2017. aasta jaanuaris alustas pilootprojekt '''Vali IT''', mille käigus koolitatakse 32 inimest. 4 aasta jooksul on plaanis välja koolitada ja õpetada 500 uut tarvaraarendajat.<ref>[http://vali-it.ee "Vali IT koduleht"]</ref> : „Vali IT!“ on täiskasvanute ümberõppeprogramm, mille eesmärgiks on anda osalejatele tarkvaraarendaja algoskused. Programmis osalejad läbivad 6-nädalase täismahus õppe (5 päeva nädalas, kuni 8 tundi päevas) BCS Koolituse ja IT Koolituse koolituskeskustes. Sellele järgneb 8-nädalane (40 tööpäeva, kuni 8 tundi päevas) praktika ettevõtetes. Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ rahastatud „Vali IT!“ programmi õpe kestab kokku ligi 3,5 kuud.“<br />
<br />
===Huviringid===<br />
<br />
Eri vanuses lastele korraldab Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituut erinevaid IT huvilaagreid teemadel <ref>[https://courses.cs.ut.ee/kids "TU huviringid lastele"]</ref> :<br />
*Praktiline küberturvalisus kooliõpilase seisukohast<br />
*Mänguline Python mängu programmeerimine<br />
*Ubuntu paigaldamine ja kasutamine<br />
*Miniarvuti Raspberry Pi abil arvutusklastri ehitamine<br />
*Nutitelefonist kaugjuhitava roboti ehitamine Raspberry Pi baasil<br />
*Veebilehtede loomine: HTML ja CSS<br />
*Mobiilimängude loomine App Inventoriga<br />
*Windows 10 IoT<br />
*Andmebaasid<br />
*Scratch mängu koostamine ja Näidiskood<br />
*Arduino roboti ehitamise juhend<br />
*Trollimise töötuba<br />
*DigiSpark - programmeeritav USB seade<br />
*RGB LEDi programmeerimine Arduino näitel<br />
*Temperatuur ja niiskus Raspberry Pi-ga<br />
<br />
Eestis leidis aset oktoobris neljandat korda üleeuroopaline programmeerimisnädal '''Code Week''', mis on põhiliselt suunatud noortele, et tekitada neis huvi IT ja programmeerimise vastu. HITSA toetusel korraldavad koolid ja lasteaiad üle kogu Eesti sadakond ProgeTiigri õpituba, kus luuakse animatsioone, ehitatakse ja programmeeritakse roboteid. <ref>[https://digitark.ee/code-week-ehk-programmeerimine-mis-vallutab-nadalaks-terve-eesti/ "Code Week Eestis"]</ref><br />
<br />
2017. aastal alustas Erasmus+ programm '''„Programmeerimine kui innovaatiline õppimine ja õpetamine Euroopa koolis“''', mis on planeeritud kestma kaks aastat. Programmis osalevad Poola, Prantsusmaa, Itaalia ja Eesti. Igas riigis toimub üks kohtumine. Eesti lapsed käisid juba Poolas, kus tegevuskava nägi ette Scratchi keskkonnas programmerimist.<ref>[http://parnu.postimees.ee/4074567/audru-kooli-lapsed-kaisid-poolas-programmeerimas/ "Audru lapsedPoolas programmeerimas"]</ref> <br />
<br />
Lisaks on koolides programmeerimise huviringid eri vanuses õpilastele. Näiteks Viimsi kool, kus on huviringides valikuks „Programmeerimine algajatele“, „Robootika“ ning „Programmeerimisring „Püüton“, <ref>[http://www.viimsi.edu.ee/index.php?id=76445 "Viimsi kooli IT ringid"]</ref> <br />
Jüri Gümnaasiumis on valikus „LEGO robootika“, „Robootika“ ning 2016. aastal alustas oma tegevusega ka „Mängude programmeerimise huviring“.<ref>[http://www.jyri.edu.ee/index.php/aine-ja-huviringid-2016-2017-oa "Jüri Gümnaasiumi IT ringid"]</ref><br />
Iseseisvalt saab veebikeskkonnas Codeacademy.com õppida erinevaid programmeerimiskeeli. Kuigi inglise keele oskus on praktiliselt kohustuslik, kui tahad tõsiselt õppida IT-d, siis alates 2014. aastast saab koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse osakonnaga õppida lisaks eesti keeles HTML/CSS ja JavaScripti.<ref>[ https://digitark.ee/codeacademy-abil-vib-igaks-programmeerimist-ppida/ "CodeAcademy eesti keeles"]</ref><br />
<br />
<br />
== '''IT-haritus''' ==<br />
<br />
Õppimisvõimalused on laiad, kuid just IT-s paistab eriti hästi välja, et haridus diplomi mõttes ei ole määrav. Haritus tähendab teadmisi, oskusi, kogemust, laia silmaringi. IT alal saab särasilmne huviline leida piiramatul hulgal iseseisva õppe vorme, uurida Internetist ja töö käigus juurde õppida ja omandada vajaminev kogemus ja teadmised.<br />
<br />
=== Iseseisev õpe ===<br />
<br />
IT-alast haridust on veebis saadaval väga laialdastes vormides. Alates algajatele mõeldud kursustest nagu näiteks juba mainitud https://www.codecademy.com ja lõputu valik videoõpetusi (https://thenewboston.com) kuni online-kõrgharidusplatvormideni. [https://en.wikipedia.org/wiki/Massive_open_online_course/ MOOC] - '''massive open online course''' – kaudu saavad huvilised osa MIT-i, Stanfordi, Berkeley ja teiste tippülikoolide kursustest. Juhtivad ülikoolid Eestis pakuvad samuti MOOC -e erinevatel teemadel. Tartu Ülikoolil on väga populaarsed samuti juba eespool välja toodud avatud programmeerimiskursused [https://courses.cs.ut.ee/2016/progmaa/fall/Main/HomePage/ Programmeerimisest maalähedaselt] ja [https://courses.cs.ut.ee/2017/eprogalused/spring/ Programmeerimise alused]. TÜ kursuste eripäraks on suur lõpetajate protsent (maailma näitel on tavaline 5-15% alustajatest). [''Käesoleva töö autorid on läbinud kursuse „Programmeerimise alused“ ning see oli igati jõukohane lisapingutus ITK õppe kõrval''].<br />
<br />
=== Õppimine töö käigus ===<br />
<br />
IT-alane haritus sõltub huvist ja vajadusest. Infotehnoloogia kiire arengu algusaastatel ei jõudnud IT-haridus sammu pidada tekkinud plahvatuslikule nõudmisele IT-spetsialistide järele. Niinimetatud 'patsiga poisid', kes saavad hobi eest väärt palka, ei ole siiani olnud motiveeritud õppimisvõimalusi otsima. Võis tunduda, et kooliskäimine on mahavisatud aeg, muidu jääd IT rongist lootusetult maha, ja tegeliku elu nõudmised on hoopis teised. Kuigi aastatega on mõtteviis hakanud muutuma, on praegugi keskharidusele järgnevatest haridusastmetest väljalangemise põhjuseks tihti sukeldumine tööellu.<br />
<br />
Üks viis omandada ja tõestada IT-alast haritust on '''kutsesertifikaadid'''. Erinevatel suurfirmadel ja mittetulundusühingutel on laialdased sertifikaadiprogrammid. Omandatud sertifikaadid aitavad rahvusvaheliselt kvalifikatsiooni tõestada mõnikord edukamalt, kui erinevad riigisisesed koolidiplomid. Tuntumaid sertifikaadiprogramme pakuvad [https://www.microsoft.com/en-us/learning/certification-overview.aspx/ Microsoft], [http://www.cisco.com/c/en/us/training-events/training-certifications/certifications.html/ Cisco], [http://education.oracle.com/pls/web_prod-plq-dad/db_pages.getpage?page_id=39/ Oracle], [https://www.lpi.org/ Linux Professional Institute], [https://www.novell.com/training/certinfo/ Novell], [https://www.redhat.com/en/services/certification/ Red Hat], [https://certification.canonical.com/ Canonical]. Eestis ei ole sertifikaadi omandamine veel suurt hoogu sisse saanud, kuid liigutakse üha enam selles suunas.<br />
<br />
IT ettevõtetes töö leidmiseks on oluline lisaks teadmistele (diplomiga või ilma), laiale silmaringile ja uudishimule, sobitumine meeskonda ning isikuomadused. Vestlused ja proovitööd aitavad teha esmase valiku, kas kandidaat suudab ettevõttesse vajadustele vastavalt panustada. <br />
Palju on näiteid inimestest, kes on teinud edukat karjääri, omamata lõpudiplomit, ja juhivad diplomeeritud spetsialiste. Näiteid on muidugi erinevaid. Ka siin tuleb üha enam juba ette, et juhtival positsioonil hakatakse nõudma teadmisi kinnitavat dokumenti. Avaliku sektori töökuulutustes on nõue omandatud või omandamisel kõrgharidusele. IT-firma osalemisel riigihangetes on samuti nõue teatud ametipositsioonidel olevate spetsialistide haridustasemele.<br />
<br />
=== Teiste erialade sidumine IT-ga ===<br />
<br />
OSKA 2016. aasta info-ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) raportis <ref>[http://oska.kutsekoda.ee/field/info-ja-kommunikatsioonitehnoloogia/ "Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia"]</ref> öeldakse <ref>[http://arvamus.postimees.ee/4017087/ants-sild-heal-lapsel-mitu-nime-ehk-vajame-analuusivoimelisi-it-rakendamise-spetsialiste?_ga=2.136060600.801716676.1494010871-521425517.1475078547 "Ants Sild: heal lapsel mitu nime ehk Vajame analüüsivõimelisi IT rakendamise spetsialiste" ]</ref> , et Eesti majandus vajab 2020, aastaks 37000 IKT-spetsialisti, samas kui nende oskustöötajate tegelik hõive aastal 2015 oli 22970. Vahe on 14030 viie aasta peale, st vaja on juurde umbes 2800 IKT spetsialisti aastas. Koolid seda arvu ei suuda pakkuda, sest pole nii palju lõpetajaid. Ainus võimalus on ümberõpe ning mõistlikus koguses välismaiste ekspertide siiameelitamine. Jätkuvalt kasvab vajadus suuremat lisaväärtust loovate IKT rakendamise spetsialistide järele. Eesmärk on majanduse arukas areng IT rakendamise abil. Seda saab teha vaid tehnikaspetsialistide, programmeerijate ja analüütikute koostöös. Praktilise innovatsiooni teevad ära valdkonda sügavalt tunnetavad spetsialistid. IT-harituse mõttes peavad erinevate erialade spetsialistid end täiendama ka IT-alal, kas siis iseseisvalt või täiendõppe teel, et nad suudaksid mõista IT-arendust analüüsist tarkvaraarendusteni.<br />
<br />
=== Üldiselt ===<br />
<br />
Mart Noorma oma intervjuus <ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/noorma-usutluses-reinkubjasele-meil-ei-ole-tarvis-koolitada-pisa-teste-suureparaselt-tegevaid-roboteid-vaid-motlevaid-inimesi?id=77915064 "Noorma usutluses Reinkubjasele: meil ei ole tarvis koolitada PISA teste suurepäraselt tegevaid roboteid, vaid mõtlevaid inimesi" ]</ref> märkis tabavalt, et ülikooli rolliks infokülluse maailmas on olla raamistikuks, tähtaegade ja eesmärkide seadjaks, et suuta saavutada seatud sihte. Kooli asemel võib arengut stimuleerida töökoht, aga töö kõrvalt õppimise juures jääb kõige heade mõjude kõrval puuduseks see, et väga kitsaste igapäevatöö jaoks oluliste oskuste kõrval pole enam aega laiemat maailmapilti ega valdkonna süvateadmisi omandada.<br />
Kuigi ei tasu alahinnata iseõppimise jõudu, on õppetsükli lõpus omandatud dokument siiski vajalik tõestamaks, et suudetakse alustatu süstemaatiliselt lõpule viia.<br />
<br />
== '''Haridus versus haritus''' ==<br />
<br />
'''Skaala'''. Selle peatüki pealkiri on veidi eksitav, kuna tegelikult ei saa panna haridust ja haritust ühe skaala erinevatele otstele ning hakata võrdlema, kas pigem üks või teine. <br />
<br />
[[File:Skaala1.jpg]]<br />
<br />
Haridus ja haritus on kumbki omaette väärtused ning saab rääkida vaid nendevahelisest mõistlikust kombinatsioonist.<br />
<br />
[[File:Skaala2.jpg]]<br />
<br />
Laiast maailmast leiab igasugu näiteid. Kirurgi puhul ei tule kõne allagi hariduse puudumine ning mida rohkem kogemusi, seda paremaks kirurg saab. Teisest küljest viimaste poliitiliste manööverduste valguses pole ministritel nähtavasti haridus üldse kõige prioriteetsem, elu nagu Ameerikas, unistuste maal, et iga „kitsekarjus“ võib saada ministriks. Vastupidiselt arstile ei ole näiteks ise end üles töötanud ärimehel üldse kõige olulisem haridus vaid pigem ongi määrav haritus ja lai maailmapilt. <br />
<br />
Aga kuidas võiks olla lood IT-maailmas?<br />
<br />
Siin ei tooks välja vajalikkuse hinnanguid ei ülemuse ega kaastöötaja vaid pigem töökohustustelt lähtuvast vaatepunktist. Nii ülemusel kui kaastöötajatel võivad töökeskkonnast olenevalt olla palju erinevamad ootused ja neid puudutame järgmises peatükis, „tööjõuturg“. Lisaks võtame eelduseks, et tegemist on oma eriala „puhaste“ esindajatega, mida reaalses elus tihti ette tulla ei pruugi. <br />
<br />
===Arendajate=== <br />
puhul ei tohiks väga vahet olla, et kas tegemist on ise-õppinud või süsteemi poolt haritud töötajaga, loeb huvi. Arendajate puhul on edu aluseks soov ise õppida ja edasi areneda, suurepärasteks arendajaks ainult kooliharidusega ei saa <ref>[https://www.scalablepath.com/blog/7-qualities-that-differentiate-a-good-programmer-from-a-great-programmer/ "7 qualities that differentiate a good programmer from a great programmer"]</ref>, palju olulisemad on isikuomadused ja kogemused. <br />
<br />
===Süsteemiadministraatorid===<br />
seevastu võiks siiski omada mingit struktureeritud õppega tausta, vaid ise õppimisest ei pruugi suuremate arvutisüsteemide puhul piisata. Väga tähtsad süsteemiadministraatori puhul on tema tehnilised teadmised <ref>[http://www.breakingnewsroll.com/bn/2013/02/24/attributes-of-a-good-system-analyst/ "Attributes of a good system analyst"]</ref> <ref>[http://www.jobawareness.com/four-skills-systems-analyst "Four skills of systemsa nalyst"]</ref>. Ei saa vastu vaielda, et ka need on võimalik kokku koguda vaid ise õppides, kuid haridus annab asjale palju juurde.<br />
<br />
===Testija=== <br />
puhul on loomulikult kasu haridusest, kuid samas ei ole see kõige suurem eeldus. Heaks testijaks, nagu arendajakski, saab aja ja kogemusega. Suurepäraseks testijaks saamise eeldusteks on eelkõige isikuomadused – loovus, uudishimu, analüütilised oskused, skeptilisus, järjekindlus, tehnilised teadmised, oskus end kasutaja kingadesse panna – peaaegu kõik sellised asjad, mida koolist ei õpi <ref>[http://searchsoftwarequality.techtarget.com/opinion/Five-qualities-of-a-good-software-tester-hint-its-not-tech-skills "Five qualities of a good software tester"]</ref> <ref>[http://istqbexamcertification.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/10-qualities-that-can-make-you-a-good-tester/ "10 qualities that can make you a good tester"]</ref>. <br />
<br />
===Analüütiku=== <br />
puhul on hea eelnev struktuureeritum õpe, kuid samuti on väga oluline lai maailmapilt, ehk siis on olulised mõlemad – nii hariduse kui harituse olemasolu. Ja mis kõige olulisem – isikuomadused. Analüütiku töö võib viia kokku paljude erinevate elu valdkondadega ning neist midagi teadmata võib töö tulemus olla päris kehvake. Hea analüütiku võtmeks võib lugeda mitte haridust ega haritust vaid hoopis kommunikeerimisoskust <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/ "IKT Ametid"]</ref>.<br />
<br />
===Küberkaitse/turvalisuse tehnoloogil=== <br />
samas peaks olema nii hea haridus kui ka lai maailmapilt, et osata ette aimata ohte, ning teada, et kuidas neid parandada ja ennetada. Eesti on selles suhtes olnud väga eesrindlik, arvestades juba 10 aasta tagust võimekust tagasi lüüa küber-rünnakuid <ref>[http://www.cyberdegrees.org/jobs/security-specialist/ "Security Specialist"] </ref>. <br />
<br />
===Õppejõu=== <br />
puhul oleneb kõik sellest, et mis kooli-astmele õpetust antakse. Koreleeruvalt peaks olema oluline ka iseenda haridustase. Kui kuni keskkoolini on õpetajal pigem olulisemad teadmised laste õpetamisest, kui infotenholoogiast seetõttu, et õpetatav on lihtsam ning täiesti edastatav vaid harituse taseme pealt, siis keskkoolis peaks õpetajal juba olema parem ettevalmistus. Noorukid on väga teadmisjanulised ning õpetaja peaks olema võimeline vastama kõigile nende küsimustele ning lisaks sütitama huvi aine vastu. Siin on hea haritus, kuid tuleb kasuks IT-alane haridus. Põhiliselt selleks, et luua õppes struktuuri. Ülikoolis õpetamiseks on hädavajalik lai maailmapilt, sest seal tuleb lisaks teadmiste edastamisele laiendada ka üliõpilaste maailmapilti ja rohkem kui varem õpetada neid mõtlema. See aga eeldab juba õppejõult laia maailmapilti ja kogemust. Kogemust nii õpetatavas aines kui õpetamises. <br />
<br />
===Muu=== <br />
Samas ei ole harv juhus, et it-töötajalt eeldatakse hunt-Kriimsilmalikku „teab-kõike-oskab-kõike“. Samas kui koolis pööratakse suuremat tähelepanu pigem ühe eriala selgeks tegemisele. On ilmne, et kõik muu tuleb sellisel juhul ise selgeks teha ning selles mõttes ongi just sellised it-töötajad kõige imetlusväärsemad – ükski probleem ei ole liiga suur või väike nende jaoks. Nad ei pruugi olla igas ala spetsialistid, kuid nende maailmapilt on vaieldamatult ajapikku üks laiemaid. <br />
<br />
Mitte just töökohana, kuid pigem täpsustatud kutsumusena tooksin ära ka '''häkkeri''', kelle puhul mängib väga suurt rolli just maailmapildi suurus ja haritus. Haridus loomulikult laiendab maailmapilti, kuid ei ole üldse kohustuslik. Arvestades nende panust maailma vabana hoidmisele, ei tohiks neid kuidagi alahinnata. <br />
<br />
Samalaadne arenduse alla käiksid ka '''arhitektid''', kelle puhul on kindlasti oluline mõtteviis ja haridus, lisaks haritusele. Samas läheneb nende töö juba pigem juhtivamal positsioonil töötajale. <br />
<br />
Kui tulla kaugemale töö iseloomust, siis väga palju määrab ka ametiposti „kõrgus“. '''Juhtivamatel positsioonidel''' võiks olla lisaks haritusele olemas ja haridus, väga heaks spetsialistiks saab piisava huvi korral ka vaid harituse pealt.<br />
<br />
<br />
== '''Tööjõuturg''' ==<br />
<br />
Selleks, et hinnata tööjõuturu olukorda ja leida sealt vastuseid küsimusele, kumb on eelistatum, kas haridus või haritus, viidi läbi uuringu. Selle valimiks oli CV Online <ref>[http://www.cvonline.com "CV Online portaal"]</ref> portaali 5.mai seis kõigist Harjumaa IT valdkonna tööpakkumistest. Vaatluse all olid ainult sellised tööpakkumised, mille põhivaldkond olid seotud IT-ga - näiteks välja jäid tööpakkumised, mille puhul oli lihtsalt mainitud, et võiks olla huvi IT vastu.<br />
<br />
Kokku kaardistati 168 erinevat tööpakkumist ning analüüsiti neid moodustamaks enamlevinud ametite kohta profiilid. <br />
<br />
===IT ametid===<br />
<br />
Erinevate ametite liigitamisel kasutati Start IT lehel välja toodud ametite liigitusi ja kirjeldusi <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/"Start IT ametite liigitus"]</ref> :<br />
<br />
'''Tehnilise toe spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: võrguhaldusspetsialist, testija, klienditoe spetsialist, tugiteenuse analüütik<br />
<br />
''Tehnilise toe spetsialist on tark abiline side ja infotehnoloogiliste igapäevamurede lahendamisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tehnilise-toe-spetsialist/ "Tehnilise toe spetsialistide töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT testija'''<br />
<br />
''Tõe kriteerium on praktika ning infotehnoloogias määravad toodete ja teenuste edasise saatuse testijad. IT testijad on esimesed, kes võtavad kasutusele alles väljatöötamisel olevad riist- ja tarkvaralahendused'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-testija/ "IT testijate töökirjeldus"]</ref> .<br />
<br />
'''Multimeediumi spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: multimeediumi programmeerija, multimeedia toetusspetsialist, veebidisainer, kasutajaliidese disainer, veebisisu programmeerija, veebisisu toimetaja<br />
<br />
''Inimesed saavad infotehnoloogia võimalustest üldjuhul osa meediat vahendavate vidinate abil (arvuti, telefon, telekas, mängukonsool jne). Seega on multimeediumi spetsialistil keskne roll IT võimaluste lihtsaks ja mugavaks tegemisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/multimeediumi-spetsialist/ "Multimeediumi spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Arvutisüsteemide spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: süsteemiinsener, integratsiooniinsener, rakendusinsener<br />
<br />
''Arvutisüsteemide spetsialist on nagu dirigent, kes peab osavalt orkestreerima erinevaid IT-süsteeme'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/arvutisusteemide-spetsialist/ "Arvutisüsteemide spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara programmeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvara insener, tarkvaraarhitekt, kasutajatoe spetsialist, tarkvara arendaja, tarkvara administraator, kasutaja liidese spetsialist<br />
<br />
''Programmeerija on sageli insenerist kunstnik, keda kannustab suuresti loomisvajadus'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-programmeerija/ "IT tarkvara programmeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara planeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvaraarhitekt, juhtivprogrammeerija, kasutajaliidese spetsialist, kujundaja/disainer, tehnoloogiajuht, analüütik<br />
<br />
''Nii nagu ehituse puhul loob esmase visiooni arhitekt, kavandab infotehnoloogias uusi süsteeme tarkvara planeerija'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/"IT tarkvara planeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT ärikonsultant''' - alternatiivsed ametinimetused: e-äri konsultant, ärianalüütik, konsultant, analüütik, tarkvaraarenduse projektijuht, IT projektijuht<br />
<br />
''IT ärikonsultant on justkui moodne alkeemik, kes muudab pidevalt uusi tehnoloogilisi võimalusi rahaks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-arikonsultant/ "IT ärikonsultandi töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT projektijuht''' - alternatiivsed ametinimetused: toote planeerija, tiimijuht<br />
<br />
''IT projektijuht on nagu bändi liider, kelle oskused ja karisma vormistavad kogu tiimi pingutused eduks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-projektijuht/"IT projektijuhi töökirjeldus"]</ref>. <br />
<br />
'''IT juht''' - alternatiivsed ametinimetused: osakonna juhataja, tiimijuht, kvaliteedijuht<br />
<br />
''IT juht on nagu spordivõistkonna peatreener, kes paneb kõik tiimi staarid õigel ajal ja maksimaalse panusega tööle'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-juht/"IT juhi töökirjeldus"]</ref>. <br />
<br />
<br />
===Tööjõuturu uuring===<br />
<br />
[[File:Ametid_osakaal.png|pisi|700px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Erinevate ametite esinemise sageduse põhjal selgub, et ligi pooled töökuulutused olid suunatud tarkvara programmeerijate leidmiseks. Teise suurema grupi (17%) moodustasid tarkavara planeerijate leidmiseks suunatud kuulutused.<br />
<br />
Hariduse vs harituse debatis on üks olulisemaid määrajaid see, kas üldse ja kui suurt rolli mängib uuele töökohale kandideerimisel ülikooli/kutseasutuse kraad/diplom. Analüüsitud töökuulutuste põhjal on näha, et ligi pooltel juhtudel on kraad/diplom oluline. Sama trend jätkub ka tarkvara planeerijate ja tarkvara programmeerijate puhul. Arvutisüsteemide spetsialistide, IT projektijuhtide, IT testijate ja IT ärikonsultantide puhul oli selgelt neid töökuulutusi, milles nõuti kõrghariduse olemasolu, rohkem. Silma jäi see, et paljudel juhtudel oli eraldi märgitud, et sobib nii kõrgharidust tõendav diplom kui ka arvestatav töökogemus.<br />
Eelnevalt toodud ametite kirjeldustest võib lugeda, et sama ametinimetuse taga peitub tegelikult palju erinevaid nö alamameteid, mis erinevadki üksteisest töö iseloomu ja kogemustepagasi poolest. Näiteks tarkvara programmeerijate töökuulutuste seas oli selliseid, kus kandideerimise nõuded olid üsna madalad (ei nõutud kõrgharidust ega arvestatavat töökogemust) kui ka neid, kus otsitigi nö “häkkerlikke tegelasi”, kes valdaks viite erinevat programmeerimise keelt, omaks 7+ aastat erialast töökogemust ning suudaks erinevaid probleeme mängeldes lahendada. Kõrghariduse nõue esines rohkem, kas riigisektori töökuulutustest või juhi-töökuulutustes - kas siis IT juht, IT projektijuht või arenduse tiimijuht.<br />
<br />
[[File:Kraad_diplom.png|pisi|750px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Keskmiselt oodatakse kõige suuremat eelnevat töökogemust IT juhtidelt, samuti on IT testijate puhul pikaajalisem töökogemus oluline. Nii IT juhtide, tarkvara planeerijate kui ka tarkvara programmeerijate puhul oli töökogemuse maksimum 7 aastat.<br />
<br />
[[File:Tookogemus_ametid.png|pisi|400px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Kui kõrvale jätta spetsiifilised tehnilised nõuded ja üldistatult kokku võtta muud töökuulutustes esinenud nõuded, siis võib välja tuua kolm peamist omadust, mis esinesid enamustes töökuulutustes: '''hea meeskonnatöö oskus, hea esinemisoskus ja analüütiline/süsteemne mõtlemine'''. Lisaks oli näha, et üha enam hakkavad piirid klassikaliste ametite jaotuse vahel hägustuma ehk siis näiteks paljudel juhtudel ei otsitud programmeerijat, kes kusagil üksi nina arvutis pusib, vaid pigem analüütik-programmeerijat, kes oskab ise kliendiga suhelda, tema vajadused välja selgitada ning need seejärel realiseerida. Äärmisel juhul isegi realisatsiooni ise testida! Sellest võib järeldada, et hakkavad lõimuma erinevate ametite tööülesanded nii, et võrdväärselt oluliseks muutuvad nii hariduse olemasolu kui ka harituse tase.<br />
<br />
== '''Kasutatud allikad''' ==</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_-_haridus_ja_-_haritus&diff=122203IT - haridus ja - haritus2017-05-12T07:10:15Z<p>Rkaal: </p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
<br />
Käesolevas artiklis kirjutame haridusest Eestis, haritusest, nende suhtest ning reaalsest olukorrast tööturul IT-eriala näitel. Lahkame enese harimise võimalusi, arutleme veidi IT-ametite teemal ning analüüsime tööturgu ja nõudmisi otsitavale IT-töötajale.<br />
<br />
== '''IT-haridus Eestis''' ==<br />
<br />
Alustame haridusest. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib <ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Haridus "Vikipedia: Haridus"]</ref>. Eestis on võimalik õppida IT mitmel tasemel, täiesti olenemata vanusest. Juba lasteaias tutvustakse lastele programmeerimist, algklassilapsed panevad kokku roboteid ning vanemad lapsed saadavad kaasa lüüa ESTCube satelliidi ehitamises.<br />
<br />
===Kõrgharidus===<br />
<br />
Pärast keskkooli on kolm IT edasiõppimise <ref>[http://startit.ee/koolid/ "StartIT koolide nimekiri"]</ref> võimalust.<br />
*Ülikoolid:<br />
**Tallinna Tehnikaülikool. Bakalaureuseõppes: arvutisüsteemind, informaatika, IT süsteemide administreerimine, IT süsteemide arendus, küberturbe tehnoloogiad, äriinfotehnoloogia. Magistriõppes: Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika, Elektroonika ja kommunikatsioon, arvutisüsteemid, küberkaitse, E-riigi tehnoloogiad ja teenused, tervishoiutehnoloogiad, informaatika, infosüsteemide analüüs ja kavandamine, telekommunikatsioon, äriinfotehnoloogia. <ref>[https://www.ttu.ee/teaduskond/infotehnoloogia-teaduskond/it-tudengile/ "TTÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tallinna Ülikool. Bakalaureuseõppes: infoteadus. Magistriõppes: infoteadus, infotehnoloogia juhtimine, inimese ja arvuti interaktsioon <ref>[http://www.tlu.ee/et/sisseastuja/bakalaureuseope "TLÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tartu Ülikool. Bakalaureuseõppes: arvutitehnika, informaatika. Magistriõppes: arvutitehnika ja robootika, informaatika, infotehnoloogia mitteinformaatikutele <ref>[http://www.ut.ee/et/ut-oppekavad "TU IT õppekavad"]</ref><br />
<br />
*Rakenduslikud kõrgkoolid:<br />
**Eesti Infotehnoloogia Kolledž (alates 01.08.2017 Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia Kolledž)<br />
**Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž<br />
**Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor<br />
**Lääne-Viru Rakenduskõrgkool<br />
**Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž<br />
<br />
*Kutseõppeasutused, mida on Eesti 18 tükki.<br />
<br />
===Lisakursused===<br />
See on hea võimalus õppida juurde IT-alaseid oskusi ja teadmisi.<br />
<br />
'''Tartu Ülikool''' teeb tasuta e-õppena kursusi täiskasvanutele, mis on väga populaarsed. 2016. aastal osales aines Programmeerimise alused 1770 inimest ja Programmeerimisest maalähedaselt 1430 inimest. Nende kursuste läbimine on ideaalne neile, kes soovivad programmeerimisest rohkem teada saada ning kellel puudub eelnev kokkupuude programmeerimisega. Lisaks sellele 2017. aasta kevadel toimunud Programmeerimise alused andis võimaluse läbida pärast e-kursuse lõpetamist ka kontrollitud oludes arvestustöö lahendamist, mille positiivse soorituse korral oli tagatud vastuvõtt informaatika bakalaureuseõppesse.<ref>[http://programmeerimine.ut.ee "TÜ IT lisakursused"]</ref><br />
<br />
===Täiend- ja ümberõpe===<br />
See on hea valik neile, kel on eelnevalt mingi teise eriala haridus olemas ning soovivad kas täiesti uuele erialale minna või integreerida seda oma olemasoleva haridusega.<br />
<br />
2017. aasta jaanuaris alustas pilootprojekt '''Vali IT''', mille käigus koolitatakse 32 inimest. 4 aasta jooksul on plaanis välja koolitada ja õpetada 500 uut tarvaraarendajat.<ref>[http://vali-it.ee "Vali IT koduleht"]</ref> : „Vali IT!“ on täiskasvanute ümberõppeprogramm, mille eesmärgiks on anda osalejatele tarkvaraarendaja algoskused. Programmis osalejad läbivad 6-nädalase täismahus õppe (5 päeva nädalas, kuni 8 tundi päevas) BCS Koolituse ja IT Koolituse koolituskeskustes. Sellele järgneb 8-nädalane (40 tööpäeva, kuni 8 tundi päevas) praktika ettevõtetes. Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ rahastatud „Vali IT!“ programmi õpe kestab kokku ligi 3,5 kuud.“<br />
<br />
===Huviringid===<br />
<br />
Eri vanuses lastele korraldab Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituut erinevaid IT huvilaagreid teemadel <ref>[https://courses.cs.ut.ee/kids "TU huviringid lastele"]</ref> :<br />
*Praktiline küberturvalisus kooliõpilase seisukohast<br />
*Mänguline Python mängu programmeerimine<br />
*Ubuntu paigaldamine ja kasutamine<br />
*Miniarvuti Raspberry Pi abil arvutusklastri ehitamine<br />
*Nutitelefonist kaugjuhitava roboti ehitamine Raspberry Pi baasil<br />
*Veebilehtede loomine: HTML ja CSS<br />
*Mobiilimängude loomine App Inventoriga<br />
*Windows 10 IoT<br />
*Andmebaasid<br />
*Scratch mängu koostamine ja Näidiskood<br />
*Arduino roboti ehitamise juhend<br />
*Trollimise töötuba<br />
*DigiSpark - programmeeritav USB seade<br />
*RGB LEDi programmeerimine Arduino näitel<br />
*Temperatuur ja niiskus Raspberry Pi-ga<br />
<br />
Eestis leidis aset oktoobris neljandat korda üleeuroopaline programmeerimisnädal '''Code Week''', mis on põhiliselt suunatud noortele, et tekitada neis huvi IT ja programmeerimise vastu. HITSA toetusel korraldavad koolid ja lasteaiad üle kogu Eesti sadakond ProgeTiigri õpituba, kus luuakse animatsioone, ehitatakse ja programmeeritakse roboteid. <ref>[https://digitark.ee/code-week-ehk-programmeerimine-mis-vallutab-nadalaks-terve-eesti/ "Code Week Eestis"]</ref><br />
<br />
2017. aastal alustas Erasmus+ programm '''„Programmeerimine kui innovaatiline õppimine ja õpetamine Euroopa koolis“''', mis on planeeritud kestma kaks aastat. Programmis osalevad Poola, Prantsusmaa, Itaalia ja Eesti. Igas riigis toimub üks kohtumine. Eesti lapsed käisid juba Poolas, kus tegevuskava nägi ette Scratchi keskkonnas programmerimist.<ref>[http://parnu.postimees.ee/4074567/audru-kooli-lapsed-kaisid-poolas-programmeerimas/ "Audru lapsedPoolas programmeerimas"]</ref> <br />
<br />
Lisaks on koolides programmeerimise huviringid eri vanuses õpilastele. Näiteks Viimsi kool, kus on huviringides valikuks „Programmeerimine algajatele“, „Robootika“ ning „Programmeerimisring „Püüton“, <ref>[http://www.viimsi.edu.ee/index.php?id=76445 "Viimsi kooli IT ringid"]</ref> <br />
Jüri Gümnaasiumis on valikus „LEGO robootika“, „Robootika“ ning 2016. aastal alustas oma tegevusega ka „Mängude programmeerimise huviring“.<ref>[http://www.jyri.edu.ee/index.php/aine-ja-huviringid-2016-2017-oa "Jüri Gümnaasiumi IT ringid"]</ref><br />
Iseseisvalt saab veebikeskkonnas Codeacademy.com õppida erinevaid programmeerimiskeeli. Kuigi inglise keele oskus on praktiliselt kohustuslik, kui tahad tõsiselt õppida IT-d, siis alates 2014. aastast saab koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse osakonnaga õppida lisaks eesti keeles HTML/CSS ja JavaScripti.<ref>[ https://digitark.ee/codeacademy-abil-vib-igaks-programmeerimist-ppida/ "CodeAcademy eesti keeles"]</ref><br />
<br />
<br />
== '''IT-haritus''' ==<br />
<br />
Õppimisvõimalused on laiad, kuid just IT-s paistab eriti hästi välja, et haridus diplomi mõttes ei ole määrav. Haritus tähendab teadmisi, oskusi, kogemust, laia silmaringi. IT alal saab särasilmne huviline leida piiramatul hulgal iseseisva õppe vorme, uurida Internetist ja töö käigus juurde õppida ja omandada vajaminev kogemus ja teadmised.<br />
<br />
=== Iseseisev õpe ===<br />
<br />
IT-alast haridust on veebis saadaval väga laialdastes vormides. Alates algajatele mõeldud kursustest nagu näiteks juba mainitud https://www.codecademy.com ja lõputu valik videoõpetusi (https://thenewboston.com) kuni online-kõrgharidusplatvormideni. [https://en.wikipedia.org/wiki/Massive_open_online_course/ MOOC] - '''massive open online course''' – kaudu saavad huvilised osa MIT-i, Stanfordi, Berkeley ja teiste tippülikoolide kursustest. Juhtivad ülikoolid Eestis pakuvad samuti MOOC -e erinevatel teemadel. Tartu Ülikoolil on väga populaarsed samuti juba eespool välja toodud avatud programmeerimiskursused [https://courses.cs.ut.ee/2016/progmaa/fall/Main/HomePage/ Programmeerimisest maalähedaselt] ja [https://courses.cs.ut.ee/2017/eprogalused/spring/ Programmeerimise alused]. TÜ kursuste eripäraks on suur lõpetajate protsent (maailma näitel on tavaline 5-15% alustajatest). [''Käesoleva töö autorid on läbinud kursuse „Programmeerimise alused“ ning see oli igati jõukohane lisapingutus ITK õppe kõrval''].<br />
<br />
=== Õppimine töö käigus ===<br />
<br />
IT-alane haritus sõltub huvist ja vajadusest. Infotehnoloogia kiire arengu algusaastatel ei jõudnud IT-haridus sammu pidada tekkinud plahvatuslikule nõudmisele IT-spetsialistide järele. Niinimetatud 'patsiga poisid', kes saavad hobi eest väärt palka, ei ole siiani olnud motiveeritud õppimisvõimalusi otsima. Võis tunduda, et kooliskäimine on mahavisatud aeg, muidu jääd IT rongist lootusetult maha, ja tegeliku elu nõudmised on hoopis teised. Kuigi aastatega on mõtteviis hakanud muutuma, on praegugi keskharidusele järgnevatest haridusastmetest väljalangemise põhjuseks tihti sukeldumine tööellu.<br />
<br />
Üks viis omandada ja tõestada IT-alast haritust on '''kutsesertifikaadid'''. Erinevatel suurfirmadel ja mittetulundusühingutel on laialdased sertifikaadiprogrammid. Omandatud sertifikaadid aitavad rahvusvaheliselt kvalifikatsiooni tõestada mõnikord edukamalt, kui erinevad riigisisesed koolidiplomid. Tuntumaid sertifikaadiprogramme pakuvad [https://www.microsoft.com/en-us/learning/certification-overview.aspx/ Microsoft], [http://www.cisco.com/c/en/us/training-events/training-certifications/certifications.html/ Cisco], [http://education.oracle.com/pls/web_prod-plq-dad/db_pages.getpage?page_id=39/ Oracle], [https://www.lpi.org/ Linux Professional Institute], [https://www.novell.com/training/certinfo/ Novell], [https://www.redhat.com/en/services/certification/ Red Hat], [https://certification.canonical.com/ Canonical]. Eestis ei ole sertifikaadi omandamine veel suurt hoogu sisse saanud, kuid liigutakse üha enam selles suunas.<br />
<br />
IT ettevõtetes töö leidmiseks on oluline lisaks teadmistele (diplomiga või ilma), laiale silmaringile ja uudishimule, sobitumine meeskonda ning isikuomadused. Vestlused ja proovitööd aitavad teha esmase valiku, kas kandidaat suudab ettevõttesse vajadustele vastavalt panustada. <br />
Palju on näiteid inimestest, kes on teinud edukat karjääri, omamata lõpudiplomit, ja juhivad diplomeeritud spetsialiste. Näiteid on muidugi erinevaid. Ka siin tuleb üha enam juba ette, et juhtival positsioonil hakatakse nõudma teadmisi kinnitavat dokumenti. Avaliku sektori töökuulutustes on nõue omandatud või omandamisel kõrgharidusele. IT-firma osalemisel riigihangetes on samuti nõue teatud ametipositsioonidel olevate spetsialistide haridustasemele.<br />
<br />
=== Teiste erialade sidumine IT-ga ===<br />
<br />
OSKA 2016. aasta info-ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) raportis <ref>[http://oska.kutsekoda.ee/field/info-ja-kommunikatsioonitehnoloogia/ "Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia"]</ref> öeldakse <ref>[http://arvamus.postimees.ee/4017087/ants-sild-heal-lapsel-mitu-nime-ehk-vajame-analuusivoimelisi-it-rakendamise-spetsialiste?_ga=2.136060600.801716676.1494010871-521425517.1475078547 "Ants Sild: heal lapsel mitu nime ehk Vajame analüüsivõimelisi IT rakendamise spetsialiste" ]</ref> , et Eesti majandus vajab 2020, aastaks 37000 IKT-spetsialisti, samas kui nende oskustöötajate tegelik hõive aastal 2015 oli 22970. Vahe on 14030 viie aasta peale, st vaja on juurde umbes 2800 IKT spetsialisti aastas. Koolid seda arvu ei suuda pakkuda, sest pole nii palju lõpetajaid. Ainus võimalus on ümberõpe ning mõistlikus koguses välismaiste ekspertide siiameelitamine. Jätkuvalt kasvab vajadus suuremat lisaväärtust loovate IKT rakendamise spetsialistide järele. Eesmärk on majanduse arukas areng IT rakendamise abil. Seda saab teha vaid tehnikaspetsialistide, programmeerijate ja analüütikute koostöös. Praktilise innovatsiooni teevad ära valdkonda sügavalt tunnetavad spetsialistid. IT-harituse mõttes peavad erinevate erialade spetsialistid end täiendama ka IT-alal, kas siis iseseisvalt või täiendõppe teel, et nad suudaksid mõista IT-arendust analüüsist tarkvaraarendusteni.<br />
<br />
=== Üldiselt ===<br />
<br />
Mart Noorma oma intervjuus <ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/noorma-usutluses-reinkubjasele-meil-ei-ole-tarvis-koolitada-pisa-teste-suureparaselt-tegevaid-roboteid-vaid-motlevaid-inimesi?id=77915064 "Noorma usutluses Reinkubjasele: meil ei ole tarvis koolitada PISA teste suurepäraselt tegevaid roboteid, vaid mõtlevaid inimesi" ]</ref> märkis tabavalt, et ülikooli rolliks infokülluse maailmas on olla raamistikuks, tähtaegade ja eesmärkide seadjaks, et suuta saavutada seatud sihte. Kooli asemel võib arengut stimuleerida töökoht, aga töö kõrvalt õppimise juures jääb kõige heade mõjude kõrval puuduseks see, et väga kitsaste igapäevatöö jaoks oluliste oskuste kõrval pole enam aega laiemat maailmapilti ega valdkonna süvateadmisi omandada.<br />
Õppetsükli lõpus omandatud dokument on siiski vajalik tõestamaks, et suudetakse alustatu süstemaatiliselt lõpule viia.<br />
<br />
== '''Haridus versus haritus''' ==<br />
<br />
'''Skaala'''. Selle peatüki pealkiri on veidi eksitav, kuna tegelikult ei saa panna haridust ja haritust ühe skaala erinevatele otstele ning hakata võrdlema, kas pigem üks või teine. <br />
<br />
[[File:Skaala1.jpg]]<br />
<br />
Haridus ja haritus on kumbki omaette väärtused ning saab rääkida vaid nendevahelisest mõistlikust kombinatsioonist.<br />
<br />
[[File:Skaala2.jpg]]<br />
<br />
Laiast maailmast leiab igasugu näiteid. Kirurgi puhul ei tule kõne allagi hariduse puudumine ning mida rohkem kogemusi, seda paremaks kirurg saab. Teisest küljest viimaste poliitiliste manööverduste valguses pole ministritel nähtavasti haridus üldse kõige prioriteetsem, elu nagu Ameerikas, unistuste maal, et iga „kitsekarjus“ võib saada ministriks. Vastupidiselt arstile ei ole näiteks ise end üles töötanud ärimehel üldse kõige olulisem haridus vaid pigem ongi määrav haritus ja lai maailmapilt. <br />
<br />
Aga kuidas võiks olla lood IT-maailmas?<br />
<br />
Siin ei tooks välja vajalikkuse hinnanguid ei ülemuse ega kaastöötaja vaid pigem töökohustustelt lähtuvast vaatepunktist. Nii ülemusel kui kaastöötajatel võivad töökeskkonnast olenevalt olla palju erinevamad ootused ja neid puudutame järgmises peatükis, „tööjõuturg“. Lisaks võtame eelduseks, et tegemist on oma eriala „puhaste“ esindajatega, mida reaalses elus tihti ette tulla ei pruugi. <br />
<br />
===Arendajate=== <br />
puhul ei tohiks väga vahet olla, et kas tegemist on ise-õppinud või süsteemi poolt haritud töötajaga, loeb huvi. Arendajate puhul on edu aluseks soov ise õppida ja edasi areneda, suurepärasteks arendajaks ainult kooliharidusega ei saa <ref>[https://www.scalablepath.com/blog/7-qualities-that-differentiate-a-good-programmer-from-a-great-programmer/ "7 qualities that differentiate a good programmer from a great programmer"]</ref>, palju olulisemad on isikuomadused ja kogemused. <br />
<br />
===Süsteemiadministraatorid===<br />
seevastu võiks siiski omada mingit struktureeritud õppega tausta, vaid ise õppimisest ei pruugi suuremate arvutisüsteemide puhul piisata. Väga tähtsad süsteemiadministraatori puhul on tema tehnilised teadmised <ref>[http://www.breakingnewsroll.com/bn/2013/02/24/attributes-of-a-good-system-analyst/ "Attributes of a good system analyst"]</ref> <ref>[http://www.jobawareness.com/four-skills-systems-analyst "Four skills of systemsa nalyst"]</ref>. Ei saa vastu vaielda, et ka need on võimalik kokku koguda vaid ise õppides, kuid haridus annab asjale palju juurde.<br />
<br />
===Testija=== <br />
puhul on loomulikult kasu haridusest, kuid samas ei ole see kõige suurem eeldus. Heaks testijaks, nagu arendajakski, saab aja ja kogemusega. Suurepäraseks testijaks saamise eeldusteks on eelkõige isikuomadused – loovus, uudishimu, analüütilised oskused, skeptilisus, järjekindlus, tehnilised teadmised, oskus end kasutaja kingadesse panna – peaaegu kõik sellised asjad, mida koolist ei õpi <ref>[http://searchsoftwarequality.techtarget.com/opinion/Five-qualities-of-a-good-software-tester-hint-its-not-tech-skills "Five qualities of a good software tester"]</ref> <ref>[http://istqbexamcertification.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/10-qualities-that-can-make-you-a-good-tester/ "10 qualities that can make you a good tester"]</ref>. <br />
<br />
===Analüütiku=== <br />
puhul on hea eelnev struktuureeritum õpe, kuid samuti on väga oluline lai maailmapilt, ehk siis on olulised mõlemad – nii hariduse kui harituse olemasolu. Ja mis kõige olulisem – isikuomadused. Analüütiku töö võib viia kokku paljude erinevate elu valdkondadega ning neist midagi teadmata võib töö tulemus olla päris kehvake. Hea analüütiku võtmeks võib lugeda mitte haridust ega haritust vaid hoopis kommunikeerimisoskust <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/ "IKT Ametid"]</ref>.<br />
<br />
===Küberkaitse/turvalisuse tehnoloogil=== <br />
samas peaks olema nii hea haridus kui ka lai maailmapilt, et osata ette aimata ohte, ning teada, et kuidas neid parandada ja ennetada. Eesti on selles suhtes olnud väga eesrindlik, arvestades juba 10 aasta tagust võimekust tagasi lüüa küber-rünnakuid <ref>[http://www.cyberdegrees.org/jobs/security-specialist/ "Security Specialist"] </ref>. <br />
<br />
===Õppejõu=== <br />
puhul oleneb kõik sellest, et mis kooli-astmele õpetust antakse. Koreleeruvalt peaks olema oluline ka iseenda haridustase. Kui kuni keskkoolini on õpetajal pigem olulisemad teadmised laste õpetamisest, kui infotenholoogiast seetõttu, et õpetatav on lihtsam ning täiesti edastatav vaid harituse taseme pealt, siis keskkoolis peaks õpetajal juba olema parem ettevalmistus. Noorukid on väga teadmisjanulised ning õpetaja peaks olema võimeline vastama kõigile nende küsimustele ning lisaks sütitama huvi aine vastu. Siin on hea haritus, kuid tuleb kasuks IT-alane haridus. Põhiliselt selleks, et luua õppes struktuuri. Ülikoolis õpetamiseks on hädavajalik lai maailmapilt, sest seal tuleb lisaks teadmiste edastamisele laiendada ka üliõpilaste maailmapilti ja rohkem kui varem õpetada neid mõtlema. See aga eeldab juba õppejõult laia maailmapilti ja kogemust. Kogemust nii õpetatavas aines kui õpetamises. <br />
<br />
===Muu=== <br />
Samas ei ole harv juhus, et it-töötajalt eeldatakse hunt-Kriimsilmalikku „teab-kõike-oskab-kõike“. Samas kui koolis pööratakse suuremat tähelepanu pigem ühe eriala selgeks tegemisele. On ilmne, et kõik muu tuleb sellisel juhul ise selgeks teha ning selles mõttes ongi just sellised it-töötajad kõige imetlusväärsemad – ükski probleem ei ole liiga suur või väike nende jaoks. Nad ei pruugi olla igas ala spetsialistid, kuid nende maailmapilt on vaieldamatult ajapikku üks laiemaid. <br />
<br />
Mitte just töökohana, kuid pigem täpsustatud kutsumusena tooksin ära ka '''häkkeri''', kelle puhul mängib väga suurt rolli just maailmapildi suurus ja haritus. Haridus loomulikult laiendab maailmapilti, kuid ei ole üldse kohustuslik. Arvestades nende panust maailma vabana hoidmisele, ei tohiks neid kuidagi alahinnata. <br />
<br />
Samalaadne arenduse alla käiksid ka '''arhitektid''', kelle puhul on kindlasti oluline mõtteviis ja haridus, lisaks haritusele. Samas läheneb nende töö juba pigem juhtivamal positsioonil töötajale. <br />
<br />
Kui tulla kaugemale töö iseloomust, siis väga palju määrab ka ametiposti „kõrgus“. '''Juhtivamatel positsioonidel''' võiks olla lisaks haritusele olemas ja haridus, väga heaks spetsialistiks saab piisava huvi korral ka vaid harituse pealt.<br />
<br />
<br />
== '''Tööjõuturg''' ==<br />
<br />
Selleks, et hinnata tööjõuturu olukorda ja leida sealt vastuseid küsimusele, kumb on eelistatum, kas haridus või haritus, viidi läbi uuringu. Selle valimiks oli CV Online <ref>[http://www.cvonline.com "CV Online portaal"]</ref> portaali 5.mai seis kõigist Harjumaa IT valdkonna tööpakkumistest. Vaatluse all olid ainult sellised tööpakkumised, mille põhivaldkond olid seotud IT-ga - näiteks välja jäid tööpakkumised, mille puhul oli lihtsalt mainitud, et võiks olla huvi IT vastu.<br />
<br />
Kokku kaardistati 168 erinevat tööpakkumist ning analüüsiti neid moodustamaks enamlevinud ametite kohta profiilid. <br />
<br />
===IT ametid===<br />
<br />
Erinevate ametite liigitamisel kasutati Start IT lehel välja toodud ametite liigitusi ja kirjeldusi <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/"Start IT ametite liigitus"]</ref> :<br />
<br />
'''Tehnilise toe spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: võrguhaldusspetsialist, testija, klienditoe spetsialist, tugiteenuse analüütik<br />
<br />
''Tehnilise toe spetsialist on tark abiline side ja infotehnoloogiliste igapäevamurede lahendamisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tehnilise-toe-spetsialist/ "Tehnilise toe spetsialistide töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT testija'''<br />
<br />
''Tõe kriteerium on praktika ning infotehnoloogias määravad toodete ja teenuste edasise saatuse testijad. IT testijad on esimesed, kes võtavad kasutusele alles väljatöötamisel olevad riist- ja tarkvaralahendused'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-testija/ "IT testijate töökirjeldus"]</ref> .<br />
<br />
'''Multimeediumi spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: multimeediumi programmeerija, multimeedia toetusspetsialist, veebidisainer, kasutajaliidese disainer, veebisisu programmeerija, veebisisu toimetaja<br />
<br />
''Inimesed saavad infotehnoloogia võimalustest üldjuhul osa meediat vahendavate vidinate abil (arvuti, telefon, telekas, mängukonsool jne). Seega on multimeediumi spetsialistil keskne roll IT võimaluste lihtsaks ja mugavaks tegemisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/multimeediumi-spetsialist/ "Multimeediumi spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Arvutisüsteemide spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: süsteemiinsener, integratsiooniinsener, rakendusinsener<br />
<br />
''Arvutisüsteemide spetsialist on nagu dirigent, kes peab osavalt orkestreerima erinevaid IT-süsteeme'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/arvutisusteemide-spetsialist/ "Arvutisüsteemide spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara programmeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvara insener, tarkvaraarhitekt, kasutajatoe spetsialist, tarkvara arendaja, tarkvara administraator, kasutaja liidese spetsialist<br />
<br />
''Programmeerija on sageli insenerist kunstnik, keda kannustab suuresti loomisvajadus'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-programmeerija/ "IT tarkvara programmeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara planeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvaraarhitekt, juhtivprogrammeerija, kasutajaliidese spetsialist, kujundaja/disainer, tehnoloogiajuht, analüütik<br />
<br />
''Nii nagu ehituse puhul loob esmase visiooni arhitekt, kavandab infotehnoloogias uusi süsteeme tarkvara planeerija'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/"IT tarkvara planeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT ärikonsultant''' - alternatiivsed ametinimetused: e-äri konsultant, ärianalüütik, konsultant, analüütik, tarkvaraarenduse projektijuht, IT projektijuht<br />
<br />
''IT ärikonsultant on justkui moodne alkeemik, kes muudab pidevalt uusi tehnoloogilisi võimalusi rahaks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-arikonsultant/ "IT ärikonsultandi töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT projektijuht''' - alternatiivsed ametinimetused: toote planeerija, tiimijuht<br />
<br />
''IT projektijuht on nagu bändi liider, kelle oskused ja karisma vormistavad kogu tiimi pingutused eduks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-projektijuht/"IT projektijuhi töökirjeldus"]</ref>. <br />
<br />
'''IT juht''' - alternatiivsed ametinimetused: osakonna juhataja, tiimijuht, kvaliteedijuht<br />
<br />
''IT juht on nagu spordivõistkonna peatreener, kes paneb kõik tiimi staarid õigel ajal ja maksimaalse panusega tööle'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-juht/"IT juhi töökirjeldus"]</ref>. <br />
<br />
<br />
===Tööjõuturu uuring===<br />
<br />
[[File:Ametid_osakaal.png|pisi|700px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Erinevate ametite esinemise sageduse põhjal selgub, et ligi pooled töökuulutused olid suunatud tarkvara programmeerijate leidmiseks. Teise suurema grupi (17%) moodustasid tarkavara planeerijate leidmiseks suunatud kuulutused.<br />
<br />
Hariduse vs harituse debatis on üks olulisemaid määrajaid see, kas üldse ja kui suurt rolli mängib uuele töökohale kandideerimisel ülikooli/kutseasutuse kraad/diplom. Analüüsitud töökuulutuste põhjal on näha, et ligi pooltel juhtudel on kraad/diplom oluline. Sama trend jätkub ka tarkvara planeerijate ja tarkvara programmeerijate puhul. Arvutisüsteemide spetsialistide, IT projektijuhtide, IT testijate ja IT ärikonsultantide puhul oli selgelt neid töökuulutusi, milles nõuti kõrghariduse olemasolu, rohkem. Silma jäi see, et paljudel juhtudel oli eraldi märgitud, et sobib nii kõrgharidust tõendav diplom kui ka arvestatav töökogemus.<br />
Eelnevalt toodud ametite kirjeldustest võib lugeda, et sama ametinimetuse taga peitub tegelikult palju erinevaid nö alamameteid, mis erinevadki üksteisest töö iseloomu ja kogemustepagasi poolest. Näiteks tarkvara programmeerijate töökuulutuste seas oli selliseid, kus kandideerimise nõuded olid üsna madalad (ei nõutud kõrgharidust ega arvestatavat töökogemust) kui ka neid, kus otsitigi nö “häkkerlikke tegelasi”, kes valdaks viite erinevat programmeerimise keelt, omaks 7+ aastat erialast töökogemust ning suudaks erinevaid probleeme mängeldes lahendada. Kõrghariduse nõue esines rohkem, kas riigisektori töökuulutustest või juhi-töökuulutustes - kas siis IT juht, IT projektijuht või arenduse tiimijuht.<br />
<br />
[[File:Kraad_diplom.png|pisi|750px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Keskmiselt oodatakse kõige suuremat eelnevat töökogemust IT juhtidelt, samuti on IT testijate puhul pikaajalisem töökogemus oluline. Nii IT juhtide, tarkvara planeerijate kui ka tarkvara programmeerijate puhul oli töökogemuse maksimum 7 aastat.<br />
<br />
[[File:Tookogemus_ametid.png|pisi|400px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Kui kõrvale jätta spetsiifilised tehnilised nõuded ja üldistatult kokku võtta muud töökuulutustes esinenud nõuded, siis võib välja tuua kolm peamist omadust, mis esinesid enamustes töökuulutustes: '''hea meeskonnatöö oskus, hea esinemisoskus ja analüütiline/süsteemne mõtlemine'''. Lisaks oli näha, et üha enam hakkavad piirid klassikaliste ametite jaotuse vahel hägustuma ehk siis näiteks paljudel juhtudel ei otsitud programmeerijat, kes kusagil üksi nina arvutis pusib, vaid pigem analüütik-programmeerijat, kes oskab ise kliendiga suhelda, tema vajadused välja selgitada ning need seejärel realiseerida. Äärmisel juhul isegi realisatsiooni ise testida! Sellest võib järeldada, et hakkavad lõimuma erinevate ametite tööülesanded nii, et võrdväärselt oluliseks muutuvad nii hariduse olemasolu kui ka harituse tase.<br />
<br />
== '''Kasutatud allikad''' ==</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_-_haridus_ja_-_haritus&diff=122202IT - haridus ja - haritus2017-05-12T07:03:09Z<p>Rkaal: </p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
<br />
Käesolevas artiklis kirjutame haridusest Eestis, haritusest, nende suhtest ning reaalsest olukorrast tööturul IT-eriala näitel. Lahkame enese harimise võimalusi, arutleme veidi IT-ametite teemal ning analüüsime tööturgu ja nõudmisi otsitavale IT-töötajale.<br />
<br />
== '''IT-haridus Eestis''' ==<br />
<br />
Alustame haridusest. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib <ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Haridus "Vikipedia: Haridus"]</ref>. Eestis on võimalik õppida IT mitmel tasemel, täiesti olenemata vanusest. Juba lasteaias tutvustakse lastele programmeerimist, algklassilapsed panevad kokku roboteid ning vanemad lapsed saadavad kaasa lüüa ESTCube satelliidi ehitamises.<br />
<br />
===Kõrgharidus===<br />
<br />
Pärast keskkooli on kolm IT edasiõppimise <ref>[http://startit.ee/koolid/ "StartIT koolide nimekiri"]</ref> võimalust.<br />
*Ülikoolid:<br />
**Tallinna Tehnikaülikool. Bakalaureuseõppes: arvutisüsteemind, informaatika, IT süsteemide administreerimine, IT süsteemide arendus, küberturbe tehnoloogiad, äriinfotehnoloogia. Magistriõppes: Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika, Elektroonika ja kommunikatsioon, arvutisüsteemid, küberkaitse, E-riigi tehnoloogiad ja teenused, tervishoiutehnoloogiad, informaatika, infosüsteemide analüüs ja kavandamine, telekommunikatsioon, äriinfotehnoloogia. <ref>[https://www.ttu.ee/teaduskond/infotehnoloogia-teaduskond/it-tudengile/ "TTÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tallinna Ülikool. Bakalaureuseõppes: infoteadus. Magistriõppes: infoteadus, infotehnoloogia juhtimine, inimese ja arvuti interaktsioon <ref>[http://www.tlu.ee/et/sisseastuja/bakalaureuseope "TLÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tartu Ülikool. Bakalaureuseõppes: arvutitehnika, informaatika. Magistriõppes: arvutitehnika ja robootika, informaatika, infotehnoloogia mitteinformaatikutele <ref>[http://www.ut.ee/et/ut-oppekavad "TU IT õppekavad"]</ref><br />
<br />
*Rakenduslikud kõrgkoolid:<br />
**Eesti Infotehnoloogia Kolledž (alates 01.08.2017 Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia Kolledž)<br />
**Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž<br />
**Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor<br />
**Lääne-Viru Rakenduskõrgkool<br />
**Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž<br />
<br />
*Kutseõppeasutused, mida on Eesti 18 tükki.<br />
<br />
===Lisakursused===<br />
See on hea võimalus õppida juurde IT-alaseid oskusi ja teadmisi.<br />
<br />
'''Tartu Ülikool''' teeb tasuta e-õppena kursusi täiskasvanutele, mis on väga populaarsed. 2016. aastal osales aines Programmeerimise alused 1770 inimest ja Programmeerimisest maalähedaselt 1430 inimest. Nende kursuste läbimine on ideaalne neile, kes soovivad programmeerimisest rohkem teada saada ning kellel puudub eelnev kokkupuude programmeerimisega. Lisaks sellele 2017. aasta kevadel toimunud Programmeerimise alused andis võimaluse läbida pärast e-kursuse lõpetamist ka kontrollitud oludes arvestustöö lahendamist, mille positiivse soorituse korral oli tagatud vastuvõtt informaatika bakalaureuseõppesse.<ref>[http://programmeerimine.ut.ee "TÜ IT lisakursused"]</ref><br />
<br />
===Täiend- ja ümberõpe===<br />
See on hea valik neile, kel on eelnevalt mingi teise eriala haridus olemas ning soovivad kas täiesti uuele erialale minna või integreerida seda oma olemasoleva haridusega.<br />
<br />
2017. aasta jaanuaris alustas pilootprojekt '''Vali IT''', mille käigus koolitatakse 32 inimest. 4 aasta jooksul on plaanis välja koolitada ja õpetada 500 uut tarvaraarendajat.<ref>[http://vali-it.ee "Vali IT koduleht"]</ref> : „Vali IT!“ on täiskasvanute ümberõppeprogramm, mille eesmärgiks on anda osalejatele tarkvaraarendaja algoskused. Programmis osalejad läbivad 6-nädalase täismahus õppe (5 päeva nädalas, kuni 8 tundi päevas) BCS Koolituse ja IT Koolituse koolituskeskustes. Sellele järgneb 8-nädalane (40 tööpäeva, kuni 8 tundi päevas) praktika ettevõtetes. Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ rahastatud „Vali IT!“ programmi õpe kestab kokku ligi 3,5 kuud.“<br />
<br />
===Huviringid===<br />
<br />
Eri vanuses lastele korraldab Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituut erinevaid IT huvilaagreid teemadel <ref>[https://courses.cs.ut.ee/kids "TU huviringid lastele"]</ref> :<br />
*Praktiline küberturvalisus kooliõpilase seisukohast<br />
*Mänguline Python mängu programmeerimine<br />
*Ubuntu paigaldamine ja kasutamine<br />
*Miniarvuti Raspberry Pi abil arvutusklastri ehitamine<br />
*Nutitelefonist kaugjuhitava roboti ehitamine Raspberry Pi baasil<br />
*Veebilehtede loomine: HTML ja CSS<br />
*Mobiilimängude loomine App Inventoriga<br />
*Windows 10 IoT<br />
*Andmebaasid<br />
*Scratch mängu koostamine ja Näidiskood<br />
*Arduino roboti ehitamise juhend<br />
*Trollimise töötuba<br />
*DigiSpark - programmeeritav USB seade<br />
*RGB LEDi programmeerimine Arduino näitel<br />
*Temperatuur ja niiskus Raspberry Pi-ga<br />
<br />
Eestis leidis aset oktoobris neljandat korda üleeuroopaline programmeerimisnädal '''Code Week''', mis on põhiliselt suunatud noortele, et tekitada neis huvi IT ja programmeerimise vastu. HITSA toetusel korraldavad koolid ja lasteaiad üle kogu Eesti sadakond ProgeTiigri õpituba, kus luuakse animatsioone, ehitatakse ja programmeeritakse roboteid. <ref>[https://digitark.ee/code-week-ehk-programmeerimine-mis-vallutab-nadalaks-terve-eesti/ "Code Week Eestis"]</ref><br />
<br />
2017. aastal alustas Erasmus+ programm '''„Programmeerimine kui innovaatiline õppimine ja õpetamine Euroopa koolis“''', mis on planeeritud kestma kaks aastat. Programmis osalevad Poola, Prantsusmaa, Itaalia ja Eesti. Igas riigis toimub üks kohtumine. Eesti lapsed käisid juba Poolas, kus tegevuskava nägi ette Scratchi keskkonnas programmerimist.<ref>[http://parnu.postimees.ee/4074567/audru-kooli-lapsed-kaisid-poolas-programmeerimas/ "Audru lapsedPoolas programmeerimas"]</ref> <br />
<br />
Lisaks on koolides programmeerimise huviringid eri vanuses õpilastele. Näiteks Viimsi kool, kus on huviringides valikuks „Programmeerimine algajatele“, „Robootika“ ning „Programmeerimisring „Püüton“, <ref>[http://www.viimsi.edu.ee/index.php?id=76445 "Viimsi kooli IT ringid"]</ref> <br />
Jüri Gümnaasiumis on valikus „LEGO robootika“, „Robootika“ ning 2016. aastal alustas oma tegevusega ka „Mängude programmeerimise huviring“.<ref>[http://www.jyri.edu.ee/index.php/aine-ja-huviringid-2016-2017-oa "Jüri Gümnaasiumi IT ringid"]</ref><br />
Iseseisvalt saab veebikeskkonnas Codeacademy.com õppida erinevaid programmeerimiskeeli. Kuigi inglise keele oskus on praktiliselt kohustuslik, kui tahad tõsiselt õppida IT-d, siis alates 2014. aastast saab koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse osakonnaga õppida lisaks eesti keeles HTML/CSS ja JavaScripti.<ref>[ https://digitark.ee/codeacademy-abil-vib-igaks-programmeerimist-ppida/ "CodeAcademy eesti keeles"]</ref><br />
<br />
<br />
== '''IT-haritus''' ==<br />
<br />
Õppimisvõimalused on laiad, kuid just IT-s paistab eriti hästi välja, et haridus diplomi mõttes ei ole määrav. Haritus tähendab teadmisi, oskusi, kogemust, laia silmaringi. IT alal saab särasilmne huviline leida piiramatul hulgal iseseisva õppe vorme, uurida Internetist ja töö käigus juurde õppida ja omandada vajaminev kogemus ja teadmised.<br />
<br />
=== Iseseisev õpe ===<br />
<br />
IT-alast haridust on veebis saadaval väga laialdastes vormides. Alates algajatele mõeldud kursustest nagu näiteks juba mainitud https://www.codecademy.com ja lõputu valik videoõpetusi (https://thenewboston.com) kuni online-kõrgharidusplatvormideni. [https://en.wikipedia.org/wiki/Massive_open_online_course/ MOOC] - '''massive open online course''' – kaudu saavad huvilised osa MIT-i, Stanfordi, Berkeley ja teiste tippülikoolide kursustest. Juhtivad ülikoolid Eestis pakuvad samuti MOOC -e erinevatel teemadel. Tartu Ülikoolil on väga populaarsed samuti juba eespool välja toodud avatud programmeerimiskursused [https://courses.cs.ut.ee/2016/progmaa/fall/Main/HomePage/ Programmeerimisest maalähedaselt] ja [https://courses.cs.ut.ee/2017/eprogalused/spring/ Programmeerimise alused]. TÜ kursuste eripäraks on suur lõpetajate protsent (maailma näitel on tavaline 5-15% alustajatest). [''Käesoleva töö autorid on läbinud kursuse „Programmeerimise alused“ ning see oli igati jõukohane lisapingutus ITK õppe kõrval''].<br />
<br />
=== Õppimine töö käigus ===<br />
<br />
IT-alane haritus sõltub huvist ja vajadusest. Infotehnoloogia kiire arengu algusaastatel ei jõudnud IT-haridus sammu pidada tekkinud plahvatuslikule nõudmisele IT-spetsialistide järele. Niinimetatud 'patsiga poisid', kes saavad hobi eest väärt palka, ei ole siiani olnud motiveeritud õppimisvõimalusi otsima. Võis tunduda, et kooliskäimine on mahavisatud aeg, muidu jääd IT rongist lootusetult maha, ja tegeliku elu nõudmised on hoopis teised. Kuigi aastatega on mõtteviis hakanud muutuma, on praegugi keskharidusele järgnevatest haridusastmetest väljalangemise põhjuseks tihti sukeldumine tööellu.<br />
<br />
Üks viis omandada ja tõestada IT-alast haritust on '''kutsesertifikaadid'''. Erinevatel suurfirmadel ja mittetulundusühingutel on laialdased sertifikaadiprogrammid. Omandatud sertifikaadid aitavad rahvusvaheliselt kvalifikatsiooni tõestada mõnikord edukamalt, kui erinevad riigisisesed koolidiplomid. Tuntumaid sertifikaadiprogramme pakuvad [https://www.microsoft.com/en-us/learning/certification-overview.aspx/ Microsoft], [http://www.cisco.com/c/en/us/training-events/training-certifications/certifications.html/ Cisco], [http://education.oracle.com/pls/web_prod-plq-dad/db_pages.getpage?page_id=39/ Oracle], [https://www.lpi.org/ Linux Professional Institute], [https://www.novell.com/training/certinfo/ Novell], [https://www.redhat.com/en/services/certification/ Red Hat], [https://certification.canonical.com/ Canonical]. Eestis ei ole sertifikaadi omandamine veel suurt hoogu sisse saanud, kuid liigutakse üha enam selles suunas.<br />
<br />
IT ettevõtetes töö leidmiseks on oluline lisaks teadmistele (diplomiga või ilma), laiale silmaringile ja uudishimule, sobitumine meeskonda ning isikuomadused. Vestlused ja proovitööd aitavad teha esmase valiku, kas kandidaat suudab ettevõttesse vajadustele vastavalt panustada. <br />
Palju on näiteid inimestest, kes on teinud edukat karjääri, omamata lõpudiplomit, ja juhivad diplomeeritud spetsialiste. Näiteid on muidugi erinevaid. Ka siin tuleb üha enam juba ette, et juhtival positsioonil hakatakse nõudma teadmisi kinnitavat dokumenti. Avaliku sektori töökuulutustes on nõue omandatud või omandamisel kõrgharidusele. IT-firma osalemisel riigihangetes on samuti nõue teatud ametipositsioonidel olevate spetsialistide haridustasemele.<br />
<br />
=== Teiste erialade sidumine IT-ga ===<br />
<br />
OSKA 2016. aasta info-ja kommunikatsioonitehnoloogia raportis <ref>[http://oska.kutsekoda.ee/field/info-ja-kommunikatsioonitehnoloogia/ "Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia"]</ref> öeldakse <ref>[http://arvamus.postimees.ee/4017087/ants-sild-heal-lapsel-mitu-nime-ehk-vajame-analuusivoimelisi-it-rakendamise-spetsialiste?_ga=2.136060600.801716676.1494010871-521425517.1475078547 "Ants Sild: heal lapsel mitu nime ehk Vajame analüüsivõimelisi IT rakendamise spetsialiste" ]</ref> , et Eesti majandus vajab 2020, aastaks 37000 IKT-spetsialisti, samas kui nende oskustöötajate tegelik hõive aastal 2015 oli 22970. Vahe on 14030 viie aasta peale, st vaja on juurde umbes 2800 IKT spetsialisti aastas. Koolid seda arvu ei suuda pakkuda, sest pole nii palju lõpetajaid. Ainus võimalus on ümberõpe ning mõistlikus koguses välismaiste ekspertide siiameelitamine. Jätkuvalt kasvab vajadus suuremat lisaväärtust loovate IKT rakendamise spetsialistide järele. Eesmärk on majanduse arukas areng IT rakendamise abil. Seda saab teha vaid tehnikaspetsialistide, programmeerijate ja analüütikute koostöös. Praktilise innovatsiooni teevad ära valdkonda sügavalt tunnetavad spetsialistid. IT harituse mõttes peavad erinevate erialade spetsialistid end täiendama ka IT alal, kas siis iseseisvalt või täiendõppe teel, et nad suudaksid mõista IT-arendust analüüsist tarkvaraarendusteni.<br />
<br />
=== Üldiselt ===<br />
<br />
Mart Noorma oma intervjuus <ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/noorma-usutluses-reinkubjasele-meil-ei-ole-tarvis-koolitada-pisa-teste-suureparaselt-tegevaid-roboteid-vaid-motlevaid-inimesi?id=77915064 "Noorma usutluses Reinkubjasele: meil ei ole tarvis koolitada PISA teste suurepäraselt tegevaid roboteid, vaid mõtlevaid inimesi" ]</ref> märkis tabavalt, et ülikooli rolliks infokülluse maailmas on olla raamistikuks, tähtaegade ja eesmärkide seadjaks, et suuta saavutada seatud sihte. Kooli asemel võib arengut stimuleerida töökoht, aga töö kõrvalt õppimise juures jääb kõige heade mõjude kõrval puuduseks see, et väga kitsaste igapäevatöö jaoks oluliste oskuste kõrval pole enam aega laiemat maailmapilti ega valdkonna süvateadmisi omandada.<br />
Õppetsükli lõpus omandatud dokument on siiski vajalik tõestamaks, et suudetakse alustatu süstemaatiliselt lõpule viia.<br />
<br />
== '''Haridus versus haritus''' ==<br />
<br />
'''Skaala'''. Selle peatüki pealkiri on veidi eksitav, kuna tegelikult ei saa panna haridust ja haritust ühe skaala erinevatele otstele ning hakata võrdlema, kas pigem üks või teine. <br />
<br />
[[File:Skaala1.jpg]]<br />
<br />
Haridus ja haritus on kumbki omaette väärtused ning saab rääkida vaid nendevahelisest mõistlikust kombinatsioonist.<br />
<br />
[[File:Skaala2.jpg]]<br />
<br />
Laiast maailmast leiab igasugu näiteid. Kirurgi puhul ei tule kõne allagi hariduse puudumine ning mida rohkem kogemusi, seda paremaks kirurg saab. Teisest küljest viimaste poliitiliste manööverduste valguses pole ministritel nähtavasti haridus üldse kõige prioriteetsem, elu nagu Ameerikas, unistuste maal, et iga „kitsekarjus“ võib saada ministriks. Vastupidiselt arstile ei ole näiteks ise end üles töötanud ärimehel üldse kõige olulisem haridus vaid pigem ongi määrav haritus ja lai maailmapilt. <br />
<br />
Aga kuidas võiks olla lood IT-maailmas?<br />
<br />
Siin ei tooks välja vajalikkuse hinnanguid ei ülemuse ega kaastöötaja vaid pigem töökohustustelt lähtuvast vaatepunktist. Nii ülemusel kui kaastöötajatel võivad töökeskkonnast olenevalt olla palju erinevamad ootused ja neid puudutame järgmises peatükis, „tööjõuturg“. Lisaks võtame eelduseks, et tegemist on oma eriala „puhaste“ esindajatega, mida reaalses elus tihti ette tulla ei pruugi. <br />
<br />
===Arendajate=== <br />
puhul ei tohiks väga vahet olla, et kas tegemist on ise-õppinud või süsteemi poolt haritud töötajaga, loeb huvi. Arendajate puhul on edu aluseks soov ise õppida ja edasi areneda, suurepärasteks arendajaks ainult kooliharidusega ei saa <ref>[https://www.scalablepath.com/blog/7-qualities-that-differentiate-a-good-programmer-from-a-great-programmer/ "7 qualities that differentiate a good programmer from a great programmer"]</ref>, palju olulisemad on isikuomadused ja kogemused. <br />
<br />
===Süsteemiadministraatorid===<br />
seevastu võiks siiski omada mingit struktureeritud õppega tausta, vaid ise õppimisest ei pruugi suuremate arvutisüsteemide puhul piisata. Väga tähtsad süsteemiadministraatori puhul on tema tehnilised teadmised <ref>[http://www.breakingnewsroll.com/bn/2013/02/24/attributes-of-a-good-system-analyst/ "Attributes of a good system analyst"]</ref> <ref>[http://www.jobawareness.com/four-skills-systems-analyst "Four skills of systemsa nalyst"]</ref>. Ei saa vastu vaielda, et ka need on võimalik kokku koguda vaid ise õppides, kuid haridus annab asjale palju juurde.<br />
<br />
===Testija=== <br />
puhul on loomulikult kasu haridusest, kuid samas ei ole see kõige suurem eeldus. Heaks testijaks, nagu arendajakski, saab aja ja kogemusega. Suurepäraseks testijaks saamise eeldusteks on eelkõige isikuomadused – loovus, uudishimu, analüütilised oskused, skeptilisus, järjekindlus, tehnilised teadmised, oskus end kasutaja kingadesse panna – peaaegu kõik sellised asjad, mida koolist ei õpi <ref>[http://searchsoftwarequality.techtarget.com/opinion/Five-qualities-of-a-good-software-tester-hint-its-not-tech-skills "Five qualities of a good software tester"]</ref> <ref>[http://istqbexamcertification.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/10-qualities-that-can-make-you-a-good-tester/ "10 qualities that can make you a good tester"]</ref>. <br />
<br />
===Analüütiku=== <br />
puhul on hea eelnev struktuureeritum õpe, kuid samuti on väga oluline lai maailmapilt, ehk siis on olulised mõlemad – nii hariduse kui harituse olemasolu. Ja mis kõige olulisem – isikuomadused. Analüütiku töö võib viia kokku paljude erinevate elu valdkondadega ning neist midagi teadmata võib töö tulemus olla päris kehvake. Hea analüütiku võtmeks võib lugeda mitte haridust ega haritust vaid hoopis kommunikeerimisoskust <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/ "IKT Ametid"]</ref>.<br />
<br />
===Küberkaitse/turvalisuse tehnoloogil=== <br />
samas peaks olema nii hea haridus kui ka lai maailmapilt, et osata ette aimata ohte, ning teada, et kuidas neid parandada ja ennetada. Eesti on selles suhtes olnud väga eesrindlik, arvestades juba 10 aasta tagust võimekust tagasi lüüa küber-rünnakuid <ref>[http://www.cyberdegrees.org/jobs/security-specialist/ "Security Specialist"] </ref>. <br />
<br />
===Õppejõu=== <br />
puhul oleneb kõik sellest, et mis kooli-astmele õpetust antakse. Koreleeruvalt peaks olema oluline ka iseenda haridustase. Kui kuni keskkoolini on õpetajal pigem olulisemad teadmised laste õpetamisest, kui infotenholoogiast seetõttu, et õpetatav on lihtsam ning täiesti edastatav vaid harituse taseme pealt, siis keskkoolis peaks õpetajal juba olema parem ettevalmistus. Noorukid on väga teadmisjanulised ning õpetaja peaks olema võimeline vastama kõigile nende küsimustele ning lisaks sütitama huvi aine vastu. Siin on hea haritus, kuid tuleb kasuks IT-alane haridus. Põhiliselt selleks, et luua õppes struktuuri. Ülikoolis õpetamiseks on hädavajalik lai maailmapilt, sest seal tuleb lisaks teadmiste edastamisele laiendada ka üliõpilaste maailmapilti ja rohkem kui varem õpetada neid mõtlema. See aga eeldab juba õppejõult laia maailmapilti ja kogemust. Kogemust nii õpetatavas aines kui õpetamises. <br />
<br />
===Muu=== <br />
Samas ei ole harv juhus, et it-töötajalt eeldatakse hunt-Kriimsilmalikku „teab-kõike-oskab-kõike“. Samas kui koolis pööratakse suuremat tähelepanu pigem ühe eriala selgeks tegemisele. On ilmne, et kõik muu tuleb sellisel juhul ise selgeks teha ning selles mõttes ongi just sellised it-töötajad kõige imetlusväärsemad – ükski probleem ei ole liiga suur või väike nende jaoks. Nad ei pruugi olla igas ala spetsialistid, kuid nende maailmapilt on vaieldamatult ajapikku üks laiemaid. <br />
<br />
Mitte just töökohana, kuid pigem täpsustatud kutsumusena tooksin ära ka '''häkkeri''', kelle puhul mängib väga suurt rolli just maailmapildi suurus ja haritus. Haridus loomulikult laiendab maailmapilti, kuid ei ole üldse kohustuslik. Arvestades nende panust maailma vabana hoidmisele, ei tohiks neid kuidagi alahinnata. <br />
<br />
Samalaadne arenduse alla käiksid ka '''arhitektid''', kelle puhul on kindlasti oluline mõtteviis ja haridus, lisaks haritusele. Samas läheneb nende töö juba pigem juhtivamal positsioonil töötajale. <br />
<br />
Kui tulla kaugemale töö iseloomust, siis väga palju määrab ka ametiposti „kõrgus“. '''Juhtivamatel positsioonidel''' võiks olla lisaks haritusele olemas ja haridus, väga heaks spetsialistiks saab piisava huvi korral ka vaid harituse pealt.<br />
<br />
<br />
== '''Tööjõuturg''' ==<br />
<br />
Selleks, et hinnata tööjõuturu olukorda ja leida sealt vastuseid küsimusele, kumb on eelistatum, kas haridus või haritus, viidi läbi uuringu. Selle valimiks oli CV Online <ref>[http://www.cvonline.com "CV Online portaal"]</ref> portaali 5.mai seis kõigist Harjumaa IT valdkonna tööpakkumistest. Vaatluse all olid ainult sellised tööpakkumised, mille põhivaldkond olid seotud IT-ga - näiteks välja jäid tööpakkumised, mille puhul oli lihtsalt mainitud, et võiks olla huvi IT vastu.<br />
<br />
Kokku kaardistati 168 erinevat tööpakkumist ning analüüsiti neid moodustamaks enamlevinud ametite kohta profiilid. <br />
<br />
===IT ametid===<br />
<br />
Erinevate ametite liigitamisel kasutati Start IT lehel välja toodud ametite liigitusi ja kirjeldusi <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/"Start IT ametite liigitus"]</ref> :<br />
<br />
'''Tehnilise toe spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: võrguhaldusspetsialist, testija, klienditoe spetsialist, tugiteenuse analüütik<br />
<br />
''Tehnilise toe spetsialist on tark abiline side ja infotehnoloogiliste igapäevamurede lahendamisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tehnilise-toe-spetsialist/ "Tehnilise toe spetsialistide töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT testija'''<br />
<br />
''Tõe kriteerium on praktika ning infotehnoloogias määravad toodete ja teenuste edasise saatuse testijad. IT testijad on esimesed, kes võtavad kasutusele alles väljatöötamisel olevad riist- ja tarkvaralahendused'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-testija/ "IT testijate töökirjeldus"]</ref> .<br />
<br />
'''Multimeediumi spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: multimeediumi programmeerija, multimeedia toetusspetsialist, veebidisainer, kasutajaliidese disainer, veebisisu programmeerija, veebisisu toimetaja<br />
<br />
''Inimesed saavad infotehnoloogia võimalustest üldjuhul osa meediat vahendavate vidinate abil (arvuti, telefon, telekas, mängukonsool jne). Seega on multimeediumi spetsialistil keskne roll IT võimaluste lihtsaks ja mugavaks tegemisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/multimeediumi-spetsialist/ "Multimeediumi spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Arvutisüsteemide spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: süsteemiinsener, integratsiooniinsener, rakendusinsener<br />
<br />
''Arvutisüsteemide spetsialist on nagu dirigent, kes peab osavalt orkestreerima erinevaid IT-süsteeme'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/arvutisusteemide-spetsialist/ "Arvutisüsteemide spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara programmeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvara insener, tarkvaraarhitekt, kasutajatoe spetsialist, tarkvara arendaja, tarkvara administraator, kasutaja liidese spetsialist<br />
<br />
''Programmeerija on sageli insenerist kunstnik, keda kannustab suuresti loomisvajadus'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-programmeerija/ "IT tarkvara programmeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara planeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvaraarhitekt, juhtivprogrammeerija, kasutajaliidese spetsialist, kujundaja/disainer, tehnoloogiajuht, analüütik<br />
<br />
''Nii nagu ehituse puhul loob esmase visiooni arhitekt, kavandab infotehnoloogias uusi süsteeme tarkvara planeerija'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/"IT tarkvara planeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT ärikonsultant''' - alternatiivsed ametinimetused: e-äri konsultant, ärianalüütik, konsultant, analüütik, tarkvaraarenduse projektijuht, IT projektijuht<br />
<br />
''IT ärikonsultant on justkui moodne alkeemik, kes muudab pidevalt uusi tehnoloogilisi võimalusi rahaks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-arikonsultant/ "IT ärikonsultandi töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT projektijuht''' - alternatiivsed ametinimetused: toote planeerija, tiimijuht<br />
<br />
''IT projektijuht on nagu bändi liider, kelle oskused ja karisma vormistavad kogu tiimi pingutused eduks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-projektijuht/"IT projektijuhi töökirjeldus"]</ref>. <br />
<br />
'''IT juht''' - alternatiivsed ametinimetused: osakonna juhataja, tiimijuht, kvaliteedijuht<br />
<br />
''IT juht on nagu spordivõistkonna peatreener, kes paneb kõik tiimi staarid õigel ajal ja maksimaalse panusega tööle'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-juht/"IT juhi töökirjeldus"]</ref>. <br />
<br />
<br />
===Tööjõuturu uuring===<br />
<br />
[[File:Ametid_osakaal.png|pisi|700px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Erinevate ametite esinemise sageduse põhjal selgub, et ligi pooled töökuulutused olid suunatud tarkvara programmeerijate leidmiseks. Teise suurema grupi (17%) moodustasid tarkavara planeerijate leidmiseks suunatud kuulutused.<br />
<br />
Hariduse vs harituse debatis on üks olulisemaid määrajaid see, kas üldse ja kui suurt rolli mängib uuele töökohale kandideerimisel ülikooli/kutseasutuse kraad/diplom. Analüüsitud töökuulutuste põhjal on näha, et ligi pooltel juhtudel on kraad/diplom oluline. Sama trend jätkub ka tarkvara planeerijate ja tarkvara programmeerijate puhul. Arvutisüsteemide spetsialistide, IT projektijuhtide, IT testijate ja IT ärikonsultantide puhul oli selgelt neid töökuulutusi, milles nõuti kõrghariduse olemasolu, rohkem. Silma jäi see, et paljudel juhtudel oli eraldi märgitud, et sobib nii kõrgharidust tõendav diplom kui ka arvestatav töökogemus.<br />
Eelnevalt toodud ametite kirjeldustest võib lugeda, et sama ametinimetuse taga peitub tegelikult palju erinevaid nö alamameteid, mis erinevadki üksteisest töö iseloomu ja kogemustepagasi poolest. Näiteks tarkvara programmeerijate töökuulutuste seas oli selliseid, kus kandideerimise nõuded olid üsna madalad (ei nõutud kõrgharidust ega arvestatavat töökogemust) kui ka neid, kus otsitigi nö “häkkerlikke tegelasi”, kes valdaks viite erinevat programmeerimise keelt, omaks 7+ aastat erialast töökogemust ning suudaks erinevaid probleeme mängeldes lahendada. Kõrghariduse nõue esines rohkem, kas riigisektori töökuulutustest või juhi-töökuulutustes - kas siis IT juht, IT projektijuht või arenduse tiimijuht.<br />
<br />
[[File:Kraad_diplom.png|pisi|750px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Keskmiselt oodatakse kõige suuremat eelnevat töökogemust IT juhtidelt, samuti on IT testijate puhul pikaajalisem töökogemus oluline. Nii IT juhtide, tarkvara planeerijate kui ka tarkvara programmeerijate puhul oli töökogemuse maksimum 7 aastat.<br />
<br />
[[File:Tookogemus_ametid.png|pisi|400px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Kui kõrvale jätta spetsiifilised tehnilised nõuded ja üldistatult kokku võtta muud töökuulutustes esinenud nõuded, siis võib välja tuua kolm peamist omadust, mis esinesid enamustes töökuulutustes: '''hea meeskonnatöö oskus, hea esinemisoskus ja analüütiline/süsteemne mõtlemine'''. Lisaks oli näha, et üha enam hakkavad piirid klassikaliste ametite jaotuse vahel hägustuma ehk siis näiteks paljudel juhtudel ei otsitud programmeerijat, kes kusagil üksi nina arvutis pusib, vaid pigem analüütik-programmeerijat, kes oskab ise kliendiga suhelda, tema vajadused välja selgitada ning need seejärel realiseerida. Äärmisel juhul isegi realisatsiooni ise testida! Sellest võib järeldada, et hakkavad lõimuma erinevate ametite tööülesanded nii, et võrdväärselt oluliseks muutuvad nii hariduse olemasolu kui ka harituse tase.<br />
<br />
== '''Kasutatud allikad''' ==</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_-_haridus_ja_-_haritus&diff=122200IT - haridus ja - haritus2017-05-12T06:56:29Z<p>Rkaal: </p>
<hr />
<div>=IT - haridus ja -haritus=<br />
<br />
Autorid: Laura Lenbaum, Jooni Soots, Radne Kaal, Kreet Solnask<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Käesolevas artiklis kirjutame haridusest Eestis, haritusest, nende suhtest ning reaalsest olukorrast tööturul IT-eriala näitel. Lahkame enese harimise võimalusi, arutleme veidi IT-ametite teemal ning analüüsime tööturgu ja nõudmisi otsitavale IT-töötajale.<br />
<br />
== '''IT-haridus Eestis''' ==<br />
<br />
Alustame haridusest. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib <ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Haridus "Vikipedia: Haridus"]</ref>. Eestis on võimalik õppida IT mitmel tasemel, täiesti olenemata vanusest. Juba lasteaias tutvustakse lastele programmeerimist, algklassilapsed panevad kokku roboteid ning vanemad lapsed saadavad kaasa lüüa ESTCube satelliidi ehitamises.<br />
<br />
===Kõrgharidus===<br />
<br />
Pärast keskkooli on kolm IT edasiõppimise <ref>[http://startit.ee/koolid/ "StartIT koolide nimekiri"]</ref> võimalust.<br />
*Ülikoolid:<br />
**Tallinna Tehnikaülikool. Bakalaureuseõppes: arvutisüsteemind, informaatika, IT süsteemide administreerimine, IT süsteemide arendus, küberturbe tehnoloogiad, äriinfotehnoloogia. Magistriõppes: Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika, Elektroonika ja kommunikatsioon, arvutisüsteemid, küberkaitse, E-riigi tehnoloogiad ja teenused, tervishoiutehnoloogiad, informaatika, infosüsteemide analüüs ja kavandamine, telekommunikatsioon, äriinfotehnoloogia. <ref>[https://www.ttu.ee/teaduskond/infotehnoloogia-teaduskond/it-tudengile/ "TTÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tallinna Ülikool. Bakalaureuseõppes: infoteadus. Magistriõppes: infoteadus, infotehnoloogia juhtimine, inimese ja arvuti interaktsioon <ref>[http://www.tlu.ee/et/sisseastuja/bakalaureuseope "TLÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tartu Ülikool. Bakalaureuseõppes: arvutitehnika, informaatika. Magistriõppes: arvutitehnika ja robootika, informaatika, infotehnoloogia mitteinformaatikutele <ref>[http://www.ut.ee/et/ut-oppekavad "TU IT õppekavad"]</ref><br />
<br />
*Rakenduslikud kõrgkoolid:<br />
**Eesti Infotehnoloogia Kolledž (alates 01.08.2017 Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia Kolledž)<br />
**Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž<br />
**Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor<br />
**Lääne-Viru Rakenduskõrgkool<br />
**Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž<br />
<br />
*Kutseõppeasutused, mida on Eesti 18 tükki.<br />
<br />
===Lisakursused===<br />
See on hea võimalus õppida juurde IT-alaseid oskusi ja teadmisi.<br />
<br />
'''Tartu Ülikool''' teeb tasuta e-õppena kursusi täiskasvanutele, mis on väga populaarsed. 2016. aastal osales aines Programmeerimise alused 1770 inimest ja Programmeerimisest maalähedaselt 1430 inimest. Nende kursuste läbimine on ideaalne neile, kes soovivad programmeerimisest rohkem teada saada ning kellel puudub eelnev kokkupuude programmeerimisega. Lisaks sellele 2017. aasta kevadel toimunud Programmeerimise alused andis võimaluse läbida pärast e-kursuse lõpetamist ka kontrollitud oludes arvestustöö lahendamist, mille positiivse soorituse korral oli tagatud vastuvõtt informaatika bakalaureuseõppesse.<ref>[http://programmeerimine.ut.ee "TÜ IT lisakursused"]</ref><br />
<br />
===Täiend- ja ümberõpe===<br />
See on hea valik neile, kel on eelnevalt mingi teise eriala haridus olemas ning soovivad kas täiesti uuele erialale minna või integreerida seda oma olemasoleva haridusega.<br />
<br />
2017. aasta jaanuaris alustas pilootprojekt '''Vali IT''', mille käigus koolitatakse 32 inimest. 4 aasta jooksul on plaanis välja koolitada ja õpetada 500 uut tarvaraarendajat.<ref>[http://vali-it.ee "Vali IT koduleht"]</ref> : „Vali IT!“ on täiskasvanute ümberõppeprogramm, mille eesmärgiks on anda osalejatele tarkvaraarendaja algoskused. Programmis osalejad läbivad 6-nädalase täismahus õppe (5 päeva nädalas, kuni 8 tundi päevas) BCS Koolituse ja IT Koolituse koolituskeskustes. Sellele järgneb 8-nädalane (40 tööpäeva, kuni 8 tundi päevas) praktika ettevõtetes. Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ rahastatud „Vali IT!“ programmi õpe kestab kokku ligi 3,5 kuud.“<br />
<br />
===Huviringid===<br />
<br />
Eri vanuses lastele korraldab Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituut erinevaid IT huvilaagreid teemadel <ref>[https://courses.cs.ut.ee/kids "TU huviringid lastele"]</ref> :<br />
*Praktiline küberturvalisus kooliõpilase seisukohast<br />
*Mänguline Python mängu programmeerimine<br />
*Ubuntu paigaldamine ja kasutamine<br />
*Miniarvuti Raspberry Pi abil arvutusklastri ehitamine<br />
*Nutitelefonist kaugjuhitava roboti ehitamine Raspberry Pi baasil<br />
*Veebilehtede loomine: HTML ja CSS<br />
*Mobiilimängude loomine App Inventoriga<br />
*Windows 10 IoT<br />
*Andmebaasid<br />
*Scratch mängu koostamine ja Näidiskood<br />
*Arduino roboti ehitamise juhend<br />
*Trollimise töötuba<br />
*DigiSpark - programmeeritav USB seade<br />
*RGB LEDi programmeerimine Arduino näitel<br />
*Temperatuur ja niiskus Raspberry Pi-ga<br />
<br />
Eestis leidis aset oktoobris neljandat korda üleeuroopaline programmeerimisnädal '''Code Week''', mis on põhiliselt suunatud noortele, et tekitada neis huvi IT ja programmeerimise vastu. HITSA toetusel korraldavad koolid ja lasteaiad üle kogu Eesti sadakond ProgeTiigri õpituba, kus luuakse animatsioone, ehitatakse ja programmeeritakse roboteid. <ref>[https://digitark.ee/code-week-ehk-programmeerimine-mis-vallutab-nadalaks-terve-eesti/ "Code Week Eestis"]</ref><br />
<br />
2017. aastal alustas Erasmus+ programm '''„Programmeerimine kui innovaatiline õppimine ja õpetamine Euroopa koolis“''', mis on planeeritud kestma kaks aastat. Programmis osalevad Poola, Prantsusmaa, Itaalia ja Eesti. Igas riigis toimub üks kohtumine. Eesti lapsed käisid juba Poolas, kus tegevuskava nägi ette Scratchi keskkonnas programmerimist.<ref>[http://parnu.postimees.ee/4074567/audru-kooli-lapsed-kaisid-poolas-programmeerimas/ "Audru lapsedPoolas programmeerimas"]</ref> <br />
<br />
Lisaks on koolides programmeerimise huviringid eri vanuses õpilastele. Näiteks Viimsi kool, kus on huviringides valikuks „Programmeerimine algajatele“, „Robootika“ ning „Programmeerimisring „Püüton“, <ref>[http://www.viimsi.edu.ee/index.php?id=76445 "Viimsi kooli IT ringid"]</ref> <br />
Jüri Gümnaasiumis on valikus „LEGO robootika“, „Robootika“ ning 2016. aastal alustas oma tegevusega ka „Mängude programmeerimise huviring“.<ref>[http://www.jyri.edu.ee/index.php/aine-ja-huviringid-2016-2017-oa "Jüri Gümnaasiumi IT ringid"]</ref><br />
Iseseisvalt saab veebikeskkonnas Codeacademy.com õppida erinevaid programmeerimiskeeli. Kuigi inglise keele oskus on praktiliselt kohustuslik, kui tahad tõsiselt õppida IT-d, siis alates 2014. aastast saab koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse osakonnaga õppida lisaks eesti keeles HTML/CSS ja JavaScripti.<ref>[ https://digitark.ee/codeacademy-abil-vib-igaks-programmeerimist-ppida/ "CodeAcademy eesti keeles"]</ref><br />
<br />
<br />
== '''IT-haritus''' ==<br />
<br />
Õppimisvõimalused on laiad, kuid just IT-s paistab eriti hästi välja, et haridus diplomi mõttes ei ole määrav. Haritus tähendab teadmisi, oskusi, kogemust, laia silmaringi. IT alal saab särasilmne huviline leida piiramatul hulgal iseseisva õppe vorme, uurida Internetist ja töö käigus juurde õppida ja omandada vajaminev kogemus ja teadmised.<br />
<br />
=== Iseseisev õpe ===<br />
<br />
IT-alast haridust on veebis saadaval väga laialdastes vormides. Alates algajatele mõeldud kursustest nagu näiteks juba mainitud https://www.codecademy.com ja lõputu valik videoõpetusi (https://thenewboston.com) kuni online-kõrgharidusplatvormideni. [https://en.wikipedia.org/wiki/Massive_open_online_course/ MOOC] - '''massive open online course''' – kaudu saavad huvilised osa MIT-i, Stanfordi, Berkeley ja teiste tippülikoolide kursustest. Juhtivad ülikoolid Eestis pakuvad samuti MOOC -e erinevatel teemadel. Tartu Ülikoolil on väga populaarsed samuti juba eespool välja toodud avatud programmeerimiskursused [https://courses.cs.ut.ee/2016/progmaa/fall/Main/HomePage/ Programmeerimisest maalähedaselt] ja [https://courses.cs.ut.ee/2017/eprogalused/spring/ Programmeerimise alused]. TÜ kursuste eripäraks on suur lõpetajate protsent (maailma näitel on tavaline 5-15% alustajatest). [''Käesoleva töö autorid on läbinud kursuse „Programmeerimise alused“ ning see oli igati jõukohane lisapingutus ITK õppe kõrval''].<br />
<br />
=== Õppimine töö käigus ===<br />
<br />
IT-alane haritus sõltub huvist ja vajadusest. Infotehnoloogia kiire arengu algusaastatel ei jõudnud IT-haridus sammu pidada tekkinud plahvatuslikule nõudmisele IT-spetsialistide järele. Niinimetatud 'patsiga poisid', kes saavad hobi eest väärt palka ei ole motiveeritud õppimisvõimalusi otsima. Võib tunduda, et kooliskäimine on mahavisatud aeg, muidu jääd IT rongist lootusetult maha ja tegeliku elu nõudmised on hoopis teised. Kahjuks on praegugi keskharidusele järgnevatest haridusastmetest väljalangemise põhjuseks sukeldumine tööellu.<br />
Üks viis omandada ja tõestada IT alast haritust on '''kutsesertifikaadid'''. Erinevatel suurfirmadel ja mittetulundusühingutel on laialdased sertifikaadiprogrammid. Omandatud sertifikaadid aitavad rahvusvaheliselt kvalifikatsiooni tõestada mõnikord kindlamini, kui erinevad koolidiplomid. Tuntumaid sertifikaadiprogramme pakuvad [https://www.microsoft.com/en-us/learning/certification-overview.aspx/ Microsoft], [http://www.cisco.com/c/en/us/training-events/training-certifications/certifications.html/ Cisco], [http://education.oracle.com/pls/web_prod-plq-dad/db_pages.getpage?page_id=39/ Oracle], [https://www.lpi.org/ Linux Professional Institute], [https://www.novell.com/training/certinfo/ Novell], [https://www.redhat.com/en/services/certification/ Red Hat], [https://certification.canonical.com/ Canonical].<br />
IT ettevõtetes töö leidmiseks on oluline lisaks teadmistele (diplomiga või ilma), laiale silmaringile ja uudishimule sobitumine meeskonda. Vestlused ja proovitööd aitavad teha esmase valiku, kas kandidaat suudab ettevõtte vajadusele vastavalt panustada. <br />
Palju on näiteid inimestest, kes on teinud edukat karjääri, omamata lõpudiplomit, ja juhivad diplomeeritud spetsialiste. Siin aga tuleb mingil hetkel ikkagi ette, et on vajadus teadmisi kinnitavat dokumenti. Avaliku sektori töökuulutustes on nõue omandatud või omandamisel kõrgharidusele. IT firma osalemisel riigihangetes on samuti nõue teatud ametipositsioonidel olevate spetsialistide haridustasemele.<br />
<br />
=== Teiste erialade sidumine IT-ga ===<br />
<br />
OSKA 2016. aasta info-ja kommunikatsioonitehnoloogia raportis <ref>[http://oska.kutsekoda.ee/field/info-ja-kommunikatsioonitehnoloogia/ "Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia"]</ref> öeldakse <ref>[http://arvamus.postimees.ee/4017087/ants-sild-heal-lapsel-mitu-nime-ehk-vajame-analuusivoimelisi-it-rakendamise-spetsialiste?_ga=2.136060600.801716676.1494010871-521425517.1475078547 "Ants Sild: heal lapsel mitu nime ehk Vajame analüüsivõimelisi IT rakendamise spetsialiste" ]</ref> , et Eesti majandus vajab 2020, aastaks 37000 IKT-spetsialisti, samas kui nende oskustöötajate tegelik hõive aastal 2015 oli 22970. Vahe on 14030 viie aasta peale, st vaja on juurde umbes 2800 IKT spetsialisti aastas. Koolid seda arvu ei suuda pakkuda, sest pole nii palju lõpetajaid. Ainus võimalus on ümberõpe ning mõistlikus koguses välismaiste ekspertide siiameelitamine. Jätkuvalt kasvab vajadus suuremat lisaväärtust loovate IKT rakendamise spetsialistide järele. Eesmärk on majanduse arukas areng IT rakendamise abil. Seda saab teha vaid tehnikaspetsialistide, programmeerijate ja analüütikute koostöös. Praktilise innovatsiooni teevad ära valdkonda sügavalt tunnetavad spetsialistid. IT harituse mõttes peavad erinevate erialade spetsialistid end täiendama ka IT alal, kas siis iseseisvalt või täiendõppe teel, et nad suudaksid mõista IT-arendust analüüsist tarkvaraarendusteni.<br />
<br />
=== Üldiselt ===<br />
<br />
Mart Noorma oma intervjuus <ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/noorma-usutluses-reinkubjasele-meil-ei-ole-tarvis-koolitada-pisa-teste-suureparaselt-tegevaid-roboteid-vaid-motlevaid-inimesi?id=77915064 "Noorma usutluses Reinkubjasele: meil ei ole tarvis koolitada PISA teste suurepäraselt tegevaid roboteid, vaid mõtlevaid inimesi" ]</ref> märkis tabavalt, et ülikooli rolliks infokülluse maailmas on olla raamistikuks, tähtaegade ja eesmärkide seadjaks, et suuta saavutada seatud sihte. Kooli asemel võib arengut stimuleerida töökoht, aga töö kõrvalt õppimise juures jääb kõige heade mõjude kõrval puuduseks see, et väga kitsaste igapäevatöö jaoks oluliste oskuste kõrval pole enam aega laiemat maailmapilti ega valdkonna süvateadmisi omandada.<br />
Õppetsükli lõpus omandatud dokument on siiski vajalik tõestamaks, et suudetakse alustatu süstemaatiliselt lõpule viia.<br />
<br />
== '''Haridus versus haritus''' ==<br />
<br />
'''Skaala'''. Selle peatüki pealkiri on veidi eksitav, kuna tegelikult ei saa panna haridust ja haritust ühe skaala erinevatele otstele ning hakata võrdlema, kas pigem üks või teine. <br />
<br />
[[File:Skaala1.jpg]]<br />
<br />
Haridus ja haritus on kumbki omaette väärtused ning saab rääkida vaid nendevahelisest mõistlikust kombinatsioonist.<br />
<br />
[[File:Skaala2.jpg]]<br />
<br />
Laiast maailmast leiab igasugu näiteid. Kirurgi puhul ei tule kõne allagi hariduse puudumine ning mida rohkem kogemusi, seda paremaks kirurg saab. Teisest küljest viimaste poliitiliste manööverduste valguses pole ministritel nähtavasti haridus üldse kõige prioriteetsem, elu nagu Ameerikas, unistuste maal, et iga „kitsekarjus“ võib saada ministriks. Vastupidiselt arstile ei ole näiteks ise end üles töötanud ärimehel üldse kõige olulisem haridus vaid pigem ongi määrav haritus ja lai maailmapilt. <br />
<br />
Aga kuidas võiks olla lood IT-maailmas?<br />
<br />
Siin ei tooks välja vajalikkuse hinnanguid ei ülemuse ega kaastöötaja vaid pigem töökohustustelt lähtuvast vaatepunktist. Nii ülemusel kui kaastöötajatel võivad töökeskkonnast olenevalt olla palju erinevamad ootused ja neid puudutame järgmises peatükis, „tööjõuturg“. Lisaks võtame eelduseks, et tegemist on oma eriala „puhaste“ esindajatega, mida reaalses elus tihti ette tulla ei pruugi. <br />
<br />
===Arendajate=== <br />
puhul ei tohiks väga vahet olla, et kas tegemist on ise-õppinud või süsteemi poolt haritud töötajaga, loeb huvi. Arendajate puhul on edu aluseks soov ise õppida ja edasi areneda, suurepärasteks arendajaks ainult kooliharidusega ei saa <ref>[https://www.scalablepath.com/blog/7-qualities-that-differentiate-a-good-programmer-from-a-great-programmer/ "7 qualities that differentiate a good programmer from a great programmer"]</ref>, palju olulisemad on isikuomadused ja kogemused. <br />
<br />
===Süsteemiadministraatorid===<br />
seevastu võiks siiski omada mingit struktureeritud õppega tausta, vaid ise õppimisest ei pruugi suuremate arvutisüsteemide puhul piisata. Väga tähtsad süsteemiadministraatori puhul on tema tehnilised teadmised <ref>[http://www.breakingnewsroll.com/bn/2013/02/24/attributes-of-a-good-system-analyst/ "Attributes of a good system analyst"]</ref> <ref>[http://www.jobawareness.com/four-skills-systems-analyst "Four skills of systemsa nalyst"]</ref>. Ei saa vastu vaielda, et ka need on võimalik kokku koguda vaid ise õppides, kuid haridus annab asjale palju juurde.<br />
<br />
===Testija=== <br />
puhul on loomulikult kasu haridusest, kuid samas ei ole see kõige suurem eeldus. Heaks testijaks, nagu arendajakski, saab aja ja kogemusega. Suurepäraseks testijaks saamise eeldusteks on eelkõige isikuomadused – loovus, uudishimu, analüütilised oskused, skeptilisus, järjekindlus, tehnilised teadmised, oskus end kasutaja kingadesse panna – peaaegu kõik sellised asjad, mida koolist ei õpi <ref>[http://searchsoftwarequality.techtarget.com/opinion/Five-qualities-of-a-good-software-tester-hint-its-not-tech-skills "Five qualities of a good software tester"]</ref> <ref>[http://istqbexamcertification.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/10-qualities-that-can-make-you-a-good-tester/ "10 qualities that can make you a good tester"]</ref>. <br />
<br />
===Analüütiku=== <br />
puhul on hea eelnev struktuureeritum õpe, kuid samuti on väga oluline lai maailmapilt, ehk siis on olulised mõlemad – nii hariduse kui harituse olemasolu. Ja mis kõige olulisem – isikuomadused. Analüütiku töö võib viia kokku paljude erinevate elu valdkondadega ning neist midagi teadmata võib töö tulemus olla päris kehvake. Hea analüütiku võtmeks võib lugeda mitte haridust ega haritust vaid hoopis kommunikeerimisoskust <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/ "IKT Ametid"]</ref>.<br />
<br />
===Küberkaitse/turvalisuse tehnoloogil=== <br />
samas peaks olema nii hea haridus kui ka lai maailmapilt, et osata ette aimata ohte, ning teada, et kuidas neid parandada ja ennetada. Eesti on selles suhtes olnud väga eesrindlik, arvestades juba 10 aasta tagust võimekust tagasi lüüa küber-rünnakuid <ref>[http://www.cyberdegrees.org/jobs/security-specialist/ "Security Specialist"] </ref>. <br />
<br />
===Õppejõu=== <br />
puhul oleneb kõik sellest, et mis kooli-astmele õpetust antakse. Koreleeruvalt peaks olema oluline ka iseenda haridustase. Kui kuni keskkoolini on õpetajal pigem olulisemad teadmised laste õpetamisest, kui infotenholoogiast seetõttu, et õpetatav on lihtsam ning täiesti edastatav vaid harituse taseme pealt, siis keskkoolis peaks õpetajal juba olema parem ettevalmistus. Noorukid on väga teadmisjanulised ning õpetaja peaks olema võimeline vastama kõigile nende küsimustele ning lisaks sütitama huvi aine vastu. Siin on hea haritus, kuid tuleb kasuks IT-alane haridus. Põhiliselt selleks, et luua õppes struktuuri. Ülikoolis õpetamiseks on hädavajalik lai maailmapilt, sest seal tuleb lisaks teadmiste edastamisele laiendada ka üliõpilaste maailmapilti ja rohkem kui varem õpetada neid mõtlema. See aga eeldab juba õppejõult laia maailmapilti ja kogemust. Kogemust nii õpetatavas aines kui õpetamises. <br />
<br />
===Muu=== <br />
Samas ei ole harv juhus, et it-töötajalt eeldatakse hunt-Kriimsilmalikku „teab-kõike-oskab-kõike“. Samas kui koolis pööratakse suuremat tähelepanu pigem ühe eriala selgeks tegemisele. On ilmne, et kõik muu tuleb sellisel juhul ise selgeks teha ning selles mõttes ongi just sellised it-töötajad kõige imetlusväärsemad – ükski probleem ei ole liiga suur või väike nende jaoks. Nad ei pruugi olla igas ala spetsialistid, kuid nende maailmapilt on vaieldamatult ajapikku üks laiemaid. <br />
<br />
Mitte just töökohana, kuid pigem täpsustatud kutsumusena tooksin ära ka '''häkkeri''', kelle puhul mängib väga suurt rolli just maailmapildi suurus ja haritus. Haridus loomulikult laiendab maailmapilti, kuid ei ole üldse kohustuslik. Arvestades nende panust maailma vabana hoidmisele, ei tohiks neid kuidagi alahinnata. <br />
<br />
Samalaadne arenduse alla käiksid ka '''arhitektid''', kelle puhul on kindlasti oluline mõtteviis ja haridus, lisaks haritusele. Samas läheneb nende töö juba pigem juhtivamal positsioonil töötajale. <br />
<br />
Kui tulla kaugemale töö iseloomust, siis väga palju määrab ka ametiposti „kõrgus“. '''Juhtivamatel positsioonidel''' võiks olla lisaks haritusele olemas ja haridus, väga heaks spetsialistiks saab piisava huvi korral ka vaid harituse pealt.<br />
<br />
<br />
== '''Tööjõuturg''' ==<br />
<br />
Selleks, et hinnata tööjõuturu olukorda ja leida sealt vastuseid küsimusele, kumb on eelistatum, kas haridus või haritus, viidi läbi uuringu. Selle valimiks oli CV Online <ref>[http://www.cvonline.com "CV Online portaal"]</ref> portaali 5.mai seis kõigist Harjumaa IT valdkonna tööpakkumistest. Vaatluse all olid ainult sellised tööpakkumised, mille põhivaldkond olid seotud IT-ga - näiteks välja jäid tööpakkumised, mille puhul oli lihtsalt mainitud, et võiks olla huvi IT vastu.<br />
<br />
Kokku kaardistati 168 erinevat tööpakkumist ning analüüsiti neid moodustamaks enamlevinud ametite kohta profiilid. <br />
<br />
===IT ametid===<br />
<br />
Erinevate ametite liigitamisel kasutati Start IT lehel välja toodud ametite liigitusi ja kirjeldusi <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/"Start IT ametite liigitus"]</ref> :<br />
<br />
'''Tehnilise toe spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: võrguhaldusspetsialist, testija, klienditoe spetsialist, tugiteenuse analüütik<br />
<br />
''Tehnilise toe spetsialist on tark abiline side ja infotehnoloogiliste igapäevamurede lahendamisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tehnilise-toe-spetsialist/ "Tehnilise toe spetsialistide töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT testija'''<br />
<br />
''Tõe kriteerium on praktika ning infotehnoloogias määravad toodete ja teenuste edasise saatuse testijad. IT testijad on esimesed, kes võtavad kasutusele alles väljatöötamisel olevad riist- ja tarkvaralahendused'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-testija/ "IT testijate töökirjeldus"]</ref> .<br />
<br />
'''Multimeediumi spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: multimeediumi programmeerija, multimeedia toetusspetsialist, veebidisainer, kasutajaliidese disainer, veebisisu programmeerija, veebisisu toimetaja<br />
<br />
''Inimesed saavad infotehnoloogia võimalustest üldjuhul osa meediat vahendavate vidinate abil (arvuti, telefon, telekas, mängukonsool jne). Seega on multimeediumi spetsialistil keskne roll IT võimaluste lihtsaks ja mugavaks tegemisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/multimeediumi-spetsialist/ "Multimeediumi spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Arvutisüsteemide spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: süsteemiinsener, integratsiooniinsener, rakendusinsener<br />
<br />
''Arvutisüsteemide spetsialist on nagu dirigent, kes peab osavalt orkestreerima erinevaid IT-süsteeme'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/arvutisusteemide-spetsialist/ "Arvutisüsteemide spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara programmeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvara insener, tarkvaraarhitekt, kasutajatoe spetsialist, tarkvara arendaja, tarkvara administraator, kasutaja liidese spetsialist<br />
<br />
''Programmeerija on sageli insenerist kunstnik, keda kannustab suuresti loomisvajadus'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-programmeerija/ "IT tarkvara programmeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara planeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvaraarhitekt, juhtivprogrammeerija, kasutajaliidese spetsialist, kujundaja/disainer, tehnoloogiajuht, analüütik<br />
<br />
''Nii nagu ehituse puhul loob esmase visiooni arhitekt, kavandab infotehnoloogias uusi süsteeme tarkvara planeerija'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/"IT tarkvara planeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT ärikonsultant''' - alternatiivsed ametinimetused: e-äri konsultant, ärianalüütik, konsultant, analüütik, tarkvaraarenduse projektijuht, IT projektijuht<br />
<br />
''IT ärikonsultant on justkui moodne alkeemik, kes muudab pidevalt uusi tehnoloogilisi võimalusi rahaks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-arikonsultant/ "IT ärikonsultandi töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT projektijuht''' - alternatiivsed ametinimetused: toote planeerija, tiimijuht<br />
<br />
''IT projektijuht on nagu bändi liider, kelle oskused ja karisma vormistavad kogu tiimi pingutused eduks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-projektijuht/"IT projektijuhi töökirjeldus"]</ref>. <br />
<br />
'''IT juht''' - alternatiivsed ametinimetused: osakonna juhataja, tiimijuht, kvaliteedijuht<br />
<br />
''IT juht on nagu spordivõistkonna peatreener, kes paneb kõik tiimi staarid õigel ajal ja maksimaalse panusega tööle'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-juht/"IT juhi töökirjeldus"]</ref>. <br />
<br />
<br />
===Tööjõuturu uuring===<br />
<br />
[[File:Ametid_osakaal.png|pisi|700px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Erinevate ametite esinemise sageduse põhjal selgub, et ligi pooled töökuulutused olid suunatud tarkvara programmeerijate leidmiseks. Teise suurema grupi (17%) moodustasid tarkavara planeerijate leidmiseks suunatud kuulutused.<br />
<br />
Hariduse vs harituse debatis on üks olulisemaid määrajaid see, kas üldse ja kui suurt rolli mängib uuele töökohale kandideerimisel ülikooli/kutseasutuse kraad/diplom. Analüüsitud töökuulutuste põhjal on näha, et ligi pooltel juhtudel on kraad/diplom oluline. Sama trend jätkub ka tarkvara planeerijate ja tarkvara programmeerijate puhul. Arvutisüsteemide spetsialistide, IT projektijuhtide, IT testijate ja IT ärikonsultantide puhul oli selgelt neid töökuulutusi, milles nõuti kõrghariduse olemasolu, rohkem. Silma jäi see, et paljudel juhtudel oli eraldi märgitud, et sobib nii kõrgharidust tõendav diplom kui ka arvestatav töökogemus.<br />
Eelnevalt toodud ametite kirjeldustest võib lugeda, et sama ametinimetuse taga peitub tegelikult palju erinevaid nö alamameteid, mis erinevadki üksteisest töö iseloomu ja kogemustepagasi poolest. Näiteks tarkvara programmeerijate töökuulutuste seas oli selliseid, kus kandideerimise nõuded olid üsna madalad (ei nõutud kõrgharidust ega arvestatavat töökogemust) kui ka neid, kus otsitigi nö “häkkerlikke tegelasi”, kes valdaks viite erinevat programmeerimise keelt, omaks 7+ aastat erialast töökogemust ning suudaks erinevaid probleeme mängeldes lahendada. Kõrghariduse nõue esines rohkem, kas riigisektori töökuulutustest või juhi-töökuulutustes - kas siis IT juht, IT projektijuht või arenduse tiimijuht.<br />
<br />
[[File:Kraad_diplom.png|pisi|750px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Keskmiselt oodatakse kõige suuremat eelnevat töökogemust IT juhtidelt, samuti on IT testijate puhul pikaajalisem töökogemus oluline. Nii IT juhtide, tarkvara planeerijate kui ka tarkvara programmeerijate puhul oli töökogemuse maksimum 7 aastat.<br />
<br />
[[File:Tookogemus_ametid.png|pisi|400px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Kui kõrvale jätta spetsiifilised tehnilised nõuded ja üldistatult kokku võtta muud töökuulutustes esinenud nõuded, siis võib välja tuua kolm peamist omadust, mis esinesid enamustes töökuulutustes: '''hea meeskonnatöö oskus, hea esinemisoskus ja analüütiline/süsteemne mõtlemine'''. Lisaks oli näha, et üha enam hakkavad piirid klassikaliste ametite jaotuse vahel hägustuma ehk siis näiteks paljudel juhtudel ei otsitud programmeerijat, kes kusagil üksi nina arvutis pusib, vaid pigem analüütik-programmeerijat, kes oskab ise kliendiga suhelda, tema vajadused välja selgitada ning need seejärel realiseerida. Äärmisel juhul isegi realisatsiooni ise testida! Sellest võib järeldada, et hakkavad lõimuma erinevate ametite tööülesanded nii, et võrdväärselt oluliseks muutuvad nii hariduse olemasolu kui ka harituse tase.<br />
<br />
== '''Kasutatud allikad''' ==</div>Rkaalhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_-_haridus_ja_-_haritus&diff=122197IT - haridus ja - haritus2017-05-12T06:54:24Z<p>Rkaal: </p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
<br />
Käesolevas artiklis kirjutame haridusest Eestis, haritusest, nende suhtest ning reaalsest olukorrast tööturul IT-eriala näitel. Lahkame enese harimise võimalusi, arutleme veidi IT-ametite teemal ning analüüsime tööturgu ja nõudmisi otsitavale IT-töötajale.<br />
<br />
== '''IT-haridus Eestis''' ==<br />
<br />
Alustame haridusest. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib <ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/Haridus "Vikipedia: Haridus"]</ref>. Eestis on võimalik õppida IT mitmel tasemel, täiesti olenemata vanusest. Juba lasteaias tutvustakse lastele programmeerimist, algklassilapsed panevad kokku roboteid ning vanemad lapsed saadavad kaasa lüüa ESTCube satelliidi ehitamises.<br />
<br />
===Kõrgharidus===<br />
<br />
Pärast keskkooli on kolm IT edasiõppimise <ref>[http://startit.ee/koolid/ "StartIT koolide nimekiri"]</ref> võimalust.<br />
*Ülikoolid:<br />
**Tallinna Tehnikaülikool. Bakalaureuseõppes: arvutisüsteemind, informaatika, IT süsteemide administreerimine, IT süsteemide arendus, küberturbe tehnoloogiad, äriinfotehnoloogia. Magistriõppes: Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika, Elektroonika ja kommunikatsioon, arvutisüsteemid, küberkaitse, E-riigi tehnoloogiad ja teenused, tervishoiutehnoloogiad, informaatika, infosüsteemide analüüs ja kavandamine, telekommunikatsioon, äriinfotehnoloogia. <ref>[https://www.ttu.ee/teaduskond/infotehnoloogia-teaduskond/it-tudengile/ "TTÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tallinna Ülikool. Bakalaureuseõppes: infoteadus. Magistriõppes: infoteadus, infotehnoloogia juhtimine, inimese ja arvuti interaktsioon <ref>[http://www.tlu.ee/et/sisseastuja/bakalaureuseope "TLÜ IT õppekavad"]</ref><br />
**Tartu Ülikool. Bakalaureuseõppes: arvutitehnika, informaatika. Magistriõppes: arvutitehnika ja robootika, informaatika, infotehnoloogia mitteinformaatikutele <ref>[http://www.ut.ee/et/ut-oppekavad "TU IT õppekavad"]</ref><br />
<br />
*Rakenduslikud kõrgkoolid:<br />
**Eesti Infotehnoloogia Kolledž (alates 01.08.2017 Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia Kolledž)<br />
**Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž<br />
**Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor<br />
**Lääne-Viru Rakenduskõrgkool<br />
**Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž<br />
<br />
*Kutseõppeasutused, mida on Eesti 18 tükki.<br />
<br />
===Lisakursused===<br />
See on hea võimalus õppida juurde IT-alaseid oskusi ja teadmisi.<br />
<br />
'''Tartu Ülikool''' teeb tasuta e-õppena kursusi täiskasvanutele, mis on väga populaarsed. 2016. aastal osales aines Programmeerimise alused 1770 inimest ja Programmeerimisest maalähedaselt 1430 inimest. Nende kursuste läbimine on ideaalne neile, kes soovivad programmeerimisest rohkem teada saada ning kellel puudub eelnev kokkupuude programmeerimisega. Lisaks sellele 2017. aasta kevadel toimunud Programmeerimise alused andis võimaluse läbida pärast e-kursuse lõpetamist ka kontrollitud oludes arvestustöö lahendamist, mille positiivse soorituse korral oli tagatud vastuvõtt informaatika bakalaureuseõppesse.<ref>[http://programmeerimine.ut.ee "TÜ IT lisakursused"]</ref><br />
<br />
===Täiend- ja ümberõpe===<br />
See on hea valik neile, kel on eelnevalt mingi teise eriala haridus olemas ning soovivad kas täiesti uuele erialale minna või integreerida seda oma olemasoleva haridusega.<br />
<br />
2017. aasta jaanuaris alustas pilootprojekt '''Vali IT''', mille käigus koolitatakse 32 inimest. 4 aasta jooksul on plaanis välja koolitada ja õpetada 500 uut tarvaraarendajat.<ref>[http://vali-it.ee "Vali IT koduleht"]</ref> : „Vali IT!“ on täiskasvanute ümberõppeprogramm, mille eesmärgiks on anda osalejatele tarkvaraarendaja algoskused. Programmis osalejad läbivad 6-nädalase täismahus õppe (5 päeva nädalas, kuni 8 tundi päevas) BCS Koolituse ja IT Koolituse koolituskeskustes. Sellele järgneb 8-nädalane (40 tööpäeva, kuni 8 tundi päevas) praktika ettevõtetes. Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ rahastatud „Vali IT!“ programmi õpe kestab kokku ligi 3,5 kuud.“<br />
<br />
===Huviringid===<br />
<br />
Eri vanuses lastele korraldab Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituut erinevaid IT huvilaagreid teemadel <ref>[https://courses.cs.ut.ee/kids "TU huviringid lastele"]</ref> :<br />
*Praktiline küberturvalisus kooliõpilase seisukohast<br />
*Mänguline Python mängu programmeerimine<br />
*Ubuntu paigaldamine ja kasutamine<br />
*Miniarvuti Raspberry Pi abil arvutusklastri ehitamine<br />
*Nutitelefonist kaugjuhitava roboti ehitamine Raspberry Pi baasil<br />
*Veebilehtede loomine: HTML ja CSS<br />
*Mobiilimängude loomine App Inventoriga<br />
*Windows 10 IoT<br />
*Andmebaasid<br />
*Scratch mängu koostamine ja Näidiskood<br />
*Arduino roboti ehitamise juhend<br />
*Trollimise töötuba<br />
*DigiSpark - programmeeritav USB seade<br />
*RGB LEDi programmeerimine Arduino näitel<br />
*Temperatuur ja niiskus Raspberry Pi-ga<br />
<br />
Eestis leidis aset oktoobris neljandat korda üleeuroopaline programmeerimisnädal '''Code Week''', mis on põhiliselt suunatud noortele, et tekitada neis huvi IT ja programmeerimise vastu. HITSA toetusel korraldavad koolid ja lasteaiad üle kogu Eesti sadakond ProgeTiigri õpituba, kus luuakse animatsioone, ehitatakse ja programmeeritakse roboteid. <ref>[https://digitark.ee/code-week-ehk-programmeerimine-mis-vallutab-nadalaks-terve-eesti/ "Code Week Eestis"]</ref><br />
<br />
2017. aastal alustas Erasmus+ programm '''„Programmeerimine kui innovaatiline õppimine ja õpetamine Euroopa koolis“''', mis on planeeritud kestma kaks aastat. Programmis osalevad Poola, Prantsusmaa, Itaalia ja Eesti. Igas riigis toimub üks kohtumine. Eesti lapsed käisid juba Poolas, kus tegevuskava nägi ette Scratchi keskkonnas programmerimist.<ref>[http://parnu.postimees.ee/4074567/audru-kooli-lapsed-kaisid-poolas-programmeerimas/ "Audru lapsedPoolas programmeerimas"]</ref> <br />
<br />
Lisaks on koolides programmeerimise huviringid eri vanuses õpilastele. Näiteks Viimsi kool, kus on huviringides valikuks „Programmeerimine algajatele“, „Robootika“ ning „Programmeerimisring „Püüton“, <ref>[http://www.viimsi.edu.ee/index.php?id=76445 "Viimsi kooli IT ringid"]</ref> <br />
Jüri Gümnaasiumis on valikus „LEGO robootika“, „Robootika“ ning 2016. aastal alustas oma tegevusega ka „Mängude programmeerimise huviring“.<ref>[http://www.jyri.edu.ee/index.php/aine-ja-huviringid-2016-2017-oa "Jüri Gümnaasiumi IT ringid"]</ref><br />
Iseseisvalt saab veebikeskkonnas Codeacademy.com õppida erinevaid programmeerimiskeeli. Kuigi inglise keele oskus on praktiliselt kohustuslik, kui tahad tõsiselt õppida IT-d, siis alates 2014. aastast saab koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse osakonnaga õppida lisaks eesti keeles HTML/CSS ja JavaScripti.<ref>[ https://digitark.ee/codeacademy-abil-vib-igaks-programmeerimist-ppida/ "CodeAcademy eesti keeles"]</ref><br />
<br />
<br />
== '''IT-haritus''' ==<br />
<br />
Õppimisvõimalused on laiad, kuid just IT-s paistab eriti hästi välja, et haridus diplomi mõttes ei ole määrav. Haritus tähendab teadmisi, oskusi, kogemust, laia silmaringi. IT alal saab särasilmne huviline leida piiramatul hulgal iseseisva õppe vorme, uurida Internetist ja töö käigus juurde õppida ja omandada vajaminev kogemus ja teadmised.<br />
<br />
=== Iseseisev õpe ===<br />
<br />
IT-alast haridust on veebis saadaval väga laialdastes vormides. Alates algajatele mõeldud kursustest nagu näiteks juba mainitud https://www.codecademy.com ja lõputu valik videoõpetusi (https://thenewboston.com) kuni online-kõrgharidusplatvormideni. [https://en.wikipedia.org/wiki/Massive_open_online_course/ MOOC] - '''massive open online course''' – kaudu saavad huvilised osa MIT-i, Stanfordi, Berkeley ja teiste tippülikoolide kursustest. Juhtivad ülikoolid Eestis pakuvad samuti MOOC -e erinevatel teemadel. Tartu Ülikoolil on väga populaarsed samuti juba eespool välja toodud avatud programmeerimiskursused [https://courses.cs.ut.ee/2016/progmaa/fall/Main/HomePage/ Programmeerimisest maalähedaselt] ja [https://courses.cs.ut.ee/2017/eprogalused/spring/ Programmeerimise alused]. TÜ kursuste eripäraks on suur lõpetajate protsent (maailma näitel on tavaline 5-15% alustajatest). [''Käesoleva töö autorid on läbinud kursuse „Programmeerimise alused“ ning see oli igati jõukohane lisapingutus ITK õppe kõrval''].<br />
<br />
=== Õppimine töö käigus ===<br />
<br />
IT alane haritus sõltub huvist ja vajadusest. Infotehnoloogia kiire arengu algusaastatel ei jõudnud IT haridus sammu pidada tekkinud plahvatuslikule nõudmisele IT spetsialistide järele. Nn patsiga poisid, kes saavad hobi eest väärt palka ei ole motiveeritud õppimisvõimalusi otsima. Võib tunduda, et kooliskäimine on mahavisatud aeg, muidu jääd IT rongist lootusetult maha ja tegeliku elu nõudmised on hoopis teised. Kahjuks on praegugi keskharidusele järgnevatest haridusastmetest väljalangemise põhjuseks sukeldumine tööellu.<br />
Üks viis omandada ja tõestada IT alast haritust on '''kutsesertifikaadid'''. Erinevatel suurfirmadel ja mittetulundusühingutel on laialdased sertifikaadiprogrammid. Omandatud sertifikaadid aitavad rahvusvaheliselt kvalifikatsiooni tõestada mõnikord kindlamini, kui erinevad koolidiplomid. Tuntumaid sertifikaadiprogramme pakuvad [https://www.microsoft.com/en-us/learning/certification-overview.aspx/ Microsoft], [http://www.cisco.com/c/en/us/training-events/training-certifications/certifications.html/ Cisco], [http://education.oracle.com/pls/web_prod-plq-dad/db_pages.getpage?page_id=39/ Oracle], [https://www.lpi.org/ Linux Professional Institute], [https://www.novell.com/training/certinfo/ Novell], [https://www.redhat.com/en/services/certification/ Red Hat], [https://certification.canonical.com/ Canonical].<br />
IT ettevõtetes töö leidmiseks on oluline lisaks teadmistele (diplomiga või ilma), laiale silmaringile ja uudishimule sobitumine meeskonda. Vestlused ja proovitööd aitavad teha esmase valiku, kas kandidaat suudab ettevõtte vajadusele vastavalt panustada. <br />
Palju on näiteid inimestest, kes on teinud edukat karjääri, omamata lõpudiplomit, ja juhivad diplomeeritud spetsialiste. Siin aga tuleb mingil hetkel ikkagi ette, et on vajadus teadmisi kinnitavat dokumenti. Avaliku sektori töökuulutustes on nõue omandatud või omandamisel kõrgharidusele. IT firma osalemisel riigihangetes on samuti nõue teatud ametipositsioonidel olevate spetsialistide haridustasemele.<br />
<br />
=== Teiste erialade sidumine IT-ga ===<br />
<br />
OSKA 2016. aasta info-ja kommunikatsioonitehnoloogia raportis <ref>[http://oska.kutsekoda.ee/field/info-ja-kommunikatsioonitehnoloogia/ "Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia"]</ref> öeldakse <ref>[http://arvamus.postimees.ee/4017087/ants-sild-heal-lapsel-mitu-nime-ehk-vajame-analuusivoimelisi-it-rakendamise-spetsialiste?_ga=2.136060600.801716676.1494010871-521425517.1475078547 "Ants Sild: heal lapsel mitu nime ehk Vajame analüüsivõimelisi IT rakendamise spetsialiste" ]</ref> , et Eesti majandus vajab 2020, aastaks 37000 IKT-spetsialisti, samas kui nende oskustöötajate tegelik hõive aastal 2015 oli 22970. Vahe on 14030 viie aasta peale, st vaja on juurde umbes 2800 IKT spetsialisti aastas. Koolid seda arvu ei suuda pakkuda, sest pole nii palju lõpetajaid. Ainus võimalus on ümberõpe ning mõistlikus koguses välismaiste ekspertide siiameelitamine. Jätkuvalt kasvab vajadus suuremat lisaväärtust loovate IKT rakendamise spetsialistide järele. Eesmärk on majanduse arukas areng IT rakendamise abil. Seda saab teha vaid tehnikaspetsialistide, programmeerijate ja analüütikute koostöös. Praktilise innovatsiooni teevad ära valdkonda sügavalt tunnetavad spetsialistid. IT harituse mõttes peavad erinevate erialade spetsialistid end täiendama ka IT alal, kas siis iseseisvalt või täiendõppe teel, et nad suudaksid mõista IT-arendust analüüsist tarkvaraarendusteni.<br />
<br />
=== Üldiselt ===<br />
<br />
Mart Noorma oma intervjuus <ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/noorma-usutluses-reinkubjasele-meil-ei-ole-tarvis-koolitada-pisa-teste-suureparaselt-tegevaid-roboteid-vaid-motlevaid-inimesi?id=77915064 "Noorma usutluses Reinkubjasele: meil ei ole tarvis koolitada PISA teste suurepäraselt tegevaid roboteid, vaid mõtlevaid inimesi" ]</ref> märkis tabavalt, et ülikooli rolliks infokülluse maailmas on olla raamistikuks, tähtaegade ja eesmärkide seadjaks, et suuta saavutada seatud sihte. Kooli asemel võib arengut stimuleerida töökoht, aga töö kõrvalt õppimise juures jääb kõige heade mõjude kõrval puuduseks see, et väga kitsaste igapäevatöö jaoks oluliste oskuste kõrval pole enam aega laiemat maailmapilti ega valdkonna süvateadmisi omandada.<br />
Õppetsükli lõpus omandatud dokument on siiski vajalik tõestamaks, et suudetakse alustatu süstemaatiliselt lõpule viia.<br />
<br />
== '''Haridus versus haritus''' ==<br />
<br />
'''Skaala'''. Selle peatüki pealkiri on veidi eksitav, kuna tegelikult ei saa panna haridust ja haritust ühe skaala erinevatele otstele ning hakata võrdlema, kas pigem üks või teine. <br />
<br />
[[File:Skaala1.jpg]]<br />
<br />
Haridus ja haritus on kumbki omaette väärtused ning saab rääkida vaid nendevahelisest mõistlikust kombinatsioonist.<br />
<br />
[[File:Skaala2.jpg]]<br />
<br />
Laiast maailmast leiab igasugu näiteid. Kirurgi puhul ei tule kõne allagi hariduse puudumine ning mida rohkem kogemusi, seda paremaks kirurg saab. Teisest küljest viimaste poliitiliste manööverduste valguses pole ministritel nähtavasti haridus üldse kõige prioriteetsem, elu nagu Ameerikas, unistuste maal, et iga „kitsekarjus“ võib saada ministriks. Vastupidiselt arstile ei ole näiteks ise end üles töötanud ärimehel üldse kõige olulisem haridus vaid pigem ongi määrav haritus ja lai maailmapilt. <br />
<br />
Aga kuidas võiks olla lood IT-maailmas?<br />
<br />
Siin ei tooks välja vajalikkuse hinnanguid ei ülemuse ega kaastöötaja vaid pigem töökohustustelt lähtuvast vaatepunktist. Nii ülemusel kui kaastöötajatel võivad töökeskkonnast olenevalt olla palju erinevamad ootused ja neid puudutame järgmises peatükis, „tööjõuturg“. Lisaks võtame eelduseks, et tegemist on oma eriala „puhaste“ esindajatega, mida reaalses elus tihti ette tulla ei pruugi. <br />
<br />
===Arendajate=== <br />
puhul ei tohiks väga vahet olla, et kas tegemist on ise-õppinud või süsteemi poolt haritud töötajaga, loeb huvi. Arendajate puhul on edu aluseks soov ise õppida ja edasi areneda, suurepärasteks arendajaks ainult kooliharidusega ei saa <ref>[https://www.scalablepath.com/blog/7-qualities-that-differentiate-a-good-programmer-from-a-great-programmer/ "7 qualities that differentiate a good programmer from a great programmer"]</ref>, palju olulisemad on isikuomadused ja kogemused. <br />
<br />
===Süsteemiadministraatorid===<br />
seevastu võiks siiski omada mingit struktureeritud õppega tausta, vaid ise õppimisest ei pruugi suuremate arvutisüsteemide puhul piisata. Väga tähtsad süsteemiadministraatori puhul on tema tehnilised teadmised <ref>[http://www.breakingnewsroll.com/bn/2013/02/24/attributes-of-a-good-system-analyst/ "Attributes of a good system analyst"]</ref> <ref>[http://www.jobawareness.com/four-skills-systems-analyst "Four skills of systemsa nalyst"]</ref>. Ei saa vastu vaielda, et ka need on võimalik kokku koguda vaid ise õppides, kuid haridus annab asjale palju juurde.<br />
<br />
===Testija=== <br />
puhul on loomulikult kasu haridusest, kuid samas ei ole see kõige suurem eeldus. Heaks testijaks, nagu arendajakski, saab aja ja kogemusega. Suurepäraseks testijaks saamise eeldusteks on eelkõige isikuomadused – loovus, uudishimu, analüütilised oskused, skeptilisus, järjekindlus, tehnilised teadmised, oskus end kasutaja kingadesse panna – peaaegu kõik sellised asjad, mida koolist ei õpi <ref>[http://searchsoftwarequality.techtarget.com/opinion/Five-qualities-of-a-good-software-tester-hint-its-not-tech-skills "Five qualities of a good software tester"]</ref> <ref>[http://istqbexamcertification.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/software-tester/ "Software tester"]</ref> <ref>[http://www.softwaretestinghelp.com/10-qualities-that-can-make-you-a-good-tester/ "10 qualities that can make you a good tester"]</ref>. <br />
<br />
===Analüütiku=== <br />
puhul on hea eelnev struktuureeritum õpe, kuid samuti on väga oluline lai maailmapilt, ehk siis on olulised mõlemad – nii hariduse kui harituse olemasolu. Ja mis kõige olulisem – isikuomadused. Analüütiku töö võib viia kokku paljude erinevate elu valdkondadega ning neist midagi teadmata võib töö tulemus olla päris kehvake. Hea analüütiku võtmeks võib lugeda mitte haridust ega haritust vaid hoopis kommunikeerimisoskust <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/ "IKT Ametid"]</ref>.<br />
<br />
===Küberkaitse/turvalisuse tehnoloogil=== <br />
samas peaks olema nii hea haridus kui ka lai maailmapilt, et osata ette aimata ohte, ning teada, et kuidas neid parandada ja ennetada. Eesti on selles suhtes olnud väga eesrindlik, arvestades juba 10 aasta tagust võimekust tagasi lüüa küber-rünnakuid <ref>[http://www.cyberdegrees.org/jobs/security-specialist/ "Security Specialist"] </ref>. <br />
<br />
===Õppejõu=== <br />
puhul oleneb kõik sellest, et mis kooli-astmele õpetust antakse. Koreleeruvalt peaks olema oluline ka iseenda haridustase. Kui kuni keskkoolini on õpetajal pigem olulisemad teadmised laste õpetamisest, kui infotenholoogiast seetõttu, et õpetatav on lihtsam ning täiesti edastatav vaid harituse taseme pealt, siis keskkoolis peaks õpetajal juba olema parem ettevalmistus. Noorukid on väga teadmisjanulised ning õpetaja peaks olema võimeline vastama kõigile nende küsimustele ning lisaks sütitama huvi aine vastu. Siin on hea haritus, kuid tuleb kasuks IT-alane haridus. Põhiliselt selleks, et luua õppes struktuuri. Ülikoolis õpetamiseks on hädavajalik lai maailmapilt, sest seal tuleb lisaks teadmiste edastamisele laiendada ka üliõpilaste maailmapilti ja rohkem kui varem õpetada neid mõtlema. See aga eeldab juba õppejõult laia maailmapilti ja kogemust. Kogemust nii õpetatavas aines kui õpetamises. <br />
<br />
===Muu=== <br />
Samas ei ole harv juhus, et it-töötajalt eeldatakse hunt-Kriimsilmalikku „teab-kõike-oskab-kõike“. Samas kui koolis pööratakse suuremat tähelepanu pigem ühe eriala selgeks tegemisele. On ilmne, et kõik muu tuleb sellisel juhul ise selgeks teha ning selles mõttes ongi just sellised it-töötajad kõige imetlusväärsemad – ükski probleem ei ole liiga suur või väike nende jaoks. Nad ei pruugi olla igas ala spetsialistid, kuid nende maailmapilt on vaieldamatult ajapikku üks laiemaid. <br />
<br />
Mitte just töökohana, kuid pigem täpsustatud kutsumusena tooksin ära ka '''häkkeri''', kelle puhul mängib väga suurt rolli just maailmapildi suurus ja haritus. Haridus loomulikult laiendab maailmapilti, kuid ei ole üldse kohustuslik. Arvestades nende panust maailma vabana hoidmisele, ei tohiks neid kuidagi alahinnata. <br />
<br />
Samalaadne arenduse alla käiksid ka '''arhitektid''', kelle puhul on kindlasti oluline mõtteviis ja haridus, lisaks haritusele. Samas läheneb nende töö juba pigem juhtivamal positsioonil töötajale. <br />
<br />
Kui tulla kaugemale töö iseloomust, siis väga palju määrab ka ametiposti „kõrgus“. '''Juhtivamatel positsioonidel''' võiks olla lisaks haritusele olemas ja haridus, väga heaks spetsialistiks saab piisava huvi korral ka vaid harituse pealt.<br />
<br />
<br />
== '''Tööjõuturg''' ==<br />
<br />
Selleks, et hinnata tööjõuturu olukorda ja leida sealt vastuseid küsimusele, kumb on eelistatum, kas haridus või haritus, viidi läbi uuringu. Selle valimiks oli CV Online <ref>[http://www.cvonline.com "CV Online portaal"]</ref> portaali 5.mai seis kõigist Harjumaa IT valdkonna tööpakkumistest. Vaatluse all olid ainult sellised tööpakkumised, mille põhivaldkond olid seotud IT-ga - näiteks välja jäid tööpakkumised, mille puhul oli lihtsalt mainitud, et võiks olla huvi IT vastu.<br />
<br />
Kokku kaardistati 168 erinevat tööpakkumist ning analüüsiti neid moodustamaks enamlevinud ametite kohta profiilid. <br />
<br />
===IT ametid===<br />
<br />
Erinevate ametite liigitamisel kasutati Start IT lehel välja toodud ametite liigitusi ja kirjeldusi <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/"Start IT ametite liigitus"]</ref> :<br />
<br />
'''Tehnilise toe spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: võrguhaldusspetsialist, testija, klienditoe spetsialist, tugiteenuse analüütik<br />
<br />
''Tehnilise toe spetsialist on tark abiline side ja infotehnoloogiliste igapäevamurede lahendamisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tehnilise-toe-spetsialist/ "Tehnilise toe spetsialistide töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT testija'''<br />
<br />
''Tõe kriteerium on praktika ning infotehnoloogias määravad toodete ja teenuste edasise saatuse testijad. IT testijad on esimesed, kes võtavad kasutusele alles väljatöötamisel olevad riist- ja tarkvaralahendused'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-testija/ "IT testijate töökirjeldus"]</ref> .<br />
<br />
'''Multimeediumi spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: multimeediumi programmeerija, multimeedia toetusspetsialist, veebidisainer, kasutajaliidese disainer, veebisisu programmeerija, veebisisu toimetaja<br />
<br />
''Inimesed saavad infotehnoloogia võimalustest üldjuhul osa meediat vahendavate vidinate abil (arvuti, telefon, telekas, mängukonsool jne). Seega on multimeediumi spetsialistil keskne roll IT võimaluste lihtsaks ja mugavaks tegemisel'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/multimeediumi-spetsialist/ "Multimeediumi spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Arvutisüsteemide spetsialist''' - alternatiivsed ametinimetused: süsteemiinsener, integratsiooniinsener, rakendusinsener<br />
<br />
''Arvutisüsteemide spetsialist on nagu dirigent, kes peab osavalt orkestreerima erinevaid IT-süsteeme'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/arvutisusteemide-spetsialist/ "Arvutisüsteemide spetsialisti töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara programmeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvara insener, tarkvaraarhitekt, kasutajatoe spetsialist, tarkvara arendaja, tarkvara administraator, kasutaja liidese spetsialist<br />
<br />
''Programmeerija on sageli insenerist kunstnik, keda kannustab suuresti loomisvajadus'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-programmeerija/ "IT tarkvara programmeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''Tarkvara planeerija''' - alternatiivsed ametinimetused: tarkvaraarhitekt, juhtivprogrammeerija, kasutajaliidese spetsialist, kujundaja/disainer, tehnoloogiajuht, analüütik<br />
<br />
''Nii nagu ehituse puhul loob esmase visiooni arhitekt, kavandab infotehnoloogias uusi süsteeme tarkvara planeerija'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/tarkvara-planeerija/"IT tarkvara planeerija töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT ärikonsultant''' - alternatiivsed ametinimetused: e-äri konsultant, ärianalüütik, konsultant, analüütik, tarkvaraarenduse projektijuht, IT projektijuht<br />
<br />
''IT ärikonsultant on justkui moodne alkeemik, kes muudab pidevalt uusi tehnoloogilisi võimalusi rahaks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-arikonsultant/ "IT ärikonsultandi töökirjeldus"]</ref> . <br />
<br />
'''IT projektijuht''' - alternatiivsed ametinimetused: toote planeerija, tiimijuht<br />
<br />
''IT projektijuht on nagu bändi liider, kelle oskused ja karisma vormistavad kogu tiimi pingutused eduks'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-projektijuht/"IT projektijuhi töökirjeldus"]</ref>. <br />
<br />
'''IT juht''' - alternatiivsed ametinimetused: osakonna juhataja, tiimijuht, kvaliteedijuht<br />
<br />
''IT juht on nagu spordivõistkonna peatreener, kes paneb kõik tiimi staarid õigel ajal ja maksimaalse panusega tööle'' <ref>[http://startit.ee/karjaar/ikt-ametid/it-juht/"IT juhi töökirjeldus"]</ref>. <br />
<br />
<br />
===Tööjõuturu uuring===<br />
<br />
[[File:Ametid_osakaal.png|pisi|700px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Erinevate ametite esinemise sageduse põhjal selgub, et ligi pooled töökuulutused olid suunatud tarkvara programmeerijate leidmiseks. Teise suurema grupi (17%) moodustasid tarkavara planeerijate leidmiseks suunatud kuulutused.<br />
<br />
Hariduse vs harituse debatis on üks olulisemaid määrajaid see, kas üldse ja kui suurt rolli mängib uuele töökohale kandideerimisel ülikooli/kutseasutuse kraad/diplom. Analüüsitud töökuulutuste põhjal on näha, et ligi pooltel juhtudel on kraad/diplom oluline. Sama trend jätkub ka tarkvara planeerijate ja tarkvara programmeerijate puhul. Arvutisüsteemide spetsialistide, IT projektijuhtide, IT testijate ja IT ärikonsultantide puhul oli selgelt neid töökuulutusi, milles nõuti kõrghariduse olemasolu, rohkem. Silma jäi see, et paljudel juhtudel oli eraldi märgitud, et sobib nii kõrgharidust tõendav diplom kui ka arvestatav töökogemus.<br />
Eelnevalt toodud ametite kirjeldustest võib lugeda, et sama ametinimetuse taga peitub tegelikult palju erinevaid nö alamameteid, mis erinevadki üksteisest töö iseloomu ja kogemustepagasi poolest. Näiteks tarkvara programmeerijate töökuulutuste seas oli selliseid, kus kandideerimise nõuded olid üsna madalad (ei nõutud kõrgharidust ega arvestatavat töökogemust) kui ka neid, kus otsitigi nö “häkkerlikke tegelasi”, kes valdaks viite erinevat programmeerimise keelt, omaks 7+ aastat erialast töökogemust ning suudaks erinevaid probleeme mängeldes lahendada. Kõrghariduse nõue esines rohkem, kas riigisektori töökuulutustest või juhi-töökuulutustes - kas siis IT juht, IT projektijuht või arenduse tiimijuht.<br />
<br />
[[File:Kraad_diplom.png|pisi|750px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Keskmiselt oodatakse kõige suuremat eelnevat töökogemust IT juhtidelt, samuti on IT testijate puhul pikaajalisem töökogemus oluline. Nii IT juhtide, tarkvara planeerijate kui ka tarkvara programmeerijate puhul oli töökogemuse maksimum 7 aastat.<br />
<br />
[[File:Tookogemus_ametid.png|pisi|400px|Pildiallkiri]]<br />
<br />
Kui kõrvale jätta spetsiifilised tehnilised nõuded ja üldistatult kokku võtta muud töökuulutustes esinenud nõuded, siis võib välja tuua kolm peamist omadust, mis esinesid enamustes töökuulutustes: '''hea meeskonnatöö oskus, hea esinemisoskus ja analüütiline/süsteemne mõtlemine'''. Lisaks oli näha, et üha enam hakkavad piirid klassikaliste ametite jaotuse vahel hägustuma ehk siis näiteks paljudel juhtudel ei otsitud programmeerijat, kes kusagil üksi nina arvutis pusib, vaid pigem analüütik-programmeerijat, kes oskab ise kliendiga suhelda, tema vajadused välja selgitada ning need seejärel realiseerida. Äärmisel juhul isegi realisatsiooni ise testida! Sellest võib järeldada, et hakkavad lõimuma erinevate ametite tööülesanded nii, et võrdväärselt oluliseks muutuvad nii hariduse olemasolu kui ka harituse tase.<br />
<br />
== '''Kasutatud allikad''' ==</div>Rkaal